Eesti erakondade loend

<mediawiki xmlns="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11/" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:schemaLocation="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11/ http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11.xsd" version="0.11" xml:lang="et">
  <siteinfo>
    <sitename>Vikipeedia</sitename>
    <dbname>etwiki</dbname>
    <base>https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht</base>
    <generator>MediaWiki 1.47.0-wmf.24</generator>
    <case>first-letter</case>
    <namespaces>
      <namespace key="-2" case="first-letter">Meedia</namespace>
      <namespace key="-1" case="first-letter">Eri</namespace>
      <namespace key="0" case="first-letter" />
      <namespace key="1" case="first-letter">Arutelu</namespace>
      <namespace key="2" case="first-letter">Kasutaja</namespace>
      <namespace key="3" case="first-letter">Kasutaja arutelu</namespace>
      <namespace key="4" case="first-letter">Vikipeedia</namespace>
      <namespace key="5" case="first-letter">Vikipeedia arutelu</namespace>
      <namespace key="6" case="first-letter">Fail</namespace>
      <namespace key="7" case="first-letter">Faili arutelu</namespace>
      <namespace key="8" case="first-letter">MediaWiki</namespace>
      <namespace key="9" case="first-letter">MediaWiki arutelu</namespace>
      <namespace key="10" case="first-letter">Mall</namespace>
      <namespace key="11" case="first-letter">Malli arutelu</namespace>
      <namespace key="12" case="first-letter">Juhend</namespace>
      <namespace key="13" case="first-letter">Juhendi arutelu</namespace>
      <namespace key="14" case="first-letter">Kategooria</namespace>
      <namespace key="15" case="first-letter">Kategooria arutelu</namespace>
      <namespace key="100" case="first-letter">Portaal</namespace>
      <namespace key="101" case="first-letter">Portaali arutelu</namespace>
      <namespace key="102" case="first-letter">Mustand</namespace>
      <namespace key="103" case="first-letter">Mustandi arutelu</namespace>
      <namespace key="710" case="first-letter">TimedText</namespace>
      <namespace key="711" case="first-letter">TimedText talk</namespace>
      <namespace key="828" case="first-letter">Moodul</namespace>
      <namespace key="829" case="first-letter">Mooduli arutelu</namespace>
      <namespace key="1728" case="first-letter">Üritus</namespace>
      <namespace key="1729" case="first-letter">Ürituse arutelu</namespace>
    </namespaces>
  </siteinfo>
  <page>
    <title>Eesti erakondade loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>314</id>
    <revision>
      <id>7260402</id>
      <parentid>7255770</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T14:15:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-55974-79</username>
        <id>240048</id>
      </contributor>
      <comment>/* Praegused erakonnad */</comment>
      <origin>7260402</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17518" sha1="cthvyyfpnhrjcyxcrrs4er658r0jw3c" xml:space="preserve">''Siin on loetletud Eesti erakondi.''

{{EestiPoliitika}}

== Praegused erakonnad ==

&lt;div style=&quot;overflow-x:auto;&quot;&gt;
{{joondatud veerud}}
{| class=&quot;wikitable sortable col-2-right col-3-right col-4-right col-5-right&quot;
! Erakond
! Liikmete arv&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=E-äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py |vaadatud=2008-06-17 |arhiivimisaeg=2011-07-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110723014848/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;br&gt; (27.10.2026)
! KOV&lt;br&gt;volikogudes&lt;br&gt;[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025]]&lt;br&gt;([[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021]]){{efn|Erakonna nimekirjas kohalike omavalitsuste volikogudesse valitud liikmete arv.}}&lt;ref&gt;[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html VVK: Kandidaatide statistika KOV 2017]&lt;/ref&gt;
! Riigikogus&lt;br&gt;[[2023. aasta Riigikogu valimised|2023]]&lt;br&gt;([[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]])
!  Euroopa&lt;br&gt;Parlamendis&lt;br&gt;([[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024]])&lt;ref&gt;[https://ep2024.valimised.ee/et/candidates Euroopa Parlamendi valimised 2024]&lt;/ref&gt;
! Rahvusvaheline&lt;br&gt;liikmesus
|-
| [[Eesti Keskerakond]] || 11633 || 163 (247) || 16 (26) || 2 || [[Euroopa Konservatiivid ja Reformistid]]
|-
| [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid ]] || 983 || 0 || || ||
|-
|[[Eesti Rahvusliberaalid - Vabaerakond]]
|527
|0
|
|
|
|-
| [[Eesti Reformierakond]] || 8841 || 122 (244) || 37 (34) || 1 || [[Liberaalne Internatsionaal]], [[Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus]], [[Uuenev Euroopa]]
|-
|[[Eesti Vasakliit]]
|512
|0 (0)
|0
|
|[[Euroopa Vasakpartei]]
|-
|[[EKRE - Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]
|9018
|164 (245)
|17 (19)
|
|[[Patriots.eu]]
|-
| [[Erakond Eesti 200]] || 543 || 3 (40) || 14 || ||
|-
|[[Erakond Eestimaa Rohelised]]
|702
|0 (2)
|0
|
|
|-
| [[Erakond Parempoolsed]] || 860 || 26 || 0 || ||
|-
| [[Isamaa Erakond|ISAMAA Erakond]] || 7325 || 345 (139) || 8 (12) || 2 || [[Euroopa Rahvapartei]], [[Rahvusvaheline Demokraatlik Unioon]]
|-
| [[KOOS Erakond]]|| 723 || 3 || 0 || ||
|-
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] || 4481 || 91 (48) ||  9 (10) || 2 ||[[Euroopa Sotsialistlik Partei|Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei]], [[Sotsialistide ja Demokraatide Progressiivne Liit]]
|-
|[[Rahva Ühtsuse Erakond]] ''likvideerimisel''
|385
|
|
|
|
|}
&lt;/div&gt;

== Erakondade liikmete arvu ajalugu ==

Liikmete arv alates 2003. aastast iga konkreetse aasta kohta aasta alguse seisuga. Allikas: Äriregister.

&lt;div style=&quot;overflow-x:auto;&quot;&gt;
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! Erakond !! Registrikood
! 2003
! 2004
! 2005
! 2006
! 2007
! 2008
! 2009
! 2010
! 2011
! 2012
! 2013
! 2014
! 2015
! 2016
! 2017
! 2018
! 2019
! 2020
! 2021
! 2022
! 2023
! 2024
! 2025
! 2026
|-
| [[Eesti Iseseisvuspartei]]{{efn|name=EIP|2022. aasta oktoobris lõpetas Eesti Iseseisvuspartei tegevuse.}} || 80051885 || 1012 || 1025 || 1039 || 1011 || 1015 || 1010 || 1087 || 1265 || 1201 || 1166 || 2181 || 2154 || 2116 || 2078 || 2045 || 2015 || 1948 || 1912 || 1879 || 1805 || || 
|-
|| [[Eesti Keskerakond]] || 80053370 || 7046 || 7335 || 7717 || 9000 || 9998 || 10 102 || 11 011 || 12 053 || 12 613 || 12 583 || 12 569 || 14 224 || 14 309 || 14 253 || 14 672 || 14 797 || 14 934 || 14 695 || 14 759 || 14 352 || 14 017 || 12 818 || 12 196 || 11 804
|-
| [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]{{efn|name=EKRE|2012. aasta märtsis vahetas [[Eestimaa Rahvaliit]] nime, milleks sai &quot;Eesti Konservatiivne Rahvaerakond&quot;.}} || 80040344 || 7571 || 8460 || 9013 || 9284 || 10 022 || 9903 || 9881 || 9684 || 8623 || 8303 || 7863 || 7740 || 7734 || 8086 || 8100 || 8230 || 8793 || 8848 || 8948 || 10 090 || 10 088 || 9969 || 8820 || 9262
|-
|| [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] || 80643657 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 506 || 524 || 525
|-
| [[Eesti Reformierakond]] || 80043147 || 2999 || 3668 || 4363 || 5151 || 5788 || 6348 || 6737 || 7274 || 9347 || 10 216 || 11 518 || 12 982 || 12 844 || 12 611 || 12 446 || 12 295 || 12 152 || 11 782 || 11 298 || 10 928 || 10 735 || 10 173 || 9533 || 9073
|-
| [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || 80051862 || 1558 || 1558 || 1552 || 1441 || 1437 || 1425 || 1421 || 1425 || 1039 || 1014 || 996 || 987 || 946 || 910 || 868 || 846 || 802 || 762 || 725 || 680 || 651 || 624 || 587 || 558
|-
| [[Eesti Vabaerakond]]{{efn|name=TULE|2020. aasta augustis liitusid [[Eesti Vabaerakond]] ja [[Elurikkuse Erakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eesti Tulevikuerakond]].}} || 80366548 || || || || || || || || || || || || 720 || 649 || 639 || 685 || 638 || 578 || 523 || || || || ||
|-
| [[Eesti Rahvusliberaalid – Vabaerakond]]{{efn|2024. aasta juunis vahetas [[Eesti Tulevikuerakond]] nime, milleks sai &quot;Vabaerakond Aru Pähe&quot;.}} || 80589722 || || || || || || || || || || || || || || || || || || 997 || 939 || 798 || 720 || 669 || 611 || 558
|-
| [[Elurikkuse Erakond]]{{efn|name=TULE}} || 80557923 || || || || || || || || || || || || || || || || 534 || 538 || 531 || || || || ||
|-
| [[Erakond Eesti 200]] || 80551335 || || || || || || || || || || || || || || || || 550 || 586 || 603 || 702 || 834 || 907 || 916 || 772 || 646
|-
| [[Erakond Rahva Tahe]]{{efn|name=ERT|2021. aasta aprillis lõpetas [[Erakond Rahva Tahe]] tegevuse.}} || 80557886 || || || || || || || || || || || || || || || || || 605 || 597 || 596 || || || 
|-
| [[Eesti Vasakliit]]{{efn|name=EÜVP|2025. aasta veebruaris vahetas [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] nime, milleks sai &quot;Eesti Vasakliit&quot;.}} || 80060022 || 1131 || 1099 || 1078 || 1041 || 1039 || 1015 || 1000 || 2425 || 2148 || 2116 || 2089 || 2014 || 1978 || 1935 || 1858 || 1834 || 1741 || 1747 || 1697 || 1602 || 503 || 562 || 525 || 506
|-
| [[Konstitutsioonierakond]]{{efn|name=EÜVP2|2010. aasta sügisel liitusid [[Eesti Vasakpartei]] ja [[Konstitutsioonierakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]].}} || 80022725 || 1608 || 1623 || 1602 || 1614 || 1600 || 1542 || 1522 || || || || || ||  ||  ||  ||  || || || || || || || || 
|-
| [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]]{{efn|name=EEKD|2012. oktoobris lõpetas [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] tegevuse.}} || 80060832 || 2074 || 2073 || 2167 || 2125 || 2129 || 2108 || 2103 || 2079 || 1840 || 1806 || 1741 || 1682 || 1649 || 1616 || 1571 || || || || || || || 
|-
| [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || 80223139 || || || || 1227 || 1308 || 1469 || 1486 || 1478 || 1441 || 1329 || 1228 || 1173 || 1116 || 1091 || 1065 || 1056 || 965 || 952 || 921 || 896 || 849 || 810 || 766 || 724
|-
| [[Erakond Parempoolsed]] || 80608655 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 545 || 536 || 632 || 708 || 835
|-
| [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] || 80626222 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 511 || 792 || 768 || 748
|-
| [[Isamaa Erakond]]{{efn|name=IRL|2006. aasta sügisel liitusid [[Erakond Isamaaliit]] ja [[Erakond Res Publica]]. Uue erakonna nimeks sai [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]]. 2.06.2018 otsustas IRLi suurkogu võtta erakonna uueks nimeks &quot;Isamaa Erakond&quot;.}} || 80243584 || || || || || 8420 || 8823 || 8823 || 9139 || 9472 || 9718 || 9758 || 9778 || 9665 || 9508 || 9215 || 8817 || 8501 || 8072 || 7778 || 7683 || 7093 || 6959 || 7092 || 7265
|-
| [[Erakond Isamaaliit]]{{efn|name=IRL}} || 80039766 || 2763 || 2836 || 2941 || 3191 || || || || || || || ||  ||  ||  ||  || || || || || || || || 
|-
| [[Erakond Res Publica]]{{efn|name=IRL}} || 80131035 || 3684 || 4489 || 5555 || 5338 || || || || || || || ||  ||  ||  ||  ||  || || || || || || || 
|-
| [[Rahva Ühtsuse Erakond]]{{efn|name=RÜE|2019. aasta novembris lõpetas [[Rahva Ühtsuse Erakond]] tegevuse.}} || 80374223 || || || || || || || || || || || || 541 || 553 || 551 || 550 || 526 || 507 || 502 || 487 || 463 || 453 || 425 || 415 || 394
|-
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]{{efn|name=SDE|2012. aasta jaanuaris liitusid [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] ja [[Vene Erakond Eestis]]. Uue erakonna nimeks sai &quot;Sotsiaaldemokraatlik Erakond&quot;.}} || 80052459 || 3104 || 2879 || 3000 || 3204 || 3278 || 3275 || 3324 || 3666 || 3781 || 4612 || 5993 || 6199 || 6186 || 6091 || 6014 || 5889 || 5680 || 5470 || 5348 || 5169 || 5085 || 4786 || 4679 || 4553
|-
| [[Vene Erakond Eestis]]{{efn|name=SDE}} || 80057600 || 1279 || 1351 || 1214 || 1229 || 1213 || 1412 || 1404 || 1398 || 1235 || 1207 ||  ||  ||  ||  ||  || || || || || || || || 
|}
&lt;/div&gt;

== Erakondade Riigikogus esindatuse ajalugu ==

Kuna 1992. aasta valimised olid praktiliselt vaid [[valimisliit]]ude valimised, siis on see aasta siit tabelist välja jäetud. Tabelis märgib number 0 seda, et [[erakond]] osales valimistel, kuid ei saanud kohti [[Riigikogu]]s. Tühi väli märgib, et [[erakond]] ei osalenud oma nimekirjaga valimistel.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! Erakond
! [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995]]
! [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999]]
! [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003]]
! [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007]]
! [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011]]
! [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015]]
! [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]]
! [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023]]
|-
| [[Eesti Iseseisvuspartei]]{{efn|name=EIP}} ||  ||  || 0 || 0 || 0 || 0 ||
|-
| [[Eesti Keskerakond]] || 16 || 28 || 28 || 29 || 26 || 27 || 26 || 16
|-
| [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]{{efn|1999. aasta valimistel osales [[Eestimaa Rahvaliit]] nimega &quot;Eesti Maarahva Erakond&quot;.}}{{efn|name=EKRE}} || || 7 || 13 || 6 || 0 || 7 || 19 || 17
|-
| [[Eesti Reformierakond]] || 9 || 18 || 19 || 31 || 33 || 30 || 34 || 37
|-
| [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] ||  || 0 ||  ||  ||  || || ||
|-
| [[Eesti Vabaerakond]]{{efn|name=TULE}} ||  ||  ||  ||  ||  || 8 || 0 ||
|-
| [[Eesti Tulevikuerakond]]{{efn|name=TULE}} ||  ||  ||  ||  ||  ||  ||  ||
|-
| [[Rahva Ühtsuse Erakond]]{{efn|name=RÜE}} ||  ||  ||  ||  ||  || 0 ||  || 
|-
| [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]]{{efn|2003. aasta valimistel osales [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] nimega &quot;Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei&quot;.}}{{efn|name=EÜVP2}}{{efn|name=EÜVP}} ||  ||  || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0
|-
| [[Konstitutsioonierakond]]{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Konstitutsioonierakond]] nimega &quot;Eestimaa Ühendatud Rahvapartei&quot;.}}{{efn|name=EÜVP2}} ||  || 6 || 0 || 0 ||  || || ||
|-
| [[Elurikkuse Erakond]]{{efn|name=TULE}} ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0 ||
|-
| [[Erakond Eesti 200]] ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0 || 14
|-
| [[Erakond Parempoolsed]] ||  ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0
|-
| [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] ||  ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0
|-
| [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]]{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] nimega &quot;Eesti Kristlik Rahvapartei&quot;.}} ||  || 0 || 0 || 0 || 0 || || ||
|-
| [[Erakond Eestimaa Rohelised]] ||  ||  ||  || 6 || 0 || 0 || 0 || 0
|-
| [[ISAMAA_Erakond|Isamaa Erakond]]{{efn|name=IRL}} ||  ||  ||  || 19 || 23 || 14 || 12 || 8
|-
| [[Erakond Isamaaliit]]{{efn|1995. aasta valimistel osales [[Erakond Isamaaliit]] valimisliiduna nimega &quot;valimisliit Isamaa ja ERSP Liit&quot;, mis koosnes erakondadest [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]].}}{{efn|name=IRL}} || 8 || 18 || 7 ||  ||  || || ||
|-
| [[Erakond Res Publica]]{{efn|name=IRL}} ||  ||  || 28 ||  ||  || || ||
|-
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]{{efn|1995. aasta valimistel osales [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] valimisliiduna nimega valimisliit &quot;[[Mõõdukad]]&quot;, mis koosnes erakondadest [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]] ja [[Eesti Maa-Keskerakond]].}}{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] nimega &quot;Rahvaerakond Mõõdukad&quot;.}}{{efn|name=SDE}} || 6 || 17 || 6 || 10 || 19 || 15 || 10 || 9
|-
| [[Vene Erakond Eestis]]{{efn|name=SDE}} ||  || 0 || 0 || 0 || 0 || || ||
|-
| [[Eesti Koonderakond]] ||  || 7 ||  ||  ||  || || ||
|-
| [[Erakond Uus Eesti]]{{efn|1999. aasta valimistel osales [[Erakond Uus Eesti]] nimega &quot;Arengupartei&quot;.}} ||  || 0 ||  ||  ||  || || ||
|-
| [[Libertas Eesti Erakond]]{{efn|1995. ja 1999. aasta valimistel osales [[Libertas Eesti Erakond]] nimega &quot;Eesti Sinine Erakond&quot;.}} ||  || 0 ||  ||  ||  ||  || ||
|-
| [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]{{efn|2012. aasta jaanuaris liitusid [[Eesti Iseseisvuspartei]] ja [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]. Uue erakonna nimeks sai &quot;Eesti Iseseisvuspartei&quot;.}} ||  ||  ||  ||  ||  || || ||
|-
| valimisliit &quot;[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]&quot;{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit &quot;[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]&quot; koosnes erakondadest [[Eesti Koonderakond]], [[Eesti Maarahva Erakond]], [[Eesti Maaliit]], [[Eesti Pensionäride ja Perede Liit]] ja [[Põllumeeste Kogu]].}} || 41 ||  ||  ||  ||  || || ||
|-
| valimisliit &quot;[[Meie Kodu On Eestimaa!]]&quot;{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit &quot;[[Meie Kodu On Eestimaa!]]&quot; koosnes erakondadest [[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]] ja [[Vene Erakond Eestis]].}} || 6 ||  ||  ||  ||  || || ||
|-
| valimisliit &quot;[[Valimisliit Parempoolsed‎|Parempoolsed]]&quot;{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit &quot;[[Valimisliit Parempoolsed|Parempoolsed]]&quot; koosnes erakonnast [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]].}} || 5 ||  ||  ||  ||  || || ||
|-
|}

== Erakondade noortekogud ==
* Pöördepunkt Eesti
* [[Noor Isamaa]]
* [[Keskerakonna Noortekogu]]
* [[Noored Rohelised]]
* [[Noored Sotsiaaldemokraadid]]
* [[Eesti Reformierakonna Noortekogu]]
* Noor Eesti 200
* Parempoolsed Noored
&lt;!--
== Loomisel olevad erakonnad ==

* ... --&gt;

== Tegevuse lõpetanud erakonnad ==

* [[Arengupartei]]
* [[Balti Konstitutsiooniline Partei]]
* [[Demokraadid – Eesti Demokraatlik Partei]]
* [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (EDE)
* [[Eesti Demokraatlik Tööerakond]]
* [[Eesti Demokraatlik Õigusliit]]
* [[Eesti Ettevõtjate Erakond]]
* [[Eestimaa Kommunistlik Partei]] (EKP)
* [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (1990)]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Eesti Koonderakond]] (EK)
* [[Eesti Kristlik Demokraatlik Liit]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Eesti Kristlik Liit]]
* [[Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei]]
* [[Eesti Liberaalne Rahvapartei]]
* [[Eesti Maa-Keskerakond]]
* [[Eesti Maaliit]]
* [[Eesti Maarahva Erakond]]
* [[Eesti Maarahva Liit]] (EMRL)
* [[Eesti Pensionäride Erakond]] (.. –2006)
* [[Eesti Pensionäride ja Perede Erakond]]
* [[Eesti Pensionäride ja Perede Liit]]
* [[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei]] (1917–) / [[Eesti Tööerakond]] (−1932)
* [[Eesti Rahva Jäägerpartei]]
* [[Eesti Rahva-Keskerakond]]
* [[Eesti Rahvaerakond]] (ER) (1919–1932) (alates 1932 [[Rahvuslik Keskerakond]])
* [[Eesti Rahvameelne Eduerakond]]/ [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (1917–)
* [[Eesti Rahvuslaste Keskliit]]
* [[Eesti Rahvuslik Eduerakond]]
* [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] (1988–1995)
* [[Eesti Reformierakond-Liberaalid]]
* [[Eesti Roheline Erakond]]
* [[Eesti Roheline Partei]]
* [[Eesti Rohelised]]
* [[Eesti Rojalistlik Partei]]
* [[Eesti Sinine Erakond]]
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Iseseisvuspartei]]
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]]
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] (ESDTP)
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus]]
* [[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei]] (ESTP)
* [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] (1917–)
* [[Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis]]
* [[Eesti Talurahva Erakond]]
* [[Eesti Talurahva Liit]] (1917–)
* [[Eesti Tööerakond]] (ETE)
* [[Eesti Tööliste Sotsiaaldemokraatlik Ühisus]]
* [[Eesti Vabad Demokraadid]]
* [[Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu]]
* [[Eesti Vasakpartei]]
* [[Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik Ühendus]] (1917–)
* [[Erakond Isamaaliit]]
* [[Erakond Mõõdukad]]
* [[Erakond Res Publica]]
* [[Erakond Uus Eesti]]
* [[Kindral Johan Laidoneri Riigivanemaks Valimist Korraldav Peatoimkond]]
* [[Konstitutsioonierakond]]
* [[Koonderakond]]
* [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]
* [[Kristlik Rahvaerakond]] (KRE)
* [[Libertas Eesti Erakond]]
* [[Majandusline Rühm]]
* [[Metsaerakond]]
* [[Põhja-Eesti Kodanike Partei]]
* [[Põllumeestekogud]] (PK)
* [[Põllumeestekogude ja Põllumeeste, Asunikkude ning Väikemaapidajate Koondis]] (PKK)
* [[Radikaal-Demokraatlik Partei]] (1917–)
* [[Rahvaerakond Mõõdukad]]
* [[Rahvaerakond]] (1994–1999) (algselt Eesti Talurahva Erakond)
* [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] (1992–1995)
* [[Rootsi Rahvaliit]] (asutati 1917)
* [[Saksa Erakond Eestimaal]]
* [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei Eesti Osakondade Keskkomitee]] (1917–)
* [[Tuleviku Eesti Erakond]]
* [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]]
* [[Vabariiklaste Koonderakond]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]] (ühines Eesti Iseseisvusparteiga)
* [[Vene Erakond Eestis]] (ühines Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga)
* [[Vene Balti Erakond Eestis]] (ühines Vene Erakonnaga Eestis)
* [[Vene Sotsiaaldemokraatlik Partei Eestis]]
* [[Vene Ühtsuspartei]]
* [[Õigusliku Tasakaalu Erakond]]

== Vaata ka ==
* [[Eesti erakondade kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse]]
* [[Ühingute ja nende liitude seadus]]

== Märkused ==
{{märkused}}

== Viited ==
{{viited}}

{{Eesti artiklid}}

[[Kategooria:Eesti erakonnad| ]]
[[Kategooria:Eesti poliitika loendid]]</text>
      <sha1>cthvyyfpnhrjcyxcrrs4er658r0jw3c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ameerika Ühendriikide presidentide ja asepresidentide loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>4732</id>
    <revision>
      <id>7260897</id>
      <parentid>7228747</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T09:58:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57478-04</username>
        <id>240685</id>
      </contributor>
      <origin>7260897</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10843" sha1="2z9m3kikhcgk9pgt8t3y85vxh720148" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[Ameerika Ühendriikide president|Ameerika Ühendriikide presidendid]] ja [[Ameerika Ühendriikide asepresident|asepresidendid]].''

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! # !! Nimi !! Asus ametisse !! Lahkus ametist !! Partei !! Asepresidendid
|-
| &amp;nbsp; 1 || [[Pilt:Gilbert Stuart - George Washington - Google Art Project (6966745).jpg|100px]]&lt;br&gt;[[George Washington]] || [[1789]]|| [[1797]] || parteitu || [[John Adams]]
|- bgcolor=#E6E6AA
| &amp;nbsp; 2 || [[Pilt:Johnadams.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[John Adams]] || [[1797]] || [[1801]] || [[Ameerika Ühendriikide Föderalistide Partei|föderalist]] || [[Thomas Jefferson]]
|- bgcolor=#CCFFCC
| &amp;nbsp; 3 || [[Pilt:02 Thomas Jefferson 3x4.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Thomas Jefferson]] || [[1801]] || [[1809]] || [[Demokraatlik-Vabariiklik Partei|demokraat-vabariiklane]] || [[Aaron Burr]] ja [[George Clinton]]
|- bgcolor=#CCFFCC
| &amp;nbsp; 4 || [[Pilt:James Madison.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[James Madison]] || [[1809]] || [[1817]] || [[Demokraatlik-Vabariiklik Partei|demokraat-vabariiklane]] ||[[George Clinton]]{{ref|A|A}} ja [[Elbridge Gerry]]{{ref|A|A}}, ''alates 1814 puudus''
|- bgcolor=#CCFFCC
| &amp;nbsp; 5 || [[Pilt:Jm5.gif|100px]]&lt;br&gt;[[James Monroe]] || [[1817]] || [[1825]] || [[Demokraatlik-Vabariiklik Partei|demokraat-vabariiklane]] || [[Daniel Tompkins]]
|- bgcolor=#CCFFCC
| &amp;nbsp; 6 || [[Pilt:George P.A. Healy - John Quincy Adams - Google Art Project.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[John Quincy Adams]] || [[1825]] || [[1829]] || [[Demokraatlik-Vabariiklik Partei|demokraat-vabariiklane]] || [[John Calhoun]]
|- bgcolor=#DDEEFF
| &amp;nbsp; 7 || [[Pilt:Andrew jackson head.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Andrew Jackson]] || [[1829]] || [[1837]] || [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraat]] || [[John Calhoun]] ja [[Martin Van Buren]]
|- bgcolor=#DDEEFF
| &amp;nbsp; 8 || [[Pilt:Mvanburen.jpeg|100px]]&lt;br&gt;[[Martin Van Buren]] || [[1837]] || [[1841]] || [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraat]] || [[Richard Mentor Johnson]]
|- bgcolor=#FFFFCC
| &amp;nbsp; 9 || [[Pilt:William Henry Harrison.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[William Henry Harrison]]{{ref|A|A}} || [[1841]] || [[1841]] || [[Viig]] || [[John Tyler]]
|- bgcolor=#FFFFCC
| 10 || [[Pilt:WHOportTyler.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[John Tyler]] || [[1841]] || [[1845]] || [[Viig]] || ''puudus''
|- bgcolor=#DDEEFF
| 11 || [[Pilt:George P.A. Healy - James Knox Polk - Google Art Project.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[James Knox Polk]] || [[1845]] || [[1849]] || [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraat]] || [[George Dallas]]
|- bgcolor=#FFFFCC&lt;br&gt;
| 12 || [[Pilt:Zachary Taylor 2.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Zachary Taylor]]{{ref|A|A}} || [[1849]] || [[1850]] || [[viig]] || [[Millard Fillmore]]
|- bgcolor=#FFFFCC
| 13 || [[Pilt:George P.A. Healy - Millard Fillmore - Google Art Project.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Millard Fillmore]]|| [[1850]] || [[1853]] || [[viig]] || ''puudus''
|- bgcolor=#DDEEFF
| 14 || [[Pilt:George P.A. Healy - Franklin Pierce - Google Art Project.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Franklin Pierce]] || [[1853]] || [[1857]] || [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraat]] || [[William R. King]]{{ref|A|A}}, ''seejärel puudus''
|- bgcolor=#DDEEFF
| 15 || [[Pilt:George Peter Alexander Healy - James Buchanan - Google Art Project.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[James Buchanan]] || [[1857]] || [[1861]] || [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraat]] || [[John Breckinridge]]
|- bgcolor=#FFE8E8
| 16 || [[Pilt:George P.A. Healy - Abraham Lincoln - Google Art Project.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Abraham Lincoln]]{{ref|A|A}} || [[1861]] || [[1865]] || [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] || [[Hannibal Hamlin]] ja [[Andrew Johnson]]
|- bgcolor=#DDEEFF 
| 17 || [[Pilt:Andrew Johnson portrait.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Andrew Johnson]] || [[1865]] || [[1869]] || [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraat]] || ''puudus''
|- bgcolor=#FFE8E8
| 18 || [[Pilt:Ugrant.jpeg|100px]]&lt;br&gt;[[Ulysses Grant|Ulysses Simpson Grant]] || [[1869]] || [[1877]] || [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] || [[Schuyler Colfax]] ja [[Henry Wilson]]{{ref|A|A}}, ''alates 1875 puudus''
|- bgcolor=#FFE8E8
| 19 || [[Pilt:Rhayes.jpeg|100px]]&lt;br&gt;[[Rutherford Hayes|Rutherford Birchard Hayes]] || [[1877]] || [[1881]] || [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] || [[William A. Wheeler]]
|- bgcolor=#FFE8E8
| 20 || [[Pilt:Ole Peter Hansen Balling - James Garfield - Google Art Project.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[James Garfield|James Abram Garfield]]{{ref|A|A}} || [[1881]] || [[1881]] || [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] || [[Chester Arthur]]
|- bgcolor=#FFE8E8
| 21 || [[Pilt:Presidents Chester A Arthur.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Chester Arthur]]|| [[1881]] || [[1885]] ||  [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] || ''puudus''
|- bgcolor=#DDEEFF
| 22 || [[Pilt:Presidents Grover Cleveland.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Grover Cleveland|Stephen Grover Cleveland]] || [[1885]] || [[1889]] || [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraat]] || [[Thomas Hendricks]]{{ref|A|A}}, ''alates novembrist 1885 puudus''
|- bgcolor=#FFE8E8
| 23 || [[Pilt:Presidents Benjamin Harrison.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Benjamin Harrison]] || [[1889]] || [[1893]] || [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] || [[Levi Morton]]
|- bgcolor=#DDEEFF
| 24 || [[Pilt:Presidents Grover Cleveland.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Grover Cleveland|Stephen Grover Cleveland]] || [[1893]] || [[1897]] || [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraat]] || [[Adlai Ewing Stevenson]]
|- bgcolor=#FFE8E8
| 25 || [[Pilt:Presidents McKinley.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[William McKinley]]{{ref|A|A}} || [[1897]] || [[1901]] || [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] || [[Garret Hobart]]{{ref|A|A}}, ''1899–1901 puudus'', seejärel [[Theodore Roosevelt]]
|- bgcolor=#FFE8E8
| 26 || [[Pilt:Theodore Roosevelt-Harris and Ewing.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Theodore Roosevelt]] || [[1901]] || [[1909]] || [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] || [[Charles Fairbanks]]
|- bgcolor=#FFE8E8
| 27 || [[Pilt:William Howard Taft - Harris and Ewing.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[William Howard Taft]]|| [[1909]] || [[1913]] || [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] || [[James Schoolcraft Sherman]]{{ref|A|A}}, ''alates 1912 puudus''
|- bgcolor=#DDEEFF
| 28 || [[Pilt:WILSON, WOODROW LCCN2016857913.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Woodrow Wilson|Thomas Woodrow Wilson]] || [[1913]] || [[1921]] || [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraat]] || [[Thomas Marshall]]
|- bgcolor=#FFE8E8
| 29 || [[Pilt:Warren G. Harding - Clara Barton Centenary.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Warren Harding|Warren Gamaliel Harding]]{{ref|A|A}} || [[1921]] || [[1923]] || [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] || [[Calvin Coolidge]]
|- bgcolor=#FFE8E8
| 30 || [[Pilt:CalvinCoolidge.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Calvin Coolidge|John Calvin Coolidge]] || [[1923]] || [[1929]] || [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] || ''kuni 1925 puudus'', seejärel [[Charles Dawes]]
|- bgcolor=#FFE8E8
| 31 || [[Pilt:Herbert Hoover - NARA - 532049.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Herbert Hoover|Herbert Clark Hoover]]|| [[1929]] || [[1933]] ||  [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] || [[Charles Curtis]]
|- bgcolor=#DDEEFF
| 32 || [[Pilt:Franklin D. Roosevelt - NARA - 535943.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Franklin Roosevelt|Franklin Delano Roosevelt]]{{ref|A|A}} || [[1933]] || [[1945]] || [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraat]] || [[John Nance Garner]], [[Henry Wallace]] ja [[Harry Truman]]
|- bgcolor=#DDEEFF
| 33 || [[Pilt:HSTruman.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Harry Truman]] || [[1945]] || [[1953]] || [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraat]] || ''kuni 1949 puudus'', seejärel [[Alben Barkley]]
|- bgcolor=#FFE8E8
| 34 || [[Pilt:Pres-DwightDEisenhower.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Dwight Eisenhower|Dwight David Eisenhower]]|| [[1953]] || [[1961]] ||  [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] || [[Richard Nixon]]
|- bgcolor=#DDEEFF
| 35 || [[Pilt:John F. Kennedy, White House color photo portrait.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[John Kennedy|John Fitzgerald Kennedy]]{{ref|A|A}} || [[1961]] || [[1963]] || [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraat]] || [[Lyndon Johnson]]
|- bgcolor=#DDEEFF
| 36 || [[Pilt:LBJ3.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Lyndon Johnson|Lyndon Baines Johnson]] || [[1963]] || [[1969]] || [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraat]] || ''kuni 1965 puudus'', seejärel [[Hubert Humphrey]]
|- bgcolor=#FFE8E8
| 37 || [[Pilt:Nixon.tif|100px]]&lt;br&gt;[[Richard Nixon|Richard Milhous Nixon]] || [[1969]] || [[1974]] ||  [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] || [[Spiro Agnew]] ja [[Gerald Ford]]
|- bgcolor=#FFE8E8
| 38 || [[Pilt:Gerald Ford, second official portrait of the President of the United States, February 1976 (cropped).jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Gerald Ford|Gerald Rudolph Ford]] || [[1974]] || [[1977]] ||  [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] || [[Nelson Rockefeller]]
|- bgcolor=#DDEEFF
| 39 || [[Pilt:Jimmy Carter Crop.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Jimmy Carter|James Earl Carter]] || [[1977]] || [[1981]] || [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraat]] || [[Walter Mondale]]
|- bgcolor=#FFE8E8
| 40 || [[Pilt:Ronald Reagan 1985 presidential portrait 3x4.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Ronald Reagan|Ronald Wilson Reagan]] || [[1981]] || [[1989]] || [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] || [[George Herbert Walker Bush]]
|- bgcolor=#FFE8E8
| 41 || [[Pilt:George H. W. Bush presidential portrait (cropped).jpg|100px]]&lt;br&gt;[[George Herbert Walker Bush]] || [[1989]] || [[1993]] || [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] || [[Dan Quayle]]
|- bgcolor=#DDEEFF
| 42 || [[Pilt:20260306 Chicago, Estados Unidos- Exequias del reverendo Jesse Louis- Juan Cano16 (Bill Clinton).jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Bill Clinton|William Jefferson Clinton]] || [[1993]] || [[2001]] || [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraat]] || [[Al Gore]]
|- bgcolor=#FFE8E8
| 43 || [[Pilt:President George W. Bush reflects on America at 250 (0m11s cropped).jpg|100px]]&lt;br&gt;[[George Walker Bush]] || [[2001]] || [[2009]] || [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] || [[Dick Cheney]]
|- bgcolor=#DDEEFF
| 44 || [[Pilt:Barack Obama at the Grand Opening of the Barack Obama Presidential Center (HLMwDaiW8AAS7pz) (cropped).jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Barack Obama]] || [[2009]] || [[2017]] || [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraat]] || [[Joe Biden]]
|- bgcolor=#FFE8E8
| 45 || [[Pilt:P20241113AS-1146 (54137950023) (cropped 2).jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Donald Trump]] || [[2017]] || [[2021]] || [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] || [[Mike Pence]]
|- bgcolor=#DDEEFF
| 46 || [[Pilt:Joe Biden in 2025.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Joe Biden]] || [[2021]] || [[2025]] || [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraat]] || [[Kamala Harris]]
|- bgcolor=#FFE8E8
| 47 || [[Pilt:Official Presidential Portrait of President Donald J. Trump (2025).jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Donald Trump]] || [[2025]] ||  || [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] || [[J. D. Vance]]
|}

*{{Märkus|A|A}} Suri ametis olles
*{{Märkus|B|B}} Suri enne ametisse asumist

==Vaata ka==
* [[Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|Ameerika presidentide ja asepresidentide valimised läbi aegade 1789–2000]]

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide loendid|Riigipead]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide presidendid| ]]
[[Kategooria:Riigipeade loendid]]

[[he:נשיא ארצות הברית#רשימת הנשיאים]]</text>
      <sha1>2z9m3kikhcgk9pgt8t3y85vxh720148</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260901</id>
      <parentid>7260897</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T10:06:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57478-04</username>
        <id>240685</id>
      </contributor>
      <origin>7260901</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10873" sha1="f2lffsfdmw1luc1n58ndrr3xf8jc36x" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[Ameerika Ühendriikide president|Ameerika Ühendriikide presidendid]] ja [[Ameerika Ühendriikide asepresident|asepresidendid]].''

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! # !! Nimi !! Asus ametisse !! Lahkus ametist !! Partei !! Asepresidendid
|-
| &amp;nbsp; 1 || [[Pilt:Gilbert Stuart - George Washington - Google Art Project (6966745).jpg|100px]]&lt;br&gt;[[George Washington]] || [[1789]]|| [[1797]] || parteitu || [[John Adams]]
|- bgcolor=#E6E6AA
| &amp;nbsp; 2 || [[Pilt:Johnadams.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[John Adams]] || [[1797]] || [[1801]] || [[Ameerika Ühendriikide Föderalistide Partei|föderalist]] || [[Thomas Jefferson]]
|- bgcolor=#CCFFCC
| &amp;nbsp; 3 || [[Pilt:02 Thomas Jefferson 3x4.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Thomas Jefferson]] || [[1801]] || [[1809]] || [[Demokraatlik-Vabariiklik Partei|demokraat-vabariiklane]] || [[Aaron Burr]] ja [[George Clinton]]
|- bgcolor=#CCFFCC
| &amp;nbsp; 4 || [[Pilt:James Madison.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[James Madison]] || [[1809]] || [[1817]] || [[Demokraatlik-Vabariiklik Partei|demokraat-vabariiklane]] ||[[George Clinton]]{{ref|A|A}} ja [[Elbridge Gerry]]{{ref|A|A}}, ''alates 1814 puudus''
|- bgcolor=#CCFFCC
| &amp;nbsp; 5 || [[Pilt:Jm5.gif|100px]]&lt;br&gt;[[James Monroe]] || [[1817]] || [[1825]] || [[Demokraatlik-Vabariiklik Partei|demokraat-vabariiklane]] || [[Daniel Tompkins]]
|- bgcolor=#CCFFCC
| &amp;nbsp; 6 || [[Pilt:George P.A. Healy - John Quincy Adams - Google Art Project.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[John Quincy Adams]] || [[1825]] || [[1829]] || [[Demokraatlik-Vabariiklik Partei|demokraat-vabariiklane]] || [[John Calhoun]]
|- bgcolor=#DDEEFF
| &amp;nbsp; 7 || [[Pilt:Andrew jackson head.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Andrew Jackson]] || [[1829]] || [[1837]] || [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraat]] || [[John Calhoun]] ja [[Martin Van Buren]]
|- bgcolor=#DDEEFF
| &amp;nbsp; 8 || [[Pilt:Mvanburen.jpeg|100px]]&lt;br&gt;[[Martin Van Buren]] || [[1837]] || [[1841]] || [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraat]] || [[Richard Mentor Johnson]]
|- bgcolor=#FFFFCC
| &amp;nbsp; 9 || [[Pilt:William Henry Harrison.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[William Henry Harrison]]{{ref|A|A}} || [[1841]] || [[1841]] || [[Viig]] || [[John Tyler]]
|- bgcolor=#FFFFCC
| 10 || [[Pilt:WHOportTyler.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[John Tyler]] || [[1841]] || [[1845]] || [[Viig]] || ''puudus''
|- bgcolor=#DDEEFF
| 11 || [[Pilt:George P.A. Healy - James Knox Polk - Google Art Project.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[James Knox Polk]] || [[1845]] || [[1849]] || [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraat]] || [[George Dallas]]
|- bgcolor=#FFFFCC&lt;br&gt;
| 12 || [[Pilt:Zachary Taylor 2.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Zachary Taylor]]{{ref|A|A}} || [[1849]] || [[1850]] || [[viig]] || [[Millard Fillmore]]
|- bgcolor=#FFFFCC
| 13 || [[Pilt:George P.A. Healy - Millard Fillmore - Google Art Project.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Millard Fillmore]]|| [[1850]] || [[1853]] || [[viig]] || ''puudus''
|- bgcolor=#DDEEFF
| 14 || [[Pilt:George P.A. Healy - Franklin Pierce - Google Art Project.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Franklin Pierce]] || [[1853]] || [[1857]] || [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraat]] || [[William R. King]]{{ref|A|A}}, ''seejärel puudus''
|- bgcolor=#DDEEFF
| 15 || [[Pilt:George Peter Alexander Healy - James Buchanan - Google Art Project.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[James Buchanan]] || [[1857]] || [[1861]] || [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraat]] || [[John Breckinridge]]
|- bgcolor=#FFE8E8
| 16 || [[Pilt:George P.A. Healy - Abraham Lincoln - Google Art Project.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Abraham Lincoln]]{{ref|A|A}} || [[1861]] || [[1865]] || [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] || [[Hannibal Hamlin]] ja [[Andrew Johnson]]
|- bgcolor=#DDEEFF 
| 17 || [[Pilt:Andrew Johnson portrait.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Andrew Johnson]] || [[1865]] || [[1869]] || [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraat]] || ''puudus''
|- bgcolor=#FFE8E8
| 18 || [[Pilt:Ugrant.jpeg|100px]]&lt;br&gt;[[Ulysses Grant|Ulysses Simpson Grant]] || [[1869]] || [[1877]] || [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] || [[Schuyler Colfax]] ja [[Henry Wilson]]{{ref|A|A}}, ''alates 1875 puudus''
|- bgcolor=#FFE8E8
| 19 || [[Pilt:Rhayes.jpeg|100px]]&lt;br&gt;[[Rutherford Hayes|Rutherford Birchard Hayes]] || [[1877]] || [[1881]] || [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] || [[William A. Wheeler]]
|- bgcolor=#FFE8E8
| 20 || [[Pilt:Ole Peter Hansen Balling - James Garfield - Google Art Project.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[James Garfield|James Abram Garfield]]{{ref|A|A}} || [[1881]] || [[1881]] || [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] || [[Chester Arthur]]
|- bgcolor=#FFE8E8
| 21 || [[Pilt:Presidents Chester A Arthur.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Chester Arthur]]|| [[1881]] || [[1885]] ||  [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] || ''puudus''
|- bgcolor=#DDEEFF
| 22 || [[Pilt:Presidents Grover Cleveland.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Grover Cleveland|Stephen Grover Cleveland]] || [[1885]] || [[1889]] || [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraat]] || [[Thomas Hendricks]]{{ref|A|A}}, ''alates novembrist 1885 puudus''
|- bgcolor=#FFE8E8
| 23 || [[Pilt:Presidents Benjamin Harrison.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Benjamin Harrison]] || [[1889]] || [[1893]] || [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] || [[Levi Morton]]
|- bgcolor=#DDEEFF
| 24 || [[Pilt:Presidents Grover Cleveland.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Grover Cleveland|Stephen Grover Cleveland]] || [[1893]] || [[1897]] || [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraat]] || [[Adlai Ewing Stevenson]]
|- bgcolor=#FFE8E8
| 25 || [[Pilt:Presidents McKinley.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[William McKinley]]{{ref|A|A}} || [[1897]] || [[1901]] || [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] || [[Garret Hobart]]{{ref|A|A}}, ''1899–1901 puudus'', seejärel [[Theodore Roosevelt]]
|- bgcolor=#FFE8E8
| 26 || [[Pilt:Theodore Roosevelt-Harris and Ewing.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Theodore Roosevelt]] || [[1901]] || [[1909]] || [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] || [[Charles Fairbanks]]
|- bgcolor=#FFE8E8
| 27 || [[Pilt:William Howard Taft - Harris and Ewing.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[William Howard Taft]]|| [[1909]] || [[1913]] || [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] || [[James Schoolcraft Sherman]]{{ref|A|A}}, ''alates 1912 puudus''
|- bgcolor=#DDEEFF
| 28 || [[Pilt:WILSON, WOODROW LCCN2016857913.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Woodrow Wilson|Thomas Woodrow Wilson]] || [[1913]] || [[1921]] || [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraat]] || [[Thomas Marshall]]
|- bgcolor=#FFE8E8
| 29 || [[Pilt:Warren G. Harding - Clara Barton Centenary.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Warren Harding|Warren Gamaliel Harding]]{{ref|A|A}} || [[1921]] || [[1923]] || [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] || [[Calvin Coolidge]]
|- bgcolor=#FFE8E8
| 30 || [[Pilt:CalvinCoolidge.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Calvin Coolidge|John Calvin Coolidge]] || [[1923]] || [[1929]] || [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] || ''kuni 1925 puudus'', seejärel [[Charles Dawes]]
|- bgcolor=#FFE8E8
| 31 || [[Pilt:Herbert Hoover - NARA - 532049.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Herbert Hoover|Herbert Clark Hoover]]|| [[1929]] || [[1933]] ||  [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] || [[Charles Curtis]]
|- bgcolor=#DDEEFF
| 32 || [[Pilt:Franklin D. Roosevelt - NARA - 535943.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Franklin Roosevelt|Franklin Delano Roosevelt]]{{ref|A|A}} || [[1933]] || [[1945]] || [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraat]] || [[John Nance Garner]], [[Henry Wallace]] ja [[Harry Truman]]
|- bgcolor=#DDEEFF
| 33 || [[Pilt:HSTruman.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Harry Truman]] || [[1945]] || [[1953]] || [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraat]] || ''kuni 1949 puudus'', seejärel [[Alben Barkley]]
|- bgcolor=#FFE8E8
| 34 || [[Pilt:Pres-DwightDEisenhower.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Dwight Eisenhower|Dwight David Eisenhower]]|| [[1953]] || [[1961]] ||  [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] || [[Richard Nixon]]
|- bgcolor=#DDEEFF
| 35 || [[Pilt:John F. Kennedy, White House color photo portrait.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[John Kennedy|John Fitzgerald Kennedy]]{{ref|A|A}} || [[1961]] || [[1963]] || [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraat]] || [[Lyndon Johnson]]
|- bgcolor=#DDEEFF
| 36 || [[Pilt:LBJ3.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Lyndon Johnson|Lyndon Baines Johnson]] || [[1963]] || [[1969]] || [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraat]] || ''kuni 1965 puudus'', seejärel [[Hubert Humphrey]]
|- bgcolor=#FFE8E8
| 37 || [[Pilt:Nixon.tif|100px]]&lt;br&gt;[[Richard Nixon|Richard Milhous Nixon]] || [[1969]] || [[1974]] ||  [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] || [[Spiro Agnew]] ja [[Gerald Ford]]
|- bgcolor=#FFE8E8
| 38 || [[Pilt:Gerald Ford, second official portrait of the President of the United States, February 1976 (cropped).jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Gerald Ford|Gerald Rudolph Ford]] || [[1974]] || [[1977]] ||  [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] || [[Nelson Rockefeller]]
|- bgcolor=#DDEEFF
| 39 || [[Pilt:Jimmy Carter Crop.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Jimmy Carter|James Earl Carter]] || [[1977]] || [[1981]] || [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraat]] || [[Walter Mondale]]
|- bgcolor=#FFE8E8
| 40 || [[Pilt:Ronald Reagan 1985 presidential portrait 3x4.jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Ronald Reagan|Ronald Wilson Reagan]] || [[1981]] || [[1989]] || [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] || [[George Herbert Walker Bush]]
|- bgcolor=#FFE8E8
| 41 || [[Pilt:George H. W. Bush presidential portrait (cropped).jpg|100px]]&lt;br&gt;[[George Herbert Walker Bush]] || [[1989]] || [[1993]] || [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] || [[Dan Quayle]]
|- bgcolor=#DDEEFF
| 42 || [[Pilt:20260306 Chicago, Estados Unidos- Exequias del reverendo Jesse Louis- Juan Cano16 (Bill Clinton).jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Bill Clinton|William Jefferson Clinton]] || [[1993]] || [[2001]] || [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraat]] || [[Al Gore]]
|- bgcolor=#FFE8E8
| 43 || [[Pilt:President George W. Bush reflects on America at 250 (0m11s cropped).jpg|100px]]&lt;br&gt;[[George Walker Bush]] || [[2001]] || [[2009]] || [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] || [[Dick Cheney]]
|- bgcolor=#DDEEFF
| 44 || [[Pilt:Barack Obama at the Grand Opening of the Barack Obama Presidential Center (HLMwDaiW8AAS7pz) (cropped).jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Barack Obama]] || [[2009]] || [[2017]] || [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraat]] || [[Joe Biden]]
|- bgcolor=#FFE8E8
| 45 || [[Pilt:P20241113AS-1146 (54137950023) (cropped 2).jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Donald Trump]] || [[2017]] || [[2021]] || [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] || [[Mike Pence]]
|- bgcolor=#DDEEFF
| 46 || [[Pilt:Joe Biden in 2026.09.28 (55558973288) (cropped).jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Joe Biden]] || [[2021]] || [[2025]] || [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraat]] || [[Kamala Harris]]
|- bgcolor=#FFE8E8
| 47 || [[Pilt:Official Presidential Portrait of President Donald J. Trump (2025).jpg|100px]]&lt;br&gt;[[Donald Trump]] || [[2025]] ||  || [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] || [[J. D. Vance]]
|}

*{{Märkus|A|A}} Suri ametis olles
*{{Märkus|B|B}} Suri enne ametisse asumist

==Vaata ka==
* [[Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|Ameerika presidentide ja asepresidentide valimised läbi aegade 1789–2000]]

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide loendid|Riigipead]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide presidendid| ]]
[[Kategooria:Riigipeade loendid]]

[[he:נשיא ארצות הברית#רשימת הנשיאים]]</text>
      <sha1>f2lffsfdmw1luc1n58ndrr3xf8jc36x</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Reisi-kaubalaev</title>
    <ns>0</ns>
    <id>5678</id>
    <revision>
      <id>7260582</id>
      <parentid>6770765</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T19:40:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>viitamata</comment>
      <origin>7260582</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="514" sha1="4ax74702f0cwzwrtbh1ybv8obk1s1gc" xml:space="preserve">{{Viitamata}}

'''Reisi-kaubalaev''' on kaubalaev, mis lisaks kaubaveole võtab peale ka reisijaid. Reisi-kaubalaevadeks loetakse [[kaubalaev]]u, millel on rohkem kui 12 reisijakohta.

Paljud [[reisilaev|liinireisilaevad]] veavad tavaliselt ka mingil hulgal kiireloomulisi kaupu, kuid neid ei peeta reisi-kaubalaevadeks.

Reisi-kaubalaevade uppumatuse ja päästevahendite jaoks kehtivad reisilaevadega ühesugused rahvusvahelised nõuded.

==Vaata ka==
*[[Parvlaev]]
*[[Ro-pax-laev]]

[[Kategooria:Laevatüübid]]</text>
      <sha1>4ax74702f0cwzwrtbh1ybv8obk1s1gc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti ajalehtede loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>7287</id>
    <revision>
      <id>7260537</id>
      <parentid>7234664</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T18:40:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57392-72</username>
        <id>240648</id>
      </contributor>
      <origin>7260537</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="118445" sha1="de0skxw93ocqy88h32lnwkoxbz5jwl9" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=august}}{{toimeta}}
''Siin on loetletud [[Eesti]]s praegu välja antavaid ja varem välja antud [[ajaleht]]i ning väljaspool Eestit välja antavaid ja välja antud [[eesti keel|eestikeelseid]] ajalehti. On ka [[Eesti NSV rajoonilehtede loend]].

{{tähed}}

=== # ===
* [[4jaleht]] (Tallinn, 2020–)
* 1 Leht (Viljandi, 2007; Võru, 2008–)
* 3M Mosaiik (Tallinn, 2000–2005) 
* 4FUN (Tallinn, 2007)
* 4 Seina (Tallinn, 2005–2006)

=== A ===
* [[Aadressleht]] (1929)
* Aastaajad
* [[Abieluleht]] (1931–1933)
* [[Aed &amp; Interjöör]] (2009–)
* [[Aeg (väljaanne 1906)|Aeg]] (1906)
* Aeg (Rõngu, 1932–1934)
* Aeg ja Vaim (Räpina, 2005–)
* [[Aegviidu Aeg]] (1993–2017)
* [[Agent (ajaleht)|Agent]] (Tallinn, 2004 –)
* [[Ahja Valla Teabeleht]]
* Aitab Alati (Paide, 1994–2011)
* Ajakaja (Tartu, 1995–2009)
* Aja Kaja (Saksamaa, 1944)
* Ajalehe Leht (Tallinn, 1998–2010; eesti ja vene keeles)
* Ajakiri Naisele
* [[Ajakohane Naljaleht]] (1906)
* Ajalehitseja (Tallinn, 1995)
* [[Ajaleht (ajaleht)|Ajaleht]] (Tallinn, 1913–1914)
* [[AjaLeht]] (Tallinn, 1996–1999)
* Aja Leht (2012–2017)
* [[Hiiumaa (ajaleht)|Ajaleht Hiiumaa]] (1989–2004)
* Ajaratas (Salzburg, 1945)
* Ajaviiteleht (Harjumaa, 1991)
* [[Ajude Gümnastika]] (1933–1940)
* [[Ajuspordi Magasin]] (Tallinn, 1933–1934)
* [[Ajusportlane]] (Tallinn, 1933)
* Aken (Tallinn, 2004–2013)
* Akseletrator (Tallinn, 2004 vene k)
* Aktuaalne (Pärnu, 2005)
* [[Alajõe Valla Infoleht]] (eesti ja vene k, 2014–2017)
* Alatskivi (1995–)
* [[Alatskivi Traktorist]] (1951–1953)
* [[Alatskivi Vallaleht]] (1995–2017)
* Aleksandri Sõnumid (Tartu, 2002–2005)
* Aleksandrist (Põltsamaa, 1894)
* [[Algajad]] (Tapa Reaalgümnaasium, 1922)
* Alter Ego (Jõgeva, 1997–2007)
* [[Alutaguse Elu]] (1930–1933, 1990)
* [[Alutaguse Teataja]] (Jõhvi, 1929–1934)
* Alutaguse valla leht (2017–)
* AM (Tallinn, 1989–1994)
* AM! (Tallinn, 1988)
* [[Ambla Vallaleht]] (Ambla, 1993–2017)
* Ambur (Tallinn, Viljandi, 1989, 1990)
* Ameerika Eesti Postimees (New York, 1897–1911)
* [[Ameerika Ristirahva Leht]] (1916–1917)
* [[Amerika Eesti Postimees]] (1897–1911)
* Ameerika Eestlane (N.Y., 1925)
* Anka (Lüganuse, 2019)
* [[Annoncenblatt (ajaleht, 1865)|Annoncenblatt]] (Kuressaare, 1865–1882, saksa k)
* Annoncenblatt (Valga, 1876, saksa k)
* Annoncenblatt (Valga, 1913–1915, saksa k)
* Annoncen-Blatt für die Stadt Reval und Umgebung (Tallinn, 1877, saksa k)
* [[Antsla Valla Leht]] (1994–)
* Apteek 5+/ Farmacia
* APT Keskus teatab (Tartu, 1990–1995)
* [[Are Valla Leht]] (2002–2017)
* [[Areen (ajaleht)|Areen]]
* Arensburger Anzeiger (1933–1934)
* [[Arensburger Wochenblatt]] (Kuressaare, 1914–1915, saksa k)
* Arensburger Zeitung (Kuressaare, 1917–1918, saksa k)
* [[Armu Hääl]] (1934–1940)
* [[Arstide Liidu Teataja]]&lt;!-- (toimetaja [[Airi Värnik]])--&gt;
* [[Aru Pähe!]] (2016–)
* [[Arvamus, Kultuur]] (Tartu, 2007–)
* [[Aseri Valla Leht]] (1999–2017)
* Askele (Jõhvi, 1994)
* Aspekt (Tallinn, 1989–1991)
* As-saljam (Tallinn, 2009–)
* Audentes Argumentum (Tallinn, 2004,2005– 2006)
* [[Audentese Teataja]] (Tallinn, 2001–2006)
* Audentese Teataja (venekeelne)
* Auditoorium (Tartu, 2004–2006, 2010–2014)
* Der Aufstieg (Tallinn, 1932–1933)
* Augsburgi Eesti Rahvusgrupi Päevauudised (1952–1955)
* Auris (Tallinn, 1995–2015, eesti ja vene keeles)
* Ausasse Ellu (Tallinn, 1968–1970)
* Aus deutscher Geistesarbeit (Tallinn, 1987–1995)
* Autobuss (Tallinn, 1987–1995) 
* [[Autoleht]] (1999–)
* Auto24.ee (Tallinn, 2005–2009)
* Avaja (Tallinn, 2003–2004)
* Avalik Arvamus (Võru, 1988–1989)
* A vot i naši poslednie izvestija (Haapsalu, 1927)
* [[Avalik Eesti]] (Tartu, 2016–)
* Avanduse Valla Kaja (Simuna, 1996–2005)
* [[Avinurme Valla Leht]] (1997–2008)
* Aviser (Pärnu, 1700)
* [[Awwinorm]] (2009–2017) 
* A4/Fastleader

=== B ===
* [[Balti Elektrijaam]] (Narva, 1985–2003)
* [[Baltische Wochenschrift]]
* Babuškinõ sekretõ (Tallinn, 2024–)
* Baltiiskaja Manufaktura (Tallinn, 1988–1995, vene k)
* [[Balti Raudteelane]] (1953–1956)
* Baltic Club (Saku, 1989)
* The Baltic Guide (Tallinn, 2012–; venekeelne)
* The Baltic Observer (1991–1996, inglise k)
* [[Baltische Rundschau]] (1994–)
* [[Baltische Wochenschrift für Landwirtschaft, Gewerbfleiss und Handel]] (Tartu, 1863–1915)
* Baltic Independent (Tallinn, 1990–1996, inglise k)
* The Baltic States (New York, apr. 1945)
* The Baltic Times (Helsingi, 1921–)
* The Baltic Times (Tallinn, 1932–1940)
* [[The Baltic Times]] (Riia, 1996–2021)
* Balti Laevaremonditehase Teataja (Tallinn, 2000–2014)
* Baltiiskii pravovoi vestnik (Tallinn, 2015–)
* Baltik-Revju (Tallinn, 1991, vene k)
* Balt-Press (Stockholm, 1946)
* Baltpress (Stockholm, 1956–2002)
* Der Befehl (Eesti, 1942–1944, saksa k)
* Berliini Kaja (1922)
* Beta (Tallinn, 1991, vene k)
* Bibliofiil (Tartu, 1. nr 19.01.2000)
* Biznesmen (Tallinn, 1989–1991, vene k)
* Boi-skaut (Narva, 1927; venekeelne)
* [[Bolševistlik Lipp]] (1951–1953)
* Bolševistlik Sõna
* [[Bolševistlik Töö]] (1951–1953)
* [[Bolševistlike Kolhooside eest]] (1951–1952)
* [[The Baltic Guide]] (inglise k)
* [[The Baltic Times]] (inglise k, 1996–)
* [[The Baltics Worldwide]] (inglise k)
* Bjulleten Jurjevskogo Soveta Rabotših... (Tartu, 1917, vene k)
*
* Bolševistlike Kolhooside eest (Suure-Jaani, 1951–1952)
* Borba (Tallinn, 1917–1918; vene k.)
*
* Brisbane'i Teataja (1954–1956)
* Brīvais Strēlnieks (Valga, 1917)
* Brîvâs Domas (läti k, Tartu, 1917–1918)
* Budni (Tallinn, 1989, vene k)
* Budjte zdorovõ! (K-Järve, 2007; Tallinn, 2008–2021, vene k)
* Buhgalterskije novosti (Tallinn, 1995–2023, vene k)
* Bumerang (Tallinn, 2004–2010)
* Bõloi narvskii listok (Narva, 1924–1925, vene k)
* Bülletään/ The Bulletin: Kesk- ja Ida-Euroopa Regionaalne Keskkonnakeskus (Tallinn, 1995–2007)

=== C ===
* Caissa (Kuusalu, 1988–1993)
* Caissa (Rakvere, august 1988–1990)
* Caliga (Kanepi, 2004–2006)
* Chicago Eesti Maja Uudised/ Teated (1966–2007)
* Club Baltic (Tallinn, Riia, 1990, 1994)
* [[The College Enquirer]] (1996–)
* Connecticuti Eesti Seltsi Teataja (1951–2012)
* Coolix (Põlva, 1999–2015)
* Crüket (Rakvere, 2006–2007)
* Curare (Tartu, 1998–)

=== D ===
* Daidžest (Tallinn, 1989–1999, vene k)
* Daidžest (Jõhvi, 2001–)
* Datšnik (Narva, 2017–)
* Daižest (Jõhvi, 2001–)
* Delovaja Estonija (Tallinn, 1992, vene k)
* [[Delovõje Vedomosti]] (1996–, vene k)
* [[Delo (ajaleht)|Delo]] (Tallinn, 1921–1922, vene k)
* Demokraat (Tartu, 2001–2004)
* [[Den za Dnjom]] (1991–2016, vene k)
* Derptskii listok (Tartu, 1891-92, vene k)
* Detskii Mir (Tallinn, 1943–1944, vene k) 
* Deutsche Zeitung im Ostland
* DHL News (Tallinn, 1998–2002)
* Diskusleht (Tallinn, 1928) 
* Diskussiooni Leht (Tallinn, 1926)
* Dixi (Tartu Ülikooli Narva Kolledži venekeelne ajaleht, 2005 kuni vähemalt 2012)
* Dlja Vas i Vašego doma (Tallinn, 2003–)
* Dni operõ v Narve (Tallinn, 2017–)
* Do kraja Zemli (Tallinn,2002 –)
* Domkino Kolhoosnik (Leningradi oblast, 5.juuni 1932 kuni ?)
* Domovoi (Tallinn, 1989–1991)
* [[Dorpater Annoncenblatt]] (Tartu, saksa k)
* Dorpater Nachrichten (Tartu, saksa k)
* Dorpater Stadtblatt (1877, Tartu, saksa k)
* [[Dorpater Zeitung]] (Tartu, saksa k)
* Doverije (Tartu, 1990, vene k)
* Draiv (Tallinn, 2016–)
* Drug naroda (Petseri, 1932, vene k)
* [[Dörptsche Zeitung]] (1789–1875, Tartu, saksa k)

=== E ===
* EAK Infoleht (Tallinn, 2004–2011)
* EAKL Teataja. Narodnaja Gazeta (Tallinn, 1989–2004)
* [[EBS Tudengileht]]
* Edasi (Põltsamaa, 1892–1894)
* [[Edasi (ajaleht, 1905)|Edasi]] (1905)
* [[Edasi (ajaleht, 1917)|Edasi]] (Peterburi 5.jaanuar 1919–22.detsember 1937)
* [[Edasi (ajaleht, 1917–1919)|Edasi]] (Tartu, 1917–1918), (Võru –1919)
* Edasi (Tartu, 1999)
* [[Edasi Kommunismile]] (Tapa, 1951–1962)
* Edu (Berliin, 1905)
* [[Edu (ajaleht, 1906)|Edu]] (1906)
* [[Edu (ajaleht)|Edu]] : ''Rahvusliku Töökoonduse häälekandja'' (Tallinn, 1932)
* E.D.U.Teated (Toronto, 1964–1965)
* EELK Juuru Mihkli Koguduse Leht (2001–2017)
* EELK Baltimore/Washingtoni Markuse Koguduse teated (1972–1981)
* EELK Bergen County Koguduse Kirikuteated (Bogota [New Jersey], 1957–)
* EELK Buenos Airese Reformatsiooni Koguduse Teataja (1958–1998)
* EELK Chicago Esimese Koguduse Teated (1970–1973)
* EELK Chicago Pauluse Koguduse Teated
* EELK Juuru Mihkli Koguduse Leht (2001–2017)
* EELK Los Angelese Peetri Koguduse Bülletään (1954–1963)
* EELK Rapla Maarja-Magdaleena Koguduse Leht (200 –2017)
* EELK Seabrooke'i Koguduse Ringkiri (1974)
* [[Eesti (ajaleht, 1917)|Eesti]] (Petrograd, 12.11.1917–08.03.1918)
* [[Eesti (ajaleht, 1923)|Eesti]] (1923–1924)
* Eesti-Ameerika Kultuurklubi Sõnumid (Miami, 1950–1952)
* [[Eesti Aeg]] (1991–1995)
* Eesti Autosport (Tallinn, 1989–1991)
* [[Eesti Demokraat]]
* Eesti Eest (Tallinn, 2008–2009)
* Eesti Eest Võitluses Toona ja Täna (Tartu, 2001–2009)
* [[Eesti Ekspress]] 
* Eesti Ekspress Eesti Üliõpilaste Ehitusmalevas (1991)
* Eesti Elu (Tallinn, 1989–1995)
* Eesti Elu (Toronto, 2002–)
* [[Eesti Elu (Kultuur ja Elu)]]
* Eesti Filmi Sihtasutus/EFS (2003–)
* [[Eesti Haritlane]] (Tallinn, 1932–?)
* Eesti Heal (Berliin, 1918)
* [[Eesti Hääl]] (London, 1947–)
* Eesti Invaliid (Lübeck, 1951)
* [[Eesti Jõulu Majandus]] (Tallinn, 1934)
* Eesti Kaevur
* Eesti Kalakasvataja (Tartu, 1991–2005)
* Eesti Kalur (Stockholm, 1980–1993)
* Eesti Kalur (Tallinn, 2002–2003)
* Eesti Kesk-Aasia ja Kaukaasia Lambakoerte Tõuühingu Infoleht (Tallinn, 2000–)
* [[Eesti Kirik]]
* Eesti Kiriku Teataja Austrias (1945–1946)
* [[Eesti Koda]] (Pärnu, 1989­–1991)
* [[Eesti Kodu (ajaleht)|Eesti Kodu]] (Tallinn, 1907–1911)
* Eesti Kodu (Tallinn, 1934)
* Eesti Kolhoosnik (eesti k lehekülg Leningradi oblasti ajalehes Kolhoznõi Pahhar, 1935–1936)
* Eesti Koonderakond (1993–1999)
* Eesti Kristlik Nädalaleht (Tartu, 2002)
* Eesti Kutsekogude Keskliidu Pärnu osakonna Ringkiri (Pärnu, 1943)
* Eesti Kvaliteediühingu Infoleht  (1991–2006)
* [[Eesti Kütiväe Teataja]] (28.11.1918 Narva–14.01.1919 Jamburg)
* Eesti Laagrileht (Saksamaa, 1945)
* Eesti Lastearstide Seltsi Sõnumid (Tallinn, 1990–2004)
* Eesti Lastevanemate Liidu Infoleht  (Tallinn, 2004–2005)
* [[Eesti Laulumees]] : ''Eesti Meestelaulu Seltsi ajaleht'' (Tallinn, 1989–)
* [[Eesti Leht]] (Moskva, 1914–1918)
* Eesti Leht (Tampere, 1997–2003)
* Eesti Leht Prantsusmaal (Pariis, 1949–1982)
* Eesti Leidur (Tallinn, 1934)
* Eesti Lihasehaigete Seltsi Infoleht (Tallinn, 1995–2016)
* Eesti Linn (Tartu, 1937–1939)
* Eesti Linnade Liidu Teataja (Tallinn, 1927)
* Eesti Lipp (Tallinn, 1935)
* Eesti L Teave (Tallinn, 1992–2007)
* [[Eesti Maa]] (Tallinn, 1992–1996)
* Eesti Maailm (1987–1989)
* Eesti Maleleht (Rakvere, 1988–1990)
* Eesti Matkaliidu Teataja (Tallinn, 1994–2006)
* [[Eesti Meremees]] (1950–1962, 1989–2014)
* Eesti Munaekspordi ringkiri (Tallinn, 1942)
* Eesti Mõistatusleht (Tallinn, 1934–1936)
* Eesti NSV Tartumaa Töötava Rahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee Teataja (Tartu, 1945)
* Eesti Nädal (Tallinn, 1934) 
* Eesti Nädal (Tartu, 1937)
* Eesti Omavalitsuse Juhi ringkiri (Tallinn, 1942)
* Eesti Pank (
* [[Eesti Post (ajaleht)|Eesti Post]] (Geislingen, 1945–1953)
* [[Eesti Postimees]]
* Eesti Postimehe Õhtused Kõned
* Eesti Pressikorrespondents (Tallinn, 1943–1944)
* Eesti Psühholoogide Liidu Laualeht (Tartu, 1989–2009)
* Eesti Punane Rist (Tallinn, 1995–1999)
* Eesti Põllumees
* [[Eesti Päevaleht (Rootsi)]]
* [[Eesti Päevaleht]]
* [[Eesti Päevaleht Peterburis]] (Petrograd, 28.04–27.06.1918)
* [[Eesti Päevaleht Rootsis]] (ilmus ajalehe Eskilstuna-Kuriren vahel, 1959–1971)
* [[Eesti Rada]] (Augsburg, Geislingen, Hamburg, Köln 1945–...)
* Eesti Rada. Sport (Augsburg, 1948)
* Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu Teataja (Tallinn, 1998–2024)
* Eesti Rahvusliku Liidu Teated (Stockholm, 1949–1950)
* [[Eesti Raudteelane]]
* Eesti Raudteevalitsuse direktori ringkiri (Tallinn, 1941)
* Eesti-Rootsi Ühingu Teataja (Tallinn, 1993–2005)
* Eesti Skaut (Tallinn, 1990–2019)
* Eesti Spordi Leht (Tallinn, 1993–1995)
* [[Eesti Spordileht (1920–1940)]] (1920–1932 ajaleht, alates 1933 ajakiri)
* Eestin Spordileht (Sydney, 1957)
* Eesti Spordileht (Tallinn, 2003–2005)
* Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts (Niitvälja, 1999–2008)
* [[Eesti Sõjamees]]
* Eesti Sõjavangide Häälekandja (Saksamaa, 1944–1945)
* [[Eesti Sõna]]
* [[Eesti Sõnumid]]
* Eesti Talu (Saku, 2004–2015)
* Eesti Teataja (Stockholm, 1944)
* [[Eesti Teataja (Stockholmi ajaleht)|Eesti Teataja]] (Stockholm, 1945–1953)
* Eesti Teataja (Täby, Rootsi, 1963–1969)
* [[Eesti Teataja (Tallinna ajaleht)|Eesti Teataja]] : ''Eesti Töörahva ja Sõjaväelaste Nõukogu Täidesaatva Komitee häälekandja'' (Tallinn, 1917–1918)
* Eesti Teataja (Tallinn, 2008–2009)
* Eesti Teated (Göttingen, 1945–1946)
* Eesti Teated Kodumaalt (Peterburi, 1918)
* Eesti Tevishoiutöötajate Ametiühingute Liit (1994–)
* Eesti Tõlkefond (Toronto, 20.sajand)
* Eesti Töö (Tartu, 1933–1934)
* [[Eesti Töö Jõulu Turg|&quot;Eesti Töö&quot; Jõulu Turg]] (&quot;Omatööstuse ja Kodutöö Propagandaleht&quot;) (Tartu, 1932)
* [[Eesti Töörahva Kommuuna]] Nõukogu Dekreedid, Määrused ja Teadaanded (Petrograd 20.02.–10.05.1919)
* Eesti Võitlejate Ühingu Teated (Saksamaa, 1950–1952)
* Eesti Õhtu (Võru, 1941)
* Eesti (Õigeusu) Piiskopkonna Teataja (Tallinn, 1946–?)
* Eesti Õpilasleht (Tallinn, 1990)
* Eesti Õpilasleht (Tartu, 2002)
* Eesti Ämmaemandate Ühingu Häälekandja (1997–)
* [[Eesti Üliõpilasleht]]
* [[Eestimaa (ajaleht)|Eestimaa]] (Tallinn, 1917)
* [[Eestimaa Kubermangu Teataja]] (1853–1917)
* [[Eestlane (ajaleht)|Eestlane]] (Narva, 1906)
* Eestlane (Pärnumaa, 1945)
* Eestlane (Tallinn, 1997–1998)
* EFiL (Tallinn, 1990–1995)
* Eha (Petseri, 1927–1929)
* Ehitus
* Ehitustoode
* Eile. Täna. Homme. (Tallinn, 1996–1997)
* EKaL (Tallinn, 1990–1993)
* EKALi Infoleht (Tallinn, 2009)
* EKAS Extra (Tallinn, 2000)
* EKE Projekt
* EKE Teatis (Tallinn)
* Ekonomist Menedžer (Sillamjae, 2003–)
* Eksport toob sisse (Tallinn, 2008)
* Ekspress (Narva, 1999–; venekeelne)
* Ekstrapunkt (Tallinn, 1994–1995)
* Ekstrennõi  bjulleten' mestnõhh i inostrannõhh telegrafnõhh soobštšenii  (Tallinn, 1920)
* Elektrileht (eesti- ja venekeelne)
* Elesinine Elevant (Tallinn, 2002)
* [[Eliisabet (ajaleht)|Eliisabet]] (EELK Pärnu Koguduse ajaleht, 1990­–1997)
* Elisa (eesti ja vene keeles)
* Elkur (Elva, 2007–2019)
* [[Elu (ajaleht 1905)|Elu]] (Tartu, 1905–1917)
* [[Elu (ajaleht, 1907)|Elu]] (Tartu, 1907–1908)
* [[Elu (ajaleht 1908)|Elu]] : ''Pärnu väljaanne'' (Pärnu, 1908)
* [[Elu (ajaleht 1926)|Elu]] : ''Võru-Valga-Petserimaa töörahva häälekandja'' (Võru, 1926–1941 ´12.07.)
* [[Elu (ajaleht 1993)|Elu]] : ''maakonnaleht'' (Võru, 1993–1996)
* [[Elu (ajaleht 1996)|Elu]] : ''[[Võrumaa Teataja]] nädalalõpulisa'' (Võru, 1996–2006)
* [[Elu Jutunurk]] (Tartu, 1905–1906)
* [[Elukaar (ajaleht)|Elukaar]]
* Elupuu kuldsed oksad (Tallinn, 1913–1931)
* Elu Sõna Leht (Tartu, 1994–2001)
* Elutõde (Tallinn, 1936–1940)
* Elva (1991–1992)
* [[Elva Elu]] (Elva, 1932–1937)
* Elva Elu (1992–1994)
* Elva Elu (1995)
* Elva Elu ( 2019)
* Elva Filatelist (1992–2001)
* Elva Leht (2016–2017)
* Elvamaa.ee (2021–2024)
* [[Elva Postipoiss]]
* [[Elva Sõna]] (Tartu, 1933)
* [[Elva Tulevik]] (Elva, 1934–1934)
* Elva Uudised
* Elva Valla Leht (2019–
* Emadepäevaleht (Tartu, 1937–1940)
* Emajõe Veevärk
* Emigrant
* EMSL-i Infoleht
* EMTS-i Infoleht (Tallinn, 1992–2008)
* EMÜ Sõnumid
* [[Endine Kosjaleht]] (1930–1931)
* Ennetaja (Tallinn, 2003)
* ENT (Stockholm, 1973–1974)
* ENUT-i Uudised
* Epifanio
* Eriksdali Teataja (Stockholm, 1944)
* [[Erilane (ajaleht)|Erilane]]
* Eripedagoogika
* ERKAS
* [[Erootiline Anekdoot]] (mai ja juuli 1991)
* [[ERSP Teataja]]
* ERÜ  (Tallinn, 1989–1997)
* Esemesjatšnaja gazeta g. Kunda (2007–)
* ESE Teataja (Tallinn, 1997)
* Esinduse Informatsioon (Stockholm, 1961–2004)
* Esku Külaseltsi Piirkonna Leht (Esku, 2006–)
* [[Esmaspäev (ajaleht)|Esmaspäev]] (Tallinn, 1922)
* Esmaspäev (Adelaide, 1978)
* [[Esmaspäev (ajaleht, 1989)|Esmaspäev]] (1989–1996)
* ESNA (Sydney, 1950–1958)
* ES-QTC (Kadrina, 1990–2018)
* ESSPress (Tallinn, 1994)
* Estländische Wochenschau (Tallinn, 1929–1930)
* Estljandskije Gubernskije Vedomosti
* Estonia (Buenos Aires, 1957)
* Estonia (Tallinn, 1994, eesti k)
* Estonian Independent (Tallinn, 18.04.1990 – 5.06.1991)
* Estonian Review (London, 1919–1920)
* Estonian Review (Tallinn, 1919–1920)
* Estonian Review (Tallinn, 1990. aastad; 2001–2016)
* [[Estonija]]
* Estonskaja Elektrostantsija (Narva, 1985–2003)
* [[Estonski Morjak]] (Tallinn, 1950–1962)
* [[Estonski Ekspress]] (Tallinn,
* ESTO-80 Teated (Stockholm, 1978–1979)
* ETKVL KRV Reklaamikombinaadi infoleht (Tallinn, 1988–1989)
* Ettevõtlik  Kodanik (Rapla, 2007–2013)
* Euroopa Liit : teave põllumehele (Saku, 2001–2003)
* Evangeeliumi-luteri usu Tallinna Jaani kiriku teataja (Tallinn, 1934)
* The Evergreen (Tartu, 1991)
* [[Evreiskoje Slovo]] (Tallinn, 1920)
* Evropeiskii Sojuz (Kohtla-Järve, 2015–?)
* E-zdorovja (Tallinn, 2006–)
* EXPO (venekeelne)

=== F ===
* Felliner Anzeiger (Viljandi, 1876–1922, saksa k)
* Femina : &quot;Toitumise ABC&quot; (Tallinn, 1989)
* Fenno-Ugria Infoleht
* [[Filmileht]] (1926–1931)
* Finansovõi Menedžment (2006–, vene k)
* Flugblätter der Innerer Mission (Tartu, 1923–1925)
* Fokus (Tallinn, 1998 –, vene k)
* Folgileht (Tallinn, 2005)
* Fookus (Jõgeva, 1997–2018)
* Forum (Tallinn, 1989, vene k)
* Forum (Tallinn, 2001, vene k)
* Foruse Infoleht
* Fotogazeta (Tallinn, 1945, vene k)
* Fotoleht (Tallinn, 1944–1946)
* Fotoleht (Rapla, 1993–2002)
* Friis (Tallinn, Tallinn, 2005–2006)
* Fööniks (Saku, 2002–)
* Füsioterapeut (Tartu, 2004–2005)

=== G ===
Gaidide Infoleht
* Galereja (Tallinn, 1991)
** Gaidskii i skautskii listok (Tallinn, 1922)
** Gazeta Alutaguzeskoi volosti (Iisaku, 2018–)
** Gazeta dlja personala (Toila, 1995–)
** Gazeta dlja tehh, kto utšitsja (Tallinn, 2003–)
** Gazeta druzei po perepiske (Tallinn, 1991)
** Gazeta klienta DHL Worldwide (Tallinn, 2000–)
** Gazeta Sojuza Kvartirnõhh Tovarištšestv Estonii (Tartu, 2011–)
** Gazeta goroda Loksa
* Gazeta Lasnamjae (2002–)
* Gazeta osteoporoza (Kuusalu, 2009–)
* Gazeta pjatatsek (Tartu, 1913)
* Gazeta rodnogo kraja (Loksa, 2010–)
* Gazeta Strahhovoi kassõ po bezrabotitse (Tallinn, 2005–)
* Gazeta upravõ Kristiine (2002–)
* ´Glaza druga (Tartu, 1999–)
* Going UP (Tartu, 2004–2005)
* Golos Naroda (Narva, 1917)
* Golos naroda (Petseri, 1927–1932)
* [[Gorod]] (Narva, 2004–)
* Gorod (Jõhvi, 2005–)
* Gorodskoi park (Tapa, 1997–)
* Gotlands Allehanda (eestikeelne veerg, 1944)
* Gotlands Folkblad (eestikeelne veerg, 1944)
* [[Grüüne]] (2007–2011)
* GWP
* G4SPress: G4S Eesti infoleht (Tallinn, 1994–2014, ka vene keeles)

=== H ===
* [[Haabersti Postipoiss]] (Tallinn, 1993–)
* Haabersti: gazeta upravõ Haabersti (Tallinn, 2002–)
* Haapsalu (1993)
* Haapsalu Teataja (2002–2020)
* Haapsalu Teated (1925)
* Haapsaluski Vestnik (1989)
* Haapsalu Uudiseid (ainult üks? (eri)number Haapsalu linnavolikogu valimiste puhul 1927)
* [[Haaslava Teataja]] (1994–2017)
* [[Hai (ajaleht)|Hai]] (Tallinn, 2001–2008)
* Haljala Kihelkonna Leht (2006–)
* Haljala Valla Sõnumid (1992–)
* Hambaleht (2008–2016)
* Hammasratas (Jüri, 1996–1998)
* Handels- und Industrie-Blatt (Tallinn, 1923)
* Hanila Valla Infoleht
* Hansaleht (Viljandi, 2015)
* Hansa Paper
* Harju KEK (Keila, 1984–1989)
* Harjulane (Tallinn, 1928–1940)
* Harjulane (Tallinn, 1989–1990)
* Harjulane (1994–1999)
* [[Harju Uudised]] (2002)
* Harjumaa (Tallinn, 1988)
* [[Harjumaa (ajaleht)|Harjumaa]] (Tallinn, 1992–2008)
* Harjumaa (Tallinn, 1996)
* Harjuskii Vestnik (Tallinn, 1988–1993)
* Harku Valla Teataja
* Harmi Ekspress (Harmi, 2006)
* Hašahar (Tallinn, 1988–2014, vene k)
* Hea Toidu Leht (2010–2012)
* [[Heerold (ajaleht)|Heerold]] (Pärnu, 1995–1996)
* [[Heimath]] (1882–1885)
* Heinakuu (Tallinn, 1988–1991)
* [[Helme Kihelkonnaleht]] (2014–2018)
* Helme Sõnumid (Tartu, 2006–2008)
* [[Helme Traktorist]] (1951–1953) 
* Helme-Tõrva Elu (1997–)
* Helme-Tõrva Sõnumed (Tõrva, 1930–1931)
* Herald
* Hermes
* Hermes
* [[Herold]] (1932–1934)
* Heureka!
* Hiiu Kalur (1985–1995)
* Hiiu Koguja (Hiiumaa, 1990–2000)
* [[Hiiu Leht]] (1997–)
* Hiiu Nädal (2010–2012)
* [[Hiiu Teataja]] : ''Hiiumaa häälekandja'' (Kärdla, Suuremõisa, 1934–1938)
* Hiiu Teataja (Haapsalu, 1934-36)
* Hiiu Valla Teataja
* [[Hiiumaa (ajaleht)|Hiiumaa]]
* Hiiumaa 24 (Kuressaare, 2012–2014)
* [[Hiiumaa Kolhoosnik]] (1951–1953)
* Hiiu Teataja (Kärdla, 1934–1938)
* Hiiu Teataja (Kärdla, 1995–1999)
* Hiiumaa Teataja
* Homeland (inglise k, end. Kodumaa lisa; Tallinn, alates 22.02.1990)
* Homme Parem (Tallinn, 2010–)
* [[Hommik Tallinn ajaleht|Hommik]] (Tallinn, 1913–1914)
* [[Hommik Tallinn teine ajaleht|Hommik]] ''teine õhtune väljaanne'' (Tallinn, 1914)
* [[Hommik (Tartu ajaleht)|Hommik]] (Tartu, 1906–1907)
* [[Hommikleht]] (1933–1934)
* [[Hommikuleht (ajaleht, 1932)|Hommikuleht]] (Tallinn, 1932)
* [[Hommikuleht]] (Tallinn, 1992–1995) 
* [[Hommiku Postimees]] (Tartu, 1917)
* Hong (Võru, 1992–1995, Tartu, 2002–2020)
* [[Hooliv Eesti]] (2000–2010)
* Horošee obrazovanije (Tallinn, 2011)
* Hummuli Uudised (2006–)
* Huvileht (Tamsalu, 1989–1990)
* Huvitavad Uudised (Pala, 1907)
* Hõimurahvaste Aeg (Tallinn, 2008–2011)
* [[Hõissa Poisid]] ''Paralepa suurlaagrileht'' (Haapsalu, 1936)
* [[Häire (ajaleht)|Häire]] (1934)
* Häädemeeste Elu (1933–1934)
* [[Häädemeeste Elu]] (1990­–2020)
* [[Hääl (ajaleht)|Hääl]] (Kuressaare, 1906–1915)
* [[Hüüdja]] (Tallinn, 1906–1907)
* Hüüdja Hääl (Imavere, 1989)
* Hyppelaud.ee (Tallinn, 2005–2009)

=== I ===
* [[Igihaljas (ajaleht)|Igihaljas]]
* Ida-Virumaa Keskkonnaleht (Jõhvi, 2006–2008)
* Ida-Virumaa zavtra (Jõhvi, 2008–)
* IDEE
* [[IL Teataja]]
* Illuka Valla Sõnumilaegas (2000–2017,eesti- ja venekeelne)
* Illustrierte landwirtschaftliche Mittheilungen (Riia, 1871–1873)
* Ilmapuu
* [[Ilmarine (ajaleht)|Ilmarine]] (Narva, 1911–1912)
* [[Ilmatar (ajaleht)|Ilmatar]] : ''Antsla ja ümbruskonna häälekandja'' (Antsla, 1932)
* Ilmatar (Antsla, 1998)
* Ilmavalgus (Tartu, 2000–)
* [[Ilmre]] (Tallinn, 1989–1991)
* Imavere Sõnumid (1992–2017)
* Imeturg (Valga, 1990)
* Industry News
* Info (Pärnu, 1988–1989, vene k.)
* Infoekstra (Tallinn, 1994)
* Infoelektron (Tallinn, 1998–2015)
* Infogazeta volosti Ljuganuze (2014–2017)
* Infogazeta volosti Mjaetaguze 
*Infogazeta volosti Sonda (Kiviõli, 2003–)
* [[Infolaine]] (Tartu, 1997–2016)
* [[Infoleht (9.mai kolhoos)|Infoleht]] : ''&quot;9. mai&quot; kolhoos'' (Väätsa, 1987–1990)
* [[Infoleht (Lääne Kalur)|Infoleht]] : ''&quot;Lääne Kalur&quot;. Kolhoosi juhatuse väljaanne'' (Haapsalu, 1983–1984)
* [[Infoleht (Tallinna Kohanemiskeskus)|Infoleht]] : ''abiks onkoloogilisele haigele'' (Tallinn, 1998–2005)
* [[Infoleht (Rae vald)|Infoleht]] '': abimees Rae valla elanikule'' (Assaku, 2004)
* [[Infoleht (Kalev)|Infoleht]] : ''AS Kalevi siseinfo kandja'' (Tallinn, 199?–2002?)
* [[Infoleht (Tallink Grupp)|Infoleht]] : ''AS Tallink Grupp teataja'' (Tallinn, 2008)
* [[Infoleht (Energia Õppekombinaat)|Infoleht]] : ''EE ÕK = Инфолист / Energia Õppekombinaat = Учебный комбинат &quot;Эстонглавэнерго&quot;'' (Tallinn, 1985)
* [[Infoleht (Eesti Inseneride Liit)|Infoleht]] : ''Eesti Inseneride Liit'' (Tallinn, 1989)
* [[Infoleht (Eesti Karusloomakasvatajate Selts)|Infoleht]] : ''Eesti Karusloomakasvatajate Selts'' (Tallinn, 2000)
* [[Infoleht (Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liit)|Infoleht]] : ''Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liit'' (Tallinn, 200?–2009)
* [[Infoleht (Eesti Kristlikud Demokraatid)|Infoleht]] : ''Eesti Kristlike Demokraatide tegemisi kajastav leht'' (Tallinn, 1999–2010)
* [[Infoleht (Eesti Kütusefirmade Ühing)|Infoleht]] : ''Eesti Kütusefirmade Ühing'' (Tallinn, 1997)
* [[Infoleht (Eesti Matemaatika Selts)|Infoleht]] : ''Eesti Matemaatika Selts'' (Tartu, 1989)
* [[Infoleht (Eesti Metsatöötajate Ametiühing)|Infoleht]] : ''Eesti Metsatöötajate Ametiühing'' (Tallinn, 1990–1993)
* [[Infoleht (Eesti Naistearstide Selts)|Infoleht]] : ''Eesti Naistearstide Selts'' (Tallinn, 1995–199?)
* [[Infoleht (Eesti NSV Agrotööstuskoondis)|Infoleht]] : ''Eesti NSV Agrotööstuskoondis'' (Tallinn, 1984)
* [[Infoleht (Eesti NSV Riiklik Põllumajanduse Tootmistehnika Komitee)|Infoleht]] : ''Eesti NSV Riiklik Põllumajanduse Tootmistehnika Komitee'' (Tallinn, 1981)
* [[Infoleht (Eesti NSV Riiklik Transpordikomitee)|Infoleht]] '': Eesti NSV Riiklik Transpordikomitee'' (Tallinn, 1961–1989)
* [[Infoleht (Pärnu Töölerakendamise Büroo)|Infoleht]] : ''Eesti NSV Riiklik Töö- ja Sotsiaalküsimuste Komitee, Pärnu Töölerakendamise Büroo'' (Pärnu, 1988)
* [[Infoleht (Eesti Raudtee)|Infoleht]] : ''Eesti Raudtee'' (Tallinn, alates 1999, eesti k)
* [[Infoleht (Eesti Raudtee)|Infoleht]] : ''Eesti Raudtee'' (Tallinn, alates 2002, vene k)
* [[Infoleht (Eesti Reservohvitseride Kogu)|Infoleht]] : ''Eesti Reservohvitseride Kogu'' (Tallinn, alates 2003)
* [[Infoleht (Eesti Riiklik Kindlustus)|Infoleht]] : ''Eesti Riiklik Kindlustus'' (Tallinn, 1980–1990)
* [[Infoleht (Eesti Ringhääling)|Infoleht]] : ''Eesti Ringhäälingu Saatekeskuse infoleht'' (Tallinn, 2002–2003)
* [[Infoleht (Eesti-Saami Ühendus)|Infoleht]] '': Eesti-Saami Ühendus'' (Tallinn, 1999)
* [[Infoleht (Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühendus)|Infoleht]] : ''Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühendus'' (Tallinn, 2000?–2002?)
* [[Infoleht (Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium)|Infoleht]] : ''Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium, info- ja tehnokeskus'' (Tallinn, 1996–1998)
* [[Infoleht (Elva ajaleht)|Infoleht]] '': Elva valla infokandja'' (Elva, 2017–2018)
* [[Infoleht (Emmaste Põllumajanduse Osaühistu)|Infoleht]] : ''Emmaste Põllumajanduse Osaühistu'' (Emmaste, 1988–1991)
* [[Infoleht (EMOR)|Infoleht]] : ''EMOR / Eesti Turu- ja Arvamusuuringute Keskus (EMOR)'' (Tallinn, 1992)
* [[Infoleht (Enterprise Estonia)|Infoleht]] : ''Enterprise Estonia'' (Tallinn, 2001–2002)
* [[Infoleht (ettevõtluse arendamise sihtasutus)|Infoleht]] : ''ettevõtluse arendamise sihtasutuse turismiagentuur'' (Tallinn, 1997–2001)
* [[Infoleht (Haridustöötajate Ametiühing)|Infoleht]] : ''Haridustöötajate Ametiühingu leht'' (Tallinn, 1992)
* [[Infoleht (Harju Rajooni Põllumajandustehnika Tootmiskoondis)|Infoleht]] : ''Harju Rajooni Põllumajandustehnika Tootmiskoondis'' (Tallinn, 1986–1988)
* [[Infoleht (Hiiu Kalur)|Infoleht]] : ''Hiiu Kalur'' (Kärdla, 1981–1983)
* [[Infoleht (Hiiu Maavalitsus)|Infoleht]] : ''Hiiu Maavalitsuse Teataja'' (Kärdla, 1989–1992)
* [[Infoleht (Anija)|Infoleht]] : ''Ida-Harju Koostöökoda'' (Anija, 2009)
* [[Infoleht (Vabariiklik Koondis Eesti Külaehitus)|Infoleht]] : ''il / Vabariiklik Koondis Eesti Külaehitus'' (Tallinn, 1966–1989)
* [[Infoleht (Isamaaliit)|Infoleht]] : ''Isamaaliit'' (Tallinn, 1995–2005)
* Infoleht: Itaalia 1990 (Tallinn)
* [[Infoleht (Jõgeva KEK)|Infoleht]] : Jõgeva KEK (Jõgeva, 1988?–1990)
* [[Infoleht (Jäneda Sovhoostehnikum)|Infoleht]] : ''Jäneda Sovhoostehnikum'' (Jäneda, 1988–1991)
* [[Infoleht (Kirna kolhoos)|Infoleht]] : ''Kirna kolhoos'' (Kirna, 1989–1993)
* [[Infoleht (Kolhoos Kaardiväelane)|Infoleht]] : ''Kolhoos Kaardiväelane'' (Ahula, 1988–1989)
* [[Infoleht (Alkoholismi ja narkomaania ennetamise programm)|Infoleht]] : ''kord kvartalis ilmuv &quot;Alkoholismi ja narkomaania ennetamise programmi aastateks 1997–2007&quot; väljaanne'' (Tallinn, 1999–2001)
* [[Infoleht (Kuressaare Ametikool)|Infoleht]] : ''Kuressaare Ametikool'' (Kuressaare, 200?–2006)
* [[Infoleht (ajaleht 2012)|Infoleht]] '': Lasnamäe, Mustamäe, Kesklinn, Haabersti, Kristiine'' (Tallinn, 2012–2013)
* [[Infoleht (Märjamaa EPT)|Infoleht]] : ''Märjamaa EPT'' (Märjamaa, 1986–1987)
* [[Infoleht (Paide Autobaas)|Infoleht]] : ''Paide Autobaasi infoleht'' (Paide, 1989–1990)
* [[Infoleht (Paide Tööbüroo)|Infoleht]] : ''Paide Tööbüroo'' (Paide, 1988)
* [[Infoleht (Puumarket)|Infoleht]] : ''Puumarket AS'' (Tallinn, alates 2005?)
* [[Infoleht (põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast)|Infoleht]] : ''põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast'' (199?–2013)
* [[Infoleht (Pärnu)|Infoleht]] : ''Pärnumaa Kodukant'' (Pärnu, 2003)
* [[Infoleht (Saaremaa Restaureerimisvalitsus)|Infoleht]] : ''Saaremaa Restaureerimisvalitsus'' (Kuressaare, 1988–1989)
* [[Infoleht (Sclerosis Multiplex)|Infoleht]] : ''Sclerosis Multiplex`i Ühingu häälekandja'' (Tallinn, 199?–2006?)
* [[Infoleht (Statistikaamet)|Infoleht]] : ''Statistikaamet'' (Tallinn, 1993–2001)
* [[Infoleht (Tallinna Ettevõtlusamet)|Infoleht]] : ''Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond'' (Tallinn, märts 2002)
* [[Infoleht (Tallinna Linnukasvatus)|Infoleht]] : ''Tallinna Linnukasvatus'' (Loo, 1988–1993)
* [[Infoleht (Tallinna Vesi)|Infoleht]] : ''Tallinna Vesi'' (Tallinn, alates 2000)
* [[Infoleht (Tartu Haridustöötajate Ametiühingute Liit)|Infoleht]] : ''Tartu Haridustöötajate Ametiühingute Liit'' (Tartu, 1991)
* [[Infoleht (Tartu Kaubanduskoondis)|Infoleht]] : ''Tartu Kaubanduskoondis'' (Tartu, 1989–1990)
* [[Infoleht (Tartu)|Infoleht]] : ''Tartu läänepoolse ümbersõidu ehitus'' (Tartu, Tallinn, 2012–2015) [ajalehe Postimees lisa]
* [[Infoleht (täiskasvanute koolitus Tartus)|Infoleht]] : ''täiskasvanute koolitus Tartus'' (Tartu, 1996–1999?)
* [[Infoleht (Uuemõisa)|Infoleht]] (Uuemõisa, 2012 oktoober)
* [[Infoleht (V. Klementi nim. Tallinna Õmblustootmiskoondis)|Infoleht]] : ''V. Klementi nim. Tallinna Õmblustootmiskoondis'' (Tallinn, 1991–1992)
* [[Infoleht (Vastemõisa vald)|Infoleht]] : ''Vastemõisa Vallavalitsus'' (Vastsemõisa, 1996–2005)
* [[Infoleht (Vennad-Dahl)|Infoleht]] : ''Vennad-Dahl'' (Tallinn, 2004–2008)
* [[Infoleht (Viljandi Paalalinna Gümnaasium)|Infoleht]] : ''Viljandi Paalalinna Gümnaasium'' (Viljandi, 2002–2006)
* [[Infoleht (Viljandi Rajooni Tööbüroo)|Infoleht]] : ''Viljandi Rajooni Tööbüroo'' (Viljandi, 1988)
* [[Infoleht (Viru Rand)|Infoleht]] : ''Viru Rand väljaanne'' (Toila, 1995–1998)
* [[Infoleht (Virumaa informatsioon)|Infoleht]] : ''Virumaa informatsioon : tasuta kuulutused, reklaam'' (Kohtla-Järve, 1995–1996)
* [[Infoleht (Võru Huvikoda)|Infoleht]] : ''Võru Huvikoda'' (Võru, 1990)
* [[Infoleht Energiatarbijaile]] (Tallinn, 1975–1978)
* [[Infoleht Estica materjalidest]] : ''ühiskonnateadused : signaalinformatsioon'' (Tallinn, 1972–1990)
* [[Infoleht soome-ugri materjalidest]] : ''etnograafia ja rahvaluule : signaalinformatsioon'' (Tallinn, 1972–1990)
* [[Infopress]] (Jõhvi, 1995–)
* Infopress (Tallinn, 1994–1995)
* Informatsioonileht
* Informatsioonileht (Paterson [USA], 1956)
* (Infosarv (Tallinn, 2013–2014)
*
* Informoj de Esperanto-Asocio de Estonio ([[esperanto]] k, Tallinn, 1989–2010)
* Infotilk
* Ilmre (Tallinn, 1989–1991)
* Inkeri (Tartu, 1989 ja 1993–)
* [[Inland]] (Tartu, 1836–1863, saksa k)
* Inlanddienst Nachrichtenbüro Estland (Tallinn, 1943)
* Insider (Tallinn, 22.03.2001)
* Intellektuaalse Omandi Infokiri
* Interdviženije Estonii (Tallinn, 1989, Leningrad, 1990, vene k)
* Interliikumise Teataja (Tallinn, 1989, eesti k)
* The International
* [[Invateataja]], [[Eesti Invaliidide Ühing]]u teataja, toimetaja Toom Õunapuu
* [[Isamaa Eest]] (Pärnu, 1936–1937)
* [[Isamaa (ajaleht 1906)|Isamaa]] (Tartu, 1906–1909)
* Isamaa (Tallinn, 1932)
* Isamaa Eritelegramm (Tallinn, 1932)
* [[Isamaa ja Res Publica Liidu Ajaleht]] (Tallinn, 2006)
* Isamaaleht (Tallinn, 2005–2006) 
* Isamaaliit (Tallinn, 1995–2005)
* ISE (Rapla, 1995–2005)
* Iseseisev Eesti Vabariik (Tallinn, 1918)
* Isiklik Kiri (London, 1947) 
* Isupile (Kärdla, 2004)
* Ivake (Tallinn, 2004)
* [[Ivan Käbina-nimeline]] (Helsingi, 1963–1988)
* Ivanov den' (Tallinn, 2004–)
* Izobretatel (Tallinn, 2003– )
* Izvestii Jurjevskogo Soveta Rabotšihh (Tartu, 31.03.1917 – 1.09.1917)
* Izvestija Estonskogo Epahhialnogo Soveta 
* Izvestija Ob´jedinenija kvartirnõhh tovarišeštv (Harjumaa, 2000–)
* Izvestija Tartuskogo Soveta Rabotšihh (Tartu, 21.juuni – 8.november 1917, vene k)

=== J ===
* [[Jaan Kägu (ajakiri)|Jaan Kägu]] (Tallinn, 1928–1929, 1931–1932)
* Jaan Kägu (Rapla, 1989–1991)
* Jaani Teataja (Järva-Jaani, 1990–2017)
* Jaakobi Täht (Tapa, 2001–2002)
* Jakobi Elu (Pärnu-Jaagupi, 1928–1930)
* Jakobi Pühapäev (Pärnu-Jaagupi, 2005–2007)
* [[Jakobi Teataja]] (Jakobi, 1913–1915)
* JCI
* [[Jeeriko Pasaune]] : ''krifatsiuchide, öötööliste ja teiste siidiwendade lendleht'' (Võru, 1930)
* [[Jeeriko Pasun]] (Narva, 1934)
* Jess (1998)
* JK Sõnumid (Tartu, 2007–2022)
* JKK Sõnumid
* Jokker (Tallinn, 2002–2003)
* Juhansoni Päevaleht (Gimo [Rootsi], 1959–1971)
* Jurjevskoje Utro (Tartu, 1917–1919, vene k)
* [[Junnumaa Kuukiri]]
* Jurjev pen' (Tartu, 1993)
* Jurjevskaja Pravda (Tartu, 1917)
* Juuru Mihkli koguduse leht (2001–2017)
* Juuru Valla Teataja
* Južnaja Stolitsa (Tartu, 2009–2010, vene k)
* [[Jutuleht]] (Tallinn, 1929–1940)
* Jutuleht (Tallinn, 1990–1992)
* Jõelähtme Teataja (1991)
* Jõelähtme Teataja (2009)
* [[Jõelähtme Vallaleht]]: (Jõelähtme, alates 1996)
* Jõgeva Autobaasi infoleht 5. ABI (aprill 1988–1990)
* Jõgeva EPT (1988–1989)
* Jõgeva Linna Leht (1998–2017)
* Jõgevamaa (2005–)
* Jõgevamaa ja Tartumaa Postipoiss (Tartu, 2010, 2015–)
* Jõgevamaa Fookus (1997–2018)
* Jõgevamaa Kalandusleht 
* Jõgevamaa Keskkonnaleht
* Jõgevamaa Ärileht (1998–)
* Jõgeva Noorus
* Jõhvikas (Viljandi, 1998–2015) 
* [[Jõhvi Teataja]]
* [[Jõhvi Traktorist]] (1951–1953)
* Jõgeva Valla Teataja (1994–2017)
* Jõululeht
* JÄP Infoleht (Roosna-Alliku, 2008–2010)
* Järvakandi Kaja
* Järva Kirik (Türi, 1988–1989)
* Järva Kirik (2018)
* [[Järva Teataja]] (Paide, 1926–1944, alates 1989)
* Järva Uudised (Paide, 1929)
* [[Järvalane]] (Paide, 1945–1950)
* [[Järvamaa Elu]] (Paide, 1932–1933)
* [[Järvamaa (ajaleht)|Järvamaa]] (Paide, 1925–1932)
* Järvemetsa Kõlakoda (USA, 1986)
* Jääsport 2006 (Tallinn, 2005)
* Jwa (Paide, 1989–2004)

=== K ===
* [[Kaak (väljaanne)|Kaak]] 
* Kaanekangutaja (Rapla, 2004–)
* Kaarma Elu
* [[Kadakas (ajaleht)|Kadakas]] : ''Abja Gümnaasiumi ajaleht'' (Abja-Paluoja, 1995–2011) 
* Kadriorg (Tallinn, 1988–1989)
* Kaevur Kohtla-Järve (1947–1960)
* [[Kagukaar]] (Võru, 1989)
* [[20-es Sajand]]: Rahvajutuleht (1934)
* [[Kaiu (ajaleht)|Kaiu]]
* Kaiu Valla Teataja (Kaiu [Raplamaa], 1995–2017)
* [[Kaja (ajaleht)|Kaja]] (Tallinn, 1919–1935)
* [[Kaja (Narva ajaleht)|Kaja]] : ''Politikaline majandusline ja kirjandusline ajaleht'' (Narva ajaleht, 1906–1911)
* Kaja (Kotkajärve, 1966)
* Kaja (Tallinn, 1967)
* Kaja (Tallinn, 1992–1993)
* Kaja (Saku, 1999–2007)
* Kaja (Karja [Saaremaa], 1988–1991)
* Kaja (Vaivara)
* Kaja (Valjala, 1994–2017)
* [[Kaja nalja ja pilke-lisa Siil]] (Narva, 1910)
* [[Kaja Kirjandusline Lisa]] (Narva, 1909–1911)
* Kaja lisaleht (Narva, 1907–1909)
* Kalamaja Leht (Tallinn, 1989–1990)
* [[Kaldad (ajaleht)|Kaldad]] (Tori, 1996–2017)
* Kalev (Tallinn, 1906)
* Kalevlane (Tallinn, 1933–1934)
* Kalevlane (Jägala, 1995–1996)
* Kalevlane (Tallinn, 1993–2009, 2016)
* Kaljuvalla... (Toronto, 1966)
* Kallaste (1998–)
* Kalmetu Sõna (Tänassilma,1995–)
* [[Kalurileht]] (1999–...)
* [[Kanepi Teataja]] : ''vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleh''t (Kanepi, alates 1999)
* [[Kareda Vallaleht]]
* Karitsa Tribüün
* Karjäärituul
* Karksi Sõna (1996–2017)
* Karnevali Teated (Rakvere, 1929–1937)
* Karula Kuller
* [[Karula Stahhaanovlane]]
* Kaseküla Hääl (Tartumaa, 1991)
* Kasepää Teataja (1996 2010)
* Kas Kõik On Õpitud'''?''' (Tartu, 2005–2014)
* Kassarimaa (1997–)
* Kasseli Postimees (1945–1946)
* [[Kaubaleht]] /(Tallinn, 1990–1997)
* Kaubamaja Teavitaja (Tallinn, 1995–2007)
* Kaubandus-Tööstuskoja Teataja (1989–1995)
* Kauge Kodu
* Kauge Kodu Päevauudised
* Kaukasia Eesti Asunduste Teataja (Kislovodsk, 1918)
* Kavak (Tartu, 1989–1990) 
* [[Ka Üks Minut]] (Tallinn, 1924)
* [[Keila (ajaleht)|Keila]] : ''linna info leht'' (Keila, 2001–2004)
* Keila Gümnaasiumi Teataja (1999–)
* [[Keila Leht]]
* Keila Nädal (1998)
* [[Keila Valla Leht]]
* Keskkonnaleht
* Keskkonnaministeeriumi Teataja (1996–1999)
* [[Kesklinna Sõnumid]] : ''Kesklinna linnaosavalitsuse ajaleht'' (Tallinn, alates 2003)
* [[Kesknädal]]
* [[Kesknädal (Pärnu)]]
* [[KesKus]]
* Kesköö Hüüd (Arroyo Grande, 1953–1984)
* Ketu
* [[Kihnu Leht]]
* [[Kiil (ajaleht)|Kiil]] (Tartu, 1931)
* [[Kiili Leht|Kiili]] (Kiili, 1991–1993)
* [[Kiili Leht]] : ''Kiili valla ajaleht'' (Kiili, alates 1994)
* [[Kiir (Peterburi ajaleht)|Kiir]] (Peterburi, 1906–1907)
* [[Kiir (Narva ajaleht)|Kiir]] (Narva, 1912–1913)
* [[Kiir (ajaleht, 1917)|Kiir]] (Tallinn, 1917)
* [[Kiir (ajaleht, 1920)|Kiir]] (Narva, 1920)
* [[Kiir (1927)|Kiir]] (Tallinn, 1927)
* [[Kiir (ajaleht, 1930)|Kiir]] (Tallinn, 1930)
* [[Kiir (ajaleht, 1931)|Kiir]] (Tartu, 1931)
* [[Kiir (Põltsamaa ajaleht)|Kiir]] (Põltsamaa, 1951–1962'')''
* Kiir-Tööline (Tallinn, 1912–1922)
* [[Kilk (ajaleht)|Kilk]]
* Kindel Tõde (Tallinn, 1924)
* Kinnisvara (Tallinn, 2002–2005)
* Kinnisvara Pakkumised (Tallinn,1999–2010)
* Kino-Film (Tallinn, 1927–28)
* [[Kirde Ekspress]]
* [[Kirev Karlova]]
* Kirik 24 (Põlva, 2007–2009)
* Kirikuleht (Ulm, 1944)
* Kirikuleht (Geislingen, 1946–1955)
* Kirikuleht (Rapla, 1996–)
* Kirjanduslik Lehekülg (Novosibirsk, ajalehe Kommunaar ühekordne lisa 1933)
* Kirjanduslik Orbiit (Tartu, 1929–1930)
* Kirjasõprade Leht (Tallinn, 1991)
* Kivilill (Tartu, 2002–2005)
* Kivimäe Kooli Majaleht (Tallinn,1990–)
* Kiviõli (2003–, vene keeles)
* [[Kliinikumi Leht]]
* Klubi &quot;Wiking-Narva&quot; teatab (Tartu, 1997–2006)
* Knut
* Kodanik (Tallinn, 1918)
* Kodukaja (Albu, 1992– 2017)
* Kodukaja (Tallinn, 1990)
* Kodukandi Leht (Hiiumaa, 2005–)
* Kodukant Viljandimaa
* Koduküla Teated (New Jersey, 1962–1963)
* Koduleht (Kuressaare, 1990–1991)
* Kodurada
* [[Kodu Uudised]] (Tapa, 1930)
* Kodu Uudised (Luunja, 2005–)
* [[Koduloolane (ajaleht)|Koduloolane]] (Pärnu, 2002­–2008)
* [[Kodukant (ajaleht 1992)|Kodukant]] : ''Kadrina valla ajaleht'' (Kadrina,  1992–)
* [[Kodukant (ajaleht 1997)|Kodukant]] : ''Kohila valla infoleht'' (Kohila, 1997­–1999)
* [[Kodukant (ajaleht 2002)|Kodukant]] : ''Eesti külade ja väikelinnade liikumine'' (Tallinn, 2002­–2004), [ajalehe [[Maaleht]] lisa]
* [[Kodukant Läänemaa]] '': infoleht'' (Haapsalu, 2009), [ajalehe [[Lääne Elu]] lisa]
* Kodukant Viljandimaa (Viljandi, 1996–2004, 2008)
* Kodukolle
* Kodukotus (Viljandi)
* Kodulinn (Tallinn, 1980. aastad)
* Koduloolane (Pärnu, 2002–2008)
* Koduloolane (Rapla, 2011–)
* Kodulävel (Jõgeva, 1990–1991)
* [[Kodumaa (ajaleht)|Kodumaa]] (Viljandi, 1905–1907)
* Kodumaa (Tallinn, 1917)
* Kodumaa (Valga, 1925)
* Kodumaa (Kuressaare, 1944 1.10., 5.10.)
* Kodumaa (Tallinn, 1958–1991)
* [[Kodumaa Hääl]] (Viljandi, 1906–1907)
* Kodumaa Hääled (Stockholm, 1944–1951)
* Kodumaa Kutse (Tallinn, 1949–1950)
* Kodumaa Tütred (Pärnu, 1930)
* Kodumaale Tagasipöördumise Eest (Berliin, 1955–1958)
* [[Kodumaa Uudised]] (Valga, 1914)
* Kodumaja (Kuressaare, 1999–2021)
* Kodused Hääled (Audru, 2012–)
* Kodused Uudised (Vara, 1999–)
* Kodutark (Tartu, 1988–1990)
* Kodutee (Soome, 1943–1944)
* Koduteel (Jõgeva, 1990)
* Koduteel (Rapla, 1994)
* Kodutohter (Tallinn, 1988, edaspidi ajakiri)
* Kodu Uudised (Luunja, 1997–)
* [[Koduvald (Häädemeeste ajaleht)|Koduvald]] : ''Häädemeeste valla ajaleht'' (Häädemeeste, 1991–2017)
* [[Koduvald (Kambja ajaleht)|Koduvald]] : ''Kambja valla ajaleht'' (Kambja, 1995–2017)
* Koduvald (Leisi)
* [[Koduvald (Saue ajaleht)|Koduvald]] : ''Saue vallaleht'' (Saue, 1994–2017)
* Koduvalla Sõnumid (Vinni, 1990–)
* Koeru Kaja
* Koguduse Teated
* Koguja (Tallinn, 1989–1991)
* Kohalik Agenda 21 (Tartu, 1999)
* [[Kohila (ajaleht)|Kohila]] : ''Kohila valla infoleht'' (Kohila, 1997–1999)
* Kohtla-Järve Linna Leht (1996)
* Kohtla Valla Teataja (2003–2008)
* Kohvilähker (Kärdla, 1995–2007)
* Koigi Vallaleht
* Ko Ju La (Tallinn, 1937)
* [[Kolga-Jaani Valla Leht]] (Kolga-Jaani, 1998–2017)
* [[Kolgata (ajaleht)|Kolgata]]
* [[Koit (ajaleht)|Koit]] : ''Põlvamaa ajaleh''t (Põlva, 1953–2019)
* [[Koit (Lihula)]]
* Kolga-Jaani (1998–)
* [[Kolhoosi Aktivist]]
* [[‎Kolhoosi Avarustel]]
* [[Kolhoosi Eesrindlane]]
* Kolhoosi Ehitus (Leningradi oblast, Strugi Krasnõje, 1936, eesti k lehekülg ajalehes Kolhoznaja Stroika)
* [[Kolhoosi Elu]]
* [[Kolhoosi Jõud]]
* [[Kolhoosi Küla]]
* [[Kolhoosi Tee]] : ''[[EKP Kilingi-Nõmme rajoonikomitee]] ja [[täitevkomitee]] häälekandja'' (1951–1959)
* [[Kolhoosi Tõde (Kiltsi)]]
* [[Kolhoosi Tõde]]
* [[Kolhoosi Võit]]
* Kolhoosnik (Jõgeva, 1949–1962)
* Kolhoosnik (eesti k lehekülg Leningradi oblasti ajalehes Kolhoznik 1935)
* [[Kolhoosniku Hääl]]
* Koljutška (Jõhvi, 2022–, vene k)
* Kollane Vanker (Narva, 1906–1907)
* [[Kollektiivne Töö (ajaleht)|Kollektiivne Töö]]
* [[Kollektiivne Töö (Kingissepa ajaleht)|Kollektiivne Töö]], Kingissepa ajaleht
* Kolõvan (Tallinn, 1890–1892, vene k.)
* [[Kombain (ajaleht)|Kombain]]
* Kombainer (Paide, 1956)
* Kommunaar (Novosibirsk 1930–1937&lt;!--, viimane number ilmus 1936 , toimetaja 17. oktoobrist 1933 J. Põldema, edasi kuni lõpuni A. Rosberg, ühekordsed lisad Kirjanduslik Lehekülg 3. mai 1933 nr 48 ja Koolilaste Lehekülg nr 37 1935, vt ka Siberi Teataja--&gt;)
* [[Kommunaar (ajaleht)|Kommunaar]] (Abja, 1951–1962)
* [[Kommunismiehitaja]]
* [[Kommunismi Koit (Krüüdneri)]]
* [[Kommunismi Koit (Lihula)]]
* [[Kommunismi Koit (Väike-Maarja)]]
* [[Kommunismi Lipp]]
* [[Kommunist (ajaleht)|Kommunist]] (Petrograd, 1918–1940)
* Kommunist (1918–1941 EK (b)P Keskkomitee häälekandja)
* [[Kommunist (ajaleht 1920)|Kommunist]] : ''Amerika Ühendatud Kommunistlise Partei healekandja'' (USA, 1920)
* [[Kommunist (ajaleht 1962)|Kommunist]] : ''Eestimaa KP Keskkomitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu ajaleht Abja territoriaalse tootmisvalitsuse juures'' (Abja, 1962)
* [[Kommunist (Valga ajaleht 1963)|Kommunist]] : ''EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a.'' (Valga, 1963–1988)
* Kommunist (Valga, juuni, september 1984, veebr 1985 ja 14.04.1988, vene k)
* [[Kommunist Kaitsetöödel]] : ''Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee ja ENSV Ülemnõukogu häälekandja'' (ühekordne väljaanne&lt;sub&gt;,&lt;/sub&gt;Tallinn, 1941)
* [[Kommunisti lendleht]] : ''Kommunistlise Partei Eesti Keskkomitee'' (Tallinn, 1919–1935)
* [[Kommunistlik Töö]]
* [[Komsomolskaja Pravda – Estonija]]
* Komsomolskaja pravda v Severnoi Evrope (Tallin, 2007–)
* Konguta Valla Teataja
* Kontorist välja! (Tallinn, 2015–)
* Koolibri Uudised (Tallinn, 2004–)
* Koolieelne Kasvatus
* Koolielu (Tihemetsa)
* Koolielukas (Tallinn, 2005–)
* Koolikuller (Jõõpre, 2001–2004)
* [[Koolileht]]
* Koolimelu (Tihemetsa, 2007)
* Kooli Pluss (Ardu, 2000–)
* Kooliraadio (Tallinn, 1963)
* Kooli Sõnumid (Montreal, 1962–1963)
* Koolivaim (Tõstamaa, 1998–)
* Kool ja Kodu (Põltsamaa, 2002–)
* Kool ja Muusika (Tallinn, 1965–1967)
* Kool Paberil (Palivere, 2007–)
* Koopinform (Tallinn, 1988)
* Koopula (Kolga, 1995–)
* [[Kopikas: Tallinna leht]] (1913)
* [[Korteriühistu (ajaleht)|Korteriühistu]]
* [[Kortsleht (ajaleht)|Kortsleht]]
* Korvpallileht
* [[Kose Teataja]]
* [[Kosjaleht (1923)]]
* [[Kostabi]] 
*
* Kotkajärve A'al (1972)
* Kotkajärve Koputaja (1977)
* Ko:lime:l (Väätsa, 1994–)
* Kraater (Saaremaa Pihtla, 1999–2019)
* Krasnõi Baltiiskii Flot ´(Tallinnas 30.11.1944...7.01.45 )
* Krasnõi Baltijets (alates 15.06.46)
* Krassota.Zdorovje.Sport (Tallinn, 2004–)
* Kreenholm (Narva, 1990–1999)
* Kreenholm (2001-, vene k)
* Kreis-Blatt der Kreisverwaltung Fellin (Viljandi, 1918)
* Krengolmskii prospekt (Narva, 1999–)
* Kresku (Tallinn, 1995–)
* Krihvel (Varbla, 2003–)
* [[Krimmi Eestlased]] (2003–2014)
* [[Kristiine Leht]] : ''Kristiine Linnaosa ajaleht'' (Tallinn, alates 2001)
* [[Kristlik Perekonna Leht]]
* Kristlik Ühendus (Tallinn, 1989–1991)
* Kristlikud Sõnumed (Tapa, 2001–2005)
* Krulli Tööline (Tallinn, 1931)
* K Tšestnoi Trudovoi Žizni (Tallinn, 1968–1970)
* Kuhjavere Külaleht (1998–)
* [[Kuldkinga Teataja]]
* [[Kuldne Börs]]
* Kuldre Leht (1989)
* [[Kullamaa Valla Ajaleht]] (Kullamaa, 1996–2017)
* Kuller
* Kultuuri- ja Haridusministeeriumi teataja (Tallinn, 1995)
* Kultuur ja linn (Tallinn, 2011)
* [[Kultuurileht]]
* [[Kultuurimaa]]
* Kultuuriside (New York, 1967–1996)
* Kultuuri Valgel (Kuresssaare, 2001–2011)
* Kulutaja (1992–1993)
* Kulutaja (1993–1996)
* Kuma (Paide, 1988–)
* Kunda Nordic (2003–)
* [[Kunstileht]]
* Kunst ja Kirjandus (Tallinn, 1932–1940)
* Kupetšeskaja gavanj (Tallinn 1995–1999)
* Kuraaz (Pärnu, 2005)
* [[Kuressaare Sõnumid]]
* Kuressaare Teataja (1917–1918)
* Kurjer (Sillamäe, 2005–2013)
* Kurjer Haabersti (Tallinn, 1993–)
* Kurjeeri Õhtused Telegrammid (Tallinn, 1923)
* Kurtide Elu (Tartu, 1988.5.5. –2007)
* Kurttummade Hääl (Tallinn, 1928)
* Kurttummade Sõber (Vändra, 1899–1907)
* Kurttummade Sõber (Tartu, 1934–1936)
* Kustbon (Tallinn 1918–1940)
* Kuukiir (Tallinn, 1997–)
* [[Kuukiri]]
* [[Kuulutaja]]
* [[Kõdistaja (ajaleht)|Kõdistaja]] (1908)
* Kuulutaja (Valga, 1989–2020)
* Kuulutaja (Võru, 1926–1934)
* Kuulutaja (Rakvere, 1997–)
* Kuulutaja (U.S.A., 1978)
* Kõhutäis (Tallinn, 2005)
* Kõik tööle! (Pärnu, 29. juuli 1946)
* Kõlakoda (Saue, 2006)
* Kõo Vallaleht (2002–)
* Kõpu (Viljandimaa, 1998–)
* [[Kõrge Agrotehnika]]
* [[Kõrge Saak]]
* Kõue Kuulutaja (Ardu, 1994–2013)
* Kõrgessaare Valla Teataja (1993–2013)
* Käina Kuller (Käina, 1993–2017)
* Käina Kuller (Kärdla, 2001–2006)
* Käkk (Tartu, 1993–1995)
* Käre Lõke (Rakvere, 2003)
* Käre Lõke (Põlvamaa, 2006)
* Kärla Teated
* Käru Valla Leht (1997–2017)
* Käsitööleht (Tartu, 1906–1926)
* Käsitööleht (Tallinn, 1931–1935)
* Käsitööleht (Tallinn, 1991–1992)
* Küberneetika Instituudi Infoleht (Tallinn, 1997–2009)
* Külaelu (Rakvere, 2003–2004)
* Külajutud (Juminda, 2006–2009)
* Külaleht (Võhma, 1930–1935)
* Külaleht (Kabala, Järvamaa, 1988–1993)
* Külaleht (Lau, Raplamaa, 2011)
* Külaleht (Tsooru, Võrumaa, 2020–)
* Külaline (Ravila, 2004–2007)
* Külaproletaarlane (Paduvere, Jõgevamaa, 1932–1934)&lt;!--Külaproletaarlane nr-d 1–15, 19) K... lendleht (1933–34, 6 tk)--&gt;
*Küla Teataja
* Külimitu Kiri (Kanada, 1955–1962)
* Küllus Kööki (Võru, 1991–1995)
* Külmaleht
* Külvaja (Tartu, 1925–1940)
* [[Kündja (ajaleht)|Kündja]] (1882–1891)
* Kyne (Kihnu, 2005–)
* K1K-i Teataja : Koolikuller (Kiviõli, 1997–)

=== L ===
Laekvere Valla Sõnumid
* [[Lasteleht]] (1901–1940)
* Laagri Elu (Traunstein, 1946)
* Laagri Prillid (Lakewood, 1952)
* Lasteleht (Tallinn, 2010)
* Laagrileht (Elva, 1934–1939)
* Laagrileht (Tallinn, 2002)
* Laanekaja (Lakewood, 1960)
* Laheda Valla Sõnumid
* Lahingleht
* Laimjala Sõnumid (2018, 2019, 2026)
* Laine (Tallinn, 1907)
* Laiuse Koguduse Teataja (1931–1940. 2009–)
* Landwirtschaftliches Wochenblatt (Riia, 1943–1944)
* Laser (Pärnu, 1988)
* [[Laekvere Valla Sõnumid]] '': Laekvere valla ajaleht''
* [[Lasnamäe (ajaleht)|Lasnamäe]] : ''Lasnamäe linnaosa ajaleht''
* Lasteaed Mari Sünnipäevaleht (Põltsamaa, 2003, 2008)
* Lasteleht (Tallinn, 2009)
* Lasva Sõnum
* [[Laulu ja Mängude leht]]
* [[Laulukuller]] '': Eesti Segakooride Liidu ajaleht'' (Tartu, 1995–2004)
* Laululeht (Tartu, 1989–1990)
* Laupäev (1914–1915)
* Laupäev (1924–1925)
* Laupäevaleht (Tallinn, 1996–1998)
* Lavassaare Vallaleht
* Leegid (Edasi lisaleht, Leningrad 1927–1936, 1932. aastast eraldi ajakiri)
* [[Leek (ajaleht)|Leek]]
* Lehepapp (Kuusalu, 2000–)
* Lehesadu (Tallinn, 2001–2004)
* Leht  (Rootsi, 1966–1967)
* Lehtse
* 1 Leht (Viljandi, 2007; Võru, 2008–)
* Leelo (New York, 1951)
* Leie Täht (Leie, 1998–)
* Lembitu Kiri (Toronto, 1981)
* Lembitu leht (Tallinn, 1989)
* Lendleht (Tartu, 1898–1902)
* Leninlane (Vasalemma, 1951–1953)
* Leninlane (K.-Järve, 1989–1991)
* Leninlik Lipp (Kohtla–Järve)
* [[Leninlik Lipp (Loksa)]]
* [[Leninlik Lipp (Vändra)]]
* Leninskoje Znamja (Kohtla-Järve, 1960–1990)
* Lennuk (Tallinn, 1999–)
* [[Leole (ajaleht)|Leole]] '': Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla ja Olustvere valla ajaleht''
* Lepalind (Saksamaa, 1945)
* Lesnõje Vesti (Jõhvi, 2012)
* Leto Ida-Virumaa (K-Järve, 2004)
* Let's Help Together (Pärnu,1995)
* Lihula Teataja
* Liberaal (Stockholm, 1954–1963)
* Liiklus ja Teed (Narva, 1937)
* [[Liiklusleht]] (Tallinn, 1980–1991)
* Liit (Tallinn, 1921–22)
* [[Liivimaa Kroonika]]
* [[Liivimaa Kuller]]
* Liivimaa kuulutuste leht (Tartu, 1898–1905)
* [[Linnaleht]] (endine [[Pärnu Päevaleht]])
* [[Linnaleht (ajaleht 1994)|Linnaleht]] : ''Pärnu linnavolikogu ja linnavalitsuse teabeleht'' (Pärnu, 1994)
* [[Linnaleht (ajaleht 1997)|Linnaleht]] : ''Pärnu linna ajaleht'' ([[Pärnu Linnavalitsus]]e leht, 1997–1999)
* [[Linnaleht (ajaleht 2005)|Linnaleht]] : ''tasuta uudisteleht, ilmub igal tööpäeval'' (Tallinn, alates 2005)
* Linna Teataja (Tallinn, 1941)
* Linna Teataja (Kuressaare, 1997)
* Linna Teataja (Pärnu, 2005)
* Listok objavlenii dlja goroda Revelja i ego okrestnostei (1877)
* Lohusuu Valla Uudised (Lohusuu, 2009–2017)
* Loide (Luidja, 1999–)
* Loksa Elu (2003–, eesti- ja venekeelne)
* Lokulaud (Argentina, 1953)
* Lokulaud (Göteborg, 1952)
* Loodusleht (Tallinn, 1989)
* Loomakasvataja VetPost (Tartu, 1994–2012)
* Loov Mõte (Tartu, 1950–1954)
* [[Loov Töö]]
* Lumi on seiklus! (Otepää, 2003–2007)
* Lutš (Narva, 1920)
* Lutš (Narva, 1991)
* Lux (Tallinn, 2007–, venekeelne)
* Lõikustänu Leht (Tallinn, 1922–1939)
* [[Lõke (ajaleht)|Lõke]] : ''Tapa skautide häälekandja'' (Tapa, 1933)
* [[Lõrp]] : ''Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi väljaanne'' (Viljandi, 1992–1999?)
* [[Lõuna-Eesti (ajaleht)|Lõuna-Eesti]] (Valga, 1921–1940)
* Lõunaeestlane (Võru, 2014/2019 – )
* Lõuna-Järvamaa Rahvaleht (Türi, 2004)
* Lõunakaar (Võru, 1990–1993)
* [[LõunaLeht]] : ''Lõuna-Eesti suurim ajaleht'' (Võru, alates 2002)
* [[Lõunaleht (Kristiine ajaleht)|Lõunaleht]] : ''Kristiine linnaosa rahva leht'' (Tallinn, 1993–2001)
* Lõunalisa (Tallinn, 2002)
* Lõuna Läänlane (Lihula, ilmus alates 1990., aprilliks 1990 oli ilmunud neli numbrit)
* [[Lõuna-Mulgimaa]]
* Lõuna-Rootsi Eesti Maja Teated (Lund, 1975–1981)
* [[Läti Eestlane]]
* [[Lääne Elu (1928-1940)]]
* [[Lääne Elu]] (alates 1989)
* Lääne-Harju Valla Leht (venekeelne)
* Lääne Hääl (Haapsalu, 1930–1931)
* Läänekaare Postipoiss (Vancouver, 1960–2022)
* Läänekalda Läkitaja (Vancouver, 1987)
* Lääne Maakonnaleht (Haapsalu, 1918)
* Läänemaa (Haapsalu, 1927–1930)
* [[Läänemaa Linnuklubi Infoleht]]
* Lääne Malevlane (Haapsalu, 2004–)
* [[Lääne-Nigula Valla Ajaleht]]
* Lääne Sõna (Haapsalu, 1942–44)
* [[Läänlane]] Haapsalu, 1944–1950)
* Läänlane (Haapsalu, 1988)
* Läänlane (Haapsalu, 2014–2015)
* Lühilaine (Saksamaa, 1946)
* Lümanda valla infoleht (Kuressaare, 1989–1991)
* Lümanda Valla Teataja (Lümanda, 1995–2014)
* Lümanda Teataja (2020–)

=== M ===
* [[Maa (ajaleht 1926)|Maa (1926)]]
* [[Maa (ajaleht)|Maa]] (Tallinn, 1906–1907)
* Maa Hääl (Tallinn, 1932–1940)
* Maailm (Viljandi, 1933)
* Maailma Otsani
* Maailm piltides (Tallinn, 1944)
* [[Maa Sõna]]
* Maa Tarkvara (Viljandi, 1996)
* [[Maaleht]] 
* Maaliit (1919)
* Maamees
* Maarduskaja Panorama (2010–)
* Maarduskije vedomosti (2005–2009)
* Maardu Sõnumid (2005–2009)
* Marja Koguduse Kuulutaja (Tartu, 2001)
* Maarja Viljandi (al juuni 1989)
* [[Maarja Maa]] ''/ Eesti Demokraatlik Liit (''Tallinn, 1989–1996) 
* Maatamees (Tallinn, 1917)
* [[Maaülikool (ajaleht)|Maaülikool]] : ''Eesti Põllumajandusülikooli ajaleht''
* Mahtra Kuller (2006–)
* Magasin (Tallinn, 1996–2001)
* Majaomanike Teataja (Tallinn, 1939–1940)
* Majandus- ja Rahandusdirektooriumi ringkiri (Tallinn, 1941–1942)
* Majandusteated (1935–1940)
* [[Maleva (ajaleht)|Maleva]] (Viljandi, 1909–1910)
* [[Malevaleht]] (Tallinn, 1967–1990)
* Maleva Teataja (Kuressaare, 1997–2004)
* Malevlane (Tartu, 1935–1936)
* Malevlane (Helsinki, 1943–1944)
* Malevlane (Jõhvi, 2004–2020)
* Marienburgi Kuulutuste Leht (1912–1913)
* Marginaalid (New York, 1960)
* Martna Valla Uudised
* Masterskaja (Tallinn, 1988–1992)
* [[Matsi poeg Ats]] (1908)
* [[Matsi poeg Mats]] (1908)
* [[Meditsiiniuudised]]
* Meelejahutaja (Tallinn, 1989–1996)
* Meestekliinu Teataja (Tartu, 2006)
* Meie Aastasada (Tartu, 1907.1915)
* Meie Aeg (Tallinn, 1915)
* Meie Aeg (Tallinn, 1989–)
* Meie Edasi (Tallinn-Nõmme, 1929)
* Meie Eesrindlane (Otepää, 1957–1958)
* Meie Elu (Narva)
* Meie Elu (Toronto, 1950–2001)
* Meie Hääl (Tallinn, 1922)
* [[Meie Keskel]] : ''Iisaku valla rahva kultuurileht'' (Iisaku 1999–2017)
* Meie KG (Kuressaare, 1998–)
* Meie Kodu (Jõgeva, 1966)
* Meie Kodu (Kunda, 1994–2017, eesti ja vene k)
* Meie Kodu (Mäksa,Tartumaa, 2000, 2017)
* [[Meie Kodu]] (Sydney, 1949–2019)
* Meie Kodu Haapsalu (2008–2009)
* Meie Kodumaa (Viljandi)
* Meie Kodumaa (Pärnu)
* Meie Kodu Uudis (Tapa, 1930–1931)
* [[Meie Leht]]
* Meie Maa (Tallinn, 1918)
* Meie Maa (Kuressaare, 1919–1944)
* Meie Maa (Kuressaare, 1989–2022)
* Meie Maa (Toronto, 1987–1993)
* [[Meie Maa]]
* [[Meie Maa (väliseesti ajaleht)]]
* [[Meie Mats (ajaleht)|Meie Mats]]
* [[Meie Matsi vastane]]
* [[Meie Meel]]
* Meie Meierei (Kiiu, Harjumaa, 1996)
* Meie Metsa Heaks
* Meie Noorus (Tõrva, 1957–1959)
* [[Meie Kodu Uudis]] (Tapa, 1930–1931)
* [[Meie Post]]
* Meie Pühapäevakool (Toronto, 1952–1969)
* 'Meie Reede (Kiviõli)
* Meie Siht (Tallinn, 1924)
* Meie sport (Valga, 1960)
* [[Meie Sõna (ajaleht 1988)|Meie Sõna]] : ''infoleht / Võidu kolhoos'' (Tääksi (Viljandi maakond), 1988–1989)
* [[Meie Sõna (ajaleht 1972)|Meie Sõna]] : ''Tallinna Sanitaartehniliste Tööde Valitsuse sotsialistliku võistluse informatsioonileht'' (Tallinn, 1972–1973)
* [[Meie Sõna (ajaleht 1924)|Meie Sõna]] : ''töörahva ajaleht'' (Tallinn, 1924)
* Meie Sõna (Tartu, 1931–1937)
* [[Meie Tallinna Ajaleht]]
* Meie Vald (Vastse-Kuuste)
* Meie Valga (2008–2013)
* Meie Võitluse Aeg (Tallinn, 1932)
* Meil (Tallinn, 2002–)
* Melbourne'i Eesti Ühing Kodu Teateleht (1950–)
* Memento (1989–2007)
* Memmeküla Postimees (Memmingen [Saksamaa], 1959)
* Memmingeni Post (1957)
* [[Mente &amp; Manu]] : ''Tallinna Tehnikaülikooli ajaleht''
* Mercurius (Tallinn, 1988–1990)
* Mereakadeemia (Tallinn, 2006–2008)
* [[Merevägilane]] : ''Mereväe ajaleht'' (Tallinn, 2000–2008) 
* Metroo (Tallinn, 2007–2010)
* Metropoolia (Tallinn, 2001–)
* Metropoolia Noorteleht (Tallinn, 2004)
* [[Metsamees (ajaleht)|Metsamees]] : ''Riigimetsa Majandamise Keskuse ajaleht'' (Tallinn, 2000–2008) 
* Metsküla Elu (Viljandimaa, 1995–)
* Mida Teeme Ühiselt? (Kambja, 2006–)
* [[Miilang]] 
* Militarist (Põlva, 2005)
* Mind to Mind (Tallinn, 2001–2006)
* Minu pesa (Tallinn, 2005)
* Mir (Tartu, 1920)
* [[Mir Pravoslavija]] (Tallinn, 1998–2017)
* Mis on uudist (Augsburg, 1945)
* [[Missioni-Leht]] (1858–1862)
* Missionerskije zametki (Narva, 1934–1940)
* [[Misso Valla Leht]]
* Mixer (Tartu, 1997)
* Mkapital (Tallinn, 2005–2007)
* [[MK-Estonija]] 
* [[Molodjož Estonii]]
* Molot (Tartu, 1917–1919)
* Momentum (Tallinn, 1989)
* Monumendileht (Tallinn, 2008)
* [[Morjak Estonii]] (ˇ1967–1993)
* Moskva Eesti Leht (1915)
* [[Movies.ee]] : ''film, muusika, trend'' (Tallinn, 2001–2004)
* [[Muhulane]]
* Muinsuskaitse (Tartu, 1991)
* [[Muinsuskaitse Seltsi Sõnumid]]
* Mulgi Meier (Viljandi, 1989– 2003)
* [[Mulgi Sõna]]
* Mulgi Talu (Viljandi, 1995–2009) 
* Mulke Sõna (Viljandi, 2003 –2008)
* Muri
* [[Mustamäe (ajaleht)|Mustamäe]] : ''Mustamäe linnaosa halduskogu ja linnaosa valitsuse ajaleht'' (Tallinn, 1999–2001)
* Mustjala Ex'press
* Mustvee Linna Leht (Jõgeva, 2003–2007)
* Mustvee Teataja (1996, 1998–2007)
* Muuga info - Muuga vtšera, segodnja, zavtra (2005–2009)
* Muuseum (Tallinn, 1991–1999)
* Muusik
* Muusikaleht (1924–1940)
* Muusikaleht (1990)
* Muusikaleht (Tallinn, 1991, ka inglise ja vene k.)
* Mõeldes Tagasi (Rapla, 1994–2010)
* Mõistatusleht (Tallinn, 1932–1933)
* Mõistuleht (Tallinn, 1933–1934.1935)
* [[Mõnikord]] : ''Luksemburgi eestlaste ajaleht'' (Luksemburg, alates 2015)
* Mõttekriips (Sydney, 1955–1977)
* [[Mägede Hääl (ajaleht)|Mägede Hääl]] (Rõuge, 2019–)
* Mälestusteleht (Püssi, 1999)
* [[Märjamaa Nädalaleht]]
* [[Märjamaa Valla Leht]]
* [[Müürileht]]

=== N ===
* [[Naiste Käsitööleht]]
* NAAK (Tartu, 1992)
* Naerev Narva (1931)
* Naistööline (New York, 1934–1937)
* [[Naljaleht (Tartu)|Naljaleht (Tartu, 1901)]]
* [[Naljaleht (Tallinn)|Naljaleht (Tallinn, 1929–1930)]]
* Narodnoje delo (Tartu, 1920 [nr.8–50 ] ; Tallinn, 1920 [1–7, 51–180] )
* Narova (Narva, 1922, vene k)
* Narva (1995–2018, vene k)
* [[Narva (ajaleht)|Narva]]
* Narva Bonus (2012–2018 vene k)
* [[Narva Elu]] (1914–1915)
* Narwa Front (1944)
* Narva Gazette (2018, vene, inglise ja eesti keeles)
* [[Narva Haigla (ajaleht)|Narva Haigla]] (2017–2018, vene k)
* Narva- Iõesuu
* Narva-Jõesuu (eesti k, 1994–1995)
* Narva-Jõesuu (vene k, 2007–2017)
* Narva Jõulunumber (1933)
* [[Narva Kiir]] : ''Marksistline töörahva ajaleht'' (Narva, 1913)
* [[Narva Kirik]] (Narva, 2002–...)
* Narva Linnaleht (vene k, 2018–2020)
* Narva Muuseumi teataja/vestnik Narvskogo muzeja (2008–2010)
* Narvan Sanomat
* [[Narvski listok]]
* [[Narva Postiljon]] (Narva, 2004–...)
* [[Narva Postimees]] (1927–1929)
* Narva Reporter
* Narva Teataja (1923)
* Narva Teataja (2009)
* [[Narva Tööline]] (Narva, 1940–1941 ja 1951–1962)
* [[Narva Uudised]]
* Narva Võidupüha (1937–1939)
* Narvskaja Gazeta (1991–2023)
* [[Narvskaja Gazeta]] (aastatel 1945–1991 ''Narvski Rabotši'')
* Narvskaja žizn´ (1910)
* [[Narvskaja Nedelja]] (1997–)
* Narvskii gorodskoi listok (1874–1876)
* Narvskii Rabotšii (1945–1990)
* Narvskii Rabotšii (2016–2019)
* Narvskii Reporter
* Narvskoje objedinenije (1930)
* [[Na Straže]] Tallinn, (1953–1970)
* [[Narvski Rabotši (2016)]]
* Naš tšass (Tallinn, 1925–1927)
* Naš zavod (Tallinn, 2002–2008)
* Naša gazeta (Tallinn, 1927–28)
* Naša gazeta (Eesti, 1944)
* Naša gazeta (K-Järve, 1991)
* Naša gazeta (Narva-Jõesuu, 2017–)
* Naša gazeta (Tallinn, 2009)
* Naša pjatnitsa (Kiviõli, 2008–2017)
* Naša žizn' (Tallinn, 1926)
* Naša žizn´ (Kohtla-Järve, 1990)
* Naš Viljandi (1989)
* Naše vremja (Tallinn, 1944)
* Naši poslednije izvestija (Tallinn, 1926)
* NATO (Tallinn, 2003, 2009, vene k)
* Nauku – v predprijatija! (Tallinn, 2016)
* Na Vahte (Tallinn, 9.08.1947–1949)
* Nedelja TV (Jõhvi, 1998–)
* Neemekene (Harjumaa, 2002–2005)
* 4jaleht (Tallinn, 2020–)
* [[Nelli Teataja]]
* Neposeda (Tartu, 2022–23, vene k)
* Die Neue Zeit (Tallinn, 1935–39, saksa k)
* New Yorgi Eestlane (New York, 1928, eesti k)
* Ninatark (Tartu, 2009–)
* Noarootsi Valla Infoleht
* Nofretete (Tallinn, 1989)
* Noh (Tallinn, 1994)
* Nool
* [[Nooled]]
* Noor-Eesti Sõnumid (Tallinn, alates 20.09.1995)
* Noore Pere Leht (Tartu, 1993)
* Nooresooleht (Tartu, 1909–1910)
* Noor Insener (Tallinn, 2000–2015)
* Noor Supilinn (2004–2006)
* [[Noorte Hääl]]
* Noorte Hääl (Tartu, 2001–2002)
* Noortekogu Leht (Tallinn, (2002–2008)
* Noorte Leht (Los Angeles, 1953–1956)
* Noorte Sõna (Tõrva, 1957–1959)
* Noorteleht (Austraalia, 1977–1979)
* Noorteleht (Stockholm, 1959–1969)
* Noorteleht (Stockholm, 1993–2001)
* Noorteleht (Rapla, 1997–1998)
* Noorteleht (Tallinn, 2004)
* Noorteleht (Tõlliste, 2004)
* Noorteleht (Keila, 2020–)
* Noorte-Uudisleht (Tallinn, 1930)
* Nordlivländische Zeitung (Tartu)
* Norrköpingi Väike Postimees (1959–2005)
* Novaja epohha (Narva, 1933)
* Novaja Rossia (Tallinn, 1919)
* Novator semiletki (Tallinn, 1961)
* Novoje Vremja (Petseri, 1941–1944)
* Novosti  (Loksa, 1998–)
* Novosti KKT (K-Järve (2011–)
* Novosti nedelji (Tallinn, 1944)
* Novosti volosti Lohusuu (2011–)
* Novõi mir (Narva, 1919–1920)
* Novõi Svet (Tallinn, 1933)
* Nuhkur (Viljandi, 1990–2008)
* Nurmekundlane (Põltsamaa, 1894)
* Nurmekundlane (Aseri, 1994)
* Nursipalu harjutusvälja infoleht (Tallinn, 2011)
* Nuti (Viljandi, 1988–1997)
* Nõmmelane (1932)
* Nõmme Leht (1938–1940)
* Nõmme Leht (1989–1992)
* Nõmme Leht (2018–2019)
* Nõmme Majaomanik (1932–1934)
* Nõmme Rahukoguduse Rahuhääl (2000–2005)
* Nõmme Revüü
* [[Nõmme Sõnumid]]
* [[Nõo Valla Leht]]
* [[Nõukogude Agrotehnik]]
* Nõukogude Eesti eest (Leningrad, 1942, 1943)
* [[Nõukogude Hiiumaa]] (Kärdla, 1949–1989)
* [[Nõukogude Informatsioonibüroo Viimased Teated]]
* Nõukogude Kaitsel (Tallinn, 1940–1941)
* [[Nõukogude Küla]]
* [[Nõukogude Patrioot]]
* [[Nõukogude Sõdur]]
* [[Nõukogude Vimpel]] (Tartu, 16. mai 1941)
* [[Nõukogude Õpetaja]]
* Nõustaja (Tartu, 1996–2007)
* [[Nõva Valla Infoleht]]
* Nädal (Tartu, 1928)
* Nädalaleht (viis erinevat lehte)
* Nädalaleht (Kanada, 1949)
* Nädalaring (Rapla, 1992)
* Nädaline (Rapla, 1992–2012)
* Nädaline 2 (Rapla, 1992)
* Nädal X (Rapla, 1995–2013)
* Näituse Uudised (Tallin, 1930)
* Nya Kustbon (Tallinn, 1935–1937, rootsi k.)
* N.Y. Eesti Baptisti Koguduse ringkiri 
* N.Y. Eesti Skautlipkond Viiking Väljaanne Hundipoegadele (1975)

=== O ===
* [[Odamees (August Alle ajaleht)]]
* Obštšestvennõi transport (Tallinn, 2015–)
* Oblaka (Tallinn, 1920)
* Oeseltag (1993)
* [[Ohtu Leht|Ohtuleht]] (Harjumaa, 2001–)
* [[Okkad (ajaleht)|Okkad]] 
* OK - Ole Kaine! (Tallinn. Tartu, 2003–2007)
* Okopnaja pravda (1917–1918)
* Okraina (Tartu, 1912–1913)
* [[Oktoobri Lipp (Pöide)]]
* [[Oktoobri Lipp]] (Suure-Jaani)
* [[Oktoobri Tee]]
* [[Okupeeritud Eesti Sõna]]
* [[Olevik (ajaleht)|Olevik]]
* Olevik (Valga, 1933)
* Olevik (Ülenurme, 1997–2021)
* Olevik ja Koduvald (Ülenurme)
* [[Oleviku Naljalisa]] (1883)
* Olevilinna Sõnumid (Savonlinna, 1960)
* Olion (Paide, 1997–2001)
* Olümpia-ekstra (Tallinn, 2002)
* Olümpialeht (Tallinn, 1935–1936)
* [[Olümpialeht]]
* Olümpialeht (Tallinn, 1989)
* Olümpialeht (Tallinn, 1997–2000)
* Olümpialeht (Tallinn, 2004, 2008)
* Oma Kodu (Tallinn, 1989–1990)
* Oma Leht (Rapla, 1999)
** Oma Leht (Tahkuranna, 1994–2017)
** Oma Leht (Tallinn, 1998)
* Oma Maa (Viljandi, 1922–1940)
* Oma Maa (Viljandimaa, 2000–2018)
* Oma Maa (Stockholm, 1959–1960)
* Oma Poolsaar (Harjumaa, 2007–)
* Oma Saar (Kuressaare, 1991)
* [[Oma Saar]]
* Oma Sõna (Põltsamaa, 1931–1932)
* [[Oma Sõna]] (Viljandi, 1988–)
* Oma Taevas (Tallinn, 1991–1993)
* Oma Vald (Kernu, 1994–2017)
* Oma Vald (Meremäe, 2004–2009)
* Oma Vald (Pärsti, 1997–2013)
* Oma Vald (Valgjärve, 1997–2017)
* OM Eesti Uudised (Tartu, 1999)
* Omnikas (Tallinn, 1994–)
* Omnikas (Tallinn, 2014–)
* Oparino Säde (Oparino, Arhangelski oblast, 1934–1938)
* Orissaare Teataja
* Oru Valla Teabeleht  (Linnamäe, 1992 –1997)
* Ostsee-Provinzen-Blatt (Riia, 1823–1827)
* Ostsee-Zeitung (Tallinn, 1940)
* Osula Kooli Vilistlasleht (2015)
* Otdõhh v Estonii (Tallinn, 2010–)
* Otepää Haigla (1985)
* Otepää Teataja (1932–1944)
* Otepää Teataja (1989–)
* Otepää Uudised (1932)
* OT Koolileht (Otepää, 2000)
* Otklik
* Otkliki (Tallinn, 1921)
* Otstavka (Tallinn, 1990)
* Otu (Otepää, 1993–2005)
* Oudova Kolhoosnik (Oudova, 1936, vene k ajalehe Gdovskii Kolhoznik eestik. lisaleht)

=== P ===
* Paadimees (Tallinn, 1998–2000)
* Paberminut (Tallinn, 2005)
* Paide Elu (1927–1928)
* Paide Linnaleht
* Paide Teataja (Paide, 1900–1912)
* Paide Teataja (Tallinn, 1924)
* Paide Valla Teataja
* Paikuse Postipaun (1994–)
* Paistu Valla Info
* Pajataja (Lakewood, 1955)
* Pajataja (Edmonton, 1979)
* Pajataja (Ottawa, 2000)
* Pala Teataja (1932)
* Pala Teataja (1996–2017)
* Palamuse Valla Teataja (1994–2017)
* Paldiski (1996–1999, 2007–2017, vene k)
* [[Paldiski Bolševik]] (1941, vene k)
* Palvetame. Õpime. Kuulutame. (Tallinn, 1973–1974)
* [[Panorama (ajaleht)|Panorama]] (Pärnu, 1998, 2002­–2006, 2009...2015 vene k)
* Panorama (Tartu, 1990, 1991)
* Panorama (vene k, Jõhvi, 2006–)
* Paradiis (1924)
* [[Paremad Uudised]]
* Parlamentskije  koridorõ (Narva, 2004–)
* Partei Elu (Petrograd, 1920–1921)
* Parvepoiss (New York, 1971–1972)
* Parvepoiste Pajataja (Lakewood, 1964)
* Pasta (Tallinn, 2014)
* Pauluse Laste Leht (Tartu, 1994)
* [[Pealinn (ajaleht)|Pealinn]]
* Pealinna Piduleht (Stockholm, 1949–1951)
* Pealinna Teataja (Tallinn, 1933–1939)
* Pealinna Teataja (Peterburi)
* [[Pealkirjata]]
* Pedagogitšeskii eženedelnik (Tallinn, 1893–1896, 1899)
* Pedagoogiline Kogemus (Antsla)
* Peetri Koguduse Teataja (Tartu, 1988–2022)
* Peipsi Pealinna Leht (Jõgeva, 2013–2017)
* [[Peipsirannik]]
* [[Peipsiääre Teataja]]
* Perekiri (Jõgeva, 1988–1997)
* [[Perekonnaleht]]
* Peremees (Lihula, 1990–1991)
* Pernauer Anzeiger (1928–1931)
* Pernausche Zeitung (1869–1918)
* [[Perno Postimees]]
* Perpetuum-Mobile (Kohtla-Järve, 1989, vene k)
* Perron (Tallinn, 2015–, vene k)
* Personalis (Tallinn, 1993)
* Perthi Eesti Noorteringi Teated (1952)
* Petania (Tallinn, 1899Перрон&quot;1915)
* [[Peterburi Teataja]] (1908–1914)
* Peterburi Teataja (1999–2022)
* [[Petseri Postimees]] (Tartu, 1909–1910)
* Petserimaskaja Pravda (Petseri, 1944.08.12.–1945.02.28. № 12 (43), 2000 eks., t. L.Sergejeva. Alates 7.03.1945 № 13 (44) Petšerskaja Pravda, 3000 eks., t. Z.Bulahhova)
* Petseri Teataja (1921 Петсеримаская Правда 1922)
* Petseri Uudised (1932–1937)
* Petserlane (Tartu, 1920)
* [[Petserskaja Pravda]] (Petseri, 1941)
* Petšerjanin (Petseri, 1920)
* Petšerskije novosti (1923)
* Petšerskii krai (1931–1933)
* Petšerskii listok objavlenii (1924)
* Petšerskii selsko-hozjaistvennõi i kooperativnõi listok (1925–1926)
* Petšerskii vestnik (1921–1922)
* Pihtla Valla Infoleht
* PiibeLeht (Aravete, 1993–2013)
* Piibeleht (Tartu, 2014–2016)
* Piimaturg (Tallinn, 1999–2007)
* Piiril - Na rubeže (Tallinn, 1945–1947)
* Piirivalveleht (1999–2007)
* Pildipost (1947–1949)
* Pildiposti Kõverpeegel
* Pilistvere Kogudus (2012)
* [[Pilk (ajaleht)|Pilk]] (Tallinn, 1992)
* [[Pilkeleht]] (1906)
* Pillerkaare Kaja (Montreal, 1961–1966)
* Pilt ja Sõna (Tallinn, 1990–1992; eesti ja vene k)
* Pinkcafé (Tallinn, 2004–2005)
* Pirita (1993–)
* Pistik (Rakvere, 2003–2004)
* Pisuhänd (Tallinn, 1989–1991)
* Pjarnu (Pärnu, 2009–)
* [[Pjarnuski Ekspress]] (vene k, Pärnu, 1995–2007)
* Point (Tallinn, 2006–2007)
* Poisk (vene k, Kohtla-Järve, 1989–1992)
* Policy Analysis (Tallinn, 2002–2011)
* Poliitikaanalüüs (Tallinn, 2002–2012)
* [[Poliitiline Anekdoot]]
* Politseileht (Tallinn, 1942)
* Politsei Pilk (Haapsalu, 1990–1997)
* [[Poljana]]
* Poloda Helü (Mikitamäe, 1994–2017)
* Položenije o võborahh v Revelskii evreiskii obštšinnõi sovet (Tallinn, 1919)
* [[Poolpäevaleht]]
* Portfolio (Tallinn, 2000 –2008)
* Portlandi Sõnumid (1951–)
* Poslednije Izvestija
* [[Post (ajaleht)|Post]]
* Postikaru (Võru, 1998–2014 )
* [[Postimees]]
* Postimees (Heidelberg, Saksamaa, 1944)
* Postimees Juunior (2019–2022)
* Postimees: Pärnu Extra 1992
* Postimees. Pärnu väljaanne (1905–1930)
* Postimees vene keeles (Tallinn, 2007–2023)
* Pozitsija (Tartu, juuni kuni detsember 1990)
* [[Prangli leht]]
* Pravda (Narva, 1933)
* [[Pravo i Pravda]]
* [[Mir Pravoslavija|Pravoslavnõi Sobessednik]] (Tallinn, 2017–)
* Predigtblatt (Pärnu, 1932–1939)
* Preemia (Tallinn, 2002–2006)
* [[Press (ajaleht)|Press]] (1944–1945)
* Pressemeeste Press (Austria, 1944)
* PRIA Uudised (Tartu, 2003–2007)
* Pribaltiiskii listok (Tartu, 1893–1896)
* Priius (Tallinn, 2006–)
* Prinarovskii krai (Narva, 1922–1930)
* Prinevskii krai (Narva, 1919–1920),
* Profil (Tallinn, 2004–2006; venekeelne)
* Proletaarlane (Peterburi, 1917)
* Proletaarlane (Tallinn, 1926–1927)
* Proletariaadi Punane Täht (Tallinn, 1922)
* PromFest (Tallinn, 2008–2010, 2013, 2015)
* Prospekt biznesmena (Tallinn, 2008–)
* Provinzialblatt für Kur-, Liv- und Esthland (Riia, 1828–1838)
* Pskovo-Petšerskii Blagovest (Pertseri, 1943)
* Puhas Leht (Jõgeva, 2014)
* [[Puhja Valla Leht]]
* Puhtalt Sinule! (Tallinn, 2004)
* [[Pulss (ajaleht)]]
* Punalipp (Jõgeva)
* [[Punalipp (Orissaare)]]
* Punane Edasi (Tallinn-Nõmme, 1929)
* [[Punane Hommik]] (Riia, 1919)
* Punane Kunda (Kunda, 1960–1962, vene k)
* Punane Lipp (Tallinn, 1935 .01.–07.; 4 numbrit)
* Punane Püssi-Tääk (1919, Luuga, Staraja Russa, Valdai)
* Punane Sõdur (jaanuar 1920)
* [[Punane Sõdur ja Madrus]] (Tallinn, 1924)
* Punane Täht (Tallinn, 1922)
* [[Punane Täht]] (Rakvere, 1950–1988)
* Punane Täht (Viljandi, 2.12.1940–5.07.1941)
* Punane Viisnurk
* [[Punane Virumaa]] (1940–1941)
* [[Punaväelane (ajaleht)|Punaväelane]], ''[[7. Eesti laskurdiviis]]i poliitosakonna häälekandja'' (8. veebruar 1942–)
* [[Punaväelane-Krasnoarmejets]], ''Punaarmee Eesti tagavarapolgu ajaleht''
* Purila Teataja (1990)
* [[Purjetaja (ajaleht)|Purjetaja]]
* Puškin (Narva, 1937.02.12.)
* Put' Sotsializma (Kohtla-Järve, 1949–1960)
* Put' Žizni (Petseri. Narva, 1935–1940)
* [[Puurmani Uudised]]
* Põdrala Teataja
* Põhja-Ameerika Eesti Päevade Teataja (N.Y.)
* [[Põhja Eesti (ajaleht)|Põhja Eesti]] : ''Narva ja Alutaguse häälekandja'' (Narva, 1929–1940)
* [[Põhja Kodu]] (Narva, 1919–1944)
* Põhja Kodu (Narva, 1988–1996)
* [[Põhja Nael]]
* [[Põhjala (ajaleht)|Põhjala]] : ''Narva ja põhja-eesti häälekandja'' (Narva, 1930–1931)
* Põhjala (Rootsi, 1963–1964)
* Põhjala (Tallinn, 1992–1994)
* Põhjala Tähistel
* Põhja-Liivi Uudised
* Põhjamaa Tähistel (Saksamaa, 1946–1949)
* [[Põhjanael (ajaleht)|Põhjanael]] (Narva, 1906–1907)
* Põhjanael (Tartu, 1929)
* [[Põhjarannik (ajaleht)]] 
* Põhjatäht (Endla, Saaremaa, 2014–2018)
* Põlevik (Tallinn, 1989–1993)
* [[Maaülikool (ajaleht)|Põllumajanduse Akadeemia]] (Tartu, 1957–1991)
* [[Maaülikool (ajaleht)|Põllumajandusülikool]] (Tartu, 1991–2001)
* Põllumees (Rakke, 1971 –1974, 5.05.1975–1991)
* Põllumees (Kose, 1988–1990)
* [[Põllumeeste Leht]] (Tallinn, 1932)
* [[Põllumeeste Omaabi]] (1930–1931)
* [[Põllumehe Hääl]] : ''Üleriikliku Põllupidajate Ühingu &quot;Põllumeeste Keskkassa&quot; häälekandja'' (Tartu, 1931–32, [[Postimees|Postimehe]] lisa)
* [[Põllumehe Nädalaleht]] : ''Rahvalik põllumajanduse ajakiri'' (Tallinn, 1929–1931)
* Põllumehe Nädalaleht (Tallinn, 1943–1944)
* [[Põllutööleht]] (Tartu, 1906–1918)
* Põllu Vagudel (New York, 1950–1963)
* Põltsamaa Majaomanik (1934)
* Põltsamaa Teataja (1926–1935)
* Põltsamaa Teataja (1990–1991)
* Põltsamaa Teataja (2019–2020)
* Põlva Linna Teataja
* Põlva Teataja
* Põlvnemislugu (Tallinn, 1997–)
* Päevaleht (Tallinn, 1905–1940, 29.august 1941)
* Päevauudised (Tallinn, 1933)
* [[Päevauudised (ajaleht, 1944)|Päevauudised]] (Tallinn, Kuressaare, 1944)
* [[Päevauudised (ajaleht, 1945)|Päevauudised]] (Saksamaa, Bocholt, 1945–1953)
* Päevauudised (Kopenhaagen, 1946–1947)
* Päevauudised, (Saksamaa, Sielbeck, 1945 suvi, 64 numbrit)
* Päevik (Kotkajärve, 1973)
* [[Päikesetuul (ajaleht)|Päikesetuul]] (1990–1995)
* Päris Eesti (Stockholm, 1943)
* [[Pärnu (ajaleht)|Pärnu]] (Pärnu, 2006–2009)
* [[Pärnu Börs]] 
* Pärnu Haigla Leht (2003–)
* [[Pärnu Kommunist]] (1953­–1988, eesti ja vene k)&lt;!--sh venekeelne nr 23.09.1969--&gt;
* [[Pärnu Leht]] (Pärnu, 1994, 1995–)
* Pärnumaa (1926–1933)&lt;!--sh 1931-1933 ilmus kahes variandis- 2 ja 4 lehekülge, õhemas ainult Pärnu uudised, paksemas ka ajaleht Sakala materjalid--&gt;
* Pärnumaa Hääl (1923–1924)
* Pärnumaa Keakkonnaleht
* Pärnu Maaleht (1931–1932)
*
* Pärnumaa Nõukogude Teataja (1918)
* Pärnumaa Nädal (1926–1929)
* Pärnumaa Teataja (1924–1940)
* Pärnumaa Teataja (2019–)
* Pärnumaa Terviseleht (2005–2008)
* Pärnumaa Nõukogude Teataja (1918)
* [[Pärnu Nädalaleht]] (Pärnu, 1995­–1996)
* Pärnu Näitus (1938)
* [[Pärnu Postimees]]
* [[Pärnu Päevaleht]]
* Pärnu Päevaleht (1998–1999)
* [[Pärnu Rahva Hääl]] (Pärnu, 1940)
* [[Pärnu Reklaam]] (Pärnu, 1992 –1993)
* Pärnu Teataja (1988–1989)
* [[Pärnu Teataja]] (Pärnu, 1990­–1991)
* Pärsti Keskkonnaleht
* Päästeleht (Tallinn, 1996–2024)
* Pääsuke (Tallinn, 1993–2001)
* Pääsuke (Tartu, u. 2000) 
* PÖFF (Tallinn, 2006–2008)
* Pöide Valla Infoleht
* Pööripäev (Viljandi, 1933–1934)
* Pühadeleht (Tallinn, 1931)
* Püha Jüri (Jüri. Harjumaa, 2002–2004)
* Pühalepa Teataja (Tempa, 1991 –2017)
* Pühalepa Teataja (Kärdla, 2001–2004)
* Pühapäevaleht (Tallinn, 1992–1999)
* Püssi Linnaleht (2006–2009)
* Pyladese Laagrileht (Tallinn, 2002–2005)

=== R ===
* Raadio (1930-38)
* RS [Raadio saatekavad] (Tallinn, 1935–1938)
* Raadio ja Televisiooni Saatekava (1956–1961)
* Raadioleht (1927–1940, 1962–1995)
* Raadio-Nädal (Tallinn, 1928)
* Raadio Nädalleht (Tallinn, 1927, alates nr 15 nim. Raadioleht)
* [[Raamat (ajaleht)|Raamat]] 
* Raatuse Gümnaasiumi Kuulutaja, Tartu, 1997–1998)
* Raatuse Raginad (Tartu, 1998–1999)
* Rabotšaja pravda (Narva, 1932)
* Radar (Pärnu, 1988–1991)
* Radiaator (Türi, 1999–2007)
* Radikaaldemokraat
* [[Rae Sõnumid]]
* [[Raeküla Sõnumid]] (2011­–2013)
* Rae Valla Ajaleht (Jüri, 200 –2008)
* Raginakuulutaja (Tartu, 1999–2002)
* Rahaleht (Tallinn, 2005)
* [[Rahva Elu]] (Tallinn, 1932–1933)
* Rahva Hääl (Võru, 1917–1918)
* Rahva Hääl (Narva, 1926)
* Rahva Hääl (Kuressaare, 1928–1935)
* [[Rahva Hääl (ajaleht 1937)|Rahva Hääl]] (Oslo, 1937, neli numbrit)
* [[Rahva Hääl]] (1940–1995)
* Rahva Hääl A (Moskva 1943–4.02.1944, Leningrad 1942, al 17.02.1944, Võru 1944)
* Rahva Hääl (1998–2004)
* 20-es Sajand: [[20-es Sajand|Rahvajutuleht]] (1934)
* Rahvakasvatuse Peavalitsuse Informatsioon (Tallinn, 1944)
* [[Rahva Leht]] 
* Rahvaleht (Narva, 1913)
* Rahva Lõbuleht (1898–1906)
* Rahva Leht (Tartu, 1997–1998)
* Rahvaleht (Tallinn, 1989–2004)
* Rahva Nädalaleht (Tallinn, 1995)
* Rahva Tahe (Tallinn, 1934)
* [[Rahvaleht (ajaleht, 1913)|Rahvaleht]] : ''Töörahva häälekandja'' (Narva, 1913)
* Rahvapiduline (Tartu, 1924–1927)
* [[Rahva Päevaleht]]
* [[Rahva Sõna]] 
* Rahva Tahe (Tallinn, 1934)
* [[Rahvarinde Teataja]]. (Tallinn, 1988)
* [[Rahvuslik Koguja]] 
* Rahvuslik Teataja (Tallinn, 2011–)
* Rahvuslik Ärkamine (Tartu, 1934–1935)
* Rahvusliku Keskerakonna Teataja (Tallinn, 1932–1933)
* Rahvusvõitlus (Tartu, 1932–1933)
* Raikküla Valla Leht
* [[Rajalane]] (Valga, 1919–1921)
* Rajaleidja
* Rakke Kaja (Rakke, 1994–2017)
* Rakvere Sõnumid (2004–)
* Rakvere Teataja (1914)
* Rakvere Teataja (2008–2010)
* Rakvere Valla Sõnumid
* Randlane (Pärnu, 1914)
* [[Randlane (ajaleht)|Randlane]] (Haabneeme, 1975–1999; 1983–1989 ka vene keeles)
* Randlane (Viimsi, 1989–)
* Ranna Teataja (Viinistu, 1932)
* Ranna Teataja (Kiiu, 1995)
* Rannikmaa Radadel (Lakewood, 1959)
* [[Rannu Valla Leht]]
* Raplamaa Nädalaleht (1996)
* Rapla rajooni Noorte Infoleht (1987–1990)
* [[Rapla Novaator]]
* [[Rapla Teataja]] (1933–1934)
* Rapla Teataja (1990–)
* [[Raplamaa Sõnumid]] 
* [[Raplamaa Ühistöö]] 
* [[Raske Musa Maailm]] (Rakvere, 1989–1991)
* Rassvet (Tallinn, 1927–28)
* Razumnõi dosug (Petseri, 1925–26)
* Ravensburgi Postimees (1944)
* Ravimiinfo Bülletään (Tartu, 1995–2004, 2006–2008)
* [[Reaali Poiss (koolileht)|Reaali Poiss]] 
* Reakesed Saatuskaaslastele (Salzburg, 1945)
* Reakesi Saatusekaaslastele (1954–1964)
* [[Referent]]
* Referent (Tallinn, 2004–; venekeelne)
* der Refraktor (Tartu, 1836–1837)
* Regionaalhaigla Kuukiri (Tallinn, 2001–2014, eesti ja vene keeles)
* Reipalt kooli! (Tallinn, 2005)
* Reklaam (Tallinn, 1992)
* Reklaami Expert (Tartu, 1993–1994)
* Reklaami Püramiid (Jõgeva, 1993) 
* Reklamnaja Nedelja (Kohtla-Järve, 1990–1993)
* Respublika (Tallinn, 1989, vene k)
* Res Publica (Tallinn, 2003)
* [[Revaler Beobachter]] (Tallinn, saksa k)
* Revaler Blatt (1878, Tallinn, saksa k)
* Revaler Bote (1918–1930, Tallinn, saksa k)
* [[Revalische Post-Zeitung|Reval(i)sche Post-Zeitung]] (esimene Eestis ilmunud ajaleht [[13. mai]] [[1689]] – 27. juuni [[1710]])
* Revalsches Tageblatt = Ревельский ежедневник (1914, Tallinn, saksa ja vene k)
* [[Revalsche Zeitung]] (Tallinn, saksa k)
* [[Revalsche Wöchentliche Nachrichten]] (Tallinn, saksa k)
* Revelskaja mõsl
* Revelskii gorodskoi listok
* Revelskii kurjer (1923, vene k)
* Revelskii listok (1878, vene k)
* Revelskii listok (1912–1913, vene k)
* Revelskii nabljudatelj (Tallinn, 1915–1917)
* Revelskii russkii invalid (1930)
* Revelskije Izvestija Soldatskih i Rabotshih Deputatov (Tallinn, 1917, vene k)&lt;!--(''Ревельские известия''), väljaandja Andrei Filippov--&gt;
* Revelskije novosti (Tallinn, 1920)
* Revelskije poslednije izvestija (Tallinn, 1926, vene k)
* Revelskoje slovo (Tallinn, 1916–1919, 1925, vene k)
* Revelskije sobõtija (Tallinn, 1930)
* Revelskoje vremja (Tallinn, 1925, vene k)
* Rewideerija (Viljandi, 1908)
* Rikka Riigi Viletsus (Rakvere, 1990)
* Rindeleht (Tallinn, 1943–1944)
* Ringhäälingujaamade saatekavad
* Ringhäälingu saatekava (Tallinn, 1940–1941)
* Ringvaade (Tartu, 1933)
* Risti Ekspress (Risti, Läänemaa)
* [[Ristirahva Pühapäevaleht]]
* Rock Summer´91
* Rodina (Petseri, 1929)
* Roditelskaja gazeta (Ida-Virumaa, 2006–)
* Rodnoi Otšag (Tallinn, 1989)
* Roela sovhoosi infoleht (1987–1991)
* Roheline (Kuressaare, 1989)
* [[Roheline Häädemeeste]] (2007­–2009)
* Roheline Keskkond (Tallinn, 2015)
* Roheline Maakond (Rakvere, 2002–2008)
* Roheline Pealinn
* Roheline Post (Tallinn, 1934)
* Roheline Sakalamaa (Viljandi, 1989–1990)
* Roheline Teataja (Tallinn, 2007–)
* [[Roheline Värav]] 
* Rohkem Põlevkivi (Kohtla-Järve, 1945–1947)
* Ronor (Haapsalu, 1988–1996)
* Roosna-Alliku Valla Leht (1996–2005)
* Rootsi (Tallinn, 2005)
* Rotala (Uuemõisa, Läänemaa)
* RS (Tallinn, 1935–1938)
* Rukkilill (Kuusalu, 2003 –)
* Russkaja gazeta (Tallinn, 1928)
* Russkaja gazeta (Tartu, 1992–1997)
* Russkii golos
* Ruskaja narodnaja gazeta (Narva, 1926)
* Russkaja potšta (Tallinn, aprill 1990–1994)
* Russkaja vosskresnaja škola (Tallinn, 2007–2011)
* Russkii golos (Narva, 1923–1924)
*Russkii potštaljon (Tallinn, 1998–1999) 
* Russkii Vestnik (Narva, 1931–1932)
* Russkii Vestnik (Tallinn, 1934–1935)
* Russkii Vestnik (Tallinn, 1934–1940)
* Russkii Vestnik (Tallinn, 1990)
* Russkii Vestnik (Valga, 1990)
* Russkoje Slovo (Narva, 1932–1935)
* Russkii svet (Tallinn, 1929)
* Ruupor (Kopenhaagen, 1946)
* Ruupor (Viljandi, 1998–1999)
* Ruupor (Tallinn, 2001–2005)
* Ruupor (Tallinn, 2010)
* [[Roosa Lipp]]
* [[Rõbak Estonii]] (Tallinn, 1962–1992)
* Rõhutute Hääl (Tallinn, 1920–1921)
* Rõngulane (1998–)
* Rõuge Kiriku Teataja (1931–1933)
* Rõuge Teataja (1931)
* Rägavere Valla Leht (2004–)
* Rändur (Tallinn, 1930–1931)
* Räpina Leht (1994–2000)
* Räpina Rahvaleht (2004–)
* [[Räwala]] (Tallinn, 1988–1990)
* Rääk (Tartu, 2004–2014)
* Rünnak (Saksamaa, 1944–1945)
* [[Rünnakule]], [[249. Eesti laskurkorpus]]e poliitosakonna häälekandja (aprillist 1943 [[Tasuja]])

=== S ===
* Saarde Sõnumid
* Saaremaa (1913–1919)
* Saaremaa (1919–1929)
* Saaremaa Kodukant (Kuressaare, 2003–2004)
* Saaremaa Teataja (1929–1935)
* Saaremaa Teataja (2018–)
* Saarepeedi Sõnumid (1998–)
* Saare Kooperaator (Kuressaare, 1989–1993)
* [[Saare Muusika]]
* [[Saare Nädalaleht]]
* Saare Tööline (Ratla, Saaremaa 1928–1931; 8 numbrit)
* Saare Valla Teataja (1996–2017)
* [[Saarepeedi Sõnumid]]
* Saarlane (1884–1913)
* Saarlane (Kuressaare, 1999)
* [[Saarte Hääl (1988–1992)]]
* Saarte Kaja (Kuressaare, 1919)
* [[Saarte Suvenädal]]
* Saatus (Tartu, 2015–2021)
* Saatuse Teed (Tartu, 2003–2015)
* Sabasõnumid (Tallinn, 2004)
* Sadam (Tallinn, 1935)
* Sajas Lammas (Tartu, 1998–1999)
* [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] 
* Sakala erinumber (16.09.1941)
* Sakala Killamängude number ([[Ontario]], 29.07.1978)
* Sakalamaa Teataja (Viljandi, 1928–1929)
* Sakala Lisaleht (1878–1923)
* Sakala Pühapäev
* Saksa valik (Pärnu, 2005)
* Saksi Valla Leht (1992–2005)
* Sakutaja
* Salme Valla Infoleht
* [[Sammas (ajaleht)|Sammas]]
* Sanaseppä (Narva-Jõesuu, 1927...1938)
* San Francisco Eesti Seltsi Teataja (1975)
* San Francisco Eesti Võitlejate Ühingu Teated (1972–1973)
* Sangaste (1999–)
* [[Sarjaja]] - [[Päevaleht (1905)|Päevalehe]] lisaleht (1912–1914)
* Sassi Sõnumid (Kõlleste, Põlvamaa)
* [[Saue Sõna]] 
* Saue Sõnumid (2004–2005)
* Saue Valdur (2017–)
* Sauga Sõnumid
* Scanner (Tallinn, 2000–2005)
* Schengen (Tallinn, 2007)
* Schülerzeitung (Tallinn, 1936–1939)
* Seda ja Teist (Tartu, 1999–2003)
* Seenior (Tallinn, 2005)
* Seitse Päeva / 7 Päeva (Tallinn, 1989)
* Selskii vestnik (Tallinn, 2006–)
* Selveri Sõnumid (Tallinn, 2002–2007)
* Sem' (Tallinn, 1993–2012; venekeelne)
* 777 (Viljandi, 1993)
* Serebrjannõi vozrast (Maardu, 2018–)
* Servitie (Kuusalu, 2001)
* [[Setomaa (ajaleht)|Setomaa]] 
* Setomaa Omavalitsuse Leht (Obintsa, 2017)
* Setumaa (Rõuge,1932)
* [[Severnoje Poberežje]] 
* Severnoje Slovo (Tallinn, 1942–1944)
* Severnoje Znamja (K-Järve, 1995–)
* Siberi Asunik (Tomsk, 1918–1919)
* [[Siberi Teataja]] (Novonikolajevsk, september 1922–1930), Siberi Töölise järglane
* [[Siberi Tööline]]&lt;!-- (Omsk, 25. veebruar 1920–1921; 5. augustist 1921 Novosibirskis, lõpetas ilmumise 3. märtsil 1922; kuni 20. mai 1920 toimetaja F. Rei, siis K. Treufeldt; lisalehed Naislehekülg 1921 numbrid 35.38, 43, 47 ja Noorte Lehekülg 1921 numbrid 36, 40, 45, 49)--&gt;
* Side (Saksamaa, 1945–1946)
* Sidewalk (Tsirguliina, 2000–2007)
* Signal (Tallinn 1927, vene k)
* Signaal (Tallinn 1935)
* Signal (Tallinn 1977–1989, vene k)
* Signaal (Tallinn, 1977–1989)
* Signaal (Tallinn, 1968–1970, 1990–1992)
* Siidisellid (Tallinn, 1937)
* [[Siioni sõnumetooja leht]] (1877–1889)
* [[Sillamäeski Kurjer]] (2005–)
* [[Sillamäeski Vestnik]] (1989–)
* Silmatera (Tartu, 1989–1994)
* [[Sindi Sõnumid]] 
* [[Sinu Mets]] 
* [[Sirp (ajaleht)|Sirp]]
* [[Sipelgas (ajaleht)|Sipelgas]]
* [[Sirp (ajaleht)|Sirp]] 
* Sirp ja Haamer (Tallinn, 1935.11.–1936.01.; 2 numbrit)
* [[Sirp ja Vasar]]
* SISINF (Stockholm, 1966–1970)
* Sledujuštšaja ostanovka (Tallinn, 2018–)
* Slovo derevni (Tallinn, 1926)
* [[SL Õhtuleht]] 
* Socium (Tallinn, 1997)
* Solidarnost´ (Paldiski, 2005–2008)
* [[Solvaja]] (Tallinn, 1989)
* Sonda Sõnumid
* Sooja Sõnumid (K-Järve, 1998–)
* Soome Laht (Tallinn, 1993)
* Soomemaa Eesti Sõjaväelaste Liidu Teataja (1917)
* Soome tööle (Tallinn, 2005)
* [[Soov (ajaleht)|Soov]] 
* Sordi Sõnumid (Jõgeva, 1987–1990)
* [[Sotsiaaldemokraatia (ajaleht)]]
* [[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)]] 
* [[Sotsiaaldemokraat (SDE ajaleht)]] 
* Sotsialdemokrat (Tallinn, 1906–1907)
* Sotsial-demokrat (Loksa, 2004–, vene k)
* Sotsial-demokrat (Tallinn, 2008–)
* [[Sotsiaalne Demokraatia]]
* [[Sotsialismi Tee (Audru)|Sotsialismi Tee]] (K-Järve, 1949–1960)
* [[Sotsialismi Võit]], [[Vändra]] kohaliku võimu häälekandja (1951–1959)
* [[Sotsialistlik Küla]]
* [[Sotsialistlik Räpina]]
* Sovetskaja Derevnja (Narva, 1940–1941, 1944)
* Sovetskaja Derevnja (Kallaste, 1951–1959)
* [[Sovetskaja Estonija|Sovetskaja Estonia]]
* [[Sovetski Võmpel|Sovetskii Võmpel]] (Tartu, 16.05.1941)
* Sovjet-Estland (Tallinn, 1940–1941)
* Spartakus (Tallinn, 1922)
* Spetsvõpusk (Tallinn, 1997–)
* Spiiker (Avinurme, 2000–)
* Spikker (Otepää, 2017)
* Spikker (Saue, 2001–)
* Spikker (Tallinn, 2009–2011)
* [[Spordileht]]
* Spordileht (Saksamaa)
* Spordi Ringvaade (Tallinn, 1934)
* Sport (Tallinn, 2008–; venekeelne)
* Sport ja auto (Tallinn, 1930)
* Sport ja Maailm (Tallinn, 1989...1990)
* Spravka EKE (Tallinn)
* Staadion (Tallinn, 2000–2008)
* Stahhaanovlane (Elva, Rannu, 1951–1953)
* [[Stahhaanovlik Töö]]
* [[Stalinlane]]
* [[Stalinlik Saak]]
* [[Stalinlik Sõprus]]
* [[Stalinlik tee]] (Järvamaa, 1951–1956)
* Stalinlikul Teel
* [[Stalinlik Võit]]
* Stalinskaja Molodjož (1950–1956)
* Starter (K-Järve, 1989–1990)
*Starõi Narvskii Listok
*Statistika Teataja (Tallinn, 1989–1990)
*Stockholmi Eesti Natsiooni Teated (1962–1963)
*Stockholmi Eesti Osakonna Teated (1964)
* [[Stockholms-Tidningen Eestlastele]]
* [[Stolitsa (ajaleht)|Stolitsa]] 
* Strahhovaja kassa po bezraboti (Tallinn, 2005–)
* Stranitsa dlja deteij (Tallinn, 2009–)
* Straussiana Estonica (Elva, 1992)
* Suema (Kohila, 2002–)
* [[Supilinna Tirin]]
* Surju Sõnumid
* Suure-Jaani koguduse leht (2000–)
* Suure-Jaani Koguduseleht (1943–1944)
* Suurlaagri Tuulemaa Ringkiri (Kanada, 1958)
* Suurlaagrite Sõnumitooja (Stockholm, 1956)
* Suvesirp (Tallinn, 1991),
* Svenska S:t Mikaels församlingsblad (Tallinn, 2000. aastad)
* Sverstnik (Tallinn, vene k, 1970)
* Svet i Krest (Tallinn, 1933)
* Svoboda Rossii (Tallinn, 1919–1920)
* Svobodnaja Rossia (Tallinn, 1919–1920)
* Svobodnoje slovo (Tallinn, 1921)
* Sõbra Silmad (Tartu,1999 –2009)
* [[Sõdurileht]]
* Sõmerpalu Sõnumid (1997–)
* Sõmeru Sõnumid
* Sõna (Valga, 1907–1909)
* Sõna (Tallinn, 1924)
* Sõnasaatja (Põlva, 2013–)
* Sõnasild (New York, 1958)
* Sõnum (1924)
* [[Sõnumed (ajaleht 1906)|Sõnumed]] (Tallinn, 1906)
* [[Sõnumed (ajaleht 1931)|Sõnumed (Tallinn, 1931)]]
* Sõnumed (Tapa, 1990–)
* [[Sõnumed]] (Tapa, 1997)
* Sõnumiallikas (Roosna-Alliku, 2006–2017)
* [[Sõnumid (Saksamaa)|Sõnumid]] (Saksamaa, 1945–1948)
* [[Sõnumid (San Francisco)|Sõnumid]] (San Francisco, 1953–1958)
* Sõnumid Briti Tsooni Eestlastele (Saksamaa, 1948–1951)
* Sõnumid (Suure-Jaani, 1990–)
* Sõnumid Vanemgaididelt Vanemgaididele (Oakland, 1971–1972)
* [[Sõnumileht]]
* Sõnumileht  (Tabivere, 1995–2017)
* Sõnumitooja (Viljandi, 1920)
* Sõnumitooja (Konguta, Tartumaa, 2005–2007)
* Sõnumitooja (NY, 1963–1964)
* Sõnumitooja (Tartu, 1989–1991)
* Sõnumitooja (Tallinn, 1906–1907)
* Sõnumitooja (Kiiu Harjumaa, 1994–)
* Sõnumitooja (Rootsi, 1955–1966)
* Sõnumitooja (Viru-Jaagupi, 2002)
* [[Sõnumitooja (ajaleht, 1994)|Sõnumitooja]]
* Sõprus (Tallinn, 2004–2008)
* Sõrve Sõnum (Sydney, 1968)
* [[Säde (ajaleht 1906)|Säde]] (Tallinn, 1906–1907)
* Säde (Tallinn, 1924)
* [[Säde (ajaleht 1927)|Säde]] : ''ÜLKNÜ keskkomitee ja Leningradi oblasti komitee Eesti sektsioonide häälekandja'' (Leningrad, 1927–1929)
* [[Säde (ajaleht 1929)|Säde]] : ''Hageri alg- ja täienduskooli õpilaste Lootusringi häälekandja'' (Hageri, 1929)
* [[Säde (ajaleht 1931)|Säde]] : ''Eestimaa Kommunistliku Noorsoo Ühingu illegaalne ajaleht'' (1931)
* [[Säde]] : Lasteleht (Tallinn, 1946–1990)
* [[Säde (1951)|Säde]] : ''Kadrina Masina-Traktorijaama poliitosakonna häälekandja'' (Kadrina, 1951–1953)
* [[Sädemed]]
* Sädemed (Cleveland, 1956–1957)
* Südlivländischer Anzeiger (Valga, 1907–1917)
* [[Sügise (ajaleht)|Sügise]]
* SÜG Press (Kuressaare, 2001–)
* Sünnimaa (Viljandi, 1989–1990)
* Šag vperjod (2018–)
* Šahtjor (Kohtla-Järve, 1947–1960)
* Šahtjor Estonii (Jõhvi, 1975–2014)
** Šengen (Tallinn, 2007–)
* Školnaja žizn´ (Tallinn, 1969, 2009–)
* Školnõi vestnik Maardu (2014–)
* Za Estoniu (Tallinn, 2008–)
* Za narodnoje delo (Tallinn, 1921)
* Zdravstvui, Estonia (Tallinn, 2013)
* Želtjabr (Tartu, 1992)
* Žizn´ (Tallinn, 1920)
* Žizn´ (Tallinn, 1922)

=== T ===
* [[Taebla Traktorist]]      
* Taaralinn (Rootsi, 1962)
* Taarupgaardi Post (Taani, 1946)
* Taheva Häälekandja (1997–)
* [[Talendid Tuleviku Teenistuses]] (Tartu, 2009)
* [[Taarupgaardi Post]]
* Taebla Infoleht
* [[Taheva Häälekandja]]
* TallEPT (Harju m, 1989 –1990)
* (Tallinna) Pedagoogiline Instituut (1983–1991)
* Tallinna Pedagoogiumi Algkooli Teataja (1930. aastad)
* [[Tallinna Polütehnik]] (1949–1989)
* Tallinna Post (1926–1940)
* [[Tallinna Postimees]] (1995–1999)
* [[Tallinna Päevaleht]] (1914)
* Tallinna Päevaleht (1918)
* Tallinna Päevalehe eraväljaanne (1918)
* Tallinna Päevalehe jutulisa (1918)
* Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse ajaleht (2004–2016)
* Tallinna Skout (1925–1926)
* [[Tallinna Sõber]]
* [[Tallinna Teataja]] (Tallinn, 1910–1922)
* Tallinna Teataja (Tallinn, 1930–1931)
* [[Tallinna Teataja]] (Tallinn, 2006–2009)
* Tallinna Teataja (Göteborg, 1957–2010)
* Tallinna Turud (2017)
* [[Tallinna tööline]]
* [[Tallinna Uudised]] (1910–1919)
* [[Tallinna Ülikooli Ajaleht]]
* [[Tallinski Politehnik]] (1953–1989)
* Tallinskii Russkii Golos (1932–1934)
* Tallinskii vestnik (2006–)
* Talunik (Tallinn, 1917)
* Talunik (Tallinn, 1991)
* [[Talurahva Hääl]] (Tallinn, 1940–1941)
* [[Talurahvaleht]] (1944–1951)
* Tamme-Press (Tartu, 1998–1999)
* Tamsalu Ajaleht
* Taninfo (Tallinn, 2003–2004)
* Tank (Tõlliste, 2004)
* Tankla (Valga, 2009–2019)
* [[Tapa Kaja]] (Tapa, 1934–1935)
* [[Tapa Post]] (Tapa, 1933)
* Tapaskije Vesti (2007–2022)
* Tapaskije Vesti (2000–2017)
* [[Tapa Sõna]] (Tapa, 1930–1931)
* [[Tapa Sõnumed]] (Tapa, 1929–1935)
* [[Tapa Teataja]] (Tapa, 1930)
* [[Tapa Uudised]] (Tapa, 1929)
* Tarbijainfo (Põlva, 1995–2004)
* Tarbijaleht (Põlva, 2005–2009)
* Tareva (Tartu, 1972–1981–)
* Tark tegu toob tulu (Eesti, 2009)
* [[Tarto ma-rahwa Näddali-Leht]]
* Tartu Aparaaditehase Rentnike Organisatsiooni Infoleht (1987–1991)
* Tartu Börs (2000–2001)
* [[Tartu Eesti Seitung]] (1879–1882)
* Tartu Katsesovhoosi infoleht (Ilmatsalu, 1987–1990)
* Tartu KEK (Tartu, 1985–1991)
* [[Tartu Kommunist]]
* [[Tartu Linnaleht]]
* Tartu Maakonna Kütte-komitee Ringkiri (1917)
* Tartu Maaleht
* Tartu Maarja Kuulutaja (2001)
* Tartu Maarja leht (2001)
* Tartu Noorproleet (1928)
* Tartu Näituse Teataja (1931–1938)
* Tartu Pauluse II Koguduse Teataja (1937–1939)
* Tartu Pauluse Kiri (2.01.2011–)
* Tartu Postimees (Tartu, al 1993)
* Tartu Postimees (Rootsi, 1968–1969)
* Tartu Postipoiss (1989–1990)
* [[Tartu Postipoiss]] (Tartu, 2011–...)
* [[Tartu Päevaleht]]
* Tartu Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Koguduse Teated (2000.aastad)
* [[Tartu Riiklik Ülikool (ajaleht)|Tartu Riiklik Ülikool]]
* [[Tartu Teataja]]
* [[Tartu Teataja (1924–1927)]]
* [[Tartu Tudeng]]
* Tartu Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Teataja (1917)
* Tartu Uudised (1928)
* Tartumaa (1990–1993) [1.nr 26.09.1990 , 8 lk, toimetaja Lembit Küüts, toimetus Riia 15 Tartu, tiraaž 7000; viimane nr 2.12.1993] 
* Tartumaa &lt;!--(ilmus nime järgi otsustades Tartus,1. number 26.09.1990, vähemalt 6.06.1991 veel ilmus, igasugused muud andmed puuduvad)--&gt;
* Tartumaa (Tallinn, 1996)
* Tartumaa Põllumees (Tartu, 1997–2008)
* [[Tartumaa Teataja]] (Tartu, 1997–1998)
* [[Tartuski Kurjer|Tartuskii Kurjer]] (''Тартуский Курьер'', 1988–...)
* Tartu Õigus (1917)
* Tartu Valla Kuukiri
* Tarupettäi
* Tarvastu Teataja
* Tasub Teada (Tallinn, 1993–1994)
* [[Tasub Teada]] : ''Eesti Päevalehe lisa'' (Tallinn, 1994–1998)
* Tasub Teada (RH lisa, Tallinn, 1994–1998)
* Tasuja (1942–1946; alates 9.02.1944, Leningrad)
* Tasuja (Raplamaa, 1989–1990) 
* (ETV) Teabeleht (Tallinn, 1998–1999)
* Teabeleht 1 (Viimsi, 1996)
* Teabeleht   Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (Tallinn, 2003–2015)
* [[Teadete Leht]] (Tallinn, 1924)
* Teadlik Kodanik (Tõrva, 1932)
* Teadus ja Tehnika (Tallinn, 1934)
* Teataja (Võru, 1918)
* [[Teataja (ajaleht 1922)|Teataja]] (1922)
* Teataja (Võru, 2000)
* Teataja: Balti Laevaremondi Tehase infobülletään (1988–1991)
* [[Teataja (Stockholm)]]
* [[Teataja: Eestimaa Rahvaliidu ajaleht]]
* Teataja, Eesti Gaasi infoleht&quot; (Tallinn, 1936–2021)
* Teataja : Eesti Harrastusteatrite Liit (Tallinn, 1990)
* Teataja (Rahvaliit, Tallinn, 2000–2008)
* Teataja : ENSV TA SKB ühiskondlike organisatsioonide häälekandja (Tallinn, 1966–1988)
* Teataja (Haaslava, 1994)
* Teataja / Haridusdirektoorium (Tallinn, 1941–1942)
* Teataja / Leicesteri Eesti Maja (1982–2008)
* Teataja / Rakvere Lihakombinaat (1988–1989)
* (Teataja) : Riia Läti Eestlaste Seltsi infoleht (Pärnu, 1992–1994)
* Teataja : Vanalinna Hariduskolleegium
* Teataja : I Ülemaailmsete Eesti Noorte Päevade Korraldustoimkond (Tallinn, 1989)
* [[Teataja (ajaleht, 1994)|Teataja]] (Nissi valla ajaleht, 1994)
* [[Teataja]] (1901–1905)
* Teataja (Eesti, 1947–1949)
* [[Teataja Nalja Lisa]]
* Teated (Tali, Pärnumaa, ilmus täpsemalt teadmata ajal tõenäoliselt aastail 1922–1925)
* Teated / EELK Chicago Pauluse Kogudus (1957–2002)
* Teated (Saksamaa, 1960)
* Teateleht Eestlastele (Berliin, Gdansk, 1944)
* Teated [Narva Revolutsiooniliste Tööliste Ajutise Komitee poolt] (1917)
* Teated (Dortmund, 1953–1967)
* Teated: XIX Lääneranniku Eesti Päevad (Los Angeles, 1988–1989)
* Teated Pärnumaa põllumeestele (Pärnu, 1923)
* Teated ja kuulutused (Väätsa, 1927)
* Teated Lipkonnajuhile (Stockholm, 1954–1971)
* Teated Lastevanematele (Rootsi, 1962)
* Teatriuudised (Tallinn, 1989)
* Teave (Tallinn, 1988–1990)
* Tee Kommunismile
* Teelahe (Pärnu, 2008)
* TeeLeht (Lehtse, 1996)
* [[Teel Kommunismile]]
* [[Tegelikkuse Keskus]]
* Tehnika Bülletään (Tallinn, 1956–1958)
* Tehnika i proizvodstvo (Maardu, 2008)
* Tehnika ja Majandus (Tallinn, 1989–1990)
* Tehnika ja Tootmine (Maardu, 2008)
* [[Tehnika Võit]]
* Teine Tööliste Võitlus (Tallinn, 1932–1933)
* Tekstilštsik (Tallinn, 1995; Narva, 2005)
* Tekstilštsik Krengolma (Narva, 1979–1990)
* [[Telegramm (ajaleht)|Telegramm]]
* Telegramm (Tallinn, 1932–1939)
* Telegramm (Tartu, 1933–1934)
* Telegrammõ ežednevnoi demokratitšeskoi gazetõ Novaja Rossija (Tallinn, 1919)
* Telekraat (Tallinn, 1993)
* [[Teleleht]] (Tallinn, 1993–)
* Televidenije
* [[Televisioon (ajaleht)|Televisioon]] (1962–1995)
* [[Televisioonileht]]
* Tempo (Tallinn, 1931–1932)
* Tendency (Tallinn, 2005–; venekeelne)
* [[Teoinimene]]
* Teovägi (Tallinn, 1989)
* [[Teras (ajaleht)|Teras]] ''([[Tapa Soomusrongirügement|Tapa Soomusrongirügemendi]] 1.diviisi häälekandja'', 1940)
* Teravilja- ja Õlikultuuride Turg  (Tallinn, 1999–2007)
* Te-Re : &quot;Teated ja Reklaam&quot; (Tallinn 1991–1993)
* Tere, Eesti! (Tallinn, 2013)
* Tervise Edendaja (Põlva, 2004)
* Tervise Edendaja (Rapla, 2004–)
* [[Terviseleht]] (Tallinn, 1993–2023)
* Terviseleht (Haapsalu, 2009–2017)
* Terviseleht (Jõgeva, 2011–2012)
* Terviseleht (Rapla, 1995, 2003–2004)
* [[Terviseuudised]]
** Tervitus- ja Informatsioonileht (London, 1947)
* TET (Tartu Ehitusmaterjalide Tehase infoleht) (1985–
* TG Express (Tapa, 1996–)
* TGU (Tartuskii Gosudarstvennõi Universitet, 1977–1985)
* [[The Baltic Independent]] (Tallinn, 12.06.1991 – märts 1996)
* [[The Baltic Observer]]
* [[The Baltic Times (1932)|The Baltic Times]] (1932–1940)
* [[The Estonian Independent]]
* [[Tihnu Teataja]] ''- [[Tihemetsa Põllumajandustehnikum]]i õpilasleht''
* Tiirutaja (Tartu, alates 2008)
* Tikker (Lihula, 2010)
* Tindinokk (Taani, 1946)
* Tipa Tapake (Tartu, 1995)
* Tipa-Tapake (Tallinn, 1996)
* [[Toila Valla Leht]]
* Tomus (Tallinn, 1988–1989)
* [[Tootsi Teataja]]
* Torgovo-promõšlennõi listok (Tallinn, 1923)
* Torgu Valla Leht (1995–2017)
* [[Torma Stahhaanovlane]]
* Torma Valla Teataja (1996–2017)
* Tormozilka (Tartu, 1996)
* Torniööbik (Rõuge, 2015–2017)
* Totalisaator (Tallinn, 2007)
* [[Traktor (ajaleht)|Traktor]]
* Traktorist
* [[Traktoristi Hääl]]
* Traktoristi Sõna
* Tramm Troll (Tallinn, 2003–2004)
* Tramvai Trolleibus (Tallinn, 2003–)
* Transport ja Logistika (Tallinn, 2004–2022)
* Tribüün (Tallinn, 2001–2005)
*[[Trinokkel]]
* Trudovoi Putj (Tallinn, 1940)
* Trudõ Pervogo Petšorskogo kooperativnogo soveštšanija
* Trump (Tartu, 1993)
* Trüki Sõna (Tallinn, 1989–1990)
* Tsement (Kunda, 1988)
* Tsenter (Väimela, 2016–2018)
* Tsentristskii vestnik (Maardu, 2013–)
* Tsoon (Tallinn, 2007–2017)
* Tsooru (1989)
* TSS! (Tallinn, 2002)
* Tšass (Tallinn, 1925–1926)
* Tšilli (Viimsi, 2007–2010) 
* Tšudskoje poberežje
* Tšudskoi Rõbak (Kallaste, 1983–1990)
* ´T.T.G. (Tartu, 1928–1930)
* Tudengileht (Tallinn,1995–2011)
* Tudulinna Hääl (1930–1931)
* Tudulinna Leht (1997–2017)
* Tuglas-seuran jäsenlehti (Helsingi  1986–2008)
* Tulehoidja (Kotkajärve, 1958)
* [[Tule Tee]]
* Tuletõrje Valvepostil (Tallinn, 1956–1988)
* Tulevik (Peterburi, 1907)
* Tulevik (Tallinn, 1917)
* Tulevik (Tallinn, 1921–1923)
* Tulevik (Tartu, 1932–1933)
* Tuleviku Nimel (Audru, 1996–)
* Tund Ruudus (Tallinn, 2008–2009)
* [[Turg (ajaleht)|Turg]] '': kõigi kuulutajate häälekandja'' (Pärnu, 1995–2001)
* Turism (Tallinn, 2006)
* [Tartu] Turu Teataja (2019)
* [[Tuulemaa (Toronto, 1958)]]
* [[Tuulemaa (Stockholm 1960–1976)]]
* TV afissa (Jõhvi, 2008–; venekeelne)
* TV Leht (Tallinn, 1993–1995)
* TV Magasin (Tallinn, 1996–2001)
* TV nedelja (Jõhvi, 1998–)
* Tvoi denj v Estonii (Tartu, 2003)
* Tvoi Dom (Rakvere, 1990)
* TV Park (Tallinn, 2000–2007; venekeelne)
* TV7 Uudised (Pärnu, 2010–)
* Tõde (Tallinn, 1924)
* Tõde Kodumaalt (Tallinn, 1951–1953)
* Tõe Hääl (Tartu, 1930–1933)
* Tõe Hääl (Tallinn, 1958–1963)
* Tõlliste Teataja
* Tõrva Spordileht (1958–1959)
* Tõrva Sõnumid (2012–2017)
* Tõrva Teataja (1922, 1926, 1927)
* Tõrva Teataja (1995–1996)
* Tõrva Teataja (2018–2023)
* [[Tõstamaa Tuuled]]
* [[Täht (ajaleht)|Täht]] (Tallinn, 1905)
* Tähtvere Elu
* Täitevkomitee Teataja (Haapsalu, 1989)
* Tänane Kaubastu (Pärnu, 1957)
* Tänane Võitlusülesanne (New York, 1954)
* Tänapäev (Tõrva, 1932)
* Tänapäev (Viiratsi, 1988–1991)
* Tänapäev (Pärnu, 1989–1992)
* Tänapäev (Tallinn, 2002–2004)
* [[Tänapäevane]] (Pärnu, 1989­–1991)
* [[Töö (ajakiri)|Töö]] (Tallinn, 1908–1909)
* Tööelu (Tallinn, 2013)
* Töö Hääl (Narva, 1914)
* Töö Hääl (Tallinn, 1919)
* Töö Hääl (Tallinn, 2004–2005)
* Tööjõuturg (Tallinn, 2006–2010)
* Töö Kiir (Narva, 1914)
* Töökoda (Tallinn, 1988)
* Tööliit (Tallinn, 1923–1926)
* Tööline (Tallinn, 1917–1918)
* Tööline (Peterburi, 1.08.1918-31.12.1918 [numbrid 1–118])
* Tööline (1919, Võru - Alūksne - Pihkva - Luuga, Staraja Russa - Valdai)
* Tööline (Tallinn, 24.10.1922–31.03.1923)
* [[Töö Lipp]]
* Töö Lipp (Tartu, 1917)
* Töö Lipp (Tallinn, 1923)
* Töö Lipp (Kiviõli, 1955–1959)
* Töö Mees (Tallinn, 1919)
* Töö Täht (Tallinn, 1922–1923)
* [[Töölipp]] (Kilingi-Nõmme, 1951–1953)
* Töölised, edasi! (1929)
* Tööliste Aeg
* Tööliste Elu (Tallinn-Nõmme, 1929–1930)
* Tööliste Hääl (Tallinn, 1928–1938)
* Tööliste Kiir (Tallinn, 1927)
* [[Tööliste Leht]]
* [[Tööliste Sõna (ajaleht)|Tööliste Sõna]] (Haapsalu, 1923)
* [[Tööliste Võitlus]] (1920−1923)
* Tööliste Võitlus (1932)
* Töömees (Oakland, U.S.A., 1907–1908)
* [[Töörahva Elu]]
* Töörahva Elu eriväljaanne (Võru, 7.11.1944–20.12.1944)
* Töörahva Hääl (Viljandi, 1917–1918)
* [[Töörahva Hääl]], (1940/1944–1952)
* [[Töörahva Hääl]] : ''[[EK(b)P Pärnumaa komitee]]de häälekandja'' (1940–1941)
* Töörahva Siht (Tallinn, 1924)
* [[Töörahva Võitlus]] : ''[[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] häälekandja''
* Töörõõm (Tallinn, 2005–2007)
* [[Töösangar]] : ''[[Pärnu-Jaagupi]] kohaliku võimu häälekandja'' (1951–1959)
* [[Töötav Järvalane]] (1941)
* [[Töötav Läänlane]]
* Töövõimeleht (Tallinn, 2015)
* [[Türi Rahvaleht]]
* Türi Uudisleht (1932–1935)
* Türi Uudisleht (2003–2004)
* Türi Valla Külaleht (2004)
* [[Türilane]] (1929)
* Tüüger (Tallinn, 2005)
* Tylösandi Kaja (Rootsi, 1944–1945)

=== Z ===
* [[Zdorovje dlja Vsehh]] (Tallinn, 1995–)
* Za Estoniju (Tallinn, 2008–)
* Zdravstvui, Maardu!
* Zakonodatelstvo (Tallinn, 2012–)
* Za narod! (Narva, 2004–)
* Za narod! (Tallinn, 2004–)
* Za narodnoje delo (Tallinn, 1921)
* Za Svobodu Rossii (Tallinn, 1920)
* Za Rodinu (Tallinn, 1944)
* Zdorovje dlja vsehh (Tallinn, 1995–)
* Zeitung für Stadt und Land 
* Železnodorožnik Pribaltiki (Tallinn, 2017–)
* Železnodorožnik Estonii (Tallinn, 1941–1962)
* Zeljonaja Stolitsa (Tallinn, 2013–2017)
* Zima Ida-Virumaa (Jõhvi, 2012–)
* Zima severnogo poberežja (Jõhvi, 2012–)
* Ziņotājs (Valga, 1917)
* [[Zizn (ajaleht)|Zizn]] (Tallinn, 1922)
* Zolotoi Vestnik (Tallinn, 2006–)
* Zur Lage (Tallinn, 1944)
* Zveno (Tallinn, 1932, vene k)
* [[Zvezda (ajaleht)|Zvezda / Utro Pravdõ]] (Tallinn, 1917–1918)

=== U ===
* Udeva sovhoosi infoleht (1988–1989)
* Ufo-Revju (Tartu, 1990)
* Ugala (Valga, 1928–1929)
* Ugala (Võru, 1931–1932)
* Ugandi (ajaleht)
* [[Ugandi (ajaleht)|Ugandi]]
* Ugandi (Tartu, 2012)
* Uisuleht (Tallinn, 2005–)
* Ulak (Viljandi, 1907–1910)
* [[Uma Leht]] (Võru, Tallinn, 2000–)
* Uma Leht (Lasva, Võrumaa, 1994–1996)
* UndserWort (Tartu, 1931–1937)
* Unihea (Kuressaare, 1994)
* [[Universitas Tartuensis]]
* Upsala Postinaine (Uppsala, 1962)
* Urali Kiir (Perm, augusti lõpust 1918)
* Urvaste Kirik (2000–)
* [[Urvaste Valla Leht]]
* Ust´-Narva (Narva, 2006)
* Utro pravdõ (Tallinn, 1917–1918)
* Utšitel (Tallinn, 1990–2017)
* Utšitel. Dopolnitelnõi võpusk (Tallinn, 1991)
* Utšitelskaja Gazeta (Tallinn, alates 2001)
* [[Uudised]] (Tartu, 1905–1906)
* Uudised (Tartu, 1929–1930)
* Uudised /Kesko Agro (Jüri, 2004–2006)
* Uudised : Märzfeldi Eesti Rahvuskoondise informatsioonileht (1946)
* Uudised / Viimsi Vesi (2007)
* Uudisleht (Tallinn, 1927–1940)
* Uudismaa Uudised (Rootsi, 1967–1968)
* Uudne Linn (Tartu, 1932–1937)
* Uued Ajad (Viljandi, 1933–1934)
* Uuesalu Teataja (Harjumaa, 2009–2010)
* Uue Õppeaasta ABC (Tallinn, 1969)
* [[Uus Aeg]]
* Uus Aeg (Tallinn, 1930)
* Uus Alutaguse Teataja (Jõhvi, 1934–1935)
* Uus Edasi (Tallinn-Nõmme, 1929)
* [[Uus Eesti]]
* [[Uus Eesti (1930)]]
* Uus Eesti (Tallinn, 1931–1933)
* [[Uus Eesti (ajaleht, 1968)]]
* Uus Eesti (Stockholm, 1968–1978)
* Uus Eesti (Tallinn, 1991)
* Uus Eesti (Pärnu, 1999)
* [[Uus Eesti Narva Uudised]] (Narva, 1936–1940)
* Uus Elu (Pärnu, 1941–1944)
* Uus Elu (Tallinn, Valga, 1918–1933)
* [[Uus Elu (Rakke)]]
* [[Uus Elu (Tõrva)|Uus Elu (Tõrva, 1951–1959)]]
* [[Uus Elu]]
* Uus Elu (Tallinn, 1989)
* Uus Elu (Sydney, 1968–1975)
* [[Uus Ilm]] (New York, 20. juuni 1909 – juuni 1989)
* Uus Ilm (Narva, 1919–1920)
* [[Uus Järvalane]] (1944–1945)
* Uus Kodu (Sao Paulo, 1926)
* [[Uus Küla]] (Siberi Teataja lisaleht 1926–1930 kaks korda kuus)
* Uus Lehekülg
* Uusleht (Narva, 1912–1918)
* Uusleht (Viljandi, 1928)
* Uus Loomistöö (Petrograd, 1920–1921)
* [[Uus Meie Hääl]] : ''töörahva häälekandja'' (Tallinn, 1926)
* [[Uus Meie Sõna]] : (Tallinn, 1931–1933)
* [[Uus Nõmme Leht]]
* Uus Postimees
* Uus Postimees
* [[Uus Päevaleht]]
* Uus Pärnu Postimees (1917–1918)
* Uus Rada (Petseri, 1941–1944)
* Uus Rahva Hääl (Kuressaare, 1927)
* Uus Rahvaleht (Tallinn, 1907)
* [[Uus Rajalane]] (Valga, 1926–1929)
* [[Uus Sakala]] (Viljandi, 3.10.–16.11.1944; alates 18.11. Sakala)
* Uus Sõna (Tartu, 1934–1935)
* Uus Sõna (USA
* [[Uus Tee]] (Elva, 1951–1962)
* Uus Tee (Võnnu, 1951–1953)
* Uus Tee (Helsingi, 1989)
* Uus Töö (Tallinn, 1922)
* [[Uus Virulane (ajaleht 1934)|Uus Virulane]] (Rakvere, 1934–1935)
* [[Uus Virulane (ajaleht 1906)|Uus Virulane]] (Tallinn, 1906–1907)
* [[Uus Virulane (ajaleht 1907)|Uus Virulane]] : ''teine väljaanne'' (Tallinn, 1907–1908)
* [[Uus Võitluse Aeg]] : ''Ametiühingute häälekandja'' (Tallinn, 1932)
* [[Uusleht (ajaleht 1912)|Uusleht]] (Narva, 1912–1918)
* [[Uusleht (ajaleht 1928)|Uusleht]] : ''Erapooletu piltidega rahvaleht'' (Viljandi, 1928)

=== V ===
* Vaagn (Tallinn, 1990–1991, vene k)
* Vaade ((Tallinn, 1907–1908)
* [[Vaatleja (ajaleht)|Vaatleja]] (Tallinn, 1906)
* Vaatleja (Tallinn, 1990–1994)
* Vabadus (Tartu, 1906–1908)
* Vabadus (Peterburi, 1917)
* Vaba Eesti (Peterburi, 1918)
* [[Vaba Eesti (ajaleht 1933)|Vaba Eesti]] : ''Nooreestlaste häälekandja'' (Tartu, 1933–1934)
* Vaba Eesti (Eesti, sept või okt 1942- märts 1944, 14 numbrit)
* [[Vaba Eesti (väljaanne)|Vaba Eesti]] (Rootsi, 1951–1964)
* [[Vaba Eesti Sõna]] (New York, 1949)
* Vaba Eestlane (Eesti, 1944)
* [[Vaba Eestlane]] (Toronto, 1952–2001)
* Vaba Elu (Toronto, 1971–1972)
* Vaba Eurooplane (Tallinn, 1990)
* [[Vaba Maa (ajaleht)]], [[Rahvarinne|Rahvarinde]] häälekandja (1989–1990)
* Vaba Maa (Tallinn, 1918–1938)
* Vaba Maa: Pärnu väljaanne (1920–1938)
* Vaba Naine (Pärnu, 1932)
* Vabariik (Tallinn, 2004–2006)
* [[Vaba Saaremaa]]
* Vaba Sõna
* Vaba Tsoon (Paldiski, 1994–1995)
* [[Vabadus (ajaleht)|Vabadus]] (Tartu, 1906–1908)
* Vabadus (Peterburi, 1917)
* Vabadus (Võru, 1918)
* [[Vabadussõjalaste Koduleht]]
* Vabadusvõitlus (N.Y., 1954)
* Vabakaja (ainus nr 3.05.2024)
* Vagabund (Tallinn, 25.04.1990 ja 1995)
* [[Vahipostil]]
* [[Väike-Ameerika Hääl]]
* [[Vaivara Kaja]] 
* [[Valga Bolševik]] (Valga, 1941 ning 1950–1952)
* [[Valga Enamlane]] (Valga, 1940) &gt; alates 1941 [[Valga Bolševik]]
* [[Valga Kommunist]] (Valga, 1952–1962) &gt; 1963 nimemuutus &quot;Kommunist&quot;
* [[Valga Linna Leht]] (Valga, 2011–2017)
* Valga Muuseumi infoleht (03.2006–2012)
* [[Valga Rahva Leht]] (Hummuli, 1992–1994)
* Valga-Valka Linna Leht
* [[Valga Teataja]] (Valga, 1941–1944, alates 2018 ilmub uuesti)
* [[Valgamaalane]] (Valga, 1944–1950) &gt; alates 1950–1952 [[Valga Bolševik]] &gt; Valgamaalane (1988–2017)
* [[Walgjõe Waatleja|Valgjõe Vaatleja]] (Tapa, 1926, üks number)
* [[Valgus (ajaleht)|Valgus]] (Rakvere, Tallinn 1880–1906)
* Valgus (Orava, 1997–)
* Valguse Kaja (Tallinn, 1990–)
* [[Vali Uudised]] (Põltsamaa, 1994–2019)
* Vallaelu (Laimjala, 1997–2017)
* Valla Elu (Tähtvere, Tartumaa)
* Vallakaja (Laeva, Tartumaa)
* Valla Teated (Põlva, 2003–2013)
* [[Välis-Eesti (ajaleht)|Välis-Eesti]]
* [[Valla Sõnumid]]
* [[Valla Vaatleja]]
* [[Vallakaja]]
* Valla Teataja (Halinga)
* Valla Teataja (Mooste)
* Valla Teated (Põlva)
* [[Vana Meie Mats]]
* Vangla Ekspress (Tallinn, 2005–)
* Varemeist Tõuseb Kättemaks (Poola, 1944–1945)
* Varia (Valga, 1989)
* Varja Küla Leht (Ida-Virumaa, 2006)
* [[Vändra Teataja]]
* [[Vangimaja Kiir]] (Tallinna keskvangla, 1.mai 1927–1933, 1935–1937)
* Vangla Hääl (Lasnamäe vangla, juuni 1929 – mai 1934; 41 numbrit)
* Varbla Valla Infoleht
* Vargusse Nuhtlused (Tallinn, 1856)
* Variantõ (Tartu, 1990)
* Varstukas (Varstu, 2000–2010)
* Varstu Valla Infoleht (2006–)
* Vasalemma Vald (1994–2017)
* Vasalemma Vald/Volost'  Vazalemma (1999–2017)
* Vastseliina Külade Ühenduse Teasaandmised (2006–)
* Vastseliina Valla Teated (2004–)
* Vedomosti (Narva, 1990–1992)
* Veeleht (Tallinn, 2003–2006)
* Veeleht (Türi, 2014)
* Veimevaka Teataja (Järvamaa, 1999–)
* Veimevakk (Saksamaa, 1944)
* [[Vemmal]] (Peterburi, 1923) ajalehe [[Edasi (Leningradi ajaleht)|Edasi]] lisaleht
* VEMO Leht (Tartu, 1984–1989)
* Veondussõnumid (Tallinn, 1998–2009)
*Vernõi putj (Tallinn, 1920)
* Verordnungs-Blatt des Kreishauptmanns Pernau (1918)
* [[Versus (ajaleht)|Versus]] (Tallinn, 2002–2005)
* Vesikelluke
* Vesistaja (Rapla, 2006–2008)
* Vesjolaja Gazeta (Tallinn, 1991)
* Vesti Dnja (Tallinn 1. oktoober 1926, nr 1 kuni 24. juuni 1940, nr 141)
* [[Vesti Dnja]] (Tallinn, 1991–)
* Vesti Estonii (Tallinn, 2008–)
* Vesti HK Scan Baltic (Tallinn, 2013)
* Vesti Kesklinna (Tallinn, 2018–)
* [[Vesti Nedeli]]
* Vesti okružajuštšei sredõ (Tallinn, 2020–)
* Vesti Põhja-Tallinna (2001–)
* Vestnik (Saaremaa, 1988–1989)
* Vestnik (Tallinn, 1996–)
* Vestnik (Tallinn, 2001–)
* Vestnik/ Baltiiskii sudoremontnõi zavod (Tallinn, 2000–)
* Vestnik Bjuro ministra narodonaselenija (Tallin, 2003–)
* Vestnik BK/ Bolnitšnoi kassõ (Tallinn, 2008–)
* Vestnik Departamenta graždanstva i migratsii (Tallinn, 2005–2007)
* Vestnik ISS (Tallinn, 2009–)
* Vestnik Jõhvi (1992–)
* Vestnik Jõhvi (2008–)
* Vestnik Kalamaja (Tallinn)
* Vestnik Kohtla-Järve (2006–)
* Vestnik Kutsekoda (2012)
* Vestnik Maardu (2000–)
* [[Vestnik Narodnogo Fronta]], (''Вестник Народного Фронта'') (1988–...)
* Vestnik Narodnogo sojuza Estonii (Tallinn, 2001–2003)
* Vestnik Narvskogo muzeja (Narva, 2008–)
* Vestnik Nelli (Tallinn, 1990–1992)
* Vestnik / Narvskaja elektrostantsija (Narva, 2010–)
* Vestnik Prirodõ (Tallinn, 1989)
* Vestnik Prirodõ (Tallinn, 2009–2013)
* Vestnik selskogo hozjaistva (1927–1932)
* Vestnik Severnoi armii (Narva, 1919)
* Vestnik Severo-Zapadnoi armii (Narva, 1919)
* Vestnik Tallinna Turud (2015–)
* Vestnik Tartu (1992)
* [[Vestnik Tartu]]
* Vestnik uezdnogo upravlenija (Kohtla-Järve, 2004)
* Vestnik Valga (2011–2017)
* Vestnik Viimsi (2011)
* Vestnik volosti Viru-Nigula (2017–)
* Vetšernii Kurjer (1991–1995)
* [[Vetšerni Tallin]] (1972–1991)
* Vetšernii vestnik (1995–1997)
* Viadukt (Tallinn, 2002
* Vihula Valla Leht–2013)
* [[Vibulane]]
* [[Videvik (ajaleht)|Videvik]]
* Vigala Sõnumid
* Viimasel Minutil (Lakewood, 1967)
* Viimsi Pank (1992)
* [[Viimsi Teataja]]
* Viira Ekspress (Viira, Pärnumaa, 1996)
* Viiratsi Valla Kuukiri (1993 2013)
* [[Viiteleht]]
* Vikerkaar (Viljandi, 1995–2007)
* Viljandi (1990–2001, vene k)
* Viljandi (1999–)
* [[Viljandi - kindla tulevikuga kodulinn]] (2017, 2021)
* Viljandi Leht (sügis 1940, detsembrist nimeks Punane Täht)
* Viljandimaa Kirik (1989–1990)
* Viljandi Maakonna Teataja
* Viljandi Teataja (1918)
* Viljandi Uudised (1927–1929)
* Virgats (Reiu, 1936)
* Virgo Intacta (Kuressaare, 1992–)
* Virk ja kraps (Tallinn, 2005)
* Virmaline (1898)
* [[Virmalised (ajaleht 1913)|Virmalised]] (1913))[[Virmalised (ajaleht 1907)|Virmalised]] (Tartu, 1907)
* [[Wirmalise Jutulisa|Virmalise Jutulisa]] (Narva, 1893, 1898)
* [[Wirmalise Lisa|Virmalise Lisa]] (Narva, 1889–1897)
* Viru Hääl (Rakvere, 1932–1933)
* Viru Kaja (Rootsi, 1955–1956)
* [[Virulane (ajaleht 1924)|Virulane]] (Rakvere, 1924–1934)
* [[Virulane (ajaleht 1906)|Virulane]] (Tallinn, 1906, 1908–1911)
* [[Virulane]] (Tallinn, 1882–1889)
* Virula-Vinkel (Austraalia, 1965–1966)
* Viru Maaleht
* Virumaa (Narva, 1922–1923)
* Virumaa Elu (Rakvere, 1931–1932)
* Virumaa Euroleht (Rakvere, 2005–2007)
* Virumaa Kinnisvaraleht (Rakvere, 2004–2008)
* [[Virumaa Nädalaleht]] (Rakvere, 1994–...)
* Virumaaskaja biznes-gazeta (Jõhvi, 1995–)
* [[Virumaa Süda]]
* [[Virumaa Teataja]] : ''ühiskondlik-poliitiline ajaleht'' (Rakvere, kirjastus Virumaa, 1925–1940)
* [[Virumaa Teataja]] (Rakvere, kirjastus Eesti Ajaleht: 1941–1944)
* [[Virumaa Teataja]] (Rakvere, 1993–...)
* [[Virumaa Teataja (ajaleht, 1989)|Virumaa Teataja]] : ''[[Virumaa Fond]]i ajaleht'' (Rakvere, 1989–1992)
* Virumaa Teedel (Rakvere, 1988–1991)
* Viru-Nigula Teataja
* [[Viru Prospekt]] (Narva, 1999–2021)
* Viruskundra (Võru, 1989–2007)
* [[Viru Sõna]] (Rakvere, 1944–1950)
* Virvik (Kuressaare, 1989–1992)
* [[Visioon (ajaleht)|Visioon]] (Tartu, 2009)
* Vitamin (Tallinn, 2007– ; venekeelne)
* Vitjaz (Tallinn, 1932; v.k.)
* Viuu (Tallinn, 1995–2008)
* Vkus žizni (Tallinn, 2003–)
* Voh 2.0 (Kehra, 1994 –)
* Vollekiri (Tallinn, 1988–1990)
* Volostnaja uprava Ljaene-Harju (Paldiski, 2018–)
* Voskresnaja Gazeta (Tallinn, 1990)
* Voskresnaja Gazeta dlja semeinogo tštenija (Tallinn, 1991)
* Voog (Tallinn, 1935)
* Vot nii (Põlva, 1990; Viljandi, 2001–2004)
* Vox Culturae (Viljandi, 2001–2004)
* [[Vperjod]] (''Вперед'')
* Vremennik Estljandskoi gubernii (1893)
* Vshodõ (Narva, 1928)
* Vzgljad (Tallinn, 1995–1999)
* Võbor (Tallinn, 1993)
* [[Võhma Linnaleht]]
* Võhma Paremad Uudised
* [[Võit (ajaleht)|Võit]]
* Võitleja (Pärnu, 1905)
* Võitleja (Pärnu, 1918)
* Võitleja (Pärnu, 1990)
* Võitlev Eestlane (Tartu, 1943)
* [[Võitlev Sõna]] (Järvamaa, 1956–1989)
* Võitlev Sõna (Tallinn, 2000–2001)
* Võitlus (Tallinn, 1918–1919)
* [[Võitlus (ajaleht)|Võitlus]] : ''Vabadussõjalaste häälekandja'' (Tallinn, 1931–1934)
* Võitlus (Pärnu, 1933–1934)
* Võitlusrinne (Tallinn, 1933)
* Võitluse Aeg (Tallinn, 1931–1932)
* Võitlus Hõik (Tallinn, 1930. aastad)
* Võitluse Lipp (Tallinn, 1933)
* Võitluse Teedel (1993–2012)
* Võnnu Valla Infoleht
* [[Vooremaa (ajaleht)|Vooremaa]]
* [[Võru Instituudi Uudised]] ''= Võro Instituudi Uudissõq'' (Võru, 1995–1997)
* Võru Joru (Adelaide, 1968–1969)
* Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi Infoleht (2004–2010)
* [[Võru linna ja kreisi töörahva Täidesaatva Komitee Teataja]] (Võru, 1918–1919)
* [[Võru Linna Jalgrattaleht]] : ''ajalehe [[Võru Linna Leht]] lisa'' (Võru, 2013)
* [[Võru Linna Leht]] : ''[[Võru linnavalitsus|Võru Linnavalitsus]]'' (Võru, 2004–)
* [[Võru Linnaleht]] (Võru, 1997)
* Võrumaa (1922–1923)
* Võrumaa (1989)
* Võrumaa Elu (1925–1926)
* Võrumaa Praostkonna Leht (1932)
* Võrumaa Suvi (2011–2012)
* [[Võru maakond - uma ja hää ...]] (Võru, alates 2016)
* Võru Maaleht
* [[Võru Praostkonna Sõna]] (Tartu, 1988–1999)
* Võru Teataja
* [[Võru Tööstustehnikumi Eri]] : maakonnalehe Elu lisa (Võru, 1996)
* [[Võru Valla Teataja]] : ''Võru Vallavalitsus'' (Võru, alates 1997)
* [[Võru Vesi (ajaleht)|Võru Vesi]] : ''ASi [[Võru Vesi]] liitumiseriväljaanne : [ajalehe [[Võrumaa Teataja]] lisa] (''Võru, 2002)
* Võrumaa (2017)
* [[Võrumaa Teataja]]
* Väike-Ameerika Hääl (Tallinn, 2008–2014)
* Väike Eesti Sõna
* Väike Kiir (Austraalia, 1956)
* Väike-Maarja Valla Infoleht (1992–2023)
* Välis-Eesti
* [[Vändra Kaja]]
* Vändra Leht (1939)
* Vändra Sõnumed (1932–1935)
* Vändra Teataja (1997–)
* Vändra Uudised (1935–1939)
* Värat (Tartu, 2007–2015)
* Värdjas (Salzburg, 1945)
* Värska Valla Sõnumid
* Väätsa Valla Teataja

=== W ===
* Wabadus (Viljandi, 1997 –)
* [[Walk (ajaleht)|Walk]] (2003–2011, Valga, eesti ja vene k) &lt;!--al 14.02.2003 kuni 01.05.2011 ilmus ajalehte kokku 233 numbrit--&gt;
* [[Walksches Annoncenblatt]] (Valga, 1876–1878, saksa k)
* Walkscher Anzeiger / Südlivländischer Anzeiger (Valga, 1883–1918, saksa k)&lt;!--(kandis nime Südlivländischer Anzeiger 1907-19??)--&gt;
* Wellesto (Tallinn, 1988)
* Wesenberger Anzeiger (Rakvere, 1880–1913, saksa k)
* Winnipegimaa Eestlaste Teataja (Winnipeg, 1957–1959)
* Wirulane (Haljala, 1987-89)
* Wochenblatt der Landesbauernschaft Ostpreussen (1942–1944)

=== Õ ===
* [[Õ (ajaleht)|Õ]] (Tallinn, 2006–2007)
* Õe Sõna (Viljandi, 1991–1995)
* Õhtu Tuled
* [[Õhtuleht (Tallinn)]]
* [[Õhtuleht]]
* Õigeusk Eestis (Tartu, 2001–2008)
* Õiglane Kaubandus (Tallinn, 2011)
* Õigus (Tallinn, 1907–1910)
* Õisu [ST] (Õisu, Viljandimaa, 1989–1990)
* Õkva (Tallinn, 2013)
* [[Õpetajate Leht]]
* Õpilasleht (Tartu, 1932–1939)
* Õpilasleht (Tartu, 2007–2008)
* Õpimets (Lohusuu, 2004–2005)
* Õpsik (Tallinn, {{kas|201}}–2018)

=== Ä ===
* [[Ämblik (ajaleht)|Ämblik]] (Tartu, 2002–2003)
* Ärataja (Põlva, 1991–1993)
* Ärataja (Kadrina.Virumaa, 1994–1996)
* [[Äri ja Elu]] (Pärnu, 1993)
* [[Ärielu (ajaleht)|Ärielu]] (Pärnu, 1992)
* [[Ärileht]]
* Ärimees (Tallinn, 1989–1990)
* [[Äripäev]]
* Äriöö (Rakvere, 1993)
* [[Ärka Eesti]]

=== Ö ===
* Öppetus Vabbadrahvale (käsikirjaline. Vigala khk, 1844–?)
* Ökula (Tallinn, 2000–)
* Ökull (Saksamaa, 1946)
* Öökull (Tallinn, 1989)
* Öökulli Teataja (Maidla, 2002–)
* Öösel (Kuressaare, 2004)

=== Ü ===
* 1 Leht (Viljandi, 2007; Võru, 2008–)
* Üheksandad Lääneranniku Eesti Päevad (Vancouver, 1969)
* Ühendaja Rada (Saksamaa, 1970)
* Ühendus (Tallinn, 1923–1927)
* Ühendus (Tallinn, 1999–2003)
* Üheskoos (Viljandi, 2012–2017)
* Ühine Kirik (Tallinn, 1935–1940)
* Ühinemise Sõnumed (Tapa, 2004–2005; eesti ja vene keeles)
* Ühinemisleht
* Ühinenud Koondise Sõnumid (Toronto, 1966)
* Ühisleht (Põltsamaa, 2004)
* Ühisleht (Rakvere, 2009)
* [[Ühistegelised Uudised]] (Tallinn, 1922–1940)
* [[Ühistegelised Uudised]] (Tallinn, 1997–2003)
* Ühistransport (Tallinn, 2015–2020, vene k)
* [[Ühistuleht]]
* Ühistöö (Viljandi, 1919)
* Ühistöö (Tallinn, 1928)
* [[Ühistöö Jõud]]
* [[Ühistöö Võit]]
* [[Ühistöö (Rapla ajaleht)|Ühistöö]] (Rapla, 1951–1995, 2001)&lt;!--(v.a.18.08.92 nr, mille kogu tiraaž rööviti; 24.03.2001 üksiknr)--&gt;
* [[Üitsainus Mulgimaa]]
* Üle Lahe (Soome, 1943–1944)
* [[Üleriikliku Kaupmeeste Seltside Keskliidu Teated]]
* Üliõpilaskonna Ajaleht (Tallinn, 2006–2008)
* [[Üliõpilasleht]]
* [[Üliõpilaste Leht]]
* ÜÜT Teated (Nürnberg, 1969)
* XY-Bit (Kohtla-Järve, 2005–; venekeelne)

==Vaata ka==
*[[Eesti ajakirjade loend]]

==Välislingid==
* [http://dea.nlib.ee/ Digiteeritud eesti ajalehed] Valik ajalehti aastatest 1821–1944 ning väliseesti ajalehti alates 1944. aastast.

[[Kategooria:Eesti ajalehed| ]]
[[Kategooria:Eesti meedia loendid|Ajalehtede loend]]</text>
      <sha1>de0skxw93ocqy88h32lnwkoxbz5jwl9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260942</id>
      <parentid>7260537</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T11:40:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57446-60</username>
        <id>240694</id>
      </contributor>
      <origin>7260942</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="118476" sha1="rnqdybtg7anpp20gjw8bxt2bsmomit3" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=august}}{{toimeta}}
''Siin on loetletud [[Eesti]]s praegu välja antavaid ja varem välja antud [[ajaleht]]i ning väljaspool Eestit välja antavaid ja välja antud [[eesti keel|eestikeelseid]] ajalehti. On ka [[Eesti NSV rajoonilehtede loend]].

{{tähed}}

=== # ===
* [[4jaleht]] (Tallinn, 2020–)
* 1 Leht (Viljandi, 2007; Võru, 2008–)
* 3M Mosaiik (Tallinn, 2000–2005) 
* 4FUN (Tallinn, 2007)
* 4 Seina (Tallinn, 2005–2006)

=== A ===
* [[Aadressleht]] (1929)
* Aastaajad
* [[Abieluleht]] (1931–1933)
* [[Aed &amp; Interjöör]] (2009–)
* [[Aeg (väljaanne 1906)|Aeg]] (1906)
* Aeg (Rõngu, 1932–1934)
* Aeg ja Vaim (Räpina, 2005–)
* [[Aegviidu Aeg]] (1993–2017)
* [[Agent (ajaleht)|Agent]] (Tallinn, 2004 –)
* [[Ahja Valla Teabeleht]]
* Aitab Alati (Paide, 1994–2011)
* Ajakaja (Tartu, 1995–2009)
* Aja Kaja (Saksamaa, 1944)
* Ajalehe Leht (Tallinn, 1998–2010; eesti ja vene keeles)
* Ajakiri Naisele
* [[Ajakohane Naljaleht]] (1906)
* Ajalehitseja (Tallinn, 1995)
* [[Ajaleht (ajaleht)|Ajaleht]] (Tallinn, 1913–1914)
* [[AjaLeht]] (Tallinn, 1996–1999)
* Aja Leht (2012–2017)
* [[Hiiumaa (ajaleht)|Ajaleht Hiiumaa]] (1989–2004)
* Ajaratas (Salzburg, 1945)
* Ajaviiteleht (Harjumaa, 1991)
* [[Ajude Gümnastika]] (1933–1940)
* [[Ajuspordi Magasin]] (Tallinn, 1933–1934)
* [[Ajusportlane]] (Tallinn, 1933)
* Aken (Tallinn, 2004–2013)
* Akseletrator (Tallinn, 2004 vene k)
* Aktuaalne (Pärnu, 2005)
* [[Alajõe Valla Infoleht]] (eesti ja vene k, 2014–2017)
* Alatskivi (1995–)
* [[Alatskivi Traktorist]] (1951–1953)
* [[Alatskivi Vallaleht]] (1995–2017)
* Aleksandri Sõnumid (Tartu, 2002–2005)
* Aleksandrist (Põltsamaa, 1894)
* [[Algajad]] (Tapa Reaalgümnaasium, 1922)
* Alter Ego (Jõgeva, 1997–2007)
* [[Alutaguse Elu]] (1930–1933, 1990)
* [[Alutaguse Teataja]] (Jõhvi, 1929–1934)
* Alutaguse valla leht (2017–)
* AM (Tallinn, 1989–1994)
* AM! (Tallinn, 1988)
* [[Ambla Vallaleht]] (Ambla, 1993–2017)
* Ambur (Tallinn, Viljandi, 1989, 1990)
* Ameerika Eesti Postimees (New York, 1897–1911)
* [[Ameerika Ristirahva Leht]] (1916–1917)
* [[Amerika Eesti Postimees]] (1897–1911)
* Ameerika Eestlane (N.Y., 1925)
* Anka (Lüganuse, 2019)
* [[Annoncenblatt (ajaleht, 1865)|Annoncenblatt]] (Kuressaare, 1865–1882, saksa k)
* Annoncenblatt (Valga, 1876, saksa k)
* Annoncenblatt (Valga, 1913–1915, saksa k)
* Annoncen-Blatt für die Stadt Reval und Umgebung (Tallinn, 1877, saksa k)
* [[Antsla Valla Leht]] (1994–)
* Apteek 5+/ Farmacia
* APT Keskus teatab (Tartu, 1990–1995)
* [[Are Valla Leht]] (2002–2017)
* [[Areen (ajaleht)|Areen]]
* Arensburger Anzeiger (1933–1934)
* [[Arensburger Wochenblatt]] (Kuressaare, 1914–1915, saksa k)
* Arensburger Zeitung (Kuressaare, 1917–1918, saksa k)
* [[Armu Hääl]] (1934–1940)
* [[Arstide Liidu Teataja]]&lt;!-- (toimetaja [[Airi Värnik]])--&gt;
* [[Aru Pähe!]] (2016–)
* [[Arvamus, Kultuur]] (Tartu, 2007–)
* [[Aseri Valla Leht]] (1999–2017)
* Askele (Jõhvi, 1994)
* Aspekt (Tallinn, 1989–1991)
* As-saljam (Tallinn, 2009–)
* Audentes Argumentum (Tallinn, 2004,2005– 2006)
* [[Audentese Teataja]] (Tallinn, 2001–2006)
* Audentese Teataja (venekeelne)
* Auditoorium (Tartu, 2004–2006, 2010–2014)
* Der Aufstieg (Tallinn, 1932–1933)
* Augsburgi Eesti Rahvusgrupi Päevauudised (1952–1955)
* Auris (Tallinn, 1995–2015, eesti ja vene keeles)
* Ausasse Ellu (Tallinn, 1968–1970)
* Aus deutscher Geistesarbeit (Tallinn, 1987–1995)
* Autobuss (Tallinn, 1987–1995) 
* [[Autoleht]] (1999–)
* Auto24.ee (Tallinn, 2005–2009)
* Avaja (Tallinn, 2003–2004)
* Avalik Arvamus (Võru, 1988–1989)
* A vot i naši poslednie izvestija (Haapsalu, 1927)
* [[Avalik Eesti]] (Tartu, 2016–)
* Avanduse Valla Kaja (Simuna, 1996–2005)
* [[Avinurme Valla Leht]] (1997–2008)
* Aviser (Pärnu, 1700)
* [[Awwinorm]] (2009–2017) 
* A4/Fastleader

=== B ===
* [[Balti Elektrijaam]] (Narva, 1985–2003)
* [[Baltische Wochenschrift]]
* Babuškinõ sekretõ (Tallinn, 2024–)
* Baltiiskaja Manufaktura (Tallinn, 1988–1995, vene k)
* [[Balti Raudteelane]] (1953–1956)
* Baltic Club (Saku, 1989)
* The Baltic Guide (Tallinn, 2012–; venekeelne)
* The Baltic Observer (1991–1996, inglise k)
* [[Baltische Rundschau]] (1994–)
* [[Baltische Wochenschrift für Landwirtschaft, Gewerbfleiss und Handel]] (Tartu, 1863–1915)
* Baltic Independent (Tallinn, 1990–1996, inglise k)
* The Baltic States (New York, apr. 1945)
* The Baltic Times (Helsingi, 1921–)
* The Baltic Times (Tallinn, 1932–1940)
* [[The Baltic Times]] (Riia, 1996–2021)
* Balti Laevaremonditehase Teataja (Tallinn, 2000–2014)
* Baltiiskii pravovoi vestnik (Tallinn, 2015–)
* Baltik-Revju (Tallinn, 1991, vene k)
* Balt-Press (Stockholm, 1946)
* Baltpress (Stockholm, 1956–2002)
* Der Befehl (Eesti, 1942–1944, saksa k)
* Berliini Kaja (1922)
* Beta (Tallinn, 1991, vene k)
* Bibliofiil (Tartu, 1. nr 19.01.2000)
* Biznesmen (Tallinn, 1989–1991, vene k)
* Boi-skaut (Narva, 1927; venekeelne)
* [[Bolševistlik Lipp]] (1951–1953)
* Bolševistlik Sõna
* [[Bolševistlik Töö]] (1951–1953)
* [[Bolševistlike Kolhooside eest]] (1951–1952)
* [[The Baltic Guide]] (inglise k)
* [[The Baltic Times]] (inglise k, 1996–)
* [[The Baltics Worldwide]] (inglise k)
* Bjulleten Jurjevskogo Soveta Rabotših... (Tartu, 1917, vene k)
*
* Bolševistlike Kolhooside eest (Suure-Jaani, 1951–1952)
* Borba (Tallinn, 1917–1918; vene k.)
*
* Brisbane'i Teataja (1954–1956)
* Brīvais Strēlnieks (Valga, 1917)
* Brîvâs Domas (läti k, Tartu, 1917–1918)
* Budni (Tallinn, 1989, vene k)
* Budjte zdorovõ! (K-Järve, 2007; Tallinn, 2008–2021, vene k)
* Buhgalterskije novosti (Tallinn, 1995–2023, vene k)
* Bumerang (Tallinn, 2004–2010)
* Bõloi narvskii listok (Narva, 1924–1925, vene k)
* Bülletään/ The Bulletin: Kesk- ja Ida-Euroopa Regionaalne Keskkonnakeskus (Tallinn, 1995–2007)

=== C ===
* Caissa (Kuusalu, 1988–1993)
* Caissa (Rakvere, august 1988–1990)
* Caliga (Kanepi, 2004–2006)
* Chicago Eesti Maja Uudised/ Teated (1966–2007)
* Club Baltic (Tallinn, Riia, 1990, 1994)
* [[The College Enquirer]] (1996–)
* Connecticuti Eesti Seltsi Teataja (1951–2012)
* Coolix (Põlva, 1999–2015)
* Crüket (Rakvere, 2006–2007)
* Curare (Tartu, 1998–)

=== D ===
* Daidžest (Tallinn, 1989–1999, vene k)
* Daidžest (Jõhvi, 2001–)
* Datšnik (Narva, 2017–)
* Daižest (Jõhvi, 2001–)
* Delovaja Estonija (Tallinn, 1992, vene k)
* [[Delovõje Vedomosti]] (1996–, vene k)
* [[Delo (ajaleht)|Delo]] (Tallinn, 1921–1922, vene k)
* Demokraat (Tartu, 2001–2004)
* [[Den za Dnjom]] (1991–2016, vene k)
* Derptskii listok (Tartu, 1891-92, vene k)
* Detskii Mir (Tallinn, 1943–1944, vene k) 
* Deutsche Zeitung im Ostland
* DHL News (Tallinn, 1998–2002)
* Diskusleht (Tallinn, 1928) 
* Diskussiooni Leht (Tallinn, 1926)
* Dixi (Tartu Ülikooli Narva Kolledži venekeelne ajaleht, 2005 kuni vähemalt 2012)
* Dlja Vas i Vašego doma (Tallinn, 2003–)
* Dni operõ v Narve (Tallinn, 2017–)
* Do kraja Zemli (Tallinn,2002 –)
* Domkino Kolhoosnik (Leningradi oblast, 5.juuni 1932 kuni ?)
* Domovoi (Tallinn, 1989–1991)
* [[Dorpater Annoncenblatt]] (Tartu, saksa k)
* Dorpater Nachrichten (Tartu, saksa k)
* Dorpater Stadtblatt (1877, Tartu, saksa k)
* [[Dorpater Zeitung]] (Tartu, saksa k)
* Doverije (Tartu, 1990, vene k)
* Draiv (Tallinn, 2016–)
* Drug naroda (Petseri, 1932, vene k)
* [[Dörptsche Zeitung]] (1789–1875, Tartu, saksa k)

=== E ===
* EAK Infoleht (Tallinn, 2004–2011)
* EAKL Teataja. Narodnaja Gazeta (Tallinn, 1989–2004)
* [[EBS Tudengileht]]
* Edasi (Põltsamaa, 1892–1894)
* [[Edasi (ajaleht, 1905)|Edasi]] (1905)
* [[Edasi (ajaleht, 1917)|Edasi]] (Peterburi 5.jaanuar 1919–22.detsember 1937)
* [[Edasi (ajaleht, 1917–1919)|Edasi]] (Tartu, 1917–1918), (Võru –1919)
* Edasi (Tartu, 1999)
* [[Edasi Kommunismile]] (Tapa, 1951–1962)
* Edu (Berliin, 1905)
* [[Edu (ajaleht, 1906)|Edu]] (1906)
* [[Edu (ajaleht)|Edu]] : ''Rahvusliku Töökoonduse häälekandja'' (Tallinn, 1932)
* E.D.U.Teated (Toronto, 1964–1965)
* EELK Juuru Mihkli Koguduse Leht (2001–2017)
* EELK Baltimore/Washingtoni Markuse Koguduse teated (1972–1981)
* EELK Bergen County Koguduse Kirikuteated (Bogota [New Jersey], 1957–)
* EELK Buenos Airese Reformatsiooni Koguduse Teataja (1958–1998)
* EELK Chicago Esimese Koguduse Teated (1970–1973)
* EELK Chicago Pauluse Koguduse Teated
* EELK Juuru Mihkli Koguduse Leht (2001–2017)
* EELK Los Angelese Peetri Koguduse Bülletään (1954–1963)
* EELK Rapla Maarja-Magdaleena Koguduse Leht (200 –2017)
* EELK Seabrooke'i Koguduse Ringkiri (1974)
* [[Eesti (ajaleht, 1917)|Eesti]] (Petrograd, 12.11.1917–08.03.1918)
* [[Eesti (ajaleht, 1923)|Eesti]] (1923–1924)
* Eesti-Ameerika Kultuurklubi Sõnumid (Miami, 1950–1952)
* [[Eesti Aeg]] (1991–1995)
* Eesti Autosport (Tallinn, 1989–1991)
* [[Eesti Demokraat]]
* Eesti Eest (Tallinn, 2008–2009)
* Eesti Eest Võitluses Toona ja Täna (Tartu, 2001–2009)
* [[Eesti Ekspress]] 
* Eesti Ekspress Eesti Üliõpilaste Ehitusmalevas (1991)
* Eesti Elu (Tallinn, 1989–1995)
* Eesti Elu (Toronto, 2002–)
* [[Eesti Elu (Kultuur ja Elu)]]
* Eesti Filmi Sihtasutus/EFS (2003–)
* [[Eesti Haritlane]] (Tallinn, 1932–?)
* Eesti Heal (Berliin, 1918)
* [[Eesti Hääl]] (London, 1947–)
* Eesti Invaliid (Lübeck, 1951)
* [[Eesti Jõulu Majandus]] (Tallinn, 1934)
* Eesti Kaevur
* Eesti Kalakasvataja (Tartu, 1991–2005)
* Eesti Kalur (Stockholm, 1980–1993)
* Eesti Kalur (Tallinn, 2002–2003)
* Eesti Kesk-Aasia ja Kaukaasia Lambakoerte Tõuühingu Infoleht (Tallinn, 2000–)
* [[Eesti Kirik]]
* Eesti Kiriku Teataja Austrias (1945–1946)
* [[Eesti Koda]] (Pärnu, 1989­–1991)
* [[Eesti Kodu (ajaleht)|Eesti Kodu]] (Tallinn, 1907–1911)
* Eesti Kodu (Tallinn, 1934)
* Eesti Kolhoosnik (eesti k lehekülg Leningradi oblasti ajalehes Kolhoznõi Pahhar, 1935–1936)
* Eesti Koonderakond (1993–1999)
* Eesti Kristlik Nädalaleht (Tartu, 2002)
* Eesti Kutsekogude Keskliidu Pärnu osakonna Ringkiri (Pärnu, 1943)
* Eesti Kvaliteediühingu Infoleht  (1991–2006)
* [[Eesti Kütiväe Teataja]] (28.11.1918 Narva–14.01.1919 Jamburg)
* Eesti Laagrileht (Saksamaa, 1945)
* Eesti Lastearstide Seltsi Sõnumid (Tallinn, 1990–2004)
* Eesti Lastevanemate Liidu Infoleht  (Tallinn, 2004–2005)
* [[Eesti Laulumees]] : ''Eesti Meestelaulu Seltsi ajaleht'' (Tallinn, 1989–)
* [[Eesti Leht]] (Moskva, 1914–1918)
* Eesti Leht (Tampere, 1997–2003)
* Eesti Leht Prantsusmaal (Pariis, 1949–1982)
* Eesti Leidur (Tallinn, 1934)
* Eesti Lihasehaigete Seltsi Infoleht (Tallinn, 1995–2016)
* Eesti Linn (Tartu, 1937–1939)
* Eesti Linnade Liidu Teataja (Tallinn, 1927)
* Eesti Lipp (Tallinn, 1935)
* Eesti L Teave (Tallinn, 1992–2007)
* [[Eesti Maa]] (Tallinn, 1992–1996)
* Eesti Maailm (1987–1989)
* Eesti Maleleht (Rakvere, 1988–1990)
* Eesti Matkaliidu Teataja (Tallinn, 1994–2006)
* [[Eesti Meremees]] (1950–1962, 1989–2014)
* Eesti Munaekspordi ringkiri (Tallinn, 1942)
* Eesti Mõistatusleht (Tallinn, 1934–1936)
* Eesti NSV Tartumaa Töötava Rahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee Teataja (Tartu, 1945)
* Eesti Nädal (Tallinn, 1934) 
* Eesti Nädal (Tartu, 1937)
* Eesti Omavalitsuse Juhi ringkiri (Tallinn, 1942)
* Eesti Pank (
* [[Eesti Post (ajaleht)|Eesti Post]] (Geislingen, 1945–1953)
* [[Eesti Postimees]]
* Eesti Postimehe Õhtused Kõned
* Eesti Pressikorrespondents (Tallinn, 1943–1944)
* Eesti Psühholoogide Liidu Laualeht (Tartu, 1989–2009)
* Eesti Punane Rist (Tallinn, 1995–1999)
* Eesti Põllumees
* [[Eesti Päevaleht (Rootsi)]]
* [[Eesti Päevaleht]]
* [[Eesti Päevaleht Peterburis]] (Petrograd, 28.04–27.06.1918)
* [[Eesti Päevaleht Rootsis]] (ilmus ajalehe Eskilstuna-Kuriren vahel, 1959–1971)
* [[Eesti Rada]] (Augsburg, Geislingen, Hamburg, Köln 1945–...)
* Eesti Rada. Sport (Augsburg, 1948)
* Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu Teataja (Tallinn, 1998–2024)
* Eesti Rahvusliku Liidu Teated (Stockholm, 1949–1950)
* [[Eesti Raudteelane]]
* Eesti Raudteevalitsuse direktori ringkiri (Tallinn, 1941)
* Eesti-Rootsi Ühingu Teataja (Tallinn, 1993–2005)
* Eesti Skaut (Tallinn, 1990–2019)
* Eesti Spordi Leht (Tallinn, 1993–1995)
* [[Eesti Spordileht (1920–1940)]] (1920–1932 ajaleht, alates 1933 ajakiri)
* Eestin Spordileht (Sydney, 1957)
* Eesti Spordileht (Tallinn, 2003–2005)
* Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts (Niitvälja, 1999–2008)
* [[Eesti Sõjamees]]
* Eesti Sõjavangide Häälekandja (Saksamaa, 1944–1945)
* [[Eesti Sõna]]
* [[Eesti Sõnumid]]
* Eesti Talu (Saku, 2004–2015)
* Eesti Teataja (Stockholm, 1944)
* [[Eesti Teataja (Stockholmi ajaleht)|Eesti Teataja]] (Stockholm, 1945–1953)
* Eesti Teataja (Täby, Rootsi, 1963–1969)
* [[Eesti Teataja (Tallinna ajaleht)|Eesti Teataja]] : ''Eesti Töörahva ja Sõjaväelaste Nõukogu Täidesaatva Komitee häälekandja'' (Tallinn, 1917–1918)
* Eesti Teataja (Tallinn, 2008–2009)
* Eesti Teated (Göttingen, 1945–1946)
* Eesti Teated Kodumaalt (Peterburi, 1918)
* Eesti Tevishoiutöötajate Ametiühingute Liit (1994–)
* Eesti Tõlkefond (Toronto, 20.sajand)
* Eesti Töö (Tartu, 1933–1934)
* [[Eesti Töö Jõulu Turg|&quot;Eesti Töö&quot; Jõulu Turg]] (&quot;Omatööstuse ja Kodutöö Propagandaleht&quot;) (Tartu, 1932)
* [[Eesti Töörahva Kommuuna]] Nõukogu Dekreedid, Määrused ja Teadaanded (Petrograd 20.02.–10.05.1919)
* Eesti Võitlejate Ühingu Teated (Saksamaa, 1950–1952)
* Eesti Õhtu (Võru, 1941)
* Eesti (Õigeusu) Piiskopkonna Teataja (Tallinn, 1946–?)
* Eesti Õpilasleht (Tallinn, 1990)
* Eesti Õpilasleht (Tartu, 2002)
* Eesti Ämmaemandate Ühingu Häälekandja (1997–)
* [[Eesti Üliõpilasleht]]
* [[Eestimaa (ajaleht)|Eestimaa]] (Tallinn, 1917)
* [[Eestimaa Kubermangu Teataja]] (1853–1917)
* [[Eestlane (ajaleht)|Eestlane]] (Narva, 1906)
* Eestlane (Pärnumaa, 1945)
* Eestlane (Tallinn, 1997–1998)
* EFiL (Tallinn, 1990–1995)
* Eha (Petseri, 1927–1929)
* Ehitus
* Ehitustoode
* Eile. Täna. Homme. (Tallinn, 1996–1997)
* EKaL (Tallinn, 1990–1993)
* EKALi Infoleht (Tallinn, 2009)
* EKAS Extra (Tallinn, 2000)
* EKE Projekt
* EKE Teatis (Tallinn)
* Ekonomist Menedžer (Sillamjae, 2003–)
* Eksport toob sisse (Tallinn, 2008)
* Ekspress (Narva, 1999–; venekeelne)
* Ekstrapunkt (Tallinn, 1994–1995)
* Ekstrennõi  bjulleten' mestnõhh i inostrannõhh telegrafnõhh soobštšenii  (Tallinn, 1920)
* Elektrileht (eesti- ja venekeelne)
* Elesinine Elevant (Tallinn, 2002)
* [[Eliisabet (ajaleht)|Eliisabet]] (EELK Pärnu Koguduse ajaleht, 1990­–1997)
* Elisa (eesti ja vene keeles)
* Elkur (Elva, 2007–2019)
* [[Elu (ajaleht 1905)|Elu]] (Tartu, 1905–1917)
* [[Elu (ajaleht, 1907)|Elu]] (Tartu, 1907–1908)
* [[Elu (ajaleht 1908)|Elu]] : ''Pärnu väljaanne'' (Pärnu, 1908)
* [[Elu (ajaleht 1926)|Elu]] : ''Võru-Valga-Petserimaa töörahva häälekandja'' (Võru, 1926–1941 ´12.07.)
* [[Elu (ajaleht 1993)|Elu]] : ''maakonnaleht'' (Võru, 1993–1996)
* [[Elu (ajaleht 1996)|Elu]] : ''[[Võrumaa Teataja]] nädalalõpulisa'' (Võru, 1996–2006)
* [[Elu Jutunurk]] (Tartu, 1905–1906)
* [[Elukaar (ajaleht)|Elukaar]]
* Elupuu kuldsed oksad (Tallinn, 1913–1931)
* Elu Sõna Leht (Tartu, 1994–2001)
* Elutõde (Tallinn, 1936–1940)
* Elva (1991–1992)
* [[Elva Elu]] (Elva, 1932–1937)
* Elva Elu (1992–1994)
* Elva Elu (1995)
* Elva Elu ( 2019)
* Elva Filatelist (1992–2001)
* Elva Leht (2016–2017)
* Elvamaa.ee (2021–2024)
* [[Elva Postipoiss]]
* [[Elva Sõna]] (Tartu, 1933)
* [[Elva Tulevik]] (Elva, 1934–1934)
* Elva Uudised
* Elva Valla Leht (2019–
* Emadepäevaleht (Tartu, 1937–1940)
* Emajõe Veevärk
* Emigrant
* EMSL-i Infoleht
* EMTS-i Infoleht (Tallinn, 1992–2008)
* EMÜ Sõnumid
* [[Endine Kosjaleht]] (1930–1931)
* Ennetaja (Tallinn, 2003)
* ENT (Stockholm, 1973–1974)
* ENUT-i Uudised
* Epifanio
* Eriksdali Teataja (Stockholm, 1944)
* [[Erilane (ajaleht)|Erilane]]
* Eripedagoogika
* ERKAS
* [[Erootiline Anekdoot]] (mai ja juuli 1991)
* [[ERSP Teataja]]
* ERÜ  (Tallinn, 1989–1997)
* Esemesjatšnaja gazeta g. Kunda (2007–)
* ESE Teataja (Tallinn, 1997)
* Esinduse Informatsioon (Stockholm, 1961–2004)
* Esku Külaseltsi Piirkonna Leht (Esku, 2006–)
* [[Esmaspäev (ajaleht)|Esmaspäev]] (Tallinn, 1922)
* Esmaspäev (Adelaide, 1978)
* [[Esmaspäev (ajaleht, 1989)|Esmaspäev]] (1989–1996)
* ESNA (Sydney, 1950–1958)
* ES-QTC (Kadrina, 1990–2018)
* ESSPress (Tallinn, 1994)
* Estländische Wochenschau (Tallinn, 1929–1930)
* Estljandskije Gubernskije Vedomosti
* Estonia (Buenos Aires, 1957)
* Estonia (Tallinn, 1994, eesti k)
* Estonian Independent (Tallinn, 18.04.1990 – 5.06.1991)
* Estonian Review (London, 1919–1920)
* Estonian Review (Tallinn, 1919–1920)
* Estonian Review (Tallinn, 1990. aastad; 2001–2016)
* [[Estonija]]
* Estonskaja Elektrostantsija (Narva, 1985–2003)
* [[Estonski Morjak]] (Tallinn, 1950–1962)
* [[Estonski Ekspress]] (Tallinn,
* ESTO-80 Teated (Stockholm, 1978–1979)
* ETKVL KRV Reklaamikombinaadi infoleht (Tallinn, 1988–1989)
* Ettevõtlik  Kodanik (Rapla, 2007–2013)
* Euroopa Liit : teave põllumehele (Saku, 2001–2003)
* Evangeeliumi-luteri usu Tallinna Jaani kiriku teataja (Tallinn, 1934)
* The Evergreen (Tartu, 1991)
* [[Evreiskoje Slovo]] (Tallinn, 1920)
* Evropeiskii Sojuz (Kohtla-Järve, 2015–?)
* E-zdorovja (Tallinn, 2006–)
* EXPO (venekeelne)

=== F ===
* Felliner Anzeiger (Viljandi, 1876–1922, saksa k)
* Femina : &quot;Toitumise ABC&quot; (Tallinn, 1989)
* Fenno-Ugria Infoleht
* [[Filmileht]] (1926–1931)
* Finansovõi Menedžment (2006–, vene k)
* Flugblätter der Innerer Mission (Tartu, 1923–1925)
* Fokus (Tallinn, 1998 –, vene k)
* Folgileht (Tallinn, 2005)
* Fookus (Jõgeva, 1997–2018)
* Forum (Tallinn, 1989, vene k)
* Forum (Tallinn, 2001, vene k)
* Foruse Infoleht
* Fotogazeta (Tallinn, 1945, vene k)
* Fotoleht (Tallinn, 1944–1946)
* Fotoleht (Rapla, 1993–2002)
* Friis (Tallinn, Tallinn, 2005–2006)
* Fööniks (Saku, 2002–)
* Füsioterapeut (Tartu, 2004–2005)

=== G ===
Gaidide Infoleht
* Galereja (Tallinn, 1991)
** Gaidskii i skautskii listok (Tallinn, 1922)
** Gazeta Alutaguzeskoi volosti (Iisaku, 2018–)
** Gazeta dlja personala (Toila, 1995–)
** Gazeta dlja tehh, kto utšitsja (Tallinn, 2003–)
** Gazeta druzei po perepiske (Tallinn, 1991)
** Gazeta klienta DHL Worldwide (Tallinn, 2000–)
** Gazeta Sojuza Kvartirnõhh Tovarištšestv Estonii (Tartu, 2011–)
** Gazeta goroda Loksa
* Gazeta Lasnamjae (2002–)
* Gazeta osteoporoza (Kuusalu, 2009–)
* Gazeta pjatatsek (Tartu, 1913)
* Gazeta rodnogo kraja (Loksa, 2010–)
* Gazeta Strahhovoi kassõ po bezrabotitse (Tallinn, 2005–)
* Gazeta upravõ Kristiine (2002–)
* ´Glaza druga (Tartu, 1999–)
* Going UP (Tartu, 2004–2005)
* Golos Naroda (Narva, 1917)
* Golos naroda (Petseri, 1927–1932)
* [[Gorod]] (Narva, 2004–)
* Gorod (Jõhvi, 2005–)
* Gorodskoi park (Tapa, 1997–)
* Gotlands Allehanda (eestikeelne veerg, 1944)
* Gotlands Folkblad (eestikeelne veerg, 1944)
* [[Grüüne]] (2007–2011)
* GWP
* G4SPress: G4S Eesti infoleht (Tallinn, 1994–2014, ka vene keeles)

=== H ===
* [[Haabersti Postipoiss]] (Tallinn, 1993–)
* Haabersti: gazeta upravõ Haabersti (Tallinn, 2002–)
* Haapsalu (1993)
* Haapsalu Teataja (2002–2020)
* Haapsalu Teated (1925)
* Haapsaluski Vestnik (1989)
* Haapsalu Uudiseid (ainult üks? (eri)number Haapsalu linnavolikogu valimiste puhul 1927)
* [[Haaslava Teataja]] (1994–2017)
* [[Hai (ajaleht)|Hai]] (Tallinn, 2001–2008)
* Haljala Kihelkonna Leht (2006–)
* Haljala Valla Sõnumid (1992–)
* Hambaleht (2008–2016)
* Hammasratas (Jüri, 1996–1998)
* Handels- und Industrie-Blatt (Tallinn, 1923)
* Hanila Valla Infoleht
* Hansaleht (Viljandi, 2015)
* Hansa Paper
* Harju KEK (Keila, 1984–1989)
* Harjulane (Tallinn, 1928–1940)
* Harjulane (Tallinn, 1989–1990)
* Harjulane (1994–1999)
* [[Harju Uudised]] (2002)
* Harjumaa (Tallinn, 1988)
* [[Harjumaa (ajaleht)|Harjumaa]] (Tallinn, 1992–2008)
* Harjumaa (Tallinn, 1996)
* Harjuskii Vestnik (Tallinn, 1988–1993)
* Harku Valla Teataja
* Harmi Ekspress (Harmi, 2006)
* Hašahar (Tallinn, 1988–2014, vene k)
* Hea Toidu Leht (2010–2012)
* [[Heerold (ajaleht)|Heerold]] (Pärnu, 1995–1996)
* [[Heimath]] (1882–1885)
* Heinakuu (Tallinn, 1988–1991)
* [[Helme Kihelkonnaleht]] (2014–2018)
* Helme Sõnumid (Tartu, 2006–2008)
* [[Helme Traktorist]] (1951–1953) 
* Helme-Tõrva Elu (1997–)
* Helme-Tõrva Sõnumed (Tõrva, 1930–1931)
* Herald
* Hermes
* Hermes
* [[Herold]] (1932–1934)
* Heureka!
* Hiiu Kalur (1985–1995)
* Hiiu Koguja (Hiiumaa, 1990–2000)
* [[Hiiu Leht]] (1997–)
* Hiiu Nädal (2010–2012)
* [[Hiiu Teataja]] : ''Hiiumaa häälekandja'' (Kärdla, Suuremõisa, 1934–1938)
* Hiiu Teataja (Haapsalu, 1934-36)
* Hiiu Valla Teataja
* [[Hiiumaa (ajaleht)|Hiiumaa]]
* Hiiumaa 24 (Kuressaare, 2012–2014)
* [[Hiiumaa Kolhoosnik]] (1951–1953)
* Hiiu Teataja (Kärdla, 1934–1938)
* Hiiu Teataja (Kärdla, 1995–1999)
* Hiiumaa Teataja
* Homeland (inglise k, end. Kodumaa lisa; Tallinn, alates 22.02.1990)
* Homme Parem (Tallinn, 2010–)
* [[Hommik Tallinn ajaleht|Hommik]] (Tallinn, 1913–1914)
* [[Hommik Tallinn teine ajaleht|Hommik]] ''teine õhtune väljaanne'' (Tallinn, 1914)
* [[Hommik (Tartu ajaleht)|Hommik]] (Tartu, 1906–1907)
* [[Hommikleht]] (1933–1934)
* [[Hommikuleht (ajaleht, 1932)|Hommikuleht]] (Tallinn, 1932)
* [[Hommikuleht]] (Tallinn, 1992–1995) 
* [[Hommiku Postimees]] (Tartu, 1917)
* Hong (Võru, 1992–1995, Tartu, 2002–2020)
* [[Hooliv Eesti]] (2000–2010)
* Horošee obrazovanije (Tallinn, 2011)
* Hummuli Uudised (2006–)
* Huvileht (Tamsalu, 1989–1990)
* Huvitavad Uudised (Pala, 1907)
* Hõimurahvaste Aeg (Tallinn, 2008–2011)
* [[Hõissa Poisid]] ''Paralepa suurlaagrileht'' (Haapsalu, 1936)
* [[Häire (ajaleht)|Häire]] (1934)
* Häädemeeste Elu (1933–1934)
* [[Häädemeeste Elu]] (1990­–2020)
* [[Hääl (ajaleht)|Hääl]] (Kuressaare, 1906–1915)
* [[Hüüdja]] (Tallinn, 1906–1907)
* Hüüdja Hääl (Imavere, 1989)
* Hyppelaud.ee (Tallinn, 2005–2009)

=== I ===
* [[Igihaljas (ajaleht)|Igihaljas]]
* Ida-Virumaa Keskkonnaleht (Jõhvi, 2006–2008)
* Ida-Virumaa zavtra (Jõhvi, 2008–)
* IDEE
* [[IL Teataja]]
* Illuka Valla Sõnumilaegas (2000–2017,eesti- ja venekeelne)
* Illustrierte landwirtschaftliche Mittheilungen (Riia, 1871–1873)
* Ilmapuu
* [[Ilmarine (ajaleht)|Ilmarine]] (Narva, 1911–1912)
* [[Ilmatar (ajaleht)|Ilmatar]] : ''Antsla ja ümbruskonna häälekandja'' (Antsla, 1932)
* Ilmatar (Antsla, 1998)
* Ilmavalgus (Tartu, 2000–)
* [[Ilmre]] (Tallinn, 1989–1991)
* Imavere Sõnumid (1992–2017)
* Imeturg (Valga, 1990)
* Industry News
* Info (Pärnu, 1988–1989, vene k.)
* Infoekstra (Tallinn, 1994)
* Infoelektron (Tallinn, 1998–2015)
* Infogazeta volosti Ljuganuze (2014–2017)
* Infogazeta volosti Mjaetaguze 
*Infogazeta volosti Sonda (Kiviõli, 2003–)
* [[Infolaine]] (Tartu, 1997–2016)
* [[Infoleht (9.mai kolhoos)|Infoleht]] : ''&quot;9. mai&quot; kolhoos'' (Väätsa, 1987–1990)
* [[Infoleht (Lääne Kalur)|Infoleht]] : ''&quot;Lääne Kalur&quot;. Kolhoosi juhatuse väljaanne'' (Haapsalu, 1983–1984)
* [[Infoleht (Tallinna Kohanemiskeskus)|Infoleht]] : ''abiks onkoloogilisele haigele'' (Tallinn, 1998–2005)
* [[Infoleht (Rae vald)|Infoleht]] '': abimees Rae valla elanikule'' (Assaku, 2004)
* [[Infoleht (Kalev)|Infoleht]] : ''AS Kalevi siseinfo kandja'' (Tallinn, 199?–2002?)
* [[Infoleht (Tallink Grupp)|Infoleht]] : ''AS Tallink Grupp teataja'' (Tallinn, 2008)
* [[Infoleht (Energia Õppekombinaat)|Infoleht]] : ''EE ÕK = Инфолист / Energia Õppekombinaat = Учебный комбинат &quot;Эстонглавэнерго&quot;'' (Tallinn, 1985)
* [[Infoleht (Eesti Inseneride Liit)|Infoleht]] : ''Eesti Inseneride Liit'' (Tallinn, 1989)
* [[Infoleht (Eesti Karusloomakasvatajate Selts)|Infoleht]] : ''Eesti Karusloomakasvatajate Selts'' (Tallinn, 2000)
* [[Infoleht (Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liit)|Infoleht]] : ''Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liit'' (Tallinn, 200?–2009)
* [[Infoleht (Eesti Kristlikud Demokraatid)|Infoleht]] : ''Eesti Kristlike Demokraatide tegemisi kajastav leht'' (Tallinn, 1999–2010)
* [[Infoleht (Eesti Kütusefirmade Ühing)|Infoleht]] : ''Eesti Kütusefirmade Ühing'' (Tallinn, 1997)
* [[Infoleht (Eesti Matemaatika Selts)|Infoleht]] : ''Eesti Matemaatika Selts'' (Tartu, 1989)
* [[Infoleht (Eesti Metsatöötajate Ametiühing)|Infoleht]] : ''Eesti Metsatöötajate Ametiühing'' (Tallinn, 1990–1993)
* [[Infoleht (Eesti Naistearstide Selts)|Infoleht]] : ''Eesti Naistearstide Selts'' (Tallinn, 1995–199?)
* [[Infoleht (Eesti NSV Agrotööstuskoondis)|Infoleht]] : ''Eesti NSV Agrotööstuskoondis'' (Tallinn, 1984)
* [[Infoleht (Eesti NSV Riiklik Põllumajanduse Tootmistehnika Komitee)|Infoleht]] : ''Eesti NSV Riiklik Põllumajanduse Tootmistehnika Komitee'' (Tallinn, 1981)
* [[Infoleht (Eesti NSV Riiklik Transpordikomitee)|Infoleht]] '': Eesti NSV Riiklik Transpordikomitee'' (Tallinn, 1961–1989)
* [[Infoleht (Pärnu Töölerakendamise Büroo)|Infoleht]] : ''Eesti NSV Riiklik Töö- ja Sotsiaalküsimuste Komitee, Pärnu Töölerakendamise Büroo'' (Pärnu, 1988)
* [[Infoleht (Eesti Raudtee)|Infoleht]] : ''Eesti Raudtee'' (Tallinn, alates 1999, eesti k)
* [[Infoleht (Eesti Raudtee)|Infoleht]] : ''Eesti Raudtee'' (Tallinn, alates 2002, vene k)
* [[Infoleht (Eesti Reservohvitseride Kogu)|Infoleht]] : ''Eesti Reservohvitseride Kogu'' (Tallinn, alates 2003)
* [[Infoleht (Eesti Riiklik Kindlustus)|Infoleht]] : ''Eesti Riiklik Kindlustus'' (Tallinn, 1980–1990)
* [[Infoleht (Eesti Ringhääling)|Infoleht]] : ''Eesti Ringhäälingu Saatekeskuse infoleht'' (Tallinn, 2002–2003)
* [[Infoleht (Eesti-Saami Ühendus)|Infoleht]] '': Eesti-Saami Ühendus'' (Tallinn, 1999)
* [[Infoleht (Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühendus)|Infoleht]] : ''Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühendus'' (Tallinn, 2000?–2002?)
* [[Infoleht (Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium)|Infoleht]] : ''Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium, info- ja tehnokeskus'' (Tallinn, 1996–1998)
* [[Infoleht (Elva ajaleht)|Infoleht]] '': Elva valla infokandja'' (Elva, 2017–2018)
* [[Infoleht (Emmaste Põllumajanduse Osaühistu)|Infoleht]] : ''Emmaste Põllumajanduse Osaühistu'' (Emmaste, 1988–1991)
* [[Infoleht (EMOR)|Infoleht]] : ''EMOR / Eesti Turu- ja Arvamusuuringute Keskus (EMOR)'' (Tallinn, 1992)
* [[Infoleht (Enterprise Estonia)|Infoleht]] : ''Enterprise Estonia'' (Tallinn, 2001–2002)
* [[Infoleht (ettevõtluse arendamise sihtasutus)|Infoleht]] : ''ettevõtluse arendamise sihtasutuse turismiagentuur'' (Tallinn, 1997–2001)
* [[Infoleht (Haridustöötajate Ametiühing)|Infoleht]] : ''Haridustöötajate Ametiühingu leht'' (Tallinn, 1992)
* [[Infoleht (Harju Rajooni Põllumajandustehnika Tootmiskoondis)|Infoleht]] : ''Harju Rajooni Põllumajandustehnika Tootmiskoondis'' (Tallinn, 1986–1988)
* [[Infoleht (Hiiu Kalur)|Infoleht]] : ''Hiiu Kalur'' (Kärdla, 1981–1983)
* [[Infoleht (Hiiu Maavalitsus)|Infoleht]] : ''Hiiu Maavalitsuse Teataja'' (Kärdla, 1989–1992)
* [[Infoleht (Anija)|Infoleht]] : ''Ida-Harju Koostöökoda'' (Anija, 2009)
* [[Infoleht (Vabariiklik Koondis Eesti Külaehitus)|Infoleht]] : ''il / Vabariiklik Koondis Eesti Külaehitus'' (Tallinn, 1966–1989)
* [[Infoleht (Isamaaliit)|Infoleht]] : ''Isamaaliit'' (Tallinn, 1995–2005)
* Infoleht: Itaalia 1990 (Tallinn)
* [[Infoleht (Jõgeva KEK)|Infoleht]] : Jõgeva KEK (Jõgeva, 1988?–1990)
* [[Infoleht (Jäneda Sovhoostehnikum)|Infoleht]] : ''Jäneda Sovhoostehnikum'' (Jäneda, 1988–1991)
* [[Infoleht (Kirna kolhoos)|Infoleht]] : ''Kirna kolhoos'' (Kirna, 1989–1993)
* [[Infoleht (Kolhoos Kaardiväelane)|Infoleht]] : ''Kolhoos Kaardiväelane'' (Ahula, 1988–1989)
* [[Infoleht (Alkoholismi ja narkomaania ennetamise programm)|Infoleht]] : ''kord kvartalis ilmuv &quot;Alkoholismi ja narkomaania ennetamise programmi aastateks 1997–2007&quot; väljaanne'' (Tallinn, 1999–2001)
* [[Infoleht (Kuressaare Ametikool)|Infoleht]] : ''Kuressaare Ametikool'' (Kuressaare, 200?–2006)
* [[Infoleht (ajaleht 2012)|Infoleht]] '': Lasnamäe, Mustamäe, Kesklinn, Haabersti, Kristiine'' (Tallinn, 2012–2013)
* [[Infoleht (Märjamaa EPT)|Infoleht]] : ''Märjamaa EPT'' (Märjamaa, 1986–1987)
* [[Infoleht (Paide Autobaas)|Infoleht]] : ''Paide Autobaasi infoleht'' (Paide, 1989–1990)
* [[Infoleht (Paide Tööbüroo)|Infoleht]] : ''Paide Tööbüroo'' (Paide, 1988)
* [[Infoleht (Puumarket)|Infoleht]] : ''Puumarket AS'' (Tallinn, alates 2005?)
* [[Infoleht (põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast)|Infoleht]] : ''põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast'' (199?–2013)
* [[Infoleht (Pärnu)|Infoleht]] : ''Pärnumaa Kodukant'' (Pärnu, 2003)
* [[Infoleht (Saaremaa Restaureerimisvalitsus)|Infoleht]] : ''Saaremaa Restaureerimisvalitsus'' (Kuressaare, 1988–1989)
* [[Infoleht (Sclerosis Multiplex)|Infoleht]] : ''Sclerosis Multiplex`i Ühingu häälekandja'' (Tallinn, 199?–2006?)
* [[Infoleht (Statistikaamet)|Infoleht]] : ''Statistikaamet'' (Tallinn, 1993–2001)
* [[Infoleht (Tallinna Ettevõtlusamet)|Infoleht]] : ''Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond'' (Tallinn, märts 2002)
* [[Infoleht (Tallinna Linnukasvatus)|Infoleht]] : ''Tallinna Linnukasvatus'' (Loo, 1988–1993)
* [[Infoleht (Tallinna Vesi)|Infoleht]] : ''Tallinna Vesi'' (Tallinn, alates 2000)
* [[Infoleht (Tartu Haridustöötajate Ametiühingute Liit)|Infoleht]] : ''Tartu Haridustöötajate Ametiühingute Liit'' (Tartu, 1991)
* [[Infoleht (Tartu Kaubanduskoondis)|Infoleht]] : ''Tartu Kaubanduskoondis'' (Tartu, 1989–1990)
* [[Infoleht (Tartu)|Infoleht]] : ''Tartu läänepoolse ümbersõidu ehitus'' (Tartu, Tallinn, 2012–2015) [ajalehe Postimees lisa]
* [[Infoleht (täiskasvanute koolitus Tartus)|Infoleht]] : ''täiskasvanute koolitus Tartus'' (Tartu, 1996–1999?)
* [[Infoleht (Uuemõisa)|Infoleht]] (Uuemõisa, 2012 oktoober)
* [[Infoleht (V. Klementi nim. Tallinna Õmblustootmiskoondis)|Infoleht]] : ''V. Klementi nim. Tallinna Õmblustootmiskoondis'' (Tallinn, 1991–1992)
* [[Infoleht (Vastemõisa vald)|Infoleht]] : ''Vastemõisa Vallavalitsus'' (Vastsemõisa, 1996–2005)
* [[Infoleht (Vennad-Dahl)|Infoleht]] : ''Vennad-Dahl'' (Tallinn, 2004–2008)
* [[Infoleht (Viljandi Paalalinna Gümnaasium)|Infoleht]] : ''Viljandi Paalalinna Gümnaasium'' (Viljandi, 2002–2006)
* [[Infoleht (Viljandi Rajooni Tööbüroo)|Infoleht]] : ''Viljandi Rajooni Tööbüroo'' (Viljandi, 1988)
* [[Infoleht (Viru Rand)|Infoleht]] : ''Viru Rand väljaanne'' (Toila, 1995–1998)
* [[Infoleht (Virumaa informatsioon)|Infoleht]] : ''Virumaa informatsioon : tasuta kuulutused, reklaam'' (Kohtla-Järve, 1995–1996)
* [[Infoleht (Võru Huvikoda)|Infoleht]] : ''Võru Huvikoda'' (Võru, 1990)
* [[Infoleht Energiatarbijaile]] (Tallinn, 1975–1978)
* [[Infoleht Estica materjalidest]] : ''ühiskonnateadused : signaalinformatsioon'' (Tallinn, 1972–1990)
* [[Infoleht soome-ugri materjalidest]] : ''etnograafia ja rahvaluule : signaalinformatsioon'' (Tallinn, 1972–1990)
* [[Infopress]] (Jõhvi, 1995–)
* Infopress (Tallinn, 1994–1995)
* Informatsioonileht
* Informatsioonileht (Paterson [USA], 1956)
* (Infosarv (Tallinn, 2013–2014)
*
* Informoj de Esperanto-Asocio de Estonio ([[esperanto]] k, Tallinn, 1989–2010)
* Infotilk
* Ilmre (Tallinn, 1989–1991)
* Inkeri (Tartu, 1989 ja 1993–)
* [[Inland]] (Tartu, 1836–1863, saksa k)
* Inlanddienst Nachrichtenbüro Estland (Tallinn, 1943)
* Insider (Tallinn, 22.03.2001)
* Intellektuaalse Omandi Infokiri
* Interdviženije Estonii (Tallinn, 1989, Leningrad, 1990, vene k)
* Interliikumise Teataja (Tallinn, 1989, eesti k)
* The International
* InterNos (Viljandi, 2012–)
* [[Invateataja]], [[Eesti Invaliidide Ühing]]u teataja, toimetaja Toom Õunapuu
* [[Isamaa Eest]] (Pärnu, 1936–1937)
* [[Isamaa (ajaleht 1906)|Isamaa]] (Tartu, 1906–1909)
* Isamaa (Tallinn, 1932)
* Isamaa Eritelegramm (Tallinn, 1932)
* [[Isamaa ja Res Publica Liidu Ajaleht]] (Tallinn, 2006)
* Isamaaleht (Tallinn, 2005–2006) 
* Isamaaliit (Tallinn, 1995–2005)
* ISE (Rapla, 1995–2005)
* Iseseisev Eesti Vabariik (Tallinn, 1918)
* Isiklik Kiri (London, 1947) 
* Isupile (Kärdla, 2004)
* Ivake (Tallinn, 2004)
* [[Ivan Käbina-nimeline]] (Helsingi, 1963–1988)
* Ivanov den' (Tallinn, 2004–)
* Izobretatel (Tallinn, 2003– )
* Izvestii Jurjevskogo Soveta Rabotšihh (Tartu, 31.03.1917 – 1.09.1917)
* Izvestija Estonskogo Epahhialnogo Soveta 
* Izvestija Ob´jedinenija kvartirnõhh tovarišeštv (Harjumaa, 2000–)
* Izvestija Tartuskogo Soveta Rabotšihh (Tartu, 21.juuni – 8.november 1917, vene k)

=== J ===
* [[Jaan Kägu (ajakiri)|Jaan Kägu]] (Tallinn, 1928–1929, 1931–1932)
* Jaan Kägu (Rapla, 1989–1991)
* Jaani Teataja (Järva-Jaani, 1990–2017)
* Jaakobi Täht (Tapa, 2001–2002)
* Jakobi Elu (Pärnu-Jaagupi, 1928–1930)
* Jakobi Pühapäev (Pärnu-Jaagupi, 2005–2007)
* [[Jakobi Teataja]] (Jakobi, 1913–1915)
* JCI
* [[Jeeriko Pasaune]] : ''krifatsiuchide, öötööliste ja teiste siidiwendade lendleht'' (Võru, 1930)
* [[Jeeriko Pasun]] (Narva, 1934)
* Jess (1998)
* JK Sõnumid (Tartu, 2007–2022)
* JKK Sõnumid
* Jokker (Tallinn, 2002–2003)
* Juhansoni Päevaleht (Gimo [Rootsi], 1959–1971)
* Jurjevskoje Utro (Tartu, 1917–1919, vene k)
* [[Junnumaa Kuukiri]]
* Jurjev pen' (Tartu, 1993)
* Jurjevskaja Pravda (Tartu, 1917)
* Juuru Mihkli koguduse leht (2001–2017)
* Juuru Valla Teataja
* Južnaja Stolitsa (Tartu, 2009–2010, vene k)
* [[Jutuleht]] (Tallinn, 1929–1940)
* Jutuleht (Tallinn, 1990–1992)
* Jõelähtme Teataja (1991)
* Jõelähtme Teataja (2009)
* [[Jõelähtme Vallaleht]]: (Jõelähtme, alates 1996)
* Jõgeva Autobaasi infoleht 5. ABI (aprill 1988–1990)
* Jõgeva EPT (1988–1989)
* Jõgeva Linna Leht (1998–2017)
* Jõgevamaa (2005–)
* Jõgevamaa ja Tartumaa Postipoiss (Tartu, 2010, 2015–)
* Jõgevamaa Fookus (1997–2018)
* Jõgevamaa Kalandusleht 
* Jõgevamaa Keskkonnaleht
* Jõgevamaa Ärileht (1998–)
* Jõgeva Noorus
* Jõhvikas (Viljandi, 1998–2015) 
* [[Jõhvi Teataja]]
* [[Jõhvi Traktorist]] (1951–1953)
* Jõgeva Valla Teataja (1994–2017)
* Jõululeht
* JÄP Infoleht (Roosna-Alliku, 2008–2010)
* Järvakandi Kaja
* Järva Kirik (Türi, 1988–1989)
* Järva Kirik (2018)
* [[Järva Teataja]] (Paide, 1926–1944, alates 1989)
* Järva Uudised (Paide, 1929)
* [[Järvalane]] (Paide, 1945–1950)
* [[Järvamaa Elu]] (Paide, 1932–1933)
* [[Järvamaa (ajaleht)|Järvamaa]] (Paide, 1925–1932)
* Järvemetsa Kõlakoda (USA, 1986)
* Jääsport 2006 (Tallinn, 2005)
* Jwa (Paide, 1989–2004)

=== K ===
* [[Kaak (väljaanne)|Kaak]] 
* Kaanekangutaja (Rapla, 2004–)
* Kaarma Elu
* [[Kadakas (ajaleht)|Kadakas]] : ''Abja Gümnaasiumi ajaleht'' (Abja-Paluoja, 1995–2011) 
* Kadriorg (Tallinn, 1988–1989)
* Kaevur Kohtla-Järve (1947–1960)
* [[Kagukaar]] (Võru, 1989)
* [[20-es Sajand]]: Rahvajutuleht (1934)
* [[Kaiu (ajaleht)|Kaiu]]
* Kaiu Valla Teataja (Kaiu [Raplamaa], 1995–2017)
* [[Kaja (ajaleht)|Kaja]] (Tallinn, 1919–1935)
* [[Kaja (Narva ajaleht)|Kaja]] : ''Politikaline majandusline ja kirjandusline ajaleht'' (Narva ajaleht, 1906–1911)
* Kaja (Kotkajärve, 1966)
* Kaja (Tallinn, 1967)
* Kaja (Tallinn, 1992–1993)
* Kaja (Saku, 1999–2007)
* Kaja (Karja [Saaremaa], 1988–1991)
* Kaja (Vaivara)
* Kaja (Valjala, 1994–2017)
* [[Kaja nalja ja pilke-lisa Siil]] (Narva, 1910)
* [[Kaja Kirjandusline Lisa]] (Narva, 1909–1911)
* Kaja lisaleht (Narva, 1907–1909)
* Kalamaja Leht (Tallinn, 1989–1990)
* [[Kaldad (ajaleht)|Kaldad]] (Tori, 1996–2017)
* Kalev (Tallinn, 1906)
* Kalevlane (Tallinn, 1933–1934)
* Kalevlane (Jägala, 1995–1996)
* Kalevlane (Tallinn, 1993–2009, 2016)
* Kaljuvalla... (Toronto, 1966)
* Kallaste (1998–)
* Kalmetu Sõna (Tänassilma,1995–)
* [[Kalurileht]] (1999–...)
* [[Kanepi Teataja]] : ''vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleh''t (Kanepi, alates 1999)
* [[Kareda Vallaleht]]
* Karitsa Tribüün
* Karjäärituul
* Karksi Sõna (1996–2017)
* Karnevali Teated (Rakvere, 1929–1937)
* Karula Kuller
* [[Karula Stahhaanovlane]]
* Kaseküla Hääl (Tartumaa, 1991)
* Kasepää Teataja (1996 2010)
* Kas Kõik On Õpitud'''?''' (Tartu, 2005–2014)
* Kassarimaa (1997–)
* Kasseli Postimees (1945–1946)
* [[Kaubaleht]] /(Tallinn, 1990–1997)
* Kaubamaja Teavitaja (Tallinn, 1995–2007)
* Kaubandus-Tööstuskoja Teataja (1989–1995)
* Kauge Kodu
* Kauge Kodu Päevauudised
* Kaukasia Eesti Asunduste Teataja (Kislovodsk, 1918)
* Kavak (Tartu, 1989–1990) 
* [[Ka Üks Minut]] (Tallinn, 1924)
* [[Keila (ajaleht)|Keila]] : ''linna info leht'' (Keila, 2001–2004)
* Keila Gümnaasiumi Teataja (1999–)
* [[Keila Leht]]
* Keila Nädal (1998)
* [[Keila Valla Leht]]
* Keskkonnaleht
* Keskkonnaministeeriumi Teataja (1996–1999)
* [[Kesklinna Sõnumid]] : ''Kesklinna linnaosavalitsuse ajaleht'' (Tallinn, alates 2003)
* [[Kesknädal]]
* [[Kesknädal (Pärnu)]]
* [[KesKus]]
* Kesköö Hüüd (Arroyo Grande, 1953–1984)
* Ketu
* [[Kihnu Leht]]
* [[Kiil (ajaleht)|Kiil]] (Tartu, 1931)
* [[Kiili Leht|Kiili]] (Kiili, 1991–1993)
* [[Kiili Leht]] : ''Kiili valla ajaleht'' (Kiili, alates 1994)
* [[Kiir (Peterburi ajaleht)|Kiir]] (Peterburi, 1906–1907)
* [[Kiir (Narva ajaleht)|Kiir]] (Narva, 1912–1913)
* [[Kiir (ajaleht, 1917)|Kiir]] (Tallinn, 1917)
* [[Kiir (ajaleht, 1920)|Kiir]] (Narva, 1920)
* [[Kiir (1927)|Kiir]] (Tallinn, 1927)
* [[Kiir (ajaleht, 1930)|Kiir]] (Tallinn, 1930)
* [[Kiir (ajaleht, 1931)|Kiir]] (Tartu, 1931)
* [[Kiir (Põltsamaa ajaleht)|Kiir]] (Põltsamaa, 1951–1962'')''
* Kiir-Tööline (Tallinn, 1912–1922)
* [[Kilk (ajaleht)|Kilk]]
* Kindel Tõde (Tallinn, 1924)
* Kinnisvara (Tallinn, 2002–2005)
* Kinnisvara Pakkumised (Tallinn,1999–2010)
* Kino-Film (Tallinn, 1927–28)
* [[Kirde Ekspress]]
* [[Kirev Karlova]]
* Kirik 24 (Põlva, 2007–2009)
* Kirikuleht (Ulm, 1944)
* Kirikuleht (Geislingen, 1946–1955)
* Kirikuleht (Rapla, 1996–)
* Kirjanduslik Lehekülg (Novosibirsk, ajalehe Kommunaar ühekordne lisa 1933)
* Kirjanduslik Orbiit (Tartu, 1929–1930)
* Kirjasõprade Leht (Tallinn, 1991)
* Kivilill (Tartu, 2002–2005)
* Kivimäe Kooli Majaleht (Tallinn,1990–)
* Kiviõli (2003–, vene keeles)
* [[Kliinikumi Leht]]
* Klubi &quot;Wiking-Narva&quot; teatab (Tartu, 1997–2006)
* Knut
* Kodanik (Tallinn, 1918)
* Kodukaja (Albu, 1992– 2017)
* Kodukaja (Tallinn, 1990)
* Kodukandi Leht (Hiiumaa, 2005–)
* Kodukant Viljandimaa
* Koduküla Teated (New Jersey, 1962–1963)
* Koduleht (Kuressaare, 1990–1991)
* Kodurada
* [[Kodu Uudised]] (Tapa, 1930)
* Kodu Uudised (Luunja, 2005–)
* [[Koduloolane (ajaleht)|Koduloolane]] (Pärnu, 2002­–2008)
* [[Kodukant (ajaleht 1992)|Kodukant]] : ''Kadrina valla ajaleht'' (Kadrina,  1992–)
* [[Kodukant (ajaleht 1997)|Kodukant]] : ''Kohila valla infoleht'' (Kohila, 1997­–1999)
* [[Kodukant (ajaleht 2002)|Kodukant]] : ''Eesti külade ja väikelinnade liikumine'' (Tallinn, 2002­–2004), [ajalehe [[Maaleht]] lisa]
* [[Kodukant Läänemaa]] '': infoleht'' (Haapsalu, 2009), [ajalehe [[Lääne Elu]] lisa]
* Kodukant Viljandimaa (Viljandi, 1996–2004, 2008)
* Kodukolle
* Kodukotus (Viljandi)
* Kodulinn (Tallinn, 1980. aastad)
* Koduloolane (Pärnu, 2002–2008)
* Koduloolane (Rapla, 2011–)
* Kodulävel (Jõgeva, 1990–1991)
* [[Kodumaa (ajaleht)|Kodumaa]] (Viljandi, 1905–1907)
* Kodumaa (Tallinn, 1917)
* Kodumaa (Valga, 1925)
* Kodumaa (Kuressaare, 1944 1.10., 5.10.)
* Kodumaa (Tallinn, 1958–1991)
* [[Kodumaa Hääl]] (Viljandi, 1906–1907)
* Kodumaa Hääled (Stockholm, 1944–1951)
* Kodumaa Kutse (Tallinn, 1949–1950)
* Kodumaa Tütred (Pärnu, 1930)
* Kodumaale Tagasipöördumise Eest (Berliin, 1955–1958)
* [[Kodumaa Uudised]] (Valga, 1914)
* Kodumaja (Kuressaare, 1999–2021)
* Kodused Hääled (Audru, 2012–)
* Kodused Uudised (Vara, 1999–)
* Kodutark (Tartu, 1988–1990)
* Kodutee (Soome, 1943–1944)
* Koduteel (Jõgeva, 1990)
* Koduteel (Rapla, 1994)
* Kodutohter (Tallinn, 1988, edaspidi ajakiri)
* Kodu Uudised (Luunja, 1997–)
* [[Koduvald (Häädemeeste ajaleht)|Koduvald]] : ''Häädemeeste valla ajaleht'' (Häädemeeste, 1991–2017)
* [[Koduvald (Kambja ajaleht)|Koduvald]] : ''Kambja valla ajaleht'' (Kambja, 1995–2017)
* Koduvald (Leisi)
* [[Koduvald (Saue ajaleht)|Koduvald]] : ''Saue vallaleht'' (Saue, 1994–2017)
* Koduvalla Sõnumid (Vinni, 1990–)
* Koeru Kaja
* Koguduse Teated
* Koguja (Tallinn, 1989–1991)
* Kohalik Agenda 21 (Tartu, 1999)
* [[Kohila (ajaleht)|Kohila]] : ''Kohila valla infoleht'' (Kohila, 1997–1999)
* Kohtla-Järve Linna Leht (1996)
* Kohtla Valla Teataja (2003–2008)
* Kohvilähker (Kärdla, 1995–2007)
* Koigi Vallaleht
* Ko Ju La (Tallinn, 1937)
* [[Kolga-Jaani Valla Leht]] (Kolga-Jaani, 1998–2017)
* [[Kolgata (ajaleht)|Kolgata]]
* [[Koit (ajaleht)|Koit]] : ''Põlvamaa ajaleh''t (Põlva, 1953–2019)
* [[Koit (Lihula)]]
* Kolga-Jaani (1998–)
* [[Kolhoosi Aktivist]]
* [[‎Kolhoosi Avarustel]]
* [[Kolhoosi Eesrindlane]]
* Kolhoosi Ehitus (Leningradi oblast, Strugi Krasnõje, 1936, eesti k lehekülg ajalehes Kolhoznaja Stroika)
* [[Kolhoosi Elu]]
* [[Kolhoosi Jõud]]
* [[Kolhoosi Küla]]
* [[Kolhoosi Tee]] : ''[[EKP Kilingi-Nõmme rajoonikomitee]] ja [[täitevkomitee]] häälekandja'' (1951–1959)
* [[Kolhoosi Tõde (Kiltsi)]]
* [[Kolhoosi Tõde]]
* [[Kolhoosi Võit]]
* Kolhoosnik (Jõgeva, 1949–1962)
* Kolhoosnik (eesti k lehekülg Leningradi oblasti ajalehes Kolhoznik 1935)
* [[Kolhoosniku Hääl]]
* Koljutška (Jõhvi, 2022–, vene k)
* Kollane Vanker (Narva, 1906–1907)
* [[Kollektiivne Töö (ajaleht)|Kollektiivne Töö]]
* [[Kollektiivne Töö (Kingissepa ajaleht)|Kollektiivne Töö]], Kingissepa ajaleht
* Kolõvan (Tallinn, 1890–1892, vene k.)
* [[Kombain (ajaleht)|Kombain]]
* Kombainer (Paide, 1956)
* Kommunaar (Novosibirsk 1930–1937&lt;!--, viimane number ilmus 1936 , toimetaja 17. oktoobrist 1933 J. Põldema, edasi kuni lõpuni A. Rosberg, ühekordsed lisad Kirjanduslik Lehekülg 3. mai 1933 nr 48 ja Koolilaste Lehekülg nr 37 1935, vt ka Siberi Teataja--&gt;)
* [[Kommunaar (ajaleht)|Kommunaar]] (Abja, 1951–1962)
* [[Kommunismiehitaja]]
* [[Kommunismi Koit (Krüüdneri)]]
* [[Kommunismi Koit (Lihula)]]
* [[Kommunismi Koit (Väike-Maarja)]]
* [[Kommunismi Lipp]]
* [[Kommunist (ajaleht)|Kommunist]] (Petrograd, 1918–1940)
* Kommunist (1918–1941 EK (b)P Keskkomitee häälekandja)
* [[Kommunist (ajaleht 1920)|Kommunist]] : ''Amerika Ühendatud Kommunistlise Partei healekandja'' (USA, 1920)
* [[Kommunist (ajaleht 1962)|Kommunist]] : ''Eestimaa KP Keskkomitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu ajaleht Abja territoriaalse tootmisvalitsuse juures'' (Abja, 1962)
* [[Kommunist (Valga ajaleht 1963)|Kommunist]] : ''EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a.'' (Valga, 1963–1988)
* Kommunist (Valga, juuni, september 1984, veebr 1985 ja 14.04.1988, vene k)
* [[Kommunist Kaitsetöödel]] : ''Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee ja ENSV Ülemnõukogu häälekandja'' (ühekordne väljaanne&lt;sub&gt;,&lt;/sub&gt;Tallinn, 1941)
* [[Kommunisti lendleht]] : ''Kommunistlise Partei Eesti Keskkomitee'' (Tallinn, 1919–1935)
* [[Kommunistlik Töö]]
* [[Komsomolskaja Pravda – Estonija]]
* Komsomolskaja pravda v Severnoi Evrope (Tallin, 2007–)
* Konguta Valla Teataja
* Kontorist välja! (Tallinn, 2015–)
* Koolibri Uudised (Tallinn, 2004–)
* Koolieelne Kasvatus
* Koolielu (Tihemetsa)
* Koolielukas (Tallinn, 2005–)
* Koolikuller (Jõõpre, 2001–2004)
* [[Koolileht]]
* Koolimelu (Tihemetsa, 2007)
* Kooli Pluss (Ardu, 2000–)
* Kooliraadio (Tallinn, 1963)
* Kooli Sõnumid (Montreal, 1962–1963)
* Koolivaim (Tõstamaa, 1998–)
* Kool ja Kodu (Põltsamaa, 2002–)
* Kool ja Muusika (Tallinn, 1965–1967)
* Kool Paberil (Palivere, 2007–)
* Koopinform (Tallinn, 1988)
* Koopula (Kolga, 1995–)
* [[Kopikas: Tallinna leht]] (1913)
* [[Korteriühistu (ajaleht)|Korteriühistu]]
* [[Kortsleht (ajaleht)|Kortsleht]]
* Korvpallileht
* [[Kose Teataja]]
* [[Kosjaleht (1923)]]
* [[Kostabi]] 
*
* Kotkajärve A'al (1972)
* Kotkajärve Koputaja (1977)
* Ko:lime:l (Väätsa, 1994–)
* Kraater (Saaremaa Pihtla, 1999–2019)
* Krasnõi Baltiiskii Flot ´(Tallinnas 30.11.1944...7.01.45 )
* Krasnõi Baltijets (alates 15.06.46)
* Krassota.Zdorovje.Sport (Tallinn, 2004–)
* Kreenholm (Narva, 1990–1999)
* Kreenholm (2001-, vene k)
* Kreis-Blatt der Kreisverwaltung Fellin (Viljandi, 1918)
* Krengolmskii prospekt (Narva, 1999–)
* Kresku (Tallinn, 1995–)
* Krihvel (Varbla, 2003–)
* [[Krimmi Eestlased]] (2003–2014)
* [[Kristiine Leht]] : ''Kristiine Linnaosa ajaleht'' (Tallinn, alates 2001)
* [[Kristlik Perekonna Leht]]
* Kristlik Ühendus (Tallinn, 1989–1991)
* Kristlikud Sõnumed (Tapa, 2001–2005)
* Krulli Tööline (Tallinn, 1931)
* K Tšestnoi Trudovoi Žizni (Tallinn, 1968–1970)
* Kuhjavere Külaleht (1998–)
* [[Kuldkinga Teataja]]
* [[Kuldne Börs]]
* Kuldre Leht (1989)
* [[Kullamaa Valla Ajaleht]] (Kullamaa, 1996–2017)
* Kuller
* Kultuuri- ja Haridusministeeriumi teataja (Tallinn, 1995)
* Kultuur ja linn (Tallinn, 2011)
* [[Kultuurileht]]
* [[Kultuurimaa]]
* Kultuuriside (New York, 1967–1996)
* Kultuuri Valgel (Kuresssaare, 2001–2011)
* Kulutaja (1992–1993)
* Kulutaja (1993–1996)
* Kuma (Paide, 1988–)
* Kunda Nordic (2003–)
* [[Kunstileht]]
* Kunst ja Kirjandus (Tallinn, 1932–1940)
* Kupetšeskaja gavanj (Tallinn 1995–1999)
* Kuraaz (Pärnu, 2005)
* [[Kuressaare Sõnumid]]
* Kuressaare Teataja (1917–1918)
* Kurjer (Sillamäe, 2005–2013)
* Kurjer Haabersti (Tallinn, 1993–)
* Kurjeeri Õhtused Telegrammid (Tallinn, 1923)
* Kurtide Elu (Tartu, 1988.5.5. –2007)
* Kurttummade Hääl (Tallinn, 1928)
* Kurttummade Sõber (Vändra, 1899–1907)
* Kurttummade Sõber (Tartu, 1934–1936)
* Kustbon (Tallinn 1918–1940)
* Kuukiir (Tallinn, 1997–)
* [[Kuukiri]]
* [[Kuulutaja]]
* [[Kõdistaja (ajaleht)|Kõdistaja]] (1908)
* Kuulutaja (Valga, 1989–2020)
* Kuulutaja (Võru, 1926–1934)
* Kuulutaja (Rakvere, 1997–)
* Kuulutaja (U.S.A., 1978)
* Kõhutäis (Tallinn, 2005)
* Kõik tööle! (Pärnu, 29. juuli 1946)
* Kõlakoda (Saue, 2006)
* Kõo Vallaleht (2002–)
* Kõpu (Viljandimaa, 1998–)
* [[Kõrge Agrotehnika]]
* [[Kõrge Saak]]
* Kõue Kuulutaja (Ardu, 1994–2013)
* Kõrgessaare Valla Teataja (1993–2013)
* Käina Kuller (Käina, 1993–2017)
* Käina Kuller (Kärdla, 2001–2006)
* Käkk (Tartu, 1993–1995)
* Käre Lõke (Rakvere, 2003)
* Käre Lõke (Põlvamaa, 2006)
* Kärla Teated
* Käru Valla Leht (1997–2017)
* Käsitööleht (Tartu, 1906–1926)
* Käsitööleht (Tallinn, 1931–1935)
* Käsitööleht (Tallinn, 1991–1992)
* Küberneetika Instituudi Infoleht (Tallinn, 1997–2009)
* Külaelu (Rakvere, 2003–2004)
* Külajutud (Juminda, 2006–2009)
* Külaleht (Võhma, 1930–1935)
* Külaleht (Kabala, Järvamaa, 1988–1993)
* Külaleht (Lau, Raplamaa, 2011)
* Külaleht (Tsooru, Võrumaa, 2020–)
* Külaline (Ravila, 2004–2007)
* Külaproletaarlane (Paduvere, Jõgevamaa, 1932–1934)&lt;!--Külaproletaarlane nr-d 1–15, 19) K... lendleht (1933–34, 6 tk)--&gt;
*Küla Teataja
* Külimitu Kiri (Kanada, 1955–1962)
* Küllus Kööki (Võru, 1991–1995)
* Külmaleht
* Külvaja (Tartu, 1925–1940)
* [[Kündja (ajaleht)|Kündja]] (1882–1891)
* Kyne (Kihnu, 2005–)
* K1K-i Teataja : Koolikuller (Kiviõli, 1997–)

=== L ===
Laekvere Valla Sõnumid
* [[Lasteleht]] (1901–1940)
* Laagri Elu (Traunstein, 1946)
* Laagri Prillid (Lakewood, 1952)
* Lasteleht (Tallinn, 2010)
* Laagrileht (Elva, 1934–1939)
* Laagrileht (Tallinn, 2002)
* Laanekaja (Lakewood, 1960)
* Laheda Valla Sõnumid
* Lahingleht
* Laimjala Sõnumid (2018, 2019, 2026)
* Laine (Tallinn, 1907)
* Laiuse Koguduse Teataja (1931–1940. 2009–)
* Landwirtschaftliches Wochenblatt (Riia, 1943–1944)
* Laser (Pärnu, 1988)
* [[Laekvere Valla Sõnumid]] '': Laekvere valla ajaleht''
* [[Lasnamäe (ajaleht)|Lasnamäe]] : ''Lasnamäe linnaosa ajaleht''
* Lasteaed Mari Sünnipäevaleht (Põltsamaa, 2003, 2008)
* Lasteleht (Tallinn, 2009)
* Lasva Sõnum
* [[Laulu ja Mängude leht]]
* [[Laulukuller]] '': Eesti Segakooride Liidu ajaleht'' (Tartu, 1995–2004)
* Laululeht (Tartu, 1989–1990)
* Laupäev (1914–1915)
* Laupäev (1924–1925)
* Laupäevaleht (Tallinn, 1996–1998)
* Lavassaare Vallaleht
* Leegid (Edasi lisaleht, Leningrad 1927–1936, 1932. aastast eraldi ajakiri)
* [[Leek (ajaleht)|Leek]]
* Lehepapp (Kuusalu, 2000–)
* Lehesadu (Tallinn, 2001–2004)
* Leht  (Rootsi, 1966–1967)
* Lehtse
* 1 Leht (Viljandi, 2007; Võru, 2008–)
* Leelo (New York, 1951)
* Leie Täht (Leie, 1998–)
* Lembitu Kiri (Toronto, 1981)
* Lembitu leht (Tallinn, 1989)
* Lendleht (Tartu, 1898–1902)
* Leninlane (Vasalemma, 1951–1953)
* Leninlane (K.-Järve, 1989–1991)
* Leninlik Lipp (Kohtla–Järve)
* [[Leninlik Lipp (Loksa)]]
* [[Leninlik Lipp (Vändra)]]
* Leninskoje Znamja (Kohtla-Järve, 1960–1990)
* Lennuk (Tallinn, 1999–)
* [[Leole (ajaleht)|Leole]] '': Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla ja Olustvere valla ajaleht''
* Lepalind (Saksamaa, 1945)
* Lesnõje Vesti (Jõhvi, 2012)
* Leto Ida-Virumaa (K-Järve, 2004)
* Let's Help Together (Pärnu,1995)
* Lihula Teataja
* Liberaal (Stockholm, 1954–1963)
* Liiklus ja Teed (Narva, 1937)
* [[Liiklusleht]] (Tallinn, 1980–1991)
* Liit (Tallinn, 1921–22)
* [[Liivimaa Kroonika]]
* [[Liivimaa Kuller]]
* Liivimaa kuulutuste leht (Tartu, 1898–1905)
* [[Linnaleht]] (endine [[Pärnu Päevaleht]])
* [[Linnaleht (ajaleht 1994)|Linnaleht]] : ''Pärnu linnavolikogu ja linnavalitsuse teabeleht'' (Pärnu, 1994)
* [[Linnaleht (ajaleht 1997)|Linnaleht]] : ''Pärnu linna ajaleht'' ([[Pärnu Linnavalitsus]]e leht, 1997–1999)
* [[Linnaleht (ajaleht 2005)|Linnaleht]] : ''tasuta uudisteleht, ilmub igal tööpäeval'' (Tallinn, alates 2005)
* Linna Teataja (Tallinn, 1941)
* Linna Teataja (Kuressaare, 1997)
* Linna Teataja (Pärnu, 2005)
* Listok objavlenii dlja goroda Revelja i ego okrestnostei (1877)
* Lohusuu Valla Uudised (Lohusuu, 2009–2017)
* Loide (Luidja, 1999–)
* Loksa Elu (2003–, eesti- ja venekeelne)
* Lokulaud (Argentina, 1953)
* Lokulaud (Göteborg, 1952)
* Loodusleht (Tallinn, 1989)
* Loomakasvataja VetPost (Tartu, 1994–2012)
* Loov Mõte (Tartu, 1950–1954)
* [[Loov Töö]]
* Lumi on seiklus! (Otepää, 2003–2007)
* Lutš (Narva, 1920)
* Lutš (Narva, 1991)
* Lux (Tallinn, 2007–, venekeelne)
* Lõikustänu Leht (Tallinn, 1922–1939)
* [[Lõke (ajaleht)|Lõke]] : ''Tapa skautide häälekandja'' (Tapa, 1933)
* [[Lõrp]] : ''Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi väljaanne'' (Viljandi, 1992–1999?)
* [[Lõuna-Eesti (ajaleht)|Lõuna-Eesti]] (Valga, 1921–1940)
* Lõunaeestlane (Võru, 2014/2019 – )
* Lõuna-Järvamaa Rahvaleht (Türi, 2004)
* Lõunakaar (Võru, 1990–1993)
* [[LõunaLeht]] : ''Lõuna-Eesti suurim ajaleht'' (Võru, alates 2002)
* [[Lõunaleht (Kristiine ajaleht)|Lõunaleht]] : ''Kristiine linnaosa rahva leht'' (Tallinn, 1993–2001)
* Lõunalisa (Tallinn, 2002)
* Lõuna Läänlane (Lihula, ilmus alates 1990., aprilliks 1990 oli ilmunud neli numbrit)
* [[Lõuna-Mulgimaa]]
* Lõuna-Rootsi Eesti Maja Teated (Lund, 1975–1981)
* [[Läti Eestlane]]
* [[Lääne Elu (1928-1940)]]
* [[Lääne Elu]] (alates 1989)
* Lääne-Harju Valla Leht (venekeelne)
* Lääne Hääl (Haapsalu, 1930–1931)
* Läänekaare Postipoiss (Vancouver, 1960–2022)
* Läänekalda Läkitaja (Vancouver, 1987)
* Lääne Maakonnaleht (Haapsalu, 1918)
* Läänemaa (Haapsalu, 1927–1930)
* [[Läänemaa Linnuklubi Infoleht]]
* Lääne Malevlane (Haapsalu, 2004–)
* [[Lääne-Nigula Valla Ajaleht]]
* Lääne Sõna (Haapsalu, 1942–44)
* [[Läänlane]] Haapsalu, 1944–1950)
* Läänlane (Haapsalu, 1988)
* Läänlane (Haapsalu, 2014–2015)
* Lühilaine (Saksamaa, 1946)
* Lümanda valla infoleht (Kuressaare, 1989–1991)
* Lümanda Valla Teataja (Lümanda, 1995–2014)
* Lümanda Teataja (2020–)

=== M ===
* [[Maa (ajaleht 1926)|Maa (1926)]]
* [[Maa (ajaleht)|Maa]] (Tallinn, 1906–1907)
* Maa Hääl (Tallinn, 1932–1940)
* Maailm (Viljandi, 1933)
* Maailma Otsani
* Maailm piltides (Tallinn, 1944)
* [[Maa Sõna]]
* Maa Tarkvara (Viljandi, 1996)
* [[Maaleht]] 
* Maaliit (1919)
* Maamees
* Maarduskaja Panorama (2010–)
* Maarduskije vedomosti (2005–2009)
* Maardu Sõnumid (2005–2009)
* Marja Koguduse Kuulutaja (Tartu, 2001)
* Maarja Viljandi (al juuni 1989)
* [[Maarja Maa]] ''/ Eesti Demokraatlik Liit (''Tallinn, 1989–1996) 
* Maatamees (Tallinn, 1917)
* [[Maaülikool (ajaleht)|Maaülikool]] : ''Eesti Põllumajandusülikooli ajaleht''
* Mahtra Kuller (2006–)
* Magasin (Tallinn, 1996–2001)
* Majaomanike Teataja (Tallinn, 1939–1940)
* Majandus- ja Rahandusdirektooriumi ringkiri (Tallinn, 1941–1942)
* Majandusteated (1935–1940)
* [[Maleva (ajaleht)|Maleva]] (Viljandi, 1909–1910)
* [[Malevaleht]] (Tallinn, 1967–1990)
* Maleva Teataja (Kuressaare, 1997–2004)
* Malevlane (Tartu, 1935–1936)
* Malevlane (Helsinki, 1943–1944)
* Malevlane (Jõhvi, 2004–2020)
* Marienburgi Kuulutuste Leht (1912–1913)
* Marginaalid (New York, 1960)
* Martna Valla Uudised
* Masterskaja (Tallinn, 1988–1992)
* [[Matsi poeg Ats]] (1908)
* [[Matsi poeg Mats]] (1908)
* [[Meditsiiniuudised]]
* Meelejahutaja (Tallinn, 1989–1996)
* Meestekliinu Teataja (Tartu, 2006)
* Meie Aastasada (Tartu, 1907.1915)
* Meie Aeg (Tallinn, 1915)
* Meie Aeg (Tallinn, 1989–)
* Meie Edasi (Tallinn-Nõmme, 1929)
* Meie Eesrindlane (Otepää, 1957–1958)
* Meie Elu (Narva)
* Meie Elu (Toronto, 1950–2001)
* Meie Hääl (Tallinn, 1922)
* [[Meie Keskel]] : ''Iisaku valla rahva kultuurileht'' (Iisaku 1999–2017)
* Meie KG (Kuressaare, 1998–)
* Meie Kodu (Jõgeva, 1966)
* Meie Kodu (Kunda, 1994–2017, eesti ja vene k)
* Meie Kodu (Mäksa,Tartumaa, 2000, 2017)
* [[Meie Kodu]] (Sydney, 1949–2019)
* Meie Kodu Haapsalu (2008–2009)
* Meie Kodumaa (Viljandi)
* Meie Kodumaa (Pärnu)
* Meie Kodu Uudis (Tapa, 1930–1931)
* [[Meie Leht]]
* Meie Maa (Tallinn, 1918)
* Meie Maa (Kuressaare, 1919–1944)
* Meie Maa (Kuressaare, 1989–2022)
* Meie Maa (Toronto, 1987–1993)
* [[Meie Maa]]
* [[Meie Maa (väliseesti ajaleht)]]
* [[Meie Mats (ajaleht)|Meie Mats]]
* [[Meie Matsi vastane]]
* [[Meie Meel]]
* Meie Meierei (Kiiu, Harjumaa, 1996)
* Meie Metsa Heaks
* Meie Noorus (Tõrva, 1957–1959)
* [[Meie Kodu Uudis]] (Tapa, 1930–1931)
* [[Meie Post]]
* Meie Pühapäevakool (Toronto, 1952–1969)
* 'Meie Reede (Kiviõli)
* Meie Siht (Tallinn, 1924)
* Meie sport (Valga, 1960)
* [[Meie Sõna (ajaleht 1988)|Meie Sõna]] : ''infoleht / Võidu kolhoos'' (Tääksi (Viljandi maakond), 1988–1989)
* [[Meie Sõna (ajaleht 1972)|Meie Sõna]] : ''Tallinna Sanitaartehniliste Tööde Valitsuse sotsialistliku võistluse informatsioonileht'' (Tallinn, 1972–1973)
* [[Meie Sõna (ajaleht 1924)|Meie Sõna]] : ''töörahva ajaleht'' (Tallinn, 1924)
* Meie Sõna (Tartu, 1931–1937)
* [[Meie Tallinna Ajaleht]]
* Meie Vald (Vastse-Kuuste)
* Meie Valga (2008–2013)
* Meie Võitluse Aeg (Tallinn, 1932)
* Meil (Tallinn, 2002–)
* Melbourne'i Eesti Ühing Kodu Teateleht (1950–)
* Memento (1989–2007)
* Memmeküla Postimees (Memmingen [Saksamaa], 1959)
* Memmingeni Post (1957)
* [[Mente &amp; Manu]] : ''Tallinna Tehnikaülikooli ajaleht''
* Mercurius (Tallinn, 1988–1990)
* Mereakadeemia (Tallinn, 2006–2008)
* [[Merevägilane]] : ''Mereväe ajaleht'' (Tallinn, 2000–2008) 
* Metroo (Tallinn, 2007–2010)
* Metropoolia (Tallinn, 2001–)
* Metropoolia Noorteleht (Tallinn, 2004)
* [[Metsamees (ajaleht)|Metsamees]] : ''Riigimetsa Majandamise Keskuse ajaleht'' (Tallinn, 2000–2008) 
* Metsküla Elu (Viljandimaa, 1995–)
* Mida Teeme Ühiselt? (Kambja, 2006–)
* [[Miilang]] 
* Militarist (Põlva, 2005)
* Mind to Mind (Tallinn, 2001–2006)
* Minu pesa (Tallinn, 2005)
* Mir (Tartu, 1920)
* [[Mir Pravoslavija]] (Tallinn, 1998–2017)
* Mis on uudist (Augsburg, 1945)
* [[Missioni-Leht]] (1858–1862)
* Missionerskije zametki (Narva, 1934–1940)
* [[Misso Valla Leht]]
* Mixer (Tartu, 1997)
* Mkapital (Tallinn, 2005–2007)
* [[MK-Estonija]] 
* [[Molodjož Estonii]]
* Molot (Tartu, 1917–1919)
* Momentum (Tallinn, 1989)
* Monumendileht (Tallinn, 2008)
* [[Morjak Estonii]] (ˇ1967–1993)
* Moskva Eesti Leht (1915)
* [[Movies.ee]] : ''film, muusika, trend'' (Tallinn, 2001–2004)
* [[Muhulane]]
* Muinsuskaitse (Tartu, 1991)
* [[Muinsuskaitse Seltsi Sõnumid]]
* Mulgi Meier (Viljandi, 1989– 2003)
* [[Mulgi Sõna]]
* Mulgi Talu (Viljandi, 1995–2009) 
* Mulke Sõna (Viljandi, 2003 –2008)
* Muri
* [[Mustamäe (ajaleht)|Mustamäe]] : ''Mustamäe linnaosa halduskogu ja linnaosa valitsuse ajaleht'' (Tallinn, 1999–2001)
* Mustjala Ex'press
* Mustvee Linna Leht (Jõgeva, 2003–2007)
* Mustvee Teataja (1996, 1998–2007)
* Muuga info - Muuga vtšera, segodnja, zavtra (2005–2009)
* Muuseum (Tallinn, 1991–1999)
* Muusik
* Muusikaleht (1924–1940)
* Muusikaleht (1990)
* Muusikaleht (Tallinn, 1991, ka inglise ja vene k.)
* Mõeldes Tagasi (Rapla, 1994–2010)
* Mõistatusleht (Tallinn, 1932–1933)
* Mõistuleht (Tallinn, 1933–1934.1935)
* [[Mõnikord]] : ''Luksemburgi eestlaste ajaleht'' (Luksemburg, alates 2015)
* Mõttekriips (Sydney, 1955–1977)
* [[Mägede Hääl (ajaleht)|Mägede Hääl]] (Rõuge, 2019–)
* Mälestusteleht (Püssi, 1999)
* [[Märjamaa Nädalaleht]]
* [[Märjamaa Valla Leht]]
* [[Müürileht]]

=== N ===
* [[Naiste Käsitööleht]]
* NAAK (Tartu, 1992)
* Naerev Narva (1931)
* Naistööline (New York, 1934–1937)
* [[Naljaleht (Tartu)|Naljaleht (Tartu, 1901)]]
* [[Naljaleht (Tallinn)|Naljaleht (Tallinn, 1929–1930)]]
* Narodnoje delo (Tartu, 1920 [nr.8–50 ] ; Tallinn, 1920 [1–7, 51–180] )
* Narova (Narva, 1922, vene k)
* Narva (1995–2018, vene k)
* [[Narva (ajaleht)|Narva]]
* Narva Bonus (2012–2018 vene k)
* [[Narva Elu]] (1914–1915)
* Narwa Front (1944)
* Narva Gazette (2018, vene, inglise ja eesti keeles)
* [[Narva Haigla (ajaleht)|Narva Haigla]] (2017–2018, vene k)
* Narva- Iõesuu
* Narva-Jõesuu (eesti k, 1994–1995)
* Narva-Jõesuu (vene k, 2007–2017)
* Narva Jõulunumber (1933)
* [[Narva Kiir]] : ''Marksistline töörahva ajaleht'' (Narva, 1913)
* [[Narva Kirik]] (Narva, 2002–...)
* Narva Linnaleht (vene k, 2018–2020)
* Narva Muuseumi teataja/vestnik Narvskogo muzeja (2008–2010)
* Narvan Sanomat
* [[Narvski listok]]
* [[Narva Postiljon]] (Narva, 2004–...)
* [[Narva Postimees]] (1927–1929)
* Narva Reporter
* Narva Teataja (1923)
* Narva Teataja (2009)
* [[Narva Tööline]] (Narva, 1940–1941 ja 1951–1962)
* [[Narva Uudised]]
* Narva Võidupüha (1937–1939)
* Narvskaja Gazeta (1991–2023)
* [[Narvskaja Gazeta]] (aastatel 1945–1991 ''Narvski Rabotši'')
* Narvskaja žizn´ (1910)
* [[Narvskaja Nedelja]] (1997–)
* Narvskii gorodskoi listok (1874–1876)
* Narvskii Rabotšii (1945–1990)
* Narvskii Rabotšii (2016–2019)
* Narvskii Reporter
* Narvskoje objedinenije (1930)
* [[Na Straže]] Tallinn, (1953–1970)
* [[Narvski Rabotši (2016)]]
* Naš tšass (Tallinn, 1925–1927)
* Naš zavod (Tallinn, 2002–2008)
* Naša gazeta (Tallinn, 1927–28)
* Naša gazeta (Eesti, 1944)
* Naša gazeta (K-Järve, 1991)
* Naša gazeta (Narva-Jõesuu, 2017–)
* Naša gazeta (Tallinn, 2009)
* Naša pjatnitsa (Kiviõli, 2008–2017)
* Naša žizn' (Tallinn, 1926)
* Naša žizn´ (Kohtla-Järve, 1990)
* Naš Viljandi (1989)
* Naše vremja (Tallinn, 1944)
* Naši poslednije izvestija (Tallinn, 1926)
* NATO (Tallinn, 2003, 2009, vene k)
* Nauku – v predprijatija! (Tallinn, 2016)
* Na Vahte (Tallinn, 9.08.1947–1949)
* Nedelja TV (Jõhvi, 1998–)
* Neemekene (Harjumaa, 2002–2005)
* 4jaleht (Tallinn, 2020–)
* [[Nelli Teataja]]
* Neposeda (Tartu, 2022–23, vene k)
* Die Neue Zeit (Tallinn, 1935–39, saksa k)
* New Yorgi Eestlane (New York, 1928, eesti k)
* Ninatark (Tartu, 2009–)
* Noarootsi Valla Infoleht
* Nofretete (Tallinn, 1989)
* Noh (Tallinn, 1994)
* Nool
* [[Nooled]]
* Noor-Eesti Sõnumid (Tallinn, alates 20.09.1995)
* Noore Pere Leht (Tartu, 1993)
* Nooresooleht (Tartu, 1909–1910)
* Noor Insener (Tallinn, 2000–2015)
* Noor Supilinn (2004–2006)
* [[Noorte Hääl]]
* Noorte Hääl (Tartu, 2001–2002)
* Noortekogu Leht (Tallinn, (2002–2008)
* Noorte Leht (Los Angeles, 1953–1956)
* Noorte Sõna (Tõrva, 1957–1959)
* Noorteleht (Austraalia, 1977–1979)
* Noorteleht (Stockholm, 1959–1969)
* Noorteleht (Stockholm, 1993–2001)
* Noorteleht (Rapla, 1997–1998)
* Noorteleht (Tallinn, 2004)
* Noorteleht (Tõlliste, 2004)
* Noorteleht (Keila, 2020–)
* Noorte-Uudisleht (Tallinn, 1930)
* Nordlivländische Zeitung (Tartu)
* Norrköpingi Väike Postimees (1959–2005)
* Novaja epohha (Narva, 1933)
* Novaja Rossia (Tallinn, 1919)
* Novator semiletki (Tallinn, 1961)
* Novoje Vremja (Petseri, 1941–1944)
* Novosti  (Loksa, 1998–)
* Novosti KKT (K-Järve (2011–)
* Novosti nedelji (Tallinn, 1944)
* Novosti volosti Lohusuu (2011–)
* Novõi mir (Narva, 1919–1920)
* Novõi Svet (Tallinn, 1933)
* Nuhkur (Viljandi, 1990–2008)
* Nurmekundlane (Põltsamaa, 1894)
* Nurmekundlane (Aseri, 1994)
* Nursipalu harjutusvälja infoleht (Tallinn, 2011)
* Nuti (Viljandi, 1988–1997)
* Nõmmelane (1932)
* Nõmme Leht (1938–1940)
* Nõmme Leht (1989–1992)
* Nõmme Leht (2018–2019)
* Nõmme Majaomanik (1932–1934)
* Nõmme Rahukoguduse Rahuhääl (2000–2005)
* Nõmme Revüü
* [[Nõmme Sõnumid]]
* [[Nõo Valla Leht]]
* [[Nõukogude Agrotehnik]]
* Nõukogude Eesti eest (Leningrad, 1942, 1943)
* [[Nõukogude Hiiumaa]] (Kärdla, 1949–1989)
* [[Nõukogude Informatsioonibüroo Viimased Teated]]
* Nõukogude Kaitsel (Tallinn, 1940–1941)
* [[Nõukogude Küla]]
* [[Nõukogude Patrioot]]
* [[Nõukogude Sõdur]]
* [[Nõukogude Vimpel]] (Tartu, 16. mai 1941)
* [[Nõukogude Õpetaja]]
* Nõustaja (Tartu, 1996–2007)
* [[Nõva Valla Infoleht]]
* Nädal (Tartu, 1928)
* Nädalaleht (viis erinevat lehte)
* Nädalaleht (Kanada, 1949)
* Nädalaring (Rapla, 1992)
* Nädaline (Rapla, 1992–2012)
* Nädaline 2 (Rapla, 1992)
* Nädal X (Rapla, 1995–2013)
* Näituse Uudised (Tallin, 1930)
* Nya Kustbon (Tallinn, 1935–1937, rootsi k.)
* N.Y. Eesti Baptisti Koguduse ringkiri 
* N.Y. Eesti Skautlipkond Viiking Väljaanne Hundipoegadele (1975)

=== O ===
* [[Odamees (August Alle ajaleht)]]
* Obštšestvennõi transport (Tallinn, 2015–)
* Oblaka (Tallinn, 1920)
* Oeseltag (1993)
* [[Ohtu Leht|Ohtuleht]] (Harjumaa, 2001–)
* [[Okkad (ajaleht)|Okkad]] 
* OK - Ole Kaine! (Tallinn. Tartu, 2003–2007)
* Okopnaja pravda (1917–1918)
* Okraina (Tartu, 1912–1913)
* [[Oktoobri Lipp (Pöide)]]
* [[Oktoobri Lipp]] (Suure-Jaani)
* [[Oktoobri Tee]]
* [[Okupeeritud Eesti Sõna]]
* [[Olevik (ajaleht)|Olevik]]
* Olevik (Valga, 1933)
* Olevik (Ülenurme, 1997–2021)
* Olevik ja Koduvald (Ülenurme)
* [[Oleviku Naljalisa]] (1883)
* Olevilinna Sõnumid (Savonlinna, 1960)
* Olion (Paide, 1997–2001)
* Olümpia-ekstra (Tallinn, 2002)
* Olümpialeht (Tallinn, 1935–1936)
* [[Olümpialeht]]
* Olümpialeht (Tallinn, 1989)
* Olümpialeht (Tallinn, 1997–2000)
* Olümpialeht (Tallinn, 2004, 2008)
* Oma Kodu (Tallinn, 1989–1990)
* Oma Leht (Rapla, 1999)
** Oma Leht (Tahkuranna, 1994–2017)
** Oma Leht (Tallinn, 1998)
* Oma Maa (Viljandi, 1922–1940)
* Oma Maa (Viljandimaa, 2000–2018)
* Oma Maa (Stockholm, 1959–1960)
* Oma Poolsaar (Harjumaa, 2007–)
* Oma Saar (Kuressaare, 1991)
* [[Oma Saar]]
* Oma Sõna (Põltsamaa, 1931–1932)
* [[Oma Sõna]] (Viljandi, 1988–)
* Oma Taevas (Tallinn, 1991–1993)
* Oma Vald (Kernu, 1994–2017)
* Oma Vald (Meremäe, 2004–2009)
* Oma Vald (Pärsti, 1997–2013)
* Oma Vald (Valgjärve, 1997–2017)
* OM Eesti Uudised (Tartu, 1999)
* Omnikas (Tallinn, 1994–)
* Omnikas (Tallinn, 2014–)
* Oparino Säde (Oparino, Arhangelski oblast, 1934–1938)
* Orissaare Teataja
* Oru Valla Teabeleht  (Linnamäe, 1992 –1997)
* Ostsee-Provinzen-Blatt (Riia, 1823–1827)
* Ostsee-Zeitung (Tallinn, 1940)
* Osula Kooli Vilistlasleht (2015)
* Otdõhh v Estonii (Tallinn, 2010–)
* Otepää Haigla (1985)
* Otepää Teataja (1932–1944)
* Otepää Teataja (1989–)
* Otepää Uudised (1932)
* OT Koolileht (Otepää, 2000)
* Otklik
* Otkliki (Tallinn, 1921)
* Otstavka (Tallinn, 1990)
* Otu (Otepää, 1993–2005)
* Oudova Kolhoosnik (Oudova, 1936, vene k ajalehe Gdovskii Kolhoznik eestik. lisaleht)

=== P ===
* Paadimees (Tallinn, 1998–2000)
* Paberminut (Tallinn, 2005)
* Paide Elu (1927–1928)
* Paide Linnaleht
* Paide Teataja (Paide, 1900–1912)
* Paide Teataja (Tallinn, 1924)
* Paide Valla Teataja
* Paikuse Postipaun (1994–)
* Paistu Valla Info
* Pajataja (Lakewood, 1955)
* Pajataja (Edmonton, 1979)
* Pajataja (Ottawa, 2000)
* Pala Teataja (1932)
* Pala Teataja (1996–2017)
* Palamuse Valla Teataja (1994–2017)
* Paldiski (1996–1999, 2007–2017, vene k)
* [[Paldiski Bolševik]] (1941, vene k)
* Palvetame. Õpime. Kuulutame. (Tallinn, 1973–1974)
* [[Panorama (ajaleht)|Panorama]] (Pärnu, 1998, 2002­–2006, 2009...2015 vene k)
* Panorama (Tartu, 1990, 1991)
* Panorama (vene k, Jõhvi, 2006–)
* Paradiis (1924)
* [[Paremad Uudised]]
* Parlamentskije  koridorõ (Narva, 2004–)
* Partei Elu (Petrograd, 1920–1921)
* Parvepoiss (New York, 1971–1972)
* Parvepoiste Pajataja (Lakewood, 1964)
* Pasta (Tallinn, 2014)
* Pauluse Laste Leht (Tartu, 1994)
* [[Pealinn (ajaleht)|Pealinn]]
* Pealinna Piduleht (Stockholm, 1949–1951)
* Pealinna Teataja (Tallinn, 1933–1939)
* Pealinna Teataja (Peterburi)
* [[Pealkirjata]]
* Pedagogitšeskii eženedelnik (Tallinn, 1893–1896, 1899)
* Pedagoogiline Kogemus (Antsla)
* Peetri Koguduse Teataja (Tartu, 1988–2022)
* Peipsi Pealinna Leht (Jõgeva, 2013–2017)
* [[Peipsirannik]]
* [[Peipsiääre Teataja]]
* Perekiri (Jõgeva, 1988–1997)
* [[Perekonnaleht]]
* Peremees (Lihula, 1990–1991)
* Pernauer Anzeiger (1928–1931)
* Pernausche Zeitung (1869–1918)
* [[Perno Postimees]]
* Perpetuum-Mobile (Kohtla-Järve, 1989, vene k)
* Perron (Tallinn, 2015–, vene k)
* Personalis (Tallinn, 1993)
* Perthi Eesti Noorteringi Teated (1952)
* Petania (Tallinn, 1899Перрон&quot;1915)
* [[Peterburi Teataja]] (1908–1914)
* Peterburi Teataja (1999–2022)
* [[Petseri Postimees]] (Tartu, 1909–1910)
* Petserimaskaja Pravda (Petseri, 1944.08.12.–1945.02.28. № 12 (43), 2000 eks., t. L.Sergejeva. Alates 7.03.1945 № 13 (44) Petšerskaja Pravda, 3000 eks., t. Z.Bulahhova)
* Petseri Teataja (1921 Петсеримаская Правда 1922)
* Petseri Uudised (1932–1937)
* Petserlane (Tartu, 1920)
* [[Petserskaja Pravda]] (Petseri, 1941)
* Petšerjanin (Petseri, 1920)
* Petšerskije novosti (1923)
* Petšerskii krai (1931–1933)
* Petšerskii listok objavlenii (1924)
* Petšerskii selsko-hozjaistvennõi i kooperativnõi listok (1925–1926)
* Petšerskii vestnik (1921–1922)
* Pihtla Valla Infoleht
* PiibeLeht (Aravete, 1993–2013)
* Piibeleht (Tartu, 2014–2016)
* Piimaturg (Tallinn, 1999–2007)
* Piiril - Na rubeže (Tallinn, 1945–1947)
* Piirivalveleht (1999–2007)
* Pildipost (1947–1949)
* Pildiposti Kõverpeegel
* Pilistvere Kogudus (2012)
* [[Pilk (ajaleht)|Pilk]] (Tallinn, 1992)
* [[Pilkeleht]] (1906)
* Pillerkaare Kaja (Montreal, 1961–1966)
* Pilt ja Sõna (Tallinn, 1990–1992; eesti ja vene k)
* Pinkcafé (Tallinn, 2004–2005)
* Pirita (1993–)
* Pistik (Rakvere, 2003–2004)
* Pisuhänd (Tallinn, 1989–1991)
* Pjarnu (Pärnu, 2009–)
* [[Pjarnuski Ekspress]] (vene k, Pärnu, 1995–2007)
* Point (Tallinn, 2006–2007)
* Poisk (vene k, Kohtla-Järve, 1989–1992)
* Policy Analysis (Tallinn, 2002–2011)
* Poliitikaanalüüs (Tallinn, 2002–2012)
* [[Poliitiline Anekdoot]]
* Politseileht (Tallinn, 1942)
* Politsei Pilk (Haapsalu, 1990–1997)
* [[Poljana]]
* Poloda Helü (Mikitamäe, 1994–2017)
* Položenije o võborahh v Revelskii evreiskii obštšinnõi sovet (Tallinn, 1919)
* [[Poolpäevaleht]]
* Portfolio (Tallinn, 2000 –2008)
* Portlandi Sõnumid (1951–)
* Poslednije Izvestija
* [[Post (ajaleht)|Post]]
* Postikaru (Võru, 1998–2014 )
* [[Postimees]]
* Postimees (Heidelberg, Saksamaa, 1944)
* Postimees Juunior (2019–2022)
* Postimees: Pärnu Extra 1992
* Postimees. Pärnu väljaanne (1905–1930)
* Postimees vene keeles (Tallinn, 2007–2023)
* Pozitsija (Tartu, juuni kuni detsember 1990)
* [[Prangli leht]]
* Pravda (Narva, 1933)
* [[Pravo i Pravda]]
* [[Mir Pravoslavija|Pravoslavnõi Sobessednik]] (Tallinn, 2017–)
* Predigtblatt (Pärnu, 1932–1939)
* Preemia (Tallinn, 2002–2006)
* [[Press (ajaleht)|Press]] (1944–1945)
* Pressemeeste Press (Austria, 1944)
* PRIA Uudised (Tartu, 2003–2007)
* Pribaltiiskii listok (Tartu, 1893–1896)
* Priius (Tallinn, 2006–)
* Prinarovskii krai (Narva, 1922–1930)
* Prinevskii krai (Narva, 1919–1920),
* Profil (Tallinn, 2004–2006; venekeelne)
* Proletaarlane (Peterburi, 1917)
* Proletaarlane (Tallinn, 1926–1927)
* Proletariaadi Punane Täht (Tallinn, 1922)
* PromFest (Tallinn, 2008–2010, 2013, 2015)
* Prospekt biznesmena (Tallinn, 2008–)
* Provinzialblatt für Kur-, Liv- und Esthland (Riia, 1828–1838)
* Pskovo-Petšerskii Blagovest (Pertseri, 1943)
* Puhas Leht (Jõgeva, 2014)
* [[Puhja Valla Leht]]
* Puhtalt Sinule! (Tallinn, 2004)
* [[Pulss (ajaleht)]]
* Punalipp (Jõgeva)
* [[Punalipp (Orissaare)]]
* Punane Edasi (Tallinn-Nõmme, 1929)
* [[Punane Hommik]] (Riia, 1919)
* Punane Kunda (Kunda, 1960–1962, vene k)
* Punane Lipp (Tallinn, 1935 .01.–07.; 4 numbrit)
* Punane Püssi-Tääk (1919, Luuga, Staraja Russa, Valdai)
* Punane Sõdur (jaanuar 1920)
* [[Punane Sõdur ja Madrus]] (Tallinn, 1924)
* Punane Täht (Tallinn, 1922)
* [[Punane Täht]] (Rakvere, 1950–1988)
* Punane Täht (Viljandi, 2.12.1940–5.07.1941)
* Punane Viisnurk
* [[Punane Virumaa]] (1940–1941)
* [[Punaväelane (ajaleht)|Punaväelane]], ''[[7. Eesti laskurdiviis]]i poliitosakonna häälekandja'' (8. veebruar 1942–)
* [[Punaväelane-Krasnoarmejets]], ''Punaarmee Eesti tagavarapolgu ajaleht''
* Purila Teataja (1990)
* [[Purjetaja (ajaleht)|Purjetaja]]
* Puškin (Narva, 1937.02.12.)
* Put' Sotsializma (Kohtla-Järve, 1949–1960)
* Put' Žizni (Petseri. Narva, 1935–1940)
* [[Puurmani Uudised]]
* Põdrala Teataja
* Põhja-Ameerika Eesti Päevade Teataja (N.Y.)
* [[Põhja Eesti (ajaleht)|Põhja Eesti]] : ''Narva ja Alutaguse häälekandja'' (Narva, 1929–1940)
* [[Põhja Kodu]] (Narva, 1919–1944)
* Põhja Kodu (Narva, 1988–1996)
* [[Põhja Nael]]
* [[Põhjala (ajaleht)|Põhjala]] : ''Narva ja põhja-eesti häälekandja'' (Narva, 1930–1931)
* Põhjala (Rootsi, 1963–1964)
* Põhjala (Tallinn, 1992–1994)
* Põhjala Tähistel
* Põhja-Liivi Uudised
* Põhjamaa Tähistel (Saksamaa, 1946–1949)
* [[Põhjanael (ajaleht)|Põhjanael]] (Narva, 1906–1907)
* Põhjanael (Tartu, 1929)
* [[Põhjarannik (ajaleht)]] 
* Põhjatäht (Endla, Saaremaa, 2014–2018)
* Põlevik (Tallinn, 1989–1993)
* [[Maaülikool (ajaleht)|Põllumajanduse Akadeemia]] (Tartu, 1957–1991)
* [[Maaülikool (ajaleht)|Põllumajandusülikool]] (Tartu, 1991–2001)
* Põllumees (Rakke, 1971 –1974, 5.05.1975–1991)
* Põllumees (Kose, 1988–1990)
* [[Põllumeeste Leht]] (Tallinn, 1932)
* [[Põllumeeste Omaabi]] (1930–1931)
* [[Põllumehe Hääl]] : ''Üleriikliku Põllupidajate Ühingu &quot;Põllumeeste Keskkassa&quot; häälekandja'' (Tartu, 1931–32, [[Postimees|Postimehe]] lisa)
* [[Põllumehe Nädalaleht]] : ''Rahvalik põllumajanduse ajakiri'' (Tallinn, 1929–1931)
* Põllumehe Nädalaleht (Tallinn, 1943–1944)
* [[Põllutööleht]] (Tartu, 1906–1918)
* Põllu Vagudel (New York, 1950–1963)
* Põltsamaa Majaomanik (1934)
* Põltsamaa Teataja (1926–1935)
* Põltsamaa Teataja (1990–1991)
* Põltsamaa Teataja (2019–2020)
* Põlva Linna Teataja
* Põlva Teataja
* Põlvnemislugu (Tallinn, 1997–)
* Päevaleht (Tallinn, 1905–1940, 29.august 1941)
* Päevauudised (Tallinn, 1933)
* [[Päevauudised (ajaleht, 1944)|Päevauudised]] (Tallinn, Kuressaare, 1944)
* [[Päevauudised (ajaleht, 1945)|Päevauudised]] (Saksamaa, Bocholt, 1945–1953)
* Päevauudised (Kopenhaagen, 1946–1947)
* Päevauudised, (Saksamaa, Sielbeck, 1945 suvi, 64 numbrit)
* Päevik (Kotkajärve, 1973)
* [[Päikesetuul (ajaleht)|Päikesetuul]] (1990–1995)
* Päris Eesti (Stockholm, 1943)
* [[Pärnu (ajaleht)|Pärnu]] (Pärnu, 2006–2009)
* [[Pärnu Börs]] 
* Pärnu Haigla Leht (2003–)
* [[Pärnu Kommunist]] (1953­–1988, eesti ja vene k)&lt;!--sh venekeelne nr 23.09.1969--&gt;
* [[Pärnu Leht]] (Pärnu, 1994, 1995–)
* Pärnumaa (1926–1933)&lt;!--sh 1931-1933 ilmus kahes variandis- 2 ja 4 lehekülge, õhemas ainult Pärnu uudised, paksemas ka ajaleht Sakala materjalid--&gt;
* Pärnumaa Hääl (1923–1924)
* Pärnumaa Keakkonnaleht
* Pärnu Maaleht (1931–1932)
*
* Pärnumaa Nõukogude Teataja (1918)
* Pärnumaa Nädal (1926–1929)
* Pärnumaa Teataja (1924–1940)
* Pärnumaa Teataja (2019–)
* Pärnumaa Terviseleht (2005–2008)
* Pärnumaa Nõukogude Teataja (1918)
* [[Pärnu Nädalaleht]] (Pärnu, 1995­–1996)
* Pärnu Näitus (1938)
* [[Pärnu Postimees]]
* [[Pärnu Päevaleht]]
* Pärnu Päevaleht (1998–1999)
* [[Pärnu Rahva Hääl]] (Pärnu, 1940)
* [[Pärnu Reklaam]] (Pärnu, 1992 –1993)
* Pärnu Teataja (1988–1989)
* [[Pärnu Teataja]] (Pärnu, 1990­–1991)
* Pärsti Keskkonnaleht
* Päästeleht (Tallinn, 1996–2024)
* Pääsuke (Tallinn, 1993–2001)
* Pääsuke (Tartu, u. 2000) 
* PÖFF (Tallinn, 2006–2008)
* Pöide Valla Infoleht
* Pööripäev (Viljandi, 1933–1934)
* Pühadeleht (Tallinn, 1931)
* Püha Jüri (Jüri. Harjumaa, 2002–2004)
* Pühalepa Teataja (Tempa, 1991 –2017)
* Pühalepa Teataja (Kärdla, 2001–2004)
* Pühapäevaleht (Tallinn, 1992–1999)
* Püssi Linnaleht (2006–2009)
* Pyladese Laagrileht (Tallinn, 2002–2005)

=== R ===
* Raadio (1930-38)
* RS [Raadio saatekavad] (Tallinn, 1935–1938)
* Raadio ja Televisiooni Saatekava (1956–1961)
* Raadioleht (1927–1940, 1962–1995)
* Raadio-Nädal (Tallinn, 1928)
* Raadio Nädalleht (Tallinn, 1927, alates nr 15 nim. Raadioleht)
* [[Raamat (ajaleht)|Raamat]] 
* Raatuse Gümnaasiumi Kuulutaja, Tartu, 1997–1998)
* Raatuse Raginad (Tartu, 1998–1999)
* Rabotšaja pravda (Narva, 1932)
* Radar (Pärnu, 1988–1991)
* Radiaator (Türi, 1999–2007)
* Radikaaldemokraat
* [[Rae Sõnumid]]
* [[Raeküla Sõnumid]] (2011­–2013)
* Rae Valla Ajaleht (Jüri, 200 –2008)
* Raginakuulutaja (Tartu, 1999–2002)
* Rahaleht (Tallinn, 2005)
* [[Rahva Elu]] (Tallinn, 1932–1933)
* Rahva Hääl (Võru, 1917–1918)
* Rahva Hääl (Narva, 1926)
* Rahva Hääl (Kuressaare, 1928–1935)
* [[Rahva Hääl (ajaleht 1937)|Rahva Hääl]] (Oslo, 1937, neli numbrit)
* [[Rahva Hääl]] (1940–1995)
* Rahva Hääl A (Moskva 1943–4.02.1944, Leningrad 1942, al 17.02.1944, Võru 1944)
* Rahva Hääl (1998–2004)
* 20-es Sajand: [[20-es Sajand|Rahvajutuleht]] (1934)
* Rahvakasvatuse Peavalitsuse Informatsioon (Tallinn, 1944)
* [[Rahva Leht]] 
* Rahvaleht (Narva, 1913)
* Rahva Lõbuleht (1898–1906)
* Rahva Leht (Tartu, 1997–1998)
* Rahvaleht (Tallinn, 1989–2004)
* Rahva Nädalaleht (Tallinn, 1995)
* Rahva Tahe (Tallinn, 1934)
* [[Rahvaleht (ajaleht, 1913)|Rahvaleht]] : ''Töörahva häälekandja'' (Narva, 1913)
* Rahvapiduline (Tartu, 1924–1927)
* [[Rahva Päevaleht]]
* [[Rahva Sõna]] 
* Rahva Tahe (Tallinn, 1934)
* [[Rahvarinde Teataja]]. (Tallinn, 1988)
* [[Rahvuslik Koguja]] 
* Rahvuslik Teataja (Tallinn, 2011–)
* Rahvuslik Ärkamine (Tartu, 1934–1935)
* Rahvusliku Keskerakonna Teataja (Tallinn, 1932–1933)
* Rahvusvõitlus (Tartu, 1932–1933)
* Raikküla Valla Leht
* [[Rajalane]] (Valga, 1919–1921)
* Rajaleidja
* Rakke Kaja (Rakke, 1994–2017)
* Rakvere Sõnumid (2004–)
* Rakvere Teataja (1914)
* Rakvere Teataja (2008–2010)
* Rakvere Valla Sõnumid
* Randlane (Pärnu, 1914)
* [[Randlane (ajaleht)|Randlane]] (Haabneeme, 1975–1999; 1983–1989 ka vene keeles)
* Randlane (Viimsi, 1989–)
* Ranna Teataja (Viinistu, 1932)
* Ranna Teataja (Kiiu, 1995)
* Rannikmaa Radadel (Lakewood, 1959)
* [[Rannu Valla Leht]]
* Raplamaa Nädalaleht (1996)
* Rapla rajooni Noorte Infoleht (1987–1990)
* [[Rapla Novaator]]
* [[Rapla Teataja]] (1933–1934)
* Rapla Teataja (1990–)
* [[Raplamaa Sõnumid]] 
* [[Raplamaa Ühistöö]] 
* [[Raske Musa Maailm]] (Rakvere, 1989–1991)
* Rassvet (Tallinn, 1927–28)
* Razumnõi dosug (Petseri, 1925–26)
* Ravensburgi Postimees (1944)
* Ravimiinfo Bülletään (Tartu, 1995–2004, 2006–2008)
* [[Reaali Poiss (koolileht)|Reaali Poiss]] 
* Reakesed Saatuskaaslastele (Salzburg, 1945)
* Reakesi Saatusekaaslastele (1954–1964)
* [[Referent]]
* Referent (Tallinn, 2004–; venekeelne)
* der Refraktor (Tartu, 1836–1837)
* Regionaalhaigla Kuukiri (Tallinn, 2001–2014, eesti ja vene keeles)
* Reipalt kooli! (Tallinn, 2005)
* Reklaam (Tallinn, 1992)
* Reklaami Expert (Tartu, 1993–1994)
* Reklaami Püramiid (Jõgeva, 1993) 
* Reklamnaja Nedelja (Kohtla-Järve, 1990–1993)
* Respublika (Tallinn, 1989, vene k)
* Res Publica (Tallinn, 2003)
* [[Revaler Beobachter]] (Tallinn, saksa k)
* Revaler Blatt (1878, Tallinn, saksa k)
* Revaler Bote (1918–1930, Tallinn, saksa k)
* [[Revalische Post-Zeitung|Reval(i)sche Post-Zeitung]] (esimene Eestis ilmunud ajaleht [[13. mai]] [[1689]] – 27. juuni [[1710]])
* Revalsches Tageblatt = Ревельский ежедневник (1914, Tallinn, saksa ja vene k)
* [[Revalsche Zeitung]] (Tallinn, saksa k)
* [[Revalsche Wöchentliche Nachrichten]] (Tallinn, saksa k)
* Revelskaja mõsl
* Revelskii gorodskoi listok
* Revelskii kurjer (1923, vene k)
* Revelskii listok (1878, vene k)
* Revelskii listok (1912–1913, vene k)
* Revelskii nabljudatelj (Tallinn, 1915–1917)
* Revelskii russkii invalid (1930)
* Revelskije Izvestija Soldatskih i Rabotshih Deputatov (Tallinn, 1917, vene k)&lt;!--(''Ревельские известия''), väljaandja Andrei Filippov--&gt;
* Revelskije novosti (Tallinn, 1920)
* Revelskije poslednije izvestija (Tallinn, 1926, vene k)
* Revelskoje slovo (Tallinn, 1916–1919, 1925, vene k)
* Revelskije sobõtija (Tallinn, 1930)
* Revelskoje vremja (Tallinn, 1925, vene k)
* Rewideerija (Viljandi, 1908)
* Rikka Riigi Viletsus (Rakvere, 1990)
* Rindeleht (Tallinn, 1943–1944)
* Ringhäälingujaamade saatekavad
* Ringhäälingu saatekava (Tallinn, 1940–1941)
* Ringvaade (Tartu, 1933)
* Risti Ekspress (Risti, Läänemaa)
* [[Ristirahva Pühapäevaleht]]
* Rock Summer´91
* Rodina (Petseri, 1929)
* Roditelskaja gazeta (Ida-Virumaa, 2006–)
* Rodnoi Otšag (Tallinn, 1989)
* Roela sovhoosi infoleht (1987–1991)
* Roheline (Kuressaare, 1989)
* [[Roheline Häädemeeste]] (2007­–2009)
* Roheline Keskkond (Tallinn, 2015)
* Roheline Maakond (Rakvere, 2002–2008)
* Roheline Pealinn
* Roheline Post (Tallinn, 1934)
* Roheline Sakalamaa (Viljandi, 1989–1990)
* Roheline Teataja (Tallinn, 2007–)
* [[Roheline Värav]] 
* Rohkem Põlevkivi (Kohtla-Järve, 1945–1947)
* Ronor (Haapsalu, 1988–1996)
* Roosna-Alliku Valla Leht (1996–2005)
* Rootsi (Tallinn, 2005)
* Rotala (Uuemõisa, Läänemaa)
* RS (Tallinn, 1935–1938)
* Rukkilill (Kuusalu, 2003 –)
* Russkaja gazeta (Tallinn, 1928)
* Russkaja gazeta (Tartu, 1992–1997)
* Russkii golos
* Ruskaja narodnaja gazeta (Narva, 1926)
* Russkaja potšta (Tallinn, aprill 1990–1994)
* Russkaja vosskresnaja škola (Tallinn, 2007–2011)
* Russkii golos (Narva, 1923–1924)
*Russkii potštaljon (Tallinn, 1998–1999) 
* Russkii Vestnik (Narva, 1931–1932)
* Russkii Vestnik (Tallinn, 1934–1935)
* Russkii Vestnik (Tallinn, 1934–1940)
* Russkii Vestnik (Tallinn, 1990)
* Russkii Vestnik (Valga, 1990)
* Russkoje Slovo (Narva, 1932–1935)
* Russkii svet (Tallinn, 1929)
* Ruupor (Kopenhaagen, 1946)
* Ruupor (Viljandi, 1998–1999)
* Ruupor (Tallinn, 2001–2005)
* Ruupor (Tallinn, 2010)
* [[Roosa Lipp]]
* [[Rõbak Estonii]] (Tallinn, 1962–1992)
* Rõhutute Hääl (Tallinn, 1920–1921)
* Rõngulane (1998–)
* Rõuge Kiriku Teataja (1931–1933)
* Rõuge Teataja (1931)
* Rägavere Valla Leht (2004–)
* Rändur (Tallinn, 1930–1931)
* Räpina Leht (1994–2000)
* Räpina Rahvaleht (2004–)
* [[Räwala]] (Tallinn, 1988–1990)
* Rääk (Tartu, 2004–2014)
* Rünnak (Saksamaa, 1944–1945)
* [[Rünnakule]], [[249. Eesti laskurkorpus]]e poliitosakonna häälekandja (aprillist 1943 [[Tasuja]])

=== S ===
* Saarde Sõnumid
* Saaremaa (1913–1919)
* Saaremaa (1919–1929)
* Saaremaa Kodukant (Kuressaare, 2003–2004)
* Saaremaa Teataja (1929–1935)
* Saaremaa Teataja (2018–)
* Saarepeedi Sõnumid (1998–)
* Saare Kooperaator (Kuressaare, 1989–1993)
* [[Saare Muusika]]
* [[Saare Nädalaleht]]
* Saare Tööline (Ratla, Saaremaa 1928–1931; 8 numbrit)
* Saare Valla Teataja (1996–2017)
* [[Saarepeedi Sõnumid]]
* Saarlane (1884–1913)
* Saarlane (Kuressaare, 1999)
* [[Saarte Hääl (1988–1992)]]
* Saarte Kaja (Kuressaare, 1919)
* [[Saarte Suvenädal]]
* Saatus (Tartu, 2015–2021)
* Saatuse Teed (Tartu, 2003–2015)
* Sabasõnumid (Tallinn, 2004)
* Sadam (Tallinn, 1935)
* Sajas Lammas (Tartu, 1998–1999)
* [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] 
* Sakala erinumber (16.09.1941)
* Sakala Killamängude number ([[Ontario]], 29.07.1978)
* Sakalamaa Teataja (Viljandi, 1928–1929)
* Sakala Lisaleht (1878–1923)
* Sakala Pühapäev
* Saksa valik (Pärnu, 2005)
* Saksi Valla Leht (1992–2005)
* Sakutaja
* Salme Valla Infoleht
* [[Sammas (ajaleht)|Sammas]]
* Sanaseppä (Narva-Jõesuu, 1927...1938)
* San Francisco Eesti Seltsi Teataja (1975)
* San Francisco Eesti Võitlejate Ühingu Teated (1972–1973)
* Sangaste (1999–)
* [[Sarjaja]] - [[Päevaleht (1905)|Päevalehe]] lisaleht (1912–1914)
* Sassi Sõnumid (Kõlleste, Põlvamaa)
* [[Saue Sõna]] 
* Saue Sõnumid (2004–2005)
* Saue Valdur (2017–)
* Sauga Sõnumid
* Scanner (Tallinn, 2000–2005)
* Schengen (Tallinn, 2007)
* Schülerzeitung (Tallinn, 1936–1939)
* Seda ja Teist (Tartu, 1999–2003)
* Seenior (Tallinn, 2005)
* Seitse Päeva / 7 Päeva (Tallinn, 1989)
* Selskii vestnik (Tallinn, 2006–)
* Selveri Sõnumid (Tallinn, 2002–2007)
* Sem' (Tallinn, 1993–2012; venekeelne)
* 777 (Viljandi, 1993)
* Serebrjannõi vozrast (Maardu, 2018–)
* Servitie (Kuusalu, 2001)
* [[Setomaa (ajaleht)|Setomaa]] 
* Setomaa Omavalitsuse Leht (Obintsa, 2017)
* Setumaa (Rõuge,1932)
* [[Severnoje Poberežje]] 
* Severnoje Slovo (Tallinn, 1942–1944)
* Severnoje Znamja (K-Järve, 1995–)
* Siberi Asunik (Tomsk, 1918–1919)
* [[Siberi Teataja]] (Novonikolajevsk, september 1922–1930), Siberi Töölise järglane
* [[Siberi Tööline]]&lt;!-- (Omsk, 25. veebruar 1920–1921; 5. augustist 1921 Novosibirskis, lõpetas ilmumise 3. märtsil 1922; kuni 20. mai 1920 toimetaja F. Rei, siis K. Treufeldt; lisalehed Naislehekülg 1921 numbrid 35.38, 43, 47 ja Noorte Lehekülg 1921 numbrid 36, 40, 45, 49)--&gt;
* Side (Saksamaa, 1945–1946)
* Sidewalk (Tsirguliina, 2000–2007)
* Signal (Tallinn 1927, vene k)
* Signaal (Tallinn 1935)
* Signal (Tallinn 1977–1989, vene k)
* Signaal (Tallinn, 1977–1989)
* Signaal (Tallinn, 1968–1970, 1990–1992)
* Siidisellid (Tallinn, 1937)
* [[Siioni sõnumetooja leht]] (1877–1889)
* [[Sillamäeski Kurjer]] (2005–)
* [[Sillamäeski Vestnik]] (1989–)
* Silmatera (Tartu, 1989–1994)
* [[Sindi Sõnumid]] 
* [[Sinu Mets]] 
* [[Sirp (ajaleht)|Sirp]]
* [[Sipelgas (ajaleht)|Sipelgas]]
* [[Sirp (ajaleht)|Sirp]] 
* Sirp ja Haamer (Tallinn, 1935.11.–1936.01.; 2 numbrit)
* [[Sirp ja Vasar]]
* SISINF (Stockholm, 1966–1970)
* Sledujuštšaja ostanovka (Tallinn, 2018–)
* Slovo derevni (Tallinn, 1926)
* [[SL Õhtuleht]] 
* Socium (Tallinn, 1997)
* Solidarnost´ (Paldiski, 2005–2008)
* [[Solvaja]] (Tallinn, 1989)
* Sonda Sõnumid
* Sooja Sõnumid (K-Järve, 1998–)
* Soome Laht (Tallinn, 1993)
* Soomemaa Eesti Sõjaväelaste Liidu Teataja (1917)
* Soome tööle (Tallinn, 2005)
* [[Soov (ajaleht)|Soov]] 
* Sordi Sõnumid (Jõgeva, 1987–1990)
* [[Sotsiaaldemokraatia (ajaleht)]]
* [[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)]] 
* [[Sotsiaaldemokraat (SDE ajaleht)]] 
* Sotsialdemokrat (Tallinn, 1906–1907)
* Sotsial-demokrat (Loksa, 2004–, vene k)
* Sotsial-demokrat (Tallinn, 2008–)
* [[Sotsiaalne Demokraatia]]
* [[Sotsialismi Tee (Audru)|Sotsialismi Tee]] (K-Järve, 1949–1960)
* [[Sotsialismi Võit]], [[Vändra]] kohaliku võimu häälekandja (1951–1959)
* [[Sotsialistlik Küla]]
* [[Sotsialistlik Räpina]]
* Sovetskaja Derevnja (Narva, 1940–1941, 1944)
* Sovetskaja Derevnja (Kallaste, 1951–1959)
* [[Sovetskaja Estonija|Sovetskaja Estonia]]
* [[Sovetski Võmpel|Sovetskii Võmpel]] (Tartu, 16.05.1941)
* Sovjet-Estland (Tallinn, 1940–1941)
* Spartakus (Tallinn, 1922)
* Spetsvõpusk (Tallinn, 1997–)
* Spiiker (Avinurme, 2000–)
* Spikker (Otepää, 2017)
* Spikker (Saue, 2001–)
* Spikker (Tallinn, 2009–2011)
* [[Spordileht]]
* Spordileht (Saksamaa)
* Spordi Ringvaade (Tallinn, 1934)
* Sport (Tallinn, 2008–; venekeelne)
* Sport ja auto (Tallinn, 1930)
* Sport ja Maailm (Tallinn, 1989...1990)
* Spravka EKE (Tallinn)
* Staadion (Tallinn, 2000–2008)
* Stahhaanovlane (Elva, Rannu, 1951–1953)
* [[Stahhaanovlik Töö]]
* [[Stalinlane]]
* [[Stalinlik Saak]]
* [[Stalinlik Sõprus]]
* [[Stalinlik tee]] (Järvamaa, 1951–1956)
* Stalinlikul Teel
* [[Stalinlik Võit]]
* Stalinskaja Molodjož (1950–1956)
* Starter (K-Järve, 1989–1990)
*Starõi Narvskii Listok
*Statistika Teataja (Tallinn, 1989–1990)
*Stockholmi Eesti Natsiooni Teated (1962–1963)
*Stockholmi Eesti Osakonna Teated (1964)
* [[Stockholms-Tidningen Eestlastele]]
* [[Stolitsa (ajaleht)|Stolitsa]] 
* Strahhovaja kassa po bezraboti (Tallinn, 2005–)
* Stranitsa dlja deteij (Tallinn, 2009–)
* Straussiana Estonica (Elva, 1992)
* Suema (Kohila, 2002–)
* [[Supilinna Tirin]]
* Surju Sõnumid
* Suure-Jaani koguduse leht (2000–)
* Suure-Jaani Koguduseleht (1943–1944)
* Suurlaagri Tuulemaa Ringkiri (Kanada, 1958)
* Suurlaagrite Sõnumitooja (Stockholm, 1956)
* Suvesirp (Tallinn, 1991),
* Svenska S:t Mikaels församlingsblad (Tallinn, 2000. aastad)
* Sverstnik (Tallinn, vene k, 1970)
* Svet i Krest (Tallinn, 1933)
* Svoboda Rossii (Tallinn, 1919–1920)
* Svobodnaja Rossia (Tallinn, 1919–1920)
* Svobodnoje slovo (Tallinn, 1921)
* Sõbra Silmad (Tartu,1999 –2009)
* [[Sõdurileht]]
* Sõmerpalu Sõnumid (1997–)
* Sõmeru Sõnumid
* Sõna (Valga, 1907–1909)
* Sõna (Tallinn, 1924)
* Sõnasaatja (Põlva, 2013–)
* Sõnasild (New York, 1958)
* Sõnum (1924)
* [[Sõnumed (ajaleht 1906)|Sõnumed]] (Tallinn, 1906)
* [[Sõnumed (ajaleht 1931)|Sõnumed (Tallinn, 1931)]]
* Sõnumed (Tapa, 1990–)
* [[Sõnumed]] (Tapa, 1997)
* Sõnumiallikas (Roosna-Alliku, 2006–2017)
* [[Sõnumid (Saksamaa)|Sõnumid]] (Saksamaa, 1945–1948)
* [[Sõnumid (San Francisco)|Sõnumid]] (San Francisco, 1953–1958)
* Sõnumid Briti Tsooni Eestlastele (Saksamaa, 1948–1951)
* Sõnumid (Suure-Jaani, 1990–)
* Sõnumid Vanemgaididelt Vanemgaididele (Oakland, 1971–1972)
* [[Sõnumileht]]
* Sõnumileht  (Tabivere, 1995–2017)
* Sõnumitooja (Viljandi, 1920)
* Sõnumitooja (Konguta, Tartumaa, 2005–2007)
* Sõnumitooja (NY, 1963–1964)
* Sõnumitooja (Tartu, 1989–1991)
* Sõnumitooja (Tallinn, 1906–1907)
* Sõnumitooja (Kiiu Harjumaa, 1994–)
* Sõnumitooja (Rootsi, 1955–1966)
* Sõnumitooja (Viru-Jaagupi, 2002)
* [[Sõnumitooja (ajaleht, 1994)|Sõnumitooja]]
* Sõprus (Tallinn, 2004–2008)
* Sõrve Sõnum (Sydney, 1968)
* [[Säde (ajaleht 1906)|Säde]] (Tallinn, 1906–1907)
* Säde (Tallinn, 1924)
* [[Säde (ajaleht 1927)|Säde]] : ''ÜLKNÜ keskkomitee ja Leningradi oblasti komitee Eesti sektsioonide häälekandja'' (Leningrad, 1927–1929)
* [[Säde (ajaleht 1929)|Säde]] : ''Hageri alg- ja täienduskooli õpilaste Lootusringi häälekandja'' (Hageri, 1929)
* [[Säde (ajaleht 1931)|Säde]] : ''Eestimaa Kommunistliku Noorsoo Ühingu illegaalne ajaleht'' (1931)
* [[Säde]] : Lasteleht (Tallinn, 1946–1990)
* [[Säde (1951)|Säde]] : ''Kadrina Masina-Traktorijaama poliitosakonna häälekandja'' (Kadrina, 1951–1953)
* [[Sädemed]]
* Sädemed (Cleveland, 1956–1957)
* Südlivländischer Anzeiger (Valga, 1907–1917)
* [[Sügise (ajaleht)|Sügise]]
* SÜG Press (Kuressaare, 2001–)
* Sünnimaa (Viljandi, 1989–1990)
* Šag vperjod (2018–)
* Šahtjor (Kohtla-Järve, 1947–1960)
* Šahtjor Estonii (Jõhvi, 1975–2014)
** Šengen (Tallinn, 2007–)
* Školnaja žizn´ (Tallinn, 1969, 2009–)
* Školnõi vestnik Maardu (2014–)
* Za Estoniu (Tallinn, 2008–)
* Za narodnoje delo (Tallinn, 1921)
* Zdravstvui, Estonia (Tallinn, 2013)
* Želtjabr (Tartu, 1992)
* Žizn´ (Tallinn, 1920)
* Žizn´ (Tallinn, 1922)

=== T ===
* [[Taebla Traktorist]]      
* Taaralinn (Rootsi, 1962)
* Taarupgaardi Post (Taani, 1946)
* Taheva Häälekandja (1997–)
* [[Talendid Tuleviku Teenistuses]] (Tartu, 2009)
* [[Taarupgaardi Post]]
* Taebla Infoleht
* [[Taheva Häälekandja]]
* TallEPT (Harju m, 1989 –1990)
* (Tallinna) Pedagoogiline Instituut (1983–1991)
* Tallinna Pedagoogiumi Algkooli Teataja (1930. aastad)
* [[Tallinna Polütehnik]] (1949–1989)
* Tallinna Post (1926–1940)
* [[Tallinna Postimees]] (1995–1999)
* [[Tallinna Päevaleht]] (1914)
* Tallinna Päevaleht (1918)
* Tallinna Päevalehe eraväljaanne (1918)
* Tallinna Päevalehe jutulisa (1918)
* Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse ajaleht (2004–2016)
* Tallinna Skout (1925–1926)
* [[Tallinna Sõber]]
* [[Tallinna Teataja]] (Tallinn, 1910–1922)
* Tallinna Teataja (Tallinn, 1930–1931)
* [[Tallinna Teataja]] (Tallinn, 2006–2009)
* Tallinna Teataja (Göteborg, 1957–2010)
* Tallinna Turud (2017)
* [[Tallinna tööline]]
* [[Tallinna Uudised]] (1910–1919)
* [[Tallinna Ülikooli Ajaleht]]
* [[Tallinski Politehnik]] (1953–1989)
* Tallinskii Russkii Golos (1932–1934)
* Tallinskii vestnik (2006–)
* Talunik (Tallinn, 1917)
* Talunik (Tallinn, 1991)
* [[Talurahva Hääl]] (Tallinn, 1940–1941)
* [[Talurahvaleht]] (1944–1951)
* Tamme-Press (Tartu, 1998–1999)
* Tamsalu Ajaleht
* Taninfo (Tallinn, 2003–2004)
* Tank (Tõlliste, 2004)
* Tankla (Valga, 2009–2019)
* [[Tapa Kaja]] (Tapa, 1934–1935)
* [[Tapa Post]] (Tapa, 1933)
* Tapaskije Vesti (2007–2022)
* Tapaskije Vesti (2000–2017)
* [[Tapa Sõna]] (Tapa, 1930–1931)
* [[Tapa Sõnumed]] (Tapa, 1929–1935)
* [[Tapa Teataja]] (Tapa, 1930)
* [[Tapa Uudised]] (Tapa, 1929)
* Tarbijainfo (Põlva, 1995–2004)
* Tarbijaleht (Põlva, 2005–2009)
* Tareva (Tartu, 1972–1981–)
* Tark tegu toob tulu (Eesti, 2009)
* [[Tarto ma-rahwa Näddali-Leht]]
* Tartu Aparaaditehase Rentnike Organisatsiooni Infoleht (1987–1991)
* Tartu Börs (2000–2001)
* [[Tartu Eesti Seitung]] (1879–1882)
* Tartu Katsesovhoosi infoleht (Ilmatsalu, 1987–1990)
* Tartu KEK (Tartu, 1985–1991)
* [[Tartu Kommunist]]
* [[Tartu Linnaleht]]
* Tartu Maakonna Kütte-komitee Ringkiri (1917)
* Tartu Maaleht
* Tartu Maarja Kuulutaja (2001)
* Tartu Maarja leht (2001)
* Tartu Noorproleet (1928)
* Tartu Näituse Teataja (1931–1938)
* Tartu Pauluse II Koguduse Teataja (1937–1939)
* Tartu Pauluse Kiri (2.01.2011–)
* Tartu Postimees (Tartu, al 1993)
* Tartu Postimees (Rootsi, 1968–1969)
* Tartu Postipoiss (1989–1990)
* [[Tartu Postipoiss]] (Tartu, 2011–...)
* [[Tartu Päevaleht]]
* Tartu Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Koguduse Teated (2000.aastad)
* [[Tartu Riiklik Ülikool (ajaleht)|Tartu Riiklik Ülikool]]
* [[Tartu Teataja]]
* [[Tartu Teataja (1924–1927)]]
* [[Tartu Tudeng]]
* Tartu Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Teataja (1917)
* Tartu Uudised (1928)
* Tartumaa (1990–1993) [1.nr 26.09.1990 , 8 lk, toimetaja Lembit Küüts, toimetus Riia 15 Tartu, tiraaž 7000; viimane nr 2.12.1993] 
* Tartumaa &lt;!--(ilmus nime järgi otsustades Tartus,1. number 26.09.1990, vähemalt 6.06.1991 veel ilmus, igasugused muud andmed puuduvad)--&gt;
* Tartumaa (Tallinn, 1996)
* Tartumaa Põllumees (Tartu, 1997–2008)
* [[Tartumaa Teataja]] (Tartu, 1997–1998)
* [[Tartuski Kurjer|Tartuskii Kurjer]] (''Тартуский Курьер'', 1988–...)
* Tartu Õigus (1917)
* Tartu Valla Kuukiri
* Tarupettäi
* Tarvastu Teataja
* Tasub Teada (Tallinn, 1993–1994)
* [[Tasub Teada]] : ''Eesti Päevalehe lisa'' (Tallinn, 1994–1998)
* Tasub Teada (RH lisa, Tallinn, 1994–1998)
* Tasuja (1942–1946; alates 9.02.1944, Leningrad)
* Tasuja (Raplamaa, 1989–1990) 
* (ETV) Teabeleht (Tallinn, 1998–1999)
* Teabeleht 1 (Viimsi, 1996)
* Teabeleht   Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (Tallinn, 2003–2015)
* [[Teadete Leht]] (Tallinn, 1924)
* Teadlik Kodanik (Tõrva, 1932)
* Teadus ja Tehnika (Tallinn, 1934)
* Teataja (Võru, 1918)
* [[Teataja (ajaleht 1922)|Teataja]] (1922)
* Teataja (Võru, 2000)
* Teataja: Balti Laevaremondi Tehase infobülletään (1988–1991)
* [[Teataja (Stockholm)]]
* [[Teataja: Eestimaa Rahvaliidu ajaleht]]
* Teataja, Eesti Gaasi infoleht&quot; (Tallinn, 1936–2021)
* Teataja : Eesti Harrastusteatrite Liit (Tallinn, 1990)
* Teataja (Rahvaliit, Tallinn, 2000–2008)
* Teataja : ENSV TA SKB ühiskondlike organisatsioonide häälekandja (Tallinn, 1966–1988)
* Teataja (Haaslava, 1994)
* Teataja / Haridusdirektoorium (Tallinn, 1941–1942)
* Teataja / Leicesteri Eesti Maja (1982–2008)
* Teataja / Rakvere Lihakombinaat (1988–1989)
* (Teataja) : Riia Läti Eestlaste Seltsi infoleht (Pärnu, 1992–1994)
* Teataja : Vanalinna Hariduskolleegium
* Teataja : I Ülemaailmsete Eesti Noorte Päevade Korraldustoimkond (Tallinn, 1989)
* [[Teataja (ajaleht, 1994)|Teataja]] (Nissi valla ajaleht, 1994)
* [[Teataja]] (1901–1905)
* Teataja (Eesti, 1947–1949)
* [[Teataja Nalja Lisa]]
* Teated (Tali, Pärnumaa, ilmus täpsemalt teadmata ajal tõenäoliselt aastail 1922–1925)
* Teated / EELK Chicago Pauluse Kogudus (1957–2002)
* Teated (Saksamaa, 1960)
* Teateleht Eestlastele (Berliin, Gdansk, 1944)
* Teated [Narva Revolutsiooniliste Tööliste Ajutise Komitee poolt] (1917)
* Teated (Dortmund, 1953–1967)
* Teated: XIX Lääneranniku Eesti Päevad (Los Angeles, 1988–1989)
* Teated Pärnumaa põllumeestele (Pärnu, 1923)
* Teated ja kuulutused (Väätsa, 1927)
* Teated Lipkonnajuhile (Stockholm, 1954–1971)
* Teated Lastevanematele (Rootsi, 1962)
* Teatriuudised (Tallinn, 1989)
* Teave (Tallinn, 1988–1990)
* Tee Kommunismile
* Teelahe (Pärnu, 2008)
* TeeLeht (Lehtse, 1996)
* [[Teel Kommunismile]]
* [[Tegelikkuse Keskus]]
* Tehnika Bülletään (Tallinn, 1956–1958)
* Tehnika i proizvodstvo (Maardu, 2008)
* Tehnika ja Majandus (Tallinn, 1989–1990)
* Tehnika ja Tootmine (Maardu, 2008)
* [[Tehnika Võit]]
* Teine Tööliste Võitlus (Tallinn, 1932–1933)
* Tekstilštsik (Tallinn, 1995; Narva, 2005)
* Tekstilštsik Krengolma (Narva, 1979–1990)
* [[Telegramm (ajaleht)|Telegramm]]
* Telegramm (Tallinn, 1932–1939)
* Telegramm (Tartu, 1933–1934)
* Telegrammõ ežednevnoi demokratitšeskoi gazetõ Novaja Rossija (Tallinn, 1919)
* Telekraat (Tallinn, 1993)
* [[Teleleht]] (Tallinn, 1993–)
* Televidenije
* [[Televisioon (ajaleht)|Televisioon]] (1962–1995)
* [[Televisioonileht]]
* Tempo (Tallinn, 1931–1932)
* Tendency (Tallinn, 2005–; venekeelne)
* [[Teoinimene]]
* Teovägi (Tallinn, 1989)
* [[Teras (ajaleht)|Teras]] ''([[Tapa Soomusrongirügement|Tapa Soomusrongirügemendi]] 1.diviisi häälekandja'', 1940)
* Teravilja- ja Õlikultuuride Turg  (Tallinn, 1999–2007)
* Te-Re : &quot;Teated ja Reklaam&quot; (Tallinn 1991–1993)
* Tere, Eesti! (Tallinn, 2013)
* Tervise Edendaja (Põlva, 2004)
* Tervise Edendaja (Rapla, 2004–)
* [[Terviseleht]] (Tallinn, 1993–2023)
* Terviseleht (Haapsalu, 2009–2017)
* Terviseleht (Jõgeva, 2011–2012)
* Terviseleht (Rapla, 1995, 2003–2004)
* [[Terviseuudised]]
** Tervitus- ja Informatsioonileht (London, 1947)
* TET (Tartu Ehitusmaterjalide Tehase infoleht) (1985–
* TG Express (Tapa, 1996–)
* TGU (Tartuskii Gosudarstvennõi Universitet, 1977–1985)
* [[The Baltic Independent]] (Tallinn, 12.06.1991 – märts 1996)
* [[The Baltic Observer]]
* [[The Baltic Times (1932)|The Baltic Times]] (1932–1940)
* [[The Estonian Independent]]
* [[Tihnu Teataja]] ''- [[Tihemetsa Põllumajandustehnikum]]i õpilasleht''
* Tiirutaja (Tartu, alates 2008)
* Tikker (Lihula, 2010)
* Tindinokk (Taani, 1946)
* Tipa Tapake (Tartu, 1995)
* Tipa-Tapake (Tallinn, 1996)
* [[Toila Valla Leht]]
* Tomus (Tallinn, 1988–1989)
* [[Tootsi Teataja]]
* Torgovo-promõšlennõi listok (Tallinn, 1923)
* Torgu Valla Leht (1995–2017)
* [[Torma Stahhaanovlane]]
* Torma Valla Teataja (1996–2017)
* Tormozilka (Tartu, 1996)
* Torniööbik (Rõuge, 2015–2017)
* Totalisaator (Tallinn, 2007)
* [[Traktor (ajaleht)|Traktor]]
* Traktorist
* [[Traktoristi Hääl]]
* Traktoristi Sõna
* Tramm Troll (Tallinn, 2003–2004)
* Tramvai Trolleibus (Tallinn, 2003–)
* Transport ja Logistika (Tallinn, 2004–2022)
* Tribüün (Tallinn, 2001–2005)
*[[Trinokkel]]
* Trudovoi Putj (Tallinn, 1940)
* Trudõ Pervogo Petšorskogo kooperativnogo soveštšanija
* Trump (Tartu, 1993)
* Trüki Sõna (Tallinn, 1989–1990)
* Tsement (Kunda, 1988)
* Tsenter (Väimela, 2016–2018)
* Tsentristskii vestnik (Maardu, 2013–)
* Tsoon (Tallinn, 2007–2017)
* Tsooru (1989)
* TSS! (Tallinn, 2002)
* Tšass (Tallinn, 1925–1926)
* Tšilli (Viimsi, 2007–2010) 
* Tšudskoje poberežje
* Tšudskoi Rõbak (Kallaste, 1983–1990)
* ´T.T.G. (Tartu, 1928–1930)
* Tudengileht (Tallinn,1995–2011)
* Tudulinna Hääl (1930–1931)
* Tudulinna Leht (1997–2017)
* Tuglas-seuran jäsenlehti (Helsingi  1986–2008)
* Tulehoidja (Kotkajärve, 1958)
* [[Tule Tee]]
* Tuletõrje Valvepostil (Tallinn, 1956–1988)
* Tulevik (Peterburi, 1907)
* Tulevik (Tallinn, 1917)
* Tulevik (Tallinn, 1921–1923)
* Tulevik (Tartu, 1932–1933)
* Tuleviku Nimel (Audru, 1996–)
* Tund Ruudus (Tallinn, 2008–2009)
* [[Turg (ajaleht)|Turg]] '': kõigi kuulutajate häälekandja'' (Pärnu, 1995–2001)
* Turism (Tallinn, 2006)
* [Tartu] Turu Teataja (2019)
* [[Tuulemaa (Toronto, 1958)]]
* [[Tuulemaa (Stockholm 1960–1976)]]
* TV afissa (Jõhvi, 2008–; venekeelne)
* TV Leht (Tallinn, 1993–1995)
* TV Magasin (Tallinn, 1996–2001)
* TV nedelja (Jõhvi, 1998–)
* Tvoi denj v Estonii (Tartu, 2003)
* Tvoi Dom (Rakvere, 1990)
* TV Park (Tallinn, 2000–2007; venekeelne)
* TV7 Uudised (Pärnu, 2010–)
* Tõde (Tallinn, 1924)
* Tõde Kodumaalt (Tallinn, 1951–1953)
* Tõe Hääl (Tartu, 1930–1933)
* Tõe Hääl (Tallinn, 1958–1963)
* Tõlliste Teataja
* Tõrva Spordileht (1958–1959)
* Tõrva Sõnumid (2012–2017)
* Tõrva Teataja (1922, 1926, 1927)
* Tõrva Teataja (1995–1996)
* Tõrva Teataja (2018–2023)
* [[Tõstamaa Tuuled]]
* [[Täht (ajaleht)|Täht]] (Tallinn, 1905)
* Tähtvere Elu
* Täitevkomitee Teataja (Haapsalu, 1989)
* Tänane Kaubastu (Pärnu, 1957)
* Tänane Võitlusülesanne (New York, 1954)
* Tänapäev (Tõrva, 1932)
* Tänapäev (Viiratsi, 1988–1991)
* Tänapäev (Pärnu, 1989–1992)
* Tänapäev (Tallinn, 2002–2004)
* [[Tänapäevane]] (Pärnu, 1989­–1991)
* [[Töö (ajakiri)|Töö]] (Tallinn, 1908–1909)
* Tööelu (Tallinn, 2013)
* Töö Hääl (Narva, 1914)
* Töö Hääl (Tallinn, 1919)
* Töö Hääl (Tallinn, 2004–2005)
* Tööjõuturg (Tallinn, 2006–2010)
* Töö Kiir (Narva, 1914)
* Töökoda (Tallinn, 1988)
* Tööliit (Tallinn, 1923–1926)
* Tööline (Tallinn, 1917–1918)
* Tööline (Peterburi, 1.08.1918-31.12.1918 [numbrid 1–118])
* Tööline (1919, Võru - Alūksne - Pihkva - Luuga, Staraja Russa - Valdai)
* Tööline (Tallinn, 24.10.1922–31.03.1923)
* [[Töö Lipp]]
* Töö Lipp (Tartu, 1917)
* Töö Lipp (Tallinn, 1923)
* Töö Lipp (Kiviõli, 1955–1959)
* Töö Mees (Tallinn, 1919)
* Töö Täht (Tallinn, 1922–1923)
* [[Töölipp]] (Kilingi-Nõmme, 1951–1953)
* Töölised, edasi! (1929)
* Tööliste Aeg
* Tööliste Elu (Tallinn-Nõmme, 1929–1930)
* Tööliste Hääl (Tallinn, 1928–1938)
* Tööliste Kiir (Tallinn, 1927)
* [[Tööliste Leht]]
* [[Tööliste Sõna (ajaleht)|Tööliste Sõna]] (Haapsalu, 1923)
* [[Tööliste Võitlus]] (1920−1923)
* Tööliste Võitlus (1932)
* Töömees (Oakland, U.S.A., 1907–1908)
* [[Töörahva Elu]]
* Töörahva Elu eriväljaanne (Võru, 7.11.1944–20.12.1944)
* Töörahva Hääl (Viljandi, 1917–1918)
* [[Töörahva Hääl]], (1940/1944–1952)
* [[Töörahva Hääl]] : ''[[EK(b)P Pärnumaa komitee]]de häälekandja'' (1940–1941)
* Töörahva Siht (Tallinn, 1924)
* [[Töörahva Võitlus]] : ''[[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] häälekandja''
* Töörõõm (Tallinn, 2005–2007)
* [[Töösangar]] : ''[[Pärnu-Jaagupi]] kohaliku võimu häälekandja'' (1951–1959)
* [[Töötav Järvalane]] (1941)
* [[Töötav Läänlane]]
* Töövõimeleht (Tallinn, 2015)
* [[Türi Rahvaleht]]
* Türi Uudisleht (1932–1935)
* Türi Uudisleht (2003–2004)
* Türi Valla Külaleht (2004)
* [[Türilane]] (1929)
* Tüüger (Tallinn, 2005)
* Tylösandi Kaja (Rootsi, 1944–1945)

=== Z ===
* [[Zdorovje dlja Vsehh]] (Tallinn, 1995–)
* Za Estoniju (Tallinn, 2008–)
* Zdravstvui, Maardu!
* Zakonodatelstvo (Tallinn, 2012–)
* Za narod! (Narva, 2004–)
* Za narod! (Tallinn, 2004–)
* Za narodnoje delo (Tallinn, 1921)
* Za Svobodu Rossii (Tallinn, 1920)
* Za Rodinu (Tallinn, 1944)
* Zdorovje dlja vsehh (Tallinn, 1995–)
* Zeitung für Stadt und Land 
* Železnodorožnik Pribaltiki (Tallinn, 2017–)
* Železnodorožnik Estonii (Tallinn, 1941–1962)
* Zeljonaja Stolitsa (Tallinn, 2013–2017)
* Zima Ida-Virumaa (Jõhvi, 2012–)
* Zima severnogo poberežja (Jõhvi, 2012–)
* Ziņotājs (Valga, 1917)
* [[Zizn (ajaleht)|Zizn]] (Tallinn, 1922)
* Zolotoi Vestnik (Tallinn, 2006–)
* Zur Lage (Tallinn, 1944)
* Zveno (Tallinn, 1932, vene k)
* [[Zvezda (ajaleht)|Zvezda / Utro Pravdõ]] (Tallinn, 1917–1918)

=== U ===
* Udeva sovhoosi infoleht (1988–1989)
* Ufo-Revju (Tartu, 1990)
* Ugala (Valga, 1928–1929)
* Ugala (Võru, 1931–1932)
* Ugandi (ajaleht)
* [[Ugandi (ajaleht)|Ugandi]]
* Ugandi (Tartu, 2012)
* Uisuleht (Tallinn, 2005–)
* Ulak (Viljandi, 1907–1910)
* [[Uma Leht]] (Võru, Tallinn, 2000–)
* Uma Leht (Lasva, Võrumaa, 1994–1996)
* UndserWort (Tartu, 1931–1937)
* Unihea (Kuressaare, 1994)
* [[Universitas Tartuensis]]
* Upsala Postinaine (Uppsala, 1962)
* Urali Kiir (Perm, augusti lõpust 1918)
* Urvaste Kirik (2000–)
* [[Urvaste Valla Leht]]
* Ust´-Narva (Narva, 2006)
* Utro pravdõ (Tallinn, 1917–1918)
* Utšitel (Tallinn, 1990–2017)
* Utšitel. Dopolnitelnõi võpusk (Tallinn, 1991)
* Utšitelskaja Gazeta (Tallinn, alates 2001)
* [[Uudised]] (Tartu, 1905–1906)
* Uudised (Tartu, 1929–1930)
* Uudised /Kesko Agro (Jüri, 2004–2006)
* Uudised : Märzfeldi Eesti Rahvuskoondise informatsioonileht (1946)
* Uudised / Viimsi Vesi (2007)
* Uudisleht (Tallinn, 1927–1940)
* Uudismaa Uudised (Rootsi, 1967–1968)
* Uudne Linn (Tartu, 1932–1937)
* Uued Ajad (Viljandi, 1933–1934)
* Uuesalu Teataja (Harjumaa, 2009–2010)
* Uue Õppeaasta ABC (Tallinn, 1969)
* [[Uus Aeg]]
* Uus Aeg (Tallinn, 1930)
* Uus Alutaguse Teataja (Jõhvi, 1934–1935)
* Uus Edasi (Tallinn-Nõmme, 1929)
* [[Uus Eesti]]
* [[Uus Eesti (1930)]]
* Uus Eesti (Tallinn, 1931–1933)
* [[Uus Eesti (ajaleht, 1968)]]
* Uus Eesti (Stockholm, 1968–1978)
* Uus Eesti (Tallinn, 1991)
* Uus Eesti (Pärnu, 1999)
* [[Uus Eesti Narva Uudised]] (Narva, 1936–1940)
* Uus Elu (Pärnu, 1941–1944)
* Uus Elu (Tallinn, Valga, 1918–1933)
* [[Uus Elu (Rakke)]]
* [[Uus Elu (Tõrva)|Uus Elu (Tõrva, 1951–1959)]]
* [[Uus Elu]]
* Uus Elu (Tallinn, 1989)
* Uus Elu (Sydney, 1968–1975)
* [[Uus Ilm]] (New York, 20. juuni 1909 – juuni 1989)
* Uus Ilm (Narva, 1919–1920)
* [[Uus Järvalane]] (1944–1945)
* Uus Kodu (Sao Paulo, 1926)
* [[Uus Küla]] (Siberi Teataja lisaleht 1926–1930 kaks korda kuus)
* Uus Lehekülg
* Uusleht (Narva, 1912–1918)
* Uusleht (Viljandi, 1928)
* Uus Loomistöö (Petrograd, 1920–1921)
* [[Uus Meie Hääl]] : ''töörahva häälekandja'' (Tallinn, 1926)
* [[Uus Meie Sõna]] : (Tallinn, 1931–1933)
* [[Uus Nõmme Leht]]
* Uus Postimees
* Uus Postimees
* [[Uus Päevaleht]]
* Uus Pärnu Postimees (1917–1918)
* Uus Rada (Petseri, 1941–1944)
* Uus Rahva Hääl (Kuressaare, 1927)
* Uus Rahvaleht (Tallinn, 1907)
* [[Uus Rajalane]] (Valga, 1926–1929)
* [[Uus Sakala]] (Viljandi, 3.10.–16.11.1944; alates 18.11. Sakala)
* Uus Sõna (Tartu, 1934–1935)
* Uus Sõna (USA
* [[Uus Tee]] (Elva, 1951–1962)
* Uus Tee (Võnnu, 1951–1953)
* Uus Tee (Helsingi, 1989)
* Uus Töö (Tallinn, 1922)
* [[Uus Virulane (ajaleht 1934)|Uus Virulane]] (Rakvere, 1934–1935)
* [[Uus Virulane (ajaleht 1906)|Uus Virulane]] (Tallinn, 1906–1907)
* [[Uus Virulane (ajaleht 1907)|Uus Virulane]] : ''teine väljaanne'' (Tallinn, 1907–1908)
* [[Uus Võitluse Aeg]] : ''Ametiühingute häälekandja'' (Tallinn, 1932)
* [[Uusleht (ajaleht 1912)|Uusleht]] (Narva, 1912–1918)
* [[Uusleht (ajaleht 1928)|Uusleht]] : ''Erapooletu piltidega rahvaleht'' (Viljandi, 1928)

=== V ===
* Vaagn (Tallinn, 1990–1991, vene k)
* Vaade ((Tallinn, 1907–1908)
* [[Vaatleja (ajaleht)|Vaatleja]] (Tallinn, 1906)
* Vaatleja (Tallinn, 1990–1994)
* Vabadus (Tartu, 1906–1908)
* Vabadus (Peterburi, 1917)
* Vaba Eesti (Peterburi, 1918)
* [[Vaba Eesti (ajaleht 1933)|Vaba Eesti]] : ''Nooreestlaste häälekandja'' (Tartu, 1933–1934)
* Vaba Eesti (Eesti, sept või okt 1942- märts 1944, 14 numbrit)
* [[Vaba Eesti (väljaanne)|Vaba Eesti]] (Rootsi, 1951–1964)
* [[Vaba Eesti Sõna]] (New York, 1949)
* Vaba Eestlane (Eesti, 1944)
* [[Vaba Eestlane]] (Toronto, 1952–2001)
* Vaba Elu (Toronto, 1971–1972)
* Vaba Eurooplane (Tallinn, 1990)
* [[Vaba Maa (ajaleht)]], [[Rahvarinne|Rahvarinde]] häälekandja (1989–1990)
* Vaba Maa (Tallinn, 1918–1938)
* Vaba Maa: Pärnu väljaanne (1920–1938)
* Vaba Naine (Pärnu, 1932)
* Vabariik (Tallinn, 2004–2006)
* [[Vaba Saaremaa]]
* Vaba Sõna
* Vaba Tsoon (Paldiski, 1994–1995)
* [[Vabadus (ajaleht)|Vabadus]] (Tartu, 1906–1908)
* Vabadus (Peterburi, 1917)
* Vabadus (Võru, 1918)
* [[Vabadussõjalaste Koduleht]]
* Vabadusvõitlus (N.Y., 1954)
* Vabakaja (ainus nr 3.05.2024)
* Vagabund (Tallinn, 25.04.1990 ja 1995)
* [[Vahipostil]]
* [[Väike-Ameerika Hääl]]
* [[Vaivara Kaja]] 
* [[Valga Bolševik]] (Valga, 1941 ning 1950–1952)
* [[Valga Enamlane]] (Valga, 1940) &gt; alates 1941 [[Valga Bolševik]]
* [[Valga Kommunist]] (Valga, 1952–1962) &gt; 1963 nimemuutus &quot;Kommunist&quot;
* [[Valga Linna Leht]] (Valga, 2011–2017)
* Valga Muuseumi infoleht (03.2006–2012)
* [[Valga Rahva Leht]] (Hummuli, 1992–1994)
* Valga-Valka Linna Leht
* [[Valga Teataja]] (Valga, 1941–1944, alates 2018 ilmub uuesti)
* [[Valgamaalane]] (Valga, 1944–1950) &gt; alates 1950–1952 [[Valga Bolševik]] &gt; Valgamaalane (1988–2017)
* [[Walgjõe Waatleja|Valgjõe Vaatleja]] (Tapa, 1926, üks number)
* [[Valgus (ajaleht)|Valgus]] (Rakvere, Tallinn 1880–1906)
* Valgus (Orava, 1997–)
* Valguse Kaja (Tallinn, 1990–)
* [[Vali Uudised]] (Põltsamaa, 1994–2019)
* Vallaelu (Laimjala, 1997–2017)
* Valla Elu (Tähtvere, Tartumaa)
* Vallakaja (Laeva, Tartumaa)
* Valla Teated (Põlva, 2003–2013)
* [[Välis-Eesti (ajaleht)|Välis-Eesti]]
* [[Valla Sõnumid]]
* [[Valla Vaatleja]]
* [[Vallakaja]]
* Valla Teataja (Halinga)
* Valla Teataja (Mooste)
* Valla Teated (Põlva)
* [[Vana Meie Mats]]
* Vangla Ekspress (Tallinn, 2005–)
* Varemeist Tõuseb Kättemaks (Poola, 1944–1945)
* Varia (Valga, 1989)
* Varja Küla Leht (Ida-Virumaa, 2006)
* [[Vändra Teataja]]
* [[Vangimaja Kiir]] (Tallinna keskvangla, 1.mai 1927–1933, 1935–1937)
* Vangla Hääl (Lasnamäe vangla, juuni 1929 – mai 1934; 41 numbrit)
* Varbla Valla Infoleht
* Vargusse Nuhtlused (Tallinn, 1856)
* Variantõ (Tartu, 1990)
* Varstukas (Varstu, 2000–2010)
* Varstu Valla Infoleht (2006–)
* Vasalemma Vald (1994–2017)
* Vasalemma Vald/Volost'  Vazalemma (1999–2017)
* Vastseliina Külade Ühenduse Teasaandmised (2006–)
* Vastseliina Valla Teated (2004–)
* Vedomosti (Narva, 1990–1992)
* Veeleht (Tallinn, 2003–2006)
* Veeleht (Türi, 2014)
* Veimevaka Teataja (Järvamaa, 1999–)
* Veimevakk (Saksamaa, 1944)
* [[Vemmal]] (Peterburi, 1923) ajalehe [[Edasi (Leningradi ajaleht)|Edasi]] lisaleht
* VEMO Leht (Tartu, 1984–1989)
* Veondussõnumid (Tallinn, 1998–2009)
*Vernõi putj (Tallinn, 1920)
* Verordnungs-Blatt des Kreishauptmanns Pernau (1918)
* [[Versus (ajaleht)|Versus]] (Tallinn, 2002–2005)
* Vesikelluke
* Vesistaja (Rapla, 2006–2008)
* Vesjolaja Gazeta (Tallinn, 1991)
* Vesti Dnja (Tallinn 1. oktoober 1926, nr 1 kuni 24. juuni 1940, nr 141)
* [[Vesti Dnja]] (Tallinn, 1991–)
* Vesti Estonii (Tallinn, 2008–)
* Vesti HK Scan Baltic (Tallinn, 2013)
* Vesti Kesklinna (Tallinn, 2018–)
* [[Vesti Nedeli]]
* Vesti okružajuštšei sredõ (Tallinn, 2020–)
* Vesti Põhja-Tallinna (2001–)
* Vestnik (Saaremaa, 1988–1989)
* Vestnik (Tallinn, 1996–)
* Vestnik (Tallinn, 2001–)
* Vestnik/ Baltiiskii sudoremontnõi zavod (Tallinn, 2000–)
* Vestnik Bjuro ministra narodonaselenija (Tallin, 2003–)
* Vestnik BK/ Bolnitšnoi kassõ (Tallinn, 2008–)
* Vestnik Departamenta graždanstva i migratsii (Tallinn, 2005–2007)
* Vestnik ISS (Tallinn, 2009–)
* Vestnik Jõhvi (1992–)
* Vestnik Jõhvi (2008–)
* Vestnik Kalamaja (Tallinn)
* Vestnik Kohtla-Järve (2006–)
* Vestnik Kutsekoda (2012)
* Vestnik Maardu (2000–)
* [[Vestnik Narodnogo Fronta]], (''Вестник Народного Фронта'') (1988–...)
* Vestnik Narodnogo sojuza Estonii (Tallinn, 2001–2003)
* Vestnik Narvskogo muzeja (Narva, 2008–)
* Vestnik Nelli (Tallinn, 1990–1992)
* Vestnik / Narvskaja elektrostantsija (Narva, 2010–)
* Vestnik Prirodõ (Tallinn, 1989)
* Vestnik Prirodõ (Tallinn, 2009–2013)
* Vestnik selskogo hozjaistva (1927–1932)
* Vestnik Severnoi armii (Narva, 1919)
* Vestnik Severo-Zapadnoi armii (Narva, 1919)
* Vestnik Tallinna Turud (2015–)
* Vestnik Tartu (1992)
* [[Vestnik Tartu]]
* Vestnik uezdnogo upravlenija (Kohtla-Järve, 2004)
* Vestnik Valga (2011–2017)
* Vestnik Viimsi (2011)
* Vestnik volosti Viru-Nigula (2017–)
* Vetšernii Kurjer (1991–1995)
* [[Vetšerni Tallin]] (1972–1991)
* Vetšernii vestnik (1995–1997)
* Viadukt (Tallinn, 2002
* Vihula Valla Leht–2013)
* [[Vibulane]]
* [[Videvik (ajaleht)|Videvik]]
* Vigala Sõnumid
* Viimasel Minutil (Lakewood, 1967)
* Viimsi Pank (1992)
* [[Viimsi Teataja]]
* Viira Ekspress (Viira, Pärnumaa, 1996)
* Viiratsi Valla Kuukiri (1993 2013)
* [[Viiteleht]]
* Vikerkaar (Viljandi, 1995–2007)
* Viljandi (1990–2001, vene k)
* Viljandi (1999–)
* [[Viljandi - kindla tulevikuga kodulinn]] (2017, 2021)
* Viljandi Leht (sügis 1940, detsembrist nimeks Punane Täht)
* Viljandimaa Kirik (1989–1990)
* Viljandi Maakonna Teataja
* Viljandi Teataja (1918)
* Viljandi Uudised (1927–1929)
* Virgats (Reiu, 1936)
* Virgo Intacta (Kuressaare, 1992–)
* Virk ja kraps (Tallinn, 2005)
* Virmaline (1898)
* [[Virmalised (ajaleht 1913)|Virmalised]] (1913))[[Virmalised (ajaleht 1907)|Virmalised]] (Tartu, 1907)
* [[Wirmalise Jutulisa|Virmalise Jutulisa]] (Narva, 1893, 1898)
* [[Wirmalise Lisa|Virmalise Lisa]] (Narva, 1889–1897)
* Viru Hääl (Rakvere, 1932–1933)
* Viru Kaja (Rootsi, 1955–1956)
* [[Virulane (ajaleht 1924)|Virulane]] (Rakvere, 1924–1934)
* [[Virulane (ajaleht 1906)|Virulane]] (Tallinn, 1906, 1908–1911)
* [[Virulane]] (Tallinn, 1882–1889)
* Virula-Vinkel (Austraalia, 1965–1966)
* Viru Maaleht
* Virumaa (Narva, 1922–1923)
* Virumaa Elu (Rakvere, 1931–1932)
* Virumaa Euroleht (Rakvere, 2005–2007)
* Virumaa Kinnisvaraleht (Rakvere, 2004–2008)
* [[Virumaa Nädalaleht]] (Rakvere, 1994–...)
* Virumaaskaja biznes-gazeta (Jõhvi, 1995–)
* [[Virumaa Süda]]
* [[Virumaa Teataja]] : ''ühiskondlik-poliitiline ajaleht'' (Rakvere, kirjastus Virumaa, 1925–1940)
* [[Virumaa Teataja]] (Rakvere, kirjastus Eesti Ajaleht: 1941–1944)
* [[Virumaa Teataja]] (Rakvere, 1993–...)
* [[Virumaa Teataja (ajaleht, 1989)|Virumaa Teataja]] : ''[[Virumaa Fond]]i ajaleht'' (Rakvere, 1989–1992)
* Virumaa Teedel (Rakvere, 1988–1991)
* Viru-Nigula Teataja
* [[Viru Prospekt]] (Narva, 1999–2021)
* Viruskundra (Võru, 1989–2007)
* [[Viru Sõna]] (Rakvere, 1944–1950)
* Virvik (Kuressaare, 1989–1992)
* [[Visioon (ajaleht)|Visioon]] (Tartu, 2009)
* Vitamin (Tallinn, 2007– ; venekeelne)
* Vitjaz (Tallinn, 1932; v.k.)
* Viuu (Tallinn, 1995–2008)
* Vkus žizni (Tallinn, 2003–)
* Voh 2.0 (Kehra, 1994 –)
* Vollekiri (Tallinn, 1988–1990)
* Volostnaja uprava Ljaene-Harju (Paldiski, 2018–)
* Voskresnaja Gazeta (Tallinn, 1990)
* Voskresnaja Gazeta dlja semeinogo tštenija (Tallinn, 1991)
* Voog (Tallinn, 1935)
* Vot nii (Põlva, 1990; Viljandi, 2001–2004)
* Vox Culturae (Viljandi, 2001–2004)
* [[Vperjod]] (''Вперед'')
* Vremennik Estljandskoi gubernii (1893)
* Vshodõ (Narva, 1928)
* Vzgljad (Tallinn, 1995–1999)
* Võbor (Tallinn, 1993)
* [[Võhma Linnaleht]]
* Võhma Paremad Uudised
* [[Võit (ajaleht)|Võit]]
* Võitleja (Pärnu, 1905)
* Võitleja (Pärnu, 1918)
* Võitleja (Pärnu, 1990)
* Võitlev Eestlane (Tartu, 1943)
* [[Võitlev Sõna]] (Järvamaa, 1956–1989)
* Võitlev Sõna (Tallinn, 2000–2001)
* Võitlus (Tallinn, 1918–1919)
* [[Võitlus (ajaleht)|Võitlus]] : ''Vabadussõjalaste häälekandja'' (Tallinn, 1931–1934)
* Võitlus (Pärnu, 1933–1934)
* Võitlusrinne (Tallinn, 1933)
* Võitluse Aeg (Tallinn, 1931–1932)
* Võitlus Hõik (Tallinn, 1930. aastad)
* Võitluse Lipp (Tallinn, 1933)
* Võitluse Teedel (1993–2012)
* Võnnu Valla Infoleht
* [[Vooremaa (ajaleht)|Vooremaa]]
* [[Võru Instituudi Uudised]] ''= Võro Instituudi Uudissõq'' (Võru, 1995–1997)
* Võru Joru (Adelaide, 1968–1969)
* Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi Infoleht (2004–2010)
* [[Võru linna ja kreisi töörahva Täidesaatva Komitee Teataja]] (Võru, 1918–1919)
* [[Võru Linna Jalgrattaleht]] : ''ajalehe [[Võru Linna Leht]] lisa'' (Võru, 2013)
* [[Võru Linna Leht]] : ''[[Võru linnavalitsus|Võru Linnavalitsus]]'' (Võru, 2004–)
* [[Võru Linnaleht]] (Võru, 1997)
* Võrumaa (1922–1923)
* Võrumaa (1989)
* Võrumaa Elu (1925–1926)
* Võrumaa Praostkonna Leht (1932)
* Võrumaa Suvi (2011–2012)
* [[Võru maakond - uma ja hää ...]] (Võru, alates 2016)
* Võru Maaleht
* [[Võru Praostkonna Sõna]] (Tartu, 1988–1999)
* Võru Teataja
* [[Võru Tööstustehnikumi Eri]] : maakonnalehe Elu lisa (Võru, 1996)
* [[Võru Valla Teataja]] : ''Võru Vallavalitsus'' (Võru, alates 1997)
* [[Võru Vesi (ajaleht)|Võru Vesi]] : ''ASi [[Võru Vesi]] liitumiseriväljaanne : [ajalehe [[Võrumaa Teataja]] lisa] (''Võru, 2002)
* Võrumaa (2017)
* [[Võrumaa Teataja]]
* Väike-Ameerika Hääl (Tallinn, 2008–2014)
* Väike Eesti Sõna
* Väike Kiir (Austraalia, 1956)
* Väike-Maarja Valla Infoleht (1992–2023)
* Välis-Eesti
* [[Vändra Kaja]]
* Vändra Leht (1939)
* Vändra Sõnumed (1932–1935)
* Vändra Teataja (1997–)
* Vändra Uudised (1935–1939)
* Värat (Tartu, 2007–2015)
* Värdjas (Salzburg, 1945)
* Värska Valla Sõnumid
* Väätsa Valla Teataja

=== W ===
* Wabadus (Viljandi, 1997 –)
* [[Walk (ajaleht)|Walk]] (2003–2011, Valga, eesti ja vene k) &lt;!--al 14.02.2003 kuni 01.05.2011 ilmus ajalehte kokku 233 numbrit--&gt;
* [[Walksches Annoncenblatt]] (Valga, 1876–1878, saksa k)
* Walkscher Anzeiger / Südlivländischer Anzeiger (Valga, 1883–1918, saksa k)&lt;!--(kandis nime Südlivländischer Anzeiger 1907-19??)--&gt;
* Wellesto (Tallinn, 1988)
* Wesenberger Anzeiger (Rakvere, 1880–1913, saksa k)
* Winnipegimaa Eestlaste Teataja (Winnipeg, 1957–1959)
* Wirulane (Haljala, 1987-89)
* Wochenblatt der Landesbauernschaft Ostpreussen (1942–1944)

=== Õ ===
* [[Õ (ajaleht)|Õ]] (Tallinn, 2006–2007)
* Õe Sõna (Viljandi, 1991–1995)
* Õhtu Tuled
* [[Õhtuleht (Tallinn)]]
* [[Õhtuleht]]
* Õigeusk Eestis (Tartu, 2001–2008)
* Õiglane Kaubandus (Tallinn, 2011)
* Õigus (Tallinn, 1907–1910)
* Õisu [ST] (Õisu, Viljandimaa, 1989–1990)
* Õkva (Tallinn, 2013)
* [[Õpetajate Leht]]
* Õpilasleht (Tartu, 1932–1939)
* Õpilasleht (Tartu, 2007–2008)
* Õpimets (Lohusuu, 2004–2005)
* Õpsik (Tallinn, {{kas|201}}–2018)

=== Ä ===
* [[Ämblik (ajaleht)|Ämblik]] (Tartu, 2002–2003)
* Ärataja (Põlva, 1991–1993)
* Ärataja (Kadrina.Virumaa, 1994–1996)
* [[Äri ja Elu]] (Pärnu, 1993)
* [[Ärielu (ajaleht)|Ärielu]] (Pärnu, 1992)
* [[Ärileht]]
* Ärimees (Tallinn, 1989–1990)
* [[Äripäev]]
* Äriöö (Rakvere, 1993)
* [[Ärka Eesti]]

=== Ö ===
* Öppetus Vabbadrahvale (käsikirjaline. Vigala khk, 1844–?)
* Ökula (Tallinn, 2000–)
* Ökull (Saksamaa, 1946)
* Öökull (Tallinn, 1989)
* Öökulli Teataja (Maidla, 2002–)
* Öösel (Kuressaare, 2004)

=== Ü ===
* 1 Leht (Viljandi, 2007; Võru, 2008–)
* Üheksandad Lääneranniku Eesti Päevad (Vancouver, 1969)
* Ühendaja Rada (Saksamaa, 1970)
* Ühendus (Tallinn, 1923–1927)
* Ühendus (Tallinn, 1999–2003)
* Üheskoos (Viljandi, 2012–2017)
* Ühine Kirik (Tallinn, 1935–1940)
* Ühinemise Sõnumed (Tapa, 2004–2005; eesti ja vene keeles)
* Ühinemisleht
* Ühinenud Koondise Sõnumid (Toronto, 1966)
* Ühisleht (Põltsamaa, 2004)
* Ühisleht (Rakvere, 2009)
* [[Ühistegelised Uudised]] (Tallinn, 1922–1940)
* [[Ühistegelised Uudised]] (Tallinn, 1997–2003)
* Ühistransport (Tallinn, 2015–2020, vene k)
* [[Ühistuleht]]
* Ühistöö (Viljandi, 1919)
* Ühistöö (Tallinn, 1928)
* [[Ühistöö Jõud]]
* [[Ühistöö Võit]]
* [[Ühistöö (Rapla ajaleht)|Ühistöö]] (Rapla, 1951–1995, 2001)&lt;!--(v.a.18.08.92 nr, mille kogu tiraaž rööviti; 24.03.2001 üksiknr)--&gt;
* [[Üitsainus Mulgimaa]]
* Üle Lahe (Soome, 1943–1944)
* [[Üleriikliku Kaupmeeste Seltside Keskliidu Teated]]
* Üliõpilaskonna Ajaleht (Tallinn, 2006–2008)
* [[Üliõpilasleht]]
* [[Üliõpilaste Leht]]
* ÜÜT Teated (Nürnberg, 1969)
* XY-Bit (Kohtla-Järve, 2005–; venekeelne)

==Vaata ka==
*[[Eesti ajakirjade loend]]

==Välislingid==
* [http://dea.nlib.ee/ Digiteeritud eesti ajalehed] Valik ajalehti aastatest 1821–1944 ning väliseesti ajalehti alates 1944. aastast.

[[Kategooria:Eesti ajalehed| ]]
[[Kategooria:Eesti meedia loendid|Ajalehtede loend]]</text>
      <sha1>rnqdybtg7anpp20gjw8bxt2bsmomit3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lindude loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>8646</id>
    <revision>
      <id>7260910</id>
      <parentid>7249951</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T10:28:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ojassaar</username>
        <id>206682</id>
      </contributor>
      <comment>/* L */</comment>
      <origin>7260910</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="73932" sha1="rmonkph2316gg7hu60x2i7dq1grbhv4" xml:space="preserve">'''Lindude loend''' loetleb [[Linnud|linde]].

Selles nimekirjas on lindude [[liik (bioloogia)|liigid]] ja teised [[takson]]id. Muud [[zooloogia]] [[mõiste]]d on loetletud loendites [[zooloogia mõisteid]] ja [[anatoomia mõisteid]]. Kogu [[bioloogia]]s käibel olevad mõisted on loetletud loendis [[Bioloogia mõisteid]]. 

Kui taksonil on [[eesti keel|eestikeelne]] nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on [[sulud|sulgudes]] [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus [[Kaldkiri|kursiivis]]. Edasi tulevad lühiandmed [[Sugukond (bioloogia)|sugukondliku kuuluvuse]] (sgk) ja [[levila]] kohta, samuti esinemise kohta Eestis:
*''Eestis haudelind'' – pesitseb Eestis
*''Eestis läbirändaja'' – Eestis viibib rändel
*''Eestis eksikülaline'' – Eestisse satub eksikülalise või [[Hulgulind|hulgulinnuna]]
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}&lt;/span&gt; – välja surnud

__NOTOC__{{tähed}}

==A==
*[[aafrika madukael]] (''Anhinga rufa''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]]
*[[aafrika pingviin]] (''Spheniscus demersus''), sgk [[pingviinlased]]
*[[aafrika villkael-toonekurg]] (''Ciconia microscelis''), sgk [[toonekurglased]]
*[[aafrika väike-hõbehaigur]] (''Ardea brachyrhyncha''), sgk [[haigurlased]]
*[[aara]] (''Ara''), perekond, sgk [[papagoilased]], Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, lemmikloomadena üle maailma
*[[aasia madukael]] (''Anhinga melanogaster''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]]
*''[[Actophilornis]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]]
*[[adeelia pingviin]] (''Pygoscelis adeliae''), sgk [[pingviinlased]]
*[[aedporr]] (''Certhia brachydactyla''), sgk [[porlased]]
*[[aed-põõsalind]] (''Sylvia borin''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[aed-roolind]] (''Acrocephalus dumetorum''), sgk [[roolindlased]]
*[[ahvikotkas]] (''Pithecophaga jefferyi''), sgk [[haugaslased]]
*[[Aix (linnuperekond)|''Aix'']], perekond, sgk [[partlased]]
*[[albatroslased]] (''Diomedeidae''), sugukond
*[[albatross]] (''Diomedea''), perekond, sgk [[albatroslased]]
*[[alk]] (''Alca torda''), sgk [[alklased]], Atlandi ookeani põhjaosas, Eestis haruldane haudelind 
*[[alklased]] (''Alcidae''), sugukond
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;[[aloatra väikepütt]] (''Tachybaptus rufolavatus'')&lt;/span&gt;, sgk [[pütlased]]
*[[amadiinlased]] (''Estrildidae''), sugukond
*[[amatsoonpapagoi]] (''Amazona''), perekond, sgk [[papagoilased]]
*[[ameerika hallhaigur]] (''Ardea herodias''), sgk [[haigurlased]]
*[[ameerika karmiinleevike]] (''Haemorhous purpureus''), sgk [[vintlased]]
*[[ameerika madukael]] (''Anhinga anhinga''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]]
*[[ameerika piilpart]] (''Anas carolinensis''), sgk [[partlased]]
*[[ameerika vihitaja]] ehk ameerika jõgitilder (''Actitis macularius''), sgk [[kurvitslased]]
*[[ameerika viupart]] (''Mareca americana''), sgk [[partlased]]
*[[ameerika väikehüüp]] (''Botaurus exilis''), sgk [[haigurlased]]
*[[ametüst-kuldnokk]] (''Cinnyricinclus leucogaster''), sgk [[kuldnoklased]]
*[[amuuri vart]] (''Aythya baeri''), sgk [[partlased]]
*''[[Anarhynchus]]'', perekond, sgk [[tülllased]]
*[[andi kondor]] ehk kaeluskondor (''Vultur gryphus''), sgk [[kondorlased]]
*[[andi naaskelnokk]] (''Recurvirostra andina''), sgk [[karkjalglased]]
*[[antarktika änn]] (''Stercorarius maccormicki''), sgk [[änlased]]
*''[[Aptenodytes]]'', perekond, sgk [[pingviinlased]]
*[[araabia vadavädrak]] (''Argya squamiceps''), sgk [[vädraklased]] 
*[[ararauna]] (''Ara ararauna''), sgk [[papagoilased]]
*[[araripe tantsulind]] (''Chiroxiphia bokermanni''), sgk [[tantsulindlased]]
*''[[Arini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]]
*[[asiitilased]] (''Philepittidae''), sugukond
*[[atlandi kormoran]] (''Phalacrocorax carbo carbo''), [[kormoran]]i alamliik, sgk [[kormoranlased]]
*[[atlantise tormilind]] (''Calonectris diomedea''), sgk [[tormilindlased]]
*''[[Attagis]]'', perekond, sgk [[kurplased]]
*[[aul]] (''Clangula hyemalis''), sgk [[partlased]], Eestis läbirändaja
*[[aul (perekond)|aul]] (''Clangula''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[aurikpart]] (''Tachyeres''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[austraalia händpart]] (''Oxyura australis''), sgk [[partlased]]
*[[austraalia jämejalg]] (''Esacus magnirostris''), sgk [[jämejalglased]]
*[[austraalia madukael]] (''Anhinga novaehollandiae''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]]
*[[austraalia pelikan]] (''Pelecanus conspicillatus''), sgk [[pelikanlased]]
*[[austraalia väike-hõbehaigur]] (''Ardea plumifera''), sgk [[haigurlased]]

==B==
*[[bahama masksäälik]] (''Geothlypis rostrata''), sgk [[sääliklased]]
*[[Baleaari tormilind]] (''Puffinus mauretanicus''), sgk [[tormilindlased]]
*[[bambusesäälik]] (''Vermivora bachmanii''), sgk [[sääliklased]]
*[[bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa magnifica''), sgk [[haigurlased]]
*[[bambuse-ööhaigur (perekond)|bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[boliivia ararauna]] ehk boliivia lasuuraara (''Ara glaucogularis''),   sgk [[papagoilased]]
* ''[[Bubalornis]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]]
*[[buguni hundvädrak]] (''Liocichla bugunorum''), sgk [[vädraklased]]
*[[buru lapatspapagoi]] (''Prioniturus mada''), sgk [[papagoilased]]
*[[bülbüllased]] (''Pycnonotidae''), sugukond

==C==
*''[[Chauna]]'', perekond, sgk [[ogatiiblased]]
*''[[Circetinae]]'', alamsugukond, sgk [[haugaslased]]

== D ==
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;[[dodo]] (''Raphus cucullatus'')&lt;/span&gt;, sgk [[tuvilased]]
*[[drongolased]] (''Dicruridae''), sugukond
*[[džunglikana]] (''Gallus''), perekond, sgk [[faasanlased]]

== E ==
*[[eeselpingviin]] (''Pygoscelis papua''), sgk [[pingviinlased]]
*''[[Egretta]]'', perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[ehis-toonekurg]] (''Mycteria leucocephala''), sgk [[toonekurglased]]
*[[emu]] (''Dromaius novaehollandiae''), sgk [[kaasuarlased]]
*''[[Esacus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]]
*[[eskimo lagle]] (''Branta hutchinsii''), sgk [[partlased]], Eestis üliharuldane läbirändaja
*''[[Ephippiorhynchus]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]]
*''[[Eudyptes]]'', perekond, sgk [[pingviinlased]]
*''[[Euplectes]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]]
*[[euroopa kaelustäks]] (''Saxicola rubicola''), sgk [[kärbsenäplased]]

== F ==
*[[faasan]] (''Phasianus colchicus''), sgk [[faasanlased]]
*[[faasanlased]] ehk kanalased (''Phasianidae''), sugukond 
*[[faasantuvi]] (''Otidiphaps nobilis''), sgk [[tuvilased]]
*[[flamingo (perekond)|flamingo]] (''Phoenicopterus''), perekond, sgk [[flamingolased]]
*[[flamingolased]] (''Phoenicopteridae''), sugukond
*[[flamingolised]] (''Phoenicopteriformes''), selts
*[[foja paradiisilind]] (''Parotia berlepschi''), sgk [[paradiisilindlased]]
*''[[Foudia]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]], India ookeani lääneosa saartel
*[[fregattlind]] (''Fregata''), sgk [[fregattlindlased]]
*[[fregattlindlased]] (''Fregatidae''), sugukond

==G==
*[[galápagose pingviin]] (''Spheniscus mendiculus''), sgk [[pingviinlased]], [[Galápagose saared|Galápagose saartel]]
*''[[Galloanserae]]'', ülemselts
*[[ginea kaljukark]] (''Picathartes gymnocephalus''), sgk ''[[kaljukarklased]]''
*[[gongon-tormilind]] (''Pterodroma feae''), sgk [[tormilindlased]]
*''[[Gorsachius]]'', perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[guaanopelikan]] (''Pelecanus thagus''), sgk [[pelikanlased]]

==H==
*[[habehüüp]] (''Botaurus lentiginosus''), sgk [[haigurlased]]
*[[habekakk]] (''Strix nebulosa''), sgk [[kaklased]]
*[[habekotkas]] (''Gypaetus barbatus''), sgk [[haugaslased]]
*[[habelindlased]] (''Megalaimidae''), sugukond
*[[habeviires]] (''Chlidonias hybridus''), sgk [[tiirlased]]
*[[hahk]] (''Somateria mollissima''), sgk [[partlased]]
*[[hahk (perekond)|hahk]] (''Somateria''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[haigur]] (''Ardea''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[haigurlased]] (''Ardeidae''), sugukond
*[[hakk]] (''Coloeus  monedula'', ''Corvus monedula''), sgk [[vareslased]]
*[[hakk (perekond)|hakk]] (''Coloeus''), perekond, sgk [[vareslased]]
*[[hallhaigur]] (''Ardea cinerea''), sgk [[haigurlased]]
*[[hallhani]] (''Anser anser''), sgk [[partlased]]
*[[hallkibu]] ehk kibutilder (''Xenus cinereus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[hallkibu (perekond)|hallkibu]] (''Xenus''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*[[hall-kärbsenäpp]] (''Muscicapa striata''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[hallmänsak]] (''Nucifraga columbiana''), sgk [[vareslased]]
*[[hallpea-rähn]] (hallrähn) (''Picus canus''), sgk [[rähnlased]]
*[[hallpõsk-pütt]] (''Podiceps grisegena''), sgk [[pütlased]]
*[[hallrästas]] (''Turdus pilaris''), sgk [[rästaslased]]
*[[hallrüdi]] ehk hallrisla (''Calidris pusilla''),  sgk [[kurvitslased]]
*[[halltihane]] (''Melaniparus afer''), sgk [[tihaslased]]
*[[halltsiitsitaja]] (''Emberiza calandra''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[hallvares]] (''Corvus corone cornix'' või ''Corvus cornix''), [[vares]]e alamliik või omaette liik, sgk [[vareslased]] 
*[[hallõgija]] (''Lanius excubitor''), sgk [[õgijalased]]
*[[hammastuvi]] (''Didunculus strigirostris''), sgk [[tuvilased]]
*[[hammastuvi (perekond)|hammastuvi]] (''Didunculus''), perekond, sgk [[tuvilased]]
*[[hanelised]] (''Anseriformes''), selts
*[[hani]] (''Anser''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[hangelind]] (''Plectrophenax nivalis''), sgk ''[[Calcariidae]]''
*[[harakas]] (''Pica pica''), sgk [[vareslased]]
*[[harakas (perekond)|harakas]] (''Pica''), perekond, sgk [[vareslased]]
*[[harakhani]] (''Anseranas semipalmata''), sgk [[harakhanilased]]
*[[harakhani (perekond)|harakhani]] (''Anseranas''), perekond, sgk [[harakhanilased]]
*[[harakhanilased]] (''Anseranatidae''), sugukond
*[[harksaba (linnuperekond)|harksaba]] (''Milvus''), perekond, sgk [[haugaslased]]
*[[harksaba-kajakas]] (''Xema sabini''), sgk [[kajaklased]], [[Arktika]]s
*[[harksaba-kajakas (perekond)|harksaba-kajakas]], sgk [[kajaklased]]
*[[havai vares]] (''Corvus hawaiiensis''), sgk [[vareslased]], varem [[Hawaii saared|Hawaii saartel]], nüüd ainult vangistuses
*[[haugas]] (''Accipiter''), perekond, sgk [[haugaslased]]
*[[haugaslased]] (''Accipitridae''), sugukond
*[[haukalised]] ehk kullilised (''Accipitriformes''), selts
*[[heleflamingo]] ehk flamingo (''Phoenicopterus roseus''), sgk [[flamingolased]]
*[[heletilder]] (''Tringa nebularia''), sgk [[kurvitslased]]
*[[hele-urvalind]] (''Carduelis hornemanni''), sgk [[vintlased]]
*[[herilaseviu]] (''Pernis apivorus''), sgk [[haugaslased]]
*''[[Hesperoburhinus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]]
*[[hiid-merikotkas]] (''Haliaeëtus pelagicus''), sgk [[haugaslased]]
*[[hiidturako]] (''Corythaeola cristata''), sgk [[turakolased]]
*[[hiina siidhaigur]] (''Egretta eulophotes''), sgk [[haigurlased]]
*[[hiina tiigihaigur]] (''Ardeola bacchus''), sgk [[haigurlased]]
*[[hiireviu]] (''Buteo buteo''), sgk [[haugaslased]]
*[[hoatsiin]] (''Opisthocomus hoazin''), sgk [[hoatsiinlased]], Lõuna-Ameerikas
*[[hoburästas]] (''Turdus viscivorus''), sgk [[rästaslased]]
*[[huik]] (''Porzana''), perekond, sgk [[ruiklased]]
*[[hund-rohetuvi]] (''Ptilinopus superbus''), sgk [[tuvilased]]
*[[hõbehaigur]] (''Ardea alba''), sgk [[haigurlased]]
*[[hõbekajakas]] (''Larus argentatus''), sgk [[kajaklased]]
*[[hõbelaup-paradiisilind]] (''Parotia lawesii''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[hõlmik-paradiisilind]] (''Lophorina superba''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[händkakk]] (''Strix uralensis''), sgk [[kaklased]]
*[[händ-paradiisilind]] (''Epimachus fastuosus''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[händpart]] (''Oxyura''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[hänilane]] (''Motacilla flava''), sgk [[västriklased]]
*[[hüatsint-siniaara]] (''Anodorhynchus hyacinthinus''), sgk [[papagoilased]]
*[[hüüp]] (''Botaurus stellaris''), sgk [[haigurlased]]
*[[hüüp (perekond)|hüüp]] (''Botaurus''), perekond, sgk [[haigurlased]]

==I==
*[[idalunn]] (''Fratercula corniculata''), sgk [[alklased]]
*[[ida-mustvaeras]] (''Melanitta americana''), sgk [[partlased]] 
*[[ida-sinivutt]] (''Synoicus chinensis''), sgk [[faasanlased]]
*[[idatalvike]] (''Emberiza citrinella erythrogenys''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[ida-toonekurg]] (''Ciconia boyciana''), sgk [[toonekurglased]]
*[[ida-tuppnokk]] (''Chionis minor''), sgk [[tuppnoklased]]
*[[ida-väikehüüp]] (''Botaurus eurhythmus''), sgk [[haigurlased]]
*[[ida-ööhaigur]] (''Gorsachius melanolophus''), sgk [[haigurlased]]
*[[india jämejalg]] (''Esacus recurvirostris''), sgk [[jämejalglased]]
*[[india marabu]] ehk argala (''Leptoptilos dubius''), sgk [[toonekurglased]]
*[[india tiigihaigur]] (''Ardeola grayii''), sgk [[haigurlased]]
*[[indigo-siniaara]] (''Anodorhynchus leari''), sgk [[papagoilased]]
*[[irvnokk]] (''Anastomus''), perekond, sgk [[toonekurglased]]

==J==
*[[jaanalind (perekond)|jaanalind]] (''Struthio''), perekond, sgk [[jaanalindlased]] 
*[[jaanalind]] (''Struthio camelus''), sgk [[jaanalindlased]]
*[[jaanalinnulised]] (''Struthioniformes''), selts 
*[[jabiru-toonekurg]] (''Jabiru mycteria''), sgk [[toonekurglased]]
*[[jabiru-toonekurg (perekond)|jabiru-toonekurg]] (''Jabiru''), perekond, sgk [[toonekurglased]]
*''[[Jacana]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]]
*[[jahipistrik]] (''Falco rusticolus''), sgk [[pistriklased]] 
*[[jooksurkägu]] (''Geococcyx''), perekond, sgk [[kägulased]]
*[[jõgiaara]] (''Ara severus''), sgk [[papagoilased]]
*[[jõgi-jämejalg]] (''Burhinus senegalensis''), sgk [[jämejalglased]]
*[[jõgi-ritsiklind]] (''Locustella fluviatilis''), sgk [[ritsiklindlased]]
*[[jõgitiir]] (''Sterna hirundo''), sgk [[tiirlased]]
*[[jõgivästrik]] (''Motacilla cinerea''), sgk [[västriklased]]
*[[jämejalg]] (''Burhinus oedicnemus''), sgk [[jämejalglased]]
*[[jämejalg (perekond)|jämejalg]] (''Burhinus''), perekond, sgk [[jämejalglased]]
*[[jämejalglased]] (''Burhinidae''), sugukond
*[[järve-kalakajakas]] (''Larus canus heinei''), [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik, sgk [[kajaklased]]
*[[järvekaur]] (''Gavia arctica''), sgk [[kaurlased]]
*[[jääkajakas]] (''Larus hyperboreus''), sgk [[kajaklased]]
*[[jääkaur]] (''Gavia immer''), sgk [[kaurlased]]
*[[jääkoskel]] (''Mergus merganser''), sgk [[partlased]]
*[[jäälind]] (''Alcedo atthis''), sgk [[jäälindlased]]
*[[jäälind (perekond)|jäälind]] (''Alcedo''), perekond, sgk [[jäälindlased]] 
*[[jäälindlased]] (''Alcedinidae''), sugukond 
*[[jää-tormilind]] (''Fulmarus glacialis''), sgk [[tormilindlased]]

==K==
*[[kaasuar]] (''Casuarius''), perekond, sgk [[kaasuarlased]]
*[[kaasuarlased]] (''Casuariidae''), sugukond
*[[kadakasäälik]] (''Setophaga chrysoparia''), sgk [[sääliklased]]
*[[kadakatäks]] (''Saxicola rubetra''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[kaeluskotkas]] (''Gyps fulvus''), sgk [[haugaslased]]
*[[kaelus-kärbsenäpp]] (''Ficedula albicollis''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[kaelus-ogatiib]] (''Chauna torquata''), sgk [[ogatiiblased]]
*[[kaeluspapagoi]] (''Psittacula krameri''), sgk [[papagoilased]]
*[[kaelusrästas]] (''Turdus torquatus''), sgk [[rästaslased]]
*[[kaelus-torminiglas]] (''Pelecanoides magellani''), sgk [[tormilindlased]]
*[[kaelus-turteltuvi]] (''Streptopelia decaocto''), sgk [[tuvilased]]
*[[kaelustuvi]] (''Columba palumbus''), sgk [[tuvilased]]
*[[kajakas]] (''Larus''), perekond, sgk [[kajaklased]]
*[[kajaklased]] (''Laridae''), sugukond
*[[kakaduulased]] (''Cacatuidae''), sugukond
*[[kalakajakas]] (''Larus canus''), sgk [[kajaklased]]
*[[kalakotkas]] (''Pandion haliaetus''), sgk [[kalakotkaslased]]
*[[kalda-jämejalg]] (''Burhinus vermiculatus''), sgk [[jämejalglased]]
*[[kaldapääsuke]] (''Riparia riparia''), sgk [[pääsulased]]
*[[kalifornia harakas]] (''Pica nuttalli''), sgk [[vareslased]] 
*[[kaljukajakas]] (''Rissa tridactyla''), sgk [[kajaklased]]
*[[kaljukotkas]] (''Aquila chrysaetos''), sgk [[haugaslased]]
*[[kalju-puukoristaja]] (''Sitta neumayer''), sgk [[puukoristajalased]]
*[[kaljutuvi]] (''Columba livia''), sgk [[tuvilased]]
*[[kakk]] (''Strix''), perekond, sgk [[kaklased]]
*[[kakkpapagoi]] ehk kakapo (''Strigops habroptila''), sgk [[kakkpapagoilased]]
*[[kakkpapagoilased]] (''Strigopidae''), sugukond
*[[kaklased]] (''Strigidae''), sugukond
*[[Kaktusekakk (perekond)|kaktusekakk]] (''Micrathene''), perekond, sgk [[kaklased]]
*[[kaktusekakk]] (''Micrathene whitneyi''), sgk [[kaklased]]
*[[kakulised]] (''Strigiformes''), selts
*[[kalkun]] ehk kodukalkun ehk kodustatud kalkun, kodustatud [[metskalkun]], sgk [[kalkunlased]]
*[[kalkun (perekond)|kalkun]] (''Meleagris''), perekond, sgk [[kalkunlased]]
*[[kalkunlased]] (''Meleagridae''), sugukond
*[[kana]] ehk kodukana (''Gallus gallus domesticus''), [[puna-džunglikana]] alamliik, sgk [[faasanlased]] 
*[[kanada kurg]] (''Antigone canadensis''), sgk [[kurglased]]
*[[kanada lagle]] (''Branta canadensis''), sgk [[partlased]]
*[[kanakull]] (''Astur gentilis''), sgk [[haugaslased]]
*[[kanalised]] (''Galliformes''), selts
*[[kanepilind]] (''Linaria cannabina''), sgk [[vintlased]]
*[[kangurlindlased]] (''Ploceidae''), sugukond
*[[karbuskajakas]] (''Ichthyaetus melanocephalus''), sgk [[kajaklased]]
*[[karkjalg]] (''Himantopus himantopus''), sgk [[karkjalglased]]
*[[karkjalg (perekond)|karkjalg]] (''Himantopus''), perekond, sgk [[karkjalglased]]
*[[karkjalglased]] (''Recurvirostridae''), sugukond
*[[karmiinleevike]] (''Carpodacus erythrinus''), sgk [[vintlased]]
*[[karmiin-paradiisilind]] (''Cicinnurus regius''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[karravong]] (''Strepera''), perekond, sgk ''[[Cracticidae]]'' või [[tuulaslased]]
*[[karvasjalg-kakk]] (''Aegolius funereus''), skg [[kaklased]]
*[[karvasjalg-viu]] (hallviu) (''Buteo lagopus''), sgk [[haugaslased]]
*[[kassikakk]] (''Bubo bubo''), sgk [[kaklased]], [[Euroopa]]s ja [[Aasia]]s, Eestis harv haudelind
*[[kassikakk (perekond)|kassikakk]] (''Bubo''), perekond, sgk [[kaklased]]
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;[[kauai o'o]]&lt;/span&gt; (''Moho braccatus''), sgk [[o'olased]] 
*[[kaur]] (''Gavia''), perekond, sgk [[kaurilised]]
*[[kea]] ehk keapapagoi (''Nestor notabilis''), sgk ''[[Strigopidae]]''
*[[keiserpingviin]] (''Aptenodytes forsteri''), sgk [[pingviinlased]]
*[[kiilasbülbül]] (''Nok hualon''), sgk [[bülbüllased]]
*[[kiilasbülbül (perekond)|kiilasbülbül]] (''Nok''), perekond, sgk [[bülbüllased]]
*[[kiiverkaasuar]] (''Casuarius casuarius''), sgk [[kaasuarlased]] 
*[[kiiver-lootoselind]] (''Irediparra gallinacea''), sgk [[lootoselindlased]]
*[[kiiver-lootoselind (perekond)|kiiver-lootoselind]] (''Irediparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]]
*[[kiivertihane]] (''Machlolophus holsti''), sgk [[tihaslased]]
*[[kiivilased]] (''Apterygidae''), sugukond
*[[kiivitaja]] (''Vanellus vanellus''), sgk [[tülllased]]
*[[kiivitaja (perekond)|kiivitaja]] (''Vanellus''), perekond, sgk [[tülllased]]
*[[kilg-merikotkas]] (''Icthyophaga vocifer''), sgk [[haugaslased]]
*[[kiltkajakas]] (''Larus occidentalis''), sgk [[kajaklased]] 
*[[kimalaskoolibri]] (''Mellisuga helenae''), sgk [[koolibrilased]]
*[[kinaver-kangurlind]] (''Foudia madagascariensis''), sgk [[kangurlindlased]] (''Ploceidae'')
*[[kingnokk]] (''Balaeniceps rex''), sgk [[kingnoklased]]
*[[kingnoklased]] (''Balaenicipitidae''), sugukond
*[[kirdekrüüsel]] (''Cepphus columba''), sgk [[alklased]]
*[[kiripugu-rüdi]] ehk kiripugu-risla (''Calidris melanotos''), sgk [[kurvitslased]] 
*[[kirjuhahk]] (''Polysticta stelleri''), sgk [[partlased]] 
*[[kirjuhahk (perekond)|kirjuhahk]] (''Polysticta''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[kirjurähn]] (''Dendrocopos''), sgk [[rähnlased]]
*[[kivikakk]] (''Athene noctua''), sgk [[kaklased]]
*[[kivipääsuke]] (''Ptyonoprogne rupestris''), sgk [[pääsulased]]
*[[kivirullija]] (''Arenaria interpres''), sgk [[kurvitslased]]
*[[Kivirullija (perekond)|kivirullija]] (''Arenaria''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*[[kivisiirak]] (''Monticola saxatilis''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[kivitäks]] (''Oenanthe oenanthe''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[koduhani]], [[hallhani|hallhane]] kodustatud vorm
*[[kodukakk]] (''Strix aluco''), sgk [[kaklased]]
*[[kodupart]], sgk [[partlased]]
*[[kodutuvi]] (''Columba livia'' ''domestica''), [[kaljutuvi]] vorm, teisend või alamliik, sgk [[tuvilased]] 
*[[koduvarblane]] (''Passer domesticus''), sgk [[varblaslased]]
*[[koko-hallhaigur]] (''Ardea cocoi''), sgk [[haigurlased]]
*[[koldhaigur]] (''Ardeola ralloides''), sgk [[haigurlased]]
*[[koldjalg-hõbekajakas]] (''Larus cachinnans''), sgk [[kajaklased]]
*[[koldsäälik]] (''Setophaga petechia''), sgk [[sääliklased]]
*[[kold-väikehüüp]] (''Botaurus sinensis''), sgk [[haigurlased]]
*[[koldvint]] (''Serinus serinus''), sgk [[vintlased]]
*[[koljathaigur]] (''Ardea goliath''), sgk [[haigurlased]]
*[[kondorilised]] (''Cathartiformes''), selts
*[[kondorlased]] (''Cathartidae''), sugukond 
*[[kongo paabulind]] (''Afropavo congensis''), sgk [[faasanlased]] 
*[[kongo paabulind (perekond)|kongo paabulind]] (''Afropavo''), perekond, sgk [[faasanlased]] 
*[[kookako]] (''Callaes''), perekond, sgk [[kookakolased]]
* [[kookakolased]] (''Callaeidae'', ''Callaeatidae''), sugukond
*[[koolibrilased]] (''Trochilidae''), sugukond
*[[koovitaja]] (''Numenius''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*[[koovtilder]] (''Bartramia longicauda''), sgk [[kurvitslased]]
*[[koovtilder (perekond)|koovtilder]] (''Bartramia''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*[[kormoran]] (''Phalacrocorax carbo''), sgk [[kormoranlased]] 
*[[kormoranlased]] ehk karbaslased (''Phalacrocoracidae''), sugukond
*[[koskel]] (''Mergus''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[kotkad]]
*[[krabijooksur]] (''Dromas ardeola''), sgk [[krabijooksurlased]]
*[[krabijooksur (perekond)|karbijooksur]] (''Dromas''), perekond, sgk [[krabijooksurlased]]
*[[krabijooksurlased]] (''Dromadidae''), sugukond
*[[krae-paradiisihakk]] (''Phonygammus keraudrenii''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[krokodillilind]] (''Pluvianus aegyptius''), sgk [[krokodillilindlased]]
*[[krokodillilind (perekond)|krokodillilind]] (''Pluvianus''), perekond, sgk [[krokodillilindlased]]
*[[krokodillilindlased]] (''Pluvianidae''), sugukond
*[[krüüsel]] (''Cepphus grylle''), sgk [[alklased]] 
*[[krüüsel (perekond)|krüüsel]] (''Cepphus''), perekond, sgk [[alklased]]
*[[kukkurtihane]] (''Remiz pendulinus''), sgk [[kukkurtihaslased]]
*[[kuldhänilane]] (''Motacilla citreola''), sgk [[västriklased]]
*[[kuldlauk-lootoselind]] (''Jacana spinosa''), sgk [[lootoselindlased]]
*[[kuld-lehelind]] (''Phylloscopus proregulus''), sgk [[lehelindlased]]
*[[kuldnokk]] (''Sturnus vulgaris''), sgk [[kuldnoklased]]
*[[kuldnoklased]] (''Sturnidae''), sugukond
*[[kuld-paradiisilind]] (''Diphyllodes magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[kuldtiib-säälik]] (''Vermivora chrysoptera''), sgk [[sääliklased]]
*[[kuldtsiitsitaja]] (''Emberiza aureola''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[kuninghahk]] (''Somateria spectabilis''), sgk [[partlased]]
*[[kuning-paradiisilind]] (''Paradisaea raggiana''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[kuningpingviin]] (''Aptenodytes patagonicus''), sgk [[pingviinlased]]
*[[kuningviu]] (''Buteo regalis''), sgk [[haugaslased]], Põhja-Ameerika
*[[kurelised]] (''Gruiformes''), selts
*[[kurg]] (''Grus''), perekond, sgk [[kurglased]]
*[[kurgkotkas]] (''Sagittarius serpentarius''), sgk [[kurgkotkaslased]]
*[[kurglased]] (''Gruidae''), sugukond
*[[kurplased]] (''Thinocoridae''), sugukond
*[[kurvits (perekond)|kurvits]] (''Scolopax''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*[[kurvitsalised]] (''Charadriiformes''), selts 
*[[kurvitslased]] (''Scolopacidae''), sugukond
*[[kuupart]] (''Sibirionetta formosa''), sgk [[partlased]]
*[[kuupart (perekond)|kuupart]] (''Sibirionetta''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[kuuse-käbilind]] (''Loxia curvirostra''), sgk [[vintlased]]
*[[kuusepüü]] (''Canachites canadensis''), sgk [[faasanlased]], Põhja-Ameerikas 
*[[kõdulindlased]] (''Orthonychidae''), sugukond
*[[kõnnukajakas]] (''Ichthyaetus relictus''), sgk [[kajaklased]]
*[[kõnnu-käosulane]] (''Hippolais languida''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[kõnnu-pääsujooksur]] (''Glareola pratincola''), sgk [[jooksurlased]]
*[[kõnnuõgija]] (''Lanius isabellinus''), sgk [[õgijalased]]
*[[kõrbe-kivitäks]] (''Oenanthe deserti''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[kõrbeleevike]] (''Bucanetes githagineus''), sgk [[vintlased]]
*[[kõrbe-põõsalind]] (''Sylvia nana''), sgk [[põõsalindlased]] 
*[[kõrbesäälik]] (''Leiothlypis luciae''), sgk [[sääliklased]]
*[[kõrbetüll]] (''Anarhynchus leschenaultii''), sgk [[tülllased]] 
*[[kõrkja-roolind]] (''Acrocephalus schoenobaenus''), sgk [[roolindlased]]
*[[kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon''), perekond, sgk [[faasanlased]]
*[[kõrvukpingviin]] (''Eudyptes pachyrhynchus''), sgk [[pingviinlased]]
*[[kõrvukpütt]] (''Rollandia rolland''), sgk [[pütlased]]
*[[kõrvukpütt (perekond)|kõrvukpütt]] (''Rollandia''), perekond, sgk [[pütlased]]
*[[kõrvukräts]] (''Asio otus''), sgk [[kakulised]]
*[[kõvernokk-rüdi]] ehk kõvernokk-risla (''Calidris ferruginea''), sgk [[kurvitslased]]
*[[käbilind]] (''Loxia''), perekond, sgk [[vintlased]]
*[[käblik]] (''Troglodytes troglodytes''), sgk [[käbliklased]]
*[[käblik (perekond)|käblik]] (''Troglodytes''), perekond, sgk [[käbliklased]]
*[[kägu]] (''Cuculus canorus''), sgk [[kägulased]]
*[[Kägu (perekond)|kägu]] (''Cuculus''), perekond, sgk [[kägulased]]
*[[kägulased]] (''Cuculidae''), sugukond
*[[käharpelikan]] (''Pelecanus crispus''), sgk [[pelikanlased]]
*[[käolised]] (''Cuculiformes''), selts
*[[Käosulane (perekond)|käosulane]] (''Hippolais''), perekond, [[põõsalindlased]]
*[[käosulane]] (''Hippolais icterina''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[kääbuskotkas]] (''Hieraaetus pennatus'', sünonüüm ''Aquila pennata''), sgk [[haugaslased]]
*[[kääbuskurp]] (''Thinocorus rumicivorus''), sgk [[kurplased]]
*[[kääbuspingviin]] (''Eudyptula minor''), sgk [[pingviinlased]]
*[[kääbuspingviin (perekond)|kääbuspingviin]] (''Eudyptula''), perekond, sgk [[pingviinlased]]
*[[kübarkoskel]] (''Lophodytes cucullatus''), sgk [[partlased]]
*[[kübarkoskel (perekond)|kübarkoskel]] (''Lophodytes''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[kühmnokk-luik]] (''Cygnus olor''), sgk [[partlased]]
*[[künkakana]] (''Arborophila''), perekond, sgk [[faasanlased]]
*[[künnivares]] (''Corvus frugilegus''), sgk [[vareslased]]

==L==
*[[laanenäär]] (''Perisoreus infaustus''), sgk [[vareslased]]
*[[laanenäär (perekond)|laanenäär]] (''Perisoreus''), perekond, sgk [[vareslased]]
*[[laanepüü]] (''Tetrastes bonasia''), sgk [[faasanlased]]
*[[laanerähn]] (''Picoides tridactylus''), sgk [[rähnlased]]
*[[lagle]] (''Branta''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[laikkael-kormoran]] ehk laikkael-karbas (''Poikilocarbo gaimardi''), sgk [[kormoranlased]]
*[[lainokk-todi]] (''Todus subulatus''), sgk [[todilased]] 
*[[laisaba-padulind]] (''Catriscus brevirostris''), sgk [[ritsiklindlased]]
*[[laisaba-paradiisilind]] (''Astrapia rothschildi''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[laisaba-änn]] (''Stercorarius pomarinus'')
*[[lakk-lehtlalind]] (''Sericulus bakeri''), sgk [[lehtlalindlased]]
*[[lakktuvi]] (''Caloenas nicobarica''), sgk [[tuvilased]]
*[[lakktuvi (perekond)|lakktuvi]] (''Caloenas''), perekond, sgk [[tuvilased]]
*[[lammitilder]] (''Tringa stagnatilis''), sgk [[kurvitslased]]
*[[lapi tsiitsitaja]] (''Calcarius lapponicus''), sgk ''[[Calcariidae]]''
*[[lasuurtihane]] (''Cyanistes cyanus''), sgk [[tihaslased]]
*[[lannuvart]] (''Aythya collaris''), perekond [[vart]], sugukond [[partlased]]
*''[[Larus canus canus]]'', [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik
*[[lauk (lind)|lauk]] (''Fulica atra''), sgk [[ruiklased]]
*[[lauk-paradiisilind]] (''Paradigalla carunculata''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[lauktihane]] (''Sittiparus semilarvatus''), sgk [[tihaslased]]
*[[laululinnud]] ehk laululised (''Passeri'', ''Oscines''), alamselts
*[[laululuik]] (''Cygnus cygnus''), sgk [[partlased]]
*[[laulurästas]] (''Turdus philomelos''), sgk [[rästaslased]]
*[[leeksäälik]] (''Parula gutturalis''), sgk [[sääliklased]]
*[[leeterüdi]] ehk leeterisla (''Calidris alba''), sgk [[kurvitslased]] 
*[[leet-käosulane]] (''Iduna pallida''), sgk [[roolindlased]]
*[[leetsaba-paradiisilind]] (''Drepanornis albertisi''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[leevike]] (''Pyrrhula pyrrhula''), sgk [[vintlased]]
*[[lehelind]] (''Phylloscopus''), perekond, sgk [[lehelindlased]]
*[[lehelindlased]] (''Phylloscopidae''), sugukond
*[[lehtlalindlased]] (''Ptilonorhynchidae''), sugukond
*''[[Leiothrix]]'', perekond, sgk [[vädraklased]]
*[[lembelind]] (''Agapornis''), perekond, sgk [[papagoilased]]
*[[lepalind]] (''Phoenicurus phoenicurus''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[lepalind (perekond)|lepalind]] (''Phoenicurus''), perekond, sgk [[kärbsenäplased]] 
*[[liivatüll]] (''Charadrius hiaticula''), sgk [[tülllased]]
*[[liiv-kivitäks]] (''Oenanthe isabellina''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[linavästrik]] (''Motacilla alba''), sgk [[västriklased]]
*[[lint-paradiisilind]] (''Pteridophora alberti''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[lodinokk-haigur]] (''Cochlearius cochlearius''), sgk [[haigurlased]]
*[[lodinokk-haigur (perekond)|lodinokk-haigur]] (''Cochlearius''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[lokut-lootoselind]] (''Jacana jacana''), sgk [[lootoselindlased]]
*[[loorkakk]] (''Tyto alba''), sgk [[loorkaklased]]
*[[loorkull]] (''Circus''), perekond, sgk [[haugaslased]]
*[[lootoselindlased]] (''Jacanidae''), sugukond
*[[luha-sinirind]] (''Luscinia svecica cyanecula''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[luik]] (''Cygnus''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[luitsnokk-iibis]] (''Platalea leucorodia''), sgk [[iibislased]]
*[[luitsnokk-iibis (perekond)|luitsnokk-iibis]] (''Platalea''), perekond, sgk [[iibislased]]
*[[luitsnokk-part]] (''Spatula clypeata''), sgk [[partlased]]
*[[lumehani]] (''Anser caerulescens''), sgk [[partlased]]
*[[lumekakk]] (''Bubo scandiacus''), sgk [[kaklased]]
*[[lumekurp]] (''Attagis gayi''), sgk [[kurplased]]
*[[lumelind]] (''Plectrophenax hyperboreus'', ka ''Plectrophenax nivalis hyperboreus''), sgk ''[[Calcariidae]]''
*[[lumepüü]] (''Lagopus muta'', ''Lagopus mutus''), sgk [[metsislased]], Arktikas
*[[Lumevarblane (perekond)|Lumevarblane]] (''Montifringilla''), perekond, sgk [[varblaslased]]
*[[lunn]] (''Fratercula arctica''), sgk [[alklased]]
*[[lunn (perekond)|lunn]] (''Fratercula''), perekond, sgk [[alklased]]
*[[lõoke]] (''Alauda''), perekond, sgk [[lõolased]]
*[[lõolased]] (''Alaudidae''), sugukond
*[[lõopistrik]] (''Falco subbuteo''), sgk [[pistriklased]]
*[[lõuna-hallõgija]] (''Lanius meridionalis''), sgk [[õgijalased]]
*[[lõuna-hõbekajakas]] (''Larus michahellis''), sgk [[kajaklased]]
*[[lõunahüüp]] (''Botaurus poiciloptilus''), sgk [[haigurlased]]
*[[lõuna-käosulane]] (''Iduna rama''), sgk [[roolindlased]]
*[[lõuna-nõgipääsuke]] (''Psalidoprocne pristoptera''), sgk [[pääsulased]]
*[[lõuna-paradiisilind]] (''Ptiloris paradiseus''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[lõunatirk]] (''Uria aalge''), sgk [[alklased]]
*[[lõuna-urvalind]] (''Carduelis flammea cabaret''), sgk [[vintlased]]
*[[lõunaänn]] (''Stercorarius antarcticus''), sgk [[änlased]]
*[[läikdrongo]] (''Dicrurus aeneus''), sgk [[drongolased]]
*[[läik-lootoselind]] (''Metopidius indicus''), sgk [[lootoselindlased]]
*[[läik-lootoselind (perekond)|läik-lootoselind]] (''Metopidius''), perekond, sgk [[lootoselindlased]]
*[[lääne-käosulane]] (''Hippolais polyglotta''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[lääne-pöialpoiss]] (''Regulus ignicapillus''), sgk [[pöialpoislased]]
*[[läänesõtkas]] (''Bucephala islandica''), sgk [[partlased]]
*[[lääne-tuppnokk]] (''Chionis albus''), sgk [[tuppnoklased]]
*[[lühinokk-hani]] (''Anser brachyrhynchus''), sgk [[partlased]]
*[[lüürasaba]] (''Menura''), perekond, sgk [[lüürasabalased]]

==M==
*[[maasarviklased]] (''Bucorvidae''), sugukond 
*[[maasirk]] (''Geospiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] 
*[[maatihane]] (''Pseudopodoces humilis''), sgk [[tihaslased]]
*''[[Machaeropterus]]'', perekond, sgk [[tantsulindlased]]
*[[madagaskari lootoselind]] (''Actophilornis albinucha''), sgk [[lootoselindlased]]
*[[madagaskari tiigihaigur]] (''Ardeola idae''), sgk [[haigurlased]]
*[[madeira tormilind]] (''Pterodroma madeira''), sgk [[tormilindlased]]
*[[maduhaugas]] (''Spilornis''), perekond, sgk [[haugaslased]]
*[[madukaellased (linnud)|madukaellased]] (''Anhingidae''), sugukond
*[[madukael]] (''Anhinga''), perekond, sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] 
*[[madukotkas]] (''Circaetus gallicus''), sgk [[haugaslased]]
*[[madukotkas (perekond)|madukotkas]] (''Circaetus''), perekond, sgk [[haugaslased]]
*[[madukotkaslased]] (''Circaetinae''), alamsugukond, sgk [[haugaslased]]
*[[mainakuldnokk]] ehk harilik mainakuldnokk ehk maina (''Acridotheres tristis''), sgk [[kuldnoklased]]
*[[mainakuldnokk (perekond)|mainakuldnokk]], perekond (''Acridotheres'') 
*[[malagassi tuvi]] (''Nesoenas picturatus''), sgk [[tuvilased]], Madagaskar ja India ookeani saared
*[[malai künkakana]] (''Arborophila campbelli''), sgk [[faasanlased]]
*[[mangroovihaigur]] (''Ardea sumatrana''), sgk [[haigurlased]]
*[[marabu]] ehk aafrika marabu (''Leptoptilos crumenifer''), sgk [[toonekurglased]]
*[[marabu (perekond)|marabu]] (''Leptoptilos''), perekond, sgk [[toonekurglased]]
*''[[Mareca]]'', perekond, sgk [[partlased]]
*[[masksäälik (perekond)|masksäälik]] (''Geothlypis''), perekond, sgk [[sääliklased]]
*[[mauri käosulane]] (''Hippolais pallida opaca'', ''Iduna pallida opaca'', ''Hippolais opaca''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[meelindlased]] (''Meliphagidae''), sugukond
*[[meenäitur]] (''Indicator''), perekond, sgk [[meenäiturlased]]
*[[meenäiturlased]] (''Indicatoridae''), sugukond
*[[merikajakas]] (''Larus marinus''), sgk [[kajaklased]]
*[[merikotkas]] (''Haliaeetus albicilla''), sgk [[haugaslased]]
*[[meririsla]] (merirüdi) (''Calidris maritima''), sgk [[kurvitslased]]
*[[merisk]] (''Haematopus ostralegus''), sgk [[merisklased]]
*[[merisk (perekond)|merisk]] (''Haematopus''), perekond, sgk [[merisklased]]
*[[merisklased]] (''Haematopodidae''), sugukond
*[[merivart]] (''Aythya marila''), sgk [[partlased]]
*[[mesilasenäpp]] (''Merops apiaster'')
*[[metsis]] (''Tetrao urogallus''), sgk [[faasanlased]]
*[[metskalkun]] (''Meleagris gallopavo''), sgk [[kalkunlased]]
*[[metskiur]] (''Anthus trivialis''), sgk [[västriklased]]
*[[metskurvits]] (''Scolopax rusticola''), sgk [[kurvitslased]]
*[[mets-lehelind]] (''Phylloscopus sibilatrix''), sgk [[lehelindlased]]
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;[[mets-nürisaba]] (''Xenicus longipes'')&lt;/span&gt;, sgk [[nürisabalased]]
*[[metstilder]] (''Tringa ochropus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[metsvint]] (''Fringilla coelebs''), sgk [[vintlased]]
*[[michigani säälik]] (''Dendroica kirtlandii''), sgk [[sääliklased]]
*[[mongoolia kiur]] (''Anthus godlewskii''), sgk [[västriklased]]
*[[mudahaigur]] (''Egretta tricolor''), sgk [[haigurlased]]
*[[mudanepp]] (''Lymnocryptes minimus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[mudanepp (perekond)|mudanepp]] (''Lymnocryptes''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*[[mudatilder]] (''Tringa glareola''), sgk [[kurvitslased]]
*[[muda-toonekurg]] (''Mycteria americana''), sgk [[toonekurglased]]
*[[muskuspart]] (''Cairina moschata''), sgk [[partlased]]
*[[muskuspart (perekond)|muskuspart]] (''Cairina''), perekond, sgk [[partlased]] 
*[[must-harksaba]] (''Milvus migrans''), sgk [[haugaslased]]
*[[musthüüp]] (''Botaurus flavicollis''), sgk [[haigurlased]]
*[[must-irvnokk]] (''Anastomus lamelligerus''), sgk [[toonekurglased]]
*[[mustjalg-tüll]] ehk meritüll (''Anarhynchus alexandrinus''), sgk [[tülllased]]
*[[mustkael-pütt]] (''Podiceps nigricollis''), sgk [[pütlased]]
*[[must-karkjalg]] (''Himantopus novaezelandiae''), sgk [[karkjalglased]]
*[[mustkiird-selvasäälik]] (''Basileuterus nigrocristatus''), sgk [[sääliklased]]
*[[must-kivirullija]] (''Arenaria melanocephala''), sgk [[kurvitslased]]
*[[mustkoolibri]] (''Florisuga fusca''), sgk [[koolibrilased]]
*[[mustlagle]] (''Branta bernicla'')
*[[mustlauk-õgija]] (''Lanius minor''), sgk [[õgijalased]]
*[[must-lepalind]] (''Phoenicurus ochruros''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[mustluik]] (''Cygnus atratus''), sgk [[partlased]]
*[[mustpea-hänilane]] (''Motacilla flava feldegg''), [[hänilane|hänilase]] alamliik, sgk [[västriklased]]
*[[mustpea-põõsalind]] (''Sylvia atricapilla''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[mustpea-tsiitsitaja]] (''Emberiza melanocephala''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[mustpugu-rästas]] (''Turdus ruficollis''), sgk [[rästaslased]]
*[[mustpõsk-lembelind]] ehk mustpõsk-lembepapagoi (''Agapornis nigrigenis''), sgk [[papagoilased]]
*[[mustrind]] (''Erithacus komadori'', ''Luscinia komadori''), sgk [[rästaslased]], Jaapanis Sensai saartel
*[[musträhn]] (''Dryocopus martius''), sgk [[rähnlased]] 
*[[musträstas]] (''Turdus merula''), sgk [[rästaslased]] 
*[[mustsaba-vigle]] (''Limosa limosa''), sgk [[kurvitslased]]
*[[mustselg-laanerähn]] (''Picoides arcticus''), sgk [[rähnlased]], Põhja-Ameerikas 
*[[musttihane]] (''Periparus ater'', ''Parus ater''), sgk [[tihaslased]]
*[[must-toonekurg]] (''Ciconia nigra''), sgk [[toonekurglased]]
*[[mustvaeras]] (''Melanitta nigra''), sgk [[partlased]]
*[[mustvares]] (''Corvus corone corone''), [[vares]]e alamliik, sgk [[vareslased]]
*[[mustviires]] (''Chlidonias niger''), sgk [[tiirlased]]
*[[mõõksaba-paradiisilind]] (''Epimachus meyeri''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[mägiaara]] (''Ara rubrogenys''), sgk [[papagoilased]]
*[[mägi-kanepilind]] (''Carduelis flavirostris''), sgk [[vintlased]]
*[[mägikiur]] (''Anthus spinoletta''), sgk [[västriklased]]
*[[mägikurg]] (''Grus nigricollis''), sgk [[kurglased]])
*[[mägiraat]] (''Prunella collaris''), sgk [[raatlased]]
*[[mägi-rasvatihane]] (''Parus monticolus''), sgk [[tihaslased]]
*[[mägi-roherähn]] (''Picus squamatus''), sgk [[rähnlased]]
*[[mägisäälik (perekond)|mägisäälik]] (''Myioborus''), perekond, sgk [[sääliklased]]
*[[männi-käbilind]] (''Loxia pytyopsittacus''), sgk [[vintlased]] 
*[[männileevike]] (''Pinicola enucleator''), sgk [[vintlased]]
*[[mänsak (perekond)|mänsak]] (''Nucifraga''), perekond, sgk [[vareslased]]
*[[mänsak]] (''Nucifraga caryocatactes''), sgk [[vareslased]]
*[[mürkpeoleo]] (''Pitohui''), perekond, sgk ''Pachycephalidae''
*''[[Mycteria]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]]

==N==
*[[naaskelnokk]] (''Recurvirostra avosetta''), sgk [[karkjalglased]]
*[[naaskelnokk (perekond)|naaskelnokk]] (''Recurvirostra''), perekond, [[karkjalglased]]
*[[naerukajakas]] (''Larus ridibundus''), sgk [[kajaklased]]
*[[naerutiir]] (Gelochelidon nilotica), sgk [[tiirlased]]
*[[nandu]] (''Rhea americana''), sgk [[nandulased]]
*[[nauru roolind]] (''Acrocephalus rehsei)'', sgk [[roolindlased]], [[Nauru]] [[endeem]]
*[[neitsikurg]] (''Grus virgo''), sgk [[kurglased]]
*[[nepp]] (''Gallinago''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*[[neppvigle]] (''Limnodromus''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*''[[Nesoenas]]'', perekond, sgk [[tuvilased]]
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;''[[Nesoenas cicur]]''&lt;/span&gt;, sgk [[tuvilased]]
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;''[[Nesoenas rodericanus]]''&lt;/span&gt;, sgk [[tuvilased]]
*''[[Nestor (linnuperekond)|Nestor]]'', perekond, sgk [[kakkpapagoilased]]
*[[Netta (linnuperekond)|''Netta'']], perekond, sgk [[partlased]]
*[[niidu-kaelustäks]] (''Saxicola maurus''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[niidukiur]] ehk stepi-niidukiur (''Anthus richardi''), sgk [[västriklased]]
*[[niidurüdi]] ehk niidurisla (''Calidris alpina schinzii''), sgk [[kurvitslased]]
*[[ninasarviklind]] (''Buceros rhinoceros''), sgk [[sarvlindlased]] 
*[[nunn-kivitäks]] (''Oenanthe pleschanka''), sgk [[kärbsenäplased]] 
*[[nurmkana]] (''Perdix perdix''), sgk [[faasanlased]]
*[[nõgihaigur]] (''Egretta ardesiaca''), sgk [[haigurlased]]
*[[nõgi-tormilind]] (''Bulweria bulwerii''), sgk [[tormilindlased]]
*[[nõlva-lehelind]] (''Phylloscopus trochiloides''), sgk [[lehelindlased]]
*[[nõmmekiur]] (''Anthus campestris''), sgk [[västriklased]]
*[[nõmmelõoke]] (''Lullula arborea''), sgk [[lõolased]]

==O==
*[[odahaigur]] (''Agamia agami''), sgk [[haigurlased]]
*[[odahaigur (perekond)|odahaigur]] (''Agamia''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[ogatiiblased]] (''Anhimidae''), sugukond
*[[ohakalind (perekond)|ohakalind]] (''Carduelis''), perekond, sgk [[vintlased]]
*[[ohakalind]] (''Carduelis carduelis''), sgk [[vintlased]]
*[[ojahüüp]] (''Botaurus sturmii''), sgk [[haigurlased]]

==P==
*[[paduhaigur]] (''Ardeola rufiventris''), sgk [[haigurlased]]
*[[padu-roolind]] (''Acrocephalus agricola''), [[roolindlased]]
*[[paelsaba-paradiisilind]] (''Astrapia mayeri''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[paeltiib-paradiisilind]] (''Semioptera wallacii''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus chirurgus''), sgk [[lootoselindlased]]
*[[pahlsaba-lootoselind (perekond)|pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus''), perekond, sgk [[lootoselindlased]]
*[[paindpuulind]] (''Hypocolius ampelinus''), sgk [[paindpuulindlased]]
*[[palmi-amatsoonpapagoi]] (''Amazona autumnalis''), sgk [[papagoilased]]
*[[papagoilised]] (''Psittaciformes''), selts
*[[paradiisikurg]] (''Grus paradisea'', ka ''Anthropoides paradiseus''), sgk kurglased
*[[paradiisilindlased]] (''Paradisaeidae''), sugukond
*[[paradiisivares]] (''Lycocorax pyrrhopterus''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[pardid]] (''Anatinae''), alamsugukond, sgk [[partlased]]
*[[part]] (''Anas''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[partlased]] (''Anatidae''), sugukond
*[[pasknäär]] (''Garrulus glandarius''), sgk [[vareslased]]
*[[pasknäär (perekond)|pasknäär]] (''Garrulus''), perekond, sgk [[vareslased]]
*[[patagoonia kurp]] (''Attagis malouinus''), sgk [[kurplased]]
*[[pelikan]] ehk roosapelikan (''Pelecanus onocrotalus''), sgk [[pelikanlased]]
*[[pelikan (perekond)|pelikan]] (''Pelecanus''), perekond, sgk [[pelikanlased]]
*[[pelikanilised]] (''Pelecaniformes''), selts
*[[pelikanlased]] (''Pelecanidae''), sugukond
*[[peoleo]] (''Oriolus oriolus''), sgk [[peoleolased]]
*''[[Perdicinae]]'', alamsugukond, sgk [[faasanlased]]
*[[peruu jämejalg]] (''Hesperoburhinus superciliaris''), sgk [[jämejalglased]]
*[[peruu torminiglas]] (''Pelecanoides garnotii''), sgk [[tormilindlased]]
*''[[Phoenicoparrus]]'', perekond, sgk [[flamingolased]]
*[[piilpart]] (''Anas crecca''), sgk [[partlased]]
*[[piiritaja]] ehk piirpääsuke (''Apus apus''), sgk [[piiritajalased]]
*[[Piiritaja (perekond)|piiritaja]] (''Apus''), perekond
*[[piiritajalased]] (''Apodidae''), sugukond
*[[piiritajalised]] (''Apodiformes''), selts 
*[[pikatiivalised]] (''Apodiformes''), selts
*[[pikkjalg-rüdi]] (''Calidris himantopus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[pikksaba-änn]] (''Stercorarius longicaudus'')
*[[pilalindlased]] (''Mimidae''), sugukond
*[[pingviinilised]] (''Sphenisciformes''), selts
*[[pingviinlased]] (''Spheniscidae''), sugukond
*[[pisi-lootoselind]] (''Microparra capensis''), sgk [[lootoselindlased]]
*[[pisi-lootoselind (perekond)|pisi-lootoselind]] (''Microparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]]
*[[pisipart]] (''Nettapus''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[pisi-sabatihane]] ehk pisitihane (''Psaltria exilis''), sgk [[sabatihaslased]]
*[[plütt]] (''Limicola falcinellus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[plüü]] (''Pluvialis squatarola''), sgk [[tülllased]]
*[[polaarkajakas]] (''Larus glaucoides'')
*[[porr]] (''Certhia familiaris''), sgk [[porlased]]
*[[preeria-naaskelnokk]] (''Recurvirostra americana''), sgk [[karkjalglased]]
*[[preeriavigle]] (''Limosa fedoa''), sgk [[kurvitslased]]
*[[prillkrüüsel]] (''Cepphus carbo''), sgk [[alklased]]
*[[prillvaeras]] (''Melanitta perspicillata''), sgk [[partlased]]
*[[prill-ööhaigur]] (''Calherodius leuconotus''), sgk [[haigurlased]]
*[[prill-ööhaigur (perekond)|prill-ööhaigur]] (''Calherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[pruunpelikan]] (''Pelecanus occidentalis''), sgk [[pelikanlased]]
*[[pruunselg-põõsalind]] (''Sylvia communis''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[pruun-ööhaigur]] (''Gorsachius goisagi''), sgk [[haigurlased]]
*''[[Psittacini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]]
*[[pugalsaba-paradiisilind]] (''Astrapia splendidissima''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[pugal-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus asiaticus''), sgk [[toonekurglased]]
*[[puhv-paradiisilind]] (''Seleucidis melanoleucus''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[puispelikan]] (''Pelecanus rufescens''), sgk [[pelikanlased]]
*[[puna-aara]] (''Ara macao'') sgk [[papagoilased]]
*[[puna-džunglikana]] (''Gallus gallus''), sgk [[faasanlased]], Lõuna-Aasias, kodustatuna üle maailma
*[[puna-harksaba]] (''Milvus milvus''), sgk [[haugaslased]]
*[[punaflamingo]] (''Phoenicopterus ruber''), sugukond [[flamingolased]]
*[[punajalg-pistrik]] (''Falco vespertinus''), sgk [[pistriklased]]
*[[punajalg-tilder]] (''Tringa totanus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[punakael-lagle]] (''Branta ruficollis''), sgk [[partlased]]
*[[punakael-väikehaigur]] (''Butorides virescens''), sgk [[haigurlased]]
*[[punakurk-haigur]] (''Egretta vinaceigula''), sgk [[haigurlased]]
*[[punakurk-kaur]] (''Gavia stellata''), sgk [[kaurlased]]
*[[punanokk-vart]] (''Netta rufina'')
*[[punapea-naaskelnokk]] (''Recurvirostra novaehollandiae''), sgk [[karkjalglased]]
*[[punapea-tsiitsitaja]] (''Emberiza bruniceps''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[punapea-vart]] (''Aythya ferina''), sgk [[partlased]]
*[[punapea-õgija]] (''Lanius senator''), sgk [[õgijalased]]
*[[punapõsk-bülbül]] (''Pycnonotus jocosus''), sgk [[bülbüllased]]
*[[punarind (perekond)|punarind]] (''Erithacus''), perekond, sgk [[kärbsenäplased]]
*[[punarind]] (''Erithacus rubecula''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus leucocephalus''), sgk [[karkjalglased]]
*[[punarind-karkjalg (perekond)|punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus''), perekond, sgk [[karkjalglased]]
*[[punarind-rästas]] (''Turdus migratorius''), sgk [[rästaslased]]
*[[puna-rosellapapagoi]] (''Platycercus elegans''), sgk ''[[Psittaculidae]]'' 
*[[punasaba-paradiisilind]] (''Paradisaea rubra''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[punaselg-õgija]] (''Lanius collurio''), sgk [[õgijalased]]
*[[puna-veetallaja]] (''Phalaropus fulicarius''), sgk [[kurvitslased]]
*[[puna-väikehüüp]] (''Botaurus cinnamomeus''), sgk [[haigurlased]]
*[[puna-ööhaigur]] (''Nycticorax caledonicus''), sgk [[haigurlased]]
*[[purpurhaigur]] (''Ardea purpurea''), sgk [[haigurlased]]
*[[puukoristaja]] (''Sitta europaea''), sgk [[puukoristajalased]]
*[[põhjahänilane]] (''Motacilla flava thunbergi''), sgk [[västriklased]]
*[[põhja-lehelind]] (''Phylloscopus borealis''), sgk [[lehelindlased]]
*[[põhja-masksäälik]] (''Geothlypis trichas''), sgk [[sääliklased]]
*[[põhjatihane]] (''Parus montanus'', ''Poecile montanus''), sgk [[tihaslased]]
*[[põhjatirk]] (''Uria lomvia''), sgk [[alklased]]
*[[põhja-tormipääsu]] (''Oceanodroma leucorhoa''), sgk [[tormipääsulased]]
*[[põhjavint]] (''Fringilla montifringilla''), sgk [[vintlased]]
*[[põhjatsiitsitaja]] (''Emberiza rustica''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[põldlõoke]] (''Alauda arvensis''), sgk [[lõolased]]
*[[põldtsiitsitaja]] (''Emberiza hortulana''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[põldvarblane]] (''Passer montanus''), sgk [[varblaslased]]
*[[põldvutt]] (''Coturnix coturnix'')
*[[põõsalind]] (''Sylvia''), perekond, sgk [[põõsalindlased]]
*[[põõsalindlased]] (''Sylviidae''), sugukond
*[[pöialpoiss]] (''Regulus regulus''), sgk [[pöialpoislased]]
*[[pähklimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes caryocatactes''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]]
*[[pärlkanalased]], sugukond   
*[[pääsujooksur]] (''Glareola''), perekond, sugukond [[jooksurlased]]
*[[pütilised]] (''Podicipediformes''), selts
*[[pütlased]] (''Podicipedidae''), sugukond
*[[pütt (perekond)|pütt]], (''Podiceps''), perekond, sgk [[pütlased]]
*[[püü]] (''Lagopus''), perekond, sgk [[faasanlased]]
*[[püüfaasan]] (''Ithaginis cruentus''), sgk [[faasanlased]]
*[[püüfaasan (perekond)|püüfaasan]] (''Ithaginis''), perekond, sgk [[faasanlased]]
*''[[Pygoscelis]]'', perekond, sgk [[pingviinlased]]

==Q==
*[[queenslandi paradiisilind]] (''Ptiloris victoriae''), sgk [[paradiisilindlased]]

==R==
*[[raat]] (''Prunella''), perekond, sgk [[raatlased]]
*[[raatlased]] (''Prunellidae''), sugukond
*[[rabahani]] (''Anser fabalis''), sgk [[partlased]]
*[[rabapistrik]] (''Falco peregrinus''), sgk [[pistriklased]]
*[[rabapüü]] (''Lagopus lagopus''), sgk [[metsislased]]
*[[raipekotkas]] (''Neophron percnopterus''), sgk [[haugaslased]]
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;[[raitlind]] (''Aepyornis maximus'' või ''Aepyornis titan'')&lt;/span&gt;, sgk [[raitlindlased]], elas [[Madagaskar]]il
*''[[Ramphastos]]'', perekond, sgk [[tuukanlased]] 
*[[rand-jämejalg]] (''Burhinus grallarius''), sgk [[jämejalglased]]
*[[randkiur]] (''Anthus petrosus), sgk [[västriklased]]
*[[randtiir]] (''Sterna paradisae''), sgk [[tiirlased]]
*[[rand-toonekurg]] (''Mycteria cinerea''), sgk [[toonekurglased]]
*[[rasvatihane]] (''Parus major''), sgk [[tihaslased]]
*[[raudkull]] (''Accipiter nisus''), sgk [[haugaslased]]
*[[rebassidrik]] (''Passerella iliaca''), sgk [[sidriklased]]
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;[[réunioni iibis]] (''Threskiornis solitarius'')&lt;/span&gt;, sgk [[iibislased]], elas Réunionil
*[[ristpart]] (''Tadorna tadorna''), sgk [[partlased]]
*[[ristpart (perekond)|ristpart]] (''Tadorna''), perekond, sgk [[partlased]]
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;[[rodriguese dront]] (''Pezophaps solitaria'')&lt;/span&gt;, sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel
*[[rodriguese kangurlind]] (''Foudia flavicans''), sgk [[kangurlindlased]], Rodriguese saare endeem
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;[[rodriguese sinituvi]] (''Alectroenas payandeei''), sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel
*[[rohe-paabulind]] (''Pavo muticus''), sgk [[faasanlased]]
*[[roherähn]] (''Picus viridis''), sgk [[rähnlased]]
*[[rohetiib-aara]] (''Ara chloropterus''), sgk [[papagoilased]]
*[[rohevint]] (''Carduelis chloris''), sgk [[vintlased]]
*[[rohtla-jämejalg]] (''Hesperoburhinus bistriatus''), sgk [[jämejalglased]]
*[[rohtlakurp]] (''Pedionomus torquatus''), sgk [[rohtlakurplased]]
*[[rohtlakurp (perekond)|rohtlakurp]] (''Pedionomus''), perekond, sgk [[rohtlakurplased]]
*[[rohtlakurplased]] (''Pedionomidae''), sugukond
*[[rohukoskel]] (''Mergus serrator''), sgk [[partlased]]
*[[rohunepp]] (''Gallinago media''), sgk [[kurvitslased]]
*[[ronk]] (''Corvus corax''), sgk [[vareslased]]
*[[roohabekas]] ehk roovilbas (''Panurus biarmicus''), sgk [[habeklased]] 
*[[roolind]] (''Acrocephalus''), perekond, sgk [[roolindlased]]
*[[roo-loorkull]] (''Circus aeruginosus''), sgk [[haugaslased]]
*[[roo-ritsiklind]] (''Locustella luscinioides''), sgk [[ritsiklindlased]]
*[[rooruik]] (''Rallus aquaticus ''), sgk [[ruiklased]]
*[[roosakajakas]] (''Rhodostethia rosea''), sgk [[kajaklased]]
*[[roosa-kuldnokk]] (''Sturnus roseus''), sgk [[kuldnoklased]]
*[[roosa-luitsnokkiibis]] (''Platalea ajaja''), sgk [[iibislased]]
*[[roosapõsk-lembelind]] (''Agapornis roseicollis''), sgk [[papagoilased]]
*[[roosa-toonekurg]] (''Mycteria ibis''), sgk [[toonekurglased]]
* [[roosatuvi]] (''Nesoenas mayeri''), sgk [[tuvilased]]
*[[roostepääsuke]] (''Cecropis daurica''), sgk [[pääsulased]]
*[[Roostepääsuke (perekond)|roostepääsuke]] (''Cecropis''), perekond, sgk [[pääsulased]]
*[[roosterind-tüll]] (''Charadrius morinellus''), sgk [[tülllased]]
*&lt;span style=&quot;background-color:#FFF68F&quot;&gt;[[roostetuvi]] (''Nesoenas duboisi'')&lt;/span&gt;, sgk [[tuvilased]] 
*[[roo-toonekurg]] (''Ciconia maguari''), sgk [[toonekurglased]]
*[[rootsiitsitaja]] (''Emberiza schoeniclus''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[rubiinööbik]] (''Luscinia calliope''), sgk [[kärbsenäplased]] 
*[[ruiklased]] (''Rallidae''), sugukond
*[[rukkirääk]] (''Crex crex''), sgk [[ruiklased]]
*[[ruskerästas]] (''Turdus naumanni''), sgk [[rästaslased]]
*[[ruugerüdi]] (''Tryngites subruficollis'') sgk [[kurvitslased]]
*[[rägapart]] (''Spatula querquedula''), sgk [[partlased]]
*[[rähn]] (''Picus''), perekond, sgk [[rähnlased]]
*[[rähnilised]] (''Piciformes''), selts
*[[rästas]] (''Turdus''), perekond, sgk [[rästaslased]]
*[[rästaslased]] (''Turdidae''), sugukond
*[[rästas-roolind]] (''Acrocephalus arundinaceus''), sgk [[roolindlased]]
*[[räts]] (''Asio''), perekond, sgk [[kaklased]]
*[[räusktiir]] (''Sterna caspia''), sgk [[tiirlased]]
*[[rääkspart]] (''Anas strepera''), sgk [[partlased]]
*[[räästapääsuke]] (''Delichon urbica''), sgk [[pääsulased]]
*[[rüdi]] ehk risla (''Calidris''), sgk [[kurvitslased]]
*[[rüüt]] (''Pluvialis apricaria''), sgk [[tülllased]]
*[[rüüt (perekond)|rüüt]] (''Pluvialis''), perekond, sgk [[tülllased]]

==S==
*[[saalomonisaarte raudkull]] (''Tachyspiza albogularis''), sgk [[haugaslased]], Bougainville'i saarel ja Saalomoni saartel
*[[sabatihane]] (''Aegithalos caudatus''), sgk [[sabatihaslased]]
*[[sadulnokk-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus senegalensis''), sgk [[toonekurglased]]
*[[safiir-paradiisilind]] (''Ptiloris magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[salu-lehelind]] (''Phylloscopus trochilus''), sgk [[lehelindlased]]
*[[salutihane]] ehk sootihane (''Parus palustris'', ''Poecile palustris''), sgk [[tihaslased]]
*[[samblikusäälik]] (''Parula americana''), sgk [[sääliklased]]
*''[[Sarkidiornis]]'', perekond, sgk [[partlased]]
*[[sarvikbülbül]] (''Pycnonotus penicillatus''), sgk [[bülbüllased]]
*[[sarviklõoke]] (''Eremophila alpestris'')
*[[sarvik-ogatiib]] (''Anhima cornuta''), sgk [[ogatiiblased]]
*[[sarvik-ogatiib (perekond)|sarvik-ogatiib]] (''Anhima''), perekond, sgk [[ogatiiblased]]
*[[sarvikpütt]] (''Podiceps auritus''), sgk [[pütlased]]
*[[sarvlindlased]] (''Bucerotidae''), sugukond
*[[sarvlinnulised]] (''Bucerotiformes''), selts
*[[sarvnokk-pelikan]] (''Pelecanus erythrorhynchos''), sgk [[pelikanlased]]ý
*[[savannihaigur]] (''Ardea melanocephala''), sgk [[haigurlased]]
*[[savanni-toonekurg]] (''Ciconia abdimii''), sgk [[toonekurglased]]
*[[sebra-amadiin]] (''Taeniopygia guttata''), sgk [[vintlased]]
*[[seedrimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes macrorhynchos''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]]
*[[selvasäälik]] (''Basileuterus''), perekond, sgk [[sääliklased]]
*[[selvatutlased]] (''Odontophoridae''), sugukond
*[[siberi lehelind]] (''Phylloscopus schwarzi''), sgk [[lehelindlased]]
*[[siberi raat]] (''Prunella montanella''), sgk [[raatlased]]
*[[siberi tõmmuvaeras]] (''Melanitta stejnegeri''), sgk [[partlased]]
*[[siidhaigur]] (''Egretta garzetta'')
*[[siidisaba]] ehk viristaja (''Bombycilla garrulus''), sgk [[siidisabalased]]
*[[siidisaba (perekond)|siidisaba]] (''Bombycilla''), perekond, sgk [[siidisabalased]]
*[[siisike]] (''Carduelis spinus''), sgk [[vintlased]]
*[[siniaara]] (''Anodorhynchus''), perekond, sgk [[papagoilased]]
*[[sinijalg-suula]] (''Sula nebouxii''), sgk [[suulalased]]
*[[sinikael-part]] (''Anas platyrhynchos''), sgk [[partlased]]
*[[sini-kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon auritum''), sgk [[faasanlased]]
*[[sininäär]] (''Cyanocitta cristata''), sgk [[vareslased]]
*[[sini-paradiisilind]] (''Paradisaea rudolphi''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[siniraag]] (''Coracias garrulus''), sgk [[siniraaglased]]
*[[sinirind]] (''Luscinia svecica''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[sini-rägapart]] (''Spatula discors''), sgk [[partlased]]
*[[sinisaba]] (''Tarsiger cyanurus''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[sinisäälik]] (''Setophaga caerulescens''), sgk [[sääliklased]] 
*[[sinitihane]] (''Cyanistes caeruleus''), sgk [[tihaslased]]
*[[sinituvi]] (''Alectroenas''), perekond, sgk [[tuvilased]]
*[[siniõlg-kuukabarra]] (''Dacelo leachii''), sgk [[jäälindlased]]
*[[sirpnokk]] (''Ibidorhyncha struthersii''), sgk [[sirpnoklased]]
*[[sirpnokk (perekond)|sirpnokk]] (''Ibidorhyncha''), perekond, sgk [[sirpnoklased]]
*[[sirpnoklased]] (''Ibidorhynchidae''), sugukond
*[[soldat-aara]] (''Ara militaris''), sgk [[papagoilased]]
*[[sookiur]] (''Anthus pratensis''), sgk [[västriklased]] 
*[[sookurg]] (''Grus grus''), sgk [[kurglased]]
*[[soo-loorkull]] (''Circus pygargus''), sgk [[haugaslased]]
*[[soopart]] (''Anas acuta''), sgk [[partlased]]
*[[soo-roolind]] (''Acrocephalus palustris''), sgk [[roolindlased]]
*[[sooräts]] (''Asio flammeus''), sgk [[kaklased]]
*[[soorüdi]] (''Calidris alpina''), sgk [[kurvitslased]]
*''[[Spatula]]'', perekond, sgk [[partlased]]
*''[[Spheniscus]]'', perekond, sgk [[pingviinlased]]
*[[stepi-händpart]] (''Oxyura leucocephala''), sgk [[partlased]]
*[[stepikiivitaja]] (''Vanellus gregarius''), sgk [[tülllased]]
*[[stepikotkas]] (''Aquila nipalensis''), sgk [[haugaslased]]
*[[stepi-loorkull]] (''Circus macrourus''), sgk [[haugaslased]]
*[[stepilõoke]] (''Melanocorypha calandra''), sgk [[lõolased]]
*[[stepipistrik]] (''Falco cherrug''), sgk [[pistriklased]]
*[[stepi-pääsujooksur]] (''Glareola nordmanni''), sgk [[jooksurlased]]
*[[stepi-tuuletallaja]] (''Falco naumanni''), sgk [[pistriklased]]
*[[stepivuril]] (''Syrrhaptes paradoxus'')
*[[suitsupääsuke (perekond)|suitsupääsuke]] (''Hirundo''), perekond, sgk [[pääsulased]]
*[[suitsupääsuke]] (''Hirundo rustica''), sgk [[pääsulased]]
*[[sulawesi maduhaugas]] (''Spilornis rufipectus''), sgk [[haugaslased]]
*[[sultantihane]] (''Melanochlora sultanea''), sgk [[tihaslased]]
*[[sunda tiigihaigur]] (''Ardeola speciosa''), sgk [[haigurlased]]
*[[sunda toonekurg]] (''Ciconia stormi''), sgk [[toonekurglased]] 
*[[suula]] (''Morus bassanus''), sgk [[suulalased]]
*[[suurbülbül]] (''Pycnonotus zeylanicus''), sgk [[bülbüllased]]
*[[suur-kirjurähn]] (''Dendrocopos major''), sgk [[rähnlased]]
*[[suur-konnakotkas]] (''Aquila clanga''), sgk [[haugaslased]]
*[[suurkoovitaja]] (''Numenius arquata''), sgk [[kurvitslased]]
*[[suur-laukhani]] (''Anser albifrons'')
*[[suur-lootoselind]] (''Actophilornis africanus''), sgk [[lootoselindlased]]
*[[suur-meenäitur]] (''Indicator indicator''), sgk [[meenäiturlased]]
*[[suurnokk-hüüp]] (''Botaurus pinnatus''), sgk [[haigurlased]]
*[[suurnokk-vanga]] (''Euryceros prevostii''), sgk [[vangalased]]
*[[suurnokk-vint]] ehk suurnokk (''Coccothraustes coccothraustes''), sgk [[vintlased]]
*[[suur-paradiisihakk]] (''Manucodia comrii''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[suurpiiritaja]] ehk suur-piirpääsuke (''Apus melba''; ''Tachymarptis melba''), sgk [[piiritajalased]]
*[[suurpütt]] (''Aechmophorus occidentalis''), sgk [[pütlased]]
*[[suurpütt (perekond)|suurpütt]] (''Aechmophorus''), perekond, sgk [[pütlased]]
*[[suurrüdi]] ehk suurrisla (''Calidris canutus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[suur-soldataara]] (''Ara ambiguus''), sgk [[papagoilased]]
*[[suursäälik]] (''Icteria virens''), sgk [[sääliklased]] 
*[[suurtrapp]] (''Otis tarda''), sgk [[traplased]] 
*[[suur-turteltuvi]] (''Streptopelia orientalis'')
*[[suur-veetallaja]] (''Phalaropus tricolor''), sgk [[kurvitslased]]
*[[suuränn]] (''Stercorarius skua'')
*[[sõnnpea-sõtkas]] (''Bucephala albeola'')
*[[sõtkas]] (''Bucephala clangula''), sgk [[partlased]]
*[[sõtkas (perekond)|sõtkas]] (''Bucephala''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[sääliklased]] (''Parulidae''), sugukond
*[[söödikänn]] (''Stercorarius parasiticus'')

==Š==
*[[šikra-raudkull]] ehk hele-raudkull (''Accipiter badius''), sgk [[haugaslased]]
*[[šoti käbilind]] (''Loxia scotica''), sgk [[vintlased]]

==T==
*[[taigakiur]] (''Anthus hodgsoni''), sgk [[västriklased]]
*[[taigatihane]] (''Parus cinctus'' või ''Poecile cinctus''), sgk [[tihaslased]]
*[[tait]] (''Gallinula chronopis''), sgk [[ruiklased]]
*[[talbsaba-paradiisilind]] (''Astrapia stephaniae''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[talvike]] (''Emberiza citrinella''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[talvike (alamliik)|talvike]] (''Emberiza citrinella citrinella''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[tamaulipase masksäälik]] (''Geothlypis flavovelata''), sgk [[sääliklased]]
*[[tamme-kirjurähn]] (''Dendrocopos medius''), sgk [[rähnlased]]
*[[tammetihane]] (''Parus lugubris''), sgk [[tihaslased]]
*[[tantsuhaigur]] (''Egretta rufescens''), sgk [[haigurlased]]
*[[tanuhaigur]] (''Pilherodius pileatus''), sgk [[haigurlased]]
*[[tanuhaigur (perekond)|tanuhaigur]] (''Pilherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[tanu-paradiisilind]] (''Parotia carolae''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[tarna-roolind]] (''Acrocephalus paludicola''), sgk [[roolindlased]]
*[[tarna-väikehüüp]] (''Botaurus involucris''), sgk [[haigurlased]]
*[[teder]] (''Lyrurus tetrix''), sgk [[faasanlased]]
*[[teemantlindlased]] (''Pardalotidae''), sugukond
*[[terai-haigur]] (''Ardea insignis''), sgk [[haigurlased]]
*''[[Thinocorus]]'', perekond, sgk [[kurplased]]
*[[tieke]] (''Philesturnus''), perekond, sgk [[kookakolased]] 
*[[tihane]] (''Parus''), perekond, sgk [[tihaslased]]
*[[tihaslased]] (''Paridae''), sugukond 
*[[tiigihaigur (perekond)|tiigihaigur]] (''Ardeola''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[tiigi-roolind]] (''Acrocephalus scirpaceus''), sgk [[roolindlased]]
*[[tiir]] (''Sterna''), perekond, sgk [[tiirlased]]
*[[tikksabalased]] (''Maluridae''), sugukond 
*[[tikutaja]] ehk taevasikk, sgk [[kurvitslased]]
*[[tilder]] (''Tringa''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] 
*[[tinamulased]] (''Tinamidae''), sugukond
*[[tirk]] (''Uria''), perekond, sgk [[alklased]]
*[[toonehani]] (''Plectropterus gambensis''), sgk [[partlased]]
*[[toonekurelised]] (''Ciconiiformes''), selts
*[[toonekurg (perekond)|toonekurg]] (''Ciconia''), sgk [[toonekurglased]]
*[[toonekurglased]] (''Ciconiidae''), sugukond 
*[[tormilinnulised]] (''Procellariiformes''), selts
*[[tsiitsitaja]] (''Emberiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[tsiitsitajalased]] (''Emberizidae''), sugukond
*[[tšiili änn]] (''Stercorarius chilensis''), sgk [[änlased]]
*[[tuamotu tormilind]] (''Pterodroma ultima''), sgk [[tormilindlased]]
*[[tuhkhaigur]] (''Ardea humbloti''), sgk [[haigurlased]]
*[[tuhk-lehelind]] (''Phylloscopus humei''), sgk [[lehelindlased]]
*[[tuhksäälik]] (''Leucopeza semperi''), sgk [[sääliklased]]
*[[tulemaa tüll]] (''Pluvianellus socialis''), sgk [[tulemaatülllased]]
*[[tulemaa tüll (perekond)|tulemaa tüll]] (''Pluvianellus''), perekond, sgk [[tulemaatülllased]]
*[[tulemaatülllased]] (''Pluvianellidae''), sugukond
*[[tulikurk-säälik]] (''Dendroica fusca''), sgk [[sääliklased]]
*[[tulipart]] (''Tadorna ferruginea''), sgk [[partlased]]
*[[tumetilder]] (''Tringa erythropus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[tumevigle]] (''Limosa haemastica''), sgk [[kurvitslased]]
*[[tundrakaur]] (''Gavia adamsii''), sgk [[kaurlased]]
*[[tundrakiur]] (''Anthus cervinus''), sgk [[västriklased]]
*[[tundra-neppvigle]] (''Limnodromus scolopaceus''), sgk [[kurvitslased]] 
*[[tundra-rabahani]] (''Anser fabalis rossicus''), [[rabahani|rabahane]] alamliik, sgk [[partlased]]
*[[tuppnokk]] (''Chionis''), perekond, sgk [[tuppnoklased]]
*[[tuppnoklased]] (''Chionidae''), sugukond
*[[tupslunn]] (''Fratercula cirrhata''), sgk [[alklased]]
*[[turdtuvi]] (''Drepanoptila holosericea''), sgk [[tuvilased]], Uus-Kaledoonia saarel
*[[turkestani rasvatihane]] (''Parus bokharensis'', ''Parus major bokharensis''), sgk [[tihaslased]] 
*[[Turteltuvi (perekond)|turteltuvi]] (''Streptopelia''), perekond, sgk [[tuvilased]]
*[[turteltuvi]] (''Streptopelia turtur''), sgk [[tuvilased]]
*[[tutkas]] (''Calidris pugnax''), sgk [[kurvitslased]]
*[[tuttdrongo]] (''Dicrurus forficatus''), sgk [[drongolased]]
*[[tuttfaasan]] (''Pucrasia macrolopha''), sgk [[faasanlased]]
*[[tuttlõoke]] (''Galerida cristata''), sgk [[lõolased]]
*[[tutt-ogatiib]] (''Chauna chavaria''), sgk [[ogatiiblased]]
*[[tuttpütt]] (''Podiceps cristatus''), sgk [[pütlased]]
*[[tutt-tihane]] (''Lophophanes cristatus''), sgk [[tihaslased]]
*[[tutt-tiir]] (''Thalasseus sandvicensis''), sgk [[tiirlased]]
*[[tuttvart]] (''Aythya fuligula''), sgk [[partlased]]
*[[tuulas]] (''Artamus''), perekond
*[[tuulaslased]] (''Artamidae''), sugukond
*[[tuuletallaja]] (''Falco tinnunculus''), sgk [[pistriklased]]
*[[tuvilased]] (''Columbidae''), sugukond
*[[tõmmuiibis]] (''Plegadis falcinellus'')
*[[tõmmukajakas]] (''Larus fuscus''), sgk [[kajaklased]]
*[[tõmmu-lehelind]] (''Phylloscopus fuscatus''), sgk [[lehelindlased]]
*[[tõmmu-linavästrik]] (''Motacilla alba yarrellii''), [[linavästrik]]u alamliik, sgk [[västriklased]]
*[[tõmmu-torminiglas]] (''Pelecanoides urinatrix''), sgk [[tormilindlased]]
*[[tõmmuvaeras]] (''Melanitta fusca''), sgk [[partlased]]
*[[täks]] (''Saxicola''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[täpik-jämejalg]] (''Burhinus capensis''), sgk [[jämejalglased]]
*[[täpiknokk-pelikan]] (''Pelecanus philippensis''), sgk [[pelikanlased]]
*[[tääknoklased]] (''Phoeniculidae''), sugukond 
*[[töbi-paradiisilind]] (''Paradigalla brevicauda''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[Tüll (perekond)|tüll]], perekond, sgk [[tülllased]]
*[[tülllased]] (''Charadriidae''), sugukond
*[[tüvelindlased]] (''Climacteridae''), sugukond
*[[tüvesäälik]] (''Mniotilta varia''), sgk [[sääliklased]]
*[[tüükasorlased]] (''Nyctibiidae''), sugukond
*[[tüükasorr]] (''Nyctibius''), perekond, sgk [[tüükasorlased]]

==U==
*[[uganda veriamadiin]] (''Spermophaga ruficapilla''), sgk [[amadiinlased]]
*[[urutüll]] (''Thinornis novaeseelandiae''), sgk [[tülllased]]
*[[urvalind]] (''Carduelis flammea''), sgk [[vintlased]]
*[[urvalind (alamliik)|urvalind]] (''Carduelis flammea flammea''), [[urvalind|urvalinnu]] alamliik, sgk [[vintlased]]

==V==
*[[vaaraohani]] (''Alochen aegyptiaca''), sgk [[hanelised]], Aafrika päritolu, Euroopasse sisse talutud, Eestis eksikülaline
*[[vaenukägu]] (''Upupa epops''), sgk [[vaenukägulased]]
*[[vainurästas]] (''Turdus iliacus''), sgk [[rästaslased]]
*[[valge-irvnokk]] (''Anastomus oscitans''), sgk [[toonekurglased]]
*[[valgekurg]] (''Grus leucogeranus''), sgk [[kurglased]]
*[[valgelaup-paradiisilind]] (''Parotia sefilata''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[valgepea-haigur]] (''Ardea pacifica''), sgk [[haigurlased]]
* [[valgepea-kangurlind]] (''Dinemellia dinemelli''), sgk kangurlindlased
*[[valgepõsk-lagle]] (''Branta leucopsis''), sgk [[partlased]]
*[[valgerähn]] (''Melanerpes candidus''), sgk [[rähnlased]]
*[[valgeselg-kirjurähn]] (''Dendrocopos leucotos''), sgk [[rähnlased]]
*[[valgesilm-vart]] (''Aythya nyroca'')
*[[valgetiib-pirk]] (''Sarothrura ayresi''), sgk [[ruiklased]]
*[[valgetiib-viires]] (''Chlidonias leucopterus''), sgk [[tiirlased]]
*[[valge-toonekurg]] (''Ciconia ciconia''), sgk [[toonekurglased]], Mandri-Eestis tavaline, saartel harva
*[[valgesaba-kiivitaja]] (''Vanellus leucurus''), sgk [[tülllased]]
*[[valjaspingviin]] (''Pygoscelis antarcticus''), sgk [[pingviinlased]]
*[[vandelkajakas]] (''Pagophila eburnea''), sgk [[kajaklased]], Eestis eksikülaline 
*[[vandelnokk-kuningrähn]] (''Campep­hilus principalis'')
*[[vandelnokk-paradiisilind]] (''Drepanornis bruijnii''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[vangalased]] (''Vangidae''), sugukond
*[[varblane]] (''Passer''), perekond, sgk [[varblaslased]]
*[[varblaslased]] (''Passeridae''), sugukond
*[[vares (perekond)|vares]] (''Corvus''), perekond, sgk [[vareslased]]
*[[vareslased]] (''Corvidae''), sugukond
*[[vart]] (''Aythya''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[vasarpea]] (''Scopus umbretta''), sgk [[vasarpealased]]
*[[vasarpea (perekond)|vasarpea]] (''Scopus''), perekond, sgk [[vasarpealased]]
*[[vasarpealased]] (''Scopidae''), sugukond
*[[vedik-kangurlind]] (''Euplectes progne''), sgk [[kangurlindlased]]
*[[veeka]] ehk veekaruik (''Gallirallus australis''), sgk [[ruiklased]] 
*[[veetallaja]] (''Phalaropus lobatus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[Veetallaja (perekond)|veetallaja]] (''Phalaropus''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*[[veisehaigur]] (''Ardea ibis''), sgk [[haigurlased]]
*[[vesipapp]] (''Cinclus cinclus''), sgk [[vesipaplased]]
*[[vigle]] (''Limosa''), perekond, sgk [[kurvitslased]]
*[[vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis hypoleucos''), sgk [[kurvitslased]]
*[[Vihitaja (perekond)|vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis''), perekond. sgk [[kurvitslased]]
*[[viires]] (''Childonias''), perekond, sgk [[tiirlased]]
*[[viirhüüp]] (''Zebrilus undulatus''), sgk [[haigurlased]]
*[[viirhüüp (perekond)|viirhüüp]] (''Zebrilus''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[viirpapagoi]] (''Melopsittacus undulatus''), sgk [[papagoilased]]
*[[viirpea-pütt]] (''Poliocephalus poliocephalus''), sgk [[pütlased]]
*[[viirpea-pütt (perekond)|viirpea-pütt]] (''Poliocephalus''), perekond, sgk [[pütlased]] 
*[[viker-paradiisilind]] (''Cicinnurus respublica''), sgk [[paradiisilindlased]]
*[[vikertangara]] (''Tangara chilensis''), sgk [[tangaralased]]
*[[vilbas]] (''Leiothrix''), perekond
*[[vilehaigur]] (''Syrigma sibilatrix''), sgk [[haigurlased]]
*[[vilehaigur (perekond)|vilehaigur]] (''Syrigma''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[villkael-toonekurg]] (''Ciconia episcopus''), sgk [[toonekurglased]]
*[[vintlased]] (''Fringillidae''), sugukond
*[[virelindlased]] (''Vireonidae''), sugukond
*''[[Vireolanius pulchellus]]'', sgk [[virelindlased]]
*[[viu]] (''Buteo''), perekond, sgk [[haugaslased]]
*[[viupart]] (''Anas penelope'')
*[[vuril]]
*[[võra-roherähn]] (''Picus puniceus''), sgk [[rähnlased]]
*[[võsaraat]] (''Prunella modularis''), sgk [[raatlased]]
*[[võsa-ritsiklind]] (''Locustella naevia''), sgk [[ritsiklindlased]]
*[[väikealk]] (''Alle alle'')
*[[väikeflamingo (perekond)|väikeflamingo]] (''Phoeniconaias''), perekond, sgk [[flamingolased]]
*[[väikehaigur (perekond)|väikehaigur]] (''Butorides''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[väikehuik]] (''Porzana parva''), sgk [[ruiklased]]
*[[väike-hõbehaigur]] (''Ardea intermedia''), sgk [[haigurlased]]
*[[väikehüüp]] ehk hüüpel (''Botaurus minutus''), sgk [[haigurlased]]
*[[väikekajakas]] (''Larus minutus''), sgk [[kajaklased]]
*[[väike-kirjurähn]] (''Dryobates minor''), sgk [[rähnlased]]
*[[väike-konnakotkas]] (''Aquila pomarina''), sgk [[haugaslased]]
*[[väikekoskel]] (''Mergellus albellus''), sgk [[partlased]]
*[[väikekoskel (perekond)|väikekoskel]] (''Mergellus''), perekond, sgk [[partlased]]
*[[väikekoovitaja]] (''Numenius phaeopus''), sgk [[kurvitslased]]
*[[väikekurp]] (''Thinocorus orbignyianus''), sgk [[kurplased]]
*[[väikekägu]] (''Cuculus poliocephalus''), sgk [[kägulased]]
*[[väike-käosulane]] (''Hippolais caligata'', ''Iduna caligata''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[väike-kärbsenäpp]] (''Ficedula parva''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[väike-laukhani]] (''Anser erythropus''), sgk [[partlased]]
*[[väike-lehelind]] (''Phylloscopus collybita''), sgk [[lehelindlased]]
*[[väikeluik]] (''Cygnus columbianus''), sgk [[partlased]]
*[[väike-merivart]] (''Aythya affinis''), sgk partlased
*[[väikepistrik]] (''Falco columbarius''), sgk [[pistriklased]]
*[[väike-põõsalind]] (''Sylvia curruca''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[väikepütt]] (''Tachybaptus ruficollis''), sgk [[pütlased]]
*[[väikepütt (perekond)|väikepütt]] (''Tachybaptus''), perekond, sgk [[pütlased]]
*[[väikerüdi]] ehk väikerisla (''Calidris minuta''), sgk [[kurvitslased]]
*[[väike-tanukull]] (''Accipiter bicolor''), sgk [[haugaslased]]
*[[väiketiir]] (''Sternula albifrons'' või ''Sterna albifrons''), sgk [[tiirlased]]
*[[väike-torminiglas]] (''Pelecanoides georgicus''), sgk [[tormilindlased]]
*[[väiketrapp]] (''Tetrax tetrax''), sgk [[traplased]] 
*[[väiketsiitsitaja]] (''Emberiza pusilla''), sgk [[tsiitsitajalased]]
*[[väiketüll]] (''Charadrius dubius''), sgk [[tülllased]]
*[[välja-loorkull]] (''Circus cyaneus''), sgk [[haugaslased]]
*[[välja-safiirlind]] (''Halcyon albiventris''), sgk [[jäälindlased]]
*[[välja-väikelõoke]] (''Calandrella brachydactyla''), sgk [[lõolased]]
*[[värbhuik]] (''Porzana pusilla''), sgk [[ruiklased]]
*[[värbkakk]] (''Glaucidium passerinum''), [[kaklased]]
*[[värbrüdi]] ehk värbrisla (''Calidris temminckii''), sgk [[kurvitslased]]
*[[värvulised]] (''Passeriformes''), selts
*[[västrik]] (''Motacilla''), perekond, sgk [[västriklased]]
*[[västriklased]] (''Motacillidae''), sugukond
*[[väänkael]] (''Jynx torquilla''), sgk [[rähnlased]]
*[[vöötkakk]] (''Surnia ulula''), sgk [[kaklased]]
*[[vöötkakk (perekond)|vöötkakk]] (''Surnia''), perekond, sgk [[kaklased]]
*[[vööt-käbilind]] (''Loxia leucoptera''), sgk [[vintlased]]
*[[vööt-lehelind]] (''Phylloscopus inornatus''), sgk [[lehelindlased]]
*[[vöötnokk-pütt (perekond)|vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus''), perekond, sgk [[pütlased]]
*[[vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus podiceps''), sgk [[pütlased]]
*[[vööt-põõsalind]] (''Sylvia nisoria''), sgk [[põõsalindlased]]
*[[vöötsaba-vigle]] (''Limosa lapponica''), sgk [[kurvitslased]]

==Õ==
* [[õgija]] (''Lanius''), perekond, sgk [[õgijalased]]
* [[õgijalased]] (''Laniidae''), sugukond
* [[õlilind]] ehk guahaaro (''Steatornis caripensis''), sgk [[õlilindlased]] 
* [[õlipuu-käosulane]] (''Hippolais olivetorum''), sgk [[põõsalindlased]]
* [[õnnekurg]] ehk jaapani kurg (''Grus japonensis''), sgk [[kurglased]] 
* [[õõnesäälik]] (''Protonotaria citrea''), sgk [[sääliklased]]
* [[õõnetuvi]] (''Columba oenas''), sgk [[tuvilased]]

==Ä==
*[[älverüdi]] ehk älverisla (''Calidris acuminata''), sgk [[kurvitslased]]
*[[änlased]] (''Stercorariidae''), sugukond
*[[änn]] (''Stercorarius''), perekond, sgk [[änlased]]

==Ö==
*[[örd]]
*[[ööbik]] (''Luscinia luscinia''), sgk [[kärbsenäplased]]
*[[ööhaigur]] (''Nycticorax nycticorax''), sgk [[haigurlased]]
*[[ööhaigur (perekond)|ööhaigur]] (''Nycticorax''), perekond, sgk [[haigurlased]]
*[[öökajakas]] (''Creagrus furcatus''), sgk [[kajaklased]]
*[[öösorr (perekond)|öösorr]] (''Caprimulgus''), sgk [[öösorlased]]
*[[öösorr]] (''Caprimulgus europaeus''), sgk [[öösorlased]]
*[[öösorrilised]] (''Caprimulgiformes''), selts

== Ü ==
* [[ühis-kangurlind]] (''Philetairus socius''), sgk [[kangurlindlased]]

==X==
*''[[Xanthomyza phrygia]]'', sgk [[meelindlased]]

==Vaata ka==
* [[Eesti lindude süstemaatiline nimestik]]
* [[Norra lindude süstemaatiline nimestik]]

[[Kategooria:Linnud| Lindude loend]]
[[Kategooria:Loomade loendid]]</text>
      <sha1>rmonkph2316gg7hu60x2i7dq1grbhv4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Michel Platini</title>
    <ns>0</ns>
    <id>9160</id>
    <revision>
      <id>7260730</id>
      <parentid>6925136</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T00:02:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7260730</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2567" sha1="2ljgtlhtgct8gsmhugcof8c8iefsulv" xml:space="preserve">{{ajakohastada|kuu=september|aasta=2017}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2017}}
{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
'''Michel François Platini''' (sündinud [[21. juuni]]l [[1955]] [[Jœuf]]is) on endine [[UEFA]] president (2007–2016) ja endine [[Prantsusmaa jalgpallikoondis]]e [[poolkaitsja]]. [[Prantsusmaa]] rahvuskoondises on ta mänginud 72 mängu ja löönud 41 väravat. 43 korda oli ta kapten. 

Ta oli sunnitud UEFA presidendi kohalt tagasi astuma [[2016]]. aasta maikuus.&lt;ref&gt;{{cite web |url=http://www.theguardian.com/football/2016/may/09/michel-platini-cas-appeal-ban-football |title=Michel Platini resigns as Uefa president after ban reduced to four years |last=Gibson |first=Owen  |publisher=[[theguardian.com]] |date=9. mai 2016|accessdate=9. mail 2016 |language=inglise}}&lt;/ref&gt;

== Klubid ==
[[File:Wroclaw-Platini-visit.jpg|thumb|250px|Michel Platini, [[Rafał Dutkiewicz]], [[Grzegorz Lato]] ([[Wrocław]], [[2009]]).]]
* [[1968]]–1972 [[AS Jœuf]]
* [[1972]]–[[1978]] [[AS Nancy-Lorraine]]
* [[1979]]–1982 [[AS Saint-Étienne Loire]]
* [[1982]]–[[1987]] [[Juventus Torino|Juventus]]

== Saavutused ==
* [[1978]] [[Prantsusmaa]] karikas
* [[1981]] Prantsusmaa meister
* [[1982]] maailmameistrivõistluste 4. koht
* [[1983]] [[Itaalia]] karikas
* [[1984]] [[Euroopa]] meister
* 1984 Euroopa karikavõitjate karikas
* 1984 Euroopa Superkarikas
* 1984 Itaalia meister
* [[1985]] Maailma klubide karikas
* 1985 Euroopa meistrite karikas
* [[1986]] maailmameistrivõistluste pronks
* 1986 Itaalia meister
* Maailma parim jalgpallur (&quot;[[World Soccer]]i&quot; küsitlus) 1984 ja 1985 (1983 2.)
* Euroopa parim jalgpallur (&quot;[[France Football]]i&quot; küsitlus) 1983, 1984 ja 1985 ([[1980]] 3.)
* [[Itaalia jalgpalli kõrgliiga|Itaalia meistrivõistluste]] parim väravakütt 1983, 1984 ja 1985
* [[1992. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlused|1992]] Prantsusmaa koondise peatreener

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Commonskat}}

{{FIFA World Cup 1978 Prantsusmaa koondis}}
{{FIFA World Cup 1982 Prantsusmaa koondis}}
{{UEFA Euro 1984 Prantsusmaa koondis}}
{{FIFA World Cup 1986 Prantsusmaa koondis}}
{{UEFA Euro 1992 Prantsusmaa koondis}}
{{Ballon d'Ori võitjad}}
{{FIFA 100}}

{{JÄRJESTA:Platini, Michel}}
[[Kategooria:Prantsusmaa jalgpallurid]]
[[Kategooria:AS Saint-Étienne'i jalgpallurid]]
[[Kategooria:Torino Juventuse mängijad]]
[[Kategooria:Prantsusmaa jalgpallitreenerid]]
[[Kategooria:Prantsusmaa sporditegelased]]
[[Kategooria:FIFA 100]]
[[Kategooria:Auleegioni rüütlid]]
[[Kategooria:Sündinud 1955]]</text>
      <sha1>2ljgtlhtgct8gsmhugcof8c8iefsulv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Cristiano Ronaldo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>9184</id>
    <revision>
      <id>7260733</id>
      <parentid>7016620</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T00:09:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7260733</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19116" sha1="m4ycccv7qcwlxudi371dzmk0ytxnhyv" xml:space="preserve">{{Jalgpallur
| nimi = Cristiano Ronaldo
| pilt = Cristiano Ronaldo playing for Al Nassr FC against Persepolis, September 2023 (cropped).jpg
| täisnimi = Cristiano Ronaldo dos Santos Aveiro
| sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1985|2|5}}
| sünnilinn = [[Funchal]]
| sünnimaa = [[Portugal]]
| surmaaeg = 
| surmalinn = 
| surmamaa = 
| pikkus = 187 cm
| positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]]
| koduklubi = [[Al Nassr FC|Al Nassr]]
| särginumber = 7
| noorteaastad1 = 1993–1995
| noorteklubi1 = [[CF Andorinha]]
| noorteaastad2 = 1995–1997
| noorteklubi2 = [[CD Nacional]]
| noorteaastad3 = 1997–2001
| noorteklubi3 = [[Lissaboni Sporting]]
| aastad1 = 2001–2003
| mänge1 = 31
| väravaid1 = 5
| klubi1 = Lissaboni Sporting B
| aastad2 = 2001–2003
| mänge2 = 25
| väravaid2 = 3
| klubi2 = [[Lissaboni Sporting]]
| aastad3 = 2003–2009
| mänge3 = 196
| väravaid3 = 84
| klubi3 = [[Manchester United]]
| aastad4 = 2009–2018
| mänge4 = 438
| väravaid4 = 450
| klubi4 = [[Madridi Real]]
| aastad5 = 2018–2021
| mänge5 = 134
| väravaid5 = 101
| klubi5 = [[Torino Juventus]]
| aastad6 = 2021–2022
| mänge6 = 40
| väravaid6 = 19
| klubi6 = [[Manchester United]]
| aastad7 = 2023–
| mänge7 = 59
| väravaid7 = 59
| klubi7 = [[Al Nassr FC|Al Nassr]]
| mänge_kokku = 
| väravaid_kokku = 
| klubi_seisuga = 6. detsember 2024
| koondiseaastad1 = 2001
| koondisemänge1 = 9
| koondiseväravaid1 = 7
| koondis1 = Portugali U15
| koondiseaastad2 = 2001–2002
| koondisemänge2 = 7
| koondiseväravaid2 = 5
| koondis2 = Portugali U17
| koondiseaastad3 = 2003
| koondisemänge3 = 5
| koondiseväravaid3 = 1
| koondis3 = Portugali U20
| koondiseaastad4 = 2002–2003
| koondisemänge4 = 10
| koondiseväravaid4 = 3
| koondis4 = Portugali U21
| koondiseaastad5 = 2004
| koondisemänge5 = 3
| koondiseväravaid5 = 2
| koondis5 = Portugali U23
| koondiseaastad6 = 2003–
| koondisemänge6 = 217
| koondiseväravaid6 = 135
| koondis6 = [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]]
| koondis_seisuga = 15. november 2024
| treeneriaastad1 = 
| treeneriklubi1 = 
| medalid = {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016]]|jalgpall}}
{{Hõbemedal|[[2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2004]]|jalgpall}}
{{Pronksmedal|[[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012]]|jalgpall}}&lt;!--Kuigi kolmanda koha mängu ei mängitud, siis UEFA otsustas esimest korda anda nii kolmanda kui neljanda koha (Portugal ja Saksamaa) meeskondadele pronksmedalid:: http://www.uefa.com/multimediafiles/download/competitions/euro/91/87/57/918757_download.pdf--&gt;
{{MedalVõistlus|[[FIFA konföderatsioonide karikas]]}}
{{Pronksmedal|[[2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikas|2017]]|jalgpall}}
}}
'''Cristiano Ronaldo dos Santos Aveiro''' (sündinud [[5. veebruar]]il [[1985]] [[Funchal]]is [[Madeira]]l) on portugali [[jalgpallur]]. Euroopa meister (2016), viiekordne UEFA Meistrite Liiga Prantsusmaa jalgpalli Kuldpalli (2008, 2016, 2017) ja FIFA Kuldpalli võitja. Teda peetakse üheks kõigi aegade parimaks jalgpalluriks. 

Aastal 2003–2009 mängis ta Inglismaa [[Premier League]]'i klubis [[Manchester United]], 2009–2018 Hispaania kõrgliigaklubis [[Madridi Real]], 2018–2021 Itaalia kõrgliigaklubis [[Torino Juventus]] ning seejärel poolteist aastat taas Manchester Unitedis. 2022. aasta lõpus jõuti kokkuleppele tema üleminekus Saudi Araabia kõrgliigaklubisse [[Al Nassr FC|Al Nassr]].

Alates 2003. aastast on Ronaldo mänginud [[Portugali jalgpallikoondis]]es. Teda peetakse üheks maailma parimaks jalgpalluriks.

Ta on peamiselt vasak ääreründaja, kuid on mänginud ka teistel ründavatel positsioonidel. 5. juuli 2024 seisuga oli Ronaldo mänginud 1267 ametlikus mängus ja löönud 913 väravat. Vastava statistika kohaselt on ta märkimisväärsete elukutseliste mängijate hulgas suurima peetud mängude arvuga väljakumängija, teda edestavad selle näitajaga vaid kolm väravavahti.&lt;ref&gt;[https://www.rsssf.org/players/duizend.html#official List of Official Appearances Records.] RSSSF. Archived from the original on 26 June 2024.&lt;/ref&gt;

2016. aastal anti tema nimi Madeira rahvusvahelisele lennujaamale.&lt;ref&gt;[https://soccernet.ee/artikkel/ronaldo-saab-ka-endanimelise-hotelli-ja-lennujaama Ronaldo saab ka endanimelise hotelli ja lennujaama.] soccernet.ee, 24. juuli 2016.&lt;/ref&gt;

== Klubid ==
[[Manchester United]] ostis Ronaldo 2003. aastal [[Lissaboni Sporting]]ult 12,24 miljoni Suurbritannia naela eest.&lt;ref&gt;Sky Sports: [http://www.skysports.com/football/player/0,,11667_249143,00.html Cristiano Ronaldo]. Viimati külastatud 30. juunil 2008.&lt;/ref&gt; Ronaldost sai klubi esimene portugali mängija. 26. juunil 2009 teatas [[Madridi Real]], et Ronaldo liitub klubiga [[1. juuli]]l ning ületuleku maksumus oli 80 miljonit naela (94 miljonit eurot&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=[[Henry-Laur Allik]]|url=http://ekspress.delfi.ee/elu/jalgpallurite-eest-makstakse-absurdselt-suuri-summasid?id=78967836|pealkiri=Jalgpallurite eest makstakse absurdselt suuri summasid|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|aeg=31. juuli 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170731144308/http://ekspress.delfi.ee/elu/jalgpallurite-eest-makstakse-absurdselt-suuri-summasid?id=78967836|arhiivimisaeg=2017-07-31}}&lt;/ref&gt;). Ronaldo sõlmis Madridi Realiga kuueaastase lepingu.

Ronaldo lõi oma esimese liigavärava Realis oma debüüdil [[29. august]]il 2009 3:2 võidumängus [[Deportivo la Coruna]] vastu.

Ronaldo liitus Juventusega 2018. aastal 100 miljoni euro eest, mis on Itaalia klubide läbi aegade kõrgeim ülemineku summa.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20180711022203/https://www.football-italia.net/124278/ronaldo-breaks-transfer-record Ronaldo breaks transfer record.] web.archive.org, July 10 2018.&lt;/ref&gt;

Ronaldo naasis Manchester Unitedisse 2021. aastal, kuid lõpetas lepingu 22. novembril 2022. 30. detsembril 2022 jõudis ta Saudi Araabia klubi Al Nassriga kokkuleppele, et liitub klubiga, sõlmides lepingu aastani 2025. Lepingu järgi saab Ronaldo kõigi aegade kõrgeimat jalgpalluri palka, 200 miljonit eurot aastas.&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/sport/football/63805297 Cristiano Ronaldo joins Saudi Arabian side Al Nassr until 2025.] BBC Sport . 30. detsember 2022 .&lt;/ref&gt;

Ta läbi aegade esimene mängija, kes on võitnud nii Premier League'i, La Liga kui ka Serie A.&lt;ref&gt;[https://bleacherreport.com/articles/2832291-cristiano-ronaldo-becomes-1st-player-to-win-epl-la-liga-serie-a-titles &quot;Cristiano Ronaldo Becomes 1st Player to Win EPL, La Liga, Serie A Titles&quot;]. 20.4.2019. Vaadatud 20.7.2019&lt;/ref&gt;

27. mail 2024 lõi Ronaldo Saudi Araabia profiliigas oma 35. värava, millega püstitas selles liigas löödud väravate rekordi. Tema on esimene jalgpallur, kes lõpetanud hooaja neljas erinevas liigas resultatiivseima väravakütina.&lt;ref&gt;[https://www.goal.com/en-kw/lists/cristiano-ronaldo-makes-history-al-nassr-breaks-saudi-pro-league-record-most-goals-in-season/bltdba00468162c54b2#cscf287c49bfa46932 Cristiano Ronaldo makes history again!] Goal.com. 27. mai 2024.&lt;/ref&gt;

== Koondisekarjäär ==

Ronaldo debüteeris koondises 20. augustil 2003 kohtumises [[Kasahstani jalgpallikoondis|Kasahstaniga]], mille Portugal võitis 1:0. Ta arvati [[2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2004. aasta Euroopa meistrivõistluste]] koondisse hoolimata sellest, et ta polnud veel ühtki väravat koondise kasuks löönud, ja see õigustas end. Ta lõi EM-il kaks väravat: alagrupimängus [[12. juuni]]l kolmanda värava [[Kreeka jalgpallikoondis|Kreeka]] vastu (ehkki Portugal kaotas mängu 1:2) ning veerandfinaalis [[30. juuni]]l keskmise, Portugali teise värava [[Hollandi jalgpallikoondis|Hollandi]] vastu (Portugal võitis 2:1). Ronaldo valiti EM-i sümboolsesse koondisse.

Pärast Euroopa meistrivõistlusi algas [[2006. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|2006. aasta maailmameistrivõistluste]] valikturniir. Oma kolmanda värava lõi Ronaldo [[4. september|4. septembril]] 2004 [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] vastu, lüües võõrsil 2:0 võidetud mängus avavärava. Neljanda värava lõi ta [[8. september|8. septembril]] [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] vastu, lüües kodus 4:0 võidumängus avavärava. Oma viienda ja kuuenda värava lõi ta [[13. oktoober|13. oktoobril]], kui ta lõi esimest korda Portugali heaks mängus kaks väravat. See juhtus kodumängus [[Venemaa jalgpallikoondis|Venemaa]] vastu, kus ta 7:1 võidumängus lõi 2. ja 4. värava. 8. juunil 2005 skooris ta Eesti vastu ka kordusmängus [[Tallinn]]as, lüües mängu ainsa värava. Kokku oli Ronaldo 7 väravaga valikturniiri Euroopa alagruppide resultatiivsuselt teine mängija.

Portugal pääses finaalturniirile, kus Ronaldo lõi ühe värava: [[Iraani jalgpallikoondis|Iraani]] vastu [[penalti]]st. Portugal jõudis poolfinaali. Ronaldot ei valitud MM-i parimaks nooreks mängijaks, selleks sai [[Lukas Podolski]] [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaalt]].

Üks päev pärast oma 22. sünnipäeva, 6. veebruaril 2007, oli Ronaldo sõprusmängus [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] vastu Portugali koondise kapten. Koondise peatreener [[Luiz Felipe Scolari]] teatas, et Ronaldo on liiga noor selleks, et kapten olla, kuid [[Portugali jalgpalliföderatsioon]]i president [[Carlos Silva]], kes oli kaks päeva varem surnud, oli seda palunud, ja austusest tema vastu laskis Scolari Ronaldol kapten olla.

[[Euroopa 2008. aasta meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa 2008. aasta meistrivõistluste]] valikturniiril lõi Ronaldo 8 väravat, millega oli [[Euzebiusz Smolarek]]i järel resultatiivsuselt teine mängija. Finaalturniiril lõi Ronaldo 1 värava. Portugal kaotas veerandfinaalis Saksamaale.

Kui 11. juulil 2008 sai Portugali peatreeneriks [[Carlos Queiroz]], määras ta Ronaldo meeskonna uueks kapteniks.

[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016]]. aastal tuli ta Portugali koondisega Euroopa meistriks. Ronaldo on esimene mängija, kes on viiel EM-il värava löönud (2004–2020).&lt;ref&gt;[https://www.nytimes.com/athletic/4209629/2021/06/15/cristiano-ronaldo-becomes-top-scorer-in-european-championship-history/ Cristiano Ronaldo becomes top scorer in European Championship history.] The Athletic, 15. juuni 2021.&lt;/ref&gt; Löödud väravate arvult on ta Euroopa meistrivõistluste läbi aegade resultatiivseim mängija, saades finaalturniiridel kirja 14 väravat ja lisaks kvalifikatsioonimängudel 41 väravat (2004–2024).

Kui ta [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] 24. novembril realiseeris Ghana vastu penalti, sai Ronaldost esimene mängija, kes löönud viitel maailmameistrivõistlustel värava.&lt;ref&gt;[https://www.espn.co.uk/football/story/_/id/37633965/cristiano-ronaldo-becomes-first-man-score-5-world-cups Portugal's Cristiano Ronaldo becomes first male player to score in 5 World Cups.] ESPN, 24. november 2022.&lt;/ref&gt;

Ta on 6. juuli 2024. aasta seisuga löönud Portugali kasuks 212 mängus 130 väravat, olles selles arvestuses kõigi riikide koondiste edukaim. Muuhulgas on ta löönud ka [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] vastu neli väravat.

Mängides [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2024. aasta Euroopa meistrivõistlustel jalgpallis]], sai Ronaldost esimene mängija, kes on osalenud kuutel Euroopa meistrivõistlustel, olles enne seda olnud esimene mängija, kes osalenud viitel Euroopa meistrivõistlustel.&lt;ref&gt;[https://www.uefa.com/euro2024/news/028e-1b131eaadde2-59e74eb244e8-1000--most-euro-final-tournaments-ronaldo-breaks-new-ground/ Most EURO final tournaments: Ronaldo breaks new ground.] UEFA.com, 18. juuni 2024 &lt;/ref&gt;

== Saavutused ==
=== Klubid ===
Manchester United
* [[Premier League]]: [[Premier League'i hooaeg 2006–2007|2006–07]], [[Premier League'i hooaeg 2007–2008|2007–08]], [[Premier League'i hooaeg 2008–2009|2008–09]]
* [[FA Cup]]: 2003–04
* [[Football League Cup|League Cup]]: 2005–06, 2008–09
* [[FA Community Shield]]: 2007
* [[UEFA Meistrite Liiga]]: 2007–08
* [[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused]]: 2008

Madridi Real
* [[La Liga]]: [[La Liga hooaeg 2011–2012|2011–12]], [[La Liga hooaeg 2016–2017|2016–17]]
* [[Copa del Rey]]: 2010–2011, 2013–14
* [[Supercopa de España|Hispaania superkarikas]]: 2012
* [[UEFA Meistrite Liiga]]: [[UEFA Meistrite Liiga 2013–2014|2013–14]], [[UEFA Meistrite Liiga 2015–2016|2015–16]], [[UEFA Meistrite Liiga 2016–2017|2016–17]], [[UEFA Meistrite Liiga 2017–2018|2017–18]]
* [[Euroopa superkarikas]]: 2014, 2016, 2017
* [[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused]]: 2014, 2016

Juventus
* [[Serie A]]: [[Serie A hooaeg 2018–2019|2018–19]]
* [[Supercoppa Italiana]]: 2018

Al Nassr
* [[Arab Club Champions Cup]]: 2023

=== Rahvuskoondis ===
Portugal
* [[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlused]]: [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meister 2016]]

=== Individuaalsed ===
* [[Euroopa aasta jalgpallur|Ballon d'Or]]: 2008, 2013, 2014, 2016, 2017
* [[FIFA aasta jalgpallur]]: 2008
* [[FIFA Ballon d'Or]]: 2013, 2014
* [[UEFA]] parim jalgpallur Euroopas: 2008, 2014, 2016
* [[Euroopa kuldsaabas]]: 2007–08, 2010–11, 2013–14, 2014–15
* [[PFA Young Player of the Year]]: 2006–07
* [[PFA Fans' Player of the Year]]: 2006–07, 2007–08
* [[PFA Players' Player of the Year]]: 2006–07, 2007–08
* [[La Liga]] hooaja parim mängija: 2013–14
* [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]] parim väravakütt hooajal: 2007–08, 2012–13, 2013–14, 2014–15, 2015–16, 2016–17, 2017–18
* [[Premier League'i kuldne saabas]]: [[Premier League'i hooaeg 2007–2008|2007–08]]
* La Liga parim väravakütt hooajal: 2010–11, 2013–14, 2014–15
* [[Serie A]] hooaja väärtuslikum mängija: [[Serie A hooaeg 2018–2019|2018–19]]

== Isiklikku ==
Tema teine eesnimi Ronaldo, mis on tema mängijanimi, on tulnud [[Ronald Reagan]]i järgi, kes oli tema isa lemmiknäitleja. Tal on vanem vend Hugo ning kaks vanemat õde Elma ja Liliana Cátia.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/football/2008/jun/08/manchesterunited.portugal &quot;He's got the world at his feet&quot;]. [[The Guardian]]. 8.6.2008. Vaadatud 8.4.208&lt;/ref&gt; Ronaldol on viis last: Cristiano Ronaldo Junior, kaksikud Eva Maria ja Mateo ning tütred Alana Martina ja Bella Esmeralda.

Ronaldo avas 2006. aastal Madeira saarel moebutiigi CR7 (tema initsiaalid ja särgi number) ning avas teise 2008. aastal Lissabonis. Ta laiendas oma CR7 moebrändi, avades 2014. aasta juulis esmaklassiliste särkide ja kingade sarja.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20140728191556/http://www.irishmirror.ie/sport/soccer/soccer-news/cristiano-ronaldo-launches-shoe-range-3876935 Cristiano Ronaldo launches SHOE range as he branches out into fashion.] web.archive.org, 17.07.2014.&lt;/ref&gt;

2010. aasta juunis, MM-iks valmistumise ajal, sai Ronaldost neljas jalgpallur ([[Steven Gerrard]]i, [[Pelé]] ja [[David Beckham]]i järel), kelle vahakuju on Londoni [[Madame Tussaud' vahakujude muuseum|Madame Tussaud' muuseumis]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20150206192857/http://www.telegraph.co.uk/sport/football/players/cristiano-ronaldo/7816806/World-Cup-2010-Cristiano-Ronaldo-gets-Madam-Tussauds-waxwork.html World Cup 2010: Cristiano Ronaldo gets Madam Tussauds waxwork.] Daily Telegraph, 10. juuni 2010&lt;/ref&gt; Teist tema vahakuju esitleti 2013. aasta detsembris Madridi vahakujude muuseumis. 2015. aasta juunis avastasid Lissaboni astronoomid galaktika, millele panid Ronaldole austusavalduseks nimeks Cosmos Redshift 7 (CR7).&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20150924224248/http://www.bbc.com/sport/0/football/33185760 Cristiano Ronaldo: CR7 name given to discovered galaxy.] web.archive.org, 24.09.2015.&lt;/ref&gt;

Ronaldost sai 2015. aastal maailmas kõige suurema heategevusliku annetuse teinud sportlane pärast seda, kui ta oli annetanud 5 miljoni naelsterlingit [[2015. aasta Nepali maavärin|Nepali maavärina]], milles hukkus üle 8000 inimese, ohvritele.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160605020931/http://www.independent.co.uk/sport/football/european/cristiano-ronaldo-real-madrid-forward-donates-600000-champions-league-final-bonus-to-charity-a7063036.html Cristiano Ronaldo: Real Madrid forward donates €600,000 Champions League win bonus to charity.] web.archive.org, 03.06.2016.&lt;/ref&gt;

2017. aasta juulis esitati Ronaldole süüdistus peaaegu 15 miljoni euro suuruses summas maksudest kõrvalehoidumises aastatel 2011–2014, mida ta toona eitas. 2018. aasta juunis määrati Ronaldole kaheaastane tingimisi vanglakaristus ja 18,8 miljoni euro suurune trahv. Tingimisi karistust võib kanda väljaspool vanglat, kui ta ei riku seadust uuesti.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20180615222820/https://www.independent.co.uk/sport/football/world-cup/cristiano-ronaldo-jail-sentence-two-years-suspended-tax-evasion-case-fine-how-much-world-cup-2018-a8400631.html Cristiano Ronaldo ‘agrees’ two-year suspended jail sentence and €18.8m fine over tax evasion case.] web.archive.org, 15.06.2018.&lt;/ref&gt;

Ta on kõige populaarsem sportlane sotsiaalmeedias. 2021. aasta veebruaris oli Facebookis, Twitteris ja Instagramis üle 500 miljoni jälgija, mis tegi temast esimese inimese, kelle jälgijate arv ületas poole miljardi piiri.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20240403041453/https://www.sportbible.com/football/football-news-legends-take-a-bow-cristiano-ronaldo-is-the-first-person-to-have-500-million-followers-20210212 Cristiano Ronaldo Is The First Person To Have 500 Million Followers Across Instagram, Facebook and Twitter.] sportbible.com, 12.02.2021.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commons|Category:Cristiano Ronaldo}}
* [http://www.cristianoronaldo.com/ Cristiano Ronaldo koduleht]
* [http://thetopforward.com/view?id=30 Topforward profile]

{{Navmallid
| päis = Auhinnad
| bg = gold
| fg = navy
| loend1 = 
{{Ballon d'Ori võitjad}}
{{FIFA Ballon d'Ori võitjad}}
{{Euroopa Kuldsaabas}}
{{UEFA sümboolne koosseis 2012. aasta EM-il}}
}}
{{Navmallid
| päis = Portugali koosseisud
| bg = #900020
| fg = gold
| loend1 = 
{{UEFA Euro 2004 Portugali koondis}}
{{Portugali meeskond 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel}}
{{UEFA Euro 2008 Portugali koondis}}
{{FIFA World Cup 2010 Portugali koondis}}
{{UEFA Euro 2012 Portugali koondis}}
{{FIFA World Cup 2014 Portugali koondis}}
{{UEFA Euro 2016 Portugali koondis}}
{{FIFA World Cup 2018 Portugali koondis}}
{{UEFA Euro 2020 Portugali koondis}}
{{FIFA World Cup 2022 Portugali koondis}}
{{UEFA Euro 2024 Portugali koondis}}
}}

{{JÄRJESTA:Ronaldo, Cristiano}}
[[Kategooria:Portugali jalgpallurid]]
[[Kategooria:Lissaboni Sportingu jalgpallurid]]
[[Kategooria:Manchester United FC mängijad]]
[[Kategooria:Real Madrid CF mängijad]]
[[Kategooria:Torino Juventuse mängijad]]
[[Kategooria:Primeira Liga mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:La Liga mängijad]]
[[Kategooria:Serie A mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1985]]</text>
      <sha1>m4ycccv7qcwlxudi371dzmk0ytxnhyv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260735</id>
      <parentid>7260733</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T00:12:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7260735</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19078" sha1="tcd669l3ayypaqpop8snuyd2ieefa4e" xml:space="preserve">{{Jalgpallur
| nimi = Cristiano Ronaldo
| pilt = Cristiano Ronaldo playing for Al Nassr FC against Persepolis, September 2023 (cropped).jpg
| täisnimi = Cristiano Ronaldo dos Santos Aveiro
| sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1985|2|5}}
| sünnilinn = [[Funchal]]
| sünnimaa = [[Portugal]]
| surmaaeg = 
| surmalinn = 
| surmamaa = 
| pikkus = 187 cm
| positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]]
| koduklubi = [[Al Nassr FC|Al Nassr]]
| särginumber = 7
| noorteaastad1 = 1993–1995
| noorteklubi1 = [[CF Andorinha]]
| noorteaastad2 = 1995–1997
| noorteklubi2 = [[CD Nacional]]
| noorteaastad3 = 1997–2001
| noorteklubi3 = [[Lissaboni Sporting]]
| aastad1 = 2001–2003
| mänge1 = 31
| väravaid1 = 5
| klubi1 = Lissaboni Sporting B
| aastad2 = 2001–2003
| mänge2 = 25
| väravaid2 = 3
| klubi2 = [[Lissaboni Sporting]]
| aastad3 = 2003–2009
| mänge3 = 196
| väravaid3 = 84
| klubi3 = [[Manchester United]]
| aastad4 = 2009–2018
| mänge4 = 438
| väravaid4 = 450
| klubi4 = [[Madridi Real]]
| aastad5 = 2018–2021
| mänge5 = 134
| väravaid5 = 101
| klubi5 = [[Torino Juventus]]
| aastad6 = 2021–2022
| mänge6 = 40
| väravaid6 = 19
| klubi6 = [[Manchester United]]
| aastad7 = 2023–
| mänge7 = 59
| väravaid7 = 59
| klubi7 = [[Al Nassr FC|Al Nassr]]
| mänge_kokku = 
| väravaid_kokku = 
| klubi_seisuga = 6. detsember 2024
| koondiseaastad1 = 2001
| koondisemänge1 = 9
| koondiseväravaid1 = 7
| koondis1 = Portugali U15
| koondiseaastad2 = 2001–2002
| koondisemänge2 = 7
| koondiseväravaid2 = 5
| koondis2 = Portugali U17
| koondiseaastad3 = 2003
| koondisemänge3 = 5
| koondiseväravaid3 = 1
| koondis3 = Portugali U20
| koondiseaastad4 = 2002–2003
| koondisemänge4 = 10
| koondiseväravaid4 = 3
| koondis4 = Portugali U21
| koondiseaastad5 = 2004
| koondisemänge5 = 3
| koondiseväravaid5 = 2
| koondis5 = Portugali U23
| koondiseaastad6 = 2003–
| koondisemänge6 = 217
| koondiseväravaid6 = 135
| koondis6 = [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]]
| koondis_seisuga = 15. november 2024
| treeneriaastad1 = 
| treeneriklubi1 = 
| medalid = {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016]]|jalgpall}}
{{Hõbemedal|[[2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2004]]|jalgpall}}
{{Pronksmedal|[[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012]]|jalgpall}}&lt;!--Kuigi kolmanda koha mängu ei mängitud, siis UEFA otsustas esimest korda anda nii kolmanda kui neljanda koha (Portugal ja Saksamaa) meeskondadele pronksmedalid:: http://www.uefa.com/multimediafiles/download/competitions/euro/91/87/57/918757_download.pdf--&gt;
{{MedalVõistlus|[[FIFA konföderatsioonide karikas]]}}
{{Pronksmedal|[[2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikas|2017]]|jalgpall}}
}}
'''Cristiano Ronaldo dos Santos Aveiro''' (sündinud [[5. veebruar]]il [[1985]] [[Funchal]]is [[Madeira]]l) on portugali [[jalgpallur]]. Euroopa meister (2016), viiekordne UEFA Meistrite Liiga Prantsusmaa jalgpalli Kuldpalli (2008, 2016, 2017) ja FIFA Kuldpalli võitja (2023, 2014). Teda peetakse üheks kõigi aegade parimaks jalgpalluriks. 

Aastal 2003–2009 mängis ta Inglismaa [[Premier League]]'i klubis [[Manchester United]], 2009–2018 Hispaania kõrgliigaklubis [[Madridi Real]], 2018–2021 Itaalia kõrgliigaklubis [[Torino Juventus]] ning seejärel poolteist aastat taas Manchester Unitedis. 2022. aasta lõpus jõuti kokkuleppele tema üleminekus Saudi Araabia kõrgliigaklubisse [[Al Nassr FC|Al Nassr]]. 

Alates 2003. aastast on Ronaldo mänginud [[Portugali jalgpallikoondis]]es. 
Ta on peamiselt vasak ääreründaja, kuid on mänginud ka teistel ründavatel positsioonidel. 5. juuli 2024 seisuga oli Ronaldo mänginud 1267 ametlikus mängus ja löönud 913 väravat. Vastava statistika kohaselt on ta märkimisväärsete elukutseliste mängijate hulgas suurima peetud mängude arvuga väljakumängija, teda edestavad selle näitajaga vaid kolm väravavahti.&lt;ref&gt;[https://www.rsssf.org/players/duizend.html#official List of Official Appearances Records.] RSSSF. Archived from the original on 26 June 2024.&lt;/ref&gt; 

2016. aastal anti tema nimi Madeira rahvusvahelisele lennujaamale.&lt;ref&gt;[https://soccernet.ee/artikkel/ronaldo-saab-ka-endanimelise-hotelli-ja-lennujaama Ronaldo saab ka endanimelise hotelli ja lennujaama.] soccernet.ee, 24. juuli 2016.&lt;/ref&gt;

== Klubid ==
[[Manchester United]] ostis Ronaldo 2003. aastal [[Lissaboni Sporting]]ult 12,24 miljoni Suurbritannia naela eest.&lt;ref&gt;Sky Sports: [http://www.skysports.com/football/player/0,,11667_249143,00.html Cristiano Ronaldo]. Viimati külastatud 30. juunil 2008.&lt;/ref&gt; Ronaldost sai klubi esimene portugali mängija. 26. juunil 2009 teatas [[Madridi Real]], et Ronaldo liitub klubiga [[1. juuli]]l ning ületuleku maksumus oli 80 miljonit naela (94 miljonit eurot&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=[[Henry-Laur Allik]]|url=http://ekspress.delfi.ee/elu/jalgpallurite-eest-makstakse-absurdselt-suuri-summasid?id=78967836|pealkiri=Jalgpallurite eest makstakse absurdselt suuri summasid|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|aeg=31. juuli 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170731144308/http://ekspress.delfi.ee/elu/jalgpallurite-eest-makstakse-absurdselt-suuri-summasid?id=78967836|arhiivimisaeg=2017-07-31}}&lt;/ref&gt;). Ronaldo sõlmis Madridi Realiga kuueaastase lepingu.

Ronaldo lõi oma esimese liigavärava Realis oma debüüdil [[29. august]]il 2009 3:2 võidumängus [[Deportivo la Coruna]] vastu.

Ronaldo liitus Juventusega 2018. aastal 100 miljoni euro eest, mis on Itaalia klubide läbi aegade kõrgeim ülemineku summa.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20180711022203/https://www.football-italia.net/124278/ronaldo-breaks-transfer-record Ronaldo breaks transfer record.] web.archive.org, July 10 2018.&lt;/ref&gt;

Ronaldo naasis Manchester Unitedisse 2021. aastal, kuid lõpetas lepingu 22. novembril 2022. 30. detsembril 2022 jõudis ta Saudi Araabia klubi Al Nassriga kokkuleppele, et liitub klubiga, sõlmides lepingu aastani 2025. Lepingu järgi saab Ronaldo kõigi aegade kõrgeimat jalgpalluri palka, 200 miljonit eurot aastas.&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/sport/football/63805297 Cristiano Ronaldo joins Saudi Arabian side Al Nassr until 2025.] BBC Sport . 30. detsember 2022 .&lt;/ref&gt;

Ta läbi aegade esimene mängija, kes on võitnud nii Premier League'i, La Liga kui ka Serie A.&lt;ref&gt;[https://bleacherreport.com/articles/2832291-cristiano-ronaldo-becomes-1st-player-to-win-epl-la-liga-serie-a-titles &quot;Cristiano Ronaldo Becomes 1st Player to Win EPL, La Liga, Serie A Titles&quot;]. 20.4.2019. Vaadatud 20.7.2019&lt;/ref&gt;

27. mail 2024 lõi Ronaldo Saudi Araabia profiliigas oma 35. värava, millega püstitas selles liigas löödud väravate rekordi. Tema on esimene jalgpallur, kes lõpetanud hooaja neljas erinevas liigas resultatiivseima väravakütina.&lt;ref&gt;[https://www.goal.com/en-kw/lists/cristiano-ronaldo-makes-history-al-nassr-breaks-saudi-pro-league-record-most-goals-in-season/bltdba00468162c54b2#cscf287c49bfa46932 Cristiano Ronaldo makes history again!] Goal.com. 27. mai 2024.&lt;/ref&gt;

== Koondisekarjäär ==

Ronaldo debüteeris koondises 20. augustil 2003 kohtumises [[Kasahstani jalgpallikoondis|Kasahstaniga]], mille Portugal võitis 1:0. Ta arvati [[2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2004. aasta Euroopa meistrivõistluste]] koondisse hoolimata sellest, et ta polnud veel ühtki väravat koondise kasuks löönud, ja see õigustas end. Ta lõi EM-il kaks väravat: alagrupimängus [[12. juuni]]l kolmanda värava [[Kreeka jalgpallikoondis|Kreeka]] vastu (ehkki Portugal kaotas mängu 1:2) ning veerandfinaalis [[30. juuni]]l keskmise, Portugali teise värava [[Hollandi jalgpallikoondis|Hollandi]] vastu (Portugal võitis 2:1). Ronaldo valiti EM-i sümboolsesse koondisse.

Pärast Euroopa meistrivõistlusi algas [[2006. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|2006. aasta maailmameistrivõistluste]] valikturniir. Oma kolmanda värava lõi Ronaldo [[4. september|4. septembril]] 2004 [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] vastu, lüües võõrsil 2:0 võidetud mängus avavärava. Neljanda värava lõi ta [[8. september|8. septembril]] [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] vastu, lüües kodus 4:0 võidumängus avavärava. Oma viienda ja kuuenda värava lõi ta [[13. oktoober|13. oktoobril]], kui ta lõi esimest korda Portugali heaks mängus kaks väravat. See juhtus kodumängus [[Venemaa jalgpallikoondis|Venemaa]] vastu, kus ta 7:1 võidumängus lõi 2. ja 4. värava. 8. juunil 2005 skooris ta Eesti vastu ka kordusmängus [[Tallinn]]as, lüües mängu ainsa värava. Kokku oli Ronaldo 7 väravaga valikturniiri Euroopa alagruppide resultatiivsuselt teine mängija.

Portugal pääses finaalturniirile, kus Ronaldo lõi ühe värava: [[Iraani jalgpallikoondis|Iraani]] vastu [[penalti]]st. Portugal jõudis poolfinaali. Ronaldot ei valitud MM-i parimaks nooreks mängijaks, selleks sai [[Lukas Podolski]] [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaalt]].

Üks päev pärast oma 22. sünnipäeva, 6. veebruaril 2007, oli Ronaldo sõprusmängus [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] vastu Portugali koondise kapten. Koondise peatreener [[Luiz Felipe Scolari]] teatas, et Ronaldo on liiga noor selleks, et kapten olla, kuid [[Portugali jalgpalliföderatsioon]]i president [[Carlos Silva]], kes oli kaks päeva varem surnud, oli seda palunud, ja austusest tema vastu laskis Scolari Ronaldol kapten olla.

[[Euroopa 2008. aasta meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa 2008. aasta meistrivõistluste]] valikturniiril lõi Ronaldo 8 väravat, millega oli [[Euzebiusz Smolarek]]i järel resultatiivsuselt teine mängija. Finaalturniiril lõi Ronaldo 1 värava. Portugal kaotas veerandfinaalis Saksamaale.

Kui 11. juulil 2008 sai Portugali peatreeneriks [[Carlos Queiroz]], määras ta Ronaldo meeskonna uueks kapteniks.

[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016]]. aastal tuli ta Portugali koondisega Euroopa meistriks. Ronaldo on esimene mängija, kes on viiel EM-il värava löönud (2004–2020).&lt;ref&gt;[https://www.nytimes.com/athletic/4209629/2021/06/15/cristiano-ronaldo-becomes-top-scorer-in-european-championship-history/ Cristiano Ronaldo becomes top scorer in European Championship history.] The Athletic, 15. juuni 2021.&lt;/ref&gt; Löödud väravate arvult on ta Euroopa meistrivõistluste läbi aegade resultatiivseim mängija, saades finaalturniiridel kirja 14 väravat ja lisaks kvalifikatsioonimängudel 41 väravat (2004–2024).

Kui ta [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] 24. novembril realiseeris Ghana vastu penalti, sai Ronaldost esimene mängija, kes löönud viitel maailmameistrivõistlustel värava.&lt;ref&gt;[https://www.espn.co.uk/football/story/_/id/37633965/cristiano-ronaldo-becomes-first-man-score-5-world-cups Portugal's Cristiano Ronaldo becomes first male player to score in 5 World Cups.] ESPN, 24. november 2022.&lt;/ref&gt;

Ta on 6. juuli 2024. aasta seisuga löönud Portugali kasuks 212 mängus 130 väravat, olles selles arvestuses kõigi riikide koondiste edukaim. Muuhulgas on ta löönud ka [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] vastu neli väravat.

Mängides [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2024. aasta Euroopa meistrivõistlustel jalgpallis]], sai Ronaldost esimene mängija, kes on osalenud kuutel Euroopa meistrivõistlustel, olles enne seda olnud esimene mängija, kes osalenud viitel Euroopa meistrivõistlustel.&lt;ref&gt;[https://www.uefa.com/euro2024/news/028e-1b131eaadde2-59e74eb244e8-1000--most-euro-final-tournaments-ronaldo-breaks-new-ground/ Most EURO final tournaments: Ronaldo breaks new ground.] UEFA.com, 18. juuni 2024 &lt;/ref&gt;

== Saavutused ==
=== Klubid ===
Manchester United
* [[Premier League]]: [[Premier League'i hooaeg 2006–2007|2006–07]], [[Premier League'i hooaeg 2007–2008|2007–08]], [[Premier League'i hooaeg 2008–2009|2008–09]]
* [[FA Cup]]: 2003–04
* [[Football League Cup|League Cup]]: 2005–06, 2008–09
* [[FA Community Shield]]: 2007
* [[UEFA Meistrite Liiga]]: 2007–08
* [[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused]]: 2008

Madridi Real
* [[La Liga]]: [[La Liga hooaeg 2011–2012|2011–12]], [[La Liga hooaeg 2016–2017|2016–17]]
* [[Copa del Rey]]: 2010–2011, 2013–14
* [[Supercopa de España|Hispaania superkarikas]]: 2012
* [[UEFA Meistrite Liiga]]: [[UEFA Meistrite Liiga 2013–2014|2013–14]], [[UEFA Meistrite Liiga 2015–2016|2015–16]], [[UEFA Meistrite Liiga 2016–2017|2016–17]], [[UEFA Meistrite Liiga 2017–2018|2017–18]]
* [[Euroopa superkarikas]]: 2014, 2016, 2017
* [[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused]]: 2014, 2016

Juventus
* [[Serie A]]: [[Serie A hooaeg 2018–2019|2018–19]]
* [[Supercoppa Italiana]]: 2018

Al Nassr
* [[Arab Club Champions Cup]]: 2023

=== Rahvuskoondis ===
Portugal
* [[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlused]]: [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meister 2016]]

=== Individuaalsed ===
* [[Euroopa aasta jalgpallur|Ballon d'Or]]: 2008, 2013, 2014, 2016, 2017
* [[FIFA aasta jalgpallur]]: 2008
* [[FIFA Ballon d'Or]]: 2013, 2014
* [[UEFA]] parim jalgpallur Euroopas: 2008, 2014, 2016
* [[Euroopa kuldsaabas]]: 2007–08, 2010–11, 2013–14, 2014–15
* [[PFA Young Player of the Year]]: 2006–07
* [[PFA Fans' Player of the Year]]: 2006–07, 2007–08
* [[PFA Players' Player of the Year]]: 2006–07, 2007–08
* [[La Liga]] hooaja parim mängija: 2013–14
* [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]] parim väravakütt hooajal: 2007–08, 2012–13, 2013–14, 2014–15, 2015–16, 2016–17, 2017–18
* [[Premier League'i kuldne saabas]]: [[Premier League'i hooaeg 2007–2008|2007–08]]
* La Liga parim väravakütt hooajal: 2010–11, 2013–14, 2014–15
* [[Serie A]] hooaja väärtuslikum mängija: [[Serie A hooaeg 2018–2019|2018–19]]

== Isiklikku ==
Tema teine eesnimi Ronaldo, mis on tema mängijanimi, on tulnud [[Ronald Reagan]]i järgi, kes oli tema isa lemmiknäitleja. Tal on vanem vend Hugo ning kaks vanemat õde Elma ja Liliana Cátia.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/football/2008/jun/08/manchesterunited.portugal &quot;He's got the world at his feet&quot;]. [[The Guardian]]. 8.6.2008. Vaadatud 8.4.208&lt;/ref&gt; Ronaldol on viis last: Cristiano Ronaldo Junior, kaksikud Eva Maria ja Mateo ning tütred Alana Martina ja Bella Esmeralda.

Ronaldo avas 2006. aastal Madeira saarel moebutiigi CR7 (tema initsiaalid ja särgi number) ning avas teise 2008. aastal Lissabonis. Ta laiendas oma CR7 moebrändi, avades 2014. aasta juulis esmaklassiliste särkide ja kingade sarja.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20140728191556/http://www.irishmirror.ie/sport/soccer/soccer-news/cristiano-ronaldo-launches-shoe-range-3876935 Cristiano Ronaldo launches SHOE range as he branches out into fashion.] web.archive.org, 17.07.2014.&lt;/ref&gt;

2010. aasta juunis, MM-iks valmistumise ajal, sai Ronaldost neljas jalgpallur ([[Steven Gerrard]]i, [[Pelé]] ja [[David Beckham]]i järel), kelle vahakuju on Londoni [[Madame Tussaud' vahakujude muuseum|Madame Tussaud' muuseumis]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20150206192857/http://www.telegraph.co.uk/sport/football/players/cristiano-ronaldo/7816806/World-Cup-2010-Cristiano-Ronaldo-gets-Madam-Tussauds-waxwork.html World Cup 2010: Cristiano Ronaldo gets Madam Tussauds waxwork.] Daily Telegraph, 10. juuni 2010&lt;/ref&gt; Teist tema vahakuju esitleti 2013. aasta detsembris Madridi vahakujude muuseumis. 2015. aasta juunis avastasid Lissaboni astronoomid galaktika, millele panid Ronaldole austusavalduseks nimeks Cosmos Redshift 7 (CR7).&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20150924224248/http://www.bbc.com/sport/0/football/33185760 Cristiano Ronaldo: CR7 name given to discovered galaxy.] web.archive.org, 24.09.2015.&lt;/ref&gt;

Ronaldost sai 2015. aastal maailmas kõige suurema heategevusliku annetuse teinud sportlane pärast seda, kui ta oli annetanud 5 miljoni naelsterlingit [[2015. aasta Nepali maavärin|Nepali maavärina]], milles hukkus üle 8000 inimese, ohvritele.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160605020931/http://www.independent.co.uk/sport/football/european/cristiano-ronaldo-real-madrid-forward-donates-600000-champions-league-final-bonus-to-charity-a7063036.html Cristiano Ronaldo: Real Madrid forward donates €600,000 Champions League win bonus to charity.] web.archive.org, 03.06.2016.&lt;/ref&gt;

2017. aasta juulis esitati Ronaldole süüdistus peaaegu 15 miljoni euro suuruses summas maksudest kõrvalehoidumises aastatel 2011–2014, mida ta toona eitas. 2018. aasta juunis määrati Ronaldole kaheaastane tingimisi vanglakaristus ja 18,8 miljoni euro suurune trahv. Tingimisi karistust võib kanda väljaspool vanglat, kui ta ei riku seadust uuesti.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20180615222820/https://www.independent.co.uk/sport/football/world-cup/cristiano-ronaldo-jail-sentence-two-years-suspended-tax-evasion-case-fine-how-much-world-cup-2018-a8400631.html Cristiano Ronaldo ‘agrees’ two-year suspended jail sentence and €18.8m fine over tax evasion case.] web.archive.org, 15.06.2018.&lt;/ref&gt;

Ta on kõige populaarsem sportlane sotsiaalmeedias. 2021. aasta veebruaris oli Facebookis, Twitteris ja Instagramis üle 500 miljoni jälgija, mis tegi temast esimese inimese, kelle jälgijate arv ületas poole miljardi piiri.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20240403041453/https://www.sportbible.com/football/football-news-legends-take-a-bow-cristiano-ronaldo-is-the-first-person-to-have-500-million-followers-20210212 Cristiano Ronaldo Is The First Person To Have 500 Million Followers Across Instagram, Facebook and Twitter.] sportbible.com, 12.02.2021.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commons|Category:Cristiano Ronaldo}}
* [http://www.cristianoronaldo.com/ Cristiano Ronaldo koduleht]
* [http://thetopforward.com/view?id=30 Topforward profile]

{{Navmallid
| päis = Auhinnad
| bg = gold
| fg = navy
| loend1 = 
{{Ballon d'Ori võitjad}}
{{FIFA Ballon d'Ori võitjad}}
{{Euroopa Kuldsaabas}}
{{UEFA sümboolne koosseis 2012. aasta EM-il}}
}}
{{Navmallid
| päis = Portugali koosseisud
| bg = #900020
| fg = gold
| loend1 = 
{{UEFA Euro 2004 Portugali koondis}}
{{Portugali meeskond 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel}}
{{UEFA Euro 2008 Portugali koondis}}
{{FIFA World Cup 2010 Portugali koondis}}
{{UEFA Euro 2012 Portugali koondis}}
{{FIFA World Cup 2014 Portugali koondis}}
{{UEFA Euro 2016 Portugali koondis}}
{{FIFA World Cup 2018 Portugali koondis}}
{{UEFA Euro 2020 Portugali koondis}}
{{FIFA World Cup 2022 Portugali koondis}}
{{UEFA Euro 2024 Portugali koondis}}
}}

{{JÄRJESTA:Ronaldo, Cristiano}}
[[Kategooria:Portugali jalgpallurid]]
[[Kategooria:Lissaboni Sportingu jalgpallurid]]
[[Kategooria:Manchester United FC mängijad]]
[[Kategooria:Real Madrid CF mängijad]]
[[Kategooria:Torino Juventuse mängijad]]
[[Kategooria:Primeira Liga mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:La Liga mängijad]]
[[Kategooria:Serie A mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1985]]</text>
      <sha1>tcd669l3ayypaqpop8snuyd2ieefa4e</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tõnis Lukas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>10655</id>
    <revision>
      <id>7260520</id>
      <parentid>7228967</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T17:54:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7260520</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14349" sha1="ibrml6157qg4syirx6tdqjlnmdujp6k" xml:space="preserve">{{ajakohasta}}
{{lisaviiteid}}
{{Infokast ametiisik
| nimi = Tõnis Lukas
| pilt = Tõnis Lukas.jpg
| pildiallkiri = Tõnis Lukas (2016)
| amet = [[Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus = 1995 – 1996 &lt;br/&gt; 2002 – 2007 &lt;br/&gt; 2011 – 2013 &lt;br/&gt; 2023 –
| ametiajalõpp = 
| eelmine = 
| järgmine = 
| amet2 = [[Eesti Kirjandusmuuseum]]i direktor
| ametiajaalgus2 = 1. juuni 2021
| ametiajalõpp2 = 18. juuli 2022
| eelmine2 = Martin Eessalu (kt)
| järgmine2 = [[Merike Kiipus]] (kt)
| amet3 = [[Eesti kultuuriminister]]
| ametiajaalgus3 = 29. aprill 2019
| ametiajalõpp3 = 26. jaanuar 2021
| eelmine3 = [[Indrek Saar]]
| järgmine3 = [[Anneli Ott]]
| amet4 = [[Eesti haridus- ja teadusminister]]
| ametiajaalgus4 = 25. märts 1999 – 28. jaanuar 2002 &lt;br/&gt; 5. aprill 2007 – 6. aprill 2011 &lt;br/&gt; 18. juuli 2022
| ametiajalõpp4 = 	17. aprill 2023
| eelmine4 = [[Mait Klaassen]] (1999) &lt;br/&gt; [[Mailis Reps]] (2007) &lt;br/&gt; [[Liina Kersna]] (2022)
| järgmine4 = [[Mailis Reps|Mailis Rand]] (2002) &lt;br/&gt; [[Jaak Aaviksoo]] (2011) &lt;br/&gt; [[Kristina Kallas]] (2023)
| amet5 = [[Tartu linnapea]]
| ametiajaalgus5 = 31. oktoober 1996
| ametiajalõpp5 = 3. aprill 1997
| eelmine5 = [[Väino Kull]]
| järgmine5 = [[Roman Mugur]]
| amet6 = [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktor
| ametiajaalgus6 = 1992 – 1995 &lt;br/&gt; 2013
| ametiajalõpp6 = 2018
| eelmine6 = [[Aleksei Peterson]] (1992) &lt;br/&gt; Rein Kinkar (2013, kt)
| järgmine6 = [[Jaanus Plaat]] (1995) &lt;br/&gt; [[Alar Karis]] (2018)
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = 
| sünniaeg     = {{sünniaeg ja vanus|1962|6|5}}
| sünnikoht    = [[Tallinn]], [[Eesti NSV|Eesti]]
| partei       = [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] &lt;br/&gt; (1992–2013; 2019–)
| abikaasa     = 
| vanemad      =
| lapsed       =
| sugulased    = 
| haridus      = 
| alma_mater   = [[Tartu Ülikool]] &lt;br/&gt; (ajalugu, 1997)
| tunnustus    = ''[[Tõnis Lukas#Tunnustus|Loend]]''
}}
[[Fail:Tõnis Lukas 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Tõnis Lukas 2021. aasta Arvamusfestivalil]]
'''Tõnis Lukas''' (sündinud [[5. juuni]]l [[1962]] [[Tallinn]]as) on Eesti [[ajaloolane]] ja [[poliitik]], [[XV Riigikogu]] liige ja Tartu linnavolikogu esimees. 18. juulist 2022 17. aprillini 2023 oli ta [[Eesti haridus- ja teadusminister]]. 

Tõnis Lukas oli alates 2005. aastast kuni [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliidu]] ja [[Erakond Res Publica|Res Publica]] ühinemiseni viimane Isamaaliidu esimees. Erakondade ühinemise järel oli ta 2006–2007 Isamaa ja Res Publica Liidu kaasesimees{{lisa viide}}. Aastatel 2007–2013 [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] aseesimees{{lisa viide}}. 

1996–1997 oli ta [[Tartu]] linnapea ja 1999–2002 [[Eesti haridusminister]]. 2007–2011 oli ta [[Andrus Ansipi teine valitsus|Andrus Ansipi teises valitsuses]] [[Eesti haridus- ja teadusminister|haridus- ja teadusminister]] ning 2019–2021 [[Jüri Ratase teine valitsus|Jüri Ratase teises valitsuses]] [[Eesti kultuuriminister]]. Ta on kuulunud mitmesse [[Riigikogu]] koosseisu ja olnud [[Tartu linnavolikogu]] liige.

Detsembris 2012 valiti Lukas teist korda [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktoriks. Ta on juhtinud ka [[Tartu Kutsehariduskeskus]]t.

==Haridus==
Ta lõpetas 1980. aastal [[Tallinna 1. Keskkool]]i, 1981. aastal [[Tallinna Kristiine Teeninduskool|Tallinna 19. Tehnikakooli]] autoremondi erialal.{{lisa viide}} ja 1987. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajaloo erialal. Uurimistööd tegi ta seal [[Sulev Vahtre]] juhendamisel.&lt;ref name=&quot;magister&quot; /&gt;

Pärast kaheaastast töötamist õpetajana [[Rõngu]]s&lt;ref name=&quot;Lõhmus 2007&quot; /&gt; õppis Tartu Ülikoolis magistriõppes. 1997. aastal, olles vahepeal töötanud [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktorina, kaitses ta magistritöö &quot;Tartu toomhärrad [[1224]]–[[1558]]&quot;&lt;ref name=&quot;magister&quot;&gt;[https://www.postimees.ee/2526547/tonis-lukasest-sai-ajaloomagister &quot;Tõnis Lukasest sai ajaloomagister&quot;] Postimees, 15. november 1997&lt;/ref&gt;.

Tõnis Lukas on [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i liige.&lt;ref&gt;[https://www.eys.ee/liikmete-nimekiri/ Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmete nimekiri]&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Ilmar Talve ja Tõnis Lukas.jpg|pisi|Tõnis Lukas [[Ilmar Talve]] raamatuesitlusel (2004)]]

==Töökohad==
*1987–1989 [[Rõngu Keskkool|Rõngu 8-klassilise Kooli]] õpetaja&lt;ref name=lk44&gt;&quot;[[Kes? Mis? Kus?]]&quot; [[2008]], lk 44&lt;/ref&gt;
*1989–1992 [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] lektor
*1992–1995 [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktor
*1995–1996 [[VIII Riigikogu]] liige, kultuurikomisjoni esimees&lt;ref name=lk44/&gt;
*1996–1997 [[Tartu linnapea]]&lt;ref name=lk44/&gt; 
*1997–1999 [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i õpetaja 
*1999–2002 [[Eesti haridus- ja teadusminister|Eesti haridusminister]]&lt;ref name=lk44/&gt; 
*2002–2003 [[IX Riigikogu]] liige&lt;ref name=lk44/&gt; 
*2003–2007 [[X Riigikogu]] liige&lt;ref name=lk44/&gt; 
*2007–2011 [[Eesti haridus- ja teadusminister]] 
*2011–2012 [[XII Riigikogu]] liige 
*2013–2018 [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktor 
*2018–2019 [[Tartu Rakenduslik Kolledž|Tartu Kutsehariduskeskuse]] direktor 
*2019–2021 [[Eesti kultuuriminister]] 
*2021–2022 [[Eesti Kirjandusmuuseum]]i direktor ja samal ajal ka [[Tartu linnavolikogu]] esimees 
*2022–2023 [[Eesti haridus- ja teadusminister]] 
*2023– [[XV Riigikogu]] liige
*alates 2. detsembrist 2025 Tartu linnavolikogu esimees

==Ühiskondlik tegevus==
Ta valiti [[XI Riigikogu]]sse.&lt;ref&gt;&quot;Kes? Mis? Kus?&quot; 2008, lk 37&lt;/ref&gt; Alates [[5. aprill]]ist [[2007]] oli ta [[Andrus Ansipi teine valitsus|Andrus Ansipi teises valitsuses]] [[Eesti haridus- ja teadusminister|haridus- ja teadusminister]].

[[Tartu linnavolikogu]] liige 1993–1996, 1997–1999, 2002–2005. [[Eesti Kongress]]i liige 1990–1992.

Ta oli [[1988. aasta Tartu muinsuskaitsepäevad]]e organiseerimistoimkonna esimees (tegelik korraldaja koos [[Tõnn Sarv]]ega).

Ta on olnud Isamaa ja Res Publica Liidu aseesimees ja kaasesimees. [[25. oktoober|25. oktoobril]] 2006 allkirjastas ta koos Isamaa ja Res Publica Liidu teise kaasesimehe [[Taavi Veskimägi|Taavi Veskimäe]] ning [[Põllumeeste Kogu]] juhi [[Tõnu Ojamaa]]ga erakondade ühinemislepingu&lt;ref&gt;&quot;Kes? Mis? Kus?&quot; 2008, lk 95&lt;/ref&gt;.

Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]], kus kogus [[valimisringkond nr 10|valimisringkonnas nr 10]] ([[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linn]]) 2218 häält ning osutus valituks kompensatsioonimandaadiga.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20230610043910/https://rk2023.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-10.html Valimisringkond nr 10] valimised.ee (andmed seisuga 07.03.2023 19:45)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20230610044920/https://rk2023.valimised.ee/et/elected-members/acquired-mandates.html Mandaatide omandamise viis] valimised.ee (andmed seisuga 07.03.2023 19:45)&lt;/ref&gt; 

Pärast riigikogu valimiste tulemuste selgumist, 25. märtsil 2023 teatas Lukas, et astub tagasi Isamaa aseesimehe kohalt. 
17. mail 2023 alustas Lukas toetusallkirjade kogumist Isamaa esimeheks kandideerimiseks kuna senine esimees [[Helir-Valdor Seeder]] teatas, et ei kandideeri. Ta kandideeris kõrvuti [[Urmas Reinsalu]] ja [[Lea Danilson-Järg]]iga, kuid kaotas esimesele häältega 180:451.&lt;ref&gt;https://www.aripaev.ee/uudised/2023/06/10/isamaa-uueks-esimeheks-sai-ulekaalukalt-urmas-reinsalu-peame-algatama-selle-valitsuse-umbusaldamise-1642&lt;/ref&gt; 

Ta kandideeris [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]], kogus 1593 häält ning ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;Euroopa Parlamendi valimiste detailne hääletamistulemus (11.06.2024). ''Valimised.ee''. Kasutatud 12.06.2024, https://ep2024.valimised.ee/et/detailed-voting-result/index.html&lt;/ref&gt; 

[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta sügisel]] oli Lukas [[Tartu linnavolikogu]] valimistel Isamaa Erakonna esinumber ja linnapeakandidaat kogudes 4362 häält, mis taganuks talle võimaluse saada linnapeaks, kuid läbirääkimiste käigus võimaliku tulevase koalitsioonipartneri Reformierakonnaga otsustas Isamaa Tartu piirkond linnapea koha endale taotlemisest loobuda ja küsis Tõnis Lukasele Tartu Linnavolikogu esimehe kohta. 2. detsembril 2025 valiski volikogu Lukase oma esimeheks. 

Lukas kuulub [[Akadeemiline malevkond (Tartu)|Kaitseliidu Tartu maleva Akadeemilisse malevkonda]].&lt;ref&gt;{{Cite web |url=http://www.kaitseliit.ee/index.php?news_id=104&amp;op=news |title=Akadeemilised kaitseliitlased tähistavad aastapäeva |access-date=10. aprill 2005 |archive-date=10. aprill 2005 |archive-url=https://web.archive.org/web/20050410193937/http://www.kaitseliit.ee/index.php?news_id=104&amp;op=news |url-status=dead }}&lt;/ref&gt; On reservohvitser, sai [[1998]]. aastal [[leitnant|leitnandi]] auastme.&lt;ref&gt;[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=74780 Sõjaväeliste auastmete andmine]. Vabariigi presidendi käskkiri. [[Riigi Teataja]], [[26. veebruar]] [[1998]]&lt;/ref&gt;

==Vaateid==
Tõnis Lukas leiab, et
*õpetajal peab olema õigus rakendada õpilaste suhtes füüsilist jõudu, näiteks kaklevate õpilaste lahutamiseks;&lt;ref name=&quot;Lõhmus 2007&quot;&gt;[[Alo Lõhmus]]: [https://www.postimees.ee/1647385/tonis-lukas-opetajal-olgu-oigus-fuusiliselt-sekkuda &quot;Tõnis Lukas: õpetajal olgu õigus füüsiliselt sekkuda&quot;] Postimees, 5. aprill 2007&lt;/ref&gt;
*reaal- ja loodusainete tähtsust tuleb suurendada.&lt;ref name=&quot;Lõhmus 2007&quot;/&gt;

2011. aastal tuli Lukas välja ettepanekuga kohustada ülikoolis riigieelarvelistel kohtadel õppinud noori töötama kolme aasta vältel Eestis.{{lisa viide}}

==Sõnaloome==
Tõnis Lukast peetakse uudissõna &quot;mugavuspagulane&quot; (inimene, kes lahkub kodumaalt mujale paremate elutingimuste ja suurema palga nimel) autoriks. Tema 2014. aasta 20. augustil Tartus iseseisvuse taastamise tähtpäeva kõnekoosolekul peetud sõnavõtust käibele läinuna jõudis see sõna üsna kiiresti eesti argisõnavarasse.&lt;ref&gt;[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69613331/nadala-sona-mugavuspagulane Nädala sõna: mugavuspagulane] Eesti Ekspress, 27.08.2014.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Viktoria Korpan. [https://www.sirp.ee/kuidas-raakida-mitmikkuuluvusest/ Kuidas rääkida mitmikkuuluvusest?] Sirp, 19.06.2026.&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
*2002 – [[Suur Ignatsi Jaagu medal]]
*2006 – [[Riigivapi IV klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20150223113128/http://www.riigikogu.ee/?op=ems&amp;page=ikaart&amp;pid=73309&amp;pidel=1&amp;dldel=1&amp;prdel=1&amp;ydel=1&amp;umdel=0&amp;lang=ee Riigikogu liige: Tõnis Lukas]&lt;!-- Märkused siia --&gt;&lt;/ref&gt;
*2012 – [[Johan Skytte medal]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/johan-skytte-medal|pealkiri=Johan Skytte medali kavalerid|vaadatud=3.12.2022}}&lt;/ref&gt;
*2016 – [[Postimehe aasta inimene]]&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/8f1b7cce-95d1-4448-b996-fbba80fa3142/postimehe-aasta-inimene-2016-on-tonis-lukas &quot;Postimehe aasta inimene 2016 on Tõnis Lukas&quot;] ERR, 6. jaanuar 2017&lt;/ref&gt;

===Pilaauhind===
2020. aastal pälvis ta pilaauhinna &quot;Aasta kalavaenlane 2020&quot; selle eest, et allkirjastas kultuuriministrina [[Linnamäe hüdroelektrijaam]]a ja selle juurde kuuluva paisjärve muinsuskaitse alla võtmise. Kalavarude kaitsjate väitel takistavat see kalade kuderännet Jägala jõel kui Eesti ühel paremal lõhejõel.&lt;ref&gt;[https://loodus.ohtuleht.ee/1023055/aasta-kalavaenlane-2020-on-selgunud Aasta Kalavaenlane 2020 on selgunud]. [[Õhtuleht]], 11.01.2020.&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Tõnis Lukase abikaasa on kirjandusteadlane&lt;ref name=lk44/&gt; [[Liina Lukas]]. Neil on kaks tütart ja poeg.&lt;ref name=lk44/&gt; Nad elavad Tartus.

[[1941]]. aastal tapsid kommunistid Tõnis Lukase isa vanemad, nii et isast sai suure talu peremees. Nõukogude võim võttis talt talu ära ja edaspidi oli ta sunnitud ennast varjama. Tõnis Lukase ema [[Ester Lukas]] oli pärit Hiiumaalt, õppis [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis]] ja töötas hiljem keraamikuna. Tõnis Lukase onu (ema vend) oli [[Evald Teras]].
==Viited==
{{Viited}}

==Välislingid==
{{Commonscat}}
{{Vikitsitaadid}}
*Tõnis Lukas saates &quot;[[Kukul külas]]&quot;, 25. juuli 2004, [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_25.07.2004_13.04.wma 1. osa, WMA fail], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_25.07.2004_14.04.wma 2. osa, WMA fail]
*[[Kärt Anvelt]]. [http://www.epl.ee/artikkel/450473 Tõnis Lukas: kool ei saa olla kombinaat] EPL, 1. detsember 2008
*[[Priit Simson]]. [http://www.epl.ee/artikkel/452635 &quot;LUKAS, LAURISTIN, LEESI: Koolireform: kas väikegümnaasiumide lõpp?&quot;] EPL, 18. detsember 2008
*[http://www.postimees.ee/?id=73109 &quot;Lukas vabandas õpilaste põmmpeadeks nimetamise pärast&quot;] Postimees, 23. jaanuar 2009
*[http://www.epl.ee/artikkel/459117 &quot;Tõnis Lukas: Läbimõeldud haridusuuendus&quot;] EPL, 17. veebruar 2009

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Mait Klaassen]] | nimi=Haridusminister|aeg=[[25. märts]] [[1999]] – [[28. jaanuar]] [[2002]]| järgnev=[[Mailis Reps]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Mailis Reps]] | nimi=Haridus- ja teadusminister |aeg=[[5. aprill]] [[2007]] – 6. aprill [[2011]] | järgnev=[[Jaak Aaviksoo]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Indrek Saar]] | nimi=Kultuuriminister |aeg=[[29. aprill]] [[2019]] – 26. jaanuar [[2021]] | järgnev=[[Anneli Ott]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Väino Kull]] | nimi=[[Tartu linnapea]] | aeg=[[1996]]–[[1997]]| järgnev=[[Roman Mugur]]}}
{{lõpp}}

{{Riigikogu liikmed}}
{{JÄRJESTA:Lukas, Tõnis}}
[[Kategooria:Eesti ajaloolased]]
[[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]]
[[Kategooria:Tartu linnapead]]
[[Kategooria:Isamaa Erakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Eesti haridusministrid]]
[[Kategooria:Eesti Rahva Muuseumi direktorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]]
[[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:VIII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:X Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Tartu maleva liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Tallinna Kristiine Teeninduskooli vilistlased]]
[[Kategooria:Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1962]]</text>
      <sha1>ibrml6157qg4syirx6tdqjlnmdujp6k</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260521</id>
      <parentid>7260520</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T17:54:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7260521</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14385" sha1="62a895qvjdam5calxsp2y275vovogvz" xml:space="preserve">{{ajakohasta}}
{{lisaviiteid}}
{{Infokast ametiisik
| nimi = Tõnis Lukas
| pilt = Tõnis Lukas.jpg
| pildiallkiri = Tõnis Lukas (2016)
| amet = [[Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus = 1995 – 1996 &lt;br/&gt; 2002 – 2007 &lt;br/&gt; 2011 – 2013 &lt;br/&gt; 2023 –
| ametiajalõpp = 
| eelmine = 
| järgmine = 
| amet2 = [[Eesti Kirjandusmuuseum]]i direktor
| ametiajaalgus2 = 1. juuni 2021
| ametiajalõpp2 = 18. juuli 2022
| eelmine2 = Martin Eessalu (kt)
| järgmine2 = [[Merike Kiipus]] (kt)
| amet3 = [[Eesti kultuuriminister]]
| ametiajaalgus3 = 29. aprill 2019
| ametiajalõpp3 = 26. jaanuar 2021
| eelmine3 = [[Indrek Saar]]
| järgmine3 = [[Anneli Ott]]
| amet4 = [[Eesti haridus- ja teadusminister]]
| ametiajaalgus4 = 25. märts 1999 – 28. jaanuar 2002 &lt;br/&gt; 5. aprill 2007 – 6. aprill 2011 &lt;br/&gt; 18. juuli 2022
| ametiajalõpp4 = 	17. aprill 2023
| eelmine4 = [[Mait Klaassen]] (1999) &lt;br/&gt; [[Mailis Reps]] (2007) &lt;br/&gt; [[Liina Kersna]] (2022)
| järgmine4 = [[Mailis Reps|Mailis Rand]] (2002) &lt;br/&gt; [[Jaak Aaviksoo]] (2011) &lt;br/&gt; [[Kristina Kallas]] (2023)
| amet5 = [[Tartu linnapea]]
| ametiajaalgus5 = 31. oktoober 1996
| ametiajalõpp5 = 3. aprill 1997
| eelmine5 = [[Väino Kull]]
| järgmine5 = [[Roman Mugur]]
| amet6 = [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktor
| ametiajaalgus6 = 1992 – 1995 &lt;br/&gt; 2013
| ametiajalõpp6 = 2018
| eelmine6 = [[Aleksei Peterson]] (1992) &lt;br/&gt; Rein Kinkar (2013, kt)
| järgmine6 = [[Jaanus Plaat]] (1995) &lt;br/&gt; [[Alar Karis]] (2018)
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = 
| sünniaeg     = {{sünniaeg ja vanus|1962|6|5}}
| sünnikoht    = [[Tallinn]], [[Eesti NSV|Eesti]]
| partei       = [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] &lt;br/&gt; (1992–2013; 2019–)
| abikaasa     = [[Liina Lukas]]
| vanemad      =
| lapsed       =
| sugulased    = [[Evald Teras]] (onu)
| haridus      = 
| alma_mater   = [[Tartu Ülikool]] &lt;br/&gt; (ajalugu, 1997)
| tunnustus    = ''[[Tõnis Lukas#Tunnustus|Loend]]''
}}
[[Fail:Tõnis Lukas 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Tõnis Lukas 2021. aasta Arvamusfestivalil]]
'''Tõnis Lukas''' (sündinud [[5. juuni]]l [[1962]] [[Tallinn]]as) on Eesti [[ajaloolane]] ja [[poliitik]], [[XV Riigikogu]] liige ja Tartu linnavolikogu esimees. 18. juulist 2022 17. aprillini 2023 oli ta [[Eesti haridus- ja teadusminister]]. 

Tõnis Lukas oli alates 2005. aastast kuni [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliidu]] ja [[Erakond Res Publica|Res Publica]] ühinemiseni viimane Isamaaliidu esimees. Erakondade ühinemise järel oli ta 2006–2007 Isamaa ja Res Publica Liidu kaasesimees{{lisa viide}}. Aastatel 2007–2013 [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] aseesimees{{lisa viide}}. 

1996–1997 oli ta [[Tartu]] linnapea ja 1999–2002 [[Eesti haridusminister]]. 2007–2011 oli ta [[Andrus Ansipi teine valitsus|Andrus Ansipi teises valitsuses]] [[Eesti haridus- ja teadusminister|haridus- ja teadusminister]] ning 2019–2021 [[Jüri Ratase teine valitsus|Jüri Ratase teises valitsuses]] [[Eesti kultuuriminister]]. Ta on kuulunud mitmesse [[Riigikogu]] koosseisu ja olnud [[Tartu linnavolikogu]] liige.

Detsembris 2012 valiti Lukas teist korda [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktoriks. Ta on juhtinud ka [[Tartu Kutsehariduskeskus]]t.

==Haridus==
Ta lõpetas 1980. aastal [[Tallinna 1. Keskkool]]i, 1981. aastal [[Tallinna Kristiine Teeninduskool|Tallinna 19. Tehnikakooli]] autoremondi erialal.{{lisa viide}} ja 1987. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajaloo erialal. Uurimistööd tegi ta seal [[Sulev Vahtre]] juhendamisel.&lt;ref name=&quot;magister&quot; /&gt;

Pärast kaheaastast töötamist õpetajana [[Rõngu]]s&lt;ref name=&quot;Lõhmus 2007&quot; /&gt; õppis Tartu Ülikoolis magistriõppes. 1997. aastal, olles vahepeal töötanud [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktorina, kaitses ta magistritöö &quot;Tartu toomhärrad [[1224]]–[[1558]]&quot;&lt;ref name=&quot;magister&quot;&gt;[https://www.postimees.ee/2526547/tonis-lukasest-sai-ajaloomagister &quot;Tõnis Lukasest sai ajaloomagister&quot;] Postimees, 15. november 1997&lt;/ref&gt;.

Tõnis Lukas on [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i liige.&lt;ref&gt;[https://www.eys.ee/liikmete-nimekiri/ Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmete nimekiri]&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Ilmar Talve ja Tõnis Lukas.jpg|pisi|Tõnis Lukas [[Ilmar Talve]] raamatuesitlusel (2004)]]

==Töökohad==
*1987–1989 [[Rõngu Keskkool|Rõngu 8-klassilise Kooli]] õpetaja&lt;ref name=lk44&gt;&quot;[[Kes? Mis? Kus?]]&quot; [[2008]], lk 44&lt;/ref&gt;
*1989–1992 [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] lektor
*1992–1995 [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktor
*1995–1996 [[VIII Riigikogu]] liige, kultuurikomisjoni esimees&lt;ref name=lk44/&gt;
*1996–1997 [[Tartu linnapea]]&lt;ref name=lk44/&gt; 
*1997–1999 [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i õpetaja 
*1999–2002 [[Eesti haridus- ja teadusminister|Eesti haridusminister]]&lt;ref name=lk44/&gt; 
*2002–2003 [[IX Riigikogu]] liige&lt;ref name=lk44/&gt; 
*2003–2007 [[X Riigikogu]] liige&lt;ref name=lk44/&gt; 
*2007–2011 [[Eesti haridus- ja teadusminister]] 
*2011–2012 [[XII Riigikogu]] liige 
*2013–2018 [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktor 
*2018–2019 [[Tartu Rakenduslik Kolledž|Tartu Kutsehariduskeskuse]] direktor 
*2019–2021 [[Eesti kultuuriminister]] 
*2021–2022 [[Eesti Kirjandusmuuseum]]i direktor ja samal ajal ka [[Tartu linnavolikogu]] esimees 
*2022–2023 [[Eesti haridus- ja teadusminister]] 
*2023– [[XV Riigikogu]] liige
*alates 2. detsembrist 2025 Tartu linnavolikogu esimees

==Ühiskondlik tegevus==
Ta valiti [[XI Riigikogu]]sse.&lt;ref&gt;&quot;Kes? Mis? Kus?&quot; 2008, lk 37&lt;/ref&gt; Alates [[5. aprill]]ist [[2007]] oli ta [[Andrus Ansipi teine valitsus|Andrus Ansipi teises valitsuses]] [[Eesti haridus- ja teadusminister|haridus- ja teadusminister]].

[[Tartu linnavolikogu]] liige 1993–1996, 1997–1999, 2002–2005. [[Eesti Kongress]]i liige 1990–1992.

Ta oli [[1988. aasta Tartu muinsuskaitsepäevad]]e organiseerimistoimkonna esimees (tegelik korraldaja koos [[Tõnn Sarv]]ega).

Ta on olnud Isamaa ja Res Publica Liidu aseesimees ja kaasesimees. [[25. oktoober|25. oktoobril]] 2006 allkirjastas ta koos Isamaa ja Res Publica Liidu teise kaasesimehe [[Taavi Veskimägi|Taavi Veskimäe]] ning [[Põllumeeste Kogu]] juhi [[Tõnu Ojamaa]]ga erakondade ühinemislepingu&lt;ref&gt;&quot;Kes? Mis? Kus?&quot; 2008, lk 95&lt;/ref&gt;.

Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]], kus kogus [[valimisringkond nr 10|valimisringkonnas nr 10]] ([[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linn]]) 2218 häält ning osutus valituks kompensatsioonimandaadiga.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20230610043910/https://rk2023.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-10.html Valimisringkond nr 10] valimised.ee (andmed seisuga 07.03.2023 19:45)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20230610044920/https://rk2023.valimised.ee/et/elected-members/acquired-mandates.html Mandaatide omandamise viis] valimised.ee (andmed seisuga 07.03.2023 19:45)&lt;/ref&gt; 

Pärast riigikogu valimiste tulemuste selgumist, 25. märtsil 2023 teatas Lukas, et astub tagasi Isamaa aseesimehe kohalt. 
17. mail 2023 alustas Lukas toetusallkirjade kogumist Isamaa esimeheks kandideerimiseks kuna senine esimees [[Helir-Valdor Seeder]] teatas, et ei kandideeri. Ta kandideeris kõrvuti [[Urmas Reinsalu]] ja [[Lea Danilson-Järg]]iga, kuid kaotas esimesele häältega 180:451.&lt;ref&gt;https://www.aripaev.ee/uudised/2023/06/10/isamaa-uueks-esimeheks-sai-ulekaalukalt-urmas-reinsalu-peame-algatama-selle-valitsuse-umbusaldamise-1642&lt;/ref&gt; 

Ta kandideeris [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]], kogus 1593 häält ning ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;Euroopa Parlamendi valimiste detailne hääletamistulemus (11.06.2024). ''Valimised.ee''. Kasutatud 12.06.2024, https://ep2024.valimised.ee/et/detailed-voting-result/index.html&lt;/ref&gt; 

[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta sügisel]] oli Lukas [[Tartu linnavolikogu]] valimistel Isamaa Erakonna esinumber ja linnapeakandidaat kogudes 4362 häält, mis taganuks talle võimaluse saada linnapeaks, kuid läbirääkimiste käigus võimaliku tulevase koalitsioonipartneri Reformierakonnaga otsustas Isamaa Tartu piirkond linnapea koha endale taotlemisest loobuda ja küsis Tõnis Lukasele Tartu Linnavolikogu esimehe kohta. 2. detsembril 2025 valiski volikogu Lukase oma esimeheks. 

Lukas kuulub [[Akadeemiline malevkond (Tartu)|Kaitseliidu Tartu maleva Akadeemilisse malevkonda]].&lt;ref&gt;{{Cite web |url=http://www.kaitseliit.ee/index.php?news_id=104&amp;op=news |title=Akadeemilised kaitseliitlased tähistavad aastapäeva |access-date=10. aprill 2005 |archive-date=10. aprill 2005 |archive-url=https://web.archive.org/web/20050410193937/http://www.kaitseliit.ee/index.php?news_id=104&amp;op=news |url-status=dead }}&lt;/ref&gt; On reservohvitser, sai [[1998]]. aastal [[leitnant|leitnandi]] auastme.&lt;ref&gt;[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=74780 Sõjaväeliste auastmete andmine]. Vabariigi presidendi käskkiri. [[Riigi Teataja]], [[26. veebruar]] [[1998]]&lt;/ref&gt;

==Vaateid==
Tõnis Lukas leiab, et
*õpetajal peab olema õigus rakendada õpilaste suhtes füüsilist jõudu, näiteks kaklevate õpilaste lahutamiseks;&lt;ref name=&quot;Lõhmus 2007&quot;&gt;[[Alo Lõhmus]]: [https://www.postimees.ee/1647385/tonis-lukas-opetajal-olgu-oigus-fuusiliselt-sekkuda &quot;Tõnis Lukas: õpetajal olgu õigus füüsiliselt sekkuda&quot;] Postimees, 5. aprill 2007&lt;/ref&gt;
*reaal- ja loodusainete tähtsust tuleb suurendada.&lt;ref name=&quot;Lõhmus 2007&quot;/&gt;

2011. aastal tuli Lukas välja ettepanekuga kohustada ülikoolis riigieelarvelistel kohtadel õppinud noori töötama kolme aasta vältel Eestis.{{lisa viide}}

==Sõnaloome==
Tõnis Lukast peetakse uudissõna &quot;mugavuspagulane&quot; (inimene, kes lahkub kodumaalt mujale paremate elutingimuste ja suurema palga nimel) autoriks. Tema 2014. aasta 20. augustil Tartus iseseisvuse taastamise tähtpäeva kõnekoosolekul peetud sõnavõtust käibele läinuna jõudis see sõna üsna kiiresti eesti argisõnavarasse.&lt;ref&gt;[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69613331/nadala-sona-mugavuspagulane Nädala sõna: mugavuspagulane] Eesti Ekspress, 27.08.2014.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Viktoria Korpan. [https://www.sirp.ee/kuidas-raakida-mitmikkuuluvusest/ Kuidas rääkida mitmikkuuluvusest?] Sirp, 19.06.2026.&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
*2002 – [[Suur Ignatsi Jaagu medal]]
*2006 – [[Riigivapi IV klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20150223113128/http://www.riigikogu.ee/?op=ems&amp;page=ikaart&amp;pid=73309&amp;pidel=1&amp;dldel=1&amp;prdel=1&amp;ydel=1&amp;umdel=0&amp;lang=ee Riigikogu liige: Tõnis Lukas]&lt;!-- Märkused siia --&gt;&lt;/ref&gt;
*2012 – [[Johan Skytte medal]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/johan-skytte-medal|pealkiri=Johan Skytte medali kavalerid|vaadatud=3.12.2022}}&lt;/ref&gt;
*2016 – [[Postimehe aasta inimene]]&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/8f1b7cce-95d1-4448-b996-fbba80fa3142/postimehe-aasta-inimene-2016-on-tonis-lukas &quot;Postimehe aasta inimene 2016 on Tõnis Lukas&quot;] ERR, 6. jaanuar 2017&lt;/ref&gt;

===Pilaauhind===
2020. aastal pälvis ta pilaauhinna &quot;Aasta kalavaenlane 2020&quot; selle eest, et allkirjastas kultuuriministrina [[Linnamäe hüdroelektrijaam]]a ja selle juurde kuuluva paisjärve muinsuskaitse alla võtmise. Kalavarude kaitsjate väitel takistavat see kalade kuderännet Jägala jõel kui Eesti ühel paremal lõhejõel.&lt;ref&gt;[https://loodus.ohtuleht.ee/1023055/aasta-kalavaenlane-2020-on-selgunud Aasta Kalavaenlane 2020 on selgunud]. [[Õhtuleht]], 11.01.2020.&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Tõnis Lukase abikaasa on kirjandusteadlane&lt;ref name=lk44/&gt; [[Liina Lukas]]. Neil on kaks tütart ja poeg.&lt;ref name=lk44/&gt; Nad elavad Tartus.

[[1941]]. aastal tapsid kommunistid Tõnis Lukase isa vanemad, nii et isast sai suure talu peremees. Nõukogude võim võttis talt talu ära ja edaspidi oli ta sunnitud ennast varjama. Tõnis Lukase ema [[Ester Lukas]] oli pärit Hiiumaalt, õppis [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis]] ja töötas hiljem keraamikuna. Tõnis Lukase onu (ema vend) oli [[Evald Teras]].
==Viited==
{{Viited}}

==Välislingid==
{{Commonscat}}
{{Vikitsitaadid}}
*Tõnis Lukas saates &quot;[[Kukul külas]]&quot;, 25. juuli 2004, [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_25.07.2004_13.04.wma 1. osa, WMA fail], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_25.07.2004_14.04.wma 2. osa, WMA fail]
*[[Kärt Anvelt]]. [http://www.epl.ee/artikkel/450473 Tõnis Lukas: kool ei saa olla kombinaat] EPL, 1. detsember 2008
*[[Priit Simson]]. [http://www.epl.ee/artikkel/452635 &quot;LUKAS, LAURISTIN, LEESI: Koolireform: kas väikegümnaasiumide lõpp?&quot;] EPL, 18. detsember 2008
*[http://www.postimees.ee/?id=73109 &quot;Lukas vabandas õpilaste põmmpeadeks nimetamise pärast&quot;] Postimees, 23. jaanuar 2009
*[http://www.epl.ee/artikkel/459117 &quot;Tõnis Lukas: Läbimõeldud haridusuuendus&quot;] EPL, 17. veebruar 2009

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Mait Klaassen]] | nimi=Haridusminister|aeg=[[25. märts]] [[1999]] – [[28. jaanuar]] [[2002]]| järgnev=[[Mailis Reps]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Mailis Reps]] | nimi=Haridus- ja teadusminister |aeg=[[5. aprill]] [[2007]] – 6. aprill [[2011]] | järgnev=[[Jaak Aaviksoo]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Indrek Saar]] | nimi=Kultuuriminister |aeg=[[29. aprill]] [[2019]] – 26. jaanuar [[2021]] | järgnev=[[Anneli Ott]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Väino Kull]] | nimi=[[Tartu linnapea]] | aeg=[[1996]]–[[1997]]| järgnev=[[Roman Mugur]]}}
{{lõpp}}

{{Riigikogu liikmed}}
{{JÄRJESTA:Lukas, Tõnis}}
[[Kategooria:Eesti ajaloolased]]
[[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]]
[[Kategooria:Tartu linnapead]]
[[Kategooria:Isamaa Erakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Eesti haridusministrid]]
[[Kategooria:Eesti Rahva Muuseumi direktorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]]
[[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:VIII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:X Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Tartu maleva liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Tallinna Kristiine Teeninduskooli vilistlased]]
[[Kategooria:Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1962]]</text>
      <sha1>62a895qvjdam5calxsp2y275vovogvz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ronaldo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>10817</id>
    <revision>
      <id>7260732</id>
      <parentid>6986680</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T00:06:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7260732</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8741" sha1="qi3ofedgg6gyxyxdv13y17ljxps1l03" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib Brasiilia jalgpallurist; Portugali jalgpalluri kohta vaata artiklit [[Cristiano Ronaldo]]}}
{{Jalgpallur
| nimi        = Ronaldo
| pilt        = Ronaldo-14-05-2013.jpg
| pildiallkiri =
| täisnimi    = Ronaldo Luis Nazário de Lima
| sünniaeg    = {{Sünniaeg ja vanus|1976|09|18}}
| sünnilinn               = [[Rio de Janeiro]]
| sünnimaa                = [[Brasiilia]]
| surmaaeg    = 
| surmalinn   = 
| surmamaa    = 
| pikkus      = 183 cm
| positsioon  = [[ründaja (jalgpall)|ründaja]]
| noorteaastad1 = 1990–1993| noorteklubi1 = São Cristóvão
| aastad1  = 1993–1994 |klubi1 = [[Cruzeiro Esporte Clube|Cruzeiro]] |mänge1 = 14  |väravaid1 = 12
| aastad2  = 1994–1996 |klubi2 = [[PSV Eindhoven|PSV]] |mänge2 = 46  |väravaid2 = 42
| aastad3  = 1996–1997 |klubi3 = [[FC Barcelona|Barcelona]] |mänge3 = 37  |väravaid3 = 34
| aastad4  = 1997–2002 |klubi4 = [[Inter Milan]] |mänge4 = 68  |väravaid4 = 49
| aastad5  = 2002–2007 |klubi5 = [[Real Madrid C.F.|Real Madrid]] |mänge5 = 127 |väravaid5 = 83
| aastad6  = 2007–2008 |klubi6 = [[A.C. Milan|Milan]] |mänge6 = 20  |väravaid6 = 9
| aastad7  = 2009–2011 |klubi7 = [[Sport Club Corinthians Paulista|Corinthians]] |mänge7 = 31  |väravaid7 = 18
| mänge_kokku = 343| väravaid_kokku = 247
| koondiseaastad1=1994–2011 |koondis1=[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]]|koondisemänge1=98 |koondiseväravaid1=62
| treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = 
}}
'''Ronaldo Luis Nazário de Lima''' (sündinud [[18. september|18. septembril]] [[1976]] [[Rio de Janeiro]]s) on [[Brasiilia jalgpallikoondis]]e endine [[jalgpallur]]. Kahekordne maailmameister (1994, 2002). Kahekordne Ballon d'Ori võitja (1997, 2002), Kuldse Saapa võitja (1997) ja kolmekordne FIFA aasta jalgpallur (1996, 1997, 2002). Paljude jalgpalliorganisatsioonide, ekspertide ja sportlaste hinnangul on ta üks parimaid mängijaid jalgpalliajaloos. 

Esimese suure saavutuseni jõudis ta [[Belo Horizonte]] [[Cruzeiro Esporte Clube|Cruzeiro]]s [[1993]], kui lõi 60 mängus 58 väravat ja võitis [[Brasiilia]] karika.

Ronaldo debüüt rahvuskoondises oli [[24. märts]]il [[1994]], kui mängiti [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]]ga ja saadi võit 2:1. Esimese värava koondise kasuks lõi ta [[4. mai]]l 1994, kui võideti [[Islandi jalgpallikoondis|Island]]it 3:0.

[[27. juuni]]l [[2006]] lõi ta oma 15. värava maailmameistrivõistluste finaalturniiridel, ületades sellega sakslase [[Gerd Müller]]i [[1974. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1974.]] aastast püsinud rekordi.

2006. aastal lükkas Ronaldo tagasi 120 miljoni [[USA dollar]]i suuruse pakkumise mängida järgmised 10 aastat [[New York|New Yorgi]] &quot;Red Bullis&quot;.

[[14. veebruar]]il [[2011]] teatas Ronaldo, et loobub tippspordist.

== Saavutused ==
===Klubid===
;[[PSV Eindhoven]]
* 1996 – [[KNVB beker|Hollandi karikas]]
;[[FC Barcelona]]
* 1996 – [[Supercopa de España|Hispaania superkarikas]]
* 1997 – [[Copa del Rey]]
* 1997 – [[UEFA karikavõitjate karikas]]
;[[Milano Internazionale]]
* 1998 – [[UEFA karikas]]
;[[Madridi Real]]
* 2003 – [[Primera División|Hispaania meister]]
* 2003 – [[Supercopa de España|Hispaania superkarikas]]

===Brasiilia jalgpallikoondis===
* [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994]] – maailmameister (ehkki kordagi platsile ei pääsenud)
* [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998]] – maailmameistrivõistluste hõbemedal
* [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002]] – maailmameister
* [[Copa América]] võitja – 1997, 1999

===Isiklikud===
* [[FIFA aasta jalgpallur]] 1996, [[1997]], [[2002]]
* [[Euroopa aasta jalgpallur]] 1997, 2002

==Statistika==
===Väravad maailmameistrivõistlustel===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size:100%&quot;
|-
! # !! Kuupäev !! Staadion !! Vastane !! Mängu hetkeseis !! Lõpptulemus !! Võistlus !! Voor
|-
| 1. || 1998-06-16 || [[Stade de la Beaujoire]], [[Nantes]], [[Prantsusmaa]] || {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] || align=&quot;center&quot;| '''1''' – 0 || align=&quot;center&quot;| 3 – 0 ||rowspan=4 align=&quot;center&quot;| [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998]] || align=&quot;center&quot;| [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Alagrupiturniir]]
|-
| 2. ||rowspan=2| 1998-06-27 ||rowspan=&quot;2&quot;| [[Parc des Princes]], [[Pariis]], Prantsusmaa ||rowspan=2| {{Riigi ikoon|Tšiili}} [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] || align=&quot;center&quot;| '''3''' – 0 || align=&quot;center&quot;| 4 – 1 ||rowspan=2 align=&quot;center&quot;| [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused#Kaheksandikfinaalid|Kaheksandikfinaal]]
|-
| 3. || align=&quot;center&quot;| '''4''' – 1 || align=&quot;center&quot;| 4 – 1
|-
| 4. || 1998-07-07 || [[Stade Vélodrome]], [[Marseille]], Prantsusmaa || {{Riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] || align=&quot;center&quot;| '''1''' – 0 || align=&quot;center&quot;| 1 – 1 || align=&quot;center&quot;| [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused#Poolfinaalid|Poolfinaal]]
|-
| 5. || 2002-06-03 || [[Munsu Cup Stadium]], [[Ulsan]], [[Lõuna-Korea]] || {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] || align=&quot;center&quot;| '''1''' – 1 || align=&quot;center&quot;| 2 – 1 ||rowspan=8 align=&quot;center&quot;| [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002]] ||rowspan=4 align=&quot;center&quot;| [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Alagrupiturniir]]
|-
| 6. || 2002-06-08 || [[Jeju World Cup Stadium]], [[Seogwipo]], Lõuna-Korea || {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Hiina jalgpallikoondis|Hiina]] || align=&quot;center&quot;| '''4''' – 0 || align=&quot;center&quot;| 4 – 0 
|-
| 7. ||rowspan=2| 2002-06-13 ||rowspan=2| [[Suwon World Cup Stadium]], [[Suwon]], Lõuna-Korea ||rowspan=2| {{Riigi ikoon|Costa Rica}} [[Costa Rica jalgpallikoondis|Costa Rica]] || align=&quot;center&quot;| 0 – '''1''' || align=&quot;center&quot;| 2 – 5
|-
| 8. || align=&quot;center&quot;| 0 – '''2''' || align=&quot;center&quot;| 2 – 5 
|-
| 9. || 2002-06-17 || [[Kobe Wing Stadium]], [[Kobe]], [[Jaapan]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] || align=&quot;center&quot;| '''2''' – 0 || align=&quot;center&quot;| 2 – 0 || align=&quot;center&quot;| [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused#Kaheksandikfinaalid|Kaheksandikfinaal]]
|-
| 10. || 2002-06-26 || [[Saitama Stadium]], [[Saitama]], Jaapan || {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] || align=&quot;center&quot;| '''1''' – 0 || align=&quot;center&quot;| 1 – 0 || align=&quot;center&quot;| [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused#Poolfinaalid|Poolfinaal]]
|-
| 11. ||rowspan=2| 2002-06-30 ||rowspan=2| [[International Stadium Yokohama]], [[Yokohama]], Jaapan ||rowspan=2| {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] || align=&quot;center&quot;| 0 – '''1''' || align=&quot;center&quot;| 0 – 2 ||rowspan=2 align=&quot;center&quot;| [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused#Finaal|Finaal]]
|-
| 12. || align=&quot;center&quot;| 0 – '''2''' || align=&quot;center&quot;| 0 – 2 
|-
| 13. ||rowspan=2| 2006-06-22 ||rowspan=3| [[Westfalenstadion]], [[Dortmund]], [[Saksamaa]] ||rowspan=2| {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]] || align=&quot;center&quot;| 1 – '''1''' || align=&quot;center&quot;| 1 – 4 ||rowspan=3 align=&quot;center&quot;| [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006]] ||rowspan=2 align=&quot;center&quot;| [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Alagrupiturniir]]
|-
| 14. || align=&quot;center&quot;| 1 – '''4''' || align=&quot;center&quot;| 1 – 4 
|-
| 15. || 2006-06-27 || {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] || align=&quot;center&quot;| '''1''' – 0 || align=&quot;center&quot;| 3 – 0 || align=&quot;center&quot;| [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused#Kaheksandikfinaalid|Kaheksandikfinaal]]
|}

== Isiklikku ==
Ronaldo on 183 cm pikk.

Ta abiellus [[1997]] Milene Dominguesega ja [[6. aprill]]il [[2000]] sündis neil poeg Ronald Domingues Nazario da Lima. Abielu kestis 4 aastat ja lõppes lahutusega.

Veebruaris [[2005]] abiellus ta Daniella Cicarelliga. See abielu kestis 3 kuud.

Novembris 2005 sai Ronaldo Hispaania kodakondsuse.

== Välislingid ==
*[http://www.9ronaldo9.com Ronaldo elulugu] (inglise keeles)
*[http://www.ronaldo-web.com.ar Ronaldo Web] (inglise keeles)
*[http://thekingronaldinho.free.fr/ Põhjalik sait Ronaldost (viimati uuendati märtsis 2004)] (inglise keeles)

{{Ballon d'Ori võitjad}}
{{FIFA aasta jalgpallur}}
{{FIFA 100}}
{{Euroopa Kuldsaabas}}
{{Brasiilia - 2002. aasta FIFA maailmameistrid}}
{{Team PokerStars}}

[[Kategooria:Brasiilia jalgpallurid]]
[[Kategooria:FIFA 100]]
[[Kategooria:Cruzeiro Esporte Clube mängijad]]
[[Kategooria:PSV Eindhoveni mängijad‎]]
[[Kategooria:FC Barcelona mängijad]]
[[Kategooria:Milano Internazionale mängijad]]
[[Kategooria:Real Madrid CF mängijad]]
[[Kategooria:AC Milani mängijad]]
[[Kategooria:Sport Club Corinthians Paulista mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1976]]</text>
      <sha1>qi3ofedgg6gyxyxdv13y17ljxps1l03</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti ajakirjade loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>11333</id>
    <revision>
      <id>7260541</id>
      <parentid>7255233</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T18:44:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57392-72</username>
        <id>240648</id>
      </contributor>
      <origin>7260541</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="108416" sha1="1jb1hh9dxecw1gpwntnmuao8aolvlp8" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[Eesti]]s praegu välja antavaid või varem välja antud ajakirju ning väljaspool Eestit välja antavaid või välja antud [[eesti keel|eestikeelseid]] [[ajakiri|ajakirju]]. On olemas ka [[Eesti kultuuriajakirjade loend]] ja [[Eesti teadusajakirjade loend]].

{{tähed}}
==#==
* [[100 Celu]] (2003–2006)
* [[100 Keliu]] (2003–2006)
* [[100 Matkaa]] (2004–2006)
* [[100 Reisi]] (2003–2006)
* [[100 Putei]] (100 Путей, 2003–)
* 12 nädalaga vormi (Tallinn, 2011, 2012)
* 30+ (Viljandi, 2014–2015)
* 1000 sovetov (Tartu, 2022–)
* 1000 sovetov datšniku
* 1000 sovetov kulinaru (Tartu, 2022–)
* 5!
* [[12 Kuud]]
* 16 (Tallinn, 2012)
* 7me Magaja Päev
* [[7 Päeva]]
* 7th Baltic Atherosclerosis Society Congress (Tallinn,2018)
* 7X7 kingispikker (Tallinn, 2012)
* [[.exe (ajakiri)|.exe]]

* [[A&amp;A]] (Tallinn, 1998–2011)
* A&amp;A : Arvutustehnika ja Andmetöötlus (Tallinn, 1987–1997)
*Aade (Rooma; Tartu, 1967–1997)
* Abiks Ametiühingu Aktivistile (1960–1990)
* Abiks kalurile (Tallinn, 1956–1989)
* Abiks lugejale (Tallinn, 1955–1956)
* Abiks Õpetajaile (Tallinn, 1948–1950)
* Abiline (Tallinn, 2017–)
* Academia Militaris (Tartu, 2021–)
* Acta Academiae Olympiquae Estoniae (Tartu, 1993–2007)
* Acta Baltica
* Aita Ligimest (Toronto, 1955)
* Aja Kaja (New York, 1965–1980)
* Aja-Kaja (Tartu, 1929–1932; 1934–1936)
* Ajatar (Paide, 1936–1940)
* [[A. Le Coq Kaubandusteataja]] (Tartu, alates 2004)
* A. Le Coqi Teataja (Tartu, 1999–2003)
* [[Aas ja Nurm]] (Tallinn, 1901–1904)
* [[Abiks Agitaatorile]] (Tallinn, 1945–1961)
* Abiline (Tallinn, 2017–)
* Acta Baltica (Saksamaa, 1962–1997)
* [[Acta Baltica Historiae et Philosophiae Scientiarum]] (alates 2013)
* [[Acta Historica Tallinnensia]] (alates 1997)
* [[Acta Politica Estica]] (alates 2013)
* Acta Wrangeliana (Tallinn,1928–1939)
* [[Adrenaliin (ajakiri)|Adrenaliin]] : ''alternatiivne spordimaailm'' (Tallinn, 2005–2008) 
* Adventekspress (Tartu, 1997–2002)
* [[Aed (1923)|Aed]] (Tartu, 1923–1940; Tallinn, 1989–1997)
* [[Aed (ajakiri 2002)|Aed]] (Tallinn, Õhtuleht Kirjastus, alates 2002) 
* [[Aed ja Mesila]] (1941)
* [[Aednik (ajakiri)|Aednik]] (Tallinn, 1910–1912)
* [[Aednik-Mesinik]] (Tallinn, 1920–1921)
* [[Aeg (ajakiri)|Aeg]] = Estnische Monatschrift = Revue Esthonienne (Berliin, 1922)
* [[Aeg (ajakiri, 1928)|Aeg]] (Tartu, 1928)
* [[Aeg (ajakiri 1932)|Aeg]] (Rõngu, 1932–1934)
* Aeg (Saksamaa,1945)
* Aegkiri (Tallinn, 1922–1923)
* Aegkiri (Tallinn, 2004–)
* [[Aega On]] : ''aeglase elustiili ajakiri'' (Tartu, alates 2021)
* Afissa (Jõhvi, 2003–''';''' venekeelne)
* [[Agraarteadus]] (Tartu, 1990–)
* [[Agronoomia (ajakiri)|Agronoomia]] (1921–1940)
* [[Agu (ajakiri)|Agu]] (Tallinn, 1922–1925)
* [[Agu (ajakiri 1926)|Agu]] (Tartu, 1922 mai, 1926, 1928)
* Ahead (Tallinn, 2013, 2014)
* Ajakaja (Edmonton, 1989–2018)
* [[Aiakiri]] (Tallinn, 1997–1998)
* [[Aiandus. Mesindus]] (Tallinn, 1989–1994)
* [[Aianduse Ajakiri]] (Tallinn, 1992–1993)
* [[Aiatööleht]] : ''Kuukiri aiatöö ja mesilastepidamise edendamiseks'' (Tartu, 1907–1918)
* [[Aja-Kaja (ajakiri 1929)|Aja-Kaja]] (Tartu, 1929–1932, 1934–1936)
* [[Aja Kaja (ajakiri 1965)|Aja Kaja]] (New York, 1965–1980)
* [[Aja Kaja (ajakiri, 1989)|Aja Kaja]] (kandnud ka nime AjaKaja), ([[Edmonton]] (Kanada), alates 1989)
* Ajakaja (Järvamaa, 2001)
* Ajakaja (Tartumaa, 2002–2004)
* [[Aja Kiri]] (Toronto, 1976–1992)
* Aja Lugu (Stockholm, 1987–1991)
* [[Aja Pulss]] (1985–1993)
* [[Ajakiri Kõigile]] : perekonna ja kodude kuukiri (Tallinn, 1936–1940)
* [[Ajakiri Laurèn]]
* [[Ajakiri Naisele]] (1943–1944)
* Ajakiri Kõigile (Tallinn, 1936–1940)
* Ajakiri NO99 (2007–)
* [[Ajakiri Teile]] (Tallinn, 1937–1940)
* [[Ajakiri Velo]] : ''Eesti esimene jalgrattaajakiri'' (Pärnu, 2010–2011)
* [[Ajalane]] (Rakvere, 1922)
* [[Ajalooline Ajakiri]] (Tartu, 1922–1940; alates 1998)
* [[Ajaloo Ajakiri]] (Tartu, 1941)
* [[Ajatar (ajakiri)|Ajatar]] : Paide õpilasajakiri (Paide, 1924–1927, 1929, 1935–1940)
* [[Ajude Gümnastika]] (Tallinn, 1933–1940)
* [[Ajuspordi Magasin]] (Tallinn, 1933–1934)
* [[Ajusportlane]] (Tallinn, 1933)
* [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] (Tartu, 1937–1940; Tallinn, alates 1989)
* [[Akadeemiake]] (alates 2007)
* Akademija elektronnogo upravlenija (Tallinn,2016–)
* [[Alati valmis]] (Leningrad, 1931–1933)
* [[Album (ajakiri)|Album]] (Peterburi, 1906–1907)
* [[Algajad]] (Tapa, 1922)
* [[Algernon]] (veebiajakiri, alates 1998)
* Alma Mater (New York,1950–1956)
* [[Arvutimaailm|AM]] (Tallinn, 1989–1994)
* Amber (U. K., 2000, 2001)
* Ambitsioon (Tallinn, 2016–)
* [[Ameerika Eestlane]] (New York, 1925)
* [[Amerika Teekäija]] (New York, 1918–1923)
* Ametlik Hindade Teataja
* [[Ametlikud Teadaanded]] 
* [[Ametiühisusline kuukiri]] (Tallinn, 1923–1927)
* [[Ametiühisuste Teataja]] (Tallinn, 1907–1908)
* Amtsblatt der Reichsverkehrsdirektion Riga (1943–1944)
* Amtsblatt des Generalkommissars in Reval (1942–1944)
* Anarhist (USA, California, 1906)
* [[Anekdoodid ja naljad]] (Tallinn, 1929–1932)
* Anka (Lüganuse, 2019, vene keeles)
* [[Antroposoofia (ajakiri)|Antroposoofia]] (Tallinn, 1926–1927)
* [[Anna (ajakiri)|Anna]] (2011–2021)
* Annabella (Tallinn, 2002–2005)
* [[Anne (ajakiri)|Anne]] (1995–2009)
* [[Aovalgel]] (Tõrva, 1932)
* [[Aplaus (ajakiri)|Aplaus]] (alates 2011)
* [[Apollon (ajakiri)|Apollon]] (Põltsamaa, 1932)
* [[Apteeker (ajakiri)|Apteeker]] (Tallinn, alates 2002)
* Apteek Täna
* [[Appi]] ''= На помощь!'' ''kirjandus-pilke ajakiri'' (Tallinn, 1921)
* [[Ariadne Lõng]] (alates 2000)
* Arendaja (Leningradi oblast, Simititsa; 1923, vähemalt üks number)
* [[Areng (ajakiri)|Areng]] (Tallinn, 1933–1940)
* Areng (Tallinn, 1993–1994)
* [[Archimedes (ajakiri)|Archimedes]] (Tartu, 1920–1921)
* Arena (London, 1961–1963)
* Arh. (Tallinn, 2008–)
* Arhitektuur (Tallinn, 1940)
* Arm (Tallinn, 1992–1994)
* [[Armek]] : ''käsitööleht'' (Tallinn, 1994)
* [[Armu Hääl]] (Haapsalu; Tallinn, 1934–1940)
* [[Arstiteadus (ajakiri)|Arstiteadus]] (Tartu, 1941)
* Artes (Tallinn, 1989)
* [[Aru (ajakiri)|Aru]] (Tartu, 1917–1918)
* [[Arvutikasutaja (ajakiri)|Arvutikasutaja]] (2001–2009)
* [[Arvutimaailm]] (1993–2012)
* Aspekt (Rootsi, 1971–1975)
* [[Astronomische Beyträge]] (Tartu, 1806–1807)
* [[Asunik (ajakiri, 1910)|Asunik]] : ''Eesti väljarändajate ja asunikkude häälekandja'' (Tallinn, 1910)
* [[Asunik (ajakiri, 1922)|Asunik]] : ''Ülemaalise Asunikkude ja Riigirentnikkude Liidu häälekandja'' (Tallinn, 1922–1924)
* [[Asuniku Käsiraamat]] (Petrograd,nr 1 oktoober 1922 – 1923, kokku 4 numbrit)
* Asutuste ja organisatsioonide töö põhilised finantsnäitajad (Tallinn, 1974–1991)
* [[Ateist (ajakiri)|Ateist]] : ''Teaduslik-metoodiline usuvastane kuukiri'' (Tallinn, 1941)
* Atleet (Tartu, 1993–1996)
* [[Audi Ajakiri]] (Tallinn, 2003–2019)
* '''Aufbau auf den Trümmern''' '''(Tallinn,1942)'''
* [[Auf der Wacht]] (Tartu, 1924–1925)
* Auf liftem Pfad (Tallinn, 1924–1925)
* Aura (1997–2000)
* Auris (Tallinn,2000–2016)
* [[Aus deutscher Geistesarbeit]] (Tallinn, 1924–1934)
* Austraalia Eesti Seltside Liidu Juhatuse Teated (Adelaide, 1960–1969)
* Austrvegr (Tallinn, 1995–1998)
* Auto (Tallinn, 1928–1940)
* [[Auto (ajakiri)|Auto]] (Tallinn, 1990–1999)
* [[Auto Bild Eesti]] (Tallinn, 2004–2009)
* Autobörs (2002–2008)
* [[AutoriKaitse Ühingu Uudisteateid|A[utori]K[aitse] Ü[hingu] Uudisteateid]] (Tallinn, 1935–1940)
* [[Autoleht]] (alates 1999)
* [[Autopiloot (ajakiri)|Autopiloot]] : ''Volkswageni häälekandja'' (Tallinn, 2003–2008)
* Autorevüü (Tallinn, 1990–1999)
* Auto-Sport ja Turism (Tallinn,1933–1940)
*
* Auto, Tehnika ja Transport (1990)
* Auto, Tehnika ja Äri (1992)
* [[Avanemine]] (Tallinn, 1995–2008)
* Avalik Eesti (Tartu, 2019)
* [[Avenüü (ajakiri)|Avenüü]] (1995–2009)

==B==
* [[Balti Illustreeritud Ajakiri]] (1918)
* Babuška tseliteljnitsa (Tallinn, 2024–)
* Babuškinõ sekretõ (Tallinn, 2004–)
* Baca (Tallinn, 2008)
* Balli Hääl (London,1950–1951)
* Balli - Post : Kaitseliidu Rakvere Suurtükiväe Divisjon (Rakvere, 1933–1937, 1939)
* Balli - Post : Rakvere Ühendatud Gümnaasiumide Vilistlaskogu (Rakvere, 1938–1939)
* Balli-protokoll  : Rakvere Politseiametnikkude Kogu (Rakvere, 1935–1938)
* Baltic Countries : a survey of the peoples and states on the Baltic (Poola, 1935–1939)
* Baltic energy (Vilnius, 2011–)
* Balti Foorum (Šveits, 1984–1989)
* Baltic Horizons (Tallinn, 2004–2016)
* Baltic information (Tallinn, 1991–1994)
* [[Baltic Journal of Art History]]
* Baltico (Sao Paulo, 1938)
* Baltic Outlook (Tallinn, 2000–)
* Balticoslavica (1933–1938)
* Baltic Review (Tallinn, 1993–2003)
* Baltic Revue (Tallinn, 1990)
* Baltic Rim Economies (2007–)
* Baltic States (Tallinn, 1997–2001)
* Baltic times (London, 1985–1987)
* Baltic times (1993–1997)
* Baltica-Holland Bulletin (Amsterdam, 1989)
* Balti Foorum (Šveits, 1984–1989)
* Балтийский альманах = Baltikos Almanachas : Lietuva ; Latvija ; Eesti (Kaunas, 1923–1924)
* Baltiiskii mir (Tallinn, 2007–)
* Baltika (Valga, Tõrva, 1937–1939)
* Baltimore Eesti Organisatsioonide Bülletään (1965–2019)
* Baltische Blätter (Berliin.Riia, 1918–1930)
* Baltische Brief
* Baltische Briefe (1948–)
* [[Baltische familiengeschichtliche Mitteilungen]] (Tartu, 1931; Baltische Briefe 1939)
* Baltische Geistesleben (Tallinn, 1930)
* Baltische 
* Baltische Jugendschrift : Illustriertes Monatsheft (Riia, 1898–1904)
* Baltische Hefte
* Baltische Schachblätter (Riia, 1902–1910)
* Baltischer Beobachter (1931–1940)
* Baltisk revy (Lund, 1938–1939), (Stockholm, 1991–1996)
* Balt-Press
* [[Barbie (ajakiri)|Barbie]] (Tallinn, alates 1997)
* [[Basket]] (2006–2009)
* Beiträge zur genauern Kenntniss der esthnischen Sprache (Pärnu, 1813–1832)
* [[Beiträge zur Kunde Estlands]]
* [[Berliini Kaja]] = Berliner Echo (Berliin, 1922)
* BEO Bülletään (Baltimore, 1956–2019)
* Bibliographia Uralica (Tallinn, 1963–1989)
* Bibliotheca Baltica (1994–)
* [[Binokkel (ajakiri)|Binokkel]] (Tampere, 2004–2005)
* Blueprint (Tallinn, 1998–2004)
* Boi-skaut (Narva, 1927; vene keeles)
* Bolševik (1941)
* Bolševik Estonii (1951–1952)
* Books Abroad (Oklahoma)
* Boonus (Tallinn,1996)
* Bradstvo Narodov (?) (Tallinn, sügis 1919)
* Bridžileht (Tallinn)
* Bronze Soldier Removal (Tallinn, 2008)
* [[BuduaarTEEN|Buduaar Teen]] : ajakiri lahedatele noortele! (Tallinn, 2014–2020)
* Buhgalterskije novosti (Tallinn, 1995–2023)
* Bukinist (Tallinn, 1926; venek.)
* Bulletin de l`Esthonie
* [[Bülletään (ajakiri)|Bülletään]] (Stockholm, 1952–1991)
* Bülletään (Bradford, 1963–1971)
* Bülletään (New York, 1971–1975)

==C==
* [[Caritas]] (Tallinn, 1932)
* Casus Belli (Tallinn, 2002–)
* The Central EURopean review Special Esthonian nr 1925
* [[Cheese (ajakiri)|Cheese]]
* City (Tallinn, 1992, 2001)
* City Express (Tallinn,1993)
* City.24.ee (Tallinn, 2005–2009)
* [[Club One]] 
* CoFounder (Tallinn,2014–2019)
* [[Com.ee+]] (Tallinn, 2000–2004) 
* [[Compass (ajakiri)|Compass]]
* [[Concordia (ajakiri)|Concordia]] (Helsingi, 1919–1921)
* Concordia (Haabneeme, 2001...2002)
* Concordia Audentes (Tallinn, 2004, 2005)
* Coop Teataja
* [[Cosmoglotta]] 
* [[Cosmopolitan]]
* Crime (K-Järve, 1992–93, venekeelne)
* [Sark]Csillag (Eesti Ungari Seltsi ajakiri või almanahh ,täpne nimi pole teada
* Curare (Tartu, 1998–)

==D==
* [[Detektoristi Leiud]]
* Datšnik
* '''A Decade in the Baltics''' '''(2006)'''
* Demokraatlik Mõte (Tartu, 1990)
* Den Russkogo Prosveštšenija (Tallinn, 1925–1927)
* der Baltische föderalist (Genf, 1882–1883)
* Der Landarzt (Jelgava, 1765 –1766)
* Detskii ugolok (Narva, 1931–1940)
* Deutsches Kirchenblatt (Tallinn, 1920–1939)
* [[Di (ajakiri)|Di]]
* DI (Tallinn, 1996...2006)
* [[Diabetes (ajakiri)|Diabetes]] (Tallinn, 1994–)
* [[Die Biene]]
* Die Quatember (1829–1830)
* [[Digi]]
* Digi Fotokool
* [[Diivan (ajakiri)|Diivan]] : ''suurim disainiajakiri Eestis!'' (Tallinn, 2004–)
* [[Diplomaatia (ajakiri)|Diplomaatia]]
* [[Director]] (alates 2001)
* [[Der Refraktor]] (Tartu, 1836–1837)
* [[Der Scheinwerfer]]
* Direction (Tallinn, 2013–2020)
* Dizain (Tallinn, 2022–)
* Dobro požalovat' v Tallinn (2011–)
* [[Doktor (ajakiri)|Doktor]]
* [[Doktor Vassiljevi Kullafond]] (Tallinn, alates 2020)
* Dom i interjer (Tallinn, 2019–)
* Dom, zdorovje, ogorod (Jõhvi, 2007–)
* Dorpater Jahrbücher für Literatur,Statistik und Kunst, besonders Russlands (1833–1836)
* Dorpater Zeitschrift für Theologie und Kirche (1859–1874)
* [[Draamateater (ajakiri)|Draamateater]] : Aegkiri (Tallinn, 1922–1923)
* [[Drogistide Teataja]] : Eesti Drogistide häälekandja (Tallinn, 1928–1938)
*Drug životnõhh (Tallinn, 1891–1895)
* [[Dutsches Kirchenblatt]]

==E==
*East-West Trade News (Tallinn - München, alates juunist 1989)
*EAK Infoleht (Tallinn, 2004–2011)
*EAK Teated (Toronto, 1959)
*
*East and West (London, 1954...1960)
* [[E.E.L.K. Elva Koguduse Teataja]] (Elva, 1935–1940)
* EELK Tartu Pauluse II Koguduse Teataja
* [[E5 (ajakiri)|E5]] (2003)
* [[Edasi (ajakiri)|Edasi]] (Tallinn, 1924)
* [[Edasi.org]]
* Edeng: Z[eeh'] K[ommerts] G[ümnaasium]. Kirjandusringi aegkiri. - (Rakvere, 1932)
*Eeden (Tartu, 2003–)
*Eetser (Tallinn, 1989)
* [[Edu (ajakiri, 1923)|Edu]] (Tallinn, 1923–1924) 
* [[Edu (ajakiri, 1932)|Edu]] (Tallinn, 1932)
* [[Edu (ajakiri, 1935)|Edu]] (Tartu, 1935–1937)
* Edu : Kroonika ajakiri (Kodavere, 1935–1937)
* [[Edu (ajakiri, 1926)|Edu]] : ''põllumajanduskutsehariduslik ajakiri'' (Tartu, 1926–1928)
* [[EELK Tartu Pauluse II Koguduse Teataja]] (Tartu, 1937–1939)
* [[Eesti (ajakiri, 1925)|Eesti]] : Kultuurrahvusiine ja reaalpoliitiline aegkiri (Pärnu, 1925)
*Eesti (kuukiri;1992)
*Eesti Areng : Eesti tuleviku heaks (Tallinn, 2005–2009)
*[[Eesti Arst]] (alates 1922)
* [[Eesti Arheoloogia Ajakiri]] (Tallinn, alates 1997)
* Eesti Arhitektuur = L' Architccture en Estonie (Tallinn, 1939–1940)
* Eesti Arstide Liidu Teataja (1995–1999)
* Eesti Baptist Austraalias (Sydney,1965–1969)
* Eesti Bolševik (1945–1952)
* [[Eesti Drogist]] (Tallinn, 1938–1939)
* Eesti Ehitab (Tallinn, 2013–)
* Eesti Etnograafilise Tarbekunsti Säilitamise Ringi Õppekiri (Toronto,1971–1975)
* Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Peetri Koguduse Elu (Toronto, 1963–2018)
* Eesti Evangeelne Allianss (Tartu, 2001–2003)
* Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (Tallinn, 1982–1992)
* Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistooriumi ringkiri (Tallinn, 1978–1990)
* Eesti Filatelist (Stockholm, 1955–)
* Eesti Filatelistide Seltsi Marginaalid (N.Y., 1959, 1960)
* Eesti Film-Revue (Tallinn, 1924)
* Eesti filoloogia ja ajaloo aastaülevaade (Tartu, 1922–1938)
* Eesti Graafika (Tallinn, 1923–1924, 1930–1931)
* Eesti Haridussõprade Seltsi Teataja (Tallinn, 1937–1940)
* [[Eesti Haridusteaduste Ajakiri]]
* Eesti Hindadedirektori Ametlik Hindade Teataja (Tallinn, 1942–1944)
* Eesti Hõim (Tartu, 1928–1933)
* [[Eesti Jahimees]] (Tallinn, 2001– )
* [[Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri – Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics (ESUKA – JEFUL)]] (Tartu Ülikool, alates 2010) 
* [[Eesti Jurist]] 
* Eesti Jõulu Majandus (Tallinn, 1934)
* Eesti Kaardikoja Teataja (Tartu, 1994, 1996)
* [[Eesti Kalandus]] (Tallinn, 1933–1940; 1990–1992)
* [[Eesti Kalur]] 
* [[Eesti Keel]] (Tartu, 1922–1940)
* [[Eesti Keel ja Kirjandus]] (Tartu, 1941)
* [[Eesti Kindlustus (ajakiri)|Eesti Kindlustus]] (Tartu, 1929–1936, 1939)
* [[Eesti Kirik (ajakiri)|Eesti Kirik]] (Toronto, 1950–2007)
* Eesti Kiriku Teataja Austrias (1945–1946)
* Eesti Kirik Vabaduses (Toronto, 1958, 1959)
* Eesti Kirjanike Kooperatiivi Teated (Lund, 1955–1984)
* [[Eesti Kirjandus]] (Tartu, 1906–1940)
* Eesti Kirjanike Kooperatiivi Teated (Lund, 1955–1984)
* [[Eesti Kirjastuste Liidu raamatute nimekiri]] (Tartu, 1938–1940)
* Eesti Koda (Pärnu, 1989–1991)
* [[Eesti Kodu (ajakiri 1907)|Eesti Kodu]] : ''perekondlik kirjanduse, teaduse ja kunsti ajakiri'' (Tallinn, 1907–1911) 
* [[Eesti Kodu (ajakiri 1958)|Eesti Kodu]] : ''Eesti rahvuskultuuriline ajakiri'' (Toronto, 1958) 
* [[Eesti Kodu (ajakiri 2017)|Eesti Kodu]] : ''ajakirja Diivan lisaväljaanne'' (Tallinn, alates 2017) 
* Eesti Kollektsionäär (Tallinn, 1925; 1990–1993)
* Eesti Komitee Teated (Stockholm, 1955–1988)
* [[Eesti Kommunist]] 
* [[Eesti Kool (ajakiri, 1918)|Eesti Kool]] : ''Eesti töörahva koolivalitsuse ja kooliõpetajate kongressi täidesaatva komitee häälekandja'' (Tallinn alates 1.jaanuar 1918, numbrid 1–4 ; Põhja Kommuunade rahvusasjadekomissariaadi Eesti osakonna väljaanne - Peterburi, alates 20. juuni 1918. a nr 5–13, 1918–1919)
* [[Eesti Kool (ajakiri, 1935)|Eesti Kool]] (Tallinn, 1935–1940)
*Eesti Komitee Teated (Stockholm, 1957–1988)
*Eesti Kultuuri Koondis (Stockholm, 1969–1978)
* [[Eesti Kunstiakadeemia Ajakiri]] (Tallinn, 2005–2008?)
*Eesti kunsti ökonoomika = The Economist (Tallinn, 2009–2010)
*Eesti Kutsekogude Keskliidu Teated Käitistele
* [[Eesti Kütt]] '': Jahiasjanduse, kalanduse ja spordi ajakiri'' (Viljandi, 1921–1923)
* [[Eesti Laskur]] (Tallinn, 1931–1933)
* Eesti Lendur (Tallinn, 1932–1934, 1938)
* Eesti Liit Kanadas (Toronto, 1956)
* Eesti Linn (Tartu, 1937–1939)
* Eesti Linnad (1938–1940)
* [[Eesti Linnad]] (Tallinn, 1990–1996)
* [[Eesti Linnukasvataja]] (Tallinn, 1929)
* [[Eesti Loodus]] (alates 1933)
* [[Eesti Looduskaitse (ajakiri)|Eesti Looduskaitse]] (Tallinn, 1938–1939) 
* [[Eesti Loomaarstlik Ringvaade]] (Tallinn, 1924–1940; Tartu, 1989–)
* [[Eesti Loomasõber]] (Tallinn, 1935–1939)
* [[Eesti Lloydi Teataja]] (Tallinn, 1931–1932)
* '''Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee Informatsiooniline bülletään (1986/87–1990)'''
* [[Eesti Magazin]] (Tallinn, 1933–1934)
* [[Eesti Majandus (ajakiri, 1921)|Eesti Majandus]] (Tallinn, 1921–1926)
* [[Eesti Majandus (ajakiri, 1931)|Eesti Majandus]] (Tallinn, 1931–1934)
* [[Eesti Majanduse Edendamise Seltsi Teataja]] (Tallinn, 1932)
* [[Eesti Majanduse Teataja]]
* [[Eesti Majanduslugu]]
* [[Eesti Male (ajakiri, 1936)|Eesti Male]] (Tartu, 1936–1940)
* [[Eesti Male (ajakiri, 1953)|Eesti Male]] (N.Y., 1953–1977)
*Eesti Maleelu (Kose, al. 2014)
* [[Eesti Maleilm]] (Pärnu, 1932–1933)
*Eesti Margiring Inglismaal (1962–1971)
*Eesti Meremees (Stockholm, 1951–1974)
* [[Eesti Mets]] (1921–1940, 1941 ja 1943–1944 ning alates 1989)
* Eesti Metsamees Eksiilis (Stockholm, 1949–1989)
* [[Eesti Moeleht]] (Tallinn, 1934)
*Eesti Muinsuskaitse Seltsi toimetisi (Tallinn, 1989)
*
*Eesti Muusika Almanak (Tallinn, 1934)
*Eesti Muusika kuukiri (Tartu, 1929)
*Eesti, mu kodumaa (London, 1952)
* [[Eesti Mõistatusleht]] (Tallinn, 1934–1936)
* [[Eesti Naine]] (Tartu, 1924–1940)
*Eesti Noorte peastaabi toimetused (Tallinn, 1942–1944)
* [[Eesti Noorte Punane Rist (ajakiri)|Eesti Noorte Punane Rist]] (Tallinn, 1925–1937)
* [[Eesti Noorus]] (Tallinn, 1929–1940)
*Eesti Noorus (Uppsala, 1945–1953)
* [[Eesti NSV Piimandus]] : ''ilmub Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu Liha- ja Piimatööstuse Valitsuse Kesklaboratooriumi väljaandel'' (Tallinn, 1947–1958)
*Eesti NSV Teatrid (Tallinn, 1947–1961)
*Eesti NSV Tuletõrje (1941)
*Eesti nõukogude teater (Tallinn, 1954–1963)
*Eesti Nädal (Tallinn, 1934)
* [[Eesti Nädala album]]
* [[Eesti Otsus]] (Tallinn, 2002–2003)
* Eesti Perinatoloogia Sõnumid (Lübeck, Tartu, 1995–1997)
* [[Eesti Philips A.-S.]] (Tallinn, 1931)
* [[Eesti Pildileht]] (Tallinn, 1934; 1943–1944; 1993)
*Eesti Politseileht (Tallinn, 1921–1940)
* [[Eesti Punane Rist (ajakiri)|Eesti Punane Rist]] (Tallinn, 1937–1939)
* [[Eesti Punase Risti Samariitlane]] : ''Eesti Punase Risti samariitlaste häälekandja : &quot;Tuletõrje Teated&quot; lisa'' (Tallinn, 1932–1935)
* [[Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed]] 
* [[Eesti Põllomees kõige eesti põllomeestele]] (Tartu, 1868–1889) 
* Eesti Põllumajandus (Tallinn, 1946–1949)
* [[Eesti Põllumajandus]] 
* [[Eesti Raadio (ajakiri)|Eesti Raadio]] (Tallinn, 1924)
* [[Eesti Raamat (ajakiri)|Eesti Raamat]] (Tartu, 1936–1937)
* Eesti Rahva Ühisabi toimetused (Tallinn, 1943–1944)
* Eesti Rahvusfondi Teated (Stockholm,1947–1960)
* Eesti Rahvusnõukogu Bülletään / Pressiinformatsioon (Stockholm, 1949–1975)
* [[Eesti Raudtee (ajakiri)|Eesti Raudtee]] (Tallinn, 1922–1940)
* [[Eesti Rohuteadlane]] (Tartu, 1926–1940; Tallinn, alates 1990)
* [[Eesti Sepp]]
* [[Eesti Seakasvatajate Seltsi Teated]] (Tallinn, 1930–1932)
* Eesti Skaudid Paguluses (New York,1950–1951)
* [[Eesti Skaut (ajakiri 1921)|Eesti Skaut]] (1921–1940) 
* [[Eesti Skaut (ajakiri 1990)|Eesti Skaut]] : ''Eesti Skautide Ühingu ajakiri'' (Tallinn, alates 1990) 
*Eesti Skautide Lembitu Lipkond (Toronto, 1964–1966)
*Eesti Spordiajaloo Seltsi Teataja (Tartu, 1993–)
*Eesti Spordiajaloo Seltsi toimetised (Tartu, 2023–)
* Eesti Spordimuuseumi ja Eesti Spordiajaloo Seltsi toimetised (Tartu, 1996–2013)
* [[Eesti Statistika Kvartalikiri]] 
* Eesti Suurmeeste Elulood (Toronto,1955)
* Eesti Sõudja (Tallinn, 1993 – 2003)
* [[Eesti Talu]] (Tallinn, 1937–1940)
* [[Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisuse Kaubateated]] (Tallinn, 1919–1927)
* [[Eesti teated kodumaalt]] (Peterburi, 1918)
* [[Eesti Tehnika Seltsi Ajakiri]] (Tallinn, 1919–1922)
* [[Eesti Tervishoiu Ajakiri]] (Tartu, 1995–1999),
* Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liit (Tallinn, 1994–2005)
* [[Eesti Tehnika Seltsi ajakiri]] (Tallinn, 1919–1922)
*Eesti Tuletõrje (1933–1940)
* [[Eesti Turist]] (Tallinn, 1934–1935)
* [[Eesti Töö]] (Tartu, 1933–1934)
*Eesti Tööline (Tallinn, 1944–1946)
* [[Eesti Töörahva Kommuuna Nõukogu dekreedid, määrused ja teadaanded]] (Peterburi, 1919)
*Eesti Tööstus Eesti Välismajanduse Teataja (Tallinn, 1991–1998)
* [[Eesti Töötervishoid]] (Tallinn, 1993–2010)
* [[Eesti Uurmaakrite ja Kullasseppade Kuukiri]] (Tallinn, 1913–1914)
*Eesti Vabatahtliku Tuletõrje Liidu Teated (Tallinn, 1942)
* [[Eesti Valve]] (Nõmme, 1930–1931)
* [[Eesti Veski]] (Tartu, 1938–1940)
* Eesti Vet.-arst (Lund,1950–1984)
*Eesti Võimleja (Tallinn, 1938)
* [[Eesti Võimlejate Liit (ajakiri)|Eesti Võimlejate Liit]] (Tallinn, 1938)
*Eesti Õde (1996–)
* Eesti Õpetajate Liidu bülletään (Tallinn, 1927)
*Eesti Üliõpilaste Selts Paguluses (New York, 1952–1993)
*Eestlane (Tallinn, 1989)
*Eetser
*EFil (Tallinn, 1990–1995)
*EFS info (Tallinn, 2003–2009)
*E.G.K.K. Kiri Gaididele (Kanada)
* [[Eha (ajakiri, 1924)|Eha]] (Tartu, 1922–1924)
* [[Eha (ajakiri, 1927)|Eha]] (Petseri, 1927–1929)
* [[Ehitaja (ajakiri)|Ehitaja]] (alates 1995)
* [[Ehitus ja Arhitektuur]]
* Ehitus ja Ehitusmaterjalid (Tallinn, 1958–1961)
* [[Ehitusbörs]] 
* Ehituskaar (Tallinn, 1994–2004)
* EKE EMV Teatis (Tallinn)
* EKL (Eesti Kinematografistide Liit) (Tallinn, 1970–1981)
* [[Ekraan (ajakiri)|Ekraan]] (Tallinn, 1924)
*Ekraan (1959–1990)
*Ekraan (Tallinn, 2014, 2015)

*
*EL. (1992–1996)
* [[Elamu (ajakiri)|Elamu]]
* Elamu- ja Korteriühistu (Tallinn, 2018–)
* Elav Teadus(Tallinn, 1996–1997)
* [[Elegantne Riietus]] (Tallinn, 1925)
* [[Elektrik (ajakiri)|Elektrik]] (Tallinn, 1935–1937)
* [[Eliit (ajakiri)|Eliit]] (Tartu, 1936–1937)
*Eliksir zdorovja (Tallinn, 2022–)
*Elisa Kliendileht (Tallinn, 2001–2009)
*Elisa/ gazeta klientov (Tallinn, 2001–2009)
* [[Ellu (ajakiri)|Ellu]] (Tallinn, 1923)
*Elo (Helsinki, al.2009)
* [[Elu (ajakiri 1924)|Elu]] (Tallinn, 1924–1925)
*Elu ja Kunst (Tallinn, 1924)
* [[Elu ja seiklus]] (Tallinn, 1930)
*Elu Dementsusega (Tallinn, 2020–)
*Elulained (Inglismaa,1958–1963)
*Elu Lood (al 2012)
* [[Elu Pilt]] (Tallinn, 1993–1995)
* [[Elu Vaod]] (Tallinn, 1921–1922)
* [[Elu-Päike]] (Põltsamaa, 1933–1937)
* [[Elukevad|Elukevade]] (Pärnu, 1911–1940)
* [[Elukiri]]
* [[Elupuu kuldsed oksad]] (Tallinn, 1913–1931)
* Elupuude vahel (Abja-Paluoja, 2005, 2010, 2015)
* Elusõna (Tallinn, 1934–1936)
* [[Elutõde]] (Tallinn, 1936–1940)
* Elustiil (2015–16)
* [[Elva Noorsoolane]] (Elva, 1935–1936)
* [[Ema (ajakiri)|Ema]]
* Emigrant (Tallinn, 1924– 25 vene k.)
* Emotsija (Tallinn, 2003–)
* [[Energia (ajakiri)|Energia]] (Tallinn, 1922) osa teksti vene keeles
* Enesearendaja (Peterburi, 1923, 5 numbrit)
* Entsiklopedija zdorovoi zemjii (Tartu, 2024–)
* ENUT News (Tallinn,1999–)
* ENUT-i Uudised (Tallinn, 1994–)
* [[Eos (ajakiri)|Eos]] (Tallinn, 1930–1931; 1933–1940'''{{char|;}}''' 1943)
*Eosaba (Tartu, 1934–1935)
* [[Epifanio]] 
* Epook (Võru, u 1920–1923, vähemalt 3 nr-t)
* [[EPR Samariitlaste Narva Koonduse korraldused]] (Narva, 1937–1940)
* [[Ernie (ajakiri)|Ernie]]
* [[Erilane]] (Tallinn, 1921)
* [[Eripedagoogika (ajakiri)|Eripedagoogika]] 
* [[ERK (ajakiri)|ERK]] (1933–1940)
* ERN (Stockholm, 1960–1968)
* Eros (Tallinn,1994''';''' '''venekeelne)'''
* '''ERRSi Teataja''' '''(Tallinn,1995–2008)'''
* Esthonian Review (London, 1919–1920)
* [[Estonia (ajakiri, 1919)|Estonia]] (Tallinn, 1919)
* Estonia (New York, 1919–1920)
*Estonia (New York, 1946–1956)
* [[Estonia (ajakiri, 1932)|Estonia]] '': Philatelistline ajakiri'' (Tallinn, 1932–1940)
*Estonia (Göttingen, 1946)
* [[Estonia (ajakiri, 1957)|Estonia]] (Tallinn, 1967–1979)
* [[Estonia (ajakiri, 1985)|Estonia]] (Bremen, 1985–2004)
* Estonia (Tallinn, 1998; venekeelne)
* Estonia (Washington , 2000–2003)
* Estonia (Tallinn, 2003; venekeelne)
* Estonian Animation : in motion (Tallinn, 2009)
* [[Estonian Art]] (Tallinn, 1997–2020)
* Estonian Art (Tallinn, 2022–)
* [[Estonian Culture]] (Tallinn, 2003–2009)
* Estonian export directory (Tallinn, 1996–2011)
* Estonian Film (Tallinn, 2017–)
* [[Estonian Journal of Archaeology]] 
* [[Estonian Journal of Earth Sciences]] 
* [[Estonian Journal of Ecology]] 
* [[Estonian Journal of Engineering]] 
* Estonian Kroon (Tallinn, 1993–1994)
* [[Estonian Literary Magazine]]
* Estonian Philatelic Society in U.S.A. Bulletin (1971–2002)
* [[Estonian Roxette Fan Clubi ajakiri]] (1994–1996?)
* Estonskaja panorama (Tallinn, 1983–1990)
* Estontsõ govorjat ob Evrope (Tallinn, 2023)
* Estoonlane (Tallinn, 2015–)
* [[Estraveller]] (Tallinn, 2000–2017)
* ETS Tehniline Ringvaade (Tallinn, 1919–1920)
* Euroopa Elu (Berliin, 1922–1923)
* [[Euroopa Liit ja Eesti rahvuslik julgeolek]] : ''Kaitse Kodu! : Kaitseliidu ajakiri : eriväljaanne'' (Tartu, 2003)
* [[Evangeeliumi Kristlane]] (Tallinn, 1925–1940)
* [[Evangeeliumi Kristlaste koguduse ringkiri]] (Keila, 1924)
* [[Evangeeliumi-luteri usu Tallinna Jaani kiriku Teataja]] (Tallinn, 1934)
* Evangelskaja vera (Berliin–New York, 1935–1937''';'''Tallinn, 1938–1940)
* Evreiskaja molodaja mõsl´ (Tallinn, 1919)
* EVS Ekstra (Tallinn, 2004)
* E-Õppe Uudiskiri (Tallinn, 2006– 2016)
* Excellent (Tallinn, 2018–)
* [[.exe (ajakiri)|EXE]] (Tallinn, 1993–1995)
* E(esti) T(ehnika) Sleltsi) Tehniline Ringvaade (Tallinn, 1919–1920)

==F==
* [[Fakiir (ajakiri)|Fakiir]] (Tallinn, 1924)
* Faithfulness (Tallinn, Philadelphia, 1926–1939)
* [[Fars (ajakiri)|Fars]] (Tallinn, 1924)
* Fashion Times Baltic (Tallinn, 2021–)
* [[Fata-Morgana]] (Viljandi, 1929)
* [[Favoriit (ajakiri)|Favoriit]] 
* [[Felliner Kreispolizeinachrichten]] (Viljandi, 1918) Paralleeltekst eesti ja saksa keeles
* [[Femme (ajakiri)|Femme]]
* Fenno-Ugria Teated (Tartu, 1929)
* Feuerwehr-Nachrichten (Riia, 1877–1915)
* [[Film (ajakiri)|Film]] (Tallinn, 1924)
* Filmi Nädal '': Filmi-, teatri-, spordi-, tantsu-ja fotoajakir''i (Tallinn, 1931)
*Filmileht (Tallinn, 1926–1931)
*Filmižurnaal (Tartu, 1935)
* [[Film ja elu]] (Tallinn, 1928–1929)
* [[Film ja Elu (ajakiri, 1935)|Film ja Elu]] (Tallinn, 1935–1940)
* [[Fish (ajakiri)|Fish]] (Tallinn, 2001–2003)
* [[Flirt (ajakiri)|Flirt]]
* Focus (Tallinn, 2022–)
* Fokus Balticum (Rootsi, 2001–)
* Fookus (Tallinn, 2008–)
* [[Folia Cryptogamica Estonica]]
* [[Folklore (ajakiri)|Folklore]]
* Forschungen zur baltischen Geschichte (Tartu, 2006–)
*Fotoleht (Tallinn, 1944–1946)
* [[Fotoleht]] (Rapla, 1993–2002)
* Fotokunst (Tallinn, 1930–1931)
* Fraater (Tartu, 2016–)
* Frascati Vahelugemised (Itaalia, 1970. aastad)

==G ==
* Gamajun (Tallinn, 1925, venekeelne)
* Gabby’s Dollhouse (Tallinn, 2024–)
* Gatikvo (Tallinn, 1919; venekeelne)
* Genealogus (Viljandi, 1998–2001)
* [[GEO (ajakiri)|GEO]]
* Geodeet : maamõõte ja kultuurtehnika ajakiri (Tallinn, 1935–1940; 1991)
* Gimnazija (Tallinn, 1888–1900)
*Global Estonian (Tallinn, 1999–2003)
* [[GO Reisiajakiri]]
* [[Gorizontõ Estonii]] (Tallinn, 2003–)
* Gorotšije slantsõ (Tallinn)
* Graždanin Mira (Tallinn, 2018)

==H==
* Haapsalu Kuurordi Teated ''= Kurortsnyheter = Kylpylän Sanomat'' (Haapsalu, 1938), Nr. 1 osa teksti rootsi ja soome keeles
* [[Haapsalu Teated]] (Haapsalu, 1925)
* [[Haarak]] '': Eesti Tütarlaste Gümn[aasiumi] Kirjandus-teadusliku ringi ajakiri'' (Tartu, 1922–1923)
* [[Haigekassa (ajakiri)|Haigekassa]] : ''Eestimaa Haigekassade Liidu häälekandja'' (Tallinn, 1925)
* [[Hammas (ajakiri)|Hammas]] : ''Eesti Hambaarstide Liidu ja Eesti Hambatehnikute Liidu ajakiri'' (Tallinn, 1993–2011)
* Hansaleht (Tallinn, 1994–2007; eesti- ja venekeelne)
* Hansapanga Toimetised (Tallinn,1992–1993)
* [[Haridus (ajakiri)|Haridus]] (1989–2012)
* [[Hariduse- ja Sotsiaalministeeriumi Teataja]] (Tallinn, 1932–1940)
* [[Hariduse Rahvakomissariaadi Teataja]] (Tallinn, 1940)
* Haridus- ja kultuuriprogrammide uus põlvkond : ajakiri (2007)
* Haridustöö (Omsk, 1921, 1 number; Moskva, 1925–1926, viis numbrit)
* [[Harju Maavalitsuse Teataja]] (Tallinn, 1927–1940) (Tallinn, 1919)
* Hauka Hüüd Eesti, u 1930)
* Hea Karjane (Petrograd, 1914–1916) 
* [[Hea Kodanik]] : ''ajakiri kodanikuühiskonnast'' (Tallinn, 2008–2020)
* [[Hea Laps]]
* Hea Sõnum (Chicago,1956)
*Heat (Tallinn, 2003–2008)
*Hefte zur Landeskunde Estlands (München, 1965–1973)
* [[HEI (ajakiri)|HEI]]
* Heie : ''T[artu] Õ[petajate] S[eminari] õpilaskonna ajakiri'' (Tartu, 1939)
* [[Heinakuu (ajakiri)|Heinakuu]] (Tallinn, 1988–1991)
* [[Helgid]] (Valga, 1922, 1924, 1926–1927)
* [[Helikund]] (Tallinn, 1923)
* [[Helinad]] (Viljandi, 1921)
*Heling (Tallinn, 1929–1930)
*Helivõlu (Tartu, 1938–1940)
* [[Hello! Eesti]]
* Herdflammen (Tallinn, 1924–1931)
* Hermes (Tallinn,1921–1922)
* Hers (Tallinn, 2014–2020)
* Hetk (Tallinn, 2015–)
* [[Hiie Teataja]] (Tartu, 1992–2013)
*
* Hiietule Ümber (Göteborg, 1951–1956)
* Hiietuli ('''Borås,'''1963–1969)
* [[Hiis (ajakiri)|Hiis]] (Tallinn, 1930–1931, 1933)
* Hiiu (Toronto, 1975–2015)
* [[Hiis (ajakiri)|Hiis]] : ''Taarausuline ajakiri'' (Tallinn, 1930–1931; 1933; Tartu, 1992–2013)
* [[Hingamispäeva Vahimees]] (Tallinn, 1921–1936)
* [[Hingehoiu Ajakiri]] : ''EELK Haiglahingehoiu Keskus'' (Tartu, 2000)
* [[Hippokrates (ajakiri)|Hippokrates]] (Tallinn, 1998–2009)
* [[Hirnuv Ratsu]] (Rakvere, 1939)
* [[Hirundo]] (Tartu, 1988–)
* Hitler : diktaatori elu ja surm (Tallinn,2021)
* Hlõst (Narva, 1931, vene k.)
* [[Hobuste võistlused ja Totalisaator]] (Tallinn, 1923)
* Hochfeld Camp (Augsburg,1945)
* Hoiak (Stockholm, 1946)
* [[Homme (Eesti Ekspress)|Homme ''(Eesti Ekspressi lisaväljaanne meestele)'']] (2004–2009)
* [[Hooaeg (ajakiri)|Hooaeg]]
* [[Horisont (ajakiri)|Horisont]] 
* [[Hortus Semioticus]] 
* [[Hot (ajakiri)|Hot]]
* Hundupoeg (USA,1961)
* Huvi Žurnaal (Tartu, 1935)
* Huvitav Filmishurnaal (Tallinn, 1935–1936)
*[[Huvitav Raamat]] (Tallinn, 1936)
*[[Huvitav Žurnaal]] (Tallinn, 1933–1940)
*Hõbejärve Lained (Kanada, 1982)
* [[Hõige (ajakiri)|Hõige]] '': Petseri Ühishumanitaargümnaasiumi ja keskkooli ajakiri'' (Petseri, 1937–1939)
*Hõik (Valga, 1937–1940)
*Hõik (Valga, 2004)
*Hõik (Võru, 2004, 2009, 2014)
*Hõimurahvaste Aeg (Tallinn, 2006–)
*Hõimusilla Naeratus (Koitjärve,1963)
* [[Häire (ajakiri)|Häire]] (Tapa, 1928–1931)
* [[Häädemeeste Elu]] (Häädemeeste, 1990–2020)
* [[Hääl (ajakiri)|Hääl]] ([[Pühaste]], 1933–1941)
*Hääl (Tallinn, 1945–1946)
*Hüdroloogiline Bülletään (märts – juuli 1941)
* [[Hüüdja Hääl]] (Pärnu, 1934)

==I==
* Idéographique Mathématique (Pariis, 1930–1931)
* Idu (Tartu, 1926–1927)
* Igapäeva Rünnak (Tallinn, 1931–1933)
* Igapäevane Hurraa! Pikri naljalisa (Tallinn, 1992)
* Iil : ''Tartu Poeglastegümnaasiumi õpilaskonna ajakiri'' (Tartu, 1933–1940)
* [[Illuka laste killud]]
* Ilmakaare (Toronto, 1961–1962)
* Ilo (Tartu, 1919)
* [[Ilo (ajakiri)|Ilo]] (Tallinn, 1929–1930)
*Iloli (Tartu, 1930–1940)
*Ilutegija (Pärnu, 1991–1999)
* [[Imeline Ajalugu]] 
* [[Imeline Teadus]]
* Immo (Tallinn, 2015–2017)
* Imperiego (Scwarzenbek, 1945)
* [[Incantatio]] 
* Informatsioonibülletään [Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee] (Tallinn,1986/87–1991)
* Informoj de Esperanto Asocio de Estonio, Tallinn, 1922–1940)
* Ingermanland (1990.aastad)
* Inkeri (Tallinn, 1989)
* Innovatsija (Tallinn, 2018)
* [[In Time]] 
* The International (Tallinn, 2003–2005)
* [[Inseneeria]] 
* Insider (Tallinn, 2015)
* Interjöör ja Aed (Tallinn, 2013–2018)
* Invaliid (Tartu, 1920–1939)
* [[Investor &amp; Ettevõtja]] (Tallinn, 2002–2011) 
* [[Iroonika]] (2004)
* Isamaa Ajaloovihik (2011)
* Isamaa Piltidega nädalakaasanne (Tartu, 1906–1907)
* ISC Magazine (Tartu, 2005–2009)
* Ise Enda Ravija (Tallinn, 2010–)
* [[Isekiri]]
* Isetegevusnäitelava (Tallinn, 1949–1957)
* ISFNR Newsletter (Tartu, 2006–)
* Iskusstvo i bõt (Tallinn, 1967–1987)
* Iskusstvo i sreda (Tallinn, 1988–1990)
* [[ITee]] : ''tehnoloogiaajakiri'' (Tallinn, 2001–2006)
* Itsenäinen Suomi : [Eesti erinumber] (1944)

==J==
* [[Jaan Kägu (ajakiri)|Jaan Kägu]] (Tallinn, 1928–1933; Rapla, 1989–1991)
* [[Jalka]]
* Jana (Tallinn, 2010...2019, venekeelne)
* Jana Luxury (Tallinn, 2017–, venek.)
* Ja na kuhne (Tallinn, 2005–)
* [[Jeesuse Jälgedel]] (Tallinn, 1924–1932)
* Jeruusalemma Sõnumid (Tallinn, 1997–2016)
* Jevreiskaja molodaja mõslj (Tallinn, 1919)
* Jevreiskoje slovo (Tallinn, 1920.4.29–1920.10.9.)
* [[Jokkker]] (Tallinn, 1995)
* Jooga (Tallinn, 2008)
* [[Jooksja (ajakiri)|Jooksja]]
* Journal of Ethnology and Folkloristics
* [[Journal on Baltic Security]] 
* Jugendmusik (Tallinn, 1939)
* [[Juhised Noortele]] (Tallinn, 1936–1940)
* [[Juhtumusotsija]]: ''kuukiri'' (Tallinn, 1923)
* Jumala Abiga (Los Angeles, 1950–1970)
* [[Jumala kartuse kool, mis Riia linna Vaimulikus Seminaris välja antakse]] (Riia, 1856–1867)
* '''Jumala Majapidajaks Kutsutud''' '''(Tartu,1997–2002)'''
* [[Jumala Tunnistaja]] (Tallinn, 1931–1940)
* [[Juridica]] (1993––)
* [[Just!]] (2004–2009)
* Jutlustaja J. Rubanovitschi jutlused (Tallinn, 1929–1932)
* [[Jutuleht (ajakiri)|Jutuleht]] (Tartu, 1910–1911)
* Jutu-Paun (Tartu, 1929–1936)
* [[Juudid (ajakiri)|Juudid]] (Tallinn, 1921–1924; 1930)
* Juula (1992)
* Juured (Kolga-Jaani, 2000–2006)
* Jõejärve Jõululeht (Rootsi, 1969)
* Jõhvikas (Jõhvi, 1994–)
* [[Jõu Ilm|Jõu-Ilm]] (Peterburi, 1914)
* [[Jõud ja ilo]] (Pärnu, 1921)
*Jõulugiid (Tallinn, 2001)
*Jõulutaat (Tallinn, 1931–1939)
* [[Jõulu Tähed (ajakiri 1934)|Jõulu Tähed]] (Kuressaare, 1934)
* [[Jõulu Tähed (ajakiri 1930)|Jõulu Tähed]] (Tallinn, 1930–1937)
* [[Jälevere Jutumees]] ([[Jälevere]], 1936)
* [[Jälg (ajakiri)|Jälg]] (Jüri, 2018–2019)

==K==
* [[K.N.N.Ü. Teateid]] (Tallinn, 1932–1940)
* [[Ka üks minut|Ka Üks Minut]]
* [[Kaak (väljaanne)|Kaak]] (Helsinki, 1906)
* Kaak (Tallinn [Keskvangla])
* [[Kaalujälgijad (ajakiri)|Kaalujälgijad]]
* [[Kaastööline (ajakiri)|Kaastööline]] (Tartu, 1930–1940)
* [[Kabaree (ajakiri)|Kabaree]] (Nõmme, 1929–1931)
* [[Kaboom!]] : ''Estniska Skolbladet = Eesti Kooli ajakiri'' (Stockholm, 2013–)
* Kadima (Tallinn, 15.juuli 1919, venekeelne)
* [[Kadrioru Teataja]] 
* Kadugu Kirjaoskamatus (Leningrad, 1925–1927, 6 numbrit)
* [[Kaitse Ennast]] (Tallinn, 1939–1940)
* [[Kaitse Kodu!]] (Tallinn, 1925–1940 ja alates 1993)
* Kaja
* Kajaja (Toronto, 1961–1962)
* Kakar (Tartu, 1990)
* [[Kalaasjandus]] (Tallinn, 1920–1925)
* Kaljuvalla Kaja
* [[Kalandus (ajakiri)|Kalandus]]
* [[Kalastaja (ajakiri)|Kalastaja]]
* [[Kalev (ajakiri)|Kalev]]
* Kalevlaste Kannas (Toronto,1960)
* Kannatav Kodumaa (London, 1950–1951)
* [[KanuuKajak]] 
* [[Karistusteated]]
* [[Karjakasvataja]] (Viljandi, 1925–1926)
* [[Karjamajandus]] (Tallinn, 1926–1932)
* [[Karske Noorus]] (Tartu, 1920) 
* [[Karskus (ajakiri)|Karskus]] (Valga, 1925) 
* [[Karskuse Seltsi Leht]] (Tori, 1890, 1892)
* [[Karskuseleht]] ([[Taaralinn|Taaralinna]], 1911–1915)
* Karukoopas (New York, 1955–1960)
* [[Karupoeg Puhh (ajakiri)|Karupoeg Puhh]]
* [[Kasvatus (ajakiri)|Kasvatus]] (Tallinn, 1919–1940)
* Kasvatus (Tartu, 1928–1931)
* Kasvatus ja Haridus (Tartu, 1917–1918)
* Katalog eksporterov i importerov Estonii (Tallinn, 2017–)
* Kaubalaevastiku ja Laevasõidu Bülletään (Tallinn, 1933–1939)
* [[Kaubandus-Tööstuskoja Teataja]] (Viljandi, 1915)
* Kauge Kodu
* [[Kaunis Kodu (ajakiri)|Kaunis Kodu]] (Tallinn, 1934–1938)
* [[Kaupmees (ajakiri)|Kaupmees]] (Tallinn, 1939–1940)
* [[Kaval Hans]] (Tallinn, 1911)
* [[Kaval Hans (1922)|Kaval Hans]] (1922)
* [[Keel ja Kirjandus]] 
* Keelekaitsja (Tartu, 2001–2013)
* [[Keeleline Kuukiri]] (Tartu, 1914–1916) 
* Keeleuuendus (Kuressaare, 1925–1926)
* Keemia Teated (Tartu, 1932–1937)
* [[Kehakultuur (ajakiri)|Kehakultuur]] (Tallinn, 1940; 1990–)
* Keila Aastakiri (2001–)
* Kergejõustiku Korüfeed (Kehakultuuri lisa 1941)
* Keskkond Eurooplastele (2010–2018)
* [[Keskkonnatehnika (ajakiri)|Keskkonnatehnika]] 
* [[Kesköö Hüüd]] (U.S.A., 1953–1984)
* [[Kevad Teile]] (Tallinn, 1938–1939)
* [[Kevadik (ajakiri)|Kevadik]] (Tartu, 1924–1940)
*KGK Uudised (Tallinn, 2005–2016)
* [[Kiiker]]
* [[Kilingi-Nõmme E. karsk. seltsi &quot;Õilme&quot; Esimene leht]] (Kilingi-Nõmme, 1899)
* Kilulinn (Tallinn, 1920, 1921)
* [[Kinnisvara (ajakiri)|Kinnisvara]] : ''artiklid, nõuanded, kommentaarid, kinnisvaratehingud'' (Tartu, 1997–)
* Kinnisvara (Tallinn, 2002–2005)
* Kinnisvara Bülletään (Tallinn, 1997)
* Kinnisvara Uudised (Tallinn, 1993–1995)
* Kinnituse Küsimused (Tallinn, 1914–1915)
* Kino (1956–1981)
* Kinomagazin (Tallinn, 1935''';''' vene keeles)
* [[Kiri ja Kunst]] (Tartu, 1927)
* [[Kirik &amp; Teoloogia]]
* [[Kirikiri]] 
* [[Kirikliku Noorsootöö Juhised]] (Tallinn, 1936–1938)
* Kiri-Kool (New York,1953–1959)
* [[Kiriku Elu]] (Tartu, 1933–1940)
* [[Kiriku kellad ehk jutluse lendlehed]]
* Kirikuleht (Tallinn,1941–1944)
* [[Kiriku Teataja]] (Tallinn, 1924–1940)
* [[Kirilind (ajakiri)|Kirilind]] (Tallinn, 1939–1940)
* ´Kirjad Gaidjuhtidele (Sävedalen,1958–1966)
* Kirjanduslik Lehekülg (Novosibirsk, 1933, 1 number)
* Kirjanduslik Orbiit
* Kirjanduslikke Uudiseid (Tartu, 1926–1931)
* Kirjasõprade Leht (Tallinn, 1991)
* [[Kirjavahetaja]] (Tallinn, 1933) 
* Kirjud Read (Geislingen,1945)
* Kirke (Tallinn, 1991–1992)
* Kirve Kaja (Rootsi,1968)
* [[KIZZ]]
* KKEKi ajakiri / Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus
* [[Klassivõitlus (ajakiri)|Klassivõitlus]] (Petrograd, 1919–1936, 171 numbrit)
* Klatšija (Valga, 2019)
* [[Klaver (ajakiri)|Klaver]] (Tallinn, 1998–2010) 
* [[Kleio (ajakiri)]]
*Kliendileht /SEB Pank (Tallinn, 1996–2011)

*
* [[Klubi (ajakiri)|Klubi]]
* Klubiringi Kobruleht (Sydney,1962)
* Kniga Bolnitšnoi kassõ Estonii
* K.N.N.N.Ü. Teateid (Tallinn, 1932–1940)
* Knut (Narva, 1924–1925)
* Kodaline (Tartu, 1993–1994)
* [[Kodanik Mats]] (Tallinn, 1926)
* Kodimo (Tallinn, 1919; vene keeles)
* [[Kodu &amp; Aed]]
* [[Kodu (ajakiri, 1907)|Kodu]] (Tallinn, 1907–1914)
* [[Kodu (ajakiri, 1920)|Kodu]] : ''perekondlik kirjanduse, teaduse ja kunsti ajakiri'' (Tallinn, 1920–1940)
*Kodu (Tallinn, 1998–1999)
*Kodu ja Maailm (Tartu, 1932)
*Kodu ja perenaine (Tallinn, 1937–1940)
*Kodukant (Tallinn, 2005–2012)
*Kodukeskkool (Tallinn, 1933)
* [[Kodu-kool]] ''/ Eesti Koolide Keskus USA-s'' (New York, 1978–1987)
* [[Kodukiri]] (Tallinn, 1992––)
* [[Kodukirik (ajakiri)|Kodukirik]] (Valga, 1929–1931)
* [[Kodulind (ajakiri)|Kodulind]] (Tallinn, 1926–1927)
* [[Kodukeskkool]] (Tallinn, 1933)
* [[Kodukolle (ajakiri, 1927)|Kodukolle]] : ''perekonna ajakiri'' (Tallinn, 1927–1928)
*Kodukolle (Tartu, 1935)
*Kodukolle (Tartu, 1941–1942)
* [[Kodukolle (ajakiri, 1945)|Kodukolle]] (Stockholm, 1945–1946)
*Kodukolle (Toronto, 1951–1954)
* [[Kodukolle (ajakiri, 2000)|Kodukolle]] (2000–2007)
* [[Kodumaa Hääled]]
* [[Kodumurre]]
* [[Kodune Elu]] (Tallinn, 1938)
* [[Koduse Kasvatuse Instituudi Bülletään]] (Tartu, 1936–1939)
* Kodustiil (Tallinn, 1996–1998)
* [[Kodutee (ajakiri, 1947)|Kodutee]] (Soome1943–1944)
* Kodu Tee (Stockholm, 1947)
* Koduteel (Tallinn, 1924)
* [[Koduteel]] (Kuressaare, 1935–1936; Haapsalu alates 1990)
* [[Kodutohter]] (Tallinn, 1989–)
* [[Kodutööstus]] (Tallinn, 1938–1940)
* [[Koer (ajakiri)|Koer]]
* Koguduse Teated
* Koguja (Geislingen, 1949)
* Koguja (Tallinn,1989–1991)
* Kohalik Tööstus
* Kohaliku ajaloo almanahh (Narva, 2015-, venekeelne)
* Kohtu ja Prokuratuuri Teataja (30.04., 15.05.1941)
* Kohus ja Prokuratuur (1941, nr-d 3-5)
* Koidikul (Sydney, 1949–1952)
* [[Koit (ajakiri)|Koit]] (Viljandi, 1930)
* [[Kojaline]]
* Kolgata Teel (Stockholm, 1964–1980)
* Koljutška (Jõhvi, 2022–)
* [[Kollektiviseerimise väerinnal]] (Leningrad, 1930,6 numbrit)
* [[Kollektiivne Töö (ajakiri)|Kollektiivne Töö]] (Tallinn, 1941)
* Kollektsionäär (Rootsi, 1987–1989)
* [[Kolmas Silm]]
* [[Kommunismi teel]] (Leningrad, nr 1, juuni 1936 – nr 18, november 1937)
* Kommunist Estonii (1952–1989)
* Komnoor (Põltsamaa,1940)
* [[Kolmnurk (ajakiri)|Kolmnurk]] (Tallinn, 1929–1932)
* [[Konjunktuur (ajakiri)|Konjunktuur]]
* [[Koodi-Jaan]] (Tallinn, 1930)
* Kooliuuenduslane (Tallinn, 1933–1940)
* Kooliuuenduslane (Tallinn, 1990–2000)
* [[Kooruke ja Iva]] : ''Avatud Meele Instituudi ajakiri'' (Tallinn, 1997–2004)
* Korridoor (Tartu, 1921)
* Korteriühistu (Tallinn, 2002–2015)
* Korvpall (Tallinn, 1989–1995)
* [[Kosjaleht]] (Tallinn, 1917–1919)
* Kosmoglott (Tallinn, 1922–1926, al 1927 ilmus Viinis nimega Cosmoglotta)
* Koterman (Toronto,1974–1976)
* Kotterman (Toronto, 1972–1974)
* Kotkajärve A' al (1972)
* Kotkajärve Eel (1972)
* Kotkajärve Ra'al (1972)
* Kotkajärve Tulehoidja (1962)
* [[Kotkas (ajakiri)|Kotkas]] (Tartu, 1936–1938)
* Kotterman (Kanada, 1972–1976)
* [[KPMG Forum]] : ''management magazine KPMG in the Baltics'' (Tallinn ; Riga ; Vilnius, 2004–2007)
* [[Kraavitaja]] (Võru, 1927)
* Krambambuli (Stockholm, 1970–1972)
*Krassivaja Žizn' (Tallinn, 2010–)
*Krassota i zdorovje (Tallinn, 2015–)
* [[Kratt (ajakiri)|Kratt]] (Tallinn, 1925)
* Kriminaalkroonika
* Kriminaalpolitsei Teateleht (Tallinn,1943–1944)
* [[Kristlik Kasvatus]]
* [[Kristlik Kaitsja]] (Kuressaare, 1920–1940)
* Kristlik Kaitsja (Tartu)
* [[Kristlik Lastesõber]]
* Kristlik Perekonna Leht (Tallinn, 1903–1940)
* Kristlik Ringvaade (Tallinn, 1999–2000)
* [[Kristliku Noorsootöö Juhised]]
* [[Kriteerium (ajakiri)|Kriteerium]] 
* [[Kroonika (ajakiri)|Kroonika]] 
* Kroon ja Majandus (Tallinn, 2002–2009)
* Krulli Tööline (Tallinn, 1931)
* Kui Leerilapsed Kuldsel A'al (Toronto, 1955)
* Kui lähedane lahkub (Tallinn, 2021–2022)
* [[Kuld Magasin]] (Tallinn, 1933)
* [[Kuldsed Hetked]] : ''Eesti Kuldsete Retriiverite Tõuühingu kvartaliajakiri'' (Viilupi, 2003–2004)
* Kullervo (Tartu, 1991–2000)
* Kulgla (Tallinn, 2023–)
* Kultuurikava.ee (2013–)
* Kultuuritöötaja (Tallinn, 1958)
* [[Kultuur ja Elu]]
* Kuma (Tartu, 1920. aastate algus)
* [[Kuma (ajakiri)|Kuma]] (Tartu, 1940)
* [[Kuma Kange]]
* Kuma Pluss (Paide, 2011–)
* [[Kumake]] 
* Kungla (Austraalia, 1967–1968)
* [[Kuningriiklane]] (Tallinn, 1932)
* Kunst (Tallinn, 1992)
* [[Kunst.ee]]
* Kunst ja Kodu (1958–1990)
* [[Kurttummade Hääl]] (Tallinn, 1928)
* [[Kurttummade sõber]] 
* Kustbon (Tallinn, 1918–1940, rootsikeelne)
* [[Kutse (ajakiri)|Kutse]] (Tallinn, 1934–1936)
* [[Kuu (ajakiri)|Kuu]] (Tartu, 1939)
* Kuuleht (Tallinn, 1990)
* Kuulsad liidrid (Tallinn, 2017)
* Kuulsad naised (Tallinn, 2021)
* Kuulutaja (Tallinn, 1989–1992)
* Kuum
* Kvartal, (Tallinn 2016–)
* [[KVÜÕA toimetised]] 
* [[Kõige uuem leidus]] (Tallinn, 1919, 1926)
* [[Kõigile (ajakiri)|Kõigile]] (Tallinn, 1936–1940)
* Kõigile (Göteborg, 1945–1946)
* Kõigile (Tallinn, 1995)
* Kõik Koos (Tartu, 2018–2019)
* Kõik Kortermajade Rekonstrueerimisest (Pärnu, 2017–)
* [[Kõike Kõigile]] : ''populaarteaduslik ajakiri'' (Tartu, 1935)
* Kõverpeegel (Nürnberg,1949)
* Käblik (Augsburg,1948)
* [[Käi Minu Järel]]! (1934–1940)
* Käkk (Tartu, 1994)
* Käpa All (Tallinn, 2017–)
* Käsitöö (Tallinn, 2005–)
* [[Käsitööleht (ajakiri, 1906)|Käsitööleht]] (1906–1926)
* [[Käsitööleht (ajakiri, 1931)|Käsitööleht]] : naiste käsitöö ja kodukaunistamise ajakiri (Tallinn, 1931–1935)
* [[Käsitööleht (ajakiri, 1991)|Käsitööleht]] (Pärnu, 1991–1999)
* [[Käsitööstuskoja Teataja]] (Tallinn, 1938–1940)
* Könne Jutto nink Jutustamisse (Tartu, 1802)
* Köök (Tallinn,1997–1998)
* Köök (Tallinn, 2004–2019)
* Külaline (Viljandi, 1928)
* Külastaja (Toronto,1967–2011)
* Külimit (Stockholm)
* [[Külvaja (ajakiri)|Külvaja]] (Haapsalu, 1921–1923)
* [[Külwaja (ajakiri)|Külwaja]] ([[Jurjev]], 1898–1899)
* Külvaja (Toronto, 1963–1973)
* [[Küsimused ja Vastused]] (Tallinn, 1961–1984)
* Küte (Kohila, 1996–2011)
* Küü-ii (Austraalia, 1980–83)

==L==
* [[Laevandus (ajakiri)|Laevandus]] (Tallinn, 1920–1925; 1937–1940)
* [[Laevandus ja Kalaasjandus]] (Tallinn, 1926–1936)
* Laevandus ja Kalandus
* [[Laine lisa]] (Tallinn, 1907)
* [[Lained (ajakiri)|Lained]] (1913)
* [[Laiuse Koguduse Teataja]]
* [[Lammas ja Kits]] (Tartu, 2019–2020)
* Lancer (Tallinn, 2007–2008)
* Landwirtschaftliche Mittheilungen (Tartu, 1830)
* Lasnamäe 40/Lasnamjae 40 (2017)
* [[Laste Elu]] ([[Aruküla]], 1927–1929)
* Laste Elu (Võru, 1933–1938)
* [[Laste Kirik]] (Tallinn, 1922–1927)
* [[Laste kodu]] (Pärnu, 1921)
* [[Laste maailm (ajakiri 1907)|Laste maailm]] ''Postimees'' (Tartu, 1907)
* [[Laste Maailm (ajakiri 1930)|Laste Maailm]] : ''&quot;[[Taluperenaine (ajakiri)|Taluperenaise]]&quot; kaasanne'' (Tartu, 1930–1941)
* [[Laste Maailm (ajakiri 1996)|Laste Maailm]] / ''Errata (''Tallinn, 1996)
* [[Laste Rõõm]] (Tallinn, 1922–1940)
* [[Laste Sõber wanematele ja lastele, kes Jesust armastawad]] (Kuresaare, 1921–1922)
* Lasteaed (Tallinn, 1930–1931)
* [[Lasteleht]] (Tartu, 1900–1940)
* Latvijas-Igaunijas Biedrības mēnešraksts (Riia, 1933–1939)
* [[Laulu ja mängu leht]] : ''kuukiri Eesti muusika edendamiseks'' (Tartu, 1885–1908)
* Lauluisa radadel (Võru, 1965–1972;1996–2013)
* [[Laupäev (ajakiri)|Laupäev]] (Tallinn, 1924–1925)
* Laupäev (Toronto, 1953)
* [[Leegid (ajakiri)|Leegid]] (Leningrad, 1927–1936,[1927–1932 ajalehe Edasi lisa])
* [[Leek (ajakiri, 1914)|Leek]] (Tallinn, 1914–1915)
* [[Leek (ajakiri, 1934)|Leek]]: ''poliitiline, majanduslik ja kirjanduslik ajakiri'' (Tallinn, 1934)
* Leek (Tallinn, 1934–1940)
* [[Leelotai]] (Tallinn, 1928–1936)
* Leeri Kärakandja (Toronto,1955)
* [[Lege Artis]] : ''ajakiri Eesti arstidele'' (Tallinn, alates 2001)
* [[Leheke kesktalvel külmetanud pungadest pakatand]] (Tallinn, 1928)
* Lehter (Tartu, 2012)
* [[Leiwakorwikenne]] (Pärnu, 1847–1849)
* [[Lembitlane]] (Tallinn, 1930–1931)
* [[Lemmik (ajakiri 1937)|Lemmik]] : ''magasin-ajakiri'' (Tartu, 1937–1938)
* [[Lemmik (ajakiri 2001)|Lemmik]] (Tallinn. alates 2001)
* Lemmik (Tõrva, 1924–1925)
* [[Lendleht (ajakiri)|Lendleht]] 
* Lennuk (London, 2002–2015)
* Lennuk (New York, 1959)
* Lennuk (Võru, 2015–)
* [[Lepatriinu (ajakiri)|Lepatriinu]] (Tallinn, 1923)
* [[Lepinfo]] 
* Leuchtfeuer (Tartu, 1930)
* [[L'Estonie littéraire]] (Tartu, 1930–1939)
* Liefländische Abhandlungen von der Arzeneywissenschaft (Põltsamaa, 1766–1782)
* [[Life in Estonia]] 
* Lifestyle Baltic
* Lihtsad harjutused (Tallinn, 2004)
* Liiklus (Tallinn, 1978–1990)
* [[Liikumine ja Sport]]
* [[Lilith (ajakiri)|Lilith]]
* Lilulii (Pärnu, 1924)
* [[Linda (ajakiri)|Linda]] (1887–1905)
* Lindanissa (1881–82)
* Lingua (Tallinn, 1989–1993)
* Lingua Plus (Tallinn, 1990–1991)
* [[Linguistica Uralica]] (Tallinn, al 1990)
* Lingva (Tallinn, 1990, venek.)
* Linnad ja Alevid
* [[Linnurada]] 
* Littera (Tallinn, 1989)
* Livländischer Merkur (Riia, 1818)
* [[Lilulii]] (Pärnu, 1924)
* [[Loe ja Mängi!]] : ''maagiline ajakiri 4–7 aastastele lastele'' (Kaunas, 2019–2020)
* [[Lofo]] 
* Logos (Tallinn, 1981–1988)
* Lohemäe Lokulööja (Itaalia, 1970)
* Loit (Tartu)
* [[LOL (ajakiri)|LOL]] (Tallinn, 2020)
* L.O.L. Surprise! (Tallinn, 2020–)
* [[Lood Elust]]'' : piltidega ajakiri'' (Tallinn, 1930–1932)
* [[Loodus (ajakiri, 1922)|Loodus]] (Tartu, 1922–1924)
* [[Loodus (ajakiri, 1997)|Loodus]] (1997–2006) 
* [[Loodusaeg]] 
* [[Looduse Sõber]] (Tartu, 1932–1933) 
* Looduseharrastaja (Rakvere, 1920. aastad)
* [[Looduses (ajakiri)|Looduses]] (Tallinn, 2018–2020) 
* [[Loodusesõber (ajakiri, 1939)|Loodusesõber]] (Tallinn, 1939–1940) 
* [[Loodusesõber]] (Tallinn, 2007–2015)
* [[Loodusevaatleja]] (Tallinn, 1930–1938)
* [[Loodushoid ja Turism]] (Tallinn, 1939–1940)
* [[Look (ajakiri)|Look]] (Tallinn, 2003–2004) 
* [[Loomade Maailm]]
* [[Loomakaitse Ajakiri]] (Tartu, 1934–1936)
* [[Loomakaitsja]] (Tallinn, 1931; 1934)
* [[Loomakasvataja]] (Tallinn, 1927–1931)
* [[Looming (ajakiri)|Looming]] (alates 1923)
* [[Loomingu Raamatukogu]] 
* [[Lootusringi Juht]] (Tallinn, 1928–1940)
* Loov Mõte (J.-Jaani, 2004; 2010)
* [[Loovtöö]] : ''Venemaa Kommunistliku Partei Keskkomitee Siberi Oblasti Büroo Eesti osakonna kuukiri'' (Omsk,kaks numbrit 1921)
* LoTe (Tartu, 2008–2010)
* Lugejaleht (Tallinn,1993)
* [[Lugemist kõigile]]: ''illustreeritud ajakiri'' (Tallinn, 1931; 1934)
* [[Lugu (ajakiri)|Lugu]] : ''kvartaalne raamatuajakiri'' (Tänassilma, 2009–2011) 
* Luhalind (Tartu, 1989–1990)
* [[Luksus (ajakiri)|Luksus]] : ''Äripäeva ajakiri'' (Tallinn, 2000–2002) 
* Lumen (Tallinn, 1934–1940)
* Luterlane (Kuressaare, 1929–1934)
* [[Luup (ajakiri)|Luup]],
* Lux Aeterna (Oldenburg,1948–1954)
* Luxury (Tallinn, 2017-, venekeelne)
* [[Lõbu ja teadus]] 
* [[Lõbus Ajaviide]]'' : perekondlik piltidega nädalleht'' (Tallinn, 1922)
* [[Lõbus Amor]] (Tallinn, 1922)
* [[Lõbus Külaline]] (Haapsalu, 1931–1932)
* [[Lõbus Talupoeg]] (1914–1915)
* [[Lõbusad Jutud ja naljad]] (Tallinn, 1931)
* [[Lõbusad Lehed]]
* Lõikusetänu Leht
* Lõke (Tartu, 1923–1924)
* [[Lõke (ajakiri)|Lõke]] : ''Tapa skautide suguharu väljaanne'' (Tapa, 1933)
* Lõkketuli
* [[Lõunakaar (ajakiri)|Lõunakaar]] (Kaplinn,LAV, 1957–1959)
* Lõunaristi All (Adelaide, 1957–2007)
* [[Lõunasäde]]
* [[Lõbbus Juttustaja armsaks aeawiteks|Löbbus Juttustaja armsaks aeawiteks]] : Perno Postimehhe lissa-kirri (Pärnu, 1865–1866)
* Läbi filmiobjektiivi (Tallinn, 1989)
* Länken (Narva, 1927–1932. rootsikeelne)
* Läti Eestlane (Riia, al.juuni 1928)
* Läänekaar (Vancouver, 1954–2021)
* Lääne Maa (Haapsalu, 1992)
* Lühhike öppetus ... (Põltsamaa, 1766)

==M==
* [[Maagiline Maailm]]
* Maa (Tallinn, 1994)
* [[Maailm (ajakiri)|Maailm]] (Tallinn, 1925)
*Maailmaparandajad (Tallinn, 2019–)
* [[Maailma peegel]] : ''piltidega ajakiri'' (Tallinn, 1924)
* [[Maailma Vaade]] (Tallinn, 2007–2015)
* [[Maaja (ajakiri)|Maaja]] 
* Maarjamaa (Rooma, 1961–1976)
* Maarja Maa (Tallinn, 1989–1996)
* [[Maakodu (ajakiri)|Maakodu]]
* [[Maamajandus (ajakiri)|Maamajandus]] 
* Maanaine (Tartu, 1940–1941)
* [[Maanaise Kodu]] (Tallinn, 1932–1933)
* Maanoored
* [[Maanoorte Elu]] (Pärnu, 1934)
* Maaomavalitsus (Tallinn, 1923–1940)
* Maarja
* Maarjamaa (Rooma, 1961 – 1976
* [[Maasool]] (Tallinn, 1933–1934, 1938)
* [[Maatriks (ajakiri)|Maatriks]] 
* Maa Walla Kuulutaja (Tallinn, 1858–1889)
* Magasin (Eesti, 1969)
* Magellani Pilved (Tallinn, 1993)
* [[Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on]] (Tartu, 1848–1849)
* [[Maja (ajakiri)|Maja]] 
* Magneet (Tallinn, 1993–1996)
* [[Majakas (ajakiri)|Majakas]] (Leningrad,Hamburg, Kopenhaagen, Rotterdam, Stockholm, 1932–1937)
* Majaka Bülletään (1934–1937)
* [[Majaomanik]] (Tallinn, 1934–1936, 1938–1939)
* Majaomanik (Viljandi, 1935)
* [[Majandusteaduslik ajakiri]] (Tartu, 1931)
* [[Majapidaja (ajakiri 1905)|Majapidaja]] : ''piltidega ilustatud õpetlik ajakiri mõistlise majapidamise juhatuseks ja tegelise töö-osavuse edendamiseks maa- ja linnarahvale'' (Haapsalu, 1905–1912)
* [[Majapidaja (ajakiri 1910)|Majapidaja]] : ''&quot;Aja&quot; ja &quot;Koidu&quot; hinnata kaasanne'' (Tallinn, 1910–1914)
* Makkabi (Tartu, 1924)
* [[Maksumaksja (ajakiri)|Maksumaksja]] : ''Eesti Maksumaksjate Liidu ajakiri'' (Tallinn, 1997–)
* [[Male ja Mõttesport]] (1941)
* Malenkije akademiki (Tartu, 2022–)
* Malenkije hudožniki (Tartu, 2022–)
* Malõš (1993–2002)
* [[Mana (ajakiri)|Mana]]
* Ma Olen Jalgratur (Tartu, 2016–2023)
* [[Mardus (ajakiri)|Mardus]] 
* Mare Balticum (1996, 1999)
* [[Maret (ajakiri)|Maret]] 
* [[Marker (ajakiri)|Marker]] (Tallinn, 2003–2005) 
* [[Marketing &amp; Reklaam (ajakiri)|Marketing &amp; Reklaam]] : ''marketingi ja reklaami eriala ajakiri'' (Tallinn, 2002–2005) 
* [[Mari (ajakiri)|Mari]]
* [[Marie Claire]]
* Marm (Tallinn, 1990)
*Mathematische Ideografie (Tallinn, 1922)
*Matside Mats (Tallinn, 1907)
*Meditsiin Fookuses (Tallinn, 2012–)
* [[Meelejahutaja (ajakiri)|Meelejahutaja]] (Tartu, 1878–1883, 1885–1887, 1889)
*Meelejahutaja raamatukogu (Tallinn, 1990–96)
*Meeletu (New York, 1970)
* [[Mees (ajakiri)|Mees]]
* [[Meeste Elu]] (Tallinn, 2003–2005)
*Meestekas (Tallinn, 2013)
* [[Mega-Miki]] : ''uus ja huvitav nuputamisajakiri'' (Tallinn, 2002)
* [[Meie Aeg (ajakiri, 1915)|Meie Aeg]] (Tallinn, 1915)
* [[Meie Aeg (ajakiri, 1930)|Meie Aeg]] (Tallinn, 1930–1940)
*Meie Haldur (Tallinn, 2011–)
* [[Meie Hobune]] (Viljandi; Tallinn, 1929–1932)
* [[Meie Ise]] (Tallinn, 2000–2016)
* [[Meie Jonn]] (Baltimore,1972–1974)
* [[Meie Kirik]] (Tallinn, 1920–1931)
* [[Meie Kodu (Brasiilia)|Meie Kodu]] (São [[Sao Paulo|Paulo]] (Brasiilia), 1934–1936)
*Meie Kodu (Tallinn, 2005–2015)
* [[Meie Korteriühistu]] (Tallinn, 2003–2004)
*Meie Köök (Riia, 2017–2023)
* [[Meie Lapsed]] (Tallinn, 1923)
*Meie Lapsed (Tallinn, 2009–2010)
* [[Meie lastele]] (Tartu, 1907, 1916)
* Meie Lipp (Tallinn,1922)
* [[Meie Mats (ajaleht)|Meie Mats]] (Tallinn, 1902–1923)
* [[Meie Matsi vastane]] (1905)
* [[Meie misjon]] (Tallinn, 1932–1939)
* [[Meie misjonipõllud]] (Tallinn, 1934–1935)
* [[Meie Noored]] (Pärnu, 1923) 
*Meie Noor Tööline (Tallinn, 1923)
*Meie Noorus
* [[Meie Pere]] (Tallinn, 2007–2011)
* Meie repertuaar (1951–1991)
* Meie Side
* [[Meie Sõber]] (Tartu, 1933–1938)
* [[Meie Sõna]] : ''Töörahva kirjandus Nr. 2'' (Tallinn, 1922) 
* Meie Sõna (Rapla, 1967)
* Meie Žurnaal (Söddertälje, 1952–1955)
* [[Meie Tee]] (New York, 1931–1983)
*Meie tervis (Tallinn, 1996)
*Meie Turg (Tallinn, 1924–1925)
* [[Meistriristik]]
*Mente et Manu (Tallinn, 2000–)
* [[Mere-Tehnika]] (Tallinn, 1921)
* [[Merele!]] : ''Silja Line’i püsikliendiajakiri'' (Tallinn, 2002–2006)
* [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] (alates 1989)
* [[Merendus (ajakiri)|Merendus]] (Tallinn, 1933–1940)
* [[Mesila (ajakiri)|Mesila]] (Tallinn, 1936)
* [[Mesilane (ajakiri)|Mesilane]] (Tallinn, 1900–1906)
* [[Mesindus (ajakiri)|Mesindus]] (Kuusalu, 1935–1936)
* [[Mesinik (ajakiri)|Mesinik]] (Tallinn, 1937–1940)
*Mesinik (Kohtla-Järve, 1990)
*Mesinik (Tallinn, 1996–)
* [[Mesimumm]] 
* Meteoroloogiline Ülevaade (Tallinn, 1991–2011)
* [[Methis]]
* Metsamajandus (Tallinn, 1941)
* [[Metsanduslikud Uurimused]] 
* Metsatarga Ravimtaimed (Tallinn, 2007–)
* Mets. Puit. Paber. (Tallinn, 1959–1990)
* [[Mida Arstid Sulle Ei Räägi]]
* [[Mihkel (ajakiri)|Mihkel]] 
* [[Mihus]]
* [[Miki Hiir (ajakiri)|Miki Hiir]] : ''koomiksiajakiri'' (Tallinn, alates 1992)
* Mikud-Mannid (Tallinn, 1989–1992)
* Mina ja Puu (Tallinn, 1992–1994)
* Mina,Supervaras (Tallinn, 2017)
* [[Miniristik]]
* Minu Maailm (Tallinn, 2013–)
* [[Minu Volvo Ajakiri]] (Tallinn, 2013–2019)
* Misjonifailid (Tallinn, 2003–2013)
* [[Misjoni-hüüd]] (Tallinn, 1930–1931) 
* [[Misjonipõllud]] (Tallinn, 1935–1937) 
* [[Misjoniteated]] (Tallinn, 1922–1940)
* Missionerskije zametki (Narva, 1934–1940)
* Mistika (Tallinn, 2022–)
* Mitteilungen aus dem baltischen Leben (1950–)
* [[Modern (ajakiri)|Modern]] : ''moodi- ja käsitööleht : &quot;Naisterahva Elu&quot; kaasanne'' (Tallinn, 1924)
*Moealbum (Tallinn, 1952–1957)
* [[Moeilm]] (Tallinn, 1933)
*Moekuulutaja (Tartu, 2015–)
* [[Moepilk]] : ''ajakiri professionaalidele'' (Tallinn, 2002–2003)
*Molodaja Žizn (Pärnu, 1908–1909)
*The Monthly Survey of Baltic and Post-Soviet Politics (Tallinn, 1990–2002)
*Mood (Tallinn, 1946)
* [[Moodne Kodu]] (Tallinn, 1929)
*Mootor (Tallinn, 2014–2019)
* [[Mootor ja Tehnika]] (Tallinn, 1934–1935)
* [[Mootorspordi ajakiri]] (1936–1940)
* MOPR'i Eesti Sektsiooni Bülletään (10.1925–11.1926, 11 numbrit)
* [[Moto (ajakiri)]]
* Motomaania
* Move (Tallinn, 2018– 2019)
* [[Mr Alex]]
* Mudilane (Saku, 2022–)
* Muki (Tallinn, 2019–)
* Mulgi Sõnumid (Toronto, 1987–1992)
* [[Mulk (ajakiri)|Mulk]]
* Muri (Saksamaa,1945)
* Murrang (Tartu, 1921)
* Must-Valgel (Toronto, 1977–1985)
* [[Muumi (ajakiri)|Muumi]]
* [[Muumipere]] : ''koomiksiajakiri'' (Tallinn, 2001–2002)
* [[Muusa (ajakiri)|Muusa]]
* [[Muuseum (ajakiri)|Muuseum]] : ''Eesti Muuseumiühingu ajakiri'' (Tartu, 1995–2016)
* Muusik
* [[Muusika (ajakiri)|Muusika]] 
* [[Muusikaleht]] 
* [[Mõistatusleht]] (Tallinn, 1932–1933)
* [[Mõistatuslikud faktid]]
* [[Mõistatuste Magasin]] (Tallinn, 1933)
* [[Mõmmukesed]]
* [[Mõte (ajakiri)|Mõte]]: ''totaalse kommunikatsiooni kandja'' (Tallinn, 2002–2007) [Tele2 kliendiajakiri]
* Mõtteid (Chicago,1962–1967)
* Mõttekillud (Memmingen,1955–1956)
* Mõttelend
* [[Mõttesport]] (Tallinn, 1940)
* [[Mäetagused]] 
* Mälu (Tallinn, 2005)
* [[Mäng ja Töö]] (1940, 1941)
* Männivalla Kaja (USA, 1983)
* Möte (2003–2015)
* [[Mötte wiiwul]] (Narva, 1902–1904)
* Mööbel + ruum (Tallinn, 2002–)
* [[Müristaja (ajakiri)|Müristaja]]
* Müstika (Tallinn, 2020–)
* Müstilised Lood (2001–2023)
* Müüseas (Kanada, 1985)

==N==
* [[Na Tšužbine]] (Tallinn, 1921)
* Na blago zdorovja (Tallinn, 2023–)
* Na divantšike (Jõhvi, 2022)
* [[Naer ja lõbu]] (Tallinn, 1906)
* Nachrichten aus dem Balticum (Stockholm, 1958–1989)
* [[Naerev Mask]] (Kuressaare, 1934) 
* [[Naesterahwa Töö ja Elu ja Käsitööleht]] (Tartu, 1911–1927) 
* [[Nahatööliste Bülletään]] (Tallinn, 1938) 
* [[Naised]] (Tallinn, 2007–2016)
* [[Naisproletaarlane]] (Tallinn, 1930)
* Naiste Autoleht (Tallinn, 2004)
* [[Naiste Hääl]] (T&lt;nowiki/&gt;allinn, 1926–1932)
* Naiste jõulu ja uueaasta žurnaal 1936–1937 (Tallinn)
* Naiste Maailm (Tallinn, 2011–2012)
* [[Naiste Töö ja Elu]] 
* [[Naisteleht]] 
* [[Naisterahva Elu]] (Tallinn, 1923–1937)
* [[Naisterahva Soov]] (Tallinn, 1923–1924)
*Naistööline (Tallinn, 1930)
*Naistööline (Tallinn, 1941)
*Naistööline ja Naiskolhoosnik (Leningrad, 1932–1936)
*Naistööline ja Talunaisterahvas (Leningrad 1927–1931)
*Nalitšnõje denjgi evro (Tallinn,2016–)
* [[Nalja Märt|Nalja-Märt]] (Tartu, 1930) 
* [[Nalja Liisa]] (Tallinn, 1904)
* [[Nalja Madis]] (Keila, 1903)
* [[Nalja Mart (ajakiri)|Nalja Mart]] (Viljandi, 1913–1914)
* [[Nalja-Wana]] (Tallinn, 1903)
* [[Naljaleht (Tallinn)|Naljaleht]] (Tallinn, 1929–1930)
* [[Naljalisa (1911 Narva)|Naljalisa]] (Narva, 1911)
* [[Naljalisa]] (Rakvere, 1911)
* [[Naljandid]] (Tartu, 1933)
* Nalogi i buhgalterskii utšjot (Tallinn, 1996–)
* Narodnõi letšebnik (Tallinn, 2007–)
* Narodnõje retseptõ ot vsehh boleznej (Tallinn, 2022–)
* [[Narva Kirik]] 
* [[Narva Maleva Teataja]]
* Narvamus (Narva, 2019–)
* Naš golos (Petseri, 1923–1924)
* Natside müsteeriumid (Tallinn, 2025)
* Natsionalnõi komitet slavistov Estonii (Tartu, 1996–2005)
* Naturegraffix, graphic stories on topic of ecology (2012-)
* [[Nauding (ajakiri 1924)|Nauding]] (Tallinn, 1924)
* [[Nauding (ajakiri 1931)|Nauding]] (Nõmme, 1931)
* [[Nauding (ajakiri 1936)|Nauding]] (Tallinn, 1936–1937)
* Nauku – v predprijatija! (Tallinn, 2016–)
* Nautimise aeg (Tartu, 2025)
* [[Navigaator]]
* [[Neljapäev (ajakiri)|Neljapäev]] : ''nädalajakiri'' (Tallinn, 1938)
* [[Negatiiv (ajakiri)|Negatiiv]]
* Nelikaare (Kuressaare, 2009–2013. 2014–)
* [[Neoonmust]] 
* NephroCare (Tallinn, 2018–)
* Neposeda (venekeelne, Tartu, 2022- )
* Neue Landwirtschaftliche Mittheilungen (Tartu, 1831–1833)
* New Estonian-Russian Art Magazine = Uus eesti-vene kunsti ajakiri (Moskva, 2020–)
* Newsletter from behind the iron curtain (Stockholm, 1947...1989)
* Newsletter from behind the iron curtain. Canadian edition (Toronto, 1947...1989)
* News Release (N. Y., 1972–1982)
* New Yorgi Eesti Meeskoori Bülletään (1950)
* Niinive Uudised (Rooma, 1967–)
* Niit ja karjamaa (Tallinn, 1929–1940)
* Nikkolo (1990)
* Nimetu (Tallinn, 1940)
* Nimetu (Kanada, 1966–1968)
* [[Ninniku]] 
* Nippernaati (2015–)
* [[NMKÜ Teated]] (Tallinn, 1932–1935) 
* NO99 : teater (Tallinn, 2007–)
* Noh!? (Tallinn, 2008)
* No More Amber (2021–)
* [[Nonüüd]] (Tartu, 1932) 
* [[Noor-Eesti (ajakiri)|Noor-Eesti]] (Tartu, 1910–1911)
* Noored Võitlejad (Vancouver,1953–1955)
* Noor-Jiddisch (Tallinn, 1937)
* [[Noor-Sepp]] (Tallinn, 1921–1922)
* [[Noor Asunik]] (Omsk, 1920–1921; kolm numbrit: 17.12.1920 , 25.01.1921 ja 17.02.1921)
* [[Noor Kotkas]] (Tartu, 1938–1939)
* [[Noor Leninlane]] (Tallinn, 1941)
* [[Noor Proletaarlane]] (Tallinn, 1921–1922, 1926–1930)
* [[Noor Tööline]] (Tallinn, 1922–1923)
*Noored Jeesuse Jälgedes (Tallinn, 1924–1935)
* [[Noored Kollektivistid]] (Leningrad, 1932)
* [[Noored Kommunaarid]] : ''Venemaa Noorte Kommunistliku Ühingu keskkomitee Eesti Sektsioonide Keskbüroo kuukiri'' (Peterburi, 15 numbrit september1920–1922, järglane alates märtsist 1924 Säde)
* [[Noored Püüded]] '': Eesti õppiva nooresoo ajakiri'' (1916)
*Nooreestlane (Kuressaare, 1901–1904)
* [[Noorsoo-organisatsioonide Juht]] (Tartu, 1934–1936)
* [[Nooresooleht]] : ''&quot;Postimehe&quot; kaasanne'' (Tartu, 1909–1910)
*Noor Proletaarlane (Tallinn, 1920. aastad)
*Noor Sotsialist (Tallinn, 1917)
* [[Noorte Elu]] (Tallinn, 1921–1931)
*Noorte Elu (Pugola, Võrumaa, 1937)
*Noorte Hääl (Tallinn, 1927)
* [[Noorte juht]] (Tallinn, 1933–1940)
* Noorte Kirik (U.S.A.)
* Noorte Kirjanduse Varamu (Stockholm,1961)
* [[Noorte Kodu]] : ''&quot;Kodu&quot; hinnata kaasanne'' (1937–1940)
*Noorteleht (Austraalia, 1977)
*Noorte Looming (1960. aastad)
*Noorte Maailm (Tartu, 1935...1936)
* [[Noorte Punane Rist]] (Tallinn, 1923–1924)
*Noorte Püüded (Kaiu, 1925)
* [[Noorte Sõber]] (1920–1921)
* Noorte Sõber (1955)
*Noorte Sõna (Tallinn, 1929)
*Noorte Sõna (N.Y., 1950)
*Noorte Sõna (N.Y., 1956–1971)
* [[Noorus (ajakiri, 1923)|Noorus]] ([[Raasiku]], 1923–1925)
* [[Noorus]] (1946–1997)
* Nooruse Helinad (Tartu, 1914–1916)
* Nooruse Võim (Tallinn, 1925–1926)
* [[Noorus SPA Hotel ajakiri]] (Narva-Jõesuu, alates 2018)
* Noorusleek (Tallinn, 1937)
* [[Noorusmaa]] (Tallinn, 1925–1928)
*Noorustuli (Harjumaa Aruküla, 1931–1933)
*Nope (Tallinn, 2011–2013)
*Norda literaturo (1934, esperantokeelne)
*Nouvelles Baltes (Pariis, 1988–94)
*Nov (Tallinn, 1928–1935, vene k.)
*Novaja Derevnja (Tallinn, 1941)
*Novaja epohha (Narva, 1933)
* [[Nublu (ajakiri)|Nublu]] : koduse tule- ja vinguohutuse ajakiri (Tallinn, 2021)
*Nukits (Tallinn, 1995–2022)
*Numeroloogiline Horoskoop (Tallinn, 2004)
*Nunnu (Kaunas, 2017–)
* [[Nõuandja (ajakiri)|Nõuandja]] (Rakvere, 1932–1940)
*Nõukogude Eesti Kalandus (Tallinn, 1941)
*Nõukogude Eesti Tevishoid (1958–1988)
*Nõukogude Kaubandus (Tallinn, 1941–1946)
* [[Nõukogude Kool]] (1940–1989)
* [[Nõukogude Kõrgem Kool]] : ''ENSV kõrgemate koolide häälekandja'' (Tartu, 1941)
* [[Nõukogude Kultuur]] (1940–1941)
* [[Nõukogude Naine]] (Tallinn, 1952–1988)
* Nõukogude Õigus (1959)
* [[Nõukogude Õigus]] (1967–1989)
* Nõustaja (Tallinn,
* [[Nädal (ajakiri)|Nädal]] (1996–2012)
* [[Nädal Pildis]] (Tallinn, 1936–1940)
* [[Näitelava|Näitelawa]] : ''esimene Eesti teatri-, kunsti- ja kirjanduseajakiri'' (Tallinn, 1909–1910)
* [[Nööps]] (2006–2009)
* Nya Kustbon (Tallinn, 1935–1937,rootsi keeles)

==O==
* [[O/Ü &quot;Vaba Maa&quot; teated]] (Tallinn, 1940) 
* Oblaka (Tallinn,1920; venekeelne)
* Oculus (Augsburg,1948)
* [[Oda (ajakiri)|Oda]]
* [[Odamees (ajakiri)|Odamees]] (Tartu, 1919 ja 1923–1929)
* [[Odamees (ajakiri, 1922)|Odamees]] (Berliin, 1922)
* Odnako, žizn'! (Tartu, 2023–)
* [[Oi-Oi]] (Narva, 1937) 
* [[Oil Shale]]
* Oktoobri Lapsed Tööl (Leningrad, 1932; vähemalt üks number)
* Ole rohkem (Tartu, 2014–2018)
* [[Ole Valmis (ajakiri)|Ole Valmis]] : ''Tartu Skoutide häälekandja'' (Tartu, 1920–1921)
* [[Olevik (ajakiri)|Olevik]] : ''poliitika-, nalja- ja jutuleht'' (Kuressaare, 1931)
* [[Olion (ajakiri)|Olion]] 
* Olion (Sydney,1956–1960)
* [[Oma Hobu]] 
* [[Oma Keel]] 
* Oma Kirik (NY, 1966–1975)
* [[Oma Kodu]]
* [[Oma Maa (ajakiri, 1884)|Oma Maa]] (Tartu, 1884)
* [[Oma Maa (ajakiri, 1907)|Oma Maa]] : ''teaduse, kunsti ja kirjanduse ajakiri'' (Tallinn, 1907)
* [[Oma Maa (ajakiri, 1946)|Oma Maa]] (Stockholm, 1946–1951)
* [[Oma Maitse]] 
* [[On Time]] : ''[Time/systemi ajakiri juhtidele : enesejuhtimisest aja haldamisel]'' (Tallinn, 2002–2003) 
* Onto (Tallinn, 1932)
* Open! (Tartu, 1992–)
* Optimist (Geislingen,1947)
* Oras (Petrograd, 1923 mai – 1927 lõpuni 19 numbrit)
* Organisatsioon (Tallinn, 1939)
* [[Orienteeruja (ajakiri)|Orienteeruja]] (Tallinn, 1994–2017)
* Ork (Tartu, 1933)
* Ornitoloogiline kogumik (1958–1985)
* Oru Kaja (Melbourne,1974–1975)
* Ostland (Riia, 1942–1944)
* Otdõhh v Estonii (Tallinn, 2008–)
* Otsustaja (Helsinki, 1995–1997)
* Otsustaja (Tallinn, 2004–2013)
* Our Life (Saksamaa, 1948, eestikeelne)
* Our Planet (ingliskeelne lasteajakiri) 2026

==P==
* [[Paat (ajakiri)|Paat]]
* Paberikaupleja (Tallinn, 1938...1940)
* [[Paemurru poisid Narvas ja Tallinnas]]
* [[Pagganatte ö ja koit]] : ''[Perno] Postimehhe lissa-kirri'' (Pärnu: 1861–1865)
* [[Paide Teataja]] 
* Panoraam (Elva, 1988–1989)
* Panoraam (Tallinn, 2011)
* Panorama (Tallinn, 2011)
* Panorama (Tallinn, 1931)
* [[Paradoks (ajakiri)|Paradoks]] 
* Paradoks Digest (Viljandi, 1995)
* Pargi Lasteaed (Viimsi, 2004–2008)
* [[Porilombi Pargi Parm|Parm]] (1921) ''- konfiskeeriti politsei poolt.''
* [[Pask-in]] (2004–2005)
* Past (Tallinn, 2009, ingl.k)
* Patersoni Eesti Evangeeliumi Luteriusu Pauluse koguduse Ristirahva Teataja (New Jersey, 1954–1955)
* Paw Patrol (Tallinn, 2018–)
* Pedagoogiline Ühing Võru Seminar (1932–1940)
* [[Peegel (veebiajakiri)]]
* [[Peko Helü]] 
* Per Aspera ad Astra (Tõrva, 1929–1930)
* [[Pere ja Kodu]]
* [[Perearst]]
* [[Perekonnaleht]] (Tallinn, 1906–1916)
* [[Perekonnaleht (1930)|Perekonnaleht]] : ''mitmesuguse sisuga ajaviiteajakiri'' (Tallinn, 1930–1940)
* [[Pereõde]] 
* [[Periskoop (ajakiri)|Periskoop]] (Rootsi, 1983–1986)
* Perpetuum Mobile (Inglismaa, 1961–1963)
* [[Personali Praktik]]
* [[Petania]] (Tallinn, 1899–1915)
* [[Petseri žurnaal]] (Petseri, 1935–1937)
* [[Pharmacia]] : ''rohuteaduse, rohuteaduselise botaanika ja keemia kirjakogu ning apteekrikutse häälekandja Eestis'' (Tallinn, 1921–1940)
* [[Philologia Estonica Tallinnensis]]
* [[Pihtimused]] (Viljandi, 2001–2002)
* [[Piibli Ajakiri]] : ''piibliliku usu ja uurimise häälekandja'' (Tallinn, 1930–1931)
* Piibli Müõistatused (Tallinn,2021)
* [[Piiblivõti]] : ''piiblitekstid koos kommentaaridega'' (Tallinn, 1998–2003)
* Piiks (Sydney,1958)
* [[Piimandus (ajakiri)|Piimandus]]
* [[Piimasaaduste väljaveo kontrolljaama Teated]] (Tallinn, 1924–1941)
* [[Piirituse-tööstus]] (Tartu, 1912–1916)
* Piiritus-Tärklisetööstus (Tallinn, 1923–26)
* Piits (Keskvangla, Tallinn.)
* [[Pikantsed lood ja anekdoodid]] (Tallinn, 1931)
* [[Pikantsed nalja-anekdoodid]] (Viinistu, 1932)
* [[Pikantsed pihtimused]] (Tallinn, 2007)
* Pikenda puhkust (Tallinn, 2016–)
* [[Pikker (ajakiri)|Pikker]]
* Pikne (Tallinn, 1991)
* [[Pildileht]] (Tallinn, 1932)
* [[Pildipost]]
* [[Pilt ja Sõna]] (Tallinn, 1941–1966)
* PS Baltic Revue (Tallinn, 1991)
* Pilk (Tallinn, 1989)
* [[Pilkaja (ajakiri)|Pilkaja]] (Tallinn, 2011–2017)
* [[Pilkenali (1907)|Pilkenali]] (1907)
* [[Pilkenali]] (1932)
* [[Pilt ja Sõna]] 
* [[Pioneer (ajakiri)|Pioneer]] 
* [[Pirko Ekstra]]
* [[Pisi Pirko]]
* [[Pisuhänd (ajakiri)|Pisuhänd]] (Stockholm,1946)
* [[Plaanimajandus (ajakiri)|Plaanimajandus]] : ''majanduspoliitiline ajakiri'' (Tallinn, 1941, 1945, 1946)
* [[Playboy]] 
* Plug (Tallinn, 2009–2019, vene k)
* Pluss (Tallinn, 2009 –2023)
* Pluss üks (Tallinn, 1993...1995)
* Poiste Hääl (Tallinn, 1932–1945)
* Poisteleht (Tallinn, 1931–1933)
* Pokemon (Tallinn, 2024–)
* Polevõje tsvetõ (Narva, 1930)
*Politsei (Tallinn, 1993)
* [[Politseileht]] 
* [[Poliitika ja Taktika Ajakiri]] : ''Eesti Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei Tallinna osakonna häälekandja'' (Tallinn, 1922) 
* Poliitiline Lugemisvihik (Tallinn,1944)
* Poliitiline Tsentrum (Stockholm, 1973)
* Poliitilised-Teadusalased Loengud-Stenogrammid (Tallinn, 1950–1963)
* Polügoon (Kanada, 1967–1969)
* Polügrafist (Tallinn, 1956–1988)
* Pomoštšnik (Tallinn 2017–)
* [[Poola Majandus-bülletään]] (Tallinn, 1925–1932) 
* [[Popsti!]] 
* [[Porilombi Pargi Parm]] (Valga, 1919–1921)
* [[Porilombi Parm]]
* [[Positiiv (ajakiri)|Positiiv]] 
* Postikaru, (2008–)
* [[Postisarv]]
* Postisarv (1994–2009)
* Postiteenijate Häälekandja
* Prager Presse
* [[Praktiline Arvutikasutaja]] 
* Der praktische Landarzt (Jelgava, 1773–1774)
* Pravoslavnõi sobessednik (Tallinn, 1931–1940)
* [[Predigtblatt]]
* Printsess (2008–)
* Probuždenije (Narva,Helsinki, 1922–1940)
* [[Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Biology, Ecology]]
* [[Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Chemistry]]
* [[Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Engineering]]
* [[Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Physics, Mathematics]]
* Profil (Tallinn, 2004–2006; venekeelne)
* [[Profit]]
* Pro Juvenute Baltica (Tartu, 1937–1940)
* [[Proletarlane (ajakiri)|Proletarlane]] : ''Peterburi Eesti organisatsiooni häälekandja'' (Peterburi, 1917) 
* Proletaarlane (Tallinn, 1926–27)
* Proletaarne Revolutsioon Eestis (Leningrad, 1926–1934, 14 numbrit)
* [[Proovireisija]] : ''reisijate ajakiri reisimisest reisijale'' (Tallinn, 2001–2003) 
* [[Protestantlik Maailm]] : ''usu- ja kirikuküsimusi käsitlev vabameelne ajakiri'' (Tallinn, 1935–1940) 
* [[Protestantline Ilm]] (Tallinn, 1923–1934) 
* Przegląd Polsko-Fińsko-Estoński = Puolalais-Suomalais-Eestiläinen Yleiskatsaus = Poola-Soome-Eesti Ülevaade
* PS-Baltik-Revju (Tallinn, 1991)
* Psühholoogia Sinule (Tallinn, 2011–2017)
* Pudemed (Rapla,1938)
* Pudemed (Cleveland,1960–1965)
* Puhkus Elu Allikatel (Väike-Rõsna, Võrumaa, 2018– [eesti ja vene keeles ])
* Pulss (Tallinn, 2010 - )
* Puls (Tallinn, alates 2014, venekeelne)
* Pulss (Tartu, 2015)
* Punane Viisnurk (Tallinn, Patarei vangla, suvest 1927 kuni vähemalt 1931; kokku umbes 10 numbrit)
* Putj Žizni (Narva, Petseri, 1935–1940)
* Putukad (Tallinn, 2013)
* [[Puutepunktid]] (Tallinn, 2011–2021)
* [[Põhjala Tähistel]] (Toronto, alates 1956)
* [[Põhjanael (ajakiri)|Põhjanael]]
* Põhjanael[Sarkcsillag]
* Põhjatuul (Rakvere, 1936–1938)
* Põhjatäht (Tallinn, 1995)
* Põlevik (Tallinn, 1989–1993)
* [[Põllumajandus (ajakiri)|Põllumajandus]] : ''rahvalik põllumajanduse ajakiri'' (1932–1944)
* Põllumajandus (1909–1911)
* Põllumajandus (1989–2000)
* Põllumajanduse Mehhaniseerimine ja Elektrifitseerimine (Tallinn, 1958–1989)
* [[Põllumajanduseturg]] : ''põllumajandusliku tootmise ja konjuktuuri teated (''Tallinn, 1930–1934)
* [[Põllumees (ajakiri, 1895)|Põllumees]] : ''põllu- ja aiatöö, karjakasvatuse ja piimatalituse, metsaasjanduse ja mesilaste pidamise ajakiri'' (Tartu, 1895–1912)
* [[Põllumees (ajakiri 1920)|Põllumees]] (Tallinn, 1920–1940)
* [[Põllumees (ajakiri 1924)|Põllumees]] : ''&quot;Edasi&quot; põllumajandusline lisa'' (Leningrad, 1924–1929, 63 numbrit)
* [[Põllumeeste Omaabi]] (Tartu, 1930–1931)
* Põllumehe Nädalaleht
* Põllutöö ja Karjakasvatus (Tallinn, 1941)
* [[Põllutööleht]] : ''Eesti põllutöö nädalaleht'' (Tartu, 1906–1918)
* [[Põlluvagudel]] (Tartu, 1926–1933)
* Põllu Vagudel (NY, 1954–1970)
* Põmmu
* Põmmu Pähklid
* Põrp! (München, 1988)
* Põrsas (USA, 1972–1975)
* [[Põrsas Peppa (ajakiri)|Põrsas Peppa]] ''= Peppa Pig : igavesti maru ajakiri'' (Tallinn, alates 2020)
* [[Lendleht (ajakiri)|Päewakaja]] (1907)
* Pädagogische Anzeiger für Russland (Tallinn)
* Pähklikott (Viljandi, 2001)
* Pähklipureja (1959–1994)
* Päike (Tallinn, 1937–1938)
* [[Päikesekiir (ajakiri)|Päikesekiir]] : ''lasteajakiri : EEKB Koguduste Liidu väljaanne koostöös Eesti Metodisti Kiriku ja Avatud Piibli Ühinguga'' (Tallinn, alates 1989)
* [[Päikesetuul (ajakiri)|Päikesetuul]] (Tallinn, 2001–2004)
* [[Päiksetar]] (Tallinn, 1926)
* [[Päris Meie Mats]] (Tallinn, 1907)
* [[Pärnu Maavalitsuse Teataja]] (Pärnu, 1927–1940)
* Pääste Elu (Tallinn, 2016–)
* Pääsuke (Tartu, 1982–2012)
* Pöialpoiss (Kaunas, 2019–)
* Pööning (Tallinn, 2020–2023)
* Pühade leht noorele ja wanale (Tartu, 1898)
* [[Püha kohus]] (Tallinn, 1935–1938)
* [[Pühapäevakool (ajakiri)|Pühapäevakool]] (Tallinn, 1932–1940, 1942, 1991–1993)
* Püramiidide varjus (Tallinn,2020)
* Püüe (Arkna, 1934)
* Püüe (Pärnu, 1922–1923)

==R==
* [[Raadio (ajakiri, 1930)|Raadio]] (1926–28)
* Raadio (Tallinn, 1941)
* Raadio Lained (Tartu, 1928)
* Raadiotehnika (Tallinn, 1935–1936)
* [[Raamatukogu (ajakiri)|Raamatukogu]] 
* Raamatukuulutaja (1994–1999)
* Raamatusõber (Stockholm, 1956)
* Raamatu Teataja (Tallinn, 1921–1940; 1941)
* [[Raamatuturg]] = Der Büchermarkt = Книжный рынок (Tallinn, 1932–1933)
* Raamatuvaksik (Tallinn, 1988–1990)
* [[Raamatupidamise Uudised]]
* Rada (Tartu, 1922; 1923–1940)
* [[Radar (ajakiri)|Radar]] 
* Radar (raadiohuvilise ajakiri, 1992)
* Radikaaldemokraat (Stockholm, 1948)
* Raduga (Tallinn, 1832–1833)
* [[Raduga]]
* [[Rahu hääl]] (Tallinn, 1933)
* Rahvanäitelava (Tallinn, 1931–1934)
* [[Rahva Leht (ajakiri, 1896)|Rahva Leht]] (Tallinn, 1896)
* [[Rahva Lõbu-Leht|Rahwa Lõbu-leht]] (Tartu ; Põltsamaa ; Tallinn, 1898–1906) 
* Rahvaravitseja (Tallinn, 2008–)
* Rahva Tervishoid (Tallinn, 1941)
* Rahvaülikool (Tartu, 1927–1929)
* Rahvuslane (Toronto, 1965–1996)
* [[Rahvuslik Kontakt]] 
* Rajaleidja
* [[Rakvere Õp. Seminari Vilistlaskogu Teated]] (Rakvere, 1928) 
* Rally Magazine (Saku, 2019–)
* Rambivalgus (Tallinn, 1993–1996)
* Ramp (Tartu, 2010–)
* [[Rapla Teataja]] (Rapla, 1933–1934) 
* Raport (Tallinn, 2007–)
* Raport narko-olukorrast Eestis (2008–2012)
* Ratsanik Sarvega (Toronto,1954–1964)
* Ratsionalist (Tartu, 1932)
* Ratsionalnoje ptitsevodstvo i životnovodstvo (Tallinn, 1905–1907)
* Raudhabe (Toronto,1966)
* Raudtee
* Raudteelane (Tallinn, 1944)
* Raudtee Teataja (Tallinn,1942'''–1943)'''
* Ravimiinfo Bülletään (Tartu, 1995–2008)
* Razumnõi dosug (Tartu, 1923)
* [[Reaktor (ajakiri)|Reaktor]] 
* Realist
* Reetor (Tartu, 2003–)
* [[Referent (ajakiri)|Referent]]
* [[Reform (ajakiri)|Reform]] : ''rätsepatöö-teadus, kunst ja moodid'' (Narva, 1914–1915)
* Reformikiri (Tallinn, 2005–2015)
*Regina (Tallinn, 2013)
* [[Regionaalhaigla Ajakiri]] (Tallinn, alates 2016–)
*Reginaalhaigla Kuukiri (2001–2014. ka venekeelne)
* [[Reisimaailm]] : ''turismi, majutuse ja toitlustuse erialaajakiri'' (Tallinn, alates 1997) 
* Reisipisik (Tallinn, 2004)
* Reklaamkataloog (Tallinn, 1961–1989)
* Remondi ABC (Tallinn, 2009–)
* Renovatum (Tallinn, 1989–2006)
* Repertuaarileht (Tallinn, 1951–1991)
* [[Repälä]] (Aruküla, 1938) 
* Retroküpsetised (Tallinn, 2023)
* Revel (Tallinn, 1991; venekeelne)
* [[Rewideerija ehk eluwarjukülgede arwustaja]] (Viljandi, 1908)
* Revoljutsionnaja Rossia (nr-d 1–15 Tartu,edasi Berliin, 1920–1921)
* Revolutsiooni Täht (Tartu,1930)
* Revue Baltique (Pariis, 1918–1920)
* Revue baltique (Tallinn, 1940)
* Revue baltique (New York, 1959–1961)
* Revue baltique (Vilnius, 1990–1999)
* [[Riigi Statistika Keskbüroo nädaline informatsioon]] (Tallinn, 1925–1926) 
* [[Riigi Teataja]]
* Ringvaade (Tallinn, 1921)
* Rinna Hoidja (Tallinn, 2005)
* Risti-rästi (Rootsi,1959)
* Risti Valgus (Tartu, 1941–1944)
* [[Risti Võit]] (Tartu, 1939) 
* [[Risti Vägi]] (Tallinn, 1927–1940) 
* [[Ristiinimene (ajakiri)|Ristiinimene]] : ''Eesti Karismaatilise Episkopaalkiriku ajakiri'' (Tallinn, 1995–2004)
* [[Ristirahva Pühapäevalehe Sõnumitooja]] (Tallinn, 1905–1906) 
* [[Ristsõnad (ajakiri)|Ristsõnad]] (Tallinn, 1931–1932) 
* [[Ristsõnaleht]] (Tallinn, 1931) 
* [[Ristik (ajakiri)|Ristik]] (1993–1996; alates 2002)
* Ristikheinaleht (Tallinn, 2014–)
* Ristitee
* Roheline Värav (Tartu, 2001–2003)
* [[Romaan (ajakiri)|Romaan]] (Tallinn, 1922–1936)
* [[Ronk (ajakiri)|Ronk]] : ''perekonna ja noorsoo ajakiri'' (Tallinn, 1923–1927)
* [[Ronk (ajakiri, 1933)|Ronk]] (Tallinn, 1933)
*Ronk (Hochfeld, Saksamaa 1947)
*Rossika (Tallinn, Jugoslaavia, 1929–1940)
* [[RP (ajakiri)|RP]] (Tallinn, alates 2006)
* [[Rõhutute Hääl]] : ''Tallinna Ametiühisuste Kesknõukogu Häälekandja'' (Tallinn, 1920–1921) 
* [[Rukkilill (ajakiri)|Rukkilill]] (Tartu, 1989–1997)
*Rukodelie (Tallinn, 1963–1991)
*RUP (Tallinn, 1995–2023)
*Russkii dom (Tallinn, 1929)
*Russkii jazõk v Estonskoi škole
*Russkii magazin (Tallinn, 1930)
*Russkii skaut (Narva, 1936–1937)
* [[Ruum (ajakiri)|RUUM]] 
* [[Rummu Uudised]]
*Rõõm
* [[Rästik (ajakiri)|Rästik]]
* [[Rändur (ajakiri)|Rändur]] : ''Jutulehe&quot; hinnata lisa'' (Tallinn, 1935–1938)
* Rühma Skout (Tallinn, 1923–1925)
* Rünnak (Tallinn, 1926–1933)
* Rünnak (Saksamaa, 1944–1945)

==S==
* [[Saare Skaut]] (Kuresaar, 1931–1932)
* Saare Saladused (Sydney,1971–1972)
* Saare Skout (Kuressaare, 1923)
* [[Saare Skout]] (Kuresaare, 1927)
* [[Saaremaa maakonna Teataja]] (Kuressaare, 1919–1922)
* Saaremaa Maanoorte Teated (Kuressaare, 1934)
* [[Saaremaa Maleva Teataja]]
* [[Saaremaa põlluharija]] (Kuressaare, 1925)
* [[Saarlaste Mats]] (Kuressaare, 1920)
* Saatus ja Saladused (Harjumaa, 2013–2022)
* [[Sabagatäht]] (New York, 1927–1928)
* [[Sahtel (ajakiri)|Sahtel]] 
* [[Sakalamaa Maleva Teataja]]
* Saksa okupatsioon (Tallinn,2021)
* [[Saladused (ajakiri)|Saladused]]
* [[Saladused ja faktid]]
* [[Saldo (ajakiri)|Saldo]]
* Salemi Kuukiri (Tartu, 2001–)
* [[Samblasõber]] 
* Sanaseppä (N.-Jõesuu, 1927–1938, soomekeelne)
* Sari (São Paulo,1962–1963)
* [Sark]csillag (Tallinn, 1990. aastad, nimi võis olla ka Csillag)
* [[SAT-Meedia ja Elektroonika]] (Tallinn, 1993–2002) 
* Der Scheinwerfer (Tallinn, 1937–1939)
* Scientiae et Artibus (Saksamaa,1946–1949)
* Scripta Annalia (Haapsalu, 2005–2020)
* Scripta Musicalia (Tallinn, 1991)
* [[Seda ja Teist]] : ''kasulik-lõbus-rahvalik ajakiri'' (Narva, 1924)
* [[Seadus ja Kohus]] : ''õigusteadline ajakiri'' (Peterburi, 1909–1911 ja 1913) [[Peterburi Teataja]] kaasanne
* Seewald (Tallinn, 1987–1993
*Seinaleht (Saku, 2016–)
*Sekretõ narodnoi meditsinõ (Tallinn, 2022–)
*Select
*SELL (Suomi, Eesti, Latvija, Lietuva) (1938, 1939)
* [[Sellest (ajakiri)|Sellest]] (Jõhvi, 2002–2003)
*Selskohozjaistvennõi vestnik (Tallinn, 1939–1940
*Selskoje hozjaistvo (Tallinn, 1927–1940)
*Seltskond (Tallinn, 1996)
*Seltskond (Tallinn, 1998–2001)
* [[Sensa]]
* [[Sexer]]
* Sex Spikker (Tallinn, 1991)
* A Shade Colder (Tallinn, 2022–)
* Side (Tallinn, 1936)
* Side (Stockholm, 1992)
* [[Sidemees]] : ''Vancouveri Eesti Ühendatud Baptisti Koguduse vaimulik ajaki''ri (Vancouver, 1952–2007) 
* [[Sign Systems Studies]] 
* [[Signaal (ajakiri)|Signaal]] (Tallinn, 1935) 
* Signaal (Berliin, 1945)
* [[Sihi Poole]] (Tallinn, 1938–193?) 
* [[Sihtasutise &quot;Eesti Lastekaitse&quot; Teataja]] (Tallinn, 1934–1936) 
* Sihtasutis Tuleviku Teated (Stockholm,1963)
* Silmapiir (Rootsi, 1981)
* Siluet (Tallinn, 1958–1992)
* [[Siluett (ajakiri)|Siluett]] 
* Siluett Lastele (1962–1990)
* [[Sinine Ajakiri]] (Tartu, 1925)
* [[Sina ja Mina]]
*Sinu Eest, Isamaa! (U.S.A., 1974–1983)
*Sinuga (Tallinn, 1994–)
*Sinule!
*Sinule, Eesti (Austraalia,1972–1976)
* [[Sinu Mets]]
* [[Sinu Tervis]] ''= Твое Здоровье'' (Haderslev [Taani], 2001–2009)
* [[Sinuga]] : ''Eesti Puuetega Inimeste Koja ajakiri'' (Tallinn, alates 1994) 
* [[Sinule, Eesti]]
* [[Sipelgas (ajaleht)|Sipelgas]] (Tallinn, 1919–1928) 
* Sireen (Tartu, 1922)
* Sireen (Tallinn, 1936)
* Sisu (Baltimore, 1996–2002)
* Sitzungs-Berichte der Pernauer Alterthumforschenden Gesellschaft (Pärnu, 1899–1939)
* Sixtina Magasin (Tallinn, 1993)
* Skil (Tallinn, 2002–2004)
* Skautlikel Õppeväljakuil (Kanada, 1983)
* Skautluse Õppeväljadelt (Tartu,1938–1940)
* Sklizen
* Slavia (Tartu, 1996,– v. k.)
* [[Slavica Revalensia]]
* SLO Electricity (Tallinn, 2017 –2018)
* S nastupajuštšim! (Tallinn, 2007–)
* Sofia Esimene (Tallinn, 2015–2017)
* Solntse Žizni (Põltsamaa, 1933–1936)
* [[Sookultuur]] 
* [[Sotsialistlik Töö]] : ''Eesti NSV Ametiühingute häälekandja'' (Tallinn, 1941) 
* Sotsialistlik Võitlus (Tallinn, 1932–1934)
* Sotsiaalkindlustus
* [[Sotsiaaltöö (ajakiri)|Sotsiaaltöö]]
* Sovet Narodnõhh Komissarov Estonskoi SSR (1940–1941)
* Sovetskoje pravo (Tallinn, 1959–1990)
* [[Spekter (ajakiri)|Spekter]] : ''ajakiri rahast, pangandusest ja elust'' (Tallinn : Hansapank, 2002–2006)
* Spider-Man (Tallinn, 2013–)
* Spikker (Nürnberg, 1947–1949)
* Spikker (Tallinn, 2022)
* [[Spordi Magasin]] (Tallinn, 1933, 1935)
*Spordi Ringvaade (Tallinn, 1934)
*Spordielu (Tallinn, 1996–1997)
*Spordiilm (Tallinn, 1990–1992)
*Sporditeel (Austraalia, 1960–1974)
* [[Sporditäht]] (1992–2009)
* Sport (Saksamaa, 1946–1947)
* [[Sport (ajakiri)|Sport]] (U.S.A., 1985–1987)
* Sport (Tallinn, 2015–2019)
* Sport Ekstra (Tallinn, 2012–2022)
* [[Sportlane (ajakiri)|Sportlane]] (Tartu, 1924–1925)
*Spravotšnõi listok ptitsevoda (Tallinn, 1907–1914)
* [[Spunk (ajakiri)|Spunk]]! (Tallinn, 2005–2008) 
* Sina ja Mina (Tallinn, 1992)
* [[Sinine Ajakiri]] (Tartu, 1925) 
* [[Sireen (ajakiri)|Sireen]] (Tallinn, 1923) 
* [[Sireen (ajakiri, 1936)|Sireen]] (Tallinn, 1936) 
* [[Sirje (ajakiri)|Sirje]] : ''&quot;Eesti Naise&quot; käsitööleht'' (Tallinn, 1992–1996) 
* [[Staadion (ajakiri)|Staadion]]
* [[Stalinlik Noorus]] (1947–1956)
* Stalinskaja Molodjož (1950–1956)
* Staroje i novoje (Tallinn, 1931–1933)
* Start! (Tallinn, 2015–)
* Statistische Monatshefte
* [[Stiil (ajakiri)|Stiil]] (1991–2009)
* [[Stiina]] (1998–2008)
* '''Stimmen aus der Ostland-Presse''' '''(Riia,1942–1944)'''
* Stroitel´ (Tallinn,1999–2023)
* [[Studia Humaniora Tartuensia]] (Tartu, 2000–2013)
* [[Studia Philosophica Estonica]] 
* [[Studia Vernacula]] 
* Studioosus (Tallinn, 2001–)
* Suitsutare (Tallinn)
* [[Sulane (ajakiri)|Sulane]] : ''Tallinna Kaarli Koguduse ajakiri'' (Tallinn, alates 1990)
* Suleke (Põlvamaa, 2000–2002)
* Sulesädemed
* Suomi-Eesti-America (1939)
* Surmast Ellu (Austraalia, 1967–1989)
* Suund (Tallinn, 2016–)
* [[Suur Lõke]] (Pärnu, 1932)
* Suvehoroskoop (Tallinn, 2003)
* Suvekiri (Tallinn, 2014–)
* [[Suvi (ajakiri)|Suvi]] (Tallinn, 1938–1939)
*Svet (Tallinn, 1933–1939)
*Svio-Estonica (Tartu, 1934–1940. Lund, 1943–1971)
*Sõdalane (Toronto,1967–1980)
* [[Sõdur (ajakiri)|Sõdur]] : ''sõjandusajakiri (1919–1940; alates 1992)''
* Sõduri lisa (1921–1923)
* Sõidurõõm (Tallinn, 2003–2019)
* Sõjahüüd (Tallinn, 1929–1940, 2014)
* [[Sõjamehe kodu]] (Pärnu, 1921–1922)
* Sõjateadlane (Tallinn, 1925–1940)
* Sõjateadlane (Tartu, 2016–)
* [[Sõna (Stockholm, 1948–1950)]]
* Sõna
* Sõnad ja Teod (Tallinn, 2012)
* Sõnapilt (Viljandi, 1931–1940)
* [[Sõnas ja Pildis]] : ''illustreeritud väljaanne'' (Tartu, 1935)
*Sõnum (Toronto, 1982–2012)
*Sõnum (Baltimore, 2003...2008)
* [[Sõnumed (ajakiri)|Sõnumed]] : ''perekondlik nädalkiri'' (Tallinn, 1923)
*[[Sõnumid]] (Rootsi, 1961–1983)
* [[Sõnumitooja (ajakiri 1906)|Sõnumitooja]] (Tallinn, 1906–1907)
* [[Sõnumitooja (ajakiri 1920)|Sõnumitooja]] : ''Ev. Vennaste osasaamise ühendaja Eestis'' (Viljandi, 1920)
* [[Sõnumitooja (ajakiri 1955)|Sõnumitooja]] : ''Eesti Skautlike Noorte Maleva Rootsis teateleht'' (Borås, 1955–1966)
* [[Sõnumitooja (ajakiri 1963)|Sõnumitooja]] : ''Eesti Üliõpilaskond USA-s'' (New York, 1963–1964)
* [[Säde (ajakiri 1924)|Säde]] : ''Noorsoo poliitika, kirjanduse ja teaduse kuukiri'' (Leningrad, märts 1924–1926, Noored Kommunaarid järglane)
*Säde (Tallinn, 1931)
*Säde (Rõuge, 1933–?)
*Säde (Omsk, 1924–1926)
*Säde (Tallinn, 2016–)
* [[Sädemed]] (Tartu, 1905–1934)
* [[Sädemed (ajakiri 1946)|Sädemed]] : ''Tasuja rühma ajakir''i (Ohmstede (Saksamaa), 1946?–1949)
* [[Sädemed (ajakiri 1958)|Sädemed]] : ''EKP Keskkomitee Nõukogude Parteikooli väljaanne'' (Kehtna, 1958–1963)
* [[Sügis (ajakiri)|Sügis]] (Tallinn, 1939)
*Sütevakk (Pärnu, 1992–)
*Sütik
*Šag vperjod (Tallinn, 2018–)
*Štorm (Tallinn, 1917–1918''';''' '''venekeelne''')
*Štšupalets (Tallinn, 1920)

== Ž ==
* [[Žurnaal naisele]] (Tartu, 1940)
* Žurnal klientov SEB Pank (Tallinn, 2000–)
* Zagadki i faktõ (Tallinn, 2022–)
* Zametj Rebjonka (Tallinn, 2012–)
* Za narod! (Tallinn, 1921)
* Zeitschrift für Gartenbau (Tallinn, 1904–1912)
* Zur Lage (Tallinn,1944)
* Zveno (Tallinn, 1932''';''' '''venekeelne)'''
* Zvjozdnaja hronika (Jõhvi, 2024–)
* Žurnaal Viiking (Saksamaa,1946)

==T==
* [[T (ajakiri)|T]] : ''Tehniliste tööde juhatajate, teemeistrite ja rühmajuhtide kutseühingute ajakiri raudtee ehituse alal'' (Tallinn, 1933–1938)
* [[Tabu (ajakiri)|Tabu]] : ''ajakiri täiskasvanutele'' (Viljandi, 2001–2002)
* [[Taeva Poole]] (Tartu, 1911–1916)
* [[Taie]] (Tallinn, 1928–1929)
* Taim (Pärnu, 1904–1905)
* [[Taimekaitse Teated]] (Tallinn, 1939–1940)
* Takjas (Rakvere, 1924)
* [[Tallinn (ajakiri)|Tallinn]] = Таллинн (Tallinn, 1978–1991; alates 1995)
* [[Tallinn (ajakiri 2005)|Tallinn]] = Таллинн : литературно-публицистический журнал (Tallinn, 2005–2008)
* Tallinn Arts (2013–2015)
* Tallinn Foodfair Magazine
* [[Tallinna Elu]]
* [[Tallinna Kaja]] : ''piltidega nädalakiri'' (Tallinn, 1914–1915)
*Tallinna Keskraamatukogu Teated (1929–1940)
* [[Tallinna kodaniku raamat oma sõpradele maale]] (Tallinn, 1854–1857)
* Tallinna Moemaja soovitab (1958–1960)
* Tallinna Ringkonna-Leht (1927)
* [[Tallinna Saladused]] (Tallinn, 1931)
* [[Tallinna Skout]] (Tallinn, 1925–1926)
*Tallinna Teatrid (1954)
*Tallinn This Week (1990)
*Tallink Silja Line (2007–2011)
*Tallinna Teataja (Göteborg, 1957–2010)
* [[Tallinna Ülikooli Ajakiri]] (Tallinn, 2009–)
* [[Tallorahwa Postimees|Tallorahwa postimees]] (Tartu, 1857–1859)
* [[Talu (ajakiri)|Talu]] (Tallinn, 1911–1919; 1926–1930 ja 1935)
*Talu (Tartu, 1989–1993)
* [[Talu Kontrollpiim]] : ''piimapropaganda ajakiri'' (Pääsküla, 1933)
* [[Talu Maa]] : ''&quot;Maalehe&quot; väljaanne'' (Tartu, 1991–1993)
* [[Taluperenaine (ajakiri)|Taluperenaine]] (Tartu, 1927–1941)
*Tamme säsikiired (Tartu, 2019–)
*Tantsu Kuukiri (Tallinn, 2010–)
* [[Tapper (ajakiri)|Tapper]] (Peterburi, 1906 ja Tallinn, 1917–1918)
* [[Tapper (1927)|Tapper]] (Tartu, 1927)
* [[Targa Äri Ajakiri]] : ''Ülemiste City ajakiri'' (Tallinn, 2007–2008)
* Targu Talita (Tallinn, 2017–
* [[Tark Talu]] : ''ajakiri targale talupidajale'' (Saku, alates 2022)
* [[Tarkade Klubi]]
* Tarkpea (Jõhvi, 2022–)
* Tarm (Tõrva, 1935)
* Tarmo (Rakvere, 1928–1932. 1933–1937)
* [[Tartu Lastekaitse Ühingu Bülletään]] (Tartu, 1937, 1939)
* [[Tartu Kommerts-Kaub.kooli Õpil. Ühingu Ajakiri]] (Tartu, 1922)
* [[Tartu Lipkonna Hundude Ajakiri]] (Borås, 1966)
* [[Tartu Maavalitsuse Teataja]] (Tartu, 1937–1940)
* [[Tartu Maleva Teataja]]
* Tartu Postipoiss
* Tartu Tudeng (2005–2014)
* [[Tarvitaja Teejuht]] (Tallinn, 1928)
* Tasakaal (Tallinn, 2019–)
* [[Tasuja (ajakiri)|Tasuja]] : ''Rävala Malevkonna ajakiri'' (Tallinn, 1938, 1940)
* Teadaanded Meremeestele (Tallinn, 1940)
* Teadaanded Meremeestele (Tallinn, 1994–2011)
* Teadaanne loomataudide kohta Eestis (Tallinn, 1925–1931)
* [[Teated (ajakiri, 1917)|Teated]] (Narva, 1917)
* [[Teated (ajakiri, 1959)|Teated]] ''/ Eesti Skautide Liit'' (Göteborg, 1959)
* [[Teated ja kuulutused]] (Väätsa, 1927)
* [[Teateid õpetajaile]] (Tallinn, 1934–1935)
* [[Teadus ja Tehnika (ajakiri 1927)|Teadus ja Tehnika]] : ''&quot;Edasi&quot; hinnata kaasanne'' (Leningrad, 1927, 2 numbrit)
* [[Teadus ja Tehnika (ajakiri 1941)|Teadus ja Tehnika]] : ''populaarne teaduse- ja tehnikasaavutuste ajakiri'' (Tallinn, 1941)
*Teataja (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda), (Tallinn, 2001–)
*Teataja (Eesti Naistearstide Selts), (Tartu 1999–)
* [[Teater (ajakiri)|Teater]] (Tallinn, 1934–1940)
* [[Teater. Muusika. Kino]] (alates 1982)
* [[Teater ja Muusika]] : ''lava- ja muusikakunsti ning -kirjanduse ajakiri'' (Tallinn, 1941) 
* Teater Vanemuine (Tartu 1935–1940, esimene oktoober 1935 (nr 1), viimane sügis 1940)
* Teatr Baltiki (Tallinn, 1940, 1941)
* Teatr i kino (Tallinn, 1921–1922)
* [[Tee ja Siht]] (Keila, 1932–1934)
* Tee ja Tõde (Melbourne, 1958–2007)
* [[Tee Kristuse juurde]] (Tartu, 1936–1939)
* [[Tee Terwise Juure]] (Tallinn, 1934)
* [[Teekäija]] (Tallinn, 1904–1940)
*Teekäija Armuhääl (Toronto)
*Teekäija (1989–)
*Teekäija Armuhääl (Toronto,1952)
*Teele (Tallinn, 1991–1993)
*Teeleht (Tallinn, 2007)
*Teetähis (Stockholm,1952–1956)
* [[Tehnika Ajakiri]] : ''Eesti Inseneride Ühingu ja Eesti Keemikute Seltsi häälekandja'' (Tallinn, 1930–1940)
* Tehnika Ajakiri ja Auto (Tallinn, 1932)
* Tehnika Bülletään (Tallinn, 1956–1988)
* Tehnika ja Teadus (Leningrad, 1933, 4 numbrit)
* [[Tehnika ja Tootmine]] 
* [[Tehnika Kuukiri]]
* Tehnika Kõigile (Tallinn, 1936–1940; 1992–1995)
* Tehnika Mira (Tallinn, 2003)
* Tehnikapilt (Tallinn, 1991–1992)
* [[Tehnika Põllumajanduses]] 
* [[Tehnikamaailm]] 
* Tehnika Segodnja (Tallinn, 1990)
* Teine Ring (Tallinn, 2011–2012)
* Tekib (Tartu, 1988–1999)
* Tekstilnaja i bumažnaja promõšlennostj (Tallinn, 2013)
* Telegram (Tallinn, 2015–)
* Telesem' (Tallinn,1993–2012; venekeelne)
* Tellimisleht (Tallinn, 1948–1992)
* [[Tennis (ajakiri)|Tennis]]
* [[Tervis (ajakiri, 1913)|Tervis]] (Tallinn, 1913–1916) 
* [[Tervis (ajakiri, 1903)|Tervis]] (Tartu, 1903–1944)
* [[Tervis (ajakiri, 1913)|Tervis]] : ''Põhja-Balti Arstideseltsi kuukiri'' (1913)
* [[Tervis (ajakiri, 1998)|Tervis]] : ''tervis on sinu enda kätes'' (Tallinn, 1998–2000)
* [[Tervis Apteegist]] : ''Ülikooli Apteegi kliendiajakiri'' (Tallinn, 2005–2018)
* Terviseatlas (Tallinn, 2016–2021)
* [[Tervishoid (ajakiri)|Tervishoid]] (Tartu, 1907)
* Terviseleht (Tallinn, 2016, 2017, 2018)
* Tervisemaagia (Tartu, 2021–)
* Tervisest''':''' '''Bol'nitšnaja kassa žurnal''' (Tallinn, 2019–)
* [[Tervisetrend]]
* Tervislikud Nõuanded Metsamoori Varasalvest (Tallinn, 2007–2012)
* [[Tervispluss]] 
*''Tete-a Tete (Tallinn, 2000–2010)''
* ''TeTe''-a-TeTe Hot (Jõhvi, 2001–2008)
* The Baltic Review (N.Y., 1953–1971)
* The Baltic Times (Riia, 2019–)
* The Baltic times (Stockholm, 1993–1997)
* The Beacon (Viljandi, 1934–1936)
* [[ajakiri Tiiu|Tiiu]] 
* [[Tiiu Tasane]] (Peterburi, 1906)
* [[Tiritamm (ajakiri)|Tiritamm]] (Paide, 1929)
* TKLÜ Album (Tallinn,1935)
* [[Tohtrile]] : ''ajakiri arstidele'' (Tallinn, 2001–2003)
* [[Tohuwabohu]] (Tallinn, 1922)
* [[Toiduäri]] : ''toidukaubanduse ja toitlustuse eriala ajakiri'' (Tallinn, 1997–2003)
* Toit ja Tervis (Tallinn, 2007–2009)
* [[Toitumisteraapia (ajakiri)|Toitumisteraapia]] (Tartu, 2011–2020)
* [[Tom &amp; Jerry]] : ''ainus ja õige koomiksiajakiri : nalja kaanest kaaneni!'' (Tallinn, alates 1998)
* [[Torkaja]] : ''kõigest, mida teised ei torgi'' (Valga, 2018)
* [[Tormi eel]] (Leningrad,Hamburg, 1931–1932)
* ,'''TPG''' '''[Tartu Poeglaste Gümnaasiumi] Humanitaarringi Ajakiri (Tartu,1932)'''
*Tradehouse (Tallinn, 2016–)
*Tradehouse (venekeelne)
*Trajekt (Helsinki, 1981–1987)
* [[Trames]] (Tallinn, 1997–)
* Transport ja Logistika (Tallinn, 1994–1996)
* [[Trend (ajakiri)|Trend]]
* Tre Pluss (Paide, 2016–)
* [[Triinu]] (Toronto, 1952–1995)
* Trud
* Trud i zdorovje (Tallinn, 1931)
* [[Trükitud Eestis]] : ''Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu ajakiri'' (Tallinn, alates 2020)
* [[Trükitööline]] (Tallinn, 1923–1928)
* Trükitehnika
* TTG (Tartu, 1928–1940)
* [[Tuju]] : ''mõnusa meeleolu ajakiri'' (Tallinn, 1937–1938)
* Tulehoidja (Kanada,1954)
* Tulehoidja (Rootsi, 1946–1996)
* [[Tuletorn (ajakiri)|Tuletorn]] (Tallinn, 1935)
* Tuletõrje Teated (Tallinn, 1923–1932)
* Tuletõrje Valvepostil
* [[Tulev Eesti]] (Tartu, 1921–1926)
* [[Tulevik (ajakiri)|Tulevik]] (Tallinn, 1917)
* [[Tuleviku Rajad]]
* Tuleviku Tähistel (Rootsi,1961–1966)
* [[Tulimuld]] (Lundi (Rootsi), 1950–1993)
* [[Tulusad Juhatused Majapidamises]] (Elva, 1931)
* [[Tuna]] (Södertälje (Rootsi), alates 1998)
* Tuna (Tallinn)
* Tung (Tõrva, 1924–1925)
* Tungal (Tartu, 1989–1992)
* Tunnistuse Liilia (Toronto,1958)
* [[Turbatööstuse ja kultuurtehnika ajakiri]] (Tallinn, 1922) 
* Turismi Ringvaade (1939)
* [[Turismi Teataja]] (Tallinn, 1934–1940)
* Tutivägi (Valga, 1938–1939)
* Tutulus (Tartu, 2013–)
* [[Tuulispea]] (Tallinn, 1923)
* [[Tuuled Tartumaalt]] (Toronto, 1986–1993)
* Tuulemaa (Toronto, 1958)
* Tuulte Teedelt (Göteborg,1951–1952)
* [[Tuuslar (ajakiri)|Tuuslar]] : ''kirjandus-kunst-pilge'' (Tallinn, 1922)
* [[Tuuslar (1928)|Tuuslar]] (Tallinn, 1928)
*TV Ekspress´(Tallinn, 1991–1992)
*TV nedelja (Jõhvi, 1998–)
* [[Tõe Hääl]] (Tallinn, 1919–1921)
*Tõe Hääl (Põltsamaa, 2001–2010)
* [[Tõe Sõnumid]] (Tartu, 1917–1930)
* Tõe Tera (Toronto, 1983–)
* [[Tõe Wahimees]] (Tallinn, 1921–1936)
* [[Tõrvik (ajakiri)|Tõrvik]] (Rõngu, 1917–1935)
*Tõrvik (Võru, 1925)
*Tõrvik (Haapsalu, 1930-32)
*Tõrvik (Toronto, 1950)
*Tõrvik Munamäel (Haanja, 1939)
* [[Tõtt ja Nalja]] (Tallinn, 1929)
* [[Tõtt ja nalja]] (Viljandi, 1910)
*Tõusev Maa (Tallinn, 1933)
* [[Tõusev Noorus]] (Tallinn, 1937–1940)
* [[Tõusev Talu]] (Vigala, 1929)
* Tõusmed (Tartu, 1925)
* Täheaeg (Tallinn, 1992)
* [[Täheke]]
* Täheke (2005-, venekeelne; 2022-, ukrainakeelne))
* Tähised (London, 1948–1950)
* [[Täielik Ärapäästmine]] (Tallinn, 1933–1936)
* Täienduskoolide Tööpõllult (Stockholm, 1960–1964)
* Tänapäev (Kehtna, 1923)
* [[Tänapäev (ajakiri)|Tänapäev]] (Tartu, 1935–1940)
* Tänapäevane Tallinn (Maardu, 2009–2010)
* Tõõ (Tartu, 1910)
* [[Töö (ajakiri)|Töö]] (Tallinn, 1921–1923)
* Tööelu (Tallinn)
* [[Töö Hääl (ajakiri, 1919)|Töö Hääl]] (Tallinn, 1919)
* Töö Teataja (Tallinn, 2009)
* Töölisteater (1936–1940)
* Töörahva Kultuur (Petrograd, 1919)
* [[Töö-õppus]] (Rakvere, 1926–1928)
* [[Töö ja Tervis]] (1925–1940)
* Töö ja Võitlus
* [[Tööjuhataja Eesti Karskusliidu Organisatsioonidele]] (Tartu, 1935–1936)
* [[Tööliskoja Teataja]]
* Töölissportlane (Tallinn, 1928–1929)
* [[Töölisteater (ajakiri)|Töölisteater]] '': teatrikunsti ajakiri'' (Tallinn, 1936–1940)
* [[Tööliste Võitlus]]
* Töörahva Kultuur (Peterburi, 1919)
* TööstusEST (Tallinn, 2015–)
* Töötav Naine (Tallinn, 1941)

==U==
* [[Ulak]] (1907–1910)
* U (Tallinn, 2017)
* U-duur (Tartu, 2003–)
* Ugaleńsis
* Umnitška! (Jõhvi, 2022–)
* [[Universitas Tartuensis]]
* [[Universum (ajakiri)|Universum]] (Viljandi, 1992–1994)
* Unser Welt (Tartu, 1920)
* Uperpall (Stockholm,1956–1958)
*
* [[Uran]] : ''Tartu Saksa Lambakoerte Klubi ajakiri'' (Tartu, 1997–2010) 
* [[Urantialane]] : ''Eesti Urantia Assotsiatsiooni ajakiri'' (Tallinn, 2000–2007) 
* Urdu (Tallinn, 2001)
* Urikivi (Tallinn, 1923–1926)
* Urituli (Tallinn, 1927–28)
* Urituli (Tallinn,1943–1944)
* Urituli (Saksamaa,1946)
* [[Usk ja Elu (ajakiri, 1908)|Usk ja Elu]] (Riia, 1908–1917) 
* [[Usk ja Elu (ajakiri, 1971)|Usk ja Elu]] (Stockholm, 1971–1996) 
* [[Usk ja Elu (ajakiri, 1997)|Usk ja Elu]] (Tallinn, alates 1997) 
* [[Usk ja Elu (ajakiri, 1933)|Usk ja Elu]] (Tartu, 1933–1940) 
* [[Usk ja Elu (ajakiri, 1947)|Usk ja Elu]] (Toronto, 1947–1994) 
* [[Usk ja Tõde (ajakiri, 1932)|Usk ja Tõde]] (Tallinn, 1932) 
* Usu Sõna (Chicago, 1949–1955)
* [[Ususpuhastuse Teerada|Usupuhastuse Teerada]] (Narva, 1926–1937)
* Usurändur (Kanada, 1952–)
* Usuteaduse Kõrgema Katsekomisjoni Usuteaduse Ajakiri (Tallinn, 1957–1974)
* [[Usuteaduslik Ajakiri]] (Tartu, alates 2000–)
* Usuteadusline Ajakiri (Tartu, 1926–1940)
* Utšitel' (Tallinn, 2017–)
* [[Uued Tallinna saladused]] (1927)
*Uudised (Tallinn, 1995–2011)
*Uudisjutud (Tallinn,1930)
*Uudismaa (Tartu, 1919–1927)
* [[Uudiste nalja-osa]] 
* Uus Eesti (Stockholm, 1968–1978)
* [[Uus Elu (ajakiri)|Uus Elu]] (Tallinn, 1918–1933) 
* Uus Kodu (Sao Paulo, 1933–1934)
* [[Uus Kristlik Kaitsja]] (Kuressaare, 1928) 
* [[Uus Kosjaleht]] (Tallinn, 1930–1935)
* Uus Küla (Novosibirsk, 1926–1930)
* [[Uus loom Jeesuse Kristuse sees]] (Tallinn, 1929–1936)
* [[Uus Loomistöö]] (Petrograd, veebruar 1920–1921, 13 numbrit)
* [[Uus Meie Mats]] (1906 [[Jakob Ploompuu]])
* [[Uus Meie Mats (1906 Karotoom)]]
* Uus Pilk (Tallinn, 1992)
* [[Uus Talu]] (Tallinn, 1925–1940)
* Uus Valgus (Petrograd, 1921–1922; vähemalt kümme numbrit; 1. nr ilmus mais 1921)
* Uut Kaubanduses (Tallinn, 1959–1991)
* Uut välismaa raamatukogudes (Tallinn, 1990–1998)

==V==
* [[Vaba Kirik]] (Tartu, 1934)
* Vabaduse Kuulutus (Toronto,1958–1969)
* Vabadusvõitlus (New York,1954)
* Vaatevinkel (Lund,1959–1960)
* Vaatleja (Tartu, 1913)
* Vaatleja (Tartu, 2000–2006)
* Vabaharidustöö (Tallinn, 1927–1933)
* Vabadusvõitlus (New York, 1954)
* Vabariiklane (Uppsala, 1945–1947)
* [[Vaba Sõna (ajakiri, 1914)|Vaba Sõna]] (Tartu, 1914–1916)
* [[Vaba Sõna (ajakiri 1919)|Vaba Sõna]] ''/ väljaandja T[allinna] õ[ppiva] N[oorsoo] Keskliit'' (Tallinn, 1919)
* [[Vaba Sõna (ajakiri, 1925)|Vaba Sõna]] (Tartu, 1925–1926)
* [[Vabadussõja Lood]] (Tallinn, 1936...1937)
* [[Vabadussõja Tähistel]]
* [[Vabadussõjalaste Koduleht]] (Tallinn, 1933–1934)
* Vabariiklane (Uppsala, 1945–1947)
* Vagu (Saksamaa,1948)
* Vahetame mõtteid (Tallinn,1958–1979)
* Vaimne Vabadusvõitlus (Tallinn, 1939–1940)
* Vana Toomas (Tallinn, 1988–1990)
* [[Vahitorn (ajakiri)|Vahitorn]]
* [[Vaimne Vabadusvõitlus]] (Tallinn, 1939–1940)
* [[Vaimsuse Ideoloogia]] (Tallinn, 1933–1940)
* [[Vaimu tuul ehk ärkamine 1877. aastal Läänemaal, mis pärast üle Eestimaa ennast väljalautas]] (Tallinn, 1903–1904)
* [[Vaimulik Sõnumitooja]] (Riia, 1904–1907)
* Vaimupuu (Tallinn, 2012–)
* Valga Maleva Teataja (1929–1940)
* [[Valge Raamat (ajakiri)|Valge Raamat]] : ''ajakiri näitelava tegelastele ja näitemängust osavõtjatele'' (Tallinn, 1918–1919)
* [[Valged Põllud]] 
* [[Valgus (ajakiri, 1924)|Valgus]] (Tallinn, 1924–1940) 
* [[Valgus (ajakiri, 1950)|Valgus]] : ''evangeelne ajakiri'' (Tallinn, 1950–2006) 
* Valgus (Kanada, 1970–1986)
* Valguse Perekond (Tallinn, 1993–2005)
* [[Valgusesaar]] (Põltsamaa, 2001–2002) 
* [[Valguskiired]] (Keila, 1928) 
* [[Valgustaja (ajakiri)|Valgustaja]] (Tallinn, 1930) 
* [[Vallatu Magasin]] (Tartu, 1936–1940)
* Valvar (Kanada, 1968)
* Valve (Tallinn, 1921–1923)
* Valvar (Don Mills''',''' Kanada, 1968)
* Valvur (Tartu, 1930–1932)
* [[Vana Meie Mats]] (Viljandi, 1930)
* Vana Meie Mats (Tallinn, 1914–1920)
* Vanaskaudi Kirilind (Rootsi,1953–1963)
* Vana Sõdur meenutab (Viljandi, 1995–2002)
* Vana Toomas (Tallinn, 1988–1990)
* &quot;Vanemuine&quot; hooajal ... (Tartu, 1990–1991)
* Varbola Postipoiss (Rootsi,1966)
* Varia historica (Tallinn, 2006–2021)
* Varrak (Kanada, 1974–1979)
* Varraku jutuleht (Kanada, 1980–1982)
* [[Vasikas (ajakiri)|Vasikas]] 
* Vastutuuli (L.A., 1950–1965)
* Vaš Aibolit (Tartu, 2026–)
* [[Veeteede Ameti Teataja]]
* [[Vegan (ajakiri)|Vegan]]
* Vemmal (Peterburi, 1923)
* Verbis aut Re (Tallinn, 1992–)
* Verbum habet Sakala (N.Y., 1954–1978)
* Vernostj (Tallinn, Helsinki, 1926–1939)
* Vesikaar (Tallinn, 1996)
* Vestnik (Estonskaja Torgovo-Promõšlennaja Palata)  (Tallinn, 2002–)
* Vestnik molodjožnogo prazdnika pesni i tantsa  &lt;nowiki&gt;''Ja ostajuss'&lt;/nowiki&gt; (Tallinn, 2017)
* Vestnik MVD Estonskoi SSR (Tallinn, 1978-82)
* Vestnik russkogo studentšeskogo hristianskogo dviženija (Pariis, Tartu, 1930–1936)
* Vestnik/ Russkoje akademitšeskoje obštšestvo (Tallinn, 2008–)
* Vestnik Sojuza russkihh prosvetitelnõhh i blagotvoritelnõhh obšeštv v Estonii (1927–1940)
* Vestnik 
* Veterinaaria (Tallinn, 1961–1974)
* Veterinaariaalane Tootmis-Teaduslik Bülletään (Tallinn, 1959)
* Veetše (Tallinn, 1927; vene keeles)
* [[Videvik (ajakiri)|Videvik]]
* [[Vihik (ajakiri)|Vihik]] 
* Vihud (Otepää, 1932)
* Vihur (Tartu, 1921)
* Viieoru viisid (USA, 2003–)
* Viiking (Tartu, 1938–1939)
* Viiking (Saksamaa,1946)
* Viiking (N.Y., 1952–1971)
* Viirastused (Valga, 1929)
* Viisnurk (Võru, 1923)
* [Punane] Viisnurk (Tallinn., Patarei vangla, 1930. aastad)
* [[Viisnurk (ajakiri)|Viisnurk]] : ''kirjanduse – kunsti – kultuuri ajakiri'' (Tallinn, 1940–1941) 
* Vikerkaar (1922–1934)
* [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] (alates 1986)
* Vikerlane (Connecticut, 1956–1961)
* [[Vikerlane (ajakiri)|Vikerlane]] (Stockholm, 1949–1950) 
* Vikerlased (Austraalia,1951–1953)
* Vilistaja (Väike-Maarja, 2008)
* [[Viljandi Maakonna Miilitsaülema Teataja]] (Viljandi, 1918–1919)
* [[Viljandi Maakonna Teataja]] (Viljandi, 1919–1940)
* Viljar (Tartu, 2017–)
* Virgats (Adelaide; Austraalia, 1971–)
* Virgats (USA, 1964–1981)
* Virgats Teataja
* [[Viru Kiri]] (Toronto, 1978–)
* [[Virmaline (ajakiri, 1898)|Virmaline]] (Tartu, 1898)
* Virmaline (Geislingen,1948)
* [[Virmalised (ajakiri)|Virmalised]] : ''piltidega ilustatud kirjanduseline, kunstiline ja teadusline nädalakiri : &quot;Postimehe&quot;, &quot;Elu&quot;, &quot;Viljandi Teataja&quot;, &quot;Sakala&quot; ja &quot;Rakvere Teataja&quot; hinnata kaasanne'' (Tartu, 1913–1915)
* [[Viru Maavalitsuse Teataja]] (Rakvere, 1928–1941)
* Virve (Petseri,1924–1926)
* Vita Nostra (Inglismaa,1955)
* [[Vitsakimp]] (Viljandi, 1908–1909)
* Vitjaz (Tallinn, 1939–1940)
* Voog (Tallinn, 1928–1940)
* Voog (Tallinn, 1996–1999)
* V Pomoštš Agitatoru (Tallinn, 1948–1959)
* Vsjo o letšenii bez lekarstv (Tallinn, 2022–)
* Vshodõ (Tallinn, 1902)
* [[Võiduhüüd]] (Tallinn, 1932)
* [[Võitleja (ajakiri, 1891)|Võitleja]] (Narva, 1891–1892)
* [[Võitleja (ajakiri 1950)|Võitleja]] (Heidelberg, 1950–1951)
* [[Võitlev Eesti]] (USA, 1952–1956)
* Võitlev Eestlane (Tartu, 1943)
* Võitlus (Tallinn, 1927–1928)
* [[Võitluseks Valmis]] (1941)
* Võitlusele Provokatsiooniga (Peterburi, 1932)
* Võitluse Teedel (Rakvere, Kärdla, 1993–2012)
* [[Võitlusrinne]] (Tallinn, 1933)
* [[Võitja]] : ''Eesti spordi kuukiri'' (Helsingi, 1921)
* [[Võšgorod (ajakiri)|Võšgorod]] (Tallinn, 1994–2019)
* Võta mind kaasa (Viljandi, 1915)
* Väike Postipoiss (Stockholm,1970–1977)
* [[Väike Põllutööleht]] (Tartu, 1912) 
* [[Väikeloomakasvataja]] (Tallinn, 1919–1924) 
* [[Väikepõllumehe kirjavara]] (Tallinn, 1924–1928) 
* Väikesed Lemmikud (Tallinn, 2010–2017)
* [[Väikesed Tähed]] : ''kristlik ajakiri lastele'' (Pärnu; Haapsalu; Tallinn, 1920–1940) 
* [[Väikeste Päike]] (Tartu, 1935–1940)
* [[Väikeste Sõber]] (Tartu, 1925–1937)
* Väle Käsi (Pärnu, 1938–1939)
* Välis Eesti (New York, 1926)
* [[Välis-Eesti (ajakiri 1929)|Välis-Eesti]] (Tallinn, 1929)
* Välis-Eesti (Tallinn, 1996–1997, 2005, 2008, 2010, 2013–2020, 2022–2024)
* [[Välis-Eesti Ühingu Bülletään]] (Tallinn, 1933, 1939–1940)
* Väliseestlane (Tartu, 1928–1930)
* [[Välisministeeriumi Väliskaubanduse Osakonna Teated]] (Tallinn, 1934–1935) 
* Välje (Tõrva, 1927)
* [[Vändra Elu]] (Vändra, 1939) 
* Vändra Koolid (1939)
* [[Värske Rõhk]] (alates 2005)

==W==
* [[Wachet!]] (Tallinn, 1932)
* [[Wasp &amp; Caterpillar]] = Оса и Гусеница = Herilane ja Vastne : ''alternatiivne elustiiliajakiri'' (Tallinn, 2001–2002)
* Winnipegimaa Eestlaste Teataja (1957–1959)
* World Literature Today (Oklahoma)
* [[Wow (ajakiri)|Wow!]] : ''100 % noortekas'' (Tallinn, 2002)
* W.I.T.C.H. (Tallinn, 2006–2010)
* Wõta ja loe! (Tallinn, 1931–1940)
==Õ==
* [[Õhtu Tuled]]: ''mitmekesise sisuga rahvalik ajakiri'' (Põltsamaa, 1933)
* [[Õhu- ja Gaasikaitse]] (1938–1940)
* [[Õhusõidu teated]] (Tallinn, 1938)
*Õigus (Pariis, 1906–1908)
* [[Õigus (ajakiri 1912)|Õigus]] : ''õigusteadline ajakiri'' (Tallinn, 1912)
* [[Õigus (ajakiri 1913)|Õigus]] : ''Meie Aastasada, Sakala ja Meie Kodumaa õigusteadline hinnata kaasanne'' (Tartu, 1913)
* [[Õigus (ajakiri 1914)|Õigus]] (Tartu, 1914)
* [[Õigus (ajakiri)|Õigus]] (Tartu, 1920–1940)
* [[Õigus (ajakiri 2009)|Õigus]] : ''õigusajakiri kõigile'' (Tallinn, 2009) 
* [[Õigus ja Kohus]] : ''õigusteadusline ajakiri : Päevalehe, Aja ja Koidu hinnata eralisa'' (Tallinn, 1912–1914)
* [[Õiguskeel (ajakiri)|Õiguskeel]] (Tallinn, 1995–2007)
* [[Õigusteaduslik Ajakiri]] (1957–1964)
* [[Õnnetud Ajad]] (Baltimore, 1973–1974)
* Õpilasleht (Tallinn, 2007–2008)
* Õpilaste teadusfestival (2018)
* Õpiränne Euroopasse ja tagasi (2020)
* Õpitrepp (Tallinn, 2009–2011)
* [[Õu (ajakiri)|Õu]] (Tartu, alates 2009)
* Õu-U (Tallinn, 2015)

==Ä==
* [[Äksi kirik (ajakiri)|Äksi kirik]] (Äksi, 1933–1935)
* Ärataja (Tartu, 1901–1902)
* [[Ärataja]] (Tallinn, 1935–1940)
* [[Ärielu]] (Tallinn, 1994–2009)
* Ärielu (Tallinn, 2003–2007)
* Ärielu.kalev.ee (Tallinn, 2008–2009)
* Äripäev (Tallinn, 2023–2024)
* Äri ja Elu (Tallinn, 1992–1993)
* [[Ärgake!]]
* Äri-IT (Tallinn, 2009–)
 
==Ö==
* [[Ööviiul (ajakiri)|Ööviiul]] (Tallinn, alates 1994)
* Öö (Tallinn, 1994)
* Öökullikool (Kanada, 1970)
 
==Ü==
* [[ÜE Meremeeste Liidu Teataja]] (Tallinn, 1932)
* Ühendaja (Rootsi)
* [[Ühine Kirik]] (Tallinn, 1935–1940)
* [[Ühisjõud (ajakiri)|Ühisjõud]] (Tallinn, 1928–1940)
* Ühiskaubandus (Tallinn, 1937–1940)
* Ühiskaubandus (Tallinn, 1944)
* Ühiskülv (1930)
* Ühispanga Uudised (Kanada, 1961–1987)
* Ühistegevuse Kirjavara (Toronto, 1959–1963)
* Ühistegevusleht
* Ühistu
* Ühistöö kirjavara (Tallinn, 1931–1935)
* [[Üks (ajakiri)|Üks]] (Tallinn, 2005–2014)
* Üksikskaut (Rootsi,1950–1961)
* Üleriikliku Maatöörahva Ühingu Ringkiri (1940)
* Üks rohutirts läks kõndima (Tartumaa, 2007–)
* Ülekaal ja rasvumine (2017)
* Üleloomulik maailm (2022)
* Ülikool (Tartu, 1989–1993)
* [[Üliõpilaste Leht]] : ''Eesti edumeeliste üliõpilaste häälekandja'' (Tartu, 1914–1917)
* Ümberõpe ja Karjäär (2020)
* [[Ümera (ajakiri)|Ümera]] (New Jersey, 1961)

== X ==
* [[XT (ajakiri)|XT]] : ''mitte tavaline risttee : teismeliste ja noorte kristlik ajakiri'' (Tartu, 2002–2005)
* XY Kompanii Karikatuurisari (Saksamaa,1945–1946)

==Y==
* Yu Magazine (Tallinn, 2015–2016)

==Vaata ka==
* [[Eesti kultuuriajakirjade loend]]
* [[Eesti ajalehtede loend]]

==Välislingid==
* [http://www.neti.ee/cgi-bin/teema/MEEDIA/Ajakirjad/ Neti.ee kataloog]

[[Kategooria:Eesti ajakirjad| Eesti ajakirjade loend]]
[[Kategooria:Eesti meedia loendid|Ajakirjade loend]]</text>
      <sha1>1jb1hh9dxecw1gpwntnmuao8aolvlp8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hicham El Guerrouj</title>
    <ns>0</ns>
    <id>12625</id>
    <revision>
      <id>7260370</id>
      <parentid>6350312</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:37:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <origin>7260370</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7485" sha1="tf7l4jdb75d3s9172i5hha9xmaea1v5" xml:space="preserve">{{Sportlane
| nimi = Hicham El Guerrouj
| pilt = Hicham El Guerrouj cropped.jpg
| pildisuurus =
| pildiallkiri = El Guerrouj 2010. aastal
| riik = Maroko
| sünniaeg = {{süv|1974|09|14}}
| sünnikoht = [[Berkane]]
| surmaaeg =
| surmakoht =
| pikkus = 176 cm
| kaal =
| spordiklubi =
| treener = Abdelkader Kada
| märkus_silt =
| märkus =
| medalid =
{{MedalOlümpia}}
{{Kuldmedal|[[2004. aasta suveolümpiamängud|2004 Ateena]]|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#1500 m jooks|1500 m jooks]]}}
{{Kuldmedal|[[2004. aasta suveolümpiamängud|2004 Ateena]]|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#5000 m jooks|5000 m jooks]]}}
{{Hõbemedal|[[2000. aasta suveolümpiamängud|2000 Sydney]]|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#1500 m jooks|1500 m jooks]]}}
{{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997 Ateena]]|[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks|1500 m jooks]]}}
{{Kuldmedal|[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999 Sevilla]]|[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks|1500 m jooks]]}}
{{Kuldmedal|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001 Edmonton]]|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks|1500 m jooks]]}}
{{Kuldmedal|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003 Pariis]]|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks|1500 m jooks]]}}
{{Hõbemedal|[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995 Göteborg]]|[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks|1500 m jooks]]}}
{{Hõbemedal|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003 Pariis]]|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks|5000 m jooks]]}}
{{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[1995. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|1995 Barcelona]]|[[1995. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#1500 m jooks|1500 m jooks]]}}
{{Kuldmedal|[[1997. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|1997 Pariis]]|[[1997. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#1500 m jooks|1500 m jooks]]}}
{{Kuldmedal|[[2001. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2001 Lissabon]]|[[2001. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#3000 m jooks|3000 m jooks]]}}
}}
'''Hicham El Guerrouj''' (sündinud [[14. september|14. septembril]] [[1974]] [[Berkane]]s) on [[Maroko]] [[kergejõustik]]lane ([[keskmaajooks|kesk]]- ja [[pikamaajooks|pikamaajooksja]]), kahekordne olümpiavõitja ja mitmekordne maailmameister.

Ta on Maroko jooksja, kes võinuks [[1500 m jooks|1500 m jooksu]] võita juba [[Atlanta]]s, kuid kukkus lõpuringil. [[Sydney]]s kaotas ta maailmarekordimehena keenialasele [[Noah Ngeny]]le. [[Ateena]]s, oma 30. sünnipäeva eel, tegi El Guerrouj unistuse teoks. Ta ei piirdunud sellega, vaid näitas [[5000 m jooks|5000 meetri jooksus]] koha kätte ka kõigile pikamaameestele.

Tema nimel on maailmarekord 1500 m, 1 miili ja 2000 m jooksus. 1998. aastal võitis kõik Grand Prix' ja Kuldliiga võistlused. 2001. aastal valiti ta IAAF-i aasta sportlaseks.

El Guerrouj kuulub [[IAAF-i kuulsuste hall|IAAF-i kuulsuste halli]].

== Saavutused ==

=== Isiklikud rekordid ===

[[800 m jooks]]us '''1:47.18''' ([[2. juuni]] [[1995]]) 
&lt;br&gt;[[1000 m jooks]]us '''2:16.85''' ([[12. juuli]] 1995 [[Nice]]) 
&lt;br&gt;[[1500 m jooks]]us '''3:26.00''' ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]])
&lt;br&gt;[[1 miili jooks]]us '''3:43.13''' ([[7. juuli]] [[1999]] Rooma)
&lt;br&gt;[[2000 m jooks]]us '''4:44.79''' ([[7. september]] 1999 [[Berliin]]) 
&lt;br&gt;[[3000 m jooks]]us '''7:23.09''' ([[3. september]] 1999 [[Brüssel]]) 
&lt;br&gt;[[5000 m jooks]]us '''12:50.24''' ([[12. juuni]] [[2003]] [[Ostrava]])

=== [[Olümpiamängud]] ===

* [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000]] hõbemedal 1500 m jooksus '''3:32.32''' ([[Sydney]])
* [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004]] '''olümpiavõitja''' 1500 m jooksus '''3:34.18''' ([[24. august]] ([[Ateena]])
* 2004 '''olümpiavõitja''' 5000 m jooksus '''13:14.39''' ([[28. august]] Ateena)

=== [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]] ===

* [[1992]] 2. koht 5000 m jooksus '''13:46.79''' juunioride MM ([[19. september]] [[Seoul]])
* [[1995]] '''maailmameister''' 1500 m jooksus '''3:44.54''' sisemeistrivõistlused ([[Barcelona]])
* 1995 2. koht 1500 m jooksus '''3:35.28''' (Göteborg) 
* [[1997]] '''maailmameister''' 1500 m jooksus '''3:35.31''' sisemeistrivõistlused ([[Pariis]]) 
* 1997 '''maailmameister''' 1500 m jooksus '''3:35.83''' ([[Ateena]])  
* [[1999]] '''maailmameister''' 1500 m jooksus '''3:27.65''' ([[Sevilla]]) 
* [[2001]] '''maailmameister''' 3000 m jooksus '''7:37.74''' sisemeistrivõistlused ([[11. märts]] [[Lissabon]])  
* 2001 '''maailmameister''' 1500 m jooksus '''3:30.68''' ([[Edmonton]])
* [[2003]] '''maailmameister''' 1500 m jooksus '''3:31.77''' ([[Pariis]] [[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]]) 
* 2003 2. koht 5000 m jooksus '''12:52.83''' (Pariis Saint-Denis)

=== Kuldliiga võistlus ===

&lt;br&gt;2000 1. koht 1500 m jooks '''3:30.90''' ([[Berliin]]) 
&lt;br&gt;2000 1. koht 1500 m jooks '''3:27.21''' ([[Zürich]]) 
&lt;br&gt;2000 1. koht 1500 m jooks '''3:30.75''' ([[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]]) 
&lt;br&gt;2001 1. koht 1 miili jooks '''3:44.95''' ([[Rooma]]) 
&lt;br&gt;2001 1. koht 1500 m jooks '''3:26.12''' ([[Brüssel]]) 
&lt;br&gt;2001 1. koht 1500 m jooks '''3:29.06''' (Zürich) 
&lt;br&gt;2001 1. koht 1500 m jooks '''3:28.38''' (Saint-Denis) 
&lt;br&gt;[[2002]] 1. koht 1 miili jooks '''3:48.28''' (Rooma) 
&lt;br&gt;2002 1. koht 1 miili jooks '''3:50.12''' ([[Oslo]])
&lt;br&gt;2002 1. koht 1500 m jooks '''3:30.00''' (Berliin) 
&lt;br&gt;2002 1. koht 1500 m jooks '''3:29.95''' (Brüssel) 
&lt;br&gt;2002 1. koht 1500 m jooks '''3:26.89''' (Zürich) 
&lt;br&gt;2002 1. koht 1500 m jooks '''3:27.34''' ([[Monaco]]) 
&lt;br&gt;2002 1. koht 1500 m jooks '''3:29.96''' (Saint-Denis) 
&lt;br&gt;2003 1. koht 1500 m jooks '''3:28.40''' (Brüssel) 
&lt;br&gt;2003 1. koht 1500 m jooks '''3:29.13''' (Zürich) 
&lt;br&gt;2003 1. koht 1500 m jooks'''3:29.76''' (Rooma) 

=== ''Grand Prix''&lt;nowiki/&gt;' võistlus ===

&lt;br&gt;2001 1. koht 1 miili jooks '''3:49.41''' ([[London]]) 
&lt;br&gt;2001 1. koht 1 miili jooks '''3:49.92''' ([[Eugene]]) 
&lt;br&gt;2002 1. koht 1 miili jooks '''3:50.86''' (London) 
&lt;br&gt;2003 1. koht 1 miili jooks '''3:50.20''' ([[Rieti]]) 

=== ''Grand Prix''&lt;nowiki/&gt;' finaal ===

&lt;br&gt;1997 2. koht 1 miili jooks 4:04.55 ([[13. september]] [[Fukuoka]]) 
&lt;br&gt;2001 1. koht 1500 m jooks '''3:31.25''' ([[Melbourne]]) 
&lt;br&gt;2002 1. koht 1500 m jooks '''3:29.27''' (Saint-Denis)

=== ''Super Grand Prix'' ===

&lt;br&gt;2003 2. koht 5000 m jooks '''12:50.24''' ([[Ostrava]]) 
&lt;br&gt;2003 1. koht 1500 m jooks '''3:33.41''' ([[Gateshead]]) 
&lt;br&gt;2004 1. koht 1500 m jooks '''3:32.20''' ([[Lausanne]])

== Isiklikku ==

Hicham El Guerrouj on 176 cm pikk ja kaalub 63 kg. Ta on abielus. Treener on Abel Kada. Oma iidoliks peab ta [[Said Aouita]]t.

== Välislingid ==
{{commonscat}}
* {{IAAF}}

{{Olümpiavõitjad meeste 1500 meetri jooksus}}
{{Olümpiavõitjad meeste 5000 m jooksus}}
{{Maailmameistrid meeste 1500 m jooksus}}
{{IAAFi kuulsuste halli liikmed}}

{{DEFAULTSORT:El Guerrouj, Hicham}}
[[Kategooria:Maroko jooksjad]]
[[Kategooria:Keskmaajooksjad]]
[[Kategooria:Pikamaajooksjad]]
[[Kategooria:Sündinud 1974]]</text>
      <sha1>tf7l4jdb75d3s9172i5hha9xmaea1v5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260375</id>
      <parentid>7260370</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:41:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Maailmameistrivõistlused */</comment>
      <origin>7260375</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7990" sha1="tpp8nnkuvxepvrt1nhvdea5uuqnd2sn" xml:space="preserve">{{Sportlane
| nimi = Hicham El Guerrouj
| pilt = Hicham El Guerrouj cropped.jpg
| pildisuurus =
| pildiallkiri = El Guerrouj 2010. aastal
| riik = Maroko
| sünniaeg = {{süv|1974|09|14}}
| sünnikoht = [[Berkane]]
| surmaaeg =
| surmakoht =
| pikkus = 176 cm
| kaal =
| spordiklubi =
| treener = Abdelkader Kada
| märkus_silt =
| märkus =
| medalid =
{{MedalOlümpia}}
{{Kuldmedal|[[2004. aasta suveolümpiamängud|2004 Ateena]]|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#1500 m jooks|1500 m jooks]]}}
{{Kuldmedal|[[2004. aasta suveolümpiamängud|2004 Ateena]]|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#5000 m jooks|5000 m jooks]]}}
{{Hõbemedal|[[2000. aasta suveolümpiamängud|2000 Sydney]]|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#1500 m jooks|1500 m jooks]]}}
{{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997 Ateena]]|[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks|1500 m jooks]]}}
{{Kuldmedal|[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999 Sevilla]]|[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks|1500 m jooks]]}}
{{Kuldmedal|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001 Edmonton]]|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks|1500 m jooks]]}}
{{Kuldmedal|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003 Pariis]]|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks|1500 m jooks]]}}
{{Hõbemedal|[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995 Göteborg]]|[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks|1500 m jooks]]}}
{{Hõbemedal|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003 Pariis]]|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks|5000 m jooks]]}}
{{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[1995. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|1995 Barcelona]]|[[1995. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#1500 m jooks|1500 m jooks]]}}
{{Kuldmedal|[[1997. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|1997 Pariis]]|[[1997. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#1500 m jooks|1500 m jooks]]}}
{{Kuldmedal|[[2001. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2001 Lissabon]]|[[2001. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#3000 m jooks|3000 m jooks]]}}
}}
'''Hicham El Guerrouj''' (sündinud [[14. september|14. septembril]] [[1974]] [[Berkane]]s) on [[Maroko]] [[kergejõustik]]lane ([[keskmaajooks|kesk]]- ja [[pikamaajooks|pikamaajooksja]]), kahekordne olümpiavõitja ja mitmekordne maailmameister.

Ta on Maroko jooksja, kes võinuks [[1500 m jooks|1500 m jooksu]] võita juba [[Atlanta]]s, kuid kukkus lõpuringil. [[Sydney]]s kaotas ta maailmarekordimehena keenialasele [[Noah Ngeny]]le. [[Ateena]]s, oma 30. sünnipäeva eel, tegi El Guerrouj unistuse teoks. Ta ei piirdunud sellega, vaid näitas [[5000 m jooks|5000 meetri jooksus]] koha kätte ka kõigile pikamaameestele.

Tema nimel on maailmarekord 1500 m, 1 miili ja 2000 m jooksus. 1998. aastal võitis kõik Grand Prix' ja Kuldliiga võistlused. 2001. aastal valiti ta IAAF-i aasta sportlaseks.

El Guerrouj kuulub [[IAAF-i kuulsuste hall|IAAF-i kuulsuste halli]].

== Saavutused ==

=== Isiklikud rekordid ===

[[800 m jooks]]us '''1:47.18''' ([[2. juuni]] [[1995]]) 
&lt;br&gt;[[1000 m jooks]]us '''2:16.85''' ([[12. juuli]] 1995 [[Nice]]) 
&lt;br&gt;[[1500 m jooks]]us '''3:26.00''' ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]])
&lt;br&gt;[[1 miili jooks]]us '''3:43.13''' ([[7. juuli]] [[1999]] Rooma)
&lt;br&gt;[[2000 m jooks]]us '''4:44.79''' ([[7. september]] 1999 [[Berliin]]) 
&lt;br&gt;[[3000 m jooks]]us '''7:23.09''' ([[3. september]] 1999 [[Brüssel]]) 
&lt;br&gt;[[5000 m jooks]]us '''12:50.24''' ([[12. juuni]] [[2003]] [[Ostrava]])

=== [[Olümpiamängud]] ===

* [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000]] hõbemedal 1500 m jooksus '''3:32.32''' ([[Sydney]])
* [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004]] '''olümpiavõitja''' 1500 m jooksus '''3:34.18''' ([[24. august]] ([[Ateena]])
* 2004 '''olümpiavõitja''' 5000 m jooksus '''13:14.39''' ([[28. august]] Ateena)

=== [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]] ===

* [[1992]] 2. koht 5000 m jooksus '''13:46.79''' juunioride MM ([[19. september]] [[Seoul]])
* [[1995. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|1995]] '''maailmameister''' 1500 m jooksus '''3:44.54''' sisemeistrivõistlused ([[Barcelona]])
* [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995]] 2. koht 1500 m jooksus '''3:35.28''' (Göteborg) 
* [[1997. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|1997]] '''maailmameister''' 1500 m jooksus '''3:35.31''' sisemeistrivõistlused ([[Pariis]]) 
* [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]] '''maailmameister''' 1500 m jooksus '''3:35.83''' ([[Ateena]])  
* [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]] '''maailmameister''' 1500 m jooksus '''3:27.65''' ([[Sevilla]]) 
* [[2001. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2001]] '''maailmameister''' 3000 m jooksus '''7:37.74''' sisemeistrivõistlused ([[11. märts]] [[Lissabon]])  
* [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]] '''maailmameister''' 1500 m jooksus '''3:30.68''' ([[Edmonton]])
* [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]] '''maailmameister''' 1500 m jooksus '''3:31.77''' ([[Pariis]] [[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]]) 
* [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]] 2. koht 5000 m jooksus '''12:52.83''' (Pariis Saint-Denis)

=== Kuldliiga võistlus ===

&lt;br&gt;2000 1. koht 1500 m jooks '''3:30.90''' ([[Berliin]]) 
&lt;br&gt;2000 1. koht 1500 m jooks '''3:27.21''' ([[Zürich]]) 
&lt;br&gt;2000 1. koht 1500 m jooks '''3:30.75''' ([[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]]) 
&lt;br&gt;2001 1. koht 1 miili jooks '''3:44.95''' ([[Rooma]]) 
&lt;br&gt;2001 1. koht 1500 m jooks '''3:26.12''' ([[Brüssel]]) 
&lt;br&gt;2001 1. koht 1500 m jooks '''3:29.06''' (Zürich) 
&lt;br&gt;2001 1. koht 1500 m jooks '''3:28.38''' (Saint-Denis) 
&lt;br&gt;[[2002]] 1. koht 1 miili jooks '''3:48.28''' (Rooma) 
&lt;br&gt;2002 1. koht 1 miili jooks '''3:50.12''' ([[Oslo]])
&lt;br&gt;2002 1. koht 1500 m jooks '''3:30.00''' (Berliin) 
&lt;br&gt;2002 1. koht 1500 m jooks '''3:29.95''' (Brüssel) 
&lt;br&gt;2002 1. koht 1500 m jooks '''3:26.89''' (Zürich) 
&lt;br&gt;2002 1. koht 1500 m jooks '''3:27.34''' ([[Monaco]]) 
&lt;br&gt;2002 1. koht 1500 m jooks '''3:29.96''' (Saint-Denis) 
&lt;br&gt;2003 1. koht 1500 m jooks '''3:28.40''' (Brüssel) 
&lt;br&gt;2003 1. koht 1500 m jooks '''3:29.13''' (Zürich) 
&lt;br&gt;2003 1. koht 1500 m jooks'''3:29.76''' (Rooma) 

=== ''Grand Prix''&lt;nowiki/&gt;' võistlus ===

&lt;br&gt;2001 1. koht 1 miili jooks '''3:49.41''' ([[London]]) 
&lt;br&gt;2001 1. koht 1 miili jooks '''3:49.92''' ([[Eugene]]) 
&lt;br&gt;2002 1. koht 1 miili jooks '''3:50.86''' (London) 
&lt;br&gt;2003 1. koht 1 miili jooks '''3:50.20''' ([[Rieti]]) 

=== ''Grand Prix''&lt;nowiki/&gt;' finaal ===

&lt;br&gt;1997 2. koht 1 miili jooks 4:04.55 ([[13. september]] [[Fukuoka]]) 
&lt;br&gt;2001 1. koht 1500 m jooks '''3:31.25''' ([[Melbourne]]) 
&lt;br&gt;2002 1. koht 1500 m jooks '''3:29.27''' (Saint-Denis)

=== ''Super Grand Prix'' ===

&lt;br&gt;2003 2. koht 5000 m jooks '''12:50.24''' ([[Ostrava]]) 
&lt;br&gt;2003 1. koht 1500 m jooks '''3:33.41''' ([[Gateshead]]) 
&lt;br&gt;2004 1. koht 1500 m jooks '''3:32.20''' ([[Lausanne]])

== Isiklikku ==

Hicham El Guerrouj on 176 cm pikk ja kaalub 63 kg. Ta on abielus. Treener on Abel Kada. Oma iidoliks peab ta [[Said Aouita]]t.

== Välislingid ==
{{commonscat}}
* {{IAAF}}

{{Olümpiavõitjad meeste 1500 meetri jooksus}}
{{Olümpiavõitjad meeste 5000 m jooksus}}
{{Maailmameistrid meeste 1500 m jooksus}}
{{IAAFi kuulsuste halli liikmed}}

{{DEFAULTSORT:El Guerrouj, Hicham}}
[[Kategooria:Maroko jooksjad]]
[[Kategooria:Keskmaajooksjad]]
[[Kategooria:Pikamaajooksjad]]
[[Kategooria:Sündinud 1974]]</text>
      <sha1>tpp8nnkuvxepvrt1nhvdea5uuqnd2sn</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260397</id>
      <parentid>7260375</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T14:03:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Saavutused */</comment>
      <origin>7260397</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9424" sha1="mb8tbh0z0a35oraxmni36xx8hxgu3hm" xml:space="preserve">{{Sportlane
| nimi = Hicham El Guerrouj
| pilt = Hicham El Guerrouj cropped.jpg
| pildisuurus =
| pildiallkiri = El Guerrouj 2010. aastal
| riik = Maroko
| sünniaeg = {{süv|1974|09|14}}
| sünnikoht = [[Berkane]]
| surmaaeg =
| surmakoht =
| pikkus = 176 cm
| kaal =
| spordiklubi =
| treener = Abdelkader Kada
| märkus_silt =
| märkus =
| medalid =
{{MedalOlümpia}}
{{Kuldmedal|[[2004. aasta suveolümpiamängud|2004 Ateena]]|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#1500 m jooks|1500 m jooks]]}}
{{Kuldmedal|[[2004. aasta suveolümpiamängud|2004 Ateena]]|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#5000 m jooks|5000 m jooks]]}}
{{Hõbemedal|[[2000. aasta suveolümpiamängud|2000 Sydney]]|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#1500 m jooks|1500 m jooks]]}}
{{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997 Ateena]]|[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks|1500 m jooks]]}}
{{Kuldmedal|[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999 Sevilla]]|[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks|1500 m jooks]]}}
{{Kuldmedal|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001 Edmonton]]|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks|1500 m jooks]]}}
{{Kuldmedal|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003 Pariis]]|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks|1500 m jooks]]}}
{{Hõbemedal|[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995 Göteborg]]|[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks|1500 m jooks]]}}
{{Hõbemedal|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003 Pariis]]|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks|5000 m jooks]]}}
{{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[1995. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|1995 Barcelona]]|[[1995. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#1500 m jooks|1500 m jooks]]}}
{{Kuldmedal|[[1997. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|1997 Pariis]]|[[1997. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#1500 m jooks|1500 m jooks]]}}
{{Kuldmedal|[[2001. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2001 Lissabon]]|[[2001. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#3000 m jooks|3000 m jooks]]}}
}}
'''Hicham El Guerrouj''' (sündinud [[14. september|14. septembril]] [[1974]] [[Berkane]]s) on [[Maroko]] [[kergejõustik]]lane ([[keskmaajooks|kesk]]- ja [[pikamaajooks|pikamaajooksja]]), kahekordne olümpiavõitja ja mitmekordne maailmameister.

Ta on Maroko jooksja, kes võinuks [[1500 m jooks|1500 m jooksu]] võita juba [[Atlanta]]s, kuid kukkus lõpuringil. [[Sydney]]s kaotas ta maailmarekordimehena keenialasele [[Noah Ngeny]]le. [[Ateena]]s, oma 30. sünnipäeva eel, tegi El Guerrouj unistuse teoks. Ta ei piirdunud sellega, vaid näitas [[5000 m jooks|5000 meetri jooksus]] koha kätte ka kõigile pikamaameestele.

Tema nimel on maailmarekord 1500 m, 1 miili ja 2000 m jooksus. 1998. aastal võitis kõik Grand Prix' ja Kuldliiga võistlused. 2001. aastal valiti ta IAAF-i aasta sportlaseks.

El Guerrouj kuulub [[IAAF-i kuulsuste hall|IAAF-i kuulsuste halli]].

== Saavutused ==

=== Isiklikud rekordid ===

;Tavarada
{|  class=&quot;wikitable&quot; 
! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht
|-
| [[800 m jooks]] || align=&quot;center&quot;| '''1.47,18''' || [[2. juuni]] [[1995]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Torino]]
|-
| [[1000 m jooks]] || align=&quot;center&quot;| '''2.16,85''' || [[12. juuli]] [[1995]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Nice]]
|-
| [[1500 m jooks]] || align=&quot;center&quot;| '''3.26,00''' '''[[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' || [[14. juuli]] [[1998]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rooma]]
|-
| [[Miilijooks]] || align=&quot;center&quot;| '''3.43,13''' '''[[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' || [[7. juuli]] [[1999]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rooma]]
|-
| [[2000 m jooks]] || align=&quot;center&quot;| '''4.44,79''' &lt;span style=&quot;color: &quot; class=&quot;explain&quot; title=&quot;Maailmajao rekord&quot;&gt;AR&lt;/span&gt; || [[7. september]] [[1999]] || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Berliin]]
|-
| [[3000 m jooks]] || align=&quot;center&quot;| '''7.23,09''' &lt;span style=&quot;color: &quot; class=&quot;explain&quot; title=&quot;Rahvusrekord&quot;&gt;NR&lt;/span&gt; || [[3. september]] [[1999]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Brüssel]]
|-
| [[5000 m jooks]] || align=&quot;center&quot;| '''12.50,24''' || [[12. juuni]] [[2003]] || {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Ostrava]]
|}
;Lühirada
{|  class=&quot;wikitable&quot; 
! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht
|-
| [[1500 m jooks]] || align=&quot;center&quot;| '''3.31,18''' &lt;span style=&quot;color: &quot; class=&quot;explain&quot; title=&quot;Rahvusrekord&quot;&gt;NR&lt;/span&gt; || [[2. veebruar]] [[1997]] || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Stuttgart]]
|-
| [[Miilijooks]] || align=&quot;center&quot;| '''3.48,45''' &lt;span style=&quot;color: &quot; class=&quot;explain&quot; title=&quot;Rahvusrekord&quot;&gt;NR&lt;/span&gt; || [[12. veebruar]] [[1997]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Gent]]
|-
| [[3000 m jooks]] || align=&quot;center&quot;| '''7.33,73''' || [[23. veebruar]] [[2003]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Liévin]]
|-
| [[Kahe miili jooks]] || align=&quot;center&quot;| '''8.06,61''' || [[23. veebruar]] [[2003]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Liévin]]
|}
&lt;small&gt;Allikas: [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]]&lt;/small&gt;

=== [[Olümpiamängud]] ===

* [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000]] hõbemedal 1500 m jooksus '''3:32.32''' ([[Sydney]])
* [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004]] '''olümpiavõitja''' 1500 m jooksus '''3:34.18''' ([[24. august]] ([[Ateena]])
* 2004 '''olümpiavõitja''' 5000 m jooksus '''13:14.39''' ([[28. august]] Ateena)

=== [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]] ===

* [[1992]] 2. koht 5000 m jooksus '''13:46.79''' juunioride MM ([[19. september]] [[Seoul]])
* [[1995. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|1995]] '''maailmameister''' 1500 m jooksus '''3:44.54''' sisemeistrivõistlused ([[Barcelona]])
* [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995]] 2. koht 1500 m jooksus '''3:35.28''' (Göteborg) 
* [[1997. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|1997]] '''maailmameister''' 1500 m jooksus '''3:35.31''' sisemeistrivõistlused ([[Pariis]]) 
* [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]] '''maailmameister''' 1500 m jooksus '''3:35.83''' ([[Ateena]])  
* [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]] '''maailmameister''' 1500 m jooksus '''3:27.65''' ([[Sevilla]]) 
* [[2001. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2001]] '''maailmameister''' 3000 m jooksus '''7:37.74''' sisemeistrivõistlused ([[11. märts]] [[Lissabon]])  
* [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]] '''maailmameister''' 1500 m jooksus '''3:30.68''' ([[Edmonton]])
* [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]] '''maailmameister''' 1500 m jooksus '''3:31.77''' ([[Pariis]] [[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]]) 
* [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]] 2. koht 5000 m jooksus '''12:52.83''' (Pariis Saint-Denis)

=== Kuldliiga võistlus ===

&lt;br&gt;2000 1. koht 1500 m jooks '''3:30.90''' ([[Berliin]]) 
&lt;br&gt;2000 1. koht 1500 m jooks '''3:27.21''' ([[Zürich]]) 
&lt;br&gt;2000 1. koht 1500 m jooks '''3:30.75''' ([[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]]) 
&lt;br&gt;2001 1. koht 1 miili jooks '''3:44.95''' ([[Rooma]]) 
&lt;br&gt;2001 1. koht 1500 m jooks '''3:26.12''' ([[Brüssel]]) 
&lt;br&gt;2001 1. koht 1500 m jooks '''3:29.06''' (Zürich) 
&lt;br&gt;2001 1. koht 1500 m jooks '''3:28.38''' (Saint-Denis) 
&lt;br&gt;[[2002]] 1. koht 1 miili jooks '''3:48.28''' (Rooma) 
&lt;br&gt;2002 1. koht 1 miili jooks '''3:50.12''' ([[Oslo]])
&lt;br&gt;2002 1. koht 1500 m jooks '''3:30.00''' (Berliin) 
&lt;br&gt;2002 1. koht 1500 m jooks '''3:29.95''' (Brüssel) 
&lt;br&gt;2002 1. koht 1500 m jooks '''3:26.89''' (Zürich) 
&lt;br&gt;2002 1. koht 1500 m jooks '''3:27.34''' ([[Monaco]]) 
&lt;br&gt;2002 1. koht 1500 m jooks '''3:29.96''' (Saint-Denis) 
&lt;br&gt;2003 1. koht 1500 m jooks '''3:28.40''' (Brüssel) 
&lt;br&gt;2003 1. koht 1500 m jooks '''3:29.13''' (Zürich) 
&lt;br&gt;2003 1. koht 1500 m jooks'''3:29.76''' (Rooma) 

=== ''Grand Prix''&lt;nowiki/&gt;' võistlus ===

&lt;br&gt;2001 1. koht 1 miili jooks '''3:49.41''' ([[London]]) 
&lt;br&gt;2001 1. koht 1 miili jooks '''3:49.92''' ([[Eugene]]) 
&lt;br&gt;2002 1. koht 1 miili jooks '''3:50.86''' (London) 
&lt;br&gt;2003 1. koht 1 miili jooks '''3:50.20''' ([[Rieti]]) 

=== ''Grand Prix''&lt;nowiki/&gt;' finaal ===

&lt;br&gt;1997 2. koht 1 miili jooks 4:04.55 ([[13. september]] [[Fukuoka]]) 
&lt;br&gt;2001 1. koht 1500 m jooks '''3:31.25''' ([[Melbourne]]) 
&lt;br&gt;2002 1. koht 1500 m jooks '''3:29.27''' (Saint-Denis)

=== ''Super Grand Prix'' ===

&lt;br&gt;2003 2. koht 5000 m jooks '''12:50.24''' ([[Ostrava]]) 
&lt;br&gt;2003 1. koht 1500 m jooks '''3:33.41''' ([[Gateshead]]) 
&lt;br&gt;2004 1. koht 1500 m jooks '''3:32.20''' ([[Lausanne]])

== Isiklikku ==

Hicham El Guerrouj on 176 cm pikk ja kaalub 63 kg. Ta on abielus. Treener on Abel Kada. Oma iidoliks peab ta [[Said Aouita]]t.

== Välislingid ==
{{commonscat}}
* {{IAAF}}

{{Olümpiavõitjad meeste 1500 meetri jooksus}}
{{Olümpiavõitjad meeste 5000 m jooksus}}
{{Maailmameistrid meeste 1500 m jooksus}}
{{IAAFi kuulsuste halli liikmed}}

{{DEFAULTSORT:El Guerrouj, Hicham}}
[[Kategooria:Maroko jooksjad]]
[[Kategooria:Keskmaajooksjad]]
[[Kategooria:Pikamaajooksjad]]
[[Kategooria:Sündinud 1974]]</text>
      <sha1>mb8tbh0z0a35oraxmni36xx8hxgu3hm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Qeshmi saar</title>
    <ns>0</ns>
    <id>14392</id>
    <revision>
      <id>7260591</id>
      <parentid>7100367</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T19:47:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <origin>7260591</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3252" sha1="dl0esmft2810sm9wcytbiw77keo4bdm" xml:space="preserve">[[Pilt:Qeshmi saar.png|pisi|400px|Qeshmi saar]]
[[Pilt:Qeshm island.jpg|pisi|Orbiidilt]]
[[Pilt:Qeshm_Portuguese_Castle.jpg|pisi|Portugali kindluse varemed]]
'''Qeshmi saar''' ([[pärsia keel|pärsia]] قشم ''Qeshm'') on [[Iraan]]ile kuuluv [[saar]] Pärsia lahes [[Hormuzi väin]]as. Saart eraldab Iraani lõunarannikust [[Khowrāni väin]], mis kõige kitsamas kohas on 1,8&amp;nbsp;km lai.

Qeshmi saar on Pärsia lahe suurim saar pindalaga 1295&amp;nbsp;km². Saar on künklik, kõrgus kuni 406 meetrit. Saar on 135&amp;nbsp;km pikk, kõige laiemas kohas 40&amp;nbsp;km ja kõige kitsamas kohas 9,4&amp;nbsp;km lai. See on 2,5 korda suurem Bahreinist ja 3 korda suurem Singapurist.

Saar asub strateegiliselt tähtsas kohas: otse mandril on Iraani sadamalinnad [[Bandar-e ‘Abbās]] ja [[Bandar-e Khamīr]], 80&amp;nbsp;km kaugusel on [[Omaan]]i sadamalinn [[Khaşab]].

Saare äärmises idaotsas on saare keskus [[Qeshm]], kus elab umbes 17 000 inimest ja mis asub kõigest 22&amp;nbsp;km kaugusel Bandar Abbasist. Üldse asub saarel 59 asulat ja saarel elab umbes 100 000 inimest.

Qeshmis on [[lennujaam]] (IATA: GSM ICAO: OIKQ), millel on lennuühendus [[Teheran]]i ja AÜE-ga. Saarel on Bahmani sadam ja hulk paadisadamaid. Tänapäeval rajatakse mandri ja saare vahele silda.

Saarel on 300&amp;nbsp;km² suurune vabakaubandustsoon. Selle asutas 1991. aastal Iraani valitsus eesmärgiga moodustada kogu Euroopa ja [[Lähis-Ida]] suurim vabakaubandustsoon. Samuti on Qeshmi saarel õigus ise uurida ja hallata oma [[maagaas]]ivarusid.

Saare elanike peamine tegevusala [[turism]]i, [[kaubandus]]e ja [[haldus]]e kõrval on [[kalapüük]]. [[Põllumajandus]]t on saarel vähe, kuid [[datlipalm]]e ja [[melon]]eid kasvatatakse. Kagurannikul kaevandatakse [[meresool]]a.

Aasta keskmine temperatuur saarel on 27&amp;nbsp;°C. Kõige kuumem aeg on juunist augustini ja kõige külmem aeg oktoobrist jaanuarini. Keskmine sademehulk on 183&amp;nbsp;mm aastas.

Saar kuulub [[UNESCO]] [[geopark]]ide võrgustikku.

Saar on tuntud [[mangroov]]ivõsastike poolest (Hara metsad). Keskkonnakaitsjate sõnul läbib Harat igal aastal 1,5% maailma lindudest ja veerand Iraani lindudest.

Saare vaatamisväärsuste hulka kuuluvad portugallaste lossi varemed, ajalooline [[mošee]], kloostrid, soolakaevanduse käigud, mitmesugused [[tiik|tiigid]] ja [[mangroovimets]]ad.

== Ajalugu ==

Saare kohanimed pärinevad [[Elamiidid]]e dünastia ajast, mis valitses mitusada aastat enne meie aega.

[[Ptolemaios]] nimetas seda piirkonda [[2. sajand]]il Aleksandriaks või Araakiaks ja [[Ammianus Marcellinus]] [[4. sajand]]il Aleksandriaks.

Saare tähtsa geopoliitilise asendi tõttu Pärsia lahe suudmes on teda vallutada püüdnud elamiidid, [[omaijaadid]], [[abassiidid]], [[portugal]]lased ja britid.

1622. aastal hukkus lahingus saarel olevate Portugali vägedega [[William Baffin]].

3. juulil 1988 lasi [[USA]] ristleja [[Vincennes (laev 1985)|Vincennes]] saare läheduses juhitava raketiga alla tsiviilreisilennuki, [[Iran Air]]i [[Airbus A300]]. Õnnetuse tagajärjel hukkus 290 inimest. Lennuk kukkus merre 2,5&amp;nbsp;km kaugusel Qeshmi lõunarannikust.

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}

[[Kategooria:Iraani saared]]
[[Kategooria:Pärsia lahe saared]]
[[Kategooria:Gaasileiukohad]]</text>
      <sha1>dl0esmft2810sm9wcytbiw77keo4bdm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kalju Kangur</title>
    <ns>0</ns>
    <id>16564</id>
    <revision>
      <id>7260458</id>
      <parentid>7260326</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T15:46:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Elukäik */</comment>
      <origin>7260458</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4038" sha1="olkrv2qfct18cum2bq7964rb4gt2lxd" xml:space="preserve">'''Kalju Kangur''' ([[25. oktoober]] [[1925]] [[Vana-Kuuste]], [[Tartumaa]] – [[15. jaanuar]] [[1989]] [[Tartu]]) oli eesti kirjanik (põhiliselt luuletaja) ja luuletõlkija.

== Elukäik ==
Kalju Kangur alustas kooliteed [[Sipe kool|Sipe algkoolis]], seejärel õppis aastatel [[1939]]–[[1944]] Tartus [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]is. Esimest korda trükiti tema värsse [[1943]] [[Postimees|Postimehes]] ja alates [[1949]] ilmus tema luuletusi pidevalt [[perioodika]]s. Kalju Kanguri esimene [[luulekogu]] &quot;Mööda jalgteid&quot; ilmus [[1957]].

[[1959]] ilmunud &quot;Üksainus rukkipea&quot; avas talle [[1960]] tee [[Eesti Kirjanike Liit]]u. 

Temalt on ilmunud neli [[sonett|soneti]]kogu, luulekogusid, [[haiku]]sid, [[epigramm]]ide kogu, lasteraamatuid ja [[proosa]]teoseid. 

Tema töid on tõlgitud [[inglise keel|inglise]], [[saksa keel|saksa]], [[soome keel|soome]], [[läti keel|läti]], [[leedu keel|leedu]], [[vene keel|vene]], [[itaalia keel|itaalia]] ja muudesse keeltesse. 

Kalju Kangur on tõlkinud vene kirjanike (muuhulgas [[Aleksandr Puškin|Puškini]]) teoseid.

== Looming ==
=== Temaatika ===
Kalju Kanguri luulest moodustab suure osa [[loodusluule]]. Samuti on ta käsitlenud ajaloolisi teemasid ning viljelnud [[lembeluule]]t. Tähtsa osa Kalju Kanguri loomingust moodustavad [[lasteluuletus]]ed.

=== Vorm ===
Kalju Kanguri luuletused on [[meetriline luule|meetrilised]], kindlasse [[stroof]]i surutud tugeva [[riim]]iga. Ta kirjutas [[sonett]]e, järgides itaalia soneti rangeid reegleid. Kalju Kangur on enim sonette kirjutanud eesti luuletaja ja tema loodud on ka Eesti mahukaim sonetikogu &quot;Sonetid&quot; ([[1979]]), mille kaante vahel on 109 sonetti. 

Ta on kirjutanud ka [[haiku]]sid ja [[epigramm]]e (&quot;Vale mees vaadis&quot;, [[1973]]). 

Peale [[itaalia sonett|itaalia soneti]] on Kalju Kangur kõige rohkem kasutanud riimiskeemi ''abab''. Üks haruldasemaid riimiskeeme Kalju Kanguri luules on ''abcbdbeb'' (&quot;Ära kohta võõrast õnne&quot;). 

Luuletustest jäävad meelde sõnad &quot;päike&quot;, &quot;kristall&quot;, &quot;hirm&quot;. Luuletused on lihtsad ja sisutihedad.

== Teosed ==

=== Lastele ===
*värsikogu &quot;Konnakübar&quot;, [[1963]]
*värsikogu &quot;Hajameelne tramm&quot;, [[1966]] 
*&quot;Puud, mis virvendavad lindude laulust&quot;, [[1966]]
*proosajutustus &quot;[[Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid]]&quot;, [[1969]]
*jutukogu &quot;Kuningalinnalood&quot;, [[1973]]
*&quot;Laulumaja&quot;, [[1977]]
*&quot;Unenäod kristallkohvris&quot;, [[1979]]
*&quot;Kuldsed krabid&quot;, [[1982]]
*värsikogu &quot;Tiritammetõrud&quot;, [[1985]]

=== Luule ===
*&quot;Mööda jalgteid&quot;, [[1957]]
*&quot;Üksainus rukkipea&quot;, [[1959]]
*&quot;Kivid ja kajad&quot;, [[1969]]
*Epigrammid &quot;Vale mees vaadis&quot;, [[1973]]
*&quot;Härmalõngad&quot;, [[1977]]
*&quot;Sonetid&quot;, [[1979]]
*Sonetid &quot;Portselantantsud&quot;, [[1981]]
*Sonetid &quot;Möödumatus&quot;, [[1982]]
*&quot;Sonetiraamat&quot;, [[1988]]–[[1989]]

=== Proosa ===
*&quot;Päikesepaiste krobelistel kuusetüvedel : miniatuure&quot;, [[1975]]
*&quot;Juturaamat&quot;, [[1986]]
*&quot;Põgenemisruum : ühe ametniku lugu : romaan&quot;, [[1988]]

=== Tõlked ===
*&quot;Ruslan ja Ludmilla&quot;, [[1969]] ([[Aleksandr Puškin]])
*&quot;Valik luulet&quot;, [[1974]] (Aleksandr Puškin)
*&quot;Nägemise ülistus&quot; [[1978]] ([[Valeri Brjussov]])
*&quot;Päikesetempel&quot;, [[1982]] ([[Ivan Bunin]])
*&quot;Viinamäesügis&quot;, [[1986]] ([[Vjatšeslav Ivanovitš Ivanov]], [[Fjodor Sologub]], [[Mihhail Kuzmin]])
*&quot;Ööbikuaed&quot;, 1972 (koos teiste tõlkijatega; [[Aleksandr Blok]])

==Kirjandus==
* [[Kalle Kurg]]. Sigridi-raamat. Arvustus (&quot;Puud, mis virvendavad lindude laulust&quot;) – [[Edasi (ajaleht)|Edasi]], 24. märts 1966
* [[Reet Krusten]], &quot;Kalju Kanguriga [[Peedu (Elva)|Peedul]]&quot; – [[Keel ja Kirjandus]] [[1985]], nr 10, lk 628–629
* Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat, [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1991]], lk 221–225 ja bibliograafia lk 244, ülevaate autor [[Aadu Säärits]]

{{Vikitsitaadid}}

{{JÄRJESTA:Kangur, Kalju}}
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti tõlkijad]]
[[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Maarja kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1925]]
[[Kategooria:Surnud 1989]]</text>
      <sha1>olkrv2qfct18cum2bq7964rb4gt2lxd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vastse-Kuuste Kool</title>
    <ns>0</ns>
    <id>22857</id>
    <revision>
      <id>7260473</id>
      <parentid>6616595</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T16:35:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Info</comment>
      <origin>7260473</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="878" sha1="i84y7ydebvgz87lq5p2cwborxoxo4gr" xml:space="preserve">'''Vastse-Kuuste Kool''' asub [[Põlva maakond|Põlvamaal]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] [[Vastse-Kuuste]]s.

Õppeaastast 2024/25 liidetakse kool [[Põlva Kool]]iga.&lt;ref&gt;[[Mari Peegel|Peegel, M.]] (2024). Paarkümmend väikekooli lõpetab tegevuse iseseisva asutusena. [[ERR]], 2. veebruar 2024. 2. veebruar 2024, [https://www.err.ee/1609300320/paarkummend-vaikekooli-lopetab-tegevuse-iseseisva-asutusena]&lt;/ref&gt;

Kooli on 1924. aastast tegutsenud endise [[Vastse-Kuuste mõis]]a peahoones.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Vastse-Kuuste kool |url=https://polvakool.ee/vastse-kuuste-maja/ |vaadatud=27 oktoober 2026 |väljaanne=Põlva kool}}&lt;/ref&gt;

Selles koolis on õppinud ka [[Edgar Savisaar]].

==Vaata ka==
*[[Kuuste Kool]]

== Välislingid ==
* [http://www.vkuuste.edu.ee Vastse-Kuuste Kooli koduleht]

{{koord}}

[[Kategooria:Põlva vald]]
[[Kategooria:Põlva maakonna koolid]]</text>
      <sha1>i84y7ydebvgz87lq5p2cwborxoxo4gr</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260475</id>
      <parentid>7260473</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T16:38:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <origin>7260475</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="975" sha1="t8wdm2klzchxbsko0vzf0urbfgptbpo" xml:space="preserve">'''Vastse-Kuuste Kool''' asub [[Põlva maakond|Põlvamaal]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] [[Vastse-Kuuste]]s.

Õppeaastast 2024/25 liidetakse kool [[Põlva Kool]]iga.&lt;ref&gt;[[Mari Peegel|Peegel, M.]] (2024). Paarkümmend väikekooli lõpetab tegevuse iseseisva asutusena. [[ERR]], 2. veebruar 2024. 2. veebruar 2024, [https://www.err.ee/1609300320/paarkummend-vaikekooli-lopetab-tegevuse-iseseisva-asutusena]&lt;/ref&gt;

Kooli on 1924. aastast tegutsenud endise [[Vastse-Kuuste mõis]]a peahoones.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Vastse-Kuuste kool |url=https://polvakool.ee/vastse-kuuste-maja/ |vaadatud=27 oktoober 2026 |väljaanne=Põlva kool}}&lt;/ref&gt;

Selles koolis on õppinud ka [[Edgar Savisaar]].

==Vaata ka==
*[[Kuuste Kool]]

== Viited ==
[[Kategooria:Põlva vald]]
[[Kategooria:Põlva maakonna koolid]]
&lt;references /&gt;
== Välislingid ==
* [http://www.vkuuste.edu.ee Vastse-Kuuste Kooli koduleht]
* [https://www.muis.ee/museaalview/2894058 Pilt koolist 2002. aastal]

{{koord}}</text>
      <sha1>t8wdm2klzchxbsko0vzf0urbfgptbpo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Andres Põder</title>
    <ns>0</ns>
    <id>23117</id>
    <revision>
      <id>7260915</id>
      <parentid>7229048</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T10:33:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kaevu</username>
        <id>147222</id>
      </contributor>
      <comment>/* Muud ülesanded EELK-s */</comment>
      <origin>7260915</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11670" sha1="k3yd6je8vrctjzaxhxewrk54wmuvitv" xml:space="preserve">{{viita}}{{toimeta}}
[[Pilt:Andres Põder, eesti luteri vaimulik 2013.jpg|thumb|Andres Põder 2013. aastal]]
'''Andres Põder''' (sündinud [[22. november|22. novembril]] [[1949]] [[Haapsalu]]s) on eesti luteri [[vaimulik]], aastatel [[2005]]–[[2014]] [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] [[peapiiskop]] ja 2013–2022 [[Eesti Kirikute Nõukogu]] president &lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://ekn.ee/inc.uudis.php?id=101|Pealkiri=Eesti Kirikute Nõukogu presidendiks valiti Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=25.11.2018}}&lt;/ref&gt;. 

Aseõpetajaks ordineeriti ta 19. septembril [[1976]]. Õpetaja õigused sai ta pärast [[EELK Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudi]] lõpetamist 8. detsembril [[1980]]. 

Andres Põder on teeninud [[Viru-Nigula kogudus|Viru-Nigula]] ja [[Kunda kogudus|Kunda]], [[Suure-Jaani Johannese kogudus|Suure-Jaani]] ja [[Kõpu Peetri kogudus|Kõpu]], [[Räpina Miikaeli kogudus|Räpina]] ja [[Mehikoorma kogudus|Mehikoorma]] ning [[Pärnu Eliisabeti kogudus|Pärnu Eliisabeti kogudust]]. 

Koguduste teenimise kõrval on Põder täitnud 1987–1990 [[Võru praostkond|Võru praostkonna]] abipraosti ning 1990–2005 [[Pärnu praostkond|Pärnu praostkonna]] [[praost]]i kohustusi ja olnud 1990–2005 [[konsistoorium]]i [[assessor]]. 

Ta oli [[Eesti Kongress]]i liige ja Pärnu linnavolikogu aseesimees. 

EELK peapiiskopiks valis [[kirikukogu]] Põdra [[24. november|24. novembril]] [[2004]]. Valimiste esimeses voorus sai Põder 17 häält ja [[Tartu]] [[praost]] [[Joel Luhamets]] 19 häält. Nende vahel korraldatud teises valimisvoorus kogus Põder 32 häält Luhametsa 25 hääle vastu &lt;ref name=&quot;lk111&quot;&gt;&quot;[[Kes? Mis? Kus?]]&quot; 2006, lk. 111&lt;/ref&gt;.

Pärast valimisi astus Põder välja [[Isamaaliit|Isamaaliidust]] ja loobus [[Pärnu linnavolikogu]] saadiku kohast. Ta kolis Tallinna, kus tal on kirikuvalitsuse majas ametikorter &lt;ref name=&quot;lk111&quot;&gt;&lt;/ref&gt;.

Ametisse seadis Põdra [[2. veebruar]]il 2005 [[Tallinna Toomkirik]]us peapiiskop [[Jaan Kiivit juunior]]. Ametisse seadmisel osales ja assisteeris 15 piiskoppi 11-nest riigist. 

8. aprillil 2005 viibis Põder koos president [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütli]] ja proua [[Ingrid Rüütel|Ingrid Rüütliga]] ning teiste Eesti delegatsiooni liikmetega [[Vatikan]]is [[paavst]] [[Johannes Paulus II]] matusel &lt;ref&gt;&quot;Kes? Mis? Kus?&quot; 2006, lk. 249&lt;/ref&gt;. 

6. mail 2007 ordineeris Põder Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus Siberi Evangeelse Luterliku Kiriku esimeseks piiskopiks [[Vsevolod Lõtkin]]i. 

10. juunil 2007 pühitses Põder ametisse [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]u (E.E.L.K.) peapiiskopi doktor [[Andres Taul]]i &lt;ref&gt;&quot;Kes? Mis? Kus?&quot; 2008, lk. 123&lt;/ref&gt;.

13. novembril 2010 allkirjastas peapiiskop Põder koos piiskop Tauliga Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus E.E.L.K. ja EELK nähtavat ühtsust kinnitava lepingu. 

24. aprillil 2013 allkirjastas peapiiskop Põder koos [[metropoliit Stefanus]]ega ühiskomisjoni töö tulemusel valminud esimese EAÕK ja EELK ühisavalduse “Euharistia ja jumalateenistus”. 

22. novembril 2014 läks Põder seoses 65. eluaasta täitumisega [[emerituur]]i.

==== Teenistuskäik ====

* Viru-Nigula ja Kunda koguduse õpetaja (1976–1979)
* Suure-Jaani ja Kõpu koguduse õpetaja (1979–1983)
* Räpina ja Mehikoorma koguduse õpetaja (1983–1990)
* Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja (1990–2005)
* EELK peapiiskop (2005–2014) 
* Emerituuris alates 23.11.2014

==== Muud ülesanded ====

* Võru praostkonna abipraost (1987–1990)
* Pärnu praostkonna praost (1990–2005)
* EELK Konsistooriumi assessor (1990–2005) – koolitus- ja kultuuriassessor, EELK haridusnõukogu esimees (1992–1997) – diakoonia- ja misjoniassessor (1997–2001) – laste-ja noorsootöö assessor (2001–2005)
* EELK Konsistooriumi presiidiumi liige (1994–2001)
* Eesti Kirikute Nõukogu president (2013–2022)

==== Tegevus kultuuri ja hariduse vallas ====

* Üldkiriklike vaimulike laulupäevade korraldaja Suure-Jaanis (1980–1982)
* EELK Usuteaduse Instituudi pedagoogilise fakulteedi õppejõud (1989–1990)
* EELK esindaja Haridusministeeriumi üldhariduskooli usuõpetuse töörühmas (1990–1994)
* EELK Usuteaduse Instituudi hooldaja rektori ülesannetes (1992)
* Ajalehe Eesti Kirik kolleegiumi liige (1996-1999)
* EELK Usuteaduse Instituudi küberneetika ja kirikuõiguse õppejõud (1996–2004)
* EELK esindaja kirikumuusika eriala käivitamisel Viljandi Kultuurikolledžis ja Eesti Muusikaakadeemias (1993–1994)
* Eesti Muusikaakadeemia kuratooriumi liige (1997–2000)
* Pärnu Niidupargi Gümnaasiumi filosoofiaõpetaja (2001–2004)
* Pärnu Linnavolikogu hariduskomisjoni esimees (2002–2005)
* Tartu Ülikooli kuratooriumi liige (2008–2011)
*Sihtasutus Tallinna Toomkool nõukogu esimees (2011–2015)

==== Muud ülesanded EELK-s ====

* EELK lauluraamatukomisjoni liige ja KLPR koostamises osaleja (1982–1992)
* EELK liturgilise komisjoni liige (1992–2005)
* EELK juriidilise komisjoni liige ja EELK põhikirja koostamises osaleja (1990–1992)
* Eesti Vabariigi ususeadusandluse väljatöötamises osalenu (1991–1993)
* EELK Õpetajate Konverentsi taastamise algatustoimkonna ja järgnevalt juhatuse liige (1989–1993)
* EELK põhikirjakomisjoni liige (1998–2001)
* EELK ja EV ühiskomisjoni liige (1995–2015)
* EELK Kirikukogu mitmekordne juhatuse liige, abijuhataja ja juhataja (1993–2014)
* EELK õigusreformi komisjoni esimees (2016-2019)
* EELK MIsjonikeskuse auesimees (2017-2026)

==== Ühiskondlik tegevus ====

* Eesti Looduseuurijate Seltsi usaldusmees (1962–1970)
* Lääne-Eesti Noorte Autorite Koondise asutajaliige (1968), avaldanud kuni 1974. aastani oma loomingut Eesti ajakirjanduses, seejärel avaldamine keelustati
* Eesti Muinsuskaitse Seltsi klubi Portaal asutajaliige (1987)
* Eesti Kristlik-Demokraatliku Liidu asutajaliige (1988)
* Eesti Kongressi saadik (1990–1992)
* Pärnu Linnavolikogu liige ja aseesimees (1999–2005)
* Rahvaerakond Isamaaliit liige (kuni 2005)
* Püha Konstantinus Suure Ordu liige (alates 2001)
* Hingeabi assotsiatsiooni “Usaldus” nõukoja liige (2005–2008)
* Rapla Kirikumuusika Festivali patroon (2005–2014)
* Kontserdisarja “Kirikupühad Maarjamaal” patroon (2006–2021)
* Suure-Jaani Muusikafestivali patroon (2008–2014)
* Vabadussõja võidusamba ideekonkursi hindamiskomisjoni esimees (2006–2007)
*Pimedate Ööde Filmifestivali oikumeenilise žürii liige (2014–2021)

==== Väljaanded ====
* &quot;Teekond allikale. Lühiülevaade kristliku kiriku õpetuslikest alustest&quot;, Eesti Vaimulik Raamat,            Stocholm 1989, 125 lk
* &quot;Pärimuste pöördepunkt. Kõned ja kirjutised&quot;, Kirjastus Kunst, Tallinn 2007, 358 lk
* &quot;Taevakuninga rahvas. Kõned ja kirjutised&quot;, SA Ajaleht Eesti Kirik, Tartu 2014, 335 lk
*&quot;Headuse ike. Kõned ja kirjutised&quot;, Allika kirjastus, Tallinn 2021, 312 lk
* Jaan Kolberg, „Via Avium“, dokumentaalfilm Andres Põderi elust. Studio Navona 2009, 80 min
* „Peapiiskop emeeritus Andres Põder“, sarjas „Meie vaimulikud“ 5. Koostanud Margit Arndt Kalju. Kirjastus Gallus 2019, 191 lk
* &quot;Vaibad kirkuse trepil. Noorpõlveluulet&quot;, Tallinn 2020, 106 lk
* &quot;Sõnade sütepann. Mõtteteri, tõdemusi, arvamusi&quot;, Johannes Esto Kirjastus, 2024, 104 lk
* &quot;Kosmiline käsitöö. Hilisea luulet&quot;, Tallinn 2025, 160 lk
* &quot;Kirkulaeva pardal ja mastikorvis. Autobiograafiline kirikulugu&quot;, Tallinn 2026, 720 lk
* &quot;Credo.Usutunnistus palvetes&quot;, Johannes Esto Kirjastus, 2026, 28 lk 

==Tunnustus==
*2005 – [[Pärnu vapimärk]] (aktiivsele Pärnu kirikuelu ja ühiskonnaelu tegelasele)
*2006 – Püha Constantinus Suure Ordu hõbetäht
*2006 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe II klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|4841}}&lt;/ref&gt;
*2006 – [[EELK teeneterist]] I järk
*2008 – [[Agricola medal]] Soome Evangeelselt Luterlikult Kirikult
*2010 – Ukraina Registrikasakate orden
*2012 – [[Aadu Luukase missioonipreemia]] nominent 
*2013 – Saksamaa Liitvabariigi Suur Teeneterist tähega
*2014 – EELK kuldrist&lt;ref&gt;[https://eelk.ee/kirik/taname/ www.eelk.ee]&lt;/ref&gt;
*2014 – [[Harju maakonna aukodanik]]
*2014 – [[Jõgevamaa hõberist]]
*2014 – [[Kodanikupäeva aumärk]]
*2015 – [[Piiskop Platoni orden]]i III järk&lt;ref&gt;[https://www.eoc.ee/uudised-teated/piiskopmarter-platoni-ja-tema-kaaskannatajate-malestuspaeva-liturgia/ eoc.ee]&lt;/ref&gt;
*2015 – [[Kaitseväe teenetemärk]]
*2016 – [[Maarja medal]] ja kultuuripreemia
*2016 – [[Balti Assamblee medal]]
*2016 – Eesti iseseisvuse taastamise mälestusmedal
*2017 – Usuteaduse Instituudi tunnustusmedal
*2019 – Siseministeeriumi hõbeteenetemärk
*2020 – Välisministeeriumi teeneterist
*2022 – [[EELK elutööpreemia]]
*2022 – [[Eesti Muinsuskaitse Selts]]i juubelimedal 
*2024 – [[Eesti Kirikute Nõukogu]] oikumeeniapreemia

== Isiklikku ==
Vanemad: Johannes (1900–1982) ja Elviine Põder (1915–2015). 

Andres Põdra abikaasa on jurist [[Marje Põder]] (sünninimega Marje Toots, sündinud 1952), kes on tegutsenud nii EELK juriidilise kui halduskomisjoni sekretärina, EELK ja [[E.E.L.K.]] ühinemiskomisjoni liikmena kui ka EELK Pühapäevakooliühenduse esinaisena. 

Neil on kaks poega, [[Thomas-Andreas Põder]] ja [[Johann-Christian Põder]], kes on mõlemad teoloogid ja luterliku kiriku vaimulikud. Tütar Anne-Maarja hukkus 2004. aastal liiklusõnnetuses.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.ektv.ee/est.uudised.php?uudis_id=880 |pealkiri=Pärnu praosti tütar hukkus õnnetuses |vaadatud=2015-05-20 |arhiivimisaeg=2015-05-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150530093712/http://www.ektv.ee/est.uudised.php?uudis_id=880 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Andres Põder}}
* [https://eelk.ee/et/kirik/meie-vaimulikud/piiskopid/peapiiskop-emer-andres-poder/ Elulugu EELK kodulehel]
* [http://www.eelk.ee/jutlused_poder.php Jutlused ja kõned EELK kodulehel]
* [http://www.eelk.ee/intervjuud_poder.php Intervjuud ja kirjutised EELK kodulehel]
*https://parnu.postimees.ee/2361395/andres-poder-soitis-pimedas-ratturi-surnuks
*Pärnu Postimees, 6. november 2002
* [http://www.postimees.ee/281205/esileht/arvamus/186995.php &quot;Jõulud juhivad õigluse, rahu ja ilu poole&quot;], Postimees, 23. detsember 2005
* [http://paber.maaleht.ee/?page=&amp;grupp=artikkel&amp;artikkel=7467 &quot;Taevariigi tulekust&quot;], Maaleht, 21. detsember 2006
* [http://www.postimees.ee/100206/esileht/191390.php &quot;Isegi pimeduses tuleb soovida tähti näha&quot;], Postimees, 9. veebruar 2006
* [http://www.postimees.ee/?id=43507 &quot;Väärtused ja Eesti ühiskond&quot;], Postimees, 25. oktoober 2008
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=7919:ajast-ja-hingest-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3233 Andres Põder, &quot;Ajast ja hingest&quot;], Sirp, 19. detsember 2008
* [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-eelk-peapiiskop-andres-poder ETV saade &quot;Ajalik ja ajatu. EELK peapiiskop Andres Põder&quot;], 10. jaanuar 2010

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Jaan Kiivit juunior]]|nimi=[[EELK peapiiskop]]|aeg=[[2005]]–[[2014]]|järgnev=[[Urmas Viilma]] }}

{{JÄRJESTA:Põder, Andres}}
[[Kategooria:Kunda koguduse vaimulikud]]
[[Kategooria:Suure-Jaani Johannese koguduse vaimulikud]]
[[Kategooria:Viru-Nigula koguduse vaimulikud]]
[[Kategooria:Pärnu Eliisabeti koguduse vaimulikud]]
[[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopid]]
[[Kategooria:Valgetähe II klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Piiskop Platoni ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Usuteaduse Instituudi vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1949]]</text>
      <sha1>k3yd6je8vrctjzaxhxewrk54wmuvitv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mitmikabielu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>26628</id>
    <revision>
      <id>7260494</id>
      <parentid>7182288</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T17:24:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7260494</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="618" sha1="e1sf4cxojvxvb9nv3eyocbtbfpg0p9j" xml:space="preserve">'''Mitmikabielu''' ehk '''polügaamia''' on kolme või enama [[indiviid]]i omavaheline [[abielu]]. Enamasti mõeldakse selle all ühe indiviidi abielu mitme vastassoost indiviidiga. 

Mitmikabielu erikujud on [[mitmenaisepidamine]] (polügüünia) ja [[mitmemehepidamine]] (polüandria). Sageli kasutatakse mõistet ''polügüünia'' tähenduses: &quot;mitmenaisepidamine&quot;. 

==Vaata ka==
*[[ainuabielu]] (monogaamia) 
*[[polüamooria]]

==Kirjandus==
*[[Juhan Vilms]]. Poligaamiline abielu Eestis: mõtted mitme naise pidamise lubamise üle. Tallinn, 1920.

[[Kategooria:Seksuoloogia]]
[[Kategooria:Kultuuriantropoloogia]]</text>
      <sha1>e1sf4cxojvxvb9nv3eyocbtbfpg0p9j</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Andres Larka</title>
    <ns>0</ns>
    <id>26765</id>
    <revision>
      <id>7260728</id>
      <parentid>7066877</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T23:58:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7260728</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="25238" sha1="ap023ddl8nmv2m3p0brfqxyl8k6tyvn" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=veebruar}}
{{Infokast sõjaväelane
| Pilt = Kindralmajor Andres Larka.jpg
| Pildisuurus = 200px
| Pildi_skaleering = 
| Pildiallkiri = 
| Alt_tekst = &lt;!--                  --&gt;
| Nimi = Andres Larka
| Prefiks = 
| Sufiks = &lt;!--                  --&gt;
| Täisnimi = 
| Sünninimi = 
| Hüüdnimi = 
| Sünniaeg = 5. märts 1879
| Sünnikoht = [[Pilistvere]], [[Kabala vald (Pilistvere kihelkond)|Kabala vald]], [[Viljandimaa]]
| Surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1943|1|8|1879|3|5}}
| Surmakoht = [[Malmõž]], [[Kirovi oblast]], [[Nõukogude Liit]]
| Maetud = 
| Haridus = 
| Truudusvanded = [[Fail:Flag of Russia.svg|23px]] [[Venemaa keisririik]]&lt;br&gt;{{Pisilipp|Eesti}}
| Teenistused = [[Vene Keiserlik armee]]&lt;br&gt;[[Eesti Rahvavägi]]
| Teenistusaeg = 
| Auaste = [[kindralmajor]]
| Teenistusnumber = 
| Üksused = 
| Juhitud_üksused = {{Lihtloend|
* [[Eesti kaitseministeerium|Eesti sõjaministeerium]]
* [[Tagavaravägi]]
* [[Kaitseväe peastaap#Sõjaväe Peastaap|Sõjaväe Peastaabi]]
* [[Tallinna Garnison]]
}}
| Sõjad/lahingud = {{Lihtloend|
* [[Vene-Jaapani sõda]]
* [[Esimene maailmasõda]]
* [[Vabadussõda]]
}}
| Sõjad/lahingud_silt = 
| Autasud = [[Vabadusrist|Vabadusrist]] [[Eesti Vabaduse Risti I liigi kavaleride loend|I/1]]&lt;br&gt;''[[Andres Larka#Tunnustused|Loend...]]''
| Ausambad = 
| Abikaasad = {{Lihtloend|
* Blanche-Felicia Voichillo (1912–1917)
* Marianne Ostrov (1919–1927)
* Helmi Veroonika Ostrov (a. 1934)
}}
| Lapsed = 2 poega
| Sugulased = 
| Muu_töö = &lt;!--                  --&gt;
| Allkiri = 
| Allkirja_suurus = 
| Allkirja_alt = &lt;!--                  --&gt;
| Veebileht = &lt;!--                  --&gt;
| Moodul = 
}}
'''Andres Larka''' [[Vabadusrist|VR I/1]] ([[5. märts]] [[1879]] [[Pilistvere]], [[Kabala vald (Pilistvere kihelkond)|Kabala vald]], [[Viljandimaa]] – [[8. jaanuar]] [[1943]] [[Malmõž]], [[Kirovi oblast]], [[Nõukogude Liit]]) oli [[Eesti]] sõjaväelane ja poliitik, [[Eesti Vabadussõjalaste Liit|Eesti Vabadussõjalaste Liidu]] esimees ja riigivanema kandidaat 1934. aastal. 

== Elulugu ==
=== Noorpõlv ja haridus ===
Andres Larka venepärane nimi oli Andrei Larko (Андрей Ларко); seda kandis ta [[Vene Keiserlik armee|Vene Keiserliku armee]] teenistuse aja jooksul.

Larka sündis 6. märtsil (21. veebruaril vana kalendri järgi) 1879 Viljandimaal [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere kihelkonnas]] [[Kabala vald (Pilistvere kihelkond)|Kabala vallas]], Laeva külas [[mölder]] Jaan Larka ja tema abikaasa Mari Tedderi pojana. Haridusteed alustas ta 1889. aastal Laeva vallakoolis, sellele järgnes Pilistvere kihelkonnakool ja [[Eesti Aleksandrikool|Eesti Aleksandri linnakool]], mille lõpetamise järel astus II. järgu vabatahtlikuna Vene Armeesse. [[1899]] alustas ta teenistust [[Pihkva kadetikorpus]]es.

[[1900]]–[[1902]] õppis Larka [[Vilno sõjakool]]is (&quot;junkrukoolis&quot;), mille lõpetas [[22. oktoober|22. oktoobril]] 1902 esimese järgu diplomiga. Sõjakooli lõpetamisel anti talle [[nooremleitnant|nooremleitnandi]] (&quot;alamleitnandi&quot;) auaste ja ta asus teenima 113. Starorusski jalaväerügemendis. Sõjaväeteenistuse kõrvalt kuulus ta [[Eesti Kirjanduse Selts]]i.

=== Vene-Jaapani sõda ja Esimene maailmasõda ===
[[1904]]–[[1905]] osales ta [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõjas]] 117. [[Jaroslavl]]i jalaväerügemendi koosseisus. Pärast sõja lõppu jätkas Larka teenistust 113. Starorusski rügemendis, kuid sooritas [[1909]] sisseastumiseksamid [[Peterburi]] [[Nikolai Kindralstaabi Akadeemia]]sse. Kolmeaastase õppetöö lõpetas ta [[1912]] esimese järgu diplomiga. Seejärel läbis ta sama õppeasutuse juures [[1913]] täienduskursused, mille tulemusel arvati Kindralstaabi koosseisu. Kindralstaabi tööks vajalike kogemuste omandamiseks lähetati Andres Larka stažeerima [[Vilniuse sõjaväeringkond|Vilniuse sõjaväeringkonna]] staapi.

Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] algust anti Larkale [[kapten]]i auaste ja ta määrati 40. jalaväediviisi staabi vanemadjutandiks. [[Staabiohvitser]]ina osales ta [[1914]]–[[1915]] lahingutes [[Saksamaa|Saksa]] armeega Ida-[[Preisimaa]]l ja [[Poola]]s.

[[1916]] ülendati ta [[alampolkovnik]]uks ja määrati [[5. Siberi korpus]]e staabiohvitseriks. Samal aastal viidi ta üle 159. jalaväediviisi [[staabiülem]]aks, kellena võttis osa lahingutest [[Galiitsia]]s ja [[Rumeenia]]s. Sellele ametikohale jäi ta detsembrini [[1917]].

Vene-Saksa sõjas omandatud teenuste ja ülesnäidatud vahvuse eest on ta mitu ordenit mõõkade ja lindiga saanud.

Kui [[bolševikud|bolševike]] võimule pääsemisel 1917. aasta viimasel veerandil Vene Sõjavägi lagunema hakkas ja üleüldine korralagedus Venemaal maad võttis, tuli A. Larka kodumaale, kus end Maanõukogu 28. novembril 1917. ainukeseks kõrgemaks võimuks oli kuulutanud, ja hakkas energiliselt Eesti rahvuslike väeosade organiseerimisest osa võtma.

=== Teenistus Eesti rahvuslikes väeosades ===
Eestis sai Andres Larka ülesande asuda moodustama [[Eesti rahvusväeosad]]e [[1. Eesti jalaväediviis]]i [[1. Eesti Suurtükiväebrigaad]]i. [[3. jaanuar]]il [[vkj]] [[1918]] alustas ta sellega [[Haapsalu]]s, kus kuu aja jooksul õnnestus moodustada 5 [[suurtükipatarei]]d. [[16. veebruar]]il kutsuti ta [[Tallinn|Tallinna]], kus pidi üle võtma [[1. Eesti diviis]]i [[staabiülem]]a koha. Kui ta Tallinna jõudis, olid seal juba võimu haaranud [[bolševism|bolševikud]] ja Larkal tuli diviisi juhtimise asemel ennast hoopis uute võimude eest varjata.

=== Vabadussõda ===
Kui [[24. veebruar]]il 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik, siis nimetati Andres Larka [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] esimeseks sõjaministriks. Kui [[25. veebruar]]il vallutasid Tallinna Saksa väed, lubasid nad Eesti rahvusväeosadel tegevust jätkata ja tema ülesandeks jäi nende koordineerimine. [[20. märts]]il 1918 saatsid aga sakslased pärast rahu sõlmimist [[Nõukogude Venemaa]]ga Eesti rahvusdiviisi laiali. Seda otsust ei õnnestunud Larkal muuta, kuigi ta pidas läbirääkimisi nii Saksa väejuhatuse kui ka [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonnaga]].

Eesti sõjaväes nimetas Andres Larka end algul kindralstaabi ooberstiks, kuigi tema ametlik auaste Vene sõjaväes oli olnud alampolkovnik. [[8. märts]]il 1918 ülendati ta [[kindralmajor]]iks. 1934. aastal üritasid oponendid teda presidendivalimiste poliitilise võitluse käigus väidetavate valeandmete esitamise pärast vastutusele võtta, asi oleks Larka maakaitseväest väljaarvamise tõttu allunud tsiviilprokurörile&lt;ref name=&quot;Xen1H&quot; /&gt;.

Edaspidi osales Andres Larka koos kindral [[Ernst Põdder]]iga [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] loomisel, mis viis augustis 1918 kindral Põdderi arreteerimiseni Saksa okupatsioonivõimude poolt. Kindralmajor Larkal õnnestus koos kindral [[Aleksander Tõnisson]]iga septembris 1918 [[Soome]] põgeneda. Oktoobris külastas ta [[Stockholm]]i ja [[Kopenhaagen]]it, kus kohtus Eesti välisesindusega. [[13. november|13. novembril]] 1918 õnnestus tal Tallinna naasta. Sõjaministrina langes tema õlule kohustus Eesti rahvusüksused taastada.

[[26. november|26. novembril]] 1918 kujundati Ajutise Valitsuse koosseis ümber ja [[Konstantin Päts]] asus ise sõjaministri ametikohale. Samast päevast, 26. novembril 1918 nimetati kindralmajor Larka [[Kaitseväe peastaap#Sõjaväe Peastaap|Sõjaväe Peastaabi]] ülemaks, ühtlasi ka veebruarist oktoobrini 1919 Tagavaravägede ülemaks. [[28. november|28. novembril]] alanud [[Punaarmee]] pealetungi ajal koordineeris ta sõjategevust [[Narva]] rindel.
[[File:EstArmyHighCommnd1920.jpg|pisi|Eesti sõjaväe kõrgem juhtkond 1920. aastal, tagumine rida vasakult: [[kindralmajor]] [[Ernst Põdder]], Dr. [[Arthur Lossmann]], kindralmajor [[Aleksander Tõnisson]], polkovnik [[Karl Parts]], polkovnik [[Viktor Puskar]], polkovnik [[Jaan Rink]]. Esimene rida vasakult: kindralmajor Andres Larka, kindralmajor [[Jaan Soots]], [[Sõjavägede Ülemjuhataja]] [[kindralleitnant]] [[Johan Laidoner]], [[Admiral]] [[Johan Pitka]] ja polkovnik [[Rudolf Reimann]]]]
[[1. veebruar]]ist [[1919]] kuni [[1. jaanuar]]ini [[1925]] oli ta Eesti Vabariigi sõjaministri abi. Sellel ametikohal vastutas ta kuni [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] lõpuni ühtlasi [[mobilisatsioon]]i ja reservvägede tegevuse eest. 1919. aasta maist kuni märtsini 1920 oli ta ka [[Tallinna Garnison]]i ülem.

Vabadussõja järel oli tema ülesandeks väeosade [[demobilisatsioon]]i korraldamine. Ta haigestus [[tuberkuloos|kurgutuberkuloos]]i, tunnistati [[12. september|12. septembril]] [[1924]] töövõimetuks ja oli sunnitud 1. jaanuaril 1925 erru minema. 1930. aastal oli ta kõrgeimat pensioni saav Eesti kaitseväelane (48 100 senti kuus)&lt;ref name=&quot;EHLpk&quot; /&gt;. Teenete eest sõjaväe juhtimisel autasustati teda Vabadusristi I liigi 1. järguga ja [[Kotkaristi teenetemärk|Kotkaristi]] I klassi teenetemärgiga (mõõkadega). Andres Larkale annetati 125-hektarine [[Voore mõis]]asüda, mille ta müüs suurtööstur [[Oskar Kilgas]]ele&lt;ref name=&quot;aEJlw&quot; /&gt;.

=== Poliitiline tegevus ===

Pärast teenistusest lahkumist ravis Andres Larka ennast edukalt [[Šveits]]is. Kuna ravikulude katteks oli ta pidanud maha müüma talle teenete eest annetatud maa ja maja, siis tagasi pöördudes ostis ta endale [[Harjumaa]]l [[Jõgisoo (Saue)|Jõgisoo]]l väikese talukoha koos vesiveskiga ja asus sinna elama.

Poliitikasse otsustas erukindral minna [[1928]]. aastal, mil ta liitus vabadussõjalaste liikumisega. [[Eesti Vabadussõjalaste Keskliit|Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu]] (EVKL) esimesel kongressil [[26. jaanuar]]il [[1930]] valiti Andres Larka EVKL-i juhatuse esimeheks, ta jäi mainitud ametikohale organisatsiooni likvideerimiseni aastal [[1933]]. Larkast kujunes EVKL-is pigem esindusisik kui tegevjuht, EVKL-i poliitilist tegevust suunas peamiselt [[advokaat]] [[Artur Sirk]].

[[10. november|10. novembril]] 1932 esitas Vabadussõjalaste Keskliit eesotsas Andres Larkaga Riigikogule omapoolse põhiseaduse muutmise kavandi, mille kohaselt pidi rahvaesindajate arvu vähendatama 50 inimesele, loodama suure võimutäiusega [[riigipea]] ametikoht ja asendatama proportsionaalne valimissüsteem isikuvalimistega. Riigikogu aga jättis vabadussõjalaste [[eelnõu]] menetlemata ja alustas ise uue põhiseaduse muutmise eelnõu välja töötamist.

Riigikogu eelnõu kukkus juunis 1933 toimunud rahvahääletusel teist korda läbi. Süvenenud poliitilise ja majandusliku kriisi tingimustes sulges [[Jaan Tõnisson]]i valitsus [[11. august]]il 1933 mitu poliitilist organisatsiooni, sealhulgas Vabadussõjalaste Keskliidu. See ei vähendanud poliitilisi pingeid ja kui oktoobris 1933 vabadussõjalaste põhiseaduse eelnõu lõpuks rahvahääletusele pandi, kiitis rahvas selle ülekaalukalt heaks. See tõi kaasa valitsuse tagasiastumise ja vabadussõjalaste legaalse tegevuse taastamise [[30. oktoober|30. oktoobril]] 1933 Eesti Vabadussõjalaste Liidu nime all. 17. detsembril 1933 valiti Andres Larka liidu nõukogu ja keskjuhatuse esimeheks&lt;ref name=&quot;S5mln&quot; /&gt;.

Jaanuaris [[1934]] toimunud kohalikel valimistel saavutasid vabadussõjalased Tallinna ja Tartu linnavolikogus absoluutse enamuse, mida peetakse tänapäeval ka üleriigiliseks valimisvõiduks, samas enamikus omavalitsustes (eriti valdades) enamust ei saavutatud. [[24. jaanuar]]il 1934 hakkas kehtima vabadussõjalaste põhiseadus ja 24. veebruaril 1934 seati üles kandidaadid uue, laiendatud volitustega [[riigivanem]]a [[Riigivanema valimised|valimisteks]]. Vabadussõjalaste Liidu kandidaadiks oli Andres Larka, tema esindajaks Valimiste Peakomitees olid [[Theodor Rõuk]] ja viimase asetäitjaks [[Paul Telg]]&lt;ref name=&quot;9BrK6&quot; /&gt;. Tema vastaskandidaadid olid Konstantin Päts, [[Johan Laidoner]] ja [[August Rei]]. Larka kogus 21. märtsiks 62 270 toetusallkirja, mis oli peaaegu kaks korda rohkem kui teistel kandidaatidel kokku.&lt;ref name=&quot;M7m5P&quot; /&gt;

Veebruaris 1934 levitati [[Petserimaa]] vene külades ja [[Petseri]]s vapside propagandabrošüüre, mille esilehele oli kleebitud [[Nikolai II]] pilt. Pildi alla oli kirjutatud: &quot;Põhiseaduse lahingu juht. Vabadussõjalaste poolt Eesti rahvale esitatud kandidaat riigivanema kohale&lt;ref name=&quot;nMKpK&quot; /&gt;.&quot;

2. märtsil 1934 Andres Larka minestas halva tervise tõttu Kuressaares kõnereisil olles. Tal oli alati kaasas 2–10-liikmeline saatjaskond (valvurid, ihukaitsjad ja kaaskõnelejad). Tal lasti kõnelda 15 minutit, misjärel viidi ta ära, jätmata teda minutikski üksinda. &lt;ref name=&quot;VS45M&quot; /&gt;

Terava poliitilise võitluse tingimustes korraldasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner riigipöörde. Riigivanem Konstantin Päts kehtestas [[12. märts]]il 1934 6-kuulise üleriikliku [[Kaitseseisukord|kaitseseisukorra]] ja nimetas Johan Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks. Suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit, selle väljaanded ja [[Eesti Isamaaline Ühing]]. 200 juhtivat vapsi arreteeriti.&lt;ref name=&quot;gw800&quot; /&gt; Andres Larka viibis sel ajal [[Keila]]s, kust ta viivitamatult sõitis Tallinna&lt;ref name=&quot;cZLtZ&quot; /&gt;; ta ise jäeti arreteerimata, kuna oli presidendikandidaat. Ta seletas tuttavatele, et on poliitikast tagasi tõmbunud ja et tal varemgi selleks tungi pole olnud, kuid teda olevat sinna tassitud vägisi.&lt;ref name=&quot;WSjgm&quot; /&gt; 1934. aasta mais käis Andres Larka igal hommikul poseerimas [[Jaan Koort]]i valmistatava kuju jaoks.&lt;ref name=&quot;cKR8J&quot; /&gt;

Mais 1934 kaebas Andres Larka [[Päevaleht (1905)|Päevalehe]] kohtusse, kuna leidis, et tema au on lehes riivatud. Tunnistajate seletusist ilmnes, et Larka ei organiseerinud põrandaalust [[kaitseliit]]u ega juhatanud [[Vabadussõda|Vabadussõja]] esimesi lahinguid. Tunnistajate ja dokumentide varal selgus veel, et Andres Larkal puudus õigus endale oobersti aukraadi anda ja end kindralmajori aukraadi saamiseks esitada. Veel selgus, et Andres Larka oli nimetanud end Andrei Larkoks ja tema esimene naine oli venelanna, mitte eestlanna, nagu väideti vapside propagandakirjanduses. [[Tallinna-Haapsalu Rahukogu]] mõistis Andres Larka kaebuse tühjaks&lt;ref name=&quot;hHMtI&quot; /&gt;.

[[12. juuni]]l [[1935]] sõjaringkonnakohtus alanud protsessil vabadussõjalaste üle määrati neile tingimisi karistused. Kuigi vapside organisatsioon oli keelustatud, alustasid nad peatselt taas poliitilist tegevust ja esitasid sama aasta [[20. september|20. septembril]] uue põhiseaduse muutmise eelnõu, millega soovisid nüüd piirata riigivanema volitusi. Konstantin Pätsi juhitav valitsus ei nõustunud siiski eelnõu rahvahääletusele panema.

Väidetavalt asusid vabadussõjalased seejärel ette valmistama riigipöörde katset, mille käigus pidi [[8. detsember|8. detsembril]] 1935 arreteeritama [[Isamaaliit (1935-1940)|Isamaaliidu]] kongressil Eesti riigijuhid eesotsas Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneriga. Vabadussõjalaste endise juhina olevat riigipöörde ettevalmistamisel osalenud ka erukindral Larka. Seetõttu arreteeris [[7. detsember|7. detsembril]] [[Poliitiline Politsei]] vabadussõjalaste juhid teist korda ja mais [[1936]] toimunud teisel vabadussõjalaste protsessil mõisteti nende juhtidele juba pikemad karistused.

1936. aastal alanud&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1936/05/06/2 Wapsidesuurprotsess algas], Postimees (1886-1944), nr. 121, 6 mai 1936&lt;/ref&gt; kohtuistungil süüdistati&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1936/05/07/93 Kes on kohtualused ja milles neid süüdistatakse.], Uus Eesti, nr. 123, 7 mai 1936&lt;/ref&gt; Andres Larkat, [[Johannes-Voldemar Holland|Johannes Woldemar Holland]]it, [[Aleksander Seiman]]i, [[Paul Georg Laamann|Paul-Georg Laaman]]i, [[August-Julius Klasman]]i, kapten [[Ants Pedak]]ut, [[Leonhard-Hermann Pallon|Leonhard-Herman Pallon]]it, [[Karl Podrätsik]]ut, [[Aleksander Vilt|Aleksander Wilt]]i, [[Nikolai Tuiman]]it, [[Arnold Liivak]]ut, [[Anton Allik]]ut, [[Mihhail Kalm|Mihail Kalm]]i, [[Viktor Puskar]]it, [[Hjalmar Mäe]]d, [[Eduard-Alfred Kubbo]]t, [[Alfred Sampka]]t, [[Hans Walther Paris|Hans-Walter Paris]]t ja [[Bernhard Väli]]t selles, et nemad 1935. aastal Tallinnas ja Tartus [[Kaitseseisukord|kaitseseisukorra]] maksvuse ajal ja maksvuse piirkonnas kokkuleppel teiste isikutega valmistasid ette Eesti vabariigis põhiseadusega maksma pandud riigikorra vägivaldset muutmist. Selleks organiseerisid nad lööksalku kallaletungimiseks [[riigivanem]]ale, [[Kaitsevägede Ülemjuhataja|kaitsevägede ülemjuhataja]]le, [[vabariigi valitsus]]e liikmetele ja Valitsusasutustele. Nende sihiks oli vägivaldselt Eesti vabariigi etteotsa seada teisi isikuid, kes selleks seaduslikus korras ei ole volitatud, ja riigi üldjuhtimine panna oma meestest koosneva asutuse, „[[rahvuskongress]]i&quot; peale, milline põhiseaduses pole ette nähtud, ühtlasi muretsesid nad kallaletungimise teostamiseks 10 kilo dünamiiti, 77 käsigranaati, püstolkuulipilduja ja käsirelvi ning jaotasid omawahel osad ja ülesanded kallaletungimise teostamisel, määrates kallaletungi aja 8. detsembriks 1935. a., kui vabariigi valitsus pidi minema [[Estonia teatrihoone|Estonia teatrihoonesse]] [[Isamaaliit (1935–1940)|Isamaaliidu]] kongressile. Selle raske kuritöö ettevalmistamine katkes mässumeestest enestest mitteolenevail põhjustel, sest et nemad tabati politseivõimude poolt ja wahistati ööl vastu 8. detsembrit.

Andres Larka vabanes vanglast 20. detsembril [[1937]] ja edaspidi puudus tal võimalus poliitikas osaleda. Ta elas oma kodus Jõgisool kuni [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioonini]] [[1940]]. aastal. Erukindral Larka arreteeriti [[23. juuli]]l 1940, pärast [[Eesti NSV]] väljakuulutamist ja sõjatribunali otsusega mõisteti talle 8 aastat vangilaagrit ja 3 aastat asumist kogu vara konfiskeerimisega. Tunnistajate sõnul nähti teda hiljem [[Vjatka]] vangilaagris [[Kirovi oblast]]is, kus ta ka ametlike andmete kohaselt 8. jaanuaril 1943 suri Kirovi oblastis [[Malmõž]]i vanglas.&lt;ref name=&quot;q0Pot&quot; /&gt; Matmispaik on teadmata.

== Isiklikku ==
Larka perekonna varasem nimi oli Lärka, mis hiljem muudeti Larkaks&lt;ref name=&quot;KVxiT&quot; /&gt;.

Andres Larka oli kolm korda abielus. 1912. aastal abiellus ta Kaunase kubermangus Blanche-Felicia Voichilloga. Kooselu jäi lastetuks ja lahutati 1917. aastal [[Petrograd]]is. 1919. aastal abiellus ta Marianne Ostroviga. Neil oli üks laps, poeg Georg (sündinud 1919). Marianne suri raske haiguse tagajärjel 1928. Marianne Larkat autasustati 1921. aastal [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgiga]]. 1934. aastal abiellus ta Helmi Veroonika Ostroviga, kes oli ta eelmise naise noorem õde.&lt;ref name=&quot;XhKHq&quot; /&gt; Neil oli poeg Peeter Jaak Larka (1935–2021). Teise ja kolmanda naise vend [[Mihkel Laid|Mihkel Ostrov-Laid]] oli rindeohvitser ning [[Sangaste Püha Andrease kogudus|Sangaste]] ja [[Laatre Püha Laurentsiuse kogudus]]e õpetaja. Andres Larka noorem vend [[Johannes Larka]] osales samuti Vabadussõjas ja autasustati Vabadusristiga. Andres Larka vend Hans Larka oli vedurijuht, kes leiutas vaguni siduri, mis ise haagib vagunid lahti ja kinni, ilma et selleks vagunihaakijat vaja oleks&lt;ref name=&quot;369Qh&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;QcxUQ&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Qbf4m&quot; /&gt;.

== Teenistus ==
* 1902–1917 Vene armee staabiohvitser
* 1918 Eesti Vabariigi sõjaminister&lt;ref&gt;[https://valitsus.ee/peaminister-ministrid/varasemad-valitsused#1-valitsuse-liikmed 1. Vabariigi Valitsus] valitsus.ee&lt;/ref&gt;
* 1918–1919 Eesti sõjaväe peastaabi ülem
* 1919–1925 Eesti Vabariigi sõjaministri abi
* 1930–1933 Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu juhatuse esimees
* 1933–1934 Eesti Vabadussõjalaste Liidu juhatuse esimees
* 1934 kandidaat Eesti riigivanema valimistel

==Tunnustus==
* Vabadusristi I liik 1. järk, 23. veebruar 1920: &quot;Kindral-major Larka on juhtival kohal Eesti sõjaväes olnud juba Saksa okkupatsioonist alates. Peale Eesti väeosade deformeerimist sakslaste poolt asus K.-m. Larka põrandaalusele Eesti sõjaväe organiseerimisele. Väljamaal viibides aitas k.-m. Larka sõjaliselt tähtsaid sidemeid luua välisriikidega. Enamlaste pealetungimisel oli k.-m. Larka Peastaabi Ülemana sõjategevuse juhiks. Sõjaministri abina on k.-m. Larka väsimata energiat ja püsivust ülesnäidanud&lt;ref name=&quot;TJNKB&quot; /&gt;.&quot;
* [[Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk]], 1921
* [[Eesti Punase Risti mälestusmärgi I järgu II aste]], 1928
* [[Kotkaristi I klassi teenetemärk mõõkadega]], 1930
* Eesti Vabadussõjalaste Liidu auliige, 17. detsember 1933&lt;ref name=&quot;2QY4E&quot; /&gt;
* [[Poola Taassünni orden|Polonia Restituta]] aumärk
* [[Soome Valge Roosi Rüütliordu|Soome Valge Roosi]] I klassi aumärk
* Läti [[Karutapja orden]]i II klass
* Andres Larka 55. sünnipäeva puhul asutas Eesti Vabadussõjalaste Liidu Keskjuhatus kindral A. Larka nimelise abiandmise kapitali, millest antakse toetust nendele, kes on kannatada saanud võitluses [[Vabadussõjalaste Rahvaliikumine|Vabadussõjalaste Rahvaliikumise]] aadete eest. &quot;Tarvidus sarnase abiandmise kapitali järele oli juba ammugi, sest paljud kaasvõitlejad on kannatada saanud [[erakond]]liku [[terror]]i läbi ning meie kõikide aukohuseks on neid kaasvõitlejaid hädast välja aidata.&quot; Esimesed annetused asutatud kapitali heaks tegid Andres Larka ise (250 krooni) ja [[Artur Sirk]] (100 krooni).&lt;ref&gt;Asutati kindral A. Larka nimeline abiandmise kapital. Võitlus, 6. märts 1934, nr 28, lk 5.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Xen1H&quot;&gt;Mis tehakse Larkaga? Rahvaleht, 10. märts 1934, nr 29, lk 3&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EHLpk&quot;&gt;Riik tasub auvõlga. Esmaspäev, 14. juuli 1930, nr 28, lk 3&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aEJlw&quot;&gt;Uusmõisnikud. Rahvaleht, 7. detsember 1936, nr 143, lk 4.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;S5mln&quot;&gt;Vabadussõjalased ütlesid oma sõna. Võitlus, 19. detsember 1933, nr 122, lk 9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9BrK6&quot;&gt;Ka A. Rei kandideerib. Rahvaleht, 24. veebruar 1934, nr 23, lk 3.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;M7m5P&quot;&gt;Kandidaatide soovitusallkirjad arhiivi. Postimees, 23. märts 1934, nr 81, lk 1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nMKpK&quot;&gt;Tsaar &quot;Nikolenka&quot; Petserimaal. Vaba Maa, 25. veebruar 1934, nr 47, lk 4.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VS45M&quot;&gt;Kes jääb peale? Rahvaleht, 6. märts 1934, nr 27, lk 4.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gw800&quot;&gt;Suured sündmused. Rahvaleht, 15. märts 1934, nr 31, lk 2.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cZLtZ&quot;&gt;Tartu vabside juhid vahi all. Rahvaleht, 15. märts 1934, nr 31, lk 1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WSjgm&quot;&gt;Kindral A. Larka Tallinnas. Vaba Maa, 18. aprill 1934, nr 89, lk 1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cKR8J&quot;&gt;On see uudiseks, et... Esmaspäev, 28. mai 1934, nr 22, lk 5&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hHMtI&quot;&gt;Larka kaebus tühistati. Esmaspäev, 22. mai 1934, nr 21, lk 2&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;q0Pot&quot;&gt;[http://kultuur.elu.ee/ke495_kindralid.htm Eesti kindralid Vabadussõjas: 130 aastat kindral Ernst Põdderi ja Andres Larka sünnist]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KVxiT&quot;&gt;Kes me oleme? Rahvaleht, 10. august 1934, nr 93, lk 4.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XhKHq&quot;&gt;Kindral Larka kolmas abielu. Rahvaleht, 13. august 1934, nr 94, lk 3.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;369Qh&quot;&gt;Karjatused, mis sundisid leiutama. Esmaspäev, 7. oktoober 1934, nr 41, lk 1&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QcxUQ&quot;&gt;Nädala kurioosumeid. Esmaspäev, 1. oktoober 1938, nr 40, lk 2&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Qbf4m&quot;&gt;Ameerika huvitatud automaat-sidurist. Rahvaleht, 11. veebruar 1938, nr 18, lk 8.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TJNKB&quot;&gt;http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&amp;iid=110700202672&amp;img=era0031_001_0000216_00046_t.jpg&amp;tbn=1&amp;pgn=3&amp;prc=30&amp;ctr=0&amp;dgr=0&amp;lst=2&amp;hash=9cc5ecd20dc6fc5da052e4cf128f946c&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2QY4E&quot;&gt;Vabadussõjalased ütlesid oma sõna. Võitlus, 19. detsember 1933, nr 122, lk 1.&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
*''Kindral A. Larka : põhiseaduse lahingu juht : vabadussõjalaste poolt Eesti rahvale esitatud kandidaat riigivanema kohale.'' Tallinn: EVL, 1934.
*''Eesti ajalugu : kronoloogia'' / koost. [[Sulev Vahtre]]. Tallinn: Olion, 1994.
* Larka minevik kohtus selgitamisel. Kaja, 15. mai 1934, nr 112, lk 3.
* A. Larka kaotas protsessi. Kaja, 16. mai 1934, nr 113, lk 1.
* [[Jaak Pihlak]], [http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2005/pihlak.pdf &quot;Pilistvere kihelkond ja Vabaduse Risti vennad&quot;] Viljandi Muuseumi aastaraamat, 2005, lk 118–120.

== Välislingid ==
{{Commonscat}}
* [http://kultuur.elu.ee/ke495_kindralid.htm Eesti kindralid Vabadussõjas: 130 aastat kindral Ernst Põdderi ja Andres Larka sünnist], [[Kultuur ja Elu]] 1/2009
* [http://digar.nlib.ee/otsing/avaleht?pid=nlib-digar:16758], [[Sõdur]] 11/1919
* [http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=964181], Vikerraadio saadete arhiiv, &quot;[[Eesti lugu]]&quot; 7. juuni 2008 Andres Larka

{{JÄRJESTA:Larka, Andres}}
[[Kategooria:Eesti kindralmajorid]]
[[Kategooria:Kaitseväe peastaabi ülemad]]
[[Kategooria:Eesti Vabadussõjalaste Liidu poliitikud]]
[[Kategooria:Sõjaministeeriumi koosseis]]
[[Kategooria:1. Eesti jalaväediviisi koosseis]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Eesti majaomanikud]]
[[Kategooria:Vabadusristi I liigi 1. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Kotkaristi I klassi sõjalise teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Eesti Punase Risti mälestusmärgi I järgu II astme kavalerid]]
[[Kategooria:Karutapja ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Vilno sõjakooli vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1879]]
[[Kategooria:Surnud 1942]]</text>
      <sha1>ap023ddl8nmv2m3p0brfqxyl8k6tyvn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Korn</title>
    <ns>0</ns>
    <id>29832</id>
    <revision>
      <id>7260944</id>
      <parentid>6498587</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T11:50:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>N1releh</username>
        <id>199583</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260944</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7200" sha1="bjv7d3j8uq2m0hdqd7kf265vfatpb2o" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2015}}
{{keeletoimeta}}{{allikad}}
[[Image:Kornmaa2006.jpg|thumb|right|Korn 2006]]

'''Korn''' (logo järgi ka '''KoЯn''' või '''Koяn''') on [[Ameerika Ühendriigid|USA]] ''[[nu metal]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i [[bänd]]. Neid peetakse selle [[muusikastiil|stiili]] alustajateks ning [[Limp Bizkit]]i ja [[Deftones]]i inspireerijateks.

Korn oli üks [[1990. aastad|1990. aastate]] populaarsemaid uusi bände. Nende edu algas, kui nad kogusid kuulsust ''underground''-muusika fännide seas ja jätkus, kuni bändist sai [[MTV]] üks enim eetriaega saanud artiste.

==Eellugu==
Korni eelkäija oli [[1992]]. aastal [[California]]s [[Bakersfield]]is loodud ''heavy metal''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i bänd LAPD, mille liikmed olid kitarristid [[James Shaffer]] ja [[Brian Welch]], basskitarrist [[Reginald Arvizu]] ning trummar [[David Silveria]]. Pärast laulja lahkumist kutsuti bändi [[Sexart]]i [[solist]] [[Jonathan Davis]] ning ansambel nimetati ümber [[Creep]]iks. Hiljem sai Creepist Korn.

==Tegevus==

==== [[1994]]. aasta ====
Bänd andis välja esimese omanimelise [[LP]] &quot;KoЯn&quot;. Seejärel mindi kaheaastasele kontserditurneele koos [[Ozzy Osbourne]]i, [[311 (bänd)|311]], [[Marilyn Manson]]i, [[KMFDM]] ja [[Megadeth]]iga. Bändi esimest plaati osteti ligikaudu 700 000 eksemplari.

==== [[1996]]. aasta ====
Oktoobris reklaamis Korn oma uut albumit &quot;Life Is Peachy&quot; esimest korda internetis ''live''&lt;nowiki/&gt;'ina. Samal aastal jõudis bänd rokiedetabelites kolmandale kohale. 

==== [[1997]]. aasta ====
Korni [[singel]] &quot;No Place to Hide&quot; kandideeris [[Grammy]] auhinnale parima ''metal''-esituse kategoorias. Välja anti ka teine singel &quot;A.D.I.D.A.S.&quot;. Samal aastal oli Korn [[Lollapalooza]] muusikafestivali üks peaesinejatest koos ansambliga [[Tool (ansambel)|Tool]]. Bändi plaanitud kontserdid tuli hiljem katkestada, sest kitarrist Shafferil diagnoositi viiruslik [[meningiit]].

==== [[1998]]. aasta ====
Ilmus album &quot;Follow The Leader&quot;, millelt pärineb singel &quot;Freak On A Leash&quot;. Selle albumiga tõusis Korn [[Billboard]]i albumimüügi edetabelis esikohale. Detsembris valisid [[Rolling Stone|Rolling Stone'i]] lugejad ansambli aasta parimaks ''metal''-bändiks.

==== [[1999]]. aasta ====
Filmis &quot;End Of Days&quot; kõlas Korni lugu &quot;The Camel Song&quot;. Sama aasta novembris ilmus bändi neljas album &quot;Issues&quot;, mida ansambli solist kirjeldas kui &quot;Korni kõige süngema heli ja emotsionaalsemate laulutekstidega albumit&quot;. Album jõudis Billboardi edetabelis esikohale. Novembris 1999 ilmus Korni muusikavideo &quot;Falling Away From Me&quot;, mis kandideeris MTV parima rokivideo auhinnale.

==== [[2002]]. aasta ====
Ilmus viies album &quot;Untouchables&quot;, millelt anti välja kaks singlit: &quot;Here To Stay&quot;, mis võitis [[Kanada]] MuchMusic videoauhindade jagamisel parima rahvusvahelise ansambli auhinna, ning &quot;Thoughtless&quot;.

==== [[2003]]. aasta ====
Raadiojaamadesse jõudis lugu &quot;Did My Time&quot;, mis oli salvestatud &quot;Lara Croft Tomb Raider: Cradle Of Life'i&quot; jaoks, kuid {{kas|juriidilistel põhjustel lugu filmi heliribale ei jõudnud}}. Lugu anti välja eraldi singlina. Samal aastal ilmus Korni kuues album &quot;Take a Look in the Mirror&quot;, millelt lugu &quot;Play Me&quot; esitati koos räppar [[Nas]]iga, ning esimese singlina anti välja &quot;Right Now&quot;. Albumist ilmus ka limiteeritud väljaanne, kus lisaks [[CD]]-le oli boonus-[[DVD]], mis sisaldas 30 minutit videoid, kontserdimaterjali ja kaadritaguseid klippe.

==== [[2004]]. aasta ====
Märtsis ilmus &quot;Take a Look in the Mirror&quot; albumi teine singel &quot;Ya'll Want A Single&quot;, mis kritiseerib plaadifirmade võimu muusikute üle. Muusikaideos, mille autor on Andrews Jenkins, kujutatakse bändiliikmeid plaadipoodi rüüstamas ning videoklippide vahel kuvatakse muusikatööstust kritiseerivaid sõnumeid. Video tegemine läks maksma 150 000 dollarit. Kolmas singel albumilt oli &quot;Everything I've Known&quot;.

Sügisel andis bänd välja kogumiku “KoЯn Greatest Hits Volume 1“, millel esitatakse lisaks bändi oma loomingule ka teiste artistide lugude töötlusi, nagu [[Pink Floyd]]i &quot;Another Brick in the Wall&quot; ning [[Cameo]] &quot;Word Up!&quot;, millest viimane oli ka kogumiku esimene singel. Samal aastal esines Korn festivalil &quot;Projekt Revolution&quot;.

==== [[2005]]. aasta ====
Veebruari lõpus teatas Korni kitarrist Brian (''alias'' Head) Welch, et lahkub bändist ja pühendub [[Jumal]]a teenimisele. Pärast tema lahkumist jätkas bänd neljakesi.

Samal aastal salvestas Korn filmi &quot;XXX: State of the Union&quot; jaoks [[kaver]]versiooni [[Public Enemy]] loost &quot;Fight the Power&quot;. Loo kaasesitaja oli [[Xzibit]].

Aasta lõpus ilmus Korni seitsmes album &quot;See You on the Other Side&quot;. Singlitena anti välja lood &quot;Twisted Transistor&quot; ja &quot;Coming Undone&quot;. &quot;Twisted Transistori&quot; muusikavideos mängisid Korni liikmeid tuntud räppareid Lil Joni, [[Snoop Dogg|Snoop Doggi]], Xzibitit ja David Bannerit. &quot;Coming Undone&quot; ilmus maksisinglina, millel oli lisaks nimiloole ka laul &quot;Eaten Up Inside&quot; ja &quot;Twisted Transistori&quot; kontserdiversioon.

==== [[2006]]. aasta ====
Ilmus kogumik &quot;Live And Rare&quot; ning DVD &quot;Live on the Other Side&quot;, mis sisaldas ka 2005. aasta sügisel [[New York|New Yorgis]] Hammerstein Ballroom'is antud kontserdi lindistust. Sama aasta augustis avaldati loole &quot;Liar&quot; Big Bear Entertainmenti loodud animatsioonvideo.

==== [[2007]]. aasta ====
Anti välja pealkirjata album, mille kohta ansambli solist ütles &quot;Miks mitte lasta fännidel kutsuda seda albumit nii, nagu nad ise tahavad?&quot;. Sama aasta 22. septembril alustati kontserditurneega &quot;Bitch We Have a Problem&quot;, mis kestis kuni [[2008]]. aasta aprillini.

=== Vahejuhtumid ===
Oktoobris 1998 tekkis skandaal laulja Jonathani ümber, keda kahtlustati kosmeetika kasutamise tõttu [[homoseksuaalsus]]es. Laulja ise suhtus sellesse huumoriga ning ajakirjandus kaotas selle juhtumi vastu suurema huvi.

Trummar Silveria vigastas 1999. aastal [[Põhja-Dakota]]s antud kontserdil käerannet. Vigastuse tõttu vajas ta operatsiooni. Samuti tuli Silverial vahele jätta kaks turneed, kus teda asendas Mike Bordin bändist [[Faith No More]].

==Liikmed==
* Jonathan (''alias'' HIV) Davis – [[vokaal (muusika)|laul]], [[torupill]]
* Reginald (''alias'' Fieldy) Arvizu – [[basskitarr]]
* James (''alias'' Munky) Shaffer – [[kitarr]], taustalaul
* Raymond Lee (''alias'' Ray) Luzier – [[trumm]]id, [[löökpillid]]
* Brian (''alias'' Head) Welch – kitarr (aastatel [[1993]]–[[2005]])
* David Silveria – trummid, löökpillid (aastatel [[1993]]–[[2006]])

==Albumid==
* &quot;KoЯn&quot; (1994)
* &quot;Life is Peachy&quot; (1996)
* &quot;Follow the Leader&quot; (1998)
* &quot;Issues&quot; (1999)
* &quot;Untouchables&quot; (2002)
* &quot;Take a Look in the Mirror&quot; (2003)
* &quot;Greatest Hits, Vol. 1&quot; (2004)
* &quot;See You on the Other Side&quot; (2005)
* &quot;Live and Rare&quot; (2006)
* &quot;Untitled&quot; (2007)
* &quot;KoЯn ||| – Remember Who You Are&quot; (2010)
* &quot;The Paradigm Shift&quot; (2013 oktoober)
*&quot;The Serenity of Suffering&quot; (2016)
* &quot;The Nothing&quot; (2019)
*&quot;Requiem&quot; (2022)

==Välislingid==
* [http://www.korn.com Koduleht]
* [http://www.estkorn.myfreebb.com Eesti KoЯni foorum]
* [http://php.allstarz.ee/index.php?tegevus=vaata_artiste&amp;id=185 Korn] Allstarzis

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ansamblid]]
[[Kategooria:Nu metal'i ansamblid]]</text>
      <sha1>bjv7d3j8uq2m0hdqd7kf265vfatpb2o</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Anti Selart</title>
    <ns>0</ns>
    <id>30082</id>
    <revision>
      <id>7260499</id>
      <parentid>6923865</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T17:28:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Morel</username>
        <id>26171</id>
      </contributor>
      <comment>pilt</comment>
      <origin>7260499</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6727" sha1="s6h9hy09j4p09v8p3clnj74c9pq75ig" xml:space="preserve">{{Infokast teadlane
| pilt             = Anti Selart 2023.jpg
| pildiallkiri     = Anti Selart 2023. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool
| sünniaeg         = {{Sünniaeg ja vanus|1973|8|11}} 
| sünnikoht        = 
| surmaaeg         = 
| surmakoht        = 
| elukoht          = 
| kodakondsus      = 
| rahvus           = 
| tegevusala       = ajalugu, [[medievistika]]
| töökoht          = [[Tartu Ülikool]]
| haridus          = BA, MA, PhD
| alma_mater       = Tartu Ülikool
| doktoritöö          = &quot;[https://www.etis.ee/Portal/Mentorships/Display/d17b1820-99c2-4a57-8dc1-e9c5fb8179bb Liivimaa ja Vene 13. sajandil]&quot; (2002)
| doktoritöö_juhendaja = [[Mati Laur]], [[Jüri Kivimäe]]
| tuntumad_tööd       = 
| tuntud_õpilased     = [[Mihkel Mäesalu]], [[Madis Maasing]], [[Linda Kaljundi]], [[Kristjan-Jaak Rätsep]], [[Daina Jüristo]], [[Kerli Kraus]], [[Kristjan Kaljusaar]], [[Marko Rasin]], [[Mikk Tali]], [[Jane Liiv]], [[Kristina Rebane]], [[Riivo Mölter]], [[Julian Goljand]], [[Merit Jakobson]], [[Mart Lätte]], [[Nele Rand]], [[Siiri Rebane]], [[Toivo Heinla]]
| tunnustus        = 
| abikaasa         = 
| lapsed           = 
| allkiri          = 
| veebileht        = 
| märkused         = 
| muu              = 
| moodul           =
}}
'''Anti Selart''' (sündinud [[11. august]]il [[1973]] [[Tallinn]]as) on [[eesti]] [[ajalugu|ajaloolane]] ja [[Tartu Ülikool]]i õppejõud, alates [[2002]] [[filosoofia]]doktor. [[Medievist]]ina uurib põhiliselt [[Eesti keskaeg]]a.

Alates [[2009]]. aasta [[19. juuni]]st on ta Tartu Ülikooli keskaja professor.&lt;ref&gt;https://www.etis.ee/portaal/uudised.aspx?VID=877&amp;lang=et{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Tartu Ülikooli nõukogu valis viisteist professorit ja ühe emeriitprofessori&lt;/ref&gt; [[2013]]. aasta [[1. juuli]]st on ta Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juhataja. 2019. aasta oktoobris valiti ta Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaaniks, tema ametiaeg algas [[2020]]. aasta 1. jaanuaril.&lt;ref&gt;[https://www.ut.ee/et/uudised/selgusid-uued-dekaanid Tartu Ülikooli uudised, 22.10.2019: &quot;Selgusid uued dekaanid&quot;]&lt;/ref&gt;

[[2012]]. aastal ilmus Selarti koostatud ja toimetatud &quot;[[Eesti ajalugu (raamatusari)|Eesti ajaloo üldkäsitluse]]&quot; teise köite &quot;Eesti keskaeg&quot; uus versioon, mis pälvis meedias ja ajaloolaste seas elavat vastukaja ning sai ka aasta parima ajalooraamatu auhinna.&lt;ref&gt;[[Raul Sulbi]], [http://www.postimees.ee/1236984/ajalookirjanduse-aastapreemia-palvis-eesti-ajaloo-ii-koide Ajalookirjanduse aastapreemia pälvis &quot;Eesti ajaloo&quot; II köide], Postimees, [[15. mai]] 2013&lt;/ref&gt; [[2013]]. aastal ilmunud Eesti ajaloo kolmanda köite uusversiooni kirjutas ta ülevaate Vene võimu perioodist Eestis [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal (1558–1582).&lt;ref&gt;[[Raimu Hanson]], [http://www.tartupostimees.ee/2621872/uus-ajalookoide-kajastab-uurimise-viimast-seisu Uus ajalooköide kajastab uurimise viimast seisu], [[Postimees]], [[5. detsember]] 2013&lt;/ref&gt;

==Hariduskäik==
*[[2002]] [[filosoofia]]doktor (Tartu Ülikool), väitekiri &quot;Liivimaa ja Vene [[13. sajand]]il&quot;
*[[1997]] [[magister]] (Tartu Ülikool), magistritöö &quot;Eesti idapiir keskajal&quot;
*[[1995]] lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo erialal
*[[1991]] lõpetas Tallinna [[Õismäe Humanitaarkeskkool]]i

==Uurimisvaldkonnad==
*Keskaegne [[Liivimaa]], eriti seoses [[Venemaa]]ga 
*Katoliikliku ja õigeuskliku maailma suhted seoses [[ristisõda]]dega
*Liivimaa sõdade ajajärgul [[16. sajand]]i teisel poolel

==Liikmesus==
*[[Akadeemiline Ajalooselts|Akadeemilise Ajalooseltsi]] juhatuse liige 
*[[Balti Ajaloo Komisjon]]i liige (2005–2012 oli ta selle kirjavahetajaliige)
*Tartu Ülikooli ajaloo osakonna nõukogu liige

==Tunnustus==
* [[1997]] [[Eesti Teaduste Akadeemia]] üliõpilaste teadustööde konkursi II preemia
* [[1999]] Ajakirja [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] kaastööpreemia
* [[2002]] Rektor-von-Ewers-Preis
* [[2003]] Dr. [[Arthur Puksow]]i Fondi I auhind
* [[2013]] [[Tartu Ülikooli aumärk]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}&lt;/ref&gt;

==Teoseid==
*''&quot;Dorpater Zins&quot; und die Dorpat-Pleskauer Beziehungen im Mittelalter''. In: Aus der Geschichte Alt-Livlands : Festschrift für [[Heinz von zur Mühlen]] zum 90. Geburtstag. [[Münster]], [[2004]].
*''Eesti ajaloo atlas''. Koostaja koos [[Aivar Kriiska]], [[Andres Tvauri]], [[Birgit Kibal]]i, [[Andres Andresen]]i ja [[Ago Pajur]]iga. [[Tallinn]]: Avita, [[2006]]. 
*''Eesti esiajalugu [elektrooniline teavik]: interaktiivne õppevahend põhikoolile''. Koos Aivar Kriiskaga. Tartu: Regio, 2006.
*''Eesti idapiir keskajal.'' Magistritöö põhjal valminud raamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1998]].
*''Liivimaa ja Vene 13. sajandil: uurimus poliitilisest ajaloost''. Doktoritöö. Juhendajad: [[Jüri Kivimäe]] ja [[Mati Laur]]. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[2002]].
*''Livland und die Rus' im 13. Jahrhundert''. Doktoritöö saksakeelne täiendatud trükk. [[Köln]]: Böhlau, [[2007]].
*[[Kersti Reppo]] ja [[Malle Rebane]] (koostajad). ''Saksa-eesti ajaloosõnaraamat''. Toimetaja koos [[Tõnu-Andrus Tannberg]]i ja [[Mati Laur]]iga. Tallinn: Avita, [[2008]].
*''Setomaa. 2, Vanem ajalugu muinasajast kuni 1920. aastani''. Toimetaja koos [[Heiki Valk|Heiki Valgu]] ja [[Anti Lillak]]uga. Peatoimetaja [[Mare Aun]]. Tartu: Eesti Rahva Muuseum, [[2009]].
*''Eesti ajalugu II: Eesti keskaeg''. Koostaja ja toimetaja. Tartu: Tartu Ülikooli ajaloo- ja arheoloogia instituut, [[2012]].

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.fl.ut.ee/182853 Anti Selarti CV Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi kodulehel]
* [https://ut-ee.academia.edu/AntiSelart Anti Selart]
* {{ETIS}}
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=16881:ajaloolased-ei-pea-rahvuslikku-identiteeti-looma&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3424 Ajaloolased ei pea rahvuslikku identiteeti looma] (Anti Selarti intervjuu [[Valle-Sten Maiste]]le, [[Sirp (ajaleht)|Sirp]]), [[10. jaanuar]] [[2013]]
* [http://arvamus.postimees.ee/1100860/euroopa-ajaloolane/ Euroopa ajaloolane], [[Postimees]], [[12. jaanuar]] 2013 
* [http://arvamus.postimees.ee/1128514/anti-selart-kas-keskajal-oli-rahvuseid/ Anti Selart: Kas keskajal oli rahvuseid?], Postimees, [[6. veebruar]] 2013

{{JÄRJESTA:Selart, Anti}}
[[Kategooria:Eesti ajaloolased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1973]]</text>
      <sha1>s6h9hy09j4p09v8p3clnj74c9pq75ig</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mustjala kirik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>32692</id>
    <revision>
      <id>7260394</id>
      <parentid>4917498</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T14:00:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <origin>7260394</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2215" sha1="behpq0nvav5ox7u4rm35on0a3iekwly" xml:space="preserve">{{see artikkel|räägib kihelkonnakirikust; õigeusu kiriku kohta vaata artiklit [[Mustjala Prohvet Eeliase kirik]].}}
{{Infokast kirik
|nimi             = Mustjala kirik
|pilt             = Mustjala kirik 2006.jpg
|pildiallkiri     = 
|riik             = [[Eesti]]
|asukoht          = [[Saare maakond]]
|ehituse algus    = 
|ehituse lõpp     = 1863
|sissepühitsemine = 8. november 1863
|laiendatud       = 
|laiuskoord       = 
|pikkuskoord      = 
|asendikaart      = Eesti
|kaart            = punkt
|veel             = 
}}
'''Mustjala Anna kirik''' on [[Kirik (pühakoda)|kirik]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]. Kirikut kasutab [[EELK]] [[Mustjala Anna kogudus]].

Kirik valmis [[1863]] ja pühitseti [[8. november|8. novembril]] samal aastal.

Uus kirik asendas [[1605]]. aastal ehitatud [[kabel]]it. Mustjala kirik on [[Historitsistlik-eklektiline arhitektuuristiil|historitsistlik-eklektilise arhitektuuristiili]] näide.

Selle kõrge torn oli meresõitjatele oluliseks maamärgiks. Kirik on [[lööv|ühelööviline]] pikihoone ja kujunduses esinevad kõrvuti gooti ja romaani stiili motiivid. [[Altar]] ja [[kantsel]] on [[pseudogooti stiil]]is. Kiriku [[altarimaal]] &quot;[[Kristus ristil]]&quot; on aastast 1938 (kunstnik [[Rudolf Sepp]]).

Mustjala kiriku [[orel]]i ehitas [[Gustav Terkmann]] 1903. aastal.

Tuntust on kirik kogunud ka traditsioonilise ürituse [[Mustjala muusikapäevad]]e toimumiskohana.

==Nimi==
Mustjala kirik ei kanna Anna nime mõne katoliku pühaku järgi, vaid Saaremaa kuberneri [[Claus Maltesen Sehested]]i abikaasa Anna Sehestedi (sünd Lykke) järgi, kes lasi [[1605]]. aastal ehitada sellele kohale kabeli.

==Orel==
Mustjala kiriku [[orel]] valmis [[1903]] meister [[Gustav Terkmann]]i käe all. Mehaanilise [[traktuur]]iga orelil on 8 registrit.

== Välislingid ==
{{commonskat|Mustjala Church}}
*{{kultuurimälestis|ID=21029}}

{{Coordinate|NS=58.462311|EW=22.235175|type=landmark|region=EE}}

{{Mustjala kihelkond}}

[[Kategooria:Saare maakonna kirikud]]
[[Kategooria:Saaremaa valla ehitised]]
[[Kategooria:Mustjala kihelkond]]
[[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kirikud‎]]
[[Kategooria:Saare maakonna kultuurimälestised]]</text>
      <sha1>behpq0nvav5ox7u4rm35on0a3iekwly</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Innocentius XIII</title>
    <ns>0</ns>
    <id>41193</id>
    <revision>
      <id>7260434</id>
      <parentid>6978471</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T15:03:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kask</username>
        <id>77839</id>
      </contributor>
      <comment>Viited</comment>
      <origin>7260434</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13136" sha1="h5b1fwkrel5wgbeweazptatqay4st7t" xml:space="preserve">{{Infokast paavst
|paavstinimi   = Innocentius XIII
|pilt          = InnocientXIII.jpg
|sünninimi     = Michelangelo dei Conti
|vanemad = Carlo Conti,&lt;br /&gt;Isabella Muti
|valitsemisaja algus= [[8. mai]] [[1721]]
|valitsemisaja lõpp= [[7. märts]] [[1724]]
|eelkäija      = [[Clemens XI]]
|järeltulija   = [[Benedictus XIII]]
|sünnikuupäev  =  [[13. mai]] [[1655]]
|sünnikoht     = [[Poli]]
|surmakuupäev  = {{death date and age|1724|3|7|1655|5|13|df=y}}
|surmakoht     = [[Rooma]]
|vapp          = C o a Inocentius XIII.svg
|maetud = [[Vatikani grotid]] 
}}

'''Innocentius XIII''' ('''Michelangelo dei Conti''', [[13. mai]] [[1655]] – [[7. märts]] [[1724]]) oli [[paavst]] aastatel [[1721]]–1724. Ta oli 244. paavst.

Michelangelo dei Conti sündis Poli hertsogi Carlo II Conti ja Isabella Monti peres 2. lapsena. Tema suguvõsast pärinesid paavstid [[Clemens III]], [[Innocentius III]], [[Gregorius IX]] ja [[Aleksander IV (paavst)|Aleksander IV]], kuid ta oli sugulussidemete kaudu veel mitmete paavstide kauge sugulane.

Conti õppis [[Ancona]]s ja seejärel [[Rooma]]s [[jesuiidid|jesuiitide]] [[kolleegium]]is. Ta lõpetas Rooma ülikooli (''La Sapienza'') õigusteaduskonna ja omandas [[doktorikraad]]i. [[1690]] saatis [[Aleksander VIII]] ta [[Veneetsia doodž]]i juurde, kellele ta pidi üle andma õnnistatud [[mõõk|mõõga]] (''stocco'') ja kübara (''berettone''). Conti soovitas paavstil enne apostelliku konstitutsiooni &quot;[[Unigenitus Dei Filius]]&quot; avaldamist konsulteerida [[prelaat]]idega. Ta loobus [[1719]] ametist tervislikel põhjustel.

==Ametid==
*[[Aleksander VIII]] [[kantsler|erakantsler]]
*[[1690]] erakorraline [[nuntsius]] [[Veneetsia]]s
*[[14. august]] [[1691]] ''Signatura gratiae'' referent
*[[17. august]] 1691 [[Ascoli]] [[kuberner]]
*[[18. august]] 1691 [[komissar]]
*[[6. detsember]] [[1692]] – 6. mai 1693 Campania e Maritima ([[Frosinone]]) kuberner
*[[1693]] [[Vatikan]]i [[prelaat]]
*[[6. mai]] 1693 – juuni 1695 [[Viterbo]] kuberner
*Mentorella kloostri [[abt commendatario]]
*[[13. juuni]] [[1695]] Tarsose titulaarpeapiiskop (pühitseti [[piiskop]]iks [[16. juuni]]l 1695)
*[[28. juuni]] 1695 paavsti [[Assistent (abiline)|assistent]]
*[[1. juuli]] 1695 – 24. märts 1698 nuntsius [[Šveits]]is
*[[24. märts]] [[1698]] – 28. jaanuar 1709 nuntsius [[Portugal]]is
*[[7. juuni]] [[1706]] – 8. mai 1721 [[kardinalpreester]]
*[[28. jaanuar]] [[1709]] – 1. august 1712 [[Osimo]] peapiiskop
*[[23. veebruar]] [[1711]] – 8. mai 1721 Santi Quirico e Giulitta kardinalpreester
*[[1. august]] [[1712]] – [[14. märts]] 1719 [[Viterbo]] piiskop
*[[13. jaanuar]] [[1716]] – [[4. jaanuar]] [[1717]] [[kardinalide kolleegium]]i [[camerlengo]]

==1721. aasta konklaav==

Innocentius XIII valiti paavstiks 8. mail 1721 [[Vatikani paavstipalee]]s ja krooniti [[18. mai]]l kardinal [[Benedetto Pamphili]] poolt. Ta võttis nime [[Innocentius III]] järgi.

[[31. märts]]ist 8. maini 1721 toimunud [[konklaav]]i viimases voorus osales 56 kardinali, kuid [[9. aprill]]iks oli konklaavile kogunenud vaid 40 kardinali. Konklaavil tekkis 4 fraktsiooni: [[Zelanti]], Prantsusmaa, Austria ja Albanide fraktsioon. Kardinal [[Mihály Frigyes Althan]] esitas teises voorus [[veto]] kardinal [[Fabrizio Paolucci]] vastu, kellel jäi 3 häält vajalikust häältehulgast puudu, et osutuda valituks. [[7. mai]]l saabusid konklaavile kardinalid [[Damian Hugo Philipp von Schönborn Bushein]] ja [[Thomas Philip Wallrad d'Hénin-Liétard d'Alsace-Boussu de Chimay]]. Haiguse tõttu lahkusid konklaavilt kardinalid [[Giandomenico Paracciani]] ja [[Giovanni Battista Salerni]].

==Välispoliitika==
{| style=&quot;width: 20em; float: right; font-size: 85%; margin: 0 0 1em 1em; border-left: 1px solid #aaa; border-collapse: collapse;&quot;
|-
| style=&quot;text-align: center; padding: 0.5em; background: #FFAA00; font-size: larger;&quot; | '''Kuuria'''
|-
|
{| style=&quot;margin-left: 1em; border-top: 1px #AAA solid;&quot;
|- style=&quot;vertical-align: top;&quot;
|'''Kardinalide kolleegiumi dekaan'''
|style=&quot;padding-left: 1em;&quot; | [[Sebastiano Antonio Tanara]]
|- style=&quot;vertical-align: top;&quot;
|'''Riigisekretär'''
|style=&quot;padding-left: 1em;&quot; | [[Giorgio Spinola]]
|- style=&quot;vertical-align: top;&quot;
|'''Camerlengo'''
|style=&quot;padding-left: 1em;&quot; | [[Annibale Albani]]
|- style=&quot;vertical-align: top;&quot;
|'''Rooma kardinalvikaar'''
|style=&quot;padding-left: 1em;&quot; | [[Fabrizio Paolucci]]
|-
|}
|}

===Suhted Saksa-Rooma keisriga===

Innocentius XIII läänistas [[9. juuni]]l [[1722]] [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Karl VI]] omandisse [[Napoli]] ja [[Sitsiilia]]. Keiser nõudis koos Sitsiilia omandamisega endale ka Sitsiilia kiriku privileege (''Monarchia Sicula''), kuid paavst keeldus, toetudes [[Clemens XI]] [[Clemens_XI#Suhted_Savoiaga|otsusele]]. Keiser keeldus paavstile tagasi andmast [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõjas]] hõivatud [[Comacchio]]t. Pingete leevendamiseks nõustus Innocentius XIII keisri sooviga saata eelnevalt [[Viin]]i [[nuntsius]]e määramiseks määratavate isikute nimekirja.

===Suhted Prantsusmaaga===

Innocentius XIII pühitses [[Prantsusmaa]] peaministri [[Guillaume Dubois]]' kardinaliks. Tema ajal jätkus vaidlus [[jansenism]]i üle.

===Suhted Hispaaniaga===

Innocentius XIII sõlmis [[Hispaania]]ga lepingu. Hispaania prints [[Carlos III|Carlos]] nõudis paavstilt [[Parma]] ja [[Piacenza]] läänistamist enda omandiks.

===Suhted Inglismaaga===

Innocentius XIII tunnustas [[James Edward Stuart]]'it [[Suurbritannia]] kuningana ja lubas talle 100 000 [[tukat]]it.

===Suhted Itaalia riikidega===

Ta toetas [[Veneetsia]] ja [[Malta]] võitlust türklastega.

===Suhted Poolaga===

[[Poola kuningas]] saatis paavstile [[briljant]]idega kaunistatud [[krutsifiks]]i.

===Suhted Portugaliga===

Innocentius XIII käskis [[Portugali kuningas|Portugali kuninga]] [[João V]] palvel [[Portugal]]is resideerival nuntsiusel [[Vincenzo Bichi]]l pöörduda tagasi Rooma ja saatis tema asemele uueks nuntsiuseks [[Giuseppe Firrao]]. Kuningas keelas Bichil riigist lahkumise, kuid keeldus ka Firraod vastu võtmast. Lõpuks võimaldati Bichil Portugalis edasi tegutseda.

==Sisepoliitika==

1721 käskis Innocentius XIII Rooma [[pagar]]itel kontrollida pätside kaalu ja kvaliteeti.

==Suhted kiriku institutsioonidega==

Innocentius XIII taunis [[jesuiidid|jesuiitide]] tegevust, kui ta oli saanud teada, et hoolimata Clemens XI hukkamõistvast [[Clemens XI#Litrurgilised otsused|otsus]]est peavad jesuiidid [[Hiina]]s endiselt [[hiina riitus]]t. Ta keelas jesuiitidel võtta kolme aasta jooksul vastu [[noviits]]e.

Innocentius XIII kohustas [[frantsisklased|frantsiskaani]] observantide [[kapiitel|kapiitlit]] koguneda [[Aracoeli]]s senise tava järgi ja ta oli ise kapiitli eesistujaks.

Innocentius XIII kohustas Roomat külastavaid [[prelaat]]e andma aru sellest, kas [[vaimulik]]ud peavad oma piiskopkondades konverentse.

[[23. mai]]l 1724 avaldatud apostellikus konstitutsioonis &quot;Apostolici ministerii&quot; sätestas ta [[preester|preestrite]] funktsioonid kiriklike talituste ajal.&lt;ref name=&quot;Bulla&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Preester&quot; /&gt;

[[27. aprill]]il 1723 määrasid 7 [[Holland]]i preestrit [[Utrecht]]i uueks piiskopiks [[Cornelius Steenhoven]]i, paludes paavstil teda tunnustada, kuid paavst keeldus.

==Jansenism==

Innocentius XIII kinnitas paavstiks saanult Clemens XI [[Clemens_XI#Jansenism|otsuse]] [[jansenism]]i taunimiseks ja kuulutas [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningale]] saadetud kirjas oma poolehoidu Clemens XI otsusele. [[Juuni]]s 1721 kirjutasid seitse Prantsusmaa piiskoppi paavstile, paludes &quot;Unigenitus&quot; tagasi võtta, kuid paavst keeldus seda tegemast.

==Liturgilised otsused==

Innocentius XIII kuulutas [[25. aprill]]il 1722 [[Isidorus]]e [[Kiriku doktor]]iks.&lt;ref name=&quot;Doktor&quot; /&gt;

1722 lubas ta ühel [[Jeruusalemm]]as teenival preestril anda [[konfirmatsioon]]i sakramenti, kuigi see õigus on tavaliselt ainult piiskoppidel.

==Misjon==

Innocentius XIII saatis 1722 Sigismond de Calchi [[Myanmar]]isse misjoneerima.&lt;ref name=&quot;Birma&quot; /&gt;

==Suhted juutidega==

Innocentius XIII keelas [[18. jaanuar]]il 1724 avaldatud bullas &quot;Ex injuncto nobis&quot; [[juudid|juutidel]] uute kaupade müümise.

==Uued piiskopkonnad==

*[[18. mai]] 1721 [[Rumeenia]]s [[Făgăraş]]e peapiiskopkond
*[[1. juuni]] 1722 [[Viin]]i peapiiskopkond&lt;ref name=&quot;Viin&quot; /&gt;

==Beatifikatsioonid==

Innocentius XIII kuulutas õndsaks 3 isikut.
*[[Jan Nepomucký]] [[31. mai]] 1721
*[[Dalmatius Moner]] [[15. august]] 1721
*[[Andrea Conti]] [[11. detsember]] 1723 (avaldati [[15. veebruar]]il 1724)

==Onupojapoliitika==

[[Innocentius XII]] [[1692]] [[Innocentius XII#Onupojapoliitika|dekreedi]] järgi pidi paavst hoiduma onupojapoliitikast ja võis määrata vaid ühe sugulase kardinaliks.

Innocentius XIII vend [[Bernardo Maria dei Conti]] pühitseti 1721 kardinaliks, kuid tema sissetulekud olid ametivendade omadega võrreldes tagasihoidlikud.

Innocentius XIII õde Giulia Cecilia oli abiellunud Girolamo Pignatelliga, kelle suguvõsast pärines paavst Innocentius XII.

==Kardinalide pühitsemised==

Innocentius XIII pühitses kolm kardinali kahel [[konsistoorium]]il.
#konsistoorium [[16. juuni]] 1721
##[[Bernardo Maria dei Conti]]
#konsistoorium [[16. juuli]] 1721
##[[Alessandro Albani]]
##[[Guillaume Dubois]]

==Innocentius XIII kultuuriloos==

Innocentius XIII rajas [[12. september|12. septembril]] 1721 [[Kuuba]]l [[Havanna]] ülikooli.&lt;ref name=&quot;Kuuba&quot; /&gt;

[[18. detsember|18. detsembril]] 1722 tunnustas ta [[Caracas]]e ülikooli rajamist [[Venezuela]]s.&lt;ref name=&quot;Ülikool&quot; /&gt;

==Surm==
[[Image:Tomb_of_Innocentius_XIII.jpg|thumb|Innocentius XIII haud]]
Innocentius XIII suri 7. märtsil 1724 Roomas [[song]]a tagajärjel ja maeti [[12. märts]]il [[Rooma Peetri kirik|Vatikani basiilikasse]].

==Innocentius XIII ja Eesti==
Teda mainiti ajalehes [[Uudisleht]] [[1939]]. aastal seoses [[Pius XII]] paavstiks saamisega. &lt;ref&gt;&quot;Soe vastuvõtt Pius XII.&quot; Uudisleht nr. 35. 3. märts 1939.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Bulla&quot;&gt;{{cite web |last= O'Riordan|first=Michael |date=1907|title=&quot;Apostolici Ministerii.&quot;. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/01647b.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Birma&quot;&gt;{{cite web |last= Battandier|first= Albert|date=1908|title=Burma. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/03082a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Doktor&quot;&gt;{{cite web |last= Chapman|first= John|date=1909|title=Doctors of the Church. Catholic Encyclopedia |url=https://www.newadvent.org/cathen/05075a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kuuba&quot;&gt;{{cite web |last= Fuentes|first= Ventura|date=1908|title=Cuba. Catholic Encyclopedia |url=https://www.newadvent.org/cathen/04558c.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Preester&quot;&gt;{{cite web |last= Boudinhon|first= Auguste|date=1911|title=Priest. Catholic Encyclopedia |url=https://www.newadvent.org/cathen/12406a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Viin&quot;&gt;{{cite web |last= Lins|first= Joseph|date=1912|title=Vienna. Catholic Encyclopedia |url=https://www.newadvent.org/cathen/15417a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ülikool&quot;&gt;{{cite web |last= Currier|first= Charles Warren|date=1912|title=Spanish-American Universities. Catholic Encyclopedia |url=https://www.newadvent.org/cathen/15201a.htm}}&lt;/ref&gt;
}}

==Allikad==
* [[Aloysius Tomassetti]]. ''Bullarum, diplomatum et privilegiorum Sanctorum Romanorum Pontificum'' XXI. Torino, 1871: 867–958. 

== Kirjandus ==
*Anonüümne: ''Instruction pour gagner le jubilée accordé par Innocent XIII''. Carpentras. 1721. 
*Anonüümne: ''Leben Papst Innocentii XIII''. Köln, 1724.
*[[Giovanni Mario Crescimbeni]]: ''I giuochi olimpici celebrati dagli Arcadi nell'ingresso dell'Olimpiade DCXXV in lode della Santità di N.S. Papa Innocenzo XIII''. Roma, 1721. 
*[[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996.
*[[Max von Mayer]]: ''Die Papstwahl Innocenz' XIII''. Wien, 1874.
*[[Eugène Michaud]]: ''La fin de Clément XI et le commencement du pontificat d'Innocent XIII''. &quot;Revue Internationale de Théologie&quot; 5, 1897: 42–60, 304–331. 
*C. Ranieri Zucchetti: ''Delle lodi del papa Innocenzo XIII''. Roma, 1721. 
*[[Ludwig Wahrmund]]: ''Die kaiserliche Exklusive im Konklave Innozenz XIII: mit einem Anhang betreffend die Akten des päpstlichen Konsistorialarchivs über Sedisvakanz und Konklave''. Wien . 1912.

==Välislingid==
*[https://www.newadvent.org/cathen/08023a.htm Artikkel Innocentius XIII kohta.] ''(inglise keeles)''
*[https://cardinals.fiu.edu/bios1706-ii.htm#Conti Innocentius XIII elulugu.] ''(inglise keeles)''
*[https://cardinals.fiu.edu/conclave-xviii.htm#1721 1721. aasta konklaav.] ''(inglise keeles)''
*[http://www.csun.edu/~hcfll004/SV1721.html 1721. aasta konklaav.] ''(inglise keeles)''
*[https://cardinals.fiu.edu/consistories-xviii.htm#InnocentXIII Innocentius XIII määratud kardinalid.]
*[https://catholic-hierarchy.org Piiskopkonnad.]

{{algus}}
{{Eelnev-järgnev | 
|eelnev  = [[Clemens XI]]
|nimi    = [[Rooma paavst]]
|aeg     = [[1721]]–[[1724]]
|järgnev = [[Benedictus XIII (paavst)|Benedictus XIII]]
}}
{{lõpp}}

{{Paavstid}}

[[Kategooria:Paavstid]]
[[Kategooria:Sündinud 1655]]
[[Kategooria:Surnud 1724]]</text>
      <sha1>h5b1fwkrel5wgbeweazptatqay4st7t</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kambja kirik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>44688</id>
    <revision>
      <id>7260601</id>
      <parentid>7260231</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T20:06:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <comment>[[User:Kuuskinen|Kuuskinen]], infokastis võiks piirduda ühe asukohakaardiga, asukoht Eesti kontuuril on näidatud niigi ka asulaartiklis, millele on siit lingitud</comment>
      <origin>7260601</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6892" sha1="103cm3pskjbba8sv2hz30r259ojoy21" xml:space="preserve">{{Infokast kirik
|nimi             = Kambja kirik
|pilt             = Kambja church 05.JPG
|pildiallkiri     = 
|riik             = [[Eesti]]
|asukoht          = [[Kambja]], Tartu maakond
|ehituse algus    = 
|ehituse lõpp     = 
|sissepühitsemine =
|esmamainimine    = 
|laiendatud       = 
|laiuskoord       = 
|pikkuskoord      = 
|kaart            = punkt
|veel             = 
}}

[[Pilt:2009-09-11 Kambja (12).jpg|pisi|Kambja kirik]]
'''Kambja Martini kirik''' on kirik Tartumaal [[Kambja]]s. Seda kasutab EELK [[Kambja kogudus]]. Kirikus on umbes 600 istekohta.

Seal on töötanud piiblitõlkija ja talurahvakooli asutaja [[Andreas Virginius]], köster [[Ignatsi Jaak]], [[vennastekogudus]]e edendaja [[Albrecht Sutor]],&lt;ref&gt;[http://www.eestikirik.ee/node/4896 Albrecht Sutori Kambjale elatud elu], Eesti Kirik, 9. aprill 2008.&lt;/ref&gt; orelimeister [[Johann Thal]], eestikeelse koorilaulu algataja [[Heinrich Andreas Erxleben]] jpt. Kambja kirik oli ka [[Georg Beck]]i, [[Cornelius Laaland]]i ja [[Julius Kuperjanov]]i kodukirik.

== Ajalugu ==
Kivikirik ehitati oletatavasti [[15. sajand]]i lõpus. Enne seda on kirjalikult mainitud Kambja preestrit (1330), Kambja kihelkonda (1471) ja [[Moskva suurvürstiriik|Moskva]] vägede rüüsteretke Tartumaale 1480/1481. aasta talvel. Võimalik, et just see andis põhjuse uue kivikiriku ehitamise alustamiseks.

Kirik purustati esimest korda [[17. sajand]]i alguse sõdades ning taastati 1642. aastaks.

Teist korda purustati kirik [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] ja taastati 1721. aasta sügiseks.

1772. aastal sai kirik esimese oreli. 1773. aastal seoses [[Kambja surnuaed|Kambja surnuaia]] kasutuselevõtuga lõpetati matmine kirikusse ja selle vahetusse lähedusse.

1874. aastal ehitati [[pikilööv]]ile juurde [[põiklööv]].

1937 ehitati kivist torn.

Kolmandat korda purustati kirik [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] 1944. aastal. Nõukogude [[okupatsioon]]i ajal ei lubatud kogudusel oma kirikut taastada.

[[Pilt:Kambja church 02.JPG|pisi|püsti|Kambja kirik]]
1987. aastal, kui Kambjas tähistati rahvakooli aastapäeva, tekkis tõsine plaan kirik uuesti üles ehitada. Taastamistöid oli võimalik alustada 1989. aastal. 1991 laoti üles [[käärkamber]], 1992–1993 ehitati kiriku katus ja tornikiiver, 1994 aknad. 1994. aasta jõuluõhtu jumalateenistus peeti kirikus tellingute vahel. Aastatel 1995–1996 valmis lagi ja 1997 betoonpõrand. Töid tehti arhitekt [[Liivi Ehmann]]i jooniste järgi.

1996. aastal avati kiriku seinal [[Wastne Testament|Wastse Testamendi]] mälestustahvel.

== Kirik tänapäeval ==
Lisaks pühapäevastele jumalateenistustele toimuvad kirikus leeritunnid, kontserdid jne. Kirik on populaarne [[laulatus]]te paik. Kiriku aias kasvab [[Tartu Ülikool]]i 300. juubelipidustuste ajal ka Kambjat külastanud Rootsi kroonprintsi [[Gustaf VI Adolf|Gustav Adolfi]] istutatud [[tamm]]. 2008. ja 2012. aastal peeti Kambja kirikus üle-eestilise kristliku noortelaagri ([[JäPe]]) üritusi.

[[Pilt:2009-02-03 Kambja kirik (10).jpg|pisi|Kambja kiriku sisevaade (2009)]]
[[Pilt:Kambja kirik.jpg|pisi|Kambja kiriku sisevaade (2009)]]
== Sisustus ==
=== Altar ===
Kiriku varasematest [[altar]]ite kohta pole peaaegu midagi teada.

1853. aastal sai Kambja kirik uue altaripildi (&quot;Kristus ristil&quot;), mille maalis kunstnik [[Carl Sigismund Walther]] [[Tallinn]]as.

Taas sai kiriku uue altarimaali 1888. aastal. Selle maalis [[Rudolf Julius von zur Mühlen]] [[Tartu]]s. Kolmest osast koosneval maalil oli keskel [[Kristus]] ristil, paremal (lõuna pool) [[Paulus]] mõõgaga ja vasakul (põhja pool) [[Mooses]] käsutahvliga. Eelmine altaripilt leidis edaspidi koha käärkambris. Mõlemad maalid võeti 1929. aastal muinsuskaitse alla, mõlemad hävisid [[19. august]]il 1944 sõjatules koos kirikuga.

Praeguse altari sai kirik 2004. aastal. Selle valmistamist toetas Gunther Schmitz. Altarimaali aset täidab [[krutsifiks]], mille kinkis kogudusele skulptor [[Endel Taniloo]]. Krutsifiksi tükid leidis Endel Taniloo 1951. aastal Tartus Aleksandri tänavas asunud valukoja pööningult. Taniloo oletuse kohaselt on tegu skulptor [[Anton Starkopf]]i tööga 1930. aastatest. Kuna altarisein veel puudus, kinnitati krutsifiks keskmisele aknale. 1. detsembril 2002 pühitses krutsifiksi praost [[Joel Luhamets]].

Aastatel 2003–2013 kasutati kirikus ajutist [[altarivõre]]t, mis alates 2013. aastast asub [[Tartu Pauluse kirik]]u [[krüpt]]is. Samast ajast asub Kambja kirikus suurem altarivõre, mida seni kasutati Tartu Pauluse kirikus ja oli sinna ehitatud 1997. aastal.

=== Kellad ===
1. detsembril 2002 pühitses praost Joel Luhamets Kambja kiriku kolm uut tornikella.
Kolm pronkskella (78% [[vask]]e, 22% [[tina]]) koos elektroonilise kellalöömismehhanismi ja kellade puidust alusega kinkisid kirikule Wilhelm Johanning, Gunther Schmitz, Günter Kammeier ja Gerhard Bösch. Kellad valati [[27. september|27. septembril]] 2002 [[Gescher]]i linnas [[Saksamaa]]l.
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
! Kella nimi || Heli || Mass
|-
| Usk || 205&amp;nbsp;Hz || 554&amp;nbsp;kg
|-
| Lootus || 244&amp;nbsp;Hz || 355&amp;nbsp;kg
|-
| Armastus || 309&amp;nbsp;Hz || 187&amp;nbsp;kg
|}
Kellad helisevad iga päev kell 12.00, 15.00 ja 18.00.

=== Orel ===
Esimese [[orel]]i Kambja kirikusse ehitas kohaliku köstri 16-aastane poeg Johann Thal 1772. aastal. Põhjaliku remondi läbis orel 1847. aastal.

Teise oreli sai Kambja kirik 1878. aastal. Selle 17 [[Register (pill)|registriga]] pilli ehitas [[Guido Knauf]] [[Gotha]] linnas [[Tüüringi]] liidumaal. Orel hävis [[19. august]]il 1944 sõjatules koos kirikuga.

Kolmanda oreli pühitses [[3. august]]il 2003 peapiiskop emeeritus [[Kuno Pajula]]. Orelil on 2 [[manuaal]]i, 12 registrit ja 758 vilet. See ehitati Rootsis John Grönvalli orelitöökojas 1951. aastal. Kuni 1995. aastani kasutas orelit [[Träslövsläge]] kogudus. Träslövsläge puukirik ehitati 1926. aastal, 1951. aastal sai see uue oreli ning 1995. aastal vahetati see remondiga seoses taas uue vastu. Senine orel kingiti 1995. aastal taastatava Kambja kiriku tarvis, kuid ülespanek viibis pooleliolevate ehitustööde ja rahanappuse tõttu. 2002. aasta sügisel eraldas [[Eesti Kultuurkapital]] 80 000 krooni oreli paigaldamiseks. Oma õla panid majanduslikult alla ka Kambja vallavalitsus ja üksikisikutest annetajad. Oreli paigaldas [[Olev Kents]]i orelitöökoda.

== Vaata ka ==
* [[Kambja kihelkond]]
* [[Kambja kalmistu]]

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* [[Kristjan Luhamets]]. Kambja kihelkonna ajalugu. Tartu: Ilmamaa, 2011.

== Välislingid ==
{{commonskat}}
* {{kultuurimälestis|7182}}

{{Kambja kihelkond}}

[[Kategooria:Tartu maakonna kirikud]]
[[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kirikud‎]]
[[Kategooria:Tartu maakonna kultuurimälestised]]
[[Kategooria:Uusgooti ehitised Eestis]]
[[Kategooria:Kambja vald]]
[[Kategooria:Kambja kihelkond]]</text>
      <sha1>103cm3pskjbba8sv2hz30r259ojoy21</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Omakaitse</title>
    <ns>0</ns>
    <id>45366</id>
    <revision>
      <id>7260748</id>
      <parentid>7258226</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T01:15:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57462-43</username>
        <id>240658</id>
      </contributor>
      <origin>7260748</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="36872" sha1="2p07q3csrr14enmq3q2sueosy035g5y" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2011}}{{Lisaviiteid|kuu=detsember|aasta=2019}}
{{See artikkel| on vabatahtlikust relvastatud organisatsioonist, mis tegutses Eestis 1941–1944; samanimelise organisatsiooni kohta 1917–1918 vaata artiklit [[Omakaitse (1917–1918)]]; 1940. aastal moodustatud sovetimeelse organisatsiooni kohta vaata [[Rahva Omakaitse]]; raadiosaate kohta vaata artiklit [[Rahva Oma Kaitse]].}}

{{Organisatsioon
|Nimi            = Omakaitse
|Embleem         = [[Pilt:Flag of the NSDAP (1920–1945).svg|25px]] [[Saksa Riik]]  [[Idaalade Riigikomissariaat]]&lt;br&gt;[[Eesti kindralkomissariaat]]&lt;br&gt; [[Eesti Omavalitsus]]e [[Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium|Sisedirektoorium]]
|Embleemiallkiri = 
|Pilt            = 
|Pildiallkiri    = 
|lühend          = 
|moto            = 
|asutatud        = 1941
|lõpp            = 1944
|tüüp            = 
|staatus         = 
|eesmärk         = 
|peakorter       = Tallinn
|asukoht         = 
|piirkond        = [[Eesti kindralkomissariaat]]
|liikmed         = 
|keeled          = 
|juhtkond        = [[major]] [[Friedrich Kurg]]&lt;br&gt;[[Jaan Maide]]&lt;br&gt;[[Arnold Sinka]]
|peaorgan        = [[Politsei ja Omakaitse Valitsus]] (1941–1942)&lt;br&gt;[[Eesti Politseivalitsus]] (1942–1943)&lt;br&gt;[[Omakaitse Peavalitsus]] (1943–1944)
|emaorg          = [[Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium]]
|allorg          = 
|töötajad        = 
|vabatahtlikud   = 
|eelarve         = 
|veebileht       = 
}}
[[Fail:Mõniste Omakaitse rühm algpäevil.jpg|pisi|Mõniste Omakaitse rühm algpäevil. Teises reas vasakult 4. metsavendade grupi juht ja kohaliku omakaitse esimene ülemus nooremseersant Johannes Lepp.]]
'''Omakaitse''' ([[lühend]] '''OK'''; okupatsioonivõimude kasutatud saksakeelne termin ''Selbstschutz'') oli vabatahtlik relvastatud organisatsioon, mis tegutses [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] eel ja ajal [[1941]]–[[1944]].
{{Sisukord paremale}}
==Omakaitse Suvesõjas 1941. aastal==
{{Vaata|Suvesõda}}
Pärast [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Saksa–Nõukogude sõja]] algust 22. juunil 1941 moodustati [[1941]]. aasta suvel omakaitseüksused end selle ajani Nõukogude võimu, repressioonide ja mobilisatsiooni eest varjanud [[Metsavennad|metsavendadest]].

Nõukogude vägede taganemise ajal võttis Omakaitse Lõuna-Eestis paljudes kohtades võimu enda kätte. [[10. juuli]]l sai Otepää Omakaitse enda kontrolli alla [[Otepää]] ja vabastati Lõuna-[[Tartumaa]]. Pärast [[29. juuli]] [[1941]] Tartu paraadi tuli sakslaste korraldus ära anda trofeerelvad, Lõuna-Eesti omakaitseüksused saadeti laiali. Omakaitse asemele oli sakslastel kavas luua abipolitsei üksusi.

{{tsitaat|''Enamik Eestit on vaba. Kohaliku Saksa sõjaväe poolt on minule tehtud ülesandeks partisanisalgad ümber formeerida abipolitseisalkadeks. Käsin partisan asendada nimetusega abipolitseinik. Minu ametinimetuseks on tänasest alates referent abipolitsei küsimusis Saksa välikomandandi juures.''|29. juulil avaldatud Fr. Kure käskkiri|}}
Maakondades formeeriti igas [[omavalitsus]]üksuses (linn, alev, vald) abipolitsei salk, mille suurus ei tohtinud ületada 1% rahvaarvust. Komplekteerimisel tehti koostööd kohapealsete politseijuhtidega. Seejärel läksid abipolitsei salgad kohalikkude politseijuhtide alluvusse, ümberformeerimine lõpetati [[1. august]]il kell 18.

[[2. august]]il [[1941]] avaldati Postimehes teadaanne, et laialisaadetud partisaniorganisatsioonid kutsutakse uuesti kokku '''Omakaitse''' nimetuse all. Kurg andis korralduse kõigil viivitamatult kohale ilmuda. Ametlikult loeti maakonnaorganisatsioonide tegevuse alguseks: 3. juuli – Pärnumaa, 8. juuli Valgamaa ja Petserimaa, 9. juuli Tartumaa ja Võrumaa, 10. juuli Viljandimaa, 7. august Virumaa, 17. august Narva, 28. august Tallinn-Nõmme, 31. august Läänemaa, 3. september Harjumaa, 21. september Saaremaal.

*[[Major]] [[Friedrich Kurg]], Eesti omakaitseüksuste üldjuht.
*[[Kapten]] [[Richard Tammemägi]], staabiülem.
**[[Jaan Maide]].
{|
|-
|
*[[Tallinna-Nõmme omakaitse]], ülem [[kolonelleitnant]] [[Alfred Luts]], kolonelleitnant [[Mart Kaerma]], &lt;br&gt;staabiülem major [[Johan Madise]];
*Pärnumaa omakaitse, ülem [[Paul Lilleleht]];
*Omakaitse Harju polk, ülem [[Ernst Leithammel]], &lt;br&gt;3. septembrist Harjumaa omakaitse (staabi asukoht Roosikrantsi 12, Tallinn, &lt;br&gt;(ajutine) staabiülem kolonelleitnant Hugo Jaanson);
*Valgamaa omakaitsegrupp, ülem kapten [[Sergei Maripuu]];
*Võrumaa omakaitse&lt;ref name=&quot;C4C6p&quot; /&gt;, ülem kolonelleitnant [[Aleksander Tilgre]];
|
*Tartu linna omakaitse, ülem nooremleitnant [[Olev Reintalu]];
*Viljandimaa omakaitse, ülem [[Peeter Kutsar]];
*Virumaa omakaitse, ülem kapten [[Jakob Vaska]];
*Narva linna omakaitse, ülem nooremleitnant [[Boris Meret]]&lt;ref name=&quot;cXAdy&quot; /&gt;;
*Järvamaa omakaitse&lt;ref name=&quot;MlU1W&quot; /&gt;, ülem kapten [[August Jaakson]];
*Läänemaa omakaitse&lt;ref name=&quot;jrU1V&quot; /&gt;, Haapsalu linna ja Läänemaa OK ülem [[Ago Talvar]];
*Saaremaa omakaitse, algselt Pärnu OK osana hiljem ülem major [[Karl Sääsk]].
|}

15. septembril 1941 nimetas [[Väegrupp Nord|väegrupi Nord]] tagala ülemjuhataja Franz von Roques ametisse [[Eesti Omavalitsus]]e ning tegi Omavalitsusele ülesandeks teostada ülemjuhataja nimel tsiviilvalitsemist Eesti Vabariigis valitsenud seaduste kohaselt. Omakaitseüksused jäid Eesti territooriumile paigutatud [[207. julgestusdiviis]]i alluvusse.

===Süüdistused sõjakuritegudes 1941. aastal===
Juba enne 6. juulit alustasid Omakaitse liikmed Lõuna-Eestis (Võrumaa, Valgamaa, Tartumaa, Viljandimaa ja Pärnumaa) [[Eestimaa Kommunistlik Partei|kommunistide]], Nõukogude võimuorganite liikmete, [[nõukogude aktivistid]]e ja Nõukogude võimu ajal 1940–1941 elanikkonna suhtes repressioone korraldanud tegelaste kinnipidamist, neid kohati ka [[omakohus|omakohtu]] korras hukates. Saksa vägede pealetungi jätkudes Põhja-Eestisse allutati Omakaitseüksused Saksa [[Wehrmacht]]i tagalajulgestusega tegelenud [[207. julgestusdiviis]]ile.

Nõukogude ajaloolased on süüdistanud [[Juudid|juutide]] ja [[Mustlased|mustlaste]] sihilikus tapmises Läänemaa Omakaitse staabi operatiivosakonna ülemat [[Aleksander Laak]]i ja tema adjutanti [[Ralf Gerrets]]it&lt;ref name=&quot;Izrbh&quot; /&gt;.

Osa Omakaitse liikmeid osales tõepoolest juutide tapmises. Ajaloolase [[Meelis Maripuu]] järgi: &quot;Pärnus algasid juutide mahalaskmised juba viis päeva pärast sakslaste tulekut 13. juulil 1941. 10. septembriks oli 46 juudi mehest tapetud 44. Naised lasti maha [[Rae mets]]as 2. novembril, kõik lapsed hukati samal ajal [[Pärnu sünagoog]]is. Ligi tuhandest Eestisse jäänud juudist pääses vähem kui tosin inimest. Hukkamisi korraldas Eesti poliitiline politsei.&quot;
{{tsitaat|&quot;Juutide mahalaskmisi Pärnus teostasid poliitilise politsei eestlastest töötajad ja Omakaitse liikmed. Oli moodustatud 30meheline erikomando kapten [[Villem Raid]]i ja [[Arkadi Valdin]]i juhtimisel, kes pidi poliitilise politsei määratud surmanuhtlused täide viima. Seitset selle komando liiget on karistatud surmanuhtlusega.&quot;|[[Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon|Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjon]]i töös osalenud Meelis Maripuu kokkuvõte&quot; |&lt;ref name=&quot;Cu4xK&quot; /&gt;}}

==Juhtimine ja organisatsioon==
[[22. september|22. septembril]] 1941 nimetas [[Eesti Omavalitsus]]e sisedirektor [[Oskar Angelus]] politsei ja omakaitse juhatajaks [[Johannes Soodla]] ja 28. septembrist juhtis J. Soodla nende ametkondade koordineerimiseks loodud Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi [[Politsei ja Omakaitse Valitsus]]e tööd. Omakaitse maakonnaorganisatsioonid jagunesid [[pataljon]]ideks (ringkondadeks) ja [[kompanii]]deks (valdadeks), süsteemi aluseks võeti [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] struktuur. 1941. aasta septembris loodi lisaks [[Omakaitse territoriaalüksused|territoriaalüksustele]] peamiselt linnades [[Omakaitse kasarmeeritud üksused|kasarmeeritud üksusi]], mis täitsid, politseilisi ja valveteenistuse ülesandeid. 

[[1. august]]il [[1942]] muudeti Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi POV E. Omavalitsuse Sisedirektooriumi [[Eesti Politseivalitsus]]eks eesotsas politseidirektoriga. Eesti Politseivalitsus jagunes kuueks peaosakonnaks, Omakaitseüksused allusid IV-le Omakaitse peaosakonnale. 

Eesti Politseivalitsuse Omakaitse peaosakonna ülem oli kolonel [[Arnold Sinka]] (1943–1944) ja peavalitsuse ülema abi oli kolonel [[Jaan Maide]]. Omakaitse tegevuse juhtorganiks oli [[Sisedirektooriumi Omakaitse Peastaap|Omakaitse Peastaap]], mille staabiülemaks oli: [[Valfried Gutmann]]&lt;ref name=&quot;jSAAb&quot; /&gt;. 
*Omakaitse Peastaabi Operatiivosakond tegeles sõjalise väljaõppe ja tegevusplaanide väljatöötamisega. Ülem [[Evald-Voldemar Saidra]]&lt;ref name=&quot;JmcPj&quot; /&gt;. Operatiivosakonna ülemal oli kaks asetäitjat, kellest üks täitis operatiivplaneerimisega seotud ülesandeid ja teine [[vastuluure|vastu]]/[[luure]]alaseid ülesandeid. 
*Haldusosakond, tegeles isikkoosseisu arvestuse, arvelevõtmise ja teenistusest vabastamisega. Ülem [[Teodor Kalberg]]. 
*Majandusosakond, tegeles omakaitseüksuste, eriti nende, mis viibisid kasarmuolukorras varustamisega vormiriietusega, toitlustamisega ja muude varustusküsimustega. Ülem [[Paul Hinno]] ning side-, inseneri- ja keemiateenistused.

Eesti Omakaitse jagunes territoriaalselt: Tallinna, Harju, Järva, Viru, Narva, Tartumaa, Võrumaa, Valgamaa, Petserimaa, Pärnumaa, Sakalamaa, Saaremaa ja Lääne malevateks. Omakaitse malevat juhtis malevaülem. Malevaülemad asusid: Tallinna malevaülem Tallinnas, Harju Tallinnas, Järva Paides, Viru Rakveres, Narva Narvas, Tartumaa Tartus, Võrumaa Võru, Valgamaa Valgas, Petserimaa Petseris, Pärnumaa Pärnus, Sakalamaa Viljandis, Saaremaa Kuressaares, Lääne Haapsalus. Omakaitsemalevate ülemad aga allutati Eesti Politseivalitsuse piirkondlikele [[prefekt (politsei)|prefektidele]]: Tallinna Maleva ülem – Tallinna prefektile, Harju- ja Järva Malevate ülemad – Harju-Järva prefektile, Viru- ja Narva Malevate ülemad – Viru prefektile, Tartumaa Maleva ülem – Tartu prefektile, Võrumaa ja Valgamaa Malevate ülemad – Võru-Valga prefektile, Pärnumaa ja Sakalamaa Malevate ülemad – Pärnu-Viljandi prefektile, Petserimaa Maleva ülem – Petseri prefektile ja Saaremaa ning Lääne Malevate ülemad – Saare-Lääne prefektile. Prefektil oli kaks abi, neist üks politsei ja teine omakaitse alal, välja arvatud Petseri prefekt, kellel abi Omakaitse alal ei olnud. Prefekti abi politsei alal kandis ametinimetust „abiprefekt“ ja Omakaitse alal „abi Omakaitse alal“&lt;ref&gt;[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383068/329670/page/3  Määrus Välispolitsei ja Omakaitse organisatsiooni kohta], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 13 1942-07-31&lt;/ref&gt;. 5. augustil 1942 nimetati kohalikud omakaitsed omakaitse malevateks.

[[1. oktoober]] [[1942]] allutati Omakaitse territoriaalsed üksused otse Saksa sõjaväe tagalajulgestusüksustele (Saksa [[207. julgestusdiviis|207.]], [[281. julgestusdiviis|281.]], [[285. julgestusdiviis]]ile) ja omakaitse kasarmeeritud üksused [[Saksa Korrapolitsei]]le.

[[1. märts]]il [[1943]] loodi eraldi&lt;ref&gt;[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383085/329634/page/2 Omakaitse Peavalitsuse määrus], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 4; 1943-03-09&lt;/ref&gt; Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi [[Eesti Omakaitse Peavalitsus]], Eesti Omakaitse direktori juhtimisel. Omakaitse Peavalitsusel oli kolm osakonda, millest esimene tegeles operatiivtöö ja väljaõppe, teine majandus- ja varustusküsimuste ning kolmas koosseisudega. 1943. aasta [[21. juuni]]st muudeti Omakaitsega liitumine kohustuslikuks kõigile 17–45-aastastele meestele&lt;ref&gt;[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383093/329694/page/3 Meeselanikkonna omakaitseteenistusse kutsumise määrus. Art. 45], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 12;  1943-06-29&lt;/ref&gt; 29. jaanuarist 1944. aastal tõsteti vanusepiiri 60 aastale&lt;ref&gt;[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383116/329697/page/3 Meeselanikkonna omakaitseteenistusse kutsumise määrus. Art. 9], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 5; 1944-01-30&lt;/ref&gt;. 

1944. aasta veebruaris moodustati seoses rinde lähenemisega Eestile Eesti [[sõjaväeringkond]]ade peastaap, sõjaväeringkonna ülemaks määrati [[Eesti SS-Leegion]]i peainspektor [[Johannes Soodla]]. Maakondades moodustatud [[sõjaväeringkond]]ade ülemateks said peamiselt Omakaitse malevate juhid. 

1941. aastal oli Omakaitse [[Wehrmacht]]i, pärast Eesti ala andmist [[Eesti kindralkomissariaat|Eesti kindralkomissariaadi]] Saksa tsiviilvalitsuse alluvuses aga alates 1942. aasta jaanuarist [[Saksa Korrapolitsei]] alluvuses. 1942. aasta oktoobris sõlmitud kokkuleppega jäid Omakaitse palgalised, kasarmeeritud üksused vahipataljonid – korrapolitsei alluvusse ja reorganiseeriti politseivahipataljonideks, vabatahtlik Omakaitse aga viidi tagasi Wehrmachti, s.o [[Väegrupi Nord tagalapiirkond|väegrupi Nord tagalapiirkonna]] juhataja alluvusse.

==Omakaitse aastail 1942–1943==
[[14. jaanuar]]il 1942 toimus [[Estonia (teater)|Estonia teatris]] prefektide ja Omakaitse juhatajate koosolek, kus [[Saksa Korrapolitsei]] komandör andis Omakaitsele edaspidiseks tegevuseks juhiseid, mille kohaselt moodustatud uue koosseisu kohaselt olid Omakaitse malevates: 1) kasarmeeritud ehk kindlapalgalised üksused ning 2) territoriaal- ehk kindla palgata üksused. Alates 1942. aasta juunist oli piirkonna omakaitse pataljonide kompaniide nimetusena kasutuses paralleelselt asukoha nimetusega numbriline nimetus. 

1942. aasta aprilli seisuga kuulus Omakaitsesse 90 õhuvaatlusposti 396 vaatlejaga. Õhuvaatluskomando vahtkond koosnes postil olevast vaatlejast ja tema abist ning kahest vahtkonna liikmest.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kaasik |eesnimi=Peeter |pealkiri=Suur sõda ja Eesti: 1941-1944 |kuupäev=2022 |kirjastus=AS Äripäev |isbn=978-9916-707-26-5 |koht=Tallinn}}&lt;/ref&gt; 

Olenevalt piirkonna Omakaitsel lasuvaist rakendusülesandeist oli kindlaks määratud maakondlikus Omakaitses kasarmeeritud üksuste arv. Kasarmeeritud üksused asusid peamiselt linnades ja tähtsamate valveesemete läheduses, kus oli vajadus alalise meeskonna tegevusvalmis hoidmiseks. Suuremate kasarmeeritud üksustena olid Narva, Tartu ja Petseri Omakaitse üksikpataljonid. Tallinnas oli 12 kasarmeeritud sadakonda, kuna seal territoriaalüksusi alguses ei formeeritud. Teistes maakondades oli vajaduse järgi 1–3 kasarmeeritud kompaniid ja üksikrühmi. Kasarmeeritud Omakaitse koosseisus oli augustiks 1942. aastal oli 2 pataljoni, 27 üksikkompaniid ja 16 üksikrühma. 1942. aasta detsembris koondati väiksemad kasarmeeritud Omakaitse üksused, seitsmeks [[Kaitsepataljonid|Kaitsepataljon]]iks, millised said numbrid 287.–293. 1943. aasta veebruaris saadeti kaitsepataljonid 291. ja 292. laiali ning nende pataljonide isikkoosseis anti täienduseks Venemaal tõsiseid kaotusi kandnud ja tagasi kodumaale toodud [[Politseipataljonid]]ele nr. 29-33 ning antud politseipataljonisid hakkasid Eestis täitma Omakaitse Kaitsepataljonidega sarnaseid ülesandeid.

Tallinna ja Harjumaa omakaitsemalevate juhtorganid koosnesid: pataljonikomandörist ja kolmest jaoskonnast koosnevast staabist (operatiivjaoskond ehk juhtimine ja väljaõpe; haldus- ja majandusjaoskond), Harju malevas oli ka [[staabiülem]]. 11 maakonna omakaitsejuhtorganid olid minimaalsed: pataljoniülem, jaoskonnaülem, adjutant ja majandusülem, relvameister, laekur jne.
{|
|-
|
*[[Tallinn-Nõmme prefektuur]]ile alluv [[Tallinna-Nõmme omakaitse]], milles 8 roodu (7 Tallinnas ja 1 Nõmmel). Maleva staap asus Tallinnas [[Toompuiestee]] 4
**Ülem kolonelleitnant [[August Kivi]], alates 14. jaanuarist 1942 [[Juhan Paul]], [[kolonelleitnant]] [[Alfred Luts]], [[staabiülem]] kolonelleitnant [[Eduard Reissaar]]
*Harju-Lääne omakaitse, milles 10 pataljoni (39 roodu) [[Harjumaa]]l ja 5 pataljoni (24 roodu) [[Läänemaa]]l. 
**Ülem kolonel [[Ernst Leithammel]], endine Läänema OK ülem [[Ago Talvar]] jäi Läänemaa piirkonna ülemaks, Läänemaa OK staabi operatiivosakonna ülem [[Aleksander Laak]].
*Järvamaa omakaitse. Ülem kapten [[August Jakson]]; 1. aprillist 1942 major [[Jaan Jaagund]].
*Virumaa omakaitse. Ülem kapten [[Jakob Vaska]].
*Narva prefektile alluv Narva omakaitse. Ülem major [[Joosep Lääne]].
|
*Tartumaa omakaitse. Ülem kolonel [[Ants Lõhmus (sõjaväelane)|Ants Lõhmus]]
*Võrumaa omakaitse. 
**Ülem kapten [[Eduard Karjel]]; 1. veebruarist 1942 kapten [[Eduard Lübik]]; 6. augustist 1942 kapten [[August Tiivel]]
*Petserimaa korrakaitseteenistus. Ülem major Jaan Tamm.
*Valgamaa korrakaitseteenistus (omakaitse). Ülem major A Tsemann
*Viljandimaa omakaitse. Ülem major [[Anton Pori]].
*Pärnumaa omakaitse. Ülem major [[August Sander]].
:Saaremaal ja Hiiumaal omakaitseüksused puudusid.
|}
Balti saarte komandandi, kindralmajor [[Walter Mylo]] korraldusel formeeriti [[8. jaanuar]]il 1942 [[Saksa Korrapolitsei]] alluvuses [[Saaremaa Kaitsepataljon]] (''Oeselschen Schutzmannschaften''). Pataljoni komandöriks sai kapten [[Eduard Anari]] ja pataljoni tugevuseks 4 kompaniid: &quot;1.&quot;W&quot; Kompanie in [[Orissaare]]&quot; leitnant [[Herman Koppel]], ; &quot;2.&quot;W&quot; Kompanie in [[Leisi]]&quot; korvetikapten [[Alfred Pupp]]; &quot;3.&quot;W&quot; Kompanie in [[Arensburg]]&quot; leitnant [[Valentin Härm]] ja &quot;4. &quot;O&quot; Kompanie in Arensburg&quot; leitnant [[Erik Meisner]].

===Rannakaitse===
Eesti rannakaitse juhataja oli [[Väegrupi Nord tagalapiirkond|Väegrupi Nord tagalapiirkonna]] [[207. julgestusdiviis]]i ülem, 1942. aastast oli Eesti rannakaitse jaotatud 4 rannakaitselõiguks (''Abschnitt''), mis omakorda
jagunesid alalõikudeks (''Unterabschnitt''):
:1. Rakvere välikomandantuuri (nr. 238) lõik:
* [[Vainupea|Vainupää]] alalõik allus Eesti Omakaitsele, käsutuses 2 Omakaitse kompaniid ja 3 rannavalvepunkti (''Küstenaufsichtsstelle'');
* [[Kunda]] alalõik, saksa üksused ja poolteist kompaniid Omakaitse mehi ning 2 rannavalvepunkti;
* [[Aseri]] alalõik, saksa üksused ja Omakaitse kompanii ja 1 rannavalvepunkt;
* [[Toila]] alalõik, saksa üksused ja 3 Omakaitse kompaniid ja 3 rannavalvepunkti.
:2. Pärnu asulakomandantuuri (nr. 858) lõik. Pärnu asulakomandantuur allus Viljandi välikomandantuurile (nr. 182), asulakomandandile allus rannakaitses Pärnu piirkonna tollikomissar ja 7 rannavalvepunkti, mis olid tugevdatud Eesti Omakaitse meestega. Pärnu asulakomandantuuri rannakaitselõigu reserviks oli 1 Eesti Omakaitse kompanii.
:3. Haapsalu välikomandantuuri (nr. 819) lõik, 
* Mandril oli rannakaitse ülem Haapsalu piirkonna tollikomissar, kellele allusid 10 rannavalvepunkti Põõsaspeast Varblani;
* Saaremaal oli rannakaitse ülem Kuressaare asulakomandant (nr. 859). Talle allusid Orissaare, Kihelkonna ja Kuressaare ringkonna tollikomissarid vastavalt 8, 6 ja 7 rannavalvepunktiga.
* Hiiumaa rannakaitse ülemale allus Kärdla ringkonna tollikomissar ja 8 rannavalvepunkti. Rannavalvepunktid olid tugevdatud Omakaitse üksustega.
:4. Tallinna linnakomandantuuri (nr. 192) piirkond:
* Rannakaitse alalõigud olid jaotatud [[Tallinna-Nõmme omakaitse]] pataljonide nr. 2, 1, Tallinna linna pataljoni, 5, 6, ja 10 vahel. Alalõikude ülemad olid pataljoniülemad, keda juhtis omakorda linnakomandandile alluv Tallinna-Nõmme omakaitse ülem. 2. pataljoni alalõik ulatus Harju maakonna läänepiirist [[Lohusalu]]ni, 1. pataljoni alalõik [[Vasalemma]]st [[Naissaare]]ni (mandril [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäeni]]), Tallinna Omakaitse alalõik Naissaarest [[Aegna]]ni (mandril Kakumäest [[Pirita]]ni), 5. pataljoni alalõik Aegnast [[Keri]]ni (mandril Piritalt [[Kroodi]]ni), 6. pataljoni alalõik Kerist [[Malusi]]ni (mandril Kroodist [[Kuusalu]]ni) ja 10. pataljoni alalõik Malusist [[Mohni|Mohn]]ni (mandril Kuusalust Harju maakonna idapiirini).
:Rannakaitses allus linnakomandantuurile [[Tallinna Tolliamet]] (''Zollbefehlstelle''), mille alluvuses olid Tallinna ja Paldiski ringkonna tollikomissarid kumbki 8 rannavalvepunktiga&lt;ref&gt;[[Toomas Hiio]], EESTI KUI WEHRMACHT’I OPERATSIOONIPIIRKOND 1941–1944. VÄEGRUPI „NORD” TAGALAPIIRKOND JA
207. JULGESTUSDIVIIS. lk 141-143 LAIDONERI MUUSEUMI AASTARAAMAT, 2005, 5. ISSN 1406-7625&lt;/ref&gt;. 

:1. oktoobril 1942 allutati Omakaitse territoriaalüksused Saksa sõjaväele ja jäi edasi [[Väegrupi Nord tagalapiirkond|väegrupi „Nord” tagalapiirkonna]] juhataja alluvusse, Politseidirektor sai korraldusi ainult ja otse Tartus asuva Saksa [[207. julgestusdiviis]]i ülemalt. Vabatahtlik Omakaitse jäi Wehrmachti alluvusse lõpuni.
:Kasarmeeritud palgalised üksused allusid aga [[Saksa Korrapolitsei]]le ja allusid SS-i ja politseisüsteemile, kasarmeeritud Omakaitse sai korraldused [[Saksa Korrapolitsei]] komandörilt Eestis. Kasarmeeritud üksusi oli 23. juuli 1942. aasta seisuga Omakaitse koosseisus kaks pataljonistaapi (Tallinnas ja Tartus), 27 üksikkompaniid ja 16 üksikrühma. Kasarmeeritud üksused formeeriti 1943. aasta alguseks vahi-kaitsepataljonideks nr. [[29. Kaitsepataljon|29]], [[30. Kaitsepataljon|30.]], [[31. Kaitsepataljon|31,]], [[32. Kaitsepataljon|32.]], [[33. Kaitsepataljon|33.]]

[[23. juuli]]l [[1942]] oli Omakaitses 43 347 inimest, kellest 38 890 olid maakondlikes üksustes ja 4457 kasarmuolukorras. Mais-juunis 1943 oli Omakaitses ligi 38 000 inimest (282 [[kompanii]]d)&lt;ref name=&quot;8ft5Z&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;vWhuR&quot; /&gt;.

==Omakaitse aastail 1943–1944==
{{Organisatsioon
| Nimi = Omakaitse Peavalitsus
| Embleem = [[Pilt:Flag of the NSDAP (1920–1945).svg|25px]] [[Saksa Riik]]  [[Idaalade Riigikomissariaat]]&lt;br&gt;[[Eesti kindralkomissariaat]]&lt;br&gt; [[Eesti Omavalitsus]]e [[Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium|Sisedirektoorium]]
| Embleemiallkiri = 
| Pilt = 
| Pildiallkiri = 
| lühend = 
| moto = 
| asutatud = [[9. märts]] 1943
| lõpp = september 1944&lt;ref&gt;20. septembril lõpetas Omakaitse Peavalitsus oma tegevuse Tallinnas ja evakueerus 22. septembri hommikul Pärnu suunas&lt;/ref&gt;
| tüüp = 
| staatus = 
| eesmärk = 
| peakorter = Tallinn
| asukoht = [[Pagari tänav]]  1
| piirkond = [[Eesti kindralkomissariaat]]
| liikmed = 
| keeled = 
| juhtkond = [[kolonel]] [[Johannes Soodla]]&lt;br&gt;kolonel [[Arnold Sinka]]&lt;br&gt; ülema abi kolonel [[Jaan Maide]]
| peaorgan = [[Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium]]
| emaorg = 
| allorg = 
| töötajad = 
| vabatahtlikud = 
| eelarve = 
| veebileht = 
}}
31. märtsil avaldati [[Ametlik Teataja|Ametlikus Teatajas]] [[Eesti Omavalitsus]]e [[Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium|Sisedirektooriumi]] Sisedirektori [[Oskar Angelus]]e [[Eesti Politseivalitsus]]e [[Omakaitse Peavalitsus]]e määruse muutmise määrus, Sisedirektori juurde Omakaitse Peavalitsuse asutamisest&lt;ref&gt;[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383120/329675/page/4 Omakaitse Peavalitsuse määruse muutmise määrus. Art. 16-17], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 9; 1944-03-31&lt;/ref&gt; Omakaitse Peavalitsuse juhtimine kuulus Eesti Omakaitse ülemale, kes allus vahetult Sisedirektorile.

Omakaitse oli vabatahtlik maakaitse organisatsioon kuni 1943. aasta oktoobrini, mil Omakaitse-teenistus tehti kohustuslikuks 17–45-aastastele meestele ja pärast 1944. aasta veebruarimobilisatsiooni ka kuni 60-aastastele meestele. 15. juulil 1941 seisuga oli Omakaitses 10 200 ja 1. detsembril 1941 40 599 liiget. [[Eesti Omavalitsus#1944. aasta|1944. aasta mobilisatsioonideni]] oli liikmete arv umbes 40 000.

;[[Omakaitse Tallinna malev]], keskus Tallinn, ülem [[Alfred Luts]], kolonel [[Johan Paul]] (1943);
*Tallinna maleva 1. pataljon, ülem kapten [[Eduard Saulep]],
*Tallinna maleva 2. pataljon, ülem kapten [[Jaan Laas]],
;[[Omakaitse Harju malev]], keskus Tallinn, ülem kapten [[Evald-Voldemar Saidra]] (1943)
{|
|-
|
*Harju maleva 1. pataljon [[Keila]]s, ülem major [[Rudolf Kukeste]],
*Harju maleva 2. pataljon [[Kloostri]], ülem kapten [[Boris Sepling]]
*Harju maleva 3. pataljon [[Nissi]]s, ülem kapten [[Arnold Välja]],
*Harju maleva 4. pataljon [[Kohila]], ülem vanemleitnant [[Emil Heinaru]],
*Harju maleva 5. pataljon [[Kose (Tallinn)|Pirita-Kose]]l, ülem kapten [[Johannes Soobik]],
|
*Harju maleva 6. pataljon [[Kiiu]]l, ülem major [[Karl Lind]],
*Harju maleva 7. pataljon [[Kose]], ülem kapten [[Ernst Aastalu]],
*Harju maleva 8. pataljon [[Rapla]], ülem major [[Richard Lessel]],
*Harju maleva 9. pataljon [[Loksa]]l, ülem [[Aleksander Lehiste]].
|}
;[[Omakaitse Järva malev]], keskus Paide, ülem major [[Jaan Jaagund]] (1943)
{|
|-
|
*Järva maleva 1. pataljon [[Paide]]s, ülem vanemleitnant [[Herbert Puupill]],
*Järva maleva 2. pataljon [[Türi]], ülem leitnant [[Theodor Unt]], 
|
*Järva maleva 3. pataljon [[Järva-Jaani]]s, ülem leitnant [[Henn Ründva]],
*Järva maleva 4. pataljon Tapal, ülem kapten [[Roman Uudelepp]].
|}
;[[Omakaitse Viru malev]], keskus [[Rakvere]], ülem kapten [[Jakob Vaska]] (1943)
*Maleva staapi juhtis [[staabiülem]]a ajutine kohusetäitja kapten [[Aleksander Veelma]], maleva [[Staabi operatiivosakond|staabi operatiivosakon]]na ülema asetäitja luurealal [[Harald Lindjärv]]
{|
|-
|
*Viru maleva 1. pataljon Rakveres, ülem major [[Peeter Kahja]],
*Viru maleva 2. pataljon [[Kadrina]], ülem kapten [[August Valdur]],
*Viru maleva 3. pataljon [[Haljala]]s, ülem [[Eduard Paurman]],
*Viru maleva 4. pataljon [[Kunda]], ülem kapten [[Juhan Kallaste (sõjaväelane)|Juhan Kallaste]],
*Viru maleva 5. pataljon [[Väike-Maarja]], ülem vanemleitnant [[Eduard Kaurla]],
|
*Viru maleva 6. pataljon Viru-[[Roela]], ülem leitnant Jõgis,
*Viru maleva 7. pataljon [[Lüganuse]]l, ülem major [[Eduard Rätsepp]],
*Viru maleva 8. pataljon [[Jõhvi]]s, ülem vanemleitnant [[Ants Tammaru]],
*Viru maleva 9. pataljon [[Iisaku|Iisakus]], ülem kapten [[Anton Kuuspalu]].
|}
;[[Omakaitse Narva malev]], keskus Narva, ülem major [[Joosep Lääne]]
;[[Omakaitse Tartu malev]], keskus [[Tartu]], ülem [[kolonelleitnant]] [[Hugo Jaanson]] (1943); kolonel [[Ants Lõhmus (sõjaväelane)|Ants Lõhmus]]
{|
|-
|
*Tartu maleva 1. pataljon Tartus, ülem kapten [[Meinhard Niinepuu]],
*Tartu maleva 2. pataljon Tartus, ülem kapten [[Kristjan Parres]]
*Tartu maleva 3. pataljon Tartus, ülem major [[August Uder]],
*Tartu maleva 4. pataljon [[Elva]], ülem major [[Kusta Vesilo]],
*Tartu maleva 5. pataljon [[Otepää]]l, ülem major [[August Kala]],
|
*Tartu maleva 6. pataljon [[Ahja]]l, ülem kapten [[Juhan Jüriste]],
*Tartu maleva 7. pataljon [[Jõgeva]], ülem major [[August Kitsapea]],
*Tartu maleva 8. pataljon [[Mustvee]], ülem kolonelleitnant [[August Kivi]],
*Tartu maleva 9. pataljon [[Kallaste]]l, ülem [[Enn Laasing]].
|}
;[[Omakaitse Petseri malev]], keskus [[Petseri]], ülem [[Mart Kaerma]] (12. juuli 1941–1942); [[Jaan Tamm (major)|Jaan Tamm]] (1941–1942); kol. ltn. Viilup (1943)
{|
|-
|
*Petseri maleva 1. pataljon Petseris, ülem kolonelleitnant Karl Aru,
*Petseri maleva 2. pataljon [[Värska]]s, ülem kapten [[Richard Riitsaar]],
|
*Petseri maleva 3. pataljon [[Uus-Irboska]]s, ülem kapten [[Julius Kannelaud]],
*Petseri maleva 4. pataljon [[Laura]]l, ülem major [[Karl Kukk]].
|}
;[[Omakaitse Võru malev]], keskus [[Võru]], ülem kapten [[Ernst Lübek]]&lt;ref name=&quot;ZzRIA&quot; /&gt;; kapten Tiivel
{|
|-
|
*Võru maleva 1. pataljon Võrus, ülem kapten [[Eduard Karjel]],
*Võru maleva 2. pataljon [[Antsla]], ülem major [[August Leisk]],
*Võru maleva 3. pataljon [[Rõuge]]l, ülem kapten [[Erich Matteus]],
|
*Võru maleva 4. pataljon [[Põlva]]s, ülem kapten [[Juho Taimre]],
*Võru maleva 5. pataljon [[Veriora]]l, ülem leitnant Randloo.
|}
;[[Omakaitse Valga malev]], keskus [[Valga]], ülem major [[August Sander]] (1943)
*Valga maleva 1. pataljon Valgas, ülem kapten [[Arnold Jakustant]],
*Valga maleva 2. pataljon [[Tõrva]], ülem kapten [[Arthur Nolk]].
;[[Omakaitse Viljandi malev|Omakaitse Viljandi (Sakala) malev]], keskus [[Viljandi]], ülem major [[Anton Pori]] (1941–1944)
{|
|-
|
*Viljandi maleva 1. pataljon Viljandis, ülem vanemleitnant Merilai,
*Viljandi maleva 2. pataljon [[Mustla]]s, ülem leitnant Piir,
*Viljandi maleva 3. pataljon [[Paistu]]s, ülem vanemleitnant [[Mihkel Oiderma]],
|
*Viljandi maleva 4. pataljon [[Suure-Jaani]]s, ülem kapten [[Johann Matson]],
*Viljandi maleva 5. pataljon [[Võhma]]s, ülem [[Johannes Multer]],
*Viljandi maleva 6. pataljon [[Põltsamaa]]l, ülem kapten [[Hartvig Reinvalla]].
|}
;[[Omakaitse Pärnu malev]], keskus Pärnu, ülem major [[Paul Lilleleht]] (1943), kolonel [[August Ratiste]] (1944)
{|
|-
|
*Pärnu maleva 1. pataljon [[Pärnu]]s, ülem kapten [[Robert Pärlist]],
*Pärnu maleva 2. pataljon [[Tori]]l, ülem kapten [[Kaarel Sillamilk]],
|
*Pärnu maleva 3. pataljon [[Kilingi-Nõmme]]s, ülem kapten [[Mats Mölder]],
*Pärnu maleva 4. pataljon Pärnus, ülem vanemleitnant [[Peeter Ennet]].
|}
;[[Omakaitse Lääne malev]], keskus Haapsalu, ülem [[Ago Talvar]]; major [[August Kõrgma]] (1943);
{|
|-
|
*Lääne maleva 1. pataljon [[Haapsalu]]s, ülem kapten [[Valdemar Veelmaa]],
*Lääne maleva 2. pataljon [[Risti]]l, ülem vanemleitnant [[Paul Pärtel]],
*Lääne maleva 3. pataljon [[Märjamaa]]l, ülem leitnant [[Artur Saaliste]],
|
*Lääne maleva 4. pataljon [[Lihula]]s, ülem kapten [[Rudolf Rünk]],
*Lääne maleva 5. pataljon [[Kärdla]]s [[Hiiumaa]]l, ülem leitnant [[Richard Saaliste]].
|}
;[[Omakaitse Saaremaa malev]], keskus Kuressaare, ülem endine Eesti mereväe kaptenmajor [[Karl Sääsk]] ja Eesti armee vanemleitnant [[Verner Väli]]; kapten [[Peeter Kangro]] (1943)

*Saaremaa maleva 1. pataljon [[Kuressaare]]s, ülem leitnant Rätsep,
*Saaremaa maleva 2. pataljon [[Kihelkonna]]l, ülem leitnant [[Heino Linsi]],
*Saaremaa maleva 3. pataljon [[Leisi|Leisil]], ülem [[korvetikapten]] [[Alfred Pupp]]&lt;ref name=&quot;J6aSp&quot; /&gt;.

;Omakaitse kool, asukoht Tallinn ja Kehtna, ülem major Karik (1943)

==Omakaitse 1944==
===Territoriaalmalevad ===
1944. aastal allus Eesti Omakaitse Peavalitsusele 12 [[Omakaitse territoriaalmalev]]at, milles oli kooku 63 territoriaalpataljoni. Omakaitse allus kindralinspektor [[Johannes Soodla]]le ja [[Eesti Omakaitse Peavalitsus]] allus [[207. julgestusdiviis]]ile, mis korraldas Eestis territoriaalvalvet. Maakondades allusid Omakaitseüksused kohalikule politseiprefektile ning omakaitseülem oli ka prefekti asetäitja. 

Omakaitse territoriaalpataljonide arvelt toimus hiljem Omakaitse lahingpataljonide formeerimine.
===Lahingupataljonid ===
[[Väegrupi Nord tagalapiirkond|Väegrupi Nord tagala]] ülemjuhataja 12. augusti 1944. aasta korralduse ja Eesti Omakaitse Peavalitsuse poolt 13. augustil välja antud operatiivkäsu alusel moodustati seitsme omakaitse territoriaalmaleva baasil omakaitse lahingupataljonid. Operatiivkäsu põhjal tuli 14. augustiks moodustada 15 lahingupataljoni: Pärnumaa maleval 3, Sakala maleval 2, Lääne maleval 2, Tartumaa maleval 5, Võrumaa maleval 2 ja Valga maleval 1.&lt;ref&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.4996.1.235:191 Saaga ERA.4996.1.235:191]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.4996.1.235:210 Saaga ERA.4996.1.235:210]&lt;/ref&gt; Juunist septembrini [[1944]] moodustati 9–10 [[Omakaitse lahingupataljonid|Omakaitse lahingupataljoni]], mis koondati 4 Omakaitse lahingurügementi. Pataljoni suuruseks määrati 1000 meest, lahing[[pataljon]] koosnes neljast [[kompanii]]st. Omakaitse rügemendid ja pataljonid võitlesid pealetungiva Punaarmee vastu [[Sõjategevus Eestis (1944)|1944. aastal]].
*[[Tartumaa Omakaitse lahingurügement]]&lt;ref&gt;[http://www.balsi.de/Weltkrieg/Einheiten/Ausland/Esten/Kivi-Rgt.htm Regiment Kivi]&lt;/ref&gt;, ülem kolonel [[August Kivi]]. 
**[[Võru maleva lahingpataljon]] (1. pataljon), ülem major [[August Leisk]], pataljoni koosseisus oli 5 kompaniid
**[[Tartu maleva lahingpataljon]] (3. pataljon), ülem leitnant [[Paul Onno]]
:Rügement oli kaitsel [[Peipsi järv]]e rannikul [[Mustvee]] piirkonnas. 
:Iseseisva üksusena võttis kaitselahingutest osa [[Tartumaa Omakaitse V Lahingpataljon|Tartumaa Omakaitse V lahingupataljon]], ülem major [[August Kitsapea]]. Pataljon asetses kaitseliinil Peipsi kaldal, [[Koosa|Koosalt]] [[Varnja]]ni.
*[[Sakalamaa Omakaitse lahingurügement|Sakalamaa Omakaitse lahingurügement]], ülem kapten [[August Tiivel]]. 
**[[Järva maleva lahingupataljon]], ülem leitnant [[Herbert Puupill]]
**[[Sakalamaa maleva I lahingupataljon]] (1. pataljon), ülem kapten [[Otto Pork]]&lt;ref name=&quot;ligHB&quot; /&gt;
**[[Sakalamaa maleva II lahingupataljon]] (2. pataljon), ülem kapten [[Johannes Multer]]&lt;ref name=&quot;ligHB&quot; /&gt;
:Järva maleva pataljon oli kaitsel [[Võrtsjärv]]e läänerannikul Mustla piirkonnas; Sakala maleva I pataljon oli kaitsel Võrtsjärve põhjarannikul ja II pataljon oli Võrtsjärve rannikul Järva pataljoni ja Sakala I pataljoni vahel.  
*[[Pärnumaa Omakaitse lahingurügement|Pärnumaa Omakaitse lahingurügement]], ülem kolonel [[Elmar Saal]]. 
**[[Pärnu maleva I lahingupataljon]]
**[[Pärnu maleva II lahingupataljon]]
:Pärnumaa rügement oli kaitsel Võrtsjärve rannikul.
*[[Lääne-Harju Omakaitse lahingurügement]], ülem kapten [[Evald-Voldemar Saidra]]. 
**[[Lääne maleva lahingupataljon]]
**[[Harju maleva lahingupataljon]]
Samuti osales kaitselahingutes [[Valgamaa maleva kaitsepataljon]], ülem kapten [[Arthur Nolk]]. 23.8.1944 asus pataljon Valga piirkonnas.&lt;ref name=&quot;ligHB&quot; /&gt;
:Rügement oli paigutatud kaitsele Emajõe põhjakaldale Võrtsjärvest kuni Jänese sillani.
1944. aasta 1. jaanuari seisuga kuulus Omakaitsesse 58 õhuvaatlusposti 161 vaatlejaga.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Vaata ka==
*[[Piiriomakaitse]]
*[[Metsavennad]]
*[[Suvesõda]]
*[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)]]

==Viited==
{{viited|1=2|allikad=
&lt;ref name=&quot;C4C6p&quot;&gt;[[Arvo Johari]], &quot;Omakaitse Võrumaa Maleva tegevus Kaitseliidu likvideerimisest 1940. a. suvel kuni 1. jaanuarini 1942&quot;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cXAdy&quot;&gt;Ralf Kall, [http://www.eesti.ca/?op=article&amp;articleid=16953 Pulkovo haarang], &quot;Kotkasilm ja Studebaker — Minu isa jutte ja mälestusi 1901—1944&quot;. [[Kirjastus SE&amp;JS]], Tallinn 2001&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MlU1W&quot;&gt;[http://www.wehrmacht.pri.ee/foorum/phpBB2/viewtopic.php?f=3&amp;t=2101 JÄRVAMAA OMAKAITSE 1941. a. TEGEVUSE ÜLEVAADE]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, www.wehrmacht.pri.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jrU1V&quot;&gt;[[Eduard Suursepp-Grossschmidt]]i, Tartumaa, Valgamaa ja Läänemaa Omakaitse ajalood&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Izrbh&quot;&gt;(&quot;[[Eesti rahvas Nõukogude Liidu Suures Isamaasõjas|&quot;Eesti rahvas Nõukogude Liidu Suures Isamaasõjas 1941–1945. Dokumente ja materjale]]&quot;, [[Tallinn]], [[1975]])&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Cu4xK&quot;&gt;[[Piret Udikas]], &quot;Suurim häving tabas piiblirahvast Teises maailmasõjas&quot;, [[Pärnu Postimees]], [[27. jaanuar]] [[2006]]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZzRIA&quot;&gt;[[Juhani Püttsepp]], [[Toomas Sildam]], [http://www.slk.ee/1430.html Sakslased lavastasid Kullmani tapmise], Postimees, 08.02.2000&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;J6aSp&quot;&gt;[http://www.mnemosyne.ee/hc.ee/pdf/appendixes/805-806.pdf Commandres of the Omakaitse territorial regiments and battalions on May 15, 1943]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8ft5Z&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.okupatsioon.ee/rus/1940/ylev/ylev-__1057__.html |pealkiri=&quot;Эстонские граждане в вооруженных силах Германии&quot; |vaadatud=2008-11-30 |arhiivimisaeg=2009-03-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090301001703/http://www.okupatsioon.ee/rus/1940/ylev/ylev-__1057__.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vWhuR&quot;&gt;Сергей Дробязко, Андрей Каращук, [https://web.archive.org/web/20071113232723/http://www.erlib.com/%D0%A1%D0%B5%D1%80%D0%B3%D0%B5%D0%B9_%D0%94%D1%80%D0%BE%D0%B1%D1%8F%D0%B7%D0%BA%D0%BE/%D0%92%D0%BE%D1%81%D1%82%D0%BE%D1%87%D0%BD%D1%8B%D0%B5_%D0%B4%D0%BE%D0%B1%D1%80%D0%BE%D0%B2%D0%BE%D0%BB%D1%8C%D1%86%D1%8B_%D0%B2_%D0%B2%D0%B5%D1%80%D0%BC%D0%B0%D1%85%D1%82%D0%B5,_%D0%BF%D0%BE%D0%BB%D0%B8%D1%86%D0%B8%D0%B8_%D0%B8_%D0%A1%D0%A1/1/ &quot;Восточные добровольцы в вермахте, полиции и СС&quot;]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ligHB&quot;&gt;Tundmatu omakaitselase päevik-märkmik. ERA.R-358.2.22&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*Veiko Dieyes, [https://ilias.mil.ee/goto.php?target=file_29455_download&amp;client_id=uusilias OMAKAITSE LAHINGSTRUKTUURID 1944], Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Strateegia õppetool, Tartu 2006

== Välislingid ==
* [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/94CFEF1FED565183C2256EC90035D2FA Omakaitselased keetsid punaseid elusalt] – Eesti Ekspress, 8. aprill 2004

{{Eesti väeosad Teises maailmasõjas Saksa sõjaväes}}

[[Kategooria:Eesti Teises maailmasõjas]]
[[Kategooria:Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)]]
[[Kategooria:Suvesõda]]
[[Kategooria:Eesti väeosad Teises maailmasõjas Saksa sõjaväes]]
[[Kategooria:Holokaust Eestis]]</text>
      <sha1>2p07q3csrr14enmq3q2sueosy035g5y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lionel Messi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>49180</id>
    <revision>
      <id>7260727</id>
      <parentid>7251727</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T23:51:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7260727</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="53911" sha1="swasndib4xpdnqbltsmglb07myr4hcw" xml:space="preserve">{{Jalgpallur
| nimi = Lionel Messi
| pilt = Lionel Messi NE Revolution Inter Miami 7.9.25-178.jpg
| pildiallkiri = Lionel Messi [[Inter Miami CF]] võistlusvormis (2025)
| täisnimi = Lionel Andrés Messi Cuccittini&lt;ref name=&quot;pärisnimi&quot; /&gt;
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1987|06|24}}
| sünnilinn = [[Rosario]]
| sünnimaa = Argentina
| surmaaeg = 
| surmalinn = 
| surmamaa = 
| pikkus = 169 cm
| positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]]
| koduklubi = [[Inter Miami CF]]
| särginumber = 10
| noorteaastad1 = 1995–2000
| noorteklubi1 = [[Newell's Old Boys]]
| noorteaastad2 = 2000–2003
| noorteklubi2 = [[FC Barcelona|Barcelona]]
| aastad1 = 2003–2004
| mänge1 = 10
| väravaid1 = 5
| klubi1 = [[FC Barcelona C|Barcelona C]]
| aastad2 = 2004–2005
| mänge2 = 22
| väravaid2 = 6
| klubi2 = [[FC Barcelona B|Barcelona B]]
| aastad3 = 2004–2021
| mänge3 = 778
| väravaid3 = 672
| klubi3 = [[FC Barcelona|Barcelona]]
| aastad4 = 2021–2023
| mänge4 = 58
| väravaid4 = 22
| klubi4 = [[Paris Saint-Germain]]
| aastad5 = 2023–
| mänge5 = 67
| väravaid5 = 62
| klubi5 = [[Miami Inter CF|Miami Inter]]
| mänge_kokku = 1055
| väravaid_kokku = 828
| klubi_seisuga = 25. mai 2026
| koondiseaastad1 = 2004–2005
| koondisemänge1 = 16
| koondiseväravaid1 = 11
| koondis1 = Argentina U20
| koondiseaastad2 = 2008
| koondisemänge2 = 5
| koondiseväravaid2 = 2
| koondis2 = Argentina U23
| koondiseaastad3 = 2005–2026
| koondisemänge3 = 205
| koondiseväravaid3 = 125
| koondis3 = [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]]
| koondis_seisuga = 12. juuli 2026
| treeneriaastad1 = 
| treeneriklubi1 = 
| medalid = {{MedalVõistlus|[[Lõuna-Ameerika U-20 meistrivõistlused jalgpallis|Lõuna-Ameerika U-20 meistrivõistlused]]}}
{{pronksmedal|[[2005. aasta Lõuna-Ameerika U-20 meistrivõistlused jalgpallis|2005 Colombia]]|}}
{{MedalVõistlus|[[juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|U-20 maailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2005. aasta juunioride jalgpallimaailmameistrivõistlused|2005 Holland]]|}}
{{MedalVõistlus|[[Copa América]]}}
{{Kuldmedal|[[2021. aasta Copa América|2021 Brasiilia]]|}}
{{Hõbemedal|[[2007. aasta Copa América|2007 Venezuela]]|}}
{{Hõbemedal|[[2015. aasta Copa América|2015 Tšiili]]|}}
{{Hõbemedal|[[Copa América Centenario|2016 Ameerika Ühendriigid]]|}}
{{Pronksmedal|[[2019. aasta Copa América|2019 Brasiilia]]|}}
{{MedalVõistlus|[[Jalgpall olümpiamängudel|Olümpiamängud]]}}
{{Kuldmedal|[[Jalgpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008 Peking]]|}}
{{MedalVõistlus|[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022 Katar]]|}}
{{Hõbemedal|[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014 Brasiilia]]|}}
{{MedalVõistlus|[[Copa America]]}}
{{Kuldmedal|[[2024. Aasta copa america|2024]]|}}
}}

'''Lionel Andrés Messi Cuccittini'''&lt;ref name=&quot;pärisnimi&quot; /&gt; ({{IPA-es|ljoˈnel anˈdɾes ˈmesi|-|Lionel Andrés Messi - Name.ogg}}; ka '''Leo Messi'''; sündinud [[24. juuni]]l [[1987]] [[Rosario]]s) on Argentina [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] [[MLS|Ameerika Ühendriikide]] klubis [[Miami Inter CF|Miami Inter]] ja [[Argentina jalgpallikoondis]]es. Ta on nii klubi kui koondise [[kapten (jalgpall)|kapten]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
Olümpiavõitja ja maailmameister. 

Messit on peetud kõigi aegade parimaks jalgpalluriks.&lt;ref name=&quot;LM1&quot; /&gt; Ta on võitnud kaheksa korda auhinna [[Ballon d'Or]], mida jagatakse maailma parimale jalgpallurile ja rekordilised kuus [[Euroopa kuldsaabas]]t. Ta on kaheksa korda nimetatud FIFA aasta jalgpalluriks.&lt;ref name=&quot;:02&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;4ks&quot; /&gt; Messi lõi 2012. aasta jooksul rekordilised 91 väravat.&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt; 2014. ja 2022. aastal valiti ta [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|jalgpalli maailmameistrivõistluste]] parimaks mängijaks.&lt;ref name=&quot;:22&quot; /&gt; 2025. aastal nimetas IFFHS ta meeste maailma kõigi aegade parimaks mängijaks.

Messi on võitnud 46 karikat.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Barcelonaga on ta tulnud kümme korda Hispaania meistriks, võitnud neli korda [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]] ja seitse korda [[Copa del Rey|Hispaania karika]]. Argentina koondisega on Messi võitnud 2 [[Copa América|Copa Américat]], korra [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlused]] (2022) ning saanud 2014. aastal hõbemedali [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]].&lt;ref name=&quot;Ps1j8&quot; /&gt;

Tema rekordite hulka kuuluvad enim väravaid kalendriaastas (91), enim väravaid ühes klubis (672 Barcelonas), enim väravaid La Ligas (474), enim väravaid (21) ja enim resultatiivseid sööte (12) FIFA maailmameistrivõistlustel, samuti enim resultatiivseid sööte rahvusvahelises jalgpallis (65) (seisuga 16. juuli 2026). Messi on löönud üle 910 värava ja andnud üle 410 resultatiivse söödu nii klubi kui ka koondise mängudes, mille tulemuseks on üle 1320 värava – see on jalgpalli ajaloo ajaloo suurim koguarv (seisuga november 2025).&lt;ref&gt;[https://www.espn.com/soccer/story/_/id/47079470/stats-lionel-messi-first-ever-1300-cristiano-ronaldo-1213-eberechi-eze-scores-premier-league-400-bayern-munich-lead-41 Messi first-ever to 1300 with Ronaldo on 1213; Eze scores PL's 400th; Bayern lead with 41] ESPN. Retrieved 24 November 2025&lt;/ref&gt;

Spordirõivaste ettevõte [[Adidas]] on Messit spondeerinud alates 2006. aastast. [[Forbes|Forbese]] hinnangul oli ta 2019. ja 2022. aastal maailma kõige kõrgemalt tasustatud sportlane ning ajakiri [[Time]] valis ta 2011., 2012. ja 2023. aastal maailma 100 mõjukaima inimese hulka. 2020. aastal sai Messist teine ​​jalgpallur ja teine ​​võistkondliku ala sportlane, kelle karjääri sissetulek ületas 1 miljardi dollari piiri.

== Klubikarjäär ==
Messi alustas klubikarjääri kodumaal klubis [[Newell's Old Boys]].
=== Barcelona ===
2000. aastal liitus ta [[FC Barcelona|Barcelona]] noorteakadeemiaga [[La Masia]]. Messil on ka [[Hispaania]] [[kodakondsus]], mis tähendab, et ta võis Barcelona meeskonnas mängida [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] mängijana.&lt;ref name=&quot;6aRze&quot; /&gt;

==== 2004–2008 ====
[[Pilt:Leo messi barce 2005.jpg|vasakul|Messi mängus [[Málaga CF|Málaga]] vastu 2005. aastal.|pisi]]
Klubi põhirivistuses debüteeris Messi 16. oktoobril [[RCD Espanyol|Espanyoli]] vastu. Oma esimese värava lõi ta 1. mail 2005 mängus [[Albacete Balompié|Albacetega]].

Messi oli osa Barcelona meeskonnast, mis tuli 2004–05 hooajal [[La Liga|Hispaania meistriks]].

Messi mängis 2005. aastast Barcelona algrivistuses. Hooajal 2005–06 võideti [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]], mille finaali pidi ta vigastuse tõttu vahele jätma, ja La Liga.

2006–07 hooajal lõi ta 19-aastaselt oma esimese [[Kübaratrikk|kübaratriki]] mängus [[Madridi Real]]iga, kohtumine lõppes 3:3.

2007. aasta detsembris jäi ta [[Euroopa aasta jalgpallur]]i valimisel kolmandale kohale, 2008. aasta jaanuaris nimetati ta [[FIFA]] poolt aasta teiseks [[FIFA aasta jalgpallur|parimaks jalgpalluriks]] [[Brasiilia]] mängija [[Kaká]] järel.

2008–09 hooajal aitas ta Barcelonal võita nii La Liga, [[Copa del Rey]] kui ka Meistrite Liiga.&lt;ref name=&quot;23RJP&quot; /&gt; 2008. aasta detsembris jäi Messi Euroopa aasta jalgpalluri valimisel [[Cristiano Ronaldo]] järel teisele kohale. Messi lõi kaks väravat ja andis ühe väravasöödu, kui [[Kataloonia]] klubi alistas Hispaania liigas Madridi Reali võõrsil 2:6. Meistrite Liiga poolfinaalis [[Londoni Chelsea|Chelseaga]] jagas ta resultatiivse söödu [[Andrés Iniesta]] löödud võiduväravale. Finaalis [[Manchester United FC|Manchester Unitediga]] lõi ta peaga mängu viimase värava, vormistades lõppskooriks 2:0.
==== 2009–2012 ====
Hooajal 2009–10 tuli Barcelona taas Hispaania meistriks, Messi lõi liigas 34 väravat. 2009. aasta detsembris valiti Messi esimest korda Euroopa aasta jalgpalluriks. Samuti võitis ta ka [[Euroopa kuldsaabas|Euroopa kuldsaapa]]. 29. novembril alistasid katalaanid [[Camp Nou]]l toimunud [[El Clásico]]s Madridi Reali 5:0, Messi andis selles mängus kaks resultatiivset söötu.&lt;ref name=&quot;sMMjC&quot; /&gt; Ta lõi Meistrite Liiga veerandfinaalmängus 4 väravat, kui Barcelona alistas [[Arsenal FC|Arsenali]] 4:1.

[[Pilt:Messi arms.jpg|pisi|Messi tähistamas väravat [[Arsenal FC|Arsenali]] vastu [[UEFA Meistrite Liiga 2010–2011|2010–11 hooaja UEFA Meistrite Liigas]].|339x339px]]

2010–11 hooajal võideti Barcelonaga uuesti La Liga ja Meistrite Liiga. 2011. aasta jaanuaris võitis Messi oma teise [[Ballon d'Or]]'i. Messi lõi Meistrite Liiga poolfinaalis Madridi Reali vastu [[Santiago Bernabéu staadion|Santiago Bernabéul]] kaks väravat. Finaalis Manchester Unitediga lõi Messi ühe värava; [[UEFA]] valis ta mängu parimaks mängijaks.

Hooajal 2011–12 lõi ta [[Hispaania]] kõrgliigas rekordilised 50 väravat. Kõikide sarjade peale kokku lõi ta 73 väravat, mis on siiamaani Euroopa ühe hooaja jooksul löödud väravate rekord. Messi võitis 2011. aasta augustis UEFA Euroopa parima mängija auhinna.

2012. aasta jaanuaris valiti ta kolmandat korda järjest maailma parimaks mängijaks. Barcelona võitis 2012. aastal Hispaania karika, Messi lõi finaalis [[Athletic Bilbao]] vastu ühe värava. Terve 2012. aasta peale lõi ta Barcelona meeskonnas rekordilised 79 väravat.&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt;
==== 2013–2015 ====
Katalaanid tulid 2012–13 hooajal taas Hispaania meistriteks, Messi panustas 46 liigaväravaga. Samuti võitis ta ka Euroopa kuldsaapa. Messi valiti 2013. aasta jaanuaris neljandat korda maailma parimaks jalgpalluriks. Sellega sai temast esimene mängija ajaloos, kes on võitnud neli Ballon d'Ori. Meistrite Liiga kaheksandikfinaalis [[AC Milan]]iga lõi ta kaks väravat, kui Barcelona tuli tagasi võõrsil saadud 2:0 kaotusest ja võitis kodus 4:0. Messi lõi veerandfinaalis [[Paris Saint-Germain]]i vastu värava, mis viis Kataloonia klubi poolfinaali.

Hooajal 2013–14 jäi Barcelona ilma ühegi karikata, kaotades La Liga viimase päeva mängus [[Madridi Atlético]]le. Messi lõi 2014. aasta kevadel El Clásicos kübaratriki ja jagas ühe resultatiivse söödu; Kataloonia klubi võitis võõrsil 3:4.

2014–15 hooajal võitis Messi Barcelonaga taas nii La Liga, Copa del Rey kui ka Meistrite Liiga.&lt;ref name=&quot;9vUcd&quot; /&gt; Messi lõi kõikide sarjade peale 58 väravat.&lt;ref name=&quot;gUJE9&quot; /&gt; Messi jagas ühe väravasöödu Meistrite Liiga kaheksandikfinaalis [[Manchester City FC|Manchester City]] ja veerandfinaalis Paris Saint-Germaini vastu. Poolfinaalis [[Müncheni Bayern]]iga lõi ta kaks väravat ja andis jällegi ühe resultatiivse söödu. Finaalis aitas Messi Barcelonal alistada [[Torino Juventus|Juventuse]] 3:1. Samuti lõi ta kaks väravat Copa del Rey finaalis Athletic Bilbao vastu.

[[Pilt:2015 UEFA Super Cup 52.jpg|vasakul|pisi|Messi tegemas sooja enne [[UEFA Superkarikas 2015|2015. aasta UEFA Superkarika]] finaali [[Sevilla FC|Sevillaga]].|250x250px]]2015. aasta [[UEFA Superkarikas|Euroopa superkarika]] finaalmängus [[Sevilla FC|Sevillaga]] lõi Messi kaks väravat, mis tulid mõlemad karistuslöögist. Augustis valiti ta UEFA poolt Euroopa parimaks jalgpalluriks. 2016. aasta jaanuaris valiti Messi viiendat korda maailma parimaks jalgpalluriks.&lt;ref name=&quot;:02&quot; /&gt; Messi aitas Barcelonal võita 2015–16 hooaja La Liga ja Copa del Rey. Hispaania kõrgliigas lõi ta hooaja jooksul 26 väravat ja jagas 16 resultatiivset söötu. Copa del Rey finaalis alistas Barcelonal lisaajal [[Sevilla FC|Sevilla]] 2:0, Messi andis mõlemale väravale resultatiivse söödu. Messi lõi kaks väravat, kui katalaanid võitsid Meistrite Liiga kaheksandikfinaalis Arsenali võõrsil 0:2. Ta lõi nende vastu veel ühe värava kodumängus Camp Noul; Barcelona väljus taas võitjana 3:1.
==== 2016–2017 ====
Messi alustas 2016–17 hooaega 2016. aasta [[Supercopa de España|Hispaania superkarika]] võiduga, panustades ühe värava ja kahe väravasööduga. 19. oktoobril lõi ta Meistrite Liigas rekordilise seitsmenda kübaratriki Manchester City vastu.&lt;ref name=&quot;RGmXC&quot; /&gt; 2016–17 hooaja teises El Clásicos lõi Messi kaks väravat, kui Barcelona võitis Santiago Bernabéul 2:3, Messi teine värav oli tema 500. Barcelona meeskonnas.&lt;ref name=&quot;221UN&quot; /&gt; Kokku lõi ta Hispaania liigas sel hooajal 37 väravat, mille eest võitis ta neljanda Euroopa kuldsaapa.&lt;ref name=&quot;4ks&quot; /&gt; Copa del Rey finaalis [[Deportivo Alavés|Alavésiga]] lõi Messi ühe värava ja jagas ka väravasöödu, Barcelona võitis 3:1.&lt;ref name=&quot;PMJL6&quot; /&gt;

9. septembril lõi Messi Hispaania kõrgliigas linnarivaali Espanyoli vastu oma hooaja esimese kübaratriki, Barcelona võitis [[derbi barceloní]] kodus 5:0.&lt;ref name=&quot;UWnKq&quot; /&gt; 12. septembril võitis Barcelona [[UEFA Meistrite Liiga 2017–2018|Meistrite Liiga hooaja]] esimeses mängus Torino Juventust 3:0; Messi lõi kaks väravat.&lt;ref name=&quot;h4zLV&quot; /&gt; Messi lõi 19. oktoobril [[PAE Olympiakós|Olympiakósi]] vastu oma 100. värava UEFA klubi sarjades.&lt;ref name=&quot;C1kGY&quot; /&gt; 23. detsembril skooris ta aasta viimases mängus Madridi Realiga penaltist ja jagas ka resultatiivse söödu, aidates Barcelonal võita rivaalklubi võõrsil 3:0.&lt;ref name=&quot;g5F48&quot; /&gt;

Messi sõlmis Barcelonaga uue lepingu 25. novembril 2017, mis jättis ta klubisse kuni 2021. aastani.&lt;ref&gt;[https://www.fcbarcelona.com/en/football/first-team/news/732507/lionel-messi-signs-new-deal-through-202021-season Lionel Messi signs new deal through 2020/21 season] FC Barcelona. 25 November 2017&lt;/ref&gt; 
==== 2018–2021 ====
Hooajal 2017–2018 võitis Barcelona taas La Liga ja Copa del Rey. Messi lõpetas hooaja La Liga parima väravakütina, lüües 34 väravat ja võitis oma viienda [[European Golden Shoe]] auhinna. Pärast kapten Andrés Iniesta lahkumist 2018. aasta mais nimetati Messi meeskonna kapteniks. Messi kaptenina olles sai Barcelona esimeseks auhinnaks, Supercopa de España, pärast 2:1 võitu [[Sevilla FC]] üle. Ta aitas Barcelona ka järjekordse La Liga tiitlini. Löönud 34 mänguga 36 väravat, võitis Messi oma kuuenda La Liga Kuldse Kinga. Samuti võitis ta oma kuuenda European Golden Shoe auhinna, püstitades rekordi auhinna võitmisega kolmel hooajal järjest.&lt;ref&gt;[https://www.fcbarcelona.com/en/news/1225730/messi-wins-his-sixth-golden-shoe-award Messi wins his sixth Golden Shoe award] FC Barcelona. 24 May 2019&lt;/ref&gt;

Messi võitis oma kuuenda Ballon d'Ori, kuid hooajal 2019–20 jäi Barcelona esimest korda pärast 2007–2008 hooaega auhinnata. Pärast pettumust valmistanud hooaega teatas Messi klubile oma soovist lahkuda, kuid mängis siiski oma lepinguaja lõpuni. 2021. aastal juhtis ta Barcelona Copa del Rey võidule. 30 väravaga 2020–2021 La Ligas ja võiduga Argentina koondisega 2021. aasta Copa Américal, kus ta nimetati parimaks mängijaks ja võitis Golden Booti auhinna, pälvis Messi ka 2021. aasta Ballon d'Ori.&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/sport/football/59454640 Ballon d'Or: Lionel Messi wins award as best player in world football for seventh time] BBC. 29 November 2021&lt;/ref&gt;

=== Paris Saint-Germain ===
==== 2021–2023 ====
10. augustil 2021 liitus Messi pärast 21 aastat Barcelonas mängimist [[Ligue 1]] klubiga [[Paris Saint-Germain]] (PSG), sõlmides kaheaastase lepingu. Messi võitis oma esimese Ligue 1 võidu, mis oli Paris Saint-Germain klubile rekordiline kümnes liigatiitel. Kokkuvõttes oli Messil väheedukas hooaeg, ta lõi liigas 11 väravat ja andis 14 resultatiivset söötu.&lt;ref&gt;[https://www.espn.com/soccer/story/_/id/37632217/messi-debut-season-psg-had-bad-struggled-find-myself Messi on debut season at PSG: I had a 'bad time,' struggled to find myself] ESPN. Retrieved 29 May 2026&lt;/ref&gt;

2022–2023 hooaja alguses võitis Messi PSG-ga Prantsusmaa superkarika [[Trophée des Champions]]. Väravaga [[OGC Nice]]'i vastu edestas ta [[Cristiano Ronaldo]]t, saades Euroopa klubijalgpalli läbi aegade parimaks väravakütiks 702 väravaga, ühtlasi saavutas ta klubitasandil rekordilise 1000 punkti panuse (löödud väravad ja resultatiivsed söödud).&lt;ref&gt;[https://www.marca.com/en/football/psg/2023/04/09/6431efddca4741e5078b459a.html Lionel Messi edges Cristiano Ronaldo once again, Argentinian is now the all-time club goal leader in Europe] Marca. 8 April 2023&lt;/ref&gt; Hooaja lõpuks oli ta löönud kõigis võistlusmängudes kokku 21 väravat ja oli liigas suurima antud söötude arvuga – 16. Messi võitis PSG-ga oma teise järjestikuse Ligue 1 võidu ning pälvis liiga hooaja parima välismängija auhinna. Hooaja lõpus lahkus ta PSG-st.

== Koondisekarjäär ==

=== Noortekoondised ===
Messi debüüt U20 Argentina jalgpallikoondises toimus 2004. aastal sõprusmängus [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] vastu. 2005. aasta suvel tuli Messi [[Juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|juunioride maailmameistriks]] ning valiti ka turniiri parimaks mängijaks. Kokku mängis ta U20 koondises 18 mängu ja lõi 14 väravat.

2008. aastal võitis Messi U23 Argentina koondisega [[Jalgpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|Pekingi suveolümpiamängudel]] [[kuldmedal]]i. Ta mängis turniiril viis mängu ja lõi kaks väravat.

=== Täiskasvanute koondis ===
==== 2005–2011 ====
Messi debüteeris [[Argentina jalgpallikoondis]]es 17. augustil 2005 [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] vastu. Ta tuli mängu vahetusest 63. minutil ning sai kaks minutit hiljem punase kaardi. Esimese värava La Albiceleste rivistuses lõi ta 1. märtsil 2006 sõprusmängus [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatiaga]].

[[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006. aasta maailmameistrivõistlustel]] sai Messist noorim mängija, kes on Argentina koondises [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM]]-il värava löönud. Lisaks andis ta turniiri jooksul ka ühe väravasöödu.

[[2007. aasta Copa América]]l pidi Argentina tunnistama finaalis [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] paremust. Messi lõi turniiri käigus kaks väravat ja andis ühe väravasöödu ning valiti parimaks noormängijaks.

[[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010. aasta maailmameistrivõistlustel]] jagas Messi ühe resultatiivse söödu kaheksandikfinaalis [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] vastu.

[[2011. aasta Copa América]]l andis Messi 3 väravasöötu. La Albiceleste langes koduselt turniirilt veerandfinaalis, kui kaotati penaltitega [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguayle]]. Messi andis selles mängus ühe resultatiivse söödu. Ta valiti ka turniiri sümboolsesse koondisse.

==== 2012–2020 ====
29. veebruaril 2012 lõi ta [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveitsi]] vastu oma koondise esimese [[Kübaratrikk|kübaratriki]]. 9. juunil 2012 lõi ta taas kübaratriki, kui Argentina alistas sõpruskohtumises Brasiilia 4:3.

[[Pilt:Germany_and_Argentina_face_off_in_the_final_of_the_World_Cup_2014_04_crop.jpg|pisi|Messi sooritamas pealelööki [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistluste]] finaalis [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaaga]]]]

[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistlustel]] lõi Messi neli väravat ja jagas ühe väravasöödu, aidates La Albicelestel finaali jõuda. Finaalis tuli tunnistada 0:1 kaotust lisaajal [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaale]]. Messi valiti turniiri parimaks mängijaks.&lt;ref name=&quot;:22&quot; /&gt;

Messi jõudis [[2015. aasta Copa América]]l Argentinaga uuesti finaali, kuid pidi seekord tunnistama [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] paremust penaltiseerial. Turniiri jooksul mängis ta enamjaolt ründava poolkaitsjana. Ta lõi ühe värava ja andis kolm väravasöötu.

[[Pilt:ECUADOR VS ARGENTINA (37594548472).jpg|pisi|vasakul|Messi tähistamas kübaratrikki [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuadori]] vastu 11. oktoobril 2017]]

Messi pidi [[Copa América Centenario|2016. aasta Copa América]] alguse vahele jätma, kuna sai kontrollmängus [[Hondurase jalgpallikoondis|Hondurase]] vastu vigastada.&lt;ref name=&quot;DvP60&quot; /&gt; Ta naasis mängus [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] vastu, kui ta lõi pärast sisse vahetamist 22 minutiga kübaratriki. Veerandfinaalis lõi Messi [[Venezuela jalgpallikoondis|Venezuela]] vastu ühe värava ja andis kaks väravasöötu.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Poolfinaalis [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|USA]] vastu lõi Messi karistuslöögist värava ja jagas veel kaks väravasöötu. Finaalis pidi Argentina tunnistama jällegi Tšiili paremust, kui kaotati penaltiseerial. Messi oli üks, kes eksis oma penaltil.

Messi teatas pärast finaali, et lõpetab koondisekarjääri. 2016. aasta augustis mõtles ta aga ümber ja naasis koondisse. Naasmismängus lõi ta võiduvärava Uruguay vastu, kui La Albiceleste võitis tähtsa MM-i valiksarja kohtumise 1:0.&lt;ref name=&quot;HKyyR&quot; /&gt; 11. oktoobril lõi Messi [[kübaratrikk|kübaratriki]] [[CONMEBOL]]i viimases MM-i valikmängus [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuadoriga]], aidates koondisel tulla tagasi 0:1 kaotusseisust ja võita 3:1. Võit võõrsil tagas Argentinale ka koha [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]], kuhu kaotuse korral poleks pääsetud.&lt;ref name=&quot;fmIOD&quot; /&gt; Finaalturniiril kaotas Argentina 1/8-finaalis [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaale]] 3:4, kusjuures Messi lõi turniiril ühe värava ja andis kaks resultatiivset söötu.

==== 2021–2026 ====
Messi juhtis oma meeskonna [[2021. aasta Copa América]] karika võiduni, milleni Argentina jõudis üle 28 aasta (viimati 1993. aastal). Argentina meeskond alistas finaalis Brasiilia 1:0 ning Messi nimetati turniiri parimaks mängijaks. Argentina löödud 12 värava juures oli Messi osaline 9 korral kas väravalööja või sööduandjana.&lt;ref&gt;Messi and Argentina Beat Brazil to Win the Copa América&quot;. The New York Times.&lt;/ref&gt;

[[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] jõudis Argentina koondis maailmameistritiitlini üle 36 aasta ning Messi lõi finaalis kaks väravat. Prantsusmaa alistati peale lisaaega (3:3) penaltiseerias 4:2, kusjuures Messi realiseeris esimesena penalti. Olles turniiril löönud seitse väravat ja andnud kolm resultatiivset söötu, võitis Messi maailmameistrivõistluste parima mängija auhinna [[Golden Ball]], saades esimeseks mängijaks, kes on selle võitnud kaks korda (ka 2014. aastal). Temast sai ka esimene mängija, kes on löönud värava kõigis finaalturniiri sõelmängudes pärast kaheksandikfinaali kasutuselevõttu 1986. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/sport/football/64019023 World Cup final: Lionel Messi named best player as Kylian Mbappe wins Golden Boot] BBC Sport. 18 December 2022&lt;/ref&gt;

Tehes kübaratrik1 2023. aasta sõpruskohtumises [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] vastu, jõudis Messi 100. koondises löödud väravani, mis tegi temast kolmanda mängija, kes selle tulemusenini jõudnud. Hiljem samal aastal sai temast [[CONMEBOL]]-i koondiste vaheliste maailmameistrivõistluste valikmängude sarjas läbi aegade parim väravakütt 30 väravaga.&lt;ref&gt;[https://www.marca.com/en/football/2023/10/18/652f5288268e3e8b258b45ad.html Lionel Messi becomes Conmebol WC qualifiers all-time leading scorer] MARCA. 18 October 2023&lt;/ref&gt; 

2024. aastal võitis Argentina teist korda järjest Copa América, kusjuures Messi püstitas uue rekordi Copa América turniiridel osalemiste arvuga – 39 mänguga. Pärast kahe resultatiivse söödu andmist sõpruskohtumises [[Puerto Rico jalgpallikoondis|Puerto Ricoga]] samal aastal sai Messist riikide koondisemängudes läbi aegade parim resultatiivsete söötude andja 60 sööduga ([[Neymar]]il 58 söötu).&lt;ref&gt;[https://www.goal.com/en-gb/lists/argentina-s-lionel-messi-becomes-all-time-international-assists-leader-surpassing-brazil-s-neymar-and-usmnt-s-landon-donovan/blt73c53ddfe7b9c911 Argentina's Lionel Messi becomes all-time international assists leader] www.goal.com. 15 October 2025&lt;/ref&gt;

Argentina avamängus [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2026. aasta maailmameistrivõistlustel]] 16. juunil tegi Messi oma esimese kübaratriki MM-il, kui Argentina alistas [[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria]] tulemusega 3:0. Temast sai teine ​​meesmängija pärast [[Cristiano Ronaldo]]t, kes on värava löönud viiel MM-i finaalturniiril ja esimene meesmängija, kes on osalenud finaalturniiril kuuel korral.&lt;ref&gt;[https://www.espn.com/soccer/story/_/id/49013816/lionel-messi-play-6-world-cups-argentina-record-cristiano-ronaldo Lionel Messi becomes 1st man to play at 6 World Cups]  www.espn.com. 16 June 2026&lt;/ref&gt; Messi MM-finaalturniiride rekordiline 9 järjestikuses mängus löödud väravateseeria katkes veerandfinaalis 3:1 võidumängus [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveitsi]] vastu (4 mängu 2022. aastal, 5 mängu 2026. aastal). Messil oli aga selle mängu järel finaalturniiridel antud kokku 10 resultatiivset söötu, mis on kaks rohkem kui ühelgi teisel mängijal alates 1966. aastast ([[Diego Maradona]] – 8).&lt;ref&gt;[https://www.espn.com/soccer/story/_/id/49338924/fifa-world-cup-2026-stats-lionel-messi-new-record-kylian-mbappe-julian-alvarez-tie-diego-maradona-jude-bellingham-second-pele Messi sets new record, overtakes Mbappe; Alvarez ties Maradona; Bellingham second after Pele] www.espn.com. Retrieved 12 July 2026&lt;/ref&gt; Poolfinaalis andis Messi veel kaks resultatiivset söötu, kui Argentina võitis lisaajal Inglismaa 2:1 ja jõudis finaali, kus argentiinlased kaotasid Hispaaniale 0:1.

== Statistika ==
=== Klubi ===
:''Seisuga 11. märts 2026''&lt;ref name=&quot;gUJE9&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;xxJTC&quot; /&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center&quot;
! rowspan=&quot;2&quot; |Klubi
! rowspan=&quot;2&quot; |Hooaeg
! colspan=&quot;3&quot; |Liiga
! colspan=&quot;2&quot; |Rahvuslik karikas
! colspan=&quot;2&quot; |Kontinentaal
! colspan=&quot;2&quot; |Muu
! colspan=&quot;2&quot; |Kokku
|-
!Divisjon!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |[[FC Barcelona C|Barcelona C]]
|2003–04
|[[Tercera División]]
|10||5|| colspan=&quot;6&quot; |–||10||5
|-
! colspan=&quot;2&quot; |Kokku!!10!!5!! colspan=&quot;6&quot; |–!!10!!5
|-
| rowspan=&quot;3&quot; |[[FC Barcelona B|Barcelona B]]
|2003–04
|[[Segunda División B]]
|5||0|| colspan=&quot;6&quot; |–||5||0
|-
|2004–05
|Segunda Division B
|17||6|| colspan=&quot;6&quot; |–||17||6
|-
! colspan=&quot;2&quot; |Kokku
!22!!6!! colspan=&quot;6&quot; |–!!22!!6
|-
| rowspan=&quot;18&quot; |[[FC Barcelona|Barcelona]]
|2004–05
|[[La Liga]]
|7||1||1||0||1||0|| colspan=&quot;2&quot; |–||9||1
|-
|2005–06
|La Liga
|17||6||2||1||6||1||0||0||25||8
|-
|2006–07
|La Liga
|26||14||2||2||5||1||3||0||36||17
|-
|2007–08
|La Liga
|28||10||3||0||9||6|| colspan=&quot;2&quot; |–||40||16
|-
|2008–09
|La Liga
|31||23||8||6||12||9|| colspan=&quot;2&quot; |–||51||38
|-
|2009–10
|La Liga
|35||34||3||1||11||8||4||4||53||47
|-
|2010–11
|La Liga
|33||31||7||7||13||12||2||3||55||53
|-
|2011–12
|La Liga
|37||50||7||3||11||14||5||6||60||73
|-
|2012–13
|La Liga
|32||46||5||4||11||8||2||2||50||60
|-
|2013–14
|La Liga
|31||28||6||5||7||8||2||0||46||41
|-
|2014–15
|La Liga
|38||43||6||5||13||10|| colspan=&quot;2&quot; |–||57||58
|-
|2015–16
|La Liga
|33||26||5||5||7||6||4||4||49||41
|-
|2016–17
|La Liga
|34||37||7||5||9||11||2||1||52||54
|-
|2017–18
|La Liga
|36||34||6||4||10||6||2||1||54||45
|-
|2018–19
|La Liga
|34
|36
|5
|3
|10
|12
|1
|0
|50
|51
|-
|2019–20
|La Liga
|33
|25
|2
|2
|8
|3
|1
|1
|44
|31
|-
|2020–21
|La Liga
|35
|30
|5
|3
|6
|5
|1
|0
|47
|38
|-
! colspan=&quot;2&quot; |Kokku
!520!!474!!80!!56!!149!!120!!29!!22!!778!!672
|-
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Paris Saint-Germain]]
|2021–22
|[[Ligue 1]]
|26
|6
|1
|0
|7
|5
| colspan=&quot;2&quot; |–
|34
|11
|-
|2022–23
|Ligue 1
|32
|16
|1
|0
|7
|4
|1
|1
|41
|21
|-
! colspan=&quot;2&quot; |Kokku
!58
!22
!2
!0
!14
!9
!1
!1
!75
!32
|-
| rowspan=&quot;5&quot; |[[Inter Miami CF|Inter Miami]]
|2023
|[[Major League Soccer|MLS]]
|6
|1
|1
|0
| colspan=&quot;2&quot; |–
|7
|10
|14
|11
|-
|2024
|MLS
|19
|20
| colspan=&quot;2&quot; |–
|3
|2
|3
|1
|25
|23
|-
|2025
|MLS
|28
|29
| colspan=&quot;2&quot; |–
|7
|5
|14
|9
|49
|43
|-
|2026
|MLS
|3
|3
| colspan=&quot;2&quot; |–
|1
|0
|0
|0
|4
|3
|-
! colspan=&quot;2&quot; |Kokku
!56
!53
!1
!0
!11
!7
!24
!20
!92
!80
|-
! colspan=&quot;3&quot; |Karjäär kokku
!666!!560!!83!!56!!174!!136!!54!!43!!977!!795
|}

=== Koondis ===
:''Seisuga 14. november 2025''

{| class=&quot;mw-collapsible mw-collapsed wikitable&quot; style=&quot;font-size:100%&quot;
! colspan=7 | Messi väravad Argentina koondises
|-
!#
!Kuupäev
!Staadion
!Vastane
!Skoor
!Tulemus
!Võistlus
|-
|1.
|1. märts 2006
|[[St. Jakob-Park]], [[Basel]], Šveits
| {{Riigi ikoon|Horvaatia}}[[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]]
|'''2''':1
|2:3
|Sõpruskohtumine
|-
|2.
|16. juuni 2006
|[[Veltins-Arena]], [[Gelsenkirchen]], Saksamaa
| {{Riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}}[[Serbia ja Montenegro jalgpallikoondis|Serbia ja Montenegro]]
|'''6''':0
|6:0
|[[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006. aasta maailmameistrivõistlused]]
|-
|3.
| rowspan=&quot;2&quot; |5. juuni 2007
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Camp Nou]], [[Barcelona]], Hispaania
| rowspan=&quot;2&quot; |{{riigi ikoon|Alžeeria}}[[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria]]
|'''2''':2
| rowspan=&quot;2&quot; |4:3
| rowspan=&quot;2&quot; |Sõpruskohtumine
|-
|4.
|'''3''':2
|-
|5.
|8. juuli 2007
|Estadio Metropolitano de Fútbol de Lara, Barquisimeto, Venezuela
|{{Riigi ikoon|Peruu}}[[Peruu jalgpallikoondis|Peruu]]
|'''2''':0
|4:0
| rowspan=&quot;2&quot; |[[2007. aasta Copa América]]
|-
|6.
|11. juuli 2007
|Polideportivo Cachamay, Puerto Ordaz, Venezuela
|{{Riigi ikoon|Mehhiko}}[[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]
|'''2''':0
|3:0
|-
|7.
|16. oktoober 2007
|Estadio José Pachencho Romero, Maracaibo, Venezuela
|{{Riigi ikoon|Venetsueela}}[[Venezuela]]
|'''2''':0
|2:0
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010 MM-i valikmäng]]
|-
|8.
|20. november 2007
|Estadio El Campín, [[Bogotá]], Colombia
|{{Riigi ikoon|Colombia}}Kolumbia
|'''1''':0
|1:2
|-
|9.
|4. juuni 2007
|Qualcomm Stadium, [[San Diego]], Ameerika Ühendriigid
|{{Riigi ikoon|Mehhiko}}[[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]
|'''2''':0
|4:1
|Sõpruskohtumine
|-
|10.
|11. oktoober 2008
|Estadio Antonio V. Liberti, [[Buenos Aires]], Argentina
|{{Riigi ikoon|Uruguay}}[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]]
|'''1''':0
|2:1
|2010 MM-i valikmäng
|-
|11.
|11. veebruar 2009
|Stade Vélodrome, [[Marseille]], Prantsusmaa
|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}[[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]]
|'''2''':0
|2:0
|Sõpruskohtumine
|-
|12.
|28. märts 2009
|Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina
|{{Riigi ikoon|Venetsueela}}[[Venezuela]]
|'''1''':0
|4:0
|2010 MM-i valikmäng
|-
|13.
|14. november 2009
|Vicente Calderón Stadium, [[Madrid]], Hispaania
|{{Riigi ikoon|Hispaania}}[[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]]
|'''1''':1
|1:2
| rowspan=&quot;5&quot; |Sõpruskohtumine
|-
|14.
|7. september 2010
|Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina
|{{Riigi ikoon|Hispaania}}[[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]]
|'''1''':0
|4:1
|-
|15.
|17. november 2010
|Khalifa International Stadium, [[Doha]], [[Katar]]
|{{Riigi ikoon|Brasiilia}}[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]]
|'''1''':0
|1:0
|-
|16.
|9. veebruar 2011
|[[Stade de Genève]], [[Geneva]], Šveits
|{{Riigi ikoon|Portugal}}[[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]]
|'''2''':1
|2:1
|-
|17.
|20. juuni 2011
|Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina
|{{Riigi ikoon|Albaania}} [[Albaania jalgpallikoondis|Albaania]]
|'''2''':0
|4:0
|-
|18.
|7. oktoober 2011
|Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina
|{{Riigi ikoon|Tšiili}}[[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]]
|'''2''':0
|4:1
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014 MM-i valikmäng]]
|-
|19.
|15. november 2011
|Estadio Metropolitano Roberto Meléndez, [[Barranquilla]], Colombia
|{{Riigi ikoon|Colombia}}[[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]]
|'''1''':1
|2:1
|-
|20.
| rowspan=&quot;3&quot; |29. veebruar 2012
| rowspan=&quot;3&quot; |Stade de Suisse Wankdorf, [[Bern]], Šveits
| rowspan=&quot;3&quot; |{{Riigi ikoon|Šveits}}[[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]]
|'''1''':0
| rowspan=&quot;3&quot; |3:1
| rowspan=&quot;3&quot; |Sõpruskohtumine
|-
|21.
|'''2''':1
|-
|22.
|'''3''':1
|-
|23.
|2. juuni 2012
|Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina
|{{Riigi ikoon|Ecuador}}[[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]]
|'''3''':0
|4:0
|2014 MM-i valikmäng
|-
|24.
| rowspan=&quot;3&quot; |9. juuni 2012
| rowspan=&quot;3&quot; |MetLife Stadium, East Rutherford, Ameerika Ühendriigid
| rowspan=&quot;3&quot; |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]]
|'''1''':1
| rowspan=&quot;3&quot; |4:3
| rowspan=&quot;4&quot; |Sõpruskohtumine
|-
|25.
|'''2''':1
|-
|26.
|'''4''':3
|-
|27.
|15. august 2012
|Commerzbank Arena, [[Frankfurt]], Saksamaa
|{{Riigi ikoon|Saksamaa}}[[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]]
|'''2''':1
|3:1
|-
|28.
|7. september 2012
|Estadio Mario Alberto Kempes, [[Córdoba (Argentina)|Córdoba]], Argentina
|{{Riigi ikoon|Paraguay}}[[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]]
|'''3''':1
|3:1
| rowspan=&quot;5&quot; |2014 MM-i valikmäng
|-
|29.
| rowspan=&quot;2&quot; |12. oktoober 2012
| rowspan=&quot;2&quot; |Estadio Malvinas Argentinas, Mendoza, Argentina
| rowspan=&quot;2&quot; |{{Riigi ikoon|Uruguay}}[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]]
|'''1''':0
| rowspan=&quot;2&quot; |3:0
|-
|30.
|'''3''':0
|-
|31.
|16. oktoober 2012
|Estadio Nacional, [[Santiago]], Tšiili
|{{Riigi ikoon|Tšiili}}[[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]]
|'''1''':0
|2:1
|-
|32.
|22. märts 2013
|Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina
|{{Riigi ikoon|Venetsueela}}[[Venezuela jalgpallikoondis|Venezuela]]
|'''3''':0
|3:0
|-
|33.
| rowspan=&quot;3&quot; |14. juuni 2013
| rowspan=&quot;3&quot; |Estadio Mateo Flores, [[Guatemala City]], Guatemala
| rowspan=&quot;3&quot; |{{Riigi ikoon|Guatemala}}[[Guatemala]]
|'''1''':0
| rowspan=&quot;3&quot; |4:0
| rowspan=&quot;3&quot; |Sõpruskohtumine
|-
|34.
|'''3''':0
|-
|35.
|'''4''':0
|-
|36.
| rowspan=&quot;2&quot; |10. september 2013
| rowspan=&quot;2&quot; |Estadio Defensores del Chaco, [[Asunción]], Paraguay
| rowspan=&quot;2&quot; |{{Riigi ikoon|Paraguay}}[[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]]
|'''1''':0
| rowspan=&quot;2&quot; |5:2
| rowspan=&quot;2&quot; |2014 MM-i valikmäng
|-
|37.
|'''4''':1
|-
|38.
|7. juuni 2014
|Estadio Ciudad de La Plata, [[La Plata]], Argentina
|{{Riigi ikoon|Sloveenia}}[[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia]]
|'''2''':0
|2:0
|Sõpruskohtumine
|-
|39.
|15. juuni 2014
|[[Estádio do Maracanã]], [[Rio de Janeiro]], Brasiilia
|{{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}}[[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]]
|'''2''':0
|2:1
| rowspan=&quot;4&quot; |[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistlused]]
|-
|40.
|21. juuni 2014
|Estádio Mineirão, [[Belo Horizonte]], Brasiilia
|{{Riigi ikoon|Iraan}}[[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]]
|'''1''':0
|1:0
|-
|41.
| rowspan=&quot;2&quot; |25. juuni 2014
| rowspan=&quot;2&quot; |Estádio Beira-Rio, [[Porto Alegre]], Brasiilia
| rowspan=&quot;2&quot; |{{Riigi ikoon|Nigeeria}}[[Nigeeria jalgpallikoondis|Nigeeria]]
|'''1''':0
| rowspan=&quot;2&quot; |3:2
|-
|42.
|'''2''':1
|-
|43.
| rowspan=&quot;2&quot; |14. oktoober 2014
| rowspan=&quot;2&quot; |Hong Kong Stadium, So Kon Po, HongKong
| rowspan=&quot;2&quot; |{{Riigi ikoon|Hongkong}}[[Hongkongi jalgpallikoondis|Hongkong]]
|'''5''':0
| rowspan=&quot;2&quot; |7:0
| rowspan=&quot;3&quot; |Sõpruskohtumine
|-
|44.
|'''7''':0
|-
|45.
|12. november 2014
|[[Boleyn Ground|Upton Park]], [[London]], Suurbritannia
|{{Riigi ikoon|Horvaatia}}[[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]]
|'''2''':1
|2:1
|-
|46.
|13. juuni 2015
|Estadio La Portada, La Serena, Tšiili
|{{Riigi ikoon|Paraguay}}[[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]]
|'''2''':0
|2:2
|[[2015. aasta Copa América]]
|-
|47.
| rowspan=&quot;2&quot; |4. september 2015
| rowspan=&quot;2&quot; |BBVA Compass Stadium, [[Houston]], Ameerika Ühendriigid
| rowspan=&quot;2&quot; |{{Riigi ikoon|Boliivia}}[[Boliivia jalgpallikoondis|Boliivia]]
|'''5''':0
| rowspan=&quot;2&quot; |7:0
| rowspan=&quot;3&quot; |Sõpruskohtumine
|-
|48.
|'''6''':0
|-
|49.
|8. september 2015
|AT&amp;T Stadium, Arlington, Ameerika Ühendriigid
|{{Riigi ikoon|Mehhiko}}[[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]
|'''2''':2
|2:2
|-
|50.
|29. märts 2016
|Estadio Mario Alberto Kempes, Córdoba, Argentina
|{{Riigi ikoon|Boliivia}}[[Boliivia jalgpallikoondis|Boliivia]]
|'''2''':0
|2:0
|[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018 MM-i valikmäng]]
|-
|51.
| rowspan=&quot;3&quot; |10. juuni 2016
| rowspan=&quot;3&quot; |Soldier Field, [[Chicago]], Ameerika Ühendriigid
| rowspan=&quot;3&quot; |{{Riigi ikoon|Panama}}[[Panama jalgpallikoondis|Panama]]
|'''2''':0
| rowspan=&quot;3&quot; |5:0
| rowspan=&quot;5&quot; |[[Copa América Centenario]]
|-
|52.
|'''3''':0
|-
|53.
|'''4''':0
|-
|54.
|18. juuni 2016
|Gillette Stadium, Foxborough, Ameerika Ühendriigid
|{{Riigi ikoon|Venetsueela}}[[Venezuela jalgpallikoondis|Venezuela]]
|'''3''':0
|4:1
|-
|55.
|21. juuni 2016
|NRG Stadium, Houston, Ameerika Ühendriigid
|{{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}}[[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|USA]]
|'''2''':0
|4:0
|-
|56.
|1. september 2016
|Estadio Malvinas Argentinas, Mendoza, Argentina
|{{Riigi ikoon|Uruguay}}[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]]
|'''1''':0
|1:0
| rowspan=&quot;6&quot; |2018 MM-i valikmäng
|-
|57.
|16. november 2016
|Estadio San Juan del Bicentenario, San Juan, Argentina
|{{Riigi ikoon|Colombia}}[[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]]
|'''1''':0
|3:0
|-
|58
|23. märts 2017
|Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina
|{{Riigi ikoon|Tšiili}}[[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]]
|'''1''':0
|1:0
|-
|59
|rowspan=&quot;3&quot;|11. oktoober 2017
|rowspan=&quot;3&quot;|Estadio Olímpico Atahualpa, [[Quito]], Ecuador
|rowspan=&quot;3&quot;|{{Riigi ikoon|Ecuador}}[[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]]
|1:1
|rowspan=3|3:1
|-
|60
|2:1
|-
|61
|3:1
|}

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|+ Mängud ja väravad meeskonna, aasta ja võistluse järgi
|-
!rowspan=2|Meeskond
!rowspan=2|Aasta
!colspan=2|Võistlus
!colspan=2|Sõpruskohtumine
!colspan=2|Kokku
|-
!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid
|-
|rowspan=3|Argentina U20
|2004
|colspan=2|–||2||3||2||3
|-
|2005
|16||11||colspan=2|–||16||11
|-
!Kokku
!16!!11!!2!!3!!18!!14
|-
|rowspan=2|Argentina U23
|2008
|5||2||colspan=2|–||5||2
|-
!Kokku
!5!!2!!colspan=2|–!!5!!2
|-
| rowspan=&quot;22&quot; |Argentina
|2005
|3||0||2||0||5||0
|-
|2006
|3||1||4||1||7||2
|-
|2007
|10||4||4||2||14||6
|-
|2008
|6||1||2||1||8||2
|-
|2009
|8||1||2||2||10||3
|-
|2010
|5||0||5||2||10||2
|-
|2011
|8||2||5||2||13||4
|-
|2012
|5||5||4||7||9||12
|-
|2013
|5||3||2||3||7||6
|-
|2014
|7||4||7||4||14||8
|-
|2015
|6||1||2||3||8||4
|-
|2016
|10||8||1||0||11||8
|-
|2017
|5||4||2||0||7||4
|-
|2018
|4||1||1||3||5||4
|-
|2019
|6
|1
|4
|4
|10
|5
|-
|2020
|4
|1
| colspan=&quot;2&quot; |–
|4
|1
|-
|2021
|16
|9
| colspan=&quot;2&quot; |–
|16
|9
|-
|2022
|10
|8
|4
|10
|14
|18
|-
|2023
|5
|3
|3
|5
|8
|8
|-
|2024
|9
|4
|2
|2
|11
|6
|-
|2025
|3
|2
|1
|0
|5
|3
|-
!Kokku
!138!!63!!57!!51!!196!!115
|-
! colspan=&quot;2&quot; |Karjäär kokku
!159!!74!!59!!54!!219!!131
|}

== Saavutused ja tunnustus ==
[[Pilt:Messi in Germany and Argentina face off in the final of the World Cup 2014 -2014-07-13 (24).jpg|pisi|Messi (''vasakul'') triblamas palliga 2014. aasta maailmameistrivõistluste finaalis]]

'''Barcelona'''
* [[La Liga|Hispaania meister]]: 2004–05, 2005–06, 2008–09, 2009–10, 2010–11, 2012–13, 2014–15, 2015–16, 2017–18, [[La Liga hooaeg 2018–19|2018–19]]
* [[Copa del Rey]]: 2008–09, 2011–12, 2014–15, 2015–16, 2016–17, 2017–18, 2020–21
* [[Supercopa de España|Hispaania superkarikas]]: 2005, 2006, 2009, 2010, 2011, 2013, 2016, 2018
* [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]]: [[UEFA Meistrite Liiga 2005–2006|2005–06]], [[UEFA Meistrite Liiga 2008–2009|2008–09]], [[UEFA Meistrite Liiga 2010–2011|2010–11]], [[UEFA Meistrite Liiga 2014–2015|2014–15]]
* [[Euroopa superkarikas]]: [[UEFA Superkarikas 2009|2009]], [[UEFA Superkarikas 2011|2011]], [[UEFA Superkarikas 2015|2015]]
* [[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused]]: 2009, 2011, 2015

'''Paris Saint-Germain'''

* [[Ligue 1]]: 2021–22, 2022–23
* [[Trophée des Champions]]: [[2022]]

'''Inter Miami'''

* [[Leagues Cup]]: [[2023]]
* [[Supporters' Shield]]: [[2024]]
* [[MLS Cup]]: 2025

'''Argentina jalgpallikoondis'''
* [[Juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|U-20 maailmameistrivõistlused]]: [[2005. aasta juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|2005]]
* [[Jalgpall olümpiamängudel|Olümpiamängud]]: [[Jalgpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]]
* [[Copa América]]: [[2021]], [[2024]]
* [[Finalissima]]: [[2022]]
* [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]: [[2022]]

'''Individuaalselt'''
* FIFA The Best aasta jalgpallur/aasta meesmängija: 2009, 2010, 2011, 2012, 2015, 2019, 2022, 2023
* [[Euroopa aasta jalgpallur|Ballon d'Or]]: 2009, 2010, 2011, 2012, 2015, 2019, 2021, 2023
* [[Euroopa kuldsaabas]]: 2009–10, 2011–12, 2012–13, 2016–17, 2017–18, 2018-19&lt;ref name=&quot;I8Oj2&quot; /&gt;
* [[La Liga]] parim mängija: 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2015, 2017, 2018, 2019
* [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Jalgpalli maailmameistrivõistluste]] parim mängija: [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014]], 2022&lt;ref name=&quot;:22&quot; /&gt;
* Jalgpalli maailmameistrivõistluste turniiri sümboolne meeskond: 2014
* [[Copa América]] parim mängija: [[2015. aasta Copa América|2015]] (''loobus auhinnast'')
* Copa América parim noormängija: [[2007. aasta Copa América|2007]]
* Copa América turniiri sümboolne meeskond: [[2007. aasta Copa América|2007]], [[2011. aasta Copa América|2011]], [[2015. aasta Copa América|2015]], [[Copa América Centenario|2016]]
* [[Golden Boy]]: 2005

'''Sooritused'''
* La Liga parim väravakütt: 2011–12, 2012–13, 2009–10, 2016–17, 2017–18, 2018–19
* La Liga parim väravasöötude jagaja: 2010–11, 2014–15, 2015–16, 2017–18, 2018–19
* Copa del Rey parim väravakütt: 2008–09, 2010–11, 2013–14, 2015–16, 2016–17
* Copa del Rey parim väravasöötude jagaja: 2016–17, 2017–18
* Meistrite liiga parim väravakütt: 2008–09, 2009–10, 2010–11, 2011–12, 2014–15
* Meistrite Liiga parim väravasöötude jagaja: 2011–12, 2014–15
* Jalgpalliklubide maailmameistrivõistluste parim väravakütt: 2011
* U20 maailmameistrivõistluste parim väravakütt: 2005
* Copa América parim väravasöötude jagaja: 2011, 2015, 2016

== Isiklikku ==
=== Perekond ===
Messi abikaasa on [[Antonella Roccuzzo]], kes on ta lapsepõlvesõber [[Rosario]] aegadest. Nad said tuttavaks Roccuzzo nõo, Messi hea sõbra [[Lucas Scaglia]] kaudu, kui Messi oli viieaastane.

Neil on kolm last: Thiago (sündinud 2012), Mateo (sündinud 2015) ja Ciro (sündinud 2018).

2017. aasta 30. juunil Messi ja Roccuzzo abiellusid [[Rosario]]s.

Messi saab hästi läbi oma ema Celia ja isa [[Jorge Messi|Jorgega]] (1958–2026). Isa Jorge oli tema jalgpalliagent. Messil on vennad Rodrigo ja Matias.

=== Heategevus ===
Messi annetab tihti raha Argentina heategevusorganisatsioonidele&lt;ref name=&quot;pärisnimi&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;lHX39&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;g27oN&quot; /&gt; ja on [[UNICEF-i hea tahte saadik]]. Lisaks on ta loonud omanimelise heategevusfondi Fundación Leo Messi, mis toetab laste arstiabi, [[haridus]]t ja sportimisvõimalusi.&lt;ref name=&quot;GVV9O&quot; /&gt;

2016. aastal tahtis Messi kinkida [[Egiptus]]e saate &quot;[[Jah, ma olen kuulus]]&quot; juhile [[Mona El-Sharkawy]]le oma jalgpallisaapad. Egiptlased suhtusid sellesse halvustavalt, kuna kohalikud peavad jalanõude kinkimist solvanguks.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Eslam Omar|url=https://english.ahram.org.eg/News/198088.aspx|pealkiri=Messi shoe donation stirs controversy in Egypt|väljaanne=Ahram Online|aeg=28. märts 2016|vaadatud=19. detsembril 2022|arhiivimisaeg=2022-12-19|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221219200811/https://english.ahram.org.eg/News/198088.aspx|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

=== Juriidilised probleemid ===
2016. aastal mõisteti Messi süüdi 4 miljoni euroses [[maksupettus]]es aastatel 2007–2009. Talle määrati 21-kuune tingimisi vanglakaristus.&lt;ref name=&quot;1DQyT&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.fcbarcelona.com/football/first-team/staff/players/2017-2018/messi|pealkiri=Lionel Andrés Messi|väljaanne=FC Barcelona|vaadatud=16. oktoober 2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LM1&quot;&gt;
* {{Netiviide|url=http://www.telegraph.co.uk/sport/football/players/lionel-messi/11602171/The-greatest-footballer-we-have-seen-our-experts-verdicts.html|pealkiri=The greatest footballer we have seen – our experts' verdicts|väljaanne=The Telegraph|vaadatud=16. oktoober 2016}}
* {{Netiviide|url=http://www.mirror.co.uk/sport/football/news/lionel-messi-best-ever-be-9323506|pealkiri=&quot;Lionel Messi is best there will ever be&quot;: Steven Gerrard makes huge statement after Barcelona star's Celtic double|väljaanne=The Mirror|aeg=24. november 2016|vaadatud=15. detsember 2016}}
* {{Netiviide|url=http://www.espnfc.com/barcelona/story/2833678/lionel-messi-the-best-player-we-we-will-ever-see-xavi|pealkiri=Lionel Messi is the best player we will ever see – Xavi|väljaanne=ESPN|aeg=20. märts 2016|vaadatud=15. oktoober 2016}}
* {{Netiviide|url=http://www.dailymail.co.uk/sport/football/article-4439014/Lionel-Messi-best-player-history-says-Enrique.html|pealkiri=Lionel Messi is 'the best player in history', says Luis Enrique after his heroics in Barcelona win over rivals Real Madrid|väljaanne=Daily Mail|aeg=24. aprill 2017|vaadatud=25. aprill 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:02&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://timesofindia.indiatimes.com/sports/football/top-stories/Lionel-Messi-wins-record-fifth-FIFA-Ballon-dOr/articleshow/50537672.cms|pealkiri=Lionel Messi wins record fifth FIFA Ballon d'Or|väljaanne=The Times of India|aeg=11. jaanuar 2016|vaadatud=16. oktoober 2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pärisnimi&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.espn.in/football/barcelona/story/3255615/lionel-messi-donates-70k-to-charity-after-winning-libel-case-against-newspaper|pealkiri=Messi donates to charity after libel case win|väljaanne=ESPN|aeg=2 november 2017|vaadatud=3 november 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:12&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://bleacherreport.com/articles/1456355-breaking-down-lionel-messis-magical-91-goal-year-for-barcelona-and-argentina|pealkiri=Breaking Down Lionel Messi's Magical 91-Goal Year for Barcelona and Argentina|väljaanne=Bleacher Report|aeg=24. detsember 2012|vaadatud=16. oktoober 2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4ks&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/euroliigad/37-varavat-loonud-messi-voitis-neljanda-kuldse-saapa?id=78373534|pealkiri=37 väravat löönud Messi võitis neljanda Kuldse Saapa|väljaanne=DELFI|aeg=29. mai 2017|vaadatud=2. juuni 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:22&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.theguardian.com/football/2014/jul/13/lionel-messi-golden-ball-award-world-cup|pealkiri=Lionel Messi wins Golden Ball award for best player of World Cup|väljaanne=The Guardian|aeg=13. juuli 2014|vaadatud=16. oktoober 2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ps1j8&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.transfermarkt.co.uk/lionel-messi/erfolge/spieler/28003|pealkiri=Lionel Messi – Auhinnad|väljaanne=Transfermarkt|vaadatud=16. oktoober 2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6aRze&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.worldsoccer.com/news/messi-granted-spanish-citizenship-68916|pealkiri=Messi granted Spanish citizenship|väljaanne=WorldSoccer|aeg=26. september 2005|vaadatud=16. oktoober 2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;23RJP&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.espnfc.com/uefa-champions-league/2/blog/post/2477324/champions-league-treble-the-seven-clubs-who-claimed-it|pealkiri=Champions League treble: The seven clubs who claimed the prize|väljaanne=ESPN|aeg=5. juuni 2016|vaadatud=16. oktoober 2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sMMjC&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.dailymail.co.uk/sport/football/article-3778368/5-0-night-Pep-Guardiola-humiliated-Jose-Mourinho-Spain.html|pealkiri=Barcelona 5–0 Real Madrid: The night Pep Guardiola humiliated Jose Mourinho in Spain|väljaanne=Dailymail|aeg=7. september 2016|vaadatud=25. oktoober 2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9vUcd&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.uefa.com/uefachampionsleague/news/newsid=2251733.html|pealkiri=Barcelona break new ground with second treble|väljaanne=UEFA|aeg=6. juuni 2015|vaadatud=16. oktoober 2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gUJE9&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://int.soccerway.com/players/lionel-andres-messi/119/|pealkiri=Lionel Andrés Messi|väljaanne=Soccerway|vaadatud=16. oktoober 2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RGmXC&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.theguardian.com/football/2016/oct/19/barcelona-manchester-city-champions-league-match-report-messi?CMP=share_btn_tw|pealkiri=Lionel Messi hat-trick sends Barcelona waltzing past Manchester City|väljaanne=The Guardian|aeg=19. oktoober 2016|vaadatud=20. oktoober 2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;221UN&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/euroliigad/video-hull-mang-lionel-messi-toi-lisaminutitel-barcale-el-clasico-voidu?id=77980698|pealkiri=Lionel Messi tõi lisaminutitel Barcale El Clasico võidu!|väljaanne=DELFI|aeg=23. aprill 2017|vaadatud=24. aprill 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PMJL6&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://m.sport.delfi.ee/jalgpall/article.php?id=78364434|pealkiri=Iniesta ja Messi võitsid Barcelona mängijatena 30. trofee|väljaanne=DELFI|aeg=28. mai 2017|vaadatud=28. mai 2017}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UWnKq&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://m.postimees.ee/section/154/4238551|pealkiri=Messi jõudis järjekordse vägeva tähiseni|väljaanne=Postimees Sport|aeg=9. september 2017|vaadatud=10. september 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;h4zLV&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.espnfc.com/blog/the-match/60/post/3201936/lionel-messi-scores-twice-as-barcelona-get-revenge-on-juventus|pealkiri=Lionel Messi scores twice as Barcelona get revenge on Juventus in UCL|aeg=12. september 2017|väljaanne=ESPN FC|vaadatud=13. september 2017|keel=Inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;C1kGY&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://m.sport.delfi.ee/mlpaevik/article.php?id=79885332|pealkiri=Meistrite liiga päevik: müstilise saavutuseni jõudnud Lionel Messi rõhub ikka oma trumbile|aeg=19. oktoober 2017|vaadatud=19. oktoober 2017|väljaanne=DELFI Sport|arhiivimisaeg=2017-10-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171020033721/http://m.sport.delfi.ee/mlpaevik/article.php?id=79885332|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;g5F48&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://sport.postimees.ee/4354515/messi-pustitas-el-clasicos-mitu-vapustavat-rekordit?_ga=2.91426072.384770009.1514277828-1930371993.1514277822|pealkiri=Messi püstitas El Clasicos mitu vapustavat rekordit|väljaanne=Postimees Sport|aeg=23. detsember 2017|vaadatud=26. detsember 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DvP60&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.espnfc.com/argentina/story/2881707/lionel-messi-leaves-argentina-friendly-vs-honduras-with-back-injury|pealkiri=Lionel Messi exits Argentina friendly win vs. Honduras with back injury|väljaanne=ESPN|aeg=27. mai 2016|vaadatud=16. oktoober 2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://nesn.com/2016/06/lionel-messi-assists-gonzalo-higuains-goal-thrills-gillette-stadium-in-copa-america/|pealkiri=Lionel Messi Sets Copa America Assists Record, Thrills Gillette Stadium|väljaanne=Nesn.com|aeg=18. juuni 2016|vaadatud=16. oktoober 2016|arhiivimisaeg=2017-09-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170906005421/https://nesn.com/2016/06/lionel-messi-assists-gonzalo-higuains-goal-thrills-gillette-stadium-in-copa-america/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HKyyR&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.skysports.com/football/argentina-vs-uruguay/349927|pealkiri=Messi nets winner on return|aeg=2. september 2017|vaadatud=28. august 2017|väljaanne=Sky Sports}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fmIOD&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://sport.postimees.ee/4272129/galerii-ja-video-maagiline-messi-vedas-argentiinlased-kubaratrikiga-ikkagi-mmile|pealkiri=Galerii ja video: maagiline Messi vedas argentiinlased kübaratrikiga ikkagi MMile|väljaanne=Postimees Sport|aeg=11. oktoober 2017|vaadatud=11. oktoober 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xxJTC&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.national-football-teams.com/player/12066/Lionel_Messi.html|pealkiri=Lionel Messi|väljaanne=National Football Teams|vaadatud=16. oktoober 2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;I8Oj2&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.eusm.eu/item/goldenshoe_winners.htm|pealkiri=List of European Golden Shoe winners|väljaanne=EUSM|vaadatud=3. veebruar 2017|arhiivimisaeg=2019-09-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190904215705/http://www.eusm.eu/item/goldenshoe_winners.htm|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lHX39&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.marca.com/en/football/barcelona/2017/02/13/58a0ecc2468aeb59658b4602.html|pealkiri=Messi donates €240,000 to Argentine sports centre|väljaanne=Marca|aeg=13. veebruar 2017|vaadatud=13. veebruar 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;g27oN&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.si.com/planet-futbol/2016/06/07/lionel-messi-argentina-barcelona-libel-case-winnings-charity|pealkiri=Lionel Messi donates libel case winnings to charity|väljaanne=Sport Illustrated|aeg=7. juuni 2016|vaadatud=13. veebruar 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GVV9O&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.fundacionleomessi.org/|pealkiri=Fundación Leo Messi|vaadatud=16. oktoober 2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1DQyT&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.theguardian.com/football/2016/jul/06/lionel-messi-barcelona-prison-21-months-tax-fraud|pealkiri=Lionel Messi handed 21-month tax fraud sentence but is unlikely to serve time|väljaanne=The Guardian|aeg=6. juuli 2016|vaadatud=16. oktoober 2016}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}

* [http://www.leomessi.com/ Koduleht]
* [https://www.fcbarcelona.com/football/first-team/staff/players/2017-2018/messi Profiil Barcelona kodulehel]

{{FIFA World Cup 2006 Argentina koondis}}
{{FIFA World Cup 2014 Argentina koondis}}
{{FIFA World Cup 2018 Argentina koondis}}
{{FIFA World Cup 2022 Argentina koondis}}
{{FIFA World Cup 2026 Argentina koondis}}
{{navmallid
| päis   = Auhinnad
| bg     = gold
| fg     = navy
| loend1 =
{{Golden Boy}}
{{Ballon d'Ori võitjad}}
{{FIFA aasta jalgpallur}}
{{Euroopa Kuldsaabas}}
}}

{{JÄRJESTA:Messi, Lionel}}
[[Kategooria:Argentina jalgpallurid]]
[[Kategooria:FC Barcelona mängijad]]
[[Kategooria:Paris Saint-Germaini jalgpallurid]]
[[Kategooria:La Liga mängijad]]
[[Kategooria:Ligue 1 mängijad]]
[[Kategooria:Olümpiavõitjad]]
[[Kategooria:Sündinud 1987]]</text>
      <sha1>swasndib4xpdnqbltsmglb07myr4hcw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Valjala kirik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>50981</id>
    <revision>
      <id>7260390</id>
      <parentid>7123756</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:55:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <origin>7260390</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7670" sha1="m1ioig62bzxh1k7jfo0kgzwgz2qbxe3" xml:space="preserve">{{Infokast kirik
|nimi             = Valjala kirik
|omakeelne nimi   = 
|pilt             = Valjala kirik 2005.jpg
|pildiallkiri     = Valjala kiriku [[ümarkaar]]ne portaal [[Nišš|nišiga]] [[vimperg]]il ja kunagise [[Eeskoda|eeskoja]] [[kilpkaar]]e jäänus lääneseinal
|riik             = [[Eesti]]
|asukoht          = [[Saare maakond]] 
|laiendatud       = 
|laiuskoord       = 
|pikkuskoord      = 
|asendikaart      = Eesti
|kaart            = punkt
|veel             = 
}}
[[Pilt:Valjala kirik 2008.jpg|pisi|Valjala kiriku hiliskeskaegne hulknurkne koorilõpmik]]
'''Valjala Martini kirik''' on [[Kirik (pühakoda)|kirik]] [[Valjala|endises Valjala valla]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]]. Kirikut haldab EELK [[Valjala Martini kogudus]]. Valjala kirik on üks vanimaid säilinud kivikirikuid Eestis, see on ehitatud üleminekuperioodil [[romaanika]]lt [[gooti kunst|gootikale]]. Valjala kirik on &quot;[[Teeliste kirikud|Teeliste kirikute]]&quot; nimekirjas, kiriku juures asub [[pastoraat]]. Kiriku portaali on kujutatud [[Valjala valla vapp|Valjala valla vapil]].

==Ajalugu==

=== 13. sajand ===
On võimalik, et Valjala kiriku ehitamist alustati Pöide kirikuga samal ajal 1230. aastatel, kui kohalik vastupanu oli rohkem maha surutud ja uuel võimul oli piisavalt kindlustunnet ja ressursse, et alustada sellist ehitust. Algset Valjala kirikut ei rajatud nii suurejoonelisena kui Pöidet, mis viitab sellele, et kohalikul ülikkonnal polnud asja vastu tõsist huvi, ja teisalt, et ristisõdihjd arvestasid võimalike rünnakutega ka pärast esialgset vallutust ja koondasid ehitusõupingutused vaid ühe kindlustatud tugipunkti rajamiseks. 

Esimene pühakoda oli väike ja meenutas kabelit: see koosnes nelinurksest ruumist (millega liitus poolringikujuline [[apsiid]]) ja lõunaküljel asuvast [[käärkamber|käärkambrist]]. 13. sajandi kolmandal veerandil kohandati hoone ümber [[kindluskirik]]uks, nii asuvad võlvidel ruumid, kuhu pääseb vaid redeliga, mille saab vajadusel üles tõmmata.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Viirand, Tiiu (2004). ''Estonia. Cultural Tourism''. Kunst Publishers. Lk. 119. ISBN &lt;bdi&gt;9949-407-18-4&lt;/bdi&gt;.&lt;/ref&gt; Alumine osa algkiriku müüridest on säilinud [[kooriruum]]i seintes ja [[käärkamber|käärkambris]]. Kooriruumi põhjaseinal on säilinud algupäraste [[seinamaaling]]ute fragmendid, mida peetakse vanimateks säilinud seinamaalinguteks Eestis. Tornimüüris on [[trapetsiaalsed hauaplaadid|trapetsiaalsete hauaplaatide]] [[fragment]]e, mis kõik on [[muinsuskaitse]] all [[kunstimälestis]]tena.

=== 14.–17. sajand ===
1343. aastal sai kirik [[Jüriöö ülestõus]]u käigus kannatada. Järgnenud parandustööd järgisid selgelt rohkem gooti kui romaani stiili, näiteks ehitati poolümara apsiidi asemele [[Hilisgootika|hilisgooti]] vormides polügonaalne koorilõpmik. 14. sajandil alustati ka kirikutorni ehitust, kuid lõplikult valmis sai see alles 17. sajandil. 

Kirikus asuvad massiivne dolomiidist [[ristimiskivi]], mis tõenäoliselt kuulus algselt [[Haapsalu linnusekirik]]ule ja [[Pöide kirik]]u ristimiskivi [[14. sajand]]i I poolest.

=== 18.–21. sajand ===
Kirik sai [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus kahjustada. Kirikus asuvad kaks [[Barokk|barokkstiilis]] [[Epitaaf (kunst)|epitaafi]], üks neist on pühendatud [[Andreas Fregius]]ele 1664. aastal, teine [[Gaspar Berg]]ile 1667. aastal.

1820. aastal tegi Kuressaares tegutsenud tisler [[Nommen Lorentzen]] ampiirvormides altariseina ja kantsli.&lt;ref&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/85aa9496-f195-4efb-8c75-5270096f927f/content S. Karling. Holzschnitzerei und Tischlerkunst der Renaissance und des Barocks in Estland (= Õpetatud Eesti Seltsi Toimetused / Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft Bd. 34). Õpetatud Eesti Selts, Dorpat 1943]&lt;/ref&gt; Need ja 1935. aastal valatud [[tornikell]]&lt;ref name=&quot;KRR_28691&quot;&gt;{{kultuurimälestis|28691|Tornikell, AIVAZ, Tallinn, 1935 (segametall, valatud)}} (vaadatud 10.11.2020)&lt;/ref&gt; on alates 1997. aastast arvel [[kultuurimälestis]]ena. [[Altarimaal]]id on pärit [[19. sajand]]ist. [[Aknavitraaž]]id lõi [[1970. aastad|1970]].–[[1980. aastad|1980]]. aastatel [[Dolores Hoffmann]].

[[Orel]]i ehitas [[1888]]. (mõne allika järgi 1870.) aastal [[Gustav Normann]]. Orel on ühe [[manuaal]]i, [[orelipedaal|pedaali]] ja kaheksa [[register (pill)|registriga]]. [[2004]]. aastal remontis orelit põhjalikult [[Ago Tint]].

[[1922]]. aastal lõi äike kirikusse ja torni [[barokk]]stiilis [[tornikiiver|kiiver]] hävis tules.

==Arhitektuur==
Kiriku läänefassaad, mida kaunistavad pimekaared ja raiddekooriga algselt romaani stiilis portaal, on  tähelepanuväärne ja Eestis üsna ainulaadne. Kiriku müürid (ehitatud 1240–1270) on massiivsed ja paarikaupa seotud aknad on kitsad ja kõrged. Sellega kontrastis on tõenäoliselt pärast 1345. aastat rajatud apsiid oma hulknurkse kuju ja avara ilmega. Nii pikihoone kui ka apsiidi müüre toetavad [[Tugipiilar|tugipiilarid]]. Kiriku vanemad välisosad on ilmselgelt kõrgelt kvalifitseeritud Kesk-Euroopa meistrite töö, kes tõenäoliselt osalesid ka samast ajajärgust pärineva Kuressaare linnuse ehitamisel.

Kiriku torn ei ole algupärane, vaid on tõenäoliselt ehitatud järk-järgult 14.–16. sajandil.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Kiriku interjööri iseloomustavad valgeks lubjatud kõrged [[domikaalvõlv]]id. [[Ristimiskivi]] on kiriku üks silmapaistvamaid osi ja ühtlasi üks vanimaid raidkiviteoseid Eestis. Teadlased arvavad, et see valmistati algselt [[Haapsalu toomkirik]]u jaoks, kuid jõudis mingil põhjusel hiljem Valjalasse. Ristimiskivi on rikkalikult kaunistatud ilmekate romaani stiilis raidkujude ja ornamentikaga, mis sarnanevad näiteks [[Riia toomkirik]]u põhjaportaali kaunistustega. Arvatakse, et nii siin kui ka Riias on autoriks sama, tõenäoliselt [[Vestfaal]]ist pärit meisterraidur.

==Kiriku vaateid==
&lt;gallery&gt;
Pilt:Valjala kirik 2007 1.jpg|Välisvaade kirdest
Pilt:Valjala kirik 2007 2.jpg|Välisvaade kagust
Pilt:Valjala kirik 2007 3.jpg|Kiriku peauks (uks on ehitatud veidi liiga paremale)
Pilt:Valjala kirik 2007 4.jpg|Vaade altarile
Pilt:Valjala kirik 2007 5.jpg|Altar
Pilt:Valjala kirik 2007 6.jpg|Maal altari ülaosas
Pilt:Valjala kirik 2007 7.jpg|Maal altari alaosas
Pilt:Valjala kirik 2007 8.jpg|Vitraaž altari kõrval
Pilt:Valjala kirik 2007 9.jpg|Vitraaž altari kõrval
Pilt:Valjala kirik 2007 10.jpg|Vaade peauksele
Pilt:ValjalaKirikuKantsel.jpg|[[Kantsel]]
Pilt:Valjala kirik 2007 12.jpg|Kantsli [[Kõlaräästas|kõlaräästa]] detail
Pilt:Valjala kirik 2007 13.jpg|[[Ristimiskivi]]
Pilt:Valjala kirik 2007 11.jpg|[[Päiskivi]] kiriku laes
File:Kaspar_von_Berg.jpg|Maanõunik [[Kaspar von Berg]]i ja tema abikaasade [[Epitaaf (kunst)|epitaaf]]
&lt;/gallery&gt;

==Vaata ka==
*[[Eesti kirikute loend]]
*[[Eesti kirikute loend haldusüksuste kaupa]]
== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*{{kultuurimälestis|ID=21079}}

*[http://www.valjala.edu.ee/uploads///kodukoht/kultuur_paigad/kult_index_kirik.htm Valjala kirik]
*[http://kirikud.muinas.ee/?page=3&amp;subpage=3 Valjala Martini kirik] kirikud.muinas.ee
*[http://www.postimees.ee/?id=140835 Eesti vanimat kivikirikut näsib rohevetikas], 11. juuli 2009 [[Postimees]]
*[https://osiliana.eu/valjalakirk/ Valjala kirik Osiliana kodulehel]{{commonskat|Valjala church|Valjala kirik}}

{{Valjala kihelkond}}
{{Coordinate|NS=58.408167|EW=22.788822|type=landmark|region=EE}}

[[Kategooria:Saare maakonna kirikud]]
[[Kategooria:Saaremaa valla ehitised]]
[[Kategooria:Valjala kihelkond]]
[[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kirikud‎]]
[[Kategooria:Saare maakonna kultuurimälestised]]
[[Kategooria:Gooti kirikud Eestis]]</text>
      <sha1>m1ioig62bzxh1k7jfo0kgzwgz2qbxe3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Muhu kirik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>54850</id>
    <revision>
      <id>7260392</id>
      <parentid>7039637</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:57:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <origin>7260392</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5151" sha1="bp7d3dy5x8538bgejgkvsc6o3yx0xbg" xml:space="preserve">{{See artikkel| on EELK kirikust; EAÕK kiriku kohta vaata [[Muhu-Rinsi Neitsi Maria Kaasani pühakuju kirik]]}}
{{Infokast kirik
|nimi             = Muhu kirik
|pilt             = Muhu Katariina kirik 2011 07.jpg
|pildiallkiri     = 
|riik             = Eesti
|asukoht          = [[Muhu]] saar [[Liiva (Muhu)|Liiva]] küla
|esmamainimine    = 1267
|laiendatud       = 
|laiuskoord       = 
|pikkuskoord      = 
|asendikaart      = Eesti
|kaart            = punkt
|veel             = 
}}
'''Muhu Katariina kirik''' on [[Kirik (pühakoda)|kirik]] [[Muhu]] saarel [[Liiva (Muhu)|Liiva]] külas. Kirikus tegutseb [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] [[Muhu Katariina kogudus]].
[[Pilt:Muhu katariina.jpg|pisi|Muhu Katariina kiriku põhjafassaad]]
== Ajalugu ==
[[Pilt:Muhu Katariina kirik 2012.JPG||pisi|Vaade altari suunas]]
Kirik on ehitatud [[varagooti arhitektuur|varagooti]] stiilis tõenäoliselt [[13. sajand]]il [[Ojamaa]] meistrite poolt (esimene mainimine [[1267]]). Kirik on pühitsetud [[3. sajand|3.]]–[[4. sajand]]i vahetusel elanud [[pühak|pühale]] [[Aleksandria Katariina|Katariinale Aleksandriast]].
Praegune hoone on [[1703]]. aastal [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal purustatust [[1738]]. aastal üles ehitatud. 1941. aasta suvel kirik põles ning aastail 1957–1958 restaureeriti kimmlaudadega kaetud kõrge sadulkatus.
Restaureeriti 20. sajandi lõpul (projekt valmis 1993, arhitekt [[Tõnu Parmakson]]). Tööd lõppesid 2004. aastal. 

2008. aasta septembris lahvatas kirikla kõrvalhoones tulekahju. Külarahva häirekõnede peale Orissaarest, Leisist ja Kuressaarest kokku sõitnud päästemeeskonnad leidsid eest lausleegiga põleva 8 × 12 meetrise paekivihoone. Viimases hoiti kiriku vanu, rootsiaegseid puitpinke, looži ja metallist tornikukke, mis olid üle jäänud, kui Teisest maailmasõjast saadik poolenisti varemeis seisnud kirik korda tehti. Tornikukk on praegu kirikus näha. 

Arvestades kiriku väheseid kitsad aknaid, võlvidele viivat kitsast müüritreppi ja süvendeid riivpalgi kinnitamiseks, oletatakse, et kirik on ehitatud kaitseotstarbelisena.&lt;ref&gt; 

[https://web.archive.org/web/20080425054113/http://www.eelk.ee/~kmuhu/eesti.html &quot;Muhu Katariina kiriku ehituslugu&quot;].&lt;/ref&gt;

== Hauaplaadid ==
[[Pilt:Muhu Church by Paul Raud.jpg|pisi|Muhu kirik [[Paul Raud|Paul Raua]] [[1898]]. aasta õlimaalil]]
Kirikus on üks kahest Eestis säilinud inimfiguuri kujutavast 12.–13. sajandi hauaplaadist. Hauaplaat on kiriku lääneseinas asuva müüritrepi uksesilluseks. Kompositsiooni keskel paikneb [[ilmapuu]], sellest paremal seisab pikas rüüs mees, oda käte vahel. Puust vasakul on suur kõver joogisarv; viimast seostatakse [[paganlus|paganlike]] [[peied]]ega. Kujutatud stseeni tõlgendatakse kui sõdalase siirdumist all-ilma. Seal jätkuvat elu ja maailma kestvust sümboliseerib päikesepuu, joogiohvrit lahkunu auks aga sarv.&lt;ref&gt;[http://www.eestigiid.ee/?SCat=10&amp;CatID=0&amp;ItemID=55 Muhu Katariina kirik]&lt;/ref&gt;
[[Pilt:Katariina kirik Muhul11.jpg||pisi|13. sajandi hauaplaadid kiriku õues]]
Kiriku õues asuvad mõned lihtsa ristiga ja igasuguse kujutiseta hauaplaadid (arvatavasti 13. sajandist) ning paar pooleldi maasse vajunud 17. sajandi kiviristi.

== Kohapärimus ==

Tupenurme külas elanud 1882. aastal sündinud Juula Peekeri 1959. aastal jutustatud loo järgi ehitati Muhu kirikut algul [[Viira]] külla: 

::''&quot;Muhu kirikut hakati ehitama Viira külla Grünthali maja juurde. Mis pääva tehtud sai, see on öösel ära laotet. Vanakurat olli segan. Sedasi oln kolm päeva. Siis on üks targem mees tuln ja üteln, et tarvis vundamendikivid härjavankri peale panna, ja kus härjad viivad ja seisma jäävad, sõnna kirik ehitada. Härjad on seisma jään sõnna, kus kirik praegu seisab. See on Härjamägi. Seda olen ma kuuln vanast-vanast riagitavad.&quot;''&lt;ref&gt;KKI 27, 252 (2) &lt; Muhu, Tupenurme küla — A. Schmuul &lt; Juula Peeker, sündinud 1882. a. (1959); avaldatud: E. Laugaste, E. Liiv 1970. Muistendeid Vanapaganast. Tln: Eesti Raamat, lk 312, nr 500.&lt;/ref&gt;

==Muhu Katariina kiriku vaateid==
&lt;gallery&gt;
Pilt:Muhuchurch.JPG|Vaade kirikule kagust

Pilt:Muhu Katariina kirik, altar.JPG|Altar
Pilt:Katariina kirik Muhul4.jpg|Vitraaž altari taga
Pilt:Katariina kirik Muhul5.jpg|Kantsel
Pilt:Katariina kirik Muhul6.jpg|Altarisein
Pilt:Katariina kirik Muhul8.jpg|Vaade peaportaali suunas
Pilt:Katariina kirik Muhul9.jpg|Hauaplaat (u 1300)
Pilt:Katariina kirik Muhul10.jpg|Ilmapuud kujutav raidkivi müüritrepi uksesillusel

Pilt:Muhu Katariina kirik, kirikukell.JPG|Kirikukell
Pilt:Muhu St Catharine's Church.JPG|Peaportaal
&lt;/gallery&gt;

==Vaata ka==
* [[Kaitseotstarbeline kirik]]

==Viited==
{{Viited}}

==Välislingid==
{{Commons|Category:Muhu church}}
* [http://kirikud.muinas.ee/?page=3&amp;subpage=194 Muhu Katariina kirik] kirikud.muinas.ee
*{{kultuurimälestis|ID=21007}}
* [http://www.eelk.ee/~kmuhu/eesti.html Kirikust Muhu Katariina Koguduse veebilehel]


[[Kategooria:Saare maakonna kirikud]]
[[Kategooria:Muhu vald]]
[[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kirikud‎]]
[[Kategooria:Gooti kirikud Eestis]]
[[Kategooria:Muhu kihelkond]]</text>
      <sha1>bp7d3dy5x8538bgejgkvsc6o3yx0xbg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>00-tüüpi sortide segu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>56158</id>
    <revision>
      <id>7260465</id>
      <parentid>1406004</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T16:03:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>{{Viitamata}}</comment>
      <origin>7260465</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="200" sha1="dvcmg3xhyd7fgdq1xvkeemp65ws7wok" xml:space="preserve">{{Viitamata}}
'''00-tüüpi sortide segu''' on [[rüps]]i või [[raps]]i [[seemnesegu]], mis koosneb [[00-tüüpi sort]]i [[seeme|seemnetest]] mingis kindlas vahekorras.

[[Kategooria:Põllumajandus]]</text>
      <sha1>dvcmg3xhyd7fgdq1xvkeemp65ws7wok</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>13. kuupalk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>56180</id>
    <revision>
      <id>7260484</id>
      <parentid>5128146</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T16:58:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>viitamata</comment>
      <origin>7260484</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="996" sha1="e4j9y55gdo4vy262n35ayypgdbpclzz" xml:space="preserve">{{Viitamata}}
'''13. kuupalk''' on [[töötaja]]le makstav iga-aastane [[lisatasu]], mis on võrdne või võrreldav tema [[kuupalk|kuupalgaga]].

==Välislingid==
*[http://www.le.ee/vana/?a=uudised&amp;b=1226 &quot;JUHTKIRI: 13. palga lõpp&quot;] Lääne Elu, 18. detsember 2001
*[http://www.ej.ee/uudised/viimased/179-ungaris-hoidis-13-kuupalk-ara-riigiametnike-streigi &quot;Ungaris hoidis 13. kuupalk ära riigiametnike streigi&quot;] EkspressJob, 22.12.2008
*[http://www.parnupostimees.ee/92331/viisitamm-on-selle-aasta-13-palga-valja-votnud/peeter.raidla@parnupostimees.ee &quot;Viisitamm on selle aasta 13. palga välja võtnud&quot;] Pärnu Postimees, 10. märts 2009
*[http://www.parnupostimees.ee/93389/parnu-linnaametnikud-kiirustavad-puhkust-votma &quot;Pärnu linnaametnikud kiirustavad puhkust võtma&quot;] Pärnu Postimees, 12. märts 2009
*[http://majandus24.postimees.ee/1145568/13ndat-palka-naljalt-ametiasutustest-ei-leia &quot;13ndat palka naljalt ametiasutustest ei leia&quot;] Postimees, 21. veebruar 2013

[[Kategooria:Töö]]</text>
      <sha1>e4j9y55gdo4vy262n35ayypgdbpclzz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kihelkonna kirik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>59403</id>
    <revision>
      <id>7260393</id>
      <parentid>6607333</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:58:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <origin>7260393</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3424" sha1="231yabd3646guz8t0q7dkwtakwx8gt8" xml:space="preserve">{{Infokast kirik
|nimi             = Kihelkonna kirik
|pilt             = Kihelkonna church 2.jpg
|pildiallkiri     = 
|riik             = [[Eesti]]
|asukoht          = 
|esmamainimine    = 
|laiendatud       = 
|laiuskoord       = 
|pikkuskoord      = 
|asendikaart      = Eesti
|kaart            = punkt
|veel             = 
}}
[[Pilt:Kihelkonna kiriku kellatorn ja kirik.jpg|pisi|Kihelkonna kiriku kellatorn]]
[[Fail:Kihelkonna kirik 2015 1.jpg|pisi|Kiriku sisevaade]]
'''Kihelkonna Mihkli kirik''' ehitati [[13. sajand]]i kolmandal veerandil. Säilinud on [[kirik (pühakoda)|kiriku]] võlvimaalingud 13. sajandist. Eesti arhitektuuris ainulaadne on [[kooriruum]]i [[ripp-päiskivi]]. [[Renessanss]]-stiilis [[altarimaal]] on maalitud aastal [[1591]] ja [[kantsel]] valmistatud aastal [[1604]], mida täiendati [[1794]]. aastal. [[Sakraalehitis]]est endast uuem [[kooriruum]]i idaküljel asetsev [[käärkamber]] ehitati [[19. sajand]]il.

14 registriga [[orel]]i ehitas kirikule 1805. aastal meister [[Johann Andreas Stein]]. See orel on Eesti vanim. [[Friedrich Weissenborn]] ehitas selle 1890. aastal ümber ja lisas teise manuaali, millega lisandus ka neli registrit. Orel restaureeriti 2018. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/865420/eesti-vanim-orel-on-taas-nagu-uus &quot;Eesti vanim orel on taas nagu uus&quot;] ERR, 30. september 2018&lt;/ref&gt;

[[Kellatorn]], mis asub kirikust eraldi, ehitati [[1638]]. aastal. Kellad paiknesid eraldiasuvas hoones kuni läänetorni ehitamiseni aastail [[1897]]–[[1899]]. Kellatorn on ainulaadne kogu Baltikumis, kuna on vanim säilinud kirikust eraldiseisev kellatorn. Pärast 2009. aasta restaureerimist kostab sealt taas kellahelin.&lt;ref&gt;Rene Reinsoo. [https://web.archive.org/web/20150403071306/https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&amp;sub=10&amp;artid=31955&amp;term=kihelkonna Kihelkonna kiriku nimepäev ja kiriku kellatorni restaureerimisjärgne avamine]. Meie Maa, 24. september 2009.&lt;/ref&gt;

Kihelkonna Mihkli kirikut kasutab [[EELK]] [[Kihelkonna Mihkli kogudus]].

2017. aasta suvel sai Kihelkonna kirik teise kella&lt;ref&gt;[http://www.err.ee/611229/kihelkonna-kiriku-kellatorn-sai-teise-kella Kihelkonna kiriku kellatorn sai teise kella], ERR, 4. august 2017&lt;/ref&gt;.

==Kirikutorn meremärgina==
Kirikul on tähtsus ka [[meremärk|meremärgina]]. 2009. aastani&lt;ref&gt;[http://adam.vta.ee/teenused/tm/2009/TM_No.11-2009.pdf Teadaanded meremeestele]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Veeteede Amet, 2009, 11.&lt;/ref&gt; oli kirikutorn kasutusel [[päevamärk|päevamärgina]], mis moodustas [[siht (meresõit)|sihi]] [[Kihelkonna alumine päevamärk|Kihelkonna alumise päevamärgiga]]. Märkide vahekaugus on 2724 meetrit ja sihi [[asimuut]] 128,9°.&lt;ref&gt;{{VTAtuletorn|3240|Sihi andmed}}&lt;/ref&gt;

Märgi number Veeteede Ameti nimekirjas oli 923.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{commonskat|Kihelkonna Church}}
*{{kultuurimälestis|20824}}
*[http://kirikud.muinas.ee/index.php?page=3&amp;subpage=178 Kihelkonna kirik] võrgukohas kirikud.muinas.ee

{{koord|NS=58.360283|EW=22.035817|type=landmark|region=EE}}

{{Kihelkonna kihelkond}}

[[Kategooria:Saare maakonna kirikud]]
[[Kategooria:Saaremaa valla ehitised]]
[[Kategooria:Kihelkonna kihelkond]]
[[Kategooria:Eesti tühistatud navigatsioonimärgid]]
[[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kirikud‎]]
[[Kategooria:Saare maakonna kultuurimälestised]]
[[Kategooria:Gooti kirikud Eestis]]</text>
      <sha1>231yabd3646guz8t0q7dkwtakwx8gt8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Saaremaa Jaani kirik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>59407</id>
    <revision>
      <id>7260387</id>
      <parentid>6591008</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:53:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <origin>7260387</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2796" sha1="lobon5i8krnz7aseyxd0kx2ucmd67x1" xml:space="preserve">{{Infokast kirik
|nimi             = Saaremaa Jaani kirik
|pilt             = Jaani kirik 2005.jpg
|pildiallkiri     = Saaremaa Jaani kirik (2005)
|riik             = [[Eesti]]
|asukoht          = [[Jaani]] küla, [[Saaremaa vald]]
|ehituse algus    = 
|ehituse lõpp     = 
|sissepühitsemine =
|laiendatud       = 
|laiuskoord       = 
|pikkuskoord      = 
|asendikaart      = Eesti
|kaart            = punkt
|veel             = 
}}
'''Saaremaa Jaani kirik''' ehk '''Saare Jaani kirik''' ehk '''Jaani kirik''' on [[barokk]]stiilis [[maakirik]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] [[Jaani]] külas. 

Kirikut kasutab [[Saaremaa Jaani kogudus]]. 

Kiriku pikihoone valmis [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal, arvatavasti [[1703]]. aastal. Hoone ehitati ümber [[1840]]. aastal. Kiriku torn on ehitatud ilmselt kahes järgus ja valmis [[1842]]. aastal. Torni arhitekt oli J. F. Schrader. 

Kirik pühitseti [[30. juuni]]l [[2007]] pärast suuremat remonti uuesti. 

==Kiriku nimi ja ajalugu==
[[Fail:Saaremaa Jaani kirik 2024. aastal.jpg|pisi|Saaremaa Jaani kiriku 2024. aastal]]
Kirik on nime saanud [[Aleksandria patriarh]]i, püha [[Johannes Almuseandja]] (umbes [[560]]–[[619]]) järgi, kes oli vaeste ja haigete kaitsja. [[Keskaeg|Keskajal]] asus piirkonnas [[leprosoorium]], millel oli oma [[kabel]]. 

[[Jaani kihelkond|Jaani kirikukihelkond]] asutati aastal [[1675]] [[Pöide kihelkond|Pöide kirikukihelkonnast]] eraldamise teel. Samal aastal hakati arvatavasti ka kirikut ehitama. Kiriku pikihoone sai valmis 1703. aastal, 1842. aastal püstitati ehitusmeister [[Johann Friedrich Schrader]]i projekti järgi [[Klassitsism#Klassitsism arhitektuuris|hilisklassitsistliku]] nõelkiivriga läänetorn.

Kiriku järgi on nime saanud [[silur]]i [[Jaani lade]]&lt;ref&gt;http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Jaani+lade&lt;/ref&gt; ja selle [[Jaani kihistu]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://stratigraafia.info/term/Jaani%20kihistu |pealkiri=Stratigraafia terminoloogia |vaadatud=2020-09-15 |arhiivimisaeg=2020-08-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200812125125/http://stratigraafia.info/term/Jaani%20kihistu |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

==Orel==
[[1890]]. aastal ehitatud nelja [[oreliregister|registriga]] [[orel]]i meister on teadmata.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*{{kultuurimälestis|27278}}
*[http://www.eestikirik.ee/saaremaa-jaani-kirik-avab-taas-uksed &quot;Saaremaa Jaani kirik avab taas uksed&quot;]. Eesti Kirik, 27. juuni 2007

{{Jaani kihelkond}}
{{Coordinate|NS=58.613453|EW=22.91535|type=landmark|region=EE}}

[[Kategooria:Jaani kihelkond|kirik]]
[[Kategooria:Saare maakonna kirikud]]
[[Kategooria:Saare maakonna kultuurimälestised]]
[[Kategooria:Saaremaa valla ehitised]]
[[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kirikud‎]]</text>
      <sha1>lobon5i8krnz7aseyxd0kx2ucmd67x1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sõru</title>
    <ns>0</ns>
    <id>63413</id>
    <revision>
      <id>7260454</id>
      <parentid>7210026</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T15:36:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kask</username>
        <id>77839</id>
      </contributor>
      <comment>Talud</comment>
      <origin>7260454</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2975" sha1="a6iawoix5so24e2rvgbovmc1emrh0rh" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Sõru
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Hiiu
}}

'''Sõru''' on [[küla]] Hiiu maakonnas [[Hiiumaa vald|Hiiumaa valla]] lõunaosas [[Soela väin]]a ääres. Kuni 2017. aasta [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]ini kuulus küla [[Emmaste vald]]a.

Sõru piirneb läänes [[Hindu (Hiiumaa)|Hindu]], põhjas [[Tohvri (Hiiumaa)|Tohvri]] ja idas [[Reheselja]] külaga.

== Nimi ==
[[Marja Kallasmaa]] pakub küla nime lähtekohaks sõna serv (söru, seru).&lt;ref name=&quot;EKNR&quot;&gt;{{EKNR|Marja Kallasmaa||Sõru}}&lt;/ref&gt; Kohanime on esmamainitud 1254. aastal kujul ''Sarwo'' ja 1564 ''Sörro''.

== Loodus ==
Külas asuvad osad Sõru küla metsarahnud.

== Elanike arv ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Elanike arv !! Aasta
|-
|35 || 1959
|-
|37 || 1970
|-
|184 || 1979
|-
|168 || 1989
|-
|17 || 2000
|-
|10 || 2011
|-
|11|| 2020
|-
|12|| 2021
|}

==Talud== 

'''Sõru ajaloolised talud 1938. aastal''' &lt;ref&gt;Emmaste valla elanike nimekiri; Rahvusarhiiv RA, ERA.1098.1.522&lt;/ref&gt;

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
! Talu number !! Talu nimi !! Suguvõsa
|-
| 1 ||  Hiie || Kõmmus, Õispuu
|-
| 2 ||  Kabeli || Kõmmus
|-
| 3||  Klombi|| Pomerants
|-
| 4 ||Kotka  || Pärtel, Õunapuu
|-
| 5 || Puusepa || Kivi, Õispuu
|}

== Ajalugu ==
[[File:Sügisehõnguline Sõru rand.JPG|pisi|Sõru rand]]
[[File:Merejussi Puhkemajad.jpg|thumb|Merejussi Puhkemajad&lt;ref&gt;[https://merejussi.ee/et Merejussi Puhkemajad] (vaadatud 08.08.2026)&lt;/ref&gt;]]
Sõru kuulus ajalooliselt Agapäe [[vakus]]esse ja Hiiumaa lõunaosa on tuntud Sõruotsana. [[Läänemaa]] 1725–1726 [[adramaarevisjon]]i andmetel olid Sõru külas talunikud Lasi Mart, Pauli Jüri, Hindo Claus, Hindo Jüri, Toffri Toffer ja The-Arro Peter.

Sõru koosseisu kuulusid 1977–1997 Hindu, [[Pärna (Hiiumaa)|Pärna]], Reheselja ja Tohvri küla. Varasema suurema Sõru küla alal kannavad Sõru nime [[Sõru alumine tulepaak|Sõru alumine]] ja [[Sõru ülemine tuletorn]] Hindu külas ning [[Sõru sadam]] ja [[Sõru muuseum]] Pärna külas.

== Taristu ==
Küla läbib [[Emmaste–Tohvri tee]], kus asub Müürivahe bussipeatus ja saab alguse Sõru tee. Pärna külas asuv [[Sõru sadam]] on saanud nime Sõru küla järgi.

== Kultuur ==
[[Kultuurimälestis]]test asuvad küla territooriumil rannalauter (22275)&lt;ref&gt;[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=22275 22275], Kultuurimälestiste riiklik register&lt;/ref&gt; ja kaks rannakaevu (22273,&lt;ref&gt;[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=22273 22273], Kultuurimälestiste riiklik register&lt;/ref&gt; 22274).&lt;ref&gt;[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=22274 22274], Kultuurimälestiste riiklik register&lt;/ref&gt;

== Ettevõtlus ==
Sõrus asub Sõru Jahtklubi keskus ja Sõru Merekool, [[Pärna (Emmaste)|Pärna külas]].

== Vaata ka ==
* [[Sõru Jazz]]

== Viited ==
{{Viited}}

== Kirjandus ==
* Endel Saar: &quot;Sõruots - Hiiumaa lõunarand&quot;. 2006.
{{commonskat|}}
{{Hiiumaa vald}}

[[Kategooria:Hiiumaa valla külad]]</text>
      <sha1>a6iawoix5so24e2rvgbovmc1emrh0rh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hindu (Hiiumaa)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>67784</id>
    <revision>
      <id>7260455</id>
      <parentid>6248440</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T15:40:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kask</username>
        <id>77839</id>
      </contributor>
      <comment>Talud</comment>
      <origin>7260455</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1846" sha1="jxyyyqryomn0jbft0kghdqbq30m4f34" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Hindu
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Hiiu
}}
'''Hindu''' on [[küla]] [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa valla]] lõunaosas [[Läänemeri|Läänemere]] ääres. Kuni [[2017]]. aasta [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]ini kuulus küla [[Emmaste vald]]a.

Küla piirneb põhjas [[Tohvri (Hiiumaa)|Tohvri]] ja idas [[Sõru]] külaga.

== Nimi ==
Kohanime on esmamainitud [[1564]]. aastal, kui seal elas [[üksjalg]] Laße Hint (Hinrich Larson). Nimi tuletub isikunime Heinrich lühivormist Hint. &lt;ref name=&quot;EKNR&quot;&gt;{{EKNR|Marja Kallasmaa||Hindu}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Leo Tiik. (1970). Kohanimesid Hiiumaalt. Keel ja Kirjandus. Nr 10.&lt;/ref&gt;

== Elanike arv ==
Küla elanike seas kajastuvad ka Tohvri hooldekodu elanikud, kui nende alaline elukoht on hooldekodu.
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Elanike arv !! Aasta
|-
|18 || 1959
|-
|18 || 1970
|-
|- || 1979
|-
|- || 1989
|-
|72 || 2000
|-
|68 || 2011
|-
|31|| 2019
|-
|75|| 2021
|}

==Talud== 

'''Hindu ajaloolised talud 1938. aastal''' &lt;ref&gt;Emmaste valla elanike nimekiri; Rahvusarhiiv RA, ERA.1098.1.522&lt;/ref&gt;

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
! Talu number !! Talu nimi !! Suguvõsa
|-
| 1  || Kansiveski  || Rand, Sarapuu
|-
| 2|| Kivikopli || Tatter, Heinsoo
|-
| 3 || Ninamaa || Kibus, Kirs
|-
| 4 || Rannaveski || Kivi
|}

== Ajalugu ==
Küla kuulub ajalooliselt [[Emmaste mõis]]a alla. 1564 on mainitud üksjalakohta, mille peremees oli Hinrich Larson. [[19. sajand]]il kujunes taludest küla.

[[1977]]–[[1997]] kuulus küla Sõru küla koosseisu.

Külas asub [[1. aprill]]ist [[1966]] Tohvri hooldekodu.

== Taristu ==
Küla rannikut läbib Liivalauka tee.

== Kultuur ==
Külas asuvad [[Sõru alumine tulepaak]], [[Sõru ülemine tuletorn]] ja [[Rannapatarei nr 34]].

==Viited==
{{viited}}

{{Hiiumaa vald}}

[[Kategooria:Hiiumaa valla külad]]</text>
      <sha1>jxyyyqryomn0jbft0kghdqbq30m4f34</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Selma Feldbach</title>
    <ns>0</ns>
    <id>68772</id>
    <revision>
      <id>7260774</id>
      <parentid>6980481</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T06:14:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260774</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2204" sha1="ar374elzw1aqgca2rxtjqbposd0ew37" xml:space="preserve">'''Selma Feldbach''' ([[5. mai]] [[1878]] [[Tartu]] – [[2. aprill]] [[1924]]) oli Eesti [[kirurg]] ja arstiteadlane. 

Teda on peetud esimeseks eesti arstikutsega või doktorikraadiga naiseks, kuid Sirje Kivimäe hinnangul võis ta isa Nikolai olla eestlane, kuid ema Minna Asmus oli pigem sakslane&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Sirje Kivimäe. „Veel kord esimestest naisarstidest Eestis ja eriti Selma Feldbachist“. ''Vita academia, vita feminea'' (Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1999), 149-152.&lt;/ref&gt; ning oma kutsetegevuse registreerimistunnistusel on Feldbach ise määratlenud end sakslasena.&lt;ref&gt;Rahvusarhiiv, ERA.2000.1.292: Mittepraktiseeriva arsti Selma Feldbachi kutsetegevuse registreerimisleht.&lt;/ref&gt; 

Feldbach õppis Tartus [[Alfred Grassi tütarlastekool|Grassi]] kõrgemas tütarlaste koolis. 1900. aastal immatrikuleeriti Feldbach [[Berni Ülikool|Berni ülikooli]]. Doktoriväitekirja kaitses Feldbach Bernis 1905. aastal. Tema väitekiri oli imikute toitmisest petipiimaga („Beitrag zur Ernährung magendarmkranker Säuglinge mit Buttermilch“).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Samal aastal soovis ta sooritada [[Tartu Ülikool|Tartu keiserliku ülikooli]] juures eksamid, et see annaks ka Vene keisririigis tunnustatud arstidiplomi. Selle diplomi sai Feldbach 1906. aastal.&lt;ref&gt;Rahvusarhiiv, EAA.402.1.27317.&lt;/ref&gt; 

1908. aastal määrati Feldbach Tartu ülikooli operatiivkirurgia assistendi kohusetäitjaks ja [[Tartu eraülikool|Tartu eraülikooli kursuste]] ambulatooriumi kirurgia kabinetti tööle. 1914–1923. aastani töötas Feldbach ka [[Mellini kliinik|Mellini]] kliinikus.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Selma Feldbach suri 1924. aastal haiguse tagajärjel.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Ta asutas 1908. aastal Tartu Ülikooli N. Pirogovi nimelise Arstiteadusliku Seltsi.{{lisa viide}}

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* Sirje Kivimäe. „Veel kord esimestest naisarstidest Eestis ja eriti Selma Feldbachist“. ''Vita academia, vita feminea'' (Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1999), 142-163.

{{JÄRJESTA:Feldbach, Selma}}
[[Kategooria:Eesti arstiteadlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]]
[[Kategooria:Berni Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1878]]
[[Kategooria:Surnud 1924]]</text>
      <sha1>ar374elzw1aqgca2rxtjqbposd0ew37</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pärna (Hiiumaa)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>69161</id>
    <revision>
      <id>7260445</id>
      <parentid>6332587</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T15:20:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kask</username>
        <id>77839</id>
      </contributor>
      <comment>Talud</comment>
      <origin>7260445</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2909" sha1="824m85md084p98bff254frqixmc6c59" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Pärna
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Hiiu
}}
'''Pärna''' on [[küla]] [[Hiiu maakond|Hiiu maakonna]], [[Hiiumaa vald|Hiiumaa valla]] lõunaosas, [[Soela väin]]a põhjakaldal. Kuni [[2017]]. aasta [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]ini kuulus küla [[Emmaste vald]]a.

Pärna piirneb põhjas ja läänes [[Reheselja]], kirdes [[Viiri]] ja idas [[Lepiku (Hiiumaa)|Lepiku]] külaga.

==Nimi== 
[[Marja Kallasmaa]] arvates võis koha algne nimi olla Peremaa, mis rahvaetümoloogia järel muutus Pärnaks. &lt;ref name=&quot;EKNR&quot;&gt;{{EKNR|Marja Kallasmaa||Pärna}}&lt;/ref&gt; Kohanime on [[1614]]. aastal mainitud kui ''Perma'', [[1615]] ''Perema'', [[1622]] ''Pärema'' ja [[1636]] ''Perna''.

==Elanike arv== 
[[Pilt:Sõru sadam 2015.jpg|thumb|[[Sõru sadam]] ja selle ümbrus.]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Elanike arv !! Aasta
|-
|38 || 1959
|-
|22 || 1970
|-
|- || 1979
|-
|- || 1989
|-
|23 || 2000
|-
|15 || 2011
|-
|29|| 2020
|-
|25|| 2021
|}

==Talud== 

'''Pärna ajaloolised talud 1938. aastal''' &lt;ref&gt;Emmaste valla elanike nimekiri; Rahvusarhiiv RA, ERA.1098.1.522&lt;/ref&gt;

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
! Talu number !! Talu nimi !! Suguvõsa
|-
| 1 || Alamäe  || Pärn, Tärk
|-
| 2 ||  Kibuska   || Leivat, Tuulik
|-
| 3|| Kipre || Kõster, Maandi, Toompuu
|-
| 4|| Kordoni || Põllu, Sepel
|-
| 5|| Rüütli || Vaim
|-
| 6 ||  Sepa|| Pruul, Pärn, Sepel
|}

==Ajalugu==
Pärna kuulus ajalooliselt [[Emmaste mõis]]a alla, kus 1614 mainiti talunikku Perma Matz. Külas asus enne [[Emmaste kirik]]u valmimist Sõru kabel. [[Läänemaa]] [[1725]]–[[1726]] [[adramaarevisjon]]i alusel oli Perna külas neli talu, mille peremehed olid Perna Mart, Wieta Siemo, Wieta Matz ja Lasse Erich.

[[1835]] oli külas seitse talu, mille elanikud said omale perekonnanimeks nimed Kuik, [[Lepik (perekonnanimi)|Lepik]], Link, Põllo, [[Pärn (perekonnanimi)|Pärn (Pern)]], Seppel, Toompuu (Thompu), Umb, Vaim (Waim) ja Voo. &lt;ref&gt;Käina kihelkonna perekonnanimede panemise raamat; EAA.1864.2.VIII-196; 183&lt;/ref&gt;

Pärna kuulus [[1977]]–[[1997]] Sõru koosseisu.

==Taristu== 
Küla läbib [[Emmaste–Tohvri tee]], mille ääres on Pärna ja Sõru bussipeatus. Külas asuvad [[Sõru sadam]] ja [[jahisadam]].

==Kultuur== 
[[Fail:Soru-muuseum-OlariPilnik-2.jpg|pisi|Sõru muuseum]]
Pärna külas asuvad [[Sõru muuseum]], Sõru piirivalvekordon ja [[Sõru kabeliaed]]. Sõru sadama paadikuuris peetakse alates [[2008]]. aastast [[dzäss]]muusika [[festival]]i [[Sõru Jazz]] ja on peetud Sõru käsitöö- ja kunstipäevi. Sadamas asub maailmas ainus autentsena säilinud [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] eelne puidust mootorpurjekas [[Alar (laev)|Alar]].

Külas asus varem Sõru kool.

==Ettevõtlus==
Pärna külas tegutseb Sõru pood, Sõru kõrts ning asuvad Kaluri Puhkemaja ja Sõru puhkeküla.

==Viited==
{{viited}}

{{Hiiumaa vald}}

[[Kategooria:Hiiumaa valla külad]]</text>
      <sha1>824m85md084p98bff254frqixmc6c59</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Reheselja</title>
    <ns>0</ns>
    <id>69176</id>
    <revision>
      <id>7260449</id>
      <parentid>7231757</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T15:31:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kask</username>
        <id>77839</id>
      </contributor>
      <comment>Talud</comment>
      <origin>7260449</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2814" sha1="4wo647b7daao7jnx6bf11uti4iq06xd" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Reheselja
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Hiiu
}}
'''Reheselja''' on [[küla]] [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa valla]] lõunaosas. Kuni [[2017]]. aasta [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]ini kuulus küla [[Emmaste vald]]a.

Reheselja piirneb põhjas [[Kabuna]] ja [[Sepaste]], läänes [[Tohvri (Hiiumaa)|Tohvri]] ja [[Sõru]], idas [[Viiri]] ja kagus [[Pärna (Hiiumaa)|Pärna]] külaga ning lõunas [[Soela väin]]aga.

==Nimi== 
Kohanimi koosneb sõnadest [[rehi]] ja [[seljandik]]. Nime aluseks on loodusnimi, mis talunime vahendusel on saanud külanimeks. &lt;ref name=&quot;EKNR&quot;&gt;{{EKNR|Marja Kallasmaa||Reheselja}}&lt;/ref&gt; Kohanime on mainitud [[1577]] kui ''Resel'', [[1622]] ''Rihieselck'' ja [[1844]] ''Rehheselj''.

==Loodus== 
Küla alale jäävad Sõru küla metsarahnud.

==Elanike arv== 

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Elanike arv !! Aasta
|-
|44 || 1959
|-
|39 || 1970
|-
|- || 1979
|-
|- || 1989
|-
|50 || 2000
|-
|36 || 2011
|-
|30|| 2020
|-
|24|| 2021
|}

==Talud== 

'''Reheselja ajaloolised talud 1938. aastal''' &lt;ref&gt;Emmaste valla elanike nimekiri; Rahvusarhiiv RA, ERA.1098.1.522&lt;/ref&gt;

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
! Talu number !! Talu nimi !! Suguvõsa
|-
| 1 ||  Järve || Kalju
|-
| 2 ||  Järveotsa   || Kalju, Mäe
|-
| 3|| Kalju || Sõel
|-
| 4|| Lipparu || Kastein, Mäe
|-
| 5 || Niinemaa || Kalju
|-
| 6 || Prooso || Luup
|-
| 7 ||Rannapõllu  || Kalju
|-
| 8 || Sarapuu || Pärtel, Sool, Türna
|-
| 9 || Saue || Võrk
|-
| 10 || Sepa|| Pruul, Pärn, Sepel
|-
| 11 || Tagapere || Loik
|-
| 12 || Tammniidi || Sau
|-
| 13 || Välja || Kivi
|}

==Ajalugu==
Reheselja kuulus ajalooliselt [[Emmaste mõis]]a alla. 1577 elas Agapäe vakuses talunik Resel Jürgen. [[Läänemaa]] [[1725]]–[[1726]] [[adramaarevisjon]]i alusel oli külas kuus talu, mille peremehed olid Wieta Proos, Siemo Peter, Siemo Mart, Siemo Claus, Perdi Matz ja Pauli Matz.

[[1835]] oli külas üheksa talu, mille elanikud said omale perekonnanimedeks nimed Alter, Dorfland, Kaljo, Kirs, Kõrva, Köster, Luup, Mäh, Pohl, Purro, Sau, Sööl, Treisalt, Vaim ja Voo. &lt;ref&gt;Käina kihelkonna perekonnanimede panemise raamat; Rahvusarhiiv RA,EAA.1864.2.VIII-196; 1835&lt;/ref&gt;

Külas asus [[Sõru kalurikolhoos]]i kontor. Reheselja kuulus [[1977]]–[[1997]] Sõru küla koosseisu.

==Taristu== 
Küla lõunaosa läbib [[Emmaste–Tohvri tee]], kust algab Reheselja tee. Küla teedevõrgu moodustavad veel Püta tee ja Antstooma tee.

==Kultuur== 
Külas asub Sõru kalurikolhoosi kontori hoone.

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Kai Kallas. [https://hiiuleht.ee/reheselja-kula-lugu-reheseljal-tehakse-ise-ja-hasti/ &quot;REHESELJA KÜLA LUGU | Reheseljal tehakse ise ja hästi.&quot;] [[Hiiu Leht]]. 18. september 2025

{{Hiiumaa vald}}

[[Kategooria:Hiiumaa valla külad]]</text>
      <sha1>4wo647b7daao7jnx6bf11uti4iq06xd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sepaste</title>
    <ns>0</ns>
    <id>69180</id>
    <revision>
      <id>7260459</id>
      <parentid>6643125</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T15:46:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kask</username>
        <id>77839</id>
      </contributor>
      <comment>Talud</comment>
      <origin>7260459</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1579" sha1="b7kko850mwqq3ppr9fqrvejlcxnwgfk" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Sepaste
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Hiiu
}}
'''Sepaste''' on [[küla]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa valla]] lõunaosas, [[Emmaste]]st läänes. Kuni [[2017]]. aasta [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]ini kuulus küla [[Emmaste vald]]a.

Naaberkülad on põhjas [[Külama]], idas [[Kabuna]], lõunas [[Reheselja]] ja läänes [[Tohvri (Hiiumaa)|Tohvri]] küla.

== Nimi ==
Kohanimi tuletub talunimest.&lt;ref name=&quot;EKNR&quot;&gt;{{EKNR|Marja Kallasmaa||Sepaste}}&lt;/ref&gt;

== Loodus ==
Küla asub [[Vanamõisa laht|Vanamõisa lahe]] ääres ja selle keskosas asub [[Sepaste maastikukaitseala]]. Küla lääneosa piirneb Sepaste kraaviga.

== Elanike arv ==

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Elanike arv !! Aasta
|-
|14 || 1959
|-
|11 || 1970
|-
|- || 1979
|-
|- || 1989
|-
|3|| 2000
|-
|3 || 2011
|-
|7|| 2020
|-
|6|| 2021
|}

==Talud== 

'''Sepaste ajaloolised talud 1938. aastal''' &lt;ref&gt;Emmaste valla elanike nimekiri; Rahvusarhiiv RA, ERA.1098.1.522&lt;/ref&gt;

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
! Talu number !! Talu nimi !! Suguvõsa
|-
| 1  ||  Käbiste || Kirs
|-
| 2|| Männi || Mähe
|-
| 3 || Nurga || Vaim
|-
| 4 ||Sepaste  || Türna
|-
| 5 || Tooma || Kivi
|-
| 6|| Ühtri || Post
|}

== Ajalugu ==
Sepaste ala kuulus ajalooliselt [[Kassari mõis]]a alla. [[19. sajand]]il kujunes talu, millest 1920. aastatel moodustus küla. Sepaste kuulus [[1977]]–[[1997]] [[Sõru]] küla koosseisu.

== Taristu ==
Sepaste edelaosas kulgeb külatee.

== Vaata ka ==
*[[Sepaste maastikukaitseala]]

==Viited==
{{viited}}

{{Hiiumaa vald}}

[[Kategooria:Hiiumaa valla külad]]</text>
      <sha1>b7kko850mwqq3ppr9fqrvejlcxnwgfk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tärkma</title>
    <ns>0</ns>
    <id>69184</id>
    <revision>
      <id>7260463</id>
      <parentid>6125020</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T15:58:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kask</username>
        <id>77839</id>
      </contributor>
      <comment>Talud</comment>
      <origin>7260463</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2785" sha1="0k7kyq8uzu37eqpkv2txu82be7hcfyv" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Tärkma
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Hiiu
}}
'''Tärkma''' on [[küla]] [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]], [[Hiiumaa vald|Hiiumaa valla]] lõunaosas, [[Soela väin]]a põhjakaldal. Kuni [[2017]]. aasta [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]ini kuulus küla [[Emmaste vald]]a.

Tärkma piirneb põhjas [[Emmaste]], läänes [[Rannaküla (Hiiumaa)|Rannaküla]] ja idas [[Tilga (Hiiumaa)|Tilga]] külaga.

==Nimi==
[[Marja Kallasmaa]] pakub, et kohanimi tuletub tegusõnast tärkama + nimisõna maa. [[Leo Tiik]] arvas, et kohanimi pärines [[Saaremaa]]lt. &lt;ref name=&quot;EKNR&quot;&gt;{{EKNR|Marja Kallasmaa||Tärkma}}&lt;/ref&gt; Kohanime on esmamainitud [[1564]] kujul Terckma.

==Loodus==
Külas asub [[Tärkma ohvritamm]].

==Elanike arv==

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Elanike arv !! Aasta
|-
|92 || 1959
|-
|77 || 1970
|-
|- || 1979
|-
|- || 1989
|-
|29|| 2000
|-
|21 || 2011
|-
|22|| 2021
|}

==Talud== 

'''Tärkma ajaloolised talud 1938. aastal''' &lt;ref&gt;Emmaste valla elanike nimekiri; Rahvusarhiiv RA, ERA.1098.1.522&lt;/ref&gt;

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
! Talu number !! Talu nimi !! Suguvõsa
|-
| 1  ||  Inno || Kõmmus
|-
| 2 ||Kalda  || Kasela, Kodumägi
|-
| 3 || Kitsapere || Onno, Vahtras
|-
| 4 || Korjuse || Kastein, Tüll
|-
| 5|| Mõldre  || Remmelg
|-
| 6|| Nigola  || Nigu, Enula
|-
| 7  || Olmi  || Onno
|-
| 8|| Paali  || Tikker
|-
| 9||Peedo  || Nigu
|-
| 10 ||  Pälli|| Hausper, Kodumägi, Pruul
|-
| 11 ||Saueaugu  || Lipu
|-
| 12 || Telliskivi || Hausper, Tärk
|}

==Ajalugu== 
Tärkma kuulus ajalooliselt [[Emmaste mõis]]a alla. [[Läänemaa]] [[1725]]–[[1726]] [[adramaarevisjon]]i alusel oli Tärkmas 11 talu, mille peremehed olid: Ranna Jack, Reino Wiedas, Hanso Niggo, Micko Matz, Micko Claus, Muda Jüri, Ulja Jako Michel, Surewieta Thomas, Ulja Jako Peter, Hanso Jüri ja Loja Simona Hans.

[[1835]] oli külas 13 talu ja elanikud said omale perekonnanimedeks nimed: Anspu, Arbus, Baum, Hausper, Kaevandes (Kaewandes), Kastein, Kerm, Lippo, Lunter, Nigo (Niggo), Niit (Niet), Nurs, Peutel, Saart, Tammo, Terkfeld, Tikker, Tärk (Terk), Tüll, Ustal, Vahtras (Wahtras), Witra ja Üksik. &lt;ref&gt;Käina, Emmaste kihelkond: perekonnanimede raamat; Rahvusarhiiv RA,EAA.1864.1.136; 1835.&lt;/ref&gt;

Emmaste mõisnik J. Stenbock rajas Tärkma soolavabriku seoses [[1809]] kehtestatud blokaadiga.

Tärkma kuulus [[1977]]–[[1997]] Emmaste koosseisu.

==Taristu== 
Tärkma põhjaosast kulgeb küla idaossa Emmaste–Ohari tee, kust sadamasse kulgeb Jäätrassi tee. Külas asub [[Tärkma sadam]]. Sadama juures asus tänapäevaks hävinud Tärkma merepäästejaam. Tärkmast on sobivatel talvedel alanud Hiiumaa–Saaremaa [[jäätee]].

==Vaata ka==
*[[Tärkma neem]]

==Viited==
{{viited}}

{{Hiiumaa vald}}

[[Kategooria:Hiiumaa valla külad]]</text>
      <sha1>0k7kyq8uzu37eqpkv2txu82be7hcfyv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ülo Pikkov</title>
    <ns>0</ns>
    <id>71086</id>
    <revision>
      <id>7260808</id>
      <parentid>6960045</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T07:28:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260808</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6571" sha1="50armeqpx1w2rle5gbueh7ejvr8ovqh" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=oktoober}} {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=oktoober}}
[[Pilt:Ülo Pikkov.jpg|pisi|Ülo Pikkov (2019)]]
'''Ülo Pikkov''' (sündinud [[15. juuni]]l [[1976]]) on eesti [[filmirežissöör]] ja -[[filmiprodutsent|produtsent]].

Ülo Pikkov on õppinud [[Tallinna 49. Keskkool]]is. [[1998]]. aastal lõpetas ta [[Turu Kunsti ja Meedia Kool]]i [[Soome]]s ning [[2005]]. aastal [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduse]] alal. 2011. aastal alustas Ülo Pikkov [[Eesti Kunstiakadeemia]]s doktoriõpinguid.&lt;ref name=&quot;joonisfilm&quot;&gt;[http://www.joonisfilm.ee/filmitegijad/ulo-pikkov ÜLO PIKKOV] Eesti Joonisfilm&lt;/ref&gt; Doktorikraadi sai ta 2018. aastal tööga &quot;Anti-animatsioon, Ida-Euroopa animatsioonfilmi eripära&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.artun.ee/ulo-pikkovi-doktoritoo-kaitsmine/ Ülo Pikkovi doktoritöö kaitsmine] Eesti Kunstiakadeemia&lt;/ref&gt;

Aastatel 2007–2011 oli Pikkov [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapital]]i esimees.&lt;ref name=&quot;joonisfilm&quot; /&gt; Kevadeni 2016 oli ta [[Eesti Kunstiakadeemia]] animatsiooniosakonna [[dotsent]]&lt;ref&gt;[[Mart Kalm]]. [https://arvamus.postimees.ee/3723805/mart-kalm-priit-parn-ja-kunstiakadeemia Priit Pärn ja Kunstiakadeemia.] Postimees, 8. juuni 2016&lt;/ref&gt; ja 2022. aastast on [[Eesti Kunstiakadeemia]] professor.{{lisa viide}}

Ülo Pikkov on olnud [[Eesti Kinoliit|Eesti Kinoliidu]] esimees (2020–2023).

Ta on kirjutanud ja illustreerinud [[raamat]]uid. Tema [[karikatuur]]e, [[koomiks]]eid ja illustratsioone on ilmunud ka ajakirjanduses. Tema karikatuur avaldati 2006. aastal Viljandis toimunud [[Edmund Valtmani nimeline karikatuurivõistlus|V Edmund Valtmani nimelise karikatuurivõistluse]] &quot;Sigalahe elu&quot; kogumikus. 2010. aastal ilmus raamat &quot;Animasoofia: teoreetilisi kirjutisi animatsioonfilmist&quot; (Animasophy. Theoretical Writings on the Animated Film).

==Filmid==
[[Fail:Ülo Pikkov 2020.jpg|pisi|Ülo Pikkov 2020. aasta [[soome-ugri filmifestival]]il]]
=== Režissööritööna ===
*1996 – &quot;[[Cappuccino (film)|Cappuccino]]&quot;
*1997 – &quot;[[Rumba (film)|Rumba]]&quot;
*1998 – &quot;[[Bermuda (film)|Bermuda]]&quot;
*2001 – &quot;[[Peata ratsanik (joonisfilm)|Peata ratsanik]]&quot;
*2001 – &quot;[[Superlove (joonisfilm)|Superlove]]&quot;
*2003 – &quot;[[Ahviaasta (film)|Ahviaasta]]&quot;
*2003–2005 – &quot;[[Frank ja Wendy]]&quot; (kaasautorid P. Pärn, P. Tender, K. Jancis)
*2006 – &quot;[[Elu maitse]]&quot;
*2007 – &quot;[[Must lagi]]&quot; (kaasautor)
*2008 – &quot;[[Blow]]&quot;
*2008 – &quot;[[Portree (animafilm)|Portree]]&quot;
*2008 – &quot;[[Dialogos]]&quot;
*2010 – &quot;[[Tuulest viidud]]&quot;
*2011 – &quot;[[Keha mälu]]&quot;
*2012 – &quot;[[The End]]&quot;
*2013 – &quot;[[Ada + Otto]]&quot;
*2015 – &quot;[[Tik-tak]]&quot;
*2015 – &quot;[[ZEBRA]]&quot;
*2016 – &quot;[[Tühi ruum]]&quot;
*2017 – &quot;[[Lahtilaskmise lugu]]&quot;
*2020 - &quot;Kilpkonn ja Jänes&quot;
*2021 - &quot;Taaskohtumine&quot;
*2022 - &quot;Titanic&quot;

=== Produtsenditööna ===
*2009 – &quot;Põgenemine&quot; (animafilm / 5’)
*2010 – &quot;Kiri Ruhnust&quot; (dokumentaalfilm / 29’)
*2010 – &quot;Normaalne&quot; (dokumentaalfilm / 57’)
*2012 – &quot;Suur maja&quot; (animafilm / 10’)
*2013 – &quot;Õlimäe õied&quot; (dokumentaalfilm / 70’)
*2017 – &quot;Miks ma siis ei lähe?&quot; (dokumentaalfilm / 30’)
*2018 – &quot;Juured&quot; (dokumentaalfilm / 102’)
*2019 – &quot;Eesti nafta&quot; (dokumentaalfilm / 30’) 
*2021 - &quot;Sõda ja puuhobune&quot; (dokumentaalfilm / 72’)
*2023 – &quot;Mille Sina võtaksid?&quot; (dokumentaalfilm)
*2026 – &quot;Magnus Kirt: Tagasitulek&quot; (dokumentaalfilm)

== Raamatud ==
*[[2006]] – &quot;Uneraamat&quot;
*[[2008]] – &quot;Tähed ja kuu&quot;
*[[2008]] – &quot;Presidendi torukübar&quot;
*[[2009]] – &quot;Tallinna korstnapühkija&quot;
*[[2010]] – &quot;Animasoofia: teoreetilisi kirjutisi animatsioonfilmist&quot; (saadaval ka inglise keeles: ''Animasophy. Theoretical Writings on the Animated Film'')
*[[2012]] – &quot;Vana prints&quot;
*2018 – &quot;Anti-animatsioon, Ida-Euroopa animatsioonfilmi eripära&quot; (saadaval ka inglise keeles: ''Anti-Animation: Textures of Eastern European Animated Film)''
*2019 – &quot;Kop-kop&quot;

== Tunnustus ==
* [[2001]] – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia]] (animafilmi auhind: &quot;Peata ratsanik&quot;)
* [[2004]] – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti aastapreemia]] ([[Priit Pärn]], [[Kaspar Jancis]], Ülo Pikkov ja [[Priit Tender]]; 2004. aasta parim animafilm &quot;[[Frank ja Wendy]]&quot;)
* [[2006]] – [[Põlvepikuraamatu konkurss]], äramärgitud töö („Kuu ja tähed” tervikuna)
* [[2007]] – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Heiki Ernits]]a, [[Kaspar Jancis]]e, [[Mati Kütt|Mati Küti]], [[Janno Põldma]], [[Priit Pärn]]a, [[Olga Marchenko]] ja [[Priit Tender]]iga; parim animafilm &quot;Must lagi&quot;)
*[[2010]] – [[Aasta filmiajakirjanik]] (koos [[Annika Koppel]]iga)
*[[2011]] – Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia (aasta animafilm – &quot;Keha mälu&quot;)
*[[2011]] – GILL PARRONDO auhind, Short Film Festival &quot;Almeria en Corto&quot;, Hispaania
*[[2011]] – GRAND PRIX, ANIM`EST TROPHY, ANIM`EST Animation Film Festival, Rumeenia
*[[2012]] – parim režissöör, Gulf Film Festival, Araabia Ühendemiraadid
*[[2012]] – Meckatzer Lena Weiss auhind, Stuttgart Festival of Animated Film, Saksamaa
*[[2012]] – parim animatsioonfilm, 34th Clermont-Ferrand Short Film Festival, Prantsusmaa
*[[2014]] – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia]] (aasta animafilm „Tik-Tak“)
*[[2014]] – Kultuuriministeeriumi loovisiku stipendium
*[[2015]] – Badener Ehrenpreis Award, Festival FANTOCHE, Baden Switzerland
*[[2016]] – Cyber Sousa Gold Award, Xiamen Hiina
*[[2017]] – Eesti filmi- ja teleauhinnad (EFTA) / parim animatsioon - &quot;Tühi ruum&quot;
*[[2018]] – Emerging Producer (Jihlava International Documentary Film Festival)
*[[2020]] – Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia (parim eksperimentaalfilm – lühifilm „Kilpkonn ja jänes”)

==Isiklikku==
Tema abikaasa on filmitegija ja kultuurikorraldaja [[Heilika Pikkov]], kelle õde on [[Anne Pikkov]].

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Ülo Pikkov}}
* [https://www.joonisfilm.ee/filmitegijad/ulo-pikkov] Eesti Joonisfilm
* [http://silmviburlane.ee/about/ulo-pikkov] Silmviburlane
* [https://www.efis.ee/et/varamu/biograafiline-leksikon/pylo-pikkov Ülo Pikkov] Eesti Filmi Andmebaas
* [https://zippyframes.com/index.php/academic/uelo-pikkov-gets-animation-doctorate-with-anti-animation] Zippy Frames

{{JÄRJESTA:Pikkov, Ülo}}
[[Kategooria:Eesti filmilavastajad]]
[[Kategooria:Eesti karikaturistid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1976]]</text>
      <sha1>50armeqpx1w2rle5gbueh7ejvr8ovqh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Toivo Jürgenson</title>
    <ns>0</ns>
    <id>73590</id>
    <revision>
      <id>7260467</id>
      <parentid>7187068</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T16:12:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7260467</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3943" sha1="7334nqa1pggxo9d0lnsmdslvit80vw7" xml:space="preserve">[[Pilt:Jürgenson, Toivo.IMG 20190511 153910.jpg|pisi|Toivo Jürgenson&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Ave Maria Mõistlik, 11. mai 2019&lt;/small&gt;]]
[[Fail:Toivo Jürgenson ettevõtja 99.jpg|pisi|Toivo Jürgenson 1999. aastal]]
'''Toivo Jürgenson''' (sündinud [[28. august]]il [[1957]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] teedeehitusinsener, [[poliitik]] ja [[ettevõtja]]. Ta oli [[majandusminister]] 1994–1995 ning [[teede- ja sideminister]] 1999–2002.

== Haridus ==
Toivo Jürgenson on lõpetanud [[Tallinna 46. Keskkool]]i kunstiklassi 1975. aastal ning [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] ehitusteaduskonna teede ja sildade eriala 1980. aastal.

== Töökäik ja tegevus ühingutes ==
Jürgenson on töötanud Tallinna TK KMV sillagrupi juhina, Tallinna TK Tehnoehituse peainsenerina, [[ENSV Plaanikomitee]]s osakonna juhataja asetäitjana ning Soome-Eesti ühisettevõtte RAKE SP peadirektori asetäitjana. 

Ta oli [[Eesti Gaas]]i nõukogu liige 1992–1993, [[Põhja-Eesti Pank|Põhja-Eesti Panga]] nõukogu liige 1992–1993, [[Eesti Erastamisagentuur]]i nõukogu liige 1994–1995 ja 1999–2003, [[Eesti Transiidi Arendamise Sihtasutus]]e nõukogu esimees 1999–2001, ning ta on [[OÜ Toomtsentrum]] juhatuse esimees alates 2003. aastast{{lisa viide}} ja AS Tallinna Lennujaam nõukogu esimees alates 2007. aastast.

== Poliitiline tegevus ==
Toivo Jürgenson oli [[VII Riigikogu|VII]], [[VIII Riigikogu|VIII]] (oli Isamaaliidu fraktsiooni esimees 1996–1999) ja [[IX Riigikogu]] liige. Ta oli majandusminister [[Mart Laari esimene valitsus|Mart Laari esimeses valitsuses]] ja [[Andres Tarandi valitsus]]es 1994–1995 ning teede- ja sideminister [[Mart Laari teine valitsus|Mart Laari teises valitsuses]] 1999–2002.

[[1988]]. aastal oli Jürgenson üks [[Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond|Eesti Kristlik-Demokraatliku Erakonna]] asutajaid ja selle juhatuse liige, kuni erakonna liitumiseni [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Rahvusliku Koonderakonnaga Isamaa]]. Pärast viimase liitumist [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP-ga]] [[1995]]. aastal sündis [[Erakond Isamaaliit]] ja Jürgensonist sai kuni [[1998]]. aastani selle esimees.

2013–2017 oli ta [[Tallinna linnavolikogu]] liige.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://aktal.tallinnlv.ee/?frame=%2Fmain%3Faction%3Dyksused&amp;leht2=koosseisud&amp;leht=linnavolikogu |vaadatud=2022-01-06 |arhiivimisaeg=2021-11-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211118130312/https://aktal.tallinnlv.ee/?frame=%2Fmain%3Faction%3Dyksused&amp;leht2=koosseisud&amp;leht=linnavolikogu |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Toivo Jürgenson on abielus [[Marika Jürgenson]]iga. Neil on kaks tütart.

[[Kalle Jürgenson]] on tema vend.

==Tunnustus ja tiitlid==
*[[Pressivaenlane]] [[2000]]
*[[Riigivapi V klassi teenetemärk]] [[2001]]

==Viited==
{{Viited}}

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
*[http://www.toivojyrgenson.ee/ Toivo Jürgensoni koduleht]
*[http://www.isamaajarespublicaliit.ee/12054 Lühitutvustus IRLi lehel]
*[http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/basdata.MP_show?itemid=10107 Lühitutvustus Riigikogu lehel]

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Toomas Sildmäe]]|nimi=[[Eesti majandusminister]]|aeg=1994–1995|järgnev=[[Liina Tõnisson]]}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Raivo Vare]]|nimi=[[Eesti teede- ja sideminister]]|aeg=1999–2002|järgnev=[[Liina Tõnisson]]}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Jürgenson, Toivo}}
[[Kategooria:Eesti ettevõtjad]]
[[Kategooria:Eesti ehitusinsenerid]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti majandusministrid]]
[[Kategooria:Eesti teede- ja sideministrid]]
[[Kategooria:VII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:VIII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Riigivapi V klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Isamaa Erakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1957]]</text>
      <sha1>7334nqa1pggxo9d0lnsmdslvit80vw7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jacob van Ruisdael</title>
    <ns>0</ns>
    <id>73622</id>
    <revision>
      <id>7260763</id>
      <parentid>7202670</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T05:51:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260763</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22469" sha1="cbvd5muxovbluk113cvwblbzjczkdsu" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=oktoober}}
{{Kunstnik
| Taustavärv     = 
| Nimi           = Jacob van Ruisdael
| Pilt           = 
| Pildisuurus    = 
| Pildi info     = 
| Sünninimi      = Jacob Isaackzoon van Ruisdael
| Sünniaeg       = 1628/1629
| Sünnikoht      = [[Haarlem]], [[Hollandi Vabariik]]
| Surmaaeg       = [[10. märts]] [[1682]]
| Surmakoht      = [[Amsterdam]], Hollandi Vabariik
| Rahvus         = [[Hollandlased|hollandlane]]
| Tegevusala     = maalikunst, trükikunst
| Kunsti õppinud = 
| Kunstivool     = [[Hollandi kuldajastu]]
| Tuntud teoseid =&quot;Juudi surnuaed&quot; (u 1650)&lt;br&gt;
&quot;Soo&quot; (1665)&lt;br&gt;
&quot;Pleekaiad Haarlemi lähistel&quot; (1670–1675) 
| Patroonid      = 
| Mõjutatud      = [[Salomon van Ruysdael]],&lt;br&gt;[[Allaert van Everdingen]],&lt;br&gt;[[Cornelis Vroom]]
| Mõjutanud      = [[Meindert Hobbema]],&lt;br&gt;[[Thomas Gainsborough]],&lt;br&gt; [[Vincent van Gogh]] 
| Auhinnad       = 
| Kodulehekülg   =
|autogramm=Jacob van Ruisdael 1660s signature on Landschap met waterval.png}}
'''Jacob Isaackzoon van Ruisdael''' ({{IPA-nl|ˈjaːkɔp fɑn ˈrœyzdaːl|-|Jacobvanruisdael.ogg}}; ([[1628]]/[[1629]] [[Haarlem]], [[Holland|Hollandi Vabariik]] – [[14. märts]] [[1682]] [[Amsterdam]], Hollandi Vabariik) oli [[Holland|hollandi]] maali- ja trükikunstnik. 

Ruisdaeli peetakse [[Hollandi kuldajastu]] üheks tuntumaks maastikumaalijaks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Ta mõjutas maastikumaali traditsiooni üle maailma, muuhulgas inglise [[Romantism|romantiste]], prantsuse [[Barbizon|Barbizoni koolkonda]], [[Hudsoni jõe koolkond|Hudsoni jõe koolkonda]] ning teisi Hollandi maalikunstnikke, nende seas [[Vincent van Gogh|Vincent van Goghi]].

Ruisdaeli looming oli kogu ta elu Hollandi Vabariigis hinnas. Tänapäeval leiab seda era- ja riiklikest kogudest üle maailma. Suurimad kogud asuvad Amsterdamis [[Rijksmuseum]]is, [[London]]is [[Rahvusgalerii]]s, [[Peterburi]]s [[Ermitaaž]]is ja [[New York|New Yorgis]] [[Metropolitani Kunstimuuseum]]is.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Elukäik ==
Jacob Isaackzoon van Ruisdael sündis eri allikate järgi 1628. või 1629. aastal Hollandi Vabariigis tollases maastikumaalijate mekas Haarlemis.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=K. van Lil (2004).|pealkiri=Barokk. Arhitektuur, skulptuur, maalikunst|aasta=|kirjastus=Tandem Verlag GmbH|lehekülg=452|toimetaja=Rolf Toman|artikkel=17. sajandi Madalmaade, Saksa ja Inglise maalikunst}}&lt;/ref&gt; Tema perekond oli kunstilembene: raamitegijast ja kunstikaupmehest&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Lawrence Gowing|pealkiri=A biographical dictionary of artists|url=https://archive.org/details/isbn_9780816032525|aasta=1995|koht=Oxford|kirjastus=Andromeda Oxford Limited|lehekülg=[https://archive.org/details/isbn_9780816032525/page/607 606]|isbn=0816032521}}&lt;/ref&gt; isa [[Isaack van Ruisdael]], onu [[Salomon van Ruysdael]] ja onupoeg [[Jacob van Ruysdael]] olid Hollandi kuldajastu maastikumaalijad.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Bob Haak (1984).|pealkiri=The Golden Age: Dutch painters of the seventeenth century|aasta=|koht=London|kirjastus=Thames &amp; Hudson Ltd|lehekülg=380|artikkel=Landscape painters: Ruisdael, Berchem, and their followers. Jacob van Ruisdael and his circle of landscape painters|isbn=1556704844}}&lt;/ref&gt; Motiivi kaheks jagatud maastikust, kus ei näi eksisteerivat muud kui maa, vesi ja taevas, võttis [[Jan van Goyen]]ilt üle Salomon van Ruysdael.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Germain Bazin (1979).|pealkiri=Baroque and rococo|aasta=|koht=Norwich|kirjastus=Jarrold &amp; Sons Ltd|lehekülg=96|artikkel=Part one: The seventeenth century. The Southern Netherlands}}&lt;/ref&gt; Oletatakse, et Jacob Ruisdael õppis isa või onu käe all, onu mõjutusi võib leida pigem varasemas loomingus.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

Ruisdaeli pere elas vaesuses. Ta isa oli alatihti võlgades ja tegi läbi mitu mahukat kohtuprotsessi. Kui poeg alustas maalikunstniku tööd, olukord muutus. Ruisdaeli varasema biograafi, Hollandi kuldajastu kunstniku ja eluloolase [[Houbraken|Arnold Houbrakeni]] sõnul ei abiellunud ta kunagi, sest soovis oma eakat isa toetada.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Seymour Slive|pealkiri=Jacob van Ruisdael. A retiring Dutch master comes into his own|aasta=1982|kirjastus=Harvard Magazine 84 (3)|url=https://www.harvardmagazine.com/sites/default/files/1982_slive-on-ruisdael.pdf|lehekülg=30}}&lt;/ref&gt;

Ruisdaeli isikliku elu kohta pole palju teada – tema kirjutatust pole midagi säilinud. Ta isikuomaduste kohta ei saa järeldusi teha ka ta loomingu järgi, sest ühtegi kindlat teda kujutavat teost pole tuvastatud, oletatakse vaid, milline ta võinuks välja näha. Ta kaasaegsed pole midagi maininud tema ega ta teoste kohta, samuti ei ole teada, kui paljud ta teosed olid tellimused.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; 

Vanim Ruisdaeliga seostatav teos jääb aastasse 1646.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Seymour Slive|pealkiri=Jacob van Ruisdael: a Complete Catalogue of his Paintings, Drawings, and Etchings|aasta=2001|koht=New Heaven|kirjastus=Yale University Press|isbn=9780300089721}}&lt;/ref&gt; Kaks aastat hiljem võeti ta maineka Haarlemi Püha Luuka gildi liikmeks.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Seymour Slive|pealkiri=Jacob van Ruisdael: Windmills and water mills|aasta=2011|koht=Los Angeles|kirjastus=Getty Publications|lehekülg=xi|isbn=9781606060551}}&lt;/ref&gt; Umbes 1657. aastal kolis ta Amsterdami, et leida loomingule laiemat turgu. Sinna jäi ta elama ja töötama ülejäänud eluks.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Seymour Slive, Henrik Richard Hoetink|pealkiri=Jacob van Ruisdael|aasta=1981|koht=Amsterdam|kirjastus=Meulenhoff/Landshoff|lehekülg=22|isbn=9789029084710}}&lt;/ref&gt; Kuigi ta töötas maastikumaalijana, reisis ta elu jooksul vähe: 1640. aastatel Blaricumi külla, [[Egmond aan Zee|Egmond aan Zeesse]] ja [[Rhenen|Rhenenisse]], 1650. aastatel [[Grafschaft Bentheimi kreis|Bentheimi]] ja [[Steinfurti kreis|Steinfurti]] ning 1661. aastal [[Veluwe|Veluwesse]], [[Deventer|Deventeri]] ja [[Ootmarsum|Ootmarsumi]].  

On vaieldud, kas Ruisdael tegutses elu jooksul ka arstina. Houbraken on üles tähendanud, et isa lasknud tal nooruses meditsiiniteadusi õppida, ning ta olnud selles edukas ja teinud isegi operatsioone. Seda väidet näib toetavat Amsterdami arstide registrisse kantud nimi &quot;Jacobus Ruijsdael&quot;, kes olla omandanud meditsiinikraadi 15. oktoobril 1676 [[Caeni Ülikool]]is. Hollandi kunstiajaloolane [[Bob Haak]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://arthistorians.info/haakb|Pealkiri=Haak, Bob|Väljaanne=Dictionary of art historians|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt; on oletanud, et kui see tõepoolest viitab talle, siis läks ta Caeni seetõttu, et seal oli lihtsam haridust omandada kui [[Leideni Ülikool]]is, mis oli tollal ainuke Hollandis meditsiiniharidust andev ülikool. Ligikaudu 1676. aastast ei maalinud Ruisdael igal juhul enam nii palju kui varem ning võib spekuleerida, kas ta keskendus arstikarjäärile, kuid seda ei saa kindlalt väita ning tuleb leppida faktiga, et Jacobus Ruijsdael on olnud Amsterdami arstide registris ning nimi on läbi kriipsutatud sama tindiga, millega oli kirjutatud.&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Bob Haak (1984).|pealkiri=The Golden Age: Dutch painters of the seventeenth century|aasta=|koht=London|kirjastus=Thames &amp; Hudson Ltd|lehekülg=462|artikkel=Landscape painters: Ruisdael, Berchem, and their followers. Jacob van Ruisdael and his circle of landscape painters|isbn=1556704844}}&lt;/ref&gt;

Pole alust väita, et Ruisdael elas elu lõpuaastatel vaesuses. Kuigi pole teada, et tal oli kinnisvara või väärtpabereid, hinnati ta vara pärast surma 2000 kuldnale, millest võib järeldada, et ta elas rahaliste probleemideta.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; 

Jacob van Ruisdael suri 10. märtsil 1682. aastal Amsterdamis.&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Irina Sokolova (1988).|pealkiri=Dutch and Flemish paintings from the Hermitage|koht=New York|kirjastus=The Metropolitan Museum of Art|lehekülg=63|toimetaja=|artikkel=Dutch paintings of the seventeenth century}}&lt;/ref&gt; Ta on maetud Haarlemisse Püha Bavo kiriku kalmistule.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Seymour Slive|pealkiri=Jacob van Ruisdael: Master of Landscape|url=https://archive.org/details/jacobvanruisdael0000unse|aasta=2005|koht=London|kirjastus=Royal Academy of Arts|lehekülg=xiii|isbn=9781903973240}}&lt;/ref&gt; 

== Looming ==
[[Fail:Jacob van Ruisdael - A View of Egmond aan Zee - Kelvingrove Art Gallery.jpg|pisi|&quot;Egmon aan Zee kaluriküla&quot; (u 1647–1652; õli paneelil; 49,8 × 68,3 cm; [[Kelvingrove'i kunstigalerii ja muuseum]] [[Glasgow]]'s)&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://artuk.org/discover/artworks/a-view-of-egmond-aan-zee-85926#image-use|Pealkiri=A view of Egmond aan Zee|Väljaanne=Artuk.org|Aeg=|Kasutatud=16. veebruaril 2022|arhiivimisaeg=2018-11-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181120180306/https://artuk.org/discover/artworks/a-view-of-egmond-aan-zee-85926#image-use|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;]]

Jacob van Ruisdaeli teoseid on võrdlemisi keeruline kronoloogilisse järjekorda seada, sest ta dateeris neid harva.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Praeguseks on teada ligikaudu 700 maali. 

Kunstiajaloolase [[Wolfgang Stechow]]i järgi võib Hollandi maastikumaali jagada kolmekümnesse kategooriasse; Ruisdael keskendus erilistele maastikele, nagu metsad, jõed, luited, külateed, panoraamid, meri, rannad, talvised külad, linn ja fantaasiamaastikud.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Seymour Slive|pealkiri=Jacob van Ruisdael. A retiring Dutch master comes into his own|aasta=1982|lehekülg=27–28|url=https://www.harvardmagazine.com/sites/default/files/1982_slive-on-ruisdael.pdf|kirjastus=Harvard Magazine 84 (3)}}&lt;/ref&gt; Kuigi ei ole teada, et ta oleks [[Skandinaavia|Skandinaaviat]] külastanud,&lt;ref name=&quot;:9&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Irina Sokolova (1988).|pealkiri=Dutch and Flemish paintings from the Hermitage|aasta=|koht=New York|kirjastus=The Metropolitan Museum of Art|artikkel=Dutch paintings of the seventeenth century|lehekülg=67}}&lt;/ref&gt; lisandusid neile maastikele 1659. aastal maalitud mägiojad ja kosed, mis olid inspireeritud kunstnik [[Allaert van Everdingen|Allaert van Everdingeni]] Skandinaavia maastikest.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Tema teostes domineerib tavaliselt taevas, maapinna maalimiseks kasutas ta pigem tumedaid ja sügavaid toone.

Tolle aja kontekstis olid Ruisdaeli käsitlus ja tehnika väga ainulaadsed, sest kaasaegsetest lahknenuna suutis ta ühendada romantilisuse ja monumentaalsuse realistlikkusega.&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Bob Haak (1984).|pealkiri=The Golden Age: Dutch painters of the seventeenth century|aasta=|koht=London|kirjastus=Thames &amp; Hudson Ltd|lehekülg=382|artikkel=Landscape painters: Ruisdael, Berchem, and their followers. Jacob van Ruisdael and his circle of landscape painters|isbn=1556704844}}&lt;/ref&gt; Ta arendas välja palju uudseid motiive ja tähendusi, maastikest kumab läbi proov ühendada reaalne elu kõrgemate püüdlustega.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Võrreldes teiste Hollandi maastikumaalijatega on ta loomingus tugev filosoofiline nüanss. Teosed mõjuvad mõtlikena, neis on tugevat emotsionaalsust. 1650. aastatel muutusid ta teosed dramaatilisemaks: taevas täitus äikesepilvedega, sagenesid sünged looduspildid, motiivide sekka lisandusid salapärased metsad, kalmistud ja lossid. Seda võib tõlgendada kui inimelu mõttetuse ja väiksuse vastandumist looduse ülluse ja suurusega.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Aino Kartna, Mai Lumiste, Evi Pihlak|pealkiri=Madalmaade maalikunst XV–XVII sajandini|aasta=1978|kirjastus=Kunst|lehekülg=177}}&lt;/ref&gt; 

=== Varane periood ===
[[Fail:Jacob Isaacksz. van Ruisdael - Landscape with a House in the Grove - WGA20472.jpg|pisi|&quot;Maastik düüniga&quot; (1646; õli paneelil; 105 × 163 cm; Ermitaaž)]]
Esimene Jacob van Ruisdaeli dateeritud teos on 1646. aastast. 1648. astal võeti ta maineka Haarlemi Püha Luuka gildi,&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt; kuhu kuulus ka näiteks maalikunstnik [[Frans Hals]] ja Ruisdaeli onu Salomon van Ruysdael.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Celia Goedde|pealkiri=Innovative guilds in the Dutch Golden Age|aasta=2013|kirjastus=Harvard-Westlake School Studio City, CA|lehekülg=10|url=http://www1.umassd.edu/euro/2013papers/goedde.pdf|vaadatud=2018-11-29|arhiivimisaeg=2019-06-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190630215428/http://www1.umassd.edu/euro/2013papers/goedde.pdf|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Ta stiil ja töövõtted arenesid hoogsalt ning noore ea kohta jõudis ta virtuooslikkuseni kiiresti. Kaasaegseid maastikumaalijaid ületas ta üsna pea. Teostes paistab tugevalt silma küpsus&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt; ja detailsus: puude lehestik ja võrad on nii täpselt välja maalitud, et võib määrata nende liigi.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Bob Haak (1984).|pealkiri=The Golden Age: Dutch painters of the seventeenth century|koht=London|kirjastus=Thames &amp; Hudson Ltd|lehekülg=381|artikkel=Landscape painters: Ruisdael, Berchem, and their followers. Jacob van Ruisdael and his circle of landscape painters|isbn=1556704844}}&lt;/ref&gt;

Tollesse aega jääv tuntuim teos on õlimaal &quot;Maastik düüniga&quot; (1646), mille ta maalis vaid 17- või 18-aastaselt. Kompositsioonis on ta klassikalisele Hollandi traditsioonile vastandudes asetanud keskmesse liivaluite, millele annab lisarõhu päikeselaik. Sellele rõhuasetust toetavad omakorda maali suured mõõtmed – 105 × 163 cm.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Seymour Slive|pealkiri=Jacob van Ruisdael. Gallery guide to the exhibition. Jacob van Ruisdael, master of landscape exhibition (25 February – 4 June 2006)|aasta=2006|koht=London|kirjastus=Royal Academy of Arts|lehekülg=2}}&lt;/ref&gt; 
[[Fail:Watermills - Jacob van Ruisdael.jpg|pisi|&quot;Vesiveskid&quot; (1650; süsi; 17 × 25 cm, Ermitaaž)]]
Varasesse perioodi jääb ka [[Graafika|graafikaga]] eksperimenteerimine. Säilinud on vaid üle saja joonistuse, seejuures mitte ühtegi mere- või talvestseeni. Ka 13 [[Sügavtrükk|sügavtrükitehnikas]] teost on pärit varasest perioodist. On teadmata, kes teda õpetas, sest peamistelt mõjutajatelt – isalt, onult ja teda mõjutanud maastikumaalijalt [[Cornelis Vroom|Cornelis Vroomilt]] pole säilinud ühtegi graafikateost. Ka [[Trükitehnika|trükitehnikas]] saavutas ta meisterlikkuse kiiresti. Pärast esialgseid katseid väikeses formaadis teostega hakkas ta looma suuremaid maastikke, mis olid 17. sajandil Hollandi kontekstis kõrgtasemel. Viimane teos valmis 1655. aastal ning pole teada, miks ta trükikunstiga tegelemise lõpetas.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Seymour Slive|pealkiri=Jacob van Ruisdael. A retiring Dutch master comes into his own|aasta=1982|kirjastus=Harvard Magazine 84 (3)|lehekülg=29–30|url=https://www.harvardmagazine.com/sites/default/files/1982_slive-on-ruisdael.pdf}}&lt;/ref&gt;

=== Õitseaeg ===
[[Fail:Jacob van Ruisdael - Winter Landscape with a Watermill.jpg|pisi|&quot;Talvemaastik vesiveskiga&quot; (u 1660; õli lõuendil; 55 × 67,5 cm; erakogu)]]
1650. aastate esimesel poolel külastas Ruisdael arvatavasti koos hea sõbra, maastikumaalija [[Claes Berchem]]igaIda-Hollandit ja [[Lääne-Saksamaa]]d. Võib arvata, et ta maalis hiljem reisil tehtud visandite järgi, teostest ei ole kavandeid säilinud. Ühel ta esimesel maalil Lääne-Saksamaal asuvast [[Bentheimi loss|Bentheimi lossist]] (1651) õhkub Hollandi maalikunstis uudset suursugusust. Ta kasutas seda lossi motiivina ka hiljem ning on seda kujutanud vähemalt 14 teoses.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt; Reisil Saksamaale maalis ta ka vesiveskeid, paigutades need esimese kunstnikuna maali keskmesse. Selle heaks näiteks on õlimaal &quot;Kaks avatud lüüsiga vesiveskit&quot; (1653).&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Seymour Slive|pealkiri=Jacob van Ruisdael: Windmills and water mills|aasta=2011|koht=Los Angeles|kirjastus=Getty Publications|lehekülg=56|isbn=9781606060551}}&lt;/ref&gt;

1657. aastal kolis ta Amsterdami, kuhu oli tekkinud suur kunstnike kogukond,&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt; põhjuseks kunstiajaloolase [[Seymour Slive|Seymour Slive'i]] järgi kodukohast Haarlemist parem kunstiturg – tollal oli keskklassil ligipääs kunstile ja nõudlus selle järele oli suur.&lt;ref name=&quot;:8&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Seymour Slive|pealkiri=Jacob van Ruisdael. A retiring Dutch master comes into his own|aasta=1982|kirjastus=Harvard Magazine 84 (3)|lehekülg=29|url=https://www.harvardmagazine.com/sites/default/files/1982_slive-on-ruisdael.pdf}}&lt;/ref&gt; Varsti pärast enese sisseseadmist võttis ta majapidamisse abiks orvu Meindert Lubbertszi (ehk [[Meindert Hobbema]]), kellest sai varsti ta õpipoiss ning hiljem samuti Hollandi kuldaja kunstnik.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;

1660. aastate keskpaigas kujutas Ruisdael skandinaaviapäraseid motiive ja maastikke. Ta teosed põhinesid Hollandis põhjamaist maastikumaali populariseeriva kaasaegse kunstniku Allaert van Everdingeni maastikumaalidel.&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt; Ta lõi umbes 150 skandinaavialiku maastikuga maali, millest tuntuim on &quot;Kosk varemetes lossiga maastikul&quot; (u 1665–1670). 

Paljud Ruisdaeli teostel kujutatud asukohad on tänapäevalgi äratuntavad, kuid teda ei saa pidada siiski [[Realism (kunst)|realistiks]]. Päris elu ja fantaasia hea sulamina võib välja tuua kaks teost pealkirjaga &quot;Juudi surnuaed&quot; (u 1650 ja 1654–1655) – mõlemal maalil on näha hauakive, mis on visandatud Amsterdami lähedal [[Ouderkerk]]is, ning fiktiivseid mägesid ja varemeid.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

=== Hiline periood ===
[[Fail:Jacob van Ruisdael - View of Bleaching Fields near Haarlem - 1945 920 IN1.jpg|pisi|&quot;Pleekaiad Haarlemi lähistel&quot; (u 1670–1675; õli lõuendil; 55,6 × 68,2 cm; [[Montréali kaunite kunstide muuseum]])]]
Hilisel loomeperioodil lisandusid Ruisdaeli loomingusse mägimaastikud, mille hulgas on tuntuim õlimaal &quot;Mägine maastik&quot; (u 1675–1679). 

Sellesse aega jääb ka üks ta tuntumaid õlimaale &quot;Pleekaiad Haarlemi lähistel&quot; (u 1670–1675). Maali kompositsioonis on rõhk maa ja taeva piiril, mida läbistab kõrgusse pürgiv Grote kiriku torn. Kunstiajaloolane K. van Lil on tõlgendanud seda kui esmapilgul lihtsat linnavaadet, mis kannab aga laiemat kristlikku tähendust: ainult need, kes elavad tagasihoidlikku ja kõlbelist elu, võivad pääseda taevasse.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=K. van Lil (2004).|pealkiri=Barokk. Arhitektuur, skulptuur, maalikunst|kirjastus=Tandem Verlag GmbH|lehekülg=455|artikkel=17. sajandi Madalmaade, Saksa ja Inglise maalikunst|toimetaja=Rolf Toman}}&lt;/ref&gt;

Tema viimaseks teoseks loetakse vahetult enne surma, 1682. aastal maalitud teost &quot;Amsteli jõgi vaatega Amsterdami suunas&quot;.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;

== Mõju ==
Jacob van Ruisdaeli mõjud on nähtavad ta õpilase Meindert Hobbema varases loomingus. Mõned teemad ja kompositsioonid olid ka otse ta teostest pärit. Ruisdaeli mõjutusi võib märgata 1662. aastateni, seejärel hakkas Hobbema oma käekirja arendama. Kuigi nad loominguliselt lahknesid, pidasid nad sidet hilisemas elus, näiteks oli Ruisdael 1668. aastal Hobbema abielutseremoonial tunnistaja.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;

Ruisdaeli mõju teistele kaasaegsetele kunstnikele oli küll märkimisväärne, kuid ta ei olnud kuigi tuntud, sest tollal hinnati kõrgemalt Hollandi itaaliapäraseid maastikke. 18. sajandil ta loomingu tuntus kunstikollektsionääride seas küll kasvas, kuid laiemat tähelepanu pälvis see alles 19. sajandi esimesel poolel Inglismaal ja Prantsusmaal, kui populaarsust hakkas koguma romantismiajastu naturalistlik maastikumaal.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 1830.–1870. aastatel Prantsusmaal tegutsenud Barbizoni koolkonda mõjutasidki peamiselt 17. sajandi Hollandi kuldaja maastikumaalijad, nagu Jacob van Ruisdael, [[Aelbert Cuyp]] ja Meindert Hobbema.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.encyclopedia.com/literature-and-arts/art-and-architecture/european-art-1600-present/barbizon-school|Pealkiri=Barbizon School|Väljaanne=Encyclopedia.com|Aeg=11. mai 2018|Kasutatud=16. veebruaril 2022}}&lt;/ref&gt;

Ruisdaeli looming on kaalukalt mõjutanud 18. sajandi inglise maalikunstniku [[Thomas Gainsborough|Thomas Gainsborough']] nägemust loodusest.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Samuti on see suure jälje jätnud hollandi maalikunstnikule Vincent van Goghile, kes kogus palju inspiratsiooni Hollandi meistritelt ja mainis neid tihti kirjavahetuses.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.vangoghletters.org/vg/search/simple?term=ruisdael|Pealkiri=Vincent van Gogh – The letters|Väljaanne=Vangoghletters.org|Aeg=|Kasutatud=16. veebruaril 2022}}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

== Galerii ==
&lt;gallery perrow=&quot;5&quot;&gt;
Fail:The Windmill at Wijk bij Duurstede 1670 Ruisdael.jpg|&quot;Veski Wijkis Duursteede lähistel&quot; (u 1670; õli lõuendil; 83 × 101 cm; Rijksmuseum)
Fail:Jewish Cemetery Ruisdael.jpg|&quot;Juudi surnuaed&quot; (u 1650; õli lõuendil; 142,2 × 189,2 cm; [[Detroiti Kunstiinstituut|Detroiti kunstiinstituut]])
Fail:Jacob van Ruisdael - Ruins of Brederode.jpg|&quot;Peasissepääs Brederode'i lossi&quot; (u 1655; õli paneelil; 30,2 × 37,8 cm; [[Philadelphia kunstimuuseum]])
Fail:Jacob Isaacksz. van Ruisdael 025.jpg|&quot;Talvemaastik&quot; (1670; õli lõuendil; 42 × 49,7 cm; Rijksmuseum)
Fail:Jacob Isaacksz. van Ruisdael - Waterfall with Castle Built on the Rock - WGA20505.jpg|&quot;Kosk mägilossiga&quot; (u 1665; õli lõuendil; 100 × 86 cm; [[Herzog Anton Ulrichi muuseum]] [[Braunschweig|Braunschweigis]])
Fail:Jacob Isaacksz. van Ruisdael - The Marsh in a Forest - WGA20490.jpg|&quot;Soo&quot; (u 1665; õli lõuendil; 72,5 × 99 cm; Ermitaaž), all vasakul nurgas osaliselt kustunud signatuur &quot;IvRuisdael&quot;
Fail:Jacob van Ruisdael (Dutch - Two Watermills and an Open Sluice - Google Art Project.jpg|&quot;Kaks avatud lüüsiga vesiveskit&quot; (1653; õli lõuendil; 66,4 × 84,1 cm; [[Getty muuseum]] [[Los Angeles|Los Angeleses]])
Fail:Jacob van Ruisdael - Waterfall in a Mountainous Landscape with a Ruined Castle.jpg|&quot;Kosk varemetes lossiga maastikul&quot; (u 1665–1670; õli lõuendil; 119,3 × 71 cm; erakogu)
Fail:Jacob van Ruisdael - Mountain landscape by a river.jpg|&quot;Mägine maastik&quot; (u 1675–1679; õli lõuendil; 99,5 × 137 cm; Ermitaaž)
Fail:Amsterdam, as seen from the Amsteldijk (ca 1660), by Jacob van Ruisdael.jpg|&quot;Amsteli jõgi vaatega Amsterdami suunas&quot; (u 1681–1682; õli lõuendil; 53,4 × 67,6 cm; [[Cambridge'i Ülikool|Cambridge’i Ülikooli]] [[Fitzwilliami muuseum]])
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://artuk.org/discover/artworks/search/actor:van-ruisdael-jacob-162816291682/page/2 Jacob van Ruisdaeli teoste galerii (72 teost)]. ''Art UK''. &lt;small&gt;(inglise keeles)&lt;/small&gt;
{{JÄRJESTA:Ruisdael, Jacob}}
[[Kategooria:Hollandi kunstnikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1620. aastatel]]
[[Kategooria:Surnud 1682]]</text>
      <sha1>cbvd5muxovbluk113cvwblbzjczkdsu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ezer Weizman</title>
    <ns>0</ns>
    <id>75043</id>
    <revision>
      <id>7260716</id>
      <parentid>7138620</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T22:43:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7260716</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1169" sha1="opft2jqwkmcaw9gfdrj5kmdj6g2vy8k" xml:space="preserve">[[Pilt:Ezer Weizman 9.jpg|thumb|Ezer Weizmann]]
'''Ezer Weizman''' ([[Heebrea keel|heebrea]] '''עזר ויצמן'''; kasutatakse ka nimekuju '''Ezer Weizmann'''; [[15. juuni]] [[1924]] [[Tel Aviv]] – [[24. aprill]] [[2005]]) oli  [[Iisrael]]i [[sõjaväelane]] ja [[poliitik]], Iisraeli seitsmes [[Iisraeli president|president]] [[13. mai]]st [[1993]] kuni [[13. juuli]]ni [[2000]]. 

Enne poliitikasse minekut teenis Weizman Iisraeli õhuväes ja oli selle ülem aastatel 1958–1966. Hiljem oli ta muu hulgas kaitseminister. 

Presidendina paistis ta silma otsekohese ja rahvalähedase suhtumisega. Ta astus 2000. aastal tagasi pärast seda, kui tuli avalikuks, et ta oli saanud välismaalt ärimehelt suuri rahasummasid, mida peeti ametiga sobimatuks. 

Ezer Weizman oli Iisraeli esimese presidendi [[H̠ayyim Weizmann]]i vennapoeg. 

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[H̠ayyim Herzog]] | nimi=[[Iisraeli president]] | aeg=[[1993]]–[[2000]]| järgnev=[[Avraham Burg]] (kohusetäitja)}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Weizman, Ezer}}
[[Kategooria:Iisraeli presidendid]]
[[Kategooria:Iisraeli sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1924]]
[[Kategooria:Surnud 2005]]</text>
      <sha1>opft2jqwkmcaw9gfdrj5kmdj6g2vy8k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Orel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>78294</id>
    <revision>
      <id>7260866</id>
      <parentid>6867481</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T09:11:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <comment>välja &quot;Orelit nimetatakse pillide kuningaks&quot;</comment>
      <origin>7260866</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="26506" sha1="hz5cyiqpejurmqezwr7ke97t4a8m3rg" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2008}}{{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2020}} {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=oktoober}}
{{Pilli info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| nimi              = Orel
| nimed             =
| pilt              = Frankfurt Katharinenkirche Orgelprospekt 1990.jpg
| liigitus          = [[klahvpillid]]/[[aerofonid]]
| diapasoon         =
| häälestus         =
| sugulaspillid     =
| muusikud          = [[Organistide loend]]
| pilli_valmistajad = *[[Arp Schnitger]] 
*[[Gottfried Silbermann]] 
*[[Friedrich Ladegast]]      
*[[Aristide Cavaillè-Coll]]
*[[Wilhelm Sauer]]
*[[Tannil Kriisa]]
*[[Harry Kriisa]]
*[[Eduard Kriisa]]
*[[Hardo Kriisa]]
*[[Olev Kents]]
*[[Ernst Carl Kessler]]
| artiklid          =
}}
[[Fail:30th Anniversary Virtual Organ Concert Series - Gina Dutschke.webm|pisi|Orelikontsert Adelaide'is 2020. aastal]]
'''Orel''' on [[muusikainstrument]], mis tekitab [[Muusikaline heli|heli]] õhuvoolu juhtimisega läbi erineva suurusega puidust või metallist [[Orelivile|vilede]].

Orelil võib olla 1–7 [[klaviatuur (muusika)|klaviatuuri]] ehk [[manuaal]]i. [[Oreli pedaal]] on samuti klaviatuur, mida [[organist]] mängib jalgadega. [[Oreli registrid]] on vilede read, milleta pole võimalik mängu ajal orelil [[heli]] tekitada. Oreli nähtav osa on [[Oreliprospekt|prospekt]], mis koosneb Principali registri viledest ja sageli rikkalikult kaunistatud orelikapist. Oreleid eristatakse ehitusviisi ehk [[Oreli traktuur|traktuuri]] järgi: mehaanilised, pneumaatilised ja [[elektriorel]]id.

Oreleid kasutatakse peamiselt [[kontserdisaal]]ides ja [[Kirik (pühakoda)|kirikutes]].

==Oreli ajaloost==
[[Pilt:Hydraulis_001.jpg|pisi|püsti|[[Hydraulis]] [[Vana-Rooma]] oreli [[mosaiik]]]]
[[Pilt:Organ-sion.jpg|pisi|püsti|Vanim säilinud mängukõlbulik orel [[Basilique de Valere in Sion]]ist [[Šveits]]is aastast [[1435]]]]
Sõna &quot;orel&quot; tuleneb kreeka sõnast ''organon'', mis tähendab tööriista, [[instrument]]i.

Oreli juured on [[muinasaeg|muinasajas]], sugulaseks ja [[prototüüp|prototüübiks]] võib pidada [[paaniflööt]]i. Paaniflööt koosneb mitmest [[vile]]st ühisel vilereal. Orelil on ühisel [[Tuulepõhi|tuulepõhjal]] mitu vilet, mis moodustavad [[oreliregister|oreliregistri]]. [[Vana-Rooma]]s oli kasutusel vesilõõtsinstrument ehk ''[[hydraulis]]''. Oreli leiutajaks peetakse [[Aleksandria]] [[mehaanik]]ut [[Ktesibios]]t (umbes [[250 eKr]]).

Algselt polnud orel kaugeltki kirikuinstrument. [[Vana-Rooma|Vanas-Roomas]] mängiti orelit gladiaatorite võistlustel. Vesiorel ehk [[hydraulis]] oli paljudes jõukates Vana-Rooma kodudes ning orelit mängis isegi [[Vana-Rooma keiser|Rooma keiser]] [[Nero]]. [[Bütsants]]is mängiti orelit pidustustel. Idakirikus ehk [[Õigeusu kirik]]us on igasuguste pillide kasutamine ka tänapäeval keelatud. Alates [[10. sajand]]ist oli Lääne ehk [[Katoliku kirik]]us orel lubatud.

Orelid olid nii väikesed pillid koduseks musitseerimiseks kui ka suured kirikuorelid, mis esialgu olid kohmakad. [[Klahv]]id olid tolleaegsetel kirikuorelitel nii raske käiguga, et neid pidi lööma rusikaga ja [[organist]]i nimetati orelilööjaks ehk ''pulsator organi''. Kirikuoreli ülesandeks oligi algul (umbes [[12. sajand|12.]]–[[13. sajand]]il) ainult [[koorilaul]]u algustooni andmine ja sellel praktilisel eesmärgil oligi orel Lääne kirikusse lubatud. Hiljem hakati orelit kasutama [[liturgia|liturgilise]] laulu saatmisel. Klahvid muutusid väiksemaks ja klahvikäik kergemaks, seega oli võimalik orelit juba sõrmedega mängida.

[[Girolamo Frescobaldi]] ([[1583]]–[[1643]]), keda nimetatakse &quot;itaalia Bachiks&quot;, oli esimene, kes hakkas muusikat kirjutama orelile kui sooloinstrumendile. Ta kirjutas Tokaatasid, Ricercare, Canzonasid, mida sai esitada iseseisva paladena orelil. Temalt on tuntud kolm kogumikku: &quot;Fiori Musicali&quot; ([[1635]]) – missad orelile ning kaks kogumikku &quot;Toccatas&quot; ([[1613]]) ja &quot;Partitas&quot; ([[1636]]).

==Oreli diapasoon==
'''Oreli [[diapasoon]]iks''' nimetatakse oreli [[manuaal]]ide ja [[oreli pedaal]]i, seega [[klaviatuur (muusika)|klaviatuuride]] ulatust, ja see võib olla väga erinev. Kõik sõltub ajastust, millal orel on ehitatud, ja stiilist ehk millist muusikat on kõige sobivam ühel või teisel orelil esitada. Vanade orelite diapasoon polnud kaugeltki selline, nagu oleme tänapäeval harjunud. Näiteks on säilinud ühe vana [[Halberstadt]]i Toomkiriku oreli ([[1361]]) kirjeldus ehk dispositsioon, mille pani kirja [[Michael Praetorius]] oma leksikonis &quot;Syntagma musicum&quot;: ülemine manuaal ja keskmine manuaal H-a&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;, alumine manuaal H-c&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt; ja pedaal H-h&lt;sup&gt;0&lt;/sup&gt;. Prantsuse, Hispaania ja Itaalia 17.-18. sajandi orelitel oli veel pedaal näiteks mõnede üksikute basside mängimiseks. Samuti võisid manuaalid olla erineva diapasooniga. Saksa orelitel oli alates 18. sajandist levinud diapasoon manuaalides C-f&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt; ja pedaalis C-d&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;, nii oli ka 19. sajandi Friedrich Ladegasti orelitel. Hiljem manuaalide ja pedaali diapasooni suurendati. Näiteks Tallinna Toomkirikus oli Friedrich Ladegasti 1878. aastal ehitatud orelis algul manuaalides C-f&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt; ja pedaalis C-d&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;. Hiljem, kui Sauer suurendas seda orelit, oli manuaalide diapasoon juba C-a&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt; ja pedaalis C-f&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;. See sõltus ka muusikastiilist, milles 19. sajandil kirjutama hakati. Orelite ja orelimuusika õitseaeg oli [[17. sajand|17.]]-[[18. sajand]]il, siis muutusid orelid suurteks instrumentideks. Orel oli linna ja kiriku uhkuseks.

Tuntumad orelimuusika autorid: 
*[[barokk (muusika)|Barokk]]: [[Girolamo Frescobaldi]], [[Matthias Weckmann]], [[Francois Couperin]], [[Johann Jakob Froberger]], [[Vincent Lübeck]], [[Johann Adam Reincken]], [[Dietrich Buxtehude]], [[Nicolaus Bruhns]], [[Johann Pachelbel]], [[Johann Sebastian Bach]], [[Georg Friedrich Händel]]
*[[romantism (muusika)|Romantism]]: [[Felix Mendelssohn-Bartholdy]], [[Johannes Brahms]], [[Ferenc Liszt]], [[Cèsar Franck]], [[Alexandre Guilmant]], [[Charles-Marie Widor]], [[Leon Boëlmann]], [[Gustav Merkel]], [[Julius Reubke]].

Eri maades on tekkinud oma orelikoolkonnad nii muusikas kui ka oreliehituses, näiteks Saksa, Prantsuse ja Hispaania koolkond.
[[Fail:Plan_ACC_Saint-Sulpice_01-fr.svg|pisi|Oreli klahvide, pedaalide ja vilede tööpõhimõte Saint-Sulpice'i kirikus Pariisis]]

==Saksa koolkond==
[[Pilt:DSCF0101.JPG|pisi|püsti|[[Gottfried Silbermann]]i orel, ehitatud (1711–1714). [[Freiberg]]i toomkirik, Saksamaa. ]]
[[Saksamaa]]l olid orelid [[18. sajand]]il enamasti suured, rikkalikult kaunistatud [[Oreliprospekt|prospektidega]]. Paljud pillid olid (mõned on ka tänapäeval säilinud algupärasel kujul) 4. manuaaliga ja iga [[manuaal]] on omamoodi orel, sest iga manuaal on baroksel orelil varustatud rikkaliku registrivalikuga ja manuaalide vahel oli kontrast. Registratsiooni reegliks oli kasutada erinevaid registreid, näiteks Principal 8`, Rohrflöte 4`, Octave 2`, Mixtur 4fach. Ühesõnaga, erinevad registrid erineva jalgade arvuga. Hiljem, saksa romantismi ajal 19. sajandil hakkasid oreliehituses domineerima 8` ja 4` registrid. Vähenes ülemhelide osakaal ehk 1`, 2`, 2 2/3` Mixturi registrid muutusid tugevamateks. Manuaalidel oli siis tähtis mitte kontrastsus, vaid tugevusastmed. Orel muutus terrassoreliks, s.t on põhimanuaal, kus on tugevamad põhiregistrid: Principalid, flöödid, tugevad Mixturid, ja näiteks teine manuaal oli vaiksemate registritega. Kõik sõltus sellest, kui suur on orel ja mitu manuaali sel on. Hakati ehitama Swellwerk (SW) ehk register [[orelivile]]dega, mis asuvad paisukapis, seega sai võimalikuks teha orelil ''crescendo'' orelil asuva swelleri pedaali või rulli abil. Kõik see kajastub ka orelimuusikas. [[Barokk|Baroki]]ajal oli saksa orelimuusikas oluline kontrastsus registratsioonis. Kasutati erinevaid registreid, näiteks 8`,4`,2`, ning see kajastus oreliehituses.
 
Tuntud 17.-18. sajandi oreliehitajad olid [[Arp Schnitger]] ([[1648]]–[[1719]]) ja [[Gottfried Silbermann]] ([[1683]]–[[1753]]). Orelimuusikas on tuntud selline stiil, nagu ''Stylus Fantasticus'', mis on pärit Põhja-Saksamaalt. Selles stiilis kirjutatud oreliteosed on efektsed ja huvitavad ning selle eredad esindajad olid [[Matthias Weckmann]] ([[1616]]–[[1674]]), [[Johann Adam Reincken]] ([[1643]]–[[1722]]), [[Nicolaus Bruhns]] ([[1665]]–[[1697]]), [[Dietrich Buxtehude]] ([[1637]]–[[1707]]) ja [[Vincent Lübeck]] ([[1654]]–[[1740]]).

[[Johann Sebastian Bach]] võttis oma loomingus neilt hiljem palju üle ning arendas seda edasi. Lõpuks oli Johann Sebastian Bachi orelilooming (ja mitte ainult) oma ajastust niivõrd ees, et arvati, et see ei sobi kirikus mängimiseks.

[[19. sajand]]il saksa heliloojad, kes kirjutasid orelile: [[Felix Mendelssohn]], [[Robert Schumann]], [[Gustav Merkel]], [[Julius Reubke]], [[Josef Rheinberger]].

Felix Mendelssohn võttis [[romantism]]iajal 19. sajandil oma prelüüdides ja fuugades, samuti 6. orelisonaadis palju Bachilt üle, kuid siis olid orelimuusikas juba muud printsiibid, mis kajastusid Bachi hilisemas Leipzigi perioodi loomingus; see hõlmas mitme sarnase registri kasutamist, näiteks mitut 8`,4`,2` jne koos. Samuti kirjutas koraaliprelüüde, prelüüde ja fuugasid orelile [[Johannes Brahms]]. [[Ferenc Liszt]] kirjutas oma teoste transkriptsioone orelile. Tuntud on tema prelüüd ja fuuga B-A-C-H, ehk fuuga teemal nootide kombinatsiooniga b, a, c, h, mis meenutab nime &quot;Bach&quot;. Liszt oli omapärane helilooja selles mõttes, et ühelt poolt propageeris ta Ungari rahvuslikku muusikat, samas aga töötas mõnda aega ka Itaalias ja Saksamaal.

=== Tuntud saksa oreliehitajad === 
* [[Arp Schnitger]]
* [[Gottfried Silbermann]]
* [[Friedrich Ladegast]]
* [[Wilhelm Sauer]]

==Prantsuse ja Hispaania koolkond==

=== Prantsusmaa orelid ===
[[Prantsusmaa]] orelitel oli ja on ka praegu suur ülekaal keelregistritel, mis on prantsuse ja ka hispaania orelite omapära. Keelregistrid ehk trompet, oboe, klarnet, posaune. Manuaalide nimetused: ''Grand Orgue'' (Peavärk), ''Positif'', ''Echo'' (kaja), ''Recit'' – siin on tavaliselt sooloregistrid ja muidugi ''Pedale'' (pedaal).

Prantsusmaal teenisid organistid nii kirikutes kui ka kuninga juures. Populaarsed olid süidid orelile, kusjuures huvitav on märkida, et kui näiteks duo oli soolohäälele, siis erinevalt sakslastest kirjutasid prantslased pealkirjas, millisele registrile soolo on, näiteks &quot;Recit de Cornet&quot; (Korneti soolo), &quot;Plein jeu&quot; (Täisorel) ehk orelimäng ''fortes'', kasutades kogu oreli registreid, või &quot;Flutes&quot; (Flöödid).

Tuntud on [[Louis-Nicolas Clérambault]] ([[1676]]–[[1749]]), kes kirjutas kaks orelisüiti ning veel kantaate ja motette. Veel mõned 17.–18. sajandi prantsuse organistid ja heliloojad: [[Nicolas Gigault]] ([[1624]]–[[1707]]), [[Antoin Lebegue]] ([[1620]]–[[1702]]), [[Louis Marchand]] ([[1669]]–[[1706]]) ja kuulus [[François Couperin]] (''le Grand'' – suur; [[1663]]–[[1733]]), [[Nicolas de Grigny]] ([[1672]]–[[1703]]), [[Jean-François Dandrieu]] ([[1682]]–[[1738]]), [[Louis-Claude Daquin]] ([[1694]]–[[1722]]).
 
17.–18. sajandi prantsuse orelimuusikale on iseloomulik [[melism]]ide ehk kaunistuste rohkus. See on iseloomulik ka kogu barokkmuusikale, kuid eriti iseloomulik on see prantsuse barokkmuusikale.

19. sajandil olid tuntud helilooja [[Cèsar Franck]] ([[1822]]–[[1890]]) – ta oli [[Pariisi Konservatoorium]]i professor – ning [[Leon Boëlmann]] ([[1862]]–[[1897]]), [[Alexandre Guilmant]] ([[1837]]–[[1911]]) ja [[Charles-Marie Widor]] ([[1844]]–[[1937]]), [[Louis Vierne]] ([[1870]]–[[1937]]).
*[https://www.youtube.com/watch?v=J8vz1D_L_OE/ Charles-Marie Widor (1844–1937). Toccata op.42 №1, 5. sümfoonia orelile autori esituses, aprill 1932.] [[St. Sulpice'i kirik]] [[Pariis]]is. [[Aristide Cavaillè-Coll]]i orelil.

Oreliehitajaist peab märkima Clicquot' dünastiat: Robert Clicquot'd, tema poegi Jean Baptiste ja Louis-Alexandre Cliquot'd. Louis-Alexandre Clicquot poeg oli Franςois-Henri Clicquot, kelle poeg Claude Franςois Clicquot oli samuti oreliehitaja, seega kokku neli põlvkonda oreliehitajaid. Clicquot' oreliehitajate dünastia ehitas oreleid Prantsusmaal 17.-18. sajandil. 19. sajandil oli tuntud [[Aristide Cavaillè-Coll]], kelle juures õppis [[Friedrich Ladegast]].

=== Hispaania orelid ===
[[Pilt:Órgano. Ayerbe.jpg|pisi|püsti|[[Ayerbe]] kirik.Orel horisontaalviledega. Hispaania]]
[[Hispaania]]s on orelitel samuti palju keelregistreid, mistõttu need sarnanevad prantsuse orelitega. Manuaalide nimetused on näiteks ''Orgue maior'' (peamanuaal), ''Cadrireta'', ''Pedale''.

Eriliseks teeb hispaania orelid '''horisontaalsete''' vilede olemasolu. See annab orelile eriliselt tugeva kõla, mis on suunatud otse kirikusse. Näiteks mõned Sevilla katedraali horisontaalviledega registrite nimetused: Trompeta real 8` (Kuninga trompet), Bajoncillo y Clarin 8`+4` 8-jalased ja 4-jalased viled, Trompeta imperiaal 32`- väga madala põriseva kõlaga trompet horisontaalviledega, Trompeta magna 16` (suur trompet), Trompeta de batalle 8` (lahingutrompet). Nagu näha, on need kõik keelregistrid ning annavad tugeva efekti.

Hispaania orelid, eriti barokiajastu säilinud pillid on tugeva põriseva kõlaga ''fortes''. Muidugi on võimalik ka ''pianot'' mängida, kuid ka ''piano'' kõlab teisiti, kui oleme oreli puhul harjunud kuulma, sest ka vaiksed registrid on enamasti keelregistrid.

17.-18. sajandi hispaania orelimuusika eripära oli see, et kirjutati [[tiento]]sid.

Hispaania 17.–18. sajandi tuntud organistid ja heliloojad: [[Pablo Bruna]] ([[1611]]–[[1679]]), [[Juan Jose Cabanilles]] ([[1644]]–[[1712]]), [[Miguel Lopez]] ([[1669]]–[[1723]]), [[Jose Elias]] ([[1675]]–[[1749]]).
Nemad kirjutasid [[tiento]]sid orelile.

==Itaalia koolkond==
[[Pilt:Pipe organ San Giovanni in Laterano 2006-09-07.jpg|pisi|[[Rooma]] [[San Giovanni Laterano Basiilika]] orel. Itaalia]]
[[Itaalia]]s ehitati 16.–18. sajandil väikesi oreleid sageli ühe manuaaliga, pedaal kas puudus üldse või olid sellel ainult mõned bassinoodid (näiteks: C, D, E ja F). Sageli &quot;musti&quot; klahve pedaalis ei kasutatud. Pedaali kasutati pika bassi ehk orelipunkti mängimiseks. Selle põhjuseks oli need muusikastiilid, milles toona Itaalias kirjutati. Enamasti kirjutati [[kantsoon]]e, Ricercare, tokaatasid. Muusikas domineerisid akordid ja passaažid. Kirjutati sellist muusikat, mida oli võimalik esitada niihästi klavessiinil kui ka orelil, seepärast polnud erilist vajadust oreli pedaali kasutada, nagu seda tehti näiteks Saksamaal. Loomulikult improviseeriti orelil palju, kuid seda tegid praktiliselt kõik organistid ka mujal. Itaalias olid organistid teenistuses nii kirikutes kui ka otse paavstide juures. Kuulus Itaalia organist ja helilooja oli [[Girolamo Frescobaldi]] (1583–1643), kes legendi järgi olevat mänginud Roomas 30 000 inimesele.
 
Itaalia organiste: [[Adrian Willaert]] ([[1480]]–[[1562]]), [[Cipriano da Rore]] ([[1516]]–[[1565]]), [[Andrea Gabrieli]] ([[1510]]–[[1586]]), [[Claudio Merulo]] ([[1533]]–[[1604]]). Need organistid ja heliloojad olid kuulsa [[Veneetsia Markuse katedraal]]i organistid, mis oli Rooma kõrval 16.–18. sajandi muusikakeskus Itaalias. Tuntuim oli [[Girolamo Frescobaldi]], kes töötas Roomas Püha Peetruse katedraalis paavsti juures.
 
Rooma ja Veneetsia olid tookordses Itaalias kunsti ja muusika keskused. Paavstid ja katoliku kirik toetasid rahaliselt muusika ja kujutava kunsti arengut, see oli üks vastureformatsiooni ilminguid. Kui näiteks Inglismaal, Madalmaades ja isegi Saksamaal püüti koos pühakute piltidega ka orel kirikust välja visata kui katoliiklik atribuut, siis Itaalias oli selles mõttes just vastupidi – kunsti areng oli renessansi- ja barokiajal tohutusuur. Muidugi jäi ka Saksamaal orel siiski kirikusse ja arenes hiljem, 18. sajandil suureks kirikupilliks, sest [[Martin Luther]] pidas muusikast väga lugu ega lubanud oma ajal kirikuid Saksamaal päris lagedaks teha.

==Inglismaa koolkond==
[[Inglismaa]]l oli orelite olukord kaua väga tagasihoidlik. [[Puritaan]]lik liikumine tõrjus oreli hoopis kirikust välja.

Orelid oli väikesed pillid koduseks musitseerimiseks ja ilma pedaalita. Ka kirikutes olid orelid kaua ilma pedaalita, isegi Händel oli sunnitud mängima ilma pedaalita orelitel. Manuaalide nimetused: ''Great Organ'', ''Choir Organ'', ''Echo Organ''. Manuaalid nimetati eraldi &quot;oreliks&quot; ehk Peamanuaal (Suur orel), Teine manuaal (Koori orel), Kaja (''Echo'').

17.-18. sajandi Inglismaa orelimuusika omapära oli see, et kirjutati palju ''[[voluntary]]''&lt;nowiki/&gt;'sid.

Inglismaa [[18. sajand]]i organiste ja heliloojaid: [[Mathew Locke]] ([[1632]]–[[1677]]), [[John Blow]] ([[1649]]–[[1708]]) ja kuulus koos [[Johann Sebastian Bach]]iga; [[Georg Friedrich Händel]] ([[1685]]–[[1759]]), keda peetakse nii Saksamaa kui ka Inglismaa heliloojaks; [[Maurice Greene (helilooja)]] ([[1696]]–[[1755]]) ja [[William Boyce]] ([[1711]]–[[1779]]).

==Orelite olukord Eestimaal==
===16.–17. sajandi orelid Eestimaal===
Eestimaal oli [[16. sajand]]il tähtis sündmus [[Martin Luther]]i [[reformatsioon]], mis tõi endaga kaasa kirikulaulude ja Piibli tõlkimise eesti keelde, samuti eestikeelse [[jumalateenistus]]e. Enne oli vaid ladinakeelne [[missa]] koos lihtrahvale arusaamatute ladinakeelsete gregoriaani koraalidega, mis asendusid luterliku kiriku 4-häälsete koraalidega. Samas tõi reformatsiooni tulek kaasa ka negatiivse ilmingu – katoliku kirikute rüüstamised, mille tagajärjel visati koos pühakute piltidega ka orelid kirikutest välja kui katoliiklik igand. Kirikute rüüstamised toimusid eriti ägedasti Tallinnas ja Tartus ([[1525]]) aastal, kuid varsti need rüüstamised koos orelite hävitamisega lõppesid. See asjaolu näitab, et vähemalt Tallinnas ja Tartus olid orelid juba [[keskaeg|keskajal]]. Oreliehitusele Eestimaal avaldasid 16. ja 17. sajandil suurt mõju [[Saksamaa]] ja [[Rootsi]], kus oli juba eelnevalt kõrge orelikultuur. Ka nende maade oreliehitajaid ja organiste oli tulnud Eestisse töötama. 16. ja 17. sajandi oreliehitajaid:
*Bartold Fehoff (Fiehoff) ehitas [[Tartu Jaani kirik]]ule väikese [[positiivorel]]i ([[1585]]) ja [[Tallinna Oleviste kirik]]ule oreli ([[1588]]).
*Johannes Paul tuli Eestimaale [[Riia]]st ([[1614]]) aastal. Hooldas oreleid [[Tallinn]]as, [[Riia]]s, [[Jelgava]]s ja [[Kuldiga]]s.
*Meinecke tuli [[Gdańsk]]ist Eestimaale ja tegutses Tallinnas ([[1648]]–[[1678]]). Tema ehitas oreleid Tartu Jaani ja [[Tallinna Niguliste kirik]]utele.
*Georg Schmidt tegutses Tallinnas [[17. sajand]]i lõpul. 
*Andreas Bruse, Rootsist pärit oreliehitaja tegutses Tallinnas 17. sajandi keskel. Tema ehitas oreli [[Tallinna Püha Vaimu kirik]]ule.

===18. sajandi orelid Eestimaal===
Pärast [[Põhjasõda]], [[18. sajand]]i alguses, oli Eestimaa kurnatud, kirikud ja orelid kas hävitatud või rüüstatud. Ei olnud ühtegi oreliehitajat ega organistegi pea üldse. 
* Gottfried Kloos [[Danzig]]ist kutsuti Eestisse ([[1720]]). aastal ehitama uut orelit Tallinna Oleviste kirikule.
* [[Heinrich Andreas Contius]] remontis [[Tallinna Niguliste kirik]]u oreli.
* [[Johann Andreas Stein]] hakkas tegutsema [[Pärnu]]s.
* [[Johann Thal]] oli köster [[Kambja]]s ja tegi oma esimese oreli [[Kambja kirik]]ule ([[1772]]). Ta oli oreliehituse alal iseõppija.

===19.–20. sajandi Eestimaa orelid===
[[Pilt:Valga Jaani kiriku orel. Friedrich Ladegast 1867..jpg|pisi|püsti|[[Valga Jaani kirik]]u orel. [[Friedrich Ladegast]] (1867)]]
[[19. sajand]]il pääses Eestis nagu mujalgi Euroopa muusikas mõjule [[romantism]], mis kajastus ka oreliehituses. Oreliehitajaist tuleks märkida [[Carl August Tanton]]i, kelle pillid on säilinud Lihulas ja Kullamaal. 
*[[Ernst Carl Kessler]] ([[1808]]–[[1863]]) töötas Tartus [[19. sajand]]i keskel, ta ehitas elu jooksul umbes 120 orelit. Need olid enamasti väikesed 5–8 registriga pillid, mis olid ehitatud kirikute ja koolimajade jaoks, aga ka koduorelid. Suurimad tema ehitatuist olid [[Otepää kirik]]u 12 registriga orel, [[Halliste]] orel 14 ja [[Tartu Ülikooli kirik]]u orel koguni 28 registriga&lt;ref&gt;[https://sakala.postimees.ee/2153631/ernst-carl-kessleri-oreleil-on-laitmatu-kola Ernst Carl Kessleri oreleil on laitmatu kõla], Sakala, 24. juuli 2004&lt;/ref&gt;. Säilinud orelid on [[Alaska]]s [[Sitka]]s, [[Nõmme Rahu kirik]]us, [[Karksi Peetri kirik]]us, [[Otepää kirik]]us ja [[Taagepera Jaani kirik]]us. Kessler ehitas väikesi, kuid kvaliteetseid oreleid.
*[[Gustav Normann]] töötas Tallinnas. Tema tuntud orelid on [[Tallinna Püha Vaimu kirik]]us ([[1847]]) ja [[Tallinna Jaani kirik]]us ([[1869]]). 
*[[Wilhelm Müllverstedt]] ([[1834]]–[[1904]]) tegutses [[Tartu]]s. Mõned tema orelid: [[Tartu Peetri kirik]]us, [[Häädemeeste Miikaeli kirik]]us, [[Rõngu Mihkli kirik]]us, [[Põlva Maarja kirik]]us.
*[[Gustav Terkmann]] töötas Tallinnas, tema orelid on [[Järva-Madise]]l, [[Kirbla Püha Nikolause kirik]]us ja [[Loksa Maarja kirik]]us.
*[[August Terkmann]] ([[1885]]–[[1940]]) oli Gustav Terkmanni poeg, tema tuntud orel on [[Tallinna Jaani kirik]]us IV/51 ([[1913]]) ning tema suurim orel asub [[Tallinna Pühavaimu kirik]]us IV/66+2 ([[1927]]/[[1929]]).
*Vennad Kriisad – Juhan, Jakob ja Tannil – hakkasid oreleid ehitama 1880. aastail. Kriisad, kes olid küll iseõppijad, ehitasid oreleid paljudele Eesti kirikutele. Esimene vendade Kriisade orel oli valmistatud Pressi algkoolile. Nad ehitasid oreleid [[Võrumaa]]l. [[Võru Katariina kirik]]u orel on vendade Kriisade ehitatud ([[1910]]). Tannili pojad Eduard, Harry ja Rudolf olid samuti oreliehitajad. Ka [[Hardo Kriisa]] on praegu oreliehitaja.

Jõukamad kogudused tellisid oreleid kallimatelt Saksamaa oreliehitajatelt, nagu [[Friedrich Ladegast]], [[Eberhard Friedrich Walcker]], [[Wilhelm Sauer]] ja [[Guido Knauff]]. Eesti suurima, 81 registriga [[Tallinna Kaarli kirik]]u oreli ehitas firma E. F. Walcker &amp; Cie ([[1923]]). Wilhelm Sauer suurendas [[Tallinna Toomkirik]]u orelit ([[1913]]), algselt oli see orel [[Friedrich Ladegast]]i ehitatud. Tänapäeval on Eestis algupärasel kujul säilinud Ladegasti orel [[Valga Jaani kirik]]us.

==Orel tänapäeval==
Tänapäeval on levinud [[elektriorel]]id ja/või [[süntesaator]]id, mille heli tekitatakse elektrooniliste vahenditega. Ehitatakse ka mehaanilisi oreleid või mingit stiili järgivaid oreleid, näiteks [[uusbarokk|uusbarokses]] stiilis. Samuti ehitatakse kuulsate meistrite vanade orelite koopiaid, näiteks:
* [[Soome]]s [[Kotka]] kirikus orelikoopia [[Saksamaa]]lt [[Freiberg]]i katedraali Gottfried Silbermanni orelist,
* [[Janakkala]] Püha Laurentsiuse kirikus Saksamaa [[Stade]] linna Püha Cosmae kiriku [[Arp Schnitger]]i orelist.

Need vanade orelite koopiad on valmistanud Martti Porthani Oy oreliehitus. Oreleid ja nende detaile valmistatakse vabrikutes ja orelitöökodades, alates väikestest koduorelitest kuni suurte pillideni kirikutesse või kontserdisaalidesse. Restaureeritakse vanu oreleid ja püütakse neid säilitada järeltulevatele põlvedele. Vanadest algupärasel kujul säilinud orelitest peetakse viimasel ajal lugu eriti seepärast, et need omal ajal on valmistatud meistrite poolt praktiliselt käsitsi ning neil on stiilne ja omapärane kõla. Seepärast valmistatakse vanade kuulsate meistrite orelite koopiaid, see on aeganõudev ja kallis töö, sest tuleb uurida meistri tööde omapära ja püüda valmistada tema tehtutega sarnane orel, mis on keeruline töö. Vabrikutes valmistatud orelid on tulnud konveierilt.

==Vaata ka ==
[[Pilt:Orelimuuseum Võrus.JPG|pisi|[[Orelimuuseum]] [[Võru]]s]]
*[[Oreliprospekt]]
*[[Orelivile]]
*[[Oreliregister]]
*[[Manuaal]]
*[[Oreli pedaal]]
*[[Dispositsioon (muusika)]]
*[[Portatiiv]], keskaegne rihmaga kaelas kantav orel, süleorel.
*[[Positiivorel]] ehk positiiv.
*[[Elektriorel]]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*[[Hugo Lepnurm|Lepnurm, Hugo]]. ''Oreli ja orelimuusika ajaloost''. Kirjastus Muusika 1994.
*[[Eesti Orelisõprade Ühing]] (Tallinn, 2007). ''XXI pilku orelile''.

==Märkused==
&lt;small&gt; Selle artikli kirjutamisel on kasutatud materjali raamatust Hugo Lepnurm. ''&quot;Oreli ja orelimuusika ajaloost&quot;'' Kirjastus Muusika 1994.

Infomartsioon [[Kotka]] ja [[Janakkala]] Püha Laurentsiuse kirikute orelite koopiatest [[Soome]]st pärineb plaatide kogumikust Urkurakentamo Martti Porthan Oy Producer Äänilevy Taito 2006 &quot;This three CD collection of music played on organs built by Martti Porthan Organ Builders contains performances by the following Finnish top musicians&quot; &lt;/small&gt;

== Välislingid ==
{{vikisõnaraamatus|orel}}
{{commons|Category:organs|orel}}
*[http://www.alkmaarorgelstad.nl Orelifestival Alkmaaris Hollandis]
*[http://www.echo-organs.org European Cities Of Historical Organs (ECHO)]
* [http://www.virtuallybaroque.com/index.html Ajalooliste orelite salvestised veebis]
*[http://www.organlive.com/ Orelimuusika raadio internetis]
*[http://www.musicareligiosa.nl/defaultOrgel.aspx?play=yes/ Orelimuusika raadio Hollandist]
* [http://www.youtube.com/watch?v=ipzR9bhei_o &quot;Nähtavaks tehtud&quot; J. S. Bachi BWV 565]
*[http://www.youtube.com/watch?v=iDjZFvNaxlM/ Vanim säilinud mängukõlbulik orel maailmas (1390?) 1. osa. Šveits]
*[http://www.youtube.com/watch?v=jxwZTfILJDA&amp;list=RDiDjZFvNaxlm/ Vanim säilinud mängukõlbulik orel maailmas (1390?) 2. osa. Šveits.]
*[http://www.youtube.com/watch?v=NTKwxN0854U/ Vanim säilinud mängukõlbulik orel (1521) Hollandis Oosthuizenis]
*[http://www.youtube.com/watch?v=yII5CBYOb2Q/ Vanim säilinud mängukõlbulik orel (1521) Hollandis Oosthuizenis Kyrios. Manuel Rodriques Coelho(1555-1635)] (1555–1635)
*[http://www.youtube.com/watch?v=tAj5XSlfzBY/ Vanim säilinud mängukõlbulik orel (1521) Hollandis Oosthuizenis. Samuel Scheidt(1587-1654). &quot;Oh Isa taevariigi sees&quot;.(&quot;Vater unser Himmelreich.)] (1587–1654). &quot;Oh Isa taevariigi sees&quot; (&quot;Vater unser Himmelreich&quot;) (1587–1654).

==Oreliehitus, orelivabrikuid==
*[http://www.olevorel.com/et/ Eesti Olev Kentsi orelitöökoda]
*[http://www.urkurakentamo.fi/ Soome Martti Porthani oreliehitus]
*[http://www.sotkamonurkurakentajat.fi/ Soome Sotkamo oreliehitus]
*[http://www.en.laukhuff.de/ Saksamaa Laukhuffi oreliehitus]
*[http://www.euleorgelbau.de/ Saksamaa Hermann Eule oreliehitus]
*[http://www.contentorgans.com/ Hollandi Contenti orelivabrik]

[[Kategooria:Aerofonid]]
[[Kategooria:Orel| ]]
[[Kategooria:Pillid]]</text>
      <sha1>hz5cyiqpejurmqezwr7ke97t4a8m3rg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rahumäe kalmistu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>81923</id>
    <revision>
      <id>7260341</id>
      <parentid>7259804</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T12:35:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57063-83</username>
        <id>240622</id>
      </contributor>
      <origin>7260341</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24352" sha1="iyeb4jz19hevnguovyt6fwnnw6y54za" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib kalmistust Tallinnas; kalmistu kohta Tartus vaata artiklit [[Rahumäe kalmistu (Tartu)]]; kalmistu kohta Karksis vaata artiklit [[Rahumäe kalmistu (Karksi)]]}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2009}}
{{kaart
  | laius    = 260
  | kõrgus   = 220
  | allikad  = {{Kaart/OSM|värv=#339933|täitevärv=#339933|täitevärvi läbipaistvus=0.2|pealkiri=Rahumäe kalmistu}}
  | tekst = Rahumäe kalmistu
}}
[[Pilt:Rahumäe_kalmistu.jpg|pisi|Rahumäe kalmistu väravad]]
[[Pilt:Kaarli_koguduse_kabel_(Tallinn).jpg|pisi|Kaarli koguduse kabel]]
[[Pilt:Pühavaimu_koguduse_kabel.jpg|pisi|Püha Vaimu koguduse kabel]]
'''Rahumäe kalmistu''' on [[kalmistu]] [[Tallinn]]as [[Nõmme linnaosa]]s aadressil [[Rahumäe tee]] 8a.

Maa-ala Mustamäe (tollal Siniste mägede) liivikule eraldati [[Tallinna Linnavolikogu]] poolt 1899. aastal. Rahumäe kalmistu avati [[1903]]. aastal mitmele kogudusele: [[Tallinna Kaarli kogudus|Tallinna Kaarli]], [[Tallinna Jaani kogudus|Jaani]], [[Peeter-Pauli kogudus|Pauluse]], [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|Püha Vaimu]], [[Tallinna Peeteli kogudus|Peeteli]], [[Immaanueli Evangeeliumi Kristlaste Vabakogudus|Immaanueli]], Karmeli, läti, rootsi, baptisti- ja [[vennastekogudus]]ele.

Algsest kalmistust eraldi rajati 1910. aastatel [[Tallinna uus juudi kalmistu|uus juudi kalmistu]]. [[1926]]. aastal rajati kalmistu põhja poole [[Tuletõrjeühingu kalmistu|tuletõrjujate matmispaik]]. Kalmistut on 20. sajandil laiendatud ka Järve suunas.

Kalmistu lähedal tegutseb [[hauakivi]]töökoda.

Hooneid on viis: [[Tallinna uus juudi kalmistu|Tallinna uue juudi kalmistu]] valvurimaja, Kaarli ja [[Tallinna Püha Vaimu kogudus]]e kabel ning Kaarli ja Jaani kogudusemaja. Viimasel oli 20. sajandi algul puust kellatorn, mis on nüüdseks lammutatud.

==Ajalugu==
[[Pilt:Perekond Pedusaare hauamonument.jpg|pisi|Perekond Pedusaare hauamonument. Autor skulptor [[Juhan Raudsepp]]]]
[[Pilt:Sepistara perek. H. Reimelti matmispaigas.jpg|pisi|Sepistara perekond Reimelti matmispaigas]]
Rahumäe kalmistu rajati [[19. sajand]]i lõpus [[Nõmme]]ga külgneva [[Mustamäe]] liivaluidetele (Vana-Pärnu maantee äärde vastu [[Jälgimäe mõis]]a piiri (hilisem Nõmme)), kus ''Sinised mäed'' (''Blaue Gebirge'') madalduvad [[Järve tasandik]]uks). [[Tallinn]]a linna volikogu poolt eraldatud maad jagunesid järgmiselt: [[Tallinna Jaani kogudus|Jaani kogudus]]ele 17 200, [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus|Kaarli kogudus]]ele 12 400 ning [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|Püha Vaimu]] ja [[baptisti kogudus|baptistikogudus]]ele kummalegi 2400 [[ruutsüld]]a maad.

[[7. september|7. septembril]] [[1903]] pühitseti uus [[Kaarli kogudus]]e kalmistu, mis sai nimeks [[Rahumäe]]. Rahumäe nimi kandus [[Tallinn]]a &quot;surnute linnalt&quot; üle kalmistu lähedusse tekkinud [[Nõmme linn|Nõmme]] eeslinnale.

Kalmistu piire on pidevalt laiendatud. 16 aastat pärast kalmistu kasutuselevõttu toimus laienemine lääne suunas (praeguse [[Ehitajate tee]] poole). [[25. juuni]]l [[1928]] taotles linnavalitsus siseministrilt kinnitust kavale ehitada uued kalmistud ida poole [[Rahumäe tee]]d, mis ulatuvad kuni [[Tallinna–Keila raudteelõik|raudteeni]]. Sündmust on jäänud märkima ka vastav tähistuskivi.

Aja jooksul on matmispaiku ümbritsenud raudtarad kadumas (alates [[1978]]. aastast on sepistähiste omavoliline kõrvaldamine keelatud), suuremat rõhku on hakatud panema haljastusele.

[[1940]]. aastaist anti kalmistute juhtimine linnavalitsuse ehitusosakonnale. [[1941]]. aasta veebruarist määras [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] kalmistu Tallinna linna kommunaalmajanduse asutuste alluvusse.&lt;ref name=&quot;Rahumäe kalmistu koduleht&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Rahumäe kalmistu sada aastat&quot; /&gt;

==Arhitektuur==
===Planeering===
Kogu kalmistu jaotus vähemalt 25 tükiks.&lt;ref name=&quot;Rahumäe kalmistu koduleht&quot; /&gt; Kalmistut lõikab [[Rahumäe tee]], millest lääne pool paikneb vana kalmistu ja tuletõrjujate kalmistu ning ida pool uus ja juudi kalmistu. 

Vana kalmistut piirab kolmest küljest müür, mujale istutati piirdehekid. Nõukogude korra kehtestamiseni matmispaiku osteti. Hinna järgi kujunesid välja esinduslikumad ja tagasihoidlikumad kalmistuosad, mille kujundusliku külje ja korrashoiu eest on hoolitsenud matuseplatside valdajad.&lt;ref name=&quot;Rahumäe kalmistu koduleht&quot; /&gt;
===Juudi kalmistu kabel===
Kalmistu puust kabel on valminud [[1910]]. ja [[1920]]. aasta vahel.&lt;ref name=&quot;BpNYK&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;TegED&quot; /&gt;
===Kaarli koguduse kabel===
[[Paekivi]]st [[historitsism|historitsistlik]] kabel valmis [[1913]] insener [[Anton Uesson]]i projekti järgi [[Voldemar Lender]]i ehitusbüroos. Kabel imiteerib oma kahe torniga [[Tallinna Kaarli kirik]]ut.

Kabelisse telliti Saksamaalt kaks kella, millest üks mõranes. Katkine kell annetati [[1937]]. aastal vanametalli kogumise raames [[Allveelaevastiku Sihtkapital]]ile, selle eest saadi mälestusplaat kiriku seinale paigutamiseks. Alates 1970. aastatest kasutatakse kabelit kalmistu üldise panipaigana.&lt;ref name=&quot;Rahumäe kalmistu sada aastat&quot; /&gt;
===Püha Vaimu koguduse kabel===
Kabel valmis arhitekt [[Elmar Lohk|Elmar Lohu]] projekti järgi [[1932]]. aastal. [[24. juuli]]l [[1932]] paigaldati vastvalminud kabelile mälestustahvel [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] langenud koguduse liikmetele. Plaati olid raiutud 16 mehe nimed. Mälestusmärk on taastamata.&lt;ref name=&quot;q1OKE&quot; /&gt;

Kabel toimib käesoleval ajal kalmistu üldise (v a juudi kalmistu) matusekabelina.&lt;ref name=&quot;Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012&quot; /&gt;

===Mälestusmärgid===
Kalmistul on [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[1905]] [[Tallinn]]as [[Uus turg|Uuel turul]] mõrvatute ühishaud (hukkus vähemalt 94 inimest). [[1959]] viidi kalmule [[Juhan Raudsepp|Juhan Raudsepa]] skulptuur, mis oli valmistatud [[1931]] ja seisis algselt [[Rahvusooper Estonia|Estonia teatrimaja]] juures. [[1969]]. kevadel purustasid Tallinna garnisoni mereväelased kalmude tähistuseks olnud ristid. [[1974]]. kujundati matmispaik ümber.&lt;ref name=&quot;RpquF&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;tL9Bz&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;q41N3&quot; /&gt;

Kalmistule on maetud kaheksa [[1924]]. aasta [[1. detsembri riigipöördekatse|kommunistide mässu]] ohvrit – neist on politseinike ühishauda maetud kordnikud [[Heinrich Lossmann]], [[Mihkel Nutt]], [[Jaan Holts]] ja [[Johannes Kumel]], konstaabel [[Herman Ubin]], reamees Jaan Bergson ja piirivalvur [[Johan Kruusmann]]. Kadett [[Arnold Allebras]] on maetud oma perekonnaplatsile.&lt;ref name=&quot;0lfsX&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;S5RAS&quot; /&gt;

[[31. mai]]l [[1931]] avati spordiseltsi [[Kalev (spordiselts)|Kalev]] 30. aastapäeva puhul [[Rahumäe Vabadussõja mälestussammas|mälestussammas Vabadussõjas langenud kalevlastele]]. Katte eemaldas ja pikema kõne pidas [[riigivanem]] [[Konstantin Päts]].&lt;ref name=&quot;Y8Ssv&quot; /&gt; Mälestussammas avati samas kohas taas 20. juunil 1997.&lt;ref name=&quot;SHh2F&quot; /&gt;

==Kultuurimälestisi== 
[[Pilt:Kuno Veeberi hauamonument.jpg|pisi|[[Kuno Veeber]]i hauamonument]]
[[Pilt:Jakob Westholmi haud.jpg|pisi|[[Jakob Westholm]]i hauamonument. Autor skulptor [[Juhan Raudsepp]]]]
[[Pilt:Perekond Jaigi hauasammas.jpg|pisi|Perekond Jaigi hauasammas]]
[[Pilt:Perekond Aule hauamonument.jpg|pisi|Perekond Aule hauamonument]]
[[Pilt:Eduard Taska haud.jpg|pisi|[[Eduard Taska]] haud]]
[[Pilt:Perekond Vinnali hauamonument.jpg|pisi|Perekond Vinnali hauamonument]]
[[Pilt:H. Namsingi hauamonument.jpg|pisi|H. Namsingi hauamonument]]
[[Pilt:Perekond Maureri hauasammas.jpg|pisi|Perekond Maureri hauasammas]]
* Rahumäe juudi kalmistu kabel, 1910. ja 1920. aasta vahel
* Rahumäe kalmistu [[Kaarli kogudus]]e kabel, 1913 
* Rahumäe kalmistu [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|Püha Vaimu kogudus]]e kabel, 1932 
* [[1905. aasta terroriohvrite matusepaik]]
* [[Tuletõrjujate mälestusmärk Tallinna Tuletõrjeühingu kalmistul|tuletõrjujate mälestusmärk]], arhitekt [[Karl Lüüs]] (graniit)
* [[Aleksander Klumberg]]-Kolmpere (1899–1958) haud 
* [[Jaan Koort]]i (1883–1935) haud
* [[Teodor Lippmaa]] (1894–1943) haud 
* [[Konstantin Märska]] (1896–1951) haud
* [[Hermann Namsing]]i hauamonument, skulptor [[Jaan Koort]], 1925 (Saaremaa marmor)
* [[Jaan Oks]]a (1884–1918) haud 
* [[Georg Johannes Parikas]]e (1880–1958) haud 
* [[Kristjan Raud|Kristjan Raua]] (1865–1943) haud 
* [[Paul Raud|Paul Raua]] (1865–1930) haud 
* [[Eduard Taska]] (1890–1942) haud 
* [[Kuno Veeber]]i hauamonument, J. Koort, 1929 (graniit)  
* [[Jakob Westholm]]i (1877–1935) haud
* E. ja J. Olliku hauamonument, J. Koort, 1922–1923 (graniit) 
* perekond Uusmanni hauamonument, J. Koort, 1932 (graniit)
* perekond Vinnali hauamonument, J. Koort, 1930 (graniit)&lt;ref name=&quot;IqVkx&quot; /&gt;

==Tulevik==
Tulevikus kaalutakse [[kolumbaarium]]i (urnimüüri) ehitamist.&lt;ref name=&quot;Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012&quot; /&gt;

==Tuntud inimeste kalmud==
===Usutegelased===
* [[Jaan Kiivit seenior]] (''Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop 1949–1967'')
* [[Jaan Kiivit juunior]] (''Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop 1994–2005'')
* [[Aleksander Mäevälja]] (''enne Mohrfeldt'') (''praost, kultuuritegelane ja kirjamees, EÜS-i auvilistlane'')
* Kuno Pajula (EELK peapiiskop 1987-1994)
* [[Toomas Paul]] (''EELK vaimulik, teoloog, kiriku- ja kultuuriloolane'')
* [[Rein Premet]] (EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja'')
* [[Lembit Tedder]] (''EELK vaimulik'')
* [[Edvard Tamm]] (EELK vaimulik)
* [[Karl Tuvike]] (EELK vaimulik ja köster, KL tegelane)

===Teadlased===
* [[Harald Arman]] (''arhitekt, Eesti NSV Teaduste Akadeemia esimese koosseisu tegevliige'')
* [[Mihhail Bronštein]] (majandusteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige)
* [[Arvo Eek]] (''keeleteadlane'')
* [[Johan Christian Johansen]] (''maaparandusinsener, Taani peakonsul'')
* [[Kalev Katus]] (''rahvastikuteadlane'')
* [[Evald Laasi]], (''ajaloolane ja publitsist'')
* [[Adik Levin]], (lastearst ja toitumisspetsialist)
* [[Teodor Lippmaa]] (''botaanik ja taimegeograaf, Eesti Teaduste akadeemia liige'')
* [[Artur Luha]] (''loodusteadlane, Eesti NSV Teaduste Akadeemia esimese koosseisu tegevliige'')
* [[Hubert Matve]] (''ehitusajaloo uurija, publitsist ja ehitusinsener'')
* [[Evald Oldekop]] (''hüdroloog ja bioloogiafilosoof'')
* [[Rein Perens]] (''hüdrogeoloog'')
* [[Aivar Rehe]] (''rahandus- ja pangandustegelane'')
* [[Vello Park]] (''geofüüsik, meteoroloog, alpinist ja polaaruurija'')
* [[Boris Tamm]] (küberneetik, akadeemik ja TTÜ kauaaegne rektor)

===Kultuuritegelased===
* [[Gunnar Aarma]] (''tervendaja, esoteeriliste raamatute autor, tõlkija ja filosoof'')
* [[Jüri Aarma]] (näitleja, muusik ja ajakirjanik)
* [[Karl Aavik]] (''muusik'')
* [[Artur Adson]] (''luuletaja ja näitekirjanik'')
* [[Heino Anto]] (''näitekirjanik, teatritegelane ja tõlkija'')
* [[Elise Rosalie Aun|Elise Rosalie Aun-Raup]] (''kirjanik'')
* [[Gustav Avesson]] (''Estonia näitleja ja laulja'')
* [[Naftoli Bassel]] (kirjandusteadlane) 
* [[Vladimir Beekman]] (''kirjanik ja tõlkija'')
* [[Julius Bleyer]] (''postiajaloo uurija, [[Eesti Postimuuseum]]i asutaja ja esimene juhataja'').
* [[Nevil Blumberg]] (muusik)
* [[Tõnis Braks]] (''kirjanik ja ajakirjanik'')
* [[Paul Wilhelm Burman]] (''kunstnik'')
* Adolf Friedrich (Toomas) Enke (sepp, lukksepp ning kodukaunistaja)
* [[Erika Esop]] (''lastekirjanik ja prosaist'')
* [[Julius Gens]] (''kunstiteadlane, kunstikoguja'')
* [[Leo Gens]] (''ka Lev Gens'') (''kunstiajaloolane, -kriitik ja pedagoog'')
* [[Isidor Goldman]] (''lennunduse ajaloo uurija'')
* [[Gunnar Graps]] (''muusik'')
* [[Harald Heinsaar]] (''aia- ja pargikujundaja, kunstnik'') 
* [[Robert Helde]] (''sõjaliste teenetega vabadusvõitleja, insener ja mälumängur'')
* [[Hain Hiieaas]] (''pedagoog, Tallinna reaalkooli direktor'')
* [[Lembit Himma]] (muusik ja ansamblijuht)
* [[Märt Hunt]] (muusik, ansamblite juht, laulude autor ja pedagoog)
* [[Elfriede Ilves]] (''Eesti raadio kauaaegne diktor'') 
* [[Juhan Jaik]] (''luuletaja, novellist ja ajakirjanik'')
* [[Marie Kalmus]] (''kunstnik, kujur'')
* Hans Kiiver (ajakirjanik)
* [[Kustas Kikerpuu]] (''muusik, helilooja, orkestrijuht ja muusikapedagoog'')
* [[August Kirsimägi]] (''enne Adalbert Kirschenberg'') (''kirjanik'')
* [[Anna Klas]] (''pianist ja muusikapedagoog'')
* [[Eri Klas]] (''dirigent ja muusik')
* [[Jaan Koort]] (''kujur, maalikunstnik ja keraamik'')
* [[Gunnar Kriik]] (''muusik ja laululooja'') 
* [[Jaan Kross]] (''kirjanik, tõlkija, jurist, VII Riigikogu liige'')
* [[Emil Laansoo]] (''muusik, ansamblijuht'') 
* Ira Lember (kirjanik)
* [[Tõnu Lindvet]] (pedagoog ja tantsujuht Kuusalust)
* [[Taivo Linna]] (''muusik ja metallikunstnik'')
* [[Uno Loop]] (laulja, muusik, pedagoog ja sportlane)
* [[Raivo Lugima]] (''teleprodutsent'')
* [[Pear Luide]] (''enne Bernhard Kangermann'') (''näitekirjanik'')
* [[Georg Eduard Luiga]] (''ajakirjanik ja kirjanik'')
* [[Bernhard Lukk]] (''klarnetist, Konservatooriumi professor'')
* [[Iko Maran]] (''lastekirjanik'')
* [[Daisy-Felicitas Matve]] (''arhitekt'')
* [[Madis Mei]] (''kapten, Tallinna Meremuuseumi rajaja'')
* [[Natalie Mei]] (''teatrikunstnik ja raamatugraafik'')
* [[Heigo Mirka]] (basskitarrist, ansamblijuht, laulukirjutaja ja pedagoog)
* [[Peeter Mudist]] (''maalikunstnik ja skulptor'')
* [[Taavet Mutsu]] (Mutso) (teatritegelane ning kirjastaja)
* [[Vello Mäeots]] (kauaaegne Rahvusmeeskoori laulja ning kultuurikorraldaja)
* [[Jakob Mändmets]] (''kirjanik ja ajakirjanik'') 
* Leho Männiksoo (raadioajakirjanik)
* [[Konstantin Märska]] (''filmioperaator'')
* [[Ellen Niit]] (''kirjanik ja tõlkija'')
* [[Lembit Odres]] (''koduloolane, vaimse pärandi talletaja ja Paldiski aukodanik'') 
* [[Rudolf Valentin Oja]] (haridus- ja kultuuritegelane, Keila kooli kauane õpetaja ja direktor)
* [[Jaan Oks]] (kirjanik)
* [[Viktor Oksvort]] (ka Oxford) (kultuuritegelane, leidur, laulu &quot;Jää vabaks, Eesti meri...&quot; autor&quot;)
* [[Georg Johannes Parikas]] (''Eesti fotograafia ja filmikunsti rajaja, Vabadussõja fotoreporter'') 
* [[Artur Perna]] (''arhitekt, VR kavaler, Vabadussõjas ülemjuhataja staabis liikumise osakonna formeerija ja ülem, siis maakuulamisosakonna formeerija ja ülem ning sõjaväe korterivalitsuse ülem'')
* [[Wilhelm Konstantin Fromhold Petersen]] (bioloog, pedagoog, Tallinna reaalkooli kauane direktor) 
* [[Agu Pihelga]] (maalikunstnik)
* [[Jaan Pihlak]] (telerežissöör)
* [[Eduard Poland]] (''kunstnik, dekoraator. Kujundas Eesti 50-, 100- ja 500-margase ning 5-, 10- ja 20-pennise aastatel 1919–1924'')
* [[Siim Poll]] (''muusikapedagoog, pianist ja kontsertmeister'')
* [[Hendrik Prants|Heinrich (Hindrik) Prants]] (''ajakirjanik'')
* Naan Põld (laulja)
* [[Endel Pärn]] (''näitleja'')
* [[Ly Ranne]] (modell, jumestuskunstnik ja ilutoimetaja)
* [[Kristjan Raud]] (''kunstnik'') 
* [[Paul Raud]] (''kunstnik'')
* [[Fred Raudberg]] (kultuuritegelane, laulupidude liikumisjuht)
* [[Ingrid Renser]] (''ajakirjanik'') 
* [[Valter Johannes Riiner-Riner]] (''kunstnik'')
* [[Jakob Rosenberg]] (''esperanto pioneer Eestis'')
* [[Peep Sarapik]] (''helilooja ja koorijuht'')
* [[Friedrich Sauer]] (''Priidu Saue'') (''Põltsamaa Reaalgümnaasiumi (praegune Põltsamaa Ühisgümnaasium) direktor; hiljem haridusministri nõunik, Eesti Vabariigi haridusminister'')
* [[Avo Seppel]] (arhitekt)
* [[Leida Sibul]] (''laulja'')
* [[Lembit Sibul]] (humorist ja publitsist)
* [[Vello Sillam]] (fotograaf ja ettevõtja)
* Linda Soomre (kauaaegne Tallinna Siselinna kalmistu juht, mäluhoidja) 
* [[Marie Suurorg]] (Hansen) (A. H. Tammsaare õde, näitleja A. Suuroru ema)
* [[Hagi Šein]] (''teleajakirjanik ja -teoreetik, õppejõud, ETV juht'') 
* [[Siima Škop]] (kunstnik)
* [[August Tamman]] (''kirjanik, riigikogu sekretär'')
* [[Venda Tammann]] (''akordionist ja muusikapedagoog'')
* [[Eduard Taska]] (''Eesti professionaalse nahakunsti rajaja'')
* [[Aleksander Tassa]] (''kunstnik, kirjanik ja muuseumitöötaja'')
* [[Kalmer Tennosaar]] (''laulja, diktor ja teleajakirjanik)
* [[Kalju Terasmaa]] (muusik, laulja ja pedagoog)
* [[Harry Tertsius]] (''intarsiakunstnik'')
* [[Heinrich Tiidermann]] (''fotograaf'')
* [[Rein Tomingas]] (arhitekt ja parodist)
* Ivar Trikkel (ajakirjanik, õppejõud ning kultuuritegelane) 
* [[Olga Tünder]] (president Konstantin Pätsi koduabiline ning lapsehoidja)
* Erik Udam (insener, vabadusvõitleja ning sportlane)
* [[Marie Under]] (''luuletaja'')
* [[Jaan Vaarmann]] (''tuletõrjetegelane, päästeajaloo talletaja ning tuletõrjemuuseumi looja'')
* [[Kuno-Raul Valdma]] (ajakirjanik)
* [[Agaate Veeber]] (''kunstnik'')
* [[Kuno Bernhard Veeber]] (''maalikunstnik'')
* [[Villi Veskimäe]] (laulja ja estraadiartist)
* [[Bruno Vestenberg]] (''tarbekunstnik ja pedagoog, Vana Tooma lambi disainija'')
* Lea Vetter (laulja)
* [[Silvi Väljal]] (''raamatuillustraator ja graafik'')
* [[Friedrich Herbert Wendach]] (''arhitekt'', Nõmme linnaarhitekt ja seltsitegelane)

===Sõjaväelased===
* [[Arved Engmaa]] (kahekordne VR kavaler, kisarööpmeliste soomusrongide juht, kolonel) 
* Johannes Herm (kahekordne VR kavaler, merejõudude juht, mereväekapten) 
* [[Vladimir Hirt]], ka ''Vladimir Hirv'' (''VR II/3, kapten. Pärast Vabadussõda oli Valga ja Irboska jaama komandant, hiljem teenis pioneeripataljonis'')
* [[Richard Kokk]] (Lembitu komandöri kt., vanemleitnant, ajakirja Merendus toimetaja)
* [[Oskar Liik]] (VR kavaler, sanitaarkolonel)
* [[Aado Lüüs]] (VR kavaler, kolonelleitnant) 
* [[Johan Mei]] (kolonelleitnant, merendustegelane) 
* Johann Muischneek (esimene Tallinnas Eesti vabariigi eest langenu)
* [[Artur Ojalo]] (KL juht Nõmmel, riigikaitse edendaja) 
* [[Artur Salf]] (kolonel, ajaloolane)
* [[Hengo Tulnola]] (VR kavaler, major, taarausu eestvedaja, publitsist)
* [[Hans Tuuksam]] (VR kavaler, major, jurist, Nõmme seltsitegevuse edendaja)

===Ühiskonnategelased===
* [[Eduard Aule]] (''poliitik ja rahandustegelane, Eesti Panga president'')
* [[Arnold Green]] (''riigi- ja sporditegelane, taastatud EOK esimene president'')
* [[Sven Ivanov]] (ettevõtja, majandustegelane)
* [[Gustav Jallajas]] (''postitöötaja, Postivalitsuse direktor, Riikliku Ringhäälingu raadionõukogu liige'') 
* [[Salme Eslas]] (''Nõmme naiskodukaitse juht, õpetaja, seltside tegelane'') 
* [[Ferdinand Jalandi]] (''Nõmme KL ja tuletõrjetegelane'') 
* [[Allan Kiil]] (ettevõtja, omavalitsus- ja sporditegelane ning ujuja)
* [[Vilhelmine Klementi]] (''revolutsioonitegelane'')
* [[Jaan Kreuks]] (''revolutsioonitegelane'')
* [[Madis Käbin]] (''ühis- ja pangategelane, Asutava Kogu liige'') 
* [[Reinhold Käbin]] (arst ja tervishoiu korraldaja)
* [[Udo Käär]] (tootmisjuht ja majandustegelane)
* [[Simon Levin]] (jurist, advokaat) 
* [[Johannes Peistik]] (''VR kavaler, Jüri Vilmsi saatja teekonnal Soome'')
* Oskar Pärn (ametiühingute ja raamatukogunduse tegelane)
* [[Julius Seljamaa]] (''VR III/2, välisminister ja diplomaat, Eesti Ajutise Maanõukogu sekretär ja abiesimees, I Riigikogu liige, ajakirjanik'')
* [[Konstantin Sirotkin]] (Nõmme tuletõrjetegelane, ettevõtja)
* [[Indrek Toome]] (''riigitegelane, ENSV ministrite nõukogu esimees 1988–1990, viimase Ülemnõukogu saadik, 20. augusti klubi liige, ettevõtja'')
* [[Artur Uibopuu]] (''rahandustegelane, Eesti Panga president'') 
* [[Alma Vaarman]] (''revolutsioonitegelane'')
* [[Benjamin Valter]] (Walter), (VR I/3, kaugesõidukapten, merendustegelane, pikaaegne jäämurdja &quot;Suur Tõll&quot; kapten.)   
* [[Eduard Virgo]] (''VR III/2, diplomaat'')
* [[Jakob Westholm]] (''pedagoog, Asutava Kogu liige (1919–1920 abiesimees) ning I, II, III ja IV Riigikogu liige'')

===Sporditegelased===
* [[Koit Annamaa]] (''kergejõustiklane, vasaraheitja, osales 1936 [[Berliini olümpiamängud]]el, oli politseiteenistuses'')
* [[Ernst Joll]] (''jalgpallur, osales 1924 [[1924. aasta suveolümpiamängud|Pariisi olümpiamängud]]el, följetonist'')
* [[Aleksander Klumberg|Aleksander Klumberg-Kolmpere]] (''kergejõustiklane ja treener'')
* [[Karl Tallmeister]] (''võrkpallur'')
* [[Sara Teitelbaum]] (mitmekülgne sportlane) 
* [[Leopold Tõnson]] (''VR I/2, ohvitser, kergejõustiklane, aerutaja ja sporditegelane'')
* [[Reginald Uba]] (''kergejõustiklane, keskmaajooksja, osales 1936 [[Berliini olümpiamängud]]el (1936), spordiajakirjanik [[Toomas Uba]] isa'')
* [[Toomas Uba]] (''spordiajakirjanik'')
* [[Helmut Veem]] (''VR I/3, spordikohtunik, Paide Ülejõe staadionikomitee esimees, kohalik spordijuht, k[[Kaitsepolitsei|aitsepolitsei]] asutaja ja esimene ülem, kapten'')
* [[Tõnu Võimula]] (''maadleja, sporditegelane, [[Martin Klein]]i treener ning ajakirjanik)

&lt;gallery&gt;
Fail:Kristjan Raua ja Paul Raua haud.jpg|[[Kristjan Raud|Kristjan Raua]] ja [[Paul Raud|Paul Raua]] haud
Fail:K. A. Rütmani hauasammas.jpg|K. A. Rütmani hauasammas
Fail:Hans Suklesi hauakujundus.jpg|[[Hans Sukles]]i haud
Fail:E. ja J. Olliku hauamonument.jpg|E. ja J. Olliku hauamonument
Fail:Perekond Uusmanni hauamonument.jpg|Perekond Uusmanni hauamonument
Fail:Konstantin Märska haud.jpg|[[Konstantin Märska]] haud
Fail:Evald Oldekopi hauasammas.jpg|[[Evald Oldekop]]i hauasammas
&lt;/gallery&gt;

==1905. aasta terroriohvrite matusepaik==
{{Vaata| 1905. aasta terroriohvrite matusepaik}}

Matusepaiga monumendi autor on skulptor [[Juhan Raudsepp]].
&lt;gallery&gt;
Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 1.jpg
Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 3.jpg
Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 4.jpg
Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 5.jpg
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Rahumäe kalmistu koduleht&quot;&gt;[http://www.kalmistud.ee/rahumae Rahumäe kalmistu koduleht]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rahumäe kalmistu sada aastat&quot;&gt;Vootele Hansen. [https://web.archive.org/web/20150923234327/http://www.eelk.ee/~ktalkaarli/sulane/Sulane21.html#RAHU Rahumäe kalmistu sada aastat.] // Sulane nr 3/33 Viinakuu 2003&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012&quot;&gt;[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=837050 Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012.] Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri 2004. a määrus nr 59&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BpNYK&quot;&gt;[[Leho Lõhmus]] &quot;Jalutaja teejuht&quot;. [[Solnessi Arhitektuurikirjastus]] 2007&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TegED&quot;&gt;[[Robert Nerman]], [http://www.postimees.ee/031207/esileht/siseuudised/tallinn/299214.php &quot;Juhkentali linnaosa sai nime suurkaupmehe suvemõisa järgi&quot;]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Postimees, 3. detsember 2007&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RpquF&quot;&gt;Laane, Karl, &quot;Tallinna kalmistud&quot;. Tallinn : Maalehe Raamat, 2002. lk. 129&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tL9Bz&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Rahumäe/Rahumäe kalmistu |url=http://www.tallinn.ee/est/nomme/g6363s41122 |vaadatud=2008-11-02 |arhiivimisaeg=2009-05-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090521194726/http://www.tallinn.ee/est/nomme/g6363s41122 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;q41N3&quot;&gt;Pekka Erelt: [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/019C3C963B868ABCC2257090002E0ED3 &quot;Verine pühapäev Tallinnas&quot;] Eesti Ekspress, 6. oktoober 2005&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0lfsX&quot;&gt;Leho Lõhmus: [http://www.tallinn.ee/est/g1510s24930 &quot;Hauakivi Jaan Laanuse kalmule&quot;] Nõmme Sõnumid, 16. detsember 2005, nr 24 (264). lk 2&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;S5RAS&quot;&gt;[http://www.epl.ee/news/online/fotod-politsei-malestas-langenud-kolleege.d?id=51110849 &quot;Politsei mälestas langenud kolleege&quot;] epl.ee, 1. detsember 2007&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Y8Ssv&quot;&gt;Lõhmus, 2007&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SHh2F&quot;&gt;Urmas Seaver: [https://www.ohtuleht.ee/5131 &quot;Mälestussammas äratati varjusurmast automaadilaskudega&quot;] Õhtuleht, 21. juuni 1997&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;q1OKE&quot;&gt;Leho Lõhmus, &quot;Nõmme läbi aegade&quot;. Nõmme (Tallinn) : Inreko Press, 2001. lk. 130&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IqVkx&quot;&gt;[http://register.muinas.ee/pdetail01.asp?mo_id=1215 Kultuurimälestiste riiklik register]&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*[[Karl Laane]], &quot;Tallinna kalmistud&quot; (Maalehe Raamat, Tallinn 2002).

==Välislingid==
{{commonskat}}
*[http://www.kalmistud.ee/g10 Rahumäe kalmistu koduleht]
* {{kultuurimälestis}}
*Galerii [http://pilt.delfi.ee/album/40783/?page=1 Rahumäe kalmistu]
*[http://www.kalmistud.ee/map/MapPublic.html?s=avalik&amp;c=24 Rahumäe kalmistu plaan]
*[http://www.eelk.ee/~ktalkaarli/sulane/Sulane21.html#RAHU Vootele Hansen. Rahumäe kalmistu sada aastat]

{{Coordinate|NS=59.392154|EW=24.701707|type=landmark|region=EE}}
{{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}}

[[Kategooria:Rahumäe kalmistu| ]]
[[Kategooria:Nõmme linnaosa kalmistud]]</text>
      <sha1>iyeb4jz19hevnguovyt6fwnnw6y54za</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260802</id>
      <parentid>7260341</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T07:04:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57085-13</username>
        <id>240631</id>
      </contributor>
      <origin>7260802</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24402" sha1="muacb30ua3dfuw6dsynlrve16sjotll" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib kalmistust Tallinnas; kalmistu kohta Tartus vaata artiklit [[Rahumäe kalmistu (Tartu)]]; kalmistu kohta Karksis vaata artiklit [[Rahumäe kalmistu (Karksi)]]}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2009}}
{{kaart
  | laius    = 260
  | kõrgus   = 220
  | allikad  = {{Kaart/OSM|värv=#339933|täitevärv=#339933|täitevärvi läbipaistvus=0.2|pealkiri=Rahumäe kalmistu}}
  | tekst = Rahumäe kalmistu
}}
[[Pilt:Rahumäe_kalmistu.jpg|pisi|Rahumäe kalmistu väravad]]
[[Pilt:Kaarli_koguduse_kabel_(Tallinn).jpg|pisi|Kaarli koguduse kabel]]
[[Pilt:Pühavaimu_koguduse_kabel.jpg|pisi|Püha Vaimu koguduse kabel]]
'''Rahumäe kalmistu''' on [[kalmistu]] [[Tallinn]]as [[Nõmme linnaosa]]s aadressil [[Rahumäe tee]] 8a.

Maa-ala Mustamäe (tollal Siniste mägede) liivikule eraldati [[Tallinna Linnavolikogu]] poolt 1899. aastal. Rahumäe kalmistu avati [[1903]]. aastal mitmele kogudusele: [[Tallinna Kaarli kogudus|Tallinna Kaarli]], [[Tallinna Jaani kogudus|Jaani]], [[Peeter-Pauli kogudus|Pauluse]], [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|Püha Vaimu]], [[Tallinna Peeteli kogudus|Peeteli]], [[Immaanueli Evangeeliumi Kristlaste Vabakogudus|Immaanueli]], Karmeli, läti, rootsi, baptisti- ja [[vennastekogudus]]ele.

Algsest kalmistust eraldi rajati 1910. aastatel [[Tallinna uus juudi kalmistu|uus juudi kalmistu]]. [[1926]]. aastal rajati kalmistu põhja poole [[Tuletõrjeühingu kalmistu|tuletõrjujate matmispaik]]. Kalmistut on 20. sajandil laiendatud ka Järve suunas.

Kalmistu lähedal tegutseb [[hauakivi]]töökoda.

Hooneid on viis: [[Tallinna uus juudi kalmistu|Tallinna uue juudi kalmistu]] valvurimaja, Kaarli ja [[Tallinna Püha Vaimu kogudus]]e kabel ning Kaarli ja Jaani kogudusemaja. Viimasel oli 20. sajandi algul puust kellatorn, mis on nüüdseks lammutatud.

==Ajalugu==
[[Pilt:Perekond Pedusaare hauamonument.jpg|pisi|Perekond Pedusaare hauamonument. Autor skulptor [[Juhan Raudsepp]]]]
[[Pilt:Sepistara perek. H. Reimelti matmispaigas.jpg|pisi|Sepistara perekond Reimelti matmispaigas]]
Rahumäe kalmistu rajati [[19. sajand]]i lõpus [[Nõmme]]ga külgneva [[Mustamäe]] liivaluidetele (Vana-Pärnu maantee äärde vastu [[Jälgimäe mõis]]a piiri (hilisem Nõmme)), kus ''Sinised mäed'' (''Blaue Gebirge'') madalduvad [[Järve tasandik]]uks). [[Tallinn]]a linna volikogu poolt eraldatud maad jagunesid järgmiselt: [[Tallinna Jaani kogudus|Jaani kogudus]]ele 17 200, [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus|Kaarli kogudus]]ele 12 400 ning [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|Püha Vaimu]] ja [[baptisti kogudus|baptistikogudus]]ele kummalegi 2400 [[ruutsüld]]a maad.

[[7. september|7. septembril]] [[1903]] pühitseti uus [[Kaarli kogudus]]e kalmistu, mis sai nimeks [[Rahumäe]]. Rahumäe nimi kandus [[Tallinn]]a &quot;surnute linnalt&quot; üle kalmistu lähedusse tekkinud [[Nõmme linn|Nõmme]] eeslinnale.

Kalmistu piire on pidevalt laiendatud. 16 aastat pärast kalmistu kasutuselevõttu toimus laienemine lääne suunas (praeguse [[Ehitajate tee]] poole). [[25. juuni]]l [[1928]] taotles linnavalitsus siseministrilt kinnitust kavale ehitada uued kalmistud ida poole [[Rahumäe tee]]d, mis ulatuvad kuni [[Tallinna–Keila raudteelõik|raudteeni]]. Sündmust on jäänud märkima ka vastav tähistuskivi.

Aja jooksul on matmispaiku ümbritsenud raudtarad kadumas (alates [[1978]]. aastast on sepistähiste omavoliline kõrvaldamine keelatud), suuremat rõhku on hakatud panema haljastusele.

[[1940]]. aastaist anti kalmistute juhtimine linnavalitsuse ehitusosakonnale. [[1941]]. aasta veebruarist määras [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] kalmistu Tallinna linna kommunaalmajanduse asutuste alluvusse.&lt;ref name=&quot;Rahumäe kalmistu koduleht&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Rahumäe kalmistu sada aastat&quot; /&gt;

==Arhitektuur==
===Planeering===
Kogu kalmistu jaotus vähemalt 25 tükiks.&lt;ref name=&quot;Rahumäe kalmistu koduleht&quot; /&gt; Kalmistut lõikab [[Rahumäe tee]], millest lääne pool paikneb vana kalmistu ja tuletõrjujate kalmistu ning ida pool uus ja juudi kalmistu. 

Vana kalmistut piirab kolmest küljest müür, mujale istutati piirdehekid. Nõukogude korra kehtestamiseni matmispaiku osteti. Hinna järgi kujunesid välja esinduslikumad ja tagasihoidlikumad kalmistuosad, mille kujundusliku külje ja korrashoiu eest on hoolitsenud matuseplatside valdajad.&lt;ref name=&quot;Rahumäe kalmistu koduleht&quot; /&gt;
===Juudi kalmistu kabel===
Kalmistu puust kabel on valminud [[1910]]. ja [[1920]]. aasta vahel.&lt;ref name=&quot;BpNYK&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;TegED&quot; /&gt;
===Kaarli koguduse kabel===
[[Paekivi]]st [[historitsism|historitsistlik]] kabel valmis [[1913]] insener [[Anton Uesson]]i projekti järgi [[Voldemar Lender]]i ehitusbüroos. Kabel imiteerib oma kahe torniga [[Tallinna Kaarli kirik]]ut.

Kabelisse telliti Saksamaalt kaks kella, millest üks mõranes. Katkine kell annetati [[1937]]. aastal vanametalli kogumise raames [[Allveelaevastiku Sihtkapital]]ile, selle eest saadi mälestusplaat kiriku seinale paigutamiseks. Alates 1970. aastatest kasutatakse kabelit kalmistu üldise panipaigana.&lt;ref name=&quot;Rahumäe kalmistu sada aastat&quot; /&gt;
===Püha Vaimu koguduse kabel===
Kabel valmis arhitekt [[Elmar Lohk|Elmar Lohu]] projekti järgi [[1932]]. aastal. [[24. juuli]]l [[1932]] paigaldati vastvalminud kabelile mälestustahvel [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] langenud koguduse liikmetele. Plaati olid raiutud 16 mehe nimed. Mälestusmärk on taastamata.&lt;ref name=&quot;q1OKE&quot; /&gt;

Kabel toimib käesoleval ajal kalmistu üldise (v a juudi kalmistu) matusekabelina.&lt;ref name=&quot;Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012&quot; /&gt;

===Mälestusmärgid===
Kalmistul on [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[1905]] [[Tallinn]]as [[Uus turg|Uuel turul]] mõrvatute ühishaud (hukkus vähemalt 94 inimest). [[1959]] viidi kalmule [[Juhan Raudsepp|Juhan Raudsepa]] skulptuur, mis oli valmistatud [[1931]] ja seisis algselt [[Rahvusooper Estonia|Estonia teatrimaja]] juures. [[1969]]. kevadel purustasid Tallinna garnisoni mereväelased kalmude tähistuseks olnud ristid. [[1974]]. kujundati matmispaik ümber.&lt;ref name=&quot;RpquF&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;tL9Bz&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;q41N3&quot; /&gt;

Kalmistule on maetud kaheksa [[1924]]. aasta [[1. detsembri riigipöördekatse|kommunistide mässu]] ohvrit – neist on politseinike ühishauda maetud kordnikud [[Heinrich Lossmann]], [[Mihkel Nutt]], [[Jaan Holts]] ja [[Johannes Kumel]], konstaabel [[Herman Ubin]], reamees Jaan Bergson ja piirivalvur [[Johan Kruusmann]]. Kadett [[Arnold Allebras]] on maetud oma perekonnaplatsile.&lt;ref name=&quot;0lfsX&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;S5RAS&quot; /&gt;

[[31. mai]]l [[1931]] avati spordiseltsi [[Kalev (spordiselts)|Kalev]] 30. aastapäeva puhul [[Rahumäe Vabadussõja mälestussammas|mälestussammas Vabadussõjas langenud kalevlastele]]. Katte eemaldas ja pikema kõne pidas [[riigivanem]] [[Konstantin Päts]].&lt;ref name=&quot;Y8Ssv&quot; /&gt; Mälestussammas avati samas kohas taas 20. juunil 1997.&lt;ref name=&quot;SHh2F&quot; /&gt;

==Kultuurimälestisi== 
[[Pilt:Kuno Veeberi hauamonument.jpg|pisi|[[Kuno Veeber]]i hauamonument]]
[[Pilt:Jakob Westholmi haud.jpg|pisi|[[Jakob Westholm]]i hauamonument. Autor skulptor [[Juhan Raudsepp]]]]
[[Pilt:Perekond Jaigi hauasammas.jpg|pisi|Perekond Jaigi hauasammas]]
[[Pilt:Perekond Aule hauamonument.jpg|pisi|Perekond Aule hauamonument]]
[[Pilt:Eduard Taska haud.jpg|pisi|[[Eduard Taska]] haud]]
[[Pilt:Perekond Vinnali hauamonument.jpg|pisi|Perekond Vinnali hauamonument]]
[[Pilt:H. Namsingi hauamonument.jpg|pisi|H. Namsingi hauamonument]]
[[Pilt:Perekond Maureri hauasammas.jpg|pisi|Perekond Maureri hauasammas]]
* Rahumäe juudi kalmistu kabel, 1910. ja 1920. aasta vahel
* Rahumäe kalmistu [[Kaarli kogudus]]e kabel, 1913 
* Rahumäe kalmistu [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|Püha Vaimu kogudus]]e kabel, 1932 
* [[1905. aasta terroriohvrite matusepaik]]
* [[Tuletõrjujate mälestusmärk Tallinna Tuletõrjeühingu kalmistul|tuletõrjujate mälestusmärk]], arhitekt [[Karl Lüüs]] (graniit)
* [[Aleksander Klumberg]]-Kolmpere (1899–1958) haud 
* [[Jaan Koort]]i (1883–1935) haud
* [[Teodor Lippmaa]] (1894–1943) haud 
* [[Konstantin Märska]] (1896–1951) haud
* [[Hermann Namsing]]i hauamonument, skulptor [[Jaan Koort]], 1925 (Saaremaa marmor)
* [[Jaan Oks]]a (1884–1918) haud 
* [[Georg Johannes Parikas]]e (1880–1958) haud 
* [[Kristjan Raud|Kristjan Raua]] (1865–1943) haud 
* [[Paul Raud|Paul Raua]] (1865–1930) haud 
* [[Eduard Taska]] (1890–1942) haud 
* [[Kuno Veeber]]i hauamonument, J. Koort, 1929 (graniit)  
* [[Jakob Westholm]]i (1877–1935) haud
* E. ja J. Olliku hauamonument, J. Koort, 1922–1923 (graniit) 
* perekond Uusmanni hauamonument, J. Koort, 1932 (graniit)
* perekond Vinnali hauamonument, J. Koort, 1930 (graniit)&lt;ref name=&quot;IqVkx&quot; /&gt;

==Tulevik==
Tulevikus kaalutakse [[kolumbaarium]]i (urnimüüri) ehitamist.&lt;ref name=&quot;Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012&quot; /&gt;

==Tuntud inimeste kalmud==
===Usutegelased===
* [[Jaan Kiivit seenior]] (''Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop 1949–1967'')
* [[Jaan Kiivit juunior]] (''Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop 1994–2005'')
* [[Aleksander Mäevälja]] (''enne Mohrfeldt'') (''praost, kultuuritegelane ja kirjamees, EÜS-i auvilistlane'')
* Kuno Pajula (EELK peapiiskop 1987-1994)
* [[Toomas Paul]] (''EELK vaimulik, teoloog, kiriku- ja kultuuriloolane'')
* [[Rein Premet]] (EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja'')
* [[Lembit Tedder]] (''EELK vaimulik'')
* [[Edvard Tamm]] (EELK vaimulik)
* [[Karl Tuvike]] (EELK vaimulik ja köster, KL tegelane)

===Teadlased===
* [[Harald Arman]] (''arhitekt, Eesti NSV Teaduste Akadeemia esimese koosseisu tegevliige'')
* [[Mihhail Bronštein]] (majandusteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige)
* [[Arvo Eek]] (''keeleteadlane'')
* [[Johan Christian Johansen]] (''maaparandusinsener, Taani peakonsul'')
* [[Kalev Katus]] (''rahvastikuteadlane'')
* [[Evald Laasi]], (''ajaloolane ja publitsist'')
* [[Adik Levin]], (lastearst ja toitumisspetsialist)
* [[Teodor Lippmaa]] (''botaanik ja taimegeograaf, Eesti Teaduste akadeemia liige'')
* [[Artur Luha]] (''loodusteadlane, Eesti NSV Teaduste Akadeemia esimese koosseisu tegevliige'')
* [[Hubert Matve]] (''ehitusajaloo uurija, publitsist ja ehitusinsener'')
* [[Evald Oldekop]] (''hüdroloog ja bioloogiafilosoof'')
* [[Rein Perens]] (''hüdrogeoloog'')
* [[Aivar Rehe]] (''rahandus- ja pangandustegelane'')
* [[Vello Park]] (''geofüüsik, meteoroloog, alpinist ja polaaruurija'')
* [[Boris Tamm]] (küberneetik, akadeemik ja TTÜ kauaaegne rektor)

===Kultuuritegelased===
* [[Gunnar Aarma]] (''tervendaja, esoteeriliste raamatute autor, tõlkija ja filosoof'')
* [[Jüri Aarma]] (näitleja, muusik ja ajakirjanik)
* [[Karl Aavik]] (''muusik'')
* [[Artur Adson]] (''luuletaja ja näitekirjanik'')
* [[Heino Anto]] (''näitekirjanik, teatritegelane ja tõlkija'')
* [[Elise Rosalie Aun|Elise Rosalie Aun-Raup]] (''kirjanik'')
* [[Gustav Avesson]] (''Estonia näitleja ja laulja'')
* [[Naftoli Bassel]] (kirjandusteadlane) 
* [[Vladimir Beekman]] (''kirjanik ja tõlkija'')
* [[Julius Bleyer]] (''postiajaloo uurija, [[Eesti Postimuuseum]]i asutaja ja esimene juhataja'').
* [[Nevil Blumberg]] (muusik)
* [[Tõnis Braks]] (''kirjanik ja ajakirjanik'')
* [[Paul Wilhelm Burman]] (''kunstnik'')
* Adolf Friedrich (Toomas) Enke (sepp, lukksepp ning kodukaunistaja)
* [[Erika Esop]] (''lastekirjanik ja prosaist'')
* [[Julius Gens]] (''kunstiteadlane, kunstikoguja'')
* [[Leo Gens]] (''ka Lev Gens'') (''kunstiajaloolane, -kriitik ja pedagoog'')
* [[Isidor Goldman]] (''lennunduse ajaloo uurija'')
* [[Gunnar Graps]] (''muusik'')
* [[Harald Heinsaar]] (''aia- ja pargikujundaja, kunstnik'') 
* [[Robert Helde]] (''sõjaliste teenetega vabadusvõitleja, insener ja mälumängur'')
* [[Hain Hiieaas]] (''pedagoog, Tallinna reaalkooli direktor'')
* [[Lembit Himma]] (muusik ja ansamblijuht)
* [[Märt Hunt]] (muusik, ansamblite juht, laulude autor ja pedagoog)
* [[Elfriede Ilves]] (''Eesti raadio kauaaegne diktor'') 
* [[Juhan Jaik]] (''luuletaja, novellist ja ajakirjanik'')
* [[Marie Kalmus]] (''kunstnik, kujur'')
* Hans Kiiver (ajakirjanik)
* [[Kustas Kikerpuu]] (''muusik, helilooja, orkestrijuht ja muusikapedagoog'')
* [[August Kirsimägi]] (''enne Adalbert Kirschenberg'') (''kirjanik'')
* [[Anna Klas]] (''pianist ja muusikapedagoog'')
* [[Eri Klas]] (''dirigent ja muusik')
* [[Jaan Koort]] (''kujur, maalikunstnik ja keraamik'')
* [[Gunnar Kriik]] (''muusik ja laululooja'') 
* [[Jaan Kross]] (''kirjanik, tõlkija, jurist, VII Riigikogu liige'')
* [[Emil Laansoo]] (''muusik, ansamblijuht'') 
* Ira Lember (kirjanik)
* [[Tõnu Lindvet]] (pedagoog ja tantsujuht Kuusalust)
* [[Taivo Linna]] (''muusik ja metallikunstnik'')
* [[Uno Loop]] (laulja, muusik, pedagoog ja sportlane)
* [[Raivo Lugima]] (''teleprodutsent'')
* [[Pear Luide]] (''enne Bernhard Kangermann'') (''näitekirjanik'')
* [[Georg Eduard Luiga]] (''ajakirjanik ja kirjanik'')
* [[Bernhard Lukk]] (''klarnetist, Konservatooriumi professor'')
* [[Iko Maran]] (''lastekirjanik'')
* [[Daisy-Felicitas Matve]] (''arhitekt'')
* [[Madis Mei]] (''kapten, Tallinna Meremuuseumi rajaja'')
* [[Natalie Mei]] (''teatrikunstnik ja raamatugraafik'')
* [[Heigo Mirka]] (basskitarrist, ansamblijuht, laulukirjutaja ja pedagoog)
* [[Peeter Mudist]] (''maalikunstnik ja skulptor'')
* [[Taavet Mutsu]] (Mutso) (teatritegelane ning kirjastaja)
* [[Vello Mäeots]] (kauaaegne Rahvusmeeskoori laulja ning kultuurikorraldaja)
* [[Jakob Mändmets]] (''kirjanik ja ajakirjanik'') 
* Leho Männiksoo (raadioajakirjanik)
* [[Konstantin Märska]] (''filmioperaator'')
* [[Ellen Niit]] (''kirjanik ja tõlkija'')
* [[Lembit Odres]] (''koduloolane, vaimse pärandi talletaja ja Paldiski aukodanik'') 
* [[Rudolf Valentin Oja]] (haridus- ja kultuuritegelane, Keila kooli kauane õpetaja ja direktor)
* [[Jaan Oks]] (kirjanik)
* [[Viktor Oksvort]] (ka Oxford) (kultuuritegelane, leidur, laulu &quot;Jää vabaks, Eesti meri...&quot; autor&quot;)
* [[Georg Johannes Parikas]] (''Eesti fotograafia ja filmikunsti rajaja, Vabadussõja fotoreporter'') 
* [[Artur Perna]] (''arhitekt, VR kavaler, Vabadussõjas ülemjuhataja staabis liikumise osakonna formeerija ja ülem, siis maakuulamisosakonna formeerija ja ülem ning sõjaväe korterivalitsuse ülem'')
* [[Wilhelm Konstantin Fromhold Petersen]] (bioloog, pedagoog, Tallinna reaalkooli kauane direktor) 
* [[Agu Pihelga]] (maalikunstnik)
* [[Jaan Pihlak]] (telerežissöör)
* [[Eduard Poland]] (''kunstnik, dekoraator. Kujundas Eesti 50-, 100- ja 500-margase ning 5-, 10- ja 20-pennise aastatel 1919–1924'')
* [[Siim Poll]] (''muusikapedagoog, pianist ja kontsertmeister'')
* [[Hendrik Prants|Heinrich (Hindrik) Prants]] (''ajakirjanik'')
* Naan Põld (laulja)
* [[Endel Pärn]] (''näitleja'')
* [[Ly Ranne]] (modell, jumestuskunstnik ja ilutoimetaja)
* [[Kristjan Raud]] (''kunstnik'') 
* [[Paul Raud]] (''kunstnik'')
* [[Fred Raudberg]] (kultuuritegelane, laulupidude liikumisjuht)
* [[Ingrid Renser]] (''ajakirjanik'') 
* [[Valter Johannes Riiner-Riner]] (''kunstnik'')
* [[Jakob Rosenberg]] (''esperanto pioneer Eestis'')
* [[Peep Sarapik]] (''helilooja ja koorijuht'')
* [[Friedrich Sauer]] (''Priidu Saue'') (''Põltsamaa Reaalgümnaasiumi (praegune Põltsamaa Ühisgümnaasium) direktor; hiljem haridusministri nõunik, Eesti Vabariigi haridusminister'')
* [[Avo Seppel]] (arhitekt)
* [[Leida Sibul]] (''laulja'')
* [[Lembit Sibul]] (humorist ja publitsist)
* [[Vello Sillam]] (fotograaf ja ettevõtja)
* Linda Soomre (kauaaegne Tallinna Siselinna kalmistu juht, mäluhoidja) 
* [[Marie Suurorg]] (Hansen) (A. H. Tammsaare õde, näitleja A. Suuroru ema)
* [[Hagi Šein]] (''teleajakirjanik ja -teoreetik, õppejõud, ETV juht'') 
* [[Siima Škop]] (kunstnik)
* [[August Tamman]] (''kirjanik, riigikogu sekretär'')
* [[Venda Tammann]] (''akordionist ja muusikapedagoog'')
* [[Eduard Taska]] (''Eesti professionaalse nahakunsti rajaja'')
* [[Aleksander Tassa]] (''kunstnik, kirjanik ja muuseumitöötaja'')
* [[Kalmer Tennosaar]] (''laulja, diktor ja teleajakirjanik)
* [[Kalju Terasmaa]] (muusik, laulja ja pedagoog)
* [[Harry Tertsius]] (''intarsiakunstnik'')
* [[Heinrich Tiidermann]] (''fotograaf'')
* [[Rein Tomingas]] (arhitekt ja parodist)
* Ivar Trikkel (ajakirjanik, õppejõud ning kultuuritegelane) 
* [[Olga Tünder]] (president Konstantin Pätsi koduabiline ning lapsehoidja)
* Erik Udam (insener, vabadusvõitleja ning sportlane)
* [[Marie Under]] (''luuletaja'')
* [[Jaan Vaarmann]] (''tuletõrjetegelane, päästeajaloo talletaja ning tuletõrjemuuseumi looja'')
* [[Kuno-Raul Valdma]] (ajakirjanik)
* [[Agaate Veeber]] (''kunstnik'')
* [[Kuno Bernhard Veeber]] (''maalikunstnik'')
* [[Villi Veskimäe]] (laulja ja estraadiartist)
* [[Bruno Vestenberg]] (''tarbekunstnik ja pedagoog, Vana Tooma lambi disainija'')
* Lea Vetter (laulja)
* [[Silvi Väljal]] (''raamatuillustraator ja graafik'')
* [[Friedrich Herbert Wendach]] (''arhitekt'', Nõmme linnaarhitekt ja seltsitegelane)

===Sõjaväelased===
* [[Arved Engmaa]] (kahekordne VR kavaler, kisarööpmeliste soomusrongide juht, kolonel) 
* Johannes Herm (kahekordne VR kavaler, merejõudude juht, mereväekapten) 
* [[Vladimir Hirt]], ka ''Vladimir Hirv'' (''VR II/3, kapten. Pärast Vabadussõda oli Valga ja Irboska jaama komandant, hiljem teenis pioneeripataljonis'')
* [[Richard Kokk]] (Lembitu komandöri kt., vanemleitnant, ajakirja Merendus toimetaja)
* [[Oskar Liik]] (VR kavaler, sanitaarkolonel)
* [[Aado Lüüs]] (VR kavaler, kolonelleitnant) 
* [[Johan Mei]] (kolonelleitnant, merendustegelane) 
* Johann Muischneek (esimene Tallinnas Eesti vabariigi eest langenu)
* Olav Mullas (kolonelleitnant, hiljem polkovnik)
* [[Artur Ojalo]] (KL juht Nõmmel, riigikaitse edendaja) 
* [[Artur Salf]] (kolonel, ajaloolane)
* [[Hengo Tulnola]] (VR kavaler, major, taarausu eestvedaja, publitsist)
* [[Hans Tuuksam]] (VR kavaler, major, jurist, Nõmme seltsitegevuse edendaja)

===Ühiskonnategelased===
* [[Eduard Aule]] (''poliitik ja rahandustegelane, Eesti Panga president'')
* [[Arnold Green]] (''riigi- ja sporditegelane, taastatud EOK esimene president'')
* [[Sven Ivanov]] (ettevõtja, majandustegelane)
* [[Gustav Jallajas]] (''postitöötaja, Postivalitsuse direktor, Riikliku Ringhäälingu raadionõukogu liige'') 
* [[Salme Eslas]] (''Nõmme naiskodukaitse juht, õpetaja, seltside tegelane'') 
* [[Ferdinand Jalandi]] (''Nõmme KL ja tuletõrjetegelane'') 
* [[Allan Kiil]] (ettevõtja, omavalitsus- ja sporditegelane ning ujuja)
* [[Vilhelmine Klementi]] (''revolutsioonitegelane'')
* [[Jaan Kreuks]] (''revolutsioonitegelane'')
* [[Madis Käbin]] (''ühis- ja pangategelane, Asutava Kogu liige'') 
* [[Reinhold Käbin]] (arst ja tervishoiu korraldaja)
* [[Udo Käär]] (tootmisjuht ja majandustegelane)
* [[Simon Levin]] (jurist, advokaat) 
* [[Johannes Peistik]] (''VR kavaler, Jüri Vilmsi saatja teekonnal Soome'')
* Oskar Pärn (ametiühingute ja raamatukogunduse tegelane)
* [[Julius Seljamaa]] (''VR III/2, välisminister ja diplomaat, Eesti Ajutise Maanõukogu sekretär ja abiesimees, I Riigikogu liige, ajakirjanik'')
* [[Konstantin Sirotkin]] (Nõmme tuletõrjetegelane, ettevõtja)
* [[Indrek Toome]] (''riigitegelane, ENSV ministrite nõukogu esimees 1988–1990, viimase Ülemnõukogu saadik, 20. augusti klubi liige, ettevõtja'')
* [[Artur Uibopuu]] (''rahandustegelane, Eesti Panga president'') 
* [[Alma Vaarman]] (''revolutsioonitegelane'')
* [[Benjamin Valter]] (Walter), (VR I/3, kaugesõidukapten, merendustegelane, pikaaegne jäämurdja &quot;Suur Tõll&quot; kapten.)   
* [[Eduard Virgo]] (''VR III/2, diplomaat'')
* [[Jakob Westholm]] (''pedagoog, Asutava Kogu liige (1919–1920 abiesimees) ning I, II, III ja IV Riigikogu liige'')

===Sporditegelased===
* [[Koit Annamaa]] (''kergejõustiklane, vasaraheitja, osales 1936 [[Berliini olümpiamängud]]el, oli politseiteenistuses'')
* [[Ernst Joll]] (''jalgpallur, osales 1924 [[1924. aasta suveolümpiamängud|Pariisi olümpiamängud]]el, följetonist'')
* [[Aleksander Klumberg|Aleksander Klumberg-Kolmpere]] (''kergejõustiklane ja treener'')
* [[Karl Tallmeister]] (''võrkpallur'')
* [[Sara Teitelbaum]] (mitmekülgne sportlane) 
* [[Leopold Tõnson]] (''VR I/2, ohvitser, kergejõustiklane, aerutaja ja sporditegelane'')
* [[Reginald Uba]] (''kergejõustiklane, keskmaajooksja, osales 1936 [[Berliini olümpiamängud]]el (1936), spordiajakirjanik [[Toomas Uba]] isa'')
* [[Toomas Uba]] (''spordiajakirjanik'')
* [[Helmut Veem]] (''VR I/3, spordikohtunik, Paide Ülejõe staadionikomitee esimees, kohalik spordijuht, k[[Kaitsepolitsei|aitsepolitsei]] asutaja ja esimene ülem, kapten'')
* [[Tõnu Võimula]] (''maadleja, sporditegelane, [[Martin Klein]]i treener ning ajakirjanik)

&lt;gallery&gt;
Fail:Kristjan Raua ja Paul Raua haud.jpg|[[Kristjan Raud|Kristjan Raua]] ja [[Paul Raud|Paul Raua]] haud
Fail:K. A. Rütmani hauasammas.jpg|K. A. Rütmani hauasammas
Fail:Hans Suklesi hauakujundus.jpg|[[Hans Sukles]]i haud
Fail:E. ja J. Olliku hauamonument.jpg|E. ja J. Olliku hauamonument
Fail:Perekond Uusmanni hauamonument.jpg|Perekond Uusmanni hauamonument
Fail:Konstantin Märska haud.jpg|[[Konstantin Märska]] haud
Fail:Evald Oldekopi hauasammas.jpg|[[Evald Oldekop]]i hauasammas
&lt;/gallery&gt;

==1905. aasta terroriohvrite matusepaik==
{{Vaata| 1905. aasta terroriohvrite matusepaik}}

Matusepaiga monumendi autor on skulptor [[Juhan Raudsepp]].
&lt;gallery&gt;
Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 1.jpg
Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 3.jpg
Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 4.jpg
Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 5.jpg
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Rahumäe kalmistu koduleht&quot;&gt;[http://www.kalmistud.ee/rahumae Rahumäe kalmistu koduleht]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rahumäe kalmistu sada aastat&quot;&gt;Vootele Hansen. [https://web.archive.org/web/20150923234327/http://www.eelk.ee/~ktalkaarli/sulane/Sulane21.html#RAHU Rahumäe kalmistu sada aastat.] // Sulane nr 3/33 Viinakuu 2003&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012&quot;&gt;[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=837050 Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012.] Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri 2004. a määrus nr 59&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BpNYK&quot;&gt;[[Leho Lõhmus]] &quot;Jalutaja teejuht&quot;. [[Solnessi Arhitektuurikirjastus]] 2007&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TegED&quot;&gt;[[Robert Nerman]], [http://www.postimees.ee/031207/esileht/siseuudised/tallinn/299214.php &quot;Juhkentali linnaosa sai nime suurkaupmehe suvemõisa järgi&quot;]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Postimees, 3. detsember 2007&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RpquF&quot;&gt;Laane, Karl, &quot;Tallinna kalmistud&quot;. Tallinn : Maalehe Raamat, 2002. lk. 129&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tL9Bz&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Rahumäe/Rahumäe kalmistu |url=http://www.tallinn.ee/est/nomme/g6363s41122 |vaadatud=2008-11-02 |arhiivimisaeg=2009-05-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090521194726/http://www.tallinn.ee/est/nomme/g6363s41122 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;q41N3&quot;&gt;Pekka Erelt: [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/019C3C963B868ABCC2257090002E0ED3 &quot;Verine pühapäev Tallinnas&quot;] Eesti Ekspress, 6. oktoober 2005&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0lfsX&quot;&gt;Leho Lõhmus: [http://www.tallinn.ee/est/g1510s24930 &quot;Hauakivi Jaan Laanuse kalmule&quot;] Nõmme Sõnumid, 16. detsember 2005, nr 24 (264). lk 2&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;S5RAS&quot;&gt;[http://www.epl.ee/news/online/fotod-politsei-malestas-langenud-kolleege.d?id=51110849 &quot;Politsei mälestas langenud kolleege&quot;] epl.ee, 1. detsember 2007&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Y8Ssv&quot;&gt;Lõhmus, 2007&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SHh2F&quot;&gt;Urmas Seaver: [https://www.ohtuleht.ee/5131 &quot;Mälestussammas äratati varjusurmast automaadilaskudega&quot;] Õhtuleht, 21. juuni 1997&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;q1OKE&quot;&gt;Leho Lõhmus, &quot;Nõmme läbi aegade&quot;. Nõmme (Tallinn) : Inreko Press, 2001. lk. 130&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IqVkx&quot;&gt;[http://register.muinas.ee/pdetail01.asp?mo_id=1215 Kultuurimälestiste riiklik register]&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*[[Karl Laane]], &quot;Tallinna kalmistud&quot; (Maalehe Raamat, Tallinn 2002).

==Välislingid==
{{commonskat}}
*[http://www.kalmistud.ee/g10 Rahumäe kalmistu koduleht]
* {{kultuurimälestis}}
*Galerii [http://pilt.delfi.ee/album/40783/?page=1 Rahumäe kalmistu]
*[http://www.kalmistud.ee/map/MapPublic.html?s=avalik&amp;c=24 Rahumäe kalmistu plaan]
*[http://www.eelk.ee/~ktalkaarli/sulane/Sulane21.html#RAHU Vootele Hansen. Rahumäe kalmistu sada aastat]

{{Coordinate|NS=59.392154|EW=24.701707|type=landmark|region=EE}}
{{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}}

[[Kategooria:Rahumäe kalmistu| ]]
[[Kategooria:Nõmme linnaosa kalmistud]]</text>
      <sha1>muacb30ua3dfuw6dsynlrve16sjotll</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ruhnu puukirik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>83373</id>
    <revision>
      <id>7260383</id>
      <parentid>7099181</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:49:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <origin>7260383</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4813" sha1="h1blm4qxhj5u9v8q4mqsm3ad6i7su36" xml:space="preserve">{{Infokast kirik
|nimi             = Ruhnu puukirik
|pilt             = Ruhnu puukirik.jpg
|pildiallkiri     = Ruhnu puukirik 2011. aastal
|riik             = [[Eesti]]
|asukoht          = [[Ruhnu]]
|ehituse algus    = 
|ehituse lõpp     = 
|laiendatud       = 
|laiuskoord       = 
|pikkuskoord      = 
|asendikaart      = Eesti
|kaart            = punkt
|veel             = 
}}
'''Ruhnu Püha Magdaleena kirik''' ehk '''Ruhnu puukirik''' on [[kirik (pühakoda)|kirik]] [[Ruhnu]] saarel. Kirik rajati 1643–1644 ja on vanim säilinud puithoone Eestis. 

Kirikut kasutab [[EELK]] [[Ruhnu Püha Magdaleena kogudus]].

[[Pilt:Uus ja vana kirik Ruhnus - panoramio.jpg|pisi|left|Ruhnu puukirik ja uus kirik]]
Puukiriku kõrval asub 1912. aastal püstitatud kivihoones [[Ruhnu uus kirik]]. Kahte kirikut ümbritseb [[Ruhnu kirikuaed]].

== Ajalugu ==
[[Pilt:Ruhnu Old Church St. Magdalene, island of Ruhnu, Estonia (4475315687).jpg|pisi|left|Ruhnu puukirik, katusega värav ja traditsioonilised [[Ruhnu katusristid]] 1920. aastatest pärineval fotol]]
Ehitus algas 22. novembril 1643&lt;ref name=&quot;Eesti kirik&quot;&gt;{{netiviide | autor = Eesti kirik| pealkiri = Ruhnu puukirik 360aastane| url = http://www.eestikirik.ee/ruhnu-puukirik-360aastane/| väljaandja = Eesti kirik | aeg = 2004| vaadatud = 26.11.2020 }}&lt;/ref&gt; ning kirik pühitseti 22. aprillil 1644.&lt;ref name=&quot;EE 12 2003&quot;&gt;{{netiviide | autor = Eesti entsüklopeediakirjastus| pealkiri = Ruhnu vana kirik| url = http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ruhnu_vana_kirik1| väljaandja = Eesti entsüklopeedia | aeg = 2003| vaadatud = 26.11.2020 }}&lt;/ref&gt;

[[Stockholmi ajaloomuuseum]]is (Historiska museet) asub Ruhnu puukiriku klaasimaalide (&quot;rubiinide&quot;) kogu. See on Eesti klaasikunstiajaloo vanim ja kõige väärtuslikum kogu, sisaldades kuut 17. sajandi klaasimaali. Kui ruhnlased 1944. aastal Rootsi põgenesid, võtsid nad klaasimaalid koos muu väärtusliku kirikuvaraga endaga kaasa. Ruhnu kiriku tinaraamides aknad restaureeriti ja klaasmaalid kopeeriti 1998. aastal [[Eesti Kunstiakadeemia]] klaasiosakonnas.&lt;ref name=&quot;EE 12 2003&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

2000. aastate algul koostatud Ruhnu kiriku [[dendrokronoloogia|dendrokronoloogilised]] uuringud kinnitasid kiriku vanust. Uuringus selgus, et [[kooriruum|altariruum]]i seinapalkide viimane kasvuaasta oli 1641 ja [[pikihoone]] idaseina palkidel 1643, mis langevad kokku kiriku teadaoleva ehitusajaga. Palkide erinev langetusaasta võib olla tingitud ehitusmaterjali pikemast kogumisest. Kiriku altariraami palkide viimane kasvuaasta oli 1645, mistõttu paiknes [[altar]] kiriku valmimise ajal ilmselt ajutisel alusel. Kiriku meestepoole pingistiku alustala viimane kasvuaasta oli 1642, millest järeldati, et see pingistik ehitati kirikuga samal ajal. Naistepoole pingistikku on ilmselt hiljem uuendatud, sest selle alustala viimane kasvuaasta oli 1772. Veel hilisem kasvuaasta (1850) avastati naistepoole pingistiku kirikutornipoolse jätku alustalast. Selline lisajätk leidus ka meeste pingireas. Samuti erines [[kirikutorn]]i palkide vanus kiriku vanusest. Kirikutorni raamipalkide viimane kasvuaasta oli 1850, millest järeldati, et kirikutorn võib olla ehitatud 1851. aastal ning ilmselt samal aastal pikendati kiriku siseruumi ja lisati uusi pingiridu. See aastaarv on lõigatud ka kiriku [[tornikiiver|tornikiivrisse]] ning seisab kirikupea[[Portaal (arhitektuur)|portaal]]i kohal kiriku valmimisaasta &quot;1644&quot; kõrval. See ei välista küll võimalust, et torn oli kirikul olemas ka varem ning lihtsalt asendati 1851. aastal, kuid seda peetakse ebatõenäoliseks.&lt;ref name=&quot;Läänelaid&quot;&gt;Läänelaid, A. 2005. Kuidas Ruhnlased kirikus käisid selgitavad aastarõngad. ''Horisont'', 3/2015, 10–15&lt;/ref&gt;

== Pilte ==
&lt;gallery&gt;
Ruhnu Püha Magdaleena kirik lõunast.JPG|Vaade kirikule lõunast
Ruhnu puukirik 2021 (010).jpg|Tornikiiver
Ruhnu puukirik 2021 (016).jpg|Sissepääs
Ruhnu vana kirik seest.jpg|Sisevaade
Ruhnu puukirik 2021 (017).jpg|Altar
Ruhnu puukirik 2021 (059).jpg|Pingiread
Ambernus Mauraeus.jpg|Klaasimaal vitraažaknal
Ruhnu puukirik 2021 (050).jpg|Klaasimaal
Ruhnu puukirik 2021 (057).jpg|Lühter
Ruhnu puukirik 2021 (022).jpg|Kuramaa hertsog [[Wilhelm Kettler]]i paraadportree 1895. aastal valmistatud koopia (originaal asub [[Rundāle loss]]-muuseumis)
Ruhnu puukirik 2021 (078).jpg|[[Jaala]] mudel kirikus
Ruhnu puukirik 2021 (100).jpg|Tornikell
&lt;/gallery&gt;

==Vaata ka==
*[[Votiiv]]

== Viited ==
{{viited|allikad=}}

==Välislingid==
{{commonskat|Ruhnu wooden church}}
*{{kultuurimälestis|21069}}

{{koord|NS=57.806236|EW=23.244419|type=landmark|region=EE}}

[[Kategooria:Saare maakonna kirikud]]
[[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kirikud‎]]
[[Kategooria:Saare maakonna kultuurimälestised]]
[[Kategooria:Ruhnu vald]]
[[Kategooria:Ruhnu kihelkond]]
[[Kategooria:Eesti puukirikud]]</text>
      <sha1>h1blm4qxhj5u9v8q4mqsm3ad6i7su36</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Oskar Kruus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>92764</id>
    <revision>
      <id>7260385</id>
      <parentid>7194183</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:52:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7260385</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1804" sha1="g85bmjv68l5bmhz2d7y8uaamk526brw" xml:space="preserve">[[Pilt:Oskar and Irje Kruus.IMGP7000.JPG|pisi|Oskar ja [[Irje Kruus]]i haud [[Metsakalmistu]]l]]
'''Oskar Kruus''' ([[29. september]] [[1929]] [[Vana-Otepää vald]] – [[29. oktoober]] [[2007]] [[Tallinn]]) oli eesti kirjandusteadlane, kriitik ja kirjanik.

Ta lõpetas [[1953]] [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] eesti filoloogina ja oli [[1953]]–[[1973]] [[Eesti NSV]] TA Keele ja Kirjanduse Instituudi teadur.

==Looming==
Avaldanud kirjandusuurimusi ([[Juhan Sütiste]]st, naiskirjanikest jt), lühiproosat, luulet, kirjanduskriitikat jm.

===Monograafiad===
*&quot;[[Jakob Mändmets]]&quot;, [[1961]]
*&quot;Hella Wuolijoki : [eesti-soome kirjanik]&quot;, 1999
*&quot;Bernard Kangro : elukäik ja looming : [1910–1994]&quot;, 2003
===Romaan===
*&quot;Aeg atra seada&quot; ([[1986]]), rahvusliku liikumise ajast
*&quot;Naiselikkuse seadus&quot; ([[1986]]), romaanivõistlusel äramärgitud teos

===Lühiproosakogud===
*&quot;Tabamata armastus&quot;, [[1975]]
*&quot;Loobumised&quot;, [[1980]]
*&quot;Ärkamised&quot;, 1984

===Noorsoojutustus===
*&quot;Vahimees Põhjanaba teel&quot;, [[1971]]

===Leksikon===
*&quot;Eesti kirjarahva leksikon = Estnisches Schriftstellerlexikon&quot;, 1995 (koostaja ja toimetaja)

==Tunnustus==
*2001 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe medaliklassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|3809}}&lt;/ref&gt;
*2004 – [[Bernard Kangro kirjanduspreemia]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{ISIK|1579}}

{{JÄRJESTA:Kruus, Oskar}}
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]]
[[Kategooria:Eesti kirjanduskriitikud]]
[[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]]
[[Kategooria:Valgetähe medaliklassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1929]]
[[Kategooria:Surnud 2007]]</text>
      <sha1>g85bmjv68l5bmhz2d7y8uaamk526brw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lehtse mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>96910</id>
    <revision>
      <id>7260539</id>
      <parentid>7015526</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T18:43:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7260539</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5738" sha1="es3df4zw6o5buuykloexj4dfds4td6g" xml:space="preserve">[[Pilt:Lehtse mõisa peahoone varemed.jpg|pisi|Lehtse mõisa peahoone varemed]]
[[Fail:Lehtse m6is.ogv|pisi|Lehtse mõisa varemed (aprill 2021)]]
[[Fail:Lehtse mõisa varemed 2021. aasta kevadel.jpg|pisi|Lehtse mõisa varemed 2021. aasta kevadel]]
'''Lehtse mõis''' ([[saksa keel]]es ''Lechtis'', hiljem ''Lechts'') oli [[rüütlimõis]] Järvamaal [[Ambla kihelkond|Ambla kihelkonnas]]. Nüüdisajal jääb kunagine mõisasüda Lääne-Viru maakonda [[Tapa vald]]a [[Tõõrakõrve|Tõõrakõrve külla]].

==Ajalugu==
Esimesed teated mõisa kohta pärinevad [[1467]]. aastast, kui [[Liivimaa ordu maameister|Liivimaa ordumeister]] [[Johann von Mengede]] [[lään]]istas mõisa Hans von [[Lechts|Lechtes]]ele&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17156 Lehtse mõis (Ambla khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is&lt;/ref&gt;, kelle järgi on mõis ka nime saanud. 1469. aastal läänistas aga [[Liivimaa ordu maameister|Liivimaa ordumeister]] Johann von Mengede, Hans von [[Lechts|Lechtes]]ele ja tema järeltulijatele igaveseks läänistatud Lehtse mõisa&lt;ref&gt;Stackelberg, Otto Magnus von, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=19 Hans Bremen], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1, Görlitz : Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1931, s. 2&lt;/ref&gt; nende soovil Hans [[Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Bremen]]ile.

1663. aastal abielludes Anton Philipp von [[Salza|Saltza]]ga, Jacob von Bremeni (surn. 1628) tütar Barber (Barbara) von Bremen&lt;ref&gt;[[Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg|Stackelberg, Otto Magnus von]], Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 {{BSB|00000600,00005|seite 5}}&lt;/ref&gt;, tõi talle kaasavarana Lehtse mõisa.

Pärast [[Põhjasõda]] kuulus mõis algul [[Derfelden]]itele, hiljem [[Rosen (punane)|Rosen]]itele. 

1774–1785 oli Lehtse mõisa omanik  Christian Wilhelm von Zimmermann (1739–1785)&lt;ref&gt;Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, 1930 {{BSB|00000601,00362|seite 353}}&lt;/ref&gt;. [[1780]]. aastal pandi Lehtse mõisas tööle klaasi[[manufaktuur]]. [[Lehtse klaasimanufaktuur]] tegutses [[Aru mõis (Ambla)|Aru]], [[Kurge mõis|Kurge]], Lehtse ja [[Pruuna mõis|Pruuna mõisa]] ühise ettevõttena. Valmistati pudeleid ja klaaspurke, kusjuures parimatel aastatel ulatus toodang üle 46 000 eseme. Kaup realiseeriti Tallinnas, Narvas ja Rakveres. Ettevõttes töötas 25 inimest, nendest 17 palgatud käsitöölist ja 8 pärisorja-talupoega, osalt teopäevade, osalt tasu eest.

[[8. märts]]il [[1837]] loovutas [[Michael Otto Theodor von Huene]] oma osa Lehtsest, Kurgest ja Arust oma vendadele, eru[[rittmeister]] [[Nikolai Bernhard Eduard von Huene]]le ja [[Paul Georg Fromhold von Huene]]le 37 206 hõberubla eest. [[10. august]]il [[1840]] loovutas Paul oma poole vend Nikolaile 11 429 hõberubla eest. Kui Nikolai (&quot;vana Hiin&quot;) [[15. mai]]l [[1867]] suri, päris mõisa tema poeg [[Friedrich Alexander Georg von Hoyningen-Huene]] (1843–1919)&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17156 Lehtse mõis (Ambla khk)], Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register&lt;/ref&gt;. 

[[1868]]. aastast kuni [[1919. aasta maareform|mõisate riigistamiseni]]&lt;ref&gt;[http://www.folklore.ee/radar/story.php?area=Ambla&amp;id=1594 Ajalooline traditsioon: Ambla. Mõisnikud]&lt;/ref&gt; [[1919]]. aastal pidas Lehtse mõisa parun [[Friedrich Alexander Georg von Hoyningen-Huene]], kes pärast seda kolis [[Saksamaa]]le. Ta tegeles lindude vaatlemisega ja omas ainulaadset [[Liblikad|liblikate]] kogu. Ta suri Saksamaal ja toimetati tinakirstus rongiga [[Lehtse raudteejaam]]a. Maetud on ta [[Ambla kirik]]u ukse vastas olevale [[Ambla kalmistu]] platsile.

==Mõisakompleks==
[[Fail:Lehtse mõis Ambla kihelkonnas 1933.tif|pisi|Lehtse mõis 1933. aastal]]
Mõisa lihtne ühekorruseline kivist peahoone ehitati ilmselt [[19. sajand]]i alguspoolel. Sajandi lõpul ehitati hoone põhjalikult ümber [[uusgooti]] stiilis: selle parempoolsesse otsa lisati suursugune juurdeehitis, millel olid astmikviilud, teravkaaraknad ja võimas viiekorruseline sakmelise rinnatisega torn, mis on osaliselt säilinud tänapäevani.

Räägitakse, et kui parun von Huene abikaasa jäi rasedaks, siis oodati kannatamatult poega ja parun lubas poja sünni korral panna Lehtse mõisa torni tippu kuldse muna. Sündis poeg ja mõisnik täitis lubaduse. Poeg suri väikesena, kui ta ronis kõrge [[pärn]]a otsa, et kuldmuna imetleda, ja kukkus sealt alla.

Ei Nikolail ega Friedrichil olnud noorelt surnud poega. [[Alexander Georg von Huene]]l oli kuus noorelt surnud last, kuigi tema lapsed sündisid 19. sajandi alguses. Nähtavasti on tegemist rahvajutuga, millel pole tõepõhja.

Praeguseks on mõisahoone peaaegu täielikult hävinud. Säilinud on mõisa keldrid. Eemal põllul on säilinud [[viljakuivati|kuivati]]hoone. Kaks kilomeetrit mõisasüdamest edelas, [[Soodla jõgi|Soodla jõe]] ülemjooksul on kunagise stiilse uusgooti [[vesiveski]] varemed.

==Viited== 
{{Viited}}

==Välislingid==
{{commonskat|}}
*{{RA mõisaregister|1233}}
* [https://virumaateataja.postimees.ee/2300671 Lehtse mõisatorn saab peremehe] [[Virumaa Teataja]]. 24. aprill 2007 
*[http://www.mois.ee/jarva/lehtse.shtml Lehtse mõisast Eesti mõisaportaalis]
*Lehtse mõisa lugu [https://www.moisablogi.ee/post/lehtse-mois Mõisablogis]

{{Ambla kihelkond}}

{{koord|NS=59.272302|EW=25.860175|type=landmark|region=EE}}

[[Kategooria:Hoyningen-Huenede mõisad]]
[[Kategooria:Järvamaa mõisad]]
[[Kategooria:Tapa vald]]
[[Kategooria:Ambla kihelkond]]
[[Kategooria:Derfeldenite mõisad]]
[[Kategooria:Bremenite mõisad]]</text>
      <sha1>es3df4zw6o5buuykloexj4dfds4td6g</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260667</id>
      <parentid>7260539</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T21:47:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <origin>7260667</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5748" sha1="be8xnui7jj30k6rcop25pm6i15d51xl" xml:space="preserve">[[Pilt:Lehtse mõisa peahoone varemed.jpg|pisi|Lehtse mõisa peahoone varemed]]
[[Fail:Lehtse m6is.ogv|pisi|Lehtse mõisa varemed (aprill 2021)]]
[[Fail:Lehtse mõisa varemed 2021. aasta kevadel.jpg|pisi|Lehtse mõisa varemed 2021. aasta kevadel]]
'''Lehtse mõis''' ([[saksa keel]]es ''Lechtis'', hiljem ''Lechts'') oli [[rüütlimõis]] Järvamaal [[Ambla kihelkond|Ambla kihelkonnas]]. Nüüdisajal jääb kunagine mõisasüda Lääne-Viru maakonda [[Tapa vald]]a [[Tõõrakõrve|Tõõrakõrve külla]].

==Ajalugu==
Esimesed teated mõisa kohta pärinevad [[1467]]. aastast, kui [[Liivimaa ordu maameister|Liivimaa ordumeister]] [[Johann von Mengede]] [[lään]]istas mõisa Hans von [[Lechts|Lechtes]]ele&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17156 Lehtse mõis (Ambla khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is&lt;/ref&gt;, kelle järgi on mõis ka nime saanud. 1469. aastal läänistas aga [[Liivimaa ordu maameister|Liivimaa ordumeister]] Johann von Mengede, Hans von [[Lechts|Lechtes]]ele ja tema järeltulijatele igaveseks läänistatud Lehtse mõisa&lt;ref&gt;Stackelberg, Otto Magnus von, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=19 Hans Bremen], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1, Görlitz : Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1931, s. 2&lt;/ref&gt; nende soovil Hans [[Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Bremen]]ile.

1663. aastal abielludes Anton Philipp von [[Salza|Saltza]]ga, Jacob von Bremeni (surn. 1628) tütar Barber (Barbara) von Bremen&lt;ref&gt;[[Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg|Stackelberg, Otto Magnus von]], Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 {{BSB|00000600,00005|seite 5}}&lt;/ref&gt;, tõi talle kaasavarana Lehtse mõisa.

Pärast [[Põhjasõda]] kuulus mõis algul [[Derfelden]]itele, hiljem [[Rosen (punane)|Rosen]]itele. 

1774–1785 oli Lehtse mõisa omanik  Christian Wilhelm von Zimmermann (1739–1785)&lt;ref&gt;Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, 1930 {{BSB|00000601,00362|seite 353}}&lt;/ref&gt;. [[1780]]. aastal pandi Lehtse mõisas tööle klaasi[[manufaktuur]]. [[Lehtse klaasimanufaktuur]] tegutses [[Aru mõis (Ambla)|Aru]], [[Kurge mõis|Kurge]], Lehtse ja [[Pruuna mõis|Pruuna mõisa]] ühise ettevõttena. Valmistati pudeleid ja klaaspurke, kusjuures parimatel aastatel ulatus toodang üle 46 000 eseme. Kaup realiseeriti Tallinnas, Narvas ja Rakveres. Ettevõttes töötas 25 inimest, nendest 17 palgatud käsitöölist ja 8 pärisorja-talupoega, osalt teopäevade, osalt tasu eest.

[[8. märts]]il [[1837]] loovutas [[Michael Otto Theodor von Huene]] oma osa Lehtsest, Kurgest ja Arust oma vendadele, eru[[rittmeister]] [[Nikolai Bernhard Eduard von Huene]]le ja [[Paul Georg Fromhold von Huene]]le 37 206 hõberubla eest. [[10. august]]il [[1840]] loovutas Paul oma poole vend Nikolaile 11 429 hõberubla eest. Kui Nikolai (&quot;vana Hiin&quot;) [[15. mai]]l [[1867]] suri, päris mõisa tema poeg [[Friedrich Alexander Georg von Hoyningen-Huene]] (1843–1919)&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17156 Lehtse mõis (Ambla khk)], Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register&lt;/ref&gt;. 

[[1868]]. aastast kuni [[1919. aasta maareform|mõisate riigistamiseni]]&lt;ref&gt;[http://www.folklore.ee/radar/story.php?area=Ambla&amp;id=1594 Ajalooline traditsioon: Ambla. Mõisnikud]&lt;/ref&gt; [[1919]]. aastal pidas Lehtse mõisa parun [[Friedrich Alexander Georg von Hoyningen-Huene]], kes pärast seda kolis [[Saksamaa]]le. Ta tegeles lindude vaatlemisega ja omas ainulaadset [[Liblikad|liblikate]] kogu. Ta suri Saksamaal ja toimetati tinakirstus rongiga [[Lehtse raudteejaam]]a. Maetud on ta [[Ambla kirik]]u ukse vastas olevale [[Ambla kalmistu]] platsile.

==Mõisakompleks==
[[Fail:Lehtse mõis Ambla kihelkonnas 1933 (cropped).tif|pisi|Lehtse mõis 1933. aastal]]
Mõisa lihtne ühekorruseline kivist peahoone ehitati ilmselt [[19. sajand]]i alguspoolel. Sajandi lõpul ehitati hoone põhjalikult ümber [[uusgooti]] stiilis: selle parempoolsesse otsa lisati suursugune juurdeehitis, millel olid astmikviilud, teravkaaraknad ja võimas viiekorruseline sakmelise rinnatisega torn, mis on osaliselt säilinud tänapäevani.

Räägitakse, et kui parun von Huene abikaasa jäi rasedaks, siis oodati kannatamatult poega ja parun lubas poja sünni korral panna Lehtse mõisa torni tippu kuldse muna. Sündis poeg ja mõisnik täitis lubaduse. Poeg suri väikesena, kui ta ronis kõrge [[pärn]]a otsa, et kuldmuna imetleda, ja kukkus sealt alla.

Ei Nikolail ega Friedrichil olnud noorelt surnud poega. [[Alexander Georg von Huene]]l oli kuus noorelt surnud last, kuigi tema lapsed sündisid 19. sajandi alguses. Nähtavasti on tegemist rahvajutuga, millel pole tõepõhja.

Praeguseks on mõisahoone peaaegu täielikult hävinud. Säilinud on mõisa keldrid. Eemal põllul on säilinud [[viljakuivati|kuivati]]hoone. Kaks kilomeetrit mõisasüdamest edelas, [[Soodla jõgi|Soodla jõe]] ülemjooksul on kunagise stiilse uusgooti [[vesiveski]] varemed.

==Viited== 
{{Viited}}

==Välislingid==
{{commonskat|}}
*{{RA mõisaregister|1233}}
* [https://virumaateataja.postimees.ee/2300671 Lehtse mõisatorn saab peremehe] [[Virumaa Teataja]]. 24. aprill 2007 
*[http://www.mois.ee/jarva/lehtse.shtml Lehtse mõisast Eesti mõisaportaalis]
*Lehtse mõisa lugu [https://www.moisablogi.ee/post/lehtse-mois Mõisablogis]

{{Ambla kihelkond}}

{{koord|NS=59.272302|EW=25.860175|type=landmark|region=EE}}

[[Kategooria:Hoyningen-Huenede mõisad]]
[[Kategooria:Järvamaa mõisad]]
[[Kategooria:Tapa vald]]
[[Kategooria:Ambla kihelkond]]
[[Kategooria:Derfeldenite mõisad]]
[[Kategooria:Bremenite mõisad]]</text>
      <sha1>be8xnui7jj30k6rcop25pm6i15d51xl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Blue Ridge</title>
    <ns>0</ns>
    <id>104462</id>
    <revision>
      <id>7260830</id>
      <parentid>3523268</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T08:10:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <origin>7260830</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="419" sha1="ozv489v43eef4e2jxgdcvq7jhmhkyaw" xml:space="preserve">[[Pilt:Rainy Blue Ridge-27527.jpg|pisi|Blue Ridge'i mäed, vaadatuna Blue Ridge Parkwaylt [[Mount Mitchell]]i lähedal [[Põhja-Carolina]]s]]
'''Blue Ridge''' ('sinine ahelik') on mäestik [[Põhja-Ameerika]]s, osa [[Apalatšid]]est. Kulgeb edela-kirde suunas. Kõrgus kuni 2037 meetrit.

{{Coordinate |NS=35.76472222 |EW=-82.26527778 |type=mountain |region=US-NC |dim=20000}}

[[Kategooria:Põhja-Ameerika mäestikud]]</text>
      <sha1>ozv489v43eef4e2jxgdcvq7jhmhkyaw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Geoloogiline kaardistamine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>106150</id>
    <revision>
      <id>7260596</id>
      <parentid>4257237</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T20:00:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>viitamata</comment>
      <origin>7260596</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="781" sha1="k5rrq98fpe8eh6gto3jpqvvj99yom8u" xml:space="preserve">{{Viitamata}}
{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2008}}
'''Geoloogiline kaardistamine''' on mingi uuritava maa-ala [[geoloogiline kaart|geoloogilise kaardi]] koostamine. Selle käigus uuritakse üksikasjalikult [[sete|setteid]] ja [[kivim]]eid looduslikes ning kunstlikes [[paljand]]eis, samuti rajatakse [[puurauk]]e ja [[kaevand]]eid. Määratakse kivimite [[lasumus]], koostis ja kihtide järgnevus, kogutakse ning määratakse kihtidest leitud [[kivistis]]ed. Geoloogiline kaart annab piltliku ülevaate piirkonna geolooglisest ehitusest, avanevate kivimite koostisest, vanusest ja lasumusest mitte ainult maapinnal, vaid ka sügavamal. Kaardi lehele lisatakse seletuskiri, mis üldistab kogutud faktilised andmed.

{{geo-toim}}

[[Kategooria:Geoloogia]]
[[Kategooria:Kartograafia]]</text>
      <sha1>k5rrq98fpe8eh6gto3jpqvvj99yom8u</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Triigi mõis (Väike-Maarja)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>107354</id>
    <revision>
      <id>7260719</id>
      <parentid>7259148</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T22:46:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260719</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2806" sha1="qeo2aw6cxsd897o7f322mtddk07ry94" xml:space="preserve">[[Fail:Triigi mõis Väike-Maarja kihelkonnas (cropped).tif|pisi|Triigi mõis]]
'''Triigi mõis''' ([[saksa keel]]es ''Ottenküll'') oli [[rüütlimõis]] [[Väike-Maarja kihelkond|Väike-Maarja kihelkonnas]] [[Virumaa]]l, nüüdisajal asub [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja valla]] territooriumil.

==Ajalugu==
Triigi mõisa kohta on teateid 1501. aastast, mil see läks Gerd Moeri (Mor) valdusse. 1540. aastast sai Triigi mõisa omanikuks Tuve Bremeni&lt;ref&gt; Otto Magnus von Stackelberg. [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=23 Tuve Bremen]. Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft 1, s. 6&lt;/ref&gt; poeg Johann [[Bremen]].

Triigi mõis kuulus pikka aega [[Stryk]]ide perekonnale, kelle nime järgi on tulnud ka mõisa eestikeelne nimi. 1722. aastal päris mõisa Anna Elisabeth von Stryki poeg Mauritz von Posse, kes müüs mõisa 1734. aastal Peter von [[Stackelberg]]ile. 1835. aastal loovutas Gustav Adolf von Stackelberg (1773–1848) Triigi mõisa oma pojale Wilhelm von Stackelbergile. 1872. aasta pärandijagamislepinguga läks mõis Ferdinand Moritz von Stackelbergi õele Alwine Marie La Trobele (1797–1879).&lt;ref&gt;[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=3198 Triigi, Koigi, Laimetsa ja Prandi mõis. RA EAA.1687]&lt;/ref&gt;

Triigi mõisa [[karjamõis]] oli [[Uuemõisa mõis (Väike-Maarja)|Uuemõisa mõis]].

1898. aastal ostis mõisa&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16959 Triigi mõis (Väike-Maarja khk)], Kinnistute register&lt;/ref&gt; [[Virumaa kreisisaadik]] [[Georg August Arthur von Grünewaldt]]. Mõisasüda jäi Grünewaldtide käsutusse kuni [[Umsiedlung|1939. aasta ümberasumiseni]].

==Vaata ka==
*[[Eesti mõisate loend]]
*[[Triigi mõis (Karja)]]
*[[Triigi mõis (Kose)]]

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16959 Triigi mõis (Väike-Maarja khk)]. Kinnistute register
*[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16959&amp;knr=&amp;hpr=&amp;krundi_nr=&amp;markus=&amp;kinnistu_nimi=&amp;eesnimi=&amp;perenimi=&amp;sisu=&amp;perenimi_sisu=&amp;majad=&amp;tanav=&amp;asustus_yksus=&amp;asustus_yksus_sisu=&amp;liht_otsing=triigi&amp;_xr=eNotjdENwjAQQ3e5BSBRQcgdowOgU4lSi5KW5vqFujsJ5OtZz5KtcPgQ515x%252BYcM7yFPpsRs%252B%252BOUg27jNPC1zkFK6xxk5mT3xTJTrOoKsY2M%252FPWQd6Or7CCrxtCUr7yVBU1xb7rcBZP%252BOL5XeiuC Triigi (Väike-Maarja khk)]. Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is

{{Väike-Maarja kihelkond}}

{{Coordinate|NS=59.115|EW=26.335277|type=landmark|region=EE}}

[[Kategooria:Väike-Maarja kihelkond]]
[[Kategooria:Väike-Maarja vald]]
[[Kategooria:Virumaa mõisad]]
[[Kategooria:Bremenite mõisad]]
[[Kategooria:Grünewaldtide mõisad]]
[[Kategooria:Stackelbergide mõisad]]
[[Kategooria:Strykide mõisad]]</text>
      <sha1>qeo2aw6cxsd897o7f322mtddk07ry94</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Kose kihelkond</title>
    <ns>10</ns>
    <id>109493</id>
    <revision>
      <id>7260573</id>
      <parentid>4978303</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T19:17:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Kirikmäe mõis</comment>
      <origin>7260573</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1075" sha1="4e2cbrydhyjz4di1t19xupfr9vo3se0" xml:space="preserve">{{navigeerimismall
| pilt = [[Pilt:Kose kirik suvi 2012.jpg|175px|Kose kirik]]
| päis = [[Kose kihelkond]]
| sisu = '''Kirik''': [[Kose kirik|Kose]]&lt;/br &gt;
'''Mõisad''': [[Aela mõis]]&amp;nbsp;&amp;#124; [[Alavere mõis]]&amp;nbsp;&amp;#124; [[Habaja mõis]]&amp;nbsp;&amp;#124;[[Kirimäe mõis (Kose)]]&amp;nbsp;&amp;#124;[[Nõmme mõis (Kose)|Nõmme mõis]]&amp;nbsp;&amp;#124;  [[Nutu mõis]]&amp;nbsp;&amp;#124; [[Oru mõis (Kose)|Oru mõis]]&amp;nbsp;&amp;#124; [[Palvere mõis]]&amp;nbsp;&amp;#124; [[Paunküla mõis]]&amp;nbsp;&amp;#124; [[Pikavere mõis]]&amp;nbsp;&amp;#124; [[Pikva mõis]]&amp;nbsp;&amp;#124; [[Ravila mõis]]&amp;nbsp;&amp;#124; [[Rooküla mõis]]&amp;nbsp;&amp;#124; [[Saarnakõrve mõis]]&amp;nbsp;&amp;#124; [[Saia mõis]]&amp;nbsp;&amp;#124; [[Saumetsa mõis]]&amp;nbsp;&amp;#124; [[Sõmeru mõis (Kose)|Sõmeru mõis]]&amp;nbsp;&amp;#124; [[Sääsküla mõis]]&amp;nbsp;&amp;#124; [[Tammiku mõis (Kose)|Tammiku mõis]]&amp;nbsp;&amp;#124; [[Triigi mõis (Kose)|Triigi mõis]]&amp;nbsp;&amp;#124; [[Tuhala mõis]]&amp;nbsp;&amp;#124; [[Uue-Harmi mõis]]&amp;nbsp;&amp;#124; [[Kose-Uuemõisa mõis]]&amp;nbsp;&amp;#124; [[Vana-Harmi mõis]]
}}&lt;noinclude&gt;[[Kategooria:Kihelkondade navigeerimismallid|{{PAGENAME}}]]&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>4e2cbrydhyjz4di1t19xupfr9vo3se0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vootele Vaska</title>
    <ns>0</ns>
    <id>109644</id>
    <revision>
      <id>7260792</id>
      <parentid>7183101</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T06:46:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260792</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3023" sha1="q69rl3lsylvf1jmp68yc7e3wpsicshc" xml:space="preserve">'''Vootele Vaska''' ([[21. märts]] [[1930]] [[Tallinn]] – [[8. oktoober]] [[2021]]) oli eesti [[filosoof]].

Ta õppis [[Riiklik Inglise Kolledž|Riiklikus Inglise Kolledžis]], pärast 1940. aastat Tallinnas Narva maanteel asunud [[Tallinna Õpetajate Seminar]]i algkoolis.  

Vaska siirdus pagulusse [[1944]]. aasta septembris 14-aastaselt koos ema, isa, venna Lauri ja õe Jutaga. Saksamaal [[Göttingen]]is õppis ta [[Göttingeni eesti gümnaasium|eesti gümnaasiumis]] ja astus seejärel [[Bonni ülikool]]i. 

[[1951]]. aastast õppis ta [[New York|New Yorgi]] [[Columbia ülikool|Columbia ülikoolis]] filosoofiat, seejärel sai ta [[stipendium]]i õpinguteks Ameerika Ühendriikides [[Ohio osariik|Ohio osariigis]] asuvas [[Baldwin-Wallace'i kolledž|Baldwin-Wallace'i kolledžis]]isse, mille lõpetas filosoofia erialal. [[Magistritöö]] &quot;Nihilismi mõiste [[Friedrich Nietzsche|Nietzschel]]&quot; kaitses ta juba [[Columbia Ülikool]]i juures. 

1954. aastal teenis sõjaväes ja oli aasta aega Koreas. Tänu sõjaväeteenistuses olemisele sai stipendiumi, täiendas end magistritöö kirjutamise järel Saksamaal [[München]]is, [[Freiburg]]is, [[Basel]]is. 

[[1964]]. aastal omandas doktorikraadi Columbia Ülikoolis ja kaitses väitekirja &quot;Olemise mõiste Teichmülleri filosoofias&quot;. ([[Gustav Teichmüller]] oli 19. sajandil [[Tartu ülikool]]is õpetanud [[filosoofiaprofessor]]).

Vaska töötas 31 aastat [[Pennsylvania osariik|Pennsylvania osariigi]] [[Waynesburgi ülikool]]is filosoofiaõppejõuna. Ta oli mõjutatud [[Martin Heidegger|Heideggeri]], [[Karl Jaspers|Jaspersi]] jpt filosoofiast.

Vaska naasis Eestisse pärast [[1995]]. aastat. 

==Ühiskondlik tegevus==
Ta kuulus [[EYS Veljesto]]sse.

Vootele Vaska on asutanud [[Tartu Ülikooli Sihtasutus]]e juures Eesti ainsa vaid filosoofiaüliõpilastele mõeldud [[Gustav Teichmülleri stipendium]]i.{{lisa viide}}

==Tunnustus==
*2001 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]

==Isiklikku==
Vootele Vaska isa [[Jakob Vaska]] oli [[Vabadusrist]]i kavaler ja [[Omakaitse]] ülem [[Virumaa]]l [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal; keemik [[Lauri Vaska]] oli Vootele Vaska vanem vend.{{lisa viide}}

== Välislingid ==
* [http://digitalcommons.libraries.columbia.edu/dissertations/AAI6710392/ Doktoriväitekiri &quot;The Concept of Being in the Philosophy of Teichmüller&quot; Columbia Ülikooli kodulehel]
* [[Andres Langemets]], [http://luup.postimees.ee/luup/98/20/elu1.htm &quot;Filosoofi kojutulek&quot;] – [[Luup (ajakiri)|Luup]], [[5. oktoober]] [[1998]], nr 20, lk 36–39
*Maris Balbat, [http://www.24tundi.ee/536334/tulin-eestisse-nagu-koju/ Tulin Eestisse nagu koju], [[Elukiri]], 20. august 2011

{{JÄRJESTA:Vaska, Vootele}}
[[Kategooria:Eesti filosoofid]]
[[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]]
[[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]]
[[Kategooria:Columbia ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1930]]
[[Kategooria:Surnud 2021]]</text>
      <sha1>q69rl3lsylvf1jmp68yc7e3wpsicshc</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260793</id>
      <parentid>7260792</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T06:47:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260793</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3022" sha1="nt4zvjiftvcxtwhevm8hmk6sehvhmxa" xml:space="preserve">'''Vootele Vaska''' ([[21. märts]] [[1930]] [[Tallinn]] – [[8. oktoober]] [[2021]]) oli eesti [[filosoof]].

Ta õppis [[Riiklik Inglise Kolledž|Riiklikus Inglise Kolledžis]], pärast 1940. aastat Tallinnas Narva maanteel asunud [[Tallinna Õpetajate Seminar]]i algkoolis.  

Vaska siirdus pagulusse [[1944]]. aasta septembris 14-aastaselt koos ema, isa, venna Lauri ja õe Jutaga. Saksamaal [[Göttingen]]is õppis ta [[Göttingeni eesti gümnaasium|eesti gümnaasiumis]] ja astus seejärel [[Bonni ülikool]]i. 

[[1951]]. aastast õppis ta [[New York|New Yorgi]] [[Columbia ülikool|Columbia ülikoolis]] filosoofiat, seejärel sai ta [[stipendium]]i õpinguteks Ameerika Ühendriikides [[Ohio osariik|Ohio osariigis]] asuvas [[Baldwin-Wallace'i kolledž|Baldwin-Wallace'i kolledžis]]isse, mille lõpetas filosoofia erialal. [[Magistritöö]] &quot;Nihilismi mõiste [[Friedrich Nietzsche|Nietzschel]]&quot; kaitses ta juba [[Columbia Ülikool]]i juures. 

1954. aastal teenis sõjaväes ja oli aasta aega Koreas. Tänu sõjaväeteenistuses olemisele sai stipendiumi, täiendas end magistritöö kirjutamise järel Saksamaal [[München]]is, [[Freiburg]]is, [[Basel]]is. 

[[1964]]. aastal kaitses ta Columbia Ülikoolis väitekirja &quot;Olemise mõiste Teichmülleri filosoofias&quot; ja sai doktorikraadi. ([[Gustav Teichmüller]] oli 19. sajandil [[Tartu ülikool]]is õpetanud [[filosoofiaprofessor]]).

Vaska töötas 31 aastat [[Pennsylvania osariik|Pennsylvania osariigi]] [[Waynesburgi ülikool]]is filosoofiaõppejõuna. Ta oli mõjutatud [[Martin Heidegger|Heideggeri]], [[Karl Jaspers|Jaspersi]] jpt filosoofiast.

Vaska naasis Eestisse pärast [[1995]]. aastat. 

==Ühiskondlik tegevus==
Ta kuulus [[EYS Veljesto]]sse.

Vootele Vaska on asutanud [[Tartu Ülikooli Sihtasutus]]e juures Eesti ainsa vaid filosoofiaüliõpilastele mõeldud [[Gustav Teichmülleri stipendium]]i.{{lisa viide}}

==Tunnustus==
*2001 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]

==Isiklikku==
Vootele Vaska isa [[Jakob Vaska]] oli [[Vabadusrist]]i kavaler ja [[Omakaitse]] ülem [[Virumaa]]l [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal; keemik [[Lauri Vaska]] oli Vootele Vaska vanem vend.{{lisa viide}}

== Välislingid ==
* [http://digitalcommons.libraries.columbia.edu/dissertations/AAI6710392/ Doktoriväitekiri &quot;The Concept of Being in the Philosophy of Teichmüller&quot; Columbia Ülikooli kodulehel]
* [[Andres Langemets]], [http://luup.postimees.ee/luup/98/20/elu1.htm &quot;Filosoofi kojutulek&quot;] – [[Luup (ajakiri)|Luup]], [[5. oktoober]] [[1998]], nr 20, lk 36–39
*Maris Balbat, [http://www.24tundi.ee/536334/tulin-eestisse-nagu-koju/ Tulin Eestisse nagu koju], [[Elukiri]], 20. august 2011

{{JÄRJESTA:Vaska, Vootele}}
[[Kategooria:Eesti filosoofid]]
[[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]]
[[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]]
[[Kategooria:Columbia ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1930]]
[[Kategooria:Surnud 2021]]</text>
      <sha1>nt4zvjiftvcxtwhevm8hmk6sehvhmxa</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tõrva kirik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>112793</id>
    <revision>
      <id>7260369</id>
      <parentid>7147973</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:35:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <origin>7260369</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6222" sha1="mpt7dxuui4kpny71jv3t20tv7qp0pzv" xml:space="preserve">{{Infokast kirik
|nimi             = Tõrva kirik
|pilt             = tõrva church 2008 1.jpg
|pildiallkiri     = Vaade kirikule lõunast
|riik             = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti]]
|asukoht          = [[Valga tänav]] 42a&lt;br&gt;[[Tõrva|Tõrva linn]]&lt;br&gt;[[Valga maakond]]
|ehituse algus    = 1903
|ehituse lõpp     = 1905
|sissepühitsemine = 28. detsember 1905
|laiendatud       = 
|laiuskoord       = 
|pikkuskoord      = 
|asendikaart      = Eesti
|kaart            = punkt
|veel             = 
}}
'''Tõrva kirik''' (ka '''Tõrva kirik-kammersaal''') on [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] koosseisus oleva [[Helme Maarja kogudus]]e omandisse kuuluv [[kirik (pühakoda)|kirik]] ja kultuuriürituste toimumispaik.

Kirik asub [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Tõrva vald|Tõrva vallas]] [[Tõrva]] linnas aadressil Valga 42a.

==Ajalugu==
[[1882]]. aastal saadi [[Riia]]s asuva [[konsistoorium]]i luba [[Soontaga]]-[[Roobe]]-[[Parve]] [[Vene Õigeusu Kirik|Venemaa õigeusu kiriku]] koosseisu kuuluv kogudus Tõrva üle viia, kuna selle senine kirikuhoone oli kaheksa aastat tühjana seisnud.

[[kirik (pühakoda)|Kirik]] ehitati Tõrvasse algselt [[Vene Õigeusu Kirik|Venemaa õigeusu kiriku]] koosseisu kuuluva kirikuna aastatel 1903–1905 Vene riigi raha eest. Ehitusmeister oli [[Karl Šurin]]. Kirik ehitati maakivist ja kaeti telliskivivooderdisega. Kahe kupli ja [[kellatorn]]iga kirikut kattis tsinkplekist kelpkatus ja sammasesist püramiidkatus. Hoone kütmiseks oli kaks raudahju. Kiriku kõrvale ehitati ka preestri- ja köstrimaja. [[28. detsember|28. detsembril]] [[1905]] toimus kiriku pidulik pühitsemine '''Helme-Tõrva apostliku õigeusu Kristuse Sündimise kiriku''' nime all.

Septembris [[1944]] sai kiriku katus ja kellatorn mürsutabamusi, mille tagajärjel kukkus kellatorn paari kuu möödudes kiriku katust lõhkudes alla. [[1951]]. aastal leidis [[piiskop]] [[Roman (Tang)|Roman]], et Helme-Tõrva kogudus tuleb laguneva kirikuhoone tõttu sulgeda. Purustatud hoone oli järgnevate aastate jooksul nii kooperatiivi lina- ja tsemendiladu, piimakombinaadi jääkelder kui ka võimla.
[[Pilt:kirik-kammersaal.jpg|pisi|left|300px|Vene õigeusu kirik [[1915]]. aastal koos preestrimajaga]]
[[1987]]. aastal alustas [[Valga kolhooside ehituskontor]] (Valga KEK) lagunenud kiriku ümberehitamist noorte spetsialistide väljaõppekeskuseks, kuna hoonet ei lubatud kirikuks taastada. Seoses [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] võimu nõrgenemisega renoveeriti hoone [[1990]]. aasta detsembriks [[AS Tõrva Ehituskontor]]i poolt kirik-kammersaaliks.

[[1993]]. aasta oktoobris otsustas AS Tõrva Ehituskontor kammersaali 600 000 krooni eest koos sisustusega [[Tõrva|Tõrva linnale]] müüa, kuid [[Tõrva Linnavalitsus]]el ei jätkunud tehinguks raha. Sama aasta detsembris ostis ettevõte [[AS Granat]] kirikuhoone [[oksjon]]ilt 1,2 miljoni krooni eest, kuid pani selle [[1994]]. aastal 2,4 miljoni krooni eest müüki. Samal aastal ostis [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] Konsistoorium selle 2 miljoni krooni suurust laenu võttes [[Helme Maarja kogudus|Helme kogudusele]].

== Haldus ja tegevus ==
Kuigi 1994. aastal sai kiriku omanikuks [[Helme Maarja kogudus|EELK Helme kogudus]], avaldas Tõrva linnavalitsus [[2007]]. aastal soovi kirik esindushooneks ära osta.&lt;ref&gt;{{netiviide | URL =http://www.valgamaalane.ee/160207/esileht/25008920.php | Pealkiri =Tõrva linnavalitsus tahab kirik-kammersaali endale osta | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne =Valgamaalane | Aeg =15.02.2007 | Koht = | Väljaandja = | online =03.01.2008 | Keel =eesti }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

Tõrva kirikus tegutseva koguduse hallata on ka [[Helme kalmistu]], mis paikneb linna [[loe|loode]]&lt;nowiki/&gt;piiril.&lt;ref&gt;{{netiviide | URL =http://www.helme.ee/elanikule/haridus-ja-kultuur/kirik-ja-kogudused/ | Pealkiri =Helme kalmistu | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne =Helme valla koduleht | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | online =03.01.2008 | Keel =eesti | arhiivimisaeg =28.10.2017 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20171028221212/http://www.helme.ee/elanikule/haridus-ja-kultuur/kirik-ja-kogudused/ | url-olek =ei tööta }}&lt;/ref&gt;

1997. aastast juhib hoone tööd [[SA Tõrva Kirik-Kammersaal|Sihtasutus Tõrva Kirik-Kammersaal]].&lt;ref&gt;{{netiviide | URL =http://www.eestikirik.ee/node/3926 | Pealkiri =&quot;Helme vennastekoguduse palvemaja lugu&quot; | Autor =Arvo Lasting | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne =Eesti Kirik | Aeg =09.11.2007  | Koht = | Väljaandja = Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
| online =05.01.2008 | Keel = eesti}}&lt;/ref&gt; Sihtasutuse põhilised rahastajad on [[Tõrva Linnavalitsus]], [[Helme Vallavalitsus]], [[Eesti Kultuurkapital]] ja eraettevõtted.&lt;ref&gt;{{netiviide | URL =http://torva.kovtp.ee/torva-kirik-kammersaal | Pealkiri =Kultuur - Kirik-Kammersaal | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne =Tõrva Linnavalitsuse koduleht | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | online =05.01.2008 | Keel =eesti }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; 1997. aastal sõlmis sihtasutus koostöölepingu [[Eesti Kontsert|Eesti Kontserdiga]]. Aastas toimub kirik-kammersaalis keskmiselt 80–115 üritust: 15–20 [[näitus]]t ja 35–40 [[kontsert]]i, lisaks [[loeng]]ud, [[aktus]]ed, rahvakalendri tähtpäevade tähistamine, [[jumalateenistus]]ed, vastuvõtud, [[konverents]]id. Kirik-kammersaalis on laulatatud [[abielu]]sid, tähistatud [[kuldpulm]]i ja toimunud [[ristimine|ristimisi]]. Aastas külastab Tõrva Kirik-Kammersaali 6000–7000 inimest.

==Vaated kirikule ja kabelile==
&lt;gallery&gt;
Pilt:Tõrva church 2008 2.jpg|Vaade kirikule edelast
Pilt:Tõrva church 2008 3.jpg|Vaade kirikule loodest
Pilt:Tõrva church 2008 5.jpg|Helme kalmistu kabel. Vaade edelast
Pilt:Tõrva church 2008 6.jpg|Helme kalmistu kabel. Vaade kagust
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Ilmar Kõverik, Hans Salm. &quot;Tõrva kirik-kammersaali 100 aastat&quot;. [[2006]]. 160 lk

[[Kategooria:Tõrva]]
[[Kategooria:Valga maakonna õigeusu kirikud]]
[[Kategooria:Valga maakonna kirikud]]</text>
      <sha1>mpt7dxuui4kpny71jv3t20tv7qp0pzv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rava mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>113325</id>
    <revision>
      <id>7260560</id>
      <parentid>6992424</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T19:07:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Välislink</comment>
      <origin>7260560</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1535" sha1="qwcec4vwwwaktut1qa0b8nfxz0pyby0" xml:space="preserve">[[File:Rava küla.jpg|thumb|Mõisa peahoone [[Rava järv]]e ääres]]
'''Rava mõis''' ([[saksa keel]]es ''Rawaküll'') oli [[rüütlimõis]] [[Järva-Jaani kihelkond|Järva-Jaani kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l. Nüüdisajal jääb kunagine mõis [[Järva vald]]a [[Järva maakond|Järva maakonnas]].

Mõisa keskus asus [[Rava (Ambla)|Rava]] külas.

==Ajalugu==
Rava mõis rajati [[17. sajand]]i alguses ning selle esimesed omanikud olid [[Helffreich]]id. Mõis jäi suguvõsa kätte [[1797]]. aastani, mil selle 45 000 hõberubla eest ostis [[Georg Friedrich von Stackelberg]] [[Öötla mõis]]ast.

[[Stackelberg]]ide kätte jäi mõis [[1919]]. aasta võõrandamiseni. Viimane omanik oli Marie von Stackelberg.

==Mõisakompleks==
[[19. sajand]]i lõpus lasi [[Bernhard Arnold Alexander von Stackelberg]] rajada ühekorruselise [[viilkatus]]ega kivist peahoone.
Umbes samal ajal valmisid ka kõrvalhooned, park ja paisjärv.

Pärast võõrandamist asusid mõisahoones rahvamaja ja metskond.

Tänapäeval on mõisakompleks eravalduses.

==Vaata ka==
*[[Eesti mõisate loend]]

==Kirjandus==
*[[Alo Särg]], &quot;Järvamaa mõisad ja mõisnikud&quot;. [[Argo (kirjastus)|Argo]], [[Tallinn]] [[2005]]

==Välislingid==
*[http://www.mois.ee/jarva/rava.shtml Rava mõisast Eesti mõisaportaalis]
*[https://www.muis.ee/museaalview/1810723 Rava mõisa peahoone 1984. aastal (foto)]

{{Järva-Jaani kihelkond}}

[[Kategooria:Järvamaa mõisad]]
[[Kategooria:Järva vald]]
[[Kategooria:Järva-Jaani kihelkond]]
[[Kategooria:Stackelbergide mõisad]]</text>
      <sha1>qwcec4vwwwaktut1qa0b8nfxz0pyby0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Andres Tvauri</title>
    <ns>0</ns>
    <id>119219</id>
    <revision>
      <id>7260481</id>
      <parentid>6264255</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T16:55:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Morel</username>
        <id>26171</id>
      </contributor>
      <comment>pilt</comment>
      <origin>7260481</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1850" sha1="cuscpbkv1huca1sv6yqssfv5gsk8je2" xml:space="preserve">[[Pilt:Andres Tvauri 2021.jpg|pisi|Andres Tvauri 2021. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]]
'''Andres Tvauri''' (sündinud [[15. oktoober|15. oktoobril]] [[1970]]) on [[eesti]] [[arheoloog]], alates [[2001]]. aastast ajaloodoktor.

Tvauri on [[Tartu Ülikool]]i õppejõud. Ta uurib peamiselt Eesti [[keskmine rauaaeg|keskmise]] ja [[noorem rauaaeg|noorema rauaaja]] asustust ning Vene ala mõjusid sellele.

==Looming==
===Raamatud, sh monograafiad===
*''Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis''. Toimetaja, [[Margot Laneman]]. Tartu: [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], 2012. ISBN 978-9949-32-510-8 (Digitaalversioon [http://www.arheo.ut.ee/EA4_Tvauri_2012.pdf Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis])

==Tunnustus==

* 2015 [[Tartu Ülikooli aumärk]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.12.2022}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
&lt;references /&gt;

==Välislingid==
*[https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/cced173b-9cc3-482d-8724-d505cd40480c?tabId=CV_EST Andres Tvauri Eesti Teadusinfosüsteemis ]
*[http://tartu.postimees.ee/2907205/leiud-viitavad-muinasaja-katastroofile Leiud viitavad muinasaja katastroofile], Postimees, 2. september 2014 
* 10. jaanuar 2017, kell 08:30, [[Rivo Bernotas]], [[Keiti Randoja]], Andres Tvauri, [http://novaator.err.ee/v/yhiskond/46ad1e86-ada8-4957-8d28-0505899a0efa/aasta-leid-arheoloogias-keskaegne-veejuhe-ja-adrajaljed-tallinna-kesklinnas Aasta leid arheoloogias: keskaegne veejuhe ja adrajäljed Tallinna kesklinnas], err.ee

{{DEFAULTSORT:Tvauri, Andres}}
[[Kategooria:Eesti ajaloolased]]
[[Kategooria:Eesti arheoloogid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õppejõud]]
[[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1970]]</text>
      <sha1>cuscpbkv1huca1sv6yqssfv5gsk8je2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Karstilehter</title>
    <ns>0</ns>
    <id>119696</id>
    <revision>
      <id>7260885</id>
      <parentid>7253438</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T09:43:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sillerkiil</username>
        <id>58396</id>
      </contributor>
      <origin>7260885</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="863" sha1="sm981ije7geuz5a429vb3sd8z4j6tut" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2008}}
{{viitamata}}
{{täienda}}
[[Pilt:Dolinenfeld Eisinger Loch 03.JPG|thumb|300px|Väike karstilehter [[Saksamaa]]l]]
'''Karstilehter''' on vees lahustuvate [[kivim]]ite pinna sisse tekkinud korrapärane, koonusjas, liua- või vannitaoline [[süvend]]. Karstilehter on [[karst]]ipiirkondades tavalisim [[pinnavorm]]. Selle diameeter võib olla 1 kuni mitusada meetrit, sügavus on tavaliselt mõni meeter. Karstilehtri [[põhi (hüdroloogia)|põhjas]] võib olla vett neelav ava ([[pugem]] ehk ponoor).

==Vaata ka==
*[[Xiaozhai Tiankeng]]
*[[Karr]]
*[[Karstikoobas]]
*[[Kurisu (geoloogia)|Kurisu]]
*[[Salajõgi]]
*[[Seenkalju]]
*[[Stalaktiit]]
*[[Stalagmiit]]
*[[Stalaktaat]]

{{Commons|:Category:Sinkhole|Karstilehter}}
{{geo-toim}}

[[Kategooria:Geomorfoloogia]]
[[Kategooria:Karstoloogia]]

[[ro:Ponor]]
[[sl:Kraška dolina]]</text>
      <sha1>sm981ije7geuz5a429vb3sd8z4j6tut</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tallinna ühistranspordiliinid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>122720</id>
    <revision>
      <id>7260945</id>
      <parentid>7255945</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T11:57:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-49114-55</username>
        <id>237309</id>
      </contributor>
      <origin>7260945</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="39864" sha1="11l5qmp0xz7sk4z62ef7nmwh81pee4y" xml:space="preserve">'''Tallinna ühistranspordiliinid''' on [[Tallinn]]a-sisesed ja kohati Tallinna lähiümbrust läbivad [[buss]]i-, [[trollibuss|trolli]]-, [[tramm]]i- ja [[rong]]iliinid.

== Bussiliinid ==
Tallinnas on 2026. aasta 1. augusti seisuga 69 bussiliini, millest:
* 11 töötavad vaid tööpäeviti (liinid 8A, 9, 11, 26A, 28, 30, 32, 45, 46, 47, 55);
* 3 on ekspressliinid (liinid 9, 11, 46);
* 1 sõidab laupäeviti, kuid mitte pühapäeviti (liin 7);
* kõikidel liinidel on madalapõhjalised järjekorrad;
* kõik 69 on Tallinna Linnatranspordi teenindamisel;
* pikim on liin 1 (Vana-Pääsküla – Viru – Viimsi (Krillimäe)), ~54 km;
* lühim on liin 62 (Väike-Õismäe – Mäeküla (Rehelepa)), ~10 km;
* Ööliinid on 91, 92, 93, 94, 95, 96

=== Liinid ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Liin
! Marsruut
! Vedaja
! Puhkepeatus
! Märkmed
|-
|[[1 (Tallinna bussiliin)|1]]
|[[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] – [[Viru keskus|Viru]] – [[Viimsi]] (Krillimäe)
|[[TLT]]
|Krillimäe / Vana-Pääsküla
|
|-
|[[2 (Tallinna bussiliin)|2]]
|[[Balti jaam]] – [[Mõigu]]
| rowspan=&quot;8&quot; |TLT 
|Mõigu / Balti jaam
|
|-
|[[3 (Tallinna bussiliin)|3]]
|[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Pelguranna]] (Randla)
|Vana-Lõuna (Kitseküla)
|
|-
|[[4 (Tallinna bussiliin)|4]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Tiskre]] 
|Väike-Õismäe
|
|-	
|[[5 (Tallinna bussiliin)|5]]
|[[Männiku tee|Männiku]] – [[Viru keskus|Viru]] – [[Metsakooli tee]]
|Männiku
|
|-
|[[6 (Tallinna bussiliin)|6]]
|[[Merivälja|Merivälja Pansion]] – [[Metsakooli tee]]
|Merivälja Pansion
|
|-
|[[7 (Tallinna bussiliin)|7]]
|[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Sõjamäe]]
|Seli
|
|-
|[[8 (Tallinna bussiliin)|8]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]]
|Väike-Õismäe 
|
|-
|[[8A (Tallinna bussiliin)|8A]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]]
|Viru keskus
|
|- style=&quot;background:pink; color:crimson&quot;
|[[9 (Tallinna bussiliin)|9]]
|[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Priisle]]
|TLT
|Priisle / Kadaka
|ekspress
|-
|[[10 (Tallinna bussiliin)|10]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]]
|TLT
|Väike-Õismäe
|
|- style=&quot;background:pink; color:crimson&quot;
|[[11 (Tallinna bussiliin)|11]]
|[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Kaubamaja tänav|Kaubamaja]]
|TLT
|Kadaka
|ekspress
|-
|[[12 (Tallinna bussiliin)|12]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]]
| rowspan=&quot;33&quot; |TLT 
|Seli / Väike-Õismäe
|
|-
|[[13 (Tallinna bussiliin)|13]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]]
|Priisle / Väike-Õismäe
|-
|[[15 (Tallinna bussiliin)|15]]
|[[Teatri väljak|Estonia]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Sõjamäe]]
|Sõjamäe
|Alates 01.11.2026 pikendatakse [[Radarikeskus|Radarikeskuseni]]
|-
|[[16 (Tallinna bussiliin)|16]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Tallinn-Väike]]
|Väike-Õismäe
|
|-
|[[18 (Tallinna bussiliin)|18]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Urda]]
|Viru keskus
|
|-
|[[19 (Tallinna bussiliin)|19]]
|[[Vanasadam|Reisisadama D-Terminal]] – [[Laagri|Laagri alevik]]
|Reisisadama D-Terminal
|
|-
|[[20 (Tallinna bussiliin)|20]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pääsküla|Teelise]]
|Viru keskus
|
|-
|[[21 (Tallinna bussiliin)|21]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Landi]]
|Viru keskus
|
|-
|[[22 (Tallinna bussiliin)|22]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]]
|Väike-Õismäe
|
|-
|[[23 (Tallinna bussiliin)|23]]
|[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]]
|Kadaka
|
|-
|[[24 (Tallinna bussiliin)|24]]
|[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]]
|Kadaka
|
|-
|[[24A (Tallinna bussiliin)|24A]]
|[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]]
|Kadaka
|
|-
|[[25 (Tallinna bussiliin)|25]]
|[[Tiskre]] – [[Vanasadam|Reisisadama D-Terminal]]
|Reisisadama D-Terminal
|
|-
|[[26 (Tallinna bussiliin)|26]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare]] 
|Väike-Õismäe
|
|-
|[[26A (Tallinna bussiliin)|26A]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare põik]]
|Väike-Õismäe
|
|-
|[[27 (Tallinna bussiliin)|27]]
|[[Harkujärve]] (Oja tee) – [[Laagri|Laagri alevik]] (Laaniku)
|Harkujärve (Oja tee)
|
|-
|[[28 (Tallinna bussiliin)|28]]
|[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Väike-Õismäe]] (Sinilille)
|Vana-Lõuna (Kitseküla)
|
|-
|[[30 (Tallinna bussiliin)|30]]
|[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu (Maardu)|Kärmu]]
|Seli
|
|-
|[[31 (Tallinna bussiliin)|31]]
|[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]]
|Priisle
|
|-
|[[31A (Tallinna bussiliin)|31A]]
|[[Priisle]] – [[Hooldekodu tee|Iru hooldekodu]] – [[Teatri väljak|Estonia]]
|Priisle
|
|-
|[[32 (Tallinna bussiliin)|32]]
|[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]]
|Männiku
|
|-
|[[33 (Tallinna bussiliin)|33]]
|[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] (Maleva)
|Männiku
|
|-
|[[34 (Tallinna bussiliin)|34]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee)
|Viru keskus / Muuga aedlinn
|
|-
|[[35 (Tallinna bussiliin)|35]]
|[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pelguranna]] (Supelranna)
|Seli
|
|-
|[[36 (Tallinna bussiliin)|36]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Viru keskus|Viru]]
|Väike-Õismäe
|
|-
|[[37 (Tallinna bussiliin)|37]]
|[[Mustamäe]] – [[Kakumäe sadam]]
|Mustamäe
|
|-
|[[38 (Tallinna bussiliin)|38]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]]
|Viru keskus / Muuga
|
|-
|[[39 (Tallinna bussiliin)|39]]
|[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Kurepõllu |Liikuri]]
|Vana-Lõuna
|
|-
|[[40 (Tallinna bussiliin)|40]]
|[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Pelguranna]] (Supelranna)
|Pelguranna / Priisle
|
|-
|[[41 (Tallinna bussiliin)|41]]
|[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]]
|Balti jaam
|
|-
|[[42 (Tallinna bussiliin)|42]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Priisle]]
|Priisle / Väike-Õismäe
|
|-
|[[44 (Tallinna bussiliin)|44]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]]
|Viru keskus
|
|-
|[[45 (Tallinna bussiliin)|45]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Ülemiste]] (Kaubajaama)
|Väike-Õismäe
|
|- style=&quot;background:pink; color:crimson&quot;
|[[46 (Tallinna bussiliin)|46]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]]
|TLT
|Väike-Õismäe / Seli
|ekspress
|-
|[[47 (Tallinna bussiliin)|47]]
|[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Peetri Lasteaed-Põhikool|Peetri kool]]
| rowspan=&quot;17&quot; |TLT
|Lennujaam
|
|-
|[[48 (Tallinna bussiliin)|48]]
|[[Pirita|Pirita keskus]] – [[Lasnamäe|Vesse]] (Gaasi)
|Vesse (Gaasi)
|
|-
|[[49 (Tallinna bussiliin)|49]]
|[[Viimsi keskus]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]]
|Lennujaam
|
|-
|[[50 (Tallinna bussiliin)|50]]
|[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pae (Tallinn)|Majaka Põik]]
|Seli
|
|-
|[[54 (Tallinna bussiliin)|54]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Priisle]]
|Priisle / Väike-Õismäe
|
|-
|[[55 (Tallinna bussiliin)|55]]
|[[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]]
|P. Pinna / Hobujaama
|
|-
|[[57 (Tallinna bussiliin)|57]]
|[[Raudalu]] – [[Kitseküla (Tallinn)|Kalev]]
|Raudalu
|
|-
|[[58 (Tallinna bussiliin)|58]]
|[[Priisle]] – [[Majaka põik]]
|Priisle
|
|-
|[[59 (Tallinna bussiliin)|59]]
|[[Balti jaam]] – [[Pikakari rand|Pikakari]]
|Balti jaam
|
|-
|[[60 (Tallinna bussiliin)|60]]
|[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Kompassi plats|Maneeži]]
|Seli
|
|-
|[[61 (Tallinna bussiliin)|61]]
|[[Astangu|Kotermaa]] – [[Ida-Tallinna Keskhaigla|Järve haigla]]
|Kotermaa
|
|-
|[[62 (Tallinna bussiliin)|62]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Mäeküla asum|Mäeküla]] (Rehelepa)
|Väike-Õismäe
|
|-
|[[63 (Tallinna bussiliin)|63]]
|[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]]
|Priisle
|
|-
|[[65 (Tallinna bussiliin)|65]]
|[[Priisle]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]]
|Lennujaam / Priisle
|
|-
|[[66 (Tallinna bussiliin)|66]]
|[[Priisle]] – [[Balti jaam]] – [[Pelguranna]] (Randla)
|Pelguranna / Priisle
|
|-
|[[67 (Tallinna bussiliin)|67]]
|[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Juhan Sütiste tee|Sütiste]]
|J. Sütiste tee / Seli
|
|-
|[[73 (Tallinna bussiliin)|73]]
|[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Viru keskus|Viru]] – [[Maleva tänav|Kopli liinid]]
|Vana-Lõuna
|
|- style=&quot;background:SkyBlue&quot;
|[[91 (Tallinna bussiliin)|91]]
|ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Mustamäe]]
| rowspan=&quot;6&quot; |TLT
|ÖÖ Balti jaam
|L P (ööliin)
|- style=&quot;background:SkyBlue&quot;
|[[92 (Tallinna bussiliin)|92]]
|ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Väike-Õismäe]] (Rukkilille)
|ÖÖ Balti jaam
|L P (ööliin)
|- style=&quot;background:SkyBlue&quot;
|[[93 (Tallinna bussiliin)|93]]
|ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Pelguranna]] (Randla)
|ÖÖ Balti jaam
|L P (ööliin)
|- style=&quot;background:SkyBlue&quot;
|[[94 (Tallinna bussiliin)|94]]
|ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Priisle]]
|Priisle / ÖÖ Balti jaam
|L P (ööliin)
|- style=&quot;background:SkyBlue&quot;
|[[95 (Tallinna bussiliin)|95]]
|ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Viimsi keskus]]
|ÖÖ Balti jaam
|L P (ööliin)
|- style=&quot;background:SkyBlue&quot;
|[[96 (Tallinna bussiliin)|96]]
|ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]]
|ÖÖ Balti jaam
|L P (ööliin)
|}

=== Endised bussiliinid ===
''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.''
:{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Liin
! Marsruut
! Vedaja
! Puhkepeatus
! Märkmed
|-
|[[1 (Tallinna bussiliin)|1]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Merivälja]]
|[[TAK]]
|Viru keskus
|Suleti augustis 2005
|-
|[[1A (Tallinna bussiliin)|1A]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Viimsi Keskus]]
|TLT
|Viru keskus
|Muudeti juulis 2022 [[1 (Tallinna bussiliin)|liiniks 1]]
|-
|[[1PR (Tallinna bussiliin)|1PR]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pirita]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[TAK]]
|Viru keskus
|Suleti jaanuaris 2009
|-
|[[2 (Tallinna bussiliin)|2]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]]
|Nõmme
|Käis laupäeviti ja pühapäeviti viimati 1991
|- style=&quot;background:pink; color:crimson&quot;
|[[4 (Tallinna bussiliin)|4]]
|[[Balti jaam]] – [[Mähe|Mähe tee]]
|TAK 
|Balti jaam
|ekspress, viimati käigus 1989
|-
|[[4 (Tallinna bussiliin)|4]]
|[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Pirita jõgi]]
| rowspan=&quot;6&quot; |TAK
|Pirita jõgi
|Suleti oktoobris 1994
|-
|[[5A (Tallinna bussiliin)|5A]]
|[[Kose (Tallinn)|Metsakooli]] – [[Merivälja|Merivälja Pansion]]
|Metsakooli
|Muudeti novembris 2009 [[6 (Tallinna bussiliin)|liiniks 6]]
|-
|[[6 (Tallinna bussiliin)|6]]
|[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kallavere]]
|Viru väljak
|Muudeti mais 1994 [[86 (Tallinna bussiliin)|liiniks 86]]
|-
|[[6 (Tallinna bussiliin)|6]]
|[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Viru väljak]]
|Viru väljak
|Suleti jaanuaris 2000
|-
|[[12 (Tallinna bussiliin)|12]]
|[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]]
|Viru väljak
|Viimati käigus 1999
|-
|[[13 (Tallinna bussiliin)|13]]
|[[Kallavere]] – [[Muuga sadam]]
|Muuga sadam
|Muudeti jaanuaris 1994 [[85 (Tallinna bussiliin)|liiniks 85]]
|- style=&quot;background:pink; color:crimson&quot;
|[[13A (Tallinna bussiliin)|13A]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]]
|MRP
|Priisle / Väike-Õismäe
|ekspress, muudeti jaanuaris 2002 [[12 (Tallinna bussiliin)|liiniks 12]]
|- style=&quot;background:pink; color:crimson&quot;
|[[14 (Tallinna bussiliin)|14]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]]
|TLT
|Viru keskus
|ekspress, ühendati [[1 (Tallinna bussiliin)|1 liiniga]] 1. augustil 2026
|-
|[[17 (Tallinna bussiliin)|17]]
|[[Sõjamäe|Suur-Sõjamäe]] – [[J. Sütiste tee]]
|TAK
|J. Sütiste tee
|Suleti veebruaris 2006
|-
|[[17 (Tallinna bussiliin)|17]]
|[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]]
| rowspan=&quot;7&quot; |TLT
|J. Sütiste tee
|Ühendati [[67 (Tallinna bussiliin)|67 liiniga]] 1. augustil 2023
|-
|[[17A (Tallinna bussiliin)|17A]]
|[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Siselinna kalmistu|Juhkentali]] (Veskiposti)
|J. Sütiste tee
|Ühendati [[67 (Tallinna bussiliin)|67 liiniga]] 1. augustil 2023
|-
|[[18A (Tallinna bussiliin)|18A]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Urda]]
|Viru keskus
|Ühendati [[18 (Tallinna bussiliin)|18 liiniga]] 1. augustil 2026
|-
|[[19 (Tallinna bussiliin)|19]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]]
|Viru keskus
|Suleti veebruaris 2019
|-
|[[20A (Tallinna bussiliin)|20A]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagri|Laagri alevik]]
|Viru keskus
|Muudeti 1. augustil 2026 [[19 (Tallinna bussiliin)|liiniks 19]]
|-
|[[21A (Tallinna bussiliin)|21A]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]]
|Väike-Õismäe
|Muudeti 1. augustil 2026 [[22 (Tallinna bussiliin)|liiniks 22]]
|-
|[[21B (Tallinna bussiliin)|21B]]
|[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]]
|Balti jaam
|Ühendati [[21 (Tallinna bussiliin)|21 liiniga]] 1. augustil 2026
|-
|[[22 (Tallinna bussiliin)|22]]
|[[Balti jaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]]
|TAK
|Balti jaam
|Suleti juunis 1995
|-
|[[22 (Tallinna bussiliin)|22]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]]
|TLT
|Väike-Õismäe
|Suleti 21. oktoobril 2024
|-
|[[23A (Tallinna bussiliin)|23A]]
|[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Autobussijaam]]
|TAK
|Kadaka
|Suleti juunis 2009
|-
|[[24 (Tallinna bussiliin)|24]]
|[[Balti jaam]] – [[Mõigu]]
|TAK
|Balti jaam
|Suleti juunis 1995
|-
|[[24 (Tallinna bussiliin)|24]]
|[[Mustamäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]]
| rowspan=&quot;2&quot; |TLT
|Mustamäe
|Ühendati [[24A|24A liiniga]] veebruaris 2022
|-
|[[24A (Tallinna bussiliin)|24A]]
|[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]]
|Kadaka
|Muudeti juulis 2022 [[24 (Tallinna bussiliin)|liiniks 24]]
|-
|[[25 (Tallinna bussiliin)|25]]
|[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]]
|TAK
|Hobujaama
|Viimati käigus 1993
|-
|[[25 (Tallinna bussiliin)|25]]
|[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Laagri|Laagri alevik]]
| rowspan=&quot;2&quot; |TLT
|Keskuse
|Ühendati [[20A|20A liiniga]] septembris 2020
|-
|[[29 (Tallinna bussiliin)|29]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Hooldekodu tee|Iru hooldekodu]] – [[Priisle]]
|Priisle / Viru keskus
|Muudeti 1. augustil 2026 [[31A (Tallinna bussiliin)|liiniks 31A]]
|-
|[[29A (Tallinna bussiliin)|29A]]
|[[Seli (Tallinn)|Seli]]  – [[Iru]] – [[Kärmu]]
| rowspan=&quot;2&quot; |TAK
|Seli
|Muudeti juunis 2009 [[30 (Tallinna bussiliin)|liiniks 30]]
|-
|[[29B (Tallinna bussiliin)|29B]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Kärmu]]
|Hobujaama
|Suleti oktoobris 2006
|-
|[[30 (Tallinna bussiliin)|30]]
|[[Tallinna Teenindusmaja|Teenindusmaja]] – [[Tallinna lauluväljak|Lauluväljak]]
|
|käis suurürituste ajal Lauluväljakul viimati 1994
|
|-
|[[33A (Tallinna bussiliin)|33A]]
|[[Männiku asum|Männiku]] – [[Kopli|Maleva]]
| rowspan=&quot;2&quot; |TAK
|Maleva
|Suleti mais 1994, liin 33 lõpetas sõitmise Kopli poolsaare lõppu, &lt;br /&gt;
suunati 33A marsruudile (seni oli käigus puhkepäeviti)
|-
|[[34 (Tallinna bussiliin)|34]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Ristaia]]
|Viru keskus
|Suleti oktoobris 2004
|-
|[[34A (Tallinna bussiliin)|34A]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee)
|TLT
|Viru keskus
|Muudeti juulis 2022 [[34 (Tallinna bussiliin)|liiniks 34]]
|-
|[[37 (Tallinna bussiliin)|37]]
|[[Järve (Tallinn)|Risti]] – [[Raudalu]]
|MRP
|Raudalu
|Suleti aprillis 2003
|- style=&quot;background:pink; color:crimson&quot;
|[[41 (Tallinna bussiliin)|41]]
|[[Balti jaam]] – [[Mähe aedlinn]]
|TAK
|Balti jaam
|ekspress, viimati käigus 1988
|-
|[[41B (Tallinna bussiliin)|41B]]
|[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]]
|TLT
|Balti jaam
|Ühendati [[41 (Tallinna bussiliin)|41 liiniga]] 1. augustil 2026
|-
|[[42 (Tallinna bussiliin)|42]]
|[[Kallavere]] – [[Sadama|Petrooleumi]]
|TAK
|Petrooleumi
|Muudeti jaanuaris 1994 [[84 (Tallinna bussiliin)|liiniks 84]]
|-
|[[42 (Tallinna bussiliin)|42]]
|[[Kopli]] – [[Peterburi tee|Vesse]]
| rowspan=&quot;2&quot; |TLT
|Kopli
|Trammiliini asendusbussiliin, suleti augustil 2014
|-
|[[42 (Tallinna bussiliin)|42]]
|[[A. Laikmaa bussipeatus|A. Laikmaa]] – [[Peterburi tee|Vesse]]
|A. Laikmaa
|Trammiliini asendusbussiliin, suleti septembril 2015
|-
|[[43 (Tallinna bussiliin)|43]]
|[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]]
|TAK
|P. Pinna
|Suleti 1988
|-
|[[43 (Tallinna bussiliin)|43]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]]
|TLT
|Väike-Õismäe
|Ühendati [[8 (Tallinna bussiliin)|8 liiniga]] 1. augustil 2023
|-
|[[45 (Tallinna bussiliin)|45]]
|[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]]
|TAK
|Kakumäe
|Suleti detsembris 1995
|- style=&quot;background:pink; color:crimson&quot;
|[[47 (Tallinna bussiliin)|47]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]]
|TLT
|Väike-Õismäe
|ekspress, ühendati [[54 (Tallinna bussiliin)|54 liiniga]] 21. oktoobril 2024
|-
|[[48 (Tallinna bussiliin)|48]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pelguranna]] (Randla) 
| rowspan=&quot;3&quot; |TLT
|Viru keskus
|Ühendati [[35 (Tallinna bussiliin)|35 liiniga]] 1. augustil 2023
|-
|[[51 (Tallinna bussiliin)|51]]
|[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Priisle]]
|Priisle / Viru keskus
|Ühendati [[40 (Tallinna bussiliin)|40 liiniga]] 21. oktoobril 2024
|-
|[[52 (Tallinna bussiliin)|52]]
|[[Kopli]] – [[Mere puiestee]]
|Kopli
| Trolliliini või Trammiliini asenbusbussiliin, suleti 18. augustil 2024
|- style=&quot;background:pink; color:crimson&quot;
|[[53 (Tallinna bussiliin)|53]]
|[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]]
|TLT
|Priisle
|ekspress, ühendati [[9 (Tallinna bussiliin)|9 liiniga]] juunis 2020
|- style=&quot;background:pink; color:crimson&quot;
|[[54 (Tallinna bussiliin)|54]]
|[[Kallavere]] – [[Eesti Kunstiakadeemia|Kunstiakadeemia]]
|TAK
|Kunstiakadeemia
|Muudeti jaanuaris 1994 [[83 (Tallinna bussiliin)|liiniks 83]]
|-
|[[55 (Tallinna bussiliin)|55]]
|[[Paul Pinna tänav|P. Pinna]] — [[Majaka põik|Pae]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tallinna autobusside sõiduplaanid {{!}} Digar |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:296226/265148/page/1 |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=www.digar.ee |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|TAK
|P. Pinna
|
|- style=&quot;background:pink; color:crimson&quot;
|[[56 (Tallinna bussiliin)|56]]
|[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Teatri väljak|Estonia]]
|TLT
|Seli
|ekspress, ühendati [[46 (Tallinna bussiliin)|46 liiniga]] 1. novembril 2022
|-
|[[62 (Tallinna bussiliin)|62]]
|[[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]]
| rowspan=&quot;3&quot; |TAK
|Lennujaam
|Suleti novembris 2007
|-
|[[63A (Tallinna bussiliin)|63A]]
|[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Pirita]] – [[Priisle]]
|Priisle
|Liin sõitis suviti, õhtupoolne ring oli vastupidine, suleti augustis 1997
|-
|[[64 (Tallinna bussiliin)|64]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Vana-Pääsküla]]
|Vana-Pääsküla
|Suleti märtsis 2000
|- style=&quot;background:pink; color:crimson&quot;
|[[64 (Tallinna bussiliin)|64]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Ülemiste]] (Kaubajaama)
|TLT
|Väike-Õismäe
|ekspress, suleti 21. oktoobril 2024
|-
|[[65 (Tallinna bussiliin)|65]]
|[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]]
|TLT
|Lennujaam / Seli
|Suleti 21. oktoobril 2024
|-
|[[66 (Tallinna bussiliin)|66]]
|[[Peterburi tee]] – [[Priisle]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Peterburi tee]]
|MRP
|Peterburi tee
|Suleti mais 2003
|-
|[[68 (Tallinna bussiliin)|68]]
|[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]]
| rowspan=&quot;8&quot; |TLT
|Priisle
|Ühendati [[42 (Tallinna bussiliin)|42 liiniga]] 1. augustil 2023
|-
|[[69 (Tallinna bussiliin)|69]]
|[[Paldiski maantee trollidepoo|Lille]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]]
|Kaubamaja
|Suleti 11. augustil 2013
|-
|[[70 (Tallinna bussiliin)|70]]
|[[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Lauluväljak]]
|Hobujaama
|Suleti juulil 2014
|-
|[[71 (Tallinna bussiliin)|71]]
|[[Harkujärve]] – [[Oja tee|Oja]] [[Oja tee|tee]]
|Harkujärve/Oja tee
|Suleti augustil 2023
|-
|[[72 (Tallinna bussiliin)|72]]
|[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Kopli tänav|Kopli]]
|Keskuse
|Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. augustil 2026
|-
|[[75 (Tallinna bussiliin)|75]]
|[[Paldiski maantee trollidepoo|Lille]] – [[Balti jaam]]
|Balti jaam
|Suleti 28. veebruaril 2021
|-
|[[76 (Tallinna bussiliin)|76]]
|[[Mustamäe]] – [[Moonalao tänav|Moonalao]]
|Mustamäe
|Suleti 24. juuli 2022
|-
|[[77 (Tallinna bussiliin)|77]]
|[[Harkujärve]] – [[Oja tee|Oja]] [[Oja tee|tee]]
|Harkujärve/Oja tee
|Suleti 23. augustil 2026
|-
|[[80 (Tallinna bussiliin)|80]]
|[[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Lasnamägi|Lauluväljak]]
|
|
|
|-
|[[81 (Tallinna bussiliin)|81]]
|[[Mustamäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]]
| rowspan=&quot;4&quot; |TLT
|Mustamäe
|Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. augustil 2026
|-
|[[83 (Tallinna bussiliin)|83]]
|[[Mustamäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]]
|Mustamäe
|Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. augustil 2026
|-
|[[84 (Tallinna bussiliin)|84]]
|[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Balti jaam]]
|Keskuse
|Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. juulil 2026
|-
|[[85 (Tallinna bussiliin)|85]]
|[[Mustamäe]] – [[Balti jaam]]
|Mustamäe
|Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. juulil 2026
|-
|}{{Tallinna bussiliinid}}

=== Kommertsbussiliinid ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Liin
! Marsruut
! Vedaja
! Puhkepeatus
! Märkmed
|-
|[[200 (Tallinna bussiliin)|200]]
|[[Tallinn]] ([[Maleva tänav|Maleva]]) – [[Kurna]]
|[[Hansabuss]]
|Kurna
|Iga päev
|-
|[[277 (Tallinna bussiliin)|277]]
|[[Tallinn]] – [[Tammispea]] – [[Võsu]] – [[Käsmu]]
|Ekspressbussiliinid osaühing
|
|Sõidab R-P
|}

=== Endised kommertsbussiliinid ===
''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.''
:{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Liin
! Marsruut
! Vedaja
! Puhkepeatus
! Märkmed
|-
|[[70 (Tallinna bussiliin)|70]]
|[[Tallinn]] – [[Saue]]
| rowspan=&quot;13&quot; |[[TAK]]
|
|Muudeti juulis 1995 [[liiniks 190]]
|-
|[[71 (Tallinna bussiliin)|71]]
|[[Eesti Kunstiakadeemia|Kunstiülikool]] – [[Kallavere]]
|
|1991–1995
|-
|[[72 (Tallinna bussiliin)|72]]
|[[Kallavere]] – [[Kadaka turg]]
|
|1994–1995
|-
|[[73 (Tallinna bussiliin)|73]]
|[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]]
|
|1994–1995, liini 25 asemel
|-
|[[74 (Tallinna bussiliin)|74]]
|[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]]
|
|1992–1994, liini 12 asemel
|-
|[[75 (Tallinna bussiliin)|75]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kammelja tee]]
|
|1992–1995
|-	
|[[76 (Tallinna bussiliin)|76]]
|[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] – [[Rohuneeme]]
|
|1993–1995
|-
|[[77 (Tallinna bussiliin)|77]]
|[[Merivälja]] – [[Viimsi haigla]]
|
|1993–1994
|-
|[[78 (Tallinna bussiliin)|78]]
|[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]]
|
|1993–1994
|-
|[[78A (Tallinna bussiliin)|78A]]
|[[Balti jaam]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] – [[Merivälja]] – [[Viru väljak]] – [[TAK]]
|
|1993–1994
|-
|[[79 (Tallinna bussiliin)|79]]
|[[Balti jaam]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]]
|
|1993–1994
|-
|[[79A (Tallinna bussiliin)|79A]]
|[[Kiisa raudteejaam]] – Loodus
|
|1993–1994
|-
|[[80 (Tallinna bussiliin)|80]]
|[[Väike-Õismäe]] – [[Iru soojuselektrijaam|Iru elektrijaam]]
|
|1995–1996
|-
|[[81 (Tallinna bussiliin)|81]]
|[[Vabaduse väljak]] – [[Pirita]]
|Eesti Buss
|
|1997–1998
|-
|[[82 (Tallinna bussiliin)|82]]
|[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Olümpia hotell|Hotell Olümpia]]
|TAK
|
|1997–2000
|-
|[[82 (Tallinna bussiliin)|82]]
|[[Patareisadam|Linnahalli sadam]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]]
|MRP
|
|2010–2012 Linda Line'i tellimusel
|-
|[[83 (Tallinna bussiliin)|83]]
|[[Kallavere]] – [[Eesti Kunstiakadeemia|Kunstiakadeemia]]
| rowspan=&quot;5&quot; |TAK
|
|1994–1995
|-
|[[84 (Tallinna bussiliin)|84]]
|[[Kallavere]] – [[Sadama|Petrooleumi]]
|
|1994–1995
|-
|[[85 (Tallinna bussiliin)|85]]
|[[Kallavere]] – [[Muuga sadam]]
|
|1994–1995
|-
|[[86 (Tallinna bussiliin)|86]]
|[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kallavere]]
|
|1994–1995
|-
|[[88 (Tallinna bussiliin)|88]]
|[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Kadaka turg]]
|
|1997–2000
|-
|[[89 (Tallinna bussiliin)|89]]
|[[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Linnamäe tee]]
|AS Fomrin
|
|1995–1998
|-
|[[90 (Tallinna bussiliin)|90]]
|[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]]
|MRP
|
|1994–1995
|-
|[[90K (Tallinna bussiliin)|90K]]
|[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]]
|Hansabuss
|
|2011–2012
|-
|[[90A (Tallinna bussiliin)|90A]]
|[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Patareisadam|Linnahall]]
| rowspan=&quot;10&quot; |MRP
|
|1994–1995
|-
|[[91 (Tallinna bussiliin)|91]]
|[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – Tihniku Maksimarket
|
|1994–2000
|-	
|[[92 (Tallinna bussiliin)|92]]
|[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Männi (bussipeatus)|Männi]]
|
|1995–1999
|-
|[[92A (Tallinna bussiliin)|92A]]
|[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Key Kaubamaja]]
|
|1996–1998
|-
|[[94 (Tallinna bussiliin)|94]]
|[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Lasnamäe Maksimarket]]
|
|1997–1998
|-
|[[95 (Tallinna bussiliin)|95]]
|[[Lasnamäe Maksimarket]] – [[Priisle]] – [[Kuristiku]]
|
|1997–1998
|-
|[[97 (Tallinna bussiliin)|97]]
|[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]]
|
|1997
|-
|[[98 (Tallinna bussiliin)|98]]
|[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Priisle]]
|
|1995–1999
|-
|[[99 (Tallinna bussiliin)|99]]
|[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Mähe tee]]
|
|1997
|-
|[[99A (Tallinna bussiliin)|99A]]
|[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Balti jaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]]
|
|1995–1996
|-
|[[177 (Tallinna bussiliin)|177]]
|[[Tallinn]] – [[Keila]]
| rowspan=&quot;44&quot; |[[Hansabuss]]
|
|
|-
|[[187C (Tallinna bussiliin)|187C]]
|[[Kallavere]] – [[Iru soojuselektrijaam|Iru elektrijaam]]
|
|
|-
|[[191 (Tallinna bussiliin)|191]]
|[[Tallinn]] – [[Saue]]
|
|
|-
|[[198 (Tallinna bussiliin)|198]]
|[[Tallinn]] – [[Tabasalu]] – [[Vääna-Jõesuu]] – [[Keila-Joa]]
|
|
|-
|[[201 (Tallinna bussiliin)|201]]
|[[Tallinn]] ([[Mustakivi]]) – [[Kurna]]
|
|
|-
|[[203 (Tallinna bussiliin)|203]]
|[[Tallinn]] – [[Maardu]]
|
|
|-
|[[206 (Tallinna bussiliin)|206]]
|[[Tallinn]] – [[Saku]]
|
|
|-
|[[206A (Tallinna bussiliin)|206A]]
|[[Tallinn]] – [[Saku]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] – [[Aespa]]
|
|
|-
|[[207 (Tallinna bussiliin)|207]]
|[[Tallinn]] – [[Saku]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]]
|
|
|-
|[[207 (Tallinna bussiliin)|207]]
|[[Tallinn]] – [[Rannamõisa]] – [[Suurupi]]
|
|
|-
|[[208 (Tallinna bussiliin)|208]]
|[[Tallinn]] – [[Saue]]
|
|
|-
|[[209 (Tallinna bussiliin)|209]]
|[[Tallinn]] – [[Iru]] – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] – [[Maardu]]
|
|
|-
|[[210 (Tallinna bussiliin)|210]]
|[[Tallinn]] – [[Laagna tee|Laagna]] – [[Maardu]]
|
|
|-
|[[214 (Tallinna bussiliin)|214]]
|[[Tallinn]] – [[Järveküla]] – [[Jüri]]
|
|
|-
|[[214A (Tallinna bussiliin)|214A]]
|[[Tallinn]] – [[Järveküla]] – [[Jüri]]
|
|
|-
|[[215 (Tallinna bussiliin)|215]]
|[[Tallinn]] – [[Peetri (Rae)|Peetri]]
|
|
|-
|[[216 (Tallinna bussiliin)|216]]
|[[Tallinn]] – [[Kiili]] – [[Paekna]] – [[Nabala]]
|
|
|-
|[[219 (Tallinna bussiliin)|219]]
|[[Tallinn]] – [[Kurtna]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] – [[Aespa]] – [[Entusiasti]]
|
|
|-
|[[220 (Tallinna bussiliin)|220]]
|[[Tallinn]] – [[Jälgimäe]] – [[Saku]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] – [[Aespa]]
|
|
|-
|[[221 (Tallinna bussiliin)|221]]
|[[Tallinn]] – [[Laagna tee|Laagna]] – [[Kärmu]] – [[Maardu]]
|
|
|-
|[[221A (Tallinna bussiliin)|221A]]
|[[Tallinn]] – [[Laagna tee|Laagna]] – [[Kärmu]] – [[Maardu]]
|
|
|-
|[[222 (Tallinna bussiliin)|222]]
|[[Tallinn]] – [[Harku]] – [[Keila]] – [[Paldiski]]
|
|
|-
|[[224 (Tallinna bussiliin)|224]]
|[[Tallinn]] – [[Laagri]]
|
|
|-
|[[229 (Tallinna bussiliin)|229]]
|[[Tallinn]] – [[Kose-Uuemõisa]] – [[Kose]] – [[Ravila]] – [[Vardja (Kose)|Vardja]]
|
|
|-
|[[229A (Tallinna bussiliin)|229A]]
|[[Tallinn]] – [[Kose]] – [[Ravila]] – [[Ardu]]
|
|
|-
|[[232 (Tallinna bussiliin)|232]]
|[[Tallinn]] – [[Loo]]
|
|
|-
|[[232A (Tallinna bussiliin)|232A]]
|[[Tallinn]] – [[Loo]]
|
|
|-
|[[236 (Tallinna bussiliin)|236]]
|[[Tallinn]] – [[Kuusalu]] – [[Loksa]] – [[Viinistu]]
|
|
|-
|[[236B (Tallinna bussiliin)|236B]]
|[[Tallinn]] – [[Neeme]] – [[Kaberneeme]]
|
|
|-
|[[237 (Tallinna bussiliin)|237]]
|[[Tallinn]] – [[Vääna-Jõesuu]] – [[Keila-Joa]] – [[Lohusalu]]
|
|
|-
|[[237A (Tallinna bussiliin)|237A]]
|[[Tallinn]] – [[Vääna-Jõesuu]] – [[Keila-Joa]] – [[Laulasmaa]] – [[Kloogaranna]]
|
|
|-
|[[238 (Tallinna bussiliin)|238]]
|[[Tallinn]] – [[Ääsmäe]] – [[Ruila]] – [[Kernu]] – [[Haiba]]
|
|
|-
|[[242 (Tallinna bussiliin)|242]]
|[[Tallinn]] – [[Kiiu]] – [[Kuusalu]]
|
|
|-
|[[242A (Tallinna bussiliin)|242A]]
|[[Tallinn]] – [[Kolga]] – [[Loksa]]
|
|
|-
|[[243 (Tallinna bussiliin)|243]]
|[[Tallinn]] – [[Jüri]]
|
|
|-
|[[243A (Tallinna bussiliin)|243A]]
|[[Tallinn]] – [[Jüri]] – [[Pajupea]] – [[Aruküla]]
|
|
|-
|[[244 (Tallinna bussiliin)|244]]
|[[Tallinn]] – [[Jüri]] – [[Aruküla]]
|
|
|-
|[[244A (Tallinna bussiliin)|244A]]
|[[Tallinn]] – [[Jüri]] – [[Aruküla]]
|
|
|-
|[[256 (Tallinna bussiliin)|256]]
|[[Tallinn]] – [[Riisipere]] – [[Nissi]] – [[Turba]]
|
|
|-
|[[258 (Tallinna bussiliin)|258]]
|[[Tallinn]] – [[Laagna tee|Laagna]] – [[Maardu]]
|
|
|-
|[[259 (Tallinna bussiliin)|259]]
|[[Jüri]] – [[Raeküla]] – [[Assaku]] – [[Tallinn]]
|
|
|-
|[[260 (Tallinna bussiliin)|260]]
|[[Tallinn]] – [[Haabneeme]] – [[Rohuneeme]]
|
|
|-
|[[262 (Tallinna bussiliin)|262]]
|[[Tallinn]] – [[Lagedi]] – [[Aruküla]] – [[Raasiku]]
|
|
|-
|[[270 (Tallinna bussiliin)|270]]
|[[Tallinn]] – [[Mähe]] – [[Randvere]] – [[Tammneeme]]
|
|
|-
|[[270 (Tallinna bussiliin)|270]]
|[[Tallinn]] – [[Loksa]] – [[Käsmu]] – [[Võsu]] – [[Vergi]] – [[Karepa]]
|Ekspressbussiliinid osaühing
|
|
|-
|[[283 (Tallinna bussiliin)|283]]
|[[Tallinn]] – [[Maardu]]
| rowspan=&quot;6&quot; |[[Hansabuss]]
|
|
|-
|[[285 (Tallinna bussiliin)|285]]
|[[Tallinn]] – [[Laagna tee|Laagna]] – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] – [[Maardu]]
|
|
|-
|[[286 (Tallinna bussiliin)|286]]
|[[Tallinn]] – [[Maardu]]
|
|
|-
|[[287 (Tallinna bussiliin)|287]]
|[[Tallinn]] – [[Maardu]]
|
|
|-
|[[288 (Tallinna bussiliin)|288]]
|[[Tallinn]] – [[Pirita]] – [[Muuga aedlinn]] – [[Maardu]]
|
|
|-
|[[300 (Tallinna bussiliin)|300]]
|[[Tallinn]] – [[Harku]] – [[Tabasalu]]
|
|
|}

== Trammiliinid ==
{{vaata ka|Trammiliiklus Tallinnas}}
:{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Liin
! Marsruut
! Märkmed
|-
|[[1 (Tallinna trammiliin)|T1]]
|[[Kopli]] – [[Kadriorg]]
|
|-
|[[2 (Tallinna trammiliin)|T2]]
|[[Kopli]] – [[Vanasadam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]]
|
|-
|[[3 (Tallinna trammiliin)|T3]]
|[[Tondi]] – [[Kadriorg]]
|
|-
|[[4 (Tallinna trammiliin)|T4]]
|[[Tondi]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]]
|
|-
|[[5 (Tallinna trammiliin)|T5]]
|[[Kopli]] – [[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]]
|
|-
|[[6 (Tallinna trammiliin)|T6]]
|[[Kopli]] – [[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]]
|
|- style=&quot;background:#FFE5B4; color:crimson&quot;
|[[7 (Tallinna trammiliin)|T7]]
|[[Kopli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]]
|Ajutine liin T3 ja T4 asendamiseks
|}

=== Kasutatav veerem ===

:{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Tüüp
! Kasutuses
! Märkused
|-
|[[KT4SU]]*
|alates 1980
|51–123
|-
|[[KT4D]]*
|alates 1996
|59 tk 124–182, kasutatud trammid Saksamaalt [[Cottbus]]i, [[Gera]] ja [[Erfurt|Erfurd]]i linnadest
|-
|[[KT6T]]
|alates 2001
|12 tk, koostatud liigendtrammidest KT4
|-
|CAF Urbos
|alates 2015
|20 tk 501–520
|-
|PESA TWIST 147N
|Alates 2024
|23 tk - 521 - 543, esimine sõit 23.08.2024. 540-543 -  Trammid on endiselt tootmises.
|}

* Lõpp mudelinimetusel tähistab regiooni, kuhu tehase toodang suunati. SU – Soviet Union ([[Nõukogude Liit]]); D – Deutschland ([[Saksamaa]])
{{Tallinna trammiliinid}}

== Trolliliinid ==
{{Vaata ka|Trollibussiliiklus Tallinnas}}

=== Toimuvad trollibussiliinid ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Liin
!Marsruut
!Märkmed
|-
|[[72 (Tallinna trolliliin)|72]]
|[[Mustamäe]] — [[Kopli]]
|Sama marsruut, mis oli liinil [[9 (Tallinna trolliliin)|9]], aga natuke muu
|-
|[[81 (Tallinna trolliliin)|81]]
|[[Mustamäe]] — [[Mustamäe tee]]  — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]]
|Sama marsruut, mis oli liinil [[1 (Tallinna trolliliin)|1]]
|-
|[[83 (Tallinna trolliliin)|83]]
|[[Mustamäe]] — [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]]
|Sama marsruut, mis oli liinil [[3 (Tallinna trolliliin)|3]]
|-
|[[84 (Tallinna trolliliin)|84]]
|[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Balti jaam]]
|Sama marsruut, mis oli liinil [[4 (Tallinna trolliliin)|4]]
|-
|[[85 (Tallinna trolliliin)|85]]
|[[Mustamäe]] — [[Balti jaam]]
|Sama marsruut, mis oli liinil [[5 (Tallinna trolliliin)|5]]
|}

=== Endised trollibussiliinid ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Liin
!Marsruut
!Märkmed
|-
|[[1 (Tallinna trolliliin)|1]]
|[[Mustamäe]] — [[Mustamäe tee]]  — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]]
|Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[81 (Tallinna bussiliin)|81]]
|-
|[[2 (Tallinna trolliliin)|2]]
|[[Mustamäe]] — [[Estonia puiestee|Estonia]]
|Suleti 1. detsember 2012, asendati bussiliiniga [[24 (Tallinna bussiliin)|24]]
|-
|[[3 (Tallinna trolliliin)|3]]
|[[Mustamäe]] — [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]]
|Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[83 (Tallinna bussiliin)|83]]
|-
|[[4 (Tallinna trolliliin)|4]]
|[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Balti jaam]]
|Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[84 (Tallinna bussiliin)|84]]
|-
|[[5 (Tallinna trolliliin)|5]]
|[[Mustamäe]] — [[Balti jaam]]
|Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[85 (Tallinna bussiliin)|85]]
|-
|[[6 (Tallinna trolliliin)|6]]
|[[Väike-Õismäe]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]]
|Suleti 1. jaanuaris 2016, asendati bussiliiniga [[42 (Tallinna bussiliin)|42]]
|-
|[[7 (Tallinna trolliliin)|7]]
|[[Väike-Õismäe]] — [[Balti jaam]]
|Suleti 1. jaanuaris 2016, asendati bussiliiniga [[43 (Tallinna bussiliin)|43]]
|-
|[[8 (Tallinna trolliliin)|8]]
|[[Väike-Õismäe]] — [[Vabaduse väljak]]
|Suleti 1. aprillis 2000, asendati bussiliiniga [[22 (Tallinna bussiliin)|22]]
|-
|[[9 (Tallinna trolliliin)|9]]
|[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Kopli]]
|Suleti 2. mail 2017, asendati bussiliiniga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]]
|}

=== Planeeritud trollibussiliinid ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Liin
!Marsruut
!Märkmed
|-
|[[42 (Tallinna bussiliin)|42]]
|[[Väike-Õismäe]] — [[Rahu tee|Lasnamäe]]
|Pärast tavapärase trollibussiliikluse taastamist sai sellest liinist uus sihtmärk trollibussiliikluse taastamiseks ning akutrollid võidakse siin käivitada aastatel 2028–2030 uue lõpp-peatusega laiendatud [[Rahu tee|Rahu teel]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=ERR {{!}} |kuupäev=2025-08-05 |pealkiri=Tallinn to buy another 30 battery trolleys, planning Lasnamäe trolley link |url=https://news.err.ee/1609763313/tallinn-to-buy-another-30-battery-trolleys-planning-lasnamae-trolley-link |vaadatud=2026-08-11 |väljaanne=ERR |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Rahu tee - tee |keel=et |url=https://citify.eu/et/rahu-tee/ |vaadatud=2026-08-11}}&lt;/ref&gt;.
|}{{Tallinna trolliliinid}}
== Tallinna ühtse piletisüsteemi liine teenindavad ühistranspordiettevõtted ==
* [[Tallinna Linnatranspordi AS]]
* [[MRP Linna Liinid]]
* [[Tallinna Autobussikoondis]]
* [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]]&lt;br&gt;

== Rongiliinid ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Liin
!Marsruut
!Märkmed
|-
! colspan=&quot;3&quot; |Läänesuund
|-
|[[Tallinna–Pääsküla rongiliin|R11]]
|[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Pääsküla raudteejaam|Pääsküla]]
|Ainus liin, mis ei ületa Tallinna piire
|-
|[[Tallinna–Keila rongiliin|R12]]
|[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Keila raudteejaam|Keila]]
|
|-
|[[Tallinna–Keila kiirrongiliin|RE12]]
|[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Keila raudteejaam|Keila]]
|
|-
|[[Tallinna–Kloogaranna rongiliin|R13]]
|[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Kloogaranna raudteepeatus|Kloogaranna]]
|
|-
|[[Tallinna–Paldiski rongiliin|R14]]
|[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Paldiski raudteejaam|Paldiski]]
|
|-
|[[Tallinna–Paldiski kiirrongiliin|RE14]]
|[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Paldiski raudteejaam|Paldiski]]
|
|-
|[[Tallinna–Paldiski rongiliin|R15]]
|[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Paldiski raudteejaam|Paldiski]]
|
|-
|[[Tallinna–Turba rongiliin|R16]]
|[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Turba raudteepeatus|Turba]]
|
|-
|[[Tallinna–Turba kiirrongiliin|RE16]]
|[[Turba raudteepeatus|Turba]] — [[Balti jaam|Tallinn]]
|
|-
|[[Tallinna–Turba rongiliin|R17]]
|[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Turba raudteepeatus|Turba]]
|
|-
! colspan=&quot;3&quot; |Edelasuund
|-
|[[Tallinna–Rapla rongiliin|R21]]
|[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Rapla raudteejaam|Rapla]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Elektrifitseerimata liinid
|-
|[[Tallinna–Türi rongiliin|R22]]
|[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Türi raudteejaam|Türi]]
|-
! colspan=&quot;3&quot; |Kagusuund
|-
|[[Tallinna–Viljandi rongiliin|R23]]
|[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Viljandi raudteejaam|Viljandi]]
|
|-
|[[Tallinna–Viljandi rongiliin|RE23]]
|[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Viljandi raudteejaam|Viljandi]]
|
|-
|[[Tallinna–Viljandi rongiliin|E23]] (ekspress)
|[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Viljandi raudteejaam|Viljandi]]
|
|-
|[[Tallinna–Tartu rongiliin|RE34]]
|[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Tartu raudteejaam|Tartu]]
|
|-
|[[Tallinna–Tartu rongiliin|E34]] (ekspress)
|[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Tartu raudteejaam|Tartu]]
|
|-
|[[Tallinna–Tartu rongiliin|E35]] (ekspress)
|[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Tartu raudteejaam|Tartu]] / [[Valga raudteejaam|Valga]]
|
|-
|[[Tallinna–Tartu rongiliin|RE37]]
|[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Riia raudteejaam|Riia]]
|
|-
! colspan=&quot;3&quot; |Idasuund
|-
|[[Tallinna–Tapa rongiliin|R30]]
|[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Tapa raudteejaam|Tapa]]
|
|-
|[[Tallinna–Aegviidu rongiliin|R31]]
|[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]]
|
|-
|[[Tallinna–Rakvere rongiliin|R32]]
|[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Rakvere raudteejaam|Rakvere]]
|
|-
|[[Tallinna–Narva rongiliin|RE33]]
|[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Narva raudteejaam|Narva]]
|
|-
|[[Tallinna–Narva rongiliin|E33]] (ekspress)
|[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Narva raudteejaam|Narva]]
|
|}
:

== Vaata ka ==
* [[Tallinna Linnatranspordi AS]]
* [[Tallinna ühistransport]]
* [[MRP Linna Liinid]]
* [[Tallinna Autobussikoondis]]
* [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]]&lt;br&gt;

== Välislingid ==
* [http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&amp;id=113005 Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise korra ja sõidupiletite hindade kehtestamine (al 1.01.2009)]
* [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12796422 Ühistranspordiseadus]
* [http://www.yhistransport.eu yhistransport.eu, Tallinna ühistransporti kirjeldav veebisait]

== Viited ==
&lt;references /&gt;{{Tallinna Ühistransport}}
[[Kategooria:Tallinna ühistransport]]
[[Kategooria:Ühistranspordiliinid]]</text>
      <sha1>11l5qmp0xz7sk4z62ef7nmwh81pee4y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ilo Käbin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>124808</id>
    <revision>
      <id>7260800</id>
      <parentid>6954290</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T07:01:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260800</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2095" sha1="ejyrdnl9ghd31knevsyfh3ca12rgox0" xml:space="preserve">'''Ilo Käbin''' ([[18. veebruar]] [[1921]] [[Narva]] – [[3. september]] [[2003]] [[Stockholm]]) oli eesti [[kirurgia|kirurg]], [[meditsiin|arstiteadlane]] ja [[kultuurilugu|kultuuriloolane]].

Ta oli Eesti kaitseväes allohvitser-velsker ja teenis [[1943]]. aastal Saksa sõjaväes. [[1944]]. aastal töötas ta [[Soome]] sõjaväe peastaabis{{lisa viide}} ja ravis välismaa vabatahtlikke Helsingis; hiljem oli Lõuna-Karjalas rindearst.{{lisa viide}} Augustis pöördus tagasi Eestisse, kust tal õnnestus [[Rootsi]] põgeneda.

Ilo Käbin lõpetas [[1950]]. aastal [[Uppsala Ülikool]]i arstiteaduse alal{{lisa viide}}, töötas seejärel kirurgina ja tegeles erapraksisega. 1986. aastal kaitses ta [[Lundi Ülikool]]is [[doktoritöö]] Eesti arstiteaduse ajaloo teemal.{{lisa viide}}

Ilo Käbin on kirjutanud artikleid ja raamatuid Eesti kultuuriloost ja meditsiiniajaloost. Ta oli ka suur [[kartograafia]]huviline. Paljud oma kultuuriloolised ja kartograafilised materjalid annetas ta Eesti [[muuseum]]idele.

==Tunnustus==
* 1998 – [[Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk]]
* [[Karl Ernst von Baeri medal|Karl Ernst von Baeri mälestusmedal]]

==Teosed==
* &quot;Eesti ajalugu arsti pilgu läbi&quot;, [[Tartu]]: [[Ilmamaa]], [[1998]]. 422 lk
* &quot;Die Medizinische Forschung unde Lehre an der Universität Dorpat/Tartu 1802-1940&quot;&lt;ref&gt;Anne Valmis. &quot;Eesti raamat välismaal 1944-2010&quot; I ja II. [[Eesti Päevaleht (Rootsi)]], 12. aprill 2017&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://www.epl.ee/artikkel/1363 EPL – Ilo Käbini artikkel Ludvig Puusepast]
* [http://www.horisont.ee/arhiiv_1996_1999/dets_8_97/pasteur.html  Ilo Käbin. Kas Eesti teadlased ennetasid Louis Pasteuri? - Horisont, 1997: 8]

{{DEFAULTSORT:Käbin, Ilo}}
[[Kategooria:Eesti arstiteadlased]]
[[Kategooria:Eesti meditsiiniajaloolased]]
[[Kategooria:Eesti kirurgid]]
[[Kategooria:Soomepoisid]]
[[Kategooria:Uppsala Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Lundi Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1921]]
[[Kategooria:Surnud 2003]]</text>
      <sha1>ejyrdnl9ghd31knevsyfh3ca12rgox0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Laste Eurovisiooni lauluvõistlus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>125845</id>
    <revision>
      <id>7260594</id>
      <parentid>7252536</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T19:52:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Brobbz</username>
        <id>122143</id>
      </contributor>
      <comment>/* Võistlused */ Õnnitlused, Armeenia!</comment>
      <origin>7260594</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="29296" sha1="o9u5di3mcpfinhgpbi84bv4kkcgxibo" xml:space="preserve">{{ajakohasta|lisaja=Ursus scribens|aasta=2019|kuu=detsember}}{{viita}} {{Toimeta|aasta=2023|kuu=juuni}}
'''Laste Eurovisiooni lauluvõistlus''' ([[inglise keel]]es ''Junior Eurovision Song Contest'', [[prantsuse keel]]es ''Concours Eurovision de la Chanson Junior'') on rahvusvaheline lauluvõistlus, mida korraldab [[Euroopa Ringhäälingute Liit|Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU)]] alates [[2003]]. aastast. Lauluvõistlus korraldatakse igal aastal erinevas Euroopa linnas. 

Iga osalev ringhääling saadab võistlusele laulu, mille pikkus on 2 minutit ja 30 sekundit kuni 2 minutit ja 45 sekundit. Iga laul esindab riiki, mille ringhääling lauluvõistlusel osaleb. Osalevate riikide televaatajad on palutud telehääletuse kaudu hääletama oma lemmiku poolt. Kuid kasutusel on ka tagavaražürii, kui ringhäälingul pole võimalik näidata lauluvõistlust otseülekandena või kui telehääletus ebaõnnestub. Kümme laulu, mis saavad kõige rohkem hääli ühelt riigilt, saavad vastavalt punkte 1–8, 10 ja 12 punkti. Kogu võistluse võitja on see, kes kogub kõikide riikide peale kõige rohkem punkte. 

Lauluvõistlusest võivad osa võtta kõik ringhäälingud, mis on [[EBU]] liikmed. Lauluvõistlus sarnaneb väga [[Eurovisiooni lauluvõistlus|Eurovisiooni lauluvõistlusega]], mille järgi on ka laste Eurovisiooni lauluvõistlus nime saanud. Algul oli lauluvõistlus mõeldud 8–15-aastastele lastele. [[2007]]. aastal kitsendati lubatud vanusevahet ning siis oli lubatud osaleda kõigil lastel vanuses 10–15, kuid [[2016]]. aastast on lubatud esineda 9–14-aastastel lastel. 

Lisaks osalevatele riikidele on lauluvõistlust üle kantud ka mujal maailmas, sealhulgas [[Austraalia]]s, [[Eesti]]s, [[Soome]]s, [[Saksamaa]]l ja [[Iisrael]]is. [[2006]]. aastast kantakse lauluvõistlust üle ka internetis laste Eurovisiooni lauluvõistluse kodulehel. Edastusel kasutatakse Octoshape P2P tehnoloogiat. 

==Lauluvõistluse ajalugu==
[[Image:Ksenia Sitnik JESC 2005.jpg|left|thumb|[[Ksenia Sitnik]], kes tõi Valgevenele esimese võidu lauluga &quot;Мы вместе&quot; (&quot;Mõ vmeste&quot;)]]

Lauluvõistluse idee pärineb [[2000]]. aastast, kui [[Danmarks Radio]] korraldas kahel aastal lauluvõistluse [[Taani]] lastele. Seda ideed laiendati ning korraldati Skandinaavia lauluvõistlus. [[2002]]. aastal korraldas Taani laste lauluvõistluse MGP Nordic, kus võistlesid Taani, Norra ja Rootsi lapsed. [[EBU]] tuli sealt ideele korraldada lauluvõistlus, kus Euroopa lapsed saaksid omavahel võistelda. Taanil paluti korraldada esimene lauluvõistlus, sest neil oli kogemusi nii oma võistluste kui ka MGP Nordic korraldamisega. 

Teise lauluvõistluse korraldamisel tekkisid probleemid toimumiskohaga. Esialgu pidi võistlust korraldama Briti ringhääling ITV, kuid hiljem ITV teatas, et finantsprobleemide tõttu kontserti siiski [[Suurbritannia]]s siiski ei toimu. On arvatud, et üheks otsuse põhjuseks võis olla ka vaadatavuse reiting, mis oli väiksem, kui ITV oli oodanud. Selle järel tegi [[EBU]] pakkumise korraldada lauluvõistlus [[Horvaatia]] ringhäälingule HRT, kes oli esimese võistluse võitnud. Lauluvõistlus pidi toimuma [[Zagreb]]is, kuid HRT teatas, et &quot;unustas&quot; broneerida saaliga hoone, kus lauluvõistlus võiks aset leida. Viis kuud enne lauluvõistlust pakkus [[Norra]] ringhääling NRK välja võimaluse korraldada lauluvõistlus [[Lillehammer]]is. 

Alates [[2004]]. aastast peavad kõik ringhäälingud, kes on huvitatud võistluse korraldamisest, esitama [[EBU|EBU-]]le oma kandidatuuri. Belgia oli esimene riik, kes nii taotles [[2005. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus]]e korraldamise õigust ja ka sai selle.

Kõik võistlused on üle kantud 16:9 laiekraanformaadis ja HD-kvaliteedis heliga. Kõikidel võistlustel on ka välja antud ametlik CD. 

Lauluvõistluse võitja valitakse telehääletuse kaudu. Aastatel [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]–[[2005. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]] oli televaatajatele antud pärast laulude kõlamist 10 minutit, et helistada ja hääletada oma lemmiku poolt. Alates [[2006. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2006.]] aastast on hääletusliinid avatud kogu programmi vältel ning hääletusest saadud tulu on alates [[2007. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2007.]] aastast annetatud [[UNICEF]]ile (v.a [[2009. aasta Laste Eurovisiooni Lauluvõistlus|2009]])

Enne [[2007. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2007.]] aastat sai osalev ringhääling trahvi, kui ei näidanud võistlust otseülekandena. Nüüd ei ole ringhäälingud sunnitud näitama kontserti otseülekandena, vaid võivad näidata võistlust mõnetise hilinemisega, et aeg oleks lastele vaatamiseks sobivam. 

Üheks 2008. aasta dokumentaalfilmi &quot;Like Teen Spirit: A Popumentary&quot; teemaks oli [[2007. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus]]. Filmis näidati osalejate teed alates riiklikust eelvoorust kuni võistluseni välja. Filmi näidati [[Rahvusvahelisel Toronto Filmifestivalil]] ja [[Küpros|Küprosel]] [[Limassol]]is, kui toimus [[2008. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2008. aasta laste Eurovisiooni lauluvõistlus]].

== Formaat ==
[[Image:Malin Reitan JESC 2005.jpg|right|thumb|[[Malin Reitan]] esindamas Norrat 2005. aastal lauluga &quot;Sommer Og Skolefri&quot;]]

Lauluvõistluse formaat ei ole aastatega eriti muutunud. Formaat koosneb muusikalistest etteastetest, mida esitavad lapsed, kelle on võistlusele saatnud osalevad ringhäälingud. [[EBU]] sõnul on lauluvõistluse mõte &quot;julgustada noori popmuusikatalente innustava lauluvõistlusega&quot;. 

Teleülekannet näidatakse alati laupäeva õhtul novembri lõpus või detsembri alguses kell 21.15 (Ida-Euroopa aeg) ja see kestab umbes 2 tundi ja 15 minutit, lõppedes kell 23.30 (Ida-Euroopa aeg).

Lauluvõistlus algab avatseremooniaga, kus tervitatakse osalejaid. Sellele järgnevad esinemised ja siis esinemiste kordamine, et aidata televaatajatel otsustada, kelle poolt hääletada. Tavaliselt esineb pärast hääletust külalisesineja. Sellele järgneb punktide edastamine, punkte annavad lapsed vanuses 10–15. Etendus lõppeb võitja väljakuulutamise ja võidulaulu kordamisega. 

Õhtujuhtideks on tavaliselt üks mees ja teine naine (v.a [[2006. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2006.]] aasta võistlus). Õhtujuhid ilmuvad etenduse jooksul korduvalt lavale ning ''green room''{{'}}i. Õhtujuhtide ülesandeks on ka pärast iga punktiandmist punkte korrata, et kinnitada, mitu punkti millisele riigile antakse. [[2004. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2004.]]–[[2006. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2006.]] aastani rääkisid õhtujuhid nii [[inglise keel|inglise]] kui ka [[prantsuse keel]]es, sest osalejate hulgas oli prantsuskeelseid ringhäälinguid. [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003.]] aastal oli ja alates [[2006. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2006.]] aastast on kasutusel ainult inglise keel, sest kõik prantsuskeelsed ringhäälingud on võistlusest eemaldunud. (Belgia osaleb võistlusel ainult hollandikeelse ringhäälinguga [[VRT]]). 

Olenemata sellest, et Laste Eurovisiooni lauluvõistluse formaat on koostatud [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]e põhjal, on lauluvõistlustel mitmeid erinevusi. Kui Eurovisiooni lauluvõistlusel peavad kõik vokaalid olema lauldud etendusel otse, siis Laste Eurovisiooni lauluvõistlusel võivad taustapartiid olla lauldud taustamuusikalindile. Iga riik peab korraldama televisioonis näidatava rahvusliku eelvooru. Alates [[2005. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2005.]] aastast antakse kõikidele osalejatele &quot;stardikapitalina&quot; lihtsalt osavõtu eest 12 punkti, et keegi ei peaks kurvastama punktideta jäämise pärast. 

Võitjad saavad auhinna. Erinevalt Eurovisiooni lauluvõistlusest ei saa võitjariik võiduga kaasa õigust korraldada järgmise aasta lauluvõistlust.

== Nõuded laulule ==
Osalev laul peab olema kirjutatud ja lauldud riigi ametlikus keeles. Esinejad peavad olema selle riigi kodanikud, mida nad esindavad, või peavad olema elanud seal vähemalt kaks ja pool aastat. Laul, mis võistlusel osaleb, ei tohi olla varem kaubanduslikult välja antud. Varem kehtis ka reegel, et osalevad lapsed ei tohi üldse olla varem avaldanud muusikat kaubanduslikult, kuid see kaotati [[2007. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2007.]] aastal, et lubada ka tuntumatel lastel ja bändidel võistlusel osaleda. Alates [[2008. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2008.]] aastast on täiskasvanutel lubatud osaleda laulukirjutamisel. Varem pidid olema kõik laulukirjutajad vanuses 8–15. 

== Osalejad ==
Võistlusel osalejad muutuvad igal aastal. Ainult üks riik, Holland, on osalenud kõikidel võistlustel. Viimastel aastatel osaleb võistlusel järjest vähem Lääne-Euroopa riike, kuid järjest rohkem Ida-Euroopa riike. Esialgsed Skandinaavia ringhäälingud lahkusid võistlusest 2006. aastal ning hakkasid taas organiseerima MGP Nordicut, mida ei korraldatud alates laste Eurovisiooni lauluvõistluse algusest. 

[[2022. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2022. aasta laste Eurovisiooni lauluvõistluse]] järgse seisuga on võistluses osalenud kokku 40 riiki vähemalt ühe korra.

=== Riikide liitumine ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
! scope=&quot;col&quot; width=10% | Aasta
! Liituvad riigid
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]
| {{pisiLipp|Valgevene}}, {{pisiLipp|Belgia}}, {{pisiLipp|Horvaatia}}, {{pisiLipp|Küpros}}, {{pisiLipp|Taani}}, {{pisiLipp|Kreeka}}, {{pisiLipp|Läti}}, {{pisiLipp|Põhja-Makedoonia}}, {{pisiLipp|Malta}}, {{pisiLipp|Holland}}, {{pisiLipp|Norra}}, {{pisiLipp|Poola}}, {{pisiLipp|Rumeenia}}, {{pisiLipp|Hispaania}}, {{pisiLipp|Rootsi}}, {{pisiLipp|Suurbritannia}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2004. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]]
| {{pisiLipp|Prantsusmaa}}, {{pisiLipp|Šveits}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2005. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]]
| {{pisiLipp|Venemaa}}, {{pisiLipp|Serbia ja Montenegro}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2006. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2006]]
| {{pisiLipp|Portugal}}, {{pisiLipp|Serbia}}, {{pisiLipp|Ukraina}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2007. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]]
| {{pisiLipp|Armeenia}}, {{pisiLipp|Bulgaaria}}, {{pisiLipp|Gruusia}}, {{pisiLipp|Leedu}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2010. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2010]]
| {{pisiLipp|Moldova}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2012. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2012]]
| {{pisiLipp|Albaania}}, {{pisiLipp|Aserbaidžaan}}, {{pisiLipp|Iisrael}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2013. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2013]]
| {{pisiLipp|San Marino}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2014. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2014]]
| {{pisiLipp|Itaalia}}, {{pisiLipp|Montenegro}}, {{pisiLipp|Sloveenia}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2015. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2015]]
| {{pisiLipp|Austraalia}}, {{pisiLipp|Iirimaa}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2018. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2018]]
| {{pisiLipp|Kasahstan}}, {{pisiLipp|Wales}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2020. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2020]]
| {{pisiLipp|Saksamaa}}
|-
![[2023. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2023]]
|{{pisiLipp|Eesti}}
|}

=== Riikide eemaldumine===
{| class=&quot;wikitable&quot;
! scope=&quot;col&quot; width=10% | Aasta
! Eemalduvad riigid
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2005. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]]
| {{pisiLipp|Prantsusmaa}} , {{pisiLipp|Šveits}}, {{pisiLipp|Küpros}}, {{pisiLipp|Poola}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2006. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2006]]
| {{pisiLipp|Norra}}, {{pisiLipp|Suurbritannia}}, {{pisiLipp|Läti}}, {{pisiLipp|Taani}}, {{pisiLipp|Serbia ja Montenegro}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2007. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]]
| {{pisiLipp|Horvaatia}}, {{pisiLipp|Hispaania}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2008. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2008]]
| {{pisiLipp|Rootsi}}, {{pisiLipp|Portugal}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2009. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2009]]
| {{pisilipp|Kreeka}}, {{pisilipp|Bulgaaria}}, {{pisilipp|Leedu}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2010. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2010]]
| {{pisilipp|Rumeenia}}, {{pisilipp|Küpros}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2011. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2011]]
| {{pisilipp|Malta}}, {{pisilipp|Serbia}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2012. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2012]]
| {{pisilipp|Bulgaaria}}, {{pisilipp|Leedu}}, {{pisilipp|Läti}}, {{pisilipp|Põhja-Makedoonia}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2013. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2013]]
| {{pisilipp|Albaania}}, {{pisilipp|Belgia}}, {{pisilipp|Iisrael}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2014. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2014]]
| {{pisilipp|Aserbaidžaan}}, {{pisilipp|Moldova}}, {{pisilipp|Põhja-Makedoonia}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2015. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2015]]
| {{pisilipp|Horvaatia}}, {{pisilipp|Küpros}}, {{pisilipp|Rootsi}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2016. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2016]]
| {{pisilipp|Montenegro}}, {{pisilipp|San Marino}}, {{pisilipp|Sloveenia}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2017. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2017]]
| {{pisilipp|Bulgaaria}}, {{pisilipp|Iisrael}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2018. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2018]]
| {{pisilipp|Küpros}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2019. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2019]]
| {{pisilipp|Aserbaidžaan}}, {{pisilipp|Iisrael}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2020. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2020]]
| {{pisiLipp|Albaania}}, {{pisiLipp|Armeenia}}, {{pisiLipp|Austraalia}}, {{pisiLipp|Iirimaa}},{{pisiLipp|Itaalia}}, {{pisiLipp|Põhja-Makedoonia}}, {{pisiLipp|Portugal}}, {{pisiLipp|Wales}}
|-
![[2021. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2021]]
|{{pisiLipp|Valgevene}}
|-
![[2022. aasta Laste Eurovisiooni laluluvõistlus|2022]]
|{{pisilipp|Aserbaidžaan}}, {{pisilipp|Bulgaaria}}, {{pisiLipp|Saksamaa}}, {{pisiLipp|Venemaa}}
|-
![[2023. aasta Laste Eurovisiooni laluluvõistlus|2023]]
|{{pisilipp|Kasahstan}}, {{pisilipp|Serbia}}
|-
![[2024. aasta Laste Eurovisiooni laluluvõistlus|2024]]
|{{pisilipp|Suurbritannia}}
|-
![[2025. aasta Laste Eurovisiooni laluluvõistlus|2025]]
|{{pisilipp|Eesti}}, {{pisilipp|Saksamaa}}
|-
![[2026. aasta Laste Eurovisiooni laluluvõistlus|2026]]
|{{pisilipp|Aserbaidžaan}}, {{pisilipp|Horvaatia}}
|}

===Riigid laste Eurovisiooni lauluvõistlusel===

[[Pilt:Junior Eurovision Participants.svg|thumbnail|300px|right|Osalemine alates 2003. aastast:
{{legend|#22b14c|osalenud vähemalt ühel korral}}
{{legend|#ffc20e|mitte kunagi osalenud, kuigi see oleks võimalik}}
{{legend|#d40000|plaaninud osaleda, aga hiljem eemaldunud}} 
{{legend|#00ff00|osalenud kui teise riigi osa, aga mitte kunagi iseseisvalt}}
]]

[[File:Junior Eurovision winners map.svg|pisi|Võitjad]]

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|- style=&quot;background:#efefef&quot;
! Riik !! Debüüdi aasta !! Osaluste arv !! Võitude arv !!class=&quot;unsortable&quot;| Ringhääling(ud) 
|-
|{{pisiLipp|Albaania}}
|[[2012. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2012]]
|12
| 0
| [[RTSH]]
|-
|{{pisiLipp|Armeenia}}
| [[2007. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]]
|19
| 3
| [[AMPTV]]
|-bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot;
|{{pisiLipp|Austraalia}}
| [[2015. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2015]]
|5
| 0
| [[SBS]] (2015-2016)
[[Australian Broadcasting Company|ABC]] (2017-)
|-bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot;
|{{pisiLipp|Aserbaidžaan}}
|[[2012. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2012]]
| 5
| 0
| [[ITV]]
|- bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot;
|{{pisiLipp|Belgia}}
| [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]
| 10
| 0 
| [[Vlaamse Radio- en Televisieomroep|VRT]]
|-bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot;
|{{pisiLipp|Bulgaaria}}
| [[2007. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]]
|7
| 0
| [[Bulgaaria Rahvuslik Televisioon|BNT]]
|-bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot;
|{{pisiLipp|Eesti}}
|[[2023. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2023]]
|2
|0
|[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]
|-
|{{pisiLipp|Gruusia}}
| [[2007. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]]
|20
|4
| [[Gruusia Rahvusringhääling|GTVR]]
|-
| {{pisiLipp|Hispaania}}
|  [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]
|  12
|  1
| [[Televisión Española|TVE]]
|-
|{{pisiLipp|Holland}}
| [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]
|24
| 1
| [[AVRO]]
|-
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; |{{pisiLipp|Horvaatia}}
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; | [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; | 6
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; | 1
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; | [[Croatian Radiotelevision|HRT]]
|-
|{{pisiLipp|Iirimaa}}
|[[2015. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2015]]
|11
| 0
|[[TG4]]
|- bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot;
|{{pisiLipp|Iisrael}}
|[[2012. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2012]]
|3
| 0
|[[IBA]]
|-
|{{pisiLipp|Itaalia}}
|[[2014. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2014]]
|12
| 1
|[[RAI]]
|-bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot;
|{{pisiLipp|Kasahstan}}
| [[2018. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2018]]
|5
|0
|[[Khabar Agency]]
|-
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; |{{pisiLipp|Kreeka}}
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; | [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; |6
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; |0
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; |[[ERT]]
|-
|{{pisiLipp|Küpros}}
|[[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]
|12
|0
|[[Cyprus Broadcasting Corporation|CyBC]]
|- bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot;
|{{pisiLipp|Leedu}}
| [[2007. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]]
| 4
| 0
| [[Lietuvos nacionalinis radijas ir televizija|LRT]]
|-
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; |{{pisiLipp|Läti}}
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; |[[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; |5
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; |0
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; |[[Latvijas Televīzija|LTV]]
|-
|{{pisiLipp|Põhja-Makedoonia}}
| [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]
|21
| 0
| [[Makedonska Radio Televizija|MKRTV]]
|-
| {{pisiLipp|Malta}}
| [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]
|22
|2
| [[Public Broadcasting Services|PBS]]
|- bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot;
|{{pisilipp|Moldova}}
|[[2010. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2010]]
| 4
| 0
|[[TRM]]
|-
|{{pisiLipp|Montenegro}}
| [[2014. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2014]]
|4
| 0
| [[RTCG]]
|-
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; |{{pisiLipp|Norra}}
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; | [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; | 3
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; | 0
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; | [[Norsk rikskringkasting|NRK]]
|-
|{{pisiLipp|Poola}}
| [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]
|13
| 2
| [[Telewizja Polska|TVP]]
|-
|{{pisiLipp|Portugal}}
|[[2006. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2006]]
|11
|0
| [[Rádio e Televisão de Portugal|RTP]]
|-
| {{pisiLipp|Prantsusmaa}}
|  [[2004. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]]
|  10
|  4
|  [[France 3]]
|- bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot;
|{{pisiLipp|Rootsi}}
| [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]
| 11
| 0
| [[Sveriges Television|SVT]] (2003–2005,2010–2014)&lt;br/&gt; [[TV4 (Rootsi)|TV4]] (2006–2007,2009)
|-
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; |{{pisiLipp|Rumeenia}}
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; | [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; |7
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; |0
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; |[[Televiziunea Română|TVR]]
|- bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot;
|{{pisiLipp|Saksamaa}}
|[[2020. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2020]]
|4
| 0
|[[KiKa]]
|-
|{{pisilipp|San Marino}}
|[[2013. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2013]]
|6
| 0
|[[San Marino RTV|SMTV]]
|- bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot;
| {{pisiLipp|Serbia}}
| [[2006. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2006]]
|14
| 0
| [[Radio-televizija Srbije|RTS]]
|-
|- bgcolor=&quot;#f88379&quot;
|{{pisiLipp|Serbia ja Montenegro}}
| [[2005. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]]
| 1
| 0
| [[Radio-televizija Srbije|RTS]]/[[Radio Televizija Crne Gore|RTCG]]
|- bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot;
|{{pisiLipp|Sloveenia}}
| [[2014. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2014]]
|2
| 0
| [[RTVSLO]]
|-
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; |{{pisiLipp|Suurbritannia}}
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; | [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; | 5
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; | 0
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; | [[ITV]]
|-
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; |{{pisiLipp|Šveits}}
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; | [[2004. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]]
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; | 1
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; | 0
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; | [[SRG SSR idée suisse|SF DRS]]
|-
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; |{{pisiLipp|Taani}}
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; | [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; | 3
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; | 0
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; | [[Danmarks Radio|DR]]
|-
|{{pisiLipp|Ukraina}}
| [[2006. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2006]]
|21
| 1
| [[Natsionalna Telekompanija Ukraini|NTU]]
|-bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot;
|{{pisiLipp|Valgevene}}
| [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]
|18
| 2
| [[BTRC]]
|- bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot;
|{{pisiLipp|Venemaa}}
| [[2005. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]]
|17
|2
| [[Rossija|RTR]]
|-bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot;
|{{pisiLipp|Wales}}
| [[2018. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2018]]
|2
|0
|[[S4C]]
|-
|-
|}

==Võistlused==
{| class=wikitable
|-
!Aasta
!Võitja
!Keel
!Esitaja
!Laul
!Punktid
!Teine koht
!Kuupäev
!Toimumiskoht
!Linn
!Osalejaid
|-
|'''[[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]'''
|{{pisiLipp|Horvaatia}}
|[[horvaadi keel|horvaadi]]
|[[Dino Jelusić]]
|&quot;Ti Si Moja Prva Ljubav&quot;
|134
|{{pisiLipp|Hispaania}}
|[[15. november]] [[2003]]
|[[Forum Copenhagen]]
|[[Pilt:Flag of Denmark.svg|border|22px]] [[Kopenhaagen]]
| 16
|-
|'''[[2004. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]]'''
|{{pisiLipp|Hispaania}}
|[[hispaania keel|hispaania]]
|[[María Isabel]]
|&quot;Antes Muerta Que Sencilla&quot;
|171
|{{pisiLipp|Suurbritannia}}
|[[20. november]] [[2004]]
|[[Haakons Hall]]
|[[Pilt:Flag of Norway.svg|border|22px]] [[Lillehammer]]
| 18
|-
|'''[[2005. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]]'''
|{{pisiLipp|Valgevene}}
|[[vene keel|vene]]
|[[Ksenia Sitnik]]
|&quot;Mõ vmeste&quot; (&quot;Мы вместе&quot;)
|149
|{{pisiLipp|Hispaania}}
|[[26. november]] [[2005]]
|[[Ethias Arena]]
|[[Pilt:Flag of Belgium.svg|border|22px]] [[Hasselt]]
| 16
|-
|'''[[2006. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2006]]'''
|{{pisiLipp|Venemaa}}
|[[vene keel|vene]]
|[[Õed Tolmatšovad]]
|&quot;Vessenni džaz&quot; (&quot;Весенний джаз&quot;)
|154
|{{pisiLipp|Valgevene}}
|[[2. detsember]] [[2006]]
|[[Sala Polivalentă]]
|[[Pilt:Flag of Romania.svg|border|22px]] [[Bukarest]]
| 15
|-
|'''[[2007. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]]'''
|&lt;s&gt;{{pisiLipp|Valgevene}}&lt;/s&gt;
|[[vene keel|vene]]
|[[Aleksei Žigalkovitš]]
|&quot;S druzjami&quot; (&quot;С друзьями&quot;)
|137
|{{pisiLipp|Armeenia}} 
|[[8. detsember]] [[2007]]
|[[Ahoy Rotterdam]]
|[[Pilt:Flag of the Netherlands.svg|border|22px]] [[Rotterdam]]
| 17
|-
|'''[[2008. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2008]]'''
|{{pisiLipp|Gruusia}}
|[[Tehiskeel|väljamõeldud]]
| [[Bzikebi]]
| &quot;Bzz...&quot;
| 154
| {{pisiLipp|Ukraina}}
|[[22. november]] [[2008]]
|[[Spyros Kyprianou Athletic Centre]]
|[[Pilt:Flag of Cyprus.svg|border|22px]] [[Limassol]]
| 15
|-
|'''[[2009. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2009]]'''
|{{pisiLipp|Holland}}
|[[Hollandi keel|hollandi]], [[Inglise keel|inglise]]
| [[Ralf Mackenbach]]
| &quot;Click Clack&quot;
| 121
| {{pisilipp|Armeenia}}
|[[21. november]] [[2009]]
|[[Palats Sportu|Палац спорту (Palats Sportu)]]
|[[Pilt:Flag of Ukraine.svg|border|22px]] [[Kiiev]]
| 13
|-
|'''[[2010. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2010]]'''
|{{pisilipp|Armeenia}}
|[[Armeenia keel|armeenia]] 
|[[Vladimir Arzumanyan]]
| &quot;Mama&quot; (&quot;Մամա&quot;)
| 120
|{{pisilipp|Venemaa}}
| [[20. november]] [[2010]]
| [[Minsk Arena]]
|[[Pilt:Flag of Belarus.svg|border|22px]] [[Minsk]]
| 14
|-
|'''[[2011. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2011]]'''
|{{pisiLipp|Gruusia}}
|[[Gruusia keel|gruusia]]&lt;ref name=&quot;laul-sisal&quot;&gt;Laul sisaldab ühte korduvat fraasi inglise keeles.&lt;/ref&gt;
| [[CANDY]]
| &quot;Candy Music&quot;
| 108
| {{pisiLipp|Holland}}
| [[ 3. detsember]] [[2011]]
| [[Karen Demirchyan Complex]]
| [[Pilt:Flag of Armenia.svg|border|22px]] [[Jerevan]]
| 13
|-
|'''[[2012. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2012]]'''
|{{pisiLipp|Ukraina}}
|[[Ukraina keel|ukraina]], [[Inglise keel|inglise]]
| [[Anastassija Petrõk]]
| &quot;Nebo&quot; (&quot;Небо&quot;)
| 138
| {{pisiLipp|Gruusia}}
| [[ 1. detsember]] [[2012]]
| [[Heineken Music Hall]]
| [[Pilt:Flag of the Netherlands.svg|border|22px]] [[Amsterdam]]
| 12
|-
|'''[[2013. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2013]]'''
|{{pisiLipp|Malta}}
|[[Inglise keel|inglise]]
| [[Gaia Cauchi]]
| &quot;The Start&quot;
| 130
| {{pisiLipp|Ukraina}}
| [[ 30. november]] [[2013]]
| [[Palace Ukraine]]
| [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|border|22px]] [[Kiiev]]
| 12
|-
|'''[[2014. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2014]]'''
|{{pisiLipp|Itaalia}}
|[[Itaalia keel|itaalia]], [[Inglise keel|inglise]]
| [[Vincenzo Cantiello]]
| &quot;Tu primo grande amore&quot;
| 159
| {{pisiLipp|Bulgaaria}}
| [[ 15. november]] [[2014]]
| [[Malta Shipbuilding]]
| [[Pilt:Flag of Malta.svg|border|22px]] [[Marsa]]
| 16
|-
|'''[[2015. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2015]]'''
| {{pisiLipp|Malta}}
|[[Inglise keel|inglise]]
| [[Destiny Chukunyere]]
| &quot;Not My Soul&quot;
| 185
| {{pisiLipp|Armeenia}}
| [[ 21. november]] [[2015]]
| [[Arena Armeec]]
| [[Pilt:Flag of Bulgaria.svg|border|22px]] [[Sofia]]
| 17
|-
|'''[[2016. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2016]]'''
| {{pisiLipp|Gruusia}}
|[[Gruusia keel|gruusia]]
|[[Mariam Mamadashvili]]
| &quot;Mzeo&quot; (&quot;მზეო&quot;)
| 239
| {{pisiLipp|Armeenia}}
| [[ 20. november]] [[2016]]
| [[Mediterranean Conference Centre]]
| [[Pilt:Flag of Malta.svg|border|22px]] [[Valletta]]
| 17
|-
|'''[[2017. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2017]]'''
| {{pisiLipp|Venemaa}}
|[[Vene keel|vene]], [[Inglise keel|inglise]]
|[[Polina Bogusevitš]]
| &quot;Wings&quot;
| 188
| {{pisiLipp|Gruusia}}
|[[26. november]] [[2017]]
|[[Thbilisi Olümpiapalee]]
| [[Pilt:Flag of Georgia.svg|border|22px]] [[Thbilisi]]
|16
|-
|'''[[2018. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2018]]'''
| rowspan=&quot;2&quot; | {{pisiLipp|Poola}}
|[[Poola keel|poola]], [[Inglise keel|inglise]]
|[[Roksana Węgiel]]
|&quot;Anyone I Want to Be&quot;
| 215
|{{pisiLipp|Prantsusmaa}}
|[[25. november]] [[2018]]
| [[Minsk Arena]]
|[[Pilt:Flag of Belarus.svg|border|22px]] [[Minsk]]
| 20
|-
|[[2019. aasta laste Eurovisiooni lauluvõistlus|'''2019''']]
|[[Poola keel|poola]], [[Inglise keel|inglise]]
|[[Viki Gabor]]
|&quot;Superhero&quot;
|278
| rowspan=&quot;2&quot; |{{pisiLipp|Kasahstan}}
|[[24. november]] [[2019]]
|[[Gliwice Arena]]
|[[Pilt:Flag of Poland.svg|border|22px]] [[Gliwice]]
|19
|-
|[[2020. aasta Laste Eurovisiooni Lauluvõistlus|'''2020''']]
|{{pisiLipp|Prantsusmaa}}
|[[Prantsuse keel|prantsuse]]
|[[Valentina Tronel|Valentina]]
|&quot;J'Imagine&quot;
|200
|[[29. november]] [[2020]]
|[[Telewizja Polska|TVP Peakorter]]
|[[Pilt:Flag of Poland.svg|border|22px]] [[Varssavi]]
|12
|-
|'''[[2021. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2021]]'''
|{{pisilipp|Armeenia}}
|[[Armeenia keel|armeenia]], [[Inglise keel|inglise]]
|[[Maléna]]
|&quot;Qami Qami&quot; (&quot;Քամի Քամի&quot;)
|224
|{{pisiLipp|Poola}}
|[[19. detsember|19. Detsember]] [[2021]]
|[[La Seine Musicale]]
|[[Pilt:Flag of France.svg|border|22px]] [[Pariis]]
|19
|-
|'''[[2022. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2022]]'''
|{{pisilipp|Prantsusmaa}}
|[[Prantsuse keel|prantsuse]]&lt;ref name=&quot;laul-sisal&quot; /&gt;
|[[Lissandro]]
|&quot;Oh Maman!&quot;
|203
|{{pisiLipp|Armeenia}}
|[[11. detsember|11. Detsember]] [[2022]]
|[[Karen Demirchyan Complex]]
|[[Pilt:Flag of Armenia.svg|border|22px]] [[Jerevan]]
|16
|-
|'''[[2023. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2023]]'''
|{{pisiLipp|Prantsusmaa}}
|[[Prantsuse keel|prantsuse]]
|[[Zoé Clauzure]]
|&quot;Cœur&quot;
|228
|{{pisiLipp|Hispaania}}
|[[26. november|26. november]] [[2023]]
|[[Palais Nikaïa]]
|[[Pilt:Flag of France.svg|border|22px]] [[Nice]]
|16
|-
|'''[[2024. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2024]]'''
|{{pisiLipp|Gruusia}}
|[[Gruusia keel|gruusia]]
|[[Andria Putkaradze]]
|&quot;To My Mom&quot;
|239
|{{pisiLipp|Portugal}}
|[[16. november]] [[2024]]
|[[Caja Mágica]]
|[[Pilt:Flag of Spain.svg|border|22px]] [[Madrid]]
|17
|-
|'''[[2025. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2025]]'''
|{{pisiLipp|Prantsusmaa}}
|[[Prantsuse keel|prantsuse]]
|[[Lou Deleuze]]
|&quot;Ce monde&quot;
|248
| {{pisiLipp|Ukraina}}
|[[13. detsember]] [[2025]]
|[[Thbilisi Olümpiapalee]]
|[[Pilt:Flag of Georgia.svg|border|22px]] [[Thbilisi]]
|18
|-
|'''[[2026. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2026]]'''
|{{pisilipp|Armeenia}}
|[[Armeenia keel|armeenia]], [[Inglise keel|inglise]]
|[[Naré Kerobyan|Naré]]
|&quot;Boo!&quot;
|202
|{{pisiLipp|Poola}}
|[[24. oktoober]] [[2026]]
|[[Malta Fairs &amp; Conventions Centre]]
|[[Pilt:Flag of Spain.svg|border|22px]] [[Ta' Qali]]
|16
|}

==Vaata ka==
*[[2019. aasta laste Eurovisiooni lauluvõistlus]]
*[[Eurovisiooni noorte muusikute konkurss]] (inglise Eurovision Young Musicians)

== Välislingid ==
{{Commonscat|Junior Eurovision Song Contest}}
* [http://www.junior.eurovision.com/ Laste Eurovisiooni ametlik koduleht]

[[Kategooria:Laste Eurovisiooni lauluvõistlus| ]]</text>
      <sha1>o9u5di3mcpfinhgpbi84bv4kkcgxibo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Johannes Paulus II kanoniseeritud pühakud</title>
    <ns>0</ns>
    <id>128975</id>
    <revision>
      <id>7260532</id>
      <parentid>5868938</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T18:30:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>intervikid ära, on Wikidata</comment>
      <origin>7260532</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13956" sha1="0p0rqcyc61j5xdo98fdcea6ateelj5q" xml:space="preserve">'''Paavst [[Johannes Paulus II]]''' [[kanoniseerimine|kanoniseeris]] 483 isikut.

{{TähestikTOC|
numbrid=|
algusesse=|
viited=|
}}

==A==

# [[Adam Chmielowski]] [[12. november]] [[1989]]
# [[Agnes Prahast]] 12. november 1989
# [[Agostina Livia Pietrantoni]] [[18. aprill]] [[1999]]
# [[Agustín Caloca Cortés]] [[21. mai]] [[2000]]
# [[Alphonsus de Orozco]] [[19. mai]] [[2002]]
#[[Andreas Kim Taegon]] ja tema kaaslased [[6. mai]] [[1984]]
##Agatha Chon Kyonghyob
##Agatha Kim
##Agatha Kwon Chini
##Agatha Yi Kannan
##Agatha Yi Kyong-i
##Agatha Yi Sosa
##Agatha Yi
##Cecilia Yu
##Agnes Kim Hyoju
##Alex U Seyong
##Andrew-Chong Kwagyong
##Anna Kim
##Anna Pak A-gi
##Anna Pakagi
##Anthony Daveluy
##Anthony Kim Son-u
##Augustine Pak Chong-won
##Augustine Yi Chin-gil
##Augustine Yi Kwang-hon
##Barbara Ch'oe Yong-i
##Barbara Cho Chung-i
##Barbara Han Agi
##Barbara Kim
##Barbara Ko Suni
##Barbara Kwon Hui
##Barbara Yi Chong-hui
##Barbara Yi
##Bartholomeus Chong Munho
##Benedicta Hyon Kyongnyon
##Catherine Chong Ch'oryom
##Catherine Yi
##Charles Cho Shin-ch'ol
##Charles Hyon Songmun
##Columba Kim
##Columba Kim Hyo-im
##Damianus Nam Myong-hyog
##Damien Nam Myong-hyok
##Elisabeth Chong Chong-hye
##Franciscus Ch'oe Hyong-hwan
##Ignatius Kim Chejun
##Jacob Chastan
##John Baptist Chong Chang-un
##John Baptist Nam Chongsam
##John Baptist Yi Kwangnyol
##John Nam Chong-sam
##John Pak
##John Yi Kwong-hai 
##John Yi Munu 
##John Yi Yunil
##Joseph Chang Chugi
##Joseph Chang Songjib 
##Joseph Cho Yunho 
##Joseph Im Ch'ibaeg 
##Joseph Peter Han Wonso
##Juliet Kim
##Jung Hye
##Justin de Bretenières
##Lawrence Han Ihyong
##Lawrence Imbert
##Lucia Kim
##Lucia Park Huisun
##Ludovicus Beaulieu
##Luke Hwang Soktu
##Magalena Ho Kye-im
##Magdalene Cho
##Magdalene Han Yong-i
##Magdalene Kim Obi
##Magdalene Pak Pongson
##Magdalene Son Sobyog
##Magdalene Yi Yong-hui
##Magdalene Yi Yongdog
##Maria Park K'unagi
##Maria Won Kwi-im
##Maria Yi Indog
##Maria Yi Yonhui
##Mark Chong Uibae 
##Martha Kim
##Martin Luke Huin
##Paul Chong Hasang
##Paul Ho-hyob
##Paul Hong Yongju
##Perpetua Hong Kumju
##Peter Aumaitre
##Peter Ch'oe Ch'ang-hub
##Peter Ch'oe Hyong
##Peter Cho Kwaso 
##Peter Chong Wonji 
##Peter Henricus Dorie
##Peter Hong Pyongju 
##Peter Kwon Tugin 
##Peter Nam Kyongmun
##Peter Ryau 
##Peter Son Sonji 
##Peter Y Taech'ol 
##Peter Yi Hoyong 
##Peter Yi Myongs 
##Peter Yu Chongyul
##Peter Yu Tae-Chol
##Pierre Maubant
##Protasius Chong Kurbo
##Rosa Kim
##Sebastian Nam
##Simon Berneux
##Stephen Min Kukka
##Susanna U Surim
##Teresa Kim Imi
##Teresa Kim
##Teresa Yi Mae-im
##Thomas Son Chason
# [[Ángela de la Cruz]] [[4. mai]] [[2003]]
# [[Arnold Janssen]] [[5. oktoober]] 2003
# [[Atilano Cruz Alvarado]] [[21. mai]] [[2000]]
# [[Augustinus Zhao]] ja tema kaaslased [[11. oktoober]] 2000
##Agatha Lin
##Agnes Tsao Kouy
##Alberico Crescitelli
##Andreas Bauer
##Andreas Tien-K'Ing
##Anna Dierk
##Anna Moreau
##Anna Nan-Sinn-Cheu
##Anna Nan-Tsiao-Cheu
##Anna Wang
##Antonino Fantosati
##Auguste Chapdelaine
##Barbara Ts'Oei-Lien-Cheu
##Cao Guiying
##Callistus Caravario
##Cesidio Giacomantonio
##Chen Changpin
##Chen Xianheng 
##Clelia Nanetti
##Elia Facchini
##Elisabeth Tsinn
##Francesco Fogolla
##Francesco Lantrua
##Francisco Tchang-Iun
##Francisco Díaz del Rincón
##Francisco Fernández de Capillas
##Francisco Serrano Frías
##François Regis Clet
##Gabriel Taurin Dufresse
##Gregorio Grassi
##Hao Kaizhi
##Irma Grivot
##James Ien-Ku-Tun
##James Tciao-Tciuen-Sin
##Jeanne-Marie Kerguin
##Jerome Lou-Tin-Mei
##Joachim Ho
##Joachim Royo Pérez
##John Alcober Figuera
##John Baptist Ló
##John Baptist Ou-Man-T'Ang
##John Baptist Tchao-Ming 
##John Baptist Tchou-Ou-Joei
##John Ou-Wenn-Yinn
##John Peter Néel
##John Tchang
##John Tchang
##John Tchen
##John Tchang
##John Van
##John Wang-K'Oei-Sinn
##Joseph Chang
##Joseph Chang-Ta-Pong
##Joseph Ma-Tllen-Chounn
##Joseph Maria Gambaro
##Joseph Wang-Jou-Mei
##Joseph Wang-K'Oei-Tsu
##Joseph Yuang-Keng-Yinn
##Joseph Yuen 
##Joseph Zhang Dapeng 
##K'I-Tchou-Tzeu
##Kiu Ruiting
##Lang-Yang-Cheu
##Lawrence Ouang 
##Lawrence Pe-Man 
##Leo Ignazio Mangin
##Lin Zhao 
##Liu Hanzuo
##Liu Wenyuan
##Lu Tingmei
##Lucy Wang-Tcheng
##Lucy Wang-Wang-Cheu
##Lucy Y
##Luigi Versiglia 
##Luo Tingyin
##Magdalene Tou-Fong-Kiu
##Maria Anna Giuliani
##Maria Fan-K'Ounn
##Maria Fou
##Maria Kouo-Li-Cheu
##Maria Nan
##Maria Nan-Kouo-Cheu
##Maria Tchao
##Maria Tchao-Kouo-Cheu 
##Maria Tcheng-Su
##Maria Tchou-Ou-Cheu
##Maria Tou-T'Ien-Cheu
##Maria Tou-Tchao-Cheu
##Maria Ts'I-U
##Maria Wang-Li-Cheu
##Mark Ki-T'Ien-Siang
##Martha Ouang
##Martin Ou
##Matthew Fun-Te
##Modest Andlauer
##Paola Jeuris
##Patrick Tun
##Paul Chen
##Paul Denn
##Paul Keue-T'Ing-Tchou
##Paul Lang-Eull
##Paul Lieou
##Paul Liou-Tsinn-Tei
##Paul Ou-Kiu-Nan
##Paul Ou-Wan-Chou 
##Peter Li-Ts'Uan
##Peter Lieou
##Peter Liou-Tzeu-U
##Peter Ou 
##Peter Sans i Jordá 
##Peter Tchang-Pan-Nieu
##Peter Tchao-Ming
##Peter Tchou-Jeu-Sinn
##Peter U-Ngan-Pan
##Peter Wang-OI-Man
##Peter Wang-Tsouo Long
##Philip Tchang
##Raymond Li-Ts'Uan 
##Remigius Isoré 
##Rose Tch'Enn-Kai-Tsie 
##Rose Tchao 
##Rose Wang-Hoei 
##Simon Tceng 
##Simon Tsinn
##Tchang-Hoai-Lou
##Teodorico Balat
##Teresa Kinn-Tsie
##Teresa Tchang-Hene-Cheu
##Thaddeus Lieou
##Thomas Sen-Ki-Kuo
##Wang Bing 
##Wang-Luo Mande 
##Wu Xuesheng 
##Yi Zhenmei 
##Zhang Tianshen 
##Zhang Wenlan
==B==
# [[Benedetta Cambiagio Frassinello]] [[19. mai]] [[2002]]
# [[Benedict Menni]] [[21. november]] [[1999]]
==C==
# [[Claude de la Colombière]] [[31. mai]] [[1992]]
# [[Claudine Thévenet]] [[21. märts]] [[1993]]
# [[Clelia Barbieri]] [[9. aprill]] 1989
# [[Crispinus Viterbost]] [[20. juuni]] [[1982]]
# [[Cristóbal Magallanes Jara]] [[21. mai]] [[2000]]
# [[Cyrill Bertrán]] ja tema kaaslased [[21. november]] [[1999]]
##Anicet Adolfo 
##Augusto Andrés 
##Benito de Jesús 
##Benjamín Julián 
##Inocencio de la Immaculada 
##Julián Alfredo 
##Marciano José 
##Victoriano Pío
==D==
# [[Daniel Comboni]] [[5. oktoober]] [[2003]]
# [[David Galván Bermudes]] [[21. mai]] [[2000]]
# [[David Roldán Lara]] 21. mai 2000
# [[David Uribe Velasco]] 21. mai 2000
# [[Domingo Ibáñez de Erquicia]] [[18. oktoober]] [[1987]]
# [[Dukla Johannes]] [[10. juuni]] [[1997]]
==E==
# [[Edith Stein]] [[11. oktoober]] [[1998]]
# [[Enrique de Ossó y Cercelló]] [[16. juuni]] [[1993]]
# [[Ezequiel Moreno y Díaz]] [[11. oktoober]] [[1992]]
# [[Eugene de Mazenod]] [[3. detsember]] [[1995]]
# [[Eustochia Smeraldo Calafato]] [[11. juuni]] 1988
==F==
# [[Faustyna Kowalska]] [[30. aprill]] 2000
# [[Francesco Antonio Fasani]] [[13. aprill]] [[1986]]
# [[Francesco Antonio Postillo]] [[2. juuni]] [[1996]]
==G==
# [[Gaspar Bertoni]] [[1. november]] [[1989]]
# [[Genoveva Torres Morales]] [[4. mai]] [[2003]]
# [[Gianna Beretta Molla]] [[16. mai]] [[2004]]
# [[Giovanni Calabria]] [[18. aprill]] [[1999]]
# [[Giuseppe Moscati]] [[25. oktoober]] [[1987]]
# [[Giuseppe Maria Tomasi]] [[12. oktoober]] [[1986]]
==H==
# [[Hannibal Maria Di Francia]] [[16. mai]] [[2004]]
# [[Hermano Pedro de San José de Betancurt]] [[30. juuli]] [[2002]]
# [[Humilis de Bisignano]] [[19. mai]] 2002
==I==
# [[Ignatius of Santhià]] 19. mai 2002
==J==
# [[Jadwiga]] [[8. juuni]] [[1997]]
# [[Jacobo Kyushei Tomonaga]] ja tema kaaslased [[18. oktoober]] [[1987]]
## [[Antonio Gonzalez]]
## [[Francisco Shoyemon]]
## [[Guillermo Courtet]]
## [[Jordan de San Esteban]]
## [[Lazaro Kyotost]]
## [[Lucas de Espiritu Santo]]
## [[Magdalena Nagasakist]]
## [[Marina Omurast]]
## [[Mateo Kohioye del Rosario]]
## [[Miguel de Aozaraza]]
## [[Miguel Kurobioye]]
## [[Tomas Hioji Rokuzayemon Nishi de San Jacinto]]
# [[Jan Sarkander]] [[21. mai]] [[1995]]
# [[Jean-Gabriel Perboyre]] 2. juuni 1996
# [[Jeanne Delanoue]] [[31. oktoober]] [[1982]]
# [[Jenaro Sánchez Delgadillo]] [[21. mai]] [[2000]]
# [[Jesús Méndez Montoya]] 21. mai 2000
# [[José Isabel Flores Varela]] 21. mai 2000
# [[José Maria de Yermo y Parres]] 21. mai 2000
# [[Josemaría Escrivá]] [[6. oktoober]] [[2002]]
# [[José María Robles Hurtado]] 21. mai 2000
# [[José María Rubio y Peralta]] [[4. mai]] [[2003]]
# [[Josep Manyanet y Vives]] 16. mai 2004
# [[Joseph Marello]] 25. november 2001
# [[Joseph Freinademetz]] 5. oktoober 2003
# [[Josephine Bakhita]] 11. oktoober 2000
# [[Józef Sebastian Pelczar]] 18. mai 2003
# [[Juan Diego Cuauhtlatoatzin]] 31. juuli 2002 
# [[Juan Grande Román]] 2. juuni 1996
# [[Julio Álvarez Mendoza]] 21. mai 2000
# [[Justino Orona Madrigal]] 21. mai 2000
==K==
# [[Katharine Drexel]] [[11. oktoober]] [[2000]]
# [[Kinga]] [[16. juuni]] [[1999]]
==L==
# [[Leonie Françoise de Sales Aviat]] [[25. november]] [[2001]]
# [[Leopold Mandic]] [[16. oktoober]] [[1983]]
# [[Lorenzo Ruiz]] [[18. oktoober]] [[1987]]
# [[Luigi Orione]] [[16. mai]] [[2004]]
# [[Luis Batis Sáinz]] [[21. mai]] [[2000]]
==M==
# [[Magdalena Canossast]] [[2. oktoober]] [[1988]]
# [[Manuel Morales]] [[21. mai]] [[2000]]
# [[Marcellin Joseph Benoît Champagnat]] [[18. aprill]] [[1999]]
# [[Marek Krizin]] ja [[Kosice märtrid]] 2. juuni 1995
##Melichar Grodziecki
##Stefan Pongracz
# [[Margarito Flores García]] 21. mai 2000
# [[Marguerite Bourgeoys]] [[31. oktoober]] [[1982]]
# [[Marguerite d’Youville]] [[9. detsember]] [[1990]]
# [[Maria Crescentia Hoss]] [[25. november]] [[2001]]
# [[Maria De Mattias]] [[18. mai]] 2003
# [[María de Jesús Sacramentado Venegas]] 21. mai 2000 
# [[María Josefa de Sancho de Guerra]] 11. oktoober 2000
# [[María Maravillas de Jesús]] 4. mai 2003
# [[Maria Rosa Molas y Vallvé]] 11. detsember 1988
# [[Maximilian Kolbe]] [[10. oktoober]] 1982
# [[Mateo Correa Megallanes]] 21. mai 2000
# [[Meinardus]] [[8. september]] [[1993]]
# [[Miguel De La Mora De La Mora]] 21. mai 2000
# [[Miguel Febres Cordero]] 21. oktoober 1984
# [[Mutien-Marie Wiaux]] [[10. detsember]] 1989
==N==
# [[Nimattullah Kassab Al-Hardini]] [[16. mai]] [[2004]]
==P==
# [[Paola Elisabetta Cerioli]] [[16. mai]] [[2004]]
# [[Paula Frassinetti]] [[11. märts]] [[1984]]
# [[Paula Montal Fornes de San Jose de Calasanz]] [[25. november]] [[2001]]
# [[Paulina]] [[19. mai]] [[2002]]
# [[Pedro de Jesús Maldonado]] 21. mai 2000
# [[Pedro Esqueda Ramírez]] 21. mai 2000
# [[Pedro Poveda Castroverde]] [[4. mai]] [[2003]]
# [[Pio da Pietrelcina]] 16. juuni 2002
==R==
# [[Rafał Kalinowski]] [[17. november]] [[1991]]
# [[Rafqa Pietra Choboq Ar-Rayès]] [[10. juuni]] [[2001]]
# [[Richard Pampuri]] [[1. november]] [[1989]]
# [[Rita da Cascia]] [[24. mai]] [[1999]]
# [[Rodrigo Aguilar Aleman]] [[21. mai]] [[2000]]
# [[Román Adame Rosales]] 21. mai 2000
# [[Roque González de Santa Cruz]] ja tema kaaslased [[16. mai]] [[1988]]
##Alphonsus Rodriguez
##Juan de Castillo
# [[Rose Philippine Duchesne]] [[3. juuli]] 1988
==S==
# [[Sabas Reyes Salazar]] [[21. mai]] [[2000]]
# [[Salvador Lara Puente]] 21. mai 2000
# [[Simón de Rojas]] [[3. juuli]] [[1988]]
==Z==
# [[Zdislava Berka]] [[21. mai]] [[1995]]
==T==
# [[Teresa de Jesus de los Andes]] [[21. märts]] [[1993]]
# [[Thomas Corist]] [[21. november]] [[1999]]
# [[Toribio Romo González]] [[21. mai]] [[2000]]
# [[Tranquilino Ubiarco Robles]] 21. mai 2000
==U==
# [[Urszula Ledóchowska]] [[18. mai]] [[2003]]
==V==
# [[Vietnami märtrid]] [[19. juuni]] [[1988]]
## [[Andreas Dung-Lac]] 
##Andreas Thong Kim Nguyen 
##Andreas Trong Van Tram 
##Andreas Tuong 
##Antonio Dich Nguyen 
##Antonio Quynh Nam 
##Augustine Huy Viet Phan 
##Augustine Moi Van Nguyen 
##Augustine Schoffler 
##Bernard Due Van Vo 
##Domingo Hanh Van Nguyen 
##Domingo Henares
##Domingo Nicholas Dat Dinh 
##Domingo Trach Doai 
##Domingo Uy Van Bui 
##Domingo Xuyen Van Nguyen 
##Domingo Kham Viet Pham 
##Domingo Ninh 
##Domingo Cam 
##Domingo Huyen 
##Domingo Mau 
##Domingo Nhi 
##Domingo Nguyen 
##Domingo Mao
##Dominic Toai
##Emmanuel Trieu Van Nguyen
##Felipe Minh Van Doan
##Francisco Chieu Van Do 
##Francisco Gil de Frederich 
##Francisco Isidore Gagelin 
##Francisco Jaccard 
##Francisco Trung Von Tran 
##Francisco Xavier Can Nguyen 
##Ignatius Delgado y Cebrián 
##Jacinto Casteñeda
##James Nam 
##Jerome Hermosilla  
##José María Díaz Sanjurjo 
##Jose Canh Luang Hoang 
##Jose Fernandez 
##Jose Hien Quang Do 
##Jose Khang Duy Nguyen 
##Jose Luu Van Nguyen 
##Jose Marchand 
##Jose Nghi Kim 
##Jose Thi Dang Le 
##Jose Uyen Dinh Nguyen 
##Jose Vien Dinh Dang 
##Jose Khang
##Jose Tuc 
##Jose Tuan Van Tran
##Juan Battista Con 
##Juan Charles Cornay 
##Juan Dat
##Juan Hoan Trinh Doan 
##Juan Louis Bonnard 
##Juan Thanh Van Dinh
##Lawrence Ngon 
##Lawrence Huong Van Nguyen 
##Luke Loan Ba Vu 
##Luke Thin Viet Pham 
##Martin Tho 
##Martin Tinh Duc Ta 
##Matthew Alonzo Leziniana 
##Matthew Dac Phuong Nguyen 
##Matthew Gam Van Le 
##Melchor Garcia Sampedro 
##Michael HyDinh-Ho 
##Michael My Huy Nguyen 
##Nicholas Thé Duc Bui 
##Pablo Hanh 
##Pablo Khoan Khan Pham 
##Pablo Loc Van Le 
##Pablo Tinh Boa Le 
##Pablo Tong Buong 
##Pablo Duong 
##Pedro Tuan 
##Pedro Dung Van Dinh 
##Pedro Da 
##Pedro Duong Van Troung 
##Pedro Francis Néron 
##Pedro Hieu Van Nguyen 
##Pedro Quy Cong Doan 
##Pedro Thi Van Truong Pham 
##Pedro Tuan Ba Nguyen, a fisherman 
##Pedro Tuy Le 
##Pedro Van Van Doan 
##Simon Hoa Dac Phan 
##Stephen Theodore Cuenot
##Stephen Vinh 
##Théophane Venard
##Tomas De Van Nguyen 
##Tomas Du Viet Dinh 
##Tomas Thien Tran 
##Tomas Toan 
##Tomas Khuong 
##Valentine Berriochoa 
##Vicente Liem de la Paz
##Vicente Duong 
##Vicente Tuong, a local judge 
##Vicente Yen Do
# [[Virginia Centurione Bracelli]] 18. mai 2003

==Vaata ka==

* [[Johannes Paulus II poolt õndsaks kuulutatud isikud]]

== Välislingid ==
*[http://www.vatican.va/news_services/liturgy/saints/index_saints-blesseds_en.html Pühakud ja õndsad.] ''(inglise keeles)''
*[http://newsaints.faithweb.com/CCS_Saints6.htm Pühakud ja õndsad.] ''(inglise keeles)''
*[http://www.katolsk.no/biografier/utenriks/wojtyla/kanon Johannes Paulus II kanoniseeritud pühakud.]

[[Kategooria:Johannes Paulus II]]</text>
      <sha1>0p0rqcyc61j5xdo98fdcea6ateelj5q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Päkkapikkude Sõrmused</title>
    <ns>0</ns>
    <id>132917</id>
    <redirect title="Võimusõrmused" />
    <revision>
      <id>7260821</id>
      <parentid>1096576</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T08:04:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>EmausBot</username>
        <id>25097</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Robot: Fixing double redirect from [[Päkapikkude Sõrmused]] to [[Võimusõrmused]]</comment>
      <origin>7260821</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="26" sha1="9v2b5hfuodf37t701jb7xzyanu42q4p" xml:space="preserve">#suuna [[Võimusõrmused]]</text>
      <sha1>9v2b5hfuodf37t701jb7xzyanu42q4p</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mart Rannut</title>
    <ns>0</ns>
    <id>133045</id>
    <revision>
      <id>7260786</id>
      <parentid>7000214</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T06:33:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260786</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2364" sha1="i5hiuvbvyzo1incoyh0bn4ah8pl9mrh" xml:space="preserve">[[Pilt:Martrannut.jpg|pisi]]
'''Mart Rannut''' (sündinud [[15. jaanuar]]il [[1959]]) on eesti keeleteadlane.

Mart Rannut lõpetas [[Peterburi Riiklik Ülikool|Leningradi Riikliku Ülikooli]] rakendusliku keeleteaduse alal [[1982]]. aastal.&lt;ref&gt;http://www.immischool.eu/koolitajad.html&lt;/ref&gt;

Ta uurib keelepoliitikat ja keelekorraldust, eesti keele kui teise keele spetsiifikat, foneetilisi interferentsinähtusi ning keelelisi ja kultuurilisi inimõigusi. 

Ta kaitses [[1998]]. aastal [[Tartu Ülikool]]is doktoriväitekirja ja sai doktorikraadi. 

[[17. juuni]]l [[2008]] valiti ta [[Tallinna Ülikool]]i keelepoliitika professoriks.

Ta on{{millal}} Tartu Ülikooli [[Narva kolledž]]i eesti keele lektor ja {{millal}}[[Inimõiguste Instituut|Inimõiguste Instituudi]] nõukogu esimees.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.ut.ee/et/kontakt/eesti-keele-lektoraat |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2021-08-20 |arhiivimisaeg=2021-08-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210820090636/https://www.ut.ee/et/kontakt/eesti-keele-lektoraat |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.humanrightsestonia.ee/tootajad/#&lt;/ref&gt;

==Tegevus poliitikas==
Mart Rannut oli [[Eesti Kongress]]i liige. Ta kuulub 1990. aastast erakonda [[Isamaa (erakond)|Isamaa]].

Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 3|valimisringkonnas nr 3]] ([[Tallinn]]a [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] ja [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] linnaosad) 135 häält ning ei osutunud valituks.

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuste volikogude valimistel]] [[Mustamäe linnaosa]]s, sai 56 häält ning ei osutunud valituks.

== Isiklikku ==
Mart Rannuti isa [[Priit Rannut]] (1919–2010) oli eesti vaimulik ja ema [[Lehte Rannut]] oli eesti [[keeleteadus|keeleteadlane]]. 

Mart Rannuti abikaasa on [[keeleteadus|keeleteadlane]] [[Ülle Rannut]].

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/51179687/mart-rannut-ministeerium-ja-keelepoliitika Mart Rannut: Ministeerium ja keelepoliitika] Eesti Päevaleht / Delfi, 9. oktoober 2009

{{JÄRJESTA:Rannut, Mart}}
[[Kategooria:Eesti keeleteadlased]]
[[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]]
[[Kategooria:Peterburi ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1959]]</text>
      <sha1>i5hiuvbvyzo1incoyh0bn4ah8pl9mrh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dylan Thomas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>136315</id>
    <revision>
      <id>7260725</id>
      <parentid>6288402</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T23:33:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juppi lantteineen</username>
        <id>239848</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7260725</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1473" sha1="0hy6q3kmowhna8zqnmi86zo7tuamt1g" xml:space="preserve">[[File:Dylan Thomas icon Blashford 1937.jpg|thumb|Dylan Thomas (1937)]]
[[Pilt:Dylan Swansea.jpg|pisi|Dylan Thomase pronkskuju Swanseas]]
 
'''Dylan Marlais Thomas''' ([[27. oktoober]] [[1914]] [[Swansea]] – [[9. november]] [[1953]] [[New York]]) oli [[Wales]]i luuletaja. Lisaks luulele kirjutas ta ka lühilugusid ning filmi- ja raadiostsenaariume.

Tema elust on inspireeritud film &quot;[[Armastuse piir]]&quot; (2008), kus teda mängis [[Matthew Rhys]].

== Teosed eesti keeles ==
* &quot;Piimmetsa vilus&quot; (''Under milk wood'', &quot;mäng häältele&quot; – kuuldemäng). Inglise keelest tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]]. [[Loomingu Raamatukogu]] [[1970]], nr 42
* Luuletusi, tõlkinud ja järelmärkus: Paul-Eerik Rummo – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1971]], nr 8, lk 1235–38
* &quot;Surmad ja sisenemised&quot; (luulevalimik). Tõlkinud Paul-Eerik Rummo. Sari [[XX sajandi luule]], [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1972]]
* &quot;Üksteist lugu&quot;. Tõlkinud [[Mathura]]. Allikaäärne [[2012]]

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
* [http://www.vikerkaar.ee/?page=Arhiiv&amp;a_act=article&amp;a_number=5224 Kolm luuletust]. Inglise keelest [[Märt Väljataga]] – Vikerkaar 2011, nr 3, lk 1–8 
* Märt Väljataga, [http://www.vikerkaar.ee/?page=Arhiiv&amp;a_act=article&amp;a_number=5230 &quot;Jüri Kaarma ja Dylan Thomase &quot;Surmad ja sisenemised&quot;&quot;] – samas, lk 8–13

{{DEFAULTSORT:Thomas, Dylan}}
[[Kategooria:Luuletajad]]
[[Kategooria:Walesi inimesed]]
[[Kategooria:Sündinud 1914]]
[[Kategooria:Surnud 1953]]</text>
      <sha1>0hy6q3kmowhna8zqnmi86zo7tuamt1g</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vladimir Tšiž</title>
    <ns>0</ns>
    <id>137518</id>
    <revision>
      <id>7260766</id>
      <parentid>6854074</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T06:01:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260766</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10797" sha1="bh2jckipzxg2tw0o33mwg7tt3uajdzd" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}

[[Pilt:Vladimir Tšiž.JPG|pisi|Vladimir Tšiž]]
'''Vladimir Fjodorovitš Tšiž (Tchisch)''' (vene Владимир Фёдорович Чиж; [[9. juuni]] [[1855]] [[Smolensk]]i kubermang – [[4. detsember]] [[1922]] (1924?) [[Kiiev]]) oli [[Eesti]]s tegutsenud vene [[psühholoog]] ja [[psühhiaater]]. 

Vladimir Tšiž sündis [[Smolensk]]is aadliperes sõjaväelase pojana. Ta omandas [[keskharidus]]e [[Połack]]i (Polotski) kadetikorpuses ja lõpetas 1878. aastal kiitusega [[S. M. Kirovi nimeline Sõjameditsiini Akadeemia|Peterburi Meditsiinilise Kirurgia Akadeemia]] (arsti eriala). Kuni 1880. aastani oli Tšiž Kroonlinna mereväehospitali psühhiaatriaosakonna ordinaator ja õppis edasi Peterburis, kus töötas arstina 1881. aastast. 1883. aastal sai ta Sõjaväe Meditsiiniakadeemiast doktorikraadi. Pärast esimese publikatsiooni ilmumist viidi ta üle Peterburi Psühhiaatriakliinikusse, kus ta töötas tuntud vene psühhiaatri [[Ivan Meržejevski]] juhendamisel. 

1884. aastal suundus Tšiž välismaale, kus täiendas oma teadmisi [[Leipzig]]is, [[Pariis]]is ja kuulsas [[Pitié-Salpêtrière Hospital|Salpetriere’i]] kliinikus. Samal ajal uuris ta vanglate peavalitsuse ülesandel üksikvangistuse mõju vangide vaimsele tervisele [[Saksamaa]]l, [[Prantsusmaa]]l ja [[Belgia]]s. 

Pärast väitekirja kaitsmist stažeeris Tšiž tuntud psühhiaatrite juures välismaal. Täiendas oma teadmisi närvisüsteemi anatoomia alal tuntud saksa [[neuroloog]]i ja psühhiaatri [[Paul Flechsig]]i juhendamisel. Selle tulemusena ilmus [[1886]]. aastal tema raamat &quot;Teaduslik psühholoogia Saksamaal&quot;. 

[[Leipzig]]is õppis Tšiž eksperimentaalpsühholoogiat [[Wilhelm Wundt]]i juhendamisel; kusjuures ta oli üks esimesi Wundti vene päritolu õpilasi. Tema esimene teadusartikkel ilmus Wundti toimetatud ajakirjas [[Philosophische Studien]] ja käsitles komplikatsiooni katseid. Ta märkas, et vahel võidi klõpsatust kuulda juba enne, kui pendel oli jõudnud vedruni ja vahel hiljem, kui pendel oli juba vedrust möödunud. See demonstreeris, et optilise ja akustilise sündmuse järjekorra hindamine on tähelepanust mõjutatud. Vaatlejal on kalduvus näha esimesena seda sündmust, millele tähelepanu on pööratud. See avastus oli aluseks edasiste erinevate ajaparadokside uurimustele, mis paelusid nii filosoofe kui ka psühholooge. 

Lisaks tõlkis Tšiž Wundti füsioloogilise psühholoogia õpiku vene keelde. Samuti õppis ta hüpnoosi belglase [[Joseph Delboeuf]]i juhendamisel ja töötas tuntud neuroloogi [[Jean-Martin Charcot]]' juures. Tegi katseid ka enda peal, näiteks uuris, kui täpselt suudab ärgata ettemääratud ajal. Sai tulemuseks, et suudab seda teha 13-minutilise täpsusega. 

Aastatel 1885–1891 töötas Tšiž peaarstina Peterburi Püha Panteleimoni haiglas. 1888. aastast õpetas ta arstitöö kõrvalt Peterburi ülikoolis kohtupsühhopatoloogiat.

Aastatel 1891–1916 oli [[Tartu ülikool]]i [[psühhiaatria]] professor ja õppetooli juhataja, psühhiaatriakateedri ja närvi- ja vaimuhaiguste kliiniku juhataja. 

Ta tuli Tartusse kuulsa [[Emil Kraepelin]]i järglaseks, kuna Kraepelin saksakeelse teadlasena lahkus Tartust [[Heidelberg]]i. Tšiž parandas ravi- ja põetustingimusi ning edendas teaduslikku tegevust. 

Kõrvuti psühhiaatriaga õpetas ta füsioloogilise psühholoogia kursust. Pidas regulaarselt ka eksperimentaalpsühholoogia loenguid ja juhendas doktoritöid, mis olid selgelt [[eksperimentaalpsühholoogia]] suunaga, näiteks: eksperimendid, mis olid seotud nahapuudutuse ruumilise mäluga; aktiivsete liigutuste mälu ja visuaalse mälu uuringud; võrdlev uurimus erinevate sotsiaalsete klasside naiste puute- ja maitsmismeelte kohta; pulsi ja hingamise muutumine erinevates psüühilistes seisundites; naha tundlikkuse eksperimentaalne uurimine. 

Tšiži kirjalik looming on suur, peateosed kirjutatud vene keeles, paljud artiklid ilmunud aga ka prantsus- ja saksakeelsetes ajakirjades ja bülletäänides. Ta oli oma mees tollaste Euroopa tippteadlaste seas psühholoogia ja psühhiaatria vallas. Nimetatud uurimused hoidsid Tartu Ülikooli eksperimentaalse psühholoogia uurimist toimivana. See nimekiri iseloomustab hästi aga ka seda kuivõrd mittesüsteemsed olid Tšiži huvid. Mõned tema uurimustest, eriti aga sotsiaalsete faktorite mõju tajule, tekitas eelduse sarnaste probleemide populaarsuse kasvuks järgnevas psühholoogia ajaloos. 

Tšiži tunti Eestis laialdaselt tänu tema vaimukatele avalikele loengutele, aga ka psühholoogiatundide kaudu [[Hugo Treffneri Gümnaasium|Treffneri gümnaasiumis]]. Ta koostas sadu uurimusi ja kümmekond monograafiat. 1902 ilmus Jurjevis ka tema &quot;Psühhiaatriaõpik&quot;, mida hiljem anti korduvalt uuesti välja Peterburist kuni [[Kiiev]]ini. 

1904. aastal sai Tšiž arstiteaduskonna dekaaniks. Tšiži käe alt kasvasid kuulsaks ka esimesed eesti soost psühhiaatrid ja psühholoogid: [[Juhan Ottas]], [[Juhan Luiga]], [[Siegfried Talvik]], kaudsemalt ka [[Konstantin Ramul]]. Vladimir Tšiži pärandi kirglik uurija, tundja ning eestvõitleja oli psühhiaater ja kirjanik [[Vaino Vahing]] (1940–2008). 

Tšiž oli kuulus ka kirjandusilmas. Vladimir Tšiž oli kogenud [[klinitsist]], hea pedagoog ning andekas [[psühhopatoloogia]]st kirjutaja. Ta on psühhiaatrina analüüsinud mitmete kirjanike, filosoofide ja teiste ajalooliste isikute elukäiku ja loomingut: [[Paul I]], [[Aleksei Araktšejev|Araktšejev]], [[Puškin]], [[Auguste Comte|Comte]], [[Nikolai Gogol|Gogol]], [[Dostojevski]], [[Ivan Turgenev|Turgenev]], [[Friedrich Nietzsche|Nietzsche]]. 

2010. aastal andis kirjastus [[Ilmamaa]] välja Tšiži raamatu &quot;Kirjanik psühhiaatri silmis&quot;, millesse on kogutud tõlkeid Tšiži esinemistest ja uurimustest (Turgenevi, Gogoli, Puškini ja Nietzche kohta). 

1915. aastal ilmus tema viimane teos – &quot;Психология деревенской частушки&quot;. Tema hilisema käekäigu kohta pole piisavalt andmeid. Tartu Ülikooli 1916. aasta esimese semestri loengukavas oli kirjas, et V. F. Tšiž võtab osa sõjalistest tegevustest (ei ole teada, kas ta mobiliseeriti või läks sõtta vabatahtlikult). Osa andmete kohaselt suri Vladimir Tšiž 4. detsembril 1922 [[Kiiev]]is endises literaatide ja õpetlaste vaestemajas, tuntud entsüklopeedia sõnaraamatu &quot;Granaat&quot; andmetel suri Tšiž aga 1924. aastal.

== Teosed ==
* &quot;Достоевский как психопатолог&quot; ([[1884]])
* &quot;Научная психология в Германий&quot; ([[1886]])
* &quot;Лекции судебной психопатологии&quot; ([[1890]])
* &quot;Криминальная антропология&quot; ([[1892]]) 
* &quot;Гипноз и внушение&quot; ([[1893]]) 
* &quot;Наслаждение и страдание&quot; ([[1894]]) 
* &quot;Психология любви&quot; ([[1897]]) 
* &quot;Психология женщины&quot; ([[1898]]) 
* &quot;Огюст Конт&quot; ([[1898]]) 
* &quot;Тургенев как психопатолог&quot; ([[1899]]), 
* &quot;Достоевский как криминолог&quot; ([[1900]])
* &quot;Ницше как моралист&quot; ([[1901]])
* &quot;Учебник психиатрии&quot; ([[1902]])
* &quot;Болезнь Н. В. Гоголя&quot; ([[1903]]); uustrükk: В. Ф. Чиж, &quot;Болезнь Н. В. Гоголя: записки психиатра&quot; (составитель Н. Унанянц, Москва: ТЕРРА-Книжный клуб: Республика, [[2002]], 512 lk) 
* &quot;Психология властелина&quot; (император Павел I), &quot;Психология злодея&quot; (А. А. Аракчеев), &quot;Психология фанатика&quot; (монах Фотий Спасский) ([[1905]]–[[1907|07]]); uustrükk: &quot;Психология злодея, властелина, фанатика: записки психиатра&quot; (предисловие, составление, перевод иноязычных текстов Н. Т. Унанянц, Москва: ТЕРРА-Книжный клуб: Республика, [[2002]])
* &quot;Психология деревенской частушки&quot; ([[1915]])

== Teosed eesti keeles ==
* &quot;Kirjanik psühhiaatri silmis&quot; (uurimused Turgenevist, Gogolist, Puškinist ja Nietzschest). Tõlkinud [[Antti Lääts]]. Sari &quot;[[Eesti mõttelugu]]&quot;, [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[2010]], 432 lk; ISBN 9789985773567

==Vaata ka==
*[[Tartu Ülikooli psühhiaatria õppetool]]

== Viited ==
* Allik, J. (2006). History of experimental psychology from an Estonian perspective. ''Psychological Research, 71''(6), 618–625.
* Eesti Entsüklopeedia. (1996). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus
* Kirjanik psühhiaatri silmis. (2010). Tallinn: Ilmamaa

== Kirjandus ==
* [[Arno Aadamsoo]], &quot;V. F. Tšiž ja omaaegne Tartu ülikooli närvi- ja vaimuhaiguste kliinik&quot; – [[Nõukogude Eesti Tervishoid]] [[1973]], nr 4, lk 348–350
* [[Jüri Saarma]], &quot;Psühhiaatria minevik ja tänapäev&quot;, [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], [[Tallinn]] [[1982]], lk 147–154
* [[Vaino Vahing]], &quot;Võlgu elu: dokumentaaldraama&quot; (Tartu Ülikooli ajaloost, peategelased V. Tšiž ja [[Jevgeni Passek]]) – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[1993]], nr 8, lk 1641–1652

== Välislingid ==
* [http://www.hrono.ru/text/2005/repova0205.html] Tšiž Gogolist (vene keeles)
* [[Aivar Kull]], [http://www.tartupostimees.ee/?id=309983 &quot;Psühhiaater valgustab kirjanike hingehädasid&quot; (raamatu &quot;Kirjanik psühhiaatri silmis&quot; arvustus)] – Tartu Postimees 8. september 2010, lk 5
* [[Jaanus Adamson]], [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=11752:geeniuste-asi&amp;catid=7:kirjandus&amp;Itemid=9&amp;issue=3326 &quot;Geeniuste asi&quot; (raamatu &quot;Kirjanik psühhiaatri silmis&quot; arvustus)] – Sirp 17. detsember 2010, lk 7
* [[Anti Liiv]], [[Joel Sang]], [http://www.vikerkaar.ee/?page=Arhiiv&amp;a_act=article&amp;a_number=5341 &quot;Midagi Vahingu pärandvarast&quot; (raamatu &quot;Kirjanik psühhiaatri silmis&quot; arvustus)] – Vikerkaar 2011, nr 9
* Владимир Федорович Чиж как психолог (1855—1922). Малоизвестные страницы жизни и научного творчества (к 150-летию со дня рождения) Часть I
* Владимир Федорович Чиж как психолог (1855—1922). Малоизвестные страницы жизни и научного творчества (к 150-летию со дня рождения) Часть II. ОБОЗРЕНИЕ ПСИХИАТРИИ И МЕДИЦИНСКОЙ ПСИХОЛОГИИ имени В. М. Бехтерева (2005)

{{DEFAULTSORT:Tšiž, Vladimir}}
[[Kategooria:Venemaa arstiteadlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpetajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1855]]
[[Kategooria:Surnud 1922]]</text>
      <sha1>bh2jckipzxg2tw0o33mwg7tt3uajdzd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Friedrich Akeli valitsus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>137707</id>
    <revision>
      <id>7260574</id>
      <parentid>7259854</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T19:22:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>AstroTasku</username>
        <id>123864</id>
      </contributor>
      <comment>/* Hääletus Riigikogus */</comment>
      <origin>7260574</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6230" sha1="oyrr9ywi38dw74ia9hi9opwufutycnv" xml:space="preserve">'''Friedrich Akeli valitsus''' oli ametis [[26. märts]]ist [[1924]] kuni [[16. detsember|16. detsembrini]] [[1924]].

== Valitsuse koosseis ==
*Riigivanem – [[Friedrich Akel]]
*Välisminister – [[Otto Strandman]], kuni [[14. mai]]ni [[1924]]
**Välisminister – [[Karl Robert Pusta]], alates [[6. juuni]]st 1924
*Siseminister – [[Theodor Rõuk]]
*Põllutööminister – [[August Kerem]]
*Haridusminister – [[Hugo Bernhard Rahamägi]], alates [[27. märts]]ist [[1924]]
*Töö- ja hoolekandeminister – [[Christian Kaarna]]
*Kohtuminister – [[Rudolf Gabrel]]
*Rahaminister – [[Karl Baars]], [[1. aprill]] – [[14. mai]] 1924
**Rahaminister – [[Otto Strandman]], alates [[14. mai]]st 1924
*Sõjaminister – [[Oskar Amberg]], kuni [[18. oktoober|18. oktoobrini]] 1924
**Sõjaminister – [[Hans Kurvits]], [[11. november]] – [[26. november]] 1924
*Teedeminister – [[Karl Kark]] (surnud [[1. detsember|1. detsembril]] 1924)

Friedrich Akeli valitsus moodustati pärast [[10. märts]]i 1924, kui senine oli [[Konstantin Pätsi teine valitsus]] oli sunnitud lahkuma. Valitsuse kukutamise otsustavateks jõududeks olid [[Eesti Rahvaerakond]] ja [[Tööerakond]] ja nende juhid [[Jaan Tõnisson]] ja [[Otto Strandman]]. See oli oluline pöördepunkt Pätsi valitsuse poolt juhitud Eesti ummikusse jooksnud majanduspoliitika muutmisel.

Friedrich Akeli valitsus koosnes [[Eesti Rahvaerakond|Tööerakonna]] ja {{kas|Demokraatliku Liidu}} ministritest, vähemalt esialgu toetasid seda sotsiaaldemokraadid ja väiksemad parlamendirühmad.

=== Hääletus Riigikogus ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
| colspan=&quot;21&quot; align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;#C0C0C0&quot; |'''26. märts 1924&lt;br&gt;Riigiwanemakandidaadi Konstantin Pätsi Wabariigi Walitsuse koosseisu kinnitamine&lt;br&gt;'''100 [[Riigikogu]] liiget&lt;br&gt;Vajalik poolthäälte enamus
|-
! colspan=&quot;2&quot; |Kandidaat
! colspan=&quot;3&quot; |Hääletustulemus
! colspan=&quot;4&quot; |Koalitsioon (28)
! colspan=&quot;3&quot; |Opositsioon (33)
! colspan=&quot;3&quot; |Toetajad (6)
! colspan=&quot;6&quot; |Erapooletud (33)
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FFA500;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; align=&quot;center&quot; |[[Friedrich Akel]]&lt;br&gt;([[Kristlik Rahvaerakond|Kristlik Rahvaerakond]])
| style=&quot;background:#02BE52;width:2px;&quot; |
|Poolt
| align=&quot;right&quot; style=&quot;background:#B0FED1;&quot; |'''38'''
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF7F7F;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#AEE8A8;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FFA500;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Tööerakond]] (12)&lt;br&gt;[[Rahvaerakond]] (8)&lt;br&gt;[[Kristlik Rahvaerakond|Kristlased]] (8)
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#1B4D3E;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#960000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Põllumeeste Kogud|Kogupõllumehed]] (23)&lt;br&gt;[[Eesti Kommunistlik Partei|Kommunistid]] (10)
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#398737;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#F5F525;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Asunike Koondis|Asunikud]] (6)&lt;br&gt;[[Rahvuslik Vabameelne Partei|Rahvusvabameelsed]] (4)
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF0000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF1AC3;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#0039A6;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#000000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#2DA65F;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[ESDTP|Sotsiaaldemokraadid]] (15)&lt;br&gt;[[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Isesotsialistid]] (5)&lt;br&gt;[[Vene Rahvuslik Liit Eestis|Venelased]] (4)&lt;br&gt;[[Saksa-Balti Erakond|Sakslased]] (3)&lt;br&gt;[[Üleriiklik Majaomanike Seltside Liit|Majaomanikud]] (2)
|-
| style=&quot;background:#BE0000;&quot; |
|Vastu
| align=&quot;right&quot; |0
|-
| style=&quot;background:#393939;&quot; |
|Ei hääletanud
| align=&quot;right&quot; |29
|-
| style=&quot;background:#C1C1C1;&quot; |
|Puudub
| align=&quot;right&quot; |22
|-
| colspan=&quot;21&quot; style=&quot;background:#EAECF0;&quot; |'''Otsus:'''  {{J}} Vastu võetud
|}

== Valitsuse majandustegevus ==
Rahaministriks [[Otto Strandman]], kes ei toetanud seni Pätsi aetud laiaulatusliku idaäri ega uskunud selle võimalustesse. Strandmani-poolse majanduse tervendamispoliitika üks alustala, Eesti majanduspoliitika ajaloos üks olulisemaid seadusi oli [[valoriseerimine]], samuti võeti rahandusminister [[Otto Strandman|Strandman]]i ajal kasutusele alates [[11. juuli]]st [[1924]] [[Eesti kroon]]i väärtusühikuna [[Rootsi kroon]]i väärtusega võrdne, kulla alusel püsiv niinimetatud [[kuldkroon]]. Krooni nimetuse ja Rootsi krooni kullasisalduse võtmine uue rahaüksuse – Eesti krooni aluseks tulenes eelkõige asjaolust, et Rootsi krooni väärtus oli 1924. aasta suve kursi järgi ligilähedaselt 100 Eesti marka. Seaduse algses eelnõus nimetatud taalri asemel võeti [[Otto Strandman]]i ettepanekul kasutusele kroon.  
{{Vaata|Eesti kroon#Kuldkroon (1924–1927)}}

== Valitsuse riigikaitseline tegevus ==
Valitsus vabastas kokkuhoiu eesmärgil 1. septembriks 1924 ennetähtaegselt 4500 ja 1. detsembriks 1924 veel üle 1000 ajateenija, mille tagajärjel oli Eesti kaitseväes detsembrist 1924 kuni märtsini 1925 vaid 6400 ajateenijat, mida oli tõhusa riigikaitse tagamiseks liiga vähe&lt;ref&gt;Ago Pajur. Eesti riigikaitsepoliitika aastail 1918–1934. Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv, Tartu 1999, lk. 121–122&lt;/ref&gt;.

== 1. detsembri riigipöördekatse ==
Valitsuse ametiajal, [[1. detsember|1. detsembril]] 1924, toimus [[1. detsembri riigipöördekatse]], mille tagajärjel sai surma teedeminister [[Karl Kark]]. Samal päeval kehtestas valitsus üleriigilise [[sõjaseadus]]e ja nimetas [[Johan Laidoner]]i [[Sõjavägede Ülemjuhataja]]ks, milleks tal põhiseaduse järgi õigust ei olnud.

== Vaata ka ==
* [[1. detsembri riigipöördekatse]]
* [[149 protsess]]

== Viited ==
&lt;references/&gt;

== Välislingid ==
*[http://et.wikisource.org/wiki/Kuldraha_%C3%BCksus_ja_kuldrahas_lepingute_s%C3%B5lmimine Kuldraha üksus ja kuldrahas lepingute sõlmimine]. Kaja, 21. juuni 1924, nr 162, lk 6
*[http://et.wikisource.org/wiki/Vene_esituse_kingitus_riigivanemale_dr._F._Akelile Vene esituse kingitus riigivanemale dr. F. Akelile] Kaja, 21. juuni 1924, nr 162, lk 3.
{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Konstantin Pätsi teine valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[1924]]–[[1924]] | järgnev=[[Jüri Jaaksoni valitsus]]}}
{{lõpp}}


[[Kategooria:Eesti valitsused|Akeli valitsus]]</text>
      <sha1>oyrr9ywi38dw74ia9hi9opwufutycnv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260586</id>
      <parentid>7260574</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T19:44:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>AstroTasku</username>
        <id>123864</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260586</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6516" sha1="c0sct4n55nu49uhdc14idf7ktf450qi" xml:space="preserve">'''Friedrich Akeli valitsus''' oli ametis [[26. märts]]ist [[1924]] kuni [[16. detsember|16. detsembrini]] [[1924]].

==Valitsuse moodustamine==
=== Hääletus Riigikogus ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
| colspan=&quot;21&quot; align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;#C0C0C0&quot; |'''26. märts 1924&lt;br&gt;Riigiwanemakandidaadi Konstantin Pätsi Wabariigi Walitsuse koosseisu kinnitamine&lt;br&gt;'''100 [[Riigikogu]] liiget&lt;br&gt;Vajalik poolthäälte enamus
|-
! colspan=&quot;2&quot; |Kandidaat
! colspan=&quot;3&quot; |Hääletustulemus
! colspan=&quot;4&quot; |Koalitsioon (28)
! colspan=&quot;3&quot; |Opositsioon (35)
! colspan=&quot;3&quot; |Toetajad (6)
! colspan=&quot;5&quot; |Erapooletud (31)
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FFA500;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; align=&quot;center&quot; |[[Friedrich Akel]]&lt;br&gt;([[Kristlik Rahvaerakond|Kristlik Rahvaerakond]])
| style=&quot;background:#02BE52;width:2px;&quot; |
|Poolt
| align=&quot;right&quot; style=&quot;background:#B0FED1;&quot; |'''38'''
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF7F7F;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#AEE8A8;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FFA500;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Tööerakond]] (12)&lt;br&gt;[[Rahvaerakond]] (8)&lt;br&gt;[[Kristlik Rahvaerakond|Kristlased]] (8)
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#1B4D3E;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#960000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Põllumeeste Kogud|Kogupõllumehed]] (25)&lt;br&gt;[[Eesti Kommunistlik Partei|Kommunistid]] (10)
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#398737;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#F5F525;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Asunike Koondis|Asunikud]] (6)&lt;br&gt;[[Rahvuslik Vabameelne Partei|Rahvusvabameelsed]] (4)
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF0000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF1AC3;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#0039A6;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#000000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#2DA65F;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[ESDTP|Sotsiaaldemokraadid]] (15)&lt;br&gt;[[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Isesotsialistid]] (5)&lt;br&gt;[[Vene Rahvuslik Liit Eestis|Venelased]] (4)&lt;br&gt;[[Saksa-Balti Erakond|Sakslased]] (3)
|-
| style=&quot;background:#BE0000;&quot; |
|Vastu
| align=&quot;right&quot; |0
|-
| style=&quot;background:#393939;&quot; |
|Ei hääletanud
| align=&quot;right&quot; |29
|-
| style=&quot;background:#C1C1C1;&quot; |
|Puudub
| align=&quot;right&quot; |22
|-
| colspan=&quot;21&quot; style=&quot;background:#EAECF0;&quot; |'''Otsus:'''  {{J}} Vastu võetud
|}


== Valitsuse koosseis ==
*Riigivanem – [[Friedrich Akel]]
*Välisminister – [[Otto Strandman]], kuni [[14. mai]]ni [[1924]]
**Välisminister – [[Karl Robert Pusta]], alates [[6. juuni]]st 1924
*Siseminister – [[Theodor Rõuk]]
*Põllutööminister – [[August Kerem]]
*Haridusminister – [[Hugo Bernhard Rahamägi]], alates [[27. märts]]ist [[1924]]
*Töö- ja hoolekandeminister – [[Christian Kaarna]]
*Kohtuminister – [[Rudolf Gabrel]]
*Rahaminister – [[Karl Baars]], [[1. aprill]] – [[14. mai]] 1924
**Rahaminister – [[Otto Strandman]], alates [[14. mai]]st 1924
*Sõjaminister – [[Oskar Amberg]], kuni [[18. oktoober|18. oktoobrini]] 1924
**Sõjaminister – [[Hans Kurvits]], [[11. november]] – [[26. november]] 1924
*Teedeminister – [[Karl Kark]] (surnud [[1. detsember|1. detsembril]] 1924)

Friedrich Akeli valitsus moodustati pärast [[10. märts]]i 1924, kui senine oli [[Konstantin Pätsi teine valitsus]] oli sunnitud lahkuma. Valitsuse kukutamise otsustavateks jõududeks olid [[Eesti Rahvaerakond]] ja [[Tööerakond]] ja nende juhid [[Jaan Tõnisson]] ja [[Otto Strandman]]. See oli oluline pöördepunkt Pätsi valitsuse poolt juhitud Eesti ummikusse jooksnud majanduspoliitika muutmisel.

Friedrich Akeli valitsus koosnes [[Eesti Rahvaerakond|Tööerakonna]] ja {{kas|Demokraatliku Liidu}} ministritest, vähemalt esialgu toetasid seda sotsiaaldemokraadid ja väiksemad parlamendirühmad.

== Valitsuse majandustegevus ==
Rahaministriks [[Otto Strandman]], kes ei toetanud seni Pätsi aetud laiaulatusliku idaäri ega uskunud selle võimalustesse. Strandmani-poolse majanduse tervendamispoliitika üks alustala, Eesti majanduspoliitika ajaloos üks olulisemaid seadusi oli [[valoriseerimine]], samuti võeti rahandusminister [[Otto Strandman|Strandman]]i ajal kasutusele alates [[11. juuli]]st [[1924]] [[Eesti kroon]]i väärtusühikuna [[Rootsi kroon]]i väärtusega võrdne, kulla alusel püsiv niinimetatud [[kuldkroon]]. Krooni nimetuse ja Rootsi krooni kullasisalduse võtmine uue rahaüksuse – Eesti krooni aluseks tulenes eelkõige asjaolust, et Rootsi krooni väärtus oli 1924. aasta suve kursi järgi ligilähedaselt 100 Eesti marka. Seaduse algses eelnõus nimetatud taalri asemel võeti [[Otto Strandman]]i ettepanekul kasutusele kroon.  
{{Vaata|Eesti kroon#Kuldkroon (1924–1927)}}

== Valitsuse riigikaitseline tegevus ==
Valitsus vabastas kokkuhoiu eesmärgil 1. septembriks 1924 ennetähtaegselt 4500 ja 1. detsembriks 1924 veel üle 1000 ajateenija, mille tagajärjel oli Eesti kaitseväes detsembrist 1924 kuni märtsini 1925 vaid 6400 ajateenijat, mida oli tõhusa riigikaitse tagamiseks liiga vähe&lt;ref&gt;Ago Pajur. Eesti riigikaitsepoliitika aastail 1918–1934. Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv, Tartu 1999, lk. 121–122&lt;/ref&gt;.

== 1. detsembri riigipöördekatse ==
Valitsuse ametiajal, [[1. detsember|1. detsembril]] 1924, toimus [[1. detsembri riigipöördekatse]], mille tagajärjel sai surma teedeminister [[Karl Kark]]. Samal päeval kehtestas valitsus üleriigilise [[sõjaseadus]]e ja nimetas [[Johan Laidoner]]i [[Sõjavägede Ülemjuhataja]]ks, milleks tal põhiseaduse järgi õigust ei olnud.

==Valitsuse lõpp==
Pärast [[1. detsembri riigipöördekatse|1. detsembri riigipöördekatset]] teatas Riigivanem [[Friedrich Akel]], et soovib omal soovil tagasi astuda. Põhjuseks, et hädaolukorras oleks võimalik moodustada laiapindne koalitsioon tugeva Riigivanema juhtimisel, kes stabiliseeriks olukorra riigis.

== Vaata ka ==
* [[1. detsembri riigipöördekatse]]
* [[149 protsess]]

== Viited ==
&lt;references/&gt;

== Välislingid ==
*[http://et.wikisource.org/wiki/Kuldraha_%C3%BCksus_ja_kuldrahas_lepingute_s%C3%B5lmimine Kuldraha üksus ja kuldrahas lepingute sõlmimine]. Kaja, 21. juuni 1924, nr 162, lk 6
*[http://et.wikisource.org/wiki/Vene_esituse_kingitus_riigivanemale_dr._F._Akelile Vene esituse kingitus riigivanemale dr. F. Akelile] Kaja, 21. juuni 1924, nr 162, lk 3.
{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Konstantin Pätsi teine valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[1924]]–[[1924]] | järgnev=[[Jüri Jaaksoni valitsus]]}}
{{lõpp}}


[[Kategooria:Eesti valitsused|Akeli valitsus]]</text>
      <sha1>c0sct4n55nu49uhdc14idf7ktf450qi</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260587</id>
      <parentid>7260586</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T19:44:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>AstroTasku</username>
        <id>123864</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Hääletus Riigikogus */</comment>
      <origin>7260587</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6461" sha1="georgm187v32b6chtjfgpy3t1rgfsn0" xml:space="preserve">'''Friedrich Akeli valitsus''' oli ametis [[26. märts]]ist [[1924]] kuni [[16. detsember|16. detsembrini]] [[1924]].

==Valitsuse moodustamine==
=== Hääletus Riigikogus ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
| colspan=&quot;21&quot; align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;#C0C0C0&quot; |'''26. märts 1924&lt;br&gt;Riigiwanemakandidaadi Konstantin Pätsi Wabariigi Walitsuse koosseisu kinnitamine&lt;br&gt;'''100 [[Riigikogu]] liiget&lt;br&gt;Vajalik poolthäälte enamus
|-
! colspan=&quot;2&quot; |Kandidaat
! colspan=&quot;3&quot; |Hääletustulemus
! colspan=&quot;4&quot; |Koalitsioon (28)
! colspan=&quot;3&quot; |Opositsioon (35)
! colspan=&quot;3&quot; |Toetajad (6)
! colspan=&quot;5&quot; |Erapooletud (31)
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FFA500;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; align=&quot;center&quot; |[[Friedrich Akel]]&lt;br&gt;([[Kristlik Rahvaerakond|Kristlik Rahvaerakond]])
| style=&quot;background:#02BE52;width:2px;&quot; |
|Poolt
| align=&quot;right&quot; style=&quot;background:#B0FED1;&quot; |'''38'''
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF7F7F;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#AEE8A8;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FFA500;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Tööerakond]] (12)&lt;br&gt;[[Rahvaerakond]] (8)&lt;br&gt;[[Kristlik Rahvaerakond|Kristlased]] (8)
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#1B4D3E;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#960000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Põllumeeste Kogud|Kogupõllumehed]] (25)&lt;br&gt;[[Eesti Kommunistlik Partei|Kommunistid]] (10)
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#398737;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#F5F525;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Asunike Koondis|Asunikud]] (6)&lt;br&gt;[[Rahvuslik Vabameelne Partei|Rahvusvabameelsed]] (4)
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF0000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF1AC3;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#0039A6;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#000000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[ESDTP|Sotsiaaldemokraadid]] (15)&lt;br&gt;[[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Isesotsialistid]] (5)&lt;br&gt;[[Vene Rahvuslik Liit Eestis|Venelased]] (4)&lt;br&gt;[[Saksa-Balti Erakond|Sakslased]] (3)
|-
| style=&quot;background:#BE0000;&quot; |
|Vastu
| align=&quot;right&quot; |0
|-
| style=&quot;background:#393939;&quot; |
|Ei hääletanud
| align=&quot;right&quot; |29
|-
| style=&quot;background:#C1C1C1;&quot; |
|Puudub
| align=&quot;right&quot; |22
|-
| colspan=&quot;21&quot; style=&quot;background:#EAECF0;&quot; |'''Otsus:'''  {{J}} Vastu võetud
|}

== Valitsuse koosseis ==
*Riigivanem – [[Friedrich Akel]]
*Välisminister – [[Otto Strandman]], kuni [[14. mai]]ni [[1924]]
**Välisminister – [[Karl Robert Pusta]], alates [[6. juuni]]st 1924
*Siseminister – [[Theodor Rõuk]]
*Põllutööminister – [[August Kerem]]
*Haridusminister – [[Hugo Bernhard Rahamägi]], alates [[27. märts]]ist [[1924]]
*Töö- ja hoolekandeminister – [[Christian Kaarna]]
*Kohtuminister – [[Rudolf Gabrel]]
*Rahaminister – [[Karl Baars]], [[1. aprill]] – [[14. mai]] 1924
**Rahaminister – [[Otto Strandman]], alates [[14. mai]]st 1924
*Sõjaminister – [[Oskar Amberg]], kuni [[18. oktoober|18. oktoobrini]] 1924
**Sõjaminister – [[Hans Kurvits]], [[11. november]] – [[26. november]] 1924
*Teedeminister – [[Karl Kark]] (surnud [[1. detsember|1. detsembril]] 1924)

Friedrich Akeli valitsus moodustati pärast [[10. märts]]i 1924, kui senine oli [[Konstantin Pätsi teine valitsus]] oli sunnitud lahkuma. Valitsuse kukutamise otsustavateks jõududeks olid [[Eesti Rahvaerakond]] ja [[Tööerakond]] ja nende juhid [[Jaan Tõnisson]] ja [[Otto Strandman]]. See oli oluline pöördepunkt Pätsi valitsuse poolt juhitud Eesti ummikusse jooksnud majanduspoliitika muutmisel.

Friedrich Akeli valitsus koosnes [[Eesti Rahvaerakond|Tööerakonna]] ja {{kas|Demokraatliku Liidu}} ministritest, vähemalt esialgu toetasid seda sotsiaaldemokraadid ja väiksemad parlamendirühmad.

== Valitsuse majandustegevus ==
Rahaministriks [[Otto Strandman]], kes ei toetanud seni Pätsi aetud laiaulatusliku idaäri ega uskunud selle võimalustesse. Strandmani-poolse majanduse tervendamispoliitika üks alustala, Eesti majanduspoliitika ajaloos üks olulisemaid seadusi oli [[valoriseerimine]], samuti võeti rahandusminister [[Otto Strandman|Strandman]]i ajal kasutusele alates [[11. juuli]]st [[1924]] [[Eesti kroon]]i väärtusühikuna [[Rootsi kroon]]i väärtusega võrdne, kulla alusel püsiv niinimetatud [[kuldkroon]]. Krooni nimetuse ja Rootsi krooni kullasisalduse võtmine uue rahaüksuse – Eesti krooni aluseks tulenes eelkõige asjaolust, et Rootsi krooni väärtus oli 1924. aasta suve kursi järgi ligilähedaselt 100 Eesti marka. Seaduse algses eelnõus nimetatud taalri asemel võeti [[Otto Strandman]]i ettepanekul kasutusele kroon.  
{{Vaata|Eesti kroon#Kuldkroon (1924–1927)}}

== Valitsuse riigikaitseline tegevus ==
Valitsus vabastas kokkuhoiu eesmärgil 1. septembriks 1924 ennetähtaegselt 4500 ja 1. detsembriks 1924 veel üle 1000 ajateenija, mille tagajärjel oli Eesti kaitseväes detsembrist 1924 kuni märtsini 1925 vaid 6400 ajateenijat, mida oli tõhusa riigikaitse tagamiseks liiga vähe&lt;ref&gt;Ago Pajur. Eesti riigikaitsepoliitika aastail 1918–1934. Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv, Tartu 1999, lk. 121–122&lt;/ref&gt;.

== 1. detsembri riigipöördekatse ==
Valitsuse ametiajal, [[1. detsember|1. detsembril]] 1924, toimus [[1. detsembri riigipöördekatse]], mille tagajärjel sai surma teedeminister [[Karl Kark]]. Samal päeval kehtestas valitsus üleriigilise [[sõjaseadus]]e ja nimetas [[Johan Laidoner]]i [[Sõjavägede Ülemjuhataja]]ks, milleks tal põhiseaduse järgi õigust ei olnud.

==Valitsuse lõpp==
Pärast [[1. detsembri riigipöördekatse|1. detsembri riigipöördekatset]] teatas Riigivanem [[Friedrich Akel]], et soovib omal soovil tagasi astuda. Põhjuseks, et hädaolukorras oleks võimalik moodustada laiapindne koalitsioon tugeva Riigivanema juhtimisel, kes stabiliseeriks olukorra riigis.

== Vaata ka ==
* [[1. detsembri riigipöördekatse]]
* [[149 protsess]]

== Viited ==
&lt;references/&gt;

== Välislingid ==
*[http://et.wikisource.org/wiki/Kuldraha_%C3%BCksus_ja_kuldrahas_lepingute_s%C3%B5lmimine Kuldraha üksus ja kuldrahas lepingute sõlmimine]. Kaja, 21. juuni 1924, nr 162, lk 6
*[http://et.wikisource.org/wiki/Vene_esituse_kingitus_riigivanemale_dr._F._Akelile Vene esituse kingitus riigivanemale dr. F. Akelile] Kaja, 21. juuni 1924, nr 162, lk 3.
{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Konstantin Pätsi teine valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[1924]]–[[1924]] | järgnev=[[Jüri Jaaksoni valitsus]]}}
{{lõpp}}


[[Kategooria:Eesti valitsused|Akeli valitsus]]</text>
      <sha1>georgm187v32b6chtjfgpy3t1rgfsn0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Konstantin Pätsi teine valitsus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>137713</id>
    <revision>
      <id>7260545</id>
      <parentid>7259858</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T18:47:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>AstroTasku</username>
        <id>123864</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260545</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3168" sha1="hkw1bz62tbs5h8fsrhrqciq2jl3231e" xml:space="preserve">'''Konstantin Pätsi teine valitsus''' oli ametis [[2. august]] [[1923]] kuni [[26. märts]] [[1924]].


== Valitsuse koosseis ==
*Riigivanem - [[Konstantin Päts]]
*Rahaminister - [[Georg Vestel]]
*Siseminister - [[Kaarel Eenpalu|Karl Einbund]]
*Välisminister - [[Friedrich Akel]]
*Haridusminister - [[Aleksander Veiderma|Aleksander Veidermann]], kuni 19. veebruar 1924
*Sõjaminister - [[Ado Anderkopp]], kuni 19. veebruar 1924
*Teedeminister - [[Karl Ipsberg]], kuni 13. november 1923
*Kaubandus-tööstusminister [[Bernhard Roostfeld|Bernhard Rostfeld]]
*Põllutööminister - [[August Kerem]]
*Töö- ja hoolekandeminister - [[Oskar Amberg]]
*Kohtuminister - [[Rudolf Gabrel]], alates 12. oktoober 1923

Valitsuse eesmärgina nimetas Päts Vene seaduste kogu asemele uue Eesti [[Seaduste Kogu|seaduste kogu]] loomine.

=== Hääletus Riigikogus ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
| colspan=&quot;20&quot; align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;#C0C0C0&quot; |'''2. august 1923&lt;br&gt;Riigivanemakandidaadi Konstantin Pätsi Vabariigi Valitsuse koosseisu kinnitamine&lt;br&gt;'''100 [[Riigikogu]] liiget&lt;br&gt;Vajalik poolthäälte enamus
|-
! colspan=&quot;2&quot; |Kandidaat
! colspan=&quot;3&quot; |Hääletustulemus
! colspan=&quot;5&quot; |Koalitsioon (53)
! colspan=&quot;5&quot; |Opositsioon (34)
! colspan=&quot;2&quot; |Toetajad (4)
! colspan=&quot;3&quot; |Erapooletud (9)
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#1B4D3E;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; align=&quot;center&quot; |[[Konstantin Päts]]&lt;br&gt;([[Põllumeeste Kogud]])
| style=&quot;background:#02BE52;width:2px;&quot; |
|Poolt
| align=&quot;right&quot; style=&quot;background:#B0FED1;&quot; |'''43'''
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#2DA65F;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF7F7F;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#AEE8A8;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FFA500;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Põllumeeste Kogud|Kogupõllumehed]] (25)&lt;br&gt;[[Tööerakond]] (12)&lt;br&gt;[[Rahvaerakond]] (8)&lt;br&gt;[[Kristlik Rahvaerakond|Kristlased]] (8)
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF0000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#960000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF1AC3;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#F5F525;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[ESDTP|Sotsiaaldemokraadid]] (15)&lt;br&gt;[[Eesti Kommunistlik Partei|Kommunistid]] (10)&lt;br&gt;[[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Isesotsialistid]] (5)&lt;br&gt;[[Rahvuslik Vabameelne Partei|Rahvusvabameelsed]] (4)
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#0039A6;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Vene Rahvuslik Liit Eestis|Venelased]] (4)
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#398737;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#000000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Asunike Koondis|Asunikud]] (6)&lt;br&gt;[[Saksa-Balti Erakond|Sakslased]] (3)
|-
| style=&quot;background:#BE0000;&quot; |
|Vastu
| align=&quot;right&quot; |25
|-
| style=&quot;background:#393939;&quot; |
|Ei hääletanud
| align=&quot;right&quot; |11
|-
| style=&quot;background:#C1C1C1;&quot; |
|Puudub
| align=&quot;right&quot; |21
|-
| colspan=&quot;20&quot; style=&quot;background:#EAECF0;&quot; |'''Otsus:'''  {{J}} Vastu võetud
|}

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Juhan Kuke valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[1923]]–[[1924]] | järgnev=[[Friedrich Akeli valitsus]]}}
{{lõpp}}

[[Kategooria:Eesti valitsused|Päts 2]]
[[Kategooria:Konstantin Päts]]</text>
      <sha1>hkw1bz62tbs5h8fsrhrqciq2jl3231e</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260546</id>
      <parentid>7260545</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T18:50:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>AstroTasku</username>
        <id>123864</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Hääletus Riigikogus */</comment>
      <origin>7260546</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3168" sha1="k31mjao359zmx3x6x6dx69l96dvl83d" xml:space="preserve">'''Konstantin Pätsi teine valitsus''' oli ametis [[2. august]] [[1923]] kuni [[26. märts]] [[1924]].


== Valitsuse koosseis ==
*Riigivanem - [[Konstantin Päts]]
*Rahaminister - [[Georg Vestel]]
*Siseminister - [[Kaarel Eenpalu|Karl Einbund]]
*Välisminister - [[Friedrich Akel]]
*Haridusminister - [[Aleksander Veiderma|Aleksander Veidermann]], kuni 19. veebruar 1924
*Sõjaminister - [[Ado Anderkopp]], kuni 19. veebruar 1924
*Teedeminister - [[Karl Ipsberg]], kuni 13. november 1923
*Kaubandus-tööstusminister [[Bernhard Roostfeld|Bernhard Rostfeld]]
*Põllutööminister - [[August Kerem]]
*Töö- ja hoolekandeminister - [[Oskar Amberg]]
*Kohtuminister - [[Rudolf Gabrel]], alates 12. oktoober 1923

Valitsuse eesmärgina nimetas Päts Vene seaduste kogu asemele uue Eesti [[Seaduste Kogu|seaduste kogu]] loomine.

=== Hääletus Riigikogus ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
| colspan=&quot;20&quot; align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;#C0C0C0&quot; |'''2. august 1923&lt;br&gt;Riigivanemakandidaadi Konstantin Pätsi Vabariigi Valitsuse koosseisu kinnitamine&lt;br&gt;'''100 [[Riigikogu]] liiget&lt;br&gt;Vajalik poolthäälte enamus
|-
! colspan=&quot;2&quot; |Kandidaat
! colspan=&quot;3&quot; |Hääletustulemus
! colspan=&quot;5&quot; |Koalitsioon (53)
! colspan=&quot;5&quot; |Opositsioon (34)
! colspan=&quot;2&quot; |Toetajad (4)
! colspan=&quot;3&quot; |Erapooletud (9)
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#1B4D3E;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; align=&quot;center&quot; |[[Konstantin Päts]]&lt;br&gt;([[Põllumeeste Kogud]])
| style=&quot;background:#02BE52;width:2px;&quot; |
|Poolt
| align=&quot;right&quot; style=&quot;background:#B0FED1;&quot; |'''43'''
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#1B4D3E;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF7F7F;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#AEE8A8;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FFA500;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Põllumeeste Kogud|Kogupõllumehed]] (25)&lt;br&gt;[[Tööerakond]] (12)&lt;br&gt;[[Rahvaerakond]] (8)&lt;br&gt;[[Kristlik Rahvaerakond|Kristlased]] (8)
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF0000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#960000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF1AC3;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#F5F525;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[ESDTP|Sotsiaaldemokraadid]] (15)&lt;br&gt;[[Eesti Kommunistlik Partei|Kommunistid]] (10)&lt;br&gt;[[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Isesotsialistid]] (5)&lt;br&gt;[[Rahvuslik Vabameelne Partei|Rahvusvabameelsed]] (4)
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#0039A6;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Vene Rahvuslik Liit Eestis|Venelased]] (4)
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#398737;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#000000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Asunike Koondis|Asunikud]] (6)&lt;br&gt;[[Saksa-Balti Erakond|Sakslased]] (3)
|-
| style=&quot;background:#BE0000;&quot; |
|Vastu
| align=&quot;right&quot; |25
|-
| style=&quot;background:#393939;&quot; |
|Ei hääletanud
| align=&quot;right&quot; |11
|-
| style=&quot;background:#C1C1C1;&quot; |
|Puudub
| align=&quot;right&quot; |21
|-
| colspan=&quot;20&quot; style=&quot;background:#EAECF0;&quot; |'''Otsus:'''  {{J}} Vastu võetud
|}

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Juhan Kuke valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[1923]]–[[1924]] | järgnev=[[Friedrich Akeli valitsus]]}}
{{lõpp}}

[[Kategooria:Eesti valitsused|Päts 2]]
[[Kategooria:Konstantin Päts]]</text>
      <sha1>k31mjao359zmx3x6x6dx69l96dvl83d</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260557</id>
      <parentid>7260546</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T19:05:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>AstroTasku</username>
        <id>123864</id>
      </contributor>
      <origin>7260557</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3551" sha1="hlmxyjyv6zpi2x4hpsa6ezflhtkj7jl" xml:space="preserve">'''Konstantin Pätsi teine valitsus''' oli ametis [[2. august]] [[1923]] kuni [[26. märts]] [[1924]].


== Valitsuse koosseis ==
*Riigivanem - [[Konstantin Päts]]
*Rahaminister - [[Georg Vestel]]
*Siseminister - [[Kaarel Eenpalu|Karl Einbund]]
*Välisminister - [[Friedrich Akel]]
*Haridusminister - [[Aleksander Veiderma|Aleksander Veidermann]], kuni 19. veebruar 1924
*Sõjaminister - [[Ado Anderkopp]], kuni 19. veebruar 1924
*Teedeminister - [[Karl Ipsberg]], kuni 13. november 1923
*Kaubandus-tööstusminister [[Bernhard Roostfeld|Bernhard Rostfeld]]
*Põllutööminister - [[August Kerem]]
*Töö- ja hoolekandeminister - [[Oskar Amberg]]
*Kohtuminister - [[Rudolf Gabrel]], alates 12. oktoober 1923

Valitsuse eesmärgina nimetas Päts Vene seaduste kogu asemele uue Eesti [[Seaduste Kogu|seaduste kogu]] loomine.

=== Hääletus Riigikogus ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
| colspan=&quot;20&quot; align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;#C0C0C0&quot; |'''2. august 1923&lt;br&gt;Riigivanemakandidaadi Konstantin Pätsi Vabariigi Valitsuse koosseisu kinnitamine&lt;br&gt;'''100 [[Riigikogu]] liiget&lt;br&gt;Vajalik poolthäälte enamus
|-
! colspan=&quot;2&quot; |Kandidaat
! colspan=&quot;3&quot; |Hääletustulemus
! colspan=&quot;5&quot; |Koalitsioon (53)
! colspan=&quot;5&quot; |Opositsioon (34)
! colspan=&quot;2&quot; |Toetajad (4)
! colspan=&quot;3&quot; |Erapooletud (9)
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#1B4D3E;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; align=&quot;center&quot; |[[Konstantin Päts]]&lt;br&gt;([[Põllumeeste Kogud]])
| style=&quot;background:#02BE52;width:2px;&quot; |
|Poolt
| align=&quot;right&quot; style=&quot;background:#B0FED1;&quot; |'''43'''
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#1B4D3E;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF7F7F;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#AEE8A8;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FFA500;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Põllumeeste Kogud|Kogupõllumehed]] (25)&lt;br&gt;[[Tööerakond]] (12)&lt;br&gt;[[Rahvaerakond]] (8)&lt;br&gt;[[Kristlik Rahvaerakond|Kristlased]] (8)
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF0000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#960000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF1AC3;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#F5F525;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[ESDTP|Sotsiaaldemokraadid]] (15)&lt;br&gt;[[Eesti Kommunistlik Partei|Kommunistid]] (10)&lt;br&gt;[[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Isesotsialistid]] (5)&lt;br&gt;[[Rahvuslik Vabameelne Partei|Rahvusvabameelsed]] (4)
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#0039A6;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Vene Rahvuslik Liit Eestis|Venelased]] (4)
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#398737;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#000000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Asunike Koondis|Asunikud]] (6)&lt;br&gt;[[Saksa-Balti Erakond|Sakslased]] (3)
|-
| style=&quot;background:#BE0000;&quot; |
|Vastu
| align=&quot;right&quot; |25
|-
| style=&quot;background:#393939;&quot; |
|Ei hääletanud
| align=&quot;right&quot; |11
|-
| style=&quot;background:#C1C1C1;&quot; |
|Puudub
| align=&quot;right&quot; |21
|-
| colspan=&quot;20&quot; style=&quot;background:#EAECF0;&quot; |'''Otsus:'''  {{J}} Vastu võetud
|}

==Valitsuse lõpp==
Majanduskriisi süvenemise tõttu ning valitsuse rahanduspoliitika vastu olemise tõttu lahkus 1923. aasta detsembris [[Tööerakond]] valitsusest. Nende eestvedamisel loodi komisjon rahaminister [[Georg Vestel|Georg Vesteli]] tegevuse uurimiseks. Seetõttu kutsus 8. märtsil 1924 [[Põllumeeste Kogud]] oma ministrid tagasi ning valitsus pidi ametist lahkuma.

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Juhan Kuke valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[1923]]–[[1924]] | järgnev=[[Friedrich Akeli valitsus]]}}
{{lõpp}}

[[Kategooria:Eesti valitsused|Päts 2]]
[[Kategooria:Konstantin Päts]]</text>
      <sha1>hlmxyjyv6zpi2x4hpsa6ezflhtkj7jl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260566</id>
      <parentid>7260557</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T19:12:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>AstroTasku</username>
        <id>123864</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260566</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3578" sha1="9gtyusjp3yimxsvxea5yawekcqhj2gy" xml:space="preserve">'''Konstantin Pätsi teine valitsus''' oli ametis [[2. august]] [[1923]] kuni [[26. märts]] [[1924]].

==Valitsuse moodustamine==

=== Hääletus Riigikogus ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
| colspan=&quot;20&quot; align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;#C0C0C0&quot; |'''2. august 1923&lt;br&gt;Riigivanemakandidaadi Konstantin Pätsi Vabariigi Valitsuse koosseisu kinnitamine&lt;br&gt;'''100 [[Riigikogu]] liiget&lt;br&gt;Vajalik poolthäälte enamus
|-
! colspan=&quot;2&quot; |Kandidaat
! colspan=&quot;3&quot; |Hääletustulemus
! colspan=&quot;5&quot; |Koalitsioon (53)
! colspan=&quot;5&quot; |Opositsioon (34)
! colspan=&quot;2&quot; |Toetajad (4)
! colspan=&quot;3&quot; |Erapooletud (9)
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#1B4D3E;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; align=&quot;center&quot; |[[Konstantin Päts]]&lt;br&gt;([[Põllumeeste Kogud]])
| style=&quot;background:#02BE52;width:2px;&quot; |
|Poolt
| align=&quot;right&quot; style=&quot;background:#B0FED1;&quot; |'''43'''
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#1B4D3E;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF7F7F;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#AEE8A8;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FFA500;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Põllumeeste Kogud|Kogupõllumehed]] (25)&lt;br&gt;[[Tööerakond]] (12)&lt;br&gt;[[Rahvaerakond]] (8)&lt;br&gt;[[Kristlik Rahvaerakond|Kristlased]] (8)
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF0000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#960000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF1AC3;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#F5F525;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[ESDTP|Sotsiaaldemokraadid]] (15)&lt;br&gt;[[Eesti Kommunistlik Partei|Kommunistid]] (10)&lt;br&gt;[[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Isesotsialistid]] (5)&lt;br&gt;[[Rahvuslik Vabameelne Partei|Rahvusvabameelsed]] (4)
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#0039A6;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Vene Rahvuslik Liit Eestis|Venelased]] (4)
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#398737;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#000000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Asunike Koondis|Asunikud]] (6)&lt;br&gt;[[Saksa-Balti Erakond|Sakslased]] (3)
|-
| style=&quot;background:#BE0000;&quot; |
|Vastu
| align=&quot;right&quot; |25
|-
| style=&quot;background:#393939;&quot; |
|Ei hääletanud
| align=&quot;right&quot; |11
|-
| style=&quot;background:#C1C1C1;&quot; |
|Puudub
| align=&quot;right&quot; |21
|-
| colspan=&quot;20&quot; style=&quot;background:#EAECF0;&quot; |'''Otsus:'''  {{J}} Vastu võetud
|}

== Valitsuse koosseis ==
*Riigivanem - [[Konstantin Päts]]
*Rahaminister - [[Georg Vestel]]
*Siseminister - [[Kaarel Eenpalu|Karl Einbund]]
*Välisminister - [[Friedrich Akel]]
*Haridusminister - [[Aleksander Veiderma|Aleksander Veidermann]], kuni 19. veebruar 1924
*Sõjaminister - [[Ado Anderkopp]], kuni 19. veebruar 1924
*Teedeminister - [[Karl Ipsberg]], kuni 13. november 1923
*Kaubandus-tööstusminister [[Bernhard Roostfeld|Bernhard Rostfeld]]
*Põllutööminister - [[August Kerem]]
*Töö- ja hoolekandeminister - [[Oskar Amberg]]
*Kohtuminister - [[Rudolf Gabrel]], alates 12. oktoober 1923

Valitsuse eesmärgina nimetas Päts Vene seaduste kogu asemele uue Eesti [[Seaduste Kogu|seaduste kogu]] loomine.

==Valitsuse lõpp==
Majanduskriisi süvenemise tõttu ning valitsuse rahanduspoliitika vastu olemise tõttu lahkus 1923. aasta detsembris [[Tööerakond]] valitsusest. Nende eestvedamisel loodi komisjon rahaminister [[Georg Vestel|Georg Vesteli]] tegevuse uurimiseks. Seetõttu kutsus 8. märtsil 1924 [[Põllumeeste Kogud]] oma ministrid tagasi ning valitsus pidi ametist lahkuma.

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Juhan Kuke valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[1923]]–[[1924]] | järgnev=[[Friedrich Akeli valitsus]]}}
{{lõpp}}

[[Kategooria:Eesti valitsused|Päts 2]]
[[Kategooria:Konstantin Päts]]</text>
      <sha1>9gtyusjp3yimxsvxea5yawekcqhj2gy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Juhan Kuke valitsus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>137725</id>
    <revision>
      <id>7260531</id>
      <parentid>7259859</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T18:27:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>AstroTasku</username>
        <id>123864</id>
      </contributor>
      <comment>/* Hääletus Riigikogus */</comment>
      <origin>7260531</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3382" sha1="jd4cv1eb32z65ii2zza14gsx8dh8vx5" xml:space="preserve">'''Juhan Kuke valitsus''' oli ametis [[21. november|21. novembrist]] [[1922]] kuni [[2. august]]ini [[1923]]. [[I Riigikogu|Riigikogu]] kinnitas [[Juhan Kukk|Juhan Kuke]] juhitud valitsuse ametisse [[21. november|21. novembril]] [[1922]]. Valitsuse poolt hääletasid põllumeeste rühm, rahvaerakonna rühm ja tööerakonna rühm (35 inimest). Erapooletud olid Kristlik Rahvaerakond, sakslaste ja venelaste esindajad. Kogu pahem tiib: [[sotsiaaldemokraadid]], [[isesotsid]], [[kommunistid]] hääletasid valitsuse vastu (27 inimest) (Postimees, 22. nov. 1922, lk. 2).

== Valitsuse koosseis ==
*Riigivanem - [[Juhan Kukk]]
*Raha- ja kaubandus-tööstusminister - [[Georg Vestel]]
*Siseminister - [[Kaarel Eenpalu|Karl Einbund]] (alates [[7. aprill]]ist 1923
*Sõjaminister - [[Jaan Soots]]
*Põllutööminister - [[Bernhard Roostfeld|Bernhard Rostfeld]]
*Teedeminister - [[Karl Ipsberg]]
*Kohtuminister - [[Jaak Reichmann]], kuni 17. jaanuar 1923
*Töö- ja hoolekandeminister - [[Christian Kaarna]]
*Haridusminister  - [[Aleksander Veiderma|Aleksander Veidermann]]
*Välisminister - [[Aleksander Hellat]], alates 28. november 1922

=== Hääletus Riigikogus ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
| colspan=&quot;19&quot; align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;#C0C0C0&quot; |'''21. november 1922&lt;br&gt;Riigivanemakandidaadi Juhan Kuke Vabariigi Valitsuse koosseisu kinnitamine&lt;br&gt;'''100 [[Riigikogu]] liiget&lt;br&gt;Vajalik poolthäälte enamus
|-
! colspan=&quot;2&quot; |Kandidaat
! colspan=&quot;3&quot; |Hääletustulemus
! colspan=&quot;4&quot; |Koalitsioon (53)
! colspan=&quot;4&quot; |Osapooled (34)
! colspan=&quot;1&quot; |Osapooled (0)
! colspan=&quot;5&quot; |Osapooled (13)
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF7F7F;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; align=&quot;center&quot; |[[Juhan Kukk]]&lt;br&gt;([[Tööerakond|TE]])
| style=&quot;background:#02BE52;width:2px;&quot; |
|Poolt
| align=&quot;right&quot; style=&quot;background:#B0FED1;&quot; |'''49'''
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF7F7F;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#1B4D3E;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#AEE8A8;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Tööerakond|TE]] (23)&lt;br&gt;[[Põllumeeste Kogud|PK]] (21)&lt;br&gt;[[Rahvaerakond|RE]] (9)
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF0000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF1AC3;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#960000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[ESDTP]] (18)&lt;br&gt;[[Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|EISTP]] (12)&lt;br&gt;[[Eesti Kommunistlik Partei|KTR]] (4)
| rowspan=&quot;4&quot; | -
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FFA500;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#000000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#0039A6;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#2DA65F;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Kristlik Rahvaerakond|KRE]] (7)&lt;br&gt;[[Saksa-Balti Erakond|SBE]] (4)&lt;br&gt;[[Vene Rahvuslik Liit Eestis|VÜR]] (1)&lt;br&gt;[[Majandusline Rühm|MR]] (1)
|-
| style=&quot;background:#BE0000;&quot; |
|Vastu
| align=&quot;right&quot; |27
|-
| style=&quot;background:#393939;&quot; |
|Ei hääletanud
| align=&quot;right&quot; |18
|-
| style=&quot;background:#C1C1C1;&quot; |
|Puudub
| align=&quot;right&quot; |20
|-
| colspan=&quot;19&quot; style=&quot;background:#EAECF0;&quot; |'''Otsus:'''  {{J}} Vastu võetud
|}

== Vikilingid ==

[[s:Valitsuse kriisi lahendamine]] &quot;Meie Maa&quot; 22. november 1922, lk 2

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Konstantin Pätsi esimene valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[1922]]–[[1923]] | järgnev=[[Konstantin Pätsi teine valitsus]]}}
{{lõpp}}

[[Kategooria:Eesti valitsused|Kuke valitsus]]</text>
      <sha1>jd4cv1eb32z65ii2zza14gsx8dh8vx5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260540</id>
      <parentid>7260531</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T18:44:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>AstroTasku</username>
        <id>123864</id>
      </contributor>
      <comment>/* Hääletus Riigikogus */</comment>
      <origin>7260540</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3456" sha1="h75ermf2n8ivvz17f47d0gukvxjtuey" xml:space="preserve">'''Juhan Kuke valitsus''' oli ametis [[21. november|21. novembrist]] [[1922]] kuni [[2. august]]ini [[1923]]. [[I Riigikogu|Riigikogu]] kinnitas [[Juhan Kukk|Juhan Kuke]] juhitud valitsuse ametisse [[21. november|21. novembril]] [[1922]]. Valitsuse poolt hääletasid põllumeeste rühm, rahvaerakonna rühm ja tööerakonna rühm (35 inimest). Erapooletud olid Kristlik Rahvaerakond, sakslaste ja venelaste esindajad. Kogu pahem tiib: [[sotsiaaldemokraadid]], [[isesotsid]], [[kommunistid]] hääletasid valitsuse vastu (27 inimest) (Postimees, 22. nov. 1922, lk. 2).

== Valitsuse koosseis ==
*Riigivanem - [[Juhan Kukk]]
*Raha- ja kaubandus-tööstusminister - [[Georg Vestel]]
*Siseminister - [[Kaarel Eenpalu|Karl Einbund]] (alates [[7. aprill]]ist 1923
*Sõjaminister - [[Jaan Soots]]
*Põllutööminister - [[Bernhard Roostfeld|Bernhard Rostfeld]]
*Teedeminister - [[Karl Ipsberg]]
*Kohtuminister - [[Jaak Reichmann]], kuni 17. jaanuar 1923
*Töö- ja hoolekandeminister - [[Christian Kaarna]]
*Haridusminister  - [[Aleksander Veiderma|Aleksander Veidermann]]
*Välisminister - [[Aleksander Hellat]], alates 28. november 1922

=== Hääletus Riigikogus ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
| colspan=&quot;19&quot; align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;#C0C0C0&quot; |'''21. november 1922&lt;br&gt;Riigivanemakandidaadi Juhan Kuke Vabariigi Valitsuse koosseisu kinnitamine&lt;br&gt;'''100 [[Riigikogu]] liiget&lt;br&gt;Vajalik poolthäälte enamus
|-
! colspan=&quot;2&quot; |Kandidaat
! colspan=&quot;3&quot; |Hääletustulemus
! colspan=&quot;4&quot; |Koalitsioon (53)
! colspan=&quot;4&quot; |Osapooled (34)
! colspan=&quot;1&quot; |Osapooled (0)
! colspan=&quot;5&quot; |Osapooled (13)
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF7F7F;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; align=&quot;center&quot; |[[Juhan Kukk]]&lt;br&gt;([[Tööerakond|TE]])
| style=&quot;background:#02BE52;width:2px;&quot; |
|Poolt
| align=&quot;right&quot; style=&quot;background:#B0FED1;&quot; |'''49'''
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF7F7F;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#1B4D3E;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#AEE8A8;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Tööerakond]] (23)&lt;br&gt;[[Põllumeeste Kogud|Kogupõllumehed]] (21)&lt;br&gt;[[Rahvaerakond]] (9)
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF0000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF1AC3;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#960000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[ESDTP|Sotsiaaldemokraadid]] (18)&lt;br&gt;[[Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Isesotsialistid]] (12)&lt;br&gt;[[Eesti Kommunistlik Partei|Kommunistid]] (4)
| rowspan=&quot;4&quot; | -
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FFA500;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#000000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#0039A6;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#2DA65F;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Kristlik Rahvaerakond|Kristlased]] (7)&lt;br&gt;[[Saksa-Balti Erakond|Sakslased]] (4)&lt;br&gt;[[Vene Rahvuslik Liit Eestis|Venelased]] (1)&lt;br&gt;[[Majandusline Rühm|Majanduslised]] (1)
|-
| style=&quot;background:#BE0000;&quot; |
|Vastu
| align=&quot;right&quot; |27
|-
| style=&quot;background:#393939;&quot; |
|Ei hääletanud
| align=&quot;right&quot; |18
|-
| style=&quot;background:#C1C1C1;&quot; |
|Puudub
| align=&quot;right&quot; |20
|-
| colspan=&quot;19&quot; style=&quot;background:#EAECF0;&quot; |'''Otsus:'''  {{J}} Vastu võetud
|}

== Vikilingid ==

[[s:Valitsuse kriisi lahendamine]] &quot;Meie Maa&quot; 22. november 1922, lk 2

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Konstantin Pätsi esimene valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[1922]]–[[1923]] | järgnev=[[Konstantin Pätsi teine valitsus]]}}
{{lõpp}}

[[Kategooria:Eesti valitsused|Kuke valitsus]]</text>
      <sha1>h75ermf2n8ivvz17f47d0gukvxjtuey</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260543</id>
      <parentid>7260540</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T18:45:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>AstroTasku</username>
        <id>123864</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Hääletus Riigikogus */</comment>
      <origin>7260543</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3453" sha1="bd4jw4xxn8etcrrpk4m4b6z256wdfiw" xml:space="preserve">'''Juhan Kuke valitsus''' oli ametis [[21. november|21. novembrist]] [[1922]] kuni [[2. august]]ini [[1923]]. [[I Riigikogu|Riigikogu]] kinnitas [[Juhan Kukk|Juhan Kuke]] juhitud valitsuse ametisse [[21. november|21. novembril]] [[1922]]. Valitsuse poolt hääletasid põllumeeste rühm, rahvaerakonna rühm ja tööerakonna rühm (35 inimest). Erapooletud olid Kristlik Rahvaerakond, sakslaste ja venelaste esindajad. Kogu pahem tiib: [[sotsiaaldemokraadid]], [[isesotsid]], [[kommunistid]] hääletasid valitsuse vastu (27 inimest) (Postimees, 22. nov. 1922, lk. 2).

== Valitsuse koosseis ==
*Riigivanem - [[Juhan Kukk]]
*Raha- ja kaubandus-tööstusminister - [[Georg Vestel]]
*Siseminister - [[Kaarel Eenpalu|Karl Einbund]] (alates [[7. aprill]]ist 1923
*Sõjaminister - [[Jaan Soots]]
*Põllutööminister - [[Bernhard Roostfeld|Bernhard Rostfeld]]
*Teedeminister - [[Karl Ipsberg]]
*Kohtuminister - [[Jaak Reichmann]], kuni 17. jaanuar 1923
*Töö- ja hoolekandeminister - [[Christian Kaarna]]
*Haridusminister  - [[Aleksander Veiderma|Aleksander Veidermann]]
*Välisminister - [[Aleksander Hellat]], alates 28. november 1922

=== Hääletus Riigikogus ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
| colspan=&quot;19&quot; align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;#C0C0C0&quot; |'''21. november 1922&lt;br&gt;Riigivanemakandidaadi Juhan Kuke Vabariigi Valitsuse koosseisu kinnitamine&lt;br&gt;'''100 [[Riigikogu]] liiget&lt;br&gt;Vajalik poolthäälte enamus
|-
! colspan=&quot;2&quot; |Kandidaat
! colspan=&quot;3&quot; |Hääletustulemus
! colspan=&quot;4&quot; |Koalitsioon (53)
! colspan=&quot;4&quot; |Osapooled (34)
! colspan=&quot;1&quot; |Osapooled (0)
! colspan=&quot;5&quot; |Osapooled (13)
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF7F7F;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; align=&quot;center&quot; |[[Juhan Kukk]]&lt;br&gt;([[Tööerakond]])
| style=&quot;background:#02BE52;width:2px;&quot; |
|Poolt
| align=&quot;right&quot; style=&quot;background:#B0FED1;&quot; |'''49'''
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF7F7F;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#1B4D3E;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#AEE8A8;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Tööerakond]] (23)&lt;br&gt;[[Põllumeeste Kogud|Kogupõllumehed]] (21)&lt;br&gt;[[Rahvaerakond]] (9)
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF0000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF1AC3;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#960000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[ESDTP|Sotsiaaldemokraadid]] (18)&lt;br&gt;[[Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Isesotsialistid]] (12)&lt;br&gt;[[Eesti Kommunistlik Partei|Kommunistid]] (4)
| rowspan=&quot;4&quot; | -
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FFA500;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#000000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#0039A6;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#2DA65F;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Kristlik Rahvaerakond|Kristlased]] (7)&lt;br&gt;[[Saksa-Balti Erakond|Sakslased]] (4)&lt;br&gt;[[Vene Rahvuslik Liit Eestis|Venelased]] (1)&lt;br&gt;[[Majandusline Rühm|Majanduslised]] (1)
|-
| style=&quot;background:#BE0000;&quot; |
|Vastu
| align=&quot;right&quot; |27
|-
| style=&quot;background:#393939;&quot; |
|Ei hääletanud
| align=&quot;right&quot; |18
|-
| style=&quot;background:#C1C1C1;&quot; |
|Puudub
| align=&quot;right&quot; |20
|-
| colspan=&quot;19&quot; style=&quot;background:#EAECF0;&quot; |'''Otsus:'''  {{J}} Vastu võetud
|}

== Vikilingid ==

[[s:Valitsuse kriisi lahendamine]] &quot;Meie Maa&quot; 22. november 1922, lk 2

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Konstantin Pätsi esimene valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[1922]]–[[1923]] | järgnev=[[Konstantin Pätsi teine valitsus]]}}
{{lõpp}}

[[Kategooria:Eesti valitsused|Kuke valitsus]]</text>
      <sha1>bd4jw4xxn8etcrrpk4m4b6z256wdfiw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260565</id>
      <parentid>7260543</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T19:11:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>AstroTasku</username>
        <id>123864</id>
      </contributor>
      <origin>7260565</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3938" sha1="0bxpwx9xo6tcyj255cdemb6pq2zypnw" xml:space="preserve">'''Juhan Kuke valitsus''' oli ametis [[21. november|21. novembrist]] [[1922]] kuni [[2. august]]ini [[1923]]. [[I Riigikogu|Riigikogu]] kinnitas [[Juhan Kukk|Juhan Kuke]] juhitud valitsuse ametisse [[21. november|21. novembril]] [[1922]]. Valitsuse poolt hääletasid põllumeeste rühm, rahvaerakonna rühm ja tööerakonna rühm (35 inimest). Erapooletud olid Kristlik Rahvaerakond, sakslaste ja venelaste esindajad. Kogu pahem tiib: [[sotsiaaldemokraadid]], [[isesotsid]], [[kommunistid]] hääletasid valitsuse vastu (27 inimest) (Postimees, 22. nov. 1922, lk. 2).

== Valitsuse koosseis ==
*Riigivanem - [[Juhan Kukk]]
*Raha- ja kaubandus-tööstusminister - [[Georg Vestel]]
*Siseminister - [[Kaarel Eenpalu|Karl Einbund]] (alates [[7. aprill]]ist 1923
*Sõjaminister - [[Jaan Soots]]
*Põllutööminister - [[Bernhard Roostfeld|Bernhard Rostfeld]]
*Teedeminister - [[Karl Ipsberg]]
*Kohtuminister - [[Jaak Reichmann]], kuni 17. jaanuar 1923
*Töö- ja hoolekandeminister - [[Christian Kaarna]]
*Haridusminister  - [[Aleksander Veiderma|Aleksander Veidermann]]
*Välisminister - [[Aleksander Hellat]], alates 28. november 1922

=== Hääletus Riigikogus ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
| colspan=&quot;19&quot; align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;#C0C0C0&quot; |'''21. november 1922&lt;br&gt;Riigivanemakandidaadi Juhan Kuke Vabariigi Valitsuse koosseisu kinnitamine&lt;br&gt;'''100 [[Riigikogu]] liiget&lt;br&gt;Vajalik poolthäälte enamus
|-
! colspan=&quot;2&quot; |Kandidaat
! colspan=&quot;3&quot; |Hääletustulemus
! colspan=&quot;4&quot; |Koalitsioon (53)
! colspan=&quot;4&quot; |Opositsioon (34)
! colspan=&quot;1&quot; |Toetajad (0)
! colspan=&quot;5&quot; |Erapooletud (13)
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF7F7F;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; align=&quot;center&quot; |[[Juhan Kukk]]&lt;br&gt;([[Tööerakond]])
| style=&quot;background:#02BE52;width:2px;&quot; |
|Poolt
| align=&quot;right&quot; style=&quot;background:#B0FED1;&quot; |'''49'''
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF7F7F;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#1B4D3E;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#AEE8A8;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Tööerakond]] (23)&lt;br&gt;[[Põllumeeste Kogud|Kogupõllumehed]] (21)&lt;br&gt;[[Rahvaerakond]] (9)
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF0000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF1AC3;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#960000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[ESDTP|Sotsiaaldemokraadid]] (18)&lt;br&gt;[[Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Isesotsialistid]] (12)&lt;br&gt;[[Eesti Kommunistlik Partei|Kommunistid]] (4)
| rowspan=&quot;4&quot; | -
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FFA500;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#000000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#0039A6;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#2DA65F;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Kristlik Rahvaerakond|Kristlased]] (7)&lt;br&gt;[[Saksa-Balti Erakond|Sakslased]] (4)&lt;br&gt;[[Vene Rahvuslik Liit Eestis|Venelased]] (1)&lt;br&gt;[[Majandusline Rühm|Majanduslised]] (1)
|-
| style=&quot;background:#BE0000;&quot; |
|Vastu
| align=&quot;right&quot; |27
|-
| style=&quot;background:#393939;&quot; |
|Ei hääletanud
| align=&quot;right&quot; |18
|-
| style=&quot;background:#C1C1C1;&quot; |
|Puudub
| align=&quot;right&quot; |20
|-
| colspan=&quot;19&quot; style=&quot;background:#EAECF0;&quot; |'''Otsus:'''  {{J}} Vastu võetud
|}

==Valitsuse lõpp==
[[I Riigikogu|I Riigikogus]] enamust omanud sotsialistlikud erakonnad olid vastu vabatahtliku usuõpetuse õpetamisele koolides. Kuid [[Kristlik Rahvaerakond|Kristliku Rahvaerakonna]] eestvedamisel koguti piisavalt allkirju, et see teema viia [[Rahvahääletus algkoolide usuõpetuse küsimuses|rahvahääletusele]], mille tulemus oli ülekaalukalt vastupidine [[Riigikogu]] arvamusele. Seetõttu toimusid vastavalt põhiseadusele uued [[Riigikogu]] valimised.

== Vikilingid ==

[[s:Valitsuse kriisi lahendamine]] &quot;Meie Maa&quot; 22. november 1922, lk 2

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Konstantin Pätsi esimene valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[1922]]–[[1923]] | järgnev=[[Konstantin Pätsi teine valitsus]]}}
{{lõpp}}

[[Kategooria:Eesti valitsused|Kuke valitsus]]</text>
      <sha1>0bxpwx9xo6tcyj255cdemb6pq2zypnw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260568</id>
      <parentid>7260565</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T19:12:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>AstroTasku</username>
        <id>123864</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260568</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3965" sha1="7xho7g2jngxewdww9eoynmx3ti7gpi4" xml:space="preserve">'''Juhan Kuke valitsus''' oli ametis [[21. november|21. novembrist]] [[1922]] kuni [[2. august]]ini [[1923]]. [[I Riigikogu|Riigikogu]] kinnitas [[Juhan Kukk|Juhan Kuke]] juhitud valitsuse ametisse [[21. november|21. novembril]] [[1922]]. Valitsuse poolt hääletasid põllumeeste rühm, rahvaerakonna rühm ja tööerakonna rühm (35 inimest). Erapooletud olid Kristlik Rahvaerakond, sakslaste ja venelaste esindajad. Kogu pahem tiib: [[sotsiaaldemokraadid]], [[isesotsid]], [[kommunistid]] hääletasid valitsuse vastu (27 inimest) (Postimees, 22. nov. 1922, lk. 2).

==Valitsuse moodustamine==
=== Hääletus Riigikogus ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
| colspan=&quot;19&quot; align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;#C0C0C0&quot; |'''21. november 1922&lt;br&gt;Riigivanemakandidaadi Juhan Kuke Vabariigi Valitsuse koosseisu kinnitamine&lt;br&gt;'''100 [[Riigikogu]] liiget&lt;br&gt;Vajalik poolthäälte enamus
|-
! colspan=&quot;2&quot; |Kandidaat
! colspan=&quot;3&quot; |Hääletustulemus
! colspan=&quot;4&quot; |Koalitsioon (53)
! colspan=&quot;4&quot; |Opositsioon (34)
! colspan=&quot;1&quot; |Toetajad (0)
! colspan=&quot;5&quot; |Erapooletud (13)
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF7F7F;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; align=&quot;center&quot; |[[Juhan Kukk]]&lt;br&gt;([[Tööerakond]])
| style=&quot;background:#02BE52;width:2px;&quot; |
|Poolt
| align=&quot;right&quot; style=&quot;background:#B0FED1;&quot; |'''49'''
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF7F7F;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#1B4D3E;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#AEE8A8;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Tööerakond]] (23)&lt;br&gt;[[Põllumeeste Kogud|Kogupõllumehed]] (21)&lt;br&gt;[[Rahvaerakond]] (9)
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF0000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF1AC3;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#960000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[ESDTP|Sotsiaaldemokraadid]] (18)&lt;br&gt;[[Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Isesotsialistid]] (12)&lt;br&gt;[[Eesti Kommunistlik Partei|Kommunistid]] (4)
| rowspan=&quot;4&quot; | -
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FFA500;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#000000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#0039A6;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#2DA65F;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Kristlik Rahvaerakond|Kristlased]] (7)&lt;br&gt;[[Saksa-Balti Erakond|Sakslased]] (4)&lt;br&gt;[[Vene Rahvuslik Liit Eestis|Venelased]] (1)&lt;br&gt;[[Majandusline Rühm|Majanduslised]] (1)
|-
| style=&quot;background:#BE0000;&quot; |
|Vastu
| align=&quot;right&quot; |27
|-
| style=&quot;background:#393939;&quot; |
|Ei hääletanud
| align=&quot;right&quot; |18
|-
| style=&quot;background:#C1C1C1;&quot; |
|Puudub
| align=&quot;right&quot; |20
|-
| colspan=&quot;19&quot; style=&quot;background:#EAECF0;&quot; |'''Otsus:'''  {{J}} Vastu võetud
|}

== Valitsuse koosseis ==
*Riigivanem - [[Juhan Kukk]]
*Raha- ja kaubandus-tööstusminister - [[Georg Vestel]]
*Siseminister - [[Kaarel Eenpalu|Karl Einbund]] (alates [[7. aprill]]ist 1923
*Sõjaminister - [[Jaan Soots]]
*Põllutööminister - [[Bernhard Roostfeld|Bernhard Rostfeld]]
*Teedeminister - [[Karl Ipsberg]]
*Kohtuminister - [[Jaak Reichmann]], kuni 17. jaanuar 1923
*Töö- ja hoolekandeminister - [[Christian Kaarna]]
*Haridusminister  - [[Aleksander Veiderma|Aleksander Veidermann]]
*Välisminister - [[Aleksander Hellat]], alates 28. november 1922

==Valitsuse lõpp==
[[I Riigikogu|I Riigikogus]] enamust omanud sotsialistlikud erakonnad olid vastu vabatahtliku usuõpetuse õpetamisele koolides. Kuid [[Kristlik Rahvaerakond|Kristliku Rahvaerakonna]] eestvedamisel koguti piisavalt allkirju, et see teema viia [[Rahvahääletus algkoolide usuõpetuse küsimuses|rahvahääletusele]], mille tulemus oli ülekaalukalt vastupidine [[Riigikogu]] arvamusele. Seetõttu toimusid vastavalt põhiseadusele uued [[Riigikogu]] valimised.

== Vikilingid ==

[[s:Valitsuse kriisi lahendamine]] &quot;Meie Maa&quot; 22. november 1922, lk 2

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Konstantin Pätsi esimene valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[1922]]–[[1923]] | järgnev=[[Konstantin Pätsi teine valitsus]]}}
{{lõpp}}

[[Kategooria:Eesti valitsused|Kuke valitsus]]</text>
      <sha1>7xho7g2jngxewdww9eoynmx3ti7gpi4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Konstantin Pätsi esimene valitsus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>137731</id>
    <revision>
      <id>7260525</id>
      <parentid>7259809</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T18:14:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>AstroTasku</username>
        <id>123864</id>
      </contributor>
      <comment>/* Hääletus Riigikogus */</comment>
      <origin>7260525</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7509" sha1="sx6ot91hulrclyl0uzkzvw7joudrpge" xml:space="preserve">{{Liita|Konstantin Pätsi esimese valitsuse seadusandlik tegevus}}
'''Konstantin Pätsi valitsus''' tegutses [[25. jaanuar]]ist [[1921]] kuni [[21. november|21. novembrini]] [[1922]]. Tegemist oli parempoolse valitsusega: Tööerakonnast kuni põllumeestekoguni. Riigivanemaks sai [[Konstantin Päts]]. Haridusministeerium läks kristlaste juhtimisele. Kui arvestada Asutava Kogu seisukohta ja suhtumist haridusküsimustesse, kui meenutada, kuidas [[Asutav Kogu]] mahakiskuvalt arvustas [[Kirik (institutsioon)|kirikut]], kristlikku õpetust [[kool]]is ja ristiusku üldiselt, siis {{kas|peab õieti imestama}}, et nii kiiresti, aasta paari pärast usaldas [[I Riigikogu]] koolielu juhtimine kristliku erakonna ministri H. Bauerile.&lt;ref&gt;
[[Jaan Lattik]]. Teekond läbi öö. Vadstena, 1950, lk. 230&lt;/ref&gt;

== Valitsuse koosseis&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=AKriigiteataja19210201.2.13 Valitsuse koosseis (RT 1921, 8)&lt;/ref&gt; ==
*Riigivanem – [[Konstantin Päts]]
*Välisminister – [[Ants Piip]] (kuni 20.10.22), teedeministri kt 26.01–16.12.21, kaubandus-, tööstus- ja tööministri kt 23.11.–16.12.21
*Kaubandus- ja tööstusminister – [[Juhan Kukk]] (kuni 18.11.21), tööministri kt 27.04.–16.12.21
*Sõjaminister – [[Jaan Soots]]
*Haridusminister – [[Heinrich Bauer]]
*Siseminister – [[Kaarel Eenpalu|Karl Einbund]], töö- ja hoolekandeministri kt 26.01.–27.04.21, hoolekandeministri kt 27.04.–16.12.21
*Põllutööminister – [[Bernhard Roostfeld|Bernhard Rostfelt]], toitlusministri kt alates 26.01.21, teedeministri kt 23.11.–16.12.21
*Rahaminister – [[Georg Vestel]], riigivanema asetäitja alates 23.11.21
*Kohtuminister – [[Jaak Reichmann]]
*Teedeminister – [[Karl Ipsberg]] (alates 16. detsember 1921), kaubandus- ja tööstusministri kt alates 16. detsember 1921 
*Töö- ja hoolekandeminister – [[Christian Kaarna]] 16.12.21–20.10.22

=== Hääletus Riigikogus ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
| colspan=&quot;19&quot; align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;#C0C0C0&quot; |'''25. jaanuar 1921&lt;br&gt;Riigivanemakandidaadi Konstantin Pätsi Vabariigi Valitsuse koosseisu kinnitamine&lt;br&gt;'''100 [[Riigikogu]] liiget&lt;br&gt;Vajalik poolthäälte enamus
|-
! colspan=&quot;2&quot; |Kandidaat
! colspan=&quot;3&quot; |Hääletustulemus
! colspan=&quot;5&quot; |Koalitsioon (60)
! colspan=&quot;4&quot; |Opositsioon (34)
! colspan=&quot;1&quot; |Toetajad (0)
! colspan=&quot;4&quot; |Erapooletud (6)
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#1B4D3E;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; align=&quot;center&quot; |[[Konstantin Päts]]&lt;br&gt;([[Põllumeeste Kogud|PK]])
| style=&quot;background:#02BE52;width:2px;&quot; |
|Poolt
| align=&quot;right&quot; style=&quot;background:#B0FED1;&quot; |'''49'''
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF7F7F;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#1B4D3E;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#AEE8A8;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FFA500;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Tööerakond|TE]] (23)&lt;br&gt;[[Põllumeeste Kogud|PK]] (21)&lt;br&gt;[[Rahvaerakond|RE]] (9)&lt;br&gt;[[Kristlik Rahvaerakond|KRE]] (7)
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF0000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF1AC3;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#960000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[ESDTP]] (18)&lt;br&gt;[[Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|EISTP]] (11)&lt;br&gt;[[Eesti Kommunistlik Partei|KTR]] (5)
| rowspan=&quot;4&quot; | -
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#000000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#0039A6;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#2DA65F;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Saksa-Balti Erakond|SBE]] (4)&lt;br&gt;[[Vene Rahvuslik Liit Eestis|VÜR]] (1)&lt;br&gt;[[Majandusline Rühm|MR]] (1)
|-
| style=&quot;background:#BE0000;&quot; |
|Vastu
| align=&quot;right&quot; |20
|-
| style=&quot;background:#393939;&quot; |
|Ei hääletanud
| align=&quot;right&quot; |3
|-
| style=&quot;background:#C1C1C1;&quot; |
|Puudub
| align=&quot;right&quot; |28
|-
| colspan=&quot;19&quot; style=&quot;background:#EAECF0;&quot; |'''Otsus:'''  {{J}} Vastu võetud
|}

== Valitsuse tegevus ==
* [[28. veebruar]]il 1921 tunnustas valitsus [[Läti]] iseseisvust de jure ja nimetas senise saadiku Riias [[Aleksander Hellat]]i täievoliliseks ministriks ja erakorraliseks saadikuks&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&amp;iid=110700220954&amp;img=era0031_002_0000006_00460_t.jpg&amp;tbn=1&amp;pgn=23&amp;prc=20&amp;ctr=0&amp;dgr=0&amp;lst=2&amp;hash=c6dd8dec348ee46d446ed286eb058723 Vabariigi Valitsuse otsus 28. veebruarist 1921 nr. I]&lt;/ref&gt;.
* [[18. märts]]il 1921 kaotas valitsus 29. novembril 1918 maksmapandud [[sõjaseadus]]e [[Läänemaa]]l, [[Pärnumaa]]l ja [[Haapsalu]]s&lt;ref&gt;RT 1921, 20&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&amp;iid=110700220954&amp;img=era0031_002_0000006_00722_t.jpg&amp;tbn=1&amp;pgn=37&amp;prc=20&amp;ctr=0&amp;dgr=0&amp;lst=2&amp;hash=b63e4b7a9fdbad61e9f773912ad36c2f Vabariigi Valitsuse poolt 18. märtsil 1921 a. vastuvõetud määrus osalise sõjaseaduse kaotamise kohta]&lt;/ref&gt;.
* 18. märtsil otsustas valitsus astuda [[Rahvusvaheline Tööorganisatsioon|Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni]] liikmeks&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&amp;iid=110700220954&amp;img=era0031_002_0000006_00725_t.jpg&amp;tbn=1&amp;pgn=37&amp;prc=20&amp;ctr=0&amp;dgr=0&amp;lst=2&amp;hash=9c380baa646c7d04457af8ed332e8b12 Vabariigi Valitsuse otsus 18. märtsist 1921 nr. III]&lt;/ref&gt;
* [[13. juuli]]l 1921 kaotas valitsus sõjaseaduse [[Pärnu]]s, [[Paide]]s, [[Järvamaa]]l, [[Kuressaare]]s ja [[Saaremaa (maakond)|Saaremaal]], välja arvatud laia- ja kitsaroopalise [[raudtee]] piirkond ja [[Tapa]] alev&lt;ref&gt;RT 1921, 61&lt;/ref&gt;.
* [[29. november|29. novembril]] 1921 kaotas valitsus sõjaseaduse [[Valga]]s ja [[Valgamaa]]l, välja arvatud raudtee piirkond&lt;ref&gt;RT 1921, 86&lt;/ref&gt;.
* [[8. veebruar]]il 1922 kaotas valitsus sõjaseaduse: 
** [[Harjumaa]]l, välja arvatud [[Viimsi vald (Jõelähtme kihelkond)|Viimsi]], [[Nehatu vald (Jõelähtme kihelkond)|Nehatu]], [[Rae vald (Jüri kihelkond)|Rae]], [[Kurna vald (Jüri kihelkond)|Kurna]], [[Harku vald (Keila kihelkond)|Harku]], [[Naissaare vald (1919)|Naissaare]] ja [[Pakri vald (Harju-Madise kihelkond)|Pakri vallas]] ning [[Nõmme alev|Nõmme]] alevis, [[Baltiski]] linnas ja raudtee piirkonnas;
** [[Rakvere]] linnas ja [[Virumaa]]l, välja arvatud Naroova, Kose, Skarjatina, Peetri, Joala, Auvere, Mustajõe, Permesküla, Vasknarva, Isaku, Tudolinna, Vaivara ja Illuka vallas ning [[Narva-Jõesuu]] alevis ja raudtee piirkonnas;
** [[Tartu]] linnas ja [[Tartumaa]]l, välja arvatud Lohusuu, Mustvee, Kasepää, Ranna, Peipsiäärne, Kavastu, Kastre-Võnnu, Avinurme, Võtikvere, Roela, Saare, Pala, Kokora, Alatskivi, Ahja ja Rasina vallas ning [[Mustvee]] ja [[Kallaste]] alevis ning raudtee piirkonnas;
** [[Võru]] linnas ja [[Võrumaa]]l, välja arvatud Meeksi, Räpina, Kahkva, Orava, Veriora, Toolamaa, ning Moisekatsi vallas, [[Võõbsu]] alevis ja raudtee piirkonnas&lt;ref&gt;RT 1922, 19&lt;/ref&gt;.
* [[8. september|8. septembril]] 1922 kaotas valitsus sõjaseaduse [[Baltiski]] linnas ja [[Tapa]] alevis, välja arvatud raudtee piirkond&lt;ref&gt;RT 1922, 115/116&lt;/ref&gt;.
* 4. oktoobril 1922 nimetas Vabariigi Valitsus Nuustaku alevi ümber Otepää aleviks.

==Vaata ka==
*[[Konstantin Pätsi esimese valitsuse seadusandlik tegevus]]

== Viited ==

&lt;references/&gt;

== Välislingid ==
*[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&amp;iid=110700220954&amp;img=era0031_002_0000006_00232_t.jpg&amp;tbn=1&amp;pgn=12&amp;prc=30&amp;ctr=0&amp;dgr=0&amp;lst=2&amp;hash=db5e10dd1e463147547022ad0a8c2cb6 Vabariigi Valitsuse koosolekute protokolli alates 26. jaanuarist 1921]

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ants Piibu valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[1921]]–[[1922]] | järgnev=[[Juhan Kuke valitsus]]}}
{{lõpp}}

[[Kategooria:Eesti valitsused|Päts 1]]
[[Kategooria:1931. aasta Eestis]]</text>
      <sha1>sx6ot91hulrclyl0uzkzvw7joudrpge</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260530</id>
      <parentid>7260525</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T18:22:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>AstroTasku</username>
        <id>123864</id>
      </contributor>
      <origin>7260530</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7790" sha1="nv1nrfhxbbo9odgvjvllefy8krs9egi" xml:space="preserve">{{Liita|Konstantin Pätsi esimese valitsuse seadusandlik tegevus}}
'''Konstantin Pätsi valitsus''' tegutses [[25. jaanuar]]ist [[1921]] kuni [[21. november|21. novembrini]] [[1922]]. Tegemist oli parempoolse valitsusega: Tööerakonnast kuni põllumeestekoguni. Riigivanemaks sai [[Konstantin Päts]]. Haridusministeerium läks kristlaste juhtimisele. Kui arvestada Asutava Kogu seisukohta ja suhtumist haridusküsimustesse, kui meenutada, kuidas [[Asutav Kogu]] mahakiskuvalt arvustas [[Kirik (institutsioon)|kirikut]], kristlikku õpetust [[kool]]is ja ristiusku üldiselt, siis {{kas|peab õieti imestama}}, et nii kiiresti, aasta paari pärast usaldas [[I Riigikogu]] koolielu juhtimine kristliku erakonna ministri H. Bauerile.&lt;ref&gt;
[[Jaan Lattik]]. Teekond läbi öö. Vadstena, 1950, lk. 230&lt;/ref&gt;

== Valitsuse koosseis&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=AKriigiteataja19210201.2.13 Valitsuse koosseis (RT 1921, 8)&lt;/ref&gt; ==
*Riigivanem – [[Konstantin Päts]]
*Välisminister – [[Ants Piip]] (kuni 20.10.22), teedeministri kt 26.01–16.12.21, kaubandus-, tööstus- ja tööministri kt 23.11.–16.12.21
*Kaubandus- ja tööstusminister – [[Juhan Kukk]] (kuni 18.11.21), tööministri kt 27.04.–16.12.21
*Sõjaminister – [[Jaan Soots]]
*Haridusminister – [[Heinrich Bauer]]
*Siseminister – [[Kaarel Eenpalu|Karl Einbund]], töö- ja hoolekandeministri kt 26.01.–27.04.21, hoolekandeministri kt 27.04.–16.12.21
*Põllutööminister – [[Bernhard Roostfeld|Bernhard Rostfelt]], toitlusministri kt alates 26.01.21, teedeministri kt 23.11.–16.12.21
*Rahaminister – [[Georg Vestel]], riigivanema asetäitja alates 23.11.21
*Kohtuminister – [[Jaak Reichmann]]
*Teedeminister – [[Karl Ipsberg]] (alates 16. detsember 1921), kaubandus- ja tööstusministri kt alates 16. detsember 1921 
*Töö- ja hoolekandeminister – [[Christian Kaarna]] 16.12.21–20.10.22

=== Hääletus Riigikogus ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
| colspan=&quot;19&quot; align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;#C0C0C0&quot; |'''25. jaanuar 1921&lt;br&gt;Riigivanemakandidaadi Konstantin Pätsi Vabariigi Valitsuse koosseisu kinnitamine&lt;br&gt;'''100 [[Riigikogu]] liiget&lt;br&gt;Vajalik poolthäälte enamus
|-
! colspan=&quot;2&quot; |Kandidaat
! colspan=&quot;3&quot; |Hääletustulemus
! colspan=&quot;5&quot; |Koalitsioon (60)
! colspan=&quot;4&quot; |Opositsioon (34)
! colspan=&quot;1&quot; |Toetajad (0)
! colspan=&quot;4&quot; |Erapooletud (6)
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#1B4D3E;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; align=&quot;center&quot; |[[Konstantin Päts]]&lt;br&gt;([[Põllumeeste Kogud|PK]])
| style=&quot;background:#02BE52;width:2px;&quot; |
|Poolt
| align=&quot;right&quot; style=&quot;background:#B0FED1;&quot; |'''49'''
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF7F7F;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#1B4D3E;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#AEE8A8;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FFA500;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Tööerakond|TE]] (23)&lt;br&gt;[[Põllumeeste Kogud|PK]] (21)&lt;br&gt;[[Rahvaerakond|RE]] (9)&lt;br&gt;[[Kristlik Rahvaerakond|KRE]] (7)
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF0000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF1AC3;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#960000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[ESDTP]] (18)&lt;br&gt;[[Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|EISTP]] (11)&lt;br&gt;[[Eesti Kommunistlik Partei|KTR]] (5)
| rowspan=&quot;4&quot; | -
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#000000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#0039A6;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#2DA65F;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Saksa-Balti Erakond|SBE]] (4)&lt;br&gt;[[Vene Rahvuslik Liit Eestis|VÜR]] (1)&lt;br&gt;[[Majandusline Rühm|MR]] (1)
|-
| style=&quot;background:#BE0000;&quot; |
|Vastu
| align=&quot;right&quot; |20
|-
| style=&quot;background:#393939;&quot; |
|Ei hääletanud
| align=&quot;right&quot; |3
|-
| style=&quot;background:#C1C1C1;&quot; |
|Puudub
| align=&quot;right&quot; |28
|-
| colspan=&quot;19&quot; style=&quot;background:#EAECF0;&quot; |'''Otsus:'''  {{J}} Vastu võetud
|}

== Valitsuse tegevus ==
* [[28. veebruar]]il 1921 tunnustas valitsus [[Läti]] iseseisvust de jure ja nimetas senise saadiku Riias [[Aleksander Hellat]]i täievoliliseks ministriks ja erakorraliseks saadikuks&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&amp;iid=110700220954&amp;img=era0031_002_0000006_00460_t.jpg&amp;tbn=1&amp;pgn=23&amp;prc=20&amp;ctr=0&amp;dgr=0&amp;lst=2&amp;hash=c6dd8dec348ee46d446ed286eb058723 Vabariigi Valitsuse otsus 28. veebruarist 1921 nr. I]&lt;/ref&gt;.
* [[18. märts]]il 1921 kaotas valitsus 29. novembril 1918 maksmapandud [[sõjaseadus]]e [[Läänemaa]]l, [[Pärnumaa]]l ja [[Haapsalu]]s&lt;ref&gt;RT 1921, 20&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&amp;iid=110700220954&amp;img=era0031_002_0000006_00722_t.jpg&amp;tbn=1&amp;pgn=37&amp;prc=20&amp;ctr=0&amp;dgr=0&amp;lst=2&amp;hash=b63e4b7a9fdbad61e9f773912ad36c2f Vabariigi Valitsuse poolt 18. märtsil 1921 a. vastuvõetud määrus osalise sõjaseaduse kaotamise kohta]&lt;/ref&gt;.
* 18. märtsil otsustas valitsus astuda [[Rahvusvaheline Tööorganisatsioon|Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni]] liikmeks&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&amp;iid=110700220954&amp;img=era0031_002_0000006_00725_t.jpg&amp;tbn=1&amp;pgn=37&amp;prc=20&amp;ctr=0&amp;dgr=0&amp;lst=2&amp;hash=9c380baa646c7d04457af8ed332e8b12 Vabariigi Valitsuse otsus 18. märtsist 1921 nr. III]&lt;/ref&gt;
* [[13. juuli]]l 1921 kaotas valitsus sõjaseaduse [[Pärnu]]s, [[Paide]]s, [[Järvamaa]]l, [[Kuressaare]]s ja [[Saaremaa (maakond)|Saaremaal]], välja arvatud laia- ja kitsaroopalise [[raudtee]] piirkond ja [[Tapa]] alev&lt;ref&gt;RT 1921, 61&lt;/ref&gt;.
* [[29. november|29. novembril]] 1921 kaotas valitsus sõjaseaduse [[Valga]]s ja [[Valgamaa]]l, välja arvatud raudtee piirkond&lt;ref&gt;RT 1921, 86&lt;/ref&gt;.
* [[8. veebruar]]il 1922 kaotas valitsus sõjaseaduse: 
** [[Harjumaa]]l, välja arvatud [[Viimsi vald (Jõelähtme kihelkond)|Viimsi]], [[Nehatu vald (Jõelähtme kihelkond)|Nehatu]], [[Rae vald (Jüri kihelkond)|Rae]], [[Kurna vald (Jüri kihelkond)|Kurna]], [[Harku vald (Keila kihelkond)|Harku]], [[Naissaare vald (1919)|Naissaare]] ja [[Pakri vald (Harju-Madise kihelkond)|Pakri vallas]] ning [[Nõmme alev|Nõmme]] alevis, [[Baltiski]] linnas ja raudtee piirkonnas;
** [[Rakvere]] linnas ja [[Virumaa]]l, välja arvatud Naroova, Kose, Skarjatina, Peetri, Joala, Auvere, Mustajõe, Permesküla, Vasknarva, Isaku, Tudolinna, Vaivara ja Illuka vallas ning [[Narva-Jõesuu]] alevis ja raudtee piirkonnas;
** [[Tartu]] linnas ja [[Tartumaa]]l, välja arvatud Lohusuu, Mustvee, Kasepää, Ranna, Peipsiäärne, Kavastu, Kastre-Võnnu, Avinurme, Võtikvere, Roela, Saare, Pala, Kokora, Alatskivi, Ahja ja Rasina vallas ning [[Mustvee]] ja [[Kallaste]] alevis ning raudtee piirkonnas;
** [[Võru]] linnas ja [[Võrumaa]]l, välja arvatud Meeksi, Räpina, Kahkva, Orava, Veriora, Toolamaa, ning Moisekatsi vallas, [[Võõbsu]] alevis ja raudtee piirkonnas&lt;ref&gt;RT 1922, 19&lt;/ref&gt;.
* [[8. september|8. septembril]] 1922 kaotas valitsus sõjaseaduse [[Baltiski]] linnas ja [[Tapa]] alevis, välja arvatud raudtee piirkond&lt;ref&gt;RT 1922, 115/116&lt;/ref&gt;.
* 4. oktoobril 1922 nimetas Vabariigi Valitsus Nuustaku alevi ümber Otepää aleviks.

==Valitsuse lõpp==
13. oktoober 1922 kutsus [[Tööerakond]] oma ministrid valitsusest  tagasi lootuses saada paremat koalitsioonilepingut. Valitsust ja Riigivanemat süüdistati koalitsioonilepingu mittetäitmises ning [[Tööerakond|Tööerakonna]] huvidega mitte arvestamist.

==Vaata ka==
*[[Konstantin Pätsi esimese valitsuse seadusandlik tegevus]]

== Viited ==

&lt;references/&gt;

== Välislingid ==
*[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&amp;iid=110700220954&amp;img=era0031_002_0000006_00232_t.jpg&amp;tbn=1&amp;pgn=12&amp;prc=30&amp;ctr=0&amp;dgr=0&amp;lst=2&amp;hash=db5e10dd1e463147547022ad0a8c2cb6 Vabariigi Valitsuse koosolekute protokolli alates 26. jaanuarist 1921]

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ants Piibu valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[1921]]–[[1922]] | järgnev=[[Juhan Kuke valitsus]]}}
{{lõpp}}

[[Kategooria:Eesti valitsused|Päts 1]]
[[Kategooria:1931. aasta Eestis]]</text>
      <sha1>nv1nrfhxbbo9odgvjvllefy8krs9egi</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260538</id>
      <parentid>7260530</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T18:42:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>AstroTasku</username>
        <id>123864</id>
      </contributor>
      <comment>/* Hääletus Riigikogus */</comment>
      <origin>7260538</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7864" sha1="918ldgi1t5gwa855q23vidjqbz6qlez" xml:space="preserve">{{Liita|Konstantin Pätsi esimese valitsuse seadusandlik tegevus}}
'''Konstantin Pätsi valitsus''' tegutses [[25. jaanuar]]ist [[1921]] kuni [[21. november|21. novembrini]] [[1922]]. Tegemist oli parempoolse valitsusega: Tööerakonnast kuni põllumeestekoguni. Riigivanemaks sai [[Konstantin Päts]]. Haridusministeerium läks kristlaste juhtimisele. Kui arvestada Asutava Kogu seisukohta ja suhtumist haridusküsimustesse, kui meenutada, kuidas [[Asutav Kogu]] mahakiskuvalt arvustas [[Kirik (institutsioon)|kirikut]], kristlikku õpetust [[kool]]is ja ristiusku üldiselt, siis {{kas|peab õieti imestama}}, et nii kiiresti, aasta paari pärast usaldas [[I Riigikogu]] koolielu juhtimine kristliku erakonna ministri H. Bauerile.&lt;ref&gt;
[[Jaan Lattik]]. Teekond läbi öö. Vadstena, 1950, lk. 230&lt;/ref&gt;

== Valitsuse koosseis&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=AKriigiteataja19210201.2.13 Valitsuse koosseis (RT 1921, 8)&lt;/ref&gt; ==
*Riigivanem – [[Konstantin Päts]]
*Välisminister – [[Ants Piip]] (kuni 20.10.22), teedeministri kt 26.01–16.12.21, kaubandus-, tööstus- ja tööministri kt 23.11.–16.12.21
*Kaubandus- ja tööstusminister – [[Juhan Kukk]] (kuni 18.11.21), tööministri kt 27.04.–16.12.21
*Sõjaminister – [[Jaan Soots]]
*Haridusminister – [[Heinrich Bauer]]
*Siseminister – [[Kaarel Eenpalu|Karl Einbund]], töö- ja hoolekandeministri kt 26.01.–27.04.21, hoolekandeministri kt 27.04.–16.12.21
*Põllutööminister – [[Bernhard Roostfeld|Bernhard Rostfelt]], toitlusministri kt alates 26.01.21, teedeministri kt 23.11.–16.12.21
*Rahaminister – [[Georg Vestel]], riigivanema asetäitja alates 23.11.21
*Kohtuminister – [[Jaak Reichmann]]
*Teedeminister – [[Karl Ipsberg]] (alates 16. detsember 1921), kaubandus- ja tööstusministri kt alates 16. detsember 1921 
*Töö- ja hoolekandeminister – [[Christian Kaarna]] 16.12.21–20.10.22

=== Hääletus Riigikogus ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
| colspan=&quot;19&quot; align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;#C0C0C0&quot; |'''25. jaanuar 1921&lt;br&gt;Riigivanemakandidaadi Konstantin Pätsi Vabariigi Valitsuse koosseisu kinnitamine&lt;br&gt;'''100 [[Riigikogu]] liiget&lt;br&gt;Vajalik poolthäälte enamus
|-
! colspan=&quot;2&quot; |Kandidaat
! colspan=&quot;3&quot; |Hääletustulemus
! colspan=&quot;5&quot; |Koalitsioon (60)
! colspan=&quot;4&quot; |Opositsioon (34)
! colspan=&quot;1&quot; |Toetajad (0)
! colspan=&quot;4&quot; |Erapooletud (6)
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#1B4D3E;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; align=&quot;center&quot; |[[Konstantin Päts]]&lt;br&gt;([[Põllumeeste Kogud|PK]])
| style=&quot;background:#02BE52;width:2px;&quot; |
|Poolt
| align=&quot;right&quot; style=&quot;background:#B0FED1;&quot; |'''49'''
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF7F7F;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#1B4D3E;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#AEE8A8;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FFA500;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Tööerakond]] (23)&lt;br&gt;[[Põllumeeste Kogud|Kogupõllumehed]] (21)&lt;br&gt;[[Rahvaerakond]] (9)&lt;br&gt;[[Kristlik Rahvaerakond|Kristlased]] (7)
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF0000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF1AC3;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#960000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[ESDTP|Sotsiaaldemokraadid]] (18)&lt;br&gt;[[Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Isesotsialistid]] (11)&lt;br&gt;[[Eesti Kommunistlik Partei|Kommunistid]] (5)
| rowspan=&quot;4&quot; | -
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#000000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#0039A6;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#2DA65F;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Saksa-Balti Erakond|Sakslased]] (4)&lt;br&gt;[[Vene Rahvuslik Liit Eestis|Venelased]] (1)&lt;br&gt;[[Majandusline Rühm|Majanduslased]] (1)
|-
| style=&quot;background:#BE0000;&quot; |
|Vastu
| align=&quot;right&quot; |20
|-
| style=&quot;background:#393939;&quot; |
|Ei hääletanud
| align=&quot;right&quot; |3
|-
| style=&quot;background:#C1C1C1;&quot; |
|Puudub
| align=&quot;right&quot; |28
|-
| colspan=&quot;19&quot; style=&quot;background:#EAECF0;&quot; |'''Otsus:'''  {{J}} Vastu võetud
|}

== Valitsuse tegevus ==
* [[28. veebruar]]il 1921 tunnustas valitsus [[Läti]] iseseisvust de jure ja nimetas senise saadiku Riias [[Aleksander Hellat]]i täievoliliseks ministriks ja erakorraliseks saadikuks&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&amp;iid=110700220954&amp;img=era0031_002_0000006_00460_t.jpg&amp;tbn=1&amp;pgn=23&amp;prc=20&amp;ctr=0&amp;dgr=0&amp;lst=2&amp;hash=c6dd8dec348ee46d446ed286eb058723 Vabariigi Valitsuse otsus 28. veebruarist 1921 nr. I]&lt;/ref&gt;.
* [[18. märts]]il 1921 kaotas valitsus 29. novembril 1918 maksmapandud [[sõjaseadus]]e [[Läänemaa]]l, [[Pärnumaa]]l ja [[Haapsalu]]s&lt;ref&gt;RT 1921, 20&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&amp;iid=110700220954&amp;img=era0031_002_0000006_00722_t.jpg&amp;tbn=1&amp;pgn=37&amp;prc=20&amp;ctr=0&amp;dgr=0&amp;lst=2&amp;hash=b63e4b7a9fdbad61e9f773912ad36c2f Vabariigi Valitsuse poolt 18. märtsil 1921 a. vastuvõetud määrus osalise sõjaseaduse kaotamise kohta]&lt;/ref&gt;.
* 18. märtsil otsustas valitsus astuda [[Rahvusvaheline Tööorganisatsioon|Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni]] liikmeks&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&amp;iid=110700220954&amp;img=era0031_002_0000006_00725_t.jpg&amp;tbn=1&amp;pgn=37&amp;prc=20&amp;ctr=0&amp;dgr=0&amp;lst=2&amp;hash=9c380baa646c7d04457af8ed332e8b12 Vabariigi Valitsuse otsus 18. märtsist 1921 nr. III]&lt;/ref&gt;
* [[13. juuli]]l 1921 kaotas valitsus sõjaseaduse [[Pärnu]]s, [[Paide]]s, [[Järvamaa]]l, [[Kuressaare]]s ja [[Saaremaa (maakond)|Saaremaal]], välja arvatud laia- ja kitsaroopalise [[raudtee]] piirkond ja [[Tapa]] alev&lt;ref&gt;RT 1921, 61&lt;/ref&gt;.
* [[29. november|29. novembril]] 1921 kaotas valitsus sõjaseaduse [[Valga]]s ja [[Valgamaa]]l, välja arvatud raudtee piirkond&lt;ref&gt;RT 1921, 86&lt;/ref&gt;.
* [[8. veebruar]]il 1922 kaotas valitsus sõjaseaduse: 
** [[Harjumaa]]l, välja arvatud [[Viimsi vald (Jõelähtme kihelkond)|Viimsi]], [[Nehatu vald (Jõelähtme kihelkond)|Nehatu]], [[Rae vald (Jüri kihelkond)|Rae]], [[Kurna vald (Jüri kihelkond)|Kurna]], [[Harku vald (Keila kihelkond)|Harku]], [[Naissaare vald (1919)|Naissaare]] ja [[Pakri vald (Harju-Madise kihelkond)|Pakri vallas]] ning [[Nõmme alev|Nõmme]] alevis, [[Baltiski]] linnas ja raudtee piirkonnas;
** [[Rakvere]] linnas ja [[Virumaa]]l, välja arvatud Naroova, Kose, Skarjatina, Peetri, Joala, Auvere, Mustajõe, Permesküla, Vasknarva, Isaku, Tudolinna, Vaivara ja Illuka vallas ning [[Narva-Jõesuu]] alevis ja raudtee piirkonnas;
** [[Tartu]] linnas ja [[Tartumaa]]l, välja arvatud Lohusuu, Mustvee, Kasepää, Ranna, Peipsiäärne, Kavastu, Kastre-Võnnu, Avinurme, Võtikvere, Roela, Saare, Pala, Kokora, Alatskivi, Ahja ja Rasina vallas ning [[Mustvee]] ja [[Kallaste]] alevis ning raudtee piirkonnas;
** [[Võru]] linnas ja [[Võrumaa]]l, välja arvatud Meeksi, Räpina, Kahkva, Orava, Veriora, Toolamaa, ning Moisekatsi vallas, [[Võõbsu]] alevis ja raudtee piirkonnas&lt;ref&gt;RT 1922, 19&lt;/ref&gt;.
* [[8. september|8. septembril]] 1922 kaotas valitsus sõjaseaduse [[Baltiski]] linnas ja [[Tapa]] alevis, välja arvatud raudtee piirkond&lt;ref&gt;RT 1922, 115/116&lt;/ref&gt;.
* 4. oktoobril 1922 nimetas Vabariigi Valitsus Nuustaku alevi ümber Otepää aleviks.

==Valitsuse lõpp==
13. oktoober 1922 kutsus [[Tööerakond]] oma ministrid valitsusest  tagasi lootuses saada paremat koalitsioonilepingut. Valitsust ja Riigivanemat süüdistati koalitsioonilepingu mittetäitmises ning [[Tööerakond|Tööerakonna]] huvidega mitte arvestamist.

==Vaata ka==
*[[Konstantin Pätsi esimese valitsuse seadusandlik tegevus]]

== Viited ==

&lt;references/&gt;

== Välislingid ==
*[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&amp;iid=110700220954&amp;img=era0031_002_0000006_00232_t.jpg&amp;tbn=1&amp;pgn=12&amp;prc=30&amp;ctr=0&amp;dgr=0&amp;lst=2&amp;hash=db5e10dd1e463147547022ad0a8c2cb6 Vabariigi Valitsuse koosolekute protokolli alates 26. jaanuarist 1921]

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ants Piibu valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[1921]]–[[1922]] | järgnev=[[Juhan Kuke valitsus]]}}
{{lõpp}}

[[Kategooria:Eesti valitsused|Päts 1]]
[[Kategooria:1931. aasta Eestis]]</text>
      <sha1>918ldgi1t5gwa855q23vidjqbz6qlez</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260542</id>
      <parentid>7260538</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T18:44:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>AstroTasku</username>
        <id>123864</id>
      </contributor>
      <comment>/* Hääletus Riigikogus */</comment>
      <origin>7260542</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7861" sha1="pkt204zh9odtk54hs3thhbel7vd7edb" xml:space="preserve">{{Liita|Konstantin Pätsi esimese valitsuse seadusandlik tegevus}}
'''Konstantin Pätsi valitsus''' tegutses [[25. jaanuar]]ist [[1921]] kuni [[21. november|21. novembrini]] [[1922]]. Tegemist oli parempoolse valitsusega: Tööerakonnast kuni põllumeestekoguni. Riigivanemaks sai [[Konstantin Päts]]. Haridusministeerium läks kristlaste juhtimisele. Kui arvestada Asutava Kogu seisukohta ja suhtumist haridusküsimustesse, kui meenutada, kuidas [[Asutav Kogu]] mahakiskuvalt arvustas [[Kirik (institutsioon)|kirikut]], kristlikku õpetust [[kool]]is ja ristiusku üldiselt, siis {{kas|peab õieti imestama}}, et nii kiiresti, aasta paari pärast usaldas [[I Riigikogu]] koolielu juhtimine kristliku erakonna ministri H. Bauerile.&lt;ref&gt;
[[Jaan Lattik]]. Teekond läbi öö. Vadstena, 1950, lk. 230&lt;/ref&gt;

== Valitsuse koosseis&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=AKriigiteataja19210201.2.13 Valitsuse koosseis (RT 1921, 8)&lt;/ref&gt; ==
*Riigivanem – [[Konstantin Päts]]
*Välisminister – [[Ants Piip]] (kuni 20.10.22), teedeministri kt 26.01–16.12.21, kaubandus-, tööstus- ja tööministri kt 23.11.–16.12.21
*Kaubandus- ja tööstusminister – [[Juhan Kukk]] (kuni 18.11.21), tööministri kt 27.04.–16.12.21
*Sõjaminister – [[Jaan Soots]]
*Haridusminister – [[Heinrich Bauer]]
*Siseminister – [[Kaarel Eenpalu|Karl Einbund]], töö- ja hoolekandeministri kt 26.01.–27.04.21, hoolekandeministri kt 27.04.–16.12.21
*Põllutööminister – [[Bernhard Roostfeld|Bernhard Rostfelt]], toitlusministri kt alates 26.01.21, teedeministri kt 23.11.–16.12.21
*Rahaminister – [[Georg Vestel]], riigivanema asetäitja alates 23.11.21
*Kohtuminister – [[Jaak Reichmann]]
*Teedeminister – [[Karl Ipsberg]] (alates 16. detsember 1921), kaubandus- ja tööstusministri kt alates 16. detsember 1921 
*Töö- ja hoolekandeminister – [[Christian Kaarna]] 16.12.21–20.10.22

=== Hääletus Riigikogus ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
| colspan=&quot;19&quot; align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;#C0C0C0&quot; |'''25. jaanuar 1921&lt;br&gt;Riigivanemakandidaadi Konstantin Pätsi Vabariigi Valitsuse koosseisu kinnitamine&lt;br&gt;'''100 [[Riigikogu]] liiget&lt;br&gt;Vajalik poolthäälte enamus
|-
! colspan=&quot;2&quot; |Kandidaat
! colspan=&quot;3&quot; |Hääletustulemus
! colspan=&quot;5&quot; |Koalitsioon (60)
! colspan=&quot;4&quot; |Opositsioon (34)
! colspan=&quot;1&quot; |Toetajad (0)
! colspan=&quot;4&quot; |Erapooletud (6)
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#1B4D3E;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; align=&quot;center&quot; |[[Konstantin Päts]]&lt;br&gt;([[Põllumeeste Kogud]])
| style=&quot;background:#02BE52;width:2px;&quot; |
|Poolt
| align=&quot;right&quot; style=&quot;background:#B0FED1;&quot; |'''49'''
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF7F7F;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#1B4D3E;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#AEE8A8;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FFA500;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Tööerakond]] (23)&lt;br&gt;[[Põllumeeste Kogud|Kogupõllumehed]] (21)&lt;br&gt;[[Rahvaerakond]] (9)&lt;br&gt;[[Kristlik Rahvaerakond|Kristlased]] (7)
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF0000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF1AC3;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#960000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[ESDTP|Sotsiaaldemokraadid]] (18)&lt;br&gt;[[Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Isesotsialistid]] (11)&lt;br&gt;[[Eesti Kommunistlik Partei|Kommunistid]] (5)
| rowspan=&quot;4&quot; | -
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#000000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#0039A6;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#2DA65F;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Saksa-Balti Erakond|Sakslased]] (4)&lt;br&gt;[[Vene Rahvuslik Liit Eestis|Venelased]] (1)&lt;br&gt;[[Majandusline Rühm|Majanduslased]] (1)
|-
| style=&quot;background:#BE0000;&quot; |
|Vastu
| align=&quot;right&quot; |20
|-
| style=&quot;background:#393939;&quot; |
|Ei hääletanud
| align=&quot;right&quot; |3
|-
| style=&quot;background:#C1C1C1;&quot; |
|Puudub
| align=&quot;right&quot; |28
|-
| colspan=&quot;19&quot; style=&quot;background:#EAECF0;&quot; |'''Otsus:'''  {{J}} Vastu võetud
|}

== Valitsuse tegevus ==
* [[28. veebruar]]il 1921 tunnustas valitsus [[Läti]] iseseisvust de jure ja nimetas senise saadiku Riias [[Aleksander Hellat]]i täievoliliseks ministriks ja erakorraliseks saadikuks&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&amp;iid=110700220954&amp;img=era0031_002_0000006_00460_t.jpg&amp;tbn=1&amp;pgn=23&amp;prc=20&amp;ctr=0&amp;dgr=0&amp;lst=2&amp;hash=c6dd8dec348ee46d446ed286eb058723 Vabariigi Valitsuse otsus 28. veebruarist 1921 nr. I]&lt;/ref&gt;.
* [[18. märts]]il 1921 kaotas valitsus 29. novembril 1918 maksmapandud [[sõjaseadus]]e [[Läänemaa]]l, [[Pärnumaa]]l ja [[Haapsalu]]s&lt;ref&gt;RT 1921, 20&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&amp;iid=110700220954&amp;img=era0031_002_0000006_00722_t.jpg&amp;tbn=1&amp;pgn=37&amp;prc=20&amp;ctr=0&amp;dgr=0&amp;lst=2&amp;hash=b63e4b7a9fdbad61e9f773912ad36c2f Vabariigi Valitsuse poolt 18. märtsil 1921 a. vastuvõetud määrus osalise sõjaseaduse kaotamise kohta]&lt;/ref&gt;.
* 18. märtsil otsustas valitsus astuda [[Rahvusvaheline Tööorganisatsioon|Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni]] liikmeks&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&amp;iid=110700220954&amp;img=era0031_002_0000006_00725_t.jpg&amp;tbn=1&amp;pgn=37&amp;prc=20&amp;ctr=0&amp;dgr=0&amp;lst=2&amp;hash=9c380baa646c7d04457af8ed332e8b12 Vabariigi Valitsuse otsus 18. märtsist 1921 nr. III]&lt;/ref&gt;
* [[13. juuli]]l 1921 kaotas valitsus sõjaseaduse [[Pärnu]]s, [[Paide]]s, [[Järvamaa]]l, [[Kuressaare]]s ja [[Saaremaa (maakond)|Saaremaal]], välja arvatud laia- ja kitsaroopalise [[raudtee]] piirkond ja [[Tapa]] alev&lt;ref&gt;RT 1921, 61&lt;/ref&gt;.
* [[29. november|29. novembril]] 1921 kaotas valitsus sõjaseaduse [[Valga]]s ja [[Valgamaa]]l, välja arvatud raudtee piirkond&lt;ref&gt;RT 1921, 86&lt;/ref&gt;.
* [[8. veebruar]]il 1922 kaotas valitsus sõjaseaduse: 
** [[Harjumaa]]l, välja arvatud [[Viimsi vald (Jõelähtme kihelkond)|Viimsi]], [[Nehatu vald (Jõelähtme kihelkond)|Nehatu]], [[Rae vald (Jüri kihelkond)|Rae]], [[Kurna vald (Jüri kihelkond)|Kurna]], [[Harku vald (Keila kihelkond)|Harku]], [[Naissaare vald (1919)|Naissaare]] ja [[Pakri vald (Harju-Madise kihelkond)|Pakri vallas]] ning [[Nõmme alev|Nõmme]] alevis, [[Baltiski]] linnas ja raudtee piirkonnas;
** [[Rakvere]] linnas ja [[Virumaa]]l, välja arvatud Naroova, Kose, Skarjatina, Peetri, Joala, Auvere, Mustajõe, Permesküla, Vasknarva, Isaku, Tudolinna, Vaivara ja Illuka vallas ning [[Narva-Jõesuu]] alevis ja raudtee piirkonnas;
** [[Tartu]] linnas ja [[Tartumaa]]l, välja arvatud Lohusuu, Mustvee, Kasepää, Ranna, Peipsiäärne, Kavastu, Kastre-Võnnu, Avinurme, Võtikvere, Roela, Saare, Pala, Kokora, Alatskivi, Ahja ja Rasina vallas ning [[Mustvee]] ja [[Kallaste]] alevis ning raudtee piirkonnas;
** [[Võru]] linnas ja [[Võrumaa]]l, välja arvatud Meeksi, Räpina, Kahkva, Orava, Veriora, Toolamaa, ning Moisekatsi vallas, [[Võõbsu]] alevis ja raudtee piirkonnas&lt;ref&gt;RT 1922, 19&lt;/ref&gt;.
* [[8. september|8. septembril]] 1922 kaotas valitsus sõjaseaduse [[Baltiski]] linnas ja [[Tapa]] alevis, välja arvatud raudtee piirkond&lt;ref&gt;RT 1922, 115/116&lt;/ref&gt;.
* 4. oktoobril 1922 nimetas Vabariigi Valitsus Nuustaku alevi ümber Otepää aleviks.

==Valitsuse lõpp==
13. oktoober 1922 kutsus [[Tööerakond]] oma ministrid valitsusest  tagasi lootuses saada paremat koalitsioonilepingut. Valitsust ja Riigivanemat süüdistati koalitsioonilepingu mittetäitmises ning [[Tööerakond|Tööerakonna]] huvidega mitte arvestamist.

==Vaata ka==
*[[Konstantin Pätsi esimese valitsuse seadusandlik tegevus]]

== Viited ==

&lt;references/&gt;

== Välislingid ==
*[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&amp;iid=110700220954&amp;img=era0031_002_0000006_00232_t.jpg&amp;tbn=1&amp;pgn=12&amp;prc=30&amp;ctr=0&amp;dgr=0&amp;lst=2&amp;hash=db5e10dd1e463147547022ad0a8c2cb6 Vabariigi Valitsuse koosolekute protokolli alates 26. jaanuarist 1921]

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ants Piibu valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[1921]]–[[1922]] | järgnev=[[Juhan Kuke valitsus]]}}
{{lõpp}}

[[Kategooria:Eesti valitsused|Päts 1]]
[[Kategooria:1931. aasta Eestis]]</text>
      <sha1>pkt204zh9odtk54hs3thhbel7vd7edb</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260571</id>
      <parentid>7260542</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T19:14:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>AstroTasku</username>
        <id>123864</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260571</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7888" sha1="bsrgpqt9blt0gt0fha0zl46xam0297g" xml:space="preserve">{{Liita|Konstantin Pätsi esimese valitsuse seadusandlik tegevus}}
'''Konstantin Pätsi valitsus''' tegutses [[25. jaanuar]]ist [[1921]] kuni [[21. november|21. novembrini]] [[1922]]. Tegemist oli parempoolse valitsusega: Tööerakonnast kuni põllumeestekoguni. Riigivanemaks sai [[Konstantin Päts]]. Haridusministeerium läks kristlaste juhtimisele. Kui arvestada Asutava Kogu seisukohta ja suhtumist haridusküsimustesse, kui meenutada, kuidas [[Asutav Kogu]] mahakiskuvalt arvustas [[Kirik (institutsioon)|kirikut]], kristlikku õpetust [[kool]]is ja ristiusku üldiselt, siis {{kas|peab õieti imestama}}, et nii kiiresti, aasta paari pärast usaldas [[I Riigikogu]] koolielu juhtimine kristliku erakonna ministri H. Bauerile.&lt;ref&gt;
[[Jaan Lattik]]. Teekond läbi öö. Vadstena, 1950, lk. 230&lt;/ref&gt;

==Valitsuse moodustamine==
=== Hääletus Riigikogus ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
| colspan=&quot;19&quot; align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;#C0C0C0&quot; |'''25. jaanuar 1921&lt;br&gt;Riigivanemakandidaadi Konstantin Pätsi Vabariigi Valitsuse koosseisu kinnitamine&lt;br&gt;'''100 [[Riigikogu]] liiget&lt;br&gt;Vajalik poolthäälte enamus
|-
! colspan=&quot;2&quot; |Kandidaat
! colspan=&quot;3&quot; |Hääletustulemus
! colspan=&quot;5&quot; |Koalitsioon (60)
! colspan=&quot;4&quot; |Opositsioon (34)
! colspan=&quot;1&quot; |Toetajad (0)
! colspan=&quot;4&quot; |Erapooletud (6)
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#1B4D3E;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; align=&quot;center&quot; |[[Konstantin Päts]]&lt;br&gt;([[Põllumeeste Kogud]])
| style=&quot;background:#02BE52;width:2px;&quot; |
|Poolt
| align=&quot;right&quot; style=&quot;background:#B0FED1;&quot; |'''49'''
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF7F7F;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#1B4D3E;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#AEE8A8;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FFA500;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Tööerakond]] (23)&lt;br&gt;[[Põllumeeste Kogud|Kogupõllumehed]] (21)&lt;br&gt;[[Rahvaerakond]] (9)&lt;br&gt;[[Kristlik Rahvaerakond|Kristlased]] (7)
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF0000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#FF1AC3;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#960000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[ESDTP|Sotsiaaldemokraadid]] (18)&lt;br&gt;[[Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Isesotsialistid]] (11)&lt;br&gt;[[Eesti Kommunistlik Partei|Kommunistid]] (5)
| rowspan=&quot;4&quot; | -
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#000000;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#0039A6;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:#2DA65F;width:2px;&quot; |
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Saksa-Balti Erakond|Sakslased]] (4)&lt;br&gt;[[Vene Rahvuslik Liit Eestis|Venelased]] (1)&lt;br&gt;[[Majandusline Rühm|Majanduslased]] (1)
|-
| style=&quot;background:#BE0000;&quot; |
|Vastu
| align=&quot;right&quot; |20
|-
| style=&quot;background:#393939;&quot; |
|Ei hääletanud
| align=&quot;right&quot; |3
|-
| style=&quot;background:#C1C1C1;&quot; |
|Puudub
| align=&quot;right&quot; |28
|-
| colspan=&quot;19&quot; style=&quot;background:#EAECF0;&quot; |'''Otsus:'''  {{J}} Vastu võetud
|}

== Valitsuse koosseis&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=AKriigiteataja19210201.2.13 Valitsuse koosseis (RT 1921, 8)&lt;/ref&gt; ==
*Riigivanem – [[Konstantin Päts]]
*Välisminister – [[Ants Piip]] (kuni 20.10.22), teedeministri kt 26.01–16.12.21, kaubandus-, tööstus- ja tööministri kt 23.11.–16.12.21
*Kaubandus- ja tööstusminister – [[Juhan Kukk]] (kuni 18.11.21), tööministri kt 27.04.–16.12.21
*Sõjaminister – [[Jaan Soots]]
*Haridusminister – [[Heinrich Bauer]]
*Siseminister – [[Kaarel Eenpalu|Karl Einbund]], töö- ja hoolekandeministri kt 26.01.–27.04.21, hoolekandeministri kt 27.04.–16.12.21
*Põllutööminister – [[Bernhard Roostfeld|Bernhard Rostfelt]], toitlusministri kt alates 26.01.21, teedeministri kt 23.11.–16.12.21
*Rahaminister – [[Georg Vestel]], riigivanema asetäitja alates 23.11.21
*Kohtuminister – [[Jaak Reichmann]]
*Teedeminister – [[Karl Ipsberg]] (alates 16. detsember 1921), kaubandus- ja tööstusministri kt alates 16. detsember 1921 
*Töö- ja hoolekandeminister – [[Christian Kaarna]] 16.12.21–20.10.22

== Valitsuse tegevus ==
* [[28. veebruar]]il 1921 tunnustas valitsus [[Läti]] iseseisvust de jure ja nimetas senise saadiku Riias [[Aleksander Hellat]]i täievoliliseks ministriks ja erakorraliseks saadikuks&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&amp;iid=110700220954&amp;img=era0031_002_0000006_00460_t.jpg&amp;tbn=1&amp;pgn=23&amp;prc=20&amp;ctr=0&amp;dgr=0&amp;lst=2&amp;hash=c6dd8dec348ee46d446ed286eb058723 Vabariigi Valitsuse otsus 28. veebruarist 1921 nr. I]&lt;/ref&gt;.
* [[18. märts]]il 1921 kaotas valitsus 29. novembril 1918 maksmapandud [[sõjaseadus]]e [[Läänemaa]]l, [[Pärnumaa]]l ja [[Haapsalu]]s&lt;ref&gt;RT 1921, 20&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&amp;iid=110700220954&amp;img=era0031_002_0000006_00722_t.jpg&amp;tbn=1&amp;pgn=37&amp;prc=20&amp;ctr=0&amp;dgr=0&amp;lst=2&amp;hash=b63e4b7a9fdbad61e9f773912ad36c2f Vabariigi Valitsuse poolt 18. märtsil 1921 a. vastuvõetud määrus osalise sõjaseaduse kaotamise kohta]&lt;/ref&gt;.
* 18. märtsil otsustas valitsus astuda [[Rahvusvaheline Tööorganisatsioon|Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni]] liikmeks&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&amp;iid=110700220954&amp;img=era0031_002_0000006_00725_t.jpg&amp;tbn=1&amp;pgn=37&amp;prc=20&amp;ctr=0&amp;dgr=0&amp;lst=2&amp;hash=9c380baa646c7d04457af8ed332e8b12 Vabariigi Valitsuse otsus 18. märtsist 1921 nr. III]&lt;/ref&gt;
* [[13. juuli]]l 1921 kaotas valitsus sõjaseaduse [[Pärnu]]s, [[Paide]]s, [[Järvamaa]]l, [[Kuressaare]]s ja [[Saaremaa (maakond)|Saaremaal]], välja arvatud laia- ja kitsaroopalise [[raudtee]] piirkond ja [[Tapa]] alev&lt;ref&gt;RT 1921, 61&lt;/ref&gt;.
* [[29. november|29. novembril]] 1921 kaotas valitsus sõjaseaduse [[Valga]]s ja [[Valgamaa]]l, välja arvatud raudtee piirkond&lt;ref&gt;RT 1921, 86&lt;/ref&gt;.
* [[8. veebruar]]il 1922 kaotas valitsus sõjaseaduse: 
** [[Harjumaa]]l, välja arvatud [[Viimsi vald (Jõelähtme kihelkond)|Viimsi]], [[Nehatu vald (Jõelähtme kihelkond)|Nehatu]], [[Rae vald (Jüri kihelkond)|Rae]], [[Kurna vald (Jüri kihelkond)|Kurna]], [[Harku vald (Keila kihelkond)|Harku]], [[Naissaare vald (1919)|Naissaare]] ja [[Pakri vald (Harju-Madise kihelkond)|Pakri vallas]] ning [[Nõmme alev|Nõmme]] alevis, [[Baltiski]] linnas ja raudtee piirkonnas;
** [[Rakvere]] linnas ja [[Virumaa]]l, välja arvatud Naroova, Kose, Skarjatina, Peetri, Joala, Auvere, Mustajõe, Permesküla, Vasknarva, Isaku, Tudolinna, Vaivara ja Illuka vallas ning [[Narva-Jõesuu]] alevis ja raudtee piirkonnas;
** [[Tartu]] linnas ja [[Tartumaa]]l, välja arvatud Lohusuu, Mustvee, Kasepää, Ranna, Peipsiäärne, Kavastu, Kastre-Võnnu, Avinurme, Võtikvere, Roela, Saare, Pala, Kokora, Alatskivi, Ahja ja Rasina vallas ning [[Mustvee]] ja [[Kallaste]] alevis ning raudtee piirkonnas;
** [[Võru]] linnas ja [[Võrumaa]]l, välja arvatud Meeksi, Räpina, Kahkva, Orava, Veriora, Toolamaa, ning Moisekatsi vallas, [[Võõbsu]] alevis ja raudtee piirkonnas&lt;ref&gt;RT 1922, 19&lt;/ref&gt;.
* [[8. september|8. septembril]] 1922 kaotas valitsus sõjaseaduse [[Baltiski]] linnas ja [[Tapa]] alevis, välja arvatud raudtee piirkond&lt;ref&gt;RT 1922, 115/116&lt;/ref&gt;.
* 4. oktoobril 1922 nimetas Vabariigi Valitsus Nuustaku alevi ümber Otepää aleviks.

==Valitsuse lõpp==
13. oktoober 1922 kutsus [[Tööerakond]] oma ministrid valitsusest  tagasi lootuses saada paremat koalitsioonilepingut. Valitsust ja Riigivanemat süüdistati koalitsioonilepingu mittetäitmises ning [[Tööerakond|Tööerakonna]] huvidega mitte arvestamist.

==Vaata ka==
*[[Konstantin Pätsi esimese valitsuse seadusandlik tegevus]]

== Viited ==

&lt;references/&gt;

== Välislingid ==
*[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&amp;iid=110700220954&amp;img=era0031_002_0000006_00232_t.jpg&amp;tbn=1&amp;pgn=12&amp;prc=30&amp;ctr=0&amp;dgr=0&amp;lst=2&amp;hash=db5e10dd1e463147547022ad0a8c2cb6 Vabariigi Valitsuse koosolekute protokolli alates 26. jaanuarist 1921]

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ants Piibu valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[1921]]–[[1922]] | järgnev=[[Juhan Kuke valitsus]]}}
{{lõpp}}

[[Kategooria:Eesti valitsused|Päts 1]]
[[Kategooria:1931. aasta Eestis]]</text>
      <sha1>bsrgpqt9blt0gt0fha0zl46xam0297g</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ludwig Stieda</title>
    <ns>0</ns>
    <id>138536</id>
    <revision>
      <id>7260805</id>
      <parentid>7202118</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T07:12:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260805</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1947" sha1="k7be7tdtxfvbcsq7uxe34qudkvxl5xz" xml:space="preserve">[[Pilt:Ludwig Stieda.jpg|pisi|Ludwig Stieda]]
'''Christian Hermann Ludwig Stieda''' ([[7. november]] [[1837]] [[Riia]] – [[19. november]] [[1918]] [[Gießen]]) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] arstiteadlane ([[histoloogia|histoloog]]).

Stieda oli kaupmehe poeg. Ta õppis [[Tartu Ülikool]]i arstiteaduskonnas [[1856]]–[[1860]], [[1861]]. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis [[doktorikraad|doktoriväitekirja]]i ja [[1862]] [[habiliteerumine|habiliteerus]] ehk sai [[eradotsent|eradotsendiks]], mis andis õiguse ülikoolis loenguid pidada. Ta õppis ka [[Gießeni ülikool|Gießeni]], [[Erlangeni ülikool|Erlangeni]] ja [[Viini Ülikool]]is. 

Alates [[1864]]. aastast töötas ta Tartu [[Vana Anatoomikum|Anatoomikumis]] [[Assistent (abiõppejõud)|assistendina]] ja [[1875]]. aastal sai ta Tartu Ülikooli [[anatoomia]][[professor]]iks.

Aastatel [[1885]]–[[1912]] oli ta [[Königsbergi ülikool]]i anatoomiaprofessor.

Alates [[1886]]. aastast oli ta Saksamaa Loodusteaduste Akadeemia [[Leopoldina]] liige ja [[1904]]. aastast [[Peterburi Teaduste Akadeemia]] kirjavahetajaliige.

Temast järele jäänud dokumendid asuvad [[Saksi-Anhalt]]i ülikooli ja liidumaa raamatukogu arhiivis.

Tal oli kaks poega: Alfred Stieda ([[1869]]–[[1945]]) ja [[kirurgia|kirurg]] Alexander Stieda ([[1875]]–[[1966]]).

== Teoseid ==
* [https://archive.org/stream/untersuchungenb00stiegoog#page/n8/mode/1up Untersuchungen über die Entwickelung der Glandula Thymus, Glandula Thyreoidea und Glandula Carotica], Leipzig, Verlag von Wilhelm Engelmann, 1881

{{JÄRJESTA:Stieda, Christian Hermann Ludwig}}
[[Kategooria:Arstiteadlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Königsbergi ülikooli õppejõud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Rigensise liikmed]]
[[Kategooria:Liivimaa inimesed]]
[[Kategooria:Sündinud 1837]]
[[Kategooria:Surnud 1918]]</text>
      <sha1>k7be7tdtxfvbcsq7uxe34qudkvxl5xz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kuradisild</title>
    <ns>0</ns>
    <id>146220</id>
    <revision>
      <id>7260765</id>
      <parentid>7000928</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T06:00:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sillerkiil</username>
        <id>58396</id>
      </contributor>
      <origin>7260765</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6196" sha1="nhfpaxgmtkm9uo5k3d2pr5buae4kpd3" xml:space="preserve">[[Pilt:Tartu asv2022-04 img55 Kuradisild.jpg|pisi|[[Lossi tänav (Tartu)|Lossi tänavat]] ületav Kuradisild, taamal [[Riigikohtu hoone]]]]

'''Kuradisild''' on [[betoon]]ist jalakäijate [[sild]] [[Tartu]] kesklinnas [[Toomemägi|Toomemäel]]. Sild ehitati [[Romanovid|Romanovite]] valitsemisaja juubeliks [[1913]]. aastal.

[[20. sajand]]i algusest on see üks väheseid säilinud betoonsildasid [[Eesti]]s. Käigutee toetub tugipostide abil kahele saledale [[kandekaar]]ele. Silla kehand on massiivne, ent [[rinnatis]]t liigendavad [[kassett (arhitektuur)|kassetid]] ja istenišid. Tumedaks luitunud sild on [[ehitismälestis]]ena muinsuskaitse all aastast 1997.&lt;ref name=&quot;mälestis&quot; /&gt;

Silla otstest mõlemale poole suunduvad kõnniteed. [[Vana Anatoomikum]]i eest kulgevad need ühtse sirgjoonena kunagise kliinikuhooneni aadressil [[Lossi 21]]. [[Toomeorg]]u ulatuva sälkse [[vallikraav]]i lähiümbruskonda ilmestavad [[Tartu keskpark|keskpargi]] juurest algavas rohekoridoris kõrge haljastusega vanemaealised ja suurekasvulised [[vaher|vahtrapuud]].&lt;ref name=&quot;Puistu&quot; /&gt;

==Ajalugu==
[[Fail:Ur4442.jpg|pisi|Esimene puitsild ([[Georg Friedrich Schlater]]i litograafia, 1830)]]
[[1809]]. aastal ehitati silla praegusesse asukohta esimene puitsild. [[Uusgootika]] [[võlv]]e jäljendava puitkonstruktsiooni projekteeris [[Tartu Ülikool]]i arhitekt [[Johann Wilhelm Krause]]. 

[[File:Kuradisild, Carl Schulz.tif|thumb|Teine puitsild (Foto: Carl Schulz)]]
[[1842]]–[[1844]] ehitati lagunenud silla asemele uus ühesildne puitsild [[Johann Gottlieb Köningsmann]]i projekti järgi. See sild lammutati 1903. aastal.&lt;ref name=&quot;mälestis&quot; /&gt;

Saksa keeles nimetati silda Toome sillaks (''die Dombrücke''), teiseks Toome sillaks (''die zweite Dombrücke'') või vanaks Toome sillaks (''die alte Dombrücke''). Tollased ajalehed kinnitavad, et kõnekeeles nimetati ''kuradisillaks'' juba betoonsillale eelnenud puitsilda. Nimi võib pärineda vastandusest läheduses asuva [[Inglisild|Inglisillaga]].&lt;ref name=&quot;Levoll 2013&quot; /&gt;

[[Rootsi aeg|Rootsi ajast]] pärinevate [[Karl X Gustavi bastion|Karl X Gustavi]] ja [[Gustav II Adolfi bastion|Gustav II Adolfi]] nime kandnud [[bastion]]ite ehk nii-öeldud mäerinnakute vahelt ületab sild just läbipääsuteed kunagisse ülalinna. [[Kiek in de Kök (Tartu)|Kiek in de Köki]] nimelise kaitsetorni endisel asukohal tõuseb tee [[Toomemägi|Toomele]]. Neemkõrgendikku eraldabki eespool sälknevast süvendist [[Tartu vallkindlustused|vallkindlustustele]] toetuv ning eritasandil ristuv sillaületus. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] laastamisteni asus vahetus läheduses lisaks [[Toomevärav]] ja selle kõrval eeslinnuse müüris [[Söetorn]].{{lisa viide}}

[[File:Kuradisilla avamine 1913 Toomel.jpg|thumb|Aleksandri silla avamine (1913)]]
[[Fail:Drone Kuradisild Inglisild 2021.webm|pisi|Kuradisilla juurest lähetatud [[droon|kaameradrooni]] lennutamine [[Inglisild|Inglisillani]] (2021. aasta august)]]
[[Romanovite dünastia 300. aastapäev]]a pidustusteks valmis arstiteaduse professori ja kirurgi [[Werner Zoege von Manteuffel]]i eestvedamisel praegune ühesildne betoonsild. Silla projekteeris [[Tartu linnaarhitekt]]i [[Arved Eichhorn]]i ning ehitas [[Liivimaa maakultuuri büroo]] ehitusosakond.&lt;ref name=&quot;Raendi 1976&quot; /&gt;

Silla külgedele paigaldati [[Constanze von Wetter-Rosenthal]]i loodud pronksreljeefid: Toome-poolsel põhjaküljel pärg koos juubelit tähistavate aastaarvudega ''1613'' ja ''1913'' ning Toomeoru-poolsel lõunaküljel keiser [[Aleksander I]] pronksreljeef koos ladinakeelse kirjaga ''Alexandro Primo''.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Postimees (1886-1944) 2. september 1934 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=postimeesew19340902.2.34 |vaadatud=2025-02-09 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;mälestis&quot;&gt;[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=6891 Kuradisild] kultuurimälestiste riiklikus registris&lt;/ref&gt;

Betoonsild avati 1. septembril ([[vkj]])/ 14. septembril 1913 [[Romanovite dünastia 300. aastapäev|Romanovite dünastia juubelipidustusteks]].&lt;ref name=&quot;Levoll 2013&quot; /&gt;
Silla ametlikuks nimeks pandi '''Aleksander I sild''' (saksa keeles ''Alexander-Brücke'').

&lt;center&gt;&lt;gallery&gt;
Pilt:Kuradisild talvel.JPG|talvepäeval (2012)
Pilt:Kuradisild sügisõhtul.JPG|sügisõhtul (2013)
Pilt:Kuradisild varahommikul.JPG|varahommikul (2014)
Pilt:Kuradisild lumesajus. 2016. aasta oktoober..jpg|lumesajus (2016)
Pilt:Kuradisild jõuluvalgustusega 2021. aasta detsembris.jpg|jõuluvalgustuses (2021)
Pilt:Kuradisild lähivaates põhjaküljelt.jpg|[[Romanovite dünastia 300. aastapäev|Romanovite dünastia 300. juubel]]it tähistav pärg Kuradisilla põhjaküljel (2025)
Pilt:Kuradisild lähivaates lõunaküljelt.jpg|[[Constanze von Wetter-Rosenthal]]i loodud [[Aleksander I]] pronksreljeef Kuradisilla lõunaküljel (2025)
&lt;/gallery&gt;&lt;/center&gt;

==Vaata ka==
*[[Kiek in de Kök (Tartu)]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Levoll 2013&quot;&gt;Rene Levoll. [https://s3.eu-west-2.amazonaws.com/j-bucket0092/muuseum/Kuradisild100.pdf &quot;100 aastat Kuradisilda ehk ühe vana foto lugu&quot;]. Horisont 4/ 2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Puistu&quot;&gt;[https://www.tartu.ee/sites/default/files/research_import/2020-02/1950HK2%20Toomem%C3%A4e%20pargi%20hoolduskava%20v4.pdf &quot;Toomemäe pargi hoolduskava&quot;] Artes Terrae maastikuarhitektuuribüroo&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Raendi 1976&quot;&gt;[[Aili Raendi]]. [https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=edasi19761128.2.14.1&amp;srpos=1 Toome sildadest]. Edasi, 28. november 1976&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*[[Hillar Palamets]]. [https://archive.today/20131030113942/http://www.tartuekspress.ee/index.php?page=1&amp;id=1653 &quot;Sada aastat kolmandat Kuradisilda&quot;]. Tartu Ekspress, 12. september 2013
*Rene Levoll. [https://s3.eu-west-2.amazonaws.com/j-bucket0092/muuseum/Kuradisild100.pdf &quot;100 aastat Kuradisilda ehk ühe vana foto lugu&quot;]. Horisont 4/ 2013

==Välislingid==
{{Commonskat|Kuradisild}}
* {{kultuurimälestis}}
* [https://teele.luts.ee/node/9770 Kuradisild] andmebaasis &quot;Tartu ilukirjanduses&quot;

{{Tartu sillad}}

{{koord}}

[[Kategooria:Toomemägi]]
[[Kategooria:Lossi tänav]]
[[Kategooria:Tartu sillad]]
[[Kategooria:Eesti betoonsillad]]
[[Kategooria:Eesti jalgsillad]]</text>
      <sha1>nhfpaxgmtkm9uo5k3d2pr5buae4kpd3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pärnamäe kalmistu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>148340</id>
    <revision>
      <id>7260380</id>
      <parentid>7256272</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:45:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57063-83</username>
        <id>240622</id>
      </contributor>
      <origin>7260380</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3427" sha1="r2fevk55rie0gcwngd152fn45rcbfgn" xml:space="preserve">{{viitamata}}
{{Park
| pilt              = Pärnamäe kalmistu.jpg
| pildiallkiri      = 
| asukoht           = 
| pindala           = 109 ha
| pindala_viide     = 
| tüüp              = 
| staatus           = 
| avati             = 
| arhitekt          = 
| omanik            = 
| kaart             = pind
}}
[[Pilt:Pärnamäe cemetery in Tallinn.jpg|pisi]]
[[Pilt:Pärnamäe cemetery well.jpg|pisi]]
'''Pärnamäe kalmistu''' on kalmistu [[Tallinn]]as [[Pirita linnaosa]]s [[Laiaküla (Tallinn)|Laiaküla]] ja [[Lepiku (Tallinn)|Lepiku]] asumis, kontor on aadressil [[Pärnamäe tee]] 36.

Praeguse Pärnamäe suurkalmistu alal on olnud kolm varasemat kalmistut – [[Iru vanadekodu vana kalmistu]], [[Laiaküla kalmistu]]
ja [[Iru vanadekodu uus kalmistu]]. Tänapäeval pole ajalooliste kalmistute ja uue suurkalmistu vahel mingeid piire.

1950. aastate II poolel hakati projekteerima uut suurt kalmistut Tallinna linna jaoks, sest 1930. aastatel rajatud linnakalmistud ([[Tallinna Metsakalmistu|Metsa-]] ja [[Tallinna Liiva kalmistu|Liiva kalmistu]]) olid kiiresti täitunud. Projekti koostasid arhitekt [[Anton Soans]] ja maastikuarhitekt [[Lidia Pettai]]. Algselt oli kavas rajada seal ka uus sõjaväekalmistu, kuid hiljem sellest mõttest loobuti.

Pärnamäe kalmistu ametlikuks kasutuselevõtmise ajaks loetakse [[27. november|27. novembrit]] [[1963]], kui uue kalmistu 1. sektorisse maeti Elfriede Alev.

1993. aasta sügisel avati Pärnamäe kalmistu Eesti esimene [[krematoorium]].

On tänase pindalaga ehk 104 hektarit Eesti suurim kalmistu.  Seal asub eraldi kino- ja filmirahva kvartal. 

== Tuntud maetuid ==
*[[Ago Aaloe]]
*[[Paul Ambur]]
*[[Endel Annus]]
*[[Anu Anton]]
*[[Hilda Dresen]]
*[[Ben Drui]]
*[[Aare Ermel]]
*[[Tiit Haagma]]
* Jevgenia Haponen
* Voldemar Jaanus
*[[Revo Jõgisalu]]
*[[Rein Karemäe]]
*[[Tõnis Kask]]
*[[Krista Kilvet]]
*[[Milvi Koplus]]
*[[Grigori Kromanov]]
* Vassili Külaots
* Madis Küla-Nurmik
*[[Leida Laius]]
*[[Harri Lehiste]]
*[[Hugo Lepnurm]]
* Enn Limberg 
*[[Gustav Lokotar]]
*[[Jaak Lõhmus (režissöör)|Jaak Lõhmus]]
*[[Viktor Maamägi]]
* Aleksander Mandrõkin
*[[Jüri Müür]]
*[[Olav Neuland]]
* Andrus Nilk
*[[Fred Olbrei]]
* Ülari Ollik (Mätas)
* Indrek Paavle 
* Ralf R. Parve
* Vladimir Parvel
* Jüri Pino
* Vladimir Pool
*[[Vambola Põder]]
* Hugo Pärno
* Erik Püvi (Püüsalu)
* Aarne Rannamäe
* Kuldar Raudnask (vanem)
*[[Kuldar K. Raudnask]]
*[[Mauri Raus]]
*[[Sander Raus]]
* Harry Rehe
*[[Rudolf Rimmel]]
*[[Aleksander Sibul]]
*[[Peeter Simm]]
* Agu Tammeorg 
*[[Enn Toona]]
*[[Georg Tenno]]
*[[Marko Tibar]]
*[[Agne Trummal]]
*[[Elbert Tuganov]]
* Ivan Tuhkru 
*[[Uno Ussisoo]]
*[[Debora Vaarandi]]
*[[Robert Vaidlo]]
*[[Herbert Vainu]]
*[[Andres Valkonen]]
*[[Ferdinand Veike]]
*[[Artur Verte]]
*[[Margarita Voites]]
* Omar Volmer
*[[Irena Veisaitė]]

Sinna olid maetud ka poliitik Otto Tief ja poksija Nikolai Stepulov. Mõlemad on maetud ümber Metsakalmistule. Otto Tief aastal 1993.  

==Vaata ka==
*[[Iru vanadekodu vana kalmistu]]
*[[Laiaküla kalmistu]]
*[[Iru vanadekodu uus kalmistu]]

==Viited==
{{Viited}}

==Välislingid==
{{Commons|Category:Pärnamäe Cemetery}}
*[https://www.kalmistud.ee/plan/26 Pärnamäe kalmistu kaart]
*[https://www.kalmistud.ee/cemetery/26 Pärname kalmistu tutvustus] (vaadatud 6.oktoobril 2025)
* {{kultuurimälestis}}

[[Kategooria:Pärnamäe kalmistu| ]]
[[Kategooria:Pirita linnaosa kalmistud]]</text>
      <sha1>r2fevk55rie0gcwngd152fn45rcbfgn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ferdinand Petersen</title>
    <ns>0</ns>
    <id>150816</id>
    <revision>
      <id>7260738</id>
      <parentid>7191559</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T00:30:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7260738</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4582" sha1="lm4txohbn5z84nz1h2943khgj0d8kf5" xml:space="preserve">'''Ferdinand Petersen''' (1938. aastani '''Ferdinand Peterson'''; [[13. märts]] [[1887]] Vahtriku talu, [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]], [[Järvamaa]] – [[18. veebruar]] [[1979]] Chapel Hill, [[Põhja-Carolina]], [[USA]]) oli eesti [[insener]] ja [[poliitik]].

== Elukäik ==
Ta sündis [[Kõrvemaa]]l metsavahi talus.&lt;ref name=&quot;arhiiv&quot; /&gt;

1909. aastal lõpetas Petersen [[Tallinna Reaalkool]]i ja 1916. aastal [[Peterburi Polütehniline Instituut|Peterburi Polütehnilise Instituudi]] hüdrotehnika alal.&lt;ref name=&quot;eys&quot; /&gt;

Seejärel oli ta 1917 [[Eesti Tehnika Selts]]i (ETS) esimees ning 1918 ETSi asutatud tehniliste erikursuste ([[Tallinna Tehnikum (1920–1936)|Tallinna Tehnikum]]i eelkäija) hüdrotehnika õppejõud.&lt;ref name=&quot;eys&quot; /&gt;

24. veebruarist kuni 27. novembrini 1918 oli Ferdinand Petersen [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] teedeminister.&lt;ref&gt;[https://valitsus.ee/peaminister-ministrid/varasemad-valitsused#1-valitsuse-liikmed 1. Vabariigi Valitsus] valitsus.ee&lt;/ref&gt; Selle käigus kirjutas ta 19. novembril 1918 Riias alla Eesti esimesele välislepingule, mis oli võimu ja varade ülevõtmise kohta Saksa riigilt.&lt;ref name=&quot;arhiiv&quot; /&gt;

Jaanuarist märtsini 1919 võitles ta [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] Lõuna-Eesti rindel.&lt;ref name=&quot;arhiiv&quot; /&gt; Seejärel oli ta 1919–1920 [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] liige.&lt;ref name=&quot;eys&quot; /&gt; Osales [[maaseadus]]e koostamises ning [[1919. aasta maareform|maareformi]] läbiviimises.&lt;ref name=&quot;arhiiv&quot; /&gt;

Aastast 1921 pidas talu, ehitas [[Anija]] hüdroelektrijaama ja saeveski ning [[Raasiku]] villa- ja jahuveski.&lt;ref name=&quot;eys&quot; /&gt; Ühtlasi töötas eraviisilise tehnikaeksperdina ning jätkas tegevust avalikus elus osaledes inseneriorganisatsioonides ja oli [[Eesti Tehniline Järelevalve Selts|Eesti Tehnilise Järelevalve Seltsi]] juhatuse esimees.&lt;ref name=&quot;arhiiv&quot; /&gt;

Ta tegeles ka insenerihariduse edendamisel [[Tallinna Tehnikum (1920–1936)|Tallinna Tehnikumi]] juures, olles Eesti Tehnika Seltsis insenerikoolile õppekavade koostamise komisjoni esimees, tehnikumi hoolekogu esimees, hüdrotehnikaosakonna juhataja ja õppejõud. Ühtlasi tegutses 1930. aastatel [[Tallinna Tehnikum (1920–1936)|Tallinna Tehnikumile]] ülikooliõiguste saamise nimel.&lt;ref name=&quot;arhiiv&quot; /&gt;

1944 põgenes Eestist Saksamaale. Hiljem elas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], projekteeris sildu ja vesiehitisi.&lt;ref name=&quot;eys&quot; /&gt; Oli eestlastest insenere ühendava Tehnika Koondise asutaja ja esimees.&lt;ref name=&quot;arhiiv&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20160305172615/https://deepthought.ttu.ee/ajaleht/tp2002/19veebruar2002/tempusedax.htm Ferdinand Petersen – 115] (veebiarhiivis)&lt;/ref&gt;

1956 koopteeriti ta [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i vilistlaseks. 1978 valiti ta EÜSi auvilistlaseks.&lt;ref name=&quot;eys&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20180711004639/http://www.eys.ee/auvilistlased.htm Auvilistlased] EÜS&lt;/ref&gt;

==Teoseid==
*1924 Ferdinand Peterson. &quot;Taluehitised&quot;. Tallinn 1924
*2001 &quot;Mälestusi ja tähelepanekuid&quot;. Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus. Tallinn 2001

==Isiklikku==
Peterseni esimene abikaasa oli Alide-Hermine Püümann (1890–1921). Aastatel 1921–1941 oli ta abielus pedagoogi ja haridustegelase [[Emma Petersen]]iga (1889–1965). Tema kolmas abikaasa oli Maret Pärli (1913–2002).

Tema pojad [[Ivar Petersen]] (1929–2007) ja [[Karl Endel Petersen]] (sündinud 1943) on samuti matemaatikud. [[Henno August Petersen]] (sündinud 1938) on keemik.

==Temast==
*1979 &quot;Eesti Vabariigi üks asutajaist F. Petersen surnud&quot;. [[Teataja (Stockholm)|Teataja]] nr 5, 10. märts 1979, lk 10
*2000 &quot;Petersen, Ferdinand&quot;. // [[Eesti entsüklopeedia]]. 14. kd (Eesti elulood). [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Tallinn 2000. Lk 368

==Viited==
{{Viited}}

==Välislingid==
*{{ETBL|3|552–553}}
*[https://archive.today/20140107061712/http://www.inseneeria.ee/inseneriasjanduse-suurmehi-ehitusinsener-ferdinand-peterson/ &quot;Inseneriasjanduse suurmehi: Ehitusinsener Ferdinand Peterson&quot;] Inseneeria, juuni 2012

{{ETBL}}

{{JÄRJESTA:Petersen, Ferdinand}}
[[Kategooria:Eesti insenerid]]
[[Kategooria:Eesti teede- ja sideministrid]]
[[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Tööerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Kaubandus-Tööstuskoja liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlased]]
[[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]]
[[Kategooria:Peterburi Polütehnilise Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]]
[[Kategooria:Sündinud 1887]]
[[Kategooria:Surnud 1979]]</text>
      <sha1>lm4txohbn5z84nz1h2943khgj0d8kf5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260739</id>
      <parentid>7260738</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T00:31:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260739</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4582" sha1="itjbza0k306k13kibiztxphownoct4o" xml:space="preserve">'''Ferdinand Petersen''' (1938. aastani '''Ferdinand Peterson'''; [[13. märts]] [[1887]] Vahtriku talu, [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]], [[Järvamaa]] – [[18. veebruar]] [[1979]] Chapel Hill, [[Põhja-Carolina]], [[USA]]) oli eesti [[insener]] ja [[poliitik]].

== Elukäik ==
Ta sündis [[Kõrvemaa]]l metsavahi talus.&lt;ref name=&quot;arhiiv&quot; /&gt;

1909. aastal lõpetas Petersen [[Tallinna Reaalkool]]i ja 1916. aastal [[Peterburi Polütehniline Instituut|Peterburi Polütehnilise Instituudi]] hüdrotehnika alal.&lt;ref name=&quot;eys&quot; /&gt;

Seejärel oli ta 1917 [[Eesti Tehnika Selts]]i (ETS) esimees ning 1918 ETSi asutatud tehniliste erikursuste ([[Tallinna Tehnikum (1920–1936)|Tallinna Tehnikum]]i eelkäija) hüdrotehnika õppejõud.&lt;ref name=&quot;eys&quot; /&gt;

24. veebruarist kuni 27. novembrini 1918 oli Ferdinand Peterson [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] teedeminister.&lt;ref&gt;[https://valitsus.ee/peaminister-ministrid/varasemad-valitsused#1-valitsuse-liikmed 1. Vabariigi Valitsus] valitsus.ee&lt;/ref&gt; Selle käigus kirjutas ta 19. novembril 1918 Riias alla Eesti esimesele välislepingule, mis oli võimu ja varade ülevõtmise kohta Saksa riigilt.&lt;ref name=&quot;arhiiv&quot; /&gt;

Jaanuarist märtsini 1919 võitles ta [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] Lõuna-Eesti rindel.&lt;ref name=&quot;arhiiv&quot; /&gt; Seejärel oli ta 1919–1920 [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] liige.&lt;ref name=&quot;eys&quot; /&gt; Osales [[maaseadus]]e koostamises ning [[1919. aasta maareform|maareformi]] läbiviimises.&lt;ref name=&quot;arhiiv&quot; /&gt;

Aastast 1921 pidas talu, ehitas [[Anija]] hüdroelektrijaama ja saeveski ning [[Raasiku]] villa- ja jahuveski.&lt;ref name=&quot;eys&quot; /&gt; Ühtlasi töötas eraviisilise tehnikaeksperdina ning jätkas tegevust avalikus elus osaledes inseneriorganisatsioonides ja oli [[Eesti Tehniline Järelevalve Selts|Eesti Tehnilise Järelevalve Seltsi]] juhatuse esimees.&lt;ref name=&quot;arhiiv&quot; /&gt;

Ta tegeles ka insenerihariduse edendamisel [[Tallinna Tehnikum (1920–1936)|Tallinna Tehnikumi]] juures, olles Eesti Tehnika Seltsis insenerikoolile õppekavade koostamise komisjoni esimees, tehnikumi hoolekogu esimees, hüdrotehnikaosakonna juhataja ja õppejõud. Ühtlasi tegutses 1930. aastatel [[Tallinna Tehnikum (1920–1936)|Tallinna Tehnikumile]] ülikooliõiguste saamise nimel.&lt;ref name=&quot;arhiiv&quot; /&gt;

1944 põgenes Eestist Saksamaale. Hiljem elas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], projekteeris sildu ja vesiehitisi.&lt;ref name=&quot;eys&quot; /&gt; Oli eestlastest insenere ühendava Tehnika Koondise asutaja ja esimees.&lt;ref name=&quot;arhiiv&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20160305172615/https://deepthought.ttu.ee/ajaleht/tp2002/19veebruar2002/tempusedax.htm Ferdinand Petersen – 115] (veebiarhiivis)&lt;/ref&gt;

1956 koopteeriti ta [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i vilistlaseks. 1978 valiti ta EÜSi auvilistlaseks.&lt;ref name=&quot;eys&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20180711004639/http://www.eys.ee/auvilistlased.htm Auvilistlased] EÜS&lt;/ref&gt;

==Teoseid==
*1924 Ferdinand Peterson. &quot;Taluehitised&quot;. Tallinn 1924
*2001 &quot;Mälestusi ja tähelepanekuid&quot;. Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus. Tallinn 2001

==Isiklikku==
Peterseni esimene abikaasa oli Alide-Hermine Püümann (1890–1921). Aastatel 1921–1941 oli ta abielus pedagoogi ja haridustegelase [[Emma Petersen]]iga (1889–1965). Tema kolmas abikaasa oli Maret Pärli (1913–2002).

Tema pojad [[Ivar Petersen]] (1929–2007) ja [[Karl Endel Petersen]] (sündinud 1943) on samuti matemaatikud. [[Henno August Petersen]] (sündinud 1938) on keemik.

==Temast==
*1979 &quot;Eesti Vabariigi üks asutajaist F. Petersen surnud&quot;. [[Teataja (Stockholm)|Teataja]] nr 5, 10. märts 1979, lk 10
*2000 &quot;Petersen, Ferdinand&quot;. // [[Eesti entsüklopeedia]]. 14. kd (Eesti elulood). [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Tallinn 2000. Lk 368

==Viited==
{{Viited}}

==Välislingid==
*{{ETBL|3|552–553}}
*[https://archive.today/20140107061712/http://www.inseneeria.ee/inseneriasjanduse-suurmehi-ehitusinsener-ferdinand-peterson/ &quot;Inseneriasjanduse suurmehi: Ehitusinsener Ferdinand Peterson&quot;] Inseneeria, juuni 2012

{{ETBL}}

{{JÄRJESTA:Petersen, Ferdinand}}
[[Kategooria:Eesti insenerid]]
[[Kategooria:Eesti teede- ja sideministrid]]
[[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Tööerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Kaubandus-Tööstuskoja liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlased]]
[[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]]
[[Kategooria:Peterburi Polütehnilise Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]]
[[Kategooria:Sündinud 1887]]
[[Kategooria:Surnud 1979]]</text>
      <sha1>itjbza0k306k13kibiztxphownoct4o</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260740</id>
      <parentid>7260739</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T00:33:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <comment>+ pilt</comment>
      <origin>7260740</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4659" sha1="76ncurd15a5bffqo9jin0kladq4wcek" xml:space="preserve">[[Fail:Ferdinand Petersen (1887-1979) portrait.jpg|pisi|Ferdinand Petersen]]
'''Ferdinand Petersen''' (1938. aastani '''Ferdinand Peterson'''; [[13. märts]] [[1887]] Vahtriku talu, [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]], [[Järvamaa]] – [[18. veebruar]] [[1979]] Chapel Hill, [[Põhja-Carolina]], [[USA]]) oli eesti [[insener]] ja [[poliitik]].

== Elukäik ==
Ta sündis [[Kõrvemaa]]l metsavahi talus.&lt;ref name=&quot;arhiiv&quot; /&gt;

1909. aastal lõpetas Petersen [[Tallinna Reaalkool]]i ja 1916. aastal [[Peterburi Polütehniline Instituut|Peterburi Polütehnilise Instituudi]] hüdrotehnika alal.&lt;ref name=&quot;eys&quot; /&gt;

Seejärel oli ta 1917 [[Eesti Tehnika Selts]]i (ETS) esimees ning 1918 ETSi asutatud tehniliste erikursuste ([[Tallinna Tehnikum (1920–1936)|Tallinna Tehnikum]]i eelkäija) hüdrotehnika õppejõud.&lt;ref name=&quot;eys&quot; /&gt;

24. veebruarist kuni 27. novembrini 1918 oli Ferdinand Peterson [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] teedeminister.&lt;ref&gt;[https://valitsus.ee/peaminister-ministrid/varasemad-valitsused#1-valitsuse-liikmed 1. Vabariigi Valitsus] valitsus.ee&lt;/ref&gt; Selle käigus kirjutas ta 19. novembril 1918 Riias alla Eesti esimesele välislepingule, mis oli võimu ja varade ülevõtmise kohta Saksa riigilt.&lt;ref name=&quot;arhiiv&quot; /&gt;

Jaanuarist märtsini 1919 võitles ta [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] Lõuna-Eesti rindel.&lt;ref name=&quot;arhiiv&quot; /&gt; Seejärel oli ta 1919–1920 [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] liige.&lt;ref name=&quot;eys&quot; /&gt; Osales [[maaseadus]]e koostamises ning [[1919. aasta maareform|maareformi]] läbiviimises.&lt;ref name=&quot;arhiiv&quot; /&gt;

Aastast 1921 pidas talu, ehitas [[Anija]] hüdroelektrijaama ja saeveski ning [[Raasiku]] villa- ja jahuveski.&lt;ref name=&quot;eys&quot; /&gt; Ühtlasi töötas eraviisilise tehnikaeksperdina ning jätkas tegevust avalikus elus osaledes inseneriorganisatsioonides ja oli [[Eesti Tehniline Järelevalve Selts|Eesti Tehnilise Järelevalve Seltsi]] juhatuse esimees.&lt;ref name=&quot;arhiiv&quot; /&gt;

Ta tegeles ka insenerihariduse edendamisel [[Tallinna Tehnikum (1920–1936)|Tallinna Tehnikumi]] juures, olles Eesti Tehnika Seltsis insenerikoolile õppekavade koostamise komisjoni esimees, tehnikumi hoolekogu esimees, hüdrotehnikaosakonna juhataja ja õppejõud. Ühtlasi tegutses 1930. aastatel [[Tallinna Tehnikum (1920–1936)|Tallinna Tehnikumile]] ülikooliõiguste saamise nimel.&lt;ref name=&quot;arhiiv&quot; /&gt;

1944 põgenes Eestist Saksamaale. Hiljem elas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], projekteeris sildu ja vesiehitisi.&lt;ref name=&quot;eys&quot; /&gt; Oli eestlastest insenere ühendava Tehnika Koondise asutaja ja esimees.&lt;ref name=&quot;arhiiv&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20160305172615/https://deepthought.ttu.ee/ajaleht/tp2002/19veebruar2002/tempusedax.htm Ferdinand Petersen – 115] (veebiarhiivis)&lt;/ref&gt;

1956 koopteeriti ta [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i vilistlaseks. 1978 valiti ta EÜSi auvilistlaseks.&lt;ref name=&quot;eys&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20180711004639/http://www.eys.ee/auvilistlased.htm Auvilistlased] EÜS&lt;/ref&gt;

==Teoseid==
*1924 Ferdinand Peterson. &quot;Taluehitised&quot;. Tallinn 1924
*2001 &quot;Mälestusi ja tähelepanekuid&quot;. Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus. Tallinn 2001

==Isiklikku==
Peterseni esimene abikaasa oli Alide-Hermine Püümann (1890–1921). Aastatel 1921–1941 oli ta abielus pedagoogi ja haridustegelase [[Emma Petersen]]iga (1889–1965). Tema kolmas abikaasa oli Maret Pärli (1913–2002).

Tema pojad [[Ivar Petersen]] (1929–2007) ja [[Karl Endel Petersen]] (sündinud 1943) on samuti matemaatikud. [[Henno August Petersen]] (sündinud 1938) on keemik.

==Temast==
*1979 &quot;Eesti Vabariigi üks asutajaist F. Petersen surnud&quot;. [[Teataja (Stockholm)|Teataja]] nr 5, 10. märts 1979, lk 10
*2000 &quot;Petersen, Ferdinand&quot;. // [[Eesti entsüklopeedia]]. 14. kd (Eesti elulood). [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Tallinn 2000. Lk 368

==Viited==
{{Viited}}

==Välislingid==
*{{ETBL|3|552–553}}
*[https://archive.today/20140107061712/http://www.inseneeria.ee/inseneriasjanduse-suurmehi-ehitusinsener-ferdinand-peterson/ &quot;Inseneriasjanduse suurmehi: Ehitusinsener Ferdinand Peterson&quot;] Inseneeria, juuni 2012

{{ETBL}}

{{JÄRJESTA:Petersen, Ferdinand}}
[[Kategooria:Eesti insenerid]]
[[Kategooria:Eesti teede- ja sideministrid]]
[[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Tööerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Kaubandus-Tööstuskoja liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlased]]
[[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]]
[[Kategooria:Peterburi Polütehnilise Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]]
[[Kategooria:Sündinud 1887]]
[[Kategooria:Surnud 1979]]</text>
      <sha1>76ncurd15a5bffqo9jin0kladq4wcek</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260743</id>
      <parentid>7260740</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T00:47:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juppi lantteineen</username>
        <id>239848</id>
      </contributor>
      <origin>7260743</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4666" sha1="ofwm0vvt49lctn83159iz26qyqte6f2" xml:space="preserve">[[Fail:Ferdinand Petersen (1887-1979) portrait.jpg|pisi|Ferdinand Petersen (1937]]

'''Ferdinand Petersen''' (1938. aastani '''Ferdinand Peterson'''; [[13. märts]] [[1887]] Vahtriku talu, [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]], [[Järvamaa]] – [[18. veebruar]] [[1979]] Chapel Hill, [[Põhja-Carolina]], [[USA]]) oli eesti [[insener]] ja [[poliitik]].

== Elukäik ==
Ta sündis [[Kõrvemaa]]l metsavahi talus.&lt;ref name=&quot;arhiiv&quot; /&gt;

1909. aastal lõpetas Petersen [[Tallinna Reaalkool]]i ja 1916. aastal [[Peterburi Polütehniline Instituut|Peterburi Polütehnilise Instituudi]] hüdrotehnika alal.&lt;ref name=&quot;eys&quot; /&gt;

Seejärel oli ta 1917 [[Eesti Tehnika Selts]]i (ETS) esimees ning 1918 ETSi asutatud tehniliste erikursuste ([[Tallinna Tehnikum (1920–1936)|Tallinna Tehnikum]]i eelkäija) hüdrotehnika õppejõud.&lt;ref name=&quot;eys&quot; /&gt;

24. veebruarist kuni 27. novembrini 1918 oli Ferdinand Peterson [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] teedeminister.&lt;ref&gt;[https://valitsus.ee/peaminister-ministrid/varasemad-valitsused#1-valitsuse-liikmed 1. Vabariigi Valitsus] valitsus.ee&lt;/ref&gt; Selle käigus kirjutas ta 19. novembril 1918 Riias alla Eesti esimesele välislepingule, mis oli võimu ja varade ülevõtmise kohta Saksa riigilt.&lt;ref name=&quot;arhiiv&quot; /&gt;

Jaanuarist märtsini 1919 võitles ta [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] Lõuna-Eesti rindel.&lt;ref name=&quot;arhiiv&quot; /&gt; Seejärel oli ta 1919–1920 [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] liige.&lt;ref name=&quot;eys&quot; /&gt; Osales [[maaseadus]]e koostamises ning [[1919. aasta maareform|maareformi]] läbiviimises.&lt;ref name=&quot;arhiiv&quot; /&gt;

Aastast 1921 pidas talu, ehitas [[Anija]] hüdroelektrijaama ja saeveski ning [[Raasiku]] villa- ja jahuveski.&lt;ref name=&quot;eys&quot; /&gt; Ühtlasi töötas eraviisilise tehnikaeksperdina ning jätkas tegevust avalikus elus osaledes inseneriorganisatsioonides ja oli [[Eesti Tehniline Järelevalve Selts|Eesti Tehnilise Järelevalve Seltsi]] juhatuse esimees.&lt;ref name=&quot;arhiiv&quot; /&gt;

Ta tegeles ka insenerihariduse edendamisel [[Tallinna Tehnikum (1920–1936)|Tallinna Tehnikumi]] juures, olles Eesti Tehnika Seltsis insenerikoolile õppekavade koostamise komisjoni esimees, tehnikumi hoolekogu esimees, hüdrotehnikaosakonna juhataja ja õppejõud. Ühtlasi tegutses 1930. aastatel [[Tallinna Tehnikum (1920–1936)|Tallinna Tehnikumile]] ülikooliõiguste saamise nimel.&lt;ref name=&quot;arhiiv&quot; /&gt;

1944 põgenes Eestist Saksamaale. Hiljem elas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], projekteeris sildu ja vesiehitisi.&lt;ref name=&quot;eys&quot; /&gt; Oli eestlastest insenere ühendava Tehnika Koondise asutaja ja esimees.&lt;ref name=&quot;arhiiv&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20160305172615/https://deepthought.ttu.ee/ajaleht/tp2002/19veebruar2002/tempusedax.htm Ferdinand Petersen – 115] (veebiarhiivis)&lt;/ref&gt;

1956 koopteeriti ta [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i vilistlaseks. 1978 valiti ta EÜSi auvilistlaseks.&lt;ref name=&quot;eys&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20180711004639/http://www.eys.ee/auvilistlased.htm Auvilistlased] EÜS&lt;/ref&gt;

==Teoseid==
*1924 Ferdinand Peterson. &quot;Taluehitised&quot;. Tallinn 1924
*2001 &quot;Mälestusi ja tähelepanekuid&quot;. Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus. Tallinn 2001

==Isiklikku==
Peterseni esimene abikaasa oli Alide-Hermine Püümann (1890–1921). Aastatel 1921–1941 oli ta abielus pedagoogi ja haridustegelase [[Emma Petersen]]iga (1889–1965). Tema kolmas abikaasa oli Maret Pärli (1913–2002).

Tema pojad [[Ivar Petersen]] (1929–2007) ja [[Karl Endel Petersen]] (sündinud 1943) on samuti matemaatikud. [[Henno August Petersen]] (sündinud 1938) on keemik.

==Temast==
*1979 &quot;Eesti Vabariigi üks asutajaist F. Petersen surnud&quot;. [[Teataja (Stockholm)|Teataja]] nr 5, 10. märts 1979, lk 10
*2000 &quot;Petersen, Ferdinand&quot;. // [[Eesti entsüklopeedia]]. 14. kd (Eesti elulood). [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Tallinn 2000. Lk 368

==Viited==
{{Viited}}

==Välislingid==
*{{ETBL|3|552–553}}
*[https://archive.today/20140107061712/http://www.inseneeria.ee/inseneriasjanduse-suurmehi-ehitusinsener-ferdinand-peterson/ &quot;Inseneriasjanduse suurmehi: Ehitusinsener Ferdinand Peterson&quot;] Inseneeria, juuni 2012

{{ETBL}}

{{JÄRJESTA:Petersen, Ferdinand}}
[[Kategooria:Eesti insenerid]]
[[Kategooria:Eesti teede- ja sideministrid]]
[[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Tööerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Kaubandus-Tööstuskoja liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlased]]
[[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]]
[[Kategooria:Peterburi Polütehnilise Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]]
[[Kategooria:Sündinud 1887]]
[[Kategooria:Surnud 1979]]</text>
      <sha1>ofwm0vvt49lctn83159iz26qyqte6f2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260744</id>
      <parentid>7260743</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T00:47:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juppi lantteineen</username>
        <id>239848</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260744</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4667" sha1="c9409owd6hk6omdbouzlk6gw0lhixoi" xml:space="preserve">[[Fail:Ferdinand Petersen (1887-1979) portrait.jpg|pisi|Ferdinand Petersen (1937)]]

'''Ferdinand Petersen''' (1938. aastani '''Ferdinand Peterson'''; [[13. märts]] [[1887]] Vahtriku talu, [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]], [[Järvamaa]] – [[18. veebruar]] [[1979]] Chapel Hill, [[Põhja-Carolina]], [[USA]]) oli eesti [[insener]] ja [[poliitik]].

== Elukäik ==
Ta sündis [[Kõrvemaa]]l metsavahi talus.&lt;ref name=&quot;arhiiv&quot; /&gt;

1909. aastal lõpetas Petersen [[Tallinna Reaalkool]]i ja 1916. aastal [[Peterburi Polütehniline Instituut|Peterburi Polütehnilise Instituudi]] hüdrotehnika alal.&lt;ref name=&quot;eys&quot; /&gt;

Seejärel oli ta 1917 [[Eesti Tehnika Selts]]i (ETS) esimees ning 1918 ETSi asutatud tehniliste erikursuste ([[Tallinna Tehnikum (1920–1936)|Tallinna Tehnikum]]i eelkäija) hüdrotehnika õppejõud.&lt;ref name=&quot;eys&quot; /&gt;

24. veebruarist kuni 27. novembrini 1918 oli Ferdinand Peterson [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] teedeminister.&lt;ref&gt;[https://valitsus.ee/peaminister-ministrid/varasemad-valitsused#1-valitsuse-liikmed 1. Vabariigi Valitsus] valitsus.ee&lt;/ref&gt; Selle käigus kirjutas ta 19. novembril 1918 Riias alla Eesti esimesele välislepingule, mis oli võimu ja varade ülevõtmise kohta Saksa riigilt.&lt;ref name=&quot;arhiiv&quot; /&gt;

Jaanuarist märtsini 1919 võitles ta [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] Lõuna-Eesti rindel.&lt;ref name=&quot;arhiiv&quot; /&gt; Seejärel oli ta 1919–1920 [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] liige.&lt;ref name=&quot;eys&quot; /&gt; Osales [[maaseadus]]e koostamises ning [[1919. aasta maareform|maareformi]] läbiviimises.&lt;ref name=&quot;arhiiv&quot; /&gt;

Aastast 1921 pidas talu, ehitas [[Anija]] hüdroelektrijaama ja saeveski ning [[Raasiku]] villa- ja jahuveski.&lt;ref name=&quot;eys&quot; /&gt; Ühtlasi töötas eraviisilise tehnikaeksperdina ning jätkas tegevust avalikus elus osaledes inseneriorganisatsioonides ja oli [[Eesti Tehniline Järelevalve Selts|Eesti Tehnilise Järelevalve Seltsi]] juhatuse esimees.&lt;ref name=&quot;arhiiv&quot; /&gt;

Ta tegeles ka insenerihariduse edendamisel [[Tallinna Tehnikum (1920–1936)|Tallinna Tehnikumi]] juures, olles Eesti Tehnika Seltsis insenerikoolile õppekavade koostamise komisjoni esimees, tehnikumi hoolekogu esimees, hüdrotehnikaosakonna juhataja ja õppejõud. Ühtlasi tegutses 1930. aastatel [[Tallinna Tehnikum (1920–1936)|Tallinna Tehnikumile]] ülikooliõiguste saamise nimel.&lt;ref name=&quot;arhiiv&quot; /&gt;

1944 põgenes Eestist Saksamaale. Hiljem elas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], projekteeris sildu ja vesiehitisi.&lt;ref name=&quot;eys&quot; /&gt; Oli eestlastest insenere ühendava Tehnika Koondise asutaja ja esimees.&lt;ref name=&quot;arhiiv&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20160305172615/https://deepthought.ttu.ee/ajaleht/tp2002/19veebruar2002/tempusedax.htm Ferdinand Petersen – 115] (veebiarhiivis)&lt;/ref&gt;

1956 koopteeriti ta [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i vilistlaseks. 1978 valiti ta EÜSi auvilistlaseks.&lt;ref name=&quot;eys&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20180711004639/http://www.eys.ee/auvilistlased.htm Auvilistlased] EÜS&lt;/ref&gt;

==Teoseid==
*1924 Ferdinand Peterson. &quot;Taluehitised&quot;. Tallinn 1924
*2001 &quot;Mälestusi ja tähelepanekuid&quot;. Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus. Tallinn 2001

==Isiklikku==
Peterseni esimene abikaasa oli Alide-Hermine Püümann (1890–1921). Aastatel 1921–1941 oli ta abielus pedagoogi ja haridustegelase [[Emma Petersen]]iga (1889–1965). Tema kolmas abikaasa oli Maret Pärli (1913–2002).

Tema pojad [[Ivar Petersen]] (1929–2007) ja [[Karl Endel Petersen]] (sündinud 1943) on samuti matemaatikud. [[Henno August Petersen]] (sündinud 1938) on keemik.

==Temast==
*1979 &quot;Eesti Vabariigi üks asutajaist F. Petersen surnud&quot;. [[Teataja (Stockholm)|Teataja]] nr 5, 10. märts 1979, lk 10
*2000 &quot;Petersen, Ferdinand&quot;. // [[Eesti entsüklopeedia]]. 14. kd (Eesti elulood). [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Tallinn 2000. Lk 368

==Viited==
{{Viited}}

==Välislingid==
*{{ETBL|3|552–553}}
*[https://archive.today/20140107061712/http://www.inseneeria.ee/inseneriasjanduse-suurmehi-ehitusinsener-ferdinand-peterson/ &quot;Inseneriasjanduse suurmehi: Ehitusinsener Ferdinand Peterson&quot;] Inseneeria, juuni 2012

{{ETBL}}

{{JÄRJESTA:Petersen, Ferdinand}}
[[Kategooria:Eesti insenerid]]
[[Kategooria:Eesti teede- ja sideministrid]]
[[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Tööerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Kaubandus-Tööstuskoja liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlased]]
[[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]]
[[Kategooria:Peterburi Polütehnilise Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]]
[[Kategooria:Sündinud 1887]]
[[Kategooria:Surnud 1979]]</text>
      <sha1>c9409owd6hk6omdbouzlk6gw0lhixoi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Priit-Kalev Parts</title>
    <ns>0</ns>
    <id>152229</id>
    <revision>
      <id>7260798</id>
      <parentid>6646991</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T06:55:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260798</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2039" sha1="2iqncqm14j27exakamdo0e9lho81rez" xml:space="preserve">'''Priit-Kalev Parts''' (sündinud [[25. detsember]] [[1972]]) on eesti filoloog.

Ta on lõpetanud 1998. aastal [[Tartu Ülikool]]i eesti ja soome-ugri filoloogia erialal.

2015. aastal kaitses ta [[Eesti Maaülikool]]is doktoriväitekirja &quot;Kestlik kogukonnakorraldus: kultuuripärandiga seostuvate arendustegevuste peegeldusi Kihnu saarelt, Viljandi maakonnast ja Eesti kaitsealadelt&quot; ja sai doktorikraadi.

Ta töötab{{millal}} rahvusliku ehituse õppejõuna [[Viljandi Kultuuriakadeemia]]s.{{lisa viide}}

==Tunnustus==
* 2012 – [[Tartu Ülikooli aumärk]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}&lt;/ref&gt;

==Looming==
===Kirjutisi===
*&quot;Väärtuse määratlemine maastikul&quot;. Akadeemia 2/ 2004. Lk 236–277
*&quot;Kultuurilise tootmise tehnoloogia poole: kultuuripärandi näide&quot;. Akadeemia 2/ 2007. Lk 227–271
*[http://www.metsas.ee/et/tekstid/priitkalev_parts]
*[http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=388 &quot;Vaateid pärandimajandusele teoorias ja praktikas&quot;]. Kirikiri, 2007
*[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/68575771 &quot;Priit-Kalev Parts: Kalevipoegade ja allaandjate Eesti&quot;]. Maaleht, 2. mai 2014
*[https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/kliima-kellu-kultuur &quot;Kliima. Kellu. Kultuur&quot;]. Sirp, 10. september 2021

Ta on tõlkinud eesti keelde [[Pentti Linkola]] kirjutisi.

==Viited==
&lt;references /&gt;

==Välislingid==
*[http://www.kultuur.ut.ee/et/rahvuslik/priit-kalev-parts Tutvustus Kultuuriakadeemia lehel]
*[http://www.sakala.ajaleht.ee/2168735/priit-kalev-parts-kodus-peab-olema-voimalus-toimetamiseks-varude-soetamiseks-nii-koos-kui-omaette-olemiseks &quot;PRIIT-KALEV PARTS: kodus peab olema võimalus toimetamiseks, varude soetamiseks, nii koos kui omaette olemiseks&quot;]. Sakala, 7. jaanuar 2006

{{DEFAULTSORT:Parts, Priit-Kalev}}
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]]
[[Kategooria:Sündinud 1972]]</text>
      <sha1>2iqncqm14j27exakamdo0e9lho81rez</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260799</id>
      <parentid>7260798</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T06:56:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260799</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2068" sha1="fy35unwxwx24f9wft2x91f2k3iy3g9t" xml:space="preserve">'''Priit-Kalev Parts''' (sündinud [[25. detsember]] [[1972]]) on eesti filoloog.

Ta on lõpetanud 1998. aastal [[Tartu Ülikool]]i eesti ja soome-ugri filoloogia erialal.

2015. aastal kaitses ta [[Eesti Maaülikool]]is doktoriväitekirja &quot;Kestlik kogukonnakorraldus: kultuuripärandiga seostuvate arendustegevuste peegeldusi Kihnu saarelt, Viljandi maakonnast ja Eesti kaitsealadelt&quot; ja sai doktorikraadi.

Ta töötab{{millal}} rahvusliku ehituse õppejõuna [[Viljandi Kultuuriakadeemia]]s.{{lisa viide}}

==Tunnustus==
* 2012 – [[Tartu Ülikooli aumärk]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}&lt;/ref&gt;

==Looming==
===Kirjutisi===
*&quot;Väärtuse määratlemine maastikul&quot;. Akadeemia 2/ 2004. Lk 236–277
*&quot;Kultuurilise tootmise tehnoloogia poole: kultuuripärandi näide&quot;. Akadeemia 2/ 2007. Lk 227–271
*[http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=388 &quot;Vaateid pärandimajandusele teoorias ja praktikas&quot;]. Kirikiri, 2007
*[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/68575771 &quot;Priit-Kalev Parts: Kalevipoegade ja allaandjate Eesti&quot;]. Maaleht, 2. mai 2014
*[https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/kliima-kellu-kultuur &quot;Kliima. Kellu. Kultuur&quot;]. Sirp, 10. september 2021

Ta on tõlkinud eesti keelde [[Pentti Linkola]] kirjutisi.

==Viited==
&lt;references /&gt;

==Välislingid==
*[http://www.metsas.ee/et/tekstid/priitkalev_parts Priit-Kalev Partsi kirjutisi]
*[http://www.kultuur.ut.ee/et/rahvuslik/priit-kalev-parts Tutvustus Kultuuriakadeemia lehel]
*[http://www.sakala.ajaleht.ee/2168735/priit-kalev-parts-kodus-peab-olema-voimalus-toimetamiseks-varude-soetamiseks-nii-koos-kui-omaette-olemiseks &quot;PRIIT-KALEV PARTS: kodus peab olema võimalus toimetamiseks, varude soetamiseks, nii koos kui omaette olemiseks&quot;]. Sakala, 7. jaanuar 2006

{{DEFAULTSORT:Parts, Priit-Kalev}}
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]]
[[Kategooria:Sündinud 1972]]</text>
      <sha1>fy35unwxwx24f9wft2x91f2k3iy3g9t</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>John Baird</title>
    <ns>0</ns>
    <id>154658</id>
    <revision>
      <id>7260622</id>
      <parentid>6387744</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T20:40:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260622</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="305" sha1="bh1w1slm5pexb1xbbr9uf4ui3bee360" xml:space="preserve">{{täpsustus}}

'''John Baird''' on mitme tuntud inimese nimi:

* [[John Baird (poliitik)|John Baird]] (sündinud [[1969]]) on [[Kanada]] poliitik, aastatel 2011–2015 Kanada välisminister.
* [[John Logie Baird]] ([[1888]]–[[1946]]) oli šoti insener, esimese töötava televisioonisüsteemi leiutaja.</text>
      <sha1>bh1w1slm5pexb1xbbr9uf4ui3bee360</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 7. jaanuaril</title>
    <ns>0</ns>
    <id>155050</id>
    <revision>
      <id>7260340</id>
      <parentid>7196968</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T12:27:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7260340</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7559" sha1="kun5srnn8bxxqheuu59dwigv8seyeph" xml:space="preserve">{{sündinud jaanuaris}}
''Siin loetletakse [[7. jaanuar]]il sündinud tuntud inimesi.

*[[1502]] – [[Gregorius XIII]], paavst, [[Gregoriuse kalender|kalendrireformija]]
*[[1738]] – [[Matthias Calonius]], Soome õigusteadlane ja riigimees
*[[1745]] – [[Jacques-Étienne Montgolfier]], prantsuse paberivabrikant, õhupalli loojaid
*[[1768]] – [[Johann Friedrich Thürner]], Tartu Ülikooli vene ja inglise keele lektor
*[[1799]] – [[Nikolai Protassov]], Venemaa sõjaväelane ja riigiametnik
*[[1800]] – [[Millard Fillmore]], USA 13. president 1850–1853
*1800 – [[Moritz Daniel Oppenheim]], juudi päritolu saksa kunstnik
*[[1845]] – [[Ludwig III (Baieri)|Ludwig III]], Baieri printsregent ja kuningas
*[[1852]] – [[Pascal-Adolphe-Jean Dagnan-Bouveret]]
*[[1858]] – [[Eliezer Ben-Yehuda]], juudi leksikograaf ja ajalehetoimetaja
*[[1864]] – [[Jan Bonnema]], hollandi paleontoloog
*[[1873]] – [[Aleksandr Jevreinov]], Venemaa riigitegelane
*[[1875]] – [[Gustav Flatow]], saksa võimleja
* 1875 – [[Thomas J. Hicks]], ameerika kergejõustiklane
*[[1880]] – [[Gustav Jonson]], Eesti sõjaväelane
*[[1883]] – [[Gaston Riou]], Prantsuse poliitik
*[[1884]] – [[Johannes Bauer]], Eesti diplomaat
* 1884 – [[Mihkel Pill]], eesti sordiaretaja
*[[1886]] – [[Aleksander Lint]], Eesti kooliõpetaja ja ornitoloog
*[[1887]] – [[Oskar Luts]], eesti kirjanik
* 1887 – [[Kurt Schneider]], saksa psühhiaater
*[[1893]] – [[Voldemar Õun]], Eesti riigiametnik ja kirjanik	
*[[1897]] – [[Nikolai Kummits]], eesti kunstnik
*[[1898]] – [[Oskar Kask]], Eesti poliitik
*[[1899]] – [[Francis Poulenc]], prantsuse helilooja
*[[1903]] – [[Elmar Liiv]], eesti orkestrijuht ja pedagoog 	
*[[1905]] – [[Lev Glezer]], NSV Liidu kabetaja
*[[1908]] – [[Artur Neuman-Tarimäe]], eesti jalgpallur
* 1908 – [[Hugo Annast]], eesti vaimulik
*[[1910]] – [[Boris Taar]], Eesti sõjaväelane
*[[1911]] – [[Zdeněk Jirotka]], tšehhi kirjanik ja raadioajakirjanik
*[[1914]] – [[Konrad Veem]], eesti teoloog
*[[1915]] – [[Otto Webermann]], eesti kirjandusteadlane
*[[1916]] – [[Paul Keres]], eesti maletaja
*[[1917]] – [[Villem Õunapuu]], eesti viiuldaja
*[[1918]] – [[Vello Tarmisto]], eesti majandusteadlane 	
* 1918 – [[Alessandro Natta]], Itaalia poliitik
*[[1923]] – [[Jerzy Nowosielski]], poola maalikunstnik ja graafik
*[[1925]] – [[Gerald Durrell]], Inglise looduseuurija ja kirjanik
* 1925 – [[Kalju Toim]], eesti psühholoog
*[[1926]] – [[Kim Jong Pil]], Lõuna-Korea peaminister
*[[1928]] – [[Harri Ilja]], eesti koorijuht pedagoog 	
*[[1929]] – [[Jüri Müür]], eesti filmilavastaja
*[[1931]] – [[Mirja Hietamies-Eteläpää]], soome murdmaasuusataja
*[[1932]] – [[Tormod Knutsen]], norra suusakahevõistleja
* 1932 – [[Eduard Schults]], eesti tehnikateadlane ja alpinist
* 1932 – [[Max Gallo]], prantsuse kirjanik, ajaloolane ja poliitik
*[[1933]] – [[Bjarne Lingås]], Norra poksija
*[[1934]] – [[Charlie Jenkins]], USA kergejõustiklane
* 1934 – [[Tássos Papadópoulos]], Küprose poliitik
* 1934 – [[Abel Posse]], Argentina kirjanik ja diplomaat
*[[1935]] – [[Eha Kard]], eesti näitleja 	
*[[1938]] – [[Patrick John]], [[Dominica]] peaminister ([[1974]]–[[1979]])
*[[1939]] – [[Jüri Pärni]], eesti tõlkija ja orkestrijuht
*[[1941]] – [[John Ernest Walker]], inglise biokeemik, [[Nobeli keemiaauhind]] 1997
* 1941 – [[Peeter Laane]], eesti arstiteadlane 
* 1941 – [[Lilli Paama]], eesti keemik-analüütik
*[[1942]] – [[Mati Gilden]], eesti jalgpallur
*[[1944]] – [[Jaan Audru]], Eesti poliitik
*[[1945]] – [[Raila Odinga]], Keenia poliitik
*[[1948]] – [[Ichirō Mizuki]], jaapani laulja ning filminäitleja
*[[1950]] – [[Olev Must]], eesti sotsiaalteadlane 	
* 1950 – [[Kalev Pärna]], eesti matemaatik
*[[1951]] – [[Anne Rande]], Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor
*[[1952]] – [[Sammo Hung]], Hongkongi filmirežissöör
*[[1955]] – [[Mart Raik]], eesti koolitaja, haridustegelane, äri- ja teatrijuht
*[[1956]] – [[David Caruso]], USA filminäitleja
* 1956 – [[Kalle Klandorf]], Eesti poliitik ja korvpallitreener
*[[1957]] – [[Katie Couric]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik
*[[1958]] – [[Rosa Liksom]], soome kirjanik ja maalikunstnik
* 1958 – [[August Kull]], eesti ärimees 
*[[1959]] – [[Tõnis Timmusk]], eesti molekulaarbioloog
*[[1961]] – [[Henry Laks]], eesti laulja
*[[1962]] – [[Aleksandr Dugin]], vene filosoof ja ühiskonnategelane
* 1962 – [[Kiiri Tamm]], eesti näitleja 
* 1962 – [[Olga Rajecka]], läti laulja	
*[[1963]] – [[Clint Mansell]], inglise muusik ja helilooja 
* 1963 – [[Rand Paul]], Ameerika Ühendriikide poliitik
*[[1964]] – [[Nicolas Cage]], USA filminäitleja
* 1964 – [[Anna-Maja Henriksson]], Soome poliitik ja jurist
*[[1965]] – [[Hannes Starkopf]], eesti kujur
* 1965 – [[Inno Ling]], eesti orienteeruja
*[[1967]] – [[Nick Clegg]], Suurbritannia poliitik
*[[1970]] – [[Juha Jokela]], soome teatrilavastaja, näitekirjanik ja stsenarist
* 1970 – [[Andy Burnham]], Suurbritannia poliitik
*[[1971]] – [[Jeremy Renner]], USA filminäitleja
* 1971 – [[Marje Rahnu]], eesti maakorraldusinsener
*[[1973]] – [[Urmo Soonvald]], eesti ajakirjanik 	
* 1973 – [[Jonna Tervomaa]], soome laulja ja laulukirjutaja
* 1973 – [[Olle Sildre]], endine eesti jäähokimängija ja treener
* 1973 – [[Margit Brokko]], eesti maletaja ja malekohtunik
*[[1975]] – [[Aivar Hundimägi]], eesti ajakirjanik
*[[1976]] – [[Heidi Aadma]], eesti teatritegelane
* 1976 – [[Tomas Ražanauskas]], leedu jalgpallur
*[[1977]] – [[Sofi Oksanen]], ema poolt eesti päritolu soome kirjanik
* 1977 – [[Viljar Veebel]], eesti politoloog
* 1977 – [[Dustin Diamond]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja
*[[1978]] – [[Bülent Ulusoy]], Türgi endine poksija
* 1978 – [[Steven-Hristo Evestus]], eesti jurist
* 1978 – [[Emilio Palma]], Argentina arvutiteadlane
*[[1979]] – [[Airi Neve]], naiskodukaitse pealik
* 1979 – [[Christian Lindner]], Saksamaa poliitik
* 1979 – [[Timo Palo]], eesti meteoroloog, polaarrändur ja -uurija ning teadusfotograaf
*[[1980]] – [[Hele Kõrve]], eesti näitleja
*[[1982]] – [[Priit Viks]], eesti laskesuusataja
* 1982 – [[Gabrielius Landsbergis]], Leedu poliitik
* 1982 – [[Jade North]], Austraalia jalgpallur
*[[1983]] – [[Aleksander Miśta]], poola maletaja ja maletreener
*[[1984]] – [[Rene Oruman]], eesti kergejõustiklane 
* 1984 – [[Diego Balbinot]], Brasiilia jalgpallur
*[[1985]] – [[Lewis Hamilton]], Suurbritannia Vormel 1 sõitja
*[[1985]] – [[Maria Albert]], eesti ujuja 
* 1985 – [[Robertas Kaunas]], Leedu poliitik
*[[1987]] – [[Margus Niitsoo]], eesti krüptograaf ja Tartu Ülikooli õppejõud	
*[[1988]] – [[Sergei Mošnikov]], Eesti jalgpallur
*[[1990]] – [[Elene Gedevanišvili]], Gruusia iluuisutaja
* 1990 – [[Gregor Schlierenzauer]], austria suusahüppaja
*[[1991]] – [[Caster Semenya]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kergejõustiklane 
* 1991 – [[Roberto Pereyra]], Argentina jalgpallur
* 1991 – [[Eden Hazard]], Belgia jalgpallur
*[[1992]] – [[Eduardo Pereira Rodrigues]], Brasiilia jalgpallur
* 1992 – [[Filip Valenčič]], sloveeni jalgpallur  
*[[1993]] – [[Jan Oblak]], sloveeni jalgpallur
*[[1994]] – [[MacKenzie Weegar]], Kanada jäähokimängija 
*[[1997]] – [[Brais Méndez]], hispaania jalgpallur
*[[2000]] – [[Noah Dobson]], Kanada jäähokimängija
*[[2003]] – [[Máximo Perrone]], Argentina jalgpallur

[[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Jaanuar, 07.]]</text>
      <sha1>kun5srnn8bxxqheuu59dwigv8seyeph</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Saiakopli mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>155469</id>
    <revision>
      <id>7260478</id>
      <parentid>7175362</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T16:47:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7260478</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2292" sha1="s2lt4ilc4si2s40jfkk85wus02wq8hj" xml:space="preserve">[[Fail:Saiakopli mõis 1900.tif|pisi|Saiakopli mõis umbes 1900. aastal]]
'''Saiakopli mõis''' ([[saksa keel]]es ''Neuhof'') oli [[rüütlimõis]] [[Ambla kihelkond|Ambla kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l. Tänapäeval jäävad kunagise mõisa maad [[Tapa vald]]a [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]].

==Ajalugu ja mõisaomanikud==
Saiakopli mõis eraldati [[1787]]. aastal [[Nõmmküla mõis]]ast. Mõis kuulus Jacob Johann von [[Helwig]]ile, 1816. aastal ostis mõisa Peter von [[Reimers]]. 1827. aastal läks mõis Julie von Rautenschildti valdusse. 1837. aastal müüs ta mõisa edasi doktor [[Gustav Hieronymus Ehrenbusch]]ile&lt;ref&gt;[[Fred Puss]], [https://virumaateataja.postimees.ee/7726962/saiakopli-mois-on-kuulunud-nii-saksastunud-arstile-moe-piiritusevabriku-rajajale-kui-ka-kohalikule-tuletorjeseltsile Saiakopli mõis on kuulunud nii saksastunud arstile, Moe piiritusevabriku rajajale kui ka kohalikule tuletõrjeseltsile], Virumaa Teataja, 7. märts 2023&lt;/ref&gt;. 

1884. aastal omandas mõisa [[Jakob Kurberg]]. Mõisa viimased võõrandamiseelsed omanikud enne [[1919]]. aasta [[1919. aasta maareform|võõrandamist]] olid Arwed ja Ewald Kurberg, kellele kuulus ka naabermõis [[Moe mõis]] koos [[Moe viinavabrik]]uga.

==Mõisakompleks==
Tõenäoliselt [[19. sajand]]i keskel rajatud Saiakopli mõisa [[härrastemaja]] oli [[klassitsism|hilisklassitsistlikus]] stiilis kivihoone. Ehitis oli peamiselt ühekorruseline, välja arvatud keskosa, mis oli kahekorruseline ning mida kaunistasid kaaraknad ja [[segmentkaar]]ne [[frontoon]]. 

[[1960. aastad|1960. aastatel]] ehitati hoone ümber täiskahekorruseliseks ehitiseks. Muuhulgas muudeti akende kuju ja korruste kõrgust. Ka hoone [[segmentfrontoon]] asendati lameda [[kolmnurkfrontoon]]iga. Hoones asus [[Eesti NSV]] ajal [[Nõmmküla sovhoos]]i keskus.

==Vaata ka==
*[[Saiakopli]] küla
*[[Saiakopli vald]]
== Viited ==
{{viited}}
==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|1594}}
*[http://www.mois.ee/jarva/saiakopli.shtml Saiakopli mõis], Eesti mõisaportaal
*[http://www.tapamuuseum.ee/?leht=muistised/saiakopli Saiakopli mõis], www.tapamuuseum.ee
{{Ambla kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.22|EW=26.0525|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Järvamaa mõisad]]
[[Kategooria:Tapa vald]]
[[Kategooria:Ambla kihelkond]]</text>
      <sha1>s2lt4ilc4si2s40jfkk85wus02wq8hj</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260672</id>
      <parentid>7260478</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T21:51:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260672</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2302" sha1="246bgffvv4n1hv2hdjjriwobbqp0mcg" xml:space="preserve">[[Fail:Saiakopli mõis 1900 (cropped).tif|pisi|Saiakopli mõis umbes 1900. aastal]]
'''Saiakopli mõis''' ([[saksa keel]]es ''Neuhof'') oli [[rüütlimõis]] [[Ambla kihelkond|Ambla kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l. Tänapäeval jäävad kunagise mõisa maad [[Tapa vald]]a [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]].

==Ajalugu ja mõisaomanikud==
Saiakopli mõis eraldati [[1787]]. aastal [[Nõmmküla mõis]]ast. Mõis kuulus Jacob Johann von [[Helwig]]ile, 1816. aastal ostis mõisa Peter von [[Reimers]]. 1827. aastal läks mõis Julie von Rautenschildti valdusse. 1837. aastal müüs ta mõisa edasi doktor [[Gustav Hieronymus Ehrenbusch]]ile&lt;ref&gt;[[Fred Puss]], [https://virumaateataja.postimees.ee/7726962/saiakopli-mois-on-kuulunud-nii-saksastunud-arstile-moe-piiritusevabriku-rajajale-kui-ka-kohalikule-tuletorjeseltsile Saiakopli mõis on kuulunud nii saksastunud arstile, Moe piiritusevabriku rajajale kui ka kohalikule tuletõrjeseltsile], Virumaa Teataja, 7. märts 2023&lt;/ref&gt;. 

1884. aastal omandas mõisa [[Jakob Kurberg]]. Mõisa viimased võõrandamiseelsed omanikud enne [[1919]]. aasta [[1919. aasta maareform|võõrandamist]] olid Arwed ja Ewald Kurberg, kellele kuulus ka naabermõis [[Moe mõis]] koos [[Moe viinavabrik]]uga.

==Mõisakompleks==
Tõenäoliselt [[19. sajand]]i keskel rajatud Saiakopli mõisa [[härrastemaja]] oli [[klassitsism|hilisklassitsistlikus]] stiilis kivihoone. Ehitis oli peamiselt ühekorruseline, välja arvatud keskosa, mis oli kahekorruseline ning mida kaunistasid kaaraknad ja [[segmentkaar]]ne [[frontoon]]. 

[[1960. aastad|1960. aastatel]] ehitati hoone ümber täiskahekorruseliseks ehitiseks. Muuhulgas muudeti akende kuju ja korruste kõrgust. Ka hoone [[segmentfrontoon]] asendati lameda [[kolmnurkfrontoon]]iga. Hoones asus [[Eesti NSV]] ajal [[Nõmmküla sovhoos]]i keskus.

==Vaata ka==
*[[Saiakopli]] küla
*[[Saiakopli vald]]
== Viited ==
{{viited}}
==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|1594}}
*[http://www.mois.ee/jarva/saiakopli.shtml Saiakopli mõis], Eesti mõisaportaal
*[http://www.tapamuuseum.ee/?leht=muistised/saiakopli Saiakopli mõis], www.tapamuuseum.ee
{{Ambla kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.22|EW=26.0525|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Järvamaa mõisad]]
[[Kategooria:Tapa vald]]
[[Kategooria:Ambla kihelkond]]</text>
      <sha1>246bgffvv4n1hv2hdjjriwobbqp0mcg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kuressaare Laurentiuse kirik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>160160</id>
    <revision>
      <id>7260381</id>
      <parentid>6959233</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:45:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <origin>7260381</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5745" sha1="gpg97cy4fsvfz2ws718963bqqujtz8j" xml:space="preserve">{{Infokast kirik
|nimi             = Kuressaare Laurentiuse kirik
|pilt             = Kuressaare Laurentiuse kirik.JPG
|pildiallkiri     = 
|riik             = Eesti
|asukoht          = [[Tallinna tänav (Kuressaare)|Tallinna tänav]] 11&lt;br&gt;[[Kuressaare]]&lt;br&gt;[[Saare maakond]]
|ehituse algus    = 
|ehituse lõpp     = 1836 
|laiendatud       = 
|laiuskoord       = 
|pikkuskoord      = 
|asendikaart      = Eesti
|kaart            = punkt
|veel             = 
}}
[[Fail:Kuressare Laurentsiuse kiriku koor.jpg|pisi|Kuressaare Laurentiuse kiriku koor pärast restaureerimist]]
[[Fail:Urmo Raus, Kuressaare Laurentsiuse kiriku akna kullamaaling 1.jpg|pisi|Urmo Raus, Kuressaare Laurentiuse kiriku akna kullamaaling päevavalguses]]
[[Fail:Kuressaare Laurentsiuse kiriku vaade.jpg|pisi|Kuressaare Laurentiuse kirik, ukseportaal]]
'''Kuressaare Laurentiuse kirik''' on [[19. sajand]]i esimesel poolel ehitatud kirik [[Kuressaare]]s, mis võeti kasutusse [[29. november|29. novembril]] [[1836]].

Kirikus tegutseb [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] [[Kuressaare Laurentiuse kogudus]].
== Ajalugu ==
14. sajandil ehitati lisaks [[Kuressaare piiskopilinnus]]e [[kabel]]ile Kuressaare linnuse lähedale püha Laurentiuse kirik (tõenäoliselt puukirik), mis oli mõeldud alevi ning hiljem linna elanike jaoks, kuid oli ilmselt ka [[toomkirik]]uks. Kirik asus tõenäoliselt praeguse [[Tolli tänav (Kuressaare)|Tolli tänav]]a esimeste kinnistute piirkonnas. 1612. aastal Rootsi vägede Taanile kuulunud Saaremaale tungimisel ei suutnud need vallutada kindlust, kuid laastamise käigus põles maha Laurentiuse kirik. Linna taastamisel kinkis Taani kuningas Christian IV kogudusele uue krundi linna keskele, kuhu 1630. aasta paiku ehitati ühelööviline kivikirik, selle müürid on tänini säilinud.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Põhjasõjas&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[[Kristjan Luhamets]],[https://e-kirik.eelk.ee/2024/koguduse-lugu-kuressaare/ Koguduse lugu: Kuressaare], e-kirik.eelk.ee, 21. märts 2024&lt;/ref&gt; põletasid venelased 1710. aasta 4. märtsil maha Kuressaare linna, kirikust jäid alles müürid. Kuressaare kirikut hakati taastama 1721. aastal ja pidulik pühitsemine oli 1729. aastal, kuid lõplikult sai kirik valmis 1733. aastal. 

Hoone põles maani maha välgulöögi tagajärjel puhkenud tulekahjus [[1828]]. aastal. Tulekahjujärgset taastamist alustati 1835. aastal arhitekt Heinrich Löwneri juhtimisel. Sellest perioodist pärinevad [[Klassitsism|klassitsis]]tlikus stiilis muudatused kiriku kiriku arhitektuurses välisilmes ja interjööris ning [[ampiirstiil]]is torni nõelkiiver. Kiriku taastamisel leiti seni Johannese järgi nimetatud kiriku tornikiivri munast leiti dokument Laurentiuse nimega ja 29. novembril 1836 pühitseti taastatud palvekoda Kuressaare Laurentiuse kirikuks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 1870. aastal ehitati põhjaseina väljavajumise peatamiseks kaks tugi[[piilar]]it. Kiriku uus orel telliti Frankfurdist Oderi ääres rahvusvahelise mainega meistrilt W. Sauerilt. 2001. aastal tugevdati pikihoone müürid, remonditi katusekonstruktsioon ja vahetati katusekate.&lt;ref&gt;{{kultuurimälestis|ID=27261}}&lt;/ref&gt;

== Vaatamisväärsused ==
Kirikus asub [[Anseküla kirik]]ust (põlenud 1944) pärinev 14. sajandi [[ristimiskivi]], mis on väga lähedane [[Gotland]]i nn Frölje grupi ristimiskividele. Selle kümnetahulise [[Kupa (karika osa)|kupa]] külgi katab kaks rida fantastilisi loomi ja olendeid, kes kehastavad kurje vaime, vaid ühel tahul on kahele käpale tõusnud kolmeks hargneva sabaga loom.

16. sajandist pärineb [[seinabraa]], millel on kujutatud lippu hoidvat meest, ja 17. sajandist kaks [[kroonlühter|kroonlühtrit]]: 16-haruline kotka kujutisega lühter 1635. aastast ja ratsaniku kujutisega 12-haruline lühter 1634. aastast.

Kuressaare Laurentiuse kiriku kõik aknaklaasid (valmisid aastatel 2001–2003) on kaetud kunstnik [[Urmo Raus]]i vedela kullaga maalitud abstraktsete klaasimaalingutega, mis viitavad püha Laurentiuse kui paavsti laekahoidja legendile. 
== Kuressaare Laurentiuse kogudus ==
{{vaata|Kuressaare Laurentiuse kogudus}}
&lt;gallery&gt;
Pilt:Kuressaare Laurentiuse kirik 2009.JPG
Pilt:Kuressaare's St. Lawrence's church interior.JPG
Pilt:Kuressare's St. Lawrence's church.JPG
Pilt:KuressaareLaurentiuseKirik.JPG
&lt;/gallery&gt;
== Viited ==
{{viited}}
==Välislingid==
{{Commons|Category:Kuressaare's St. Lawrence's church|Kuressaare Laurentiuse kirik}}
* [http://kuressaare.eelk.ee/koguduse-elu/ajalugu/ EELK Kuressaare Laurentiuse kiriku ajaloost ja arhitektuurist]
* {{kultuurimälestis|ID=27261}}
* [http://www.postimees.ee/?id=37010 &quot;Kirik tahab restaureerimise kiiremini lõpetada&quot;] [[Postimees]], 29. september 2008
* [[Veljo Kuivjõgi]]: [http://meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&amp;sub=1&amp;artid=27616&amp;term=laurentiuse &quot;Kuressaare Laurentiuse kirik läheb remonti&quot;] [[Meie Maa]], 5. jaanuar 2009
* [http://www.postimees.ee/?id=71876&amp;print=1 &quot;Kuressaare kirikust leiti haruldane laemaal&quot;] Postimees, 21. jaanuar 2009
* [[Rita Loel]]: [http://omasaar.ee/index.php?content=artiklid&amp;sub=41&amp;artid=11377&amp;sec=1&amp;term=laurentiuse &quot;Laurentiuse kiriku ainulaadsed laemaalid üllatavad restaureerijaid&quot;] [[Oma Saar]], 27. jaanuar 2009
* [http://www.postimees.ee/?id=194440&amp;print=1 &quot;Kuressaare kirik pühitses sisse uued ruumid&quot;] Postimees, 29. november 2009
* [[Urmas Kiil]]: [http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&amp;sub=41&amp;artid=29787&amp;sec=1&amp;term=laurentiuse &quot;Kirikust leiti vanad hauaplaadid&quot;] [[Saarte Hääl]], 21. jaanuar 2012

[[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kirikud]]
[[Kategooria:Kuressaare kirikud]]
[[Kategooria:Saare maakonna kultuurimälestised]]
[[Kategooria:EELK Saare-Lääne piiskopkond]]
[[Kategooria:Saare-Lääne piiskopkond]]</text>
      <sha1>gpg97cy4fsvfz2ws718963bqqujtz8j</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Geolitoraal</title>
    <ns>0</ns>
    <id>161754</id>
    <revision>
      <id>7260607</id>
      <parentid>2912165</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T20:18:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>viitamata</comment>
      <origin>7260607</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="421" sha1="f4cmtgxmfhwl4omnvddcsvv6xtb5wtk" xml:space="preserve">{{Viitamata}}

'''Geolitoraal''' on [[meri|mere]] või suure [[järv]]e rannavöönd, mis jääb veekogu [[keskmine veetase|keskmise]] ja [[kõrgeim veetase|kõrgeima]] [[veetase]]me vahele. 

Rannavööndit, mis jääb veekogu keskmise ja [[madalaim veetase|madalaima veetaseme]] vahele, nimetatakse [[hüdrolitoraal]]iks.

==Vaata ka== 
*[[Hüdrolitoraal]]
*[[Litoraal]]
*[[Pseudolitoraal]]

[[Kategooria:Hüdroloogia]]</text>
      <sha1>f4cmtgxmfhwl4omnvddcsvv6xtb5wtk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Päristuumne rakk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>165864</id>
    <revision>
      <id>7260514</id>
      <parentid>7172067</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T17:47:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7260514</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="852" sha1="pangxbq1cyvia5852pog3xmha0948nh" xml:space="preserve">[[Fail:XBio illustration – Eukaryotic Cell.png|pisi|Joonis päristuumsest rakust]]
[[Fail:Cytoplasmic streaming.webm|pisi|[[Heiti Paves]]e video [[tsütoplasma tsirkulatsioon]]ist [[Harilik sibul|sibula]] [[Epiteelkude|epiteelkoe]] rakus. [[Taimerakk]], millele on näha [[rakukest]] ja seda ümbritsevad teised rakud]]
'''Päristuumne rakk''' ehk '''eukarüootne rakk''' on üks kahest peamisest elusorganismidel esinevast [[rakk|rakutüübist]] (teine on [[eeltuumne rakk]]).

Päristuumsetel rakkudel on eristunud [[rakutuum]] ja membraansed raku[[organell]]id (näiteks [[mitokonder|mitokondrid]] ja [[kloroplastid]]). 

Päristuumsed on [[taimerakk|taime]]-, [[loomarakk|looma]]-, [[seenerakk|seene-]] ja paljude [[protistid]]e rakud.

== Vaata ka ==
*[[Eeltuumne rakk]]
*[[Eukarüoodid]] (päristuumsed organismid)

[[Kategooria:Rakubioloogia]]</text>
      <sha1>pangxbq1cyvia5852pog3xmha0948nh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eeltuumne rakk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>165865</id>
    <revision>
      <id>7260506</id>
      <parentid>7172072</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T17:37:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7260506</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1633" sha1="s2bbv6pxin8m08ba2ongazlwk5yra2j" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2025|kuu=august}}
[[Fail:Prokaryote cell.svg|pisi|Eeltuumse raku näide: [[vibur]]iga bakterirakk]]
'''Eeltuumne rakk''' ehk '''prokarüootne rakk''' on üks kahest peamisest organismidel esinevast [[rakk|rakutüübist]] (teine on [[päristuumne rakk]]). Eeltuumsetel rakkudel puudub [[rakutuum]] ja membraansed [[organell]]id. Samuti on nad suuruselt oluliselt väiksemad kui eukarüootsed rakud. Eeltuumsed on [[bakter]]ite ja [[arhed]]e rakud.

Eeltuumsete rakkude uurimine sai võimalikuks alles 20. sajandi keskpaigast, sest varem puudus selleks sobiv tehnika.

==Eeltuumsete rakkude tunnusjooned==
===Alati eksisteerivad struktuurid===
*'''Raku sein''' ümbritseb rakku ja kaitseb rakku lõhkemise eest. See koosneb süsinikuhüdraadi ja aminohappe segust.
*'''[[Plasmamembraan]]''' kontrollib materjalide liikumist rakust sisse ja välja. Mõned ained pumbatakse sisse ja välja aktiivse transpordi abil.
*'''[[Tsütoplasma]]''' membraani sees sisaldab kõiki [[ensüüm]]e, mis on vajalikud raku keemiliste reaktsioonide jaoks. See sisaldab ka geneetilist materjali.
*'''[[Kromosoom]]id''' on rakus [[tsütoplasma]]s, [[nukleoid]]i regioonis. DNA pole seotud ühegi valguga (DNA eeltuumses rakus on ''paljas''). Bakterid sisaldavad lisaks väikseid DNA ringe, mida nimetatakse [[plasmiid]]ideks. Viimased paljunevad iseseisvalt ja võivad ühelt rakult teisele üle minna.
*'''[[Ribosoom]]id''' leiduvad eeltuumsetes rakkudes, kus nad sünteesivad valke. Neid esineb eriti suurel hulgal rakkudes, mis toodavad aktiivselt valke.

{{pooleli}}

== Vaata ka ==
*[[Päristuumne rakk]]

[[Kategooria:Rakubioloogia]]</text>
      <sha1>s2bbv6pxin8m08ba2ongazlwk5yra2j</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Igor Rõtov</title>
    <ns>0</ns>
    <id>177420</id>
    <revision>
      <id>7260837</id>
      <parentid>7078077</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T08:30:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57465-74</username>
        <id>240677</id>
      </contributor>
      <origin>7260837</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1303" sha1="n3aawk8501i4ym5octh4r0ez21rdx0n" xml:space="preserve">'''Igor Rõtov''' (sündinud [[14. september|14. septembril]] [[1963]]&lt;ref name=&quot;ÄP&quot;&gt;[http://firma.aripaev.ee/?id=11024 Igor Rõtov] Äripäeva kodulehel (vaadatud 15. augustil 2011)&lt;/ref&gt;) on eesti [[ajakirjanik]], ärijuht ja [[maletaja]].
Enne ajakirjandusse tulekut oli ta elukutseline malemängija ja -treener. [[1990]]–[[1991|91]] töötas Rõtov reporterina [[Rahva Hääl]]es, 1992. aastal siirdus reporteriks ajalehte Äripäev. [[1992]]. aasta sügisel sai temast [[Äripäev]]a peatoimetaja ja tegevjuht, septembrist [[2007]] on ta [[AS Äripäev|AS-i Äripäev]] peadirektor.&lt;ref name=&quot;ÄP&quot; /&gt;
==Tunnustus==
*2007 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]
*1995 – [[Ettevõtluse sõber]]

==Isiklikku==
Tema ema on [[Merike Rõtova]], isa oli [[Boriss Rõtov]], vanaisa [[Oskar Kuningas]], õde [[Regina Narva]].


==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
*[https://ratings.fide.com/profile/24114871 Igor Rõtov FIDE andmebaasis]
* {{ESBL|id=Igor_Rõtov}}
* [http://irotov.blogspot.com/ Igor Rõtovi blogi]
* [http://www.bonnierbusinesspress.com/ee/?id=11024 Igor Rõtov] Äripäeva


{{JÄRJESTA:Rõtov, Igor}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti maletajad]]
[[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1963]]</text>
      <sha1>n3aawk8501i4ym5octh4r0ez21rdx0n</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Moe mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>181887</id>
    <revision>
      <id>7260550</id>
      <parentid>6674056</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T18:57:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Pildid</comment>
      <origin>7260550</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6846" sha1="8qlorfa7ntcbl3d1kmsrn6cc1oq5560" xml:space="preserve">

[[Fail:Moe mõisa peahoone peale 1910. aasta ümberehitusi.tif|pisi|Moe mõis peale ümberehitust, 1910]]
'''Moe mõis''' ([[saksa keel]]es ''Muddis'') oli [[rüütlimõis]] [[Järvamaa]]l [[Ambla kihelkond|Ambla kihelkonnas]]. Nüüdisajal jääb kunagine mõis [[Tapa vald]]a [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]].


{{Tsitaat3|Rahvapärimuse järgi sõitis üks saks sügisesel ajal läbi Moe, aga kaless jäänud porri kinni. Saks tahtis öelda: „Küll siin on mudane!“, aga kuna ta oskas eesti keelt halvasti, siis ütles ta „mudane“ asemel „muddis“. Nii saigi mõis endale nime.|&lt;ref name=&quot;eestigiid&quot; /&gt;}}
==Mõisaomanikud==
Moe mõisat on esimest korda mainitud [[1500]]. aastal, mil see kuulus [[Hermann Rothase]]le. [[1566]]. aastal oli Moe mõisal 12 adratalu 12 [[adramaa]]ga. Samast aastast pärinevad esimesed kirjalikud teated ka mõisa külade [[Moe]] (''Muddis'') ja [[Koluotsa]] (''Kollotz'') kohta.&lt;ref name=&quot;eestigiid&quot; &gt;{{eestigiid|94|1547||Moe küla}}&lt;/ref&gt; 

Aastail [[1585]]–[[1592]] oli mõisa omanik [[Lars Hordeel]]. [[Reinhold von Lohde]] omandas mõisa [[Jakob De la Gardie]] käest 1623. aastal&lt;ref&gt;Jacob de la Gardie vertauscht sein Gut Muddis gegen das Erbgut Korbiss und das Dorf Hirmell bei Kolk an Reinhold Lode. Reval den 1. Februar 1623. Kopie (EAA.858.2.2055)&lt;/ref&gt;. Moe mõis säilitas oma algse [[pärusmõis]]a positsiooni ka [[17. sajand]]i lõpu [[mõisate reduktsioon]]i ajal&lt;ref name=&quot;eestigiid&quot; /&gt;, kui selle omanikuks olid [[Suurgild]]i vanem [[Claus Nottbeck]] (1634–1709) ja tema poeg [[Claus Nottbeck (1663–1701)|Claus Nottbeck]] (1663–1701); [[Tallinna raehärra]] (1726) ja Suurgildi vanem [[Claus Johann Nottbeck]] (1689–1735); Tallinna raehärra (1762) ja [[Eestimaa ülemmaakohus|ülemkohtu]] [[foogt]] [[Nikolaus Hermann Johann Nottbeck|Nikolaus Nottbeck]] (1714–1772).

[[1765]]. aastal läks mõis von [[Lambsdorff]]ide omandusse, 1778. aastast müüdi Moe ja [[Tamsalu mõis]] assessor Arend Wilhelm von [[Taube]]le, 1782. aastal omandas mõisad [[Eestimaa rüütelkonna maanõunik]] Jacob Heinrich von [[Schwengelm]], kes aga samal aastal loovutas Moe ja Tamsalu mõisa kindralleitnant Georg Johann von Friesellile. 

Kindralleitnant [[Georg Johann von Friesell]]i (1727–1788) surma järel päris mõisad tema tütar [[Elisabeth Charlotte von Friesell|Elisabeth Charlotte von Löwenstern]] (1780–1853, sündinud Friesell), kes abiellus 1809. aastal leitnant [[Georg Friedrich Wilhelm von Wendrich|Georg von Wendrich]]iga (1780–1844) [[Uudeküla mõis|Uudeküla]]st. [[1816]]. aastal ostis mõisa [[Georg Friedrich von Wendrich]], tema surma järel päris mõisad [[1847]]. aastal poeg suurtükiväe staabikapten [[Georg Nicolai Wilhelm von Wendrich|Nikolai von Wendrich]] (1811–1872) ja [[1872]]. aastal [[haagikohtunik]] [[Karl von Wrangel]].&lt;ref&gt;[http://www.freewebs.com/tiks11/misaekskursioon2005.htm Reis Järva- ja Virumaa piirile 2005. Giid Ants Hein]&lt;/ref&gt;

Moe mõisa omanikule kuulus ka 2 [[miil]]i kaugusel asuv [[Tamsalu mõis]].

[[1886]]. aastal omandas Moe mõisa [[eestlased|eestlane]] [[Jakob Kurberg]], kellele juba varem kuulusid [[Einmanni mõis|Einmanni]] ja [[Saiakopli mõis]].&lt;ref name=&quot;eestigiid2&quot; &gt;{{eestigiid|0|447|15}}&lt;/ref&gt; Pärijatevahelisel kokkuleppel said 1912. aastal nende mõisate omanikeks tema pojad: agronoom Arved Kurberg (1881–1933) ja ehitusinsener Ewald Kurberg (1884–1932).&lt;ref&gt;[[Eesti Ajalooarhiiv]]i [http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17165 Kinnistute register: Moe mõis (Ambla khk)]&lt;/ref&gt; 1937. aastal ostis Herbert Gottlieb Ferdinand Kurberg (1886–) teised Kurbergid ärist välja, jäädes üksinda Moe mõisa peremeheks,  1939. aastal [[Umsiedlung|emigreerus]] kogu Kurbergide pere Saksamaale.

==Mõisa viinaköök ja piiritusetootmine==
Esimesed andmed käärimistööstuse kohta pärinevad 1688. aasta 23. juunist, kui koostati Moe mõisa maade ja majade üksikasjalik revideerimise ja inventariseerimise akt. Järgmised ametlikud ülestähendused selle viinaköögi kohta pärinevad [[1794]]. aastast, mil koostati [[Tallinna kreis|Revali kreis]]i viinaköökide registrit, kuhu kanti ka Moe mõisa [[viinaköök]].&lt;ref&gt;[http://www.muuseum.ee/et/muuseumid/eesti_muuseumid/by_state?action=details&amp;museum_id=108 Eesti Piiritusetööstuse Muuseum]&lt;/ref&gt;  

Aja jooksul palju omanikke vahetanud mõisa omandas [[1886]]. aastal eestlane Jakob Kurberg. [[1887]]. aastal arendas ta Moel endisest mõisa [[viinaköök|viinaköög]]ist välja moodsa [[piiritus]]etehase, millest sai Eesti üks suuremaid piiritusevabrikuid. Hoone läänetiib kavandati [[piiritus]]e tootmiseks, idatiivas pruuliti aga [[õlu]]t. Pärast [[1908]]. aasta tulekahju ehitati kõrgemaks betoonist ülaosaga rektifikatsioonitorn. Vabriku ees on maakividest piiritusekelder. 
{{vaata|Moe piiritusetehas|Rakvere piiritusetehas}}

Vanas, 18. sajandil ehitatud mõisa viinaköögis tegutseb [[Eesti Piiritusetööstuse Muuseum]].

==Mõisahooned==
[[Fail:Moe mõis enne ümberehitust.tif|pisi|Moe mõis enne ümberehitust]]
Arvatavasti 18. sajandi lõpuosas rajati mõisa [[Varaklassitsism|varaklassitsistlik]] ühekorruseline puidust peahoone, mis 1910. aastal ümber ehitati.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Moe mõis (Muddis), härrastemaja peale ümberehitust 1910. |url=https://www.muis.ee/museaalview/668344 |vaadatud=27 oktoober 2026 |väljaanne=MUiS}}&lt;/ref&gt; Peahoone on nüüdseks hävinud (säilinud vaid välistrepp), alles on aga mitu kõrvalhoonet. Neist vaatamisväärseim on kaaristuga ait, mis asub maantee ääres, ent seisab praegu kasutult.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Moe mõis |url=https://tapamuuseum.ee/muistised/moisad-tapa-vallas/moe-mois/ |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=Tapa Muuseum |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Moe mõisa härrastemaja oli vanemat tüüpi häärberite seas tõeline pärl. H. Pirangi raamatus „Das Baltische Herrenhaus“ on kirjeldatud kolme iseloomulikku vana arhitektuuri esindajat: ''Kardis'' [[Liivimaa]]l, ''Muddis'' [[Eestimaa]]l ja ''Kulben'' [[Kuramaa]]l.&lt;ref name=&quot;eestigiid&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|1529}}
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17165&amp;knr=&amp;hpr=&amp;krundi_nr=&amp;markus=&amp;kinnistu_nimi=&amp;eesnimi=&amp;perenimi=&amp;sisu=&amp;perenimi_sisu=&amp;majad=&amp;tanav=&amp;asustus_yksus=&amp;asustus_yksus_sisu=&amp;liht_otsing=Moe&amp;_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKBMIqtjIyslLIz8%252FIyi0tKU%252FSLUxOLkjOCM3MLclKVgLKGhlZKOZkZJfH5JcWZeekgIWMrJd98iKSVUiGUNgTRFkC1iXnppYnpYGmgwaklSta1tQDU2iUX Moe mõis (Ambla khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is
{{Ambla kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.253056|EW=26.018056|type=landmark|region=EE}} 

[[Kategooria:Ambla kihelkond]]
[[Kategooria:Tapa vald]]
[[Kategooria:Järvamaa mõisad]]
[[Kategooria:Lodede mõisad]]
[[Kategooria:Wrangellide mõisad]]</text>
      <sha1>8qlorfa7ntcbl3d1kmsrn6cc1oq5560</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260555</id>
      <parentid>7260550</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T19:05:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260555</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6863" sha1="q41n5xdo97konni7llodgavyikanfvo" xml:space="preserve">

[[Fail:Moe mõisa peahoone peale 1910. aasta ümberehitusi.tif|pisi|Moe mõis peale ümberehitust, 1910]]
'''Moe mõis''' ([[saksa keel]]es ''Muddis'') oli [[rüütlimõis]] [[Järvamaa]]l [[Ambla kihelkond|Ambla kihelkonnas]]. Nüüdisajal jääb kunagine mõis [[Tapa vald]]a [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]].


{{Tsitaat3|Rahvapärimuse järgi sõitis üks saks sügisesel ajal läbi Moe, aga kaless jäänud porri kinni. Saks tahtis öelda: „Küll siin on mudane!“, aga kuna ta oskas eesti keelt halvasti, siis ütles ta „mudane“ asemel „muddis“. Nii saigi mõis endale nime.|&lt;ref name=&quot;eestigiid&quot; /&gt;}}
==Mõisaomanikud==
Moe mõisat on esimest korda mainitud [[1500]]. aastal, mil see kuulus [[Hermann Rothase]]le. [[1566]]. aastal oli Moe mõisal 12 adratalu 12 [[adramaa]]ga. Samast aastast pärinevad esimesed kirjalikud teated ka mõisa külade [[Moe]] (''Muddis'') ja [[Koluotsa]] (''Kollotz'') kohta.&lt;ref name=&quot;eestigiid&quot; &gt;{{eestigiid|94|1547||Moe küla}}&lt;/ref&gt; 

Aastail [[1585]]–[[1592]] oli mõisa omanik [[Lars Hordeel]]. [[Reinhold von Lohde]] omandas mõisa [[Jakob De la Gardie]] käest 1623. aastal&lt;ref&gt;Jacob de la Gardie vertauscht sein Gut Muddis gegen das Erbgut Korbiss und das Dorf Hirmell bei Kolk an Reinhold Lode. Reval den 1. Februar 1623. Kopie (EAA.858.2.2055)&lt;/ref&gt;. Moe mõis säilitas oma algse [[pärusmõis]]a positsiooni ka [[17. sajand]]i lõpu [[mõisate reduktsioon]]i ajal&lt;ref name=&quot;eestigiid&quot; /&gt;, kui selle omanikuks olid [[Suurgild]]i vanem [[Claus Nottbeck]] (1634–1709) ja tema poeg [[Claus Nottbeck (1663–1701)|Claus Nottbeck]] (1663–1701); [[Tallinna raehärra]] (1726) ja Suurgildi vanem [[Claus Johann Nottbeck]] (1689–1735); Tallinna raehärra (1762) ja [[Eestimaa ülemmaakohus|ülemkohtu]] [[foogt]] [[Nikolaus Hermann Johann Nottbeck|Nikolaus Nottbeck]] (1714–1772).

[[1765]]. aastal läks mõis von [[Lambsdorff]]ide omandusse, 1778. aastast müüdi Moe ja [[Tamsalu mõis]] assessor Arend Wilhelm von [[Taube]]le, 1782. aastal omandas mõisad [[Eestimaa rüütelkonna maanõunik]] Jacob Heinrich von [[Schwengelm]], kes aga samal aastal loovutas Moe ja Tamsalu mõisa kindralleitnant Georg Johann von Friesellile. 

Kindralleitnant [[Georg Johann von Friesell]]i (1727–1788) surma järel päris mõisad tema tütar [[Elisabeth Charlotte von Friesell|Elisabeth Charlotte von Löwenstern]] (1780–1853, sündinud Friesell), kes abiellus 1809. aastal leitnant [[Georg Friedrich Wilhelm von Wendrich|Georg von Wendrich]]iga (1780–1844) [[Uudeküla mõis|Uudeküla]]st. [[1816]]. aastal ostis mõisa [[Georg Friedrich von Wendrich]], tema surma järel päris mõisad [[1847]]. aastal poeg suurtükiväe staabikapten [[Georg Nicolai Wilhelm von Wendrich|Nikolai von Wendrich]] (1811–1872) ja [[1872]]. aastal [[haagikohtunik]] [[Karl von Wrangel]].&lt;ref&gt;[http://www.freewebs.com/tiks11/misaekskursioon2005.htm Reis Järva- ja Virumaa piirile 2005. Giid Ants Hein]&lt;/ref&gt;

Moe mõisa omanikule kuulus ka 2 [[miil]]i kaugusel asuv [[Tamsalu mõis]].

[[1886]]. aastal omandas Moe mõisa [[eestlased|eestlane]] [[Jakob Kurberg]], kellele juba varem kuulusid [[Einmanni mõis|Einmanni]] ja [[Saiakopli mõis]].&lt;ref name=&quot;eestigiid2&quot; &gt;{{eestigiid|0|447|15}}&lt;/ref&gt; Pärijatevahelisel kokkuleppel said 1912. aastal nende mõisate omanikeks tema pojad: agronoom Arved Kurberg (1881–1933) ja ehitusinsener Ewald Kurberg (1884–1932).&lt;ref&gt;[[Eesti Ajalooarhiiv]]i [http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17165 Kinnistute register: Moe mõis (Ambla khk)]&lt;/ref&gt; 1937. aastal ostis Herbert Gottlieb Ferdinand Kurberg (1886–) teised Kurbergid ärist välja, jäädes üksinda Moe mõisa peremeheks,  1939. aastal [[Umsiedlung|emigreerus]] kogu Kurbergide pere Saksamaale.

==Mõisa viinaköök ja piiritusetootmine==
Esimesed andmed käärimistööstuse kohta pärinevad 1688. aasta 23. juunist, kui koostati Moe mõisa maade ja majade üksikasjalik revideerimise ja inventariseerimise akt. Järgmised ametlikud ülestähendused selle viinaköögi kohta pärinevad [[1794]]. aastast, mil koostati [[Tallinna kreis|Revali kreis]]i viinaköökide registrit, kuhu kanti ka Moe mõisa [[viinaköök]].&lt;ref&gt;[http://www.muuseum.ee/et/muuseumid/eesti_muuseumid/by_state?action=details&amp;museum_id=108 Eesti Piiritusetööstuse Muuseum]&lt;/ref&gt;  

Aja jooksul palju omanikke vahetanud mõisa omandas [[1886]]. aastal eestlane Jakob Kurberg. [[1887]]. aastal arendas ta Moel endisest mõisa [[viinaköök|viinaköög]]ist välja moodsa [[piiritus]]etehase, millest sai Eesti üks suuremaid piiritusevabrikuid. Hoone läänetiib kavandati [[piiritus]]e tootmiseks, idatiivas pruuliti aga [[õlu]]t. Pärast [[1908]]. aasta tulekahju ehitati kõrgemaks betoonist ülaosaga rektifikatsioonitorn. Vabriku ees on maakividest piiritusekelder. 
{{vaata|Moe piiritusetehas|Rakvere piiritusetehas}}

Vanas, 18. sajandil ehitatud mõisa viinaköögis tegutseb [[Eesti Piiritusetööstuse Muuseum]].

==Mõisahooned==
[[Fail:Moe mõis enne ümberehitust.tif|pisi|Moe mõis enne ümberehitust]]
Arvatavasti 18. sajandi lõpuosas rajati mõisa [[Varaklassitsism|varaklassitsistlik]] ühekorruseline puidust peahoone, mis 1910. aastal ümber ehitati.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Moe mõis (Muddis), härrastemaja peale ümberehitust 1910. |url=https://www.muis.ee/museaalview/668344 |vaadatud=27 oktoober 2026 |väljaanne=MUiS}}&lt;/ref&gt; Peahoone on nüüdseks hävinud (säilinud vaid välistrepp), alles on aga mitu kõrvalhoonet. Neist vaatamisväärseim on kaaristuga ait, mis asub maantee ääres, ent seisab praegu kasutult.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Moe mõis |url=https://tapamuuseum.ee/muistised/moisad-tapa-vallas/moe-mois/ |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=Tapa Muuseum |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Moe mõisa härrastemaja oli vanemat tüüpi häärberite seas tõeline pärl. H. Pirangi raamatus „Das Baltische Herrenhaus“ on kirjeldatud kolme iseloomulikku vana arhitektuuri esindajat: ''[[Kärde mõis|Kardis]]'' [[Liivimaa]]l, ''Muddis'' [[Eestimaa]]l ja ''Kulben'' [[Kuramaa]]l.&lt;ref name=&quot;eestigiid&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|1529}}
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17165&amp;knr=&amp;hpr=&amp;krundi_nr=&amp;markus=&amp;kinnistu_nimi=&amp;eesnimi=&amp;perenimi=&amp;sisu=&amp;perenimi_sisu=&amp;majad=&amp;tanav=&amp;asustus_yksus=&amp;asustus_yksus_sisu=&amp;liht_otsing=Moe&amp;_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKBMIqtjIyslLIz8%252FIyi0tKU%252FSLUxOLkjOCM3MLclKVgLKGhlZKOZkZJfH5JcWZeekgIWMrJd98iKSVUiGUNgTRFkC1iXnppYnpYGmgwaklSta1tQDU2iUX Moe mõis (Ambla khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is
{{Ambla kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.253056|EW=26.018056|type=landmark|region=EE}} 

[[Kategooria:Ambla kihelkond]]
[[Kategooria:Tapa vald]]
[[Kategooria:Järvamaa mõisad]]
[[Kategooria:Lodede mõisad]]
[[Kategooria:Wrangellide mõisad]]</text>
      <sha1>q41n5xdo97konni7llodgavyikanfvo</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260558</id>
      <parentid>7260555</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T19:05:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260558</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6867" sha1="bp4f9lxwyqvb3h4bb3bgy4jjaxcim52" xml:space="preserve">

[[Fail:Moe mõisa peahoone peale 1910. aasta ümberehitusi.tif|pisi|Moe mõis peale ümberehitust, 1910]]
'''Moe mõis''' ([[saksa keel]]es ''Muddis'') oli [[rüütlimõis]] [[Järvamaa]]l [[Ambla kihelkond|Ambla kihelkonnas]]. Nüüdisajal jääb kunagine mõis [[Tapa vald]]a [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]].


{{Tsitaat3|Rahvapärimuse järgi sõitis üks saks sügisesel ajal läbi Moe, aga kaless jäänud porri kinni. Saks tahtis öelda: „Küll siin on mudane!“, aga kuna ta oskas eesti keelt halvasti, siis ütles ta „mudane“ asemel „muddis“. Nii saigi mõis endale nime.|&lt;ref name=&quot;eestigiid&quot; /&gt;}}
==Mõisaomanikud==
Moe mõisat on esimest korda mainitud [[1500]]. aastal, mil see kuulus [[Hermann Rothase]]le. [[1566]]. aastal oli Moe mõisal 12 adratalu 12 [[adramaa]]ga. Samast aastast pärinevad esimesed kirjalikud teated ka mõisa külade [[Moe]] (''Muddis'') ja [[Koluotsa]] (''Kollotz'') kohta.&lt;ref name=&quot;eestigiid&quot; &gt;{{eestigiid|94|1547||Moe küla}}&lt;/ref&gt; 

Aastail [[1585]]–[[1592]] oli mõisa omanik [[Lars Hordeel]]. [[Reinhold von Lohde]] omandas mõisa [[Jakob De la Gardie]] käest 1623. aastal&lt;ref&gt;Jacob de la Gardie vertauscht sein Gut Muddis gegen das Erbgut Korbiss und das Dorf Hirmell bei Kolk an Reinhold Lode. Reval den 1. Februar 1623. Kopie (EAA.858.2.2055)&lt;/ref&gt;. Moe mõis säilitas oma algse [[pärusmõis]]a positsiooni ka [[17. sajand]]i lõpu [[mõisate reduktsioon]]i ajal&lt;ref name=&quot;eestigiid&quot; /&gt;, kui selle omanikuks olid [[Suurgild]]i vanem [[Claus Nottbeck]] (1634–1709) ja tema poeg [[Claus Nottbeck (1663–1701)|Claus Nottbeck]] (1663–1701); [[Tallinna raehärra]] (1726) ja Suurgildi vanem [[Claus Johann Nottbeck]] (1689–1735); Tallinna raehärra (1762) ja [[Eestimaa ülemmaakohus|ülemkohtu]] [[foogt]] [[Nikolaus Hermann Johann Nottbeck|Nikolaus Nottbeck]] (1714–1772).

[[1765]]. aastal läks mõis von [[Lambsdorff]]ide omandusse, 1778. aastast müüdi Moe ja [[Tamsalu mõis]] assessor Arend Wilhelm von [[Taube]]le, 1782. aastal omandas mõisad [[Eestimaa rüütelkonna maanõunik]] Jacob Heinrich von [[Schwengelm]], kes aga samal aastal loovutas Moe ja Tamsalu mõisa kindralleitnant Georg Johann von Friesellile. 

Kindralleitnant [[Georg Johann von Friesell]]i (1727–1788) surma järel päris mõisad tema tütar [[Elisabeth Charlotte von Friesell|Elisabeth Charlotte von Löwenstern]] (1780–1853, sündinud Friesell), kes abiellus 1809. aastal leitnant [[Georg Friedrich Wilhelm von Wendrich|Georg von Wendrich]]iga (1780–1844) [[Uudeküla mõis|Uudeküla]]st. [[1816]]. aastal ostis mõisa [[Georg Friedrich von Wendrich]], tema surma järel päris mõisad [[1847]]. aastal poeg suurtükiväe staabikapten [[Georg Nicolai Wilhelm von Wendrich|Nikolai von Wendrich]] (1811–1872) ja [[1872]]. aastal [[haagikohtunik]] [[Karl von Wrangel]].&lt;ref&gt;[http://www.freewebs.com/tiks11/misaekskursioon2005.htm Reis Järva- ja Virumaa piirile 2005. Giid Ants Hein]&lt;/ref&gt;

Moe mõisa omanikule kuulus ka 2 [[miil]]i kaugusel asuv [[Tamsalu mõis]].

[[1886]]. aastal omandas Moe mõisa [[eestlased|eestlane]] [[Jakob Kurberg]], kellele juba varem kuulusid [[Einmanni mõis|Einmanni]] ja [[Saiakopli mõis]].&lt;ref name=&quot;eestigiid2&quot; &gt;{{eestigiid|0|447|15}}&lt;/ref&gt; Pärijatevahelisel kokkuleppel said 1912. aastal nende mõisate omanikeks tema pojad: agronoom Arved Kurberg (1881–1933) ja ehitusinsener Ewald Kurberg (1884–1932).&lt;ref&gt;[[Eesti Ajalooarhiiv]]i [http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17165 Kinnistute register: Moe mõis (Ambla khk)]&lt;/ref&gt; 1937. aastal ostis Herbert Gottlieb Ferdinand Kurberg (1886–) teised Kurbergid ärist välja, jäädes üksinda Moe mõisa peremeheks,  1939. aastal [[Umsiedlung|emigreerus]] kogu Kurbergide pere Saksamaale.

==Mõisa viinaköök ja piiritusetootmine==
Esimesed andmed käärimistööstuse kohta pärinevad 1688. aasta 23. juunist, kui koostati Moe mõisa maade ja majade üksikasjalik revideerimise ja inventariseerimise akt. Järgmised ametlikud ülestähendused selle viinaköögi kohta pärinevad [[1794]]. aastast, mil koostati [[Tallinna kreis|Revali kreis]]i viinaköökide registrit, kuhu kanti ka Moe mõisa [[viinaköök]].&lt;ref&gt;[http://www.muuseum.ee/et/muuseumid/eesti_muuseumid/by_state?action=details&amp;museum_id=108 Eesti Piiritusetööstuse Muuseum]&lt;/ref&gt;  

Aja jooksul palju omanikke vahetanud mõisa omandas [[1886]]. aastal eestlane Jakob Kurberg. [[1887]]. aastal arendas ta Moel endisest mõisa [[viinaköök|viinaköög]]ist välja moodsa [[piiritus]]etehase, millest sai Eesti üks suuremaid piiritusevabrikuid. Hoone läänetiib kavandati [[piiritus]]e tootmiseks, idatiivas pruuliti aga [[õlu]]t. Pärast [[1908]]. aasta tulekahju ehitati kõrgemaks betoonist ülaosaga rektifikatsioonitorn. Vabriku ees on maakividest piiritusekelder. 
{{vaata|Moe piiritusetehas|Rakvere piiritusetehas}}

Vanas, 18. sajandil ehitatud mõisa viinaköögis tegutseb [[Eesti Piiritusetööstuse Muuseum]].

==Mõisahooned==
[[Fail:Moe mõis enne ümberehitust.tif|pisi|Moe mõis enne ümberehitust]]
Arvatavasti 18. sajandi lõpuosas rajati mõisa [[Varaklassitsism|varaklassitsistlik]] ühekorruseline puidust peahoone, mis 1910. aastal ümber ehitati.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Moe mõis (Muddis), härrastemaja peale ümberehitust 1910. |url=https://www.muis.ee/museaalview/668344 |vaadatud=27 oktoober 2026 |väljaanne=MUiS}}&lt;/ref&gt; Peahoone on nüüdseks hävinud (säilinud vaid välistrepp), alles on aga mitu kõrvalhoonet. Neist vaatamisväärseim on kaaristuga ait, mis asub maantee ääres, ent seisab praegu kasutult.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Moe mõis |url=https://tapamuuseum.ee/muistised/moisad-tapa-vallas/moe-mois/ |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=Tapa Muuseum |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Moe mõisa härrastemaja oli vanemat tüüpi häärberite seas tõeline pärl. H. Pirangi raamatus „Das Baltische Herrenhaus“ on kirjeldatud kolme iseloomulikku vana arhitektuuri esindajat: ''[[Kärde mõis|Kardis]]'' [[Liivimaa]]l, ''Muddis'' [[Eestimaa]]l ja ''[[Kulben]]'' [[Kuramaa]]l.&lt;ref name=&quot;eestigiid&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|1529}}
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17165&amp;knr=&amp;hpr=&amp;krundi_nr=&amp;markus=&amp;kinnistu_nimi=&amp;eesnimi=&amp;perenimi=&amp;sisu=&amp;perenimi_sisu=&amp;majad=&amp;tanav=&amp;asustus_yksus=&amp;asustus_yksus_sisu=&amp;liht_otsing=Moe&amp;_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKBMIqtjIyslLIz8%252FIyi0tKU%252FSLUxOLkjOCM3MLclKVgLKGhlZKOZkZJfH5JcWZeekgIWMrJd98iKSVUiGUNgTRFkC1iXnppYnpYGmgwaklSta1tQDU2iUX Moe mõis (Ambla khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is
{{Ambla kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.253056|EW=26.018056|type=landmark|region=EE}} 

[[Kategooria:Ambla kihelkond]]
[[Kategooria:Tapa vald]]
[[Kategooria:Järvamaa mõisad]]
[[Kategooria:Lodede mõisad]]
[[Kategooria:Wrangellide mõisad]]</text>
      <sha1>bp4f9lxwyqvb3h4bb3bgy4jjaxcim52</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260649</id>
      <parentid>7260558</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T21:05:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Äärteta pildid</comment>
      <origin>7260649</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6887" sha1="24ytpyxr2ql1bakogz8rpglm8g8e1lm" xml:space="preserve">

[[Fail:Moe mõisa peahoone peale 1910. aasta ümberehitusi (cropped).tif|pisi|Moe mõis peale ümberehitust, 1910]]
'''Moe mõis''' ([[saksa keel]]es ''Muddis'') oli [[rüütlimõis]] [[Järvamaa]]l [[Ambla kihelkond|Ambla kihelkonnas]]. Nüüdisajal jääb kunagine mõis [[Tapa vald]]a [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]].


{{Tsitaat3|Rahvapärimuse järgi sõitis üks saks sügisesel ajal läbi Moe, aga kaless jäänud porri kinni. Saks tahtis öelda: „Küll siin on mudane!“, aga kuna ta oskas eesti keelt halvasti, siis ütles ta „mudane“ asemel „muddis“. Nii saigi mõis endale nime.|&lt;ref name=&quot;eestigiid&quot; /&gt;}}
==Mõisaomanikud==
Moe mõisat on esimest korda mainitud [[1500]]. aastal, mil see kuulus [[Hermann Rothase]]le. [[1566]]. aastal oli Moe mõisal 12 adratalu 12 [[adramaa]]ga. Samast aastast pärinevad esimesed kirjalikud teated ka mõisa külade [[Moe]] (''Muddis'') ja [[Koluotsa]] (''Kollotz'') kohta.&lt;ref name=&quot;eestigiid&quot; &gt;{{eestigiid|94|1547||Moe küla}}&lt;/ref&gt; 

Aastail [[1585]]–[[1592]] oli mõisa omanik [[Lars Hordeel]]. [[Reinhold von Lohde]] omandas mõisa [[Jakob De la Gardie]] käest 1623. aastal&lt;ref&gt;Jacob de la Gardie vertauscht sein Gut Muddis gegen das Erbgut Korbiss und das Dorf Hirmell bei Kolk an Reinhold Lode. Reval den 1. Februar 1623. Kopie (EAA.858.2.2055)&lt;/ref&gt;. Moe mõis säilitas oma algse [[pärusmõis]]a positsiooni ka [[17. sajand]]i lõpu [[mõisate reduktsioon]]i ajal&lt;ref name=&quot;eestigiid&quot; /&gt;, kui selle omanikuks olid [[Suurgild]]i vanem [[Claus Nottbeck]] (1634–1709) ja tema poeg [[Claus Nottbeck (1663–1701)|Claus Nottbeck]] (1663–1701); [[Tallinna raehärra]] (1726) ja Suurgildi vanem [[Claus Johann Nottbeck]] (1689–1735); Tallinna raehärra (1762) ja [[Eestimaa ülemmaakohus|ülemkohtu]] [[foogt]] [[Nikolaus Hermann Johann Nottbeck|Nikolaus Nottbeck]] (1714–1772).

[[1765]]. aastal läks mõis von [[Lambsdorff]]ide omandusse, 1778. aastast müüdi Moe ja [[Tamsalu mõis]] assessor Arend Wilhelm von [[Taube]]le, 1782. aastal omandas mõisad [[Eestimaa rüütelkonna maanõunik]] Jacob Heinrich von [[Schwengelm]], kes aga samal aastal loovutas Moe ja Tamsalu mõisa kindralleitnant Georg Johann von Friesellile. 

Kindralleitnant [[Georg Johann von Friesell]]i (1727–1788) surma järel päris mõisad tema tütar [[Elisabeth Charlotte von Friesell|Elisabeth Charlotte von Löwenstern]] (1780–1853, sündinud Friesell), kes abiellus 1809. aastal leitnant [[Georg Friedrich Wilhelm von Wendrich|Georg von Wendrich]]iga (1780–1844) [[Uudeküla mõis|Uudeküla]]st. [[1816]]. aastal ostis mõisa [[Georg Friedrich von Wendrich]], tema surma järel päris mõisad [[1847]]. aastal poeg suurtükiväe staabikapten [[Georg Nicolai Wilhelm von Wendrich|Nikolai von Wendrich]] (1811–1872) ja [[1872]]. aastal [[haagikohtunik]] [[Karl von Wrangel]].&lt;ref&gt;[http://www.freewebs.com/tiks11/misaekskursioon2005.htm Reis Järva- ja Virumaa piirile 2005. Giid Ants Hein]&lt;/ref&gt;

Moe mõisa omanikule kuulus ka 2 [[miil]]i kaugusel asuv [[Tamsalu mõis]].

[[1886]]. aastal omandas Moe mõisa [[eestlased|eestlane]] [[Jakob Kurberg]], kellele juba varem kuulusid [[Einmanni mõis|Einmanni]] ja [[Saiakopli mõis]].&lt;ref name=&quot;eestigiid2&quot; &gt;{{eestigiid|0|447|15}}&lt;/ref&gt; Pärijatevahelisel kokkuleppel said 1912. aastal nende mõisate omanikeks tema pojad: agronoom Arved Kurberg (1881–1933) ja ehitusinsener Ewald Kurberg (1884–1932).&lt;ref&gt;[[Eesti Ajalooarhiiv]]i [http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17165 Kinnistute register: Moe mõis (Ambla khk)]&lt;/ref&gt; 1937. aastal ostis Herbert Gottlieb Ferdinand Kurberg (1886–) teised Kurbergid ärist välja, jäädes üksinda Moe mõisa peremeheks,  1939. aastal [[Umsiedlung|emigreerus]] kogu Kurbergide pere Saksamaale.

==Mõisa viinaköök ja piiritusetootmine==
Esimesed andmed käärimistööstuse kohta pärinevad 1688. aasta 23. juunist, kui koostati Moe mõisa maade ja majade üksikasjalik revideerimise ja inventariseerimise akt. Järgmised ametlikud ülestähendused selle viinaköögi kohta pärinevad [[1794]]. aastast, mil koostati [[Tallinna kreis|Revali kreis]]i viinaköökide registrit, kuhu kanti ka Moe mõisa [[viinaköök]].&lt;ref&gt;[http://www.muuseum.ee/et/muuseumid/eesti_muuseumid/by_state?action=details&amp;museum_id=108 Eesti Piiritusetööstuse Muuseum]&lt;/ref&gt;  

Aja jooksul palju omanikke vahetanud mõisa omandas [[1886]]. aastal eestlane Jakob Kurberg. [[1887]]. aastal arendas ta Moel endisest mõisa [[viinaköök|viinaköög]]ist välja moodsa [[piiritus]]etehase, millest sai Eesti üks suuremaid piiritusevabrikuid. Hoone läänetiib kavandati [[piiritus]]e tootmiseks, idatiivas pruuliti aga [[õlu]]t. Pärast [[1908]]. aasta tulekahju ehitati kõrgemaks betoonist ülaosaga rektifikatsioonitorn. Vabriku ees on maakividest piiritusekelder. 
{{vaata|Moe piiritusetehas|Rakvere piiritusetehas}}

Vanas, 18. sajandil ehitatud mõisa viinaköögis tegutseb [[Eesti Piiritusetööstuse Muuseum]].

==Mõisahooned==
[[Fail:Moe mõis enne ümberehitust (cropped).tif|pisi|Moe mõis enne ümberehitust]]
Arvatavasti 18. sajandi lõpuosas rajati mõisa [[Varaklassitsism|varaklassitsistlik]] ühekorruseline puidust peahoone, mis 1910. aastal ümber ehitati.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Moe mõis (Muddis), härrastemaja peale ümberehitust 1910. |url=https://www.muis.ee/museaalview/668344 |vaadatud=27 oktoober 2026 |väljaanne=MUiS}}&lt;/ref&gt; Peahoone on nüüdseks hävinud (säilinud vaid välistrepp), alles on aga mitu kõrvalhoonet. Neist vaatamisväärseim on kaaristuga ait, mis asub maantee ääres, ent seisab praegu kasutult.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Moe mõis |url=https://tapamuuseum.ee/muistised/moisad-tapa-vallas/moe-mois/ |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=Tapa Muuseum |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Moe mõisa härrastemaja oli vanemat tüüpi häärberite seas tõeline pärl. H. Pirangi raamatus „Das Baltische Herrenhaus“ on kirjeldatud kolme iseloomulikku vana arhitektuuri esindajat: ''[[Kärde mõis|Kardis]]'' [[Liivimaa]]l, ''Muddis'' [[Eestimaa]]l ja ''[[Kulben]]'' [[Kuramaa]]l.&lt;ref name=&quot;eestigiid&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|1529}}
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17165&amp;knr=&amp;hpr=&amp;krundi_nr=&amp;markus=&amp;kinnistu_nimi=&amp;eesnimi=&amp;perenimi=&amp;sisu=&amp;perenimi_sisu=&amp;majad=&amp;tanav=&amp;asustus_yksus=&amp;asustus_yksus_sisu=&amp;liht_otsing=Moe&amp;_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKBMIqtjIyslLIz8%252FIyi0tKU%252FSLUxOLkjOCM3MLclKVgLKGhlZKOZkZJfH5JcWZeekgIWMrJd98iKSVUiGUNgTRFkC1iXnppYnpYGmgwaklSta1tQDU2iUX Moe mõis (Ambla khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is
{{Ambla kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.253056|EW=26.018056|type=landmark|region=EE}} 

[[Kategooria:Ambla kihelkond]]
[[Kategooria:Tapa vald]]
[[Kategooria:Järvamaa mõisad]]
[[Kategooria:Lodede mõisad]]
[[Kategooria:Wrangellide mõisad]]</text>
      <sha1>24ytpyxr2ql1bakogz8rpglm8g8e1lm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sinihape</title>
    <ns>0</ns>
    <id>183565</id>
    <revision>
      <id>7260351</id>
      <parentid>6931164</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:17:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Rulakarbes</username>
        <id>164113</id>
      </contributor>
      <origin>7260351</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2596" sha1="9xj7qjw0qpkxdb60otuiqmeawa7lekq" xml:space="preserve">{{Keemiline aine
| nimetus = Sinihape
| pilt = Hydrogen-cyanide-2D.svg
| välimus = värvitu vedelik
| molaarmass = 27,025
| sulamistemperatuur = -13.28
| keemistemperatuur = 25.63
| tihedus = 687,5
| lahustuvus = lahustub vees ja alkoholis
| svedel = 113,01
| sgaas = 201,82
| dhgaas = 135,14
}}[[Pilt:Hydrogen-cyanide-3D-vdW.svg|pisi|Sinihappe molekuli mudel[[Fail:Hydrogen cyanide.jpg|ääris|keskel|raamita]]Sinihape ampullis]]
'''Sinihape''' ehk '''vesiniktsüaniidhape''' ehk '''tsüaanvesinikhape''' ([[keemiline valem]] '''HCN''') on värvitu kergesti lenduv mõrumandlilõhnaline vedelik, mis mõjub loomsetele organismidele tugeva [[mürk|mürgina]].

Mürgine toime on tingitud [[hapnik]]u kasutamist reguleerivate [[rakk]]ude rauda sisaldavate [[ensüüm]]ide blokeerimisest. Mürgistusnähud on kõrvetustunne, hingamisraskused, [[süda]]metegevuse häired, [[kesknärvisüsteem]]i halvatus ja [[surm]]. Inimesele suukaudne surmav kogus sinihapet on 50–90 mg.&lt;ref name=&quot;hpa.org.uk&quot; /&gt;

Sinihappe avastajaks peetakse [[Carl Wilhelm Scheele]]t.&lt;ref name=&quot;Karik&quot; /&gt;

Sinihapet on kasutatud nii [[keemiarelv]]ades ([[zyklon A]] ja [[zyklon B|B]]) kui ka hukkamistel; samuti mõningate [[kõrgmolekulaarne ühend|kõrgmolekulaarsete ühendite]] sünteesimiseks, [[taimekahjur]]ite tõrjeks, väärismetallide eraldamiseks maagist jne.&lt;ref name=&quot;Karik&quot; /&gt;

[[Luuviljad]]e ([[ploom]]id, [[kirss|kirsid]], [[virsik]]ud, [[aprikoos]]id) seemned sisaldavad [[amügdaliin]]i, mis kergesti hüdrolüüsub, andes sinihappe, [[glükoos]]i ja [[bensaldehüüd]]i. Seetõttu ei tohiks kunagi luuviljaliste seemneid süüa ning hoidistamisel on soovitatav ploomidest ja kirssidest kivid eemaldada.&lt;ref name=&quot;Karik /&gt;

Sinihappe [[soolad]] on [[tsüaniidid]].

==Vaata ka==

* [[Tsüaniidid]]
* [[Tsüanogeensed glükosiidid]]

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;hpa.org.uk&quot;&gt;[http://www.hpa.org.uk/webc/hpawebfile/hpaweb_c/1202487078453 Hydrogen cyanide: health effects, incident management and toxicology] Vaadatud 24.02.2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Karik&quot;&gt;[[Hergi Karik]]. [http://www.horisont.ee/arhiiv_1996_1999/1998/04/luuviljad.html &quot;Luuviljad ja sinihape&quot;] Horisont, 1998&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [http://osh.sm.ee/topics/ohutuskaardid/icsc/EST0492.HTM Ohutuskaart]
* KATHLEEN F. CASTRIC ja PETER A. CASTRIC, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC242347/pdf/aem00171-0359.pdf Method for Rapid Detection of Cyanogenic Bacteria], APPLIED AND ENVIRONMENTAL MICROBIOLOGY, veebruar 1983, lk 701-702, 45. väljaanne, nr 2

[[Kategooria:Anorgaanilised happed]]
[[Kategooria:Keemiarelvad]]</text>
      <sha1>9xj7qjw0qpkxdb60otuiqmeawa7lekq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Anna Kukk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>184506</id>
    <revision>
      <id>7260773</id>
      <parentid>6572367</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T06:14:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57085-13</username>
        <id>240631</id>
      </contributor>
      <origin>7260773</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1625" sha1="j77r0u9hzuteynhtf7xptzp01j6m8ao" xml:space="preserve">'''Anna Marie Kukk''' [[VR II/3]] (kuni 1922 '''Anna Marie Vares'''; 7/[[20. detsember]] [[1901]] [[Pahuvere mõis]], [[Tuhalaane vald (Paistu kihelkond)|Tuhalaane vald]], [[Viljandimaa]] – [[26. august]] [[1987]] [[Viljandi]]) oli [[Eesti]] [[sõjaväelane]] ([[reamees]]). 

Ta teenis [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] [[1. ratsapolk|1. ratsapolgus]], kasutades sõjaväes nime '''Peeter Ronk'''. Paistis silma 20. märtsil 1919 [[Munamäe lahing]]us, mille eest teda autasustati [[Vabaduserist]]i II liigi 3. järguga. 

Küüditati 25. märtsil 1949 [[Venemaa]]le, tagasi Eestisse jõudis 1958. aastal. 
1. oktoobril 1970 valiti ta Viljandi Pauluse kiriku koristajaks. On maetud Viljandi Metsakalmistule.

==Tunnustus==
*1920 – Eesti [[Vabaduse Rist]]i II liigi 3. järk
*1946 – [[Emamedal]]i II järk

==Kirjandus==
*1920 – &quot;Naissõdur Wadaduse-Risti saanud&quot;. [[Kaja (ajaleht)|Kaja]], 3. september 1920. Lk 1
*1934 – &quot;Wabadusristi õde&quot;. Kaja, 12. mai 1934. Lk 5
*1938 – &quot;Peeter Ronk&quot;. [[Esmaspäev (ajaleht)|Esmaspäev]], 11. aprill 1938. Lk 5
*2008 – [[Jaak Pihlak]], [http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2008/pihlak.pdf &quot;Viljandi kihelkond ja Vabaduse Risti vennad&quot;] Viljandi Muuseumi aastaraamat 2008, lk 200
*2016 – Anneli Aasmäe. &quot;Kolme linnunimega sõjakangelanna&quot;. [[Elukiri]] 7/2016 (Eesti ajaloo erinumber). Lk 64-71

{{DEFAULTSORT:Kukk, Anna Marie}}
[[Kategooria:Eesti ratsaväeosade koosseis]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1901]]
[[Kategooria:Surnud 1987]]</text>
      <sha1>j77r0u9hzuteynhtf7xptzp01j6m8ao</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Toomas Sildmäe</title>
    <ns>0</ns>
    <id>185118</id>
    <revision>
      <id>7260466</id>
      <parentid>6994188</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T16:06:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7260466</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6999" sha1="p5xuhm3an22l02yapr7ygyvzul0a3l2" xml:space="preserve">[[Fail:Toomas Sildmäe, Eesti ettevõtja, poliitik, autosportlane 93.jpg|pisi|Toomas Sildmäe 1993. aastal]]
'''Toomas Sildmäe''' (sündinud [[21. veebruar]]il [[1959]] [[Võru]]s) on Eesti ettevõtja, poliitik, autosportlane ja sporditegelane.

== Haridus ==

Sildmäe on lõpetanud 1976. aastal [[Tartu 2. Keskkool]]i ja 1980. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] [[Tartu Ülikooli majandusteaduskond|majandusteaduskonna]]&lt;ref&gt;Tartu Riikliku [https://dea.digar.ee/article/truajaleht/1976/12/17/3 Ülikooli parteikomitee tööst sügissemestril], TRÜ : Tartu Riiklik Ülikool: EKP TRÜ komitee, TRÜ rektoraadi, ELKNÜ TRÜ komitee ja TRÜ ametiühingukomitee häälekandja, nr. 48, 17 detsember 1976&lt;/ref&gt; ''[[cum laude]]''.&lt;ref name=&quot;ut&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ESBL&quot; /&gt; Magistritöö on ta kaitsnud [[Kanada]]s [[Lääne-Ontario Ülikool]]is.{{lisa viide}}

== Sport ==
Aastatel 1988–1999 harrastas Toomas Sildmäe [[autosport]]i. 1997. aastal jõudis autoralli MM-i etapil 11. ja EM-i etapil 9. kohale. Koos [[Margus Murakas|Margus Murakaga]] võitis ta kaardilugejana Eesti meistrivõistlustel autorallis klassis [[N 2000+]] 1999. aastal kuld-, 1998. aastal hõbe- ja 1997. aastal pronksmedali.&lt;ref name=&quot;ESBL&quot;&gt;[https://www.esbl.ee/biograafia/Toomas_Sildm%E4e Toomas Sildmäe biograafia] [[ESBL]]-is (vaadatud 20. detsembril 2012)&lt;/ref&gt;

Aastatel 1993–2009 oli Sildmäe [[Eesti Autospordiliit|Eesti Autospordiliidu]] president (vabastati ametist purjuspäi tekitatud liiklusõnnetuse järel), 2009–2012 juhatuse liige.&lt;ref name=&quot;ESBL&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;EAL&quot; /&gt;

2010. aastast on Sildmäe [[Audru ringrada|Audru ringraja]] nõukoja esimees. Aastatel 1994–2001 kuulus ta [[Eesti Spordi Keskliit|Eesti Spordi Keskliidu]] juhatusse, 2000–2001 oli [[Eesti Olümpiakomitee]] liige, 2001–2004 Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee ja 2001–2005 esindajate kogu liige.&lt;ref name=&quot;ESBL&quot; /&gt;

== Töökäik ==
Aastail 1989–1993 oli Toomas Sildmäe [[aktsiaselts]]i [[Finest Hotel Group]] [[tegevdirektor]].{{lisa viide}} Aastatel 1993–1994 oli ta [[Mart Laari esimene valitsus|Mart Laari esimese valitsus]]e [[Eesti majandusminister|majandusminister]]. 

2000. aastal sai Sildmäest [[Scandic Hotels Eesti]] juht &lt;ref&gt;&quot;[[Kes? Mis? Kus?]]&quot; [[2008]], lk. 322&lt;/ref&gt;. 3. oktoobril 2006 müüs ta hotelligrupile [[Hilton]] maha oma viimase, 15% suuruse osaluse Eestis kolme [[hotell]]i valdavas aktsiaseltsis Scandic Hotels Eesti&lt;ref&gt;&quot;Kes? Mis? Kus?&quot; 2008, lk. 290&lt;/ref&gt;. Alates 2006 on ta jälle Finest Hotel Groupi juhatuse esimees&lt;ref name=&quot;ut&quot; /&gt;.

Sildmäe on [[Maksumaksjate Klubi]] liige.&lt;ref&gt;[http://ekspress.delfi.ee/kuum/kahe-pere-lahing-kadrioru-parast?id=75657839 Kahe pere lahing Kadrioru pärast]&lt;/ref&gt; Aastatel 1999–2009 oli Sildmäe [[Hispaania]] [[aukonsul]] Eestis.&lt;ref name=&quot;ut&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;saadik&quot;&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hispaania-saadik-mina-sildmae-saatust-ei-otsusta.d?id=23229701 &quot;Hispaania saadik: mina Sildmäe saatust ei otsusta&quot;]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Delfi, 7. mai 2009 (vaadatud 20. detsembril 2012)&lt;/ref&gt;

==Poliitiline tegevus==
Ta oli aastatel 2001–2022 erakonna [[Isamaa Erakond|Isamaa]] liige.

== Tunnustus ==
* 2007 [[Tartu ülikooli auliikmete loend|Tartu Ülikooli auliige]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Auliikmed |url=https://ut.ee/et/sisu/auliikmed |vaadatud=11. oktoobril 2025 |väljaanne=Tartu Ülikool}}&lt;/ref&gt;
* 2007 [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja I klassi aumärk]]

==Õigusrikkumised==
3. mail 2009, Hispaania kuningapaari Eesti visiidi eelõhtul, rammis purjuspäi autot juhtinud Sildmäe [[Tallinn]]a kesklinnas mitut sõidukit, sõitis vastu parklapiiret ja lahkus sündmuskohalt. Kui ta kodumaja juurest tabati, tuvastati tal 2,8-promilline joove.&lt;ref name=&quot;saadik&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;uudised.err.ee&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06168178 &quot;Purjuspäi autosid ramminud Toomas Sildmäe jäi juhiloast ilma&quot;] ERR, 16.06.2009 (vaadatud 20. detsembril 2012)&lt;/ref&gt; 20. mail kutsuti ta Autospordiliidu presidendi kohalt tagasi.&lt;ref name=&quot;EAL&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06165283 &quot;Toomas Sildmäe vabastati EAL-i presidendi kohalt&quot;] ERR, 20.05.2009 (vaadatud 20. detsembril 2012)&lt;/ref&gt; Politsei karistas teda rahatrahviga ning juhiloa äravõtmisega neljaks kuuks.&lt;ref name=&quot;uudised.err.ee&quot;/&gt;

Sama aasta septembris sattus Sildmäe [[kriminaaluurimine|kriminaaluurimise]] alla kahtlustatuna oma abikaasa ja lapse löömises. Novembri keskel lõpetas [[Põhja ringkonnaprokuratuur]] kriminaalasja menetlemise oportuniteediga, kuna kahtlustatava süü ei olnud suur ja puudus avalik menetlushuvi. Kohtumääruse kohaselt pidi Sildmäe tegema [[üldkasulik töö|üldkasulikku tööd]], tasuma menetluskulud ning tegema annetuse [[Tallinna lastehaigla]]le.&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06186639 &quot;Toomas Sildmäel tuleb teha üldkasulikku tööd&quot;] ERR, 02.12.2009 (vaadatud 20. detsembril 2012)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.postimees.ee/164802/prokuratuur-uurib-sildmae-peretuli/ &quot;Prokuratuur uurib Sildmäe peretüli&quot;] Postimees, 16.09.2009 (vaadatud 20. detsembril 2012)&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Tema vend [[Tõnis Sildmäe]] oli [[Hansapank|Hansapanga]] tehnoloogiajuht. Tema isa [[Ilo Sildmäe]] oli õigusteadlane ja majandusajaloolane, ema [[Helga Sildmäe]] (neiuna Kaljumäe, 1927–1996) oli suusataja ja spordipedagoog.

Toomas Sildmäe nimetati Tartu Ülikooli auliikmeks 250 000 krooni annetamise eest ülikooli 375. aastapäeva tähistamiseks.&lt;ref name=&quot;ut&quot;&gt;[http://www.ajakiri.ut.ee/242278 &quot;Toomas Sildmäe nimetati ülikooli auliikmeks&quot;]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} UT, 31.05.2007 (vaadatud 20. detsembril 2012)&lt;/ref&gt; Sildmäe kuulub [[vabamüürlased|vabamüürlaste]] seltsi{{lisa viide}}.

Esimeses abielus oli ta [[Bruno Saul]]i väimees.{{lisa viide}}

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=b036857a-c9b8-4290-8c09-205f553b13a7 Purjus ärimees Toomas Sildmäe lõhkus Maseratiga kaks autot], [[Äripäev]], 6. mai 2009
*[http://uudised.err.ee/index.php?06168178 Purjuspäi autosid ramminud Toomas Sildmäe jäi juhiloast ilma], ERR Uudised, 16. juuni 2009 
*[http://www.postimees.ee/?id=164802 Prokuratuur uurib Sildmäe peretüli], [[Postimees]], 16. september 2009
*[http://www.postimees.ee/?id=195606 Sildmäe pääses üldkasuliku töö ja annetusega], Postimees, 2. detsember 2009
* {{ESBL|Toomas_Sildmäe}}

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Ain Saarmann]]|nimi=[[Eesti majandusminister]]|aeg=1993–1994|järgnev=[[Toivo Jürgenson]]}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Sildmäe, Toomas}}
[[Kategooria:Eesti ettevõtjad]]
[[Kategooria:Eesti poliitikud]]
[[Kategooria:Eesti vabamüürlased]]
[[Kategooria:Eesti majandusministrid]]
[[Kategooria:Tartu ülikooli auliikmed]]
[[Kategooria:Eesti kaardilugejad]]
[[Kategooria:Eesti sporditegelased]]
[[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1959]]</text>
      <sha1>p5xuhm3an22l02yapr7ygyvzul0a3l2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tapa mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>185462</id>
    <revision>
      <id>7260621</id>
      <parentid>7136243</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T20:38:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud pildid ja rohkem infot, eemaldatud ebavajalikud laused (kordasid olemas olevat teksti)</comment>
      <origin>7260621</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7057" sha1="co1e09eoir3kt5h9sq8d5o3ql8gl1uv" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|kuu=oktoober|aasta=2026}}

[[Fail:Tapa mõis enne 1920ndaid.tif|pisi|Tapa mõis enne 1920-ndate ümberehitusi]]
'''Tapa mõis''' ([[saksa keel]]es ''Taps'') on ajaloolise haldusjaotuse järgi [[Järvamaa|Järvamaal]] [[Ambla kihelkond]]a kuulunud mõis, mis tänapäeval jääb [[Lääne-Virumaa]] [[Tapa vald|Tapa valla]] territooriumile. 

Tapa mõisa on esimest korda mainitud [[1629]]. aastal, mil ta kuulus von [[Tiesenhausen]]itele. Mõisale kuulusid kaks [[karjamõis]]a: Niido (''Nido'') ja Valgma (''Walgma'').
==Omanikud==
[[1629]]. aastal oli Tapa mõis Wolter von Tiesenhauseni&lt;ref&gt;[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&amp;groesser=&amp;fip=193.174.98.30&amp;no=&amp;seite=425 Wolter von Tiesenhausen], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.:1, seite 399, Görlitz, 1931&lt;/ref&gt; omanduses&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1927/07/25/40 Puka minevik.], Postimees (1886-1944), nr. 198, 25 juuli 1927&lt;/ref&gt;, mõis anti talle [[Rootsi aeg|Rootsi a]]jal, kuna [[Tiesenhausen]]ite [[Vana-Puka mõis|Puka mõis]]a oli [[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]] ühes [[Sangaste mõis|Sangaste]]ga 10. veebril 1626 andnud [[õuenõunik]] Christoph Ludvig Raskele.

Mõisa päris Wolteri poeg, major Adam Johann von Tiesenhausen&lt;ref&gt;[http://www.tapamuuseum.ee/?leht=muistised/tapa Tapa esimesed mõisnikud], www.tapamuuseum.ee (vaadatud 21.04.2020)&lt;/ref&gt; ning järgnevalt nende järglased. [[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõda]] (1700–1721) järel andis [[Mõisate reduktsioon|reduktsiooniga]] konfiskeeritud mõisa Vene [[restitutsioon]]ikomisjon von Tiesenhausenitele tagasi, kuid edaspidi läks mõis Berndt Wolmar Brandti ja Caspar Wilhelm Brandti kätte.

1788. aastal ostis [[Gideon Ernst von Fock]] 43 000 rubla eest von [[Tiesenhausen]]itelt Tapa mõisa. [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] [[Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium|maanõunike kolleegiumi]] [[maanõunik]]u ja [[Sagadi mõis]]niku [[Gideon Ernst von Fock]]i (surn. 10. mai 1827) soovi järgi pidi Tapa mõis minema edasi [[Fock]]ide meesliini pidi. Tapa mõis oli perekond Fockide käes 1788–1919. 
[[File:Александр Фердинанд фон Фок.jpg|pisi|[[Aleksander Ferdinand von Fock]] (1795–1883)]]
[[14. august]] [[1828]] sai õigusjõu G.E. von [[Fock]]i testament, mille järgi päris Tapa mõisa tema poeg [[ooberst]] [[Aleksander Ferdinand von Fock]] (1795–1883). 

[[1891]] päris Alexander Ferdinand von Fockilt mõisa tema poeg [[Axel Magnus Edward Ludwig von Fock]] (1849–1929). Talle kinnistati [[Karkuse mõis|Karkuse karjamõis]] ja Tapa mõis, hinnaga vastavalt 92 643 ja 62 000 rubla.&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17237 Kinnistute register Kinnistu detailandmed], www.ra.ee&lt;/ref&gt;

1919. aastal Tapa mõis võõrandati riigile ja 1920.–1930. aastatel paiknesid seal [[1. Soomusrongi Rügement|1. soomusrongirügemendi]] staap ning ohvitseride kasiino.

== Mõisahooned ==
Arvatavasti 1810.–1820. aastatel püstitati mõisa [[klassitsistlik]] peahoone, mis oli Eesti üks kaunimaid ja oli omal ajal üks uhkematest klassitsistlikest [[härrastemaja]]dest. Kahekorruselise keskosa ees paiknes nelja massiivse sambaga [[portikus]], millel oli astmik[[frontoon]]. Mõisahoone taga oli mitu kõrvalhoonet.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tapa mõis |url=https://vana.mois.ee/jarva/tapa.shtml |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=vana.mois.ee}}&lt;/ref&gt; 

1921. aastal kavandati 1919. aastal Tapal alustanud [[Tapa Reaalgümnaasium|Reaalgümnaasium]]i üleviimist Tapa mõisa härrastemaja ruumidesse, reaalgümnaasium asus sel ajal endistes [[Tapa Raudteekool]]i ruumides, mis oli õpilastele kitsaks jäänud ja üleüldse kooli nõuetele ei vastanud. 

1920-ndatel ehitati Tapa mõisa mitu korda ümber ja see muudeti kahekorruseliseks.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 

[[Fail:Tapa mõis 1941. aastal.jpg|pisi|Mõis varemeis pärast süütamist 1941. aastal]]
Mõisahoone [[portikus]] säilis hoonel kuni 1941. aastani, mil taganev [[Punaarmee]] hoone süütas. Hoone taastati [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|saksa ajal]] 1943. aastal vanade müüride põhjal, kuid ilma portikuseta. Kõrvalhoonetest ei ole alles praktiliselt mitte midagi, säilinud on suur osa mõisa parki ja pärna[[allee]]d.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Eesti NSV ajal ehitasid [[Nõukogude armee]] [[ehituspataljon]]i sõdurid Tapa mõisa mõisahoonesse korterid ning mõisahoonest sai ohvitseriperede ühiselamu. Pärast Nõukogude armee lahkumist aastal 1993 seisis hoone tühjana ja lagunes.&lt;ref&gt;[https://virumaateataja.postimees.ee/6954429/vaartusetu-moisahoone-lastakse-taeva-poole Väärtusetu mõisahoone lastakse taeva poole], Virumaa Teataja, 21. aprill 2020&lt;/ref&gt;

2016. aastal kahjustas hoonet tulekahju, mis oli tõenäoliselt alguse saanud süütamisest.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Pulver |eesnimi=Andres |perekonnanimi2=Liiva |eesnimi2=Ain |kuupäev=29 aprill 2020 |pealkiri=Tapa mõis varises kokku |väljaanne=Virumaa Teataja |url=https://virumaateataja.postimees.ee/6961668/tapa-mois-varises-kokku |vaadatud=27 oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=3 mai 2016 |pealkiri=Tapa mõis tõenäoliselt süüdati |väljaanne=Virumaa Teataja |url=https://virumaateataja.postimees.ee/3678579/tapa-mois-toenaoliselt-suudati |vaadatud=27 oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Tapa linnale kuulunud hoone ostis 2019. aastal [[Kaitseressursside Amet]], kes lasi hoone 29. aprillil 2020 õhkida.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Hoone õhkimisest teatati [[Muinsuskaitseamet|Muinsuskaitseametile]] väga hilja, ning mõisa ei saanud uuritud. Koostamata jäi ajalooline õiend, kus oleks pidanud olema säilinud väärtuslikud detailid fotode ja ettepanekutega nende uuesti kasutamiseks.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Alatalu |eesnimi=Riin |kuupäev=8 mai 2020 |pealkiri=Suur pauk Tapal |väljaanne=Sirp |url=https://www.sirp.ee/suur-pauk-tapal/ |vaadatud=27 oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{Reflist}}
==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|2412}}
*[http://www.tapamuuseum.ee/?leht=muistised/tapa Tapa mõis], www.tapamuuseum.ee
*[https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2015/09/18/6 Tapa mõis pannakse müüki], [[Virumaa Teataja]], nr. 178, 18 september 2015
*[https://virumaateataja.postimees.ee/3678579/tapa-mois-toenaoliselt-suudati Tapa mõis tõenäoliselt süüdati], virumaateataja.postimees.ee, 3. mai 2016
*[https://virumaateataja.postimees.ee/6954429/vaartusetu-moisahoone-lastakse-taeva-poole Väärtusetu mõisahoone lastakse taeva poole], Virumaa Teataja, 21. aprill 2020
*[http://www.tapamuuseum.ee/?leht=muistised/tapa Tapa mõis], www.tapamuuseum.ee
*[https://www.muis.ee/museaalview/2616006 Tapa mõis 1925. aastal (foto)]

{{Ambla kihelkond}}

{{Coordinate|NS=59.250278|EW=25.936111|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Järvamaa mõisad]]
[[Kategooria:Fockide mõisad]]
[[Kategooria:Tapa vald]]
[[Kategooria:Ambla kihelkond]]
[[Kategooria:Tapa ajalugu]]
[[Kategooria:Tiesenhausenite mõisad]]</text>
      <sha1>co1e09eoir3kt5h9sq8d5o3ql8gl1uv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260642</id>
      <parentid>7260621</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T20:57:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt äärteta</comment>
      <origin>7260642</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7067" sha1="fnusmh1p0iilprsoyf0htw05e5n647d" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|kuu=oktoober|aasta=2026}}

[[Fail:Tapa mõis enne 1920ndaid (cropped).tif|pisi|Tapa mõis enne 1920-ndate ümberehitusi]]
'''Tapa mõis''' ([[saksa keel]]es ''Taps'') on ajaloolise haldusjaotuse järgi [[Järvamaa|Järvamaal]] [[Ambla kihelkond]]a kuulunud mõis, mis tänapäeval jääb [[Lääne-Virumaa]] [[Tapa vald|Tapa valla]] territooriumile. 

Tapa mõisa on esimest korda mainitud [[1629]]. aastal, mil ta kuulus von [[Tiesenhausen]]itele. Mõisale kuulusid kaks [[karjamõis]]a: Niido (''Nido'') ja Valgma (''Walgma'').
==Omanikud==
[[1629]]. aastal oli Tapa mõis Wolter von Tiesenhauseni&lt;ref&gt;[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&amp;groesser=&amp;fip=193.174.98.30&amp;no=&amp;seite=425 Wolter von Tiesenhausen], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.:1, seite 399, Görlitz, 1931&lt;/ref&gt; omanduses&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1927/07/25/40 Puka minevik.], Postimees (1886-1944), nr. 198, 25 juuli 1927&lt;/ref&gt;, mõis anti talle [[Rootsi aeg|Rootsi a]]jal, kuna [[Tiesenhausen]]ite [[Vana-Puka mõis|Puka mõis]]a oli [[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]] ühes [[Sangaste mõis|Sangaste]]ga 10. veebril 1626 andnud [[õuenõunik]] Christoph Ludvig Raskele.

Mõisa päris Wolteri poeg, major Adam Johann von Tiesenhausen&lt;ref&gt;[http://www.tapamuuseum.ee/?leht=muistised/tapa Tapa esimesed mõisnikud], www.tapamuuseum.ee (vaadatud 21.04.2020)&lt;/ref&gt; ning järgnevalt nende järglased. [[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõda]] (1700–1721) järel andis [[Mõisate reduktsioon|reduktsiooniga]] konfiskeeritud mõisa Vene [[restitutsioon]]ikomisjon von Tiesenhausenitele tagasi, kuid edaspidi läks mõis Berndt Wolmar Brandti ja Caspar Wilhelm Brandti kätte.

1788. aastal ostis [[Gideon Ernst von Fock]] 43 000 rubla eest von [[Tiesenhausen]]itelt Tapa mõisa. [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] [[Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium|maanõunike kolleegiumi]] [[maanõunik]]u ja [[Sagadi mõis]]niku [[Gideon Ernst von Fock]]i (surn. 10. mai 1827) soovi järgi pidi Tapa mõis minema edasi [[Fock]]ide meesliini pidi. Tapa mõis oli perekond Fockide käes 1788–1919. 
[[File:Александр Фердинанд фон Фок.jpg|pisi|[[Aleksander Ferdinand von Fock]] (1795–1883)]]
[[14. august]] [[1828]] sai õigusjõu G.E. von [[Fock]]i testament, mille järgi päris Tapa mõisa tema poeg [[ooberst]] [[Aleksander Ferdinand von Fock]] (1795–1883). 

[[1891]] päris Alexander Ferdinand von Fockilt mõisa tema poeg [[Axel Magnus Edward Ludwig von Fock]] (1849–1929). Talle kinnistati [[Karkuse mõis|Karkuse karjamõis]] ja Tapa mõis, hinnaga vastavalt 92 643 ja 62 000 rubla.&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17237 Kinnistute register Kinnistu detailandmed], www.ra.ee&lt;/ref&gt;

1919. aastal Tapa mõis võõrandati riigile ja 1920.–1930. aastatel paiknesid seal [[1. Soomusrongi Rügement|1. soomusrongirügemendi]] staap ning ohvitseride kasiino.

== Mõisahooned ==
Arvatavasti 1810.–1820. aastatel püstitati mõisa [[klassitsistlik]] peahoone, mis oli Eesti üks kaunimaid ja oli omal ajal üks uhkematest klassitsistlikest [[härrastemaja]]dest. Kahekorruselise keskosa ees paiknes nelja massiivse sambaga [[portikus]], millel oli astmik[[frontoon]]. Mõisahoone taga oli mitu kõrvalhoonet.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tapa mõis |url=https://vana.mois.ee/jarva/tapa.shtml |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=vana.mois.ee}}&lt;/ref&gt; 

1921. aastal kavandati 1919. aastal Tapal alustanud [[Tapa Reaalgümnaasium|Reaalgümnaasium]]i üleviimist Tapa mõisa härrastemaja ruumidesse, reaalgümnaasium asus sel ajal endistes [[Tapa Raudteekool]]i ruumides, mis oli õpilastele kitsaks jäänud ja üleüldse kooli nõuetele ei vastanud. 

1920-ndatel ehitati Tapa mõisa mitu korda ümber ja see muudeti kahekorruseliseks.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 

[[Fail:Tapa mõis 1941. aastal.jpg|pisi|Mõis varemeis pärast süütamist 1941. aastal]]
Mõisahoone [[portikus]] säilis hoonel kuni 1941. aastani, mil taganev [[Punaarmee]] hoone süütas. Hoone taastati [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|saksa ajal]] 1943. aastal vanade müüride põhjal, kuid ilma portikuseta. Kõrvalhoonetest ei ole alles praktiliselt mitte midagi, säilinud on suur osa mõisa parki ja pärna[[allee]]d.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Eesti NSV ajal ehitasid [[Nõukogude armee]] [[ehituspataljon]]i sõdurid Tapa mõisa mõisahoonesse korterid ning mõisahoonest sai ohvitseriperede ühiselamu. Pärast Nõukogude armee lahkumist aastal 1993 seisis hoone tühjana ja lagunes.&lt;ref&gt;[https://virumaateataja.postimees.ee/6954429/vaartusetu-moisahoone-lastakse-taeva-poole Väärtusetu mõisahoone lastakse taeva poole], Virumaa Teataja, 21. aprill 2020&lt;/ref&gt;

2016. aastal kahjustas hoonet tulekahju, mis oli tõenäoliselt alguse saanud süütamisest.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Pulver |eesnimi=Andres |perekonnanimi2=Liiva |eesnimi2=Ain |kuupäev=29 aprill 2020 |pealkiri=Tapa mõis varises kokku |väljaanne=Virumaa Teataja |url=https://virumaateataja.postimees.ee/6961668/tapa-mois-varises-kokku |vaadatud=27 oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=3 mai 2016 |pealkiri=Tapa mõis tõenäoliselt süüdati |väljaanne=Virumaa Teataja |url=https://virumaateataja.postimees.ee/3678579/tapa-mois-toenaoliselt-suudati |vaadatud=27 oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Tapa linnale kuulunud hoone ostis 2019. aastal [[Kaitseressursside Amet]], kes lasi hoone 29. aprillil 2020 õhkida.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Hoone õhkimisest teatati [[Muinsuskaitseamet|Muinsuskaitseametile]] väga hilja, ning mõisa ei saanud uuritud. Koostamata jäi ajalooline õiend, kus oleks pidanud olema säilinud väärtuslikud detailid fotode ja ettepanekutega nende uuesti kasutamiseks.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Alatalu |eesnimi=Riin |kuupäev=8 mai 2020 |pealkiri=Suur pauk Tapal |väljaanne=Sirp |url=https://www.sirp.ee/suur-pauk-tapal/ |vaadatud=27 oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{Reflist}}
==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|2412}}
*[http://www.tapamuuseum.ee/?leht=muistised/tapa Tapa mõis], www.tapamuuseum.ee
*[https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2015/09/18/6 Tapa mõis pannakse müüki], [[Virumaa Teataja]], nr. 178, 18 september 2015
*[https://virumaateataja.postimees.ee/3678579/tapa-mois-toenaoliselt-suudati Tapa mõis tõenäoliselt süüdati], virumaateataja.postimees.ee, 3. mai 2016
*[https://virumaateataja.postimees.ee/6954429/vaartusetu-moisahoone-lastakse-taeva-poole Väärtusetu mõisahoone lastakse taeva poole], Virumaa Teataja, 21. aprill 2020
*[http://www.tapamuuseum.ee/?leht=muistised/tapa Tapa mõis], www.tapamuuseum.ee
*[https://www.muis.ee/museaalview/2616006 Tapa mõis 1925. aastal (foto)]

{{Ambla kihelkond}}

{{Coordinate|NS=59.250278|EW=25.936111|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Järvamaa mõisad]]
[[Kategooria:Fockide mõisad]]
[[Kategooria:Tapa vald]]
[[Kategooria:Ambla kihelkond]]
[[Kategooria:Tapa ajalugu]]
[[Kategooria:Tiesenhausenite mõisad]]</text>
      <sha1>fnusmh1p0iilprsoyf0htw05e5n647d</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kehra raudteejaam</title>
    <ns>0</ns>
    <id>189837</id>
    <revision>
      <id>7260791</id>
      <parentid>7239389</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T06:42:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57085-13</username>
        <id>240631</id>
      </contributor>
      <origin>7260791</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6940" sha1="lqj2uq3bc5t5du10hdozskxsktbk33q" xml:space="preserve">{{Infokast raudteejaam
| nimi = Kehra raudteejaam
| pilt = Kehra jaamahoone aastal 2024.jpg
| pildiallkiri = Kehra jaamahoone 2024. aastal
| teised_nimed = 
| asukoht = 
| tüüp = 
| omanik = AS [[Eesti Raudtee]]
| käitaja = 
| liin = 
| platvormid = 2
| rööpapaare = 6
| avatud = 1876
| suletud = 
| ümber_ehitatud = 
| kaart = punkt
}}
'''Kehra raudteejaam''' on [[raudteejaam]] [[Harju maakond|Harjumaal]] [[Anija vald|Anija vallas]] [[Kehra]]s, [[Tallinna–Narva raudtee]]l.

Kehra raudteejaam asub [[Tallinn]]ast 39&amp;nbsp;km kaugusel. Elektrirong sõidab [[Balti jaam|Balti jaamast (Tallinnast)]]ast Kehrasse umbes 36 minutit.

Kehras peatuvad kõik [[Elron]]i idasuunalised reisirongid, v.a. ekspressrongid. Jaamas asub kaks madalat 150 m pikkust reisijate [[ooteplatvorm]]i ja võib toimuda ka kaupade rongidele ning neilt maha laadimine. Piletihinnalt kuulub peatus IV tsooni.&lt;ref&gt;[http://elron.ee/wp-content/uploads/2016/01/elron_A2_hinnakiri_13012016.pdf Elron]&lt;/ref&gt;

Kehra jaamas asub 6 rööpapaari ja 20 [[Pööre (raudtee)|pööre]]t, lisaks kulgeb jaamast harutee [[Kehra tselluloositehas]]esse.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20211103140644/https://www.evr.ee/files/Kehra--TKA--12-01-2016-1-muud.xlsx Kehra jaama tehnokorraldusakt]; AS Eesti Raudtee&lt;/ref&gt;

==Jaamahoone==
[[Pilt:Kehra raudteejaam aastal 1937.jpg|pisi|vasakul|Kehra jaamahoone algsel kujul (1937)]]
[[Pilt:Kehra railway station 2010.JPG|pisi|vasakul|Kehra jaamahoone (2010)]]
[[Pilt:Kehra jaamahoone.jpg|pisi|Kehra jaamahoone (2012)]]
[[Pilt:Kehra renoveeritud jaamahoone.jpg|pisi|vasakul|Kehra jaamahoone renoveeritult (2019)]]
[[Fail:Drone video of Kehra town and paper mill (Fall 2021).webm|pisi|Kehra rongijaam, tselluloositehas ja linn 2021. aasta novembris]]
Algselt oli Kehra [[pooljaam]] (peatuskoht), mis asus hilisemast [[jaamahoone]]st paarsada meetrit ida pool, tollase ülesõidu (praegune jalakäijate ülekäik) ja Jägala jõe silla vahel praeguse perrooni kohas. Ajutise jaamahoonena asus seal kaks raudteele tüüpilist raudteeputkat (nüüdseks lammutatud), haruteed puudusid. 

1896. aastal valmis tüüpprojekti järgi ehitatud ühekorruseline punastest tellistest sümmeetrilise põhiplaaniga jaamahoone (analoogne [[Auvere_raudteejaam#Jaamahoone|Auvere]], [[Kohtla_raudteejaam#Jaamahoone|Kohtla]] ja [[Lehtse_raudteepeatus#Jaamahoone|Lehtse]] hoonetega). Jaamahoone sümmeetrilist põhiplaani liigendab üldootesaali laiuses kõrgemas eraldi katustatud keskosas eenduv [[keskrisaliit]], mille tähtsust rõhutavad kolm kõrgendatud fassaadiava.  

Jaamahoone ehitati külgedelt pikemaks 1960. aasta paiku pidades kinni hoone algsest stiilist. 

Ehitis oli jaamahoonena kasutusel kuni 1990. aastate keskpaigani.

Kehra jaamahoone mängis olulist rolli [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] algusperioodil, mil taganemis- ja murdelahingute ajal asus seal [[1. Diviis|1. diviis]]i staap. Sealt juhiti ka Vabadussõja tähtsaimat murdelahingut, 4. jaanuaril 1919 toimunud [[Kehra lahing]]ut, millest sai alguse eestlaste edu. 11. augustil 1996 avas kaitseminister Andrus Öövel jaamahoonel vastava mälestustahvli. Selle tellis [[Anija Muinsuskaitse Selts]].

2008. aastal asutati MTÜ Kehra Raudteejaam, mille põhieesmärk oli rajada vahepeal juba üsnagi lagunenud jaamahoonesse Eesti Vabadussõja Murdelahingute Muuseum. Muuseumi üheks osaks on ka kohalikku elu-olu tutvustav pool. 2010. aastal sai MTÜ Kehra jaamahoone vallalt oma kasutusvaldusse. Jaamahoone muuseumiks rekonstrueerimise käigus oli plaanis, niipalju kui võimalik, taastada hoone algne välimus (tumepunane tellismüüritis koos valgete liseenidega, plekk-katus jms), säilitades samas praeguse mahu koos 1960. aastatel lisatud juurdeehitustega. Rekonstrueerimise esimene etapp kestis aastatel 2011-2012, selle käigus sai jaamahoone uued katused, põrandad jms. Muuhulgas müüriti kinni raudteede poolne uks, mis murti seina 1930-ndate lõpus. 

Nüüdseks täielikult renoveeritud jaamahoones tegutseb alates 2018. aasta veebruarist Kehra muuseum, mis kajastab [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajalugu.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/682748/kehra-taastatud-jaamahoones-avas-uksed-vabadussoja-muuseum Kehra taastatud jaamahoones avas uksed Vabadussõja muuseum]; ERR-i kultuuriuudised, 12.02.2018&lt;/ref&gt; Jaamahoone Aegviidu-poolses tiivas asub pitsa[[kohvik]].

==Ajalugu==
[[Pilt:Eesti.raudteevõrk.Tallinn–Narva.svg|pisi|[[Tallinna–Narva raudtee]]]]
Kehra raudteejaam rajati peatusena [[1876]], seoses [[Balti raudtee]] ([[Paldiski]]–)[[Tallinna–Narva raudtee]]haru rajamisega. Jaam jäi avamisel [[Harju-Jaani kihelkond]]a [[Kehra mõis]]a maadele.

Suurem asula hakkaski tekkima just raudteejaama ja mõisa juurde pärast paberitehase asutamist alates [[1938]]. aastast. Tehase avamisele 25. augustil 1938 saabus erirongiga kohale president Konstantin Päts. 

[[1973]]. aastal pikendati [[elektriraudtee]]d Kehrani ja raudtee kohale rajati [[kontaktvõrk]].

29. jaanuaril 1974 hakkasid [[elektrirong]]id sõitma Tallinnast Kehrasse.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/harjueluensv/1974/01/31/4 ESIMESE ELEKTRIRONGIGA KEHRASSE JA TAGASI]; Harju Elu : Harjumaa ajaleht, nr. 13, 31. jaanuar 1974 ([[DIGAR]])&lt;/ref&gt; Neli aastat hiljem pikendati liini kuni [[Aegviidu]]ni.&lt;ref&gt;[http://est-train.ertas.eu/ida/tln-tapa.php?lng=est TALLINN - TAPA]; Eesti Raudteeajaloo Selts&lt;/ref&gt;

1987. aasta juulis võeti Raasiku–Kehra jaama vahel kasutusele uus raudtee paaristee lõik. Teise tee ehitus oli alanud kaks aastat varem [[Ülemiste raudteejaam|Ülemiste]]lt. 1992. aasta alguseks jõudis teise peatee ehitus [[Tapa]]ni.&lt;ref&gt; Jüri Loog. &quot;125 aastat raudteid Eestis&quot;. Tallinn, 1997. Lk 35&lt;/ref&gt;

== Pilte ==
&lt;gallery&gt;
Raudtee Kehra jaama juures.jpg|Raudtee Kehra jaama juures (1920. aastad)
Kehra jaama kivielamu2.jpg|Jaama kivielamu
Kehra.peatus.JPG|Kehra raudteejaama endine (lammutatud) [[perroon]]
Mälestustahvel Kehra raudteejaamas.JPG|Mälestustahvel Kehra jaamahoone seinal
Kehra jaama perroonid.jpg|Kehra jaama praegused perroonid (ehk ooteplatvormid)
Moskva rong läbisõidul kehra jaamast.jpg|[[Tallinna–Moskva rongiliin|Tallinna–Moskva reisirong]] läbisõidul Kehra jaamast
&lt;/gallery&gt;

==Vaata ka==
* [[Eesti raudteetransport]]
* [[Tallinna–Narva raudtee]]
* [[Balti raudtee]]

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://www.kehrajaam.ee/ MTÜ Kehra Raudteejaam]
* [http://www.harjuelu.ee/kehra-vaksal-avab-peale-remonti-uksed/ Kehra vaksal avab peale remonti uksed]; Harju Elu, 09.02.2018
* [http://railwayz.info/photolines/station/6219 Infot jaama kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'')

{{Commons|Category:Kehra railway station}}

{{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Parila raudteepeatus|Parila]] | päis=Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel | peatus=Kehra | järgnev=[[Lahinguvälja raudteepeatus|Lahinguvälja]]}}


[[Kategooria:Eesti raudteejaamad]]
[[Kategooria:Kehra]]
[[Kategooria:Balti raudtee]]</text>
      <sha1>lqj2uq3bc5t5du10hdozskxsktbk33q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lehtse raudteepeatus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>190218</id>
    <revision>
      <id>7260794</id>
      <parentid>7255479</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T06:49:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57085-13</username>
        <id>240631</id>
      </contributor>
      <origin>7260794</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9389" sha1="0db93nbh9o9uoyqaks12mrgpdprjeow" xml:space="preserve">{{Infokast raudteejaam
| nimi = Lehtse raudteepeatus (18.10.2026)
| pilt = Lehtse raudteepeatus-20261018 04.jpg
| pildiallkiri = Lehtse raudteepeatus
| teised_nimed = 
| asukoht = [[Lääne-Viru maakond]], [[Lehtse]]
| tüüp = 
| omanik = AS [[Eesti Raudtee]]
| käitaja = 
| liin = 
| platvormid = 2
| rööpapaare = 
| avatud = 1876
| suletud = 
| ümber_ehitatud = 
| kaart = punkt
}}
'''Lehtse raudteepeatus''' (kuni 2012. aastani [[raudteejaam]]) on [[raudteepeatus]] [[Lääne-Virumaa]]l [[Tapa vald|Tapa vallas]] [[Lehtse|Lehtse alevikus]] (Tallinna 5. hinnatsoon).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Peatused {{!}} Elron |url=https://elron.ee/soiduinfo/peatused |vaadatud=2026-05-10 |väljaanne=elron.ee}}&lt;/ref&gt;

Lehtse raudteepeatuses peatuvad [[Elron|Elroni]] reisirongid, mõlemal suunal kokku 29 reisi (seisuga 10.05.2026)

Reisirong sõidab Lehtse raudteepeatusest [[Ülemiste raudteejaam|Ülemistele]] 48-63 minutit, [[Balti jaam|Tallinna Balti jaama]] 56-71 minutit, [[Tapa raudteejaam|Tapale]] 8 minutit ja [[Rakvere raudteejaam|Rakverre]] 27-28 minutit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri={{!}} Elron |url=https://elron.ee/ |vaadatud=2026-05-10 |väljaanne=elron.ee}}&lt;/ref&gt;

==Taristu==

1991. aasta mais hakati ekspluateerima uut raudtee paaristee lõiku liinil Aegviidu-Lehtse, Samuti ehitati uued kõrged ooteplatvormid jaamast Tallinna suunas. 1992. aasta alguseks pikendati teist teed kuni Tapani.&lt;ref&gt;[http://est-train.ertas.eu/ida/tln-tapa.php?lng=est TALLINN - TAPA]; Eesti Raudteeajaloo Selts&lt;/ref&gt;

1991. aastal valmis Lehtses ka uus [[silikaattellis]]test elektritsentralisatsiooni post, kuhu viidi üle raudteejaama kollektiiv ning kus asus pöörmete ja signaalide tsentralisatsiooni juhtpult.&lt;ref&gt;[https://www.tapamuuseum.ee/lehtse/asutused/ Lehtse raudteejaam]; Tapa Muuseum&lt;/ref&gt; Hoone lammutati koos vanade kõrgete ooteplatvormide lammutamisega.

Raudteepeatus ajakohastati 2012. aasta algul, mille käigus ehitati kaasaegsed normaalkõrgusega ooteplatvormid (pikkusega 100 m) ajaloolise jaamahoone ette.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Eva Kaarin Viise, Eva Klaas|url=https://virumaateataja.postimees.ee/493122/ooteplatvormid-ehitatakse-umber|pealkiri=Ooteplatvormid ehitatakse ümber|väljaanne=Virumaa Teataja|aeg=09.07.2011|vaadatud=23.02.2018}}&lt;/ref&gt; Vanad kõrged ooteplatvormid lammutati seejärel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2011-11-10 |pealkiri=Tapa valla kolme raudteejaama ooteplatvormid saavad korda |url=https://virumaateataja.postimees.ee/628804/tapa-valla-kolme-raudteejaama-ooteplatvormid-saavad-korda |vaadatud=2026-05-10 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]] ja [[Tapa raudteejaam|Tapa]] vaheline raudteelõik, sealhulgas Lehtse peatus, [[Elektriraudtee|elektrifitseeriti]] 2025. aastal&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Valner Väino {{!}} |kuupäev=2025-04-22 |pealkiri=Tallinna-Tartu liinil ei hakka uued rongid sõitma ilmselt enne aasta lõppu |url=https://www.err.ee/1609670147/tallinna-tartu-liinil-ei-hakka-uued-rongid-soitma-ilmselt-enne-aasta-loppu |vaadatud=2026-05-10 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Raudteeohutuse tagamiseks ning reisirongide kiiruse tõstmiseks kiiruseni kuni 160 km/h uuendati Lehtse raudteepeatuses 2026. aastal reisijate ooteplatvormid ning ehitati kergliiklustunnel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-04-17 |pealkiri=Raudtee kaevati tunnelite paigaldamiseks üles |url=https://virumaateataja.postimees.ee/8454236/raudtee-kaevati-tunnelite-paigaldamiseks-ules |vaadatud=2026-05-10 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Ajalugu==
Lehtse jaam rajati aastal [[1876]] seoses kuus aastat varem rajatud ([[Paldiski]]–)[[Tallinna–Narva raudtee]]ga. Jaam jäi avamisel [[Ambla kihelkond]]a [[Lehtse mõis]]a maadele ja kandis algselt nime '''Vedruka pooljaam'''. Esimene jaamahoone valmis kaks aastat hiljem. Lehtse mõisnik seadis aastal 1884 sisse telefoniühenduse jaama ja oma mõisa vahel, mis kujunes Eesti esimeseks telefoniliiniks. Too jaamahoone põles aasta 1890 paiku maha.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2016/08/13/16.2 Lehtse vaksalil on samuti tänavu juubel]; Virumaa Teataja, nr. 155, 13. august 2016 ([[DIGAR]])&lt;/ref&gt; 
Uue jaama rajamine kujunes Lehtse ja [[Pruuna mõis]]a vaheliseks vägikaikaveoks: kelle maadele pidi uus jaam tulema, selle mõisa nime pidi see ka kandma.&lt;ref&gt;[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/43899413/140-aastat-raudteed-eestis-ja-lehtses 140 aastat raudteed Eestis ja Lehtses]; Maaleht, 22.11.2010&lt;/ref&gt; Võitis Lehtse mõisnik, kes lasi oma rahaga uue [[jaamahoone]] rajada – otse loomulikult oma maadele.&lt;ref&gt;[http://www.tapamuuseum.ee/?leht=lehtse/asutused Tapa muuseum]&lt;/ref&gt; Praegu on kivist jaamahoone tühi. Selle analoog asub Kehras. 

[[XX sajand]]i algusaastatel avati jaamast Lehtse turbatööstuseni viiv 4 kilomeetri pikkune [[kitsarööpmeline raudtee]], mida kasutati nii [[Lehtse Turbatööstus]]e turba-, kui ka metsaveoks.&lt;ref&gt;[https://www.raudtee.eu/?main=17&amp;sub=307&amp;stat=316&amp;tlink=159 Eesti kitsarööpmelised raudteed]&lt;/ref&gt;

Aastani 2005 eelnes Lehtsele Tallinna suunalt [[Patika raudteepeatus]].

Nüüdseks on endisest jaamast saanud peatuskoht, kõrvalteed ja [[Pööre (raudtee)|pöörme]]d on demonteeritud. Samuti on tänaseks lammutatud peale jaama sulgemist kasutuks muutunud silikaadist [[elektritsentralisatsiooni post|ET-post]].
===Jaamahoone===
Lehtse ühekorruseline madala [[poolkelpkatus]]ega kivist [[jaamahoone]] ehitati [[1897]]. aastal tüüpprojekti järgi analoogselt [[Kehra raudteejaam|Kehra]], [[Kohtla raudteejaam|Kohtla]] ja [[Auvere_raudteejaam#Jaamahoone|Auvere jaamahoone]]tega.

Hoone [[Sümmeetrilisus|sümmeetrili]]st põhiplaani liigendab üldootesaali laiuses kõrgemas eraldi katustatud keskosas eenduv [[keskrisaliit]], mille tähtsust rõhutavad
kolm kõrgendatud fassaadiava. Tumedail klinkertellisfassaadidel pakuvad efektset kontrasti valgeks lubjatud detailid: laiad nurgaliseenid, kitsad rõhtvööd ja segmentkaaravade silluspiirded.&lt;ref&gt;{{cite book |last= Välja |first= Leele |authorlink= Leele Välja | year= 2012 |title= 20. sajandi Eesti raudteejaamad. Alusuuring. |url=https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Raudteearhitektuur/Raudteearhitektuur.pdf |publisher= [[Kultuurimälestiste riiklik register]] | location=Tallinn |isbn= |page= 16 |accessdate= 29.07.2025}}&lt;/ref&gt;

Tegemist on ainsa seda tüüpi jaamahoonega Eestis, kus on säilinud originaalkubatuur (teine säilinud hoone Kehras on hiljem ümber ehitatud).

Hoone kuulub AS [[Eesti Raudtee]]le, kuid alates 1999. aastast, kui jaamas lõpetati piletimüük, on hoone olnud kasutuseta.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2014/11/13/13.6 Lehtse sümbol laguneb]; Virumaa Teataja, nr. 220, 13. november 2014 (DIGAR)&lt;/ref&gt; 

Alates 1998. aastast on Lehtse jaamahoone arvel [[kultuurimälestis]]ena.&lt;ref&gt;[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=15054 15054 Lehtse raudteejaama hoone]; Kultuurimälestiste register&lt;/ref&gt; 2019. aastal avaldatud nimekirja kohaselt kuulub Lehtse jaamahoone ehitiste hulka, millest Eesti Raudtee soovib vabaneda.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/957427/selgusid-jaamahooned-millest-eesti-raudtee-soovib-vabaneda Selgusid jaamahooned, millest Eesti Raudtee soovib vabaneda]; ERR uudised, 01.07.2019&lt;/ref&gt;Hoone on kasutuseta. 

== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
Fail:Rong_Lehtses_kergliiklustunnelil_2026-05-01.jpg|&quot;Elroni&quot; reisirong ehitataval kergliiklustunnelil 01.05.2026
Fail:Lehtse jaam.jpg|Lehtse [[jaamahoone]] 20. sajandi alguses (toonase nimega ''Lechts'')
Fail:Perroonid Lehtses.jpg|[[Perroon]]id Lehtses
Fail:Lehtse raudteejaama hoone 1897.jpg|Endine jaama peahoone aastal 2012
Fail:Lehtse jaama elamu.jpg|Lehtse jaama elamu
Fail:Lehtse raudteepeatus-20261018 03.jpg|thumb|Lehtse raudteepeatus peale perroonide laiendamist (18.10.2026)
Fail:Lehtse raudteepeatus-20261018 02.jpg|thumb|Lehtse raudteepeatus peale perroonide laiendamist koos ajaloolise jaamahoonega (18.10.2026)
Fail:Lehtse raudteepeatus-20261018 03.jpg|thumb|Lehtse raudteepeatus peale perroonide laiendamist (18.10.2026)
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Mehis Helme &quot;Eesti raudteejaamad&quot; ([[Tänapäev]], 2003)

== Välislingid ==
* [https://dea.digar.ee/article/voitlevsona/1987/08/01/2 Rongid, rongid, kuhu te nõnda kiirelt veerete]; Võitlev Sõna : EKP Paide Rajoonikomitee ja Paide Rajooni RSN häälekandja, nr. 90, 1. august 1987 ([[DIGAR]])
* [https://virumaateataja.postimees.ee/8060019/lehtse-ja-janeda-saavad-jalakaijate-tunneli Lehtse ja Jäneda saavad jalakäijate tunneli]; Virumaa Teataja, 16. juuli 2024
* [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=15054 Lehtse raudteejaama hoone kultuurimälestiste riiklikus registris]
* [http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php?pid=9378 Lehtse jaam aastal 2007 - Baltic Trains Picture Gallery]
* [http://est-train.ertas.eu/ida/tln-tapa.php?lng=est Eestimaa rongid: Tallinn - Tapa]
* [https://www.youtube.com/watch?v=nMMlu6mqG-E Škoda 21Ev Lehtse peatuses 21.02.2026 (Elroni reis 447, Tapa-Tallinn)]
{{Commons|Category:Lehtse railway station}}

{{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Jäneda raudteepeatus|Jäneda]] | päis=Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel | peatus=Lehtse | järgnev=[[Tapa raudteejaam|Tapa]]}}


[[Kategooria:Eesti raudteejaamad]]
[[Kategooria:Tapa vald]]
[[Kategooria:Balti raudtee]]</text>
      <sha1>0db93nbh9o9uoyqaks12mrgpdprjeow</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jõepere mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>194012</id>
    <revision>
      <id>7260435</id>
      <parentid>6616952</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T15:04:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <origin>7260435</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3215" sha1="61x2psd6y5lmjl7ex4a1lepcb8i37e4" xml:space="preserve">[[Pilt:Jõepere mõisa viinavabriku varemed.jpg|pisi|Jõepere mõisa viinavabriku varemed]]
'''Jõepere mõis''' ([[saksa keel]]es ''Joemper'') oli rüütlimõis [[Kadrina kihelkond|Kadrina kihelkonnas]] [[Virumaa]]l.

==Mõisaomanikud==
Jõepere oli endine [[Saksi mõis]]a osa, kuuludes iseseisvana selle juurde. 1684. aastal [[Otto Johann von Uexküll-Meyendorff]] pantis Jõepere ülemleitnant [[Karl Magnus Rehbinder]]ile.

Pärast [[Põhjasõda|Põhjasõja]] lõppu 1729. aastal müüdi Jõepere ning omanikuks märgiti kapten [[Johann Adolph von Rosenthal]]i, kes on selle ostnud 6600 riigitaalri eest, pärast Johann Adolph von Rosenthali surma oli mõisa omanik tema vend major [[Karl Heinrich Rosenthal]], kellelt [[1733]]. aastal ostis mõisa assessor [[Erich Johann von Vietinghoff]].

Pärast Erich Johann von Vietinghoffi surma (1761) oli mõisa pärija on tema lesk Beata Regina von [[Vietinghoff]] (sündinud von [[Fick]]), [[Adavere mõis|Adavere]], [[Imavere mõis|Imavere]] ja Jõepere mõisa pärija. Beata Regina von Vietinghoffi surma järel oli mõisa pärija tema poeg, maanõunik [[Reinhold Heinrich von Vietinghoff]]. Reinhold Heinrich von Vietinghoff pantis Jõepere ja Vasivere mõisa [[1801]]. aastal kaardiväekornet [[Friedrich Wilhelm von Rosen]]ile 30 aastaks.

[[1808]]. aastal omandas Jõepere ja Vasivere mõisa kornet [[Bernhard Heinrich von Rosen]].

[[1825]]. aastal pani major Paul von [[Dücker]] Jõepere ja [[Vasivere mõis|Vasivere mõisa]] avalikule müügile ning need omandas endine [[haagikohtunik]] krahv [[Peter August Friedrich von Manteuffel]], kelle surma järel sai mõisa tema lesk krahvinna Helene Louise Elisabeth von [[Manteuffel]] (sündinud vabapreili [[Uexküll-Güldenband]]), kes pärandas [[1849]]. aastal mõisa oma tütrele Wilhelmine Elise von [[Kotzebue]]le (sündinud kahvinna Manteuffel).

Pärast Wilhelmine Elise von Kotzebue surma (1902) pärisid Jõepere, Vasivere, [[Saksi mõis|Saksi]] ja [[Karila mõis|Karila mõisa]] võrdsetes osades tema tütred: (Marie Agnese abielust Paul von [[Baggehuffwudt]]iga); tütred Margarethe (Daisy), von [[Brevern]], krahvinna Helene (Nelli) von [[Tiesenhausen]] ja paruness Maric von [[Taube]], kuid vastavalt pärijatevahelisele kokkuleppele omandas Margarethe (Daisy) Luise von Brevern [[1904]]. aastal teistelt pärijatelt Jõepere mõisa 100 000 rubla, Saksi (2767 tiinu) 138 000 rubla, Vasivere (163 tiinu) 10 000 rubla ja Karila (382 tiinu) 20 000 rubla eest ning sai mõisate ainuomanikuks&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16913 Kinnistute register. Jõepere mõis (Kadrina khk)]&lt;/ref&gt;.

[[1919. aasta maareform|Mõis riigistati 1919. aastal]].

==Vaata ka==
*[[Jõepere lahingupaiga mälestuskivi]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|620}}
*[https://www.muis.ee/museaalview/972027 Jõepere mõis (foto)]

{{Kadrina kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.289167|EW=26.189167|type=landmark|region=EE}}

[[Kategooria:Brevernite mõisad]]
[[Kategooria:Kadrina kihelkond]]
[[Kategooria:Kadrina vald]]
[[Kategooria:Manteuffelite mõisad]]
[[Kategooria:Vietinghoffide mõisad]]
[[Kategooria:Valgete Rosenite mõisad]]
[[Kategooria:Virumaa mõisad]]</text>
      <sha1>61x2psd6y5lmjl7ex4a1lepcb8i37e4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kättemaksukontor</title>
    <ns>0</ns>
    <id>196511</id>
    <revision>
      <id>7260524</id>
      <parentid>7253679</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T18:11:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fikseerija58</username>
        <id>196272</id>
      </contributor>
      <origin>7260524</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="60845" sha1="jnfblhmbhfx1u38p17bg11gl8rdpfgx" xml:space="preserve">{{Infokast seriaal
| nimi = Kättemaksukontor
| lavastaja = [[Ain Prosa]]
| peaosades = [[Marika Vaarik-Soo]]&lt;br&gt;(2009–2013, 2018, 2026)&lt;br&gt;[[Kadri Rämmeld]]&lt;br&gt;(2009–2023, 2026)&lt;br&gt;[[Elina Pähklimägi]]&lt;br&gt;(2009–2013, 2018, 2026)&lt;br&gt;[[Elina Reinold]]&lt;br&gt;(2013–2024, 2026)&lt;br&gt;[[Adeele Jaago]]&lt;br&gt;(2013–2015)&lt;br&gt;[[Ragne Veensalu]]&lt;br&gt;(2015–2021, 2023)&lt;br&gt;[[Amanda Hermiine Künnapas]]&lt;br&gt;(2021–2026)&lt;br&gt;[[Elisabet Reinsalu]]&lt;br&gt;(2024–2026)&lt;br&gt;[[Märten Metsaviir]]&lt;br&gt;(2023–2026)
| hooaegu = 34 (on eetrisse jõudnud)
| jagusid = 393 (on eetrisse jõudnud)&lt;br&gt;(34. hooaja seisuga)
| kestus = 40–50, 80 minutit
| kanal = [[TV3]], [[TV3 Gold]], [[Go3]]
| originaal = 2009–2027
| montaaž = [[Ain Prosa]]
| žanr = kriminaalkomöödia
| stsenarist = [[Mihkel Ulman]]&lt;br&gt;(2009–2026)&lt;br&gt;[[Mihkel Seeder]]&lt;br&gt;(2024–2026)&lt;br&gt;[[Marite Butkaite]]&lt;br&gt;(2024–2026)&lt;br&gt;[[Elise Kumm]]&lt;br&gt;(2024–2026)&lt;br&gt;[[Roos Lisette Parmas]] (2025–2026)
| tunnusmuusika = &quot;[[Saatanlik naine]]&quot;
| riik = {{PisiLipp|Eesti}}
| keel = eesti keel
| produtsent = [[Raivo Suviste]]
| võttekoht = Tallinn, Eesti
| esitaja = [[Uku Suviste]]
| pilt = 
| pildiallkiri = 
| seotud = &quot;[[Ohtlik lend]]&quot;
| koduleht = https://et-ee.facebook.com/KMK.ametlik.lehekylg
| järgnev = 
}}

'''&quot;Kättemaksukontor&quot;''' on [[Eesti]]s toodetav algupärane kriminaalkomöödiasari. Selle esimene osa läks TV3-s eetrisse 30. aprillil 2009. '''&quot;Kättemaksukontori&quot;''' viimane ehk 34. hooaeg&lt;ref name=&quot;viimased-j&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=VIIMASED JUHTUMID! „Kättemaksukontor“ jätab sügisel vaatajatega hüvasti |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1161246/viimased-juhtumid-kattemaksukontor-jatab-sugisel-vaatajatega-huvasti |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; jõudis eetrisse [[Go3|Go3-s]] 29. septembril 2026.   

Sarja [[stsenarist]] on [[Mihkel Ulman]], režissöör [[Ain Prosa]] ja produtsent [[Raivo Suviste]]. Alates 31. hooajast kuni 34. hooajani olid lisaks Mihkel Ulmanile stsenaristid ka [[Mihkel Seeder]], [[Marite Butkaite]], [[Elise Kumm]] ning alates 33. hooajast kuni 34. hooajani [[Roos Lisette Parmas]]. Sarja tunnuslaul on &quot;[[Devil Woman|Saatanlik naine]]&quot; ja seda esitab [[Uku Suviste]].  

* Sarja formaadiõigused müüdi [[2013]]. aastal rahvusvahelisele televisioonitootjale [[FremantleMedia Ltd]].

* Läti voogedastusplatvorm Tet TV+ soetas &quot;Kättemaksukontori&quot; formaadiõigused 2020. aastal ja tootis sarja &quot;Atriebējas&quot;, mida on kokku kuus jagu. See sarnaneb Eesti omaga.
* Igal aastal on suvel traditsiooniks saanud vanade &quot;Kättemaksukontori&quot; hooaegade näitamine TV3-s. 
* Ka kanal [[TV3 Gold]] näitab &quot;Kättemaksukontori&quot; osasid. 

* &quot;Kättemaksukontor&quot; on seotud teise eesti kriminaalsarjaga &quot;[[Ohtlik lend]]&quot;. Sealt sarjast on toodud üle [[Jaan Rekkor|Jaan Rekkori]] tegelaskuju Rein Pihelgas. 

== Sisu ülevaade ==

* Kättemaksukontori asutajateks on endine mõrvagrupi uurija Frida Arrak ning sekretär Marion Pärn. Hoolimata oma vastandlikest iseloomudest ja maailmavaadetest ühendab neid ühine vimm meessoo vastu, mis viib nad ideeni pakkuda kättemaksuteenust teistele naistele. Kättemaksukontor pakub lahendusi igasugustele probleemidele, seda on näidanud mitukümmend hooaega.

* Hooaegade vältel on aga detektiivide koosseis mitmel korral muutunud. Esimesed viis hooaega on detektiivideks Frida ja Marion, kuid 6. hooajal liitub Frida ja Marioniga kolmanda detektiivina meistervaras Häidi Õigepaulus ning koos ollakse kuni 9. hooaja lõpuni. Kui Frida otsustab 10. hooajal liituda Püha Neitsi Kloostriga ning saab nunnaks, astub tema asemele kolmandaks detektiiviks tema noorem õde, füüsik Freya Narvik. 11. hooajal lahkub Häidi ning tema asemele tuleb endine politseiuurija Kirke Klein. 13. hooaja lõpus, kui Kirke lahkub, liitub teistega endine tänavalaps Luna Haab. 24. hooaja lõpus, kui Luna otsustab hakata ellujäämisinstruktoriks, liitub kolmanda eradetektiivina 25. hooajal noor ja elus kogenematu Lumi-Lee Aigo. 31. hooajal aga selgub, et Freya ja Marion on Kättemaksukontorist lahkunud. Lumi-Leega liituvad detektiividena siis aga endine advokaat Barbara Laando ja Lumi-Lee elukaaslane Madis Toor.
* 31. hooaja alguses selgub, et Freya ja Marion on Kättemaksukontorist lahkunud. Lumi-Lee otsustab kontori sulgeda ning alustada koos elukaaslase Madisega uut elu, kuid järjest saabuvad juhtumid lükkavad seda otsust pidevalt edasi. Ühe uurimise käigus ristub ta tee advokaat Barbara Laando omaga, keda ta esialgu mõrvas kahtlustab. Hooaja vältel tegutseb Lumi-Lee koos Barbara ja Madisega, lahendades erinevaid juhtumeid. Hooaja viimases osas saab Barbara Kättemaksukontori ametlikuks liikmeks. Pärast viimase juhtumi lahendamist otsustab kolmik üheskoos reisile minna. Kui nad lennujaamast lahkuvad, astub samal ajal terminali uksest sisse Freya, kes on ootamatult Eestisse sõitnud.
* 32. hooaja alguses naaseb Freya Eestisse, kuna tema dokumendid on aegunud. Peagi avastab ta, et ka Milana Luuve on tagasi Eestis. Kui Freya koos Barbara ja Lumi-Leega juhtumit uurima asub, selgub, et see on seotud tema abikaasa Emiliga. Pärast aastatepikkust varjul olemist on Emil taas välja ilmunud ning töötab Milana heaks, aidates luua ohtliku relva prototüüpi. Freya abil õnnestub Milana lõpuks tabada ning juhtum saab lahenduse. Seejärel tehakse Freyale ja Emilile ettepanek liituda välismaal uue labori meeskonnaga, mille nad ka vastu võtavad.
* 33. hooajal ilmub välja vana tuttav Martin Arrak, kes palub detektiividelt abi ühe maali varastamise asjus ja veel tahab ta leida kuulsat kunstivahendajat. Barbarast saab Martini turvaja, mis kisub ohtlikuks. Kättemaksukontori abiga saadakse maal kätte ja leitakse samuti kuulus kunstivahendaja.
* 34. hooajal paneb aga Kättemaksukontor oma uksed kinni. Viimaseid juhtumeid aitavad lahendada lisaks Lumi-Leele, Barbarale ning Madisele ka Frida, Marion ja Häidi. Hooaeg on täis üllatusi ning välja ilmuvad paljud vanad näod. Hooaeg kulmineerub kauaoodatud Marioni ja Aleksanderi pulmaga, mis toob endaga kaasa palju segadust.

==Osatäitjad ja tegelaskujude iseloomustused==
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;4&quot; |&lt;big&gt;&quot;Kättemaksukontori&quot; peaosades olnud näitlejad&lt;/big&gt;
|-
! colspan=&quot;2&quot; |Näitleja
!Sarjas oldud aastad
!Sarjas oldud hooajad
|-
! rowspan=&quot;9&quot; |
|[[Marika Vaarik-Soo|Marika Vaarik–Soo]]
|2009–2013, 2018, 2026
|1–9, 20, 34
|-
|[[Kadri Rämmeld]]
|2009–2023, 2026
|1–30, 34
|-
|[[Elina Pähklimägi]]
|2009–2013, 2018, 2026
|1–10, 20, 34
|-
|[[Elina Reinold]]
|2013–2024, 2026
|10–32, 34
|-
|[[Adeele Jaago]]
|2013–2015
|10–13
|-
|[[Ragne Veensalu]]
|2015–2021, 2023
|14–25, 29
|-
|[[Amanda Hermiine Künnapas]]
|2021–2026
|25–34
|-
|[[Elisabet Reinsalu]]
|2024–2026
|31–34
|-
|[[Märten Metsaviir]]
|2023–2026
|29–34
|}
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;5&quot; |&lt;big&gt;&quot;Kättemaksukontori&quot; osatäitjad&lt;/big&gt;
|-
! colspan=&quot;2&quot; |Näitleja
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa sarjas
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Sarjas oldud aastad
!Sarjas oldud hooajad
|-
! colspan=&quot;5&quot; |Kättemaksukontori eradetektiivid (põhiosatäitjad)
|-
! rowspan=&quot;40&quot; |
|[[Marika Vaarik-Soo|Marika Vaarik–Soo]]
|Frida Arrak (endine Idasaar)
|2009–2013, 2018, 2026
|1–9, 20, 34
|-
|[[Kadri Rämmeld]]
|Marion Pärn
|2009–2023, 2026
|1–30, 34
|-
|[[Elina Pähklimägi]]
|Häidi Õigepaulus
|2009–2013, 2018, 2026
|1–10, 20, 34
|-
|[[Elina Reinold]]
|Freya Narvik (endine Idasaar)
|2013–2024, 2026
|10–32, 34
|-
|[[Adeele Jaago]]
|Kirke Klein
|2013–2015
|10–13
|-
|[[Ragne Veensalu]]
|Luna Haab
|2015–2021, 2023
|14–25, 29
|-
|[[Amanda Hermiine Künnapas]]
|Lumi–Lee Aigo
|2021–2026
|25–34
|-
|[[Elisabet Reinsalu]]
|Barbara Laando
|2024–2026
|31–34
|-
|[[Märten Metsaviir]]
|Madis Toor
|2023–2026
|29–34
|-
! colspan=&quot;4&quot; |Politseiuurijad (kõrvalosatäitjad)
|-
|[[Märt Avandi]]
|Gerth Maango
| rowspan=&quot;2&quot; |2009–2011, 2013, 2017–2018, 2021, 2026
|1–5, 9, 17, 20, 26, 34
|-
|[[Ott Sepp]]
|Kaspar Tuvi
|1–5, 9, 17–18, 20, 26, 34
|-
|[[Marilyn Jurman]]
|Sonja Maango (endine Säde)
|2010–2011, 2017
|3–6, 17
|-
|[[Jaan Rekkor]]
|Rein Pihelgas (härra Korralik)
|2010–2013
|4–9
|-
|[[Tarvo Sõmer]]
|Tiit Marvel
|2011–2026
|5–34
|-
|[[Sergo Vares]] 
|Karl Suur
|2012–2013
|8–9
|-
|[[Juss Haasma]]
|Rainis Sõber
|2013–2016, 2018
|10–15, 20
|-
|[[Ireen Kennik]]
|Selene Kronk
|2015–2020
|14–23
|-
|[[Risto Vaidla]]
|Rasmus Uuber
|2016–2017
|16–17
|-
|[[Kristjan Lüüs]]
|Sander Pronks
|2017, 2019–2026
|18, 21–34
|-
|[[Mark Erik Savi]]
|Joosep Liblik
|2024–2026
|31–34
|-
! colspan=&quot;4&quot; |Muud tegelased (kõrvalosatäitjad)
|-
|[[Kristjan Sarv]]
|Kaur Moks
|2009–2013, 2018–2022
|1–10, 20–21, 23, 25, 28
|-
|[[Sepo Seeman]]
|Martin Arrak
|2009–2013, 2025
|1–3, 5–7, 10, 33
|-
|[[Eduard Salmistu]]
|Armin Eila
|2009–2010, 2014, 2016, 2024
|1, 4, 11–12, 16, 32
|-
|[[Guido Kangur]]
|Mart Mesilane (härra Hurmur)
|2009–2013, 2016–2019, 2022–2023
|2–3, 5, 8–9, 15–17, 20, 22, 27, 29
|-
|[[Merle Talvik]]
|Tiiu Pärn
| rowspan=&quot;2&quot; |2009, 2012, 2016, 2020–2023, 2026
| rowspan=&quot;2&quot; |2, 8, 16, 24, 26, 28, 30, 34
|-
|[[Heino Seljamaa]]
|Kalju Pärn 
|-
|[[Nikolai Bentsler]]
|Aleksander Vesper
|2010–2022, 2026
|3–5, 8–9, 11, 13–19, 22–23, 25–27, 34
|-
|[[Raivo Rüütel]]
|Morten Wilhelmsson
|2010, 2012, 2016, 2026
|3, 7, 15, 34
|-
|[[Ain Prosa]]
|Sergei Hämaläinen
|2010, 2013, 2016–2020, 2022–2026
|3–4, 9, 12, 15, 17, 20–22, 24, 29, 32–34
|-
|[[Carmen Mikiver]]
|Ivi Pihelgas
|2011–2013
|6–9
|-
|[[Alo Kurvits]]
|Hardi Noova (endine Taavidson)
|2013–2014, 2017, 2019, 2022, 2026
|9, 11, 17, 22–23, 27, 34
|-
|[[Raimo Pass]]
|Emil Narvik
|2013, 2024
|10, 32
|-
|[[Tanel Padar]]
|Daniel Frank
|2014–2015
|11–12
|-
|[[Lauri Kink]]
|Pavel Lust
| rowspan=&quot;2&quot; |2015–2019, 2022
|14–15, 17–19, 22, 27
|-
|[[Liia Kanemägi-Jõerand|Liina Kanemägi–Jõerand]]
|Tuulikki Lust (endine Naves)
|14–16, 18–19, 22, 27
|-
|[[Ivo-Ernesto Reinok|Ivo–Ernesto Reinok]]
|Margus Uniloo (FMR, [[Guy Fawkes]])
|2016–2017, 2022–2023
|15–18, 27, 29
|-
|[[Klaudia Tiitsmaa]]
|Kioko Veega
|2017–2018, 2022–2023
|18–19, 28–29
|-
|[[Nora Reinsalu]]
|Sandra Pronks
|2025–2026
|33–34
|}

== Tegelaskujude iseloomustused ==
'''Kättemaksukontori eradetektiivid'''
* '''Frida Arrak''' (endine Idasaar) (hooajad 1–9, 20, 34) – endine politsei mõrvagrupi liige, hilisem eradetektiiv. Eriti läbinägelik ja taiplik daam, keda loomupärane nutikus ei jäta maha ka kõige keerulisemates olukordades – olgu see näiteks välkarmumine või mõni meditsiiniline juhtum. Lahutatud, õigemini mahajäetud ja seetõttu uute tutvuste loomisel ülimalt ettevaatlik. Ta oli armunud Härra Hurmurisse (Mart Mesilasse) ja Politseimajor Rein Pihelgasse. Selle eest on sattunud mitmetesse segadustesse. Pärast Kättemaksukontorist lahkumist läks Indiasse ja hakkas usklikuks. Praegu Püha Neitsi Kloostri nunn. Huvialad: lugemine ja erialane töö. Frida asutatud on Kättemaksukontor. Fridal oli lapsepõlvest jäänud tuhkrute foobia.
* '''Marion Pärn''' (hooajad 1–30, 34) – Kättemaksukontori teine asutaja. Väga romantilise meelelaadiga ja väga naiselik. Ei loobu unistamast oma härra Õigest, igatseb abielluda ja saada lapsi, kuid paraku kisub alatasa kõik viltu. Kõigest hoolimata usub, et Saatusekirjutajal on tema rolli jaoks varuks õnnelik lõpp. Kergesti armuv. Isegi liiga kergesti, mis on teda tihti ekstreemsetesse olukordadesse viinud. Kalduvus armuda just pahelistesse tüüpidesse. Siiski on tal ka eluarmastus – Aleksander. Huvialad: lõhnad, kaunid rõivad, poodlemine, Facebook, seks ja autod.
* '''Häidi Õigepaulus''' (hooajad 1–10, 20, 34) – Frida eksmehe naine. Häidi on enesekindel, julge ja nahaalne. Teab oma väärtust ja oskab seda meeste puhul hästi ära kasutada. Häidil on ka varjupool – kriminaalne minevik, mis on jäänud õiguskaitseorganitele siiamaani teadmata. Tema asumine eradetektiiviks on Frida soov, kusjuures ei ole aru saada, kas Frida teeb seda kättemaksust või kaastundest. Häidi huvialad: kiired ja võimsad mootorrattad, rikkad mehed, kallid ehted. Seega on tal Marioniga küll palju ühist, kuid paraku toob see kaasa hoopis konflikte. Martin ja Häidi leppisid reisil Marioni, Freya ja Victoria-Rosaliega ära ja jäid koos tütrega Londonisse elama. Ilmus välja viis aastat hiljem, teda palgati maali varastama aga sattus kokku luureagendi juhiga, nad armusid. Osa lõpus Häidi lahkub Eestist.
* '''Freya Narvik''' (endine Idasaar) (hooajad 10–32, 34) – füüsikainstituudi vanemteadur, 42-aastane, Frida noorem õde. Tüüpiline teadlane – veidi hajameelne, eraelus saamatu ja endasse süüvinud. Väljendab harva emotsioone, mistõttu Marion ja Häidi hakkavad teda selja taga kutsuma Kuivikuks. Hobideks ''taiji'' ja matkamine looduses. Pärast Frida lahkumist saab Freyast Kättemaksukontori kaasomanik. Tahab bürood sulgeda, kuid tõmmatakse kaasa ohtlikku intriigi, mis lõpeb talle väga traagiliselt. See muudab Freya arvamust detektiivitöösse ja temast saab Kättemaksukontori uus võitlushimuline juht. Õige pea selgub, et daam saab selle tööga suurepäraselt hakkama. Juhtumiste lahendamisel võtab tihti appi füüsika ja muud fundamentaalteadused. Tema peamiseks elusihiks saab kurjategijate tabamine ja trellide taha suunamine. Pärast oma abikaasa, Emiliga, kokkusaamist ja temaga seotud juhtumi lahendamist, läksid nad koos laborisse tööle.
* '''Kirke Klein''' (hooajad 10–13) – äsja politseikooli lõpetanud nooremuurija, kelle ülimaks unistuseks on pääseda operatiivtööle mõrvagruppi. Lõpuks avanebki tal selleks võimalus Rainis Sõbra paarilisena, kuid liigse ülipüüdlikkuse tõttu sooritab ta teo, mille tagajärjed on ootamatud. Kirke on kaunis ja väga naiselik, kuid ka liigselt äärmustesse kalduv ja teatud mõttes vaimne huligaan, seega olid edasised süžeepöörded vaatajate jaoks põnevad, üllatavad ja väga lõbusad. Kirke jättis Kättemaksukontori ja läks kalifaadi naftapumba turvatöötajaks.
* '''Luna Haab''' (hooajad 14–25, 29) – algul ei taha detektiivitööst kuuldagi, aga kui teda ootab ees valik, kas vangla või detektiivitöö, otsustab ta heade poolele üle tulla. Temast saab Kirke asemele kolmas detektiiv. Luna on tänavatüdruk, kes oskab tulla toime näiteks seifide muukimise ja üliosavate vargustega. Luna on ka üsna maskuliinne naine, sest teda vägistas ta kasuisa ja selle tõttu ei taha ta enam naiseks olemisest esialgu midagi kuulda. Tema asemele tuli Lumi-Lee, sest Luna kehastaja jäi päriselus lapseootele.
* '''Lumi-Lee Aigo''' (hooajad 25–34) – miljonäri tütar, kes ei ole elus veel midagi teinud ning kelle isa sunnib teda päriseluga kohanema. Mitte just lumehelbeke, aga ärahellitatud pirtsakas plika, keda hakatakse ümber kasvatama. Tüdruk hakkab tasapisi Kättemaksukontorisse sisse elama, kuigi ei Freya ega Marion talle seda just ülemäära lihtsaks tee. Detektiividega kohtus ta tänu väikesele intsidendile liikluses. Peale selle oli jäänud Lumi-Lee vahele narkootikumidega. Temast sai Luna asemel kolmas detektiiv.
* '''Barbara Laando''' (hooajad 31–34) – nutikas ja enesekindel naine, kellel on taust advokaadina ning hiljem ka detektiivina. Ta on sihikindel, teravmeelne ja ei karda ebamugavaid küsimusi esitada. Barbara astub alati julgelt oma tõekspidamiste eest välja, eriti kui tegemist on naiste õiguste kaitsmisega. Kuigi ta võib esmapilgul tunduda külm või kahtlustäratav, peitub tema tugeva fassaadi taga soe süda ja õiglustunne. Tema taust ja kogemused annavad Kättemaksukontorile uue hingamise ning lisavad meeskonda küpsust ja tasakaalu. Algul läbisaamine Lumi–Leega polnud kiita, kuid aja jooksul said naised omavahel sõpradeks ja headeks kolleegideks.
* '''Madis Toor''' (hooajad 29–34) – heatahtlik, veidi kohmakas, kuid südamlik mees, kellel on kunagine näitlejataust. Ta on otsekohene, vahel veidi aeglase taibuga, kuid alati siiras ja abivalmis. Madis ei pruugi olla klassikaline detektiiv, kuid tema lojaalsus, huumorimeel ja võime inimesi lugeda teevad temast väärtusliku meeskonnaliikme. Ta on Lumi-Lee elukaaslane ning toob Kättemaksukontorisse soojust ja inimlikkust, olles hea tasakaal keerukamate ja temperamentsemate kolleegide kõrval.
&lt;big&gt;'''Politseiuurijad'''&lt;/big&gt;
* '''Tiit Marvel''' (hooajad 5–34) – väga tõsise ja praktilise ellusuhtumisega uurija. Pärast kooli lõpetamist töötas Rakveres, kuid pärast hiilgavat piinakambriga seotud sarimõrva paljastamist viidi rotatsiooni korras Tallinna. Olemuselt pedant, mis tähendab, et talle ei meeldi, kui keegi oma nina tema asjadesse topib. Pikka aega põhimõtteline vanapoiss kuid hiljem asub koosellu poemüüja Tuulikki Navesiga. Kättemaksukontori kaunitaridesse suhtub tõrjuvalt, kuid Marion suudab pikapeale tema suhtumist muuta. On olnud Freyasse ja Marioni armunud, kuid lõpuks armub Selenesse ja saab temaga lapse, püüdes muuta Selene arvamust, et nende laps peaks elama sooneutraalses ühiskonnas. Huvialad puuduvad (samas ei suuda ta iial ära öelda sumoturniiri jälgimisest ja tantsimisest). Selene sundis Tiitu veganiks hakkama. Kui Sander Pronks aga liha söömisega vahele jäi (ta oli vegan), otsustasid Selene ja Tiit taas liha sööma hakata.
* '''Rainis Sõber''' (hooajad 10–15, 20) – noor nägus mees, kes suundus pärast politseikooli lõpetamist maailma tundmaõppimise eesmärgil vabatahtlikult Afganistani. Veetis seal 2 aastat ja langes taliibide kätte vangi. Imekombel suutis nende käest põgeneda, kuid pärast seda põeb posttraumaatilist sündroomi, mis avaldub väga erinevate hirmude näol. Pärast teenistust Afganistanis asub tööle Põhja Prefektuuri uurijaks, Tiit Marveli käe alla, kes temaga kurja vaeva näeb, kuna Rainis ei pea kinni töödistsipliinist ja tema uurimismeetodid ei mahu seaduse piiridesse. Lisaks on noormehe elustiil enesehävituslik. Rainise peamisteks hobideks on autode tuunimine ja heegeldamine.
* '''Rasmus Uuber''' (hooajad 16–17) – Rainise sugulane, kes asub otse politseikoolist Rainise asemele Tiidu partneriks. Rasmus on sunnitud Põhja Prefektuuris töötama, kuid ei protesti selle vastu. Rasmus teeb põhjalikku tööd, saades vastutasuks kiituseid Selenelt. Rasmus ei püsi Tiidu kõrval kaua ja varsti tõstetakse ta presidendi kaitsemeeskonda ja tema koha saab endale lapseootel Sonja Maango.
* '''Karl Suur''' (hooajad 8–9) – noor ja nägus endine välisluure ohvitser, kes suunatakse teenistuskohustuste rikkumise tõttu tööle kriminaalpolitseisse. Esialgu õhkub tema suhtumisest oma uutesse mõrvagrupi kolleegidesse igal sammul üleolekut, kuid peagi avastab ta, et uus ametipost on tegelikult õnnistus, kuna viib ta kokku Kättemaksukontoriga ja märksa ohtlikuma, vastuolulisema, kohati ka seaduse piirimail balansseeriva politseitööga. Suhted Kättemaksukontoriga on aga keerulised nii professionaalsel kui isiklikul tasandil, sest Karl ei suuda otsustada, kas see, mida ta Häidi vastu tunneb, on viha või armastus. Lihtsamaks ei tee asja ka Karli ego, millel on raskusi etteantud raamidesse ära mahtumisega. Selles võib aga juba süüdistada perekond Suurt, kes oma pisipojale nime valides otsustasid eeskuju võtta just kuulsast frankide kuningast Karl Suurest.
* '''Kaspar Tuvi''' (hooajad 1–5, 9, 17–18, 20, 26, 34) – püüdlik, heatahtlik ja nutikas, kuid vahel lapselikult emotsionaalne politseiuurija. Töötas paar aastat mõrvagrupis Gerthi partneri ja alluvana, kellega nad mõnedest lahkarvamustest hoolimata siiski peamiselt sarnase huvi tõttu märuli- ja õudusfilmide vastu suured sõbrad olid. Erinevalt Gerthist elab Kaspar aga siiani koos emaga ja pole paljudest katsetest hoolimata suutnud eluarmastust veel leida. On asutanud koos Gerthiga eradetektiivibüroo Kättemaksukontor 2, mis ei püsinud kaua.
* '''Gerth Maango''' (hooajad 1–5, 9, 17, 20, 26, 34) – sihikindel, range ja kohusetundlik endine politseiuurija, kes paistab silma oma pedantsuse ja kindlameelsusega. Teda iseloomustab tugev õiglustunne, sirgjoonelisus ja mõnevõrra vanamoodne maailmavaade. Gerth ei karda konflikte, seisab alati tõe eest ja tegutseb sageli jõuliselt, ent õiglaselt. Kuigi ta võib näida karm, peitub selle fassaadi taga soe süda – eriti näha tema pühendumuses perele ja abikaasale Sonjale. Gerth on Kättemaksukontori üks meeldejäävamaid tegelasi, kelle kohalolek tõi sarja nii tõsidust kui ka meelelahutuslikku karikatuursust. Enne, kui ta aga kaaskolleegi Sonja Sädega 2011. aastal abiellus ja maale rantšot pidama asus, töötas ta mõrvagrupis mõnda aega nii Frida alluva, kui ka Kaspari ülemusena, kellest viimasega oli ta mõnedest lahkarvamustest ja ajutistest vimmadest hoolimata peamiselt sarnase huvi tõttu märuli- ja õudusfilmide vastu siiski suur sõber. Lojaalsusest hoolimata ei puudunud ka Gerthil soov ametipostil karjääri teha, ihaldades juba pikemat aega komissari kohta, mis oli aga Rein Pihelga Tallinna saabumisega tema eest ära napsatud. Ei sallinud ta ka oma endist ülemust Fridat, ega üleüldiselt Kättemaksukontorit, kes nende eest oma tegutsemisega pidevalt nii-öelda “töö ära võtsid”. Ta on aastate jooksul saanud seitsme lapse isaks, kellest kaks paari on kaksikud ja ülejäänud kolmikud. Peale selle peab ta linnas ka vagurat kuid võrdlemisi hinnatud lillepoodi, mis tema sõnutsi ei ole aga võrreldavgi “vanade heade aegadega” politseis. On asutanud koos Kaspariga eradetektiivibüroo Kättemaksukontor 2, mis ei püsinud kaua.
* '''Rein Pihelgas (härra Korralik)''' (hooajad 4–9) – Põhja prefektuuri komissar. Töötas pikki aastaid Pärnus, kuid kutsuti Tallinna oma kogemusi jagama. Kunagine Frida kolleeg – töötasid koos miilitsas. Oli 25 aastat tagasi Fridast sügavalt sisse võetud, kuid paraku ei tulnud tõsisemast suhtest midagi välja. Nüüd, pärast paljusid aastaid, avastab Rein ehmatusega, et tunded Frida vastu ei ole kuhugi kadunud. Rein sõidab aga nädalavahetuseti Pärnu lähedale maakoju, oma naise juurde. Reinu hüütakse major Pihelgaks, Kättemaksukontoris kasutatakse aga Härra Korraliku hüüdnime. Läheb hiljem pensionile.
* '''Sander Pronks''' (hooajad 18, 21–34) – pühendunud ja usaldusväärne, sageli abivalmis ning valmis meeskonda toetama. Sandril on tugev õiglustunne ning ta püüab alati tegutseda ausalt ja õiglaselt. Kuigi ta ei pruugi olla sarja kõige säravam või ekstsentrilisem tegelane, on ta oluline ja usaldusväärne osa uurijate tiimist. Endine Narva politseiuurija. Ta oli armunud Kioko Veegasse, kui Kättemaksukontor kord üht juhtumit Narvas lahendamas käis. Sander saabus Narvast perekondlikel põhjustel Tallinna tööle. Sander töötab Selene alluvuses Tiidu partnerina ja on algul radikaalne täistaimetoitlane, kuid muudab toitumisharjumusi, kui tema tüdruksõber ähvardab ta maha jätta. Ta on pühendunud ja usaldusväärne, sageli abivalmis ning valmis meeskonda toetama. Sandril on tugev õiglustunne ning ta püüab alati tegutseda ausalt ja õiglaselt. Kuigi ta ei pruugi olla sarja kõige säravam või ekstsentrilisem tegelane, on ta oluline ja usaldusväärne osa uurijate tiimist.
* '''Sonja Maango (endine Säde)''' (hooajad 3–6, 17) – kriminalist, kes töötab politsei laboris. Koos Gerth Maangoga on neil lapsed, kes on kaksikud ja kolmikud. See sai ka hiljem põhjuseks, miks Gerth lahkus seriaalist. Sonja seevastu on aga endiselt mõnes osas ilmunud. Sonja Maango on väga painduva kehaga ja tugev akrobaatikas. Tänu sellele päästis ta Gerthi ja Kaspari Pommimehe lõksust juhtumis &quot;Pommimees&quot;. Olemuselt on ta julge, uudishimulik ja seiklushimulik. Hüüdnime &quot;Spetsialist-kriminalist-Säde&quot; andis Sonjale tema abikaasa Gerth.
* '''Selene Kronk''' (hooajad 14–23, on mainitud hilisemates hooaegades) – Pärnust pealinna prefektiks toodud naispolitseinik, mõrvagrupi ülemus. Eriti karm ja kõva häälega, meeste suhtes õiglaselt skeptiline. Peamised meetodid alluvate uurijatega suhtlemisel on käega lapiti vastu lauda peksmine ja &quot;Hopp-hopp-hopp!&quot; karjumine. Talle ei meeldi, kui Kättemaksukontor on uurimistel politseist edukam. Politsei koostöölepingu Kättemaksukontoriga on ta korduvalt puruks rebinud, kuid hiljem lepingu siiski taastanud.
* '''Joosep Liblik''' (hooajad 31–34) – saabub 31. hooajal Tallinna praktikandina tööle Tiidu ja Sander juurde. Sander teda aga ei salli, Tiidul pole tema vastu midagi. Armub ära Lumi-Leesse, kui teda esimest korda näeb. Üritab mitu korda enda tundeid talle avaldada, kuid tulutult. Lõpuks saab sellega hakkama, kuid Madis sekkub vahele. Nii lähevad Lumi-Lee ja Joosepi teed lahku. Ta lahkub praktikandi ametikohalt. Ilmub uuesti välja nii 32. kui ka 33. hooaja juhtumitega seoses.
&lt;big&gt;'''Muud tegelaskujud, kõrvaltegelased'''&lt;/big&gt;
* '''Kaur Moks''' (hooajad 1–10, 20–21, 23, 25, 28) – Marioni endine ülemus. Väga mitmekülgsete omaduste ja annetega mees. Figaro ja Casanova ühtekokku – tohutult armusuhteid. Samuti on tal ridamisi palju ameteid, mis kõik kestavad lühikest perioodi. Aja jooksul on ta muutunud Kättemaksukontori asendamatuks abiliseks. Valdab erakordset näitlejameisterlikkust ning vastavalt vajadusele võib mängida keda tahes – isegi omaenda isa. Moraalselt paraku seisab nõrgal platvormil. Huvialad: naised, naised ja veel kord naised.
* '''Aleksander Vesper''' (hooajad 3–5, 8–9, 11, 13–19, 22–23, 25–27, 34) – edukas aktsionär, kellest sai Marioni suur armastus. Mees on üles kasvanud küllaltki kitsastes oludes, kuid sunnitud end ise üles töötama. Paraku tekib tema finantsides suur langus, millest ajendatuna teeb ta koostööd kurikael Morten Wilhelmssoniga. Selle käigus reedab ta Marioni. Aleksandri armastus Marioni vastu oli aga siiras ning aja möödudes suutis naine talle andestada. Nende suhe on läbi hooaegade kujunenud vahelduva eduga. Siiski kipub Aleksander rohkem välja ilmuma just siis, kui ta Marioni abi vajab.
* '''Mart Mesilane (härra Hurmur)''' (hooajad 2–3, 5, 8–9, 15–17, 20, 22, 27, 29) – iga keskmise naise unistus: ta on sarmikas, jõukas ja edukas anestesioloog. Vestluskaaslane, kellega saab rääkida liblikatest, tähtedest, entomoloogiast ning astronoomiast. Huvialadeks on veel ooper ja rabamatkad. Fridaga kohtus härra Hurmur Pärnus, kuhu ta oli sõitnud pärast oma naise matuseid närve puhkama. Mart armus Fridasse hetkega ja tegi talle sama kiiresti ka abieluettepaneku. Enne kui Frida aga oma jah-sõna ütles, sai ta aru, et leinav mees näeb temas oma kadunud abikaasat, ja tegi kurbusega kihlusele lõpu. Mart oli esiti Frida ohtlikust elust šokeeritud, kord sattus Mart nägema, kuidas Morten Wilhelmsson Fridat piinas. Ent pikapeale hakkas meest Frida seiklusterohke elu lummama ja ta sai aru, et naine on siiski ta südame vangistanud. Kui Frida läheb Prantsusmaale kloostrisse nunnaks, leiab Mart endale uue kaaslase: Frida õe Freya, kes samuti kipub teda töö tõttu unarusse jätma, kuid sellegipoolest on ta Freyaga kihlatud.
* '''Daniel Frank''' (hooajad 11–12) – mees, kes pole algul just Marioni maitse, eelkõige sellepärast, et ta pole rikas ja sõidab vana autoga. Marioni üllatuseks selgub, et Daniel polegi tegelikult vaene. Hiljem peab Marion töö huvides Danieli kahtlustama ühes kuriteos. Daniel viimast Marionile ei tahtnud andestada. Lõpuks olid tulemas pulmad, mis ikkagi ei toimunud, kuna Marion ei suutnud otsustada meeste vahel, keda tal tol ajal lausa kolm oli.
* '''Martin Arrak''' (hooajad 1–3, 5–7, 10, 33) – Frida eksabikaasa ja hiljem ka Häidi eksmees. Martin ja Frida tutvusid keset tõsist politseitööd, kui Fridale anti korraldus rannas päikest nautiv nägus meesterahvas arreteerida. Nagu hiljem selgus, ei olnud tegemist mitte puhkehetkelt tabatud maffiapealikuga, vaid Frida kolleegide naljaga. Fridal oli eksimuse pärast kohutavalt piinlik, ta üritas muudkui Martini ees vabandada ja nii nad armusidki. Martin jättis Frida maha liigse töönarkomaania tõttu. Keskeakriisis Martin tutvus Fridast poole noorema Hädiga. Häidi lapse hooldusõigused on Martinil, kuid viimane ei tea seda, et ta pole lapse bioloogiline isa. Hiljem sai Martin sellest ka teada. 33. hooajal ilmub ta uuesti välja ja palub detektiividelt abi ühe maali varastamise asjus ja kuulus a kunstniku leidmisega. Barbarast saab Martini turvaja, mis kukub välja halvasti.
* '''Emil Narvik''' (hooajad 10, 32) – Freya abikaasa, kelle tappis sekretär Milana Luuve. Põhjus oli selles, et Freya ja Emil olid õnnelikus abielus. Ta kohtus Freyaga Tartu Ülikoolis füüsikat õppides. Nad armuvad ja elavad koos, saavad ka lapsed. Freya &quot;kohtus&quot; Emiliga juhtumis &quot;Bermuuda kolmnurk&quot;. Kuid Emil ilmus 32. hooajal välja, samuti Freya ja ka Milana Luuve. Selgus, et Emil pidi ennast varjama. Hiljem saadi kurjategijad kätte ja Emil läks koos Freyaga laborisse tööle ja asi sai lahendatud.
* '''Tiiu ja Kalju Pärn''' (hooajad 2, 8, 16, 24, 26, 28, 30, 34) – Marioni vanemad, kes on ilmunud välja siis, kui tood on hädas olnud. Kättemaksukontor on neid korduvalt aidanud.
* '''Ivi Pihelgas''' (hooajad 6–9) – Ivi on Rein Pihelga abikaasa, kes on pidanud mitmel korral arveid klaarima Fridaga, kui ta sattus peale nende koosolemisele.
* '''Kioko Veega''' (hooajad 18–19, 28–29) – advokaat, kes tegeleb igasuguste asjadega, viimati abieluga seotud asjadega. Ta on nutikas, entusiastlik, rõõmsameelne, tüdrukulik ja kiire taibuga noor advokaat. Temast saab Luna hea sõbranna, ometi oli Kioko sunnitud Lunat ära kasutama oma lapse, Reena, nimel. Freya teda täielikult ei usalda, hiljem selgubki et Kioko on naisi kurjalt ära kasutanud. Varastati Kioko laps, siis kui ta oli oma mehe ja lapsega reisil. Ta palkab Kättemaksukontori, kuid sedamööda, kuidas selgub tema valelikkus, kaotab Kioko Kättemaksukontori usalduse. Kuid siis saavad nad ühiste jõupingutustega kätte Ämbliku, kes oli Kiokot valetama sundinud, ja Kättemaksukontor hakkab teda jälle usaldama. Kioko ilmub paari aasta möödudes jälle välja ja mässib ennast ühte juhtumisse. Ta armub sellega seoses Margus Unilooga, kes osutub kurjategijaks. Oli abiks detektiividele, kui Marion oli Aleksandriga reisil.
* '''Sergei Hämaläinen''' (hooajad 3–4, 9, 12, 15, 17, 20–22, 24, 29, 32–34) – Kättemaksukontori detektiividele ja politseile tuttav asotsiaal, kes ilmub mõningate juhtumite käigus välja.
* '''Armin Eila''' (hooajad 1, 4, 11–12, 16, 32) – õlise maikaga kelm, kelle korteris elas Marion üürilisena enne detektiiviks hakkamist. On olnud seotud mitme kuriteoga ja on vana tuttav detektiividele.
* '''Hardi Noova (endine Taavidson)''' (hooajad 9, 11, 17, 22–23, 27, 34) – karismaatiline ja nutikas hüpnotisöör, kelle oskused mõjutada inimeste mõtteid ja käitumist teevad temast ohtliku ja ettearvamatu tegelase. Tema manipuleerimisvõimed keeravad pea peale paljude Kättemaksukontori tegelaste plaanid ning toovad sarja palju pinget ja draamat. Samas on Hardi karakteri all peidus ka salapära ja sügavust, mis muudab ta keeruliseks ja huvitavaks vastaseks. Puutub nii mõnigi kord Kättemaksukontoriga kokku.
* '''Margus Uniloo (FMR, Guy Fawkes)''' (hooajad 15–18, 27, 29) – kõrge IQ-ga häkker ja psühhopaat. Ta õhutas noori inimesi massiliselt enesetappudele ja oli sarimõrvar, kes jättis mõrvapaigale maha enda IQ numbri, kuid siiski võitis ta Luna usalduse ja oleks vabadusse pääsenud haiglast. Margus aitas otsida üles Lunal oma vanemad.
* '''Pavel Lust''' (hooajad 14–15, 17–19, 22, 27) – Pavel on Narvast pärit narkomaan. Temast on saanud türann, kes oma naisega vägivallatseb. Küll aga suudab ta end sammhaaval parandada ning armastus Tuulikki vastu motiveerib teda asotsiaali saatusest välja astuma. Ka Tuulikki muutub tema suhtes julgemaks ja näitab rohkem iseloomu välja. On seotud olnud mitmete kuritegudega ja ka Kättemaksukontoriga.
* '''Tuulikki Lust (endine Tuulikki Naves)''' (hooajad 14–16, 18–19, 22, 27) – Narvast pärit, vägivaldse mehe käest Tallinna põgenenud naine, kes alustas pealinnas uut elu uue identiteediga. Tuulikki satub enese teadmata suure spioonivõrgustiku teele. Poemüüjana töötades kohtus ta Tiit Marveliga, kes naise enda kaitse alla võttis. Tuulikki on väga hooliv ja armastav. Ta koguni suudab armastada samaaegselt nii uut elukaaslast Tiit Marvelit kui ka oma endist mees Pavel Lusti. Lõpuks otsustab ta siiski Pavel Lusti kasuks, kes on lubanud ennast parandada. Kuid Paveliga probleemid jätkuvad. Pavel on saanud üleöö rikkaks. Koos Tuulikkiga peeti kohvikuid üle Eesti–Lustlikud Lõunad. Lõpuks siiski selgub, et Pavel on mässinud ennast jälle sisse sinna, kuhu poleks vaja olnud.
* '''Sandra Pronks''' (hooajad 33–34) – Sandri õde, kes Sandrile ise meelt mööda aga pole. Sandra satub Kättemaksukontorisse juhuse käigus ühe juhtumiga seoses.

== Hooajad ja osad ==

=== 1. hooaeg, kevad 2009 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;4&quot; |
|01
|01
|30.04.2009
|Inglid ja närukaelad
|-
|02
|02
|07.05.2009
|Kirst
|-
|03
|03
|21.05.2009
|Kulturist ja kummipuu
|-
|04
|04
|28.05.2009
|Strippar
|}

=== 2. hooaeg, sügis 2009 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|05
|01
|01.10.2009
|Vennad lõvisüdamed 1
|-
|06
|02
|08.10.2009
|Vennad lõvisüdamed 2
|-
|07
|03
|15.10.2009
|Modellid ja nohikud
|-
|08
|04
|22.10.2009
|Kui mu ema on armunud
|-
|09
|05
|29.10.2009
|Mees, kes tahtis naisele kasukat
|-
|10
|06
|05.11.2009
|Härra Hurmur 1
|-
|11
|07
|12.11.2009
|Härra Hurmur 2
|-
|12
|08
|19.11.2009
|Peaaegu täiuslik mõrv
|-
|13
|09
|26.11.2009
|Mees, kes ei osanud suureks kasvada 1
|-
|14
|10
|03.12.2009
|Mees, kes ei osanud suureks kasvada 2
|-
|15
|11
|10.12.2009
|Juhukülalised 1
|-
|16
|12
|17.12.2009
|Juhukülalised 2
|}

=== 3. hooaeg, kevad 2010 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|17
|01
|11.03.2010
|Produkt
|-
|18
|02
|18.03.2010
|Tugevad naised
|-
|19
|03
|25.03.2010
|Sinine Draakon
|-
|20
|04
|01.04.2010
|Kõlbeline laostumine
|-
|21
|05
|08.04.2010
|Lõpetamata pala suupillile
|-
|22
|06
|15.04.2010
|Seif
|-
|23
|07
|22.04.2010
|Kuldmees
|-
|24
|08
|29.04.2010
|Pereäri
|-
|25
|09
|06.05.2010
|Illusioon 1
|-
|26
|10
|13.05.2010
|Illusioon 2
|-
|27
|11
|20.05.2010
|Kadunud tüdruk 1
|-
|28
|12
|27.05.2010
|Kadunud tüdruk 2
|}

=== 4. hooaeg, sügis 2010 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|29
|01
|09.09.2010
|Pommimees 1
|-
|30
|02
|16.09.2010
|Pommimees 2
|-
|31
|03
|23.09.2010
|Virtuaalsed ohud
|-
|32
|04
|30.09.2010
|Neli tislerit
|-
|33
|05
|07.10.2010
|Kuidas vähendada mehe intelligentsi?
|-
|34
|06
|14.10.2010
|Liiga vana
|-
|35
|07
|21.10.2010
|Kummitused 1
|-
|36
|08
|28.10.2010
|Kummitused 2
|-
|37
|09
|04.11.2010
|Uuestisünd 1
|-
|38
|10
|11.11.2010
|Uuestisünd 2
|-
|39
|11
|18.11.2010
|Kuidas taastada tundeid?
|-
|40
|12
|25.11.2010
|Patsient
|}

=== 5. hooaeg, kevad 2011 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|41
|01
|03.03.2011
|Õnnelik enesetapja
|-
|42
|02
|10.03.2011
|Piinakamber 1
|-
|43
|03
|17.03.2011
|Piinakamber 2
|-
|44
|04
|24.03.2011
|Bordell 1
|-
|45
|05
|31.03.2011
|Bordell 2
|-
|46
|06
|07.04.2011
|Väike must kleit
|-
|47
|07
|14.04.2011
|Surnud mehe kättemaks 1
|-
|48
|08
|21.04.2011
|Surnud mehe kättemaks 2
|-
|49
|09
|28.04.2011
|Vinged vennad 1
|-
|50
|10
|19.05.2011
|Vinged vennad 2
|-
|51
|11
|26.05.2011
|Tasuja 1
|-
|52
|12
|02.06.2011
|Tasuja 2
|}

=== 6. hooaeg, sügis 2011 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|53
|01
|08.09.2011
|Kaelakeeafäär
|-
|54
|02
|15.09.2011
|Uskumise küsimus 1
|-
|55
|03
|22.09.2011
|Uskumise küsimus 2
|-
|56
|04
|29.09.2011
|Blondid 1
|-
|57
|05
|06.10.2011
|Blondid 2
|-
|58
|06
|13.10.2011
|Lilleäri 1
|-
|59
|07
|20.10.2011
|Lilleäri 2
|-
|60
|08
|27.10.2011
|Aardekütid 1
|-
|61
|09
|03.11.2011
|Aardekütid 2
|-
|62
|10
|10.11.2011
|Aardekütid 3
|-
|63
|11
|17.11.2011
|Näivuse seadus 1
|-
|64
|12
|24.11.2011
|Näivuse seadus 2
|}

=== 7. hooaeg, kevad 2012 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|65
|01
|08.03.2012
|Tiigrijaht 1
|-
|66
|02
|15.03.2012
|Tiigrijaht 2
|-
|67
|03
|22.03.2012
|Stringiteooria 1
|-
|68
|04
|29.03.2012
|Stringiteooria 2
|-
|69
|05
|05.04.2012
|Kangelaseks vastu tahtmist 1
|-
|70
|06
|12.04.2012
|Kangelaseks vastu tahtmist 2
|-
|71
|07
|19.04.2012
|Organiäri 1
|-
|72
|08
|26.04.2012
|Organiäri 2
|-
|73
|09
|03.05.2012
|Elu pärast surma 1
|-
|74
|10
|10.05.2012
|Elu pärast surma 2
|-
|75
|11
|17.05.2012
|Lähedased võõrad 1
|-
|76
|12
|24.05.2012
|Lähedased võõrad 2
|}

=== 8. hooaeg, sügis 2012 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|77
|01
|13.09.2012
|Libahunt 1
|-
|78
|02
|20.09.2012
|Libahunt 2
|-
|79
|03
|27.09.2012
|Lahutus Eesti moodi 1
|-
|80
|04
|04.10.2012
|Lahutus Eesti moodi 2
|-
|81
|05
|11.10.2012
|Maastik laibaga 1
|-
|82
|06
|18.10.2012
|Maastik laibaga 2
|-
|83
|07
|25.10.2012
|Varjud minevikust 1
|-
|84
|08
|01.11.2012
|Varjud minevikust 2
|-
|85
|09
|08.11.2012
|Sulid ja geeniused 1
|-
|86
|10
|15.11.2012
|Sulid ja geeniused 2
|-
|87
|11
|22.11.2012
|Patuoinas 1
|-
|88
|12
|29.11.2012
|Patuoinas 2
|}

=== 9. hooaeg, kevad 2013 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|89
|01
|14.03.2013
|Teadmata kadunud 1
|-
|90
|02
|21.03.2013
|Teadmata kadunud 2
|-
|91
|03
|28.03.2013
|Läbitantsitud kingad 1
|-
|92
|04
|04.04.2013
|Läbitantsitud kingad 2
|-
|93
|05
|11.04.2013
|Minimissid 1
|-
|94
|06
|18.04.2013
|Minimissid 2
|-
|95
|07
|25.04.2013
|Ilusad silmad 1
|-
|96
|08
|02.05.2013
|Ilusad silmad 2
|-
|97
|09
|09.05.2013
|Dopingukütid 1
|-
|98
|10
|16.05.2013
|Dopingukütid 2
|-
|99
|11
|23.05.2013
|Peata ratsanik 1
|-
|100
|12
|30.05.2013
|Peata ratsanik 2
|}

=== 10. hooaeg, sügis 2013 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|101
|01
|12.09.2013
|Absoluutne võim 1
|-
|102
|02
|19.09.2013
|Absoluutne võim 2
|-
|103
|03
|26.09.2013
|Vahendeid valimata 1
|-
|104
|04
|03.10.2013
|Vahendeid valimata 2
|-
|105
|05
|10.10.2013
|Päikesest lummatud 1
|-
|106
|06
|17.10.2013
|Päikesest lummatud 2
|-
|107
|07
|24.10.2013
|Õnne valem 1
|-
|108
|08
|31.10.2013
|Õnne valem 2
|-
|109
|09
|07.11.2013
|Hõbekõri 1
|-
|110
|10
|14.11.2013
|Hõbekõri 2
|-
|111
|11
|21.11.2013
|Elusalt või surnult 1
|-
|112
|12
|28.11.2013
|Elusalt või surnult 2
|}

=== 11. hooaeg, kevad 2014 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;14&quot; |
|113
|01
|27.02.2014
|Kuidas miljonäri ära tunda 1
|-
|114
|02
|06.03.2014
|Kuidas miljonäri ära tunda 2
|-
|115
|03
|13.03.2014
|Kasutatud autod 1
|-
|116
|04
|20.03.2014
|Kasutatud autod 2
|-
|117
|05
|27.03.2014
|Õuduste maja 1
|-
|118
|06
|03.04.2014
|Õuduste maja 2
|-
|119
|07
|10.04.2014
|Olematud mõrvad 1
|-
|120
|08
|17.04.2014
|Olematud mõrvad 2
|-
|121
|09
|24.04.2014
|Surm à la carte 1
|-
|122
|10
|01.05.2014
|Surm à la carte 2
|-
|123
|11
|08.05.2014
|Võrrand kahe tundmatuga 1
|-
|124
|12
|15.05.2014
|Võrrand kahe tundmatuga 2
|-
|125
|13
|22.05.2014
|Tulnukad ja miljonärid 1
|-
|126
|14
|29.05.2014
|Tulnukad ja miljonärid 2
|}

=== 12. hooaeg, sügis 2014 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|127
|01
|11.09.2014
|Ükskord Ameerikas 1
|-
|128
|02
|18.09.2014
|Ükskord Ameerikas 2
|-
|129
|03
|25.09.2014
|Hirmu vald 1
|-
|130
|04
|02.10.2014
|Hirmu vald 2
|-
|131
|05
|09.10.2014
|Pärandus 1
|-
|132
|06
|16.10.2014
|Pärandus 2
|-
|133
|07
|23.10.2014
|Armastuse algoritmid 1
|-
|134
|08
|30.10.2014
|Armastuse algoritmid 2
|-
|135
|09
|06.11.2014
|Küsi surnutelt 1
|-
|136
|10
|13.11.2014
|Küsi surnutelt 2
|-
|137
|11
|20.11.2014
|Kassi-hiire mäng 1
|-
|138
|12
|27.11.2014
|Kassi-hiire mäng 2
|}

=== 13. hooaeg, kevad 2015 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|139
|01
|05.03.2015
|Muusikamõrvad 1
|-
|140
|02
|12.03.2015
|Muusikamõrvad 2
|-
|141
|03
|19.03.2015
|Juhuslikkuse printsiip 1
|-
|142
|04
|26.03.2015
|Juhuslikkuse printsiip 2
|-
|143
|05
|02.04.2015
|Lõvitüdrukud 1
|-
|144
|06
|09.04.2015
|Lõvitüdrukud 2
|-
|145
|07
|16.04.2015
|Veri on paksem kui piim 1
|-
|146
|08
|23.04.2015
|Veri on paksem kui piim 2
|-
|147
|09
|30.04.2015
|Patt 1
|-
|148
|10
|07.05.2015
|Patt 2
|-
|149
|11
|14.05.2015
|Mõrvad mõttejõul 1
|-
|150
|12
|21.05.2015
|Mõrvad mõttejõul 2
|}

=== 14. hooaeg, sügis 2015 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|151
|01
|10.09.2015
|Tüdruk, kes teadis 1
|-
|152
|02
|17.09.2015
|Tüdruk, kes teadis 2
|-
|153
|03
|24.09.2015
|Spioonimängud 1
|-
|154
|04
|01.10.2015
|Spioonimängud 2
|-
|155
|05
|08.10.2015
|Nõiutud 1
|-
|156
|06
|15.10.2015
|Nõiutud 2
|-
|157
|07
|22.10.2015
|Koletise kättemaks 1
|-
|158
|08
|29.10.2015
|Koletise kättemaks 2
|-
|159
|09
|05.11.2015
|Lask 1
|-
|160
|10
|12.11.2015
|Lask 2
|-
|161
|11
|19.11.2015
|Poeedi surm 1
|-
|162
|12
|26.11.2015
|Poeedi surm 2
|}

=== 15. hooaeg, kevad 2016 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;14&quot; |
|163
|01
|25.02.2016
|Vandenõu 1
|-
|164
|02
|03.03.2016
|Vandenõu 2
|-
|165
|03
|10.03.2016
|Orjad ja dominad 1
|-
|166
|04
|17.03.2016
|Orjad ja dominad 2
|-
|167
|05
|24.03.2016
|Tüdruk, keda polnud vaja 1
|-
|168
|06
|31.03.2016
|Tüdruk, keda polnud vaja 2
|-
|169
|07
|07.04.2016
|12 sekundit 1
|-
|170
|08
|14.04.2016
|12 sekundit 2
|-
|171
|09
|21.04.2016
|Üliinimene 1
|-
|172
|10
|28.04.2016
|Üliinimene 2
|-
|173
|11
|05.05.2016
|Seadus on seadus 1
|-
|174
|12
|12.05.2016
|Seadus on seadus 2
|-
|175
|13
|19.05.2016
|Elust välja kirjutatud 1
|-
|176
|14
|26.05.2016
|Elust välja kirjutatud 2
|}

=== 16. hooaeg, sügis 2016 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|177
|01
|08.09.2016
|Droonimõrvad 1
|-
|178
|02
|15.09.2016
|Droonimõrvad 2
|-
|179
|03
|22.09.2016
|Unetus 1
|-
|180
|04
|29.09.2016
|Unetus 2
|-
|181
|05
|06.10.2016
|Viis motiivi mõrvaks 1
|-
|182
|06
|13.10.2016
|Viis motiivi mõrvaks 2
|-
|183
|07
|20.10.2016
|Müsteerium 1
|-
|184
|08
|27.10.2016
|Müsteerium 2
|-
|185
|09
|03.11.2016
|Viikingiaare 1
|-
|186
|10
|10.11.2016
|Viikingiaare 2
|-
|187
|11
|17.11.2016
|Identiteedirööv 1
|-
|188
|12
|24.11.2016
|Identiteedirööv 2
|}

=== 17. hooaeg, kevad 2017 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|189
|01
|02.03.2017
|Bermuda kolmnurk 1
|-
|190
|02
|09.03.2017
|Bermuda kolmnurk 2
|-
|191
|03
|16.03.2017
|Surmav graatsia 1
|-
|192
|04
|23.03.2017
|Surmav graatsia 2
|-
|193
|05
|30.03.2017
|Röövitud 1
|-
|194
|06
|06.04.2017
|Röövitud 2
|-
|195
|07
|13.04.2017
|Alimendid 1
|-
|196
|08
|20.04.2017
|Alimendid 2
|-
|197
|09
|27.04.2017
|Igavene noorus 1
|-
|198
|10
|04.05.2017
|Igavene noorus 2
|-
|199
|11
|11.05.2017
|Tarbetud 1
|-
|200
|12
|18.05.2017
|Tarbetud 2
|}

=== 18. hooaeg, sügis 2017 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|201
|01
|07.09.2017
|Tappev saladus 1
|-
|202
|02
|14.09.2017
|Tappev saladus 2
|-
|203
|03
|21.09.2017
|Kuldne liblikas 1
|-
|204
|04
|28.09.2017
|Kuldne liblikas 2
|-
|205
|05
|05.10.2017
|Kurjad klounid 1
|-
|206
|06
|12.10.2017
|Kurjad klounid 2
|-
|207
|07
|19.10.2017
|Piiri peal 1
|-
|208
|08
|26.10.2017
|Piiri peal 2
|-
|209
|09
|02.11.2017
|Vindicta 1
|-
|210
|10
|09.11.2017
|Vindicta 2
|-
|211
|11
|16.11.2017
|Reedetud 1
|-
|212
|12
|23.11.2017
|Reedetud 2
|}

=== 19. hooaeg, kevad 2018 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|213
|01
|08.03.2018
|Professori kadumine 1
|-
|214
|02
|15.03.2018
|Professori kadumine 2
|-
|215
|03
|22.03.2018
|Operatsioon „Elussööt“ 1
|-
|216
|04
|29.03.2018
|Operatsioon „Elussööt“ 2
|-
|217
|05
|05.04.2018
|Ämblik 1
|-
|218
|06
|12.04.2018
|Ämblik 2
|-
|219
|07
|19.04.2018
|Ämblik 3
|-
|220
|08
|26.04.2018
|Ämblik 4
|-
|221
|09
|03.05.2018
|Ahistajad 1
|-
|222
|10
|10.05.2018
|Ahistajad 2
|-
|223
|11
|17.05.2018
|Mees ratastoolis 1
|-
|224
|12
|24.05.2018
|Mees ratastoolis 2
|}

=== 20. hooaeg, sügis 2018 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|225
|01
|06.09.2018
|Arbuusidieet 1
|-
|226
|02
|13.09.2018
|Arbuusidieet 2
|-
|227
|03
|20.09.2018
|Surmalõks 1
|-
|228
|04
|27.09.2018
|Surmalõks 2
|-
|229
|05
|04.10.2018
|Stressipallid 1
|-
|230
|06
|11.10.2018
|Stressipallid 2
|-
|231
|07
|18.10.2018
|Vastasseis 1
|-
|232
|08
|25.10.2018
|Vastasseis 2
|-
|233
|09
|01.11.2018
|Sõjahaavad 1
|-
|234
|10
|08.11.2018
|Sõjahaavad 2
|-
|235
|11
|15.11.2018
|Nunnad ja kelmid 1
|-
|236
|12
|22.11.2018
|Nunnad ja kelmid 2
|}

=== 21. hooaeg, kevad 2019 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|237
|01
|07.03.2019
|Saatuslikud asjaolud 1
|-
|238
|02
|14.03.2019
|Saatuslikud asjaolud 2
|-
|239
|03
|21.03.2019
|Dehumaniseerimine 1
|-
|240
|04
|28.03.2019
|Dehumaniseerimine 2
|-
|241
|05
|04.04.2019
|Liiga palju naisi 1
|-
|242
|06
|11.04.2019
|Liiga palju naisi 2
|-
|243
|07
|18.04.2019
|Haihtunud 1
|-
|244
|08
|25.04.2019
|Haihtunud 2
|-
|245
|09
|02.05.2019
|Kahtlus 1
|-
|246
|10
|09.05.2019
|Kahtlus 2
|-
|247
|11
|16.05.2019
|Varjumängud 1
|-
|248
|12
|23.05.2019
|Varjumängud 2
|}

=== 22. hooaeg, sügis 2019 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|249
|01
|05.09.2019
|Tätoveeringumõrvad 1
|-
|250
|02
|12.09.2019
|Tätoveeringumõrvad 2
|-
|251
|03
|19.09.2019
|Leping saatanaga 1
|-
|252
|04
|26.09.2019
|Leping saatanaga 2
|-
|253
|05
|03.10.2019
|Naine akna taga 1
|-
|254
|06
|10.10.2019
|Naine akna taga 2
|-
|255
|07
|17.10.2019
|Karm äri 1
|-
|256
|08
|24.10.2019
|Karm äri 2
|-
|257
|09
|31.10.2019
|Mõrv ilma motiivita 1
|-
|258
|10
|07.11.2019
|Mõrv ilma motiivita 2
|-
|259
|11
|14.11.2019
|Kuidas vabaneda iseendast 1
|-
|260
|12
|21.11.2019
|Kuidas vabaneda iseendast 2
|}

=== 23. hooaeg, kevad 2020 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;9&quot; |
|261
|01
|05.03.2020
|Nukumeister 1
|-
|262
|02
|12.03.2020
|Nukumeister 2
|-
|263
|03
|19.03.2020
|Kahevõitlus 1
|-
|264
|04
|26.03.2020
|Kahevõitlus 2
|-
|265
|05
|02.04.2020
|Tango mortale 1
|-
|266
|06
|09.04.2020
|Tango mortale 2
|-
|267
|07
|16.04.2020
|Ohakad sinu hauale 1
|-
|268
|08
|23.04.2020
|Ohakad sinu hauale 2
|-
| colspan=&quot;4&quot; |Hooaeg katkestati koroonapandeemia tõttu.
|}

=== 24. hooaeg, sügis 2020 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|269
|01
|03.09.2020
|Ellujäämisõppused 1
|-
|270
|02
|10.09.2020
|Ellujäämisõppused 2
|-
|271
|03
|17.09.2020
|Kadrina romanss 1
|-
|272
|04
|24.09.2020
|Kadrina romanss 2
|-
|273
|05
|01.10.2020
|Kättemaks boonusega 1
|-
|274
|06
|08.10.2020
|Kättemaks boonusega 2
|-
|275
|07
|15.10.2020
|Vampiirikütid 1
|-
|276
|08
|22.10.2020
|Vampiirikütid 2
|-
|277
|09
|29.10.2020
|Odavalt ei saa 1
|-
|278
|10
|05.11.2020
|Odavalt ei saa 2
|-
|279
|11
|12.11.2020
|Mõrv kaamera ees 1
|-
|280
|12
|19.11.2020
|Mõrv kaamera ees 2
|}

=== 25. hooaeg, kevad 2021 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|281
|01
|04.03.2021
|Raha eest saab kõike 1
|-
|282
|02
|11.03.2021
|Raha eest saab kõike 2
|-
|283
|03
|18.03.2021
|Mõrvar tuleb keskööl 1
|-
|284
|04
|25.03.2021
|Mõrvar tuleb keskööl 2
|-
|285
|05
|01.04.2021
|Armastusest ja surmast 1
|-
|286
|06
|08.04.2021
|Armastusest ja surmast 2
|-
|287
|07
|15.04.2021
|Vereteemant 1
|-
|288
|08
|22.04.2021
|Vereteemant 2
|-
|289
|09
|29.04.2021
|Peegli taga 1
|-
|290
|10
|06.05.2021
|Peegli taga 2
|-
|291
|11
|13.05.2021
|Sünkmetsa saladus 1
|-
|292
|12
|27.05.2021
|Sünkmetsa saladus 2
|}

=== 26. hooaeg, sügis 2021 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|293
|01
|09.09.2021
|Vandenõuteoreetik 1
|-
|294
|02
|16.09.2021
|Vandenõuteoreetik 2
|-
|295
|03
|23.09.2021
|Puuküürnik 1
|-
|296
|04
|30.09.2021
|Puuküürnik 2
|-
|297
|05
|07.10.2021
|Ohtlik lähedus 1
|-
|298
|06
|14.10.2021
|Ohtlik lähedus 2
|-
|299
|07
|21.10.2021
|Kurjuse puudutus 1
|-
|300
|08
|28.10.2021
|Kurjuse puudutus 2
|-
|301
|09
|04.11.2021
|Minevikupatud 1
|-
|302
|10
|11.11.2021
|Minevikupatud 2
|-
|303
|11
|18.11.2021
|Tellimusmõrv 1
|-
|304
|12
|25.11.2021
|Tellimusmõrv 2
|}

=== 27. hooaeg, kevad 2022 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|305
|01
|07.03.2022
|Ma tean sinust kõike 1
|-
|306
|02
|14.03.2022
|Ma tean sinust kõike 2
|-
|307
|03
|21.03.2022
|Seitse aastat kadunud 1
|-
|308
|04
|28.03.2022
|Seitse aastat kadunud 2
|-
|309
|05
|04.04.2022
|Külm kättemaks 1
|-
|310
|06
|11.04.2022
|Külm kättemaks 2
|-
|311
|07
|18.03.2022
|Ringmäng 1
|-
|312
|08
|25.04.2022
|Ringmäng 2
|-
|313
|09
|01.05.2022
|Luigelaul 1
|-
|314
|10
|08.05.2022
|Luigelaul 2
|-
|315
|11
|15.05.2022
|Halval teel 1
|-
|316
|12
|22.05.2022
|Halval teel 2
|}

=== 28. hooaeg, sügis 2022 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tele-eetris
!Pealkiri
|-
! rowspan=&quot;12&quot; |
|317
|01
|23.09.2022
|Kahtlus 1
|-
|318
|02
|30.09.2022
|Kahtlus 2
|-
|319
|03
|06.10.2022
|Sinine koer 1
|-
|320
|04
|13.10.2022
|Sinine koer 2
|-
|321
|05
|20.10.2022
|Spordi kahjulikkusest 1
|-
|322
|06
|27.10.2022
|Spordi kahjulikkusest 2
|-
|323
|07
|03.11.2022
|Surmad südasuvel 1
|-
|324
|08
|10.11.2022
|Surmad südasuvel 2
|-
|325
|09
|17.11.2022
|Kontakt 1
|-
|326
|10
|24.11.2022
|Kontakt 2
|-
|327
|11
|01.12.2022
|Guru 1
|-
|328
|12
|08.12.2022
|Guru 2
|}

* ''&lt;big&gt;Alates 29. hooajast kuni 34. hooajani esilinastusid uued hooajad esmalt Go3 platvormil ning järgmisel telehooajal tele-eetris.&lt;/big&gt;''

=== 29. hooaeg, kevad 2023 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Go3 eetris
!Tele-eetris
!Pealkiri
|-
| rowspan=&quot;12&quot; style=&quot;background: #5C5C00;&quot; |
|329
|01
|02.03.2023
|07.09.2023
|Viis 1
|-
|330
|02
|09.03.2023
|14.09.2023
|Viis 2
|-
|331
|03
|16.03.2023
|21.09.2023
|Varjatud motiivid 1
|-
|332
|04
|23.03.2023
|28.09.2023
|Varjatud motiivid 2
|-
|333
|05
|30.03.2023
|05.10.2023
|Raibe 1
|-
|334
|06
|06.04.2023
|12.10.2023
|Raibe 2
|-
|335
|07
|13.04.2023
|19.10.2023
|Meeltesegadus 1
|-
|336
|08
|20.04.2023
|26.10.2023
|Meeltesegadus 2
|-
|337
|09
|27.04.2023
|02.11.2023
|Purunenud lootused 1
|-
|338
|10
|04.05.2023
|09.11.2023
|Purunenud lootused 2
|-
|339
|11
|11.05.2023
|16.11.2023
|Jooksus 1
|-
|340
|12
|18.05.2023
|23.11.2023
|Jooksus 2
|}

=== 30. hooaeg, sügis 2023 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Go3 eetris
!Tele-eetris
!Pealkiri
|-
| rowspan=&quot;12&quot; style=&quot;background: #5C5C00;&quot; |
|341
|01
|09.11.2023
|07.03.2024
|Video tappis raadiohääle 1
|-
|342
|02
|16.11.2023
|14.03.2024
|Video tappis raadiohääle 2
|-
|343
|03
|23.11.2023
|21.03.2024
|Surmav vale 1
|-
|344
|04
|30.11.2023
|28.03.2024
|Surmav vale 2
|-
|345
|05
|07.12.2023
|04.04.2024
|Müstilised maitseelamused 1
|-
|346
|06
|14.12.2023
|11.04.2024
|Müstilised maitseelamused 2
|-
|347
|07
|21.12.2023
|18.04.2024
|Maailmakoristaja 1
|-
|348
|08
|28.12.2023
|25.04.2024
|Maailmakoristaja 2
|-
|349
|09
|04.01.2024
|02.05.2024
|Mustkunst 1
|-
|350
|10
|11.01.2024
|09.05.2024
|Mustkunst 2
|-
|351
|11
|18.01.2024
|16.05.2024
|Tehisintellekt 1
|-
|352
|12
|25.01.2024
|23.05.2024
|Tehisintellekt 2
|}

=== 31. hooaeg, kevad 2024 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Go3 eetris
!Tele-eetris
!Pealkiri
|-
| rowspan=&quot;12&quot; style=&quot;background: #5C5C00;&quot; |
|353
|01
|18.04.2024
|05.09.2024
|Pettus 1
|-
|354
|02
|25.04.2024
|12.09.2024
|Pettus 2
|-
|355
|03
|02.05.2024
|19.09.2024
|Eelmised elud 1
|-
|356
|04
|09.05.2024
|26.09.2024
|Eelmised elud 2
|-
|357
|05
|16.05.2024
|03.10.2024
|Kratid, külmkingad ja põhja konn 1
|-
|358
|06
|23.05.2024
|10.10.2024
|Kratid, külmkingad ja põhja konn 2
|-
|359
|07
|30.05.2024
|17.10.2024
|Surmahetk 1
|-
|360
|08
|06.06.2024
|24.10.2024
|Surmahetk 2
|-
|361
|09
|13.06.2024
|31.10.2024
|Tappev meloodia 1
|-
|362
|10
|20.06.2024
|07.11.2024
|Tappev meloodia 2
|-
|363
|11
|27.06.2024
|14.11.2024
|Armunud 1
|-
|364
|12
|04.07.2024
|21.11.2024
|Armunud 2
|}

=== 32. hooaeg, sügis 2024 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Go3 eetris
!Tele-eetris
!Pealkiri
|-
| rowspan=&quot;12&quot; style=&quot;background: #5C5C00;&quot; |
|365
|01
|30.09.2024
|27.02.2025
|Newtoni neljas seadus 1
|-
|366
|02
|07.10.2024
|06.03.2025
|Newtoni neljas seadus 2
|-
|367
|03
|14.10.2024
|13.03.2025
|Mäng mõisa peale 1
|-
|368
|04
|21.10.2024
|20.03.2025
|Mäng mõisa peale 2
|-
|369
|05
|28.10.2024
|27.03.2025
|Üksinda 1
|-
|370
|06
|04.11.2024
|03.04.2025
|Üksinda 2
|-
|371
|07
|11.11.2024
|10.04.2025
|Asjad nii seatud 1
|-
|372
|08
|18.11.2024
|17.04.2025
|Asjad nii seatud 2
|-
|373
|09
|25.11.2024
|24.04.2025
|Ebaõnn on endi kätes 1
|-
|374
|10
|02.12.2024
|01.05.2025
|Ebaõnn on endi kätes 2
|-
|375
|11
|09.12.2024
|08.05.2025
|Rööv 1
|-
|376
|12
|16.12.2024
|15.05.2025
|Rööv 2
|}

=== 33. hooaeg, sügis 2025 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Go3 eetris
!Tele-eetris
!Pealkiri
|-
| rowspan=&quot;12&quot; style=&quot;background: #5C5C00;&quot; |
|377
|01
|27.11.2025
| rowspan=&quot;12&quot; |kevad 2027
|Lõppmäng 1
|-
|378
|02
|04.12.2025
|Lõppmäng 2
|-
|379
|03
|11.12.2025
|Katkenud elulõng 1
|-
|380
|04
|18.12.2025
|Katkenud elulõng 2
|-
|381
|05
|23.12.2025
|Nagu tellitud 1
|-
|382
|06
|31.12.2025
|Nagu tellitud 2
|-
|383
|07
|08.01.2026
|Sünnipäev 1
|-
|384
|08
|15.01.2026
|Sünnipäev 2
|-
|385
|09
|22.01.2026
|Aegluse kunst 1
|-
|386
|10
|29.01.2026
|Aegluse kunst 2
|-
|387
|11
|05.02.2026
|Mitte kunagi päris üksi 1
|-
|388
|12
|12.02.2026
|Mitte kunagi päris üksi 2
|}

=== 34. hooaeg, sügis 2026 ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Go3 eetris
!Tele-eetris
!Pealkiri
|-
| rowspan=&quot;12&quot; style=&quot;background: #5C5C00;&quot; |
|389
|01
|29.09.2026
| rowspan=&quot;12&quot; |sügis 2027
|Tagasitulek 1
|-
|390
|02
|06.10.2026
|Tagasitulek 2
|-
|391
|03
|13.10.2026
|Tõde ridade vahel 1
|-
|392
|04
|20.10.2026
|Tõde ridade vahel 2
|-
|393
|05
|27.10.2026
|Jõulud 1
|-
|394
|06
|03.11.2026
|Jõulud 2
|-
|395
|07
|10.11.2026
|
|-
|396
|08
|17.11.2026
|
|-
|397
|09
|24.11.2026
|
|-
|398
|10
|01.12.2026
|
|-
|399
|11
|08.12.2026
|
|-
|400
|12
|15.12.2026
|
|}

* ''&lt;big&gt;Alates 29. hooajast kuni 34. hooajani esilinastusid uued hooajad esmalt Go3 platvormil ning järgmisel telehooajal tele-eetris.&lt;/big&gt;''

== Hooaegade kokkuvõte ==
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Hooaeg
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osasid
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Go3 eetris
! colspan=&quot;2&quot; |Tele-eetris
|-
| rowspan=&quot;36&quot; style=&quot;background: #5C5C00;&quot; |
|1. hooaeg
|4 osa
| colspan=&quot;2&quot; rowspan=&quot;28&quot; |polnud eetris
|kevad
| rowspan=&quot;2&quot; |2009
|-
|2. hooaeg
| rowspan=&quot;9&quot; |12 osa
|sügis 
|-
|3. hooaeg
|kevad
| rowspan=&quot;2&quot; |2010
|-
|4. hooaeg
|sügis
|-
|5. hooaeg
|kevad
| rowspan=&quot;2&quot; |2011
|-
|6. hooaeg
|sügis
|-
|7. hooaeg
|kevad
| rowspan=&quot;2&quot; |2012
|-
|8. hooaeg
|sügis
|-
|9. hooaeg
|kevad
| rowspan=&quot;2&quot; |2013
|-
|10. hooaeg
|sügis
|-
|11. hooaeg
|14 osa
|kevad
| rowspan=&quot;2&quot; |2014
|-
|12. hooaeg
| rowspan=&quot;3&quot; |12 osa
|sügis
|-
|13. hooaeg
|kevad
| rowspan=&quot;2&quot; |2015
|-
|14. hooaeg
|sügis
|-
|15. hooaeg
|14 osa
|kevad
| rowspan=&quot;2&quot; |2016
|-
|16. hooaeg
| rowspan=&quot;7&quot; |12 osa
|sügis
|-
|17. hooaeg
|kevad
| rowspan=&quot;2&quot; |2017
|-
|18. hooaeg
|sügis
|-
|19. hooaeg
|kevad
| rowspan=&quot;2&quot; |2018
|-
|20. hooaeg
|sügis
|-
|21. hooaeg
|kevad
| rowspan=&quot;2&quot; |2019
|-
|22. hooaeg
|sügis
|-
|23. hooaeg
|8 osa
|kevad
| rowspan=&quot;2&quot; |2020
|-
|24. hooaeg
| rowspan=&quot;5&quot; |12 osa
|sügis
|-
|25. hooaeg
|kevad
| rowspan=&quot;2&quot; |2021
|-
|26. hooaeg
|sügis
|-
|27. hooaeg
|kevad
| rowspan=&quot;2&quot; |2022
|-
|28. hooaeg
|sügis
|-
! colspan=&quot;6&quot; |
|-
|29. hooaeg
| rowspan=&quot;6&quot; |12 osa
|kevad 
| rowspan=&quot;2&quot; |2023
|sügis
|2023
|-
|30. hooaeg
|sügis
|kevad 
| rowspan=&quot;2&quot; |2024
|-
|31. hooaeg
|kevad
| rowspan=&quot;2&quot; |2024
|sügis 
|-
|32. hooaeg
|sügis 
|kevad
|2025
|-
|33. hooaeg
|sügis
|2025
|kevad
| rowspan=&quot;2&quot; |2027
|-
|34. hooaeg
| sügis
|2026
| sügis
|-
! colspan=&quot;3&quot; |Jagusid kokku
! colspan=&quot;3&quot; |400 jagu
|}

== Välislingid ==

* [https://et-ee.facebook.com/KMK.ametlik.lehekylg &lt;big&gt;&quot;Kättemaksukontor&quot; Facebookis&lt;/big&gt;]

* [https://www.imdb.com/title/tt1678635/?ref_=nm_knf_t_3 &lt;big&gt;&quot;Kättemaksukontor&quot; IMDb-s&lt;/big&gt;]

[[Kategooria:Eesti komöödiasarjad]]
[[Kategooria:Eesti kriminaalsarjad]]
[[Kategooria:TV3 telesaated]]</text>
      <sha1>jnfblhmbhfx1u38p17bg11gl8rdpfgx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Janet Laidla</title>
    <ns>0</ns>
    <id>204644</id>
    <revision>
      <id>7260487</id>
      <parentid>6985849</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T17:11:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Morel</username>
        <id>26171</id>
      </contributor>
      <comment>lisapilt</comment>
      <origin>7260487</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6198" sha1="gdcjigngo61uu8r7vly0qtphoaeiv73" xml:space="preserve">{{Infokast teadlane
| pilt             = Janet Laidla 2026.jpg
| pildiallkiri     = Janet Laidla 2026. aastal mälestuskonverentsil &quot;Sulev Vahtre 100&quot;. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool
| sünniaeg         = {{Sünniaeg ja vanus|1982|3|15}}
| sünnikoht        = [[Tallinn]]
| surmaaeg         = 
| surmakoht        = 
| elukoht          = [[Tartu]]
| kodakondsus      = 
| rahvus           = 
| tegevusala       = [[teadusajalugu]]
| töökoht          = {{Lihtloend|
* [[Tartu Ülikool]]
* [[Tartu Ülikooli muuseum]]
}}
| haridus          = BA, MA, PhD
| alma_mater       = [[Tartu Ülikool]], [[Leuveni Katoliiklik Ülikool]]
| doktoritöö          = &quot;[https://www.etis.ee/Portal/Mentorships/Display/e38d1dcc-f29d-45d0-a68d-6d7700288a66 Ajalookirjutust mõjutanud tegurid varauusaegsel Eesti-, Liivi- ja Kuramaal]&quot; (2017)
| doktoritöö_juhendaja = [[Tiit Rosenberg]], [[Enn Küng]]
| tuntumad_tööd       = 
| tuntud_õpilased     = 
| tunnustus        = [[Tartu Ülikooli aumärk]]
| abikaasa         = 
| lapsed           = 
| allkiri          = 
| veebileht        = 
| märkused         = 
| muu              = 
| moodul           =
}}
'''Janet Laidla''' (sündinud [[15. märts]]il [[1982]]) on [[eesti]] ajaloolane, kes keskendub [[varauusaeg]]sele ning [[uusaeg]]sele [[teadusajalugu|teadus-]] ja teadmiste ajaloole.&lt;ref name=&quot;etis&quot;&gt;{{ETIS}}&lt;/ref&gt;

==Haridus==
Ta õppis aastatel [[2000]]–[[2004]] [[Tartu Ülikool]]is ajalugu ning omandas seejärel magistrikraadi nii [[Leuveni Katoliiklik Ülikool|Leuveni Katoliiklikus Ülikoolis]] ([[2005]]) kui ka Tartus ([[2006]]). Seejärel astus ta Tartu Ülikoolis ka doktoriõppesse.&lt;ref name=&quot;etis&quot; /&gt; Akadeemiliselt on ta 2002. aastast korporatsiooni [[Filiae Patriae]] liige.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20171203153444/http://www.cfp.ee/VILISTLASKOGU_73.htm Vilistlaskogu] korporatsioon Filiae Patriae kodulehel&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Teadusfoto 2015 - 01.jpg|pisi|Janet Laidla 2016. aastal [[Tartu Tähetorn]]is fotovõistluse &quot;Teadusfoto 2015&quot; lõpetamisel]]

2017. aastal kaitses ta doktorikraadi väitekirjaga &quot;Ajalookirjutust mõjutanud tegurid varauusaegsel Eesti-, Liivi- ja Kuramaal&quot;.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20171202052722/https://www.flaj.ut.ee/et/uritused/doktoritoo-kaitsmine-ajaloos-1 Doktoritöö kaitsmine ajaloos] Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi kodulehel&lt;/ref&gt;

==Töö==
Laidla on töötanud alates 2011. aastast Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudis Eesti ajaloo lektorina. Vahemikus 2019–2021 oli ta humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna projektijuht. 2021. aastast on ta ajaloo ja arheoloogia instituudi programmijuht.&lt;ref name=&quot;etis&quot; /&gt;

2011. aastal asus ta tööle ka [[Tartu Ülikooli muuseum]]isse, kus on töötanud projektorijuhi, kuraatorina ja haridusvaldkonna koordinaatorina. Aastatel oli ta 2016–2018 [[Tartu Tähetorn]]i juhataja ja kuraator.&lt;ref name=&quot;etis&quot; /&gt;

Janet Laidla on [[Ajalooline Ajakiri|Ajaloolise Ajakirja]] peatoimetaja alates 2019. aastast.

==Teadustöö==
Laidla peamine uurimisvaldkond on [[varauusaeg]]sed [[kroonika]]d. Lisaks on ta tegelenud ka [[teadusajalugu|teadusajaloo]] valdkonda kuuluvate teemadega, avaldades hulgaliselt astronoomia arengut puudutavaid publikatsioone.

==Teoseid==
* &quot;17. sajandi ajalookirjutaja raamaturiiul&quot;. Magistritöö, juhendaja [[Sulev Vahtre]]. Tartu [[2006]]
* &quot;[[Thomas Hiärn]] ja tema Eesti-, Liivi- ja Lätimaa ajalugu&quot;. // Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat. Tartu 2006
* &quot;[[Christian Kelch]]i &quot;Liivimaa ajaloo&quot; allikad&quot;. [[Tuna]] 4/2007
* &quot;&quot;Jutustus Liivimaast&quot; – vähetuntud teos Liivimaa ajaloost&quot;. // &quot;Ajalookirjutaja aeg&quot;. Eesti Rahvusraamatukogu. Tallinn [[2008]]

==Liikmesus==
* 2009. aastast [[Õpetatud Eesti Selts]]i ning [[Akadeemiline Ajalooselts|Akadeemilise Ajalooseltsi]] liige,&lt;ref name=&quot;etis&quot; /&gt; aastatel 2010–2013 esimees.&lt;ref&gt;http://ajalooselts.blogspot.com/2010/02/aas-aastakoosolek-18-veebruaril-2010.html&lt;/ref&gt;
* 2017. aastast kuulub rahvusvahelisse [[Teadusinstrumentide Komisjon]]i ja on samast aastast ka selle juhatuse liige&lt;ref name=&quot;etis&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.tahetorn.ut.ee/et/content/tartu-t%C3%A4hetorni-juhataja-janet-laidla-valiti-rahvusvahelise-teadusinstrumentide-komisjoni |pealkiri=Tartu tähetorni juhataja Janet Laidla valiti rahvusvahelise Teadusinstrumentide Komisjoni juhatusse |vaadatud=2017-12-01 |arhiivimisaeg=2017-12-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171202052730/http://www.tahetorn.ut.ee/et/content/tartu-t%C3%A4hetorni-juhataja-janet-laidla-valiti-rahvusvahelise-teadusinstrumentide-komisjoni |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
* 2012 [[Aasta Tullio]] (Tartu Ülikooli muuseumi aasta töötaja)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Aasta Tullio statuut ja võitjad |url=https://www.muuseum.ut.ee/et/content/aasta-tullio-statuut-ja-v%C3%B5itjad |vaadatud=2017-12-01 |arhiivimisaeg=2020-06-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200604073458/https://www.muuseum.ut.ee/et/content/aasta-tullio-statuut-ja-v%C3%B5itjad |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
* 2014 parim teadusüritus Eesti Muuseumide Aastaauhindade galal XXXIII Teadusinstrumentide komisjoni sümpoosioni korraldamise eest&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti muuseumide aastaauhindade laureaadid 2014 |url=http://www.kul.ee/et/eesti-muuseumide-aastaauhindade-laureaadid-2014 |vaadatud=2017-12-01 |arhiivimisaeg=2017-12-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171202052508/http://www.kul.ee/et/eesti-muuseumide-aastaauhindade-laureaadid-2014 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
* 2015 [[Tartu Ülikooli aumärk]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.12.2022}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{commonskat}}
{{vikitsitaadid}}
*{{ETIS}}

{{JÄRJESTA:Laidla, Janet}}
[[Kategooria:Eesti ajaloolased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Leuveni Katoliikliku Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õppejõud]]
[[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]]
[[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1982]]</text>
      <sha1>gdcjigngo61uu8r7vly0qtphoaeiv73</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260488</id>
      <parentid>7260487</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T17:16:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Haridus */</comment>
      <origin>7260488</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6198" sha1="1okcod66w86j0gzbm634bj351chcg77" xml:space="preserve">{{Infokast teadlane
| pilt             = Janet Laidla 2026.jpg
| pildiallkiri     = Janet Laidla 2026. aastal mälestuskonverentsil &quot;Sulev Vahtre 100&quot;. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool
| sünniaeg         = {{Sünniaeg ja vanus|1982|3|15}}
| sünnikoht        = [[Tallinn]]
| surmaaeg         = 
| surmakoht        = 
| elukoht          = [[Tartu]]
| kodakondsus      = 
| rahvus           = 
| tegevusala       = [[teadusajalugu]]
| töökoht          = {{Lihtloend|
* [[Tartu Ülikool]]
* [[Tartu Ülikooli muuseum]]
}}
| haridus          = BA, MA, PhD
| alma_mater       = [[Tartu Ülikool]], [[Leuveni Katoliiklik Ülikool]]
| doktoritöö          = &quot;[https://www.etis.ee/Portal/Mentorships/Display/e38d1dcc-f29d-45d0-a68d-6d7700288a66 Ajalookirjutust mõjutanud tegurid varauusaegsel Eesti-, Liivi- ja Kuramaal]&quot; (2017)
| doktoritöö_juhendaja = [[Tiit Rosenberg]], [[Enn Küng]]
| tuntumad_tööd       = 
| tuntud_õpilased     = 
| tunnustus        = [[Tartu Ülikooli aumärk]]
| abikaasa         = 
| lapsed           = 
| allkiri          = 
| veebileht        = 
| märkused         = 
| muu              = 
| moodul           =
}}
'''Janet Laidla''' (sündinud [[15. märts]]il [[1982]]) on [[eesti]] ajaloolane, kes keskendub [[varauusaeg]]sele ning [[uusaeg]]sele [[teadusajalugu|teadus-]] ja teadmiste ajaloole.&lt;ref name=&quot;etis&quot;&gt;{{ETIS}}&lt;/ref&gt;

==Haridus==
Ta õppis aastatel [[2000]]–[[2004]] [[Tartu Ülikool]]is ajalugu ning omandas seejärel magistrikraadi nii [[Leuveni Katoliiklik Ülikool|Leuveni Katoliiklikus Ülikoolis]] ([[2005]]) kui ka Tartus ([[2006]]). Seejärel astus ta Tartu Ülikoolis ka doktoriõppesse.&lt;ref name=&quot;etis&quot; /&gt; 2002. aastast on ta [[üliõpilaskorporatsioon]]i [[Filiae Patriae]] liige.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20171203153444/http://www.cfp.ee/VILISTLASKOGU_73.htm Vilistlaskogu] korporatsioon Filiae Patriae kodulehel&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Teadusfoto 2015 - 01.jpg|pisi|Janet Laidla 2016. aastal [[Tartu Tähetorn]]is fotovõistluse &quot;Teadusfoto 2015&quot; lõpetamisel]]

2017. aastal kaitses ta doktorikraadi väitekirjaga &quot;Ajalookirjutust mõjutanud tegurid varauusaegsel Eesti-, Liivi- ja Kuramaal&quot;.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20171202052722/https://www.flaj.ut.ee/et/uritused/doktoritoo-kaitsmine-ajaloos-1 Doktoritöö kaitsmine ajaloos] Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi kodulehel&lt;/ref&gt;

==Töö==
Laidla on töötanud alates 2011. aastast Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudis Eesti ajaloo lektorina. Vahemikus 2019–2021 oli ta humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna projektijuht. 2021. aastast on ta ajaloo ja arheoloogia instituudi programmijuht.&lt;ref name=&quot;etis&quot; /&gt;

2011. aastal asus ta tööle ka [[Tartu Ülikooli muuseum]]isse, kus on töötanud projektorijuhi, kuraatorina ja haridusvaldkonna koordinaatorina. Aastatel oli ta 2016–2018 [[Tartu Tähetorn]]i juhataja ja kuraator.&lt;ref name=&quot;etis&quot; /&gt;

Janet Laidla on [[Ajalooline Ajakiri|Ajaloolise Ajakirja]] peatoimetaja alates 2019. aastast.

==Teadustöö==
Laidla peamine uurimisvaldkond on [[varauusaeg]]sed [[kroonika]]d. Lisaks on ta tegelenud ka [[teadusajalugu|teadusajaloo]] valdkonda kuuluvate teemadega, avaldades hulgaliselt astronoomia arengut puudutavaid publikatsioone.

==Teoseid==
* &quot;17. sajandi ajalookirjutaja raamaturiiul&quot;. Magistritöö, juhendaja [[Sulev Vahtre]]. Tartu [[2006]]
* &quot;[[Thomas Hiärn]] ja tema Eesti-, Liivi- ja Lätimaa ajalugu&quot;. // Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat. Tartu 2006
* &quot;[[Christian Kelch]]i &quot;Liivimaa ajaloo&quot; allikad&quot;. [[Tuna]] 4/2007
* &quot;&quot;Jutustus Liivimaast&quot; – vähetuntud teos Liivimaa ajaloost&quot;. // &quot;Ajalookirjutaja aeg&quot;. Eesti Rahvusraamatukogu. Tallinn [[2008]]

==Liikmesus==
* 2009. aastast [[Õpetatud Eesti Selts]]i ning [[Akadeemiline Ajalooselts|Akadeemilise Ajalooseltsi]] liige,&lt;ref name=&quot;etis&quot; /&gt; aastatel 2010–2013 esimees.&lt;ref&gt;http://ajalooselts.blogspot.com/2010/02/aas-aastakoosolek-18-veebruaril-2010.html&lt;/ref&gt;
* 2017. aastast kuulub rahvusvahelisse [[Teadusinstrumentide Komisjon]]i ja on samast aastast ka selle juhatuse liige&lt;ref name=&quot;etis&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.tahetorn.ut.ee/et/content/tartu-t%C3%A4hetorni-juhataja-janet-laidla-valiti-rahvusvahelise-teadusinstrumentide-komisjoni |pealkiri=Tartu tähetorni juhataja Janet Laidla valiti rahvusvahelise Teadusinstrumentide Komisjoni juhatusse |vaadatud=2017-12-01 |arhiivimisaeg=2017-12-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171202052730/http://www.tahetorn.ut.ee/et/content/tartu-t%C3%A4hetorni-juhataja-janet-laidla-valiti-rahvusvahelise-teadusinstrumentide-komisjoni |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
* 2012 [[Aasta Tullio]] (Tartu Ülikooli muuseumi aasta töötaja)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Aasta Tullio statuut ja võitjad |url=https://www.muuseum.ut.ee/et/content/aasta-tullio-statuut-ja-v%C3%B5itjad |vaadatud=2017-12-01 |arhiivimisaeg=2020-06-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200604073458/https://www.muuseum.ut.ee/et/content/aasta-tullio-statuut-ja-v%C3%B5itjad |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
* 2014 parim teadusüritus Eesti Muuseumide Aastaauhindade galal XXXIII Teadusinstrumentide komisjoni sümpoosioni korraldamise eest&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti muuseumide aastaauhindade laureaadid 2014 |url=http://www.kul.ee/et/eesti-muuseumide-aastaauhindade-laureaadid-2014 |vaadatud=2017-12-01 |arhiivimisaeg=2017-12-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171202052508/http://www.kul.ee/et/eesti-muuseumide-aastaauhindade-laureaadid-2014 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
* 2015 [[Tartu Ülikooli aumärk]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.12.2022}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{commonskat}}
{{vikitsitaadid}}
*{{ETIS}}

{{JÄRJESTA:Laidla, Janet}}
[[Kategooria:Eesti ajaloolased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Leuveni Katoliikliku Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õppejõud]]
[[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]]
[[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1982]]</text>
      <sha1>1okcod66w86j0gzbm634bj351chcg77</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Konstantin Thomson</title>
    <ns>0</ns>
    <id>210950</id>
    <revision>
      <id>7260438</id>
      <parentid>6678708</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T15:13:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57085-13</username>
        <id>240631</id>
      </contributor>
      <origin>7260438</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2875" sha1="8mkyb35hhb7qak9wr95z7mszksvim72" xml:space="preserve">'''Konstantin Adolf Thomson''' (27. november/[[9. detsember]] [[1865]] [[Tallinn]] – [[15. märts]] [[1938]] [[Hageri]]) oli Eestimaa vaimulik.

Tema isa oli [[rätsep]] Carl Thomson.

Lõpetas [[Tallinna kubermangugümnaasium]]i aastal [[1884]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?Vaimulikud |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2010-05-05 |arhiivimisaeg=2010-12-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101217020142/http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?Vaimulikud |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;. Õppis [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonnas [[1885]]–[[1889]], grad. stud. [[Korporatsioon Neobaltia]] liige alates 3/16. maist 1903.

Oli prooviaastal [[Kuusalu Laurentsiuse kogudus]]es. Ordineeriti pastoriks [[2. detsember|2. detsembril]] [[1890]].

Töötas [[1890]]–[[1892]] [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus]]e adjunktpastorina. [[1892]]–[[1936]] töötas 44 aastat [[Hageri Lambertuse kogudus]]e õpetajana. Oli [[1920]]–[[1935]] [[Lääne-Harju praostkond|Lääne-Harju]] [[praost]]. Vaimuliku ülemkohtu liikmena tegutses aastatel [[1927]]–[[1936]]. Praost-emeritus aastast [[1936]]&lt;ref&gt;Konrad Veem, Eesti Vaba Rahvakirik Dokumentatsioon ja leksikon. EVR Stockholm 1988&lt;/ref&gt;.

Oli aastatel [[1903]]–[[1919]] ajalehe [[Ristirahwa Pühhapäwa Leht]] väljaandja ja vastutav toimetaja.

==Isiklikku==
Ta abiellus 27. detsembril 1890/8. jaanuaril 1891 Meta Wieckmanniga.

Tema poeg [[Helmut Thomson]] oli ka [[Hageri Lambertuse kogudus|Hageri]] kirikuõpetaja. Poeg [[Waldemar Thomson]] oli [[Pärnu Nikolai kogudus]]e õpetaja. Poeg [[Paul Thomson]] oli soo-uurija ja geoloog ([[Tartu Ülikool]]i geoloogia ja paleontoloogia dotsent). Tema väimees oli [[Harju-Madise kogudus]]e õpetaja [[Otto Etzold]]. Tema õemees [[Friedrich Wilhelm Ederberg]] oli [[Kaarma Peeter-Pauli kogudus|Kaarma]] ja [[Kambja kogudus|Kambja]] koguduste õpetaja&lt;ref&gt;http://www.eestikirik.ee/node/7575&lt;/ref&gt;. Tema tütrepoeg [[Burchard Lieberg]] oli kirikuõpetaja Saksamaal Hesseni liidumaal, teine tütrepoeg [[Paul-Gerhard Hörschelmann]] oli vaimulik Saksamaal. Tema naisevend [[Friedrich Frommhold Wieckmann]] oli [[Tallinna Püha Vaimu kogudus]]e õpetaja, teine naisevend [[Arnold Wieckmann]] oli [[Järva-Madise Püha Matteuse kogudus]]e õpetaja.

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Album der Landsleute der Neobaltia 1879-1904. Jurjew 1908. Nr 205 (12586), lk 137.

{{JÄRJESTA:Thomson, Konstantin}}
[[Kategooria:Hageri Lambertuse koguduse vaimulikud]]
[[Kategooria:Tallinna Toompea Kaarli koguduse vaimulikud]]
[[Kategooria:Lääne-Harju praostid]]
[[Kategooria:Eestimaa vaimulikud]]
[[Kategooria:Baltisaksa vaimulikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Neobaltia liikmed]]
[[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1865]]
[[Kategooria:Surnud 1938]]</text>
      <sha1>8mkyb35hhb7qak9wr95z7mszksvim72</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ene-Liis Semper</title>
    <ns>0</ns>
    <id>212291</id>
    <revision>
      <id>7260491</id>
      <parentid>6983464</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T17:20:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Morel</username>
        <id>26171</id>
      </contributor>
      <comment>pilt</comment>
      <origin>7260491</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5839" sha1="odlrzmw2kqu7jhc34qghhljcu3ksfw1" xml:space="preserve">[[Pilt:Ene-Liis Semper 2024.jpg|pisi|Ene-Liis Semper 2024. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]]
'''Ene-Liis Semper''' (sündinud [[4. aprill]]il [[1969]] [[Tallinn]]as) on eesti video-, ''[[performance]]''&lt;nowiki&gt;'i&lt;/nowiki&gt;- ja [[teatrikunstnik]].

Ene-Liis Semper lõpetas 1995. aastal [[Eesti Kunstiakadeemia]] [[stsenograafia]] erialal ning on loonud arvukalt lava- ja kostüümikujundusi Eesti teatrites (sh ooperilavastustele).  

2004. aastal asutas ta koos [[Tiit Ojasoo]]ga [[Teater NO99|teatri NO99]], kus nad olid samast aastast kunstilised juhid ja lavastajad, samuti enamiku originaallavastuste tekstide autorid. 

2010/2011. õppeaastal oli ta [[Tartu Ülikooli vabade kunstide professor]].

== Tegevus kunstnikuna ==
Ene-Liis Semper on üks rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti kunstnikke. Tema 2012. aastal [[Kumu]]s toimunud isikunäitus hõlmas terve viienda korruse. See ruumiinstallatsiooni ja videokunsti süntees oli kunstniku sõnul senistest isikunäitustest töömahukaim ja mastaapseim, olles samas ka Tallinna kui [[Euroopa kultuuripealinn 2011|Euroopa kultuuripealinna 2011]] kunstiprogrammi üks olulisem projekt. Semper on oma videoloominguga osalenud näitustel mitmel pool maailmas, sh nüüdiskunstifestivalil „Manifesta“ ([[2000]], [[Ljubljana]]) ja [[Veneetsia biennaal|Veneetsia biennaalil]] ([[2001]]).  

=== Tegevus teatrikunstnikuna ===
Ene-Liis Semperi loomingut on pärjatud arvukate auhindadega, sh [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] kunstnikuauhinnaga aastatel 2002, 2003, 2006, 2007 ja 2014. Rahvusooperis [[Estonia (teater)|Estonia]] on ta loonud kujunduse ja kostüümid [[Erkki-Sven Tüür|Tüüri]] ooperile „[[Wallenberg (ooper)|Wallenberg]]“, mille kunstiline meeskond pälvis silmapaistva töö eest Eesti Vabariigi kultuuripreemia (2007). Ta on kaks korda (2009 ja 2014) pälvinud Natalie Mei auhinna.

Ene-Liis Semper on 2006. aastast [[Eesti teatri aastaauhinnad|Eesti teatri aastaauhindade]] laureaatidele antava klaaskuuli, &quot;Theodori silma&quot; idee autor. Teostaja oli klaasikunstnik [[Ivo Lill]].&lt;ref&gt;[http://teatriliit.ee/auhinnad/theodori-silm Theodori silm. Eesti Teatriliidu veebisait.]&lt;/ref&gt;

===Filmides===
* 1998 &quot;Kallis härra Q&quot; ([[mängufilm]]) – kunstnik, kostüümikunstnik
* 1998 &quot;Georgica&quot; (mängufilm) – kostüümikunstnik
* 2011 &quot;Rotilõks&quot; (mängufilm) – [[näitleja]] (maakler kontoris)
* 2013 &quot;Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha?&quot; ([[dokumentaalfilm]]) – [[režissöör]], [[stsenarist]], [[monteerija]]	

===Telelavastuses===
1982. aasta telelavastuses &quot;Uus poiss&quot; mängis ta Aljoškat.

==Tunnustus==
*1997 – [[Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia]] (videoinstallatsioonid 1997. aastal)
*2000 – [[Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti aastapreemia]] (esinemine biennaalil Manifesta 3 ja isikunäitus &quot;Siin&quot; Rottermanni soolalaos)
*2001 – [[Kristjan Raua preemia]] (näitus Rotermanni soolalaos, mis demonstreeris videokunsti kui visuaalse kunsti suurt potentsiaali)
*2001 – [[Hansapanga kunstipreemia]]
*2002 – [[Eesti Teatriliidu kunstnikuauhind]]
*2003 – [[Eesti Teatriliidu kunstnikuauhind]]
*2003 – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]]
*2003 – [[stipendium &quot;Ela ja sära&quot;]]
*2004 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|4508}}&lt;/ref&gt;
*2006 – [[Eesti Teatriliidu kunstnikuauhind]]
*2007 – [[Eesti Teatriliidu kunstnikuauhind]]
*2008 – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] (koos [[Erkki-Sven Tüür]]i, [[Dmitri Bertman]]i, [[Arvo Volmer|Arvo Volmeri]] ja [[Neeme Kuningas|Neeme Kuningaga]], ooper &quot;[[Wallenberg (ooper)|Wallenberg]]&quot;)
*2009 – [[Natalie Mei nimeline auhind]]
*2009 – [[Eesti Teatriliidu aasta lavastuse auhind]] (rokkooperi &quot;[[Ruja (ooper)|Ruja]]&quot; lavastusmeeskonna liige)
*2011 – [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Maarja Kask|Maarja Kase]], [[Ralf Lõoke]]se, [[Pelle-Sten Viiburg]]i ja [[Karli Luik|Karli Luigega]]; [[Põhuteater|NO99 Põhuteater]] - vormitähendustest edasi liikunud ning arhitektuurile kui sündmusele ja kohaloomele keskendunud aktsiooni eest)
*2011 – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] (koos [[Tiit Ojasoo]] ja [[Eero Epner]]iga; [[Teater NO99]] suurprojekt &quot;[[Ühtne Eesti suurkogu|Ühtse Eesti suurkogu]]&quot;)
*2014 – [[Eesti Teatriliidu kunstnikuauhind]]
*2014 – [[Natalie Mei nimeline auhind]]
*2016 – [[Eesti Teatriliidu teatrikunsti eriauhind]] (lavastusprojekti &quot;Ühtne Eesti&quot; meeskonna liige)
*2017 – [[Eesti Teatriliidu etenduskunstide ühisauhind]] ([[Teater NO99]] lavastuse &quot;Pööriöö uni&quot; lavastuse trupp)
*2024 – [[Eesti Teatriliidu lavastajaauhind]] (koos [[Tiit Ojasoo]] ja [[Olari Elts|Olari Eltsiga]], &quot;[[Macbeth (Semper, Ojasoo, Elts)|Macbeth]]&quot; ([[Eesti Draamateater]], [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester]] ja [[Eesti Kontsert]]))

== Isiklikku ==
Tema elukaaslane on lavastaja [[Tiit Ojasoo]]. Neil on tütar ja poeg.

== Viited ==
{{Viited}}

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
*[https://no99.ee/trupp/ene-liis-semper Ene-Liis Semper Teater NO99 kodulehel]
*[http://www.cca.ee/kunstnikud/ene-liis-semper Ene-Liis Semper Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse kodulehel]
*[http://www.cca.ee/kunstnikud/ene-liis-semper/tekstid/320-kriitika-vano-allsalu-ene-lii Ene-Liis Semper ja 12 küsimust]
* [[Taavi Eilat]] [https://www.err.ee/887972/ene-liis-semper-voimalus-sellist-teatrit-teha-oli-uskumatult-suur-vedamine &quot;Ene-Liis Semper: võimalus sellist teatrit teha oli uskumatult suur vedamine&quot;] ERR, 30. detsember 2018

{{JÄRJESTA:Semper, Ene-Liis}}
[[Kategooria:Eesti teatrikunstnikud]]
[[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Tallinna Kristiine Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli vabade kunstide professorid]]
[[Kategooria:Sündinud 1969]]</text>
      <sha1>odlrzmw2kqu7jhc34qghhljcu3ksfw1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Leeksäälik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>213374</id>
    <revision>
      <id>7260431</id>
      <parentid>6431693</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T15:00:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7260431</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2718" sha1="s4m9st4b9w5r6trfoeqjzh8wy1wkhle" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi           = Leeksäälik
| värvus = linnud
| seisund        = LC 
| seisundi_süsteem  = IUCN3.1
| seisundi_ref      = 
| pilt           = Flame-throated Warbler.jpg 
| pildi_seletus  = 
| pildi_laius    = 250px
| riik           = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond       = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass          = [[Linnud]] ''Aves''
| selts          = [[Värvulised]] ''Passeriformes''
| sugukond       = [[Sääliklased]] ''Parulidae''
| perekond       = ''[[Oreothlypis]]''
| liik           = '''Leeksäälik'''
| binaarne       = ''Oreothlypis gutturalis''
| binaarse_autor = ([[Jean Cabanis|Cabanis]], 1861)
| sünonüümid = ''Parula gutturalis''&lt;br&gt;''Vermivora gutturalis''
| levikukaart   =
}}
'''Leeksäälik''' (''Oreothlypis gutturalis'') on [[sääliklased|sääliklaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv lind. 

== Levila ==
Leeksäälik on levinud [[Costa Rica]] ja [[Panama]] lääneosa mägimetsades 1850–3000 meetri kõrgusel. &lt;ref name=&quot;NeotropicalBirds&quot;&gt; {{Netiviide |url=http://neotropical.birds.cornell.edu/portal/species/distribution?p_p_spp=564876 |pealkiri=''Oreothlypis gutturalis'' |vaadatud=2012-10-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130608125653/http://neotropical.birds.cornell.edu/portal/species/distribution?p_p_spp=564876 |arhiivimisaeg=2013-06-08 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; [[Kariibi meri|Kariibi mere]] poolsetel mäenõlvadel võib teda vihmaperioodil septembrist novembrini leiduda madalamale kuni 1400 meetrini. Leeksäälik on enamasti paikne. &lt;ref name=&quot;NeotropicalBirds&quot;/&gt;

== Välimus ==
Vanalinnu pikkus on 12 cm, tema ülapool on kilthall; seljal on must kolmnurkne laik, valjasriba ja silma ümbrus on mustad; kurgualusest kuni kõhuni [[oranžpunane]], mis vastandub valge kuni hallika kõhuga.
Sugupooled on peaaegu samased, isaslinnul on silma ümbruses musta ulatuslikumalt. 
Noorlinnu ülapool on pruunim ja alapool tuhmim, nõrk silmatriip ja tiivavöödid kollakad. Häälitsus on terav ''tšit''.

== Pesitsemine ja toit ==
Leeksäälik rajab sügava tassikujulise pesa puu otsa või nõlvakule. Pesa varjavad ülalt [[epifüüt|epifüüdid]] või samblad. Märtsi ja maikuu vahel on kurnas kaks valget muna. 
Toiduks on tõugud, putukad ja ämblikud, mida oma terava nokaga nopib lehestikust. Vahel sööb ka võõrikute (''Loranthaceae'') ja muid marju.

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
*Curson, J., Quinn, D. and Beadle, D. (1994). ''New World Warblers''. Helm. ISBN 0-7136-3932-6
* [http://avibase.bsc-eoc.org/species.jsp?lang=EN&amp;avibaseid=03561EAE1CDF19DC Avibase]
* [http://neotropical.birds.cornell.edu/portal/species/overview?p_p_spp=564876 NeotropicalBirds]

[[Kategooria:Sääliklased]]</text>
      <sha1>s4m9st4b9w5r6trfoeqjzh8wy1wkhle</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Johannes Reinhold Schultz</title>
    <ns>0</ns>
    <id>214363</id>
    <revision>
      <id>7260742</id>
      <parentid>6914118</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T00:45:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juppi lantteineen</username>
        <id>239848</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7260742</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2617" sha1="bxcsl5y552agm5u7sa35mlzsak7bdzw" xml:space="preserve">[[File:Hans Schultz(1905-1941).jpg|thumb|Johannes Reinhold Schultz (1938)]]

'''Johannes Reinhold Schultz''' ([[19. september]] [[1905]] [[Pärnu-Jaagupi]] – [[1. aprill]] [[1941]] [[Tuszyn]]) oli Eesti vaimulik.

Õppis aastatel [[1915]]–[[1924]] [[Tallinna Toomkool]]is. Õppis [[1924]]–[[1927]] usuteadust [[Tartu Ülikool]]is, täiendas end Tübingenis, sai aastal [[1927]] mag. theol. kraadi [[Tartu Ülikool]]ist. [[1928]]–[[1931]] oli ravil [[Šveits]]is sanatooriumis. Ordineeriti Tallinnas [[5. veebruar]]il [[1933]] õpetajaks.

Oli ametis [[1933]]–[[1938]] [[Tallinna Toompea saksa kogudus|Tallinna Toompea saksa koguduses]] (käis koos [[Tallinna Niguliste kirik]]us). [[1938]]–[[1939]] oli dotsendi ametikohal [[Tartu Lutheri Erainstituut|Tartu Lutheri Erainstituudis]], elas haigena [[Elva]]s.

Põgenes Saksamaale Ostrowosse (praegu [[Ostrów Wielkopolski]] [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]]), suri [[1941]]. aastal Tuschinis (praegu Tuszyn [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]]).&lt;ref&gt;Lexikon deutschbaltischer Theologen seit 1920. Bearbeitet von Wilhelm Neander. 2 auflage 1988, bearbeitet von C. Helmut Intelmann&lt;/ref&gt;

==Teoseid==
*Der Kirchenbegriff der orthodoxen Kirche (magistritöö, käsikiri, Tartu Ülikooli usuteaduskond, 1939)

==Isiklikku==
Tema isa [[Otto Woldemar Ludwig Schultz]] oli [[Pärnu-Jakobi kogudus]]e õpetaja, vanaisa [[Ernst Wilhelm Woldemar Schultz]] oli [[Saarde Katariina kogudus|Saarde]] ja [[Pärnu Eliisabeti kogudus]]e õpetaja ning Eestimaa [[kindralsuperintendent]], teine vanaisa [[Ferdinand Justius Luther]] oli [[Emmaste Immanueli kogudus]]e esimene õpetaja, [[Käina Martini kogudus]]e õpetaja ja [[Tallinna Niguliste kogudus]]e ülemõpetaja, tema onu [[Ralf Johannes Ferdinand Luther]] oli [[Kuusalu Laurentsiuse kogudus]]e ja [[Tartu Ülikooli kogudus]]e (saksa pihtkonna) õpetaja. Vend [[Kurt Rudolf Schultz]] oli Muhu-, Pöide ja Saaremaa Jaani koguduste õpetaja, hiljem oli [[pastor]]iks [[Tüüring]]i ja [[Saksi-Anhalti liidumaa]]l ning oli Eichsfeld'i kirikuringkonna superintendendiks.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://eelk.ee/elulood/schultz_johannes.html Johannes (Hans) Reinhold Schultz. Vaimulike elulood EELK kodulehel]
{{JÄRJESTA:Schultz, Johannes Reinhold}}
[[Kategooria:Eesti teoloogid]]
[[Kategooria:Tallinna Toompea saksa koguduse vaimulikud]]
[[Kategooria:Baltisaksa vaimulikud]]
[[Kategooria:Tartu Usuteadus-Filosoofilise Lutheri Erainstituudi õppejõud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1905]]
[[Kategooria:Surnud 1941]]</text>
      <sha1>bxcsl5y552agm5u7sa35mlzsak7bdzw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Veiko Tubin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>216683</id>
    <revision>
      <id>7260795</id>
      <parentid>7248648</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T06:52:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Veikotubin</username>
        <id>6021</id>
      </contributor>
      <comment>Parandasin albumi „Muusikat Tallinna Linnateatri lavastustele“ ilmumisaasta 2017. aastaks; allikas: Teatrielu 2017.</comment>
      <origin>7260795</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11277" sha1="lbxqj12fyno47glsapujp3a2lef7t0b" xml:space="preserve">[[Fail:Veiko Tubin 2018.jpg|pisi|püsti|Veiko Tubin (2018)]]
'''Veiko Tubin''' (sündinud [[1. juuni]]l [[1983]]) on eesti [[lavastaja]], [[näitleja]], [[helilooja]] ja muusikaline kujundaja.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tubin_veiko1
 |pealkiri=Tubin, Veiko
 |väljaanne=Eesti Teatri Biograafiline Leksikon
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ERR2023&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://kultuur.err.ee/1609028309/veiko-tubin-vabadus-annab-inspiratsiooni-ning-lisab-loovust
 |pealkiri=Veiko Tubin: vabadus annab inspiratsiooni ning lisab loovust
 |autor=Kristin Västra
 |väljaanne=ERR Kultuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

Ta lõpetas 2001. aastal [[Tallinna 21. Kool]]i ning 2006. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i XXII lennu.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

Aastatel 2006–2017 töötas Tubin [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]] trupijuhi, etenduse juhi ja projektijuhina ning on hiljem tegutsenud vabakutselisena.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

== Lavastused ==

* „Sisenemine sisenemisse“. Kanuti Gildi SAAL (2018)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://kultuur.err.ee/859216/draama-2018-henri-hutt-ja-veiko-tubin-sisenemine-sisenemisse-peategelane-on-publikukutsung-meie-oleme-kaivitajad
 |pealkiri=Draama 2018 – Henri Hütt ja Veiko Tubin: „Sisenemine sisenemisse“ peategelane on publikukutsung, meie oleme käivitajad
 |väljaanne=ERR Kultuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Eestimaa hääled“. Riigikogu 100. aastapäeva kontsertetendus, Rahvusooper Estonia (2019)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/Riigikogu_Kantselei_tegevusaruanne_2019.pdf
 |pealkiri=Riigikogu Kantselei 2019. aasta tegevusaruanne
 |väljaanne=Riigikogu Kantselei
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Hakkame, mehed, minema“. Ekspress Meedia (2019)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/hakkame-mehed-minema/
 |pealkiri=Hakkame, mehed, minema
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Idomeneo“. Rahvusooper Estonia (2021)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/uudised/rahvusooper-toob-vana-tallinn-gala-raames-kaheks-ohtuks-lavale-mozarti-idomeneo/
 |pealkiri=Rahvusooper toob Vana Tallinn Gala raames kaheks õhtuks lavale Mozarti „Idomeneo“
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Lalli ehk mere keskel on mees“. Birgitta festival (2022)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.temuki.ee/2022/11/kirves-ei-ole-lahendus/
 |pealkiri=Kirves ei ole lahendus
 |väljaanne=Teater. Muusika. Kino
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Crisis“. Birgitta festival (2023)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/birgitta-festival-23-crisis-tallinna-filharmoonia/
 |pealkiri=Birgitta Festival '23: „Crisis“
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Hydrogen Jukebox“. Nargenfestival (2024)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://arhiiv.nargenfestival.ee/?id=62
 |pealkiri=Nargenfestival 2024
 |väljaanne=Nargenfestival
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Murdepunkt“. SKENE Katus Kunstile (2025)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/murdepunkt-skene-katus-kunstile/
 |pealkiri=Murdepunkt
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Käte ja jalgadega inimene“. VAT Teater (2025)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/kate-ja-jalgadega-inimene-vat-teater/
 |pealkiri=Käte ja jalgadega inimene
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Nüüd õpin Mustamäel“. Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaskogu (2026)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/nuud-opin-mustamael-tallinna-tehnikaulikool-taltech/
 |pealkiri=Nüüd õpin Mustamäel
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

== Muusikat teatrilavastustele ==

Tubin on loonud originaalmuusikat ning muusika- ja helikujundusi enam kui 40 teatrilavastusele. Teatrimuusika loomisega alustas ta 2007. aastal Tallinna Linnateatri lavastuse „Kivid sinu taskutes“ muusikalise kujundajana.&lt;ref name=&quot;ERR2023&quot; /&gt; 2014. aastal pälvis ta Eesti teatri aastaauhinna lavastuste „Kolm vihmast päeva“ ja „Offline“ originaalmuusika ja muusikalise kujunduse eest.&lt;ref name=&quot;Teatriauhind2014&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.teatriliit.ee/auhinnad/laureaadid-aastate-jargi/laureaadid-2014
 |pealkiri=Laureaadid 2014
 |väljaanne=Eesti Teatriliit
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

=== Valik teatrimuusikat ja helikujundusi ===

* „Kivid sinu taskutes“ – muusikaline kujundus, Tallinna Linnateater (2007)&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;
* „Kolm vihmast päeva“ – originaalmuusika ja muusikaline kujundus, Tallinna Linnateater (2013)&lt;ref name=&quot;Teatriauhind2014&quot; /&gt;
* „Offline“ – originaalmuusika ja muusikaline kujundus, Tallinna Linnateater (2013)&lt;ref name=&quot;Teatriauhind2014&quot; /&gt;
* „Suveöö unenägu“ – muusikaline kujundus, Tallinna Linnateater (2016)&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;
* „Inimesed, kohad ja asjad“ – helilooja ja helikujundaja, Tallinna Linnateater (2016)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://linnateater.ee/arhiiv/inimesed-kohad-ja-asjad/
 |pealkiri=Inimesed, kohad ja asjad
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Dekameron“ – originaalmuusika, VAT Teater ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia (2019)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teatriliit.ee/uudised/eesti-teatri-auhindade-nominendid-2020
 |pealkiri=Eesti teatri auhindade nominendid 2020
 |väljaanne=Eesti Teatriliit
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Esimene armastus“ – helilooja, Eesti Draamateater (2020)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.draamateater.ee/lavastus/esimene-armastus/
 |pealkiri=Esimene armastus
 |väljaanne=Eesti Draamateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Muusikale“ – muusikaline kujundus, Tallinna Linnateater (2021)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/muusikale-tallinna-linnateater-salme-kultuurikeskuse-vaike-lava-salme-12
 |pealkiri=Muusikale
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Suvitusromaan“ – helilooja, Rakvere Teater (2021)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://rakvereteater.ee/suvitusromaan-0
 |pealkiri=Suvitusromaan
 |väljaanne=Rakvere Teater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „39 astet“ – helilooja ja helikujundaja, Ugala Teater (2022)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.ugala.ee/lavastus/39-astet/
 |pealkiri=39 astet
 |väljaanne=Ugala Teater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Tõll“ – helilooja, Kuressaare Teater (2023)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/toll-andrus-kivirahk-kuressaare-teater/
 |pealkiri=Tõll
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Murdepunkt“ – helikujundaja, SKENE Katus Kunstile (2025)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/murdepunkt-skene-katus-kunstile/
 |pealkiri=Murdepunkt
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

== Helikandjad ==

=== Albumid ===
* „Muusikat Tallinna Linnateatri lavastustele“ (2017)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://statistika.teater.ee/images/upload/statistika_aastaraamat_12.pdf
 |pealkiri=Teatrielu 2017
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=28. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://music.apple.com/us/artist/veiko-tubin/1195850094
 |pealkiri=Veiko Tubin
 |väljaanne=Apple Music
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Madu oma rinnal / Snake in the Grass“ (2017)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;
* „Romeo ja Julia“ (2020)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;
* „Esimene armastus“ (2020)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;
* „Pariisitar“ (2022)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;
* „Suvitusromaan“ (2022)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;
* „Eveline ja Mina“ (2022)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;

=== EP-d ===
* „Ei Tao“ (2017)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;

==Tunnustus==
* 2007 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale maja töötajale.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.linnateater.ee/files/pdf/linnateater07_kevad.pdf
 |pealkiri=Tallinna Linnateatri kevad 2007
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2008 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale kõrvalosatäitjale lavastuse „Ronk“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://linnateater.ee/arhiiv/ronk/
 |pealkiri=Ronk
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2010 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale meeskõrvalosatäitjale lavastuse „Hecuba pärast“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://danzumees.blogspot.com/2010/02/veebruarikuu-teatriuudised.html
 |pealkiri=Veebruarikuu teatriuudised
 |väljaanne=Danzumees
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2014 Tallinna Linnateatri juhtkonna preemia parimale meestöötajale.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://statistika.teater.ee/images/upload/statistika_aastaraamat_8.pdf
 |pealkiri=Teatrielu 2013
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2014 [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] sõnalavastuste muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhind lavastuste „Kolm vihmast päeva“ ja „Offline“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.teatriliit.ee/auhinnad/laureaadid-aastate-jargi/laureaadid-2014
 |pealkiri=Laureaadid 2014
 |väljaanne=Eesti Teatriliit
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2017 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parima lavastust toetava kujunduse eest lavastuse „Inimesed, kohad ja asjad“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://linnateater.ee/arhiiv/inimesed-kohad-ja-asjad/
 |pealkiri=Inimesed, kohad ja asjad
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2019 Eesti Kooriühingu aasta tegu – sõna- ja koorilaululavastus „Hakkame, mehed, minema“.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://kooriyhing.ee/wp-content/uploads/2022/03/Kooriuhingu-aastaraamat-2020-1.pdf
 |pealkiri=Eesti Kooriühingu aastaraamat 2020
 |väljaanne=Eesti Kooriühing
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2025 Eesti teatri muusikaauhinna nominatsioon Philip Glassi kammerooperi „Hydrogen Jukebox“ lavastuse ja videokunstnikutöö eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.teatriliit.ee/auhinnad/nominendid/eesti-teatri-auhindade-nominendid-2025
 |pealkiri=Eesti teatri auhindade nominendid 2025
 |väljaanne=Eesti Teatriliit
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2026 Eesti teatri eriauhinna nominatsioon koos Maria Petersoniga lavastuste „Erivajalik“ ja „Käte ja jalgadega inimene“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teatriliit.ee/auhinnad/nominendid/eesti-teatri-auhindade-nominendid-2026
 |pealkiri=Eesti teatri auhindade nominendid 2026
 |väljaanne=Eesti Teatriliit
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://veikotubin.ee Veiko Tubina koduleht]
* [https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tubin_veiko1 Veiko Tubin Eesti Teatri Biograafilises Leksikonis]

{{JÄRJESTA:Tubin, Veiko}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]]
[[Kategooria:Eesti heliloojad]]
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1983]]</text>
      <sha1>lbxqj12fyno47glsapujp3a2lef7t0b</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260796</id>
      <parentid>7260795</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T06:54:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Veikotubin</username>
        <id>6021</id>
      </contributor>
      <comment>Asendasin „Hecuba pärast“ 2010. aasta kolleegipreemia blogiviite Tallinna Linnateatri arhiiviallikaga.</comment>
      <origin>7260796</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11251" sha1="mnjnetvlre4leknolm6vbyrqgkafjhf" xml:space="preserve">[[Fail:Veiko Tubin 2018.jpg|pisi|püsti|Veiko Tubin (2018)]]
'''Veiko Tubin''' (sündinud [[1. juuni]]l [[1983]]) on eesti [[lavastaja]], [[näitleja]], [[helilooja]] ja muusikaline kujundaja.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tubin_veiko1
 |pealkiri=Tubin, Veiko
 |väljaanne=Eesti Teatri Biograafiline Leksikon
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ERR2023&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://kultuur.err.ee/1609028309/veiko-tubin-vabadus-annab-inspiratsiooni-ning-lisab-loovust
 |pealkiri=Veiko Tubin: vabadus annab inspiratsiooni ning lisab loovust
 |autor=Kristin Västra
 |väljaanne=ERR Kultuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

Ta lõpetas 2001. aastal [[Tallinna 21. Kool]]i ning 2006. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i XXII lennu.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

Aastatel 2006–2017 töötas Tubin [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]] trupijuhi, etenduse juhi ja projektijuhina ning on hiljem tegutsenud vabakutselisena.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

== Lavastused ==

* „Sisenemine sisenemisse“. Kanuti Gildi SAAL (2018)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://kultuur.err.ee/859216/draama-2018-henri-hutt-ja-veiko-tubin-sisenemine-sisenemisse-peategelane-on-publikukutsung-meie-oleme-kaivitajad
 |pealkiri=Draama 2018 – Henri Hütt ja Veiko Tubin: „Sisenemine sisenemisse“ peategelane on publikukutsung, meie oleme käivitajad
 |väljaanne=ERR Kultuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Eestimaa hääled“. Riigikogu 100. aastapäeva kontsertetendus, Rahvusooper Estonia (2019)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/Riigikogu_Kantselei_tegevusaruanne_2019.pdf
 |pealkiri=Riigikogu Kantselei 2019. aasta tegevusaruanne
 |väljaanne=Riigikogu Kantselei
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Hakkame, mehed, minema“. Ekspress Meedia (2019)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/hakkame-mehed-minema/
 |pealkiri=Hakkame, mehed, minema
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Idomeneo“. Rahvusooper Estonia (2021)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/uudised/rahvusooper-toob-vana-tallinn-gala-raames-kaheks-ohtuks-lavale-mozarti-idomeneo/
 |pealkiri=Rahvusooper toob Vana Tallinn Gala raames kaheks õhtuks lavale Mozarti „Idomeneo“
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Lalli ehk mere keskel on mees“. Birgitta festival (2022)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.temuki.ee/2022/11/kirves-ei-ole-lahendus/
 |pealkiri=Kirves ei ole lahendus
 |väljaanne=Teater. Muusika. Kino
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Crisis“. Birgitta festival (2023)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/birgitta-festival-23-crisis-tallinna-filharmoonia/
 |pealkiri=Birgitta Festival '23: „Crisis“
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Hydrogen Jukebox“. Nargenfestival (2024)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://arhiiv.nargenfestival.ee/?id=62
 |pealkiri=Nargenfestival 2024
 |väljaanne=Nargenfestival
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Murdepunkt“. SKENE Katus Kunstile (2025)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/murdepunkt-skene-katus-kunstile/
 |pealkiri=Murdepunkt
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Käte ja jalgadega inimene“. VAT Teater (2025)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/kate-ja-jalgadega-inimene-vat-teater/
 |pealkiri=Käte ja jalgadega inimene
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Nüüd õpin Mustamäel“. Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaskogu (2026)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/nuud-opin-mustamael-tallinna-tehnikaulikool-taltech/
 |pealkiri=Nüüd õpin Mustamäel
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

== Muusikat teatrilavastustele ==

Tubin on loonud originaalmuusikat ning muusika- ja helikujundusi enam kui 40 teatrilavastusele. Teatrimuusika loomisega alustas ta 2007. aastal Tallinna Linnateatri lavastuse „Kivid sinu taskutes“ muusikalise kujundajana.&lt;ref name=&quot;ERR2023&quot; /&gt; 2014. aastal pälvis ta Eesti teatri aastaauhinna lavastuste „Kolm vihmast päeva“ ja „Offline“ originaalmuusika ja muusikalise kujunduse eest.&lt;ref name=&quot;Teatriauhind2014&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.teatriliit.ee/auhinnad/laureaadid-aastate-jargi/laureaadid-2014
 |pealkiri=Laureaadid 2014
 |väljaanne=Eesti Teatriliit
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

=== Valik teatrimuusikat ja helikujundusi ===

* „Kivid sinu taskutes“ – muusikaline kujundus, Tallinna Linnateater (2007)&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;
* „Kolm vihmast päeva“ – originaalmuusika ja muusikaline kujundus, Tallinna Linnateater (2013)&lt;ref name=&quot;Teatriauhind2014&quot; /&gt;
* „Offline“ – originaalmuusika ja muusikaline kujundus, Tallinna Linnateater (2013)&lt;ref name=&quot;Teatriauhind2014&quot; /&gt;
* „Suveöö unenägu“ – muusikaline kujundus, Tallinna Linnateater (2016)&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;
* „Inimesed, kohad ja asjad“ – helilooja ja helikujundaja, Tallinna Linnateater (2016)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://linnateater.ee/arhiiv/inimesed-kohad-ja-asjad/
 |pealkiri=Inimesed, kohad ja asjad
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Dekameron“ – originaalmuusika, VAT Teater ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia (2019)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teatriliit.ee/uudised/eesti-teatri-auhindade-nominendid-2020
 |pealkiri=Eesti teatri auhindade nominendid 2020
 |väljaanne=Eesti Teatriliit
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Esimene armastus“ – helilooja, Eesti Draamateater (2020)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.draamateater.ee/lavastus/esimene-armastus/
 |pealkiri=Esimene armastus
 |väljaanne=Eesti Draamateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Muusikale“ – muusikaline kujundus, Tallinna Linnateater (2021)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/muusikale-tallinna-linnateater-salme-kultuurikeskuse-vaike-lava-salme-12
 |pealkiri=Muusikale
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Suvitusromaan“ – helilooja, Rakvere Teater (2021)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://rakvereteater.ee/suvitusromaan-0
 |pealkiri=Suvitusromaan
 |väljaanne=Rakvere Teater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „39 astet“ – helilooja ja helikujundaja, Ugala Teater (2022)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.ugala.ee/lavastus/39-astet/
 |pealkiri=39 astet
 |väljaanne=Ugala Teater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Tõll“ – helilooja, Kuressaare Teater (2023)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/toll-andrus-kivirahk-kuressaare-teater/
 |pealkiri=Tõll
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Murdepunkt“ – helikujundaja, SKENE Katus Kunstile (2025)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/murdepunkt-skene-katus-kunstile/
 |pealkiri=Murdepunkt
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

== Helikandjad ==

=== Albumid ===
* „Muusikat Tallinna Linnateatri lavastustele“ (2017)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://statistika.teater.ee/images/upload/statistika_aastaraamat_12.pdf
 |pealkiri=Teatrielu 2017
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=28. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://music.apple.com/us/artist/veiko-tubin/1195850094
 |pealkiri=Veiko Tubin
 |väljaanne=Apple Music
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Madu oma rinnal / Snake in the Grass“ (2017)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;
* „Romeo ja Julia“ (2020)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;
* „Esimene armastus“ (2020)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;
* „Pariisitar“ (2022)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;
* „Suvitusromaan“ (2022)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;
* „Eveline ja Mina“ (2022)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;

=== EP-d ===
* „Ei Tao“ (2017)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;

==Tunnustus==
* 2007 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale maja töötajale.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.linnateater.ee/files/pdf/linnateater07_kevad.pdf
 |pealkiri=Tallinna Linnateatri kevad 2007
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2008 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale kõrvalosatäitjale lavastuse „Ronk“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://linnateater.ee/arhiiv/ronk/
 |pealkiri=Ronk
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2010 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale meeskõrvalosatäitjale lavastuse „Hecuba pärast“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://linnateater.ee/arhiiv/hecuba-parast/
 |pealkiri=Hecuba pärast
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=28. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2014 Tallinna Linnateatri juhtkonna preemia parimale meestöötajale.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://statistika.teater.ee/images/upload/statistika_aastaraamat_8.pdf
 |pealkiri=Teatrielu 2013
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2014 [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] sõnalavastuste muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhind lavastuste „Kolm vihmast päeva“ ja „Offline“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.teatriliit.ee/auhinnad/laureaadid-aastate-jargi/laureaadid-2014
 |pealkiri=Laureaadid 2014
 |väljaanne=Eesti Teatriliit
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2017 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parima lavastust toetava kujunduse eest lavastuse „Inimesed, kohad ja asjad“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://linnateater.ee/arhiiv/inimesed-kohad-ja-asjad/
 |pealkiri=Inimesed, kohad ja asjad
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2019 Eesti Kooriühingu aasta tegu – sõna- ja koorilaululavastus „Hakkame, mehed, minema“.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://kooriyhing.ee/wp-content/uploads/2022/03/Kooriuhingu-aastaraamat-2020-1.pdf
 |pealkiri=Eesti Kooriühingu aastaraamat 2020
 |väljaanne=Eesti Kooriühing
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2025 Eesti teatri muusikaauhinna nominatsioon Philip Glassi kammerooperi „Hydrogen Jukebox“ lavastuse ja videokunstnikutöö eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.teatriliit.ee/auhinnad/nominendid/eesti-teatri-auhindade-nominendid-2025
 |pealkiri=Eesti teatri auhindade nominendid 2025
 |väljaanne=Eesti Teatriliit
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2026 Eesti teatri eriauhinna nominatsioon koos Maria Petersoniga lavastuste „Erivajalik“ ja „Käte ja jalgadega inimene“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teatriliit.ee/auhinnad/nominendid/eesti-teatri-auhindade-nominendid-2026
 |pealkiri=Eesti teatri auhindade nominendid 2026
 |väljaanne=Eesti Teatriliit
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://veikotubin.ee Veiko Tubina koduleht]
* [https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tubin_veiko1 Veiko Tubin Eesti Teatri Biograafilises Leksikonis]

{{JÄRJESTA:Tubin, Veiko}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]]
[[Kategooria:Eesti heliloojad]]
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1983]]</text>
      <sha1>mnjnetvlre4leknolm6vbyrqgkafjhf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260797</id>
      <parentid>7260796</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T06:54:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Veikotubin</username>
        <id>6021</id>
      </contributor>
      <comment>Täpsustasin 2017. aasta kujunduspreemia kolme lavastust Linnateatri arhiivi põhjal.</comment>
      <origin>7260797</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11617" sha1="4wzbe4tv8h7d6wg8hfe36ux4bj6hddn" xml:space="preserve">[[Fail:Veiko Tubin 2018.jpg|pisi|püsti|Veiko Tubin (2018)]]
'''Veiko Tubin''' (sündinud [[1. juuni]]l [[1983]]) on eesti [[lavastaja]], [[näitleja]], [[helilooja]] ja muusikaline kujundaja.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tubin_veiko1
 |pealkiri=Tubin, Veiko
 |väljaanne=Eesti Teatri Biograafiline Leksikon
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ERR2023&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://kultuur.err.ee/1609028309/veiko-tubin-vabadus-annab-inspiratsiooni-ning-lisab-loovust
 |pealkiri=Veiko Tubin: vabadus annab inspiratsiooni ning lisab loovust
 |autor=Kristin Västra
 |väljaanne=ERR Kultuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

Ta lõpetas 2001. aastal [[Tallinna 21. Kool]]i ning 2006. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i XXII lennu.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

Aastatel 2006–2017 töötas Tubin [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]] trupijuhi, etenduse juhi ja projektijuhina ning on hiljem tegutsenud vabakutselisena.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

== Lavastused ==

* „Sisenemine sisenemisse“. Kanuti Gildi SAAL (2018)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://kultuur.err.ee/859216/draama-2018-henri-hutt-ja-veiko-tubin-sisenemine-sisenemisse-peategelane-on-publikukutsung-meie-oleme-kaivitajad
 |pealkiri=Draama 2018 – Henri Hütt ja Veiko Tubin: „Sisenemine sisenemisse“ peategelane on publikukutsung, meie oleme käivitajad
 |väljaanne=ERR Kultuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Eestimaa hääled“. Riigikogu 100. aastapäeva kontsertetendus, Rahvusooper Estonia (2019)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/Riigikogu_Kantselei_tegevusaruanne_2019.pdf
 |pealkiri=Riigikogu Kantselei 2019. aasta tegevusaruanne
 |väljaanne=Riigikogu Kantselei
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Hakkame, mehed, minema“. Ekspress Meedia (2019)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/hakkame-mehed-minema/
 |pealkiri=Hakkame, mehed, minema
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Idomeneo“. Rahvusooper Estonia (2021)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/uudised/rahvusooper-toob-vana-tallinn-gala-raames-kaheks-ohtuks-lavale-mozarti-idomeneo/
 |pealkiri=Rahvusooper toob Vana Tallinn Gala raames kaheks õhtuks lavale Mozarti „Idomeneo“
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Lalli ehk mere keskel on mees“. Birgitta festival (2022)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.temuki.ee/2022/11/kirves-ei-ole-lahendus/
 |pealkiri=Kirves ei ole lahendus
 |väljaanne=Teater. Muusika. Kino
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Crisis“. Birgitta festival (2023)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/birgitta-festival-23-crisis-tallinna-filharmoonia/
 |pealkiri=Birgitta Festival '23: „Crisis“
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Hydrogen Jukebox“. Nargenfestival (2024)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://arhiiv.nargenfestival.ee/?id=62
 |pealkiri=Nargenfestival 2024
 |väljaanne=Nargenfestival
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Murdepunkt“. SKENE Katus Kunstile (2025)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/murdepunkt-skene-katus-kunstile/
 |pealkiri=Murdepunkt
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Käte ja jalgadega inimene“. VAT Teater (2025)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/kate-ja-jalgadega-inimene-vat-teater/
 |pealkiri=Käte ja jalgadega inimene
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Nüüd õpin Mustamäel“. Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaskogu (2026)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/nuud-opin-mustamael-tallinna-tehnikaulikool-taltech/
 |pealkiri=Nüüd õpin Mustamäel
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

== Muusikat teatrilavastustele ==

Tubin on loonud originaalmuusikat ning muusika- ja helikujundusi enam kui 40 teatrilavastusele. Teatrimuusika loomisega alustas ta 2007. aastal Tallinna Linnateatri lavastuse „Kivid sinu taskutes“ muusikalise kujundajana.&lt;ref name=&quot;ERR2023&quot; /&gt; 2014. aastal pälvis ta Eesti teatri aastaauhinna lavastuste „Kolm vihmast päeva“ ja „Offline“ originaalmuusika ja muusikalise kujunduse eest.&lt;ref name=&quot;Teatriauhind2014&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.teatriliit.ee/auhinnad/laureaadid-aastate-jargi/laureaadid-2014
 |pealkiri=Laureaadid 2014
 |väljaanne=Eesti Teatriliit
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

=== Valik teatrimuusikat ja helikujundusi ===

* „Kivid sinu taskutes“ – muusikaline kujundus, Tallinna Linnateater (2007)&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;
* „Kolm vihmast päeva“ – originaalmuusika ja muusikaline kujundus, Tallinna Linnateater (2013)&lt;ref name=&quot;Teatriauhind2014&quot; /&gt;
* „Offline“ – originaalmuusika ja muusikaline kujundus, Tallinna Linnateater (2013)&lt;ref name=&quot;Teatriauhind2014&quot; /&gt;
* „Suveöö unenägu“ – muusikaline kujundus, Tallinna Linnateater (2016)&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;
* „Inimesed, kohad ja asjad“ – helilooja ja helikujundaja, Tallinna Linnateater (2016)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://linnateater.ee/arhiiv/inimesed-kohad-ja-asjad/
 |pealkiri=Inimesed, kohad ja asjad
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Dekameron“ – originaalmuusika, VAT Teater ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia (2019)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teatriliit.ee/uudised/eesti-teatri-auhindade-nominendid-2020
 |pealkiri=Eesti teatri auhindade nominendid 2020
 |väljaanne=Eesti Teatriliit
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Esimene armastus“ – helilooja, Eesti Draamateater (2020)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.draamateater.ee/lavastus/esimene-armastus/
 |pealkiri=Esimene armastus
 |väljaanne=Eesti Draamateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Muusikale“ – muusikaline kujundus, Tallinna Linnateater (2021)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/muusikale-tallinna-linnateater-salme-kultuurikeskuse-vaike-lava-salme-12
 |pealkiri=Muusikale
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Suvitusromaan“ – helilooja, Rakvere Teater (2021)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://rakvereteater.ee/suvitusromaan-0
 |pealkiri=Suvitusromaan
 |väljaanne=Rakvere Teater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „39 astet“ – helilooja ja helikujundaja, Ugala Teater (2022)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.ugala.ee/lavastus/39-astet/
 |pealkiri=39 astet
 |väljaanne=Ugala Teater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Tõll“ – helilooja, Kuressaare Teater (2023)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/toll-andrus-kivirahk-kuressaare-teater/
 |pealkiri=Tõll
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Murdepunkt“ – helikujundaja, SKENE Katus Kunstile (2025)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/murdepunkt-skene-katus-kunstile/
 |pealkiri=Murdepunkt
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

== Helikandjad ==

=== Albumid ===
* „Muusikat Tallinna Linnateatri lavastustele“ (2017)&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://statistika.teater.ee/images/upload/statistika_aastaraamat_12.pdf
 |pealkiri=Teatrielu 2017
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=28. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://music.apple.com/us/artist/veiko-tubin/1195850094
 |pealkiri=Veiko Tubin
 |väljaanne=Apple Music
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* „Madu oma rinnal / Snake in the Grass“ (2017)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;
* „Romeo ja Julia“ (2020)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;
* „Esimene armastus“ (2020)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;
* „Pariisitar“ (2022)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;
* „Suvitusromaan“ (2022)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;
* „Eveline ja Mina“ (2022)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;

=== EP-d ===
* „Ei Tao“ (2017)&lt;ref name=&quot;AppleMusic&quot; /&gt;

==Tunnustus==
* 2007 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale maja töötajale.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.linnateater.ee/files/pdf/linnateater07_kevad.pdf
 |pealkiri=Tallinna Linnateatri kevad 2007
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2008 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale kõrvalosatäitjale lavastuse „Ronk“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://linnateater.ee/arhiiv/ronk/
 |pealkiri=Ronk
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2010 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale meeskõrvalosatäitjale lavastuse „Hecuba pärast“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://linnateater.ee/arhiiv/hecuba-parast/
 |pealkiri=Hecuba pärast
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=28. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2014 Tallinna Linnateatri juhtkonna preemia parimale meestöötajale.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://statistika.teater.ee/images/upload/statistika_aastaraamat_8.pdf
 |pealkiri=Teatrielu 2013
 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2014 [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] sõnalavastuste muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhind lavastuste „Kolm vihmast päeva“ ja „Offline“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.teatriliit.ee/auhinnad/laureaadid-aastate-jargi/laureaadid-2014
 |pealkiri=Laureaadid 2014
 |väljaanne=Eesti Teatriliit
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2017 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parima lavastust toetava kujunduse eest lavastustes „See hetk“, „Suveöö unenägu“ ning „Inimesed, kohad ja asjad“.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://linnateater.ee/arhiiv/see-hetk/
 |pealkiri=See hetk
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=28. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://linnateater.ee/arhiiv/suveoo-unenagu/
 |pealkiri=Suveöö unenägu
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=28. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://linnateater.ee/arhiiv/inimesed-kohad-ja-asjad/
 |pealkiri=Inimesed, kohad ja asjad
 |väljaanne=Tallinna Linnateater
 |vaadatud=28. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2019 Eesti Kooriühingu aasta tegu – sõna- ja koorilaululavastus „Hakkame, mehed, minema“.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://kooriyhing.ee/wp-content/uploads/2022/03/Kooriuhingu-aastaraamat-2020-1.pdf
 |pealkiri=Eesti Kooriühingu aastaraamat 2020
 |väljaanne=Eesti Kooriühing
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2025 Eesti teatri muusikaauhinna nominatsioon Philip Glassi kammerooperi „Hydrogen Jukebox“ lavastuse ja videokunstnikutöö eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.teatriliit.ee/auhinnad/nominendid/eesti-teatri-auhindade-nominendid-2025
 |pealkiri=Eesti teatri auhindade nominendid 2025
 |väljaanne=Eesti Teatriliit
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;
* 2026 Eesti teatri eriauhinna nominatsioon koos Maria Petersoniga lavastuste „Erivajalik“ ja „Käte ja jalgadega inimene“ eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://teatriliit.ee/auhinnad/nominendid/eesti-teatri-auhindade-nominendid-2026
 |pealkiri=Eesti teatri auhindade nominendid 2026
 |väljaanne=Eesti Teatriliit
 |vaadatud=6. oktoober 2026
}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://veikotubin.ee Veiko Tubina koduleht]
* [https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tubin_veiko1 Veiko Tubin Eesti Teatri Biograafilises Leksikonis]

{{JÄRJESTA:Tubin, Veiko}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]]
[[Kategooria:Eesti heliloojad]]
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1983]]</text>
      <sha1>4wzbe4tv8h7d6wg8hfe36ux4bj6hddn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tallinna Sadam</title>
    <ns>0</ns>
    <id>219492</id>
    <revision>
      <id>7260875</id>
      <parentid>7237650</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T09:22:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Chegivara6996</username>
        <id>240683</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260875</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14625" sha1="5972w8o2qitnzzeteemp6ametlf2swl" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib ettevõttest; ajaloolisest Tallinna sadamakohast vaata [[Tallinna sadam]]; jalgpalliklubi kohta vaata [[JK Tallinna Sadam]]; loendit Tallinna sadamatest näeb artiklist [[Tallinna sadamate loend]].}} 
{{ettevõte
| ettevõtte_nimi = Tallinna Sadam
| logo = Tallinna Sadam Logo Port of Tallinn 10 August 2015.JPG
| logosuurus = 250px
| asutamisaeg = [[1992]]
| valdkonnad = sadamateenused
| tooted = 
| teenused = sadamateenuseid ''landlord''-ärimudelil, kinnisvara rent, laevade opereerimine
| peakorter = [[Sadama tänav (Tallinn)|Sadama]] 25, [[Tallinn]]
| käive = 121,7 mln [[Euro|€]] &lt;small&gt;{{increase}}(+10,5%) (2022)&lt;/small&gt;
| kasum = 25,6 mln [[Euro|€]] &lt;small&gt;{{decrease}}(–0,1%) (2022)&lt;/small&gt;
| tütarfirma = 
| võrguleht = http://www.ts.ee
| märkused = 
| töötajaid = 468&lt;small&gt;{{decrease}}(–0,2%) (2022)&lt;/small&gt;
| tüüp = [[aktsiaselts]]
| börsil = [[Tallinna börs]]
| asutaja = [[Eesti Vabariik]]
| piirkond = [[Eesti]]
| võtmeisikud = [[Valdo Kalm]] ([[juhatuse esimees]]), [[Riho Unt (pangandustegelane)|Riho Unt]] ([[nõukogu esimees]])
| vara = 621,2 mln [[Euro|€]] &lt;small&gt;{{decrease}}(–1,3%) (2022)&lt;/small&gt;
| omanik = [[Eesti Vabariik]]
| tütarfirmad = [[TS Laevad]] OÜ, OÜ [[TS Shipping]], [[AS Green Marine]]
| tunnuslause = Hoiame Eesti kurssi mereriigina juhtides Läänemere üht suurimat sadamate kompleksi
| tegevuskasum = 30,8 mln [[Euro|€]] &lt;small&gt;{{increase}}(+3,4%) (2022)&lt;/small&gt;
}}
'''AS Tallinna Sadam''' (ingliskeelse nimega ''Port of Tallinn'') on [[Eesti]] ja ühtlasi ka [[Baltimaad|Baltimaade]] suurim sadamaettevõte, millel on neli [[sadam]]at. Tallinna Sadamale kuulub kaks [[reisisadam]]at ([[Vanasadam]] ja [[Saaremaa sadam]]) ning kaks kaubasadamat ([[Muuga sadam]] ja [[Paldiski Lõunasadam]]). Võttes arvesse mõlemat, nii reisijate arvu kui ka kaubavooge, on Tallinna Sadam ühtlasi ka üks suuremaid sadamakontserne [[Läänemeri|Läänemere]] ääres.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Lisaks kuuluvad ettevõttele ka sadamate juures asuvad [[Muuga tööstuspark|Muuga]], [[Paldiski Lõunasadama tööstuspark|Paldiski Lõunasadama]] ja Saaremaa tööstuspargid ning [[jäämurdja]] [[Botnica]]. [[Paljassaare sadam]] on kaubasadam, mis on plaanis Tallinna Sadamal võõrandada.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.ts.ee/meie-sadamad/|pealkiri=Meie sadamad|vaadatud=24.05.2021}}&lt;/ref&gt; Tegu on aasta ringi laevatatavate ja kergesti ligipääsetavate sadamatega. Muuga sadam on ka piisavalt sügav, et võtta vastu kõik [[Taani väinad|Taani väinu]] läbivad laevad. 

Tallinna Sadam pakub sadamateenuseid ''landlord''-ärimudeli põhiselt ehk omab, haldab ja arendab kaisid, akvatooriume ja neid ümbritsevaid maa-alasid, rendib maad kaubaoperaatoritele, korraldab laevaliiklust akvatooriumites ja tagab ohutu navigatsiooni sadama vetes. Tallinna Sadamale kuuluvad reisiterminalid ja muud reisijate teenindamiseks vajalikud ehitised, superstruktuur kaubasadamates kuulub kaubaoperaatoritele.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/market/upload/reports/tsm/2021_ar_et_eur_con_00.pdf|pealkiri=AS Tallinna Sadam 2021. a aastaarunne|vaadatud=21.12.2022}}&lt;/ref&gt;

Alates 2018. aasta juunist on Tallinna Sadama aktsiad noteeritud [[Tallinna börs]]il. Ettevõtte enamusaktsionär on Eesti Vabariik.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100021635/company?date=2021-05-24|pealkiri=Tallinna Sadam|vaadatud=24.05.2021}}&lt;/ref&gt;

2017. aastal läbis ettevõttele kuuluvaid sadamaid 10,6 miljonit reisijat ja 19,2 miljonit tonni kaupa.&lt;ref name=&quot;Börsiteade&quot;&gt;[https://cns.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=844523&amp;messageId=1062155 Ühiste Kavatsuste Protokolli sõlmimine Tallinna linnaga] Börsiteade&lt;/ref&gt; 2018. aasta käive oli 130,6 miljonit eurot.&lt;ref&gt;[https://cns.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=882707&amp;messageId=1111101 ASi Tallinna Sadam 2018. a auditeeritud majandusaasta aruanne ja dividendiettepanek] Börsiteade&lt;/ref&gt;

Tallinna Sadama tütarettevõte [[TS Laevad|TS Laevad OÜ]] korraldab parvlaevaliiklust Eesti suursaarte ja mandri vahel.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.ts.ee/ts-laevad-alustab-1-oktoobril-mandri-ja-suursaarte-vahelise-laevaliikluse-teenindamist/|pealkiri=TS Laevad alustab 1.oktoobril mandri ja suursaarte vahelise laevaliikluse teenindamist.|aeg=30. september 2016}}&lt;/ref&gt; Kontsernile kuulub viis parvlaeva ja jäämurdja &quot;[[Botnica]]&quot;.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Ajalugu==
[[Pilt:Tallinna Sadama aktsiate esimene kauplemispäev.jpg|pisi|Tallinna Sadama aktsiate esimest kauplemispäeva [[Tallinna börs|Nasdaq Tallinna börsil]] 13. juunil 2018 tähistati sümboolse börsikella helistamisega]]

* 24. detsembril [[1991]] Eesti Vabariigi Valitsus määras, et Tallinna Merekaubasadam koos [[Tallinna Uussadam]]aga moodustati riigiettevõtteks «Tallinna Sadam»&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/24228 Ettevõtete riigiettevõteteks kinnitamise kohta], Tallinn, Toompea, 24. detsembril 1991. Vabariigi Valitsuse määrus Nr. 272.&lt;/ref&gt; 
* Riigiettevõte Tallinna Sadam moodustati [[1992]]. aasta aprillis, selle eelkäija [[Tallinna Merekaubasadam]] kuulus tootmiskoondise [[Eesti Merelaevandus]] koosseisu.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.ts.ee/ajalugu/|pealkiri=Tallinna Sadama ajalugu|vaadatud=24.05.2021}}&lt;/ref&gt; 
* [[1996]]. aastal muudeti [[riigiettevõte]] Tallinna Sadam, [[Aktsiaselts|aktsiaseltsiks]] Tallinna Sadam, mille ainuaktsionär on [[Eesti|Eesti Vabariik]].&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;
* 17. märtsil [[2004]] registreeriti AS Tallinna Sadam ja AS NT Marine loodud ettevõte Aktsiaselts Green Marine.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.teatmik.ee/et/personlegal/11021057-Aktsiaselts-GREEN-MARINE|pealkiri=Aktsiaselts GREEN MARINE}}&lt;/ref&gt;
* [[2004]]. a kevadel avati Vanasadama esimene spetsiaalselt [[kruiisilaev]]ade vastuvõtmiseks ehitatud kai.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.ts.ee/tallinna-sadam-ehitab-uue-kruiisikai/|pealkiri=Tallinna Sadam ehitab uue kruiisikai|aeg=13. juuli 2012}}&lt;/ref&gt;
* [[2005]]. a registreeriti tütarettevõte Osaühing TS Shipping.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.teatmik.ee/et/personlegal/11163254-Osa%C3%BChing-TS-Shipping|pealkiri=Osaühing TS Shipping}}&lt;/ref&gt;
* 17. mail [[2014]] avati Vanasadamas senisest suurem kruiisilaevadele mõeldud kai.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.ts.ee/tallinna-sadam-avas-laupaeval-uue-kruiisikai/|pealkiri=Tallinna Sadam avas laupäeval uue kruiisikai|aeg=16. mai 2014}}&lt;/ref&gt;
* 19. juuni [[2014]] registreeriti tütarettevõte TS Laevad OÜ.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.teatmik.ee/et/personlegal/12678055-TS-Laevad-O%C3%9C|pealkiri=TS Laevad OÜ}}&lt;/ref&gt;
* Alates 1. oktoobrist [[2016]] pakutakse [[parvlaev]]aliiklust Eesti mandriosa ja kahe suurima saare – [[Saaremaa]] ja [[Hiiumaa]] – vahel tütarettevõtte OÜ TS Laevad kaudu.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;
* 13. juunil [[2018]] noteeriti Tallinna Sadama aktsiad [[Tallinna börs]]il.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Grupi ettevõtted ==
Grupi [[Kontsern|emaettevõte]] on AS Tallinna Sadam.

[[Kontsern|Tütarettevõtted]]:&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.ts.ee/grupi-ettevotted/|pealkiri=Grupi ettevõtted|vaadatud=24.05.2021}}&lt;/ref&gt;

* [[TS Laevad]] OÜ – käitab Eesti riigiga sõlmitud pikaajalise lepingu alusel mandri parvlaevaühendust [[Saaremaa]] ja [[Hiiumaa]]ga.
* OÜ [[TS Shipping]] osutab mitmeotstarbelise laevaga [[Botnica]] jäämurdeteenust Eesti Vabariigile ning teeb veealuseid või -pealseid töid avamerel [[Nafta- ja maagaasitööstus|nafta- ja gaasitööstusele]].

Mõlemas ettevõttes on Tallinna Sadama osalus 100%.

Lisaks on Tallinna sadamas 51% osalus AS-is [[Green Marine]], mille majandustegevus hõlmab keskkonnaalaseid laeva- ja sadamateenuseid, [[merereostus]]e ärahoidmise, lokaliseerimise ja likvideerimise praktiliste küsimuste lahendamist vastavalt rahvusvahelistele standarditele. Samuti osutab Green Marine laevadele jäätmekäitlusteenust ja korraldab seda AS-i Tallinna Sadam sadamates.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

==Sadamad==
==== Vanasadam ====
{{vaata|Vanasadam}} 
Eesti suurimas reisisadamas silduvad nii [[parvlaev]]ad kui ka [[ristluslaev]]ad, sealt väljuvad [[Tallink]]i, [[Eckerö Line]]'i, [[Viking Line]]'i ja [[St. Peter Line]]'i parvlaevad. Reisijate teenindamiseks on sadamas A-, B- ja D-terminal. Sadam on teenindatavate reisijate arvu poolest [[Stockholm]]i ja [[Helsingi]] järel Läänemere põhjaregiooni kolmas reisisadam.

==== Muuga sadam ====
{{vaata|Muuga sadam}}
Eesti suurimas ja sügavaimas kaubasadamas ulatub [[akvatoorium]]i sügavus kuni 18 meetrini, mis võimaldab teenindada kõiki Taani väinu läbivaid laevu.

==== Paldiski Lõunasadam ====
{{vaata|Paldiski Lõunasadam}}
Paldiski Lõunasadam on järjest laienev kaubasadam.

==== Saaremaa sadam ====
{{vaata|Saaremaa sadam}}
Ninase külas Küdema lahe ääres asuv Saaremaa sadam on spetsiaalselt kavandatud-ehitatud [[ristluslaev]]ade teenindamiseks.

== Tallinna Sadam börsil ==
Tallinna Sadama aktsiad on noteeritud alates [[13. juuni]]st [[2018]] [[Tallinna börs]]i põhinimekirjas.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Seisuga 20. detsember 2022 on noteeritud 263 000 000 aktsiat.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100021635/security?date=2021-05-24|pealkiri=VÄÄRTPABERI INFORMATSIOON|aeg=21. detsember 2022}}&lt;/ref&gt; Aktsia kauplemistähis on TSM1T ja ISIN kood EE3100021635.&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqcsd.com/statistics/et/shareholders?security=EE3100021635&amp;captcha%5Bid%5D=9f4ff098e4e0a45b14b6ddfad1eaf335&amp;captcha%5Binput%5D=foc3|pealkiri=Tallinna Sadama aktsia|vaadatud=21.12.2022}}&lt;/ref&gt; 2021. aastal kasvas ettevõtte väärtus börsil 3,2%. 2021. aastal tehti ettevõtte aktsiatega kokku 60 899 tehingut (2020: 47 555), mille raames vahetas omanikku 19,3 miljonit aktsiat. Nende tehingute käive moodustas 36,7 mln eurot (2019: 36,1 mln eurot).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Seisuga 21. detsember 2022 on ettevõtte turuväärtus 36,9 miljonit eurot. Tallinna Sadam on Nasdaq Balti börsi suuruselt kaheksas ettevõtte.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/capitalization|pealkiri=Turukapitalisatsioon|vaadatud=21.12.2022}}&lt;/ref&gt;

Seisuga 31. detsember 2021 on AS-il Tallinna Sadam 19 946 [[Aktsionär|aktsionäri]] (aastaga {{increase}}+29%). 2021. aastal vähenes välisinvestorite osalus 12%-lt 10%-ni ja Eesti erainvestorid on suurendanud osalust 12%lt 13%ni. Eesti ja muu Baltikumi [[Investeerimisfond|investeerimis]]- ja [[Pensionifond|pensionifondid]] omavad umbes 10% ettevõtte aktsiatest.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Dividendide maksmine ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta
!Dividendide ex-kuupäev
!Dividendide väljamakse kuupäev
!Summa [[aktsia]] kohta (€)
|-
|2023
|9. mai
|12. mai
|0,073 €
|-
|2022
|4. mai
|12. mai
|0,097 €
|-
|2021
|2. juuni 
|10. juuni
|0,077 €
|-
|2020
|10. juuli
|20. juuli
|0,115 €
|-
|2019
|27. mai
|4. juuni
|0,134 €
|}
Alates börsile minekust on Tallinna Sadam igal aastal maksnud aktsionäridele dividende.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/dividends?filter=1&amp;period=&amp;from=2018-01-01&amp;to=2021-12-31&amp;category=&amp;issuer=TSM|pealkiri=Tallinna Sadama makstud dividendid|vaadatud=10.08.2021}}&lt;/ref&gt; 

=== Suurimad aktsionärid&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Jrk nr
!Aktsionär
!Osalus seisuga 20. detsember 2022
!Osalus seisuga 27. september 2021
!Osalus seisuga 9. august 2021
!Osalus seisuga 24. mai 2021
|-
|1
|[[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]
|67,03%
|67,03%
|67,03%
|67,03%
|-
|2
|[https://www.ebrd.com/home European Bank for Reconstruction and Development]
|3,56%
|3,56%
|3,56%
|3,56%
|-
|3
|[https://www.seb.ee/pension/kogumislahendused/ii-sammas/seb-progressiivne-pensionifond-pohiteave SEB Progressiivne pensionifond]
|2,47%
|2,47%
|2,47%
|2,47%
|-
|4
|[https://www.lhv.ee/et/pension/ii/fond/l LHV Pensionifond L]
|2,11%
|2,11%
|2,11%
|2,11%
|-
|5
|State Street Bank and Trust Omnibus Account a Fund No OM01
|0,86% {{decrease}}
|2,39% {{decrease}}
|2,74% {{decrease}}
|3,08%
|-
|6
|BPSS PAR/MANDATUM LIFE
|0,67%
|0,67%
|0,67%
|0,67%
|}
Ülejäänud [[Aktsionär|aktsionärid]] omavad igaüks vähem kui 0,65% Tallinna Sadama [[Aktsia|aktsiatest]].

== Skandaalid ==
===Altkäemaksuskandaal===
28. augustil 2015 võeti ettevõtte juhatuse esimees [[Ain Kaljurand]] ja juhatuse liige [[Allan Kiil]] vahi alla kahtlustatuna [[altkäemaks]]u võtmises miljonite eurode ulatuses. Suurem osa kahtlustusest oli riigiprokuratuuri teatel seotud Poola ettevõttelt tehtud [[parvlaev]]ahankega, teine osa aga Tallinna Sadama ning HTG-Investi ja Esteve vaheliste tehingutega, mille käigus said lisahüvesid nii Allan Kiil kui ka Ain Kaljurand. Tallinna Sadama nõukogu esimees [[Remo Holsmer]] tegi ettepaneku nimetada ametisse uus nõukogu.&lt;ref&gt;http://uudised.err.ee/v/eesti/12d4551e-c844-480d-b0f3-b9c6338e82c6/tallinna-sadama-noukogu-astub-tagasi&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;http://uudised.err.ee/v/majandus/9f812be5-58cc-4044-a1da-606ae91fb155/kaljurand-ja-kiil-voeti-kuni-kuueks-kuuks-vahi-alla&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;http://uudised.err.ee/v/majandus/d3651f88-2100-4179-9d2b-2d3a07570db2/&lt;/ref&gt;

Juunis 2024 kuulutas [[Harju maakohus]] välja otsuse, mille järgi mõisteti viis ja pool aastat kestnud Tallinna Sadama kohtuasjas süüdistatavad õigeks, sest kuriteod on aegunud. Õigeks mõisteti kõik süüdistatavad ning määrati neile hüvitised.

== Tunnustus ==
* 2017 – [[aasta keskkonnasõbralik ettevõte]] (keskkonnasõbraliku toote/teenuse kategoorias eriauhind äri ja elurikkuse valdkonnas)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.envir.ee/et/uudised/keskkonnaminister-kiisler-kuulutas-valja-aasta-keskkonnateo-ja-keskkonnasobraliku-ettevotte|pealkiri=Keskkonnaminister Kiisler kuulutas välja aasta keskkonnateo ja keskkonnasõbraliku ettevõtte|väljaanne=Keskkonnaministeerium|aeg=25. jaanuar 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180204141340/http://www.envir.ee/et/uudised/keskkonnaminister-kiisler-kuulutas-valja-aasta-keskkonnateo-ja-keskkonnasobraliku-ettevotte|arhiivimisaeg=2018-02-04}}&lt;/ref&gt;
* 2022 – [[aasta keskkonnasõbralik ettevõte]] (keskkonnajuhtimise valdkonna eriauhind)

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonscat|Port of Tallinn}}
* [https://www.ts.ee/ Tallinna Sadama koduleht]
* [https://www.ts.ee/wp-content/uploads/2020/11/Port-of-Tallinn-Initiation-Enlight-Research.pdf Hidden real estate value] Enlight Research, 25. november 2020

{{TallinnaBörs}}
[[Kategooria:Eesti ettevõtted]]
[[Kategooria:Tallinna börsil noteeritud ettevõtted]]
[[Kategooria:Riigi osalusega äriühingud Eestis]]
[[Kategooria:Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]</text>
      <sha1>5972w8o2qitnzzeteemp6ametlf2swl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260880</id>
      <parentid>7260875</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T09:27:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Chegivara6996</username>
        <id>240683</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260880</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14626" sha1="19ykr5biptij4kgjuzybliwc1d6ka4b" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib ettevõttest; ajaloolisest Tallinna sadamakohast vaata [[Tallinna sadam]]; jalgpalliklubi kohta vaata [[JK Tallinna Sadam]]; loendit Tallinna sadamatest näeb artiklist [[Tallinna sadamate loend]].}} 
{{ettevõte
| ettevõtte_nimi = Tallinna Sadam
| logo = Tallinna Sadam Logo Port of Tallinn 10 August 2015.JPG
| logosuurus = 250px
| asutamisaeg = [[1992]]
| valdkonnad = sadamateenused
| tooted = 
| teenused = sadamateenuseid ''landlord''-ärimudelil, kinnisvara rent, laevade opereerimine
| peakorter = [[Sadama tänav (Tallinn)|Sadama]] 25, [[Tallinn]]
| käive = 121,7 mln [[Euro|€]] &lt;small&gt;{{increase}}(+10,5%) (2022)&lt;/small&gt;
| kasum = 25,6 mln [[Euro|€]] &lt;small&gt;{{decrease}}(–0,1%) (2022)&lt;/small&gt;
| tütarfirma = 
| võrguleht = http://www.ts.ee
| märkused = 
| töötajaid = 468&lt;small&gt;{{decrease}}(–0,2%) (2022)&lt;/small&gt;
| tüüp = [[aktsiaselts]]
| börsil = [[Tallinna börs]]
| asutaja = [[Eesti Vabariik]]
| piirkond = [[Eesti]]
| võtmeisikud = [[Valdo Kalm]] ([[juhatuse esimees]]), [[Riho Unt (pangandustegelane)|Riho Unt]] ([[nõukogu esimees]])
| vara = 621,2 mln [[Euro|€]] &lt;small&gt;{{decrease}}(–1,3%) (2022)&lt;/small&gt;
| omanik = [[Eesti Vabariik]]
| tütarfirmad = [[TS Laevad]] OÜ, OÜ [[TS Shipping]], [[AS Green Marine]]
| tunnuslause = Hoiame Eesti kurssi mereriigina juhtides Läänemere üht suurimat sadamate kompleksi
| tegevuskasum = 30,8 mln [[Euro|€]] &lt;small&gt;{{increase}}(+3,4%) (2022)&lt;/small&gt;
}}
'''AS Tallinna Sadam''' (ingliskeelse nimega ''Port of Tallinn'') on [[Eesti]] ja ühtlasi ka [[Baltimaad|Baltimaade]] suurim sadamaettevõte, millel on neli [[sadam]]at. Tallinna Sadamale kuulub kaks [[reisisadam]]at ([[Vanasadam]] ja [[Saaremaa sadam]]) ning kaks kaubasadamat ([[Muuga sadam]] ja [[Paldiski Lõunasadam]]). Võttes arvesse mõlemat, nii reisijate arvu kui ka kaubavooge, on Tallinna Sadam ühtlasi ka üks suuremaid sadamakontserne [[Läänemeri|Läänemere]] ääres.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Lisaks kuuluvad ettevõttele ka sadamate juures asuvad [[Muuga tööstuspark|Muuga]], [[Paldiski Lõunasadama tööstuspark|Paldiski Lõunasadama]] ja Saaremaa tööstuspargid ning [[jäämurdja]] [[Botnica]]. [[Paljassaare sadam]] on kaubasadam, mis on plaanis Tallinna Sadamal võõrandada.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.ts.ee/meie-sadamad/|pealkiri=Meie sadamad|vaadatud=24.05.2021}}&lt;/ref&gt; Tegu on aasta ringi laevatatavate ja kergesti ligipääsetavate sadamatega. Muuga sadam on ka piisavalt sügav, et võtta vastu kõik [[Taani väinad|Taani väinu]] läbivad laevad. 

Tallinna Sadam pakub sadamateenuseid ''landlord''-ärimudeli põhiselt ehk omab, haldab ja arendab kaisid, akvatooriume ja neid ümbritsevaid maa-alasid, rendib maad kaubaoperaatoritele, korraldab laevaliiklust akvatooriumites ja tagab ohutu navigatsiooni sadama vetes. Tallinna Sadamale kuuluvad reisiterminalid ja muud reisijate teenindamiseks vajalikud ehitised, superstruktuur kaubasadamates kuulub kaubaoperaatoritele.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/market/upload/reports/tsm/2021_ar_et_eur_con_00.pdf|pealkiri=AS Tallinna Sadam 2021. a aastaarunne|vaadatud=21.12.2022}}&lt;/ref&gt;

Alates 2018. aasta juunist on Tallinna Sadama aktsiad noteeritud [[Tallinna börs]]il. Ettevõtte enamusaktsionär on Eesti Vabariik.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100021635/company?date=2021-05-24|pealkiri=Tallinna Sadam|vaadatud=24.05.2021}}&lt;/ref&gt;

2017. aastal läbis ettevõttele kuuluvaid sadamaid 10,6 miljonit reisijat ja 19,2 miljonit tonni kaupa.&lt;ref name=&quot;Börsiteade&quot;&gt;[https://cns.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=844523&amp;messageId=1062155 Ühiste Kavatsuste Protokolli sõlmimine Tallinna linnaga] Börsiteade&lt;/ref&gt; 2018. aasta käive oli 130,6 miljonit eurot.&lt;ref&gt;[https://cns.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=882707&amp;messageId=1111101 ASi Tallinna Sadam 2018. a auditeeritud majandusaasta aruanne ja dividendiettepanek] Börsiteade&lt;/ref&gt;

Tallinna Sadama tütarettevõte [[TS Laevad|TS Laevad OÜ]] korraldab parvlaevaliiklust Eesti suursaarte ja mandri vahel.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.ts.ee/ts-laevad-alustab-1-oktoobril-mandri-ja-suursaarte-vahelise-laevaliikluse-teenindamist/|pealkiri=TS Laevad alustab 1.oktoobril mandri ja suursaarte vahelise laevaliikluse teenindamist.|aeg=30. september 2016}}&lt;/ref&gt; Kontsernile kuulub viis parvlaeva ja jäämurdja &quot;[[Botnica]]&quot;.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Ajalugu==
[[Pilt:Tallinna Sadama aktsiate esimene kauplemispäev.jpg|pisi|Tallinna Sadama aktsiate esimest kauplemispäeva [[Tallinna börs|Nasdaq Tallinna börsil]] 13. juunil 2018 tähistati sümboolse börsikella helistamisega]]

* 24. detsembril [[1991]] Eesti Vabariigi Valitsus määras, et Tallinna Merekaubasadam koos [[Tallinna Uussadam]]aga moodustati riigiettevõtteks «Tallinna Sadam»&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/24228 Ettevõtete riigiettevõteteks kinnitamise kohta], Tallinn, Toompea, 24. detsembril 1991. Vabariigi Valitsuse määrus Nr. 272.&lt;/ref&gt; 
* Riigiettevõte Tallinna Sadam moodustati [[1992]]. aasta aprillis, selle eelkäija [[Tallinna Merekaubasadam]] kuulus tootmiskoondise [[Eesti Merelaevandus]] koosseisu.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.ts.ee/ajalugu/|pealkiri=Tallinna Sadama ajalugu|vaadatud=24.05.2021}}&lt;/ref&gt; 
* [[1996]]. aastal muudeti [[riigiettevõte]] Tallinna Sadam, [[Aktsiaselts|aktsiaseltsiks]] Tallinna Sadam, mille ainuaktsionär on [[Eesti|Eesti Vabariik]].&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;
* 17. märtsil [[2004]] registreeriti AS Tallinna Sadam ja AS NT Marine loodud ettevõte Aktsiaselts Green Marine.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.teatmik.ee/et/personlegal/11021057-Aktsiaselts-GREEN-MARINE|pealkiri=Aktsiaselts GREEN MARINE}}&lt;/ref&gt;
* [[2004]]. a kevadel avati Vanasadama esimene spetsiaalselt [[kruiisilaev]]ade vastuvõtmiseks ehitatud kai.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.ts.ee/tallinna-sadam-ehitab-uue-kruiisikai/|pealkiri=Tallinna Sadam ehitab uue kruiisikai|aeg=13. juuli 2012}}&lt;/ref&gt;
* [[2005]]. a registreeriti tütarettevõte Osaühing TS Shipping.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.teatmik.ee/et/personlegal/11163254-Osa%C3%BChing-TS-Shipping|pealkiri=Osaühing TS Shipping}}&lt;/ref&gt;
* 17. mail [[2014]] avati Vanasadamas senisest suurem kruiisilaevadele mõeldud kai.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.ts.ee/tallinna-sadam-avas-laupaeval-uue-kruiisikai/|pealkiri=Tallinna Sadam avas laupäeval uue kruiisikai|aeg=16. mai 2014}}&lt;/ref&gt;
* 19. juuni [[2014]] registreeriti tütarettevõte TS Laevad OÜ.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.teatmik.ee/et/personlegal/12678055-TS-Laevad-O%C3%9C|pealkiri=TS Laevad OÜ}}&lt;/ref&gt;
* Alates 1. oktoobrist [[2016]] pakutakse [[parvlaev]]aliiklust Eesti mandriosa ja kahe suurima saare – [[Saaremaa]] ja [[Hiiumaa]] – vahel tütarettevõtte OÜ TS Laevad kaudu.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;
* 13. juunil [[2018]] noteeriti Tallinna Sadama aktsiad [[Tallinna börs]]il.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Grupi ettevõtted ==
Grupi [[Kontsern|emaettevõte]] on AS Tallinna Sadam.

[[Kontsern|Tütarettevõtted]]:&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.ts.ee/grupi-ettevotted/|pealkiri=Grupi ettevõtted|vaadatud=24.05.2021}}&lt;/ref&gt;

* [[TS Laevad]] OÜ – käitab Eesti riigiga sõlmitud pikaajalise lepingu alusel mandri parvlaevaühendust [[Saaremaa]] ja [[Hiiumaa]]ga.
* OÜ [[TS Shipping]] osutab mitmeotstarbelise laevaga [[Botnica]] jäämurdeteenust Eesti Vabariigile ning teeb veealuseid või -pealseid töid avamerel [[Nafta- ja maagaasitööstus|nafta- ja gaasitööstusele]].

Mõlemas ettevõttes on Tallinna Sadama osalus 100%.

Lisaks on Tallinna sadamas 51% osalus AS-is [[Green Marine]], mille majandustegevus hõlmab keskkonnaalaseid laeva- ja sadamateenuseid, [[merereostus]]e ärahoidmise, lokaliseerimise ja likvideerimise praktiliste küsimuste lahendamist vastavalt rahvusvahelistele standarditele. Samuti osutab Green Marine laevadele jäätmekäitlusteenust ja korraldab seda AS-i Tallinna Sadam sadamates.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

==Sadamad==
==== Vanasadam ====
{{vaata|Vanasadam}} 
Eesti suurimas reisisadamas silduvad nii [[parvlaev]]ad kui ka [[ristluslaev]]ad, sealt väljuvad [[Tallink]]i, [[Eckerö Line]]'i, [[Viking Line]]'i ja [[St. Peter Line]]'i parvlaevad. Reisijate teenindamiseks on sadamas A-, B- ja D-terminal. Sadam on teenindatavate reisijate arvu poolest [[Stockholm]]i ja [[Helsingi]] järel Läänemere põhjaregiooni kolmas reisisadam.

==== Muuga sadam ====
{{vaata|Muuga sadam}}
Eesti suurimas ja sügavaimas kaubasadamas ulatub [[akvatoorium]]i sügavus kuni 18 meetrini, mis võimaldab teenindada kõiki Taani väinu läbivaid laevu.

==== Paldiski Lõunasadam ====
{{vaata|Paldiski Lõunasadam}}
Paldiski Lõunasadam on järjest laienev kaubasadam.

==== Saaremaa sadam ====
{{vaata|Saaremaa sadam}}
Ninase külas Küdema lahe ääres asuv Saaremaa sadam on spetsiaalselt kavandatud-ehitatud [[ristluslaev]]ade teenindamiseks.

== Tallinna Sadam börsil ==
Tallinna Sadama aktsiad on noteeritud alates [[13. juuni]]st [[2018]] [[Tallinna börs]]i põhinimekirjas.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Seisuga 20. detsember 2022 on noteeritud 263 000 000 aktsiat.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100021635/security?date=2021-05-24|pealkiri=VÄÄRTPABERI INFORMATSIOON|aeg=21. detsember 2022}}&lt;/ref&gt; Aktsia kauplemistähis on TSM1T ja ISIN kood EE3100021635.&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqcsd.com/statistics/et/shareholders?security=EE3100021635&amp;captcha%5Bid%5D=9f4ff098e4e0a45b14b6ddfad1eaf335&amp;captcha%5Binput%5D=foc3|pealkiri=Tallinna Sadama aktsia|vaadatud=21.12.2022}}&lt;/ref&gt; 2021. aastal kasvas ettevõtte väärtus börsil 3,2%. 2021. aastal tehti ettevõtte aktsiatega kokku 60 899 tehingut (2020: 47 555), mille raames vahetas omanikku 19,3 miljonit aktsiat. Nende tehingute käive moodustas 36,7 mln eurot (2019: 36,1 mln eurot).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Seisuga 21. detsember 2022 on ettevõtte turuväärtus 36,9 miljonit eurot. Tallinna Sadam on Nasdaq Balti börsi suuruselt kaheksas ettevõtte.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/capitalization|pealkiri=Turukapitalisatsioon|vaadatud=21.12.2022}}&lt;/ref&gt;

Seisuga 31. detsember 2021 on AS-il Tallinna Sadam 19 946 [[Aktsionär|aktsionäri]] (aastaga {{increase}}+29%). 2021. aastal vähenes välisinvestorite osalus 12%-lt 10%-ni ja Eesti erainvestorid on suurendanud osalust 12%lt 13%ni. Eesti ja muu Baltikumi [[Investeerimisfond|investeerimis]]- ja [[Pensionifond|pensionifondid]] omavad umbes 10% ettevõtte aktsiatest.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Dividendide maksmine ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta
!Dividendide ex-kuupäev
!Dividendide väljamakse kuupäev
!Summa [[aktsia]] kohta (€)
|-
|2023
|9. mai
|12. mai
|0,073 €
|-
|2022
|4. mai
|12. mai
|0,097 €
|-
|2021
|2. juuni 
|10. juuni
|0,077 €
|-
|2020
|10. juuli
|20. juuli
|0,115 €
|-
|2019
|27. mai
|4. juuni
|0,134 €
|}
Alates börsile minekust on Tallinna Sadam igal aastal maksnud aktsionäridele dividende.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/dividends?filter=1&amp;period=&amp;from=2018-01-01&amp;to=2021-12-31&amp;category=&amp;issuer=TSM|pealkiri=Tallinna Sadama makstud dividendid|vaadatud=10.08.2021}}&lt;/ref&gt; 

=== Suurimad aktsionärid&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Jrk nr
!Aktsionär
!Osalus seisuga 20. detsember 2022
!Osalus seisuga 27. september 2021
!Osalus seisuga 9. august 2021
!Osalus seisuga 24. mai 2021
|-
|1
|[[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]
|67,03%
|67,03%
|67,03%
|67,03%
|-
|2
|[https://www.ebrd.com/home European Bank for Reconstruction and Development]
|3,56%
|3,56%
|3,56%
|3,56%
|-
|3
|[https://www.seb.ee/pension/kogumislahendused/ii-sammas/seb-progressiivne-pensionifond-pohiteave SEB Progressiivne pensionifond]
|2,47%
|2,47%
|2,47%
|2,47%
|-
|4
|[https://www.lhv.ee/et/pension/ii/fond/l LHV Pensionifond L]
|2,11%
|2,11%
|2,11%
|2,11%
|-
|5
|State Street Bank and Trust Omnibus Account a Fund No OM01
|0,86% {{decrease}}
|2,39% {{decrease}}
|2,74% {{decrease}}
|3,08%
|-
|6
|BPSS PAR/MANDATUM LIFE
|0,67%
|0,67%
|0,67%
|0,67%
|}
Ülejäänud [[Aktsionär|aktsionärid]] omavad igaüks vähem kui 0,65% Tallinna Sadama [[Aktsia|aktsiatest]].

== Skandaalid ==
===Altkäemaksuskandaal===
28. augustil 2015 võeti ettevõtte juhatuse esimees [[Ain Kaljurand]] ja juhatuse liige [[Allan Kiil]] vahi alla kahtlustatuna [[altkäemaks]]u võtmises miljonite eurode ulatuses. Suurem osa kahtlustusest oli riigiprokuratuuri teatel seotud Poola ettevõttelt tehtud [[parvlaev]]ahankega, teine osa aga Tallinna Sadama ning viimase äripartnerite vaheliste tehingutega, mille käigus said lisahüvesid nii Allan Kiil kui ka Ain Kaljurand. Tallinna Sadama nõukogu esimees [[Remo Holsmer]] tegi ettepaneku nimetada ametisse uus nõukogu.&lt;ref&gt;http://uudised.err.ee/v/eesti/12d4551e-c844-480d-b0f3-b9c6338e82c6/tallinna-sadama-noukogu-astub-tagasi&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;http://uudised.err.ee/v/majandus/9f812be5-58cc-4044-a1da-606ae91fb155/kaljurand-ja-kiil-voeti-kuni-kuueks-kuuks-vahi-alla&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;http://uudised.err.ee/v/majandus/d3651f88-2100-4179-9d2b-2d3a07570db2/&lt;/ref&gt;

Juunis 2024 kuulutas [[Harju maakohus]] välja otsuse, mille järgi mõisteti viis ja pool aastat kestnud Tallinna Sadama kohtuasjas süüdistatavad õigeks, sest kuriteod on aegunud. Õigeks mõisteti kõik süüdistatavad ning määrati neile hüvitised.

== Tunnustus ==
* 2017 – [[aasta keskkonnasõbralik ettevõte]] (keskkonnasõbraliku toote/teenuse kategoorias eriauhind äri ja elurikkuse valdkonnas)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.envir.ee/et/uudised/keskkonnaminister-kiisler-kuulutas-valja-aasta-keskkonnateo-ja-keskkonnasobraliku-ettevotte|pealkiri=Keskkonnaminister Kiisler kuulutas välja aasta keskkonnateo ja keskkonnasõbraliku ettevõtte|väljaanne=Keskkonnaministeerium|aeg=25. jaanuar 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180204141340/http://www.envir.ee/et/uudised/keskkonnaminister-kiisler-kuulutas-valja-aasta-keskkonnateo-ja-keskkonnasobraliku-ettevotte|arhiivimisaeg=2018-02-04}}&lt;/ref&gt;
* 2022 – [[aasta keskkonnasõbralik ettevõte]] (keskkonnajuhtimise valdkonna eriauhind)

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonscat|Port of Tallinn}}
* [https://www.ts.ee/ Tallinna Sadama koduleht]
* [https://www.ts.ee/wp-content/uploads/2020/11/Port-of-Tallinn-Initiation-Enlight-Research.pdf Hidden real estate value] Enlight Research, 25. november 2020

{{TallinnaBörs}}
[[Kategooria:Eesti ettevõtted]]
[[Kategooria:Tallinna börsil noteeritud ettevõtted]]
[[Kategooria:Riigi osalusega äriühingud Eestis]]
[[Kategooria:Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]</text>
      <sha1>19ykr5biptij4kgjuzybliwc1d6ka4b</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Viktor Turkin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>219899</id>
    <revision>
      <id>7260448</id>
      <parentid>7258476</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T15:30:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hypikhiir</username>
        <id>166325</id>
      </contributor>
      <comment>/* Artiklid */</comment>
      <origin>7260448</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11809" sha1="jnijojxkm9qfkxmuvwbcant8i1lvqxw" xml:space="preserve">{{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=märts}}
[[Pilt:Viktor Turkin 001.JPG|pisi|Viktor Turkin (2012)]]

'''Viktor Turkin''' (sündinud [[27. märts]]il [[1965]]&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;) on Eesti [[vandeadvokaat]] ja [[õigusteadus|õigusteadlane]], kes tegeleb peamiselt [[tsiviilõigus]]ega (omandiõigus, perekonna- ja pärimisõigus, intellektuaalne vara).

==Elulugu==

Turkin on lõpetanud [[Tallinna 7. Keskkool]]i&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://leht.aripaev.ee/default.aspx?PublicationId=464dc490-fb94-4024-9b75-258ddc8543a9&amp;articleid=21742&amp;paperid=EE5487B9-09D2-47E4-A1ED-C8BB2BC5A24C&amp;selectedDate=2008-11-07 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-05-22 |arhiivimisaeg=2014-03-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140306214026/http://leht.aripaev.ee/default.aspx?PublicationId=464dc490-fb94-4024-9b75-258ddc8543a9&amp;articleid=21742&amp;paperid=EE5487B9-09D2-47E4-A1ED-C8BB2BC5A24C&amp;selectedDate=2008-11-07 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;. 2004. aastal kaitses Turkin ülikooli [[International University Audentes]] juures [[magistrikraad]]i rahvusvahelistes suhetes väitekirjaga &quot;Kaubamärkide rahvusvaheline kaitse&quot; (juhendaja [[Heinu Koitel]]) ja 2007. aastal sama ülikooli juures magistrikraadi õigusteaduses väitekirjaga &quot;Leiutiste õiguskaitse. Siseriiklik ja rahvusvaheline regulatsioon&quot; (juhendaja Heinu Koitel)&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?LastNameFirstLetter=T&amp;PersonVID=52011&amp;lang=et&amp;FromUrl0=isikud.aspx&lt;/ref&gt;. Ta on õppinud [[Concordia Rahvusvaheline Ülikool Eestis|Concordia Rahvusvahelise Ülikooli]] ja International University Audentese doktoriõppes.{{lisa viide}}

Turkin on [[Eesti Advokatuur]]i liige alates 2008. aastast&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt; ja vandeadvokaat 2010. aastast. Aastatel 2008–2009 töötas ta advokaadibüroos [[HETA]], 2010–2014 advokaadibüroos [[Hansa Law Offices]]. Alates veebruarist 2014 advokaadibüroos Viktor Turkin &lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

Viktor Turkin on ka mitme raamatu autor ja üliõpilastööde juhendaja. 2007. aastal avaldas ta kaks raamatut perekonnaõigusest, 2008. aastal aga koostas kaks riigikohtu lahendite kogumikku (perekonnaasjadest ja töövaidlusasjadest). Ta on avaldanud artikleid õigusteemadel, pidanud loenguid [[Eesti-Ameerika Äriakadeemia]]s (2002–2007), [[Audentese Ülikool]]is (2004–2006), [[Euroakadeemia]]s (2005–2007) ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]is (2007–2009 ja aastast 2012).&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

[[Pilt:Viktor Turkin 002.jpg|pisi|Viktor Turkin (2012)]] 
1999. aastal tekitas meedias kõneainet kohtuasi, kus Viktor Turkin saavutas oma kliendile töölepingu ebaseadusliku lõpetamise kompensatsioonina hüvitise 334 800 krooni&lt;ref&gt;http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&amp;code=50773{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;.

Tuntuimatest kriminaalmenetlustest on vandeadvokaat Turkin kaitsnud [[Eero Kangur]]it&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/krimi/mees-kupeldas-vanglast-prostituute-saksamaale.d?id=48492007 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-10-13 |arhiivimisaeg=2011-06-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110629064934/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/krimi/mees-kupeldas-vanglast-prostituute-saksamaale.d?id=48492007 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;, samuti osalenud kaitsjana niinimetatud Deutsche Messe kohtuasjas. 2013. aastal saavutas Viktor Turkin Riigikohtus algatatud teistmismenetluses enam kui kolm aastat tagasi süüdi mõistetud isiku kriminaalasja uue läbivaatamise &lt;ref&gt;http://www.riigikohus.ee/?id=11&amp;tekst=RK/3-1-2-3-13&lt;/ref&gt;. 

Novembris 2014 esindas vandeadvokaat Turkin oma klienti Eesti Vabariigi vastu suunatud hüvitisenõudes, kus Tallinna Halduskohus mõistis seadusandluse puudulikkuse põhjendusel Eesti Vabariigilt lapsevanema kasuks välja 7500 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise (isal polnud võimalust enam kui kolm aastat lapsega kohtuda, kuna teine vanem keeldus kohtulahendit täitmast)&lt;ref&gt;http://www.ohtuleht.ee/606419/riik-tombab-elatisraha-maksmisest-hoiduvad-vanemad-liistule-lastega-suhtluskorra-rikkujad-jatab-rahule&lt;/ref&gt;.                             
 
Viktor Turkin kuulub ka [[Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts|Eesti Akadeemilisse Õigusteaduse Seltsi]] (2004)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.oigus-selts.ee/est_liikmed |vaadatud=2012-02-03 |arhiivimisaeg=2016-08-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160814162830/http://www.oigus-selts.ee/est_liikmed |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; ja [[Eesti Juristide Liit]]u&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.juristideliit.ee/uus/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2010-10-08 |arhiivimisaeg=2010-06-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100620001420/http://www.juristideliit.ee/uus/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;.

Varem (1987–1992) on Viktor Turkin tegutsenud ka [[džuudo|judo]]- ja [[karate]]õpetajana ning olnud Tallinna judoklubi Budo esimees. &lt;ref&gt;http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&amp;id=335109&lt;/ref&gt;

==Teoseid==

===Raamatud===
* Turkin, V. Perekonnaseadus. Kommentaarid ja selgitused. Tallinn, 2007
* Turkin, V. Perekonnaõiguslikud kohtuvaidlused. Tallinn, 2007
* Riigikohtu lahendid perekonnaasjades 1993–2007. Tallinn, 2008 (koostaja)
* Riigikohtu lahendid töövaidlusasjades 1994–2007. Tallinn, 2008 (koostaja)

===Artiklid===

Artiklite loetelu ei ole täielik.

* [[Mati Maksing]], Viktor Turkin [https://epl.delfi.ee/artikkel/51157536/mati-maksing-viktor-turkin-abielulahutus-kui-luksus &quot;Abielulahutus kui luksus?&quot;] [[Eesti Päevaleht]], 3. veebruar 2009
* Viktor Turkin. &quot;Uue töölepingu seaduse peamised muudatused&quot; – Personalijuhtimise käsiraamat. Tallinn: AS [[Äripäev]], 2009
* Viktor Turkin [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/51296829/mis-saab-parast-vabaabielu-loppu/ &quot;Mis saab pärast vabaabielu lõppu?&quot;] [[Eesti Päevaleht]], 10. mai 2011
* Viktor Turkin [https://epl.delfi.ee/artikkel/64422798 &quot;Üleöö lapse hooldusõigusest ilma&quot;] [[Eesti Päevaleht]], 21. mai 2012
* Viktor Turkin &quot;Individuaalsete töövaidluste lahendamine&quot; – Personalijuhtimise käsiraamat. Tallinn: AS [[Äripäev]], 2013
* Viktor Turkin [http://arvamus.postimees.ee/1227052/viktor-turkin-lastekaitse-kellele-ja-milleks/ &quot;Lastekaitse - kellele ja milleks?&quot;] [[Postimees]], 7. mai 2013
* Viktor Turkin [http://arvamus.postimees.ee/2629832/viktor-turkin-veelkordselt-habistamisest-euroopa-ees/ &quot;Veelkordselt häbistamisest Euroopa ees&quot;] [[Postimees]], 13. detsember 2013
* Viktor Turkin [http://arvamus.postimees.ee/3125563/vandeadvokaat-oigust-moistab-uksnes-kohus/ &quot;Vandeadvokaat - õigust mõistab üksnes kohus ] [[Postimees]], 17. märts 2015
* Viktor Turkin &quot;Kuidas elatisraha kätte saada?&quot;  [[Mari (ajakiri)|Mari]], nr. 5, 2016 lk 46-47
* Viktor Turkin [https://arvamus.postimees.ee/3875761/viktor-turkin-arstide-ringkaitsest-ametieetikast-ning-voltsingutest/ &quot;Arstide ringkaitsest, ametieetikast ning võltsingutest&quot;] [[Postimees]], 18. oktoober 2016
* Viktor Turkin [http://arvamus.postimees.ee/4051343/viktor-turkin-justiitsministri-seisukoht-avab-tee-lastega-manipuleerimisele/ &quot;Justiitsministri seisukoht avab tee lastega manipuleerimisele.&quot;], [[Postimees]], 19. märts 2017
* Viktor Turkin [https://arvamus.postimees.ee/8504293/viktor-turkin-kas-lapsel-on-ainult-oigused-ja-vanemal-ainult-kohustused/ &quot;Kas lapsel on ainult õigused ja vanemal ainult kohutused?&quot;] [[Postimees]], 7. juuli 2026
* Viktor Turkin [https://www.ohtuleht.ee/1161787/kui-last-ei-nae-ei-maksa-viktor-turkin-last-ei-tohi-teha-vanemate-konflikti-pantvangiks/ &quot;Last ei tohi teha vanemate konflikti pantvangiks&quot;.] [[Õhtuleht]], 8. juuli 2026
* Viktor Turkin [https://www.err.ee/1610073775/viktor-turkin-kui-vordne-vanemlus-on-eesmark-omaette-voib-laps-jaada-tagaplaanile/ &quot;Kui võrdne vanemlus on eesmärk omaette, võib laps jääda tagaplaanile&quot;.] [[ERR uudisteportaal]] 9. juuli 2026
* Viktor Turkin [https://arvamus.postimees.ee/8507013/viktor-turkin-kohus-ei-eelista-ema-kohus-eelistab-jarjepidevust/ &quot;Kohus ei eelista ema. Kohus eelistab järjepidevust&quot;. ] [[Postimees ]] 11. juuli 2026
* Viktor Turkin [https://arvamus.postimees.ee/8508934/viktor-turkin-milline-abielu-puruneb-suurema-toenaosusega/ &quot;Milline abielu puruneb suurema tõenäosusega&quot;.] [[Postimees]] 15.juuli 2026
* Viktor Turkin [https://www.ohtuleht.ee/1162246/jai-hiljaks-pole-enam-isa-viktor-turkin-bioloogiline-tode-ei-peaks-taanduma-oiguskindluse-ees/ &quot;Jäi hiljaks, pole enam isa?&quot;.] [[Õhtuleht]] 21.juuli 2026
* Viktor Turkin [https://arvamus.postimees.ee/8519808/viktor-turkin-varalahusus-voib-olla-oiglane-aga-mitte-alati/ &quot;Varalahusus võib olla õiglane. Aga mitte alati.&quot; ] [[Postimees]] 02.august 2026
* Viktor Turkin [https://www.ohtuleht.ee/1163343/rikas-isa-vaene-isa-viktor-turkin-lapsel-on-oigus-osa-saada-molema-vanema-elatustasemest/ &quot;Rikas isa, vaene isa. Lapsel on õigus osa saada mõlema vanema elatustasemest.&quot;] [[Õhtuleht]] 05. august 2026
* Viktor Turkin [https://arvamus.postimees.ee/8523247/viktor-turkin-eesti-lapsendamismenetluse-kord-voimaldab-lapse-kaotust-vastu-tahtmist/ &quot;Eesti lapsendamismenetluse kord võimaldab lapse kaotust vastu tahtmist.&quot;] [[Postimees]] 07. august 2026
* Viktor Turkin [https://www.ohtuleht.ee/1164212/kelle-nime-laps-saab-viktor-turkin-isa-perekonnanime-prioriteeti-seadusest-ei-leia/ &quot;Kelle nime laps saab? Isa perekonnanime prioriteeti seadusest ei leia.&quot; ] [[Õhtuleht]] 14. august 2026
* Viktor Turkin [https://www.ohtuleht.ee/1165767/kui-poeg-utleb-et-ei-taha-isa-juurde-minna-viktor-turkin-lapse-soov-ei-ole-sama-mis-lapse-huvi/ &quot;Kui poeg ütleb, et ei taha isa juurde minna. Lapse soov ei ole sama mis lapse huvi&quot;.] [[Õhtuleht]] 03.september 2026
* Viktor Turkin [https://www.ohtuleht.ee/1167163/raha-sulle-viisa-mulle-vandeadvokaat-viktor-turkin-kuidas-toendada-inimese-tegelikku-abielukavatsust / &quot;Raha sulle, viisa mulle. Kuidas tõendada tegelikku abielukavatsust.&quot;] [[Õhtuleht]] 24. september 2026
* Viktor Turkin [https://www.ohtuleht.ee/1169034/kohtuvaidlus-kui-vagivallavorm-viktor-turkin-kontroll-ei-pruugi-loppeda-suhte-loppemisega / &quot;Kohtuvaidlus kui vägivallavorm.&quot; ] [[Õhtuleht]] 16. oktoober 2026
* Viktor Turkin [https://arvamus.postimees.ee/8566159/viktor-turkin-varalahusus-ei-tahenda-parimisoigusest-loobumist / &quot;Varalahusus ei tähenda pärimisõigusest loobumist.&quot;] [[Postimees]] 18. oktoober 2026
* Viktor Turkin [https://arvamus.postimees.ee/8570771/viktor-turkin-kas-surmanuhtluse-taastamine-eestis-saastaks-maksumaksja-raha / &quot;Kas surmanuhtluse taastamine Eestis säästaks maksumaksja raha?&quot;] [[Postimees]] 24. oktoober 2026
* Viktor Turkin [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120620437/viktor-turkin-lahisuhtevagivald-rohub-ka-edukaid-inimesi-ohvri-suudistamine-tabab-neid-topeltmojuga / &quot;Lähisuhtevägivald rõhub ka edukaid inimesi. Ohvri süüdistamine tabab neid topeltmõjuga.&quot;] [[Delfi]] 27. oktoober 2026

===Magistritööd===
* Turkin, V. &quot;[http://www.audentes.eu/public/Sotsiaal_humanitaar_EST_20070308040348.pdf Kaubamärkide rahvusvaheline kaitse]&quot;. Magistritöö (rahvusvahelised suhted). International University Audentes, 2003 (juhendaja Heinu Koitel, oponendid [[Eimar Rahumaa]] ja [[Tanel Kalmet]] )
* Turkin, V. &quot;[http://www.audentes.eu/public/Oigus_EST_20070308040330.pdf Leiutiste õiguskaitse. Siseriiklik ja rahvusvaheline regulatsioon]&quot;. Magistritöö (õigusteadus). International University Audentes, 2006 (juhendaja Heinu Koitel, oponent [[Kristel Kreek]] )

==Viited==
{{Viited}}

==Välislingid==
* [http://www.turkin.ee/meeskond/ Viktor Turkini CV] advokaadibüroo Viktor Turkin kodulehel
* {{ETIS}}

{{JÄRJESTA:Turkin, Viktor}}
[[Kategooria:Eesti advokaadid]]
[[Kategooria:Eesti juristid]]
[[Kategooria:Eesti õigusteadlased]]
[[Kategooria:International University Audentese vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1965]]</text>
      <sha1>jnijojxkm9qfkxmuvwbcant8i1lvqxw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti Arhitektuurimuuseum</title>
    <ns>0</ns>
    <id>230855</id>
    <revision>
      <id>7260928</id>
      <parentid>6895289</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T10:56:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Liin28</username>
        <id>240690</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Tegime läbi rebrandingu ja nimetame end nüüd ArhMusiks. Lisasin selle ja lisasin ka uue veebilehe.</comment>
      <origin>7260928</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2081" sha1="4w9g3iri2mx61fnpykn78qw43px3x1x" xml:space="preserve">[[Pilt:Tallinn asv2022-04 img47 Architecture Museum.jpg|pisi|Rotermanni soolaladu]]
[[Pilt:Tallinn Rottermanni Soolaladu.jpg|pisi|Eesti Arhitektuurimuuseumi hoone – Rotermanni soolaladu.&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Milan Michael Horák&lt;/small&gt;]]
'''ArhMus ehk Eesti Arhitektuurimuuseum''' on [[muuseum]] [[Tallinn]]as [[Rotermanni soolaladu|Rotermanni soolalaos]] aadressil [[Ahtri tänav]] 2. Soolalaos tegutseb muuseum alates [[7. juuni]]st [[1996]].

Muuseum asutati [[1. jaanuar]]il [[1991]]. Arhitektuurimuuseumi asutamise eestvedajad olid [[Krista Kodres]], [[Mart Kalm]] ja [[Karin Hallas-Murula|Karin Hallas]]. 

Muuseumi esimene direktor (1991–2010) oli arhitektuuriajaloolane Karin Hallas-Murula. Aastatel 2011–2013 juhtis muuseumi arhitektuuriajaloolane [[Leele Välja]] ning 2014. aastast oli muuseumi direktor [[Triin Ojari]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Muuseumist |url=https://www.arhitektuurimuuseum.ee/muuseum/ajalugu/ |vaadatud=2024-03-12 |väljaanne=www.arhitektuurimuuseum.ee |arhiivimisaeg=2024-03-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240303143937/https://arhitektuurimuuseum.ee/muuseum/ajalugu/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Alates 1. juunist 2024 tegutseb muuseum [[Sihtasutus|sihtasutusena]]. 1. juunist 2024 juhib muuseumi [[Karen Jagodin]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-03-01 |pealkiri=Eesti Arhitektuurimuuseumi juhiks valiti Karen Jagodin |url=https://kultuur.err.ee/1609269003/eesti-arhitektuurimuuseumi-juhiks-valiti-karen-jagodin |vaadatud=2024-03-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Muuseumil on esinduslik ja põnev jooniste ning projektide arhiiv nii 1920.–1930. aastatest kui ka [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude perioodist]], samuti fotokogu ning pidevalt täienev maketikogu. Suur osa makettidest on eksponeeritud püsinäitusel „Elav ruum: sajand Eesti arhitektuuri“.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Viited ==
&lt;references /&gt;

==Välislingid==
*[https://www.arhmus.ee Koduleht]
{{commonskat|}}
[[Kategooria:Tallinna muuseumid]]
[[Kategooria:Eesti arhitektuur|muuseum]]
[[Kategooria:Arhitektuurimuuseumid]]</text>
      <sha1>4w9g3iri2mx61fnpykn78qw43px3x1x</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:1905. aasta revolutsioon Eestis</title>
    <ns>1</ns>
    <id>232010</id>
    <revision>
      <id>7260442</id>
      <parentid>5619792</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T15:20:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <origin>7260442</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1680" sha1="7tdlcxdap63ffrf0bwlpcwd5crtxw2m" xml:space="preserve">Täiendused ei vasta päriselt pealkirjale. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 21. detsember 2010, kell 00:53 (EET)

== Hukkunute ja haavatute andmed (miks 2-3 korda üle pakutud?) ==

&quot;tapeti 94 ja haavata sai üle 100 inimese. 50 hukkunu matused toimusid ...&quot;
Kust need andmed on võetud?

Siia kogusin nimekirjad mis ilmusid sündmuse kohta 1905-1906 ajalehtedes ja kalendrites/raamatutes.
https://www.geni.com/projects/1905-aasta-16-oktoobri-veresaun-Tallinna-uuel-turul/16523
/peamine allikas https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:101368 /
Üle 57 hukkunu + haiglas surnu ma kokku ei saa. Vigastatuid haiglates kokku 55.

Ka siin - matmispaigas on mingi segadus:
https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&amp;filter_hauaplats_filter_changed=&amp;filter_hauaplats_hauaplats=23LgWBppjay1&amp;page_hauaplats=4
jutus on jälle veidrad numbrid &quot;Tapeti ja suri haavadesse 90, haavatuid oli üle 200 inimese.&quot;.
Samas platsile maetute nimekirjas on siin 67 inimest.
Üllatuseks on siin 13 võõrast - 5 tk neist surid ja maeti enne 16.10 sündmusi (juba mais 1905) ja 8 tk on aprill 1917 kuni jaanuar 1949 maetud!
----
Praegused peatykkide pealkirjad on kehvad. Syndmuste käigust ja järjestusest ei saa niimoodi midagi aru. V-o tuleks ka kaaluda yht koondpeatykki &quot;Revolutsioonisyndmuste kulg&quot; vms, kuhu need sisuosad liigendada. Hiljem peaks olema eraldi ptk tagajärgede, ajaloolaste hinnangute jmt kohta.- &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 27. oktoober 2026, kell 17:20 (EET)</text>
      <sha1>7tdlcxdap63ffrf0bwlpcwd5crtxw2m</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Statistika</title>
    <ns>4</ns>
    <id>232536</id>
    <revision>
      <id>7260519</id>
      <parentid>7247823</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T17:54:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Failid */</comment>
      <origin>7260519</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8706" sha1="jtzte3vc8etopk2fmwj0nlo0v5eqsdl" xml:space="preserve">''See lehekülg on loodud pakkumaks mõningast statistilist ülevaadet [[eestikeelne Vikipeedia|eestikeelsest Vikipeediast]].''
{|class=&quot;wikitable&quot; align=&quot;right&quot;
!Artiklite arv!!Kuupäev
|-
|100 || detsember 2002
|-
|500 || september 2003
|-
|1000 || oktoober 2003
|-
|5000 || juuli 2004
|-
|10 000 || 15. mai 2005
|-
|15 000 || 12. veebruar 2006
|-
|20 000 || 22. juuli 2006
|-
|25 000 ||  30. oktoober 2006
|-
|30 000 ||  1. veebruar 2007
|-
|35 000 ||  12. mai 2007
|-
|40 000 ||  30. august 2007
|-
|45 000 ||  23. jaanuar 2008
|-
|50 000 || 4. juuni 2008
|-
|55 000 || 19. oktoober 2008
|-
|60 000 || 21. veebruar 2009
|-
|65 000 || 15. juuli 2009
|-
|70 000 || 15. detsember 2009
|-
|75 000 || 18. mai 2010
|-
|80 000 || 30. november 2010
|-
|85 000 || 1. juuni 2011
|-
|90 000 || 12. november 2011
|-
|95 000 || 30. märts 2012
|-
|100 000 || 25. august 2012
|-
|105 000 || 6. jaanuar 2013
|-
|110 000 || 22. aprillil 2013
|-
|115 000 || 7. september 2013
|-
|120 000 || 23. jaanuar 2014
|-
|125 000 || 14. juuli 2014
|-
|130 000 || 17. jaanuar 2015
|-
|135 000 || 29. mai 2015
|-
|140 000 || 6. detsember 2015
|-
|145 000 || 25. märts 2016
|-
|150 000 || 5. oktoober 2016
|-
|155 000 || 13. märts 2017
|-
|160 000 || 13. august 2017
|-
|165 000 || 24. november 2017
|-
|170 000 || 27. veebruar 2018
|-
|175 000 || 5. mai 2018
|-
|180 000 || 24. august 2018
|-
|185 000 || 1. jaanuar 2019
|-
|190 000 || 4. aprill 2019
|-
|195 000 || 11. juuni 2019
|-
|200 000 || 12. august 2019
|-
|205 000 || 18. jaanuar 2020
|-
|210 000 || 15. juuni 2020
|-
|215 000 || 10. jaanuar 2021
|-
|220 000 || 7. juuni 2021
|-
|225 000 || 31. jaanuar 2022
|-
|230 000 || 5. september 2022
|-
|235 000 || 30. märts 2023
|-
|240 000 || 22. oktoober 2023
|-
|245 000 || 5. mai 2024
|-
|250 000 || 1. jaanuar 2025
|-
|255 000 || 3. oktoober 2025
|-
|260 000 || 1. juuni 2026
|}
== Üldine ==
* https://stats.wikimedia.org/#/et.wikipedia.org
* https://et.wikiscan.org/
* Vana statistikaleht (kuni 2018):
** http://stats.wikimedia.org/EN/TablesWikipediaET.htm
** http://stats.wikimedia.org/EN/EditsRevertsET.htm
** http://stats.wikimedia.org/wikimedia/squids/SquidReportPageViewsPerCountryBreakdown.htm

== Eestikeelse Vikipeedia kasvu kiirus==
* eestikeelse Vikipeedia vanus: {{formatnum:{{vanus päevades|2002|8|24}}}} päeva
* keskmine kasvu kiirus: 
** {{#expr: ({{NUMBEROFARTICLES:R}}/{{vanus päevades|2002|8|24}})round1 }} artiklit päevas
** {{formatnum:{{#expr: (({{NUMBEROFARTICLES:R}}/{{vanus päevades|2002|8|24}}) *30)round1 }} }} artiklit kuus
** {{formatnum:{{#expr: (({{NUMBEROFARTICLES:R}}/{{vanus päevades|2002|8|24}}) *365.25)round1 }} }} artiklit aastas
** {{#expr: (10000/({{NUMBEROFARTICLES:R}}/{{vanus päevades|2002|8|24}}))round1 }} päevaga 10 000 artiklit

== Artiklid ==
Vikipeedias on '''[[Special:Statistics|{{NUMBEROFARTICLES}}]]''' artiklit, sealhulgas ...

:{{Eeskujulike artiklite arv}} – [[Vikipeedia:Eeskujulikud artiklid|eeskujulikku artiklit]]
:{{Heade artiklite arv}} – [[Vikipeedia:Head artiklid|head artiklit]]
:{{PAGESINCATEGORY:Vormindamist ootavad}} – [[:Kategooria:Vormindamist ootavad|vormindamist ootavat artiklit]]
:u. {{PAGESINCATEGORY:Toimetamist ootavad}} – [[:Kategooria:Toimetamist ootavad|toimetamist ootavat artiklit]]
:u. {{PAGESINCATEGORY:Keeletoimetamist ootavad}} – [[:Kategooria:Keeletoimetamist ootavad|keeletoimetamist ootavat artiklit]]
:{{PAGESINCATEGORY:Piltide lisamist ootavad}} – [[:Kategooria:Piltide lisamist ootavad|piltide lisamist ootavat artiklit]]

== Kaastöölised ==
[https://wiki-talents.toolforge.org/en/wiki-et Wiki-talents] — hindab Wikipedia kaastööliste panust selle liiklusesse viimase kuu jooksul.

Eestikeelse Vikipeedia kümnenda sünnipäeva järel 2012. aasta 26. augusti seisuga oli viimase 30 päeva jooksul tegutsenud kasutajaid 384. Samal ajal oli alustatud 100&amp;nbsp;060 artiklit ja 253&amp;nbsp;000 lehekülge. 2025. aasta 23. veebruari seisuga oli viimase 30 päeva jooksul tegutsenud kasutajaid 576. Samal ajal oli alustatud 250&amp;nbsp;940 artiklit ja ligi 590&amp;nbsp;200 lehekülge ning tehtud üle 6,8 miljoni muudatuse.

19. aprillil 2010 jõuti eestikeelses Vikipeedias 2 miljoni salvestatud muudatuseni. Sel ajal moodustas 20 kõige tegusama vikipedisti tehtud muudatuste koguarv umbes 32% kõigist redigeerimistest. Arvutiprogrammide osa oli umbes 39,5% ning ülejäänutele jäi seega 28,5% kõigist muudatustest. Ühtlasi andis ainult 17 kõige aktiivsema vikipedisti panus enam kui poole kõigist inimeste tehtud muudatustest ja kõige aktiivsema kasutaja muudatuste koguarv ületas sisse logimata tehtud muudatuste arvu.

2014. aasta 9. augusti seisuga oli 3109 kasutajat, kellest igaüks oli Vikipeedia artiklites teinud üle 10 muudatuse. Artiklites üle 1000 muudatuse oli teinud 118 kasutajat ning nende muudatused moodustasid 71,8% kõigist inimeste tehtud muudatustest. 15,9% muudatustest oli tehtud sisse logimata.

Keeleversiooni 19. sünnipäevaks 24. augustil 2021 oli üle tuhande muudatuse teinud 192 kasutajat ning üle saja muudatus oli teinud üle 1050 kasutaja.

== Muudatuste arv ==
Kaks miljonit muudatust täitusid 19. aprillil 2010. Kolme miljoni redaktsioonini jõuti 11. veebruaril, neli miljoni muudatuseni 2014. aasta märtsi lõpuks ja viis miljonit muudatust täitus 9. jaanuaril 2018.

Keeleversiooni 20. sünnipäeval 2022. aastal ligines muudatuste arv 6,2 miljonile. Veerand miljonit artiklit täitus 1. jaanuaril 2025. Samal ajal oli kõiki lehekülgi üle 587,9 tuhande ning redigeerimisi 6,78 miljonit.

== Artiklite jaotumine ==
&lt;gallery&gt;
Pilt:Artiklite jaotumine eestikeelses Vikipeedias (2013).png|Artiklite ligikaudne jaotumine eestikeelses Vikipeedias mai 2013 seisuga
Pilt:Artiklite jaotumine eestikeelses Vikipeedias (2023).png|Artiklite ligikaudne jaotumine eestikeelses Vikipeedias august 2023 seisuga
&lt;/gallery&gt;

== Failid ==
Eestikeelses Vikipeedias on võimalik kasutada üle 150 miljoni [[commons:Esileht|Wikimedia Commonsis]] oleva meediafaili ning [[Eri:Uued_failid|{{NUMBEROFFILES:R}}]] eestikeelsesse Vikipeediasse üles laaditud faili. Võimalusel on eelistatud failide lisamine Commonsisse, mitte eestikeelsesse Vikipeediasse, sest siis saab neid kasutada ka teistes Vikipeedia keeleversioonides.

== Artiklite vaadatavus ==

* https://tools.wmflabs.org/topviews/?project=et.wikipedia.org&amp;platform=all-access&amp;date=last-month&amp;excludes=
** Enim vaadatud artiklid

* https://tools.wmflabs.org/pageviews/?project=et.wikipedia.org&amp;platform=all-access&amp;agent=user&amp;range=latest-20
** Artiklite vaadatavuse võrdlemine

* http://tools.wmflabs.org/wikitrends/2013.html#estonian
** Vikipeedia kõige enam vaadatud artiklid 2013. aastal 

* http://top.hatnote.com/et/
** Artiklite vaadatavuse top 100 päeva kaupa

=== Eri keeleversioonide vaadatavus Eestis ===
{{Graph:Chart|width=800|height=300|yAxisTitle=vaatamisi (tuh)|legend=Vikipeedia|type=stackedrect
|x=2016-01, 2016-02, 2016-03, 2016-04, 2016-05, 2016-06, 2016-07, 2016-08, 2016-09, 2016-10, 2016-11, 2016-12, 2017-01, 2017-02, 2017-03, 2017-04, 2017-05, 2017-06, 2017-07, 2017-08, 2017-09, 2017-10, 2017-11, 2017-12, 2018-01, 2018-02, 2018-03, 2018-04, 2018-05, 2018-06
|xAxisAngle=+45
|y1=7325, 6931, 6766, 6334, 6548, 5947, 6056, 6298, 6029, 6487, 0, 6970, 8041, 7279, 7101, 6620, 6712, 6005, 6045, 6446, 6398, 6612, 6874, 6647, 7160, 6762, 7326, 7103, 9202, 5820
|y2=5983, 6003, 5323, 4952, 4800, 3815, 3347, 3478, 4496, 4913, 0, 5477, 6007, 6187, 6164, 5830, 5489, 4395, 4044, 4120, 5684, 6066, 6378, 5576, 6543, 5964, 7243, 7193, 6753, 5622
|y3=3370, 3132, 2945, 2668, 2763, 2284, 2296, 2469, 2598, 2715, 0, 2789, 3120, 2822, 2937, 2706, 2685, 2252, 2268, 2355, 2441, 2649, 2754, 2575, 2991, 2597, 2838, 2588, 2637, 2712
|y4=0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 1526, 4005, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0
|y5=0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 559, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0
|y6=0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 545, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0
|y7=0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 2371, 0
|y8=441, 406, 406, 362, 414, 377, 524, 552, 435, 528, 0, 525, 771, 645, 527, 536, 1081, 607, 1054, 1158, 560, 617, 507, 676, 546, 679, 803, 580, 855, 378
|y1Title=inglise|y2Title=eesti|y3Title=vene|y4Title=saksa|y5Title=soome|y6Title=prantsuse|y7Title=itaalia|y8Title=muud
}}

&lt;em&gt;Allikas: https://stats.wikimedia.org/archive/squid_reports/2018-06/SquidReportPageViewsPerCountryBreakdownHuge.htm jne&lt;/em&gt;

== Vaata ka ==
* [[Vikipeedia:Statistika/2018|2018. aasta vaadatavuse statistikat]]
* [[Vikipeedia:20]] (esimesed 20 aastat eestikeelset Vikipeediat)

[[Kategooria:Vikipeedia statistika| ]]</text>
      <sha1>jtzte3vc8etopk2fmwj0nlo0v5eqsdl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rando Allikmets</title>
    <ns>0</ns>
    <id>240478</id>
    <revision>
      <id>7260812</id>
      <parentid>7019208</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T07:35:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260812</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1488" sha1="tq8p9vb40ws9gjsqsuts532crzatt9e" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2026|kuu=oktoober}}
'''Rando Allikmets''' (sündinud [[10. november|10. novembril]] [[1960]]) on [[Eestlased|eesti]] päritolu [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[molekulaarbioloog]] ja geeniteadlane. 

Pärast [[Tartu 2. Keskkool]]i lõpetamist 1978. aastal astus ta kohe ülikooli [[Moskva]]s. 1988. aastal kaitses Moskva Bioorgaanilise Keemia Instituudis doktoriväitekirja. Aastail 1989–1991 oli järeldoktorantuuris Rootsis [[Karolinska Instituut|Karolinska Instituudis]]. 1991. aasta lõpus emigreerus Ameerika Ühendriikidesse, kus elab tänini. 

Tal on [[New York|New Yorgis]] [[Columbia ülikool]]i silmainstituudis oma meditsiinigeneetika laboratoorium{{lisa viide}}, ta täidab ka sama instituudi teadusdirektori ülesandeid. 

New Yorgis on Allikmetsa põhiprojektiks olnud ABC-geeniperekonna analüüsimine, uute geenide kloonimine ja nende funktsionaalne uurimine. Ta avastas, et geen [[ABCR]] on seotud eakate inimeste nägemisraskustega.

==Isiklikku==
Tema isa oli arstiteadlane [[Lembit Allikmets]] ja ema on filoloog Kiira Allikmets (s 1939).

==Välislingid==
*[http://veebiakadeemia.ee/puramiidi-tipus/rando-allikmets/ Portreelugu ETV saates &quot;Püramiidi tipus&quot;], 26. veebruar 2011

{{JÄRJESTA:Allikmets, Rando}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide geneetikud]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloogid]]
[[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]]
[[Kategooria:Sündinud 1960]]</text>
      <sha1>tq8p9vb40ws9gjsqsuts532crzatt9e</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ando Kiviberg</title>
    <ns>0</ns>
    <id>241649</id>
    <revision>
      <id>7260492</id>
      <parentid>7104250</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T17:22:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7260492</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4982" sha1="a1xwofkm16avvqxu5ik7r2xffgbaf6d" xml:space="preserve">{{allikad}}
{{Infokast ametiisik
| nimi = Ando Kiviberg
| omakeelne_nimi = 
| pilt = Ando Kiviberg 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg
| pildiallkiri = Ando Kiviberg 2021. aasta [[Arvamusfestival]]il
| amet = [[XV Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus = 23. juuli 2024
| ametiajalõpp = 
| amet2 = [[Viljandi linnapea]]
| ametiajaalgus2 = 7. november 2013
| ametiajalõpp2 = 3. november 2017
| eelmine2 = [[Loit Kivistik]]
| järgmine2 = [[Madis Timpson]]
| sünninimi    = 
| sünniaeg     = 
| sünnikoht    = [[Rakvere]]
| surmaaeg     = 
| surmakoht    =  
| partei       = 
| haridus      = 
| alma_mater   = [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia|Viljandi Kultuurikolledž]]
| elukutse     = muinsuskaitsja, pärimusmuusik, poliitik
| tegevusala   = 
| tunnustus    = 
| autogramm    = 
| moodul       = 
}}
[[Pilt:Kiviberg Ando.IMG 8411.JPG|thumb|Ando Kiviberg &quot;[[Objekt nr. 2011|Objektis nr. 2011]]&quot; 18. märtsil 2011]]
'''Ando Kiviberg''' (sündinud [[28. juuli]]l [[1969]] [[Rakvere]]s) on eesti muinsuskaitsja, pärimusmuusik ja poliitik, [[XV Riigikogu]] liige.

Kiviberg on olnud [[Eesti Pärimusmuusika Keskus]]e juhataja.

Aastatel 2013–2017 oli ta [[Viljandi linnapea]].

== Haridus ==
Ta lõpetas [[Viljandi Kultuurikolledž]]i [[rahvamuusika]] erialal [[1994]].

Ta on [[Korp! Sakala|üliõpilaskorporatsioon Sakala]] liige ja oli [[Korp! Sakala Meeskoor]]i ametliku loomise üks eestvedajaid aastal 2001.

== Poliitiline tegevus ==
[[1995. aasta Riigikogu valimised|1995. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Kiviberg Järva ja Viljandi maakonnas valimisliidu [[Isamaa ja ERSP liit]] nimekirjas ning [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta valimistel]] erakonna [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liit]] nimekirjas.

Aastatel 1996, 2005 ja 2009 kandideeris ta kohalikel valimistel [[Viljandi]] linnas. Ta on [[Viljandi Linnavolikogu]] liige.

[[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta kohalikel valimistel]] oli Kiviberg IRL-i kandidaat [[Viljandi linnapea]] ametikohale.&lt;ref name=&quot;PVXOc&quot; /&gt; Teda toetas 809 valijat (10,81% häältest).

[[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta valimistel]] oli ta erakonna [[Eesti 200]] kandidaat Viljandi linnapea ametikohale. Ta sai 270 häält ning pääses Viljandi linnavolikokku.&lt;ref name=&quot;M2kib&quot; /&gt; Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 8|valimisringkonnas nr 8]] ([[Järva maakond|Järva]]- ja [[Viljandi maakond|Viljandimaa]]) 1785 häält ning ei osutunud valituks.

== Tunnustus ==
* 1996 [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia]] ([[Viljandi pärimusmuusika festival|Viljandi pärimusmuusika festivali]] korraldamine)
*1998 [[Viljandi linna aastapreemia]]
* 2001 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]&lt;ref name=&quot;3oKvV&quot; /&gt;
* 2004 [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] ([[Viljandi pärimusmuusika festival|Viljandi pärimusmuusika festivali]] toimkonna liige)
* 2005 [[Kultuurivedur]] pärimuskultuuri edendamise eest
* 2023 [[Tartu Ülikooli Tänutäht]]&lt;ref name=&quot;XltBl&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;PVXOc&quot;&gt;[http://www.sakala.ajaleht.ee/1358330/linnapeakandidaat-ando-kiviberg-viljandi-vajab-varsket-energiat Linnapeakandidaat Ando Kiviberg: Viljandi vajab värsket energiat]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;M2kib&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0084-0897.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2023-01-15 |arhiivimisaeg=2023-03-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230325083311/https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0084-0897.html |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3oKvV&quot;&gt;{{EVkavaler|3622}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XltBl&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli Tänutähe kavalerid |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-tanutaht |vaadatud=27. oktoobril 2023 |väljaanne=Tartu Ülikool}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* Kristina Tamberg, [http://www.sakala.ajaleht.ee/210706/esileht/artiklid/5021937.php Ando Kiviberg: pärimusmuusika on elustiil], Sakala, 21. juuli 2006
* [[Rainer Kerge]], [http://www.ohtuleht.ee/239761 Torupillimees ja folgipealik Ando Kiviberg: Viljandi folk ei saa lõpmatult kasvada. Seda peab jõugatagasi hoidma], Õhtuleht, 28. juuli 2007
* [http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=111513 Intervjuu] [[Katrin Viirpalu]]le [[Eesti Televisioon]]i telesaates &quot;[[Tähelaev]]&quot; 7. novembril 2010

{{Riigikogu liikmed}}
{{JÄRJESTA:Kiviberg, Ando}}
[[Kategooria:Eesti rahvamuusikud]]
[[Kategooria:Viljandi linnapead]]
[[Kategooria:Viljandi maakonna kultuuritegelased]]
[[Kategooria:Viljandi maakonna muusikud]]
[[Kategooria:Isamaa Erakonna poliitikud]]
[[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Sakala liikmed]]
[[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1969]]</text>
      <sha1>a1xwofkm16avvqxu5ik7r2xffgbaf6d</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhind</title>
    <ns>0</ns>
    <id>242073</id>
    <revision>
      <id>7260864</id>
      <parentid>7188800</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T09:08:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <comment>/* Auhinna laureaadid */</comment>
      <origin>7260864</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8232" sha1="fi7y06kxaip0q6963rf9nnw3mm257lr" xml:space="preserve">'''Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhind''' ehk '''Põhjamaade Nõukogu kirjanduspreemia''' on iga-aastane kirjandusauhind, mida annab välja [[Põhjamaade Nõukogu]] alates [[1962]]. aastast.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=About the Nordic Council Literature Prize |url=https://www.norden.org/en/information/about-nordic-council-literature-prize |vaadatud=1. oktoobril 2023 |väljaanne=norden.org}}&lt;/ref&gt; 

Preemia suurus on 300 000 [[Taani kroon]]i&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; (umbes 40 300 [[euro]]t).&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Auhinna laureaadid ==
{| class=&quot;wikitable&quot; 
|-bgcolor=lavender
|align=&quot;center&quot; |'''Aasta'''
|align=&quot;center&quot; |'''Laureaadid'''
|align=&quot;center&quot; |'''Riik'''
|align=&quot;center&quot; |'''Originaalpealkiri'''
|align=&quot;center&quot; |'''Eesti keeles'''&lt;br&gt;&lt;small&gt;kirjastus, ilmumisaasta&lt;/small&gt;
|-
|1962
|[[Eyvind Johnson]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
|Hans nådes tid
|
|-
| 1963
| [[Väinö Linna]]
|{{PisiLipp|Soome}}
| Täällä Pohjantähden alla
| [[Siin Põhjatähe all]]&lt;br&gt;&lt;small&gt;Kirjastus Vaba Eesti, 1964&lt;/small&gt;&lt;br&gt;&lt;small&gt;Eesti Raamat, 1965 ja 1967&lt;/small&gt;&lt;br&gt;&lt;small&gt;Olion 1998&lt;/small&gt;
|- 
| 1964
| [[Tarjei Vesaas]]
|{{PisiLipp|Norra}}
| Is-slottet
| [[Jääloss]]&lt;br&gt;&lt;small&gt;[[Loomingu Raamatukogus ilmunud teoste loend aastakäiguti#1966|LR]] (14.-16.), Perioodika, 1966&lt;/small&gt;&lt;br&gt;&lt;small&gt;Eesti Raamat, 1979&lt;/small&gt;
|- 
| 1965
|[[Olof Lagercrantz]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
| Från helvetet till paradiset
| 
|- 
| 1966
|[[Gunnar Ekelöf]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
| Dîwân över fursten av Emgión
| 
|- 
| 1967
|[[Johan Borgen]]
|{{PisiLipp|Norra}}
| Nye Noveller
| 
|- 
| 1968
| [[Per Olof Sundman]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
| Ingenjör Andrées luftfärd
| [[Insener Andrée õhuretk]]&lt;br&gt;&lt;small&gt;Eesti Raamat, 2005&lt;/small&gt;
|- 
| 1969
|[[Per Olov Enquist]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
| Legionärerna
| 
|- 
| 1970
| [[Klaus Rifbjerg]]
|{{PisiLipp|Taani}}
| Anna, jeg, Anna
| [[Anna (mina) Anna]]&lt;br&gt;&lt;small&gt;Eesti Raamat, 2011&lt;/small&gt; 
|- 
| 1971
|[[Thorkild Hansen]]
|{{PisiLipp|Taani}}
| Trilogy: Slavernes kyst, Slavernes skibe, Slavernes øer
| 
|- 
| 1972
|[[Karl Vennberg]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
| Sju ord på tunnelbanan
| 
|- 
| 1973
|[[Veijo Meri]]
|{{PisiLipp|Soome}}
| Kersantin poika
| 
|- 
| 1974
|[[Villy Sørensen]]
|{{PisiLipp|Taani}}
| Uden mål - og med
| 
|- 
| 1975
| [[Hannu Salama]]
|{{PisiLipp|Soome}}
| Siinä näkijä missä tekijä
| 
|- 
| 1976
| [[Ólafur Jóhann Sigurðsson]]
|{{PisiLipp|Island}}
| Að laufferjum and Að brunnum
| 
|- 
| 1977
| [[Bo Carpelan]]
|{{PisiLipp|Soome}}
| I de mörke rummen, i de ljusa
| 
|- 
| 1978
| [[Kjartan Fløgstad]]
|{{PisiLipp|Norra}}
| Dalen Portland
|
|- 
| 1979
| [[Ivar Lo-Johansson]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
| Pubertet
| 
|- 
| 1980
|[[Sara Lidman]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
| Vredens barn
| 
|- 
| 1981
| [[Snorri Hjartarson]]
|{{PisiLipp|Island}}
| Hauströkkrið yfir mér
| 
|- 
| 1982
| [[Sven Delblanc]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
| Samuels bok
| [[Samueli raamat]]&lt;br&gt;&lt;small&gt;Eesti Raamat, 1985&lt;/small&gt;
|- 
| 1983
|[[Peter Seeberg]]
|{{PisiLipp|Taani}}
| Om fjorten dage
| 
|- 
| 1984
| [[Göran Tunström]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
| Juloratoriet
| 
|- 
| 1985
|[[Antti Tuuri]]
|{{PisiLipp|Soome}}
| Pohjanmaa
| [[Pohjanmaa (romaan)|Pohjanmaa]]&lt;br&gt;&lt;small&gt;Eesti Raamat, 1989&lt;/small&gt;
|- 
| 1986
| [[Rói R. Patursson]]
|{{PisiLipp|Fääri saared}}
| Líkasum
| 
|- 
| 1987
| [[Herbjørg Wassmo]]
|{{PisiLipp|Norra}}
| Hudløs himmel
| [[Marraskil taevas]]&lt;br&gt;&lt;small&gt;Eesti Raamat, 1997&lt;/small&gt;
|- 
| 1988
| [[Thor Vilhjálmsson]]
|{{PisiLipp|Island}}
| Grámosinn glóir
| 
|- 
| 1989
| [[Dag Solstad]]
|{{PisiLipp|Norra}}
| Roman 1987
| 
|- 
| 1990
| [[Tomas Tranströmer]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
| För levande och döda
| 
|- 
| 1991
|[[Nils-Aslak Valkeapää]]
|{{PisiLipp|Soome}} ([[Saamid|Saami]])
| [[Beaivi, áhčážan]]
| 
|- 
| 1992
| [[Friða Á. Sigurðardóttir]]
|{{PisiLipp|Island}}
| Meðan nóttin líður
| 
|- 
| 1993
| [[Peer Hultberg]]
|{{PisiLipp|Taani}}
| Byen og verden
| 
|- 
| 1994
| [[Kerstin Ekman]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
| Händelser vid vatten
| 
|- 
| 1995
| [[Einar Már Guðmundsson]]
|{{PisiLipp|Island}}
| Englar alheimsins
| [[Ilmamaa inglid]]&lt;br&gt;&lt;small&gt;Ilmamaa, 2005&lt;/small&gt;
|- 
| 1996
| [[Øystein Lønn]]
|{{PisiLipp|Norra}}
| Hva skal vi gjøre idag og andre noveller
| [[Mida me täna teeme?]] ja teisi novelle&lt;br&gt;&lt;small&gt;[[Loomingu Raamatukogus ilmunud teoste loend aastakäiguti#1998|LR]] (33.-34.), Perioodika, 1998&lt;/small&gt;
|- 
| 1997
| [[Dorrit Willumsen]]
|{{PisiLipp|Taani}}
| Bang
| 
|- 
| 1998
| [[Tua Forsström]]
|{{PisiLipp|Soome}}
| Efter att ha tilbringat natt bland hästar
| 
|- 
| 1999
| [[Pia Tafdrup]]
|{{PisiLipp|Taani}}
| Dronningeporten
| 
|- 
| 2000
| [[Henrik Nordbrandt]]
|{{PisiLipp|Taani}}
| Drømmebroer
| 
|- 
| 2001
| [[Jan Kjærstad]]
|{{PisiLipp|Norra}}
| Opdageren
| 
|- 
| 2002
| [[Lars Saabye Christensen]]
|{{PisiLipp|Norra}}
| Halvbroren
| [[Poolvend]]&lt;br&gt;&lt;small&gt;Pegasus, 2006&lt;/small&gt;
|- 
| 2003
| [[Eva Ström]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
| Revbensstäderna
| 
|- 
| 2004
| [[Kari Hotakainen]]
|{{PisiLipp|Soome}}
| Juoksuhaudantie
| [[Kaitsekraavi tee]]&lt;br&gt;&lt;small&gt;Tänapäev, 2005&lt;/small&gt;
|- 
| 2005
| [[Sjón]]
|{{PisiLipp|Island}}
| Skugga-Baldur
| 
|- 
| 2006
| [[Göran Sonnevi]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
| Oceanen
| 
|- 
| 2007
| [[Sara Stridsberg]]
|{{PisiLipp|Rootsi}}
| Drömfakulteten
| 
|- 
| 2008
| [[Naja Marie Aidt]]
|{{PisiLipp|Taani}}
| Bavian
| 
|- 
| 2009
| [[Per Petterson]]
|{{PisiLipp|Norra}}
| Jeg forbanner tidens elv
| 
|- 
| 2010
| [[Sofi Oksanen]]
|{{PisiLipp|Soome}}
| Puhdistus
| [[Puhastus]]&lt;br&gt;&lt;small&gt;Varrak, 2009&lt;/small&gt;
|- 
| 2011
| [[Gyrðir Elíasson]]
|{{PisiLipp|Island}}
| Milli trjánna
|
|- 
| 2012
| [[Merethe Lindstrøm]]
|{{PisiLipp|Norra}}
| Dager i stillhetens historie
| Vaikuse päevad&lt;br&gt;&lt;small&gt;Eesti Raamat, 2013&lt;/small&gt; 
|-
|2013 
| [[Kim Leine]]
| {{PisiLipp|Taani}}
| Profeterne fra Evighedsfjorden
| Igaviku fjordi prohvetid&lt;br&gt;&lt;small&gt;Eesti Raamat, 2016&lt;/small&gt;
|-
|2014
| [[Kjell Westö]]
| {{PisiLipp|Soome}}
| Hägring 38 
| Terendus 38&lt;br&gt;&lt;small&gt;Eesti Raamat, 2014&lt;/small&gt;
|-
|2015
| [[Jon Fosse]]
| {{PisiLipp|Norra}}
| Andvake, Olavs draumar, Kveldsvævd
| Triloogia. Unetu; Olavi unenäod; Õhtuväsimus&lt;br&gt;&lt;small&gt;Eesti Raamat, 2017&lt;/small&gt;
|-
|2016
| [[Katarina Frostenson]]
| {{PisiLipp|Rootsi}}
| Sånger och formler
|
|-
|2017
| [[Kirsten Thorup]]
| {{PisiLipp|Taani}}
| Erindring om kærligheden
|
|-
|2018
|[[Auður Ava Ólafsdóttir]]
||{{PisiLipp|Island}}
| Ör
|Arm&lt;br&gt;&lt;small&gt;Eesti Raamat, 2020&lt;/small&gt;
|-
|2019
|[[Jonas Eika]]
||{{PisiLipp|Taani}}
|Efter Solen
|
|-
|2020
|[[Monika Fagerholm]]
| {{PisiLipp|Soome}}
|Vem dödade bambi?
|
|-
|2021
|[[Niviaq Korneliussen]]
| {{PisiLipp|Gröönimaa}}
|Naasuliardarpi
|
|-
|2022&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=1. november 2022 |pealkiri=Selgusid 2022. aasta Põhjamaade Nõukogu auhinnad |url=https://www.norden.ee/et/meist/uudised/item/9873-selgusid-2022-aasta-pohjamaade-noukogu-auhinnad |vaadatud=1. oktoobril 2023 |väljaanne=norden.ee}}&lt;/ref&gt;
|[[Solvej Balle]]
| {{PisiLipp|Taani}}
|Udregning af rumfang I, II och III
|
|-
|2023&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Joanna Rubin Dranger wins nordic council literature prize 2023 |url=https://www.norden.org/en/news/joanna-rubin-dranger-wins-nordic-council-literature-prize-2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231031202934/https://www.norden.org/en/news/joanna-rubin-dranger-wins-nordic-council-literature-prize-2023 |url-status=live |archive-date=October 31, 2023 |website=norden.org}}&lt;/ref&gt;
| [[Joanna Rubin Dranger]]
| {{PisiLipp|Rootsi}}
| Ihågkom oss till liv
|
|
|-
|2024
| [[Niels Fredrik Dahl]]
| {{PisiLipp|Norra}}
| Fars rygg
|
|-
|2025
| [[Vónbjørt Vang]]
| {{PisiLipp|Fääri saared}}
| Svørt orkidé
|
|-
|2026
|[[Sigbjørn Skåden]]
| {{PisiLipp|Norra}} (saami)
|Láŋtdievvá / Planterhaug
|
|}

==Vaata ka==
*[[Põhjamaade Nõukogu bioenergiaauhind]]
*[[Põhjamaade Nõukogu filmiauhind]]
*[[Põhjamaade Nõukogu loodus- ja keskkonnaauhind]]
*[[Põhjamaade Nõukogu muusikaauhind]]

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.norden.org/en/literature-prize Nordic Council Literature Prize] Ametlik koduleht

[[Kategooria:Kirjandusauhinnad]]
[[Kategooria:Põhjamaade kirjandus]]
[[Kategooria:Põhjamaade Nõukogu]]</text>
      <sha1>fi7y06kxaip0q6963rf9nnw3mm257lr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hulja mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>243405</id>
    <revision>
      <id>7260420</id>
      <parentid>7033654</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T14:43:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Pildid</comment>
      <origin>7260420</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6486" sha1="r1szkn1akws5afkw9ja23iu5f05m07i" xml:space="preserve">[[Fail:Hulja mõis 1938.tif|pisi|Hulja mõis 1938. aastal]]
[[Fail:Hulja mõis eest vaade 2026.jpg|pisi|Hulja mõisa uuem osa 2026 aastal]]
'''Hulja mõis''' ([[saksa keel]]es ''Huljel'') oli [[rüütlimõis]] [[Virumaa]]l [[Kadrina kihelkond|Kadrina kihelkonnas]]. Tänapäeval jääb kunagine mõis [[Lääne-Virumaa]]le [[Kadrina vald|Kadrina valla]] territooriumile.

==Ajalugu==
Hulja mõisa on esmamainitud [[1518]]. aastal.&lt;ref name=&quot;Mõisaportaal&quot; /&gt; [[1543]]. aastal pantis [[Zöge von Manteuffel|Johan Soye]] Hulja mõisa 15 aastaks Jürgen [[Lode|Lohdele]] [[Undla mõis|Undla]]st. 1560. aasta paiku abiellus Jürgen Lode tütar Anna [[Johann von Rosen]]iga ning Hulja läks [[Rosen]]ite suguvõsa valdusse. Anna surma järel päris mõisa tema tütre Margaretha abikaasa [[Fromhold von Tiesenhausen]]. Fromhold von Tiesenhauseni surma järel 1641. aastal päris Hulja ja Undla mõisa tema poeg [[Fabian von Tiesenhausen]].

Fabian von Tiesenhauseni surma järel päris Hulja mõisa tema vend [[Bernhard von Tiesenhausen]] (suri 1684). Viimase surres päris mõisa tema vend [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] (1659–1663) ja hilisem [[Eestimaa maanõunik]] [[Frommhold von Tiesenhausen (1627–1697)|Frommhold von Tiesenhausen]] (suri 1694), kelle surma järel läks mõis Bernhard von Tiesenhauseni tütre Gertrud Elisabeth von Tiesenhauseni ja tema abikaasa vabahärra [[Gustav Christian von der Pahlen]]i (1736) omandisse. Hiljem läks mõis tema ainsa otsese pärija, tütar Augusta Sophia von der Pahleni abielu kaudu [[Hans von Rosen (1685–1767)|Hans von Rosen nooremale (1685–1767)]].

Hans von Roseni surma järel 1767. aastal päris Hulja tema poeg Robert Gottlieb von Rosen (suri 1792) ning viimase surres tema abikaasa Anna Ottilia (sünd. [[Delwig]]; suri 1808). Nende poeg [[Robert Gottlieb von Rosen]] oli kuni ema surmani [[disponent]] (rentnik) ja maksis emale mõisa eest [[rent]]i.

[[1820]]. aastal pantis Robert Gottlieb von Rosen Hulja kümneks aastaks meeskohtuassessor [[Friedrich Adolph von Dellingshausen]]ile koos [[Kruusimäe mõis]]aga ja Undla mõisast lahutatud ''[[Laute]]'' ja ''[[Zirge]]'' külaga.

1840. aastal päris Hulja mõisa koos Kruusimäe poolmõisaga meeskohtunik [[Karl Thomas von Dellingshausen]].

[[1857]]. aastal andis Karl Thomas von Dellingshausen oma eluajal Hulja koos Kruusimäe ja sinna juurde kuuluvate ''Laute'' ja ''Zirgo'' külaga ning [[Essu mõis|Essu]], [[Andja mõis|Andja]] ja [[Undla mõis]]a üle pärandina oma pojale [[alampolkovnik]] [[Friedrich von Dellingshausen]]ile, jättes enesele kuni surmani Andja ja Essu valdamisõiguse.

[[1890]]. aastal pärast parun [[Friedrich Ewald Thomas von Dellingshausen]]i surma pärisid Hulja ja Undla mõisa tema lesk Aline von Dellingshausen (sünd [[Baumgarten]]) ja poeg [[Karl Thomas Friedrich von Dellingshausen]] kumbki 2/5 osas ja tütar Anette (Anita) Aline von Dellingshausen 1/5 osas. Mõisaosad kompenseeriti teistele pärijatele [[1891]]. aastal Karl Thomas Friedrich von Dellingshauseni poolt, kes omandas mõlemad mõisad.

[[1919. aasta maareform|1919. aastal mõisad võõrandati]]&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16906 Kinnistute register. Hulja mõis (Kadrina khk)]&lt;/ref&gt;, ''Friedrich'' Karl Thomas von Dellingshausen (1885–1968)&lt;ref&gt;[https://daten.digitale-sammlungen.de/0000/bsb00000601/images/index.html?fip=193.174.98.30&amp;id=00000601&amp;seite=96 ''Friedrich'' Karl Thomas von Dellingshausen], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, [1930]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/maahaal/1939/12/01/41 Miks Hulja parun Saksamaale ei sõitnud.], Maa Hääl: maarahva ajaleht, nr. 138, 1 detsember 1939&lt;/ref&gt; majandas Hulja [[Jäänukmõis|jäänukmõis]]a.

==Mõisahooned==
Hulja mõisa peahoone on ehitati mitmes järgus. Hoone vanem osa on [[1775]]. aastal ehitatud ühekorruseline kõrge sokliga [[Varaklassitsism|varaklassitsistlik]], [[Barokkarhitektuur|baroksete]] sugemetega ühekorruseline ja [[Poolkelpkatus|poolkelpkatusega]] paekiviehitis. Hoone [[fassaad]]i keskosa kaunistab ovaalaknaga kolmnurk[[frontoon]]. Hulja mõisa peahoone on tunnistatud arhitektuurimälestiseks.&lt;ref&gt;[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=15659 &quot;Kultuurimälestiseks tunnistamine&quot; kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr. 8]&lt;/ref&gt;
[[Fail:Hulja mõisa veranda.jpg|pisi|Hulja mõisa veranda]]
1869. aastal pikendati hoonet parempoolsest otsast, ehitades ta kokku seal juba varem asunud aidahoonega ja lisati vana peahoone ette ka puidust [[veranda]].

Hoone on põhiosas säilinud, kuigi ta on kaotanud mitmeid arhitektuurseid osi; eriti 19. sajandil lisatud osast.

Mõisa kõrvalhooned (tall-tõllakuur, ruudukujulise põhiplaaniga karjahoov) on algse välimuse minetanud.

Park paikneb põhiosas peahoone taga, algselt oli seal ka ulatuslik kanalite ja tiikide süsteem.

Viimased aastakümned on mõisa peahoone seisnud kasutuseta.&lt;ref name=&quot;Mõisaportaal&quot;&gt;[http://www.mois.ee/viru/hulja.shtml Hulja mõis] Mõisaportaal&lt;/ref&gt;

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Fail:Hulja mõis eest vaade 2026.jpg|Vaade uuemale osale 2026. aastal
Fail:Hulja mõisa portaalid eest.jpg|Hulja mõisa historitsistlikud portaalid
Fail:Hulja mõis tagant vaade 2026.jpg|Tagumine osa, aida poolt
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{Mõisaportaal|viru|hulja}}
*[http://register.muinas.ee/?menuID=photolibrary&amp;action=view&amp;id=3802 Hulja mõisa peahoone, Veljo Ranniku fotokogu]
*[http://register.muinas.ee/?menuID=photolibrary&amp;action=view&amp;id=857 Hulja mõisa peahoone, Jaan Vali fotokogu]
*{{RA mõisaregister|530}}
*[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=15659 15659 Hulja mõisa peahoone] Kultuurimälestiste register
*[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=15660 15660 Hulja mõisa park] Kultuurimälestiste register
*[https://dea.digar.ee/article/maahaal/1939/12/01/41 Miks Hulja parun Saksamaale ei sõitnud.], Maa Hääl : maarahva ajaleht, nr. 138, 1 detsember 1939
{{Coordinate|NS=59.354444|EW=26.218056|type=landmark|region=EE}}
{{Kadrina kihelkond}}

[[Kategooria:Dellingshausenite mõisad]]
[[Kategooria:Pahlenite mõisad]]
[[Kategooria:Kadrina vald]]
[[Kategooria:Virumaa mõisad]]
[[Kategooria:Kadrina kihelkond]]
[[Kategooria:Lodede mõisad]]
[[Kategooria:Zoege von Manteuffelite mõisad]]
[[Kategooria:Punaste Rosenite mõisad]]</text>
      <sha1>r1szkn1akws5afkw9ja23iu5f05m07i</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260423</id>
      <parentid>7260420</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T14:44:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <origin>7260423</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6553" sha1="81e2p8qrf7bttyp1h6b82n20ny39fmf" xml:space="preserve">[[Fail:Hulja mõis 1938.tif|pisi|Hulja mõis 1938. aastal]]
[[Fail:Hulja mõis eest vaade 2026.jpg|pisi|Hulja mõisa uuem osa 2026 aastal]]
'''Hulja mõis''' ([[saksa keel]]es ''Huljel'') oli [[rüütlimõis]] [[Virumaa]]l [[Kadrina kihelkond|Kadrina kihelkonnas]]. Tänapäeval jääb kunagine mõis [[Lääne-Virumaa]]le [[Kadrina vald|Kadrina valla]] territooriumile.

==Ajalugu==
Hulja mõisa on esmamainitud [[1518]]. aastal.&lt;ref name=&quot;Mõisaportaal&quot; /&gt; [[1543]]. aastal pantis [[Zöge von Manteuffel|Johan Soye]] Hulja mõisa 15 aastaks Jürgen [[Lode|Lohdele]] [[Undla mõis|Undla]]st. 1560. aasta paiku abiellus Jürgen Lode tütar Anna [[Johann von Rosen]]iga ning Hulja läks [[Rosen]]ite suguvõsa valdusse. Anna surma järel päris mõisa tema tütre Margaretha abikaasa [[Fromhold von Tiesenhausen]]. Fromhold von Tiesenhauseni surma järel 1641. aastal päris Hulja ja Undla mõisa tema poeg [[Fabian von Tiesenhausen]].

Fabian von Tiesenhauseni surma järel päris Hulja mõisa tema vend [[Bernhard von Tiesenhausen]] (suri 1684). Viimase surres päris mõisa tema vend [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] (1659–1663) ja hilisem [[Eestimaa maanõunik]] [[Frommhold von Tiesenhausen (1627–1697)|Frommhold von Tiesenhausen]] (suri 1694), kelle surma järel läks mõis Bernhard von Tiesenhauseni tütre Gertrud Elisabeth von Tiesenhauseni ja tema abikaasa vabahärra [[Gustav Christian von der Pahlen]]i (1736) omandisse. Hiljem läks mõis tema ainsa otsese pärija, tütar Augusta Sophia von der Pahleni abielu kaudu [[Hans von Rosen (1685–1767)|Hans von Rosen nooremale (1685–1767)]].

Hans von Roseni surma järel 1767. aastal päris Hulja tema poeg Robert Gottlieb von Rosen (suri 1792) ning viimase surres tema abikaasa Anna Ottilia (sünd. [[Delwig]]; suri 1808). Nende poeg [[Robert Gottlieb von Rosen]] oli kuni ema surmani [[disponent]] (rentnik) ja maksis emale mõisa eest [[rent]]i.

[[1820]]. aastal pantis Robert Gottlieb von Rosen Hulja kümneks aastaks meeskohtuassessor [[Friedrich Adolph von Dellingshausen]]ile koos [[Kruusimäe mõis]]aga ja Undla mõisast lahutatud ''[[Laute]]'' ja ''[[Zirge]]'' külaga.

1840. aastal päris Hulja mõisa koos Kruusimäe poolmõisaga meeskohtunik [[Karl Thomas von Dellingshausen]].

[[1857]]. aastal andis Karl Thomas von Dellingshausen oma eluajal Hulja koos Kruusimäe ja sinna juurde kuuluvate ''Laute'' ja ''Zirgo'' külaga ning [[Essu mõis|Essu]], [[Andja mõis|Andja]] ja [[Undla mõis]]a üle pärandina oma pojale [[alampolkovnik]] [[Friedrich von Dellingshausen]]ile, jättes enesele kuni surmani Andja ja Essu valdamisõiguse.

[[1890]]. aastal pärast parun [[Friedrich Ewald Thomas von Dellingshausen]]i surma pärisid Hulja ja Undla mõisa tema lesk Aline von Dellingshausen (sünd [[Baumgarten]]) ja poeg [[Karl Thomas Friedrich von Dellingshausen]] kumbki 2/5 osas ja tütar Anette (Anita) Aline von Dellingshausen 1/5 osas. Mõisaosad kompenseeriti teistele pärijatele [[1891]]. aastal Karl Thomas Friedrich von Dellingshauseni poolt, kes omandas mõlemad mõisad.

[[1919. aasta maareform|1919. aastal mõisad võõrandati]]&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16906 Kinnistute register. Hulja mõis (Kadrina khk)]&lt;/ref&gt;, ''Friedrich'' Karl Thomas von Dellingshausen (1885–1968)&lt;ref&gt;[https://daten.digitale-sammlungen.de/0000/bsb00000601/images/index.html?fip=193.174.98.30&amp;id=00000601&amp;seite=96 ''Friedrich'' Karl Thomas von Dellingshausen], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, [1930]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/maahaal/1939/12/01/41 Miks Hulja parun Saksamaale ei sõitnud.], Maa Hääl: maarahva ajaleht, nr. 138, 1 detsember 1939&lt;/ref&gt; majandas Hulja [[Jäänukmõis|jäänukmõis]]a.

==Mõisahooned==
Hulja mõisa peahoone on ehitati mitmes järgus. Hoone vanem osa on [[1775]]. aastal ehitatud ühekorruseline kõrge sokliga [[Varaklassitsism|varaklassitsistlik]], [[Barokkarhitektuur|baroksete]] sugemetega ühekorruseline ja [[Poolkelpkatus|poolkelpkatusega]] paekiviehitis. Hoone [[fassaad]]i keskosa kaunistab ovaalaknaga kolmnurk[[frontoon]]. Hulja mõisa peahoone on tunnistatud arhitektuurimälestiseks.&lt;ref&gt;[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=15659 &quot;Kultuurimälestiseks tunnistamine&quot; kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr. 8]&lt;/ref&gt;
[[Fail:Hulja mõisa veranda.jpg|pisi|Hulja mõisa veranda]]
1869. aastal pikendati hoonet parempoolsest otsast, ehitades ta kokku seal juba varem asunud aidahoonega ja lisati vana peahoone ette ka puidust [[veranda]].

Hoone on põhiosas säilinud, kuigi ta on kaotanud mitmeid arhitektuurseid osi; eriti 19. sajandil lisatud osast.

Mõisa kõrvalhooned (tall-tõllakuur, ruudukujulise põhiplaaniga karjahoov) on algse välimuse minetanud.

Park paikneb põhiosas peahoone taga, algselt oli seal ka ulatuslik kanalite ja tiikide süsteem.

Viimased aastakümned on mõisa peahoone seisnud kasutuseta.&lt;ref name=&quot;Mõisaportaal&quot;&gt;[http://www.mois.ee/viru/hulja.shtml Hulja mõis] Mõisaportaal&lt;/ref&gt;

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Fail:Hulja mõis 1938. aastal.tif|Vaade uuemale osale 1938. aastal
Fail:Hulja mõis eest vaade 2026.jpg|Vaade uuemale osale 2026. aastal
Fail:Hulja mõisa portaalid eest.jpg|Hulja mõisa historitsistlikud portaalid
Fail:Hulja mõis tagant vaade 2026.jpg|Tagumine osa, aida poolt
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{Mõisaportaal|viru|hulja}}
*[http://register.muinas.ee/?menuID=photolibrary&amp;action=view&amp;id=3802 Hulja mõisa peahoone, Veljo Ranniku fotokogu]
*[http://register.muinas.ee/?menuID=photolibrary&amp;action=view&amp;id=857 Hulja mõisa peahoone, Jaan Vali fotokogu]
*{{RA mõisaregister|530}}
*[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=15659 15659 Hulja mõisa peahoone] Kultuurimälestiste register
*[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=15660 15660 Hulja mõisa park] Kultuurimälestiste register
*[https://dea.digar.ee/article/maahaal/1939/12/01/41 Miks Hulja parun Saksamaale ei sõitnud.], Maa Hääl : maarahva ajaleht, nr. 138, 1 detsember 1939
{{Coordinate|NS=59.354444|EW=26.218056|type=landmark|region=EE}}
{{Kadrina kihelkond}}

[[Kategooria:Dellingshausenite mõisad]]
[[Kategooria:Pahlenite mõisad]]
[[Kategooria:Kadrina vald]]
[[Kategooria:Virumaa mõisad]]
[[Kategooria:Kadrina kihelkond]]
[[Kategooria:Lodede mõisad]]
[[Kategooria:Zoege von Manteuffelite mõisad]]
[[Kategooria:Punaste Rosenite mõisad]]</text>
      <sha1>81e2p8qrf7bttyp1h6b82n20ny39fmf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260428</id>
      <parentid>7260423</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T14:57:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Pilte</comment>
      <origin>7260428</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6679" sha1="0t1mmvwcczsq4cmc9xvqj29g8lk3l3m" xml:space="preserve">[[Fail:Hulja mõis 1938.tif|pisi|Hulja mõis 1938. aastal]]
[[Fail:Hulja mõis eest vaade 2026.jpg|pisi|Hulja mõisa uuem osa 2026 aastal]]
'''Hulja mõis''' ([[saksa keel]]es ''Huljel'') oli [[rüütlimõis]] [[Virumaa]]l [[Kadrina kihelkond|Kadrina kihelkonnas]]. Tänapäeval jääb kunagine mõis [[Lääne-Virumaa]]le [[Kadrina vald|Kadrina valla]] territooriumile.

==Ajalugu==
Hulja mõisa on esmamainitud [[1518]]. aastal.&lt;ref name=&quot;Mõisaportaal&quot; /&gt; [[1543]]. aastal pantis [[Zöge von Manteuffel|Johan Soye]] Hulja mõisa 15 aastaks Jürgen [[Lode|Lohdele]] [[Undla mõis|Undla]]st. 1560. aasta paiku abiellus Jürgen Lode tütar Anna [[Johann von Rosen]]iga ning Hulja läks [[Rosen]]ite suguvõsa valdusse. Anna surma järel päris mõisa tema tütre Margaretha abikaasa [[Fromhold von Tiesenhausen]]. Fromhold von Tiesenhauseni surma järel 1641. aastal päris Hulja ja Undla mõisa tema poeg [[Fabian von Tiesenhausen]].

Fabian von Tiesenhauseni surma järel päris Hulja mõisa tema vend [[Bernhard von Tiesenhausen]] (suri 1684). Viimase surres päris mõisa tema vend [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] (1659–1663) ja hilisem [[Eestimaa maanõunik]] [[Frommhold von Tiesenhausen (1627–1697)|Frommhold von Tiesenhausen]] (suri 1694), kelle surma järel läks mõis Bernhard von Tiesenhauseni tütre Gertrud Elisabeth von Tiesenhauseni ja tema abikaasa vabahärra [[Gustav Christian von der Pahlen]]i (1736) omandisse. Hiljem läks mõis tema ainsa otsese pärija, tütar Augusta Sophia von der Pahleni abielu kaudu [[Hans von Rosen (1685–1767)|Hans von Rosen nooremale (1685–1767)]].

Hans von Roseni surma järel 1767. aastal päris Hulja tema poeg Robert Gottlieb von Rosen (suri 1792) ning viimase surres tema abikaasa Anna Ottilia (sünd. [[Delwig]]; suri 1808). Nende poeg [[Robert Gottlieb von Rosen]] oli kuni ema surmani [[disponent]] (rentnik) ja maksis emale mõisa eest [[rent]]i.

[[1820]]. aastal pantis Robert Gottlieb von Rosen Hulja kümneks aastaks meeskohtuassessor [[Friedrich Adolph von Dellingshausen]]ile koos [[Kruusimäe mõis]]aga ja Undla mõisast lahutatud ''[[Laute]]'' ja ''[[Zirge]]'' külaga.

1840. aastal päris Hulja mõisa koos Kruusimäe poolmõisaga meeskohtunik [[Karl Thomas von Dellingshausen]].

[[1857]]. aastal andis Karl Thomas von Dellingshausen oma eluajal Hulja koos Kruusimäe ja sinna juurde kuuluvate ''Laute'' ja ''Zirgo'' külaga ning [[Essu mõis|Essu]], [[Andja mõis|Andja]] ja [[Undla mõis]]a üle pärandina oma pojale [[alampolkovnik]] [[Friedrich von Dellingshausen]]ile, jättes enesele kuni surmani Andja ja Essu valdamisõiguse.

[[1890]]. aastal pärast parun [[Friedrich Ewald Thomas von Dellingshausen]]i surma pärisid Hulja ja Undla mõisa tema lesk Aline von Dellingshausen (sünd [[Baumgarten]]) ja poeg [[Karl Thomas Friedrich von Dellingshausen]] kumbki 2/5 osas ja tütar Anette (Anita) Aline von Dellingshausen 1/5 osas. Mõisaosad kompenseeriti teistele pärijatele [[1891]]. aastal Karl Thomas Friedrich von Dellingshauseni poolt, kes omandas mõlemad mõisad.

[[1919. aasta maareform|1919. aastal mõisad võõrandati]]&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16906 Kinnistute register. Hulja mõis (Kadrina khk)]&lt;/ref&gt;, ''Friedrich'' Karl Thomas von Dellingshausen (1885–1968)&lt;ref&gt;[https://daten.digitale-sammlungen.de/0000/bsb00000601/images/index.html?fip=193.174.98.30&amp;id=00000601&amp;seite=96 ''Friedrich'' Karl Thomas von Dellingshausen], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, [1930]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/maahaal/1939/12/01/41 Miks Hulja parun Saksamaale ei sõitnud.], Maa Hääl: maarahva ajaleht, nr. 138, 1 detsember 1939&lt;/ref&gt; majandas Hulja [[Jäänukmõis|jäänukmõis]]a.

==Mõisahooned==
Hulja mõisa peahoone on ehitati mitmes järgus. Hoone vanem osa on [[1775]]. aastal ehitatud ühekorruseline kõrge sokliga [[Varaklassitsism|varaklassitsistlik]], [[Barokkarhitektuur|baroksete]] sugemetega ühekorruseline ja [[Poolkelpkatus|poolkelpkatusega]] paekiviehitis. Hoone [[fassaad]]i keskosa kaunistab ovaalaknaga kolmnurk[[frontoon]]. Hulja mõisa peahoone on tunnistatud arhitektuurimälestiseks.&lt;ref&gt;[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=15659 &quot;Kultuurimälestiseks tunnistamine&quot; kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr. 8]&lt;/ref&gt;
[[Fail:Hulja mõisa veranda.jpg|pisi|Hulja mõisa veranda]]
1869. aastal pikendati hoonet parempoolsest otsast, ehitades ta kokku seal juba varem asunud aidahoonega ja lisati vana peahoone ette ka puidust [[veranda]].

Hoone on põhiosas säilinud, kuigi ta on kaotanud mitmeid arhitektuurseid osi; eriti 19. sajandil lisatud osast.

Mõisa kõrvalhooned (tall-tõllakuur, ruudukujulise põhiplaaniga karjahoov) on algse välimuse minetanud.

Park paikneb põhiosas peahoone taga, algselt oli seal ka ulatuslik kanalite ja tiikide süsteem.

Viimased aastakümned on mõisa peahoone seisnud kasutuseta.&lt;ref name=&quot;Mõisaportaal&quot;&gt;[http://www.mois.ee/viru/hulja.shtml Hulja mõis] Mõisaportaal&lt;/ref&gt;

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Fail:Hulja mõis 1938. aastal.tif|Vaade uuemale osale 1938. aastal
Fail:Hulja mõis eest vaade 2026.jpg|Vaade uuemale osale 2026. aastal
Fail:Hulja_mõisa_tagant_vaade,_rõdu.tif|Uuema osa taga olnud rõdu
Fail:Hulja mõis tagant 2026.jpg|Rõdu koht 2026. aastal
Fail:Hulja mõisa portaalid eest.jpg|Hulja mõisa historitsistlikud portaalid
Fail:Hulja mõis tagant vaade 2026.jpg|Tagumine osa, aida poolt
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{Mõisaportaal|viru|hulja}}
*[http://register.muinas.ee/?menuID=photolibrary&amp;action=view&amp;id=3802 Hulja mõisa peahoone, Veljo Ranniku fotokogu]
*[http://register.muinas.ee/?menuID=photolibrary&amp;action=view&amp;id=857 Hulja mõisa peahoone, Jaan Vali fotokogu]
*{{RA mõisaregister|530}}
*[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=15659 15659 Hulja mõisa peahoone] Kultuurimälestiste register
*[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=15660 15660 Hulja mõisa park] Kultuurimälestiste register
*[https://dea.digar.ee/article/maahaal/1939/12/01/41 Miks Hulja parun Saksamaale ei sõitnud.], Maa Hääl : maarahva ajaleht, nr. 138, 1 detsember 1939
{{Coordinate|NS=59.354444|EW=26.218056|type=landmark|region=EE}}
{{Kadrina kihelkond}}

[[Kategooria:Dellingshausenite mõisad]]
[[Kategooria:Pahlenite mõisad]]
[[Kategooria:Kadrina vald]]
[[Kategooria:Virumaa mõisad]]
[[Kategooria:Kadrina kihelkond]]
[[Kategooria:Lodede mõisad]]
[[Kategooria:Zoege von Manteuffelite mõisad]]
[[Kategooria:Punaste Rosenite mõisad]]</text>
      <sha1>0t1mmvwcczsq4cmc9xvqj29g8lk3l3m</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260436</id>
      <parentid>7260428</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T15:09:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <origin>7260436</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6714" sha1="czfcas236q60ay9m2usmd3n7c90xynk" xml:space="preserve">[[Fail:Hulja mõis 1938.tif|pisi|Hulja mõis 1938. aastal]]
[[Fail:Hulja mõis eest vaade 2026.jpg|pisi|Hulja mõisa uuem osa 2026 aastal]]
'''Hulja mõis''' ([[saksa keel]]es ''Huljel'') oli [[rüütlimõis]] [[Virumaa]]l [[Kadrina kihelkond|Kadrina kihelkonnas]]. Tänapäeval jääb kunagine mõis [[Lääne-Virumaa]]le [[Kadrina vald|Kadrina valla]] territooriumile.

==Ajalugu==
Hulja mõisa on esmamainitud [[1518]]. aastal.&lt;ref name=&quot;Mõisaportaal&quot; /&gt; [[1543]]. aastal pantis [[Zöge von Manteuffel|Johan Soye]] Hulja mõisa 15 aastaks Jürgen [[Lode|Lohdele]] [[Undla mõis|Undla]]st. 1560. aasta paiku abiellus Jürgen Lode tütar Anna [[Johann von Rosen]]iga ning Hulja läks [[Rosen]]ite suguvõsa valdusse. Anna surma järel päris mõisa tema tütre Margaretha abikaasa [[Fromhold von Tiesenhausen]]. Fromhold von Tiesenhauseni surma järel 1641. aastal päris Hulja ja Undla mõisa tema poeg [[Fabian von Tiesenhausen]].

Fabian von Tiesenhauseni surma järel päris Hulja mõisa tema vend [[Bernhard von Tiesenhausen]] (suri 1684). Viimase surres päris mõisa tema vend [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] (1659–1663) ja hilisem [[Eestimaa maanõunik]] [[Frommhold von Tiesenhausen (1627–1697)|Frommhold von Tiesenhausen]] (suri 1694), kelle surma järel läks mõis Bernhard von Tiesenhauseni tütre Gertrud Elisabeth von Tiesenhauseni ja tema abikaasa vabahärra [[Gustav Christian von der Pahlen]]i (1736) omandisse. Hiljem läks mõis tema ainsa otsese pärija, tütar Augusta Sophia von der Pahleni abielu kaudu [[Hans von Rosen (1685–1767)|Hans von Rosen nooremale (1685–1767)]].

Hans von Roseni surma järel 1767. aastal päris Hulja tema poeg Robert Gottlieb von Rosen (suri 1792) ning viimase surres tema abikaasa Anna Ottilia (sünd. [[Delwig]]; suri 1808). Nende poeg [[Robert Gottlieb von Rosen]] oli kuni ema surmani [[disponent]] (rentnik) ja maksis emale mõisa eest [[rent]]i.

[[1820]]. aastal pantis Robert Gottlieb von Rosen Hulja kümneks aastaks meeskohtuassessor [[Friedrich Adolph von Dellingshausen]]ile koos [[Kruusimäe mõis]]aga ja Undla mõisast lahutatud ''[[Laute]]'' ja ''[[Zirge]]'' külaga.

1840. aastal päris Hulja mõisa koos Kruusimäe poolmõisaga meeskohtunik [[Karl Thomas von Dellingshausen]].

[[1857]]. aastal andis Karl Thomas von Dellingshausen oma eluajal Hulja koos Kruusimäe ja sinna juurde kuuluvate ''Laute'' ja ''Zirgo'' külaga ning [[Essu mõis|Essu]], [[Andja mõis|Andja]] ja [[Undla mõis]]a üle pärandina oma pojale [[alampolkovnik]] [[Friedrich von Dellingshausen]]ile, jättes enesele kuni surmani Andja ja Essu valdamisõiguse.

[[1890]]. aastal pärast parun [[Friedrich Ewald Thomas von Dellingshausen]]i surma pärisid Hulja ja Undla mõisa tema lesk Aline von Dellingshausen (sünd [[Baumgarten]]) ja poeg [[Karl Thomas Friedrich von Dellingshausen]] kumbki 2/5 osas ja tütar Anette (Anita) Aline von Dellingshausen 1/5 osas. Mõisaosad kompenseeriti teistele pärijatele [[1891]]. aastal Karl Thomas Friedrich von Dellingshauseni poolt, kes omandas mõlemad mõisad.

[[1919. aasta maareform|1919. aastal mõisad võõrandati]]&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16906 Kinnistute register. Hulja mõis (Kadrina khk)]&lt;/ref&gt;, ''Friedrich'' Karl Thomas von Dellingshausen (1885–1968)&lt;ref&gt;[https://daten.digitale-sammlungen.de/0000/bsb00000601/images/index.html?fip=193.174.98.30&amp;id=00000601&amp;seite=96 ''Friedrich'' Karl Thomas von Dellingshausen], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, [1930]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/maahaal/1939/12/01/41 Miks Hulja parun Saksamaale ei sõitnud.], Maa Hääl: maarahva ajaleht, nr. 138, 1 detsember 1939&lt;/ref&gt; majandas Hulja [[Jäänukmõis|jäänukmõis]]a.

==Mõisahooned==
Hulja mõisa peahoone on ehitati mitmes järgus. Hoone vanem osa on [[1775]]. aastal ehitatud ühekorruseline kõrge sokliga [[Varaklassitsism|varaklassitsistlik]], [[Barokkarhitektuur|baroksete]] sugemetega ühekorruseline ja [[Poolkelpkatus|poolkelpkatusega]] paekiviehitis. Hoone [[fassaad]]i keskosa kaunistab ovaalaknaga kolmnurk[[frontoon]]. Hulja mõisa peahoone on tunnistatud arhitektuurimälestiseks.&lt;ref&gt;[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=15659 &quot;Kultuurimälestiseks tunnistamine&quot; kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr. 8]&lt;/ref&gt;
[[Fail:Hulja mõisa veranda.jpg|pisi|Hulja mõisa veranda]]
1869. aastal pikendati hoonet parempoolsest otsast, ehitades ta kokku seal juba varem asunud aidahoonega ja lisati vana peahoone ette ka puidust [[veranda]].

Hoone on põhiosas säilinud, kuigi ta on kaotanud mitmeid arhitektuurseid osi; eriti 19. sajandil lisatud osast.

Mõisa kõrvalhooned (tall-tõllakuur, ruudukujulise põhiplaaniga karjahoov) on algse välimuse minetanud.

Park paikneb põhiosas peahoone taga, algselt oli seal ka ulatuslik kanalite ja tiikide süsteem.

Viimased aastakümned on mõisa peahoone seisnud kasutuseta.&lt;ref name=&quot;Mõisaportaal&quot;&gt;[http://www.mois.ee/viru/hulja.shtml Hulja mõis] Mõisaportaal&lt;/ref&gt;

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Fail:Hulja mõis 1938. aastal.tif|Vaade uuemale osale 1938. aastal
Fail:Hulja mõis eest vaade 2026.jpg|Vaade uuemale osale 2026. aastal
Fail:Hulja_mõisa_tagant_vaade,_rõdu.tif|Uuema osa taga olnud rõdu
Fail:Hulja mõis tagant 2026.jpg|Rõdu koht 2026. aastal
Fail:Hulja mõisa portaalid eest.jpg|Hulja mõisa historitsistlikud portaalid
Fail:Hulja mõis tagant vaade 2026.jpg|Tagumine osa, aida poolt
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}{{Commonsi kategooria|Hulja mõis}}

==Välislingid==
*{{Mõisaportaal|viru|hulja}}
*[http://register.muinas.ee/?menuID=photolibrary&amp;action=view&amp;id=3802 Hulja mõisa peahoone, Veljo Ranniku fotokogu]
*[http://register.muinas.ee/?menuID=photolibrary&amp;action=view&amp;id=857 Hulja mõisa peahoone, Jaan Vali fotokogu]
*{{RA mõisaregister|530}}
*[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=15659 15659 Hulja mõisa peahoone] Kultuurimälestiste register
*[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=15660 15660 Hulja mõisa park] Kultuurimälestiste register
*[https://dea.digar.ee/article/maahaal/1939/12/01/41 Miks Hulja parun Saksamaale ei sõitnud.], Maa Hääl : maarahva ajaleht, nr. 138, 1 detsember 1939
{{Coordinate|NS=59.354444|EW=26.218056|type=landmark|region=EE}}
{{Kadrina kihelkond}}

[[Kategooria:Dellingshausenite mõisad]]
[[Kategooria:Pahlenite mõisad]]
[[Kategooria:Kadrina vald]]
[[Kategooria:Virumaa mõisad]]
[[Kategooria:Kadrina kihelkond]]
[[Kategooria:Lodede mõisad]]
[[Kategooria:Zoege von Manteuffelite mõisad]]
[[Kategooria:Punaste Rosenite mõisad]]</text>
      <sha1>czfcas236q60ay9m2usmd3n7c90xynk</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260437</id>
      <parentid>7260436</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T15:09:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <origin>7260437</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6678" sha1="9wd5vxiwj9g7gaf7o44xn8nsu4fqrem" xml:space="preserve">[[Fail:Hulja mõis 1938.tif|pisi|Hulja mõis 1938. aastal]]
[[Fail:Hulja mõis eest vaade 2026.jpg|pisi|Hulja mõisa uuem osa 2026 aastal]]
'''Hulja mõis''' ([[saksa keel]]es ''Huljel'') oli [[rüütlimõis]] [[Virumaa]]l [[Kadrina kihelkond|Kadrina kihelkonnas]]. Tänapäeval jääb kunagine mõis [[Lääne-Virumaa]]le [[Kadrina vald|Kadrina valla]] territooriumile.

==Ajalugu==
Hulja mõisa on esmamainitud [[1518]]. aastal.&lt;ref name=&quot;Mõisaportaal&quot; /&gt; [[1543]]. aastal pantis [[Zöge von Manteuffel|Johan Soye]] Hulja mõisa 15 aastaks Jürgen [[Lode|Lohdele]] [[Undla mõis|Undla]]st. 1560. aasta paiku abiellus Jürgen Lode tütar Anna [[Johann von Rosen]]iga ning Hulja läks [[Rosen]]ite suguvõsa valdusse. Anna surma järel päris mõisa tema tütre Margaretha abikaasa [[Fromhold von Tiesenhausen]]. Fromhold von Tiesenhauseni surma järel 1641. aastal päris Hulja ja Undla mõisa tema poeg [[Fabian von Tiesenhausen]].

Fabian von Tiesenhauseni surma järel päris Hulja mõisa tema vend [[Bernhard von Tiesenhausen]] (suri 1684). Viimase surres päris mõisa tema vend [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] (1659–1663) ja hilisem [[Eestimaa maanõunik]] [[Frommhold von Tiesenhausen (1627–1697)|Frommhold von Tiesenhausen]] (suri 1694), kelle surma järel läks mõis Bernhard von Tiesenhauseni tütre Gertrud Elisabeth von Tiesenhauseni ja tema abikaasa vabahärra [[Gustav Christian von der Pahlen]]i (1736) omandisse. Hiljem läks mõis tema ainsa otsese pärija, tütar Augusta Sophia von der Pahleni abielu kaudu [[Hans von Rosen (1685–1767)|Hans von Rosen nooremale (1685–1767)]].

Hans von Roseni surma järel 1767. aastal päris Hulja tema poeg Robert Gottlieb von Rosen (suri 1792) ning viimase surres tema abikaasa Anna Ottilia (sünd. [[Delwig]]; suri 1808). Nende poeg [[Robert Gottlieb von Rosen]] oli kuni ema surmani [[disponent]] (rentnik) ja maksis emale mõisa eest [[rent]]i.

[[1820]]. aastal pantis Robert Gottlieb von Rosen Hulja kümneks aastaks meeskohtuassessor [[Friedrich Adolph von Dellingshausen]]ile koos [[Kruusimäe mõis]]aga ja Undla mõisast lahutatud ''[[Laute]]'' ja ''[[Zirge]]'' külaga.

1840. aastal päris Hulja mõisa koos Kruusimäe poolmõisaga meeskohtunik [[Karl Thomas von Dellingshausen]].

[[1857]]. aastal andis Karl Thomas von Dellingshausen oma eluajal Hulja koos Kruusimäe ja sinna juurde kuuluvate ''Laute'' ja ''Zirgo'' külaga ning [[Essu mõis|Essu]], [[Andja mõis|Andja]] ja [[Undla mõis]]a üle pärandina oma pojale [[alampolkovnik]] [[Friedrich von Dellingshausen]]ile, jättes enesele kuni surmani Andja ja Essu valdamisõiguse.

[[1890]]. aastal pärast parun [[Friedrich Ewald Thomas von Dellingshausen]]i surma pärisid Hulja ja Undla mõisa tema lesk Aline von Dellingshausen (sünd [[Baumgarten]]) ja poeg [[Karl Thomas Friedrich von Dellingshausen]] kumbki 2/5 osas ja tütar Anette (Anita) Aline von Dellingshausen 1/5 osas. Mõisaosad kompenseeriti teistele pärijatele [[1891]]. aastal Karl Thomas Friedrich von Dellingshauseni poolt, kes omandas mõlemad mõisad.

[[1919. aasta maareform|1919. aastal mõisad võõrandati]]&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16906 Kinnistute register. Hulja mõis (Kadrina khk)]&lt;/ref&gt;, ''Friedrich'' Karl Thomas von Dellingshausen (1885–1968)&lt;ref&gt;[https://daten.digitale-sammlungen.de/0000/bsb00000601/images/index.html?fip=193.174.98.30&amp;id=00000601&amp;seite=96 ''Friedrich'' Karl Thomas von Dellingshausen], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, [1930]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/maahaal/1939/12/01/41 Miks Hulja parun Saksamaale ei sõitnud.], Maa Hääl: maarahva ajaleht, nr. 138, 1 detsember 1939&lt;/ref&gt; majandas Hulja [[Jäänukmõis|jäänukmõis]]a.

==Mõisahooned==
Hulja mõisa peahoone on ehitati mitmes järgus. Hoone vanem osa on [[1775]]. aastal ehitatud ühekorruseline kõrge sokliga [[Varaklassitsism|varaklassitsistlik]], [[Barokkarhitektuur|baroksete]] sugemetega ühekorruseline ja [[Poolkelpkatus|poolkelpkatusega]] paekiviehitis. Hoone [[fassaad]]i keskosa kaunistab ovaalaknaga kolmnurk[[frontoon]]. Hulja mõisa peahoone on tunnistatud arhitektuurimälestiseks.&lt;ref&gt;[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=15659 &quot;Kultuurimälestiseks tunnistamine&quot; kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr. 8]&lt;/ref&gt;
[[Fail:Hulja mõisa veranda.jpg|pisi|Hulja mõisa veranda]]
1869. aastal pikendati hoonet parempoolsest otsast, ehitades ta kokku seal juba varem asunud aidahoonega ja lisati vana peahoone ette ka puidust [[veranda]].

Hoone on põhiosas säilinud, kuigi ta on kaotanud mitmeid arhitektuurseid osi; eriti 19. sajandil lisatud osast.

Mõisa kõrvalhooned (tall-tõllakuur, ruudukujulise põhiplaaniga karjahoov) on algse välimuse minetanud.

Park paikneb põhiosas peahoone taga, algselt oli seal ka ulatuslik kanalite ja tiikide süsteem.

Viimased aastakümned on mõisa peahoone seisnud kasutuseta.&lt;ref name=&quot;Mõisaportaal&quot;&gt;[http://www.mois.ee/viru/hulja.shtml Hulja mõis] Mõisaportaal&lt;/ref&gt;

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Fail:Hulja mõis 1938. aastal.tif|Vaade uuemale osale 1938. aastal
Fail:Hulja mõis eest vaade 2026.jpg|Vaade uuemale osale 2026. aastal
Fail:Hulja_mõisa_tagant_vaade,_rõdu.tif|Uuema osa taga olnud rõdu
Fail:Hulja mõis tagant 2026.jpg|Rõdu koht 2026. aastal
Fail:Hulja mõisa portaalid eest.jpg|Hulja mõisa historitsistlikud portaalid
Fail:Hulja mõis tagant vaade 2026.jpg|Tagumine osa, aida poolt
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}
==Välislingid==
*{{Mõisaportaal|viru|hulja}}
*[http://register.muinas.ee/?menuID=photolibrary&amp;action=view&amp;id=3802 Hulja mõisa peahoone, Veljo Ranniku fotokogu]
*[http://register.muinas.ee/?menuID=photolibrary&amp;action=view&amp;id=857 Hulja mõisa peahoone, Jaan Vali fotokogu]
*{{RA mõisaregister|530}}
*[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=15659 15659 Hulja mõisa peahoone] Kultuurimälestiste register
*[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=15660 15660 Hulja mõisa park] Kultuurimälestiste register
*[https://dea.digar.ee/article/maahaal/1939/12/01/41 Miks Hulja parun Saksamaale ei sõitnud.], Maa Hääl : maarahva ajaleht, nr. 138, 1 detsember 1939
{{Coordinate|NS=59.354444|EW=26.218056|type=landmark|region=EE}}
{{Kadrina kihelkond}}

[[Kategooria:Dellingshausenite mõisad]]
[[Kategooria:Pahlenite mõisad]]
[[Kategooria:Kadrina vald]]
[[Kategooria:Virumaa mõisad]]
[[Kategooria:Kadrina kihelkond]]
[[Kategooria:Lodede mõisad]]
[[Kategooria:Zoege von Manteuffelite mõisad]]
[[Kategooria:Punaste Rosenite mõisad]]</text>
      <sha1>9wd5vxiwj9g7gaf7o44xn8nsu4fqrem</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260444</id>
      <parentid>7260437</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T15:20:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Commons</comment>
      <origin>7260444</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6714" sha1="czfcas236q60ay9m2usmd3n7c90xynk" xml:space="preserve">[[Fail:Hulja mõis 1938.tif|pisi|Hulja mõis 1938. aastal]]
[[Fail:Hulja mõis eest vaade 2026.jpg|pisi|Hulja mõisa uuem osa 2026 aastal]]
'''Hulja mõis''' ([[saksa keel]]es ''Huljel'') oli [[rüütlimõis]] [[Virumaa]]l [[Kadrina kihelkond|Kadrina kihelkonnas]]. Tänapäeval jääb kunagine mõis [[Lääne-Virumaa]]le [[Kadrina vald|Kadrina valla]] territooriumile.

==Ajalugu==
Hulja mõisa on esmamainitud [[1518]]. aastal.&lt;ref name=&quot;Mõisaportaal&quot; /&gt; [[1543]]. aastal pantis [[Zöge von Manteuffel|Johan Soye]] Hulja mõisa 15 aastaks Jürgen [[Lode|Lohdele]] [[Undla mõis|Undla]]st. 1560. aasta paiku abiellus Jürgen Lode tütar Anna [[Johann von Rosen]]iga ning Hulja läks [[Rosen]]ite suguvõsa valdusse. Anna surma järel päris mõisa tema tütre Margaretha abikaasa [[Fromhold von Tiesenhausen]]. Fromhold von Tiesenhauseni surma järel 1641. aastal päris Hulja ja Undla mõisa tema poeg [[Fabian von Tiesenhausen]].

Fabian von Tiesenhauseni surma järel päris Hulja mõisa tema vend [[Bernhard von Tiesenhausen]] (suri 1684). Viimase surres päris mõisa tema vend [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] (1659–1663) ja hilisem [[Eestimaa maanõunik]] [[Frommhold von Tiesenhausen (1627–1697)|Frommhold von Tiesenhausen]] (suri 1694), kelle surma järel läks mõis Bernhard von Tiesenhauseni tütre Gertrud Elisabeth von Tiesenhauseni ja tema abikaasa vabahärra [[Gustav Christian von der Pahlen]]i (1736) omandisse. Hiljem läks mõis tema ainsa otsese pärija, tütar Augusta Sophia von der Pahleni abielu kaudu [[Hans von Rosen (1685–1767)|Hans von Rosen nooremale (1685–1767)]].

Hans von Roseni surma järel 1767. aastal päris Hulja tema poeg Robert Gottlieb von Rosen (suri 1792) ning viimase surres tema abikaasa Anna Ottilia (sünd. [[Delwig]]; suri 1808). Nende poeg [[Robert Gottlieb von Rosen]] oli kuni ema surmani [[disponent]] (rentnik) ja maksis emale mõisa eest [[rent]]i.

[[1820]]. aastal pantis Robert Gottlieb von Rosen Hulja kümneks aastaks meeskohtuassessor [[Friedrich Adolph von Dellingshausen]]ile koos [[Kruusimäe mõis]]aga ja Undla mõisast lahutatud ''[[Laute]]'' ja ''[[Zirge]]'' külaga.

1840. aastal päris Hulja mõisa koos Kruusimäe poolmõisaga meeskohtunik [[Karl Thomas von Dellingshausen]].

[[1857]]. aastal andis Karl Thomas von Dellingshausen oma eluajal Hulja koos Kruusimäe ja sinna juurde kuuluvate ''Laute'' ja ''Zirgo'' külaga ning [[Essu mõis|Essu]], [[Andja mõis|Andja]] ja [[Undla mõis]]a üle pärandina oma pojale [[alampolkovnik]] [[Friedrich von Dellingshausen]]ile, jättes enesele kuni surmani Andja ja Essu valdamisõiguse.

[[1890]]. aastal pärast parun [[Friedrich Ewald Thomas von Dellingshausen]]i surma pärisid Hulja ja Undla mõisa tema lesk Aline von Dellingshausen (sünd [[Baumgarten]]) ja poeg [[Karl Thomas Friedrich von Dellingshausen]] kumbki 2/5 osas ja tütar Anette (Anita) Aline von Dellingshausen 1/5 osas. Mõisaosad kompenseeriti teistele pärijatele [[1891]]. aastal Karl Thomas Friedrich von Dellingshauseni poolt, kes omandas mõlemad mõisad.

[[1919. aasta maareform|1919. aastal mõisad võõrandati]]&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16906 Kinnistute register. Hulja mõis (Kadrina khk)]&lt;/ref&gt;, ''Friedrich'' Karl Thomas von Dellingshausen (1885–1968)&lt;ref&gt;[https://daten.digitale-sammlungen.de/0000/bsb00000601/images/index.html?fip=193.174.98.30&amp;id=00000601&amp;seite=96 ''Friedrich'' Karl Thomas von Dellingshausen], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, [1930]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/maahaal/1939/12/01/41 Miks Hulja parun Saksamaale ei sõitnud.], Maa Hääl: maarahva ajaleht, nr. 138, 1 detsember 1939&lt;/ref&gt; majandas Hulja [[Jäänukmõis|jäänukmõis]]a.

==Mõisahooned==
Hulja mõisa peahoone on ehitati mitmes järgus. Hoone vanem osa on [[1775]]. aastal ehitatud ühekorruseline kõrge sokliga [[Varaklassitsism|varaklassitsistlik]], [[Barokkarhitektuur|baroksete]] sugemetega ühekorruseline ja [[Poolkelpkatus|poolkelpkatusega]] paekiviehitis. Hoone [[fassaad]]i keskosa kaunistab ovaalaknaga kolmnurk[[frontoon]]. Hulja mõisa peahoone on tunnistatud arhitektuurimälestiseks.&lt;ref&gt;[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=15659 &quot;Kultuurimälestiseks tunnistamine&quot; kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr. 8]&lt;/ref&gt;
[[Fail:Hulja mõisa veranda.jpg|pisi|Hulja mõisa veranda]]
1869. aastal pikendati hoonet parempoolsest otsast, ehitades ta kokku seal juba varem asunud aidahoonega ja lisati vana peahoone ette ka puidust [[veranda]].

Hoone on põhiosas säilinud, kuigi ta on kaotanud mitmeid arhitektuurseid osi; eriti 19. sajandil lisatud osast.

Mõisa kõrvalhooned (tall-tõllakuur, ruudukujulise põhiplaaniga karjahoov) on algse välimuse minetanud.

Park paikneb põhiosas peahoone taga, algselt oli seal ka ulatuslik kanalite ja tiikide süsteem.

Viimased aastakümned on mõisa peahoone seisnud kasutuseta.&lt;ref name=&quot;Mõisaportaal&quot;&gt;[http://www.mois.ee/viru/hulja.shtml Hulja mõis] Mõisaportaal&lt;/ref&gt;

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Fail:Hulja mõis 1938. aastal.tif|Vaade uuemale osale 1938. aastal
Fail:Hulja mõis eest vaade 2026.jpg|Vaade uuemale osale 2026. aastal
Fail:Hulja_mõisa_tagant_vaade,_rõdu.tif|Uuema osa taga olnud rõdu
Fail:Hulja mõis tagant 2026.jpg|Rõdu koht 2026. aastal
Fail:Hulja mõisa portaalid eest.jpg|Hulja mõisa historitsistlikud portaalid
Fail:Hulja mõis tagant vaade 2026.jpg|Tagumine osa, aida poolt
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}{{Commonsi kategooria|Hulja mõis}}

==Välislingid==
*{{Mõisaportaal|viru|hulja}}
*[http://register.muinas.ee/?menuID=photolibrary&amp;action=view&amp;id=3802 Hulja mõisa peahoone, Veljo Ranniku fotokogu]
*[http://register.muinas.ee/?menuID=photolibrary&amp;action=view&amp;id=857 Hulja mõisa peahoone, Jaan Vali fotokogu]
*{{RA mõisaregister|530}}
*[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=15659 15659 Hulja mõisa peahoone] Kultuurimälestiste register
*[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=15660 15660 Hulja mõisa park] Kultuurimälestiste register
*[https://dea.digar.ee/article/maahaal/1939/12/01/41 Miks Hulja parun Saksamaale ei sõitnud.], Maa Hääl : maarahva ajaleht, nr. 138, 1 detsember 1939
{{Coordinate|NS=59.354444|EW=26.218056|type=landmark|region=EE}}
{{Kadrina kihelkond}}

[[Kategooria:Dellingshausenite mõisad]]
[[Kategooria:Pahlenite mõisad]]
[[Kategooria:Kadrina vald]]
[[Kategooria:Virumaa mõisad]]
[[Kategooria:Kadrina kihelkond]]
[[Kategooria:Lodede mõisad]]
[[Kategooria:Zoege von Manteuffelite mõisad]]
[[Kategooria:Punaste Rosenite mõisad]]</text>
      <sha1>czfcas236q60ay9m2usmd3n7c90xynk</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260682</id>
      <parentid>7260444</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T21:58:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260682</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6734" sha1="qpwgp4uotpix30hlj6vzkmk4glb4whm" xml:space="preserve">[[Fail:Hulja mõis 1938 (cropped).tif|pisi|Hulja mõis 1938. aastal]]
[[Fail:Hulja mõis eest vaade 2026.jpg|pisi|Hulja mõisa uuem osa 2026 aastal]]
'''Hulja mõis''' ([[saksa keel]]es ''Huljel'') oli [[rüütlimõis]] [[Virumaa]]l [[Kadrina kihelkond|Kadrina kihelkonnas]]. Tänapäeval jääb kunagine mõis [[Lääne-Virumaa]]le [[Kadrina vald|Kadrina valla]] territooriumile.

==Ajalugu==
Hulja mõisa on esmamainitud [[1518]]. aastal.&lt;ref name=&quot;Mõisaportaal&quot; /&gt; [[1543]]. aastal pantis [[Zöge von Manteuffel|Johan Soye]] Hulja mõisa 15 aastaks Jürgen [[Lode|Lohdele]] [[Undla mõis|Undla]]st. 1560. aasta paiku abiellus Jürgen Lode tütar Anna [[Johann von Rosen]]iga ning Hulja läks [[Rosen]]ite suguvõsa valdusse. Anna surma järel päris mõisa tema tütre Margaretha abikaasa [[Fromhold von Tiesenhausen]]. Fromhold von Tiesenhauseni surma järel 1641. aastal päris Hulja ja Undla mõisa tema poeg [[Fabian von Tiesenhausen]].

Fabian von Tiesenhauseni surma järel päris Hulja mõisa tema vend [[Bernhard von Tiesenhausen]] (suri 1684). Viimase surres päris mõisa tema vend [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] (1659–1663) ja hilisem [[Eestimaa maanõunik]] [[Frommhold von Tiesenhausen (1627–1697)|Frommhold von Tiesenhausen]] (suri 1694), kelle surma järel läks mõis Bernhard von Tiesenhauseni tütre Gertrud Elisabeth von Tiesenhauseni ja tema abikaasa vabahärra [[Gustav Christian von der Pahlen]]i (1736) omandisse. Hiljem läks mõis tema ainsa otsese pärija, tütar Augusta Sophia von der Pahleni abielu kaudu [[Hans von Rosen (1685–1767)|Hans von Rosen nooremale (1685–1767)]].

Hans von Roseni surma järel 1767. aastal päris Hulja tema poeg Robert Gottlieb von Rosen (suri 1792) ning viimase surres tema abikaasa Anna Ottilia (sünd. [[Delwig]]; suri 1808). Nende poeg [[Robert Gottlieb von Rosen]] oli kuni ema surmani [[disponent]] (rentnik) ja maksis emale mõisa eest [[rent]]i.

[[1820]]. aastal pantis Robert Gottlieb von Rosen Hulja kümneks aastaks meeskohtuassessor [[Friedrich Adolph von Dellingshausen]]ile koos [[Kruusimäe mõis]]aga ja Undla mõisast lahutatud ''[[Laute]]'' ja ''[[Zirge]]'' külaga.

1840. aastal päris Hulja mõisa koos Kruusimäe poolmõisaga meeskohtunik [[Karl Thomas von Dellingshausen]].

[[1857]]. aastal andis Karl Thomas von Dellingshausen oma eluajal Hulja koos Kruusimäe ja sinna juurde kuuluvate ''Laute'' ja ''Zirgo'' külaga ning [[Essu mõis|Essu]], [[Andja mõis|Andja]] ja [[Undla mõis]]a üle pärandina oma pojale [[alampolkovnik]] [[Friedrich von Dellingshausen]]ile, jättes enesele kuni surmani Andja ja Essu valdamisõiguse.

[[1890]]. aastal pärast parun [[Friedrich Ewald Thomas von Dellingshausen]]i surma pärisid Hulja ja Undla mõisa tema lesk Aline von Dellingshausen (sünd [[Baumgarten]]) ja poeg [[Karl Thomas Friedrich von Dellingshausen]] kumbki 2/5 osas ja tütar Anette (Anita) Aline von Dellingshausen 1/5 osas. Mõisaosad kompenseeriti teistele pärijatele [[1891]]. aastal Karl Thomas Friedrich von Dellingshauseni poolt, kes omandas mõlemad mõisad.

[[1919. aasta maareform|1919. aastal mõisad võõrandati]]&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16906 Kinnistute register. Hulja mõis (Kadrina khk)]&lt;/ref&gt;, ''Friedrich'' Karl Thomas von Dellingshausen (1885–1968)&lt;ref&gt;[https://daten.digitale-sammlungen.de/0000/bsb00000601/images/index.html?fip=193.174.98.30&amp;id=00000601&amp;seite=96 ''Friedrich'' Karl Thomas von Dellingshausen], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, [1930]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/maahaal/1939/12/01/41 Miks Hulja parun Saksamaale ei sõitnud.], Maa Hääl: maarahva ajaleht, nr. 138, 1 detsember 1939&lt;/ref&gt; majandas Hulja [[Jäänukmõis|jäänukmõis]]a.

==Mõisahooned==
Hulja mõisa peahoone on ehitati mitmes järgus. Hoone vanem osa on [[1775]]. aastal ehitatud ühekorruseline kõrge sokliga [[Varaklassitsism|varaklassitsistlik]], [[Barokkarhitektuur|baroksete]] sugemetega ühekorruseline ja [[Poolkelpkatus|poolkelpkatusega]] paekiviehitis. Hoone [[fassaad]]i keskosa kaunistab ovaalaknaga kolmnurk[[frontoon]]. Hulja mõisa peahoone on tunnistatud arhitektuurimälestiseks.&lt;ref&gt;[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=15659 &quot;Kultuurimälestiseks tunnistamine&quot; kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr. 8]&lt;/ref&gt;
[[Fail:Hulja mõisa veranda.jpg|pisi|Hulja mõisa veranda]]
1869. aastal pikendati hoonet parempoolsest otsast, ehitades ta kokku seal juba varem asunud aidahoonega ja lisati vana peahoone ette ka puidust [[veranda]].

Hoone on põhiosas säilinud, kuigi ta on kaotanud mitmeid arhitektuurseid osi; eriti 19. sajandil lisatud osast.

Mõisa kõrvalhooned (tall-tõllakuur, ruudukujulise põhiplaaniga karjahoov) on algse välimuse minetanud.

Park paikneb põhiosas peahoone taga, algselt oli seal ka ulatuslik kanalite ja tiikide süsteem.

Viimased aastakümned on mõisa peahoone seisnud kasutuseta.&lt;ref name=&quot;Mõisaportaal&quot;&gt;[http://www.mois.ee/viru/hulja.shtml Hulja mõis] Mõisaportaal&lt;/ref&gt;

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Fail:Hulja mõis 1938. aastal (cropped).tif|Vaade uuemale osale 1938. aastal
Fail:Hulja mõis eest vaade 2026.jpg|Vaade uuemale osale 2026. aastal
Fail:Hulja_mõisa_tagant_vaade,_rõdu.tif|Uuema osa taga olnud rõdu
Fail:Hulja mõis tagant 2026.jpg|Rõdu koht 2026. aastal
Fail:Hulja mõisa portaalid eest.jpg|Hulja mõisa historitsistlikud portaalid
Fail:Hulja mõis tagant vaade 2026.jpg|Tagumine osa, aida poolt
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}{{Commonsi kategooria|Hulja mõis}}

==Välislingid==
*{{Mõisaportaal|viru|hulja}}
*[http://register.muinas.ee/?menuID=photolibrary&amp;action=view&amp;id=3802 Hulja mõisa peahoone, Veljo Ranniku fotokogu]
*[http://register.muinas.ee/?menuID=photolibrary&amp;action=view&amp;id=857 Hulja mõisa peahoone, Jaan Vali fotokogu]
*{{RA mõisaregister|530}}
*[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=15659 15659 Hulja mõisa peahoone] Kultuurimälestiste register
*[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=15660 15660 Hulja mõisa park] Kultuurimälestiste register
*[https://dea.digar.ee/article/maahaal/1939/12/01/41 Miks Hulja parun Saksamaale ei sõitnud.], Maa Hääl : maarahva ajaleht, nr. 138, 1 detsember 1939
{{Coordinate|NS=59.354444|EW=26.218056|type=landmark|region=EE}}
{{Kadrina kihelkond}}

[[Kategooria:Dellingshausenite mõisad]]
[[Kategooria:Pahlenite mõisad]]
[[Kategooria:Kadrina vald]]
[[Kategooria:Virumaa mõisad]]
[[Kategooria:Kadrina kihelkond]]
[[Kategooria:Lodede mõisad]]
[[Kategooria:Zoege von Manteuffelite mõisad]]
[[Kategooria:Punaste Rosenite mõisad]]</text>
      <sha1>qpwgp4uotpix30hlj6vzkmk4glb4whm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Haapsalu metodisti kirik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>247222</id>
    <revision>
      <id>7260378</id>
      <parentid>7117404</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:43:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <origin>7260378</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1213" sha1="q4lw0g3sowz82xvmp77fe9dly4e4soj" xml:space="preserve">{{Infokast kirik
|nimi             = Haapsalu metodisti kirik
|pilt             = Haapsalu621.jpg
|pildiallkiri     = Haapsalu metodisti kirik, 2009
|riik             = [[Eesti]]
|asukoht          = [[Endla tänav (Haapsalu)|Endla]] 6, [[Haapsalu]]
|ehituse algus    = 
|ehituse lõpp     = 1922
|sissepühitsemine = 
|laiendatud       = 
|laiuskoord       = 
|pikkuskoord      = 
|asendikaart      = Eesti
|kaart            = punkt
|veel             = 
}}
'''EMK Haapsalu metodisti kirik''' on kirik [[Haapsalu]]s aadressil [[Endla tänav (Haapsalu)|Endla]] 6.

Kirikut kasutab [[Haapsalu metodisti kogudus]].

Kiriku ehitus valmis 1922. aastal, projekti autorid on arhitektid [[Eugen Habermann]] ja [[Herbert Johanson]]. 
[[File:Haapsalu Methodist Church (built 1922) - panoramio.jpg|pisi|left]]
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal paiknes kirikus Haapsalusse evakueeritud Tartu silmakliinik. 1961. aastaks ehitati orel.

==Kirjandus==
*[[Egle Tamm]]. &quot;Moodsad kirikud: Eesti 1920.-1930. aastate sakraalarhitektuur&quot;. [[Eesti Arhitektuurimuuseum]]. Tallinn 2001. ISBN 9985783492

{{Koord|NS=58.943742|EW=23.535559|type=landmark|region=}}

[[Kategooria:Haapsalu kirikud]]
[[Kategooria:Metodism Eestis]]</text>
      <sha1>q4lw0g3sowz82xvmp77fe9dly4e4soj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aleksei Sorokin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>255817</id>
    <revision>
      <id>7260741</id>
      <parentid>7228519</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T00:44:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7260741</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7239" sha1="4yl4o6zctxog8okc2xye49332tekfxu" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib Eesti advokaadist ja poliitikust; kosmonaudi kohta vaata artiklit [[Aleksei Sorokin (kosmonaut)]], teiste nimekaimude kohta vaata [[Aleksei Sorokin (täpsustus)]].}}
{{Infokast ametiisik
| amet = Eesti vene rahvusminister
| ametiajaalgus = 28. veebruar 1919
| ametiajalõpp = 9. mai 1919
| abikaasa = Marta Sorokina
| vanemad = Paul Sorokin
| lapsed = kolm poega
| sünnikoht = [[Tallinn]], [[Harjumaa]], [[Eestimaa kubermang]], [[Venemaa keisririik]]
| surmakoht = [[Tallinn]], [[Harjumaa]], [[Eesti]]
| rahvus = [[venelane]]
| alma_mater = [[Peterburi ülikool]]
| elukutse = [[advokaat]]
| tegevusala = [[poliitik]]
}}
'''Aleksei Sorokin''' ([[17. märts]] [[1888]] [[Tallinn]] – [[1. aprill]] [[1933]] Tallinn) oli [[Eesti]] [[advokaat]] ja [[poliitik]].

Ta oli poliitikas tuntud kui [[Eesti venelased|Eesti venelaste]] huvide esindaja ja kaitsja.

== Elulugu ==
Sorokin lõpetas [[Tallinna Nikolai Gümnaasium]]is 1906. aastal.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=1906-06-09 |pealkiri=Tallinna Nikolai gümnasiumi |üksiknumber=131 |lehekülg=3 |väljaanne=[[Päewaleht]] |url=https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1906/06/09/9}}&lt;/ref&gt; Ta lõpetas 1912. aastal  [[Peterburi Ülikool]]i õigusteaduskonna ja tegutses seejärel Tallinnas advokaadina. Ta oli kolm aastat [[Tallinna Ringkonnakohus|Tallinna ringkonnakohtu]] kandidaat, 1914 vandeadvokaadi abi Tallinnas kriminaalõiguse valdkonnas, 1919. aastast vannutatud advokaat.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2023-03-21 |pealkiri=Aleksei Sorokin seisis vene kogukonna eest |üksiknumber=33 |lehekülg=6 |väljaanne=[[Wõrumaa Teataja]] |url=https://dea.digar.ee/article/vorumaateataja/2023/03/21/10.3}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Кац |eesnimi=Йосеф |kuupäev=2009-04-20 |pealkiri=Алексей Сорокин, министр по русским делам |väljaanne=[[Pealinn (ajaleht)|Pealinn]] |url=http://www.pealinn.ee/index.php?pid=87&amp;lang=5&amp;nid=5419 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131017060214/http://www.pealinn.ee/index.php?pid=87&amp;lang=5&amp;nid=5419 |arhiivimisaeg=2013-10-17}}&lt;/ref&gt;

==== Poliitiline tegevus ====
Vabadussõja ajal valis pärast mõneaegset venitamist Vene Nõukogu Eestis Sorokini oma kandidaadiks vene rahvusministri kohale.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Graf |eesnimi=Mati |pealkiri=Parteid Eesti Vabariigis 1918-1934 |kirjastus=[[TPÜ Kirjastus]] |aasta=2000 |koht=Tallinn |lehekülg=262-269}}&lt;/ref&gt; Eesti valitsus nõustus tingimusel, et Sorokin tunnustab Eesti iseseisvust.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide |url=https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.1.13:93 |pealkiri=Eesti Ajutise Valitsuse ja Eesti Vabariigi ... |teos=[[Riigiarhiiv (Eesti)|ERA]].31.1.13 |aasta=1919 |lehekülg=93 |keel=et}}&lt;/ref&gt; Sorokin oli [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutises Valitsuses]] vene rahvusminister 1919. aastal [[28. veebruar]]ist&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |url=https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.1.13:108 |pealkiri=Eesti Ajutise Valitsuse ja Eesti Vabariigi ... |teos=[[Riigiarhiiv (Eesti)|ERA]].31.1.13 |aasta=1919 |lehekülg=108 |keel=et}}&lt;/ref&gt; kuni [[8. mai]]ni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2018 |pealkiri=1918 |url=https://meieparlamentjaaeg.nlib.ee/1918-1940/1918 |väljaanne=[[Eesti Rahvusraamatukogu]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://valitsus.ee/peaminister-ministrid/varasemad-valitsused#3-valitsuse-liikmed 3. Vabariigi Valitsus] valitsus.ee&lt;/ref&gt;

Ta kandideeris 1919. aastal [[Eesti Asutav Kogu|Eesti Asutava Kogu]] valimistel [[Vene Kodanikkude Kogu]] nimekirjas ja oli ainuke nimekirja esindaja, kes osutus asutavasse kogusse valituks.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=1919-04-19 |pealkiri=Asutawa Kogu walimiste peakomitee teatab, |üksiknumber=90 |lehekülg=3 |väljaanne=[[Waba Maa]] |url=https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1919/04/19/3}}&lt;/ref&gt; Eesti iseseisvuse deklaratsiooni hääletamisel oli Sorokin ainus kohalolnud asutava kogu liige, kes jäi erapooletuks ja lahkus saalist.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=1919-05-20 |pealkiri=Asutav kogu |üksiknumber=101 |lehekülg=2 |väljaanne=[[Tallinna Teataja]] |url=https://dea.digar.ee/article/tallinnateataja/1919/05/20/42}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=1949-05-01 |pealkiri=Asutava Kogu 30. aastapäev |üksiknumber=18 |lehekülg=8 |väljaanne=[[Välis-Eesti (ajaleht)|Välis-Eesti]] |url=https://dea.digar.ee/page/valiseesti/1949/05/01/8}}&lt;/ref&gt;

1920. aastal oli ta üks vene kogukonna katuseorganisatsiooni [[Vene Rahvuslik Liit Eestis]] organiseerijaid. Liidu esitatud nimekirjadest oli Sorokin oli taas ainus, kes pääses 1920. aasta valimistel [[I Riigikogu|I Riigikokku]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Ta loobus 1923. aastal poliitikast ja tegutses järgmised seitse aastat  taas advokaadina.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Sorokin naasis poliitikasse 1930. aastal, kui ta valiti [[Tallinna linnavolikogu]] liikmeks. Ta oli linnavolikogus 1932. aastani.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=1932-09-08 |pealkiri=Lühikesed teated |üksiknumber=211 |lehekülg=7 |väljaanne=[[Waba Maa]] |url=https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1932/09/08/7}}&lt;/ref&gt; 1932. aastal valiti Sorokin [[V Riigikogu|V Riigikokku]]. Ta oli parlamendis vene ühendatud rühma esimees ja samal ajal ka Vene Rahvusliku Liidu Eestis esimees.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Viimastel eluaastatel vaevasid Sorokinit [[stenokardia]] ja südamekrambid. Ta suri südamehaigusse 1933. aastal 1. aprilli hommikul 10 minutit enne kuut.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=1933-04-02 |pealkiri=Riigikoguliige A. Sorokin surnud |üksiknumber=78 |lehekülg=5 |väljaanne=[[Waba Maa]] |url=https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1933/04/02/5}}&lt;/ref&gt; Sorokin maeti 3. aprillil Aleksander Nevski ([[Tallinna Siselinna kalmistu|Tallinna Siselinna]]) kalmistule.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=1933-04-04 |pealkiri=Aleksei Sorokin surnud |üksiknumber=40 |lehekülg=1 |väljaanne=[[Maaleht (1929-1935)|Maaleht]] |url=https://dea.digar.ee/page/maalehtpre/1933/04/04/1}}&lt;/ref&gt;

{{Tsitaat|Toompeal hinnati Sorokinit kui korrekti töömeest, kes igasse asjasse, mida ta ette wõttis, oma paremat püüdis anda. Ta oli südamest tõsine wene rahwuslane, kes isegi nii kaugele läks, et ta Asutawa Kogu liikmena Eesti iseseiswuse deklaratsioonile alla ei kirjutanud. Kuid sellejuures jäi ta siiski ka läbi ja läbi eurooplaseks, kellega maailmawaateliste lahkuminekute peale waatamata wõimalik oli rahulikult koos töötada.|Waba Maa, nr. 78, lk 5|Riigikoguliige A. Sorokin surnud|2. aprill 1933}}

=== Isiklikku ===
Sorokin oli abielus Marta Sorokinaga ja nende peres oli kolm poega.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Ta tegi kaastööd ajalehele Tallinskii Russkii Golos (''Таллинский Pусский голос'') ja oli [[Tallinna Jahtklubi]] ning Seltsi Vene Lapse Kodu liige.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Sorokin, Aleksei}}
[[Kategooria:Eesti ministrid]]
[[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]]
[[Kategooria:I Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:V Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti advokaadid]]
[[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Peterburi ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti venelased]]
[[Kategooria:Tallinna Aleksander Nevski kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1888]]
[[Kategooria:Surnud 1933]]</text>
      <sha1>4yl4o6zctxog8okc2xye49332tekfxu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pärnu Alevi kalmistu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>255834</id>
    <revision>
      <id>7260354</id>
      <parentid>7007774</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:20:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57063-83</username>
        <id>240622</id>
      </contributor>
      <origin>7260354</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3217" sha1="l13wy5o3vphqwn9xnc23vp937sbbv5j" xml:space="preserve">[[Pilt:Pärnu Alevi kalmistu 1.jpg|pisi|Pärnu Alevi kalmistu]]
[[Pilt:Pärnu Alevi kalmistu 3.jpg|pisi|Pärnu Alevi kalmistu]]
'''Pärnu Alevi kalmistu''' on [[kalmistu]], mis asub [[Pärnu]] linnas [[Riia maantee (Pärnu)|Riia maantee]] ääres.

Kalmistu on rajatud aastal 1773 (tollal linnast välja), pärast [[Katariina II]] [[edikt]]i, millega keelati matmine kirikutesse ja nende ümbrusse. Kalmistu jäi {{kas|Anna mõisa}} (saksa keeles ''Annenhof'') ja [[Vaskrääma mõis|Vaskrääma]] (saksa keeles ''Waldhof'') väikemõisate piirile.

Kalmistu [[Suur-Jõe tänav|Suur-Jõe]] ja [[Vanapargi tänav|Vanapargi tänava]] nurgal kuulus algselt [[Pärnu Eliisabeti kogudus]]ele, kuid 1773. aastal sai kogudus uue kalmistu ala [[Tallinna–Riia postimaantee]] servas ning algselt nimetati seda „uueks kirikaiaks [[alev]]is“. Pärnu Eliisabeti eesti kogudusele jäi keskaegne Alevi-Johannese kalmistu kitsaks ja uus surnuaed rajati „Saksa“ alevi kalmistu kõrvale. Luterlik kirikaed jagati piiretega Nikolai (läänes) ja Eliisabeti (idas) koguduse matmispaikadeks ning selle kujundamine klassitsistlikuks linnakalmistuks toimus aastatel 1809–1846 Eliisabeti koguduse [[pastor]]ina teeninud [[Johann Heinrich Rosenplänter]]i juhtimisel&lt;ref&gt;[[Elsbet Parek]], &quot;Lehekülgi J. H. Rosenplänteri elust&quot;. [[Keel ja Kirjandus]] [[1976]], nr 1, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193476/142763/page/41 lk 35]&lt;/ref&gt;. 1821. aastal otsustas [[Pärnu raad]] surnuaeda laiendada ja [[Johann Wilhelm Krause]] kavandite järgi rajati Suur-Jõe tänava äärde jutlustamise küngas ja kalmistu peasissepääsuna kivist „Surnuhall“, mis oli enne kasutusel linna[[kabel]]ina. Selle linnakabeli avalik funktsioon vähenes 1825. aastal, kui pastor Johann Heinrich Rosenplänter mattis sinna Pärnu komandandi (1807–1835) Gotthardt Wilhelm von Budbergi abikaasa ja hiljem ka [[Gotthardt Wilhelm von Budberg]]i.

Sellele kalmistule on maetud teiste seas [[Evald Ammende]], [[Johann Heinrich Rosenplänter]], [[Amandus Heinrich Adamson]], Leon Lindau, ning [[Johann Friedrich Sommer]] (kirjanikunimega Suve Jaan). Seal on Teises maailmasõjas hukkunud Saksa sõjameeste kalmistu, mis taasavati pärast korrastamist 1993. 

Kalmistul asuvad Pärnu suurkaupmehe [[Jacob Jacke]] kabel (ehitatud 1779), raehärra ja töösturi J. Spechti kabel (ehitati 1882) ja kaubamajaomaniku [[Hans Dietrich Schmidt]]i kabel (ehitatud 1880). Kokku seitsmest kalmistul olnud kabelist on säilinud 5.

&lt;gallery&gt;
Pärnu Alevi kalmistu H.D.Schmidti kabel.JPG|H. D. Schmidti kabel
Pärnu Alevi kalmistu J.Spechti kabel.JPG|J. Spechti kabel
Pärnu Alevi kalmistu J.Jacke kabel.JPG|J. Jacke kabel
Pärnu Vabadussõjas hukkunute matmispaik mälestussambaga 2005.jpg|[[Pärnu Vabadussõja mälestussammas|Pärnu Vabadussõjas hukkunute matmispaik mälestussambaga]]
&lt;/gallery&gt;
== Viited ==
{{viited}}
==Välislingid==
*{{Kultuurimälestis|8331}}
{{Commons|Category:Alevi Cemetery (Pärnu)}}

{{koord|NS=58.3770640318|EW=24.5366772827|type=landmark|region=EE}}

[[Kategooria:Pärnu kihelkonna kalmistud]]
[[Kategooria:Pärnu kalmistud|Alevi]]
[[Kategooria:Pärnu maakonna kalmistud]]
[[Kategooria:Pärnu maakonna kultuurimälestised]]</text>
      <sha1>l13wy5o3vphqwn9xnc23vp937sbbv5j</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260355</id>
      <parentid>7260354</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:20:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57063-83</username>
        <id>240622</id>
      </contributor>
      <origin>7260355</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3216" sha1="itfqmueqtzmi281yvq8cr8ha4dqon6o" xml:space="preserve">[[Pilt:Pärnu Alevi kalmistu 1.jpg|pisi|Pärnu Alevi kalmistu]]
[[Pilt:Pärnu Alevi kalmistu 3.jpg|pisi|Pärnu Alevi kalmistu]]
'''Pärnu Alevi kalmistu''' on [[kalmistu]], mis asub [[Pärnu]] linnas [[Riia maantee (Pärnu)|Riia maantee]] ääres.

Kalmistu on rajatud aastal 1773 (tollal linnast välja), pärast [[Katariina II]] [[edikt]]i, millega keelati matmine kirikutesse ja nende ümbrusse. Kalmistu jäi {{kas|Anna mõisa}} (saksa keeles ''Annenhof'') ja [[Vaskrääma mõis|Vaskrääma]] (saksa keeles ''Waldhof'') väikemõisate piirile.

Kalmistu [[Suur-Jõe tänav|Suur-Jõe]] ja [[Vanapargi tänav|Vanapargi tänava]] nurgal kuulus algselt [[Pärnu Eliisabeti kogudus]]ele, kuid 1773. aastal sai kogudus uue kalmistu ala [[Tallinna–Riia postimaantee]] servas ning algselt nimetati seda „uueks kirikaiaks [[alev]]is“. Pärnu Eliisabeti eesti kogudusele jäi keskaegne Alevi-Johannese kalmistu kitsaks ja uus surnuaed rajati „Saksa“ alevi kalmistu kõrvale. Luterlik kirikaed jagati piiretega Nikolai (läänes) ja Eliisabeti (idas) koguduse matmispaikadeks ning selle kujundamine klassitsistlikuks linnakalmistuks toimus aastatel 1809–1846 Eliisabeti koguduse [[pastor]]ina teeninud [[Johann Heinrich Rosenplänter]]i juhtimisel&lt;ref&gt;[[Elsbet Parek]], &quot;Lehekülgi J. H. Rosenplänteri elust&quot;. [[Keel ja Kirjandus]] [[1976]], nr 1, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193476/142763/page/41 lk 35]&lt;/ref&gt;. 1821. aastal otsustas [[Pärnu raad]] surnuaeda laiendada ja [[Johann Wilhelm Krause]] kavandite järgi rajati Suur-Jõe tänava äärde jutlustamise küngas ja kalmistu peasissepääsuna kivist „Surnuhall“, mis oli enne kasutusel linna[[kabel]]ina. Selle linnakabeli avalik funktsioon vähenes 1825. aastal, kui pastor Johann Heinrich Rosenplänter mattis sinna Pärnu komandandi (1807–1835) Gotthardt Wilhelm von Budbergi abikaasa ja hiljem ka [[Gotthardt Wilhelm von Budberg]]i.

Sellele kalmistule on maetud teiste seas [[Evald Ammende]], [[Johann Heinrich Rosenplänter]], [[Amandus Heinrich Adamson]], Leon Lindau ning [[Johann Friedrich Sommer]] (kirjanikunimega Suve Jaan). Seal on Teises maailmasõjas hukkunud Saksa sõjameeste kalmistu, mis taasavati pärast korrastamist 1993. 

Kalmistul asuvad Pärnu suurkaupmehe [[Jacob Jacke]] kabel (ehitatud 1779), raehärra ja töösturi J. Spechti kabel (ehitati 1882) ja kaubamajaomaniku [[Hans Dietrich Schmidt]]i kabel (ehitatud 1880). Kokku seitsmest kalmistul olnud kabelist on säilinud 5.

&lt;gallery&gt;
Pärnu Alevi kalmistu H.D.Schmidti kabel.JPG|H. D. Schmidti kabel
Pärnu Alevi kalmistu J.Spechti kabel.JPG|J. Spechti kabel
Pärnu Alevi kalmistu J.Jacke kabel.JPG|J. Jacke kabel
Pärnu Vabadussõjas hukkunute matmispaik mälestussambaga 2005.jpg|[[Pärnu Vabadussõja mälestussammas|Pärnu Vabadussõjas hukkunute matmispaik mälestussambaga]]
&lt;/gallery&gt;
== Viited ==
{{viited}}
==Välislingid==
*{{Kultuurimälestis|8331}}
{{Commons|Category:Alevi Cemetery (Pärnu)}}

{{koord|NS=58.3770640318|EW=24.5366772827|type=landmark|region=EE}}

[[Kategooria:Pärnu kihelkonna kalmistud]]
[[Kategooria:Pärnu kalmistud|Alevi]]
[[Kategooria:Pärnu maakonna kalmistud]]
[[Kategooria:Pärnu maakonna kultuurimälestised]]</text>
      <sha1>itfqmueqtzmi281yvq8cr8ha4dqon6o</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260356</id>
      <parentid>7260355</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:22:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57063-83</username>
        <id>240622</id>
      </contributor>
      <origin>7260356</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3250" sha1="fjv6nh7wdw6ygsmbxa0tp51naddif9x" xml:space="preserve">[[Pilt:Pärnu Alevi kalmistu 1.jpg|pisi|Pärnu Alevi kalmistu]]
[[Pilt:Pärnu Alevi kalmistu 3.jpg|pisi|Pärnu Alevi kalmistu]]
'''Pärnu Alevi kalmistu''' on [[kalmistu]], mis asub [[Pärnu]] linnas [[Riia maantee (Pärnu)|Riia maantee]] ääres.

Kalmistu on rajatud aastal 1773 (tollal linnast välja), pärast [[Katariina II]] [[edikt]]i, millega keelati matmine kirikutesse ja nende ümbrusse. Kalmistu jäi {{kas|Anna mõisa}} (saksa keeles ''Annenhof'') ja [[Vaskrääma mõis|Vaskrääma]] (saksa keeles ''Waldhof'') väikemõisate piirile.

Kalmistu [[Suur-Jõe tänav|Suur-Jõe]] ja [[Vanapargi tänav|Vanapargi tänava]] nurgal kuulus algselt [[Pärnu Eliisabeti kogudus]]ele, kuid 1773. aastal sai kogudus uue kalmistu ala [[Tallinna–Riia postimaantee]] servas ning algselt nimetati seda „uueks kirikaiaks [[alev]]is“. Pärnu Eliisabeti eesti kogudusele jäi keskaegne Alevi-Johannese kalmistu kitsaks ja uus surnuaed rajati „Saksa“ alevi kalmistu kõrvale. Luterlik kirikaed jagati piiretega Nikolai (läänes) ja Eliisabeti (idas) koguduse matmispaikadeks ning selle kujundamine klassitsistlikuks linnakalmistuks toimus aastatel 1809–1846 Eliisabeti koguduse [[pastor]]ina teeninud [[Johann Heinrich Rosenplänter]]i juhtimisel&lt;ref&gt;[[Elsbet Parek]], &quot;Lehekülgi J. H. Rosenplänteri elust&quot;. [[Keel ja Kirjandus]] [[1976]], nr 1, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193476/142763/page/41 lk 35]&lt;/ref&gt;. 1821. aastal otsustas [[Pärnu raad]] surnuaeda laiendada ja [[Johann Wilhelm Krause]] kavandite järgi rajati Suur-Jõe tänava äärde jutlustamise küngas ja kalmistu peasissepääsuna kivist „Surnuhall“, mis oli enne kasutusel linna[[kabel]]ina. Selle linnakabeli avalik funktsioon vähenes 1825. aastal, kui pastor Johann Heinrich Rosenplänter mattis sinna Pärnu komandandi (1807–1835) Gotthardt Wilhelm von Budbergi abikaasa ja hiljem ka [[Gotthardt Wilhelm von Budberg]]i.

Sellele kalmistule on maetud teiste seas [[Evald Ammende]], [[Johann Heinrich Rosenplänter]], [[Amandus Heinrich Adamson]], Leon Lindau, Julius Martinson, Nikolai Viitak ning [[Johann Friedrich Sommer]] (kirjanikunimega Suve Jaan). Seal on Teises maailmasõjas hukkunud Saksa sõjameeste kalmistu, mis taasavati pärast korrastamist 1993. 

Kalmistul asuvad Pärnu suurkaupmehe [[Jacob Jacke]] kabel (ehitatud 1779), raehärra ja töösturi J. Spechti kabel (ehitati 1882) ja kaubamajaomaniku [[Hans Dietrich Schmidt]]i kabel (ehitatud 1880). Kokku seitsmest kalmistul olnud kabelist on säilinud 5.

&lt;gallery&gt;
Pärnu Alevi kalmistu H.D.Schmidti kabel.JPG|H. D. Schmidti kabel
Pärnu Alevi kalmistu J.Spechti kabel.JPG|J. Spechti kabel
Pärnu Alevi kalmistu J.Jacke kabel.JPG|J. Jacke kabel
Pärnu Vabadussõjas hukkunute matmispaik mälestussambaga 2005.jpg|[[Pärnu Vabadussõja mälestussammas|Pärnu Vabadussõjas hukkunute matmispaik mälestussambaga]]
&lt;/gallery&gt;
== Viited ==
{{viited}}
==Välislingid==
*{{Kultuurimälestis|8331}}
{{Commons|Category:Alevi Cemetery (Pärnu)}}

{{koord|NS=58.3770640318|EW=24.5366772827|type=landmark|region=EE}}

[[Kategooria:Pärnu kihelkonna kalmistud]]
[[Kategooria:Pärnu kalmistud|Alevi]]
[[Kategooria:Pärnu maakonna kalmistud]]
[[Kategooria:Pärnu maakonna kultuurimälestised]]</text>
      <sha1>fjv6nh7wdw6ygsmbxa0tp51naddif9x</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260358</id>
      <parentid>7260356</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:23:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57063-83</username>
        <id>240622</id>
      </contributor>
      <origin>7260358</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3234" sha1="o65ih9d8ivvwwdlj0ru6mbx8qlk5bsy" xml:space="preserve">[[Pilt:Pärnu Alevi kalmistu 1.jpg|pisi|Pärnu Alevi kalmistu]]
[[Pilt:Pärnu Alevi kalmistu 3.jpg|pisi|Pärnu Alevi kalmistu]]
'''Pärnu Alevi kalmistu''' on [[kalmistu]], mis asub [[Pärnu]] linnas [[Riia maantee (Pärnu)|Riia maantee]] ääres.

Kalmistu on rajatud aastal 1773 (tollal linnast välja), pärast [[Katariina II]] [[edikt]]i, millega keelati matmine kirikutesse ja nende ümbrusse. Kalmistu jäi {{kas|Anna mõisa}} (saksa keeles ''Annenhof'') ja [[Vaskrääma mõis|Vaskrääma]] (saksa keeles ''Waldhof'') väikemõisate piirile.

Kalmistu [[Suur-Jõe tänav|Suur-Jõe]] ja [[Vanapargi tänav|Vanapargi tänava]] nurgal kuulus algselt [[Pärnu Eliisabeti kogudus]]ele, kuid 1773. aastal sai kogudus uue kalmistu ala [[Tallinna–Riia postimaantee]] servas ning algselt nimetati seda „uueks kirikaiaks [[alev]]is“. Pärnu Eliisabeti eesti kogudusele jäi keskaegne Alevi-Johannese kalmistu kitsaks ja uus surnuaed rajati „Saksa“ alevi kalmistu kõrvale. Luterlik kirikaed jagati piiretega Nikolai (läänes) ja Eliisabeti (idas) koguduse matmispaikadeks ning selle kujundamine klassitsistlikuks linnakalmistuks toimus aastatel 1809–1846 Eliisabeti koguduse [[pastor]]ina teeninud [[Johann Heinrich Rosenplänter]]i juhtimisel&lt;ref&gt;[[Elsbet Parek]], &quot;Lehekülgi J. H. Rosenplänteri elust&quot;. [[Keel ja Kirjandus]] [[1976]], nr 1, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193476/142763/page/41 lk 35]&lt;/ref&gt;. 1821. aastal otsustas [[Pärnu raad]] surnuaeda laiendada ja [[Johann Wilhelm Krause]] kavandite järgi rajati Suur-Jõe tänava äärde jutlustamise küngas ja kalmistu peasissepääsuna kivist „Surnuhall“, mis oli enne kasutusel linna[[kabel]]ina. Selle linnakabeli avalik funktsioon vähenes 1825. aastal, kui pastor Johann Heinrich Rosenplänter mattis sinna Pärnu komandandi (1807–1835) Gotthardt Wilhelm von Budbergi abikaasa ja hiljem ka [[Gotthardt Wilhelm von Budberg]]i.

Sellele kalmistule on maetud teiste seas [[Evald Ammende]], [[Johann Heinrich Rosenplänter]], [[Amandus Heinrich Adamson]], Leon Lindau, Julius Martinson ning [[Johann Friedrich Sommer]] (kirjanikunimega Suve Jaan). Seal on Teises maailmasõjas hukkunud Saksa sõjameeste kalmistu, mis taasavati pärast korrastamist 1993. 

Kalmistul asuvad Pärnu suurkaupmehe [[Jacob Jacke]] kabel (ehitatud 1779), raehärra ja töösturi J. Spechti kabel (ehitati 1882) ja kaubamajaomaniku [[Hans Dietrich Schmidt]]i kabel (ehitatud 1880). Kokku seitsmest kalmistul olnud kabelist on säilinud 5.

&lt;gallery&gt;
Pärnu Alevi kalmistu H.D.Schmidti kabel.JPG|H. D. Schmidti kabel
Pärnu Alevi kalmistu J.Spechti kabel.JPG|J. Spechti kabel
Pärnu Alevi kalmistu J.Jacke kabel.JPG|J. Jacke kabel
Pärnu Vabadussõjas hukkunute matmispaik mälestussambaga 2005.jpg|[[Pärnu Vabadussõja mälestussammas|Pärnu Vabadussõjas hukkunute matmispaik mälestussambaga]]
&lt;/gallery&gt;
== Viited ==
{{viited}}
==Välislingid==
*{{Kultuurimälestis|8331}}
{{Commons|Category:Alevi Cemetery (Pärnu)}}

{{koord|NS=58.3770640318|EW=24.5366772827|type=landmark|region=EE}}

[[Kategooria:Pärnu kihelkonna kalmistud]]
[[Kategooria:Pärnu kalmistud|Alevi]]
[[Kategooria:Pärnu maakonna kalmistud]]
[[Kategooria:Pärnu maakonna kultuurimälestised]]</text>
      <sha1>o65ih9d8ivvwwdlj0ru6mbx8qlk5bsy</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260359</id>
      <parentid>7260358</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:24:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57063-83</username>
        <id>240622</id>
      </contributor>
      <origin>7260359</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3262" sha1="awemjhnyd91ho7rqduh4e6lij1jdiah" xml:space="preserve">[[Pilt:Pärnu Alevi kalmistu 1.jpg|pisi|Pärnu Alevi kalmistu]]
[[Pilt:Pärnu Alevi kalmistu 3.jpg|pisi|Pärnu Alevi kalmistu]]
'''Pärnu Alevi kalmistu''' on [[kalmistu]], mis asub [[Pärnu]] linnas [[Riia maantee (Pärnu)|Riia maantee]] ääres.

Kalmistu on rajatud aastal 1773 (tollal linnast välja), pärast [[Katariina II]] [[edikt]]i, millega keelati matmine kirikutesse ja nende ümbrusse. Kalmistu jäi {{kas|Anna mõisa}} (saksa keeles ''Annenhof'') ja [[Vaskrääma mõis|Vaskrääma]] (saksa keeles ''Waldhof'') väikemõisate piirile.

Kalmistu [[Suur-Jõe tänav|Suur-Jõe]] ja [[Vanapargi tänav|Vanapargi tänava]] nurgal kuulus algselt [[Pärnu Eliisabeti kogudus]]ele, kuid 1773. aastal sai kogudus uue kalmistu ala [[Tallinna–Riia postimaantee]] servas ning algselt nimetati seda „uueks kirikaiaks [[alev]]is“. Pärnu Eliisabeti eesti kogudusele jäi keskaegne Alevi-Johannese kalmistu kitsaks ja uus surnuaed rajati „Saksa“ alevi kalmistu kõrvale. Luterlik kirikaed jagati piiretega Nikolai (läänes) ja Eliisabeti (idas) koguduse matmispaikadeks ning selle kujundamine klassitsistlikuks linnakalmistuks toimus aastatel 1809–1846 Eliisabeti koguduse [[pastor]]ina teeninud [[Johann Heinrich Rosenplänter]]i juhtimisel&lt;ref&gt;[[Elsbet Parek]], &quot;Lehekülgi J. H. Rosenplänteri elust&quot;. [[Keel ja Kirjandus]] [[1976]], nr 1, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193476/142763/page/41 lk 35]&lt;/ref&gt;. 1821. aastal otsustas [[Pärnu raad]] surnuaeda laiendada ja [[Johann Wilhelm Krause]] kavandite järgi rajati Suur-Jõe tänava äärde jutlustamise küngas ja kalmistu peasissepääsuna kivist „Surnuhall“, mis oli enne kasutusel linna[[kabel]]ina. Selle linnakabeli avalik funktsioon vähenes 1825. aastal, kui pastor Johann Heinrich Rosenplänter mattis sinna Pärnu komandandi (1807–1835) Gotthardt Wilhelm von Budbergi abikaasa ja hiljem ka [[Gotthardt Wilhelm von Budberg]]i.

Sellele kalmistule on maetud teiste seas [[Evald Ammende]], [[Johann Heinrich Rosenplänter]], [[Amandus Heinrich Adamson]], Leon Lindau, Julius Martinson, Klaudia Taev, Mati Põldre ning [[Johann Friedrich Sommer]] (kirjanikunimega Suve Jaan). Seal on Teises maailmasõjas hukkunud Saksa sõjameeste kalmistu, mis taasavati pärast korrastamist 1993. 

Kalmistul asuvad Pärnu suurkaupmehe [[Jacob Jacke]] kabel (ehitatud 1779), raehärra ja töösturi J. Spechti kabel (ehitati 1882) ja kaubamajaomaniku [[Hans Dietrich Schmidt]]i kabel (ehitatud 1880). Kokku seitsmest kalmistul olnud kabelist on säilinud 5.

&lt;gallery&gt;
Pärnu Alevi kalmistu H.D.Schmidti kabel.JPG|H. D. Schmidti kabel
Pärnu Alevi kalmistu J.Spechti kabel.JPG|J. Spechti kabel
Pärnu Alevi kalmistu J.Jacke kabel.JPG|J. Jacke kabel
Pärnu Vabadussõjas hukkunute matmispaik mälestussambaga 2005.jpg|[[Pärnu Vabadussõja mälestussammas|Pärnu Vabadussõjas hukkunute matmispaik mälestussambaga]]
&lt;/gallery&gt;
== Viited ==
{{viited}}
==Välislingid==
*{{Kultuurimälestis|8331}}
{{Commons|Category:Alevi Cemetery (Pärnu)}}

{{koord|NS=58.3770640318|EW=24.5366772827|type=landmark|region=EE}}

[[Kategooria:Pärnu kihelkonna kalmistud]]
[[Kategooria:Pärnu kalmistud|Alevi]]
[[Kategooria:Pärnu maakonna kalmistud]]
[[Kategooria:Pärnu maakonna kultuurimälestised]]</text>
      <sha1>awemjhnyd91ho7rqduh4e6lij1jdiah</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260365</id>
      <parentid>7260359</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:30:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57063-83</username>
        <id>240622</id>
      </contributor>
      <origin>7260365</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3275" sha1="cajj6nf21gwecovos3pmlhuf2fwyaxe" xml:space="preserve">[[Pilt:Pärnu Alevi kalmistu 1.jpg|pisi|Pärnu Alevi kalmistu]]
[[Pilt:Pärnu Alevi kalmistu 3.jpg|pisi|Pärnu Alevi kalmistu]]
'''Pärnu Alevi kalmistu''' on [[kalmistu]], mis asub [[Pärnu]] linnas [[Riia maantee (Pärnu)|Riia maantee]] ääres.

Kalmistu on rajatud aastal 1773 (tollal linnast välja), pärast [[Katariina II]] [[edikt]]i, millega keelati matmine kirikutesse ja nende ümbrusse. Kalmistu jäi {{kas|Anna mõisa}} (saksa keeles ''Annenhof'') ja [[Vaskrääma mõis|Vaskrääma]] (saksa keeles ''Waldhof'') väikemõisate piirile.

Kalmistu [[Suur-Jõe tänav|Suur-Jõe]] ja [[Vanapargi tänav|Vanapargi tänava]] nurgal kuulus algselt [[Pärnu Eliisabeti kogudus]]ele, kuid 1773. aastal sai kogudus uue kalmistu ala [[Tallinna–Riia postimaantee]] servas ning algselt nimetati seda „uueks kirikaiaks [[alev]]is“. Pärnu Eliisabeti eesti kogudusele jäi keskaegne Alevi-Johannese kalmistu kitsaks ja uus surnuaed rajati „Saksa“ alevi kalmistu kõrvale. Luterlik kirikaed jagati piiretega Nikolai (läänes) ja Eliisabeti (idas) koguduse matmispaikadeks ning selle kujundamine klassitsistlikuks linnakalmistuks toimus aastatel 1809–1846 Eliisabeti koguduse [[pastor]]ina teeninud [[Johann Heinrich Rosenplänter]]i juhtimisel&lt;ref&gt;[[Elsbet Parek]], &quot;Lehekülgi J. H. Rosenplänteri elust&quot;. [[Keel ja Kirjandus]] [[1976]], nr 1, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193476/142763/page/41 lk 35]&lt;/ref&gt;. 1821. aastal otsustas [[Pärnu raad]] surnuaeda laiendada ja [[Johann Wilhelm Krause]] kavandite järgi rajati Suur-Jõe tänava äärde jutlustamise küngas ja kalmistu peasissepääsuna kivist „Surnuhall“, mis oli enne kasutusel linna[[kabel]]ina. Selle linnakabeli avalik funktsioon vähenes 1825. aastal, kui pastor Johann Heinrich Rosenplänter mattis sinna Pärnu komandandi (1807–1835) Gotthardt Wilhelm von Budbergi abikaasa ja hiljem ka [[Gotthardt Wilhelm von Budberg]]i.

Sellele kalmistule on maetud teiste seas [[Evald Ammende]], [[Johann Heinrich Rosenplänter]], [[Amandus Heinrich Adamson]], Johan Linde, Leon Lindau, Julius Martinson, Klaudia Taev, Mati Põldre ning [[Johann Friedrich Sommer]] (kirjanikunimega Suve Jaan). Seal on Teises maailmasõjas hukkunud Saksa sõjameeste kalmistu, mis taasavati pärast korrastamist 1993. 

Kalmistul asuvad Pärnu suurkaupmehe [[Jacob Jacke]] kabel (ehitatud 1779), raehärra ja töösturi J. Spechti kabel (ehitati 1882) ja kaubamajaomaniku [[Hans Dietrich Schmidt]]i kabel (ehitatud 1880). Kokku seitsmest kalmistul olnud kabelist on säilinud 5.

&lt;gallery&gt;
Pärnu Alevi kalmistu H.D.Schmidti kabel.JPG|H. D. Schmidti kabel
Pärnu Alevi kalmistu J.Spechti kabel.JPG|J. Spechti kabel
Pärnu Alevi kalmistu J.Jacke kabel.JPG|J. Jacke kabel
Pärnu Vabadussõjas hukkunute matmispaik mälestussambaga 2005.jpg|[[Pärnu Vabadussõja mälestussammas|Pärnu Vabadussõjas hukkunute matmispaik mälestussambaga]]
&lt;/gallery&gt;
== Viited ==
{{viited}}
==Välislingid==
*{{Kultuurimälestis|8331}}
{{Commons|Category:Alevi Cemetery (Pärnu)}}

{{koord|NS=58.3770640318|EW=24.5366772827|type=landmark|region=EE}}

[[Kategooria:Pärnu kihelkonna kalmistud]]
[[Kategooria:Pärnu kalmistud|Alevi]]
[[Kategooria:Pärnu maakonna kalmistud]]
[[Kategooria:Pärnu maakonna kultuurimälestised]]</text>
      <sha1>cajj6nf21gwecovos3pmlhuf2fwyaxe</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260366</id>
      <parentid>7260365</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:31:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57063-83</username>
        <id>240622</id>
      </contributor>
      <origin>7260366</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3276" sha1="2kcf86drlhrfp0rxilon490g4xbnjh3" xml:space="preserve">[[Pilt:Pärnu Alevi kalmistu 1.jpg|pisi|Pärnu Alevi kalmistu]]
[[Pilt:Pärnu Alevi kalmistu 3.jpg|pisi|Pärnu Alevi kalmistu]]
'''Pärnu Alevi kalmistu''' on [[kalmistu]], mis asub [[Pärnu]] linnas [[Riia maantee (Pärnu)|Riia maantee]] ääres.

Kalmistu on rajatud aastal 1773 (tollal linnast välja), pärast [[Katariina II]] [[edikt]]i, millega keelati matmine kirikutesse ja nende ümbrusse. Kalmistu jäi {{kas|Anna mõisa}} (saksa keeles ''Annenhof'') ja [[Vaskrääma mõis|Vaskrääma]] (saksa keeles ''Waldhof'') väikemõisate piirile.

Kalmistu [[Suur-Jõe tänav|Suur-Jõe]] ja [[Vanapargi tänav|Vanapargi tänava]] nurgal kuulus algselt [[Pärnu Eliisabeti kogudus]]ele, kuid 1773. aastal sai kogudus uue kalmistu ala [[Tallinna–Riia postimaantee]] servas ning algselt nimetati seda „uueks kirikaiaks [[alev]]is“. Pärnu Eliisabeti eesti kogudusele jäi keskaegne Alevi-Johannese kalmistu kitsaks ja uus surnuaed rajati „Saksa“ alevi kalmistu kõrvale. Luterlik kirikaed jagati piiretega Nikolai (läänes) ja Eliisabeti (idas) koguduse matmispaikadeks ning selle kujundamine klassitsistlikuks linnakalmistuks toimus aastatel 1809–1846 Eliisabeti koguduse [[pastor]]ina teeninud [[Johann Heinrich Rosenplänter]]i juhtimisel&lt;ref&gt;[[Elsbet Parek]], &quot;Lehekülgi J. H. Rosenplänteri elust&quot;. [[Keel ja Kirjandus]] [[1976]], nr 1, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193476/142763/page/41 lk 35]&lt;/ref&gt;. 1821. aastal otsustas [[Pärnu raad]] surnuaeda laiendada ja [[Johann Wilhelm Krause]] kavandite järgi rajati Suur-Jõe tänava äärde jutlustamise küngas ja kalmistu peasissepääsuna kivist „Surnuhall“, mis oli enne kasutusel linna[[kabel]]ina. Selle linnakabeli avalik funktsioon vähenes 1825. aastal, kui pastor Johann Heinrich Rosenplänter mattis sinna Pärnu komandandi (1807–1835) Gotthardt Wilhelm von Budbergi abikaasa ja hiljem ka [[Gotthardt Wilhelm von Budberg]]i.

Sellele kalmistule on maetud teiste seas [[Evald Ammende]], [[Johann Heinrich Rosenplänter]], [[Amandus Heinrich Adamson]], Johann Linde, Leon Lindau, Julius Martinson, Klaudia Taev, Mati Põldre ning [[Johann Friedrich Sommer]] (kirjanikunimega Suve Jaan). Seal on Teises maailmasõjas hukkunud Saksa sõjameeste kalmistu, mis taasavati pärast korrastamist 1993. 

Kalmistul asuvad Pärnu suurkaupmehe [[Jacob Jacke]] kabel (ehitatud 1779), raehärra ja töösturi J. Spechti kabel (ehitati 1882) ja kaubamajaomaniku [[Hans Dietrich Schmidt]]i kabel (ehitatud 1880). Kokku seitsmest kalmistul olnud kabelist on säilinud 5.

&lt;gallery&gt;
Pärnu Alevi kalmistu H.D.Schmidti kabel.JPG|H. D. Schmidti kabel
Pärnu Alevi kalmistu J.Spechti kabel.JPG|J. Spechti kabel
Pärnu Alevi kalmistu J.Jacke kabel.JPG|J. Jacke kabel
Pärnu Vabadussõjas hukkunute matmispaik mälestussambaga 2005.jpg|[[Pärnu Vabadussõja mälestussammas|Pärnu Vabadussõjas hukkunute matmispaik mälestussambaga]]
&lt;/gallery&gt;
== Viited ==
{{viited}}
==Välislingid==
*{{Kultuurimälestis|8331}}
{{Commons|Category:Alevi Cemetery (Pärnu)}}

{{koord|NS=58.3770640318|EW=24.5366772827|type=landmark|region=EE}}

[[Kategooria:Pärnu kihelkonna kalmistud]]
[[Kategooria:Pärnu kalmistud|Alevi]]
[[Kategooria:Pärnu maakonna kalmistud]]
[[Kategooria:Pärnu maakonna kultuurimälestised]]</text>
      <sha1>2kcf86drlhrfp0rxilon490g4xbnjh3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260379</id>
      <parentid>7260366</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:44:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57063-83</username>
        <id>240622</id>
      </contributor>
      <origin>7260379</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3441" sha1="hot8ww8at5v7m0rxk0a9qqh0bqb7n4v" xml:space="preserve">[[Pilt:Pärnu Alevi kalmistu 1.jpg|pisi|Pärnu Alevi kalmistu]]
[[Pilt:Pärnu Alevi kalmistu 3.jpg|pisi|Pärnu Alevi kalmistu]]
'''Pärnu Alevi kalmistu''' on [[kalmistu]], mis asub [[Pärnu]] linnas [[Riia maantee (Pärnu)|Riia maantee]] ääres.

Kalmistu on rajatud aastal 1773 (tollal linnast välja), pärast [[Katariina II]] [[edikt]]i, millega keelati matmine kirikutesse ja nende ümbrusse. Kalmistu jäi {{kas|Anna mõisa}} (saksa keeles ''Annenhof'') ja [[Vaskrääma mõis|Vaskrääma]] (saksa keeles ''Waldhof'') väikemõisate piirile.

Kalmistu [[Suur-Jõe tänav|Suur-Jõe]] ja [[Vanapargi tänav|Vanapargi tänava]] nurgal kuulus algselt [[Pärnu Eliisabeti kogudus]]ele, kuid 1773. aastal sai kogudus uue kalmistu ala [[Tallinna–Riia postimaantee]] servas ning algselt nimetati seda „uueks kirikaiaks [[alev]]is“. Pärnu Eliisabeti eesti kogudusele jäi keskaegne Alevi-Johannese kalmistu kitsaks ja uus surnuaed rajati „Saksa“ alevi kalmistu kõrvale. Luterlik kirikaed jagati piiretega Nikolai (läänes) ja Eliisabeti (idas) koguduse matmispaikadeks ning selle kujundamine klassitsistlikuks linnakalmistuks toimus aastatel 1809–1846 Eliisabeti koguduse [[pastor]]ina teeninud [[Johann Heinrich Rosenplänter]]i juhtimisel&lt;ref&gt;[[Elsbet Parek]], &quot;Lehekülgi J. H. Rosenplänteri elust&quot;. [[Keel ja Kirjandus]] [[1976]], nr 1, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193476/142763/page/41 lk 35]&lt;/ref&gt;. 1821. aastal otsustas [[Pärnu raad]] surnuaeda laiendada ja [[Johann Wilhelm Krause]] kavandite järgi rajati Suur-Jõe tänava äärde jutlustamise küngas ja kalmistu peasissepääsuna kivist „Surnuhall“, mis oli enne kasutusel linna[[kabel]]ina. Selle linnakabeli avalik funktsioon vähenes 1825. aastal, kui pastor Johann Heinrich Rosenplänter mattis sinna Pärnu komandandi (1807–1835) Gotthardt Wilhelm von Budbergi abikaasa ja hiljem ka [[Gotthardt Wilhelm von Budberg]]i.

Sellele kalmistule on maetud teiste seas [[Evald Ammende]], [[Johann Heinrich Rosenplänter]], [[Amandus Heinrich Adamson]], Johann Linde, Conrad Wilhelm Heinrich Bergwitz, Gustav David, Adolph Bode, Jules Treboux, Richard Karl Võlli, Jaagup Linnakivi, Oskar-Voldemar Mälk, Leon Lindau, Julius Martinson, Klaudia Taev, Elsbet Parek, Vaino Kallas, Mati Põldre ning [[Johann Friedrich Sommer]] (kirjanikunimega Suve Jaan). Seal on Teises maailmasõjas hukkunud Saksa sõjameeste kalmistu, mis taasavati pärast korrastamist 1993. 

Kalmistul asuvad Pärnu suurkaupmehe [[Jacob Jacke]] kabel (ehitatud 1779), raehärra ja töösturi J. Spechti kabel (ehitati 1882) ja kaubamajaomaniku [[Hans Dietrich Schmidt]]i kabel (ehitatud 1880). Kokku seitsmest kalmistul olnud kabelist on säilinud 5.

&lt;gallery&gt;
Pärnu Alevi kalmistu H.D.Schmidti kabel.JPG|H. D. Schmidti kabel
Pärnu Alevi kalmistu J.Spechti kabel.JPG|J. Spechti kabel
Pärnu Alevi kalmistu J.Jacke kabel.JPG|J. Jacke kabel
Pärnu Vabadussõjas hukkunute matmispaik mälestussambaga 2005.jpg|[[Pärnu Vabadussõja mälestussammas|Pärnu Vabadussõjas hukkunute matmispaik mälestussambaga]]
&lt;/gallery&gt;
== Viited ==
{{viited}}
==Välislingid==
*{{Kultuurimälestis|8331}}
{{Commons|Category:Alevi Cemetery (Pärnu)}}

{{koord|NS=58.3770640318|EW=24.5366772827|type=landmark|region=EE}}

[[Kategooria:Pärnu kihelkonna kalmistud]]
[[Kategooria:Pärnu kalmistud|Alevi]]
[[Kategooria:Pärnu maakonna kalmistud]]
[[Kategooria:Pärnu maakonna kultuurimälestised]]</text>
      <sha1>hot8ww8at5v7m0rxk0a9qqh0bqb7n4v</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Villem Maasik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>255974</id>
    <revision>
      <id>7260734</id>
      <parentid>5910358</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T00:10:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7260734</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1279" sha1="jmjc2ws0cuuva6khxdue2dmwv9s8xnr" xml:space="preserve">'''Villem Maasik''' ([[1883]] [[Vastseliina kihelkond]], [[Võrumaa]] – [[3. september]] [[1919]] [[Irboska]]) oli eesti advokaat, ametiühingutegelane ja poliitik ([[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|ESDTP]]).

Villem Maasik oli [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermangu]] [[Eesti Maavalitsus|Eesti Ajutise Maavalitsuse]] Tööosakonna, Töö- ja hoolekandmise osakonna  juhataja ja [[Konstantin Pätsi esimene ajutine valitsus|Konstantin Pätsi esimeses ajutises valitsuses]] [[Töö- ja Hoolekandeministeerium]]i esimene töö- ja hoolekandeminister 24. veebruarist kuni 12. novembrini 1918.&lt;ref&gt;[https://valitsus.ee/peaminister-ministrid/varasemad-valitsused#1-valitsuse-liikmed 1. Vabariigi Valitsus] valitsus.ee&lt;/ref&gt; Seejärel Töö- ja Hoolekandeministeeriumi hoolekande osakonna juhataja kt.

Lasti maha [[Irboska veretöö]] käigus.

== Viited ==
{{Viited}}

{{JÄRJESTA:Maasik, Villem}}
[[Kategooria:Eesti advokaadid]]
[[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti töö- ja hoolekandeministrid]]
[[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]]
[[Kategooria:Eesti ametiühingutegelased]]
[[Kategooria:Hukatud Eesti poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1883]]
[[Kategooria:Surnud 1919]]</text>
      <sha1>jmjc2ws0cuuva6khxdue2dmwv9s8xnr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ervin Viks</title>
    <ns>0</ns>
    <id>257500</id>
    <revision>
      <id>7260746</id>
      <parentid>7257954</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T01:01:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57462-43</username>
        <id>240658</id>
      </contributor>
      <origin>7260746</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5694" sha1="2hd9slcioel03wlbsnv4ps6qv941x1q" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=mai}}
'''Ervin Richard Adolph Viks'''&lt;ref name=&quot;saaga&quot;/&gt; ([[19. mai]] [[1897]] [[Krüüdneri vald]], [[Tartumaa]]&lt;ref name=&quot;saaga&quot;/&gt; – [[6. aprill]] [[1983]] [[Austraalia]]) oli Eesti politseiametnik ja [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal [[Eesti Julgeolekupolitsei ja SD]] juhtivametnik. 

Ervin Viks sündis Tartumaal Krüüdneri vallas ja õppis [[Tartu Kommertskool]]is, kuni läks vabadussõtta.

== Teenistus ==
Astus 12.11.1918 vabatahtlikult Tartu kooliõpilaste roodu, mis saadeti [[Eesti vabadussõda|vabadussõjas]] eesliinile. Roodus teenis kuni 28.04.1919, mil Rahvaväe komisjoni poolt määrati ta Tartu kooliõpilaste reservpataljoni. 06.05.1919 viidi reservpataljonist üle Rannavalve Side- ja Peasaatejaamade Valitsusse. 27.05.1919 määrati Peipsi rajooni ja 01.08.1919 nimetati Varnja postivanemaks. Rannavalve Side- ja Peasaatejaamade Valitsuse likvideerimise tõttu viidi üle 5. Piiriküti pataljoni ja 29.01.1920 määrati sama pataljoni 2. roodu veltveebliks. 24.07.1920 määrati sama pataljoni likvideerimiskomisjoni ning 2. Piiriküti pataljoni 2. roodu veltveebliks, kus teenis kuni demobiliseerimiseni 20.08.1920.&lt;ref name=&quot;rahvusarhiiv 1-4&quot; /&gt;

Pärast vabadussõda sai tema 01.08.1920 Kaitsepolitsei Haapsalu jaoskonna käskudetäitja ametniku kohusetäitjaks (palk 1890 [[Eesti mark]]a kuus). Haapsalu jaoskonna likvideerimise tõttu määrati 01.11.1920 Kaitsepolitsei Peavalitsuse kantseleiametnikuks (põhipalk 1260 marka). 01.12.1920 määrati Kaitsepolitsei Võru jaoskonna käskudetäitja ametniku kohusetäitjaks (põhipalk 1890 marka). 29.11.1921 Politsei Peavalitsuse teate nr 6800 põhjal lõpetas rajooniülemate kursuse rahuldavalt. 01.01.1922 määrati Kaitsepolitsei Võru jaoskonna ülema nooremaks abiks. 19.06.1922 andis ametivande. 01.02.1923 seoses koondamisega Võru jaoskonnas viidi üle Kaitsepolitsei Narva jaoskonna ülema vanemaabi kohusetäitjaks. 15.03.1923 kinnitati ülema vanemabiks.&lt;ref name=&quot;rahvusarhiiv 1-4&quot; /&gt;

01.01.1926 nimetati ümber Poliitilise Politsei abikomissariks Tapal. 01.04.1927 kinnitati Poliitilise Politsei 2. jaoskonna abikomissariks Narvas (põhipalk 155 krooni + 25%). 15.02.1932 määrati I järgu vanemassistendiks Poliitilise Politsei Narva komissari juurde (palk 140 krooni + 25%). Omal soovil teenistuse huvides määrati 01.05.1934 Poliitilise Politsei Pärnu 2. jaoskonna vanemassistendiks komissari juurde (palk 130 krooni + 25%; 01.04.1935 määrati tema palgaks 115 krooni + 25%). 10.06.1935 paigutati ümber Poliitilise Politsei Tartu komissari juurde vanemassistendiks&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/maahaal/1936/05/13/20 Vapside suurprotsessilt teisipäeval ja kolmapäeval.], Maa Hääl : maarahva ajaleht, nr. 54, 13 mai 1936&lt;/ref&gt;(palk 115 krooni + 25%; 01.10.1937 määrati tema palgaks 125 krooni + 25%). 17.02.1936 sai [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] [[Kotkaristi V klassi teenetemärk|Kotkaristi V klassi teenetemärgi]].&lt;ref name=&quot;president&quot;/&gt; 15.10.1938 sooritas 3. klassi laskurikatsed püstolist laskmise alal. 21.10.1939 määrati Poliitilise Politsei komissari kohusetäitjaks Kuressaares (palk 210 krooni + 25%; kuna ta kuulus Saaremaa esimesse elukallidusrajooni, määrati 01.04.1940 tema palgaks 220 krooni + 25%). 20.06.1940 määrati ta Poliitilise Politsei komissari juurde Kuressaares vanemassistendiks.&lt;ref name=&quot;rahvusarhiiv 1-4&quot;/&gt; 6.augustini oli ta poliitilise politsei komissar Saaremaal.

Pärast Eesti okupeerimist Saksa vägede poolt 1941. aastal sai temast Tallinn-Harju poliitilise politsei ülem, kellena ta teenis aastatel 1941–1942.&lt;ref name=&quot;rahvusarhiiv 1-4&quot; /&gt; 

Pärast 1942. aastal Poliitilise Politsei reorganiseerimist [[Eesti Julgeolekupolitsei ja SD]]-ks teenis ta aastatel 1942–1943 Eesti Julgeolekupolitsei B IV osakonna (Poliitiline Politsei) juhataja asetäitjana, 1943–1944 Jupo ja SD Eesti haru B IV osakonna juhatajana. Gestapo ülemana Eestis saatis surma sadu inimesi.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[[Pekka Erelt]]. &quot;[http://ekspress.delfi.ee/kuum/sojakurjategijast-lurjus-ervin-viks-laks-kulma-rahuga-ule-laipade?id=64958534 Sõjakurjategijast lurjus Ervin Viks läks külma rahuga üle laipade]&quot;. [[Eesti Ekspress]]. 14. september 2012.&lt;/ref&gt;

1944. aastal taganes ta koos Saksa vägedega [[Kolmas Riik|Saksamaale]], kust emigreerus 1950. aastal [[Austraalia]]sse, kus ka suri 6. aprillil 1983.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

[[1962]]. aastal [[Eesti NSV]]-s toimunud sõjakurjategijate kohtuprotsessil mõisteti Ervin Viks tagaselja surma.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Tunnustus==
*1936 [[Kotkaristi V klassi teenetemärk]]&lt;ref name=&quot;president&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;saaga&quot;&gt;[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1255.1.524:614 EELK Kambja kogudus. Personaalraamat XIII. Tähestik (Vastse-Prangli, ...; EAA.1255.1.524; 1881-1939. Leht 799, Saaga kaader 614]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rahvusarhiiv 1-4&quot;&gt;&quot;Viks, Ervin Peetri pg&quot;. Rahvusarhiiv, ERA.1.5.1814. Leht 1–4&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;president&quot;&gt;[https://president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/13013/ervin-viks Vabariigi Presidendi Kantselei. Teenetemärkide kavalerid: Viks, Ervin]&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*Pekka Erelt. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/64958534 &quot;Sõjakurjategijast lurjus Ervin Viks läks külma rahuga üle laipade&quot;]. Eesti Ekspress, 14. september 2012

{{JÄRJESTA:Viks, Ervin}}
[[Kategooria:Eesti politseinikud]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Kotkaristi V klassi sõjalise teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Eestlased Saksamaal]]
[[Kategooria:Eestlased Austraalias]]
[[Kategooria:Sündinud 1897]]
[[Kategooria:Surnud 1983]]
[[Kategooria:Eesti Omavalitsus]]
[[Kategooria:Holokaust Eestis]]</text>
      <sha1>2hd9slcioel03wlbsnv4ps6qv941x1q</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260749</id>
      <parentid>7260746</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T03:01:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7260749</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5874" sha1="scawgg51ajrw7rpev3mh9efkijorn3d" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=mai}}
'''Ervin Richard Adolph Viks'''&lt;ref name=&quot;saaga&quot;/&gt; ([[19. mai]] [[1897]] [[Krüüdneri vald]], [[Tartumaa]]&lt;ref name=&quot;saaga&quot;/&gt; – [[6. aprill]] [[1983]] [[Austraalia]]) oli Eesti politseiametnik ja [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal [[Eesti Julgeolekupolitsei ja SD]] juhtivametnik. 

== Elukäik ==
Ervin Viks sündis Tartumaal Krüüdneri vallas ja õppis [[Tartu Kommertskool]]is, kuni läks [[Vabadussõda|Vabadussõtta]].

Astus 12. novembril 1918 vabatahtlikult Tartu kooliõpilaste roodu, mis saadeti Vabadussõjas eesliinile. Roodus teenis kuni 28. aprillini 1919, mil määrati Rahvaväe komisjoni poolt Tartu kooliõpilaste reservpataljoni. 6. mail 1919 viidi reservpataljonist üle Rannavalve Side- ja Peasaatejaamade Valitsusse. 27. mail 1919 määrati Peipsi rajooni ja 1. augustil 1919 nimetati Varnja postivanemaks. Rannavalve Side- ja Peasaatejaamade Valitsuse likvideerimise tõttu viidi üle 5. Piiriküti pataljoni ja 29. jaanuaril 1920 määrati sama pataljoni 2. roodu veltveebliks. 24. juulil 1920 määrati sama pataljoni likvideerimiskomisjoni ning 2. Piiriküti pataljoni 2. roodu veltveebliks, kus teenis kuni demobiliseerimiseni 20. augustil 1920.&lt;ref name=&quot;rahvusarhiiv 1-4&quot; /&gt;

Pärast Vabadussõda sai ta 1. augustil 1920 Kaitsepolitsei Haapsalu jaoskonna käskudetäitja ametniku kohusetäitjaks (palk 1890 [[Eesti mark]]a kuus). Haapsalu jaoskonna likvideerimise tõttu määrati 1. novembril 1920 Kaitsepolitsei Peavalitsuse kantseleiametnikuks (põhipalk 1260 marka). 1. detsembril 1920 määrati Kaitsepolitsei Võru jaoskonna käskudetäitja ametniku kohusetäitjaks (põhipalk 1890 marka). 29. novembril 1921 Politsei Peavalitsuse teate nr 6800 põhjal lõpetas rajooniülemate kursuse rahuldavalt. 1. jaanuaril 1922 määrati Kaitsepolitsei Võru jaoskonna ülema nooremaks abiks. 19. juunis 1922 andis ametivande. 1. veebruaril 1923 seoses koondamisega Võru jaoskonnas viidi üle Kaitsepolitsei Narva jaoskonna ülema vanemaabi kohusetäitjaks. 15. märtsil 1923 kinnitati ülema vanemabiks.&lt;ref name=&quot;rahvusarhiiv 1-4&quot; /&gt;

1. jaanuaril 1926 nimetati ümber Poliitilise Politsei abikomissariks Tapal. 1. aprillil 1927 kinnitati Poliitilise Politsei 2. jaoskonna abikomissariks Narvas (põhipalk 155 krooni + 25%). 15. veebruaril 1932 määrati I järgu vanemassistendiks Poliitilise Politsei Narva komissari juurde (palk 140 krooni + 25%). Omal soovil teenistuse huvides määrati 01.05.1934 Poliitilise Politsei Pärnu 2. jaoskonna vanemassistendiks komissari juurde (palk 130 krooni + 25%; 01.04.1935 määrati tema palgaks 115 krooni + 25%). 10.06.1935 paigutati ümber Poliitilise Politsei Tartu komissari juurde vanemassistendiks&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/maahaal/1936/05/13/20 Vapside suurprotsessilt teisipäeval ja kolmapäeval.], Maa Hääl : maarahva ajaleht, nr. 54, 13 mai 1936&lt;/ref&gt;(palk 115 krooni + 25%; 01.10.1937 määrati tema palgaks 125 krooni + 25%). 17.02.1936 sai [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] [[Kotkaristi V klassi teenetemärk|Kotkaristi V klassi teenetemärgi]].&lt;ref name=&quot;president&quot;/&gt; 15. oktoobril 1938 sooritas 3. klassi laskurikatsed püstolist laskmise alal. 21. oktoobril 1939 määrati Poliitilise Politsei komissari kohusetäitjaks Kuressaares (palk 210 krooni + 25%; kuna ta kuulus Saaremaa esimesse elukallidusrajooni, määrati 1. aprillil 1940 tema palgaks 220 krooni + 25%). 20. juunil 1940 määrati ta Poliitilise Politsei komissari juurde Kuressaares vanemassistendiks.&lt;ref name=&quot;rahvusarhiiv 1-4&quot;/&gt; 6. augustini oli ta poliitilise politsei komissar Saaremaal.

Pärast [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Eesti okupeerimist Saksa vägede poolt]] 1941. aastal sai temast Tallinn-Harju poliitilise politsei ülem, kellena ta teenis aastatel 1941–1942.&lt;ref name=&quot;rahvusarhiiv 1-4&quot; /&gt; 

Pärast 1942. aastal Poliitilise Politsei reorganiseerimist [[Eesti Julgeolekupolitsei ja SD]]-ks teenis ta aastatel 1942–1943 Eesti Julgeolekupolitsei B IV osakonna (Poliitiline Politsei) juhataja asetäitjana, 1943–1944 Jupo ja SD Eesti haru B IV osakonna juhatajana. Gestapo ülemana Eestis saatis surma sadu inimesi.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[[Pekka Erelt]]. &quot;[http://ekspress.delfi.ee/kuum/sojakurjategijast-lurjus-ervin-viks-laks-kulma-rahuga-ule-laipade?id=64958534 Sõjakurjategijast lurjus Ervin Viks läks külma rahuga üle laipade]&quot;. [[Eesti Ekspress]]. 14. september 2012.&lt;/ref&gt;

1944. aastal taganes ta koos Saksa vägedega [[Kolmas Riik|Saksamaale]], kust emigreerus 1950. aastal [[Austraalia]]sse, kus ka suri 6. aprillil 1983.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1962. aastal [[Eesti NSV]]-s toimunud sõjakurjategijate kohtuprotsessil mõisteti Ervin Viks tagaselja surma.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Tunnustus==
*1936 [[Kotkaristi V klassi teenetemärk]]&lt;ref name=&quot;president&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;saaga&quot;&gt;[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1255.1.524:614 EELK Kambja kogudus. Personaalraamat XIII. Tähestik (Vastse-Prangli, ...; EAA.1255.1.524; 1881-1939. Leht 799, Saaga kaader 614]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rahvusarhiiv 1-4&quot;&gt;&quot;Viks, Ervin Peetri pg&quot;. Rahvusarhiiv, ERA.1.5.1814. Leht 1–4&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;president&quot;&gt;[https://president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/13013/ervin-viks Vabariigi Presidendi Kantselei. Teenetemärkide kavalerid: Viks, Ervin]&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*Pekka Erelt. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/64958534 &quot;Sõjakurjategijast lurjus Ervin Viks läks külma rahuga üle laipade&quot;]. Eesti Ekspress, 14. september 2012

{{JÄRJESTA:Viks, Ervin}}
[[Kategooria:Eesti politseinikud]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Kotkaristi V klassi sõjalise teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Eestlased Saksamaal]]
[[Kategooria:Eestlased Austraalias]]
[[Kategooria:Sündinud 1897]]
[[Kategooria:Surnud 1983]]
[[Kategooria:Eesti Omavalitsus]]
[[Kategooria:Holokaust Eestis]]</text>
      <sha1>scawgg51ajrw7rpev3mh9efkijorn3d</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Roland Lepik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>257823</id>
    <revision>
      <id>7260747</id>
      <parentid>7171122</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T01:04:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57462-43</username>
        <id>240658</id>
      </contributor>
      <origin>7260747</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3746" sha1="banxiinzdyk492bmme0cq29gpt7w2a9" xml:space="preserve">'''Roland-Otomar Lepik''' (ka '''Ottomar'''; perekonnanimi kuni 12. oktoobrini 1939 ametlikult '''Leppik'''&lt;ref name=&quot;PR72&quot;&gt;Tartu linna perekonnaregister, 72. köide, 1939–1949. Eesti Rahvusarhiiv, RA ERA.5130.4.477. Lk 490&lt;ref&gt;&lt;/ref&gt;; 24. oktoober ([[vkj]]) / [[6. november]] [[1910]] [[Tallinn]] – [[8. detsember]] [[1942]]&lt;ref name=&quot;RR26&quot;&gt;Päring Rahvastikuregistrist&lt;/ref&gt; Tallinn) oli [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa teise okupatsiooni]] ajal Eestis [[Eesti Omavalitsus]]e [[Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium|Sisedirektooriumi]] Poliitilise Politsei inspektuuri juht [[1941]]. aastal.

Ta õppis [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]is, mille lõpetas [[1928]]. aastal.&lt;ref&gt;[http://www.htg.tartu.ee/?sub=lennud&amp;aasta=1928 Hugo Treffneri Gümnaasium, Vilistlased 1928]&lt;/ref&gt; Aastatel 1928–1935 õppis ta [[Tartu ülikool]]is õigusteadust, kuid ei lõpetanud ülikooli.

Alates [[1937]]. aastast oli ta [[Isamaaliit (1935–1940)|Isamaaliidu]] ametnik Tartus ja {{kas|Isamaaliidu Tartu maakonna sekretär}}.

Pärast [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude-Saksa sõja]] algust ning[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)| Eesti okupeerimist Saksa vägede poolt]] asus Lepik tööle [[Tartu koonduslaager|Tartu koonduslaagri]] eriosakonna ülemana ning määrati hiljem laagri ülemaks.&lt;ref&gt;[[Riho Västrik]]. [https://archive.today/20120908073115/http://www.postimees.ee/luup/00/06/kultuur.shtm &quot;Tapmisega peab harjuma&quot;]. [[Luup (ajakiri)|Luup]] nr 6 (115), 20. märts 2000&lt;/ref&gt;

[[Eesti Omavalitsus]]e poolt politseiasutuste loomisel määrati Lepik 1. septembrist 1941 [[Politsei ja Omakaitse Valitsus]]e [[Tallinn-Nõmme Prefektuur]]i Poliitilise Politsei juhiks.

27. septembril 1941 määrati ta Saksa [[Einsatzgruppe A]] juhi [[Martin Sandberger]]i poolt [[Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium|Sisedirektooriumi]] [[Politsei ja Omakaitse Valitsus]]e (POV) Poliitilise Politsei Inspektuuri ning 28. oktoobrist 1941 määrati ta POV Poliitilise Politsei inspektoriks (juhatajaks).

Ta tagandati 9. detsembril 1941 Eesti Omavalitsuse sisedirektor [[Oskar Angelus]]e poolt ametialaste kuritegude tõttu&lt;ref&gt;[[Pekka Erelt]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69020325/isamaaliitlane-kellest-sai-timukas &quot;Isamaaliitlane, kellest sai timukas&quot;]. Eesti Ekspress, 6. juuni 2002&lt;/ref&gt; ning vangistati. Tema tegevuse uurimiseks määrati endine advokaat [[Karl Grau]], kes viis Lepiku süüdistusasjas läbi juurdluse. Kogutud materjalid edastas Sandberger Riiga, kuhu saadeti ka Lepik. Riias asunud Saksa julgeolekupolitsei juht olevat Lepiku mõistnud surma.&lt;ref&gt;[[Pekka Erelt]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69020325/isamaaliitlane-kellest-sai-timukas &quot;Isamaaliitlane, kellest sai timukas&quot;]. Eesti Ekspress, 6. juuni 2002
&lt;/ref&gt; 

Mäe järgi olevatki otsus viidud täide [[veebruar]]is-[[märts]]is [[1942]] Riias.&lt;ref&gt;[[Hjalmar Mäe]]. Kuidas kõik teostus. Minu mälestusi. Tallinn 2005&lt;/ref&gt;

Rahvastikuregistri järgi suri ta 8. detsembril 1942 Eesti alal.&lt;ref name=&quot;RR26&quot; /&gt; Sama kinnitab ka Tartu linna perekonnaregister ja lisab surmakohana Tallinna.&lt;ref name=&quot;PR72&quot; /&gt; Tõenäoliselt hukati ta [[Keskvangla]]s.

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*[[Pekka Erelt]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69020325/isamaaliitlane-kellest-sai-timukas &quot;Isamaaliitlane, kellest sai timukas&quot;]. Eesti Ekspress, 6. juuni 2002

==Välislingid==
* [http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=14545 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944'']

{{JÄRJESTA:Lepik, Roland}}
[[Kategooria:Eesti Omavalitsus]]
[[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Harjola liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1910]]
[[Kategooria:Surnud 1942]]
[[Kategooria:Holokaust Eestis]]</text>
      <sha1>banxiinzdyk492bmme0cq29gpt7w2a9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rail Baltic</title>
    <ns>0</ns>
    <id>258138</id>
    <revision>
      <id>7260731</id>
      <parentid>7206137</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T00:04:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57416-04</username>
        <id>240657</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7260731</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="83150" sha1="95su9w00qvnadc9yh868d8sarcdl2bd" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=märts}}{{Toimeta|kuu=märts|aasta=2026}}
{{Raudteeliinid
 | nimi     = Rail Baltic
 | pilt     = RBINFO (cropped).png
 | pildiallkiri = 
 | tüüp  = 
 | asukoht   = Eesti, Läti, Leedu, Poola
 | algpunkt  =[[Tallinn]]
 | lõpp-punkt =[[Varssavi]]
 | rööpapaaride arv= I etapis: 1
II etapis : 2

2032.a= Tallinn - Pärnu
2033.a= Muuga - Soodevahe 
2034.a= Pärnu - Ikla
 | liiklushaldus  = ERTMS L2
 | liini pikkus= 
 | raudtee pikkus=870 km
 | rööpmelaius =1435 mm
 | elektrifitseeritud=2 × 25&amp;nbsp;kV AC
 | kiirus   =reisirongidel 249 km/h, regionaalreisirongidel 200 km/h, kaubarongidel 120 km/h
 | peatused  =[[Tallinn]], [[Pärnu]], [[Riia]], [[Riia lennujaam]], [[Panevėžys]], [[Kaunas]]/[[Vilnius]], [[Varssavi]]
|depoo=Ülemiste|kaardi_seis=https://www.railbaltica.org/map/}}

'''Rail Baltic'''&lt;ref name=&quot;FJuvZ&quot; /&gt; on ehitusjärgus [[taristu]]projekt, mille eesmärgiks on ühendada [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]] ja [[Poola]] kiire [[Standardrööpmeline raudtee|standardrööpmelise]] raudteega ning integreerida riigid [[Euroopa raudteevõrk]]u.

Rail Baltic (teistes riikides peale Eesti kasutatakse rahvusvahelist nimekuju ''Rail Baltica'')&lt;ref name=&quot;p3Xgz&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;OI4UO&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;l6nfh&quot; /&gt; kulgeb [[Tallinn]]ast [[Varssavi]]sse, tagades ühenduse ka [[Riia]] ja [[Vilnius]]ega. Kaudselt hõlmab projekt ka [[Soome]]t, luues eeldused [[Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel|Tallinna ja Helsingi vahelise raudteetunneli]] rajamiseks. Raudtee Balti riike läbiva osa kogupikkus on 870 km ning kavandatud maksimaalne kiirus on 249 km/h. Rail Balticu trassi valmimine on planeeritud 2030.–2035. aastaks. Tegemist on viimase saja aasta kõige ulatuslikuma taristuprojektiga Balti regioonis.&lt;ref name=&quot;td4IE&quot; /&gt; 

Rail Baltic on täielikult elektrifitseeritud raudtee, millest tulenevalt on võimalik transpordisektoris vähendada [[süsihappegaas]]i eraldumist keskkonda. Sealjuures on raudteeliini projekteerimisel arvestatud [[Natura 2000]] ja teiste looduskaitsealade hoidmisega. Raudteeliini jaoks rajatakse Balti regiooni kolm peamist kaubaterminali: [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] Eestis, [[Salaspils]] Lätis ja [[Kaunas]] Leedus ning seitse rahvusvahelist reisiterminali: [[Tallinn]], [[Pärnu]], [[Riia]], [[Riia lennujaam]], [[Panevežys]], [[Kaunas]] ja [[Vilnius]].&lt;ref name=&quot;td4IE&quot; /&gt; 

Rail Baltic kuulub [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] kavandatud üle-euroopalisse [[TEN-võrgustikud|TEN-T transpordivõrgustikku]], mistõttu on Euroopa Liit lubanud projekti rahastada kuni 85 protsendi ulatuses. 2017. aastal prognoositi Tallinnast Poola-Leedu piirile kulgeva raudtee kogumaksumuseks hinnanguliselt 5,8 miljardit eurot ning Eesti osa maksumuseks 1,35 miljardit eurot.&lt;ref name=&quot;VPOyZ&quot; /&gt; Projekteerimise venimise ning vahepealse kiire hinnatõusu tõttu on Rail Balticu projekt tunduvalt kallinenud. 2023. aasta lõpus prognoositi Rail Balticu Eesti osa maksumuseks vähemalt 3 miljardit eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Pott |eesnimi=Toomas |kuupäev=8. detsember 2023 |pealkiri=Rail Balticu Eesti osa ehitus läheb maksma ligikaudu kolm miljardit eurot |url=https://www.err.ee/1609189660/rail-balticu-eesti-osa-ehitus-laheb-maksma-ligikaudu-kolm-miljardit-eurot |vaadatud=14.03.2024 |väljaanne=ERR}}&lt;/ref&gt; 

Projekti on arvukalt kritiseeritud, eelkõige Eestis. Kahtluse alla on seatud projekti tasuvus, trassivalik ja väidetav mõju looduskeskkonnale. Projekti vastased on moodustanud kodanikuühenduse [[Avalikult Rail Balticust]] ning raudtee rajamise vastu on kirjutatud mitu avalikku kirja ([[400 kiri]], [[500 kiri]] jt). 

== Eellugu ==
Balti riike läbiv transpordikoridor lepiti esmakordselt rahvusvahelisel tasandil kokku Läänemere riikide planeerimisalase koostööprogrammi [[VASAB 2010]] raames 1994. aastal.&lt;ref name=&quot;vrLwH&quot; /&gt; Juba siis määrati trass Eestis kulgema [[Pärnu]] kaudu. Üleriigiline planeering [[Eesti 2010]] määras VASAB 2010 kokkulepete alusel võimaliku trassi kulgema Riia suunalt Pärnu kaudu Tallinna. Raudteetrass on kajastatud ka Harju [[maakonnaplaneering]]u I etapis (kehtestatud 19.04.1999) järgmiselt: &quot;Üleeuroopalise tähtsusega transpordikoridoridest läbib Eestit põhja-lõunasuunaline koridor, mis esialgu sisaldab [[E67|VIA BALTICA]] nime all tuntud maanteeühenduse parendamise meetmeid ja kaugemas tulevikus RAIL BALTICA nime kandva kiirraudtee toomist läbi Varssavi, Kaunase ja Riia Tallinnani. Selle projekti loomulikuks jätkuks oleks [[Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel|Soome lahe aluse raudteetunneli]] rajamine Helsingini&quot;. Samuti olid vihjed trassile olemas nii Rapla maakonnaplaneeringus kui ka kehtivas Pärnu maakonna planeeringus. 

Maapealse Euroopa riike ühendava [[Raudteetransport|raudteetranspordi]] magistraalide väljaarendamist kiirendas mingil määral ka 2010. aasta kevadel [[Island]]i [[Eyjafjallajökull]]i [[vulkaan]]i purskamise ja selle tulemusel tekkinud tuhapilved, mis halvasid senise lennuliikluse Euroopas ning avaldasid mõju Euroopa-sisesele transporditaristule. Balti riikide ja Soome puhul ilmnes nende selge eraldatus muust Euroopast.

Väidetakse, et Rail Balticu vajadusele on pikka aega osutanud ka Soome, sest see avardaks oluliselt Soome ekspordivõimalusi maad mööda Euroopa suunal. Eesti geotehnikaeksperdi [[Ago Vilo]] osalusel on tehtud ka eeltöö[[Rail Baltic#cite note-yBvic-8|&lt;sup&gt;[8]&lt;/sup&gt;]], mis näitas [[Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel|Soome ja Eesti vahelise tunneliühenduse]] realistlikkust. Samuti viis Viimsi vallavalitsus läbi uuringu[[Rail Baltic#cite note-fh3ZZ-9|&lt;sup&gt;[9]&lt;/sup&gt;]], mille tulemusel sai kinnitust Harju maakonnaplaneeringus määratud tunneli asukoha säilitamise vajalikkus. Rail Balticu raudteetunnelit Eesti valitsusel lähima paarikümne aasta perspektiivis veel kavas projekteerida ei ole, kuid selle jaoks vajalik maa-ala [[Viimsi vald|Viimsi]] vallas on tagatud valla [[üldplaneering]]u kaudu, kajastudes vägagi täpselt Äigrumäe küla, Laiaküla, Metsakasti küla ja osaliselt Muuga küla üldplaneeringu kaartidel ja tekstis. Tunneli teemal on ilmunud ka Läänemere raudteeühenduste võimalikkust kirjeldav põhjalik artikkel.[[Rail Baltic#cite note-L1j4y-10|&lt;sup&gt;[10]&lt;/sup&gt;]] 2017. aastal vastas [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikme [[Urmas Paet]]i tunneliteemalisele arupärimisele [[Euroopa Komisjon]]i liige [[Violeta Bulc]], kelle sõnul on Rail Balticu projekti lõpuleviimine vajalik eeltingimus, et Tallinna ja Helsingi püsiühendus majanduslikult elujõuline oleks.[[Rail Baltic#cite note-N60bq-11|&lt;sup&gt;[11]&lt;/sup&gt;]]

Esimese tasuvusuuringu Rail Balticu teostatavuse kohta koostas [[Euroopa Komisjon]]i regionaalpoliitika peadirektoraadi tellimusel [[COWI A/S]]. Uuringu&lt;ref name=&quot;peec1&quot; /&gt; põhjal oli parimate majandusnäitajatega, säästlikuim loodusele ja elukeskkonnale ning suurima mõjuga reisiliiklusele olemasoleva [[Tapa]], [[Tartu]] ja [[Valga]] kaudu kulgeva raudtee renoveerimine ja kiiruste tõstmine kuni 160&amp;nbsp;km/h. Nüüdispuhasväärtuse osas osutus uuringu järgi kõige kasulikumaks läbi Pärnu kulgeva raudtee ehitamine. Projekt kinnitati [[TEN-võrgustikud|TEN-T]] prioriteetprojektiks ja EL-i toetuse abil alustati ehitust.&lt;ref name=&quot;gn4rL&quot; /&gt;
=== Nimi ===
Algselt kasutati Eesti ametlikus asjaajamises ning meedias valdavalt nime ''Rail Baltica''. Pärast Emakeele Seltsi keeletoimkonna pöördumist ning Eesti Keele Instituudi keelenõuande avaldamist võeti Eestis kasutusele ingliskeelne nimekuju ''Rail Baltic''.&lt;ref name=&quot;Emakeele Selts 2012&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;EKI 2011&quot; /&gt; Kõigis teistes Euroopa Liidu riikides on kasutusel siiski selle rahvusvahelise projekti rahvusvaheline nimekuju ''Rail Baltica''. Viimastel aastatel on ka projektis Eesti riigi huve esindav valdusettevõte OÜ Rail Baltic Estonia oma ametlikes eestikeelsetes materjalides ja kodulehel loobunud EKI keeletoimkonna soovitatud nimekujust ja võtnud uuesti kasutusele algse nimekuju ''Rail Baltica''.&lt;ref name=&quot;Rail Baltic Estonia&quot; /&gt;

=== AECOM-i uuring ===
Pärnu kaudu kulgeva standardrööpmelise otsetee teostatavuse uurimiseks tellisid Balti riigid 2007. aastal ühiselt Briti konsultatsioonifirmalt [[AECOM]] Rail Balticu [[tasuvusuuringu]],&lt;ref name=&quot;dDSHZ&quot; /&gt; mis kinnitas, et [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] 2 miljardi eurose planeeritud investeeringutoetusega võib prognoosida projekti kasumlikkust. Projekti võiks toetada ka Euroopa Liidu aastate 2014–2020 eelarveperioodi uue toetusfond [[Euroopa Ühendamise Rahastu]] (''Connecting Europe Facility''), mille tingimusi rahvusvaheline Rail Balticu rajamise projekt täidaks.&lt;ref name=&quot;poom&quot; /&gt;

[[Fail:Rail Balticu reisijaamad.png|pisi|400px|Rail Balticu planeeritavad reisijaamad]]
AECOM-i uuringu järgi oleks kõige tasuvam marsruut [[Tallinn]]–[[Pärnu]]–[[Riia]]–[[Panevėžys]]–[[Kaunas]]. Eestis asuks [[üleriigiline planeering|üleriigilise planeeringu]] [[Eesti 2030+]] kohase otsetrassi korral ''umbes'' 229 kilomeetrit raudteed.&lt;ref name=&quot;bns&quot; /&gt;

AECOM uuringus kaaluti kokku nelja võimalikku teevarianti, sealhulgas kahte olemasoleva rongiliini koridoris: Poola ja Leedu piirilt liinil Kaunas–[[Jelgava]]–Riia–[[Valmiera]]–Tartu–Tallinn ja liinil Kaunas–Jelgava–Riia–Pärnu–Tallinn ning võimalikku uut liini Leedu piir–Kaunas–Panevėžys–Riia–Valmiera–Tartu–Tallinn.&lt;ref name=&quot;bns&quot; /&gt; Uuringu eesmärk oli tuvastada, milline lahendus neist saaks olla tasuv ja optimaalne sõiduaegade poolest.

AECOM-i aruandes võrreldi omavahel kolme tehnilist lahendust:
* sõltumatu rööbastee väljaehitamine laiusega 1435&amp;nbsp;mm;
* 1435&amp;nbsp;mm rööbastee paigutamine olemasoleva 1520&amp;nbsp;mm rööbastee kõrvale;
* topeltlaiusega rööbastee 1435&amp;nbsp;mm / 1520&amp;nbsp;mm. Uuringus nenditakse, et see on seotud kõige keerukamate tehniliste piirangutega ja et seda võiks kasutada ainult erandjuhul nendel lõikudel, kus eraldi 1435&amp;nbsp;mm rööbastee tegemine on võimatu.

Uued lõigud soovitatakse elektrifitseerida 25&amp;nbsp;kV vahelduvpingel. Uuringus nenditakse, et kuna mitmel olemasoleval lõigul (Poolas, Eestis ja Lätis) kasutatakse 3&amp;nbsp;kV alalispinget, siis võib mõnedel lõikudel osutuda vajalikuks kasutada kahe toitepingega veeremit. Ühtlasi on Poolas kavas viia suuremad liinid üle 25&amp;nbsp;kV toitepingele. AECOM-i aruandes on toodud näide, et [[kiirrong TGV]] kasutab 25&amp;nbsp;kV vahelduvvoolu ja [[Eurotunnel]]is 750 V alalisvoolu kolmandast rööpast (võimalik lahendus perspektiivses Helsingi–Tallinna tunnelis).
=== Ernst &amp; Youngi analüüs ===
2017. aasta aprillis avalikustati [[Ernst &amp; Young]]i tehtud Rail Balticu projekti tasuvusanalüüs.&lt;ref name=&quot;Ck1PF&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KbMTe&quot; /&gt; Tasuvusanalüüs sedastab, et Rail Balticu projekti eeldatav kogumaksumus on 5,8 miljardit eurot kolme riigi peale (Eesti – 1,346 miljardit (riigi osalus 268–1154 miljonit), Läti – 1,968 miljardit (riigi osalus 393–1575 miljonit), Leedu – 2,473 miljardit (riigi osalus 493–2149 miljonit)).&lt;ref name=&quot;RM4pb&quot; /&gt;
[[Fail:Rail_Baltica_kasutegurid.pdf|alt=|pisi|400x400px|Rail Balticu kasutegurid]]
Analüüsis leiti, et:
* Projekti mõõdetav sotsiaalmajanduslik tulu – hinnanguliselt 16,2 miljardit eurot – kaalub kaugelt üles siseriiklikud investeeringud. Lisaks sellele on projektil hinnanguliselt täiendav SKT-d suurendav mõju väärtuses kaks miljardit eurot. Seega on projektist saadav kasu on selle eluajal üle 18 miljardi euro.&lt;ref name=&quot;wCkDp&quot; /&gt;
* Keskmiselt toob Rail Baltic kolme Balti riigi majanduskeskkonnale mõõdetavat netotulu kuus eurot iga riigieelarvetest investeeritud euro kohta.
* Rail Balticu projekt loob ehitusetapi jooksul 13 000 täistööajale taandatud ehitusvaldkonna töökohta ja 24 000 täistööajale taandatud kaudset ja projekti tulemusel tekkinud töökohta projektiga seotud tööstusharudes.
* Kasutuse jooksul loob Rail Baltic tingimused 400 inimelu päästmiseks. CO&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt; heitkoguste vähenemisest tekib tulu 2,0 miljardi euro väärtuses ja õhusaaste vähenemisest 3,3 miljardi euro väärtuses, millega panustatakse suurel määral ELi ülemaailmsesse juhtpositsiooni keskkonnasäästlikkuses.
* 2030. aastal on raudteerööbaste, sildade, tunnelite, terminalide, jaamade jm hoolduskulud hinnanguliselt 58,9 miljonit eurot kogu trassi ulatuses kõigis kolmes riigis.
* Uuring kinnitab, et pärast esialgset viie aasta pikkust siseriikliku finantsabi perioodi (28,6 miljonit eurot kolme Balti riigi peale) projekti kasutuselevõtu etapis, mil Rail Baltic saavutab oma kavandatud potentsiaali, on taristu haldaja pikas perspektiivis rahaliselt jätkusuutlik.

== Tehnilised näitajad ==
Rail Baltic on kaasaegne elektrifitseeritud kahe 1435 millimeetri laiuse rööpapaariga raudteetrass. Raudtee varustatakse Euroopa ühise liiklusjuhtimissüsteemiga ERTMS, mis tagab ühilduvuse ülejäänud Euroopa raudteevõrgustikuga. Raudtee maksimaalne projektkiirus on 249&amp;nbsp;km/h, mis tähendab, et Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt ei ole Rail Baltic kiirraudtee.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Korduma kippuvad küsimused |url=https://www.rbestonia.ee/kkk/ |vaadatud=14.03.2024 |väljaanne=Rail Baltic Estonia}}&lt;/ref&gt; Euroopa Liidu definitsiooni järgi on kiirraudtee maksimaalne sõidukiirus vähemalt 250&amp;nbsp;km/h.

=== Põhiparameetrid ===
2018. aasta aprillis kinnitasid Balti riikide transpordivaldkonna eest vastutavad ministeeriumid Rail Balticu projekteerimisjuhised,&lt;ref&gt;[http://www.railbaltica.org/et/oluline-tahis-rail-baltica-edasisel-planeerimisel-kinnitati-projekteerimisjuhised/ Oluline tähis Rail Baltica edasisel planeerimisel: kinnitati projekteerimisjuhised]&lt;/ref&gt; mille oli koostanud Prantsusmaa konsultatsiooni- ja tehnoloogiaettevõte [[SYSTRA S.A.]]. Projekteerimisjuhistes on määratud peamised nõuded ja standardid Rail Balticu raudtee loomiseks.

Põhiparameetrid:
* Maksimaalne projektkiirus on reisirongidele 249&amp;nbsp;km/h (opereerimiskiirus 234&amp;nbsp;km/h) ja kaubarongidele 120&amp;nbsp;km/h. Planeeringu varasemas faasis arvestati reisirongide maksimaalseks projektkiiruseks 240&amp;nbsp;km/h&lt;ref&gt;[[Andres Reimer]]. [https://majandus24.postimees.ee/4492502/loe-miks-rail-balticu-rongid-hakkavad-nii-aeglaselt-soitma Loe, miks Rail Balticu rongid hakkavad nii aeglaselt sõitma?]. [[Postimees]], 22. mai 2018&lt;/ref&gt;
* Maksimaalne pikkus reisirongidele on 400 meetrit ja kaubarongidele 1050 meetrit
* Maksimaalne teljekoormus: 25 tonni
* Rail Balticu raudteel ei tule samatasandilisi ristumiskohti maanteede ega laiarööpmeliste raudteedega (1520/1524&amp;nbsp;mm), välja arvatud juhul, kui ei ole võimalik kasutada muid lahendusi
* Raudtee elektrifitseerimisel kasutatakse 2 × 25&amp;nbsp;kV vahelduvvoolusüsteemi
* Liiklushalduseks kasutatakse kõige uuema põlvkonna Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS – Level 2)

== Peatused ==
Rail Balticu rahvusvahelised kiirrongid peatuvad kava kohaselt järgmistes peatustes: [[Tallinn]], [[Pärnu]], [[Riia]], [[Riia lennujaam]], [[Panevėžys]], [[Kaunas]], [[Vilnius]], [[Białystok]] ja [[Varssavi]]. Rail Balticu opereerimisplaani järgi on öörongide lõpp-peatus [[Berliin|Berliinis]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=12. märts 2019 |pealkiri=Rail Baltica liiklusgraafikust: ülevaade rahvusvaheliste, siseriiklike ning kaubarongide projektsõiduplaanist perioodil 2026-2056 |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltica-liiklusgraafikust-ulevaade-rahvusvaheliste-siseriiklike-ning-kaubarongide-projektsoiduplaanist-perioodil-2026-2056/ |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}&lt;/ref&gt;

=== Kohalikud peatused ===
Et anda rahvusvahelisele raudteele laiem kasutusvõimalus, rajatakse trassile peatused ka kohalikele reisirongidele. Kuna kohalik rong ei tohi rahvusvahelist rongiliiklust aeglustada, siis ehitatakse osade regionaalsete peatuste juurde lisarööpapaarid. Nii mahuvad kiired rongid ja regionaalrongid üksteist segamata ühele teele.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Lee |eesnimi=Rauno |kuupäev=14. jaanuar 2021 |pealkiri=Kuhu tulevad Rail Balticu kohalikud peatused? |url=https://www.postimees.ee/7155466/kuhu-tulevad-rail-balticu-kohalikud-peatused |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=Postimees}}&lt;/ref&gt;

Rail Balticu Eesti trassiosale tuleb Ülemiste ja Pärnu rahvusvaheliste jaamade kõrvale 12 kohalikku peatust: [[Assaku]], [[Luige (Kiili)|Luige]], [[Saku raudteepeatus|Saku]], [[Kurtna (Saku)|Kurtna]], [[Kohila raudteejaam|Kohila]], [[Rapla raudteejaam|Rapla]], [[Järvakandi]], [[Kaisma]], [[Tootsi raudteejaam|Tootsi]], [[Urge (Tori)|Urge]], [[Surju]] ja [[Häädemeeste]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Rail Balticu Läti osale kavandatakse lisaks [[Riia keskraudteejaam|Riia keskraudteejaama]] ja Riia lennujaama rahvusvahelistele peatustele veel 16 regionaalset peatust: [[Salacgriva]], [[Tūja]], [[Skulte]], [[Vangaži]], [[Saurieši]], [[Slāvu tilts]], [[Torņakalns]], [[Zasulauks]], [[Imanta (Riia)|Imanta]], [[Jaunmārupe]], [[Olaine]], [[Ķekava]], [[Salaspils]], [[Baldone]], [[Iecava]] ja [[Bauska]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=8. november 2022 |pealkiri=Rail Baltica līnijā Latvijā būs 16 reģionālie mobilitātes punkti |url=https://a4d.lv/editorial_cpt/rail-baltica-linija-latvija-bus-16-regionalie-mobilitates-punkti/ |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=a4d.lv |keel=lv}}&lt;/ref&gt;

Leedus on Rail Balticu Läti piir – Kaunas lõigule kavandatud lisaks [[Panevėžys|Panevėžyse]] rahvusvahelisele jaamale veel seitse regionaalset peatust: [[Vaškai]], [[Joniškėlis]], [[Ramygala]], [[Pasraučiai]], [[Jonava]], [[Kaunase lennujaam]] ja [[Palemonas]]. Kaunase ja Vilniuse vahele tuleb 3 kohalikku peatust: [[Kaišiadorys]], [[Vievis]] ja [[Lentvaris]]. Lõigul Kaunas – Poola piir on neli kohalikku peatust: [[Kazlų Rūda]], [[Marijampolė]], [[Šeštokai]] ja [[Mockava]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=6. aprill 2021 |pealkiri=„Rail Baltica“ postūmis regionams – milžiniškas: skelbiamas stočių sąrašas |url=https://www.15min.lt/verslas/naujiena/bendroves/rail-baltica-postumis-regionams-milziniskas-skelbiamas-stociu-sarasas-663-1480286 |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=15min.lt |keel=lt}}&lt;/ref&gt;

== Projekti teostajad ==
2014. aastal asutati Rail Balticu projekti koordineerimiseks Eesti valdusettevõte Rail Baltic Estonia OÜ, mille kaudu oleks võimalik omandada 1/3 suurune osalus Rail Balticu rahvusvahelises ühisettevõttes. 28. oktoobril 2014 allkirjastasid Eesti, Läti ja Leedu esindajad Rail Balticu ühisettevõtte RB Rail AS asutamisdokumendid.

Rail Balticu projekti raames on toetuse saajateks kolme Balti riigi ministeeriumid: Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Läti Transpordiministeerium ning Leedu Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeerium.

2014. aastal asutasid ministeeriumid ühisettevõtte RB Rail AS, mis on põhikoordinaator raudtee ehitamisel ja Rail Balticu projekti arendamisel. RB Rail ASi aktsiad on jaotatud võrdselt Eesti OÜ Rail Baltic Estonia, Läti SIA Eiropas Dzelzceļa Līnijas ja Leedu UAB Rail Baltica Statyba vahel.

Rail Balticu projekti ellu viivad riiklikud asutused Eestis, Lätis ja Leedus vastutavad projekti teostamise eest oma koduriigis ning on ühtlasi ka RB Rail ASi aktsionärid. Need on Rail Baltic Estonia OÜ ja Tehnilise Järelevalve Amet ja Tallinna Linnatranspordi AS Eestist, Eiropas Dzelzceļa līnijas SIA Lätist ning Rail Baltica Statyba UAB ja Lietuvos Geležinkeliai JSC Leedust.

Rail Baltic Estonia OÜ (RBE) on Eesti valdusettevõte, mis on loodud selleks, et esindada Eesti riigi huvisid ühisettevõttes (RB Rail AS) ja täita projekti administratiivseid kui ka tehnilisi ülesandeid Eestis. Eelkõige seisneb Rail Baltic Estonia tegevus Eestis alljärgnevas:
* Uuringute ja analüüside läbiviimine, mis on vajalikud projekti teostamiseks Eestis.
* Reisi- ja kaubaterminalide, depoode jms kohtobjektide tehnilise projekteerimise hangete läbiviimine.
* Raudtee muldkeha jm raudtee infrastruktuuri, sildade-viaduktide, teede, terminalide, depoode jms ehitushangete läbiviimine.

== Projekti realiseerimine ==

[[Pilt:Rail Baltic route in Estonia.svg|thumb|Rail Balticu trass Eestis]]
=== Planeerimine ===

==== Eesti ====
2011. aasta septembris võttis [[Eesti Vabariigi Valitsus|Eesti valitsus]] esimesena [[Põhja-Euroopa]] riikidest vastu strateegilise otsuse uue kiirraudteetaristu väljaarendamise kohta, fikseerides, et Eestist algav, ligikaudu 240&amp;nbsp;km/h kiiruse jaoks kavandatav raudteeliin algab Eestis [[Tallinn|Tallinnast]] ja kulgeb [[Pärnu]] kaudu [[Riia]] poole.&lt;ref name=&quot;poom&quot; /&gt;

2012. aasta aprillis algatati Vabariigi Valitsuse korraldusega [[Harju maakond|Harju]], [[Rapla maakond|Rapla]] ja [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] maakonnaplaneeringud Rail Balticu trassi koridori asukoha määramiseks. Samasse aastasse jääb ka Vabariigi Valitsuse poolt üleriigilise planeeringu &quot;[[Eesti 2030+]]&quot; kehtestamine. Üleriigilise planeeringu koostamise raames toimusid [[Avalik arutelu|avalikud arutelud]] ja konsultatsioonid,&lt;ref name=&quot;rVRa6&quot; /&gt; kuhu olid kaasatud ja millest oli võimalik osa võtta erinevatel osapooltel – ekspertidel, ametkondadel ja laiemal avalikkusel.

2013. aasta 3. mail allkirjastati hankeleping Eesti territooriumil Rail Balticu [[Maakonnaplaneering|maakonnaplaneeringute]], keskkonnauuringute ja eelprojekti koostamiseks.&lt;ref name=&quot;cHrnf&quot; /&gt; Planeeringute ja [[Keskkonnamõju strateegiline hindamine|keskkonnamõjude strateegilise hindamise]] (KSH) protsessis lubati huvitatud osapooltel esitada oma arvamust ja seisukohti kirjalikult või käies kohal avalikel aruteludel. Avalikke arutelusid korraldati seadusega nõutud miinimumist rohkem ja osalus nendel oli kõrge. Üldjoontes oli aruteludel tehtud ettepanekutega arvestamine ja mittearvestamine tasakaalus, mõlemaid vastavalt 28%. Peaaegu võrdsele tasemele jäi ka pigem arvestamine ja pigem mittearvestamine, vastavalt 17% ja 15%, mille puhul vastav muudatus kas niikuinii tehti või niikuinii ei tehtud. 12% ehk 20 ettepanekut olid sellised, millele hinnangut ei saanud anda, kuna tegemist on hetkel veel koostamisel oleva planeeringuga ning paljud asjad pole veel selged.&lt;ref name=&quot;RaHXJ&quot; /&gt;

2013. aasta 11. detsembril vastu võetud [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] ja [[Euroopa Nõukogu|Nõukogu]] otsekohalduv määrus üle-euroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta (nn TEN-T määrus). Määruse lisaks olevas kaardimaterjalis on Rail Baltic märgitud TEN-T põhivõrgu osana trassil Tallinn–Pärnu–Riia–Kaunas–Varssavi. Määruse lisad on Euroopa Liidu liikmesriikidele (sh Balti riigid) õiguslikult siduvad.

Rail Balticu trassivariandid avalikustati 2013. aasta augustis, mille järel toimusid sama aasta septembris ja oktoobris avalikud koosolekud, et kohalikud elanikud saaksid esitada enda ettepanekud väljapakutud variantide osas.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ammas |eesnimi=Anneli |kuupäev=19. august 2013 |pealkiri=Rail Balticu trassivariandid avalikustamiseks valmis |url=https://www.postimees.ee/1353676/rail-balticu-trassivariandid-avalikustamiseks-valmis |vaadatud=06.05.2024 |väljaanne=postimees.ee}}&lt;/ref&gt; Enim põhjustas vaidlusi Rail Balticu trasskoridori kulgemine Harju maakonnas. Esialgu eelistati Rail Balticu kulgemist läbi [[Nabala-Tuhala looduskaitseala]], kuid hiljem osutus siiski valituks Tallinnast lähedamalt mööduv trassivariant, mida ei soovinud paljud kohalikud elanikud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Parksepp |eesnimi=Anette |kuupäev=9. juuni 2014 |pealkiri=Vaata, millist Rail Balticu trassi eelistab ministeerium |url=https://majandus.postimees.ee/2821990/vaata-millist-rail-balticu-trassi-eelistab-ministeerium |vaadatud=06.05.2024 |väljaanne=majandus.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Jaagant |eesnimi=Urmas |perekonnanimi2=Tammeorg |eesnimi2=Teele |kuupäev=12. mai 2014 |pealkiri=Valitsuse valik: Rail Baltic üle looduse või üle elanike |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/68650839/valitsuse-valik-rail-baltic-ule-looduse-voi-ule-elanike |vaadatud=06.05.2024 |väljaanne=epl.delfi.ee}}&lt;/ref&gt; 2016. aastal proovisid 16 Harjumaa ja Raplamaa elanikku ja kaks külaseltsi Rail Balticu trassivariandi kohtus vaidlustada, kuid kohus ei võtnud nende kaebust arutusele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=18. märts 2016 |pealkiri=Kohus lükkas seltside Rail Balticu kaebuse tagasi |url=https://www.kinnisvarauudised.ee/uudised/2016/03/18/kohus-lukkas-seltside-rail-balticu-kaebuse-tagasi?channels=kinnisvara |vaadatud=06.05.2024 |väljaanne=www.kinnisvarauudised.ee}}&lt;/ref&gt;

Arutelud Rail Balticu trassivariantide üle lõppesid 2015. aastal ning kõik maakonnaplaneeringud kehtestati 2018. aasta veebruariks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Gnadenteich |eesnimi=Uwe |kuupäev=2. november 2015 |pealkiri=Michal ei soovi Rail Balticu trassiarutelusid uuesti alustada |url=https://www.postimees.ee/3384065/michal-ei-soovi-rail-balticu-trassiarutelusid-uuesti-alustada |vaadatud=06.05.2024 |väljaanne=postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Link |eesnimi=Eno-Gerrit |kuupäev=14. veebruar 2018 |pealkiri=Minister Aab kehtestas Pärnumaal Rail Balticu maakonnaplaneeringu |url=https://parnu.postimees.ee/4409743/minister-aab-kehtestas-parnumaal-rail-balticu-maakonnaplaneeringu |vaadatud=06.05.2024 |väljaanne=parnu.postimees.ee}}&lt;/ref&gt; Maakonnaplaneeringute ja KSH koostamise käigus viidi läbi mitmeid avalikustamise etappe ning avalikke arutelusid on toimus enam kui 80 (kokku üle 4000 osaleja), lisaks toimus eelnevalt ka hulgaliselt koosolekuid/arutelusid erinevate ametkondade ja huvipooltega. [[Keskkonnaministeerium]] kiitis Rail Balticu keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) aruande heaks 11. augustil 2017.&lt;ref name=&quot;JadAd&quot; /&gt; Üheks KSH osaks on uuring, mis püüab leida võimalusi Rail Balticu trass osaliselt tarastamata jätta, mis võimaldaks suurulukite parema liikumise üle kavandatava raudteetrassi.&lt;ref name=&quot;mosLN&quot; /&gt;

31. jaanuaril 2017 allkirjastasid kolme Balti riigi peaministrid Rail Balticu riikidevahelise kokkuleppe, millega fikseeriti õigusjõuga dokumendis riikide kohustused, mis on vajalikud Balti riikide kaudu Kesk-Euroopaga raudteeühenduse rajamiseks. Kokkulepe on üks Rail Balticu raudteeühenduse rajamise eeldus. Selle eesmärgiks on muu hulgas suurendada Rail Balticu osalisriikide vastastikust usaldust raudteeühenduse rajamisel. Kokkuleppega määratleti nii Rail Balticu üldised tehnilised parameetrid kui ka marsruut ning rajamise tähtaeg.&lt;ref name=&quot;C9b98&quot; /&gt;

19. juunil 2017 ratifitseeris Riigikogu 63 poolthäälega Rail Balticu rahvusvahelise kokkuleppe,&lt;ref name=&quot;WAcKx&quot; /&gt; mille president [[Kersti Kaljulaid]] 29. juunil ka välja kuulutas.&lt;ref name=&quot;mB89l&quot; /&gt;

Esimene Rail Balticu põhiliini projekteerimisleping sõlmiti 29. märtsil 2019. 71-kilomeetrist lõiku Harju-Rapla maakonnapiirist [[Tootsi|Tootsini]] hakkas projekteerima [[Hispaania]] insenerifirma IDOM koos Eesti ettevõttega Skepast &amp; Puhkim OÜ. Lepingu maksumuseks kujunes 6,8 miljonit eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Koppel |eesnimi=Karin |kuupäev=29. märts 2019 |pealkiri=Algab Rail Balticu põhiliini projekteerimine Pärnu-Rapla lõigul |url=https://www.err.ee/925147/algab-rail-balticu-pohiliini-projekteerimine-parnu-rapla-loigul |vaadatud=06.05.2024 |väljaanne=err.ee}}&lt;/ref&gt; IDOM võitis ka projekteerimishanke lõigul Tallinn – Harju-Rapla maakonna piir. 2019. aasta mais sõlmitud lepingu maksumuseks oli 11,36 miljonit eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=22. mai 2019 |pealkiri=Rail Balticu Tallinna-Rapla lõigu projekteerib Hispaania firma |url=https://majandus.postimees.ee/6689088/rail-balticu-tallinna-rapla-loigu-projekteerib-hispaania-firma |vaadatud=06.05.2024 |väljaanne=majandus.postimees.ee}}&lt;/ref&gt; Viimane projekteerimisleping lõigul Tootsist Läti piirini sõlmiti 12. veebruaril 2020 [[Saksamaa]] ettevõtete Obermeyer Planen + Beraten GmbH ja Prointeci konsortsiumiga. Lepingu maksumuseks oli 10,8 miljonit eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=12. veebruar 2020 |pealkiri=Pärnust Lätti viiva Rail Balticu lõigu projekteerimisleping sai allkirjad |url=https://parnu.postimees.ee/6898213/parnust-latti-viiva-rail-balticu-loigu-projekteerimisleping-sai-allkirjad |vaadatud=06.05.2024 |väljaanne=parnu.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

2014. aastal toimunud Pärnu reisiterminali arhitektuurivõistluse võitis [[Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ|arhitektuuribüroo Pluss]] võistlustööga &quot;Water Strider&quot;. 2019. aastal sõlmiti võistluse võitjaga leping Pärnu reisiterminali projekteerimiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=29. november 2019 |pealkiri=Algab Rail Baltica Pärnu rahvusvahelise reisiterminali projekteerimine |url=https://www.rbestonia.ee/algab-rail-baltica-parnu-rahvusvahelise-reisiterminali-projekteerimine/ |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}&lt;/ref&gt;

Rail Balticu [[Ülemiste raudteejaam|Ülemiste terminali]] esimene arhitektuurivõistlus toimus 2014. aastal, kui võitjaks kuulutati võistlustöö &quot;Tagasi&quot;, mille autorid olid [[3+1 arhitektid|3+1 Arhitektid]]. 2019. aasta mai kuulutati välja uus Ülemiste terminali arhitektuurivõistlus, sest 2014. aastal viidi läbi ainult riigisisene võistlus, kuigi maksumuse poolest oleks pidanud toimuma rahvusvaheline võistlus. Uue konkursi võitjaks kuulutati [[Suurbritannia]] arhitektuuribüroo [[Zaha Hadid Architects]] ja Eesti osaühing Esplan ühistöö &quot;Light Stream&quot;. 16. jaanuaril 2020 sõlmiti uue arhitektuurivõistluse võitjatega Ülemiste terminali projekteerimisleping maksumusega 2,6 miljonit eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Mets |eesnimi=Mari |perekonnanimi2=Gnadenteich |eesnimi2=Uwe |kuupäev=6. november 2019 |pealkiri=Selgusid Rail Balticu ühisterminali korduskonkursi võitjad |url=https://www.postimees.ee/6819217/selgusid-rail-balticu-uhisterminali-korduskonkursi-voitjad |vaadatud=06.05.2024 |väljaanne=postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Karro-Kalberg |eesnimi=Merle |kuupäev=2. veebruar 2020 |pealkiri=Kabinetis sündinud Ülemiste terminal |url=https://kultuur.err.ee/1030762/merle-karro-kalberg-kabinetis-sundinud-ulemiste-terminal |vaadatud=06.05.2024 |väljaanne=kultuur.err.ee}}&lt;/ref&gt;

23. septembril 2020 sõlmiti 2,175 miljoni suurune leping ettevõttega [[Sweco Projekt|SWECO Projekt AS]] [[Muuga kaubajaam|Muuga kaubajaama]] projekteerimiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=23. september 2020 |pealkiri=Rail Baltica Muuga kaubajaama projekteerib SWECO Projekt AS |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltica-muuga-kaubajaama-projekteerib-sweco-projekt-as/ |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}&lt;/ref&gt; 16. detsembril 2020 sõlmiti leping Rail Balticu veeremidepoo projekteerimiseks ettevõtetega OÜ Reaalprojekt ja [[Nord Projekt AS|NORD PROJEKT AS]]. [[Rae vald|Rae valda]] kavandatud veeremidepoo projekteerimise lepingu maksumus oli 1,86 miljonit eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=16. detsember 2020 |pealkiri=Selgus Rail Baltica veeremidepoo projekteerija |url=https://www.rbestonia.ee/selgus-rail-baltica-veeremidepoo-projekteerija/ |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}&lt;/ref&gt;

2020. aasta mais tühistas [[riigikohus]] Rail Balticu Lõuna-Pärnumaa trassi maakonnaplaneeringu, kuna trassi kõrval olev Luitemaa linnuala [[Natura 2000|Natura]] hindamine oli jäänud õigusvastaselt tegemata. Luitemaa linnualale oli tehtud ainult Natura eelhindamine. Kaebajad [[Avalikult Rail Balticust]] ja [[Eesti Looduskaitse Selts]] leidsid, et maakonnaplaneeringu koostamise käigus ei selgitatud piisava põhjalikkusega välja trassi asukoha keskkonnaseisundit ja raudtee mõju looduskeskkonnale, sealhulgas kaitstavatele linnuliikidele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kallaste |eesnimi=Kristjan |kuupäev=19. mai 2020 |pealkiri=Riigikohus tühistas osaliselt Rail Balticu trassi planeeringu Pärnus |url=https://www.err.ee/1091698/riigikohus-tuhistas-osaliselt-rail-balticu-trassi-planeeringu-parnus |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=err.ee}}&lt;/ref&gt; 2022. aastal selgus, et formaalsuseks peetud uus Natura hindamine näitas [[Metsis|metsistele]] oodatud suuremat keskkonnamõju ning seetõttu tuleb valitsuselt küsida Natura erandit. Natura erand eeldas ka kompenseeriva meetmena metsise elupaikade taastamise teistes Eesti piirkondades.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hindre |eesnimi=Madis |kuupäev=18. oktoober 2022 |pealkiri=Formaalsuseks peetud suvetöö näitab RB oodatust suuremat keskkonnamõju |url=https://www.err.ee/1608754996/formaalsuseks-peetud-suvetoo-naitab-rb-oodatust-suuremat-keskkonnamoju |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=err.ee}}&lt;/ref&gt; Lõuna-Pärnumaa uus trassikoridor selgus 2023. aasta oktoobriks, kui kuue erineva trassivariandi hulgast valiti analüüside põhjal välja väikseima keskkonnamõjuga variant.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=24. oktoober 2023 |pealkiri=Eksperdid valisid Rail Baltica Lõuna-Pärnumaa lõigus välja vähimate mõjudega trassi |url=https://www.rbestonia.ee/eksperdid-valisid-rail-baltica-louna-parnumaa-loigus-valja-vahimate-mojudega-trassi/ |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}&lt;/ref&gt;

2021. aastal lükati raudtee valmimistähtaeg 2026. aastalt 2030. aastale, kuna planeerimismenetlused olid võtnud oluliselt kauem aega ning ka projekti rahastamine ei olnud lõpuni selge. 2022. aastal hindas [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]], et Hispaania projekteerija IDOM ei olnud teinud oma tööd korralikult ning seetõttu oli trassi projekteerimine poolteist aastat graafikust maas. Ministeerium tegi etteheiteid ka Rail Balticu ühisettevõtte RB Rail juhtkonnale, kuna projekteerijat oleks pidanud paremini kontrollima ning vajadusel hilinemiste eest ka trahvima.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Aaspõllu |eesnimi=Huko |kuupäev=10. oktoober 2022 |pealkiri=MKM: Rail Balticu rajamine viibib kehva projekteerimise ja juhtimise tõttu |url=https://www.err.ee/1608745420/mkm-rail-balticu-rajamine-viibib-kehva-projekteerimise-ja-juhtimise-tottu |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=err.ee}}&lt;/ref&gt;

2023. lõpus selgus, et vahepealse kiire hinnatõusu tõttu läheb Rail Balticu Eesti osa maksma ligikaudu 3 miljardit eurot. Seetõttu peeti tõenäoliseks, et 2030. aastaks ehitatakse välja ainult üks rööpapaar ning teine rajatakse lõikude kaupa hiljem.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Pott |eesnimi=Toomas |kuupäev=8. detsember 2023 |pealkiri=Rail Balticu Eesti osa ehitus läheb maksma ligikaudu kolm miljardit eurot |url=https://www.err.ee/1609189660/rail-balticu-eesti-osa-ehitus-laheb-maksma-ligikaudu-kolm-miljardit-eurot |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=err.ee}}&lt;/ref&gt;

==== Läti ====
30. aprillil 2014 sõlmisid Läti Transpordiministeerium ja ettevõtete SIA Konstruktionsgruppe Bauen Latvia, SIA Grupa93 ja EPG Eisenbahn- und Bauplanungsgesellscaft mbH Erfurt loodud ühisfirma RB Latvija lepingu Rail Balticu Läti osa detailplaneeringu koostamiseks ja keskkonnamõjude hindamiseks. Lepingu maksumuseks kujunes 3,993 miljonit eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=30. aprill 2014 |pealkiri=Parakstīts līgums par 'Rail Baltica' Latvijas posma tehnisko izpēti |url=https://www.delfi.lv/bizness/37264250/biznesa_vide/44445820/parakstits-ligums-par-rail-baltica-latvijas-posma-tehnisko-izpeti |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=delfi.lv |keel=lv}}&lt;/ref&gt;

2015. aasta alguses avaldati Rail Balticu Läti osa trassivariandid ning esmased avalikud arutelud toimusid veebruaris ja märtsis 2015.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Skaidrojošā vārdnīca |url=https://edzl.lv/par-rail-baltica/skaidrojosa-vardnica |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=edzl.lv |keel=lv}}&lt;/ref&gt; Sama aasta detsembris valmis Läti Rail Balticu keskkonnamõju hindamise aruanne, kus analüüsiti erinevate trassivariante mõju müratasemele, õhukvaliteedile, pinnase- ja põhjavee kvaliteedile, geoloogilistele tingimustele, looduskaitsealadele, maastikule ning kaitstavatele liikidele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=18. detsember 2015 |pealkiri=Läti avalikustas Rail Balticuga seotud keskkonnamõju hindamise aruande |url=https://www.rbestonia.ee/lati-avalikustas-rail-balticuga-seotud-keskkonnamoju-hindamise-aruande/ |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}&lt;/ref&gt; 2016. aasta augustis kiitis [[Läti valitsus]] eelistatud trassivariandi heaks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=9. august 2016 |pealkiri=Valdība apstiprina Rail Baltica trases novietojumu Latvijā |url=https://edzl.lv/jaunumi/zinu-arhivs/zinas/valdiba-apstiprina-rail-baltica-trases-novietojumu-latvija |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=edzl.lv |keel=lv}}&lt;/ref&gt;

[[Läti parlament]] ratifitseeris 22. juunil 2017 Rail Balticu ehitamise rahvusvahelise kokkuleppe.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=22. juuni 2017 |pealkiri=Rail Baltica ratified by Saeima |url=https://eng.lsm.lv/article/economy/transport/rail-baltica-ratified-by-saeima.a240912/ |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=eng.lsm.lv}}&lt;/ref&gt;

29. mail 2019 sõlmiti Riia keskraudteejaama projekteerimis- ja ehitusleping ettevõttega BESIX RERE GROUP. Leping sisaldas [[Daugava|Daugava jõele]] uue raudteesilla ehitust, Riia keskraudeejaama täielikku renoveerimist ning muldkeha ja pealisehituse rajamist kogumaksumusega 430 miljonit eurot.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Rail Baltica tapšanas vēsture |url=https://edzl.lv/par-rail-baltica/rail-baltica-tapsanas-vesture |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=edzl.lv |keel=lv}}&lt;/ref&gt;

5. juulil 2019 sõlmiti kaks esimest Läti Rail Balticu põhitrassi projekteerimise lepingut. Lõigu Upeslejas–Riia–Misa projekti koostamise leping sõlmiti [[Hispaania]] konsortsiumiga, kuhu kuulusid IDOM Consulting, Engineering, Architecture (IDOM) ja Ingeniería y Economía del Transporte (INECO). Lepingu maksumus oli 12,99 miljonit eurot. Teine leping sõlmiti Vangaži–Salaspilsi–Misa lõigu projekteerimiseks ettevõtetega Egis Rail S.A., DB Engineering &amp; Consulting GmbH ja Olimps SIA. Teise lepingu maksumuseks kujunes 12,02 miljonit eurot.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

6. aprillil 2020 sõlmiti viimased kaks Lati Rail Balticu põhitrassi projekteerimise lepingut. Lõigu Vangaži – Eesti piir projekteerimise leping sõlmiti konsortsiumiga INECO-ARDANUY. Lepingu maksumus oli 12,95 miljonit eurot. Lõigule Misa – Leedu piir koostab projekti IDOM maksumusega 6,9 miljonit eurot.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

==== Leedu ====
2013. aasta juunis sõlmiti leping ettevõttega UAB Sweco Lietuva Rail Balticu trassi [[Keskkonnamõju strateegiline hindamine|keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks]] (KSH) lõigul Kaunas – Läti piir. Muuhulgas tuli hindamise käigus võrrelda [[Šiauliai|Šiauliaid]] ja [[Panevėžys|Panevėžyst]] läbivat trassivarianti.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=11. oktoober 2013 |pealkiri=Išvada – „Rail Baltica“ racionaliausia pro Panevėžį |url=https://www.tv3.lt/naujiena/verslas/isvada-rail-baltica-racionaliausia-pro-panevezi-n757029 |vaadatud=11.07.2024 |väljaanne=tv3.lt |keel=lt}}&lt;/ref&gt; Sama aasta oktoobris valminud KSH lõpparuandes eelistati, et Rail Baltic hakkaks läbima [[Panevėžys|Panevėžyst]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 2014. aasta juunis kinnitas Leedu valitsus trassivariandi läbi [[Panevėžys|Panevėžyse]] ning ka rahvusvahelise ühisettevõte loomise koos Läti ja Eestiga.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=11. jaanuar 2017 |pealkiri=Prasideda vienas svarbiausių „Rail Baltica“ įgyvendinimo Lietuvoje etapų |keel=lt |väljaanne=lrt.lt |url=https://www.lrt.lt/naujienos/verslas/4/159988/prasideda-vienas-svarbiausiu-rail-baltica-igyvendinimo-lietuvoje-etapu |vaadatud=11.07.2024}}&lt;/ref&gt;

2017. aasta jaanuaris kiitis Leedu valitsus heaks Rail Balticu ruumiplaneeringu lõigul Kaunas – Läti piir, mis võimaldas alustada maade omandamist.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Oktoobris 2017 ratifitseeris [[Seim (Leedu)|Leedu parlament]] Rail Balticu ehitamise rahvusvahelise kokkuleppe.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=10. oktoober 2017 |pealkiri=Seimas ratified the Agreement on the Development of the Rail Baltic/Rail Baltica Railway Connection |url=https://www.lrs.lt/sip/portal.show?p_r=35403&amp;p_k=2&amp;p_t=251279 |vaadatud=11.07.2024 |väljaanne=lrs.lt |keel=en}}&lt;/ref&gt;

2019. aastal sõlmiti kaks lepingut Rail Balticu lõigu Kaunas – Läti piir projekteerimiseks Hispaania firmaga IDOM Consulting, Engineering, Architecture. Kaunase ja [[Ramygala]] vahelise lõigu maksumuseks kujunes 8,4 miljonit eurot ning [[Ramygala|Ramygalast]] Läti piirinini kulgeva lõigu projekteerimine maksis 8 miljonit eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kaunas – Lietuvos ir Latvijos valstybių siena / Projektavimas |url=https://rail-baltica.lt/projekto-igyvendinimas/kaunas-lietuvos-ir-latvijos-valstybiu-siena/projektavimas/ |vaadatud=11.07.2024 |väljaanne=rail-baltica.lt |keel=lt }}{{Kõdulink|aeg=august 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

=== Ehitus ===

==== Eesti ====
[[Fail:Construction of Rail Baltica Ülemiste terminal in Tallinn - May 2024 (8).jpg|pisi|Rail Baltica [[Linda reisiterminal|Ülemiste reisiterminali]] ehitus 2024. aasta mais]]
[[Fail:Rail Baltica future tracks at Ülemiste.jpg|pisi|1520 mm raudtee ümbertõstmine Ülemistel, et teha ruumi Rail Baltica rööbastele]]
[[Fail:Construction of Rail Baltica in Rapla county, Estonia - July 2026 (3).jpg|pisi|Rail Baltica ehitus Raplamaal 2026. aasta juulis ]]
Rail Balticu ehitus algas Eestis 2019. aastal, kui alustati Saustinõmme viadukti rajamist, et ehitada see välja [[Tallinna ringtee]] [[Luige (Kiili)|Luige]] ja [[Saku]] vahelise lõigu neljarealiseks ehitamisega samal ajal. 29. novembril 2019 pandi Saustinõmme viaduktile nurgakivi, millega tähistati ametlikult Rail Balticu ehituse algust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=29. november 2019 |pealkiri=Rail Baltica sai Eestis nurgakivi |url=https://www.railbaltica.org/et/rail-baltica-sai-eestis-nurgakivi/ |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=railbaltica.org}}&lt;/ref&gt; Ürituse raames kirjutasid [[Maanteeamet]] ja ühisettevõtte RB Rail alla koostöölepingule, millega alustati Rail Baltica projektiga seotud maanteeviaduktide rajamist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Saarmann |eesnimi=Tanel |kuupäev=29. november 2019 |pealkiri=FOTO {{!}} Eilse Rail Balticu nurgakivi asetamise varju jäi üks oluline kokkulepe |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/88224545/foto-eilse-rail-balticu-nurgakivi-asetamise-varju-jai-uks-oluline-kokkulepe |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=arileht.delfi.ee}}&lt;/ref&gt; Saustinõmme viadukt valmis 2021. aasta alguses.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=28. jaanuar 2021 |pealkiri=Tallinna ringtee Saustinõmme viadukt sai valmis |url=https://www.err.ee/1608088783/tallinna-ringtee-saustinomme-viadukt-sai-valmis |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=err.ee}}&lt;/ref&gt;

2021. aastal augustis alustati järgmiste Rail Balticu ristumiste rajamist, kui ehitusse läksid Tagadi ja Künka tee viaduktid ning Loone [[ökodukt]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=30.06.2021 |pealkiri=Juba tänavu suvekuudel alustatakse mitmete Rail Baltica raudteed ületavate viaduktide ja ökoduktide ehitamisega. |url=https://www.rbestonia.ee/suvel-algab-rb-viaduktide-ja-okoduktide-ehitus/ |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}&lt;/ref&gt; 2022. aasta aprillis alustati Rail Balticu Assaku viadukti ehitamist [[Tallinna–Tartu maantee|Tallinna–Tartu maanteele]]. Viadukt valmis sama aasta novembris.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=11. november 2022 |pealkiri=Valmis Rail Baltica raudtee ja Tallinn-Tartu maantee ristumine |url=https://www.rbestonia.ee/valmis-rail-baltica-raudtee-ja-tallinn-tartu-maantee-ristumine/ |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}&lt;/ref&gt; 2023. aastaks oli valminud on viis viadukti ja neli ökodukti ning ehituses oli üle kümne rajatise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kaua veel? |url=https://www.rbestonia.ee/kaua-veel/ |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}&lt;/ref&gt;

2022. aasta augustis selgus, et Rail Balticu [[Linda reisiterminal|Ülemiste terminali]] ehitushange ebaõnnestus, sest hankele tuli vaid üks pakkumus, mille hind ületas eeldatava ehitusmaksumuse peaaegu kahekordselt. Rail Baltic Estonia otsustas seejärel jagada terminali ehituse väiksemateks osadeks, et vähendada hinnatõusust tulenevaid riske kohalikele töövõtjatele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Linnar |eesnimi=Mart |kuupäev=22. august 2022 |pealkiri=Rail Balticu Ülemiste terminali hange kukkus läbi |url=https://www.err.ee/1608692071/rail-balticu-ulemiste-terminali-hange-kukkus-labi |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=err.ee}}&lt;/ref&gt; 12. aprillil 2023 sõlmis Rail Baltic Estonia 44,8 miljonit eurot maksva ehituslepingu Ülemiste terminali nullkorruse ehitamiseks ettevõtetega [[Merko Ehitus Eesti]] ja [[KMG Infra]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ots |eesnimi=Mait |kuupäev=12. aprill 2023 |pealkiri=Rail Baltic Estonia sõlmis seni suurima ehituslepingu |url=https://www.err.ee/1608945647/rail-baltic-estonia-solmis-seni-suurima-ehituslepingu |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=err.ee}}&lt;/ref&gt; Terminali ehitust alustati sama aasta oktoobris.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=31. oktoober 2023 |pealkiri=Rail Baltica Ülemiste ühisterminali ehitus läks käima |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltica-ulemiste-uhisterminali-ehitus-laks-kaima/ |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}&lt;/ref&gt;

2023. aasta lõpus sõlmisid Rail Baltic Estonia ja KMG Infra koostööleppe [[Soodevahe (Rae)|Soodevahesse]] raudteetrassi ehitamiseks vajaliku ehitusbaasi rajamiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-09-26 |pealkiri=Soodevahesse kerkib Rail Balticu ehitusbaas, hanke võitis KMG |url=https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2023/09/26/soodevahesse-kerkib-rail-balticu-ehitusbaas-hanke-voitis-kmg |vaadatud=2023-09-29 |väljaanne=Ehitusuudised |keel=et}}&lt;/ref&gt;

5. jaanuaril 2024 sõlmis Rail Baltic Estonia esimese raudtee põhitrassi lõigu ehituslepingu ettevõtetega [[TREV-2 Grupp|AS TREV-2 Grupp]] ja AllSpark OÜ. Ülemistelt Soodevahesse kulgeva 4,8-kilomeetrise trassi ehitusmaksumuseks kujunes 34,2 miljonit eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=5. jaanuar 2024 |pealkiri=Rail Baltic Estonia sõlmis põhitrassi esimese lõigu ehituslepingu |url=https://www.err.ee/1609213258/rail-baltic-estonia-solmis-pohitrassi-esimese-loigu-ehituslepingu |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=err.ee}}&lt;/ref&gt; 21. veebruaril 2024 sõlmiti järgmise kahe põhitrassi lõigu ehituslepingud maksumusega 107 miljonit eurot. Kahte Rapla maakonnas asuvat lõiku kogupikkusega 17 km hakkas ehitama ettevõte [[Verston]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Linnart |eesnimi=Mart |kuupäev=21. veebruar 2024 |pealkiri=Rail Baltic Estonia sõlmis esimesed lepingud trassi ehitamiseks Raplamaal |url=https://www.err.ee/1609260156/rail-baltic-estonia-solmis-esimesed-lepingud-trassi-ehitamiseks-raplamaal |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=err.ee}}&lt;/ref&gt; Neljas põhitrassi ehitusleping sõlmiti 9. juulil 2024 ettevõttega Tariston AS. Ligi seitsmekilomeetrise Hagudi–Alu trassilõigu maksumuseks kujunes 30,59 miljonit eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=9. juuli 2024 |pealkiri=Rail Baltic Estonia ja Tariston sõlmisid lepingu 7 km pikkuse põhitrassilõigu ehituseks Raplamaal |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltic-estonia-ja-tariston-solmisid-lepingu-7-km-pikkuse-pohitrassiloigu-ehituseks-raplamaal/ |vaadatud=11.07.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}&lt;/ref&gt;

Põhitrassi viies ehitusleping sõlmiti 26. augustil 2024 ettevõtetega [[AS Merko Ehitus|Merko Ehitus Eesti AS]] ja [[GRK Eesti AS]]. [[Saku]] asulast kuni Harju-Rapla maakonna piirini kulgeva 10,5 km lõigu maksumuseks kujunes 59,87 miljonit eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=26. august 2024 |pealkiri=Rail Baltic Estonia sõlmis järjekordse lepingu Rail Baltica põhitrassi ehitamiseks |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltic-estonia-solmis-jarjekordse-lepingu-rail-baltica-pohitrassi-ehitamiseks/ |vaadatud=23.09.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}&lt;/ref&gt; Järgmine põhitrassi ehitusleping sõlmiti ettevõtetega OÜ Verston ja OÜ Järelpinge Inseneribüroo 3. septembril 2024 17,2 km pikkuse lõigu ehitamiseks [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]], [[Rapla vald|Rapla]] ja [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]. Senimaani sõlmitud põhitrassi lepingutest rahaliselt kõige mahukamaks kujunenud lepingu maksumus oli ligikaudu 87,8 miljoni eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=3. september 2024 |pealkiri=Rail Baltic Estonia sõlmis seni suurima lepingu Rail Baltica põhitrassi ehitamiseks |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltic-estonia-solmis-seni-suurima-lepingu-rail-baltica-pohitrassi-ehitamiseks/ |vaadatud=23.09.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}&lt;/ref&gt; Seitsmenda põhitrassi ehitushanke [[Soodevahe (Rae)|Soodevahe]] ja [[Kangru (Kiili)|Kangru]] vahelise 9,2 km pikkuse lõigu ehitamiseks võitsid samuti OÜ Verston ja OÜ Järelpinge Inseneribüroo. 11. septembril 2024 allkirjastatud ehituslepingu maksumus oli 70,8 miljonit eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=11. september 2024 |pealkiri=Rail Baltic Estonia sõlmis lepingu trassi ühe eripärase lõigu ehitamiseks, kus rongid hakkavad sõitma sügaval paekivikanalis |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltic-estonia-solmis-lepingu-trassi-uhe-eriparase-loigu-ehitamiseks-kus-rongid-hakkavad-soitma-sugaval-paekivikanalis/ |vaadatud=23.09.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}&lt;/ref&gt;

Viimane Harjumaa põhitrassi ehitusleping sõlmiti 11. novembril 2024 ettevõttega INF Infra. Kangru ja [[Saku]] vahelise 8,65-kilomeetrise lõigu maksumuseks kujunes 67,2 miljonit eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=11. november 2024 |pealkiri=Rail Baltica kogu põhitrass Harjumaal jõudis ehitusse – Rail Baltic Estonia ja INF Infra sõlmisid lepingu Kangru-Saku lõigu ehitamiseks |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltica-kogu-pohitrass-harjumaal-joudis-ehitusse-rail-baltic-estonia-ja-inf-infra-solmisid-lepingu-kangru-saku-loigu-ehitamiseks/ |vaadatud=23.11.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}&lt;/ref&gt; Esimene [[Pärnu maakond|Pärnumaa]] põhitrassi lõigu ehitusleping sõlmiti 28. veebruaril 2025. 15,8-kilomeetrist Selja–[[Tootsi]] lõiku hakkas ehitama [[AS Tariston]]. Lepingu maht oli 62,3 miljonit eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-02-28 |pealkiri=Rail Baltica ehitus jõudis Pärnumaale - Rail Baltic Estonia |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltica-ehitus-joudis-parnumaale/ |vaadatud=2025-08-17 |keel=et}}&lt;/ref&gt; Pool Eesti Rail Balticu põhitrassist sai ehituslepingutega kaetud 7. märtsil 2025, kui allkirjastati ettevõttega AS TREV-2 Grupp leping Kärpla–Selja lõigu ehitamiseks Raplamaal. 14-kilomeetrise lõigu maksumus oli 67,6 miljonit eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-03-07 |pealkiri=Rail Baltica ehitus hoogustub: Eesti osa põhitrassist pool on nüüd ehituslepingutega kaetud - Rail Baltic Estonia |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltica-ehitus-hoogustub-eesti-osa-pohitrassist-pool-on-nuud-ehituslepingutega-kaetud/ |vaadatud=2025-08-17 |keel=et}}&lt;/ref&gt;

16. mail 2025 allkirjastati Eesti ajaloo suurim taristuleping kahe rahvusvahelise konsortsiumiga. Sellega sai kogu Eesti põhitrass ehituslepingutega kaetud. Ehitajate leidmiseks kasutati uut hankemudelit – alliansshanget. Hange oli jaotatud kaheks osaks:

* Esimene osa hõlmas Ülemiste–[[Pärnu]] lõigu raudtee pealisehitust ning Tootsi–Pärnu lõigu alus- ja pealisehitust. Esimese hanke osa võitis konsortsium, kuhu kuulusid GRK Eesti AS, GRK Suomi Oy, Aktsiaselts Merko Ehitus Eesti, NGE CONTRACTING, Sweco Finland Oy, Sweco Sverige AB ja TSO SAS. Ehituslepingu maksumuseks kujunes 394 miljonit eurot.&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-05-16 |pealkiri=Rail Baltic Estonia sõlmis Rail Baltica põhitrassi ehituseks rekordilised lepingud rahvusvaheliste konsortsiumitega - Rail Baltic Estonia |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltic-estonia-solmis-rail-baltica-pohitrassi-ehituseks-rekordilised-lepingud-rahvusvaheliste-konsortsiumitega/ |vaadatud=2025-08-17 |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Teine osa hõlmas Pärnu–[[Ikla]] lõigu täieliku projekteerimist ja ehitamist ning selle maksumus oli 332 miljonit eurot. Teise hanke osa võitnud konsortsiumisse kuulusid Bouygues Travaux Public, Budimex S.A., INGEROP Conseil et Ingenierie (ICI), KMG Infra OÜ ja WSP Finland Oy.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;

Kahe alliansslepingu maht kokku oli hinnanguliselt 726 miljonit eurot, kuid strateegiliste materjalide (nt rööpad, liiprid, pöörangud ja ballast) hankimise lisavõimalusega võis kogumaksumus ulatuda 932 miljoni euroni.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;

Leping Ülemiste terminali maapealse osa ehitamiseks sõlmiti Merko Ehitusega 21. mail 2025. [[Zaha Hadid|Zaha Hadidi]] arhitektuuribüroo loodud terminalihoone maksumuseks kujunes 85 miljonit eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-05-21 |pealkiri=Rail Baltic Estonia sõlmis lepingu Tallinna Ülemiste rahvusvahelise reisiterminali ehitamiseks - Rail Baltic Estonia |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltic-estonia-solmis-lepingu-tallinna-ulemiste-rahvusvahelise-reisiterminali-ehitamiseks/ |vaadatud=2025-08-17 |keel=et}}&lt;/ref&gt; Esimene osa Ülemiste terminalist avati 12. juunil 2025, kui Elroni rongid hakkasid kasutama uut 230 meetri pikkust ja 9,3 meetri laiust platvormi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-06-12 |pealkiri=Esimene osa Ülemiste Linda terminalist sai valmis – reisijad kasutavad tänasest uut ooteplatvormi - Rail Baltic Estonia |url=https://www.rbestonia.ee/esimene-osa-ulemiste-linda-terminalist-sai-valmis-reisijad-kasutavad-tanasest-uut-ooteplatvormi/ |vaadatud=2025-08-17 |keel=et}}&lt;/ref&gt; 31. juulil 2025 sõlmiti leping Soodevahe liiklussõlme rajamiseks. 38,8 miljoni euro suurune leping sõlmiti aktsiaseltsiga TREF Nord ning hõlmas mitmetasandilist ristumiskohta, kus ristuvad standardlaiusega (1435 mm) ja Vene laiusega (1520 mm) raudteed ning Lagedi tee viadukt. Lepingu alla kuulus ka Soodevahe raudteetunneli osaline rajamine ligikaudu 330 meetri ulatuses, mille kaudu jõuab Rail Balticu raudteeharu [[Muuga sadam|Muuga sadamasse]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-07-31 |pealkiri=Rail Baltic Estonia sõlmis lepingu Soodevahe liiklussõlme rajamiseks – algab ühe keerukaima taristulõigu ehitus Eestis - Rail Baltic Estonia |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltic-estonia-solmis-lepingu-soodevahe-liiklussolme-rajamiseks-algab-uhe-keerukaima-taristuloigu-ehitus-eestis/ |vaadatud=2025-08-17 |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==== Läti ====
23. novembril 2020 algas Lätis Rail Balticu ehitus, kui ehitusfirma BERERIX hakkas [[Riia keskraudteejaam|Riia keskraudteejaama]] ümber ehitama.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 2. märtsil 2021 sõlmiti 237 miljonit eurot maksev leping konsortsiumiga B.S.L. Infra Riia lennujaama peatuse ehitamiseks. Lepingu järgi on ehitus jagatud viieks etapiks ja selle valmimistähtaeg on 2025. aasta lõpp.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2. märts 2021 |pealkiri=Rail Baltica airport station construction to begin in May |url=https://eng.lsm.lv/article/economy/transport/rail-baltica-airport-station-construction-to-begin-in-may.a394985/ |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=eng.lsm.lv}}&lt;/ref&gt; Riia lennujaama peatust hakati ehitama 30. juunil 2021.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

2023. aasta septembris lõppenud Läti Rail Balticu põhitrassi ehituse hanke võitis Prantsuse, Poola ja Itaalia ühisfirma E.R.B. Rail Baltica JV. Kahe Türgi ehitusfirma ühispakkumus osutus küll odavamaks, kuid Läti julgeolekuteenistuse nõudmisel lükati see tagasi. Hanke võitnud pakkumuse maksumuseks kujunenud 3,7 miljardit eurot tähendas Rail Balticu projekti tunduvat kallinemist võrreldes 2016. aastal eeldatud 1,9 miljardiga. Siiski kiitis Läti valitsus 2023. aasta detsembris põhitrassi ehituslepingu sõlmimise heaks ja eraldas esimese lõigu ehituseks 165 miljonit eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=18. september 2023 |pealkiri=Turkish builders see Rail Baltica bid excluded over security concerns: LTV's De Facto |url=https://eng.lsm.lv/article/economy/transport/18.09.2023-turkish-builders-see-rail-baltica-bid-excluded-over-security-concerns-ltvs-de-facto.a524280/ |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=eng.lsm.lv}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=20. detsember 2023 |pealkiri=Latvian government okays Rail Baltica main line expenses |url=https://eng.lsm.lv/article/economy/transport/20.12.2023-latvian-government-okays-rail-baltica-main-line-expenses.a536087/ |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=eng.lsm.lv}}&lt;/ref&gt;

==== Leedu ====
2022. aasta kevadel sõlmis Leedu riiklik raudteetaristu ettevõte [[LTG Infra]] 64 miljoni eurose lepingu 1,5 km pikkuse Rail Baltica silla ehitamiseks üle [[Neris|Nerise]] jõe. Itaalia ettevõtte Rizzani de Eccher poolt ehitatavast raudteesillast peaks saama Baltimaade pikim sild.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=1. aprill 2022 |pealkiri=Ilgiausią Baltijos šalyse geležinkelio tiltą per Nerį statys Italijos kompanija |url=https://rail-baltica.lt/ilgiausia-baltijos-salyse-gelezinkelio-tilta-per-neri-statys-italijos-kompanija-2/ |vaadatud=28.09.2024 |väljaanne=rail-baltica.lt |keel=lt }}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

2022. aasta lõpus sõlmiti lepingud kahe esimese Leedu Rail Baltica põhitrassi lõigu ehitamiseks. [[Šveicarija]]–[[Žeimiai]] 10 km pikkuse lõigu ja Žeimiai–[[Šėta]] 17,7 km pikkuse lõigu maksumuseks kujunes 165,54 miljonit eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=12.12.2022 |pealkiri=„Rail Baltica“: naują geležinkelio sankasą dvikeliui statys Lietuvos įmonės |url=https://www.railbaltica.org/lt/rail-baltica-nauja-gelezinkelio-sankasa-dvikeliui-statys-lietuvos-imones/ |vaadatud=28.09.2024 |väljaanne=railbaltica.org |keel=lt}}&lt;/ref&gt; 2024. aasta novembris sõlmiti 98 miljoni euro suurune ehitusleping Šėta–[[Ramygala]] 17,1 km pikkuse põhitrassi lõigu ehitamiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=8. oktoober 2024 |pealkiri=„Rail Baltica“ statybose – naujas 17,1 km ruožas: pasirašyta 98 mln. Eur vertės rangos darbų sutartis |url=https://www.railbaltica.org/lt/rail-baltica-statybose-naujas-171-km-ruozas-pasirasyta-98-mln-eur-vertes-rangos-darbu-sutartis/ |vaadatud=23.11.2024 |väljaanne=railbaltica.org |keel=lt}}&lt;/ref&gt;

2025. aasta suvel allkirjastati kolm Rail Baltica ehitustööde lepingut kogumaksumusega 235 miljonit eurot. Üks leping hõlmas pealisehitus Šveicarija ja Žeimiai vahel ning ülejäänud kaks hõlmasid raudtee alusehitust lõigul [[Kaunas]]–Šveicarija.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-08-05 |pealkiri=„Rail Baltica“ darbai – 77 km ruože: pasirašytos naujos net 235 mln. Eur vertės sutartys dėl bėgių tiesimo ir sankasos statybos |url=https://rail-baltica.lt/rail-baltica-darbai-77-km-ruoze-pasirasytos-naujos-net-235-mln-eur-vertes-sutartys-del-begiu-tiesimo-ir-sankasos-statybos/ |vaadatud=2025-08-17 |väljaanne=Rail Baltica |keel=lt-LT}}&lt;/ref&gt;

== Rail Baltica veerem ja opereerijad ==
18. märtsil 2026 kuulutas [[Elron]] koostöös Läti riikliku rongioperaatoriga [[Vivi]] ja Leedu riikliku rongioperaatoriga [[:en:LTG_Link|LTG Link]] ühiselt Rail Baltica regionaalsete rongide raamhanke. Hankima minnakse ühtekokku kuni 20 uut elektrirongi [[Standardrööpmeline raudtee|standardrööpmelisele raudteele (1435 mm)]]. Uued regionaalsed rongid on ette nähtud teenindama kiirustel 200 km/h. Rongidesse tulevad tava- ja äriklass; toitlustus koos kohviautomaadiga; vaikne ala; pereala; lemmiklooma ala; kiire internetiühendus ([[5G]]); vähemalt 2 WC-d; vähemalt 20 jalgrattahoidikut ning 4 ratastoolikohta. Rongid peavad mahutama vähemalt 200 istekohta.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kuulutasime välja Rail Baltica regionaalrongide hanke {{!}} Elron |url=https://elron.ee/elronist/uudised/kuulutasime-valja-rail-baltica-regionaalrongide-hanke |vaadatud=2026-03-23 |väljaanne=elron.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Projekti maksumus ja rahastamine ==
Konsultatsiooniettevõtte [[Ernst &amp; Young]] 2017. aastal avaldatud tasuvusanalüüsi järgi oli projekti ehituse hinnanguline kogumaksumus umbes 5,8 miljardit eurot, kuid muudatused tehnilistes nõuetes, [[inflatsioon]] ja regionaalsete peatuste lisamine olid 2024. aastaks muutnud projekti üle nelja korra kallimaks.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://rbestonia.ee/wp-content/uploads/2017/07/EY-i-Rail-Baltica-tasuvusanl%C3%BC%C3%BCsi-kokkuv%C3%B5te_Final.pdf|pealkiri=Rail Balticu tasuvusanalüüs|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201035328/https://rbestonia.ee/wp-content/uploads/2017/07/EY-i-Rail-Baltica-tasuvusanl%C3%BC%C3%BCsi-kokkuv%C3%B5te_Final.pdf|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; 2024. aastal avaldatud Rail Balticu uuendatud tasuvusavalüüsi järgi oli projekti kogumaksumus tõusnud 23,8 miljardi euroni. Samas oli projekt ka uuendatud tasuvusanalüüsi järgi endiselt sotsiaalmajanduslikult tasuv, suurendades Balti riikide SKP kasvu 0,5–0,7 protsendipunkti võrra aastas.&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;Rail Baltica (veebruar 2024). Economic Appraisal and

Cost-Benefit Analysis.&lt;/ref&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
|
|2017. a hinnatud&lt;/br&gt; maksumus, mld €
|Esimese etapi&lt;/br&gt; maksumus, mld €
|Projekti kogu-&lt;/br&gt;maksumus, mld €
|-
|Eesti
|1,35
|3,1
|4,03
|-
|Läti
|1,97
|6,4
|9,59
|-
|Leedu
|2,47
|5,4
|10,23
|-
|'''KOKKU'''
|'''5,79'''
|'''14,9'''
|'''23,85'''
|-
| colspan=&quot;4&quot; |Allikas: Baltimaade riigikontrollide ühisaruanne&lt;ref&gt;Janar Holm, Edgars Korčagins, Mindaugas Macijauskas (11. juuli 2024). Review on the Rail Baltica project.&lt;/ref&gt;
|}
Rail Balticu projekt on saanud 2023. aasta oktoobri seisuga 2,237 miljardit eurot toetust Euroopa ühendamise rahastult (CEF). Balti riikide kaasfinantseeringu maht on samal ajal olnud 454,2 miljonit eurot.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

2018. aasta 13. juulil allkirjastasid Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet (INEA), kolme Balti riigi ühisettevõte RB Rail AS, Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Läti Transpordiministeerium ning Leedu Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) toetuslepingu Rail Balticu raudteetaristu ehitamiseks, mille koguväärtus on 130 miljonit eurot. CEF-i toetus moodustab kuni 85% abikõlblikest kuludest, toetades projekti elluviimist maksimaalselt 110 miljoni euroga.

Eelnevalt on kolm Balti riiki ja RB Rail AS allkirjastanud Rail Balticu ehitamiseks Euroopa Ühendamise Rahastuga kaks toetuslepingut. Koos 2018. aasta 13. juulil sõlmitud kolmanda lepinguga on Euroopa Liidu abikõlbulike kulude koguväärtus Rail Balticu projekti raames olnud ligikaudu 824 miljonit eurot. CEF panus tulevaste tegevuste majanduslikuks toetuseks on seejuures maksimaalselt 683 miljonit eurot, mis moodustab 85% kõigist abikõlbulikest kuludest.

2020. aastal allkirjastasid Rail Baltica ja [[Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet]] (INEA) täiendava Euroopa Ühendamise Rahastuse (CEF) lepingu, et arendada Rail Balticat kui piirideülest raudteeprojekti. Lepingu kogumaksumus oli selle järgi 214,3 miljonit eurot, millest CEF toetus on maksimaalselt 182,2 miljonit eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Rail Baltica|url=https://www.railbaltica.org/et/rail-baltica-allkirjastas-innovatsiooni-ja-vorkude-rakendusametiga-kaks-toetuslepingut-koguvaartuses-2143-miljonit-eurot/|pealkiri=Rail Baltica allkirjastas Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusametiga kaks toetuslepingut koguväärtuses 214,3 miljonit eurot|väljaanne=Rail Baltica|aeg=9. detsember 2020|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

2022. aastal eraldati Rail Baltica projektile Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF) uue 2021–2027 rahastusperioodi esimese taotlusvooru raames 350 miljonit eurot, mis koos kolme Balti riigi riikliku kaasfinantseeringuga teeb kokku üle 400 miljoni euro. 2023. aastal eraldati CEF-i rahastust 2021–2027 rahastusperioodi teise taotlusvooru raames 928 miljonit eurot, mis koos kaasfinantseeringuga teeb kokku üle 1,1 miljardi euro.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; 2024. aastal eraldas CEF Rail Balticu ehituseks veel ligi 1,2 miljardit eurot.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=17. juuli 2024 |pealkiri=Selgus, kui palju Rail Balticu ehitamiseks Euroopa CEFi viimasest voorust raha antakse |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://majandus.postimees.ee/8060853/selgus-kui-palju-rail-balticu-ehitamiseks-euroopa-cefi-viimasest-voorust-raha-antakse |vaadatud=19.10.2024}}&lt;/ref&gt; 2025. aastal eraldas CEF Rail Balticule lisaks 295 miljonit eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Rail Baltica sai Brüsselist kätte väiksema rahapaki, kui taotleti |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120388492/rail-baltica-sai-brusselist-katte-vaiksema-rahapaki-kui-taotleti |vaadatud=2025-08-17 |väljaanne=Ärileht |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Kriitika ==
* 29. septembril 2016 ilmus [[101 kiri]] &quot;Eesti rahva ja maa tuleviku nimel tuleb peatada Rail Balticu rajamine kavandatud kujul&quot; ajalehes [[Postimees]].&lt;ref name=&quot;yU2XJ&quot; /&gt; Selles tuuakse esile vajadus ja võimalus projekti oluliselt paremaks muuta.
* 26. jaanuaril 2017 ilmus [[152 kiri]] &quot;Eesti vajab raudteed Euroopasse, kuid mitte praegu planeeritud kujul&quot; ajalehes [[Postimees]].&lt;ref name=&quot;TBY6D&quot; /&gt; Selles ollakse seisukohal, et Rail Balticu rajamine praegusel kujul tuleb peatada ja asuda kavandama Eesti vajadustest lähtuvat raudteed.
* Ajakirjanduses on avaldatud kahtlusi uuringus välja pakutud raudteetrassi paiknemise kohta Riia linna ümbruses ja leitud, et uus standardrööpmega raudtee peaks mööduma lennuvälja lähedalt.&lt;ref name=&quot;SFZkM&quot; /&gt;
* Eesti omaosaluseks on praegu planeeritud 250 miljonit eurot, samas ei ole see summa lõplik. Projekti käigus suurenevad kulud tuleb tasuda toetuse saajal ning hinnang kuludeks on planeerimise perioodil mitmekordistunud.&lt;ref name=&quot;N9S3p&quot; /&gt;
* Projekti kriitiline analüüs on esitatud väljaandes &quot;[[Avalik Eesti]]&quot;.{{lisa viide}}
* Karli Lambot esines kriitilise analüüsiga riigikogu majanduskomisjonis 21. veebruaril 2017.&lt;ref&gt;[https://medium.com/@priithumal/karli-lambot-210217-633eb696b2dc]&lt;/ref&gt;
* [[Eesti Rooma Klubi]] avaldus Rail Balticu kohta &quot;Rail Balticu rajamine uuele otsetrassile on läbi mõtlemata otsus&quot;. Eesti Rooma Klubi märgib, et kui Riigikogu ratifitseerib ülalnimetatud kokkuleppe, kasutab Eesti Rooma Klubi [[Århusi konventsioon]]iga antud õigust pöörduda kohtusse sundimaks riiki täitma talle seadustega pandud kohustusi.&lt;ref name=&quot;d10Eq&quot; /&gt;
* Rail Balticu kehtiva projekti ja selle läbisurumise meetodite vastu on korraldatud mitu meeleavaldusmiitingut: 26. jaanuaril 2017 Tallinnas majandusministeeriumi ees (umbes 300 inimest),&lt;ref name=&quot;MznDO&quot; /&gt; samuti 22. aprillil 2017 Tallinnas [[Vabaduse väljak]]ul ning Tartus [[Raekoja plats (Tartu)|Raekoja platsil]] ja 17. mail 2017 Riigikogu hoone ees.
* Kriitilisi artikleid on projektist kui ''Fail Baltic''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;ust kirjutanud [[Kati Vatmann]],&lt;ref name=&quot;v9OZk&quot; /&gt; aga ka [[Mihkel Mutt]],&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Mihkel Mutt|url=https://arvamus.postimees.ee/4082505/mihkel-mutt-mitte-ainult-rb-raudteest|pealkiri=Mihkel Mutt: mitte ainult RB – raudteest|väljaanne=Postimees|aeg=18. aprill 2017|vaadatud=13. novembril 2018}}&lt;/ref&gt; [[Indrek Neivelt]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Indrek Neivelt|pealkiri=Vahetan kasumliku firma kahjumliku vastu|url=http://www.indrekneivelt.eu/2017/05/17/vahetan-kasumliku-firma-kahjumliku-vastu/|väljaanne=Indrek Neivelti Blogi|aeg=17. mai 2017|vaadatud=13. novembril 2018}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Indrek Neivelt|pealkiri=Mis vahe on Rail Balticul ja Estonian Airil?|url=http://www.indrekneivelt.eu/2017/05/01/mis-vahe-on-rail-balticul-ja-estonian-airil/|väljaanne=Indrek Neivelti Blogi|aeg=1. mai 2017|vaadatud=13. novembril 2018}}&lt;/ref&gt; jt.
* Riigikontrolli 24. mai 2017 ülevaade Rail Balticu kohta näitab, et Rail Balticu kokkuleppes on mõningaid nõrkusi.&lt;ref&gt;[http://www.riigikontroll.ee/tabid/168/amid/557/ItemId/957/language/et-EE/Default.aspx]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; Riigikontrolör [[Alar Karis]] kommenteeris toona esitatud ülevaadet järgmiselt: &quot;Kes Riigikontrolli raportit süvenenult loeb, saab aru, et selles pole eesmärki ega ootust kedagi Rail Balticu asjus ümber veenda, kedagi kritiseerida. Pole seal ka ilmvõimatuid soove sendi pealt kindaks teha, kui palju raudtee ehitamine maksma läheb, ega arusaama, et Euroopa Liidult tuleks nõuda mingeid garantiisid rahastamise asjus. Riigikontroll mõistab ka, et Rail Balticu puhul on algusest peale otsuste tegemisel olnud määraval positsioonil geopoliitilised kaalutlused, ning hüpoteetilised, tasuvust puudutavad arvutused parima hetketeadmise põhjalt saavad olla projekti asjus otsuste langetamisel pigem toetavas, abistavas ja taustinfot andvas rollis.&quot;&lt;ref name=&quot;jZKQo&quot; /&gt;&lt;!-- Kuidas see kommentaar kriitikaks kvalifitseerub? Täiesti neutraalne seisukohavõtt, mis avab lihtsalt neid eeldusi, millest Riigikontroll lähtus. --&gt;
* Rail Balticu vastased: Projekt ei ole EL-i reeglite järgi abikõlblik.&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/news/uudised/rail-balticu-vastased-projekt-ei-ole-el-i-reeglite-jargi-abikolblik?id=78495247]&lt;/ref&gt; Euroopa taristuprojektide puhul peavad diskonteeritud ehk tänasesse arvestatud tulud ületama kulusid, et taristuprojekti oleks mõttekas ette võtta. Rail Balticu kriitikud väidavad, et ettevõtte Ernst &amp; Young koostatud tasuvusanalüüsis on kasutatud õhusaaste arvestuses eelmisel sajandil toodetud sõidukite (EURO II) normide alusel tehtud arvutusi 3,3 miljardi euro ulatuses.[[Pilt:A 3 billion euro mistake in Rail Baltica Cost-Benefit Analysis.svg|pisi|400px|Kodanikuühenduse Avalikult Rail Balticust väidetav 3 miljardi euro suurune viga EY tehtud Rail Balticu tasuvusanalüüsis]] Projekti kriitikud väidavad, et tasuvusanalüüs on vastuolus EL juhendiga, kuna pole avaldatud analüüsi kõiki lähteandmeid ja arvutuskäike .&lt;ref name=&quot;dkD3l&quot; /&gt; Kriitikud väidavad, et põhilise osa sotsiaal-majanduslikust kasust annavad nende hinnangul utoopilised numbrid reisijate- ja kaubavedudes, ülejäänu moodustavad teoreetiline keskkonnasääst (nt müra vähenemine ja lennuliikluse ning [[maanteetransport|maanteetranspordi]] vähenemisest tingitud CO&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;).&lt;ref name=&quot;Gssjm&quot; /&gt; Rail Balticu meeskonna väitel on kõnealune kriitika veenvalt ümber lükatud tasuvusanalüüsi teostanud ning sellega seotud (anonüümsete) ekspertide poolt, kelle kinnitusel on arvutused õiged ning Rail Balticu kriitikud pole aru saanud analüüsis kasutatud metoodikatest, mistõttu arvavad kriitikud tasuvusanalüüsi põhjal, et Rail Baltic hakkabki põhiliselt konkureerima eelmisel sajandil toodetud kaugsõiduveokitega. Vastuses seati tugevalt küsimuse alla ka Rail Balticu vastaste pädevus tasuvusanalüüsi koostamise osas.&lt;ref name=&quot;m9ggJ&quot; /&gt;
* &lt;ref&gt;[http://www.logistikauudised.ee/uudised/2017/06/08/ey-rail-balticu-tasuvusuuring-valas-oli-tulle E&amp;Y Rail Balticu tasuvusuuring valas õli tulle]. Logistikauudised, 8. juuni 2017 &lt;/ref&gt;
* &lt;ref&gt;[http://arvamus.postimees.ee/4143855/222-kodaniku-kiri-rail-balticu-kohta 222 kodaniku kiri Rail Balticu kohta,] Postimees, 12. juuni 2017&lt;/ref&gt;
* Rail Balticu oponendid: Suuremad vead Rail Balticu tasuvusanalüüsis koos RB Raili ja EY kommentaaridega&lt;ref&gt;[http://avalikultrailbalticust.ee/index.php?id=879]&lt;/ref&gt; Priit Humala, Karli Lamboti, Illimar Pauli ja Raul Vibo sõnul on Rail Balticu (RB) tasuvusuuringus mitu olulist viga, mille arvesse võtmisel vähenevad RB kogutulud 4,1 miljardi euro võrra ning seetõttu ei ole RB isegi sotsiaalmajanduslikult tasuv, vaid on Balti riikidele kahjulik ega vasta ELi kaasrahastamise nõuetele. Priit Humal esitles 16. jaanuaril 2018 Tallinna Keskraamatukogus toimunud pressikonverentsil 73 lehekülje pikkust dokumenti, kus väidetakse, et heitenormide ja veoautode kütusetarbimisega manipuleerides on kunstlikult suurendatud RB sotsiaalmajanduslikku kasu. Samuti toovad kriitikud välja, et EY tasuvusuuringus ei käsitleta raudtee ehitamise ajal tekkivate keskkonnamõjude ega raudtee talumisega seotud väliskulusid. Ühtlasi rõhutavad nad, et tasuvusuuringu juhendi kohaselt tuleb &quot;kõik (tasuvusuuringus kasutatud) andmed ja allikad teha hõlpsasti kättesaadavaks&quot;, kuid hoolimata sagedastest taotlustest ei ole avalikustatud ühtegi EY uuringus kasutatud arvutuskäiku ning hulk seal viidatud allikaid ei ole endiselt avalikud.
* Avalik kiri 400 mõjuka inimese allkirjaga, mis nõuab Rail Balticu seaduse tühistamist.&lt;ref&gt;[https://arvamus.postimees.ee/4464987/400-avalik-kiri-valeinfo-pohjal-vastu-voetud-rail-balticu-seadus-tuleb-tuhistada?_ga=2]. Postimees, 10. aprill 2018&lt;/ref&gt;
* 6. veebruaril 2026 läks rahvaalgatusena Riigikokku petitsioon, mis nõuab Rail Balticu ehituse peatamist.&lt;ref&gt;[https://rahvaalgatus.ee/initiatives/1675-rail-balticu-ehitus-tuleb-peatada-et-säästa-eesti-loodust-ja-vältida-uusi-maksutõuse Rail Balticu ehtius tuleb peatada]&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[101 kiri]]
* [[152 kiri]]
* [[222 kiri]]
* [[400 kiri]]
* [[E67]]
* [[Avalikult Rail Balticust]]
* ''[[hyperloop]]''

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;FJuvZ&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.railbaltic.info/et/ |pealkiri=Rail Baltic (Eesti koduleht) |vaadatud=2013-09-16 |arhiivimisaeg=2013-08-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130831074320/http://www.railbaltic.info/et/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;p3Xgz&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.rbgc.eu/frontpage.html |pealkiri=Rail Baltica Growth Corridor |vaadatud=2014-01-24 |arhiivimisaeg=2014-02-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140220075312/http://www.rbgc.eu/frontpage.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OI4UO&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Läti Rail Baltica projekti kirjeldus |url=http://www.rail-baltica.com/pub/ |vaadatud=2014-01-24 |arhiivimisaeg=2011-10-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111022233657/http://www.rail-baltica.com/pub/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;l6nfh&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.rail-baltica.lt/content/index.php?lang_id=1&amp;cat_id=1 |pealkiri=Rail Baltica Leedu koduleht |vaadatud=2014-01-24 |arhiivimisaeg=2014-02-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140202150843/http://www.rail-baltica.lt/content/index.php?lang_id=1&amp;cat_id=1 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;td4IE&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20171201030755/http://www.railbaltica.org/et/rail-baltica-sajandi-projekt/ Rail Baltica – sajandi projekt] RB Rail&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VPOyZ&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Ernst &amp; Young Baltic AS|url=https://rbestonia.ee/wp-content/uploads/2017/07/EY-i-Rail-Baltica-tasuvusanl%C3%BC%C3%BCsi-kokkuv%C3%B5te_Final.pdf|pealkiri=Rail Baltica tasuvusanalüüsi kokkuvõte|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201035328/https://rbestonia.ee/wp-content/uploads/2017/07/EY-i-Rail-Baltica-tasuvusanl%C3%BC%C3%BCsi-kokkuv%C3%B5te_Final.pdf|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vrLwH&quot;&gt;&quot;Vision and Strategies around the Baltic Sea 2010 – Towards a Framework for Spatial Development in the Baltic Sea Region&quot;. Denmark 1994. Vaata ka selle alusel koostatud paar aastat hilisem eestikeelne aruanne &quot;Läänemeremaade visioon ja strateegiad 2010. Nägemuselt tegudele&quot;. Läänemere Regiooni Ruumilise Arengu Komitee, Poola, 1997&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;peec1&quot;&gt;[http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/evaluation/railbaltica/report.PDF Feasibility Study on Rail Baltica Railways (COWI)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gn4rL&quot;&gt;http://ec.europa.eu/transport/media/publications/doc/2008_brochure_tent_t_implementation_priority_projects_progress_report.pdf (lk 48)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Emakeele Selts 2012&quot;&gt;[http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2012_2/OK_2012-2_09.pdf Emakeele Selts], 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EKI 2011&quot;&gt;[https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&amp;id=187 EKI: Rail Baltic], 31. mai 2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rail Baltic Estonia&quot;&gt;[https://www.rbestonia.ee/rail-baltica-lugu/&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dDSHZ&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140116190625/http://www.mkm.ee/public/Rail_Baltica_Interim_Report_Volume_I_06_12_10.pdf Rail Baltica Interim Report VOLUME I], AECOM transportation, November 2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;poom&quot;&gt;Raimo Poom. [http://www.epl.ee/news/eesti/rail-baltic-eesti-vottis-julge-otsusega-initsiatiivi.d?id=58426472 Rail Baltic: Eesti võttis julge otsusega initsiatiivi], [[Eesti Päevaleht]], 26. september 2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bns&quot;&gt;Uuring: Eesti peaks investeerima Rail Balticusse 440 miljonit eurot. [[BNS]]-i uudis, 29.06.2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ck1PF&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.railbaltica.org/wp-content/uploads/2017/04/RB_CBA_FINAL_REPORT_0405.pdf|pealkiri=Rail Baltica Global Project Cost Benefit Analysis Final Report|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2023-01-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230124122841/https://www.railbaltica.org/wp-content/uploads/2017/04/RB_CBA_FINAL_REPORT_0405.pdf|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RM4pb&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.railbaltica.org/wp-content/uploads/2017/04/RB_CBA_FINAL_REPORT_0405.pdf#page=158 |pealkiri=Rail Baltica Global Project Cost Benefit Analysis Final Report tebelid 61–72 |vaadatud=2017-12-16 |arhiivimisaeg=2023-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230124122841/https://www.railbaltica.org/wp-content/uploads/2017/04/RB_CBA_FINAL_REPORT_0405.pdf#page=158 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rVRa6&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://railbaltic.info/et/avalikud-arutelud|pealkiri=Avalikud arutelud|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201043013/http://railbaltic.info/et/avalikud-arutelud|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cHrnf&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://riigihanked.riik.ee/register/hange/140345|pealkiri=Rail Baltic 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute teemaplaneeringute tehniline koostamine, asjakohaste detailplaneeringute, keskkonnamõju strateegilise hindamise ja keskkonnamõju hindamise ning raudtee eelprojekti ja raudteega seotud ehitiste eelprojektide koostamine|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RaHXJ&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Egle Heero|url=https://digi.lib.ttu.ee/i/?3885|pealkiri=Avalikkuse kaasamise ulatus planeeringute koostamisel: suuliste ettepanekutega arvestamine Rail Balticu maakonnaplaneeringutes.|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JadAd&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.envir.ee/et/uudised/keskkonnaministeerium-kiitis-heaks-rail-balticu-keskkonnamoju-strateegilise-hindamise|pealkiri=Keskkonnaministeerium kiitis heaks Rail Balticu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mosLN&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Nils Niitra|url=https://pluss.postimees.ee/4253993/suur-osa-rail-balticust-jaab-ilmselt-tarastamata|pealkiri=Suur osa Rail Balticust jääb ilmselt tarastamata|väljaanne=Postimees|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;C9b98&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.valitsus.ee/et/uudised/peaminister-juri-ratas-balti-kolleegidele-rail-balticust-peab-saama-meie-koostoo-uus-mootor|pealkiri=Peaminister Jüri Ratas Balti kolleegidele: Rail Balticust peab saama meie koostöö uus mootor|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201034618/https://www.valitsus.ee/et/uudised/peaminister-juri-ratas-balti-kolleegidele-rail-balticust-peab-saama-meie-koostoo-uus-mootor|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WAcKx&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2cdaf9eb-cc2c-4f8b-92c1-e02242fa94a4/ |pealkiri=Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seadus 449 SE|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mB89l&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/13402-2017-06-29-10-25-31/|pealkiri=Riigipea kuulutas välja 8 seadust|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KbMTe&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://rbestonia.ee/wp-content/uploads/2017/07/EY-i-Rail-Baltica-tasuvusanl%C3%BC%C3%BCsi-kokkuv%C3%B5te_Final.pdf|pealkiri=Rail Baltica tasuvusanalüüs kokkuvõte|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201035328/https://rbestonia.ee/wp-content/uploads/2017/07/EY-i-Rail-Baltica-tasuvusanl%C3%BC%C3%BCsi-kokkuv%C3%B5te_Final.pdf|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wCkDp&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.railbaltica.org/et/rail-baltica-sajandi-projekt/rahastamine/|pealkiri=Rail Baltica rahastamine|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-11-29|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171129164147/http://www.railbaltica.org/et/rail-baltica-sajandi-projekt/rahastamine/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yU2XJ&quot;&gt;[http://arvamus.postimees.ee/3854903/avaliku-elu-tegelaste-poordumine-eesti-rahva-ja-maa-tuleviku-nimel-tuleb-peatada-rail-balticu-rajamine-kavandatud-kujul Avaliku elu tegelaste pöördumine: Eesti rahva ja maa tuleviku nimel tuleb peatada Rail Balticu rajamine kavandatud kujul e. 101 kiri.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TBY6D&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://arvamus.postimees.ee/3991809/avaliku-elu-tegelaste-poordumine-eesti-vajab-raudteed-euroopasse-kuid-mitte-praegu-planeeritud-kujul|pealkiri=Eesti vajab raudteed Euroopasse, kuid mitte praegu planeeritud kujul|väljaanne=Postimees|aeg=26. jaanuar 2017|vaadatud=25. jaanuaril 2018}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SFZkM&quot;&gt;[https://majandus24.postimees.ee/610728/simmermann-latis-asub-rail-balticu-trass-taiesti-mottetus-kohas Simmermann: Lätis asub Rail Balticu trass täiesti mõttetus kohas, 25.10.2011]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;N9S3p&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.avalikeesti.ee/Avalik-Eesti-3.pdf |pealkiri=Avalik Eesti |vaadatud=2017-04-19 |arhiivimisaeg=2017-04-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170419202307/http://www.avalikeesti.ee/Avalik-Eesti-3.pdf |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;d10Eq&quot;&gt;[https://roomaklubi.wordpress.com/2017/04/11/eesti-rooma-klubi-avaldus-rail-balticu-kohta/ Eesti Rooma Klubi avaldus Rail Balticu kohta]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MznDO&quot;&gt;[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/fotod-mitusada-inimest-kogunes-ministeeriumi-ette-rail-balticu-vastu-protestima?id=77036524 Ärileht miitingust.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;v9OZk&quot;&gt;[http://www.aabramihobulausujad.ee/web/?p=5844 Fail Baltic]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jZKQo&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Alar Karis|url=http://www.alarkaris.ee/kategooria/ei-midagi-uut-toesti/|pealkiri=Ei midagi uut. Tõesti.|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-11-28|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171128044506/http://www.alarkaris.ee/kategooria/ei-midagi-uut-toesti/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dkD3l&quot;&gt;[http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/studies/pdf/cba_guide.pdf#page=20 Guide to Cost-Benefit Analysis of Investment Projects (page 18)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Gssjm&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Priit Humal, Karli Lambot, Illimar Paul, Raul Vibo|url=http://avalikultrailbalticust.ee/index.php?id=854|pealkiri=EY sotsiaalmajandusliku mõju arvestusvead|aeg=8. juuni 2017|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;m9ggJ&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.railbaltica.org/wp-content/uploads/2017/10/20171013_MTUARB.pdf|pealkiri=RB Rail AS vastused MTÜ-le ARB|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201042541/http://www.railbaltica.org/wp-content/uploads/2017/10/20171013_MTUARB.pdf|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* Järvet, Arvo. [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:295940/275326/page/14 Millist raudteed vajab Eesti?]. [[Eesti Loodus (ajakiri)|Eesti Loodus]] nr 12 / 2016, lk 14–16.

== Välislingid ==
{{commonskat|Rail Baltica}}
* [https://www.railbaltica.org/et/ Rail Balticu koduleht]
* [https://rbestonia.ee/ Rail Baltic Estonia koduleht]
* [https://rahvaalgatus.ee/initiatives/1206-peatame-rail-balticu-ja-loome-uurimiskomisjoni-analoogselt-lätiga Rahvaalgatus Peatame Rail Balticu]

[[Kategooria:Rail Baltic| ]]
[[Kategooria:Raudteed]]
[[Kategooria:Baltimaad]]
[[Kategooria:Eesti raudteed]]
[[Kategooria:Tallinna transporditaristu]]</text>
      <sha1>95su9w00qvnadc9yh868d8sarcdl2bd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Haapsalu Jaani kirik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>258702</id>
    <revision>
      <id>7260376</id>
      <parentid>6940339</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:41:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <origin>7260376</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3322" sha1="sk7livkv8xsmx7y8ax7z4dm09oiy04g" xml:space="preserve">{{Infokast kirik
|nimi             = Haapsalu Jaani kirik
|pilt             = Haapsalu Jaani kirik.jpg
|pildiallkiri     = Haapsalu Jaani kirik (2011)
|riik             = [[Eesti]]
|asukoht          = [[Kooli tänav (Haapsalu)|Kooli tänav]] 4, [[Haapsalu]]
|esmamainimine    = 1524
|laiendatud       = 
|laiuskoord       = 
|pikkuskoord      = 
|asendikaart      = Eesti
|kaart            = punkt
|veel             = 
}}
'''Haapsalu Jaani kirik''' on [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule]] kuuluv [[kirik (pühakoda)|kirik]] [[Haapsalu]]s aadressil [[Kooli tänav (Haapsalu)|Kooli tänav]] 4.
== Kirikuhoone ==
Kirik on ehitatud 16. sajandil ja seda on esmamainitud [[1524]]. aastal.&lt;ref name=&quot;eelk&quot; /&gt; Haapsalu linnakirik on ehitatud 15. sajandi lõpul või 16. sajandi alguses ümber aidast, seetõttu on see erandlikult põhja-lõunasuunaline. Kirik oli pühitsetud [[Püha Nikolaus|pühale Nikolaus]]ele, Hiljem, 18. ja 19. sajandil, on Haapsalu linnakiriku ja [[Haapsalu toomkirik]]u [[kaitsepühak]]ud vahetusse läinud, mistõttu tänapäeval kannab pühakoda [[Ristija Johannes|Jaani]] kiriku nime.&lt;ref&gt;Koostaja: [[Ülla Paras]], [https://web.archive.org/web/20220121025431/https://www.haapsalu.ee/documents/377464/31523116/Muinsuskaitse+eritingimused+Haapsalu+linna+%C3%BCldplaneeringule.pdf/720c748e-d0c0-486a-a605-768313aacbb2 HAAPSALU LINNA ÜLDPLANEERINGU MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED HAAPSALU VANALINNA MUINSUSKAITSEALALE JA SELLE KAITSEVÖÖNDILE], Haapsalu, 2020 , lk 18&lt;/ref&gt;

Esialgu pühitseti see Nikolai kirikuna. Kiriku oli esialgu katoliiklik kirik, 1524. aastal, kui piiskop [[Johannes IV (Saare-Lääne piiskop)|Johannes IV Kievel]] andis õiguse kuulutada [[luteri usk]]u, sai [[Linnakirik|linnakirik]]ust luterlik kirik. 18. sajandil, pärast [[Põhjasõda]], päris kirik kasutamiskõlbmatuks muutunud [[Haapsalu toomkirik]]ult [[apostel Johannes]]e nime (Jaani kirik).&lt;ref name=&quot;eelk&quot; /&gt; 1858. aastal valmis Haapsalu Jaani kiriku uus torn. Selles on kaks kella, millest vanim aastast 1590 ja noorem aastast 1936. 

Kirikut kasutab [[Haapsalu Püha Johannese kogudus]].
== Kirikuaed ==
[[File:Haasalu Jaani kiriku kirikuaed.JPG|pisi|[[Jaani kiriku kirikuaed]]]]
Jaani kiriku krundil asub [[Jaani kiriku kirikuaed]].&lt;ref name=&quot;KRR_9800&quot;&gt;{{kultuurimälestis|9800|Jaani kiriku kirikuaed}} (vaadatud 20.05.2023)&lt;/ref&gt; Kalmistu piiridena võiks tinglikult kujutada joont, mis kulgeb [[Jaani tänav (Haapsalu)|Jaani]] ja [[Kooli tänav (Haapsalu)|Kooli tänav]]ate kirikupoolsest servast 2,5 m eemalt, vana kalmistu lõunapiir on ebaselge. Praegu piirneb kalmistu endise [[Haapsalu raekoda|Haapsalu raeko]]ja (muuseum) krundiga. Krunti piirab kivimüür, lõunas muuseumiõu, põhja pool lage õueala, mille lääneserva jääb püha Johannese koguduse kantseleihoone.
== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;eelk&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku leht |url=http://www.eelk.ee/h_haapsalu_jaani.html |vaadatud=2011-10-02 |arhiivimisaeg=2012-05-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120510181002/http://www.eelk.ee/h_haapsalu_jaani.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* {{kultuurimälestis}}
{{commonskat|}}
{{koord}}

[[Kategooria:Haapsalu kirikud‎]]
[[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kirikud]]</text>
      <sha1>sk7livkv8xsmx7y8ax7z4dm09oiy04g</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ridala kirik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>259786</id>
    <revision>
      <id>7260371</id>
      <parentid>6896172</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:38:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <origin>7260371</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3025" sha1="gerhi8ihyfwypcnxb8bjq9efgqo1bo6" xml:space="preserve">{{Infokast kirik
|nimi             = Ridala kirik
|pilt             = Ridala kirik.jpg
|pildiallkiri     = Ridala kirik, märts 2011
|riik             = [[Eesti]]
|asukoht          = [[Kolila]], [[Lääne maakond]]
|ehituse algus    = 
|ehituse lõpp     = 
|sissepühitsemine =
|esmamainimine    = 13. sajand
|laiendatud       = 
|laiuskoord       = 
|pikkuskoord      = 
|asendikaart      = Eesti
|kaart            = punkt
|veel             = 
}}
[[Pilt:Ridala kirikuaia piirdemüür 2011 15588.jpg|pisi|Vaade idast, esiplaanil kiriku piirdemüür. Märts 2011.]]
[[Pilt:Ridala kirik 2002 (1).jpg|pisi|Ridala kirik 2002. aastal]]
'''Ridala Püha Maarja Magdaleena kirik''' on [[kirik (pühakoda)|kirik]] [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] [[Kolila]] külas. Seda peetakse Eesti ala üheks vanimaks pühakojaks.  

Kirik on ehitatud [[13. sajand]]il, 2010. aastal peeti kiriku 740. aastapäeva&lt;ref&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/peapiiskop-poder-peab-ridala-kiriku-740-aastapaeva-jutluse.d?id=32285803 Peapiiskop Põder peab Ridala kiriku 740. aastapäeva jutluse]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Delfi, 24. juuli 2010&lt;/ref&gt;.

Kirikut kasutab [[Ridala Püha Maarja Magdaleena kogudus]].
== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
Fail:RidalaWPortaal.jpg|Ridala kiriku lääneportaal
Fail:Ridala kiriku altar.jpg|[[Berent Lorentz]]i altar aastast 1678. Altar on kaunistatud major [[Heinrich von Kursell]]i ja tema abikaasa Anna von [[Maydell]]i vappidega.
Fail:Ridala kiriku altari detail 01.jpg|[[Altariretaabel]]. Detail
Fail:Ridala kiriku altari detail 02.jpg|[[Altariaed]]. Detail
Fail:Ridala kiriku vahevõre ja kantsel 02.jpg|[[Kantsel]] ja [[Letner|vahevõre]]
Fail:Ridala kiriku kantsli detail 01.jpg|Kantsel. Detail
Fail:Wrangeli vapp-epitaaf.jpg|[[Berend Wilhelm von Wrangel]]i (1648–1688) [[vappepitaaf]]
Fail:Kurselli vapp.jpg|Rittmeister [[Christopher Heinrich von Kursell (1652–1694)|Christopher von Kursell]]i (1650–1679) vappepitaaf 
&lt;/gallery&gt;


==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{commonskat}}
* {{kultuurimälestis}}
*[http://www.estonia360.ee/ridala_kirik/ Ridala kirik, aeropanoraam (aerofoto).]
*[http://ridala.eelk.ee/ Ridala kirik EELK veebilehel]
*Andrus Karnau, [http://www.le.ee/vana/?a=uudised&amp;b=219 Kursellid annetasid Ridala kirikule maali], [[Lääne Elu]], 15. august 2000
*[[Tiiu Pikkur]], [http://www.eestikirik.ee/node/7719 Ridala kirik vajab katuse remondiks kolme miljonit], [[Eesti Kirik]], 3. august 2009
*[[Kaire Reiljan]], [http://online.le.ee/2011/09/06/6-september-ridala-kiriku-paastmine/ 6. september: Ridala kiriku päästmine], Lääne Elu, 6. september 2011

{{Ridala kihelkond}}
{{Coordinate|NS=58.877503|EW=23.605167|type=landmark|region=EE}}

[[Kategooria:Haapsalu linn]]
[[Kategooria:Läänemaa kirikud]]
[[Kategooria:Ridala kihelkond]]
[[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kirikud‎]]
[[Kategooria:Lääne maakonna kirikud]]
[[Kategooria:Gooti kirikud Eestis]]</text>
      <sha1>gerhi8ihyfwypcnxb8bjq9efgqo1bo6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260373</id>
      <parentid>7260371</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:39:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <origin>7260373</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3006" sha1="d3yedujks6xdv696jsm8lj6omvld2w9" xml:space="preserve">{{Infokast kirik
|nimi             = Ridala kirik
|pilt             = Ridala kirik.jpg
|pildiallkiri     = Ridala kirik, märts 2011
|riik             = [[Eesti]]
|asukoht          = [[Kolila]], [[Lääne maakond]]
|ehituse algus    = 
|ehituse lõpp     = 
|sissepühitsemine =
|esmamainimine    = 13. sajand
|laiendatud       = 
|laiuskoord       = 
|pikkuskoord      = 
|asendikaart      = Eesti
|kaart            = punkt
|veel             = 
}}
'''Ridala Püha Maarja Magdaleena kirik''' on [[kirik (pühakoda)|kirik]] [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] [[Kolila]] külas. Seda peetakse Eesti ala üheks vanimaks pühakojaks.  

Kirik on ehitatud [[13. sajand]]il, 2010. aastal peeti kiriku 740. aastapäeva&lt;ref&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/peapiiskop-poder-peab-ridala-kiriku-740-aastapaeva-jutluse.d?id=32285803 Peapiiskop Põder peab Ridala kiriku 740. aastapäeva jutluse]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Delfi, 24. juuli 2010&lt;/ref&gt;.

Kirikut kasutab [[Ridala Püha Maarja Magdaleena kogudus]].
== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
Fail:RidalaWPortaal.jpg|Ridala kiriku lääneportaal
Fail:Ridala kiriku altar.jpg|[[Berent Lorentz]]i altar aastast 1678. Altar on kaunistatud major [[Heinrich von Kursell]]i ja tema abikaasa Anna von [[Maydell]]i vappidega.
Fail:Ridala kiriku altari detail 01.jpg|[[Altariretaabel]]. Detail
Fail:Ridala kiriku altari detail 02.jpg|[[Altariaed]]. Detail
Fail:Ridala kiriku vahevõre ja kantsel 02.jpg|[[Kantsel]] ja [[Letner|vahevõre]]
Fail:Ridala kiriku kantsli detail 01.jpg|Kantsel. Detail
Fail:Wrangeli vapp-epitaaf.jpg|[[Berend Wilhelm von Wrangel]]i (1648–1688) [[vappepitaaf]]
Fail:Kurselli vapp.jpg|Rittmeister [[Christopher Heinrich von Kursell (1652–1694)|Christopher von Kursell]]i (1650–1679) vappepitaaf
Pilt:Ridala kirikuaia piirdemüür 2011 15588.jpg|Vaade idast, esiplaanil kiriku piirdemüür. Märts 2011.
Pilt:Ridala kirik 2002 (1).jpg|Ridala kirik 2002. aastal
&lt;/gallery&gt;


==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{commonskat}}
* {{kultuurimälestis}}
*[http://www.estonia360.ee/ridala_kirik/ Ridala kirik, aeropanoraam (aerofoto).]
*[http://ridala.eelk.ee/ Ridala kirik EELK veebilehel]
*Andrus Karnau, [http://www.le.ee/vana/?a=uudised&amp;b=219 Kursellid annetasid Ridala kirikule maali], [[Lääne Elu]], 15. august 2000
*[[Tiiu Pikkur]], [http://www.eestikirik.ee/node/7719 Ridala kirik vajab katuse remondiks kolme miljonit], [[Eesti Kirik]], 3. august 2009
*[[Kaire Reiljan]], [http://online.le.ee/2011/09/06/6-september-ridala-kiriku-paastmine/ 6. september: Ridala kiriku päästmine], Lääne Elu, 6. september 2011

{{Ridala kihelkond}}
{{Coordinate|NS=58.877503|EW=23.605167|type=landmark|region=EE}}

[[Kategooria:Haapsalu linn]]
[[Kategooria:Läänemaa kirikud]]
[[Kategooria:Ridala kihelkond]]
[[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kirikud‎]]
[[Kategooria:Lääne maakonna kirikud]]
[[Kategooria:Gooti kirikud Eestis]]</text>
      <sha1>d3yedujks6xdv696jsm8lj6omvld2w9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Emil Kraepelin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>260820</id>
    <revision>
      <id>7260352</id>
      <parentid>7187666</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:18:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kk</username>
        <id>6201</id>
      </contributor>
      <comment>/* Elulugu */</comment>
      <origin>7260352</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18780" sha1="3orsoe7sj2mockkag2jx7iyw8ofrsb6" xml:space="preserve">[[Pilt:E. Kraepelin.jpg|pisi|Emil Kraepelin, u 1886]]
'''Emil Kraepelin''' ([[15. veebruar]] [[1856]] [[Neustrelitz]] – [[7. oktoober]] [[1926]] [[München]]) oli saksa [[psühhiaater]]. 

H. J. Eysencki &quot;Psühholoogia entsüklopeedia&quot; järgi peetakse teda kaasaegse ja teadusliku [[psühhiaatria]], [[psühhofarmakoloogia]] ning psühhiaatrilise [[geneetika]] rajajaks. Kraepelin oli ka [[eugeenika]] ja rassilise hügieeni pooldaja.&lt;ref name=&quot;KKhKu&quot; /&gt; 

Ta oli psühhiaatriaprofessor [[Tartu Ülikool]]is aastail 1886–1891 ning teda peetakse ka esimese Tartu eksperimentaalpsühholoogialabori rajajaks.

==Elulugu==
'''Emil Kraepelin''' (täisnimega ''Emil Wilhelm Magnus Georg Kraepelin'') sündis 15. veebruaril 1856 Saksamaal Neustrelitzis Mecklenburg-Strelitzi lähedal muusikute peres.

Emili isa Karl Wilheim oli endine ooperilaulja ja muusikaõpetaja.&lt;ref name=&quot;7qSRW&quot; /&gt; Bioloogiat õpetas talle vend [[Karl Kraepelin]] (1848–1915), kes oli temast kümme aastat vanem. Hiljem sai Karlist Hamburgi zooloogiamuuseumi direktor.&lt;ref name=&quot;hTo78&quot; /&gt;

Emil oli abielus Ina Schwabega, neil oli neli tütart ja kaks poega. Kokku oli Kraepelinil aga kaheksa last: kaks poega ja kuus tütart.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Kraepelin tegi esimeste seas teadustöid [[neuropsühhiaatria]]s, [[neuropsühholoogia]]s ja [[psühhofarmakoloogia]]s. Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsiooni välja antud &quot;[[Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders]]&quot; (psühhiaatriliste haiguste klassifikatsioon) ning Maailma Terviseorganisatsiooni [[rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon]] põhinevad Kraepelini kirjeldatud süsteemil. Kraepelin uskus, et psüühikahäired põhinevad bioloogilisel ja geneetilisel talitlushäirel.

==Haridus==
Kraepelin alustas arstiõpinguid 18-aastaselt Leipzigis ja Würzburgis Saksamaal. Leipzigis õppis ta [[neuropatoloogia]]t [[Paul Fleching]]i juures ning eksperimentaalpsühholoogiat [[Wilhelm Wundt]]i juures. Viimasest sai Kraepelini õpetaja ning just Wundti teooriad tekitasid Kraepelinis huvi eksperimentaalpsühholoogia vastu.

Oma 1883. aastal ilmunud kliinilise psühhiaatria käsitluses, millest sai &quot;Psühhiaatria piibel&quot;{{lisa viide}}, väitis Kraepelin, et psühhiaatria on meditsiini filiaal ning seda tuleks uurida vaatluse ja eksperimenteerimise teel nagu teistes loodusteadustes. Ta kutsus üles otsima vaimuhaiguste taga füüsilisi põhjuseid ning pani seega aluse 1883. aastal kaasaegse psüühikahäirete klassifitseerimise süsteemi tekkele. Kraepelin arvas, et uurides patsiendi anamneesi ning võttes arvesse individuaalseid erinevuseid ja patsiendi vanust, on võimalik prognoosida haiguse ilmnemist ning vaimuhaiguse progresseerumist.

== Tööalased saavutused ==

* 1878 omandas Kraepelin doktorikraadi (teemal kehaliste haiguste roll psüühikahäirete tekkimisel) [[Würzburgi Ülikool]]is. Ta töötas arstina Leipzigi ja Müncheni ülikoolide psühhiaatriakliinikutes ning Leibuse ja Dresdeni psühhiaatriaasutustes. Lisaks täiendas ta oma teadmisi neuroteaduste valdkonnas mitmes Saksamaa koolis.
* 1878–1882 töötas ta [[Bernhard von Gudden]]i käe all [[Müncheni Ülikool]]is.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
* 1882 siirdus ta [[Wilhelm Wundt]]i (1832–1920) juurde Leipzigisse täiendama end eksperimentaalpsühholoogias. Ta oli suitsetamis- ja alkoholivastane ning tema uurimistööd puudutasid ravimite, alkoholi ja väsimuse psühholoogilist toimet. Ta töötas ka [[Willhelm Heinrich Erb]]i neuroloogia kliinikus.
* 1883 avaldas Emil Leipzigis töö &quot;Compendium der Psychiatrie&quot; (kliinilise psühhiaatria käsitlus), millest kasvas välja fundamentaalteos &quot;Lehrbuch der Psychiatrie&quot; (ilmunud 1887, 1893, 1896, 1927). Viimane trükk, mis ilmus 1927. aastal, oli kümme korda mahukam kui esimene.&lt;ref name=&quot;CwhT1&quot; /&gt;
* 1884 sai temast vanemarst Lebuses Preisi provintsis ning järgmisel aastal nimetati ta Dresdenis asuva instituudi direktoriks.
* 1886–1891 töötas Kraepelin Tartu Ülikooli psühhiaatriaprofessorina ning pani aluse Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogialaborile.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
* 1891–1903 oli ta [[Heidelbergi Ülikool]]i psühhiaatriakliiniku juhataja. 1902. aastal alustas ta koostööd [[Alois Alzheimer]]iga (1864–1915), kellega koos avastati [[Alzheimeri tõbi]].
* 1892 avaldati monograafia &quot;Ueber die Beeinflussung einfacher psychischer Vorgänge durch einige Arzeimittel&quot;, kus Kraepelin esitas kontseptsiooni farmakonide süsteemsest toimest inimese psüühilistesse ja motoorsetesse funktsioonidesse.
* 1903–1922 oli ta [[Müncheni Ülikool]]i kliinilise psühhiaatria professor, psühhiaatriakliiniku juhataja.
* 1908 valiti Kraepelin [[Kuninglik Teaduste Akadeemia|Rootsi Kuningliku teaduste akadeemia]] liikmeks.
* 1917 avati Kraepelini eestvedamisel Saksamaal psühhiaatria instituut – esimene omataoline maailmas.
* 1922–1926 sai temast Saksamaal psühhiaatriainstituudi direktor.

== ''Dementia praecox'' ja maniakaalne depressioon ==
Kraepelinile omistatakse psühhoosi kahe vormi eristamine (seda tuntakse ka Kraepelini dihhotoomiana): 
* maniakaalne depressioon – tänapäeval käsitletakse seda kui tervet meeleoluhäirete kategooriat, mille hulka kuuluvad ka depressioon ja bipolaarne häire;
* ''Dementia praecox'' – tänapäevases klassifikatsioonis nimetatakse seda häiret skisofreeniaks.

Lähtudes oma pikaajalisest uurimusest, arendas Kraepelin välja ''dementia praecox''&lt;nowiki/&gt;'i kontseptsiooni, mida ta defineeris kui &quot;kummalist lihtsa vaimse nõrkuse seisundi sub-akuutset arengut noores eas&quot;. Selle esimesel kirjeldamisel (1893) oma psühhiaatriaõpikus &quot;Lehrbuch der Psychiatrie&quot; kategoriseeris ta selle eraldi degeneratiivsete häirete gruppi. Sinna kuulusid toona katatoonia ja ''dementia paranoides''. Sel ajastul kattus kirjeldus suuresti Ewald Heckeri hebrefeeriaga. Kraepelini õpiku kuuendas väljaandes (1899) on kõik kolm tüüpi (katatoonia, paranoides, hebrefeeria) paigutatud sama haiguse, ''dementia praecox''&lt;nowiki/&gt;'i eri väljendusvormide hulka.&lt;ref name=&quot;U3wkw&quot; /&gt;

Üks põhilisi printsiipe Kraepelini meetodis oli asjaolu, et kõik võimalikud sümptomid võivad esineda mistahes häires. Näiteks pole selle süsteemi järgi olemas sümptomit, mis ei saaks esineda maniakaalse depressiooni puhul. See, mis iga haiguse sümptomaatikat eristab, pole mitte üks sümptom, vaid sümptomite esinemise muster. Seega on Kraepelini meetodi puhul tegemist mustri tuvastamise süsteemiga, mitte levinud sümptomite rühmitamisega.&lt;ref name=&quot;4u68m&quot; /&gt;

Kraepelin demonstreeris ka, et spetsiifilised mustrid geneetikas ennustavad nimetatud haiguste kulgu ja lõpptulemit. Kraepelin näitas, et skisofreeniku sugulaste seas on rohkem nimetatud haiguse kandjaid kui rahvastikus üldiselt. Sama kehtib ka maniakaalse depressiooni all kannatava inimese sugulaste kohta.

Samuti nägi Kraepelin mustreid haiguste kulgemises. Ta uskus, et ''dementia praecox'' põhjustab vaimse talitluse pidevat ja pöördumatut vähenemist. Sealjuures maniakaal-depressiivsed patsiendid kogevat haigust, mis on mööduv, tähendades, et patsientidel ei esinenud akuutsete episoodide vahel sümptomeid. Nende ideede najal otsustaski Kraepelin tänapäeval skisofreeniana tuntud haigust hakata kutsuma ''dementia praecox''&lt;nowiki/&gt;'iks. Selles kontekstis tähendas ''dementia'' pöördumatut vaimse võimekuse vähenemist. Hiljem selgus, et ''dementia praecox'' ei oma ilmtingimata mentaalse võimekuse pideva vähenemise komponenti ning seepärast nimetas Eugen Bleuer selle ümber skisofreeniaks.

Teooria sügavusest hoolimata pühendas Kraepelin vähe tähelepanu kõnealuste haiguste etioloogia üle arutlemisele. Kuid ta uskus surmani (1926), et kunagi leiab kinnitust teooria, et mõlemad haigused (eriti ''dementia praecox'') on mingisuguse süsteemse kogu keha hõlmava haiguse osa. Kraepelin uskus, et haigus on seotud ainevahetusega, mõjutades mitmeid elundeid ja närve ning seeläbi lõpuks ka aju. &lt;ref name=&quot;6WjFi&quot; /&gt;

== Alzheimeri tõve avastamine ==
Olles Alios Alzheimeri kolleeg, oli Kraepelin [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]] kaasavastaja ning just Kraepelini laboratoorium avastas haiguse psühholoogilise baasi.

==Töö Tartu Ülikoolis==
H. Emminghausi soovitusel ja mitme tuntud Saksamaa spetsialisti toetusel valiti Tartu Ülikooli närvi- ja vaimuhaiguste kliiniku uueks juhatajaks ja professoriks Emil Kraepelin. Kraepelin jõudis Tartusse 1886. aastal, olles 30-aastane. Töö Tartu Ülikoolis vältas viis aastat (23. augustist 1886 kuni 21. märtsini 1891). Värskelt valitud professorina esitas ta 6. septembril 1886 oma inauguratsiooniloengus ülikooli aulas psüühikahäirete ravi ja uurimise uuemaid seisukohti. Muuhulgas rõhutas Kraepelin ka eksperimentaalpsühholoogia kasutamist kliinilises psühhiaatrias, pidades seda teadusliku psühhiaatria põhiliseks edasiviivaks jõuks. 
[[Pilt:Emil-Kraepelin-memorial-tablet-Tartu.jpg|alt=Autahvel Emil Kraepelinile nüüdses Näituse 2 õppehoones|vasakul|pisi|293x293px|Autahvel Emil Kraepelinile nüüdses Näituse 2 õppehoones]]
Kraepelini professuuri alguses 1886. aastal hakati Tartus ka uut anatoomikumi ehitama. Sinna rajas Kraepelin oma eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi, mida võib ka lugeda teadusliku psühholoogia alguseks Eestis. Lisaks loengutele ja teadustööle oli Kraepelin ka ülikooli 80 voodikohaga psühhiaatriakliiniku juhataja. Haiglas hakkas Kraepelin uurima ja üksikasjalikult üles märkima patsientide kliinilist ajalugu. Kraepelin õppis ära eesti keele, kuid hindas oma keeleoskust väheseks ning pidas seda takistuseks suhtlemisel patsientidega.

Psühhiaatriakliinikus töötades rakendas Kraepelin haigete uurimisel ja ravis eksperimentaalpsühholoogilisi meetodeid. Kraepelini meetodid olid mõjusad, sest koos uute meetodite kasutuselevõtuga kasvas ka haigla patsientide arv 118 patsiendilt (1886. aastal) 189 patsiendini (1890. aastal).&lt;ref name=&quot;mimeS&quot; /&gt;

Tänu Kraepelinile said psühholoogiast huvitatud üliõpilased tutvuda eksperimentaalpsühholoogia meetodite ja saavutustega, mida Kraepelin ise oli õppinud Leipzigis Wundti juhendamisel.

1887. aastal hakkas ta Tartu Ülikoolis tegema [[eksperimentaalpsühholoogia]] katseid, uurides taju, väsimust, und, sõnaseoseid ja farmakonide mõju psüühikale. Ta kasutas seosekatseid psüühiliselt haigete uurimisel ning leidis, et haigete vastuseid iseloomustas sõnavara piiratus, vastuste stereotüüpsus ja mõttetus. Katsed leidsid aset värskelt avatud uue anatoomikumi eksperimentaalpsühholoogia laboris.

Kraepelini assistent H. Dehio tegi ka esimese uurimistöö vaimuhaiguste esinemise sagedustest Eestimaa ja Liivimaa kubermangus. Nimetatud uurimusest ilmnes, et Liivimaa ja Eestimaa kubermangudes on vastavalt iga 241 ja 230 elaniku kohta üks raskekujuline haige.

Pärast Tartu Ülikoolist lahkumist 1891 töötas Kraepelin edasi Heidelbergis, jätkates tööd kliinilises ja farmakoloogilises vallas. Aastal 1903 sai Kraepelinist Müncheni Ülikooli kliinilise psühhiaatria professor.

=== Kraepelini juhendatud psühholoogiadissertatsioonid Tartu Ülikoolis ===
:Kõik väitekirjad olid esitatud saksa keeles. 
:* &quot;Kofeiini ja tee psüühiliste protsesside kestusele avalduva suhtelise mõju uurimine&quot; (K. K. Dehio, 1887);
:* &quot;Individuaalsete erinevuste psühholoogia eksperimentaalsed uuringud&quot; (A. Oehrn, 1889);
:* &quot;Ajameele eksperimentaalsed uurimused&quot; (M. Eijner, 1889);
:* &quot;Ruumi hindamise katsed käe liikumise abil&quot; (M. Falk, 1890);
:* &quot;Võrkkesta abil ruumi tajumise psühhofüüsiliste meetodite eksperimentaalne kontrollimine&quot; (C. Higier, 1890);
:* &quot;Uurimused une sügavuse kohta&quot; (E. Michelson, 1891, &quot;Untersuchungen über die Tiefe des Schlafes&quot;)
Kraepelin lahkus Tartu Ülikoolist seoses venestamise algusega.

== Mõju ja tähtsus ajaloos ==
Kraepelini suur panus skisofreenia ja maniakaalse depressiooni klassifitseerimisse pole erialaväliselt kuigi hästi teada. Samuti ei omanud tema töö nii suurt kirjanduslikku väärtust ega ka pragmaatilist jõudu nagu Freudil. Seetõttu loetakse ja loeti Kraepelini tekste väljaspool akadeemilisi ringkondi suhteliselt vähe. Ka 20. sajandil jäi Kraepelini panus Freudi etioloogiliste teooriate tõttu varju. Sellest hoolimata domineerivad mitmed Kraepelini vaadete edasiarendused nüüd psühhiaatriauuringutes ja akadeemilises psühhiaatrias. Tema alusteooriad psühhiaatriliste diagnooside panemiseks on tänapäeval psühhiaatria levinumate diagnostikasüsteemide aluseks. Nendeks on [[Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsioon]]i poolt välja töötatud [[Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders|DSM]]- ja Maailma Terviseorganisatsiooni [[RHK-10 ptk V: Psüühika- ja käitumishäired|ICD]]-süsteem. Sellele lisaks oli Kraepelin esimene, kes demonstreeris, et sarnaselt somaatiliste haigustega on ka vaimsetel haigustel oma kindel kulg.&lt;ref name=&quot;veqXn&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Mo8fC&quot; /&gt;

Kraepelini on kirjeldatud kui &quot;teaduslikku mänedžeri&quot;, kuna ta töötas välja suureplaanilise, kliiniliselt orienteeritud epidemioloogilise uurimisprogrammi. Selle programmi vältel kogus ta kliinilist informatsiooni paljudest allikatest ja võrgustikest. Kraepelinil olid infokogumisel kõrged kliinilised standardid. Sellest hoolimata kasutas ta ka vaatlustulemusi inimestelt, kes polnud psühhiaatria valdkonnas haritud.

Kraepelini kirjutatud õpikud ei sisalda detailseid juhtumikirjeldusi, vaid pigem mosaiigina kokku pandud kirjeldusi patsientide tüüpilise käitumise ja ütluste kohta.&lt;ref name=&quot;6WZx3&quot; /&gt;

Kraepelin oli esimene, kes käsitles psühhiaatrias sümptomite, sündroomide ja haiguste diferentseerimise haigusnähtude avaldumist eri tasanditel. Ta süstematiseeris psühhopatoloogilised sündroomid, tuginedes üldpatoloogia põhimõtetele. Oluline uuendus oli tema originaalne käsitlus psühhooside süstemaatikast.

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;KKhKu&quot;&gt;Engstrom EJ, Weber MM, Burgmair W (October 2006).[https://web.archive.org/web/20200323144804/http://ajp.psychiatryonline.org/article.aspx?articleid=97097 &quot;Emil Wilhelm Magnus Georg Kraepelin (1856–1926)&quot;]. ''[[The American Journal of Psychiatry]]'' '''163''' (10): 1710.[[Digital object identifier|doi]]:[[doi:10.1176/appi.ajp.163.10.1710|10.1176/appi.ajp.163.10.1710]]. [[PubMed Identifier|PMID]] [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/17012678 17012678]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7qSRW&quot;&gt;Peter Barham (2004), ''Forgotten Lunatics of the Great War''(New Haven: Yale), p. 163 n. 47&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hTo78&quot;&gt;On Kraepelin's early life and family, see Burgmair et al., vol. I, as well as his ''Memoirs'' (Berlin: Springer, 1987)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Dagmar Drüll, ''Heidelberger Gelehrtenlexikon: 1803–1932'', Springer-Verlag, 2013, p. 149&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CwhT1&quot;&gt;[http://www.encyclopedia.com/topic/Emil_Kraepelin.aspx#2 &quot;Kraepelin, Emil (1856–1926)&quot;] by Margaret Alic, ''Gale Encyclopedia of Psychology'', 2001.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;U3wkw&quot;&gt;[http://www.scientificamerican.com/article.cfm?id=throughout-history-defining-schizophrenia-has-remained-challenge &quot;Throughout History, Defining Schizophrenia Has Remained a Challenge (Timeline)&quot;]. Scientific American Mind (March 2013). Retrieved 2 March 2013ˇ.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4u68m&quot;&gt;Henning Sass &amp; Alan Felthous (2008) Chapter 1: History and Conceptual Development of Psychopathic Disorders in [https://books.google.com/books?id=8WhcGo-1MkYC&amp;dq=kurt+schneider+psychopaths&amp;source=gbs_navlinks_s International Handbook on Psychopathic Disorders and the Law]. Edited by Alan Felthous, Henning Sass.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6WjFi&quot;&gt;Noll, Richard. [http://www.psychiatrictimes.com/display/article/10168/2104852 &quot;Whole Body Madness&quot;]. Psychiatric Times. Retrieved 26 September 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mimeS&quot;&gt;{{cite web |title=Emil Kraepelin Tartus |url=http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/ajalugu/8-emil-kraepelin-tartus |website=[[Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinik]] |accessdate=30.05.2020 |archiveurl=https://archive.today/20130701092907/http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/ajalugu/8-emil-kraepelin-tartus |language=et |url-status=dead |archive-date=1.07.2013 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;veqXn&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20131029211818/http://peer.ccsd.cnrs.fr/docs/00/57/08/96/PDF/PEER_stage2_10.1177/0957154X07078976.pdf Hannah S Decker, How Kraepelinian was Kraepelin? How Kraepelinian are the neo-Kraepelinians?—from Emil Kraepelin to DSM-III] Special Edition of History of Psychiatry, 18(3): 337–360 [[Digital object identifier|doi]]:[[doi:10.1177/0957154X07078976|10.1177/0957154X07078976]]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Mo8fC&quot;&gt;Eric J. Engstrom and Matthias Weber. [https://web.archive.org/web/20131029215301/http://www.tara.tcd.ie/bitstream/2262/51636/1/PEER_stage2_10.1177/0957154X07080819.pdf ''Making Kraepelin History: A Great Instauration?'']: Special Issue of History of Psychiatry 18.3 (2007): 267–273.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6WZx3&quot;&gt;Engstrom, E. J. (1 September 2007). [https://web.archive.org/web/20130526013902/http://134.76.163.171:8080/jspui/bitstream/123456789/10898/1/PEER_stage2_10.1177%252F0957154X07079689.pdf &quot;On the Question of Degeneration' by Emil Kraepelin (1908)1&quot;] (PDF).''[[History of Psychiatry]]'' '''18''' (3): 389–398.[[Digital object identifier|doi]]:[[doi:10.1177/0957154X07079689|10.1177/0957154X07079689]]. [[PubMed Identifier|PMID]] [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/18175639 18175639]&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==

* [http://www.britannica.com/EBchecked/topic/323108/Emil-Kraepelin Emil Kraepelin] Britannica Online Encyclopedia
* [http://www.whonamedit.com/doctor.cfm/615.html Emil Kraepelin] A dictionary of medical eponym
* [http://www.sciencemuseum.org.uk/broughttolife/people/emilkraepelin.aspx Emil Kraepelin] Science Museum's History of Medicine website
* [http://www.indianjpsychiatry.org/text.asp?2010/52/2/191/64591 Emil Kraepelin: A pioneer of scientific understanding of psychiatry and psychopharmacology] Ebert A, Bar KJ. Indian J Psychiatry 2010, Vol 52, Issue 2, Page 191-192
* [http://psychology.wikia.com/wiki/Emil_Kraepelin Emil Kraepelin] Psychology Wiki
* Emil Kraepelin &quot;Ueber die Beeinflussung einfacher psychischer Vorgänge durch einige Arzneimittel&quot; Tartu Ülikooli Kirjastus, 1994
* [[Jüri Allik|J. Allik]] &quot;Psühholoogia ajalugu&quot; 2013
*[[Jüri Allik|J. Allik]] '''&quot;History of experimental psychology from an Estonian perspective&quot;'''; ''Psychological Research'', November 2007, 71(6):618–625
* [[Konstantin Ramul]] &quot;Elu ja psühholoogia&quot; Tartu Ülikooli Kirjastus 2004; toimetaja Jüri Allik

{{JÄRJESTA:Kraepelin, Emil}}
[[Kategooria:Saksamaa psühhiaatrid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Mecklenburgi inimesed]]
[[Kategooria:Müncheni ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1856]]
[[Kategooria:Surnud 1926]]</text>
      <sha1>3orsoe7sj2mockkag2jx7iyw8ofrsb6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sergei Jessenin (jõelaev)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>262200</id>
    <revision>
      <id>7260759</id>
      <parentid>6918097</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T05:25:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260759</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3170" sha1="czlqalz73rc03tp481w50qvqnluo00r" xml:space="preserve">{{infokast laev
|nimi=
|pilt=Сергей есенин.JPG
|pildisuurus=300px
|pildiallkiri= Sergei Jessenin (2009)
|tüüp=jõereisilaev
|klass= [[Sergei Jessenin (laevaklass)|Sergei Jessenin-klass]], projekt Q-065
|tellitud=
|ehitaja=[[Österreichische Schiffswerften AG]] (ÖSWAG), [[Korneuburg]], [[Austria]]
|kiil pandud=
|vette lastud=1984
|ristitud=
|teenistuse algus=
|teenistuse lõpp=
|sõsarlaevad=[[Aleksandr Grin (jõelaev)|Aleksandr Blok]], [[Demjan Bednõi (jõelaev)|Demjan Bednõi]], [[Mihhail Svetlov (jõelaev)|Mihhail Svetlov]] ja [[Valeri Brjussov (jõelaev)|Valeri Brjussov]]
|liin= jõed: [[Moskva]], [[Oka]] ja [[Volga]]
|omanik= MosTurFlot (ОАО &quot;Московский туристический флот&quot; (INN7712098197))&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.riverfleet.ru/forum/index.php?PAGE_NAME=message&amp;FID=12&amp;TID=377&amp;MID=861&amp;sphrase_id=285405#message861 |pealkiri=Info |vaadatud=2011-11-02 |arhiivimisaeg=2014-04-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140429192958/http://www.riverfleet.ru/forum/index.php?PAGE_NAME=message&amp;FID=12&amp;TID=377&amp;MID=861&amp;sphrase_id=285405#message861 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
|staatus=Käigus
|lipuriik= [[NSVL]] → [[Venemaa]]
|kodusadam= [[Moskva]]
|veeväljasurve= 1345 t
|pikkus=90,4 m
|laius=15 m
|süvis=1,63 m
|peamasin= 3 diiselmasinat 6VD-18/15AL-1 3&amp;nbsp;×&amp;nbsp;329&amp;nbsp;kW&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20070228164647/http://www.riverships.ru/reference/q065.shtml Projekti Q-065 laevade käsiraamat] (vene keeles)&lt;/ref&gt;
|käiturid=
|kiirus=11,9 sõlme
|autonoomsus=
|päästevarustus=
|laevapere=60 (plaani järgi)
|tekke=3
|autokohti=
|rajameetreid=
|reisijakohti=150&lt;ref&gt;[http://booking.mosturflot.ru/rivercruises/ships/150 Sergei Jessenin]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (vene keeles)&lt;/ref&gt;
|kajuteid=
|kajutikohti=
|jääklass=
}}

'''Sergei Jessenin''' ([[vene keel]]es ''Сергей Есенин'') on kolmetekiline, esimene Sergei Jessenini klassi (projekt Q-065) [[Venemaa]] jõereisilaev, mis on ehitatud [[Österreichische Schiffswerften AG]] laevatehases [[Korneuburg]]is [[1984]]. aastal. Laev sai nime vene luuletaja [[Sergei Jessenin]]i auks.

Aastail 1973–1983 tellis [[NSVL|Nõukogude Liidu]] valitsus nafta müügist teenitud dollarite eest ennenägematu mugavusastmega jõereisilaevu kapitalistlikelt välisriikidelt. [[Kiil (laevandus)|Kiil]] pandi [[Austria]]s Korneuburgis Österreichische Schiffswerften AG (ÖSWAG) laevatehases ja laev lasti vette ning anti Moskva jõelaevanduse üle [[1984]]. aastal.

MosTurFlot kasutab Sergei Jesseninit Venemaa jõgedel sõitudeks Moskva-, Oka- ja Volga-äärsete linnade vahet. Kapten (2011. aasta seisuga) on Oleg Tšižov.&lt;ref&gt;[http://arassamakhin.livejournal.com/14533.html Sergei Jessenini uus kapten] (vene keeles)&lt;/ref&gt;

[[Fail:Sunset at Dubna..jpg|pisi|tühi|Päikeseloojang Dubna juures]]

== Vaata ka ==
* [[Kruiisilaevade loend#Jõereisilaevad|Jõereisilaevade loend]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.riverfleet.ru/fleet/detail.php?ID=7358 Laev Riverfleet.ru kodulehel] (vene keeles)

[[Kategooria:Jõereisilaevad]]
[[Kategooria:Venemaa laevad]]</text>
      <sha1>czlqalz73rc03tp481w50qvqnluo00r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Valeri Brjussov (jõelaev)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>262202</id>
    <revision>
      <id>7260758</id>
      <parentid>7121244</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T05:23:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260758</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2945" sha1="88xmc78y6arfacjsqu3vmwjwuytw2j8" xml:space="preserve">{{infokast laev
|nimi=Valeri Brjussov
|pilt=Brucovms.JPG
|pildisuurus=300px
|pildiallkiri= Valeri Brjussov (2008)
|tüüp=jõereisilaev
|klass= [[Sergei Jessenin (laevaklass)|Sergei Jessenin-klass]], projekt Q-065
|tellitud=
|ehitaja=[[Österreichische Schiffswerften AG]] (ÖSWAG), [[Korneuburg]], [[Austria]]
|kiil pandud=
|vette lastud=1985
|ristitud=
|teenistuse algus=1985
|teenistuse lõpp=
|sõsarlaevad=[[Aleksandr Grin (jõelaev)|Aleksandr Blok]], [[Demjan Bednõi (jõelaev)|Demjan Bednõi]], [[Mihhail Svetlov (jõelaev)|Mihhail Svetlov]] ja [[Sergei Jessenin (jõelaev)|Sergei Jessenin]]
|liin=
|omanik= MosTurFlot (ОАО &quot;Московский туристический флот&quot; (INN7712098197))&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.riverfleet.ru/forum/index.php?PAGE_NAME=message&amp;FID=12&amp;TID=377&amp;MID=861&amp;sphrase_id=285405#message861 |pealkiri=Info |vaadatud=2011-11-02 |arhiivimisaeg=2014-04-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140429192958/http://www.riverfleet.ru/forum/index.php?PAGE_NAME=message&amp;FID=12&amp;TID=377&amp;MID=861&amp;sphrase_id=285405#message861 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
|staatus=luksuslik hotell [[Moskva]] jõel, [[Moskva Kreml|Kreml]]i lähedal
|lipuriik= [[NSVL]] → [[Venemaa]]
|kodusadam= [[Moskva]]
|veeväljasurve= 1345 t
|pikkus=90,4 m
|laius=15 m
|süvis=1,63 m
|peamasin= 3 diiselmasinat 6VD-18/15AL-1 3&amp;nbsp;×&amp;nbsp;331&amp;nbsp;kW&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20111018023511/http://www.riverfleet.ru/fleet/list.php?SECTION_ID=1808 Projekti Q-065 laevad] (vene keeles)&lt;/ref&gt;
|käiturid=
|kiirus=11,9 sõlme
|autonoomsus=
|päästevarustus=
|laevapere=
|tekke=3
|autokohti=
|rajameetreid=
|reisijakohti=
|kajuteid=30 (13 DeLuxe + 13 poolluks + 4 numbrit)
|kajutikohti=
|jääklass=
}}

'''Valeri Brjussov''' ([[vene keel]]es ''Валерий Брюсов'') on kolmetekiline Sergei Jessenini klassi (projekt Q-065) [[Venemaa]] jõereisilaev, mis on ehitatud [[Österreichische Schiffswerften AG]] laevatehases [[Korneuburg]]is [[1985]]. aastal. Laev sai nime vene luuletaja [[Valeri Brjussov]]i auks.

Aastail 1973–1983 tellis [[NSVL|Nõukogude Liidu]]]] valitsus nafta müügist teenitud dollarite eest ennenägematu mugavusastmega jõereisilaevu kapitalistlikelt välisriikidelt. [[Kiil (laevandus)|Kiil]] pandi [[Austria]]s Korneuburgis Österreichische Schiffswerften AG (ÖSWAG) laevatehases ja laev lasti vette ning anti Moskva jõelaevandusele üle [[1985]]. aastal. Pärast laevana kasutamist seisab Valeri Brjussov alates [[1993]]. aastast luksusliku neljatärnihotellina Moskva jõel Kremli lähedal.
MosTurFlot kasutab Valeri Brjussovit Moskva, Oka ja Volga jõe äärsete linnade vahelistel liinidel.

== Vaata ka ==
* [[Kruiisilaevade loend#Jõereisilaevad|Jõereisilaevade loend]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.riverfleet.ru/fleet/detail.php?ID=7360 Laev Riverfleet.ru kodulehel] (vene keeles)

[[Kategooria:Jõereisilaevad]]
[[Kategooria:Venemaa laevad]]</text>
      <sha1>88xmc78y6arfacjsqu3vmwjwuytw2j8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sofja Kovalevskaja</title>
    <ns>0</ns>
    <id>266275</id>
    <revision>
      <id>7260788</id>
      <parentid>6975706</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T06:40:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260788</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3778" sha1="7zmgn55gk63sxs2nxiyjma2v9kgqauc" xml:space="preserve">[[Pilt:Sofja Wassiljewna Kowalewskaja 1.jpg|pisi|Sofja Kovalevskaja (1880)]]
[[Pilt:Sofya Vasilyevna Kovalevskaya Bust.jpg|pisi|Sofja Kovalevskaja büst (Walter Runeberg, 1895)]]
'''Sofja Kovalevskaja''' (ka '''Sophie Kowalevski''', neiupõlvenimega '''Sofja Korvin-Krukovskaja'''; [[vene keel]]es Софья Васильевна Ковалевская; [[15. jaanuar]] &lt;small&gt;( [[Juliuse kalender|vkj]] 3. jaanuar)&lt;/small&gt; [[1850]] [[Moskva]] – [[10. veebruar]] &lt;small&gt;(vkj 29. jaanuar)&lt;/small&gt; [[1891]] [[Stockholm]]) oli esimene silmapaistev vene naismatemaatik, esimene naisprofessor [[Venemaa]]l ja Põhja-Euroopas (maailma esimene nais[[professor]] [[matemaatika]]s) ning üks esimesi [[teadusajakiri|teadusajakirja]] naistoimetajaid.&lt;ref&gt;[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/323006/Sofya-Vasilyevna-Kovalevskaya &quot;Sofya Vasilyevna Kovalevskaya&quot;] Encyclopædia Britannica Online Academic Edition (vaadatud 22. oktoobril 2011)&lt;/ref&gt;

[[1870]]. aasta oktoobris kolis Kovalevskaja [[Berliin]]i, kus tolle aja väljapaistvaim matemaatik [[Karl Weierstrass]] hakkas talle eratunde andma, sest tolle aja seadused ei lubanud naistel ülikoolis isegi vabakuulajana osaleda. Kolme aasta jooksul õpetas ta Kovalevskajale sedasama, mida ta ülikoolis loengutes rääkis.

[[1874]]. aastal esitas ta [[Göttingeni ülikool]]ile [[doktorikraad]]i taotlemiseks kolm teadustööd: [[osatuletistega diferentsiaalvõrrand]]ite kohta, [[Saturni rõngad|Saturni rõngaste]] [[dünaamika]] kohta ja [[elliptiline integraal|elliptiliste integraalide]] kohta. Weierstrassi abiga kaitses ta oma väitekirja ''summa cum laude'' pärast seda, kui Weierstrass oli saavutanud tema vabastamise tollal tüüpilisest suulisest eksamist. Kovalevskaja oli kõigi aegade esimene naine, kes kaitses matemaatikas doktoriväitekirja selle tänapäevases mõistes.{{lisa viide}}

[[1884]]. aastal sai ta [[Stockholmi Ülikool]]i matemaatikaprofessoriks. [[1888]]. aastal pälvis ta Pariisi Teaduste Akadeemia preemia. [[1889]]. aastast oli ta [[Peterburi Teaduste Akadeemia]] väliskorrespondentliige.

Õppinud professoriametis aasta jooksul ära [[rootsi keel]]e, avaldas ta selles hiljem ka [[ilukirjandus]]t.

Teaduspublikatsioonides kasutas Kovalevskaja ise nimekuju '''Sophie Kowalevski''' (vahel ka '''Kowalevsky'''). Pärast [[Rootsi]] kolimist kasutas ta eesnime Sonja.

==Isiklikku==

Tema isa [[Vassili Korvin-Krukovski]] oli Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant) vanaisa [[Friedrich von Schubert]] oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane ([[jalaväekindral]]), [[kartograaf]]. Vanavanaisa [[Friedrich Theodor von Schubert]] oli [[astronoomia|astronoom]], elas paar aastat Eestiski.

Sofja vanem õde [[Anne Jaclard]] (1843–1887) oli revolutsionäär ja [[Karl Marx]]i sõber, kes püüdis esimesena{{lisa viide}} Marxi &quot;[[Kapital (Marx)|Kaptali]]&quot; vene keelde tõlkida. Ta osales koos oma abikaasa [[Victor Jaclard]]iga (1840–1903) [[Pariisi Kommuun]]is.

Sofja abiellus [[1868]]. aastal paleontoloogiaüliõpilase, hilisema [[kirjastaja]] ja radikaali [[Vladimir Kovalevski]]ga, kes esimesena tõlkis ja andis Venemaal välja [[Charles Darwin]]i teoseid. Abielu oli esialgu mõeldud fiktiivsena, kuid abikaasad said lähedaseks ja elasid kogu elu koos. [[1871]]. aastal sõitsid nad ümberpiiratud [[Pariis]]i, kus Sofja hoolitses haavatud kommunaaride eest. Abielust sündis tütar Sofja (1878–1952), kes töötas arstina ja tõlkis oma ema teoseid vene keelde.

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Kovalevskaja, Sofja}}
[[Kategooria:Rootsi matemaatikud]]
[[Kategooria:Venemaa matemaatikud]]
[[Kategooria:Göttingeni ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Stockholmi Põhjakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1850]]
[[Kategooria:Surnud 1891]]</text>
      <sha1>7zmgn55gk63sxs2nxiyjma2v9kgqauc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kaspar Kolk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>270844</id>
    <revision>
      <id>7260783</id>
      <parentid>7257673</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T06:28:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260783</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2827" sha1="br5mpeco8kceutfokkxgetxajewrb4y" xml:space="preserve">[[Pilt:Kaspar Kolk 2025.jpg|pisi|Kaspar Kolk 2025. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]]
'''Kaspar Kolk''' (sündinud [[24. aprill]]il [[1971]] [[Tartu]]s) on [[eestlased|eesti]] [[klassikaline filoloogia|klassikaline filoloog]], ajaloolane ja tõlkija.

Ta on õppinud [[Tartu Ülikool]]is ajalugu ja klassikalist filoloogiat, lõpetanud ülikooli [[1996]]. aastal klassikalise filoloogina. 1996–[[1999]] oli magistriõppes.&lt;ref name=&quot;Tuna&quot;&gt;https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/02/KolkKaspar_Lyybeki_arnold_TUNA2004_1.pdf&lt;/ref&gt; 2025. aastal kaitses ta doktoritöö &quot;Trükitud raamatu esimene aastasada Eestis: raamatud, raamatukogud ja lugejad 15. sajandi teisest poolest 16. sajandi keskpaigani&quot; ja sai doktorikraadi.&lt;ref&gt;[https://maailmakeeled.ut.ee/et/uudis/kaspar-kolk-kaitseb-doktoritood-trukitud-raamatu-esimene-aastasada-eestis-raamatud Kaspar Kolk kaitseb doktoritööd „Trükitud raamatu esimene aastasada Eestis: raamatud, raamatukogud ja lugejad 15. sajandi teisest poolest 16. sajandi keskpaigani“], uudis Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride instituudi kodulehel, 29.10.2025&lt;/ref&gt;

Ta on tegutsenud peamiselt vabakutselise tõlkijana ja täitnud õppeülesandeid Tartu Ülikoolis.&lt;ref name=&quot;Tuna&quot; /&gt;

Kaspar Kolk on ansambli [[Liinatśuraq]] liige.

==Artikleid==
*Tarkuse seitse sammast. Milleks on ja kust on pärit ''septem artes liberales''. – ''Techne.'' Tallinn: Scripta Musicalia, 2002, 72–82.
*Estonian Collections of Medieval Manuscripts. – ''Berichtband der Konferenz des Netzwerks Rinascimento virtuale zur digitalen Palimpsestforschung, Bratislava, 28.–29. Juni 2002''. Bratislava, 2002, 94–102.
*Tallinna dominikaanlase David Sliperi taskuraamatust. – ''Tuna'' 2002, 4, 132–137.
*Lüübeki Arnold. Liivimaa pööramisest. 1. – ''Tuna'' 2004, 1, 70–83.
*Lüübeki Arnold. Liivimaa pööramisest. 2. – ''Tuna'' 2004, 2, 37–57.
*Tartu Ülikooli Raamatukogu inkunaablite kollektsioon täienes. – ''Raamatukogu'' 2010, 5, 5–7.
*Traktaat nägemise moraalsest aspektist Tallinna Linnaarhiivis. – ''Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat'' 2010, 142–147.

==Tõlkeid==
Kaspar Kolk on tõlkinud eri autorite tekste [[Ladina keel|ladina]] ja [[vanakreeka keel]]est. Tema tõlkeid on ilmunud &quot;[[Muinasaja seadusekogumike antoloogia]]s&quot; (Tallinn: [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 2001), &quot;[[Vanakreeka kirjanduse antoloogia]]s&quot; (Tallinn: Varrak, 2006) ning &quot;[[Rooma kirjanduse antoloogia (2009)|Rooma kirjanduse antoloogias]]&quot; (Tallinn: Varrak, 2009; ka koostaja).

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
*{{ETIS}}

{{JÄRJESTA:Kolk, Kaspar}}
[[Kategooria:Eesti klassikalised filoloogid]]
[[Kategooria:Eesti ajaloolased]]
[[Kategooria:Eesti tõlkijad]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1971]]</text>
      <sha1>br5mpeco8kceutfokkxgetxajewrb4y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Juhan Jüriste</title>
    <ns>0</ns>
    <id>273166</id>
    <revision>
      <id>7260745</id>
      <parentid>6734666</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T00:50:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57462-43</username>
        <id>240658</id>
      </contributor>
      <origin>7260745</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7164" sha1="e2m9h6t69gpvqrmlokl3u34zje16cyd" xml:space="preserve">'''Juhan Jüriste''' [[VR II/3]] (kuni 1934. aastani '''Johannes Jürgenson''') ([[vkj]] 16./[[28. veebruar]] [[1897]] [[Kaarepere vald (Palamuse kihelkond)|Kaarepere vald]], [[Palamuse kihelkond]], [[Tartumaa]] – [[16. märts]] [[1962]] [[Tallinn]]) oli Eesti sõjaväelane ([[kapten]]) ja Eesti NSV Ülemkohtu poolt [[1962]]. aastal, [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal Eestis toime pandud [[Inimsusvastane kuritegu|inimsusvastastes kuritegudes]] süüdimõistetu.

Juhan Jüriste (kuni 10.12.1934 perekonnanimi Jürgenson, aga sünnijärgne perekonnanimi Jürgensohn), eesnimi Juhan (kuni 15.12.1934 Johannes).

==Elulugu==
Johannes Jürgensohn sündis 28. (vkj 16.) veebruaril 1897 Tartumaa Palamuse kihelkonna Kaarepere vallas, lõpetas 1916. aastal [[Tartu kaubanduskool]]i.

==Esimeses maailmasõjas==
Johannes Jürgensohn mobiliseeriti [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal juulis 1916 [[Vene Keiserlik armee|sõjaväkke]] ja määrati 172. tagavara jalaväepolgu 11. roodu, mais 1917 suunati õppima [[3. Kiievi lipnikekool]]i, mille lõpetamisel novembris 1917 ülendati ta lipnikuks ja läkitati seejärel 39. jalaväe tagavarapataljoni.

[[Eesti rahvusväeosad]]e moodustamisel siirdus detsembris 1917 teenima [[Eesti Tagavara Jalaväepataljon]]i Tartusse ning määrati 5. roodu nooremohvitseriks. Demobiliseeriti veebruaris 1918, kui [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]ivõimud saatsid Eesti rahvusväeosad laiali. 

==Eesti Vabadussõjas==
Johannes Jürgenson osales Eesti Vabadussõjas alates 7. detsembrist 1918 ohvitseride reservi 8. rühmas, 26. jaanuarist 1919 oli ta [[3. Diviis]]i tagavarapataljoni kuulipildujate roodu nooremohvitser ning suunati koos rooduga rindele [[2. Jalaväepolk]]u, seejärel [[7. Jalaväepolk]]u, mille koosseisus võttis osa lahingutest [[Punaarmee]]ga Lõuna-Eestis. 

Oktoobris 1919 oli ta [[Peipsi laevastik]]u divisjoniülema käsutuses dessantsalga ülemana ja osales lahingutes [[Pihkva järv]]el ja Velikaja jõel, detsembris 1919 ülendati ta alamleitnandiks. 

VR II/3, nr 301/11.06.1920 Tagawara pataljoni lipnikule Johannes Jakobi p. 
JÜRGENSON´ile hinnates wahwust, mis ülesnäitanud lahingutes – öösel 11.–12. oktoobril 1919 Pihkwa järwe ääres ja 13. oktoobril 1919 Welikaja jões. 
==Teenistus Eesti Vabariigis==
Pärast Vabadussõja lõppu veebruaris 1920 viidi üle ta üle [[5. piirikütipataljon]]i 4. roodu vanemohvitseriks, sama aasta juulis määrati [[Sakala partisanide polk|Sakala partisanide polgu]] kuulipildujate roodu nooremohvitseriks ja pärast polgu ümberformeerimist jaanuaris 1921 määrati ta 5. jalaväepolgu Sakala partisanide pataljoni kuulipildujate roodu nooremohvitseriks. Oktoobrist 1921 määrati ta pataljoni 2. roodu ülema ajutiseks kohusetäitjaks ning [[Põltsamaa]] [[garnison]]i ajutiseks ülemaks. 

Maist 1923 lähetati [[3. Diviis]]i staapi, kus täitis õppekomando ülema kohuseid, veebruaris 1924 ülendati leitnandiks. Märtsis 1924 viidi üle 3. Diviisi [[staap]]i ja määrati [[õppekomando]] rühmaülemaks, aprillis 1925 nimetati [[staabikomando]] ülema kohusetäitjaks.

Juulist 1925 määrati ta [[Pärnu kaitseväeringkond|Pärnu kaitseväeringkonna]] ülema kantselei ülemaks, aastatel 1926–1927 õppis sõjakoolis ohvitseride kursustel ning veebruaris 1931 ülendati kapteniks. 

10. detsembril 1934 vahetas ta [[Nimede eestistamine|nimede eestistamise kampaania ajal]] võõrapärase perekonnanime Jürgenson asemele ''Jüriste'' ja 15. detsembril 1934 vahetaks eesnime Johannes ''Juhan''iks. 

Aprillis 1934 määrati ta [[Pärnu-Viljandi kaitseringkond|Pärnu-Viljandi kaitseringkonna]] (mis 1937. aastal nimetati [[Pärnu-Viljandi sõjaväeringkond|Pärnu-Viljandi sõjaväeringkonnaks]]) staabi II jaoskonna ülema 1. abiks, kellena teenis sügiseni 1940. Selle aja jooksul oli ta ka juunist 1936 kuni novembrini 1938 Pärnu-Viljandi kaitseringkonna staabi II jaoskonna ajutine ülem ning juunist 1936 kuni märtsini 1940 Viljandi garnisoni komandant. Oli Sakala Partisanide Pataljoni Ohvitseridekogu abiesimees ning Viljandi Garnisoni Ohvitseride Kasiino juhatuseliige, VRVÜ Viljandi osakonna sekretär, samuti Viljandi Garnisoni Ohvitseride Jahi-ja Kalastamisringi juhatuse liige. Pälvis Kotkaristi V klassi (1940).
 
Pärast 1940. aasta [[juunipööre]]t viidi Juhan Jüriste augustis 1940 üle Valga sõjaväeringkonna staabi II jaoskonna ülemaks ja määrati Valga garnisoni komandandiks. Nõukogude võimu poolt [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjaväe]] ning ka garnisonide likvideerimise tõttu vabastati J. Jüriste septembris 1940 Valga garnisoni komandandi kohustest ja viidi detsembris üle [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus|22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpus]]e staapi ülema käsutusse, kuid vabastati juba jaanuaris 1941 sõjaväeteenistusest. Pärast demobiliseerimist töötas ta [[Tartu hüdroloogiajaam]]as ning seejärel [[Tartu Linna RSN Täitevkomitee]] kommunaalosakonna hoone komandandi ja instruktorina.

==Tartu koonduslaagris==
1941. aastal pärast [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lahingute algust [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarindel]] ja [[suvesõda]] astus Juhan Jüriste Tartu [[Omakaitse|Omakaitsesse]], kus ta 14. juulil 1941 määrati Tartu komandandi [[Friedrich Kurg|Friedrich Kur]]e poolt [[Tartu koonduslaager|Tartu koonduslaagri]] ülemaks, sama aasta augustis aga laagri valvemeeskonna ülemaks. Oktoobris 1941 allutati laagri valvekompanii [[33. Kaitsepataljon]]ile ning Juhan Jüriste määrati selle kompanii ülemaks. 

Jaanuaris 1942 lahkus Juhan Jüriste sõjaväeteenistusest ning määrati [[Omakaitse#Omakaitse aastail 1943–1944|Omakaitse Tartumaa malev]]a pataljoniülemaks Ahja vallas, kus teenis septembrini 1944, mis osales kevadel ja suvel 1944 lahingutes Nõukogude vägede vastu Peipsi rannikul Tartumaal. 

Sügisel 1944 jäi ta Eestisse ning varjas end all Järvamaal Mustla külas, vahistati nõukogude julgeolekuorganite poolt 26. novembril 1960 ning 1962. aastal peetud avalikul kohtuprotsessil mõisteti Juhan Jüriste, [[Karl Linnas]] ja [[Ervin Viks]] (neist Linnas ja Viks tagaselja) süüdi Eesti NSV Ülemkohtu poolt 20. jaanuaril [[1962]], [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal Eestis toime pandud [[Inimsusvastane kuritegu|inimsusvastastes kuritegudes]].

Juhan Jüriste hukati 16. märtsil 1962 Tallinnas, tema matmispaik on teadmata.

==Välislingid==
*[[Jaak Pihlak]], [http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2010_toim_1/pihlak_vrv_viljandi_linn.pdf Viljandi linn ja Vabaduse Risti vennad], Viljandi muuseum, 2010. aasta aastaraamat, lk 103–105.

{{JÄRJESTA:Jüriste, Juhan}}
[[Kategooria:2. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]]
[[Kategooria:7. Jalaväerügemendi koosseis]]
[[Kategooria:Peipsi Laevastiku Divisjoni koosseis]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Tartu Teises maailmasõjas]]
[[Kategooria:Sündinud 1897]]
[[Kategooria:Surnud 1962]]
[[Kategooria:Eesti sõjaväelased Saksa sõjaväes Teises maailmasõjas]]
[[Kategooria:Holokaust Eestis]]</text>
      <sha1>e2m9h6t69gpvqrmlokl3u34zje16cyd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2004. aasta olümpiamängude Kreeka-Rooma maadluse Taškendi valikturniir</title>
    <ns>0</ns>
    <id>276565</id>
    <revision>
      <id>7260489</id>
      <parentid>4837572</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T17:20:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Maadlusvõistlused]]</comment>
      <origin>7260489</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3835" sha1="m36pz8t4jd9pqls4vcxuuyk0grzpfxk" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
'''2004. aasta olümpiamängude valikturniir Kreeka-Rooma maadluses toimus Usbekistanis Taškendis.'''
{| class=wikitable
{{MedalVõistlus|2004 OM valikturniir Kreeka-Rooma maadluses}}
Kehakaal 55 kg
|-
! Koht
! Sportlane
! Riik
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
! 1.
| [[Masatoshi Toyota]]
| {{PisiLipp|Jaapan}}
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
! 2.
| [[Gaidar Mamedalijev]]
| {{PisiLipp|Venemaa}}
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
! 3.
| [[Nurbakõt Tengizbajev]]
| {{PisiLipp|Kasahstan}}
|-
! 4.
| [[Mukesh Khatri]]
| {{PisiLipp|India}}
|-
! 5.
| [[Oleg Kutšerenko]]
| {{PisiLipp|Saksamaa}}
|-
! 6.
| [[Roman Amoyan]]
| {{PisiLipp|Armeenia}}
|-
{{MedalVõistlus|2004 OM valikturniir Kreeka-Rooma maadluses}}
Kehakaal 60 kg
|-
! Koht
! Sportlane
! Riik
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
! 1.
| [[Nurlan Koišaganov]]
| {{PisiLipp|Kasahstan}}
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
! 2.
| [[Davor Štefanek]]
| {{PisiLipp|Serbia}}
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
! 3.
| [[Ali Ashkani]]
| {{PisiLipp|Iraan}}
|-
! 4.
| [[Vitali Rəhimov]]
| {{PisiLipp|Aserbaidžaan}}
|-
! 5.
| [[Laszlo Kliment]]
| {{PisiLipp|Ungari}}
|-
! 6.
| [[Aleksandr Tsertsvadze]]
| {{PisiLipp|Austraalia}}
|-
{{MedalVõistlus|2004 OM valikturniir Kreeka-Rooma maadluses}}
Kehakaal 66 kg
|-
! Koht
! Sportlane
! Riik
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
! 1.
| [[Juan Luis Marén]]
| {{PisiLipp|Kuuba}}
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
! 2.
| [[Moises Sánchez]]
| {{PisiLipp|Hispaania}}
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
! 3.
| [[Kanat Begalijev]]
| {{PisiLipp|Kõrgõzstan}}
|-
! 4.
| [[Ryszard Wolny]]
| {{PisiLipp|Poola}}
|-
! 5.
| [[Juha Lappalainen]]
| {{PisiLipp|Soome}}
|-
! 6.
| [[Juuri Kalasnev]]
| {{PisiLipp|Valgevene}}
|-
! 19.
| [[Kristjan Press]]
| {{PisiLipp|Eesti}}
|-
{{MedalVõistlus|2004 OM valikturniir Kreeka-Rooma maadluses}}
Kehakaal 74 kg
|-
! Koht
! Sportlane
! Riik
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
! 1.
| [[Tamás Berzicza]]
| {{PisiLipp|Ungari}}
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
! 2.
| [[Danijar Kobonov]]
| {{PisiLipp|Kõrgõzstan}}
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
! 3.
| [[Reto Bucher]]
| {{PisiLipp|Šveits}}
|-
! 4.
| [[José Alberto Recuero]]
| {{PisiLipp|Hispaania}}
|-
! 5.
| [[Badri Khasaia]]
| {{PisiLipp|Gruusia}}
|-
! 6.
| [[Mark Madsen]]
| {{PisiLipp|Taani}}
|-
! 7.
| [[Valeri Nikitin]]
| {{PisiLipp|Eesti}}
|-
{{MedalVõistlus|2004 OM valikturniir Kreeka-Rooma maadluses}}
Kehakaal 84 kg
|-
! Koht
! Sportlane
! Riik
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
! 1.
| [[Behrouz Jamshidi]]
| {{PisiLipp|Iraan}}
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
! 2.
| [[Levon Geghamyan]]
| {{PisiLipp|Armeenia}}
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
! 3.
| [[Shingo Matsumoto]]
| {{PisiLipp|Jaapan}}
|-
! 4.
| [[Vladislav Metodiev]]
| {{PisiLipp|Kõrgõzstan}}
|-
! 5.
| [[Luis Enrique Méndez Lazo]]
| {{PisiLipp|Kuuba}}
|-
! 6.
| [[Xviça Biçinaşvili]]
| {{PisiLipp|Aserbaidžaan}}
|-
{{MedalVõistlus|2004 OM valikturniir Kreeka-Rooma maadluses}}
Kehakaal 96 kg
|-
! Koht
! Sportlane
! Riik
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
! 1.
| [[Masoud Hashemzadeh]]
| {{PisiLipp|Iraan}}
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
! 2.
| [[Sergei Lištvan]]
| {{PisiLipp|Valgevene}}
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
! 3.
| [[Petru Sudureac]]
| {{PisiLipp|Rumeenia}}
|-
! 4.
| [[Aset Mambetov]]
| {{PisiLipp|Kasahstan}}
|-
! 5.
| [[Marek Švec]]
| {{PisiLipp|Tšehhi}}
|-
! 6.
| [[Sasa Dukai]]
| {{PisiLipp|Serbia ja Montenegro}}
|-
! 13.
| [[Toomas Proovel]]
| {{PisiLipp|Eesti}}
|-
{{MedalVõistlus|2004 OM valikturniir Kreeka-Rooma maadluses}}
Kehakaal 120 kg
|-
! Koht
! Sportlane
! Riik
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
! 1.
| [[Sajad Barzi]]
| {{PisiLipp|Iraan}}
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
! 2.
| [[Marek Mikulski]]
| {{PisiLipp|Poola}}
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
! 3.
| [[David Vála]]
| {{PisiLipp|Tšehhi}}
|-
! 4.
| [[Giuseppe Giunta]]
| {{PisiLipp|Itaalia}}
|-
! 5.
| [[Rafael Barreno]]
| {{PisiLipp|Venezuela}}
|-
! 6.
| [[Konstantin Stryzhak]]
| {{PisiLipp|Ukraina}}
|-
! 14.
| [[Helger Hallik]]
| {{PisiLipp|Eesti}}
|-
|}

[[Kategooria:Kreeka-Rooma maadlus]]
[[Kategooria:Maadlusvõistlused]]</text>
      <sha1>m36pz8t4jd9pqls4vcxuuyk0grzpfxk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2004. aasta olümpiamängude Kreeka-Rooma maadluse Novi Sadi valikturniir</title>
    <ns>0</ns>
    <id>276623</id>
    <revision>
      <id>7260490</id>
      <parentid>4838276</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T17:20:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Maadlusvõistlused]]</comment>
      <origin>7260490</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3907" sha1="nrr8eymtyvadzjyp281px0t3c7j35v5" xml:space="preserve">'''2004 aasta OM esimene  valikturniir Kreeka-Rooma maadluses - Novi Sad, Serbia'''
{|class=wikitable
{{MedalVõistlus|2004 OM valikturniir Kreeka-Rooma maadluses}}
Kehakaal 55 kg
|- 
! Koht
! Sportlane
! Riik
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
! 1.
| [[Brandon Paulson]]
| {{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}}  
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
! 2.
| [[Ercan Yıldız]]
| {{PisiLipp|Türgi}}  
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
! 3.
| [[István Majoros]]
| {{PisiLipp|Ungari}}  
|- 
! 4.
| [[Irak'li Ch'och'ua]]
| {{PisiLipp|Gruusia}}  
|- 
! 5.
| [[Sheng Jiang]]
| {{PisiLipp|Hiina}}  
|- 
! 6.
| [[Aset Imanbajev]]
| {{PisiLipp|Kasahstan}}  
|- 

{{MedalVõistlus|2004 OM valikturniir Kreeka-Rooma maadluses}}
Kehakaal 60 kg
|- 
! Koht
! Sportlane
! Riik
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
! 1.
| [[Makoto Sasamoto]]
| {{PisiLipp|Jaapan}}  
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
! 2.
| [[Jeong Ji-Hyeon]]
| {{PisiLipp|Lõuna-Korea}}  
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
! 3.
| [[Paolo Fucile]]
| {{PisiLipp|Itaalia}}  
|- 
! 4.
| [[Aleksei Ševtzov]]
| {{PisiLipp|Venemaa}}  
|- 
! 5.
| [[Davor Štefanek]]
| {{PisiLipp|Serbia ja Montenegro}}  
|- 
! 6.
| [[Shugang Wang]]
| {{PisiLipp|Hiina}}  
|- 

{{MedalVõistlus|2004 OM valikturniir Kreeka-Rooma maadluses}}
Kehakaal 66 kg
|- 
! Koht
! Sportlane
! Riik
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
! 1.
| [[Nikolai Gergov]]
| {{PisiLipp|Bulgaaria}}  
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
! 2.
| [[Parvīz Zeydvand]]
| {{PisiLipp|Iraan}}  
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
! 3.
| [[Ambako Bagadze]]
| {{PisiLipp|Venemaa}}  
|- 
! 4.
| [[Mhithar Manukjan]]
| {{PisiLipp|Kasahstan}}  
|- 
! 5.
| [[Kevin Bracken]]
| {{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}}  
|- 
! 6.
| [[Nikolai Monov]]
| {{PisiLipp|Moldova}}  
|- 
! 19.
| [[Kristjan Press]]
| {{PisiLipp|Eesti}}  
|- 

{{MedalVõistlus|2004 OM valikturniir Kreeka-Rooma maadluses}}
Kehakaal 74 kg
|- 
! Koht
! Sportlane
! Riik
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
! 1.
| [[Filiberto Ascuy Aguilera]]
| {{PisiLipp|Kuuba}}  
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
! 2.
| [[Aleksandr Dokturishivili]]
| {{PisiLipp|Usbekistan}}  
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
! 3.
| [[Mohammad Babulfath]]
| {{PisiLipp|Rootsi}}  
|- 
! 4.
| [[Saiyinjiya]]
| {{PisiLipp|Hiina}}  
|- 
! 5.
| [[Radosław Truszkowski]]
| {{PisiLipp|Poola}}  
|- 
! 6.
| [[Valeri Nikitin]]
| {{PisiLipp|Taani}}  
|- 

{{MedalVõistlus|2004 OM valikturniir Kreeka-Rooma maadluses}}
Kehakaal 84 kg
|- 
! Koht
! Sportlane
! Riik
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
! 1.
| [[Aleksei Mišin]]
| {{PisiLipp|Venemaa}}  
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
! 2.
| [[Oleksandr Darahan]]
| {{PisiLipp|Ukraina}}  
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
! 3.
| [[Andrea Minguzzi]]
| {{PisiLipp|Itaalia}}  
|- 
! 4.
| [[Zhanarbek Kenzhejev]]
| {{PisiLipp|Kõrgõzstan}}  
|- 
! 5.
| [[Mohamed Abd El-Fatah]]
| {{PisiLipp|Egiptus}}  
|- 
! 6.
| [[Tuomo Mäntilä]]
| {{PisiLipp|Soome}}  
|- 

{{MedalVõistlus|2004 OM valikturniir Kreeka-Rooma maadluses}}
Kehakaal 96 kg
|- 
! Koht
! Sportlane
! Riik
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
! 1.
| [[Ernesto Pena]]
| {{PisiLipp|Kuuba}}  
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
! 2.
| [[Mindaugas Ežerskis]]
| {{PisiLipp|Leedu}}  
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
! 3.
| [[Mehmet Özal]]
| {{PisiLipp|Türgi}}  
|- 
! 4.
| [[Ali Mollov]]
| {{PisiLipp|Bulgaaria}}  
|- 
! 5.
| [[Garrett Lowney]]
| {{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}}  
|- 
! 6.
| [[Robert Petrosjan]]
| {{PisiLipp|Armeenia}}  
|- 
! 12.
| [[Toomas Proovel]]
| {{PisiLipp|Eesti}}  
|- 

{{MedalVõistlus|2004 OM valikturniir Kreeka-Rooma maadluses}}
Kehakaal 120 kg
|- 
! Koht
! Sportlane
! Riik
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
! 1.
| [[Mijaín López Núñez]]
| {{PisiLipp|Kuuba}}  
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
! 2.
| [[Yekta Yılmaz Gül]]
| {{PisiLipp|Türgi}}  
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
! 3.
| [[Mirian Giorgadze]]
| {{PisiLipp|Gruusia}}  
|- 
! 4.
| [[Juri Jevseitšik]]
| {{PisiLipp|Iisrael}}  
|- 
! 5.
| [[Eddy Bengtsson]]
| {{PisiLipp|Rootsi}}  
|- 
! 6.
| [[Cristian Branzei]]
| {{PisiLipp|Rumeenia}}  
|- 
! 18.
| [[Helger Hallik]]
| {{PisiLipp|Eesti}}  
|- 
|}

[[Kategooria:Kreeka-Rooma maadlus]]
[[Kategooria:Maadlusvõistlused]]</text>
      <sha1>nrr8eymtyvadzjyp281px0t3c7j35v5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kirimäe mõis (Kose)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>292439</id>
    <revision>
      <id>7260570</id>
      <parentid>7017913</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T19:13:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Viiteid pole</comment>
      <origin>7260570</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1218" sha1="g7wdwsmt0vxfag8hapb47p4ljr2bxed" xml:space="preserve">{{Viitamata|kuu=oktoober|aasta=2026}}

'''Kirimäe''' ([[saksa keel]]es ''Kirrimäggi'') karjamõis asus [[Kose kihelkond|Kose kihelkonnas]], [[Harjumaa]]l, praeguse [[Kose vald|Kose valla]] [[Karla (Kose)|Karla]] küla lõunaosas paiknenud [[Kirimäe (Kose)|Kirimäe]] küla aladel.

1583. aastal mõisastas [[Kose-Uuemõisa mõis|Uuemõisa mõis]]a omanik Wolmar Tuwe a Neuenhof (Tuve) Kirimäe küla ja muutis selle karjamõisaks. 1586 müüs [[Taube|Robert von Taube]] (Robrecht von Tuwe, von Tuve, von Thuwe), hilisem [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna pealik]] ja maanõunik, Kirimäe karjamõisa 14 000 ''herrenthaleri'' eest oma väimehele [[ooberst]] Johann (Hans) Rechenbergile.

1657 eraldati Kirimäe karjamõis koos külaga [[Hermann von Lode|Herman Lodele]].

1868–1869 [[Kose-Uuemõisa mõis]]a, Kirimäe karjamõis likvideeriti. Külale kuuluvad maad ja mõisamaad mõõdeti kruntideks.
{{Kose kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.1577778|EW=25.1255556|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Harjumaa mõisad]]
[[Kategooria:Kose kihelkonna mõisad]]
[[Kategooria:Taubede mõisad]]
[[Kategooria:Karjamõisad]]
[[Kategooria:Tiesenhausenite mõisad]]
[[Kategooria:Lodede mõisad]]</text>
      <sha1>g7wdwsmt0vxfag8hapb47p4ljr2bxed</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Valvi Strikaitienė</title>
    <ns>0</ns>
    <id>293663</id>
    <revision>
      <id>7260495</id>
      <parentid>7099680</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T17:25:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tunnustus */</comment>
      <origin>7260495</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3055" sha1="jgjxwnuepar9lbgwtwtw0w0mlx1rajl" xml:space="preserve">'''Valvi Strikaitienė''' (sündinud [[18. aprill]]il [[1937]] [[Pärnu]]s) on eesti [[tõlkija]] ja [[diplomaat]]. 1992–1996 oli ta Eesti Vabariigi esimene [[suursaadik]] [[Leedu]]s pärast iseseisvumise taastamist.

Ta lõpetas 1967. aastal [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]], tema diplomitöö teema oli &quot;Koolinoorte lugemishuvid IV–VIII klassini&quot;. 

Valvi Strikaitienė elab [[Vilnius]]es.&lt;ref name=&quot;PM1997&quot;&gt;[[Epp Alatalu]], [https://web.archive.org/web/20070628071737/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/97/07/04/voim.htm#neljas Suursaadik Strikaitiene sai Leedu kodakondsuse] ''Postimees'', 4. juuli 1997.&lt;/ref&gt; Eesti esimese iseseisvumise taastamise järgse suursaadikuna Leedus esitas ta oma volikirja 2. juunil 1992.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.vm.ee/?q=node%2F163 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2022-07-01 |arhiivimisaeg=2013-08-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130824212100/http://www.vm.ee/?q=node%2F163 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Ta oli suursaadik kuni 1996. aasta septembrini, Eesti Vabariigi välisteenistusest lahkus ta 19. novembril 1996.&lt;ref name=&quot;PM1997&quot;/&gt; Hiljem töötas ta Eesti Vilniuse saatkonnas kultuuri- ja pressinõunikuna.&lt;ref name=&quot;PM1997&quot;/&gt; 3. juulil 1997 sai ta Leedu presidendi [[Algirdas Brazauskas]]e otsusega Leedu kodakondsuse. Seega on tal kaks kodakondsust, sest ta pole Eesti kodakondsusest loobunud.

Strikaitienė on olnud Leedu eestlaste seltside eestvedaja ja [[Sąjūdis]]e liikumise toetaja. Ta on [[Leedu Kirjanike Liit|Leedu Kirjanike Liidu]] liige.

==Tunnustus==
*1996 [[Leedu suurvürsti Gediminase ordu]] suur komandöririst
*2006 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]

==Teosed==
===Tõlkeid leedu keelest eesti keelde===
* [[Vytautas Bubnys]], &quot;Arberonas&quot;. [[Tallinn]]: [[Eesti Raamat]], 1971
* [[Kazys Saja]], &quot;Hei, pugege peitu!&quot; (&quot;Ei, slėpkitės!&quot;). Tallinn: Eesti Raamat, 1973 (2. trükk 1977)
* [[Jonas Mačiukevičius]], &quot;Kell ei jää seisma&quot; (&quot;Laikrodžiai nesustoja&quot;). (Koos Ilmar Vananurmega. Tallinn: Eesti Raamat, 1974
* &quot;Leedu muinasjutte&quot;. Tallinn: Eesti Raamat, 1974 
* [[Balys Sruoga]], &quot;Jumalate mets&quot; (&quot;Dievų miškas&quot;). Tallinn: Eesti Raamat, 1976
* [[Vytautas Petkevičius]], &quot;Leivast, armastusest ja vintpüssist&quot; (&quot;Apie duoną, meilę ir šautuvą&quot;). Tallinn: Eesti Raamat, 1978
* Vytautas Bubnys, &quot;Suvetaeva all&quot; (&quot;Po vasaros dangum&quot;). Tallinn: Eesti Raamat, 1979
* [[Petras Cvirka]], &quot;Saladus&quot; (&quot;Paslaptis&quot;). Tallinn: Eesti Raamat, 1981
* Vytautas Bubnys, &quot;Külvamata rukki õitsemine&quot; (&quot;Nesėtų rugių žydėjimas&quot;). Tallinn: Eesti Raamat, 1983 
* [[Stasys Kašauskas]], &quot;Meie, Aadama lapsed&quot; (&quot;Mes, Adomo vaikai&quot;). [[Loomingu Raamatukogu]] 39, 1985
* [[Bronius Radzevičius]], &quot;Pilvede maa&quot; (&quot;Link debesios&quot;). Tallinn: Eesti Raamat, 1987 

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Strikaitiene, Valvi}}
[[Kategooria:Eesti tõlkijad]]
[[Kategooria:Eesti suursaadikud Leedus]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1937]]</text>
      <sha1>jgjxwnuepar9lbgwtwtw0w0mlx1rajl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260498</id>
      <parentid>7260495</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T17:27:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7260498</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3076" sha1="t3s6ws5jkdpqg2wvapry76m7ajxfw8a" xml:space="preserve">'''Valvi Strikaitienė''' (sündinud [[18. aprill]]il [[1937]] [[Pärnu]]s) on eesti [[tõlkija]] ja [[diplomaat]]. 1992–1996 oli ta Eesti Vabariigi esimene [[suursaadik]] [[Leedu]]s pärast iseseisvumise taastamist.

Ta lõpetas 1967. aastal [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]], tema diplomitöö teema oli &quot;Koolinoorte lugemishuvid IV–VIII klassini&quot;. 

Valvi Strikaitienė elab alates 1960. aastast [[Vilnius]]es.&lt;ref name=&quot;PM1997&quot;&gt;[[Epp Alatalu]], [https://web.archive.org/web/20070628071737/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/97/07/04/voim.htm#neljas Suursaadik Strikaitiene sai Leedu kodakondsuse] ''Postimees'', 4. juuli 1997.&lt;/ref&gt; Eesti esimese iseseisvumise taastamise järgse suursaadikuna Leedus esitas ta oma volikirja 2. juunil 1992.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.vm.ee/?q=node%2F163 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2022-07-01 |arhiivimisaeg=2013-08-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130824212100/http://www.vm.ee/?q=node%2F163 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Ta oli suursaadik kuni 1996. aasta septembrini, Eesti Vabariigi välisteenistusest lahkus ta 19. novembril 1996.&lt;ref name=&quot;PM1997&quot;/&gt; Hiljem töötas ta Eesti Vilniuse saatkonnas kultuuri- ja pressinõunikuna.&lt;ref name=&quot;PM1997&quot;/&gt; 3. juulil 1997 sai ta Leedu presidendi [[Algirdas Brazauskas]]e otsusega Leedu kodakondsuse. Seega on tal kaks kodakondsust, sest ta pole Eesti kodakondsusest loobunud.

Strikaitienė on olnud Leedu eestlaste seltside eestvedaja ja [[Sąjūdis]]e liikumise toetaja. Ta on [[Leedu Kirjanike Liit|Leedu Kirjanike Liidu]] liige.

==Tunnustus==
*1996 [[Leedu suurvürsti Gediminase ordu]] suur komandöririst
*2006 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]

==Teosed==
===Tõlkeid leedu keelest eesti keelde===
* [[Vytautas Bubnys]], &quot;Arberonas&quot;. [[Tallinn]]: [[Eesti Raamat]], 1971
* [[Kazys Saja]], &quot;Hei, pugege peitu!&quot; (&quot;Ei, slėpkitės!&quot;). Tallinn: Eesti Raamat, 1973 (2. trükk 1977)
* [[Jonas Mačiukevičius]], &quot;Kell ei jää seisma&quot; (&quot;Laikrodžiai nesustoja&quot;). (Koos Ilmar Vananurmega. Tallinn: Eesti Raamat, 1974
* &quot;Leedu muinasjutte&quot;. Tallinn: Eesti Raamat, 1974 
* [[Balys Sruoga]], &quot;Jumalate mets&quot; (&quot;Dievų miškas&quot;). Tallinn: Eesti Raamat, 1976
* [[Vytautas Petkevičius]], &quot;Leivast, armastusest ja vintpüssist&quot; (&quot;Apie duoną, meilę ir šautuvą&quot;). Tallinn: Eesti Raamat, 1978
* Vytautas Bubnys, &quot;Suvetaeva all&quot; (&quot;Po vasaros dangum&quot;). Tallinn: Eesti Raamat, 1979
* [[Petras Cvirka]], &quot;Saladus&quot; (&quot;Paslaptis&quot;). Tallinn: Eesti Raamat, 1981
* Vytautas Bubnys, &quot;Külvamata rukki õitsemine&quot; (&quot;Nesėtų rugių žydėjimas&quot;). Tallinn: Eesti Raamat, 1983 
* [[Stasys Kašauskas]], &quot;Meie, Aadama lapsed&quot; (&quot;Mes, Adomo vaikai&quot;). [[Loomingu Raamatukogu]] 39, 1985
* [[Bronius Radzevičius]], &quot;Pilvede maa&quot; (&quot;Link debesios&quot;). Tallinn: Eesti Raamat, 1987 

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Strikaitiene, Valvi}}
[[Kategooria:Eesti tõlkijad]]
[[Kategooria:Eesti suursaadikud Leedus]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1937]]</text>
      <sha1>t3s6ws5jkdpqg2wvapry76m7ajxfw8a</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Roman Mugur</title>
    <ns>0</ns>
    <id>296039</id>
    <revision>
      <id>7260511</id>
      <parentid>7045819</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T17:46:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7260511</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1186" sha1="hquml5l5hc3wt0vj1xfbfijnt4rw2cx" xml:space="preserve">'''Roman Mugur''' (sündinud [[23. jaanuar]]il [[1950]] [[Suure-Jaani]]s&lt;ref name=&quot;postimees&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20160316194314/http://poliitika.postimees.ee/?r=622&amp;cand=722 Roman Mugur] (kandidaat nr 450) Postimehe valimislehel&lt;/ref&gt;) on endine [[Tartu linnapea]]. 

1973. aastal lõpetas [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] peenmehaanikainsenerina.&lt;ref name=&quot;meeskond&quot;&gt;[http://www.teaduspark.ee/et/tartu_teaduspargist/meeskond &quot;Meie meeskond&quot;], Tartu Teaduspark&lt;/ref&gt; 

1986. aastani töötas ta mitmel ametikohal [[TA Füüsika Instituut|TA Füüsika Instituudis]], kus pälvis 1980. aastal [[Nõukogude Eesti teaduspreemia]]&lt;ref name=&quot;meeskond&quot; /&gt; vaakumspektraalaparatuuri väljatöötamise eest.

24. aprillist 1997 kuni 10. septembrini 1998 oli Roman Mugur [[Tartu]] [[linnapea]].

==Viited==
{{viited}}

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Tõnis Lukas]] | nimi=[[Tartu linnapea]] | aeg=[[1997]]–[[1998]]| järgnev=[[Andrus Ansip]]}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Mugur, Roman}}
[[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Tartu linnapead]]
[[Kategooria:Sündinud 1950]]
[[Kategooria:Rahvaliidu poliitikud]]</text>
      <sha1>hquml5l5hc3wt0vj1xfbfijnt4rw2cx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Abilaevastik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>301944</id>
    <revision>
      <id>7260580</id>
      <parentid>6771392</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T19:33:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>viitamata</comment>
      <origin>7260580</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="203" sha1="b9jiiobq19slhkhgcrlp0ghc2bxa6is" xml:space="preserve">{{Viitamata}}

'''Abilaevastik''' on [[kalalaevastik]]u osa, kuhu kuuluvad [[abilaev]]ad, sealhulgas [[tanker]]id, [[veevedaja]]d, [[jäämurdja]]d ja [[päästepuksiirlaev]]ad.

[[Kategooria:Laevandus]]</text>
      <sha1>b9jiiobq19slhkhgcrlp0ghc2bxa6is</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Biograafiad (Pa)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>303129</id>
    <revision>
      <id>7260409</id>
      <parentid>7255460</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T14:20:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Par */</comment>
      <origin>7260409</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="69750" sha1="awigp0b51d9ibyuxyrq47q299dwhdmo" xml:space="preserve">{{Mall:BiograafiadIndeks}}


'''Biograafiad (Pa)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega &quot;Pa&quot;. 

==Paa==
*[[Paa Joe]], Ghana sargakunstnik (1947–)
*[[Albert Paabo]], eesti loomaarstiteadlane (1907–1985)
*[[Gunnar Paabo]], eesti ajakirjanik ja eesti aktivist USA-s (1928–2014) 
*[[Maya Paabo]], eesti keemik (1929–2013)
*[[Priit Paabo]], eesti tuubamängija (1968–)
*[[Regina Paabo]], eesti viipekeeletõlk (1957–) 
*[[Juhan Paadam]], eesti televisioonitegelane (1947–) 
*[[Katrin Paadam]], eesti sotsiaalteadlane ja sotsioloog (1954–)
*[[Kirsti Paakkanen]], soome tippjuht (1929–) 
*[[Tommi Paakkolanvaara]], soome jäähokimängija (1983–) 
*[[Seppo Paakkunainen]], soome muusik (1943–)
*[[Valdur Paakspuu]], Eesti ornitoloog ja looduskaitsja (1934–1991)
*[[Agu Paal]], eesti majandusteadlane (1937–)
*[[Aino Paal]], eesti suusataja, spordipedagoog ja terviseedendaja (1926–2015)
*[[Anatoli Paal]], eesti majandustegelane (1954–1999)
*[[Anu Paal]], eesti metallikunstnik (1951–)
*[[Arthur Paal]], eesti õigusteadlane (1902–1978)
*[[Carl Paal]], Austria päritolu keemik (1860–1935)
*[[Claus Paal]], Saksamaa ettevõtja ja poliitik (1967–)
*[[Eugen Paal]], Eesti füüsik ja matemaatik (1954–)
*[[Evald Paal]], Eesti sõjaväelane (1908–1981)
*[[Gábor Paál]], Saksamaa teadusajakirjanik (1967–) 
*[[Gunnar Paal]], eesti ajakirjanik ja sporditegelane (1946–)
*[[Günther Paal]], Austria kabareeartist (1962–)
*[[Harry Paal]], eesti metsateadlane (1927–1993)
*[[Heinrich Paal]], eesti jalgpallur (1895–1942)
*[[Jaanus Paal]], eesti botaanik (1947–)
*[[Kalju Paal]], eesti põllumajandustöötaja ja majandijuht (1932–2010) 
*[[Kaupo Paal]], eesti jurist (1977–)
*[[László Paál]], ungari maalikunstnik (1846–1879)
*[[Leopold Paal]], eesti tehnikateadlane (1928–1991)
*[[Marge Paal]], eesti tõlkija (1975–)
*[[Taimi Paal]], eesti botaanik (1947–)
*[[Uku Paal]], eesti fotograaf (1977–)
*[[Pille Paalam]], eesti fotograaf (1973–)
*[[Dagmar-Viive Paalamäe]], eesti raamatugraafik (1929–2015)
*[[Pentti Paalassalo]], soome keemik (1933–)
*[[Anna Paalberg]], eesti rahvalaulik (1874–1948)     
*[[Harry Paalberg]], eesti majandusteadlane (1927–1993)
*[[Wolfgang Paalen]], Austria maalikunstnik ja kunstiteoreetik (1905–1959)
*[[Liina Paales]], eesti folklorist (1973–)
*[[Harald Gunnar Paalgard]], taani filmioperaator (1950–) 
*[[Eva Paalma]], eesti tennisist (1994–)
*[[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (1928–2022)
*[[Kalju Paalman]], eesti põllumajandusteadlane (1948–)
*[[Endel Paalmann]], eesti ehituskonstruktor ja Eesti NSV riigitegelane (1932–2011)
*[[Malle Paalmann]], eesti tehnikateadlane (1934–)
*[[Guido Paalme]], eesti mäeinsener (1927–2004)
*[[Lia Paalme]], eesti keemik (1927–2016)
*[[Tiina Paalme]], eesti bioloog (1960–)
*[[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (1951–2026)
*[[Venno Paalmäe]], eesti maaparandusteadlane (1936–2001)
*[[Jaan Paalna]], eesti loomaarstiteadlane (1878–1945)
*[[Juhan Paalo]], eesti sõudja (1947–) 
*[[Merilin Paalo]], eesti võrkpallur (1992–) 
*[[Henriette Paalzow]], saksa kirjanik (1788–1847)
*[[Karl Adolph Paalzow]], saksa füüsik (1788–1847)
*[[Piet Paaltjens]], hollandi kirjanik (1835–1894)
*[[Lilli Paama]], eesti keemik-analüütik (1941–)
*[[Mart Paama]], eesti odaviskaja (1938–2006)
*[[Aleksi Paananen]], soome jalgpallur (1993–)
*[[Mikko Paananen]], soome muusik (1974–)
*[[Tallima Paap]], eesti jutlustaja (suri 1768)
*[[Albert Paap]], eesti karikaturist ja kunstnik (1903–1987)
*[[Arjenne Paap]], hollandi käsipallur (1981–)
*[[Endel Paap]], eesti kaevur, ametiühingutegelane ja poliitik (1938–)
*[[Kristi Paap]], eesti ehtekunstnik (1973–)
*[[Sten-Egert Paap]], eesti jalgpallur (2003–) 
*[[Willem Anthony Paap]], hollandi kirjanik (1856–1923)
*[[Ülle Paap]], eesti karikaturist ja nahakunstnik (1948–) 
*[[Ülo Paap]], eesti geoloog (1932–1999)
*[[Natalie Pa'apa'a]], Austraalia muusik (sündinud 20. sajandil)
*[[Eddy Paape]], Belgia koomiksikunstnik (1920–2012)
*[[Jürgen Paape]], saksa muusik (sündinud 20. sajandil)
*[[Ants Paapstel]], eesti arstiteadlane ja südamekirurg (1956–)
*[[Eduard von Paar]], Austria-Ungari sõjaväelane (1837–1917)
*[[Jack Paar]], USA saatejuht (1918–2004) 
*[[P. C. Paardekooper]], hollandi keeleteadlane (1920–2013)
*[[Kimmo Paarlahti]], soome ökoloog (1930–1988) 
*[[Erik Paartalu]], eesti juurtega Austraalia jalgpallur (1986–) 
*[[Andres Paas (muusik)|Andres Paas]], eesti pianist (1968–) 
*[[Anna Paas]], eesti kirjanik (1895–1975)
*[[Arnold Paas]], eesti põllumajandusteadlane (1922–2007)
*[[Heini Paas]], eesti kunstiajaloolane (1918–2021)
*[[Indrek Paas (muusik)|Indrek Paas]], eesti muusik (1976–)
*[[Julius Paas]], eesti rahvamuusik (1882–1966)
*[[Kaarel Paas]], eesti jurist ning Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1903–1971)
*[[Kadri Paas]], eesti ajakirjanik (1982–)
*[[Margus Paas]], eesti sotsioloog (1968–)
*[[Marita Paas]], eesti bibliograaf (1969–)
*[[Oskar Paas]], eesti õpetaja (1900–1990)
*[[Steven Paas]], hollandi vaimulik (1942–) 
*[[Tiiu Paas]], eesti majandusteadlane (1949–)
*[[Veste Paas]], eesti filmiajaloolane (1931–2002)
*[[Juta Paas-Aleksandrova]], eesti päritolu Venemaa juveelikunstnik (1927)
*[[Katri Paas-Mohando]], eesti jurist (1982–)
*[[Fredrik Paasche]], norra kirjandusteadlane (1886–1943)
*[[Tiina Paasik]], eesti aiandusõpetaja (1950–)
*[[Juhani Paasikivi]], soome arstiteadlane (1930–2004) 
*[[Juho Kusti Paasikivi]], Soome poliitik (1870–1956)
*[[Lilli Paasikivi]], soome ooperilaulja (1965–)
*[[Arto Paasilinna]], soome kirjanik (1942–2018)
*[[Erno Paasilinna]], soome kirjanik (1935–2000)
*[[Reino Paasilinna]], Soome ja Euroopa Liidu poliitik, raadiotegelane ja meediateadlane (1939–)
*[[Antti Paasio]], soome majandusteadlane (1948–)
*[[Ilmari Paasio]], soome botaanik (1906–1941)
*[[Pertti Paasio]], soome poliitik (1939–2020)
*[[Rafael Paasio]], Soome poliitik (1903–1980)
*[[Juhani Paasivirta]], soome ajaloolane (1919–1993)
*[[Juhan Paaskivi]], eesti lõõtspillimängija (1908–1977)
*[[Jyrki Paaskoski]], soome ajaloolane (1964–)
*[[Kerli Paaslepp]], eesti blogija (2002–) 
*[[Raido Paasma]], eesti arstiteadlane (1967–)
*[[Eevi Paasmäe]], eesti poliitik (1952–)
*[[Peeter Paasmäe]], eesti raamatukujundaja ja fotograaf (1963–)
*[[Jouko Paaso]], soome tehnikateadlane (1956–)
*[[Martin Paasoja]], eesti korvpallur (1993–) 
*[[Aladár Paasonen]], Soome sõjaväelane (1898–1974)
*[[Heikki Paasonen]], soome keeleteadlane ja etnoloog (1865–1919) 
*[[Markku Paasonen]], soome luuletaja (1967–)
*[[Susanna Paasonen]], soome meediateadlane (1975–)
*[[Jukka Paastela]], soome politoloog (1946–)
*[[Päivi Paasto]], soome õigusteadlane (1958–)
*[[Aadu Paat]], eesti füüsik (1933–2013)
*[[Artemi Paat]], eesti parmupillimängija (1914–1998)
*[[Rainer Paat]], eesti füüsik (1978–)
*[[Sirpa Paatero]], Soome poliitik (1964–)
*[[Veikko Paatero]], soome matemaatik (1903–1986)
*[[Vello Paatsi]], eesti geograaf, kultuuri- ja teadusloolane (1948–2015)
*[[Walter Paatz]], saksa kunstiajaloolane (1902–1978)
*[[Paavali (Olmari)]], Soome vaimulik (1914–1988)
*[[Ageeda Paavel]], Tõnismäe monumendi õhkija (1930–2023)
*[[Birgot Paavel]], eesti hüdrobioloog (1980–)
*[[Elizabeth Paavel]], eesti laulja (1988–)
*[[Meelis Paavel]], eesti poliitik ja ametnik (1963–)
*[[Reet Paavel]], eesti näitleja ja tantsija (1953–)
*[[Valdeko Paavel]], eesti sotsiaalteadlane (1956–)
*[[Vladimir Paavel]], eesti tehnikateadlane (1900–1958)
*[[Voldemar Paavel]], eesti näitleja (1919–1992)
*[[Reigina Paavel-Toom]], Eesti pedagoogikateadlane (1958–)
*[[Ene Paaver]], eesti dramaturg ja ajakirjanik (1963–) 
*[[Kalju Paaver]], eesti zooloog (1921–1985)
*[[Mango Paaver]], eesti ajakirjanik ja karikaturist (1923–1976) 
*[[Marika Paaver]], eesti psühholoog (1978–)
*[[Tiit Paaver]], eesti geneetik ja kalandusteadlane (1952–2019)
*[[Urve Paaver]], eesti arstiteadlane ja proviisor (1958–)
*[[Eero Paavilainen]], soome metsaökoloog (1936–) 
*[[Heikki Paavilainen]], soome näitleja (1962–)
*[[Leena Paavilainen]], soome metsandusteadlane (1954–)
*[[Matti Paavilainen]], soome kirjanik ja kriitik (1932–)
*[[Indrek Paavle]], eesti ajaloolane (1970–2015)
*[[Jaan Paavle]], eesti kirjanik (1940–2010)
*[[Toivo Paavle]], eesti tehnikateadlane (1944–)
*[[Ahto Paavo]], eesti kergejõustiklane, jõutõstja ja spordiametnik
*[[Ain Paavo]], eesti tõstja ja kulturist (1953–) 
*[[Laine Paavo]], Eesti saksa filoloog (1952–)
*[[Maaja Paavo]], eesti rohuteadlane (1948–)
*[[Matti Paavo]], eesti endine laskesuusataja ja eraettevõtja (1951–) 
*[[Raivo Paavo]], Eesti ametiühingutegelane ja poliitik (1946–)
*[[Jaakko Paavolainen]], soome ajaloolane (1927–2007)
*[[Olavi Paavolainen]], soome esseist, ajakirjanik ja luuletaja (1903–1964)
*[[Tytti Paavolainen]], soome raadioajakirjanik (1937–2008)
*[[Tapani Paavonen]], soome majandusajaloolane (1951–)

==Pab==
*[[Dovydas Pabarčius]], leedu näitleja (1991–)
*[[Algimanta Pabedinskienė]], Leedu poliitik (1965–) 
*[[Juhan Paberit]], eesti skulptor (1917–2015)
*[[Linda Paberit]], eesti näitleja (1904–1954)
*[[Tõnis Paberit]], eesti skulptor (1952–)
*[[Merike Paberits]], eesti pärimusmuusik (1988–)
*[[Coté de Pablo]], Tšiili päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (1979–) 
*[[Artis Pabriks]], Läti poliitik (1966–)
*[[Christian Eduard Pabst]], Saksa päritolu Eesti ajaloolane (1815–1882)
*[[Georg Wilhelm Pabst]], Austria-Ungari päritolu filmilavastaja (1885–1967)
*[[Kalle Pabut]], eesti sisearhitekt ja disainer (1959–2017)
*[[Talvo Pabut]], eesti näitleja ja lavastaja (1962–2017)

==Pac==
*[[Michel-Gabriel Paccard]], Sardiinia Kuningriigi arst ja alpinist (1757–1827)
*[[Josh Pace]], USA korvpallur (1983–)
*[[Antonio Pacenza]], Argentina poksija (1928–1999)
*[[Abel Pacheco]], Costa Rica poliitik (1933–) 
*[[José Emilio Pacheco]], mehhiko luuletaja, esseist ja kirjanik (1939–) 
*[[Marko Pachel]], eesti ujuja (1972–)
*[[Raiko Pachel]], eesti ujuja (1974–) 
*[[Johann Pachelbel]], saksa helilooja, organist ja pedagoog (1653–1706)
*[[Luděk Pachman]], tšehhi maletaja (1924–2003)
*[[Temira Pachmuss]], kirjandusteadlane (1927–2007)
*[[Willian Pacho]], Ecuadori jalgpallur (2001–) 
*[[Raimund Pacht]], Eesti geoloog (1822–1854)
*[[Gonçalo Paciência]], portugali jalgpallur (1994–)
*[[Al Pacino]], USA filminäitleja (1940–)
*[[Luca Pacioli]], Itaalia matemaatik (1447–1517)
*[[Max Pacioretty]], USA jäähokimängija (1988–) 
*[[Fredrik Pacius]], helilooja (1809–1891)
*[[David Packard]], USA ettevõtja (1912–1996)
*[[Frank Packard (arhitekt)|Frank Packard]], USA arhitekt (1866–1923)
*[[Frank Packard]], Kanada kirjanik (1877–1942)
*[[Arend Packebusch]], Tallinna raehärra (?–1571)
*[[Behgjet Pacolli]], Kosovo poliitik ja ärimees (1951–)
*[[Květa Pacovská]], tšehhi kunstnik (1928–2023)
*[[Manny Pacquiao]], Filipiinide poksija (1978–)

==Pad==
*[[Gennadi Padalka]], Venemaa lennuväelane ja kosmonaut (1958–) 
*[[Eveliis Padar]], eesti sotsioloog, kodanikuaktivist ja feminist (1983–)
*[[Gerli Padar]], eesti laulja (1979–)
*[[Ivari Padar]], Eesti poliitik (1965–) 
*[[Martin Padar]], eesti judomaadleja (1979–)
*[[Tanel Padar]], eesti laulja (1980–) 
*[[Valdo Paddar]], (1962–)
*[[Padmasambhava]], budistlik õpetaja (8. sajand)
[[Kārlis Padegs]], läti graafik ja maalikunstnik (1911–1940)
*[[Leili Padevest]], eesti teletöötaja (1945–2015) 
*[[Maris Padjus]], Eesti poliitik (1983–) 
*[[Olga Padosep]], eesti õpetaja (1899–1969)
*[[Pier Carlo Padoan]], Itaalia ökonomist ja poliitik (1950–) 
*[[Endel Padrik]], eesti näitleja ja raadiodiktor (1922–2006)
*[[Ain Padrik]], eesti arhitekt (1947–)
*[[Jaana Padrik]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1958–)
*[[Marika Padrik]], eesti eripedagoog ja logopeed (1964–) 
*[[Paula Padrik]], eesti ooperilaulja (1926–2008)
*[[Peeter Padrik (arst)|Peeter Padrik]], eesti arstiteadlane ja onkoloog (1966–) 
*[[Peeter Padrik (veterinaar)|Peeter Padrik]], eesti loomakasvatusteadlane (1961–) 
*[[Vello Padrik]], eesti onkokirurg ja raamatute autor (1937–2021)
*[[Evi Padu]], eesti taimefüsioloog (1944–)
*[[Hillar Padu]], eesti majandusteadlane (1945–) 
*[[Tõnis Padu]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (1950–2014)
*[[Leonardo Padura]], Kuuba kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist (1955–) 
*[[Vaike Paduri-Kaljuvee]], eesti võimleja, iluuisutaja, rahvatantsija (1911–1995)

==Pae==
*[[Aleksander Pae]], eesti füüsik (1916–2001)
*[[Ao Pae]], eesti aiandusteadlane ja taimefüsioloog (1942–)
*[[Reili Pae]], eesti kasvatusteadlane ja õppejõud (1982–)
*[[Taavi Pae]], eesti geograaf (1976–) 
*[[Mart Paemurru]], eesti metsasarvemängija, tšellist ja muusikapedagoog (1908–1972) 
*[[Peeter Paemurru]], Eesti tšellist ja poliitik (1948–) 
*[[Peeter Paenurm]], eesti vaimulik (1967–)
*[[Jetty Paerl]], hollandi laulja (1921–2013)
*[[Irina Paert]], eesti ajaloolane (1970–)
*[[Joel Paesalu]], eesti geofüüsik (1949–) 
*[[Johannes Paesalu]], eesti vaimulik (1911–1976)
*[[Otto Paesalu]], eesti loomakasvatusteadlane (1934–2023) 
*[[Olaf Paesüld]], eesti näitleja (1923–1998)
*[[Urmas Paet]], Eesti poliitik (1974–)
*[[Ragner Paevere]], Eesti riigiametnik ja tippjuht (1973–)

==Pag==
*[[Paolo Pagani]], itaalia maalikunstnik (1655–1716)
*[[Niccolò Paganini]], itaalia viiuldaja ja helilooja (1782–1840)
*[[Ellen Page]], Kanada näitleja (1987–)
*[[Jeremy Page]], USA endine poksija (1961–) 
*[[Jimmy Page]], inglise muusik ja laulukirjutaja (1944–)
*[[Ken Page]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1954–2024)
*[[Larry Page]], USA arvutiteadlane ja ettevõtja (1973–)
*[[Jean-Gabriel Pageau]], Kanada jäähokimängija (1992–) 
*[[Fidel Pagés]], hispaania sõjaväearst (1886–1923) 
*[[Antonino Pagliaro]], Itaalia keeleteadlane ja filosoof (1898–1973)
*[[Lola Pagnani]], Itaalia tantsija ja näitleja (1972–)
*[[Marcel Pagnol]], prantsuse romaani- ja näitekirjanik ning režissöör (1895–1974)
*[[Edmundo Paguaga Irías]], Nicaragua poliitik (1923–2008)

==Pah==
*[[Enri Pahapill]], eesti kunstnik, õpetaja, vaimulik, luuletaja ja endine kümnevõistleja (1962–2019)
*[[Mikk Pahapill]], eesti kergejõustiklane (1983–)
*[[Stella Pahapill]], eesti muusikapedagoog (1920–2007)
*[[Marians Pahars]], läti jalgpallur (1976–) 
*[[Voldemar Pahkla]], eesti näitleja (1920–2012)
*[[Alexis von der Pahlen]], Eesti geoloog ja paleontoloog (1850–1925)
*[[Carl Magnus von der Pahlen]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1779–1863)
*[[Peter Ludwig von der Pahlen]], Venemaa Keisririigi sõjaväelane ja riigitegelane (1745–1826)
*[[Aleksandra Pahmutova]], nõukogude ja vene helilooja (1929–)
*[[Gerhard Pahnsch]], Eesti botaanik (1842–1880)
*[[Borut Pahor]], Sloveenia poliitik (1963–)
*[[Peep Pahv]], eesti spordiajakirjanik (1970–)

==Pai==
*[[Henn Pai]], eesti laulja ja laulupedagoog (1937–2021)
*[[Kristina Pai]], eesti raamatukogundustegelane, semiootik ja tõlkija (1967–) 
*[[Meelis Pai]], eesti teatritegelane (1968–)  
*[[Grete Paia]], eesti laulja (1995–) 
*[[Tiia Paide]], eesti põllumajandusteadlane (1939–)
*[[Emil Paigaline]], eesti luterlik vaimulik (1884–1942) 
*[[Paik Seung-ho]], Lõuna-Korea jalgpallur (1997–) 
*[[Paike]], latgali ülik (suri 1211)
*[[Aleksander Paikre]], Eesti poliitik (1871–1955)
*[[Ants Paikre]], eesti tõlkija ja luuletaja (1944–) 
*[[Enna Paikre]], eesti iluvõimleja, kergejõustiklane ja keemiatehnoloogia insener (1939–2007)
*[[Enno Paikre]], eesti insener, tehnikaajakirjanik ja kirjastaja (1937–2014)
*[[Evald Paikre]], eesti kooliõpetaja, orkestrijuht ja noorsookirjanik (1906–1944)
*[[Toivo Paikre]], eesti elektritehnika insener ja tehnikakirjanik (1933–2017)
*[[Raigo Paimla]], Eesti sõjaväelane (1978–)
*[[Marianne Paimre]], eesti ajakirjanduse uurija (1967–)
*[[Ruth Paimre]], eesti neuroloog ja neurokirurg (1921–2008)
*[[Thomas Paine]], ameerika õpetlane, intellektuaal ja revolutsionäär (1737–1809)
*[[Joseph Paintsil]], Ghana jalgpallur (1998–) 
*[[Enno Pais]], eesti matemaatik (1944–)
*[[Hugo Pais]], eesti loomaarstiteadlane (1918–1968)
*[[Bob Paisley]], inglise jalgpallur ja treener (1919–1996)
*[[Aadu Paist]], eesti tehnikateadlane ja soojusenergeetik (1947–)
*[[Mare Paist]], eesti spordipedagoog (1954–)
*[[Risto Paiste]], eesti laulja (1992–)
*[[Robert Paiste]], eesti päritolu pillimeister (1932–2016) 
*[[Toomas Paiste]] (1939–2002)
*[[Avo Paistik]], eesti karikaturist, joonisfilmide režissöör ja maalikunstnik (1936–2013)
*[[Aino-Helgi Paivel]], eesti botaanik (1936–1988)
*[[Aleksei Paivel]], Eesti botaanik, dendroloog (1929–2003)
*[[Igor Paixão]], Brasiilia jalgpallur (2000–)

==Paj==
*[[Triin Paja]], eesti luuletaja (1990–) 
*[[Antoni Pająk]], Poola poliitik (1893–1965)
*[[Magdalena Pajala]], rootsi suusataja (1988–) 
*[[Aaro Pajari]], Soome sõjaväelane (1897–1949) 
*[[Julija Pajevska]], Ukraina vabatahtlik ja sõjaväemeedik (1968–)
*[[Ave Pajo]], eesti jalgpallur (1984–)
*[[Maido Pajo]], Eesti jurist ja poliitik (1950–) 
*[[Alide-Johanna Pajoma]], eesti agronoom ja sordiaretaja (1911–1985)
*[[Kornél Pajor]], ungari kiiruisutaja (1923–2016)
*[[Karl Pajos]], Eesti agronoom ja poliitik (1894–1953)
*[[Leili Pajos]], eesti muuseumitöötaja (1929–2000)
*[[Martin Pajos]], eesti laskesuusataja (1988–)
*[[Priit Pajos]], eesti maalikunstnik (1971–)
*[[Aili Paju]], eesti arstiteadlane ja kirjanik (1938–)
*[[Aino Paju]], eesti kultuuritegelane (1935–1997)
*[[Anne Paju]], eesti keemik (1950–)
*[[Ants Paju]], eesti ajakirjanik ja poliitik (1944–2011)
*[[Erna Paju]], eesti füüsikaõpetaja (1926–2012) 
*[[Imbi Paju]], eesti kirjanik (1959–)
*[[Juhan Paju]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1939–2003)
*[[Kalju Paju]], eesti arstiteadlane ja patofüsioloog (1952–)
*[[Margus Paju]], eesti filmirežissöör ja stsenarist (1983–) 
*[[Vaike Paju]], eesti botaanik (1926–2002)
*[[Andres Pajula]], eesti haridustegelane ja poliitik (1963–)
*[[Ene Pajula]], eesti ajakirjanik (1950–)
*[[Hardo Pajula]], eesti majandusanalüütik (1966–)
*[[Kuno Pajula]], eesti kirikutegelane (1924–2012)
*[[Raigo Pajula]], eesti fotograaf (1971–) 
*[[Miralda Pajumaa]], eesti tekstiilikunstnik (1934–) 
*[[Karl Pajumäe]], eesti maadleja ja maadlustreener (1941–2021) 
*[[Aime Pajumägi]], eesti tehnikateadlane (1968–)
*[[Hele-Mall Pajumägi]], endine eesti sulgpallur ja sulgpallitreener (1938–)
*[[Harry Pajundi]], Eesti poliitik (1956–)
*[[Jussi Pajunen]], Soome poliitik (1954–)  
*[[Märten Pajunurm]], eesti jalgpallur (1993–) 
*[[Aksel Pajupuu]], eesti muusikategelane ja koorijuht (1926–2009)
*[[Herbert Pajupuu]], eesti põllumajandusteadlane ja -juht (1928–2011)
*[[Hille Pajupuu]], eesti keeleteadlane (1956–)
*[[Kadi Pajupuu]], eesti tekstiilikunstnik ja leiutaja (1963–)
*[[Veevi Pajupuu]], eesti tekstiilikunstnik (1929–1992)
*[[Ago Pajur]], eesti ajaloolane (1962–)
*[[Aleksander Pajur]], Vabadussõja veteran (1897–1986)
*[[Rein Pajur]], eesti poksija (1939–2025)
*[[Ülo Pajur]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1928–1980) 
*[[Maimu Pajusaar]], eesti näitleja (1927–2021)
*[[Priit Pajusaar]], eesti helilooja (1964–)
*[[Riine Pajusaar]], eesti helilooja (1971–)
*[[Tarmo Pajusaar]], eesti klarnetist, muusikateadlane ja helirežissöör (1969–)
*[[Aino-Eliise Pajusalu]], eesti sõudja ja spordipedagoog (1941–2020) 
*[[Kaisa Pajusalu]], eesti sõudja (1989–)
*[[Karl Pajusalu]], eesti keeleteadlane (1963–)
*[[Raimo Pajusalu]], eesti võrkpallur (1981–) 
*[[Renate Pajusalu]], eesti keeleteadlane (1963–)
*[[Sander Pajusalu]], eesti geneetikateadlane (1988–) 
*[[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (1934–2026)
*[[Oskar Pajusoo]], Eesti sõjaväelane (1895–1942) 
*[[Tiina Pajuste]], eesti õigusteadlane ja õppejõud (1984–) 
*[[Rauno Pajuviidik]], eesti maadleja (1990–)

==Pak==
*[[Pak Chol]], Põhja-Korea kergejõustiklane (maratonijooksja) (1990–) 
*[[Pak Pong-ju]], Põhja-Korea riigitegelane (1939–)
*[[Hanna Pakarinen]], soome laulja (1981–)
*[[Iiro Pakarinen]], soome jäähokimängija (1991–)
*[[Bekir Pakdemirli]], Türgi poliitik (1973–)
*[[Şebnem Paker]], türgi muusik (1977–)
*[[Heiti Pakk]], eesti lavastaja ning kooli- ja teatrijuht (1962–)
*[[Jaan Pakk]], eesti koorijuht ja muusikategelane (1901–1979) 
*[[Rein Pakk]], eesti näitleja, lavastaja, kirjanik, karikaturist ja ettevõtja (1968–)
*[[Triinu Pakk]], eesti tõlkija (1966–)
*[[Valter Pakk]], eesti tehnikateadlane (1933–)
*[[Teuvo Pakkala]], soome kirjanik (1862–1925)
*[[Atte Pakkanen]], Soome poliitik (1912–1994) 
*[[Erkki Pakkanen]], soome poksija (1930–1973)
*[[Ernst Paklar]], eesti ajaloolane ja pedagoog (1908–1950)
*[[Volita Paklar]], eesti muusikapedagoog (1937–2015)
*[[August Pakosta]], eesti pangandustegelane (1897–1991)
*[[Eerik-August Pakosta]], eesti majandusteadlane (1931–2020) 
*[[Liisa Pakosta]], Eesti poliitik (1969–)
*[[Meelis Pakri]], eesti ja USA koreograaf ja endine balletitantsija (1966–)
*[[Rolandas Paksas]], Leedu poliitik (1956–)
*[[Alan J. Pakula]], USA filmilavastaja, -produtsent ja -stsenarist (1928–1998)

==Pal==
*[[Jan Palach]], tšehhi tudeng (1948–1969) 
*[[Alfredo Palacio]], Ecuadori poliitik (1939–2025)
*[[Ever Palacios]], Colombia endine jalgpallur (1969–) 
*[[Exequiel Palacios]], Argentina jalgpallur (1998–) 
*[[Helibelton Palacios]], Colombia jalgpallur (1993–) 
*[[Wilson Palacios]], Hondurase jalgpallur (1984–)
*[[Chuck Palahniuk]], ameerika kirjanik (1962–)
*[[Kostís Palamás]], kreeka luuletaja (1859–1943)
*[[Madara Palameika]], läti odaviskaja (1987–) 
*[[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane (1927–2022)
*[[Kalle Palander]], soome mäesuusataja (1977–)
*[[Hannes Palang]], eesti geograaf (1968–) 
*[[Tibor Palánkai]], ungari majandusteadlane (1938–)
*[[Mõkola Palas]], Ukraina sõjaväelane (1980–)
*[[Ondřej Palát]], tšehhi jäähokimängija (1991–) 
*[[Karl Palatu]], eesti jalgpallur (1982–)
*[[Kersti Paldis]], eesti sõudja (1983–) 
*[[Elmar Paldra]], eesti vaimulik (1912–1969)
*[[Leho Paldre]], eesti vaimulik (1973–)
*[[Al Paldrok]], eesti kunstnik (1969–)
*[[Aleksander Paldrok]], eesti arstiteadlane ja sõjaväelane (1871–1944) 
*[[Heiti Paldrok]], eesti arstiteadlane (1911–1972)
*[[Justas Paleckis]], leedu ajakirjanik ja Leedu NSV riigitegelane (1899–1980)
*[[Marina Palei]], vene kirjanik (1955–)
*[[Maurice Paléologue]], Prantsusmaa diplomaat, ajaloolane ja esseist (1859–1944)
*[[Giovanni Pierluigi da Palestrina]], itaalia helilooja (suri 1594)
*[[William Paley]], inglise teoloog ja filosoof (1743–1805)
*[[Veiko Palge]], eesti filosoof (1971–)
*[[Veli Palge]], eesti agrotehnikateadlane (1941–)
*[[Aksel Helmut Palgi]], Eesti kohtunik (1902–1986)
*[[Arved Palgi]], eesti jurist, ajakirjanik (1903–1984)
*[[Daniel Palgi]], eesti kirjandusteadlane (1899–1988)
*[[Laur Palgi]], eesti füüsikateoreetik (1935–2016)
*[[Mare Palgi]], eesti luterlik vaimulik (1973–2014)
*[[Ando Palginõmm]], eesti kergejõustiklane ja kergejõustikutreener (1939–)
*[[João Palhinha]], portugali jalgpallur (1995–) 
*[[Tanel Paliale]], eesti muusik (1974–)
*[[Ramaz Paliani]], gruusia poksitreener ja poksija (1973–) 
*[[Guido Palias]], eesti päritolu matemaatik (1933–2013)
*[[Ilmar Palias]], Eesti poliitik (1958–1990)
*[[Oksana Palikova]], Eesti vene filoloog (1969–)
*[[Sarah Palin]], USA poliitik (1964–)
*[[Todd Palin]], Alaska naftatööstustegelane (1964–)
*[[Andrius Palionis]], Leedu poliitik (1975–)
*[[Rudolf Paliso]], eesti grafoloog (sündis 1897)
*[[Voldemar Palitser]], eesti politseinik ja majandustegelane (1893–1939)
*[[Ivar Paljak]], Eesti poliitik (1931–2021)
*[[Aivo Paljasmaa]], eesti näitleja ja ajakirjanik (1948–)
*[[Jakob Palk]], eesti puuviljandusteadlane ja sordiaretaja (1908–1991)
*[[Ülo Palk]], eesti võrkpallitreener ja kehalise kasvatuse õpetaja (1937–) 
*[[Páll Pétursson]], Islandi poliitik (1937–2020)
*[[Andreas Pall]], eesti laulja, kitarrist ja muusikaprodutsent (1998–)
*[[Imre Pall]], eesti informaatikateadlane (1951–)
*[[Peeter Pall]] eesti mikrobioloog (1965–)
*[[Tiina Pall]], eesti õpetaja ja koolijuht (1961–) 
*[[Uuno Pall]], eesti tehnikateadlane (1935–2008)
*[[Valdek Pall]], eesti keeleteadlane (1927–2013)
*[[Andrea Palladio]], itaalia arhitekt (1508–1580)
*[[Aleksander Pallas]], eesti advokaat (1887–1939)
*[[Anu Pallas]], eesti ajakirjanik (1960–)
*[[Herman Pallas]], väliseesti kirjamees (1923–)
*[[Richard Pallas]], eesti kunstnik (1908–1952) 
*[[Juhani Pallasmaa]], soome arhitekt (1936–)
*[[Heldur Palli]], eesti ajaloolane (1928–2003)
*[[Ilmar Palli]], eesti ajakirjanik (1948–2019)
*[[Mattias Palli]], eesti vaimulik
*[[Meelike Palli]], Eesti diplomaat ja tõlkija (1954–)
*[[Kalle Palling]], Eesti poliitik (1985–) 
*[[Aleksander Pallo]], Eesti diplomaat (1890–1958)
*[[Alfred Pallo]], Eesti kohtunik (1904–1965)
*[[Heino Pallo]], eesti tootmisjuht (1932–2017) 
*[[Johann Pallo]], nõukogude sõjaväelane (1891–1938)
*[[Jüri Pallo]], eesti vaimulik (1963–)
*[[Rait Pallo]], eesti rogainija ja triatleet (1974–)
*[[Toomas Pallo]], eesti keskkonnateadlane (1963–)
*[[Viktor Pallo]], eesti sõjandusteadlane (1905–1982)
*[[Andres Pallon]], Eesti ajakirjanik (1939–1980)
*[[Egon Leonhard Pallon]], Eesti vaimulik (1894–1968)
*[[Herbert Pallon]], eesti põllumees (1897–1988)
*[[Hugo Pallon]], eesti ettevõtja (1942–2023) 
*[[Leonhard Pallon]], Eesti sõjaväelane ja poliitik (1884–1941) 
*[[Leonhard Wilhelm Pallon]], eesti vaimulik (1859–1923)
*[[Riin Pallon]], eesti kunstnik (1978–) 
*[[Ants Pallop]], Eesti poliitik (1928–1996)
*[[Juhan Pallop]], Eesti kohtunik (1893–1980)
*[[Jaan Pallopson]], eesti kellassepp (1909–1989)
*[[Alain Palluce]], Luksemburgi ujumistreener ja endine käsipallur
*[[Priit Pallum]], Eesti diplomaat (1964–)
*[[Väino Pallum]], eesti aiandusagronoom (1931–2023)
*[[Aleksei Palm]], eesti sporditegelane (1882–1960)
*[[Asta Palm]], eesti maastikuarhitekt (1927–2021)
*[[August Palm]], eesti kirjandusteadlane ja bibliograaf (1902–1972)
*[[Eero Palm]], eesti arhitekt (1974–)
*[[Erich Palm]], Eesti poliitik ja riigiametnik (1962–)
*[[Friedrich von Palm]], Maasi mõisa rentnik (1859–1911)
*[[Friedrich Anton Palm]], eesti sporditegelane (1886–1973)  
*[[Hille Palm]], eesti skulptor (1941–)
*[[Ille Palm]], eesti klimatoloog ja meteoroloog (1937–)
*[[Jaanika Palm]], eesti lastekirjanduse uurija (1973–)
*[[Johann Philipp Palm]], saksa raamatukaupmees (1766–1806) 
*[[Jüri Palm]], eesti graafik ja maalikunstnik (1937–2002)
*[[Kaia Palm]], eesti molekulaarbioloog (1964–)
*[[Katre Sofia Palm]], eesti kergejõustiklane (2000–)
*[[Lembit Palm]], eesti maakorraldaja ja majandusteadlane (1927–2019)
*[[Lembit Palm (skulptor)|Lembit Palm]], eesti skulptor (1944–2024)
*[[Maimu Palm]], eesti arhitekt (1925–2014)
*[[Mari Palm]], eesti näitleja (1947–)
*[[Mari-Ann Palm]], eesti filoloog (1942–)
*[[Marika Palm]], eesti näitleja ja lavastaja (1988–)
*[[Mati Palm]], eesti laulja (1942–2018)
*[[Natalia Palm]], Eesti keemik (1953–)
*[[Reedik Palm]], eesti matemaatik (1933–1974)
*[[Richard Palm]], Eesti sõjaväelane (1883–1941) 
*[[Rudolf Palm]], eesti viiuldaja (1904–1990)
*[[Sandra Palm]], eesti koreograaf ja tantsija (1988–)
*[[Thomas Palm]], eesti majandusteadlane (1937–2015)
*[[Toivo Palm]], eesti bioloog (1942–)
*[[Tõnis Palm]], eesti arhitekt (1955–)
*[[Uno Palm]], eesti keemik (1933–1989)
*[[Valter Palm]], eesti poksija (1905–1994)
*[[Veiko-Vello Palm]], Eesti sõjaväelane, kindralmajor (1971–) 
*[[Vello Palm]], eesti sporditeadlane (1938–2024) 
*[[Viktor Palm]], eesti keemik ja poliitik (1926–2010)
*[[Viktor Palm (noorem)|Viktor Palm]], Eesti füüsik (1957–)
*[[Vilja Palm]], eesti telerežissöör (1957–)  
*[[Voldemar Palm]], eesti majandusteadlane (1905–1992) 
*[[Ahto Palm-Leis]], eesti tehnikateadlane (1932–)
*[[Félix J. Palma]], hispaania kirjanik (1968–)
*[[Emilio Palma]], Argentina arvutiteadlane (1978–) 
*[[Raivo Palmaru]], eesti ajakirjanik ja endine kultuuriminister (1951–)
*[[Lisbet Palme]], Olof Palme abikaasa (1931–2018) 
*[[Olof Palme]], Rootsi poliitik (1927–1986)
*[[Paula Palmeos]], eesti keeleteadlane (1911–1990) 
*[[Arnold Palmer]], Ameerika Ühendriikide golfimängija (1929–2016) 
*[[Cole Palmer]], Inglismaa jalgpallur (2002–) 
*[[Jan Olof Palmér]], Rootsi ja Taani lennundustegelane (1950–)
*[[Jolyon Palmer]], Briti vormelisõitja (1991–)
*[[Karl-Erik Palmér]], rootsi jalgpallur (1929–2015)
*[[Keke Palmer]], USA laulja ja näitleja (1993–)
*[[Timothy Palmer]], USA sillaehitaja (1751–1821)
*[[Emerson Palmieri]], Brasiilia päritolu Itaalia jalgpallur (1994–) 
*[[Kyle Palmieri]], USA jäähokimängija (1991–)
*[[Stefano Palmieri]], San Marino poliitik (1964–)
*[[Chazz Palminteri]], USA filminäitleja (1952–)
*[[Endel Palmiste]], eesti raamatugraafik ja plakatikunstnik (1930–2014)
*[[Kaljo Palmiste]], eesti alpinist (1948–2002)
*[[Merle Palmiste]], eesti näitleja (1970–) 
*[[Krystyna Palmowska]], poola alpinist (1948–2025)
*[[Hendrik Palmre]], eesti geoloog (1904–1989)
*[[Ragnar Palmre]], eesti alpinist (1934–2003)
*[[Õie Palmre]], eesti keemik (1948–)
*[[Andreas Palmroth]], Eestis tegutsenud rootsi filosoof (1725–)
*[[Külli Palmsaar]], eesti näitleja (1966–) 
*[[Liia Palmse]], Eesti sporditeadlane (1930–2023)
*[[Jan Palmstierna]], Rootsi diplomaat (1948–)
*[[Aavo Palo]], eesti koolijuht (1966–) 
*[[Anneli Palo]], Eesti botaanik-ökoloog (1966–)
*[[Ilmar Palo]], eesti alpinist ja matkasportlane (1929–2003)
*[[Jaan Palo]], Eesti sõjaväelane (1895–1979)
*[[Kalju Palo]], eesti sisearhitekt (1964–2023) 
*[[Kaupo Palo]], eesti füüsik (1964–)
*[[Timo Palo]], eesti polaaruurija (1979–)
*[[Urve Palo]], eesti majandustegelane ja poliitik (1972–)
*[[Eero Paloheimo]], Soome poliitik (1936–)
*[[José Luis Palomino]], Argentina jalgpallur (1990–) 
*[[Aleksander Pals]], Eesti metsateadlane ja metsandusajaloolane (1911–1995–)
*[[Johannes Pals]], Eesti sõjaväelane (1903–1941)
*[[Jonne-Liis Pals]], eesti sisulooja ja modell (2004–) 
*[[Friedrich Palsa]], eesti sõjaväevaimulik (1871–1913)
*[[Oskar Palsa]], eesti vaimulik (1861–1926)
*[[Raul Palsner]], eesti poplaulja ja müügikoolitaja (1965–) 
*[[Gregorio Paltrinieri]], itaalia ujuja (1994–)
*[[Gwyneth Paltrow]], USA filminäitleja (1972–)
*[[Karmen Palts]], eesti psühholoog ja kommunikatsiooniuurija
*[[Tõnis Palts]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1953–)
*[[Albert Paltser]], eesti õigusteadlane (1931–2007)
*[[Heino Paltser]], eesti alpinist (1933–1972)
*[[Ilmar Paltser]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1907–1961)	
*[[Andri Paltševskõi]], ukraina ajakirjanik (1961–)
*[[Kirsti Paltto]], saami kirjanik (1947–)
*[[Arseni Palu]], Eesti sõjaväelane (1912–1997)
*[[Indrek Palu]], eesti viiuldaja ja muusikapedagoog (1977–)
*[[Ivo Palu]], eesti energeetikateadlane (1979–) 
*[[Leonora Palu]], eesti flötist (1979–)
*[[Oskar Palu]], Eesti sõjaväelane (1894–1978)
*[[Peeter Palu]], eesti majandustegelane (1942–2008)
*[[Ruuben-Joosua Palu]], eesti näitleja (1997–) 
*[[Tiit Palu]], eesti lavastaja (1970–)
*[[Uno Palu]], eesti kergejõustiklane (1933–2024)
*[[Aigar Palumaa]], eesti bioloog (1958–1987) 
*[[Hele Palumaa]], eesti näitleja (2001–) 
*[[Peep Palumaa]], Eesti biokeemik (1959–)
*[[Jaak Palumets]], eesti botaanik (1958–2006)
*[[Kevor Palumets]], eesti jalgpallur (2002–)
*[[Rein Paluoja]], Eesti tehnikateadlane (1954–)
*[[Thea Paluoja]], eesti laulja, muusikaõpetaja ja koorijuht (1963–)
*[[Vello Paluoja]], eesti kunstnik (1955–)
*[[Kristjan Palusalu]], Eesti maadleja (1908–1987)
*[[Kristjan Paluteder]], eesti jurist
*[[Lembit Paluteder]], eesti skulptor (1927–1995)
*[[Anne Paluver]], eesti näitleja (1952–)
*[[Nikolai Paluver]], Eesti matemaatik (1910–1981)
*[[Anton Palvadre]], Eesti poliitik ja riigiametnik (1886–1942)
*[[Jakob Palvadre]], eesti kommunistlik revolutsionäär (1889–1936)
*[[Rein Palvadre]], eesti keemik (1934–)
*[[Bea Palya]], ungari folkmuusika laulja ja laulukirjutaja (1976–)

==Pam==
*[[Orhan Pamuk]], türgi kirjanik (1952–)

==Pan==
*[[Nikólaos Panagiotópoulos]], Kreeka poliitik (1965–)
*[[Fidías Panagiótou]], Küprose juutuuber ja poliitik (2000–) 
*[[Artemi Panarin]], vene jäähokimängija (1991–) 
*[[Pimien Pančanka]], valgevene luuletaja (1917–1995) 
*[[Krzystof Pancersky]], Eesti loomaarstiteadlane (1860–1902)
*[[Josif Pančić]], serbia botaanik (1814–1888)
*[[Katherine Pancol]], prantsuse ajakirjanik ja romaanikirjanik (1954–)
*[[Wolmar Anton Pancovius]], Eesti vaimulik (1665–1727)
*[[Octav Pancu-Iași]], rumeenia kirjanik (1929—1975)
*[[Basdeo Panday]], Trinidadi ja Tobago poliitik (1933–2024)
*[[Christian Heinrich Pander]], Eesti baltisaksa zooloog, embrüoloog ja paleontoloog (1794–1865)
*[[Goran Pandev]], Põhja-Makedoonia jalgpallur (1983–) 
*[[Hannula-Katrin Pandis]], eesti orienteeruja (1990–) 
*[[Meeli Pandis]], eesti pedagoogikateadlane (1961–)
*[[Naledi Pandor]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1953–) 
*[[Danel Pandre]], eesti muusik (1973–)
*[[Antonín Panenka]], tšehhi jalgpallur (1948–)
*[[Leon Panetta]], USA poliitik (1938–)
*[[Hayden Panettiere]], USA näitleja ja laulja (1989–2026)
*[[Pavel Panfilov]], Eesti NSV poliitik (1945–) 
*[[Jelena Panfilova]], Venemaa ühiskonnategelane (1967–)
*[[Pang Qing]], hiina iluuisutaja (1979–)
*[[Rudolf Pangsepp]], eesti kunstnik (1921–2008)
*[[Tõnu Pani]], eesti geoloog ja museoloog (1956–)
*[[Richard Pánik]], slovaki jäähokimängija (1991–) 
*[[Nikita Panin]], Venemaa riigiametnik ja diplomaat (1718–1783)
*[[Tatjana Panina]], udmurdi folklorist (1980–)
*[[Pānini]], India keeleteadlane (arvatavasti 4. sajand eKr)
*[[Olivier Panis]], endine Prantsusmaa võidusõitja (1966–)
*[[Gilles Panizzi]], Prantsusmaa rallisõitja (1965–)
*[[Vassili Panjuškin]], nõukogude riigiametnik ja parteitegelane (1888–1960)
*[[Maret Pank]], eesti keemik (1943–)
*[[Emmeline Pankhurst]], Briti naisõiguslane (1858–1928)
*[[Boriss Pankin]], Nõukogude Liidu poliitik (1931–)
*[[Nikolai Pankratov]], vene murdmaasuusataja (1982–)
*[[Aleksander Panksejev]], Eesti ajaloolane (1921–1989)
*[[Andres Panksepp]], eesti ajakirjanik (1972–)
*[[Jaak Panksepp]], eesti päritolu ameerika psühholoog, psühhobioloog ja neuroteadlane (1943–2017)
*[[Jules Panksepp]], USA neuroteadlane ja psühhobioloog (?–)
*[[Wolfhart Pannenberg]], saksa teoloog (sündinud 1924) 
*[[Janus Pannonius]], horvaadi-ungari päritolu luuletaja (1434–1472)
*[[Erwin Panofsky]], juudi päritolu Saksamaa ja USA kunstiteadlane (1892–1968)
*[[Mathilde Panot]], Prantsusmaa poliitik (1989–) 
*[[Aleksei Panov]], Eesti arstiteadlane, oftalmoloog (1938–)
*[[Dmitri Panov]], Eesti keemik (1973–)
*[[Maarja Panov]], eesti lastearst-kopsuarst (1939–2007) 
*[[Wolmar Anton Pancovius]], Eesti vaimulik (1665–1727)
*[[Voldemar Panso]], eesti lavastaja, näitleja ja teatripedagoog (1920–1977)
*[[Antonio Panzeri]], Itaalia poliitik (1955–)
*[[Enn Pant]], eesti ärimees (1965–)
*[[Siegfried Pant]], Eesti pangandustegelane (1905–1960)
*[[Valdo Pant]], eesti raadio- ja teleajakirjanik (1928–1976)
*[[Pantainos]], teoloog (suri umbes 200)
*[[Giorgio Pantano]], itaalia autovõidusõitja (1979–)
*[[Panteleimon]], kristlik arst ja pühak (3.–4. sajand)
*[[Marko Pantelić]], serbia jalgpallur (1978–)
*[[Panthoides]], vanakreeka filosoof (4.–3. sajand eKr)
*[[Costel Pantilimon]], Rumeenia jalgpallur (1987–)
*[[Christian Panucci]], Itaalia jalgpallur (1973–)
*[[David W. Panuelo]], Mikroneesia poliitik (1964–)

==Pao==
*[[Bruno Pao]], eesti mereajaloolane (1931–2025)
*[[Paola (Belgia kuninganna)|Paola]], Belgia kuninganna (1937–)
*[[Enrico Paoli]], itaalia maletaja (1908–2005)
*[[Gino Paoli]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja poliitik (1934–2026)
*[[Christopher Paolini]], USA kirjanik (1983–)
*[[Jasmine Paolini]], Itaalia tennisist (1996–) 
*[[Triinu Paomets]] ehk Lepatriinu, eesti laulja (1991–)
*[[Viido Paomets]], eesti insener ja ettevõtja (1937–)

==Pap==
*[[Dimítris Papadákis]], Küprose poliitik ja majandusteadlane (1966–) 
*[[Gabriella Papadakis]], prantsuse iluuisutaja (1995–)
*[[Charálampos Papadiás]], kreeka kergejõustiklane (1975–)
*[[Dimítris Papadópoulos]], kreeka jalgpallur (1981–)
*[[Geórgios Papadópoulos]], Kreeka poliitik (1919–1999) 
*[[Tássos Papadópoulos]], Küprose poliitik (1934–2008)
*[[Antigóni Papadopoúlou]], Küprose poliitik ja keemik (1954–)
*[[Theódoros Papagiánnis]], kreeka skulptor (1942–)
*[[Aléxandros Papágos]], Kreeka poliitik (1883–1955) 
*[[Paraskeví Papahrístou]], Kreeka kolmikhüppaja (1986–)
*[[József Pápai]], mustlaspäritolu Ungari laulja (1981–)
*[[Porntip Papanai]], tai filminäitlejatar ja modell (1982–) 
*[[Andréas Papandréou]], Kreeka poliitik (1919–1996)
*[[Geórgios Papandréou]], Kreeka poliitik (1888–1968)
*[[Geórgios Papandréou noorem|Geórgios Papandréou]], Kreeka poliitik (1952–)
*[[Ivan Papanin]], vene polaaruurija ja teadlane (1894–1986)
*[[Anatoli Papanov]], vene teatri- ja filminäitleja ning teatrilavastaja (1922–1987)
*[[Élena Paparízou]], kreeka laulja (1982–)
*[[Joan Salvat-Papasseit]], katalaani luuletaja (1894–1924)
*[[Sokrátis Papastathópoulos]], kreeka jalgpallur (1988–)
*[[Novo Papaz]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1990–)
*[[Stanisław Papczyński]], poola vaimulik (1631–1701)
*[[Tadas Papečkys]], Leedu jalgpallur (1978–) 
*[[Kazimierz Papée]], Poola diplomaat ja õigusteadlane (1889–1979)
*[[Karl Papello]], Eesti tehnikateadlane ja leidur (1890–1958)
*[[Franz von Papen]], Saksamaa sõjaväelane, diplomaat ja poliitik (1879–1969)
*[[David Papineau]], Briti filosoof (1947–) 
*[[Ingmar Krister Paplavskis]], eesti jalgpallur (1999–)
*[[Jazeps Paplavskis]], Eesti ehitusteadlane (1938–)
*[[Alfred Papmehl]], viiuldaja ja muusikapedagoog (1890–1975)
*[[Maksim Paponov]], Eesti jalgpallur (1990–)
*[[Károlos Papoúlias]], Kreeka poliitik ja jurist (1929–2021)
*[[David Papp]], eesti päritolu Rootsi merendusteadlane (1937–2019)
*[[László Papp]], ungari poksija (1926–2003)
*[[László Papp (maadleja)|László Papp]], ungari maadleja (1905–1989)
*[[Ülle-Marike Papp]], Eesti infoteadlane ja riigiametnik (1946–)
*[[Antonio Pappano]], dirigent ja pianist (1959–)
*[[Tom Pappas]], Ameerika Ühendriikide kümnevõistleja (1976–)
*[[Ingrid Pappel]], eesti informaatik (1976–) 
*[[Kadri Pappel]], Tallinna notar 
*[[Kaie Pappel]], Eesti biokeemik (1942–)
*[[Kristel Pappel]], Eesti muusikateadlane ja teatrikriitik (1961–)
*[[Tiina Pappel]], eesti jurist ja kohtunik (1970–) 
*[[Toivo Pappel]], Eesti tehnikateadlane (1942–)
*[[Ellu Papstel]], eesti õpetaja (1937–) 
*[[Jüri Papstel]], eesti tehnikateadlane (1940–2004)
*[[Pavel Paptšinski]], vene jurist, I Riigiduuma liige Eestimaa kubermangust (1858–?)
*[[Šalva Papuašvili]], Gruusia poliitik (1976–)
*[[Ivan Papulovski]], nõukogude eesti ajakirjanik ja propagandist (1923–1998)

==Paq==
*[[Leart Paqarada]], Kosovo jalgpallur (1994–) 
*[[Lucas Paquetá]], Brasiilia jalgpallur (1997–)
*[[Anna Paquin]], Uus-Meremaa filminäitleja (1982–)

==Par==
*[[Paracelsus]], saksa arst ja loodusteadlane (1493–1541) 
*[[Esther Parada]], Ameerika Ühendriikide fotograaf, ''mixed media'' kunstnik, aktivist, õpetaja ja kirjanik (1938–2005) 
*[[Maria Theresia von Paradis]], Austria helilooja, pianist ja laulja (1759–1824) 
*[[Vanessa Paradis]], Prantsusmaa laulja ja näitleja (1972–)
*[[Sergei Paradžanov]], armeenia päritolu NSV Liidu filmirežissöör (1924–1990) 
*[[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (1932–2026)
*[[Parameswara]], Singapura radža ja Melaka sultan (14. ja 15. sajand) 
*[[Svetlana Paramõgina]], valgevene laskesuusataja (1967–)
*[[Murali Dhar Parashar]], India loodusfotograaf ja kunstnik (1961–) 
*[[Ioánnis Paraskevópoulos]], Kreeka poliitik (1900–1984)
*[[Leonid Parašin]], Eesti purjetaja ja tõlkija (1922–1997)
*[[Colton Parayko]], Kanada jäähokimängija (1993–)
*[[Arvi Parbo]], eesti päritolu Austraalia insener ja tööstur (1926–2019)
*[[Egon Parbo]], eesti jalgpallur (1910–1942)
*[[Enn Parbo]], eesti korvpallur (1946–1998)
*[[Ivo Parbus]]
*[[Ülo-Kaunileid Parbus]], Eesti keeleteadlane ja koduloolane (1928–)
*[[Hansle Parchment]], Jamaica tõkkejooksja (1990–)
*[[Eldur Parder]], Eesti poliitik (1928–2003)
*[[Juan Paredes]], Mehhiko endine poksija (1953–)
*[[Leandro Paredes]], Argentina jalgpallur (1994–) 
*[[Marisa Paredes]], Hispaania näitleja (1946–2024)
*[[Sergei Pareiko]], Eesti jalgpallur (1977–) 
*[[Daniel Parejo]], hispaania jalgpallur (1989–)
*[[Elsbet Parek]], eesti kunstiajaloolane (1902–1985)
*[[Karl Parek]], Eesti sõjaväelane (1903–1941)
*[[Lagle Parek]], Eesti poliitik (1941–)
*[[Vilfredo Pareto]], itaalia majandusteadlane ja sotsioloog (1848–1923) 
*[[Sara Paretsky]], Ameerika Ühendriikide kriminaalromaanikirjanik (1947–)
*[[Derek Parfit]], Briti filosoof (1942–2017)
*[[Edith Pargeter]], inglise kirjanik ja tõlkija (1913–1995)
*[[Aivi Pargi]], eesti ajakirjanik (1950–2024)
*[[Eduard Parhomenko]], Eesti filosoof (1966–)
*[[Sergei Parhomenko]], Venemaa ajakirjanik (1964–)
*[[Serjoga|Sergei Parhomenko]], Venemaa räppmuusik (sündinud 1976)
*[[Mati Pari]], eesti jalgpallitreener (1974–) 
*[[Shadi Paridar]], iraani maletaja (1986–)
*[[Anne Parijõgi]], eesti raadioajakirjanik ja muusikatoimetaja (1931–2022) 
*[[Endel Parijõgi]], eesti majandusteadlane (1929–)
*[[Jüri Parijõgi]], eesti kirjanik ja õpetaja (1892–1941)
*[[Jüri Parik]], jurist, poliitik, tulundustegelane (1889–1929)
*[[Heino Parik]], eesti põllumajandusteadlane (1929–2015)
*[[Jüri Parik (bioloog)|Jüri Parik]], eesti bioloog-geneetik (1951–)
*[[Georg Johannes Parikas]], eesti fotograaf (1880–1958) 
*[[Marje Parikas]], eesti näitleja (1900–1978)
*[[Udo Parikas]], eesti ajakirjanik (1956–)
*[[Andres Paris]], eesti alpinist (1951–)
*[[August Paris]], eesti keemik (1888–1944)
*[[Dominik Paris]], itaalia mäesuusataja (1989–)
*[[Hans Paris]], eesti advokaat (1899–1941)
*[[Hermann Paris]], Eesti rohuteadlane (1891–1954)
*[[Hilja-Liivia Paris]], eesti spordipedagoog (1922–2020)
*[[Krister Paris]], eesti ajakirjanik (1977–)
*[[Peeter Paris vanem|Peeter Paris]], Eesti spordipedagoog ja -organisaator (1915–1969)
*[[Peeter Paris noorem|Peeter Paris]], Eesti füüsik (1953–)
*[[Rudolf Johannes Paris]], eesti kunstiajaloolane, -kriitik ja graafik (1896–1973)
*[[Väino Paris]], eesti maalikunstnik (1921–2001) 
*[[Kaarel Parisalu]], Eesti sõjaväelane (1891–1966)
*[[Andrus Park]], eesti filosoof ja politoloog (1949–1994)
*[[Eeva Park]], eesti kirjanik (1950–)
*[[Park Geun-hye]], Lõuna-Korea poliitik (1952–)
*[[Indrek Park]], eesti keeleteadlane (1971–)
*[[Park Jung-yang]], Korea poliitik, ametnik ja liberaalne filosoof (1872–1959) 
*[[Michael Park]], inglise autorallisõitja, Markko Märtini kaardilugeja (1966–2005)
*[[Mungo Park]], šoti maadeavastaja (1771–1806)
*[[Nick Park]], Briti filmirežissöör (1958–)
*[[Roseanne Park]], Lõuna-Korea laulja (1997–) 
*[[Park Tae Joon]], Lõuna-Korea poliitik (1927–2011)
*[[Tiidu Peter Park]], Eesti ajaloolane ja raamatukoguhoidja (1941–)
*[[Tiina Park]], eesti ajakirjanik, režissöör, produtsent ja operaator (1941–)
*[[Vello Park]], eesti Antarktika-uurija (1938–2018)
*[[Park Young-seok]], Lõuna-Korea alpinist (1963–2011)
*[[Vlasta Parkanová]], Tšehhi poliitik (1951–) 
*[[Eduard Parkas]], eesti kalandustegelane (1892–1978) 
*[[Ludvig Parkas]], eesti majandusteadlane (1900–1942)
*[[Alan Parker]], Briti filmilavastaja ja stsenarist (1944–2020)
*[[Annise Parker]], USA poliitik (1956–)
*[[Barry Parker]], USA füüsik ja teaduskirjanik
*[[Charlie Parker]], USA džässmuusik (1920–1955)
*[[Dorothy Parker]], ameerika kirjanik (1893–1967)
*[[Ed Parker]], USA karateka (1931–1990) 
*[[Edna Parker]], USA ülipikaealine (1893–2008) 
*[[Eleanor Parker]], USA näitleja (1922–2013) 
*[[Jaan Parker]], eesti ettevõtja (1993–) 
*[[Maceo Parker]], Ameerika Ühendriikide saksofonist (1943–) 
*[[Mary-Louise Parker]], USA filminäitleja (1964–)
*[[Nate Parker]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1979–) 
*[[Nathaniel Parker]], inglise näitleja (1962–) 
*[[Sarah Jessica Parker]], USA filminäitleja (1965–)  
*[[Scott Parker]], Inglise jalgpallur (1980–) 
*[[kolonel Tom Parker]], USA impressaario (1909–1997)
*[[Tony Parker]], Prantsusmaa korvpallur (1982–)
*[[Trey Parker]], Ameerika Ühendriikide animaator, stsenarist, režissöör, näitleja ja muusik (1969–)
*[[C. Northcote Parkinson]], inglise mereajaloolane, [[Parkinsoni seadus]]e sõnastaja (1909–1993)
*[[Laura Parker Bowles]] (1979–) 
*[[Tom Parker Bowles]] (1984–)
*[[Nii Ayikwei Parkes]], Ghana ja Suurbritannia kirjanik (1974–)
*[[Mari Parkkinen]], soome teoloog ja luterlik vaimulik, Mikkeli piiskop (1971–)
*[[Greg Parks]], Kanada jäähokimängija (1967–2015)
*[[Rosa Parks]], USA kodanikuõiguste eest võitleja (1913–2005)
*[[Anette Parksepp]], eesti ajakirjanik (1992–)
*[[Johannes Parksepp]], eesti puuviljandusteadlane ja sordiaretaja (1925–1988)
*[[Kalev Parksepp]], eesti kabetaja (1945–)
*[[Ants Parktal]], Eesti psühholoog (1950–)
*[[Henry Parland]], soomerootsi luuletaja ja proosakirjanik (1908–1930)
*[[Oscar Parland]], soomerootsi kirjanik, tõlkija ja psühhiaater (1912–1997)
*[[Stella Parland]], soomerootsi kirjanik (1974–2015)
*[[Peter Parler]], saksa arhitekt (suri 1399)
*[[Mate Parlov]], Horvaatia ja Jugoslaavia poksija (1948–2008)
*[[Florence Parly]], Prantsusmaa poliitik (1963–)
*[[Boris Parm]], Eesti sõjaväelane (1891–1979)
*[[Ella Elisabeth Parmakson]], eesti keemik (1898–1947)
*[[Paul Parmakson]], eesti arstiteadlane (1895–1946)
*[[Priit Parmakson]], eesti majandusinformaatik (1961–)
*[[Ain Parmas]], eesti suhtekorraldaja (1976–) 
*[[Andres Parmas]], Eesti jurist (1977–) 
*[[Anna Parmas]], eesti päritolu Venemaa filmilavastaja ja stsenarist (1970–) 
*[[Heino Parmas]], eesti arhitekt ja arhitektuuriteadlane (1930–2021)
*[[Helmut Parmas]], eesti metsateadlane (1907–1995)
*[[Jaak Parmas]], eesti tennisist ja treener (1938–) 
*[[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (1968–2026) 
*[[Martin Parmas]], eesti võistlustantsija (1984–)
*[[Tiiu Parmas]], eesti tennisist (1943–2011)
*[[Anne Parmasto]], eesti kunstnik (1952–)
*[[Erast Parmasto]], eesti mükoloog (1928–2012)
*[[Ilmi Parmasto]], eesti mükoloog (1935–)
*[[Guy Parmelin]], Šveitsi poliitik (1959–) 
*[[Parmenides]], vanakreeka filosoof
*[[Marlon Parmer]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1980–) 
*[[Johann Parmi]], eesti näitleja (1863–1913)  
*[[Parmigianino]], itaalia kunstnik (1503–1540)
*[[Salme Parming]], eesti iluvõimleja ja treener (1919–2013)
*[[Tõnu Parming]], eesti sotsioloog, ajaloolane, poliitik ja ajakirjandustegelane (1941–1998)
*[[Luca Parmitano]], Itaalia sõjaväelane ja astronaut (1976–)
*[[Reeta Parmo]], eesti majandusteadlane (1950–)
*[[Kevin Parnell]], Uus-Meremaa rannikuteadlane (1959–) 
*[[Sean Parnell]], USA poliitik (1962–) 
*[[Argaadi Parol]], Eesti põllumajandusteadlane (1951–)
*[[Vladimir Parol]], Eesti ajaloolane ja sotsioloog (1935–2009)
*[[Pietro Parolin]], itaalia roomakatoliku vaimulik (1955–)
*[[Kristi Paron]], eesti jurist (1975–)
*[[Jiří Paroubek]], Tšehhi poliitik (1952–)
*[[Maria Parr]], norra lastekirjanik (1981–)
*[[Alondra de la Parra]], Mehhiko dirigent (1980–)
*[[Nicanor Parra]], Tšiili luuletaja ja füüsik (1914–2018)
*[[Violeta Parra]], Tšiili kunstnik, muusik, helilooja ja laulja (1917–1967) 
*[[Kevin Parras]], eesti jäähokimängija (1994–)
*[[Aleksander Parre]], Eesti motosportlane (1898–1948)
*[[Feliks Parre]], Eesti spordipedagoog (1907–1990)
*[[Jüri Parre]], eesti veterinaar (1928–1996)
*[[Leo Parre]], eesti advokaat (1905–1975)
*[[Viktor Parre]], eesti sporditegelane (1894–1967)
*[[Laineli Parrest]], eesti kunstipedagoog (1979–) 
*[[Nele Parrest]], eesti jurist (1978–)
*[[Oliver Parrest]], eesti bioloog (1980–)
*[[Udo Parrest]], Eesti sõjaväelane (1908–1944)
*[[Parrhasios]], vanakreeka maalikunstnik 
*[[Bruno Rodríguez Parrilla]], Kuuba diplomaat ja poliitik (1958–) 
*[[Aivo Parring]], eesti matemaatik (1940–2015)
*[[Anne-Mai Parring]], eesti matemaatik (1940–)
*[[Hunter Parrish]], USA näitleja (1987–)
*[[Georg Friedrich Parrot]], prantsuse teadlane, Tartu ülikooli esimene taastamisjärgne rektor (1767–1852)
*[[Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot]], arstiteadlane ja bioloog (1791–1841)
*[[Johann Leonhard von Parrot]], Eesti ametnik, harrastusteadlane (1755–1836) 
*[[Troy Parrott]], Iirimaa jalgpallur (2002–) 
*[[Dick Parry]], inglise saksofonist (1942–2026)
*[[Ene Pars]], eesti tekstiilikunstnik (1952–)
*[[Heino Pars]], eesti nukufilmirežissöör (1925–2014)
*[[Krisztián Pars]], Ungari vasaraheitja (1982–)
*[[Boriss Parsadanjan]], armeenia päritolu Eesti helilooja (1925–1997)
*[[Jim Parsons]], USA näitleja (1973–)
*[[Nicholas Parsons]], inglise näitleja ja saatejuht (1923–2020)
*[[Talcott Parsons]], inglise päritolu USA sotsioloog (1902–1979)  
*[[Sergei Paršin]], vene teatri- ja filminäitleja (1952–)
*[[Harry Partch]], USA avangardistlik helilooja ja publitsist (1901–1974) 
*[[Thomas Partey]], Ghana jalgpallur (1993–) 
*[[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (1946–2026)
*[[Adolf Gustav Parts]], Eesti füsikokeemik (1904–1996)
*[[Aldur Parts]], eesti vaimulik (1912–1987)
*[[Anton Parts]], eesti geograaf ja kodu-uurija (1891–1963)
*[[Eve Parts]], eesti majandusteadlane (1970–)
*[[Helgi Parts]], eesti kergejõustiklane (1937–2003) 
*[[Henn Parts]], eesti rohuteadlane ja ravimikeemik (1880–1946)
*[[Innari Parts]], eesti tehnikateadlane (1940–2003)
*[[Jaan Parts]], eesti loomakasvatusteadlane ja teadusorganisaator (1922–1999)
*[[Juhan Parts]], Eesti poliitik (1966–) 
*[[Kaarel Parts]], eesti õigusteadlane ja ühiskonnategelane (1873–1940)
*[[Kaie Parts]], eesti metallikunstnik (1940–2026) 
*[[Karl Parts]], Eesti sõjaväelane (1886–1941)
*[[Koit Parts]], eesti majandusteadlane (1954–) 
*[[Laine Parts]], eesti biokeemik ja toitumisteadlane (1971–) 
*[[Merle Parts]], Eesti kohtunik (1967–) 
*[[Priit-Kalev Parts]], eesti rahvusliku puutöö meister (1972–) 
*[[Raivo Parts]], eesti sõudja (1963–) 
*[[Tiia-Ene Parts]], eesti keemik (1943–)
*[[Valev Parts]], eesti loomaarstiteadlane (1937–2011)
*[[Viia Parts]], eesti majandusteadlane (1968–)
*[[Ülo Parts]], eesti füüsik ja tehnoloogiaekspert (1964–)
*[[Dimítrios Partsalídis]], Kreeka poliitik (1905–1980)
*[[Elina Partõka]], eesti ujuja (1983–)
*[[Andri Parubi]], Ukraina poliitik (1971–2025) 
*[[Ryszard Parulski]], poola vehkleja (1938–2017)
*[[Sigitas Parulskis]], leedu kirjanik (1965–)
*[[Gabriella Paruzzi]], itaalia suusataja (1969–)
*[[Jaan Parv]], eesti ajakirjanik ja luuletaja (1867–1899)
*[[Georgi Pǎrvanov]], Bulgaaria poliitik (1957–)
*[[Enn Parve]], eesti insener (1918–1989) 
*[[Enn Parve (näitleja)|Enn Parve]], eesti näitleja (1910–1952) 
*[[Jesper Parve]], maailmarändur ja blogija, endine profikorvpallur (1980–)
*[[Kaija Parve]], eesti laskesuusataja (1964–)
*[[Mirjam Parve]], eesti tõlkija, toimetaja, kriitik ja luuletaja (1991–)
*[[Rain Parve]], eesti muusik (1990–) 
*[[Ralf Parve]], eesti kirjanik (1919–2011)
*[[Ralf R. Parve]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1946–2008)
*[[Sirje Parve]], eesti sisearhitekt ja disainer (1948–)
*[[Taimi Parve]], eesti loomaarst (1926–2022) 
*[[Teet Parve]], eesti tehnikateadlane (1969–) 
*[[Toomas Parve]], eesti tehnikateadlane (1949–2020) 
*[[Valdar Parve]], eesti filosoof (1948–) 
*[[Valdar Parve (vanem)|Valdar Parve]], eesti loomaarstiteadlane (1913–1994)
*[[Kalju Parvel]], eesti majandusteadlane (1926–1983)
*[[Timo Parvela]], Soome lastekirjanik (1964–)
*[[Ain-Villu Parvet]], eesti koolitaja (1979–)
*[[Villu Parvet]], eesti kohtuarst (1929–2016)  
*[[Aki Parviainen]], soome kergejõustiklane (1974–)
*[[Alexander Parvus]], juudi päritolu revolutsionäär (1867–1924)
*[[Aleksander Parwel]], Eesti keemik (1906–1978)
*[[Aleksandr Parõgin]], vene moodne viievõistleja (1973–)
*[[Boriss Parõgin]], Nõukogude ja Venemaa sotsiaalpsühholoog (1930—2012)
*[[Diego Pary]], Boliivia poliitik (1977–)

==Pas==
*[[Spede Pasanen]], soome koomik, telerežissöör ja filmilavastaja (1930–2001)
*[[Alina Pasok]], vene muusikavideote režissöör (1990–)
*[[Pier Paolo Pasolini]], itaalia kirjanik, filmirežissöör, stsenarist ja publitsist (1922–1975) 
*[[Petri Pasanen]], Soome jalgpallur (1980–)
*[[Pasquale Pasarelli]], Saksa maadleja (1957–)
*[[Hafiz Paşayev]], Aserbaidžaani poliitik ja diplomaat (1941–) 
*[[Blaise Pascal]], prantsuse matemaatik, füüsik ja filosoof (1623–1662)
*[[Pedro Pascal]], Tšiili ja Ameerika Ühendriikide näitleja (1975–) 
*[[Gustaf Erik Pasch]], rootsi keemik ja leiutaja (1788–1862)
*[[Paschalis I]], paavst (suri 824)
*[[Paschalis II]], paavst (suri 1118)
*[[Franciszek Paschalski]], Poola advokaat (1889–1940)
*[[Cláudia Pascoal]], portugali laulja (1994–)
*[[Giovanni Pascoli]], itaalia luuletaja (1855–1912)
*[[Ezio Pascutti]], itaalia jalgpallur (1937–2017) 
*[[Juliana Pasha]], albaania laulja (1980–)
*[[Solomon Pasi]], Bulgaaria poliitik, matemaatik ja rännumees (1956–)
*[[Pasikles]], vanakreeka filosoof (4. sajand eKr)
*[[Bernard Pask]], inglise profijalgpallur (1936–1985)  
*[[Maksim Paskotši]], Eesti jalgpallur (2003–) 
*[[Heinrich Ewald Paslack]], eesti vaimulik (1840–1923)
*[[Vivianne Pasmanter]], Brasiilia näitleja (1971–)
*[[Fernando del Paso]], Mehhiko kirjanik ja luuletaja (1935–2018)
*[[Edward Pasquale]], Kanada jäähokimängija (1990–) 
*[[August Pass]], eesti vaimulik (1861–1913)
*[[Eliisa Pass]], eesti ökoloog (1991–) 
*[[Raimo Pass]], eesti näitleja (1961–)
*[[Nevio Passaro]], itaalia-saksa laulja (1980–)
*[[Jevgeni Passek]], õigusteadlane (1860–1912)
*[[Arent Passer]], kunstnik (suri 1637)
*[[Jan Passer]], tšehhi jurist (1974–) 
*[[Vassili Passetski]], vene geograafiaajaloolane (1921–2000)
*[[Gérald Passi]], Prantsusmaa jalgpallur (1964–) 
*[[Esko Passila]]
*[[Pedro Passos Coelho]], Portugali poliitik (1964–)
*[[Frédéric Passy]], Prantsusmaa poliitika- ja majandustegelane (1822–1912) 
*[[Aune Past]], eesti sotsiaalpsühholoog (1954–)
*[[Evald Past]], eesti kaugesõidukapten ja merendusajaloolane (1900–1991)
*[[Jaan Past]], eesti tehnikateadlane (1939–) 
*[[Liisa Past]], eesti ametnik, poliitika-, kommunikatsiooni- ja küberturbeekspert
*[[Urmas Past]], eesti keemik (1955–)
*[[Vello Past]], eesti keemik (1928–2014) 
*[[Elsa Pastak]], eesti botaanik (1908–1955)
*[[Jüri-Rivaldo Pastarus]], Eesti tehnikateadlane (1947–2015)
*[[Johann Pastelberg]], Eesti teoloog ja orientalist (suri 1710)
*[[Boriss Pasternak]], Vene kirjanik (1890–1960) 
*[[Mihhail Pasternak]], Eesti NSV hävituspataljonlane, piirivalvekapten (1908–1941)
*[[Louis Pasteur]], prantsuse keemik ja mikrobioloog (1822–1895)
*[[Oskar Pastik]], eesti vaimulik (1904–1980)
*[[Javier Pastore]], Argentina jalgpallur (1989–)
*[[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1946–2026) 
*[[Julia Pastrana]], Mehhiko päritolu meelelahutaja, &quot;habemega naine&quot; (1834–1860)  
*[[Travis Pastrana]], USA motosportlane (1983–)
*[[David Pastrňák]], tšehhi jäähokimängija (1996–) 
*[[Nikolai Pastuhhov]], vene teatri- ja filminäitleja (1923–2014)
*[[Vladimir Pastuhhov]], vene politoloog ja jurist (1963–)
*[[Longin Pastusiak]], Poola poliitik, ajaloolane ja politoloog (1935–2025)

==Paš==
*[[Alina Paš]], ukraina laulja (1993–) 
*[[Mario Pašalić]], horvaadi jalgpallur (1995–) 
*[[Nikol Pašinjan]], Armeenia ajakirjanik ja poliitik (1975–) 
*[[Juozas Paškevičius]], leedu geoloog (1924–2023) 
*[[Aleksandr Paškov]], Eesti arstiteadlane ja endokrinoloog (1935–2021) 
*[[Mihhail Paškov]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1853–1908)
*[[Vladimir Paškov]], Eesti venelane, arstiteadlane, endokrinoloog (1905–1969)

==Paz==
*[[Nico Paz]], Argentina jalgpallur (2004–)
*[[Octavio Paz]], Mehhiko kirjanik ja diplomaat (1914–1998)
*[[Dan Paźniak]], Nõukogude Liidu poksija (1939–2005)
*[[Zianon Paźniak]], Valgevene ajaloolane, poliitik ja publitsist (1944–)

==Pat==
*[[Illar Pata]], Eesti molekulaarbioloog (1967–)
*[[Kai Pata]], Eesti bioloog ja pedagoogikateadlane-haridustehnoloog (1969–) 
*[[Arkadi Patarkatsišvili]], gruusia ärimees (1955–2008)
*[[Ange-Félix Patassé]], Kesk-Aafrika Vabariigi poliitik (1937–2011)
*[[Harry Patch]], Briti Esimese maailmasõja veteran (1898–2009)
*[[Dev Patel]], gudžarati päritolu Briti filminäitleja (1990–)  
*[[Priti Patel]], Suurbritannia poliitik (1972–) 
*[[Hugh Paterson]], Austraalia evolutsiooniteoreetik ja entomoloog (1926–2019)
*[[Katherine Paterson]], USA lastekirjanik (1932–)
*[[Anti Pathique]], eesti kirjanik, muusik ja arvutidisainer (1966)
*[[Mandy Patinkin]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (1952–)
*[[Raphajel Patkanjan]], armeenia luuletaja (1830–1892) 
*[[Alexander von Patkul]], Venemaa sõjaväelane (1817–1877)
*[[Friedrich Wilhelm von Patkul]], Rootsi sõjaväelane (1604–1666)
*[[Jakob Johann von Patkul]], baltisaksa poliitik (1757–1811)
*[[Johann Reinhold von Patkul]], baltisaksa poliitik (1660–1707)
*[[Karl Gustav von Patkul]], Rootsi ja Venemaa sõjaväelane (1686–1750)
*[[Reinhold Ludwig von Patkul]], Venemaa sõjaväelane (1730–1801)
*[[Rudolf von Patkul]], Eestimaa rüütelkonna peamees (1800–1856)
*[[Woldemar von Patkul]], Venemaa sõjaväelane (1782–1855)
*[[Alexandre Pato]], Brasiilia jalgpallur (1989–) 
*[[Borõss Paton]], ukraina metallurgia ja metallitehnoloogia teadlane (1918–2020) 
*[[Herbert James Paton]], šoti filosoof (1887–1969) 
*[[Mait Patrail]], eesti käsipallur (1988–) 
*[[Stan Ioan Pătraş]], rumeenia puunikerdaja (1908–1977)
*[[Riccardo Patrese]], itaalia vormelisõitja (1954–)
*[[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik, (1943–2026)
*[[Andreas Patricius]], poola humanist, filoloog ja katoliiklik vaimulik (1522–1587)
*[[Patrick]], misjonär Iirimaal (suri 5. sajandil)
*[[Tera Patrick]], USA pornofilminäitleja ja pornomodell (1976–)
*[[Juri Patrikejev]], vene päritolu Venemaa ja Armeenia maadleja (1979–)
*[[Antonio Patriota]], Brasiilia poliitik ja diplomaat (1954–) 
*[[Francesco Patrizi da Cherso]], horvaadi päritolu Itaalia õpetlane (1529–1597) 
*[[Hannu Patronen]], soome jalgpallur (1984–) 
*[[Dmitri Patrušev]], Venemaa riigitegelane (1977–)
*[[Nikolai Patrušev]], Venemaa julgeolekutöötaja ja poliitik (1951–)
*[[Günther Patzig]], saksa filosoof (1926–2018)
*[[Indrek Patte]], eesti muusik (1959–)
*[[Howard Pattee]], USA biofüüsik, bioloogiateoreetik ja biosemiootik (1926–)
*[[Chris Patten]], Suurbritannia poliitik (1944–)
*[[Pramila Patten]], Mauritiuse advokaat, naisõiguslane ja ÜRO ametnik (1958–) 
*[[Eleanor Patterson]], Austraalia kõrgushüppaja (1996–) 
*[[Floyd Patterson]], USA poksija (1935–2006)
*[[James Patterson]], USA romaanikirjanik (1947–)
*[[Nathan Patterson]], Šotimaa jalgpallur (2001–) 
*[[Adelina Patti]], itaalia ooperilaulja (1843–1919)
*[[Robert Pattinson]], inglise näitleja (1986–)
*[[Pat Pattison]]
*[[Billie Joe Patton]], USA golfimängija (1922–2011)
*[[Charley Patton]], Ameerika Ühendriikide muusik (1891–1934) 
*[[George S. Patton]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (1895–1945)
*[[Mel Patton]], USA kergejõustiklane (1924–2014)
*[[Minni Patune]], eesti nahakunstnik (1918–2016)

==Pau==
*[[Immanuel Pau]], eesti kirjanik ja tõlkija (1908–1983)
*[[Merike Pau]], eesti tõlkija (1941–2008)
*[[Petra Pau]], Saksamaa poliitik (1963–)
*[[Tiiu Pau]], eesti spordipedagoog (1939–)
*[[Carl Heinrich Johann Paucker]], filoloog (1820–1883)
*[[Carl Julius Albert Paucker]], õigusteadlane ja ajaloolane (1798–1856)
*[[Eduard Peter Heinrich Paucker]], Eesti vaimulik (1843–1921)
*[[Georg Michael von Paucker]], Eesti vaimulik (1828–1892)
*[[Heinrich Johann Paucker]], Eesti vaimulik (1759–1819)
*[[Heinrich Wilhelm Christoph Paucker]], Eesti vaimulik (1797–1833)
*[[Hermann Paucker]], Venemaa sõjaväeinsener ja mehaanikateadlane (1822–1889)
*[[Hugo Richard Paucker]], Eesti vaimulik (1807–1872)
*[[Johann Christoph Paucker]], Eesti vaimulik (1736–1776)
*[[Magnus Georg Paucker]], astronoom (1787–1855)
*[[Pontus Heinrich Johannes Paucker]], Eesti vaimulik (1823–1855)
*[[Richard Julius von Paucker]], Eesti vaimulik (1859–1910)
*[[Walther Hugo Theodor Paucker]], baltisaksa päritolu Eesti vaimulik, märterpastor (1878–1919)
*[[Carl Wilhelm von Pauffler]], baltisaksa jurist (1732–1804)
*[[Ana Pauker]], juudi rahvusest Rumeenia kommunistlik poliitik ja riigitegelane (1893–1960) 
*[[Ralf Pauker]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1915–1993)
*[[Edda Paukson]], eesti astroloog (1949–2025)
*[[Eduard Paukson]], eesti astroloog (1935–2008)
*[[Ernests Paukulis]], Eesti läti päritolu loomaarstiteadlane (1872–1941)
*[[Paul I]], Venemaa keiser (1754–1801)
*[[Aarne Paul]], eesti kooliõpetaja ja planetarist (1959–)  
*[[Aaron Paul]], USA näitleja (1979–)
*[[Ardi Paul]], eesti õpetaja (1963–)
*[[Arved Paul]], eesti luteri vaimulik (1913–1960) 
*[[Chris Paul]], USA korvpallur (1985–)
*[[Jake Paul]], Ameerika Ühendriikide poksija, suunamudija ja näitleja (1997–) 
*[[Johann Paul]], Eesti sõjaväelane (1891–1961)
*[[Karl Friedrich Paul]], Eesti vaimulik (1801–1874)
*[[Les Paul]], USA muusik ja üks elektrikitarri leiutajaid (1915–2009)
*[[Lynsey de Paul]], briti laulja (1950–2014)
*[[Nick Paul]], Kanada jäähokimängija (1995–) 
*[[Rand Paul]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1963–)
*[[Ron Paul]], USA poliitik (1935–)
*[[Sergei Paul]], eesti advokaat (1892–1942)
*[[Toomas Paul]], eesti vaimulik, kirikuloolane ja publitsist (1939–2026)
*[[Vladimir Paul]], Eesti geoloog ja paleontoloog (1899–1955)
*[[Samuli Paulaharju]], soome kooliõpetaja, kirjanik, rahvaluulekoguja ja fotograaf (1875–1944)
*[[Artūras Paulauskas]], Leedu poliitik (1953–) 
*[[Ildefons Pauler]], Saksa ordu kõrgmeister (1903–1996)  
*[[Pedro Miguel Pauleta]], Portugali jalgpallur (1973–)
*[[Wolfgang Pauli]], Šveitsi füüsik (1900–1958)  
*[[Sérgio Paulinho]], Portugali jalgrattasportlane (1980–)
*[[Marileidy Paulino]], Dominikaani Vabariigi jooksja (1996–)
*[[Gabriel Paulista]], Brasiilia jalgpallur (1990–)  
*[[Wellington Paulista]], Brasiilia jalgpallur (1984–) 
*[[Elmar Paulman]], eesti rahvusest Nõukogude Liidu sõjaväelane (1919–1992) 
*[[Fjodor Paulman]], eesti rahvusest Nõukogude Liidu sõjaväelane (1911–1981) 
*[[Valeri Paulman]], eesti majandusteadlane ja endine Eesti NSV riigiametnik (1937–2024)  
*[[Marcos Paulo]], Brasiilia endine jalgpallur (1977–) 
*[[Aígina Paulos]], kreeka arst (7. sajand)
*[[Christian Pauls]], Saksamaa diplomaat (1944–) 
*[[Ilgvars Pauls]], Läti alpinist (1957–)
*[[Raimonds Pauls]], Läti helilooja ja pianist (1936–)
*[[Alexander Leopold Paulsen]], Eesti vaimulik (1804–1877)
*[[Johannes Paulsen]], eesti viiuldaja ja muusikapedagoog (1879–1945)
*[[Nikolai Paulsen]], ehitusinsener ja arhitekt (1891–1941)
*[[Peter Otto Hermann Paulsen]], Eesti vaimulik (1907–1999)
*[[Ivar Paulson]], eesti etnoloog, tõlkija ja luuletaja (1922–1966) 
*[[Paul Paulsohn]], Eesti arstiteadlane (sündinud 18. sajandil)
*[[Sarah Paulson]], USA filminäitleja (1975–) 
*[[Filippo Paulucci]], itaalia päritolu sõjaväelane (1779–1849)
*[[Jānis Pauļuks]], Läti poliitik ja ühiskonnategelane (1865–1937) 
*[[Paulus]], apostel
*[[Paulus I]], paavst (suri 767)
*[[Paulus II]], paavst (1417–1471)
*[[Paulus III]], paavst (1468–1549)
*[[Paulus IV]], paavst (1476–1559)
*[[Paulus V]], paavst (1552–1621)
*[[Paulus VI]], paavst (1897–1978)
*[[Andreas Paulus]], saksa õigusteadlane (1968–)
*[[Anete Paulus]], eesti jalgpallur (1991–) 
*[[Friedrich Paulus]], Saksamaa sõjaväelane (1890–1957) 
*[[Karin Paulus]], eesti kunstiteadlane ja kriitik (1975–)
*[[Olavi Paulus]], eesti tehnikateadlane (1940–)
*[[Pearu Paulus]], eesti laulja (1967–) 
*[[Samosata Paulus]], Antiookia piiskop (200–275)
*[[Tiit Paulus]], eesti kitarrist (1945–) 
*[[Tiiu Paulus]], Eesti majandusteadlane (1941–2017) 
*[[Toomas Paur]], Eesti poliitik (1949–)
*[[Paulus Paurmann]], eesti rahvaluulekoguja (1850–1903) 
*[[!PAUS3]], Ukraina päritolu muusik (1981–)
*[[Pausanias]], vanakreeka kirjanik
*[[Laura Pausini]], itaalia laulja (1974–)
*[[Konstantin Paustovski]], vene kirjanik (1892–1968)
*[[Laimonas Pautienius]], leedu ooperilaulja (1973–)
*[[Hermann Pauts]], eesti majandusteadlane ja kaubandustegelane (1915–1991)
*[[Katrin Pauts]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1977–)

==Pav==
*[[Dainius Pavalkis]], leedu poliitik ja arstiteadlane (1960–)
*[[Luciano Pavarotti]], itaalia ooperilaulja (1935–2007)
*[[Pavel (Dmitrovski)]], õigeusu vaimulik Venemaal ja Eestis (1872–1946)
*[[Louis Pavel]], eesti maalikunstnik (1915–1977)
*[[Petr Pavel]], Tšehhi sõjaväelane (1961–) 
*[[Ülo Pavel]], eesti bioloog (1927–2005)
*[[Ante Pavelić]], Horvaatia poliitik ja jurist (1889–1959)
*[[Henno Pavelson]], eesti majandus- ja tehnikateadlane (1926–2000)
*[[Juss Pavelson]] eesti merefüüsik (1948–)
*[[Marje Pavelson]], Eesti majandussotsioloog (1938–2026)
*[[Aino Paves]], Eesti arstiteadlane (1931–2024) 
*[[Harri Paves]], eesti metsateadlane (1930–)
*[[Heiti Paves]], eesti molekulaarbioloog, geneetik (1959–)
*[[Milorad Pavić]], serbia kirjanik ja kirjandusteadlane (1929–2009)
*[[Mila Pavićević]], horvaadi kirjanik (1988–)
*[[Žygimantas Pavilionis]], Leedu poliitik ja diplomaat (1971–) 
*[[Jiří Pavlenka]], tšehhi jalgpallur (1992–) 
*[[Antόnios Pavlídis]], kreeka maletaja (1993–)
*[[Vangélis Pavlídis]], kreeka jalgpallur (1998–) 
*[[Aikateríni Pavlídou]], kreeka maletaja (1993–)
*[[Oleksandr Pavljuk]], Ukraina sõjaväelane (1970–) 
*[[Roman Pavljutšenko]], vene jalgpallur (1981–)
*[[Anastassija Pavljutšenkova]], vene tennisist (1991–)
*[[Ivan Pavljutškov]], eesti filmirežissöör ja stsenarist (1988–)
*[[Prokópis Pavlópoulos]], Kreeka õigusteadlane ja poliitik (1950–)
*[[Pávlos (Kreeka kroonprints)|Pávlos]], endine Kreeka kroonprints (1967–)
*[[Dmitri Pavlov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1897–1941)
*[[Dmitri Pavlov (pianist)|Dmitri Pavlov]], vene pianist (1976–) 
*[[Igor Pavlov]], vene teivashüppaja (1979–)
*[[Ivan Pavlov]], vene füsioloog (1849–1936)
*[[Jevgeni Pavlov]], vene rahvusest Eesti näitleja (1913–1983)
*[[Nikolai Pavlov]], jakuudi ühiskonnategelane, arst ja ettevõtja (1969–) 
*[[Sergei Pavlov]], Nõukogude Liidu riigi- ja sporditegelane (1929–1993)
*[[Valentin Pavlov]], Nõukogude Liidu riigitegelane (1937–2003) 
*[[Anna Pavlova]], vene baleriin (1881–1931)
*[[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]], vene võimleja (1987–)
*[[Aleksandar Pavlović]], Saksamaa jalgpallur (2004–) 
*[[Strahinja Pavlović]], serbia jalgpallur (2001–) 
*[[Milena Pavlović-Barili]], serbia maalikunstnik ja luuletaja (1909–1945)
*[[Gleb Pavlovski]], vene politoloog, publitsist, ajakirjanik, telesaatejuht ja kirjastaja (1951–2023)  
*[[Ivan Pavlovski]], vene filoloog (1800–1869)
*[[Daniels Pavļuts]], Läti kultuuritöötaja, riigiteenistuja ja poliitik (1976–)  
*[[Ljudmõla Pavlõtšenko]], ukraina snaiper (1916–1974)
*[[Solomija Pavlõtško]], ukraina filosoof, tõlkija ja kirjanduskriitik (1958–1999)
*[[Cristian Pavón]], Argentina jalgpallur (1996–)
*[[Eduards Pāvuls]], läti näitleja (1929–2006)

==Paw==
*[[Waldemar Pawlak]], Poola poliitik (1959–)

==Pax==
*[[Steve Paxton]], Ameerika Ühendriikide tantsija ja koreograaf (1939–2024)
*[[William Paxton]], USA filminäitleja ja -režissöör (1955–2017)

==Pay==
*[[Dimitri Payet]], Prantsusmaa jalgpallur (1987–)
*[[Julie Payette]], Kanada poliitik, insener ja endine [[CSA]] astronaut (1963–) 
*[[Georg Paykull]], Rootsi sõjaväelane, riigitegelane ja Vöråborgi vabahärra (1605–1657)
*[[Cecilia Payne-Gaposchkin]], Briti ja USA astronoom ja astrofüüsik (1900–1979)
*[[Liam Payne]], Briti muusik (1993–2024)
*[[Marise Payne]], Austraalia jurist ja poliitik (1964–)
*[[Nick Payne]], Suurbritannia näitekirjanik ja stsenarist (1984–) 

[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Pa, Biograafiad]]</text>
      <sha1>awigp0b51d9ibyuxyrq47q299dwhdmo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jan Kaus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>305616</id>
    <revision>
      <id>7260834</id>
      <parentid>7257153</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T08:16:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57405-81</username>
        <id>240676</id>
      </contributor>
      <comment>/* Töö ja looming */</comment>
      <origin>7260834</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12240" sha1="i0hmvq8ozw9a6ejifv9hasit1d4uv9f" xml:space="preserve">
[[Fail:Jan Kaus 2021. aasta Kirjandustänava festivalil.jpg|pisi|Jan Kaus 2021. aasta Kirjandustänava festivalil]]
[[Pilt:Jan Kaus en 2019.jpg|pisi|Jan Kaus [[HeadRead]]i festivalil Tallinnas 2019. aastal]]
[[Pilt:Kaus, Jan.IMG_8829.JPG|pisi|Jan Kaus [[Tallinna Keskraamatukogu]]s [[rahvusvaheline luulepäev|rahvusvahelisel luulepäeval]] 21. märtsil 2013]] '''Jan Kaus''' (sündinud [[22. jaanuar]]il [[1971]]) on eesti [[kirjanik]] ja esseist.&lt;ref&gt;[https://www.estlit.ee/person/109 Jan Kaus, Estonian Literature Centre]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://sisu.ut.ee/ewod/k/jankaus/ Jan Kaus, Eesti kirjanike e-leksikon]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.goodreads.com/author/list/3021489.Jan_Kaus, Jan Kausi teosed Goodreadsis]&lt;/ref&gt;

Ta on õppinud aastatel 1990–1995 [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]is [[pedagoogika]]t ja 1995–1998 [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudis]] [[filosoofia]]t.&lt;ref&gt;[https://kultuur.postimees.ee/58041/pisike-kool-mis-jattis-20-aastaga-eesti-vaimuelu-jalgi-tais Pisike kool, mis jättis 20 aastaga Eesti vaimuelu jälgi täis] Postimees, 13. detsember 2008.&lt;/ref&gt;

==Töö ja looming==
Aastatel 1998–2001 oli Kaus kultuurilehe [[Sirp (ajaleht)|Sirp]] esseistika- ja 2007–2010 kirjandustoimetaja.
2004–2007 oli ta [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] juhatuse esimees.
Kaus on töötanud lektorina Eesti Kunstiakadeemias, Tallinna Ülikoolis ning Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias, kõige kauem EMTA lavakunstikoolis, kus ta on olnud kirjanduse õppejõud alates 2005. aastast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://drakadeemia.ee/kursused/kirjandus-piiramatusest-piisab/ |pealkiri=Jan Kausi videoloengute sari &quot;Kirjandus: piiramatusest piisab&quot; Drakadeemia kodulehel |vaadatud=2023-09-08 |arhiivimisaeg=2023-09-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230908090459/https://drakadeemia.ee/kursused/kirjandus-piiramatusest-piisab/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Ta on Tallinna rahvusvahelise kirjandusfestivali [[HeadRead]] üks algatajaid ning intervjueerinud festivali väliskülalisi (nende hulgas [[Sofi Oksanen]]i, [[Julian Barnes]]i ja Tan Twan Engi).&lt;ref&gt;[https://headread.ee/julian-barnes-ja-jan-kaus-etv2s/ Julian Barnes ja Jan Kaus ETV2s]&lt;/ref&gt; 1990. aastatel kuulus Kaus Põhjamaade luulefestivali korraldajate hulka. Kausi ja Triinu Tamme ühisest ideest sai alguse tõlkekirjanduse almanahh [[Tõlkija hääl]], mille esimese numbri koostaja Kaus oli. 

Kausi loomingut on tõlgitud inglise, saksa, vene, soome, rootsi, ungari, läti, prantsuse, hollandi, rumeenia ja korea keelde.&lt;ref&gt;[https://www.lyrikline.org/en/authors/jan-kaus Jan Kausi luule rahvusvahelisel luulesaidil Lyrikline]&lt;/ref&gt; 

Kaus on [[Eesti Filmiajakirjanike Ühing]]u liige. Ta on kuulunud teatri [[NO99]] ja Tallinna Linnateatri loomenõukokku. Ta on [[Eestimaa Looduse Fond]]i nõukogu liige.

Kaus on musitseerinud rokkansamblites Dreamphish (1995–2005) ja Jan Helsing (alates 2012) &lt;ref&gt;[https://janhelsing.bandcamp.com/album/k-ed Jan Helsingi album &quot;Käed&quot; Bandcampis]&lt;/ref&gt; ning astus 2010. aastate teises pooles üles eksperimentaalse džässansambli The Free Musketeers solistina. Kaus on kirjutanud mitu libretot, neist kaks helilooja [[Märt-Matis Lill]]e ooperitele &quot;Indiate uurimine&quot; (Von Krahli Teater, 2009) ja &quot;Tulleminek&quot; (Sadamateater, 2017).&lt;ref&gt;[https://www.vanemuine.ee/repertuaar/tulleminek/ Teater Vanemuine, &quot;Tulleminek&quot;]&lt;/ref&gt;

Kausi eestvõttel tuli kokku kahest kirjanikust (Kaus ja [[Indrek Koff]]) ning kahest teatritegijast ([[Eva Koldits]] ja [[Toomas Täht]]) koosnev seltskond, et tuua lavale Raymond Queneau &quot;Stiiliharjutustest&quot; tõukuv samanimeline lavakava, mis esietendus märtsis 2018. Trupp andis 2018. aastast 2024. aastani üle 50 etenduse Eestis ning külalisetendusi Berliinis, Brüsselis, Luxembourgis ja Pariisis. 

Kaus on teinud koostööd teatriga [[Piip ja Tuut]]: 2024. aastal esietendus teatris tema ideel põhinev &quot;Piip ja Tuut ajajalus&quot; &lt;ref&gt;[https://piipjatuut.ee/lavastused/piip-ja-tuut-ajajalus &quot;Piip ja Tuut ajajalus&quot; Piip ja Tuut Teatri kodulehel]&lt;/ref&gt;, 2025. aastal tõi teater lavale tema novellil &quot;Kangelase võimalus&quot; põhineva lavastuse &quot;Kangelane&quot; &lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://piipjatuut.ee/lavastused/kangelane |pealkiri=&quot;Kangelane&quot; Piip ja Tuut Teatri kodulehel |vaadatud=2025-06-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250607200839/https://piipjatuut.ee/lavastused/kangelane |arhiivimisaeg=2025-06-07 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;.

Kaus on teinud koostööd selliste eesti kunstnikega nagu [[Eve Kask]], [[Flo Kasearu]], Anna Kaarma ja Taavi Suisalu. Kaus oli XVIII [[Veneetsia arhitektuuribiennaal]]i Eesti paviljoni &quot;Kodupeatus&quot; dramaturg.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1608981380/veneetsia-arhitektuuribiennaalil-avab-uksed-eesti-paviljon-kodupeatus Veneetsia arhitektuuribiennaalil avab uksed Eesti paviljon &quot;Kodupeatus&quot;] ERR Kultuur, 18.05.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta aprillis avati Eesti Rahva Muuseumis Kausi kureeritud näitus-audiolavastus &quot;Kaotusest laotusse&quot;, mis käsitles eesti pagulaskirjandust.&lt;ref&gt;[https://blog.erm.ee/?p=17385/ Labürintlik teekond eesti pagulaskirjanduse radadel] Intervjuu näituse &quot;Kaotusest laotusse&quot; kuraatori Jan Kausiga.&lt;/ref&gt; 2026. aastal astus Kaus koos koreograaf Elle Viiesega üles Sõltumatu Tantsu Festivali programmis &quot;Koreograafia +&quot;. &lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1610162233/soltumatu-tantsu-paevik-alustame-kodust Sõltumatu Tantsu Päevik. Alustame kodust] ERR Kultuur, 9.10.2026.&lt;/ref&gt;

==Teosed==
===Luule===
*&quot;Öösel näeb halvemini kui päeval&quot; (1994, pseudonüüm Kalle Kilokalor)
*&quot;Õigem Valem&quot; – koos [[Juku-Kalle Raid]]i, [[Kalju Kruusa]] ja [[Fagira D. Morti]]ga (2000)
*&quot;Enam Vähem&quot; – koos Juku-Kalle Raidi, Kalju Kruusa ja Fagira D. Mortiga (2003)
*&quot;Aeg on vaha&quot; (2005)
*&quot;Asjaõigusest&quot; – koos Indrek Koffiga (2012)
*&quot;Vasaraheitja&quot; (2013)

===Novelli- ja miniatuurikogud===
*&quot;Üle ja ümber&quot; (2000)
*&quot;Õndsate tund&quot; (2003)
*&quot;Miniatuurid&quot; (2009)
*&quot;Tallinna kaart&quot; (2014, uustrükk 2021, [[Loomingu Raamatukogu kuldsari]])
*&quot;Läheduste raamat&quot; (2016)
*&quot;Enne kui unisusest saab reegel&quot; (2018)
*&quot;Stiiliharjutused&quot; (samuti Indrek Koff, [[Toomas Täht]], [[Liina Vahtrik]] ja [[Eva Koldits]], 2018)
*&quot;Vangerdused&quot; (koos Flo Kasearuga, 2020)

===Romaanid ja jutustused===
*&quot;Maailm ja mõni&quot; (2001)
*&quot;Tema&quot; (2006)
*&quot;Hetk&quot; (2009)
*&quot;Koju&quot; (2012)
*&quot;Ma olen elus&quot; (2014)
*&quot;Tõrv&quot; (2015)
*&quot;Kompass&quot; (2017)
*&quot;Imelik peegel&quot; (2023)

=== Mitteilukirjandus ===
* &quot;Läbi Minotauruse: artikleid aastatest 1998-2002&quot; (2003)
* &quot;Kui mina ei ole mina&quot; (2018; mälestused)
* &quot;Homme tuntud avarus&quot; (2020; esseistika)
* &quot;Vaade&quot; (2022, essee)
* &quot;Kolm punkti&quot; (2022, artiklikogumik)

===Tõlkeid===
*Soome keelest: [[Jari Tervo]] romaan &quot;Minu suguvõsa lugu&quot; (2002); [[Sofi Oksanen]]i romaan &quot;[[Puhastus]]&quot; (2009); [[Riikka Pulkkinen]]i romaan &quot;Tõde&quot; (2011); [[Sofi Oksanen]]i romaan &quot;[[Kui tuvid kadusid]]&quot; (2012); [[Jari Tervo]] romaan &quot;Layla&quot; (2013); Tommi Kinnuneni romaan &quot;Nelja tee rist&quot; (2015); Tommi Kinnuneni romaan &quot;Peraküla&quot; (2017); [[Selja Ahava]] romaan &quot;Taevast pudeneb asju&quot; (2018); Tommi Kinnuneni romaan &quot;Ei öelnud, et kahetseb&quot; (2022); Heikki Kännö romaan &quot;Unessaar&quot; (2022) ning [[Mika Waltari]] romaan &quot;Noor Johannes&quot; (2026).
*Inglise keelest: J. G. Ballardi romaan &quot;Koleduste väljapanek&quot; (2021) ja Joseph Brodsky esseekogu &quot;Veepervel&quot; (2025).

===Toimetatud teoseid===
*Kogumik &quot;Vaikuste varjus&quot; (2003)
*Koostanud, toimetanud ja tõlkinud soome uue luule kogumiku &quot;See sama soolane meri&quot; (2005)
*Koostanud ja toimetanud koos Harri Rinnega soome keeles ilmunud eesti luule kogumiku &quot;Ajattelen koko ajan rahaa. Kivikovaa virolaista runoutta&quot; (2006)
*Toimetanud järgmised teosed: [[Olle Lauli]] &quot;Kodutus&quot; (2011), [[Tõnis Vilu]] &quot;Igavene kevad&quot; (2015), [[Andris Feldmanis]]e &quot;Viimased tuhat aastat&quot; (2016), [[Meelis Friedenthal]]i &quot;Inglite keel&quot; (2016), Katrin Johansoni &quot;Atlantis abajas&quot; (2016), [[Tiina Laanem]]i &quot;Pildilt kukkujad&quot; (2016), [[Mathura]] &quot;Jääminek&quot; (2016), [[Peeter Sauter]]i &quot;Sa pead kedagi teenima&quot; (2016), [[Eva Koff]]i &quot;Sinine mägi&quot; (2017), [[Tiit Pruuli]] &quot;Minu maailm&quot; (2017), [[Vahur Afanasjev]]i &quot;Rail Baltic&quot; (2022), Mario Pulveri &quot;Lokomotiiv&quot; (2022), [[Anu Kree]] &quot;Elu nagides&quot; (2024), [[Jaan Pehk]]i &quot;Saja õhtu lood&quot; (2025, ka koostaja).

===Illustraator===
*Fagira D. Morti, &quot;Normaalsuse etalon&quot; (2001)
*[[Triin Soomets]], &quot;Varjatud ained&quot; (2009)
*Triin Soomets, &quot;Asjade omadused&quot; (2013)

==Tunnustus==
* [[2001]] [[Loomingu aastapreemia]] (arvustused)
* [[2003]] [[Noore kultuuritegelase preemia|Eesti Vabariigi presidendi noore kultuuritegelase preemia]]
* [[2003]] Ponkala Fondi preemia
* [[2004]] [[Loomingu aastapreemia]] (näidend &quot;Püstol&quot;)
* [[2005]] [[Sirbi laureaat]]
* [[2007]] [[stipendium &quot;Ela ja sära&quot;]]
* [[2007]] [[Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind]] (romaan &quot;Tema&quot;, 2006)
* [[2014]] [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] („Ma olen elus“ ja „Tallinna kaart“)
* [[2015]] [[Tallinna Ülikooli kirjandusauhind]] (romaan &quot;Ma olen elus&quot;, 2014)
* [[2015]] [[Eesti Kirjanik|aasta kirjanik]] (&quot;Ma olen elus&quot;)
* [[2016]] [[kirjanikupalk]]
* [[2018]] [[Eesti Teatriliidu muusikaauhind]] (koos ooperi &quot;Tulleminek&quot; lavastuse meeskonnaga - [[Märt-Matis Lill]], [[Taago Tubin]], [[Taavi Kull]])
* [[2019]] [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] (&quot;Õnnelik lõpp&quot;, kogumikust &quot;Enne kui unisusest saab reegel&quot;, 2018)
* [[2019]] ajakirja [[Teater. Muusika. Kino]] aastaauhind
* [[2021]] ajakirja [[Akadeemia]] kuldauhind
* [[2022]] [[Sirbi laureaat]]
* [[2025]] [[Tallinna teenetemärk]] (pealinna kirjanduselu elavdamise eest kirjandusfestivali HEADREAD ühe algataja ja korraldajana) 
* [[2026]] [[Loomingu aastapreemia]] (artikkel &quot;Arm ja hirm. Elu ja armastuse irratsionaalsed jõud [[Gert Helbemäe]] &quot;Ohvrilaevas&quot;)

=== Auhinnanominatsioonid ===
* [[2001]] Kultuurkapitali proosapreemia nominatsioon (romaan &quot;Maailm ja mõni&quot;)
* [[2003]] Kultuurkapitali esseistikapreemia nominatsioon (esseekogu &quot;Läbi Minotauruse&quot;)
* [[2006]] Kultuurkapitali proosapreemia nominatsioon (romaan &quot;Tema&quot;)
* [[2009]] Kultuurkapitali proosapreemia nominatsioon (romaan &quot;Hetk&quot;)
* [[2012]] Kultuurkapitali proosapreemia nominatsioon (romaan &quot;Koju&quot;)
* [[2017]] Kultuurkapitali proosapreemia nominatsioon (romaan &quot;Kompass&quot;)
* [[2018]] Kultuurkapitali vabaauhinna nominatsioon (koos Indrek Koffi, Eva Kolditsa, Toomas Tähe ja Liina Vahtrikuga, &quot;Stiiliharjutused&quot;)
* [[2020]] Kultuurkapitali esseistikapreemia nominatsioon (esseekogu &quot;Homme tuntud avarus&quot;)
* [[2022]] Kultuurkapitali esseistikapreemia nominatsioon (esseeraamat &quot;Vaade&quot;)

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Commons|Category:Jan Kaus}}
{{Vikitsitaadid}}
* Elle-Mari Talivee. [https://www.utkk.ee/wp-content/uploads/2020/01/elle-mari-talivee-jan-kausi-linn.pdf &quot;Jan Kausi linn&quot;] Keel ja Kirjandus 2015, nr 6
* Tambet Kaugema. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/kauge-kuid-siiski-nii-lahedane/ &quot;Kauge, kuid siiski nii lähedane&quot;] Sirp, 20. aprill 2018
* Joosep Susi. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/suitsu-nurk-vi-jan-kausi-balti-jaam/ &quot;Suitsu nurk VI: Jan Kausi &quot;Balti Jaam&quot;&quot;] Sirp, 18. juuni 2021
* Madli Ehasalu. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/nahtamatu-linn/ &quot;Nähtamatu linn&quot;] Sirp, 5. november 2021
* [[Maia Tammjärv]]. [https://www.muurileht.ee/tundlikkus-inimesena-on-tahtsam-kui-andekus-kirjanikuna-intervjuu-jan-kausiga/ &quot;Tundlikkus inimesena on tähtsam kui andekus kirjanikuna. Intervjuu Jan Kausiga&quot;] Müürileht, 18. märts 2021
* Kristiina Rebane. [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/36941 &quot;Aknad, lõpmatuse läved. Parallelismid Giacomo Leopardi, Tõnu Õnnepalu ja Jan Kausi loomingus&quot;] Keel ja Kirjandus 2024, nr 7
* Tiina Saar-Veelmaa. [https://www.sirp.ee/minu-uus-helsingi-jan-kausi-salapaikadega-tajukaardil/ &quot;Minu uus Helsingi - Jan Kausi salapaikadega tajukaardil&quot;] Sirp, 5. juuni 2026

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mati Sirkel]]|nimi=[[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] juhatuse esimees|aeg=[[2004]]–[[2007]]|järgnev=[[Karl Martin Sinijärv]]}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Kaus, Jan}}
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti toimetajad]]
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Eesti tõlkijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1971]]</text>
      <sha1>i0hmvq8ozw9a6ejifv9hasit1d4uv9f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arüülsüsivesinike retseptor</title>
    <ns>0</ns>
    <id>306901</id>
    <revision>
      <id>7260762</id>
      <parentid>5847172</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T05:43:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260762</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14219" sha1="evrdqwxuihet32vloq7ojzjjmwy35af" xml:space="preserve">'''Arüülsüsivesinike retseptor''' ehk '''AHR''' on [[heterodimeer]]ne [[valk]]. AHR kuulub aluseliste [[heeliks-ling-heeliks]] (bHLH) [[transkriptsioonifaktor]]ite perekonda. AHR avastati eelkõige kui erinevate keskkonnakemikaalide toime vahendaja ja nende kahjutustajana. AHR vahendab mitmesuguste keskkonnas levinud saasteainete, näiteks [[dioksiinid]]e metabolismi.

Suurima afiinsusega teadaolev ligand AHR-ile on [[Halogeenid|halogeenne]] [[Aromaatsed ühendid|aromaatne ühend]] TCDD (2,3,7,8-tetraklorodibenso-para-dioksiin) – üldiselt tuntud ka kui dioksiin. TCDD tekib eelkõige mittetäielikul põlemisel näiteks sisepõlemismootorites, sigaretisuitsus ja ka mitmete tööstusprotsesside kõrvalsaadusena. Sellistel aromaatsetel ühenditel on organismile erinevad tervistkahjustavad mõjud. Nad põhjustavad vähki ja muutusi [[immuunsüsteem]]is. Samuti on teada dioksiinide toime reproduktiivtervisele, sealhulgas selle mõju reproduktiivelundite talitlusel olulist tähtsust etendavate [[Steroidid|steroidsete]] [[suguhormoon]]ide ([[androgeen]]id ja [[östrogeenid]]) ja [[gonadotropiin]]ide ([[Folliikulihormoonid|folliikuleid]] stimuleeriv [[hormoon]]) toimele.

Hiljutised uuringud on aga näidanud, et AHR-il on oluline roll ka normaalses füsioloogias, [[endogeenne ligand|endogeensete ligandide]] mõjul aktiveerunud AHR osaleb mitmete oluliste [[geen]]ide [[Transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioonil]].

== AHR ==
[[Pilt:AHR-i domäänid.JPG|pisi|500px| AHR-i funktsionaalsed domeenid]]
Inimese AHR-i [[geen]] asub [[7. kromosoom]]i lühikeses õlas. Täpsed koordinaadid positiivsel ahelal on 17338246–17385774. Geen koosneb 47528 [[Nukleotiidid|nukleotiidist]]. Geenilt transkribeeritakse 5 transkripti, millest ühelt toodetakse valk, ülejäänud 4 transkriptilt funktsionaalset valku ei toodeta. Geenis on 11 [[ekson]]it, mis kodeerivad 6276 nukleotiidi pikkust [[mRNA]]-d. Sellelt transleeritakse omakorda 848 aminohapejäägiga valk, mille [[molekulmass]]iks on 96 kDa.&lt;ref name=&quot;LppwM&quot; /&gt; AHR valgul on kaks konserveerunud [[Domeen (struktuuribioloogia)|domeeni]]: N-terminaalne heeliks-ling-heeliks domeen, mis on vajalik eelkõige DNA-le seondumiseks ja homo- või heterodimerisatsiooniks, ning PAS (Per-Arnt-Sim) domeen, mis koosneb kahest [[Hüdrofoobsus|hüdrofoobsest]] kordusjärjestusest – PAS A ja PAS B. PAS domeenid on kontaktregioonid, millega AHR seondub oma molekulaarsete [[šaperonid]]ega ja mis samuti osalevad dimerisatsioonil. Lisaks on PAS B järjestuse funktsiooniks veel [[Ligand (biokeemia)|ligandiga]] seondumine. AHR-i C-terminaalses domeenis asub glutamiinirikas piirkond, mis vastutab [[Transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioonilise]] aktivatsiooni eest.&lt;ref name=&quot;xjdOX&quot; /&gt;

== Ligandid ==
AHR-i ligandid jaotatakse üldiselt kahte rühma – sünteetilised ehk ksenobiootilised ja organismi sünteesitud ehk endogeensed.
=== Ksenobiootilised ligandid ===
[[Ksenobiootiline ligand|Ksenobiootiliste ligandide]] ehk agonistide hulka kuuluvad mitmed halogeenitud aromaatsed süsivesinikud (HAH) ja [[polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud]] (PAH). HAH-tüüpi ligandide hulka kuuluvad näiteks polükloreeritud dibensodioksiinid, dibensofuraanid ja [[bifenüül]]id, sealhulgas TCDD, mis on AHR-i suhtes suurima [[Afiinsus (keemia)|afiinsusega]]. PAH-grupi ligandide hulka kuuluvad erinevad nelja või enamat [[benseen]]ituuma sisaldavad kemikaalid, näiteks benso(a)püreen, 3-metüülkolantreen ja bensoflavoonid. Enamik antud retseptori ligandidest tekib ning satub keskkonda tööstusega seotud jäätmetest ja nende põlemisest. Samuti on teada, et osa neist tekib iga päev kõikjal me ümber – eelkõige mittetäielikul põlemisel ja sisepõlemismootorites.&lt;ref name=&quot;Endogenous&quot; /&gt;

=== Endogeensed ligandid ===
AHR-i [[endogeenne ligand|endogeensete ligandide]] all mõeldakse [[organism]]i või [[Rakk|raku]] enese sünteesitavaid ühendeid või nende lagusaadusi. Endogeensete ligandide otsinguil on leitud ühendeid, mis käituvad AHR-i agonistina. [[Trüptofaan]]i derivaadid, näiteks [[indigo]], [[indirubiin]], [[künureniin]] ja [[FICZ]] (6-formüülindolo[3,2-b]karbasool) on AHR-i suhtes suure afiinsusega ja indutseerivad märklaudgeenide [[Geeniekspressioon|ekspressiooni]]. Samuti on AHR-i ligandide hulka arvatud tetrapürroole (nt [[bilirubiin]]), arahhidoonhappe metaboliite (nt [[prostaglandiin G]]) ja teatud [[Karotinoidid|karotinoide]].&lt;ref name=&quot;Endogenous&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;rLePr&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;zVFIZ&quot; /&gt;

== Signaalirada ==

Ligandita ehk inaktiivne AHR on lokaliseerunud [[tsütoplasma]]sse, kus on seotud erinevate valkudega, näiteks molekulaarne šaperon [[Hsp90]] (''Heat shock protein 90''), ''co-chaperon''{{'}}iga p23 ja 38 kDa molekulmassiga [[XAP2]] valguga (''HBV X-associated Protein 2'').&lt;ref name=&quot;Rkl1Q&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;PVfD4&quot; /&gt; Hsp90 ja p23 kaitsevad rakku proteolüüsi eest ning hoiavad ligipääsetavana ligandi seondumiskohta, samas kui XAP2 seondub AHR-i [[tuuma lokalisatsiooni järjestus]]ele (NLS – ''nuclear localization sequence''), hoides seda tsütoplasmas.&lt;ref name=&quot;JaJ4V&quot; /&gt; Ligandiga seondumisel vabaneb AHR XAP2 valgust, toimuvad konformatsioonilised muutused ja avaneb tuuma lokalisatsiooni signaal, mille tagajärjel translokeerub AHR [[Rakutuum|tuuma]].&lt;ref name=&quot;6uYiR&quot; /&gt; Tuumas vabaneb AHR valgust Hsp90, avaldub PAS [[Domeen (struktuuribioloogia)|domeen]], mille abil dimeriseerub AHR [[ARNT]]-iga (arüülsüsivesinike retseptori tuuma lokalisaatoriga), mis kuulub samuti bHLH motiiviga valkude perekonda. Seejärel on AHR/ARNT kompleks võimeline seonduma märklaudgeenide 5'-regulatoorses alas asuvale järjestusele, indutseerides sellega antud geeni ekspressiooni.&lt;ref name=&quot;LMX5z&quot; /&gt; Järjestused, millele AHR seondub, nimetatakse klassikaliselt AHR, ksenobiootikumide või dioksiini vastuselementideks (vastavalt AHRE, XRE, DRE) ning need sisaldavad järjestust 5'-GCGTG-3'.&lt;ref name=&quot;4dnDP&quot; /&gt; Hiljuti on leitud teisigi järjestusi, millele AHR on võimeline seonduma – näiteks ''[[E-box]]'', mis sisaldab järjestust 5'-CACGTG-3'.&lt;ref name=&quot;F9dPf&quot; /&gt;

AHR-i märklaudgeenide hulka kuulub ka selle enese [[repressor]] [[AHRR]]. ARNT-iga dimeriseerunud AHR seondub XRE järjestust sisaldavale AHRR-i [[promootor]]ile, aktiveerides sellega transkriptsiooni. Sünteesitud AHRR-i peamiseks ülesandeks on konkurents ARNT-iga seondumisele. Dimeriseerumata AHR transporditakse tuumast välja, kus see [[proteasoom]]is lagundatakse. Samuti on AHRR/ARNT dimeer võimeline seonduma XRE järjestustele ning seega [[Inhibeerimine|inhibeerima]] AHR märklaudgeenide (sh AHRR) ekspressiooni. Selline [[Negatiivne tagasiside|negatiivse tagasiside]] kaskaad reguleerib rakus AHR-i taset.&lt;ref name=&quot;LJYts&quot; /&gt;

== AHR-i füsioloogiline ja toksikoloogiline roll organismis ==
=== Füsioloogiline roll ===
Kuigi AHR on tuntud eelkõige ksenobiootikume [[Metabolism|metaboliseeriva]] omaduse poolest, on selgunud, et selle funktsioon rakus hõlmab suurel määral ka muid protsesse. Hiljutised uuringud eri mudelorganismides on tõendanud AHR-i konserveeritust, kinnitades selle endogeense regulaatori olemust. Sellele viitab ka, et AHR-i mRNA-d on leitud enamikust kudedest. Kõige kõrgemad ekspressioonitasemed leiti [[platsenta]]st ja [[kopsud]]est ning madalamad [[neerud]]est, [[aju]]st ja [[Skeletilihased|skeletilihastest]].&lt;ref name=&quot;Signaling&quot; /&gt;

On leitud, et AHR-il on omadus reguleerida [[Mitoos|rakkude jagunemist]]. See kiirendab [[fibroblastid]]e, [[lümfotsüütid]]e ja [[hepatotsüütid]]e [[proliferatsioon]]i. On teada, et AHR-puudulikud [[hepatoom]]i rakud kasvavad palju aeglasemalt kui metsiktüüpi rakud. Kui aga AHR-i ekspressioon neis rakkudes taastati, siis kiirenes ka rakkude kasv. Samuti on näidatud, et AHR on oluline roll [[apoptoos]]i regulatsioonil. Püsivalt aktiivne või PAH-indutseeritud AHR põhjustab apoptoosi nii inimeste kui ka hiirte [[Munarakk|ootsüütides]], reguleerides loote ja vastsündinute ootsüütide aresti ning mõjutades seega naiste viljakust.&lt;ref name=&quot;1Ik1K&quot; /&gt;

Katsetes AHR-puudulike hiirtega täheldati, et AHR mängib rolli ka veresoonte arengus. Normaalse veresoone arengu käigus ekspresseeritakse veresoone [[endoteel]]i rakkudes AHR-i, mille puudumisel tekivad väärarengud. Täpsemalt leiti, et AHR-puudulikel hiirtel ei sulgunud venoosjuha pärast sündi ja selle tulemusena tekkis häireid verevarustuses.&lt;ref name=&quot;qClub&quot; /&gt; Samuti mõjutab AHR [[eesnääre|eesnäärme]] arengut, vahendab vastust estradiooli stiimulile ja stressile ning [[RNA polümeraas]] II promootori negatiivset regulatsiooni transkriptsioonil. Lisaks mängib AHR olulist rolli immuunvastuse regulatsioonis, [[folliikul]]ite arengul [[Munasari|munasarjas]].&lt;ref name=&quot;qys6S&quot; /&gt;

== Toksikoloogiline roll ==
=== Adaptiivne vastus ===
AHR süsteemi adaptiivne vastus on arenenud selleks, et vähendada laiendatud polütsükliliste aromaatsete ühendite koormat organismis. Adaptiivse vastuse käigus indutseeritakse ksenobiootikume lagundavad [[ensüüm]]id, mis on võimelised ära tundma suurt hulka [[kemikaal]]e. Sellised kemikaalid on võimelised AHR-i aktiveerima, mis käivitab ksenobiootikumide kahjutustamisel osalevate geenide ekspressiooni.&lt;ref name=&quot;Signaling&quot; /&gt; Sellised geenid kuuluvad kahte rühma: faas I ja faas II. Faasi I geenide saaduste, mille hulka kuulub näiteks [[tsütokroom P450]] ülemperekonna ensüüm CYP1A1, peamiseks eesmärgiks on hapnikuaatomi lisamine ksenobiootikumi. Seejärel reageerivad faasi II ensüümid tekkinud vaheühendiga, tootes [[Hüdrofiilsus|hüdrofiilse]] saaduse, mis rakust eemaldatakse.&lt;ref name=&quot;mUWhX&quot; /&gt;

=== Toksiline vastus ===
Toksilise vastuse kutsuvad esile ksenobiootilised ligandid, mille tuntuim esindaja on dioksiin. Toksiline vastus võib tekkida kahel viisil: kas adaptiivse raja kõrvalmõjuna, kus ksenobiootikumide kahjutustamise vaheühenditena tekivad mürgised metaboliidid, või ebatüüpiliste muutuste tõttu geeniekspressioonis, mis on kahjulikud raku normaalsetele protsessidele ja funktsioonidele.&lt;ref name=&quot;Signaling&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Endogenous&quot;&gt;Linh P. Nguyen, Christopher A. Bradfield (2008) &quot;The Search for Endogenous Activators of the Aryl Hydrocarbon Receptor&quot;. Chem Res Toxicol. 21(1): 102–116.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Signaling&quot;&gt;Jennifer V. Schmidt, Christopher A. Bradfield (1996) &quot;AH RECEPTOR SIGNALING PATHWAYS&quot; 12: 55–89&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LppwM&quot;&gt;{{netiviide | url =http://www.ensembl.org/Homo_sapiens/Gene/Summary?g=ENSG00000106546;r=7:17338246-17385776 | pealkiri = AHR geen | täpsustus = Andmebaas | väljaanne =Ensembel}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xjdOX&quot;&gt;Gu, Y. Z., Hogenesch, J. B., Bradfield, C. A. (2000). &quot;The PAS superfamily: sensors of environmental and developmental signals&quot;. Annu. Rev. Pharmacol. Toxicol. 40: 519–561&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rLePr&quot;&gt;Rannug U, Rannug A, Sjöberg U, Li H, Westerholm R, Bergman J. (1995) &quot;Structure elucidation of two tryptophan-derived, high affinity Ah receptor ligands&quot;. Chem Biol. 2(12):841-5.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zVFIZ&quot;&gt;Opitz CA, Litzenburger UM, Sahm F, Ott M, Tritschler I, Trump S, Schumacher T, Jestaedt L, Schrenk D, Weller M, Jugold M, Guillemin GJ, Miller CL, Lutz C, Radlwimmer B, Lehmann I, von Deimling A, Wick W, Platten M. (2011) &quot;An endogenous tumour-promoting ligand of the human aryl hydrocarbon receptor&quot;. Nature. 478(7368):197–203&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rkl1Q&quot;&gt;Perdew, G. (1988) &quot;Association of the Ah receptor with the 90-kDa heat shock protein&quot;. J Biol Chem 263: 13802-5&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PVfD4&quot;&gt;Kazlauskas, A., Poellinger, L. Pongratz, I.(1999) &quot;Evidence that the co-chaperone p23 regulates ligand responsiveness of the dioxin (Aryl hydrocarbon) receptor&quot;. J Biol Chem 274: 13519-24&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JaJ4V&quot;&gt;Petrulis JR, Kusnadi A, Ramadoss P, Hollingshead B, Perdew GH (2003). &quot;The hsp90 Co-chaperone XAP2 alters importin beta recognition of the bipartite nuclear localization signal of the Ah receptor and represses transcriptional activity&quot;. J. Biol. Chem. 278 (4): 2677–85.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6uYiR&quot;&gt;Ikuta T, Eguchi H, Tachibana T, Yoneda Y, Kawajiri K (1998). &quot;Nuclear localization and export signals of the human aryl hydrocarbon receptor&quot;. J. Biol. Chem. 273 (5): 2895–904.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LMX5z&quot;&gt;Reyes H, Reisz-Porszasz S, Hankinson O (1992). &quot;Identification of the Ah receptor nuclear translocator protein (Arnt) as a component of the DNA binding form of the Ah receptor&quot;. Science 256 (5060): 1193–5.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4dnDP&quot;&gt;Shen ES, Whitlock JP (1992). &quot;Protein-DNA interactions at a dioxin-responsive enhancer. Mutational analysis of the DNA-binding site for the liganded Ah receptor&quot;. J. Biol. Chem. 267 (10): 6815–9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;F9dPf&quot;&gt;Teino I, Kuuse S, Ingerpuu S, Maimets T, Tiido T (2012) &quot;The aryl hydrocarbon receptor regulates mouse Fshr promoter activity through an e-box binding site.&quot; Biol Reprod. 86(3):77&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LJYts&quot;&gt;Brad R. Evans, Sibel I. Karchner, Lenka L. Allan, Richard S. Pollenz, Robert L. Tanguay, Matthew J. Jenny, David H. Sherr, Mark E. Hahn (2008) &quot;Repression of Aryl Hydrocarbon Receptor (AHR) Signaling by AHR Repressor: Role of DNA Binding and Competition for AHR Nuclear Translocator&quot;. Mol Pharmacol. 73(2): 387–398.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1Ik1K&quot;&gt;Matikainen TM, Moriyama T, Morita Y, Perez GI, Korsmeyer SJ, Sherr DH, et al. (2002) &quot;Ligand activation of the aromatic hydrocarbon receptor transcription factor drives Bax-dependent apoptosis in developing fetal ovarian germ cells&quot;. Endocrinology. 143:615–20&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qClub&quot;&gt;Lahvis GP, Pyzalski RW, Glover E, Pitot HC, McElwee MK, Bradfield CA. (2005) &quot;The aryl hydrocarbon receptor is required for developmental closure of the ductus venosus in the neonatal mouse&quot;. Mol Pharmacol. 67:714–20.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qys6S&quot;&gt;{{netiviide | url =http://www.uniprot.org/uniprot/P35869| pealkiri = AHR valk | täpsustus = Andmebaas | väljaanne =UniProt}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mUWhX&quot;&gt;Neri, T., Merico, V., Garagna, S., Redi, C. A., Zuccotti, M. (2008) &quot;Expression of phase I and phase II genes in mouse embryonic stem cells cultured in the presence of 2,3,7,8-tetrachlorodibenzo-para-dioxin&quot;. Biochim Biophys Acta 1780: 826–836&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Valgud]]</text>
      <sha1>evrdqwxuihet32vloq7ojzjjmwy35af</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kostivere karstiala</title>
    <ns>0</ns>
    <id>307940</id>
    <revision>
      <id>7260887</id>
      <parentid>5971773</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T09:43:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sillerkiil</username>
        <id>58396</id>
      </contributor>
      <origin>7260887</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3326" sha1="i9pjnqln9ks5x6pwwij60e1b2xhc0td" xml:space="preserve">[[Fail:Aerial view of karst area in Kostivere, Estonia (spring 2021).jpg|pisi|Vaade Kostivere karstialale linnulennult ]]
[[Fail:Kostivere karstiala, Kostivere karst area, spring 2021.webm|pisi|Droonivideo Kostivere karstialast 2021. aasta kevadel]]
[[Pilt:KostivereSeen.jpg|pisi|Jäänukpankadest on tuntuim 2,8 meetri kõrgune Kivilaud.]]'''Kostivere karstiala''' on [[Kostivere]] alevikus [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] asuv [[karst]]iala, mille on kujundanud [[Lasnamäe lade]]me [[lubjakivi]]st läbi voolav [[Jõelähtme jõgi]], mille tase võib tõusta-langeda viis meetrit ning omakorda karstiala kas üle ujutada või kuivale jätta.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Hanneli Rudi {{!}} |kuupäev=2026-10-27 |pealkiri=Kostivere karstiala näitab huvitavat looduse vaatemängu |url=https://www.err.ee/1610178664/kostivere-karstiala-naitab-huvitavat-looduse-vaatemangu |vaadatud=2026-10-28 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Karstiala on 2,5 km pikk ja 0,5 km lai. Ala [[geograafilised koordinaadid]] on {{koord dms|59|26|17|N|25|6|30|E}}.

See on rikas mitmesuguste karstivormide poolest: näiteks esineb seal arvukalt pikki ja kitsaid avalõhesid, [[Karstilehter|karstilehtreid]] ning [[Jäänukpank|jäänukpankasid]] (n-ö kiviseened&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;). Koobastest on suurim Karjakelder, millel on pikkust 6 m, laiust 4 m ja kõrgust 2,5 m.

Karstialal eristatakse kahte enamkarstunud piirkonda – Suurt langatusala ja Väikest langatusala. Suur langatusala algab umbes 700 meetri kaugusel [[kurisu (geoloogia)|kurisust]], kui maapind läheb üle avalõhedest liigestatud veertega 300 meetri pikkuseks ja muutliku laiusega langatusoruks. Selle pindalaks on umbes 15 ha ja see on moodustunud kahe erineva lõhesüsteemi ristumiskohas. Mõnisada meetrit edasi asub aga Väike langatusala, kus jõesäng täitub veega vaid lühikeseks ajaks kevadperioodil.

Karstiala järgi on nime saanud [[Väo kihistu]] [[Kostivere kihistik]].&lt;ref name=&quot;stratigraafia.info&quot;&gt;[http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Kostivere%20kihistik Kostivere kihistik Eesti Stratigraafia Komisjoni andmebaasis] (vaadatud 17.08.2019)&lt;/ref&gt;

Karstiala parimal paljandil on ülemised 1,4 meetrit [[Koljala kihistik]]u [[lubjakivi]]d. Järgneb 40 cm sama kihistiku paksukihilist lubjakivi, seejärel 10 cm savikat lubjakivi. Allpool on kolm meetrit Kostivere kihistiku puhast paksukihilist lubjakivi.&lt;ref&gt;[https://stratotuup.ut.ee/o-kostivere-karstiala Eesti stratotüüpsed paljandid]&lt;/ref&gt;

== Pilte ==
&lt;gallery&gt;
Fail:Kostivere kurisu.jpg|Kostivere kurisu
Fail:Kostivere seen.JPG|Kostivere seen
Fail:Kostivere2.jpg|Kostivere karstiala
Fail:KostivereS.jpg|Kostivere karst
Fail:Kostivere3.jpg|Kostivere karstiala pinnamoodustised
&lt;/gallery&gt;

== Vaata ka ==
* [[Kostivere maastikukaitseala]]
* [[karstilehter]]
== Viited ==

{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commons|Category:Kostivere Karst Area}}
* {{EELIS|ala|1180|Kostivere maastikukaitseala}}
* [http://www.rebala.ee/?Huviv%E4%E4rsused:Tutvustus:Kostivere_karstiala Kostivere karstiala] [[Rebala muinsuskaitseala]]
* [http://www.ut.ee/BGGM/yldine_geoloogia/karst.pdf Karstinähtused Eestis] [[Tartu Ülikooli geoloogiamuuseum]]
{{koord | NS = 59.438056 | EW =  25.108333  | tüüp = maamärk }}

[[Kategooria:Jõelähtme vald]]
[[Kategooria:Eesti karstialad]]</text>
      <sha1>i9pjnqln9ks5x6pwwij60e1b2xhc0td</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kaaliumtsüaniid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>308039</id>
    <revision>
      <id>7260357</id>
      <parentid>7165273</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:23:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Rulakarbes</username>
        <id>164113</id>
      </contributor>
      <origin>7260357</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9617" sha1="bo3nt41r39rmir2bfxvfgnieyhomatc" xml:space="preserve">{{Toimeta|lisaja=Andres|aasta=2017|kuu=september}}
{{Keemiline aine
| nimetus = Kaaliumtsüaniid
| pilt = Kaliumcyanid.jpg
| pildilaius = 200px
| pildiallkiri = Kaaliumtsüaniid
| valem = KCN
| välimus = valge tahke kristall
| mass = 65,12
| sulamistemperatuur = 634.5
| keemistemperatuur = 1625
| tihedus = 1520
| lahustuvus = vees:&lt;br&gt;71,6 g/100 ml (25 °C) &lt;br&gt; 100 g/100 ml (100 °C)
| suu = neelamisel või sissehingamisel surmav
| nahk = nahaga kokkupuutel surmav
| dhgaas = 79,50
| sgaas = 253,15
| dhvedel = –104,15
| dhtahke = –113,47
| svedel = 134,32
| stahke = 127,77
}}
'''Kaaliumtsüaniid''' (keemilise valemiga '''KCN'''; kõnekeeles ka '''tsüaankaalium''') on värvuseta, [[Veeslahustuvus|vees väga hästi lahustuv]] (41,7%, 25&amp;nbsp;°C) [[kristalne aine]]&lt;ref name=&quot;TEA&quot; /&gt;.

Kaaliumtsüaniidi peamised kasutusalad on [[kuld|kulla]] kaevandamine ja orgaaniliste ainete süntees, vähemal määral ka kullassepatööd.

Kaaliumtsüaniid, näiteks kapslites, leiab rakendust nii pealesunnitud kui ka vabatahtlike [[enesetapp]]ude sooritamisel.

==Mürgisus==
{{Vaata|Tsüaniidimürgistus}}

Kaaliumtsüaniid on tugev [[rakuhingamine|rakuhingamise]] [[inhibiitor]], mis toimib [[mitokonder|mitokondrite]] [[tsütokroomoksüdaas]]ile, blokeerides [[oksüdatiivne fosforüülumine|oksüdatiivse fosforüülumise]]. Nii ei saa organism toitainete oksüdeerimise abil energiat toota. [[Anaeroobne hingamine|Anaeroobse ainevahetuse]] tõttu tekib [[piimhappeatsidoos]].

Kaaliumtsüaniid eraldab [[hüdrolüüs]]il või reaktsioonil happega mõrumandlilõhnalist [[sinihape]]t.

Äge tsüaniidimürgistus tekitab kõigepealt nahapunetuse, sest koed ei saa verehapnikku kasutada. Kaaliumtsüaniid ja [[naatriumtsüaniid]] mõjuvad ühtemoodi. [[Mürgistus]]e [[sümptom]]id ilmnevad tavaliselt mõni minut pärast aine allaneelamist: kannatanu [[teadvusekaotus|kaotab teadvuse]] ning lõpuks saabub [[ajusurm]] [[ajuhüpoksia]] tagajärjel. Võib esineda [[krambid|krampe]].

Kaaliumtsüaniidi [[letaalne doos]] on 200–300&amp;nbsp;mg&lt;ref name=&quot;29Tyx&quot; /&gt;. Aine mürgisus pärast allaneelamist sõltub [[mao happesus]]est, sest selleks, et tekiks surmav [[sinihape]], peab kaaliumtsüaniid [[keemiline reaktsioon|reageerima]] mõne [[hape|happega]]. 
[[Grigori Rasputin]] elas koogile ja veinile lisatud kaaliumtsüaniidiga mürgitamise üle&lt;ref name=&quot;eqlNM&quot; /&gt; võib-olla sellepärast, et tema mao happesus oli ebatavaliselt väike&lt;ref name=&quot;PttEN&quot; /&gt;.

Kaaliumtsüaniidi abil on tapetud või [[enesetapp|enesetapu]] teinud mitmed tuntud inimesed, sealhulgas [[Noor-Bosnia]] liikmed ja [[Kolmas Riik|Kolmanda Riigi]] tegelased [[Adolf Hitler]]&lt;ref&gt;(&quot;Hitler put an end to his own, and the world’s, misery, with a bullet from a Walther automatic fired into his right temple on the afternoon of April 30, 1945. He simultaneously crunched a phial of
cyanide between his teeth.&quot;, [[David Irving|Irving]], 66:[[1983]],''[https://web.archive.org/web/20150924015145/http://www.fpp.co.uk/books/Morell/Morell.pdf &quot;][[The Secret Diaries of Hitler's Doctor]]&lt;span&gt;&quot;&lt;/span&gt;'',(1983) ISBN 0-02-558250-X)&lt;/ref&gt;, [[Erwin Rommel]], [[Eva Braun]], [[Joseph Goebbels]], [[Heinrich Himmler]] ja [[Hermann Göring]], [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aegsed [[Special Air Service]]'i agendid (spetsiaalsete [[enesetapupill]]ide abiga), [[Alan Turing]], [[Wallace Carothers]], [[Viktor Meyer]]&lt;ref name=&quot;82YlQ&quot; /&gt;, [[Peoples Temple]]'i enesetaputegijad, [[Gustav Wied]], [[Rajiv Gandhi]] mõrva korraldanud [[LTTE]] liikmed ja [[Jason Altom]].

Kaaliumtsüaniidi on kasutatud ka [[hukkamine|hukkamis]]vahendina, sealhulgas ka Eestis.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=uudisleht19350827.1.3 &quot;Ülikool uurib Võigemasti laipa. Isa ei huwitunud poja matmisest&quot;]. Uudisleht nr 132, 27. august 1935. Lk 3 &lt;/ref&gt;

Kutselised [[entomoloog]]id kasutavad kaaliumtsüaniidi surmamispurkides. Putukad surevad sellises purgis kaaliumtsüaniidist eralduva [[sinihape|sinihappe]]gaasi tõttu kiiresti ja kristalliline tsüaniid säilib purgis aastaid.&lt;ref name=&quot;Paulson&quot;/&gt;

Kaaliumtsüaniidi saab kahjutuks teha [[vesinikperoksiid]]iga või [[naatriumhüpoklorit]]i lahusega. Nende abil hoitakse ära sinihappe moodustumine&lt;ref name=&quot;Ullmann&quot; /&gt;:
: KCN + H&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;O&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt; → [[kaaliumtsüanaat|KOCN]] + H&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;O

=== Kaaliumtsüaniidi kasutamine Teise maailmasõja ajal Saksamaal ===
Kaaliumtsüaniidikapsleid on ajaloo jooksul korduvalt kasutatud inimesele surmava mürgistuse tekitamisel. [[Kaaliumtsüaniidikapslid]] olid [[Kolmas Riik|Saksamaal]] 1944. aastal umbes 30&amp;nbsp;mm pikkused ja läbimõõduga 10&amp;nbsp;mm. Kaaliumtsüaniidikapsli kest oli [[messing]]ist ja [[klaas]]kapslit kattis [[parafiin]]ikiht.

[[Surmav annus]] kaaliumtsüaniidi on 2,857&amp;nbsp;mg kehakaalu 1&amp;nbsp;kg kohta ([[Hans-Joachim Neumann|Neumann]] ja [[Henrik Eberle|Eberle]], 164:2013&lt;ref name=&quot;Bc5lK&quot; /&gt;).
 
Kaaliumtsüniidikapsleid jagati [[Führerbunker|Hitleri punkris]] tõenäoliselt sõja viimastel päevadel. Kaaliumtsüaniidikapslid olid toimeaine erineva sisaldusega ja olenevalt au- või teenistusastmest jagati igale isikule 700–1000&amp;nbsp;mg kaaliumtsüaniidi.

[[Erwin Rommel]] (surnud [[14. oktoober|14. oktoobril]] [[1944]]) oli Saksamaa sõjaväelane, [[kindralfeldmarssal]], kes lõpetas oma elu kaaliumtsüaniidiga.&lt;ref name=&quot;thevintagenews&quot; /&gt;

[[Kolmanda riigi propagandaminister]] [[Joseph Goebbels]] ja tema naine [[Magda Goebbels]] lasksid oma lapsed surmata [[1. mai]]l [[1945]] kaaliumtsüaniidi abil, ema lasi pärast kella viit oma lastele [[kakao]]d pakkuda, millesse oli segatud unerohtu. [[SS]]-laste hambaarst [[Helmut Kunz]] tegi neile [[morfiin]]isüsti. Kui lapsed olid sügavalt uinunud, murdis Hitleri saatearst [[Ludwig Stumpfegger]] ([[11. juuli]] [[1910]] München – 2. mai 1945) kaaliumtsüaniidi ampullidel tipud maha ning tilgutas surmava vedeliku lastele suhu.&lt;ref name=&quot;thevintagenews&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Göring ja Goebbels&quot;&gt;[[Dieter Wunderlich]]. Göring ja Goebbels : paralleelelulood. Tallinn, 2006, lk. 73, 74, 226&lt;/ref&gt;

Ka [[Ludwig Stumpfegger]] suri kaaliumtsüaniidi läbi.

Saksamaa poliitik ja [[Schutzstaffel|SS]]-i juht [[Heinrich Himmler]] (surnud [[23. mai|23. mail]] [[1945]] [[Lüneburg|Lüneburgis]]) lõpetas oma elu sama mürgiga.&lt;ref name=&quot;thevintagenews&quot; /&gt;

Riigimarssal [[Hermann Göring]] mõisteti [[Nürnbergi tribunal]]i otsusega [[poomissurm]]a. Ööl enne kohtuotsuse täideviimist, teiste allikate kohaselt tund enne poomisele viimist, hammustas ta suus katki kaaliumtsüaniidikapsli ja suri sekunditega.&lt;ref name=&quot;JTEfL&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;TEA&quot;&gt;[[TEA entsüklopeedia]] (e-väljaanne: (vaadatud 02.12.2012))&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;29Tyx&quot;&gt;John Harris Trestrail III. ''Criminal Poisoning - Investigational Guide for Law Enforcement, Toxicologists, Forensic Scientists, and Attorneys'', 2. trükk, lk 119.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eqlNM&quot;&gt;Kathryn Harkup. [https://www.theguardian.com/science/blog/2017/jan/13/poisoned-shot-and-beaten-why-cyanide-may-have-failed-to-kill-rasputin Poisoned, shot and beaten: why cyanide alone may have failed to kill Rasputin], theguardian.com, vaadatud 27. septembril 2017.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PttEN&quot;&gt;John Emsley. ''The Elements of Murder: A History of Poison'', lk 73.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;82YlQ&quot;&gt;[http://listverse.com/2007/10/07/top-10-scientists-who-committed-suicide/ Top 10 Scientists Who Committed Suicide], listverse.com&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ullmann&quot;&gt;Andreas Rubo, Raf Kellens, Jay Reddy, Joshua Wooten, Wolfgang Hasenpusch &quot;Alkali Metal Cyanides&quot; in Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry 2006 Wiley-VCH, Weinheim, Germany. {{doi|10.1002/14356007.i01_i01}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bc5lK&quot;&gt;[[Hans-Joachim Neumann]]i ja [[Henrik Eberle]], &quot;[[Kas Hitler oli haige? Lõppdiagnoos]]&quot;, 2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;thevintagenews&quot;&gt;[https://www.thevintagenews.com/2017/05/23/the-usage-of-cyanide-pills-in-history/ The usage of cyanide pills in history] www.thevintagenews.com&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JTEfL&quot;&gt;Julian Borger, ''[https://www.theguardian.com/world/2005/feb/08/usa.secondworldwar US guard tells how Nazi girlfriend duped him into helping Goering evade hangman]'', 8. veebruar 2005, veebiversioon (vaadatud 27. septembril 2017) &lt;small&gt;inglise keeles&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Paulson&quot;&gt;Paulson, Gregory S. &quot;Handbook to the Construction and Use of Insect Collection and Rearing Devices&quot;, lk 91.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
*Kaaliumtsüaniid &amp;[[Grigori Rasputin]]. G. A. Wilkes,''[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2447691/pdf/brmedj07163-0032c.pdf Cyanide Poisoning: Rasputin's Death]'', Br Med J. 28. juuli 1934; 2(3838): 184, PMCID: PMC2447691
*John Emsley, ''[https://books.google.ee/books?id=JAzKSP4NagQC&amp;pg=PA166&amp;lpg=PA166&amp;dq=hydrogen+cyanide+phial+that+Goering&amp;source=bl&amp;ots=q0IBRAdCH5&amp;sig=KDJw05dEZiEtnZsTUXEcfWAzy3Y&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;ved=0ahUKEwj785yqxsrWAhVKM5oKHVcBAhEQ6AEIWjAL#v=onepage&amp;q=hydrogen%20cyanide%20phial%20that%20Goering&amp;f=false Molecules of Murder: Criminal Molecules and Classic Cases]'', 2008
*''[http://www.openthemagazine.com/article/the-suicide-pill The Suicide Pill]'', 30, mai 2009
*COMMITTEE ON THE ENVIRONMENT, PUBLIC HEALTH AND FOOD SAFETY,''[http://www.europarl.europa.eu/meetdocs/2009_2014/documents/envi/dv/envi20130925_info-cyanide_/envi20130925_info-cyanide_en.pdf – SECRETARIAT– BACKGROUND NOTE ON CYANIDE IN GOLD MINING]'', 2013
*[[Tserebraalne hüpoksia]] ehk peaaju anoksia: ''[http://nokillnothrill.tumblr.com/post/162441835679/facts-about-cyanide-potassium-chloride Facts About Cyanide &amp; Potassium Chloride]''

[[Kategooria:Soolad]]
[[Kategooria:Mürgid]]</text>
      <sha1>bo3nt41r39rmir2bfxvfgnieyhomatc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Luitsnokk-iibis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>308604</id>
    <revision>
      <id>7260893</id>
      <parentid>5726701</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T09:53:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ojassaar</username>
        <id>206682</id>
      </contributor>
      <origin>7260893</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1767" sha1="5cghn8y7nhdwl07fgasrqef3ninlbk8" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit [[Luitsnokk-iibis (perekond)]]}}
{{taksonitabel
| nimi = Luitnokk-iibis
| värvus = linnud
| pilt = Eurasian_Spoonbill.jpg
| seisund = LC
| seisundi_süsteem = iucn3.1
| seisundi_ref = &lt;ref&gt;{{IUCN | nimi = Platalea leucorodia | ID = 22697555 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2025 | IUCN_aasta = 2025}}&lt;/ref&gt;
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Linnud]] ''Aves''
| selts = [[Pelikanilised]] ''Pelecaniformes''
| sugukond = [[Iibislased]] ''Threskiornithidae''
| perekond = [[Luitsnokk-iibis (perekond)|Luitsnokk-iibis]] ''Platalea''
| liik = '''Luitsnokk-iibis'''
| binaarne = ''Platalea leucorodia''
| binaarse_autor = [[Linnaeus]], 1758
| levikukaart = PlataleaLeucorodiaIUCN.svg
| levikukaardi_seletus = Luitsnokk-iibise levila&lt;br/&gt;{{värviruut|#00FF00}} – pesitsusala&lt;br/&gt;{{värviruut|#008000}} – paigalind&lt;br/&gt;{{värviruut|#007FFF}} – talvitusala
}}
[[File:Lepelaar_in_goud_licht_bij_zonsondergang-4961759.webm|thumb]]
[[File:Platalea leucorodia MHNT.ZOO.2010.11.61.1.jpg|thumb|Luitsnokk-iibise munad]]
'''Luitsnokk-iibis''' (''Platalea leucorodia'') on [[iibislased|iibislaste]] sugukonda kuuluv [[lind|linnuliik]].

Alates 1887. aastast on teda Eestis kohatud vaid 6 korda.&lt;ref&gt;[http://www.linnuvaatleja.ee/uudised/eesti-esmasleide-muuseumide-kogudes-luitsnokk-iibis Eesti esmasleide muuseumide kogudes – luitsnokk-iibis]&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
{{commonskat|Platalea leucorodia}}
* {{Elurikkus}}
* [http://www.linnuvaatleja.ee/uudised/eesti-esmasleide-muuseumide-kogudes-luitsnokk-iibis Eesti esmasleide muuseumide kogudes – luitsnokk-iibis]

[[Kategooria:Eesti linnud]]
[[Kategooria:Iibislased]]</text>
      <sha1>5cghn8y7nhdwl07fgasrqef3ninlbk8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Koila mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>312171</id>
    <revision>
      <id>7260696</id>
      <parentid>7259515</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T22:18:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260696</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1805" sha1="gfshaai612n3hkr1o24xscm3xv47yy2" xml:space="preserve">[[Fail:Koila mõis 1938. aastal (cropped).tif|pisi|Koila mõis 1938. aastal]]
[[Fail:Koila mõis 1906. aastal (cropped).tif|pisi|Koila mõis 1906. aastal]]
'''Koila mõis''' ([[saksa keel]]es ''(Gut) Koil'') oli [[mõis]] [[Simuna kihelkond|Simuna kihelkonnas]] [[Virumaa]]l [[Koila (Rakke)|Koila]]s.

==Hooned==
Koila mõisa hoonetest oli 1970. aastal osaliselt säilinud puidust peahoone, mis oli maha jäetud ja halvas seisundis. Hoonel oli [[laastukatus]] ja 2 [[mantelkorsten]]t.&lt;ref&gt;Koila mõis (Koil), [[härrastemaja]] 1906. Simuna khk kh, ERM Fk 887:579&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt; Koila mõis (Koil), härrastemaja. Simuna khk, ERM Fk 887:580&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Koila mõis (Koil), härrastemaja 1938. Simuna khk, ERM Fk 887:581&lt;/ref&gt; Ümber pargi paiknenud kõrvalhooned olid 1970. aastal kas varemeis või ümber ehitatud.

==Park==
Keskmise suurusega vabakujulise pargi tagaosas oli alleede fragmente. Pargil oli ringteega piiratud esiväljak. Domineerisid vaher, pärn ja saar. Park oli 1970. aastal hävimas, maha jäetud ja väga metsistunud. 

Nõukogude ajal kasutas hooneid [[Rakke külanõukogu]] [[Salla sovhoos]].&lt;ref&gt;Koila mõis, Eesti NSV mõisate esialgne ülevaade. Rakvere rajoon (kolmes köitesäga). Köide I - nr-d. 1-50. [[Veljo Ranniku]]. Tallinn 1978. A-228&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|1024}}
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=8436 Koila mõis (Simuna khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is

{{Simuna kihelkond}}
{{Coordinate|NS=58.921944|EW=26.382222|type=landmark|region=EE}}

[[Kategooria:Nierothide mõisad‎]]
[[Kategooria:Simuna kihelkond]]
[[Kategooria:Virumaa mõisad]]
[[Kategooria:Lääne-Viru maakond]]
[[Kategooria:Strykide mõisad]]
[[Kategooria:Wrangellide mõisad]]
[[Kategooria:Kursellide mõisad]]</text>
      <sha1>gfshaai612n3hkr1o24xscm3xv47yy2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Maris Lauri</title>
    <ns>0</ns>
    <id>312815</id>
    <revision>
      <id>7260486</id>
      <parentid>7257248</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T17:05:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57234-48</username>
        <id>240646</id>
      </contributor>
      <origin>7260486</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6892" sha1="tgytzmsdsoetyc2r91sa6c7un8666z1" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Maris Lauri
| pilt = RK Maris Lauri.jpg
| amet = [[Eesti justiitsminister]]
| ametiajaalgus = 26. jaanuar 2021
| ametiajalõpp = 18. juuli 2022
| eelmine = [[Raivo Aeg]]
| järgmine = [[Lea Danilson-Järg]]
| amet2 = [[XIII Riigikogu|XIII]] ja [[XIV Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus2 = 30. märts 2015
| ametiajalõpp2 = 26. jaanuar 2021
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| amet3 = [[Eesti haridus- ja teadusminister]]
| ametiajaalgus3 = 12. september 2016
| ametiajalõpp3 = 23. november 2016
| eelmine3 = [[Jürgen Ligi]]
| järgmine3 = [[Mailis Reps]]
| amet4 = [[Eesti rahandusminister]]
| ametiajaalgus4 = 3. november 2014
| ametiajalõpp4 = 8. aprill 2015
| eelmine4 = [[Jürgen Ligi]]
| järgmine4 = [[Sven Sester]]
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 = 
| järgmine8= 
| sünninimi = 
| sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1966|1|1}}
| sünnikoht = [[Kiviõli]], [[Eesti NSV|Eesti]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = [[Eesti Reformierakond]] (2014–)
| abikaasa = 
| vanemad =
| lapsed =
| sugulased = 
| elukoht =
| alma_mater = [[Tartu Ülikool]] (majandusküberneetika, 1989; majandus, 1994)
| elukutse = 
| tegevusala = 
| autasud = [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]] (2008)
| allkiri = 
}}
[[Fail:Maris Lauri 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Maris Lauri 2021. aasta Arvamusfestivalil]]
'''Maris Lauri''' (sündinud [[1. jaanuar]]il [[1966]] [[Kiviõli]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]], alates 2. novembrist 2026 president Ülle Madise majandusnõunik, alates 26. jaanuarist 2021 kuni 18. juulini [[2022]] oli ta [[Eesti justiitsminister]]. 

Maris Lauri on olnud [[Riigikogu]] liige (2015–2026), rahandusminister ning haridus- ja teadusminister. Kuulub aastast 2014 [[Eesti Reformierakond]]a. 

Maris Lauri lõpetas [[1984]]. aastal [[Kohtla-Järve 1. Keskkool]]i ja [[1989]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i [[majandusküberneetika]] erialal, 1994. aastal kaitses ta Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas magistritöö ja sai magistrikraadi.

Ta töötas aastatel [[1993]]–[[1994]] [[majandusministeerium]]is, seejärel analüütikuna [[Eesti Pank|Eesti Pangas]], alates [[1996]]. aastast [[Tallinna Pank|Tallinna Pangas]] ja 1998–2011 Hansapangas ([[Swedbank]]is).

Aastal [[2011]] asutas ta ettevõtte OÜ Oeconomia.

[[2. aprill|2. aprillist]] [[2014]] töötas Maris Lauri peaminister [[Taavi Rõivas]]e nõunikuna.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20140328230315/http://e24.postimees.ee/2743908/majandusanaluutik-maris-laurist-saab-taavi-roivase-nounik Majandusanalüütik Maris Laurist saab Taavi Rõivase nõunik] Postimees E24, 28.03.2014.&lt;/ref&gt;

Pärast [[Jürgen Ligi]] tagasiastumist rahandusministri ametist esitas Reformierakonna juhatus nädal varem erakonna liikmeks astunud Maris Lauri rahandusministri kandidaadiks.&lt;ref&gt;[http://www.postimees.ee/2969189/reformierakond-esitab-rahandusministri-kandidaadiks-maris-lauri Reformierakond esitab rahandusministri kandidaadiks Maris Lauri]&lt;/ref&gt; [[3. november|3. novembrist]] [[2014]] [[8. aprill]]ini [[2015]] oli Lauri [[Taavi Rõivase esimene valitsus|Taavi Rõivase esimese valitsuse]] [[Eesti rahandusminister|rahandusminister]].
[[Fail:Viljar Lubi, Maris Lauri, Ahti Heinla 2020. aastal Arvamusfestivali teadusalal.jpg|pisi|Viljar Lubi, Maris Lauri, Anti Heinla 2020. aastal Arvamusfestivali teadusalal.]]
Ta valiti [[XIII Riigikogu]]sse. 12. septembril 2016 kinnitati ta välisministri kohale asuva [[Jürgen Ligi]] asemele [[Eesti haridus- ja teadusminister|haridus- ja teadusministriks]]. Maris Lauri oli [[Taavi Rõivase teine valitsus|Taavi Rõivase teise valitsuse]] [[Eesti haridus- ja teadusminister|haridus- ja teadusminister]] 23. novembrini 2016 (ministrina oli liikmesus [[XIII Riigikogu]]s peatatud).&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/052cd056-ad95-4926-8100-1e61ae6b9eda/fotod-ja-video-ilves-nimetas-ligi-ja-lauri-ametisse Fotod ja video: Ilves nimetas Ligi ja Lauri ametisse] ERR, 12.09.2016&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20180915121855/https://www.valitsus.ee/et/valitsus/varasemad-valitsused/ministrid Varasemad valitsused: ministrid]. Riigikantselei koduleht, vaadatud 15.09.2018.&lt;/ref&gt; 

Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 3|valimisringkonnas nr 3]] ([[Tallinn]]a [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] ja [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] linnaosad) 4084 häält ning osutus valituks.

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Kesklinna linnaosa]]s, kogus 1435 häält ning osutus valituks.&lt;ref&gt;{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}&lt;/ref&gt;

22. oktoobril 2026 selgus, et Maris Lauri saab alates 2. novembrist president [[Ülle Madise]] majandusnõunikuks. 

==Tunnustus==
*2008 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavalerid.php?id=5555&lt;/ref&gt;
*2022 – [[Vabaduse Tammepärja aumärk]]&lt;ref&gt;[https://www.justdigi.ee/vabaduse-tammeparja-aumark#item-3 Vabaduse Tammepärja aumärgi kavalerid]&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
*[http://www.ap3.ee/?PublicationId=80ada247-9a67-4938-853a-e487ab11794c&amp;ref=rss Palgatööst prii Maris Lauri]

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jürgen Ligi]] | nimi=[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] | aeg=[[3. november]] [[2014]] – [[8. aprill]] [[2015]] | järgnev=[[Sven Sester]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jürgen Ligi]] | nimi=[[Eesti haridus- ja teadusminister|Haridus- ja teadusminister]] | aeg= [[12. september]] – [[23. november]] [[2016]] | järgnev=[[Mailis Reps]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Raivo Aeg]] | nimi=[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] | aeg= 2021–2022 | järgnev=[[Lea Danilson-Järg]]}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Lauri, Maris}}
[[Kategooria:Eesti majandusteadlased]]
[[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]]
[[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti haridusministrid]]
[[Kategooria:Eesti justiitsministrid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1966]]</text>
      <sha1>tgytzmsdsoetyc2r91sa6c7un8666z1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260503</id>
      <parentid>7260486</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T17:35:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7260503</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6863" sha1="s1wua26ipntjpbid4nyb2xi500it09a" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Maris Lauri
| pilt = RK Maris Lauri.jpg
| amet = [[Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus = 30. märts 2015 – 26. jaanuar 2021 &lt;br/&gt; 18. juuli 2022 –
| ametiajalõpp = 
| amet2 = [[Eesti justiitsminister]]
| ametiajaalgus2 = 26. jaanuar 2021
| ametiajalõpp2 = 18. juuli 2022
| eelmine2 = [[Raivo Aeg]]
| järgmine2 = [[Lea Danilson-Järg]]
| amet3 = [[Eesti haridus- ja teadusminister]]
| ametiajaalgus3 = 12. september 2016
| ametiajalõpp3 = 23. november 2016
| eelmine3 = [[Jürgen Ligi]]
| järgmine3 = [[Mailis Reps]]
| amet4 = [[Eesti rahandusminister]]
| ametiajaalgus4 = 3. november 2014
| ametiajalõpp4 = 8. aprill 2015
| eelmine4 = [[Jürgen Ligi]]
| järgmine4 = [[Sven Sester]]
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 = 
| järgmine8= 
| sünninimi = 
| sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1966|1|1}}
| sünnikoht = [[Kiviõli]], [[Eesti NSV|Eesti]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = [[Eesti Reformierakond]] (2014–)
| abikaasa = 
| vanemad =
| lapsed =
| sugulased = 
| elukoht =
| alma_mater = [[Tartu Ülikool]] (majandusküberneetika, 1989; majandus, 1994)
| elukutse = 
| tegevusala = 
| autasud = [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]] (2008)
| allkiri = 
}}
[[Fail:Maris Lauri 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Maris Lauri 2021. aasta Arvamusfestivalil]]
'''Maris Lauri''' (sündinud [[1. jaanuar]]il [[1966]] [[Kiviõli]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]], alates 2. novembrist 2026 president Ülle Madise majandusnõunik, alates 26. jaanuarist 2021 kuni 18. juulini [[2022]] oli ta [[Eesti justiitsminister]]. 

Maris Lauri on olnud [[Riigikogu]] liige (2015–2026), rahandusminister ning haridus- ja teadusminister. Kuulub aastast 2014 [[Eesti Reformierakond]]a. 

Maris Lauri lõpetas [[1984]]. aastal [[Kohtla-Järve 1. Keskkool]]i ja [[1989]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i [[majandusküberneetika]] erialal, 1994. aastal kaitses ta Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas magistritöö ja sai magistrikraadi.

Ta töötas aastatel [[1993]]–[[1994]] [[majandusministeerium]]is, seejärel analüütikuna [[Eesti Pank|Eesti Pangas]], alates [[1996]]. aastast [[Tallinna Pank|Tallinna Pangas]] ja 1998–2011 Hansapangas ([[Swedbank]]is).

Aastal [[2011]] asutas ta ettevõtte OÜ Oeconomia.

[[2. aprill|2. aprillist]] [[2014]] töötas Maris Lauri peaminister [[Taavi Rõivas]]e nõunikuna.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20140328230315/http://e24.postimees.ee/2743908/majandusanaluutik-maris-laurist-saab-taavi-roivase-nounik Majandusanalüütik Maris Laurist saab Taavi Rõivase nõunik] Postimees E24, 28.03.2014.&lt;/ref&gt;

Pärast [[Jürgen Ligi]] tagasiastumist rahandusministri ametist esitas Reformierakonna juhatus nädal varem erakonna liikmeks astunud Maris Lauri rahandusministri kandidaadiks.&lt;ref&gt;[http://www.postimees.ee/2969189/reformierakond-esitab-rahandusministri-kandidaadiks-maris-lauri Reformierakond esitab rahandusministri kandidaadiks Maris Lauri]&lt;/ref&gt; [[3. november|3. novembrist]] [[2014]] [[8. aprill]]ini [[2015]] oli Lauri [[Taavi Rõivase esimene valitsus|Taavi Rõivase esimese valitsuse]] [[Eesti rahandusminister|rahandusminister]].
[[Fail:Viljar Lubi, Maris Lauri, Ahti Heinla 2020. aastal Arvamusfestivali teadusalal.jpg|pisi|Viljar Lubi, Maris Lauri, Anti Heinla 2020. aastal Arvamusfestivali teadusalal.]]
Ta valiti [[XIII Riigikogu]]sse. 12. septembril 2016 kinnitati ta välisministri kohale asuva [[Jürgen Ligi]] asemele [[Eesti haridus- ja teadusminister|haridus- ja teadusministriks]]. Maris Lauri oli [[Taavi Rõivase teine valitsus|Taavi Rõivase teise valitsuse]] [[Eesti haridus- ja teadusminister|haridus- ja teadusminister]] 23. novembrini 2016 (ministrina oli liikmesus [[XIII Riigikogu]]s peatatud).&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/052cd056-ad95-4926-8100-1e61ae6b9eda/fotod-ja-video-ilves-nimetas-ligi-ja-lauri-ametisse Fotod ja video: Ilves nimetas Ligi ja Lauri ametisse] ERR, 12.09.2016&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20180915121855/https://www.valitsus.ee/et/valitsus/varasemad-valitsused/ministrid Varasemad valitsused: ministrid]. Riigikantselei koduleht, vaadatud 15.09.2018.&lt;/ref&gt; 

Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 3|valimisringkonnas nr 3]] ([[Tallinn]]a [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] ja [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] linnaosad) 4084 häält ning osutus valituks.

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Kesklinna linnaosa]]s, kogus 1435 häält ning osutus valituks.&lt;ref&gt;{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}&lt;/ref&gt;

22. oktoobril 2026 selgus, et Maris Lauri saab alates 2. novembrist president [[Ülle Madise]] majandusnõunikuks. 

==Tunnustus==
*2008 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavalerid.php?id=5555&lt;/ref&gt;
*2022 – [[Vabaduse Tammepärja aumärk]]&lt;ref&gt;[https://www.justdigi.ee/vabaduse-tammeparja-aumark#item-3 Vabaduse Tammepärja aumärgi kavalerid]&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
*[http://www.ap3.ee/?PublicationId=80ada247-9a67-4938-853a-e487ab11794c&amp;ref=rss Palgatööst prii Maris Lauri]

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jürgen Ligi]] | nimi=[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] | aeg=[[3. november]] [[2014]] – [[8. aprill]] [[2015]] | järgnev=[[Sven Sester]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jürgen Ligi]] | nimi=[[Eesti haridus- ja teadusminister|Haridus- ja teadusminister]] | aeg= [[12. september]] – [[23. november]] [[2016]] | järgnev=[[Mailis Reps]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Raivo Aeg]] | nimi=[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] | aeg= 2021–2022 | järgnev=[[Lea Danilson-Järg]]}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Lauri, Maris}}
[[Kategooria:Eesti majandusteadlased]]
[[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]]
[[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti haridusministrid]]
[[Kategooria:Eesti justiitsministrid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1966]]</text>
      <sha1>s1wua26ipntjpbid4nyb2xi500it09a</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260504</id>
      <parentid>7260503</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T17:36:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7260504</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6585" sha1="j1t710xbhvijwtgwqs9emxo2ilm0vqr" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Maris Lauri
| pilt = RK Maris Lauri.jpg
| amet = [[Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus = 30. märts 2015 – 26. jaanuar 2021 &lt;br/&gt; 18. juuli 2022 –
| ametiajalõpp = 
| amet2 = [[Eesti justiitsminister]]
| ametiajaalgus2 = 26. jaanuar 2021
| ametiajalõpp2 = 18. juuli 2022
| eelmine2 = [[Raivo Aeg]]
| järgmine2 = [[Lea Danilson-Järg]]
| amet3 = [[Eesti haridus- ja teadusminister]]
| ametiajaalgus3 = 12. september 2016
| ametiajalõpp3 = 23. november 2016
| eelmine3 = [[Jürgen Ligi]]
| järgmine3 = [[Mailis Reps]]
| amet4 = [[Eesti rahandusminister]]
| ametiajaalgus4 = 3. november 2014
| ametiajalõpp4 = 8. aprill 2015
| eelmine4 = [[Jürgen Ligi]]
| järgmine4 = [[Sven Sester]]
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 = 
| järgmine8= 
| sünninimi = 
| sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1966|1|1}}
| sünnikoht = [[Kiviõli]], [[Eesti NSV|Eesti]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = [[Eesti Reformierakond]] (2014–)
| abikaasa = 
| vanemad =
| lapsed =
| sugulased = 
| elukoht =
| alma_mater = [[Tartu Ülikool]] (majandusküberneetika, 1989; majandus, 1994)
| elukutse = 
| tegevusala = 
| autasud = [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]] (2008)
| allkiri = 
}}
'''Maris Lauri''' (sündinud [[1. jaanuar]]il [[1966]] [[Kiviõli]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]], alates 2. novembrist 2026 president Ülle Madise majandusnõunik, alates 26. jaanuarist 2021 kuni 18. juulini [[2022]] oli ta [[Eesti justiitsminister]]. 

Maris Lauri on olnud [[Riigikogu]] liige (2015–2026), rahandusminister ning haridus- ja teadusminister. Kuulub aastast 2014 [[Eesti Reformierakond]]a. 

Maris Lauri lõpetas [[1984]]. aastal [[Kohtla-Järve 1. Keskkool]]i ja [[1989]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i [[majandusküberneetika]] erialal, 1994. aastal kaitses ta Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas magistritöö ja sai magistrikraadi.

Ta töötas aastatel [[1993]]–[[1994]] [[majandusministeerium]]is, seejärel analüütikuna [[Eesti Pank|Eesti Pangas]], alates [[1996]]. aastast [[Tallinna Pank|Tallinna Pangas]] ja 1998–2011 Hansapangas ([[Swedbank]]is).

Aastal [[2011]] asutas ta ettevõtte OÜ Oeconomia.

[[2. aprill|2. aprillist]] [[2014]] töötas Maris Lauri peaminister [[Taavi Rõivas]]e nõunikuna.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20140328230315/http://e24.postimees.ee/2743908/majandusanaluutik-maris-laurist-saab-taavi-roivase-nounik Majandusanalüütik Maris Laurist saab Taavi Rõivase nõunik] Postimees E24, 28.03.2014.&lt;/ref&gt;

Pärast [[Jürgen Ligi]] tagasiastumist rahandusministri ametist esitas Reformierakonna juhatus nädal varem erakonna liikmeks astunud Maris Lauri rahandusministri kandidaadiks.&lt;ref&gt;[http://www.postimees.ee/2969189/reformierakond-esitab-rahandusministri-kandidaadiks-maris-lauri Reformierakond esitab rahandusministri kandidaadiks Maris Lauri]&lt;/ref&gt; [[3. november|3. novembrist]] [[2014]] [[8. aprill]]ini [[2015]] oli Lauri [[Taavi Rõivase esimene valitsus|Taavi Rõivase esimese valitsuse]] [[Eesti rahandusminister|rahandusminister]].

Ta valiti [[XIII Riigikogu]]sse. 12. septembril 2016 kinnitati ta välisministri kohale asuva [[Jürgen Ligi]] asemele [[Eesti haridus- ja teadusminister|haridus- ja teadusministriks]]. Maris Lauri oli [[Taavi Rõivase teine valitsus|Taavi Rõivase teise valitsuse]] [[Eesti haridus- ja teadusminister|haridus- ja teadusminister]] 23. novembrini 2016 (ministrina oli liikmesus [[XIII Riigikogu]]s peatatud).&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/052cd056-ad95-4926-8100-1e61ae6b9eda/fotod-ja-video-ilves-nimetas-ligi-ja-lauri-ametisse Fotod ja video: Ilves nimetas Ligi ja Lauri ametisse] ERR, 12.09.2016&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20180915121855/https://www.valitsus.ee/et/valitsus/varasemad-valitsused/ministrid Varasemad valitsused: ministrid]. Riigikantselei koduleht, vaadatud 15.09.2018.&lt;/ref&gt; 

Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 3|valimisringkonnas nr 3]] ([[Tallinn]]a [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] ja [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] linnaosad) 4084 häält ning osutus valituks.

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Kesklinna linnaosa]]s, kogus 1435 häält ning osutus valituks.&lt;ref&gt;{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}&lt;/ref&gt;

22. oktoobril 2026 selgus, et Maris Lauri saab alates 2. novembrist president [[Ülle Madise]] majandusnõunikuks. 

==Tunnustus==
*2008 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavalerid.php?id=5555&lt;/ref&gt;
*2022 – [[Vabaduse Tammepärja aumärk]]&lt;ref&gt;[https://www.justdigi.ee/vabaduse-tammeparja-aumark#item-3 Vabaduse Tammepärja aumärgi kavalerid]&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
*[http://www.ap3.ee/?PublicationId=80ada247-9a67-4938-853a-e487ab11794c&amp;ref=rss Palgatööst prii Maris Lauri]

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jürgen Ligi]] | nimi=[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] | aeg=[[3. november]] [[2014]] – [[8. aprill]] [[2015]] | järgnev=[[Sven Sester]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jürgen Ligi]] | nimi=[[Eesti haridus- ja teadusminister|Haridus- ja teadusminister]] | aeg= [[12. september]] – [[23. november]] [[2016]] | järgnev=[[Mailis Reps]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Raivo Aeg]] | nimi=[[Eesti justiitsminister|Justiitsminister]] | aeg= 2021–2022 | järgnev=[[Lea Danilson-Järg]]}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Lauri, Maris}}
[[Kategooria:Eesti majandusteadlased]]
[[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]]
[[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti haridusministrid]]
[[Kategooria:Eesti justiitsministrid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1966]]</text>
      <sha1>j1t710xbhvijwtgwqs9emxo2ilm0vqr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium</title>
    <ns>0</ns>
    <id>312817</id>
    <revision>
      <id>7260598</id>
      <parentid>7100758</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T20:03:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7260598</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24414" sha1="kd69lzfx8xnp6c6wjmuvnnfi1b6hplg" xml:space="preserve">{{Asutus
|Nimi            = Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium (1633–1833)&lt;br&gt;Liivimaa Provintsiaalkonsistoorium (1833–1919)
|Embleem         = 
|Embleemiallkiri = 
|Pilt            = 
|Pildiallkiri    = 
|lühend          = 
|moodustatud     = [[1633]]
|likvideeritud   = [[1919]]
|tüüp            = 
|eesmärk         = 
|peakorter       = [[Tartu]] (1633–1699)&lt;br&gt;[[Pärnu]] (1699–1710)&lt;br&gt;[[Riia]] (1710–1918)
|asukoht         = 
|piirkond        = [[Rootsi Liivimaa]]/[[Liivimaa kubermang]]
|juhtkond        = [[Liivimaa superintendent]]/Liivimaa konsistooriumi president
|kõrgemalseisev_asutus        = 
|alluv_asutus          = 
|töötajad        = 
|eelarve         = 
|veebileht       = 
}}

'''Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium''' oli [[Liivimaa]] evangeelse kiriku kõrgem kirikuvalitsemisasutus aastatel [[1633]]–[[1919]].

==Kuninglik Liivimaa ülemkonsistoorium==
Luteriusu evangeeliumi kiriku valitsusorgan Liivimaa Konsistoorium (saksa keeles ''kgl. Oberkonsistorium, Des Liefländischen Ober Consistorii'', rootsi k. ''Livländska Öfverkonsistorium'') moodustati [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] [[Idamereprovintsid|Idamereprovintsis]] [[Liivimaa provints]]is [[18. märts]]il [[1633]] Liivi- ja [[Ingerimaa]] ning [[Karjala lään]]i [[kindralkuberner]]i [[Johan Skytte]] poolt välja antud Liivimaa konsistoriaal- ja kiriku[[visitatsioon]]ikorralduse alusel. Enne seda tegutses Liivimaal Gustav II Adolfi poolt 1622. aastal Liivimaa superintendendiks nimetatud Riia ülempastor [[Hermann Samson]].
[[File:BM09061Am.jpg|pisi|[[Liivimaa superintendent]] [[Hermann Samson]]]]
Ülemkonsistooriumi ülesandeks oli Liivimaa kiriku- ja usuelu korraldamine, kirikute ehitamise ja nende regulaarsete sissetulekute tagamine, vaimulike ja kooliõpetajate ametiülesannete täitmise ja elukommete järele valvamine, abielurikkumiste, koguduste ja vaimulike omavaheliste lahkhelide ja tüliküsimuste lahendamine. Ülemkonsistooriumi liikmete hulka kuulusid ilmalik president ehk direktor, [[Liivimaa superintendent|superintendent]], kolm ilmalikku ja kolm vaimulikku kaasistujat (assessorit) ning sekretär. Direktori ja [[Superintendent|superintenden]]di kinnitas ametisse provintsiaalvalitsus või Rootsi kuningas.
[[File:BM01064Am.jpg|pisi|Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistooriumi pitsat, pildil keskmine. [[Johann Christoph Brotze]] kogust]]
1636. aastal loodi Liivimaal [[superintendent]] [[Hermann Samson]]i eestvõttel kuus [[praostkond]]a: Eesti aladel [[Narva praostkond]], [[Pärnu praostkond]] ja [[Tartu praostkond]] ning kolm praostkonda [[Põhja-Läti]] aladel: [[Riia praostkond]], [[Koknese praostkond]] ja [[Cēsise praostkond]].   Liivimaa praostkonnad jagati [[Konsistoriaalringkond|konsistoriaalringkond]]adeks, mille eesotsas olid ülemkonsistooriumile alluvad alamkonsistooriumid ja kuningliku korraldusega 1648. aastast jäid ülemkonsistooriumi liikmeteks ainult vaimulikud. Allkonsistooriumide juhatajaks oli maakohtunik, tema kõrval praost ja veel 2 vaimulikku ja 2 ilmlikku assessorit&lt;ref&gt;[[Olaf Sild]]. [https://web.archive.org/web/20250413105824/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/62f7f02d-083b-403d-883a-174ba11ac75c/content Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal vanemast ajast kuni olevikuni]. [[Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli toimetused|Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli Toimetised]] B, Humaniora XL. Tartu, 1937, lk 76&lt;/ref&gt;.

1650. aasta [[Liivimaa kindralkuberner]]i korraldusega  loodi maakondade tasandil kirikuvalitsemisinstitutsioonina [[Ülemkirikueestseisja|ülemkirikueestseisja]]-ametid, mis hakkasid tegelema majandusasjadega ja kirikliku kohtuga. 

1662. aastal taastati [[Liivimaa kindralsuperintendent]] [[Johannes Gezelius vanem|Johannes Gezelius]]e poolt Liivimaa  segakonsistoorium, ülemkonsistooriumis olid ilmalikud kaasistujad, ülemkonsistooriumi presidendiks määrati [[Liivimaa superintendent|superintendent]], tema asetäitjaks ilmalik president&lt;ref&gt;{{netiviide | autor=| pealkiri=(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...lk. 104 | url= http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&amp;printsec=titlepage&amp;hl=en#PPA102,M1}}&lt;/ref&gt;. 

1686. aasta Rootsi kirikuseadusega likvideeriti [[Liivimaa kindralkubermang|Liivimaal]] ülemkirikueestseisja-ametid ja alamkonsistooriumid. 1673. aastal määrati Liivimaale [[Georg Preuss|Georg Preussius]]e (kellele allus kiriklikult [[Tartumaa|Tartu]] ja [[Pärnumaa|Pärnu]] maakond) kõrvale ametisse veel teine superintendent  [[Johann Fischer]]. Pärast Preussiuse surma läks terve Liivimaa kiriku ala Fischeri alla, ta kinnitati siis kuninga poolt 1678 ka juba [[Liivimaa kindralsuperintendent|Liivimaa kindralsuperinten]]dendiks.

1691. aastal kuningliku korraldusega moodustati puhtvaimulik Liivimaa ülemkonsistoorium, mis avati 1693. aasta augustis. Ülemkirikueestseisja-ametid ja alamkonsistooriumid likvideeriti. 1699. aastal viidi ülemkonsistoorium Tartust Pärnusse.

[[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõ]]ja järel kuulusid [[Riia kubermang]]u, [[Riia asehaldurkond|Riia asehaldurkonna]] ja [[Liivimaa kubermang]]u aladel konsistooriumi haldusalasse: [[Riia praostkond]], [[Võnnu praostkond]], [[Pärnu praostkond]] ja [[Tartu praostkond]], koos [[Riia toomkirik|toomkirikuga Riias]], [[Riia Püha Peetri kirik]]u ja [[Riia Püha Jakobi kirik|Riia Jakobi kirik]]uga ([[Riia Jakobi rootsi kogudus|rootsi]] ja [[Riia Jakobi saksa kogudus|saksa kogudus]]tega).

1710 sõlmiti [[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõjas]] [[Venemaa tsaar]]i ja [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkon]]na  kapitulatsioonileping, milles rõhutati [[Sigismund Augusti privileeg]]i jätkuvat kehtivust, valitseva usuna jäi kehtima luteri usk [[Augsburgi usutunnistus]]e alusel, taastati mõisnike patronaadiõigus ja konsistooriumid. 1710. aastal andis ka tsaari täievoliline esindaja Liivimaal [[Gerhard Johann von Löwenwolde]] välja korralduse, millega taastati 1634. aastal Liivimaa konsistoriaal- ja kirikuvisitatsioonikorralduse alusel ülemkonsistoorium segakonsistooriumina (''consistorium mixtum''). Ülemkonsistooriumi juhtis [[Liivimaa maanõunik]]ust direktor ehk president, liikmete hulka kuulusid [[Liivimaa ülemsuperintendent]], kaks ilmalikku ja kaks vaimulikku kaasistujat (assessorit). Direktori valis rüütelkond, teised liikmed kinnitas ametisse [[Liivimaa kindralkuberner]] konsistooriumi ettepanekul. Ülemsuperintendendi nimetas ametisse kindralkuberner Liivimaa rüütelkonna esildisel. Ülemkonsistoorium viidi Pärnust Riiga. 1711. aastal taastati Tartus ja Pärnus ülemkonsistooriumile alluvad linna- ehk alam[[konsistoorium]]id. 1727. aasta [[Liivimaa maapäev]]a otsusega taastati ülemkirikueestseisja-ametid.

1832. aastal kinnitati &quot;[[Venemaa evangeelse luterliku kiriku seadus]]&quot;, millega loodi Venemaa evangeelne luterlik kirik, kõik varasemad luterlikku kirikukorraldust reguleerinud seadused ja korraldused kuulutati kehtetuks. Kõik [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigis]] asunud luterlikud kirikud jagunesid kaheksaks konsistoriaalseks ringkonnaks, mida valitses [[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium]] (Evangeeliumi Luteriusu Üldkonsistoorium) ja järelevalvet teostas [[Venemaa Keisririigi Siseministeerium]].

==VELK Liivimaa Provintsiaalkonsistoorium==
30. novembril 1833 nimetati Liivimaa ülemkonsistoorium valitseva senati seadlusega ümber '''Liivimaa Provintsiaalkonsistooriumiks'''. [[Konsistoorium]]i ülesandeks oli [[VELK Liivimaa konsistooriumipiirkond|VELK Liivimaa konsistooriumiringkonna]] kirikute juhtimine ja vaimulik kohus, pastorite ametisse määramine ja nende tegevuse kontrollimine, usuõpetuse õpetamise kontrollimine koolides, perekondlike küsimuste, lahutuste ja kiriklikku sekkumist nõudvate üleastumiste läbivaatamine.

1890. aastal liideti [[VELK Liivimaa konsistooriumipiirkond|Liivimaa konsistooriumipiirkonna]] Liivimaa konsistooriumiga [[Saaremaa konsistoorium]].

18. veebruaril 1919 ühendati Liivimaa Eesti ala ka kiriklikult Eestimaaga ja Eesti Ajutise Valitsuse määruse põhjal allutati Eestimaa konsistooriumile kõik luteriusu kogudused Eestis.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=AKriigiteataja19190227 Ev.-Lutheri usu konsistooriumide asjus], (RT 1919, 12, 30)&lt;/ref&gt;

==Konsistooriumi koosseis==
Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistooriumi liikmete hulka kuulusid, selle moodustamisel kaheksa liiget: ilmalik president ehk direktor, [[superintendent]], kolm ilmalikku ja kolm [[vaimulik]]ku kaasistujat ([[assessor]]it) ning sekretär. Direktori ja superintendendi kinnitas ametisse [[Liivimaa provintsiaalvalitsus]] või [[Rootsi kuningas]]. 1648. aastast olid [[konsistoorium]]i liikmeteks ainult vaimulikud. 1662. aastal taastati Liivimaa konsistooriumis ilmalikud kaasistujad. Konsistooriumi [[president|presidendiks]] määrati superintendent, tema asetäitjaks [[ilmalik]] president.

Lisaks Liivimaa konsistooriumile asutati kolme peamisse Liivimaa linna – [[Riia|Riiga]], [[Tartu]]sse ja [[Koknese]]sse – kolm [[alamkonsistoorium]]i, kuhu kuulusid [[praost]], kaks vaimulikku ja kaks [[ilmik]]liiget.

[[1636]]. aastal jagati Liivimaa [[Konsistoriaalringkond|konsistoriaalringkondadeks]], mille eesotsas olid Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistooriumile ehk ülemkonsistooriumile alluvad [[alamkonsistoorium]]id ning [[1650]]. aastal loodi igas maakohtupiirkonna tasandil kirikuvalitsemis[[institutsioon]]ina [[ülemkirikueestseisja]] amet, kes tegeles kiriku majandusasjadega ja kirikliku kohtuga ning osales [[Visitatsioon|visitatsioon]]ides.

[[1686]]. aastal vastu võetud Rootsi kirikuseaduse kehtestamisega moodustati lisaks Eestimaa piiskopkonnale neli uut superintendentkonda: [[Liivimaa superintendentkond|Liivimaa]], [[Riia superintendentkond|Riia]], [[Saaremaa superintendentkond|Saaremaa]] ja [[Ingerimaa superintendentkond]]; seadus jõustus Eesti-, Liivi- ja Saaremaal koos kohalike muudatustega lõplikult 1690. aastate algupoolel. Ülemkirikueestseisja amet ja alamkonsistooriumid likvideeriti, seoses [[Mõisate reduktsioon|mõisate riigistamisega]] kadus paljudes [[kihelkond]]ades [[mõisnik]]e [[patronaadiõigus]].  Alamkonsistooriumide
kohuseid pidid osalt praostid täitma, ülemkirikueestseisjaamet kaotati, see asendati kuninglike [[Majandusasehaldur|majandusasehaldur]]itega, kes allusid kindralkubernerile ja ka kirikute majanduslikke [[Visitatsioon|visitatsioon]]e pidasid. [[Rootsi aeg|Rootsi aja]] [[Läänemereprovintsid]]es oli 1690–1710 olid Liivimaal majandusasehalduri halduspiirkonnad (kubermang jagunes Eesti ja Läti distriktiks).

Pärast Eesti- ja Liivimaa vallutamist [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus 1710. aastal [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigi]] poolt taastati [[Vene tsaar]]i täievolilise esindaja Liivimaal Gerhard Johann von Löwenwolde poolt Liivimaa ülemkonsistoorium segakonsistooriumina. Ülemkonsistooriumi juhtis [[Liivimaa maanõunik]]ust direktor, liikmete hulka kuulusid ülemsuperintendent, kaks ilmalikku ja kaks vaimulikku kaasistujat (assessorit). Direktori valis [[Liivimaa rüütelkond]], teised liikmed kinnitas ametisse [[Liivimaa kindralkuberner]] konsistooriumi ettepanekul. Ülemsuperintendendi nimetas ametisse kindralkuberner Liivimaa rüütelkonna esildisel. 1710. aastal [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigi]] poolt taastati 1711. aastal Tartus ja Pärnus ülemkonsistooriumile alluvad linna- ehk alamkonsistooriumid. 1714. ja 1739. aasta korraldustega allutati ülemkonsistoorium mittekiriklikes küsimustes [[Liivimaa õuekohus|Liivimaa õuekohtule]], kiriklikes [[Liivi- ja Eestimaa asjade justiitskolleegium]]ile ning [[1727]]. aasta maapäeva otsusega taastati ülem[[kirikueestseisja]]te ametid.

1832. aasta &quot;Venemaa evangeelse luterliku kiriku seaduse&quot; alusel oli Liivimaa ja ka teiste ringkonna eesotsas oli ([[provints]]iaal)konsistoorium, mida finantseeriti [[riigieelarve]]st. 

Liivimaa provintsiaalkonsistooriumi presidendiks oli ilmalik isik ja asepresidendiks vaimulikust [[Liivimaa superintendent]], liikmeiks kaks ilmalikku ja kaks vaimulikku kaasistujat&lt;ref name=&quot;K1ogj&quot; /&gt;&lt;ref&gt;[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00534|seite 494. Stat der Livländischen Ev.-Luth. Consistoriums}}&lt;/ref&gt;. Konsistooriumi liikme amet oli eluaegne. Provintsiaalkonsistooriumid allusid järelevalve korras [[Venemaa Keisririigi Siseministeerium]] ja [[Peterburi]]s asuvale [[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium|üldkonsistooriumile]]. Provintsiaalkonsistooriumi asepresidendi kohal oli juhtivvaimulik, keda [[VELK Saaremaa konsistooriumiringkond|Saaremaa]], [[VELK Tallinna konsistooriumiringkond|Tallinna]] ja [[VELK Riia konsistooriumiringkond|Riia]] ringkonnas nimetati [[superintendent|superintendendiks]].

[[Liivimaa konsistoorium]]i koosseis [[1914]]. aastal: [[Liivimaa konsistooriumi president|president]]: [[Arvid von Strandtmann]], maanõunik, [[Liivimaa Maakrediidi Selts]]i ülemdirektor; asepresident: [[Theophil Gaehtgens]], [[Liivimaa kindralsuperintendent|Liivimaa]] kindral[[superintendent]]; ilmalikud assessorid: [[Astaf von Transehe-Roseneck]], paron [[Bernhard Hoyningen-Huene]]. Vaimulikud assessorid: [[Riia Jakobi kirik]]u praost ja vanempastor [[Thomas Girgensohn]], [[Riia Püha Jakobi kirik|Riia Jakobi kirik]]u pastor-diakon [[Heinrich Eisenschmidt]]. Sekretär: [[Karl Schwanck]], notar: [[Ferdinand Ottow]], tõlk: [[Eugen Weidenbanm]].&lt;ref&gt;[http://www.petergen.com/bovkalo/sp/evluth1914.html DIE EVANGELISCH-LUTHERISCHE KIRCHE IN RUSSLAND. 1914.]&lt;/ref&gt;

=== Liivimaa konsistooriumi juhid ===
&lt;small&gt;1633. aastal kuningliku Liivimaa konsistooriumi moodustamisel kuulusid, selle liikmete hulka kaheksa liiget: ilmalik president ehk direktor, [[superintendent]], kolm ilmalikku ja kolm [[vaimulik]]ku kaasistujat ([[assessor]]it) ning sekretär.&lt;/small&gt;
* 1634–, [[Gotthard Welling]] (1579–1656), Liivimaa ülemkonsistooriumi president, [[Riia raad|Riia rae]] [[bürgermeister]]&lt;ref&gt;[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Vellingk_nr_72#TAB1 Gotthard Vellingk Direktör i överkonsistorium i Livland 1633-02-28. President i nämnda konsistorium 1634-08-09], www.adelsvapen.com&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1201334705|Welling, Gotthard (1579-1656)}}&lt;/ref&gt;
**1633–1643 [[Hermann Samson]] (aastast 1640 von Samson), [[Liivimaa superintendent]] 1622–1643
**1643–1648 [[Andreas Virginius]]&lt;ref name=&quot;bjf8z&quot; /&gt;  Liivimaa superintendendi kohusetäitja
&lt;small&gt;:1648. aastast olid Liivimaa konsistooriumi liikmeteks ainult vaimulikud&lt;/small&gt;
*1648–1649 [[Johannes Laurentii Stalenus]] (ka [[Johann Lorenzsohn Stalen]])
*1650–1656 [[Zacharias Klingius]]
*1650–1656 Andreas Virginius (kohusetäitja)
*1656–1660 [[Walter Averdunck]] (kohusetäitja)
&lt;small&gt;:1662. aastal taastati  Liivimaa ülemkonsistooriumis ilmalikud kaasistujad, presidendiks määrati [[Liivimaa superintendent|superintendent]], asetäitjaks ilmalik president.&lt;/small&gt;
*1660–1664 [[Johannes Gezelius vanem]], Liivimaa ülemkonsistooriumi president, [[Liivimaa superintendent]], [[Tartu Ülikooli prokantsler]]
*1665–1674 [[Georg Preuss]] (Preis)
*1674–1675 Georg Preuss (Preis) (superintendent [[Tartu praostkond|Tartu praostkonna]] [[Pärnumaa|Pärnu-]] ja [[Tartumaa]]l)
*1674–1675 [[Johann Fischer]] [[Liivimaa superintendent|superintendent]] [[Lõuna-Liivimaa]]l, [[Liivimaa ülemkonsistoorium]]i presiidium vaheldus [[Georg Preuss|Preuss]]i ja  [[Johann Fischer|Fischer]]i vahel&lt;ref&gt;[https://usuteadus.ee/wp-content/uploads/usuteadusline%20ajakiri/usuteadusline_ajakiri_1932_lisavihik_3.pdf Tartu-Pärnu rootsiaegse ülikooli usuteaduskonna õppejõud, nende elukäik ja tegevus] 11. Georgius Preussius, [[Usuteaduslik Ajakiri|Usuteadusline Ajakiri]] nr 1932 LISAVIHK NR 3, lk 66-68&lt;/ref&gt;.
**1674–1675, [[Gotthard Johann von Budberg]] (1634–1698), Liivimaa ülemkonsistooriumi direktor&lt;ref&gt;[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Budberg_nr_98#TAB_2 Gotthard Johan, Lantmarskalk i Livland 1660. Lantråd  1665. Director i överkonsistorium i Livland 1674-12-20. Lantråd i Estland 1676. Överste vid estländska adelsfanan 1692-03-04. Friherre 1693], www.adelsvapen.com&lt;/ref&gt;
*1675–1700 Johannes Fischer, [[Liivimaa kindralsuperintendent]] 1675–1700 ja vaimulik konsistooriumi president (1678–1700), 
**1676–1678, Henrik Struberg&lt;ref&gt;[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Cronstierna_nr_51 Henrik Struberg, adlad och friherre Cronstierna, Född 1602. Adlad 1637-08-05 (ej introducerad). Kommissarie i Livland 1643-08-22. Generalkommissarie i Livland 1647-12-11. Lantråd 1650. Friherre 1653 (introducerad 1655 under nr 51). Generalkrigskommissarie i Livland 1655-06-22. Överste för livländska adelsfanan 1676-11-12. President i överkonsistorium i Livland 1676. Död 167], www.adelsvapen.com&lt;/ref&gt;, aadeldatult [[Henrik Cronstierna]] (1602–1678), president&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20250120062705/https://sok.riksarkivet.se/sbl/Presentation.aspx?id=15666 Hinrich Crohnenstern (Cronstierna). Född:1602 – Lettland (i Riga), Död:1678-05-05 – Lettland (i Riga)], sok.riksarkivet.se&lt;/ref&gt;
**[[Friedrich von Plater]] (surn. 1710&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1212342844|Plater, Friedrich v.}}&lt;/ref&gt;), Liivimaa ülemkonsistooriumi president&lt;ref&gt;Aivar Põldvee, Lisandusi koolmeister Bengt Adamsoni eluloole, Haridus 2/2010, lk 44&lt;/ref&gt;, 
**vabahärra [[Carl Gustav Clodt von Jürgensburg]] (surn. 1723)
*1700–1701 [[Jacob Lange]], Liivimaa ülemsuperintendent Riias ja [[Academia Gustavo-Carolina]] asekantsler
*1701–1706 [[Nicolaus Olai Bergius]]
*1707–1710 [[Gabriel Skragge]]
&lt;small&gt;:1710  taastati ülemkonsistoorium segakonsistooriumina, ülemkonsistooriumi juhtis [[Liivimaa maanõunik]]ust direktor ehk president, liikmete hulka kuulusid [[Liivimaa ülemsuperintendent]], kaks ilmalikku ja kaks vaimulikku kaasistujat (assessorit).&lt;/small&gt;
*...
**1711–1736 [[Heinrich Bruiningk]] (1675–1736), Liivimaa ülemkonsistooriumi president, Liivimaa kindralsuperintendent (1711–1736), Riia Peetri koguduse ülemõpetaja
**1736–1744 [[Jakob Benjamin Fischer (1684–1744)|Jakob Benjamin Fischer]], Liivimaa kindralsuperintendent&lt;ref&gt;[https://bbld.de/GND13599019X Fischer, Jakob Benjamin (1684-1744)], BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital&lt;/ref&gt;
*1738–1747&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1195045034|Wolffenschild, Heinrich Erich v. (1689-1771)}}&lt;/ref&gt; [[Heinrich Erich von Wolffenschild]]  (1689–1771), Liivimaa ülemkonsistooriumi president ja [[Liivimaa maanõunik]] 1742–1759
*1755–1769 [[Berend Johann von Bock (1701–1769)|Berend Johann von Bock]] (1701–1769), Liivimaa ülemkonsistooriumi president ja [[Liivimaa maanõunik]] 1742–1769
*vakantne Liivimaa ülemkonsistooriumi presidendi ametikoht
**1745–1769 [[Jakob Andreas Zimmermann]] (1705–1770), Liivimaa kindralsuperintendent ja  Liivimaa ülemkonsistooriumi president&lt;ref&gt;{{BBLD|GND119437039X|Zimmermann, Jakob Andreas (1705-1770)}}&lt;/ref&gt;
**1771–1777 [[Jacob Lange (1711–1777)|Jacob Lange]] (1711–1777), Liivimaa kindralsuperintendent&lt;ref&gt;{{BBLD|0000000034707515|Lange, Jacobus (1711-1777)}}&lt;/ref&gt; ja  Liivimaa ülemkonsistooriumi president
**1777–1779 [[Christian Adolf Dingelsdtädt]], Liivimaa kindralsuperintendent (kohusetäitja)
**1779–1798 [[Christian David Lenz]], Liivimaa kindralsuperintendent
*1782&lt;ref&gt;{{BBLD|GND13789970X|Münnich, Johann Gottlieb Gf. v. (1740-1813)}}&lt;/ref&gt;, krahv [[Johann Gottlieb von Münnich]] (1740–1813), Liivimaa ülemkonsistooriumi president, Liivimaa maanõunik 1797–1798
**1799–1803 [[Johann Danckwart]], Liivimaa kindralsuperintendent
*krahv [[Ernst Gustav von Münnich]] (1744–1817),  Liivimaa konsistooriumi president, Liivimaa maanõunik
**1803–1827 [[Karl Gottlob Sonntag]] (1765–1827), Liivimaa  kindralsuperintendent,  Riia Jakobi kiriku ülempastor
*1796–1828..., [[Ludvig August von Mellin]] (1754–1835), Liivimaa ülemkonsistooriumi direktor ja president, Liivimaa maanõunik
**1828–1833 [[Karl Ernst von Berg]], Liivimaa kindralsuperintendent ja Liivimaa konsistooriumi asepresident
*1833&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1050037979|Campenhausen, Hermann* Johann Frh. v. (1773-1836)}}&lt;/ref&gt;, [[Hermann Johann von Campenhausen]] (1773–1836) , Liivimaa ülemkonsistooriumi president, Liivimaa maanõunik
**1834–1855 [[Gustav Reinhold von Klot]]&lt;ref name=&quot;4UAcP&quot; /&gt;, Liivimaa kindralsuperintendent ja Liivimaa konsistooriumi asepresident
*1835– , Karl Woldemar von Budberg-Bönninghausen (1778–1842), Liivimaa ülemkonsistooriumi president, Liivimaa maanõunik
*[[Nicolaus von Transehe|Nicolaus Johann von Transehe]] (1779–1858), Liivimaa provintsiaalkonsistooriumi president, Liivimaa maanõunik
*1843–1851, [[Reinhold Johann Ludwig Samson von Himmelstiern]], Liivimaa konsistooriumi president&lt;ref&gt;{{BBLD|0000000081956338|Samson v. Himmelstiern, Reinhold* Johann Ludwig (1778-1858)}}&lt;/ref&gt;
**1855–1864 [[Carl Ferdinand Maximilian Anton Walter]], Liivimaa kindralsuperintendent
**1864–1865 [[Paul Gustav Carlblom]], Liivimaa kindralsuperintendent (kohusetäitja)
* –1872&lt;ref&gt;[https://bbld.de/GND1195345291 Stryk, Wilhelm* Arend Peter v. (1803-1890)], BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital&lt;/ref&gt;, [[Wilhelm von Stryk|Wilhelm Arend Peter von Stryk]] (1803−1890), Liivimaa ülemkonsistooriumi president, Liivimaa maanõunik
**1865–1881 [[Arnold Friedrich Christiani]], Liivimaa kindralsuperintendent, konsistooriumi viitsepresident
*1872–1875&lt;ref&gt;{{BBLD|0000000062822123|Oettingen, Nicolai* Conrad Peter v. (1826-1876)}}&lt;/ref&gt;, [[Nicolai von Oettingen|Nicolai Conrad Peter von Oettingen]] (1826−1876), Liivimaa ülemkonsistooriumi president, Liivimaa maanõunik
*1877–1882, [[Richard von Wolff]] (1824–1887)&lt;ref&gt;[https://bbld.de/GND1154824756 Wolff, Richard* Emil Leonhard Frh. v. (1824-1887)], BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital&lt;/ref&gt;, Liivimaa ülemkonsistooriumi president, Liivimaa maanõunik
**1881–1888 [[Heinrich Otto Reinhold Girgensohn]], Liivimaa kindralsuperintendent
*1887–1888, [[Georg Philip von Stryk]] (1803−1893), Liivimaa ülemkonsistooriumi president, Liivimaa maanõunik&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1195033877|Stryk, Georg* Philipp v. (1833-1893)}}&lt;/ref&gt;
**1889–1900 [[Friedrich August Wilhelm Hollmann]], Liivimaa kindralsuperintendent
*1893–1906, [[Peter Clapier de Colongue|''Peter'' Alexander Leopold ''Clapier de Colongue'']] (1842–1906), Liivimaa konsistooriumi president&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1059757486|Clapier de Colongue, Peter* Alexander Leopold (1842-1906)}}&lt;/ref&gt;
**1901–1906 [[Gustav Axel Conrad Oehrn]], Liivimaa kindralsuperintendent ja Liivimaa konsistooriumi asepresident
*1906–1920 [[Arvid von Strandtmann]]  (1858–1926), Liivimaa konsistooriumi president&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1154826953|Strandmann, Magnus Friedrich Arvid* v. (1858-1926)}}&lt;/ref&gt;
**1907–1919 [[Theophil Gaehtgens]], Liivimaa kindralsuperintendent
**1916–1919 [[Peter Harald Poelchau]], Liivimaa kindralsuperintendent (kohusetäitja)

==Vaata ka==
*[[Eestimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium]]
*[[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium]]
*[[Liivimaa Vaimulik Valitsus]]
*[[Riia Vaimulik Konsistoorium]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;K1ogj&quot;&gt;{{cite book |title=Allgemeines Adress-Buch für das Gouvernement Livland und die Provinz Oesel |last=Freyherrn Budberg |first=Karl |authorlink=Karl Woldemar von Budberg|year=1840 |publisher=Müllerschen Buchdruckerei |location= Riga |isbn= |pages= 9 |url=http://books.google.com.pk/books?id=YIkyAQAAMAAJ&amp;printsec=frontcover&amp;source=gbs_ge_summary_r&amp;cad=0#v=onepage&amp;q&amp;f=false#PPA9,M1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bjf8z&quot;&gt;[http://books.google.ee/books?id=SB4VAAAAQAAJ&amp;pg=PA76&amp;hl=en&amp;source=gbs_toc_r&amp;cad=0_0#PPA120,M1 Gustav von Bergmann (1749-1814): Geschichte von Livland, nach bossuetischer Art entworfen. (Biogr. der lutherischen Prediger in der Provinz Livland), 1776]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4UAcP&quot;&gt;[http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000433/images/index.html?seite=10 Hasselblatt, Arnold / Otto, Gustav: Album academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat, Dorpat, 1889]&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*{{RA fondiloend|1912}}- EAA.5273

[[Kategooria:Liivimaa konsistoriaalringkond]]
[[Kategooria:Evangeelne kirik Eestis]]
[[Kategooria:Rootsi valitsusaeg Eestis]]
[[Kategooria:Liivimaa kubermang]]
[[Kategooria:Luterlus Lätis]]</text>
      <sha1>kd69lzfx8xnp6c6wjmuvnnfi1b6hplg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kärde mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>313522</id>
    <revision>
      <id>7260553</id>
      <parentid>7133339</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T19:04:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Välislingid, aasta</comment>
      <origin>7260553</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3884" sha1="tshqnafem4z4g5gfb6ixo6vn8bgaluh" xml:space="preserve">[[File:Kärde mõisa ait 2007. aastal.jpg|thumb|Kärde mõisa ait 2007. aastal]]
'''Kärde mõis''' ([[saksa keel]]es ''Kardis'') oli [[rüütlimõis]] [[Tartumaa]]l [[Laiuse kihelkond|Laiuse kihelkonnas]]. Tänapäeval jääb kunagine mõis [[Jõgeva vald]]a [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]].&lt;ref name=&quot;Särg&quot;&gt;Alo Särg &quot;Jõgevamaa mõisad ja mõisnikud&quot; Tallinn: [[Argo (kirjastus)|Argo]], 2012, lk 48–51&lt;/ref&gt;

==Ajalugu==
Esimesed teated mõisast on 1532. aastat, mil selle omanik oli [[Johann Rebuck]]. 1680. aastatel mõis [[Mõisate reduktsioon|redutseeriti]]. Hiljem oli see von Rosenite ja Baranoffite käes ning 1819. aastal omandas mõisa [[Woldemar Friedrich von Pistohlkors]]. 1890. aastal ostis selle Liivimaa maakohtunik [[Viktor von Stackelberg]]. 

===Kalmistu===
Mõisa alal asub kunagine kalmistu, mis oli tõenäoliselt [[külakalmistu]].&lt;ref&gt;[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=9213 Kultuurimälestis nr 9213 &quot;Kalmistu&quot;]&lt;/ref&gt;

===Rahumajake===
[[Pilt:Kärde rahumajake – mõisapargis paiknev väike palktare..jpg|pisi|[[Kärde rahumajake]] ]]
Mõisa maal asub ka [[Kärde rahumajake]], mis tähistab 1656–58 kestnud [[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)|Rootsi-Vene sõda]] lõpetava [[Kärde rahu]] sõlmimist 1661. aastal. Ehkki rahvapärimuse väitel sõlmitud rahuleping just selles majas, on paviljon tõenäoliselt siiski hilisem.&lt;ref name=&quot;Särg&quot; /&gt;

==Mõisaansambel==
===Peahoone===
Mõisa peahoone oli ühekorruseline puithoone, mida algselt kattis [[õlgkatus]]. See oli ehitatud 1767. aastal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kärde mõis, ehitatud 1767, Laiuse khk |url=https://www.muis.ee/museaalview/649037 |vaadatud=27 oktoober 2026 |väljaanne=MUiS}}&lt;/ref&gt; Selle kohale on praeguseks rajatud uus ehitis. 

===Valitsejamaja===
Ühekorruseline [[valitsejamaja]] on ehitatud kahes järgus.&lt;ref&gt;[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=27042 Kultuurimälestis nr 27042 &quot;Kärde mõisa valitsejamaja fassaadid ja hoone gabariidid&quot;]&lt;/ref&gt;

===Tall-ait===
[[Historitsism|Historitsistlik]] pooleteistkorruseline, viilkatuse ning tellisest ja maakivist krohvimata tall-aidahoone paikneb esifassaadiga mõisasüdame poole.&lt;ref&gt;[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=23924 Kultuurimälestis nr 23924 &quot;Kärde mõisa tall-ait&quot;]&lt;/ref&gt;

===Park===
Pargi tuumik on rajatud 18. sajandi II poolel, seda on oluliselt muudetud 1870. aastatel Viktor von Stackelbergi käsul. Tema ajal istutati ka nulugrupp teisel pool Jõgeva-Tartu maanteed. Praegu on ajalooline planeering hävinud.&lt;ref&gt;[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=23926 Kultuurimälestis nr 23926 &quot;Kärde mõisa park&quot;]&lt;/ref&gt;

==Mõisa kalmistu==
Mõisa südamest linnulennult umbes 1 [[Kilomeeter|km]] kaugusel [[kagu]] pool on [[Kärde Neitsimägi|Neitsimäel]] [[Kärde mõisa kalmistu]], kus asub suur [[Stackelberg]]ide vapiga maakivi ([[Preilikivi]]).

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Praust, Valdo. ''Tartumaa mõisad''. Tallinn: Tänapäev, 2008. Lk 172-5.
*[[Alo Särg|Särg, Alo]]. ''Jõgevamaa mõisad ja mõisnikud''. Tallinn: [[Argo (kirjastus)|Argo]], 2012.
*''Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus''. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 252 [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:280193/251963/page/270].

==Välislingid==
*[http://mois.ee/tartu/karde.shtml Kärde mõis Eesti mõisaportaalis]
*[https://www.muis.ee/museaalview/649037 Kärde mõisa peahoone (foto)]
*[https://www.muis.ee/museaalview/649039 Kärde mõisa peahoone (foto)]
{{Laiuse kihelkond}}
[[Kategooria:Kärde mõis| ]]
[[Kategooria:Tartumaa mõisad]]
[[Kategooria:Punaste Rosenite mõisad]]
[[Kategooria:Pistohlkorside mõisad]]
[[Kategooria:Baranoffide mõisad]]
[[Kategooria:Stackelbergide mõisad]]
[[Kategooria:Laiuse kihelkond]]</text>
      <sha1>tshqnafem4z4g5gfb6ixo6vn8bgaluh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lauri Linask</title>
    <ns>0</ns>
    <id>318060</id>
    <revision>
      <id>7260789</id>
      <parentid>6995132</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T06:41:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260789</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="519" sha1="nz6r7wklnz129kfafpo7uj9hwhlc7yk" xml:space="preserve">'''Lauri Linask''' (sündinud [[7. juuli]]l [[1984]]) on eesti semiootik.

2024. aastal kaitses ta [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] [[semiootika]] ja [[kultuuriteooria]] erialal doktoriväitekirja. 

2019. aastast töötab ta [[Tallinna Ülikool]]i kultuuriteooria lektorina. 

==Tunnustus==
*2013 – [[Juri Lotmani stipendium]]

== Välislingid ==
*{{ETIS}}

{{JÄRJESTA:Linask, Lauri}}
[[Kategooria:Eesti semiootikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1984]]</text>
      <sha1>nz6r7wklnz129kfafpo7uj9hwhlc7yk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mitmenaisepidamine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>319850</id>
    <revision>
      <id>7260496</id>
      <parentid>7182301</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T17:26:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7260496</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="718" sha1="d8jzk6wn7nz8p3fvcbvy6kg64s6q01f" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib abielu vormist; zooloogia mõiste kohta vaata artiklit [[Polügüünia (zooloogia)]]}}
'''Mitmenaisepidamine''' ehk '''polügüünia''' ([[vanakreeka keel]]es πολύ 'palju' + γυνή 'naine') on [[abielu]] vorm, mille korral üks [[mees]] on abielus mitme [[naine|naisega]].&lt;ref&gt;[[Eduard Vääri]], [[Richard Kleis]], [[Johannes Silvet]],&quot;Võõrsõnade leksikon&quot;, 7. trükk, Valgus, lk 828, 2006, ISBN 9985 68 181 9&lt;/ref&gt; Mitmenaisepidamine on sagedasem [[polügaamia|mitmikabielu]] vorm kui [[polüandria|mitmemehepidamine]] .

==Vaata ka==
*[[liignaine]] (konkubiin)
*[[mitmemehepidamine]] (polüandria)
*[[mitmikabielu]] (polügaamia)

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Seksuoloogia]]</text>
      <sha1>d8jzk6wn7nz8p3fvcbvy6kg64s6q01f</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260497</id>
      <parentid>7260496</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T17:27:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260497</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="693" sha1="8giorwe2qqhcvgoc58vqzboon2n4e8y" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib abielu vormist; zooloogia mõiste kohta vaata artiklit [[Polügüünia (zooloogia)]]}}
'''Mitmenaisepidamine''' ehk '''polügüünia''' ([[vanakreeka keel]]es πολύ 'palju' + γυνή 'naine') on [[abielu]] vorm, mille korral üks [[mees]] on abielus mitme [[naine|naisega]].&lt;ref&gt;[[Eduard Vääri]], [[Richard Kleis]], [[Johannes Silvet]],&quot;Võõrsõnade leksikon&quot;, 7. trükk, Valgus, lk 828, 2006, ISBN 9985 68 181 9&lt;/ref&gt; Mitmenaisepidamine on sagedasem [[mitmikabielu]] vorm kui [[mitmemehepidamine]].

==Vaata ka==
*[[liignaine]] (konkubiin)
*[[mitmemehepidamine]] (polüandria)
*[[mitmikabielu]] (polügaamia)

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Seksuoloogia]]</text>
      <sha1>8giorwe2qqhcvgoc58vqzboon2n4e8y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>GPS-i gravimeetriline geoidi mudel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>321966</id>
    <revision>
      <id>7260605</id>
      <parentid>4825399</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T20:16:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>liita</comment>
      <origin>7260605</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="611" sha1="epdeuq3trb05lbclkxbedshtp0zi7sz" xml:space="preserve">{{Liita|Geoidi mudel}}

'''GPS-i gravimeetriline geoidi mudel''' (lühend: '''GGG-mudel''') on [[geoid]]i kohta tehtud [[digitaalne]] [[mudel]]&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt;. 

Esimene Eesti ala kohta tehtud GGG-mudel valmis [[Martin Vermeer]]i juhtimisel 1994. aastal&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt;. 

==Vaata ka==
*[[Geoidi mudel]]

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;EE&quot;&gt;{{EE|12|129}}&lt;/ref&gt;}}

==Välislingid==
*[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/k%C3%B5rgussuhted_ja_gravimeetria_eestis1 &quot;Eesti ala kõrgussuhted ja gravimeetria&quot;. Sissekanne elektroonses Eesti entsüklopeedias (vaadatud 02.04.2013)]

[[Kategooria:Kartograafia]]</text>
      <sha1>epdeuq3trb05lbclkxbedshtp0zi7sz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Württembergi krahvkond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>322651</id>
    <revision>
      <id>7260919</id>
      <parentid>6609935</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T10:38:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ziv</username>
        <id>152514</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>([[c:GR|GR]])  [[File:Wuerttemberg Banner.svg]] → [[File:Wappenflagge Herzogtum Württemberg.svg]] [[c:COM:FR#FR4|Criterion 4]] · Harmonisation of a fileset</comment>
      <origin>7260919</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4923" sha1="lftbdfzwd5y82altf5ixzg6r87yrtyd" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2013}}
[[Pilt:Wappenflagge Herzogtum Württemberg.svg|thumb|Württembergi lipp]]
[[Pilt:Wuerttemberg Arms.svg|thumb|Württembergi vapp]]
[[Pilt:1442 Grafschaft Wuerttemberg.png|thumb|Württembergi jagamine Nürtingeni lepinguga.]]

'''Württembergi krahvkond''' (saksa keeles ''Grafschaft Württemberg'') oli ajalooline territoorium, mis sai alguse [[Württembergi dünastia]] valdustest, vana [[Švaabimaa hertsogkond|Švaabimaa hertsogkonna]] südamest aastal 1083. [[Stuttgart]] oli selle pealinn. 12. sajandist aastani 1495 oli see [[krahvkond]] [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigis]]. Hiljem sai sellest [[hertsogkond]] ja seoses Saksa-Rooma riigi kadumisega [[Württembergi kuningriik|kuningriik]].

== Etümoloogia ==

Krahvkond sai nime samanimelise mäe järgi [[Untertürkheim]]i linnaosas [[Rotenberg (Stuttgart)|Rotenberg]]is, [[Stuttgart|Stuttgard]]is, millel [[Wirtembergi loss]] seisis aastani 1819. Umbes aastani 1350 esines krahvkond ürikutes ainult kirjapildiga &quot;Wirtenberg&quot;.

== Ajalugu ==

[[Württembergi dünastia]] ilmus esmakordselt 11. sajandi lõpul. Ürikutes ülestähendatud esimene pereliige oli aastal 1081 [[Konrad I (Württemberg)|Konrad I]], kes usutavasti ehitas lossi. Württembergidest said [[krahv]]id 12. sajandil. [[Hohenstaufenid|Hohenstaufenite]] valitsemise lõpp [[Švaabimaa hertsogkond|Švaabimaa hertsogkonna]] üle aastal 1250 võimaldas Württembergidel laiendada oma territooriumi, kaasates hertsogkonna. [[Stuttgart]], tulevane pealinn, sai krahvkonna osaks pärast [[Ulrich I (Württemberg)|Ulrich I]] abielu [[Badeni markkrahvkond|Baden]]i Mechthildiga aastal 1251. 

Württembergi territoorium laienes veelgi [[Ulrich III (Württemberg)|Ulrich III]], [[Eberhard II (Württembergi krahv)|Eberhard II]] ja [[Eberhard III (Württembergi krahv)|Eberhard III]] valitsemise ajal. Eberhard III ajal liidendas Württemberg [[Montbéliard'i krahvkond|Montbéliard'i krahvkonna]] (saksa ''Mömpelgard'') seoses tema poja [[Eberhard IV (Württemberg)|Eberhard IV]] ja [[Henriette d'Orbe|Henriette de Montbéliard]]'i kihlusega aastal 1397.

Aastal 1442 sõlmiti [[Ulrich V (Württemberg)|Ulrich V]] ja tema venna [[Ludwig I (Württemberg-Urach)|Ludwig I]] vahel [[Nürtingeni leping]], mis jagas Württembergi kaheks osaks. Ulrich võttis Stuttgardi osa (Württemberg-Stuttgart), sealhulgas linnad [[Bad Cannstatt]], [[Göppingen]], [[Marbach am Neckar]], [[Neuffen]], [[Nürtingen]], [[Schorndorf]] ja [[Waiblingen]]. Ludwig võttis [[Bad Urach]]i osa (Württemberg-Urach), sealhulgas linnad [[Balingen]], [[Calw]], [[Herrenberg]], [[Münsingen (Württemberg)|Münsingen]], [[Tuttlingen]] ja [[Tübingen]]. See jaotus sisaldas ka Montbéliard'i krahvkonda pärast Henriette'i surma aastal 1444.

Münsingeni lepinguga aastal 1482 ja [[Esslingen]]i lepinguga aastal 1492 õnnestus krahv [[Eberhard I (Württembergi hertsog)|Eberhard]]il taasühendada Württemberg ja tõusta [[hertsog]]iseisusesse. Lastetust Eberhardist sai taasühendatud riigi ainuvalitseja. [[Eberhard II (Württembergi hertsog)|Württemberg-Stuttgardi krahv Eberhard VI]] määrati tema järglaseks ja pidi valitsema koos kaheteistkümne &quot;auväärse&quot; komiteega, riigi kahe seisuse: aadli ja kodanlaste esindajatega.

Keiser [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] kokkukutsutud [[Wormsi Riigipäev (1495)|Wormsi Riigipäev]]al aastal 1495 sai krahvkond hertsogkonnaks.
==Württembergi valitsejad==
{{Vaata|Württembergi valitsejate loend}}
=== Württembergi krahvid===
*1143–[[1158]] [[Ludwig I (Württemberg)|Ludwig I]] 
*1158–[[1181]] [[Ludwig II (Württemberg)|Ludwig II]] 
*1181–[[1240]] [[Hartmann]]
*1194–[[1241]] [[Ludwig III (Württemberg)|Ludwig III]] 
*1241–[[1265]] [[Ulrich I]] 
*1265–[[1279]] [[Ulrich II]] 
*1279–[[1325]] [[Eberhard I (Württembergi krahv)|Eberhard I]] 
*1325–[[1344]] [[Ulrich III]] 
*1344–[[1392]] [[Eberhard II (Württembergi krahv)|Eberhard II]] (kuni 1362. aastani valitses koos Ulrich IV-ga)
*1344–[[1362]] [[Ulrich IV]] 
*1392–[[1417]] [[Eberhard III (Württembergi krahv)|Eberhard III]] 
*1417–[[1419]] [[Eberhard IV]] 
*1419–[[1442]] [[Ludwig I (Württemberg-Urach)|Ludwig I]] (kuni 1442. aastani valitses koos Ulrich V-ga)
*1419–1442 [[Ulrich V]] 
'''1442. aastal jaotati Württembergi krahvkond kaheks osaks.'''.

===Württemberg-Stuttgardi krahvid===
*1442–[[1480]] Ulrich V
*1480–[[1482]] [[Eberhard II (Württembergi hertsog)|Eberhard VI]] (hilisem hertsog Eberhard II)
===Württemberg-Urachi krahvid===
*1442–[[1450]] Ludwig I
*1450–[[1457]] [[Ludwig II (Württemberg-Urach)|Ludwig II]]
*1457–[[1482]] [[Eberhard I (Württembergi hertsog)|Eberhard V]]
'''1482. aastal taasühendati krahvkond.'''
===Württembergi krahv===
*1482–[[1495]] Eberhard V (sai 1495 Eberhard I nime all Württembergi hertsogiks)

[[Kategooria:Švaabimaa ajalugu]]
[[Kategooria:Saksa-Rooma riigi valdused]]</text>
      <sha1>lftbdfzwd5y82altf5ixzg6r87yrtyd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Württembergi hertsogkond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>323149</id>
    <revision>
      <id>7260920</id>
      <parentid>6953515</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T10:38:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ziv</username>
        <id>152514</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>([[c:GR|GR]])  [[File:Wuerttemberg Banner.svg]] → [[File:Wappenflagge Herzogtum Württemberg.svg]] [[c:COM:FR#FR4|Criterion 4]] · Harmonisation of a fileset</comment>
      <origin>7260920</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11597" sha1="8wrrani52hmidb19gcsbq1vlwny93gx" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2013}} {{Lisaviiteid|aasta=2023|kuu=jaanuar}}

[[Pilt:Wappenflagge Herzogtum Württemberg.svg|pisi|Württembergi lipp]]
[[Pilt:Armoiries duché de Wurtemberg 1733.svg|pisi|Württembergi vapp]]
[[Pilt:Duchy of Württemberg and other territories of Swabia.jpg|pisi|Württembergi hertsogkond (kollane) ja teised Švaabimaa territooriumid. Švaabimaa ringkonnas oli umbes 80 territooriumi ning sadu enklaave ja eksklaave. Avaldatud Mattäus Seutteri poolt 1750. aasta paiku]]

[[Pilt:Württemberg-karte pieter-van-den-keere 1619.jpg|pisi|Topograafiline ühel lehel kaart Württembergi hertsogkonnast Lõuna-Saksamaal (u 1619)]]
[[Pilt:Ludwigsburg Palace December 2018.jpg|pisi|Ludwigsburgi palee, &quot;Baroki õitseaeg&quot;, siseõu]]
[[Pilt:Boundary-Stone Fohrenbühl.jpg|pisi|Piirikivi Badeni ja Württembergi vahel]]

'''Württembergi hertsogkond''' (saksa keeles ''Herzogtum Württemberg'') oli riik Edela-Saksamaal. Württembergi hertsogkond oli [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] osa aastatel 1495–1806. 

Hertsogkonna pikaealisus ligi 4 sajandit oli peamiselt tema suuruse tõttu, olles suurem, kui tema vahetud naabrid. [[Reformatsioon]]i ajal seisis Württemberg silmitsi tugeva survega [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] poolt jääda liikmeks. Württemberg vastustas korduvaid Prantsuse sissetunge 17. ja 18. sajandil. Württemberg oli otse Prantsuse ja Austria armeede teel, kes tegelesid kauase vastasseisuga [[Bourbonid]]e ja [[Habsburgid]]e vahel. 1803. aastal ülendas [[Napoleon]] hertsogkonna [[Württembergi kuurvürstkond|Württembergi kuurvürstkonnaks]] [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigis]], ja kui ta keisririigi aastal 1806 lõpetas, ülendati kuurvürstkond [[Württembergi kuningriik|Württembergi kuningriigiks]].

== Ajalugu ==
=== Hertsog Eberhard I ===

Eberhard V osutus üheks kõige energilisemaks Württembergi valitsejaks. Aastal 1495 sai tema [[krahvkond]] [[hertsogkond|hertsogkonnaks]] ja ta ise oli nüüd hertsog [[Eberhard I (Württembergi hertsog)|Eberhard I]]. Pärast tema surma aastal 1496 järgnes talle lühikeseks ajaks, kaheks aastaks tema nõbu, hertsog [[Eberhard II (Württembergi hertsog)|Eberhard II]], kes lõpetas ametist kõrvaldamisega.

=== Hertsog Ulrich ===

Hertsog [[Ulrich (Württemberg)|Ulrichi]], kes sai hertsogkonna troonile juba lapsena, pikk valitsemisaeg (1498–1550) osutus riigile kõige sündmusterohkemaks ajajärguks ja paljud traditsioonid seostuvad selle andeka, hoolimatu ja ambitsioonika mehe nimega. Tema väljapressimised, et koguda raha pillavaks lõbutsemiseks, viisid Armer Konradi ([[Vaene Konrad]]) ülestõusuni, mis sarnanes [[Wat Tyler]]i mässuga Inglismaal. Võimud taastasid peagi korra ja 1514. aasta [[Tübingeni leping]]uga nõustus rahvas maksma hertsogi võlad, kuid ainult teatud poliitiliste privileegide eest, moodustades seeläbi aluse põhiseaduslikele vabadustele riigis.

=== Kuningas Ferdinand I ===

Ulrich tülitses [[Švaabi Liiga]]ga, mille tulemusel tungisid selle väed Württembergi, saatsid hertsogi välja ja müüsid 220 000 kuldna eest tema hertsogkonna Saksa-Rooma keisrile [[Karl V]]-le. Karl andis Württembergi oma vennale, Saksa kuningas [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand I]]-le, kes oli nimeline valitseja vaid mõned aastad. Rahulolematus, mida põhjustas kombinatsioon rõhuvast [[Austria]] võimust, rahutused Saksamaal, mis viisid [[Saksa talurahvasõda|Saksa talurahvasõjani]], ja [[reformatsioon]]ist innustatud rahutused, andis varsti Ulrichile võimaluse oma hertsogkond tagasi saada.

=== Hertsog Ulrichi tagasitulek ===

Mais 1534 võitles Ulrich [[Hesseni maakrahvkond|Hesseni]] maakrahvi [[Philipp I (Hessen)|Philipp]]i ja teiste [[Protestantism|protestantlike]] vürstide abil võidukas lahingus Ferdinandi vägede vastu [[Lauffen am Neckar|Lauffen]]i all, mis lõppes [[Kaadeni leping]]uga, millega ta sai taas hertsogiks, kuid olude sunnil hertsogkonna hertsogiks Austria vasallina. Järgnevalt algatas ta reformitud usudoktriinid ning õnnistas protestantlikud kirikud ja koolid kogu maal. Aastal 1536 asutas ta [[Tübinger Stift]]is seminari. Ulrichi seotus [[Schmalkaldeni Liiga]]ga viis teise väljasaatmiseni, kuid aastal 1547 lubas Karl V ta tagasi, olgugi koormavatel tingimustel.

== Reformatsioon ==
=== Hertsog Christoph ===

Ulrichi poeg ja järglane [[Christoph (Württemberg)|Christoph]] (1515–1568) lõpetas töö oma alamate reformitud usku pööramisel. Ta algatas kirikuvalitsuse süsteemi [[Grosse Kirchenordnung]], mis kestis osaliselt 20. sajandini. Sel valitsusajal hakkas alaline komisjon juhtima rahandust ja selle asutuse liikmed, kellest kõik kuulusid ülemklassidesse, saavutasid märkimisväärse võimu, peamiselt rahva arvelt, keda sel ajal oli 3000–4000 inimest.

=== Hertsog Ludwig ===

Christophi poeg [[Ludwig III (Württemberg)|Ludwig]], [[Collegium illustre]] asutaja [[Tübingen]]is, suri lastetuna 1593. aastal, ja sugulane [[Friedrich I (Württembergi hertsog)|Friedrich I]] (1557–1608) järgnes hertsogina. See energiline vürst eiras piire, mis piirasid tema võimu algelise põhiseadusega. Aastal 1599 põhjustas ta keiser [[Rudolf II]] poolt hertsogkonna vabastamise Austria [[süseräniteet|süseräniteedi]] alt. Austria hoidis sel ajal enda kontrolli all suuri alasid ümber hertsogkonna, mida tunti kui [[Ees-Austria]]. Taas kord sai Württemberg otseseks keisri vasalliks, säilitades oma sõltumatuse.

=== Hertsog Johann Friedrich ===

Erinevalt oma eelkäijatest nurjus järgmisel hertsogil [[Johann Friedrich (Württemberg)|Johann Friedrich]]il (1582–1628) absoluutse võimu saavutamine ja asjaolude sunnil tunnistas ta oma võimu piire. Sel valitsusajal, mis lõppes juulis 1628, kannatas Württemberg märgatavalt [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] tõttu, kuigi hertsog ise ei võtnud sellest osa.

== Sõda ==
=== Hertsog Eberhard III ===

Friedrichi poeg ja järglane [[Eberhard III (Württembergi hertsog)|Eberhard III]] (1628–1674) astus siiski [[Prantsusmaa]] ja [[Rootsi]] liitlasena sõtta kohe, kui sai aastal 1633 täisealiseks. Pärast [[Nördlingeni lahing (1634)|Nördlingeni lahing]]ut aastal 1634 okupeerisid keiserlikud väed hertsogkonna ja hertsog läks maapakku. [[Vestfaali rahu]] taastas ta võimu, kuid inimtühjal ja laastatud maal, ja ta kulutas oma ülejäänud aastad jõupingutustele parandada pika sõja kahjud. Württemberg oli sõja keskne lahinguväli; sealne rahvaarv vähenes aastatel 1634–1655 57%, peamiselt surmade, haiguste, vähenenud sündide ja hirmunud talupoegade massilise rände tõttu.

=== Hertsog Eberhard Ludwig ===

[[Eberhard Ludwig (Württemberg)|Eberhard Ludwig]]i (1676–1733) valitsemisajal, kes sai troonile üheaastasena, kui tema isa hertsog [[Wilhelm Ludwig (Württemberg)|Wilhelm Ludwig]] aastal 1677 suri, kohtas Württemberg teist hävitavat vaenlast, Prantsusmaa [[Louis XIV]]. Aastatel 1688, 1703 ja 1707 sisenesid prantslased hertsogkonda, põhjustades oma jõhkrusega elanikele kannatusi.

Nüüd hõredalt asustatud riik tervitas põgenevaid [[valdeslased|valdeslasi]], kes andsid suuri jõupingutusi õitsengu taastamiseks, kuid hertsogi pillavus tema armukese [[Christiana Wilhelmina von Grävenitz]]i kalli maitse rahuldamiseks nullis osaliselt selle edu. 1704. aastal hakkas Eberhard Ludwig ehitama [[Ludwigsburgi loss]]i, mis asus Stuttgardist põhjas, jäljendades [[Versailles' loss|Versailles]]'d.

=== Hertsog Karl Alexander ===

[[Karl Alexander (Württemberg)|Karl Alexander]], kes sai hertsogiks 1733. aastal, oli ohvitserina Austria teenistuses olles saanud [[Katoliku kirik|katoliiklaseks]]. Tema lemmiknõunik oli [[Juudid|juut]] [[Joseph Süß Oppenheimer]], ja tekkis kahtlus, et isand ja teener kavatsevad kaotada Maapäeva ja kehtestada katoliikluse. Siiski tegi Karl Alexanderi äkksurm märtsis 1737 sellistele plaanidele järsu lõpu ja regent [[Carl Rudolf (Württemberg-Neuenstadt)|Carl Rudolf]] poos Oppenheimeri üles.

== Häving ja kahanemine ==
=== Hertsog Carl Eugen ===
[[Fail:WuerttembergPutzger1905.jpg|pisi|Württembergi hertsogkond, 1798. aasta. [[Friedrich Wilhelm Putzger]], F. W. Putzgers Historischer Schul-Atlas]]
[[Carl Eugen (Württemberg)|Carl Eugen]] (1728–1793), kes sai täisealiseks aastal 1744, paistis andekas, kuid tige ja ekstravagantne, ja ta langes varsti vääritute lemmikute kätesse. Ta kulutas palju raha [[Neues Schloss (Stuttgart)|&quot;uue lossi&quot;]] ehitamisele [[Stuttgart|Stuttgardis]], ja asus [[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastase sõja]] ajal (1756–1763) [[Preisimaa]] vastu, mis sai tema protestantlike alamate seas ebapopulaarseks.

Kogu tema valitsemisaeg tähendas erimeelsusi valitseja ja alamate vahel ning hertsogi ebaregulaarsed ja omavolilised meetodid raha kogumiseks tekitasid suure rahulolematuse. Järgnes keisri ja isegi välisjõudude sekkumine ja 1770. aasta ametlik kokkulepe eemaldas mõned rahva kaebused. Carl Eugen ei pidanud lubadusi, kuigi vanas eas tegi ta mõned mööndused.

=== Hertsog Ludwig Eugen ===

Carl Eugenil ei olnud seaduslikke pärijaid ja tema järglaseks sai tema vend [[Ludwig Eugen (Württemberg)|Ludwig Eugen]] (suri aastal 1795), kes oli lastetu, ja siis teine vend [[Friedrich II Eugen (Württemberg)|Friedrich Eugen]] (suri aastal 1797). Viimane vürst, kes oli teeninud [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich Suure]] armees, kellele ta oli abielu kaudu sugulane, juhtis oma perekonna valdusi [[Montbéliard]]i ümbrusest ja haris oma lapsi protestantlikus usus [[frankofoon]]ideks. Kõik järgnenud Württembergi kuningapere liikmed olid tema järglased.

=== Hertsog Friedrich Eugen ===

Friedrich Eugeni lühikese valitsemise ajal tungis Württembergi [[Prantsuse Esimene vabariik|Prantsuse vabariik]], ja sundis hertsogit oma väed keiserlikust armeest välja tooma ning hüvitist maksma. Kuigi ta valitses vaid kaks aastat, säilitas Friedrich II Eugen tõhusalt hertsogkonna sõltumatust. Oma [[Friedrich Eugen (Württemberg)|laste abielude]] kaudu sõlmis ta märkimisväärseid sidemeid üle Euroopa, sealhulgas Vene, Austria ja Briti kuningapered.

=== Hertsog Friedrich II ===

Ludwig Eugeni poeg [[Friedrich I (Württembergi kuningas)|Friedrich II]] sai hertsogiks aastal 1797. Protestantism tuli hertsogi majapidamisse tagasi ja kuninglik perekond pidas seejärel protestantlikust usust kinni.

Friedrich II (1754–1816), vürst, kes kujundas end Friedrich Suure järgi, võttis osa sõjast Prantsusmaa vastu oma rahva soovide vastaselt, ja kui prantslased taas sisse tungisid ja maa rüüstasid, taandus ta [[Erlangen]]isse, kuhu ta jäi kuni [[Lunéville'i rahu]] sõlmimiseni 9. veebruaril 1801. Märtsis 1802 sõlmitud eraldilepinguga Prantsusmaaga loovutas ta oma valdused [[Rein]]i vasakkaldal, saades vastutasuks 9 riigilinna, nende seas [[Reutlingen]] ja [[Heilbronn]], ja mõned muud territooriumid, kokku umbes 2200 km² ja umbes 124 000 asukat.

Ta võttis ka [[Napoleon]]ilt aastal 1803 vastu [[kuurvürst]]i tiitli. Uusi alasid ei liidetud hertsogkonnaga, vaid jäeti eraldi; need olid tuntud kui &quot;Uus Württemberg&quot; ja kus valitseti ilma Maapäevata. Muid alasid omandati aastatel 1803–1806 [[Saksamaa mediatisatsioon]]iprotsessi osana. Aastal 1805 haaras Württemberg relvad Prantsusmaa poolel ja [[Pressburgi rahu]]ga detsembris 1805 sai kuurvürst tasuks mitu Austria valdust [[Švaabimaa]]l ja muid maid piirkonnas.

=== Vaata ka ===
*[[Württembergi kuurvürstkond]]
*[[Württembergi kuningriik]]


[[Kategooria:Saksamaa ajaloolised riigid]]
[[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]]
[[Kategooria:Saksa-Rooma riigi valdused]]</text>
      <sha1>8wrrani52hmidb19gcsbq1vlwny93gx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Gustav Linquist</title>
    <ns>0</ns>
    <id>341945</id>
    <revision>
      <id>7260806</id>
      <parentid>6474827</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T07:19:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7260806</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1576" sha1="g5dz2arywjq63pbh33kok46m968gpzj" xml:space="preserve">'''Gustav Linquist''' ([[13. jaanuar]] [[1884]] Kolga vald, [[Harjumaa]] – [[19. jaanuar]] [[1936]] [[Tallinn]]) oli eesti tulundustegelane.

Gustav Linquist lõpetas [[Tallinna Aleksandri Gümnaasium]]i ja seejärel [[1910]] [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]].

Gustav Linquist praktiseeris Vene riigipanga Tallinna osakonnas, töötas seejärel riigipanga [[Tver]]i osakonnas, oli [[Tallinna linnasekretär]]i abi, [[Eesti Maavalitsus]]e toitlusosakonna juhataja ja iseseisvuse alul [[Siseministeerium]]i [[kantselei]]ülem ja Siseministeeriumi hobuste sõjaväkke võtmise peakomisjoni esimees. 

1923. aastal andis valitsus piirituse müügi ainuõiguse üksikisikust ettevõtjale Gustav Linquistile (Harju panga juhatuse liige), kes pidi tagama piirituse vedamise Venemaale. 1922. aastal ulatus Venemaale veetud piirituse kogus 250 000 liitrini.

Kuni 1925. aastani oli ta [[Harju Pank|Harju Panga]] direktor, kaotas seejärel oma varanduse, oli vanglas ja tegutses siis muudel ärialadel.

Gustav Linquist oli [[Tallinna Meestelaulu Selts]]i asutajaliige aastal 1916 ja seltsi esimees 1923–1924. 

Ta maeti 21. jaanuaril 1936 [[Rahumäe kalmistu]]le.

==Kirjandus==
*&quot;Gustav Linquisti matused&quot;. Rahvaleht, 22. jaanuar 1936, nr 10, lk 3 ([https://dea.digar.ee/page/rahvalehtvabamaa/1936/01/22/3 DIGAR])

{{JÄRJESTA:Linquist, Gustav}}
[[Kategooria:Eesti ettevõtjad]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1884]]
[[Kategooria:Surnud 1936]]</text>
      <sha1>g5dz2arywjq63pbh33kok46m968gpzj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Potomac</title>
    <ns>0</ns>
    <id>342153</id>
    <revision>
      <id>7260845</id>
      <parentid>7208394</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T08:42:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <origin>7260845</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2740" sha1="mgn3tf171ww8xi318ndodu889sok6eb" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib USA jõest; teiste tähenduste kohta vaata lehte [[Potomac (täpsustus)]].}}
{{Infokast jõgi  
| nimi             = Potomac
| pildi_nimi       = Great Falls of the Potomac River - NPS.jpg
| pildi_seletus    = [[Suur Potomaci juga]] talvel
| pildi_laius      = 
| lähe             = [[Fairfax Stone]] | lähe_NS =  | lähe_EW =  | lähe_ulatus = 
| suue             = [[Chesapeake'i laht]]e | suue_NS =  | suue_EW =  | suue_ulatus = 
| valgla_maad      = {{pisilipp|Ameerika Ühendriigid}}
| pikkus           = 652 km
| valgla_pindala   = 38000
| jõe_langus       = 
| jõe_lang         = 
| vooluhulk        = 325,6 m&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;/s (keskmine)
| paremad_lisajõed = [[Toms Creek]], [[Tuscarora Creek]], [[Carroll Creek]], [[Ballenger Creek]], [[Shenandoah' jõgi]]
| vasakud_lisajõed = [[Conococheague Creek]], [[Antietam Creek]], [[Monocacy]], [[Rock Creek]], [[Anacostia]], [[Wicomico]]
| kaart            = 
| kaardi_seletus   = 
| osm              = pind
}}

[[Pilt:Potomac River in District of Columbia IMG 4720.JPG|pisi|Potomac [[Washington]]is]]
'''Potomac''' [pöt'oumök] on jõgi [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Kesk-Atlandi osariigid|Kesk-Atlandi piirkonnas]] ja voolab [[Lääne-Virginia]] osariigis Potomac Highlandsist [[Maryland]]i osariigis [[Chesapeake'i laht]]e. Jõe pikkus on umbes 652&amp;nbsp;km ja selle valgala pindala on 38 000 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;. Potomaci [[valgla]]s elab üle 6,8 miljoni inimese.&lt;ref name=&quot;ICPRB&quot; /&gt;

Potomaci jõgi moodustab piiri Marylandi ja Washingtoni föderaalringkonna ning Lääne-Virginia ja [[Virginia]] vahel. Erandina kuulub Potomaci põhjaharu peaaegu kogu ulatuses Marylandi koosseisu, samas kui lõunaharu asub peaaegu täielikult Lääne-Virginias, välja arvatud selle ülemjooks Virginias.

Potomacil on oluline ajalooline ja poliitiline tähtsus, kuna see läbib nii riigi pealinna [[Washington]]i kui ka [[George Washington]]i kodulinna [[Mount Vernon]]i. [[Ameerika kodusõda|Ameerika kodusõja]] ajal sai jõest [[Unioon (Ameerika Ühendriikide kodusõda)|Uniooni]] ja [[Ameerika Riikide Konföderatsioon|Konföderatsiooni]] vaheline piir. Uniooni suurim armee, [[Potomaci armee]], sai nime jõe järgi.&lt;ref name=&quot;Army&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;ICPRB&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Potomac Basin Facts |väljaanne=ICPRB |url=https://www.potomacriver.org/potomac-basin-facts/ |vaadatud=2026-08-05}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Army&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=History we should know: How the Potomac shaped our community |väljaanne=Potomac Conservancy |url=https://potomac.org/blog/2022/10/10/how-the-potomac-shaped-our-community |vaadatud=2026-08-05}}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{commonskat}}

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jõed]]</text>
      <sha1>mgn3tf171ww8xi318ndodu889sok6eb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rohu mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>342421</id>
    <revision>
      <id>7260689</id>
      <parentid>7259572</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T22:07:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260689</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2040" sha1="qzi3bsclpp4mj849ry18s6gikyicvne" xml:space="preserve">[[Fail:Rohu mõis 1938. aastal (cropped).tif|pisi|Rohu mõis 1938. aastal]]
'''Rohu mõis''' ([[saksa keel]]es ''Rocht'') oli [[rüütlimõis]] [[Simuna kihelkond|Simuna kihelkonnas]]&lt;ref&gt;{{RA mõisaregister|2077}}&lt;/ref&gt; [[Virumaa]]l, tänapäeva [[Rohu]] küla lähedal&lt;ref&gt;[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&amp;lang=et&amp;kohanimi=Rohu&amp;f2v=Y&amp;keel=&amp;f3v=Y&amp;allikas=&amp;staatus=&amp;nimeliik=&amp;maakond=&amp;vald=&amp;kihelkond=&amp;asum=&amp;f10v=Y&amp;x1d=&amp;x1m=&amp;x1s=&amp;x2d=&amp;x2m=&amp;x2s=&amp;y1d=&amp;y1m=&amp;y1s=&amp;y2d=&amp;y2m=&amp;y2s=&amp;f14v=Y&amp;of=tb Rohu ms], www.eki.ee&lt;/ref&gt; [[Vinni vald|Vinni vallas]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]].

Mõisa koosseisu kuulus 131,2 ha mõisamaad, 28 lahustükki (831,4 ha) ja [[Rohu]] küla.

Mõisa on esimest korda mainitud 1489. aastal (''Rochte''). Sealt pärineb [[Rochte]] vasallisuguvõsa. 1919. aastal kuulus mõis [[Lilienfeld (aadlisuguvõsa)|Lilienfeldidele]]. 1939. aastal kuulus endine mõisasüda [[Avanduse vald (1939)|Avanduse vald]]a.

Mõisahoone on hävinenud. Rohu mõisa juurde kuulus mõisahoonet ümbritsenud Rohu [[mõisapark]] ja [[tiik]]. Ühekorruselisest, kivist mõisahoonest veidi eemal asusid abihooned (laudad, tall ja mõisa [[viinaköök]]).&lt;ref&gt;[http://www.alltravels.com/estonia/laane-viru/rahkla/photos/current-photo-23839910 Uku Praks: Rohu mõisa viinaköögi varemed], 2009-06-26&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Veljo Ranniku: [https://register.muinas.ee/ftp/Fotokogu/A229/Rohu_mois.pdf Eesti NSV mõisate esialgne ülevaade. Rakvere rajoon (kolmes köites): ROHU mõis (Rocht). Laekvere k/n, Rahkla sovhoos (Simuna kihelkond)], 1970&lt;/ref&gt;.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|2077}}
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17006 Rohu mõis (Simuna khk)], Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register
*[https://www.muis.ee/museaalview/665774 Rohu mõis (pilt)]
{{Simuna kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.094444|EW=26.487778|type=landmark|region=EE}}

[[Kategooria:Simuna kihelkond]]
[[Kategooria:Virumaa mõisad]]
[[Kategooria:Hastferite mõisad]]
[[Kategooria:Lodede mõisad]]</text>
      <sha1>qzi3bsclpp4mj849ry18s6gikyicvne</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nõva mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>344221</id>
    <revision>
      <id>7260683</id>
      <parentid>7259694</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T22:01:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260683</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4568" sha1="6ddu3h1iw526et1htgv6ulqeipv2k9x" xml:space="preserve">'''Nõva mõis''' ([[saksa keel]]es ''Newe'') oli rüütlimõis [[Harju-Risti kihelkond|Harju-Risti kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l. Ajaloolise jaotuse järgi kuulus mõis [[Harjumaa]]le [[Risti kihelkond]]a, nüüdisajal asub [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula valla]] territooriumil. Tänapäeval [[Lääne maakond|Lääne maakonna]] põhjatippu kuuluv Nõva ümbrus oli ajalooliselt osa [[Harjumaa]]st.

==Ajalugu==
[[Nõva]] ümbrus kuulus keskajal [[Padise klooster|Padise kloostrile]] ning kloostri [[majandusmõis]]at on esmamainitud [[1559]]. aastal.

[[17. sajand Eestis|17. sajandil]] vahetas mõis tihti omanikke: [[1609]]. aastal kinkis [[Rootsi kuningas]] [[Karl IX]] mõisa, Otto von [[Budenbrock]]ile, kes müüs mõisa [[1639]]. aastal Fromhold von [[Leps]]ile. F. von Lepsi surma järel kinnitati mõis võlgade katteks bürgermeister Berend Hetlingile, kuid 1657 sai F. von Lepsi poeg [[lipnik]] Friedrich von Leps mõisa tagasi. F. von Lepsi surma järel päris mõisa tema vend, [[haagikohtunik]] Reinhold von Leps. 17. sajandi lõpul kinnitati mõis kreeditoridele, kuid 1686. aastal [[mõisate redutseerimine|mõis redutseeriti]] ja anti rendile Fromhold von Lepsile, kes jäi kroonule võlgu. Tema võlad maksis ära Christoph Droummer ja omandas [[pandiõigus]]e, mille loovutas 1720. aastal Otto Krügeri pärijatele. 
[[Fail:Risti mõis 1937 (cropped).tif|pisi|Nõva mõis 1937. aastal]]
Pärast [[Põhjasõda]] määras [[restitutsioonikomisjon]] [[1723]]. aastal Nõva mõisa ühele O. Krügeri pärijatest, Christoph Krechterile. C. Krechter pantis enda ja teiste pärijate nimel Nõva lesestunud kapteniproua Hedwig Katharina von Mohrenschildtile (sünd von [[Ulrich]]), kes omandas [[1744]]. aastal pärusõiguse ning mõis koos [[Hatu mõis]]aga kuulus von [[Mohrenschildt]]ide. Nõva mõisas tegutses ka [[Nõva tellisetehas]]. [[1775]]. aastal müüsid H.K. von Mohrenschildti pärijad Nõva mõisa lipnikule Hermann Otto von Mohrenschildtile (H. K. von Mohrenschildti pojapoeg), kes suri vallalisena. [[1778]]. aastast oli mõisaomanik H.O. von Lepsi tütretütretütar Christina Charlotte (sünd [[Ruden]]) von [[Franza]], kelle surma järel päris mõisa Karl Ernst von Franza. K.E von Franza surma järel (1833), müüsid viimase neli tütart Nõva mõisa paruness Charlotte Helene Elisabeth von [[Ungern-Sternberg]]ile (sünd [[Below]]), [[Peter Ludwig Konstantin von Ungern-Sternberg|Peter Ludwig Konstantin]]i abikaasa. 
[[File:Nõva mõisa peahoone, kool.JPG|pisi|Nõva mõisa uuesti üles ehitatud peahoone]]
[[1838]]. aastal pantis C.H.E von Ungern-Sternberg Nõva mõisa koos [[Sealepa mõis|Sealepa]] ja [[Vallipe mõis|Vallipe]] [[karjamõis|karjamõisaga]] oma mehe vennale [[Heinrich Georg Eduard von Ungern-Sternberg|Eduard von Ungern-Sternberg]]ile kolmeks aastaks, [[1844]]. aastal ostis [[Heinrich Georg Eduard von Ungern-Sternberg]] mõisa pandiõiguse pärusomandiks. [[1863]]. aastal, Heinrich Georg Eduardi surma järel, päris mõisa tema pojatütar Josephine (Josy) Magdalene von Ungern-Sternberg.

[[1919]]. aastal päris Josephine Magdalene von [[Baggehufwudt]]i (sünd von Ungern-Sternberg) poeg Eduard Baggo (Baggehuffwudt). Mõis riigistati [[1919. aasta maareform]]iga.

==Mõisahoone==
Nõva mõisa peahoone oli pikk ühekorruseline lameda plekk-katusega puitehitis, mis oma lõpliku mahu ja kuju sai arvatavasti 19. sajandi klassitsismi- või järelklassitsismiperioodil.{{Lisa viide}} 

Mõisa riigistamise järel kolis hoonesse 1920. aastal kool ning järgnenud aastakümnetel ehitati hoonet mitu korda kooli vajadusi arvestades põhjalikult ümber. 2000. aastate algul oli hoone sedavõrd kahjustatud, et ta tuli lammutada ja 2002. aastal ehitati vana hoone kohale enam-vähem samade mõõtmete ja proportsioonidega uus koolimaja, mis osaliselt jäljendab mõisahoonet.{{Lisa viide}}

==Välislingid==
*[http://www.mois.ee/harju/nova.shtml Nõva mõisast Eesti mõisaportaalis]
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16545 Nõva mõis (Risti khk)], Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register

{{Risti kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.220555|EW=23.679444|type=landmark|region=EE}}
{{JÄRJESTA:Nõva mõis}}
[[Kategooria:Eestimaa rüütlimõisad]]
[[Kategooria:Fahrensbachide mõisad]]
[[Kategooria:Baggehufwudtide mõisad]]
[[Kategooria:Mohrenschildtide mõisad]]
[[Kategooria:Buddenbrockide mõisad]]
[[Kategooria:Ungern-Sternbergide mõisad]]
[[Kategooria:Harjumaa mõisad]]
[[Kategooria:Risti kihelkond]]
[[Kategooria:Lääne-Nigula vald]]</text>
      <sha1>6ddu3h1iw526et1htgv6ulqeipv2k9x</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ämari mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>353122</id>
    <revision>
      <id>7260703</id>
      <parentid>7259433</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T22:30:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260703</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2727" sha1="11usjti4cb4pmo2ihgto5bt01q7054d" xml:space="preserve">[[Fail:Ämari mõis, maal (cropped).tif|pisi|Ämari mõis 19. sajandi algusest pärineval õlimaalil (ümberpildistus)]]
'''Ämari mõis''' ([[saksa keel]]es ''Habbinem'', varem ''Happemat'' ja ''Emmern'') oli [[rüütlimõis]] [[Harjumaa]]l [[Harju-Madise kihelkond|Harju-Madise kihelkonnas]]. Praegu asub mõisasüda [[Ämari]] aleviku alal.

==Ajalugu==

Ämari oli varem [[Saksa Ordu]] valdus. Ordu müüs külaaseme [[1413]]. aastal [[Padise klooster|Padise kloostri]] abtile, kelle valduses oli see XVI sajandi keskpaigani. [[1582]]. aastal läänistati [[Rootsi kuningas|Rootsi kroonile]] langenud valdus Diedrich Kawerile (maeti 1588). XVI sajandi lõpul rajati Ämarisse mõis. [[1600]]. aastal kinnitati valdusõigust Lubert Kawerile.

XVIII sajandi keskpaigast kuni 1883. aastani kuulus mõis [[Patkul]]itele, 1913. aastal oli mõisnik [[Ernst von Tritthof]], 1919. aastal kuulus mõis tema emale [[Emilie von Tritthof]]ile.&lt;ref&gt;Kinnistute register. Nr 40. Ämari.&lt;/ref&gt;{{Lisa viide}}

1939. aastal kuulus endine mõisasüda [[Padise vald (1939)|Padise valda]]. Nõukogude ajal asus see [[Klooga külanõukogu]] territooriumil, mõisa asukoht polnud külastatav.&lt;ref&gt;https://register.muinas.ee/ftp/Fotokogu/A225/Amari_mois.pdf.&lt;/ref&gt;

==Mõisa suurus==
1914. aastal oli mõisa koosseisus 13,8&amp;nbsp;ha mõisamaad, 32 lahustükki (953,7 ha) ja 4 küla (''Liskülla'', Suurküla, ''Suurewälja'', ''Tönnawaotsa'').

== Mõisa peahoone ==
Praegune peahoone ehitati arvatavasti 19. sajandi esimesel poolel. Mõis on ühekordne ja [[Poolkelpkatus|poolkelpkatusega]]. Hoone oli Nõukogude sõjaväe kasutuses kuni 1990-ndateni, ning on nüüd seisnud tühjalt ja lagunenud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ämari mõis |url=https://vana.mois.ee/harju/amari.shtml |vaadatud=2026-10-25 |väljaanne=vana.mois.ee}}&lt;/ref&gt;

==Ämari mõisa kalmistu==
[[Ämari mõisa kalmistu|Kalmistu]] paikneb mõisa südamest linnulennult umbes 2,3 [[Kilomeeter|km]] kaugusel [[lõuna]]kagus.

==Vaata ka==
*[[Ämari lennuväli]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|414}}
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16745&amp;knr=&amp;hpr=&amp;krundi_nr=&amp;markus=&amp;kinnistu_nimi=&amp;eesnimi=&amp;perenimi=&amp;sisu=&amp;perenimi_sisu=&amp;majad=&amp;tanav=&amp;asustus_yksus=&amp;asustus_yksus_sisu=&amp;liht_otsing=%C3%84mari&amp;_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKBMIqtjIyslLIz8%252FIyi0tKU%252FSLUxOLkjOCM3MLclKVgLKGhlZKOZkZJfH5JcWZeekgITMrpcMtuYlFmWB5K6VCKG0Ioi2AyhPz0ksT08HagWanlihZ19YCAHSwJuk%253D Ämari mõis (Harju-Madise khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is
*{{Mõisaportaal|harju|amari}}
{{Harju-Madise kihelkond}}
{{koord}}

[[Kategooria:Patkulite mõisad‎]]
[[Kategooria:Harjumaa mõisad]]
[[Kategooria:Harju-Madise kihelkonna mõisad]]</text>
      <sha1>11usjti4cb4pmo2ihgto5bt01q7054d</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tapa Vallaraamatukogu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>358981</id>
    <revision>
      <id>7260627</id>
      <parentid>7167463</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T20:45:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260627</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3991" sha1="a88lilo5p2l11llft2qez7kres3rxkt" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=oktoober}}
[[Fail:Tapa Vallaraamatukogu hoone (Kooli 6, Tapa) - 04.06.2019.jpg|pisi]]'''Tapa Vallaraamatukogu''' (varem ''Tapa Linnaraamatukogu'') on [[raamatukogu]] [[Lääne-Virumaa]]l [[Tapa]] linnas. 

Tapa Vallaraamatukogu on lisaks raamatute laenutamisele ka aktiivne kogukonna- ja kultuurikeskus. Seal toimuvad kohtumised tuntud inimestega, kirjandus- ja luuleüritused, loengud, näitused ning kultuuri- ja meelelahutusüritused.

Raamatukogus on avalik internetipunkt, kus saab kasutada arvutit, internetti ja printerit.

== Ajalugu ==
1921. aas­tal loodi Tapa Noor­soo Kas­va­tuse Seltsi raa­ma­tu­kogu, mis asus Paul Usvelli maja teisel korrusel Jaama tn 4.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tapa Vallaraamatukogu - Kõik Tapa valla rahvaraamatukogud |url=https://tapark.ee/ |vaadatud=2026-05-31 |keel=et}}&lt;/ref&gt;

1927. aastal eraldati Nigoli puiesteel ehitatavas haridusseltsimajas ruumid lugemistoa ja seltsi raamatukogu jaoks. Raamatukogu kandis Tapa Hariduse Seltsi Rahvaraamatukogu nime, mida on näha [[Aleksander Tassa]] poolt valmistatud eksliibrisel.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Pärast [[Teine maailmasõda|Teist Maailmasõda]] töötas raamatukogu pikemat aega praeguses vallavalitsuse hoones (Pikk tn 15), kus sellel oli alumisel korrusel kasutada kaks ruumi.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1940. aastate lõpus kolis raamatukogu endise linnavalitsuse ruumidesse (1. Mai pst 5), kus tänapäeval asub [[Tapa Muusika- ja Kunstikool]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1953. aasta 15. veebruaril moo­dustati Tapa rajooni las­te­raa­ma­tu­kogu, mille juhatajaks sai Aino Kahru. Ruumipuuduse tõttu sai 1986. aastal lasteraamatukogu uueks koduks Pikk tn 15, kus asusid varem pank ja kohalik täitevkomitee.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

1997. aastast algas raamatukogu töö arvutiseerimine, mis sai alguse esimese arvutiga. Aktuaalseks muutus linna- ja lasteraamatukogu ühendamine. Tapa lasteraamatukogu kolis Kooli tn 6 teisele korrusele, kus asus kunagine lasteaia hoone. Teise korruse renoveerimist alustati Merikese ja Tasu Kordemetsa projekti järgi 1998. aasta juunis ning Tapa lasteraamatukogu avamispidu toimus 24. mail 1999.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Raamatukogudes võeti 1998. aastal kasutusele programm Kirjasto 3000, mis võimaldas minna üle paberkataloogidelt elektronkataloogidele. 1999. aasta oktoobris avati lasteraamatukogus avalik internetipunkt.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1. jaa­nua­rist 2000 ühen­dati kaks raa­ma­tu­ko­gu ühtseks Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­guks, mille juhatajaks sai Kersti Burk.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

2. oktoobril 2000 avati alumisel korrusel täiskasvanute teenindusosakond.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

2003 võeti kasutusele raamatukoguprogramm RIKS ning 1. jaanuarist 2004 sai alguse elektrooniline laenutamine.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

2006. aastal liitusid Tapa linnaraamatukogu, [[Jäneda]], [[Lehtse]] ja [[Saksi]] raamatukogud valdade ühendamise käigus. Raamatukogu avalik internetipunkt kolis 2. jaanuaril 2008 raamatukogumaja kõrvaltiiba, kuhu anti nende kasutusse kaheksa arvutit.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

2011. aasta sügisel tähistas Tapa linnaraamatukogu oma 90. sünnipäeva.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

2019. aasta 1. jaanuarist kannab Tapa linnaraamatukogu Tapa Vallaraamatukogu nime.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

30. märtsil 2026 läks Tapa Vallaraamatukogu direktor Kersti Burk pensionile. Direktori kohustusi täidab 2026. aastal ajutiselt Mae Mitt.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tapa Vallaraamatukogu direktor Kersti Burk siirdus pensionile pärast pikka ja pühendunud teenistust {{!}} Tapa vald |url=https://www.tapa.ee/uudised/tapa-vallaraamatukogu-direktor-kersti-burk-siirdus-pensionile-parast-pikka-ja-puhendunud |vaadatud=2026-05-31 |väljaanne=www.tapa.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://www.tapa.lib.ee Tapa Vallaraamatukogu koduleht]
*[https://www.facebook.com/tapa.vallaraamatukogu Tapa Vallaraamatukogu facebooki lehekülg]

{{koord}}
[[Kategooria:Lääne-Viru maakonna raamatukogud]]
[[Kategooria:Tapa vald]]</text>
      <sha1>a88lilo5p2l11llft2qez7kres3rxkt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>67 (Tallinna bussiliin)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>364942</id>
    <revision>
      <id>7260658</id>
      <parentid>7255906</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T21:28:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260658</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6033" sha1="8gcc2azenkr2q31ng9geaxuanzo3lq1" xml:space="preserve">{{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=J. Sütiste tee|lõpppeatus=Seli|number=67|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/67/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=66|järgmine liin=68|järgmine=68 (Tallinna bussiliin)|eelmine=66 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/67/a-b]|uuendus=20. juuli 2026|pilt=Uued Solaris CNG bussid Tallinnas.jpg|läbi=Laagna tee|avati=1994|eelkäija=17, 17A (J. Sütiste tee ja Bussijaama suunal)|logo=buss nr 67.png}}

'''67''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis ühendab [[Seli asum]]it  [[Lasnamäe|Mustamäega]] mõlemas suunas. Liin avati 1994. aastal alternatiivina Lasnamäe kiirtrammile. Algselt oli lõpp-peatuseks Laagna tee (Laagna kaupluse peatus). Laagna tee valmimisega Mustakivi peatuseni 90. aastate lõpul pikendati bussiliini Seli peatuseni. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (TLT Lasnamäe osakond/3. veokorralduse osakond). Liin töötab iga päev intervalliga ~10-20 minutit. Liinil kehtivad tavalised sõidupiletid. Samal marsruudil sõitis [[56 (Tallinna bussiliin)|ekspressliin 56]]. Alates 1.08.2023 pikendati liini 67 Seli-J.Sütiste Tee. Kui 67 pikendati ja lõpetati töö Tallinna kahel bussiliinil 17 ja 17A. 67 sõidab ühte suunda 65–75 minutit.

14. augustil 2026 seoses Ülemiste ööjooksuga sõitis marsruudil Seli - Gonsiori - J. Sütiste tee

== Marsruut ==
=== Seli → J.Sütiste Tee ===
Buss nr 67 alustab oma teekonda [[Ümera tänav]]al asuvast Seli [[puhkepeatus]]est mööda Ümera tänavat, seejärel sõidab mööda [[Raadiku tänav|Raadiku]] ja Mahtra tänavat ning pöörab Laagna teele, peatudes enne Ümera ja Raadikusilla bussipeatuses. Pärast [[Raadiku sild]]a sõidab liin Laagna teed mööda kesklinna. Kesklinnas pöörab liin [[Gonsiori tänav]]ale ja läheb pärast seda Endla tänavale. Kristiines pöörab liin vasakule Tulika tänavale, seejärel Nõmme teele. Liin 67 läbib ka Retke teed, Tervise tänavat, Sõpruse pst, Keskuse tn ja J. Sütiste teed.

=== Ümberpööramisring ===
Tallinna bussiliin nr 67 pöörab ringi J. Sütiste Tee puhkeplatsil.

=== J.Sütiste Tee → Seli ===
{{teekaart}}

Pärast lõpp-peatusest lahkumist pöörab 67 J. Sütiste teele. Pärast pööramist sõidab otse üle Sõpruse pst Keskuse tänavale ja teeb ringi ümber Männi Pargi. Pärast läheb 67 Sõpruse pst ja pöörab uuesti J. Sütiste Teele. J. Sütiste Tee ristmikul pöörab 67 Tervise tänavale seejärel Retke Teele. Pärast Retke teed sõidab liin üle A. H Tammsaare tee ja läheb Nõmme Teele. Nõmme Teelt pöörab liin Tulika tänavale ja seejärel läbib Kristiinet ja sõidab Endla tänaval. Uutmoodi kujuneb liin kõige rohkem Kesklinnast. Pärast Estoniat minnakse otse edasi Lembitu tänavale. Seejärel sõidetakse üle Liivalaia tänava ristmikku ja minnakse Juhkentali tänavale. Pärast seda pöörab liin vasakule Odra tänavale ja sealt edasi Laagna Teele. Kasutusele tuleb ka J. Vilmsi peatus, mis oli ajutine peatus aastal 2018. Pärast Laagna teed pöörab liin Mustakivist Mahtra tänavale ja seejärel Ümera tänavale. Pärast Ümera tänavat jõuabki liin Selisse. 
=== Peatused=== 
*Seli → J.Sütiste tee suunal on 35 peatust
*J.Sütiste tee → Seli suunal on 31  peatust

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Seli-Estonia
! Pikkus
! Keskmine sõiduaeg
! Märkused
|-
|Seli
|
|2 minutit
|Puudub sõidueesõigus puhkepeatusest Ümera tänavale
|-
|Ümera
|
|1 minut
|
|-
|Raadikusilla
|
|1 minut
|Puudub sõidueesõigus sillal
|-
|Mustakivi
|
|4 minut
|Valgusfoor Mustakivi sillal
|-
|Taevakivi
|
|2 minutit
|Puudub sõidueesõigus Laagna teele
|-
|Sabatähe
|
|1 minut
|-
|Laagna
|
|2 minut
|Manööverdamine sõiduradadel Varraku silla lähedal
|-
|Kotka kauplus
|
|1 minut
|
|-
|Paesilla
|
|2 minutit
|Manööverdamine sõiduradadel Smuuli silla lähedal
|-
|Mehaanikakool
|
|1 minutit
|
|-
|Kumu
|
|1 minutit
|
|-
|J.Vilmsi
|
|3 minutit
|Ummikud kesklinnas
|-
|Bussijaam
|
|4 minutit
|Liiklusummikud ja pikk valgusfoor
|-
|Püssirohu
|
|5 minutit
|Liiklusummikud südalinnas
|-
|Ravi
|
|3 minutit
|Pikk valgusfoor ja ummikud
|-
|Hotell Olümpia
|
|1 minut
|
|-
|Estonia
|
|2 minutit
|Pikk valgusfoor
|-
|Vabaduse Väljak
|
|3 minutit
|Ummikud Kesklinnas
|-
|Tõnismägi
|
|2 minutit
|Ummikud ja raske pööre Endla tänavale
|-
|Koidu
|
|1 minut
|
|-
|Taksopark
|
|4 minutit
|Pikad valgusfoorid ja ummikud Kristiines
|-
|Lilleküla Jaam
|
|2 minutit
|Tulika tn ummikud
|-
|Hauka
|
|1 minut
|
|-
|Koolimaja
|
|2 minutit
|Linnu tee valgusfoor
|-
|Räägu
|
|1 minut
|
|-
|Nõmme tee 
|
|2 minutit
|Nõmme tee ummikud
|-
|Tüve 
|
|1 minut
|
|-
|Retke tee
|
|4 minutit
|Tammsaare tee valgusfoor ja ummikud
|-
|Lastehaigla
|
|2 minutit
|
|-
|Tervise
|
|3 minutit
|Liiklusummikud
|-
|Vambola
|
|3 minutit
|Raske väljapööre Sõpruse pst, liiklusummikud ja pikk valgusfoor
|-
|Liivaku
|
|2 minutit
|Sõpruse pst liiklusummiud
|-
|Ehitajate tee
|
|1 minut
|
|-
|Männi
|
|2 minutit
|Ristmik Sõpruse pst
|-
|Keskuse
|
|1 minut
|
|-
|J.Sütiste tee
|
|3 minutit
|Lõpp-peatus
|-
|Sõiduaeg kokku
|
|75 minutit
|
|}

== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
Fail:VOLVO 7500 in Tallinn.JPG|[[Laagna tee]]l aastal 2015
Fail:67bussLaagna.jpg|Laagna teel aastal 2026
Fail:MAN bus interior.JPG|Reis bussiga 67
Fail:EU-EE-TLN-LAS-Seli-Buses in Ümera street.JPG|Seli puhkepeatus aastal 2011
Fail:Selipuhkepeatus.png|Seli puhkepeatus aastal 2026
Fail:EU-EE-TLN-Lasnamäe-Construction of administrative office.JPG|Estonia→Seli suunal
Fail:EU-EE-Tallinn-LAS-Laagna-TAK 3652.JPG|Paesilla peatuses
Fail:3663,Teatri väljak.jpg|67. liini buss pöörab Teatri väljakult Estonia puiesteele
Fail:Bus 3490 leaving Laulupeo Bus Stop Gonsiori tn Tallinn 19 December 2021.jpg|Laulupeo peatuses
Fail:67bussbetter.jpg|Ümera tänaval
&lt;/gallery&gt;

== Välislingid == 
*[http://soiduplaan.tallinn.ee/#bus/67/a-b Tallinna busside sõiduplaanid]

{{Tallinna bussiliinid}}

[[Kategooria:Tallinna bussiliinid]]</text>
      <sha1>8gcc2azenkr2q31ng9geaxuanzo3lq1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Korvi kalmistu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>370935</id>
    <revision>
      <id>7260398</id>
      <parentid>7260164</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T14:09:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57063-83</username>
        <id>240622</id>
      </contributor>
      <origin>7260398</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2199" sha1="00qse79cxotfzxsd2wn4imwbdaq2sf9" xml:space="preserve">{{viita}}
'''Korvi kalmistu''' on [[kalmistu]] Harjumaal [[Harku vald|Harku vallas]] [[Tutermaa]] külas. Kalmistu omanik on [[Harku vald|Harku vallavalitsus]] ning see on kasutuses. Korvi kalmistu asub [[Keila]] kesklinnast ligikaudu kaks ja pool kilomeetrit idas.

Korvi kalmistu asutati 1927. aastal, sest [[Keila vana kalmistu]] oli peaaegu täis maetud. Kalmistu pühitseti 29. juulil 1928, esimene matus oli veidi hiljem. Täpsemalt maeti 6. septembril Keila-poolsele alale 63-aastane Aleksander Talkop.  Kümme päeva hiljem maeti Saue-poolsele alale lapsena surnud Herta Preegel.  

Kalmistu algne suurus oli 2,8458 [[Hektar|ha]]. Praegu on krundi pindala umbes 5,2 [[Hektar|ha]], millest matuste ala on umbes 1,3 [[Hektar|ha]]. Kalmistule on maetud veidi üle 1500 lahkunu. 

Kalmistu on saanud nime selle järgi, et see on rajatud endistele Korvi talu maadele.&lt;ref&gt;[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/66253906/korvi-kalmistul-taitub-85-aastat Korvi kalmistul täitub 85 aastat] Maaleht, 9. juuni 2013. Vaadatud 15. jaanuaril 2024&lt;/ref&gt;

Tuntud inimestest on Korvi kalmistule maetud sünoptik [[Krista Odakivi]], tehnikateadlane ja insener [[Allan Sumbak]], geograafiaõpetaja ja koolidirektor [[Marko Rööpson]], Keila puhkpilliorkestrite dirigent [[Riho Jaanus]], jalgpallur ja treener Aivar Israel, insener, kodu-uurija ning publitsist [[Lembit Teinbas]], Keila fotograaf Olav Koska, kodu-uurija [[Lembit Väljamäe]], haigekassaga võidelnud [[Marge Valdmann]], proviisor [[Vambo Vahar]], Keila raamatukoguhoidja [[Magda Kohava]], pedagoog [[Indrek Sepp]] ning tuletõrjetegelane [[Aleksander Tammi]]. Samuti Keila kirikuteenijad M. ning A. Soom. 

Seal asub Saue ja Keila kunagise koolijuhi, karskus- ja kultuuritegelase [[Priidu Kohava]] sümboolne haud. 

== Viited ==
{{viited}}

==Kirjandus==
* [[Taavi Pae]]. Eesti kalmistute kujunemine ja paiknemise seaduspärasused. Magistritöö. Tartu 2002

==Välislingid==
* [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/66253906 Allar Viivik. &quot;Korvi kalmistul täitub 85 aastat&quot;. Harku Valla Teataja, 9. juuni 2013]

{{koord|NS=59.313075|EW=24.4660388888889|type=landmark|region=EE}}

[[Kategooria:Harju maakonna kalmistud]]
[[Kategooria:Harku vald]]</text>
      <sha1>00qse79cxotfzxsd2wn4imwbdaq2sf9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260400</id>
      <parentid>7260398</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T14:13:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57063-83</username>
        <id>240622</id>
      </contributor>
      <origin>7260400</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2256" sha1="29w5bw945jw6uc2auoxe37wi2xs2i7v" xml:space="preserve">{{viita}}
'''Korvi kalmistu''' on [[kalmistu]] Harjumaal [[Harku vald|Harku vallas]] [[Tutermaa]] külas. Kalmistu omanik on [[Harku vald|Harku vallavalitsus]] ning see on kasutuses. Korvi kalmistu asub [[Keila]] kesklinnast ligikaudu kaks ja pool kilomeetrit idas.

Korvi kalmistu asutati 1927. aastal, sest [[Keila vana kalmistu]] oli peaaegu täis maetud. Siseministeerium kinnitas kasutuse 27. detsembril 1927.

Kalmistu pühitseti 29. juulil 1928, esimene matus oli veidi hiljem. Täpsemalt maeti 6. septembril Keila-poolsele alale 63-aastane Aleksander Talkop.  Kümme päeva hiljem maeti Saue-poolsele alale lapsena surnud Herta Preegel.  

Kalmistu algne suurus oli 2,8458 [[Hektar|ha]]. Praegu on krundi pindala umbes 5,2 [[Hektar|ha]], millest matuste ala on umbes 1,3 [[Hektar|ha]]. Kalmistule on maetud veidi üle 1500 lahkunu. 

Kalmistu on saanud nime selle järgi, et see on rajatud endistele Korvi talu maadele.&lt;ref&gt;[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/66253906/korvi-kalmistul-taitub-85-aastat Korvi kalmistul täitub 85 aastat] Maaleht, 9. juuni 2013. Vaadatud 15. jaanuaril 2024&lt;/ref&gt;

Tuntud inimestest on Korvi kalmistule maetud sünoptik [[Krista Odakivi]], tehnikateadlane ja insener [[Allan Sumbak]], geograafiaõpetaja ja koolidirektor [[Marko Rööpson]], Keila puhkpilliorkestrite dirigent [[Riho Jaanus]], jalgpallur ja treener Aivar Israel, insener, kodu-uurija ning publitsist [[Lembit Teinbas]], Keila fotograaf Olav Koska, kodu-uurija [[Lembit Väljamäe]], haigekassaga võidelnud [[Marge Valdmann]], proviisor [[Vambo Vahar]], Keila raamatukoguhoidja [[Magda Kohava]], pedagoog [[Indrek Sepp]] ning tuletõrjetegelane [[Aleksander Tammi]]. Samuti Keila kirikuteenijad M. ning A. Soom. 

Seal asub Saue ja Keila kunagise koolijuhi, karskus- ja kultuuritegelase [[Priidu Kohava]] sümboolne haud. 

== Viited ==
{{viited}}

==Kirjandus==
* [[Taavi Pae]]. Eesti kalmistute kujunemine ja paiknemise seaduspärasused. Magistritöö. Tartu 2002

==Välislingid==
* [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/66253906 Allar Viivik. &quot;Korvi kalmistul täitub 85 aastat&quot;. Harku Valla Teataja, 9. juuni 2013]

{{koord|NS=59.313075|EW=24.4660388888889|type=landmark|region=EE}}

[[Kategooria:Harju maakonna kalmistud]]
[[Kategooria:Harku vald]]</text>
      <sha1>29w5bw945jw6uc2auoxe37wi2xs2i7v</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260401</id>
      <parentid>7260400</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T14:14:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57063-83</username>
        <id>240622</id>
      </contributor>
      <origin>7260401</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2290" sha1="r21l12ddhe18yqefc8o6yvtinj6nngi" xml:space="preserve">{{viita}}
'''Korvi kalmistu''' on [[kalmistu]] Harjumaal [[Harku vald|Harku vallas]] [[Tutermaa]] külas. Kalmistu omanik on [[Harku vald|Harku vallavalitsus]] ning see on kasutuses. Korvi kalmistu asub [[Keila]] kesklinnast ligikaudu kaks ja pool kilomeetrit idas.

Korvi kalmistu asutati 1927. aastal, sest [[Keila vana kalmistu]] oli peaaegu täis maetud. Siseministeerium kinnitas kasutuse 27. detsembril 1927.

Kalmistu pühitses 29. juulil 1928 Kaarli koguduse õpetaja R. Soomre, esimene matus oli veidi hiljem. Täpsemalt maeti 6. septembril Keila-poolsele alale 63-aastane Aleksander Talkop.  Kümme päeva hiljem maeti Saue-poolsele alale lapsena surnud Herta Preegel.  

Kalmistu algne suurus oli 2,8458 [[Hektar|ha]]. Praegu on krundi pindala umbes 5,2 [[Hektar|ha]], millest matuste ala on umbes 1,3 [[Hektar|ha]]. Kalmistule on maetud veidi üle 1500 lahkunu. 

Kalmistu on saanud nime selle järgi, et see on rajatud endistele Korvi talu maadele.&lt;ref&gt;[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/66253906/korvi-kalmistul-taitub-85-aastat Korvi kalmistul täitub 85 aastat] Maaleht, 9. juuni 2013. Vaadatud 15. jaanuaril 2024&lt;/ref&gt;

Tuntud inimestest on Korvi kalmistule maetud sünoptik [[Krista Odakivi]], tehnikateadlane ja insener [[Allan Sumbak]], geograafiaõpetaja ja koolidirektor [[Marko Rööpson]], Keila puhkpilliorkestrite dirigent [[Riho Jaanus]], jalgpallur ja treener Aivar Israel, insener, kodu-uurija ning publitsist [[Lembit Teinbas]], Keila fotograaf Olav Koska, kodu-uurija [[Lembit Väljamäe]], haigekassaga võidelnud [[Marge Valdmann]], proviisor [[Vambo Vahar]], Keila raamatukoguhoidja [[Magda Kohava]], pedagoog [[Indrek Sepp]] ning tuletõrjetegelane [[Aleksander Tammi]]. Samuti Keila kirikuteenijad M. ning A. Soom. 

Seal asub Saue ja Keila kunagise koolijuhi, karskus- ja kultuuritegelase [[Priidu Kohava]] sümboolne haud. 

== Viited ==
{{viited}}

==Kirjandus==
* [[Taavi Pae]]. Eesti kalmistute kujunemine ja paiknemise seaduspärasused. Magistritöö. Tartu 2002

==Välislingid==
* [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/66253906 Allar Viivik. &quot;Korvi kalmistul täitub 85 aastat&quot;. Harku Valla Teataja, 9. juuni 2013]

{{koord|NS=59.313075|EW=24.4660388888889|type=landmark|region=EE}}

[[Kategooria:Harju maakonna kalmistud]]
[[Kategooria:Harku vald]]</text>
      <sha1>r21l12ddhe18yqefc8o6yvtinj6nngi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Polüandria (zooloogia)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>371925</id>
    <revision>
      <id>7260502</id>
      <parentid>7183015</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T17:30:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260502</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2324" sha1="ffpopm0r18uhywok6o0nm2hjdt6yqr4" xml:space="preserve">'''Polüandriaks''' (inglise keeles ''polyandry'') nimetatakse [[zooloogia]]s [[suguline paljunemine|suguliselt paljunevate]] [[loomad]]e [[sigimiskäitumine|sigimiskäitumise]] vormi, mida iseloomustab ühe suguküpse emase isendi [[kopulatsioon|paaritumine]] enam kui ühe suguküpse isasega (mõeldud peamiselt ühe sigimisperioodi kestel).&lt;ref&gt;D. J. Hosken, P. Stockley, [http://rom.exeter.ac.uk/documents/Bios/djh205/Hosken%20%26%20Stockley%20Evol%20Biol.pdf Benefits of polyandry: a life history perspective '', Evolutionary Biology]{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, 33: 173-194, 2003&lt;/ref&gt;

Polüandriat liigitatakse mitmeti, levinuim on järgmine liigitus: 

*sünkroonne polüandria – naissoost isendi [[kopulatsioon]], seksuaalselt aktiivsel perioodil (eeldatavasti paljunemise eesmärgil), rohkem kui ühe meessoost isendiga;  
*polüandria meessoo initsiatiivil;
*polüandria naissoo initsiatiivil jne. 

Polüandriat loetakse looduses harvemini esinevaks seksuaalse käitumise vormiks kui [[polügüünia (zooloogia)|polügüüniat]], kuid [[roomajad|roomajate]] puhul on polüandria (koos polügüüniaga) kirjeldatav kui tavapärane ehk valdav.&lt;ref&gt;T. Uller, M. Olsson (2008), [http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1365-294X.2008.03772.x/full Multiple paternity in reptiles: patterns and processes.], Molecular Ecology, 17: 2566–2580. doi: 10.1111/j.1365-294X.2008.03772.x&lt;/ref&gt; 
Nii loetakse näiteks, et emased [[harilik rästik|rästik]]ud paarituvad kuni 8 isasega (initsiaatorid) ning sündinud järglased kannavad edasi [[geen]]e mitmelt [[kopulatsioon]]ides osalenud isaselt.&lt;ref&gt;T.D. Wyatt, [http://books.google.ee/books?id=aty3hz6rdlgC&amp;pg=PA57&amp;dq=for+example,+female+snakes+vipera+berus&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;ei=uIBIUZTCF8O0PLCpgaAP&amp;sqi=2&amp;ved=0CCkQ6AEwAA#v=onepage&amp;q=for%20example%2C%20female%20snakes%20vipera%20berus&amp;f=false Pheromones and Animal Behaviour: Communication by Smell and Taste], l 57, 2003, ISBN 0521-485-26-6, Google'i raamatu veebiversioon (''inglise keeles'')&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Mitmemehepidamine]]
*[[Polügüünia (zooloogia)]]

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
*[[Michael Allaby]], &quot;''The Concise Oxford Dictionary of Zoology''&quot;. 1992, lk 369. ISBN 0-19-286093-3

[[Kategooria:Evolutsioonibioloogia]]
[[Kategooria:Zooloogia]]</text>
      <sha1>ffpopm0r18uhywok6o0nm2hjdt6yqr4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Polügüünia (zooloogia)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>371938</id>
    <revision>
      <id>7260500</id>
      <parentid>6523517</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T17:28:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260500</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1149" sha1="lc5t4rp1v8f3691b8uo8g27o89a3l5g" xml:space="preserve">'''Polügüüniaks''' (inglise keeles ''polygyny'') nimetatakse [[zooloogia]]s [[suguline paljunemine|suguliselt paljunevate]] [[loomad]]e (näiteks [[linnud]], [[maod]]) [[sigimiskäitumine|sigimiskäitumise]] vormi, mida iseloomustab ühe suguküpse isase isendi [[kopulatsioon|paaritumine]] enam kui ühe suguküpse emasega (mõeldud peamiselt ühe sigimisperioodi kestel).

Polügüünia on arvatavasti sagedamini esinev sigimiskäitumise vorm kui [[polüandria (zooloogia)|polüandria]]. 

Mõnede uurijate arvates on polügüünia valdav sugulise läbikäimise vorm ka [[madu]]del, kuna emaste paaritumisaktiivsus ja -tsükkel võib paiguti korduda, kas kahe või kolme aasta tagant, siis ühe aasta lõikes võib tunduda, et paaritumisküpsed isased maod on, suguküpsete emastega võrreldes, eriliselt aktiivselt valmis emaseid 'saatma' ja paaritumisõiguse eest võitlusse asuma. 

Tegelik uurimisstatistika on seni ebapiisav.

== Vaata ka ==
* [[Mitmenaisepidamine]]

== Kirjandus ==
*M. Allaby, &quot;''The Concise Oxford Dictionary of Zoology''&quot;. lk 369, 1992, ISBN 0-19-286093-3

[[Kategooria:Evolutsioonibioloogia]]
[[Kategooria:Zooloogia]]</text>
      <sha1>lc5t4rp1v8f3691b8uo8g27o89a3l5g</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aģe</title>
    <ns>0</ns>
    <id>374273</id>
    <revision>
      <id>7260913</id>
      <parentid>6259852</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T10:32:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ivario</username>
        <id>44838</id>
      </contributor>
      <comment>liivi</comment>
      <origin>7260913</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1037" sha1="ltd7432gnmc9xral9d002oiwsrs85hj" xml:space="preserve">[[File:Aģe pie Zvejniekciema 2000-10-21 - panoramio.jpg|thumb|Jõgi Zvejniekciemsi juures (21.10.2000)]]
'''Aģe''' ({{Keel-liv|Aḑā / Aģjoug}}) on 41 km pikkune jõgi [[Läti]]s Lääne-[[Vidzeme]]s. Jõgi algab [[Aģe järv]]est, voolab läbi [[Sigulda piirkond|Sigulda]] ja [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonna]] ning suubub [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Zvejniekciems]]i külas [[Liivi laht]]e.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.latvia.travel/lv/marsruts/age |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-07-12 |arhiivimisaeg=2014-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140714141614/http://www.latvia.travel/lv/marsruts/age |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; 

Aģe jõge on esmamainitud nimede ''Adya'' ja ''Adia'' all [[Henriku Liivimaa kroonika]]s.&lt;ref&gt;Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat 1982. Peatükk XIV (5), lk 105&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Läti jõed]]</text>
      <sha1>ltd7432gnmc9xral9d002oiwsrs85hj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mart Abel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>374970</id>
    <revision>
      <id>7260804</id>
      <parentid>7204857</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T07:09:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260804</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1132" sha1="8kst766wleb8777i3lnsjq78cvcrmjx" xml:space="preserve">'''Mart Abel''' (sündinud [[20. veebruar]]il [[1977]] [[Tartu]]s) on eesti matemaatik. 

Ta kaitses 2003. aastal kõigest 25-aastaselt [[Tartu Ülikool]]is matemaatika erialal doktorväitekirja&lt;ref&gt;Priit Pullerits. [https://teadus.postimees.ee/348596/24-aastaselt-doktoriks &quot;24-aastaselt doktoriks&quot;]. Postimees, 27. november 2010&lt;/ref&gt; &quot;Structure of Gelfand-Mazur algebras&quot; (&quot;Gelfand-Mazuri algebrate ehitus&quot;; juhendaja Mati Abel).&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;{{ETIS}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 2003–2004 läbis ta järeldoktorantuuri Kreekas [[Ateena Ülikool]]is.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

==Isiklikku==
Ta on [[Mati Abel]]i ja [[Elts Abel]]i poeg.&lt;ref&gt;[https://www.tlu.ee/dt/meediavarav/blogid/mart-abel-mingid-mottetud-teoreemid-mottetutest-asjadest-voivad-50-100-aastat &quot;Mart Abel: mingid „mõttetud teoreemid mõttetutest asjadest” võivad 50–100 aastat hiljem sageli väga oluliseks muutuda&quot;] Tallinna Ülikool, 4. veebruar 2022&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

==Välislingid==
* {{ETIS}}

{{JÄRJESTA:Abel, Mart}}
[[Kategooria:Eesti matemaatikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1977]]</text>
      <sha1>8kst766wleb8777i3lnsjq78cvcrmjx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Liepāja piiskopkond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>382767</id>
    <revision>
      <id>7260559</id>
      <parentid>6912667</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T19:06:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7260559</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2279" sha1="e0kb1bjnxefq20nq8rja1s65cktcf5v" xml:space="preserve">[[Pilt:Lettonia_-_Diocesi_di_Liepaja.png|pisi]]
'''Liepāja piiskopkond''' (''Dioecesis Liepaiensis'') on [[katoliku kirik]]u [[diötsees]], mis allub [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonnale]].

Piiskopi residents on [[Liepāja]]s ja [[katedraal]]iks on [[Liepāja Püha Joosepi katedraal]]. [[Diötsesaanpiiskop]] on 2013. aastast [[Viktors Stulpins]].

Liepāja [[piiskopkond]] asetseb [[Läti]]s [[Kuramaa]]l riigi lääneosas. Ta piirneb idas [[Jelgava piiskopkond|Jelgava piiskopkonnaga]], mis eraldati Liepāja piiskopkonnast aastal [[1995]].

Piiskopkonna pindala on 13 210 km². Seisuga 2004 oli piiskopkonnas 33 000 katoliiklast, kes moodustasid piiskopkonna elanikest 10,5%. Piiskopkonna territooriumil on 39 kogudust.

Praegune Liepāja piiskopkond asutati 8. mail [[1937]]. 

Aastail [[1965]]–[[1991]] oli piiskopkond ilma piiskopita, seda haldasid [[apostellik administraator|apostellikud administraatorid]].

Tänapäeval kuulub piiskopkonda 32 kogudust. Liepājas asuvad peale katedraali veel Māra kirik, Püha Dominicuse kirik ja püha Meinhardi kirik. Ülejäänud kirikud asuvad [[Aizpute]]s, [[Alsunga]]s, [[Bārta]]s, [[Ezere]]s, [[Grobiņa]], [[Gudenieki]]s, [[Jūrkalne]]s, [[Kalni]]s, [[Kandava]]s, [[Kolka]]s, [[Kuldīga]]s, [[Lēnas]]es, [[Pāvilosta]]s, [[Roja]]s, [[Saldus]]es, [[Talsi]]s, [[Ugāle]]s, [[Vaiņode]]s, [[Vecpils]]is ja [[Ventspils]]is, kabelid aga [[Brocēni]]s, [[Lutriņi]]s, [[Priekule]]s, [[Šķēde]]s ja [[Zirņi]]s. [[Dundaga katoliku kogudus|Dundaga kogudus]] peab oma jumalateenistusi [[Dundaga piiskopilinnus]]es.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.katedrale.lv/index.php?id=414 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-03-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170312060515/http://www.katedrale.lv/index.php?id=414 |arhiivimisaeg=2017-03-12 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

==Liepāja piiskopid==
*[[Antonijs Urbšs]] (1938–1965)
*[[Jānis Bulis]] (1991–1995)
*[[Ārvaldis Andrejs Brumanis]] (1995–2001)
*[[Vilhelms Lapelis]] (2001–2012)
*[[Viktors Stulpins]] (aastast 2013)

==Viited==

{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.katedrale.lv/ Koduleht]

[[Kategooria:Katoliku piiskopkonnad]]
[[Kategooria:Kuramaa]]
[[Kategooria:Läti piiskopkonnad]]
[[Kategooria:Liepāja]]
[[Kategooria:Katoliiklus Lätis]]</text>
      <sha1>e0kb1bjnxefq20nq8rja1s65cktcf5v</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Surnud 26. oktoobril</title>
    <ns>0</ns>
    <id>382893</id>
    <revision>
      <id>7260412</id>
      <parentid>6541803</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T14:22:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7260412</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4291" sha1="246shz1zddlpcqps1ic4b8j5oyshs5d" xml:space="preserve">{{surnud oktoobris}}

''Siin loetletakse [[26. oktoober|26. oktoobril]] surnud tuntud isikuid.''

* [[1440]] – [[Gilles de Rais]], Prantsusmaa [[marssal]]
* [[1610]] – [[Francesco Vanni]], itaalia kunstnik
* [[1749]] – [[Louis-Nicolas Clérambault]], prantsuse organist, klavessinist ja helilooja
* [[1764]] – [[William Hogarth]], inglise maalikunstnik
* [[1890]] – [[Carlo Collodi]], itaalia kirjanik ja ajakirjanik
* [[1902]] – [[Elizabeth Cady Stanton]], USA sufražett, sotsiaalaktivist, abolitsionist ja naiste õiguste eest võitleja
* [[1917]] – [[Grigori Levitski]], vene astronoom
* [[1932]] – [[Margaret Brown]], Ameerika Ühendriikide seltskonnadaam, uusrikas ja filantroop
* [[1941]] – [[Arkadi Gaidar]], vene kirjanik
* [[1957]] – [[Salme Kann]], eesti laulupedagoog
* [[1964]] – [[Agnes Miegel]], saksa luuletaja, proosakirjanik ja ajakirjanik
* [[1966]] – [[Alma Cogan]], inglise laulja
* [[1969]] – [[Hugo Schütz]], eesti viiuldaja
* [[1970]] – [[Voldemar Paldre]], eesti laulja
* [[1972]] – [[Igor Sikorsky]], Venemaa ja USA aviokonstruktor, esimese töötava [[helikopter]]i leiutaja
* [[1973]] – [[Semjon Budjonnõi]], Nõukogude sõjaväelane
* [[1980]] – [[Marcello Caetano]], Portugali poliitik
* [[1989]] – [[Aadu Hint]], eesti kirjanik
* [[1994]] – [[Vladlen Bahnov]], vene luuletaja, ajakirjanik, näitekirjanik ja stsenarist
*[[1995]] – [[Wilhelm Freddie]], taani sürrealistlik maalikunstnik, skulptor ja filmitegija
* [[1997]] – [[Ērika Ferda]], läti näitleja ja teatripedagoog
* [[1999]] – [[Johannes Käbin]], Eesti NSV riigitegelane
* [[2000]] – [[Laila Kinnunen]], soome laulja
* [[2001]] – [[Kalev Päid]], eesti pedagoog, koduloolane ja giid
* [[2003]] – [[Elem Klimov]], vene filmirežissöör
* 2003 – [[Leonid Filatov]], vene näitleja, lavastaja ja kirjanik
* 2003 – [[Vello Ross]], eesti biofüüsik
* [[2005]] – [[Natan Elštein]], Eesti arst
* [[2006]] – [[Tillman Franks]], USA helilooja, basskitarrist ja muusikaprodutsent
* 2006 – [[Theodore Taylor]], USA kirjanik 
* 2006 – [[Pontus Hultén]], rootsi muuseumidirektor ja kunstikollektsionäär
* 2006 – [[Rogério Duprat]], Brasiilia helilooja
* [[2007]] – [[Aleksandr Feklissov]], NSV Liidu luuraja
* 2007 – [[Arthur Kornberg]], USA biokeemik, Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat 1969. aastal
* 2007 – [[Khun Sa]], Birma mässuline väepealik ja narkoärimees
* [[2008]] – [[Delfino Borroni]], Itaalia viimane teadaolev Esimese maailmasõja veteran
* 2008 – [[Tony Hillerman]], USA kirjanik
* 2008 – [[Delmar Watson]], USA näitleja
* 2008 – [[Pablo Montes]], Kuuba jooksja
*[[2009]] – [[George Na'ope]], USA muusik
* 2009 – [[Miloslav Švandrlík]], tšehhi kirjanik
* 2009 – [[Teel Bivins]], USA poliitik ja diplomaat
* 2009 – [[Lea Fite]], USA poliitik
*[[2011]] – [[Jona Senilagakali]], Fidži arst ja poliitik
*[[2012]] – [[Joža Horvat]], horvaadi kirjanik
* 2012 – [[Natina Reed]], USA näitleja ja laulja
* 2012 – [[Björn Sieber]], Austria mäesuusataja
*[[2013]] – [[Hilja Läti]], eesti kunstiajaloolane
*[[2014]] – [[Vello Volt]], eesti majandusteadlane, spordiajakirjanik ja -tegelane
* 2014 – [[David Armstrong]], USA fotograaf 
* 2014 – [[Senzo Meyiwa]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur
* 2014 – [[Vello Pihelgas]], eesti biofüüsik ja kabetaja
*[[2016]] – [[Antero Halonen]], soome poksija
*[[2018]] – [[Nikolai Karatšentsov]], vene filmi- ja teatrinäitleja
*[[2019]] – [[Mall Hansen]], eesti näitleja 
* 2019 – [[Abū Bakr al-Baghdādī]], terrorirühmituse [[Iraagi ja Levandi Islamiriik]] (ISIL) juht 
* 2019 – [[Villi Ehatamm]], eesti koolijuht ja EKP Keskkomitee töötaja 
* 2019 – [[Robert Evans]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent 
* 2019 – [[Stanislav Tjutjukin]], vene ajaloolane 
* 2019 – [[Aleg Moltšan]], valgevene helilooja, pianist, muusikaprodutsent ja ühiskonnategelane 
* 2019 – [[Mārtiņš Ķibilds]], läti ajakirjanik ja telesaatejuht 
*[[2021]] – [[Roh Tae-Woo]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik
*[[2022]] – [[Michael Basman]], armeenia päritolu inglise maletaja ja maleliteraat
*[[2026]] – [[Kaie Parts]], eesti metallikunstnik

[[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Oktoober, 26.]]</text>
      <sha1>246shz1zddlpcqps1ic4b8j5oyshs5d</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Raka mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>382930</id>
    <revision>
      <id>7260564</id>
      <parentid>6992103</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T19:10:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Välislink</comment>
      <origin>7260564</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1399" sha1="pzp3g7zsu8zztcjs8zlpcpu9jzj0yjs" xml:space="preserve">[[File:Raka mõisa kalmistu 03.JPG|thumb|[[Raka mõisa kalmistu]] müür]]
'''Raka mõisa''' ([[saksa keel]]es ''Rakkamois, Rackamois'') oli [[eramõis]] [[Ambla kihelkond|Ambla kihelkonnas]]&lt;ref&gt;{{RA mõisaregister|1991}}&lt;/ref&gt; [[Järvamaa]]l.

Raka mõisa on mainitud juba [[1447]]. aastal (''Racke'').

[[1613]]. aastal ostis mõisa [[Nils Baggehufwudt]]. Mõis jäi [[Baggehufwudt]]ide perekonna valdusse 200 aastaks. [[1816]]. aastal ostis mõisa [[Hans Wilhelm Rosen]] (1780–1862). Mõisa omanik 1919. aastal oli Mathilde Albrecht.

Mõisasüdame viimane omanik 1939. aastal oli Edmund Albrecht, [[Umsiedlung|kes siis läks Saksamaale]]. Sellest peale jäi mõisa peahoone laokile ning lammutati 1940. aastate lõpus.&lt;ref&gt;[https://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2013/pdf/eraT-0-76_001_0014850.pdf Helmut Joonuks. Raka mõisa inventeerimine. 1977. ERA T-76.1.14850]&lt;/ref&gt;

==Mõisa kalmistu==
[[Raka mõisa kalmistu]] jääb mõisa südamest linnulennult umbes 0,75 [[Kilomeeter|km]] kaugusele [[Põhi|põhja]].

==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|1991}}
*[https://www.muis.ee/museaalview/1810703 Raka mõis (foto)]

{{Ambla kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.164167|EW=25.830278|type=landmark|region=EE}}

[[Kategooria:Ambla kihelkond]]
[[Kategooria:Tapa vald]]
[[Kategooria:Järvamaa mõisad]]
[[Kategooria:Baggehufwudtide mõisad]]
[[Kategooria:Punaste Rosenite mõisad]]</text>
      <sha1>pzp3g7zsu8zztcjs8zlpcpu9jzj0yjs</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Venevere mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>384025</id>
    <revision>
      <id>7260686</id>
      <parentid>7259577</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T22:03:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260686</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1446" sha1="kmcncq5gibv60z4s2asjtz6biro4lxh" xml:space="preserve">[[Fail:Venevere mõis (cropped).tif|pisi|Venevere mõis]]
'''Venevere mõis''' ([[saksa keel]]es ''Wennefer, Torwendahl&lt;ref&gt;{{RA mõisaregister|2708}}&lt;/ref&gt;'') oli [[rüütlimõis]] [[Simuna kihelkond|Simuna kihelkonnas]] [[Virumaa]]l&lt;ref name=&quot;mõisaportaal&quot;&gt;http://www.mois.ee/pikknimv.shtml (vaadatud 10.11.2014)&lt;/ref&gt;, tänapäeva [[Venevere (Vinni)|Venevere]] küla lähedal&lt;ref&gt;[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&amp;lang=et&amp;kohanimi=V%C3%A4ik%C3%BCla&amp;f2v=Y&amp;keel=&amp;f3v=Y&amp;allikas=&amp;staatus=&amp;nimeliik=&amp;maakond=&amp;vald=&amp;kihelkond=&amp;asum=&amp;f10v=Y&amp;x1d=&amp;x1m=&amp;x1s=&amp;x2d=&amp;x2m=&amp;x2s=&amp;y1d=&amp;y1m=&amp;y1s=&amp;y2d=&amp;y2m=&amp;y2s=&amp;f14v=Y&amp;of=tb Väiküla krjms], www.eki.ee&lt;/ref&gt; [[Vinni vald|Vinni vallas]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]].

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|2708}}
*[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&amp;action=view&amp;id=3237 Infot mõisa kohta Kultuurimälestiste riiklikus registris]
*[https://register.muinas.ee/ftp/Fotokogu/A230/Venevere_mois.pdf Mõisa kohta identifitseerimata allikast]
{{Simuna kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.013611|EW=26.707222|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Virumaa mõisad]]
[[Kategooria:Simuna kihelkond]]
[[Kategooria:Bremenite mõisad]]
[[Kategooria:Rehbinderite mõisad]]
[[Kategooria:Tiesenhausenite mõisad]]
[[Kategooria:Lodede mõisad]]
[[Kategooria:Derfeldenite mõisad]]
[[Kategooria:Stackelbergide mõisad]]
[[Kategooria:Dückerite mõisad]]</text>
      <sha1>kmcncq5gibv60z4s2asjtz6biro4lxh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lilienfeld (aadlisuguvõsa)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>385420</id>
    <revision>
      <id>7260620</id>
      <parentid>7084558</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T20:37:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7260620</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8057" sha1="gazf446gtlqdnuysg7fyj9zq2dmbov1" xml:space="preserve">[[File:Lilienfeldi suguvõsa aadlivapp.jpg|thumb|Lilienfeldi suguvõsa aadlivapp]]
'''Lilienfeld''' oli [[Rootsi]]st pärit [[aadlisuguvõsa]]. 

Suguvõsa rajaja oli [[Tartu õuekohus|Tartu õuekoh]]tu assessor [[Lars Larsson Moduler]], kes [[1650]]. aastal sai [[Rootsi kuningas|Rootsi kuningannalt]] [[Kristiina]]lt&lt;ref&gt;Schwedisches Adelsdiplom für Lars Liliefäldt (Lilienfeld), ausgestellt von Königin Christina, d. d. Stockholm 1650 30. 8.  [[Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands]], [https://web.archive.org/web/20240224190555/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/1c0be4b9-3adf-468a-bd32-9680d53e9156/content BAND XVIII. KATALOG DER FAMILIENKUNDLICHEN AUSSTELLUNG ZU REVAL, 1933, Adelsdiplome, Wappenbriefe, Indigenatsurkunden, Adelsattestate.], REVAL, 1934, seite 196&lt;/ref&gt; [[aadliseisus]]e, sai aadeldamisel perekonnanime &quot;von Lilljefelt&quot;&lt;ref&gt;[https://www.ra.ee/apps/vapid/index.php?act=vapp&amp;id=243&amp;lang=et Lars Larsson von Lilienfeld], Andmebaas &quot;Aadlivapid Ajalooarhiivis&quot;&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://bbld.de/dbbl/458/ Lilienfeld], Baltisches Biografisches Lexikon digital&lt;/ref&gt; ning [[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|kanti]] [[Rootsi rüütelkond]]a tituleerimata aadlisuguvõsana, rootsipärase nimekujuga Lilliefelt, nr 497 all. 

Hiljem on suguvõsa kantud [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Eestimaa]] ja [[Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Saaremaa]] (1746), [[Kuramaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Kuramaa]] (1790) ja [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa]] (1797) [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|rüütelkonna aadlimatriklisse]].

Suguvõsale kuulusid eri aegadel Eesti alal [[Kehtna mõis|Kehtna]], [[Tuhala mõis|Tuhala]], [[Rohu mõis]].

==Suguvõsa liikmeid==
*[[Lars Larsson Lilienfeld|Lars Larsson Moduler]] (u 1600 – 1667), [[Tartu õuekohus|Tartu õuekoh]]tu assessor, [[Liivimaa konsistoorium|Liivimaa ülemkonsistoorium]]i assessor, [[Vaiste mõis|Vaiste]] ja Lehende pandivaldaja
*Karl Gustav von Lilienfeld (u 1682 – 1738), Rootsi sõjaväelane (kapten), [[laaman]], [[Andja mõis|Andja]], [[Nõmme mõis (Põltsamaa)|Nõmme]], [[Tolli mõis|Tolli]] ja [[Mõisamaa mõis|Mõisamaa]] mõisnik&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1201214068|Lilienfeld, Carl Gustav v. (1682-1738)}}&lt;/ref&gt;
*Gustav Otto von Lilienfeld (1683 – suri pärast 1727), Rootsi sõjaväelane (kapten), [[Parasmetsa mõis|Parasmetsa]], [[Oidrema mõis|Oidrema]] ja Vaiste mõisnik 
*[[Karl Gustav von Lilienfeld]] (1711–1759), Venemaa keisririigi sõjaväelane (ratsakaardiväe leitnant), kammerhärra, [[Andja mõis|Andja]] mõisnik Hiiumaa [[Pühalepa mõis|Pühalepa]], [[Partsi mõis|Partsi]], [[Putkaste mõis|Putkaste]] ja [[Kõrgessaare mõis|Kõrgessaare]] mõisarentnik, 1744. aastast Siberis asumisel&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1183503997|Lilienfeld, Carl* Gustav v. (1711-1759)}}&lt;/ref&gt;,
*[[Jakob Heinrich von Lilienfeld]] (1716–1785), [[Uue-Põltsamaa mõis|Uue-Põltsamaa]] ja [[Kaavere mõis]]nik, näitekirjanik, esseist, juhuluuletaja&lt;ref&gt;{{BBLD|000000010904899X|Lilienfeld, Jakob Heinrich v. (1716-1785)}}&lt;/ref&gt;, 
*[[Magnus Christopher von Lilienfeld]]  (1719–1775), Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), [[Eestimaa maanõunik]], [[Tolli mõis|Tolli]], [[Perila mõis]]aomanik&lt;ref&gt;[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Lilliefelt_nr_497#TAB_12 Magnus Christoffer Lilienfeld], Lilliefelt_nr_497, www.adelsvapen.com&lt;/ref&gt;
*Heinrich Otto von Lilienfeld (1725–1779), [[Saaremaa rüütelkonna maanõunik|Saaremaa maanõunik]], [[Parasmetsa mõis]]nik&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1196206562|Lilienfeld, Heinrich Otto v. (1725-1779)}}&lt;/ref&gt;
*[[Karl Magnus von Lilienfeld]] (1754–1835), Preisimaa kammerhärra, Uue-Põltsamaa ja [[Keeni mõis|Keeni]] mõisnik&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1198171723|Lilienfeld, Carl* Magnus v. (1754-1835)}}&lt;/ref&gt;
*[[Georg von Lilienfeld]] (1772–1853), [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]], [[Eestimaa maanõunik]], [[Kuusiku mõis|Kuusiku]] ja [[Sikeldi mõis]]nik
*Jakob Heinrich von Lilienfeldt (1774–1827), Venemaa keisririigi sõjaväelane (rittmeister), [[Halinga mõis|Halinga]], [[Parasmetsa mõis]]nik. Kanti 1797 [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkon]]na [[Liivimaa rüerütelkonna aadlimatrikkel|aadlimatrik]]lisse&lt;ref&gt;[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Lilliefelt_nr_497#TAB_30 Jakob Henrik, till Parrasmetz i Karris socken på Ösel och Hallick i S:t Mlichaelis socken i Estland. Född 1774, Erhöll livländskt indigenat 1797], www.adelsvapen.com&lt;/ref&gt;
[[Pilt:Otto Gustav von Lilienfeld.jpg|pisi|[[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1842–1845, [[Otto von Lilienfeld]] (1805–1896)]]
*[[Karl von Lilienfeld|Karl Reinhold Georg von Lilienfeld]] (1790–1875), [[Liivimaa maamarssal]], [[Uue-Põltsamaa mõis]]nik
*Otto Friedrich von Lilienfeld (1796–1870), Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik), [[Halinga mõis]]nik, Pärnu [[Kreisisaadik|kreisisaadik]]&lt;ref&gt;[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Lilliefelt_nr_497#TAB_31 Otto Fredrik, till Hallick i S:t Michaelis socken, i Estland. Född 1796. Adelsdeputerad för kretsen Pernau 1833. Död 1870], www.adelsvapen.com&lt;/ref&gt;
*[[Otto von Lilienfeld]] (1805–1896), [[Eestimaa rüütelkonna peamees]] (1842–1845), Eestimaa maanõunik, Kuusiku, [[Sikeldi mõis|Sikeldi]], [[Alu mõis|Alu]], [[Rapla mõis|Rapla]] ja [[Angerja mõis]]nik
*[[Eduard von Lilienfeld|Eduard Karl Balthasar von Lilienfeld]] (1825–1903), [[Uue-Põltsamaa mõis]]nik
*[[Georg Carl von Lilienfeld|''Georg'' Reinhold ''Karl von Lilienfeld'']] (1828–1881), [[Tartu kreis|Tartu]] [[Kreisisaadik|kreisisaadik]] ja [[Liivimaa maanõunik]], [[Liivimaa maamarssal]], [[Keeni mõis]]nik koos [[Lota mõis]]aga
[[Fail:Otto von Lilienfeld.jpg|pisi|[[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] (1918–1920) [[Otto von Lilienfeld (1865–1940)|Otto von Lilienfeld]] (1865–1940)]]
*[[Alexander Peter Ernst von Lilienfeld|Alexander von Lilienfeld]] (1831–1909), Eestimaa maanõunik, [[Albu mõis]]nik
*[[Otto von Lilienfeld (1840–1910)|Otto von Lilienfeld]] (1840–1910), [[Eestimaa maanõunik]], [[Eestimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium]]i president, [[Kehtna mõis|Kehtna]], [[Kabala mõis (Rapla)|Kabala]], [[Saha mõis|Saha]] ja [[Kuusiku mõis]]nik
*Rudolf Paul von Lilienfeld (1844–1910), Alu, Rapla, Sikeldi mõisnik, [[Tallinna Piiritusevabrik]]u juht
*[[Friedrich Max Karl Georg von Lilienfeld|Georg von Lilienfeld]] (1855−1912), Venemaa keisririigi tolliametnik, mõisaomanik
*[[Max Karl Alexander von Lilienfeld|Alexander von Lilienfeld]] (1857−1920)
*[[Karl Magnus Ernst Richard von Lilienfeld|Richard von Lilienfeld]] (1858−1895)
*[[Karl Georg Paul von Lilienfeld|Karl von Lilienfeld]] (1863−1924)
*[[Otto von Lilienfeld (1865–1940)|Otto von Lilienfeld]] (1865–1940), Eestimaa rüütelkonna peamees
*[[Paul von Lilienfeld-Toal|''Paul'' Frommhold Ignatius von Lilienfeld-Toal]] (1829–1903), [[Kuramaa kuberneride loend|Kuramaa viitse- ja tsiviilkuberner]]
*[[Anatole von Lilienfeld-Toal|''Anatole'' Charles Maurice von Lilienfeld-Toal]] (1865–1931), [[Peterburi kubermang]]u viitsekuberner (1906), Penza kuberner&lt;ref&gt;[https://bbld.de/dbbl/458/ Anatole Charles Maurice von Lilienfeld-Toal], Baltisches Biografisches Lexikon digital&lt;/ref&gt;, [[Tuhala mõis]]nik
*Paul Hans Alexander von Lilienfeld-Toal (1897–1977), politoloogiadoktor, Greenville'i (Pennsylvania osariigis) Thiel College'i professor

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*Stackelberg, Otto Magnus von, [[Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft]]. 1 {{BSB|00000600,00879}}, Görlitz : Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke 1931, Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamat
{{commonskat|Lilienfeld family}}
[[Kategooria:Aadlisuguvõsad]]
[[Kategooria:Eestimaa aadlisuguvõsad]]
[[Kategooria:Kuramaa aadlisuguvõsad]]
[[Kategooria:Kuramaa matrikliaadel]]
[[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]]
[[Kategooria:Lilienfeldid| ]]
[[Kategooria:Saaremaa aadlisuguvõsad]]
[[Kategooria:Saaremaa matrikliaadel]]</text>
      <sha1>gazf446gtlqdnuysg7fyj9zq2dmbov1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Anastassia Kovalenko-Kõlvart</title>
    <ns>0</ns>
    <id>386661</id>
    <revision>
      <id>7260501</id>
      <parentid>7220182</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T17:30:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7260501</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18783" sha1="lntprdzsesgta1bumvssghal749rch6" xml:space="preserve">{{allikad}}
{{Infokast ametiisik
| nimi = Anastassia Kovalenko-Kõlvart
| pilt = Kovalenko.IMG 20240420 115456.jpg
| pildiallkiri = Anastassia Kovalenko-Kõlvart (2024)
| amet = [[Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus = 4. aprill 2022
| ametiajalõpp = 
| eelmine = 
| järgmine = 
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 = 
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = Anastassia Kovalenko
| sünniaeg     = {{sünniaeg ja vanus|1991|9|21}}
| sünnikoht    = [[Tallinn]], [[Eesti]]
| partei       = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] &lt;br/&gt; (2017–2020) &lt;br/&gt; [[Eesti Keskerakond]] &lt;br/&gt; (2023–)
| abikaasa     = [[Mihhail Kõlvart]] (2022–)
| vanemad      = 
| lapsed       =
| sugulased    = 
| haridus      = 
| alma_mater   = [[Tartu Ülikool]] &lt;br/&gt; (ärijuhtimine, 2020) &lt;br/&gt; (õigusteadus, 2021)
| tunnustus    = ''[[Anastassia Kovalenko-Kõlvart#Tunnustus|Loend]]''
}}
[[Pilt:Anastassiakovalenko.JPG|pisi|Kovalenko 2014. aastal]]
'''Anastassia Kovalenko-Kõlvart'''&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=TAAVI SEPP|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/96264927/palju-onne-tallinna-linnapea-mihhail-kolvart-abiellus-anastassia-kovalenkoga|pealkiri=Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart abiellus Anastassia Kovalenkoga|väljaanne=delfi.ee|aeg=28.03.2022|vaadatud=28.03.2022}}&lt;/ref&gt; (kuni 2022. aastani '''Anastassia Kovalenko'''; sündinud [[21. september|21. septembril]] [[1991]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.err.ee/k/lasnamae-linnaosa/982-anastassia-kovalenko |pealkiri=ERR Valimised 2017: Anastassia Kovalenko |vaadatud=2017-10-16 |arhiivimisaeg=2017-10-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171016174322/http://www.err.ee/k/lasnamae-linnaosa/982-anastassia-kovalenko |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://kov2017.valimised.ee/kandidaadid?county=784&amp;district=4&amp;candidate=982|pealkiri=Kandidaadi andmed KOV valimistel|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.inforegister.ee/CLLEZGY-ANASTASSIA-KOVALENKO|pealkiri=Inforegister|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-02-09|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190209232015/https://www.inforegister.ee/CLLEZGY-ANASTASSIA-KOVALENKO|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] poliitik, jurist&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-03-29 |pealkiri=Anastassia Kovalenko võitleb miljonite eurode ja sajandiksekundite pärast |url=https://sport.postimees.ee/3887091/anastassia-kovalenko-voitleb-miljonite-eurode-ja-sajandiksekundite-parast |vaadatud=2025-02-03 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2023-03-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230329184156/https://sport.postimees.ee/3887091/anastassia-kovalenko-voitleb-miljonite-eurode-ja-sajandiksekundite-parast |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-03-29 |pealkiri=Motosportlane Anastassia Kovalenko liitus sotsidega |url=https://www.postimees.ee/4145761/motosportlane-anastassia-kovalenko-liitus-sotsidega |vaadatud=2025-02-03 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2023-03-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230329191911/https://www.postimees.ee/4145761/motosportlane-anastassia-kovalenko-liitus-sotsidega |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt; ja [[mootorisport]]lane (mootorrataste ringrajasõitja).

== Haridus ==
Ta on lõpetanud [[2010]]. aastal [[Tallinna Prantsuse Lütseum]]i.&lt;ref&gt;http://tpl.edu.ee/koolipere/vilistlased/&lt;/ref&gt; Seejärel astus ta [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonda. 2012. aastal läbis ta lisaks [[Cambridge'i Ülikool]]i suveprogrammi, õppides süvendatult äriõigust. 2013. aastal lõpetas ta [[Tartu Ülikool]]i bakalaureuseastme ning astus sama ülikooli õigusteaduse magistriõppesse. Tema 2015. aastal kaitstud töö analüüsis rahapesusüüdistusi ja selle eelkuritegusid, juhendajad olid kriminaalõiguse professor [[Jaan Sootak]] ja vandeadvokaat [[Marko Kairjak]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Anastassia Kovalenko|url=http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/47785/kovalenko_anastassia.pdf|pealkiri=Rahapesu ja selle eristamine eelkuriteost|väljaanne=Magistritöö|aeg=2015|vaadatud=|koht=Tartu|failitüüp=pdf}}&lt;/ref&gt;

2015. aastal astus Kovalenko [[Tartu Ülikooli majandusteaduskond]]a. Ta kaitses 2017. aastal ärijuhtimises dotsent Priit Sanderi juhendamisel magistritöö, mis keskendus vähemusaktsionäride investorkaitse analüüsimisele, tehes seda Eestis esmakordselt õigus-majandusliku vaatenurga alt.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Anastassia Kovalenko|url=http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/57918/kovalenko_anastassia.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y|pealkiri=Vähemusaktsionäride investorkaitse parendamise võimalused eestis|väljaanne=Magistritöö|aeg=2017|vaadatud=|koht=Tartu|failitüüp=pdf}}&lt;/ref&gt; Magistritöös käsitletud suurettevõte BLRT Grupp kaebas Kovalenko kohtusse,&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.aripaev.ee/uudised/2017/12/19/blrt-kaebas-anastassia-kovalenko-kohtusse|pealkiri=BLRT kaebas Anastassia Kovalenko kohtusse|väljaanne=Äripäev|aeg=19. detsember 2017|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; et ta lükkaks ümber nii oma magistritöös kui ka selleteemalises Äripäeva intervjuus esitatud väited BLRT kohta. Kovalenko sõnul on kohtuasi ehe näide vähemusaktsionäri õiguste vähesest kaitsest, mille tulemusel suuraktsionärid kasutavad oma mõjujõudu vähemusaktsionäridega manipuleerimiseks: &quot;Mitu inimest kokku ja milliste tunnihindadega suuraktsionäri palvel seda ligi 100-leheküljelist koolitööd analüüsis, ei ole täpselt teada, kuid päris kindlasti võib väita, et ka need tuhanded eurod tulid pardoksaalsel kombel BLRT arvelt ehk nii suuraktsionäri kui ka kõigi vähemusaktsionäride ühisest rahakotist.&quot; Tema hinnangul leidub Eesti ärimaastikul mitu näidet sellest, kuidas vähemusaktsionäride nõrk juriidiline positsioon ei võimalda neil oma osalusest teenida ega ka osaluse väärtust realiseerida: &quot;Kokkuvõttes mõjutab selline olukord majandust laiemalt, sest riigi poolt kehtestatud seadustel ja reeglitel on investorite käitumisele oluline mõju ning selline ettevõtluskeskkond ei kutsu välisinvestoreid siia investeerima. Kavatsen ka edaspidi oma professionaalses ja ühiskondlikus tegevuses seista selle eest, et vähemusaktsionäride õigused saaksid seadusandja poolt tugevama kaitse.&quot;&lt;ref&gt;[https://elu24.postimees.ee/4350933/suurkontsern-blrt-kaebas-anastassia-kovalenko-magistritoos-avaldatu-eest-kohtusse Suurkontsern BLRT kaebas Anastassia Kovalenko magistritöös avaldatu eest kohtusse] Postimees, 20.12.2017 (vaadatud 24.12.2017).&lt;/ref&gt;

=== Plagiaadisüüdistus ===
2019. aasta veebruaris süüdistati Eesti Päevalehes ilmunud artiklis Kovalenkot plagiaadis, väites, et tema magistritöös on lehekülgede kaupa teistelt autoritelt viitamata kopeeritud materjali.&lt;ref&gt;[http://epl.delfi.ee/news/eesti/sde-nimekirjas-riigikokku-kandideeriva-voidusoitja-anastassia-kovalenko-magistritool-lasub-plagiaadikahtlus?id=85329511 SDE nimekirjas riigikokku kandideeriva võidusõitja Anastassia Kovalenko magistritööl lasub plagiaadikahtlus], EPL, 14. veebruar 2019.&lt;/ref&gt; 19. märtsil 2019 esitas Tartu Ülikooli õppeprorektori [[Aune Valk|Aune Valgu]] moodustatud komisjon oma otsuse, milles seisab, et &quot;Viitamiseeskirjade rikkumist esineb mõlemas magistritöös läbivalt, viitamiseeskirjade rikkumine on ulatuslik, viitamata on jäetud või ebakorrektselt on viidatud lõikude, kohati lehekülgede kaupa. Komisjoni hinnangul on A. Kovalenko rikkunud õigusteaduskonna ja majandusteaduskonna üliõpilastööde juhendite nõudeid ning pannud toime akadeemilise petturluse, minnes vastuollu õppekorralduseeskirja nõuetega. Allikatele viitamata jätmisega on A. Kovalenko rikkunud ka vastavate allikate autorite autoriõigusi&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tartu-ulikool-tunnistas-anastassia-kovalenko-molemad-magistritood-plagiaadiks?id=85646243 Tartu Ülikool tunnistas Anastassia Kovalenko mõlemad magistritööd plagiaadiks], Delfi, 19.03.2019.&lt;/ref&gt; Aprilli lõpus tunnistas Tartu Ülikool Kovalenko magistriõppe lõpudiplomid kehtetuks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/934733/tartu-ulikool-tunnistas-kovalenko-magistrioppe-lopudiplomid-kehtetuks &quot;Tartu ülikool tunnistas Kovalenko magistriõppe lõpudiplomid kehtetuks&quot;] ERR, 29. aprill 2019.&lt;/ref&gt; 2020. aastal sooritas Kovalenko Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas magistrieksami ning sai uuesti magistridiplomi.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.delfi.ee/artikkel/88735855/anastassia-kovalenko-sooritasin-eksami-ja-sain-magistridiplomi-omanikuks|pealkiri=Kovalenko sooritas magistrieksami ja sai magistrikraadi omanikuks|väljaanne=Delfi.ee}}&lt;/ref&gt; 2021. aastal kaitses Kovalenko Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas uue magistritöö ning sai uuesti õigusteaduse magistrikraadi.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/93804001/klops-motokaunitar-anastassia-kovalenko-lopetas-tartu-ulikooli-oigusteaduskonna|pealkiri=Kovalenko lõpetas õigusteaduskonna|väljaanne=Delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

== Töökäik ==
Õigusteaduse bakalaureuseõpingute ajal töötas ta advokaadibüroo [[Sorainen]] vaidluste lahendamise meeskonnas.&lt;ref name=&quot;ut-ee.academia.edu&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://ut-ee.academia.edu/AnastassiaKovalenko/CurriculumVitae |vaadatud=2014-12-16 |arhiivimisaeg=2016-03-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160319111637/https://ut-ee.academia.edu/AnastassiaKovalenko/CurriculumVitae |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Majandusteaduskonna magistriõpingute ajal hakkas ta tegelema oma isa Valeri Kovalenko ja teiste vähemusaktsionäride dividendivaidlusega [[BLRT Grupp|BLRT Grupis]]. Samuti hakkas Anastassia Kovalenko sõna võtma meedias vähemusaktsionäride investorkaitse teemadel, tuues välja kehtiva seadustiku puudujääke.

== Sportlasena ==
[[Pilt:99 Aragon elbow closeup.jpg|pisi|Treening Aragonis 2015. aastal]]
Kovalenko on võistelnud motoringrajas 2012. aastast, mil ta sõitis Kawasaki Ninja 250R rattaga Eesti karikasarja etappidel. 2013. aastal liikus ta edasi suurema võimsusega ratta peale – Kawasaki Ninja 600 – ning võttis osa korraga kahest võistlusklassist – Superstock 600 B ja C-klass. Hooaja üldarvestuses saavutas Kovalenko C-klassis kolmanda ja Superstock 600 B klassis teise koha.

2014. aastal liitus Kovalenko Soome ühe tuntuima motoringraja võistkonnaga – Kallio Racing, mille omanik on [[Mootorrataste Grand Prix' võidusõit|MotoGP]] sõitja [[Mika Kallio]]. 2014 hooajal võistles ta nii Eesti kui ka Soome meistrivõistlustel. Hoolimata hooaja keskel aset leidnud kukkumisest, mille käigus tekkis tal rangluumurd, suutis ta hooaega jätkata, lõpetades Superstock 600 B klassi esikohal. 2015. aastal hakkas Kovalenko võistlema Euroopa juunioride karikasarjas, kus naiste arvestuses tuli teiseks. 2016. aasta alguses alustas Kovalenko treenimist MotoGP kolmekordse maailmameistri [[Jorge Lorenzo]] isa käe all.&lt;ref&gt;http://www.msport.ee/wp-content/uploads/2014/04/Motoringrada-2014-punktitabel-09.09.pdf&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;http://www.kallioracing.com/&lt;/ref&gt; Samal aastal jätkas Kovalenko võistlemist Euroopa juunioride karikasarjas, kus naiste arvestuses tuli neljandaks, jättes paar etappi vahele rahapuuduse ja vigastuse pärast. 2017. aastal alustas Kovalenko võistlemist väiksema kubatuuriga klassis – Itaalia meistrivõistlustel Yamaha R3 sarjas. 2017. ja 2018. aastatel saavutas Kovalenko selles sarjas kolmanda koha naiste arvestuses. 2019. aastal nimetas Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon Kovalenko aasta naismotosportlaseks. 2020. aastal tuli Kovalenko Itaalia Yamaha R3 sarja meistriks naiste arvestuses.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://sport.postimees.ee/7070910/kovalenkol-suruti-selg-vastu-seina-kuid-eestlanna-krooniti-lopuks-ometi-tsempioniks#_ga=2.24668282.1303035080.1647457159-991439479.1603219261|pealkiri=Kovalenko krooniti Misanos tšempioniks|väljaanne=Postimees}}&lt;/ref&gt;

2021. aastal valiti Kovalenko rahvusvahelise Mootorrattaspordi Föderatsiooni komisjoni liikmeks. Samaaegselt valiti Kovalenko Eesti Mootorrattaspordi Föderatsiooni naiste komisjoni juhiks.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://msport.ee/2021/02/03/video-anastassia-kovalenko-valiti-rahvusvahelise-motofoderatsiooni-komisjoni/|pealkiri=Motosport|vaadatud=2022-03-24|arhiivimisaeg=2022-08-17|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220817123708/https://msport.ee/2021/02/03/video-anastassia-kovalenko-valiti-rahvusvahelise-motofoderatsiooni-komisjoni/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

== Poliitiline tegevus ==
Ta oli aastatel 2017–2020 [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] liige.&lt;ref&gt;Andres Einmann, [http://poliitika.postimees.ee/4145761/motosportlane-anastassia-kovalenko-liitus-sotsidega?_ga=2.104743170.368280054.1497758568-1750293588.1467277196 Motosportlane Anastassia Kovalenko liitus sotsidega], Postimees, 14. juuni 2017.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://poliitika.postimees.ee/6987144/anastassia-kovalenko-astus-sotsiaaldemokraatide-ridadest-valja Anastassia Kovalenko astus sotsiaaldemokraatide ridadest välja] Postimees, 02.06.2020 (vaadatud 06.06.2020).&lt;/ref&gt; 

[[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta Tallinna linnas ja osutus 392 häälega valituks.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html#0784|pealkiri=Valimistulemused 2017|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Ta on 2017. aastast [[Tallinna linnavolikogu]] liige ning kuulub volikogu korra- ja tarbijakaitsekomisjoni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/643133/tallinna-volikogu-kinnitas-alaliste-komisjonide-koosseisud Tallinna volikogu kinnitas alaliste komisjonide koosseisud]. ERR Uudised 16.11.2017.&lt;/ref&gt;

[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta Riigikokku [[valimisringkond nr 2|valimisringkonnas nr 2]] ([[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] ja [[Pirita linnaosa|Pirita]] ).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://rk2019.valimised.ee/et/candidates/candidate-491.html|pealkiri=Riigikogu valimised, 2019 kandidaadid|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Ta kogus 357 häält ega osutunud valituks.&lt;ref&gt;[https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-2-voting-result.html Valimisringkond nr 2. Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa] Riigikogu valimised 2019.&lt;/ref&gt;

[[Erakondade rahastamise järelevalve komisjon]]ile (ERJK) esitatud valimiskampaania aruande kohaselt kulutas Kovalenko valimiskampaaniaks 41 315 eurot isiklikku raha, mis oli teiste kandidaatide kulutustega võrreldes suurim summa. Ühe talle antud hääle kohta kulus tal 115,73 eurot kampaaniaraha.&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/news/uudised/graafikud-kes-olid-erakondade-loikes-suurimad-isikliku-kampaaniaraha-kulutajad-kui-palju-neist-jai-riigikogu-ukse-taha-ja-kui-kalliks-saadud-haaled-la?id=85847539 Kes olid erakondade lõikes suurimad isikliku kampaaniaraha kulutajad, kui palju neist jäi riigikogu ukse taha ja kui kalliks saadud hääled läksid?]&lt;/ref&gt;

[[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] nimekirjas ja valiti 339 häälega [[Tallinna linnavolikogu]] liikmeks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://kov2021.valimised.ee/et/election-result/tallinn-mandates.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2021-10-18 |arhiivimisaeg=2021-10-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211019164041/https://kov2021.valimised.ee/et/election-result/tallinn-mandates.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

2022. aasta aprillis pääses Kovalenko-Kõlvart riigikokku sotsiaaldemokraat [[Jevgeni Ossinovski]] asendusliikmena, kuna viimane lahkus riigikogust, et jätkata tööd [[Tallinna linnavolikogu]] esimehena.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608554221/galerii-kovalenko-kolvartist-sai-riigikogu-liige Galerii: Kovalenko-Kõlvartist sai riigikogu liige] ERR Uudised, 04.04.2022.&lt;/ref&gt;

[[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[valimisringkond nr 1|valimisringkonnas nr 1]] ([[Haabersti linnaosa|Haabersti]], [[Põhja-Tallinn]] ja [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]) 2806 häält ja osutus valituks.

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] Põhja-Tallinna linnaosas, sai 7953 häält ning osutus valituks.

=== Artikkel ===
* [http://arvamus.postimees.ee/1195050/viljar-veebel-ja-anastassia-kovalenko-millisesse-euroopa-foderatsiooni &quot;Millisesse Euroopa föderatsiooni?&quot;] 08.04.2013, Postimees&lt;ref name=&quot;ut-ee.academia.edu&quot;/&gt;

== Tunnustus ==
* 2019 – aasta parim naismotosportlane Eestis
* 2016 – aasta parim naismotosportlane Eestis
* 2015 – aasta mototegu Eestis
* 2014 – aasta parim naismotosportlane Eestis
[[Pilt:Anastassia Kovalenko on Botniaring.JPG|pisi|Anastassia Kovalenko Botniaringil]]

== Isiklikku ==
Anastassia on pere kuuest lapsest vanim; tal on kaks nooremat venda ja kolm nooremat õde.

Ta on lõpetanud [[Nõmme Muusikakool]]i klaveri erialal. Lisaks on ta kümme aastat tegelenud võistlustantsuga.

2022. aasta märtsi alguses abiellus Anastasia Kovalenko Tallinna linnapea [[Mihhail Kõlvart]]iga.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Triin Sepp|url=https://naine.postimees.ee/7487289/tallinna-linnapea-mihhail-kolvart-abiellus#_ga=2.86014299.2110676492.1648296458-78223124.1592828685|pealkiri=PALJU ÕNNE! ⟩ Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart abiellus|väljaanne=Postimees|aeg=28. märts 2022|vaadatud=28. märts 2022}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commons|Category:Anastassia Kovalenko}}
* [http://sport.err.ee/v/motosport/ec45b4eb-f1f4-4bb9-89b7-bb57285bb049 Anastassia Kovalenko tegi Eesti motospordi ajalugu]
* [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96333769/endised-erakonnakaaslased-iseloomustavad-anastassia-kovalenkot-tal-puudusid-pohimotted &quot;Endised erakonnakaaslased iseloomustavad Anastassia Kova­lenkot: tal puudusid põhimõtted&quot;] Eesti Ekspress, 6. aprill 2022

{{Riigikogu liikmed}}

{{JÄRJESTA:Kovalenko, Anastassia}}
[[Kategooria:Eesti mootorrattasportlased]]
[[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Tallinna Prantsuse Lütseumi vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1991]]</text>
      <sha1>lntprdzsesgta1bumvssghal749rch6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ruhnu uus kirik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>387689</id>
    <revision>
      <id>7260384</id>
      <parentid>7145342</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:51:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <origin>7260384</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1471" sha1="mrhj3mwg7cjj4xrn723n6mk123cye0n" xml:space="preserve">{{Infokast kirik
|nimi             = Ruhnu uus kirik
|pilt             = Ruhnu Püha Magdaleena uus kirik.JPG
|pildiallkiri     = 
|riik             = [[Eesti]]
|asukoht          = [[Ruhnu]] 
|laiendatud       = 
|laiuskoord       = 
|pikkuskoord      = 
|asendikaart      = Eesti
|kaart            = punkt
|veel             = 
}}
'''Ruhnu uus kirik''' on [[kirik (pühakoda)|kirik]] Saare maakonnas [[Ruhnu]] saarel. Kirik on arvele võetud [[ehitismälestis]]ena.

Ruhnu kirik on aastast 1912 ning on oma ajastu tüüpiline maakivist müüridega ja puittorniga kirik.&lt;ref&gt;{{Kultuurimälestis|21070}}&lt;/ref&gt;

Kiriku projekteeris [[Otto Hoffmann]], aga seda küll palkehitisena. Nii lähtub vaid torniosa algsest projektist.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20210517194421/https://ruhnu.ee/documents/9698026/0/Ruhnu+valla+arengukava+uus+2020-2030.pdf/5c9c4e98-236c-43e0-914a-6fa3f11688c2 RUHNU VALLA ARENGUKAVA 2020-2030] Lk 20&lt;/ref&gt;

&lt;gallery&gt;
Ruhnu uus kirik idast.JPG
Ruhnu uus kirik edelast.JPG
Ruhnu uus kirik seest.jpg
Ruhnu uue kiriku pingid.JPG
Ruhnu uus kirik 3.jpg
Ruhnu uus kirik 2.jpg
Uus ja vana kirik Ruhnus - panoramio.jpg
&lt;/gallery&gt;

== Vaata ka ==
* [[Ruhnu puukirik]]

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
{{Commonskat|Ruhnu Church}}
* {{Kultuurimälestis|21070}}

{{koord|NS=57.8063004881|EW=23.2443808681|type=landmark|region=EE}}

[[Kategooria:Saare maakonna kirikud]]
[[Kategooria:Saare maakonna kultuurimälestised]]
[[Kategooria:Ruhnu vald]]</text>
      <sha1>mrhj3mwg7cjj4xrn723n6mk123cye0n</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Veebruar 2015</title>
    <ns>0</ns>
    <id>390263</id>
    <revision>
      <id>7260625</id>
      <parentid>7167443</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T20:42:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>link fix</comment>
      <origin>7260625</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="60510" sha1="7nu9xbl6494wuezsnn9s430wixmvuiz" xml:space="preserve">'''Veebruar 2015''', kroonika

[[2015]]. aasta veebruar algas [[pühapäev]]al ja lõppes 28 ööpäeva pärast [[laupäev]]al.

{{KuupäevadIndeks28|veebruar}}

==[[1. veebruar]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] algas [[Ühinenud Terasetöölised|Ühinenud Terasetööliste]] ametiühingu korraldatud streik üheksas suures keemiatehases, mille eesmärk on sundida naftafirmasid allkirjastama uut üleriigilist kollektiivlepingut, mis hõlmaks kokku 63 keemiatehase töölisi.
* [[Austraalia lahtised meistrivõistlused tennises|Austraalia lahtistel meistrivõistlustel tennises]] tuli meeste üksikmängus meistriks [[Serbia]] tennisist [[Novak Đoković]], kes võitis finaalmängus [[Suurbritannia]] tennisisti [[Andy Murray]]t. Tegemist oli Đokovići viienda turniirivõiduga Austraalia lahtistel meistrivõistlustel.
* [[Hiina]]s [[Hongkong]]is algasid taas tuhandete osavõtjatega meeleavaldused demokraatlike valimiste toetuseks. 
* [[Jeemen]]is andsid [[šiiidid|šiiitidest]] [[al-Ḩūthiyyūn]]i mässulised parteidele kolm päeva aega poliitilise kriisi lahendamiseks ja lubasid selle ebaõnnestumise korral välja tulla omapoolse lahendusega.
* [[Lõuna-Sudaan]]i president [[Salva Kiir Mayardit]] ja mässuliste juht [[Riek Machar]] allkirjastasid [[Etioopia]]s toimunud läbirääkimistel kokkuleppe relvakonflikti lahendamiseks, mis kohustab vaenupooli sõjategevuse hiljemalt [[Märts 2015#5. märts|5. märtsiks]] lõpetama.
* [[Nigeeria]] kirdeosas ründasid islamistliku äärmusorganisatsiooni [[Boko Haram]] võitlejad [[Maiduguri]] linna. Kokkupõrgetes mässuliste ja sõdurite vahel hukkus vähemalt 8 inimest. Islamistid soovivad muuta Maiduguri enda loodava islamiriigi pealinnaks.
* [[Tai]] pealinnas [[Bangkok]]is plahvatasid luksusliku [[Siam Paragon]]i kaubanduskeskuse juures kaks torupommi. Inimohvreid ja muid suuremaid kahjustusi pommid kaasa ei toonud, kuid tegemist oli esimeste taoliste rünnakutega alates mais 2014 toimunud sõjaväelisest riigipöördest.
* [[Ukraina]] lõunaosas [[Hersoni oblast]]is kaitseväe välilaagris toimunud plahvatuses ning selle tulemusel puhkenud põlengus hukkus 6 ja sai vigastada 11 Ukraina kaitseväelast.
* [[Ungari]] pealinnas [[Budapest]]is kogunesid tuhanded inimesed demonstratsioonile parlamendi ette, et meenutada valitsevale erakonnale [[Fidesz]] Ungari kohustusi läänemaailma ja Euroopa Liidu ees. Peaminister [[Viktor Orbán]]i valitsus on üha enam silma paistnud Euroopa Liidule vastandumise ja [[Venemaa]]-meelse poliitikaga.
* [[Eesti]]s alustas [[Eesti Sisekaitseakadeemia]] [[politsei- ja piirivalvekolledž]]i direktorina tööd [[Priit Heinsoo]].

==[[2. veebruar]]==

* [[Ameerika Ühendriigid]] kehtestasid viisapiirangud mitmetele praegustele ja endistele [[Venezuela]] riigiametnikele, keda seostatakse inimõiguste rikkumisega ja korruptsiooniga.
* [[Ameerika Ühendriikide president]] [[Barack Obama]] esitas 2016. aasta riigieelarve kava, mille mahuks on 3,99 triljonit USA dollarit. Kavandatud eelarvepuudujääk on seejuures 474 miljardit USA dollarit.
* [[Argentina]] edelaosa tabas 6,3-magnituudine maavärin, mille [[epitsenter]] asus [[San Luis (Argentina)|San Luisi]] linnast 93 km edelas. Suurtest purustustest ja inimohvritest teateid ei laekunud.
* [[Austria]] pealinnas [[Viin]]is toimus [[Saksamaa]]lt alguse saanud islamiseerumise vastase liikumise [[PEGIDA]] korraldatud esimene meeleavaldus. Sellel osales umbes 250 inimest, lisaks oli sama palju inimesi tulnud meelt avaldama PEGIDA seisukohtade vastu. Meeleavaldusi turvas ligi 1200 politseinikku.
* [[Egiptus]]e pealinnas [[Kairo]]s mõistis kohus keelustatud [[Muslimi Vennaskond|Muslimi Vennaskonna]] 183 toetajat surma politseinike tapmises osalemise eest.
* [[Kreeka]] peaminister [[Aléxis Tsípras]] teatas, et välistab pöördumise [[Venemaa]] poole finantsabi saamiseks ja kavatseb jätkata selleteemalisi läbirääkimisi [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] riikidega. Tsípras kinnitas seda oma esimese välisvisiidi ajal [[Küpros]]e pealinnas [[Nikosia]]s antud pressikonverentsil.
* [[Prantsusmaa]] kinolevisse jõudis Eesti režissööri [[Ilmar Raag]]i lavastatud mängufilm &quot;[[Kertu]]&quot;.
* Prantsusmaal [[Lille]]'is algas kohtuprotsess [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] endise juhi [[Dominique Strauss-Kahn]]i üle, keda süüdistatakse prostitutsiooni vahendamises.
* [[Soome]] jaekaubanduskontsern [[Stockmann]] teatas, et müüb kaupluste keti [[Seppälä]] keti senisele juhile [[Eveliina Melentjeff]]ile. Tehingu maksumust ei avaldatud.
* [[Tuneesia]] peaministrikandidaat [[Habib Essid]] avalikustas oma kavandatava valitsuskabineti uue koosseisu, kuhu erinevalt varasemast kuulusid nüüd ka riigi suurima islamistliku erakonna [[Ḩarakat an-Nahḑah]] esindajad.
* [[Ukraina]]s tabas [[Donetsk]]i linna taas suurtükituli, hukkus vähemalt 1 tsiviilisik. Ühtlasi teatasid Ukraina kaitsejõudude esindajad, et viimase 24 tunni jooksul hukkus kokkupõrgetes venemeelsete mässulistega 5 Ukraina valitsusvägede võitlejat.
* [[Vene Õigeusu Kirik]]u pea, [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]] [[Kirill]] teatas ametlikult oikumeenilise dialoogi lõpetamisest [[Soome Evangeelne Luterlik Kirik|Soome Evangeelse Luterliku Kirikuga]], sest ei saa nõustuda Soome kiriku positsiooniga [[samasooliste abielu]] küsimuses.
* [[Eesti]]sse saabus talvistele õppustele [[Holland]]i soomusüksus, et harjutada koostegevust [[Scoutspataljon]]iga.
* Eesti väliskaubandus- ja ettevõtlusminister [[Anne Sulling]] alustas koos äridelegatsiooniga neli päeva kestvat visiiti Prantsusmaal.
* [[Tallinna toomkirik]]us pühitsesid piiskopid [[Einar Soone]] ja [[Andres Taul]] ning peapiiskop emeeritus [[Andres Põder]] [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] uueks peapiiskopiks [[Urmas Viilma]]. Ametisse pühitsemise tseremoonial osalesid ka peaminister [[Taavi Rõivas]], justiitsminister [[Andres Anvelt]], siseminister [[Hanno Pevkur]], sotsiaalkaitseminister [[Helmen Kütt]] ja välisminister [[Keit Pentus-Rosimannus]].
* [[Tartu]]s avati [[Ihaste sild]]. Silla avamistseremoonial osalesid ka majandus- ja taristuminister [[Urve Palo]] ning tervise- ja tööminister [[Urmas Kruuse]].
* Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s tähistati piduliku kontserdiga 95 aasta möödumist [[Tartu rahu]] sõlmimisest. Kontserdil osalesid teiste seas ka president [[Toomas Hendrik Ilves]], peaminister Taavi Rõivas ning tervise- ja tööminister Urmas Kruuse.

==[[3. veebruar]]==

* [[Bangladesh]]is ründasid liiklusboikotti kehtestada üritanud opositsiooni aktivistid öösel pealinna [[Dhaka]]sse suundunud liinibussi, heites selle pihta bensiinipomme. Pommidest alguse saanud bussipõlengus hukkus 7 inimest ja veel 16 inimest sai vigastada, paljud neist eluohtlikult.
* Islamistlik äärmusorganisatsioon [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] avaldas internetis video nende käes vangis olnud [[Jordaania]] õhuvägede piloodi elusalt põletamisest. Reaktsioonina toimunule lubas Jordaania kuningas [[‘Abd Allāh II]] täielikku ja halastamatut sõda organisatsiooni vastu.
* [[Itaalia]]s astus ametisse president [[Sergio Mattarella]].
* [[Kanada]]s teatas ootamatult oma tagasiastumisest välisminister [[John Baird (poliitik)|John Baird]]. Tema kohuseid asus täitma rahvusvahelise kaubanduse minister [[Edward Fast]].
* [[Prantsusmaa]]l [[Nice]]'is rünnati kohalikku juudi kultuurikeskust turvanud sõdureid. Kaks sõdurit said ründaja noahoopidest vigastada, ründaja ja tema oletatav kaasosaline peeti sündmuskohal kinni.
* [[Rahvusvaheline Kohus]] otsustas, et [[Horvaatia]] ja [[Serbia]] ei viinud 1990. aastate Jugoslaavia sõdades teineteise elanikkonna vastu ellu [[genotsiid]]ipoliitikat. Kohus tunnistas, et mõlemad riigid sooritasid sõjakuritegusid, kuid tegemist ei olnud süstemaatiliselt kavandatud genotsiidiga.
* [[Türgi]] ajakirjandus teatas, et Türgi võimud tühistasid Ameerika Ühendriikides elava islamivaimuliku, president [[Recep Tayyip Erdoğan]]i peamise kriitiku [[Fethullah Gülen]]i passi. Türgi välisministeerium keeldus sel teemal kommentaare andmast.
* [[Eesti]]t külastas [[Euroopa Komisjon]]i asepresident [[Frans Timmermans]], kes kohtus siin peaminister [[Taavi Rõivas]]ega.
* Eestis oli ametlikul visiidil [[Sloveenia]] peaminister [[Miro Cerar]], kes kohtus siin oma Eesti kolleegi Taavi Rõivasega.
* Eestisse saabusid kahepäevasele visiidile [[Läti]] välisminister [[Edgars Rinkēvičs]], [[Leedu]] välisminister [[Linas Linkevičius]], [[Belgia]] välis- ja eurominister [[Didier Reynders]], [[Holland]]i välisminister [[Bert Koenders]] ning [[Luksemburg]]i välis- ja eurominister [[Jean Asselborn]]. Ministrid külastasid Eestit välisminister [[Keit Pentus-Rosimannus]]e kutsel ja kohtusid ka peaminister Taavi Rõivasega.
* Eestis [[Ämari]]s avati [[Logistikapataljon]]i ja logistikakooli uued kasarmud.
* [[Otepää vald|Otepääl]] lõppesid [[2015. aasta Euroopa meistrivõistlused laskesuusatamises]].

==[[4. veebruar]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kaitseministri kandidaat [[Ashton Carter]] teatas, et teeks ametisse kinnitamise korral ettepaneku alustada [[Ukraina]]le relvastuse tarnimist.
* [[Euroopa Keskpank]] teatas, et lõpetab [[Kreeka]] valitsuse võlakirjade aktsepteerimise laenude tagatisena.
* [[Hiina Vabariik|Hiina Vabariigis]] [[Taipei Songshani lennujaam]]ast startinud [[TransAsia Airways]]i lennuki [[ATR 72]] piloot andis umbes 2 minutit pärast õhkutõusmist Mayday kutsungi ning mõne aja pärast tegi lennuk hädamaandumise jõkke. Lennuki pardal oli 58 inimest, kellest vähemalt 42 hukkus.
* [[Itaalia]] endise peaministri [[Silvio Berlusconi]] erakond [[Forza Italia]] teatas, et loobub valitseva [[Demokraatlik Partei (Itaalia)|Demokraatliku Parteiga]] sõlmitud kokkuleppest riigi- ja konstitutsioonireformi läbiviimiseks. Otsuse tingis [[Sergio Mattarella]] valimine Itaalia presidendiks, kelle kandidatuuri Forza Italia ei toetanud.
* [[Kamerun]]i põhjaosas [[Fotokol]]i linnas tappis äärmuslik islamiliikumine [[Boko Haram]] üle 100 inimese. Boko Harami võitlejad ründasid inimesi mošees ja kodudes ning süütasid mitmeid maju. Lisaks hukkus linna juures toimunud kokkupõrgetes valitsusvägede ja islamistide vahel vähemalt 8 sõdurit ja umbes 50 Boko Harami võitlejat.
* [[Poola]] parlament määras [[2015. aasta Poola presidendivalimised|presidendivalimiste]] kuupäevaks [[Mai 2015#10. mai|10. mai]].
* [[Taani]] panganduskontsern [[Danske Bank Group]] teatas, et muudab oma strateegiat [[Baltimaad]]es, keskendudes edaspidi peamiselt äripangandusele ja personaalpanganduse klientidele. Muuhulgas tähendab uus strateegia pangakontorite ulatuslikku sulgemist.
* [[Ukraina]]s saavutasid venemeelsed mässulised peaaegu täieliku kontrolli [[Vuglegirsk]]i linna üle. Kuigi Ukraina valitsus väitis, et osa linnast on veel valitsusvägede kontrolli all, ei suutnud kohapeal viibivad välisajakirjanikud valitsusvägede kohalolu linnas tuvastada.
* [[Ungari]] peaminister [[Viktor Orbán]] teatas, et tema valitsuse välispoliitika prioriteediks on heade suhete säilitamine nii [[Saksamaa]] kui ka [[Venemaa]]ga.
* [[Eesti]] majandus- ja taristuminister [[Urve Palo]] oli visiidil [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]], kus ta kohtus sealsete omavalitsusjuhtidega ja külastab kohalikke ettevõtteid.

==[[5. veebruar]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] riigisekretär [[John Kerry]] saabus visiidile [[Ukraina]]sse.
* [[Belgia]]s [[Brüssel]]is toimus [[NATO]] [[Põhja-Atlandi Nõukogu]] istung, kus [[Eesti]]t esindas kaitseminister [[Sven Mikser]].
* [[Saksamaa]] ajaleht [[Die Welt]] avaldas intervjuu [[Ukraina]] presidendi [[Petro Porošenko]]ga, milles viimane kutsus [[NATO]] riike üles toetama Ukraina kaitsejõude sõjatehnikaga.
* Saksamaa liidukantsler [[Angela Merkel]] ja [[Prantsusmaa]] president [[François Hollande]] kohtusid Ukraina pealinnas [[Kiiev]]is Ukraina presidendi Petro Porošenkoga. Viietunnise kohtumise raames arutati võimalusi sõjalise konflikti lõpetamiseks Ukrainas.
* [[Tuneesia]] parlament kiitis heaks peaministrikandidaadi [[Habib Essid]]i valitsuskabineti, mille toetuseks andis oma hääle 217-liikmelise parlamendi 166 liiget.
* [[Eesti]] president [[Toomas Hendrik Ilves]] andis Kaitseväe juhatajale [[Riho Terras]]ele [[kindralleitnant|kindralleitnandi]] auastme. Ühtlasi ülendas ta Kaitseväe juhataja asetäitja [[Artur Tiganik]]u [[brigaadikindral]]iks ja Kaitseväe Peastaabi ülema [[Igor Schvede]] [[kommodoor]]iks.

==[[6. veebruar]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] asepresident [[Joe Biden]] alustas visiiti Euroopas, mille raames kohtub ta [[Brüssel]]is [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] tippjuhtidega ja osaleb [[München]]is toimuval julgeolekukonverentsil.
* [[Egiptus]]e armee teatas, et tappis [[Siinai]] poolsaarel korraldatud julgeolekuoperatsiooni käigus õhurünnakutega 27 islamisti.
* [[Hiina]] ja [[Tai]] leppisid kokku sõjalise koostöö tihendamises järgmise viie aasta kestel.
* [[Ida-Timor]]is astus tagasi peaminister [[Xanana Gusmão]].
* [[Itaalia]]s läks seitse juhtivat poliitikut, teiste seas üks minister ja mitu senaatorit, valitsuskoalitsiooni kuuluvast liberaaltsentristlikust erakonnast [[Scelta Civica]] üle valitsuskoalitsiooni juhtivasse [[Demokraatlik Partei (Itaalia)|Demokraatlikku Parteisse]].
* [[Jeemen]]i pealinna [[Sanaa]]d kontrolli all hoidvatest [[šiiidid|šiiitidest]] [[al-Ḩūthiyyūn]]i mässulised saatsid laiali riigi parlamendi ja asusid ise teostama riigivalitsemist, lubades peatselt moodustada ka uue ajutise seadusandliku kogu.
* [[Jordaania]] pealinnas [[Amman]]is osalesid tuhanded inimesed meeleavaldusel, millel nõuti kättemaksu islamistlikule äärmusorganisatsioonile [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] Jordaania õhujõudude piloodi elusast peast põletamise eest.
* [[Läti]] pealinnas [[Riia]]s toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] energeetikaministrite kohtumine.
* [[Mauritius]]e politsei vahistas kahtlustatuna vandenõu organiseerimises ja rahapesus riigi endise peaministri [[Navinchandra Ramgoolam]]i. Järgmisel päeval vabastati ta kautsjoni vastu.
* [[Saksamaa]]l [[München]]is algas kolmepäevane julgeolekukonverents, kus Eestit esindasid president [[Toomas Hendrik Ilves]], välisminister [[Keit Pentus-Rosimannus]] ja [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige [[Urmas Paet]].
* Saksamaa liidukantsler [[Angela Merkel]] ja [[Prantsusmaa]] president [[François Hollande]] saabusid [[Venemaa]] pealinna [[Moskva]]sse, et arutada president [[Vladimir Putin]]iga võimalusi sõjategevuse lõpetamiseks [[Ukraina]]s.
* [[Tuneesia]]s astus ametisse peaminister [[Habib Essid]]i valitsus.
* [[Eesti]] politsei pidas [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] kinni [[Läti]] poliitaktivisti [[Aleksandr Gaponenko]], kellele on kehtestatud Eestisse sissesõidu keeld. Samal päeval saadeti ta Eestist tagasi Lätti.

==[[7. veebruar]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kuues rafineerimis- ja keemiatehases alates [[Veebruar 2015#1. veebruar|1. veebruarist]] streikinud ametiühing [[Ühinenud Terasetöölised]] teatas streigi laiendamisest veel kahte rafineerimistehasesse.
* Ameerika Ühendriikides [[Georgia]] osariigis [[Douglasville]]'is ründas mees tulirelvaga oma eksabikaasat ja tema uut perekonda. Rünnakus hukkus neli inimest, seejärel lasi mees maha ka iseenda.
* [[Burkina Faso]] pealinnas [[Ouagadougou]]s nõudsid tuhanded inimesed meeleavaldusel presidendi kaardiväe laialisaatmist. Rahva meelepaha tingis kaardiväe sekkumine poliitikasse, nimelt oli selle juhtkond mõni päev varem nõudnud peaminister [[Yacouba Isaac Zida]] tagasiastumist.
* [[India]]s [[Delhi liiduterritoorium]]il toimunud kohaliku parlamendi valimistel sai riigis valitsev erakond [[Bharatiya Janata Party]] hävitavalt lüüa, pälvides vaid 32,3% valijate toetuse ja 3 kohta parlamendis. Ülejäänud 67 parlamendikohta läksid suhteliselt uuele ja väikesele erakonnale [[Aam Aadmi]], mida toetas 54,3% valijatest.
* [[Nigeeria]] keskvalimiskomisjon lükkas esialgu [[Veebruar 2015#14. veebruar|14. veebruaril]] toimuma pidanud [[2015. aasta Nigeeria üldvalimised|presidendi- ja parlamendivalimised]] edasi [[Märts 2015#28. märts|28. märtsile]].
* [[Slovakkia]]s toimus konservatiivsete liikumiste algatatud referendum, millega sooviti defineerida abielu liiduna ühe mehe ja ühe naise vahel ning keelustada samasoolistel paaridel laste adopteerimine ja kasvatamine. Väga madala osavõtu tõttu – hääletas ainult 21,4% hääleõiguslikest kodanikest – kukkus referendum läbi.
* [[Eesti]]s toimus lauluvõistluse [[Eesti Laul 2015]] esimene poolfinaal.

==[[8. veebruar]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Los Angeles]]es toimus [[Grammy auhind]]ade gala. Enim auhindu sai Suurbritannia laulja [[Sam Smith]], kes võitis Grammy neljas kategoorias, kaasa arvatud parima laulu (&quot;[[Stay with Me (Sam Smithi laul)|Stay with Me]]&quot;) ja parima uue artisti kategoorias. 2014. aasta parimaks albumiks tunnistati [[Beck]]i &quot;[[Morning Phase]]&quot;.
* [[Egiptus]]es [[Kairo]] jalgpallistaadionil puhkesid kokkupõrked jalgpallifännide vahel. Kokkupõrgetes ja politsei katsete tulemusel jalgpallifänne ohjeldada hukkus vähemalt 22 inimest. Toimunu järel peatasid Egiptuse võimud rahvusliku jalgpalliliiga matšide toimumise määramata ajaks.
* [[Ekvatoriaal-Guinea]]s lõppesid [[Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2015. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis]]. Finaalmängus [[Elevandiluurannik]]u ja [[Ghana]] vahel tuli penaltiseeria järel tulemusega 9:8 karikavõitjaks [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis]].
* [[Guatemala]] lõunaosas evakueeriti [[Fuego]] vulkaani aktiviseerumise tõttu oma kodudest sadu inimesi.
* [[Jordaania]] õhuvägede ülem teatas, et Jordaania on korraldanud viimase kolme päeva jooksul äärmusliku islamiorganisatsiooni [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] positsioonidele 56 õhurünnakut.
* [[Niger]]i armee lõi tagasi äärmusliku islamiorganisatsiooni [[Boko Haram]] rünnaku riigi kaguosas asuvale [[Diffa]] linnale. Hiljem samal päeval linna turul toimunud enesetaputerroristi rünnakus hukkus 5 ja sai vigastada veel 15 inimest.
* [[Suurbritannia]]s tehti teatavaks [[Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhinnad]]. Parima režissööri ja parima filmi auhinna said vastavalt [[Richard Linklater]] ja tema lavastatud film &quot;[[Poisipõli]]&quot;. Parima kohandatud stsenaariumi ja parima Briti filmi auhinna võitis &quot;[[Kõiksuse teooria (film)|Kõiksuse teooria]]&quot;. Parima meespeaosatäitja auhinna sai [[Stephen Hawking]]i rolli eest samas filmis [[Eddie Redmayne]], parima naispeaosatäitja auhinna [[Julianne Moore]] rolli eest filmis &quot;[[Still Alice]]&quot;. Parima mees- ja naiskõrvalosatäitja auhinnad läksid vastavalt [[J. K. Simmons]]ile ja [[Patricia Arquette]]'ile.
* [[Ukraina]]s [[Donetsk]]i laki- ja värvitehases toimus plahvatus. Donetskit kontrollivate venemeelsete mässuliste sõnul põhjustas plahvatuse tehast tabanud mürsk, Ukraina kaitsejõudude arvamuse kohaselt oli tegemist mässuliste enda hooletusest ja tuleohutunõuete rikkumisest tingitud õnnetusega.

==[[9. veebruar]]==

* [[Ameerika Ühendriikide Ülemkohus]] lükkas tagasi [[Alabama]] osariigi peaprokuröri taotluse peatada [[samasooliste abielu]] jõustumine osariigis ja see muutus samast päevast seaduslikuks. Vaatamata sellele otsustas enamik Alabama kohtunikke järgida Alabama Ülemkohtu esimehe [[Roy Moore]]'i varasemaid juhiseid keelduda samasoolistele paaridele abielutunnistuste väljastamisest, mida Moore ei tühistanud ka pärast Ameerika Ühendriikide Ülemkohtu otsust.
* [[Austraalia]] peaminister ja [[Austraalia Liberaalne Partei|Austraalia Liberaalse Partei]] esimees [[Tony Abbott]] võitis erakonnasisese usaldushääletuse, mis andis talle mandaadi jätkata nii valitsusjuhi kui ka erakonna esimehena.
* [[Belgia]]s [[Brüssel]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] välisministrite kohtumine, kus osales ka Eesti välisminister [[Keit Pentus-Rosimannus]]. Kohtumise peamisteks teemadeks oli julgeolekuolukord Aafrikas ja Lähis-Idas. Ühtlasi otsustati laiendada finants- ja sissesõidupiiranguid mitmete [[Venemaa]] ametiisikute ja [[Ukraina]] separatistide suhtes, kuid nende sanktsioonide jõustumine lükati nädala võrra edasi, et soodustada rahuläbirääkimisi [[Ukraina kriis]]i lahendamiseks.
* [[Bosnia ja Hertsegoviina]] presidentuur tegi ettepaneku valitsuse moodustamiseks [[Denis Zvizdić]]ile. Bosnia ja Hertsegoviina oli olnud ilma alalise valitsuseta alates [[Oktoober 2014|oktoobris 2014]] toimunud [[2014. aasta Bosnia ja Hertsegoviina parlamendivalimised|parlamendivalimistest]].
* [[Kanada]]s astus välisministrina ametisse senine kaitseminister [[Rob Nicholson]]. Uueks kaitseministriks nimetati sellega seoses [[Jason Kenney]].
* [[Prantsusmaa]]l [[Marseille]]s avasid relvastatud isikud tule linna politseiülema auto pihta. Tulistamises keegi vigastada ei saanud, ilmselt oli tegemist [[uimastikaubandus]]ega seotud vahejuhtumiga. Sündmus leidis aset vaid mõned tunnid enne peaminister [[Manuel Valls]]i külaskäiku Marseillesse.
* [[Saksamaa]]l suleti turvatöötajate streigi tõttu üheks päevaks [[Hamburgi lennujaam]]. 
* [[Somaalia]] parlament kiitis häältega 191:22 heaks peaminister [[Cumar Cabdirashiid Cali Sharmaarke]] valitsuskabineti koosseisu.
* [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] alustas kahepäevast visiiti [[Egiptus]]es.
* [[Eesti]] sotsiaalkaitseminister [[Helmen Kütt]] oli ametlikul visiidil [[Taani]]s.
* Eesti kultuuriministeeriumi juures tegutsev niinimetatud pornokomisjon tunnistas [[Kaur Kender]]i lühijutu &quot;Untitled 12&quot;, mille Kender avaldas 2014. aasta detsembris portaalis [[nihilist.fm]], pornograafiliseks teoseks. Selle teose avaldamise tõttu algatati varem Kenderi suhtes kriminaalasi, mille käigus palutigi komisjonilt ekspertarvamust. Lühijutus oli kujutatud lapse seksuaalset kuritarvitamist.
* [[Tallinn]]as toimus ajalehe [[Postimees]] korraldatud arvamusliidrite lõunasöök, mille ettekannete läbivaks teemaks olid seekord soorollide ja soolise võrdõiguslikkuse küsimused.

==[[10. veebruar]]==

* [[Kreeka]] välisminister [[Nikólaos Kotziás]] esitas oma visiidi ajal [[Saksamaa]]le ametliku nõude [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal Kreekale tekitatud kahjude hüvitamiseks, mille Saksamaa valitsus ka kohe tagasi lükkas.
* [[Malaisia]] ülemkohus jättis menetlusse võtmata homoseksuaalses vahekorras süüdistatud opositsioonijuhi, endise asepeaministri [[Ibrahim Anwar]]i apellatsioonkaebuse ja jättis jõusse eelmisel aastal Anwarile määratud viieaastase vangistuse. Anwar ise on nimetanud süüdistust poliitiliselt motiveerituks.
* [[Ukraina]]s alustasid venemeelsed mässulised uut pealetungi strateegiliselt olulisele [[Debaltseve]] linnale. [[Ukraina Rahvuskaart]] alustas omakorda pealetungi mässuliste positsioonidele [[Mariupol]]i lähistel. Ühtlasi tulistati ilmselt mässuliste kontrolli all olevalt territooriumilt rakettidega valitsusvägede kontrolli all olevat [[Kramatorsk]]i linna, kus hukkus vähemalt 25 inimest, nende seas 17 tsiviilisikut.
* [[Valgevene]]s [[Minsk]]is toimus niinimetatud [[Ukraina kontaktgrupp|Ukraina kontaktgrupi]] kohtumine, mille raames mingit kokkulepet relvarahu sõlmimise osas ei saavutatud.
* [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] võttis vastu [[Botswana]] suursaadiku [[Lameck Nthekela]], [[Iraak|Iraagi]] suursaadiku [[Saad A. W. Jawad Kindeel]]i ja [[Laos]]e suursaadiku [[Sithong Chitnhothinh]]i volikirjad.
* [[Eesti]] väliskaubandus- ja ettevõtlusminister [[Anne Sulling]] alustas kahepäevast visiiti [[Tartu]]s, et kohtuda sealsete ettevõtjatega.
* [[Rahva Ühtsuse Erakond|Rahva Ühtsuse Erakonnast]] lahkus selle teine aseesimees [[Margus Annuk]].

==[[11. veebruar]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[Barack Obama]] taotles [[Ameerika Ühendriikide Kongress]]ilt luba kasutada islamistliku äärmusorganisatsiooni [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] vastu laiendatud sõjalist jõudu. Obama soovis Kongressilt luba piiratud ulatuses maavägede kasutamiseks Islamiriigi vastu ja määratles sõjalise missiooni maksimaalse pikkusena kolm aastat.
* [[Belgia]]s mõistis kohus 12 aastaks vangi islamistliku rühmituse [[Sharia4Belgium]] juhi [[Fouad Belkacem]]i, kes oma rühmituse kaudu värbas noori muslimeid [[Süüria]]sse islamistide väeüksustesse. Lisaks sai lühema vanglakaristuse veel 44 sama rühmituse liiget.
* [[Birma]] president [[Thein Sein]] allkirjastas seaduse, mis võimaldab rahvahääletuse korras muuta riigi põhiseadust. Selles nähakse muuhulgas võimalust tühistada need seadusesätted, mis ei luba poliitilise opositsiooni juhil [[Aung San Suu Kyi]]l kandideerida presidendiks.
* [[Bosnia ja Hertsegoviina]] parlamendi esindajatekoda kinnitas häältega 28:5 [[Denis Zvizdić]]i riigi peaministriks.
* [[Ida-Timor]]i president [[Taur Matan Ruak]] tegi uue valitsuse moodustamise ülesandeks senisele tervishoiuministrile [[Rui Maria de Araújo]]le.
* [[Itaalia]]s mõistis kohus 32 inimese tapmises süüdi kaks aastat tagasi põhja läinud ristluslaeva [[Costa Concordia]] kapteni [[Francesco Schettino]] ja määras talle 16-aastase vanglakaristuse.
* [[Kreeka]] peaminister [[Aléxis Tsípras]]e valitsus võitis häältega 162:137 parlamendis toimunud usaldushääletuse.
* Kreeka välisminister [[Nikólaos Kotziás]] alustas visiiti [[Venemaa]] pealinnas [[Moskva]]s, et pidada läbirääkimisi oma Venemaa kolleegi [[Sergei Lavrov]]iga.
* [[Nigeeria]] kirdeosas [[Gambaru]] linnas ründasid islamistliku äärmusorganisatsiooni [[Boko Haram]] võitlejad [[Tšaad]]i väeüksusi, mis olid saabunud Nigeeriasse islamistide vastaseid sõjalisi operatsioone läbi viima. Kaheksa Tšaadi sõdurit said haavata.
* [[Suurbritannia]] sulges julgeolekuriskide tõttu oma saatkonna [[Jeemen]]i pealinnas [[Sanaa]]s. Eelmisel päeval tegid sama ka [[Ameerika Ühendriigid]], hiljem samal päeval järgis nende kahe riigi eeskuju ka [[Prantsusmaa]]. Tuhanded jeemenlased avaldasid Sanaas meelt [[al-Ḩūthiyyūn]]i mässuliste võimu vastu.
* [[Ukraina]]s jätkasid venemeelsed mässulised uut pealetungi strateegiliselt olulisele [[Debaltseve]] linnale. Ukraina ametlike allikate teatel hukkus lahingutes ööpäeva jooksul 19 ja sai haavata veel 78 valitsusvägede sõdurit.
* Ukrainas [[Donetsk]]i kesklinnas tabas mürsk bussijaama. Hukkus vähemalt kuus inimest.
* [[Valgevene]]s [[Minsk]]is algas [[Ukraina]] rahukõneluste järjekordne voor, kus osalesid teiste seas ka Ukraina, Valgevene, [[Venemaa]], [[Prantsusmaa]] ja [[Saksamaa]] riigijuhid.
* [[Venemaa]]l [[Volgogradi oblast]]is kukkus alla treeninglennul olnud hävituslennuk [[Suhhoi Su-24]]
* [[Eesti]] peaminister [[Taavi Rõivas]] alustas kolmepäevast töövisiiti [[Belgia]]s [[Brüssel]]is.
* Eesti rahandusminister [[Maris Lauri]] kohtus [[Helsingi]]s [[Maailmapank|Maailmapanga]] presidendi [[Jim Yong-kim]]iga ja suundus sealt edasi [[Brüssel]]isse, kus ta osales samal päeval toimunud [[euroala]] rahandusministrite erakorralisel kohtumisel.
* Eestis alustati üleminekut ühtsele hädaabinumbrile 112, millele helistades saab edaspidi lisaks kiirabile ja tuletõrjele välja kutsuda ka politsei.
* [[XII Riigikogu]] võttis vastu uue [[riigikaitseseadus]]e.

==[[12. veebruar]]==

* [[Ameerika Ühendriikide Senat]] kiitis häältega 93:5 heaks [[Ashton Carter]]i kandidatuuri kaitseministri ametikohale.
* [[Belgia]]s [[Brüssel]]is toimus [[Euroopa Ülemkogu]] mitteametlik kohtumine, kus Eestit esindas peaminister [[Taavi Rõivas]]. Ürituse kesksed teemad olid terrorismivastane võitlus, Ukraina olukord ning majandus- ja rahaliidu koordineerimise tõhustamine.
* [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatliku Vabariigi]] keskvalimiskomisjon määras [[2015. aasta Kongo Demokraatliku Vabariigi presidendivalimised|presidendivalimiste]] toimumise kuupäevaks [[November 2015#27. november|27. novembri]].
* [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] parlamendi istungilt eemaldati turvateenistuse poolt opositsioonilise vasakäärmusliku erakonna [[Majanduslikud Vabadusvõitlejad]] saadikud, kes segasid president [[Jacob Zuma]] kõnet.
* [[Moldova]] parlamendis ei saanud peaministrikandidaat [[Iurie Leancă]] pakutud valitsuskabinet vajalikku toetust. Valitsuse heaks kiitmiseks oleks vaja olnud vähemalt 51 parlamendiliikme toetus, Leancă esitatud valitsuskabineti koosseisu toetas vaid 42 saadikut.
* [[Valgevene]] pealinnas [[Minsk]]is toimunud [[Ukraina]] rahukõnelustel lepiti kokku [[Minski kokkulepped|uue relvarahu kehtestamises]], mis hakkab kehtima [[Veebruar 2015#15. veebruar|15. veebruarist]].
* [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] võttis vastu [[Ghana]] suursaadiku [[Akua Sena Dansu]], [[Küpros]]e suursaadiku [[Evangelos Savva]] ja [[Togo]] suursaadiku [[Kwami Christophe Dikenou]] volikirjad.
* [[Taavi Rõivase esimene valitsus|Eesti valitsus]] kinnitas 2014. aasta riiklike kultuuripreemiate laureaadid. Aastapreemiad pälvisid helilooja [[Jüri Reinvere]], filmirežissöör [[Martti Helde]], animaatorid [[Priit Pärn]] ja [[Olga Pärn]], näitekirjanik [[Hendrik Lindepuu]] ning teatritegelased [[Lembit Peterson]], [[Lilja Blumenfeld]], [[Tiina Mölder]], [[Marius Peterson]], [[Rene Liivamägi]] ja [[Sander Põldsaar]]. Riiklikud kultuuri elutööpreemiad määrati kirjanik [[Ene Mihkelson]]ile, lavastaja [[Kalju Komissarov]]ile ja kunstnik [[Raul Meel]]ele.
* [[Eesti]] välisminister [[Keit Pentus-Rosimannus]] pidas [[XII Riigikogu]] ees ettekande, milles andis ülevaate Eesti välispoliitilisest olukorrast. Kaasettekande pidas Riigikogu väliskomisjoni esimees [[Marko Mihkelson]].
* [[Eesti Maksumaksjate Liit]] kuulutas 2014. aasta maksumaksja vaenlaseks endise rahandusministri [[Jürgen Ligi]] ja koos temaga kogu [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]]. Maksumaksja sõbraks valiti [[Eesti Vabaerakond]].
* [[Tallinn]]as [[Nordic Hotel Forum]]is algas [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon]]i rahvusvaheline hariduskonverents &quot;Andmete roll hariduse juhtimises&quot;. Konverentsi avas Eesti poolelt haridus- ja teadusminister [[Jevgeni Ossinovski]].
* [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] endine esimees [[Jüri Pihl]] astus erakonnast välja, põhjendades seda oma eemalejäämisega tegevpoliitikast ja sooviga keskenduda tegevusele ettevõtluses.

==[[13. veebruar]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] teatas oma tagasiastumisest [[Oregon]]i osariigi kuberner [[John Kitzhaber]]. Tema tagasiastumine jõustub [[Veebruar 2015#18. veebruar|18. veebruaril]].
* [[Itaalia]] teatas samuti oma saatkonna sulgemisest [[Jeemen]]i pealinnas [[Sanaa]]s. Samal päeval teatas oma diplomaatide evakueerimisest ka [[Saudi Araabia]]. Varem olid julgeolekukaalutlustel oma saatkonnad seal sulgenud ka [[Ameerika Ühendriigid]], [[Prantsusmaa]] ja [[Suurbritannia]]. 
* [[Kanada]] politsei teatas, et neil õnnestus ära hoida [[valentinipäev]]aks kavandatud rünnak [[Halifax]]is [[Nova Scotia]] osariigis, mille raames kavandasid 19-aastane kanada mees ja 23-aastane ameerika naine panna kohalikus kaubanduskeskuses toime massimõrva.
* [[Lõuna-Sudaan]]i valitsus otsustas pärast relvarahu katkemist valitsusvägede ja mässuliste vahel, et tühistab juunisse kavandatud parlamendi- ja presidendivalimised ning taotleb parlamendilt nii president [[Salva Kiir Mayardit]]i kui ka parlamendi enda volituste pikendamist.
* [[Mehhiko]]s [[Nuevo León]]i osariigis toimunud kaubarongi ja bussi kokkupõrkes hukkus vähemalt 16 inimest ja veel 30 inimest sai eri raskusastmega vigastusi.
* [[Pakistan]]is [[Peshawar]]i linnas toimus rünnak [[šiiidid|šiiitide]] mošeele. Islamiliikumise [[Ţālebān]] võitlejad tungisid mošeesse reedese palvuse ajal ja avasid seal tule, samuti lõhati kolm pommi. Kokku hukkus rünnakus vähemalt 19 inimest.
* [[Türgi]]s suuremates linnades toimusid meeleavaldused usuõpetuse laiendamise vastu Türgi koolides. [[İzmir]]is kasutas politsei meeleavalduse laialiajamiseks veekahureid. 
* [[Eesti]] peaminister [[Taavi Rõivas]] külastas [[Belgia]]s [[Mons]]'is [[NATO]] Euroopa vägede kõrgemat väejuhatust. Samal pärastlõunal siirdus peaminister kahepäevasele töövisiidile [[Luksemburg]]i.
* Eesti siseminister [[Hanno Pevkur]] andis siseministeeriumi hoones üles regionaalarengu auhinnad &quot;[[Regionaalmaasikas]]&quot;.
* [[Tallinn]]as [[Eesti Näitused|Eesti Näituste]] messikeskuses algas turismimess &quot;[[Tourest]]&quot;. Messi avas majandus- ja taristuminister [[Urve Palo]].

==[[14. veebruar]]==

* [[Austraalia]]s ja [[Uus-Meremaa]]l algasid [[Märts 2015#29. märts|29. märtsini]] kestvad [[2015. aasta kriketi maailmameistrivõistlused|kriketi maailmameistrivõistlused]].
* Austraalias astus [[Queensland]]i osariigi peaministrina ametisse [[Annastacia Palaszczuk]].
* [[Kreeka]] valitsus lubas sulgeda illegaalsete immigrantide kinnipidamislaagrid, mida [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]] ja mitmed inimõiguste organisatsioonid on korduvalt kritiseerinud seal valitsevate ebainimlike tingimuste tõttu.
* [[Moldova]] president [[Nicolae Timofti]] nimetas uueks peaministrikandidaadiks [[Chiril Gaburici]].
* [[Nigeeria]] kirdeosas lõid valitsusväed tagasi äärmusliku islamiliikumise [[Boko Haram]] võitlejate rünnaku [[Gombe]] linnale.
* [[Paavst]] [[Franciscus]] nimetas ametisse 20 uut kardinali.
* [[Taani]] pealinnas [[Kopenhaagen]]is toimus kaks tulistamist, milles hukkus kokku 2 ja sai haavata 5 inimest. Esimene tulistamine leidis aset kohvikus, kus peeti debatti sõnavabaduse teemadel ja kus viibis ka prohvet [[Muḩammad]]i karikatuuridega tuntuks saanud rootsi kunstnik [[Lars Vilks]]. Õhtul tulistati teises linnaosas juudi sünagoogi. Mõlemas tulistamises hukkus üks inimene. Taani peaminister [[Helle Thorning-Schmidt]] nimetas toimunut poliitiliselt motiveeritud terrorirünnakuks.
* [[Eesti]]s toimus lauluvõistluse [[Eesti Laul 2015]] teine poolfinaal.
* [[Tallinn]]as toimus [[Junior Achievement]]i korraldatud õpilasfirmade laat, kus oma tooteid ja teenuseid esitles kokku 160 õpilasfirmat. Lisaks Eesti õpilasfirmadele olid esindatud ka õpilasfirmad [[Türgi]]st, [[Gruusia]]st, [[Läti]]st ja [[Rootsi]]st.

==[[15. veebruar]]==

* Islamistlik äärmusorganisatsioon [[Islamiriik]] avaldas internetis video, millel oli kujutatud 21 [[Egiptus]]e kristlase mõrva.
* [[Nigeeria]] kirdeosas [[Damaturu]] linna bussijaamas hukkus enesetaputerroristi rünnakus vähemalt 7 ja sai vigastada veel üle 30 inimese. Rünnaku eest keegi vastutust ei võtnud, kuid peamiseks kahtlusaluseks oli islamistlik äärmusrühmitus [[Boko Haram]].
* [[Saksamaa]]l [[Hamburg]]i liidumaal toimusid kohaliku parlamendi valimised, mille võitis 45,6% valijate toetusega [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]]. See tulemuse andis neile 121-kohalises parlamendis 58 kohta. Hamburgi parlamenti pääses 8 kohaga ka 6,1% valijate toetuse pälvinud euroskeptiline erakond [[Alternatiiv Saksamaale]], millele need olid esimesed parlamendikohad Saksamaa läänepoolsetes liidumaades. Üldine valimisaktiivsus oli 56,6%.
* [[Singapur]]i valitsus teatas, et peaminister [[Lee Hsien Loong]]il on diagnoositud [[eesnäärmevähk]] ja ta siirdub järgmisest päevast kasvaja eemaldamiseks haiguspuhkusele.
* [[Taani]]s [[Kopenhaagen]]is [[Nørrebro raudteejaam]]as lasi politsei maha eelmisel päeval 2 inimest tapnud ja 5 inimest haavanud 22-aastase Omar Abdel Hamid El-Husseini, kes oli just hiljuti vabanenud vanglast, kus ta oli sattunud ilmselt äärmuslike islamistide mõju alla.
* [[Ukraina]]s hakkas kehtima vaherahu valitsusvägede ja venemeelsete mässuliste vahel. Mässulised jätkasid aga strateegiliselt olulise [[Debaltseve]] linna tulistamist, sest teatasid, et Debaltseve on nende territoorium ja vaherahu seda ei hõlma.
* [[Venemaa]]l [[Jekaterinburg]]is tegi eduka hädamaandumise [[Air France]]'i reisilennuk [[Boeing 777]], mis oli teel [[Pariis]]ist [[Seoul]]i ja mille pardal oli 290 inimest. Lennukil oli seiskunud üks mootoritest.
* [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]] toimus [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] eestvedamisel [[Johan Pitka rahvamatk]]. 

==[[16. veebruar]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] peatas [[Texas]]e osariigi ringkonnakohtunik Andrew Hanen president [[Barack Obama]] immigratsioonireformi rakendamise, tuues põhjenduseks, et president eiras oma otsuste liiga kiire väljakuulutamise ja jõustamisega 1946. aasta haldusprotseduuride seadust.
* Ameerika Ühendriikides [[Lääne-Virginia]]s [[Charleston (Lääne-Virginia)|Charlestoni]] lähistel sõitis teelt välja [[Põhja-Dakota]]st [[Virginia]]sse teel olnud 100 vaguniga kaubarong, mille laadungiks oli toornafta. 20 tsisternvagunit süttisid põlema. Kaks õnnetuspaiga lähedal asuvat väikelinna evakueeriti, põlengus hävis üks maja. Inimohvreid ei olnud.
* [[Belgia]]s [[Brüssel]]is algas [[euroala]] ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] rahandusministrite kahepäevane kohtumiste seeria, millel osales ka Eesti rahandusminister [[Maris Lauri]].
* [[Egiptus]]e lennuvägi korraldas kaks õhurünnakute lainet islamistliku äärmusorganisatsiooni [[Islamiriik]] positsioonidele [[Liibüa]] territooriumil. Rünnakud olid vastuseks eelmisel päeval avaldatud videole 21 Egiptuse kristlase tapmisest.
* [[Ida-Timor]]il astus ametisse peaminister [[Rui Maria de Araújo]].
* [[Lõuna-Korea]] parlament kinnitas häältega 148:128 riigi uueks peaministriks [[Lee Wan-koo]], kes astus ametisse järgmisel päeval.
* [[Saint Kitts ja Nevis|Saint Kittsis ja Nevises]] toimusid [[2015. aasta Saint Kittsi ja Nevise parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis erakond [[Team Unity]], mis sai 11-kohalises parlamendis 7 kohta.
* [[Sri Lanka]] president [[Maithripala Sirisena]] alustas oma ametiaja esimest välisvisiiti, külastades [[India]] pealinna [[New Delhi]]t.
* [[Taani]]s esitati kahele mehele süüdistus [[Veebruar 2015#14. veebruar|14. veebruaril]] 2 inimest tapnud ja 5 inimest haavanud Omar Abdel Hamid El-Husseini abistamises. 
* [[Ukraina]] kaitsejõudude esindajad teatasid mitmetest vaherahu rikkumistest venemeelsete mässuliste poolt. Jätkus tulevahetus [[Debaltseve]] ümbruses, kuid kokkupõrkeid esines ka [[Mariupol]]i lähistel. Venemeelsed mässulised ise süüdistasid omakorda Ukraina kaitsejõude suurtükitule avamises [[Donetski lennujaam]]a pihta.
* [[Eesti]]s viibis ametlikul visiidil [[Belgia]] asepeaminister [[Alexander DeCroo]], kes kohtus siin Eesti majandus- ja taristuministri [[Urve Palo]]ga.
* Eestis jäi allkirjastamata [[Eesti Tervise Fond]]i kuuepunktiline [[Eesti Terviseplatvorm]], millest pidi saama nelja suurema erakonna jaoks tervisepoliitika kujundamise alus. Erakonnad ei jõudnud platvormi osas üksmeelele.

==[[17. veebruar]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] andis ametivande kaitseminister [[Ashton Carter]].
* [[Birma]] president [[Thein Sein]] kuulutas [[Kokang]]i piirkonnas, kus [[Veebruar 2015#9. veebruar|9. veebruaril]] puhkesid kokkupõrked valitsusvägede ja kohalike kokangi mässuliste vahel, välja kolmekuulise sõjaseisukorra. 
* [[Itaalia]] siseministeerium teatas, et tänavatele tuuakse võimalike terroriaktide ärahoidmiseks politseile appi 4800 kaitseväelast, kes hakkavad valvama eelkõige diplomaatilisi esindusi, diplomaatide residentse ja juudi kogukonna kasutuses olevaid hooneid.
* [[Kreeka]] peaminister [[Aléxis Tsípras]] nimetas presidendikandidaadiks paremtsentristliku erakonna [[Uus Demokraatia]] esindaja, juristi ja aastatel 2004–2009 siseministri ametit pidanud [[Prokópis Pavlópoulos]]e.
* [[Rootsi]] politsei vahistas [[Stockholm]]is neli meest, keda kahtlustatakse islamistliku äärmusliikumise [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] rahalises toetamises.
* [[Tšiili]] keskosa ja pealinna [[Santiago]]t tabas kohaliku aja järgi kell 11.35 5-magnituudine maavärin, mille epitsenter asus pealinnast 123 km kaugusel. Olulisi purustusi ega inimohvreid maavärin kaasa ei toonud.
* [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] viibis ametlikul visiidil [[Ungari]]s.
* [[Eesti]]s teatas [[Tallinn]]a ühistranspordiettevõte [[Tallinna Linnatranspordi AS]], et lõpetab alates jaanuarist 2016 [[trollibuss]]ide kasutamise [[Väike-Õismäe]] asumit teenindavatel trolliliinidel 6 ja 7 ning asendab need [[hübriidbuss]]idega.

==[[18. veebruar]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] sai tagasiastunud [[John Kitzhaber]]i asemel [[Oregon]]i osariigi kuberneri kohusetäitjaks Oregoni riigisekretär [[Kate Brown]].
* [[Kreeka]] parlament valis 233 poolthäälega riigi uueks presidendiks [[Prokópis Pavlópoulos]]e. Tema vastaskandidaat, erakonna [[To Potámi]] esitatud [[Nikos Alivizatos]] sai vaid 30 parlamendiliikme toetuse.
* [[Liibanon]]i parlamendis ebaõnnestus 19. katse riigile [[2014. aasta Liibanoni presidendivalimised|uut presidenti valida]]. Valimiste järgmine voor määrati [[Märts 2015#11. märts|11. märtsile]].
* [[Läti]]s [[Riia]]s algas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] kaitseministrite kahepäevane mitteametlik kohtumine, kus osales ka Eesti kaitseminister [[Sven Mikser]].
* [[Moldova]] parlament kinnitas 60 poolthäälega ametisse peaminister [[Chiril Gaburici]] ja tema valitsuskabineti.
* [[Saint Kitts ja Nevis|Saint Kittsi ja Nevise]] peaministrina astus ametisse [[Timothy Harris]].
* [[Tai]]s kiitis peaminister [[Prayuth Chan-ocha]] valitsus heaks 5 miljardi [[baat]]i ehk umbes 154 miljoni USA dollari eraldamise põuast tingitud kahjude leevendamiseks.
* [[Ukraina]] kaitsejõud kinnitasid, et osa strateegilise tähtsusega [[Debaltseve]] linnast on langenud venemeelsete mässuliste kätte ja valitsusväed on alustanud linnast taandumist.
* [[Venemaa]] ja [[Lõuna-Osseetia]] allkirjastasid piirileppe ja strateegilise partnerluse eellepingu. [[Gruusia]] võimud mõistsid järgmisel päeval lepingute allkirjastamise hukka, süüdistades Venemaad Gruusia territoriaalse terviklikkuse rikkumises ja kavatsuses Lõuna-Osseetia annekteerida.
* [[Eesti]]sse saabus ühepäevasele visiidile [[Hispaania]] kaitseminister [[Pedro Morenes]], kes kohtus siin oma Eesti kolleegi Sven Mikseriga.
* [[Tallinn]]as algasid kuni [[Veebruar 2015#23. veebruar|23. veebruarini]] kestvad Ukraina filmipäevad. Filmipäevade avamisel kinos Artis osales ka kultuuriminister [[Urve Tiidus]].
* [[Tartu Ülikool]]is toimus [[2015. aasta Riigikogu valimised|XIII Riigikogu valimiste]] eelne peaministrikandidaatide debatt. Ametis olev peaminister [[Taavi Rõivas]] debatil osaleda ei saanud.

==[[19. veebruar]]==

* [[Horvaatia]]s jõustusid president [[Kolinda Grabar-Kitarović]]i volitused. Tseremoniaalselt oli ta ametisse vannutatud juba neli päeva varem, [[Veebruar 2015#15. veebruar|15. veebruaril]].
* [[Prantsusmaa]] parlamendi alamkojas toimus opositsiooni algatatud umbusaldushääletus peaminister [[Manuel Valls]]i valitsuse suhtes. Valitsuse umbusaldamist toetas 234 parlamendiliiget, umbusalduse läbiminekuks oleks vaja olnud 289 parlamendiliikme toetus.
* [[Taani]] valitsus teatas, et eraldab sisejulgeoleku suurendamiseks 970 miljonit [[Taani kroon]]i ehk umbes 150 miljonit [[USA dollar]]it. Ligi 415 miljonit krooni suunatakse välismaalt lähtuva terroriohu alase informatsiooni kogumiseks, 350 miljonit krooni julgeolekuteenistuste töö tõhustamiseks, eriti infotehnoloogia valdkonnas.
* [[Tai]] riigiprokuratuur esitas endisele peaministrile [[Yingluck Shinawatra]]le ametliku süüdistuse hoolimatuses. Shinawatra ajal ellu rakendatud süsteem riisikasvatajatele subsiidiumite maksmiseks tekitas uute võimude hinnangul riigile miljardeid USA dollareid kahju.
* [[Ukraina]] president [[Petro Porošenko]] teatas, et soovib Ukraina idaossa [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i rahuvalvajate saatmist ja seal Euroopa Liidu politseimissiooni avamist. Presidendi taotluse kiitis heaks ka [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]].
* [[Venemaa]]l [[Moskva]]s mõistis kohus ebaseadusliku meeleavalduse organiseerimise eest 15 päevaks vangi opositsiooniliidri [[Aleksei Navalnõi]].
* [[Eesti]]s lõpetas töö [[XII Riigikogu]].
* Eestisse toodi tagasi ja viidi otse vanglasse ennast kolm aastat [[Suurbritannia]]s varjanud endine poliitik [[Anna-Maria Galojan]]. Galojan mõisteti jaanuaris 2012 süüdi 60 000 euro omastamises ajal, mil ta töötas mittetulundusühingu [[Eesti Euroopa Liikumine]] juhina. 
* [[Tallinna Linnavolikogu]] otsustas toetada volikogu esimehe [[Toomas Vitsut]]i algatust teha Vabariigi Valitsusele ettepanek muuta [[kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus]]t viisil, mis lubaks vähendada üle 300 000 elanikuga omavalitsuste volikogude liikmete arvu 51 inimeseni. Ainus kohalik omavalitsus, mida seadusemuudatus Eestis puudutaks, oleks Tallinna linn.
* [[Maaleht|Maalehe]] uueks peatoimetajaks nimetati [[Andres Eilart]], kes alustab sellel ametikohal tööd [[Märts 2015#16. märts|16. märtsil]].

==[[20. veebruar]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] määrati [[Virginia]] osariigi endise kuberneri abikaasale [[Maureen McDonnell]]ile 12 kuu ja 1 päeva pikkune vangistus. McDonnell mõisteti süüdi ärimehelt pistise võtmises.
* Ameerika Ühendriikide uus kaitseminister [[Ashton Carter]] alustas oma esimest välisvisiiti, külastades [[Afganistan]]i.
* [[Belgia]]s [[Brüssel]]is toimus [[euroala]] rahandusministrite erakorraline kohtumine [[Kreeka]] abiprogrammi küsimuses. Järgmiseks päevaks jõuti kokkuleppele Kreeka abiprogrammi pikendamises nelja kuu võrra. 
* [[Euroopa Liit]] pikendas üheks aastaks majandussanktsioone [[Zimbabwe]] vastu. Ühtlasi pikendati ka president [[Robert Mugabe]]le ja tema abikaasale kehtestatud reisikeeldu.
* [[Jeemen]]is jõudsid võimujagamisläbirääkimisi pidanud poliitilised jõud kokkuleppele rahvusliku üleminekunõukogu moodustamises.
* [[Somaalia]] pealinnas [[Muqdisho]]s ründas islamistlik äärmusorganisatsioon [[Al-Shabaab]] hotelli Central, kus viibisid rünnaku ajal mitmed valitsusametnikud. Hotelli juures õhiti autopomm, hiljem plahvatas teine pomm ka hotelli sees. Rünnakus hukkus 25 inimest, teiste seas ka üks parlamendiliige. Vigastatute seas oli kaks ministrit.
* [[Šveits]]is [[Zürich]]ist 30 km põhja pool [[Rafz]]i väikelinnas asuval raudteeristmikul põrkasid kohaliku aja järgi kella 6.45 ajal kokku kaks reisirongi. Õnnetuses sai vigastada vähemalt 5 inimest.
* [[Eesti]] majandus- ja taristuminister [[Urve Palo]] alustas ametlikku visiiti [[Poola]]s.
* [[Tallinn]]as toimus mitmete tipp-poliitikute ja arvamusliidrite osalusel majanduskonverents &quot;Kas riigikapitalism päästab Eesti seisakust?&quot;.

==[[21. veebruar]]==

* [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] [[Dubai]]s puhkes tulekahju maailma ühes kõrgemas elumajas, 79-korruselises (330 meetri kõrguses) pilvelõhkujas. Pilvelõhkuja elanikud evakueeriti ajutiselt, inimesed põlengus kannatada ei saanud.
* [[Jeemen]]i võimult sürjutatud president [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]] vabastati koduarestist. Ta lahkus kohe [[Sanaa]]st presidendi residentsist ja suundus oma kodulinna [[Aden]]isse, kus tegi avalduse, et on endiselt riigi seaduslik president.
* [[Nigeeria]] armee vallutas äärmuslikult islamiliikumiselt [[Boko Haram]] tagasi [[Baga]] piirilinna.
* [[Ukraina]]s õnnestus [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]i vaatlejatel pääseda lõpuks venemeelsete mässuliste kontrolli alla langenud strateegiliselt olulisse [[Debaltseve]] linna.
* [[Eesti]] peaminister [[Taavi Rõivas]] alustas kahepäevast visiiti Ukraina pealinnas [[Kiiev]]is, et osaleda [[Euromaidan]]i sündmuste esimese aastapäeva tähistamisel.
* Eestis toimus lauluvõistluse [[Eesti Laul 2015]] finaalkontsert. Võistluse võitis [[Stig Rästa]] ja [[Elina Born]]i esitatud lugu &quot;[[Goodbye to Yesterday]]&quot;, mis esindab Eestit ühtlasi [[2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el.

==[[22. veebruar]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Los Angeles]]es toimus [[Oscar]]ite auhinnagala. Parima filmi ja parima režissööri auhinnad läksid filmile &quot;[[Lindmees]]&quot; ja selle lavastajale [[Alejandro González Iñárritu]]le. Parima meespeaosatäitja auhinna sai [[Eddie Redmayne]] [[Stephen Hawking]]i rolli eest filmis &quot;[[Kõiksuse teooria (film)|Kõiksuse teooria]]&quot;, parima naispeaosatäitja auhinna [[Julianne Moore]] kirjandusprofessor Alice Howlandi rolli eest filmis &quot;[[Ikka veel Alice]]&quot;. Parima võõrkeelse filmi Oscari pälvis [[Poola]] film &quot;[[Ida (film)|Ida]]&quot;, samas kategoorias kandideeris esimest korda Oscarile ka [[Eesti]] film &quot;[[Mandariinid]]&quot;.
* [[Bangladesh]]is [[Padma]] jõel läks ümber [[Paturia]]st [[Daulatdia]]sse teel olnud parvlaev, mille pardal oli üle 150 reisija. Õnnetuses hukkus vähemalt 66 inimest.
* [[Jeemen]]is teatas võimult lahkunud, kuid juriidiliselt endiselt presidendi ametikohal olev [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]] tema kutsel [[Aden]]isse saabunud Jeemeni lõunaprovintside kuberneridele ja sõjaväekomandöridele, et soovib taas asuda täitma oma kohuseid presidendina.
* [[Komoorid]]el toimus [[2015. aasta Komooride parlamendivalimised|parlamendivalimiste]] teine voor. Kõige edukamaks osutus [[Komooride Arengu Liit]], mis pälvis 29,1% valijate tulemuse. Valimisaktiivsus oli 73,1%.
* [[Maldiivid]]e politsei vahistas riigi endise presidendi [[Mohamed Nasheed]]i, kellele esitati süüdistus terrorismis ja keda kahtlustati kavatsuses ülekuulamise eel riigist lahkuda.
* [[Mehhiko]] [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] rannikut tabas 6,2-magnituudine maavärin, mille epitsenter asus 242 km edelas [[Cihuatlán]]i linnast. Olulisi purustusi maavärin ei tekitanud ja tsunamiohtu ei tuvastatud.
* [[Türgi]] armee viis öösel [[Süüria]] territooriumil läbi operatsiooni, et päästa islamistlike võitlejate piiramisrõngasse jäänud umbes 40 Türgi sõdurit. Türgi sõdurid viibisid Süüria territooriumil, et kaitsta Osmanite riigi rajaja [[Osman I]] vanaisa Suleiman-šahhi hauda. Koos sõduritega toimetati uude asukohta ka Suleiman-šahhi säilmed.
* [[Ukraina]] idaosa suurimas linnas [[Harkiv]]is toimus [[Euromaidan]]i mälestusürituse ajal plahvatus, milles hukkus üks politseinik ja üks tsiviilisik. Ukraina võimud nimetasid toimunut terroriaktiks.
* Ukraina idaosas vahetasid valitsusväed ja venemeelsed mässulised omavahel sõjavange. Valitsusväed andsid üle 52 mässuliste võitlejat, mässulised vabastasid omalt poolt 130 valitsusvägede sõdurit.

==[[23. veebruar]]==

* [[Kanada]]s astus [[Prints Edwardi saar]]e peaministrina ametisse [[Wade MacLauchlan]].
* [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] andis [[Rakvere Teater|Rakvere Teatris]] üle riiklikud teenetemärgid.
* [[Eesti]] peaminister [[Taavi Rõivas]] andis koos haridus- ja teadusminister [[Jevgeni Ossinovski]] ning kultuuriminister [[Urve Tiidus]]ega [[Tartu Ülikool]]is üle riiklikud teadus-, spordi- ja kultuuripreemiad. Õhtul esines ta Vabariigi aastapäeva kõnega Tartu linnapea [[Urmas Klaas]]i korraldatud vastuvõtul [[Vanemuise kontserdimaja]]s.
* [[Maa-amet]]i peadirektorina alustas tööd [[Tambet Tiits]].
* Eestis oli ametlikul visiidil [[Suurbritannia]] välisminister [[Philip Hammond]], kes kohtus siin oma Eesti kolleegi [[Keit Pentus-Rosimannus]]ega.
* [[Tallinn]]as toimunud Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel andis põllumajandusminister [[Ivari Padar]] üle põllumajandusministeeriumi teenetemärgid.
* [[Võru]]s [[Võru Instituut|Võru Instituudis]] esitleti esimest eesti-võru sõnaraamatut. Üritusel osales ka kultuuriminister [[Urve Tiidus]].

==[[24. veebruar]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Chicago]]s toimusid linnapea valimised. Enim hääli kogusid ametis olev linnapea [[Rahm Emanuel]] (45,4%) ja [[Jesús García]] (33,9%). Valimisaktiivsus oli 32,3%. Valimiste teine voor toimub [[Aprill 2015#7. aprill|7. aprillil]].
* [[Jamaica]] parlament dekriminaliseeris väikese koguse [[marihuaana]] omamise isiklikuks otstarbeks.
* [[Kanada]]s nimetati föderaalvalitsuse volinikuks [[Yukon]]is [[Douglas George Phillips]] ja [[Loodealad]]el [[George Tuccaro]].
* [[Leedu]]s [[Vilnius]]es algasid [[Veebruar 2015#27. veebruar|27. veebruarini]] kestvad Balti sõjaväespordi II talimängud, millel osales ka [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] esindus.
* [[Tšehhi]] kaguosas [[Uherský Brod]]i linna restoranis Družba toimunud tulistamises hukkus kaheksa inimest, misjärel ründaja sooritas enesetapu. Tulistajaks oli 63-aastane kohalik elanik, kelle teo puhul peeti peamiseks motiiviks tema vaimseid häireid.
* [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] nimetas [[Juudi autonoomne oblast|Juudi autonoomse oblasti]] kuberneri kohusetäitjaks [[Aleksandr Levintal]]i, kelle volitused jõustusid järgmisest päevast seoses senise kuberneri [[Aleksandr Vinnikov]]i ametiaja lõppemisega.
* [[Eesti]]s tähistati [[Eesti Vabariigi aastapäev]]a. Lipuheiskamistseremoonia, aastapäeva jumalateenistus ja kaitsejõudude paraad toimusid sel aastal [[Narva]]s.
* [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] korraldas [[Jõhvi Kontserdimaja]]s Eesti Vabariigi aastapäeva piduliku vastuvõtu.

==[[25. veebruar]]==

* [[Afganistan]]is [[Panjshēri provints]]i tabanud lumelaviinides hukkus vähemalt 187 ja sai vigastada 129 inimest.
* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] vabastati vanglast [[Guatemala]] endine president [[Alfonso Portillo]], kes kandis alates [[2014]]. aastast karistust [[Hiina Vabariik|Hiina Vabariigilt]] 2,5 miljoni [[USA dollar]]i altkäemaksu vastuvõtmise eest.
* [[Austria]] parlament võttis vastu muudatused [[1912]]. aasta seadusesse, mis seadustas Austrias [[islam]]i. Uued seadusemuudatused olid suunatud islami radikalismi vastu, keelustades muuhulgas [[mošee]]de ja [[imaam]]ide välismaise rahastamise. Samal ajal laiendati muslimite õigusi tähistada oma usupühi ja loodi võimalused imaamide koolitamiseks riigi kulul.
* [[Suurbritannia]]s [[London]]is toimus Briti muusikaauhindade [[Brit Awards]] gala. Parima Briti albumi auhinna sai [[Ed Sheeran]] oma albumi [[x (Ed Sheerani album)|x]] eest, ühtlasi sai Sheeran ka parima Briti meessooloartisti auhinna. Parimaks Briti naissooloartistiks tunnistati [[Paloma Faith]].
* [[Togo]] president [[Faure Gnassingbé]] teatas oma kavatsusest kandideerida aprillis toimuvatel [[2015. aasta Togo presidendivalimised|presidendivalimistel]].

==[[26. veebruar]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Washington]]is muutus legaalseks väikese koguse marihuaana omamine isiklikuks otstarbeks. Uue seaduse kohaselt muutus üle 21-aastastel inimestel seaduslikuks kuni 56 grammi marihuaana omamine ja kaasas kandmine.
* Ameerika Ühendriikides [[Missouri osariik|Missouri osariigi]] lõunaosas [[Tyrone (Missouri)|Tyrone]]'i asulas tappis 36-aastane Joseph Aldridge seitse inimest ja lasi lõpuks maha ka iseenda. Tulistaja motiivid jäid esialgu selgusetuks, spekuleeriti, et intsidendi võis põhjustada tema vähihaige ema surmaga kaasnenud emotsionaalne trauma.
* [[Hiina]] kehtestas aastase keelu [[elevandiluu]] impordile. Otsus oli ilmselt ajendatud süüdistustest, et Hiina suur nõudlus elevandiluu järele kihutab tagant elevantide salaküttimist Aafrikas.
* [[Kanada]] ülemkohus jättis jõusse kodakondsusvande, mis nõuab selle andjatelt truuduse vandumist ka [[Suurbritannia]] monarhile kui Kanada riigipeale. Vande olid vaidlustanud kolm Kanada kodakondsuse taotlejat, kes ei soovinud anda truudusvannet konkreetsele inimesele.
* [[Lõuna-Korea]] ülemkohus dekriminaliseeris abielurikkumise ja tühistas alates [[1953]]. aastast kehtinud seaduse, mis võimaldas määrata abielurikkumise eest kaheaastase vangistuse. Seaduse alusel oli viimase seitsme aasta kestel karistatud 5500 inimest.
* [[Nigeeria]] põhjaosas [[Biu]] ja [[Jos]]i linna bussijaamades toimunud pommirünnakutes hukkus vähemalt 32 inimest. Rünnakud korraldas islamistlik äärmusorganisatsioon [[Boko Haram]].
* [[Suurbritannia]] prints [[William, Cambridge'i hertsog|William]] alustas neli päeva kestvat visiiti [[Jaapan]]is.
* [[Ukraina]] kaitseministeerium teatas, et alustas vastavalt relvarahu leppele raskerelvastuse tagasitõmbamist rindelt riigi idaosas.
* [[Eesti]]s toimus telekanalil [[TV3]] kuue suurema erakonna valimisnimekirjade esinumbrite debatt. [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] esimees traditsiooniliselt debatis ei osalenud, erakonda esindas [[Kadri Simson]].

==[[27. veebruar]]==

* [[Itaalia]] parlamendi alamkoda kiitis heaks valitsusele mittesiduva resolutsiooni tunnustada [[Palestiina]] iseseisvust. Palestiina iseseisvuse tunnustamist toetas 300, vastu oli 45 saadikut.
* [[Kuveit]] ja [[Araabia Ühendemiraadid]] teatasid, et taasavavad oma saatkonnad [[Jeemen]]i lõunaosa keskuses [[Aden]]is, mitte pealinnas [[Sanaa]]s. Sellega avaldasid need riigid toetust Adenisse põgenenud ja seal taas oma kohustusi täitma asunud seaduslikule presidendile [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]]le.
* [[Maldiivid]]el avaldasid tuhanded inimesed meelt, nõudes endise presidendi [[Mohamed Nasheed]]i vahi alt vabastamist ja ametis oleva presidendi [[Abdulla Yameen]]i tagasiastumist. Pealinnas [[Malé]]s toimusid ka kokkupõrked meeleavaldajate ja politsei vahel.
* [[Mehhiko]] föderaalpolitsei vahistas riigi tagaotsituima narkoparuni, Templirüütlite kartelli juhi ja endise algkooliõpetaja [[Servando Gómez Martínez|Servando Gómez Martíneze]], keda tunti hüüdnime &quot;La Tuta&quot; all.
* [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] nimetas [[Handi-Mansi autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomse ringkonna]] kuberneri kohusetäitjaks tema ametiaja lõppemise tõttu senise kuberneri [[Natalja Komarova]].
* Venemaa pealinnas [[Moskva]]s mõrvati hilisõhtul üks juhtivaid opositsioonipoliitikuid [[Boriss Nemtsov]]. Nemtsov tapeti kohaliku aja järgi kell 23.31 [[Moskva Kreml]]i lähistel [[Bolšoi Moskvoretski sild|Bolšoi Moskvoretski sillal]], kui tema pihta tulistati 7–8 lasku, millest 4 tabasid poliitikut. President [[Vladimir Putin]] nimetas toimunut provokatiivseks palgamõrvaks ja teatas, et asub ise juhtima mõrva lahendamiseks moodustatavat kõrgetasemelist komisjoni.
* [[Eesti]]s oli ametlikul visiidil [[Leedu]] haridus- ja teadusminister [[Dainius Pavalkis]], kes tutvus visiidi raames [[Tartu]]s loodus-, täppis- ja tehnikateaduste alal tehtavate arendustegevustega.
* [[Eesti Rahvusraamatukogu]]s toimus [[Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing]]u aastakoosolek ja paneeldiskussioon &quot;Raamatukogu erakondade kultuuripoliitikas&quot;. Teiste poliitikute seas osales diskussioonis ka kultuuriminister [[Urve Tiidus]].
* [[Tallinn]]as [[Eesti Teaduste Akadeemia]] hoones toimus [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon]]i (OECD) aruande esitlus. Tegemist oli OECD, Eesti ja [[Soome]] ühisprojekti aruandega, mis käsitleb parimaid riigivalitsemise praktikaid rahvusvahelises võrdluses ning annab soovitusi piiriülese e-valitsemise alase koostöö edendamiseks Eesti ja Soome vahel. Raporti esitlusel osalesid teiste seas Eesti peaminister [[Taavi Rõivas]] ja OECD peasekretäri asetäitja, Soome endine peaminister [[Mari Kiviniemi]].
* [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaal]] [[Vaivara vald|Vaivara vallas]] avati [[Sinimäe Põhikool]]i uus hoone. Hoone avamisel osales ka haridus- ja teadusminister [[Jevgeni Ossinovski]].

==[[28. veebruar]]==

* [[Egiptus]]es [[Kairo]]s tunnistas kohus [[Palestiina]] poliitilise liikumise [[Ḩamās]] terroriorganisatsiooniks. Ühtlasi kinnitas kohus islamistliku organisatsiooni [[Muslimi Vennaskond]] viimasele juhile [[Muḩammad Badī‘]]le määratud eluaegse vanglakaristuse.
* [[Itaalia]] immigratsioonivastase erakonna [[Põhjaliiga]] tuhanded toetajad avaldasid [[Rooma]]s meelt peaminister [[Matteo Renzi]] valitsuse vastu, süüdistades seda Itaalia mahamüümises ja reetmiseks [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] võimudele [[Brüssel]]is. 
* [[Lesotho]]s toimusid [[2015. aasta Lesotho parlamendivalimised|parlamendivalimised]].
* [[Eesti Rahvusringhääling]]u kanalites [[Eesti Televisioon]] ja [[Vikerraadio]] toimusid [[2015. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimistel]] osalevate erakondade peaministrikandidaatide debatid.


{{Sündmused kuude kaupa}}

[[Kategooria:2015| 2015-02]]</text>
      <sha1>7nu9xbl6494wuezsnn9s430wixmvuiz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kaie Parts</title>
    <ns>0</ns>
    <id>391332</id>
    <revision>
      <id>7260406</id>
      <parentid>6208740</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T14:19:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7260406</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="724" sha1="2wfsb17jtnjdkglvj0p3jc20b7ql1n6" xml:space="preserve">'''Kaie Parts''' ([[21. september]] [[1940]] [[Leevi vald]] [[Koolma]] küla – [[26. oktoober]] [[2026]]) oli eesti metallikunstnik&lt;ref&gt;{{EE|14|650}}&lt;/ref&gt;. 

Maalikunstnik [[Ludmilla Siim]]u Eesti-perioodi üheks tippteoseks peetakse maali &quot;Kollane valgus&quot; (1974, [[Eesti Kunstimuuseum]]), millel on kujutatud Kaie Partsi koos pojaga kui [[Madonna]]t lapsega.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Kristlyn Liier|pealkiri=Ludmilla Siim. Olemise helk|aasta=2022|koht=Eesti|kirjastus=[[Tartu Kunstimuuseum]]|lehekülg=43}}&lt;/ref&gt;

==Töid==
*1986 &quot;Fragment trassist&quot;
*1987 &quot;Aja kulg&quot;
*1988 &quot;Läänemeri&quot;
*1990 &quot;Pinged&quot;

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Parts, Kaie}}
[[Kategooria:Eesti metallikunstnikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1940]]</text>
      <sha1>2wfsb17jtnjdkglvj0p3jc20b7ql1n6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260407</id>
      <parentid>7260406</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T14:19:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>+ kategooria</comment>
      <origin>7260407</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="751" sha1="ij0km3f0rsdgxrywwsnnhr6i7sudo05" xml:space="preserve">'''Kaie Parts''' ([[21. september]] [[1940]] [[Leevi vald]] [[Koolma]] küla – [[26. oktoober]] [[2026]]) oli eesti metallikunstnik&lt;ref&gt;{{EE|14|650}}&lt;/ref&gt;. 

Maalikunstnik [[Ludmilla Siim]]u Eesti-perioodi üheks tippteoseks peetakse maali &quot;Kollane valgus&quot; (1974, [[Eesti Kunstimuuseum]]), millel on kujutatud Kaie Partsi koos pojaga kui [[Madonna]]t lapsega.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Kristlyn Liier|pealkiri=Ludmilla Siim. Olemise helk|aasta=2022|koht=Eesti|kirjastus=[[Tartu Kunstimuuseum]]|lehekülg=43}}&lt;/ref&gt;

==Töid==
*1986 &quot;Fragment trassist&quot;
*1987 &quot;Aja kulg&quot;
*1988 &quot;Läänemeri&quot;
*1990 &quot;Pinged&quot;

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Parts, Kaie}}
[[Kategooria:Eesti metallikunstnikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1940]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>ij0km3f0rsdgxrywwsnnhr6i7sudo05</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260408</id>
      <parentid>7260407</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T14:20:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7260408</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="752" sha1="jl52em8iu06lq7p8x7hxjmko2bk677n" xml:space="preserve">'''Kaie Parts''' ([[21. september]] [[1940]] [[Koolma]] küla, [[Leevi vald]] – [[26. oktoober]] [[2026]]) oli eesti metallikunstnik&lt;ref&gt;{{EE|14|650}}&lt;/ref&gt;. 

Maalikunstnik [[Ludmilla Siim]]u Eesti-perioodi üheks tippteoseks peetakse maali &quot;Kollane valgus&quot; (1974, [[Eesti Kunstimuuseum]]), millel on kujutatud Kaie Partsi koos pojaga kui [[Madonna]]t lapsega.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Kristlyn Liier|pealkiri=Ludmilla Siim. Olemise helk|aasta=2022|koht=Eesti|kirjastus=[[Tartu Kunstimuuseum]]|lehekülg=43}}&lt;/ref&gt;

==Töid==
*1986 &quot;Fragment trassist&quot;
*1987 &quot;Aja kulg&quot;
*1988 &quot;Läänemeri&quot;
*1990 &quot;Pinged&quot;

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Parts, Kaie}}
[[Kategooria:Eesti metallikunstnikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1940]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>jl52em8iu06lq7p8x7hxjmko2bk677n</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vene Rahvuslik Liit Eestis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>392579</id>
    <revision>
      <id>7260853</id>
      <parentid>7229874</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T08:52:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andreas003</username>
        <id>7485</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260853</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11291" sha1="s9m10r73wlz9p1ri7dqavl2shp4ajp0" xml:space="preserve">{{Suunamine|Vene Rahvuslik Liit|Venemaa äärmusliku liikumise kohta|Vene Rahvuslik Liit (Venemaa)}}
{{Infokast organisatsioon
| nimi = Vene Rahvuslik Liit Eestis
| asutatud = 23. august 1920
| lõpp = 12. august 1940/&lt;br&gt;30. september 1994
| asutaja = [[Aleksei Sorokin]]&lt;br&gt;[[Ivan Gorshkov]]&lt;br&gt;Evald Schults&lt;br&gt;Georgi Tschupilin
| juht_nimi = [[Ivan Gorshkov]]&lt;br&gt;Pjotr Bolodin&lt;br&gt;[[Aleksei Sorokin]] (1933)&lt;br&gt;[[Igor Tjutrjumov]] (1934–1940)&lt;br&gt;''[[Sergei Kuznetsov (poliitik)|Sergei Kuznetsov]]  (1993–1994)''
| juht_nimetus = Liidu esimehed
| asukoht = 
| liikmed = ~300 (1922)
| eesmärk = [[Eesti venelased|Eesti venelaste]] huvide kaitsmine
| piirkond = {{pisilipp|Eesti}}
}}

'''Vene Rahvuslik Liit Eestis''' (ka '''Vene Rahvuslik Liit''' (VRL), [[vene keel]]es Русский национальный союз в Эстонии) oli [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigis]] (peamiselt) maailmasõdade vahel tegutsenud eelkõige [[Venelased|venelastest]] koosnenud [[Eesti venelased|kohaliku vene]] kogukonna katusorganisatsioon.

Vene Rahvuslikku Liitu on peetud üheks mõjukamaks vene kogukonna organisatsiooniks [[Sõdadevaheline periood|sõdadevahelises]] Eestis.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

== Ajalugu ==

==== Vene Nõukogu Eestis ====
Vene kogukonna huvide esindamiseks ja Eesti valitsusasutustega läbikäimiseks asutasid Eesti venelased 28. novembril 1918 Tallinnas 24-liikmelise ajutise Vene Nõukogu Eestis. Nõukogu eesotsas oli endine [[Riigiduuma (Venemaa keisririik)|duuma]] liige [[Serafim Mansõrev|Serafim Manssõrev]]. Esialgu nõukogu Eesti vabariiki ei tunnustanud. [[Vabadussõda|Vabadussõja]] edenedes suurenes nõukogu valmisolek [[Eesti valitsus]]ega koostööd teha ja 8. jaanuaril 1919 valis nõukogu vene rahvusministri kandidaadiks [[Aleksei Sorokin]]i, kellest sai minister veebruaris.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Graf |eesnimi=Mati |pealkiri=Parteid Eesti Vabariigis 1918-1934 |kirjastus=[[TPÜ Kirjastus]] |aasta=2000 |koht=Tallinn |lehekülg=262-269}}&lt;/ref&gt; Nõukogu otsustas osa võtta ka [[Asutava Kogu valimised|Asutava Kogu valimistest]]. Nende esitatud nimekirjast pääses [[Asutav Kogu|Asutavasse Kogusse]] vaid Sorokin.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Rajasalu |eesnimi=Inda |autor-link=Inda Rajasalu |kuupäev=1995 |pealkiri=Vene kogukond Eesti Vabariigis (1918 -1940) |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/eec8d5f9-e387-4576-8fa6-8fed0996a4c4/content |ajakiri=[[Kleio (ajakiri)|KLEIO]]. AJALOO AJAKIRI |aastakäik=2 |üksiknumber=12 |lehekülg=20-26}}&lt;/ref&gt;

==== Organisatsiooni tegevus sõdadevahelisel perioodil ====
Seoses uue reaaliaga reorganiseeris Vene Nõukogu Eestis end pärast [[Tartu rahu]] ümber Vene Rahvuslikuks Liiduks. Organisatsiooni põhikiri kinnitati 23. augustil 1920, siseministeeriumis registreeriti liit 21. septembril 1920.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Liidu asutajatena olid märgitud Aleksei Sorokin, [[Ivan Gorshkov]], Evald Schults ja Georgi Tschupilin. Liidu liikmed pidid olema [[Eesti Vabariigi kodanik]]ud. Liidu ametlikuks eesmärgiks oli vene vähemusrahvuse rahvuskultuuriliste, poliitiliste ja majanduslike huvide korraldamine ja kaitsmine ning liidul oli õigus pöörduda ettepanekutega Eesti valitsuse ja seadusandlike asutuste poole.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

1922. aastal hakati looma kohalikke osakondi. Sellel hetkel oli liidus 300 liiget. Liidu tegevus laienes ja 1935. aastaks oli osakondi 14. Liidu esimene esimees oli Gorškov. Tema järel juhtis liitu ühiskonnategelane Pjotr Bolodin. Tema surma järel valiti 1933. aastal liidu etteotsa Aleksei Sorokin, 1934. aastal sai uueks juhiks [[Igor Tjutrjumov]], kes oli liidu juht kuni selle sulgemiseni.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;
[[Fail:Tutrumov Igor Matveevich.jpg|pisi|[[Igor Tjutrjumov]], liidu juht aastatel 1934–1940]]
1930. aastal moodustati komisjon uue põhikirja moodustamiseks. Muuseas plaaniti muuta liidu kongressi korraldamise sagedus ühe aasta pealt kolme aasta peale. See tekitas kogukonnas protesti ning liidu juhtkonda süüdistati võimu koondamises kitsa Tallinnas elava ringkonna kätte. Uus põhikiri jäi kinnitamata.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

[[Vaikiv ajastu]] survestas liitu loobumast poliitilisest tegevusest. 1935. aasta märtsis toimus koosolek, kus liit võttis põhikirjast välja kõik poliitilisi sihte taotlevad punktid. Koosolek oli teadlikult korraldatud siis, kui selle vastu olnud liikmed ei saanud koosolekul osaleda. Koosolekust ilma jäänud liikmed vaidlustasid muudatuse ja otsus põhikirja muuta võeti vastu alles 31. oktoobril 1935. 1937. aastal asus liit toetama mõtet [[Vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse seadus|kutsuda ellu kultuurautonoomia]] ka venelastele, kuid selle teostamiseni ei jõutud.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=1937-11-10 |pealkiri=Vene kultuuromavalitsuse ellukutsumise toimub hiljem |üksiknumber=130 |lehekülg=3 |väljaanne=[[Põhja Kodu]] |url=https://dea.digar.ee/page/pohjakodu/1937/11/10/3}}&lt;/ref&gt;

Liit suleti pärast [[Eesti okupeerimine 1940. aastal|Eesti okupeerimist]] 12. augustil 1940 [[Nõukogude võim]]ude poolt.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Mitmed liidu juhid ja aktiivsemad liikmed represseeriti [[NKVD]] poolt.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=1995-01-20 |pealkiri=VENE ERAKOND EESTIS |üksiknumber=16 |lehekülg=2 |väljaanne=[[Eesti Sõnumid]] |url=https://dea.digar.ee/article/eestisonumid/1995/01/20/11.2.1}}&lt;/ref&gt;

==== Taasloomine ja erakonnastumine ====
{{Vaata|Vene Erakond Eestis}}

Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|iseseisvuse taastamist]] teatas liidu esimees [[Sergei Kuznetsov (poliitik)|Sergei Kuznetsov]] 17. augustil 1993 organisatsiooni tegevuse taastamisest. Loodi uus Eesti kaasaegsele seadusandlusele vastav põhikiri, kuid seda ei saanud registreeritud, sest liidu sihiks oli tegutseda ka erakonnana, kuid see see oli vastuolus mittetulundusühingute ja liitude seadusega ning [[erakonnaseadus]]ega, mis ei lubanud liidunimelist erakonda.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=1993-08-23 |pealkiri=Eestis taasasutatakse Vene Rahvuslik Liit |üksiknumber=189 |lehekülg=1 |väljaanne=[[Päevaleht (1990)|Päevaleht]] |url=https://dea.digar.ee/article/paevaleht/1993/08/23/3}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Uus |eesnimi=Enn |kuupäev=1994-08-25 |pealkiri=Vene Rahvusliku Liidu lähim eesmärk on osaleda Riigikogu valimistel |üksiknumber=124 |lehekülg=3 |väljaanne=[[Eesti Sõnumid]] |url=https://dea.digar.ee/article/eestisonumid/1994/08/25/12.2}}&lt;/ref&gt;

1994. aasta augustiks oli liidul üle 200 liikme. Liit lubas jätkuvalt oma tegevuses osaleda vaid Eesti kodakondsetel, kuid soovis esindada kõiki Eestis elavaid venelasi.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Soovides osaleda [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995. aasta Riigikogu valimistel]], avaldas liit 1994. aasta augustis plaani võtta vastu uus põhikiri ja nimi ning saada [[Tsentrism|tsentristlikuks]] erakonnaks.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 1994. aasta septembri lõpus toimus liidu erakorraline kongress, mis otsustas liidu muuta erakonnaks.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=1994-08-25 |pealkiri=Vene Rahvuslik Liit ja Vene Kogukond kavandavad ühise partei moodustamist |üksiknumber=194 |lehekülg=3 |väljaanne=[[Hommikuleht]] |url=https://dea.digar.ee/article/hommikuleht/1994/08/25/6.3}}&lt;/ref&gt; 1. oktoobrist 1994 sai liidust [[Vene Erakond Eestis]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Teadlikult oli loobutud nimes sõnast &quot;rahvuslik&quot;, sest see oli valijaid hirmutanud.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Erakond nimetas end järjepidevalt liidu järglaseks kuni selle liitumiseni [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga]] 2012. aastal.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Tido |eesnimi=Anastasiya |kuupäev=2024-01-20 |pealkiri=Eesti «vene erakondade» ajalugu: skandaalid, võltsnimekirjad, kahtlase päritoluga raha ja joodikud |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://www.postimees.ee/7942409/luubi-all-eesti-vene-erakondade-ajalugu-skandaalid-voltsnimekirjad-kahtlase-paritoluga-raha-ja-joodikud}}&lt;/ref&gt;

== Tegutsemine valimistel ==
Liit esitas 1920. aasta valimistel kolmes valimisringkonnas oma kandidaadid, kuid [[Riigikogu|Riigikokku]] osutus valituks taas vaid Sorokin. Alates teise Riigikogu valimistest võttis liit valimistel osalemist tõsisemalt ja liidu rahvuslikud nimekirjad saavutasid piiratud edu, tagades esindatuse parlamendis.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Liidu nimekirjad said arvestataval määral hääli vaid [[Petserimaa]] valdades (mitte kunagi üle 15% häältest).&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Ruusmann |eesnimi=Ants |kuupäev=1990-03-17 |pealkiri=KUIDAS HOMME? |üksiknumber=31 |lehekülg=3 |väljaanne=[[Koit (ajaleht)|Koit]] |url=https://dea.digar.ee/article/koit/1990/03/17/10}}&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Valimised
! Esindamisperiood
! Hääled
! Mandaate&lt;br&gt;&lt;small&gt;(Asutav Kogu – 120)&lt;/small&gt;&lt;br&gt;&lt;small&gt;(Riigikogu – 100)&lt;/small&gt;
! Nimekirja nimi&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
|-
| [[Asutava Kogu valimised|1919]]
| [[Asutav Kogu]]
| 1,3%&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Pajur |eesnimi=Ago |autor-link=Ago Pajur |pealkiri=1919. aasta asutava kogu valimised |url=https://infogram.com/0508-asutava-kogu-valimised-1h7z2l8wr13ng6o |vaadatud=2026-09-04 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;
| 1
| Vene Kodanikkude Kogu (või Vene Kodanike Kogu)
|-
| [[I Riigikogu valimised|1920]]
| [[I Riigikogu]]
| 1,0%
| 1
| Vene Rahvuslik Liit Eestis
|-
| [[II Riigikogu valimised|1923]]
| [[II Riigikogu]]
| 4,1%
| 4
| rowspan=&quot;2&quot; | Vene Rahva Ühendatud Nimekiri
|-
| [[III Riigikogu valimised|1926]]
| [[III Riigikogu]]
| 3,3%
| 3
|-
| [[IV Riigikogu valimised|1929]]
| [[IV Riigikogu]]
| 2,5%
| 2
| Vene Rahvuslik Liit Eestis
|-
| [[V Riigikogu valimised|1932]]
| [[V Riigikogu]]
| 5,0%
| 5
| Vene Rahvuslik Liit Eestis ning Vene Pahempoolsete Sotsialistide ja Talupidajate Koondis
|}

1934. aasta plaanitud Riigikogu valimistele seadis liit üles nimekirja Vene Rahvuslik Liit Eestis ja teised vene ühingud, kuid Pätsi riigipöörde tõttu jäid valimised ära.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Liidu liikmed osalesid [[1993. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1993. aasta KOV valimistel]] valimisliidus Revel, mille koosseisus olid VRL liikmed enamuses, ja said [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna linnavolikokku]]. Tollane edu ajendas [[Venemaa president|Venemaa presidendi]] [[Boriss Jeltsin]]ini administratsiooni toetama liitu asutama päris erakonda.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kuzitškin |eesnimi=Andrei |autor-link=Andrei Kuzitškin |kuupäev=2016-06-28 |pealkiri=Andrei Kuzitškin: kellele ja milleks on vaja vene parteid Eestis |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://arvamus.postimees.ee/3746157/andrei-kuzitskin-kellele-ja-milleks-on-vaja-vene-parteid-eestis}}&lt;/ref&gt; Tollane mittekodanike poliitiline toetus liidule kõikus 1–5% vahel.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kivirähk |eesnimi=Juhan |autor-link=Juhan Kivirähk |kuupäev=1994-07-04 |pealkiri=Toetus poliitilistele jõududele |üksiknumber=79 |lehekülg=2 |väljaanne=[[Eesti Sõnumid]] |url=https://dea.digar.ee/article/eestisonumid/1994/07/04/8.2}}&lt;/ref&gt; 

== Vaata ka ==

* [[Vene Erakond Eestis]]
* [[Eesti venelased]]
* [[Vene Haridus- ja Heategevusühingute Liit Eestis]], teine suurem venelaste organisatsioon sõdadevahelises Eestis

== Viited ==
&lt;references /&gt;

[[Kategooria:Eesti endised organisatsioonid]]
[[Kategooria:Eesti venelaste organisatsioonid]]</text>
      <sha1>s9m10r73wlz9p1ri7dqavl2shp4ajp0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kiidjärve mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>400095</id>
    <revision>
      <id>7260471</id>
      <parentid>6624343</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T16:18:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <origin>7260471</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6055" sha1="84336lbukeyp1asi1ff59xgx8s1u3wj" xml:space="preserve">[[Pilt:Kiidjärve mõisa ait-kuivati.jpg|pisi|Kiidjärve mõisa ait-kuivati]]
'''Kiidjärve mõis''' ([[saksa keel]]es ''Kiddijerw'') oli [[rüütlimõis]] [[Tartumaa]]l [[Võnnu kihelkond|Võnnu kihelkonnas]], praeguse haldusjaotuse järgi [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]].
==Ajalugu==
Kiidjärve küla maad kuulusid 17. sajandi lõpus [[Kuuste mõis]]ale, mis oli [[Zoege|von Zöge]] aadlisuguvõsa omanduses. Kiidjärve mõisa asutamise ajaks loetakse 1726. aastat, mil Kiidjärve mõisa maad eraldati [[Vana-Kuuste mõis]]ast ja mõisa omanikuks sai von Zögede järeltulija [[Helene von Schlippenbach]].&lt;ref name=&quot;RUP&quot;&gt;[https://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2013/pdf/eraT-0-76_001_0013153.pdf Riiklik Uurimis- ja Projekteerimisinstituut &quot;Eesti Ehitusmälestised&quot;. Põlva maakond, Kiidjärve mõis. Ajalooline õiend. Tallinn, 1991]&lt;/ref&gt;

Mõisa ligi 200 aastase ajaloo vältel vahetas mõis sageli omanikke. 1729. aastal müüs Helene von Schlippenbach mõisa maad Moskva kaupmehele [[Heinrich Schlüter]]ile. 1746. aastal sai mõisa omanikuks paruness [[Sophia Helene Wrangel]], kes 1748. aastal loovutas mõisa oma pojale [[Nils Johann Wrangell]]ile. 1755. aastal pantis Nils Johann Wrangell mõisa [[Johann Georg von Rennenkampff]]ile, kes 1762. aastal sai võla katteks mõisa omanikuks. 1761. aastal oli mõisa suuruseks 4 5/8 [[adramaa]]d. Johann Georg von Rennenkampff müüs mõisa edasi oma vennale [[Reinhold Diedrich von Rennenkampff]]ile.&lt;ref name=&quot;RUP&quot; /&gt;

Aastatel 1772–1787 olid mõisa omanikuks [[Heinrich Johann von Baer]] ([[Karl Ernst von Baer]]i vanaisa) ja seejärel tema poeg [[Magnus Johann von Baer]] ([[Karl Ernst von Baer]]i isa), kuid von Baerid Kiidjärvel ei elanud.&lt;ref name=&quot;RMT&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.kiidjarve.lib.ee/index.php?id=20 |pealkiri=Kiidjärve raamatukogu. Kiidjärve ajalooline taust |vaadatud=2015-04-03 |arhiivimisaeg=2015-01-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150121003235/http://www.kiidjarve.lib.ee/index.php?id=20 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; [[Mõisavalitseja]] oli [[Rudolph August Bruiningk]], kes 1787. aastal ostis mõisa endale ja müüs 1791. aastal edasi [[Friedrich Gustav von Pottwig]]ile. Von Pottwig pantis mõisa 1803. aastal õuekohtunik [[Alexander Anton von Schultz]]ile, kuid mõis müüdi enampakkumisel parun [[Bernhard von Schultz]]ile. 1814. aastal läks mõis pantimise teel [[Carl Ludvig von Schultz]]ile, 1818. aastal tema abikaasale Anna Dorotheale.&lt;ref name=&quot;RUP&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;RMT&quot; /&gt;

1835. aastal ostis [[Haaslava vald|Haaslava valla]] talupoeg [[Madis Laats]] Kiidjärve mõisalt kolm talu (Tikuta, Partsi ja Singa), mis oli üks esimesi [[talude päriseksostmine|taluoste]] [[Liivimaa]]l.&lt;ref name=&quot;RMT&quot; /&gt;

1846. aasta seisuga oli mõis taas von Schultzide valduses. 1853. aastal müüs [[Carl von Schultz]] mõisa maakohtunik [[August von Sivers]]ile.
1875. aastal ostis mõisa [[Paul von Maydell]]. Von [[Maydell]]ide aadlisuguvõsa omanduses oli Kiidjärve mõis kui võõrandamiseni. 1899. aasta seisuga oli Kiidjärve mõisamaade pindala 3408 [[vakamaa]]d.&lt;ref name=&quot;RUP&quot; /&gt; Aastatel 1899–1902 oli mõisavalitsejaks hilisem põllumajandusteadlane [[Aleksander Jakob Peeter Eisenschmidt]].&lt;ref name=&quot;esko&quot;&gt;Esko, Enn. Karilatsi, Taevaskoja, Põlva. Tallinn: Maalehe Raamat. 2001&lt;/ref&gt;

1907. aastast oli mõisa omanik [[Erich von Maydell]], kes 1914. aastal ehitas [[Ahja jõgi|Ahja jõele]] [[Kiidjärve vesiveski]]. Mõis võõrandati 1919. aastal.&lt;ref name=&quot;RUP&quot; /&gt;
 
1921. aastal eraldati mõisa südamest 57 ha suurune talukoht [[Vabadussõda|Vabadussõja]] teenete eest kolonel [[Victor Mutt|Victor Mutile]].&lt;ref name=&quot;RMT&quot; /&gt;

Nõukogude perioodil tegutses endises mõisa härrastemajas rahvamaja.

==Mõisaansambel==
Mõisakeskus paiknes [[Kiidjärv]]e ääres. [[Mõisasüda]]me hooned ehitati 18. sajandi teisel poolel. Samal ajal rajati tõenäoliselt ka [[Kiidjärve mõisa park]], mis  on 1972. aastast võetud looduskaitse alla koos [[Akste–Häätaru tee]] äärde jääva 250 meetri pikkuse [[pärn]]aalleega.&lt;ref name=&quot;KKA&quot;&gt;[http://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/looduskaitse-3/pargid/pargid-2/kiidjarve-moisa-park/ Keskkonnaamet. Kiidjärve mõisa park]&lt;/ref&gt;

Mõisa [[härrastemaja]] oli ühekorruseline [[viilkatus]]ega [[klassitsism|klassitsistlike]] elementidega palkhoone, mille esifassaad avanes järve poole. Hoone hävis 1950. aastal tulekahjus.&lt;ref name=&quot;RUP&quot; /&gt; Säilinud on kõrvalhooneid (teenijatemaja, kupjamaja, lauda müürid ja punase telliskorstnaga ait-kuivati) ning 1914. aastal Kiidjärve mõisa tellisetehases valmistatud punastest tellistest ehitatud [[Kiidjärve vesiveski]].

Vesiveski ja ait-kuivati on [[ehitismälestis]]tena kantud [[kultuurimälestiste riiklik register|kultuurimälestiste riiklikku registrisse]].&lt;ref&gt;[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=23855 Kultuurimälestiste riiklik register. Mälestis nr 23855. Kiidjärve vesiveski]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=23856 Kultuurimälestiste riiklik register. Mälestis nr 23856. Kiidjärve mõisa ait-kuivati]&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Praust, Valdo. ''Tartumaa mõisad''. Tallinn: Tänapäev, 2008. Lk 136-7.

==Välislingid==
*[http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00001239/images/index.html?id=00001239&amp;fip=xdsydeayaxsxseayasdasfsdrqrseaya&amp;no=1&amp;seite=198 Leonhard von Stryk. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Dorpat, 1877. p.182 Kiidjerw]
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=1394 Kiidjärve  mõis (Võnnu  khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is
*[https://www.muis.ee/museaalview/2459017 Kiidjärve mõisa valitsejamaja (foto)] 
{{Võnnu kihelkond}}

[[Kategooria:Tartumaa mõisad]]
[[Kategooria:Põlva vald]]
[[Kategooria:Võnnu kihelkond]]
[[Kategooria:Maydellide mõisad]]
[[Kategooria:Siversite mõisad]]
[[Kategooria:Rennenkampffide mõisad]]
[[Kategooria:Zoege von Manteuffelite mõisad]]
[[Kategooria:Wrangellide mõisad]]</text>
      <sha1>84336lbukeyp1asi1ff59xgx8s1u3wj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jaanika Anderson</title>
    <ns>0</ns>
    <id>403290</id>
    <revision>
      <id>7260602</id>
      <parentid>7257453</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T20:11:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <comment>piisav on nimetada foto autor pildi kirjelduslehel, vt [[:en:MOS:CREDITS]]</comment>
      <origin>7260602</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3427" sha1="5wz4ag2c6mn8rnxo4jdjagmdw2twnku" xml:space="preserve">[[Pilt:Jaanika Anderson 2025.jpg|pisi|Jaanika Anderson 2025. aastal]]
'''Jaanika Anderson''' (aastani 2008 '''Jaanika Tiisvend'''; sündinud [[28. juuni]]l [[1978]]) on eesti [[klassikaline filoloog]] ja muuseumitöötaja, aastast 2024 [[Tartu Ülikooli raamatukogu]] [[direktor]].

==Haridus==
Ta on lõpetanud 1996. aastal [[Tartu]] [[Miina Härma Gümnaasium]]i. Aastatel 1997–2001 õppis [[klassikaline filoloogia|klassikalist filoloogiat]] [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] bakalaureuseõppes. Aastail 2001–2002 läbis ta Tartu Ülikoolis õpetajakoolituse [[ladina keel]]e õpetaja erialal, 2002. aastal astus klassikalise filoloogia magistriõppesse. 2002. aasta sügisel viibis ta 2,5 kuud stipendiaadina [[Göttingeni Ülikool]]i klassikalise filoloogia seminaris.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;{{ETIS}}&lt;/ref&gt; 2005. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi klassikalise filoloogia alal tööga &quot;Rooma poeedid [[Aulus Gellius]]e teoses ''Noctes Atticae'': filoloogia ja kirjanduskriitika&quot; (juhendaja [[Ivo Volt]]), 2015. aastal doktorikraadi väitekirjaga &quot;Reception of Ancient Art: the Cast Collections of the University of Tartu Art Museum in the Historical, Ideological and Academic Context of Europe (1803–1918)&quot; (juhendajad [[Kristi Viiding]] ja [[Epi Tohvri]]).&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

==Töökäik==
Aastail 2001–2004 töötas Jaanika Anderson [[Põlva Talurahvamuuseum]]is muuseumipedagoogina. 

2004. aastal siirdus ta tööle [[Tartu Ülikooli kunstimuuseum]]isse, aastatel 2014–2018 oli ta kunstimuuseumi juhataja. Aastail 2018–2024 oli ta [[Tartu Ülikooli muuseum]]i teadusdirektor, 2021–2023 direktori kohusetäitja. 

31. mail 2024 valis [[Tartu Ülikooli senat]] Andersoni viieks aastaks [[Tartu Ülikooli raamatukogu]] direktoriks ametiaja algusega 15. augustil 2024.&lt;ref&gt;[https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-raamatukogu-direktoriks-saab-jaanika-anderson Tartu Ülikooli raamatukogu direktoriks saab Jaanika Anderson]&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==

2015. aastal määrati talle auhind [[Aasta Tullio]] 

2015. aastal pälvis ta [[Tartu Ülikooli Sihtasutus]]e võõrkeelse väitekirja eestikeelse resümee stipendiumi.&lt;ref&gt;[http://sihtasutus.ut.ee/grant/2015-aasta-voorkeelse-vaitekirja-eestikeelse-resumee-stipendium/ 2015. aasta Võõrkeelse väitekirja eestikeelse resümee stipendium]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

2016. aastal pälvis ta [[Tartu Ülikooli aumärk|Tartu Ülikooli aumärgi]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.12.2022}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
*{{ETIS}}
*Jaanika Anderson, [http://hdl.handle.net/10062/45430 &quot;Reception of Ancient Art: the Cast Collections of the University of Tartu Art Museum in the Historical, Ideological and Academic Context of Europe (1803–1918)&quot;] (doktoritöö täistekst)
*Jaanika Anderson. [https://dea.digar.ee/article/meievald/2016/06/01/5 &quot;Vastse-Kuustest maailma avastama: Otto Friedrich von Richter&quot;]. Meie Vald, 1 juuni 2016


{{JÄRJESTA:Anderson, Jaanika}}
[[Kategooria:Eesti klassikalised filoloogid]]
[[Kategooria:Eesti muuseumitöötajad]]
[[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli Raamatukogu direktorid]]
[[Kategooria:Sündinud 1978]]</text>
      <sha1>5wz4ag2c6mn8rnxo4jdjagmdw2twnku</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kihlevere mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>406051</id>
    <revision>
      <id>7260447</id>
      <parentid>6532993</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T15:25:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <origin>7260447</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1730" sha1="q863gdbly3ji97pyfisrf0ztkprk3z9" xml:space="preserve">'''Kihlevere mõis''', kuni 18. sajandi alguseni '''Kõnnaste mõis''' ([[saksa keel]]es ''Kichlefer'', varem ''Kond'' ja ''Köndes'') oli [[rüütlimõis]] [[Kadrina kihelkond|Kadrina kihelkonnas]] [[Virumaa]]l&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;&gt;{{Mõisaportaal|viru|kihlevere}} (vaadatud 16.05.2015)&lt;/ref&gt;. Nüüdisajal jääb [[mõis]] [[Lääne-Viru maakond]]a [[Kadrina vald]]a&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt;.

Mõisat on esimest korda mainitud [[1453]]. aastal&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt;. Mõisa omanikud on olnud [[Hastfer]]id, [[Helwig]]id, [[Dolst]]id, [[Baer (Eestimaa aadlisuguvõsa)|von Baer]]id.

Aastatel 1874–1919 oli omanik [[Stackelberg]]&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt;&lt;ref&gt;[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16929 Kihlevere (Kadrina khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is&lt;/ref&gt;, [[Woldemar Alexander von Stackelberg|Woldemar Alexander]] (1851–14/27. II 1918), kes mõrvati [[Jõhvi]]s [[Eesti Töörahva Kommuun|bolševike poolt]]. Maetud [[Kadrina kirikuaed]]a.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{Mõisaportaal|viru|kihlevere}}
*A. Hein, [http://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2013/pdf/eraT-0-76_001_0010441.pdf Kihlevere mõisa ajalooline õiend, Muinsuskaitseameti arhiiv, A-236], 1979 
*[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16929 Kihlevere (Kadrina khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is
*[https://www.muis.ee/museaalview/3314673 Kihlevere mõis (foto)]

{{Kadrina kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.380556|EW=26.126389|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Virumaa mõisad]]
[[Kategooria:Kadrina vald]]
[[Kategooria:Kadrina kihelkond]]
[[Kategooria:Stackelbergide mõisad‎]]
[[Kategooria:Hastferite mõisad]]</text>
      <sha1>q863gdbly3ji97pyfisrf0ztkprk3z9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Karitsa mõis (Rakvere)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>406056</id>
    <revision>
      <id>7260702</id>
      <parentid>7259387</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T22:28:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260702</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1906" sha1="a3nors9co4lqhf6rqfnqvq22ld94k9d" xml:space="preserve">[[Fail:Karitsa mõis Rakvere kihelkonnas (cropped).tif|pisi|Karitsa mõis]]
&lt;mapframe latitude=&quot;59.288056&quot; longitude=&quot;26.334167&quot; zoom=&quot;17&quot; width=&quot;220&quot; height=&quot;220&quot; align=&quot;right&quot;&gt;
{
  &quot;type&quot;: &quot;FeatureCollection&quot;,
  &quot;features&quot;: [
    {
      &quot;type&quot;: &quot;Feature&quot;,
      &quot;properties&quot;: {},
      &quot;geometry&quot;: {
        &quot;type&quot;: &quot;Point&quot;,
        &quot;coordinates&quot;: [
          26.334153,
          59.287948
        ]
      }
    }
  ]
}
&lt;/mapframe&gt;
[[Fail:N karitsa.jpg|pisi|Karitsa mõisa [[viinavabrik]] pärast 1905.aasta põletamist.]]
'''Karitsa mõis''' ([[saksa keel]]es ''Karritz'') oli [[rüütlimõis]] [[Rakvere kihelkond|Rakvere kihelkonnas]] [[Virumaa]]l&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;&gt;{{Mõisaportaal|viru|karitsa}} (vaadatud 16.05.2015)&lt;/ref&gt;. Nüüdisajal jääb [[mõis]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonda]] [[Rakvere vald]]a&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt;.

Mõis rajati umbes [[1800]]. aastal [[Rakvere mõis]]ast eraldatud osast&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt;. Karitsa mõisale kuulus kaks küla, [[Levala (Rakvere)|Levala]] ja [[Tamna]] küla. 

1836. aasta suvel alustati mõisa juures ehitamist ja sama aasta sügisel 29. oktoobril alustas mõisa hoones tööd [[Karitsa kool|Karitsa külakool]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://virumaateataja.postimees.ee/2287015/karitsa-kool-170|pealkiri=Karitsa kool 170|väljaanne=Virumaa Teataja|aeg=30. mai 2006}}&lt;/ref&gt; 

Mõisa viimane (enne 1919. aastat) omanik oli Andreas von Dehn.&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt;

Peahoone on ehitatud 19. sajandi alguse kivist, ning 20. sajandi alguses on ehitatud kahekordne vasak tiib.&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{Mõisaportaal|viru|karitsa}}

{{Rakvere kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.288056|EW=26.334167|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Virumaa mõisad]]
[[Kategooria:Rakvere vald]]
[[Kategooria:Rakvere kihelkond]]
[[Kategooria:Dehnide mõisad]]</text>
      <sha1>a3nors9co4lqhf6rqfnqvq22ld94k9d</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mädapea mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>406061</id>
    <revision>
      <id>7260701</id>
      <parentid>7259416</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T22:26:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260701</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2418" sha1="dbt7fppeoxtjxe2vwztkeo3whrkmjjt" xml:space="preserve">[[Fail:Mädapea mõis 1935 (cropped).tif|pisi|Mädapea mõis 1935. aastal]]
'''Mädapea mõis''' ([[saksa keel]]es ''Mettapäh'') oli [[Rakvere kihelkond|Rakvere kihelkonnas]] [[Virumaa]]l asunud [[rüütlimõis]].&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;&gt;{{Mõisaportaal|viru|madapea}} (vaadatud 16.05.2015)&lt;/ref&gt; Nüüdisajal jääb [[mõis]] [[Lääne-Viru maakond]]a [[Rakvere vald]]a.&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt;
==Ajalugu==
Mõisat on esimest korda mainitud [[1425]]. aastal&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt;, kuid ta võib olla vanem ja pärineda juba [[13. sajand]]ist&lt;ref name=Kohanimeraamat&gt;[[Eesti kohanimeraamat]], lk. 397&lt;/ref&gt;. Algselt kuulus mõis [[Kärkna klooster|Kärkna kloostrile]], [[15. sajand]]il läks eraomandusse.&lt;ref name=Kohanimeraamat/&gt;

Mõis asub [[Mädapea]] külas, mis on mõisast vanem. Kuid [[18. sajand]]il algne küla hävis.&lt;ref name=Kohanimeraamat/&gt;

Mõisa viimane (enne [[1919]]. aastat) omanik oli [[Ernst von Renteln]].&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt; Seejärel rajati mõisa maadele [[asundus]], mis [[1977]]. aastal nimetati külaks.&lt;ref name=Kohanimeraamat/&gt;

[[Mädapea mõisa kalmistu]] rajati mõisa tollaste omanike [[Wendrich]]ite ajal, arvatavasti [[1872]]. aastal, sest siis suri üks Wendrichidest, kes maetigi uuele kalmistule.&lt;ref&gt;[http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/33529/MA_Ketlin_Sirge2013.pdf?sequence=1 Ketlin Sirge. Eesti mõisakalmistud. // Magistritöö Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse õppetoolis. Tartu 2013.] Lk 67&lt;/ref&gt;

Praegune mõisa hoone on ehitatud 1850. aastal [[Uusklassitsism (arhitektuur)|neoklassitsislikus]] stiilis. Kesk[[risaliit]] on kahekorruseline ja kolmnurksete [[Frontoon|frontoonidega]]. Esimesel korrusel on [[Uusrenessanss|neorenessanslikud]] kaaraknad.&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot; /&gt;

==Vaata ka==
*[[Mädapea Algkool]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{Mõisaportaal|viru|madapea}}
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16948 Mädapea mõis (Rakvere khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is
{{Rakvere kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.318333|EW=26.251389|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Virumaa mõisad]]
[[Kategooria:Rakvere vald]]
[[Kategooria:Rakvere kihelkond]]
[[Kategooria:Lodede mõisad]]
[[Kategooria:Metztackenite mõisad]]
[[Kategooria:Rentelnite mõisad]]
[[Kategooria:Pahlenite mõisad]]
[[Kategooria:Rehbinderite mõisad]]</text>
      <sha1>dbt7fppeoxtjxe2vwztkeo3whrkmjjt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lantingshausen</title>
    <ns>0</ns>
    <id>406463</id>
    <revision>
      <id>7260343</id>
      <parentid>6997317</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T12:55:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7260343</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6479" sha1="0lecpcmy3f833e79h8pnczzvlkztd6y" xml:space="preserve">[[File:Lantingshauseni suguvõsa aadlivapp.jpg|thumb|Lantingshauseni suguvõsa aadlivapp]]
'''Lantingshausen''' oli [[Madalmaad]]est Zwollest pärit kaupmehe- ja [[aadlisuguvõsa]].

==Ajalugu==
===Lanting===
Suguvõsaliin algab Albrecht Lantingiga (suri pärast 1567), kes rändas [[1567]]. aastal [[Seitseteist provintsi|Madalmaad]]est Tallinna. Tema pojapoeg [[Heinrich Lanting]] (u 1582−1643) valiti [[1623]]. aastal [[Tallinna raehärra]]ks. Ta omandas Eestimaal mitu mõisa, pannes nii aluse suguvõsa maavaldusele. Kaks tema poega tõsteti [[1651]]. aastal Rootsi aadliseisusse ja said perekonnanimeks von Lantingshausen. Raehärra Heinrichi venna [[Tallinna Suurgild]]i oldermanni Albrecht Lantingiga (u 1584−1623) jätkus suguvõsa kaupmeheliin, kust võrsus mitu [[Tallinna raad|Tallinna ra]]e liiget. Lantingi pealiin kustus XIX sajandi algul, Tallinna kodanik Albrecht Lantingist (1654–1680) alguse saanud noorem liin XVIII sajandi algul.

===Lantingshausen===
1651. aastal tõstis [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninganna]] [[Kristiina]]&lt;ref&gt;Katalog der Familienkundlichen Ausstellung zu Reval 1933. − [[Beiträge zur Kunde Estlands]]. Hrsg. O. Greiffenhagen. Band XVIII. Heft 4/5. Reval: Franz Kluge, 1932/34. Lk 193−268. Siin: lk 196 [https://web.archive.org/web/20240224190555/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/1c0be4b9-3adf-468a-bd32-9680d53e9156/content].&lt;/ref&gt; aadliseisusse vennad rittmeister Simon Lanting (suri 1658/1661) ja leitnant Albrecht Lanting (maeti 1674), kes said perekonnanimeks '''von Lantingshausen'''. [[1743]]. aastal introdutseeriti suguvõsa [[Rootsi rüütelkond]]a. Vanema venna liin kustus juba järgmises põlves. Nooremast vennast alguse saanud liin võeti [[1746]]. aastal [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|matriklisse]] nr 98 all. See haru kustus meesliinis [[1828]]. aastal. Albrechti pojapoeg kindral ''en chef'' [[Jakob Albrekt von Lantingshausen]] (1699−1769) sai [[1760]]. aastal Rootsi kuningalt [[vabahärra]] tiitli ja [[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|introdutseeriti]] Rootsi rüütelkonda kaks aastat hiljem. Tema poeg kindralmajor vabahärra [[Albrekt von Lantingshausen]] (1751−1820) tõusis [[1800]]. aastal [[krahv]]iseisusse ja võeti järgmisel aastal selle alusel Rootsi rüütelkonda nr 110 all. Tema poja surmaga [[1856]]. aastal kustus Rootsi liin.

[[File:Carl Fredrich Brander-Portrait of Jakob Albrekt von Lantingshausen.jpg|pisi|150px|Vabahärra Jakob Albrekt von Lantingshausen (1699−1769)]]

==Suguvõsa liikmeid==
*[[Heinrich Lanting]] (u 1582−1643), [[Tallinna raehärra]], mõisaomanik
*[[Simon Lanting]] (u 1615−1661), Tallinna raehärra
*[[Heinrich Lanting (u 1644−1715)|Heinrich Lanting]] (u 1644−1715), Tallinna raehärra
*[[Jean (Johann) Lanting]] (1656−1720), Tallinna raehärra ja [[Tallinna bürgermeister|bürgermeister]]
*[[Heinrich Lanting (1683−1722)|Heinrich Lanting]] (1683−1722), [[ Järva-Peetri Püha Peetruse kogudus|Järva-Peetri]] ja [[Anna kogudus|Anna]] pastor
*[[Berend Jürgen von Lantingshausen]] (1694−1764), [[Eestimaa maanõunik]], mõisaomanik
*Vabahärra [[Jakob Albrekt von Lantingshausen]] (1699−1769), [[kindral en chef]], Stockholmi ülemasehaldur
*Krahv [[Albrekt von Lantingshausen]] (1751−1820), kindralmajor, ülemkammerhärra, mõisaomanik

==Lantingi ja Lantingshauseni suguvõsa mõisavaldused==
[[File:Avanduse_m%C3%B5isa_peahoone.jpg|pisi|300px|Avanduse mõis. Lantingshausenite valdus XVII ja XIX sajandil]]
[[File:Annikvere mõisa peahoone.jpg|pisi|225px|Annikvere mõis. Lantingshausenite pikaajaline valdus]]
*Eestimaa:
**[[Anija mõis|Anija]] (''Hannijöggi'') (oli 1699, pandivaldus), [[Annikvere mõis|Annikvere]] (''Annigfer'') (1671−1803), [[Avanduse mõis|Avanduse]] (''Awandus'') (1626 − u 1678 ja 1807−1832 pärus-, 1803−1807 pandivaldus), [[Karula mõis (Haljala)|Karula]] (''Karrol'') (1792−1803, pandivaldus), [[Kurna mõis|Kurna]] (''Cournal'') (1799−1821 pandi-, 1821−1833 pärusvaldus), [[Laekvere mõis|Laekvere]] (''Ladigfer'') (u 1750 − u 1774, immissioon), [[Lasinurme mõis|Lasinurme]] (''Lassinorm'') (1600−1620 pandi-, 1620−1828 pärusvaldus), [[Lehmja mõis|Lehmja]] (''Rosenhagen'') (u 1720−1825), [[Lõusa mõis|Lõusa]] (''Laus'') (1673 − pärast 1696), [[Oonurme mõis|Oonurme]] (''Onorm'') (u 1732−1833), [[Orguse mõis|Orguse]] (''Orgus'') (1803−1807 pandi-, 1807−1832 pärusvaldus, [[poolmõis]]; liideti Avanduse mõisaga), [[Rohu mõis|Rohu]] (''Rocht'') (1620 − pärast 1696), [[Silmsi mõis|Silmsi]] (''Silms'') (u 1726−1787), [[Vanamõisa mõis (Haljala)|Vanamõisa]] (''Altenhof'') (1787−1803, pandivaldus), [[Varudi mõis|Varudi]] (''Wardes'') (1603 − pärast 1638, pandivaldus)
*Upplandi lään:
**Granhammar (XVIII−XIX sajand)
*Uppsala lään:
**Sundbyvik (1766−1856, [[fideikomiss]]), Tibble (1766−1856, fideikomiss), Österby (1766−1856, fideikomiss)
== Viited ==
{{viited}}
==Kirjandus==
*''Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel)''. 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer &amp; Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 344.
*Elgenstierna, Gustaf. ''Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser''. IV kd. Stockholm: P. A. Norstedt &amp; Söners Förlag, 1928. Lk 511-513 [https://www.adelsvapen.com/genealogi/Lantingshausen_nr_1860][https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Lantingshausen_nr_110].
*''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften''. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 241-244 [https://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000600,01011.html?prozent=].
*''Genealogisches Handbuch des Adels''. Adelslexikon. Bd VII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1989. Lk 183-184.

==Välislingid==
*[https://www.geni.com/people/Albrecht-Lanting-I/6000000023361852169 Lantingi suguvõsa genealoogia]
*[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Lantingshausen_nr_1860 Lantingshauseni suguvõsa genealoogia]
*[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Lantingshausen_nr_110 Lantingshauseni suguvõsa vabahärra- ja krahviliini genealoogia]
*[https://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000600,01011.html?prozent= Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust]

[[Kategooria:Aadlisuguvõsad]]
[[Kategooria:Eestimaa aadlisuguvõsad]]
[[Kategooria:Rootsi introdutseeritud aadel]]</text>
      <sha1>0lecpcmy3f833e79h8pnczzvlkztd6y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Oleh Blohhin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>407056</id>
    <revision>
      <id>7260729</id>
      <parentid>6443473</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T23:59:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7260729</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3802" sha1="t43jtmgromwb929vwstfvo2tlhmk782" xml:space="preserve">[[Pilt:Pressekonferenz nach dem Fußballländerspiel Österreich-Ukraine (01.06.2012) Oleh Blochin1.jpg|pisi|]]
'''Oleh Blohhin''' ([[ukraina keel]]es Олег Блохін; sündinud [[5. november|5. novembril]] [[1952]] [[Kiiev]]is) on [[Ukraina]] [[jalgpallitreener]], [[poliitik]] ja endine [[jalgpallur]] ([[Ründaja (jalgpall)|ründaja]]). 

Blohhin oli üks parimaid jalgpallureid Nõukogude Liidu jalgpalli ajaloos. Kuldpalli võitja (1975). NSV Liidu rahvusvahelise klassi spordimeister (1972), NSV Liidu teeneline spordimeister (1975), Ukraina teeneline treener (2005), Ukraina rahvuslegend (2021). Seitsmekordne NSV Liidu meister, viiekordne NSV Liidu karikavõitja, kahekordne UEFA karikavõitja. Ukraina parim jalgpallur aastatel 1954–2003 (UEFA 50. aastapäeva juubeliauhind).

Ta on kantud kõigi aegade parimate jalgpallurite nimekirja ajakirjade Planet Foot, Voetbal International ja FourFourTwo andmetel. Ta hoiab NSV Liidu jalgpallikoondise rekordit mängitud mängude ja löödud väravate arvu poolest. Ta on üks kolmest Nõukogude Liidu jalgpallurist, kes on pälvinud Kuldse Palli. Ta on esimene Nõukogude Liidu jalgpallur, kes jõudis Grigori Fedotovi klubi eest 200 väravani ning ainus jalgpallur, kes jõudis Grigori Fedotovi klubi eest 300 väravani. Ta lõpetas jalgpallikarjääri 1990. aastal.

==Jalgpallurikarjäär==
[[Pilt:Oleg Blokhin 1977.jpg|pisi|Oleg Blohhin 1977. aastal]]

Ta mängis aastatel [[1972]]–[[1988]] [[Nõukogude Liidu jalgpallikoondis]]es 112 mängu ja lõi 42 väravat.&lt;ref name=nat/&gt; Nõukogude Liidu koondises löödud väravate rekord jäigi tema nimele. [[1972. aasta suveolümpiamängud|1972.]] ja [[1976. aasta suveolümpiamängud]]e jalgpalliturniiril võitis ta Nõukogude Liidu võistkonnaga pronksmedali.

Aastatel [[1969]]–[[1988]] mängis ta [[Kiievi Dinamo]]s 432 mängu ja lõi 211 väravat. Dinamoga tuli ta kaheksa korda NSV Liidu meistriks, võitis 1975. ja 1986. aastal [[UEFA karikavõitjate karikas|UEFA karikavõitjate karika]] ning 1975. aastal [[Euroopa superkarikas|Euroopa superkarika]].

Ta oli esimene Nõukogude Liidu jalgpallur, kes välismaa klubiga lepingu sõlmis. Aastatel 1988–[[1989]] mängis ta [[Austria]] klubis [[Steyri Vorwärts]] ja 1989–[[1990]] [[Küpros]]e klubis [[Limassoli Aris]].&lt;ref name=nat/&gt;

Aastal [[1975]] valiti ta [[Euroopa aasta jalgpallur]]iks.

==Treenerikarjäär==

Pärast sportlaskarjääri lõpetamist asus Blohhin tööle [[treener]]ina. Aastatel 2003–2007 ja 2011–2012 oli ta [[Ukraina jalgpallikoondis]]e peatreener.&lt;ref name=nat&gt;[http://www.national-football-teams.com/player/7093/Oleg_Blokhin.html Oleg Blokhin]&lt;/ref&gt;

Ta on olnud järgmiste klubide peatreener:

* 1990–1993 [[PAE Olympiakós]]
* 1993–1994 [[PAOK FC|PAOK]]
* 1994–1997 [[Ionikós Níkaias]]
* 1997–1998 PAOK
* 1998–1999 [[Ateena AEK]]
* 1999–2002 Ionikós Níkaias
* 2007–2008 [[FK Moskva]]
* 2012–2014 [[Kiievi Dinamo]]

==Poliitikukarjäär==

Aastal [[1998]] valiti Blohhin [[Ukraina Ülemraada]] liikmeks. Ta valiti tagasi ka [[2002]]. aastal. Alates oktoobrist 2002 on ta [[Ukraina Ühendatud Sotsiaaldemokraatlik Partei|Ukraina Ühendatud Sotsiaaldemokraatliku Partei]] liige.

==Isiklikku==

Oleh Blohhini isa oli venelane ja ema ukrainlane.

Oleh Blohhin oli abielus iluvõimleja [[Irõna Derjugina]]ga, kellega tal on tütar. Teise abikaasa Angelaga on tal kaks tütart.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{commonsi kategooria-tekstina|Oleg Blokhin}}
* {{FIFA|174409}}
* [http://www.national-football-teams.com/player/7093/Oleg_Blokhin.html Oleg Blokhin]

{{JÄRJESTA:Blohhin, Oleh}}
[[Kategooria:Ukraina jalgpallurid]]
[[Kategooria:Ukraina jalgpallitreenerid]]
[[Kategooria:Ukraina poliitikud]]
[[Kategooria:Kiievi Dinamo mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1952]]</text>
      <sha1>t43jtmgromwb929vwstfvo2tlhmk782</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260750</id>
      <parentid>7260729</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T03:20:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juppi lantteineen</username>
        <id>239848</id>
      </contributor>
      <origin>7260750</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3822" sha1="psfe2w06yivqvxd167qqy52p63wuknt" xml:space="preserve">[[Pilt:Pressekonferenz nach dem Fußballländerspiel Österreich-Ukraine (01.06.2012) Oleh Blochin1.jpg|pisi|Oleh Blohhin (2012)]]

'''Oleh Blohhin''' ([[ukraina keel]]es Олег Блохін; sündinud [[5. november|5. novembril]] [[1952]] [[Kiiev]]is) on [[Ukraina]] [[jalgpallitreener]], [[poliitik]] ja endine [[jalgpallur]] ([[Ründaja (jalgpall)|ründaja]]). 

Blohhin oli üks parimaid jalgpallureid Nõukogude Liidu jalgpalli ajaloos. Kuldpalli võitja (1975). NSV Liidu rahvusvahelise klassi spordimeister (1972), NSV Liidu teeneline spordimeister (1975), Ukraina teeneline treener (2005), Ukraina rahvuslegend (2021). Seitsmekordne NSV Liidu meister, viiekordne NSV Liidu karikavõitja, kahekordne UEFA karikavõitja. Ukraina parim jalgpallur aastatel 1954–2003 (UEFA 50. aastapäeva juubeliauhind).

Ta on kantud kõigi aegade parimate jalgpallurite nimekirja ajakirjade Planet Foot, Voetbal International ja FourFourTwo andmetel. Ta hoiab NSV Liidu jalgpallikoondise rekordit mängitud mängude ja löödud väravate arvu poolest. Ta on üks kolmest Nõukogude Liidu jalgpallurist, kes on pälvinud Kuldse Palli. Ta on esimene Nõukogude Liidu jalgpallur, kes jõudis Grigori Fedotovi klubi eest 200 väravani ning ainus jalgpallur, kes jõudis Grigori Fedotovi klubi eest 300 väravani. Ta lõpetas jalgpallikarjääri 1990. aastal.

==Jalgpallurikarjäär==
[[Pilt:Oleg Blokhin 1977.jpg|pisi|Oleg Blohhin 1977. aastal]]

Ta mängis aastatel [[1972]]–[[1988]] [[Nõukogude Liidu jalgpallikoondis]]es 112 mängu ja lõi 42 väravat.&lt;ref name=nat/&gt; Nõukogude Liidu koondises löödud väravate rekord jäigi tema nimele. [[1972. aasta suveolümpiamängud|1972.]] ja [[1976. aasta suveolümpiamängud]]e jalgpalliturniiril võitis ta Nõukogude Liidu võistkonnaga pronksmedali.

Aastatel [[1969]]–[[1988]] mängis ta [[Kiievi Dinamo]]s 432 mängu ja lõi 211 väravat. Dinamoga tuli ta kaheksa korda NSV Liidu meistriks, võitis 1975. ja 1986. aastal [[UEFA karikavõitjate karikas|UEFA karikavõitjate karika]] ning 1975. aastal [[Euroopa superkarikas|Euroopa superkarika]].

Ta oli esimene Nõukogude Liidu jalgpallur, kes välismaa klubiga lepingu sõlmis. Aastatel 1988–[[1989]] mängis ta [[Austria]] klubis [[Steyri Vorwärts]] ja 1989–[[1990]] [[Küpros]]e klubis [[Limassoli Aris]].&lt;ref name=nat/&gt;

Aastal [[1975]] valiti ta [[Euroopa aasta jalgpallur]]iks.

==Treenerikarjäär==

Pärast sportlaskarjääri lõpetamist asus Blohhin tööle [[treener]]ina. Aastatel 2003–2007 ja 2011–2012 oli ta [[Ukraina jalgpallikoondis]]e peatreener.&lt;ref name=nat&gt;[http://www.national-football-teams.com/player/7093/Oleg_Blokhin.html Oleg Blokhin]&lt;/ref&gt;

Ta on olnud järgmiste klubide peatreener:

* 1990–1993 [[PAE Olympiakós]]
* 1993–1994 [[PAOK FC|PAOK]]
* 1994–1997 [[Ionikós Níkaias]]
* 1997–1998 PAOK
* 1998–1999 [[Ateena AEK]]
* 1999–2002 Ionikós Níkaias
* 2007–2008 [[FK Moskva]]
* 2012–2014 [[Kiievi Dinamo]]

==Poliitikukarjäär==

Aastal [[1998]] valiti Blohhin [[Ukraina Ülemraada]] liikmeks. Ta valiti tagasi ka [[2002]]. aastal. Alates oktoobrist 2002 on ta [[Ukraina Ühendatud Sotsiaaldemokraatlik Partei|Ukraina Ühendatud Sotsiaaldemokraatliku Partei]] liige.

==Isiklikku==

Oleh Blohhini isa oli venelane ja ema ukrainlane.

Oleh Blohhin oli abielus iluvõimleja [[Irõna Derjugina]]ga, kellega tal on tütar. Teise abikaasa Angelaga on tal kaks tütart.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{commonsi kategooria-tekstina|Oleg Blokhin}}
* {{FIFA|174409}}
* [http://www.national-football-teams.com/player/7093/Oleg_Blokhin.html Oleg Blokhin]

{{JÄRJESTA:Blohhin, Oleh}}
[[Kategooria:Ukraina jalgpallurid]]
[[Kategooria:Ukraina jalgpallitreenerid]]
[[Kategooria:Ukraina poliitikud]]
[[Kategooria:Kiievi Dinamo mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1952]]</text>
      <sha1>psfe2w06yivqvxd167qqy52p63wuknt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Biograafiad (Ko)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>410886</id>
    <revision>
      <id>7260339</id>
      <parentid>7259728</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T12:26:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kos */</comment>
      <origin>7260339</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="57638" sha1="lzqthgllx6e08xwo9l4drq0i03cqu1n" xml:space="preserve">{{Mall:BiograafiadIndeks}}

'''Biograafiad (Ko)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega &quot;Ko&quot;. 

==Kob==
*[[Albert Koba]], eesti kinnisvaraärimees (1878–1945?)
*[[Irakli Kobahhidze]], Gruusia jurist ja poliitik (1978–)
*[[Minoru Kobata]], jaapani endine jalgpallur (1946–) 
*[[Daigo Kobayashi]], jaapani jalgpallur (1983–) 
*[[George Kobayashi]], jaapani endine jalgpallur (1947–) 
*[[Kobayashi Issa]], jaapani luuletaja (1763–1828)
*[[Kamui Kobayashi]], jaapani vormelisõitja (1986–)
*[[Makoto Kobayashi]], jaapani füüsik (1944–)
*[[Ryōyū Kobayashi]], Jaapani suusahüppaja (1996–)
*[[Tadao Kobayashi]], jaapani endine jalgpallur (1930–) 
*[[Yayoi Kobayashi]], jaapani endine jalgpallur (1981–)  
*[[Yuki Kobayashi]], jaapani jalgpallur (1992–) 
*[[Halina Kobeckaitė]], Leedu diplomaat (1939–)
*[[Gregor Kobel]], Šveitsi jalgpallur (1997–)
*[[Eduard Rudolf Kobert]], saksa meditsiiniajaloolane ja farmakoloog (1854–1918)
*[[Mihhail Kobetski]], vene revolutsionäär ja Kominterni tegelane (1881–1937)
*[[Bogumił Kobiela]], poola näitleja (1931–1969)
*[[Brian Kobilka]], USA biokeemik (1955–)
*[[Anti Kobin]], eesti näitleja (1977–) 
*[[Christen Købke]], taani maalikunstnik (1810–1848)
*[[August Kobla]], eesti vaimulik (1904–1988)
*[[Selma Kobla]], eesti arst (1910–1990) 
*[[Vjatšeslav Kobrin]], Eesti kitarrist (1958–2016) 
*[[Jossif Kobzon]], juudi päritolu Venemaa estraadilaulja (1937–2018)
*[[Jost Kobusch]], saksa alpinist (1992–)
*[[Olha Kobõljanska]], ukraina kirjanik ja naisõiguslane (1863–1942)

==Koc==
*[[Fahrettin Koca]], Türgi arst ja poliitik (1965–) 
*[[Carl Johann Koch]], Eesti vaimulik (1803–1864)
*[[Christina Koch]], Ameerika Ühendriikide insener ja NASA astronaut (1979–) 
*[[Edgard Koch]], Eesti advokaat (1857–1941)
*[[Eduard Koch]], Saaremaa vaimulik (1807–1838)
*[[Ernő Koch]], ungari päritolu graafik (1898–1970) 
*[[Harry-Eduard-Ottokar Koch]], Eesti poliitik (1880–1939)
*[[Helena Koch]], eesti lastekirjanik ja kirjanduskriitik (1989–) 
*[[Hermann Koch]], Eesti poliitik, jurist ja tsemenditööstur (1882–1957)
*[[Johann Koch]], Tartu rae liige (–1602)
*[[Johann Heinrich Koch]], Eesti vaimulik (1760–1828)
*[[Kalju Koch]], eesti jalgrattasportlane (1942–)
*[[Marita Koch]], saksa kergejõustiklane (1957–)
*[[Martin Koch]], Austria suusahüppaja (1982–)
*[[Mirjam Koch]], eesti raadioajakirjanik ja tantsija (2001–) 
*[[Peter Koch]], Eesti vaimulik (1620–1669)
*[[Peter Koch noorem]], Eesti vaimulik (1658–1710)
*[[Robert Koch]], saksa arstiteadlane (1843–1910)
*[[Triin Koch]], eesti koorijuht (1975–)
*[[Tuuli Koch]], eesti ajakirjanik (1979–)
*[[Emil Theodor Kocher]], Šveitsi arst ja arstiteadlane (1841–1917) 
*[[Momoko Kōchi]], jaapani näitleja (1932–1998)
*[[Anete Kociņa]], läti odaviskaja (1996–)
*[[Hülya Koçyiğit]], türgi filminäitlejatar (1947–)
*[[Antal Kocsis]], Ungari poksija (1905–1994)
*[[Ferenc Kocsis]], ungari maadleja (1953–)

==Kod==
*[[Zoltán Kodály]], ungari helilooja, lingvist, filosoof (1882–1967)
*[[Vilve Kodanik]], Eesti sõudja (1955–)
*[[Meta Kodanipork]], eesti ooperilaulja (1904–1983)
*[[Raido Kodanipork]], eesti jalgrattur (1969–)
*[[Jinan Kodapully]], india mõtleja ja esteetik (1959–) 
*[[Mimi Kodheli]], Albaania poliitik (1964–) 
*[[Jüri Kodres]], Tallinna kaupmees (1896–1942)
*[[Jüri Kodres (põllumees)|Jüri Kodres]], eesti põllumees (1867–?)
*[[Krista Kodres]], eesti kunstiajaloolane (1957–)
*[[Mari Kodres]], eesti ajakirjanik (1981–)
*[[Oskar Kodres]], eesti vaimulik (1907–1978) 
*[[Arno Kodu]], eesti sõjaväelane ja poliitik (1956–)
*[[Margus Kodu]], Eesti materjaliteadlane (1982–)

==Koe==
*[[David Koechner]], USA näitleja (1962–)
*[[Mihkel Koel]], eesti keemik (1949–)
*[[Johann Koell]], eesti vaimulik
*[[Karl Koemets]], Eesti maamõõtja ja poliitik (1878–1948) 
*[[Peeter Koemets]], põllumees ja poliitik (1868–1950)
*[[Bert Koenders]], Hollandi poliitik (1958–)
*[[Rudolph Koenig]], hollandi füüsik (1832–1901)
*[[Andres Koern]], eesti ärijuht (1946–)
*[[August Koern]], Välisminister eksiilis (1900–1989)
*[[Arthur Koestler]], ungari-juudi päritolu inglise kirjanik (1905–1983)
*[[Marie-Pierre Kœnig]], prantsuse sõjaväelane ja poliitik (1898–1970)

==Kof==
*[[Simon Kofe]], Tuvalu poliitik (1983–)
*[[Eva Koff]], eesti kirjanik ja õpetaja (1973–) 
*[[Indrek Koff]], eesti tõlkija ja kirjanik (1975–) 
*[[Tiiu Koff]], eesti ökoloog (1955–)
*[[Hervé Koffi]], Burkina Faso jalgpallur (1996–) 
*[[Kurt Koffka]], Saksamaa psühholoog (1886–1941) 
*[[Aleksander Kofkin‎‎]], Eesti ettevõtja (1941–) 
*[[Andreas Kofler]], Austria suusahüppaja (1984–)
*[[Lev Kofman]], Nõukogude Liidu ja Kanada kosmoloog (1957–2009) 
*[[Jeppe Kofod]], Taani poliitik (1974–)

==Kog==
*[[Mihail Kogălniceanu]], Rumeenia poliitik (1817–1891) 
*[[Claude Kogan]], Prantsusmaa alpinist (1919–1959)
*[[Dmitri Kogan]], Venemaa viiuldaja (1978–2017)
*[[Jevgeni Kogan]], venekeelne Eesti ja Nõukogude Liidu ühiskonnategelane ja poliitik (1954–2007) 
*[[Leonid Kogan]], Nõukogude Liidu viiuldaja ja viiulipedagoog (1924–1982)
*[[Pavel Kogan]], Venemaa viiuldaja ja dirigent (1952–)
*[[Andres Koger]], eesti ettevõtja (1961–) 
*[[Elmar Koger]], eesti sõjaväelane (1896–1942)
*[[Emma-Leena Koger]], eesti võistlustantsija (1993–)
*[[Kalev Koger]], eesti haridustegelane ja ajaloolane (1933–)
*[[Liis Koger]], eesti kunstnik ja luuletaja (1989–)
*[[Nikita Koger]], Eesti jalgpallur (1994–)
*[[Tõnu Koger]], eesti kirjastustegelane, tõlkija, toimetaja ja mehaanikainsener (1944–2004) 
*[[Aili Kogerman]], eesti keemik (1933–2023)
*[[Paul Kogerman]], eesti keemik (1891–1951) 
*[[Ela Kogerman-Lepp]], eesti arstiteadlane (1924–2014)
*[[Karin Kogermann]], eesti farmatseut (1981–) 
*[[Werner Kogler]], Austria poliitik (1961–)
*[[Gogi Koguašvili]], gruusia päritolu Venemaa maadleja (1974–)

==Koh== 
*[[Eve Koha]], eesti klaasikunstnik (1955–)
*[[Jaan Koha]], eesti helilooja ja muusikapedagoog (1929–1993)
*[[Rebeka Koha]], läti tõstja (1998–) 
*[[Tekla Koha]], eesti pianist (1910–1977)
*[[Vilhelm Kohal]], Eesti sõjaväelane (1887–1942)
*[[Peeter Kohandi]], eesti vaimulik (1908–1966)
*[[Shiho Kohata]], jaapani jalgpallur (1989–) 
*[[Mihkel Kohava]], eesti näitleja ja lavastaja (1995–) 
*[[Priit Kohava]], eesti metsakorraldaja ja looduskaitsja
*[[Elmar Kohh]], eesti metsateadlane (1907–2003)
*[[Mõhhailo Kohhan]], ukraina vasaraheitja (2001–)
*[[Helmut Kohl]], Saksamaa poliitik (1930–2017)
*[[Michael Kohl]], Saksa DV diplomaat (1929–1981)
*[[Georg Kohlap]], Uus-Meremaal elanud ja tegutsenud eesti fotograaf (1932–2007)
*[[Lawrence Kohlberg]], USA psühholoog (1927–1987)
*[[Eduardo Kohn]], Ameerika Ühendriikide antropoloog (1968–) 
*[[Hedwig Kohn]], Saksa-Ameerika füüsik (1897–1964)
*[[Voldemar Karl Koht]], Eesti sõjaväelane (1893–1942)
*[[Arvo Kohv]], eesti sõudja (1958–2020)
*[[Hillar Kohv]], eesti ajalehtede kirjasaatja (1966–)
*[[Katrin Kohv]], eesti näitleja (1964–)
*[[Tarmo Kohv]], Eesti politseiametnik (1968–)
*[[August Kohver]], Eesti poliitik (1889–1942)
*[[Eston Kohver]], Eesti kaitsepolitseinik (1971–)

==Koi== 
*[[Yuka Koide]], jaapani näitlejatar ja modell (1985–)
*[[Paula Koido]], eesti arhitekt (1920–2004) 
*[[Milvi Koidu]], eesti näitleja (1930–2004)
*[[Lydia Koidula]], eesti kirjanik (1843–1886)
*[[Harri Koiduste]], Eesti maadleja ja maadlustreener (1944–) 
*[[Allo Koik]], Eesti sõjaväelane (1892–1940)
*[[Georg Koik]], eesti vaimulik (1855–1914)
*[[Lembit Koik]], eesti ajakirjanik, jurist ja sporditegelane (1929–2017) 
*[[Märt Koik]], eesti näitleja ja videoblogija (1990–)
*[[Roby Koik]], Eesti kohtunik (1964–) 
*[[Theodor Koik]], Eesti õpetaja, koolijuht ja poliitik (1888–1941)
*[[Yuriko Koike]], Jaapani poliitik (1952–)
*[[Liisi Koikson]], eesti laulja (1983–) 
*[[Mae Koime]], Paapua Uus-Guinea sprinter (1983–) 
*[[Girijā Prasād Koīrālā]], Nepali poliitik (1921–2010)
*[[Sushīl Koīrālā]], Nepali poliitik (1939–2016)
*[[Valeri Kois]], Eesti poliitik (1950–) 
*[[Kuniaki Koiso]], Jaapani sõjaväelane ja poliitik (1880–1950) 
*[[Ada Koistinen]], soome kolmikhüppaja (1999–) 
*[[Jun'ichirō Koizumi]], Jaapani poliitik (1942–)
*[[Ryuji Koizumi]], Jaapani jurist ja poliitik (1952–)  
*[[Shinjirō Koizumi]], Jaapani poliitik (1981–)
*[[Artur Koit]], eesti balletitantsija ja ballettmeister (1908–1980)
*[[Enn Koit]], eesti keeleteadlane (1914–1969)
*[[Jakob Koit]], eesti ajaloolane (1906–1988)
*[[Mare Koit]], eesti keeletehnoloog (1945–) 
*[[Oliver Koit]], eesti muusik (1986–)
*[[Ülo Koit]], Eesti NSV ajakirjanik ja ühiskonnategelane (suri 1996)
*[[Heinu Koitel]], eesti õigusteadlane (1937–2010) 
*[[Teet Koitjärv]], eesti looduskaitse- ja omavalitsustegelane (1963–) 
*[[Aivar Koitla]], (1961–)
*[[Villem-Henrik Koitmaa]], eesti jäähokimängija (1990–) 
*[[Johannes Koitmets]], Eesti farmatseut ja sõjaväelane (1891–1974)
*[[Romeo Koitmäe]], eesti fotograaf (1971–)
*[[Tiit Koitnurm]], eesti jalgrattur, treener ja sporditegelane (1949–) 
*[[Gunnar Koitsaar]], eesti õpetaja ja kaitseväelane (1979–)
*[[Mauno Koivisto]], Soome poliitik (1923–2017)
*[[Miika Koivisto]], Soome jäähokimängija (1990–) 
*[[Mikko Koivisto]], soome korvpallur (1987–)
*[[Tiina Koivisto]], soome muusikateadlane 
*[[Tomi Koivisto]], soome füüsik (1977–)
*[[Toni Koivisto]], soome jäähokimängija (1982–) 
*[[Mikko Koivu]], soome jäähokimängija (1983–)
*[[Saku Koivu]], soome jäähokimängija (1974–)
*[[Ari Koivunen]], soome laulja (1984–) 
*[[Hannes Koivunen]], soome poksija, treener ja poksitegelane (1911–1990)
*[[Paula Koivuniemi]], soome laulja (1947–)
*[[Anssi Koivuranta]], soome kahevõistleja (1988–)

==Koj==
*[[Hiromi Kojima]], jaapani endine jalgpallur (1977–) 
*[[Nobuyuki Kojima]], jaapani endine jalgpallur (1966–) 
*[[Shinya Kojima]], jaapani maletaja (1988–)
*[[Timo Kojo]], soome laulja (1953–)

== Kok==
*[[Wim Kok]], Hollandi poliitik, endine peaminister (1938–2018)
*[[Merike Kokajev]], Eesti diplomaat (1956–)
*[[Epp Maria Kokamägi]], eesti kunstnik (1959–)
*[[Luulik Kokamägi]], eesti maalikunstnik (1921–1986) 
*[[Urmas Kokassaar]], eesti bioloog (1963–2013)
*[[Koke (jalgpallur)|Koke]], Hispaania jalgpallur (1992–) 
*[[Aavo Kokk]], eesti ajakirjanik (1964–)
*[[Aivar Kokk]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1960–)
*[[Enn Kokk]], eesti päritolu Rootsi poliitik ja ajakirjanik (1937–2019) 
*[[Jaan Kokk]], Eesti advokaat ja poliitik (1903–1942)
*[[Kaspar Kokk]], eesti murdmaasuusataja (1982–)
*[[Kusti Kokk]], eesti haridustegelane (1938–1996)
*[[Marten Kokk]], Eesti riigiametnik (1973–) 
*[[Minna Kokk]], eesti rahvalaulik (1892–1971) 
*[[Otto Kokk]], Eesti politseinik (1884–1920)
*[[Rene Kokk]], Eesti poliitik (1980–)
*[[Richard Kokk]], Eesti mereväelane (1904–1977) 
*[[Silja Kokk]], eesti farmatseut (1976–)
*[[Toomas Kokk]], eesti arst (1936–)
*[[Undel Kokk]], eesti koorijuht ja pedagoog (1947–) 
*[[Dagmar Kokker]], eesti pianist (1910–1990)
*[[Väinö Kokkinen]], soome maadleja (1899–1967)
*[[Aleksandr Kokko]], Venemaal sündinud Soome jalgpallur (1987–) 
*[[Yrjö Kokko]], soome kirjanik (1903–1977)
*[[Ere Kokkonen]], soome filmilavastaja, stsenarist ja näitleja (1938–2008)
*[[Pekka Kokkonen]], Soome poksija (1934–2016) 
*[[Allan Kokkota]], eesti keskkonnaaktivist
*[[Johann Kokla]], Eesti riigiametnik ja politseijuht (1892–1933)
*[[Juhan Kokla]], eesti ajakirjanik (1915–1992)
*[[Jürnas Kokla]], eesti hebraist, pedagoog ja tõlkija (1960–)
*[[Konstantin Kokla]], eesti õigeusu vaimulik (1878–1946)
*[[Nikolai Kokla]], eesti õigeusu vaimulik (1912–1984) 
*[[Paul Kokla]], eesti keeleteadlane (1929–2020)
*[[Peet Kokla]], eesti ajakirjanik (1942–2015)
*[[Tiiu Kokla]], eesti tõlkija ja toimetaja (1932–)
*[[Arba Kokalari]], albaania päritolu Rootsi poliitik (1986–)  
*[[Leo Kokle]], Läti kunstnik (1924–1964)
*[[Viktor Kokljuškin]], vene humorist ja satiirikirjanik (1945–2021)
*[[Eduard Kokoitõ]], Lõuna-Osseetia president (1964–)
*[[Toomas Kokovkin]], eesti looduskaitsja (1960–)
*[[Vladimir Kokovtsov]], Venemaa poliitik (1853–1943)
*[[Marko Koks]], eesti käsipallur ja treener (1975–)
*[[Sachiko Kokubu]], jaapani näitleja ja modell (1976–)

==Kol==
*[[Sara Kolak]], Horvaatia odaviskaja (1995–)
*[[Leszek Kołakowski]], poola filosoof ja publitsist (1927–2009)
*[[Maša Kolanović]], horvaadi kirjanik ja teadlane (1979–) 
*[[Karel Kolář]], Tšehhoslovakkia jooksja (1955–2017)
*[[Zlata Kolarić-Kišur]], horvaadi kirjanik (1894–1990)
*[[Vasil Kolarov]], Bulgaaria poliitik (1877–1950) 
*[[Jakub Kołas]], Valgevene kirjanik (1882–1956)
*[[Sead Kolašinac]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1993–)
*[[Georg Kolbe]], saksa skulptor (1877–1947)
*[[Hermann Kolbe]], saksa keemik (1818–1884)
*[[Jacob Gottfried Kolbe]], Eesti vaimulik (1811–1871)
*[[Maximilian Kolbe]], poola frantsiskaani munk, ordupreester, märter ja katoliku kiriku pühak (1894–1941) 
*[[Jaan Kolberg]], eesti filmirežissöör (1958–)
*[[Jaan Tristan Kolberg]], eesti näitleja (1997–)
*[[Oskar Kolberg]], poola etnograaf, folklorist ja helilooja (1814–1890)
*[[Andris Kolbergs]], läti kirjanik ja filmistsenarist (1938–2021)
*[[Ene Kolbre]], eesti majandusteadlane (1946–) 
*[[Priit Kolbre]], eesti diplomaat (1956–2006)
*[[Antoni Kolczyński]], poola poksija (1917–1964)
*[[Georg Kold]] (1885–1948)
*[[Robert Koldewey]], saksa arheoloog ja arhitekt (1855–1925)
*[[Eva Koldits]], eesti näitleja ja lavastaja (1977–) 
*[[Mart Koldits]], eesti näitleja ja lavastaja (1979–)
*[[Lothar Kolditz]], saksa keemik ja endine Saksa DV riigi- ja ühiskonnategelane (1929–2025)
*[[Dmitri Koldun]], Valgevene laulja (1985–) 
*[[Eero Kolehmainen]], soome suusataja (1918–2013)
*[[Hannes Kolehmainen]], soome jooksja (1889–1966)
*[[Pavel Kolesnik]], NSV Liidu sõjaväelane (kontradmiral) (1916–1977) 
*[[Valeri Kolesnik]], Eesti maadleja (1966–)
*[[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolesov]], Venemaa kabetaja (1979–)
*[[Gavril Kolessov]], jakuudi kirjanik (1932–1997)
*[[Marfa Kolessova-Rastorgujeva]], jakuudi laulja ja tsirkusetegelane (1950–2016)
*[[Todor Kolev]], bulgaaria filmi- ja teatrinäitleja, laulja, koomik (1939–2013)
*[[Agnes Kolga]], eesti kirjanik ja õpetaja (1999–) 
*[[Marcus Kolga]], väliseesti politoloog ja ajakirjanik (1973–)
*[[Margus Kolga]], Eesti riigiametnik ja diplomaat (1966–) 
*[[Voldemar Kolga]], eesti psühholoog (1947–2021)
*[[Mária Kolíková]], Slovakkia poliitik ja jurist (1974–) 
*[[André Kolingba]], Kesk-Aafrika Vabariigi sõjaväelane ja poliitik (1936–2010)
*[[Ernest Koliqi]], Albaania kirjanik, poliitik, kirjandusteadlane ja folklorist
*[[Polikalepo Kolivai]], Sigave kuningas (1939–)
*[[Koljo Adam]], eesti köster, kirjamees, illustraator ja vennastekoguduse edendaja (suri 1759) 
*[[Boris Koljo]], eesti metsateadlane (1901–1963)
*[[Karl Koljo]], eesti haridustegelane (1897–1986)
*[[Aadu Kolk]], eesti veterinaararst ja õppejõud (1937–2013)
*[[August Kolk (kapten)|August Kolk]], Eesti sõjaväelane (1902–1997)
*[[August Kolk]], Nõukogude riigiametnik (1924–2021)
*[[Elisa Kolk]], eesti laulja (1997–)
*[[Ellen Kolk]], eesti skulptor (1942–)
*[[Helmut Kolk]], eesti agronoom (1909–2000)
*[[Hugo Kolk]], Eesti sõjaväelane (1900–1991)
*[[Ivo Kolk]], eesti karateka, kergejõustiklane ja politseiametnik (1976–)  
*[[Jüri Kolk]], eesti kirjanik, tõlkija ja publitsist (1972–) 
*[[Jüri Kolk (ihtüoloog)|Jüri Kolk]], eesti ihtüoloog ja õpetaja (1940–2010)
*[[Kaspar Kolk]], eesti klassikaline filoloog ja tõlkija (1971–)
*[[Lembit Kolk]], Eesti kergejõustiklane, karatetreener ja politseiametnik (1944–) 
*[[Madis Kolk]], muusikateadlane (1953–)
*[[Madis Kolk (vallavanem)|Madis Kolk]], Muhu vallavanem (1905–1971)
*[[Madis Kolk (teatrikriitik)|Madis Kolk]], eesti teatriteadlane ja -kriitik (1974–) 
*[[Maria Kolk]], Eesti pikaealine (1910–2018)
*[[Marek Kolk (pokkerimängija)|Marek Kolk]], tituleerituim Eesti pokkerimängija (1971–)
*[[Marek Kolk (matemaatik)|Marek Kolk]], eesti matemaatik (1978–)
*[[Raimond Kolk]], eesti luuletaja ja proosakirjanik (1924–1992)
*[[Udo Kolk]], eesti folklorist (1927–1998)
*[[Indrek Kolka]], eesti astronoom (1948–) 
*[[Boriss Kolker]], juudi päritolu keeleõpetaja ja tõlkija, esperanto keele õpikute autor (1939–)
*[[Dmitri Kolker]], vene füüsik (1968–2022)
*[[Arved Koll]], Eesti politseinik (1896–1918) 
*[[Reena Koll]], eesti teivashüppaja (1996–) 
*[[Ilmi Kolla]], eesti luuletaja (1933–1954)
*[[Ján Kollár]], slovaki kirjanik (1793–1852)
*[[Leonid Kolle]], Eesti sõjaväelane (1913–1943)
*[[Liis Kolle]], eesti ooperilavastaja ja kultuuriajakirjanik (1971–)
*[[Jan Koller]], tšehhi jalgpallur (1973–) 
*[[Eva Kolli]], eesti tõlkija ja toimetaja (1968–)
*[[Konstantínos Kóllias]], Kreeka poliitik (1901–1998)
*[[Andres Kollist]], Eesti riigiametnik ja keemik (1948–)
*[[Hannes Kollist]], eesti teadlane (1970–) 
*[[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (1945–2022) 
*[[Peeter Kollist]], eesti metsateadlane (1921–1991) 
*[[Kristo Kollo]], eesti võrkpallur ja endine rannavõrkpallur (1990–) 
*[[Tõnu Kollo]], eesti matemaatik (1948–)
*[[Ülo Kollo]], eesti kaugsõidukapten ja merendustegelane (1937–2019) 
*[[Anu Kollom]], eesti mükoloog (1948–)
*[[Eno Kollom]], eesti trummar (1976–)
*[[Ernst Kollom]], eesti graafik (1908–1974)
*[[Merle Kollom]], eesti organist (1963–)
*[[Aleksandra Kollontai]], Nõukogude diplomaat (1872–1952)
*[[Käthe Kollwitz]], saksa kunstnik (1867–1945)
*[[Eduard Kolmanovski]], juudi päritolu Venemaa helilooja (1923–1994)
*[[Edgar Kolmpere]], eesti kergejõustiklane ja jääpallur (1897–1961)
*[[Andrei Kolmogorov]], vene matemaatik (1903–1987)
*[[Aurel Kolnai]], Ungari juudi päritolu filosoof (1900–1973)  
*[[Randal Kolo Muani]], Prantsusmaa jalgpallur (1998–)
*[[Mihhail Kolobov]], Eesti jalgpallur (2005–) 
*[[Aleksei Kolodeznikov]], Sahha valitsusjuht (1974–)
*[[Liana Kolodinskaja]], Eesti laulja (1985–)
*[[Jevgenija Kolodko]], Sahha kergejõustiklane (1990–)
*[[Niko Kolodny]], USA filosoof
*[[Stanislav Kolodub]], Eesti näitleja (1992–) 
*[[Vladimir Kolokoltsev]], Venemaa jurist ja poliitik (1961–)  
*[[Giórgos Kolokythás]], kreeka korvpallur (1945–2013)
*[[Nikolai Kolomeitsev]], vene meremees ja polaaruurija (1867–1944)
*[[Ihor Kolomoiskõi]], Ukraina suurärimees (1963–)
*[[Juri Kolomojets]], Ukraina jalgpallur (1990–) 
*[[Aleksandr Kolossov]], Eesti jäähokimängija (1990–) 
*[[Mai Kolossova]], Eesti agronoom, pedagoog ja poliitik (1937–)
*[[Emil Kolozsvári Grandpierre]], Ungari kirjanik, kriitik, tõlkija ja ajakirjanik (1907–1992)
*[[Aino Kolpakova]], eesti luuletaja (1935–2015)
*[[Maret Kolsar]], eesti muusikapedagoog, dirigent ja laulukirjutaja (1937–2022) 
*[[Priit Kolsar]], Eesti räppar (1976–) 
*[[Derek Kolstad]], USA stsenarist ja produtsent (1974–)
*[[Aleksei Koltsov]], vene luuletaja (1809–1842)
*[[Mihhail Koltsov]], Vene ajakirjanik ja publitsist (1898–1940)
*[[Aleksandr Koltšak]], Venemaa sõjaväelane ja polaaruurija, valgekaartlik väejuht Vene kodusõjas (1874–1920)
*[[Fjodor Koltšin]], Eesti kahevõistleja (1957–2018) 
*[[Pavel Koltšin‎]], Nõukogude Liidu suusataja (1930–2010) 
*[[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu suusataja (1930–2022) 
*[[Oleksandr Koltšõnskõi]], Nõukogude Liidu Kreeka-Rooma maadleja (1955–2002)
*[[Siri Kolu]], soome kirjanik (1972–)
*[[Jana Kolukanova-Haitz]], Eesti ujuja (1981–)
*[[Valentin Kolumb]], mari luuletaja, tõlkija ja ajakirjanik (1935–1974)
*[[Christoph Kolumbus]], maadeavastaja 
*[[Nikita Kolyaev]], Venemaa jalgpallur, kes mängib Eesti Meistriliigas (1989–)

==Kom==
*[[Mitsuru Komaeda]], jaapani endine jalgpallur (1950–) 
*[[Komal Rājya Lakṣmī Devī]], Nepali kuninganna (1951–)
*[[Yūichi Komano]], jaapani endine jalgpallur (1981–) 
*[[Tibor Komáromi]], ungari maadleja (1964–)
*[[Igor Komarov]], Venemaa riigitegelane ja ärimees (1964–)
*[[Leo Komarov]], vene päritolu Soome jäähokimängija (1987–)
*[[Vladimir Komarov]], Nõukogude kosmonaut (1927–1967)
*[[Aleksandr Komarovski]], vene sõjaväelane ja tehnikateadlane (1906–1973)
*[[Kristjan Kombe]], eesti jäähokimängija (2000–) 
*[[Constantinos Kombos]], Küprose jurist ja poliitik (1976–)
*[[Krzysztof Komeda]], poola helilooja ja džässpianist (1931–1969)
*[[Daniel Komen]], Keenia kergejõustiklane (1976–)
*[[August Komendant]], eesti ja USA ehitusinsener ja arhitekt (1906–1992)
*[[Jan Amos Komenský]], filosoof ja pedagoogikateadlane (1592–1670)
*[[Soila Komi]], soome näitleja (1943–2022) 
*[[Eha Komissarov]], eesti kunstiteadlane (1947–)
*[[Kaja Komissarov]], eesti õpetaja ja ujuja (1969–)
*[[Kalju Komissarov]], eesti lavastaja (1946–2017)
*[[Koit Komissarov]], eesti arhitekt (1948–)
*[[Luule Komissarov]], eesti näitleja (1942–)
*[[Komitas]], armeenia preester, helilooja, koorijuht, laulja, muusikaetnoloog, muusikapedagoog (1869–1935)
*[[Saleumxay Kommasith]], Laose poliitik (1968–) 
*[[Aado Kommendant]], eesti päritolu USA sõjaväelendur (1941–1966)
*[[Aivar Kommisaar]], eesti veemotospordi treener (1968–)
*[[Silver Kommusaar]], eesti loodusfotograaf (1968–)
*[[Otto Kommussaar]], Eesti sõjaväelane (1904–1982)
*[[Inna Komonyi]], eesti arhitekt (1946–)
*[[Anna Komorowska]], Poola klassikaline filoloog (1953–)
*[[Bronisław Komorowski]], Poola poliitik (1952–)
*[[Vincent Kompany]], Belgia jalgpallur (1986–) 
*[[Hanno Kompus]], Eesti teatritegelane (1890–1974)
*[[Jaan Kompus]], eesti seltskonnategelane, köster, organist ja õpetaja (1858–1940)
*[[Kaarel Eduard Kompus]], Eesti poliitik (1903–1942)
*[[Marko Kompus]], eesti luuletaja ja kunstnik (1972–)
*[[Meelis Kompus]], eesti ajakirjanik (1980–)
*[[Robert Kompus]], Eesti kergejõustiklane, teivashüppaja (2005–) 
*[[Tiina Kompus]], eesti allveesportlane ja psühholoog (1949–) 
*[[Atanas Komšev]], Bulgaaria maadleja (1959–1994)
*[[Željko Komšić]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1964–)

==Kon==
*[[Dinmuhamed Konajev]], Kasahhi NSV partei- ja riigitegelane (1912–1993)
*[[Elmedin Konaković]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1974–) 
*[[Alpha Oumar Konaré]], Mali poliitik (1946–)
*[[Nikolai Konarev]], Nõukogude Liidu poliitik (raudteeministerminister) (1927–2007)
*[[Daniel Konarzewski]], Venemaa Keisririigi ja Poola sõjaväelane (1871–1935) 
*[[Igor Konašenkov]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (1966–) 
*[[Petro Konaševõtš-Sagaidatšnõi]], ukraina kasakate hetman (1582–1622)
*[[Pape Moussa Konaté]], Senegali jalgpallur (1993–)
*[[Zsuzsa Koncz]], ungari laulja (1946–)
*[[Pranas Končius]], leedu metsavend (1911–1965)
*[[Ragnar Kond]], eesti ajakirjanik (1966–)
*[[Ivan Kondakov]], vene keemik (1857—1931)
*[[Karl Kondas]], eesti advokaat (1896–1973)
*[[Paul Kondas]], eesti kunstnik (1900–1985)
*[[Daigorō Kondō]], jaapani jalgpallur 
*[[Kōji Kondō]], jaapani jalgpallur (1972–2003) 
*[[Naoya Kondō]], jaapani jalgpallur (1983–) 
*[[Shuko Kondo]], jaapani endine jalgpallur (1956–) 
*[[Geoffrey Kondogbia]], Kesk-Aafrika Vabariigi jalgpallur (1993–)
*[[Ivan Kondov]], Bulgaaria poliitik ja diplomaat (1968–)
*[[Nikolai Kondratjev]], vene majandusteadlane (1892–1938)
*[[Pavel Kondratjev]], vene maletaja (1924–1984)
*[[Valeri Kondratjuk]], Ukraina riigiametnik (1970–)
*[[Vladislav Kondratovič]], Leedu poliitik (1972–)
*[[Saulius Tomas Kondrotas]], leedu kirjanik (1953–)
*[[Arouna Koné]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1983–)
*[[Bakari Koné]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1981–)
*[[Ismaël Koné]], Prantsusmaa jalgpallur (2002–)
*[[Manu Koné]], Prantsusmaa jalgpallur (2001–)
*[[Kateřina Konečná]], Tšehhi poliitik (1981–) 
*[[Lukáš Konečný]], Tšehhi poksija (1978–)
*[[Travis Konecny]], Kanada jäähokimängija (1997–) 
*[[Humpy Koneru]], India naismaletaja (1987–) 
*[[John Konesky]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (1980–) 
*[[Ivan Konev]], Venemaa ja NSV Liidu sõjaväelane (1897–1973)
*[[Martin Konga]], eesti meremees ja kalandustegelane (1871–1937) 
*[[Eduard Kongas]], Eesti sõjaväelane (1903–1944)
*[[Hans Kongas]], eesti advokaat (1899–1943)
*[[Heiki Kongi]], eesti skulptor 
*[[Kristi Kongi]], eesti maali- ja installatsioonikunstnik (1985–)
*[[Alfred Kongo]], eesti kunstnik (1906–1990)
*[[Konrad Kongo]], eesti advokaat (1898–1968)
*[[Linda Kongo]], eesti teadusajaloolane (1929–2022)
*[[Marilin Kongo]], eesti laulja (1986–) 
*[[Terence Kongolo]], Hollandi jalgpallur (1994–) 
*[[Hilda Koni]], eesti laulja (1913–1996)
*[[Marian Konieczny]], poola skulptor (1930–2017)
*[[Konstantin Konik]], eesti arst, poliitik ja ühiskonnategelane (1873–1936)
*[[Alar Konist]], eesti tehnikateadlane (1954–)
*[[Konstantin Pavlovitš]], suurvürst, Venemaa keisririigi kindraladjutant (1779–1831)
*[[Jaan Konks]], eesti ajaloolane (1902–1988)
*[[Grete Konksi]], eesti näitleja (1996–)
*[[Akitsugu Konno]], jaapani suusahüppaja (1944–2019)
*[[Alvine Konno]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1901–1994) 
*[[Evald Konno]], Eesti poliitik ja advokaat (1897–1942)
*[[Hannes Konno]], eesti päritolu Soome muusik ja helilooja (1892–1942) 
*[[Yasuyuki Konno]], jaapani jalgpallur (1983–) 
*[[Yuiko Konno]], jaapani endine jalgpallur (1980–) 
*[[Kazuhisa Kōno]], jaapani endine jalgpallur (1950–) 
*[[Tarō Kōno]], Jaapani poliitik (1963–)
*[[Fumimaro Konoe]], Jaapani poliitik (1891–1945)
*[[Oleg Kononenko]], Venemaa kosmonaut (1964–)
*[[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (1958–2026) 
*[[Artur Konontšuk]], Eesti korvpallur (2000–)
*[[Roman Konoplev]], vene-portugali kirjanik, publitsist ja poliitiline analüütik (1973–) 
*[[Jevgen Konovalets]], Ukraina sõjaväelane (1891–1938)
*[[Johan-Kristjan Konovalov]], Eesti poliitik (1990–)
*[[Peeter Konovalov]], Ugala teatri muusikajuht (1862–)
*[[Valeri Konovalov]], endine Eesti NSV julgeolekutöötaja ja turvaettevõtja (1952–)
*[[Ülle Konovalov]], eesti grimeerija ja näitleja (1956–)
*[[Konrad (Itaalia kuningas)|Konrad]], Itaalia kuningas (1074–1101)
*[[Konrad I (Saksa kuningas)|Konrad I]], Saksa kuningas (suri 918)
*[[Konrad I (Saare-Lääne piiskop)|Konrad I]], Saare-Lääne piiskop
*[[Konrad II (Saksa-Rooma keiser)|Konrad II]], Saksa-Rooma keiser (umbes 990 – 1039)
*[[Konrad II (Saare-Lääne piiskop)|Konrad II]], Saare-Lääne piiskop (surnud 1374) 
*[[Konrad III (Saksa kuningas)|Konrad III]], Saksa kuningas (1093–1152)
*[[Konrad IV (Saksa kuningas)|Konrad IV]], Saksa kuningas (1227–1254)
*[[Konrad von Thüringen]], Saksa ordu kõrgmeister 
*[[Ferenc Konrád]], ungari veepallur (1945–2015)
*[[György Konrád]], juudi päritolu Ungari kirjanik (1933–2019) 
*[[Kaie Konrad]], eesti laulja (sopran) (1943–2010)
*[[Nikolai Konrad]], vene orientalist ja ajaloofilosoof (1891–1970)
*[[Otto Konrad]], Austria endine jalgpallur ja praegune treener (1964–) 
*[[Konradin]] (1251–1268)
*[[John Konrads]], läti päritolu Austraalia ujuja (1942–2021) 
*[[Emmelie Konradsson]], Rootsi endine jalgpallur (1989–) 
*[[Jioji Konrote]], Fidži sõjaväelane ja poliitik (1947–)
*[[Andres Kons]], Tallinna vanim kodanik (1831–1933)
*[[Amalie-Luise Konsa]], eesti näitleja (1873–1949)
*[[Ezri Konsa]], Inglismaa jalgpallur (1997–) 
*[[Jaarek Konsa]], eesti sõudekohtunik (1988–) 
*[[Kurmo Konsa]], eesti ajaloolane ja bioloog (1965–)
*[[Marge Konsa]], eesti arheoloog (1973–) 
*[[Oliver Konsa]], eesti jalgpallur (sündinud 1985) 
*[[Egon Konsand]], Eesti jurist, kohtunik (1960–2011)
*[[Edgar-Johannes Konsap]], Eesti sõjaväelane (1913–1941)
*[[Linda Konsap]], eesti näitleja ja tantsija (1908–1993)
*[[Voldemar Konsap]], eesti koorijuht, muusikapedagoog, helilooja ja orkestrant (1902–1976) 
*[[Eduard Konsin]], Luunja vallavanem, agronoom (1907–1996)
*[[Jaan Konsin]], eesti vaimulik (1890–1975)
*[[Kalju Konsin]], eesti zootehnik ja etnograaf (1929–2023)
*[[Tristan Konso]], eesti kergejõustiklane (2007–) 
*[[Kenn Konstabel]], eesti arengupsühholoog (1975–)
*[[Kätlin Konstabel]], eesti psühholoog (1974–)
*[[Konstantin Konstantinovitš]], Venemaa suurvürst, riigitegelane (1858–1915)
*[[Konstantínos I]], Kreeka kuningas (1868–1923)
*[[Konstantinos VII]], Bütsantsi keiser (905–959) 
*[[Konstantinos XI]], Bütsantsi keiser (1404–1453)
*[[Vitali Konstantinov]], NSV Liidu maadleja (1949–) 
*[[Are Kont]], eesti geograaf ja ökoloog (1952–) 
*[[Einar Kont]], eesti maadleja (1964–)
*[[Erle Kont]], eesti klarnetist (1995–) 
*[[Karl Kont]], eesti keeleteadlane (1923–2005) 
*[[Mihkel Kont]], eesti filatelist (1894–1973)
*[[Anett Kontaveit]], eesti tennisist (1995–)
*[[Pávlos Kontídes]], Küprose purjetaja (1990–)
*[[Henri Kontinen]], soome tennisist (1990–) 
*[[Petri Kontiola]], soome jäähokimängija (1984–)  
*[[Andréas Kontokánis]], kreeka fotograaf ja malekohtunik (1981–)
*[[Stávros Kontonís]], Kreeka advokaat ja poliitik (1963–)
*[[Kätlin Kontor]], eesti telesaadete toimetaja ja stsenarist (1979–) 
*[[Maksim Kontsevitš]], vene päritolu Prantsusmaa matemaatik (1964–)
*[[Herardo Kontreras]], baski päritolu Eesti näitleja (1940–2009) 
*[[Rein Konts]], Eesti kohtunik (1888–1938)
*[[Andrei Kontšalovski]], vene filmirežissöör, stsenarist ja produtsent (1937–)
*[[Pjotr Kontšalovski]], vene maalikunstnik (1876–1956)
*[[Kontšog-Džungne]], tiibeti budistlik õpetlane 
*[[Heikki Konttinen]], soome skulptor (1910–1988)
*[[Anna Kontula]], Soome sotsioloog ja poliitik (1977–) 
*[[Pentti Kontula]], Soome poksija (1930–1987)
*[[Andres Kontus]], eesti trombooni- ja klahvpillimängija (1981–)
*[[Margus Kontus]], eesti karikaturist ja kunstnik (1987–) 
*[[Rebecca Kontus]], eesti laulja (1984–)
*[[Vira Konõk]], Eesti ukrainlane (1957–) 
*[[Joseph Kony]], Uganda mässuline
*[[Ferenc Kónya]], ungari jalgpallitreener (1892–1977)
*[[Peter Konyegwachie]], Nigeeria endine poksija (1965–)

==Koo==
*[[Leo Koobas]], eesti elektroonik (1917–2007)
*[[Andres Koogas]], eesti jalgpallur (1987–)
*[[August Kook (arst)|August Kook]], eesti arst (1890–1941)
*[[August Kook (ettevõtja)|August Kook]], eesti ettevõtja (sündis 1878)
*[[Eduard Kook]], eesti farmatseut ja luuletaja (1912–1991)
*[[Karl Kook]], eesti arst (1899–1987)
*[[Leida Kook]], eesti arst, arstiteadlane ja pedagoog (1912–2015)
*[[Urmet Kook]], eesti ajakirjanik (1976–)
*[[Ferdinand Kool]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1895–1973) 
*[[Karl Kool]], Eesti sõjaväelane (1891–1934)
*[[Karl Kool (vaimulik)|Karl Kool]], eesti vaimulik (1907–1975)
*[[Ott Kool]], eesti ajakirjanik (1930–2000)
*[[Robin Kool]], eesti e-sportlane (1999–) 
*[[Piret Kooli]], eesti ajakirjanik (1970–) 
*[[Rain Kooli]], eesti ajakirjanik (1971–) 
*[[Renee Kooli]], eesti andmestrateeg (1986–) 
*[[Anton Koolmann]], eesti maadleja (1953–) 
*[[Richard Koolmann]], eesti advokaat (1899–1966)
*[[Roman Koolmar]], eesti arhitekt (1904–1971)
*[[Indrek Koolmeister]], Eesti riigikohtunik (1949–)
*[[Jaan Koolmeister]], eesti laskesuusataja (1992–)
*[[Richard Koolmeister]], eesti vaimulik (1905–1981)
*[[Mihkel Koolmeister]], eesti kommunist (1893–1919)
*[[Jeff Koons]], Ameerika Ühendriikide popkunstnik (1955–)
*[[Aire Koop]], eesti näitleja ja kultuurikorraldaja (1987–)
*[[Arnold Koop]], eesti haridustegelane ja ajaloolane (1922–1988)
*[[Björn Koop]], eesti autodisainer (1982–)
*[[Teun Koopmeiners]], hollandi jalgpallur (1998–)
*[[Väino Koorberg]], eesti ajakirjanik (1969–)
*[[Jaanus Koorep]], Eesti laulja ja poliitik (1974–)
*[[Ferdinand Koorits]], eesti poksija (1910–1963) 
*[[Vahur Koorits]], eesti ajakirjanik (1981–)
*[[Alfred Koort]], eesti filosoof (1901–1956)
*[[Andres Koort]], eesti maalikunstnik (1969–)
*[[Enn Koort]], eesti kunstnik (1926–2006)
*[[Erkki Koort]], sisejulgeolekupoliitika asekantsler (1975–)
*[[Georg Koort]], eesti loomaarst (1907–1964)
*[[Heikki Koort]], eesti sporditegelane, filminäitleja ja diplomaat (1955–2021) 
*[[Jaan Koort]], eesti kujur, maalikunstnik ja keraamik (1883–1935)
*[[Jaanus Koort]], eesti ajakirjanik ja ettevõtja (1985–)
*[[Johannes Koort]], Eesti sõjaväelane (1900–1976)
*[[Ken Koort]] (1980–) 
*[[Laos Koort]], Eesti sõjaväelane (1901–1942)
*[[Peep Koort]], eesti pedagoogikateadlane (1920–1977)
*[[Tuui Koort]], eesti kunstiajaloolane (1914–2005) 
*[[Rauno Koorts]], eesti muusik (1995–) 
*[[Ahti Kooskora]], eesti arhitekt (1971–)
*[[Mari Kooskora]], eesti majandusteadlane (1969–) 
*[[Malle Koost]], eesti näitleja (1939–1999)
*[[Veli Koota]], Soome poksija ja poksitreener (1957–) 
*[[Katrin Koov]], eesti arhitekt (1973–)
*[[Kaja Koovit]], eesti ajakirjanik (1968–)
*[[Taavi Koovit]], eesti kulturist (1969–)
*[[Toivo Koovit]], endine eesti kergejõustiklane (1946–)
*[[George Kooymans]], hollandi muusik (1948–2025)

==Kop==
*[[Ewa Kopacz]], Poola arst ja poliitik (1956–)
*[[Lidia Kopania]], poola laulja (1978–)
*[[Mikołaj Kopernik]], poola astronoom (1473–1543)
*[[Joseph Kopf]], Tallinna kullassepp (1867–1930)
*[[Anže Kopitar]], sloveeni jäähokimängija (1987–) 
*[[Merit Kopli]], eesti ajakirjanik (1969–) 
*[[Karel Koplimets]], eesti kunstnik (1986–) 
*[[Jaan Kopliste]], eesti pedagoog ja koolijuht (1889–?) 
*[[Marie Kopliste]], eesti pedagoog ja koolijuht (1904–1968) 
*[[Milvi Koplus]], eesti psühhiaater ja numeroloog (1935–2010)
*[[Oskar Koplus]], Eesti poliitik (1909–1975)
*[[Pavel Kopnin]], vene filosoof (1922–1971) 
*[[Petteri Koponen]], soome korvpallur (1988–)
*[[Hermann Kopp]], saksa keemik ja teadusajaloolane (1817–1892)
*[[Helju Koppa]], eesti laulja (1925–1966) 
*[[Aare Koppel]], eesti füüsik (1934–1991) 
*[[Aksel Koppel]], eesti õpetaja (1930–2004)
*[[Andres Koppel]], eesti ökoloog (1950–) 
*[[Annika Koppel]], eesti ajakirjanik (1964–) 
*[[Arvo Koppel]], eesti kabetaja (1951–) 
*[[Donald Koppel]], eesti fotograaf (1919–2005)
*[[Einari Koppel]], eesti näitleja (1925–1978)
*[[Ernst Koppel]], eesti arst ja mesinik (1894–1965)
*[[Friedrich Koppel]], eesti maalikunstnik ja pedagoog (1909–1941)
*[[Greta Koppel]], eesti kunstiteadlane ja kuraator (1978–) 
*[[Hannes Koppel]], eesti arhitekt (1981–)
*[[Henning Koppel]], taani kunstnik ja kujundaja (1918–1981) 
*[[Henrik Koppel]], Tartu Ülikooli rektor (1863–1944)
*[[Ilmar Koppel]], eesti keemik (1940–2020)
*[[Ivar Koppel]], eesti teadlane (1972–) 
*[[Jakob Koppel]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1897–1941)
*[[Janika Koppel]], eesti lavastaja (1976–) 
*[[Kadri Koppel]], eesti laulja ja laulupedagoog (1977–)
*[[Kaido Koppel]], eesti jalgpallur (sündinud 1988)
*[[Karl Koppel (ajakirjanik)|Karl Koppel]], eesti ettevõtja (1860–1906)
*[[Karl Koppel]], eesti vaimulik (1900–1976)
*[[Karmen Koppel]], eesti arst, vaimse tervise eestkõneleja ja poliitik (1973–) 
*[[Kaspar Koppel]], eesti muusik (1990–)
*[[Katrina Koppel]], eesti üliõpilas- ja kodanikuühiskonna aktivist (1992–)
*[[Kristina Koppel]], eesti leksikograaf (1985–) 
*[[Liisa Koppel]], eesti näitleja (2003–2021)
*[[Liive Koppel]], eesti kunstnik (1940–2023)
*[[Lovise Harriette Koppel]], eesti orienteeruja (2006–) 
*[[Maire Koppel]], eesti sotsiaaltöötaja (1959–) 
*[[Marie Koppel]], eesti ajakirjanik, publitsist (1867–1952)
*[[Martti Koppel]], eesti kokk (1966–) 
*[[Marve Koppel]], eesti haridustöötaja
*[[Mihkel Koppel]], eesti muusik ja arhitekt (1983–) 
*[[Olari Koppel]], Eesti riigiametnik (1969–) 
*[[Paul-Voldemar Koppel]], eesti vaimulik (1904–1964)
*[[Paula Koppel]], eesti leksikograaf ja õppejõud (1885–1974) 
*[[Peeter Koppel]], Eesti majandustegelane (1976–)
*[[Priit Koppel]], eesti karikaturist (1968–)
*[[Riola Koppel]], eesti orienteeruja (1933–1996) 
*[[Rutt Koppel]], eesti astronoom (1938–2004)
*[[Sven Koppel]], eesti arhitekt (1969–)
*[[Teet Koppel]], eesti näitleja (1912–2006)
*[[Tiit Koppel]], eesti tehnikateadlane (1945–2014)
*[[Vallo Koppel]], Eesti politseiametnik (1975–) 
*[[Virgo Koppel]], Eesti omavalitsustegelane (1967–)
*[[Virve Koppel]], eesti telerežissöör (1931–2016) 
*[[Karl Koppelmaa]], eesti lavastaja (1992–) 
*[[Lauli Koppelmaa]], eesti näitleja (1992–) 
*[[Walter Koppermann]], eesti vaimulik (1913–1982)
*[[Timothy Kopra]], USA astronaut (1963–)
*[[Jaan Kopvillem]], Eesti diplomaat ja keemik (1885–1956)
*[[Olaf Kopvillem]], eesti laululooja (1926–1997)
*[[Peeter Kopvillem]], eesti muusik (1954–2016)
*[[Igor Kopõtin]], Eesti sõjaajaloolane ja publitsist (1982–)
*[[Andrei Kopõtov]], Eesti politseinik (1963–1993)

==Kor==
*[[Dzmitryj Koraboŭ]], valgevene jäähokimängija (1989–) 
*[[Anu Korb]], eesti folklorist (1950–)
*[[Mihhail Korb]], Eesti poliitik (1980–)
*[[Toomas Korb]], Eesti sisearhitekt (1975–)
*[[Valeri Korb]], Eesti poliitik (1954–)
*[[Alfred Korba]], eesti kirjastustegelane (1925–2005) 
*[[Gennadi Korban]], Nõukogude Liidu maadleja (1949–)
*[[Olga Korbut]], valgevene riistvõimleja (1955–)
*[[Ivan Korčok]], Slovakkia diplomaat ja poliitik (1964–) 
*[[Janusz Korczak]], juudi päritolu Poola arst, pedagoog, kirjanik ja publitsist (suri 1942)
*[[Dmitri Kordas]], Eesti näitleja (1986–) 
*[[Jekaterina Kordas]], Eesti näitleja (1984–)
*[[Valentin Kordas]], Eesti võrkpallur (1998–)
*[[Gerda Kordemets]], eesti filmiprodutsent (1960–)
*[[Tiidu Kore]], Eesti sõjaväelane (1887–1945)
*[[Kadri Koreinik]], eesti keeleteadlane ja sotsioloog (1970–) 
*[[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (1937–2022) 
*[[Serhi Koretsky]], Ukraina ettevõtja ning nafta- ja gaasitööstuse juht (1978–) 
*[[Janne Korhonen]], soome ''taekwondo''-sportlane (1970–2023)
*[[Mihhail Korhov]], Ukraina kabetaja (1936–)
*[[Avtandil Koridze]], gruusia maadleja (1935–1966)
*[[Emmanuel Korir]], Keenia kergejõustiklane (1995–) 
*[[Shedrack Kibet Korir]], Keenia kergejõustiklane (1978–) 
*[[Greta Korju]], eesti võistlustantsija (1996–)
*[[Artur Korjus]], Eesti sõjaväelane (1870–1936)
*[[Hannes Korjus]], eesti tõlkija ja ajakirjanik (1965–)
*[[Henn Korjus]], eesti metsandusteadlane (1965–)
*[[Kevin Korjus]], eesti autosportlane (1993–)
*[[Miliza Korjus]], eesti päritolu ooperilaulja (1909–1980)
*[[Tapio Korjus]], soome odaviskaja ja treener (1961–)
*[[Andres Kork]], eesti kirurg ja poliitik (1950–)
*[[Arvi Kork]], eesti kirjanik (1927–1997)
*[[August Kork]], eestlasest Nõukogude sõjaväelane (1887–1937)
*[[Johanna Marie Kork]], eesti viiuldaja (1991–)
*[[Jüri Kork]], Eesti poliitik (1947–)
*[[Jyri Kork]], eesti luuletaja ja eesti päritolu USA aeronautikainsener (1927–2001)
*[[Martin Kork]], eesti näitleja (1996–) 
*[[Toomas Kork]], Eesti ühiskonnategelane (1945–)
*[[Mikheil Korkia]], gruusia korvpallur (1948–2004)
*[[Dmitri Korkin]], jakuudi maadlustreener (1928–1984)
*[[Vincentas Korkutis]], leedu geoloog (1931–2023) 
*[[Baltasar Kormákur]], islandi näitleja, lavastaja ja produtsent (1966–)
*[[Harvey Korman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1927–2008) 
*[[Andrei Kormašov]], eesti graafik ja plakatikunstnik (1957–)
*[[Jaana Kormašov]], eesti keraamik (1966–)
*[[Orest Kormašov]], Eesti maalikunstnik (1964–)
*[[Nikolai Kormašov]], Eesti maalikunstnik (1929–2012)
*[[Luule Kormašova]], eesti keraamik (1935–)
*[[Roger Kornberg]], USA biokeemik, Nobeli keemiaauhinna laureaat (1947–)
*[[Nikolai Korndorf]], vene helilooja ja dirigent (1947–2001)
*[[Natalie Korneitsik]], Eesti iluduskuninganna (1989–) 
*[[Eenok Kornel]], Eesti jurist ja riigiametnik (1940–2008) 
*[[Gustav Kornel]], eesti arst (1892–1967)
*[[Karl Kornel]], Eesti diplomaat ja poliitik (1882–1953)
*[[Kornelius (Jakobs)]], Eesti õigeusu piiskop (1924–2018)
*[[Kornelius (Petseri)|Kornelius]], Petseri kloostriülem, kanoniseeritud 1690. aastal (1501–1570)
*[[Kornelius (Titov)]], vene vanausuliste kirikutegelane (1947)
*[[Mait Kornet]], Eesti poliitik ja ühiskonnategelane (1949–) 
*[[Mihhail Kornijenko]], Venemaa insener ja kosmonaut (1960–) 
*[[Lavr Kornilov]], Vene kindral (1870–1918)
*[[Serhi Kornitšuk]], Ukraina sõjaväelane (1965–) 
*[[August Christian Valentin Kornrumpf]], Eesti vaimulik (1744–1807)
*[[Ernst August Kornrumpf]], Eesti vaimulik (1782–1858)
*[[Margarita Kornõševa]], venekeelne Eesti ajakirjanik (1957–)
*[[Andrei Korobeinik]], Eesti programmeerija ja ärimees (1980–) 
*[[Igor Korobov]], Venemaa sõjaväelane (1956–2018)
*[[Shinzō Kōroki]], jaapani endine jalgpallur (1986–) 
*[[Marika Korolev]], eesti näitleja (1970–)
*[[Aleksandr Koroljov]], Eesti jõutõstja (sündinud 1973)
*[[Sergei Koroljov]], Nõukogude lennuki- ja raketikonstruktor (1906–1966)
*[[Sergei Koroljov (riigiametnik)|Sergei Koroljov]], Venemaa riigiametnik (1962–) 
*[[Nataša Koroljova]], Ukraina päritolu Venemaa laulja (1973–)
*[[Ernest Bai Koroma]], Sierra Leone poliitik (1953–)
*[[Natalja Korosteljova]], Venemaa murdmaasuusataja (1981–)
*[[Izmail Korostovets]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1863–1933
*[[Mihhail Korotajev]], Venemaa endine jalgpallur (1971–)  
*[[Eduard Korotin]], Eesti võistlustantsija (1972–)
*[[Fjodor Korotkov]], Nõukogude sõjaväelane (1902–1973)
*[[Maria Korotkova]], Eesti poliitik (1957–)
*[[Konstantin Korovin]], vene maalikunstnik, teatrikunstnik, õpetaja ja kirjanik (1861–1939) 
*[[Arseni Korp]], Eesti sõjaväelane ja metsavend (1914–1990)
*[[Viktoria Korpan]], Eesti ajakirjanik ja riigiametnik (1976–)
*[[Jorma Korpela]], soome kirjanik (1910–1964) 
*[[Kalevi Korpi]], soome laulja (1927–2013)
*[[Kiira Korpi]], soome iluuisutaja (1988–)
*[[Lauri Korpikoski]], soome jäähokimängija (1986–) 
*[[Joonas Korpisalo]], Soome jäähokimängija (1994–) 
*[[Harald Korro]], eesti keemik (1897–1941)
*[[Viktor Korrovits]], Eesti füüsik, terminoloog ja endine poliitik (1945–) 
*[[Karl-Artur Korsar]], eesti rõivadisainer (1989–)
*[[Christine Korsgaard]], USA filosoof (1952–)
*[[Lisbeth Korsmo]], norra kiiruisutaja (1948–2017)
*[[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik ja tõlkija (1967–2026) 
*[[Raivo Korstnik]], eesti maalikunstnik (1932–1992)
*[[Robert Korzeniowski]], poola kergejõustiklane (1968–)
*[[Olimpi Korzjukov]], Eesti ajaloolane (1928–1971)
*[[Vladislav Koržets]], eesti humorist (1951–)
*[[Mihhail Koršunov]], Eesti jäähokimängija (1963–) 
*[[Adolf Kortel]], eesti isetegevuslik maalikunstnik (1921–1988) 
*[[Karl Kortelainen]], Eesti NSV julgeolekutöötaja (1930–2020)
*[[Jakob Korts]], Soosaare vallavanem (1899–)
*[[Fahri Korutürk]], Türgi mereväelane ja diplomaat, 6. Türgi president (1903–1987)
*[[Manivald Korv]], eesti keemik (1926–2003)
*[[Neeme Korv]], eesti ajakirjanik (1974–) 
*[[Janusz Korwin-Mikke]], Poola poliitik ja publitsist (1942–)

==Kos==
*[[Marta Kos]], Sloveenia diplomaat ja poliitik (1965–) 
*[[Gábor Kósa]], ungari religiooniloolane (1971–)
*[[Yona Kosashvili]], USA maletaja (1958–)
*[[Laurent Koscielny]], Prantsusmaa jalgpallur (1985–) 
*[[Tadeusz Kościński]], Poola pankur ja riigiametnik (1956–) 
*[[Aleksander Kościów]], poola helilooja, vioolamängija, pedagoog ja kirjanik (1974–)
*[[Elgi Kose]], Ugala teatri töötaja (1945–) 
*[[Enn Kose]], eesti näitleja (1938–)
*[[Imre Kose]], Eesti kokk (1969–)
*[[Mati Kose]], eesti bioloog (1970–)
*[[Pille Kose]], eesti lavastuskunstnik (1988–) 
*[[Reinhart Koselleck]], saksa ajaloolane (1923–2006)
*[[Albert Kosenkranius]], eesti metsavend (1901–1957)
*[[Ivar Kosenkranius]], eesti stsenarist (1937–2019) 
*[[Lilian Kosenkranius]], Eesti ajakirjanik (1930–2022)
*[[Romek Kosenkranius]], eesti ettevõtja, riigiametnik ja omavalitsusjuht (1969–) 
*[[Brigid Kosgei]], Keenia pikamaajooksja (1994–) 
*[[Masatoshi Koshiba]], jaapani füüsik (1926–2020) 
*[[Takeshi Koshida]], jaapani endine jalgpallur (1960–) 
*[[Jerzy Kosiński]], juudi rahvusest Poola–Ameerika Ühendriikide kirjanik (1933–1991) 
*[[Dmitri Kosjakov]], Eesti näitleja (1976–) 
*[[Ado Kosk]], eesti sportlane (1954–) 
*[[Aino Kosk-Schmidt]], eesti tarbekunstnik (1915–1966)
*[[Aleksander Koskel]], eesti arst ja rahvuslane (1909–1988)
*[[Alma Koskel]], eesti tarbekunstnik, pedagoog ja koolijuhataja (1886–1942) 
*[[Harri Koskela]], soome endine maadleja (1965–)
*[[Niina Koskela]], soome päritolu Norra maletaja (1971–)
*[[Vesa Koskela]], Rootsi poksija (1960–) 
*[[Ilkka Koski]], soome poksija (1928–1993)
*[[Jarmo Koski]], soome näitleja (1951–) 
*[[Pirkko Koski]], soome teatriteadlane (1941–) 
*[[Ville Koski]], soome jalgpallur (2002–)
*[[Mikko Koskinen]], soome jäähokimängija (1988–) 
*[[Jarno Koskiranta]], soome jäähokimängija (1986–) 
*[[Tristan Koskor]], eesti jalgpallur (1995–) 
*[[Barrie Kosky]], austraalia lavastaja (1967–)
*[[Nikolai Koslov]], Eesti veterinaar (1928–2024)
*[[Vladimir Koslov]], Eesti majandusteadlane (1928–2012)
*[[Kopel Koslovski]], juudi päritolu Eesti jalgpallur (1918–1941)
*[[Wehwalt Koslovsky]], saksa luuletaja (1972–)
*[[Joseph Kosma]], Prantsusmaa helilooja (1905–1969)
*[[Ciril Kosmač]], sloveeni kirjanik (1910–1980)
*[[Barbara Kosmal]], poola filminäitleja ja modell (1973–1993)
*[[vaga Kosmas]], pühak
*[[Olga Kosmina]], Eesti võistlustantsija (1978–)
*[[Samuli Kosminen]], soome löökpillimängija (1974–)
*[[Zoja Kosmodemjanskaja]], Nõukogude diversant (1923–1941)
*[[Aleksandr Kosmodemjanski]], Nõukogude Liidu suurtükiväeohvitser (1925–1945) 
*[[Tatjana Kosmõnina]], Eesti näitleja ja lavastaja (1980–) 
*[[Vihtori Kosola]], Soome paremäärmusliku Lapua liikumise juht (1884–1936)
*[[Hanna Kosonen]], Soome orienteeruja ja poliitik (1976–) 
*[[Silja Kosonen]], Soome vasaraheitja (2002–) 
*[[Jadranka Kosor]], Horvaatia ajakirjanik ja poliitik (1953–)
*[[Nadežda Kossintseva]], vene maletaja (1985–)
*[[Tatjana Kossintseva]], vene maletaja (1986–)
*[[Viktor Kossitškin]], vene kiiruisutaja (1938–2012)
*[[Paul Kossoff]], inglise kitarrist (1950–1976)
*[[Odilon Kossounou]], Elevandiluuranniku jalgpallur (2001–) 
*[[Vassili Kossov]], Nõukogude parteitegelane (1910–1996)
*[[Lajos Kossuth]], Ungari vabadusvõitleja (1802–1894)
*[[Aleksei Kossõgin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (1904–1980)
*[[Oleksandr Kossõnskõi]], Ukraina sõjaväelane (1978–) 
*[[Dezső Kosztolányi]], ungari kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija (1885–1936)
*[[Heino Kostabi]], Eesti poliitik (1933–2021)
*[[Heino Kostabi (õpetaja)|Heino Kostabi]], eesti muusikapedagoog (1921–1994)
*[[Ivar Kostabi]], eesti ajakirjanik (1936–2021)
*[[Lehti Kostabi]], eesti tantsija ja koreograaf (1953–) 
*[[Mark Kalev Kostabi]], eesti päritolu USA kunstnik
*[[Georgi Kostadinov]], Bulgaaria poksija (1950–) 
*[[Miroslav Kostadinov]], bulgaaria laulja (1972–)
*[[Stefka Kostadinova]], bulgaaria kõrgushüppaja (1965–)
*[[Ivica Kostelić]], Horvaatia mäesuusataja (1979–)
*[[Janica Kostelić]], Horvaatia mäesuusataja (1982–)
*[[Aleksandra Kostenjuk]], vene maletaja (1984–)
*[[Filip Kostić]], serbia jalgpallur (1992–) 
*[[Andrei Kostin (pankur)|Andrei Kostin]], vene ettevõtja (1956–)
*[[Andri Kostin]], Ukraina jurist, poliitik ja riigiametnik (1973–)
*[[Klim Kostin]], vene jäähokimängija (1999–) 
*[[Fjodor Kostjajev]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1878—1925) 
*[[Jelena Kostjukovitš]], vene-itaalia esseist ja tõlkija (1958–)
*[[Carolina Kostner]], itaalia iluuisutaja (1987–) 
*[[Diego Kostner]], itaalia jäähokimängija (1992–) 
*[[Ivan Kostov]], Bulgaaria poliitik (1949–)
*[[Kristian Kostov]], Vene-Bulgaaria laulja (2000–)
*[[Kalevi Kosunen]], soome poksija (1947–)
*[[Joseph Kosuth]], USA kontseptuaalkunstnik (1945–)
*[[Tadeusz Kościuszko]], poola rahvuskangelane (1746–1817)

==Koš==
*[[Vjatšeslav Košelev]], Eesti kergejõustiklane (1968–)
*[[Sabīne Košeļeva]], läti kirjanik ja ajakirjanik (1989–)
*[[Vassili Košetškin]], vene jäähokimängija (1983–)
*[[Jevgeni Koševoi]], Kasahstani suusataja (1984–) 
*[[Pjotr Koševoi]], NSV Liidu sõjaväelane (1904–1976)
*[[Mihhail Koškin]], vene tankikonstruktor (1898–1940)
*[[Jan Košťálek]], tšehhi jäähokimängija (1995–) 
*[[Vojislav Koštunica]], Serbia poliitik (1944–)

==Koz==
*[[Dmitri Kozak]], Venemaa riigitegelane (1958–) 
*[[Ita Kozakeviča]], poola päritolu Läti filoloog, ajakirjanik ja ühiskonnategelane (1955–1990)
*[[Dmõtro Kozatskõi]], ukraina fotograaf ja sõjaväelane (1995–) 
*[[Bartosz Koziak]], poola tšellist (1980–)
*[[Stanisław Marian Koziej]], Poola sõjaväelane ja poliitik (1943–)
*[[Aleksei Kozlov (filosoof)|Aleksei Kozlov]], vene filosoof (1831–1901)
*[[Aleksei Kozlov (uisutaja)|Aleksei Kozlov]], Eesti iluuisutaja (1979–) 
*[[Andrei Kozlov]], Venemaa pangandustegelane (1965–2006)
*[[Mihhail Kozlov]], Eesti NSV riigitegelane (1910–1978) 
*[[Sergei Kozlov]], vene kirjanik ja luuletaja (1939–2010)
*[[Viktor Kozlov]], Nõukogude Liidu diplomaat (1905–1984) 
*[[Lilijana Kozlovič]], Sloveenia jurist ja poliitik (1962–)
*[[Valentina Kozlovskaja]], vene maletaja (1938–2025)
*[[Harri Kozlovski]], eesti poksija (1941–1992) 
*[[Rihards Kozlovskis]], Läti jurist ja poliitik (1969–) 
*[[Grzegorz Kozłowski]], Poola diplomaat (1974–)
*[[István Kozma]], Ungari maadleja (1939–1970)
*[[Karol Koźmiński]], poola kirjanik, ajakirjanik ja illustraator (1888–1967) 
*[[Primož Kozmus]], Sloveenia vasaraheitja (1979–)
*[[Brandon Kozun]], Kanada jäähokimängija (1990–) 
*[[Ljubov Kozõreva]], NSV Liidu suusataja (1929–2015)
*[[Nikolai Kozõrev]], vene astronoom (1908–1983)

==Kož==
*[[Leonid Kožara]], Ukraina poliitik (1963–) 
*[[Ivan Kožedub]], Nõukogude hävituslendur (1920–1991)
*[[Dušan Kožíšek]], tšehhi murdmaasuusataja (1983–)
*[[Jevgeni Kožokin]], Venemaa ajaloolane ja politoloog (1954–)

==Kot==
*[[Shmuel Kot]], Eesti pearabi (1977–)
*[[Eva Kotchever]], poola kirjanik (1891–1943)
*[[Artur Kotenko]], Eesti jalgpallur (1981–)
*[[Mihhail Kotik]], Eesti psühholoog (1923–1994)
*[[Dmitri Kotjuh]], Eesti fotograaf (1982–) 
*[[Igor Kotjuh]], Eesti luuletaja, ajakirjanik ja tõlkija (1978–)
*[[Siret Kotka]], Eesti poliitik (1986–)
*[[Taavi Kotka]], eesti infotehnoloog ja ärijuht (1979–)
*[[Edith Kotka-Nyman]], eesti keele õpetaja ja õpikute autor ning kultuuritegelane Rootsis (1932–2017) 
*[[Jesperi Kotkaniemi]], Soome jäähokimängija (2000–) 
*[[Alar Kotkas]], eesti helilooja (1960–)
*[[Elvi Kotkas]], eesti muusikapedagoog (1929–) 
*[[Johannes Kotkas]] (1915–1998)
*[[Juhan Kotkas]], eesti viiulikunstnik ja viiulipedagoog (1878–1963) 
*[[Kaarel Kotkas]], eesti ettevõtja (1994–)
*[[Kalev Kotkas]], Eesti poliitik (1960–)
*[[Kalevi Kotkas]], Eesti ja Soome kergejõustiklane (1913–1983)
*[[Kalju Kotkas]], eesti vabadusvõitleja (1926–2008)
*[[Kallio Kotkas]], soome spordi- ja ühiskonnategelane (1908–1982)
*[[Rein Kotkas]], eesti näitleja ja laulja (1950–)
*[[Virve Kotkas]], eesti graafik ja raamatuillustraator (1924–2004) 
*[[Ülo Kotkas]], Eesti poliitik (1943–)
*[[Hans Kotke]], Tallinna kiviraidur ja müürseppmeister (15. sajand)
*[[Lenka Kotková]], tšehhi astronoom (1973–) 
*[[František Kotlaba]], tšehhi botaanik ja mükoloog (1927–2020) 
*[[Agnieszka Kotlarska]], poola modell (1972–1996) 
*[[Alar Kotli]], eesti arhitekt (1904–1963)
*[[Anu Kotli]], eesti arhitekt (1943–)
*[[Helve Kotli]], eesti sünoptik ja hüdroloog (1934–2023) 
*[[Aleksandr Kotov]], vene maletaja ja maleliteraat (1913–1981)
*[[Kaie Kotov]], eesti semiootik (1978–) 
*[[Raivo Kotov]], eesti arhitekt (1976–)
*[[Rein Kotov]], eesti filmioperaator (1965–)
*[[Toivo Kotov]], eesti orienteeruja, treener ja sporditegelane (1949–) 
*[[Marina Kotova]], vene parömioloog ja keeleteadlane (1954–)
*[[Olga Kotova]], Läti alpinist (1977–) 
*[[Tatjana Kotova]], Venemaa kaugushüppaja (1976–)
*[[Andres Kotsar]], eesti arst ja tervishoiujuht (1974–) 
*[[Kaarel Kotsar]], eesti haridustegelane (1921–2007)
*[[Kustas Kotsar]], Eesti prosaist ja ajakirjanik (1872–1942)
*[[Maik-Kalev Kotsar]], eesti korvpallur (1996–) 
*[[Valter Kotsar]], Eesti diplomaat (1903–1977)
*[[Sage Kotsenburg]], USA lumelaudur (1993–)
*[[Dmõtro Kotsjubailo]], Ukraina sõjaväelane (1995–2023)
*[[Mõhhailo Kotsjubõnski]], ukraina kirjanik (1864–1913)
*[[Oleg Kotšenovski]], eesti arhitekt ja arhitektuuriteoreetik (1929–2014)
*[[Eduard Kotšergin]], Vene teatrikunstnik ja kirjanik (1937–) 
*[[Vsevolod Kotšetov]], vene kirjanik (1912–1973) 
*[[Pelageja Kotšina]], vene hüdromehaanik (1899–1999)
*[[Jüri Kotšinev]], eesti publitsist (1960–)
*[[Alexander von Kotzebue]], baltisaksa maalikunstnik (1815–1889)
*[[August von Kotzebue]], baltisaksa kirjanik (1761–1819)
*[[Otto von Kotzebue]], baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa meremäeohvitser (1788–1846)
*[[Theodor Kotzebue-Pilar von Pilchau]], Venemaa sõjaväelane (1848–1911)
*[[Níkos Kotzías]], kreeka poliitik (1950–)
*[[Jan Kott]], poola poliitaktivist, kriitik ja teatriteoreetik (1914–2001)
*[[Rudolf Kott]], eesti poksija (1906–1977)
*[[Felix Kotta]], eesti luuletaja (1910–1963)
*[[Ilmar Kotta]], eesti merebioloog, zooloog (1947–) 
*[[Jonne Kotta]], eestlasest merebioloog (1972–) 
*[[Kerri Kotta]], eesti muusikateoreetik ja helilooja (1969–) 
*[[Merilin Kotta]], eesti hispanist ja tõlkija (1982–) 
*[[Klara Kotter]], eesti laulja (1937–1998)
*[[Dieter Kottysch]], saksa poksija (1943–)

==Kou==
*[[Bachar Kouatly]], Prantsusmaa maletaja ja maletegelane (1958–)
*[[Tomáš Koubek]], tšehhi jalgpallur (1992–) 
*[[Bernard Kouchner]], Prantsusmaa poliitik, diplomaat ja arst (1939–)
*[[Roman Koudelka]], Tšehhi suusahüppaja (1989–)
*[[Martin Koukal]], tšehhi murdmaasuusataja (1978–) 
*[[Jan Koum]], Ukraina juudi päritolu ettevõtja ja programmeerija (1976–)
*[[Delwa Kassiré Koumakoye]], Tšaadi poliitik (1949–)
*[[Ménis Koumantaréas]], kreeka kirjanik (1931–)
*[[Jules Koundé]], Prantsusmaa jalgpallur (1998–) 
*[[Élena Kountourá]], Kreeka poliitik (1962–) 
*[[Mikko Kousa]], Soome jäähokimängija (1988–) 
*[[Moussa Kouyate]], Senegali muusik (1956–)

==Kov==
*[[Niko Kovač]], horvaatia jalgpallur (1971–) 
*[[Robert Kovač]], horvaadi jalgpallur (1974–)
*[[András Kovács]], Ungari filmirežissöör (1925–2017)
*[[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]], Rumeenia jalgpallur ja treener (1920–1995)
*[[István Kovács (maadleja)|István Kovács]], Ungari maadleja (1950–)
*[[István Kovács (poksija)|István Kovács]], Ungari poksija (1970–)
*[[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]], Ungari kõrgushüppaja (1973–) 
*[[Joe Kovacs]], Ameerika Ühendriikide kuulitõukaja (1989–)
*[[László Kovács]], Ungari ja Euroopa Liidu poliitik (1939–)
*[[Mõhhailo Koval]], Ukraina sõjaväelane (1956–)
*[[Peeter Koval]], eesti endine mootorrattasportlane (1956–) 
*[[Heikki Kovalainen]], Soome Vormel 1-sõitja (1981–)
*[[Anastassia Kovalenko]], Eesti motoringrajasõitja (1991–) 
*[[Anna Kovalenko]], Ukraina ajakirjanik, ühiskonnategelane ja riigiametnik (1991–) 
*[[Igor Kovalenko]], Läti ukraina maletaja (1988–) 
*[[Jekaterina Kovalevskaja]], vene maletaja (1974–)
*[[Sofja Kovalevskaja]], vene matemaatik (1850–1891)
*[[Vladimir Kovalevski]], vene paleontoloog (1842–1883)
*[[Julija Kovaliv]], Ukraina riigiametnik ja diplomaat (1985–) 
*[[Sergei Kovaljov]], Venemaa poliitik, endine dissident (1930–2021)
*[[Sergei Kovaljov (laevakonstruktor)|Sergei Kovaljov]], vene laevakonstruktor (1919–2011)
*[[Pāvels Kovaļovs]], läti kolmikhüppaja (1990–2015)
*[[Ainārs Kovals]], läti odaviskaja (1981–)
*[[Aleksei Kovaltšuk]], Eesti alpinist (1957–)
*[[Andri Kovaltšuk]], Ukraina sõjaväelane (1974–) 
*[[Viktoria Kovaltšuk]], ukraina kunstnik (1954–2021) 
*[[Anton Kovalyov]], Kanada maletaja (1992–)
*[[Jakub Kovář]], Tšehhi jäähokimängija (1988–)
*[[Jan Kovář]], tšehhi jäähokimängija (1990–) 
*[[Matěj Kovář]], Tšehhi jalgpallur (2000–) 
*[[Ram Nath Kovind]], India poliitik, riigi president alates 2017. aastast (1945–)

==Kow==
*[[Henryk Kowalczyk]], Poola poliitik (1956–) 
*[[Justyna Kowalczyk]], poola suusataja (1983–)
*[[Benjamin Kowalewicz]], Kanada laulja (1975–)
*[[Krzysztof Kowalewski]], poola näitleja (1937–2021)
*[[Krystyna Kowalik-Bańczyk]], poola jurist (1976–) 
*[[Kasia Kowalska]], poola laulja (1973–)
*[[Józef Kowalski (ülipikaealine)|Józef Kowalski]], poola ülipikaealine (1900–2013)
*[[Dawid Kownacki]], poola jalgpallur (1997–)

==Koy==
*[[Yig'al Koyfman]], Iisraeli kabetaja (1974–)

[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ko, Biograafiad]]</text>
      <sha1>lzqthgllx6e08xwo9l4drq0i03cqu1n</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Texase revolutsioon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>411534</id>
    <revision>
      <id>7260395</id>
      <parentid>6817007</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T14:00:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Herbietx</username>
        <id>100863</id>
      </contributor>
      <comment>Lisasin Bexari tänase nime.</comment>
      <origin>7260395</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3222" sha1="felagp1l3e17ywyy3arnedl3qhfvv8f" xml:space="preserve">[[File:Campaigns of the Texas Revolution.jpg|pisi|Texase revolutsiooni aegse sõjategevuse kaart]]
'''Texase revolutsioon''' ehk '''Texase iseseisvussõda''' oli [[1835]].–[[1836]]. aastal [[Mehhiko]] ja [[Texase Vabariik|Texase Vabariigi]] vahel toimunud sõda, mille tulemusena Texase Vabariik iseseisvus. Mehhiko seda siiski ei tunnustanud ning konfliktid jätkusid ka 1840. aastatel. [[1845]]. aastal [[Texase anneksioon|annekteerisid Texase Vabariigi]] [[Ameerika Ühendriigid]], kus [[Texas]]est sai 28. osariik; anneksiooni tagajärjel algas [[Mehhiko-Ameerika sõda]].

Sõda algas [[2. oktoober|2. oktoobril]] 1835 ning lõppes [[21. aprill]]il 1836. Texase vägesid juhtis [[Sam Houston]] ja Mehhiko armeed president [[Antonio López de Santa Anna]]. Ehkki sõda algas Texase pealetungiga oktoobrist detsembrini, oli valdava osa vältel sõjast initsiatiiv Mehhiko armee käes, kuid pärast Santa Anna vangistamist 21. aprillil 1836 taandusid Mehhiko väed lõuna poole riikide piiriks saanud [[Rio Grande (Põhja-Ameerika)|Rio Grande]] jõge.

Mehhiko poolel osales sõjas umbes 6500 meest, Texase poolel umbes 2000. Mehhiklastest sai surma umbes 1000 ja haavata 500 meest, teksaslastest sai surma umbes 700 ja haavata 100 meest. Sõja lõpetas [[Velasco rahuleping]], mis sõlmiti Texases Velascos (tänapäeval [[Surfside Beach]]) [[14. mai]]l 1836. Lepingule kirjutas Mehhiko poolt alla vangistatud president Santa Anna, mistõttu Mehhiko valitsus lepingut ei ratifitseerinud. Lepingu sõlmimise tõttu kaotas Santa Anna oma ametikoha.

Mehhiko võimud süüdistasid Texase kaotuses USA sõjalist sekkumist. Ehkki Ameerika Ühendriigid jäid formaalselt neutraalseks, tuli 40 protsenti 1. oktoobrist 21. aprillini Texase armeesse astunud meestest USA-st pärast sõjategevuse algust. Üle 200 neist olid USA sõjaväelased, kellest ühtki ei karistatud, kui nad oma teenistuskohale naasid. Teksaslastest astus armeesse alla viie protsendi, mis on ajalooliselt üsna väike osakaal.

Sõja järel kehtestati Texases senisest karmimad reeglid [[Orjapidamine|orjapidamise]] toetuseks, vabastatud orjadel kästi Texasest lahkuda ning kaotati naiste õigused majanduslikule iseseisvusele.

==Alamo lahing==
Üks tuntumaid sõjalisi kokkupõrkeid Texase revolutsiooni vältel oli [[Alamo lahing]], milles Mehhiko väed tapsid peaaegu kõik [[Alamo kindlus]]e kaitsjad (eri hinnangul 182–257) [[Béxar]]is (tänane San Antonio), mehhiklasi hukkus 400–600. Lahing oli sõjaliselt tähtsusetu, kuid sel olid ulatuslikud poliitilised tagajärjed. 

Alamo lahingust on tehtud arvukalt filme ja raamatuid, neist tuntumate seas on 1960. aastal režissöör [[John Wayne]]'i lavastatud &quot;[[The Alamo]]&quot;. Kuni 1970. aastateni kujutati Alamo lahingut ingliskeelsetes raamatutes ja filmides peamiselt heade teksaslaste ja kurjade mehhiklaste kokkupõrkena, võrreldes seda [[Termopüülide lahing]]uga antiikajaloos ning kajastamata Texase põlisasukate perspektiivi ja Texase revolutsiooni seoseid [[Orjapidamine|orjapidamisega]].

== Vaata ka ==
*[[Fredonia mäss]]

[[Kategooria:19. sajand Ameerika Ühendriikides]]
[[Kategooria:Mehhiko ajalugu]]
[[Kategooria:Texas]]
[[Kategooria:Sõjad]]
[[Kategooria:1830. aastad]]</text>
      <sha1>felagp1l3e17ywyy3arnedl3qhfvv8f</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260396</id>
      <parentid>7260395</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T14:02:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Herbietx</username>
        <id>100863</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Linkisin San Antonio</comment>
      <origin>7260396</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3226" sha1="c1efpml3zt74njayb5v5zqkxxn61csd" xml:space="preserve">[[File:Campaigns of the Texas Revolution.jpg|pisi|Texase revolutsiooni aegse sõjategevuse kaart]]
'''Texase revolutsioon''' ehk '''Texase iseseisvussõda''' oli [[1835]].–[[1836]]. aastal [[Mehhiko]] ja [[Texase Vabariik|Texase Vabariigi]] vahel toimunud sõda, mille tulemusena Texase Vabariik iseseisvus. Mehhiko seda siiski ei tunnustanud ning konfliktid jätkusid ka 1840. aastatel. [[1845]]. aastal [[Texase anneksioon|annekteerisid Texase Vabariigi]] [[Ameerika Ühendriigid]], kus [[Texas]]est sai 28. osariik; anneksiooni tagajärjel algas [[Mehhiko-Ameerika sõda]].

Sõda algas [[2. oktoober|2. oktoobril]] 1835 ning lõppes [[21. aprill]]il 1836. Texase vägesid juhtis [[Sam Houston]] ja Mehhiko armeed president [[Antonio López de Santa Anna]]. Ehkki sõda algas Texase pealetungiga oktoobrist detsembrini, oli valdava osa vältel sõjast initsiatiiv Mehhiko armee käes, kuid pärast Santa Anna vangistamist 21. aprillil 1836 taandusid Mehhiko väed lõuna poole riikide piiriks saanud [[Rio Grande (Põhja-Ameerika)|Rio Grande]] jõge.

Mehhiko poolel osales sõjas umbes 6500 meest, Texase poolel umbes 2000. Mehhiklastest sai surma umbes 1000 ja haavata 500 meest, teksaslastest sai surma umbes 700 ja haavata 100 meest. Sõja lõpetas [[Velasco rahuleping]], mis sõlmiti Texases Velascos (tänapäeval [[Surfside Beach]]) [[14. mai]]l 1836. Lepingule kirjutas Mehhiko poolt alla vangistatud president Santa Anna, mistõttu Mehhiko valitsus lepingut ei ratifitseerinud. Lepingu sõlmimise tõttu kaotas Santa Anna oma ametikoha.

Mehhiko võimud süüdistasid Texase kaotuses USA sõjalist sekkumist. Ehkki Ameerika Ühendriigid jäid formaalselt neutraalseks, tuli 40 protsenti 1. oktoobrist 21. aprillini Texase armeesse astunud meestest USA-st pärast sõjategevuse algust. Üle 200 neist olid USA sõjaväelased, kellest ühtki ei karistatud, kui nad oma teenistuskohale naasid. Teksaslastest astus armeesse alla viie protsendi, mis on ajalooliselt üsna väike osakaal.

Sõja järel kehtestati Texases senisest karmimad reeglid [[Orjapidamine|orjapidamise]] toetuseks, vabastatud orjadel kästi Texasest lahkuda ning kaotati naiste õigused majanduslikule iseseisvusele.

==Alamo lahing==
Üks tuntumaid sõjalisi kokkupõrkeid Texase revolutsiooni vältel oli [[Alamo lahing]], milles Mehhiko väed tapsid peaaegu kõik [[Alamo kindlus]]e kaitsjad (eri hinnangul 182–257) [[Béxar]]is (tänane [[San Antonio]]), mehhiklasi hukkus 400–600. Lahing oli sõjaliselt tähtsusetu, kuid sel olid ulatuslikud poliitilised tagajärjed. 

Alamo lahingust on tehtud arvukalt filme ja raamatuid, neist tuntumate seas on 1960. aastal režissöör [[John Wayne]]'i lavastatud &quot;[[The Alamo]]&quot;. Kuni 1970. aastateni kujutati Alamo lahingut ingliskeelsetes raamatutes ja filmides peamiselt heade teksaslaste ja kurjade mehhiklaste kokkupõrkena, võrreldes seda [[Termopüülide lahing]]uga antiikajaloos ning kajastamata Texase põlisasukate perspektiivi ja Texase revolutsiooni seoseid [[Orjapidamine|orjapidamisega]].

== Vaata ka ==
*[[Fredonia mäss]]

[[Kategooria:19. sajand Ameerika Ühendriikides]]
[[Kategooria:Mehhiko ajalugu]]
[[Kategooria:Texas]]
[[Kategooria:Sõjad]]
[[Kategooria:1830. aastad]]</text>
      <sha1>c1efpml3zt74njayb5v5zqkxxn61csd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kiviveolaev</title>
    <ns>0</ns>
    <id>413094</id>
    <revision>
      <id>7260589</id>
      <parentid>6771339</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T19:46:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>viitamata</comment>
      <origin>7260589</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="222" sha1="8bswzeuv4368rlp05giemvm8oz2jdm1" xml:space="preserve">{{Viitamata}}
{{lisapildid}}
'''Kiviveolaev''' ehk '''kivilaev''' on enamasti [[rannasõidupurjekas]], mis on kohandatud [[kivi]]de vedamiseks.

Eesti alal on tuntud [[Kihnu kivilaev]]ad.

[[Kategooria:Purjelaevatüübid]]</text>
      <sha1>8bswzeuv4368rlp05giemvm8oz2jdm1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bulgaaria Kuningriik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>416517</id>
    <revision>
      <id>7260617</id>
      <parentid>7251707</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T20:34:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260617</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="28433" sha1="0b1xr6o06kkiu9ff2zsffgsud4mqmp7" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2015}}
{{Lisaviiteid|kuupäev=oktoober 2015}}

{{Endine riik
 |nimi                = Bulgaaria tsaaririik &lt;br/&gt; ''Царство България'' 
 |lipp                = Flag of Bulgaria.svg
 |lipp-tekst          = Lipp
 |vapp                = Coat of arms of Bulgaria (1927-1946).svg
 |vapp-tekst          = Vapp
 |asendikaart         = Kingdom of Bulgaria (1942).svg
 |asendikaart-tekst   = Bulgaaria kuningriik 1942. aastal
 |algusaasta          = 1908
 |lõppaasta           = 1946
 |valitsusvorm        = [[konstitutsiooniline monarhia]]
 |osa                 = 
 |ajalugu1            =
 |sündmus1            =
 |ajalugu2            =
 |sündmus2            =
 |ajalugu3            =
 |sündmus3            =
 |ajalugu4            =
 |sündmus4            =
 |ajalugu5            =
 |sündmus5            = 
 |riigikeel           = 
 |peamised-keeled     = [[Bulgaaria keel|bulgaaria]]
 |pealinn             = [[Sofia]]
 |riigipea            = [[Bulgaaria riigipeade loend|Tsaar]]
 |riigipea-nimi       = [[Ferdinand I (Bulgaaria)|Ferdinand I]] &lt;small&gt;(1908–1918)&lt;/small&gt; &lt;br/&gt; [[Boris III]] &lt;small&gt;(1918–1943)&lt;/small&gt; &lt;br/&gt; [[Simeon II]] &lt;small&gt;(1943-1946)&lt;/small&gt;
 |riigipea2            = [[Bulgaaria peaminister|Ministrite nõukogu esimees]]
 |riigipea-nimi2      = [[Aleksandǎr Malinov]] &lt;small&gt;(1908–1911, esimene)&lt;/small&gt; &lt;br/&gt; [[Kimon Georgiev]] &lt;small&gt;(1944-1946, viimane)&lt;/small&gt;
 |religioon           = [[Bulgaaria õigeusk]]
 |pindala             = 95 223 km² &lt;small&gt;(1908)&lt;/small&gt; &lt;br/&gt; 110 994 km² &lt;small&gt;(1946)&lt;/small&gt;
 |rahvaarv            = 4 215 000  &lt;small&gt;(1908)&lt;/small&gt; &lt;br/&gt; 7 029 349 &lt;small&gt;(1946)&lt;/small&gt;
 |rahvaarv-aasta      = 
 |rahvastikutihedus   = 
 |rahaühik            = [[leev]]
 |eelnes              = [[Pilt:Flag of Bulgaria.svg|25px]] [[Bulgaaria vürstiriik]] 
 |järgnes             = [[Pilt:Flag of Bulgaria (1971-1990).svg|25px]] [[Bulgaaria Rahvavabariik]]
 |hümn                = 
 |deviis              = Jumal on meiega &lt;br/&gt; ''Бог е с нас''
}}

'''Bulgaaria kuningriik''' (ka '''Bulgaaria tsaaririik''' ja '''Kolmas Bulgaaria tsaaririik''') oli [[konstitutsiooniline monarhia]], mis loodi 22. septembril 1908 ([[Juliuse kalender|vkj]]) [[Bulgaaria]] riigi [[vürstiriik|vürstiriigist]] [[monarhia|kuningriigiks]] ülendamise tulemusena. Selle sammu astus [[Ferdinand I (Bulgaaria)|Ferdinand]], kes iseseisvusdeklaratsiooniga [[tsaar]]iks krooniti, peamiselt sõjalistel kaalutlustel – otsimaks võimalust ühendada kõiki [[Balkani poolsaar]]e etniliste bulgaarlaste enamusega piirkondi, mis olid [[Berliini leping (1878)|Berliini leping]]uga Bulgaarialt ära võetud ja [[Osmanite riik|Osmanite riigile]] antud.

Peaaegu kogu oma olemasolu vältel oli Bulgaaria kuningriik sõjas, saades seetõttu hüüdnimeks Balkani [[Preisimaa]]. Mitmeks aastaks mobiliseeris Bulgaaria oma umbes 5 miljonist elanikust rohkem kui miljonilise armee, osaledes kümne aasta jooksul (1910–1920) kolmes sõjas: [[Esimene Balkani sõda|Esimeses]] ja [[Teine Balkani sõda|Teises]] [[Balkani sõjad|Balkani sõjas]] ning [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]]. Viimase lõppedes saatsid võitjariigid Bulgaaria armee laiali ja keelasid selle taastamise, mistõttu kõigi bulgaarlaste alade rahvusliku ühendamise plaanid nurjusid. Pärast vähem kui kahtekümmend aastat sõdis Bulgaaria taas rahvusliku ühendamise eest [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]], kus võitles taas kaotajate poolel, asudes liitlasriikide poolele alles 1944. aastal. See oli Bulgaaria kuningriigile juba kolmas kaotatud sõda. 1946. aastal monarhia kaotati, viimane [[Bulgaaria riigipeade loend|tsaar]] saadeti pagendusse ja kuningriik asendati [[Bulgaaria Rahvavabariik|rahvavabariigiga]].

== Balkani sõjad ==

{{vaata|Balkani sõjad}}

[[Pilt:Balkan Wars Boundaries.jpg|vasakul|pisi|Piirid Balkani poolsaarel pärast Esimest ja Teist Balkani sõda (1912–1913)]]

Vaatamata Bulgaaria riigi loomisele aastal 1878 ja Bulgaaria saavutatud kontrollile Ida-[[Rumeelia]] üle aastal 1885 elas ikka veel märkimisväärne osa Balkani poolsaare bulgaarlastest Osmanite võimu all, eriti [[Makedoonia (piirkond)|Makedoonia]]s. Asja komplitseerimiseks esitasid Makedoonia osadele nõudmisi ka [[Serbia kuningriik|Serbia]] ja [[Kreeka kuningriik|Kreeka]], samas Serbia, kui slaavi riik, pidas [[Makedoonlased|Makedoonia slaavlasi]] serbia rahva hulka kuuluvaiks. Nii algas kolmepoolne võitlus kontrolli eest nende alade üle, mis kestis kuni [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõjani]]. Aastal 1903 oli Osmanite Makedoonias bulgaarlaste ülestõus ja sõda tundus tõenäolisena. Aastal 1908 kasutas Ferdinand ära suurriikidevahelisi võitlusi ning kuulutas Bulgaaria iseseisvaks kuningriigiks ja enda tsaariks. Ta tegi seda 5. oktoobril (kuigi tähistas 22. septembril, kuna Bulgaaria säilitas [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] ametlikult aastani 1916) [[Püha Neljakümne Märtri kirik (Veliko Tǎrnovo)|Püha Neljakümne Märtri kirikus]] [[Veliko Tǎrnovo]]s.

Aastal 1911 asus rahvuslasest peaminister [[Ivan Gešov]] moodustama liitu Kreeka ja Serbiaga ning kolm liitlast otsustasid jätta kõrvale oma rivaliteet ja kavandada ühisrünnak Osmanite vastu.

Veebruaris 1912 sõlmiti Bulgaaria ja Serbia vahel salaleping ning mais 1912 sõlmiti sarnane leping Kreekaga. Ka [[Montenegro kuningriik|Montenegro]] kaasati liitu. Lepingud sätestasid Makedoonia ja [[Traakia]] jaotamise liitlaste vahel, kuigi jaotuspiirid jäid ohtlikult ebamääraseks. Pärast seda, kui Osmanid keeldusid reformide elluviimisest vaidlusalusel alal, puhkes oktoobris 1912 [[Esimene Balkani sõda]]. (Vaata [[Balkani sõjad]].)

[[Pilt:Bulgarian dead in the Attack on Edirne, 1912.jpg|pisi|vasakul|Bulgaarlastest tapetud Balkani sõdades]]

Liitlastel oli hämmastav edu. Bulgaaria armee tekitas Osmanite vägedele mitu hävitavat kaotust ja lähenes ähvardavalt [[Konstantinoopol]]ile, samas serblased ja kreeklased võtsid kontrolli Makedoonias. Osmanid palusid detsembris rahu. Läbirääkimised katkesid ja võitlus jätkus veebruaris 1913. Osmanid kaotasid Adrianoopoli Bulgaaria vägedele. Teine vaherahu järgnes märtsis, kui Osmanid kaotasid kõik oma Euroopa valdused Midia-Enos joonest läänes, mitte kaugel Istanbulist. Bulgaaria sai enda valdusse suurema osa Traakiast, sealhulgas Adrianoopoli ja [[Egeuse meri|Egeuse mere]] sadama Dedeağaçi (nüüd [[Alexandroúpoli]]). Bulgaaria omandas ka viilu Makedooniast, [[Thessaloníki]]st põhjas ja idas, kuid vaid mõned väikesed alad piki läänepiiri.

[[Pilt:Bulgarians in 1912.jpg|pisi|Alad, kus [[Bulgaarlased|etnilised bulgaarlased]] olid aastal 1912 rahvastikus enamuses (heleroheline)]]

Bulgaaria kandis raskeimaid kaotusi, kui ükski tema liitlane, ja selle põhjal tundis õigust suurimale osale saagist. Eriti serblased ei näinud asju sedasi ja keeldusid vabastamast mistahes territooriumi, mille olid Põhja-Makedoonias hõivanud (see on territoorium, mis laias laastus vastab tänapäeva [[Põhja-Makedoonia]] vabariigile), märkides, et Bulgaaria armee ei suutnud täita oma sõjaeelset eesmärki Adrianoopolis (s.t, ei suutnud seda vallutada ilma Serbia abita) ja et sõjaeelsed kokkulepped Makedoonia jaotamiseks tuli üle vaadata. Mõned ringkonnad Bulgaarias kaldusid selles küsimuses Serbia ja Kreekaga sõtta minemise poole. Juunis 1913 moodustasid Serbia ja Kreeka uue liidu, Bulgaaria vastu. Serbia peaminister [[Nikola Pašić]] ütles Kreekale, et see võib saada Traakia, kui Kreeka aitab Serbial hoida Bulgaaria eemal Serbia Makedoonia-osast, ja Kreeka peaminister [[Elefthérios Venizélos]] nõustus. Nähes selles sõjaeelsete kokkulepete rikkumist ning olles [[Saksa keisririik|Saksamaa]] ja [[Austria-Ungari]] poolt diskreetselt julgustatud, kuulutas tsaar Ferdinand Serbiale ja Kreekale sõja ja Bulgaaria armee ründas 29. juunil. Serbia ja Kreeka väed olid esialgu läänepiirilt taganemas, kuid võtsid varsti initsiatiivi ja sundisid Bulgaaria taganema. Võitlus oli väga karm, paljude ohvritega, eriti [[Bregalnica lahing]]us. Varsti astus sõtta Rumeenia ja ründas Bulgaariat põhjast. Ka Osmanite riik ründas kagust. Sõda oli nüüd Bulgaariale otsustavalt kaotatud, mis pidi loobuma suuremast osast oma Makedoonia-nõudlustest Serbiale ja Kreekale, samas ennast kogunud Osmanid võtsid Adrianoopoli tagasi. [[Rumeenia kuningriik|Rumeenia]] võttis [[Lõuna-Dobrudža]].

== Esimene maailmasõda ==

{{vaata|Bulgaaria Esimeses maailmasõjas}}
{{vaata|Serbia kampaania (Esimene maailmasõda)}}

[[Pilt:WWI BG MAP.jpg|pisi|Bulgaaria kuningriigi suurim territoriaalne ulatus (1915–1918) [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal (sealhulgas okupeeritud territooriumid)]]

Pärast Balkani sõdu pöördus Bulgaaria arvamus Venemaa ja lääneriikide vastu, kes bulgaarlaste arvates ei teinud midagi nende aitamiseks. [[Vasil Radoslavov]]i valitsus joondas Bulgaaria Saksamaa ja Austria-Ungariga, isegi kui see tähendas ka muutumist Bulgaaria traditsioonilise vaenlase Osmanite liitlaseks. Kuid Bulgaarial ei olnud nüüd nõudmisi Osmanite vastu, samas kui [[Serbia Kuningriik|Serbia]], [[Hellenite kuningriik|Kreeka]] ja [[Rumeenia Kuningriik|Rumeenia]] ([[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]] ja Prantsusmaa liitlased) omasid kõiki valdusi, mida Bulgaaria pidas enda omaks. Bulgaaria, toibudes [[Balkani sõjad|Balkani sõ]]dadest, jättis [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] esimese aasta vahele, kuid kui Saksamaa lubas taastada [[San Stefano rahuleping]]u piirid, kuulutas Bulgaaria, kellel oli [[Balkani poolsaar]]el suurim armee, oktoobris 1915 Serbiale sõja. Ühendkuningriik, [[Prantsusmaa]], [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia]] ja [[Venemaa]] kuulutasid siis Bulgaariale sõja.

Bulgaaria, olles liidus Saksamaa, Austria-Ungari ja Osmanitega, saavutas sõjalisi võite Serbia ja Rumeenia vastu, võttes enamuse [[Makedoonia]]st ([[Skopje]] oktoobris), edenedes [[Makedoonia (Kreeka geograafiline piirkond)|Kreeka Makedooniasse]] ja võttes septembris 1916 rumeenlastelt [[Dobrudža]]. Kuid sõda muutus peagi ebapopulaarseks suurema osa Bulgaaria rahva hulgas, kes kannatas suuri majandusraskusi ja kellele ei meeldinud ka, et õigeusklikud kristlased pidid võitlema liidus moslemitest Osmanitega. Agraarpartei juht [[Aleksandǎr Stambolijski]] vangistati tema vastuseisu tõttu sõjale. [[Veebruarirevolutsioon|Vene revolutsioon]] 1917. aasta veebruaris avaldas Bulgaarias suurt mõju, levitades sõjaväes ja linnades sõja- ja monarhiavastaseid tundeid. Juunis astus Radoslavovi valitsus tagasi. Armees puhkesid mässud, Stambolijski vabastati ja välja kuulutati [[Bulgaaria vabariik]].

Septembris 1918 murdsid prantslased, serblased, britid, itaallased ja kreeklased läbi Makedoonia rinde ning tsaar Ferdinand oli sunnitud rahu paluma. 
== Sõdadevahelised aastad ==
[[File:Map of Bulgaria after Treaty of Neuilly-sur-Seinе-en.svg|pisi|[[Neuilly rahu]]ga kaotatud Bulgaaria kuningriigi alad]]
Stambolijski eelistas demokraatlikke reforme, mitte revolutsiooni. Revolutsionääride peatamiseks veenis ta Ferdinandi oma poja [[Boris III]] kasuks troonist loobuma. Revolutsionäärid suruti maha ja armee saadeti laiali. [[Neuilly rahu]]ga (novembris 1919) kaotas Bulgaaria oma Egeuse mere rannikuala Kreekale ja peaaegu kogu [[Põhja-Makedoonia|Makedoonia]] territooriumi uuele [[Jugoslaavia Kuningriik|Jugoslaavia kuningriigile]] ning pidi Dobrudža tagasi [[Rumeenia kuningriik|Rumeenia kuningriigile]] andma (vaata ka [[Dobrudža]], [[Bulgaaria Läänealad]], [[Lääne-Traakia]]). Valimised 1920. aasta märtsis andsid Agraarparteile suure enamuse ja [[Aleksandar Stamboliyski]] moodustas Bulgaaria esimese tõeliselt demokraatliku valitsuse.
[[File:StamboliskiEnLaConferenciaDeGénova1922-2.jpeg|left|thumb|250px|[[Aleksandar Stamboliyski]]]]
Kuigi Bulgaaria ei kaotanud suuri territooriume, oli rahvas jälle raskelt võidelnud mittemillegi eest. Kaotatud territooriume, eriti Dobrudžat ja Makedooniat, peeti Bulgaaria lahutamatuks osaks ja surve nende tagasivallutamiseks muutus lõpuks saatuslikuks kinnisideeks, mis ajas riigi liitu [[Kolmas riik|Saksamaaga]]. Kuid erinevalt teisest lüüasaanud [[Ida-Euroopa]] riigist, [[Ungari kuningriik#Sõdadevaheline periood|Ungari]]st, jätkas Bulgaaria sisuliselt sama valitsusega kui enne.

Stambolijski seisis silmitsi suurte sotsiaalsete probleemidega, riik oli ikka veel vaene maa, kus elasid enamasti talupoegadest väikemaapidajad. Bulgaariat koormasid suured sõja[[reparatsioon]]id [[Jugoslaavia Kuningriik|Jugoslaaviale]] ja Rumeeniale ning see pidi tegelema põgenike probleemiga, kui Bulgaaria-meelsed makedoonlased pidid Jugoslaavia Makedooniast lahkuma. Sellest hoolimata suutis Stambolijski läbi viia palju sotsiaalseid reforme, kuigi vastuseis tsaarilt, suurmaaomanikelt ja palju väiksema kuid siiski mõjuka armee ohvitseridelt oli võimas. Veel üks kibe vaenlane oli [[Sisemine Makedoonia Revolutsiooniline Organisatsioon]] (VMRO), mis eelistas Makedoonia Bulgaariale tagasivallutamiseks sõda. Seistes silmitsi sellise hulga vaenlastega, asus Stambolijski liitu [[Bulgaaria Kommunistlik Partei|Bulgaaria Kommunistliku Parteiga]] ja avas suhted [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liiduga]].

Sõdadevaheline Bulgaaria oli majanduslikust seisukohast väga mahajäänud. [[Rasketööstus]] oli peaaegu olematu suurte [[loodusvarad]]e puudumise tõttu ja olemasolev koosnes peaaegu eranditult [[tekstiilitööstus]]est ja [[käsitöö]]st. Isegi need vajasid ellujäämiseks ulatuslikke kaitsetolle. Mõned loodusvarad olid olemas, kuid halvad ühendusteed tegid nende kasutuselevõtu võimatuks ja peaaegu kõiki tähtsaid tööriistu imporditi. Farmimasinad ja [[kunstväetis]]ed olid peaaegu ennekuulmatud. [[Põllumajandustooted]] olid peaaegu ainsad asjad, mida Bulgaaria [[eksport]]ida sai ja pärast 1929. aastat muutus see väga raskeks.

Bulgaaria oli õnnelik kohaliku suurmaaomanike klassi puudumise pärast, kuna ajalooliselt olid kõik suurmaaomanikud olnud türklased, kes pärast iseseisvumist aastal 1878 välja saadeti. Sellisena oli Bulgaaria põllumajandus peaaegu täielikult väikemaaomanike ja talupoegade oma. Maavaldused olid väikesed ja peaaegu eranditult alla 50 [[Aaker|aak]]ri, kuid nad töötasid pingsalt ja isegi väikseimad viieaakrised majapidamised tootsid sageli saaki turul müümiseks. Bulgaaria talupoegadel oli ajaloolistel põhjustel ka parem töö[[eetika]], kui nende kolleegidel Rumeenias või Ungaris. Türklastest maaomanikud olid vanadel aegadel sageli julmad ja pahelised, kuid nad vaevusid ka harva oma valdusi külastama. Ja kuna nad tavaliselt nõudsid talupoegadelt maksu raha või saagi, mitte töö kujul, lõi see lisastiimuli tugevalt töötada, mis mujal Ida-Euroopas puudus.

Nagu mujal Ida-Euroopas, kasvatasid Bulgaaria talupojad traditsiooniliselt teravilja oma maaomanikele, mida pärast sõda ei olnud konkurentsi tõttu Ameerika Ühendriikide ja Lääne-Euroopaga võimalik tõhusalt turustada. Kuid nad suutsid kergesti ümber lülituda aiakultuuridele ja [[Tubakas (aine)|tubaka]]le, erinevalt teistest riikidest, kus talupojad kannatasid raskemini jätkuva sõltuvuse tõttu [[mais]]ist ja [[nisu]]st.

Olles palju edukam, kui ülejäänud Ida-Euroopa, kannatas Bulgaaria põllumajandus ikka veel mahajäänud tehnoloogia pärast ja eriti maapiirkondade ülerahvastatusest ja hajutatud maatükkidest (talupoegade traditsioonilise tava tõttu jagada oma maa võrdselt kõigi poegade vahel). Ja kogu põllumajanduslik [[eksport]] kannatas [[Suur depressioon|suure depressiooni]] alguse tõttu. Teisest küljest tähendas vähearenenud majandus, et Bulgaarial oli vähe probleeme võlgade ja [[inflatsioon]]iga. Veidi alla poole tööstusest kuulus välisfirmadele, erinevalt ligikaudu 80% Rumeenia tööstusest.

Kuna rahvastik oli 85% etnilised [[bulgaarlased]], oli suhteliselt vähe sotsiaalseid tülisid peale konflikti rikaste ja vaeste vahel. Enamus Sofia asukaid säilitas tihedad sidemed maapiirkondadega, kuid see ei hoidnud ära lõhet talupoegade ja linnaklassi vahel (s.o Sofia versus keegi teine), kuigi veidi oli ka tahtlikku manipuleerimist poliitikute poolt, kes püüdsid ära kasutada talupoegade traditsioonilist umbusaldust &quot;linnavurlede&quot; suhtes. Aga enamasti oli see tingitud tülist valitsejate ja valitsetavate vahel. Umbes 14% rahvastikust olid [[muslim]]id, peamiselt türklased (s.o maaomanike klassi riismed), kuid ka käputäis niinimetatud &quot;pomakke&quot; (etnilised bulgaarlased, kes praktiseerisid islamit). Moslemid olid võõrandunud domineerivatest õigeusklikest nii religioossetel kui ka ajaloolistel põhjustel. Nad ei rõhunud vähemuste õigustele ega püüdnud luua omi koole ning selle asemel ei küsinud midagi muud, kui et nad jäetaks omaette omi asju ajama. Bulgaaria valitsus kohustus hea tahte märgiks aitama neil tagasi Türki minna.

Võrreldes majandusega oli Bulgaaria haridussüsteem väga edukas ja vähem kui pooled elanikud olid [[Kirjaoskus|kirjaosk]]amatud. Nõutav oli kaheksa aastat kooliharidust ja üle 80% lastest käis koolis. Vähestele õpilastele, kes läksid [[keskkool]]i, põhinesid [[kõrgkool]]id saksa [[gümnaasium]]il. Kohtu[[kolledž]]isse tahtjatele korraldati vastuvõtukonkursse ning Bulgaarias oli lisaks [[Sofia ülikool]]ile arvukalt tehnilisi ja erikoole. Paljud Bulgaaria üliõpilased läksid ka välismaale, peamiselt Saksamaale ja Austriasse (haridussidemed Venemaaga lõppesid aastal 1917). Üldiselt jõudis haridus alamklassideni rohkem, kui kusagil mujal Ida-Euroopas, kuid puudusena all liiga palju üliõpilasi vabades kunstides ja teistes abstraktsetes asjades kraadi nõutamas ja ei leidnud tööd mujal, kui valitsusbürokraatias. Paljud neist kaldusid Bulgaaria Kommunistliku Partei poole.

Bulgaaria valitsusel oli enamiku [[Konstitutsiooniline monarhia|konstitutsioonil]]iste [[monarhia]]tega sama puudus, mis ei tõmmanud selget joont kuningavõimu ja [[Parlamentaarne monarhia|parlamen]]divõimu vahele. 1879. aasta põhiseadus oli mõeldud võimu viimase kätte andmiseks, kuid võimaldas piisavalt targal monarhil siiski valitsusaparaadi üle kontrolli saavutada. Nii juhtus riukaliku tsaari Ferdinandiga, kes sunniti siiski troonist loobuma pärast järjestikusi kaotusi Balkani sõdades ja Esimeses maailmasõjas. Troonile järgnes tema poeg Boris, kuid noor kuningas ei saanud asendada oma isa võimu, mida see oli ehitanud aastakümneid läbi intriigide. Seetõttu hakkas parlament domineerima pärast seda, kui Boris nimetas Aleksandǎr Stambolijski peaministriks. Stambolijski Agraarpartei domineeris varsti parlamendis üle poole kohtadega. Ülejäänud kohad võttis Bulgaaria Kommunistlik Partei, mis (huvitaval kombel) oli suuruselt riigi teine poliitiline partei ja ainus muu, millel oli mingi tähtsus (oli kümmekond väiksemat parteid, kuid neil ei olnud esindust parlamendis või mingitki tähtsust). Agraarpartei esindas peamiselt talupoegi ja eriti neid, kes olid valitsusega Sofias rahulolematud Ferdinandi valitsusajast saati, kui valitses ulatuslik korruptsioon ja talupoegadelt raha varastamine. Samal ajal, kui suurem osa Bulgaaria alamklassidest toetas Makedoonia annekteerimist, olid nad rahulolematud kahes edutus sõjas tekkinud suurest verevalamisest selle tagasivõtmiseks. Tõepoolest kandis Stambolijski sõja-aastatel vanglakaristust oma hääleka kriitika pärast selle suhtes. BKP koosnes peamiselt intelligentsist ja linna palgatöölistest, kuid selle peamine koosseis oli vaesed talupojad ja muud vähemused. AP esindas aga jõukamaid talupoegi. Sellises kliimas ruttas Stambolijski 1920. aastal vastu võtma maareformi, mille eesmärk oli tükeldada mõned riigimaad, kirikumaad ja rikkamate talupoegade valdused. Ettearvatavalt andis see talle ulatuslikku toetust ja sundis BKP AP-ga liitu peamiselt hääle saamiseks parlamendis.

Kuid Stambolijski oli veendunud [[Antikommunism|antikommunis]]t ja püüdis luua rahvusvahelist liikumist [[marksism]]iga võitlemiseks. See oli tema niinimetatud &quot;[[Roheline internatsionaal]]&quot;, vastuseks kommunistlikule &quot;[[Komintern|Punasele internatsionaalile]]&quot;. Ta reisis Ida-Euroopa pealinnadesse, kuulutades oma vaateid talupoegade liidust. Kuid hädad algasid siis, kui ta püüdis seda levitada Jugoslaavias, riigis, milles olid Bulgaariaga väga sarnased tingimused (s.o väga vähe tööstust ja palju kommuniste). Stambolijski oli Belgradi teretulnud, kuna toetas Makedoonia probleemile rahumeelset lahendust. Ta soovis ka kõigi Ida-Euroopa slaavi rahvaste suurde Jugoslaavia konföderatsiooni ühendamist. Kuid kodus sattus ta hätta sõjaka IMRO fraktsiooni tõttu. Paljud Makedoonia juhid elasid pärast nurjunud 1903 mässu Osmanite riigi vastu Sofias ja nüüd olid nendega ühinenud teised, kes põgenesid Jugoslaavia valitsuse eest (mis säilitas ametliku seisukoha, et makedoonlased olid etnilised serblased). Kuna Bulgaaria oli pärast Esimest maailmasõda sunnitud piirama oma relvajõudude suurust, saavutasid IMRO juhid kontrolli suure osa piirialade üle Jugoslaaviaga.

Märtsis 1923 sõlmis Stambolijski Jugoslaaviaga kokkuleppe, tunnistades uut piiri ja lubades VMRO mahasurumist. See päästis valla rahvusliku reaktsiooni ja 9. juunil toimus IMRO poolt korraldatud [[Bulgaaria riigipööre (1923)|riigipööre]] pärast seda, kui AP saavutas sama aasta valimistel 87% parlamendikohtadest. Bulgaaria valitsus võis vastupanuks koondada vaid käputäie vägesid ja veel hullem oli Stambolijski koondatud relvadeta talupoegade jõuk. Vaatamata sellele puhkes Sofia tänavatel kaos ja õnnetu peaminister [[lintšimine|lintš]]iti lisaks relvastamata talupoegade ründamisele. Kogu asi kahjustas tugevalt Bulgaaria rahvusvahelist mainet. Võimu võttis [[Aleksandǎr Cankov]]i parema tiiva valitsus, teda toetasid tsaar, armee ja VMRO, kes korraldas [[Valge Terror (Bulgaaria)|Valge terrori]] agraarparteilaste ja kommunistide vastu. Kommunistide juht [[Georgi Dimitrov]] põgenes Nõukogude Liitu. Pärast teist, kahest nurjunud katsest tsaari elu kallale aastal 1925 [[atentaat Püha Nedelja kirikus|pommirünnakus Sofia toomkirikus]] (esimene katse leidis aset Arabakonaki mäekurus) toimusid metsikud [[repressioon]]id. Kuid aastal 1926 veenis tsaar Cankovit tagasi astuma ja ametisse asus [[Andrej Ljapčev]]i palju mõõdukam valitsus. Välja kuulutati amnestia, kuigi kommunistid jäid keelatuks. Agraarparteilased reorganiseerusid ja võitsid [[Nikola Mušanov]]i juhtimisel [[Bulgaaria parlamendivalimised (1931)|1931. aasta valimised]].

Just siis, kui poliitiline stabiilsus oli taastatud, tabasid Bulgaariat kõik [[Suur depressioon|ülemaailmse majanduskriisi]] tagajärjed ja sotsiaalsed pinged kasvasid taas. Mais 1934 toimus [[Bulgaaria riigipööre (1934)|veel üks riigipööre]], agraarparteilased suruti taas maha ja loodi [[Kimon Georgiev]]i [[Autoritarism|autorita]]arne režiim, mida toetas tsaar Boris. Aprillis 1935 võttis Boris ise võimu, valitsedes nukupeaministrite [[Georgi Kjoseivanov]]i (1935–1940) ja [[Bogdan Filov]]i (1940–1943) kaudu. Tsaari režiim keelas kõik [[opositsioon]]iparteid ja viis Bulgaaria liitu [[natsionaalsotsialism|natsistliku]] [[Kolmas Riik|Saksamaa]] ja [[fašism|fašistliku]] [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia]]ga. Kuigi [[Balkani pakt]]i sõlmimine aastal 1938 taastas head suhted Jugoslaavia ja Kreekaga, jätkas territoriaalne küsimus hõõgumist.

== Bulgaaria Teises maailmasõjas ==
{{Vaata|Bulgaaria Teises maailmasõjas}}
Seistes silmitsi sissetungiga, triivis Bulgaaria Filovi valitsusajal [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõtta]]. 7. septembril 1940 sai Bulgaaria Lõuna-[[Dobrudža]] tagastamisega [[Rumeenia kuningriik|Rumeenia kuningriigi]] poolt altkäemaksu. Seda tehti Saksamaa diktaatori [[Adolf Hitler]]i korraldusel ja viidi ellu [[Craiova leping]]uga.

[[Pilt:KingdomOfBulgaria1941-1944.png|pisi|Bulgaaria [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal]]
===Saksa-Itaalia Balkani kampaania===
[[1. märts]]il 1941 allkirjastas Bulgaaria ametlikult [[Kolmikpakt]]i, saades [[Kolmas Riik|Natsi-Saksamaa]], [[Jaapani impeerium]]i ja [[Itaalia kuningriik (1861-1946)|Itaalia kuningriigi]] liitlaseks. Saksa väed sisenesid riiki, et ette valmistada Saksamaa sissetungid [[Kreeka kuningriik]]i ja [[Jugoslaavia Kuningriik]]i. Kui Jugoslaavia ja Kreeka olid alistatud, lubati Bulgaarial okupeerida kogu [[Traakia (Kreeka geograafiline piirkond)|Kreeka Traakia]] ja suurem osa [[Makedoonia]]st. Bulgaaria kuulutas [[Suurbritannia]]le ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidele]] sõja, kuid seisis vastu Saksamaa survele kuulutada sõda [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidule]], kartes venemeelseid tundeid riigis.

Augustis 1943 suri tsaar Boris äkitselt pärast naasmist Saksamaalt (võib-olla mõrvati, kuid seda pole tõestatud) ja tema järglaseks sai kuueaastane poeg [[Simeon II]]. Võimu hoidis regentide nõukogu, mida juhtis noore tsaari onu, prints Kirill. Uus peaminister [[Dobri Božilov]] oli enamjaolt Saksa marionett.

Vastupanu sakslastele ja Bulgaaria režiimile laienes aastaks 1943, seda koordineerisid peamiselt kommunistid. Üheskoos agraarparteilaste, keda nüüd juhtis [[Nikola Petkov]], sotsiaaldemokraatide ja isegi paljude armeeohvitseridega asutasid nad [[Isamaarinne (Bulgaaria)|Isamaarinde]]. Partisanid tegutsesid mägises läänes ja lõunas. 1944. aastaks oli selge, et Saksamaa kaotab sõja, ja režiim hakkas otsima väljapääsu. Božilov astus mais tagasi ja tema järglane [[Ivan Bagrjanov]] püüdis korraldada läbirääkimisi lääneliitlastega.

1943. aasta lõpul ja 1944. aasta algul pommitas pealinna Sofiat [[Sofia pommitamine Teises maailmasõjas|liitlaste õhuvägi]], hiljem korraldati reide teistele suurtele linnadele. Kuid Nõukogude armee lähenes kiiresti Bulgaariale. 
===Ühepoolne väljumine sõjast===
1944. aasta augustis teatas Bulgaaria oma ühepoolsest sõjast väljumisest ja palus Saksa vägedel lahkuda: Bulgaaria väed viidi kiiruga Kreekast ja Jugoslaaviast välja. Septembris ületasid nõukogulased põhjapiiri. Valitsus, lootusetuna [[Nõukogude okupatsioon]]i vältimiseks, kuulutas Saksamaale sõja, kuid nõukogulased ei lasknud end takistada ja 8. septembril kuulutasid nad sõja Bulgaariale – mis seega leidis end mõne päeva jooksul olevat sõjas nii Saksamaa kui ka Nõukogude Liiduga. 16. septembril sisenes Nõukogude armee Sofiasse.

== Kommunistlik riigipööre ==

Isamaarinne asus Sofias ametisse [[Bulgaaria riigipööre (1944)|pärast riigipööret]], luues endise valitseja Kimon Georgievi juhtimisel laia koalitsiooni ning kaasates sotsiaaldemokraate ja agraarparteilasi. Rahulepingu tingimustel võis Bulgaaria säilitada [[Lõuna-Dobrudža]], kuid loobus ametlikult kõigist nõuetest Kreeka ja Jugoslaavia territooriumile. 150 000 bulgaarlast saadeti Kreeka [[Traakia]]st välja. Kommunistid võtsid algul uues valitsuses teadlikult väikese rolli, kuid Nõukogude esindajad olid tegelik võim riigis. Loodi kommunistide kontrollitav rahvamiilits, mis ahistas ja hirmutas mittekommunistlikke parteisid.

1. veebruaril 1945 oli Bulgaarias näha uut võimuolukorda, kui [[regent]] [[Prints Kiril (Bulgaaria)|prints Kiril]], endine peaminister [[Bogdan Filov]] ja sadu teisi vana režiimi ametnikke vahistati süüdistatuna sõjakuritegudes. Juunis hukati Kirill ja teised regendid, 22 endist ministrit ja palju muid. Septembris 1946 kaotati [[Bulgaaria vabariigi referendum (1946)|referendumil]] monarhia ja noor tsaar Simeon saadeti pagulusse. Kommunistid võtsid nüüd avalikult võimu, [[Vasil Kolarov]] sai presidendiks ja Dimitrov sai peaministriks. [[Bulgaaria parlamendivalimised (1946)|Lubatud vabu valimisi]] võltsiti jultunult ja opositsioon boikoteeris neid. Agraarparteilased keeldusid koostööst uue režiimiga ja juunis 1947 nende juht [[Nikola Petkov]] vahistati. Vaatamata tugevatele rahvusvahelistele protestidele hukati ta septembris. See tähistas [[Bulgaaria Rahvavabariik|kommunistliku režiimi]] lõplikku loomist Bulgaarias.
{{vaata|Bulgaaria Rahvavabariik}}

== Vaata ka ==
* [[Ferdinand I (Bulgaaria)|Ferdinand I]]
* [[Boris III]]
* [[Balkani sõjad]]
* [[Bulgaaria ajalugu]]

[[Kategooria:Bulgaaria ajalugu]]
[[Kategooria:Bulgaaria ajaloolised riigid]]
[[Kategooria:Euroopa uusaja riigid]]
[[Kategooria:Euroopa uusima aja ajaloolised riigid]]</text>
      <sha1>0b1xr6o06kkiu9ff2zsffgsud4mqmp7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Oru mõis (Kose)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>418712</id>
    <revision>
      <id>7260720</id>
      <parentid>7259581</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T22:48:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260720</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1666" sha1="6smzkcjf1icu1p366yvoz9ozy3gghjt" xml:space="preserve">[[Fail:Oru mõis Kose kihelkond (cropped).tif|pisi|Oru mõis 1936. aastal]]
'''Oru mõis''' ([[saksa keel]]es ''Orrenhof'') oli [[Tuhala mõis]]a [[kõrvalmõis]] [[Kose kihelkond|Kose kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;&gt;{{Mõisaportaal|harju|oru}} (vaadatud 28.10.2015)&lt;/ref&gt;. Nüüdisajal jääb mõis [[Harju maakond]]a [[Kose vald]]a&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt;.
[[Fail:Oru mõis pärast 1905. aasta revolutsiooni.tif|pisi|Oru mõis pärast 1905. aasta revolutsiooni]]
Mõis asutati 1663.&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot; /&gt; Mõisal oli palju omanikke.

Peahoone ehitati mitmes osas 18.–19. sajandil.&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot; /&gt;

Mõisa peahoone põletati [[1905. aasta revolutsioon Eestis|1905. aastal revolutsiooni]] käigus ja pärast tulekahju ehitati vanadele kivist müüridele peale puust teine korrus.&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot; /&gt; 1898.–1919. aastani olid mõisa omanikud [[Von Lilienfeld-Toal|von Lilienfeld-Toalid]]. Mõis [[1919. aasta maareform|võõrandati]] 1919. aastal.&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{Mõisaportaal|harju|oru}}
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16559 Oru mõis (Kose khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is

{{Kose kihelkond}}
{{koord}}
[[Kategooria:Harjumaa mõisad]]
[[Kategooria:Pilar von Pilchaude mõisad]]
[[Kategooria:Tiesenhausenite mõisad]]
[[Kategooria:Igelströmide mõisad]]
[[Kategooria:Kotzebuede mõisad]]
[[Kategooria:Ungern-Sternbergide mõisad]]
[[Kategooria:Brevernite mõisad]]
[[Kategooria:Lilienfeldide mõisad]]
[[Kategooria:Kose kihelkonna mõisad]]
[[Kategooria:Kose vald]]</text>
      <sha1>6smzkcjf1icu1p366yvoz9ozy3gghjt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Paunküla mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>418715</id>
    <revision>
      <id>7260711</id>
      <parentid>7259289</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T22:39:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260711</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3210" sha1="d74fepajwvwonpquluxk1r1us2v4t86" xml:space="preserve">[[Fail:Paunküla mõis enne 1905 (cropped).tif|pisi|Paunküla mõis 1904. aastal]]
'''Paunküla mõis''' ([[saksa keel]]es ''Paunküll'') oli [[rüütlimõis]] [[Kose kihelkond|Kose kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l.&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;&gt;{{Mõisaportaal|harju|paunkyla}} (vaadatud 28.10.2015)&lt;/ref&gt; Nüüdisajal kuulub mõis [[Harju maakond]]a [[Kose vald]]a.&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt;

===Ajalugu===
Mõisat on esmamainitud [[1493]]. aastal&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt;, 17. sajandi keskel kuulus see [[Vietinghoff]]idele&lt;ref&gt;Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Reprint der Ausg. Tartu 1935, Hannover-Döhren, 1971, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000345/images/index.html?id=00000345&amp;groesser=&amp;fip=193.174.98.30&amp;no=&amp;seite=401 seite 401]&lt;/ref&gt;. Mõisal oli hiljem palju omanikke&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt;, aga ajavahemikus 1750–1754 omasid mõisat [[Hagemeister]]ite suguvõsa ja [[Hagemeister]]ite perekonnale jäi mõis [[1919. aasta maareform|1919. aasta mõisate riigistamiseni]]. Viimane mõisnik (alates 1910. aastast) oli [[Julius von Hagemeister]]&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17973 Paunküla mõis (Kose khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is&lt;/ref&gt;.

19. sajandi alguses ehitati stiilne ühekorruseline [[Klassitsism|klassitsistlik]] peahoone, mis 1905. aastal põles maha&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt;. Põlenud peahoone ehitati ülesse [[Historitsism|historitsistlikus]] stiilis.&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt;

1950-ndatel ehitati peahoone ümber ja lisati teine korrus.&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot; /&gt;

[[Fail:Paunküla mõis pärast 1905. aasta revolutsiooni.tif|pisi|Paunküla mõis pärast 1905. aasta põletamist]]
===Paunküla mõisa põletamine 1905. aastal===
[[1905]]. [[1905. aasta revolutsioon Eestis|aasta sündmuste keerises]] pandi mõis põlema ja see sai tugevasti kannatada. Kahju hinnati hiljem 33 000 rublale.&lt;ref&gt;Aitsam, Mihkel. 1905. aasta revolutsioon ja selle ohvrid Eestis. Tartu: &quot;Ilmamaa&quot;, 2011. Lk 122, 283.&lt;/ref&gt; [[Mihkel Aitsam]]i kirjeldab mõisas toimunud rüüstamist järgnevalt:
{{Tsitaat|13. detsembril [1905] ilmus Julius von Hagemeisteri Paunküla mõisa 150-meheline salk. Esiti korjati valitsejalt relvad, siis purustati mõisa sisustus ja lõpuks süüdati härrastemaja põlema. Viinavabrikus peksti kõik segi ja piiritus lasti maha.}}

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{Mõisaportaal|harju|paunkyla}}
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17973 Paunküla mõis (Kose khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is
*[https://www.muis.ee/museaalview/818974 Paunküla mõis pärast 1905. aasta tulekahju ümberehitatuna]
*[https://www.muis.ee/museaalview/1266835 Paunküla mõis Nõukogude aja ümberehitustega]
{{Kose kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.142777|EW=25.324444|type=landmark|region=EE}}

[[Kategooria:Harjumaa mõisad]]
[[Kategooria:Kose kihelkonna mõisad]]
[[Kategooria:Kose vald]]
[[Kategooria:Maydellide mõisad]]
[[Kategooria:Derfeldenite mõisad]]
[[Kategooria:Tiesenhausenite mõisad]]
[[Kategooria:Zoege von Manteuffelite mõisad]]
[[Kategooria:Hagemeistrite mõisad]]</text>
      <sha1>d74fepajwvwonpquluxk1r1us2v4t86</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tammiku mõis (Kose)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>418719</id>
    <revision>
      <id>7260706</id>
      <parentid>7259324</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T22:33:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260706</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1057" sha1="iqi77mk732dyhw9brbs2q8njm6t4gak" xml:space="preserve">[[Fail:Tammiku mõis Kose kihelkonnas (cropped).tif|pisi|Enne 1905. aasta põletamist]]
'''Tammiku mõis''' ([[saksa keel]]es ''Tammik'') oli [[rüütlimõis]] [[Kose kihelkond|Kose kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;&gt;{{Mõisaportaal|harju|tammiku}} (vaadatud 28.10.2015)&lt;/ref&gt;. Nüüdisajal jääb mõis [[Harju maakond]]a [[Kose vald]]a&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt;.

Mõis asutati 17. sajandil.&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt; 18. sajandi lõpul ehitati mõisa peahoone, mida 19. sajandil ümberehitamise käigus pikendati&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt;. 1905 pandi peahoone põlema ja hiljem hoone ehitati uuesti üles.&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt; 1960. aastatest on hoone jälle varemetes.&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{Mõisaportaal|harju|tammiku}}

{{Kose kihelkond}}

[[Kategooria:Harjumaa mõisad]]
[[Kategooria:Kose kihelkonna mõisad]]
[[Kategooria:Kose vald]]
[[Kategooria:Fersenite mõisad]]
[[Kategooria:Mohrenschildtide mõisad]]
[[Kategooria:Taubede mõisad]]</text>
      <sha1>iqi77mk732dyhw9brbs2q8njm6t4gak</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vardi mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>418732</id>
    <revision>
      <id>7260460</id>
      <parentid>7031939</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T15:49:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7260460</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1435" sha1="sztcqt3ugpc0z50upflm5nar22hvhst" xml:space="preserve">{{See artikkel| on Nissi kihelkonna rüütlimõisast; Paistu kihelkonna rüütlimõisa kohta vaata artiklit [[Vardi mõis (Paistu)]]}}

[[Fail:Vardi mõisa sissekäik.tif|pisi|Vardi mõis enne ümberehitusi]]
'''Vardi mõis''' ([[saksa keel]]es ''Schwartzen'') oli [[rüütlimõis]] [[Nissi kihelkond|Nissi kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l.&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;&gt;{{Mõisaportaal|harju|vardi}} (vaadatud 28.10.2015)&lt;/ref&gt; Nüüdisajal jääb mõis [[Rapla maakond]]a [[Märjamaa vald]]a.&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt;

Mõisat on esmamainitud [[1582]]. aastal, kui see kuulus [[Schwartz]]idele.&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt; Kivist peahoone põles 1905. aastal ja ehitati hiljem muudetud kujul üles.&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt; 20. sajandil ehitati hoonet tugevasti ümber ja tänapäeval kasutatakse seda kultuurimajana.&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited}}
== Kirjandus ==
*[[Tõnu Mesila]], [https://dea.digar.ee/article/marjamaa/2011/05/11/22 Varbola kandi ajaloost], Märjamaa Nädalaleht, nr. 19, 11 mai 2011
==Välislingid==
*{{Mõisaportaal|harju|vardi}}
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16637 Vardi mõis (Nissi khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is
{{Nissi kihelkond}}
{{koord}}
[[Kategooria:Harjumaa mõisad]]
[[Kategooria:Nissi kihelkond]]
[[Kategooria:Märjamaa vald]]
[[Kategooria:Taubede mõisad]]
[[Kategooria:Pilar von Pilchaude mõisad]]</text>
      <sha1>sztcqt3ugpc0z50upflm5nar22hvhst</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Haapsalu Metsakalmistu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>419088</id>
    <revision>
      <id>7260344</id>
      <parentid>7223059</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:01:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57063-83</username>
        <id>240622</id>
      </contributor>
      <origin>7260344</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1889" sha1="hvhoop0tas0tuly0mbz2n35r35n4mp5" xml:space="preserve">{{See artikkel| on praegu kasutatavast kalmistust; Haapsalus on ka [[Haapsalu vana kalmistu]]}}
[[Pilt:Haapsalu Metsakalmistu kabel. IMG 20200816 121133.jpg|pisi|Haapsalu Metsakalmistu kabel&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Ave Maria Mõistlik, 16. august 2020&lt;/small&gt;]]
'''Haapsalu Metsakalmistu''' on [[kalmistu]] [[Haapsalu]]s aadressil [[Kalmistu tänav (Haapsalu)|Kalmistu]] 2. 

== Ajalugu ==
Haapsalu Metsakalmistu kohal [[Lihula maantee (Haapsalu)|Lihula maantee]] poolses osas, praegusest peaväravast paremal asus [[Haapsalu juudi kalmistu]]. Kalmistu hävitati [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal.

Tänast Metsakalmistut asuti planeerima aastal 1955. Selle esialgne suurus oli 3,7 hektarit. Esimene matus uuel kalmistul oli 27. oktoobril 1960. Tänane suurus 8,3 hektarit. 

== Metsakalmistule maetuid ==
{{Vaata ka|Kategooria:Haapsalu Metsakalmistule maetud}}

* [[Aasa Ellerhein]], koorijuht ja õpetaja (1913–2014)
* [[Pärt Ellerhein]] dirigent ja õpetaja (1905–1973)
* [[Roman Haavamägi]], skulptor (1891–1964)
* [[Olev Laanjärv]], poliitik (1942–2007)
* [[Endel Nelis]], vehkleja ja treener (1925–1993)
* [[Jaak Pihlau]], tehnikateadlane (1937–2014)
* [[Leo Randre]] ajaloolane, ajakirjanik ja kodu-uurija (1904–1966)
* [[Venda Sõelsepp]], kirjanik (1923–2006)
* Aarne Taal, ettevõtja (1948-2025)
* [[Heljo Talmet]], rahvatantsujuht (1922–1974)
* [[Alari Tamm]], muusik ja pedagoog (1950–2020)

{{commonskat|}}
==Välislingid==
*[http://www.kalmistud.ee/Haapsalu-Metsakalmistu-2 Haapsalu Metsakalmistu HAUDIs]
*[https://online.le.ee/2014/09/29/haapsalu-metsakalmistu-peavaarava-juurde-paigaldati-kaart/ Haapsalu Metsakalmistu peavaärava juurde paigaldati kaart], Lääne Elu, 29. september 2014
{{Coordinate|NS=58.923889|EW=23.55|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Lääne maakonna kalmistud]]
[[Kategooria:Haapsalu kalmistud]]</text>
      <sha1>hvhoop0tas0tuly0mbz2n35r35n4mp5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260347</id>
      <parentid>7260344</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:08:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57063-83</username>
        <id>240622</id>
      </contributor>
      <origin>7260347</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1889" sha1="padnjbsd0hk7xwml0u5nzwo3kt94v1x" xml:space="preserve">{{See artikkel| on praegu kasutatavast kalmistust; Haapsalus on ka [[Haapsalu vana kalmistu]]}}
[[Pilt:Haapsalu Metsakalmistu kabel. IMG 20200816 121133.jpg|pisi|Haapsalu Metsakalmistu kabel&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Ave Maria Mõistlik, 16. august 2020&lt;/small&gt;]]
'''Haapsalu Metsakalmistu''' on [[kalmistu]] [[Haapsalu]]s aadressil [[Kalmistu tänav (Haapsalu)|Kalmistu]] 2. 

== Ajalugu ==
Haapsalu Metsakalmistu kohal [[Lihula maantee (Haapsalu)|Lihula maantee]] poolses osas, praegusest peaväravast paremal asus [[Haapsalu juudi kalmistu]]. Kalmistu hävitati [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal.

Tänast Metsakalmistut asuti planeerima aastal 1955. Selle esialgne suurus oli 3,7 hektarit. Esimene matus uuel kalmistul oli 27. oktoobril 1960, tänane suurus 8,3 hektarit. 

== Metsakalmistule maetuid ==
{{Vaata ka|Kategooria:Haapsalu Metsakalmistule maetud}}

* [[Aasa Ellerhein]], koorijuht ja õpetaja (1913–2014)
* [[Pärt Ellerhein]] dirigent ja õpetaja (1905–1973)
* [[Roman Haavamägi]], skulptor (1891–1964)
* [[Olev Laanjärv]], poliitik (1942–2007)
* [[Endel Nelis]], vehkleja ja treener (1925–1993)
* [[Jaak Pihlau]], tehnikateadlane (1937–2014)
* [[Leo Randre]] ajaloolane, ajakirjanik ja kodu-uurija (1904–1966)
* [[Venda Sõelsepp]], kirjanik (1923–2006)
* Aarne Taal, ettevõtja (1948-2025)
* [[Heljo Talmet]], rahvatantsujuht (1922–1974)
* [[Alari Tamm]], muusik ja pedagoog (1950–2020)

{{commonskat|}}
==Välislingid==
*[http://www.kalmistud.ee/Haapsalu-Metsakalmistu-2 Haapsalu Metsakalmistu HAUDIs]
*[https://online.le.ee/2014/09/29/haapsalu-metsakalmistu-peavaarava-juurde-paigaldati-kaart/ Haapsalu Metsakalmistu peavaärava juurde paigaldati kaart], Lääne Elu, 29. september 2014
{{Coordinate|NS=58.923889|EW=23.55|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Lääne maakonna kalmistud]]
[[Kategooria:Haapsalu kalmistud]]</text>
      <sha1>padnjbsd0hk7xwml0u5nzwo3kt94v1x</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260348</id>
      <parentid>7260347</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:09:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57063-83</username>
        <id>240622</id>
      </contributor>
      <origin>7260348</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1910" sha1="nk5474bd1vygxzolspnkmx1108eiz8v" xml:space="preserve">{{See artikkel| on praegu kasutatavast kalmistust; Haapsalus on ka [[Haapsalu vana kalmistu]]}}
[[Pilt:Haapsalu Metsakalmistu kabel. IMG 20200816 121133.jpg|pisi|Haapsalu Metsakalmistu kabel&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Ave Maria Mõistlik, 16. august 2020&lt;/small&gt;]]
'''Haapsalu Metsakalmistu''' on [[kalmistu]] [[Haapsalu]]s aadressil [[Kalmistu tänav (Haapsalu)|Kalmistu]] 2. 

== Ajalugu ==
Haapsalu Metsakalmistu kohal [[Lihula maantee (Haapsalu)|Lihula maantee]] poolses osas, praegusest peaväravast paremal asus [[Haapsalu juudi kalmistu]]. Kalmistu hävitati [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal.

Tänast Metsakalmistut asuti Lihula maantee serva planeerima aastal 1955. Selle esialgne suurus oli 3,7 hektarit. Esimene matus uuel kalmistul oli 27. oktoobril 1960, tänane suurus 8,3 hektarit. 

== Metsakalmistule maetuid ==
{{Vaata ka|Kategooria:Haapsalu Metsakalmistule maetud}}

* [[Aasa Ellerhein]], koorijuht ja õpetaja (1913–2014)
* [[Pärt Ellerhein]] dirigent ja õpetaja (1905–1973)
* [[Roman Haavamägi]], skulptor (1891–1964)
* [[Olev Laanjärv]], poliitik (1942–2007)
* [[Endel Nelis]], vehkleja ja treener (1925–1993)
* [[Jaak Pihlau]], tehnikateadlane (1937–2014)
* [[Leo Randre]] ajaloolane, ajakirjanik ja kodu-uurija (1904–1966)
* [[Venda Sõelsepp]], kirjanik (1923–2006)
* Aarne Taal, ettevõtja (1948-2025)
* [[Heljo Talmet]], rahvatantsujuht (1922–1974)
* [[Alari Tamm]], muusik ja pedagoog (1950–2020)

{{commonskat|}}
==Välislingid==
*[http://www.kalmistud.ee/Haapsalu-Metsakalmistu-2 Haapsalu Metsakalmistu HAUDIs]
*[https://online.le.ee/2014/09/29/haapsalu-metsakalmistu-peavaarava-juurde-paigaldati-kaart/ Haapsalu Metsakalmistu peavaärava juurde paigaldati kaart], Lääne Elu, 29. september 2014
{{Coordinate|NS=58.923889|EW=23.55|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Lääne maakonna kalmistud]]
[[Kategooria:Haapsalu kalmistud]]</text>
      <sha1>nk5474bd1vygxzolspnkmx1108eiz8v</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Haapsalu vana kalmistu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>419091</id>
    <revision>
      <id>7260342</id>
      <parentid>6895697</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T12:49:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57063-83</username>
        <id>240622</id>
      </contributor>
      <origin>7260342</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8978" sha1="7pm4wn17kxxlobxa1ttz65ek3axhalx" xml:space="preserve">[[Pilt:Kalmistuvärav.IMG 1130.jpg|pisi|Haapsalu vana kalmistu värav (mai 2011)]]
[[File:Surnuaia 1 Haapsalu.IMG 1129.jpg|pisi|[[Haapsalu Neeva Vaga Õigeusulise Suurvürsti Aleksandri kirik]] Haapsalu vanal kalmistul, [[Surnuaia tänav (Haapsalu)|Surnuaia tänav]] 1]]
[[Pilt:Haapsalu Vana Kalmistu. Varjusurmas raseda naise haud. 71.jpg|pisi|Skulptor [[Roman Haavamägi|Roman Haavamäe]] abikaasa Elfriede Kingo-Espenbergi (1894–1932) ja nende lapse Helgo (1932) hauamonument kalmistul]]
'''Haapsalu vana kalmistu''' on [[kalmistu]] [[Haapsalu]]s&lt;ref name=&quot;Kultuurimälestis&quot;&gt;{{Kultuurimälestis|4047}} (vaadatud 03.09.2015)&lt;/ref&gt; aadressil [[Posti tänav (Haapsalu)|Posti tänav]] 44. Kalmistu on tunnistatud riiklikuks [[kultuurimälestis]]eks&lt;ref name=&quot;Kultuurimälestis&quot;/&gt;. Haapsalus asub ka teine kalmistu, [[Haapsalu Metsakalmistu]].

Kalmistul asub [[Haapsalu Neeva vaga õigeusulise suurvürsti Aleksandri kirik]]. Samuti [[kabel]]. 

1773. aastal kinkis [[Uuemõisa mõis (Ridala)|Uuemõisa mõis]]aproua Barbara von Richter Haapsalu luterlikule kogudusele tüki maad [[kalmistu]] rajamiseks. Kingitud maatükk asus tolleaegsest Haapsalu linna hoonestusest eemal, Uuemõisale kuulunud põllul, [[Tallinna–Haapsalu postimaantee|Tallinna]] ja Pärnusse suunduvate [[postimaantee]]de lõikumiskohast lääne pool. Kalmistu pühitseti 6. augustil 1773.

1863. aastal võeti kalmistuna kasutusele vana surnuaia ja Posti tänava vaheline ala. 1897. aastal valmis kalmistu läänepoolses servas [[Haapsalu Neeva Vaga Õigeusulise Suurvürsti Aleksandri kirik|väike õigeusukirik]]. Surnuaia ja linna vahelised mõisa põllud jaotati kruntideks ja hoonestati 19.–20. sajandi vahetusel. Linnast kalmistule viiv tee (tänane [[Kalevi tänav (Haapsalu)|Kalevi tänav]]) kandis algselt Jeruusalemma tänava nime.

1904. aasta algul laiendati Vana kalmistut [[Jaama tänav (Haapsalu)|Jaama tänav]]a ristmikuni ja kalmistu sai praegused mõõtmed. Posti, Surnuaia, Jaama ja [[Jüriöö tänav (Haapsalu)|Jüriöö tänav]]a ning [[Sauna põik (Haapsalu)|Sauna põi]]gu vahele jääv paekivist müüriga ümbritsetud kalmistu pindala on 26 175 m&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;.

Eraldi kultuurimälestisteks on arvatud ka kalmistul paiknevad [[Ernst Enno]]&lt;ref&gt;{{Kultuurimälestis|4048|4048 Ernst Enno (1875-1934) haud}}&lt;/ref&gt;, [[Karl Abraham Hunnius]]e&lt;ref&gt;{{Kultuurimälestis|4050|4050 Carl (Karl) Abraham Hunniuse (1797-1851) haud}}&lt;/ref&gt; ja [[Cyrillus Kreek|Cyrillus Kreegi]] haud&lt;ref&gt;{{Kultuurimälestis|4049|4049 Cyrillus Kreegi (1889-1962) haud}}&lt;/ref&gt;.

==Kalmistule maetuid==
* [[Karl Adamson]] (1935–2018), komsomoli- ja parteitöötaja, koolijuht
* [[Ernst Enno]] (1875–1934), luuletaja ja lastekirjanik
* [[Karl Abraham Hunnius]] (1797–1851), arst ja eesti kurortoloogia rajaja
* [[Tõnis Jürine]] (1873–1947), advokaat
* [[Cyrillus Kreek]] (1889–1962), helilooja, dirigent ja muusikapedagoog
* [[Aron Lande]] (1872–1935), vene jurist, poliitik ja publitsist
*[[Franz Heinrich Brasche]] (1762–1848)&lt;ref&gt;[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&amp;filter_hauaplats_hauaplats=MdZaej4eGgeJ Franz Heinrich	Brasche	03.05.1763	22.01.1848], Haapsalu vana kalmistu, Üldosa, 4, 2-15, 2-kohaline kirstuplats&lt;/ref&gt; Haapsalu apteeker ja Haapsalu kuurordi arendaja
*[[Karl Arthur Hunnius]] (1825–1893)&lt;ref&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000601?page=147 Carl Arthur Woldemar von Hunnius],Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 3&lt;/ref&gt; meditsiinidoktor, auõuemeedik, [[Haapsalu kreisiarst]]
*[[Carl Leopold Bergfeldt]] (1805–1888), Haapsalu apteeker, [[Haapsalu linnapea|Haapsalu bürgermeister]] ja Haapsalu kuurordi arendaja
*[[Paul von Rinne]] (1819–1897), arst, Haapsalu kuurordi arendaja, [[köster]] ja kooliõpetaja
*[[Hedwig Büll]]i vanemad, Theodor Büll (1846–1902) ja Luise Büll (sünd. Stürmer) (1855–1919), Haapsalu kuurordi arendajad ja [[Suur-Mere tänav|Suur-Mere tn]] 18 mudaravila omanikud
*[[Carl Ludvig Althoff]] (1796–1855), muusik, kaupmees, üks Haapsalu Promenaadil asunud mudaravila omanikest
*Barbara von [[Richter]] (1712–1776) ja [[Christoph Adam von Richter (1694–1758)|Christoph Adam von Richter]] (1694–1758), [[Uuemõisa mõis (Ridala)|Uuemõisa mõis]]nik, kalmistu krundi kinkijad 1770-ndatel. 
*Anna Margareta von [[Ungern-Sternberg]] (von Drummond), (1751–1803), Drummondi hauakivi on vanim säilinud hauatähis Haapsalu vanal kalmistul
* Fredrik Adolf von Ungern-Sternberg, (1800-1888), mõisnik ja ratsaväekapten, 
*[[Karl Magnus De la Gardie]] (1788–1856)&lt;ref&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000601?page=66 Karl Magnus De la Gardie], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 3&lt;/ref&gt;, [[Ungru mõis|Ungru]], [[Emmaste mõis|Emmaste]] ja [[Orjaku mõis]]nik, Haapsalu esimese mudaravila rajamise finantseerija ning Lucie De la Gardie (sünd [[Sternberg]]) (1792–1868).
*[[Constantin Immanuel Hörschelmann|Constantin Immanuel Hoerschelmann]] (1780–1848), [[kirikuõpetaja]], 1812–1848 [[Haapsalu Püha Johannese kogudus|Haapsalu luterliku kogudus]]e õpetaja
*Vassili Kamenev (1837–1873), [[Haapsalu Maarja Magdaleena (Neeva Aleksandri) Kogudus|Haapsalu õigeusu kogudus]]e [[preester]] (1865–1873)
*Nikolai Poletajev (1846–1888), Haapsalu õigeusu koguduse preester (1880–1888)
*[[Joann Männik]] (1873–1934), Haapsalu õigeusu koguduse preester (1929–1934)
*Aleksander Pääbo (1874–1953), Haapsalu õigeusu koguduse köster, [[Nikolai kool (Haapsalu)|Nikolai kool]]i ja [[Haapsalu linna II algkool]]i juhataja
*[[Alphons von Buxhoeveden|Guido Alphons von Buxhoeveden]]&lt;ref&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000345?page=78 Guido Alphons von Buxhoeveden], Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft&lt;/ref&gt; (1835–1910), [[Lihula mõis|Lihula]] ja [[Sipa mõis]]nik
*[[Ernst Hingstberg]] (1756–1838), [[Haapsalu linnapea]] (1789–1792)
*[[Aleksander Ferdinand Berg]] (18163–1890), [[Haapsalu linnapea]] (1865–1874)
*[[Carl Friedrich Leidig]] (1823–1878), [[Haapsalu linnapea]] (1874–1876)
*[[Gustav Adolf Pilar von Pilchau]] (1841–1918), Haapsalu linnapea 1878
*[[Johann Ludwig Michelsen]] (1830–1903), Haapsalu linnapea (1891–1897), trükikoja omanik, esimese Haapsalu kohaliku ajalehe väljaandja
*[[Gottfried Nicolai von Krusenstiern]] (1868–1917), arst, Haapsalu linnapea (1902–1917)
*[[Eduard Siegfeldt]]/Siivelt (1874–1948), Haapsalu linnapea (1918–1919), raamatukaupmees ja kirjastaja, ehitas 1911-1912 [[Lossiplats (Haapsalu)|Lossiplats]] 4 asuva ärihoone
*[[Peeter Reikmann]] (1869–1937), [[Suuremõisa (Hiiumaa)|Suuremõisa]]s ja [[Ungru mõis|Ungru]]s [[mõisavalitseja]], Haapsalu Vastastikuse Krediidiühingu ja [[Muusikaselts|muusikaselts]]i &quot;[[Heli (selts)|Heli]]&quot; asutaja
*[[Mart Tamverk]] (1867–1947), kirjastaja ja kaupmees, Haapsalu esimese raamatupoe avaja.
*[[Jakob Voldemar Põldots|Jakob Woldemar Põldots]] (1863–1946), ehitusettevõtja, Haapsalu linnapea (1927–1929)
*[[Hans Alver]] (1887–1942), arst, Haapsalu linnapea (1929–1940), sümboolne haud.
*[[Johann Kokla]] (1892–1933), [[Eesti politsei (1918–1940)#Lääne maakonna Politseivalitsus|Lääne maakonna politseiülem]], [[Lääne-Saare Prefektuur|Lääne-Saare]] prefekt, Haapsalu seltsielu tegelane
*[[Eduard Kansa]] (1887–1946), pedagoog ja koolijuht, [[Haapsalu Õpetajate Seminar]]i ja [[Haapsalu 1. keskkool|Haapsalu Keskkool]]i direktor
*[[Kustav Möll]] (1878–1951), Haapsalu koguduse köster, Haapsalu algkooli juhataja
*[[Gustav Tooming]] (1883–1958), pedagoog, koolijuht, koorijuht, [[Mustvee Gümnaasium|Mustvee Gümnaasiumi]], [[Lihula Gümnaasium|Lihula Gümnaasiumi]] direktor
* Lembit Põld (1923-2002), kunstnik ja näitleja  
* Volker von Buxhoveden (1941-2025) kunstnik, Eesti ja Saksamaa suhete arendaja, kultuuritraditsioonide hoidja.  


Haapsalu vana kalmistu ruumi ammendumise tõttu rajati Haapsalu uus kalmistu [[Haapsalu Jaani kirik]]u põllumaale, [[Lihula maantee (Haapsalu)|Lihula maantee]] [[Kuuse tänav (Haapsalu)|Kuuse tänav]]a ja [[Niine tänav (Haapsalu)|Niine tänav]]a vahelisele alale. Teadaolevalt üks esimesi matmisi oli 1939. aastal. Enamik matuseid pärines II maailmasõja ajast, kalmistule maeti ka 1941. aastal 9. juulil [[Troi mets]]as tapetud 11 kommunismiohvrit, kellele on 1999. aastal püstitatud mälestuskivi Lihula mnt 9 ja Niine tänav 34 vahelisele alale. Viimane teadaolev matus toimus 1949. aastal. Pärast kalmistu likvideerimist 1950. aastate lõpus hoonestati piirkond 1960. aastatel.

==Viited==
{{viited}}
{{commonskat|Haapsalu old cemetery}}
==Välislingid==
*{{Kultuurimälestis|4047}}
*[[Urmas Lauri]], [http://online.le.ee/2014/02/07/vandaalid-ruustasid-haapsalu-vanal-kalmistul-kumneid-haudu/ Vandaalid rüüstasid Haapsalu vanal kalmistul kümneid haudu], [[Lääne Elu]], 7. veebruar 2014

{{koord}}
[[Kategooria:Lääne maakonna kalmistud]]
[[Kategooria:Haapsalu kalmistud]]</text>
      <sha1>7pm4wn17kxxlobxa1ttz65ek3axhalx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vastse-Kuuste mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>420760</id>
    <revision>
      <id>7260474</id>
      <parentid>6224790</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T16:35:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7260474</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1203" sha1="qh0n8mj6vx17e0l58k4qsa2tlgl19dd" xml:space="preserve">[[Fail:Vastse-Kuuste mõis.tif|pisi|Vastse-Kuuste mõis 1930-ndatel]]
'''Vastse-Kuuste mõis''' ([[saksa keel]]es ''Neu-Kusthof'') oli [[rüütlimõis]] [[Võnnu kihelkond|Võnnu kihelkonnas]] [[Tartumaa]]l&lt;ref name=&quot;Ajalooarhiivi fondiloend&quot;&gt;{{RA fondiloend|3143|Vastse-Kuuste mõis - 1698}} (vaadatud 15.11.2015)&lt;/ref&gt;. Nüüdisajal jääb mõis [[Põlva maakond]]a [[Põlva vald]]a.

Mõis tekkis [[1789]], kui see eraldati [[Vana-Kuuste mõis]]ast (enne eraldamist Kuuste mõis)&lt;ref name=&quot;Ajalooarhiivi fondiloend&quot;/&gt;.

Mõisa viimane omanik enne [[1919. aasta mõisate võõrandamine|1919. aasta mõisate võõrandamist]] oli Johann Peet.&lt;ref name=&quot;Ajalooarhiivi fondiloend&quot;/&gt;

Mõisahoones on 1924. aastast tegutsenud [[Vastse-Kuuste Kool|Vastse-Kuuste kool]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Vastse-Kuuste kool |url=https://polvakool.ee/vastse-kuuste-maja/ |vaadatud=27 oktoober 2026 |väljaanne=Põlva kool}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{RA fondiloend|3143|Vastse-Kuuste mõis - 1698}}

{{Võnnu kihelkond}}

[[Kategooria:Tartumaa mõisad]]
[[Kategooria:Põlva vald]]
[[Kategooria:Võnnu kihelkond]]
[[Kategooria:Rennenkampffide mõisad]]
[[Kategooria:Ungern-Sternbergide mõisad]]</text>
      <sha1>qh0n8mj6vx17e0l58k4qsa2tlgl19dd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hargla kirik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>423204</id>
    <revision>
      <id>7260364</id>
      <parentid>7022383</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:30:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <origin>7260364</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1391" sha1="guxb9ytn9je43jc37lrzs4dmvu4tjcy" xml:space="preserve">{{Infokast kirik
|nimi             = Hargla kirik
|pilt             = Hargla kirik tagant küljelt.JPG
|pildiallkiri     = Hargla kirik (august, 2013)
|riik             = [[Eesti]]
|asukoht          = [[Hargla]], [[Valga vald]], [[Valga maakond]]
|ehituse algus    = 1817
|ehituse lõpp     = 1821
|sissepühitsemine =
|esmamainimine    = 
|laiendatud       = 
|laiuskoord       = 
|pikkuskoord      = 
|asendikaart      = Eesti
|kaart            = punkt
|veel             = 
}}
'''Hargla kirik''' on [[kirik (pühakoda)|kirik]] [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]] [[Hargla]] külas.&lt;ref name=&quot;Kultuurimälestis&quot;&gt;{{Kultuurimälestis|23260}} (vaadatud 18.12.2015)&lt;/ref&gt; Seal tegutseb [[Hargla kogudus]].

Kirik ehitati aastatel 1817–1821 ning sellele tehti põhjalik ümberehitus sama sajandi lõpus.&lt;ref name=&quot;Kultuurimälestis&quot;/&gt;

Hargla kirikul oli abikirik [[Taheva]]l.

Kirik on tunnistatud riiklikuks [[kultuurimälestis]]eks.&lt;ref name=&quot;Kultuurimälestis&quot;/&gt;

&lt;gallery&gt;
Hargla church 2013.JPG
Hargla kirikutorn.JPG
Hargla kirik.jpg
&lt;/gallery&gt;
==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{commonskat|Hargla church}}
*{{Kultuurimälestis|23260}}

{{Hargla kihelkond}}

{{koord}}
[[Kategooria:Valga maakonna kirikud]]
[[Kategooria:Valga maakonna kultuurimälestised]]
[[Kategooria:Valga vald]]
[[Kategooria:Uusgooti ehitised Eestis]]
[[Kategooria:Hargla kihelkond]]</text>
      <sha1>guxb9ytn9je43jc37lrzs4dmvu4tjcy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Laatre Laurentsiuse kirik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>423220</id>
    <revision>
      <id>7260368</id>
      <parentid>7081565</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:33:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <origin>7260368</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3892" sha1="of62r4yh6xaes6cv605xvemac0s12y1" xml:space="preserve">{{See artikkel|on Laatres asuvast luterlikust kirikust; Laatres asub ka [[Laatre õigeusu kirik]]}}
{{Infokast kirik
|nimi             = Laatre Laurentsiuse kirik
|omakeelne nimi   = 
|pilt             = Laatre kirik1.jpg
|pildiallkiri     = Laatre Laurentsiuse kirik (juuni, 2012)
|riik             = [[Eesti]]
|asukoht          = [[Laatre]], [[Valga vald]], [[Valga maakond]]
|ehituse algus    = 
|ehituse lõpp     = 
|sissepühitsemine = mai 1838
|esmamainimine    = 
|laiendatud       = 
|laiuskoord       = 
|pikkuskoord      = 
|asendikaart      = Eesti
|kaart            = punkt
|veel             = 
}}
'''Laatre Laurentsiuse kirik''' on [[kirikuhoone|kirik]] [[Sangaste kihelkond|Sangaste kihelkonnas]] [[Tartumaa]]l, tänapäevase haldusjaotuse järgi [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]] [[Laatre]] alevikus.&lt;ref name=&quot;Kultuurimälestis&quot;&gt;{{Kultuurimälestis|23290}} (vaadatud 18.12.2015)&lt;/ref&gt; 
Kirikus tegutseb [[Laatre Püha Laurentsiuse kogudus]].

[[Laatre]] esimene puukirik hävis tules 1558. aastal. 1594. aastal ehitas [[Laatre mõis]]nik [[Conrad Taube]]&lt;ref&gt;[https://www.geni.com/people/Conrad-Taube-a-d-H-Folk/6000000015547075103 Conrad Taube, a.d.H. Folk], www.geni.com&lt;/ref&gt; uue kiriku&lt;ref&gt;Taimi Käos, [https://lounapostimees.postimees.ee/2221689/tana-raagime-valgamaa-kirikutest-laatre-puha-laurentsiuse-luteri-kirik Laatre püha Laurentsiuse luteri kirik], Postimees, 18. august 2007&lt;/ref&gt;, mis aga [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal aastal 1702 venelaste poolt maha põletati. Uuesti algas kiriku ehitus aastal 1730. 

Kirik ehitati [[1831]] kohta, kus varem asus põlenud puukirik. Kirik ja  tornikell&lt;ref name=&quot;KRR_4703&quot;&gt;{{kultuurimälestis|4703|Tornikell, AS &quot;Aivaz&quot;, Tallinn, 1938 (pronks)}} (vaadatud 10.11.2020)&lt;/ref&gt;on tunnistatud riiklikuks [[kultuurimälestis]]eks.&lt;ref name=&quot;Kultuurimälestis&quot;/&gt; Praegune kivikirik õnnistati sisse 11. või 12. mail aastal 1838. Aastal 1881 kirik rekonstrueeriti ning ehitati juurde käärkamber, altar ja kantsel. Samal aastal kinkis paruness [[Marie von Nolken]] kirikule maalitud altaripildi. Uue, Walkeni firma oreli sai kirik 1894. aastal 300. aastapäevaks. Maksma läks see 2400 rubla.

1773. aastal sai kirik [[Laatre kalmistu]] jaoks maad. Sinna on maetud avaliku elu tegelasi nagu [[Friedrich Kuhlbars|Friedrich Kuhlbarsi]] isa [[Jakob Kuhlbars]] ja vend [[Joseph Kuhlbars]] ja teised.

Laatre kiriku köstrid teadaolevatel andmetel: [[Peeter Treufeldt]] (1920–1921) ja [[Peeter Suve]] (1921–1929).

Aastani 1935 oli Laatre kirik [[Sangaste kirik]]u [[abikirik]]. [[EELK Konsistoorium]]i kirjaga nr 5196, 29. oktoobrist 1935 kuulutati kirik ja kogudus iseseisvaks. (Riigiteataja, nr 43 § 20) Seepärast on ka neis õpetajad olnud ühised. Aastatel 1919–1924 oli nõukogu esimees [[Willem Treufeldt]], kelle ajal ehitati kirikule uus köstrimaja (on praeguseni alles, kuid väga armetus seisus ning eravalduses). Aastatel 1932–1936 oli kiriku nõukogu esimees [[Julius Raudsepp]], aastail 1936–1940 [[Feliks Fuchs]]. Juhatuse koguduse esimehed on olnud veel:
* [[Eduard Jaanson]] (kuni 1961)
* [[Jaan Kivi]] (1961–1966)
* [[Aleksander Jaanson]] (1966–1992)
* [[Väino Gross]] (1992–1998)
* [[Marika Troon]] (1998–2001)
* [[Olev Tammela]] (aastast 2001)

2005. aastal märtsis toimus Laatre kirikus [[Valga praostkond|EELK Valga praostkon]]na [[sinod]], milles osalesid praostkonna kõik vaimulikud ning igast kogudusest kaks valitud saadikut. Kirikus toimunud jumalateenistusel teenis ka peapiiskopiks valitud [[Andres Põder]]. Eestis on kokku 12 praostkonda. Kõigis peetakse sinod. Laatres toimunu oli teine.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{commonskat|Laatre Church}}
*{{Kultuurimälestis|23290}}

{{koord}}
[[Kategooria:Sangaste kihelkond]]
[[Kategooria:Valga vald]]
[[Kategooria:Valga maakonna kirikud]]
[[Kategooria:Valga maakonna kultuurimälestised]]</text>
      <sha1>of62r4yh6xaes6cv605xvemac0s12y1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rasina mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>423768</id>
    <revision>
      <id>7260468</id>
      <parentid>6919553</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T16:13:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7260468</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1248" sha1="bu49ujy4uz6184k6ikyenciyeb8l18e" xml:space="preserve">[[Fail:Rasina mõisa peahoone.tif|pisi|Rasina mõisa härrastemaja 1924. aastal]]
'''Rasina mõis''' ([[saksa keel]]es ''Rasin'') oli [[rüütlimõis]] [[Võnnu kihelkond|Võnnu kihelkonnas]] [[Tartumaa]]l.&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;&gt;{{Mõisaportaal|tartu|rasina}} (vaadatud 23.12.2015)&lt;/ref&gt; Nüüdisajal jääb mõis [[Põlva maakond]]a [[Põlva vald]]a.&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt;

Mõisat on esmamainitud [[1611]]. aastal.&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt; 

Mõisa viimane omanik enne [[1919. aasta mõisate võõrandamine|1919. aasta mõisate võõrandamist]] oli [[Erich von Minding]].&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt;
[[Fail:Rasina mõisa peahoone tiibehitis 2013-08-17.JPG|pisi|Rasina mõisa härraste majast säilinud tiibhoone]]
Mõisa [[barokne]] puidust peahoone on ehitatud 18. sajandi alguses.&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt; Peahoonest on säilinud vasakpoolne tiibehitis.&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt; 

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{commonskat|Rasina Manor}}
*{{Mõisaportaal|tartu|rasina}}

{{Võnnu kihelkond}}
{{Coordinate|NS=58.202777|EW=27.263888|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Nierothide mõisad‎]]
[[Kategooria:Tartumaa mõisad]]
[[Kategooria:Põlva vald]]
[[Kategooria:Võnnu kihelkond]]</text>
      <sha1>bu49ujy4uz6184k6ikyenciyeb8l18e</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260470</id>
      <parentid>7260468</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T16:15:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <origin>7260470</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1335" sha1="o3zbeyc1uj01b5avgany7ebdip7w2qk" xml:space="preserve">[[Fail:Rasina mõisa peahoone.tif|pisi|Rasina mõisa härrastemaja 1924. aastal]]
'''Rasina mõis''' ([[saksa keel]]es ''Rasin'') oli [[rüütlimõis]] [[Võnnu kihelkond|Võnnu kihelkonnas]] [[Tartumaa]]l.&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;&gt;{{Mõisaportaal|tartu|rasina}} (vaadatud 23.12.2015)&lt;/ref&gt; Nüüdisajal jääb mõis [[Põlva maakond]]a [[Põlva vald]]a.&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt;

Mõisat on esmamainitud [[1611]]. aastal.&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt; 

Mõisa viimane omanik enne [[1919. aasta mõisate võõrandamine|1919. aasta mõisate võõrandamist]] oli [[Erich von Minding]].&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt;
[[Fail:Rasina mõisa peahoone tiibehitis 2013-08-17.JPG|pisi|Rasina mõisa härraste majast säilinud tiibhoone]]
Mõisa [[barokne]] puidust peahoone on ehitatud 18. sajandi alguses.&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt; Peahoonest on säilinud vasakpoolne tiibehitis.&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;/&gt; 

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{commonskat|Rasina Manor}}
*{{Mõisaportaal|tartu|rasina}}
*[https://www.muis.ee/museaalview/1760473 Rasina mõis 1924. aastal (teine vaatenurk)]

{{Võnnu kihelkond}}
{{Coordinate|NS=58.202777|EW=27.263888|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Nierothide mõisad‎]]
[[Kategooria:Tartumaa mõisad]]
[[Kategooria:Põlva vald]]
[[Kategooria:Võnnu kihelkond]]</text>
      <sha1>o3zbeyc1uj01b5avgany7ebdip7w2qk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ärina mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>424751</id>
    <revision>
      <id>7260713</id>
      <parentid>7259274</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T22:41:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260713</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="898" sha1="4fsorg6cza3r33fjhahi6etzjvhg7y7" xml:space="preserve">[[Fail:Ärina mõis (cropped).tif|pisi|Ärina mõis elumajana kasutusel]]
'''Ärina mõis''' ([[saksa keel]]es ''Errinal'') oli [[Koonu mõis]]a [[kõrvalmõis]] [[Väike-Maarja kihelkond| Väike-Maarja kihelkonnas]] [[Virumaa|Virumaal]].&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;&gt;http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 05.01.2016)&lt;/ref&gt; Nüüdisajal jääb mõis [[Lääne-Viru maakond]]a [[Väike-Maarja vald]]a.

Ärina eraldati [[Põdrangu mõis]]ast 16. sajandi lõpul.&lt;ref&gt;{{RA mõisaregister|297}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|297}}

*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16895 Ärina mõis (Väike-Maarja khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is
{{Väike-Maarja kihelkond}}
{{koord}}
[[Kategooria:Pahlenite mõisad]]
[[Kategooria:Virumaa mõisad]]
[[Kategooria:Väike-Maarja kihelkond]]
[[Kategooria:Väike-Maarja vald]]</text>
      <sha1>4fsorg6cza3r33fjhahi6etzjvhg7y7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Isidor Isaac Rabi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>424927</id>
    <revision>
      <id>7260776</id>
      <parentid>7064524</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T06:17:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260776</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2273" sha1="mfvk0esy4ome93yl43wtw9oj39aipz9" xml:space="preserve">{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
'''Isidor Isaac Rabi''' (sünninimi '''Israel Isaac Rabi'''; [[29. juuli]] [[1898]] [[Rymanów]], [[Poola]] – [[11. jaanuar]] [[1988]] [[New York]]) oli Poola päritolu Ameerika Ühendriikide füüsik.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Isidor Isaac Rabi {{!}} Biography, Scientific Work &amp; MRI Contributions {{!}} Britannica |keel=en |väljaanne=Encyclopedia Britannica |url=https://www.britannica.com/biography/Isidor-Isaac-Rabi |vaadatud=2026-01-11}}&lt;/ref&gt;

1899. aastal emigreerus ta koos vanematega [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Hariduse sai ta New Yorgi koolides ning jätkas õpinguid [[Cornelli ülikool]]is, kus ta 1919. aastal sai bakalaureusekraadi keemias.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Pärast Cornelli jätkas ta õpinguid füüsikas ja 1927. aastal kaitses doktoriväitekirja [[Columbia ülikool]]is.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Õpingute ajal täiendas end ka Euroopas, õppides näiteks [[Arnold Sommerfeld]]i juures [[München]]is, mis avaldas olulist mõju tema teadustööle.

Pärast doktorikraadi saamist töötas Rabi peamiselt Columbia ülikoolis, kus ta juhtis oma uurimisrühma ja arendas edasi [[tuumamagnetresonants]]i meetodit ([[inglise keel]]es ''Nuclear Magnetic Resonance'', lühend NMR).

1944. aastal pälvis ta [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] [[tuumamagnetresonants]]i avastamise eest, mis hiljem osutus oluliseks [[keemia]]s, [[meditsiin]]is ja [[materjaliteadus]]es. Lisaks teadustööle NMR-i valdkonnas aitas Rabi teise maailmasõja ajal arendada mikrolaine- ja radaritehnoloogiat, ning [[Külm sõda|külma sõja]] perioodil nõustas ta Ameerika Ühendriikide valitsust teadus- ja tehnoloogiaküsimustes.

==Tunnustus==
*1944 – [[Nobeli füüsikaauhind]]
*1945 – [[Richtmyeri mälestusauhind]]
*1967 – [[Niels Bohri medal]]
*1982 – [[Oerstedi medal]]

== Viited ==
{{Viited}}

{{NobelFüüsika}}
{{JÄRJESTA:Rabi, Isidor Isaac}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide füüsikud]]
[[Kategooria:Cornelli Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Columbia ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Manhattani projektist osavõtjad‎]]
[[Kategooria:Nobeli füüsikaauhinna laureaadid]]
[[Kategooria:Sündinud 1898]]
[[Kategooria:Surnud 1988]]</text>
      <sha1>mfvk0esy4ome93yl43wtw9oj39aipz9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Äntu mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>426332</id>
    <revision>
      <id>7260715</id>
      <parentid>7259269</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T22:42:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260715</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1273" sha1="n9svdtkcpiyltsghq1s7xoe2ml5qos4" xml:space="preserve">[[Fail:Äntu mõis (cropped).tif|pisi|Äntu mõisa peahoone 1937. aastal]]
'''Äntu mõis''' ([[saksa keel]]es ''Engdes'') oli [[rüütlimõis]] [[Väike-Maarja kihelkond|Väike-Maarja kihelkonnas]] [[Virumaa]]l&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;&gt;http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 18.01.2016)&lt;/ref&gt;. Nüüdisajal jääb mõisasüda [[Lääne-Viru maakond]]a [[Väike-Maarja vald]]a [[Äntu]] külla. [[Äntu mõisa park|Mõisa park]] on looduskaitse all.

Mõisaomanikud olid teiste seas [[Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Bremen]]id ja [[Rosen]]id, von [[Harpe]]d.

[[Fail:Äntu mõisa viinavabriku korsten.jpg|pisi|Äntu mõisa [[Viinavabrik|viinavabriku]] korsten]]

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==

*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16892 Äntu mõis (Väike-Maarja khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is

{{Väike-Maarja kihelkond}}

{{koord | NS = 59/04/51/N | EW = 26/16/02/E | tüüp = maamärk }}

[[Kategooria:Valgete Rosenite mõisad]]
[[Kategooria:Taubede mõisad]]
[[Kategooria:Bremenite mõisad]]
[[Kategooria:Dückerite mõisad]]
[[Kategooria:Paykullide mõisad]]
[[Kategooria:Harpede mõisad]]
[[Kategooria:Virumaa mõisad]]
[[Kategooria:Väike-Maarja kihelkond]]
[[Kategooria:Väike-Maarja vald]]</text>
      <sha1>n9svdtkcpiyltsghq1s7xoe2ml5qos4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Määri mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>426787</id>
    <revision>
      <id>7260705</id>
      <parentid>7259338</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T22:31:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260705</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3271" sha1="65p4ydijo2bg1683nzy6d8c3nj5noc7" xml:space="preserve">{{viita}}
[[Fail:Määri mõis (cropped).tif|pisi|Määri mõis umbes 1900. aastal]]
'''Määri mõis''' ([[saksa keel]]es ''Meyris'') oli [[rüütlimõis]] [[Simuna kihelkond|Simuna kihelkonnas]]&lt;ref&gt;{{RA mõisaregister|1486}}&lt;/ref&gt; [[Virumaa]]l&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;&gt;http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 20.01.2016)&lt;/ref&gt;, tänapäeva [[Määri]] küla lähedal&lt;ref&gt;[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&amp;lang=et&amp;kohanimi=M%C3%A4%C3%A4ri&amp;f2v=Y&amp;keel=&amp;f3v=Y&amp;allikas=&amp;staatus=&amp;nimeliik=&amp;maakond=&amp;vald=&amp;kihelkond=&amp;asum=&amp;f10v=Y&amp;x1d=&amp;x1m=&amp;x1s=&amp;x2d=&amp;x2m=&amp;x2s=&amp;y1d=&amp;y1m=&amp;y1s=&amp;y2d=&amp;y2m=&amp;y2s=&amp;f14v=Y&amp;of=tb Määri ms], www.eki.ee&lt;/ref&gt; [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]].

Mõisa omanikud olid teiste seas [[Toll (aadlisuguvõsa)|Toll]]id ja [[Zoege von Manteuffel]]id.

Viimased Määri mõisnikud olid [[Zöge von Manteuffel]]id. Alates 1901. aastast kuulus mõis Günther Zoege von Manteuffelile, kellelt see võõrandati 1919. aasta maaseadusega.&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16946 Määri mõis (Simuna khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is&lt;/ref&gt; Väidetavasti omandas mõisa Felicia Zoege von Manteuffelilt Adam Tepp, kes omakorda kinkis mõisasüdame oma tütardele Hilda Riisperele ja Anita Kuntorile. Viimased mõisaomanikud olevat isegi kui 1945. aastani olnud Anita ja Eduard Kuntor, kellelt okupatsioonivõimud omandi alles siis lõplikult ära võtnud. 

Määrist on pärit ka jalaväekindral krahv [[Carl Gustaf Dücker]] (1671–1732), kellele [[Rootsi aeg|Rootsi ajal]] kuulusid peale Määri ka [[Põltsamaa mõis|Põltsamaa]], [[Adavere mõis|Adavere]], [[Varangu mõis|Varangu]], [[Hellenurme mõis|Hellenurme]] ja [[Eistvere mõis|Eistvere]] mõis Eestis ning hulk maavaldusi Rootsis. 

Määris sündis [[Karl von Below]] (1794–1867), kes oli aastail 1841–1852 Eestimaa asekuberner.

Endisele mõisa kaasomanikule, mõisas sündinud kirurgile [[Werner Zoege von Manteuffel]]ile (1857–1926), kes oli Eesti Vabadussõjas vabatahtlik sõjaväearst, Eesti sanitaarkindralmajor ja Vabadusristi kavaler (VR I/2), on [[Määri mõisa park]]i püstitatud mälestuskivi, mis avati 2007. aastal.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=29 juuni 2007 |pealkiri=Määri mälestab kuulsat arsti |väljaanne=Virumaa Teataja |url=https://virumaateataja.postimees.ee/2303681/maari-malestab-kuulsat-arsti |vaadatud=25 oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Määri Werner Zoege von Manteuffel |url=https://www.monument.ee/vaike-maarja-vald/maari-werner-zoege-von-manteuffel |vaadatud=25 oktoober 2026 |väljaanne=Eesti monumentide e-kataloog}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|1486}}
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16946 Määri mõis (Simuna khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is
* [http://v-maarja.kovtp.ee/maari-mois Määri mõis] Väike-Maarja valla kodulehel
* [https://www.muis.ee/museaalview/2666003 Määri mõis postkaart]

{{Simuna kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.082778|EW=26.415|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Virumaa mõisad]]
[[Kategooria:Simuna kihelkond]]
[[Kategooria:Tollide mõisad]]
[[Kategooria:Zoege von Manteuffelite mõisad]]</text>
      <sha1>65p4ydijo2bg1683nzy6d8c3nj5noc7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lasinurme mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>426806</id>
    <revision>
      <id>7260695</id>
      <parentid>7259533</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T22:15:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260695</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1358" sha1="kvhe0xxefovnlikt5ks92uwfqj91mjb" xml:space="preserve">[[Fail:Lasinurme mõis 1888. aastal (cropped).tif|pisi|Lasinurme mõis 1888. aastal]]
[[Fail:Lasinurme mõisa viinaköök.jpg|pisi|Lasinurme mõisa [[viinaköök]]]]
'''Lasinurme mõis''' ([[saksa keel]]es ''Lassinorm'') oli [[rüütlimõis]] [[Simuna kihelkond|Simuna kihelkonnas]] [[Virumaa]]l&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;&gt;http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 20.01.2016)&lt;/ref&gt;. Nüüdisajal jääb mõis [[Lasinurme]]le&lt;ref&gt;[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&amp;lang=et&amp;kohanimi=Lasinurme&amp;f2v=Y&amp;keel=&amp;f3v=Y&amp;allikas=&amp;staatus=&amp;nimeliik=&amp;maakond=&amp;vald=&amp;kihelkond=&amp;asum=&amp;f10v=Y&amp;x1d=&amp;x1m=&amp;x1s=&amp;x2d=&amp;x2m=&amp;x2s=&amp;y1d=&amp;y1m=&amp;y1s=&amp;y2d=&amp;y2m=&amp;y2s=&amp;f14v=Y&amp;of=tb Lasinurme ms], www.eki.ee&lt;/ref&gt;,  [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]].

Mõisa omanikud olid [[Wrangellid]].{{Lisa viide}}

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|1211}}
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16934 Lasinurme mõis (Simuna khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is

{{Simuna kihelkond}}

{{Coordinate|NS=58.945|EW=26.313333|type=landmark|region=EE}}

[[Kategooria:Virumaa mõisad]]
[[Kategooria:Simuna kihelkond]]
[[Kategooria:Väike-Maarja vald]]
[[Kategooria:Stackelbergide mõisad]]
[[Kategooria:Wrangellide mõisad‎]]
[[Kategooria:Mohrenschildtide mõisad]]</text>
      <sha1>kvhe0xxefovnlikt5ks92uwfqj91mjb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Paasvere mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>427070</id>
    <revision>
      <id>7260692</id>
      <parentid>7259552</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T22:11:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260692</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1735" sha1="g98y8nncj0tkpxusp4z4lelfe3a22fi" xml:space="preserve">[[Fail:Paasvere mõis 1925. aastal (cropped).tif|pisi|Paasvere mõis 1925. aastal]]
'''Paasvere mõis''' ([[saksa keel]]es ''Pastfer'') oli [[rüütlimõis]] [[Simuna kihelkond|Simuna kihelkonnas]]&lt;ref&gt;{{RA mõisaregister|1815}}&lt;/ref&gt; [[Virumaa]]l&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;&gt;http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016)&lt;/ref&gt;, tänapäeva [[Paasvere]] küla lähedal&lt;ref&gt;[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&amp;lang=et&amp;kohanimi=Paasvere&amp;f2v=Y&amp;keel=&amp;f3v=Y&amp;allikas=&amp;staatus=&amp;nimeliik=&amp;maakond=&amp;vald=&amp;kihelkond=&amp;asum=&amp;f10v=Y&amp;x1d=&amp;x1m=&amp;x1s=&amp;x2d=&amp;x2m=&amp;x2s=&amp;y1d=&amp;y1m=&amp;y1s=&amp;y2d=&amp;y2m=&amp;y2s=&amp;f14v=Y&amp;of=tb Paasvere ms], www.eki.ee&lt;/ref&gt; [[Vinni vald|Vinni vallas]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]].

Mõisa omanikud olid [[Steinheil]]id ja [[Maydell]]id.

Viimane võõrandamiseelne omanik oli [[Axel von Maydell|Moritz Alexander (Axel) Georg von Maydell]]&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16987 Paasvere mõis (Simuna khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is&lt;/ref&gt; (1869–1945).

==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|1815}}
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16987 Paasvere mõis (Simuna khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is
*[https://www.muis.ee/museaalview/626255 Paasvere mõisa moonakate maja plaan]
*[https://www.muis.ee/museaalview/667334 Paasvere mõis 1938. aastal]
*[https://www.muis.ee/museaalview/668614 Paasvere mõisa väike saal, 1918]
{{Simuna kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.07|EW=26.653611|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Virumaa mõisad]]
[[Kategooria:Nierothide mõisad]]
[[Kategooria:Maydellide mõisad]]
[[Kategooria:Simuna kihelkond]]
[[Kategooria:Dückerite mõisad]]</text>
      <sha1>g98y8nncj0tkpxusp4z4lelfe3a22fi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sõmeru mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>427102</id>
    <revision>
      <id>7260707</id>
      <parentid>7259301</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T22:34:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260707</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1247" sha1="52dynq08nqghhy3iiyq15t3v3zdwr23" xml:space="preserve">{{See artikkel| on Rakvere kihelkonna rüütlimõisast; Kose kihelkonna Ravila kõrvalmõisa kohta vaata artiklit [[Sõmeru mõis (Kose)]]}}

[[Fail:Sõmeru mõis Rakvere kihelkonnas (cropped).tif|pisi|Sõmeru mõis 1935. aastal]]
'''Sõmeru mõis''' ([[saksa keel]]es ''Neu-Sommerhusen'') oli [[rüütlimõis]] [[Rakvere kihelkond|Rakvere kihelkonnas]] [[Virumaa]]l&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;&gt;http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016)&lt;/ref&gt;.

==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|2315}}
*[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17023&amp;knr=&amp;hpr=&amp;krundi_nr=&amp;markus=&amp;kinnistu_nimi=&amp;eesnimi=&amp;perenimi=&amp;sisu=&amp;perenimi_sisu=&amp;majad=&amp;tanav=&amp;asustus_yksus=&amp;asustus_yksus_sisu=&amp;liht_otsing=s%C3%B5meru&amp;_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKBMIqtjIyslLIz8%252FIyi0tKU%252FSLUxOLkjOCM3MLclKVgLKGhlZKOZkZJfH5JcWZeekgIXMrpeLDW3NTi0rBCqyUCqG0IYi2AKpPzEsvTUwH6wcanlqiZF1bCwCvhyee Sõmeru mõis (Rakvere khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is

{{Rakvere kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.360278|EW=26.4375|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Virumaa mõisad]]
[[Kategooria:Rakvere kihelkond]]
[[Kategooria:Hastferite mõisad]]
[[Kategooria:Wrangellide mõisad]]
[[Kategooria:Tiesenhausenite mõisad]]</text>
      <sha1>52dynq08nqghhy3iiyq15t3v3zdwr23</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Emumäe mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>427127</id>
    <revision>
      <id>7260697</id>
      <parentid>7259497</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T22:20:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260697</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1116" sha1="rizzrivtmd1yqcfaey5uj326iqj5bu6" xml:space="preserve">{{toimeta}}
[[Fail:Emumäe mõis 1906. aastal (cropped).tif|pisi|Emumäe mõis 1906. aastal]]
'''Emumäe mõis''' ([[saksa keel]]es ''Emmomeggi'') oli [[rüütlimõis]] [[Simuna kihelkond|Simuna kihelkonnas]] [[Virumaa]]l&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;&gt;http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016)&lt;/ref&gt;, tänapäeva [[Emumäe]] küla lähedal&lt;ref&gt;[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&amp;lang=et&amp;kohanimi=Emum%C3%A4e&amp;f2v=Y&amp;keel=&amp;f3v=Y&amp;allikas=&amp;staatus=&amp;nimeliik=&amp;maakond=&amp;vald=&amp;kihelkond=&amp;asum=&amp;f10v=Y&amp;x1d=&amp;x1m=&amp;x1s=&amp;x2d=&amp;x2m=&amp;x2s=&amp;y1d=&amp;y1m=&amp;y1s=&amp;y2d=&amp;y2m=&amp;y2s=&amp;f14v=Y&amp;of=tb Emumäe ms], www.eki.ee&lt;/ref&gt; [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]]  [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]].

Mõisa omanikud olid [[Derfelden]]id, [[Fersen]]id.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|279}}

{{Simuna kihelkond}}
{{Coordinate|NS=58.931667|EW=26.364722|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Virumaa mõisad]]
[[Kategooria:Simuna kihelkond]]
[[Kategooria:Derfeldenite mõisad]]
[[Kategooria:Fersenite mõisad]]
[[Kategooria:Dehnide mõisad]]
[[Kategooria:Stackelbergide mõisad]]</text>
      <sha1>rizzrivtmd1yqcfaey5uj326iqj5bu6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Võivere mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>427163</id>
    <revision>
      <id>7260688</id>
      <parentid>7259576</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T22:06:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260688</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1239" sha1="49vq4wu0ymuiq5nrm6rkcnau28y8pj8" xml:space="preserve">[[Fail:Võivere mõis Simuna kihelkonnas (cropped).tif|pisi|Võivere mõis]]
'''Võivere mõis''' ([[saksa keel]]es ''Woibifer'') oli [[Avanduse mõis]]a [[kõrvalmõis]] [[Simuna kihelkond|Simuna kihelkonnas]] [[Virumaa]]l&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;&gt;http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016)&lt;/ref&gt;. Nüüdisajal jääb mõisa ala [[Lääne-Viru maakond]]a [[Väike-Maarja vald]]a.

Võivere mõisa hoonetest on säilinud vaid [[tuuleveski]], kus on ekspositsioon [[Struve geodeetiline kaar|Struve kaarest]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Struve näitus Võivere tuulikus – Pult |url=https://www.pult.ee/pult-portfolio/struve-naitus-voivere-tuulikus/ |vaadatud=2026-10-25 |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Võivere tuuliku külastuskeskus |url=https://puhkaeestis.ee/et/voivere-tuuliku-kulastuskeskus |vaadatud=2026-10-25 |väljaanne=puhkaeestis.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|2771}}
*[https://www.muis.ee/museaalview/666528 Võivere mõis (pilt)]
{{Simuna kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.057778|EW=26.35|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Virumaa mõisad]]
[[Kategooria:Simuna kihelkond]]
[[Kategooria:Baggehufwudtide mõisad]]
[[Kategooria:Bremenite mõisad]]</text>
      <sha1>49vq4wu0ymuiq5nrm6rkcnau28y8pj8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Karkuse mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>427195</id>
    <revision>
      <id>7260513</id>
      <parentid>6550465</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T17:47:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260513</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1345" sha1="onkpipuz6uipqg4m733d88mjqru6yfl" xml:space="preserve">
'''Karkuse mõis''' ([[saksa keel]]es ''Karkus'') oli [[rüütlimõis]] [[Ambla kihelkond|Ambla kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;&gt;http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016)&lt;/ref&gt;. Nüüdisajal jääb mõis [[Lääne-Viru maakond]]a [[Tapa vald]]a.

==Omanikud==
Karkuse mõis kuulus algselt [[Järvajõe mõis|Järvajõe mõisa]] juurde, 1637. aastal eraldati mõis aga [[Järvajõe mõis]]ast. Eraldamise ajal kuulus mõis Poortenite perekonnale, 1650. aastal said Karkuse mõisa omanikeks [[Mohrenschildt]]id. 

1765. aastal läks mõis von [[Fock]]ide perekonna valdusse, olles ühtlasi ka [[Tapa mõis]]a karjamõis. Von Fockide valdusse jäi mõis kuni võõrandamiseni, Karkuse mõisa viimaseks omanikuks jäi [[Axel Magnus Ludwig Eduard von Fock]].

==Mõisahooned==
Mõisa peahoone on täielikult hävinenud, säilinud on üksnes mõisa kuivati, mis on samuti lagunemisjärgus. Osaliselt varemetes on ka muud kõrvalhooned.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|740}}
*[http://www.tapamuuseum.ee/?leht=muistised/karkuse Karkuse mõis], www.tapamuuseum.ee

{{Ambla kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.1975|EW=25.960278|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Järvamaa mõisad]]
[[Kategooria:Ambla kihelkond]]
[[Kategooria:Fockide mõisad]]
[[Kategooria:Mohrenschildtide mõisad]]</text>
      <sha1>onkpipuz6uipqg4m733d88mjqru6yfl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260517</id>
      <parentid>7260513</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T17:50:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7260517</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1477" sha1="mb5i177pct9558wcblzd7d89x3xzw5q" xml:space="preserve">
[[Fail:Karkuse mõisa peahoone jäänused 1934.tif|pisi|Karkuse mõisa peahoone jäänused 1934. aastal]]
'''Karkuse mõis''' ([[saksa keel]]es ''Karkus'') oli [[rüütlimõis]] [[Ambla kihelkond|Ambla kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;&gt;http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016)&lt;/ref&gt;. Nüüdisajal jääb mõis [[Lääne-Viru maakond]]a [[Tapa vald]]a.

==Omanikud==
Karkuse mõis kuulus algselt [[Järvajõe mõis|Järvajõe mõisa]] juurde, 1637. aastal eraldati mõis aga [[Järvajõe mõis]]ast. Eraldamise ajal kuulus mõis [[Poorten|Poortenite]] perekonnale, 1650. aastal said Karkuse mõisa omanikeks [[Mohrenschildt]]id. 

1765. aastal läks mõis von [[Fock]]ide perekonna valdusse, olles ühtlasi ka [[Tapa mõis]]a karjamõis. Von Fockide valdusse jäi mõis kuni võõrandamiseni, Karkuse mõisa viimaseks omanikuks jäi [[Axel Magnus Ludwig Eduard von Fock]].

==Mõisahooned==
Mõisa peahoone on täielikult hävinenud, säilinud on üksnes mõisa kuivati, mis on samuti lagunemisjärgus. Osaliselt varemetes on ka muud kõrvalhooned.{{Lisa viide}}

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|740}}
*[http://www.tapamuuseum.ee/?leht=muistised/karkuse Karkuse mõis], www.tapamuuseum.ee

{{Ambla kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.1975|EW=25.960278|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Järvamaa mõisad]]
[[Kategooria:Ambla kihelkond]]
[[Kategooria:Fockide mõisad]]
[[Kategooria:Mohrenschildtide mõisad]]</text>
      <sha1>mb5i177pct9558wcblzd7d89x3xzw5q</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260670</id>
      <parentid>7260517</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T21:49:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260670</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1487" sha1="ldznit5c3f8zefj2uxp15ug8nn2d6w4" xml:space="preserve">
[[Fail:Karkuse mõisa peahoone jäänused 1934 (cropped).tif|pisi|Karkuse mõisa peahoone jäänused 1934. aastal]]
'''Karkuse mõis''' ([[saksa keel]]es ''Karkus'') oli [[rüütlimõis]] [[Ambla kihelkond|Ambla kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;&gt;http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016)&lt;/ref&gt;. Nüüdisajal jääb mõis [[Lääne-Viru maakond]]a [[Tapa vald]]a.

==Omanikud==
Karkuse mõis kuulus algselt [[Järvajõe mõis|Järvajõe mõisa]] juurde, 1637. aastal eraldati mõis aga [[Järvajõe mõis]]ast. Eraldamise ajal kuulus mõis [[Poorten|Poortenite]] perekonnale, 1650. aastal said Karkuse mõisa omanikeks [[Mohrenschildt]]id. 

1765. aastal läks mõis von [[Fock]]ide perekonna valdusse, olles ühtlasi ka [[Tapa mõis]]a karjamõis. Von Fockide valdusse jäi mõis kuni võõrandamiseni, Karkuse mõisa viimaseks omanikuks jäi [[Axel Magnus Ludwig Eduard von Fock]].

==Mõisahooned==
Mõisa peahoone on täielikult hävinenud, säilinud on üksnes mõisa kuivati, mis on samuti lagunemisjärgus. Osaliselt varemetes on ka muud kõrvalhooned.{{Lisa viide}}

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|740}}
*[http://www.tapamuuseum.ee/?leht=muistised/karkuse Karkuse mõis], www.tapamuuseum.ee

{{Ambla kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.1975|EW=25.960278|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Järvamaa mõisad]]
[[Kategooria:Ambla kihelkond]]
[[Kategooria:Fockide mõisad]]
[[Kategooria:Mohrenschildtide mõisad]]</text>
      <sha1>ldznit5c3f8zefj2uxp15ug8nn2d6w4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Koigi mõis (Ambla)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>427364</id>
    <revision>
      <id>7260523</id>
      <parentid>6550468</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T18:07:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7260523</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1778" sha1="1omj6aj4a307j0fhjc9jqwka5txgfko" xml:space="preserve">[[Fail:Koigi mõis Ambla kihelkonnas.tif|pisi|Koigi mõis 1937. aastal]]
'''Koigi mõis''' ([[saksa keel]]es ''Koik'') oli [[rüütlimõis]] [[Ambla kihelkond|Ambla kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;&gt;http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016)&lt;/ref&gt;.

Mõisa omanikud olid [[Mohrenschildt]]id.

1908. aastal omandas Koigi ja [[Aru mõis (Ambla)|Aru mõisa]] parun Otto Gottlieb von [[Ungern-Sternberg]] (1845–1928), kes 1916. aastal kinkis Koigi ja Aru mõisa oma pojale [[Hermann Rudolf Otto von Ungern-Sternberg]]ile&lt;ref&gt;[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17141&amp;knr=&amp;hpr=&amp;krundi_nr=&amp;markus=&amp;kinnistu_nimi=&amp;eesnimi=&amp;perenimi=&amp;sisu=&amp;perenimi_sisu=&amp;majad=&amp;tanav=&amp;asustus_yksus=&amp;asustus_yksus_sisu=&amp;liht_otsing=koigi&amp;_xr=eNotjNENgCAQQ3e5BRSiiTnGcABzUQIXEVTwy7C7oH616WtLKPBmbBVh95mIUiKs7D3HdC1N1HTOduRtdxoKFQLBsU1TSJG9qVFf%252BoENvxjh%252BFVUHUqbvLnIvOtyrROonB8x%252FCYL  Koigi mõis (Ambla khk)], Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register&lt;/ref&gt; (1877–1952).

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|1012|Koigi mõis}}
*[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17141&amp;knr=&amp;hpr=&amp;krundi_nr=&amp;markus=&amp;kinnistu_nimi=&amp;eesnimi=&amp;perenimi=&amp;sisu=&amp;perenimi_sisu=&amp;majad=&amp;tanav=&amp;asustus_yksus=&amp;asustus_yksus_sisu=&amp;liht_otsing=koigi&amp;_xr=eNotjNENgCAQQ3e5BRSiiTnGcABzUQIXEVTwy7C7oH616WtLKPBmbBVh95mIUiKs7D3HdC1N1HTOduRtdxoKFQLBsU1TSJG9qVFf%252BoENvxjh%252BFVUHUqbvLnIvOtyrROonB8x%252FCYL  Koigi mõis (Ambla khk)], Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register
{{Ambla kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.1625|EW=25.960833|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Järvamaa mõisad]]
[[Kategooria:Ambla kihelkond]]
[[Kategooria:Ungern-Sternbergide mõisad]]
[[Kategooria:Mohrenschildtide mõisad]]</text>
      <sha1>1omj6aj4a307j0fhjc9jqwka5txgfko</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260651</id>
      <parentid>7260523</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T21:08:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <origin>7260651</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1788" sha1="7mt2bpq17ic09qv4jtblzm6kddeyzc0" xml:space="preserve">[[Fail:Koigi mõis Ambla kihelkonnas (cropped).tif|pisi|Koigi mõis 1937. aastal]]
'''Koigi mõis''' ([[saksa keel]]es ''Koik'') oli [[rüütlimõis]] [[Ambla kihelkond|Ambla kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;&gt;http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016)&lt;/ref&gt;.

Mõisa omanikud olid [[Mohrenschildt]]id.

1908. aastal omandas Koigi ja [[Aru mõis (Ambla)|Aru mõisa]] parun Otto Gottlieb von [[Ungern-Sternberg]] (1845–1928), kes 1916. aastal kinkis Koigi ja Aru mõisa oma pojale [[Hermann Rudolf Otto von Ungern-Sternberg]]ile&lt;ref&gt;[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17141&amp;knr=&amp;hpr=&amp;krundi_nr=&amp;markus=&amp;kinnistu_nimi=&amp;eesnimi=&amp;perenimi=&amp;sisu=&amp;perenimi_sisu=&amp;majad=&amp;tanav=&amp;asustus_yksus=&amp;asustus_yksus_sisu=&amp;liht_otsing=koigi&amp;_xr=eNotjNENgCAQQ3e5BRSiiTnGcABzUQIXEVTwy7C7oH616WtLKPBmbBVh95mIUiKs7D3HdC1N1HTOduRtdxoKFQLBsU1TSJG9qVFf%252BoENvxjh%252BFVUHUqbvLnIvOtyrROonB8x%252FCYL  Koigi mõis (Ambla khk)], Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register&lt;/ref&gt; (1877–1952).

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|1012|Koigi mõis}}
*[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17141&amp;knr=&amp;hpr=&amp;krundi_nr=&amp;markus=&amp;kinnistu_nimi=&amp;eesnimi=&amp;perenimi=&amp;sisu=&amp;perenimi_sisu=&amp;majad=&amp;tanav=&amp;asustus_yksus=&amp;asustus_yksus_sisu=&amp;liht_otsing=koigi&amp;_xr=eNotjNENgCAQQ3e5BRSiiTnGcABzUQIXEVTwy7C7oH616WtLKPBmbBVh95mIUiKs7D3HdC1N1HTOduRtdxoKFQLBsU1TSJG9qVFf%252BoENvxjh%252BFVUHUqbvLnIvOtyrROonB8x%252FCYL  Koigi mõis (Ambla khk)], Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register
{{Ambla kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.1625|EW=25.960833|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Järvamaa mõisad]]
[[Kategooria:Ambla kihelkond]]
[[Kategooria:Ungern-Sternbergide mõisad]]
[[Kategooria:Mohrenschildtide mõisad]]</text>
      <sha1>7mt2bpq17ic09qv4jtblzm6kddeyzc0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kukevere mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>427373</id>
    <revision>
      <id>7260526</id>
      <parentid>6656501</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T18:16:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Info</comment>
      <origin>7260526</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1628" sha1="6w48d6dx63qfzlz9xgjdo7d403mvir1" xml:space="preserve">'''Kukevere mõis''' ([[saksa keel]]es ''Kuckofer'') oli [[rüütlimõis]] [[Ambla kihelkond|Ambla kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l.&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;&gt;http://www.mois.ee/jarva/kukevere.shtml (vaadatud 23.01.2016)&lt;/ref&gt;

Mõisa omanikud on olnud [[Douglas]]ed ja [[Wrede]]d.

Mõisa peahoone lammutati pärast seda, kui varises osaliselt kokku 1964. aastal. Selle kohale ehitati tüüpprojekti järgi ehitatud [[Paneelelamu|kortermaja]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Leetmaa |eesnimi=Mihkel |pealkiri=Ühismajandi hoone Kukevere mõisa peahoone asukohal. |url=https://www.muis.ee/museaalview/3144825 |vaadatud=27 oktoober 2026 |väljaanne=MUIS}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kukevere mõis |url=https://vana.mois.ee/jarva/kukevere.shtml |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=vana.mois.ee}}&lt;/ref&gt;

Säilinud on mõisa allee ja ait-kuivati.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|1094}}
*[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&amp;action=view&amp;id=2576 Kukevere mõis. Inventariseerimine], Kultuurimälestiste riiklik register
*[http://www.mois.ee/jarva/kukevere.shtml Kukevere mõis], Eesti mõisaportaal
*[https://www.muis.ee/museaalview/3144823 Kukevere mõisa valitseja maja (foto)]
*[https://www.muis.ee/museaalview/2297897 Kukevere mõisa kuivati (foto)]

{{Ambla kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.204722|EW=25.738333|type=landmark|region=EE}}

[[Kategooria:Nierothide mõisad]]
[[Kategooria:Järvamaa mõisad]]
[[Kategooria:Ambla kihelkond]]
[[Kategooria:Bremenite mõisad]]
[[Kategooria:Valgete Rosenite mõisad]]
[[Kategooria:Rehbinderite mõisad]]</text>
      <sha1>6w48d6dx63qfzlz9xgjdo7d403mvir1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260527</id>
      <parentid>7260526</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T18:16:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <origin>7260527</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1619" sha1="nahrxk1xhty8v1ikr21wzdeowju56u0" xml:space="preserve">'''Kukevere mõis''' ([[saksa keel]]es ''Kuckofer'') oli [[rüütlimõis]] [[Ambla kihelkond|Ambla kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l.&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;&gt;http://www.mois.ee/jarva/kukevere.shtml (vaadatud 23.01.2016)&lt;/ref&gt;

Mõisa omanikud on olnud [[Douglas]]ed ja [[Wrede]]d.

Mõisa peahoone lammutati pärast osalist kokku varisemist 1964. aastal. Selle kohale ehitati tüüpprojekti järgi ehitatud [[Paneelelamu|kortermaja]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Leetmaa |eesnimi=Mihkel |pealkiri=Ühismajandi hoone Kukevere mõisa peahoone asukohal. |url=https://www.muis.ee/museaalview/3144825 |vaadatud=27 oktoober 2026 |väljaanne=MUIS}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kukevere mõis |url=https://vana.mois.ee/jarva/kukevere.shtml |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=vana.mois.ee}}&lt;/ref&gt;

Säilinud on mõisa allee ja ait-kuivati.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|1094}}
*[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&amp;action=view&amp;id=2576 Kukevere mõis. Inventariseerimine], Kultuurimälestiste riiklik register
*[http://www.mois.ee/jarva/kukevere.shtml Kukevere mõis], Eesti mõisaportaal
*[https://www.muis.ee/museaalview/3144823 Kukevere mõisa valitseja maja (foto)]
*[https://www.muis.ee/museaalview/2297897 Kukevere mõisa kuivati (foto)]

{{Ambla kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.204722|EW=25.738333|type=landmark|region=EE}}

[[Kategooria:Nierothide mõisad]]
[[Kategooria:Järvamaa mõisad]]
[[Kategooria:Ambla kihelkond]]
[[Kategooria:Bremenite mõisad]]
[[Kategooria:Valgete Rosenite mõisad]]
[[Kategooria:Rehbinderite mõisad]]</text>
      <sha1>nahrxk1xhty8v1ikr21wzdeowju56u0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lehtmetsa mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>427397</id>
    <revision>
      <id>7260535</id>
      <parentid>7098626</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T18:38:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <origin>7260535</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="694" sha1="tetozra1swz0lyoojhvoukj7xm5hm3y" xml:space="preserve">'''Lehtmetsa mõis''' ([[saksa keel]]es ''Lechtmetz'') oli [[poolmõis]] [[Ambla kihelkond|Ambla kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;&gt;http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016)&lt;/ref&gt;.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|1232}}
*[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&amp;action=view&amp;id=357 Lehtmetsa mõis], Kultuurimälestiste riiklik register
*[https://www.muis.ee/museaalview/2165324 Lehtmetsa mõisa kõrvalhoone varemed (foto)]
{{Ambla kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.219167|EW=25.608333|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Järvamaa mõisad]]
[[Kategooria:Ambla kihelkond]]
[[Kategooria:Harpede mõisad]]</text>
      <sha1>tetozra1swz0lyoojhvoukj7xm5hm3y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rahkla mõis (Simuna)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>427421</id>
    <revision>
      <id>7260690</id>
      <parentid>7259556</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T22:09:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260690</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6245" sha1="pbpgzm6xmh2inej69c05iopzk04kazx" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=detsember}}
[[Fail:Rahkla mõis Simuna kihelkonnas (cropped).tif|pisi|Rahkla mõis]]
'''Rahkla mõis''' ([[saksa keel]]es ''Rachküll'') oli [[rüütlimõis]] [[Simuna kihelkond|Simuna kihelkonnas]] [[Virumaa]]l&lt;ref name=&quot;mõisaportaal, 2015&quot;&gt;http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016)&lt;/ref&gt;, tänapäeva [[Rahkla (Vinni)|Rahkla]] küla lähedal&lt;ref&gt;[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&amp;lang=et&amp;kohanimi=Rahkla&amp;f2v=Y&amp;keel=&amp;f3v=Y&amp;allikas=&amp;staatus=&amp;nimeliik=&amp;maakond=&amp;vald=&amp;kihelkond=&amp;asum=&amp;f10v=Y&amp;x1d=&amp;x1m=&amp;x1s=&amp;x2d=&amp;x2m=&amp;x2s=&amp;y1d=&amp;y1m=&amp;y1s=&amp;y2d=&amp;y2m=&amp;y2s=&amp;f14v=Y&amp;of=tb Rahkla ms], www.eki.ee&lt;/ref&gt; [[Vinni vald|Vinni vallas]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]].

== Ajalugu ==
Mõis kuulus järjest [[Zöge von Manteuffel|Zöge]], [[Steinheil]]i, [[Schmeling]]i, [[Wrede]], [[Dellingshausen]]i, [[Renteln]]i perekonnale.

1613. aastal konfirmeeris Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] Hendrich von [[Ungern-Sternberg|Ungern]]ile (surn. 1630) ja tema naisele eluaegseks kasutamiseks 16 tühja [[adramaa]]d Rahklas (Rattküll) Rakvere lähedal. Tehingusse kuulusid külad Raufer (Naufer), Kurkena, [[Edivere]], kui ka vana veskiehituskoht. Ungern võis seda kasutada oma naisega eluaja vältel tingimusel, et pärast nende surma võetakse kogu vara Rootsi kroonile tagasi. 1631. aastal, pärast Heinrich Ungerni surma, doneeris kuningas Gustav II Adolf endise [[Pirita klooster|Pirita kloostr]]i [[Muuga mõis|mõisa Muuga]] ja sinna juurde kuuluva Rahkla külaga oma sekretärile [[Nils Nilsson Tungel]]ile (1592–1665) [[Harju-Viru õigus]]e järgi. 1637. aastal Nils Nilsson aadeldati kui [[Tungel]] ning [[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|kanti]] 1632. aastal [[Rootsi rüütelkond]]a tituleerimata aadlisuguvõsana nr 182 all&lt;ref&gt;[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Tungel_nr_182 Tungel nr 182], www.adelsvapen.com&lt;/ref&gt;. 1647. aastal kinnitas ka Rootsi kuninganna [[Kristiina]] Muuga mõisa kuulumist Niels Tungellile, kuid eraldas valdustest Rahkla alad.

Ülejäänud Muuga mõisa maad sai 1617. aastal tehtud doneerimise alusel Heinrich von Ungerni lesk Anna von Patkul, kes oli alates 1634. aastast abielus Läänemaa [[Lihula linnus]]epealiku [[Ewolt von Patkul]]iga. Tungel võis teised Muuga mõisa juurde kuuluvad alad saada alles pärast Anna von Patkuli surma, aga von Patkul määras oma pärijaks õepoja ooberst Anders [[Zöge von Manteuffel|Zöege]]. 

1664. aastal abiellus kantseleinõunik ja Rootsi erakorraline saadik Venemaal [[Jonas Klingsted|Jonas Klingius Klingstedt]] (1616–1691) (aadeldatult Klingstedt&lt;ref&gt;[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Klingstedt_nr_661 Klingstedt nr 661], www.adelsvapen.com&lt;/ref&gt;), Niels Tungeli (surn. 1665) tütre Britaga ja sai kaasavaraks Rahkla mõisa.

[[Suur reduktsioon|Mõisate reduktsioon]]i ajal Muuga, Rahkla ja Edivere mõis redutseeriti, kuid kuningas [[Karl XI]] andis Rahkla mõisa Jonas Klingius Klingstedtile ja ta naisele eluksajaks tagasi ning 1689. aastal aga alalisele rendile ([[tertsiaalrent]]). Klingstedti surma järel valdas lühikest aega tema poeg Nils, kes suri katku. Pärast [[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõda]] kuulutati Rahkla Venemaa [[riigimõis]]aks, kuna kedagi pärijaist polnud kohal. 1723. aastal määrati mõis Jonas Klingstedti pojale kindralmajor Hinrich Klingstedtile, seda senini segastel aegadel hallanud Magnus Wilhelm [[Nieroth]]ilt.

1748. aastast oli mõisaomanik õuemarssal [[Gottschalk Heinrich von Dücker]] (1710–1770), kelle pärija Peter Friedrich von Dücker (1754–1774) loovutas kõik mõisad – [[Vääna mõis|Vääna]], [[Viti mõis|Viti]], [[Avanduse mõis|Avanduse]], [[Pudivere mõis|Pudivere]] ja Rahkla mõisa – oma õemeestele. Õe Katharina Elisabeth von Stackelbergi mees [[Otto Friedrich von Stackelberg]] ([[Roosna-Alliku mõis|Roosna-Alliku]]lt) sai Avanduse ja Rahkla mõisa. 1793. aastal panditi mõis 60 aastaks major Karl Gustav von [[Steinheil]]ile ning 1808. aastal omandas see Rahkla mõisa pärusomandiks. 1869. aastal müüs Karl Gustav von Steinheili pärija, tema tütar Philippine von Steinheil Rahkla Karl Schmelingile, kes müüs Rahkla mõisast ka talukohti&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/page/maawalla/1886/06/30/3 August Schmeling müüs oma Rahkla mõisa talumaadest, Wirumaal, Simuna kihelkonnas kohad], [[Maa Walla Kuulutaja]], 30. juuni 1886, lk 3&lt;/ref&gt;. Karl Schmelingi pärijatelt omandas 1892. aastal mõisa [[Karl von Wrede|Karl Albert von Wrede]] (1862–1917). 1903. aastal kinkis too mõisa [[Nikolai von Dellingshausen|Nikolai Friedrich von Dellingshausen]]ile, kellelt ostis 1909. aastal mõisa Tartu kodanik Bertha Schüler. 1912. aastal omandas mõisa kolleegiumisekretär ja [[Palupera mõis]]nik [[Ludwig von Renteln|Peter Ludwig Alexander von Renteln]] (1864–1956)&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16999&amp;knr=&amp;hpr=&amp;krundi_nr=&amp;markus=&amp;kinnistu_nimi=&amp;eesnimi=&amp;perenimi=&amp;sisu=&amp;perenimi_sisu=&amp;majad=&amp;tanav=&amp;asustus_yksus=&amp;asustus_yksus_sisu=&amp;liht_otsing=roosna&amp;_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKBMIqtjIyslLIz8%252FIyi0tKU%252FSLUxOLkjOCM3MLclKVgLKGhlZKOZkZJfH5JcWZeekgITMrpaL8%252FOK8RLC8lVIhlDYE0RZA5Yl56aWJ6WDtQLNTS5Ssa2sBYmcmiw%253D%253D Rahkla mõis (Simuna khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is&lt;/ref&gt;.

1917. aastal omandas mõisa Tallinna 2. Gildi kaupmees [[Karl Kaddak|Karl Kadak]] (Kadakas), kellelt mõis [[1919. aasta maareform]]iga võõrandati.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|}}
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16999&amp;knr=&amp;hpr=&amp;krundi_nr=&amp;markus=&amp;kinnistu_nimi=&amp;eesnimi=&amp;perenimi=&amp;sisu=&amp;perenimi_sisu=&amp;majad=&amp;tanav=&amp;asustus_yksus=&amp;asustus_yksus_sisu=&amp;liht_otsing=roosna&amp;_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKBMIqtjIyslLIz8%252FIyi0tKU%252FSLUxOLkjOCM3MLclKVgLKGhlZKOZkZJfH5JcWZeekgITMrpaL8%252FOK8RLC8lVIhlDYE0RZA5Yl56aWJ6WDtQLNTS5Ssa2sBYmcmiw%253D%253D Rahkla mõis (Simuna khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is
{{Simuna kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.098611|EW=26.531111|type=landmark|region=EE}}

[[Kategooria:Virumaa mõisad]]
[[Kategooria:Simuna kihelkond]]
[[Kategooria:Dückerite mõisad]]
[[Kategooria:Zoege von Manteuffelite mõisad]]
[[Kategooria:Dellingshausenite mõisad]]</text>
      <sha1>pbpgzm6xmh2inej69c05iopzk04kazx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Järvajõe mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>427430</id>
    <revision>
      <id>7260476</id>
      <parentid>7090260</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T16:39:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <origin>7260476</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1345" sha1="4yqq5ppispmmzoswszamqfy5ospi06u" xml:space="preserve">'''Järvajõe mõis''' ([[saksa keel]]es ''Jerwajöggi'') oli [[rüütlimõis]] [[Ambla kihelkond|Ambla kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l&lt;ref name=&quot;Mõisaportaal&quot;&gt;http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016)&lt;/ref&gt;, tänapäeva [[Järvajõe]] küla lähedal&lt;ref&gt;[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&amp;lang=et&amp;kohanimi=J%C3%A4rvaj%C3%B5e&amp;f2v=Y&amp;keel=&amp;f3v=Y&amp;allikas=&amp;staatus=&amp;nimeliik=&amp;maakond=&amp;vald=&amp;kihelkond=&amp;asum=&amp;f10v=Y&amp;x1d=&amp;x1m=&amp;x1s=&amp;x2d=&amp;x2m=&amp;x2s=&amp;y1d=&amp;y1m=&amp;y1s=&amp;y2d=&amp;y2m=&amp;y2s=&amp;f14v=Y&amp;of=tb Järvajõe ms], www.eki.ee&lt;/ref&gt; [[Tapa vald|Tapa vallas]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]].

Mõis rajati [[17. sajand Eestis|17. sajandil]]&lt;ref name=&quot;RA mõisaregister&quot;&gt;{{RA mõisaregister|595}} (vaadatud 23.01.2016)&lt;/ref&gt;.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|595}}
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17124 Järvajõe mõis (Ambla khk)] Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is
*[https://www.muis.ee/museaalview/2192390 Kõrvalhoonest säilinud mantelkorstna varemed (foto)]

{{Ambla kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.205|EW=26.151389|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Bremenite mõisad]]
[[Kategooria:Vietinghoffide mõisad]]
[[Kategooria:Essenite mõisad]]
[[Kategooria:Rennenkampffide mõisad]]
[[Kategooria:Järvamaa mõisad]]
[[Kategooria:Ambla kihelkond]]</text>
      <sha1>4yqq5ppispmmzoswszamqfy5ospi06u</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kuru mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>427432</id>
    <revision>
      <id>7260528</id>
      <parentid>7019292</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T18:17:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260528</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5061" sha1="r52t5oer8taa6n3gol7l5786901bf31" xml:space="preserve">'''Kuru mõis''' ([[saksa keel]]es ''Kurro'') oli [[rüütlimõis]] [[Ambla kihelkond|Ambla kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l&lt;ref name=&quot;Mõisaportaal&quot;&gt;http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016)&lt;/ref&gt;.
== Mõisaomanikud ==
Mõis rajati [[17. sajand Eestis|17. sajandil]]&lt;ref name=&quot;RA mõisaregister&quot;&gt;{{RA mõisaregister|1153}} (vaadatud 23.01.2016)&lt;/ref&gt;. 1614. aastal läänistas [[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]] [[Valdemar-Eriku lääniõigus|Harju-Viru õiguse]] järgi oma sõjakomissarile [[Adam Schrapfer]]ile (Schraffer) (surn. 1630) [[Raasiku mõis]]a asemel tühja [[Albu mõis]]a koos [[Reinevere vakus]]ega päruseks, kuhu kuulusid [[Ambla]], [[Vaoküla]], [[Reinevere]], [[Koigi]], [[Kurbaküla]], [[Kuru (Tapa)|Kuru]], [[Jootme]], [[Tapa]], [[Aavere (Tapa)|Aavere]] külad - kokku 93 [[adramaa]]d. Adam Schrapferi pärijad olid tema lesk Anna Hochgreve ja poeg [[Adam Johann Schrapfer]] (suri 1655), kes päris Albu mõisa koos ema poolt selle juurde omandatud 16 külaga. Adam Johann Schrapferi surma järel valdas valdusi tema lesk, Anna Elisabeth (1633–1680) kes müüs Kuru mõisa 1675. aastal [[Tuwe von Saltza]]le [[Lehtse mõis]]ast. 1713. aastal pärandvara jagamise lepinguga läks Tuwe von Salza pärand, sealhulgas [[Lehtse mõis|Lehtse]], Kuru ja [[Idavere mõis]]ad [[Philipp Johann von Salza]]le. 1716. aastal läks mõis üle Tuwe von Saltza väimehele, Agneta von Saltza mehele [[Reinhold von Dücker]]ile ning tema alaealiste poegade [[Gustav Adolf von Dücker|Gustav Adolf]] ja [[Johann Ernst von Dücker|Johann Ernsti]] eestkostjana haldas mõisu nende õe Ursula mees [[Otto Wilhelm von Ditmar]]. 1749. aastal sõlmitud pärandavara jagamise lepinguga sai Gustav Adolf von Dückeri (surn. 1737) pärandvara jagamisel tema lesk Maria Elisabeth von [[Krüdener]] ja tütar Hedwig Jacobine von Dücker said [[Kuigatsi mõis]]a, väärtusega 9500 [[albertustaaler|albertustaalrit]]. Meeskohtunik Otto Wilhelm von Ditmar sai Kuru mõisa ja 3/4 adramaad Lehtse metsast.

1754. aastal loovutas Otto Wilhelm von Ditmar Kuru mõisa oma pojale [[Friedrich Adolph von Ditmar]]ile. 1771. aastal müüs Friedrich Adolf von Ditmar Kuru mõisa koos ''Johannishof''-i poomõisaga major [[Otto Gustav von Maydell]]ile. [[18. sajand Eestis|18. sajandi]] II poolel eraldati Kuru mõisast iseseisva mõisana [[Kaarli mõis (Ambla)|Kaarli mõis]]. 

1809. aasta pärandavara jagamise lepinguga oli Otto Gustav von Maydelli (surn 28.10.1794) pärija tema lesk Gertrud Karoline von Maydell, kes loovutas Kuru mõisa oma pojale [[Karl Gustav von Maydell]]ile (1788–1857). Tolle surma järel olid pärijad tema lesk Marie Juliane von Maydell (sünd vabapreili Wolf) ja lapsed: Marie Juliane von Maydell, Mathilde Marie Elisabeth von Maydell, Marie Natalie von Maydell, Karl Otto Viktor von Maydell, Annette Eleonore von Maydell. Marie Juliane von Maydell loobus oma õigustest laste kasuks ning Kuru mõisa omanikuks sai Karl Otto Viktor von Maydell.   

Parun [[Karl Otto Viktor von Maydell]] asutas [[Maydell]]i [[fideikomiss]]i ja kuni 1917. aastani kuulusid Kuru mõisa alla ka [[Jootme mõis]], [[Räsna mõis]] ja [[Uudeküla mõis]] ning hiljem lisandus [[Linnamäe mõis]]. 1901. aastal Karl Otto Viktor von Maydelli (surn. 21.09.1900) järel sai testamendijärgne pärijaks on tema õde Annette von Maydell, kellele kinnistati Kuru, Räsna, Jootme ja Uudeküla mõis. Annette Eleonore von Maydelli surma (17.02.1909) järel sai fideikomissi asutaja Karl Otto Viktor von Maydelli otseste järglaste puudumisel pärijaks tema lellepoja [[Julius von Maydell]]i poeg [[Otto Wilhelm Eduard von Maydell]], kellele kinnistati Jootme, Räsna, Kuru ja Uudeküla mõis&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17148 Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register: Kuru mõis (Ambla khk)]&lt;/ref&gt;.

Enne [[1919. aasta maareform|maareformi 1919. aastal]] oli mõisa omanik parun [[Otto Wilhelm Eduard von Maydell]].

== Mõisahooned ==
Kuru mõisa suur puidust ühekorruseline peahoone on hävinenud, üksikud kõrvalhooned on varemeis või nõukogude aja perioodil ümber ehitatud. [[Mõisavalitseja]]maja oli ühekorruseline krohvitud paekivist poolkelpkatusega hoone, esifassaadis oli lihtne paekivist eeskoda. 

Peahoone ees oli suur väljak, loomalaudad, mis olid ehitatud samuti paekivist, moodustasid hooneteruudu. Omapärane oli [[Historitsism|historitsistliku]] iseloomuga kõrge paekivist kahe võimsa ja kõrge ümara nurgatorniga piirdemüür, mille tagumise nurgatorni ääres asus aednikumaja. 

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|1153}}
*[http://www.tapamuuseum.ee/?leht=muistised/kuru Kuru mõis], www.tapamuuseum.ee
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17148 Kuru mõis (Ambla khk)], Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register
{{Ambla kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.201389|EW=25.890278|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Eestimaa fideikomissmõisad]]
[[Kategooria:Järvamaa mõisad]]
[[Kategooria:Ambla kihelkond]]
[[Kategooria:Maydellide mõisad]]</text>
      <sha1>r52t5oer8taa6n3gol7l5786901bf31</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260529</id>
      <parentid>7260528</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T18:19:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Viide</comment>
      <origin>7260529</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5256" sha1="tt4u6fenqryurf9e57u2lu45ctuvsz9" xml:space="preserve">'''Kuru mõis''' ([[saksa keel]]es ''Kurro'') oli [[rüütlimõis]] [[Ambla kihelkond|Ambla kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l&lt;ref name=&quot;Mõisaportaal&quot;&gt;http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016)&lt;/ref&gt;.
== Mõisaomanikud ==
Mõis rajati [[17. sajand Eestis|17. sajandil]]&lt;ref name=&quot;RA mõisaregister&quot;&gt;{{RA mõisaregister|1153}} (vaadatud 23.01.2016)&lt;/ref&gt;. 1614. aastal läänistas [[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]] [[Valdemar-Eriku lääniõigus|Harju-Viru õiguse]] järgi oma sõjakomissarile [[Adam Schrapfer]]ile (Schraffer) (surn. 1630) [[Raasiku mõis]]a asemel tühja [[Albu mõis]]a koos [[Reinevere vakus]]ega päruseks, kuhu kuulusid [[Ambla]], [[Vaoküla]], [[Reinevere]], [[Koigi]], [[Kurbaküla]], [[Kuru (Tapa)|Kuru]], [[Jootme]], [[Tapa]], [[Aavere (Tapa)|Aavere]] külad - kokku 93 [[adramaa]]d. Adam Schrapferi pärijad olid tema lesk Anna Hochgreve ja poeg [[Adam Johann Schrapfer]] (suri 1655), kes päris Albu mõisa koos ema poolt selle juurde omandatud 16 külaga. Adam Johann Schrapferi surma järel valdas valdusi tema lesk, Anna Elisabeth (1633–1680) kes müüs Kuru mõisa 1675. aastal [[Tuwe von Saltza]]le [[Lehtse mõis]]ast. 1713. aastal pärandvara jagamise lepinguga läks Tuwe von Salza pärand, sealhulgas [[Lehtse mõis|Lehtse]], Kuru ja [[Idavere mõis]]ad [[Philipp Johann von Salza]]le. 1716. aastal läks mõis üle Tuwe von Saltza väimehele, Agneta von Saltza mehele [[Reinhold von Dücker]]ile ning tema alaealiste poegade [[Gustav Adolf von Dücker|Gustav Adolf]] ja [[Johann Ernst von Dücker|Johann Ernsti]] eestkostjana haldas mõisu nende õe Ursula mees [[Otto Wilhelm von Ditmar]]. 1749. aastal sõlmitud pärandavara jagamise lepinguga sai Gustav Adolf von Dückeri (surn. 1737) pärandvara jagamisel tema lesk Maria Elisabeth von [[Krüdener]] ja tütar Hedwig Jacobine von Dücker said [[Kuigatsi mõis]]a, väärtusega 9500 [[albertustaaler|albertustaalrit]]. Meeskohtunik Otto Wilhelm von Ditmar sai Kuru mõisa ja 3/4 adramaad Lehtse metsast.

1754. aastal loovutas Otto Wilhelm von Ditmar Kuru mõisa oma pojale [[Friedrich Adolph von Ditmar]]ile. 1771. aastal müüs Friedrich Adolf von Ditmar Kuru mõisa koos ''Johannishof''-i poomõisaga major [[Otto Gustav von Maydell]]ile. [[18. sajand Eestis|18. sajandi]] II poolel eraldati Kuru mõisast iseseisva mõisana [[Kaarli mõis (Ambla)|Kaarli mõis]]. 

1809. aasta pärandavara jagamise lepinguga oli Otto Gustav von Maydelli (surn 28.10.1794) pärija tema lesk Gertrud Karoline von Maydell, kes loovutas Kuru mõisa oma pojale [[Karl Gustav von Maydell]]ile (1788–1857). Tolle surma järel olid pärijad tema lesk Marie Juliane von Maydell (sünd vabapreili Wolf) ja lapsed: Marie Juliane von Maydell, Mathilde Marie Elisabeth von Maydell, Marie Natalie von Maydell, Karl Otto Viktor von Maydell, Annette Eleonore von Maydell. Marie Juliane von Maydell loobus oma õigustest laste kasuks ning Kuru mõisa omanikuks sai Karl Otto Viktor von Maydell.   

Parun [[Karl Otto Viktor von Maydell]] asutas [[Maydell]]i [[fideikomiss]]i ja kuni 1917. aastani kuulusid Kuru mõisa alla ka [[Jootme mõis]], [[Räsna mõis]] ja [[Uudeküla mõis]] ning hiljem lisandus [[Linnamäe mõis]]. 1901. aastal Karl Otto Viktor von Maydelli (surn. 21.09.1900) järel sai testamendijärgne pärijaks on tema õde Annette von Maydell, kellele kinnistati Kuru, Räsna, Jootme ja Uudeküla mõis. Annette Eleonore von Maydelli surma (17.02.1909) järel sai fideikomissi asutaja Karl Otto Viktor von Maydelli otseste järglaste puudumisel pärijaks tema lellepoja [[Julius von Maydell]]i poeg [[Otto Wilhelm Eduard von Maydell]], kellele kinnistati Jootme, Räsna, Kuru ja Uudeküla mõis&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17148 Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register: Kuru mõis (Ambla khk)]&lt;/ref&gt;.

Enne [[1919. aasta maareform|maareformi 1919. aastal]] oli mõisa omanik parun [[Otto Wilhelm Eduard von Maydell]].

== Mõisahooned ==
Kuru mõisa suur puidust ühekorruseline peahoone on hävinenud, üksikud kõrvalhooned on varemeis või nõukogude aja perioodil ümber ehitatud. [[Mõisavalitseja]]maja oli ühekorruseline krohvitud paekivist poolkelpkatusega hoone, esifassaadis oli lihtne paekivist eeskoda.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kuru mõis |url=https://tapamuuseum.ee/muistised/moisad-tapa-vallas/kuru-mois/ |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=Tapa Muuseum |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Peahoone ees oli suur väljak, loomalaudad, mis olid ehitatud samuti paekivist, moodustasid hooneteruudu. Omapärane oli [[Historitsism|historitsistliku]] iseloomuga kõrge paekivist kahe võimsa ja kõrge ümara nurgatorniga piirdemüür, mille tagumise nurgatorni ääres asus aednikumaja.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|1153}}
*[http://www.tapamuuseum.ee/?leht=muistised/kuru Kuru mõis], www.tapamuuseum.ee
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17148 Kuru mõis (Ambla khk)], Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register
{{Ambla kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.201389|EW=25.890278|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Eestimaa fideikomissmõisad]]
[[Kategooria:Järvamaa mõisad]]
[[Kategooria:Ambla kihelkond]]
[[Kategooria:Maydellide mõisad]]</text>
      <sha1>tt4u6fenqryurf9e57u2lu45ctuvsz9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260534</id>
      <parentid>7260529</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T18:35:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <origin>7260534</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5411" sha1="9hofgvjdfiff3sdf8jslhd9tzna6qc1" xml:space="preserve">'''Kuru mõis''' ([[saksa keel]]es ''Kurro'') oli [[rüütlimõis]] [[Ambla kihelkond|Ambla kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l&lt;ref name=&quot;Mõisaportaal&quot;&gt;http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016)&lt;/ref&gt;.
== Mõisaomanikud ==
Mõis rajati [[17. sajand Eestis|17. sajandil]]&lt;ref name=&quot;RA mõisaregister&quot;&gt;{{RA mõisaregister|1153}} (vaadatud 23.01.2016)&lt;/ref&gt;. 1614. aastal läänistas [[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]] [[Valdemar-Eriku lääniõigus|Harju-Viru õiguse]] järgi oma sõjakomissarile [[Adam Schrapfer]]ile (Schraffer) (surn. 1630) [[Raasiku mõis]]a asemel tühja [[Albu mõis]]a koos [[Reinevere vakus]]ega päruseks, kuhu kuulusid [[Ambla]], [[Vaoküla]], [[Reinevere]], [[Koigi]], [[Kurbaküla]], [[Kuru (Tapa)|Kuru]], [[Jootme]], [[Tapa]], [[Aavere (Tapa)|Aavere]] külad - kokku 93 [[adramaa]]d. Adam Schrapferi pärijad olid tema lesk Anna Hochgreve ja poeg [[Adam Johann Schrapfer]] (suri 1655), kes päris Albu mõisa koos ema poolt selle juurde omandatud 16 külaga. Adam Johann Schrapferi surma järel valdas valdusi tema lesk, Anna Elisabeth (1633–1680) kes müüs Kuru mõisa 1675. aastal [[Tuwe von Saltza]]le [[Lehtse mõis]]ast. 1713. aastal pärandvara jagamise lepinguga läks Tuwe von Salza pärand, sealhulgas [[Lehtse mõis|Lehtse]], Kuru ja [[Idavere mõis]]ad [[Philipp Johann von Salza]]le. 1716. aastal läks mõis üle Tuwe von Saltza väimehele, Agneta von Saltza mehele [[Reinhold von Dücker]]ile ning tema alaealiste poegade [[Gustav Adolf von Dücker|Gustav Adolf]] ja [[Johann Ernst von Dücker|Johann Ernsti]] eestkostjana haldas mõisu nende õe Ursula mees [[Otto Wilhelm von Ditmar]]. 1749. aastal sõlmitud pärandavara jagamise lepinguga sai Gustav Adolf von Dückeri (surn. 1737) pärandvara jagamisel tema lesk Maria Elisabeth von [[Krüdener]] ja tütar Hedwig Jacobine von Dücker said [[Kuigatsi mõis]]a, väärtusega 9500 [[albertustaaler|albertustaalrit]]. Meeskohtunik Otto Wilhelm von Ditmar sai Kuru mõisa ja 3/4 adramaad Lehtse metsast.

1754. aastal loovutas Otto Wilhelm von Ditmar Kuru mõisa oma pojale [[Friedrich Adolph von Ditmar]]ile. 1771. aastal müüs Friedrich Adolf von Ditmar Kuru mõisa koos ''Johannishof''-i poomõisaga major [[Otto Gustav von Maydell]]ile. [[18. sajand Eestis|18. sajandi]] II poolel eraldati Kuru mõisast iseseisva mõisana [[Kaarli mõis (Ambla)|Kaarli mõis]]. 

1809. aasta pärandavara jagamise lepinguga oli Otto Gustav von Maydelli (surn 28.10.1794) pärija tema lesk Gertrud Karoline von Maydell, kes loovutas Kuru mõisa oma pojale [[Karl Gustav von Maydell]]ile (1788–1857). Tolle surma järel olid pärijad tema lesk Marie Juliane von Maydell (sünd vabapreili Wolf) ja lapsed: Marie Juliane von Maydell, Mathilde Marie Elisabeth von Maydell, Marie Natalie von Maydell, Karl Otto Viktor von Maydell, Annette Eleonore von Maydell. Marie Juliane von Maydell loobus oma õigustest laste kasuks ning Kuru mõisa omanikuks sai Karl Otto Viktor von Maydell.   

Parun [[Karl Otto Viktor von Maydell]] asutas [[Maydell]]i [[fideikomiss]]i ja kuni 1917. aastani kuulusid Kuru mõisa alla ka [[Jootme mõis]], [[Räsna mõis]] ja [[Uudeküla mõis]] ning hiljem lisandus [[Linnamäe mõis]]. 1901. aastal Karl Otto Viktor von Maydelli (surn. 21.09.1900) järel sai testamendijärgne pärijaks on tema õde Annette von Maydell, kellele kinnistati Kuru, Räsna, Jootme ja Uudeküla mõis. Annette Eleonore von Maydelli surma (17.02.1909) järel sai fideikomissi asutaja Karl Otto Viktor von Maydelli otseste järglaste puudumisel pärijaks tema lellepoja [[Julius von Maydell]]i poeg [[Otto Wilhelm Eduard von Maydell]], kellele kinnistati Jootme, Räsna, Kuru ja Uudeküla mõis&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17148 Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register: Kuru mõis (Ambla khk)]&lt;/ref&gt;.

Enne [[1919. aasta maareform|maareformi 1919. aastal]] oli mõisa omanik parun [[Otto Wilhelm Eduard von Maydell]].

== Mõisahooned ==
Kuru mõisa suur puidust ühekorruseline peahoone on hävinenud, üksikud kõrvalhooned on varemeis või nõukogude aja perioodil ümber ehitatud. [[Mõisavalitseja]]maja oli ühekorruseline krohvitud paekivist poolkelpkatusega hoone, esifassaadis oli lihtne paekivist eeskoda.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kuru mõis |url=https://tapamuuseum.ee/muistised/moisad-tapa-vallas/kuru-mois/ |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=Tapa Muuseum |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Peahoone ees oli suur väljak, loomalaudad, mis olid ehitatud samuti paekivist, moodustasid hooneteruudu. Omapärane oli [[Historitsism|historitsistliku]] iseloomuga kõrge paekivist kahe võimsa ja kõrge ümara nurgatorniga piirdemüür, mille tagumise nurgatorni ääres asus aednikumaja.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|1153}}
*[http://www.tapamuuseum.ee/?leht=muistised/kuru Kuru mõis], www.tapamuuseum.ee
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17148 Kuru mõis (Ambla khk)], Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register
*[https://www.muis.ee/museaalview/668120 Kuru mõisa aia tornid (foto)]
*[https://www.muis.ee/museaalview/245515 Kuru mõisa aia torn tänapäeval (foto)]
{{Ambla kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.201389|EW=25.890278|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Eestimaa fideikomissmõisad]]
[[Kategooria:Järvamaa mõisad]]
[[Kategooria:Ambla kihelkond]]
[[Kategooria:Maydellide mõisad]]</text>
      <sha1>9hofgvjdfiff3sdf8jslhd9tzna6qc1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Räsna mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>427435</id>
    <revision>
      <id>7260576</id>
      <parentid>6992100</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T19:26:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7260576</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1622" sha1="n4szxl1tb6vfz7nqa7idn1bg5jxnn7e" xml:space="preserve">[[Fail:Räsna mõis 1938.tif|pisi|Räsna mõis 1938. aastal]]
'''Räsna mõis''' ([[saksa keel]]es ''Resna'') oli [[rüütlimõis]] [[Ambla kihelkond|Ambla kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l&lt;ref name=&quot;Mõisaportaal&quot;&gt;http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016)&lt;/ref&gt;.

Mõis rajati [[17. sajand Eestis|17. sajandi]] I poolel&lt;ref name=&quot;RA mõisaregister&quot;&gt;{{RA mõisaregister|2827}} (vaadatud 23.01.2016)&lt;/ref&gt;. 1627. aastal sai mõisa omanikuks Elisabeth von [[Bock (Lahmuse)|Bock]] (surn. 1680) ja seejärel tema pojapoeg Christer Reinhold von Bock (surn. 1693). Edasi läks mõis abielu kaudu von [[Engelhardt]]idele ning 1738. aastal von Zeddelmannidele. [[19. sajand Eestis|19. sajandi]] jooksul vahetusid omanikud pidevalt kuni 1880. aastani, mil mõisa ostis parun Karl Otto [[Maydell]] (surn. 1900) ning lõi koos [[Kuru mõis]]a ja [[Jootme mõis|Jootme mõisaga]] [[fideikomiss]]i. 

[[1919. aasta maareform|1919. aastal]] oli Räsna mõisa omanikuks parun [[Otto Wilhelm Eduard von Maydell]].

Räsna mõisa peahoone pole säilinud.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|2827}}
*[http://www.tapamuuseum.ee/?leht=muistised/rasna Räsna mõis], www.tapamuuseum.ee
*[https://www.muis.ee/museaalview/665768 Räsna mõisa värav 1938. aastal (foto)]
{{Ambla kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.203333|EW=25.853889|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Eestimaa fideikomissmõisad]]
[[Kategooria:Dellingshausenite mõisad]]
[[Kategooria:Järvamaa mõisad]]
[[Kategooria:Ambla kihelkond]]
[[Kategooria:Maydellide mõisad]]
[[Kategooria:Delwigite mõisad]]
[[Kategooria:Punaste Rosenite mõisad]]</text>
      <sha1>n4szxl1tb6vfz7nqa7idn1bg5jxnn7e</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260647</id>
      <parentid>7260576</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T21:01:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Äärteta pilt</comment>
      <origin>7260647</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1632" sha1="4x9f97cvmj5hkwly5zksf175pjwr6yx" xml:space="preserve">[[Fail:Räsna mõis 1938 (cropped).tif|pisi|Räsna mõis 1938. aastal]]
'''Räsna mõis''' ([[saksa keel]]es ''Resna'') oli [[rüütlimõis]] [[Ambla kihelkond|Ambla kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l&lt;ref name=&quot;Mõisaportaal&quot;&gt;http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016)&lt;/ref&gt;.

Mõis rajati [[17. sajand Eestis|17. sajandi]] I poolel&lt;ref name=&quot;RA mõisaregister&quot;&gt;{{RA mõisaregister|2827}} (vaadatud 23.01.2016)&lt;/ref&gt;. 1627. aastal sai mõisa omanikuks Elisabeth von [[Bock (Lahmuse)|Bock]] (surn. 1680) ja seejärel tema pojapoeg Christer Reinhold von Bock (surn. 1693). Edasi läks mõis abielu kaudu von [[Engelhardt]]idele ning 1738. aastal von Zeddelmannidele. [[19. sajand Eestis|19. sajandi]] jooksul vahetusid omanikud pidevalt kuni 1880. aastani, mil mõisa ostis parun Karl Otto [[Maydell]] (surn. 1900) ning lõi koos [[Kuru mõis]]a ja [[Jootme mõis|Jootme mõisaga]] [[fideikomiss]]i. 

[[1919. aasta maareform|1919. aastal]] oli Räsna mõisa omanikuks parun [[Otto Wilhelm Eduard von Maydell]].

Räsna mõisa peahoone pole säilinud.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|2827}}
*[http://www.tapamuuseum.ee/?leht=muistised/rasna Räsna mõis], www.tapamuuseum.ee
*[https://www.muis.ee/museaalview/665768 Räsna mõisa värav 1938. aastal (foto)]
{{Ambla kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.203333|EW=25.853889|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Eestimaa fideikomissmõisad]]
[[Kategooria:Dellingshausenite mõisad]]
[[Kategooria:Järvamaa mõisad]]
[[Kategooria:Ambla kihelkond]]
[[Kategooria:Maydellide mõisad]]
[[Kategooria:Delwigite mõisad]]
[[Kategooria:Punaste Rosenite mõisad]]</text>
      <sha1>4x9f97cvmj5hkwly5zksf175pjwr6yx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Uudeküla mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>427438</id>
    <revision>
      <id>7260629</id>
      <parentid>7083520</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T20:45:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7260629</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="912" sha1="0yt9kbriwgrwysw0dy8f4pan2ieiioa" xml:space="preserve">[[Fail:Uudeküla mõis 1933.tif|pisi|Uudeküla mõis 1933. aastal]]
'''Uudeküla mõis''' ([[saksa keel]]es ''Udenküll'') oli [[rüütlimõis]] [[Ambla kihelkond|Ambla kihelkonnas]] [[Järvamaa|Järvamaal]].&lt;ref name=&quot;Mõisaportaal&quot;&gt;http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016)&lt;/ref&gt;

Mõis rajati [[1769]] [[Nõmmküla mõis (Ambla)|Nõmmküla mõis]]ast eraldatud alast.&lt;ref name=&quot;RA mõisaregister&quot;&gt;{{RA mõisaregister|2540}} (vaadatud 23.01.2016)&lt;/ref&gt;
== Vaata ka ==
*[[Uudeküla]]
==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|2540}}
*[https://www.muis.ee/museaalview/2186371 Uudeküla mõisa peahoone 2000ndatel (foto)]

{{Ambla kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.171667|EW=26.123611|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Eestimaa fideikomissmõisad]]
[[Kategooria:Järvamaa mõisad]]
[[Kategooria:Ambla kihelkond]]
[[Kategooria:Maydellide mõisad]]
[[Kategooria:Essenite mõisad]]</text>
      <sha1>0yt9kbriwgrwysw0dy8f4pan2ieiioa</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260638</id>
      <parentid>7260629</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T20:53:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Ilma äärteta pilt</comment>
      <origin>7260638</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="922" sha1="q6dmvlreug3qkstmy9s1uipx6b6r3w9" xml:space="preserve">[[Fail:Uudeküla mõis 1933 (cropped).tif|pisi|Uudeküla mõis 1933. aastal]]
'''Uudeküla mõis''' ([[saksa keel]]es ''Udenküll'') oli [[rüütlimõis]] [[Ambla kihelkond|Ambla kihelkonnas]] [[Järvamaa|Järvamaal]].&lt;ref name=&quot;Mõisaportaal&quot;&gt;http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016)&lt;/ref&gt;

Mõis rajati [[1769]] [[Nõmmküla mõis (Ambla)|Nõmmküla mõis]]ast eraldatud alast.&lt;ref name=&quot;RA mõisaregister&quot;&gt;{{RA mõisaregister|2540}} (vaadatud 23.01.2016)&lt;/ref&gt;
== Vaata ka ==
*[[Uudeküla]]
==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|2540}}
*[https://www.muis.ee/museaalview/2186371 Uudeküla mõisa peahoone 2000ndatel (foto)]

{{Ambla kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.171667|EW=26.123611|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Eestimaa fideikomissmõisad]]
[[Kategooria:Järvamaa mõisad]]
[[Kategooria:Ambla kihelkond]]
[[Kategooria:Maydellide mõisad]]
[[Kategooria:Essenite mõisad]]</text>
      <sha1>q6dmvlreug3qkstmy9s1uipx6b6r3w9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Saarnakõrve mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>429885</id>
    <revision>
      <id>7260708</id>
      <parentid>7259296</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T22:37:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260708</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1414" sha1="ivpcrot2o22ntxp5kbh6oksdjqoq36k" xml:space="preserve">[[Fail:Saarnakõrve mõis (cropped).tif|pisi|Saarnakõrve mõis]]
'''Saarnakõrve mõis''' ([[saksa keel]]es ''Sarnakorb'') oli [[rüütlimõis]] [[Kose kihelkond|Kose kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l. Tänapäevase haldusjaotuse järgi jäävad mõisa alad [[Harju maakond]]a [[Kose vald]]a.&lt;ref name=&quot;Mõisaportaal&quot;&gt;{{Mõisaportaal|harju|saarnakorve}} (vaadatud 14.02.2016)&lt;/ref&gt;

[[Fail:Saarnakõrve mõis, kahhelahi (cropped).tif|pisi|Kahhelahi Saarnakõrve mõisas]]
Mõis rajati [[17. sajand Eestis|17. sajandil]]. 18. sajandil kuulus mõis [[Paykull]]idele ja [[Hagemeister]]itele. 19. sajandi keskpaigast said mõisa omanikuks [[Stackelberg]]id, kes omasid mõisat [[1919. aasta mõisate võõrandamine|1919. aasta mõisate võõrandamiseni]].&lt;ref name=&quot;Mõisaportaal&quot;/&gt;

[[Mõisa peahoone]], mis oli [[Barokkarhitektuur|barokne]] ja puidust, ehitati tõenäoliselt 18. sajandi keskpaigas või varemgi. Peahoone lammutati 1964. Ka mõisa [[kõrvalhoone]]d on tänapäevaks kõik hävinud.&lt;ref name=&quot;Mõisaportaal&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{Mõisaportaal|harju|saarnakorve}}
*{{RA mõisaregister|2198}}

{{Kose kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.039166|EW=25.39666|type=landmark|region=EE}}

[[Kategooria:Harjumaa mõisad]]
[[Kategooria:Kose kihelkonna mõisad]]
[[Kategooria:Kose vald]]
[[Kategooria:Paykullide mõisad]]
[[Kategooria:Hagemeistrite mõisad]]
[[Kategooria:Stackelbergide mõisad]]</text>
      <sha1>ivpcrot2o22ntxp5kbh6oksdjqoq36k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>AS Infortar</title>
    <ns>0</ns>
    <id>430570</id>
    <revision>
      <id>7260588</id>
      <parentid>6980276</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T19:45:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57348-20</username>
        <id>240651</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7260588</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3510" sha1="3fidjrqlk2eve190gawwg4i5y1a9k27" xml:space="preserve">'''AS Infortar''' on [[1997]]. aastal asutatud investeerimisettevõte. Infortar tegutseb seitsmes riigis, lisaks Eestile Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Rootsis ja Saksamaal. Ettevõtte peamised tegevusvaldkonnad on [[laevandus]], [[energeetika]] ja [[Kinnisvaramajandus|kinnisvara]].

Infortaril on 68,47% osalus Läänemere juhtivas merelaevandus- ja transpordikontsernis [[AS Tallink Grupp]] ja 100% osalus energeetikakontsernis AS [[AS Elenger Grupp|Elenger]] Grupp, mille hulka kuulub 9000 kilomeetrit gaasijaotusvõrke Eestis, Lätis ja Poolas. 2020. aastal alustas Infortar taastuvenergia tootmisega, avatud on kolm kohalikust toorainest transpordikütust tootvat rohegaasijaama Vinnis, Ilmatsalus ja Oisus, päikeseenergiajaamad Pärnumaal ning Nicas ja Olaines, Lätis. Infortar omab mitmekülgset ja kaasaegset, ca 141 000 m2 suurust kinnisvaraportfelli, millesse kuuluvad neli nüüdisaegset hotelli ning spaad Tallinnas ja Riias, kontserni peahoone Liivalaia 9, Tallinki peahooned Jäämaja ja Tulemaja, Tähesaju Kaksikuteks kutsutud ärihooned Lasnamäel, logistikakeskus Maardus, ärihoone Tallinna vanalinnas (Vana Posti 7) ning Tallink Tennisekeskus Lasnamäel. Infortarile kuuluvad trükiettevõtted Tallinna Raamatutrükikoda ja [[AS Vaba Maa|Vaba Maa]], põllumajandusettevõtted Halinga ja Estonia Farmid, ehitusettevõtted INF Ehitus ja INF Infra, ehitusmaavaradega tegelev INF Maavarad  ning paljud teised. Seisuga 30.06.2025 kuulub kontserni 110 ettevõtet: 101 kontserni ettevõtet, 4 sidusettevõtet ja 5 sidusettevõtete tütarettevõtet. Arvestamata sidusettevõtteid annab Infortar tööd 6866 inimesele.

2024. aasta 31. detsembri seisuga oli Infortari omakapital 1166 miljonit eurot ja varade maht 2715 miljonit eurot.&lt;ref&gt;https://infortar.ee/meist&lt;/ref&gt;

Alates 2023. aastast on Infortari aktsia kauplemistähisega INF1T noteeritud [[Tallinna börs|Tallinna börsil]].&lt;ref name=&quot;ÄP&quot;&gt;{{Netiviide |URL=https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2023/06/14/enn-pant-muun-infortari-eestlastele-valisinvestor-tahab-vaid-pista-raha-tasku |Pealkiri=Enn Pant: müün Infortari eestlastele, välisinvestor tahab vaid pista raha tasku |Aeg=14. juuni 2023 |Kasutatud=14. juuni 2023 |Autor=Indrek Mäe |Väljaanne=[[Äripäev]]}}&lt;/ref&gt;

Ettevõtte suuromanikud on [[Enn Pant]], [[Kalev Järvelill]] ja [[Ain Hanschmidt]].&lt;ref&gt;[http://web.archive.org/save/http://www.aripaev.ee/uudised/2016/02/23/tallinki-suuromanikud-ostsid-eesti-gaasi Tallinki suuromanikud ostsid Eesti Gaasi], Äripäev (vaadatud 24.02.2016).&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609195726/infortari-suurimad-aktsionarid-on-ettevotte-senised-omanikud &quot;Infortari suurimad aktsionärid on ettevõtte senised omanikud&quot;] ERR, 15. detsember 2023&lt;/ref&gt;

2024. aasta seisuga oli Infortar Eesti suurim investeerimisettevõte.&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120322151/infortar-ostab-tartu-milli-omanikelt-trukikoja &quot;Infortar ostab Tartu Milli omanikelt trükikoja&quot;], Delfi, 16.09.2024 (vaadatud 18.09.2024)&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.infortar.ee/ Ettevõtte koduleht]
* Priit Pokk, [https://arileht.delfi.ee/artikkel/120314785/riigikogu-liige-muus-kinnisvara-ostmiseks-suure-hulga-infortari-aktsiaid &quot;Riigikogu liige müüs kinnisvara ostmiseks suure hulga Infortari aktsiaid&quot;], Delfi, 17.08.2024
* [https://arileht.delfi.ee/artikkel/120322151/infortar-ostab-tartu-milli-omanikelt-trukikoja &quot;Infortar ostab Tartu Milli omanikelt trükikoja&quot;], Delfi, 16.09.2024

[[Kategooria:Eesti ettevõtted]]</text>
      <sha1>3fidjrqlk2eve190gawwg4i5y1a9k27</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Uniküla mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>430868</id>
    <revision>
      <id>7260717</id>
      <parentid>7259264</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T22:44:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260717</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="950" sha1="ftjajyouug4qkkejljy8ow15i4xez19" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib Väike-Maarja kihelkonna rüütlimõisast; Sangaste kihelkonna rüütlimõisa kohta vaata artiklit [[Uniküla mõis (Sangaste)]]; Kambja kihelkonna mõisa kohta vaata artiklit [[Uniküla mõis (Kambja)]]}}
[[Fail:Uniküla mõis Väike-Maarja kihelkonnas (cropped).tif|pisi|Uniküla mõis 1906. aastal]]
'''Uniküla mõis''' ([[saksa keel]]es ''Unniküll'') oli [[rüütlimõis]] [[Väike-Maarja kihelkond|Väike-Maarja kihelkonnas]] [[Virumaa]]l.&lt;ref name=&quot;Mõisaportaal&quot;&gt;http://www.mois.ee/pikknimu.shtml (vaadatud 27.02.2016)&lt;/ref&gt;

Mõis rajati [[1697]] [[Äntu mõis]]ast eraldatud alast.&lt;ref name=&quot;RA mõisaregister&quot;&gt;{{RA mõisaregister|2570}} (vaadatud 27.02.2016)&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|2570}}

{{Väike-Maarja kihelkond}}

[[Kategooria:Virumaa mõisad]]
[[Kategooria:Väike-Maarja kihelkond]]
[[Kategooria:Maydellide mõisad]]
[[Kategooria:Samson-Himmelstjernade mõisad]]</text>
      <sha1>ftjajyouug4qkkejljy8ow15i4xez19</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Moora mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>432736</id>
    <revision>
      <id>7260693</id>
      <parentid>7259545</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T22:12:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <origin>7260693</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3627" sha1="3pmtm1i4u9m0hn0cqvzl4m6vqzpqbjn" xml:space="preserve">
{{Toimeta|aasta=2025|kuu=juuni}}
[[Fail:Moora mõis 1906. aastal (cropped).tif|pisi|Moora mõis 1906. aastal]]'''Moora mõis''' ([[saksa keel]]es ''Mohrenhof,'' [[Taani|taani keeles]] ''Moori'') oli [[rüütlimõis]] [[Simuna kihelkond|Simuna kihelkonnas]]&lt;ref&gt;{{RA mõisaregister|1497}}&lt;/ref&gt; [[Virumaa]]l.&lt;ref name=&quot;Mõisaportaal&quot;&gt;http://www.mois.ee/pikknimm.shtml (vaadatud 22.03.2016)&lt;/ref&gt; Tänapäeval asub see koht [[Moora]] küla lähedal&lt;ref&gt;[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&amp;lang=et&amp;kohanimi=Moora&amp;f2v=Y&amp;keel=&amp;f3v=Y&amp;allikas=&amp;staatus=&amp;nimeliik=&amp;maakond=&amp;vald=&amp;kihelkond=&amp;asum=&amp;f10v=Y&amp;x1d=&amp;x1m=&amp;x1s=&amp;x2d=&amp;x2m=&amp;x2s=&amp;y1d=&amp;y1m=&amp;y1s=&amp;y2d=&amp;y2m=&amp;y2s=&amp;f14v=Y&amp;of=tb Moora ms], www.eki.ee&lt;/ref&gt; [[Vinni vald|Vinni vallas]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]].

== Ajalugu ==
1435 – Hinrich More saab mõisa omanikuks teadmata teel.

1548 – Hinrick More annab vend Bartholomeusele Veiküla 12 adramaad.

1687 – Christoph Adolph Elert on alaealine, et mõisa pärida, teda esindab kasuisa Rudolph Stackelberg.

1688 – mõis võõrandati ning see läks Rootsi riigi halduse alla. Mõisa nimeks sai Moora mõis (Mohrenhof). Tiesenhausen Kathrina Elisabeth abiellus 1712 . aastal Otto Johann von Tisenhauseniga.

1734 – laevakapten Gustav Reinhold Riesenkampff ostis mõisa endale.

1757 – Otto Johann Payküll koos oma venna Adamiga ostis mõisa kaptenilt ja abiellus Katharina Elisabeth Stackelbergiga. 

1771 – Magnus Adolph Rosenbach ostis mõisa ja abiellus Katharina Elisabeth Mohrenschildiga.

1788 – Preisi leitnant ja haagikohtunik Budberg Wilhelm von Budberg saab pandiga mõisa ilma Veikülata. Abiellus 1765. aastal Anna Renate von Bistramiga.

1804 – Karl Magnus Rosenbach ostis mõisa, kui Budbergi pandiaeg lõppes. Abiellus 1796. aastal Vao Helene Elisabeth Baranoffiga.

1831 – parun Alexander Georg von Stackelbergostab ostab mõisa. Abiellus 1833. aastal Woldemar von Patkuli tütre Katharinaga.

1855 – Venevere krahv Gustav Rebinderilt Hanguse ostis Moora mõisa.

1889 – mõisale ehitati viinaköök ja tuuleveski.

1890 – Moora mõisa alad ühendati Laekverega.

1900 – Heinrich Alexander von Stackelberg saab kinkelepinguga mõisa oma isalt. Abiellus 1892. aastal Alexander von Weissi tütre Elisabethiga. 

1919 – mõis võõrandati maareformi seaduse tõttu. Moora mõis läks Eesti Vabariigile.

1924–1931 – Moora mõisa hoone lammutati ja kividest ehitati Laekvere kauplus, koolimaja, meierei ja pritsimaja.

1938 – mõisa maadel oli 34 ostetud talu ja 78 asundustalu. Suurimaks üksuseks oli riigimets 1441 hektarit.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Ross |eesnimi=Heino |pealkiri=Simuna kihelkonna mõisad I |aasta=2011 |isbn=978-9949-21-505-8}}&lt;/ref&gt;

== Tänapäev ==
Moora mõisast ei ole säilinud ühtegi hoonet ega märkimisväärset jälge. Kõik mõisa ehitised lammutati 1924.–1931. aastal ning materjali taaskasutati kohalike hoonete – nagu Laekvere kauplus, koolimaja, meierei ja pritsimaja – ehitamiseks. Näha on ainult muruväljak.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|1497}}
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16952 Moora mõis (Simuna khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is
*[https://www.muis.ee/museaalview/800425 Moora mõis (pilt)]
*[https://www.muis.ee/museaalview/797470 Moora mõis ja allee (pilt)]

{{Simuna kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.066944|EW=26.528889|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Virumaa mõisad]]
[[Kategooria:Simuna kihelkond]]
[[Kategooria:Tiesenhausenite mõisad]]
[[Kategooria:Paykullide mõisad]]</text>
      <sha1>3pmtm1i4u9m0hn0cqvzl4m6vqzpqbjn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vatku mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>432746</id>
    <revision>
      <id>7260464</id>
      <parentid>6618327</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T16:02:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7260464</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7066" sha1="cqeg1ll8ll39f2y3kouyaff3ugzmfmj" xml:space="preserve">
[[Fail:Vatku mõis.tif|pisi|Vatku mõis 1930-ndatel]]
'''Vatku mõis''' ([[saksa keel]]es ''Wattküll'') oli [[rüütlimõis]] [[Kadrina kihelkond|Kadrina kihelkonnas]] [[Virumaa]]l.&lt;ref name=&quot;Mõisaportaal&quot;&gt;http://www.mois.ee/pikknimv.shtml (vaadatud 22.03.2016)&lt;/ref&gt; 

Vatku mõisamaade suurus oli 1895. aastal 2469 [[tiin|tiinu]] ja 1912. aastal 2790 tiinu, millest mõis ise oli 1093 tiinu, sellest 518 Kadrina kihelkonnas ja 575 [[Haljala kihelkond|Haljala kihelkonnas]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17083 Vatku mõis (Kadrina khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
Mõisast on teateid alates [[1486|1486. aastast]]&lt;ref name=&quot;RA mõisaregister&quot;&gt;{{RA mõisaregister|268}} (vaadatud 22.03.2016)&lt;/ref&gt;, kui on esimest korda mainitud küla [[Vatku|Wattkul]] ja selle juures olevat mõisat.

Keskajal kandis mõis nime Jegenam, kuid alates 1521. aastast oli see suurima küla järgi tuntud kui Vatku. 1533. aastal müüs Bartolomäus [[Hastfer]] Vatku mõisa Reinhold [[Brackel|Brakel]]ile&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. 1599. aastal pantis Kuninglik Poola-Rootsi kammerjunkur, [[Härgmäe]] [[staarost]] Reinhold Brackel Vatku mõisa oma väimehele, [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa Rüütelkonna peame]]hele [[Johann von Rosen]]ile [[Roosna mõis]]ast.

Umbkaudu 1600. aastal mõis [[Mõisate redutseerimine|redutseeri]]ti, 1613. aastal kinnitas [[Gustav II Adolf]] Vatku kuulumist Johann Mecksile. 1619. aastal müüs Johan Mecks Vatku mõisa [[Rootsi riigikantsler]] [[Axel Oxenstierna]]le, kuid [[Meck]]sile jäi eluaegne kasutusõigus&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. 1651. aastast oli Vatku ja [[Vohnja mõis|Vohnja]] mõisa omanik Axel Oxenstierna poeg, Tallinna ja [[Eestimaa kuberner]] [[Erik Oxenstierna]] (1624–1656), kes 1677. aastal rentis mõisa Hermann Ackerfeldtile. 1683. aasta restitutsioonikomisjoni otsusega vabastati Vatku [[mõisate reduktsioon|reduktsioon]]ist ja anti Oxenstierna perekonnale, Carl Gustaf Oxenstiernale. 1695. aastast kuulus Vatku taas Rootsi kroonile ning panditi pandi- ja rendilepinguga Georg Dietrich [[Paykull|Payküll]]ile. 

Pärast [[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõda]] ja Eestimaa alade üleminekut [[Venemaa keiser|Venemaa keis]]ri võimu alla volitas kindralmajor krahv [[Axel Gabriel Oxenstierna]] koos oma õdede krahvinna Eleonora Elisabeti ja Anna Margaretaga 1723. aastal suurtükiväekapteni Carl [[Ekesparre]] oma Eestimaal asuvaid [[Roela mõis|Roela]], Kapsi, Vatku ja [[Püssi mõis|Püssi mõisat]] valitsema. 1724. aastal müüsid krahv Axel Gabriel Oxenstierna ja tema õdede mehed krahv Friedrich Christopher zu Dohna ja krahv Ulrich Torstensohn Vatku mõisa 10 940 riigitaalri eest ooberst Michael von [[Bielsky]]le (srn 1746), kuid [[Restitutsioonikomisjon|restitutsioonikomisjon]]i otsusega ja [[Venemaa keiser|Venemaa keis]]rinna [[Katariina I]] 1725. aasta privileegiga restitueeriti Vatku [[Oxenstierna]]le. 

Vatku mõis kuulus järgnevalt [[Bielsky]]tele, kuna 1748. aastast sai pärimislepinguga mõisaomanikuks Berend Georg von Bielsky. 1779. aastal toimunud avalikul müügil omandas Berend Georg von Bielskyle kuuluvad ning võlausaldajatele ja kreeditoridele loovutatud [[Idavere mõis|Idavere]] ja Vatku mõisa krahv [[Karl Magnus Stenbock]] (1725–1798). 1785. aastal müüs ta need edasi ooberstleitnant Gotthard von [[Baranoff]]ile. Baranoffid pantisid mõisa 1806. aastal kindralmajor Karl von Müllernile ja see omakorda loovutas 1814. aastal Vatku mõisa pandi meeskohtuassessor [[Friedrich Adolph von Dellingshausen]]ile (1769−1839). 

Vabahärra Friedrich Adolph von Dellingshausenile kuulusid [[Kuressaare kreis|Saaremaa]] [[Anseküla kihelkond|Anseküla kihelkon]]na [[Tiinuse mõis|Tiinuse]], [[Rakvere kreis|Virumaa]] [[Väike-Maarja kihelkond|Väike-Maarja kihelkon]]na [[Sootaguse mõis|Sootaguse]], [[Haljala kihelkond|Haljala kihelkon]]na [[Haljala mõis|Haljala]], [[Aaspere mõis|Aaspere]], [[Essu mõis|Essu]] ja [[Loobu mõis|Loobu]], Vatku, [[Hulja mõis|Hulja]], [[Kruusimäe mõis|Kruusimäe]], [[Undla mõis|Undla]] ja [[Hõbeda mõis|Hõbeda]], [[Viru-Nigula kihelkond|Viru-Nigula kihelkon]]na [[Andja mõis|Andja]], Järvamaa [[Ambla kihelkond|Ambla kihelkonna]] [[Rägavere mõis (Ambla)|Rägavere]], [[Linnape mõis|Linnape]], [[Põriki mõis|Põriki]], [[Pruuna mõis|Pruuna]] ja [[Räsna mõis|Räsna]], Läänemaa [[Märjamaa kihelkond|Märjamaa kihelkon]]na [[Päädeva mõis|Päädeva]], [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkon]]na [[Kiideva mõis|Kiideva]], [[Lääne-Nigula kihelkond|Lääne-Nigula kihelkon]]na [[Seljaküla mõis|Seljaküla]], [[Kullamaa kihelkond|Kullamaa kihelkonna]] [[Kalju mõis|Kalju]] ja [[Leila mõis|Leila]] ning [[Hanila kihelkond|Hanila kihelkon]]na [[Mõisaküla mõis|Mõisaküla]] mõis.&lt;ref&gt;[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000601/images/index.html?id=00000601&amp;groesser=&amp;fip=193.174.98.30&amp;no=&amp;seite=92 ''Friedrich'' Adolph von Dellingshausen], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, 1930&lt;/ref&gt; Ta oli [[kreisisaadik]] ja [[Eestimaa maanõunik]]. 12. augustil 1821 kinnistati Vatku mõis Dellingshausenite [[Pärusmõis|pärusomand]]iks. 1840. aastal sai pärandvara jagamise lepinguga [[Aaspere mõis|Aaspere]], [[Loobu mõis|Loobu]], [[Sauste mõis|Sauste]], [[Hõbeda mõis|Hõbeda]] ja Vatku mõisa omanikuks tema poeg parun [[Johann Eduard von Dellingshausen]] (1795–1845)&lt;ref&gt;[https://daten.digitale-sammlungen.de/0000/bsb00000601/images/index.html?fip=193.174.98.30&amp;id=00000601&amp;seite=93 Johann ''Eduard'' von Dellingshausen], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, [1930]&lt;/ref&gt;, Venemaa sõjaväelane (kindraladjutant ja keiser [[Nikolai I]] isiklik adjutant), ning 1856. aastal sai [[Aaspere mõis|Aaspere]], [[Hõbeda mõis|Hõbeda]], [[Loobu mõis|Loobu]] ja Vatku mõisnikuks tema poeg parun [[Nikolai von Dellingshausen]] (1827–1896)&lt;ref&gt;[https://bbld.de/0000000081495885 Dellingshausen, Nikolai Frh. v. (1827-1896)], BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital&lt;/ref&gt;, hilisem [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa Rüütelkonna peamees]] (1868–1869), [[kihelkonnakohtunik]] ja kreisisaadik. 

1895. aastal kinkis Nikolai von Dellingshausen Vatku, Hõbeda ja Loobu mõisa (mille väärtus oli ühtekokku 390 000 rubla) oma pojale Nikolai von Dellingshausenile (1861–1926).

[[1919. aasta maareform]]iga mõis riigistati.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|268}}
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17083 Vatku mõis (Kadrina khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is
{{Kadrina kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.41|EW=26.040278|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Dellingshausenite mõisad]]
[[Kategooria:Virumaa mõisad]]
[[Kategooria:Kadrina kihelkond]]
[[Kategooria:Oxenstiernade mõisad]]
[[Kategooria:Baggehufwudtide mõisad]]
[[Kategooria:Hastferite mõisad]]
[[Kategooria:Baranoffide mõisad]]</text>
      <sha1>cqeg1ll8ll39f2y3kouyaff3ugzmfmj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kaarli mõis (Rakvere)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>432757</id>
    <revision>
      <id>7260699</id>
      <parentid>7259434</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T22:24:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260699</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2101" sha1="9arrzgibk7yrns47tz6b1k16fnjab6c" xml:space="preserve">[[Fail:Kaarli mõis Rakvere kihelkonnas (cropped).tif|pisi|Kaarli mõis 1935. aastal]]
'''Kaarli mõis''' ([[saksa keel]]es ''Alt-Sommerhusen, Alt Sommerhausen'') oli [[rüütlimõis]] [[Rakvere kihelkond|Rakvere kihelkonnas]] [[Virumaa]]l.&lt;ref name=&quot;Mõisaportaal&quot;&gt;http://www.mois.ee/pikknimk.shtml (vaadatud 22.03.2016)&lt;/ref&gt;

Mõisast on teateid alates [[1481]].&lt;ref name=&quot;RA mõisaregister&quot;&gt;{{RA mõisaregister|2314|Kaarli mõis}} (vaadatud 22.03.2016)&lt;/ref&gt;, kui on mainitud mõisa ja küla Sommerhusen. Mõisaomanikud olid [[Hastfer]]id. Vennad Carl ja Heinrich Hastfer jagavad isalt Helmold Hastferilt, päranduseks saadud mõisa omavahel ja määrasid piirid kindlaks nii, et Carl sai mõisa Alt-Sommerhusen ehk Kaarli ja vend Heinrich küla, millest kujunes [[Sõmeru mõis]] (Neu-Sommerhusen)&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17022&amp;knr=&amp;hpr=&amp;krundi_nr=&amp;markus=&amp;kinnistu_nimi=&amp;eesnimi=&amp;perenimi=&amp;sisu=&amp;perenimi_sisu=&amp;majad=&amp;tanav=&amp;asustus_yksus=&amp;asustus_yksus_sisu=&amp;liht_otsing=Kaarli&amp;_xr=eNotjUEOgyAURO%252FyL2DRaprxCF16APNjCf6IVAVWxrsLLas3eZPMMBROwaNntP%252FgUdegRZwTH%252BKn8pqPaR5k3aym1CoFsjKH8Ru8OJNVB3ozH1Z%252BPWgvVJlP0MZGF9VkvtICOxOLTnc6UH9dN0mFK08%253D Kaarli mõis (Rakvere khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is&lt;/ref&gt;.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|2314|Kaarli mõis}}
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17022&amp;knr=&amp;hpr=&amp;krundi_nr=&amp;markus=&amp;kinnistu_nimi=&amp;eesnimi=&amp;perenimi=&amp;sisu=&amp;perenimi_sisu=&amp;majad=&amp;tanav=&amp;asustus_yksus=&amp;asustus_yksus_sisu=&amp;liht_otsing=Kaarli&amp;_xr=eNotjUEOgyAURO%252FyL2DRaprxCF16APNjCf6IVAVWxrsLLas3eZPMMBROwaNntP%252FgUdegRZwTH%252BKn8pqPaR5k3aym1CoFsjKH8Ru8OJNVB3ozH1Z%252BPWgvVJlP0MZGF9VkvtICOxOLTnc6UH9dN0mFK08%253D Kaarli mõis (Rakvere khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is

{{Rakvere kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.359167|EW=26.452778|type=landmark|region=EE}}

[[Kategooria:Nierothide mõisad]]
[[Kategooria:Virumaa mõisad]]
[[Kategooria:Rakvere kihelkond]]
[[Kategooria:Hastferite mõisad]]
[[Kategooria:Vietinghoffide mõisad]]</text>
      <sha1>9arrzgibk7yrns47tz6b1k16fnjab6c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ubja mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>432758</id>
    <revision>
      <id>7260698</id>
      <parentid>7259442</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T22:22:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260698</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1002" sha1="ih2hlhvc6vpunamo6yjhpqfxu4sks2p" xml:space="preserve">[[Fail:Ubja mõis 1938 (cropped).tif|pisi|Ubja mõis 1938. aastal]]
'''Ubja mõis''' ([[saksa keel]]es ''Ubbia'') oli [[Kohala mõis|Kohala mõisa]] [[kõrvalmõis]] [[Rakvere kihelkond|Rakvere kihelkonnas]] [[Virumaa]]l.&lt;ref name=&quot;Mõisaportaal&quot;&gt;http://www.mois.ee/pikknimu.shtml (vaadatud 22.03.2016)&lt;/ref&gt;

Mõis rajati [[1875]] [[Uhtna mõis]]ast eraldatud alast&lt;ref name=&quot;RA mõisaregister&quot;&gt;{{RA mõisaregister|2531}} (vaadatud 22.03.2016)&lt;/ref&gt;, kui Uhtna mõisnik Nikolai von Weiss 1874. aastal müüs Uhtna poolmõisa Ubja Nicolai [[Wrangell|von Wrangellile]].&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17035 Uhtna mõis (Rakvere  khk)], Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|2531}}
*{{Mõisaportaal|viru|ubja}}

{{Rakvere kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.414722|EW=26.431667|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Virumaa mõisad]]
[[Kategooria:Rakvere kihelkond]]
[[Kategooria:Wrangellide mõisad]]</text>
      <sha1>ih2hlhvc6vpunamo6yjhpqfxu4sks2p</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kirimäe mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>432837</id>
    <revision>
      <id>7260567</id>
      <parentid>7119195</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T19:12:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <origin>7260567</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4050" sha1="3gc38cebrqj1za0n6yml4b60g4icwxo" xml:space="preserve">{{See artikkel| on Lääne-Nigula kihelkonna rüütlimõisast; Kose kihelkonna karjamõisa kohta vaata artiklit [[Kirimäe mõis (Kose)]]}}

'''Kirimäe mõis''' ([[saksa keel]]es ''Kirrimäggi'') oli [[rüütlimõis]] [[Lääne-Nigula kihelkond|Lääne-Nigula kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l.&lt;ref name=&quot;Mõisaportaal&quot;&gt;http://www.mois.ee/pikknimk.shtml (vaadatud 22.03.2016)&lt;/ref&gt;
{{koord|NS=58.9375|EW=23.7341667|tüüp=maamärk|kaart=Eesti}}
== Ajalugu ==
Mõisast on teateid alates [[1569]].&lt;ref name=&quot;RA mõisaregister&quot;&gt;{{RA mõisaregister|943}} (vaadatud 22.03.2016)&lt;/ref&gt; [[Kirimäe]] on juba 1522. aastal eravaldus, mil Jürgen [[Brackel|Brakel]] (kes sai selle Hinrich [[Maydell|Maidell]]ilt) müüs ta oma vennale Dierich Brakelile. 

[[Rootsi aeg|Rootsi võimu]] tulekul läks Kirimäe mõis (rootsi k. Kirrimegi) Jürgen Brakeli käest [[Pontus De la Gardie]] kätte ja tema andis Kirimäe, Kuresaare [[lossifoogt]]ile Johann Wedwesile ja tema naisele Margaretha Brakelile. 1614. aastal oli Kirimäe  Michel Engelhardti valduses, 1651. aastal pantis, Catherine von Oerten (sünd Weddes), Eberd (Eberhard) Örteni lesk, Kirimäe ja [[Konvere mõis]]ad oma väimehele Hinrich Otto Zögele ja 1660. aastal panditi Kirimäe mõisa ja Nihka küla, kindralmajor Fabian Aderkasele  (surn. 1683). Kindralmajor [[Fabian von Aderkas]]e pärijatevahelise kokkuleppega sai tema poeg Otto Reinhold von Aderkas [[Tagavere mõis]]a ja surnud tütre Anna Sophia lapsed ehk Gustav Friedrich von Buxhoewedeni lapsed said Kirimäe mõisa.

1735. aastal müüs Fabian Wilhelm von Bistram Kirimäe mõisa oma sugulasele Gustav Adolf Heinrich von Gersdorffile, kus müüs 1739. aastal Kirimäe mõisa adjunkt Otto Fabian von Zögele. 1750. aastal valdas mõisa,  meeskohtunik Anton Friedrich Wrangell,  1757. aastal Maria Juliana von Wrangell (sünd Grotenhjelm) 1774. aastal Joachim Friedrich von Wrangell, 1782. aastal ostis mõisa meeskohtunikuproua Louisa Elisabeth von Bistram (sünd. Budberg). 1809. aastast oli mõisa pärusmõisnik, [[Kreisikohus|kreisikoh]]tunik Johann Gottlieb von Maydell (surn. 1849), kelle pärija oli tema poeg Ferdinand Moritz Rudolf von Maydell, kellele kinnitati Kirimäe ja Konuvere mõisad. Ferdinand Moritz Rudolfi (surn. 1885) pärijad 1886. aastal, olid tema lesk Ebba von Maydell (sünd. krahvinna Stenbock) ja lapsed Konrad Gottlieb Ludwig Alexis von Maydell, Emilie Cäcilie Kitty Bertha von Maydel ja Lucy Therese Eva von Maydellid, kellelt pärandavara jagamise lepinguga omandas  Kirimäe ja [[Konvere mõis]]ad 1886. aastal parun Konrad von Maydell.

1906. aastal ostis Kirimäe, [[Roosna mõis|Roosna]] ja [[Konvere mõis]]ad, [[Pihkva kubermang]]u [[Opotška]] kodanik Nikolai Vainis, 1910. aastal oksjonil [[Aasovi-Doni Kommertspank|Doni Agraarpank]] ja 1912. aastal [[Vitebski kubermang]]u, Ljutsino maakonna talupoeg Pjotr Lebedev&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16817 Kirimäe mõis (Lääne-Nigula khk)], Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register&lt;/ref&gt;.

Mõis riigistati [[1919. aasta maareform]]iga.

== Tänapäev ==
2003. aastal müüs Taebla vallavolikogu Kirimäe mõisa otsustuskorras 40 000 krooni eest [[Eesti suursaadik Venemaal|Eesti endisele (1995–1999) suursaadikule Moskvas]], põllumajandusministri nõunik [[Mart Helme]]le, kellele kuulus juba naabruses [[Suure-Lähtru mõis]]&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/6208575/mart-helme-ostis-kirimae-moisa Mart Helme ostis Kirimäe mõisa], Delfi.ee, 26.08.2003&lt;/ref&gt;.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|943}}
*{{Mõisaportaal|laane|kirimae}}
* [http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16817 Kirimäe mõis (Lääne-Nigula khk)], Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register
* [https://www.muis.ee/museaalview/3915887 Kirikmäe mõisa joonistus 1853. aastast]

{{Lääne-Nigula kihelkond}}

[[Kategooria:Läänemaa mõisad]]
[[Kategooria:Lääne-Nigula kihelkond]]
[[Kategooria:Maydellide mõisad]]
[[Kategooria:Wrangellide mõisad]]
[[Kategooria:Aderkaside mõisad]]</text>
      <sha1>3gc38cebrqj1za0n6yml4b60g4icwxo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Põlli mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>433145</id>
    <revision>
      <id>7260452</id>
      <parentid>6970092</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T15:34:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7260452</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="710" sha1="3xw1m74vmx7uoqcbghynrv49w7rwfou" xml:space="preserve">[[Fail:Põlli mõis Nissi kihelkond 1906.tif|pisi|Põlli mõis 1906. aastal]]
'''Põlli mõis''' (ka ''Pölli mõis''{{lisa viide}}; [[saksa keel]]es ''Poll'') oli [[eramõis]] [[Nissi kihelkond|Nissi kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l.&lt;ref name=&quot;RA mõisaregister&quot;&gt;{{RA mõisaregister|2821}} (vaadatud 25.03.2016)&lt;/ref&gt;

Mõis rajati [[17. sajand Eestis|17. sajandi]] lõpul [[Ohukotsu mõis]]ast eraldatud alast.&lt;ref name=&quot;RA mõisaregister&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|2821}}

{{Nissi kihelkond}}

[[Kategooria:Harjumaa mõisad]]
[[Kategooria:Nissi kihelkond]]
[[Kategooria:Igelströmide mõisad]]
[[Kategooria:Zoege von Manteuffelite mõisad]]
[[Kategooria:Dückerite mõisad]]</text>
      <sha1>3xw1m74vmx7uoqcbghynrv49w7rwfou</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260677</id>
      <parentid>7260452</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T21:54:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260677</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="720" sha1="7da2pyawkhv7j0h50qrnbkyh4hxc7de" xml:space="preserve">[[Fail:Põlli mõis Nissi kihelkond 1906 (cropped).tif|pisi|Põlli mõis 1906. aastal]]
'''Põlli mõis''' (ka ''Pölli mõis''{{lisa viide}}; [[saksa keel]]es ''Poll'') oli [[eramõis]] [[Nissi kihelkond|Nissi kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l.&lt;ref name=&quot;RA mõisaregister&quot;&gt;{{RA mõisaregister|2821}} (vaadatud 25.03.2016)&lt;/ref&gt;

Mõis rajati [[17. sajand Eestis|17. sajandi]] lõpul [[Ohukotsu mõis]]ast eraldatud alast.&lt;ref name=&quot;RA mõisaregister&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|2821}}

{{Nissi kihelkond}}

[[Kategooria:Harjumaa mõisad]]
[[Kategooria:Nissi kihelkond]]
[[Kategooria:Igelströmide mõisad]]
[[Kategooria:Zoege von Manteuffelite mõisad]]
[[Kategooria:Dückerite mõisad]]</text>
      <sha1>7da2pyawkhv7j0h50qrnbkyh4hxc7de</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Russalu mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>433147</id>
    <revision>
      <id>7260456</id>
      <parentid>6567356</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T15:44:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <origin>7260456</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1535" sha1="a1he31gpgfl2vj71dmm9ahmm972w9j5" xml:space="preserve">'''Russalu mõis''' ([[saksa keel]]es ''Russal'') oli [[eramõis]] [[Nissi kihelkond|Nissi kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l.&lt;ref name=&quot;RA mõisaregister&quot;&gt;{{RA mõisaregister|2138}} (vaadatud 25.03.2016)&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Russalu mõis2.jpeg|pisi|[[Russalu mõisa sild]] ]]
Mõisast on teateid alates [[1586]].&lt;ref name=&quot;RA mõisaregister&quot;/&gt; Mõisa peahoone hävinud, säilinud on [[19. sajand Eestis|19. sajand]]i keskelt pärit [[ehitismälestis]], Russalu mõisa paesild&lt;ref&gt;[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=15281 15281 Russalu mõisa sild], Kultuurimälestiste riiklik register&lt;/ref&gt;.

Russalu mõis kuulus von [[Uexküll]]idele, 1666. aastast von [[Baranoff]]idele ning 1754. aastal omandas mõisa Eberhard Gustav von [[Manteuffel]]. Seejärel olid omanikeks, von [[Fersen]]id, von [[Meyendorff]]id, von [[Rosen (punane)|Rosen]]id, von [[Schilling]]id, von [[Maydell]]id.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|2138}}
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16624 Russalu mõis (Nissi khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is
*[https://www.muis.ee/museaalview/819322 Russalu mõis (foto)]
{{Nissi kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.025|EW=24.378888|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Harjumaa mõisad]]
[[Kategooria:Nissi kihelkond]]
[[Kategooria:Maydellide mõisad]]
[[Kategooria:Baranoffide mõisad]]
[[Kategooria:Manteuffelite mõisad]]
[[Kategooria:Fersenite mõisad]]
[[Kategooria:Meyendorffide mõisad]]
[[Kategooria:Uexküllide mõisad]]</text>
      <sha1>a1he31gpgfl2vj71dmm9ahmm972w9j5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kadrina kirikumõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>433178</id>
    <revision>
      <id>7260446</id>
      <parentid>6725669</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T15:24:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7260446</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="517" sha1="3n72ub3n1ovq5tt245tzw70bia4i4rb" xml:space="preserve">[[Fail:Kadrina pastoraat, kirikumõis.tif|pisi|Kadrina kirikumõis]]
'''Kadrina kirikumõis''' ([[saksa keel]]es ''Pastorat St. Katharinen'') oli [[kirikumõis]] [[Kadrina kihelkond|Kadrina kihelkonnas]] [[Virumaa]]l.&lt;ref name=&quot;Mõisaportaal&quot;&gt;http://www.mois.ee/pikknimk.shtml (vaadatud 26.03.2016)&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{Kadrina kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.342778|EW=26.128611|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Virumaa mõisad]]
[[Kategooria:Kadrina kihelkond]]
[[Kategooria:Eestimaa kirikumõisad]]</text>
      <sha1>3n72ub3n1ovq5tt245tzw70bia4i4rb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tõnu Kollo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>437780</id>
    <revision>
      <id>7260632</id>
      <parentid>7257678</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T20:47:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7260632</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2467" sha1="df5cbevbfkcobdjeqm5lfemf966e63s" xml:space="preserve">[[Pilt:Tõnu Kollo 2015.jpg|pisi|Tõnu Kollo 2015. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]]
'''Tõnu Kollo''' (sündinud [[1. juuni]]l [[1948]]) on eesti [[matemaatik]] ja õppejõud.

Ta on lõpetanud [[1966]]. aastal [[Orissaare Keskkool]]i&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.oris.edu.ee/images/stories/gumnaasiumist/vilistlased/OG-Vilistlased-sisukorraga.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-06-01 |arhiivimisaeg=2016-08-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160811110454/http://www.oris.edu.ee/images/stories/gumnaasiumist/vilistlased/OG-Vilistlased-sisukorraga.pdf |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; ja [[1971]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] [[Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskond|matemaatikuna]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.math.ut.ee/et/vilistlaselu/1970-1974 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-06-01 |arhiivimisaeg=2014-10-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141006080924/http://www.math.ut.ee/et/vilistlaselu/1970-1974 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;. Füüsika-matemaatikateaduste kandidaat (väitekiri kaitstud 1979. aastal Vilniuse Riiklikus Ülikoolis).

[[Tartu Ülikool]]i [[matemaatiline statistika|matemaatilise statistika]] professor (2004), märtsist 2021 emeriitprofessor.

==Tunnustus==
* 2007 [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]]
* 2008 [[Tartu Ülikooli medal]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=5.12.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2018 [[Tartu Ülikooli suur medal]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suur-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli suure medali kavalerid|vaadatud=3.12.2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/2791{{Kõdulink|aeg=mai 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} UT, juuni 2018&lt;/ref&gt;
* 2020 [[100 semestrit Tartu Ülikoolis|teenetemärk &quot;100 semestrit Tartu Ülikoolis&quot;]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/teenetemark-100-semestrit-tartu-ulikoolis|pealkiri=Teenetemärgi &quot;100 semestrit Tartu Ülikoolis&quot; kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.12.2022}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{ETIS}}

{{JÄRJESTA:Kollo, Tõnu}}
[[Kategooria:Eesti matemaatikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna dekaanid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1948]]</text>
      <sha1>df5cbevbfkcobdjeqm5lfemf966e63s</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Ülo Pikkov</title>
    <ns>1</ns>
    <id>438096</id>
    <revision>
      <id>7260809</id>
      <parentid>4434129</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T07:29:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7260809</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="763" sha1="0ks6v5ij5wig7nm8mvds9anot69fvap" xml:space="preserve">''Ülo Pikkov on [[Eesti Kunstiakadeemia]] animatsiooni osakonna juhataja. ''
: Võeti välja. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 6. juuni 2016, kell 23:49 (EEST)
ˑEnam vist ei ole, kunstiakadeemia kodulehel ei olnud. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 7. juuni 2016, kell 01:18 (EEST)
:: Nojah, mingis vist 2015. aasta uudises nagu oleks olnud. Aga endise töökohana peaks see ikka sisse jääma. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 7. juuni 2016, kell 02:01 (EEST)
-------
''Tema karikatuur avaldati 2006. aastal Viljandis toimunud V Edmund Valtmani nimelise karikatuurivõistluse &quot;Sigalahe elu&quot; kogumikus.'' – kas tõesti üksainus? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 09:29 (EET)</text>
      <sha1>0ks6v5ij5wig7nm8mvds9anot69fvap</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Herta Laipaik</title>
    <ns>1</ns>
    <id>445405</id>
    <revision>
      <id>7260595</id>
      <parentid>7260327</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T19:55:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <origin>7260595</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2481" sha1="q569gds2m3tm425eoo75njopf638wvb" xml:space="preserve">Kas ma saan õigesti aru, et Laipaik on tema neiupõlvenimi ja Kornev abikaasa nimi? See tuleks täpsemalt välja kirjutaa.
----
Kas see on õige, et romaanid ja kogumikud on lingitud ilukirjandus.ee-le? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 5. jaanuar 2022, kell 14:23 (EET)
: EI (5. jaanuar 2022, kell 14:51 (EET) seisuga), peaks olema viited.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 5. jaanuar 2022, kell 14:51 (EET)
----
Minu meelest on selline kord, et infokastis ei tohi olla andmeid, mida ei ole artiklis. Sünni ja -surmakoha eemaldamine esimesest lausest ei ole põhjendatud. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. oktoober 2026, kell 18:43 (EET)
----
&quot;eesti-mulgi kirjanik.&quot; Niimoodi ei peaks tegema. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. oktoober 2026, kell 18:44 (EET)
: [[Mulgid|Mulgi]] etnost-päritolu tõstetakse tema puhul ka allikates esile, seega igati kohane on seda ka siin teha. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 27. oktoober 2026, kell 12:21 (EET)
::Ta kirjutas eesti keeles, mitte mulgi keeles, eks ole? Võib ju kirjutada &quot;mulgi päritolu eesti kirjanik&quot;. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 27. oktoober 2026, kell 12:39 (EET)
::: Jah, võib ka nii. Tõsi kyll, &quot;mulgi päritolu Eesti kirjanik&quot; tundub vist parem. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 27. oktoober 2026, kell 13:07 (EET)
:::: Mulgid ei ole rahvus. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 27. oktoober 2026, kell 13:37 (EET)
::: Eks siin ole küsimus eeskätt jälle selles, miks on &quot;mulgi&quot; avalauses (vt ka [[Arutelu:Ivari Padar]]). Kui teda teatakse eeskätt kirjanikuna, aga mitte murdekeelse kirjanikuna, siis ei paista olevat sellisele täpsustusele head põhjendust. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. oktoober 2026, kell 21:55 (EET)</text>
      <sha1>q569gds2m3tm425eoo75njopf638wvb</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260849</id>
      <parentid>7260595</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T08:46:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <origin>7260849</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2980" sha1="fyl8tn80vdhuoov35fg5pbdgy77qvrf" xml:space="preserve">Kas ma saan õigesti aru, et Laipaik on tema neiupõlvenimi ja Kornev abikaasa nimi? See tuleks täpsemalt välja kirjutaa.
----
Kas see on õige, et romaanid ja kogumikud on lingitud ilukirjandus.ee-le? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 5. jaanuar 2022, kell 14:23 (EET)
: EI (5. jaanuar 2022, kell 14:51 (EET) seisuga), peaks olema viited.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 5. jaanuar 2022, kell 14:51 (EET)
----
Minu meelest on selline kord, et infokastis ei tohi olla andmeid, mida ei ole artiklis. Sünni ja -surmakoha eemaldamine esimesest lausest ei ole põhjendatud. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. oktoober 2026, kell 18:43 (EET)
----
&quot;eesti-mulgi kirjanik.&quot; Niimoodi ei peaks tegema. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. oktoober 2026, kell 18:44 (EET)
: [[Mulgid|Mulgi]] etnost-päritolu tõstetakse tema puhul ka allikates esile, seega igati kohane on seda ka siin teha. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 27. oktoober 2026, kell 12:21 (EET)
::Ta kirjutas eesti keeles, mitte mulgi keeles, eks ole? Võib ju kirjutada &quot;mulgi päritolu eesti kirjanik&quot;. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 27. oktoober 2026, kell 12:39 (EET)
::: Jah, võib ka nii. Tõsi kyll, &quot;mulgi päritolu Eesti kirjanik&quot; tundub vist parem. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 27. oktoober 2026, kell 13:07 (EET)
:::: Mulgid ei ole rahvus. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 27. oktoober 2026, kell 13:37 (EET)
::: Eks siin ole küsimus eeskätt jälle selles, miks on &quot;mulgi&quot; avalauses (vt ka [[Arutelu:Ivari Padar]]). Kui teda teatakse eeskätt kirjanikuna, aga mitte murdekeelse kirjanikuna, siis ei paista olevat sellisele täpsustusele head põhjendust. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. oktoober 2026, kell 21:55 (EET)
:::: Hakkab pihta see tavaline ignorantne mula jälle. Allikates tuuakse tema mulgi päritolu esile ja seda on kohane ka siin teha. See, kas ta kasutab lõunaeesti keelt oma töödes või mitte, ei ole oluline. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 28. oktoober 2026, kell 10:46 (EET)</text>
      <sha1>fyl8tn80vdhuoov35fg5pbdgy77qvrf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260851</id>
      <parentid>7260849</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T08:50:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <origin>7260851</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3572" sha1="lj1s0gbotr80oujft50hajik9bd4daq" xml:space="preserve">Kas ma saan õigesti aru, et Laipaik on tema neiupõlvenimi ja Kornev abikaasa nimi? See tuleks täpsemalt välja kirjutaa.
----
Kas see on õige, et romaanid ja kogumikud on lingitud ilukirjandus.ee-le? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 5. jaanuar 2022, kell 14:23 (EET)
: EI (5. jaanuar 2022, kell 14:51 (EET) seisuga), peaks olema viited.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 5. jaanuar 2022, kell 14:51 (EET)
----
Minu meelest on selline kord, et infokastis ei tohi olla andmeid, mida ei ole artiklis. Sünni ja -surmakoha eemaldamine esimesest lausest ei ole põhjendatud. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. oktoober 2026, kell 18:43 (EET)
----
&quot;eesti-mulgi kirjanik.&quot; Niimoodi ei peaks tegema. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. oktoober 2026, kell 18:44 (EET)
: [[Mulgid|Mulgi]] etnost-päritolu tõstetakse tema puhul ka allikates esile, seega igati kohane on seda ka siin teha. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 27. oktoober 2026, kell 12:21 (EET)
::Ta kirjutas eesti keeles, mitte mulgi keeles, eks ole? Võib ju kirjutada &quot;mulgi päritolu eesti kirjanik&quot;. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 27. oktoober 2026, kell 12:39 (EET)
::: Jah, võib ka nii. Tõsi kyll, &quot;mulgi päritolu Eesti kirjanik&quot; tundub vist parem. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 27. oktoober 2026, kell 13:07 (EET)
:::: Mulgid ei ole rahvus. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 27. oktoober 2026, kell 13:37 (EET)
::: Eks siin ole küsimus eeskätt jälle selles, miks on &quot;mulgi&quot; avalauses (vt ka [[Arutelu:Ivari Padar]]). Kui teda teatakse eeskätt kirjanikuna, aga mitte murdekeelse kirjanikuna, siis ei paista olevat sellisele täpsustusele head põhjendust. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. oktoober 2026, kell 21:55 (EET)
:::: Hakkab pihta see tavaline ignorantne mula jälle. Allikates tuuakse tema mulgi päritolu esile ja seda on kohane ka siin teha. See, kas ta kasutab lõunaeesti keelt oma töödes või mitte, ei ole oluline. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 28. oktoober 2026, kell 10:46 (EET)
::::: Ja veel: lõunaeesti etnost eristatakse seotud teadustöödes selgelt ylejäänud Eestist, seejuures eriti keeleliselt, ehkki eriti setosid nimetatakse tihedasti ka eraldi soome-ugri rahvaks. Seetõttu pole kohane siin tuua naeruväärseid võrdluseid stiilis &quot;me ei märgi ju &quot;Pärnu päritolu&quot;&quot;. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 28. oktoober 2026, kell 10:50 (EET)</text>
      <sha1>lj1s0gbotr80oujft50hajik9bd4daq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260856</id>
      <parentid>7260851</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T09:00:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <origin>7260856</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3895" sha1="pz190v6k9px05hdhi21793wuq341rff" xml:space="preserve">Kas ma saan õigesti aru, et Laipaik on tema neiupõlvenimi ja Kornev abikaasa nimi? See tuleks täpsemalt välja kirjutaa.
----
Kas see on õige, et romaanid ja kogumikud on lingitud ilukirjandus.ee-le? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 5. jaanuar 2022, kell 14:23 (EET)
: EI (5. jaanuar 2022, kell 14:51 (EET) seisuga), peaks olema viited.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 5. jaanuar 2022, kell 14:51 (EET)
----
Minu meelest on selline kord, et infokastis ei tohi olla andmeid, mida ei ole artiklis. Sünni ja -surmakoha eemaldamine esimesest lausest ei ole põhjendatud. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. oktoober 2026, kell 18:43 (EET)
----
&quot;eesti-mulgi kirjanik.&quot; Niimoodi ei peaks tegema. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. oktoober 2026, kell 18:44 (EET)
: [[Mulgid|Mulgi]] etnost-päritolu tõstetakse tema puhul ka allikates esile, seega igati kohane on seda ka siin teha. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 27. oktoober 2026, kell 12:21 (EET)
::Ta kirjutas eesti keeles, mitte mulgi keeles, eks ole? Võib ju kirjutada &quot;mulgi päritolu eesti kirjanik&quot;. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 27. oktoober 2026, kell 12:39 (EET)
::: Jah, võib ka nii. Tõsi kyll, &quot;mulgi päritolu Eesti kirjanik&quot; tundub vist parem. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 27. oktoober 2026, kell 13:07 (EET)
:::: Mulgid ei ole rahvus. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 27. oktoober 2026, kell 13:37 (EET)
::: Eks siin ole küsimus eeskätt jälle selles, miks on &quot;mulgi&quot; avalauses (vt ka [[Arutelu:Ivari Padar]]). Kui teda teatakse eeskätt kirjanikuna, aga mitte murdekeelse kirjanikuna, siis ei paista olevat sellisele täpsustusele head põhjendust. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. oktoober 2026, kell 21:55 (EET)
:::: Hakkab pihta see tavaline ignorantne mula jälle. Allikates tuuakse tema mulgi päritolu esile ja seda on kohane ka siin teha. See, kas ta kasutab lõunaeesti keelt oma töödes või mitte, ei ole oluline. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 28. oktoober 2026, kell 10:46 (EET)
::::: Ja veel: lõunaeesti etnost eristatakse seotud teadustöödes selgelt ylejäänud Eestist, seejuures eriti keeleliselt, ehkki eriti setosid nimetatakse tihedasti ka eraldi soome-ugri rahvaks. Seetõttu pole kohane siin tuua naeruväärseid võrdluseid stiilis &quot;me ei märgi ju &quot;Pärnu päritolu&quot;&quot;. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 28. oktoober 2026, kell 10:50 (EET)
:::::: Vt ka nt [[Mikä Keranen]]. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 28. oktoober 2026, kell 11:00 (EET)</text>
      <sha1>pz190v6k9px05hdhi21793wuq341rff</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260858</id>
      <parentid>7260856</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T09:01:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260858</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3895" sha1="9aowzm11xxn90ycpwwvgutpdm2tgkd0" xml:space="preserve">Kas ma saan õigesti aru, et Laipaik on tema neiupõlvenimi ja Kornev abikaasa nimi? See tuleks täpsemalt välja kirjutaa.
----
Kas see on õige, et romaanid ja kogumikud on lingitud ilukirjandus.ee-le? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 5. jaanuar 2022, kell 14:23 (EET)
: EI (5. jaanuar 2022, kell 14:51 (EET) seisuga), peaks olema viited.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 5. jaanuar 2022, kell 14:51 (EET)
----
Minu meelest on selline kord, et infokastis ei tohi olla andmeid, mida ei ole artiklis. Sünni ja -surmakoha eemaldamine esimesest lausest ei ole põhjendatud. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. oktoober 2026, kell 18:43 (EET)
----
&quot;eesti-mulgi kirjanik.&quot; Niimoodi ei peaks tegema. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. oktoober 2026, kell 18:44 (EET)
: [[Mulgid|Mulgi]] etnost-päritolu tõstetakse tema puhul ka allikates esile, seega igati kohane on seda ka siin teha. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 27. oktoober 2026, kell 12:21 (EET)
::Ta kirjutas eesti keeles, mitte mulgi keeles, eks ole? Võib ju kirjutada &quot;mulgi päritolu eesti kirjanik&quot;. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 27. oktoober 2026, kell 12:39 (EET)
::: Jah, võib ka nii. Tõsi kyll, &quot;mulgi päritolu Eesti kirjanik&quot; tundub vist parem. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 27. oktoober 2026, kell 13:07 (EET)
:::: Mulgid ei ole rahvus. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 27. oktoober 2026, kell 13:37 (EET)
::: Eks siin ole küsimus eeskätt jälle selles, miks on &quot;mulgi&quot; avalauses (vt ka [[Arutelu:Ivari Padar]]). Kui teda teatakse eeskätt kirjanikuna, aga mitte murdekeelse kirjanikuna, siis ei paista olevat sellisele täpsustusele head põhjendust. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. oktoober 2026, kell 21:55 (EET)
:::: Hakkab pihta see tavaline ignorantne mula jälle. Allikates tuuakse tema mulgi päritolu esile ja seda on kohane ka siin teha. See, kas ta kasutab lõunaeesti keelt oma töödes või mitte, ei ole oluline. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 28. oktoober 2026, kell 10:46 (EET)
::::: Ja veel: lõunaeesti etnost eristatakse seotud teadustöödes selgelt ylejäänud Eestist, seejuures eriti keeleliselt, ehkki eriti setosid nimetatakse tihedasti ka eraldi soome-ugri rahvaks. Seetõttu pole kohane siin tuua naeruväärseid võrdluseid stiilis &quot;me ei märgi ju &quot;Pärnu päritolu&quot;&quot;. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 28. oktoober 2026, kell 10:50 (EET)
:::::: Vt ka nt [[Mika Keränen]]. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 28. oktoober 2026, kell 11:00 (EET)</text>
      <sha1>9aowzm11xxn90ycpwwvgutpdm2tgkd0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260894</id>
      <parentid>7260858</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T09:53:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7260894</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4121" sha1="k2aoyja3y0w6e419kwkvq0vwi6p5pa9" xml:space="preserve">Kas ma saan õigesti aru, et Laipaik on tema neiupõlvenimi ja Kornev abikaasa nimi? See tuleks täpsemalt välja kirjutaa.
----
Kas see on õige, et romaanid ja kogumikud on lingitud ilukirjandus.ee-le? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 5. jaanuar 2022, kell 14:23 (EET)
: EI (5. jaanuar 2022, kell 14:51 (EET) seisuga), peaks olema viited.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 5. jaanuar 2022, kell 14:51 (EET)
----
Minu meelest on selline kord, et infokastis ei tohi olla andmeid, mida ei ole artiklis. Sünni ja -surmakoha eemaldamine esimesest lausest ei ole põhjendatud. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. oktoober 2026, kell 18:43 (EET)
----
&quot;eesti-mulgi kirjanik.&quot; Niimoodi ei peaks tegema. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. oktoober 2026, kell 18:44 (EET)
: [[Mulgid|Mulgi]] etnost-päritolu tõstetakse tema puhul ka allikates esile, seega igati kohane on seda ka siin teha. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 27. oktoober 2026, kell 12:21 (EET)
::Ta kirjutas eesti keeles, mitte mulgi keeles, eks ole? Võib ju kirjutada &quot;mulgi päritolu eesti kirjanik&quot;. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 27. oktoober 2026, kell 12:39 (EET)
::: Jah, võib ka nii. Tõsi kyll, &quot;mulgi päritolu Eesti kirjanik&quot; tundub vist parem. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 27. oktoober 2026, kell 13:07 (EET)
:::: Mulgid ei ole rahvus. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 27. oktoober 2026, kell 13:37 (EET)
::: Eks siin ole küsimus eeskätt jälle selles, miks on &quot;mulgi&quot; avalauses (vt ka [[Arutelu:Ivari Padar]]). Kui teda teatakse eeskätt kirjanikuna, aga mitte murdekeelse kirjanikuna, siis ei paista olevat sellisele täpsustusele head põhjendust. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. oktoober 2026, kell 21:55 (EET)
:::: Hakkab pihta see tavaline ignorantne mula jälle. Allikates tuuakse tema mulgi päritolu esile ja seda on kohane ka siin teha. See, kas ta kasutab lõunaeesti keelt oma töödes või mitte, ei ole oluline. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 28. oktoober 2026, kell 10:46 (EET)
::::: Ja veel: lõunaeesti etnost eristatakse seotud teadustöödes selgelt ylejäänud Eestist, seejuures eriti keeleliselt, ehkki eriti setosid nimetatakse tihedasti ka eraldi soome-ugri rahvaks. Seetõttu pole kohane siin tuua naeruväärseid võrdluseid stiilis &quot;me ei märgi ju &quot;Pärnu päritolu&quot;&quot;. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 28. oktoober 2026, kell 10:50 (EET)
:::::: Vt ka nt [[Mika Keränen]]. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 28. oktoober 2026, kell 11:00 (EET)
::::::: Lõunaeestlased on samasugused eestlased kui põhjaeestlased. Miks Keräneni näiteks toomine on paras huumor. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 11:53 (EET)</text>
      <sha1>k2aoyja3y0w6e419kwkvq0vwi6p5pa9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260895</id>
      <parentid>7260894</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T09:54:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260895</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4121" sha1="kxbtexmxfcqtftksaac6qr5vxnph3kc" xml:space="preserve">Kas ma saan õigesti aru, et Laipaik on tema neiupõlvenimi ja Kornev abikaasa nimi? See tuleks täpsemalt välja kirjutaa.
----
Kas see on õige, et romaanid ja kogumikud on lingitud ilukirjandus.ee-le? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 5. jaanuar 2022, kell 14:23 (EET)
: EI (5. jaanuar 2022, kell 14:51 (EET) seisuga), peaks olema viited.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 5. jaanuar 2022, kell 14:51 (EET)
----
Minu meelest on selline kord, et infokastis ei tohi olla andmeid, mida ei ole artiklis. Sünni ja -surmakoha eemaldamine esimesest lausest ei ole põhjendatud. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. oktoober 2026, kell 18:43 (EET)
----
&quot;eesti-mulgi kirjanik.&quot; Niimoodi ei peaks tegema. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. oktoober 2026, kell 18:44 (EET)
: [[Mulgid|Mulgi]] etnost-päritolu tõstetakse tema puhul ka allikates esile, seega igati kohane on seda ka siin teha. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 27. oktoober 2026, kell 12:21 (EET)
::Ta kirjutas eesti keeles, mitte mulgi keeles, eks ole? Võib ju kirjutada &quot;mulgi päritolu eesti kirjanik&quot;. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 27. oktoober 2026, kell 12:39 (EET)
::: Jah, võib ka nii. Tõsi kyll, &quot;mulgi päritolu Eesti kirjanik&quot; tundub vist parem. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 27. oktoober 2026, kell 13:07 (EET)
:::: Mulgid ei ole rahvus. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 27. oktoober 2026, kell 13:37 (EET)
::: Eks siin ole küsimus eeskätt jälle selles, miks on &quot;mulgi&quot; avalauses (vt ka [[Arutelu:Ivari Padar]]). Kui teda teatakse eeskätt kirjanikuna, aga mitte murdekeelse kirjanikuna, siis ei paista olevat sellisele täpsustusele head põhjendust. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. oktoober 2026, kell 21:55 (EET)
:::: Hakkab pihta see tavaline ignorantne mula jälle. Allikates tuuakse tema mulgi päritolu esile ja seda on kohane ka siin teha. See, kas ta kasutab lõunaeesti keelt oma töödes või mitte, ei ole oluline. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 28. oktoober 2026, kell 10:46 (EET)
::::: Ja veel: lõunaeesti etnost eristatakse seotud teadustöödes selgelt ylejäänud Eestist, seejuures eriti keeleliselt, ehkki eriti setosid nimetatakse tihedasti ka eraldi soome-ugri rahvaks. Seetõttu pole kohane siin tuua naeruväärseid võrdluseid stiilis &quot;me ei märgi ju &quot;Pärnu päritolu&quot;&quot;. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 28. oktoober 2026, kell 10:50 (EET)
:::::: Vt ka nt [[Mika Keränen]]. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 28. oktoober 2026, kell 11:00 (EET)
::::::: Lõunaeestlased on samasugused eestlased kui põhjaeestlased. Mika Keräneni näiteks toomine on paras huumor. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 11:53 (EET)</text>
      <sha1>kxbtexmxfcqtftksaac6qr5vxnph3kc</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260923</id>
      <parentid>7260895</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T10:50:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7260923</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4283" sha1="fqcsb7a3ghg5r70fnib0r9pc8ppqool" xml:space="preserve">Kas ma saan õigesti aru, et Laipaik on tema neiupõlvenimi ja Kornev abikaasa nimi? See tuleks täpsemalt välja kirjutaa.
----
Kas see on õige, et romaanid ja kogumikud on lingitud ilukirjandus.ee-le? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 5. jaanuar 2022, kell 14:23 (EET)
: EI (5. jaanuar 2022, kell 14:51 (EET) seisuga), peaks olema viited.[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Pietadè]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 5. jaanuar 2022, kell 14:51 (EET)
----
Minu meelest on selline kord, et infokastis ei tohi olla andmeid, mida ei ole artiklis. Sünni ja -surmakoha eemaldamine esimesest lausest ei ole põhjendatud. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. oktoober 2026, kell 18:43 (EET)
----
&quot;eesti-mulgi kirjanik.&quot; Niimoodi ei peaks tegema. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. oktoober 2026, kell 18:44 (EET)
: [[Mulgid|Mulgi]] etnost-päritolu tõstetakse tema puhul ka allikates esile, seega igati kohane on seda ka siin teha. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 27. oktoober 2026, kell 12:21 (EET)
::Ta kirjutas eesti keeles, mitte mulgi keeles, eks ole? Võib ju kirjutada &quot;mulgi päritolu eesti kirjanik&quot;. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 27. oktoober 2026, kell 12:39 (EET)
::: Jah, võib ka nii. Tõsi kyll, &quot;mulgi päritolu Eesti kirjanik&quot; tundub vist parem. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 27. oktoober 2026, kell 13:07 (EET)
:::: Mulgid ei ole rahvus. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 27. oktoober 2026, kell 13:37 (EET)
::: Eks siin ole küsimus eeskätt jälle selles, miks on &quot;mulgi&quot; avalauses (vt ka [[Arutelu:Ivari Padar]]). Kui teda teatakse eeskätt kirjanikuna, aga mitte murdekeelse kirjanikuna, siis ei paista olevat sellisele täpsustusele head põhjendust. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. oktoober 2026, kell 21:55 (EET)
:::: Hakkab pihta see tavaline ignorantne mula jälle. Allikates tuuakse tema mulgi päritolu esile ja seda on kohane ka siin teha. See, kas ta kasutab lõunaeesti keelt oma töödes või mitte, ei ole oluline. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 28. oktoober 2026, kell 10:46 (EET)
::::: Ja veel: lõunaeesti etnost eristatakse seotud teadustöödes selgelt ylejäänud Eestist, seejuures eriti keeleliselt, ehkki eriti setosid nimetatakse tihedasti ka eraldi soome-ugri rahvaks. Seetõttu pole kohane siin tuua naeruväärseid võrdluseid stiilis &quot;me ei märgi ju &quot;Pärnu päritolu&quot;&quot;. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 28. oktoober 2026, kell 10:50 (EET)
:::::: Vt ka nt [[Mika Keränen]]. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 28. oktoober 2026, kell 11:00 (EET)
::::::: Lõunaeestlased on samasugused eestlased kui põhjaeestlased. Mika Keräneni näiteks toomine on paras huumor. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 11:53 (EET)
:::::::: Milliseid seotud teadustöid Te silmas peate? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 12:50 (EET)</text>
      <sha1>fqcsb7a3ghg5r70fnib0r9pc8ppqool</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Julia Aug</title>
    <ns>0</ns>
    <id>445517</id>
    <revision>
      <id>7260843</id>
      <parentid>7260275</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T08:40:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260843</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24775" sha1="3zs9do923qc8k958y4r7oowkzueni6f" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Julia Aug
| pilt =
| pildiallkiri = Julia Aug (2022)
| sünninimi = Julia Arturovna Aug
| sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1970|06|08}}
| sünnikoht = [[Leningrad]], [[Vene NFSV]], [[Nõukogude Liit]]
| kodakondsus = [[NSV Liit]]&lt;br&gt;[[Venemaa]]&lt;br&gt;[[Eesti]] (1994–2011)
}}
[[Fail:YuliyaAug.jpg|pisi|Julia Aug (2019)]]

'''Julia Aug''' ([[vene keel]]es Юлия Артуровна Ауг; sündinud [[8. juuni]]l [[1970]] [[Leningrad]]is) on Vene ja [[Eesti]] [[näitleja]] ja [[lavastaja]]. 

2022. aasta kevadel kritiseeris ta avalikult [[Venemaa]] sõjalist kallaletungi [[Ukraina]]le, mistõttu kuulutati ta Venemaal ''persona non grata''&lt;nowiki/&gt;'ks (jäeti ilma töökohast ja töös olevatest rollidest; ähvardati kohtuotsusega [[Moskva]] korterist välja tõsta)&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot;&gt;Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1135607/julia-aug-mis-annab-inimesele-oiguse-luua-teist-inimest-lihtsalt-selleparast-et-too-on-eestlane Julia Aug: „Mis annab inimesele õiguse lüüa teist inimest lihtsalt sellepärast, et too on eestlane?“] Õhtuleht.ee, 19.07.2025.&lt;/ref&gt; ning ta kolis Eestisse. Alates juulist 2022 on ta [[Vaba Lava]] [[Narva]] loovjuht.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1608644599/julia-aug-alustab-tood-vaba-lava-narva-loovjuhina Julia Aug alustab tööd Vaba Lava Narva loovjuhina] ERR Kultuur, 30.06.2022.&lt;/ref&gt;

== Lapsepõlv ja haridus ==
Aug on sündinud 1970. aastal [[Leningrad]]is, kuid lapsepõlve veetnud ja keskkooli lõpetanud [[Narva]]s. 1993. aastal lõpetas ta näitleja erialal [[Peterburi Riiklik Teatriakadeemia|Leningradi Riikliku Teatri-, Muusika- ja Filmiinstituudi]] (Andrei Andrejevi õpilasena). Teise kõrghariduse sai ta 2007. aastal (kiitusega) lavastaja erialal [[Venemaa Teatrikunsti Akadeemia]]st. Seejärel õppis [[Kõrgemad Stsenaristide ja Režissööride Kursused|Kõrgematel Stsenaristide ja Režissööride Kursustel]].

== Töö teatrites ==
Ta töötas aastatel 1993–2004 [[Peterburi]]s [[Brjantsevi-nimeline Noorsooteater|Brjantsevi-nimelises Noorsooteatris]] {{ill|ru|Jossif Raihhelgauz|Райхельгауз, Иосиф Леонидович|Jossif Raihhelgauzi}} õpilasena. Seejärel mängis vabakutselisena peamiselt Moskva avangardteatris Gogol Center.

Alates juulist 2022 töötab ta Eestis ja on [[Vaba Lava]] [[Narva]] loovjuht. 

Ta on Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu liige.&lt;ref&gt;[https://eldliit.ee/search-result/?directory_type=general&amp;q=&amp;custom_field%5Bcustom-text-2%5D=Julia&amp;custom_field%5Bcustom-text%5D=Aug Julia Aug] Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu kodulehel. Vaadatud 13.09.2024.&lt;/ref&gt;

=== Teatrilavastused Eestis ===
Eestis lavastas Aug esimest korda 2012. aastal, kui tõi [[Narva Uus Teater|Narva Uues Teatris]] lavale oma dokumentaalnäidendi &quot;Venelased on juba sellised&quot;. Järgnesid samuti dokumentaalse ainesega teravalt sotsiaalsed lavastused [[Vaba Lava]] ja [[R.A.A.A.M.]]-i egiidi all: &quot;Minu Eesti vanaema&quot; (2019), &quot;Ema, kas meie kass on ka juut?&quot; (2021) ja &quot;Х** войне. M*** sõda. Ukraina. Kirjad rindelt&quot; (2022).

2022. aasta detsembris esietendus Narvas Vabal Laval Julia Augi neljas Eestis valminud näidend, &quot;Narva – linn, mille me kaotasime&quot;. Lavateos koosneb paljude inimeste lugudest, sellel on ajalooline ja Julia Augi seisukohalt autobiograafiline põhi.&lt;ref&gt;Teet Korsten. [https://kultuur.postimees.ee/7664718/julia-aug-narva-linn-oleks-kui-mingis-tardunud-seisundis Julia Aug: Narva linn oleks kui mingis tardunud seisundis] Postimees, 06.12.2022.&lt;/ref&gt;

2023. aastal esietendus Tallinnas [[Vene Teater|Vene Teatris]] tema lavastatud &quot;Keisri hull&quot; ([[Jaan Kross]]i [[Keisri hull|samanimelise romaani]] ainetel).&lt;ref name=&quot;homme-esie&quot;&gt;[https://www.piletilevi.ee/est/uudised/uudised/homme-esietendub-vene-teatri-laval-julia-augi-keisri-hull-16-03-2023/ Homme esietendub Vene Teatri laval Julia Aug'i &quot;Keisri hull&quot;] Piletilevi, 16.03.2023.&lt;/ref&gt; Teatrikriitik [[Maris Johannes]]e arvates sai Aug seal hakkama omalaadse kangelasteoga: &quot;Kui vaadata lavastust Vene teatri kontekstis, on tegu ootamatusega. Nii reljeefselt pole sõjavastast kihutustööd seal enne tehtud.&quot;&lt;ref&gt;Maris Johannes. [https://www.temuki.ee/2024/05/augi-haarded/ Augi (h)aarded] Teater. Muusika. Kino, mai 2024.&lt;/ref&gt;

2023. aasta 15.–18. augustil toimus [[Narva]]s rahvusvaheline Vabaduse festival, mille fookus oli vabaduse eest sõdival Ukrainal ning Kesk-Aasia riikidel, mis peavad endale Vene impeeriumi haarde lõdvenedes uue tee, pidepunktid ja tasakaalu leidma. Festivali olid jäädvustamas paljud rahvusvahelise meedia esindajad, sealhulgas [[Euronews]]i ja [[Arte]] võttegrupp. Festivalil etendati ka kaht Julia Augi lavastust.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609061528/narvas-algab-rahvusvaheline-vabaduse-festival Narvas algab rahvusvaheline Vabaduse festival] ERR Kultuur, 13.08.2023.&lt;/ref&gt;

==== &quot;Х** войне. M*** sõda. Ukraina. Kirjad rindelt&quot; ====
Dokumentaallavastuse, mis esietendus vaid paar nädalat pärast seda, kui Venemaa oli Ukrainas sõda alustanud,&lt;ref name=&quot;lavastus-m&quot;&gt;Jaak Allik. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/lavastus-mis-soobib-hinge/ Lavastus, mis sööbib hinge] Sirp, 22.04.2022.&lt;/ref&gt; idee autor ja lavastaja on Julia Aug ise; ta oli tervikuks kokku pannud tõsielutekstid oma kirjavahetusest Ukraina pommivarjendites viibivate sõprade, teatriinimestega. Tegu oli projektiga, mis polnud mitte ainult teatrilavastus, vaid ka elav kroonika sellest, mis just praegu meie ajal, meie ümber ja meie eludega aset leiab. Mängisid näitlejad [[Ivo Uukkivi]] (Eesti Draamateater), [[Rea Lest-Liik|Rea Lest]], [[Simeoni Sundja]], [[Loviise Kapper]] ja [[Harald T. Rosenstrøm]] (Norra).&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20221208202303/https://erm.ee/et/events/%D1%85-%D0%B2%D0%BE%D0%B9%D0%BD%D0%B5-m-s%C3%B5da-ukraina-kirjad-rindelt Х** войне. M*** sõda. Ukraina. Kirjad rindelt] Eesti Rahva muuseumi kodulehel. Vaadatud 01.01.2023.&lt;/ref&gt;

Lavastaja oli ettenägelikult arvestanud nii eesti- kui ka venekeelse publikuga, eesti keeles laval räägitu jooksis ekraanil venekeelses tõlkes.&lt;ref name=&quot;lavastus-m&quot; /&gt;

Tallinna linnavolikogu esimehe [[Jevgeni Ossinovski]] initsiatiivil võimaldati paljudel Tallinna venekeelsete koolide keskkooliõpilastel sellest lavastusest tasuta osa saada. Nii kiire ja sihipärane reageering teatrikunsti poolt pakutavale on erakordne, teatrikriitik Jaak Alliku sõnul Eestis esmakordne.&lt;ref name=&quot;ulevaade-t&quot;&gt;[https://kultuur.err.ee/1608831412/ulevaade-teatriaasta-2022 Ülevaade. Teatriaasta 2022] ERR Kultuur, 30.12.2022.&lt;/ref&gt;

[[Jaak Allik]] on seda lavastust kõigi Eestis 2022. aastal esietendunud lavateoste seast esile tõstes sedastanud, et Julia Augi lavastajakäekirja iseloomustab dokumentaaltekstide sujuv seostamine terava kujundlikkusega; sõna, liikumine, videopilt ja muusika on tugeva rütmitajuga montaažis ühendatud selgeks mõttetervikuks.&lt;ref name=&quot;lavastus-m&quot; /&gt;

{{Tsitaat|Kui mõelda, et teatril on võimalus ja kohustus öelda midagi olulist meid ümbritsevas maailmas toimuva kohta, siis ei ületanud miski Julia Augi hingekarjet lavastusega &quot;Х** войне. M*** sõda. Ukraina. Kirjad rindelt&quot;, mis kasvas meie näitlejate Ivo Uukkivi, Rea Lesta, Simeon Sundja ja Loviise Kapperi ning norralase Harald T. Rosenstromi karjeks ning jõudis kindlasti etendustel viibijate teadvuse sügavamate kihtideni.|Teatrikriitik Jaak Allik&lt;ref name=&quot;ulevaade-t&quot; /&gt;}}

Julia Aug pälvis selle teose lavaletoomise eest [[Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali aastapreemia|Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali]] ja [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] eriauhinna kui &quot;missioonitundlik ja värske pilguga Narva Vaba Lava loovjuht&quot; ning &quot;jõhkra ja vahetu, isikliku ja üldistava lavastuse &quot;Х** войне. M*** sõda. Ukraina. Kirjad rindelt&quot; eest&quot;.&lt;ref name=&quot;selgusid-t&quot;&gt;[https://kultuur.err.ee/1608928289/selgusid-teatri-aastapreemiate-laureaadid Selgusid teatri aastapreemiate laureaadid] ERR Kultuur, 27.03.2023.&lt;/ref&gt;

==== Näitlejatöö &quot;Icebergis&quot; ====
2023. aasta septembris esietendus Prantsusmaal Cannesi festivalil &quot;Kured lendavad&quot; Eesti teatriprojekt &quot;Iceberg&quot;, kus Julia Aug mängib naist, kes arvab, et ta on [[Alla Pugatšova]]. Näidendi autor on Mihhail Durnenkov ja lavastaja Jegor Matvejev, psühhiaatrit mängib [[Elmo Nüganen]] ja peategelase tütart Julia Augi tütar Polina Aug. Pealtnäha klassikalist hullumajakomöödiat meenutav lugu on aga pigem valusalt aktuaalsete probleemidega satiir: see kõrvutab nüüdisajal Ukrainas inimesi tapva diktatuuri põlualuseks kuulutatud loomeinimeste Pugatšova ja Augi saatust ning näitab, kuidas igaüks meist – vahel vabal tahtel, aga tihemini vastu tahtmist – on sunnitud proovima uusi identiteete ning tegema ettearvamatult muutuvas maailmas omi otsuseid.&lt;ref&gt;[https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/iceberg/ Lavastus &quot;Iceberg&quot;] Eesti Teatri Agentuuri kodulehel. Vaadatud 13.03.2024.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;suur-inter&quot;&gt;Viktoria Ladõnskaja-Kubits. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120273021/suur-intervjuu-naitleja-ja-lavastaja-julia-aug-kui-oleksime-innukamalt-telekat-vaadanud-oleksime-moistnud-et-ukrainast-tehakse-vaenlane Suur intervjuu | Näitleja ja lavastaja Julia Aug: kui oleksime innukamalt telekat vaadanud, oleksime mõistnud, et Ukrainast tehakse vaenlane] Eesti Naine / Delfi Lood, 06.03.2024.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://menu.err.ee/1609249854/julia-aug-venemaal-toimub-teadlik-ja-eesmargiparane-nsv-liidu-taastamine Julia Aug: Venemaal toimub teadlik ja eesmärgipärane NSV Liidu taastamine] ERR Menu, 11.02.2024.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Maris Johannes. [https://www.temuki.ee/2024/05/augi-haarded/ Augi (h)aarded] Teater. Muusika. Kino, mai 2024.&lt;/ref&gt; 

Eestis mängiti seda lavastust mitmekeelse tõlkega märtsis 2024 [[Vene Teater|Vene Teatri]] laval.&lt;ref&gt;[https://kultuur.postimees.ee/7953250/ara-maga-maha-viimane-voimalus-lunastada-1500-eurone-paase-julia-augi-etendusele Ära maga maha! Viimane võimalus lunastada 1500-eurone pääse Julia Augi etendusele] Postimees, 05.02.2024.&lt;/ref&gt;

==== &quot;Eisenstein&quot; Eesti Draamateatris ====
Märtsis 2024 esietendus [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]] Julia Augi lavastatud &quot;Eisenstein&quot;. Ka selle näidendi autor on Helsingis elav vene näitekirjanik, opositsioonilise vene teatri Teatr.doc üks juhtkujusid [[Mihhail Durnenkov]], kellega Julia Aug tegi viljakat koostööd juba &quot;Icebergi&quot; lavastuses. Süžee viib vaataja 1941. aastasse, kui Vene režissöör [[Sergei Eisenstein]] saab isiklikult [[Jossif Stalin|Stalinilt]] käsu teha film [[Ivan Julm]]ast, karmist, kuid riigile vajalikust juhist. Eisensteini ja tema kaasaegsete moraalsed vaidlused ja valikud esitatakse noorte [[NKVD]] ohvitseride suhteloo kaudu. Mängivad [[Taavi Teplenkov]], [[Ursel Tilk]], [[Britta Soll]], [[Ülle Kaljuste]], [[Merle Palmiste]], [[Gert Raudsep]], [[Tõnu Oja]], [[Kristo Viiding]], Johannes Tammsalu ja Janno Jaanus.&lt;ref&gt;[https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/eisenstein-eesti-draamateater/ Lavastus &quot;Eisenstein&quot;] Eesti Teatri Agentuuri kodulehel. Vaadatud 13.03.2024.&lt;/ref&gt;

==== Peaosa &quot;Tervenemises&quot; ====
Aug mängib peaosa, heategevusfondi asutanud mehe tütart Annat, ka Durenkovi järgmises näidendis &quot;Tervenemine&quot;, mis esietendus Vaba Lava egiidi all Vene Teatris 2024. aasta detsembris (lavastaja Elmārs Seņkovs). Lavastus on pälvinud suurt rahvusvahelist tähelepanu, seda on etendatud [[Läti]]s, [[Suurbritannia]]s, [[Iisrael]]is, [[Austraalia]]s, [[Küpros]]el, [[Šveits]]is, [[Ameerika]]s, [[Gruusia]]s, Prantsusmaal jm. [[London]]is Theatre Royal Haymarketis anti sellega 2025. aasta jaanuaris täissaalile heategevuslik etendus, mille tulu läks raskete haigustega laste raviks.&lt;ref&gt;[https://kultuur.postimees.ee/8176663/vaba-lava-lavastus-etendub-tana-300-aastases-londoni-teatris Vaba Lava lavastus etendub täna 300-aastases Londoni teatris] Postimees.ee, 21.01.2025.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Irina Kiviselg. [https://pohjarannik.postimees.ee/8485433/naitleja-ja-lavastaja-julia-aug-hoiab-narvas-elus-teatrikunsti Näitleja ja lavastaja Julia Aug hoiab Narvas elus teatrikunsti]. Põhjarannik, 06.06.2026.&lt;/ref&gt;

=== Külalislavastaja USA-s ===
2026. aastal lavastas Aug külalislavastajana Ameerika Ühendriikides näidendi &quot;Naine ja mees pimeduses&quot;, mis kuulus ühtlasi USA Vermonti osariigi Middlebury kolledži üliõpilaste õppekavva.&lt;ref&gt;Irina Kiviselg. [https://pohjarannik.postimees.ee/8485433/naitleja-ja-lavastaja-julia-aug-hoiab-narvas-elus-teatrikunsti Näitleja ja lavastaja Julia Aug hoiab Narvas elus teatrikunsti]. Põhjarannik, 06.06.2026.&lt;/ref&gt;

== Töö filmides ==
Julia Aug on mänginud rohkem kui 40 filmis.

Temale kui filminäitlejale hakati rahvusvahelist tähelepanu pöörama 2010. aastal, kui [[Veneetsia filmifestival]]il oli näidatud mängufilmi &quot;Tsiitsitajad&quot; (&quot;Ovsjanki&quot;; režissöör Aleksei Fedortšenko) ja kus Julia Aug mängis Tanjat; avalikku tunnustust jagas talle siis ka näiteks [[Quentin Tarantino]]. See innustas näitlejat tohutult ning alates 2012. aastast on tal olnud palju huvitavaid ja mitmekülgsele arengule kasuks tulnud rolle.&lt;ref name=&quot;julia-aug&quot;&gt;Verni Leivak, Liis Treimann. [https://leht.postimees.ee/3838559/julia-aug-filmitaheks-tanu-tarantinole Julia Aug – filmitäheks tänu Tarantinole] Postimees.ee, 17.09.2016.&lt;/ref&gt;

2011. aastal valmis Julia Augi enda debüütlavastusena mängufilm &quot;Sakura moos&quot; (&quot;Варенье из сакуры&quot;). Tegu on komöödiaga, kus Jaapanist kutsutud kriisinõustaja läheb venemaise kontori tööd ajakohastama ja tõhustama. Filmi näidati 2012. aastal ka Eesti kinos Artis.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20240913074318/https://www.kino.ee/event/2244/sakura_moos Film &quot;Sakura moos&quot;] Kino Artis kodulehel. Vaadatud 13.09.2024.&lt;/ref&gt;

Vene ajaloolises seriaalis &quot;Katariina&quot; (2014–2019) mängis Julia Aug keisrinna Jelizavetat.

Vene seriaalis &quot;Arbati saladused&quot; (2025) mängis Julia Aug üht peategelast Maria Pavlovnat. Filmi tiitrites on Augi perekonnanimena kirjas tema vanaema perekonnanimi Klettenberg.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=„See roll kirjutati spetsiaalselt mulle.“ Ukraina sõja hukka mõistnud Julia Aug mängib värskes Vene seriaalis |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120405427/see-roll-kirjutati-spetsiaalselt-mulle-ukraina-soja-hukka-moistnud-julia-aug-mangib-varskes-vene-seriaalis |vaadatud=2025-09-22 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}&lt;/ref&gt;

{{Pooleli|aasta=2023|kuu=september}}

=== Rolle Eesti-perioodil tehtud filmides ===
Mängufilmis &quot;[[Seltsimees laps]]&quot; (2018, režissöör [[Moonika Siimets]]) mängis ta venelasest koolidirektorit Ljudmilat, mängufilmis &quot;Kupee nr 6&quot; (2021, režissöör Juho Kuosmanen) vagunisaatjat.

Filmis &quot;Triivides kaugusse&quot; (2022, režissöör [[Rebeka Rummel]]) oli tal peaosa, ta mängis kosmonaut Aleksei (Igor Rogatšov) abikaasat Verat. Mängufilmis &quot;Minsk&quot; (2022, režissöör Boris Guts), mis põhineb 2020. aasta traagilistel Minski-sündmustel, kuid suur osa filmivõtetest on tehtud Eestis, mängis ta Irinat.

Mängufilmis &quot;Ühemõõtmeline mees&quot; (2025, režissöör [[Andres Puustusmaa]]) mängis ta peategelase pruuti Janat.

==== Näitlejana Eesti telesarjas ====
Alates 2023. aastast mängis Aug [[Eesti Rahvusringhääling]]u ja [[Elisa Eesti]] spioonisarjas &quot;[[Reetur]]&quot; (režissöör Ove Musting) Vene luure residenti Jacqueline'i. Tema karakter on võimukas naine, kes annab agendile ülesande värvata NATO käsundusohvitser, kellel on ligipääs ülisalajastele Euroopa kaitseplaanidele, ning näitab taas, et määratud ülesande õnnestumise nimel ei loe venelased ei raha ega inimelusid.&lt;ref&gt;[https://menu.err.ee/1609063682/galerii-loppesid-reeturi-kolmanda-hooaja-votted Galerii: lõppesid &quot;Reeturi&quot; kolmanda hooaja võtted] ERR Menu, 15.08.2023.&lt;/ref&gt; Selle rolli eest pälvis ta 2025. aastal parima sarja-naisnäitleja EFTA-auhinna.&lt;ref name=&quot;efta-galal&quot;&gt;[https://eeter.err.ee/1609662440/efta-galal-palvisid-tunnustuse-ka-mitmed-err-i-inimesed-ja-projektid EFTA galal pälvisid tunnustuse ka mitmed ERR-i inimesed ja projektid] ERR Eeter, 11.04.2025.&lt;/ref&gt;

=== Valik muid filme ===
* &quot;Похищение чародея&quot; (vene ulmefilm, 1989, režissöör Viktor Kobzev)
* &quot;Katariina&quot; (2014–2019)
* &quot;Õpilane&quot; (2016)
* &quot;Suvi&quot; (vene muusikaline mängufilm, 2018, režissöör Kirill Serebrennikov)
* &quot;Vene psühho&quot; (2018, režissöör Grigori Konstantinopolski), 2019. aastal HÖFF-i repertuaaris
* &quot;Sadovoje risttee&quot; (18-osaline vene kriminaalsari, 2018, režissöör Aleksei Smirnov)
* &quot;Soovide maraton&quot; (komöödia, 2020, režissöör Daša Tšaruša)
* &quot;Hostel&quot; (2021)
* &quot;Tšaikovski naine&quot; (2022, režissöör Kirill Serebrennikov)

== Tunnustus ==
* 2022 – Postimehe aasta kultuuriinimene&lt;ref name=&quot;homme-esie&quot; /&gt;
* 2023 – [[Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali aastapreemia|Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali]] ja [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] eriauhind&lt;ref name=&quot;selgusid-t&quot; /&gt;
* 2025 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA-auhind]] parimale telesarja naisnäitlejale&lt;ref name=&quot;efta-galal&quot; /&gt;

=== Stipendiumid ===
* 2017 – Kristi ja Siim Kallase fondi stipendium (Eesti ajaloo mõtestamiseks teatris; lavastuse &quot;Minu Eesti vanaema&quot; ettevalmistamiseks ja väljatoomiseks Narva Vaba Lava teatrimajas)&lt;ref&gt;Maily Mau. [https://www.ohtuleht.ee/elu/847536/fotod-vaata-kes-said-kristi-ja-siim-kallase-fondi-teatristipendiumid Fotod | Vaata, kes said Kristi ja Siim Kallase fondi teatristipendiumid!] Õhtuleht, 20.12.2017.&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Julia Augi isa Artur Aug (1922–2002) oli eestlasest tuumafüüsik, kes lapsena koos eestlasest emaga Siberisse asumisele saadeti. 1958. aastal vabanenuna keelati neil aga Eestisse tulla ning sunniti elama Minskis. Seal tutvus Artur Jevgeniaga, kellega abiellus. Pere sai küll Narva naasta, kuid Julia sündis Leningradis seetõttu, et sünnitus kujunes raskeks ning Leningradis (mis asub Narvale lähemal kui Tallinn) anti paremat arstiabi.&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot; /&gt; Muhu saarelt pärit isapoolselt vanaemalt on Julia lapsepõlves isegi Muhu mustrite tikkimist õppinud.&lt;ref name=&quot;julia-aug&quot; /&gt;

Julia Augi ema on juut. Julia on ise enda kohta öelnud, et ta on &quot;eesti juut või juudi soost eestlane, kuid vene kultuuritaustaga&quot;.&lt;ref name=&quot;suur-inter&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/120243783/julia-aug-klassivend-pani-kaed-sarvedena-pea-juurde-ja-huudis-juut-juut-juut-teadsin-juba-16-aastaselt-mida-tahendab-juudivastasus Julia Aug: klassivend pani käed sarvedena pea juurde ja hüüdis: &quot;Juut! Juut! Juut!&quot; Teadsin juba 16-aastaselt, mida tähendab juudivastasus] Eesti Päevaleht / LP, 30.10.2023.&lt;/ref&gt; 2026. aastal USA-s tehtud geenitesti andmetel on Julia 99,7% eurooplane ning temas voolab aškenazi juutide (50%) ja eestlaste (44,3%) verd. Tal on ka soome (3,5%) ja rootsi (1,9%) esivanemad.&lt;ref&gt;Andrei Danilo. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120613415/julia-aug-tegi-geneetilise-testi-mul-pole-vene-verd Julia Aug tegi geneetilise testi: mul pole vene verd]. Kroonika, 25.09.2026.&lt;/ref&gt;

Julia Augi vanaonu, vanaema vend Pjotr [Peeter] Klettenberg, kes pidas end rootslaseks, oli [[Moskva]]s Maksim Gorki nimelise kultuuri- ja puhkepargi peakunstnik; mahalastavate nimekirjas oli ta aga eestlane. Ta lasti maha Butovski polügoonil 1938. aasta 27. juunil.&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;

Julia Aug sai [[Eesti kodakondsus]]e naturalisatsiooni korras 1994. aastal, kuid 2011. aastal loeti tema kodakondsus kaotatuks seoses [[Venemaa Föderatsioon]]i kodakondsuse vastuvõtmisega.&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/6551983/ Julia Aug Eesti passist: inimeselt ei tohi ära võtta ta isamaa kodakondsust] Postimees, 23. märts 2019.&lt;/ref&gt; Tema rahvusena on aga alati, ka Nõukogude passis, olnud kirjas &quot;eestlane&quot;.&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot; /&gt;

2022. aasta kevadel kritiseeris ta avalikult Venemaa sõjalist kallaletungi Ukrainale, mistõttu kuulutati ta Venemaal ''persona non grata''&lt;nowiki/&gt;'ks (jäeti ilma töökohast ja töös olevatest rollidest; ähvardati kohtuotsusega [[Moskva]] korterist välja tõsta)&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Актрису Юлию Ауг по решению суда выселили из однушки в Митине (рус.) // Москва. Северо-Запад : газета. — 2022. — Ноябрь (№ 41 (612)).&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot; /&gt;, nii et ta oli sunnitud Venemaalt lahkuma ja kolis Eestisse.

Ta on olnud kaks korda abielus. Tema teine abikaasa, ettevõtja Andrei Skulov suri 2015. aastal. Julia Augi tütar on näitleja [[Polina Aug]] (sündinud 1995).&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot; /&gt;
 
== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.kino-teatr.ru/kino/acter/w/ros/9379/bio Julia Augi elulugu. Vene keeles]
* Nikolai Karajev. [https://rus.postimees.ee/362329/kultura-yuliya-aug-estoniya-eto-moy-shchit &quot;Культура. Юлия Ауг: Эстония - это мой щит!&quot;] Postimees, 23. detsember 2010
* [[Verni Leivak]], Liis Treimann. [https://www.postimees.ee/3838559/julia-aug-filmitaheks-tanu-tarantinole Julia Aug – filmitäheks tänu Tarantinole] Postimees.ee, 17. september 2016
* [[Margus Mikomägi]]. [https://teatritasku.ee/julia-aug-kas-nuud-dissident-ka-eestis/ Julia Aug – kas nüüd dissident ka Eestis?] Teatritasku.ee, 22. märts 2019
* [[Teet Korsten]]. [https://kultuur.postimees.ee/4465951/julia-aug-tohutult-soovin-et-seltsimees-last-naidataks-venemaal &quot;Julia Aug: tohutult soovin, et &quot;Seltsimees last&quot; näidataks Venemaal&quot;] Postimees, 12. aprill 2018
* [[Margit Kilumets]]. [https://kultuur.err.ee/920569/lavastaja-julia-aug-meie-umber-on-miljoneid-inimesi-kelle-lood-pole-minu-omast-vahem-huvitavad Lavastaja Julia Aug: meie ümber on miljoneid inimesi, kelle lood pole minu omast vähem huvitavad] ERR Kultuur, 15. märts 2019 
* [[Teet Korsten]]. [https://www.postimees.ee/6989550/julia-aug-venemaa-kasutab-epideemiat-isikuvabaduste-havitamiseks &quot;Julia Aug: Venemaa kasutab epideemiat isikuvabaduste hävitamiseks&quot;] Postimees, 4. juuni 2020
* [[Teet Korsten]]. [https://kultuur.postimees.ee/7410667/julia-augi-uus-lavastus-kusib-kas-on-kerge-olla-juut &quot;Julia Augi uus lavastus küsib: kas on kerge olla juut?&quot;] Postimees, 17. detsember 2021
* Aimar Altosaar. [https://kultuur.postimees.ee/7501797/nadala-persoon-julia-aug-meie-venelased-kanname-koik-vastutust-et-oleme-kasvatanud-sellise-diktaatori-nagu-putin Nädala persoon ⟩ Julia Aug: Meie, venelased, kanname kõik vastutust, et oleme kasvatanud sellise diktaatori nagu Putin] Postimees.ee, 16. aprill 2022
* Jüri Nikolajev. [https://kultuur.err.ee/1608806686/julia-aug-see-kes-tunneb-halvasti-ajalugu-ei-moista-kaasaegseid-protsesse Julia Aug: see, kes tunneb halvasti ajalugu, ei mõista kaasaegseid protsesse] ERR Kultuur, 1. detsember 2022
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/120107580/julia-aug-kuni-kestab-soda-ei-saa-ma-millegi-ule-roomustada &quot;Julia Aug: kuni kestab sõda, ei saa ma millegi üle rõõmustada&quot;] Eesti Päevaleht, 2. detsember 2022
* [https://pohjarannik.postimees.ee/7667163/nadala-kuju-julia-aug Nädala kuju ⟩ Julia Aug] Põhjarannik/Postimees, 10. detsember 2022
* Margus Mikomägi. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120146114/365-paeva-soda-naitleja-julia-aug-tuhistatud-tagasi-alguses 365 päeva sõda | Näitleja Julia Aug: tühistatud, tagasi alguses] Maaleht, 23. veebruar 2023
* Nataly Koppel. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120170276/julia-aug-venemaalt-eestisse-pogenemisest-maha-jaid-tutar-ja-kodu Julia Aug Venemaalt Eestisse põgenemisest: maha jäid tütar ja kodu] Kroonika/Delfi, 15. aprill 2023
* Viktoria Ladõnskaja-Kubits. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120273021/suur-intervjuu-naitleja-ja-lavastaja-julia-aug-kui-oleksime-innukamalt-telekat-vaadanud-oleksime-moistnud-et-ukrainast-tehakse-vaenlane Suur intervjuu | Näitleja ja lavastaja Julia Aug: kui oleksime innukamalt telekat vaadanud, oleksime mõistnud, et Ukrainast tehakse vaenlane] Eesti Naine / Delfi Lood, 6. märts 2024
* [https://menu.err.ee/1609249854/julia-aug-venemaal-toimub-teadlik-ja-eesmargiparane-nsv-liidu-taastamine Julia Aug: Venemaal toimub teadlik ja eesmärgipärane NSV Liidu taastamine] (intervjuu ETV saates &quot;Hommik Anuga&quot;) ERR Menu, 11. veebruar 2024
* Maris Johannes. [https://www.temuki.ee/archives/9943 Augi (h)aarded] Teater. Muusika. Kino, mai 2024
* Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1135607/julia-aug-mis-annab-inimesele-oiguse-luua-teist-inimest-lihtsalt-selleparast-et-too-on-eestlane Julia Aug: &quot;Mis annab inimesele õiguse lüüa teist inimest lihtsalt sellepärast, et too on eestlane?&quot;] Õhtuleht.ee, 19. juuli 2025

{{JÄRJESTA:Aug, Julia}}
[[Kategooria:Venemaa näitlejad]]
[[Kategooria:Venemaa filmilavastajad]]
[[Kategooria:Eestlased Venemaal]]
[[Kategooria:Venemaa Riikliku Lavakunstide Instituudi vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1970]]</text>
      <sha1>3zs9do923qc8k958y4r7oowkzueni6f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Generatiivse Grammatika Grupp</title>
    <ns>0</ns>
    <id>454687</id>
    <revision>
      <id>7260599</id>
      <parentid>6714956</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T20:03:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti teadus]]</comment>
      <origin>7260599</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2232" sha1="cepll78qr0uvpizwla8ipoj2iyizhsf" xml:space="preserve">'''Generatiivse Grammatika Grupp''' (GGG) oli [[Huno Rätsep]]a ja tema üliõpilaste [[keeleteadus]]lik seminar, mis tegutses [[Tartu]]s aastail 1965–1972.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[[Jüri Valge|Valge, Jüri]] (toim.) 2015. ''Generatiivse Grammatika Grupi juubelikoosolek 18.12. 2015: Teesid''. Tartu: Tartu Ülikool.&lt;/ref&gt; Grupis tegeldi keeleteooria, [[Strukturaallingvistika|strukturaalse lingvistika]] ja generatiivse grammatikaga. GGG tegeles keeleteooria, [[Strukturaallingvistika|strukturaalse lingvistika]] ja [[generatiivne grammatika|generatiivse grammatikaga]]. GGG pani aluse muutusele Eesti keeleteaduses, sealhulgas [[eesti keel]]e uurimises.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

==Liikmed==
Grupi liikmete hulgas on palju praegusi mõjukaid teadlasi, professoreid, akadeemikuid. Üheksa GGG liiget on autasustatud riikliku preemia või Wiedemanni keeleauhinnaga.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; GGG töös osalesid keeleteadlased [[Mati Erelt]], [[Mati Hint]], [[Priit Järve]], [[Jaan Kaplinski]], [[Reet Kasik]], [[Mare Koit]], [[Arvo Krikmann]], [[Asta Kuha]], [[Ivar Kull]], [[Andres Langemets]], [[Helle Metslang]], [[Reedik Palm]], [[Maie Raitar]], [[Mart Remmel]], [[Huno Rätsep]], [[Helle Saluveer]], [[Ellen Uuspõld]], [[Jüri Valge]], [[Tiit-Rein Viitso]], [[Ülle Viks]] ja [[Haldur Õim]].&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Generatiivse Grammatika Grupp|URL=http://ggg.ut.ee/|Pealkiri=GGG koduleht|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=22. jaanuar 2018|arhiivimisaeg=2021-02-14|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210214235002/http://ggg.ut.ee/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

==Tegevus==
1967. aastal korraldas GGG üleliidulise konverentsi Tartus, kus osales ka palju [[semiootik]]uid ja [[matemaatik]]uid.

Eesti keele kateedri toimetistena avaldati kümme köidet artiklikogumikke &quot;Keel ja struktuur&quot; ja seitsmest köitest koosnev mahukate uurimuste sari &quot;Keele modelleerimise probleeme&quot; ([[1966]]–[[1975]]). Aastatel [[1969]]–[[1972]] toimusid teadusseminarid, kus iga töörühma liige pidas ettekande aasta jooksul saadud uurimistulemustest. Ettekannetest avaldati ingliskeelseid artikleid ka väljaspool Eestit ilmunud ajakirjades ja kogumikes.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Keeleteadus]]
[[Kategooria:Eesti teadus]]</text>
      <sha1>cepll78qr0uvpizwla8ipoj2iyizhsf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Joseph Smith</title>
    <ns>0</ns>
    <id>459463</id>
    <revision>
      <id>7260888</id>
      <parentid>7259564</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T09:46:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Maemees</username>
        <id>15364</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260888</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2849" sha1="alu21bhym8x5u6dgqqymwgob72ftsvt" xml:space="preserve">{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
'''Joseph Smith''' noorem ([[23. detsember]] [[1805]] [[Sharon (Vermont)|Sharon]], [[Vermont]], [[Ameerika Ühendriigid]] – [[27. juuni]] [[1844]] [[Carthage]], [[Illinois]], Ameerika Ühendriigid) oli usujuht, kes algatas [[mormoonlus]]e ehk [[viimse aja pühade liikumine|viimse aja pühade liikumise]]. 

1823, 1824, 1825, 1826 ja 1827. aastatel kohtus ta oma perekonna talu lähedal New Yorgi osariigi põhjaosas ingel Moroniga, kes olevat Smithi sõnul juhendanud teda saama prohvetiks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=How Did the Angel Moroni Prepare Joseph Smith to Be a Prophe |url=https://scripturecentral.org/knowhy/how-did-the-angel-moroni-prepare-joseph-smith-to-be-a-prophet |vaadatud=2026-10-25 |väljaanne=ScriptureCentral |keel=en}}&lt;/ref&gt; Selleks palus ta teistel üles kirjutada ingli antud iidse kirjaga kuldplaatidel oleva teabe, mille lugemiseks kasutas ta ingli juurest leitud kaht läbipaistvat metall­raamis kivi ja nägijakivi.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Mormoonid: Jeesus hakkab valitsema Ameerikast |url=https://www.imelineajalugu.ee/lood/2026/10/12/mormoonid-jeesus-hakkab-valitsema-ameerikast |vaadatud=2026-10-25 |väljaanne=Imeline Ajalugu |keel=et}}&lt;/ref&gt;

1826. aastal süüdistati teda raha eest naabrite kadunud vara otsimises erilisse kivisse vaatamise abil.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 

24-aastaselt avaldas ta [[Mormoni raamat]]u&lt;ref&gt;[http://www.josephsmithpapers.org/paper-summary/book-of-mormon-1830/7 &quot;Book of Mormon&quot;], (1830), tiitlileht.&lt;/ref&gt; ja umbes kuu aega hiljem rajas ta kiriku, mida kutsutakse [[Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik]]uks.&lt;ref&gt;[https://www.lds.org/scriptures/dc-testament/dc/20?lang=est &quot;Õpetus ja lepingud&quot;] osa 20 (2011).&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170221200549/https://byustudies.byu.edu/history-of-the-church &quot;History of the Church of Jesus Christ of Latter-day Saints&quot;], 1 köide, lk 164.&lt;/ref&gt; Tema lühikese elu jooksul liitusid tuhanded selle kirikuga ja usuliikumine kestab tänapäevani. Ta on avaldanud ka raamatud &quot;Õpetus ja lepingud&quot; ja &quot;Kallihinnaline pärl&quot;.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Smith palus end nimetada Jumala kuningriigi kuningaks. 1844. aastal avalikustas ajaleht [[Nauvoo Expositor]] Smithi mitmenaisepidamise. Ta vangistati riigireetmise eest. 27. juunil lasti ta maha Carthage’i vanglasse tunginud rahvahulga seast.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Isiklikku ==
Üks tema abikaasadest oli [[Emma Smith|Emma Hale Smith Bidamon]]. Neil oli poeg. Nad elasid [[Illinois|Illinoisis]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://www.josephsmithpapers.org Ajaloolised dokumendid Joseph Smithi kohta: josephsmithpapers.org]

{{JÄRJESTA:Smith, Joseph}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide inimesed]]
[[Kategooria:Sündinud 1805]]
[[Kategooria:Surnud 1844]]
[[Kategooria:Mormoonlus]]</text>
      <sha1>alu21bhym8x5u6dgqqymwgob72ftsvt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Troika (hobuveok)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>460724</id>
    <revision>
      <id>7260556</id>
      <parentid>7260276</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T19:05:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-49839-29</username>
        <id>237576</id>
      </contributor>
      <origin>7260556</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="89056" sha1="o0s6kzt0r36kp7gyhguro5d5geqmdvf" xml:space="preserve">{{viita}}
{{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}}

'''Troika''' ja ka '''Vene troika''' (vene keeles ''Русская тройка'') on [[Venemaa]]l ja selle lähikonnas kasutuses olev kolme hobuserakend. Klassikaline Vene troika on maailmas ainuke [[Allüür|mitmeallüürne]] rakend. Troika loogahobune (vene keeles ''коренник'') paikneb troika rakendis keskel. Troikarakendis peab loogahobune jooksma täpset ja kiiret [[traav]]i. Troikarakendis nimetatakse loogahobuse kõrval olevaid hobuseid priipassihobusteks (vene keeles ''пристяжные''). Priipassihobused peavad troikarakendis jooksma [[Galopp|galoppi]].  

Troikarakendi loogahobune rakendatakse [[Aisad|ais]]ade ja [[rangid]]ega, priipassihobused rangide või [[sori]]dega. Eelistakse sorirakendeid, sest sorid annavad priipassi hobustele dekoratiivsuse. Priipassihobused rakendatakse saani või suvise neljarattalise loomveoki ette [[treng|trengide]] ja [[kolk]]ide abil.  

== Ajalugu ==
=== Narva ja Peterburi vaheline postitee ===
[[Pilt:Orlowski podrozny.jpg|pisi|[[Aleksandr Orlovski]]. &quot;Reisija [[kibitka]]s&quot;. Litograafia, 1819]]
[[Narva]] ja [[Peterburi]] vaheline postitee oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] esimene regulaarposti näidispostiliin. Seoses sellega koostas Narva posti peajärelevaataja, [[polkovnik]] A. M. Volkov 3. novembril 1770&lt;ref name=&quot;p7pnI&quot; /&gt; järgmise dokumendi: &quot;Расписание в какое время по скольку почтовых лошадей в упряжки брать проезжающим по Нарвской дороге по новоучрежденным почтовым станам&quot; ('sõidu plaan, mis ajal mitu postihobust rakendisse võtta, mis sõidavad Narva maanteel vastasutatud postijaamade kaudu'). See nägi ette, et talveperioodil (1. detsembrist kuni 15. märtsini) ja suveperioodil (15. maist kuni 15. septembrini) oli ühele või kahele reisijale ette nähtud posti[[kibitka]] ette rakendada kaks hobust, kolmele reisijale aga kolm hobust. Ülejäänud aastaaegadel oli ette nähtud ühele reisijale kaks hobust ja kahele reisijale kolm hobust ning kolmele reisijale neli hobust &lt;ref name=&quot;p7pnI&quot; /&gt;. Peterburi ja Narva vahelise postitee kohta käiv dokument on esimene Venemaa keisririigi postialane dokument, kus lubatakse postiveoks kolm hobust ette rakendada. Hobused rakendati postikibitka ette järgmiselt: keskele loogahobune ja tema kõrvale priipassihobused. Nii sündiski klassikaline Vene troika.&lt;ref name=&quot;nGKIA&quot; /&gt;

=== Troikast kui Venemaa Keisririigi peamisest postiveo vahendist ===
Troikarakendist kujunes Venemaa keisririigi [[feldjääger|feldjäägrite]] ja postikullerite sõiduvahend, kellel oli vaja kiiresti postisaadetis adressaadini viia. Esialgu sõideti troikadega [[Peterburi]]st [[Tsarskoje Selo]]sse ja [[Narva]], aga edaspidi jõudis troikasõit inimeste igapäevaellu.&lt;ref name=&quot;PrgYv&quot; /&gt;Termin &quot;troika&quot; võeti Venemaa keisririigi postidokumentides kasutusele 1807. aastal.&lt;ref name=&quot;qhYhf&quot; /&gt; 1808. aastal laiendati Narva ja Peterburi vahelise postitee kohta käivat dokumenti sättega, kui palju hobuseid võtta rakendisse kõikidele Vene keisririigi postitraktidele.&lt;ref name=&quot;shangina-i&quot;&gt;Шангина Изабелла Иосифовна. &quot;Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь&quot;. Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003 ISBN 5-352-00337-Х&lt;/ref&gt; [[Postipoiss|Postipoisid]] sõitsid troikadega suhteliselt kiiresti. Venemaa keisririigis oli postiveoreeglites ette nähtud troika keskmine kiirus postiteedel: sügisel kaheksa [[Verst|versta]] tunnis, kevadel kümme versta tunnis, aga talvel, kui troikarakendit kasutati [[saan]]i ees, kaksteist versta tunnis. Need kiiruse piirangud ei kehtinud feldjäägritele ja kulleritele, nemad võisid kihutada nii kiiresti, kui võimalik&lt;ref name=&quot;GsBnG&quot; /&gt;. [[Aleksandr Puškin]]i andmetel võis väga hea ja kiire troika arendada kiirust 45 kilomeetrit tunnis ja vahel rohkemgi.&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot; /&gt; Muidugi ei jõua ükski troika pidevalt sellist maksimaalset kiirust hoida, aga lühikest aega võib see sõitjatele anda sellise tunde, et troika &quot;lendab&quot; teel – sellest on tulnudki [[Nikolai Gogol]]i poolt vene keeles kasutusele võetud troika kirjanduslik nimetus &quot;troikalind&quot;.

Troikadega sõit muutus Venemaal väga populaarseks – troikadega sõitsid riigiametnikud, eraisikud ja kõik, kes hindasid kiiret sõitu. Aga lõpuks tekitas see Venemaa teedel paraja segaduse, [[postijaam]]ade ülemad ja personal ei saanud enam aru, kas maanteel sõidab kulleritroika või teeb kohalik mõisnik oma isikliku troikaga lõbusõitu. Nimelt oli probleemiks see, et kõik ühiskonnakihid soovisid sõita loogakelladega kaunistatud hoburakenditega.

Selleks, et olukorda kontrolli alla saada, võttis [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat]] 18. detsembril 1836 vastu seaduse, et postiveokid varustatakse alates 1837. aastast loogakelladega ja eraisikutel keelatakse loogakellade kasutamine. Selle seaduse järgi kohustati eraisikuid vabastama tee postiveokile ning hoidma end teepeenra parempoolsele küljel.&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Слышен звон бубенцов издалека…&quot;. издательство Советская Россия, 1990&lt;/ref&gt;

Venemaa keisririigis rajati [[Postijaam|postijaamade]] hooned [[klassitsism]]iajastul, lähtudes ülevenemaalistest tüüpfassaadidest. Selliseid hooneid leidub ka Eestis, sest [[Balti kubermangud|Balti kubermange]] läbis Venemaa keisririigi suur postitee ehk Miitavi–Riia–Peterburi postitee pikkusega 335 versta. Sellel teel oli 17 postijaama. [[Pilt:Nikolai Sverchkov - Troika (5).jpg|pisi|Postitroika]]

Postitroikade rakendites olid levinumateks hobusteks [[:ru:Вятская_лошадь|Vjatka tõugu]] hobused. Rikkad mõisnikud ja kaupmehed eelistasid troikarakendis suursuguseid [[Orlovi traavel|Orlovi traavleid]].

Postijaamas teenindati eelisjärjekorras feldjäägreid ja postikullereid. Hobuseid anti reisijatele vastavalt sellele, missugune oli nende ühiskondlik positsioon, kõik olenes inimese seisusest, mille määratles [[Teenistusastmete tabel]].&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt; Näiteks 1. klass kuuluv [[Kindralfeldmarssal (Venemaa)|kindralfeldmarssal]] (''Генерал-фельдмаршал''), ja kantsler (''Канцлер''), ning teised 1. klassi kuuluvad isikud võisid võta vastavalt oma vajadustele postijaamast 20 hobust&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;.  2. klassi kuuluvad isikud, nagu näiteks [[tõeline salanõunik]] (''Действительный тайный советник''), võisid postijaamast võta 15 hobust ja 3. klassi kuluvad isikud võisid võta 12 hobust&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. Kolmandasse klassi kuulusid näiteks [[salanõunik]] (''Тайный советник; alates 1724'') ja [[kindralleitnant]] (''Генерал-лейтенант; kuni 1741 ja alates 1796'') ning [[viitseadmiral]] (''Вице-адмирал'')&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. Seevastu näiteks 9. klassist kuni 14. klassi kuuluvad persoonid võisid võtta ainult kolm hobust&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. Seega Vene troikadega sõitsid näiteks postitraktidel,  [[kapten|jalaväe kapten]] (''Капитан в пехоте; 1722–1884''), ja [[titulaarnõunik]] (''Титулярный советник'')&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. Aga lõpetuseks isikud kes kuulusid alates 13. klassi, neile lubati võta postijaamades ainult 2 hobust&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. 

Postitroikade hiilgeaja lõpetas Venemaal [[raudtee]]de ehitamine, mis viis selleni, et paljud postijaamad suleti ning postijaamapidajad ja postipoisid kaotasid oma igapäevase töö. Paljud postipoisid ehk venepäraselt ''jamžik''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;id suundusid linnadesse, kus vajati iga päev [[Voorimees|voorimehi]]. Aga osa endiseid postipoisse sulandus pärast postijaamade sulgemist [[Talupoeg|talupoegkonna]] hulka.

=== Troikad 19. sajandi II poole ja 20. sajandi alguse Vene Keisririigis ===
[[Pilt:Horse drawn sledge, in Russia LCCN2001705701.tif|pisi|Venemaa keisririigi aegne foto: paraadtroikarakmetega esinduslik troika hoovis]]

Seoses massilise raudteede rajamisega kaotas loogakellade kasutamise piirang oma tähtsuse ja eraisikud hakkasid oma troikade lookadele kinnitama loogakellasid. Troika [[traavel|traavlite]] kaela riputati [[kuljus]]ed. Kuljused olid levinud sellepärast, et kuljustele ei rakendunud riiklikud kasutuspiirangud. Sellel ajastul kujunes troikast niinimetatud ''ямская гармонь'', mida võiks eesti keelde tõlkida kui 'postipoisi [[karmoška]]' – rikkalikult kuljuste ja loogakelladega ehitud paraadrakmetes troika. 19. sajandi lõpus lõppes postiteedel hobustega posti ja reisijate vedu&lt;ref name=&quot;shangina-i&quot; /&gt;. Troikasid hakati kasutama rikaste linlaste ja mõisnike sõidutamisel võinädalal ja muudel talvistel rahvaürituste rongkäikudel.&lt;ref name=&quot;shangina-i&quot; /&gt; Vanasti oli Venemaal kombeks, et noored tegid hommikusi [[võinädal]]a, kirikupühadega seotud ja [[Svjatkad|svjatkade]] saanisõite; noored naised võisid sõita pidude ajal saaniga igal ajal, aga abielupaarid ja eriti rikkad talupojad sõitsid pidude ajal saaniga õhtupoolsel ajal.&lt;ref&gt;  Шангина Изабелла Иосифовна, &quot;Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия&quot;  Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003, ISBN: 5-352-00650-6 &lt;/ref&gt;

1911&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot;&gt;Татьяна Константиновна Ливанова. &quot;Лошади&quot;. Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8&lt;/ref&gt;. aasta [[:en:Festival_of_Empire|Festival of Empire]]'l võisid londonlased näha kahte troikarakendit&lt;ref&gt;Игорь Бобылев. &quot;Ветер в гриве. Horses&quot;. Москва: издательство Планета. 1976&lt;/ref&gt;. Üks troikarakend oli helehallide hobustega troika ja teiseks oli ronkmustade hobustega troika.&lt;ref name=&quot;igor-bobyl&quot;&gt;Игорь Бобылев. &quot;Ветер в гриве. Horses&quot;. Москва: издательство  Планета. 1976&lt;/ref&gt;. Londonlastele esitletud troikad oli suurepärased. Helehallide hobustega troika loogahobuseks oli 13 aasta vanune&lt;ref name=&quot;igor-bobyl&quot; /&gt;, Hrenovi hobusekasvanduses sündinud Orlovi traavel Ratnik Turetski (''Ратник Турецкий''), kes oli eelnevalt võitnud võiduajamistel Venemaa keiserliku auhinna&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;ja priipassihobusteks olid streletski tõugu hobused&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. [[London|Londoni]] näitusel sai see troika esimese auhinna&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot; /&gt;. Sellest troikast maalis pildi [[Sergei Vorošilov]] (''Сергей Семёнович Ворошилов'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Praegu võib näha seda pilti [[K. Timirjazevi nimeline Moskva Põllumajanduse Akadeemia|K. Timirjazevi nimelise Moskva Põllumajanduse Akadeemia]] juures olevas Hobusekasvanduse muuseumis&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Aga ronkmustadega hobustega troika loogahobuseks oli Orlovi traavel Mutsii (''Муций'') ja see troika sai Londoni näitusel teise auhinna&lt;ref name=&quot;igor-bobyl&quot; /&gt;. Aga neid kahte troikarakendit pidi Festival of Empire'l näitama külastajate huvi tõttu iga päev, vaatamata sellele et näituse programmis oli ettenähtud see, et troikasid demonstreeritakse ainult üks kord&lt;ref name=&quot;igor-bobyl&quot; /&gt;.

[[Esimene maailmasõda|Esimene Maailmasõda]] ja sellele järgnenud [[Venemaa kodusõda|Venemaa Kodusõda]] vähendas Venemaa külades noorte inimeste hulka ja see aitas sellele kaasa et vene troikade sõidu kultuur hakkas hääbuma.

=== Troikade võiduajamised Venemaa Keisririigis ===
Umbes 200 aastat tagasi hakati [[Peterburi]]s ja [[Moskva]]s korraldama troikade võiduajamisi. Neid korraldati kinnikülmunud jõel ja [[hipodroom]]idel või linnast väljas olevatel aladel 15–45 versta pikkustel distantsidel. 1847. aastal asutati Vene troikade jaoks keiserlik auhind (''Императорский приз'').&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot;&gt;Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6&lt;/ref&gt;
 
2. juulil 1847 toimusid Moskvas [[Hodõnka väli|Hodõnka väljal]] Vene troikade võiduajamised. Selleks puhuks oli Hodõnka väljale maha pandud kolme versta pikkune ringtee. Sellest sündmusest on säilinud V. Kopteva kirjeldus&lt;ref&gt;А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. издательство Аквариум Принт 2015&lt;/ref&gt;:

:''&quot;Peaaegu et iga päev sõitsid ja läksid Moskva elanikud avarale Hodõnka väljale, et imetleda väga häid traavleid, kes kaunilt ja kiirelt kihutasid jooksu ajal. Aga 2. juulil tuli väljale ja sõitis kohale veelgi rohkem uudishimulikke: nad täitsid tihedalt kogu välja, nad ronisid majade katustele, mis asusid raja ääres, ronisid korstnatele, hõivasid tarad, ja kõik nad ootasid üksmeelselt kõrgendatud tähelepanuga rahvalikku vaatemängu – tuliste ja kiirete troikade sõitu. Sõit koosnes üheteistkümnest ringist, see teeb 33 versta. Esimeseks tuli nelja pretendendi hulgast kaupmees Karaulovile kuuluv postitroika, läbides distantsi ajaga 1 tund, 21 minutit ja 11 sekundit.&quot;''

=== Troikad Nõukogude Liidus ===
[[Jossif Stalin|Jossiv Stalini]] valitsemise ajal oli Vene troika kultuur põlu all kui tsarismi ja aadlikultuuri sümbol. Kuid [[Nikita Hruštšov]]&lt;nowiki/&gt;i valitsemise ajal toimunud [[Sulaaeg]], võimaldas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] taaselustada Vene troika kultuuri.

[[Vladimir Fomin|Vladimir Fominiga]] (''Владимир Иванович Фомин, tegelikult sündis 1927 aastal, kuid ametlikesse dokumentidesse pandi aasta 1928–2010'') on seotud Vene troika kultuuri taaselustamine Nõukogude Liidus. 1954. aasta alguses tuli Vladimiri Riikliku Hobusekasvatuse Talli direktor M. A Mogilevkin (''М. А. Могилевкин'') Moskvast koju [[Vladimir]]i lähedal olevasse [[Zakljazmenski]] (''Заклязьменский'') asulasse. Direktor tuli ettepanekuga taastada Vene troika kultuur ja valmistada ette 1955. aastal Moskvas toimuva Üleliidulise Põllumajandusenäituse jaoks ette troikarakend. Sellel ajal olid troikad säilinud võibolla ainult [[Siber|Siberis]], aga Venemaa keskosas oli sellajal troikade kultuur väljasurnud. Direktori meelest oli ainult Vladimir Fomin võimeline troikaga ümber käima. Taastatava Vene troika eeskujuks võeti vanade piltide [[Reproduktsioon|reproduktsioonid]], kus oli kujutatud Vene troikade rakmeid&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Слышен звон бубенцов издалека…&quot;. Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X&lt;/ref&gt; ja hobuserakmete müügikataloog &quot;Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова&quot;. Taastatava Vene troika väljanägemise kiitis heaks Fomini vanaisa.&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt; Vene troika sai valmis, et esineda Moskvas [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus|Üleliidulisel Põllumajandusnäitusel]] ja troikat juhtis Vladimir Fomin. 

1959. aastal kinkis Nikita Hruštšov [[Filantroopia|filantroobile]] ja ettevõtjale, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ohio|Ohio osariigi]] senaatorile&lt;ref name=&quot;ReferenceE&quot;&gt;https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html&lt;/ref&gt; [[Cyrus Stephen Eaton]]ile (1883–1979) Orlovi traavlitega&lt;ref name=&quot;kultura&quot;&gt;https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au&lt;/ref&gt; Vene troika,&lt;ref name=&quot;ReferenceE&quot; /&gt; mille oli välja õpetanud ja treeninud Vladimir Fomin.&lt;ref name=&quot;ReferenceE&quot; /&gt;

1959. aastal tegi Vladimir Fomin Ameerika Ühendriikides ja Euroopa suurlinnades troikaga näidissõite, esinedes [[New York|New Yorgis]], [[Ottawa]]s, [[Leipzig]]is ja [[Budapest]]is.&lt;ref name=&quot;1sjNT&quot; /&gt;
Kümme aastat hiljem esines ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] edukalt enda väljaõpetatud helehallide Orlovi traavlite troikaga. Ajakirjandus nimetas troikat &quot;hallideks liiliateks aasal&quot;&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot; /&gt; ja Fominit Vene troikade kuningaks&lt;ref name=&quot;j5Ho4&quot; /&gt;.

1957. aastal toimuski [[Moskva hipodroom]]il esimene Nõukogude Liidu Vene troikade võiduajamiste tšempionaat. Tšempionaadi võitjaks tuli Moskva hipodroomi troika, mille loogahobuseks oli Nagib (''Нагиб'') ja sõitjaks oli [[Aleksandr Roštšin]]&lt;ref name=&quot;evckv&quot; /&gt; (''Александр Романович Рощин, 1907–1977''). Hipodroomidel nimetatakse kutsarit sõitjaks. Mitte ametlikult kasutatakse Venemaa hipodroomidel ametialases [[žargoon]]is troikasõitja tähenduses, ka nimetust ''troetšnik'' (vene keeles ''Троечник).'' Ka Vene Keisririigis oli kasutuses sõna ''troetšnik.'' Tol ajal tähistati sellise rahva keelse sõnaga, sellist [[Voorimees|voorimeest]] ja [[Kutsar|kutsarit]] ning eelkõige [[Postipoiss|postipoissi]], kel olid head [[Pädevus|pädevused]] Vene troika rakendi juhtimisel.

1958 aastal sai Moskva hipodroomi direktoriks [[Jevgeni Dolmatov]] (''Евгений Николаевич Долматов 1899–1977''), kes viibis aastatel 1937-1940 GULAG is arreteerituna.&lt;ref&gt;https://vgulage.name/authors/dolmatov-evgenij-nikolaevich/&lt;/ref&gt; Tema teeneks on see, et Moskva hipodroomil hakati regulaarselt korraldama traditsionaalseid hobuvõistlusi&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot;&gt;А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2&lt;/ref&gt;. Siia kuulus ka Vene troikade võiduajamiste taaselustamine Nõukogude Liidus&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;. Ja ka [[Tatšanka|tatšankade]] võiduajamiste korraldamine- mille ette oli traditsionaalselt rakendatud neli hobust ning muud etnograafilised hobuvõistlused&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;. Tema initsiatiivi toetas Nõukogude Liidu Põllumajanduse Ministeerium&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;. Tema ettevõtmised Moskva Hipodroomil viisid selleni, et paljudes Nõukogude Liidu hipodroomidel ja riiklikes hobusekasvandustes hakati tegelema regulaarselt Vene troikadega ning tatšanka rakenditega&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;. 

[[Vene NFSV]] hakati korraldama üritusi nimega &quot;Pidu Vene talv&quot;- nendest üritusest pidi kujunema välja [[Sovetiseerimine|sovetlik]] [[Võinädal|Võinädala]] asendus&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot;&gt;Надежда Рычкова, Вера Комарова, &quot;Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами&quot;. Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8&lt;/ref&gt;. Kus müüdi rahvale pannkooke, esinesid folkloori kollektiivid ja ka Vene troikad pidid osalema nende pidustuste teatraalse osana&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;. Esimene &quot;Pidu Vene talv&quot; toimus 1957 aastal [[Sarapul|Sarapuli]] linnas&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;. Aga Moskvas toimus samasugune üritus nimega &quot;Pidu Vene talv&quot;, [[Lužniki staadion|Lužniki staadionil]] 23. veebruaril 1958 aasal&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;. Nendel üritustel said Vene troikadega sõita ainult väljavalitud persoonid, näiteks tööeesrindlased&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt; ja ülejäänud rahvas sai troika sõite ainult pealtvaatajatena jälgida&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;. See eristas neid üritusi Vene Keisririigi aegsest Võinädalast, kus said ka tavalised külaelanikud troikaga sõita&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;.  

1982. aastal esindas [[Essen]]is [[Saksamaa]]l Nõukogude Liitu rahvusvahelisel hobuste müüginäitusel Equitana helehall Moskva hobusekasvanduse troika. Aga loogahobuseks oli Hrenovi hobusekasvanduses sündinud Orlovi traavel Pjostrõi Palas (''Пёстрый Палас'') ja priipassihobusteks terski tõugu hobused&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Vene troika juhiks oli [[Timofei Poljakov]] (''Тимофей Прокопьевич Поляков'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. See troika tunnistati Essenis mitmikrakendite meistriks.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;

1989. aastal esines Essenis hõbehall troika&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Loogahobuseks oli 1983 aastal sündinud Orlovi traavel Valss (''Вальс'') ja kelle vanemateks olid traavlid Lukavõi (''Лукавыи'') ning Vnutška (''Внучка'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Troika priipassi hobusteks olid terski tõugu Tsegel (''Цегель'') ja Tsiemir (''Циэмир'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Selle Vene troika valmistas näituse jaoks ette [[Mihhail Pupko]] (''Михаил Гидальевич Пупко'' ''1933-1995'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Aga sama aasta sügistalvise hooaja rahvusvahelisel hobuste näitusel [[Pariis]]is tekitas see troika suure sensatsiooni – Prantsusmaal nähti esimest korda troikat.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;
=== Troikad tänapäeva Venemaa Föderatsioonis ===
[[Pilt:Troika akron.jpg|pisi|[[Venemaa]] praeguse aja troikarakend. Tegu on Moskvast pärineva troikaga, mis esineb [[Vologda]] hipodroomil]]

1990. aastatel oli [[Venemaa|Venemaa Föderatsioonis]] Orlovi traavlite kasvatuses suur langus.&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot;&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Бега и Рысаки. История и современность&quot; Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6&lt;/ref&gt; Sellel ajal olid Orlovi traavlid väljasuremise äärel&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; ja ka Vene troikade kultuur oli suures kriisis&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. 1997. aastal oli Orlovi traavli [[Mära|märade]] arvukus kukkunud 800 piirile&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; - teadlaste arvates peab tõu säilimise puhul olema vähemalt 1000 mära.&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; Sel ajal olid paljud Venemaa hobusekasvandused niivõrd laostunud, et nendes olevad Orlovi traavlid surid nälga või viidi lihaks&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt;. 

1997 aastal toimus Moskva hipodroomil Vene Föderatsiooni esimene Vene troikade võiduajamine&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;, mille teeb erakordseks see, et see oli esimene troikade võiduajamine, pärast Nõukogude Liidu kollapsit ja see toimus Orlovi traavlite kasvatuse kriisi ajal. Aga selle võiduajamise võitjaks tuli troika, mille loogahobuseks oli Moskva Hobusekasvatuse nr 1 traavel Aleksandrit (''Александрит'') ja troikajuhiks oli [[Aleksander Pankov]] (''Александр Николаевич Панков 1946'')&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt; 

Suured teened Orlovi traavli tõu ja Vene troika kultuuri päästmisel, nendel rasketel aastatel oli Venemaa Traavli Hobusekasvatuse Assotsiatsioonil Содружества (vene keeles 'koostöö')&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt;. Väga tähtis tegelane oli selles organisatsioonis Moskva hipodroomi töötaja , [[Alla Polzunova]] ''(Алла Михайловна Ползунова 1937-2021''), kel olid suured teened Orlovi traavlite tõu päästmisel ja ka Vene troikade kultuuri elushoidmisel nendel aastatel&lt;ref&gt;В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. &quot;Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников&quot; Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0&lt;/ref&gt;.See organisatsioon alustas koostööd Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooniga. Prantsusmaa poolelt oli Orlovi traavli tõu päästmisel väga oluline persoon krahv [[Dominique de Bellaigue]], kes oli aastatel 1997-2019 Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooni juht.   

1997 aastal külastasid selle [[Prantsusmaa]] organisatsiooni esindajad, Venemaa hobusekasvandusi, kus kasvatati Orlovi traavleid.&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; Need Venemaa ja Prantsusmaa organisatsioonid leppisid omavahel kokku, et Prantsusmaa hipodroomil [[:fr:Hippodrome_de_Vincennes|Hippodrome de Vincennes]]s hakatakse korraldama üritust &quot;Venemaa päevad&quot; ja [[Moskva hipodroom|Moskva Hipodroomil]] hakatakse korraldama üritust &quot;Prantsusmaa päevad&quot; – kokkuleppe järgi pidid nendel üritustel kindlasti olema Orlovi traavlid.&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; Nende kokkulepitud ürituste [[sponsor]] oli Prantsusmaa Traavi Assotsiatsioon&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt;. Nendel üritustel toimusid Orlovi traavlite klassikalised võiduajamised [[võidusõidukaarik]]utega ja ka vene troikade sõidud. 1999 aastal toimusid Moskva hipodroomil esimesed &quot;Prantsusmaa päevad&quot;&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt;. Ning 2000. aasta detsembris ja 2001. aastal esinesid [[Pariis]]i hipodroomil Hippodrome de Vincennes &quot;Venemaa päevadel&quot; korraga kolm Vene troikat. Troikad demonstreerisid Pariisis &quot;Vene troikade balletti&quot; – troikade sünkroonitud vigursõitu ja demonstratiivset troikade võidusõitu.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;  [[Pilt:Тройка МКЗ 1 .jpg|pisi|&quot;Moskva Hobusekasvatuse Nr 1&quot;, (vene keeles &quot;Московский конный завод № 1&quot;) Orlovi traavlitega troika 2018 aasta augustis looduses.]]  

2004. aastal tegi Prantsusmaa telekanal [[:fr:Equidia|Equidia]] Vene troikadest filmi. Filmis ei pööratud tähelepanu mitte ainult Vene troikale kui välimuselt väga efektsele rakendile, vaid ka Vene troika rakendi kirjeldamisele ja sellele, kuidas troikat juhitakse &lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot;&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6&lt;/ref&gt;.
Tänu nendele pingutustele saabus 2000 aastatel uus tõus Venemaa troika kultuuris ja Orlovi traavlite kasvatuses.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;

Venemaal kasutati stiliseeritud Vene-troika kujutist televisioonikanali Rossia-1 uudiste teleprogrammi „Vesti„ (''Вести'') alguse videovinjetis, aastatel 1991-1993. Aga hiljem kasutas Rossia-1 oma uudiste alguse videovinjetis Vene Föderatsiooni kõige kuulsamat hallikas-valget Vene-troikat, mille loogahobuseks on eelmainitud, 28. märtsil 1992 aastal Moskva Hobusekasvatus Nr 1 sündinud Vene-traavli täkk Aleksandrit&lt;ref name=&quot;ru&quot;&gt;https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246&lt;/ref&gt;. Aleksandridi isaks on Regbi`s Star (Рагби’с Стар) ja tema emaks on Assambleja (''Ассамблея'') ning ta kannab identifitseerimise mikrokiipi numbriga, 643098100001388&lt;ref name=&quot;ru&quot; /&gt;. Ja selle kuulsa Vene-troika priipassihobusteks on Orlovi traavlid Priz (''Приз'') ja и Vitok (''Виток'')&lt;ref name=&quot;index&quot;&gt;https://myseldon.com/ru/news/index/256896920{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;. Seda legendaarset Vene-troikat juhtis Venemaa seitsme kordne&lt;ref&gt;http://pokrovmedia.ru/kubok-gubernatora-bolshoj-vladimirskij-trakt-2015-zavoeval-semikratnyj-chempion-po-gonkam-na-russkix-trojkax-a-pankov/?ysclid=mlgwff2azh692009109{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; Vene troikade võiduajamiste võitja Aleksander Pankov &lt;ref name=&quot;index&quot; /&gt;.

Tänapäeval peetakse Venemaal hipodroomidel võistlusi, mille komponentideks on troikade võidusõit ja vigursõit. Aga 23. jaanuaril 2026. võttis Venemaa Spordi Ministeeriumi komisjon vastu otsuse, et Vene troikade võiduajamised lisatakse ametlikult spordiliikide registrisse, kui Venemaa rahvusport&lt;ref&gt;https://dzen.ru/a/aYoV-hD7Vhuwa9cL&lt;/ref&gt;. 

== Troikarakendi komponendid ==

=== Troika rakmed ===
Troika [[rakmed]] valmistati Venemaal reeglina musta värvi naharibadest. Rakmed kaunistati väikeste metallplaadikestega ja sadade metalllitritega. Troikarakmete kõige iseloomulikumaks detailiks olid nahkribade otsas olevad [[Tutt|tutid]]. Rikkalikult kaunistatud rakmeid kutsutigi Venemaal paraadtroikarakmeteks (''упряжь троечная парадная'').
[[Pilt:Кучер 13.jpg|pisi|Vene keisririigi aegne foto: Kalessi ette rakendatud esinduslik troika. ]]

Troikarakmete metalldetailid tehti vasesulamitest. [[Sulam]]id, millest tehti rakmete ehisdetailid, kandsid järgmisi nimetusi: niinimetatud Poola hõbe (''польское серебро'') ja roheline vask (''зеленая медь'') ja [[tombak]].&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot;&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 ISBN 978-5-4238-0321-6&lt;/ref&gt; Poola hõbedaks nimetati [[melhior]]i, mis koosnes vasest (79%) ja niklist (21%). Tombak ja niinimetatud roheline vask on [[Vask|vase]] ja [[Tsink|tsingi]] sulamid. Tombak, millest tehti rakmete ehisdetaile, sisaldas 15% tsinki, aga roheline vask sisaldas 30% tsinki.&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt; Algul tehti rakmete metalldetailid [[Metallivalu|valumeetodil]], hiljem aga hakati neid [[Stantsimine|stantsima]].&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt; Poola hõbedast detailid on hõbedase läikega, tombakist ja rohelisest vasest detailid on aga kollase läikega. 

=== Rangid ===
Tänapäeval valmistatakse [[Venemaa|Vene Föderatsioonis]] troikarakmeid koos loogahobuse [[Rangid|rangidega]]. Venemaal on kasutusel järgmine rangisuuruste numeratsioon (vahemikus 0–11)&lt;ref&gt; А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 &lt;/ref&gt;. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate rangide mõõdud millimeetrites &lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot;&gt;Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. &quot;Коневодство. Справочник&quot;. Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7&lt;/ref&gt;
|-
! Rangi number !! Rangi pikkus !! Rangi laius 
|-
|  0 || 440 || 210
|-
|  1 || 460 || 230
|-
|  2 || 485 || 240
|-
|  3 || 510 || 250
|-
|  4 || 535 || 260
|-
|  5 || 555 || 270
|-
|  6 || 585 || 280
|-
|  7 || 610 || 310
|-
|  8 || 640 || 340
|-
|  9 || 670 || 360
|-
|  10|| 710 || 380
|-
|  11|| 740 || 400
|}
=== Valjad ===
Paraadtroikarakmeid iseloomustavad plaadikeste ja litritega kaunistatud valjad. Väga iseloomulik on Vene troika valjastele lõuaalune dekoratiivne lisarihm mille küljes on ilututt. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ Venemaal kasutatavate valjaste mõõtmed millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Valjaste number !! Põserihma pikkus 
|-
| 0 || –
|-
| 1 || 415
|-
| 2 || 435
|-
| 3 || 455
|-
| 4 || 475
|}
 
=== Sorid ===
Vene troika rakendis kasutatakse sorisid priipassi hobuste rakendamisel. Sorid koosnevad rinnarihmast ja kanderihmast. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate soride mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Soride number !! Kanderihma pikkus !! Rinnarihma pikkus
|-
| 1 || 450 || 800
|-
| 2 || 580 || 1100
|}
=== Sedelgad ===
Vene troika rakendis hoiab [[sedelgas]] koos sedelgarihmaga loogahobuse rangid, looga ja aisad õiges asendis. Sõltuvalt hobuse turja kujust kasutatakse lame- või looksedelgat. Looksedelgat kasutatakse rohkem loogahobuse rakendamisel. Kui on tegu paraadtroikarakmetega siis on ka loogahobusel dekoratiivne lamesedelgas. Priipassihobuste turjadele pannakse dekoratiivsed lamesedelgad. Vene troika lamesedelgate otstes on dekoratiivrihmad koos tuttidega. Paraadtroikarakmete puhul kinnitatakse priipassihobuste lamesedelgate külge sedelgakellad.
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate lamesedelgate mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Lamesedelga number !! Lamesedelga katteosa 
(''покрышка'') pikkus
! Lamesedelga katteosa 
(''покрышка'') laius
|-
| 1 || 650 || 150
|-
| 2 || 750 || 180
|}
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate looksedelgate mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Looksedelga number !! Looksedelga katteosa 
(''покрышка'') pikkus
! Looksedelga katteosa 
(''покрышка'') laius
|-
| 1 || 440 || 185
|-
| 2 || 440 || 185
|}

=== Leid ===
Vene troika rakendis on tähtsal kohal leid. Leide abil saavad hobused pidurdada ja tagurdada. Leid koosnevad küljerihmast, mis paikneb ümber hobuse keha ja kinnitub roomadele. Leide seljarihm ja põikrihmad hoiavad küljerihma õiges asendis. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate leide mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Leide number !! Küljerihma pikkus !! Põikrihma pikkus
|-
| 1 || 4000 || 980
|-
| 2 || 4400 || 1030
|-
| 3 || 4900 || 1080
|-
| 4 || 5400 || 1180
|}

=== ''Peremjot''{{'}}id ===
Paraadtroikarakmetele on iseloomulik priipassi hobuste leide külge kinnitatavad ja vajadusel eemaldatavad kolmnurgakujulised nahkribadest valmistatud rippekaunistused ''peremjot''{{'}}id (vene keeles ''перемёт''). Kolmnurgakujulisest ''peremjot''{{'}}ist ripnevad kolm nahkriba, mille otsas on tutid. Aga ''peremjot''{{'}}i keskel olevad nahkribad moodustavad dekoratiivse ruudu. ''Peremjot'' kinnitatakse priipassi hobuse väljasspoolsete leide külge. Kokku on Vene troika paraadtroikarakmete komplektis kaks ''peremjot''{{'}}i mis paiknevad priipassi hobuste leide väliskülgedel.
[[Pilt:In joyful Russia (1897) (14597353090).jpg|pisi|1897. aastast pärit troika foto. Külgmisel priipassi hobusel on näha tüüpiline rippekaunistus ''peremjot.'']]

=== Look ===
Vene troika kõige esinduslikum ja pilkupüüdvaim detail on loogahobuse [[look]]. Hästi valmistatud look teenis omanikku mitukümmend või koguni sada aastat ning pärandati isalt pojale.

Hobuseloogad valmistatakse noorepuutüvest. Vanasti valmistati hobuseloogad ainult teatud puuliikidest. Nendeks puuliikideks olid [[harilik jalakas]], [[harilik tamm]], [[hõberemmelgas]] ja [[harilik toomingas]]. Loogameistrid arvestasid puude valikul paljusid peeneid nüansse. Näiteks aega kuna võib puud langetada ja kasvupinnase niiskuse omadusi. Harilikust jalakast ja harilikust tammest, sai väga vastupidavaid hobuselookasid, kuid need olid rasked. Hõberemmelgast ja harilikust toomingast sai kergemaid hobuselookasid. Harilikust toomingast valmistatud loogad kippusid külma talvekorral suurte koormuste korral purunema. Seega sai harilikust toomingast valmistatud lookasid kasutada ainult suvel ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] lõuna kubermangudes.&lt;ref&gt; А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт &lt;/ref&gt; 

Kõige vanemad troikarakendi rangid olid kaunistatud sisse lõigatud geomeetriliste kujunditega, milleks olid rombid, kolmnurgad, ringid ja jooned. 

19. sajandil oli Venemaa postipoiste hulgas suur nõudlus ilusate ja dekoratiivsete lookade järele. 1840. aastatel lauldi Venemaal populaarset rahvalaulu, mis algas sõnadega: &quot;Золотую дугу заложить не могу&quot;. Sel ajal olid moes kullaläikelised loogad. Need pidid visuaalselt looma efekti, et look nagu põleks kauguses ja eristuks hästi metsa või põllu taustal. Hiljem hakati kuldsetele lookadele kandma musta ja punase värviga taimornamente, mis kujutasid lillevarsi ja sakilisi taimelehti.&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot; /&gt;

1860. aastatel toimus lookade moes muutus: kuldset värvi loogad suruti välja maalingutega lookadega. Maalingutega lookadel kujutati siniseid viinamarjakobaraid, punaseid roose ja rohelisi lehti&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot; /&gt;. [[Pilt:Deutscher Photograph - Russen im Ausland - Fürst Menschikow in seiner Troika in Baden-Baden (Zeno Fotografie).jpg|pisi|Venelased välismaal: vürst Menšikov oma troikaga [[Baden-Baden]]is]]

19. sajandi lõpus maitse jälle muutus: raske look asendati peenikese loogaga. Selliste lookade puhul jäi vähe ruumi sisselõigetele ja kunstilisele puulõikele. Sel ajal kujutati musta värvi loogal värvikirevaid lillekimpe. Kokkuvõttes halvenes sel ajal maitse ja asi läks koguni niikaugele, et ühevärviline look kaunistati lihtsalt erivärviliste lintidega.&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot; /&gt;

=== Loogakellad, kuljused ja sedelgakellad ===

====== Loogakellad ======
Eesti rahva kultuuris tuntakse loogakella (vene keeles ''поддужный колокольчик'') [[aisakell|aisakellan]]a. Aga kui juttu tuleb Vene troikast, siis peaks kasutama sõna &quot;loogakell&quot;, sest troikarakendis kinnitati loogakellad nahkribaga loogahobuse looga ülemise osa külge.

Posti-loogakell võeti kasutusele Venemaa keisririigi senati kindral-prokuröri vürst [[Aleksandr Vjazemski]] (''Александр Алексеевич Вяземский, 1727−1793'') ettepanekul 1770. aastal.&lt;ref&gt; Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. &quot;Большой филателистический словарь&quot;. Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2&lt;/ref&gt; Esialgu üritati Venemaa postipoistele õpetada ka [[postisarv]]e kasutamist. Selleks kutsuti kohale koguni [[Klaipeda]]st pärit postipoiss, kelle ülesandeks oli õpetada oma Peterburi kolleegidele postisarve kasutamist. Aga postisarve kasutuselevõtmine edenes visalt – Venemaa postipoisid armastasid teatada oma kohalejõudmisest endiselt vilega. Neid trahviti küll selle eest, aga ikkagi läks nii, et postisarv jäi pelgalt sümboolseks elemendiks Venemaa postitalituses.&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot;&gt;Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. &quot;Колокола: История и современность&quot;. издательство Наука, 1985&lt;/ref&gt;

Loogakellad võeti Venemaa postipoiste poolt suure vaimustusega omaks ja need asendasid edukalt postisarve. Venemaal räägiti loogakellade kohta rahvalikke legende: postipoisikellad pärinevat [[Novgorod]]i [[veetše]] kella tükkidest. Seega sümboliseeris loogakell rahvale vabadust ja sõltumatust&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot;/&gt;.

Venemaa kõige kuulsam loogakellade valmistamise keskus oli [[Valdai]]. Valdai loogakellade edu põhjuseks oli see, et Valdai asus Peterburi ja Moskva postitee keskel. Aastatel 1817–1834 sai see tee esimese kõvakatte.&lt;ref name=&quot;qhYhf&quot; /&gt;

Troika looga külge kinnitati reeglina kolm loogakella: looga keskele kinnitati suurem kell ja tema kõrvale seoti väiksemad&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;/&gt;. Loogakellad valmistati vasesulamist. &lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263&lt;/ref&gt; Kaasajal loetakse parimaks kirikukella sulamiks sellist [[Pronks|pronksi]], mis koosneb 78–80% [[Vask|vasest]] ja 20–22% [[Tina|tinast]], ning lisandeid on mitte üle 1–2% (vastutusrikastel juhtudel ei tohi olla üle 1% lisandeid).&lt;ref&gt; Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. &quot;Колокола: История и современность&quot;. Москва: издательство Наука, 1985 &lt;/ref&gt; Loogakellad jagunesid tüüpideks, eri tüüpe iseloomustas vorm ja kella seina paksus. Tihti said loogakellad valamise käigus omale numbri. Ühesugust tüüpi loogakellasid eristasid numbrid. Numbrid iseloomustasid loogakella läbimõõtu ja kõrgust: mida suurem oli number, seda väiksem oli kella suurus. Mõnedel loogakelladel oli peal märge ''С серебром'' (vene keeles hõbedaga). Loogakellade [[spektraalanalüüs]] on aga näidanud, et hõbeda sisaldus loogakellades, millel oli märge ''С серебром'' on enam-vähem samasugune kui neil, millel polnud seda märget. Hõbeda kogus sulamis oli nii väike, et see näitab, et hõbe oli sulamisse sattunud lisandina&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt; (venekeelne sõna ''примесь'' ('lisand') tähendab siin metallivalu tehnoloogilises protsessis sulamisse sattunud metalli). On pakutud välja palju seletusi, mida tähendas loogakelladel märge ''С серебром''. Kõige tõenäolisemaks peetakse versiooni, et loogakellad olid alguses [[Hõbetamine|hõbetatud]]. Aja jooksul on hõbedakiht kelladelt ära kulunud, kuid kiri ''С серебром'' on säilinud. Sellepärast nimetati preiskurantides (Venemaa keisririigis nimetati hinnakirja preiskurandiks) loogakellasid kollasteks ja valgeteks. Valged loogakellad olid meie versiooni järgi hõbetatud, kollased aga hõbetamata&lt;ref&gt;А. К. Ганулич. &quot;Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательавда Правда,ISSN 0028-1263
&lt;/ref&gt;. 

====== Kuljused ======
[[Pilt:Troika of W. Winans LOC 2162668551.jpg|pisi|W. Winansi troika.]]

Kuljuserihma külge kinnitati 7, 9 või 11 [[Kuljus|kuljust]]&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;/&gt;. Kuljused valmistati vasesulamist. &lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt; Vasesulamist kuljuseid oli mitut tüüpi. Valmistati kollaseid (hõbetamata) ja valgeid (hõbetatud) kuljuseid. Vasesulamist kuljuste tüüpe tähistati numbritega; mida suurem number, seda suurem oli kuljuse suurus. Kõige väiksemad hobuse kuljuserihma kuljused kandsid numbreid 1 kuni 4/0, kõige suuremad kuljused numbreid 7 kuni 14.&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt; Rauast valmistatud kuljustel oli numeratsioon vastupidine: kuljuse suurenedes number vähenes kolmest või kahest kuni üheni või nullini.&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt;

====== Sedelgakellad ======
Kõige hiljem võeti kasutusele sedelgakellad (vene keeles, ''седёлочные колокольчики''&lt;ref name=&quot;sedelochny&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}&lt;/ref&gt; ehk ''седёлочные звонки'')&lt;ref name=&quot;sedelochny&quot; /&gt; &lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt;'','' inglise keeles ''Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lot - Antique Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells |url=https://www.onesourceauctions.com/auction-lot/antique-horse-harness-sleigh-saddle-chimes-bells_0ed45f9928 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.onesourceauctions.com}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2019-10-03 |pealkiri=How to Attach Harness Bells – Chimacum Tack |url=https://chimacumtack.com/blog/2019/10/03/how-to-attach-your-bells/ |vaadatud=2025-12-14 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;) – siis, kui troikasõidu kultuur hakkas juba hääbuma&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt;. Troikarakendis kasutati sedelgakellasid priipassihobuste sedelgate küljes&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;.  

Sedelgakellad leiutas Ameerika Ühendriikides [[Charles Kirchhof]]. Ta elas [[Newark|Newarki]] linnas [[Essexi maakond (New Jersey)|Essexi]] maakonnas [[New Jersey]] osariigis. Talle väljastati 29. septembril [[1863]] aastal sedelgakellade kohta Ameerika Ühendriikide patent, mille numbriks oli 40 108&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Alarm chime-bells for horses |url=https://patents.google.com/patent/US40108A/en?q=(horse+bells)&amp;before=priority:18631231&amp;after=priority:18630101&amp;oq=1863+horse+bells |keel=en |vaadatud=2025-12-14}}&lt;/ref&gt;. Ameerika Ühendriikides tuntakse sedelgakellasid ka rahvaliku nimega, milleks on Vene sadulakellad (''Russian Saddle Bells'')&lt;ref&gt;[https://americanbell.org/wp-content/uploads/2024/01/Mar-Apr-2019-Article.pdf ABA Mar-Apr 2019.indd]&lt;/ref&gt;. Ka Venemaal võeti sedelgakellad kasutusele Vene troika rakendites 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt;. Sedelgakellade kohta on teada, et Moskva voorimehed sõitsid nendega veel 1930. aastatel.&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt; Aga 21. sajandil on jälle Venemaal hakatud valmistama Vene troika rakmeid, mille komplekti kuuluvad sedelgad koos sedelgakelladega. 

Sedelgakella heliorgan oli metallist (pronksist või terasest) sfääriline 6–8&amp;nbsp;cm läbimõõduga poolkera, mille sees olid heli tekitavad tilad. Valmistati kahe, kolme ja koguni nelja helielemendiga sedelgakellasid&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt;. Kolme või nelja helielemendiga sedelgakella kaunistuselemendiks oli varda otsas tiibu sirutav kotkakuju või lüüra ja hobusejõhvidest valmistatud tutid&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;.

=== Ilulindid ===
Troika hobuste lakkadesse punutakse värvilised lindid. Lintide värvus valitakse nõnda, et need sobiksid rakmetega. Vene troika rakendis eelistatakse et ilulintide värvid oleksid erksad.  Venemaa kultuuriruumis on tavaliselt lintide värvideks sinine, punane, kollane ja muud erksad värvid. Lakkadesse punutud lindid annavad troikale võluva väljanägemise&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt;. Vahel kaunistakse ka Vene troika rakendis ka loogahobuse look värviliste lintidega.

==== Värvide tähendused Venemaa rahvalikus mütoloogias ====

* Punane. Sümboliseerib päikest ja elu.&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Sinine. Sümboliseerib vee stiihiat ja puhastumist.&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Roheline. Sümboliseerib taassündi ja noorust.&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Kollane. Sümboliseerib mulla viljakust ja heaolu ning õitsengut&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Must. Sümboliseerib toitjat Emakest maad.&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Valge. Sümboliseerib isikliku puhtuse seisundit ja vaimset murdmatust&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;. 

===== Värvide tähendused seto rahvalikus mütoloogias =====
Eesti kontekstis on punane ja valge setode rahvusvärvid. Valge värvus sümboliseerib valgust, puhtust ja selgust, seto kultuuriruumis. Kuid samaaegselt sümboliseerib valge ka Setomaal leina. Aga punane sümboliseerib seto rahvusmütoloogias elu ja elujõu värviks.

=== Pinded ===
Pinded peavad olema sellist värvi, et nad sobiksid troika rakmetega.&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt;Venemaa kultuuriruumis on pindete värvid tavaliselt, sellised, mis on ka Vene troika hobuste lakkades olevad ilulintide värvid.  

=== Kõrvad ===
Hipodroomidel kasutatakse kõrvasid, selleks et traavleid ei häiriks ootamatud helid. Ka Vene troikade võistlustel kasutakse kõrvu, et hobused oleksid kergemini juhitavad, ning ei ehmuks ootamatute helide puhul. Ka kõrvade värv valitakse selline et ta sobiks kokku rakmete ja dekoratiivlintidega.

== Troikade võistlused tänapäeval ==

=== Venemaal korraldatavad troikade võistlused ===
Venemaal korraldatavad troikade võistlused koosnevad kahest osast, troikade vigursõidust ja võidusõidust. Suvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalselt valmistatud nelja rattaga võidusõiduvankri ette. Talvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalse troikasaani ette. Venemaal valmistatakse troikade jaoks spetsiaalseid saane. Suvised ja talvised Vene troikade tšempionaadid toimuvad näiteks sellistes Venemaa linnades nagu näiteks [[Jaroslavl|Jaroslavlis]], [[Kostroma|Kostromas]], [[Moskva|Moskvas]], [[Vologda|Vologdas]] jne. Aga absoluutne Venemaa Vene troikade tšempion selgitatakse välja, kogu aasta hooaja võistlustel kogutud punktide koondsumma tulemuste põhjal. 

=== Troikade vigursõit ===
Troikade vigursõit toimub 200 × 20 meetrisel, ristkülikukujulisel alal.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Troika peab sellel alal tegema kohustuslikud vigurelemendid ettenähtud skeemi järgi. Troikajuht ja tema kaks abilist riietuvad tavaliselt traditsioonilistesse Vene rahvariietesse. Mehed riietuvad suvel Vene rahvariietele iseloomulikku särki, püksid on ilusti saapasääres.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Peas on Vene rahvariietele iseloomulik nokkmüts.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Troika kutsar võib mütsi külge kinnitada tuti või lille&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Naised kannavad [[Sarafan|sarafani]] ja peas on neil [[Kokošnik|kokošnikud]] või mõnikord lillepärjad.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Talvel kannab vigursõidu ajal troikajuht uhket tulup-kasukat, mille peale on seotud lai vöö ja peas on tal karvamüts ning käes on kindad.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Kui talvel istuvad saani tagaistmel vigursõidu ajal nais- või meesabilised, siis riietuvad nad ka talvistesse Vene rahvariietesse. Vigursõidu ajal istuvad ekipaažis kaks abilist, kellel on keelatud osa võtta troika juhtimisest.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Troikajuht ei tohi vigursõidu ajal kasutada piitsa.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;

=== Troikade võidusõit ===
Troikade võidusõit toimub 1800-meetrisel distantsil.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Ühe sõidu ajal lastakse rajale korraga ainult neli troikarakendit. Selle piiranguga soovitakse vältida kokkupõrkeid ja muid ebameeldivusi.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Võidusõidu ajal riietuvad troikajuht ja ta kaks abilist spetsiaalsetesse võidusõidukombinesoonidesse, peas on neil kiivrid ja jalas mugavad jalatsid. Võidusõidu ajal peab ekipaažis olema troikajuht ja tema kaks abilist&lt;ref&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова.А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6&lt;/ref&gt;. Võidusõidu reeglid näevad ette seda, et troikajuht juhib loogahobust ja tema abilised kes istuvad tagaistmel juhivad pikkade ohjadega priipassihobuseid. Piitsa võib kasutada ainult troikajuht.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt;

== Troika väljaõpetamine == 
=== Traavlite valik ===
Hobused rakendatakse troika rakendisse ainult alates 4.–5. eluaastast. Sest sellises vanuses on traavleid juba treenitud ja katsetatud hipodroomidel [[võidusõidukaarik]]u (Eesti traavisportlaste žargoonis nimetatakse võidusõidukaarikut traavlikäruks) ees ning loogarakendis (Venemaa autorid nimetavad loogarakendid Vene rakendiks)&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Troikad mille eesmärk on sport, seal valitakse hobused nõnda, et nad oleksid sama stiili. See tähendab seda et hobused valitakse troikarakendisse nõnda, et nad oleksid enamvähem ühte värvi ja suurusega. Ning vanus oleks ka enamvähem samasugune. Tähtis on see, et troikas olevatel hobustel oleks omavahel hea läbisaamine&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. 

=== Esimest korda troika rakendis ===
Enne troikarakendisse panekut priipassi hobuseid [[Kordetamine|kordestatakse]] või õpetatakse töötama saduldatuna, nii et hobune on rakendatud troika sorirakmetesse. Seda tehakse selleks, et priipassihobune harjuks rakmetega&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Enne troika rakendisse panekut hobuseid harjutatakse loogakelladega ja kuljuste helinaga. Ning hobuseid harjutatakse voogavate ja lipendavate erivärviliste troika kaunistus lintidega. Ja harjutatakse vilega ning hõigetega toime tulema. Alguses rakendatakse hobused üheviisi rakendisse ja hobused töötavad eraldi, kuid üksteise lähedal &lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Enne seda, kui hobused pannakse kõik korraga Vene troika rakendisse, peab kutsar olema veendunud, et loogahobuse valik on õige. Selleks rakendab ta loogahobuseks valitud hobuse saani või [[Tarantass|tarantassi]] ette ja sõidab temaga ühe nädala või kaks nädalat. Sõita tuleb loogahobusega eri allüüre&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;.

Esimest korda kolme hobuse rakendamisel troika rakendisse väsitatakse loogahobust natukene aega ekipaaži ees sõites. Aga priipassi hobuseid kordestatakse pool tundi, ajades neid ringi joostes [[Traav|traavi]] ja [[Galopp|galoppi]]. Seda tehakse selleks, et nad poleks rakendisse paneku ajal väga tulised ja närvilised. Ja seejärel rakendatakse nad ettevaatlikult troikarakendisse. Seejärel võtab kutsar loogahobuse ja priipassi hobuste ohjad kätte. Priipassi hobuseid võivad juhtida ka kaks ekipaaži istunud abilist – kumbki juhib omapoolset priipassi hobust. Abilised, kui nad ei istu veel kutsari taga, võivad joosta priipassi hobuste kõrval, ja kui näevad et kõik on korras, istuvad ekipaaži&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. 

== Troika Venemaa kultuuriloos ==

=== Troika Vene Keisririigi kultuuris ===
Kihutavast Vene troikast sai Venemaa kultuuri sümbol tänu [[Ukraina]] päritolule [[Venemaa|Vene]] kirjanikule [[Nikolai Gogol]]ile. Sest Vene troikaga sõitis Nikolai Gogoli raamatu &quot;Surnud hinged&quot; peategelane, endine maksuametnik ja kolleegiuminõunik Pavel Ivanovitš Tšitšikov&lt;ref&gt;https://sirp.ee/s1-artiklid/film/vene-telesarjad-s-naga-sirbis-xii/&lt;/ref&gt; (''Павел Иванович Чичиков'').&lt;ref&gt;https://dzen.ru/a/Yv3og_6uHT-p_fs_&lt;/ref&gt; Kuulsaks on saanud sellest raamatust pärit järgmine [[Eshatoloogia|eshatoloogiline]]&lt;ref name=&quot;ReferenceG&quot;&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=AKlooming202305.2.14&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt; Vene troika kirjeldus: 

:''&quot;Eh, troika''',''' linnutiivuline troika''',''' kes on su välja mõelnud? Teadagi, ainult elavaloomulise rahva juures sa võisidki sündida, sellel maal, mis ei armasta nalja heita, vaid on enese avara lagendikuna üle poole maailma välja sirutanud, ja mine katsu lugeda tema versti. . . Kas mitte sinagi, Venemaa, ei torma nii nagu nobe, kinnipüüdmatu troika? Venemaa, kuhu sa ometi kihutad''&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=kommunismikoitvaikem19590331.2.46&amp;srpos=4&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+gogol------------&lt;/ref&gt;''? Vasta! Ta ei vasta. Imekaunilt tiliseb aisakell; mühiseb ja muutub tuuleks tükkideks rebitud õhk; lendab mööda kõik, mis maailmas iganes on, ja kõõrdi vaadates astuvad eest kõrvale ning annavad talle teed teised rahvad ja riigid&lt;ref name=&quot;ReferenceG&quot; /&gt;.&quot;''

Troika oli Vene Keisririigis 19 saj II poolel populaarne motiiv, sest sel ajal toimus ka Venemaal tööstusrevolutsioon, mis võimaldas troika [[Motiiv|motiiviga]] trükiseid tuhandetes eksemplarides [[Tiraaž|tiražeerida]]. 1860 aastatel hakkasid Peterburi ja Moskva fotograafid valmistama piltpostkaarte mille sarja nimeks oli &quot;Vene tüübid&quot; (vene keeles “''Русские типы“'')&lt;ref&gt;https://www.stena.ee/blog/russkie-tipy-xix-veka-prostoj-lyud-moskvy-i-peterburga-foto&lt;/ref&gt;, kus kujutati ka Vene troikasid koos troikajuhtidega&lt;ref&gt;https://etoretro.ru/pic134350.htm&lt;/ref&gt;. 

19. sajandil ja 20. sajandi alguses loodi Vene Keisririigi intelligentsi poolt umbes sadakond [[Romanss|romanssi]] Vene troikadest ja postipoistest.&lt;ref name=&quot;iraklii-lu&quot;&gt;Ираклий Луарсабович Андроников. &quot;К музыке. Собрание устных рассказов&quot; Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0&lt;/ref&gt; Need laulud ja romansid said Vene Keisririigis niivõrd populaarseks, et rahvas hakkas neid pidama Vene [[rahvalaul]]udeks.&lt;ref name=&quot;iraklii-lu&quot; /&gt; Ka Nõukogude Liidu [[vinüülplaat]]idel vaikiti üpristihti maha, nende Vene troika teemaliste romansside sõnade ja muusika autorid. 

Tänu sellele et troika on väga efektne visuaalina, kasutati Vene Keisririigis väga laialdaselt Vene troika motiivi kaubandusliku [[reklaam]]i postkaartidel&lt;ref&gt;http://rusacademfilately.ru/article/philately/45279/istoriya-otkritki-reklamnie-otkritki-tovarishchestva-eynem/&lt;/ref&gt; ja plakatitel. Resultaadiks oli see, et tol ajal troika motiiv, ka teatud mõttes [[Kommertsiaalsus|kommertsialiseerus]]. 
[[File:Pyotr Nikolayevich Gruzinsky - Maslenitsa.jpg|pisi|Venemaa Keisririigi aegne [[Pjotr Gruzinski]] maal &quot;Võinädal&quot;: vene talupojad võinädalal troikadega lustimas. Maail on kujutatud tüüpilist Venemaa [[tänavküla]].]]

Troika motiivi kasutati ka laialdaselt Vene rahvalikes [[ristpiste]] tikandites&lt;ref name=&quot;uzory-v-kn&quot;&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;. Näiteks 1886 aastal anti Peterburis V. Banneri kirjastuse poolt välja &quot;Teine käsitöö album&quot; (&quot;''Второй альбом рукоделий''&quot;).&lt;ref name=&quot;uzory-v-kn&quot; /&gt; Milles olid näiteks sellised [[Rahvalik|rahvalikud]] ristpiste mustrid, mis kujutasid lillesid, kukkesid, geomeetrilisi kujundeid jne&lt;ref name=&quot;uzory-v-kn&quot; /&gt;. Ja albumis oli ka muidugi Vene troika motiiviga tikkimise skeem&lt;ref name=&quot;uzory-v-kn&quot; /&gt;. See album sai Vene Keisririigi ajal rahva seas väga populaarseks, sest tikandid olid selles raamatus pärit Venemaa rahvarõivastelt. 

Vene Keisririigis oli 19. sajandil ja 20. sajandi alguses Vene troikat kujutav metallist skulptuurike vägagi populaarne kirjutuslaua kaunistuselement&lt;ref&gt;https://www.muis.ee/museaalview/2375866&lt;/ref&gt;. Selliseid miniplastika vorme armastasid oma kirjutuslaudadele asetada Venemaa aadlikud, kaupmehed, intelligents ja riigiametnikud. Tuntumaid kunstnike kes valmistas selliseid troika skulptuure Venemaal oli [[Baltisakslased|baltisakslane]] [[Eugen Johann Naps]] (1848 –1917)&lt;ref&gt;https://dc.mus-col.com/the-authors/275/&lt;/ref&gt;.  

Vene Keisririigis valmistasid rahvapärase käsitöö meistrid lastele puidust ja ka savist stiliseeritud Vene troika, teemalisi, [[Mänguasi|mänguasju]]. Troikad ja hobused olid Vene Keisririigis vägagi populaarsed mänguasjade teemad. Sest, mänguasjade eesmärk on lapse ette valmistamine, täiskasvanu eaks, kui ta hakkab sotsiaalselt ja majanduslikult, end teostama, teatud ametis, -Vene Keisririigis olid enamik [[Agraarühiskond|agraarühiskondliku]] küla ja ka osaliselt linna ameteid seotud hobustega. 

=== Troika Nõukogude Liidu kultuuris ===
Nõukogude Liidu kultuuriruumis oli helehallide Orlovi traavlitega troika rituaalsete tegelaskujude [[Näärivana]] ja tema abilise [[Lumehelbeke|Lumehelbekese]] (ka Snegurotška) sõiduvahend&lt;ref name=&quot;kultura&quot; /&gt;. Esimene kujutis Nõukogude Liidus, kus on Näärivana Vene troika saanis, pärineb aastast 1948. Ja selleks trükiseks on 1948 uusaasta peokutse pileti trükis. Sellel trükisel on kujutatud ka tegelaskuju Karu (''Медведь'') juhtimas troikat.&lt;ref name=&quot;novaia-dat&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}&lt;/ref&gt;    

Nõukogude Liidus oli troika, mille saanis istusid näärivana ja Lumehelbeke populaarne [[uusaasta]] õnnitlus [[Postkaart|postkaartide]]&lt;ref&gt;https://www.osta.ee/naarivana-troika-tervikkaart-1981-226167775.html&lt;/ref&gt; ja [[Postmark|postmarkide]] motiiv. Esimese Nõukogude Liidu uusaasta õnnitlus postkaart kus kujutatakse Vene-troika saanis, seisvat näärivana koos punase viisnurgaga nääripeo kuusega pärineb aastast 1959&lt;ref name=&quot;ReferenceH&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}&lt;/ref&gt;, ja selle postkaardi autor oli Jevgenija Venediktovna Paškova-Selivanova&lt;ref name=&quot;novaia-dat&quot; /&gt; (''Евгения Венедиктовна Пашкова-Селиванова, 1917–1971''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Пашкова-Селиванова Евгения Венедиктовна - Электронный архив Фонда Иофе |url=https://arch2.iofe.center/person/29612 |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=arch2.iofe.center }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;). Sellel postkaardil on kujutatud ka stiliseeritud Nõukogude Liidu kosmoseraketti&lt;ref name=&quot;ReferenceH&quot; /&gt;. [[Fail:Почтовая открытка СССР &quot;С Новым годом&quot;, худ. А. Семенов, 1988, лицевая сторона.png|pisi|Nõukogude Liidu postkaart, aastast 1988, &quot;Head uut aastat!&quot;, kunstnik A. Semenov. Selle postkaardi tellimuse number Nõukogude Liidus oli 2326. ja tiraaž oli 10 miljonit eksemplari. ]]    

Nõukogude Liidus oli üks tuntumaid filme, kus oli näha Orlovi traavlitega Vene troikat&lt;ref name=&quot;nekoronova&quot;&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}&lt;/ref&gt;, oli 1964&lt;ref name=&quot;kak-sovets&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм &quot;Морозко&quot; стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}&lt;/ref&gt;. aastal linastanud muinasjutufilm, mille pealkiri on Eesti kultuuriruumis tuntud, kui “Külmataat“&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a. 23 oktoober 1965 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=kommunistvalga19651023.2.22&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; (Venemaal on filmi nimi ''„Морозко“''&lt;ref name=&quot;kak-sovets&quot; /&gt;). Selle filmi [[Filmirežissöör|režissöör]] oli [[Aleksander Rou]] (''Александр Артурович Роу, 1906–1973'').&lt;ref name=&quot;kak-sovets&quot; /&gt; Filmi “Külmataat“ kõige andunumad [[Fänn|fännid]] elasid omaaegses [[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|Tšehhoslovakkias]]-ka praegustes [[Tšehhi|Tšehhis]] ja [[Slovakkia|Slovakkias]], on see film populaarne&lt;ref name=&quot;kak-sovets&quot; /&gt;. Selle filmi jaoks valmistas Orlovi traavlitega troika ette Vladimir Fomin&lt;ref name=&quot;nekoronova&quot; /&gt;. Seoses sellega et selles filmis on ka [[Siga|kodusigadega]] (''Sus domestica'' või ''Sus scrofa domestica'') troika [[stseen]], tuli Vladmir Fominil valmistada ka sigaderakendile väikesed troikarakmed&lt;ref name=&quot;nekoronova&quot; /&gt;...     

Nõukogude Liidus said mütologiseeritud, Näärivana Vene troika Orlovi traavlite nimedeks Detsember (''Декабрь''), Jaanuar (''Январь'') ja Veebruar (''Февраль'')&lt;ref name=&quot;kultura&quot; /&gt;. Näärivana traavlite nimed pärinesid 1982&lt;ref name=&quot;istoriia-s&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}&lt;/ref&gt; aasta muusika-komöödia filmist “Tšarodei“ (vene keeles ''Чародеи'')&lt;ref name=&quot;kultura&quot; /&gt;, pärit laulust “Kolm valget hobust“ (''„Три белых коня“'')&lt;ref name=&quot;istoriia-s&quot; /&gt;. Selle laulu sõnade autor oli poeet [[Leonid Derbenjov]] (''Леони́д Петро́вич Дербенёв, 1931–1995'')&lt;ref name=&quot;istoriia-s&quot; /&gt;, aga viisi kirjutas sellele laulule helilooja [[Jevgeni Krõlatov]] (''Евгений Павлович Крылатов,'' ''1934–2019'').&lt;ref name=&quot;istoriia-s&quot; /&gt;   

=== Troika tänapäeva Vene Föderatsiooni kultuuris ===
Troika, Näärivana ja Lumehelbeke, on ka kaasaegsel Venemaal jäänud lahutamatuteks tegelaskujudeks, venemaalaste uusaasta pidude elementidena. Moskvas tegutseb ka “Orlovi traavli ja Vene troika muuseum“ (vene keeles ''Музей Орловского рысака и Русской Тройки'')&lt;ref&gt;http://museum-trotter.ru/&lt;/ref&gt;. Aga tänapäeval võib näha Moskva hipodroomil ja muudel Moskvas toimuvatel hobušõudel Venemaa kõige ilusamaid Vene troikasid, sest Moskvasse tuuakse kokku Venemaa kõige esinduslikumad Vene troika rakendid.  [[Fail:Ramenskoye racecourse 2024-07 1721496720.jpg|pisi|“Orlovi traavli ja Vene troika muuseumi“, Orlovi traavlitega Vene troika, tegemas [[Ramenskoje|Ramenskoe]] hipodroomil, demonstratsioon sõitu. Pildil, on tegu 21. saj pärineva Vene troika [[Replika|replikaga]], mis jäljendab Vene Keisririigi lõpuepohhi Vene troika rakmeid ja troikakutsari ning reisija riietust.]]

=== Troika Venemaa kommenteeritud anekdootides ===

==== Vene Keisririigi aegne troikaanekdoot ====
19. sajandi II poolel oli Moskvas populaarne järgmine poliitiline [[anekdoot]]&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot;&gt;Михаил Вострышев. &quot;Москва разгульная&quot;, Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0&lt;/ref&gt;. Selle anekdoodi puhul peab arvestama seda, et vene keeles kasutatakse sõnade “hobusõidukis reisija“, tähenduses sõna “''седок''“.

:''&quot;VOORIMEES. Sellepärast et te, härra, sõidate linnavalitsusest, julgen ma teilt küsida: Mille pärast soovitakse linnavalitsusse panda veel kümnes liige&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;?''
:''HOBUSÕIDUKIS REISIJA. Kuidas, milleks? No, näiteks, sul on raske koorem ja sa näed et troika vaevu-vaevu (jeeli-jeeli) jöntsib. Arusaadav, et kui on võimalus, siis sa rakendad veel ühe priipassihobuse abiks. Kas, ei ole nii&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;?''
:''VOORIMEES. Ei, mitte nii&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;.''
:''HOBUSÕIDUKIS REISIA. Mida sa siis teed&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;?''
:''VOORIMEES. Loogahobuse vahetan välja- nii on odavam ja kindlam&quot;.''&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;

==== Nõukogude Liidu aegne troikaanekdoot ====
“Maisi“ all mõeldakse anekdoodis [[Nikita Hruštšov]]i, kes Nõukogude Liidus kampaaniate korras populariseeris [[Harilik mais|hariliku maisi]] kasvatust. “Tatra“ all mõeldakse anekdoodis [[Nõukogude Liidu marssal|marssal]] [[Andrei Gretško|Andrei Gretškot]], kes oli aastatel 1967–1976 [[NSV Liidu Kaitseministeerium|NSV Liidu kaitseminister]].-sest tema perekonna nimi tähendab vene keeles [[Harilik tatar|hariliku tatart]].

:''&quot;[[Leonid Brežnev|Brežnevi]] ajal oli kaitseministriks Gretško. Linnast väljas peeti tema jaoks troikat ja saani [[Harilik ilves|ilvesenahkadest]] [[Tekk|tekiga]]. Armees räägiti: “Elasime maisi üle, elame ka tatra üle&lt;ref&gt;Juri Borev. &quot;Kurjast võimust vaevatud&quot;. Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1&lt;/ref&gt;.“''

== Troika Eestis ==
[[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaa kubermangude]] postijaamades olid ka kasutuses kibitkad ja postisaanid. Postisaanid olid ka postijaamdes kasutusel reisijate veol ja selle ette rakendati kolm hobust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2007-11-24 |pealkiri=Täna räägime postipoistest ja -jaamadest |url=https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest |vaadatud=2026-04-06 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt; Kibitkasse võis võta kaks kuni kolm reisijat ja postivankrisse kuni neli reisijat ning postisaani võis võta ka kuni neli reisijat&lt;ref name=&quot;ReferenceI&quot;&gt;https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest&lt;/ref&gt;. Postisaanid olid kas kinnised või lahtised&lt;ref name=&quot;ReferenceI&quot; /&gt;. 

[[Walter Dehio]] (1898–1988) kirjeldab oma raamatus &quot;Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas&quot; Vene keisririigi aegsel [[Tallinna–Peterburi postimaantee|Tallinna–Peterburi postimaanteel]] toimunud troikadega kauba vedu järgmiselt&lt;ref name=&quot;walter-deh&quot;&gt;Walter Dehio. &quot;Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas.&quot; Tallinn. kirjastus Argo, 2021 ISBN 978-9949-688-44-9&lt;/ref&gt;: 

:''&quot;Peenemad toidu- ja luksuskaubad, mida Eestis ei toodetud, toodi sisse Peterburist, Moskvast või välismaalt. [[Erhard Arnold Julius Dehio|Erhard Dehio]] ülestähendustes on kirjas, et 1860. aastal käis koguni [[Flensburg|Flensburgist]] Tallinna regulaarselt purjekas, pardal värsked [[austrid]], mis läksid gurmaanide seas ülihästi müügiks. Ka [[Apelsin|apelsinid]] toodi kiire [[Taani]] purjekaga kohale ja enne [[Balti raudtee|Peterburi raudtee]] avamist saadeti neid talvel külma eest [[Vilt|viltkatetesse]] pakitud kastides kolmehobuserakendite ehk troikadega Peterburi''&lt;ref name=&quot;walter-deh&quot; /&gt;''.&quot;''

1893. aasta 7. juulil ilmunud ''Лифляндские губернские въедомости'', mille number oli 74, mainib troikat seoses sellega, et lehes avaldati vene, saksa ja eesti keeles [[Tartu]] linna [[Voorimees|voorimeestele]] esitatud uued nõuded&lt;ref name=&quot;dea&quot;&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=livzeitung18930707.2.6&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt;. Lehe eestikeelses osas kandsid nõuded pealkirja: &quot;''Reeglid Jurjewa linna woorimeestele''&quot;. Sõna &quot;troika&quot; esineb voorimeestele esitatud nõuete kolmandas punktis&lt;ref name=&quot;dea&quot; /&gt;: 

:''&quot;3) Kutsar sab politseist sõidokarti; ühhe hobuse woorimehed ei tohi, kahhe hobuste troskadega sõita, aga kahe hobuse woorimeestel on kül se õigus, kaa ühe hobuse [[Troska|troskat]] sõitma sada. Kutsarid kes troikasid ja suurembad sõidud söidawad peawad kaa Politseist endale sõidu karti muretsema.&quot;&lt;ref name=&quot;dea&quot; /&gt;''

[[Baltisakslased|Baltisaksa]] üliõpilase [[Clas von Ramm]]i (1864-1920) mälestustes meenutatakse [[Venemaa Keisririik|Vene keisririigi]] aegse [[Tartu Ülikool]]i baltisaksa üliõpilaste [[talv|talviseid]] troikasõite järgmiselt: „Uljaid saanisõite troikaga mööda [[Emajõgi|Emajõge]] kihutades.&quot;&lt;ref&gt;https://keeljakirjandus.ee/wp-content/uploads/2019/11/RBender3_14.pdf&lt;/ref&gt; 

Aga näiteks [[Siegfried von Vegesack|Siegfried Von Vegesack]] (1888-1974) kirjeldab raamatus &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust&quot; Tartu ülikooli baltisaksa tudengite talviseid Vene troika sõite järgmiselt:&lt;ref&gt;Siegfried von Vegesack. &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust &quot;. Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9&lt;/ref&gt;

:''''[[Tekkel|Värvitekkel]] valitses linna ja selle uhked kandjad tundsid end looduse isandatena. Minagi kandsin toona [[Värvid|punarohevalget]] [[Korporatsioon Livonia|Livonia]] teklit ja olin selle üle päris uhke. Küll sai kihutatud kahehobusevoorimehega mööda [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tänava]]&lt;nowiki/&gt;t, et end oma äsja saadud [[Värvid|värvides]] „imestavale rahvale” näidata; sai sõidetud lippude lehvides, hobustel punarohevalged suletutid kaunistuseks küljes, linnast välja, et seal mõnes [[Kõrts|kõrtsis]], [[Keeri|Keeril]], [[Vasula|Vasulas]], [[Haaslava|Haaslavas]] või [[Pühajärve|Pühajärvel]] [[Üliõpilaskorporatsioon|korporatsiooni]] aastapäeva tähistada; talvel sai tuisatud kuljuste kõlinal troikaga mööda Emajõe [[Jää|jääd]] [[Kvissentali]], [[Lemmatsi|Lemmatsisse]] või [[Jänese kõrts|Jänese kõrtsi]] – teiste sõnadega tundsime end kui mitte looduse isandatena, siis vähemalt selle väikese linna piiramatute valitsejatena, mis sest, et tavaliselt polnud taskus muud kui maksmata arved''.&quot;&lt;ref&gt;Siegfried von Vegesack. &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust &quot;. Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9&lt;/ref&gt;

:''''Ilmselt ma ei liialda, kui väidan, et vaevalt oli kuskil mujal nii üksmeelset, võib-olla isegi nii ülemeelikut tudengielu kui vanas Tartus. Peale arvukate [[Ball|eraballide]] ja [[Heategevus|heategevusürituste]] olid kuulsad [[Bürgermusse|Musse]] ja ballid, harrastusteatrite etendused, [[Jahipidamine|jahikäigud]] ja marulised [[Pulmad|pulmapeod]] ümbruskaudsetes [[Mõis|mõisates]] – viimased kestsid vähemalt kolm päeva ja meid tudengeid kutsuti sinna alati [[Kaksteist|tosinate]] viisi tantsupartneriteks. Või siis korraldati Emajõe jääl noorte daamide seltsis troikasõite või sõideti kahekesi [[Saan|saanis]] läbi lumme mattunud metsade – isegi [[Kuuvalgus|kuuvalgel]]!&quot;''&lt;ref&gt;Siegfried von Vegesack. &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust &quot;. Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9&lt;/ref&gt;

Vene keisririigi ajal oli troikadega sõitmine moes, näiteks Tartu voorimees hüüdnimega Vana Naelapea võis korraga välja panna kolm või neli troikat.&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=tartumaateataja19400807.1.8&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt;

[[Petserimaa]]l sõideti troikadega kuni 1940. aastani [[Petseri]] linnas [[võinädal]]al – kuni tolle ajani kuulus troikadega sõitmine võinädalal petserimaalaste võinädala tähistamise kultuuri juurde.&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=uuseesti19400206.2.104&amp;srpos=1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+petserimaa------------ &lt;/ref&gt; Petseri linnas sõitsid võinädalal hobusaanidega noored poisid ja tüdrukud.&lt;ref name=&quot;uus-eesti&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Uus Eesti 6 veebruar 1940 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=uuseesti19400206.2.104&amp;srpos=1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-troika+petserimaa------------ |vaadatud=2024-08-12 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; Petserimaal oli levinud rahvapärimus, et mida pikemad sõidud tehti hobustega võinädalal, seda pikemaks kasvab suvel põllupeal [[harilik lina]].&lt;ref name=&quot;uus-eesti&quot; /&gt; 

1983. aastal, kui tähistati [[Tallinna Hipodroom|Tallinna hipodroomi]] 60. aastapäeva, demonstreeriti hipodroomi juubelipidustustel kolme pruuni&lt;ref name=&quot;oma-hobu-v&quot;&gt;Oma Hobu, veebruar, nr 1 (52) 2012 aasta, Tallinna hipodroomi lugu&lt;/ref&gt; traavli täkuga&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sirpjavasar19830909.1.5&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt; klassikalist troikat&lt;ref name=&quot;oma-hobu-v&quot; /&gt;. Kui 2006. aasta 18. juunil tähistati [[Tori Hobusekasvandus|Tori hobusekasvanduse]] 150. aastapäeva, siis seal näidati ka troikat,&lt;ref&gt;https://epl.delfi.ee/kultuur/tori-hobusekasvandus-8212-150?id=51042226&lt;/ref&gt; mille ette olid rakendatud [[Eesti hobune|Eesti hobused]]. 

21. sajandil on Eestis Vene troika sõidu kultuur väljasurnud. Väljasurmise põhjusteks on 20. sajandil toimunud Nõukogude Liidu okupatsioon, mille tulemusena [[Nõukogude Liit]] eemaldas Eestilt Petseri maakonna alad. Ka Petserimaad tabas pärast Teist maailmasõda [[kollektiviseerimine]], ning [[Sovetiseerimine|sovetlik]] religioonivastane poliitika, mis hävitas praktiliselt [[Setod|seto]] ja ka selle piirkonna vene talukultuuri ning [[Õigeusk|õigeusu]] kalendrit jälginud Petseri linna kultuuri. 20. sajandil tabas Eestit ka baltisaksa kultuuri hääbumine, mille tõttu hääbus baltisaksa mõisakultuur ja kõik need eeltoodud tegurid tekitasid Eestis Vene troika kultuuri hääbumise. 
[[Pilt:Hoffmann saanisõit.jpg|pisi|Baltisaksa kunstniku [[Oskar Hoffmann|Oskar Georg Adolf Hoffmanni]] pilt &quot;Saanisõit&quot;. Troikat juhtiva postipoisi müts on tüüpiline Venemaa Keisririigi aja postipoisi punase ülaosaga müts]]

=== Varia ===

Eesti NSV-s valmistas [[Liviko]] [[Viin (jook)|viina]] Sibirskaja vodka (''Сибирская водка'' – 'Siberi viin'). Viin oli 45% ja pudel pooleliitrine. Viinapudeli etikett oli venekeelne. Etiketil oli kujutatud talvist Vene troikat kihutamas majade taustal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191027151033/https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |arhiivimisaeg=2019-10-27 |vaadatud=2019-10-27}}&lt;/ref&gt;

Setomaal kaunistati pidulikel juhtudel hobuselook loogarättidega- mis olid punase ja valge värvilised kangastelgedel tehtud riidelinad. Meenutavad setode pühaseräte.  

== Vaata ka ==
* [[Orlovi traavel]]
* [[Eesti hobune]]
* [[Orlov]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;p7pnI&quot;&gt;Александр Николаевич Вигилев. &quot;История отечественной почты&quot; (Вторая часть). Издательство Связь,1979&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nGKIA&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Поддужный колокольчик&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 7, 1982 год, издательство Правда&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PrgYv&quot;&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики&quot; издательство Серебряный век 2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qhYhf&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Поддужный колокольчик&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GsBnG&quot;&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики&quot;. издательство Серебряный век 2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot;&gt;Татьяна Константиновна Ливанова. &quot;Лошади&quot;. издательство Астрель, 2004&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;evckv&quot;&gt;А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. издательство Аквариум Принт, 2015&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1sjNT&quot;&gt;Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;j5Ho4&quot;&gt;Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. издательство АСТ-ПРЕСС СКД,2003&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot;&gt;. Ганулич, А. М. ПолзуноваА. А. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot; издательство Аквариум Принт, 2016&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* Татьяна Константиновна Ливанова. &quot;Лошади&quot;. Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8
* Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6
* А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6
* А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2
* А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Бега и Рысаки. История и современность&quot; Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6
* В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. &quot;Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников&quot; Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0
* А. К. Ганулич. &quot;Слышен звон бубенцов издалека…&quot;. Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X
* Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1
* Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2008, ISBN 978-5-902238-42-3
* Публ. и авт. вступ. ст. О. В. Фомина &quot;Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова&quot;. Москва: издательство Грифон, 2014, ISBN 978-5-98862-163-8
* Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. &quot;Коневодство. Справочник&quot;. Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7
* Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. &quot;Большой филателистический словарь&quot;. Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2
* Шангина Изабелла Иосифовна. &quot;Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь&quot;. Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00337-x
* Шангина Изабелла Иосифовна, &quot;Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия&quot;. Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00650-6
* Надежда Рычкова, Вера Комарова, &quot;Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами&quot;. Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8
* Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. &quot;Колокола: История и современность&quot;. Москва: издательство Наука, 1985
* Александр Николаевич Вигилев. &quot;История отечественной почты&quot; (Вторая часть). Москва: издательство Связь, 1979
* Игорь Бобылев. &quot;Ветер в гриве. Horses&quot;. Москва: издательство Планета. 1976
* А. К. Ганулич. &quot;Поддужный колокольчик&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263
* Ираклий Луарсабович Андроников. &quot;К музыке. Собрание устных рассказов&quot; Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0
* А. К. Ганулич. &quot;Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263
* Михаил Вострышев. &quot;Москва разгульная&quot;, Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0
* Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8
* Walter Dehio. &quot;Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas.&quot; Tallinn. kirjastus Argo, 2021 ISBN 978-9949-688-44-9
* Juri Borev. &quot;Kurjast võimust vaevatud&quot;. Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1
* Siegfried von Vegesack. &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust &quot;. Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9

[[Kategooria:Sõidukid]]
[[Kategooria:Venemaa kultuur]]
[[Kategooria:Etnograafia]]</text>
      <sha1>o0s6kzt0r36kp7gyhguro5d5geqmdvf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260575</id>
      <parentid>7260556</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T19:25:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-49839-29</username>
        <id>237576</id>
      </contributor>
      <origin>7260575</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="89423" sha1="h1u97403p9roozmzeuzvtj2f4ml411r" xml:space="preserve">{{viita}}
{{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}}

'''Troika''' ja ka '''Vene troika''' (vene keeles ''Русская тройка'') on [[Venemaa]]l ja selle lähikonnas kasutuses olev kolme hobuserakend. Klassikaline Vene troika on maailmas ainuke [[Allüür|mitmeallüürne]] rakend. Troika loogahobune (vene keeles ''коренник'') paikneb troika rakendis keskel. Troikarakendis peab loogahobune jooksma täpset ja kiiret [[traav]]i. Troikarakendis nimetatakse loogahobuse kõrval olevaid hobuseid priipassihobusteks (vene keeles ''пристяжные''). Priipassihobused peavad troikarakendis jooksma [[Galopp|galoppi]].  

Troikarakendi loogahobune rakendatakse [[Aisad|ais]]ade ja [[rangid]]ega, priipassihobused rangide või [[sori]]dega. Eelistakse sorirakendeid, sest sorid annavad priipassi hobustele dekoratiivsuse. Priipassihobused rakendatakse saani või suvise neljarattalise loomveoki ette [[treng|trengide]] ja [[kolk]]ide abil.  

== Ajalugu ==
=== Narva ja Peterburi vaheline postitee ===
[[Pilt:Orlowski podrozny.jpg|pisi|[[Aleksandr Orlovski]]. &quot;Reisija [[kibitka]]s&quot;. Litograafia, 1819]]
[[Narva]] ja [[Peterburi]] vaheline postitee oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] esimene regulaarposti näidispostiliin. Seoses sellega koostas Narva posti peajärelevaataja, [[polkovnik]] A. M. Volkov 3. novembril 1770&lt;ref name=&quot;p7pnI&quot; /&gt; järgmise dokumendi: &quot;Расписание в какое время по скольку почтовых лошадей в упряжки брать проезжающим по Нарвской дороге по новоучрежденным почтовым станам&quot; ('sõidu plaan, mis ajal mitu postihobust rakendisse võtta, mis sõidavad Narva maanteel vastasutatud postijaamade kaudu'). See nägi ette, et talveperioodil (1. detsembrist kuni 15. märtsini) ja suveperioodil (15. maist kuni 15. septembrini) oli ühele või kahele reisijale ette nähtud posti[[kibitka]] ette rakendada kaks hobust, kolmele reisijale aga kolm hobust. Ülejäänud aastaaegadel oli ette nähtud ühele reisijale kaks hobust ja kahele reisijale kolm hobust ning kolmele reisijale neli hobust &lt;ref name=&quot;p7pnI&quot; /&gt;. Peterburi ja Narva vahelise postitee kohta käiv dokument on esimene Venemaa keisririigi postialane dokument, kus lubatakse postiveoks kolm hobust ette rakendada. Hobused rakendati postikibitka ette järgmiselt: keskele loogahobune ja tema kõrvale priipassihobused. Nii sündiski klassikaline Vene troika.&lt;ref name=&quot;nGKIA&quot; /&gt;

=== Troikast kui Venemaa Keisririigi peamisest postiveo vahendist ===
Troikarakendist kujunes Venemaa keisririigi [[feldjääger|feldjäägrite]] ja postikullerite sõiduvahend, kellel oli vaja kiiresti postisaadetis adressaadini viia. Esialgu sõideti troikadega [[Peterburi]]st [[Tsarskoje Selo]]sse ja [[Narva]], aga edaspidi jõudis troikasõit inimeste igapäevaellu.&lt;ref name=&quot;PrgYv&quot; /&gt;Termin &quot;troika&quot; võeti Venemaa keisririigi postidokumentides kasutusele 1807. aastal.&lt;ref name=&quot;qhYhf&quot; /&gt; 1808. aastal laiendati Narva ja Peterburi vahelise postitee kohta käivat dokumenti sättega, kui palju hobuseid võtta rakendisse kõikidele Vene keisririigi postitraktidele.&lt;ref name=&quot;shangina-i&quot;&gt;Шангина Изабелла Иосифовна. &quot;Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь&quot;. Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003 ISBN 5-352-00337-Х&lt;/ref&gt; [[Postipoiss|Postipoisid]] sõitsid troikadega suhteliselt kiiresti. Venemaa keisririigis oli postiveoreeglites ette nähtud troika keskmine kiirus postiteedel: sügisel kaheksa [[Verst|versta]] tunnis, kevadel kümme versta tunnis, aga talvel, kui troikarakendit kasutati [[saan]]i ees, kaksteist versta tunnis. Need kiiruse piirangud ei kehtinud feldjäägritele ja kulleritele, nemad võisid kihutada nii kiiresti, kui võimalik&lt;ref name=&quot;GsBnG&quot; /&gt;. [[Aleksandr Puškin]]i andmetel võis väga hea ja kiire troika arendada kiirust 45 kilomeetrit tunnis ja vahel rohkemgi.&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot; /&gt; Muidugi ei jõua ükski troika pidevalt sellist maksimaalset kiirust hoida, aga lühikest aega võib see sõitjatele anda sellise tunde, et troika &quot;lendab&quot; teel – sellest on tulnudki [[Nikolai Gogol]]i poolt vene keeles kasutusele võetud troika kirjanduslik nimetus &quot;troikalind&quot;.

Troikadega sõit muutus Venemaal väga populaarseks – troikadega sõitsid riigiametnikud, eraisikud ja kõik, kes hindasid kiiret sõitu. Aga lõpuks tekitas see Venemaa teedel paraja segaduse, [[postijaam]]ade ülemad ja personal ei saanud enam aru, kas maanteel sõidab kulleritroika või teeb kohalik mõisnik oma isikliku troikaga lõbusõitu. Nimelt oli probleemiks see, et kõik ühiskonnakihid soovisid sõita loogakelladega kaunistatud hoburakenditega.

Selleks, et olukorda kontrolli alla saada, võttis [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat]] 18. detsembril 1836 vastu seaduse, et postiveokid varustatakse alates 1837. aastast loogakelladega ja eraisikutel keelatakse loogakellade kasutamine. Selle seaduse järgi kohustati eraisikuid vabastama tee postiveokile ning hoidma end teepeenra parempoolsele küljel.&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Слышен звон бубенцов издалека…&quot;. издательство Советская Россия, 1990&lt;/ref&gt;

Venemaa keisririigis rajati [[Postijaam|postijaamade]] hooned [[klassitsism]]iajastul, lähtudes ülevenemaalistest tüüpfassaadidest. Selliseid hooneid leidub ka Eestis, sest [[Balti kubermangud|Balti kubermange]] läbis Venemaa keisririigi suur postitee ehk Miitavi–Riia–Peterburi postitee pikkusega 335 versta. Sellel teel oli 17 postijaama. [[Pilt:Nikolai Sverchkov - Troika (5).jpg|pisi|Postitroika]]

Postitroikade rakendites olid levinumateks hobusteks [[:ru:Вятская_лошадь|Vjatka tõugu]] hobused. Rikkad mõisnikud ja kaupmehed eelistasid troikarakendis suursuguseid [[Orlovi traavel|Orlovi traavleid]].

Postijaamas teenindati eelisjärjekorras feldjäägreid ja postikullereid. Hobuseid anti reisijatele vastavalt sellele, missugune oli nende ühiskondlik positsioon, kõik olenes inimese seisusest, mille määratles [[Teenistusastmete tabel]].&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt; Näiteks 1. klass kuuluv [[Kindralfeldmarssal (Venemaa)|kindralfeldmarssal]] (''Генерал-фельдмаршал''), ja kantsler (''Канцлер''), ning teised 1. klassi kuuluvad isikud võisid võta vastavalt oma vajadustele postijaamast 20 hobust&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;.  2. klassi kuuluvad isikud, nagu näiteks [[tõeline salanõunik]] (''Действительный тайный советник''), võisid postijaamast võta 15 hobust ja 3. klassi kuluvad isikud võisid võta 12 hobust&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. Kolmandasse klassi kuulusid näiteks [[salanõunik]] (''Тайный советник; alates 1724'') ja [[kindralleitnant]] (''Генерал-лейтенант; kuni 1741 ja alates 1796'') ning [[viitseadmiral]] (''Вице-адмирал'')&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. Seevastu näiteks 9. klassist kuni 14. klassi kuuluvad persoonid võisid võtta ainult kolm hobust&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. Seega Vene troikadega sõitsid näiteks postitraktidel,  [[kapten|jalaväe kapten]] (''Капитан в пехоте; 1722–1884''), ja [[titulaarnõunik]] (''Титулярный советник'')&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. Aga lõpetuseks isikud kes kuulusid alates 13. klassi, neile lubati võta postijaamades ainult 2 hobust&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. 

Postitroikade hiilgeaja lõpetas Venemaal [[raudtee]]de ehitamine, mis viis selleni, et paljud postijaamad suleti ning postijaamapidajad ja postipoisid kaotasid oma igapäevase töö. Paljud postipoisid ehk venepäraselt ''jamžik''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;id suundusid linnadesse, kus vajati iga päev [[Voorimees|voorimehi]]. Aga osa endiseid postipoisse sulandus pärast postijaamade sulgemist [[Talupoeg|talupoegkonna]] hulka.

=== Troikad 19. sajandi II poole ja 20. sajandi alguse Vene Keisririigis ===
[[Pilt:Horse drawn sledge, in Russia LCCN2001705701.tif|pisi|Venemaa keisririigi aegne foto: paraadtroikarakmetega esinduslik troika hoovis]]

Seoses massilise raudteede rajamisega kaotas loogakellade kasutamise piirang oma tähtsuse ja eraisikud hakkasid oma troikade lookadele kinnitama loogakellasid. Troika [[traavel|traavlite]] kaela riputati [[kuljus]]ed. Kuljused olid levinud sellepärast, et kuljustele ei rakendunud riiklikud kasutuspiirangud. Sellel ajastul kujunes troikast niinimetatud ''ямская гармонь'', mida võiks eesti keelde tõlkida kui 'postipoisi [[karmoška]]' – rikkalikult kuljuste ja loogakelladega ehitud paraadrakmetes troika. 19. sajandi lõpus lõppes postiteedel hobustega posti ja reisijate vedu&lt;ref name=&quot;shangina-i&quot; /&gt;. Troikasid hakati kasutama rikaste linlaste ja mõisnike sõidutamisel võinädalal ja muudel talvistel rahvaürituste rongkäikudel.&lt;ref name=&quot;shangina-i&quot; /&gt; Vanasti oli Venemaal kombeks, et noored tegid hommikusi [[võinädal]]a, kirikupühadega seotud ja [[Svjatkad|svjatkade]] saanisõite; noored naised võisid sõita pidude ajal saaniga igal ajal, aga abielupaarid ja eriti rikkad talupojad sõitsid pidude ajal saaniga õhtupoolsel ajal.&lt;ref&gt;  Шангина Изабелла Иосифовна, &quot;Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия&quot;  Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003, ISBN: 5-352-00650-6 &lt;/ref&gt;

1911&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot;&gt;Татьяна Константиновна Ливанова. &quot;Лошади&quot;. Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8&lt;/ref&gt;. aasta [[:en:Festival_of_Empire|Festival of Empire]]'l võisid londonlased näha kahte troikarakendit&lt;ref&gt;Игорь Бобылев. &quot;Ветер в гриве. Horses&quot;. Москва: издательство Планета. 1976&lt;/ref&gt;. Üks troikarakend oli helehallide hobustega troika ja teiseks oli ronkmustade hobustega troika.&lt;ref name=&quot;igor-bobyl&quot;&gt;Игорь Бобылев. &quot;Ветер в гриве. Horses&quot;. Москва: издательство  Планета. 1976&lt;/ref&gt;. Londonlastele esitletud troikad oli suurepärased. Helehallide hobustega troika loogahobuseks oli 13 aasta vanune&lt;ref name=&quot;igor-bobyl&quot; /&gt;, Hrenovi hobusekasvanduses sündinud Orlovi traavel Ratnik Turetski (''Ратник Турецкий''), kes oli eelnevalt võitnud võiduajamistel Venemaa keiserliku auhinna&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;ja priipassihobusteks olid streletski tõugu hobused&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. [[London|Londoni]] näitusel sai see troika esimese auhinna&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot; /&gt;. Sellest troikast maalis pildi [[Sergei Vorošilov]] (''Сергей Семёнович Ворошилов'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Praegu võib näha seda pilti [[K. Timirjazevi nimeline Moskva Põllumajanduse Akadeemia|K. Timirjazevi nimelise Moskva Põllumajanduse Akadeemia]] juures olevas Hobusekasvanduse muuseumis&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Aga ronkmustadega hobustega troika loogahobuseks oli Orlovi traavel Mutsii (''Муций'') ja see troika sai Londoni näitusel teise auhinna&lt;ref name=&quot;igor-bobyl&quot; /&gt;. Aga neid kahte troikarakendit pidi Festival of Empire'l näitama külastajate huvi tõttu iga päev, vaatamata sellele et näituse programmis oli ettenähtud see, et troikasid demonstreeritakse ainult üks kord&lt;ref name=&quot;igor-bobyl&quot; /&gt;.

[[Esimene maailmasõda|Esimene Maailmasõda]] ja sellele järgnenud [[Venemaa kodusõda|Venemaa Kodusõda]] vähendas Venemaa külades noorte inimeste hulka ja see aitas sellele kaasa et vene troikade sõidu kultuur hakkas hääbuma.

=== Troikade võiduajamised Venemaa Keisririigis ===
Umbes 200 aastat tagasi hakati [[Peterburi]]s ja [[Moskva]]s korraldama troikade võiduajamisi. Neid korraldati kinnikülmunud jõel ja [[hipodroom]]idel või linnast väljas olevatel aladel 15–45 versta pikkustel distantsidel. 1847. aastal asutati Vene troikade jaoks keiserlik auhind (''Императорский приз'').&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot;&gt;Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6&lt;/ref&gt;
 
2. juulil 1847 toimusid Moskvas [[Hodõnka väli|Hodõnka väljal]] Vene troikade võiduajamised. Selleks puhuks oli Hodõnka väljale maha pandud kolme versta pikkune ringtee. Sellest sündmusest on säilinud V. Kopteva kirjeldus&lt;ref&gt;А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. издательство Аквариум Принт 2015&lt;/ref&gt;:

:''&quot;Peaaegu et iga päev sõitsid ja läksid Moskva elanikud avarale Hodõnka väljale, et imetleda väga häid traavleid, kes kaunilt ja kiirelt kihutasid jooksu ajal. Aga 2. juulil tuli väljale ja sõitis kohale veelgi rohkem uudishimulikke: nad täitsid tihedalt kogu välja, nad ronisid majade katustele, mis asusid raja ääres, ronisid korstnatele, hõivasid tarad, ja kõik nad ootasid üksmeelselt kõrgendatud tähelepanuga rahvalikku vaatemängu – tuliste ja kiirete troikade sõitu. Sõit koosnes üheteistkümnest ringist, see teeb 33 versta. Esimeseks tuli nelja pretendendi hulgast kaupmees Karaulovile kuuluv postitroika, läbides distantsi ajaga 1 tund, 21 minutit ja 11 sekundit.&quot;''

=== Troikad Nõukogude Liidus ===
[[Jossif Stalin|Jossiv Stalini]] valitsemise ajal oli Vene troika kultuur põlu all kui tsarismi ja aadlikultuuri sümbol. Kuid [[Nikita Hruštšov]]&lt;nowiki/&gt;i valitsemise ajal toimunud [[Sulaaeg]], võimaldas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] taaselustada Vene troika kultuuri.

[[Vladimir Fomin|Vladimir Fominiga]] (''Владимир Иванович Фомин, tegelikult sündis 1927 aastal, kuid ametlikesse dokumentidesse pandi aasta 1928–2010'') on seotud Vene troika kultuuri taaselustamine Nõukogude Liidus. 1954. aasta alguses tuli Vladimiri Riikliku Hobusekasvatuse Talli direktor M. A Mogilevkin (''М. А. Могилевкин'') Moskvast koju [[Vladimir]]i lähedal olevasse [[Zakljazmenski]] (''Заклязьменский'') asulasse. Direktor tuli ettepanekuga taastada Vene troika kultuur ja valmistada ette 1955. aastal Moskvas toimuva Üleliidulise Põllumajandusenäituse jaoks ette troikarakend. Sellel ajal olid troikad säilinud võibolla ainult [[Siber|Siberis]], aga Venemaa keskosas oli sellajal troikade kultuur väljasurnud. Direktori meelest oli ainult Vladimir Fomin võimeline troikaga ümber käima. Taastatava Vene troika eeskujuks võeti vanade piltide [[Reproduktsioon|reproduktsioonid]], kus oli kujutatud Vene troikade rakmeid&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Слышен звон бубенцов издалека…&quot;. Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X&lt;/ref&gt; ja hobuserakmete müügikataloog &quot;Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова&quot;. Taastatava Vene troika väljanägemise kiitis heaks Fomini vanaisa.&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt; Vene troika sai valmis, et esineda Moskvas [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus|Üleliidulisel Põllumajandusnäitusel]] ja troikat juhtis Vladimir Fomin. 

1959. aastal kinkis Nikita Hruštšov [[Filantroopia|filantroobile]] ja ettevõtjale, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ohio|Ohio osariigi]] senaatorile&lt;ref name=&quot;ReferenceE&quot;&gt;https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html&lt;/ref&gt; [[Cyrus Stephen Eaton]]ile (1883–1979) Orlovi traavlitega&lt;ref name=&quot;kultura&quot;&gt;https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au&lt;/ref&gt; Vene troika,&lt;ref name=&quot;ReferenceE&quot; /&gt; mille oli välja õpetanud ja treeninud Vladimir Fomin.&lt;ref name=&quot;ReferenceE&quot; /&gt;

1959. aastal tegi Vladimir Fomin Ameerika Ühendriikides ja Euroopa suurlinnades troikaga näidissõite, esinedes [[New York|New Yorgis]], [[Ottawa]]s, [[Leipzig]]is ja [[Budapest]]is.&lt;ref name=&quot;1sjNT&quot; /&gt;
Kümme aastat hiljem esines ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] edukalt enda väljaõpetatud helehallide Orlovi traavlite troikaga. Ajakirjandus nimetas troikat &quot;hallideks liiliateks aasal&quot;&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot; /&gt; ja Fominit Vene troikade kuningaks&lt;ref name=&quot;j5Ho4&quot; /&gt;.

1957. aastal toimuski [[Moskva hipodroom]]il esimene Nõukogude Liidu Vene troikade võiduajamiste tšempionaat. Tšempionaadi võitjaks tuli Moskva hipodroomi troika, mille loogahobuseks oli Nagib (''Нагиб'') ja sõitjaks oli [[Aleksandr Roštšin]]&lt;ref name=&quot;evckv&quot; /&gt; (''Александр Романович Рощин, 1907–1977''). Hipodroomidel nimetatakse kutsarit sõitjaks. Mitte ametlikult kasutatakse Venemaa hipodroomidel ametialases [[žargoon]]is troikasõitja tähenduses, ka nimetust ''troetšnik'' (vene keeles ''Троечник).'' Ka Vene Keisririigis oli kasutuses sõna ''troetšnik.'' Tol ajal tähistati sellise rahva keelse sõnaga, sellist [[Voorimees|voorimeest]] ja [[Kutsar|kutsarit]] ning eelkõige [[Postipoiss|postipoissi]], kel olid head [[Pädevus|pädevused]] Vene troika rakendi juhtimisel.

1958 aastal sai Moskva hipodroomi direktoriks [[Jevgeni Dolmatov]] (''Евгений Николаевич Долматов 1899–1977''), kes viibis aastatel 1937-1940 GULAG is arreteerituna.&lt;ref&gt;https://vgulage.name/authors/dolmatov-evgenij-nikolaevich/&lt;/ref&gt; Tema teeneks on see, et Moskva hipodroomil hakati regulaarselt korraldama traditsionaalseid hobuvõistlusi&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot;&gt;А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2&lt;/ref&gt;. Siia kuulus ka Vene troikade võiduajamiste taaselustamine Nõukogude Liidus&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;. Ja ka [[Tatšanka|tatšankade]] võiduajamiste korraldamine- mille ette oli traditsionaalselt rakendatud neli hobust ning muud etnograafilised hobuvõistlused&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;. Tema initsiatiivi toetas Nõukogude Liidu Põllumajanduse Ministeerium&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;. Tema ettevõtmised Moskva Hipodroomil viisid selleni, et paljudes Nõukogude Liidu hipodroomidel ja riiklikes hobusekasvandustes hakati tegelema regulaarselt Vene troikadega ning tatšanka rakenditega&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;. 

[[Vene NFSV]] hakati korraldama üritusi nimega &quot;Pidu Vene talv&quot;- nendest üritusest pidi kujunema välja [[Sovetiseerimine|sovetlik]] [[Võinädal|Võinädala]] asendus&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot;&gt;Надежда Рычкова, Вера Комарова, &quot;Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами&quot;. Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8&lt;/ref&gt;. Kus müüdi rahvale pannkooke, esinesid folkloori kollektiivid ja ka Vene troikad pidid osalema nende pidustuste teatraalse osana&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;. Esimene &quot;Pidu Vene talv&quot; toimus 1957 aastal [[Sarapul|Sarapuli]] linnas&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;. Aga Moskvas toimus samasugune üritus nimega &quot;Pidu Vene talv&quot;, [[Lužniki staadion|Lužniki staadionil]] 23. veebruaril 1958 aasal&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;. Nendel üritustel said Vene troikadega sõita ainult väljavalitud persoonid, näiteks tööeesrindlased&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt; ja ülejäänud rahvas sai troika sõite ainult pealtvaatajatena jälgida&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;. See eristas neid üritusi Vene Keisririigi aegsest Võinädalast, kus said ka tavalised külaelanikud troikaga sõita&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;.  

1982. aastal esindas [[Essen]]is [[Saksamaa]]l Nõukogude Liitu rahvusvahelisel hobuste müüginäitusel Equitana helehall Moskva hobusekasvanduse troika. Aga loogahobuseks oli Hrenovi hobusekasvanduses sündinud Orlovi traavel Pjostrõi Palas (''Пёстрый Палас'') ja priipassihobusteks terski tõugu hobused&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Vene troika juhiks oli [[Timofei Poljakov]] (''Тимофей Прокопьевич Поляков'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. See troika tunnistati Essenis mitmikrakendite meistriks.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;

1989. aastal esines Essenis hõbehall troika&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Loogahobuseks oli 1983 aastal sündinud Orlovi traavel Valss (''Вальс'') ja kelle vanemateks olid traavlid Lukavõi (''Лукавыи'') ning Vnutška (''Внучка'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Troika priipassi hobusteks olid terski tõugu Tsegel (''Цегель'') ja Tsiemir (''Циэмир'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Selle Vene troika valmistas näituse jaoks ette [[Mihhail Pupko]] (''Михаил Гидальевич Пупко'' ''1933-1995'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Aga sama aasta sügistalvise hooaja rahvusvahelisel hobuste näitusel [[Pariis]]is tekitas see troika suure sensatsiooni – Prantsusmaal nähti esimest korda troikat.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;
=== Troikad tänapäeva Venemaa Föderatsioonis ===
[[Pilt:Troika akron.jpg|pisi|[[Venemaa]] praeguse aja troikarakend. Tegu on Moskvast pärineva troikaga, mis esineb [[Vologda]] hipodroomil]]

1990. aastatel oli [[Venemaa|Venemaa Föderatsioonis]] Orlovi traavlite kasvatuses suur langus.&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot;&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Бега и Рысаки. История и современность&quot; Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6&lt;/ref&gt; Sellel ajal olid Orlovi traavlid väljasuremise äärel&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; ja ka Vene troikade kultuur oli suures kriisis&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. 1997. aastal oli Orlovi traavli [[Mära|märade]] arvukus kukkunud 800 piirile&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; - teadlaste arvates peab tõu säilimise puhul olema vähemalt 1000 mära.&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; Sel ajal olid paljud Venemaa hobusekasvandused niivõrd laostunud, et nendes olevad Orlovi traavlid surid nälga või viidi lihaks&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt;. 

1997 aastal toimus Moskva hipodroomil Vene Föderatsiooni esimene Vene troikade võiduajamine&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;, mille teeb erakordseks see, et see oli esimene troikade võiduajamine, pärast Nõukogude Liidu kollapsit ja see toimus Orlovi traavlite kasvatuse kriisi ajal. Aga selle võiduajamise võitjaks tuli troika, mille loogahobuseks oli Moskva Hobusekasvatuse nr 1 traavel Aleksandrit (''Александрит'') ja troikajuhiks oli [[Aleksander Pankov]] (''Александр Николаевич Панков 1946'')&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt; 

Suured teened Orlovi traavli tõu ja Vene troika kultuuri päästmisel, nendel rasketel aastatel oli Venemaa Traavli Hobusekasvatuse Assotsiatsioonil Содружества (vene keeles 'koostöö')&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt;. Väga tähtis tegelane oli selles organisatsioonis Moskva hipodroomi töötaja , [[Alla Polzunova]] ''(Алла Михайловна Ползунова 1937-2021''), kel olid suured teened Orlovi traavlite tõu päästmisel ja ka Vene troikade kultuuri elushoidmisel nendel aastatel&lt;ref&gt;В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. &quot;Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников&quot; Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0&lt;/ref&gt;.See organisatsioon alustas koostööd Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooniga. Prantsusmaa poolelt oli Orlovi traavli tõu päästmisel väga oluline persoon krahv [[Dominique de Bellaigue]], kes oli aastatel 1997-2019 Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooni juht.   

1997 aastal külastasid selle [[Prantsusmaa]] organisatsiooni esindajad, Venemaa hobusekasvandusi, kus kasvatati Orlovi traavleid.&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; Need Venemaa ja Prantsusmaa organisatsioonid leppisid omavahel kokku, et Prantsusmaa hipodroomil [[:fr:Hippodrome_de_Vincennes|Hippodrome de Vincennes]]s hakatakse korraldama üritust &quot;Venemaa päevad&quot; ja [[Moskva hipodroom|Moskva Hipodroomil]] hakatakse korraldama üritust &quot;Prantsusmaa päevad&quot; – kokkuleppe järgi pidid nendel üritustel kindlasti olema Orlovi traavlid.&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; Nende kokkulepitud ürituste [[sponsor]] oli Prantsusmaa Traavi Assotsiatsioon&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt;. Nendel üritustel toimusid Orlovi traavlite klassikalised võiduajamised [[võidusõidukaarik]]utega ja ka vene troikade sõidud. 1999 aastal toimusid Moskva hipodroomil esimesed &quot;Prantsusmaa päevad&quot;&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt;. Ning 2000. aasta detsembris ja 2001. aastal esinesid [[Pariis]]i hipodroomil Hippodrome de Vincennes &quot;Venemaa päevadel&quot; korraga kolm Vene troikat. Troikad demonstreerisid Pariisis &quot;Vene troikade balletti&quot; – troikade sünkroonitud vigursõitu ja demonstratiivset troikade võidusõitu.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;  [[Pilt:Тройка МКЗ 1 .jpg|pisi|&quot;Moskva Hobusekasvatuse Nr 1&quot;, (vene keeles &quot;Московский конный завод № 1&quot;) Orlovi traavlitega troika 2018 aasta augustis looduses.]]  

2004. aastal tegi Prantsusmaa telekanal [[:fr:Equidia|Equidia]] Vene troikadest filmi. Filmis ei pööratud tähelepanu mitte ainult Vene troikale kui välimuselt väga efektsele rakendile, vaid ka Vene troika rakendi kirjeldamisele ja sellele, kuidas troikat juhitakse &lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot;&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6&lt;/ref&gt;.
Tänu nendele pingutustele saabus 2000 aastatel uus tõus Venemaa troika kultuuris ja Orlovi traavlite kasvatuses.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;

Venemaal kasutati stiliseeritud Vene-troika kujutist televisioonikanali Rossia-1 uudiste teleprogrammi „Vesti„ (''Вести'') alguse videovinjetis, aastatel 1991-1993. Aga hiljem kasutas Rossia-1 oma uudiste alguse videovinjetis Vene Föderatsiooni kõige kuulsamat hallikas-valget Vene-troikat, mille loogahobuseks on eelmainitud, 28. märtsil 1992 aastal Moskva Hobusekasvatus Nr 1 sündinud Vene-traavli täkk Aleksandrit&lt;ref name=&quot;ru&quot;&gt;https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246&lt;/ref&gt;. Aleksandridi isaks on Regbi`s Star (Рагби’с Стар) ja tema emaks on Assambleja (''Ассамблея'') ning ta kannab identifitseerimise mikrokiipi numbriga, 643098100001388&lt;ref name=&quot;ru&quot; /&gt;. Ja selle kuulsa Vene-troika priipassihobusteks on Orlovi traavlid Priz (''Приз'') ja и Vitok (''Виток'')&lt;ref name=&quot;index&quot;&gt;https://myseldon.com/ru/news/index/256896920{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;. Seda legendaarset Vene-troikat juhtis Venemaa seitsme kordne&lt;ref&gt;http://pokrovmedia.ru/kubok-gubernatora-bolshoj-vladimirskij-trakt-2015-zavoeval-semikratnyj-chempion-po-gonkam-na-russkix-trojkax-a-pankov/?ysclid=mlgwff2azh692009109{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; Vene troikade võiduajamiste võitja Aleksander Pankov &lt;ref name=&quot;index&quot; /&gt;.

Tänapäeval peetakse Venemaal hipodroomidel võistlusi, mille komponentideks on troikade võidusõit ja vigursõit. Aga 23. jaanuaril 2026. võttis Venemaa Spordi Ministeeriumi komisjon vastu otsuse, et Vene troikade võiduajamised lisatakse ametlikult spordiliikide registrisse, kui Venemaa rahvusport&lt;ref&gt;https://dzen.ru/a/aYoV-hD7Vhuwa9cL&lt;/ref&gt;. 

== Troikarakendi komponendid ==

=== Troika rakmed ===
Troika [[rakmed]] valmistati Venemaal reeglina musta värvi naharibadest. Rakmed kaunistati väikeste metallplaadikestega ja sadade metalllitritega. Troikarakmete kõige iseloomulikumaks detailiks olid nahkribade otsas olevad [[Tutt|tutid]]. Rikkalikult kaunistatud rakmeid kutsutigi Venemaal paraadtroikarakmeteks (''упряжь троечная парадная'').
[[Pilt:Кучер 13.jpg|pisi|Vene keisririigi aegne foto: Kalessi ette rakendatud esinduslik troika. ]]

Troikarakmete metalldetailid tehti vasesulamitest. [[Sulam]]id, millest tehti rakmete ehisdetailid, kandsid järgmisi nimetusi: niinimetatud Poola hõbe (''польское серебро'') ja roheline vask (''зеленая медь'') ja [[tombak]].&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot;&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 ISBN 978-5-4238-0321-6&lt;/ref&gt; Poola hõbedaks nimetati [[melhior]]i, mis koosnes vasest (79%) ja niklist (21%). Tombak ja niinimetatud roheline vask on [[Vask|vase]] ja [[Tsink|tsingi]] sulamid. Tombak, millest tehti rakmete ehisdetaile, sisaldas 15% tsinki, aga roheline vask sisaldas 30% tsinki.&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt; Algul tehti rakmete metalldetailid [[Metallivalu|valumeetodil]], hiljem aga hakati neid [[Stantsimine|stantsima]].&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt; Poola hõbedast detailid on hõbedase läikega, tombakist ja rohelisest vasest detailid on aga kollase läikega. 

=== Rangid ===
Tänapäeval valmistatakse [[Venemaa|Vene Föderatsioonis]] troikarakmeid koos loogahobuse [[Rangid|rangidega]]. Venemaal on kasutusel järgmine rangisuuruste numeratsioon (vahemikus 0–11)&lt;ref&gt; А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 &lt;/ref&gt;. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate rangide mõõdud millimeetrites &lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot;&gt;Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. &quot;Коневодство. Справочник&quot;. Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7&lt;/ref&gt;
|-
! Rangi number !! Rangi pikkus !! Rangi laius 
|-
|  0 || 440 || 210
|-
|  1 || 460 || 230
|-
|  2 || 485 || 240
|-
|  3 || 510 || 250
|-
|  4 || 535 || 260
|-
|  5 || 555 || 270
|-
|  6 || 585 || 280
|-
|  7 || 610 || 310
|-
|  8 || 640 || 340
|-
|  9 || 670 || 360
|-
|  10|| 710 || 380
|-
|  11|| 740 || 400
|}
=== Valjad ===
Paraadtroikarakmeid iseloomustavad plaadikeste ja litritega kaunistatud valjad. Väga iseloomulik on Vene troika valjastele lõuaalune dekoratiivne lisarihm mille küljes on ilututt. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ Venemaal kasutatavate valjaste mõõtmed millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Valjaste number !! Põserihma pikkus 
|-
| 0 || –
|-
| 1 || 415
|-
| 2 || 435
|-
| 3 || 455
|-
| 4 || 475
|}
 
=== Sorid ===
Vene troika rakendis kasutatakse sorisid priipassi hobuste rakendamisel. Sorid koosnevad rinnarihmast ja kanderihmast. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate soride mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Soride number !! Kanderihma pikkus !! Rinnarihma pikkus
|-
| 1 || 450 || 800
|-
| 2 || 580 || 1100
|}
=== Sedelgad ===
Vene troika rakendis hoiab [[sedelgas]] koos sedelgarihmaga loogahobuse rangid, looga ja aisad õiges asendis. Sõltuvalt hobuse turja kujust kasutatakse lame- või looksedelgat. Looksedelgat kasutatakse rohkem loogahobuse rakendamisel. Kui on tegu paraadtroikarakmetega siis on ka loogahobusel dekoratiivne lamesedelgas. Priipassihobuste turjadele pannakse dekoratiivsed lamesedelgad. Vene troika lamesedelgate otstes on dekoratiivrihmad koos tuttidega. Paraadtroikarakmete puhul kinnitatakse priipassihobuste lamesedelgate külge sedelgakellad.
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate lamesedelgate mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Lamesedelga number !! Lamesedelga katteosa 
(''покрышка'') pikkus
! Lamesedelga katteosa 
(''покрышка'') laius
|-
| 1 || 650 || 150
|-
| 2 || 750 || 180
|}
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate looksedelgate mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Looksedelga number !! Looksedelga katteosa 
(''покрышка'') pikkus
! Looksedelga katteosa 
(''покрышка'') laius
|-
| 1 || 440 || 185
|-
| 2 || 440 || 185
|}

=== Leid ===
Vene troika rakendis on tähtsal kohal leid. Leide abil saavad hobused pidurdada ja tagurdada. Leid koosnevad küljerihmast, mis paikneb ümber hobuse keha ja kinnitub roomadele. Leide seljarihm ja põikrihmad hoiavad küljerihma õiges asendis. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate leide mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Leide number !! Küljerihma pikkus !! Põikrihma pikkus
|-
| 1 || 4000 || 980
|-
| 2 || 4400 || 1030
|-
| 3 || 4900 || 1080
|-
| 4 || 5400 || 1180
|}

=== ''Peremjot''{{'}}id ===
Paraadtroikarakmetele on iseloomulik priipassi hobuste leide külge kinnitatavad ja vajadusel eemaldatavad kolmnurgakujulised nahkribadest valmistatud rippekaunistused ''peremjot''{{'}}id (vene keeles ''перемёт''). Kolmnurgakujulisest ''peremjot''{{'}}ist ripnevad kolm nahkriba, mille otsas on tutid. Aga ''peremjot''{{'}}i keskel olevad nahkribad moodustavad dekoratiivse ruudu. ''Peremjot'' kinnitatakse priipassi hobuse väljasspoolsete leide külge. Kokku on Vene troika paraadtroikarakmete komplektis kaks ''peremjot''{{'}}i mis paiknevad priipassi hobuste leide väliskülgedel.
[[Pilt:In joyful Russia (1897) (14597353090).jpg|pisi|1897. aastast pärit troika foto. Külgmisel priipassi hobusel on näha tüüpiline rippekaunistus ''peremjot.'']]

=== Look ===
Vene troika kõige esinduslikum ja pilkupüüdvaim detail on loogahobuse [[look]]. Hästi valmistatud look teenis omanikku mitukümmend või koguni sada aastat ning pärandati isalt pojale.

Hobuseloogad valmistatakse noorepuutüvest. Vanasti valmistati hobuseloogad ainult teatud puuliikidest. Nendeks puuliikideks olid [[harilik jalakas]], [[harilik tamm]], [[hõberemmelgas]] ja [[harilik toomingas]]. Loogameistrid arvestasid puude valikul paljusid peeneid nüansse. Näiteks aega kuna võib puud langetada ja kasvupinnase niiskuse omadusi. Harilikust jalakast ja harilikust tammest, sai väga vastupidavaid hobuselookasid, kuid need olid rasked. Hõberemmelgast ja harilikust toomingast sai kergemaid hobuselookasid. Harilikust toomingast valmistatud loogad kippusid külma talvekorral suurte koormuste korral purunema. Seega sai harilikust toomingast valmistatud lookasid kasutada ainult suvel ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] lõuna kubermangudes.&lt;ref&gt; А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт &lt;/ref&gt; 

Kõige vanemad troikarakendi rangid olid kaunistatud sisse lõigatud geomeetriliste kujunditega, milleks olid rombid, kolmnurgad, ringid ja jooned. 

19. sajandil oli Venemaa postipoiste hulgas suur nõudlus ilusate ja dekoratiivsete lookade järele. 1840. aastatel lauldi Venemaal populaarset rahvalaulu, mis algas sõnadega: &quot;Золотую дугу заложить не могу&quot;. Sel ajal olid moes kullaläikelised loogad. Need pidid visuaalselt looma efekti, et look nagu põleks kauguses ja eristuks hästi metsa või põllu taustal. Hiljem hakati kuldsetele lookadele kandma musta ja punase värviga taimornamente, mis kujutasid lillevarsi ja sakilisi taimelehti.&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot; /&gt;

1860. aastatel toimus lookade moes muutus: kuldset värvi loogad suruti välja maalingutega lookadega. Maalingutega lookadel kujutati siniseid viinamarjakobaraid, punaseid roose ja rohelisi lehti&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot; /&gt;. [[Pilt:Deutscher Photograph - Russen im Ausland - Fürst Menschikow in seiner Troika in Baden-Baden (Zeno Fotografie).jpg|pisi|Venelased välismaal: vürst Menšikov oma troikaga [[Baden-Baden]]is]]

19. sajandi lõpus maitse jälle muutus: raske look asendati peenikese loogaga. Selliste lookade puhul jäi vähe ruumi sisselõigetele ja kunstilisele puulõikele. Sel ajal kujutati musta värvi loogal värvikirevaid lillekimpe. Kokkuvõttes halvenes sel ajal maitse ja asi läks koguni niikaugele, et ühevärviline look kaunistati lihtsalt erivärviliste lintidega.&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot; /&gt;

=== Loogakellad, kuljused ja sedelgakellad ===

====== Loogakellad ======
Eesti rahva kultuuris tuntakse loogakella (vene keeles ''поддужный колокольчик'') [[aisakell|aisakellan]]a. Aga kui juttu tuleb Vene troikast, siis peaks kasutama sõna &quot;loogakell&quot;, sest troikarakendis kinnitati loogakellad nahkribaga loogahobuse looga ülemise osa külge.

Posti-loogakell võeti kasutusele Venemaa keisririigi senati kindral-prokuröri vürst [[Aleksandr Vjazemski]] (''Александр Алексеевич Вяземский, 1727−1793'') ettepanekul 1770. aastal.&lt;ref&gt; Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. &quot;Большой филателистический словарь&quot;. Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2&lt;/ref&gt; Esialgu üritati Venemaa postipoistele õpetada ka [[postisarv]]e kasutamist. Selleks kutsuti kohale koguni [[Klaipeda]]st pärit postipoiss, kelle ülesandeks oli õpetada oma Peterburi kolleegidele postisarve kasutamist. Aga postisarve kasutuselevõtmine edenes visalt – Venemaa postipoisid armastasid teatada oma kohalejõudmisest endiselt vilega. Neid trahviti küll selle eest, aga ikkagi läks nii, et postisarv jäi pelgalt sümboolseks elemendiks Venemaa postitalituses.&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot;&gt;Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. &quot;Колокола: История и современность&quot;. издательство Наука, 1985&lt;/ref&gt;

Loogakellad võeti Venemaa postipoiste poolt suure vaimustusega omaks ja need asendasid edukalt postisarve. Venemaal räägiti loogakellade kohta rahvalikke legende: postipoisikellad pärinevat [[Novgorod]]i [[veetše]] kella tükkidest. Seega sümboliseeris loogakell rahvale vabadust ja sõltumatust&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot;/&gt;.

Venemaa kõige kuulsam loogakellade valmistamise keskus oli [[Valdai]]. Valdai loogakellade edu põhjuseks oli see, et Valdai asus Peterburi ja Moskva postitee keskel. Aastatel 1817–1834 sai see tee esimese kõvakatte.&lt;ref name=&quot;qhYhf&quot; /&gt;

Troika looga külge kinnitati reeglina kolm loogakella: looga keskele kinnitati suurem kell ja tema kõrvale seoti väiksemad&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;/&gt;. Loogakellad valmistati vasesulamist. &lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263&lt;/ref&gt; Kaasajal loetakse parimaks kirikukella sulamiks sellist [[Pronks|pronksi]], mis koosneb 78–80% [[Vask|vasest]] ja 20–22% [[Tina|tinast]], ning lisandeid on mitte üle 1–2% (vastutusrikastel juhtudel ei tohi olla üle 1% lisandeid).&lt;ref&gt; Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. &quot;Колокола: История и современность&quot;. Москва: издательство Наука, 1985 &lt;/ref&gt; Loogakellad jagunesid tüüpideks, eri tüüpe iseloomustas vorm ja kella seina paksus. Tihti said loogakellad valamise käigus omale numbri. Ühesugust tüüpi loogakellasid eristasid numbrid. Numbrid iseloomustasid loogakella läbimõõtu ja kõrgust: mida suurem oli number, seda väiksem oli kella suurus. Mõnedel loogakelladel oli peal märge ''С серебром'' (vene keeles hõbedaga). Loogakellade [[spektraalanalüüs]] on aga näidanud, et hõbeda sisaldus loogakellades, millel oli märge ''С серебром'' on enam-vähem samasugune kui neil, millel polnud seda märget. Hõbeda kogus sulamis oli nii väike, et see näitab, et hõbe oli sulamisse sattunud lisandina&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt; (venekeelne sõna ''примесь'' ('lisand') tähendab siin metallivalu tehnoloogilises protsessis sulamisse sattunud metalli). On pakutud välja palju seletusi, mida tähendas loogakelladel märge ''С серебром''. Kõige tõenäolisemaks peetakse versiooni, et loogakellad olid alguses [[Hõbetamine|hõbetatud]]. Aja jooksul on hõbedakiht kelladelt ära kulunud, kuid kiri ''С серебром'' on säilinud. Sellepärast nimetati preiskurantides (Venemaa keisririigis nimetati hinnakirja preiskurandiks) loogakellasid kollasteks ja valgeteks. Valged loogakellad olid meie versiooni järgi hõbetatud, kollased aga hõbetamata&lt;ref&gt;А. К. Ганулич. &quot;Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательавда Правда,ISSN 0028-1263
&lt;/ref&gt;. 

====== Kuljused ======
[[Pilt:Troika of W. Winans LOC 2162668551.jpg|pisi|W. Winansi troika.]]

Kuljuserihma külge kinnitati 7, 9 või 11 [[Kuljus|kuljust]]&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;/&gt;. Kuljused valmistati vasesulamist. &lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt; Vasesulamist kuljuseid oli mitut tüüpi. Valmistati kollaseid (hõbetamata) ja valgeid (hõbetatud) kuljuseid. Vasesulamist kuljuste tüüpe tähistati numbritega; mida suurem number, seda suurem oli kuljuse suurus. Kõige väiksemad hobuse kuljuserihma kuljused kandsid numbreid 1 kuni 4/0, kõige suuremad kuljused numbreid 7 kuni 14.&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt; Rauast valmistatud kuljustel oli numeratsioon vastupidine: kuljuse suurenedes number vähenes kolmest või kahest kuni üheni või nullini.&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt;

====== Sedelgakellad ======
Kõige hiljem võeti kasutusele sedelgakellad (vene keeles, ''седёлочные колокольчики''&lt;ref name=&quot;sedelochny&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}&lt;/ref&gt; ehk ''седёлочные звонки'')&lt;ref name=&quot;sedelochny&quot; /&gt; &lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt;'','' inglise keeles ''Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lot - Antique Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells |url=https://www.onesourceauctions.com/auction-lot/antique-horse-harness-sleigh-saddle-chimes-bells_0ed45f9928 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.onesourceauctions.com}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2019-10-03 |pealkiri=How to Attach Harness Bells – Chimacum Tack |url=https://chimacumtack.com/blog/2019/10/03/how-to-attach-your-bells/ |vaadatud=2025-12-14 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;) – siis, kui troikasõidu kultuur hakkas juba hääbuma&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt;. Troikarakendis kasutati sedelgakellasid priipassihobuste sedelgate küljes&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;.  

Sedelgakellad leiutas Ameerika Ühendriikides [[Charles Kirchhof]]. Ta elas [[Newark|Newarki]] linnas [[Essexi maakond (New Jersey)|Essexi]] maakonnas [[New Jersey]] osariigis. Talle väljastati 29. septembril [[1863]] aastal sedelgakellade kohta Ameerika Ühendriikide patent, mille numbriks oli 40 108&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Alarm chime-bells for horses |url=https://patents.google.com/patent/US40108A/en?q=(horse+bells)&amp;before=priority:18631231&amp;after=priority:18630101&amp;oq=1863+horse+bells |keel=en |vaadatud=2025-12-14}}&lt;/ref&gt;. Ameerika Ühendriikides tuntakse sedelgakellasid ka rahvaliku nimega, milleks on Vene sadulakellad (''Russian Saddle Bells'')&lt;ref&gt;[https://americanbell.org/wp-content/uploads/2024/01/Mar-Apr-2019-Article.pdf ABA Mar-Apr 2019.indd]&lt;/ref&gt;. Ka Venemaal võeti sedelgakellad kasutusele Vene troika rakendites 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt;. Sedelgakellade kohta on teada, et Moskva voorimehed sõitsid nendega veel 1930. aastatel.&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt; Aga 21. sajandil on jälle Venemaal hakatud valmistama Vene troika rakmeid, mille komplekti kuuluvad sedelgad koos sedelgakelladega. 

Sedelgakella heliorgan oli metallist (pronksist või terasest) sfääriline 6–8&amp;nbsp;cm läbimõõduga poolkera, mille sees olid heli tekitavad tilad. Valmistati kahe, kolme ja koguni nelja helielemendiga sedelgakellasid&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt;. Kolme või nelja helielemendiga sedelgakella kaunistuselemendiks oli varda otsas tiibu sirutav kotkakuju või lüüra ja hobusejõhvidest valmistatud tutid&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;.

=== Ilulindid ===
Troika hobuste lakkadesse punutakse värvilised lindid. Lintide värvus valitakse nõnda, et need sobiksid rakmetega. Vene troika rakendis eelistatakse et ilulintide värvid oleksid erksad.  Venemaa kultuuriruumis on tavaliselt lintide värvideks sinine, punane, kollane ja muud erksad värvid. Lakkadesse punutud lindid annavad troikale võluva väljanägemise&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt;. Vahel kaunistakse ka Vene troika rakendis ka loogahobuse look värviliste lintidega.

==== Värvide tähendused Venemaa rahvalikus mütoloogias ====

* Punane. Sümboliseerib päikest ja elu.&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Sinine. Sümboliseerib vee stiihiat ja puhastumist.&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Roheline. Sümboliseerib taassündi ja noorust.&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Kollane. Sümboliseerib mulla viljakust ja heaolu ning õitsengut&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Must. Sümboliseerib toitjat Emakest maad.&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Valge. Sümboliseerib isikliku puhtuse seisundit ja vaimset murdmatust&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;. 

===== Värvide tähendused seto rahvalikus mütoloogias =====
Eesti kontekstis on punane ja valge setode rahvusvärvid. Valge värvus sümboliseerib valgust, puhtust ja selgust, seto kultuuriruumis. Kuid samaaegselt sümboliseerib valge ka Setomaal leina. Aga punane sümboliseerib seto rahvusmütoloogias elu ja elujõu värviks.

=== Loogarätid ===
Venemaal kaunistati pidulikel juhtudel hobuseloogad loogarättidega. Nendeks pidulikeks juhtudeks olid näiteks pulmad, Võinädala pidustused või noormeeste saatmine sõjaväkke. Seda kommet kohtas ka soome-ugri rahvaste juures. Näiteks vadjalaste, isurite ja tšuvaššide kultuuris. Ka Setomaal kaunistati seto rahvus kultuuriruumis pidulikel juhtudel hobuselook loogarättidega- mis olid punase ja valge värvilised kangastelgedel tehtud riidelinad. Loogarätid meenutavad setode [[Pühaserätt|pühaseräte]].

=== Pinded ===
Pinded peavad olema sellist värvi, et nad sobiksid troika rakmetega.&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt;Venemaa kultuuriruumis on pindete värvid tavaliselt, sellised, mis on ka Vene troika hobuste lakkades olevad ilulintide värvid.  

=== Kõrvad ===
Hipodroomidel kasutatakse kõrvasid, selleks et traavleid ei häiriks ootamatud helid. Ka Vene troikade võistlustel kasutakse kõrvu, et hobused oleksid kergemini juhitavad, ning ei ehmuks ootamatute helide puhul. Ka kõrvade värv valitakse selline et ta sobiks kokku rakmete ja dekoratiivlintidega.

== Troikade võistlused tänapäeval ==

=== Venemaal korraldatavad troikade võistlused ===
Venemaal korraldatavad troikade võistlused koosnevad kahest osast, troikade vigursõidust ja võidusõidust. Suvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalselt valmistatud nelja rattaga võidusõiduvankri ette. Talvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalse troikasaani ette. Venemaal valmistatakse troikade jaoks spetsiaalseid saane. Suvised ja talvised Vene troikade tšempionaadid toimuvad näiteks sellistes Venemaa linnades nagu näiteks [[Jaroslavl|Jaroslavlis]], [[Kostroma|Kostromas]], [[Moskva|Moskvas]], [[Vologda|Vologdas]] jne. Aga absoluutne Venemaa Vene troikade tšempion selgitatakse välja, kogu aasta hooaja võistlustel kogutud punktide koondsumma tulemuste põhjal. 

=== Troikade vigursõit ===
Troikade vigursõit toimub 200 × 20 meetrisel, ristkülikukujulisel alal.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Troika peab sellel alal tegema kohustuslikud vigurelemendid ettenähtud skeemi järgi. Troikajuht ja tema kaks abilist riietuvad tavaliselt traditsioonilistesse Vene rahvariietesse. Mehed riietuvad suvel Vene rahvariietele iseloomulikku särki, püksid on ilusti saapasääres.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Peas on Vene rahvariietele iseloomulik nokkmüts.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Troika kutsar võib mütsi külge kinnitada tuti või lille&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Naised kannavad [[Sarafan|sarafani]] ja peas on neil [[Kokošnik|kokošnikud]] või mõnikord lillepärjad.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Talvel kannab vigursõidu ajal troikajuht uhket tulup-kasukat, mille peale on seotud lai vöö ja peas on tal karvamüts ning käes on kindad.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Kui talvel istuvad saani tagaistmel vigursõidu ajal nais- või meesabilised, siis riietuvad nad ka talvistesse Vene rahvariietesse. Vigursõidu ajal istuvad ekipaažis kaks abilist, kellel on keelatud osa võtta troika juhtimisest.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Troikajuht ei tohi vigursõidu ajal kasutada piitsa.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;

=== Troikade võidusõit ===
Troikade võidusõit toimub 1800-meetrisel distantsil.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Ühe sõidu ajal lastakse rajale korraga ainult neli troikarakendit. Selle piiranguga soovitakse vältida kokkupõrkeid ja muid ebameeldivusi.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Võidusõidu ajal riietuvad troikajuht ja ta kaks abilist spetsiaalsetesse võidusõidukombinesoonidesse, peas on neil kiivrid ja jalas mugavad jalatsid. Võidusõidu ajal peab ekipaažis olema troikajuht ja tema kaks abilist&lt;ref&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова.А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6&lt;/ref&gt;. Võidusõidu reeglid näevad ette seda, et troikajuht juhib loogahobust ja tema abilised kes istuvad tagaistmel juhivad pikkade ohjadega priipassihobuseid. Piitsa võib kasutada ainult troikajuht.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt;

== Troika väljaõpetamine == 
=== Traavlite valik ===
Hobused rakendatakse troika rakendisse ainult alates 4.–5. eluaastast. Sest sellises vanuses on traavleid juba treenitud ja katsetatud hipodroomidel [[võidusõidukaarik]]u (Eesti traavisportlaste žargoonis nimetatakse võidusõidukaarikut traavlikäruks) ees ning loogarakendis (Venemaa autorid nimetavad loogarakendid Vene rakendiks)&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Troikad mille eesmärk on sport, seal valitakse hobused nõnda, et nad oleksid sama stiili. See tähendab seda et hobused valitakse troikarakendisse nõnda, et nad oleksid enamvähem ühte värvi ja suurusega. Ning vanus oleks ka enamvähem samasugune. Tähtis on see, et troikas olevatel hobustel oleks omavahel hea läbisaamine&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. 

=== Esimest korda troika rakendis ===
Enne troikarakendisse panekut priipassi hobuseid [[Kordetamine|kordestatakse]] või õpetatakse töötama saduldatuna, nii et hobune on rakendatud troika sorirakmetesse. Seda tehakse selleks, et priipassihobune harjuks rakmetega&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Enne troika rakendisse panekut hobuseid harjutatakse loogakelladega ja kuljuste helinaga. Ning hobuseid harjutatakse voogavate ja lipendavate erivärviliste troika kaunistus lintidega. Ja harjutatakse vilega ning hõigetega toime tulema. Alguses rakendatakse hobused üheviisi rakendisse ja hobused töötavad eraldi, kuid üksteise lähedal &lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Enne seda, kui hobused pannakse kõik korraga Vene troika rakendisse, peab kutsar olema veendunud, et loogahobuse valik on õige. Selleks rakendab ta loogahobuseks valitud hobuse saani või [[Tarantass|tarantassi]] ette ja sõidab temaga ühe nädala või kaks nädalat. Sõita tuleb loogahobusega eri allüüre&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;.

Esimest korda kolme hobuse rakendamisel troika rakendisse väsitatakse loogahobust natukene aega ekipaaži ees sõites. Aga priipassi hobuseid kordestatakse pool tundi, ajades neid ringi joostes [[Traav|traavi]] ja [[Galopp|galoppi]]. Seda tehakse selleks, et nad poleks rakendisse paneku ajal väga tulised ja närvilised. Ja seejärel rakendatakse nad ettevaatlikult troikarakendisse. Seejärel võtab kutsar loogahobuse ja priipassi hobuste ohjad kätte. Priipassi hobuseid võivad juhtida ka kaks ekipaaži istunud abilist – kumbki juhib omapoolset priipassi hobust. Abilised, kui nad ei istu veel kutsari taga, võivad joosta priipassi hobuste kõrval, ja kui näevad et kõik on korras, istuvad ekipaaži&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. 

== Troika Venemaa kultuuriloos ==

=== Troika Vene Keisririigi kultuuris ===
Kihutavast Vene troikast sai Venemaa kultuuri sümbol tänu [[Ukraina]] päritolule [[Venemaa|Vene]] kirjanikule [[Nikolai Gogol]]ile. Sest Vene troikaga sõitis Nikolai Gogoli raamatu &quot;Surnud hinged&quot; peategelane, endine maksuametnik ja kolleegiuminõunik Pavel Ivanovitš Tšitšikov&lt;ref&gt;https://sirp.ee/s1-artiklid/film/vene-telesarjad-s-naga-sirbis-xii/&lt;/ref&gt; (''Павел Иванович Чичиков'').&lt;ref&gt;https://dzen.ru/a/Yv3og_6uHT-p_fs_&lt;/ref&gt; Kuulsaks on saanud sellest raamatust pärit järgmine [[Eshatoloogia|eshatoloogiline]]&lt;ref name=&quot;ReferenceG&quot;&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=AKlooming202305.2.14&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt; Vene troika kirjeldus: 

:''&quot;Eh, troika''',''' linnutiivuline troika''',''' kes on su välja mõelnud? Teadagi, ainult elavaloomulise rahva juures sa võisidki sündida, sellel maal, mis ei armasta nalja heita, vaid on enese avara lagendikuna üle poole maailma välja sirutanud, ja mine katsu lugeda tema versti. . . Kas mitte sinagi, Venemaa, ei torma nii nagu nobe, kinnipüüdmatu troika? Venemaa, kuhu sa ometi kihutad''&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=kommunismikoitvaikem19590331.2.46&amp;srpos=4&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+gogol------------&lt;/ref&gt;''? Vasta! Ta ei vasta. Imekaunilt tiliseb aisakell; mühiseb ja muutub tuuleks tükkideks rebitud õhk; lendab mööda kõik, mis maailmas iganes on, ja kõõrdi vaadates astuvad eest kõrvale ning annavad talle teed teised rahvad ja riigid&lt;ref name=&quot;ReferenceG&quot; /&gt;.&quot;''

Troika oli Vene Keisririigis 19 saj II poolel populaarne motiiv, sest sel ajal toimus ka Venemaal tööstusrevolutsioon, mis võimaldas troika [[Motiiv|motiiviga]] trükiseid tuhandetes eksemplarides [[Tiraaž|tiražeerida]]. 1860 aastatel hakkasid Peterburi ja Moskva fotograafid valmistama piltpostkaarte mille sarja nimeks oli &quot;Vene tüübid&quot; (vene keeles “''Русские типы“'')&lt;ref&gt;https://www.stena.ee/blog/russkie-tipy-xix-veka-prostoj-lyud-moskvy-i-peterburga-foto&lt;/ref&gt;, kus kujutati ka Vene troikasid koos troikajuhtidega&lt;ref&gt;https://etoretro.ru/pic134350.htm&lt;/ref&gt;. 

19. sajandil ja 20. sajandi alguses loodi Vene Keisririigi intelligentsi poolt umbes sadakond [[Romanss|romanssi]] Vene troikadest ja postipoistest.&lt;ref name=&quot;iraklii-lu&quot;&gt;Ираклий Луарсабович Андроников. &quot;К музыке. Собрание устных рассказов&quot; Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0&lt;/ref&gt; Need laulud ja romansid said Vene Keisririigis niivõrd populaarseks, et rahvas hakkas neid pidama Vene [[rahvalaul]]udeks.&lt;ref name=&quot;iraklii-lu&quot; /&gt; Ka Nõukogude Liidu [[vinüülplaat]]idel vaikiti üpristihti maha, nende Vene troika teemaliste romansside sõnade ja muusika autorid. 

Tänu sellele et troika on väga efektne visuaalina, kasutati Vene Keisririigis väga laialdaselt Vene troika motiivi kaubandusliku [[reklaam]]i postkaartidel&lt;ref&gt;http://rusacademfilately.ru/article/philately/45279/istoriya-otkritki-reklamnie-otkritki-tovarishchestva-eynem/&lt;/ref&gt; ja plakatitel. Resultaadiks oli see, et tol ajal troika motiiv, ka teatud mõttes [[Kommertsiaalsus|kommertsialiseerus]]. 
[[File:Pyotr Nikolayevich Gruzinsky - Maslenitsa.jpg|pisi|Venemaa Keisririigi aegne [[Pjotr Gruzinski]] maal &quot;Võinädal&quot;: vene talupojad võinädalal troikadega lustimas. Maail on kujutatud tüüpilist Venemaa [[tänavküla]].]]

Troika motiivi kasutati ka laialdaselt Vene rahvalikes [[ristpiste]] tikandites&lt;ref name=&quot;uzory-v-kn&quot;&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;. Näiteks 1886 aastal anti Peterburis V. Banneri kirjastuse poolt välja &quot;Teine käsitöö album&quot; (&quot;''Второй альбом рукоделий''&quot;).&lt;ref name=&quot;uzory-v-kn&quot; /&gt; Milles olid näiteks sellised [[Rahvalik|rahvalikud]] ristpiste mustrid, mis kujutasid lillesid, kukkesid, geomeetrilisi kujundeid jne&lt;ref name=&quot;uzory-v-kn&quot; /&gt;. Ja albumis oli ka muidugi Vene troika motiiviga tikkimise skeem&lt;ref name=&quot;uzory-v-kn&quot; /&gt;. See album sai Vene Keisririigi ajal rahva seas väga populaarseks, sest tikandid olid selles raamatus pärit Venemaa rahvarõivastelt. 

Vene Keisririigis oli 19. sajandil ja 20. sajandi alguses Vene troikat kujutav metallist skulptuurike vägagi populaarne kirjutuslaua kaunistuselement&lt;ref&gt;https://www.muis.ee/museaalview/2375866&lt;/ref&gt;. Selliseid miniplastika vorme armastasid oma kirjutuslaudadele asetada Venemaa aadlikud, kaupmehed, intelligents ja riigiametnikud. Tuntumaid kunstnike kes valmistas selliseid troika skulptuure Venemaal oli [[Baltisakslased|baltisakslane]] [[Eugen Johann Naps]] (1848 –1917)&lt;ref&gt;https://dc.mus-col.com/the-authors/275/&lt;/ref&gt;.  

Vene Keisririigis valmistasid rahvapärase käsitöö meistrid lastele puidust ja ka savist stiliseeritud Vene troika, teemalisi, [[Mänguasi|mänguasju]]. Troikad ja hobused olid Vene Keisririigis vägagi populaarsed mänguasjade teemad. Sest, mänguasjade eesmärk on lapse ette valmistamine, täiskasvanu eaks, kui ta hakkab sotsiaalselt ja majanduslikult, end teostama, teatud ametis, -Vene Keisririigis olid enamik [[Agraarühiskond|agraarühiskondliku]] küla ja ka osaliselt linna ameteid seotud hobustega. 

=== Troika Nõukogude Liidu kultuuris ===
Nõukogude Liidu kultuuriruumis oli helehallide Orlovi traavlitega troika rituaalsete tegelaskujude [[Näärivana]] ja tema abilise [[Lumehelbeke|Lumehelbekese]] (ka Snegurotška) sõiduvahend&lt;ref name=&quot;kultura&quot; /&gt;. Esimene kujutis Nõukogude Liidus, kus on Näärivana Vene troika saanis, pärineb aastast 1948. Ja selleks trükiseks on 1948 uusaasta peokutse pileti trükis. Sellel trükisel on kujutatud ka tegelaskuju Karu (''Медведь'') juhtimas troikat.&lt;ref name=&quot;novaia-dat&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}&lt;/ref&gt;    

Nõukogude Liidus oli troika, mille saanis istusid näärivana ja Lumehelbeke populaarne [[uusaasta]] õnnitlus [[Postkaart|postkaartide]]&lt;ref&gt;https://www.osta.ee/naarivana-troika-tervikkaart-1981-226167775.html&lt;/ref&gt; ja [[Postmark|postmarkide]] motiiv. Esimese Nõukogude Liidu uusaasta õnnitlus postkaart kus kujutatakse Vene-troika saanis, seisvat näärivana koos punase viisnurgaga nääripeo kuusega pärineb aastast 1959&lt;ref name=&quot;ReferenceH&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}&lt;/ref&gt;, ja selle postkaardi autor oli Jevgenija Venediktovna Paškova-Selivanova&lt;ref name=&quot;novaia-dat&quot; /&gt; (''Евгения Венедиктовна Пашкова-Селиванова, 1917–1971''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Пашкова-Селиванова Евгения Венедиктовна - Электронный архив Фонда Иофе |url=https://arch2.iofe.center/person/29612 |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=arch2.iofe.center }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;). Sellel postkaardil on kujutatud ka stiliseeritud Nõukogude Liidu kosmoseraketti&lt;ref name=&quot;ReferenceH&quot; /&gt;. [[Fail:Почтовая открытка СССР &quot;С Новым годом&quot;, худ. А. Семенов, 1988, лицевая сторона.png|pisi|Nõukogude Liidu postkaart, aastast 1988, &quot;Head uut aastat!&quot;, kunstnik A. Semenov. Selle postkaardi tellimuse number Nõukogude Liidus oli 2326. ja tiraaž oli 10 miljonit eksemplari. ]]    

Nõukogude Liidus oli üks tuntumaid filme, kus oli näha Orlovi traavlitega Vene troikat&lt;ref name=&quot;nekoronova&quot;&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}&lt;/ref&gt;, oli 1964&lt;ref name=&quot;kak-sovets&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм &quot;Морозко&quot; стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}&lt;/ref&gt;. aastal linastanud muinasjutufilm, mille pealkiri on Eesti kultuuriruumis tuntud, kui “Külmataat“&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a. 23 oktoober 1965 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=kommunistvalga19651023.2.22&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; (Venemaal on filmi nimi ''„Морозко“''&lt;ref name=&quot;kak-sovets&quot; /&gt;). Selle filmi [[Filmirežissöör|režissöör]] oli [[Aleksander Rou]] (''Александр Артурович Роу, 1906–1973'').&lt;ref name=&quot;kak-sovets&quot; /&gt; Filmi “Külmataat“ kõige andunumad [[Fänn|fännid]] elasid omaaegses [[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|Tšehhoslovakkias]]-ka praegustes [[Tšehhi|Tšehhis]] ja [[Slovakkia|Slovakkias]], on see film populaarne&lt;ref name=&quot;kak-sovets&quot; /&gt;. Selle filmi jaoks valmistas Orlovi traavlitega troika ette Vladimir Fomin&lt;ref name=&quot;nekoronova&quot; /&gt;. Seoses sellega et selles filmis on ka [[Siga|kodusigadega]] (''Sus domestica'' või ''Sus scrofa domestica'') troika [[stseen]], tuli Vladmir Fominil valmistada ka sigaderakendile väikesed troikarakmed&lt;ref name=&quot;nekoronova&quot; /&gt;...     

Nõukogude Liidus said mütologiseeritud, Näärivana Vene troika Orlovi traavlite nimedeks Detsember (''Декабрь''), Jaanuar (''Январь'') ja Veebruar (''Февраль'')&lt;ref name=&quot;kultura&quot; /&gt;. Näärivana traavlite nimed pärinesid 1982&lt;ref name=&quot;istoriia-s&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}&lt;/ref&gt; aasta muusika-komöödia filmist “Tšarodei“ (vene keeles ''Чародеи'')&lt;ref name=&quot;kultura&quot; /&gt;, pärit laulust “Kolm valget hobust“ (''„Три белых коня“'')&lt;ref name=&quot;istoriia-s&quot; /&gt;. Selle laulu sõnade autor oli poeet [[Leonid Derbenjov]] (''Леони́д Петро́вич Дербенёв, 1931–1995'')&lt;ref name=&quot;istoriia-s&quot; /&gt;, aga viisi kirjutas sellele laulule helilooja [[Jevgeni Krõlatov]] (''Евгений Павлович Крылатов,'' ''1934–2019'').&lt;ref name=&quot;istoriia-s&quot; /&gt;   

=== Troika tänapäeva Vene Föderatsiooni kultuuris ===
Troika, Näärivana ja Lumehelbeke, on ka kaasaegsel Venemaal jäänud lahutamatuteks tegelaskujudeks, venemaalaste uusaasta pidude elementidena. Moskvas tegutseb ka “Orlovi traavli ja Vene troika muuseum“ (vene keeles ''Музей Орловского рысака и Русской Тройки'')&lt;ref&gt;http://museum-trotter.ru/&lt;/ref&gt;. Aga tänapäeval võib näha Moskva hipodroomil ja muudel Moskvas toimuvatel hobušõudel Venemaa kõige ilusamaid Vene troikasid, sest Moskvasse tuuakse kokku Venemaa kõige esinduslikumad Vene troika rakendid.  [[Fail:Ramenskoye racecourse 2024-07 1721496720.jpg|pisi|“Orlovi traavli ja Vene troika muuseumi“, Orlovi traavlitega Vene troika, tegemas [[Ramenskoje|Ramenskoe]] hipodroomil, demonstratsioon sõitu. Pildil, on tegu 21. saj pärineva Vene troika [[Replika|replikaga]], mis jäljendab Vene Keisririigi lõpuepohhi Vene troika rakmeid ja troikakutsari ning reisija riietust.]]

=== Troika Venemaa kommenteeritud anekdootides ===

==== Vene Keisririigi aegne troikaanekdoot ====
19. sajandi II poolel oli Moskvas populaarne järgmine poliitiline [[anekdoot]]&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot;&gt;Михаил Вострышев. &quot;Москва разгульная&quot;, Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0&lt;/ref&gt;. Selle anekdoodi puhul peab arvestama seda, et vene keeles kasutatakse sõnade “hobusõidukis reisija“, tähenduses sõna “''седок''“.

:''&quot;VOORIMEES. Sellepärast et te, härra, sõidate linnavalitsusest, julgen ma teilt küsida: Mille pärast soovitakse linnavalitsusse panda veel kümnes liige&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;?''
:''HOBUSÕIDUKIS REISIJA. Kuidas, milleks? No, näiteks, sul on raske koorem ja sa näed et troika vaevu-vaevu (jeeli-jeeli) jöntsib. Arusaadav, et kui on võimalus, siis sa rakendad veel ühe priipassihobuse abiks. Kas, ei ole nii&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;?''
:''VOORIMEES. Ei, mitte nii&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;.''
:''HOBUSÕIDUKIS REISIA. Mida sa siis teed&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;?''
:''VOORIMEES. Loogahobuse vahetan välja- nii on odavam ja kindlam&quot;.''&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;

==== Nõukogude Liidu aegne troikaanekdoot ====
“Maisi“ all mõeldakse anekdoodis [[Nikita Hruštšov]]i, kes Nõukogude Liidus kampaaniate korras populariseeris [[Harilik mais|hariliku maisi]] kasvatust. “Tatra“ all mõeldakse anekdoodis [[Nõukogude Liidu marssal|marssal]] [[Andrei Gretško|Andrei Gretškot]], kes oli aastatel 1967–1976 [[NSV Liidu Kaitseministeerium|NSV Liidu kaitseminister]].-sest tema perekonna nimi tähendab vene keeles [[Harilik tatar|hariliku tatart]].

:''&quot;[[Leonid Brežnev|Brežnevi]] ajal oli kaitseministriks Gretško. Linnast väljas peeti tema jaoks troikat ja saani [[Harilik ilves|ilvesenahkadest]] [[Tekk|tekiga]]. Armees räägiti: “Elasime maisi üle, elame ka tatra üle&lt;ref&gt;Juri Borev. &quot;Kurjast võimust vaevatud&quot;. Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1&lt;/ref&gt;.“''

== Troika Eestis ==
[[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaa kubermangude]] postijaamades olid ka kasutuses kibitkad ja postisaanid. Postisaanid olid ka postijaamdes kasutusel reisijate veol ja selle ette rakendati kolm hobust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2007-11-24 |pealkiri=Täna räägime postipoistest ja -jaamadest |url=https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest |vaadatud=2026-04-06 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt; Kibitkasse võis võta kaks kuni kolm reisijat ja postivankrisse kuni neli reisijat ning postisaani võis võta ka kuni neli reisijat&lt;ref name=&quot;ReferenceI&quot;&gt;https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest&lt;/ref&gt;. Postisaanid olid kas kinnised või lahtised&lt;ref name=&quot;ReferenceI&quot; /&gt;. 

[[Walter Dehio]] (1898–1988) kirjeldab oma raamatus &quot;Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas&quot; Vene keisririigi aegsel [[Tallinna–Peterburi postimaantee|Tallinna–Peterburi postimaanteel]] toimunud troikadega kauba vedu järgmiselt&lt;ref name=&quot;walter-deh&quot;&gt;Walter Dehio. &quot;Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas.&quot; Tallinn. kirjastus Argo, 2021 ISBN 978-9949-688-44-9&lt;/ref&gt;: 

:''&quot;Peenemad toidu- ja luksuskaubad, mida Eestis ei toodetud, toodi sisse Peterburist, Moskvast või välismaalt. [[Erhard Arnold Julius Dehio|Erhard Dehio]] ülestähendustes on kirjas, et 1860. aastal käis koguni [[Flensburg|Flensburgist]] Tallinna regulaarselt purjekas, pardal värsked [[austrid]], mis läksid gurmaanide seas ülihästi müügiks. Ka [[Apelsin|apelsinid]] toodi kiire [[Taani]] purjekaga kohale ja enne [[Balti raudtee|Peterburi raudtee]] avamist saadeti neid talvel külma eest [[Vilt|viltkatetesse]] pakitud kastides kolmehobuserakendite ehk troikadega Peterburi''&lt;ref name=&quot;walter-deh&quot; /&gt;''.&quot;''

1893. aasta 7. juulil ilmunud ''Лифляндские губернские въедомости'', mille number oli 74, mainib troikat seoses sellega, et lehes avaldati vene, saksa ja eesti keeles [[Tartu]] linna [[Voorimees|voorimeestele]] esitatud uued nõuded&lt;ref name=&quot;dea&quot;&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=livzeitung18930707.2.6&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt;. Lehe eestikeelses osas kandsid nõuded pealkirja: &quot;''Reeglid Jurjewa linna woorimeestele''&quot;. Sõna &quot;troika&quot; esineb voorimeestele esitatud nõuete kolmandas punktis&lt;ref name=&quot;dea&quot; /&gt;: 

:''&quot;3) Kutsar sab politseist sõidokarti; ühhe hobuse woorimehed ei tohi, kahhe hobuste troskadega sõita, aga kahe hobuse woorimeestel on kül se õigus, kaa ühe hobuse [[Troska|troskat]] sõitma sada. Kutsarid kes troikasid ja suurembad sõidud söidawad peawad kaa Politseist endale sõidu karti muretsema.&quot;&lt;ref name=&quot;dea&quot; /&gt;''

[[Baltisakslased|Baltisaksa]] üliõpilase [[Clas von Ramm]]i (1864-1920) mälestustes meenutatakse [[Venemaa Keisririik|Vene keisririigi]] aegse [[Tartu Ülikool]]i baltisaksa üliõpilaste [[talv|talviseid]] troikasõite järgmiselt: „Uljaid saanisõite troikaga mööda [[Emajõgi|Emajõge]] kihutades.&quot;&lt;ref&gt;https://keeljakirjandus.ee/wp-content/uploads/2019/11/RBender3_14.pdf&lt;/ref&gt; 

Aga näiteks [[Siegfried von Vegesack|Siegfried Von Vegesack]] (1888-1974) kirjeldab raamatus &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust&quot; Tartu ülikooli baltisaksa tudengite talviseid Vene troika sõite järgmiselt:&lt;ref&gt;Siegfried von Vegesack. &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust &quot;. Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9&lt;/ref&gt;

:''''[[Tekkel|Värvitekkel]] valitses linna ja selle uhked kandjad tundsid end looduse isandatena. Minagi kandsin toona [[Värvid|punarohevalget]] [[Korporatsioon Livonia|Livonia]] teklit ja olin selle üle päris uhke. Küll sai kihutatud kahehobusevoorimehega mööda [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tänava]]&lt;nowiki/&gt;t, et end oma äsja saadud [[Värvid|värvides]] „imestavale rahvale” näidata; sai sõidetud lippude lehvides, hobustel punarohevalged suletutid kaunistuseks küljes, linnast välja, et seal mõnes [[Kõrts|kõrtsis]], [[Keeri|Keeril]], [[Vasula|Vasulas]], [[Haaslava|Haaslavas]] või [[Pühajärve|Pühajärvel]] [[Üliõpilaskorporatsioon|korporatsiooni]] aastapäeva tähistada; talvel sai tuisatud kuljuste kõlinal troikaga mööda Emajõe [[Jää|jääd]] [[Kvissentali]], [[Lemmatsi|Lemmatsisse]] või [[Jänese kõrts|Jänese kõrtsi]] – teiste sõnadega tundsime end kui mitte looduse isandatena, siis vähemalt selle väikese linna piiramatute valitsejatena, mis sest, et tavaliselt polnud taskus muud kui maksmata arved''.&quot;&lt;ref&gt;Siegfried von Vegesack. &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust &quot;. Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9&lt;/ref&gt;

:''''Ilmselt ma ei liialda, kui väidan, et vaevalt oli kuskil mujal nii üksmeelset, võib-olla isegi nii ülemeelikut tudengielu kui vanas Tartus. Peale arvukate [[Ball|eraballide]] ja [[Heategevus|heategevusürituste]] olid kuulsad [[Bürgermusse|Musse]] ja ballid, harrastusteatrite etendused, [[Jahipidamine|jahikäigud]] ja marulised [[Pulmad|pulmapeod]] ümbruskaudsetes [[Mõis|mõisates]] – viimased kestsid vähemalt kolm päeva ja meid tudengeid kutsuti sinna alati [[Kaksteist|tosinate]] viisi tantsupartneriteks. Või siis korraldati Emajõe jääl noorte daamide seltsis troikasõite või sõideti kahekesi [[Saan|saanis]] läbi lumme mattunud metsade – isegi [[Kuuvalgus|kuuvalgel]]!&quot;''&lt;ref&gt;Siegfried von Vegesack. &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust &quot;. Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9&lt;/ref&gt;

Vene keisririigi ajal oli troikadega sõitmine moes, näiteks Tartu voorimees hüüdnimega Vana Naelapea võis korraga välja panna kolm või neli troikat.&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=tartumaateataja19400807.1.8&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt;

[[Petserimaa]]l sõideti troikadega kuni 1940. aastani [[Petseri]] linnas [[võinädal]]al – kuni tolle ajani kuulus troikadega sõitmine võinädalal petserimaalaste võinädala tähistamise kultuuri juurde.&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=uuseesti19400206.2.104&amp;srpos=1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+petserimaa------------ &lt;/ref&gt; Petseri linnas sõitsid võinädalal hobusaanidega noored poisid ja tüdrukud.&lt;ref name=&quot;uus-eesti&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Uus Eesti 6 veebruar 1940 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=uuseesti19400206.2.104&amp;srpos=1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-troika+petserimaa------------ |vaadatud=2024-08-12 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; Petserimaal oli levinud rahvapärimus, et mida pikemad sõidud tehti hobustega võinädalal, seda pikemaks kasvab suvel põllupeal [[harilik lina]].&lt;ref name=&quot;uus-eesti&quot; /&gt; 

1983. aastal, kui tähistati [[Tallinna Hipodroom|Tallinna hipodroomi]] 60. aastapäeva, demonstreeriti hipodroomi juubelipidustustel kolme pruuni&lt;ref name=&quot;oma-hobu-v&quot;&gt;Oma Hobu, veebruar, nr 1 (52) 2012 aasta, Tallinna hipodroomi lugu&lt;/ref&gt; traavli täkuga&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sirpjavasar19830909.1.5&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt; klassikalist troikat&lt;ref name=&quot;oma-hobu-v&quot; /&gt;. Kui 2006. aasta 18. juunil tähistati [[Tori Hobusekasvandus|Tori hobusekasvanduse]] 150. aastapäeva, siis seal näidati ka troikat,&lt;ref&gt;https://epl.delfi.ee/kultuur/tori-hobusekasvandus-8212-150?id=51042226&lt;/ref&gt; mille ette olid rakendatud [[Eesti hobune|Eesti hobused]]. 

21. sajandil on Eestis Vene troika sõidu kultuur väljasurnud. Väljasurmise põhjusteks on 20. sajandil toimunud Nõukogude Liidu okupatsioon, mille tulemusena [[Nõukogude Liit]] eemaldas Eestilt Petseri maakonna alad. Ka Petserimaad tabas pärast Teist maailmasõda [[kollektiviseerimine]], ning [[Sovetiseerimine|sovetlik]] religioonivastane poliitika, mis hävitas praktiliselt [[Setod|seto]] ja ka selle piirkonna vene talukultuuri ning [[Õigeusk|õigeusu]] kalendrit jälginud Petseri linna kultuuri. 20. sajandil tabas Eestit ka baltisaksa kultuuri hääbumine, mille tõttu hääbus baltisaksa mõisakultuur ja kõik need eeltoodud tegurid tekitasid Eestis Vene troika kultuuri hääbumise. 
[[Pilt:Hoffmann saanisõit.jpg|pisi|Baltisaksa kunstniku [[Oskar Hoffmann|Oskar Georg Adolf Hoffmanni]] pilt &quot;Saanisõit&quot;. Troikat juhtiva postipoisi müts on tüüpiline Venemaa Keisririigi aja postipoisi punase ülaosaga müts]]

=== Varia ===

Eesti NSV-s valmistas [[Liviko]] [[Viin (jook)|viina]] Sibirskaja vodka (''Сибирская водка'' – 'Siberi viin'). Viin oli 45% ja pudel pooleliitrine. Viinapudeli etikett oli venekeelne. Etiketil oli kujutatud talvist Vene troikat kihutamas majade taustal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191027151033/https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |arhiivimisaeg=2019-10-27 |vaadatud=2019-10-27}}&lt;/ref&gt;  

== Vaata ka ==
* [[Orlovi traavel]]
* [[Eesti hobune]]
* [[Orlov]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;p7pnI&quot;&gt;Александр Николаевич Вигилев. &quot;История отечественной почты&quot; (Вторая часть). Издательство Связь,1979&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nGKIA&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Поддужный колокольчик&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 7, 1982 год, издательство Правда&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PrgYv&quot;&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики&quot; издательство Серебряный век 2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qhYhf&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Поддужный колокольчик&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GsBnG&quot;&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики&quot;. издательство Серебряный век 2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot;&gt;Татьяна Константиновна Ливанова. &quot;Лошади&quot;. издательство Астрель, 2004&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;evckv&quot;&gt;А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. издательство Аквариум Принт, 2015&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1sjNT&quot;&gt;Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;j5Ho4&quot;&gt;Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. издательство АСТ-ПРЕСС СКД,2003&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot;&gt;. Ганулич, А. М. ПолзуноваА. А. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot; издательство Аквариум Принт, 2016&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* Татьяна Константиновна Ливанова. &quot;Лошади&quot;. Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8
* Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6
* А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6
* А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2
* А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Бега и Рысаки. История и современность&quot; Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6
* В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. &quot;Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников&quot; Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0
* А. К. Ганулич. &quot;Слышен звон бубенцов издалека…&quot;. Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X
* Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1
* Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2008, ISBN 978-5-902238-42-3
* Публ. и авт. вступ. ст. О. В. Фомина &quot;Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова&quot;. Москва: издательство Грифон, 2014, ISBN 978-5-98862-163-8
* Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. &quot;Коневодство. Справочник&quot;. Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7
* Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. &quot;Большой филателистический словарь&quot;. Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2
* Шангина Изабелла Иосифовна. &quot;Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь&quot;. Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00337-x
* Шангина Изабелла Иосифовна, &quot;Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия&quot;. Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00650-6
* Надежда Рычкова, Вера Комарова, &quot;Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами&quot;. Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8
* Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. &quot;Колокола: История и современность&quot;. Москва: издательство Наука, 1985
* Александр Николаевич Вигилев. &quot;История отечественной почты&quot; (Вторая часть). Москва: издательство Связь, 1979
* Игорь Бобылев. &quot;Ветер в гриве. Horses&quot;. Москва: издательство Планета. 1976
* А. К. Ганулич. &quot;Поддужный колокольчик&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263
* Ираклий Луарсабович Андроников. &quot;К музыке. Собрание устных рассказов&quot; Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0
* А. К. Ганулич. &quot;Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263
* Михаил Вострышев. &quot;Москва разгульная&quot;, Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0
* Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8
* Walter Dehio. &quot;Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas.&quot; Tallinn. kirjastus Argo, 2021 ISBN 978-9949-688-44-9
* Juri Borev. &quot;Kurjast võimust vaevatud&quot;. Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1
* Siegfried von Vegesack. &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust &quot;. Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9

[[Kategooria:Sõidukid]]
[[Kategooria:Venemaa kultuur]]
[[Kategooria:Etnograafia]]</text>
      <sha1>h1u97403p9roozmzeuzvtj2f4ml411r</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260721</id>
      <parentid>7260575</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T23:09:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-49839-29</username>
        <id>237576</id>
      </contributor>
      <origin>7260721</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="89647" sha1="3zzydaldu5nt19cpestnhh3l1cip1co" xml:space="preserve">{{viita}}
{{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}}

'''Troika''' ja ka '''Vene troika''' (vene keeles ''Русская тройка'') on [[Venemaa]]l ja selle lähikonnas kasutuses olev kolme hobuserakend. Klassikaline Vene troika on maailmas ainuke [[Allüür|mitmeallüürne]] rakend. Troika loogahobune (vene keeles ''коренник'') paikneb troika rakendis keskel. Troikarakendis peab loogahobune jooksma täpset ja kiiret [[traav]]i. Troikarakendis nimetatakse loogahobuse kõrval olevaid hobuseid priipassihobusteks (vene keeles ''пристяжные''). Priipassihobused peavad troikarakendis jooksma [[Galopp|galoppi]].  

Troikarakendi loogahobune rakendatakse [[Aisad|ais]]ade ja [[rangid]]ega, priipassihobused rangide või [[sori]]dega. Eelistakse sorirakendeid, sest sorid annavad priipassi hobustele dekoratiivsuse. Priipassihobused rakendatakse saani või suvise neljarattalise loomveoki ette [[treng|trengide]] ja [[kolk]]ide abil.  

== Ajalugu ==
=== Narva ja Peterburi vaheline postitee ===
[[Pilt:Orlowski podrozny.jpg|pisi|[[Aleksandr Orlovski]]. &quot;Reisija [[kibitka]]s&quot;. Litograafia, 1819]]
[[Narva]] ja [[Peterburi]] vaheline postitee oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] esimene regulaarposti näidispostiliin. Seoses sellega koostas Narva posti peajärelevaataja, [[polkovnik]] A. M. Volkov 3. novembril 1770&lt;ref name=&quot;p7pnI&quot; /&gt; järgmise dokumendi: &quot;Расписание в какое время по скольку почтовых лошадей в упряжки брать проезжающим по Нарвской дороге по новоучрежденным почтовым станам&quot; ('sõidu plaan, mis ajal mitu postihobust rakendisse võtta, mis sõidavad Narva maanteel vastasutatud postijaamade kaudu'). See nägi ette, et talveperioodil (1. detsembrist kuni 15. märtsini) ja suveperioodil (15. maist kuni 15. septembrini) oli ühele või kahele reisijale ette nähtud posti[[kibitka]] ette rakendada kaks hobust, kolmele reisijale aga kolm hobust. Ülejäänud aastaaegadel oli ette nähtud ühele reisijale kaks hobust ja kahele reisijale kolm hobust ning kolmele reisijale neli hobust &lt;ref name=&quot;p7pnI&quot; /&gt;. Peterburi ja Narva vahelise postitee kohta käiv dokument on esimene Venemaa keisririigi postialane dokument, kus lubatakse postiveoks kolm hobust ette rakendada. Hobused rakendati postikibitka ette järgmiselt: keskele loogahobune ja tema kõrvale priipassihobused. Nii sündiski klassikaline Vene troika.&lt;ref name=&quot;nGKIA&quot; /&gt;

=== Troikast kui Venemaa Keisririigi peamisest postiveo vahendist ===
Troikarakendist kujunes Venemaa keisririigi [[feldjääger|feldjäägrite]] ja postikullerite sõiduvahend, kellel oli vaja kiiresti postisaadetis adressaadini viia. Esialgu sõideti troikadega [[Peterburi]]st [[Tsarskoje Selo]]sse ja [[Narva]], aga edaspidi jõudis troikasõit inimeste igapäevaellu.&lt;ref name=&quot;PrgYv&quot; /&gt;Termin &quot;troika&quot; võeti Venemaa keisririigi postidokumentides kasutusele 1807. aastal.&lt;ref name=&quot;qhYhf&quot; /&gt; 1808. aastal laiendati Narva ja Peterburi vahelise postitee kohta käivat dokumenti sättega, kui palju hobuseid võtta rakendisse kõikidele Vene keisririigi postitraktidele.&lt;ref name=&quot;shangina-i&quot;&gt;Шангина Изабелла Иосифовна. &quot;Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь&quot;. Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003 ISBN 5-352-00337-Х&lt;/ref&gt; [[Postipoiss|Postipoisid]] sõitsid troikadega suhteliselt kiiresti. Venemaa keisririigis oli postiveoreeglites ette nähtud troika keskmine kiirus postiteedel: sügisel kaheksa [[Verst|versta]] tunnis, kevadel kümme versta tunnis, aga talvel, kui troikarakendit kasutati [[saan]]i ees, kaksteist versta tunnis. Need kiiruse piirangud ei kehtinud feldjäägritele ja kulleritele, nemad võisid kihutada nii kiiresti, kui võimalik&lt;ref name=&quot;GsBnG&quot; /&gt;. [[Aleksandr Puškin]]i andmetel võis väga hea ja kiire troika arendada kiirust 45 kilomeetrit tunnis ja vahel rohkemgi.&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot; /&gt; Muidugi ei jõua ükski troika pidevalt sellist maksimaalset kiirust hoida, aga lühikest aega võib see sõitjatele anda sellise tunde, et troika &quot;lendab&quot; teel – sellest on tulnudki [[Nikolai Gogol]]i poolt vene keeles kasutusele võetud troika kirjanduslik nimetus &quot;troikalind&quot;.

Troikadega sõit muutus Venemaal väga populaarseks – troikadega sõitsid riigiametnikud, eraisikud ja kõik, kes hindasid kiiret sõitu. Aga lõpuks tekitas see Venemaa teedel paraja segaduse, [[postijaam]]ade ülemad ja personal ei saanud enam aru, kas maanteel sõidab kulleritroika või teeb kohalik mõisnik oma isikliku troikaga lõbusõitu. Nimelt oli probleemiks see, et kõik ühiskonnakihid soovisid sõita loogakelladega kaunistatud hoburakenditega.

Selleks, et olukorda kontrolli alla saada, võttis [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat]] 18. detsembril 1836 vastu seaduse, et postiveokid varustatakse alates 1837. aastast loogakelladega ja eraisikutel keelatakse loogakellade kasutamine. Selle seaduse järgi kohustati eraisikuid vabastama tee postiveokile ning hoidma end teepeenra parempoolsele küljel.&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Слышен звон бубенцов издалека…&quot;. издательство Советская Россия, 1990&lt;/ref&gt;

Venemaa keisririigis rajati [[Postijaam|postijaamade]] hooned [[klassitsism]]iajastul, lähtudes ülevenemaalistest tüüpfassaadidest. Selliseid hooneid leidub ka Eestis, sest [[Balti kubermangud|Balti kubermange]] läbis Venemaa keisririigi suur postitee ehk Miitavi–Riia–Peterburi postitee pikkusega 335 versta. Sellel teel oli 17 postijaama. [[Pilt:Nikolai Sverchkov - Troika (5).jpg|pisi|Postitroika]]

Postitroikade rakendites olid levinumateks hobusteks [[:ru:Вятская_лошадь|Vjatka tõugu]] hobused. Rikkad mõisnikud ja kaupmehed eelistasid troikarakendis suursuguseid [[Orlovi traavel|Orlovi traavleid]].

Postijaamas teenindati eelisjärjekorras feldjäägreid ja postikullereid. Hobuseid anti reisijatele vastavalt sellele, missugune oli nende ühiskondlik positsioon, kõik olenes inimese seisusest, mille määratles [[Teenistusastmete tabel]].&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt; Näiteks 1. klass kuuluv [[Kindralfeldmarssal (Venemaa)|kindralfeldmarssal]] (''Генерал-фельдмаршал''), ja kantsler (''Канцлер''), ning teised 1. klassi kuuluvad isikud võisid võta vastavalt oma vajadustele postijaamast 20 hobust&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;.  2. klassi kuuluvad isikud, nagu näiteks [[tõeline salanõunik]] (''Действительный тайный советник''), võisid postijaamast võta 15 hobust ja 3. klassi kuluvad isikud võisid võta 12 hobust&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. Kolmandasse klassi kuulusid näiteks [[salanõunik]] (''Тайный советник; alates 1724'') ja [[kindralleitnant]] (''Генерал-лейтенант; kuni 1741 ja alates 1796'') ning [[viitseadmiral]] (''Вице-адмирал'')&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. Seevastu näiteks 9. klassist kuni 14. klassi kuuluvad persoonid võisid võtta ainult kolm hobust&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. Seega Vene troikadega sõitsid näiteks postitraktidel,  [[kapten|jalaväe kapten]] (''Капитан в пехоте; 1722–1884''), ja [[titulaarnõunik]] (''Титулярный советник'')&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. Aga lõpetuseks isikud kes kuulusid alates 13. klassi, neile lubati võta postijaamades ainult 2 hobust&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. 

Postitroikade hiilgeaja lõpetas Venemaal [[raudtee]]de ehitamine, mis viis selleni, et paljud postijaamad suleti ning postijaamapidajad ja postipoisid kaotasid oma igapäevase töö. Paljud postipoisid ehk venepäraselt ''jamžik''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;id suundusid linnadesse, kus vajati iga päev [[Voorimees|voorimehi]]. Aga osa endiseid postipoisse sulandus pärast postijaamade sulgemist [[Talupoeg|talupoegkonna]] hulka.

=== Troikad 19. sajandi II poole ja 20. sajandi alguse Vene Keisririigis ===
[[Pilt:Horse drawn sledge, in Russia LCCN2001705701.tif|pisi|Venemaa keisririigi aegne foto: paraadtroikarakmetega esinduslik troika hoovis]]

Seoses massilise raudteede rajamisega kaotas loogakellade kasutamise piirang oma tähtsuse ja eraisikud hakkasid oma troikade lookadele kinnitama loogakellasid. Troika [[traavel|traavlite]] kaela riputati [[kuljus]]ed. Kuljused olid levinud sellepärast, et kuljustele ei rakendunud riiklikud kasutuspiirangud. Sellel ajastul kujunes troikast niinimetatud ''ямская гармонь'', mida võiks eesti keelde tõlkida kui 'postipoisi [[karmoška]]' – rikkalikult kuljuste ja loogakelladega ehitud paraadrakmetes troika. 19. sajandi lõpus lõppes postiteedel hobustega posti ja reisijate vedu&lt;ref name=&quot;shangina-i&quot; /&gt;. Troikasid hakati kasutama rikaste linlaste ja mõisnike sõidutamisel võinädalal ja muudel talvistel rahvaürituste rongkäikudel.&lt;ref name=&quot;shangina-i&quot; /&gt; Vanasti oli Venemaal kombeks, et noored tegid hommikusi [[võinädal]]a, kirikupühadega seotud ja [[Svjatkad|svjatkade]] saanisõite; noored naised võisid sõita pidude ajal saaniga igal ajal, aga abielupaarid ja eriti rikkad talupojad sõitsid pidude ajal saaniga õhtupoolsel ajal.&lt;ref&gt;  Шангина Изабелла Иосифовна, &quot;Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия&quot;  Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003, ISBN: 5-352-00650-6 &lt;/ref&gt;

1911&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot;&gt;Татьяна Константиновна Ливанова. &quot;Лошади&quot;. Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8&lt;/ref&gt;. aasta [[:en:Festival_of_Empire|Festival of Empire]]'l võisid londonlased näha kahte troikarakendit&lt;ref&gt;Игорь Бобылев. &quot;Ветер в гриве. Horses&quot;. Москва: издательство Планета. 1976&lt;/ref&gt;. Üks troikarakend oli helehallide hobustega troika ja teiseks oli ronkmustade hobustega troika.&lt;ref name=&quot;igor-bobyl&quot;&gt;Игорь Бобылев. &quot;Ветер в гриве. Horses&quot;. Москва: издательство  Планета. 1976&lt;/ref&gt;. Londonlastele esitletud troikad oli suurepärased. Helehallide hobustega troika loogahobuseks oli 13 aasta vanune&lt;ref name=&quot;igor-bobyl&quot; /&gt;, Hrenovi hobusekasvanduses sündinud Orlovi traavel Ratnik Turetski (''Ратник Турецкий''), kes oli eelnevalt võitnud võiduajamistel Venemaa keiserliku auhinna&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;ja priipassihobusteks olid streletski tõugu hobused&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. [[London|Londoni]] näitusel sai see troika esimese auhinna&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot; /&gt;. Sellest troikast maalis pildi [[Sergei Vorošilov]] (''Сергей Семёнович Ворошилов'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Praegu võib näha seda pilti [[K. Timirjazevi nimeline Moskva Põllumajanduse Akadeemia|K. Timirjazevi nimelise Moskva Põllumajanduse Akadeemia]] juures olevas Hobusekasvanduse muuseumis&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Aga ronkmustadega hobustega troika loogahobuseks oli Orlovi traavel Mutsii (''Муций'') ja see troika sai Londoni näitusel teise auhinna&lt;ref name=&quot;igor-bobyl&quot; /&gt;. Aga neid kahte troikarakendit pidi Festival of Empire'l näitama külastajate huvi tõttu iga päev, vaatamata sellele et näituse programmis oli ettenähtud see, et troikasid demonstreeritakse ainult üks kord&lt;ref name=&quot;igor-bobyl&quot; /&gt;.

[[Esimene maailmasõda|Esimene Maailmasõda]] ja sellele järgnenud [[Venemaa kodusõda|Venemaa Kodusõda]] vähendas Venemaa külades noorte inimeste hulka ja see aitas sellele kaasa et vene troikade sõidu kultuur hakkas hääbuma.

=== Troikade võiduajamised Venemaa Keisririigis ===
Umbes 200 aastat tagasi hakati [[Peterburi]]s ja [[Moskva]]s korraldama troikade võiduajamisi. Neid korraldati kinnikülmunud jõel ja [[hipodroom]]idel või linnast väljas olevatel aladel 15–45 versta pikkustel distantsidel. 1847. aastal asutati Vene troikade jaoks keiserlik auhind (''Императорский приз'').&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot;&gt;Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6&lt;/ref&gt;
 
2. juulil 1847 toimusid Moskvas [[Hodõnka väli|Hodõnka väljal]] Vene troikade võiduajamised. Selleks puhuks oli Hodõnka väljale maha pandud kolme versta pikkune ringtee. Sellest sündmusest on säilinud V. Kopteva kirjeldus&lt;ref&gt;А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. издательство Аквариум Принт 2015&lt;/ref&gt;:

:''&quot;Peaaegu et iga päev sõitsid ja läksid Moskva elanikud avarale Hodõnka väljale, et imetleda väga häid traavleid, kes kaunilt ja kiirelt kihutasid jooksu ajal. Aga 2. juulil tuli väljale ja sõitis kohale veelgi rohkem uudishimulikke: nad täitsid tihedalt kogu välja, nad ronisid majade katustele, mis asusid raja ääres, ronisid korstnatele, hõivasid tarad, ja kõik nad ootasid üksmeelselt kõrgendatud tähelepanuga rahvalikku vaatemängu – tuliste ja kiirete troikade sõitu. Sõit koosnes üheteistkümnest ringist, see teeb 33 versta. Esimeseks tuli nelja pretendendi hulgast kaupmees Karaulovile kuuluv postitroika, läbides distantsi ajaga 1 tund, 21 minutit ja 11 sekundit.&quot;''

=== Troikad Nõukogude Liidus ===
[[Jossif Stalin|Jossiv Stalini]] valitsemise ajal oli Vene troika kultuur põlu all kui tsarismi ja aadlikultuuri sümbol. Kuid [[Nikita Hruštšov]]&lt;nowiki/&gt;i valitsemise ajal toimunud [[Sulaaeg]], võimaldas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] taaselustada Vene troika kultuuri.

[[Vladimir Fomin|Vladimir Fominiga]] (''Владимир Иванович Фомин, tegelikult sündis 1927 aastal, kuid ametlikesse dokumentidesse pandi aasta 1928–2010'') on seotud Vene troika kultuuri taaselustamine Nõukogude Liidus. 1954. aasta alguses tuli Vladimiri Riikliku Hobusekasvatuse Talli direktor M. A Mogilevkin (''М. А. Могилевкин'') Moskvast koju [[Vladimir]]i lähedal olevasse [[Zakljazmenski]] (''Заклязьменский'') asulasse. Direktor tuli ettepanekuga taastada Vene troika kultuur ja valmistada ette 1955. aastal Moskvas toimuva Üleliidulise Põllumajandusenäituse jaoks ette troikarakend. Sellel ajal olid troikad säilinud võibolla ainult [[Siber|Siberis]], aga Venemaa keskosas oli sellajal troikade kultuur väljasurnud. Direktori meelest oli ainult Vladimir Fomin võimeline troikaga ümber käima. Taastatava Vene troika eeskujuks võeti vanade piltide [[Reproduktsioon|reproduktsioonid]], kus oli kujutatud Vene troikade rakmeid&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Слышен звон бубенцов издалека…&quot;. Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X&lt;/ref&gt; ja hobuserakmete müügikataloog &quot;Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова&quot;. Taastatava Vene troika väljanägemise kiitis heaks Fomini vanaisa.&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt; Vene troika sai valmis, et esineda Moskvas [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus|Üleliidulisel Põllumajandusnäitusel]] ja troikat juhtis Vladimir Fomin. 

1959. aastal kinkis Nikita Hruštšov [[Filantroopia|filantroobile]] ja ettevõtjale, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ohio|Ohio osariigi]] senaatorile&lt;ref name=&quot;ReferenceE&quot;&gt;https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html&lt;/ref&gt; [[Cyrus Stephen Eaton]]ile (1883–1979) Orlovi traavlitega&lt;ref name=&quot;kultura&quot;&gt;https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au&lt;/ref&gt; Vene troika,&lt;ref name=&quot;ReferenceE&quot; /&gt; mille oli välja õpetanud ja treeninud Vladimir Fomin.&lt;ref name=&quot;ReferenceE&quot; /&gt;

1959. aastal tegi Vladimir Fomin Ameerika Ühendriikides ja Euroopa suurlinnades troikaga näidissõite, esinedes [[New York|New Yorgis]], [[Ottawa]]s, [[Leipzig]]is ja [[Budapest]]is.&lt;ref name=&quot;1sjNT&quot; /&gt;
Kümme aastat hiljem esines ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] edukalt enda väljaõpetatud helehallide Orlovi traavlite troikaga. Ajakirjandus nimetas troikat &quot;hallideks liiliateks aasal&quot;&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot; /&gt; ja Fominit Vene troikade kuningaks&lt;ref name=&quot;j5Ho4&quot; /&gt;.

1957. aastal toimuski [[Moskva hipodroom]]il esimene Nõukogude Liidu Vene troikade võiduajamiste tšempionaat. Tšempionaadi võitjaks tuli Moskva hipodroomi troika, mille loogahobuseks oli Nagib (''Нагиб'') ja sõitjaks oli [[Aleksandr Roštšin]]&lt;ref name=&quot;evckv&quot; /&gt; (''Александр Романович Рощин, 1907–1977''). Hipodroomidel nimetatakse kutsarit sõitjaks. Mitte ametlikult kasutatakse Venemaa hipodroomidel ametialases [[žargoon]]is troikasõitja tähenduses, ka nimetust ''troetšnik'' (vene keeles ''Троечник).'' Ka Vene Keisririigis oli kasutuses sõna ''troetšnik.'' Tol ajal tähistati sellise rahva keelse sõnaga, sellist [[Voorimees|voorimeest]] ja [[Kutsar|kutsarit]] ning eelkõige [[Postipoiss|postipoissi]], kel olid head [[Pädevus|pädevused]] Vene troika rakendi juhtimisel.

1958 aastal sai Moskva hipodroomi direktoriks [[Jevgeni Dolmatov]] (''Евгений Николаевич Долматов 1899–1977''), kes viibis aastatel 1937-1940 GULAG is arreteerituna.&lt;ref&gt;https://vgulage.name/authors/dolmatov-evgenij-nikolaevich/&lt;/ref&gt; Tema teeneks on see, et Moskva hipodroomil hakati regulaarselt korraldama traditsionaalseid hobuvõistlusi&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot;&gt;А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2&lt;/ref&gt;. Siia kuulus ka Vene troikade võiduajamiste taaselustamine Nõukogude Liidus&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;. Ja ka [[Tatšanka|tatšankade]] võiduajamiste korraldamine- mille ette oli traditsionaalselt rakendatud neli hobust ning muud etnograafilised hobuvõistlused&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;. Tema initsiatiivi toetas Nõukogude Liidu Põllumajanduse Ministeerium&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;. Tema ettevõtmised Moskva Hipodroomil viisid selleni, et paljudes Nõukogude Liidu hipodroomidel ja riiklikes hobusekasvandustes hakati tegelema regulaarselt Vene troikadega ning tatšanka rakenditega&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;. 

[[Vene NFSV]] hakati korraldama üritusi nimega &quot;Pidu Vene talv&quot;- nendest üritusest pidi kujunema välja [[Sovetiseerimine|sovetlik]] [[Võinädal|Võinädala]] asendus&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot;&gt;Надежда Рычкова, Вера Комарова, &quot;Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами&quot;. Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8&lt;/ref&gt;. Kus müüdi rahvale pannkooke, esinesid folkloori kollektiivid ja ka Vene troikad pidid osalema nende pidustuste teatraalse osana&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;. Esimene &quot;Pidu Vene talv&quot; toimus 1957 aastal [[Sarapul|Sarapuli]] linnas&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;. Aga Moskvas toimus samasugune üritus nimega &quot;Pidu Vene talv&quot;, [[Lužniki staadion|Lužniki staadionil]] 23. veebruaril 1958 aasal&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;. Nendel üritustel said Vene troikadega sõita ainult väljavalitud persoonid, näiteks tööeesrindlased&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt; ja ülejäänud rahvas sai troika sõite ainult pealtvaatajatena jälgida&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;. See eristas neid üritusi Vene Keisririigi aegsest Võinädalast, kus said ka tavalised külaelanikud troikaga sõita&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;.  

1982. aastal esindas [[Essen]]is [[Saksamaa]]l Nõukogude Liitu rahvusvahelisel hobuste müüginäitusel Equitana helehall Moskva hobusekasvanduse troika. Aga loogahobuseks oli Hrenovi hobusekasvanduses sündinud Orlovi traavel Pjostrõi Palas (''Пёстрый Палас'') ja priipassihobusteks terski tõugu hobused&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Vene troika juhiks oli [[Timofei Poljakov]] (''Тимофей Прокопьевич Поляков'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. See troika tunnistati Essenis mitmikrakendite meistriks.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;

1989. aastal esines Essenis hõbehall troika&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Loogahobuseks oli 1983 aastal sündinud Orlovi traavel Valss (''Вальс'') ja kelle vanemateks olid traavlid Lukavõi (''Лукавыи'') ning Vnutška (''Внучка'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Troika priipassi hobusteks olid terski tõugu Tsegel (''Цегель'') ja Tsiemir (''Циэмир'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Selle Vene troika valmistas näituse jaoks ette [[Mihhail Pupko]] (''Михаил Гидальевич Пупко'' ''1933-1995'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Aga sama aasta sügistalvise hooaja rahvusvahelisel hobuste näitusel [[Pariis]]is tekitas see troika suure sensatsiooni – Prantsusmaal nähti esimest korda troikat.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;
=== Troikad tänapäeva Venemaa Föderatsioonis ===
[[Pilt:Troika akron.jpg|pisi|[[Venemaa]] praeguse aja troikarakend. Tegu on Moskvast pärineva troikaga, mis esineb [[Vologda]] hipodroomil]]

1990. aastatel oli [[Venemaa|Venemaa Föderatsioonis]] Orlovi traavlite kasvatuses suur langus.&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot;&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Бега и Рысаки. История и современность&quot; Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6&lt;/ref&gt; Sellel ajal olid Orlovi traavlid väljasuremise äärel&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; ja ka Vene troikade kultuur oli suures kriisis&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. 1997. aastal oli Orlovi traavli [[Mära|märade]] arvukus kukkunud 800 piirile&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; - teadlaste arvates peab tõu säilimise puhul olema vähemalt 1000 mära.&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; Sel ajal olid paljud Venemaa hobusekasvandused niivõrd laostunud, et nendes olevad Orlovi traavlid surid nälga või viidi lihaks&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt;. 

1997 aastal toimus Moskva hipodroomil Vene Föderatsiooni esimene Vene troikade võiduajamine&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;, mille teeb erakordseks see, et see oli esimene troikade võiduajamine, pärast Nõukogude Liidu kollapsit ja see toimus Orlovi traavlite kasvatuse kriisi ajal. Aga selle võiduajamise võitjaks tuli troika, mille loogahobuseks oli Moskva Hobusekasvatuse nr 1 traavel Aleksandrit (''Александрит'') ja troikajuhiks oli [[Aleksander Pankov]] (''Александр Николаевич Панков 1946'')&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt; 

Suured teened Orlovi traavli tõu ja Vene troika kultuuri päästmisel, nendel rasketel aastatel oli Venemaa Traavli Hobusekasvatuse Assotsiatsioonil Содружества (vene keeles 'koostöö')&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt;. Väga tähtis tegelane oli selles organisatsioonis Moskva hipodroomi töötaja , [[Alla Polzunova]] ''(Алла Михайловна Ползунова 1937-2021''), kel olid suured teened Orlovi traavlite tõu päästmisel ja ka Vene troikade kultuuri elushoidmisel nendel aastatel&lt;ref&gt;В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. &quot;Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников&quot; Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0&lt;/ref&gt;.See organisatsioon alustas koostööd Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooniga. Prantsusmaa poolelt oli Orlovi traavli tõu päästmisel väga oluline persoon krahv [[Dominique de Bellaigue]], kes oli aastatel 1997-2019 Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooni juht.   

1997 aastal külastasid selle [[Prantsusmaa]] organisatsiooni esindajad, Venemaa hobusekasvandusi, kus kasvatati Orlovi traavleid.&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; Need Venemaa ja Prantsusmaa organisatsioonid leppisid omavahel kokku, et Prantsusmaa hipodroomil [[:fr:Hippodrome_de_Vincennes|Hippodrome de Vincennes]]s hakatakse korraldama üritust &quot;Venemaa päevad&quot; ja [[Moskva hipodroom|Moskva Hipodroomil]] hakatakse korraldama üritust &quot;Prantsusmaa päevad&quot; – kokkuleppe järgi pidid nendel üritustel kindlasti olema Orlovi traavlid.&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; Nende kokkulepitud ürituste [[sponsor]] oli Prantsusmaa Traavi Assotsiatsioon&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt;. Nendel üritustel toimusid Orlovi traavlite klassikalised võiduajamised [[võidusõidukaarik]]utega ja ka vene troikade sõidud. 1999 aastal toimusid Moskva hipodroomil esimesed &quot;Prantsusmaa päevad&quot;&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt;. Ning 2000. aasta detsembris ja 2001. aastal esinesid [[Pariis]]i hipodroomil Hippodrome de Vincennes &quot;Venemaa päevadel&quot; korraga kolm Vene troikat. Troikad demonstreerisid Pariisis &quot;Vene troikade balletti&quot; – troikade sünkroonitud vigursõitu ja demonstratiivset troikade võidusõitu.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;  [[Pilt:Тройка МКЗ 1 .jpg|pisi|&quot;Moskva Hobusekasvatuse Nr 1&quot;, (vene keeles &quot;Московский конный завод № 1&quot;) Orlovi traavlitega troika 2018 aasta augustis looduses.]]  

2004. aastal tegi Prantsusmaa telekanal [[:fr:Equidia|Equidia]] Vene troikadest filmi. Filmis ei pööratud tähelepanu mitte ainult Vene troikale kui välimuselt väga efektsele rakendile, vaid ka Vene troika rakendi kirjeldamisele ja sellele, kuidas troikat juhitakse &lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot;&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6&lt;/ref&gt;.
Tänu nendele pingutustele saabus 2000 aastatel uus tõus Venemaa troika kultuuris ja Orlovi traavlite kasvatuses.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;

Venemaal kasutati stiliseeritud Vene-troika kujutist televisioonikanali Rossia-1 uudiste teleprogrammi „Vesti„ (''Вести'') alguse videovinjetis, aastatel 1991-1993. Aga hiljem kasutas Rossia-1 oma uudiste alguse videovinjetis Vene Föderatsiooni kõige kuulsamat hallikas-valget Vene-troikat, mille loogahobuseks on eelmainitud, 28. märtsil 1992 aastal Moskva Hobusekasvatus Nr 1 sündinud Vene-traavli täkk Aleksandrit&lt;ref name=&quot;ru&quot;&gt;https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246&lt;/ref&gt;. Aleksandridi isaks on Regbi`s Star (Рагби’с Стар) ja tema emaks on Assambleja (''Ассамблея'') ning ta kannab identifitseerimise mikrokiipi numbriga, 643098100001388&lt;ref name=&quot;ru&quot; /&gt;. Ja selle kuulsa Vene-troika priipassihobusteks on Orlovi traavlid Priz (''Приз'') ja и Vitok (''Виток'')&lt;ref name=&quot;index&quot;&gt;https://myseldon.com/ru/news/index/256896920{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;. Seda legendaarset Vene-troikat juhtis Venemaa seitsme kordne&lt;ref&gt;http://pokrovmedia.ru/kubok-gubernatora-bolshoj-vladimirskij-trakt-2015-zavoeval-semikratnyj-chempion-po-gonkam-na-russkix-trojkax-a-pankov/?ysclid=mlgwff2azh692009109{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; Vene troikade võiduajamiste võitja Aleksander Pankov &lt;ref name=&quot;index&quot; /&gt;.

Tänapäeval peetakse Venemaal hipodroomidel võistlusi, mille komponentideks on troikade võidusõit ja vigursõit. Aga 23. jaanuaril 2026. võttis Venemaa Spordi Ministeeriumi komisjon vastu otsuse, et Vene troikade võiduajamised lisatakse ametlikult spordiliikide registrisse, kui Venemaa rahvusport&lt;ref&gt;https://dzen.ru/a/aYoV-hD7Vhuwa9cL&lt;/ref&gt;. 

== Troikarakendi komponendid ==

=== Troika rakmed ===
Troika [[rakmed]] valmistati Venemaal reeglina musta värvi naharibadest. Rakmed kaunistati väikeste metallplaadikestega ja sadade metalllitritega. Troikarakmete kõige iseloomulikumaks detailiks olid nahkribade otsas olevad [[Tutt|tutid]]. Rikkalikult kaunistatud rakmeid kutsutigi Venemaal paraadtroikarakmeteks (''упряжь троечная парадная'').
[[Pilt:Кучер 13.jpg|pisi|Vene keisririigi aegne foto: Kalessi ette rakendatud esinduslik troika. ]]

Troikarakmete metalldetailid tehti vasesulamitest. [[Sulam]]id, millest tehti rakmete ehisdetailid, kandsid järgmisi nimetusi: niinimetatud Poola hõbe (''польское серебро'') ja roheline vask (''зеленая медь'') ja [[tombak]].&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot;&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 ISBN 978-5-4238-0321-6&lt;/ref&gt; Poola hõbedaks nimetati [[melhior]]i, mis koosnes vasest (79%) ja niklist (21%). Tombak ja niinimetatud roheline vask on [[Vask|vase]] ja [[Tsink|tsingi]] sulamid. Tombak, millest tehti rakmete ehisdetaile, sisaldas 15% tsinki, aga roheline vask sisaldas 30% tsinki.&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt; Algul tehti rakmete metalldetailid [[Metallivalu|valumeetodil]], hiljem aga hakati neid [[Stantsimine|stantsima]].&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt; Poola hõbedast detailid on hõbedase läikega, tombakist ja rohelisest vasest detailid on aga kollase läikega. 

=== Rangid ===
Tänapäeval valmistatakse [[Venemaa|Vene Föderatsioonis]] troikarakmeid koos loogahobuse [[Rangid|rangidega]]. Venemaal on kasutusel järgmine rangisuuruste numeratsioon (vahemikus 0–11)&lt;ref&gt; А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 &lt;/ref&gt;. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate rangide mõõdud millimeetrites &lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot;&gt;Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. &quot;Коневодство. Справочник&quot;. Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7&lt;/ref&gt;
|-
! Rangi number !! Rangi pikkus !! Rangi laius 
|-
|  0 || 440 || 210
|-
|  1 || 460 || 230
|-
|  2 || 485 || 240
|-
|  3 || 510 || 250
|-
|  4 || 535 || 260
|-
|  5 || 555 || 270
|-
|  6 || 585 || 280
|-
|  7 || 610 || 310
|-
|  8 || 640 || 340
|-
|  9 || 670 || 360
|-
|  10|| 710 || 380
|-
|  11|| 740 || 400
|}
=== Valjad ===
Paraadtroikarakmeid iseloomustavad plaadikeste ja litritega kaunistatud valjad. Väga iseloomulik on Vene troika valjastele lõuaalune dekoratiivne lisarihm mille küljes on ilututt. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ Venemaal kasutatavate valjaste mõõtmed millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Valjaste number !! Põserihma pikkus 
|-
| 0 || –
|-
| 1 || 415
|-
| 2 || 435
|-
| 3 || 455
|-
| 4 || 475
|}
 
=== Sorid ===
Vene troika rakendis kasutatakse sorisid priipassi hobuste rakendamisel. Sorid koosnevad rinnarihmast ja kanderihmast. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate soride mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Soride number !! Kanderihma pikkus !! Rinnarihma pikkus
|-
| 1 || 450 || 800
|-
| 2 || 580 || 1100
|}
=== Sedelgad ===
Vene troika rakendis hoiab [[sedelgas]] koos sedelgarihmaga loogahobuse rangid, looga ja aisad õiges asendis. Sõltuvalt hobuse turja kujust kasutatakse lame- või looksedelgat. Looksedelgat kasutatakse rohkem loogahobuse rakendamisel. Kui on tegu paraadtroikarakmetega siis on ka loogahobusel dekoratiivne lamesedelgas. Priipassihobuste turjadele pannakse dekoratiivsed lamesedelgad. Vene troika lamesedelgate otstes on dekoratiivrihmad koos tuttidega. Paraadtroikarakmete puhul kinnitatakse priipassihobuste lamesedelgate külge sedelgakellad.
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate lamesedelgate mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Lamesedelga number !! Lamesedelga katteosa 
(''покрышка'') pikkus
! Lamesedelga katteosa 
(''покрышка'') laius
|-
| 1 || 650 || 150
|-
| 2 || 750 || 180
|}
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate looksedelgate mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Looksedelga number !! Looksedelga katteosa 
(''покрышка'') pikkus
! Looksedelga katteosa 
(''покрышка'') laius
|-
| 1 || 440 || 185
|-
| 2 || 440 || 185
|}

=== Leid ===
Vene troika rakendis on tähtsal kohal leid. Leide abil saavad hobused pidurdada ja tagurdada. Leid koosnevad küljerihmast, mis paikneb ümber hobuse keha ja kinnitub roomadele. Leide seljarihm ja põikrihmad hoiavad küljerihma õiges asendis. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate leide mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Leide number !! Küljerihma pikkus !! Põikrihma pikkus
|-
| 1 || 4000 || 980
|-
| 2 || 4400 || 1030
|-
| 3 || 4900 || 1080
|-
| 4 || 5400 || 1180
|}

=== ''Peremjot''{{'}}id ===
Paraadtroikarakmetele on iseloomulik priipassi hobuste leide külge kinnitatavad ja vajadusel eemaldatavad kolmnurgakujulised nahkribadest valmistatud rippekaunistused ''peremjot''{{'}}id (vene keeles ''перемёт''). Kolmnurgakujulisest ''peremjot''{{'}}ist ripnevad kolm nahkriba, mille otsas on tutid. Aga ''peremjot''{{'}}i keskel olevad nahkribad moodustavad dekoratiivse ruudu. ''Peremjot'' kinnitatakse priipassi hobuse väljasspoolsete leide külge. Kokku on Vene troika paraadtroikarakmete komplektis kaks ''peremjot''{{'}}i mis paiknevad priipassi hobuste leide väliskülgedel.
[[Pilt:In joyful Russia (1897) (14597353090).jpg|pisi|1897. aastast pärit troika foto. Külgmisel priipassi hobusel on näha tüüpiline rippekaunistus ''peremjot.'']]

=== Look ===
Vene troika kõige esinduslikum ja pilkupüüdvaim detail on loogahobuse [[look]]. Hästi valmistatud look teenis omanikku mitukümmend või koguni sada aastat ning pärandati isalt pojale.

Hobuseloogad valmistatakse noorepuutüvest. Vanasti valmistati hobuseloogad ainult teatud puuliikidest. Nendeks puuliikideks olid [[harilik jalakas]], [[harilik tamm]], [[hõberemmelgas]] ja [[harilik toomingas]]. Loogameistrid arvestasid puude valikul paljusid peeneid nüansse. Näiteks aega kuna võib puud langetada ja kasvupinnase niiskuse omadusi. Harilikust jalakast ja harilikust tammest, sai väga vastupidavaid hobuselookasid, kuid need olid rasked. Hõberemmelgast ja harilikust toomingast sai kergemaid hobuselookasid. Harilikust toomingast valmistatud loogad kippusid külma talvekorral suurte koormuste korral purunema. Seega sai harilikust toomingast valmistatud lookasid kasutada ainult suvel ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] lõuna kubermangudes.&lt;ref&gt; А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт &lt;/ref&gt; 

Kõige vanemad troikarakendi rangid olid kaunistatud sisse lõigatud geomeetriliste kujunditega, milleks olid rombid, kolmnurgad, ringid ja jooned. 

19. sajandil oli Venemaa postipoiste hulgas suur nõudlus ilusate ja dekoratiivsete lookade järele. 1840. aastatel lauldi Venemaal populaarset rahvalaulu, mis algas sõnadega: &quot;Золотую дугу заложить не могу&quot;. Sel ajal olid moes kullaläikelised loogad. Need pidid visuaalselt looma efekti, et look nagu põleks kauguses ja eristuks hästi metsa või põllu taustal. Hiljem hakati kuldsetele lookadele kandma musta ja punase värviga taimornamente, mis kujutasid lillevarsi ja sakilisi taimelehti.&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot; /&gt;

1860. aastatel toimus lookade moes muutus: kuldset värvi loogad suruti välja maalingutega lookadega. Maalingutega lookadel kujutati siniseid viinamarjakobaraid, punaseid roose ja rohelisi lehti&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot; /&gt;. [[Pilt:Deutscher Photograph - Russen im Ausland - Fürst Menschikow in seiner Troika in Baden-Baden (Zeno Fotografie).jpg|pisi|Venelased välismaal: vürst Menšikov oma troikaga [[Baden-Baden]]is]]

19. sajandi lõpus maitse jälle muutus: raske look asendati peenikese loogaga. Selliste lookade puhul jäi vähe ruumi sisselõigetele ja kunstilisele puulõikele. Sel ajal kujutati musta värvi loogal värvikirevaid lillekimpe. Kokkuvõttes halvenes sel ajal maitse ja asi läks koguni niikaugele, et ühevärviline look kaunistati lihtsalt erivärviliste lintidega.&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot; /&gt;

=== Loogakellad, kuljused ja sedelgakellad ===

====== Loogakellad ======
Eesti rahva kultuuris tuntakse loogakella (vene keeles ''поддужный колокольчик'') [[aisakell|aisakellan]]a. Aga kui juttu tuleb Vene troikast, siis peaks kasutama sõna &quot;loogakell&quot;, sest troikarakendis kinnitati loogakellad nahkribaga loogahobuse looga ülemise osa külge.

Posti-loogakell võeti kasutusele Venemaa keisririigi senati kindral-prokuröri vürst [[Aleksandr Vjazemski]] (''Александр Алексеевич Вяземский, 1727−1793'') ettepanekul 1770. aastal.&lt;ref&gt; Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. &quot;Большой филателистический словарь&quot;. Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2&lt;/ref&gt; Esialgu üritati Venemaa postipoistele õpetada ka [[postisarv]]e kasutamist. Selleks kutsuti kohale koguni [[Klaipeda]]st pärit postipoiss, kelle ülesandeks oli õpetada oma Peterburi kolleegidele postisarve kasutamist. Aga postisarve kasutuselevõtmine edenes visalt – Venemaa postipoisid armastasid teatada oma kohalejõudmisest endiselt vilega. Neid trahviti küll selle eest, aga ikkagi läks nii, et postisarv jäi pelgalt sümboolseks elemendiks Venemaa postitalituses.&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot;&gt;Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. &quot;Колокола: История и современность&quot;. издательство Наука, 1985&lt;/ref&gt;

Loogakellad võeti Venemaa postipoiste poolt suure vaimustusega omaks ja need asendasid edukalt postisarve. Venemaal räägiti loogakellade kohta rahvalikke legende: postipoisikellad pärinevat [[Novgorod]]i [[veetše]] kella tükkidest. Seega sümboliseeris loogakell rahvale vabadust ja sõltumatust&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot;/&gt;.

Venemaa kõige kuulsam loogakellade valmistamise keskus oli [[Valdai]]. Valdai loogakellade edu põhjuseks oli see, et Valdai asus Peterburi ja Moskva postitee keskel. Aastatel 1817–1834 sai see tee esimese kõvakatte.&lt;ref name=&quot;qhYhf&quot; /&gt;

Troika looga külge kinnitati reeglina kolm loogakella: looga keskele kinnitati suurem kell ja tema kõrvale seoti väiksemad&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;/&gt;. Loogakellad valmistati vasesulamist. &lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263&lt;/ref&gt; Kaasajal loetakse parimaks kirikukella sulamiks sellist [[Pronks|pronksi]], mis koosneb 78–80% [[Vask|vasest]] ja 20–22% [[Tina|tinast]], ning lisandeid on mitte üle 1–2% (vastutusrikastel juhtudel ei tohi olla üle 1% lisandeid).&lt;ref&gt; Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. &quot;Колокола: История и современность&quot;. Москва: издательство Наука, 1985 &lt;/ref&gt; Loogakellad jagunesid tüüpideks, eri tüüpe iseloomustas vorm ja kella seina paksus. Tihti said loogakellad valamise käigus omale numbri. Ühesugust tüüpi loogakellasid eristasid numbrid. Numbrid iseloomustasid loogakella läbimõõtu ja kõrgust: mida suurem oli number, seda väiksem oli kella suurus. Mõnedel loogakelladel oli peal märge ''С серебром'' (vene keeles hõbedaga). Loogakellade [[spektraalanalüüs]] on aga näidanud, et hõbeda sisaldus loogakellades, millel oli märge ''С серебром'' on enam-vähem samasugune kui neil, millel polnud seda märget. Hõbeda kogus sulamis oli nii väike, et see näitab, et hõbe oli sulamisse sattunud lisandina&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt; (venekeelne sõna ''примесь'' ('lisand') tähendab siin metallivalu tehnoloogilises protsessis sulamisse sattunud metalli). On pakutud välja palju seletusi, mida tähendas loogakelladel märge ''С серебром''. Kõige tõenäolisemaks peetakse versiooni, et loogakellad olid alguses [[Hõbetamine|hõbetatud]]. Aja jooksul on hõbedakiht kelladelt ära kulunud, kuid kiri ''С серебром'' on säilinud. Sellepärast nimetati preiskurantides (Venemaa keisririigis nimetati hinnakirja preiskurandiks) loogakellasid kollasteks ja valgeteks. Valged loogakellad olid meie versiooni järgi hõbetatud, kollased aga hõbetamata&lt;ref&gt;А. К. Ганулич. &quot;Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательавда Правда,ISSN 0028-1263
&lt;/ref&gt;. 

====== Kuljused ======
[[Pilt:Troika of W. Winans LOC 2162668551.jpg|pisi|W. Winansi troika.]]

Kuljuserihma külge kinnitati 7, 9 või 11 [[Kuljus|kuljust]]&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;/&gt;. Kuljused valmistati vasesulamist. &lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt; Vasesulamist kuljuseid oli mitut tüüpi. Valmistati kollaseid (hõbetamata) ja valgeid (hõbetatud) kuljuseid. Vasesulamist kuljuste tüüpe tähistati numbritega; mida suurem number, seda suurem oli kuljuse suurus. Kõige väiksemad hobuse kuljuserihma kuljused kandsid numbreid 1 kuni 4/0, kõige suuremad kuljused numbreid 7 kuni 14.&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt; Rauast valmistatud kuljustel oli numeratsioon vastupidine: kuljuse suurenedes number vähenes kolmest või kahest kuni üheni või nullini.&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt;

====== Sedelgakellad ======
Kõige hiljem võeti kasutusele sedelgakellad (vene keeles, ''седёлочные колокольчики''&lt;ref name=&quot;sedelochny&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}&lt;/ref&gt; ehk ''седёлочные звонки'')&lt;ref name=&quot;sedelochny&quot; /&gt; &lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt;'','' inglise keeles ''Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lot - Antique Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells |url=https://www.onesourceauctions.com/auction-lot/antique-horse-harness-sleigh-saddle-chimes-bells_0ed45f9928 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.onesourceauctions.com}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2019-10-03 |pealkiri=How to Attach Harness Bells – Chimacum Tack |url=https://chimacumtack.com/blog/2019/10/03/how-to-attach-your-bells/ |vaadatud=2025-12-14 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;) – siis, kui troikasõidu kultuur hakkas juba hääbuma&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt;. Troikarakendis kasutati sedelgakellasid priipassihobuste sedelgate küljes&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;.  

Sedelgakellad leiutas Ameerika Ühendriikides [[Charles Kirchhof]]. Ta elas [[Newark|Newarki]] linnas [[Essexi maakond (New Jersey)|Essexi]] maakonnas [[New Jersey]] osariigis. Talle väljastati 29. septembril [[1863]] aastal sedelgakellade kohta Ameerika Ühendriikide patent, mille numbriks oli 40 108&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Alarm chime-bells for horses |url=https://patents.google.com/patent/US40108A/en?q=(horse+bells)&amp;before=priority:18631231&amp;after=priority:18630101&amp;oq=1863+horse+bells |keel=en |vaadatud=2025-12-14}}&lt;/ref&gt;. Ameerika Ühendriikides tuntakse sedelgakellasid ka rahvaliku nimega, milleks on Vene sadulakellad (''Russian Saddle Bells'')&lt;ref&gt;[https://americanbell.org/wp-content/uploads/2024/01/Mar-Apr-2019-Article.pdf ABA Mar-Apr 2019.indd]&lt;/ref&gt;. Ka Venemaal võeti sedelgakellad kasutusele Vene troika rakendites 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt;. Sedelgakellade kohta on teada, et Moskva voorimehed sõitsid nendega veel 1930. aastatel.&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt; Aga 21. sajandil on jälle Venemaal hakatud valmistama Vene troika rakmeid, mille komplekti kuuluvad sedelgad koos sedelgakelladega. 

Sedelgakella heliorgan oli metallist (pronksist või terasest) sfääriline 6–8&amp;nbsp;cm läbimõõduga poolkera, mille sees olid heli tekitavad tilad. Valmistati kahe, kolme ja koguni nelja helielemendiga sedelgakellasid&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt;. Kolme või nelja helielemendiga sedelgakella kaunistuselemendiks oli varda otsas tiibu sirutav kotkakuju või lüüra ja hobusejõhvidest valmistatud tutid&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;.

=== Ilulindid ===
Troika hobuste lakkadesse punutakse värvilised lindid. Lintide värvus valitakse nõnda, et need sobiksid rakmetega. Vene troika rakendis eelistatakse et ilulintide värvid oleksid erksad.  Venemaa kultuuriruumis on tavaliselt lintide värvideks sinine, punane, kollane ja muud erksad värvid. Lakkadesse punutud lindid annavad troikale võluva väljanägemise&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt;. Vahel kaunistakse ka Vene troika rakendis ka loogahobuse look värviliste lintidega.

==== Värvide tähendused Venemaa rahvalikus mütoloogias ====

* Punane. Sümboliseerib päikest ja elu.&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Sinine. Sümboliseerib vee stiihiat ja puhastumist.&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Roheline. Sümboliseerib taassündi ja noorust.&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Kollane. Sümboliseerib mulla viljakust ja heaolu ning õitsengut&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Must. Sümboliseerib toitjat Emakest maad.&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Valge. Sümboliseerib isikliku puhtuse seisundit ja vaimset murdmatust&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;. 

===== Värvide tähendused seto rahvalikus mütoloogias =====
Eesti kontekstis on punane ja valge setode rahvusvärvid. Valge värvus sümboliseerib valgust, puhtust ja selgust, seto kultuuriruumis. Kuid samaaegselt sümboliseerib valge ka Setomaal leina. Aga punane sümboliseerib seto rahvusmütoloogias elu ja elujõu värviks.

=== Loogarätid ===
Venemaal kaunistati pidulikel juhtudel hobuseloogad loogarättidega. Nendeks pidulikeks juhtudeks olid näiteks pulmad, Võinädala pidustused või noormeeste saatmine sõjaväkke. Seda kommet kohtas ka soome-ugri rahvaste juures. Näiteks vadjalaste, isurite ja tšuvaššide kultuuris. Ka Setomaal kaunistati seto rahvus kultuuriruumis pidulikel juhtudel hobuselook loogarättidega- mis olid punase ja valge värvilised kangastelgedel tehtud riidelinad. Loogarätid meenutavad setode [[Pühaserätt|pühaseräte]].

=== Pinded ===
Pinded peavad olema sellist värvi, et nad sobiksid troika rakmetega.&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt;Venemaa kultuuriruumis on pindete värvid tavaliselt, sellised, mis on ka Vene troika hobuste lakkades olevad ilulintide värvid.  

=== Kõrvad ===
Hipodroomidel kasutatakse kõrvasid, selleks et traavleid ei häiriks ootamatud helid. Kõrvad on spetsiaalne müts, mis pannakse hobusele pähe ja kõrvade osa on seest vooderdatud spetsiaalse helisid summutava materjaliga. Kõige levinum ja tõhusam helisummutav materjal nendes kõrvades on neopreen'''.'''  Ka Vene troikade võistlustel kasutakse kõrvu, et hobused oleksid kergemini juhitavad, ning ei ehmuks ootamatute helide puhul. Ka kõrvade värv valitakse selline et ta sobiks kokku rakmete ja dekoratiivlintidega.

== Troikade võistlused tänapäeval ==

=== Venemaal korraldatavad troikade võistlused ===
Venemaal korraldatavad troikade võistlused koosnevad kahest osast, troikade vigursõidust ja võidusõidust. Suvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalselt valmistatud nelja rattaga võidusõiduvankri ette. Talvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalse troikasaani ette. Venemaal valmistatakse troikade jaoks spetsiaalseid saane. Suvised ja talvised Vene troikade tšempionaadid toimuvad näiteks sellistes Venemaa linnades nagu näiteks [[Jaroslavl|Jaroslavlis]], [[Kostroma|Kostromas]], [[Moskva|Moskvas]], [[Vologda|Vologdas]] jne. Aga absoluutne Venemaa Vene troikade tšempion selgitatakse välja, kogu aasta hooaja võistlustel kogutud punktide koondsumma tulemuste põhjal. 

=== Troikade vigursõit ===
Troikade vigursõit toimub 200 × 20 meetrisel, ristkülikukujulisel alal.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Troika peab sellel alal tegema kohustuslikud vigurelemendid ettenähtud skeemi järgi. Troikajuht ja tema kaks abilist riietuvad tavaliselt traditsioonilistesse Vene rahvariietesse. Mehed riietuvad suvel Vene rahvariietele iseloomulikku särki, püksid on ilusti saapasääres.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Peas on Vene rahvariietele iseloomulik nokkmüts.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Troika kutsar võib mütsi külge kinnitada tuti või lille&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Naised kannavad [[Sarafan|sarafani]] ja peas on neil [[Kokošnik|kokošnikud]] või mõnikord lillepärjad.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Talvel kannab vigursõidu ajal troikajuht uhket tulup-kasukat, mille peale on seotud lai vöö ja peas on tal karvamüts ning käes on kindad.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Kui talvel istuvad saani tagaistmel vigursõidu ajal nais- või meesabilised, siis riietuvad nad ka talvistesse Vene rahvariietesse. Vigursõidu ajal istuvad ekipaažis kaks abilist, kellel on keelatud osa võtta troika juhtimisest.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Troikajuht ei tohi vigursõidu ajal kasutada piitsa.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;

=== Troikade võidusõit ===
Troikade võidusõit toimub 1800-meetrisel distantsil.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Ühe sõidu ajal lastakse rajale korraga ainult neli troikarakendit. Selle piiranguga soovitakse vältida kokkupõrkeid ja muid ebameeldivusi.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Võidusõidu ajal riietuvad troikajuht ja ta kaks abilist spetsiaalsetesse võidusõidukombinesoonidesse, peas on neil kiivrid ja jalas mugavad jalatsid. Võidusõidu ajal peab ekipaažis olema troikajuht ja tema kaks abilist&lt;ref&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова.А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6&lt;/ref&gt;. Võidusõidu reeglid näevad ette seda, et troikajuht juhib loogahobust ja tema abilised kes istuvad tagaistmel juhivad pikkade ohjadega priipassihobuseid. Piitsa võib kasutada ainult troikajuht.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt;

== Troika väljaõpetamine == 
=== Traavlite valik ===
Hobused rakendatakse troika rakendisse ainult alates 4.–5. eluaastast. Sest sellises vanuses on traavleid juba treenitud ja katsetatud hipodroomidel [[võidusõidukaarik]]u (Eesti traavisportlaste žargoonis nimetatakse võidusõidukaarikut traavlikäruks) ees ning loogarakendis (Venemaa autorid nimetavad loogarakendid Vene rakendiks)&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Troikad mille eesmärk on sport, seal valitakse hobused nõnda, et nad oleksid sama stiili. See tähendab seda et hobused valitakse troikarakendisse nõnda, et nad oleksid enamvähem ühte värvi ja suurusega. Ning vanus oleks ka enamvähem samasugune. Tähtis on see, et troikas olevatel hobustel oleks omavahel hea läbisaamine&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. 

=== Esimest korda troika rakendis ===
Enne troikarakendisse panekut priipassi hobuseid [[Kordetamine|kordestatakse]] või õpetatakse töötama saduldatuna, nii et hobune on rakendatud troika sorirakmetesse. Seda tehakse selleks, et priipassihobune harjuks rakmetega&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Enne troika rakendisse panekut hobuseid harjutatakse loogakelladega ja kuljuste helinaga. Ning hobuseid harjutatakse voogavate ja lipendavate erivärviliste troika kaunistus lintidega. Ja harjutatakse vilega ning hõigetega toime tulema. Alguses rakendatakse hobused üheviisi rakendisse ja hobused töötavad eraldi, kuid üksteise lähedal &lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Enne seda, kui hobused pannakse kõik korraga Vene troika rakendisse, peab kutsar olema veendunud, et loogahobuse valik on õige. Selleks rakendab ta loogahobuseks valitud hobuse saani või [[Tarantass|tarantassi]] ette ja sõidab temaga ühe nädala või kaks nädalat. Sõita tuleb loogahobusega eri allüüre&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;.

Esimest korda kolme hobuse rakendamisel troika rakendisse väsitatakse loogahobust natukene aega ekipaaži ees sõites. Aga priipassi hobuseid kordestatakse pool tundi, ajades neid ringi joostes [[Traav|traavi]] ja [[Galopp|galoppi]]. Seda tehakse selleks, et nad poleks rakendisse paneku ajal väga tulised ja närvilised. Ja seejärel rakendatakse nad ettevaatlikult troikarakendisse. Seejärel võtab kutsar loogahobuse ja priipassi hobuste ohjad kätte. Priipassi hobuseid võivad juhtida ka kaks ekipaaži istunud abilist – kumbki juhib omapoolset priipassi hobust. Abilised, kui nad ei istu veel kutsari taga, võivad joosta priipassi hobuste kõrval, ja kui näevad et kõik on korras, istuvad ekipaaži&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. 

== Troika Venemaa kultuuriloos ==

=== Troika Vene Keisririigi kultuuris ===
Kihutavast Vene troikast sai Venemaa kultuuri sümbol tänu [[Ukraina]] päritolule [[Venemaa|Vene]] kirjanikule [[Nikolai Gogol]]ile. Sest Vene troikaga sõitis Nikolai Gogoli raamatu &quot;Surnud hinged&quot; peategelane, endine maksuametnik ja kolleegiuminõunik Pavel Ivanovitš Tšitšikov&lt;ref&gt;https://sirp.ee/s1-artiklid/film/vene-telesarjad-s-naga-sirbis-xii/&lt;/ref&gt; (''Павел Иванович Чичиков'').&lt;ref&gt;https://dzen.ru/a/Yv3og_6uHT-p_fs_&lt;/ref&gt; Kuulsaks on saanud sellest raamatust pärit järgmine [[Eshatoloogia|eshatoloogiline]]&lt;ref name=&quot;ReferenceG&quot;&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=AKlooming202305.2.14&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt; Vene troika kirjeldus: 

:''&quot;Eh, troika''',''' linnutiivuline troika''',''' kes on su välja mõelnud? Teadagi, ainult elavaloomulise rahva juures sa võisidki sündida, sellel maal, mis ei armasta nalja heita, vaid on enese avara lagendikuna üle poole maailma välja sirutanud, ja mine katsu lugeda tema versti. . . Kas mitte sinagi, Venemaa, ei torma nii nagu nobe, kinnipüüdmatu troika? Venemaa, kuhu sa ometi kihutad''&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=kommunismikoitvaikem19590331.2.46&amp;srpos=4&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+gogol------------&lt;/ref&gt;''? Vasta! Ta ei vasta. Imekaunilt tiliseb aisakell; mühiseb ja muutub tuuleks tükkideks rebitud õhk; lendab mööda kõik, mis maailmas iganes on, ja kõõrdi vaadates astuvad eest kõrvale ning annavad talle teed teised rahvad ja riigid&lt;ref name=&quot;ReferenceG&quot; /&gt;.&quot;''

Troika oli Vene Keisririigis 19 saj II poolel populaarne motiiv, sest sel ajal toimus ka Venemaal tööstusrevolutsioon, mis võimaldas troika [[Motiiv|motiiviga]] trükiseid tuhandetes eksemplarides [[Tiraaž|tiražeerida]]. 1860 aastatel hakkasid Peterburi ja Moskva fotograafid valmistama piltpostkaarte mille sarja nimeks oli &quot;Vene tüübid&quot; (vene keeles “''Русские типы“'')&lt;ref&gt;https://www.stena.ee/blog/russkie-tipy-xix-veka-prostoj-lyud-moskvy-i-peterburga-foto&lt;/ref&gt;, kus kujutati ka Vene troikasid koos troikajuhtidega&lt;ref&gt;https://etoretro.ru/pic134350.htm&lt;/ref&gt;. 

19. sajandil ja 20. sajandi alguses loodi Vene Keisririigi intelligentsi poolt umbes sadakond [[Romanss|romanssi]] Vene troikadest ja postipoistest.&lt;ref name=&quot;iraklii-lu&quot;&gt;Ираклий Луарсабович Андроников. &quot;К музыке. Собрание устных рассказов&quot; Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0&lt;/ref&gt; Need laulud ja romansid said Vene Keisririigis niivõrd populaarseks, et rahvas hakkas neid pidama Vene [[rahvalaul]]udeks.&lt;ref name=&quot;iraklii-lu&quot; /&gt; Ka Nõukogude Liidu [[vinüülplaat]]idel vaikiti üpristihti maha, nende Vene troika teemaliste romansside sõnade ja muusika autorid. 

Tänu sellele et troika on väga efektne visuaalina, kasutati Vene Keisririigis väga laialdaselt Vene troika motiivi kaubandusliku [[reklaam]]i postkaartidel&lt;ref&gt;http://rusacademfilately.ru/article/philately/45279/istoriya-otkritki-reklamnie-otkritki-tovarishchestva-eynem/&lt;/ref&gt; ja plakatitel. Resultaadiks oli see, et tol ajal troika motiiv, ka teatud mõttes [[Kommertsiaalsus|kommertsialiseerus]]. 
[[File:Pyotr Nikolayevich Gruzinsky - Maslenitsa.jpg|pisi|Venemaa Keisririigi aegne [[Pjotr Gruzinski]] maal &quot;Võinädal&quot;: vene talupojad võinädalal troikadega lustimas. Maail on kujutatud tüüpilist Venemaa [[tänavküla]].]]

Troika motiivi kasutati ka laialdaselt Vene rahvalikes [[ristpiste]] tikandites&lt;ref name=&quot;uzory-v-kn&quot;&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;. Näiteks 1886 aastal anti Peterburis V. Banneri kirjastuse poolt välja &quot;Teine käsitöö album&quot; (&quot;''Второй альбом рукоделий''&quot;).&lt;ref name=&quot;uzory-v-kn&quot; /&gt; Milles olid näiteks sellised [[Rahvalik|rahvalikud]] ristpiste mustrid, mis kujutasid lillesid, kukkesid, geomeetrilisi kujundeid jne&lt;ref name=&quot;uzory-v-kn&quot; /&gt;. Ja albumis oli ka muidugi Vene troika motiiviga tikkimise skeem&lt;ref name=&quot;uzory-v-kn&quot; /&gt;. See album sai Vene Keisririigi ajal rahva seas väga populaarseks, sest tikandid olid selles raamatus pärit Venemaa rahvarõivastelt. 

Vene Keisririigis oli 19. sajandil ja 20. sajandi alguses Vene troikat kujutav metallist skulptuurike vägagi populaarne kirjutuslaua kaunistuselement&lt;ref&gt;https://www.muis.ee/museaalview/2375866&lt;/ref&gt;. Selliseid miniplastika vorme armastasid oma kirjutuslaudadele asetada Venemaa aadlikud, kaupmehed, intelligents ja riigiametnikud. Tuntumaid kunstnike kes valmistas selliseid troika skulptuure Venemaal oli [[Baltisakslased|baltisakslane]] [[Eugen Johann Naps]] (1848 –1917)&lt;ref&gt;https://dc.mus-col.com/the-authors/275/&lt;/ref&gt;.  

Vene Keisririigis valmistasid rahvapärase käsitöö meistrid lastele puidust ja ka savist stiliseeritud Vene troika, teemalisi, [[Mänguasi|mänguasju]]. Troikad ja hobused olid Vene Keisririigis vägagi populaarsed mänguasjade teemad. Sest, mänguasjade eesmärk on lapse ette valmistamine, täiskasvanu eaks, kui ta hakkab sotsiaalselt ja majanduslikult, end teostama, teatud ametis, -Vene Keisririigis olid enamik [[Agraarühiskond|agraarühiskondliku]] küla ja ka osaliselt linna ameteid seotud hobustega. 

=== Troika Nõukogude Liidu kultuuris ===
Nõukogude Liidu kultuuriruumis oli helehallide Orlovi traavlitega troika rituaalsete tegelaskujude [[Näärivana]] ja tema abilise [[Lumehelbeke|Lumehelbekese]] (ka Snegurotška) sõiduvahend&lt;ref name=&quot;kultura&quot; /&gt;. Esimene kujutis Nõukogude Liidus, kus on Näärivana Vene troika saanis, pärineb aastast 1948. Ja selleks trükiseks on 1948 uusaasta peokutse pileti trükis. Sellel trükisel on kujutatud ka tegelaskuju Karu (''Медведь'') juhtimas troikat.&lt;ref name=&quot;novaia-dat&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}&lt;/ref&gt;    

Nõukogude Liidus oli troika, mille saanis istusid näärivana ja Lumehelbeke populaarne [[uusaasta]] õnnitlus [[Postkaart|postkaartide]]&lt;ref&gt;https://www.osta.ee/naarivana-troika-tervikkaart-1981-226167775.html&lt;/ref&gt; ja [[Postmark|postmarkide]] motiiv. Esimese Nõukogude Liidu uusaasta õnnitlus postkaart kus kujutatakse Vene-troika saanis, seisvat näärivana koos punase viisnurgaga nääripeo kuusega pärineb aastast 1959&lt;ref name=&quot;ReferenceH&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}&lt;/ref&gt;, ja selle postkaardi autor oli Jevgenija Venediktovna Paškova-Selivanova&lt;ref name=&quot;novaia-dat&quot; /&gt; (''Евгения Венедиктовна Пашкова-Селиванова, 1917–1971''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Пашкова-Селиванова Евгения Венедиктовна - Электронный архив Фонда Иофе |url=https://arch2.iofe.center/person/29612 |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=arch2.iofe.center }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;). Sellel postkaardil on kujutatud ka stiliseeritud Nõukogude Liidu kosmoseraketti&lt;ref name=&quot;ReferenceH&quot; /&gt;. [[Fail:Почтовая открытка СССР &quot;С Новым годом&quot;, худ. А. Семенов, 1988, лицевая сторона.png|pisi|Nõukogude Liidu postkaart, aastast 1988, &quot;Head uut aastat!&quot;, kunstnik A. Semenov. Selle postkaardi tellimuse number Nõukogude Liidus oli 2326. ja tiraaž oli 10 miljonit eksemplari. ]]    

Nõukogude Liidus oli üks tuntumaid filme, kus oli näha Orlovi traavlitega Vene troikat&lt;ref name=&quot;nekoronova&quot;&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}&lt;/ref&gt;, oli 1964&lt;ref name=&quot;kak-sovets&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм &quot;Морозко&quot; стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}&lt;/ref&gt;. aastal linastanud muinasjutufilm, mille pealkiri on Eesti kultuuriruumis tuntud, kui “Külmataat“&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a. 23 oktoober 1965 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=kommunistvalga19651023.2.22&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; (Venemaal on filmi nimi ''„Морозко“''&lt;ref name=&quot;kak-sovets&quot; /&gt;). Selle filmi [[Filmirežissöör|režissöör]] oli [[Aleksander Rou]] (''Александр Артурович Роу, 1906–1973'').&lt;ref name=&quot;kak-sovets&quot; /&gt; Filmi “Külmataat“ kõige andunumad [[Fänn|fännid]] elasid omaaegses [[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|Tšehhoslovakkias]]-ka praegustes [[Tšehhi|Tšehhis]] ja [[Slovakkia|Slovakkias]], on see film populaarne&lt;ref name=&quot;kak-sovets&quot; /&gt;. Selle filmi jaoks valmistas Orlovi traavlitega troika ette Vladimir Fomin&lt;ref name=&quot;nekoronova&quot; /&gt;. Seoses sellega et selles filmis on ka [[Siga|kodusigadega]] (''Sus domestica'' või ''Sus scrofa domestica'') troika [[stseen]], tuli Vladmir Fominil valmistada ka sigaderakendile väikesed troikarakmed&lt;ref name=&quot;nekoronova&quot; /&gt;...     

Nõukogude Liidus said mütologiseeritud, Näärivana Vene troika Orlovi traavlite nimedeks Detsember (''Декабрь''), Jaanuar (''Январь'') ja Veebruar (''Февраль'')&lt;ref name=&quot;kultura&quot; /&gt;. Näärivana traavlite nimed pärinesid 1982&lt;ref name=&quot;istoriia-s&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}&lt;/ref&gt; aasta muusika-komöödia filmist “Tšarodei“ (vene keeles ''Чародеи'')&lt;ref name=&quot;kultura&quot; /&gt;, pärit laulust “Kolm valget hobust“ (''„Три белых коня“'')&lt;ref name=&quot;istoriia-s&quot; /&gt;. Selle laulu sõnade autor oli poeet [[Leonid Derbenjov]] (''Леони́д Петро́вич Дербенёв, 1931–1995'')&lt;ref name=&quot;istoriia-s&quot; /&gt;, aga viisi kirjutas sellele laulule helilooja [[Jevgeni Krõlatov]] (''Евгений Павлович Крылатов,'' ''1934–2019'').&lt;ref name=&quot;istoriia-s&quot; /&gt;   

=== Troika tänapäeva Vene Föderatsiooni kultuuris ===
Troika, Näärivana ja Lumehelbeke, on ka kaasaegsel Venemaal jäänud lahutamatuteks tegelaskujudeks, venemaalaste uusaasta pidude elementidena. Moskvas tegutseb ka “Orlovi traavli ja Vene troika muuseum“ (vene keeles ''Музей Орловского рысака и Русской Тройки'')&lt;ref&gt;http://museum-trotter.ru/&lt;/ref&gt;. Aga tänapäeval võib näha Moskva hipodroomil ja muudel Moskvas toimuvatel hobušõudel Venemaa kõige ilusamaid Vene troikasid, sest Moskvasse tuuakse kokku Venemaa kõige esinduslikumad Vene troika rakendid.  [[Fail:Ramenskoye racecourse 2024-07 1721496720.jpg|pisi|“Orlovi traavli ja Vene troika muuseumi“, Orlovi traavlitega Vene troika, tegemas [[Ramenskoje|Ramenskoe]] hipodroomil, demonstratsioon sõitu. Pildil, on tegu 21. saj pärineva Vene troika [[Replika|replikaga]], mis jäljendab Vene Keisririigi lõpuepohhi Vene troika rakmeid ja troikakutsari ning reisija riietust.]]

=== Troika Venemaa kommenteeritud anekdootides ===

==== Vene Keisririigi aegne troikaanekdoot ====
19. sajandi II poolel oli Moskvas populaarne järgmine poliitiline [[anekdoot]]&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot;&gt;Михаил Вострышев. &quot;Москва разгульная&quot;, Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0&lt;/ref&gt;. Selle anekdoodi puhul peab arvestama seda, et vene keeles kasutatakse sõnade “hobusõidukis reisija“, tähenduses sõna “''седок''“.

:''&quot;VOORIMEES. Sellepärast et te, härra, sõidate linnavalitsusest, julgen ma teilt küsida: Mille pärast soovitakse linnavalitsusse panda veel kümnes liige&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;?''
:''HOBUSÕIDUKIS REISIJA. Kuidas, milleks? No, näiteks, sul on raske koorem ja sa näed et troika vaevu-vaevu (jeeli-jeeli) jöntsib. Arusaadav, et kui on võimalus, siis sa rakendad veel ühe priipassihobuse abiks. Kas, ei ole nii&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;?''
:''VOORIMEES. Ei, mitte nii&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;.''
:''HOBUSÕIDUKIS REISIA. Mida sa siis teed&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;?''
:''VOORIMEES. Loogahobuse vahetan välja- nii on odavam ja kindlam&quot;.''&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;

==== Nõukogude Liidu aegne troikaanekdoot ====
“Maisi“ all mõeldakse anekdoodis [[Nikita Hruštšov]]i, kes Nõukogude Liidus kampaaniate korras populariseeris [[Harilik mais|hariliku maisi]] kasvatust. “Tatra“ all mõeldakse anekdoodis [[Nõukogude Liidu marssal|marssal]] [[Andrei Gretško|Andrei Gretškot]], kes oli aastatel 1967–1976 [[NSV Liidu Kaitseministeerium|NSV Liidu kaitseminister]].-sest tema perekonna nimi tähendab vene keeles [[Harilik tatar|hariliku tatart]].

:''&quot;[[Leonid Brežnev|Brežnevi]] ajal oli kaitseministriks Gretško. Linnast väljas peeti tema jaoks troikat ja saani [[Harilik ilves|ilvesenahkadest]] [[Tekk|tekiga]]. Armees räägiti: “Elasime maisi üle, elame ka tatra üle&lt;ref&gt;Juri Borev. &quot;Kurjast võimust vaevatud&quot;. Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1&lt;/ref&gt;.“''

== Troika Eestis ==
[[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaa kubermangude]] postijaamades olid ka kasutuses kibitkad ja postisaanid. Postisaanid olid ka postijaamdes kasutusel reisijate veol ja selle ette rakendati kolm hobust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2007-11-24 |pealkiri=Täna räägime postipoistest ja -jaamadest |url=https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest |vaadatud=2026-04-06 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt; Kibitkasse võis võta kaks kuni kolm reisijat ja postivankrisse kuni neli reisijat ning postisaani võis võta ka kuni neli reisijat&lt;ref name=&quot;ReferenceI&quot;&gt;https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest&lt;/ref&gt;. Postisaanid olid kas kinnised või lahtised&lt;ref name=&quot;ReferenceI&quot; /&gt;. 

[[Walter Dehio]] (1898–1988) kirjeldab oma raamatus &quot;Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas&quot; Vene keisririigi aegsel [[Tallinna–Peterburi postimaantee|Tallinna–Peterburi postimaanteel]] toimunud troikadega kauba vedu järgmiselt&lt;ref name=&quot;walter-deh&quot;&gt;Walter Dehio. &quot;Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas.&quot; Tallinn. kirjastus Argo, 2021 ISBN 978-9949-688-44-9&lt;/ref&gt;: 

:''&quot;Peenemad toidu- ja luksuskaubad, mida Eestis ei toodetud, toodi sisse Peterburist, Moskvast või välismaalt. [[Erhard Arnold Julius Dehio|Erhard Dehio]] ülestähendustes on kirjas, et 1860. aastal käis koguni [[Flensburg|Flensburgist]] Tallinna regulaarselt purjekas, pardal värsked [[austrid]], mis läksid gurmaanide seas ülihästi müügiks. Ka [[Apelsin|apelsinid]] toodi kiire [[Taani]] purjekaga kohale ja enne [[Balti raudtee|Peterburi raudtee]] avamist saadeti neid talvel külma eest [[Vilt|viltkatetesse]] pakitud kastides kolmehobuserakendite ehk troikadega Peterburi''&lt;ref name=&quot;walter-deh&quot; /&gt;''.&quot;''

1893. aasta 7. juulil ilmunud ''Лифляндские губернские въедомости'', mille number oli 74, mainib troikat seoses sellega, et lehes avaldati vene, saksa ja eesti keeles [[Tartu]] linna [[Voorimees|voorimeestele]] esitatud uued nõuded&lt;ref name=&quot;dea&quot;&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=livzeitung18930707.2.6&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt;. Lehe eestikeelses osas kandsid nõuded pealkirja: &quot;''Reeglid Jurjewa linna woorimeestele''&quot;. Sõna &quot;troika&quot; esineb voorimeestele esitatud nõuete kolmandas punktis&lt;ref name=&quot;dea&quot; /&gt;: 

:''&quot;3) Kutsar sab politseist sõidokarti; ühhe hobuse woorimehed ei tohi, kahhe hobuste troskadega sõita, aga kahe hobuse woorimeestel on kül se õigus, kaa ühe hobuse [[Troska|troskat]] sõitma sada. Kutsarid kes troikasid ja suurembad sõidud söidawad peawad kaa Politseist endale sõidu karti muretsema.&quot;&lt;ref name=&quot;dea&quot; /&gt;''

[[Baltisakslased|Baltisaksa]] üliõpilase [[Clas von Ramm]]i (1864-1920) mälestustes meenutatakse [[Venemaa Keisririik|Vene keisririigi]] aegse [[Tartu Ülikool]]i baltisaksa üliõpilaste [[talv|talviseid]] troikasõite järgmiselt: „Uljaid saanisõite troikaga mööda [[Emajõgi|Emajõge]] kihutades.&quot;&lt;ref&gt;https://keeljakirjandus.ee/wp-content/uploads/2019/11/RBender3_14.pdf&lt;/ref&gt; 

Aga näiteks [[Siegfried von Vegesack|Siegfried Von Vegesack]] (1888-1974) kirjeldab raamatus &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust&quot; Tartu ülikooli baltisaksa tudengite talviseid Vene troika sõite järgmiselt:&lt;ref&gt;Siegfried von Vegesack. &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust &quot;. Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9&lt;/ref&gt;

:''''[[Tekkel|Värvitekkel]] valitses linna ja selle uhked kandjad tundsid end looduse isandatena. Minagi kandsin toona [[Värvid|punarohevalget]] [[Korporatsioon Livonia|Livonia]] teklit ja olin selle üle päris uhke. Küll sai kihutatud kahehobusevoorimehega mööda [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tänava]]&lt;nowiki/&gt;t, et end oma äsja saadud [[Värvid|värvides]] „imestavale rahvale” näidata; sai sõidetud lippude lehvides, hobustel punarohevalged suletutid kaunistuseks küljes, linnast välja, et seal mõnes [[Kõrts|kõrtsis]], [[Keeri|Keeril]], [[Vasula|Vasulas]], [[Haaslava|Haaslavas]] või [[Pühajärve|Pühajärvel]] [[Üliõpilaskorporatsioon|korporatsiooni]] aastapäeva tähistada; talvel sai tuisatud kuljuste kõlinal troikaga mööda Emajõe [[Jää|jääd]] [[Kvissentali]], [[Lemmatsi|Lemmatsisse]] või [[Jänese kõrts|Jänese kõrtsi]] – teiste sõnadega tundsime end kui mitte looduse isandatena, siis vähemalt selle väikese linna piiramatute valitsejatena, mis sest, et tavaliselt polnud taskus muud kui maksmata arved''.&quot;&lt;ref&gt;Siegfried von Vegesack. &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust &quot;. Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9&lt;/ref&gt;

:''''Ilmselt ma ei liialda, kui väidan, et vaevalt oli kuskil mujal nii üksmeelset, võib-olla isegi nii ülemeelikut tudengielu kui vanas Tartus. Peale arvukate [[Ball|eraballide]] ja [[Heategevus|heategevusürituste]] olid kuulsad [[Bürgermusse|Musse]] ja ballid, harrastusteatrite etendused, [[Jahipidamine|jahikäigud]] ja marulised [[Pulmad|pulmapeod]] ümbruskaudsetes [[Mõis|mõisates]] – viimased kestsid vähemalt kolm päeva ja meid tudengeid kutsuti sinna alati [[Kaksteist|tosinate]] viisi tantsupartneriteks. Või siis korraldati Emajõe jääl noorte daamide seltsis troikasõite või sõideti kahekesi [[Saan|saanis]] läbi lumme mattunud metsade – isegi [[Kuuvalgus|kuuvalgel]]!&quot;''&lt;ref&gt;Siegfried von Vegesack. &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust &quot;. Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9&lt;/ref&gt;

Vene keisririigi ajal oli troikadega sõitmine moes, näiteks Tartu voorimees hüüdnimega Vana Naelapea võis korraga välja panna kolm või neli troikat.&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=tartumaateataja19400807.1.8&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt;

[[Petserimaa]]l sõideti troikadega kuni 1940. aastani [[Petseri]] linnas [[võinädal]]al – kuni tolle ajani kuulus troikadega sõitmine võinädalal petserimaalaste võinädala tähistamise kultuuri juurde.&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=uuseesti19400206.2.104&amp;srpos=1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+petserimaa------------ &lt;/ref&gt; Petseri linnas sõitsid võinädalal hobusaanidega noored poisid ja tüdrukud.&lt;ref name=&quot;uus-eesti&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Uus Eesti 6 veebruar 1940 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=uuseesti19400206.2.104&amp;srpos=1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-troika+petserimaa------------ |vaadatud=2024-08-12 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; Petserimaal oli levinud rahvapärimus, et mida pikemad sõidud tehti hobustega võinädalal, seda pikemaks kasvab suvel põllupeal [[harilik lina]].&lt;ref name=&quot;uus-eesti&quot; /&gt; 

1983. aastal, kui tähistati [[Tallinna Hipodroom|Tallinna hipodroomi]] 60. aastapäeva, demonstreeriti hipodroomi juubelipidustustel kolme pruuni&lt;ref name=&quot;oma-hobu-v&quot;&gt;Oma Hobu, veebruar, nr 1 (52) 2012 aasta, Tallinna hipodroomi lugu&lt;/ref&gt; traavli täkuga&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sirpjavasar19830909.1.5&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt; klassikalist troikat&lt;ref name=&quot;oma-hobu-v&quot; /&gt;. Kui 2006. aasta 18. juunil tähistati [[Tori Hobusekasvandus|Tori hobusekasvanduse]] 150. aastapäeva, siis seal näidati ka troikat,&lt;ref&gt;https://epl.delfi.ee/kultuur/tori-hobusekasvandus-8212-150?id=51042226&lt;/ref&gt; mille ette olid rakendatud [[Eesti hobune|Eesti hobused]]. 

21. sajandil on Eestis Vene troika sõidu kultuur väljasurnud. Väljasurmise põhjusteks on 20. sajandil toimunud Nõukogude Liidu okupatsioon, mille tulemusena [[Nõukogude Liit]] eemaldas Eestilt Petseri maakonna alad. Ka Petserimaad tabas pärast Teist maailmasõda [[kollektiviseerimine]], ning [[Sovetiseerimine|sovetlik]] religioonivastane poliitika, mis hävitas praktiliselt [[Setod|seto]] ja ka selle piirkonna vene talukultuuri ning [[Õigeusk|õigeusu]] kalendrit jälginud Petseri linna kultuuri. 20. sajandil tabas Eestit ka baltisaksa kultuuri hääbumine, mille tõttu hääbus baltisaksa mõisakultuur ja kõik need eeltoodud tegurid tekitasid Eestis Vene troika kultuuri hääbumise. 
[[Pilt:Hoffmann saanisõit.jpg|pisi|Baltisaksa kunstniku [[Oskar Hoffmann|Oskar Georg Adolf Hoffmanni]] pilt &quot;Saanisõit&quot;. Troikat juhtiva postipoisi müts on tüüpiline Venemaa Keisririigi aja postipoisi punase ülaosaga müts]]

=== Varia ===

Eesti NSV-s valmistas [[Liviko]] [[Viin (jook)|viina]] Sibirskaja vodka (''Сибирская водка'' – 'Siberi viin'). Viin oli 45% ja pudel pooleliitrine. Viinapudeli etikett oli venekeelne. Etiketil oli kujutatud talvist Vene troikat kihutamas majade taustal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191027151033/https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |arhiivimisaeg=2019-10-27 |vaadatud=2019-10-27}}&lt;/ref&gt;  

== Vaata ka ==
* [[Orlovi traavel]]
* [[Eesti hobune]]
* [[Orlov]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;p7pnI&quot;&gt;Александр Николаевич Вигилев. &quot;История отечественной почты&quot; (Вторая часть). Издательство Связь,1979&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nGKIA&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Поддужный колокольчик&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 7, 1982 год, издательство Правда&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PrgYv&quot;&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики&quot; издательство Серебряный век 2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qhYhf&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Поддужный колокольчик&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GsBnG&quot;&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики&quot;. издательство Серебряный век 2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot;&gt;Татьяна Константиновна Ливанова. &quot;Лошади&quot;. издательство Астрель, 2004&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;evckv&quot;&gt;А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. издательство Аквариум Принт, 2015&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1sjNT&quot;&gt;Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;j5Ho4&quot;&gt;Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. издательство АСТ-ПРЕСС СКД,2003&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot;&gt;. Ганулич, А. М. ПолзуноваА. А. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot; издательство Аквариум Принт, 2016&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* Татьяна Константиновна Ливанова. &quot;Лошади&quot;. Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8
* Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6
* А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6
* А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2
* А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Бега и Рысаки. История и современность&quot; Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6
* В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. &quot;Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников&quot; Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0
* А. К. Ганулич. &quot;Слышен звон бубенцов издалека…&quot;. Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X
* Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1
* Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2008, ISBN 978-5-902238-42-3
* Публ. и авт. вступ. ст. О. В. Фомина &quot;Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова&quot;. Москва: издательство Грифон, 2014, ISBN 978-5-98862-163-8
* Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. &quot;Коневодство. Справочник&quot;. Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7
* Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. &quot;Большой филателистический словарь&quot;. Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2
* Шангина Изабелла Иосифовна. &quot;Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь&quot;. Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00337-x
* Шангина Изабелла Иосифовна, &quot;Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия&quot;. Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00650-6
* Надежда Рычкова, Вера Комарова, &quot;Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами&quot;. Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8
* Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. &quot;Колокола: История и современность&quot;. Москва: издательство Наука, 1985
* Александр Николаевич Вигилев. &quot;История отечественной почты&quot; (Вторая часть). Москва: издательство Связь, 1979
* Игорь Бобылев. &quot;Ветер в гриве. Horses&quot;. Москва: издательство Планета. 1976
* А. К. Ганулич. &quot;Поддужный колокольчик&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263
* Ираклий Луарсабович Андроников. &quot;К музыке. Собрание устных рассказов&quot; Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0
* А. К. Ганулич. &quot;Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263
* Михаил Вострышев. &quot;Москва разгульная&quot;, Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0
* Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8
* Walter Dehio. &quot;Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas.&quot; Tallinn. kirjastus Argo, 2021 ISBN 978-9949-688-44-9
* Juri Borev. &quot;Kurjast võimust vaevatud&quot;. Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1
* Siegfried von Vegesack. &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust &quot;. Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9

[[Kategooria:Sõidukid]]
[[Kategooria:Venemaa kultuur]]
[[Kategooria:Etnograafia]]</text>
      <sha1>3zzydaldu5nt19cpestnhh3l1cip1co</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260722</id>
      <parentid>7260721</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T23:16:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-49839-29</username>
        <id>237576</id>
      </contributor>
      <origin>7260722</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="89730" sha1="knctpestwolpgfo4vnqqdtnxzaika1t" xml:space="preserve">{{viita}}
{{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}}

'''Troika''' ja ka '''Vene troika''' (vene keeles ''Русская тройка'') on [[Venemaa]]l ja selle lähikonnas kasutuses olev kolme hobuserakend. Klassikaline Vene troika on maailmas ainuke [[Allüür|mitmeallüürne]] rakend. Troika loogahobune (vene keeles ''коренник'') paikneb troika rakendis keskel. Troikarakendis peab loogahobune jooksma täpset ja kiiret [[traav]]i. Troikarakendis nimetatakse loogahobuse kõrval olevaid hobuseid priipassihobusteks (vene keeles ''пристяжные''). Priipassihobused peavad troikarakendis jooksma [[Galopp|galoppi]].  

Troikarakendi loogahobune rakendatakse [[Aisad|ais]]ade ja [[rangid]]ega, priipassihobused rangide või [[sori]]dega. Eelistakse sorirakendeid, sest sorid annavad priipassi hobustele dekoratiivsuse. Priipassihobused rakendatakse saani või suvise neljarattalise loomveoki ette [[treng|trengide]] ja [[kolk]]ide abil.  

== Ajalugu ==
=== Narva ja Peterburi vaheline postitee ===
[[Pilt:Orlowski podrozny.jpg|pisi|[[Aleksandr Orlovski]]. &quot;Reisija [[kibitka]]s&quot;. Litograafia, 1819]]
[[Narva]] ja [[Peterburi]] vaheline postitee oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] esimene regulaarposti näidispostiliin. Seoses sellega koostas Narva posti peajärelevaataja, [[polkovnik]] A. M. Volkov 3. novembril 1770&lt;ref name=&quot;p7pnI&quot; /&gt; järgmise dokumendi: &quot;Расписание в какое время по скольку почтовых лошадей в упряжки брать проезжающим по Нарвской дороге по новоучрежденным почтовым станам&quot; ('sõidu plaan, mis ajal mitu postihobust rakendisse võtta, mis sõidavad Narva maanteel vastasutatud postijaamade kaudu'). See nägi ette, et talveperioodil (1. detsembrist kuni 15. märtsini) ja suveperioodil (15. maist kuni 15. septembrini) oli ühele või kahele reisijale ette nähtud posti[[kibitka]] ette rakendada kaks hobust, kolmele reisijale aga kolm hobust. Ülejäänud aastaaegadel oli ette nähtud ühele reisijale kaks hobust ja kahele reisijale kolm hobust ning kolmele reisijale neli hobust &lt;ref name=&quot;p7pnI&quot; /&gt;. Peterburi ja Narva vahelise postitee kohta käiv dokument on esimene Venemaa keisririigi postialane dokument, kus lubatakse postiveoks kolm hobust ette rakendada. Hobused rakendati postikibitka ette järgmiselt: keskele loogahobune ja tema kõrvale priipassihobused. Nii sündiski klassikaline Vene troika.&lt;ref name=&quot;nGKIA&quot; /&gt;

=== Troikast kui Venemaa Keisririigi peamisest postiveo vahendist ===
Troikarakendist kujunes Venemaa keisririigi [[feldjääger|feldjäägrite]] ja postikullerite sõiduvahend, kellel oli vaja kiiresti postisaadetis adressaadini viia. Esialgu sõideti troikadega [[Peterburi]]st [[Tsarskoje Selo]]sse ja [[Narva]], aga edaspidi jõudis troikasõit inimeste igapäevaellu.&lt;ref name=&quot;PrgYv&quot; /&gt;Termin &quot;troika&quot; võeti Venemaa keisririigi postidokumentides kasutusele 1807. aastal.&lt;ref name=&quot;qhYhf&quot; /&gt; 1808. aastal laiendati Narva ja Peterburi vahelise postitee kohta käivat dokumenti sättega, kui palju hobuseid võtta rakendisse kõikidele Vene keisririigi postitraktidele.&lt;ref name=&quot;shangina-i&quot;&gt;Шангина Изабелла Иосифовна. &quot;Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь&quot;. Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003 ISBN 5-352-00337-Х&lt;/ref&gt; [[Postipoiss|Postipoisid]] sõitsid troikadega suhteliselt kiiresti. Venemaa keisririigis oli postiveoreeglites ette nähtud troika keskmine kiirus postiteedel: sügisel kaheksa [[Verst|versta]] tunnis, kevadel kümme versta tunnis, aga talvel, kui troikarakendit kasutati [[saan]]i ees, kaksteist versta tunnis. Need kiiruse piirangud ei kehtinud feldjäägritele ja kulleritele, nemad võisid kihutada nii kiiresti, kui võimalik&lt;ref name=&quot;GsBnG&quot; /&gt;. [[Aleksandr Puškin]]i andmetel võis väga hea ja kiire troika arendada kiirust 45 kilomeetrit tunnis ja vahel rohkemgi.&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot; /&gt; Muidugi ei jõua ükski troika pidevalt sellist maksimaalset kiirust hoida, aga lühikest aega võib see sõitjatele anda sellise tunde, et troika &quot;lendab&quot; teel – sellest on tulnudki [[Nikolai Gogol]]i poolt vene keeles kasutusele võetud troika kirjanduslik nimetus &quot;troikalind&quot;.

Troikadega sõit muutus Venemaal väga populaarseks – troikadega sõitsid riigiametnikud, eraisikud ja kõik, kes hindasid kiiret sõitu. Aga lõpuks tekitas see Venemaa teedel paraja segaduse, [[postijaam]]ade ülemad ja personal ei saanud enam aru, kas maanteel sõidab kulleritroika või teeb kohalik mõisnik oma isikliku troikaga lõbusõitu. Nimelt oli probleemiks see, et kõik ühiskonnakihid soovisid sõita loogakelladega kaunistatud hoburakenditega.

Selleks, et olukorda kontrolli alla saada, võttis [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat]] 18. detsembril 1836 vastu seaduse, et postiveokid varustatakse alates 1837. aastast loogakelladega ja eraisikutel keelatakse loogakellade kasutamine. Selle seaduse järgi kohustati eraisikuid vabastama tee postiveokile ning hoidma end teepeenra parempoolsele küljel.&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Слышен звон бубенцов издалека…&quot;. издательство Советская Россия, 1990&lt;/ref&gt;

Venemaa keisririigis rajati [[Postijaam|postijaamade]] hooned [[klassitsism]]iajastul, lähtudes ülevenemaalistest tüüpfassaadidest. Selliseid hooneid leidub ka Eestis, sest [[Balti kubermangud|Balti kubermange]] läbis Venemaa keisririigi suur postitee ehk Miitavi–Riia–Peterburi postitee pikkusega 335 versta. Sellel teel oli 17 postijaama. [[Pilt:Nikolai Sverchkov - Troika (5).jpg|pisi|Postitroika]]

Postitroikade rakendites olid levinumateks hobusteks [[:ru:Вятская_лошадь|Vjatka tõugu]] hobused. Rikkad mõisnikud ja kaupmehed eelistasid troikarakendis suursuguseid [[Orlovi traavel|Orlovi traavleid]].

Postijaamas teenindati eelisjärjekorras feldjäägreid ja postikullereid. Hobuseid anti reisijatele vastavalt sellele, missugune oli nende ühiskondlik positsioon, kõik olenes inimese seisusest, mille määratles [[Teenistusastmete tabel]].&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt; Näiteks 1. klass kuuluv [[Kindralfeldmarssal (Venemaa)|kindralfeldmarssal]] (''Генерал-фельдмаршал''), ja kantsler (''Канцлер''), ning teised 1. klassi kuuluvad isikud võisid võta vastavalt oma vajadustele postijaamast 20 hobust&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;.  2. klassi kuuluvad isikud, nagu näiteks [[tõeline salanõunik]] (''Действительный тайный советник''), võisid postijaamast võta 15 hobust ja 3. klassi kuluvad isikud võisid võta 12 hobust&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. Kolmandasse klassi kuulusid näiteks [[salanõunik]] (''Тайный советник; alates 1724'') ja [[kindralleitnant]] (''Генерал-лейтенант; kuni 1741 ja alates 1796'') ning [[viitseadmiral]] (''Вице-адмирал'')&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. Seevastu näiteks 9. klassist kuni 14. klassi kuuluvad persoonid võisid võtta ainult kolm hobust&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. Seega Vene troikadega sõitsid näiteks postitraktidel,  [[kapten|jalaväe kapten]] (''Капитан в пехоте; 1722–1884''), ja [[titulaarnõunik]] (''Титулярный советник'')&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. Aga lõpetuseks isikud kes kuulusid alates 13. klassi, neile lubati võta postijaamades ainult 2 hobust&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. 

Postitroikade hiilgeaja lõpetas Venemaal [[raudtee]]de ehitamine, mis viis selleni, et paljud postijaamad suleti ning postijaamapidajad ja postipoisid kaotasid oma igapäevase töö. Paljud postipoisid ehk venepäraselt ''jamžik''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;id suundusid linnadesse, kus vajati iga päev [[Voorimees|voorimehi]]. Aga osa endiseid postipoisse sulandus pärast postijaamade sulgemist [[Talupoeg|talupoegkonna]] hulka.

=== Troikad 19. sajandi II poole ja 20. sajandi alguse Vene Keisririigis ===
[[Pilt:Horse drawn sledge, in Russia LCCN2001705701.tif|pisi|Venemaa keisririigi aegne foto: paraadtroikarakmetega esinduslik troika hoovis]]

Seoses massilise raudteede rajamisega kaotas loogakellade kasutamise piirang oma tähtsuse ja eraisikud hakkasid oma troikade lookadele kinnitama loogakellasid. Troika [[traavel|traavlite]] kaela riputati [[kuljus]]ed. Kuljused olid levinud sellepärast, et kuljustele ei rakendunud riiklikud kasutuspiirangud. Sellel ajastul kujunes troikast niinimetatud ''ямская гармонь'', mida võiks eesti keelde tõlkida kui 'postipoisi [[karmoška]]' – rikkalikult kuljuste ja loogakelladega ehitud paraadrakmetes troika. 19. sajandi lõpus lõppes postiteedel hobustega posti ja reisijate vedu&lt;ref name=&quot;shangina-i&quot; /&gt;. Troikasid hakati kasutama rikaste linlaste ja mõisnike sõidutamisel võinädalal ja muudel talvistel rahvaürituste rongkäikudel.&lt;ref name=&quot;shangina-i&quot; /&gt; Vanasti oli Venemaal kombeks, et noored tegid hommikusi [[võinädal]]a, kirikupühadega seotud ja [[Svjatkad|svjatkade]] saanisõite; noored naised võisid sõita pidude ajal saaniga igal ajal, aga abielupaarid ja eriti rikkad talupojad sõitsid pidude ajal saaniga õhtupoolsel ajal.&lt;ref&gt;  Шангина Изабелла Иосифовна, &quot;Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия&quot;  Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003, ISBN: 5-352-00650-6 &lt;/ref&gt;

1911&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot;&gt;Татьяна Константиновна Ливанова. &quot;Лошади&quot;. Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8&lt;/ref&gt;. aasta [[:en:Festival_of_Empire|Festival of Empire]]'l võisid londonlased näha kahte troikarakendit&lt;ref&gt;Игорь Бобылев. &quot;Ветер в гриве. Horses&quot;. Москва: издательство Планета. 1976&lt;/ref&gt;. Üks troikarakend oli helehallide hobustega troika ja teiseks oli ronkmustade hobustega troika.&lt;ref name=&quot;igor-bobyl&quot;&gt;Игорь Бобылев. &quot;Ветер в гриве. Horses&quot;. Москва: издательство  Планета. 1976&lt;/ref&gt;. Londonlastele esitletud troikad oli suurepärased. Helehallide hobustega troika loogahobuseks oli 13 aasta vanune&lt;ref name=&quot;igor-bobyl&quot; /&gt;, Hrenovi hobusekasvanduses sündinud Orlovi traavel Ratnik Turetski (''Ратник Турецкий''), kes oli eelnevalt võitnud võiduajamistel Venemaa keiserliku auhinna&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;ja priipassihobusteks olid streletski tõugu hobused&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. [[London|Londoni]] näitusel sai see troika esimese auhinna&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot; /&gt;. Sellest troikast maalis pildi [[Sergei Vorošilov]] (''Сергей Семёнович Ворошилов'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Praegu võib näha seda pilti [[K. Timirjazevi nimeline Moskva Põllumajanduse Akadeemia|K. Timirjazevi nimelise Moskva Põllumajanduse Akadeemia]] juures olevas Hobusekasvanduse muuseumis&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Aga ronkmustadega hobustega troika loogahobuseks oli Orlovi traavel Mutsii (''Муций'') ja see troika sai Londoni näitusel teise auhinna&lt;ref name=&quot;igor-bobyl&quot; /&gt;. Aga neid kahte troikarakendit pidi Festival of Empire'l näitama külastajate huvi tõttu iga päev, vaatamata sellele et näituse programmis oli ettenähtud see, et troikasid demonstreeritakse ainult üks kord&lt;ref name=&quot;igor-bobyl&quot; /&gt;.

[[Esimene maailmasõda|Esimene Maailmasõda]] ja sellele järgnenud [[Venemaa kodusõda|Venemaa Kodusõda]] vähendas Venemaa külades noorte inimeste hulka ja see aitas sellele kaasa et vene troikade sõidu kultuur hakkas hääbuma.

=== Troikade võiduajamised Venemaa Keisririigis ===
Umbes 200 aastat tagasi hakati [[Peterburi]]s ja [[Moskva]]s korraldama troikade võiduajamisi. Neid korraldati kinnikülmunud jõel ja [[hipodroom]]idel või linnast väljas olevatel aladel 15–45 versta pikkustel distantsidel. 1847. aastal asutati Vene troikade jaoks keiserlik auhind (''Императорский приз'').&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot;&gt;Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6&lt;/ref&gt;
 
2. juulil 1847 toimusid Moskvas [[Hodõnka väli|Hodõnka väljal]] Vene troikade võiduajamised. Selleks puhuks oli Hodõnka väljale maha pandud kolme versta pikkune ringtee. Sellest sündmusest on säilinud V. Kopteva kirjeldus&lt;ref&gt;А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. издательство Аквариум Принт 2015&lt;/ref&gt;:

:''&quot;Peaaegu et iga päev sõitsid ja läksid Moskva elanikud avarale Hodõnka väljale, et imetleda väga häid traavleid, kes kaunilt ja kiirelt kihutasid jooksu ajal. Aga 2. juulil tuli väljale ja sõitis kohale veelgi rohkem uudishimulikke: nad täitsid tihedalt kogu välja, nad ronisid majade katustele, mis asusid raja ääres, ronisid korstnatele, hõivasid tarad, ja kõik nad ootasid üksmeelselt kõrgendatud tähelepanuga rahvalikku vaatemängu – tuliste ja kiirete troikade sõitu. Sõit koosnes üheteistkümnest ringist, see teeb 33 versta. Esimeseks tuli nelja pretendendi hulgast kaupmees Karaulovile kuuluv postitroika, läbides distantsi ajaga 1 tund, 21 minutit ja 11 sekundit.&quot;''

=== Troikad Nõukogude Liidus ===
[[Jossif Stalin|Jossiv Stalini]] valitsemise ajal oli Vene troika kultuur põlu all kui tsarismi ja aadlikultuuri sümbol. Kuid [[Nikita Hruštšov]]&lt;nowiki/&gt;i valitsemise ajal toimunud [[Sulaaeg]], võimaldas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] taaselustada Vene troika kultuuri.

[[Vladimir Fomin|Vladimir Fominiga]] (''Владимир Иванович Фомин, tegelikult sündis 1927 aastal, kuid ametlikesse dokumentidesse pandi aasta 1928–2010'') on seotud Vene troika kultuuri taaselustamine Nõukogude Liidus. 1954. aasta alguses tuli Vladimiri Riikliku Hobusekasvatuse Talli direktor M. A Mogilevkin (''М. А. Могилевкин'') Moskvast koju [[Vladimir]]i lähedal olevasse [[Zakljazmenski]] (''Заклязьменский'') asulasse. Direktor tuli ettepanekuga taastada Vene troika kultuur ja valmistada ette 1955. aastal Moskvas toimuva Üleliidulise Põllumajandusenäituse jaoks ette troikarakend. Sellel ajal olid troikad säilinud võibolla ainult [[Siber|Siberis]], aga Venemaa keskosas oli sellajal troikade kultuur väljasurnud. Direktori meelest oli ainult Vladimir Fomin võimeline troikaga ümber käima. Taastatava Vene troika eeskujuks võeti vanade piltide [[Reproduktsioon|reproduktsioonid]], kus oli kujutatud Vene troikade rakmeid&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Слышен звон бубенцов издалека…&quot;. Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X&lt;/ref&gt; ja hobuserakmete müügikataloog &quot;Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова&quot;. Taastatava Vene troika väljanägemise kiitis heaks Fomini vanaisa.&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt; Vene troika sai valmis, et esineda Moskvas [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus|Üleliidulisel Põllumajandusnäitusel]] ja troikat juhtis Vladimir Fomin. 

1959. aastal kinkis Nikita Hruštšov [[Filantroopia|filantroobile]] ja ettevõtjale, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ohio|Ohio osariigi]] senaatorile&lt;ref name=&quot;ReferenceE&quot;&gt;https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html&lt;/ref&gt; [[Cyrus Stephen Eaton]]ile (1883–1979) Orlovi traavlitega&lt;ref name=&quot;kultura&quot;&gt;https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au&lt;/ref&gt; Vene troika,&lt;ref name=&quot;ReferenceE&quot; /&gt; mille oli välja õpetanud ja treeninud Vladimir Fomin.&lt;ref name=&quot;ReferenceE&quot; /&gt;

1959. aastal tegi Vladimir Fomin Ameerika Ühendriikides ja Euroopa suurlinnades troikaga näidissõite, esinedes [[New York|New Yorgis]], [[Ottawa]]s, [[Leipzig]]is ja [[Budapest]]is.&lt;ref name=&quot;1sjNT&quot; /&gt;
Kümme aastat hiljem esines ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] edukalt enda väljaõpetatud helehallide Orlovi traavlite troikaga. Ajakirjandus nimetas troikat &quot;hallideks liiliateks aasal&quot;&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot; /&gt; ja Fominit Vene troikade kuningaks&lt;ref name=&quot;j5Ho4&quot; /&gt;.

1957. aastal toimuski [[Moskva hipodroom]]il esimene Nõukogude Liidu Vene troikade võiduajamiste tšempionaat. Tšempionaadi võitjaks tuli Moskva hipodroomi troika, mille loogahobuseks oli Nagib (''Нагиб'') ja sõitjaks oli [[Aleksandr Roštšin]]&lt;ref name=&quot;evckv&quot; /&gt; (''Александр Романович Рощин, 1907–1977''). Hipodroomidel nimetatakse kutsarit sõitjaks. Mitte ametlikult kasutatakse Venemaa hipodroomidel ametialases [[žargoon]]is troikasõitja tähenduses, ka nimetust ''troetšnik'' (vene keeles ''Троечник).'' Ka Vene Keisririigis oli kasutuses sõna ''troetšnik.'' Tol ajal tähistati sellise rahva keelse sõnaga, sellist [[Voorimees|voorimeest]] ja [[Kutsar|kutsarit]] ning eelkõige [[Postipoiss|postipoissi]], kel olid head [[Pädevus|pädevused]] Vene troika rakendi juhtimisel.

1958 aastal sai Moskva hipodroomi direktoriks [[Jevgeni Dolmatov]] (''Евгений Николаевич Долматов 1899–1977''), kes viibis aastatel 1937-1940 GULAG is arreteerituna.&lt;ref&gt;https://vgulage.name/authors/dolmatov-evgenij-nikolaevich/&lt;/ref&gt; Tema teeneks on see, et Moskva hipodroomil hakati regulaarselt korraldama traditsionaalseid hobuvõistlusi&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot;&gt;А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2&lt;/ref&gt;. Siia kuulus ka Vene troikade võiduajamiste taaselustamine Nõukogude Liidus&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;. Ja ka [[Tatšanka|tatšankade]] võiduajamiste korraldamine- mille ette oli traditsionaalselt rakendatud neli hobust ning muud etnograafilised hobuvõistlused&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;. Tema initsiatiivi toetas Nõukogude Liidu Põllumajanduse Ministeerium&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;. Tema ettevõtmised Moskva Hipodroomil viisid selleni, et paljudes Nõukogude Liidu hipodroomidel ja riiklikes hobusekasvandustes hakati tegelema regulaarselt Vene troikadega ning tatšanka rakenditega&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;. 

[[Vene NFSV]] hakati korraldama üritusi nimega &quot;Pidu Vene talv&quot;- nendest üritusest pidi kujunema välja [[Sovetiseerimine|sovetlik]] [[Võinädal|Võinädala]] asendus&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot;&gt;Надежда Рычкова, Вера Комарова, &quot;Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами&quot;. Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8&lt;/ref&gt;. Kus müüdi rahvale pannkooke, esinesid folkloori kollektiivid ja ka Vene troikad pidid osalema nende pidustuste teatraalse osana&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;. Esimene &quot;Pidu Vene talv&quot; toimus 1957 aastal [[Sarapul|Sarapuli]] linnas&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;. Aga Moskvas toimus samasugune üritus nimega &quot;Pidu Vene talv&quot;, [[Lužniki staadion|Lužniki staadionil]] 23. veebruaril 1958 aasal&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;. Nendel üritustel said Vene troikadega sõita ainult väljavalitud persoonid, näiteks tööeesrindlased&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt; ja ülejäänud rahvas sai troika sõite ainult pealtvaatajatena jälgida&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;. See eristas neid üritusi Vene Keisririigi aegsest Võinädalast, kus said ka tavalised külaelanikud troikaga sõita&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;.  

1982. aastal esindas [[Essen]]is [[Saksamaa]]l Nõukogude Liitu rahvusvahelisel hobuste müüginäitusel Equitana helehall Moskva hobusekasvanduse troika. Aga loogahobuseks oli Hrenovi hobusekasvanduses sündinud Orlovi traavel Pjostrõi Palas (''Пёстрый Палас'') ja priipassihobusteks terski tõugu hobused&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Vene troika juhiks oli [[Timofei Poljakov]] (''Тимофей Прокопьевич Поляков'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. See troika tunnistati Essenis mitmikrakendite meistriks.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;

1989. aastal esines Essenis hõbehall troika&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Loogahobuseks oli 1983 aastal sündinud Orlovi traavel Valss (''Вальс'') ja kelle vanemateks olid traavlid Lukavõi (''Лукавыи'') ning Vnutška (''Внучка'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Troika priipassi hobusteks olid terski tõugu Tsegel (''Цегель'') ja Tsiemir (''Циэмир'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Selle Vene troika valmistas näituse jaoks ette [[Mihhail Pupko]] (''Михаил Гидальевич Пупко'' ''1933-1995'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Aga sama aasta sügistalvise hooaja rahvusvahelisel hobuste näitusel [[Pariis]]is tekitas see troika suure sensatsiooni – Prantsusmaal nähti esimest korda troikat.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;
=== Troikad tänapäeva Venemaa Föderatsioonis ===
[[Pilt:Troika akron.jpg|pisi|[[Venemaa]] praeguse aja troikarakend. Tegu on Moskvast pärineva troikaga, mis esineb [[Vologda]] hipodroomil]]

1990. aastatel oli [[Venemaa|Venemaa Föderatsioonis]] Orlovi traavlite kasvatuses suur langus.&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot;&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Бега и Рысаки. История и современность&quot; Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6&lt;/ref&gt; Sellel ajal olid Orlovi traavlid väljasuremise äärel&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; ja ka Vene troikade kultuur oli suures kriisis&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. 1997. aastal oli Orlovi traavli [[Mära|märade]] arvukus kukkunud 800 piirile&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; - teadlaste arvates peab tõu säilimise puhul olema vähemalt 1000 mära.&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; Sel ajal olid paljud Venemaa hobusekasvandused niivõrd laostunud, et nendes olevad Orlovi traavlid surid nälga või viidi lihaks&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt;. 

1997 aastal toimus Moskva hipodroomil Vene Föderatsiooni esimene Vene troikade võiduajamine&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;, mille teeb erakordseks see, et see oli esimene troikade võiduajamine, pärast Nõukogude Liidu kollapsit ja see toimus Orlovi traavlite kasvatuse kriisi ajal. Aga selle võiduajamise võitjaks tuli troika, mille loogahobuseks oli Moskva Hobusekasvatuse nr 1 traavel Aleksandrit (''Александрит'') ja troikajuhiks oli [[Aleksander Pankov]] (''Александр Николаевич Панков 1946'')&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt; 

Suured teened Orlovi traavli tõu ja Vene troika kultuuri päästmisel, nendel rasketel aastatel oli Venemaa Traavli Hobusekasvatuse Assotsiatsioonil Содружества (vene keeles 'koostöö')&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt;. Väga tähtis tegelane oli selles organisatsioonis Moskva hipodroomi töötaja , [[Alla Polzunova]] ''(Алла Михайловна Ползунова 1937-2021''), kel olid suured teened Orlovi traavlite tõu päästmisel ja ka Vene troikade kultuuri elushoidmisel nendel aastatel&lt;ref&gt;В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. &quot;Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников&quot; Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0&lt;/ref&gt;.See organisatsioon alustas koostööd Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooniga. Prantsusmaa poolelt oli Orlovi traavli tõu päästmisel väga oluline persoon krahv [[Dominique de Bellaigue]], kes oli aastatel 1997-2019 Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooni juht.   

1997 aastal külastasid selle [[Prantsusmaa]] organisatsiooni esindajad, Venemaa hobusekasvandusi, kus kasvatati Orlovi traavleid.&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; Need Venemaa ja Prantsusmaa organisatsioonid leppisid omavahel kokku, et Prantsusmaa hipodroomil [[:fr:Hippodrome_de_Vincennes|Hippodrome de Vincennes]]s hakatakse korraldama üritust &quot;Venemaa päevad&quot; ja [[Moskva hipodroom|Moskva Hipodroomil]] hakatakse korraldama üritust &quot;Prantsusmaa päevad&quot; – kokkuleppe järgi pidid nendel üritustel kindlasti olema Orlovi traavlid.&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; Nende kokkulepitud ürituste [[sponsor]] oli Prantsusmaa Traavi Assotsiatsioon&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt;. Nendel üritustel toimusid Orlovi traavlite klassikalised võiduajamised [[võidusõidukaarik]]utega ja ka vene troikade sõidud. 1999 aastal toimusid Moskva hipodroomil esimesed &quot;Prantsusmaa päevad&quot;&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt;. Ning 2000. aasta detsembris ja 2001. aastal esinesid [[Pariis]]i hipodroomil Hippodrome de Vincennes &quot;Venemaa päevadel&quot; korraga kolm Vene troikat. Troikad demonstreerisid Pariisis &quot;Vene troikade balletti&quot; – troikade sünkroonitud vigursõitu ja demonstratiivset troikade võidusõitu.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;  [[Pilt:Тройка МКЗ 1 .jpg|pisi|&quot;Moskva Hobusekasvatuse Nr 1&quot;, (vene keeles &quot;Московский конный завод № 1&quot;) Orlovi traavlitega troika 2018 aasta augustis looduses.]]  

2004. aastal tegi Prantsusmaa telekanal [[:fr:Equidia|Equidia]] Vene troikadest filmi. Filmis ei pööratud tähelepanu mitte ainult Vene troikale kui välimuselt väga efektsele rakendile, vaid ka Vene troika rakendi kirjeldamisele ja sellele, kuidas troikat juhitakse &lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot;&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6&lt;/ref&gt;.
Tänu nendele pingutustele saabus 2000 aastatel uus tõus Venemaa troika kultuuris ja Orlovi traavlite kasvatuses.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;

Venemaal kasutati stiliseeritud Vene-troika kujutist televisioonikanali Rossia-1 uudiste teleprogrammi „Vesti„ (''Вести'') alguse videovinjetis, aastatel 1991-1993. Aga hiljem kasutas Rossia-1 oma uudiste alguse videovinjetis Vene Föderatsiooni kõige kuulsamat hallikas-valget Vene-troikat, mille loogahobuseks on eelmainitud, 28. märtsil 1992 aastal Moskva Hobusekasvatus Nr 1 sündinud Vene-traavli täkk Aleksandrit&lt;ref name=&quot;ru&quot;&gt;https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246&lt;/ref&gt;. Aleksandridi isaks on Regbi`s Star (Рагби’с Стар) ja tema emaks on Assambleja (''Ассамблея'') ning ta kannab identifitseerimise mikrokiipi numbriga, 643098100001388&lt;ref name=&quot;ru&quot; /&gt;. Ja selle kuulsa Vene-troika priipassihobusteks on Orlovi traavlid Priz (''Приз'') ja и Vitok (''Виток'')&lt;ref name=&quot;index&quot;&gt;https://myseldon.com/ru/news/index/256896920{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;. Seda legendaarset Vene-troikat juhtis Venemaa seitsme kordne&lt;ref&gt;http://pokrovmedia.ru/kubok-gubernatora-bolshoj-vladimirskij-trakt-2015-zavoeval-semikratnyj-chempion-po-gonkam-na-russkix-trojkax-a-pankov/?ysclid=mlgwff2azh692009109{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; Vene troikade võiduajamiste võitja Aleksander Pankov &lt;ref name=&quot;index&quot; /&gt;.

Tänapäeval peetakse Venemaal hipodroomidel võistlusi, mille komponentideks on troikade võidusõit ja vigursõit. Aga 23. jaanuaril 2026. võttis Venemaa Spordi Ministeeriumi komisjon vastu otsuse, et Vene troikade võiduajamised lisatakse ametlikult spordiliikide registrisse, kui Venemaa rahvusport&lt;ref&gt;https://dzen.ru/a/aYoV-hD7Vhuwa9cL&lt;/ref&gt;. 

== Troikarakendi komponendid ==

=== Troika rakmed ===
Troika [[rakmed]] valmistati Venemaal reeglina musta värvi naharibadest. Rakmed kaunistati väikeste metallplaadikestega ja sadade metalllitritega. Troikarakmete kõige iseloomulikumaks detailiks olid nahkribade otsas olevad [[Tutt|tutid]]. Rikkalikult kaunistatud rakmeid kutsutigi Venemaal paraadtroikarakmeteks (''упряжь троечная парадная'').
[[Pilt:Кучер 13.jpg|pisi|Vene keisririigi aegne foto: Kalessi ette rakendatud esinduslik troika. ]]

Troikarakmete metalldetailid tehti vasesulamitest. [[Sulam]]id, millest tehti rakmete ehisdetailid, kandsid järgmisi nimetusi: niinimetatud Poola hõbe (''польское серебро'') ja roheline vask (''зеленая медь'') ja [[tombak]].&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot;&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 ISBN 978-5-4238-0321-6&lt;/ref&gt; Poola hõbedaks nimetati [[melhior]]i, mis koosnes vasest (79%) ja niklist (21%). Tombak ja niinimetatud roheline vask on [[Vask|vase]] ja [[Tsink|tsingi]] sulamid. Tombak, millest tehti rakmete ehisdetaile, sisaldas 15% tsinki, aga roheline vask sisaldas 30% tsinki.&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt; Algul tehti rakmete metalldetailid [[Metallivalu|valumeetodil]], hiljem aga hakati neid [[Stantsimine|stantsima]].&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt; Poola hõbedast detailid on hõbedase läikega, tombakist ja rohelisest vasest detailid on aga kollase läikega. 

=== Rangid ===
Tänapäeval valmistatakse [[Venemaa|Vene Föderatsioonis]] troikarakmeid koos loogahobuse [[Rangid|rangidega]]. Venemaal on kasutusel järgmine rangisuuruste numeratsioon (vahemikus 0–11)&lt;ref&gt; А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 &lt;/ref&gt;. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate rangide mõõdud millimeetrites &lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot;&gt;Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. &quot;Коневодство. Справочник&quot;. Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7&lt;/ref&gt;
|-
! Rangi number !! Rangi pikkus !! Rangi laius 
|-
|  0 || 440 || 210
|-
|  1 || 460 || 230
|-
|  2 || 485 || 240
|-
|  3 || 510 || 250
|-
|  4 || 535 || 260
|-
|  5 || 555 || 270
|-
|  6 || 585 || 280
|-
|  7 || 610 || 310
|-
|  8 || 640 || 340
|-
|  9 || 670 || 360
|-
|  10|| 710 || 380
|-
|  11|| 740 || 400
|}
=== Valjad ===
Paraadtroikarakmeid iseloomustavad plaadikeste ja litritega kaunistatud valjad. Väga iseloomulik on Vene troika valjastele lõuaalune dekoratiivne lisarihm mille küljes on ilututt. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ Venemaal kasutatavate valjaste mõõtmed millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Valjaste number !! Põserihma pikkus 
|-
| 0 || –
|-
| 1 || 415
|-
| 2 || 435
|-
| 3 || 455
|-
| 4 || 475
|}
 
=== Sorid ===
Vene troika rakendis kasutatakse sorisid priipassi hobuste rakendamisel. Sorid koosnevad rinnarihmast ja kanderihmast. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate soride mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Soride number !! Kanderihma pikkus !! Rinnarihma pikkus
|-
| 1 || 450 || 800
|-
| 2 || 580 || 1100
|}
=== Sedelgad ===
Vene troika rakendis hoiab [[sedelgas]] koos sedelgarihmaga loogahobuse rangid, looga ja aisad õiges asendis. Sõltuvalt hobuse turja kujust kasutatakse lame- või looksedelgat. Looksedelgat kasutatakse rohkem loogahobuse rakendamisel. Kui on tegu paraadtroikarakmetega siis on ka loogahobusel dekoratiivne lamesedelgas. Priipassihobuste turjadele pannakse dekoratiivsed lamesedelgad. Vene troika lamesedelgate otstes on dekoratiivrihmad koos tuttidega. Paraadtroikarakmete puhul kinnitatakse priipassihobuste lamesedelgate külge sedelgakellad.
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate lamesedelgate mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Lamesedelga number !! Lamesedelga katteosa 
(''покрышка'') pikkus
! Lamesedelga katteosa 
(''покрышка'') laius
|-
| 1 || 650 || 150
|-
| 2 || 750 || 180
|}
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate looksedelgate mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Looksedelga number !! Looksedelga katteosa 
(''покрышка'') pikkus
! Looksedelga katteosa 
(''покрышка'') laius
|-
| 1 || 440 || 185
|-
| 2 || 440 || 185
|}

=== Leid ===
Vene troika rakendis on tähtsal kohal leid. Leide abil saavad hobused pidurdada ja tagurdada. Leid koosnevad küljerihmast, mis paikneb ümber hobuse keha ja kinnitub roomadele. Leide seljarihm ja põikrihmad hoiavad küljerihma õiges asendis. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate leide mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Leide number !! Küljerihma pikkus !! Põikrihma pikkus
|-
| 1 || 4000 || 980
|-
| 2 || 4400 || 1030
|-
| 3 || 4900 || 1080
|-
| 4 || 5400 || 1180
|}

=== ''Peremjot''{{'}}id ===
Paraadtroikarakmetele on iseloomulik priipassi hobuste leide külge kinnitatavad ja vajadusel eemaldatavad kolmnurgakujulised nahkribadest valmistatud rippekaunistused ''peremjot''{{'}}id (vene keeles ''перемёт''). Kolmnurgakujulisest ''peremjot''{{'}}ist ripnevad kolm nahkriba, mille otsas on tutid. Aga ''peremjot''{{'}}i keskel olevad nahkribad moodustavad dekoratiivse ruudu. ''Peremjot'' kinnitatakse priipassi hobuse väljasspoolsete leide külge. Kokku on Vene troika paraadtroikarakmete komplektis kaks ''peremjot''{{'}}i mis paiknevad priipassi hobuste leide väliskülgedel.
[[Pilt:In joyful Russia (1897) (14597353090).jpg|pisi|1897. aastast pärit troika foto. Külgmisel priipassi hobusel on näha tüüpiline rippekaunistus ''peremjot.'']]

=== Look ===
Vene troika kõige esinduslikum ja pilkupüüdvaim detail on loogahobuse [[look]]. Hästi valmistatud look teenis omanikku mitukümmend või koguni sada aastat ning pärandati isalt pojale.

Hobuseloogad valmistatakse noorepuutüvest. Vanasti valmistati hobuseloogad ainult teatud puuliikidest. Nendeks puuliikideks olid [[harilik jalakas]], [[harilik tamm]], [[hõberemmelgas]] ja [[harilik toomingas]]. Loogameistrid arvestasid puude valikul paljusid peeneid nüansse. Näiteks aega kuna võib puud langetada ja kasvupinnase niiskuse omadusi. Harilikust jalakast ja harilikust tammest, sai väga vastupidavaid hobuselookasid, kuid need olid rasked. Hõberemmelgast ja harilikust toomingast sai kergemaid hobuselookasid. Harilikust toomingast valmistatud loogad kippusid külma talvekorral suurte koormuste korral purunema. Seega sai harilikust toomingast valmistatud lookasid kasutada ainult suvel ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] lõuna kubermangudes.&lt;ref&gt; А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт &lt;/ref&gt; 

Kõige vanemad troikarakendi rangid olid kaunistatud sisse lõigatud geomeetriliste kujunditega, milleks olid rombid, kolmnurgad, ringid ja jooned. 

19. sajandil oli Venemaa postipoiste hulgas suur nõudlus ilusate ja dekoratiivsete lookade järele. 1840. aastatel lauldi Venemaal populaarset rahvalaulu, mis algas sõnadega: &quot;Золотую дугу заложить не могу&quot;. Sel ajal olid moes kullaläikelised loogad. Need pidid visuaalselt looma efekti, et look nagu põleks kauguses ja eristuks hästi metsa või põllu taustal. Hiljem hakati kuldsetele lookadele kandma musta ja punase värviga taimornamente, mis kujutasid lillevarsi ja sakilisi taimelehti.&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot; /&gt;

1860. aastatel toimus lookade moes muutus: kuldset värvi loogad suruti välja maalingutega lookadega. Maalingutega lookadel kujutati siniseid viinamarjakobaraid, punaseid roose ja rohelisi lehti&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot; /&gt;. [[Pilt:Deutscher Photograph - Russen im Ausland - Fürst Menschikow in seiner Troika in Baden-Baden (Zeno Fotografie).jpg|pisi|Venelased välismaal: vürst Menšikov oma troikaga [[Baden-Baden]]is]]

19. sajandi lõpus maitse jälle muutus: raske look asendati peenikese loogaga. Selliste lookade puhul jäi vähe ruumi sisselõigetele ja kunstilisele puulõikele. Sel ajal kujutati musta värvi loogal värvikirevaid lillekimpe. Kokkuvõttes halvenes sel ajal maitse ja asi läks koguni niikaugele, et ühevärviline look kaunistati lihtsalt erivärviliste lintidega.&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot; /&gt;

=== Loogakellad, kuljused ja sedelgakellad ===

====== Loogakellad ======
Eesti rahva kultuuris tuntakse loogakella (vene keeles ''поддужный колокольчик'') [[aisakell|aisakellan]]a. Aga kui juttu tuleb Vene troikast, siis peaks kasutama sõna &quot;loogakell&quot;, sest troikarakendis kinnitati loogakellad nahkribaga loogahobuse looga ülemise osa külge.

Posti-loogakell võeti kasutusele Venemaa keisririigi senati kindral-prokuröri vürst [[Aleksandr Vjazemski]] (''Александр Алексеевич Вяземский, 1727−1793'') ettepanekul 1770. aastal.&lt;ref&gt; Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. &quot;Большой филателистический словарь&quot;. Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2&lt;/ref&gt; Esialgu üritati Venemaa postipoistele õpetada ka [[postisarv]]e kasutamist. Selleks kutsuti kohale koguni [[Klaipeda]]st pärit postipoiss, kelle ülesandeks oli õpetada oma Peterburi kolleegidele postisarve kasutamist. Aga postisarve kasutuselevõtmine edenes visalt – Venemaa postipoisid armastasid teatada oma kohalejõudmisest endiselt vilega. Neid trahviti küll selle eest, aga ikkagi läks nii, et postisarv jäi pelgalt sümboolseks elemendiks Venemaa postitalituses.&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot;&gt;Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. &quot;Колокола: История и современность&quot;. издательство Наука, 1985&lt;/ref&gt;

Loogakellad võeti Venemaa postipoiste poolt suure vaimustusega omaks ja need asendasid edukalt postisarve. Venemaal räägiti loogakellade kohta rahvalikke legende: postipoisikellad pärinevat [[Novgorod]]i [[veetše]] kella tükkidest. Seega sümboliseeris loogakell rahvale vabadust ja sõltumatust&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot;/&gt;.

Venemaa kõige kuulsam loogakellade valmistamise keskus oli [[Valdai]]. Valdai loogakellade edu põhjuseks oli see, et Valdai asus Peterburi ja Moskva postitee keskel. Aastatel 1817–1834 sai see tee esimese kõvakatte.&lt;ref name=&quot;qhYhf&quot; /&gt;

Troika looga külge kinnitati reeglina kolm loogakella: looga keskele kinnitati suurem kell ja tema kõrvale seoti väiksemad&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;/&gt;. Loogakellad valmistati vasesulamist. &lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263&lt;/ref&gt; Kaasajal loetakse parimaks kirikukella sulamiks sellist [[Pronks|pronksi]], mis koosneb 78–80% [[Vask|vasest]] ja 20–22% [[Tina|tinast]], ning lisandeid on mitte üle 1–2% (vastutusrikastel juhtudel ei tohi olla üle 1% lisandeid).&lt;ref&gt; Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. &quot;Колокола: История и современность&quot;. Москва: издательство Наука, 1985 &lt;/ref&gt; Loogakellad jagunesid tüüpideks, eri tüüpe iseloomustas vorm ja kella seina paksus. Tihti said loogakellad valamise käigus omale numbri. Ühesugust tüüpi loogakellasid eristasid numbrid. Numbrid iseloomustasid loogakella läbimõõtu ja kõrgust: mida suurem oli number, seda väiksem oli kella suurus. Mõnedel loogakelladel oli peal märge ''С серебром'' (vene keeles hõbedaga). Loogakellade [[spektraalanalüüs]] on aga näidanud, et hõbeda sisaldus loogakellades, millel oli märge ''С серебром'' on enam-vähem samasugune kui neil, millel polnud seda märget. Hõbeda kogus sulamis oli nii väike, et see näitab, et hõbe oli sulamisse sattunud lisandina&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt; (venekeelne sõna ''примесь'' ('lisand') tähendab siin metallivalu tehnoloogilises protsessis sulamisse sattunud metalli). On pakutud välja palju seletusi, mida tähendas loogakelladel märge ''С серебром''. Kõige tõenäolisemaks peetakse versiooni, et loogakellad olid alguses [[Hõbetamine|hõbetatud]]. Aja jooksul on hõbedakiht kelladelt ära kulunud, kuid kiri ''С серебром'' on säilinud. Sellepärast nimetati preiskurantides (Venemaa keisririigis nimetati hinnakirja preiskurandiks) loogakellasid kollasteks ja valgeteks. Valged loogakellad olid meie versiooni järgi hõbetatud, kollased aga hõbetamata&lt;ref&gt;А. К. Ганулич. &quot;Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательавда Правда,ISSN 0028-1263
&lt;/ref&gt;. 

====== Kuljused ======
[[Pilt:Troika of W. Winans LOC 2162668551.jpg|pisi|W. Winansi troika.]]

Kuljuserihma külge kinnitati 7, 9 või 11 [[Kuljus|kuljust]]&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;/&gt;. Kuljused valmistati vasesulamist. &lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt; Vasesulamist kuljuseid oli mitut tüüpi. Valmistati kollaseid (hõbetamata) ja valgeid (hõbetatud) kuljuseid. Vasesulamist kuljuste tüüpe tähistati numbritega; mida suurem number, seda suurem oli kuljuse suurus. Kõige väiksemad hobuse kuljuserihma kuljused kandsid numbreid 1 kuni 4/0, kõige suuremad kuljused numbreid 7 kuni 14.&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt; Rauast valmistatud kuljustel oli numeratsioon vastupidine: kuljuse suurenedes number vähenes kolmest või kahest kuni üheni või nullini.&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt;

====== Sedelgakellad ======
Kõige hiljem võeti kasutusele sedelgakellad (vene keeles, ''седёлочные колокольчики''&lt;ref name=&quot;sedelochny&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}&lt;/ref&gt; ehk ''седёлочные звонки'')&lt;ref name=&quot;sedelochny&quot; /&gt; &lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt;'','' inglise keeles ''Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lot - Antique Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells |url=https://www.onesourceauctions.com/auction-lot/antique-horse-harness-sleigh-saddle-chimes-bells_0ed45f9928 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.onesourceauctions.com}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2019-10-03 |pealkiri=How to Attach Harness Bells – Chimacum Tack |url=https://chimacumtack.com/blog/2019/10/03/how-to-attach-your-bells/ |vaadatud=2025-12-14 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;) – siis, kui troikasõidu kultuur hakkas juba hääbuma&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt;. Troikarakendis kasutati sedelgakellasid priipassihobuste sedelgate küljes&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;.  

Sedelgakellad leiutas Ameerika Ühendriikides [[Charles Kirchhof]]. Ta elas [[Newark|Newarki]] linnas [[Essexi maakond (New Jersey)|Essexi]] maakonnas [[New Jersey]] osariigis. Talle väljastati 29. septembril [[1863]] aastal sedelgakellade kohta Ameerika Ühendriikide patent, mille numbriks oli 40 108&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Alarm chime-bells for horses |url=https://patents.google.com/patent/US40108A/en?q=(horse+bells)&amp;before=priority:18631231&amp;after=priority:18630101&amp;oq=1863+horse+bells |keel=en |vaadatud=2025-12-14}}&lt;/ref&gt;. Ameerika Ühendriikides tuntakse sedelgakellasid ka rahvaliku nimega, milleks on Vene sadulakellad (''Russian Saddle Bells'')&lt;ref&gt;[https://americanbell.org/wp-content/uploads/2024/01/Mar-Apr-2019-Article.pdf ABA Mar-Apr 2019.indd]&lt;/ref&gt;. Ka Venemaal võeti sedelgakellad kasutusele Vene troika rakendites 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt;. Sedelgakellade kohta on teada, et Moskva voorimehed sõitsid nendega veel 1930. aastatel.&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt; Aga 21. sajandil on jälle Venemaal hakatud valmistama Vene troika rakmeid, mille komplekti kuuluvad sedelgad koos sedelgakelladega. 

Sedelgakella heliorgan oli metallist (pronksist või terasest) sfääriline 6–8&amp;nbsp;cm läbimõõduga poolkera, mille sees olid heli tekitavad tilad. Valmistati kahe, kolme ja koguni nelja helielemendiga sedelgakellasid&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt;. Kolme või nelja helielemendiga sedelgakella kaunistuselemendiks oli varda otsas tiibu sirutav kotkakuju või lüüra ja hobusejõhvidest valmistatud tutid&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;.

=== Ilulindid ===
Troika hobuste lakkadesse punutakse värvilised lindid. Lintide värvus valitakse nõnda, et need sobiksid rakmetega. Vene troika rakendis eelistatakse et ilulintide värvid oleksid erksad.  Venemaa kultuuriruumis on tavaliselt lintide värvideks sinine, punane, kollane ja muud erksad värvid. Lakkadesse punutud lindid annavad troikale võluva väljanägemise&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt;. Vahel kaunistakse ka Vene troika rakendis ka loogahobuse look värviliste lintidega.

==== Värvide tähendused Venemaa rahvalikus mütoloogias ====

* Punane. Sümboliseerib päikest ja elu.&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Sinine. Sümboliseerib vee stiihiat ja puhastumist.&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Roheline. Sümboliseerib taassündi ja noorust.&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Kollane. Sümboliseerib mulla viljakust ja heaolu ning õitsengut&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Must. Sümboliseerib toitjat Emakest maad.&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Valge. Sümboliseerib isikliku puhtuse seisundit ja vaimset murdmatust&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;. 

===== Värvide tähendused seto rahvalikus mütoloogias =====
Eesti kontekstis on punane ja valge setode rahvusvärvid. Valge värvus sümboliseerib valgust, puhtust ja selgust, seto kultuuriruumis. Kuid samaaegselt sümboliseerib valge ka Setomaal leina. Aga punane sümboliseerib seto rahvusmütoloogias elu ja elujõu värviks.

=== Loogarätid ===
Venemaal kaunistati pidulikel juhtudel hobuseloogad loogarättidega. Nendeks pidulikeks juhtudeks olid näiteks pulmad, Võinädala pidustused või noormeeste saatmine sõjaväkke&lt;ref&gt;https://chuvenc.ru/show_Publication/4934&lt;/ref&gt;. Seda kommet kohtas ka soome-ugri rahvaste juures. Näiteks tšuvaššide kultuuris&lt;ref&gt;https://chuvenc.ru/show_Publication/4934&lt;/ref&gt;. Ka Setomaal kaunistati seto rahvus kultuuriruumis pidulikel juhtudel hobuselook loogarättidega- mis olid punase ja valge värvilised kangastelgedel tehtud riidelinad. Loogarätid meenutavad setode [[Pühaserätt|pühaseräte]].

=== Pinded ===
Pinded peavad olema sellist värvi, et nad sobiksid troika rakmetega.&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt;Venemaa kultuuriruumis on pindete värvid tavaliselt, sellised, mis on ka Vene troika hobuste lakkades olevad ilulintide värvid.  

=== Kõrvad ===
Hipodroomidel kasutatakse kõrvasid, selleks et traavleid ei häiriks ootamatud helid. Kõrvad on spetsiaalne müts, mis pannakse hobusele pähe ja kõrvade osa on seest vooderdatud spetsiaalse helisid summutava materjaliga. Kõige levinum ja tõhusam helisummutav materjal nendes kõrvades on [[neopreen]]'''.'''  Ka Vene troikade võistlustel kasutakse kõrvu, et hobused oleksid kergemini juhitavad, ning ei ehmuks ootamatute helide puhul. Ka kõrvade värv valitakse selline et ta sobiks kokku rakmete ja dekoratiivlintidega.

== Troikade võistlused tänapäeval ==

=== Venemaal korraldatavad troikade võistlused ===
Venemaal korraldatavad troikade võistlused koosnevad kahest osast, troikade vigursõidust ja võidusõidust. Suvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalselt valmistatud nelja rattaga võidusõiduvankri ette. Talvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalse troikasaani ette. Venemaal valmistatakse troikade jaoks spetsiaalseid saane. Suvised ja talvised Vene troikade tšempionaadid toimuvad näiteks sellistes Venemaa linnades nagu näiteks [[Jaroslavl|Jaroslavlis]], [[Kostroma|Kostromas]], [[Moskva|Moskvas]], [[Vologda|Vologdas]] jne. Aga absoluutne Venemaa Vene troikade tšempion selgitatakse välja, kogu aasta hooaja võistlustel kogutud punktide koondsumma tulemuste põhjal. 

=== Troikade vigursõit ===
Troikade vigursõit toimub 200 × 20 meetrisel, ristkülikukujulisel alal.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Troika peab sellel alal tegema kohustuslikud vigurelemendid ettenähtud skeemi järgi. Troikajuht ja tema kaks abilist riietuvad tavaliselt traditsioonilistesse Vene rahvariietesse. Mehed riietuvad suvel Vene rahvariietele iseloomulikku särki, püksid on ilusti saapasääres.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Peas on Vene rahvariietele iseloomulik nokkmüts.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Troika kutsar võib mütsi külge kinnitada tuti või lille&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Naised kannavad [[Sarafan|sarafani]] ja peas on neil [[Kokošnik|kokošnikud]] või mõnikord lillepärjad.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Talvel kannab vigursõidu ajal troikajuht uhket tulup-kasukat, mille peale on seotud lai vöö ja peas on tal karvamüts ning käes on kindad.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Kui talvel istuvad saani tagaistmel vigursõidu ajal nais- või meesabilised, siis riietuvad nad ka talvistesse Vene rahvariietesse. Vigursõidu ajal istuvad ekipaažis kaks abilist, kellel on keelatud osa võtta troika juhtimisest.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Troikajuht ei tohi vigursõidu ajal kasutada piitsa.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;

=== Troikade võidusõit ===
Troikade võidusõit toimub 1800-meetrisel distantsil.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Ühe sõidu ajal lastakse rajale korraga ainult neli troikarakendit. Selle piiranguga soovitakse vältida kokkupõrkeid ja muid ebameeldivusi.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Võidusõidu ajal riietuvad troikajuht ja ta kaks abilist spetsiaalsetesse võidusõidukombinesoonidesse, peas on neil kiivrid ja jalas mugavad jalatsid. Võidusõidu ajal peab ekipaažis olema troikajuht ja tema kaks abilist&lt;ref&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова.А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6&lt;/ref&gt;. Võidusõidu reeglid näevad ette seda, et troikajuht juhib loogahobust ja tema abilised kes istuvad tagaistmel juhivad pikkade ohjadega priipassihobuseid. Piitsa võib kasutada ainult troikajuht.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt;

== Troika väljaõpetamine == 
=== Traavlite valik ===
Hobused rakendatakse troika rakendisse ainult alates 4.–5. eluaastast. Sest sellises vanuses on traavleid juba treenitud ja katsetatud hipodroomidel [[võidusõidukaarik]]u (Eesti traavisportlaste žargoonis nimetatakse võidusõidukaarikut traavlikäruks) ees ning loogarakendis (Venemaa autorid nimetavad loogarakendid Vene rakendiks)&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Troikad mille eesmärk on sport, seal valitakse hobused nõnda, et nad oleksid sama stiili. See tähendab seda et hobused valitakse troikarakendisse nõnda, et nad oleksid enamvähem ühte värvi ja suurusega. Ning vanus oleks ka enamvähem samasugune. Tähtis on see, et troikas olevatel hobustel oleks omavahel hea läbisaamine&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. 

=== Esimest korda troika rakendis ===
Enne troikarakendisse panekut priipassi hobuseid [[Kordetamine|kordestatakse]] või õpetatakse töötama saduldatuna, nii et hobune on rakendatud troika sorirakmetesse. Seda tehakse selleks, et priipassihobune harjuks rakmetega&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Enne troika rakendisse panekut hobuseid harjutatakse loogakelladega ja kuljuste helinaga. Ning hobuseid harjutatakse voogavate ja lipendavate erivärviliste troika kaunistus lintidega. Ja harjutatakse vilega ning hõigetega toime tulema. Alguses rakendatakse hobused üheviisi rakendisse ja hobused töötavad eraldi, kuid üksteise lähedal &lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Enne seda, kui hobused pannakse kõik korraga Vene troika rakendisse, peab kutsar olema veendunud, et loogahobuse valik on õige. Selleks rakendab ta loogahobuseks valitud hobuse saani või [[Tarantass|tarantassi]] ette ja sõidab temaga ühe nädala või kaks nädalat. Sõita tuleb loogahobusega eri allüüre&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;.

Esimest korda kolme hobuse rakendamisel troika rakendisse väsitatakse loogahobust natukene aega ekipaaži ees sõites. Aga priipassi hobuseid kordestatakse pool tundi, ajades neid ringi joostes [[Traav|traavi]] ja [[Galopp|galoppi]]. Seda tehakse selleks, et nad poleks rakendisse paneku ajal väga tulised ja närvilised. Ja seejärel rakendatakse nad ettevaatlikult troikarakendisse. Seejärel võtab kutsar loogahobuse ja priipassi hobuste ohjad kätte. Priipassi hobuseid võivad juhtida ka kaks ekipaaži istunud abilist – kumbki juhib omapoolset priipassi hobust. Abilised, kui nad ei istu veel kutsari taga, võivad joosta priipassi hobuste kõrval, ja kui näevad et kõik on korras, istuvad ekipaaži&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. 

== Troika Venemaa kultuuriloos ==

=== Troika Vene Keisririigi kultuuris ===
Kihutavast Vene troikast sai Venemaa kultuuri sümbol tänu [[Ukraina]] päritolule [[Venemaa|Vene]] kirjanikule [[Nikolai Gogol]]ile. Sest Vene troikaga sõitis Nikolai Gogoli raamatu &quot;Surnud hinged&quot; peategelane, endine maksuametnik ja kolleegiuminõunik Pavel Ivanovitš Tšitšikov&lt;ref&gt;https://sirp.ee/s1-artiklid/film/vene-telesarjad-s-naga-sirbis-xii/&lt;/ref&gt; (''Павел Иванович Чичиков'').&lt;ref&gt;https://dzen.ru/a/Yv3og_6uHT-p_fs_&lt;/ref&gt; Kuulsaks on saanud sellest raamatust pärit järgmine [[Eshatoloogia|eshatoloogiline]]&lt;ref name=&quot;ReferenceG&quot;&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=AKlooming202305.2.14&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt; Vene troika kirjeldus: 

:''&quot;Eh, troika''',''' linnutiivuline troika''',''' kes on su välja mõelnud? Teadagi, ainult elavaloomulise rahva juures sa võisidki sündida, sellel maal, mis ei armasta nalja heita, vaid on enese avara lagendikuna üle poole maailma välja sirutanud, ja mine katsu lugeda tema versti. . . Kas mitte sinagi, Venemaa, ei torma nii nagu nobe, kinnipüüdmatu troika? Venemaa, kuhu sa ometi kihutad''&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=kommunismikoitvaikem19590331.2.46&amp;srpos=4&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+gogol------------&lt;/ref&gt;''? Vasta! Ta ei vasta. Imekaunilt tiliseb aisakell; mühiseb ja muutub tuuleks tükkideks rebitud õhk; lendab mööda kõik, mis maailmas iganes on, ja kõõrdi vaadates astuvad eest kõrvale ning annavad talle teed teised rahvad ja riigid&lt;ref name=&quot;ReferenceG&quot; /&gt;.&quot;''

Troika oli Vene Keisririigis 19 saj II poolel populaarne motiiv, sest sel ajal toimus ka Venemaal tööstusrevolutsioon, mis võimaldas troika [[Motiiv|motiiviga]] trükiseid tuhandetes eksemplarides [[Tiraaž|tiražeerida]]. 1860 aastatel hakkasid Peterburi ja Moskva fotograafid valmistama piltpostkaarte mille sarja nimeks oli &quot;Vene tüübid&quot; (vene keeles “''Русские типы“'')&lt;ref&gt;https://www.stena.ee/blog/russkie-tipy-xix-veka-prostoj-lyud-moskvy-i-peterburga-foto&lt;/ref&gt;, kus kujutati ka Vene troikasid koos troikajuhtidega&lt;ref&gt;https://etoretro.ru/pic134350.htm&lt;/ref&gt;. 

19. sajandil ja 20. sajandi alguses loodi Vene Keisririigi intelligentsi poolt umbes sadakond [[Romanss|romanssi]] Vene troikadest ja postipoistest.&lt;ref name=&quot;iraklii-lu&quot;&gt;Ираклий Луарсабович Андроников. &quot;К музыке. Собрание устных рассказов&quot; Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0&lt;/ref&gt; Need laulud ja romansid said Vene Keisririigis niivõrd populaarseks, et rahvas hakkas neid pidama Vene [[rahvalaul]]udeks.&lt;ref name=&quot;iraklii-lu&quot; /&gt; Ka Nõukogude Liidu [[vinüülplaat]]idel vaikiti üpristihti maha, nende Vene troika teemaliste romansside sõnade ja muusika autorid. 

Tänu sellele et troika on väga efektne visuaalina, kasutati Vene Keisririigis väga laialdaselt Vene troika motiivi kaubandusliku [[reklaam]]i postkaartidel&lt;ref&gt;http://rusacademfilately.ru/article/philately/45279/istoriya-otkritki-reklamnie-otkritki-tovarishchestva-eynem/&lt;/ref&gt; ja plakatitel. Resultaadiks oli see, et tol ajal troika motiiv, ka teatud mõttes [[Kommertsiaalsus|kommertsialiseerus]]. 
[[File:Pyotr Nikolayevich Gruzinsky - Maslenitsa.jpg|pisi|Venemaa Keisririigi aegne [[Pjotr Gruzinski]] maal &quot;Võinädal&quot;: vene talupojad võinädalal troikadega lustimas. Maail on kujutatud tüüpilist Venemaa [[tänavküla]].]]

Troika motiivi kasutati ka laialdaselt Vene rahvalikes [[ristpiste]] tikandites&lt;ref name=&quot;uzory-v-kn&quot;&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;. Näiteks 1886 aastal anti Peterburis V. Banneri kirjastuse poolt välja &quot;Teine käsitöö album&quot; (&quot;''Второй альбом рукоделий''&quot;).&lt;ref name=&quot;uzory-v-kn&quot; /&gt; Milles olid näiteks sellised [[Rahvalik|rahvalikud]] ristpiste mustrid, mis kujutasid lillesid, kukkesid, geomeetrilisi kujundeid jne&lt;ref name=&quot;uzory-v-kn&quot; /&gt;. Ja albumis oli ka muidugi Vene troika motiiviga tikkimise skeem&lt;ref name=&quot;uzory-v-kn&quot; /&gt;. See album sai Vene Keisririigi ajal rahva seas väga populaarseks, sest tikandid olid selles raamatus pärit Venemaa rahvarõivastelt. 

Vene Keisririigis oli 19. sajandil ja 20. sajandi alguses Vene troikat kujutav metallist skulptuurike vägagi populaarne kirjutuslaua kaunistuselement&lt;ref&gt;https://www.muis.ee/museaalview/2375866&lt;/ref&gt;. Selliseid miniplastika vorme armastasid oma kirjutuslaudadele asetada Venemaa aadlikud, kaupmehed, intelligents ja riigiametnikud. Tuntumaid kunstnike kes valmistas selliseid troika skulptuure Venemaal oli [[Baltisakslased|baltisakslane]] [[Eugen Johann Naps]] (1848 –1917)&lt;ref&gt;https://dc.mus-col.com/the-authors/275/&lt;/ref&gt;.  

Vene Keisririigis valmistasid rahvapärase käsitöö meistrid lastele puidust ja ka savist stiliseeritud Vene troika, teemalisi, [[Mänguasi|mänguasju]]. Troikad ja hobused olid Vene Keisririigis vägagi populaarsed mänguasjade teemad. Sest, mänguasjade eesmärk on lapse ette valmistamine, täiskasvanu eaks, kui ta hakkab sotsiaalselt ja majanduslikult, end teostama, teatud ametis, -Vene Keisririigis olid enamik [[Agraarühiskond|agraarühiskondliku]] küla ja ka osaliselt linna ameteid seotud hobustega. 

=== Troika Nõukogude Liidu kultuuris ===
Nõukogude Liidu kultuuriruumis oli helehallide Orlovi traavlitega troika rituaalsete tegelaskujude [[Näärivana]] ja tema abilise [[Lumehelbeke|Lumehelbekese]] (ka Snegurotška) sõiduvahend&lt;ref name=&quot;kultura&quot; /&gt;. Esimene kujutis Nõukogude Liidus, kus on Näärivana Vene troika saanis, pärineb aastast 1948. Ja selleks trükiseks on 1948 uusaasta peokutse pileti trükis. Sellel trükisel on kujutatud ka tegelaskuju Karu (''Медведь'') juhtimas troikat.&lt;ref name=&quot;novaia-dat&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}&lt;/ref&gt;    

Nõukogude Liidus oli troika, mille saanis istusid näärivana ja Lumehelbeke populaarne [[uusaasta]] õnnitlus [[Postkaart|postkaartide]]&lt;ref&gt;https://www.osta.ee/naarivana-troika-tervikkaart-1981-226167775.html&lt;/ref&gt; ja [[Postmark|postmarkide]] motiiv. Esimese Nõukogude Liidu uusaasta õnnitlus postkaart kus kujutatakse Vene-troika saanis, seisvat näärivana koos punase viisnurgaga nääripeo kuusega pärineb aastast 1959&lt;ref name=&quot;ReferenceH&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}&lt;/ref&gt;, ja selle postkaardi autor oli Jevgenija Venediktovna Paškova-Selivanova&lt;ref name=&quot;novaia-dat&quot; /&gt; (''Евгения Венедиктовна Пашкова-Селиванова, 1917–1971''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Пашкова-Селиванова Евгения Венедиктовна - Электронный архив Фонда Иофе |url=https://arch2.iofe.center/person/29612 |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=arch2.iofe.center }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;). Sellel postkaardil on kujutatud ka stiliseeritud Nõukogude Liidu kosmoseraketti&lt;ref name=&quot;ReferenceH&quot; /&gt;. [[Fail:Почтовая открытка СССР &quot;С Новым годом&quot;, худ. А. Семенов, 1988, лицевая сторона.png|pisi|Nõukogude Liidu postkaart, aastast 1988, &quot;Head uut aastat!&quot;, kunstnik A. Semenov. Selle postkaardi tellimuse number Nõukogude Liidus oli 2326. ja tiraaž oli 10 miljonit eksemplari. ]]    

Nõukogude Liidus oli üks tuntumaid filme, kus oli näha Orlovi traavlitega Vene troikat&lt;ref name=&quot;nekoronova&quot;&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}&lt;/ref&gt;, oli 1964&lt;ref name=&quot;kak-sovets&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм &quot;Морозко&quot; стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}&lt;/ref&gt;. aastal linastanud muinasjutufilm, mille pealkiri on Eesti kultuuriruumis tuntud, kui “Külmataat“&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a. 23 oktoober 1965 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=kommunistvalga19651023.2.22&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; (Venemaal on filmi nimi ''„Морозко“''&lt;ref name=&quot;kak-sovets&quot; /&gt;). Selle filmi [[Filmirežissöör|režissöör]] oli [[Aleksander Rou]] (''Александр Артурович Роу, 1906–1973'').&lt;ref name=&quot;kak-sovets&quot; /&gt; Filmi “Külmataat“ kõige andunumad [[Fänn|fännid]] elasid omaaegses [[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|Tšehhoslovakkias]]-ka praegustes [[Tšehhi|Tšehhis]] ja [[Slovakkia|Slovakkias]], on see film populaarne&lt;ref name=&quot;kak-sovets&quot; /&gt;. Selle filmi jaoks valmistas Orlovi traavlitega troika ette Vladimir Fomin&lt;ref name=&quot;nekoronova&quot; /&gt;. Seoses sellega et selles filmis on ka [[Siga|kodusigadega]] (''Sus domestica'' või ''Sus scrofa domestica'') troika [[stseen]], tuli Vladmir Fominil valmistada ka sigaderakendile väikesed troikarakmed&lt;ref name=&quot;nekoronova&quot; /&gt;...     

Nõukogude Liidus said mütologiseeritud, Näärivana Vene troika Orlovi traavlite nimedeks Detsember (''Декабрь''), Jaanuar (''Январь'') ja Veebruar (''Февраль'')&lt;ref name=&quot;kultura&quot; /&gt;. Näärivana traavlite nimed pärinesid 1982&lt;ref name=&quot;istoriia-s&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}&lt;/ref&gt; aasta muusika-komöödia filmist “Tšarodei“ (vene keeles ''Чародеи'')&lt;ref name=&quot;kultura&quot; /&gt;, pärit laulust “Kolm valget hobust“ (''„Три белых коня“'')&lt;ref name=&quot;istoriia-s&quot; /&gt;. Selle laulu sõnade autor oli poeet [[Leonid Derbenjov]] (''Леони́д Петро́вич Дербенёв, 1931–1995'')&lt;ref name=&quot;istoriia-s&quot; /&gt;, aga viisi kirjutas sellele laulule helilooja [[Jevgeni Krõlatov]] (''Евгений Павлович Крылатов,'' ''1934–2019'').&lt;ref name=&quot;istoriia-s&quot; /&gt;   

=== Troika tänapäeva Vene Föderatsiooni kultuuris ===
Troika, Näärivana ja Lumehelbeke, on ka kaasaegsel Venemaal jäänud lahutamatuteks tegelaskujudeks, venemaalaste uusaasta pidude elementidena. Moskvas tegutseb ka “Orlovi traavli ja Vene troika muuseum“ (vene keeles ''Музей Орловского рысака и Русской Тройки'')&lt;ref&gt;http://museum-trotter.ru/&lt;/ref&gt;. Aga tänapäeval võib näha Moskva hipodroomil ja muudel Moskvas toimuvatel hobušõudel Venemaa kõige ilusamaid Vene troikasid, sest Moskvasse tuuakse kokku Venemaa kõige esinduslikumad Vene troika rakendid.  [[Fail:Ramenskoye racecourse 2024-07 1721496720.jpg|pisi|“Orlovi traavli ja Vene troika muuseumi“, Orlovi traavlitega Vene troika, tegemas [[Ramenskoje|Ramenskoe]] hipodroomil, demonstratsioon sõitu. Pildil, on tegu 21. saj pärineva Vene troika [[Replika|replikaga]], mis jäljendab Vene Keisririigi lõpuepohhi Vene troika rakmeid ja troikakutsari ning reisija riietust.]]

=== Troika Venemaa kommenteeritud anekdootides ===

==== Vene Keisririigi aegne troikaanekdoot ====
19. sajandi II poolel oli Moskvas populaarne järgmine poliitiline [[anekdoot]]&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot;&gt;Михаил Вострышев. &quot;Москва разгульная&quot;, Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0&lt;/ref&gt;. Selle anekdoodi puhul peab arvestama seda, et vene keeles kasutatakse sõnade “hobusõidukis reisija“, tähenduses sõna “''седок''“.

:''&quot;VOORIMEES. Sellepärast et te, härra, sõidate linnavalitsusest, julgen ma teilt küsida: Mille pärast soovitakse linnavalitsusse panda veel kümnes liige&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;?''
:''HOBUSÕIDUKIS REISIJA. Kuidas, milleks? No, näiteks, sul on raske koorem ja sa näed et troika vaevu-vaevu (jeeli-jeeli) jöntsib. Arusaadav, et kui on võimalus, siis sa rakendad veel ühe priipassihobuse abiks. Kas, ei ole nii&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;?''
:''VOORIMEES. Ei, mitte nii&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;.''
:''HOBUSÕIDUKIS REISIA. Mida sa siis teed&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;?''
:''VOORIMEES. Loogahobuse vahetan välja- nii on odavam ja kindlam&quot;.''&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;

==== Nõukogude Liidu aegne troikaanekdoot ====
“Maisi“ all mõeldakse anekdoodis [[Nikita Hruštšov]]i, kes Nõukogude Liidus kampaaniate korras populariseeris [[Harilik mais|hariliku maisi]] kasvatust. “Tatra“ all mõeldakse anekdoodis [[Nõukogude Liidu marssal|marssal]] [[Andrei Gretško|Andrei Gretškot]], kes oli aastatel 1967–1976 [[NSV Liidu Kaitseministeerium|NSV Liidu kaitseminister]].-sest tema perekonna nimi tähendab vene keeles [[Harilik tatar|hariliku tatart]].

:''&quot;[[Leonid Brežnev|Brežnevi]] ajal oli kaitseministriks Gretško. Linnast väljas peeti tema jaoks troikat ja saani [[Harilik ilves|ilvesenahkadest]] [[Tekk|tekiga]]. Armees räägiti: “Elasime maisi üle, elame ka tatra üle&lt;ref&gt;Juri Borev. &quot;Kurjast võimust vaevatud&quot;. Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1&lt;/ref&gt;.“''

== Troika Eestis ==
[[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaa kubermangude]] postijaamades olid ka kasutuses kibitkad ja postisaanid. Postisaanid olid ka postijaamdes kasutusel reisijate veol ja selle ette rakendati kolm hobust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2007-11-24 |pealkiri=Täna räägime postipoistest ja -jaamadest |url=https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest |vaadatud=2026-04-06 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt; Kibitkasse võis võta kaks kuni kolm reisijat ja postivankrisse kuni neli reisijat ning postisaani võis võta ka kuni neli reisijat&lt;ref name=&quot;ReferenceI&quot;&gt;https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest&lt;/ref&gt;. Postisaanid olid kas kinnised või lahtised&lt;ref name=&quot;ReferenceI&quot; /&gt;. 

[[Walter Dehio]] (1898–1988) kirjeldab oma raamatus &quot;Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas&quot; Vene keisririigi aegsel [[Tallinna–Peterburi postimaantee|Tallinna–Peterburi postimaanteel]] toimunud troikadega kauba vedu järgmiselt&lt;ref name=&quot;walter-deh&quot;&gt;Walter Dehio. &quot;Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas.&quot; Tallinn. kirjastus Argo, 2021 ISBN 978-9949-688-44-9&lt;/ref&gt;: 

:''&quot;Peenemad toidu- ja luksuskaubad, mida Eestis ei toodetud, toodi sisse Peterburist, Moskvast või välismaalt. [[Erhard Arnold Julius Dehio|Erhard Dehio]] ülestähendustes on kirjas, et 1860. aastal käis koguni [[Flensburg|Flensburgist]] Tallinna regulaarselt purjekas, pardal värsked [[austrid]], mis läksid gurmaanide seas ülihästi müügiks. Ka [[Apelsin|apelsinid]] toodi kiire [[Taani]] purjekaga kohale ja enne [[Balti raudtee|Peterburi raudtee]] avamist saadeti neid talvel külma eest [[Vilt|viltkatetesse]] pakitud kastides kolmehobuserakendite ehk troikadega Peterburi''&lt;ref name=&quot;walter-deh&quot; /&gt;''.&quot;''

1893. aasta 7. juulil ilmunud ''Лифляндские губернские въедомости'', mille number oli 74, mainib troikat seoses sellega, et lehes avaldati vene, saksa ja eesti keeles [[Tartu]] linna [[Voorimees|voorimeestele]] esitatud uued nõuded&lt;ref name=&quot;dea&quot;&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=livzeitung18930707.2.6&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt;. Lehe eestikeelses osas kandsid nõuded pealkirja: &quot;''Reeglid Jurjewa linna woorimeestele''&quot;. Sõna &quot;troika&quot; esineb voorimeestele esitatud nõuete kolmandas punktis&lt;ref name=&quot;dea&quot; /&gt;: 

:''&quot;3) Kutsar sab politseist sõidokarti; ühhe hobuse woorimehed ei tohi, kahhe hobuste troskadega sõita, aga kahe hobuse woorimeestel on kül se õigus, kaa ühe hobuse [[Troska|troskat]] sõitma sada. Kutsarid kes troikasid ja suurembad sõidud söidawad peawad kaa Politseist endale sõidu karti muretsema.&quot;&lt;ref name=&quot;dea&quot; /&gt;''

[[Baltisakslased|Baltisaksa]] üliõpilase [[Clas von Ramm]]i (1864-1920) mälestustes meenutatakse [[Venemaa Keisririik|Vene keisririigi]] aegse [[Tartu Ülikool]]i baltisaksa üliõpilaste [[talv|talviseid]] troikasõite järgmiselt: „Uljaid saanisõite troikaga mööda [[Emajõgi|Emajõge]] kihutades.&quot;&lt;ref&gt;https://keeljakirjandus.ee/wp-content/uploads/2019/11/RBender3_14.pdf&lt;/ref&gt; 

Aga näiteks [[Siegfried von Vegesack|Siegfried Von Vegesack]] (1888-1974) kirjeldab raamatus &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust&quot; Tartu ülikooli baltisaksa tudengite talviseid Vene troika sõite järgmiselt:&lt;ref&gt;Siegfried von Vegesack. &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust &quot;. Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9&lt;/ref&gt;

:''''[[Tekkel|Värvitekkel]] valitses linna ja selle uhked kandjad tundsid end looduse isandatena. Minagi kandsin toona [[Värvid|punarohevalget]] [[Korporatsioon Livonia|Livonia]] teklit ja olin selle üle päris uhke. Küll sai kihutatud kahehobusevoorimehega mööda [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tänava]]&lt;nowiki/&gt;t, et end oma äsja saadud [[Värvid|värvides]] „imestavale rahvale” näidata; sai sõidetud lippude lehvides, hobustel punarohevalged suletutid kaunistuseks küljes, linnast välja, et seal mõnes [[Kõrts|kõrtsis]], [[Keeri|Keeril]], [[Vasula|Vasulas]], [[Haaslava|Haaslavas]] või [[Pühajärve|Pühajärvel]] [[Üliõpilaskorporatsioon|korporatsiooni]] aastapäeva tähistada; talvel sai tuisatud kuljuste kõlinal troikaga mööda Emajõe [[Jää|jääd]] [[Kvissentali]], [[Lemmatsi|Lemmatsisse]] või [[Jänese kõrts|Jänese kõrtsi]] – teiste sõnadega tundsime end kui mitte looduse isandatena, siis vähemalt selle väikese linna piiramatute valitsejatena, mis sest, et tavaliselt polnud taskus muud kui maksmata arved''.&quot;&lt;ref&gt;Siegfried von Vegesack. &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust &quot;. Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9&lt;/ref&gt;

:''''Ilmselt ma ei liialda, kui väidan, et vaevalt oli kuskil mujal nii üksmeelset, võib-olla isegi nii ülemeelikut tudengielu kui vanas Tartus. Peale arvukate [[Ball|eraballide]] ja [[Heategevus|heategevusürituste]] olid kuulsad [[Bürgermusse|Musse]] ja ballid, harrastusteatrite etendused, [[Jahipidamine|jahikäigud]] ja marulised [[Pulmad|pulmapeod]] ümbruskaudsetes [[Mõis|mõisates]] – viimased kestsid vähemalt kolm päeva ja meid tudengeid kutsuti sinna alati [[Kaksteist|tosinate]] viisi tantsupartneriteks. Või siis korraldati Emajõe jääl noorte daamide seltsis troikasõite või sõideti kahekesi [[Saan|saanis]] läbi lumme mattunud metsade – isegi [[Kuuvalgus|kuuvalgel]]!&quot;''&lt;ref&gt;Siegfried von Vegesack. &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust &quot;. Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9&lt;/ref&gt;

Vene keisririigi ajal oli troikadega sõitmine moes, näiteks Tartu voorimees hüüdnimega Vana Naelapea võis korraga välja panna kolm või neli troikat.&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=tartumaateataja19400807.1.8&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt;

[[Petserimaa]]l sõideti troikadega kuni 1940. aastani [[Petseri]] linnas [[võinädal]]al – kuni tolle ajani kuulus troikadega sõitmine võinädalal petserimaalaste võinädala tähistamise kultuuri juurde.&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=uuseesti19400206.2.104&amp;srpos=1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+petserimaa------------ &lt;/ref&gt; Petseri linnas sõitsid võinädalal hobusaanidega noored poisid ja tüdrukud.&lt;ref name=&quot;uus-eesti&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Uus Eesti 6 veebruar 1940 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=uuseesti19400206.2.104&amp;srpos=1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-troika+petserimaa------------ |vaadatud=2024-08-12 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; Petserimaal oli levinud rahvapärimus, et mida pikemad sõidud tehti hobustega võinädalal, seda pikemaks kasvab suvel põllupeal [[harilik lina]].&lt;ref name=&quot;uus-eesti&quot; /&gt; 

1983. aastal, kui tähistati [[Tallinna Hipodroom|Tallinna hipodroomi]] 60. aastapäeva, demonstreeriti hipodroomi juubelipidustustel kolme pruuni&lt;ref name=&quot;oma-hobu-v&quot;&gt;Oma Hobu, veebruar, nr 1 (52) 2012 aasta, Tallinna hipodroomi lugu&lt;/ref&gt; traavli täkuga&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sirpjavasar19830909.1.5&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt; klassikalist troikat&lt;ref name=&quot;oma-hobu-v&quot; /&gt;. Kui 2006. aasta 18. juunil tähistati [[Tori Hobusekasvandus|Tori hobusekasvanduse]] 150. aastapäeva, siis seal näidati ka troikat,&lt;ref&gt;https://epl.delfi.ee/kultuur/tori-hobusekasvandus-8212-150?id=51042226&lt;/ref&gt; mille ette olid rakendatud [[Eesti hobune|Eesti hobused]]. 

21. sajandil on Eestis Vene troika sõidu kultuur väljasurnud. Väljasurmise põhjusteks on 20. sajandil toimunud Nõukogude Liidu okupatsioon, mille tulemusena [[Nõukogude Liit]] eemaldas Eestilt Petseri maakonna alad. Ka Petserimaad tabas pärast Teist maailmasõda [[kollektiviseerimine]], ning [[Sovetiseerimine|sovetlik]] religioonivastane poliitika, mis hävitas praktiliselt [[Setod|seto]] ja ka selle piirkonna vene talukultuuri ning [[Õigeusk|õigeusu]] kalendrit jälginud Petseri linna kultuuri. 20. sajandil tabas Eestit ka baltisaksa kultuuri hääbumine, mille tõttu hääbus baltisaksa mõisakultuur ja kõik need eeltoodud tegurid tekitasid Eestis Vene troika kultuuri hääbumise. 
[[Pilt:Hoffmann saanisõit.jpg|pisi|Baltisaksa kunstniku [[Oskar Hoffmann|Oskar Georg Adolf Hoffmanni]] pilt &quot;Saanisõit&quot;. Troikat juhtiva postipoisi müts on tüüpiline Venemaa Keisririigi aja postipoisi punase ülaosaga müts]]

=== Varia ===

Eesti NSV-s valmistas [[Liviko]] [[Viin (jook)|viina]] Sibirskaja vodka (''Сибирская водка'' – 'Siberi viin'). Viin oli 45% ja pudel pooleliitrine. Viinapudeli etikett oli venekeelne. Etiketil oli kujutatud talvist Vene troikat kihutamas majade taustal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191027151033/https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |arhiivimisaeg=2019-10-27 |vaadatud=2019-10-27}}&lt;/ref&gt;  

== Vaata ka ==
* [[Orlovi traavel]]
* [[Eesti hobune]]
* [[Orlov]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;p7pnI&quot;&gt;Александр Николаевич Вигилев. &quot;История отечественной почты&quot; (Вторая часть). Издательство Связь,1979&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nGKIA&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Поддужный колокольчик&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 7, 1982 год, издательство Правда&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PrgYv&quot;&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики&quot; издательство Серебряный век 2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qhYhf&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Поддужный колокольчик&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GsBnG&quot;&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики&quot;. издательство Серебряный век 2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot;&gt;Татьяна Константиновна Ливанова. &quot;Лошади&quot;. издательство Астрель, 2004&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;evckv&quot;&gt;А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. издательство Аквариум Принт, 2015&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1sjNT&quot;&gt;Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;j5Ho4&quot;&gt;Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. издательство АСТ-ПРЕСС СКД,2003&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot;&gt;. Ганулич, А. М. ПолзуноваА. А. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot; издательство Аквариум Принт, 2016&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* Татьяна Константиновна Ливанова. &quot;Лошади&quot;. Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8
* Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6
* А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6
* А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2
* А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Бега и Рысаки. История и современность&quot; Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6
* В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. &quot;Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников&quot; Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0
* А. К. Ганулич. &quot;Слышен звон бубенцов издалека…&quot;. Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X
* Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1
* Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2008, ISBN 978-5-902238-42-3
* Публ. и авт. вступ. ст. О. В. Фомина &quot;Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова&quot;. Москва: издательство Грифон, 2014, ISBN 978-5-98862-163-8
* Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. &quot;Коневодство. Справочник&quot;. Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7
* Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. &quot;Большой филателистический словарь&quot;. Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2
* Шангина Изабелла Иосифовна. &quot;Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь&quot;. Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00337-x
* Шангина Изабелла Иосифовна, &quot;Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия&quot;. Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00650-6
* Надежда Рычкова, Вера Комарова, &quot;Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами&quot;. Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8
* Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. &quot;Колокола: История и современность&quot;. Москва: издательство Наука, 1985
* Александр Николаевич Вигилев. &quot;История отечественной почты&quot; (Вторая часть). Москва: издательство Связь, 1979
* Игорь Бобылев. &quot;Ветер в гриве. Horses&quot;. Москва: издательство Планета. 1976
* А. К. Ганулич. &quot;Поддужный колокольчик&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263
* Ираклий Луарсабович Андроников. &quot;К музыке. Собрание устных рассказов&quot; Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0
* А. К. Ганулич. &quot;Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263
* Михаил Вострышев. &quot;Москва разгульная&quot;, Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0
* Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8
* Walter Dehio. &quot;Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas.&quot; Tallinn. kirjastus Argo, 2021 ISBN 978-9949-688-44-9
* Juri Borev. &quot;Kurjast võimust vaevatud&quot;. Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1
* Siegfried von Vegesack. &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust &quot;. Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9

[[Kategooria:Sõidukid]]
[[Kategooria:Venemaa kultuur]]
[[Kategooria:Etnograafia]]</text>
      <sha1>knctpestwolpgfo4vnqqdtnxzaika1t</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260723</id>
      <parentid>7260722</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T23:28:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-49839-29</username>
        <id>237576</id>
      </contributor>
      <origin>7260723</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="89887" sha1="pf4zp7gaev960ocgu3qc6xa6x32eeck" xml:space="preserve">{{viita}}
{{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}}

'''Troika''' ja ka '''Vene troika''' (vene keeles ''Русская тройка'') on [[Venemaa]]l ja selle lähikonnas kasutuses olev kolme hobuserakend. Klassikaline Vene troika on maailmas ainuke [[Allüür|mitmeallüürne]] rakend. Troika loogahobune (vene keeles ''коренник'') paikneb troika rakendis keskel. Troikarakendis peab loogahobune jooksma täpset ja kiiret [[traav]]i. Troikarakendis nimetatakse loogahobuse kõrval olevaid hobuseid priipassihobusteks (vene keeles ''пристяжные''). Priipassihobused peavad troikarakendis jooksma [[Galopp|galoppi]].  

Troikarakendi loogahobune rakendatakse [[Aisad|ais]]ade ja [[rangid]]ega, priipassihobused rangide või [[sori]]dega. Eelistakse sorirakendeid, sest sorid annavad priipassi hobustele dekoratiivsuse. Priipassihobused rakendatakse saani või suvise neljarattalise loomveoki ette [[treng|trengide]] ja [[kolk]]ide abil.  

== Ajalugu ==
=== Narva ja Peterburi vaheline postitee ===
[[Pilt:Orlowski podrozny.jpg|pisi|[[Aleksandr Orlovski]]. &quot;Reisija [[kibitka]]s&quot;. Litograafia, 1819]]
[[Narva]] ja [[Peterburi]] vaheline postitee oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] esimene regulaarposti näidispostiliin. Seoses sellega koostas Narva posti peajärelevaataja, [[polkovnik]] A. M. Volkov 3. novembril 1770&lt;ref name=&quot;p7pnI&quot; /&gt; järgmise dokumendi: &quot;Расписание в какое время по скольку почтовых лошадей в упряжки брать проезжающим по Нарвской дороге по новоучрежденным почтовым станам&quot; ('sõidu plaan, mis ajal mitu postihobust rakendisse võtta, mis sõidavad Narva maanteel vastasutatud postijaamade kaudu'). See nägi ette, et talveperioodil (1. detsembrist kuni 15. märtsini) ja suveperioodil (15. maist kuni 15. septembrini) oli ühele või kahele reisijale ette nähtud posti[[kibitka]] ette rakendada kaks hobust, kolmele reisijale aga kolm hobust. Ülejäänud aastaaegadel oli ette nähtud ühele reisijale kaks hobust ja kahele reisijale kolm hobust ning kolmele reisijale neli hobust &lt;ref name=&quot;p7pnI&quot; /&gt;. Peterburi ja Narva vahelise postitee kohta käiv dokument on esimene Venemaa keisririigi postialane dokument, kus lubatakse postiveoks kolm hobust ette rakendada. Hobused rakendati postikibitka ette järgmiselt: keskele loogahobune ja tema kõrvale priipassihobused. Nii sündiski klassikaline Vene troika.&lt;ref name=&quot;nGKIA&quot; /&gt;

=== Troikast kui Venemaa Keisririigi peamisest postiveo vahendist ===
Troikarakendist kujunes Venemaa keisririigi [[feldjääger|feldjäägrite]] ja postikullerite sõiduvahend, kellel oli vaja kiiresti postisaadetis adressaadini viia. Esialgu sõideti troikadega [[Peterburi]]st [[Tsarskoje Selo]]sse ja [[Narva]], aga edaspidi jõudis troikasõit inimeste igapäevaellu.&lt;ref name=&quot;PrgYv&quot; /&gt;Termin &quot;troika&quot; võeti Venemaa keisririigi postidokumentides kasutusele 1807. aastal.&lt;ref name=&quot;qhYhf&quot; /&gt; 1808. aastal laiendati Narva ja Peterburi vahelise postitee kohta käivat dokumenti sättega, kui palju hobuseid võtta rakendisse kõikidele Vene keisririigi postitraktidele.&lt;ref name=&quot;shangina-i&quot;&gt;Шангина Изабелла Иосифовна. &quot;Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь&quot;. Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003 ISBN 5-352-00337-Х&lt;/ref&gt; [[Postipoiss|Postipoisid]] sõitsid troikadega suhteliselt kiiresti. Venemaa keisririigis oli postiveoreeglites ette nähtud troika keskmine kiirus postiteedel: sügisel kaheksa [[Verst|versta]] tunnis, kevadel kümme versta tunnis, aga talvel, kui troikarakendit kasutati [[saan]]i ees, kaksteist versta tunnis. Need kiiruse piirangud ei kehtinud feldjäägritele ja kulleritele, nemad võisid kihutada nii kiiresti, kui võimalik&lt;ref name=&quot;GsBnG&quot; /&gt;. [[Aleksandr Puškin]]i andmetel võis väga hea ja kiire troika arendada kiirust 45 kilomeetrit tunnis ja vahel rohkemgi.&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot; /&gt; Muidugi ei jõua ükski troika pidevalt sellist maksimaalset kiirust hoida, aga lühikest aega võib see sõitjatele anda sellise tunde, et troika &quot;lendab&quot; teel – sellest on tulnudki [[Nikolai Gogol]]i poolt vene keeles kasutusele võetud troika kirjanduslik nimetus &quot;troikalind&quot;.

Troikadega sõit muutus Venemaal väga populaarseks – troikadega sõitsid riigiametnikud, eraisikud ja kõik, kes hindasid kiiret sõitu. Aga lõpuks tekitas see Venemaa teedel paraja segaduse, [[postijaam]]ade ülemad ja personal ei saanud enam aru, kas maanteel sõidab kulleritroika või teeb kohalik mõisnik oma isikliku troikaga lõbusõitu. Nimelt oli probleemiks see, et kõik ühiskonnakihid soovisid sõita loogakelladega kaunistatud hoburakenditega.

Selleks, et olukorda kontrolli alla saada, võttis [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat]] 18. detsembril 1836 vastu seaduse, et postiveokid varustatakse alates 1837. aastast loogakelladega ja eraisikutel keelatakse loogakellade kasutamine. Selle seaduse järgi kohustati eraisikuid vabastama tee postiveokile ning hoidma end teepeenra parempoolsele küljel.&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Слышен звон бубенцов издалека…&quot;. издательство Советская Россия, 1990&lt;/ref&gt;

Venemaa keisririigis rajati [[Postijaam|postijaamade]] hooned [[klassitsism]]iajastul, lähtudes ülevenemaalistest tüüpfassaadidest. Selliseid hooneid leidub ka Eestis, sest [[Balti kubermangud|Balti kubermange]] läbis Venemaa keisririigi suur postitee ehk Miitavi–Riia–Peterburi postitee pikkusega 335 versta. Sellel teel oli 17 postijaama. [[Pilt:Nikolai Sverchkov - Troika (5).jpg|pisi|Postitroika]]

Postitroikade rakendites olid levinumateks hobusteks [[:ru:Вятская_лошадь|Vjatka tõugu]] hobused. Rikkad mõisnikud ja kaupmehed eelistasid troikarakendis suursuguseid [[Orlovi traavel|Orlovi traavleid]].

Postijaamas teenindati eelisjärjekorras feldjäägreid ja postikullereid. Hobuseid anti reisijatele vastavalt sellele, missugune oli nende ühiskondlik positsioon, kõik olenes inimese seisusest, mille määratles [[Teenistusastmete tabel]].&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt; Näiteks 1. klass kuuluv [[Kindralfeldmarssal (Venemaa)|kindralfeldmarssal]] (''Генерал-фельдмаршал''), ja kantsler (''Канцлер''), ning teised 1. klassi kuuluvad isikud võisid võta vastavalt oma vajadustele postijaamast 20 hobust&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;.  2. klassi kuuluvad isikud, nagu näiteks [[tõeline salanõunik]] (''Действительный тайный советник''), võisid postijaamast võta 15 hobust ja 3. klassi kuluvad isikud võisid võta 12 hobust&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. Kolmandasse klassi kuulusid näiteks [[salanõunik]] (''Тайный советник; alates 1724'') ja [[kindralleitnant]] (''Генерал-лейтенант; kuni 1741 ja alates 1796'') ning [[viitseadmiral]] (''Вице-адмирал'')&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. Seevastu näiteks 9. klassist kuni 14. klassi kuuluvad persoonid võisid võtta ainult kolm hobust&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. Seega Vene troikadega sõitsid näiteks postitraktidel,  [[kapten|jalaväe kapten]] (''Капитан в пехоте; 1722–1884''), ja [[titulaarnõunik]] (''Титулярный советник'')&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. Aga lõpetuseks isikud kes kuulusid alates 13. klassi, neile lubati võta postijaamades ainult 2 hobust&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. 

Postitroikade hiilgeaja lõpetas Venemaal [[raudtee]]de ehitamine, mis viis selleni, et paljud postijaamad suleti ning postijaamapidajad ja postipoisid kaotasid oma igapäevase töö. Paljud postipoisid ehk venepäraselt ''jamžik''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;id suundusid linnadesse, kus vajati iga päev [[Voorimees|voorimehi]]. Aga osa endiseid postipoisse sulandus pärast postijaamade sulgemist [[Talupoeg|talupoegkonna]] hulka.

=== Troikad 19. sajandi II poole ja 20. sajandi alguse Vene Keisririigis ===
[[Pilt:Horse drawn sledge, in Russia LCCN2001705701.tif|pisi|Venemaa keisririigi aegne foto: paraadtroikarakmetega esinduslik troika hoovis]]

Seoses massilise raudteede rajamisega kaotas loogakellade kasutamise piirang oma tähtsuse ja eraisikud hakkasid oma troikade lookadele kinnitama loogakellasid. Troika [[traavel|traavlite]] kaela riputati [[kuljus]]ed. Kuljused olid levinud sellepärast, et kuljustele ei rakendunud riiklikud kasutuspiirangud. Sellel ajastul kujunes troikast niinimetatud ''ямская гармонь'', mida võiks eesti keelde tõlkida kui 'postipoisi [[karmoška]]' – rikkalikult kuljuste ja loogakelladega ehitud paraadrakmetes troika. 19. sajandi lõpus lõppes postiteedel hobustega posti ja reisijate vedu&lt;ref name=&quot;shangina-i&quot; /&gt;. Troikasid hakati kasutama rikaste linlaste ja mõisnike sõidutamisel võinädalal ja muudel talvistel rahvaürituste rongkäikudel.&lt;ref name=&quot;shangina-i&quot; /&gt; Vanasti oli Venemaal kombeks, et noored tegid hommikusi [[võinädal]]a, kirikupühadega seotud ja [[Svjatkad|svjatkade]] saanisõite; noored naised võisid sõita pidude ajal saaniga igal ajal, aga abielupaarid ja eriti rikkad talupojad sõitsid pidude ajal saaniga õhtupoolsel ajal.&lt;ref&gt;  Шангина Изабелла Иосифовна, &quot;Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия&quot;  Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003, ISBN: 5-352-00650-6 &lt;/ref&gt;

1911&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot;&gt;Татьяна Константиновна Ливанова. &quot;Лошади&quot;. Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8&lt;/ref&gt;. aasta [[:en:Festival_of_Empire|Festival of Empire]]'l võisid londonlased näha kahte troikarakendit&lt;ref&gt;Игорь Бобылев. &quot;Ветер в гриве. Horses&quot;. Москва: издательство Планета. 1976&lt;/ref&gt;. Üks troikarakend oli helehallide hobustega troika ja teiseks oli ronkmustade hobustega troika.&lt;ref name=&quot;igor-bobyl&quot;&gt;Игорь Бобылев. &quot;Ветер в гриве. Horses&quot;. Москва: издательство  Планета. 1976&lt;/ref&gt;. Londonlastele esitletud troikad oli suurepärased. Helehallide hobustega troika loogahobuseks oli 13 aasta vanune&lt;ref name=&quot;igor-bobyl&quot; /&gt;, Hrenovi hobusekasvanduses sündinud Orlovi traavel Ratnik Turetski (''Ратник Турецкий''), kes oli eelnevalt võitnud võiduajamistel Venemaa keiserliku auhinna&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;ja priipassihobusteks olid streletski tõugu hobused&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. [[London|Londoni]] näitusel sai see troika esimese auhinna&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot; /&gt;. Sellest troikast maalis pildi [[Sergei Vorošilov]] (''Сергей Семёнович Ворошилов'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Praegu võib näha seda pilti [[K. Timirjazevi nimeline Moskva Põllumajanduse Akadeemia|K. Timirjazevi nimelise Moskva Põllumajanduse Akadeemia]] juures olevas Hobusekasvanduse muuseumis&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Aga ronkmustadega hobustega troika loogahobuseks oli Orlovi traavel Mutsii (''Муций'') ja see troika sai Londoni näitusel teise auhinna&lt;ref name=&quot;igor-bobyl&quot; /&gt;. Aga neid kahte troikarakendit pidi Festival of Empire'l näitama külastajate huvi tõttu iga päev, vaatamata sellele et näituse programmis oli ettenähtud see, et troikasid demonstreeritakse ainult üks kord&lt;ref name=&quot;igor-bobyl&quot; /&gt;.

[[Esimene maailmasõda|Esimene Maailmasõda]] ja sellele järgnenud [[Venemaa kodusõda|Venemaa Kodusõda]] vähendas Venemaa külades noorte inimeste hulka ja see aitas sellele kaasa et vene troikade sõidu kultuur hakkas hääbuma.

=== Troikade võiduajamised Venemaa Keisririigis ===
Umbes 200 aastat tagasi hakati [[Peterburi]]s ja [[Moskva]]s korraldama troikade võiduajamisi. Neid korraldati kinnikülmunud jõel ja [[hipodroom]]idel või linnast väljas olevatel aladel 15–45 versta pikkustel distantsidel. 1847. aastal asutati Vene troikade jaoks keiserlik auhind (''Императорский приз'').&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot;&gt;Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6&lt;/ref&gt;
 
2. juulil 1847 toimusid Moskvas [[Hodõnka väli|Hodõnka väljal]] Vene troikade võiduajamised. Selleks puhuks oli Hodõnka väljale maha pandud kolme versta pikkune ringtee. Sellest sündmusest on säilinud V. Kopteva kirjeldus&lt;ref&gt;А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. издательство Аквариум Принт 2015&lt;/ref&gt;:

:''&quot;Peaaegu et iga päev sõitsid ja läksid Moskva elanikud avarale Hodõnka väljale, et imetleda väga häid traavleid, kes kaunilt ja kiirelt kihutasid jooksu ajal. Aga 2. juulil tuli väljale ja sõitis kohale veelgi rohkem uudishimulikke: nad täitsid tihedalt kogu välja, nad ronisid majade katustele, mis asusid raja ääres, ronisid korstnatele, hõivasid tarad, ja kõik nad ootasid üksmeelselt kõrgendatud tähelepanuga rahvalikku vaatemängu – tuliste ja kiirete troikade sõitu. Sõit koosnes üheteistkümnest ringist, see teeb 33 versta. Esimeseks tuli nelja pretendendi hulgast kaupmees Karaulovile kuuluv postitroika, läbides distantsi ajaga 1 tund, 21 minutit ja 11 sekundit.&quot;''

=== Troikad Nõukogude Liidus ===
[[Jossif Stalin|Jossiv Stalini]] valitsemise ajal oli Vene troika kultuur põlu all kui tsarismi ja aadlikultuuri sümbol. Kuid [[Nikita Hruštšov]]&lt;nowiki/&gt;i valitsemise ajal toimunud [[Sulaaeg]], võimaldas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] taaselustada Vene troika kultuuri.

[[Vladimir Fomin|Vladimir Fominiga]] (''Владимир Иванович Фомин, tegelikult sündis 1927 aastal, kuid ametlikesse dokumentidesse pandi aasta 1928–2010'') on seotud Vene troika kultuuri taaselustamine Nõukogude Liidus. 1954. aasta alguses tuli Vladimiri Riikliku Hobusekasvatuse Talli direktor M. A Mogilevkin (''М. А. Могилевкин'') Moskvast koju [[Vladimir]]i lähedal olevasse [[Zakljazmenski]] (''Заклязьменский'') asulasse. Direktor tuli ettepanekuga taastada Vene troika kultuur ja valmistada ette 1955. aastal Moskvas toimuva Üleliidulise Põllumajandusenäituse jaoks ette troikarakend. Sellel ajal olid troikad säilinud võibolla ainult [[Siber|Siberis]], aga Venemaa keskosas oli sellajal troikade kultuur väljasurnud. Direktori meelest oli ainult Vladimir Fomin võimeline troikaga ümber käima. Taastatava Vene troika eeskujuks võeti vanade piltide [[Reproduktsioon|reproduktsioonid]], kus oli kujutatud Vene troikade rakmeid&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Слышен звон бубенцов издалека…&quot;. Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X&lt;/ref&gt; ja hobuserakmete müügikataloog &quot;Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова&quot;. Taastatava Vene troika väljanägemise kiitis heaks Fomini vanaisa.&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt; Vene troika sai valmis, et esineda Moskvas [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus|Üleliidulisel Põllumajandusnäitusel]] ja troikat juhtis Vladimir Fomin. 

1959. aastal kinkis Nikita Hruštšov [[Filantroopia|filantroobile]] ja ettevõtjale, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ohio|Ohio osariigi]] senaatorile&lt;ref name=&quot;ReferenceE&quot;&gt;https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html&lt;/ref&gt; [[Cyrus Stephen Eaton]]ile (1883–1979) Orlovi traavlitega&lt;ref name=&quot;kultura&quot;&gt;https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au&lt;/ref&gt; Vene troika,&lt;ref name=&quot;ReferenceE&quot; /&gt; mille oli välja õpetanud ja treeninud Vladimir Fomin.&lt;ref name=&quot;ReferenceE&quot; /&gt;

1959. aastal tegi Vladimir Fomin Ameerika Ühendriikides ja Euroopa suurlinnades troikaga näidissõite, esinedes [[New York|New Yorgis]], [[Ottawa]]s, [[Leipzig]]is ja [[Budapest]]is.&lt;ref name=&quot;1sjNT&quot; /&gt;
Kümme aastat hiljem esines ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] edukalt enda väljaõpetatud helehallide Orlovi traavlite troikaga. Ajakirjandus nimetas troikat &quot;hallideks liiliateks aasal&quot;&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot; /&gt; ja Fominit Vene troikade kuningaks&lt;ref name=&quot;j5Ho4&quot; /&gt;.

1957. aastal toimuski [[Moskva hipodroom]]il esimene Nõukogude Liidu Vene troikade võiduajamiste tšempionaat. Tšempionaadi võitjaks tuli Moskva hipodroomi troika, mille loogahobuseks oli Nagib (''Нагиб'') ja sõitjaks oli [[Aleksandr Roštšin]]&lt;ref name=&quot;evckv&quot; /&gt; (''Александр Романович Рощин, 1907–1977''). Hipodroomidel nimetatakse kutsarit sõitjaks. Mitte ametlikult kasutatakse Venemaa hipodroomidel ametialases [[žargoon]]is troikasõitja tähenduses, ka nimetust ''troetšnik'' (vene keeles ''Троечник).'' Ka Vene Keisririigis oli kasutuses sõna ''troetšnik.'' Tol ajal tähistati sellise rahva keelse sõnaga, sellist [[Voorimees|voorimeest]] ja [[Kutsar|kutsarit]] ning eelkõige [[Postipoiss|postipoissi]], kel olid head [[Pädevus|pädevused]] Vene troika rakendi juhtimisel.

1958 aastal sai Moskva hipodroomi direktoriks [[Jevgeni Dolmatov]] (''Евгений Николаевич Долматов 1899–1977''), kes viibis aastatel 1937-1940 GULAG is arreteerituna.&lt;ref&gt;https://vgulage.name/authors/dolmatov-evgenij-nikolaevich/&lt;/ref&gt; Tema teeneks on see, et Moskva hipodroomil hakati regulaarselt korraldama traditsionaalseid hobuvõistlusi&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot;&gt;А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2&lt;/ref&gt;. Siia kuulus ka Vene troikade võiduajamiste taaselustamine Nõukogude Liidus&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;. Ja ka [[Tatšanka|tatšankade]] võiduajamiste korraldamine- mille ette oli traditsionaalselt rakendatud neli hobust ning muud etnograafilised hobuvõistlused&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;. Tema initsiatiivi toetas Nõukogude Liidu Põllumajanduse Ministeerium&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;. Tema ettevõtmised Moskva Hipodroomil viisid selleni, et paljudes Nõukogude Liidu hipodroomidel ja riiklikes hobusekasvandustes hakati tegelema regulaarselt Vene troikadega ning tatšanka rakenditega&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;. 

[[Vene NFSV]] hakati korraldama üritusi nimega &quot;Pidu Vene talv&quot;- nendest üritusest pidi kujunema välja [[Sovetiseerimine|sovetlik]] [[Võinädal|Võinädala]] asendus&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot;&gt;Надежда Рычкова, Вера Комарова, &quot;Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами&quot;. Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8&lt;/ref&gt;. Kus müüdi rahvale pannkooke, esinesid folkloori kollektiivid ja ka Vene troikad pidid osalema nende pidustuste teatraalse osana&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;. Esimene &quot;Pidu Vene talv&quot; toimus 1957 aastal [[Sarapul|Sarapuli]] linnas&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;. Aga Moskvas toimus samasugune üritus nimega &quot;Pidu Vene talv&quot;, [[Lužniki staadion|Lužniki staadionil]] 23. veebruaril 1958 aasal&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;. Nendel üritustel said Vene troikadega sõita ainult väljavalitud persoonid, näiteks tööeesrindlased&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt; ja ülejäänud rahvas sai troika sõite ainult pealtvaatajatena jälgida&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;. See eristas neid üritusi Vene Keisririigi aegsest Võinädalast, kus said ka tavalised külaelanikud troikaga sõita&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;.  

1982. aastal esindas [[Essen]]is [[Saksamaa]]l Nõukogude Liitu rahvusvahelisel hobuste müüginäitusel Equitana helehall Moskva hobusekasvanduse troika. Aga loogahobuseks oli Hrenovi hobusekasvanduses sündinud Orlovi traavel Pjostrõi Palas (''Пёстрый Палас'') ja priipassihobusteks terski tõugu hobused&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Vene troika juhiks oli [[Timofei Poljakov]] (''Тимофей Прокопьевич Поляков'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. See troika tunnistati Essenis mitmikrakendite meistriks.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;

1989. aastal esines Essenis hõbehall troika&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Loogahobuseks oli 1983 aastal sündinud Orlovi traavel Valss (''Вальс'') ja kelle vanemateks olid traavlid Lukavõi (''Лукавыи'') ning Vnutška (''Внучка'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Troika priipassi hobusteks olid terski tõugu Tsegel (''Цегель'') ja Tsiemir (''Циэмир'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Selle Vene troika valmistas näituse jaoks ette [[Mihhail Pupko]] (''Михаил Гидальевич Пупко'' ''1933-1995'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Aga sama aasta sügistalvise hooaja rahvusvahelisel hobuste näitusel [[Pariis]]is tekitas see troika suure sensatsiooni – Prantsusmaal nähti esimest korda troikat.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;
=== Troikad tänapäeva Venemaa Föderatsioonis ===
[[Pilt:Troika akron.jpg|pisi|[[Venemaa]] praeguse aja troikarakend. Tegu on Moskvast pärineva troikaga, mis esineb [[Vologda]] hipodroomil]]

1990. aastatel oli [[Venemaa|Venemaa Föderatsioonis]] Orlovi traavlite kasvatuses suur langus.&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot;&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Бега и Рысаки. История и современность&quot; Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6&lt;/ref&gt; Sellel ajal olid Orlovi traavlid väljasuremise äärel&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; ja ka Vene troikade kultuur oli suures kriisis&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. 1997. aastal oli Orlovi traavli [[Mära|märade]] arvukus kukkunud 800 piirile&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; - teadlaste arvates peab tõu säilimise puhul olema vähemalt 1000 mära.&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; Sel ajal olid paljud Venemaa hobusekasvandused niivõrd laostunud, et nendes olevad Orlovi traavlid surid nälga või viidi lihaks&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt;. 

1997 aastal toimus Moskva hipodroomil Vene Föderatsiooni esimene Vene troikade võiduajamine&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;, mille teeb erakordseks see, et see oli esimene troikade võiduajamine, pärast Nõukogude Liidu kollapsit ja see toimus Orlovi traavlite kasvatuse kriisi ajal. Aga selle võiduajamise võitjaks tuli troika, mille loogahobuseks oli Moskva Hobusekasvatuse nr 1 traavel Aleksandrit (''Александрит'') ja troikajuhiks oli [[Aleksander Pankov]] (''Александр Николаевич Панков 1946'')&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt; 

Suured teened Orlovi traavli tõu ja Vene troika kultuuri päästmisel, nendel rasketel aastatel oli Venemaa Traavli Hobusekasvatuse Assotsiatsioonil Содружества (vene keeles 'koostöö')&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt;. Väga tähtis tegelane oli selles organisatsioonis Moskva hipodroomi töötaja , [[Alla Polzunova]] ''(Алла Михайловна Ползунова 1937-2021''), kel olid suured teened Orlovi traavlite tõu päästmisel ja ka Vene troikade kultuuri elushoidmisel nendel aastatel&lt;ref&gt;В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. &quot;Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников&quot; Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0&lt;/ref&gt;.See organisatsioon alustas koostööd Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooniga. Prantsusmaa poolelt oli Orlovi traavli tõu päästmisel väga oluline persoon krahv [[Dominique de Bellaigue]], kes oli aastatel 1997-2019 Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooni juht.   

1997 aastal külastasid selle [[Prantsusmaa]] organisatsiooni esindajad, Venemaa hobusekasvandusi, kus kasvatati Orlovi traavleid.&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; Need Venemaa ja Prantsusmaa organisatsioonid leppisid omavahel kokku, et Prantsusmaa hipodroomil [[:fr:Hippodrome_de_Vincennes|Hippodrome de Vincennes]]s hakatakse korraldama üritust &quot;Venemaa päevad&quot; ja [[Moskva hipodroom|Moskva Hipodroomil]] hakatakse korraldama üritust &quot;Prantsusmaa päevad&quot; – kokkuleppe järgi pidid nendel üritustel kindlasti olema Orlovi traavlid.&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; Nende kokkulepitud ürituste [[sponsor]] oli Prantsusmaa Traavi Assotsiatsioon&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt;. Nendel üritustel toimusid Orlovi traavlite klassikalised võiduajamised [[võidusõidukaarik]]utega ja ka vene troikade sõidud. 1999 aastal toimusid Moskva hipodroomil esimesed &quot;Prantsusmaa päevad&quot;&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt;. Ning 2000. aasta detsembris ja 2001. aastal esinesid [[Pariis]]i hipodroomil Hippodrome de Vincennes &quot;Venemaa päevadel&quot; korraga kolm Vene troikat. Troikad demonstreerisid Pariisis &quot;Vene troikade balletti&quot; – troikade sünkroonitud vigursõitu ja demonstratiivset troikade võidusõitu.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;  [[Pilt:Тройка МКЗ 1 .jpg|pisi|&quot;Moskva Hobusekasvatuse Nr 1&quot;, (vene keeles &quot;Московский конный завод № 1&quot;) Orlovi traavlitega troika 2018 aasta augustis looduses.]]  

2004. aastal tegi Prantsusmaa telekanal [[:fr:Equidia|Equidia]] Vene troikadest filmi. Filmis ei pööratud tähelepanu mitte ainult Vene troikale kui välimuselt väga efektsele rakendile, vaid ka Vene troika rakendi kirjeldamisele ja sellele, kuidas troikat juhitakse &lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot;&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6&lt;/ref&gt;.
Tänu nendele pingutustele saabus 2000 aastatel uus tõus Venemaa troika kultuuris ja Orlovi traavlite kasvatuses.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;

Venemaal kasutati stiliseeritud Vene-troika kujutist televisioonikanali Rossia-1 uudiste teleprogrammi „Vesti„ (''Вести'') alguse videovinjetis, aastatel 1991-1993. Aga hiljem kasutas Rossia-1 oma uudiste alguse videovinjetis Vene Föderatsiooni kõige kuulsamat hallikas-valget Vene-troikat, mille loogahobuseks on eelmainitud, 28. märtsil 1992 aastal Moskva Hobusekasvatus Nr 1 sündinud Vene-traavli täkk Aleksandrit&lt;ref name=&quot;ru&quot;&gt;https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246&lt;/ref&gt;. Aleksandridi isaks on Regbi`s Star (Рагби’с Стар) ja tema emaks on Assambleja (''Ассамблея'') ning ta kannab identifitseerimise mikrokiipi numbriga, 643098100001388&lt;ref name=&quot;ru&quot; /&gt;. Ja selle kuulsa Vene-troika priipassihobusteks on Orlovi traavlid Priz (''Приз'') ja и Vitok (''Виток'')&lt;ref name=&quot;index&quot;&gt;https://myseldon.com/ru/news/index/256896920{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;. Seda legendaarset Vene-troikat juhtis Venemaa seitsme kordne&lt;ref&gt;http://pokrovmedia.ru/kubok-gubernatora-bolshoj-vladimirskij-trakt-2015-zavoeval-semikratnyj-chempion-po-gonkam-na-russkix-trojkax-a-pankov/?ysclid=mlgwff2azh692009109{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; Vene troikade võiduajamiste võitja Aleksander Pankov &lt;ref name=&quot;index&quot; /&gt;.

Tänapäeval peetakse Venemaal hipodroomidel võistlusi, mille komponentideks on troikade võidusõit ja vigursõit. Aga 23. jaanuaril 2026. võttis Venemaa Spordi Ministeeriumi komisjon vastu otsuse, et Vene troikade võiduajamised lisatakse ametlikult spordiliikide registrisse, kui Venemaa rahvusport&lt;ref&gt;https://dzen.ru/a/aYoV-hD7Vhuwa9cL&lt;/ref&gt;. 

== Troikarakendi komponendid ==

=== Troika rakmed ===
Troika [[rakmed]] valmistati Venemaal reeglina musta värvi naharibadest. Rakmed kaunistati väikeste metallplaadikestega ja sadade metalllitritega. Troikarakmete kõige iseloomulikumaks detailiks olid nahkribade otsas olevad [[Tutt|tutid]]. Rikkalikult kaunistatud rakmeid kutsutigi Venemaal paraadtroikarakmeteks (''упряжь троечная парадная'').
[[Pilt:Кучер 13.jpg|pisi|Vene keisririigi aegne foto: Kalessi ette rakendatud esinduslik troika. ]]

Troikarakmete metalldetailid tehti vasesulamitest. [[Sulam]]id, millest tehti rakmete ehisdetailid, kandsid järgmisi nimetusi: niinimetatud Poola hõbe (''польское серебро'') ja roheline vask (''зеленая медь'') ja [[tombak]].&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot;&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 ISBN 978-5-4238-0321-6&lt;/ref&gt; Poola hõbedaks nimetati [[melhior]]i, mis koosnes vasest (79%) ja niklist (21%). Tombak ja niinimetatud roheline vask on [[Vask|vase]] ja [[Tsink|tsingi]] sulamid. Tombak, millest tehti rakmete ehisdetaile, sisaldas 15% tsinki, aga roheline vask sisaldas 30% tsinki.&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt; Algul tehti rakmete metalldetailid [[Metallivalu|valumeetodil]], hiljem aga hakati neid [[Stantsimine|stantsima]].&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt; Poola hõbedast detailid on hõbedase läikega, tombakist ja rohelisest vasest detailid on aga kollase läikega. 

=== Rangid ===
Tänapäeval valmistatakse [[Venemaa|Vene Föderatsioonis]] troikarakmeid koos loogahobuse [[Rangid|rangidega]]. Venemaal on kasutusel järgmine rangisuuruste numeratsioon (vahemikus 0–11)&lt;ref&gt; А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 &lt;/ref&gt;. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate rangide mõõdud millimeetrites &lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot;&gt;Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. &quot;Коневодство. Справочник&quot;. Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7&lt;/ref&gt;
|-
! Rangi number !! Rangi pikkus !! Rangi laius 
|-
|  0 || 440 || 210
|-
|  1 || 460 || 230
|-
|  2 || 485 || 240
|-
|  3 || 510 || 250
|-
|  4 || 535 || 260
|-
|  5 || 555 || 270
|-
|  6 || 585 || 280
|-
|  7 || 610 || 310
|-
|  8 || 640 || 340
|-
|  9 || 670 || 360
|-
|  10|| 710 || 380
|-
|  11|| 740 || 400
|}
=== Valjad ===
Paraadtroikarakmeid iseloomustavad plaadikeste ja litritega kaunistatud valjad. Väga iseloomulik on Vene troika valjastele lõuaalune dekoratiivne lisarihm mille küljes on ilututt. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ Venemaal kasutatavate valjaste mõõtmed millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Valjaste number !! Põserihma pikkus 
|-
| 0 || –
|-
| 1 || 415
|-
| 2 || 435
|-
| 3 || 455
|-
| 4 || 475
|}
 
=== Sorid ===
Vene troika rakendis kasutatakse sorisid priipassi hobuste rakendamisel. Sorid koosnevad rinnarihmast ja kanderihmast. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate soride mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Soride number !! Kanderihma pikkus !! Rinnarihma pikkus
|-
| 1 || 450 || 800
|-
| 2 || 580 || 1100
|}
=== Sedelgad ===
Vene troika rakendis hoiab [[sedelgas]] koos sedelgarihmaga loogahobuse rangid, looga ja aisad õiges asendis. Sõltuvalt hobuse turja kujust kasutatakse lame- või looksedelgat. Looksedelgat kasutatakse rohkem loogahobuse rakendamisel. Kui on tegu paraadtroikarakmetega siis on ka loogahobusel dekoratiivne lamesedelgas. Priipassihobuste turjadele pannakse dekoratiivsed lamesedelgad. Vene troika lamesedelgate otstes on dekoratiivrihmad koos tuttidega. Paraadtroikarakmete puhul kinnitatakse priipassihobuste lamesedelgate külge sedelgakellad.
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate lamesedelgate mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Lamesedelga number !! Lamesedelga katteosa 
(''покрышка'') pikkus
! Lamesedelga katteosa 
(''покрышка'') laius
|-
| 1 || 650 || 150
|-
| 2 || 750 || 180
|}
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate looksedelgate mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Looksedelga number !! Looksedelga katteosa 
(''покрышка'') pikkus
! Looksedelga katteosa 
(''покрышка'') laius
|-
| 1 || 440 || 185
|-
| 2 || 440 || 185
|}

=== Leid ===
Vene troika rakendis on tähtsal kohal leid. Leide abil saavad hobused pidurdada ja tagurdada. Leid koosnevad küljerihmast, mis paikneb ümber hobuse keha ja kinnitub roomadele. Leide seljarihm ja põikrihmad hoiavad küljerihma õiges asendis. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate leide mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Leide number !! Küljerihma pikkus !! Põikrihma pikkus
|-
| 1 || 4000 || 980
|-
| 2 || 4400 || 1030
|-
| 3 || 4900 || 1080
|-
| 4 || 5400 || 1180
|}

=== ''Peremjot''{{'}}id ===
Paraadtroikarakmetele on iseloomulik priipassi hobuste leide külge kinnitatavad ja vajadusel eemaldatavad kolmnurgakujulised nahkribadest valmistatud rippekaunistused ''peremjot''{{'}}id (vene keeles ''перемёт''). Kolmnurgakujulisest ''peremjot''{{'}}ist ripnevad kolm nahkriba, mille otsas on tutid. Aga ''peremjot''{{'}}i keskel olevad nahkribad moodustavad dekoratiivse ruudu. ''Peremjot'' kinnitatakse priipassi hobuse väljasspoolsete leide külge. Kokku on Vene troika paraadtroikarakmete komplektis kaks ''peremjot''{{'}}i mis paiknevad priipassi hobuste leide väliskülgedel.
[[Pilt:In joyful Russia (1897) (14597353090).jpg|pisi|1897. aastast pärit troika foto. Külgmisel priipassi hobusel on näha tüüpiline rippekaunistus ''peremjot.'']]

=== Look ===
Vene troika kõige esinduslikum ja pilkupüüdvaim detail on loogahobuse [[look]]. Hästi valmistatud look teenis omanikku mitukümmend või koguni sada aastat ning pärandati isalt pojale.

Hobuseloogad valmistatakse noorepuutüvest. Vanasti valmistati hobuseloogad ainult teatud puuliikidest. Nendeks puuliikideks olid [[harilik jalakas]], [[harilik tamm]], [[hõberemmelgas]] ja [[harilik toomingas]]. Loogameistrid arvestasid puude valikul paljusid peeneid nüansse. Näiteks aega kuna võib puud langetada ja kasvupinnase niiskuse omadusi. Harilikust jalakast ja harilikust tammest, sai väga vastupidavaid hobuselookasid, kuid need olid rasked. Hõberemmelgast ja harilikust toomingast sai kergemaid hobuselookasid. Harilikust toomingast valmistatud loogad kippusid külma talvekorral suurte koormuste korral purunema. Seega sai harilikust toomingast valmistatud lookasid kasutada ainult suvel ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] lõuna kubermangudes.&lt;ref&gt; А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт &lt;/ref&gt; 

Kõige vanemad troikarakendi rangid olid kaunistatud sisse lõigatud geomeetriliste kujunditega, milleks olid rombid, kolmnurgad, ringid ja jooned. 

19. sajandil oli Venemaa postipoiste hulgas suur nõudlus ilusate ja dekoratiivsete lookade järele. 1840. aastatel lauldi Venemaal populaarset rahvalaulu, mis algas sõnadega: &quot;Золотую дугу заложить не могу&quot;. Sel ajal olid moes kullaläikelised loogad. Need pidid visuaalselt looma efekti, et look nagu põleks kauguses ja eristuks hästi metsa või põllu taustal. Hiljem hakati kuldsetele lookadele kandma musta ja punase värviga taimornamente, mis kujutasid lillevarsi ja sakilisi taimelehti.&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot; /&gt;

1860. aastatel toimus lookade moes muutus: kuldset värvi loogad suruti välja maalingutega lookadega. Maalingutega lookadel kujutati siniseid viinamarjakobaraid, punaseid roose ja rohelisi lehti&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot; /&gt;. [[Pilt:Deutscher Photograph - Russen im Ausland - Fürst Menschikow in seiner Troika in Baden-Baden (Zeno Fotografie).jpg|pisi|Venelased välismaal: vürst Menšikov oma troikaga [[Baden-Baden]]is]]

19. sajandi lõpus maitse jälle muutus: raske look asendati peenikese loogaga. Selliste lookade puhul jäi vähe ruumi sisselõigetele ja kunstilisele puulõikele. Sel ajal kujutati musta värvi loogal värvikirevaid lillekimpe. Kokkuvõttes halvenes sel ajal maitse ja asi läks koguni niikaugele, et ühevärviline look kaunistati lihtsalt erivärviliste lintidega.&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot; /&gt;

=== Loogakellad, kuljused ja sedelgakellad ===

====== Loogakellad ======
Eesti rahva kultuuris tuntakse loogakella (vene keeles ''поддужный колокольчик'') [[aisakell|aisakellan]]a. Aga kui juttu tuleb Vene troikast, siis peaks kasutama sõna &quot;loogakell&quot;, sest troikarakendis kinnitati loogakellad nahkribaga loogahobuse looga ülemise osa külge.

Posti-loogakell võeti kasutusele Venemaa keisririigi senati kindral-prokuröri vürst [[Aleksandr Vjazemski]] (''Александр Алексеевич Вяземский, 1727−1793'') ettepanekul 1770. aastal.&lt;ref&gt; Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. &quot;Большой филателистический словарь&quot;. Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2&lt;/ref&gt; Esialgu üritati Venemaa postipoistele õpetada ka [[postisarv]]e kasutamist. Selleks kutsuti kohale koguni [[Klaipeda]]st pärit postipoiss, kelle ülesandeks oli õpetada oma Peterburi kolleegidele postisarve kasutamist. Aga postisarve kasutuselevõtmine edenes visalt – Venemaa postipoisid armastasid teatada oma kohalejõudmisest endiselt vilega. Neid trahviti küll selle eest, aga ikkagi läks nii, et postisarv jäi pelgalt sümboolseks elemendiks Venemaa postitalituses.&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot;&gt;Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. &quot;Колокола: История и современность&quot;. издательство Наука, 1985&lt;/ref&gt;

Loogakellad võeti Venemaa postipoiste poolt suure vaimustusega omaks ja need asendasid edukalt postisarve. Venemaal räägiti loogakellade kohta rahvalikke legende: postipoisikellad pärinevat [[Novgorod]]i [[veetše]] kella tükkidest. Seega sümboliseeris loogakell rahvale vabadust ja sõltumatust&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot;/&gt;.

Venemaa kõige kuulsam loogakellade valmistamise keskus oli [[Valdai]]. Valdai loogakellade edu põhjuseks oli see, et Valdai asus Peterburi ja Moskva postitee keskel. Aastatel 1817–1834 sai see tee esimese kõvakatte.&lt;ref name=&quot;qhYhf&quot; /&gt;

Troika looga külge kinnitati reeglina kolm loogakella: looga keskele kinnitati suurem kell ja tema kõrvale seoti väiksemad&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;/&gt;. Loogakellad valmistati vasesulamist. &lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263&lt;/ref&gt; Kaasajal loetakse parimaks kirikukella sulamiks sellist [[Pronks|pronksi]], mis koosneb 78–80% [[Vask|vasest]] ja 20–22% [[Tina|tinast]], ning lisandeid on mitte üle 1–2% (vastutusrikastel juhtudel ei tohi olla üle 1% lisandeid).&lt;ref&gt; Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. &quot;Колокола: История и современность&quot;. Москва: издательство Наука, 1985 &lt;/ref&gt; Loogakellad jagunesid tüüpideks, eri tüüpe iseloomustas vorm ja kella seina paksus. Tihti said loogakellad valamise käigus omale numbri. Ühesugust tüüpi loogakellasid eristasid numbrid. Numbrid iseloomustasid loogakella läbimõõtu ja kõrgust: mida suurem oli number, seda väiksem oli kella suurus. Mõnedel loogakelladel oli peal märge ''С серебром'' (vene keeles hõbedaga). Loogakellade [[spektraalanalüüs]] on aga näidanud, et hõbeda sisaldus loogakellades, millel oli märge ''С серебром'' on enam-vähem samasugune kui neil, millel polnud seda märget. Hõbeda kogus sulamis oli nii väike, et see näitab, et hõbe oli sulamisse sattunud lisandina&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt; (venekeelne sõna ''примесь'' ('lisand') tähendab siin metallivalu tehnoloogilises protsessis sulamisse sattunud metalli). On pakutud välja palju seletusi, mida tähendas loogakelladel märge ''С серебром''. Kõige tõenäolisemaks peetakse versiooni, et loogakellad olid alguses [[Hõbetamine|hõbetatud]]. Aja jooksul on hõbedakiht kelladelt ära kulunud, kuid kiri ''С серебром'' on säilinud. Sellepärast nimetati preiskurantides (Venemaa keisririigis nimetati hinnakirja preiskurandiks) loogakellasid kollasteks ja valgeteks. Valged loogakellad olid meie versiooni järgi hõbetatud, kollased aga hõbetamata&lt;ref&gt;А. К. Ганулич. &quot;Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательавда Правда,ISSN 0028-1263
&lt;/ref&gt;. 

====== Kuljused ======
[[Pilt:Troika of W. Winans LOC 2162668551.jpg|pisi|W. Winansi troika.]]

Kuljuserihma külge kinnitati 7, 9 või 11 [[Kuljus|kuljust]]&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;/&gt;. Kuljused valmistati vasesulamist. &lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt; Vasesulamist kuljuseid oli mitut tüüpi. Valmistati kollaseid (hõbetamata) ja valgeid (hõbetatud) kuljuseid. Vasesulamist kuljuste tüüpe tähistati numbritega; mida suurem number, seda suurem oli kuljuse suurus. Kõige väiksemad hobuse kuljuserihma kuljused kandsid numbreid 1 kuni 4/0, kõige suuremad kuljused numbreid 7 kuni 14.&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt; Rauast valmistatud kuljustel oli numeratsioon vastupidine: kuljuse suurenedes number vähenes kolmest või kahest kuni üheni või nullini.&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt;

====== Sedelgakellad ======
Kõige hiljem võeti kasutusele sedelgakellad (vene keeles, ''седёлочные колокольчики''&lt;ref name=&quot;sedelochny&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}&lt;/ref&gt; ehk ''седёлочные звонки'')&lt;ref name=&quot;sedelochny&quot; /&gt; &lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt;'','' inglise keeles ''Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lot - Antique Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells |url=https://www.onesourceauctions.com/auction-lot/antique-horse-harness-sleigh-saddle-chimes-bells_0ed45f9928 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.onesourceauctions.com}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2019-10-03 |pealkiri=How to Attach Harness Bells – Chimacum Tack |url=https://chimacumtack.com/blog/2019/10/03/how-to-attach-your-bells/ |vaadatud=2025-12-14 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;) – siis, kui troikasõidu kultuur hakkas juba hääbuma&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt;. Troikarakendis kasutati sedelgakellasid priipassihobuste sedelgate küljes&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;.  

Sedelgakellad leiutas Ameerika Ühendriikides [[Charles Kirchhof]]. Ta elas [[Newark|Newarki]] linnas [[Essexi maakond (New Jersey)|Essexi]] maakonnas [[New Jersey]] osariigis. Talle väljastati 29. septembril [[1863]] aastal sedelgakellade kohta Ameerika Ühendriikide patent, mille numbriks oli 40 108&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Alarm chime-bells for horses |url=https://patents.google.com/patent/US40108A/en?q=(horse+bells)&amp;before=priority:18631231&amp;after=priority:18630101&amp;oq=1863+horse+bells |keel=en |vaadatud=2025-12-14}}&lt;/ref&gt;. Ameerika Ühendriikides tuntakse sedelgakellasid ka rahvaliku nimega, milleks on Vene sadulakellad (''Russian Saddle Bells'')&lt;ref&gt;[https://americanbell.org/wp-content/uploads/2024/01/Mar-Apr-2019-Article.pdf ABA Mar-Apr 2019.indd]&lt;/ref&gt;. Ka Venemaal võeti sedelgakellad kasutusele Vene troika rakendites 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt;. Sedelgakellade kohta on teada, et Moskva voorimehed sõitsid nendega veel 1930. aastatel.&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt; Aga 21. sajandil on jälle Venemaal hakatud valmistama Vene troika rakmeid, mille komplekti kuuluvad sedelgad koos sedelgakelladega. 

Sedelgakella heliorgan oli metallist (pronksist või terasest) sfääriline 6–8&amp;nbsp;cm läbimõõduga poolkera, mille sees olid heli tekitavad tilad. Valmistati kahe, kolme ja koguni nelja helielemendiga sedelgakellasid&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt;. Kolme või nelja helielemendiga sedelgakella kaunistuselemendiks oli varda otsas tiibu sirutav kotkakuju või lüüra ja hobusejõhvidest valmistatud tutid&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;.

=== Ilulindid ===
Troika hobuste lakkadesse punutakse värvilised lindid. Lintide värvus valitakse nõnda, et need sobiksid rakmetega. Vene troika rakendis eelistatakse et ilulintide värvid oleksid erksad.  Venemaa kultuuriruumis on tavaliselt lintide värvideks sinine, punane, kollane ja muud erksad värvid. Lakkadesse punutud lindid annavad troikale võluva väljanägemise&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt;. Vahel kaunistakse ka Vene troika rakendis ka loogahobuse look värviliste lintidega.

==== Värvide tähendused Venemaa rahvalikus mütoloogias ====

* Punane. Sümboliseerib päikest ja elu.&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Sinine. Sümboliseerib vee stiihiat ja puhastumist.&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Roheline. Sümboliseerib taassündi ja noorust.&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Kollane. Sümboliseerib mulla viljakust ja heaolu ning õitsengut&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Must. Sümboliseerib toitjat Emakest maad.&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Valge. Sümboliseerib isikliku puhtuse seisundit ja vaimset murdmatust&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;. 

===== Värvide tähendused seto rahvalikus mütoloogias =====
Eesti kontekstis on punane ja valge setode rahvusvärvid. Valge värvus sümboliseerib valgust, puhtust ja selgust, seto kultuuriruumis. Kuid samaaegselt sümboliseerib valge ka Setomaal leina. Aga punane sümboliseerib seto rahvusmütoloogias elu ja elujõu värviks.

=== Loogarätid ===
Venemaal kaunistati pidulikel juhtudel hobuseloogad loogarättidega. Nendeks pidulikeks juhtudeks olid näiteks pulmad, Võinädala pidustused või noormeeste saatmine sõjaväkke&lt;ref&gt;https://chuvenc.ru/show_Publication/4934&lt;/ref&gt;. Seda kommet kohtas ka soome-ugri rahvaste juures. Näiteks [[Tšuvašid|tšuvaššide]] kultuuris&lt;ref&gt;https://chuvenc.ru/show_Publication/4934&lt;/ref&gt;. Ka Setomaal kaunistati seto rahvus kultuuriruumis pidulikel juhtudel hobuselook loogarättidega- mis olid punase ja valge värvilised kangastelgedel tehtud riidelinad&lt;ref&gt;https://www.muis.ee/museaalview/467394&lt;/ref&gt;. Loogarätid meenutavad setode [[Pühaserätt|pühaseräte]].

=== Pinded ===
Pinded peavad olema sellist värvi, et nad sobiksid troika rakmetega.&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt;Venemaa kultuuriruumis on pindete värvid tavaliselt, sellised, mis on ka Vene troika hobuste lakkades olevad ilulintide värvid.  

=== Kõrvad ===
Hipodroomidel kasutatakse kõrvasid, selleks et traavleid ei häiriks ootamatud helid. Kõrvad on spetsiaalne &quot;müts&quot;, mis pannakse hobusele pähe ja kõrvade osa on seest vooderdatud spetsiaalse helisid summutava materjaliga. Kõige levinum ja tõhusam helisummutav materjal nendes kõrvades on [[neopreen]]&lt;ref&gt;https://ratsavarustus24.ee/toode/br-eemaldatavate-neopreensisudega-korvad-lotte/&lt;/ref&gt;'''.'''  Ka Vene troikade võistlustel kasutakse kõrvu, et hobused oleksid kergemini juhitavad, ning ei ehmuks ootamatute helide puhul. Ka kõrvade värv valitakse selline et ta sobiks kokku rakmete ja dekoratiivlintidega.

== Troikade võistlused tänapäeval ==

=== Venemaal korraldatavad troikade võistlused ===
Venemaal korraldatavad troikade võistlused koosnevad kahest osast, troikade vigursõidust ja võidusõidust. Suvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalselt valmistatud nelja rattaga võidusõiduvankri ette. Talvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalse troikasaani ette. Venemaal valmistatakse troikade jaoks spetsiaalseid saane. Suvised ja talvised Vene troikade tšempionaadid toimuvad näiteks sellistes Venemaa linnades nagu näiteks [[Jaroslavl|Jaroslavlis]], [[Kostroma|Kostromas]], [[Moskva|Moskvas]], [[Vologda|Vologdas]] jne. Aga absoluutne Venemaa Vene troikade tšempion selgitatakse välja, kogu aasta hooaja võistlustel kogutud punktide koondsumma tulemuste põhjal. 

=== Troikade vigursõit ===
Troikade vigursõit toimub 200 × 20 meetrisel, ristkülikukujulisel alal.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Troika peab sellel alal tegema kohustuslikud vigurelemendid ettenähtud skeemi järgi. Troikajuht ja tema kaks abilist riietuvad tavaliselt traditsioonilistesse Vene rahvariietesse. Mehed riietuvad suvel Vene rahvariietele iseloomulikku särki, püksid on ilusti saapasääres.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Peas on Vene rahvariietele iseloomulik nokkmüts.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Troika kutsar võib mütsi külge kinnitada tuti või lille&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Naised kannavad [[Sarafan|sarafani]] ja peas on neil [[Kokošnik|kokošnikud]] või mõnikord lillepärjad.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Talvel kannab vigursõidu ajal troikajuht uhket tulup-kasukat, mille peale on seotud lai vöö ja peas on tal karvamüts ning käes on kindad.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Kui talvel istuvad saani tagaistmel vigursõidu ajal nais- või meesabilised, siis riietuvad nad ka talvistesse Vene rahvariietesse. Vigursõidu ajal istuvad ekipaažis kaks abilist, kellel on keelatud osa võtta troika juhtimisest.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Troikajuht ei tohi vigursõidu ajal kasutada piitsa.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;

=== Troikade võidusõit ===
Troikade võidusõit toimub 1800-meetrisel distantsil.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Ühe sõidu ajal lastakse rajale korraga ainult neli troikarakendit. Selle piiranguga soovitakse vältida kokkupõrkeid ja muid ebameeldivusi.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Võidusõidu ajal riietuvad troikajuht ja ta kaks abilist spetsiaalsetesse võidusõidukombinesoonidesse, peas on neil kiivrid ja jalas mugavad jalatsid. Võidusõidu ajal peab ekipaažis olema troikajuht ja tema kaks abilist&lt;ref&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова.А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6&lt;/ref&gt;. Võidusõidu reeglid näevad ette seda, et troikajuht juhib loogahobust ja tema abilised kes istuvad tagaistmel juhivad pikkade ohjadega priipassihobuseid. Piitsa võib kasutada ainult troikajuht.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt;

== Troika väljaõpetamine == 
=== Traavlite valik ===
Hobused rakendatakse troika rakendisse ainult alates 4.–5. eluaastast. Sest sellises vanuses on traavleid juba treenitud ja katsetatud hipodroomidel [[võidusõidukaarik]]u (Eesti traavisportlaste žargoonis nimetatakse võidusõidukaarikut traavlikäruks) ees ning loogarakendis (Venemaa autorid nimetavad loogarakendid Vene rakendiks)&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Troikad mille eesmärk on sport, seal valitakse hobused nõnda, et nad oleksid sama stiili. See tähendab seda et hobused valitakse troikarakendisse nõnda, et nad oleksid enamvähem ühte värvi ja suurusega. Ning vanus oleks ka enamvähem samasugune. Tähtis on see, et troikas olevatel hobustel oleks omavahel hea läbisaamine&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. 

=== Esimest korda troika rakendis ===
Enne troikarakendisse panekut priipassi hobuseid [[Kordetamine|kordestatakse]] või õpetatakse töötama saduldatuna, nii et hobune on rakendatud troika sorirakmetesse. Seda tehakse selleks, et priipassihobune harjuks rakmetega&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Enne troika rakendisse panekut hobuseid harjutatakse loogakelladega ja kuljuste helinaga. Ning hobuseid harjutatakse voogavate ja lipendavate erivärviliste troika kaunistus lintidega. Ja harjutatakse vilega ning hõigetega toime tulema. Alguses rakendatakse hobused üheviisi rakendisse ja hobused töötavad eraldi, kuid üksteise lähedal &lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Enne seda, kui hobused pannakse kõik korraga Vene troika rakendisse, peab kutsar olema veendunud, et loogahobuse valik on õige. Selleks rakendab ta loogahobuseks valitud hobuse saani või [[Tarantass|tarantassi]] ette ja sõidab temaga ühe nädala või kaks nädalat. Sõita tuleb loogahobusega eri allüüre&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;.

Esimest korda kolme hobuse rakendamisel troika rakendisse väsitatakse loogahobust natukene aega ekipaaži ees sõites. Aga priipassi hobuseid kordestatakse pool tundi, ajades neid ringi joostes [[Traav|traavi]] ja [[Galopp|galoppi]]. Seda tehakse selleks, et nad poleks rakendisse paneku ajal väga tulised ja närvilised. Ja seejärel rakendatakse nad ettevaatlikult troikarakendisse. Seejärel võtab kutsar loogahobuse ja priipassi hobuste ohjad kätte. Priipassi hobuseid võivad juhtida ka kaks ekipaaži istunud abilist – kumbki juhib omapoolset priipassi hobust. Abilised, kui nad ei istu veel kutsari taga, võivad joosta priipassi hobuste kõrval, ja kui näevad et kõik on korras, istuvad ekipaaži&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. 

== Troika Venemaa kultuuriloos ==

=== Troika Vene Keisririigi kultuuris ===
Kihutavast Vene troikast sai Venemaa kultuuri sümbol tänu [[Ukraina]] päritolule [[Venemaa|Vene]] kirjanikule [[Nikolai Gogol]]ile. Sest Vene troikaga sõitis Nikolai Gogoli raamatu &quot;Surnud hinged&quot; peategelane, endine maksuametnik ja kolleegiuminõunik Pavel Ivanovitš Tšitšikov&lt;ref&gt;https://sirp.ee/s1-artiklid/film/vene-telesarjad-s-naga-sirbis-xii/&lt;/ref&gt; (''Павел Иванович Чичиков'').&lt;ref&gt;https://dzen.ru/a/Yv3og_6uHT-p_fs_&lt;/ref&gt; Kuulsaks on saanud sellest raamatust pärit järgmine [[Eshatoloogia|eshatoloogiline]]&lt;ref name=&quot;ReferenceG&quot;&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=AKlooming202305.2.14&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt; Vene troika kirjeldus: 

:''&quot;Eh, troika''',''' linnutiivuline troika''',''' kes on su välja mõelnud? Teadagi, ainult elavaloomulise rahva juures sa võisidki sündida, sellel maal, mis ei armasta nalja heita, vaid on enese avara lagendikuna üle poole maailma välja sirutanud, ja mine katsu lugeda tema versti. . . Kas mitte sinagi, Venemaa, ei torma nii nagu nobe, kinnipüüdmatu troika? Venemaa, kuhu sa ometi kihutad''&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=kommunismikoitvaikem19590331.2.46&amp;srpos=4&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+gogol------------&lt;/ref&gt;''? Vasta! Ta ei vasta. Imekaunilt tiliseb aisakell; mühiseb ja muutub tuuleks tükkideks rebitud õhk; lendab mööda kõik, mis maailmas iganes on, ja kõõrdi vaadates astuvad eest kõrvale ning annavad talle teed teised rahvad ja riigid&lt;ref name=&quot;ReferenceG&quot; /&gt;.&quot;''

Troika oli Vene Keisririigis 19 saj II poolel populaarne motiiv, sest sel ajal toimus ka Venemaal tööstusrevolutsioon, mis võimaldas troika [[Motiiv|motiiviga]] trükiseid tuhandetes eksemplarides [[Tiraaž|tiražeerida]]. 1860 aastatel hakkasid Peterburi ja Moskva fotograafid valmistama piltpostkaarte mille sarja nimeks oli &quot;Vene tüübid&quot; (vene keeles “''Русские типы“'')&lt;ref&gt;https://www.stena.ee/blog/russkie-tipy-xix-veka-prostoj-lyud-moskvy-i-peterburga-foto&lt;/ref&gt;, kus kujutati ka Vene troikasid koos troikajuhtidega&lt;ref&gt;https://etoretro.ru/pic134350.htm&lt;/ref&gt;. 

19. sajandil ja 20. sajandi alguses loodi Vene Keisririigi intelligentsi poolt umbes sadakond [[Romanss|romanssi]] Vene troikadest ja postipoistest.&lt;ref name=&quot;iraklii-lu&quot;&gt;Ираклий Луарсабович Андроников. &quot;К музыке. Собрание устных рассказов&quot; Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0&lt;/ref&gt; Need laulud ja romansid said Vene Keisririigis niivõrd populaarseks, et rahvas hakkas neid pidama Vene [[rahvalaul]]udeks.&lt;ref name=&quot;iraklii-lu&quot; /&gt; Ka Nõukogude Liidu [[vinüülplaat]]idel vaikiti üpristihti maha, nende Vene troika teemaliste romansside sõnade ja muusika autorid. 

Tänu sellele et troika on väga efektne visuaalina, kasutati Vene Keisririigis väga laialdaselt Vene troika motiivi kaubandusliku [[reklaam]]i postkaartidel&lt;ref&gt;http://rusacademfilately.ru/article/philately/45279/istoriya-otkritki-reklamnie-otkritki-tovarishchestva-eynem/&lt;/ref&gt; ja plakatitel. Resultaadiks oli see, et tol ajal troika motiiv, ka teatud mõttes [[Kommertsiaalsus|kommertsialiseerus]]. 
[[File:Pyotr Nikolayevich Gruzinsky - Maslenitsa.jpg|pisi|Venemaa Keisririigi aegne [[Pjotr Gruzinski]] maal &quot;Võinädal&quot;: vene talupojad võinädalal troikadega lustimas. Maail on kujutatud tüüpilist Venemaa [[tänavküla]].]]

Troika motiivi kasutati ka laialdaselt Vene rahvalikes [[ristpiste]] tikandites&lt;ref name=&quot;uzory-v-kn&quot;&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;. Näiteks 1886 aastal anti Peterburis V. Banneri kirjastuse poolt välja &quot;Teine käsitöö album&quot; (&quot;''Второй альбом рукоделий''&quot;).&lt;ref name=&quot;uzory-v-kn&quot; /&gt; Milles olid näiteks sellised [[Rahvalik|rahvalikud]] ristpiste mustrid, mis kujutasid lillesid, kukkesid, geomeetrilisi kujundeid jne&lt;ref name=&quot;uzory-v-kn&quot; /&gt;. Ja albumis oli ka muidugi Vene troika motiiviga tikkimise skeem&lt;ref name=&quot;uzory-v-kn&quot; /&gt;. See album sai Vene Keisririigi ajal rahva seas väga populaarseks, sest tikandid olid selles raamatus pärit Venemaa rahvarõivastelt. 

Vene Keisririigis oli 19. sajandil ja 20. sajandi alguses Vene troikat kujutav metallist skulptuurike vägagi populaarne kirjutuslaua kaunistuselement&lt;ref&gt;https://www.muis.ee/museaalview/2375866&lt;/ref&gt;. Selliseid miniplastika vorme armastasid oma kirjutuslaudadele asetada Venemaa aadlikud, kaupmehed, intelligents ja riigiametnikud. Tuntumaid kunstnike kes valmistas selliseid troika skulptuure Venemaal oli [[Baltisakslased|baltisakslane]] [[Eugen Johann Naps]] (1848 –1917)&lt;ref&gt;https://dc.mus-col.com/the-authors/275/&lt;/ref&gt;.  

Vene Keisririigis valmistasid rahvapärase käsitöö meistrid lastele puidust ja ka savist stiliseeritud Vene troika, teemalisi, [[Mänguasi|mänguasju]]. Troikad ja hobused olid Vene Keisririigis vägagi populaarsed mänguasjade teemad. Sest, mänguasjade eesmärk on lapse ette valmistamine, täiskasvanu eaks, kui ta hakkab sotsiaalselt ja majanduslikult, end teostama, teatud ametis, -Vene Keisririigis olid enamik [[Agraarühiskond|agraarühiskondliku]] küla ja ka osaliselt linna ameteid seotud hobustega. 

=== Troika Nõukogude Liidu kultuuris ===
Nõukogude Liidu kultuuriruumis oli helehallide Orlovi traavlitega troika rituaalsete tegelaskujude [[Näärivana]] ja tema abilise [[Lumehelbeke|Lumehelbekese]] (ka Snegurotška) sõiduvahend&lt;ref name=&quot;kultura&quot; /&gt;. Esimene kujutis Nõukogude Liidus, kus on Näärivana Vene troika saanis, pärineb aastast 1948. Ja selleks trükiseks on 1948 uusaasta peokutse pileti trükis. Sellel trükisel on kujutatud ka tegelaskuju Karu (''Медведь'') juhtimas troikat.&lt;ref name=&quot;novaia-dat&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}&lt;/ref&gt;    

Nõukogude Liidus oli troika, mille saanis istusid näärivana ja Lumehelbeke populaarne [[uusaasta]] õnnitlus [[Postkaart|postkaartide]]&lt;ref&gt;https://www.osta.ee/naarivana-troika-tervikkaart-1981-226167775.html&lt;/ref&gt; ja [[Postmark|postmarkide]] motiiv. Esimese Nõukogude Liidu uusaasta õnnitlus postkaart kus kujutatakse Vene-troika saanis, seisvat näärivana koos punase viisnurgaga nääripeo kuusega pärineb aastast 1959&lt;ref name=&quot;ReferenceH&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}&lt;/ref&gt;, ja selle postkaardi autor oli Jevgenija Venediktovna Paškova-Selivanova&lt;ref name=&quot;novaia-dat&quot; /&gt; (''Евгения Венедиктовна Пашкова-Селиванова, 1917–1971''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Пашкова-Селиванова Евгения Венедиктовна - Электронный архив Фонда Иофе |url=https://arch2.iofe.center/person/29612 |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=arch2.iofe.center }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;). Sellel postkaardil on kujutatud ka stiliseeritud Nõukogude Liidu kosmoseraketti&lt;ref name=&quot;ReferenceH&quot; /&gt;. [[Fail:Почтовая открытка СССР &quot;С Новым годом&quot;, худ. А. Семенов, 1988, лицевая сторона.png|pisi|Nõukogude Liidu postkaart, aastast 1988, &quot;Head uut aastat!&quot;, kunstnik A. Semenov. Selle postkaardi tellimuse number Nõukogude Liidus oli 2326. ja tiraaž oli 10 miljonit eksemplari. ]]    

Nõukogude Liidus oli üks tuntumaid filme, kus oli näha Orlovi traavlitega Vene troikat&lt;ref name=&quot;nekoronova&quot;&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}&lt;/ref&gt;, oli 1964&lt;ref name=&quot;kak-sovets&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм &quot;Морозко&quot; стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}&lt;/ref&gt;. aastal linastanud muinasjutufilm, mille pealkiri on Eesti kultuuriruumis tuntud, kui “Külmataat“&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a. 23 oktoober 1965 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=kommunistvalga19651023.2.22&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; (Venemaal on filmi nimi ''„Морозко“''&lt;ref name=&quot;kak-sovets&quot; /&gt;). Selle filmi [[Filmirežissöör|režissöör]] oli [[Aleksander Rou]] (''Александр Артурович Роу, 1906–1973'').&lt;ref name=&quot;kak-sovets&quot; /&gt; Filmi “Külmataat“ kõige andunumad [[Fänn|fännid]] elasid omaaegses [[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|Tšehhoslovakkias]]-ka praegustes [[Tšehhi|Tšehhis]] ja [[Slovakkia|Slovakkias]], on see film populaarne&lt;ref name=&quot;kak-sovets&quot; /&gt;. Selle filmi jaoks valmistas Orlovi traavlitega troika ette Vladimir Fomin&lt;ref name=&quot;nekoronova&quot; /&gt;. Seoses sellega et selles filmis on ka [[Siga|kodusigadega]] (''Sus domestica'' või ''Sus scrofa domestica'') troika [[stseen]], tuli Vladmir Fominil valmistada ka sigaderakendile väikesed troikarakmed&lt;ref name=&quot;nekoronova&quot; /&gt;...     

Nõukogude Liidus said mütologiseeritud, Näärivana Vene troika Orlovi traavlite nimedeks Detsember (''Декабрь''), Jaanuar (''Январь'') ja Veebruar (''Февраль'')&lt;ref name=&quot;kultura&quot; /&gt;. Näärivana traavlite nimed pärinesid 1982&lt;ref name=&quot;istoriia-s&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}&lt;/ref&gt; aasta muusika-komöödia filmist “Tšarodei“ (vene keeles ''Чародеи'')&lt;ref name=&quot;kultura&quot; /&gt;, pärit laulust “Kolm valget hobust“ (''„Три белых коня“'')&lt;ref name=&quot;istoriia-s&quot; /&gt;. Selle laulu sõnade autor oli poeet [[Leonid Derbenjov]] (''Леони́д Петро́вич Дербенёв, 1931–1995'')&lt;ref name=&quot;istoriia-s&quot; /&gt;, aga viisi kirjutas sellele laulule helilooja [[Jevgeni Krõlatov]] (''Евгений Павлович Крылатов,'' ''1934–2019'').&lt;ref name=&quot;istoriia-s&quot; /&gt;   

=== Troika tänapäeva Vene Föderatsiooni kultuuris ===
Troika, Näärivana ja Lumehelbeke, on ka kaasaegsel Venemaal jäänud lahutamatuteks tegelaskujudeks, venemaalaste uusaasta pidude elementidena. Moskvas tegutseb ka “Orlovi traavli ja Vene troika muuseum“ (vene keeles ''Музей Орловского рысака и Русской Тройки'')&lt;ref&gt;http://museum-trotter.ru/&lt;/ref&gt;. Aga tänapäeval võib näha Moskva hipodroomil ja muudel Moskvas toimuvatel hobušõudel Venemaa kõige ilusamaid Vene troikasid, sest Moskvasse tuuakse kokku Venemaa kõige esinduslikumad Vene troika rakendid.  [[Fail:Ramenskoye racecourse 2024-07 1721496720.jpg|pisi|“Orlovi traavli ja Vene troika muuseumi“, Orlovi traavlitega Vene troika, tegemas [[Ramenskoje|Ramenskoe]] hipodroomil, demonstratsioon sõitu. Pildil, on tegu 21. saj pärineva Vene troika [[Replika|replikaga]], mis jäljendab Vene Keisririigi lõpuepohhi Vene troika rakmeid ja troikakutsari ning reisija riietust.]]

=== Troika Venemaa kommenteeritud anekdootides ===

==== Vene Keisririigi aegne troikaanekdoot ====
19. sajandi II poolel oli Moskvas populaarne järgmine poliitiline [[anekdoot]]&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot;&gt;Михаил Вострышев. &quot;Москва разгульная&quot;, Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0&lt;/ref&gt;. Selle anekdoodi puhul peab arvestama seda, et vene keeles kasutatakse sõnade “hobusõidukis reisija“, tähenduses sõna “''седок''“.

:''&quot;VOORIMEES. Sellepärast et te, härra, sõidate linnavalitsusest, julgen ma teilt küsida: Mille pärast soovitakse linnavalitsusse panda veel kümnes liige&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;?''
:''HOBUSÕIDUKIS REISIJA. Kuidas, milleks? No, näiteks, sul on raske koorem ja sa näed et troika vaevu-vaevu (jeeli-jeeli) jöntsib. Arusaadav, et kui on võimalus, siis sa rakendad veel ühe priipassihobuse abiks. Kas, ei ole nii&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;?''
:''VOORIMEES. Ei, mitte nii&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;.''
:''HOBUSÕIDUKIS REISIA. Mida sa siis teed&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;?''
:''VOORIMEES. Loogahobuse vahetan välja- nii on odavam ja kindlam&quot;.''&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;

==== Nõukogude Liidu aegne troikaanekdoot ====
“Maisi“ all mõeldakse anekdoodis [[Nikita Hruštšov]]i, kes Nõukogude Liidus kampaaniate korras populariseeris [[Harilik mais|hariliku maisi]] kasvatust. “Tatra“ all mõeldakse anekdoodis [[Nõukogude Liidu marssal|marssal]] [[Andrei Gretško|Andrei Gretškot]], kes oli aastatel 1967–1976 [[NSV Liidu Kaitseministeerium|NSV Liidu kaitseminister]].-sest tema perekonna nimi tähendab vene keeles [[Harilik tatar|hariliku tatart]].

:''&quot;[[Leonid Brežnev|Brežnevi]] ajal oli kaitseministriks Gretško. Linnast väljas peeti tema jaoks troikat ja saani [[Harilik ilves|ilvesenahkadest]] [[Tekk|tekiga]]. Armees räägiti: “Elasime maisi üle, elame ka tatra üle&lt;ref&gt;Juri Borev. &quot;Kurjast võimust vaevatud&quot;. Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1&lt;/ref&gt;.“''

== Troika Eestis ==
[[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaa kubermangude]] postijaamades olid ka kasutuses kibitkad ja postisaanid. Postisaanid olid ka postijaamdes kasutusel reisijate veol ja selle ette rakendati kolm hobust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2007-11-24 |pealkiri=Täna räägime postipoistest ja -jaamadest |url=https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest |vaadatud=2026-04-06 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt; Kibitkasse võis võta kaks kuni kolm reisijat ja postivankrisse kuni neli reisijat ning postisaani võis võta ka kuni neli reisijat&lt;ref name=&quot;ReferenceI&quot;&gt;https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest&lt;/ref&gt;. Postisaanid olid kas kinnised või lahtised&lt;ref name=&quot;ReferenceI&quot; /&gt;. 

[[Walter Dehio]] (1898–1988) kirjeldab oma raamatus &quot;Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas&quot; Vene keisririigi aegsel [[Tallinna–Peterburi postimaantee|Tallinna–Peterburi postimaanteel]] toimunud troikadega kauba vedu järgmiselt&lt;ref name=&quot;walter-deh&quot;&gt;Walter Dehio. &quot;Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas.&quot; Tallinn. kirjastus Argo, 2021 ISBN 978-9949-688-44-9&lt;/ref&gt;: 

:''&quot;Peenemad toidu- ja luksuskaubad, mida Eestis ei toodetud, toodi sisse Peterburist, Moskvast või välismaalt. [[Erhard Arnold Julius Dehio|Erhard Dehio]] ülestähendustes on kirjas, et 1860. aastal käis koguni [[Flensburg|Flensburgist]] Tallinna regulaarselt purjekas, pardal värsked [[austrid]], mis läksid gurmaanide seas ülihästi müügiks. Ka [[Apelsin|apelsinid]] toodi kiire [[Taani]] purjekaga kohale ja enne [[Balti raudtee|Peterburi raudtee]] avamist saadeti neid talvel külma eest [[Vilt|viltkatetesse]] pakitud kastides kolmehobuserakendite ehk troikadega Peterburi''&lt;ref name=&quot;walter-deh&quot; /&gt;''.&quot;''

1893. aasta 7. juulil ilmunud ''Лифляндские губернские въедомости'', mille number oli 74, mainib troikat seoses sellega, et lehes avaldati vene, saksa ja eesti keeles [[Tartu]] linna [[Voorimees|voorimeestele]] esitatud uued nõuded&lt;ref name=&quot;dea&quot;&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=livzeitung18930707.2.6&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt;. Lehe eestikeelses osas kandsid nõuded pealkirja: &quot;''Reeglid Jurjewa linna woorimeestele''&quot;. Sõna &quot;troika&quot; esineb voorimeestele esitatud nõuete kolmandas punktis&lt;ref name=&quot;dea&quot; /&gt;: 

:''&quot;3) Kutsar sab politseist sõidokarti; ühhe hobuse woorimehed ei tohi, kahhe hobuste troskadega sõita, aga kahe hobuse woorimeestel on kül se õigus, kaa ühe hobuse [[Troska|troskat]] sõitma sada. Kutsarid kes troikasid ja suurembad sõidud söidawad peawad kaa Politseist endale sõidu karti muretsema.&quot;&lt;ref name=&quot;dea&quot; /&gt;''

[[Baltisakslased|Baltisaksa]] üliõpilase [[Clas von Ramm]]i (1864-1920) mälestustes meenutatakse [[Venemaa Keisririik|Vene keisririigi]] aegse [[Tartu Ülikool]]i baltisaksa üliõpilaste [[talv|talviseid]] troikasõite järgmiselt: „Uljaid saanisõite troikaga mööda [[Emajõgi|Emajõge]] kihutades.&quot;&lt;ref&gt;https://keeljakirjandus.ee/wp-content/uploads/2019/11/RBender3_14.pdf&lt;/ref&gt; 

Aga näiteks [[Siegfried von Vegesack|Siegfried Von Vegesack]] (1888-1974) kirjeldab raamatus &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust&quot; Tartu ülikooli baltisaksa tudengite talviseid Vene troika sõite järgmiselt:&lt;ref&gt;Siegfried von Vegesack. &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust &quot;. Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9&lt;/ref&gt;

:''''[[Tekkel|Värvitekkel]] valitses linna ja selle uhked kandjad tundsid end looduse isandatena. Minagi kandsin toona [[Värvid|punarohevalget]] [[Korporatsioon Livonia|Livonia]] teklit ja olin selle üle päris uhke. Küll sai kihutatud kahehobusevoorimehega mööda [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tänava]]&lt;nowiki/&gt;t, et end oma äsja saadud [[Värvid|värvides]] „imestavale rahvale” näidata; sai sõidetud lippude lehvides, hobustel punarohevalged suletutid kaunistuseks küljes, linnast välja, et seal mõnes [[Kõrts|kõrtsis]], [[Keeri|Keeril]], [[Vasula|Vasulas]], [[Haaslava|Haaslavas]] või [[Pühajärve|Pühajärvel]] [[Üliõpilaskorporatsioon|korporatsiooni]] aastapäeva tähistada; talvel sai tuisatud kuljuste kõlinal troikaga mööda Emajõe [[Jää|jääd]] [[Kvissentali]], [[Lemmatsi|Lemmatsisse]] või [[Jänese kõrts|Jänese kõrtsi]] – teiste sõnadega tundsime end kui mitte looduse isandatena, siis vähemalt selle väikese linna piiramatute valitsejatena, mis sest, et tavaliselt polnud taskus muud kui maksmata arved''.&quot;&lt;ref&gt;Siegfried von Vegesack. &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust &quot;. Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9&lt;/ref&gt;

:''''Ilmselt ma ei liialda, kui väidan, et vaevalt oli kuskil mujal nii üksmeelset, võib-olla isegi nii ülemeelikut tudengielu kui vanas Tartus. Peale arvukate [[Ball|eraballide]] ja [[Heategevus|heategevusürituste]] olid kuulsad [[Bürgermusse|Musse]] ja ballid, harrastusteatrite etendused, [[Jahipidamine|jahikäigud]] ja marulised [[Pulmad|pulmapeod]] ümbruskaudsetes [[Mõis|mõisates]] – viimased kestsid vähemalt kolm päeva ja meid tudengeid kutsuti sinna alati [[Kaksteist|tosinate]] viisi tantsupartneriteks. Või siis korraldati Emajõe jääl noorte daamide seltsis troikasõite või sõideti kahekesi [[Saan|saanis]] läbi lumme mattunud metsade – isegi [[Kuuvalgus|kuuvalgel]]!&quot;''&lt;ref&gt;Siegfried von Vegesack. &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust &quot;. Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9&lt;/ref&gt;

Vene keisririigi ajal oli troikadega sõitmine moes, näiteks Tartu voorimees hüüdnimega Vana Naelapea võis korraga välja panna kolm või neli troikat.&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=tartumaateataja19400807.1.8&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt;

[[Petserimaa]]l sõideti troikadega kuni 1940. aastani [[Petseri]] linnas [[võinädal]]al – kuni tolle ajani kuulus troikadega sõitmine võinädalal petserimaalaste võinädala tähistamise kultuuri juurde.&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=uuseesti19400206.2.104&amp;srpos=1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+petserimaa------------ &lt;/ref&gt; Petseri linnas sõitsid võinädalal hobusaanidega noored poisid ja tüdrukud.&lt;ref name=&quot;uus-eesti&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Uus Eesti 6 veebruar 1940 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=uuseesti19400206.2.104&amp;srpos=1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-troika+petserimaa------------ |vaadatud=2024-08-12 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; Petserimaal oli levinud rahvapärimus, et mida pikemad sõidud tehti hobustega võinädalal, seda pikemaks kasvab suvel põllupeal [[harilik lina]].&lt;ref name=&quot;uus-eesti&quot; /&gt; 

1983. aastal, kui tähistati [[Tallinna Hipodroom|Tallinna hipodroomi]] 60. aastapäeva, demonstreeriti hipodroomi juubelipidustustel kolme pruuni&lt;ref name=&quot;oma-hobu-v&quot;&gt;Oma Hobu, veebruar, nr 1 (52) 2012 aasta, Tallinna hipodroomi lugu&lt;/ref&gt; traavli täkuga&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sirpjavasar19830909.1.5&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt; klassikalist troikat&lt;ref name=&quot;oma-hobu-v&quot; /&gt;. Kui 2006. aasta 18. juunil tähistati [[Tori Hobusekasvandus|Tori hobusekasvanduse]] 150. aastapäeva, siis seal näidati ka troikat,&lt;ref&gt;https://epl.delfi.ee/kultuur/tori-hobusekasvandus-8212-150?id=51042226&lt;/ref&gt; mille ette olid rakendatud [[Eesti hobune|Eesti hobused]]. 

21. sajandil on Eestis Vene troika sõidu kultuur väljasurnud. Väljasurmise põhjusteks on 20. sajandil toimunud Nõukogude Liidu okupatsioon, mille tulemusena [[Nõukogude Liit]] eemaldas Eestilt Petseri maakonna alad. Ka Petserimaad tabas pärast Teist maailmasõda [[kollektiviseerimine]], ning [[Sovetiseerimine|sovetlik]] religioonivastane poliitika, mis hävitas praktiliselt [[Setod|seto]] ja ka selle piirkonna vene talukultuuri ning [[Õigeusk|õigeusu]] kalendrit jälginud Petseri linna kultuuri. 20. sajandil tabas Eestit ka baltisaksa kultuuri hääbumine, mille tõttu hääbus baltisaksa mõisakultuur ja kõik need eeltoodud tegurid tekitasid Eestis Vene troika kultuuri hääbumise. 
[[Pilt:Hoffmann saanisõit.jpg|pisi|Baltisaksa kunstniku [[Oskar Hoffmann|Oskar Georg Adolf Hoffmanni]] pilt &quot;Saanisõit&quot;. Troikat juhtiva postipoisi müts on tüüpiline Venemaa Keisririigi aja postipoisi punase ülaosaga müts]]

=== Varia ===

Eesti NSV-s valmistas [[Liviko]] [[Viin (jook)|viina]] Sibirskaja vodka (''Сибирская водка'' – 'Siberi viin'). Viin oli 45% ja pudel pooleliitrine. Viinapudeli etikett oli venekeelne. Etiketil oli kujutatud talvist Vene troikat kihutamas majade taustal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191027151033/https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |arhiivimisaeg=2019-10-27 |vaadatud=2019-10-27}}&lt;/ref&gt;  

== Vaata ka ==
* [[Orlovi traavel]]
* [[Eesti hobune]]
* [[Orlov]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;p7pnI&quot;&gt;Александр Николаевич Вигилев. &quot;История отечественной почты&quot; (Вторая часть). Издательство Связь,1979&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nGKIA&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Поддужный колокольчик&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 7, 1982 год, издательство Правда&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PrgYv&quot;&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики&quot; издательство Серебряный век 2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qhYhf&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Поддужный колокольчик&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GsBnG&quot;&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики&quot;. издательство Серебряный век 2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot;&gt;Татьяна Константиновна Ливанова. &quot;Лошади&quot;. издательство Астрель, 2004&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;evckv&quot;&gt;А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. издательство Аквариум Принт, 2015&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1sjNT&quot;&gt;Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;j5Ho4&quot;&gt;Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. издательство АСТ-ПРЕСС СКД,2003&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot;&gt;. Ганулич, А. М. ПолзуноваА. А. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot; издательство Аквариум Принт, 2016&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* Татьяна Константиновна Ливанова. &quot;Лошади&quot;. Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8
* Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6
* А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6
* А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2
* А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Бега и Рысаки. История и современность&quot; Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6
* В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. &quot;Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников&quot; Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0
* А. К. Ганулич. &quot;Слышен звон бубенцов издалека…&quot;. Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X
* Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1
* Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2008, ISBN 978-5-902238-42-3
* Публ. и авт. вступ. ст. О. В. Фомина &quot;Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова&quot;. Москва: издательство Грифон, 2014, ISBN 978-5-98862-163-8
* Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. &quot;Коневодство. Справочник&quot;. Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7
* Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. &quot;Большой филателистический словарь&quot;. Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2
* Шангина Изабелла Иосифовна. &quot;Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь&quot;. Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00337-x
* Шангина Изабелла Иосифовна, &quot;Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия&quot;. Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00650-6
* Надежда Рычкова, Вера Комарова, &quot;Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами&quot;. Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8
* Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. &quot;Колокола: История и современность&quot;. Москва: издательство Наука, 1985
* Александр Николаевич Вигилев. &quot;История отечественной почты&quot; (Вторая часть). Москва: издательство Связь, 1979
* Игорь Бобылев. &quot;Ветер в гриве. Horses&quot;. Москва: издательство Планета. 1976
* А. К. Ганулич. &quot;Поддужный колокольчик&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263
* Ираклий Луарсабович Андроников. &quot;К музыке. Собрание устных рассказов&quot; Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0
* А. К. Ганулич. &quot;Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263
* Михаил Вострышев. &quot;Москва разгульная&quot;, Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0
* Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8
* Walter Dehio. &quot;Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas.&quot; Tallinn. kirjastus Argo, 2021 ISBN 978-9949-688-44-9
* Juri Borev. &quot;Kurjast võimust vaevatud&quot;. Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1
* Siegfried von Vegesack. &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust &quot;. Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9

[[Kategooria:Sõidukid]]
[[Kategooria:Venemaa kultuur]]
[[Kategooria:Etnograafia]]</text>
      <sha1>pf4zp7gaev960ocgu3qc6xa6x32eeck</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260724</id>
      <parentid>7260723</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T23:32:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-49839-29</username>
        <id>237576</id>
      </contributor>
      <comment>parandus</comment>
      <origin>7260724</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="89886" sha1="3vt1jh4bwdpn7cegclq1kxu51l4di3y" xml:space="preserve">{{viita}}
{{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}}

'''Troika''' ja ka '''Vene troika''' (vene keeles ''Русская тройка'') on [[Venemaa]]l ja selle lähikonnas kasutuses olev kolme hobuserakend. Klassikaline Vene troika on maailmas ainuke [[Allüür|mitmeallüürne]] rakend. Troika loogahobune (vene keeles ''коренник'') paikneb troika rakendis keskel. Troikarakendis peab loogahobune jooksma täpset ja kiiret [[traav]]i. Troikarakendis nimetatakse loogahobuse kõrval olevaid hobuseid priipassihobusteks (vene keeles ''пристяжные''). Priipassihobused peavad troikarakendis jooksma [[Galopp|galoppi]].  

Troikarakendi loogahobune rakendatakse [[Aisad|ais]]ade ja [[rangid]]ega, priipassihobused rangide või [[sori]]dega. Eelistakse sorirakendeid, sest sorid annavad priipassi hobustele dekoratiivsuse. Priipassihobused rakendatakse saani või suvise neljarattalise loomveoki ette [[treng|trengide]] ja [[kolk]]ide abil.  

== Ajalugu ==
=== Narva ja Peterburi vaheline postitee ===
[[Pilt:Orlowski podrozny.jpg|pisi|[[Aleksandr Orlovski]]. &quot;Reisija [[kibitka]]s&quot;. Litograafia, 1819]]
[[Narva]] ja [[Peterburi]] vaheline postitee oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] esimene regulaarposti näidispostiliin. Seoses sellega koostas Narva posti peajärelevaataja, [[polkovnik]] A. M. Volkov 3. novembril 1770&lt;ref name=&quot;p7pnI&quot; /&gt; järgmise dokumendi: &quot;Расписание в какое время по скольку почтовых лошадей в упряжки брать проезжающим по Нарвской дороге по новоучрежденным почтовым станам&quot; ('sõidu plaan, mis ajal mitu postihobust rakendisse võtta, mis sõidavad Narva maanteel vastasutatud postijaamade kaudu'). See nägi ette, et talveperioodil (1. detsembrist kuni 15. märtsini) ja suveperioodil (15. maist kuni 15. septembrini) oli ühele või kahele reisijale ette nähtud posti[[kibitka]] ette rakendada kaks hobust, kolmele reisijale aga kolm hobust. Ülejäänud aastaaegadel oli ette nähtud ühele reisijale kaks hobust ja kahele reisijale kolm hobust ning kolmele reisijale neli hobust &lt;ref name=&quot;p7pnI&quot; /&gt;. Peterburi ja Narva vahelise postitee kohta käiv dokument on esimene Venemaa keisririigi postialane dokument, kus lubatakse postiveoks kolm hobust ette rakendada. Hobused rakendati postikibitka ette järgmiselt: keskele loogahobune ja tema kõrvale priipassihobused. Nii sündiski klassikaline Vene troika.&lt;ref name=&quot;nGKIA&quot; /&gt;

=== Troikast kui Venemaa Keisririigi peamisest postiveo vahendist ===
Troikarakendist kujunes Venemaa keisririigi [[feldjääger|feldjäägrite]] ja postikullerite sõiduvahend, kellel oli vaja kiiresti postisaadetis adressaadini viia. Esialgu sõideti troikadega [[Peterburi]]st [[Tsarskoje Selo]]sse ja [[Narva]], aga edaspidi jõudis troikasõit inimeste igapäevaellu.&lt;ref name=&quot;PrgYv&quot; /&gt;Termin &quot;troika&quot; võeti Venemaa keisririigi postidokumentides kasutusele 1807. aastal.&lt;ref name=&quot;qhYhf&quot; /&gt; 1808. aastal laiendati Narva ja Peterburi vahelise postitee kohta käivat dokumenti sättega, kui palju hobuseid võtta rakendisse kõikidele Vene keisririigi postitraktidele.&lt;ref name=&quot;shangina-i&quot;&gt;Шангина Изабелла Иосифовна. &quot;Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь&quot;. Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003 ISBN 5-352-00337-Х&lt;/ref&gt; [[Postipoiss|Postipoisid]] sõitsid troikadega suhteliselt kiiresti. Venemaa keisririigis oli postiveoreeglites ette nähtud troika keskmine kiirus postiteedel: sügisel kaheksa [[Verst|versta]] tunnis, kevadel kümme versta tunnis, aga talvel, kui troikarakendit kasutati [[saan]]i ees, kaksteist versta tunnis. Need kiiruse piirangud ei kehtinud feldjäägritele ja kulleritele, nemad võisid kihutada nii kiiresti, kui võimalik&lt;ref name=&quot;GsBnG&quot; /&gt;. [[Aleksandr Puškin]]i andmetel võis väga hea ja kiire troika arendada kiirust 45 kilomeetrit tunnis ja vahel rohkemgi.&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot; /&gt; Muidugi ei jõua ükski troika pidevalt sellist maksimaalset kiirust hoida, aga lühikest aega võib see sõitjatele anda sellise tunde, et troika &quot;lendab&quot; teel – sellest on tulnudki [[Nikolai Gogol]]i poolt vene keeles kasutusele võetud troika kirjanduslik nimetus &quot;troikalind&quot;.

Troikadega sõit muutus Venemaal väga populaarseks – troikadega sõitsid riigiametnikud, eraisikud ja kõik, kes hindasid kiiret sõitu. Aga lõpuks tekitas see Venemaa teedel paraja segaduse, [[postijaam]]ade ülemad ja personal ei saanud enam aru, kas maanteel sõidab kulleritroika või teeb kohalik mõisnik oma isikliku troikaga lõbusõitu. Nimelt oli probleemiks see, et kõik ühiskonnakihid soovisid sõita loogakelladega kaunistatud hoburakenditega.

Selleks, et olukorda kontrolli alla saada, võttis [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat]] 18. detsembril 1836 vastu seaduse, et postiveokid varustatakse alates 1837. aastast loogakelladega ja eraisikutel keelatakse loogakellade kasutamine. Selle seaduse järgi kohustati eraisikuid vabastama tee postiveokile ning hoidma end teepeenra parempoolsele küljel.&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Слышен звон бубенцов издалека…&quot;. издательство Советская Россия, 1990&lt;/ref&gt;

Venemaa keisririigis rajati [[Postijaam|postijaamade]] hooned [[klassitsism]]iajastul, lähtudes ülevenemaalistest tüüpfassaadidest. Selliseid hooneid leidub ka Eestis, sest [[Balti kubermangud|Balti kubermange]] läbis Venemaa keisririigi suur postitee ehk Miitavi–Riia–Peterburi postitee pikkusega 335 versta. Sellel teel oli 17 postijaama. [[Pilt:Nikolai Sverchkov - Troika (5).jpg|pisi|Postitroika]]

Postitroikade rakendites olid levinumateks hobusteks [[:ru:Вятская_лошадь|Vjatka tõugu]] hobused. Rikkad mõisnikud ja kaupmehed eelistasid troikarakendis suursuguseid [[Orlovi traavel|Orlovi traavleid]].

Postijaamas teenindati eelisjärjekorras feldjäägreid ja postikullereid. Hobuseid anti reisijatele vastavalt sellele, missugune oli nende ühiskondlik positsioon, kõik olenes inimese seisusest, mille määratles [[Teenistusastmete tabel]].&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt; Näiteks 1. klass kuuluv [[Kindralfeldmarssal (Venemaa)|kindralfeldmarssal]] (''Генерал-фельдмаршал''), ja kantsler (''Канцлер''), ning teised 1. klassi kuuluvad isikud võisid võta vastavalt oma vajadustele postijaamast 20 hobust&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;.  2. klassi kuuluvad isikud, nagu näiteks [[tõeline salanõunik]] (''Действительный тайный советник''), võisid postijaamast võta 15 hobust ja 3. klassi kuluvad isikud võisid võta 12 hobust&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. Kolmandasse klassi kuulusid näiteks [[salanõunik]] (''Тайный советник; alates 1724'') ja [[kindralleitnant]] (''Генерал-лейтенант; kuni 1741 ja alates 1796'') ning [[viitseadmiral]] (''Вице-адмирал'')&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. Seevastu näiteks 9. klassist kuni 14. klassi kuuluvad persoonid võisid võtta ainult kolm hobust&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. Seega Vene troikadega sõitsid näiteks postitraktidel,  [[kapten|jalaväe kapten]] (''Капитан в пехоте; 1722–1884''), ja [[titulaarnõunik]] (''Титулярный советник'')&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. Aga lõpetuseks isikud kes kuulusid alates 13. klassi, neile lubati võta postijaamades ainult 2 hobust&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. 

Postitroikade hiilgeaja lõpetas Venemaal [[raudtee]]de ehitamine, mis viis selleni, et paljud postijaamad suleti ning postijaamapidajad ja postipoisid kaotasid oma igapäevase töö. Paljud postipoisid ehk venepäraselt ''jamžik''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;id suundusid linnadesse, kus vajati iga päev [[Voorimees|voorimehi]]. Aga osa endiseid postipoisse sulandus pärast postijaamade sulgemist [[Talupoeg|talupoegkonna]] hulka.

=== Troikad 19. sajandi II poole ja 20. sajandi alguse Vene Keisririigis ===
[[Pilt:Horse drawn sledge, in Russia LCCN2001705701.tif|pisi|Venemaa keisririigi aegne foto: paraadtroikarakmetega esinduslik troika hoovis]]

Seoses massilise raudteede rajamisega kaotas loogakellade kasutamise piirang oma tähtsuse ja eraisikud hakkasid oma troikade lookadele kinnitama loogakellasid. Troika [[traavel|traavlite]] kaela riputati [[kuljus]]ed. Kuljused olid levinud sellepärast, et kuljustele ei rakendunud riiklikud kasutuspiirangud. Sellel ajastul kujunes troikast niinimetatud ''ямская гармонь'', mida võiks eesti keelde tõlkida kui 'postipoisi [[karmoška]]' – rikkalikult kuljuste ja loogakelladega ehitud paraadrakmetes troika. 19. sajandi lõpus lõppes postiteedel hobustega posti ja reisijate vedu&lt;ref name=&quot;shangina-i&quot; /&gt;. Troikasid hakati kasutama rikaste linlaste ja mõisnike sõidutamisel võinädalal ja muudel talvistel rahvaürituste rongkäikudel.&lt;ref name=&quot;shangina-i&quot; /&gt; Vanasti oli Venemaal kombeks, et noored tegid hommikusi [[võinädal]]a, kirikupühadega seotud ja [[Svjatkad|svjatkade]] saanisõite; noored naised võisid sõita pidude ajal saaniga igal ajal, aga abielupaarid ja eriti rikkad talupojad sõitsid pidude ajal saaniga õhtupoolsel ajal.&lt;ref&gt;  Шангина Изабелла Иосифовна, &quot;Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия&quot;  Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003, ISBN: 5-352-00650-6 &lt;/ref&gt;

1911&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot;&gt;Татьяна Константиновна Ливанова. &quot;Лошади&quot;. Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8&lt;/ref&gt;. aasta [[:en:Festival_of_Empire|Festival of Empire]]'l võisid londonlased näha kahte troikarakendit&lt;ref&gt;Игорь Бобылев. &quot;Ветер в гриве. Horses&quot;. Москва: издательство Планета. 1976&lt;/ref&gt;. Üks troikarakend oli helehallide hobustega troika ja teiseks oli ronkmustade hobustega troika.&lt;ref name=&quot;igor-bobyl&quot;&gt;Игорь Бобылев. &quot;Ветер в гриве. Horses&quot;. Москва: издательство  Планета. 1976&lt;/ref&gt;. Londonlastele esitletud troikad oli suurepärased. Helehallide hobustega troika loogahobuseks oli 13 aasta vanune&lt;ref name=&quot;igor-bobyl&quot; /&gt;, Hrenovi hobusekasvanduses sündinud Orlovi traavel Ratnik Turetski (''Ратник Турецкий''), kes oli eelnevalt võitnud võiduajamistel Venemaa keiserliku auhinna&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;ja priipassihobusteks olid streletski tõugu hobused&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. [[London|Londoni]] näitusel sai see troika esimese auhinna&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot; /&gt;. Sellest troikast maalis pildi [[Sergei Vorošilov]] (''Сергей Семёнович Ворошилов'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Praegu võib näha seda pilti [[K. Timirjazevi nimeline Moskva Põllumajanduse Akadeemia|K. Timirjazevi nimelise Moskva Põllumajanduse Akadeemia]] juures olevas Hobusekasvanduse muuseumis&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Aga ronkmustadega hobustega troika loogahobuseks oli Orlovi traavel Mutsii (''Муций'') ja see troika sai Londoni näitusel teise auhinna&lt;ref name=&quot;igor-bobyl&quot; /&gt;. Aga neid kahte troikarakendit pidi Festival of Empire'l näitama külastajate huvi tõttu iga päev, vaatamata sellele et näituse programmis oli ettenähtud see, et troikasid demonstreeritakse ainult üks kord&lt;ref name=&quot;igor-bobyl&quot; /&gt;.

[[Esimene maailmasõda|Esimene Maailmasõda]] ja sellele järgnenud [[Venemaa kodusõda|Venemaa Kodusõda]] vähendas Venemaa külades noorte inimeste hulka ja see aitas sellele kaasa et vene troikade sõidu kultuur hakkas hääbuma.

=== Troikade võiduajamised Venemaa Keisririigis ===
Umbes 200 aastat tagasi hakati [[Peterburi]]s ja [[Moskva]]s korraldama troikade võiduajamisi. Neid korraldati kinnikülmunud jõel ja [[hipodroom]]idel või linnast väljas olevatel aladel 15–45 versta pikkustel distantsidel. 1847. aastal asutati Vene troikade jaoks keiserlik auhind (''Императорский приз'').&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot;&gt;Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6&lt;/ref&gt;
 
2. juulil 1847 toimusid Moskvas [[Hodõnka väli|Hodõnka väljal]] Vene troikade võiduajamised. Selleks puhuks oli Hodõnka väljale maha pandud kolme versta pikkune ringtee. Sellest sündmusest on säilinud V. Kopteva kirjeldus&lt;ref&gt;А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. издательство Аквариум Принт 2015&lt;/ref&gt;:

:''&quot;Peaaegu et iga päev sõitsid ja läksid Moskva elanikud avarale Hodõnka väljale, et imetleda väga häid traavleid, kes kaunilt ja kiirelt kihutasid jooksu ajal. Aga 2. juulil tuli väljale ja sõitis kohale veelgi rohkem uudishimulikke: nad täitsid tihedalt kogu välja, nad ronisid majade katustele, mis asusid raja ääres, ronisid korstnatele, hõivasid tarad, ja kõik nad ootasid üksmeelselt kõrgendatud tähelepanuga rahvalikku vaatemängu – tuliste ja kiirete troikade sõitu. Sõit koosnes üheteistkümnest ringist, see teeb 33 versta. Esimeseks tuli nelja pretendendi hulgast kaupmees Karaulovile kuuluv postitroika, läbides distantsi ajaga 1 tund, 21 minutit ja 11 sekundit.&quot;''

=== Troikad Nõukogude Liidus ===
[[Jossif Stalin|Jossiv Stalini]] valitsemise ajal oli Vene troika kultuur põlu all kui tsarismi ja aadlikultuuri sümbol. Kuid [[Nikita Hruštšov]]&lt;nowiki/&gt;i valitsemise ajal toimunud [[Sulaaeg]], võimaldas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] taaselustada Vene troika kultuuri.

[[Vladimir Fomin|Vladimir Fominiga]] (''Владимир Иванович Фомин, tegelikult sündis 1927 aastal, kuid ametlikesse dokumentidesse pandi aasta 1928–2010'') on seotud Vene troika kultuuri taaselustamine Nõukogude Liidus. 1954. aasta alguses tuli Vladimiri Riikliku Hobusekasvatuse Talli direktor M. A Mogilevkin (''М. А. Могилевкин'') Moskvast koju [[Vladimir]]i lähedal olevasse [[Zakljazmenski]] (''Заклязьменский'') asulasse. Direktor tuli ettepanekuga taastada Vene troika kultuur ja valmistada ette 1955. aastal Moskvas toimuva Üleliidulise Põllumajandusenäituse jaoks ette troikarakend. Sellel ajal olid troikad säilinud võibolla ainult [[Siber|Siberis]], aga Venemaa keskosas oli sellajal troikade kultuur väljasurnud. Direktori meelest oli ainult Vladimir Fomin võimeline troikaga ümber käima. Taastatava Vene troika eeskujuks võeti vanade piltide [[Reproduktsioon|reproduktsioonid]], kus oli kujutatud Vene troikade rakmeid&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Слышен звон бубенцов издалека…&quot;. Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X&lt;/ref&gt; ja hobuserakmete müügikataloog &quot;Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова&quot;. Taastatava Vene troika väljanägemise kiitis heaks Fomini vanaisa.&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt; Vene troika sai valmis, et esineda Moskvas [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus|Üleliidulisel Põllumajandusnäitusel]] ja troikat juhtis Vladimir Fomin. 

1959. aastal kinkis Nikita Hruštšov [[Filantroopia|filantroobile]] ja ettevõtjale, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ohio|Ohio osariigi]] senaatorile&lt;ref name=&quot;ReferenceE&quot;&gt;https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html&lt;/ref&gt; [[Cyrus Stephen Eaton]]ile (1883–1979) Orlovi traavlitega&lt;ref name=&quot;kultura&quot;&gt;https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au&lt;/ref&gt; Vene troika,&lt;ref name=&quot;ReferenceE&quot; /&gt; mille oli välja õpetanud ja treeninud Vladimir Fomin.&lt;ref name=&quot;ReferenceE&quot; /&gt;

1959. aastal tegi Vladimir Fomin Ameerika Ühendriikides ja Euroopa suurlinnades troikaga näidissõite, esinedes [[New York|New Yorgis]], [[Ottawa]]s, [[Leipzig]]is ja [[Budapest]]is.&lt;ref name=&quot;1sjNT&quot; /&gt;
Kümme aastat hiljem esines ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] edukalt enda väljaõpetatud helehallide Orlovi traavlite troikaga. Ajakirjandus nimetas troikat &quot;hallideks liiliateks aasal&quot;&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot; /&gt; ja Fominit Vene troikade kuningaks&lt;ref name=&quot;j5Ho4&quot; /&gt;.

1957. aastal toimuski [[Moskva hipodroom]]il esimene Nõukogude Liidu Vene troikade võiduajamiste tšempionaat. Tšempionaadi võitjaks tuli Moskva hipodroomi troika, mille loogahobuseks oli Nagib (''Нагиб'') ja sõitjaks oli [[Aleksandr Roštšin]]&lt;ref name=&quot;evckv&quot; /&gt; (''Александр Романович Рощин, 1907–1977''). Hipodroomidel nimetatakse kutsarit sõitjaks. Mitte ametlikult kasutatakse Venemaa hipodroomidel ametialases [[žargoon]]is troikasõitja tähenduses, ka nimetust ''troetšnik'' (vene keeles ''Троечник).'' Ka Vene Keisririigis oli kasutuses sõna ''troetšnik.'' Tol ajal tähistati sellise rahva keelse sõnaga, sellist [[Voorimees|voorimeest]] ja [[Kutsar|kutsarit]] ning eelkõige [[Postipoiss|postipoissi]], kel olid head [[Pädevus|pädevused]] Vene troika rakendi juhtimisel.

1958 aastal sai Moskva hipodroomi direktoriks [[Jevgeni Dolmatov]] (''Евгений Николаевич Долматов 1899–1977''), kes viibis aastatel 1937-1940 GULAG is arreteerituna.&lt;ref&gt;https://vgulage.name/authors/dolmatov-evgenij-nikolaevich/&lt;/ref&gt; Tema teeneks on see, et Moskva hipodroomil hakati regulaarselt korraldama traditsionaalseid hobuvõistlusi&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot;&gt;А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2&lt;/ref&gt;. Siia kuulus ka Vene troikade võiduajamiste taaselustamine Nõukogude Liidus&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;. Ja ka [[Tatšanka|tatšankade]] võiduajamiste korraldamine- mille ette oli traditsionaalselt rakendatud neli hobust ning muud etnograafilised hobuvõistlused&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;. Tema initsiatiivi toetas Nõukogude Liidu Põllumajanduse Ministeerium&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;. Tema ettevõtmised Moskva Hipodroomil viisid selleni, et paljudes Nõukogude Liidu hipodroomidel ja riiklikes hobusekasvandustes hakati tegelema regulaarselt Vene troikadega ning tatšanka rakenditega&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;. 

[[Vene NFSV]] hakati korraldama üritusi nimega &quot;Pidu Vene talv&quot;- nendest üritusest pidi kujunema välja [[Sovetiseerimine|sovetlik]] [[Võinädal|Võinädala]] asendus&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot;&gt;Надежда Рычкова, Вера Комарова, &quot;Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами&quot;. Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8&lt;/ref&gt;. Kus müüdi rahvale pannkooke, esinesid folkloori kollektiivid ja ka Vene troikad pidid osalema nende pidustuste teatraalse osana&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;. Esimene &quot;Pidu Vene talv&quot; toimus 1957 aastal [[Sarapul|Sarapuli]] linnas&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;. Aga Moskvas toimus samasugune üritus nimega &quot;Pidu Vene talv&quot;, [[Lužniki staadion|Lužniki staadionil]] 23. veebruaril 1958 aasal&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;. Nendel üritustel said Vene troikadega sõita ainult väljavalitud persoonid, näiteks tööeesrindlased&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt; ja ülejäänud rahvas sai troika sõite ainult pealtvaatajatena jälgida&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;. See eristas neid üritusi Vene Keisririigi aegsest Võinädalast, kus said ka tavalised külaelanikud troikaga sõita&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;.  

1982. aastal esindas [[Essen]]is [[Saksamaa]]l Nõukogude Liitu rahvusvahelisel hobuste müüginäitusel Equitana helehall Moskva hobusekasvanduse troika. Aga loogahobuseks oli Hrenovi hobusekasvanduses sündinud Orlovi traavel Pjostrõi Palas (''Пёстрый Палас'') ja priipassihobusteks terski tõugu hobused&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Vene troika juhiks oli [[Timofei Poljakov]] (''Тимофей Прокопьевич Поляков'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. See troika tunnistati Essenis mitmikrakendite meistriks.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;

1989. aastal esines Essenis hõbehall troika&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Loogahobuseks oli 1983 aastal sündinud Orlovi traavel Valss (''Вальс'') ja kelle vanemateks olid traavlid Lukavõi (''Лукавыи'') ning Vnutška (''Внучка'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Troika priipassi hobusteks olid terski tõugu Tsegel (''Цегель'') ja Tsiemir (''Циэмир'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Selle Vene troika valmistas näituse jaoks ette [[Mihhail Pupko]] (''Михаил Гидальевич Пупко'' ''1933-1995'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Aga sama aasta sügistalvise hooaja rahvusvahelisel hobuste näitusel [[Pariis]]is tekitas see troika suure sensatsiooni – Prantsusmaal nähti esimest korda troikat.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;
=== Troikad tänapäeva Venemaa Föderatsioonis ===
[[Pilt:Troika akron.jpg|pisi|[[Venemaa]] praeguse aja troikarakend. Tegu on Moskvast pärineva troikaga, mis esineb [[Vologda]] hipodroomil]]

1990. aastatel oli [[Venemaa|Venemaa Föderatsioonis]] Orlovi traavlite kasvatuses suur langus.&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot;&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Бега и Рысаки. История и современность&quot; Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6&lt;/ref&gt; Sellel ajal olid Orlovi traavlid väljasuremise äärel&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; ja ka Vene troikade kultuur oli suures kriisis&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. 1997. aastal oli Orlovi traavli [[Mära|märade]] arvukus kukkunud 800 piirile&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; - teadlaste arvates peab tõu säilimise puhul olema vähemalt 1000 mära.&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; Sel ajal olid paljud Venemaa hobusekasvandused niivõrd laostunud, et nendes olevad Orlovi traavlid surid nälga või viidi lihaks&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt;. 

1997 aastal toimus Moskva hipodroomil Vene Föderatsiooni esimene Vene troikade võiduajamine&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;, mille teeb erakordseks see, et see oli esimene troikade võiduajamine, pärast Nõukogude Liidu kollapsit ja see toimus Orlovi traavlite kasvatuse kriisi ajal. Aga selle võiduajamise võitjaks tuli troika, mille loogahobuseks oli Moskva Hobusekasvatuse nr 1 traavel Aleksandrit (''Александрит'') ja troikajuhiks oli [[Aleksander Pankov]] (''Александр Николаевич Панков 1946'')&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt; 

Suured teened Orlovi traavli tõu ja Vene troika kultuuri päästmisel, nendel rasketel aastatel oli Venemaa Traavli Hobusekasvatuse Assotsiatsioonil Содружества (vene keeles 'koostöö')&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt;. Väga tähtis tegelane oli selles organisatsioonis Moskva hipodroomi töötaja , [[Alla Polzunova]] ''(Алла Михайловна Ползунова 1937-2021''), kel olid suured teened Orlovi traavlite tõu päästmisel ja ka Vene troikade kultuuri elushoidmisel nendel aastatel&lt;ref&gt;В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. &quot;Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников&quot; Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0&lt;/ref&gt;.See organisatsioon alustas koostööd Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooniga. Prantsusmaa poolelt oli Orlovi traavli tõu päästmisel väga oluline persoon krahv [[Dominique de Bellaigue]], kes oli aastatel 1997-2019 Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooni juht.   

1997 aastal külastasid selle [[Prantsusmaa]] organisatsiooni esindajad, Venemaa hobusekasvandusi, kus kasvatati Orlovi traavleid.&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; Need Venemaa ja Prantsusmaa organisatsioonid leppisid omavahel kokku, et Prantsusmaa hipodroomil [[:fr:Hippodrome_de_Vincennes|Hippodrome de Vincennes]]s hakatakse korraldama üritust &quot;Venemaa päevad&quot; ja [[Moskva hipodroom|Moskva Hipodroomil]] hakatakse korraldama üritust &quot;Prantsusmaa päevad&quot; – kokkuleppe järgi pidid nendel üritustel kindlasti olema Orlovi traavlid.&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; Nende kokkulepitud ürituste [[sponsor]] oli Prantsusmaa Traavi Assotsiatsioon&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt;. Nendel üritustel toimusid Orlovi traavlite klassikalised võiduajamised [[võidusõidukaarik]]utega ja ka vene troikade sõidud. 1999 aastal toimusid Moskva hipodroomil esimesed &quot;Prantsusmaa päevad&quot;&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt;. Ning 2000. aasta detsembris ja 2001. aastal esinesid [[Pariis]]i hipodroomil Hippodrome de Vincennes &quot;Venemaa päevadel&quot; korraga kolm Vene troikat. Troikad demonstreerisid Pariisis &quot;Vene troikade balletti&quot; – troikade sünkroonitud vigursõitu ja demonstratiivset troikade võidusõitu.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;  [[Pilt:Тройка МКЗ 1 .jpg|pisi|&quot;Moskva Hobusekasvatuse Nr 1&quot;, (vene keeles &quot;Московский конный завод № 1&quot;) Orlovi traavlitega troika 2018 aasta augustis looduses.]]  

2004. aastal tegi Prantsusmaa telekanal [[:fr:Equidia|Equidia]] Vene troikadest filmi. Filmis ei pööratud tähelepanu mitte ainult Vene troikale kui välimuselt väga efektsele rakendile, vaid ka Vene troika rakendi kirjeldamisele ja sellele, kuidas troikat juhitakse &lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot;&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6&lt;/ref&gt;.
Tänu nendele pingutustele saabus 2000 aastatel uus tõus Venemaa troika kultuuris ja Orlovi traavlite kasvatuses.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;

Venemaal kasutati stiliseeritud Vene-troika kujutist televisioonikanali Rossia-1 uudiste teleprogrammi „Vesti„ (''Вести'') alguse videovinjetis, aastatel 1991-1993. Aga hiljem kasutas Rossia-1 oma uudiste alguse videovinjetis Vene Föderatsiooni kõige kuulsamat hallikas-valget Vene-troikat, mille loogahobuseks on eelmainitud, 28. märtsil 1992 aastal Moskva Hobusekasvatus Nr 1 sündinud Vene-traavli täkk Aleksandrit&lt;ref name=&quot;ru&quot;&gt;https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246&lt;/ref&gt;. Aleksandridi isaks on Regbi`s Star (Рагби’с Стар) ja tema emaks on Assambleja (''Ассамблея'') ning ta kannab identifitseerimise mikrokiipi numbriga, 643098100001388&lt;ref name=&quot;ru&quot; /&gt;. Ja selle kuulsa Vene-troika priipassihobusteks on Orlovi traavlid Priz (''Приз'') ja и Vitok (''Виток'')&lt;ref name=&quot;index&quot;&gt;https://myseldon.com/ru/news/index/256896920{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;. Seda legendaarset Vene-troikat juhtis Venemaa seitsme kordne&lt;ref&gt;http://pokrovmedia.ru/kubok-gubernatora-bolshoj-vladimirskij-trakt-2015-zavoeval-semikratnyj-chempion-po-gonkam-na-russkix-trojkax-a-pankov/?ysclid=mlgwff2azh692009109{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; Vene troikade võiduajamiste võitja Aleksander Pankov &lt;ref name=&quot;index&quot; /&gt;.

Tänapäeval peetakse Venemaal hipodroomidel võistlusi, mille komponentideks on troikade võidusõit ja vigursõit. Aga 23. jaanuaril 2026. võttis Venemaa Spordi Ministeeriumi komisjon vastu otsuse, et Vene troikade võiduajamised lisatakse ametlikult spordiliikide registrisse, kui Venemaa rahvusport&lt;ref&gt;https://dzen.ru/a/aYoV-hD7Vhuwa9cL&lt;/ref&gt;. 

== Troikarakendi komponendid ==

=== Troika rakmed ===
Troika [[rakmed]] valmistati Venemaal reeglina musta värvi naharibadest. Rakmed kaunistati väikeste metallplaadikestega ja sadade metalllitritega. Troikarakmete kõige iseloomulikumaks detailiks olid nahkribade otsas olevad [[Tutt|tutid]]. Rikkalikult kaunistatud rakmeid kutsutigi Venemaal paraadtroikarakmeteks (''упряжь троечная парадная'').
[[Pilt:Кучер 13.jpg|pisi|Vene keisririigi aegne foto: Kalessi ette rakendatud esinduslik troika. ]]

Troikarakmete metalldetailid tehti vasesulamitest. [[Sulam]]id, millest tehti rakmete ehisdetailid, kandsid järgmisi nimetusi: niinimetatud Poola hõbe (''польское серебро'') ja roheline vask (''зеленая медь'') ja [[tombak]].&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot;&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 ISBN 978-5-4238-0321-6&lt;/ref&gt; Poola hõbedaks nimetati [[melhior]]i, mis koosnes vasest (79%) ja niklist (21%). Tombak ja niinimetatud roheline vask on [[Vask|vase]] ja [[Tsink|tsingi]] sulamid. Tombak, millest tehti rakmete ehisdetaile, sisaldas 15% tsinki, aga roheline vask sisaldas 30% tsinki.&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt; Algul tehti rakmete metalldetailid [[Metallivalu|valumeetodil]], hiljem aga hakati neid [[Stantsimine|stantsima]].&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt; Poola hõbedast detailid on hõbedase läikega, tombakist ja rohelisest vasest detailid on aga kollase läikega. 

=== Rangid ===
Tänapäeval valmistatakse [[Venemaa|Vene Föderatsioonis]] troikarakmeid koos loogahobuse [[Rangid|rangidega]]. Venemaal on kasutusel järgmine rangisuuruste numeratsioon (vahemikus 0–11)&lt;ref&gt; А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 &lt;/ref&gt;. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate rangide mõõdud millimeetrites &lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot;&gt;Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. &quot;Коневодство. Справочник&quot;. Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7&lt;/ref&gt;
|-
! Rangi number !! Rangi pikkus !! Rangi laius 
|-
|  0 || 440 || 210
|-
|  1 || 460 || 230
|-
|  2 || 485 || 240
|-
|  3 || 510 || 250
|-
|  4 || 535 || 260
|-
|  5 || 555 || 270
|-
|  6 || 585 || 280
|-
|  7 || 610 || 310
|-
|  8 || 640 || 340
|-
|  9 || 670 || 360
|-
|  10|| 710 || 380
|-
|  11|| 740 || 400
|}
=== Valjad ===
Paraadtroikarakmeid iseloomustavad plaadikeste ja litritega kaunistatud valjad. Väga iseloomulik on Vene troika valjastele lõuaalune dekoratiivne lisarihm mille küljes on ilututt. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ Venemaal kasutatavate valjaste mõõtmed millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Valjaste number !! Põserihma pikkus 
|-
| 0 || –
|-
| 1 || 415
|-
| 2 || 435
|-
| 3 || 455
|-
| 4 || 475
|}
 
=== Sorid ===
Vene troika rakendis kasutatakse sorisid priipassi hobuste rakendamisel. Sorid koosnevad rinnarihmast ja kanderihmast. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate soride mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Soride number !! Kanderihma pikkus !! Rinnarihma pikkus
|-
| 1 || 450 || 800
|-
| 2 || 580 || 1100
|}
=== Sedelgad ===
Vene troika rakendis hoiab [[sedelgas]] koos sedelgarihmaga loogahobuse rangid, looga ja aisad õiges asendis. Sõltuvalt hobuse turja kujust kasutatakse lame- või looksedelgat. Looksedelgat kasutatakse rohkem loogahobuse rakendamisel. Kui on tegu paraadtroikarakmetega siis on ka loogahobusel dekoratiivne lamesedelgas. Priipassihobuste turjadele pannakse dekoratiivsed lamesedelgad. Vene troika lamesedelgate otstes on dekoratiivrihmad koos tuttidega. Paraadtroikarakmete puhul kinnitatakse priipassihobuste lamesedelgate külge sedelgakellad.
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate lamesedelgate mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Lamesedelga number !! Lamesedelga katteosa 
(''покрышка'') pikkus
! Lamesedelga katteosa 
(''покрышка'') laius
|-
| 1 || 650 || 150
|-
| 2 || 750 || 180
|}
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate looksedelgate mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Looksedelga number !! Looksedelga katteosa 
(''покрышка'') pikkus
! Looksedelga katteosa 
(''покрышка'') laius
|-
| 1 || 440 || 185
|-
| 2 || 440 || 185
|}

=== Leid ===
Vene troika rakendis on tähtsal kohal leid. Leide abil saavad hobused pidurdada ja tagurdada. Leid koosnevad küljerihmast, mis paikneb ümber hobuse keha ja kinnitub roomadele. Leide seljarihm ja põikrihmad hoiavad küljerihma õiges asendis. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate leide mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Leide number !! Küljerihma pikkus !! Põikrihma pikkus
|-
| 1 || 4000 || 980
|-
| 2 || 4400 || 1030
|-
| 3 || 4900 || 1080
|-
| 4 || 5400 || 1180
|}

=== ''Peremjot''{{'}}id ===
Paraadtroikarakmetele on iseloomulik priipassi hobuste leide külge kinnitatavad ja vajadusel eemaldatavad kolmnurgakujulised nahkribadest valmistatud rippekaunistused ''peremjot''{{'}}id (vene keeles ''перемёт''). Kolmnurgakujulisest ''peremjot''{{'}}ist ripnevad kolm nahkriba, mille otsas on tutid. Aga ''peremjot''{{'}}i keskel olevad nahkribad moodustavad dekoratiivse ruudu. ''Peremjot'' kinnitatakse priipassi hobuse väljasspoolsete leide külge. Kokku on Vene troika paraadtroikarakmete komplektis kaks ''peremjot''{{'}}i mis paiknevad priipassi hobuste leide väliskülgedel.
[[Pilt:In joyful Russia (1897) (14597353090).jpg|pisi|1897. aastast pärit troika foto. Külgmisel priipassi hobusel on näha tüüpiline rippekaunistus ''peremjot.'']]

=== Look ===
Vene troika kõige esinduslikum ja pilkupüüdvaim detail on loogahobuse [[look]]. Hästi valmistatud look teenis omanikku mitukümmend või koguni sada aastat ning pärandati isalt pojale.

Hobuseloogad valmistatakse noorepuutüvest. Vanasti valmistati hobuseloogad ainult teatud puuliikidest. Nendeks puuliikideks olid [[harilik jalakas]], [[harilik tamm]], [[hõberemmelgas]] ja [[harilik toomingas]]. Loogameistrid arvestasid puude valikul paljusid peeneid nüansse. Näiteks aega kuna võib puud langetada ja kasvupinnase niiskuse omadusi. Harilikust jalakast ja harilikust tammest, sai väga vastupidavaid hobuselookasid, kuid need olid rasked. Hõberemmelgast ja harilikust toomingast sai kergemaid hobuselookasid. Harilikust toomingast valmistatud loogad kippusid külma talvekorral suurte koormuste korral purunema. Seega sai harilikust toomingast valmistatud lookasid kasutada ainult suvel ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] lõuna kubermangudes.&lt;ref&gt; А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт &lt;/ref&gt; 

Kõige vanemad troikarakendi rangid olid kaunistatud sisse lõigatud geomeetriliste kujunditega, milleks olid rombid, kolmnurgad, ringid ja jooned. 

19. sajandil oli Venemaa postipoiste hulgas suur nõudlus ilusate ja dekoratiivsete lookade järele. 1840. aastatel lauldi Venemaal populaarset rahvalaulu, mis algas sõnadega: &quot;Золотую дугу заложить не могу&quot;. Sel ajal olid moes kullaläikelised loogad. Need pidid visuaalselt looma efekti, et look nagu põleks kauguses ja eristuks hästi metsa või põllu taustal. Hiljem hakati kuldsetele lookadele kandma musta ja punase värviga taimornamente, mis kujutasid lillevarsi ja sakilisi taimelehti.&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot; /&gt;

1860. aastatel toimus lookade moes muutus: kuldset värvi loogad suruti välja maalingutega lookadega. Maalingutega lookadel kujutati siniseid viinamarjakobaraid, punaseid roose ja rohelisi lehti&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot; /&gt;. [[Pilt:Deutscher Photograph - Russen im Ausland - Fürst Menschikow in seiner Troika in Baden-Baden (Zeno Fotografie).jpg|pisi|Venelased välismaal: vürst Menšikov oma troikaga [[Baden-Baden]]is]]

19. sajandi lõpus maitse jälle muutus: raske look asendati peenikese loogaga. Selliste lookade puhul jäi vähe ruumi sisselõigetele ja kunstilisele puulõikele. Sel ajal kujutati musta värvi loogal värvikirevaid lillekimpe. Kokkuvõttes halvenes sel ajal maitse ja asi läks koguni niikaugele, et ühevärviline look kaunistati lihtsalt erivärviliste lintidega.&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot; /&gt;

=== Loogakellad, kuljused ja sedelgakellad ===

====== Loogakellad ======
Eesti rahva kultuuris tuntakse loogakella (vene keeles ''поддужный колокольчик'') [[aisakell|aisakellan]]a. Aga kui juttu tuleb Vene troikast, siis peaks kasutama sõna &quot;loogakell&quot;, sest troikarakendis kinnitati loogakellad nahkribaga loogahobuse looga ülemise osa külge.

Posti-loogakell võeti kasutusele Venemaa keisririigi senati kindral-prokuröri vürst [[Aleksandr Vjazemski]] (''Александр Алексеевич Вяземский, 1727−1793'') ettepanekul 1770. aastal.&lt;ref&gt; Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. &quot;Большой филателистический словарь&quot;. Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2&lt;/ref&gt; Esialgu üritati Venemaa postipoistele õpetada ka [[postisarv]]e kasutamist. Selleks kutsuti kohale koguni [[Klaipeda]]st pärit postipoiss, kelle ülesandeks oli õpetada oma Peterburi kolleegidele postisarve kasutamist. Aga postisarve kasutuselevõtmine edenes visalt – Venemaa postipoisid armastasid teatada oma kohalejõudmisest endiselt vilega. Neid trahviti küll selle eest, aga ikkagi läks nii, et postisarv jäi pelgalt sümboolseks elemendiks Venemaa postitalituses.&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot;&gt;Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. &quot;Колокола: История и современность&quot;. издательство Наука, 1985&lt;/ref&gt;

Loogakellad võeti Venemaa postipoiste poolt suure vaimustusega omaks ja need asendasid edukalt postisarve. Venemaal räägiti loogakellade kohta rahvalikke legende: postipoisikellad pärinevat [[Novgorod]]i [[veetše]] kella tükkidest. Seega sümboliseeris loogakell rahvale vabadust ja sõltumatust&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot;/&gt;.

Venemaa kõige kuulsam loogakellade valmistamise keskus oli [[Valdai]]. Valdai loogakellade edu põhjuseks oli see, et Valdai asus Peterburi ja Moskva postitee keskel. Aastatel 1817–1834 sai see tee esimese kõvakatte.&lt;ref name=&quot;qhYhf&quot; /&gt;

Troika looga külge kinnitati reeglina kolm loogakella: looga keskele kinnitati suurem kell ja tema kõrvale seoti väiksemad&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;/&gt;. Loogakellad valmistati vasesulamist. &lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263&lt;/ref&gt; Kaasajal loetakse parimaks kirikukella sulamiks sellist [[Pronks|pronksi]], mis koosneb 78–80% [[Vask|vasest]] ja 20–22% [[Tina|tinast]], ning lisandeid on mitte üle 1–2% (vastutusrikastel juhtudel ei tohi olla üle 1% lisandeid).&lt;ref&gt; Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. &quot;Колокола: История и современность&quot;. Москва: издательство Наука, 1985 &lt;/ref&gt; Loogakellad jagunesid tüüpideks, eri tüüpe iseloomustas vorm ja kella seina paksus. Tihti said loogakellad valamise käigus omale numbri. Ühesugust tüüpi loogakellasid eristasid numbrid. Numbrid iseloomustasid loogakella läbimõõtu ja kõrgust: mida suurem oli number, seda väiksem oli kella suurus. Mõnedel loogakelladel oli peal märge ''С серебром'' (vene keeles hõbedaga). Loogakellade [[spektraalanalüüs]] on aga näidanud, et hõbeda sisaldus loogakellades, millel oli märge ''С серебром'' on enam-vähem samasugune kui neil, millel polnud seda märget. Hõbeda kogus sulamis oli nii väike, et see näitab, et hõbe oli sulamisse sattunud lisandina&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt; (venekeelne sõna ''примесь'' ('lisand') tähendab siin metallivalu tehnoloogilises protsessis sulamisse sattunud metalli). On pakutud välja palju seletusi, mida tähendas loogakelladel märge ''С серебром''. Kõige tõenäolisemaks peetakse versiooni, et loogakellad olid alguses [[Hõbetamine|hõbetatud]]. Aja jooksul on hõbedakiht kelladelt ära kulunud, kuid kiri ''С серебром'' on säilinud. Sellepärast nimetati preiskurantides (Venemaa keisririigis nimetati hinnakirja preiskurandiks) loogakellasid kollasteks ja valgeteks. Valged loogakellad olid meie versiooni järgi hõbetatud, kollased aga hõbetamata&lt;ref&gt;А. К. Ганулич. &quot;Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательавда Правда,ISSN 0028-1263
&lt;/ref&gt;. 

====== Kuljused ======
[[Pilt:Troika of W. Winans LOC 2162668551.jpg|pisi|W. Winansi troika.]]

Kuljuserihma külge kinnitati 7, 9 või 11 [[Kuljus|kuljust]]&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;/&gt;. Kuljused valmistati vasesulamist. &lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt; Vasesulamist kuljuseid oli mitut tüüpi. Valmistati kollaseid (hõbetamata) ja valgeid (hõbetatud) kuljuseid. Vasesulamist kuljuste tüüpe tähistati numbritega; mida suurem number, seda suurem oli kuljuse suurus. Kõige väiksemad hobuse kuljuserihma kuljused kandsid numbreid 1 kuni 4/0, kõige suuremad kuljused numbreid 7 kuni 14.&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt; Rauast valmistatud kuljustel oli numeratsioon vastupidine: kuljuse suurenedes number vähenes kolmest või kahest kuni üheni või nullini.&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt;

====== Sedelgakellad ======
Kõige hiljem võeti kasutusele sedelgakellad (vene keeles, ''седёлочные колокольчики''&lt;ref name=&quot;sedelochny&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}&lt;/ref&gt; ehk ''седёлочные звонки'')&lt;ref name=&quot;sedelochny&quot; /&gt; &lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt;'','' inglise keeles ''Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lot - Antique Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells |url=https://www.onesourceauctions.com/auction-lot/antique-horse-harness-sleigh-saddle-chimes-bells_0ed45f9928 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.onesourceauctions.com}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2019-10-03 |pealkiri=How to Attach Harness Bells – Chimacum Tack |url=https://chimacumtack.com/blog/2019/10/03/how-to-attach-your-bells/ |vaadatud=2025-12-14 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;) – siis, kui troikasõidu kultuur hakkas juba hääbuma&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt;. Troikarakendis kasutati sedelgakellasid priipassihobuste sedelgate küljes&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;.  

Sedelgakellad leiutas Ameerika Ühendriikides [[Charles Kirchhof]]. Ta elas [[Newark|Newarki]] linnas [[Essexi maakond (New Jersey)|Essexi]] maakonnas [[New Jersey]] osariigis. Talle väljastati 29. septembril [[1863]] aastal sedelgakellade kohta Ameerika Ühendriikide patent, mille numbriks oli 40 108&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Alarm chime-bells for horses |url=https://patents.google.com/patent/US40108A/en?q=(horse+bells)&amp;before=priority:18631231&amp;after=priority:18630101&amp;oq=1863+horse+bells |keel=en |vaadatud=2025-12-14}}&lt;/ref&gt;. Ameerika Ühendriikides tuntakse sedelgakellasid ka rahvaliku nimega, milleks on Vene sadulakellad (''Russian Saddle Bells'')&lt;ref&gt;[https://americanbell.org/wp-content/uploads/2024/01/Mar-Apr-2019-Article.pdf ABA Mar-Apr 2019.indd]&lt;/ref&gt;. Ka Venemaal võeti sedelgakellad kasutusele Vene troika rakendites 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt;. Sedelgakellade kohta on teada, et Moskva voorimehed sõitsid nendega veel 1930. aastatel.&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt; Aga 21. sajandil on jälle Venemaal hakatud valmistama Vene troika rakmeid, mille komplekti kuuluvad sedelgad koos sedelgakelladega. 

Sedelgakella heliorgan oli metallist (pronksist või terasest) sfääriline 6–8&amp;nbsp;cm läbimõõduga poolkera, mille sees olid heli tekitavad tilad. Valmistati kahe, kolme ja koguni nelja helielemendiga sedelgakellasid&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt;. Kolme või nelja helielemendiga sedelgakella kaunistuselemendiks oli varda otsas tiibu sirutav kotkakuju või lüüra ja hobusejõhvidest valmistatud tutid&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;.

=== Ilulindid ===
Troika hobuste lakkadesse punutakse värvilised lindid. Lintide värvus valitakse nõnda, et need sobiksid rakmetega. Vene troika rakendis eelistatakse et ilulintide värvid oleksid erksad.  Venemaa kultuuriruumis on tavaliselt lintide värvideks sinine, punane, kollane ja muud erksad värvid. Lakkadesse punutud lindid annavad troikale võluva väljanägemise&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt;. Vahel kaunistakse ka Vene troika rakendis ka loogahobuse look värviliste lintidega.

==== Värvide tähendused Venemaa rahvalikus mütoloogias ====

* Punane. Sümboliseerib päikest ja elu.&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Sinine. Sümboliseerib vee stiihiat ja puhastumist.&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Roheline. Sümboliseerib taassündi ja noorust.&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Kollane. Sümboliseerib mulla viljakust ja heaolu ning õitsengut&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Must. Sümboliseerib toitjat Emakest maad.&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Valge. Sümboliseerib isikliku puhtuse seisundit ja vaimset murdmatust&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;. 

===== Värvide tähendused seto rahvalikus mütoloogias =====
Eesti kontekstis on punane ja valge setode rahvusvärvid. Valge värvus sümboliseerib valgust, puhtust ja selgust, seto kultuuriruumis. Kuid samaaegselt sümboliseerib valge ka Setomaal leina. Aga punane sümboliseerib seto rahvusmütoloogias elu ja elujõu värviks.

=== Loogarätid ===
Venemaal kaunistati pidulikel juhtudel hobuseloogad loogarättidega. Nendeks pidulikeks juhtudeks olid näiteks pulmad, Võinädala pidustused või noormeeste saatmine sõjaväkke&lt;ref&gt;https://chuvenc.ru/show_Publication/4934&lt;/ref&gt;. Seda kommet kohtas ka teistel Venemaa rahvastel, näiteks [[Tšuvašid|tšuvaššide]] kultuuris&lt;ref&gt;https://chuvenc.ru/show_Publication/4934&lt;/ref&gt;. Ka Setomaal kaunistati seto rahvus kultuuriruumis pidulikel juhtudel hobuselook loogarättidega- mis olid punase ja valge värvilised kangastelgedel tehtud riidelinad&lt;ref&gt;https://www.muis.ee/museaalview/467394&lt;/ref&gt;. Loogarätid meenutavad setode [[Pühaserätt|pühaseräte]].

=== Pinded ===
Pinded peavad olema sellist värvi, et nad sobiksid troika rakmetega.&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt;Venemaa kultuuriruumis on pindete värvid tavaliselt, sellised, mis on ka Vene troika hobuste lakkades olevad ilulintide värvid.  

=== Kõrvad ===
Hipodroomidel kasutatakse kõrvasid, selleks et traavleid ei häiriks ootamatud helid. Kõrvad on spetsiaalne &quot;müts&quot;, mis pannakse hobusele pähe ja kõrvade osa on seest vooderdatud spetsiaalse helisid summutava materjaliga. Kõige levinum ja tõhusam helisummutav materjal nendes kõrvades on [[neopreen]]&lt;ref&gt;https://ratsavarustus24.ee/toode/br-eemaldatavate-neopreensisudega-korvad-lotte/&lt;/ref&gt;'''.'''  Ka Vene troikade võistlustel kasutakse kõrvu, et hobused oleksid kergemini juhitavad, ning ei ehmuks ootamatute helide puhul. Ka kõrvade värv valitakse selline et ta sobiks kokku rakmete ja dekoratiivlintidega.

== Troikade võistlused tänapäeval ==

=== Venemaal korraldatavad troikade võistlused ===
Venemaal korraldatavad troikade võistlused koosnevad kahest osast, troikade vigursõidust ja võidusõidust. Suvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalselt valmistatud nelja rattaga võidusõiduvankri ette. Talvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalse troikasaani ette. Venemaal valmistatakse troikade jaoks spetsiaalseid saane. Suvised ja talvised Vene troikade tšempionaadid toimuvad näiteks sellistes Venemaa linnades nagu näiteks [[Jaroslavl|Jaroslavlis]], [[Kostroma|Kostromas]], [[Moskva|Moskvas]], [[Vologda|Vologdas]] jne. Aga absoluutne Venemaa Vene troikade tšempion selgitatakse välja, kogu aasta hooaja võistlustel kogutud punktide koondsumma tulemuste põhjal. 

=== Troikade vigursõit ===
Troikade vigursõit toimub 200 × 20 meetrisel, ristkülikukujulisel alal.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Troika peab sellel alal tegema kohustuslikud vigurelemendid ettenähtud skeemi järgi. Troikajuht ja tema kaks abilist riietuvad tavaliselt traditsioonilistesse Vene rahvariietesse. Mehed riietuvad suvel Vene rahvariietele iseloomulikku särki, püksid on ilusti saapasääres.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Peas on Vene rahvariietele iseloomulik nokkmüts.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Troika kutsar võib mütsi külge kinnitada tuti või lille&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Naised kannavad [[Sarafan|sarafani]] ja peas on neil [[Kokošnik|kokošnikud]] või mõnikord lillepärjad.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Talvel kannab vigursõidu ajal troikajuht uhket tulup-kasukat, mille peale on seotud lai vöö ja peas on tal karvamüts ning käes on kindad.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Kui talvel istuvad saani tagaistmel vigursõidu ajal nais- või meesabilised, siis riietuvad nad ka talvistesse Vene rahvariietesse. Vigursõidu ajal istuvad ekipaažis kaks abilist, kellel on keelatud osa võtta troika juhtimisest.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Troikajuht ei tohi vigursõidu ajal kasutada piitsa.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;

=== Troikade võidusõit ===
Troikade võidusõit toimub 1800-meetrisel distantsil.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Ühe sõidu ajal lastakse rajale korraga ainult neli troikarakendit. Selle piiranguga soovitakse vältida kokkupõrkeid ja muid ebameeldivusi.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Võidusõidu ajal riietuvad troikajuht ja ta kaks abilist spetsiaalsetesse võidusõidukombinesoonidesse, peas on neil kiivrid ja jalas mugavad jalatsid. Võidusõidu ajal peab ekipaažis olema troikajuht ja tema kaks abilist&lt;ref&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова.А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6&lt;/ref&gt;. Võidusõidu reeglid näevad ette seda, et troikajuht juhib loogahobust ja tema abilised kes istuvad tagaistmel juhivad pikkade ohjadega priipassihobuseid. Piitsa võib kasutada ainult troikajuht.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt;

== Troika väljaõpetamine == 
=== Traavlite valik ===
Hobused rakendatakse troika rakendisse ainult alates 4.–5. eluaastast. Sest sellises vanuses on traavleid juba treenitud ja katsetatud hipodroomidel [[võidusõidukaarik]]u (Eesti traavisportlaste žargoonis nimetatakse võidusõidukaarikut traavlikäruks) ees ning loogarakendis (Venemaa autorid nimetavad loogarakendid Vene rakendiks)&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Troikad mille eesmärk on sport, seal valitakse hobused nõnda, et nad oleksid sama stiili. See tähendab seda et hobused valitakse troikarakendisse nõnda, et nad oleksid enamvähem ühte värvi ja suurusega. Ning vanus oleks ka enamvähem samasugune. Tähtis on see, et troikas olevatel hobustel oleks omavahel hea läbisaamine&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. 

=== Esimest korda troika rakendis ===
Enne troikarakendisse panekut priipassi hobuseid [[Kordetamine|kordestatakse]] või õpetatakse töötama saduldatuna, nii et hobune on rakendatud troika sorirakmetesse. Seda tehakse selleks, et priipassihobune harjuks rakmetega&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Enne troika rakendisse panekut hobuseid harjutatakse loogakelladega ja kuljuste helinaga. Ning hobuseid harjutatakse voogavate ja lipendavate erivärviliste troika kaunistus lintidega. Ja harjutatakse vilega ning hõigetega toime tulema. Alguses rakendatakse hobused üheviisi rakendisse ja hobused töötavad eraldi, kuid üksteise lähedal &lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Enne seda, kui hobused pannakse kõik korraga Vene troika rakendisse, peab kutsar olema veendunud, et loogahobuse valik on õige. Selleks rakendab ta loogahobuseks valitud hobuse saani või [[Tarantass|tarantassi]] ette ja sõidab temaga ühe nädala või kaks nädalat. Sõita tuleb loogahobusega eri allüüre&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;.

Esimest korda kolme hobuse rakendamisel troika rakendisse väsitatakse loogahobust natukene aega ekipaaži ees sõites. Aga priipassi hobuseid kordestatakse pool tundi, ajades neid ringi joostes [[Traav|traavi]] ja [[Galopp|galoppi]]. Seda tehakse selleks, et nad poleks rakendisse paneku ajal väga tulised ja närvilised. Ja seejärel rakendatakse nad ettevaatlikult troikarakendisse. Seejärel võtab kutsar loogahobuse ja priipassi hobuste ohjad kätte. Priipassi hobuseid võivad juhtida ka kaks ekipaaži istunud abilist – kumbki juhib omapoolset priipassi hobust. Abilised, kui nad ei istu veel kutsari taga, võivad joosta priipassi hobuste kõrval, ja kui näevad et kõik on korras, istuvad ekipaaži&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. 

== Troika Venemaa kultuuriloos ==

=== Troika Vene Keisririigi kultuuris ===
Kihutavast Vene troikast sai Venemaa kultuuri sümbol tänu [[Ukraina]] päritolule [[Venemaa|Vene]] kirjanikule [[Nikolai Gogol]]ile. Sest Vene troikaga sõitis Nikolai Gogoli raamatu &quot;Surnud hinged&quot; peategelane, endine maksuametnik ja kolleegiuminõunik Pavel Ivanovitš Tšitšikov&lt;ref&gt;https://sirp.ee/s1-artiklid/film/vene-telesarjad-s-naga-sirbis-xii/&lt;/ref&gt; (''Павел Иванович Чичиков'').&lt;ref&gt;https://dzen.ru/a/Yv3og_6uHT-p_fs_&lt;/ref&gt; Kuulsaks on saanud sellest raamatust pärit järgmine [[Eshatoloogia|eshatoloogiline]]&lt;ref name=&quot;ReferenceG&quot;&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=AKlooming202305.2.14&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt; Vene troika kirjeldus: 

:''&quot;Eh, troika''',''' linnutiivuline troika''',''' kes on su välja mõelnud? Teadagi, ainult elavaloomulise rahva juures sa võisidki sündida, sellel maal, mis ei armasta nalja heita, vaid on enese avara lagendikuna üle poole maailma välja sirutanud, ja mine katsu lugeda tema versti. . . Kas mitte sinagi, Venemaa, ei torma nii nagu nobe, kinnipüüdmatu troika? Venemaa, kuhu sa ometi kihutad''&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=kommunismikoitvaikem19590331.2.46&amp;srpos=4&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+gogol------------&lt;/ref&gt;''? Vasta! Ta ei vasta. Imekaunilt tiliseb aisakell; mühiseb ja muutub tuuleks tükkideks rebitud õhk; lendab mööda kõik, mis maailmas iganes on, ja kõõrdi vaadates astuvad eest kõrvale ning annavad talle teed teised rahvad ja riigid&lt;ref name=&quot;ReferenceG&quot; /&gt;.&quot;''

Troika oli Vene Keisririigis 19 saj II poolel populaarne motiiv, sest sel ajal toimus ka Venemaal tööstusrevolutsioon, mis võimaldas troika [[Motiiv|motiiviga]] trükiseid tuhandetes eksemplarides [[Tiraaž|tiražeerida]]. 1860 aastatel hakkasid Peterburi ja Moskva fotograafid valmistama piltpostkaarte mille sarja nimeks oli &quot;Vene tüübid&quot; (vene keeles “''Русские типы“'')&lt;ref&gt;https://www.stena.ee/blog/russkie-tipy-xix-veka-prostoj-lyud-moskvy-i-peterburga-foto&lt;/ref&gt;, kus kujutati ka Vene troikasid koos troikajuhtidega&lt;ref&gt;https://etoretro.ru/pic134350.htm&lt;/ref&gt;. 

19. sajandil ja 20. sajandi alguses loodi Vene Keisririigi intelligentsi poolt umbes sadakond [[Romanss|romanssi]] Vene troikadest ja postipoistest.&lt;ref name=&quot;iraklii-lu&quot;&gt;Ираклий Луарсабович Андроников. &quot;К музыке. Собрание устных рассказов&quot; Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0&lt;/ref&gt; Need laulud ja romansid said Vene Keisririigis niivõrd populaarseks, et rahvas hakkas neid pidama Vene [[rahvalaul]]udeks.&lt;ref name=&quot;iraklii-lu&quot; /&gt; Ka Nõukogude Liidu [[vinüülplaat]]idel vaikiti üpristihti maha, nende Vene troika teemaliste romansside sõnade ja muusika autorid. 

Tänu sellele et troika on väga efektne visuaalina, kasutati Vene Keisririigis väga laialdaselt Vene troika motiivi kaubandusliku [[reklaam]]i postkaartidel&lt;ref&gt;http://rusacademfilately.ru/article/philately/45279/istoriya-otkritki-reklamnie-otkritki-tovarishchestva-eynem/&lt;/ref&gt; ja plakatitel. Resultaadiks oli see, et tol ajal troika motiiv, ka teatud mõttes [[Kommertsiaalsus|kommertsialiseerus]]. 
[[File:Pyotr Nikolayevich Gruzinsky - Maslenitsa.jpg|pisi|Venemaa Keisririigi aegne [[Pjotr Gruzinski]] maal &quot;Võinädal&quot;: vene talupojad võinädalal troikadega lustimas. Maail on kujutatud tüüpilist Venemaa [[tänavküla]].]]

Troika motiivi kasutati ka laialdaselt Vene rahvalikes [[ristpiste]] tikandites&lt;ref name=&quot;uzory-v-kn&quot;&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;. Näiteks 1886 aastal anti Peterburis V. Banneri kirjastuse poolt välja &quot;Teine käsitöö album&quot; (&quot;''Второй альбом рукоделий''&quot;).&lt;ref name=&quot;uzory-v-kn&quot; /&gt; Milles olid näiteks sellised [[Rahvalik|rahvalikud]] ristpiste mustrid, mis kujutasid lillesid, kukkesid, geomeetrilisi kujundeid jne&lt;ref name=&quot;uzory-v-kn&quot; /&gt;. Ja albumis oli ka muidugi Vene troika motiiviga tikkimise skeem&lt;ref name=&quot;uzory-v-kn&quot; /&gt;. See album sai Vene Keisririigi ajal rahva seas väga populaarseks, sest tikandid olid selles raamatus pärit Venemaa rahvarõivastelt. 

Vene Keisririigis oli 19. sajandil ja 20. sajandi alguses Vene troikat kujutav metallist skulptuurike vägagi populaarne kirjutuslaua kaunistuselement&lt;ref&gt;https://www.muis.ee/museaalview/2375866&lt;/ref&gt;. Selliseid miniplastika vorme armastasid oma kirjutuslaudadele asetada Venemaa aadlikud, kaupmehed, intelligents ja riigiametnikud. Tuntumaid kunstnike kes valmistas selliseid troika skulptuure Venemaal oli [[Baltisakslased|baltisakslane]] [[Eugen Johann Naps]] (1848 –1917)&lt;ref&gt;https://dc.mus-col.com/the-authors/275/&lt;/ref&gt;.  

Vene Keisririigis valmistasid rahvapärase käsitöö meistrid lastele puidust ja ka savist stiliseeritud Vene troika, teemalisi, [[Mänguasi|mänguasju]]. Troikad ja hobused olid Vene Keisririigis vägagi populaarsed mänguasjade teemad. Sest, mänguasjade eesmärk on lapse ette valmistamine, täiskasvanu eaks, kui ta hakkab sotsiaalselt ja majanduslikult, end teostama, teatud ametis, -Vene Keisririigis olid enamik [[Agraarühiskond|agraarühiskondliku]] küla ja ka osaliselt linna ameteid seotud hobustega. 

=== Troika Nõukogude Liidu kultuuris ===
Nõukogude Liidu kultuuriruumis oli helehallide Orlovi traavlitega troika rituaalsete tegelaskujude [[Näärivana]] ja tema abilise [[Lumehelbeke|Lumehelbekese]] (ka Snegurotška) sõiduvahend&lt;ref name=&quot;kultura&quot; /&gt;. Esimene kujutis Nõukogude Liidus, kus on Näärivana Vene troika saanis, pärineb aastast 1948. Ja selleks trükiseks on 1948 uusaasta peokutse pileti trükis. Sellel trükisel on kujutatud ka tegelaskuju Karu (''Медведь'') juhtimas troikat.&lt;ref name=&quot;novaia-dat&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}&lt;/ref&gt;    

Nõukogude Liidus oli troika, mille saanis istusid näärivana ja Lumehelbeke populaarne [[uusaasta]] õnnitlus [[Postkaart|postkaartide]]&lt;ref&gt;https://www.osta.ee/naarivana-troika-tervikkaart-1981-226167775.html&lt;/ref&gt; ja [[Postmark|postmarkide]] motiiv. Esimese Nõukogude Liidu uusaasta õnnitlus postkaart kus kujutatakse Vene-troika saanis, seisvat näärivana koos punase viisnurgaga nääripeo kuusega pärineb aastast 1959&lt;ref name=&quot;ReferenceH&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}&lt;/ref&gt;, ja selle postkaardi autor oli Jevgenija Venediktovna Paškova-Selivanova&lt;ref name=&quot;novaia-dat&quot; /&gt; (''Евгения Венедиктовна Пашкова-Селиванова, 1917–1971''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Пашкова-Селиванова Евгения Венедиктовна - Электронный архив Фонда Иофе |url=https://arch2.iofe.center/person/29612 |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=arch2.iofe.center }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;). Sellel postkaardil on kujutatud ka stiliseeritud Nõukogude Liidu kosmoseraketti&lt;ref name=&quot;ReferenceH&quot; /&gt;. [[Fail:Почтовая открытка СССР &quot;С Новым годом&quot;, худ. А. Семенов, 1988, лицевая сторона.png|pisi|Nõukogude Liidu postkaart, aastast 1988, &quot;Head uut aastat!&quot;, kunstnik A. Semenov. Selle postkaardi tellimuse number Nõukogude Liidus oli 2326. ja tiraaž oli 10 miljonit eksemplari. ]]    

Nõukogude Liidus oli üks tuntumaid filme, kus oli näha Orlovi traavlitega Vene troikat&lt;ref name=&quot;nekoronova&quot;&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}&lt;/ref&gt;, oli 1964&lt;ref name=&quot;kak-sovets&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм &quot;Морозко&quot; стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}&lt;/ref&gt;. aastal linastanud muinasjutufilm, mille pealkiri on Eesti kultuuriruumis tuntud, kui “Külmataat“&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a. 23 oktoober 1965 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=kommunistvalga19651023.2.22&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; (Venemaal on filmi nimi ''„Морозко“''&lt;ref name=&quot;kak-sovets&quot; /&gt;). Selle filmi [[Filmirežissöör|režissöör]] oli [[Aleksander Rou]] (''Александр Артурович Роу, 1906–1973'').&lt;ref name=&quot;kak-sovets&quot; /&gt; Filmi “Külmataat“ kõige andunumad [[Fänn|fännid]] elasid omaaegses [[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|Tšehhoslovakkias]]-ka praegustes [[Tšehhi|Tšehhis]] ja [[Slovakkia|Slovakkias]], on see film populaarne&lt;ref name=&quot;kak-sovets&quot; /&gt;. Selle filmi jaoks valmistas Orlovi traavlitega troika ette Vladimir Fomin&lt;ref name=&quot;nekoronova&quot; /&gt;. Seoses sellega et selles filmis on ka [[Siga|kodusigadega]] (''Sus domestica'' või ''Sus scrofa domestica'') troika [[stseen]], tuli Vladmir Fominil valmistada ka sigaderakendile väikesed troikarakmed&lt;ref name=&quot;nekoronova&quot; /&gt;...     

Nõukogude Liidus said mütologiseeritud, Näärivana Vene troika Orlovi traavlite nimedeks Detsember (''Декабрь''), Jaanuar (''Январь'') ja Veebruar (''Февраль'')&lt;ref name=&quot;kultura&quot; /&gt;. Näärivana traavlite nimed pärinesid 1982&lt;ref name=&quot;istoriia-s&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}&lt;/ref&gt; aasta muusika-komöödia filmist “Tšarodei“ (vene keeles ''Чародеи'')&lt;ref name=&quot;kultura&quot; /&gt;, pärit laulust “Kolm valget hobust“ (''„Три белых коня“'')&lt;ref name=&quot;istoriia-s&quot; /&gt;. Selle laulu sõnade autor oli poeet [[Leonid Derbenjov]] (''Леони́д Петро́вич Дербенёв, 1931–1995'')&lt;ref name=&quot;istoriia-s&quot; /&gt;, aga viisi kirjutas sellele laulule helilooja [[Jevgeni Krõlatov]] (''Евгений Павлович Крылатов,'' ''1934–2019'').&lt;ref name=&quot;istoriia-s&quot; /&gt;   

=== Troika tänapäeva Vene Föderatsiooni kultuuris ===
Troika, Näärivana ja Lumehelbeke, on ka kaasaegsel Venemaal jäänud lahutamatuteks tegelaskujudeks, venemaalaste uusaasta pidude elementidena. Moskvas tegutseb ka “Orlovi traavli ja Vene troika muuseum“ (vene keeles ''Музей Орловского рысака и Русской Тройки'')&lt;ref&gt;http://museum-trotter.ru/&lt;/ref&gt;. Aga tänapäeval võib näha Moskva hipodroomil ja muudel Moskvas toimuvatel hobušõudel Venemaa kõige ilusamaid Vene troikasid, sest Moskvasse tuuakse kokku Venemaa kõige esinduslikumad Vene troika rakendid.  [[Fail:Ramenskoye racecourse 2024-07 1721496720.jpg|pisi|“Orlovi traavli ja Vene troika muuseumi“, Orlovi traavlitega Vene troika, tegemas [[Ramenskoje|Ramenskoe]] hipodroomil, demonstratsioon sõitu. Pildil, on tegu 21. saj pärineva Vene troika [[Replika|replikaga]], mis jäljendab Vene Keisririigi lõpuepohhi Vene troika rakmeid ja troikakutsari ning reisija riietust.]]

=== Troika Venemaa kommenteeritud anekdootides ===

==== Vene Keisririigi aegne troikaanekdoot ====
19. sajandi II poolel oli Moskvas populaarne järgmine poliitiline [[anekdoot]]&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot;&gt;Михаил Вострышев. &quot;Москва разгульная&quot;, Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0&lt;/ref&gt;. Selle anekdoodi puhul peab arvestama seda, et vene keeles kasutatakse sõnade “hobusõidukis reisija“, tähenduses sõna “''седок''“.

:''&quot;VOORIMEES. Sellepärast et te, härra, sõidate linnavalitsusest, julgen ma teilt küsida: Mille pärast soovitakse linnavalitsusse panda veel kümnes liige&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;?''
:''HOBUSÕIDUKIS REISIJA. Kuidas, milleks? No, näiteks, sul on raske koorem ja sa näed et troika vaevu-vaevu (jeeli-jeeli) jöntsib. Arusaadav, et kui on võimalus, siis sa rakendad veel ühe priipassihobuse abiks. Kas, ei ole nii&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;?''
:''VOORIMEES. Ei, mitte nii&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;.''
:''HOBUSÕIDUKIS REISIA. Mida sa siis teed&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;?''
:''VOORIMEES. Loogahobuse vahetan välja- nii on odavam ja kindlam&quot;.''&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;

==== Nõukogude Liidu aegne troikaanekdoot ====
“Maisi“ all mõeldakse anekdoodis [[Nikita Hruštšov]]i, kes Nõukogude Liidus kampaaniate korras populariseeris [[Harilik mais|hariliku maisi]] kasvatust. “Tatra“ all mõeldakse anekdoodis [[Nõukogude Liidu marssal|marssal]] [[Andrei Gretško|Andrei Gretškot]], kes oli aastatel 1967–1976 [[NSV Liidu Kaitseministeerium|NSV Liidu kaitseminister]].-sest tema perekonna nimi tähendab vene keeles [[Harilik tatar|hariliku tatart]].

:''&quot;[[Leonid Brežnev|Brežnevi]] ajal oli kaitseministriks Gretško. Linnast väljas peeti tema jaoks troikat ja saani [[Harilik ilves|ilvesenahkadest]] [[Tekk|tekiga]]. Armees räägiti: “Elasime maisi üle, elame ka tatra üle&lt;ref&gt;Juri Borev. &quot;Kurjast võimust vaevatud&quot;. Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1&lt;/ref&gt;.“''

== Troika Eestis ==
[[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaa kubermangude]] postijaamades olid ka kasutuses kibitkad ja postisaanid. Postisaanid olid ka postijaamdes kasutusel reisijate veol ja selle ette rakendati kolm hobust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2007-11-24 |pealkiri=Täna räägime postipoistest ja -jaamadest |url=https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest |vaadatud=2026-04-06 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt; Kibitkasse võis võta kaks kuni kolm reisijat ja postivankrisse kuni neli reisijat ning postisaani võis võta ka kuni neli reisijat&lt;ref name=&quot;ReferenceI&quot;&gt;https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest&lt;/ref&gt;. Postisaanid olid kas kinnised või lahtised&lt;ref name=&quot;ReferenceI&quot; /&gt;. 

[[Walter Dehio]] (1898–1988) kirjeldab oma raamatus &quot;Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas&quot; Vene keisririigi aegsel [[Tallinna–Peterburi postimaantee|Tallinna–Peterburi postimaanteel]] toimunud troikadega kauba vedu järgmiselt&lt;ref name=&quot;walter-deh&quot;&gt;Walter Dehio. &quot;Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas.&quot; Tallinn. kirjastus Argo, 2021 ISBN 978-9949-688-44-9&lt;/ref&gt;: 

:''&quot;Peenemad toidu- ja luksuskaubad, mida Eestis ei toodetud, toodi sisse Peterburist, Moskvast või välismaalt. [[Erhard Arnold Julius Dehio|Erhard Dehio]] ülestähendustes on kirjas, et 1860. aastal käis koguni [[Flensburg|Flensburgist]] Tallinna regulaarselt purjekas, pardal värsked [[austrid]], mis läksid gurmaanide seas ülihästi müügiks. Ka [[Apelsin|apelsinid]] toodi kiire [[Taani]] purjekaga kohale ja enne [[Balti raudtee|Peterburi raudtee]] avamist saadeti neid talvel külma eest [[Vilt|viltkatetesse]] pakitud kastides kolmehobuserakendite ehk troikadega Peterburi''&lt;ref name=&quot;walter-deh&quot; /&gt;''.&quot;''

1893. aasta 7. juulil ilmunud ''Лифляндские губернские въедомости'', mille number oli 74, mainib troikat seoses sellega, et lehes avaldati vene, saksa ja eesti keeles [[Tartu]] linna [[Voorimees|voorimeestele]] esitatud uued nõuded&lt;ref name=&quot;dea&quot;&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=livzeitung18930707.2.6&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt;. Lehe eestikeelses osas kandsid nõuded pealkirja: &quot;''Reeglid Jurjewa linna woorimeestele''&quot;. Sõna &quot;troika&quot; esineb voorimeestele esitatud nõuete kolmandas punktis&lt;ref name=&quot;dea&quot; /&gt;: 

:''&quot;3) Kutsar sab politseist sõidokarti; ühhe hobuse woorimehed ei tohi, kahhe hobuste troskadega sõita, aga kahe hobuse woorimeestel on kül se õigus, kaa ühe hobuse [[Troska|troskat]] sõitma sada. Kutsarid kes troikasid ja suurembad sõidud söidawad peawad kaa Politseist endale sõidu karti muretsema.&quot;&lt;ref name=&quot;dea&quot; /&gt;''

[[Baltisakslased|Baltisaksa]] üliõpilase [[Clas von Ramm]]i (1864-1920) mälestustes meenutatakse [[Venemaa Keisririik|Vene keisririigi]] aegse [[Tartu Ülikool]]i baltisaksa üliõpilaste [[talv|talviseid]] troikasõite järgmiselt: „Uljaid saanisõite troikaga mööda [[Emajõgi|Emajõge]] kihutades.&quot;&lt;ref&gt;https://keeljakirjandus.ee/wp-content/uploads/2019/11/RBender3_14.pdf&lt;/ref&gt; 

Aga näiteks [[Siegfried von Vegesack|Siegfried Von Vegesack]] (1888-1974) kirjeldab raamatus &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust&quot; Tartu ülikooli baltisaksa tudengite talviseid Vene troika sõite järgmiselt:&lt;ref&gt;Siegfried von Vegesack. &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust &quot;. Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9&lt;/ref&gt;

:''''[[Tekkel|Värvitekkel]] valitses linna ja selle uhked kandjad tundsid end looduse isandatena. Minagi kandsin toona [[Värvid|punarohevalget]] [[Korporatsioon Livonia|Livonia]] teklit ja olin selle üle päris uhke. Küll sai kihutatud kahehobusevoorimehega mööda [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tänava]]&lt;nowiki/&gt;t, et end oma äsja saadud [[Värvid|värvides]] „imestavale rahvale” näidata; sai sõidetud lippude lehvides, hobustel punarohevalged suletutid kaunistuseks küljes, linnast välja, et seal mõnes [[Kõrts|kõrtsis]], [[Keeri|Keeril]], [[Vasula|Vasulas]], [[Haaslava|Haaslavas]] või [[Pühajärve|Pühajärvel]] [[Üliõpilaskorporatsioon|korporatsiooni]] aastapäeva tähistada; talvel sai tuisatud kuljuste kõlinal troikaga mööda Emajõe [[Jää|jääd]] [[Kvissentali]], [[Lemmatsi|Lemmatsisse]] või [[Jänese kõrts|Jänese kõrtsi]] – teiste sõnadega tundsime end kui mitte looduse isandatena, siis vähemalt selle väikese linna piiramatute valitsejatena, mis sest, et tavaliselt polnud taskus muud kui maksmata arved''.&quot;&lt;ref&gt;Siegfried von Vegesack. &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust &quot;. Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9&lt;/ref&gt;

:''''Ilmselt ma ei liialda, kui väidan, et vaevalt oli kuskil mujal nii üksmeelset, võib-olla isegi nii ülemeelikut tudengielu kui vanas Tartus. Peale arvukate [[Ball|eraballide]] ja [[Heategevus|heategevusürituste]] olid kuulsad [[Bürgermusse|Musse]] ja ballid, harrastusteatrite etendused, [[Jahipidamine|jahikäigud]] ja marulised [[Pulmad|pulmapeod]] ümbruskaudsetes [[Mõis|mõisates]] – viimased kestsid vähemalt kolm päeva ja meid tudengeid kutsuti sinna alati [[Kaksteist|tosinate]] viisi tantsupartneriteks. Või siis korraldati Emajõe jääl noorte daamide seltsis troikasõite või sõideti kahekesi [[Saan|saanis]] läbi lumme mattunud metsade – isegi [[Kuuvalgus|kuuvalgel]]!&quot;''&lt;ref&gt;Siegfried von Vegesack. &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust &quot;. Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9&lt;/ref&gt;

Vene keisririigi ajal oli troikadega sõitmine moes, näiteks Tartu voorimees hüüdnimega Vana Naelapea võis korraga välja panna kolm või neli troikat.&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=tartumaateataja19400807.1.8&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt;

[[Petserimaa]]l sõideti troikadega kuni 1940. aastani [[Petseri]] linnas [[võinädal]]al – kuni tolle ajani kuulus troikadega sõitmine võinädalal petserimaalaste võinädala tähistamise kultuuri juurde.&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=uuseesti19400206.2.104&amp;srpos=1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+petserimaa------------ &lt;/ref&gt; Petseri linnas sõitsid võinädalal hobusaanidega noored poisid ja tüdrukud.&lt;ref name=&quot;uus-eesti&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Uus Eesti 6 veebruar 1940 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=uuseesti19400206.2.104&amp;srpos=1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-troika+petserimaa------------ |vaadatud=2024-08-12 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; Petserimaal oli levinud rahvapärimus, et mida pikemad sõidud tehti hobustega võinädalal, seda pikemaks kasvab suvel põllupeal [[harilik lina]].&lt;ref name=&quot;uus-eesti&quot; /&gt; 

1983. aastal, kui tähistati [[Tallinna Hipodroom|Tallinna hipodroomi]] 60. aastapäeva, demonstreeriti hipodroomi juubelipidustustel kolme pruuni&lt;ref name=&quot;oma-hobu-v&quot;&gt;Oma Hobu, veebruar, nr 1 (52) 2012 aasta, Tallinna hipodroomi lugu&lt;/ref&gt; traavli täkuga&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sirpjavasar19830909.1.5&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt; klassikalist troikat&lt;ref name=&quot;oma-hobu-v&quot; /&gt;. Kui 2006. aasta 18. juunil tähistati [[Tori Hobusekasvandus|Tori hobusekasvanduse]] 150. aastapäeva, siis seal näidati ka troikat,&lt;ref&gt;https://epl.delfi.ee/kultuur/tori-hobusekasvandus-8212-150?id=51042226&lt;/ref&gt; mille ette olid rakendatud [[Eesti hobune|Eesti hobused]]. 

21. sajandil on Eestis Vene troika sõidu kultuur väljasurnud. Väljasurmise põhjusteks on 20. sajandil toimunud Nõukogude Liidu okupatsioon, mille tulemusena [[Nõukogude Liit]] eemaldas Eestilt Petseri maakonna alad. Ka Petserimaad tabas pärast Teist maailmasõda [[kollektiviseerimine]], ning [[Sovetiseerimine|sovetlik]] religioonivastane poliitika, mis hävitas praktiliselt [[Setod|seto]] ja ka selle piirkonna vene talukultuuri ning [[Õigeusk|õigeusu]] kalendrit jälginud Petseri linna kultuuri. 20. sajandil tabas Eestit ka baltisaksa kultuuri hääbumine, mille tõttu hääbus baltisaksa mõisakultuur ja kõik need eeltoodud tegurid tekitasid Eestis Vene troika kultuuri hääbumise. 
[[Pilt:Hoffmann saanisõit.jpg|pisi|Baltisaksa kunstniku [[Oskar Hoffmann|Oskar Georg Adolf Hoffmanni]] pilt &quot;Saanisõit&quot;. Troikat juhtiva postipoisi müts on tüüpiline Venemaa Keisririigi aja postipoisi punase ülaosaga müts]]

=== Varia ===

Eesti NSV-s valmistas [[Liviko]] [[Viin (jook)|viina]] Sibirskaja vodka (''Сибирская водка'' – 'Siberi viin'). Viin oli 45% ja pudel pooleliitrine. Viinapudeli etikett oli venekeelne. Etiketil oli kujutatud talvist Vene troikat kihutamas majade taustal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191027151033/https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |arhiivimisaeg=2019-10-27 |vaadatud=2019-10-27}}&lt;/ref&gt;  

== Vaata ka ==
* [[Orlovi traavel]]
* [[Eesti hobune]]
* [[Orlov]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;p7pnI&quot;&gt;Александр Николаевич Вигилев. &quot;История отечественной почты&quot; (Вторая часть). Издательство Связь,1979&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nGKIA&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Поддужный колокольчик&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 7, 1982 год, издательство Правда&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PrgYv&quot;&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики&quot; издательство Серебряный век 2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qhYhf&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Поддужный колокольчик&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GsBnG&quot;&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики&quot;. издательство Серебряный век 2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot;&gt;Татьяна Константиновна Ливанова. &quot;Лошади&quot;. издательство Астрель, 2004&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;evckv&quot;&gt;А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. издательство Аквариум Принт, 2015&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1sjNT&quot;&gt;Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;j5Ho4&quot;&gt;Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. издательство АСТ-ПРЕСС СКД,2003&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot;&gt;. Ганулич, А. М. ПолзуноваА. А. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot; издательство Аквариум Принт, 2016&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* Татьяна Константиновна Ливанова. &quot;Лошади&quot;. Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8
* Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6
* А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6
* А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2
* А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Бега и Рысаки. История и современность&quot; Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6
* В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. &quot;Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников&quot; Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0
* А. К. Ганулич. &quot;Слышен звон бубенцов издалека…&quot;. Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X
* Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1
* Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2008, ISBN 978-5-902238-42-3
* Публ. и авт. вступ. ст. О. В. Фомина &quot;Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова&quot;. Москва: издательство Грифон, 2014, ISBN 978-5-98862-163-8
* Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. &quot;Коневодство. Справочник&quot;. Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7
* Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. &quot;Большой филателистический словарь&quot;. Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2
* Шангина Изабелла Иосифовна. &quot;Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь&quot;. Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00337-x
* Шангина Изабелла Иосифовна, &quot;Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия&quot;. Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00650-6
* Надежда Рычкова, Вера Комарова, &quot;Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами&quot;. Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8
* Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. &quot;Колокола: История и современность&quot;. Москва: издательство Наука, 1985
* Александр Николаевич Вигилев. &quot;История отечественной почты&quot; (Вторая часть). Москва: издательство Связь, 1979
* Игорь Бобылев. &quot;Ветер в гриве. Horses&quot;. Москва: издательство Планета. 1976
* А. К. Ганулич. &quot;Поддужный колокольчик&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263
* Ираклий Луарсабович Андроников. &quot;К музыке. Собрание устных рассказов&quot; Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0
* А. К. Ганулич. &quot;Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263
* Михаил Вострышев. &quot;Москва разгульная&quot;, Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0
* Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8
* Walter Dehio. &quot;Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas.&quot; Tallinn. kirjastus Argo, 2021 ISBN 978-9949-688-44-9
* Juri Borev. &quot;Kurjast võimust vaevatud&quot;. Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1
* Siegfried von Vegesack. &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust &quot;. Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9

[[Kategooria:Sõidukid]]
[[Kategooria:Venemaa kultuur]]
[[Kategooria:Etnograafia]]</text>
      <sha1>3vt1jh4bwdpn7cegclq1kxu51l4di3y</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260726</id>
      <parentid>7260724</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T23:39:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-49839-29</username>
        <id>237576</id>
      </contributor>
      <origin>7260726</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="89941" sha1="rvphq9kg0vqg1hz4ea1tyzevg58o0l0" xml:space="preserve">{{viita}}
{{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}}

'''Troika''' ja ka '''Vene troika''' (vene keeles ''Русская тройка'') on [[Venemaa]]l ja selle lähikonnas kasutuses olev kolme hobuserakend. Klassikaline Vene troika on maailmas ainuke [[Allüür|mitmeallüürne]] rakend. Troika loogahobune (vene keeles ''коренник'') paikneb troika rakendis keskel. Troikarakendis peab loogahobune jooksma täpset ja kiiret [[traav]]i. Troikarakendis nimetatakse loogahobuse kõrval olevaid hobuseid priipassihobusteks (vene keeles ''пристяжные''). Priipassihobused peavad troikarakendis jooksma [[Galopp|galoppi]].  

Troikarakendi loogahobune rakendatakse [[Aisad|ais]]ade ja [[rangid]]ega, priipassihobused rangide või [[sori]]dega. Eelistakse sorirakendeid, sest sorid annavad priipassi hobustele dekoratiivsuse. Priipassihobused rakendatakse saani või suvise neljarattalise loomveoki ette [[treng|trengide]] ja [[kolk]]ide abil.  

== Ajalugu ==
=== Narva ja Peterburi vaheline postitee ===
[[Pilt:Orlowski podrozny.jpg|pisi|[[Aleksandr Orlovski]]. &quot;Reisija [[kibitka]]s&quot;. Litograafia, 1819]]
[[Narva]] ja [[Peterburi]] vaheline postitee oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] esimene regulaarposti näidispostiliin. Seoses sellega koostas Narva posti peajärelevaataja, [[polkovnik]] A. M. Volkov 3. novembril 1770&lt;ref name=&quot;p7pnI&quot; /&gt; järgmise dokumendi: &quot;Расписание в какое время по скольку почтовых лошадей в упряжки брать проезжающим по Нарвской дороге по новоучрежденным почтовым станам&quot; ('sõidu plaan, mis ajal mitu postihobust rakendisse võtta, mis sõidavad Narva maanteel vastasutatud postijaamade kaudu'). See nägi ette, et talveperioodil (1. detsembrist kuni 15. märtsini) ja suveperioodil (15. maist kuni 15. septembrini) oli ühele või kahele reisijale ette nähtud posti[[kibitka]] ette rakendada kaks hobust, kolmele reisijale aga kolm hobust. Ülejäänud aastaaegadel oli ette nähtud ühele reisijale kaks hobust ja kahele reisijale kolm hobust ning kolmele reisijale neli hobust &lt;ref name=&quot;p7pnI&quot; /&gt;. Peterburi ja Narva vahelise postitee kohta käiv dokument on esimene Venemaa keisririigi postialane dokument, kus lubatakse postiveoks kolm hobust ette rakendada. Hobused rakendati postikibitka ette järgmiselt: keskele loogahobune ja tema kõrvale priipassihobused. Nii sündiski klassikaline Vene troika.&lt;ref name=&quot;nGKIA&quot; /&gt;

=== Troikast kui Venemaa Keisririigi peamisest postiveo vahendist ===
Troikarakendist kujunes Venemaa keisririigi [[feldjääger|feldjäägrite]] ja postikullerite sõiduvahend, kellel oli vaja kiiresti postisaadetis adressaadini viia. Esialgu sõideti troikadega [[Peterburi]]st [[Tsarskoje Selo]]sse ja [[Narva]], aga edaspidi jõudis troikasõit inimeste igapäevaellu.&lt;ref name=&quot;PrgYv&quot; /&gt;Termin &quot;troika&quot; võeti Venemaa keisririigi postidokumentides kasutusele 1807. aastal.&lt;ref name=&quot;qhYhf&quot; /&gt; 1808. aastal laiendati Narva ja Peterburi vahelise postitee kohta käivat dokumenti sättega, kui palju hobuseid võtta rakendisse kõikidele Vene keisririigi postitraktidele.&lt;ref name=&quot;shangina-i&quot;&gt;Шангина Изабелла Иосифовна. &quot;Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь&quot;. Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003 ISBN 5-352-00337-Х&lt;/ref&gt; [[Postipoiss|Postipoisid]] sõitsid troikadega suhteliselt kiiresti. Venemaa keisririigis oli postiveoreeglites ette nähtud troika keskmine kiirus postiteedel: sügisel kaheksa [[Verst|versta]] tunnis, kevadel kümme versta tunnis, aga talvel, kui troikarakendit kasutati [[saan]]i ees, kaksteist versta tunnis. Need kiiruse piirangud ei kehtinud feldjäägritele ja kulleritele, nemad võisid kihutada nii kiiresti, kui võimalik&lt;ref name=&quot;GsBnG&quot; /&gt;. [[Aleksandr Puškin]]i andmetel võis väga hea ja kiire troika arendada kiirust 45 kilomeetrit tunnis ja vahel rohkemgi.&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot; /&gt; Muidugi ei jõua ükski troika pidevalt sellist maksimaalset kiirust hoida, aga lühikest aega võib see sõitjatele anda sellise tunde, et troika &quot;lendab&quot; teel – sellest on tulnudki [[Nikolai Gogol]]i poolt vene keeles kasutusele võetud troika kirjanduslik nimetus &quot;troikalind&quot;.

Troikadega sõit muutus Venemaal väga populaarseks – troikadega sõitsid riigiametnikud, eraisikud ja kõik, kes hindasid kiiret sõitu. Aga lõpuks tekitas see Venemaa teedel paraja segaduse, [[postijaam]]ade ülemad ja personal ei saanud enam aru, kas maanteel sõidab kulleritroika või teeb kohalik mõisnik oma isikliku troikaga lõbusõitu. Nimelt oli probleemiks see, et kõik ühiskonnakihid soovisid sõita loogakelladega kaunistatud hoburakenditega.

Selleks, et olukorda kontrolli alla saada, võttis [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat]] 18. detsembril 1836 vastu seaduse, et postiveokid varustatakse alates 1837. aastast loogakelladega ja eraisikutel keelatakse loogakellade kasutamine. Selle seaduse järgi kohustati eraisikuid vabastama tee postiveokile ning hoidma end teepeenra parempoolsele küljel.&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Слышен звон бубенцов издалека…&quot;. издательство Советская Россия, 1990&lt;/ref&gt;

Venemaa keisririigis rajati [[Postijaam|postijaamade]] hooned [[klassitsism]]iajastul, lähtudes ülevenemaalistest tüüpfassaadidest. Selliseid hooneid leidub ka Eestis, sest [[Balti kubermangud|Balti kubermange]] läbis Venemaa keisririigi suur postitee ehk Miitavi–Riia–Peterburi postitee pikkusega 335 versta. Sellel teel oli 17 postijaama. [[Pilt:Nikolai Sverchkov - Troika (5).jpg|pisi|Postitroika]]

Postitroikade rakendites olid levinumateks hobusteks [[:ru:Вятская_лошадь|Vjatka tõugu]] hobused. Rikkad mõisnikud ja kaupmehed eelistasid troikarakendis suursuguseid [[Orlovi traavel|Orlovi traavleid]].

Postijaamas teenindati eelisjärjekorras feldjäägreid ja postikullereid. Hobuseid anti reisijatele vastavalt sellele, missugune oli nende ühiskondlik positsioon, kõik olenes inimese seisusest, mille määratles [[Teenistusastmete tabel]].&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt; Näiteks 1. klass kuuluv [[Kindralfeldmarssal (Venemaa)|kindralfeldmarssal]] (''Генерал-фельдмаршал''), ja kantsler (''Канцлер''), ning teised 1. klassi kuuluvad isikud võisid võta vastavalt oma vajadustele postijaamast 20 hobust&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;.  2. klassi kuuluvad isikud, nagu näiteks [[tõeline salanõunik]] (''Действительный тайный советник''), võisid postijaamast võta 15 hobust ja 3. klassi kuluvad isikud võisid võta 12 hobust&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. Kolmandasse klassi kuulusid näiteks [[salanõunik]] (''Тайный советник; alates 1724'') ja [[kindralleitnant]] (''Генерал-лейтенант; kuni 1741 ja alates 1796'') ning [[viitseadmiral]] (''Вице-адмирал'')&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. Seevastu näiteks 9. klassist kuni 14. klassi kuuluvad persoonid võisid võtta ainult kolm hobust&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. Seega Vene troikadega sõitsid näiteks postitraktidel,  [[kapten|jalaväe kapten]] (''Капитан в пехоте; 1722–1884''), ja [[titulaarnõunik]] (''Титулярный советник'')&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. Aga lõpetuseks isikud kes kuulusid alates 13. klassi, neile lubati võta postijaamades ainult 2 hobust&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. 

Postitroikade hiilgeaja lõpetas Venemaal [[raudtee]]de ehitamine, mis viis selleni, et paljud postijaamad suleti ning postijaamapidajad ja postipoisid kaotasid oma igapäevase töö. Paljud postipoisid ehk venepäraselt ''jamžik''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;id suundusid linnadesse, kus vajati iga päev [[Voorimees|voorimehi]]. Aga osa endiseid postipoisse sulandus pärast postijaamade sulgemist [[Talupoeg|talupoegkonna]] hulka.

=== Troikad 19. sajandi II poole ja 20. sajandi alguse Vene Keisririigis ===
[[Pilt:Horse drawn sledge, in Russia LCCN2001705701.tif|pisi|Venemaa keisririigi aegne foto: paraadtroikarakmetega esinduslik troika hoovis]]

Seoses massilise raudteede rajamisega kaotas loogakellade kasutamise piirang oma tähtsuse ja eraisikud hakkasid oma troikade lookadele kinnitama loogakellasid. Troika [[traavel|traavlite]] kaela riputati [[kuljus]]ed. Kuljused olid levinud sellepärast, et kuljustele ei rakendunud riiklikud kasutuspiirangud. Sellel ajastul kujunes troikast niinimetatud ''ямская гармонь'', mida võiks eesti keelde tõlkida kui 'postipoisi [[karmoška]]' – rikkalikult kuljuste ja loogakelladega ehitud paraadrakmetes troika. 19. sajandi lõpus lõppes postiteedel hobustega posti ja reisijate vedu&lt;ref name=&quot;shangina-i&quot; /&gt;. Troikasid hakati kasutama rikaste linlaste ja mõisnike sõidutamisel võinädalal ja muudel talvistel rahvaürituste rongkäikudel.&lt;ref name=&quot;shangina-i&quot; /&gt; Vanasti oli Venemaal kombeks, et noored tegid hommikusi [[võinädal]]a, kirikupühadega seotud ja [[Svjatkad|svjatkade]] saanisõite; noored naised võisid sõita pidude ajal saaniga igal ajal, aga abielupaarid ja eriti rikkad talupojad sõitsid pidude ajal saaniga õhtupoolsel ajal.&lt;ref&gt;  Шангина Изабелла Иосифовна, &quot;Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия&quot;  Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003, ISBN: 5-352-00650-6 &lt;/ref&gt;

1911&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot;&gt;Татьяна Константиновна Ливанова. &quot;Лошади&quot;. Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8&lt;/ref&gt;. aasta [[:en:Festival_of_Empire|Festival of Empire]]'l võisid londonlased näha kahte troikarakendit&lt;ref&gt;Игорь Бобылев. &quot;Ветер в гриве. Horses&quot;. Москва: издательство Планета. 1976&lt;/ref&gt;. Üks troikarakend oli helehallide hobustega troika ja teiseks oli ronkmustade hobustega troika.&lt;ref name=&quot;igor-bobyl&quot;&gt;Игорь Бобылев. &quot;Ветер в гриве. Horses&quot;. Москва: издательство  Планета. 1976&lt;/ref&gt;. Londonlastele esitletud troikad oli suurepärased. Helehallide hobustega troika loogahobuseks oli 13 aasta vanune&lt;ref name=&quot;igor-bobyl&quot; /&gt;, Hrenovi hobusekasvanduses sündinud Orlovi traavel Ratnik Turetski (''Ратник Турецкий''), kes oli eelnevalt võitnud võiduajamistel Venemaa keiserliku auhinna&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;ja priipassihobusteks olid streletski tõugu hobused&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. [[London|Londoni]] näitusel sai see troika esimese auhinna&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot; /&gt;. Sellest troikast maalis pildi [[Sergei Vorošilov]] (''Сергей Семёнович Ворошилов'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Praegu võib näha seda pilti [[K. Timirjazevi nimeline Moskva Põllumajanduse Akadeemia|K. Timirjazevi nimelise Moskva Põllumajanduse Akadeemia]] juures olevas Hobusekasvanduse muuseumis&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Aga ronkmustadega hobustega troika loogahobuseks oli Orlovi traavel Mutsii (''Муций'') ja see troika sai Londoni näitusel teise auhinna&lt;ref name=&quot;igor-bobyl&quot; /&gt;. Aga neid kahte troikarakendit pidi Festival of Empire'l näitama külastajate huvi tõttu iga päev, vaatamata sellele et näituse programmis oli ettenähtud see, et troikasid demonstreeritakse ainult üks kord&lt;ref name=&quot;igor-bobyl&quot; /&gt;.

[[Esimene maailmasõda|Esimene Maailmasõda]] ja sellele järgnenud [[Venemaa kodusõda|Venemaa Kodusõda]] vähendas Venemaa külades noorte inimeste hulka ja see aitas sellele kaasa et vene troikade sõidu kultuur hakkas hääbuma.

=== Troikade võiduajamised Venemaa Keisririigis ===
Umbes 200 aastat tagasi hakati [[Peterburi]]s ja [[Moskva]]s korraldama troikade võiduajamisi. Neid korraldati kinnikülmunud jõel ja [[hipodroom]]idel või linnast väljas olevatel aladel 15–45 versta pikkustel distantsidel. 1847. aastal asutati Vene troikade jaoks keiserlik auhind (''Императорский приз'').&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot;&gt;Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6&lt;/ref&gt;
 
2. juulil 1847 toimusid Moskvas [[Hodõnka väli|Hodõnka väljal]] Vene troikade võiduajamised. Selleks puhuks oli Hodõnka väljale maha pandud kolme versta pikkune ringtee. Sellest sündmusest on säilinud V. Kopteva kirjeldus&lt;ref&gt;А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. издательство Аквариум Принт 2015&lt;/ref&gt;:

:''&quot;Peaaegu et iga päev sõitsid ja läksid Moskva elanikud avarale Hodõnka väljale, et imetleda väga häid traavleid, kes kaunilt ja kiirelt kihutasid jooksu ajal. Aga 2. juulil tuli väljale ja sõitis kohale veelgi rohkem uudishimulikke: nad täitsid tihedalt kogu välja, nad ronisid majade katustele, mis asusid raja ääres, ronisid korstnatele, hõivasid tarad, ja kõik nad ootasid üksmeelselt kõrgendatud tähelepanuga rahvalikku vaatemängu – tuliste ja kiirete troikade sõitu. Sõit koosnes üheteistkümnest ringist, see teeb 33 versta. Esimeseks tuli nelja pretendendi hulgast kaupmees Karaulovile kuuluv postitroika, läbides distantsi ajaga 1 tund, 21 minutit ja 11 sekundit.&quot;''

=== Troikad Nõukogude Liidus ===
[[Jossif Stalin|Jossiv Stalini]] valitsemise ajal oli Vene troika kultuur põlu all kui tsarismi ja aadlikultuuri sümbol. Kuid [[Nikita Hruštšov]]&lt;nowiki/&gt;i valitsemise ajal toimunud [[Sulaaeg]], võimaldas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] taaselustada Vene troika kultuuri.

[[Vladimir Fomin|Vladimir Fominiga]] (''Владимир Иванович Фомин, tegelikult sündis 1927 aastal, kuid ametlikesse dokumentidesse pandi aasta 1928–2010'') on seotud Vene troika kultuuri taaselustamine Nõukogude Liidus. 1954. aasta alguses tuli Vladimiri Riikliku Hobusekasvatuse Talli direktor M. A Mogilevkin (''М. А. Могилевкин'') Moskvast koju [[Vladimir]]i lähedal olevasse [[Zakljazmenski]] (''Заклязьменский'') asulasse. Direktor tuli ettepanekuga taastada Vene troika kultuur ja valmistada ette 1955. aastal Moskvas toimuva Üleliidulise Põllumajandusenäituse jaoks ette troikarakend. Sellel ajal olid troikad säilinud võibolla ainult [[Siber|Siberis]], aga Venemaa keskosas oli sellajal troikade kultuur väljasurnud. Direktori meelest oli ainult Vladimir Fomin võimeline troikaga ümber käima. Taastatava Vene troika eeskujuks võeti vanade piltide [[Reproduktsioon|reproduktsioonid]], kus oli kujutatud Vene troikade rakmeid&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Слышен звон бубенцов издалека…&quot;. Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X&lt;/ref&gt; ja hobuserakmete müügikataloog &quot;Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова&quot;. Taastatava Vene troika väljanägemise kiitis heaks Fomini vanaisa.&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt; Vene troika sai valmis, et esineda Moskvas [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus|Üleliidulisel Põllumajandusnäitusel]] ja troikat juhtis Vladimir Fomin. 

1959. aastal kinkis Nikita Hruštšov [[Filantroopia|filantroobile]] ja ettevõtjale, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ohio|Ohio osariigi]] senaatorile&lt;ref name=&quot;ReferenceE&quot;&gt;https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html&lt;/ref&gt; [[Cyrus Stephen Eaton]]ile (1883–1979) Orlovi traavlitega&lt;ref name=&quot;kultura&quot;&gt;https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au&lt;/ref&gt; Vene troika,&lt;ref name=&quot;ReferenceE&quot; /&gt; mille oli välja õpetanud ja treeninud Vladimir Fomin.&lt;ref name=&quot;ReferenceE&quot; /&gt;

1959. aastal tegi Vladimir Fomin Ameerika Ühendriikides ja Euroopa suurlinnades troikaga näidissõite, esinedes [[New York|New Yorgis]], [[Ottawa]]s, [[Leipzig]]is ja [[Budapest]]is.&lt;ref name=&quot;1sjNT&quot; /&gt;
Kümme aastat hiljem esines ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] edukalt enda väljaõpetatud helehallide Orlovi traavlite troikaga. Ajakirjandus nimetas troikat &quot;hallideks liiliateks aasal&quot;&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot; /&gt; ja Fominit Vene troikade kuningaks&lt;ref name=&quot;j5Ho4&quot; /&gt;.

1957. aastal toimuski [[Moskva hipodroom]]il esimene Nõukogude Liidu Vene troikade võiduajamiste tšempionaat. Tšempionaadi võitjaks tuli Moskva hipodroomi troika, mille loogahobuseks oli Nagib (''Нагиб'') ja sõitjaks oli [[Aleksandr Roštšin]]&lt;ref name=&quot;evckv&quot; /&gt; (''Александр Романович Рощин, 1907–1977''). Hipodroomidel nimetatakse kutsarit sõitjaks. Mitte ametlikult kasutatakse Venemaa hipodroomidel ametialases [[žargoon]]is troikasõitja tähenduses, ka nimetust ''troetšnik'' (vene keeles ''Троечник).'' Ka Vene Keisririigis oli kasutuses sõna ''troetšnik.'' Tol ajal tähistati sellise rahva keelse sõnaga, sellist [[Voorimees|voorimeest]] ja [[Kutsar|kutsarit]] ning eelkõige [[Postipoiss|postipoissi]], kel olid head [[Pädevus|pädevused]] Vene troika rakendi juhtimisel.

1958 aastal sai Moskva hipodroomi direktoriks [[Jevgeni Dolmatov]] (''Евгений Николаевич Долматов 1899–1977''), kes viibis aastatel 1937-1940 GULAG is arreteerituna.&lt;ref&gt;https://vgulage.name/authors/dolmatov-evgenij-nikolaevich/&lt;/ref&gt; Tema teeneks on see, et Moskva hipodroomil hakati regulaarselt korraldama traditsionaalseid hobuvõistlusi&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot;&gt;А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2&lt;/ref&gt;. Siia kuulus ka Vene troikade võiduajamiste taaselustamine Nõukogude Liidus&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;. Ja ka [[Tatšanka|tatšankade]] võiduajamiste korraldamine- mille ette oli traditsionaalselt rakendatud neli hobust ning muud etnograafilised hobuvõistlused&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;. Tema initsiatiivi toetas Nõukogude Liidu Põllumajanduse Ministeerium&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;. Tema ettevõtmised Moskva Hipodroomil viisid selleni, et paljudes Nõukogude Liidu hipodroomidel ja riiklikes hobusekasvandustes hakati tegelema regulaarselt Vene troikadega ning tatšanka rakenditega&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;. 

[[Vene NFSV]] hakati korraldama üritusi nimega &quot;Pidu Vene talv&quot;- nendest üritusest pidi kujunema välja [[Sovetiseerimine|sovetlik]] [[Võinädal|Võinädala]] asendus&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot;&gt;Надежда Рычкова, Вера Комарова, &quot;Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами&quot;. Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8&lt;/ref&gt;. Kus müüdi rahvale pannkooke, esinesid folkloori kollektiivid ja ka Vene troikad pidid osalema nende pidustuste teatraalse osana&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;. Esimene &quot;Pidu Vene talv&quot; toimus 1957 aastal [[Sarapul|Sarapuli]] linnas&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;. Aga Moskvas toimus samasugune üritus nimega &quot;Pidu Vene talv&quot;, [[Lužniki staadion|Lužniki staadionil]] 23. veebruaril 1958 aasal&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;. Nendel üritustel said Vene troikadega sõita ainult väljavalitud persoonid, näiteks tööeesrindlased&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt; ja ülejäänud rahvas sai troika sõite ainult pealtvaatajatena jälgida&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;. See eristas neid üritusi Vene Keisririigi aegsest Võinädalast, kus said ka tavalised külaelanikud troikaga sõita&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;.  

1982. aastal esindas [[Essen]]is [[Saksamaa]]l Nõukogude Liitu rahvusvahelisel hobuste müüginäitusel Equitana helehall Moskva hobusekasvanduse troika. Aga loogahobuseks oli Hrenovi hobusekasvanduses sündinud Orlovi traavel Pjostrõi Palas (''Пёстрый Палас'') ja priipassihobusteks terski tõugu hobused&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Vene troika juhiks oli [[Timofei Poljakov]] (''Тимофей Прокопьевич Поляков'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. See troika tunnistati Essenis mitmikrakendite meistriks.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;

1989. aastal esines Essenis hõbehall troika&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Loogahobuseks oli 1983 aastal sündinud Orlovi traavel Valss (''Вальс'') ja kelle vanemateks olid traavlid Lukavõi (''Лукавыи'') ning Vnutška (''Внучка'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Troika priipassi hobusteks olid terski tõugu Tsegel (''Цегель'') ja Tsiemir (''Циэмир'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Selle Vene troika valmistas näituse jaoks ette [[Mihhail Pupko]] (''Михаил Гидальевич Пупко'' ''1933-1995'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Aga sama aasta sügistalvise hooaja rahvusvahelisel hobuste näitusel [[Pariis]]is tekitas see troika suure sensatsiooni – Prantsusmaal nähti esimest korda troikat.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;
=== Troikad tänapäeva Venemaa Föderatsioonis ===
[[Pilt:Troika akron.jpg|pisi|[[Venemaa]] praeguse aja troikarakend. Tegu on Moskvast pärineva troikaga, mis esineb [[Vologda]] hipodroomil]]

1990. aastatel oli [[Venemaa|Venemaa Föderatsioonis]] Orlovi traavlite kasvatuses suur langus.&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot;&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Бега и Рысаки. История и современность&quot; Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6&lt;/ref&gt; Sellel ajal olid Orlovi traavlid väljasuremise äärel&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; ja ka Vene troikade kultuur oli suures kriisis&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. 1997. aastal oli Orlovi traavli [[Mära|märade]] arvukus kukkunud 800 piirile&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; - teadlaste arvates peab tõu säilimise puhul olema vähemalt 1000 mära.&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; Sel ajal olid paljud Venemaa hobusekasvandused niivõrd laostunud, et nendes olevad Orlovi traavlid surid nälga või viidi lihaks&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt;. 

1997 aastal toimus Moskva hipodroomil Vene Föderatsiooni esimene Vene troikade võiduajamine&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;, mille teeb erakordseks see, et see oli esimene troikade võiduajamine, pärast Nõukogude Liidu kollapsit ja see toimus Orlovi traavlite kasvatuse kriisi ajal. Aga selle võiduajamise võitjaks tuli troika, mille loogahobuseks oli Moskva Hobusekasvatuse nr 1 traavel Aleksandrit (''Александрит'') ja troikajuhiks oli [[Aleksander Pankov]] (''Александр Николаевич Панков 1946'')&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt; 

Suured teened Orlovi traavli tõu ja Vene troika kultuuri päästmisel, nendel rasketel aastatel oli Venemaa Traavli Hobusekasvatuse Assotsiatsioonil Содружества (vene keeles 'koostöö')&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt;. Väga tähtis tegelane oli selles organisatsioonis Moskva hipodroomi töötaja , [[Alla Polzunova]] ''(Алла Михайловна Ползунова 1937-2021''), kel olid suured teened Orlovi traavlite tõu päästmisel ja ka Vene troikade kultuuri elushoidmisel nendel aastatel&lt;ref&gt;В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. &quot;Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников&quot; Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0&lt;/ref&gt;.See organisatsioon alustas koostööd Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooniga. Prantsusmaa poolelt oli Orlovi traavli tõu päästmisel väga oluline persoon krahv [[Dominique de Bellaigue]], kes oli aastatel 1997-2019 Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooni juht.   

1997 aastal külastasid selle [[Prantsusmaa]] organisatsiooni esindajad, Venemaa hobusekasvandusi, kus kasvatati Orlovi traavleid.&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; Need Venemaa ja Prantsusmaa organisatsioonid leppisid omavahel kokku, et Prantsusmaa hipodroomil [[:fr:Hippodrome_de_Vincennes|Hippodrome de Vincennes]]s hakatakse korraldama üritust &quot;Venemaa päevad&quot; ja [[Moskva hipodroom|Moskva Hipodroomil]] hakatakse korraldama üritust &quot;Prantsusmaa päevad&quot; – kokkuleppe järgi pidid nendel üritustel kindlasti olema Orlovi traavlid.&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; Nende kokkulepitud ürituste [[sponsor]] oli Prantsusmaa Traavi Assotsiatsioon&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt;. Nendel üritustel toimusid Orlovi traavlite klassikalised võiduajamised [[võidusõidukaarik]]utega ja ka vene troikade sõidud. 1999 aastal toimusid Moskva hipodroomil esimesed &quot;Prantsusmaa päevad&quot;&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt;. Ning 2000. aasta detsembris ja 2001. aastal esinesid [[Pariis]]i hipodroomil Hippodrome de Vincennes &quot;Venemaa päevadel&quot; korraga kolm Vene troikat. Troikad demonstreerisid Pariisis &quot;Vene troikade balletti&quot; – troikade sünkroonitud vigursõitu ja demonstratiivset troikade võidusõitu.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;  [[Pilt:Тройка МКЗ 1 .jpg|pisi|&quot;Moskva Hobusekasvatuse Nr 1&quot;, (vene keeles &quot;Московский конный завод № 1&quot;) Orlovi traavlitega troika 2018 aasta augustis looduses.]]  

2004. aastal tegi Prantsusmaa telekanal [[:fr:Equidia|Equidia]] Vene troikadest filmi. Filmis ei pööratud tähelepanu mitte ainult Vene troikale kui välimuselt väga efektsele rakendile, vaid ka Vene troika rakendi kirjeldamisele ja sellele, kuidas troikat juhitakse &lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot;&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6&lt;/ref&gt;.
Tänu nendele pingutustele saabus 2000 aastatel uus tõus Venemaa troika kultuuris ja Orlovi traavlite kasvatuses.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;

Venemaal kasutati stiliseeritud Vene-troika kujutist televisioonikanali Rossia-1 uudiste teleprogrammi „Vesti„ (''Вести'') alguse videovinjetis, aastatel 1991-1993. Aga hiljem kasutas Rossia-1 oma uudiste alguse videovinjetis Vene Föderatsiooni kõige kuulsamat hallikas-valget Vene-troikat, mille loogahobuseks on eelmainitud, 28. märtsil 1992 aastal Moskva Hobusekasvatus Nr 1 sündinud Vene-traavli täkk Aleksandrit&lt;ref name=&quot;ru&quot;&gt;https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246&lt;/ref&gt;. Aleksandridi isaks on Regbi`s Star (Рагби’с Стар) ja tema emaks on Assambleja (''Ассамблея'') ning ta kannab identifitseerimise mikrokiipi numbriga, 643098100001388&lt;ref name=&quot;ru&quot; /&gt;. Ja selle kuulsa Vene-troika priipassihobusteks on Orlovi traavlid Priz (''Приз'') ja и Vitok (''Виток'')&lt;ref name=&quot;index&quot;&gt;https://myseldon.com/ru/news/index/256896920{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;. Seda legendaarset Vene-troikat juhtis Venemaa seitsme kordne&lt;ref&gt;http://pokrovmedia.ru/kubok-gubernatora-bolshoj-vladimirskij-trakt-2015-zavoeval-semikratnyj-chempion-po-gonkam-na-russkix-trojkax-a-pankov/?ysclid=mlgwff2azh692009109{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; Vene troikade võiduajamiste võitja Aleksander Pankov &lt;ref name=&quot;index&quot; /&gt;.

Tänapäeval peetakse Venemaal hipodroomidel võistlusi, mille komponentideks on troikade võidusõit ja vigursõit. Aga 23. jaanuaril 2026. võttis Venemaa Spordi Ministeeriumi komisjon vastu otsuse, et Vene troikade võiduajamised lisatakse ametlikult spordiliikide registrisse, kui Venemaa rahvusport&lt;ref&gt;https://dzen.ru/a/aYoV-hD7Vhuwa9cL&lt;/ref&gt;. 

== Troikarakendi komponendid ==

=== Troika rakmed ===
Troika [[rakmed]] valmistati Venemaal reeglina musta värvi naharibadest. Rakmed kaunistati väikeste metallplaadikestega ja sadade metalllitritega. Troikarakmete kõige iseloomulikumaks detailiks olid nahkribade otsas olevad [[Tutt|tutid]]. Rikkalikult kaunistatud rakmeid kutsutigi Venemaal paraadtroikarakmeteks (''упряжь троечная парадная'').
[[Pilt:Кучер 13.jpg|pisi|Vene keisririigi aegne foto: Kalessi ette rakendatud esinduslik troika. ]]

Troikarakmete metalldetailid tehti vasesulamitest. [[Sulam]]id, millest tehti rakmete ehisdetailid, kandsid järgmisi nimetusi: niinimetatud Poola hõbe (''польское серебро'') ja roheline vask (''зеленая медь'') ja [[tombak]].&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot;&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 ISBN 978-5-4238-0321-6&lt;/ref&gt; Poola hõbedaks nimetati [[melhior]]i, mis koosnes vasest (79%) ja niklist (21%). Tombak ja niinimetatud roheline vask on [[Vask|vase]] ja [[Tsink|tsingi]] sulamid. Tombak, millest tehti rakmete ehisdetaile, sisaldas 15% tsinki, aga roheline vask sisaldas 30% tsinki.&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt; Algul tehti rakmete metalldetailid [[Metallivalu|valumeetodil]], hiljem aga hakati neid [[Stantsimine|stantsima]].&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt; Poola hõbedast detailid on hõbedase läikega, tombakist ja rohelisest vasest detailid on aga kollase läikega. 

=== Rangid ===
Tänapäeval valmistatakse [[Venemaa|Vene Föderatsioonis]] troikarakmeid koos loogahobuse [[Rangid|rangidega]]. Venemaal on kasutusel järgmine rangisuuruste numeratsioon (vahemikus 0–11)&lt;ref&gt; А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 &lt;/ref&gt;. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate rangide mõõdud millimeetrites &lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot;&gt;Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. &quot;Коневодство. Справочник&quot;. Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7&lt;/ref&gt;
|-
! Rangi number !! Rangi pikkus !! Rangi laius 
|-
|  0 || 440 || 210
|-
|  1 || 460 || 230
|-
|  2 || 485 || 240
|-
|  3 || 510 || 250
|-
|  4 || 535 || 260
|-
|  5 || 555 || 270
|-
|  6 || 585 || 280
|-
|  7 || 610 || 310
|-
|  8 || 640 || 340
|-
|  9 || 670 || 360
|-
|  10|| 710 || 380
|-
|  11|| 740 || 400
|}
=== Valjad ===
Paraadtroikarakmeid iseloomustavad plaadikeste ja litritega kaunistatud valjad. Väga iseloomulik on Vene troika valjastele lõuaalune dekoratiivne lisarihm mille küljes on ilututt. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ Venemaal kasutatavate valjaste mõõtmed millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Valjaste number !! Põserihma pikkus 
|-
| 0 || –
|-
| 1 || 415
|-
| 2 || 435
|-
| 3 || 455
|-
| 4 || 475
|}
 
=== Sorid ===
Vene troika rakendis kasutatakse sorisid priipassi hobuste rakendamisel. Sorid koosnevad rinnarihmast ja kanderihmast. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate soride mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Soride number !! Kanderihma pikkus !! Rinnarihma pikkus
|-
| 1 || 450 || 800
|-
| 2 || 580 || 1100
|}
=== Sedelgad ===
Vene troika rakendis hoiab [[sedelgas]] koos sedelgarihmaga loogahobuse rangid, looga ja aisad õiges asendis. Sõltuvalt hobuse turja kujust kasutatakse lame- või looksedelgat. Looksedelgat kasutatakse rohkem loogahobuse rakendamisel. Kui on tegu paraadtroikarakmetega siis on ka loogahobusel dekoratiivne lamesedelgas. Priipassihobuste turjadele pannakse dekoratiivsed lamesedelgad. Vene troika lamesedelgate otstes on dekoratiivrihmad koos tuttidega. Paraadtroikarakmete puhul kinnitatakse priipassihobuste lamesedelgate külge sedelgakellad.
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate lamesedelgate mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Lamesedelga number !! Lamesedelga katteosa 
(''покрышка'') pikkus
! Lamesedelga katteosa 
(''покрышка'') laius
|-
| 1 || 650 || 150
|-
| 2 || 750 || 180
|}
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate looksedelgate mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Looksedelga number !! Looksedelga katteosa 
(''покрышка'') pikkus
! Looksedelga katteosa 
(''покрышка'') laius
|-
| 1 || 440 || 185
|-
| 2 || 440 || 185
|}

=== Leid ===
Vene troika rakendis on tähtsal kohal leid. Leide abil saavad hobused pidurdada ja tagurdada. Leid koosnevad küljerihmast, mis paikneb ümber hobuse keha ja kinnitub roomadele. Leide seljarihm ja põikrihmad hoiavad küljerihma õiges asendis. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate leide mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Leide number !! Küljerihma pikkus !! Põikrihma pikkus
|-
| 1 || 4000 || 980
|-
| 2 || 4400 || 1030
|-
| 3 || 4900 || 1080
|-
| 4 || 5400 || 1180
|}

=== ''Peremjot''{{'}}id ===
Paraadtroikarakmetele on iseloomulik priipassi hobuste leide külge kinnitatavad ja vajadusel eemaldatavad kolmnurgakujulised nahkribadest valmistatud rippekaunistused ''peremjot''{{'}}id (vene keeles ''перемёт''). Kolmnurgakujulisest ''peremjot''{{'}}ist ripnevad kolm nahkriba, mille otsas on tutid. Aga ''peremjot''{{'}}i keskel olevad nahkribad moodustavad dekoratiivse ruudu. ''Peremjot'' kinnitatakse priipassi hobuse väljasspoolsete leide külge. Kokku on Vene troika paraadtroikarakmete komplektis kaks ''peremjot''{{'}}i mis paiknevad priipassi hobuste leide väliskülgedel.
[[Pilt:In joyful Russia (1897) (14597353090).jpg|pisi|1897. aastast pärit troika foto. Külgmisel priipassi hobusel on näha tüüpiline rippekaunistus ''peremjot.'']]

=== Look ===
Vene troika kõige esinduslikum ja pilkupüüdvaim detail on loogahobuse [[look]]. Hästi valmistatud look teenis omanikku mitukümmend või koguni sada aastat ning pärandati isalt pojale.

Hobuseloogad valmistatakse noorepuutüvest. Vanasti valmistati hobuseloogad ainult teatud puuliikidest. Nendeks puuliikideks olid [[harilik jalakas]], [[harilik tamm]], [[hõberemmelgas]] ja [[harilik toomingas]]. Loogameistrid arvestasid puude valikul paljusid peeneid nüansse. Näiteks aega kuna võib puud langetada ja kasvupinnase niiskuse omadusi. Harilikust jalakast ja harilikust tammest, sai väga vastupidavaid hobuselookasid, kuid need olid rasked. Hõberemmelgast ja harilikust toomingast sai kergemaid hobuselookasid. Harilikust toomingast valmistatud loogad kippusid külma talvekorral suurte koormuste korral purunema. Seega sai harilikust toomingast valmistatud lookasid kasutada ainult suvel ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] lõuna kubermangudes.&lt;ref&gt; А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт &lt;/ref&gt; 

Kõige vanemad troikarakendi rangid olid kaunistatud sisse lõigatud geomeetriliste kujunditega, milleks olid rombid, kolmnurgad, ringid ja jooned. 

19. sajandil oli Venemaa postipoiste hulgas suur nõudlus ilusate ja dekoratiivsete lookade järele. 1840. aastatel lauldi Venemaal populaarset rahvalaulu, mis algas sõnadega: &quot;Золотую дугу заложить не могу&quot;. Sel ajal olid moes kullaläikelised loogad. Need pidid visuaalselt looma efekti, et look nagu põleks kauguses ja eristuks hästi metsa või põllu taustal. Hiljem hakati kuldsetele lookadele kandma musta ja punase värviga taimornamente, mis kujutasid lillevarsi ja sakilisi taimelehti.&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot; /&gt;

1860. aastatel toimus lookade moes muutus: kuldset värvi loogad suruti välja maalingutega lookadega. Maalingutega lookadel kujutati siniseid viinamarjakobaraid, punaseid roose ja rohelisi lehti&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot; /&gt;. [[Pilt:Deutscher Photograph - Russen im Ausland - Fürst Menschikow in seiner Troika in Baden-Baden (Zeno Fotografie).jpg|pisi|Venelased välismaal: vürst Menšikov oma troikaga [[Baden-Baden]]is]]

19. sajandi lõpus maitse jälle muutus: raske look asendati peenikese loogaga. Selliste lookade puhul jäi vähe ruumi sisselõigetele ja kunstilisele puulõikele. Sel ajal kujutati musta värvi loogal värvikirevaid lillekimpe. Kokkuvõttes halvenes sel ajal maitse ja asi läks koguni niikaugele, et ühevärviline look kaunistati lihtsalt erivärviliste lintidega.&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot; /&gt;

=== Loogakellad, kuljused ja sedelgakellad ===

====== Loogakellad ======
Eesti rahva kultuuris tuntakse loogakella (vene keeles ''поддужный колокольчик'') [[aisakell|aisakellan]]a. Aga kui juttu tuleb Vene troikast, siis peaks kasutama sõna &quot;loogakell&quot;, sest troikarakendis kinnitati loogakellad nahkribaga loogahobuse looga ülemise osa külge.

Posti-loogakell võeti kasutusele Venemaa keisririigi senati kindral-prokuröri vürst [[Aleksandr Vjazemski]] (''Александр Алексеевич Вяземский, 1727−1793'') ettepanekul 1770. aastal.&lt;ref&gt; Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. &quot;Большой филателистический словарь&quot;. Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2&lt;/ref&gt; Esialgu üritati Venemaa postipoistele õpetada ka [[postisarv]]e kasutamist. Selleks kutsuti kohale koguni [[Klaipeda]]st pärit postipoiss, kelle ülesandeks oli õpetada oma Peterburi kolleegidele postisarve kasutamist. Aga postisarve kasutuselevõtmine edenes visalt – Venemaa postipoisid armastasid teatada oma kohalejõudmisest endiselt vilega. Neid trahviti küll selle eest, aga ikkagi läks nii, et postisarv jäi pelgalt sümboolseks elemendiks Venemaa postitalituses.&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot;&gt;Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. &quot;Колокола: История и современность&quot;. издательство Наука, 1985&lt;/ref&gt;

Loogakellad võeti Venemaa postipoiste poolt suure vaimustusega omaks ja need asendasid edukalt postisarve. Venemaal räägiti loogakellade kohta rahvalikke legende: postipoisikellad pärinevat [[Novgorod]]i [[veetše]] kella tükkidest. Seega sümboliseeris loogakell rahvale vabadust ja sõltumatust&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot;/&gt;.

Venemaa kõige kuulsam loogakellade valmistamise keskus oli [[Valdai]]. Valdai loogakellade edu põhjuseks oli see, et Valdai asus Peterburi ja Moskva postitee keskel. Aastatel 1817–1834 sai see tee esimese kõvakatte.&lt;ref name=&quot;qhYhf&quot; /&gt;

Troika looga külge kinnitati reeglina kolm loogakella: looga keskele kinnitati suurem kell ja tema kõrvale seoti väiksemad&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;/&gt;. Loogakellad valmistati vasesulamist. &lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263&lt;/ref&gt; Kaasajal loetakse parimaks kirikukella sulamiks sellist [[Pronks|pronksi]], mis koosneb 78–80% [[Vask|vasest]] ja 20–22% [[Tina|tinast]], ning lisandeid on mitte üle 1–2% (vastutusrikastel juhtudel ei tohi olla üle 1% lisandeid).&lt;ref&gt; Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. &quot;Колокола: История и современность&quot;. Москва: издательство Наука, 1985 &lt;/ref&gt; Loogakellad jagunesid tüüpideks, eri tüüpe iseloomustas vorm ja kella seina paksus. Tihti said loogakellad valamise käigus omale numbri. Ühesugust tüüpi loogakellasid eristasid numbrid. Numbrid iseloomustasid loogakella läbimõõtu ja kõrgust: mida suurem oli number, seda väiksem oli kella suurus. Mõnedel loogakelladel oli peal märge ''С серебром'' (vene keeles hõbedaga). Loogakellade [[spektraalanalüüs]] on aga näidanud, et hõbeda sisaldus loogakellades, millel oli märge ''С серебром'' on enam-vähem samasugune kui neil, millel polnud seda märget. Hõbeda kogus sulamis oli nii väike, et see näitab, et hõbe oli sulamisse sattunud lisandina&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt; (venekeelne sõna ''примесь'' ('lisand') tähendab siin metallivalu tehnoloogilises protsessis sulamisse sattunud metalli). On pakutud välja palju seletusi, mida tähendas loogakelladel märge ''С серебром''. Kõige tõenäolisemaks peetakse versiooni, et loogakellad olid alguses [[Hõbetamine|hõbetatud]]. Aja jooksul on hõbedakiht kelladelt ära kulunud, kuid kiri ''С серебром'' on säilinud. Sellepärast nimetati preiskurantides (Venemaa keisririigis nimetati hinnakirja preiskurandiks) loogakellasid kollasteks ja valgeteks. Valged loogakellad olid meie versiooni järgi hõbetatud, kollased aga hõbetamata&lt;ref&gt;А. К. Ганулич. &quot;Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательавда Правда,ISSN 0028-1263
&lt;/ref&gt;. 

====== Kuljused ======
[[Pilt:Troika of W. Winans LOC 2162668551.jpg|pisi|W. Winansi troika.]]

Kuljuserihma külge kinnitati 7, 9 või 11 [[Kuljus|kuljust]]&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;/&gt;. Kuljused valmistati vasesulamist. &lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt; Vasesulamist kuljuseid oli mitut tüüpi. Valmistati kollaseid (hõbetamata) ja valgeid (hõbetatud) kuljuseid. Vasesulamist kuljuste tüüpe tähistati numbritega; mida suurem number, seda suurem oli kuljuse suurus. Kõige väiksemad hobuse kuljuserihma kuljused kandsid numbreid 1 kuni 4/0, kõige suuremad kuljused numbreid 7 kuni 14.&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt; Rauast valmistatud kuljustel oli numeratsioon vastupidine: kuljuse suurenedes number vähenes kolmest või kahest kuni üheni või nullini.&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt;

====== Sedelgakellad ======
Kõige hiljem võeti kasutusele sedelgakellad (vene keeles, ''седёлочные колокольчики''&lt;ref name=&quot;sedelochny&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}&lt;/ref&gt; ehk ''седёлочные звонки'')&lt;ref name=&quot;sedelochny&quot; /&gt; &lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt;'','' inglise keeles ''Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lot - Antique Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells |url=https://www.onesourceauctions.com/auction-lot/antique-horse-harness-sleigh-saddle-chimes-bells_0ed45f9928 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.onesourceauctions.com}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2019-10-03 |pealkiri=How to Attach Harness Bells – Chimacum Tack |url=https://chimacumtack.com/blog/2019/10/03/how-to-attach-your-bells/ |vaadatud=2025-12-14 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;) – siis, kui troikasõidu kultuur hakkas juba hääbuma&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt;. Troikarakendis kasutati sedelgakellasid priipassihobuste sedelgate küljes&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;.  

Sedelgakellad leiutas Ameerika Ühendriikides [[Charles Kirchhof]]. Ta elas [[Newark|Newarki]] linnas [[Essexi maakond (New Jersey)|Essexi]] maakonnas [[New Jersey]] osariigis. Talle väljastati 29. septembril [[1863]] aastal sedelgakellade kohta Ameerika Ühendriikide patent, mille numbriks oli 40 108&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Alarm chime-bells for horses |url=https://patents.google.com/patent/US40108A/en?q=(horse+bells)&amp;before=priority:18631231&amp;after=priority:18630101&amp;oq=1863+horse+bells |keel=en |vaadatud=2025-12-14}}&lt;/ref&gt;. Ameerika Ühendriikides tuntakse sedelgakellasid ka rahvaliku nimega, milleks on Vene sadulakellad (''Russian Saddle Bells'')&lt;ref&gt;[https://americanbell.org/wp-content/uploads/2024/01/Mar-Apr-2019-Article.pdf ABA Mar-Apr 2019.indd]&lt;/ref&gt;. Ka Venemaal võeti sedelgakellad kasutusele Vene troika rakendites 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt;. Sedelgakellade kohta on teada, et Moskva voorimehed sõitsid nendega veel 1930. aastatel.&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt; Aga 21. sajandil on jälle Venemaal hakatud valmistama Vene troika rakmeid, mille komplekti kuuluvad sedelgad koos sedelgakelladega. 

Sedelgakella heliorgan oli metallist (pronksist või terasest) sfääriline 6–8&amp;nbsp;cm läbimõõduga poolkera, mille sees olid heli tekitavad tilad. Valmistati kahe, kolme ja koguni nelja helielemendiga sedelgakellasid&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt;. Kolme või nelja helielemendiga sedelgakella kaunistuselemendiks oli varda otsas tiibu sirutav kotkakuju või lüüra ja hobusejõhvidest valmistatud tutid&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;.

=== Ilulindid ===
Troika hobuste lakkadesse punutakse värvilised lindid. Lintide värvus valitakse nõnda, et need sobiksid rakmetega. Vene troika rakendis eelistatakse et ilulintide värvid oleksid erksad.  Venemaa kultuuriruumis on tavaliselt lintide värvideks sinine, punane, kollane ja muud erksad värvid. Lakkadesse punutud lindid annavad troikale võluva väljanägemise&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt;. Vahel kaunistakse ka Vene troika rakendis ka loogahobuse look värviliste lintidega.

==== Värvide tähendused Venemaa rahvalikus mütoloogias ====

* Punane. Sümboliseerib päikest ja elu.&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Sinine. Sümboliseerib vee stiihiat ja puhastumist.&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Roheline. Sümboliseerib taassündi ja noorust.&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Kollane. Sümboliseerib mulla viljakust ja heaolu ning õitsengut&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Must. Sümboliseerib toitjat Emakest maad.&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Valge. Sümboliseerib isikliku puhtuse seisundit ja vaimset murdmatust&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;. 

===== Värvide tähendused seto rahvalikus mütoloogias =====
Eesti kontekstis on punane ja valge setode rahvusvärvid. Valge värvus sümboliseerib valgust, puhtust ja selgust, seto kultuuriruumis. Kuid samaaegselt sümboliseerib valge ka Setomaal leina. Aga punane sümboliseerib seto rahvusmütoloogias elu ja elujõu värviks.

=== Loogarätid ===
Venemaal kaunistati pidulikel juhtudel hobuseloogad loogarättidega&lt;ref&gt;https://ar.culture.ru/ru/subject/polotence-5&lt;/ref&gt;. Nendeks pidulikeks juhtudeks olid näiteks pulmad, Võinädala pidustused või noormeeste saatmine sõjaväkke&lt;ref&gt;https://chuvenc.ru/show_Publication/4934&lt;/ref&gt;. Seda kommet kohtas ka teistel Venemaa rahvastel, näiteks [[Tšuvašid|tšuvaššide]] kultuuris&lt;ref&gt;https://chuvenc.ru/show_Publication/4934&lt;/ref&gt;. Ka Setomaal kaunistati seto rahvus kultuuriruumis pidulikel juhtudel hobuselook loogarättidega- mis olid punase ja valge värvilised kangastelgedel tehtud riidelinad&lt;ref&gt;https://www.muis.ee/museaalview/467394&lt;/ref&gt;. Loogarätid meenutavad setode [[Pühaserätt|pühaseräte]].

=== Pinded ===
Pinded peavad olema sellist värvi, et nad sobiksid troika rakmetega.&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt;Venemaa kultuuriruumis on pindete värvid tavaliselt, sellised, mis on ka Vene troika hobuste lakkades olevad ilulintide värvid.  

=== Kõrvad ===
Hipodroomidel kasutatakse kõrvasid, selleks et traavleid ei häiriks ootamatud helid. Kõrvad on spetsiaalne &quot;müts&quot;, mis pannakse hobusele pähe ja kõrvade osa on seest vooderdatud spetsiaalse helisid summutava materjaliga. Kõige levinum ja tõhusam helisummutav materjal nendes kõrvades on [[neopreen]]&lt;ref&gt;https://ratsavarustus24.ee/toode/br-eemaldatavate-neopreensisudega-korvad-lotte/&lt;/ref&gt;'''.'''  Ka Vene troikade võistlustel kasutakse kõrvu, et hobused oleksid kergemini juhitavad, ning ei ehmuks ootamatute helide puhul. Ka kõrvade värv valitakse selline et ta sobiks kokku rakmete ja dekoratiivlintidega.

== Troikade võistlused tänapäeval ==

=== Venemaal korraldatavad troikade võistlused ===
Venemaal korraldatavad troikade võistlused koosnevad kahest osast, troikade vigursõidust ja võidusõidust. Suvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalselt valmistatud nelja rattaga võidusõiduvankri ette. Talvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalse troikasaani ette. Venemaal valmistatakse troikade jaoks spetsiaalseid saane. Suvised ja talvised Vene troikade tšempionaadid toimuvad näiteks sellistes Venemaa linnades nagu näiteks [[Jaroslavl|Jaroslavlis]], [[Kostroma|Kostromas]], [[Moskva|Moskvas]], [[Vologda|Vologdas]] jne. Aga absoluutne Venemaa Vene troikade tšempion selgitatakse välja, kogu aasta hooaja võistlustel kogutud punktide koondsumma tulemuste põhjal. 

=== Troikade vigursõit ===
Troikade vigursõit toimub 200 × 20 meetrisel, ristkülikukujulisel alal.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Troika peab sellel alal tegema kohustuslikud vigurelemendid ettenähtud skeemi järgi. Troikajuht ja tema kaks abilist riietuvad tavaliselt traditsioonilistesse Vene rahvariietesse. Mehed riietuvad suvel Vene rahvariietele iseloomulikku särki, püksid on ilusti saapasääres.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Peas on Vene rahvariietele iseloomulik nokkmüts.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Troika kutsar võib mütsi külge kinnitada tuti või lille&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Naised kannavad [[Sarafan|sarafani]] ja peas on neil [[Kokošnik|kokošnikud]] või mõnikord lillepärjad.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Talvel kannab vigursõidu ajal troikajuht uhket tulup-kasukat, mille peale on seotud lai vöö ja peas on tal karvamüts ning käes on kindad.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Kui talvel istuvad saani tagaistmel vigursõidu ajal nais- või meesabilised, siis riietuvad nad ka talvistesse Vene rahvariietesse. Vigursõidu ajal istuvad ekipaažis kaks abilist, kellel on keelatud osa võtta troika juhtimisest.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Troikajuht ei tohi vigursõidu ajal kasutada piitsa.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;

=== Troikade võidusõit ===
Troikade võidusõit toimub 1800-meetrisel distantsil.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Ühe sõidu ajal lastakse rajale korraga ainult neli troikarakendit. Selle piiranguga soovitakse vältida kokkupõrkeid ja muid ebameeldivusi.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Võidusõidu ajal riietuvad troikajuht ja ta kaks abilist spetsiaalsetesse võidusõidukombinesoonidesse, peas on neil kiivrid ja jalas mugavad jalatsid. Võidusõidu ajal peab ekipaažis olema troikajuht ja tema kaks abilist&lt;ref&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова.А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6&lt;/ref&gt;. Võidusõidu reeglid näevad ette seda, et troikajuht juhib loogahobust ja tema abilised kes istuvad tagaistmel juhivad pikkade ohjadega priipassihobuseid. Piitsa võib kasutada ainult troikajuht.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt;

== Troika väljaõpetamine == 
=== Traavlite valik ===
Hobused rakendatakse troika rakendisse ainult alates 4.–5. eluaastast. Sest sellises vanuses on traavleid juba treenitud ja katsetatud hipodroomidel [[võidusõidukaarik]]u (Eesti traavisportlaste žargoonis nimetatakse võidusõidukaarikut traavlikäruks) ees ning loogarakendis (Venemaa autorid nimetavad loogarakendid Vene rakendiks)&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Troikad mille eesmärk on sport, seal valitakse hobused nõnda, et nad oleksid sama stiili. See tähendab seda et hobused valitakse troikarakendisse nõnda, et nad oleksid enamvähem ühte värvi ja suurusega. Ning vanus oleks ka enamvähem samasugune. Tähtis on see, et troikas olevatel hobustel oleks omavahel hea läbisaamine&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. 

=== Esimest korda troika rakendis ===
Enne troikarakendisse panekut priipassi hobuseid [[Kordetamine|kordestatakse]] või õpetatakse töötama saduldatuna, nii et hobune on rakendatud troika sorirakmetesse. Seda tehakse selleks, et priipassihobune harjuks rakmetega&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Enne troika rakendisse panekut hobuseid harjutatakse loogakelladega ja kuljuste helinaga. Ning hobuseid harjutatakse voogavate ja lipendavate erivärviliste troika kaunistus lintidega. Ja harjutatakse vilega ning hõigetega toime tulema. Alguses rakendatakse hobused üheviisi rakendisse ja hobused töötavad eraldi, kuid üksteise lähedal &lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Enne seda, kui hobused pannakse kõik korraga Vene troika rakendisse, peab kutsar olema veendunud, et loogahobuse valik on õige. Selleks rakendab ta loogahobuseks valitud hobuse saani või [[Tarantass|tarantassi]] ette ja sõidab temaga ühe nädala või kaks nädalat. Sõita tuleb loogahobusega eri allüüre&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;.

Esimest korda kolme hobuse rakendamisel troika rakendisse väsitatakse loogahobust natukene aega ekipaaži ees sõites. Aga priipassi hobuseid kordestatakse pool tundi, ajades neid ringi joostes [[Traav|traavi]] ja [[Galopp|galoppi]]. Seda tehakse selleks, et nad poleks rakendisse paneku ajal väga tulised ja närvilised. Ja seejärel rakendatakse nad ettevaatlikult troikarakendisse. Seejärel võtab kutsar loogahobuse ja priipassi hobuste ohjad kätte. Priipassi hobuseid võivad juhtida ka kaks ekipaaži istunud abilist – kumbki juhib omapoolset priipassi hobust. Abilised, kui nad ei istu veel kutsari taga, võivad joosta priipassi hobuste kõrval, ja kui näevad et kõik on korras, istuvad ekipaaži&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. 

== Troika Venemaa kultuuriloos ==

=== Troika Vene Keisririigi kultuuris ===
Kihutavast Vene troikast sai Venemaa kultuuri sümbol tänu [[Ukraina]] päritolule [[Venemaa|Vene]] kirjanikule [[Nikolai Gogol]]ile. Sest Vene troikaga sõitis Nikolai Gogoli raamatu &quot;Surnud hinged&quot; peategelane, endine maksuametnik ja kolleegiuminõunik Pavel Ivanovitš Tšitšikov&lt;ref&gt;https://sirp.ee/s1-artiklid/film/vene-telesarjad-s-naga-sirbis-xii/&lt;/ref&gt; (''Павел Иванович Чичиков'').&lt;ref&gt;https://dzen.ru/a/Yv3og_6uHT-p_fs_&lt;/ref&gt; Kuulsaks on saanud sellest raamatust pärit järgmine [[Eshatoloogia|eshatoloogiline]]&lt;ref name=&quot;ReferenceG&quot;&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=AKlooming202305.2.14&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt; Vene troika kirjeldus: 

:''&quot;Eh, troika''',''' linnutiivuline troika''',''' kes on su välja mõelnud? Teadagi, ainult elavaloomulise rahva juures sa võisidki sündida, sellel maal, mis ei armasta nalja heita, vaid on enese avara lagendikuna üle poole maailma välja sirutanud, ja mine katsu lugeda tema versti. . . Kas mitte sinagi, Venemaa, ei torma nii nagu nobe, kinnipüüdmatu troika? Venemaa, kuhu sa ometi kihutad''&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=kommunismikoitvaikem19590331.2.46&amp;srpos=4&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+gogol------------&lt;/ref&gt;''? Vasta! Ta ei vasta. Imekaunilt tiliseb aisakell; mühiseb ja muutub tuuleks tükkideks rebitud õhk; lendab mööda kõik, mis maailmas iganes on, ja kõõrdi vaadates astuvad eest kõrvale ning annavad talle teed teised rahvad ja riigid&lt;ref name=&quot;ReferenceG&quot; /&gt;.&quot;''

Troika oli Vene Keisririigis 19 saj II poolel populaarne motiiv, sest sel ajal toimus ka Venemaal tööstusrevolutsioon, mis võimaldas troika [[Motiiv|motiiviga]] trükiseid tuhandetes eksemplarides [[Tiraaž|tiražeerida]]. 1860 aastatel hakkasid Peterburi ja Moskva fotograafid valmistama piltpostkaarte mille sarja nimeks oli &quot;Vene tüübid&quot; (vene keeles “''Русские типы“'')&lt;ref&gt;https://www.stena.ee/blog/russkie-tipy-xix-veka-prostoj-lyud-moskvy-i-peterburga-foto&lt;/ref&gt;, kus kujutati ka Vene troikasid koos troikajuhtidega&lt;ref&gt;https://etoretro.ru/pic134350.htm&lt;/ref&gt;. 

19. sajandil ja 20. sajandi alguses loodi Vene Keisririigi intelligentsi poolt umbes sadakond [[Romanss|romanssi]] Vene troikadest ja postipoistest.&lt;ref name=&quot;iraklii-lu&quot;&gt;Ираклий Луарсабович Андроников. &quot;К музыке. Собрание устных рассказов&quot; Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0&lt;/ref&gt; Need laulud ja romansid said Vene Keisririigis niivõrd populaarseks, et rahvas hakkas neid pidama Vene [[rahvalaul]]udeks.&lt;ref name=&quot;iraklii-lu&quot; /&gt; Ka Nõukogude Liidu [[vinüülplaat]]idel vaikiti üpristihti maha, nende Vene troika teemaliste romansside sõnade ja muusika autorid. 

Tänu sellele et troika on väga efektne visuaalina, kasutati Vene Keisririigis väga laialdaselt Vene troika motiivi kaubandusliku [[reklaam]]i postkaartidel&lt;ref&gt;http://rusacademfilately.ru/article/philately/45279/istoriya-otkritki-reklamnie-otkritki-tovarishchestva-eynem/&lt;/ref&gt; ja plakatitel. Resultaadiks oli see, et tol ajal troika motiiv, ka teatud mõttes [[Kommertsiaalsus|kommertsialiseerus]]. 
[[File:Pyotr Nikolayevich Gruzinsky - Maslenitsa.jpg|pisi|Venemaa Keisririigi aegne [[Pjotr Gruzinski]] maal &quot;Võinädal&quot;: vene talupojad võinädalal troikadega lustimas. Maail on kujutatud tüüpilist Venemaa [[tänavküla]].]]

Troika motiivi kasutati ka laialdaselt Vene rahvalikes [[ristpiste]] tikandites&lt;ref name=&quot;uzory-v-kn&quot;&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;. Näiteks 1886 aastal anti Peterburis V. Banneri kirjastuse poolt välja &quot;Teine käsitöö album&quot; (&quot;''Второй альбом рукоделий''&quot;).&lt;ref name=&quot;uzory-v-kn&quot; /&gt; Milles olid näiteks sellised [[Rahvalik|rahvalikud]] ristpiste mustrid, mis kujutasid lillesid, kukkesid, geomeetrilisi kujundeid jne&lt;ref name=&quot;uzory-v-kn&quot; /&gt;. Ja albumis oli ka muidugi Vene troika motiiviga tikkimise skeem&lt;ref name=&quot;uzory-v-kn&quot; /&gt;. See album sai Vene Keisririigi ajal rahva seas väga populaarseks, sest tikandid olid selles raamatus pärit Venemaa rahvarõivastelt. 

Vene Keisririigis oli 19. sajandil ja 20. sajandi alguses Vene troikat kujutav metallist skulptuurike vägagi populaarne kirjutuslaua kaunistuselement&lt;ref&gt;https://www.muis.ee/museaalview/2375866&lt;/ref&gt;. Selliseid miniplastika vorme armastasid oma kirjutuslaudadele asetada Venemaa aadlikud, kaupmehed, intelligents ja riigiametnikud. Tuntumaid kunstnike kes valmistas selliseid troika skulptuure Venemaal oli [[Baltisakslased|baltisakslane]] [[Eugen Johann Naps]] (1848 –1917)&lt;ref&gt;https://dc.mus-col.com/the-authors/275/&lt;/ref&gt;.  

Vene Keisririigis valmistasid rahvapärase käsitöö meistrid lastele puidust ja ka savist stiliseeritud Vene troika, teemalisi, [[Mänguasi|mänguasju]]. Troikad ja hobused olid Vene Keisririigis vägagi populaarsed mänguasjade teemad. Sest, mänguasjade eesmärk on lapse ette valmistamine, täiskasvanu eaks, kui ta hakkab sotsiaalselt ja majanduslikult, end teostama, teatud ametis, -Vene Keisririigis olid enamik [[Agraarühiskond|agraarühiskondliku]] küla ja ka osaliselt linna ameteid seotud hobustega. 

=== Troika Nõukogude Liidu kultuuris ===
Nõukogude Liidu kultuuriruumis oli helehallide Orlovi traavlitega troika rituaalsete tegelaskujude [[Näärivana]] ja tema abilise [[Lumehelbeke|Lumehelbekese]] (ka Snegurotška) sõiduvahend&lt;ref name=&quot;kultura&quot; /&gt;. Esimene kujutis Nõukogude Liidus, kus on Näärivana Vene troika saanis, pärineb aastast 1948. Ja selleks trükiseks on 1948 uusaasta peokutse pileti trükis. Sellel trükisel on kujutatud ka tegelaskuju Karu (''Медведь'') juhtimas troikat.&lt;ref name=&quot;novaia-dat&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}&lt;/ref&gt;    

Nõukogude Liidus oli troika, mille saanis istusid näärivana ja Lumehelbeke populaarne [[uusaasta]] õnnitlus [[Postkaart|postkaartide]]&lt;ref&gt;https://www.osta.ee/naarivana-troika-tervikkaart-1981-226167775.html&lt;/ref&gt; ja [[Postmark|postmarkide]] motiiv. Esimese Nõukogude Liidu uusaasta õnnitlus postkaart kus kujutatakse Vene-troika saanis, seisvat näärivana koos punase viisnurgaga nääripeo kuusega pärineb aastast 1959&lt;ref name=&quot;ReferenceH&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}&lt;/ref&gt;, ja selle postkaardi autor oli Jevgenija Venediktovna Paškova-Selivanova&lt;ref name=&quot;novaia-dat&quot; /&gt; (''Евгения Венедиктовна Пашкова-Селиванова, 1917–1971''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Пашкова-Селиванова Евгения Венедиктовна - Электронный архив Фонда Иофе |url=https://arch2.iofe.center/person/29612 |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=arch2.iofe.center }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;). Sellel postkaardil on kujutatud ka stiliseeritud Nõukogude Liidu kosmoseraketti&lt;ref name=&quot;ReferenceH&quot; /&gt;. [[Fail:Почтовая открытка СССР &quot;С Новым годом&quot;, худ. А. Семенов, 1988, лицевая сторона.png|pisi|Nõukogude Liidu postkaart, aastast 1988, &quot;Head uut aastat!&quot;, kunstnik A. Semenov. Selle postkaardi tellimuse number Nõukogude Liidus oli 2326. ja tiraaž oli 10 miljonit eksemplari. ]]    

Nõukogude Liidus oli üks tuntumaid filme, kus oli näha Orlovi traavlitega Vene troikat&lt;ref name=&quot;nekoronova&quot;&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}&lt;/ref&gt;, oli 1964&lt;ref name=&quot;kak-sovets&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм &quot;Морозко&quot; стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}&lt;/ref&gt;. aastal linastanud muinasjutufilm, mille pealkiri on Eesti kultuuriruumis tuntud, kui “Külmataat“&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a. 23 oktoober 1965 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=kommunistvalga19651023.2.22&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; (Venemaal on filmi nimi ''„Морозко“''&lt;ref name=&quot;kak-sovets&quot; /&gt;). Selle filmi [[Filmirežissöör|režissöör]] oli [[Aleksander Rou]] (''Александр Артурович Роу, 1906–1973'').&lt;ref name=&quot;kak-sovets&quot; /&gt; Filmi “Külmataat“ kõige andunumad [[Fänn|fännid]] elasid omaaegses [[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|Tšehhoslovakkias]]-ka praegustes [[Tšehhi|Tšehhis]] ja [[Slovakkia|Slovakkias]], on see film populaarne&lt;ref name=&quot;kak-sovets&quot; /&gt;. Selle filmi jaoks valmistas Orlovi traavlitega troika ette Vladimir Fomin&lt;ref name=&quot;nekoronova&quot; /&gt;. Seoses sellega et selles filmis on ka [[Siga|kodusigadega]] (''Sus domestica'' või ''Sus scrofa domestica'') troika [[stseen]], tuli Vladmir Fominil valmistada ka sigaderakendile väikesed troikarakmed&lt;ref name=&quot;nekoronova&quot; /&gt;...     

Nõukogude Liidus said mütologiseeritud, Näärivana Vene troika Orlovi traavlite nimedeks Detsember (''Декабрь''), Jaanuar (''Январь'') ja Veebruar (''Февраль'')&lt;ref name=&quot;kultura&quot; /&gt;. Näärivana traavlite nimed pärinesid 1982&lt;ref name=&quot;istoriia-s&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}&lt;/ref&gt; aasta muusika-komöödia filmist “Tšarodei“ (vene keeles ''Чародеи'')&lt;ref name=&quot;kultura&quot; /&gt;, pärit laulust “Kolm valget hobust“ (''„Три белых коня“'')&lt;ref name=&quot;istoriia-s&quot; /&gt;. Selle laulu sõnade autor oli poeet [[Leonid Derbenjov]] (''Леони́д Петро́вич Дербенёв, 1931–1995'')&lt;ref name=&quot;istoriia-s&quot; /&gt;, aga viisi kirjutas sellele laulule helilooja [[Jevgeni Krõlatov]] (''Евгений Павлович Крылатов,'' ''1934–2019'').&lt;ref name=&quot;istoriia-s&quot; /&gt;   

=== Troika tänapäeva Vene Föderatsiooni kultuuris ===
Troika, Näärivana ja Lumehelbeke, on ka kaasaegsel Venemaal jäänud lahutamatuteks tegelaskujudeks, venemaalaste uusaasta pidude elementidena. Moskvas tegutseb ka “Orlovi traavli ja Vene troika muuseum“ (vene keeles ''Музей Орловского рысака и Русской Тройки'')&lt;ref&gt;http://museum-trotter.ru/&lt;/ref&gt;. Aga tänapäeval võib näha Moskva hipodroomil ja muudel Moskvas toimuvatel hobušõudel Venemaa kõige ilusamaid Vene troikasid, sest Moskvasse tuuakse kokku Venemaa kõige esinduslikumad Vene troika rakendid.  [[Fail:Ramenskoye racecourse 2024-07 1721496720.jpg|pisi|“Orlovi traavli ja Vene troika muuseumi“, Orlovi traavlitega Vene troika, tegemas [[Ramenskoje|Ramenskoe]] hipodroomil, demonstratsioon sõitu. Pildil, on tegu 21. saj pärineva Vene troika [[Replika|replikaga]], mis jäljendab Vene Keisririigi lõpuepohhi Vene troika rakmeid ja troikakutsari ning reisija riietust.]]

=== Troika Venemaa kommenteeritud anekdootides ===

==== Vene Keisririigi aegne troikaanekdoot ====
19. sajandi II poolel oli Moskvas populaarne järgmine poliitiline [[anekdoot]]&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot;&gt;Михаил Вострышев. &quot;Москва разгульная&quot;, Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0&lt;/ref&gt;. Selle anekdoodi puhul peab arvestama seda, et vene keeles kasutatakse sõnade “hobusõidukis reisija“, tähenduses sõna “''седок''“.

:''&quot;VOORIMEES. Sellepärast et te, härra, sõidate linnavalitsusest, julgen ma teilt küsida: Mille pärast soovitakse linnavalitsusse panda veel kümnes liige&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;?''
:''HOBUSÕIDUKIS REISIJA. Kuidas, milleks? No, näiteks, sul on raske koorem ja sa näed et troika vaevu-vaevu (jeeli-jeeli) jöntsib. Arusaadav, et kui on võimalus, siis sa rakendad veel ühe priipassihobuse abiks. Kas, ei ole nii&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;?''
:''VOORIMEES. Ei, mitte nii&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;.''
:''HOBUSÕIDUKIS REISIA. Mida sa siis teed&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;?''
:''VOORIMEES. Loogahobuse vahetan välja- nii on odavam ja kindlam&quot;.''&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;

==== Nõukogude Liidu aegne troikaanekdoot ====
“Maisi“ all mõeldakse anekdoodis [[Nikita Hruštšov]]i, kes Nõukogude Liidus kampaaniate korras populariseeris [[Harilik mais|hariliku maisi]] kasvatust. “Tatra“ all mõeldakse anekdoodis [[Nõukogude Liidu marssal|marssal]] [[Andrei Gretško|Andrei Gretškot]], kes oli aastatel 1967–1976 [[NSV Liidu Kaitseministeerium|NSV Liidu kaitseminister]].-sest tema perekonna nimi tähendab vene keeles [[Harilik tatar|hariliku tatart]].

:''&quot;[[Leonid Brežnev|Brežnevi]] ajal oli kaitseministriks Gretško. Linnast väljas peeti tema jaoks troikat ja saani [[Harilik ilves|ilvesenahkadest]] [[Tekk|tekiga]]. Armees räägiti: “Elasime maisi üle, elame ka tatra üle&lt;ref&gt;Juri Borev. &quot;Kurjast võimust vaevatud&quot;. Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1&lt;/ref&gt;.“''

== Troika Eestis ==
[[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaa kubermangude]] postijaamades olid ka kasutuses kibitkad ja postisaanid. Postisaanid olid ka postijaamdes kasutusel reisijate veol ja selle ette rakendati kolm hobust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2007-11-24 |pealkiri=Täna räägime postipoistest ja -jaamadest |url=https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest |vaadatud=2026-04-06 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt; Kibitkasse võis võta kaks kuni kolm reisijat ja postivankrisse kuni neli reisijat ning postisaani võis võta ka kuni neli reisijat&lt;ref name=&quot;ReferenceI&quot;&gt;https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest&lt;/ref&gt;. Postisaanid olid kas kinnised või lahtised&lt;ref name=&quot;ReferenceI&quot; /&gt;. 

[[Walter Dehio]] (1898–1988) kirjeldab oma raamatus &quot;Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas&quot; Vene keisririigi aegsel [[Tallinna–Peterburi postimaantee|Tallinna–Peterburi postimaanteel]] toimunud troikadega kauba vedu järgmiselt&lt;ref name=&quot;walter-deh&quot;&gt;Walter Dehio. &quot;Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas.&quot; Tallinn. kirjastus Argo, 2021 ISBN 978-9949-688-44-9&lt;/ref&gt;: 

:''&quot;Peenemad toidu- ja luksuskaubad, mida Eestis ei toodetud, toodi sisse Peterburist, Moskvast või välismaalt. [[Erhard Arnold Julius Dehio|Erhard Dehio]] ülestähendustes on kirjas, et 1860. aastal käis koguni [[Flensburg|Flensburgist]] Tallinna regulaarselt purjekas, pardal värsked [[austrid]], mis läksid gurmaanide seas ülihästi müügiks. Ka [[Apelsin|apelsinid]] toodi kiire [[Taani]] purjekaga kohale ja enne [[Balti raudtee|Peterburi raudtee]] avamist saadeti neid talvel külma eest [[Vilt|viltkatetesse]] pakitud kastides kolmehobuserakendite ehk troikadega Peterburi''&lt;ref name=&quot;walter-deh&quot; /&gt;''.&quot;''

1893. aasta 7. juulil ilmunud ''Лифляндские губернские въедомости'', mille number oli 74, mainib troikat seoses sellega, et lehes avaldati vene, saksa ja eesti keeles [[Tartu]] linna [[Voorimees|voorimeestele]] esitatud uued nõuded&lt;ref name=&quot;dea&quot;&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=livzeitung18930707.2.6&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt;. Lehe eestikeelses osas kandsid nõuded pealkirja: &quot;''Reeglid Jurjewa linna woorimeestele''&quot;. Sõna &quot;troika&quot; esineb voorimeestele esitatud nõuete kolmandas punktis&lt;ref name=&quot;dea&quot; /&gt;: 

:''&quot;3) Kutsar sab politseist sõidokarti; ühhe hobuse woorimehed ei tohi, kahhe hobuste troskadega sõita, aga kahe hobuse woorimeestel on kül se õigus, kaa ühe hobuse [[Troska|troskat]] sõitma sada. Kutsarid kes troikasid ja suurembad sõidud söidawad peawad kaa Politseist endale sõidu karti muretsema.&quot;&lt;ref name=&quot;dea&quot; /&gt;''

[[Baltisakslased|Baltisaksa]] üliõpilase [[Clas von Ramm]]i (1864-1920) mälestustes meenutatakse [[Venemaa Keisririik|Vene keisririigi]] aegse [[Tartu Ülikool]]i baltisaksa üliõpilaste [[talv|talviseid]] troikasõite järgmiselt: „Uljaid saanisõite troikaga mööda [[Emajõgi|Emajõge]] kihutades.&quot;&lt;ref&gt;https://keeljakirjandus.ee/wp-content/uploads/2019/11/RBender3_14.pdf&lt;/ref&gt; 

Aga näiteks [[Siegfried von Vegesack|Siegfried Von Vegesack]] (1888-1974) kirjeldab raamatus &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust&quot; Tartu ülikooli baltisaksa tudengite talviseid Vene troika sõite järgmiselt:&lt;ref&gt;Siegfried von Vegesack. &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust &quot;. Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9&lt;/ref&gt;

:''''[[Tekkel|Värvitekkel]] valitses linna ja selle uhked kandjad tundsid end looduse isandatena. Minagi kandsin toona [[Värvid|punarohevalget]] [[Korporatsioon Livonia|Livonia]] teklit ja olin selle üle päris uhke. Küll sai kihutatud kahehobusevoorimehega mööda [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tänava]]&lt;nowiki/&gt;t, et end oma äsja saadud [[Värvid|värvides]] „imestavale rahvale” näidata; sai sõidetud lippude lehvides, hobustel punarohevalged suletutid kaunistuseks küljes, linnast välja, et seal mõnes [[Kõrts|kõrtsis]], [[Keeri|Keeril]], [[Vasula|Vasulas]], [[Haaslava|Haaslavas]] või [[Pühajärve|Pühajärvel]] [[Üliõpilaskorporatsioon|korporatsiooni]] aastapäeva tähistada; talvel sai tuisatud kuljuste kõlinal troikaga mööda Emajõe [[Jää|jääd]] [[Kvissentali]], [[Lemmatsi|Lemmatsisse]] või [[Jänese kõrts|Jänese kõrtsi]] – teiste sõnadega tundsime end kui mitte looduse isandatena, siis vähemalt selle väikese linna piiramatute valitsejatena, mis sest, et tavaliselt polnud taskus muud kui maksmata arved''.&quot;&lt;ref&gt;Siegfried von Vegesack. &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust &quot;. Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9&lt;/ref&gt;

:''''Ilmselt ma ei liialda, kui väidan, et vaevalt oli kuskil mujal nii üksmeelset, võib-olla isegi nii ülemeelikut tudengielu kui vanas Tartus. Peale arvukate [[Ball|eraballide]] ja [[Heategevus|heategevusürituste]] olid kuulsad [[Bürgermusse|Musse]] ja ballid, harrastusteatrite etendused, [[Jahipidamine|jahikäigud]] ja marulised [[Pulmad|pulmapeod]] ümbruskaudsetes [[Mõis|mõisates]] – viimased kestsid vähemalt kolm päeva ja meid tudengeid kutsuti sinna alati [[Kaksteist|tosinate]] viisi tantsupartneriteks. Või siis korraldati Emajõe jääl noorte daamide seltsis troikasõite või sõideti kahekesi [[Saan|saanis]] läbi lumme mattunud metsade – isegi [[Kuuvalgus|kuuvalgel]]!&quot;''&lt;ref&gt;Siegfried von Vegesack. &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust &quot;. Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9&lt;/ref&gt;

Vene keisririigi ajal oli troikadega sõitmine moes, näiteks Tartu voorimees hüüdnimega Vana Naelapea võis korraga välja panna kolm või neli troikat.&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=tartumaateataja19400807.1.8&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt;

[[Petserimaa]]l sõideti troikadega kuni 1940. aastani [[Petseri]] linnas [[võinädal]]al – kuni tolle ajani kuulus troikadega sõitmine võinädalal petserimaalaste võinädala tähistamise kultuuri juurde.&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=uuseesti19400206.2.104&amp;srpos=1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+petserimaa------------ &lt;/ref&gt; Petseri linnas sõitsid võinädalal hobusaanidega noored poisid ja tüdrukud.&lt;ref name=&quot;uus-eesti&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Uus Eesti 6 veebruar 1940 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=uuseesti19400206.2.104&amp;srpos=1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-troika+petserimaa------------ |vaadatud=2024-08-12 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; Petserimaal oli levinud rahvapärimus, et mida pikemad sõidud tehti hobustega võinädalal, seda pikemaks kasvab suvel põllupeal [[harilik lina]].&lt;ref name=&quot;uus-eesti&quot; /&gt; 

1983. aastal, kui tähistati [[Tallinna Hipodroom|Tallinna hipodroomi]] 60. aastapäeva, demonstreeriti hipodroomi juubelipidustustel kolme pruuni&lt;ref name=&quot;oma-hobu-v&quot;&gt;Oma Hobu, veebruar, nr 1 (52) 2012 aasta, Tallinna hipodroomi lugu&lt;/ref&gt; traavli täkuga&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sirpjavasar19830909.1.5&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt; klassikalist troikat&lt;ref name=&quot;oma-hobu-v&quot; /&gt;. Kui 2006. aasta 18. juunil tähistati [[Tori Hobusekasvandus|Tori hobusekasvanduse]] 150. aastapäeva, siis seal näidati ka troikat,&lt;ref&gt;https://epl.delfi.ee/kultuur/tori-hobusekasvandus-8212-150?id=51042226&lt;/ref&gt; mille ette olid rakendatud [[Eesti hobune|Eesti hobused]]. 

21. sajandil on Eestis Vene troika sõidu kultuur väljasurnud. Väljasurmise põhjusteks on 20. sajandil toimunud Nõukogude Liidu okupatsioon, mille tulemusena [[Nõukogude Liit]] eemaldas Eestilt Petseri maakonna alad. Ka Petserimaad tabas pärast Teist maailmasõda [[kollektiviseerimine]], ning [[Sovetiseerimine|sovetlik]] religioonivastane poliitika, mis hävitas praktiliselt [[Setod|seto]] ja ka selle piirkonna vene talukultuuri ning [[Õigeusk|õigeusu]] kalendrit jälginud Petseri linna kultuuri. 20. sajandil tabas Eestit ka baltisaksa kultuuri hääbumine, mille tõttu hääbus baltisaksa mõisakultuur ja kõik need eeltoodud tegurid tekitasid Eestis Vene troika kultuuri hääbumise. 
[[Pilt:Hoffmann saanisõit.jpg|pisi|Baltisaksa kunstniku [[Oskar Hoffmann|Oskar Georg Adolf Hoffmanni]] pilt &quot;Saanisõit&quot;. Troikat juhtiva postipoisi müts on tüüpiline Venemaa Keisririigi aja postipoisi punase ülaosaga müts]]

=== Varia ===

Eesti NSV-s valmistas [[Liviko]] [[Viin (jook)|viina]] Sibirskaja vodka (''Сибирская водка'' – 'Siberi viin'). Viin oli 45% ja pudel pooleliitrine. Viinapudeli etikett oli venekeelne. Etiketil oli kujutatud talvist Vene troikat kihutamas majade taustal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191027151033/https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |arhiivimisaeg=2019-10-27 |vaadatud=2019-10-27}}&lt;/ref&gt;  

== Vaata ka ==
* [[Orlovi traavel]]
* [[Eesti hobune]]
* [[Orlov]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;p7pnI&quot;&gt;Александр Николаевич Вигилев. &quot;История отечественной почты&quot; (Вторая часть). Издательство Связь,1979&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nGKIA&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Поддужный колокольчик&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 7, 1982 год, издательство Правда&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PrgYv&quot;&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики&quot; издательство Серебряный век 2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qhYhf&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Поддужный колокольчик&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GsBnG&quot;&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики&quot;. издательство Серебряный век 2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot;&gt;Татьяна Константиновна Ливанова. &quot;Лошади&quot;. издательство Астрель, 2004&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;evckv&quot;&gt;А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. издательство Аквариум Принт, 2015&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1sjNT&quot;&gt;Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;j5Ho4&quot;&gt;Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. издательство АСТ-ПРЕСС СКД,2003&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot;&gt;. Ганулич, А. М. ПолзуноваА. А. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot; издательство Аквариум Принт, 2016&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* Татьяна Константиновна Ливанова. &quot;Лошади&quot;. Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8
* Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6
* А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6
* А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2
* А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Бега и Рысаки. История и современность&quot; Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6
* В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. &quot;Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников&quot; Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0
* А. К. Ганулич. &quot;Слышен звон бубенцов издалека…&quot;. Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X
* Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1
* Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2008, ISBN 978-5-902238-42-3
* Публ. и авт. вступ. ст. О. В. Фомина &quot;Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова&quot;. Москва: издательство Грифон, 2014, ISBN 978-5-98862-163-8
* Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. &quot;Коневодство. Справочник&quot;. Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7
* Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. &quot;Большой филателистический словарь&quot;. Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2
* Шангина Изабелла Иосифовна. &quot;Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь&quot;. Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00337-x
* Шангина Изабелла Иосифовна, &quot;Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия&quot;. Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00650-6
* Надежда Рычкова, Вера Комарова, &quot;Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами&quot;. Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8
* Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. &quot;Колокола: История и современность&quot;. Москва: издательство Наука, 1985
* Александр Николаевич Вигилев. &quot;История отечественной почты&quot; (Вторая часть). Москва: издательство Связь, 1979
* Игорь Бобылев. &quot;Ветер в гриве. Horses&quot;. Москва: издательство Планета. 1976
* А. К. Ганулич. &quot;Поддужный колокольчик&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263
* Ираклий Луарсабович Андроников. &quot;К музыке. Собрание устных рассказов&quot; Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0
* А. К. Ганулич. &quot;Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263
* Михаил Вострышев. &quot;Москва разгульная&quot;, Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0
* Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8
* Walter Dehio. &quot;Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas.&quot; Tallinn. kirjastus Argo, 2021 ISBN 978-9949-688-44-9
* Juri Borev. &quot;Kurjast võimust vaevatud&quot;. Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1
* Siegfried von Vegesack. &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust &quot;. Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9

[[Kategooria:Sõidukid]]
[[Kategooria:Venemaa kultuur]]
[[Kategooria:Etnograafia]]</text>
      <sha1>rvphq9kg0vqg1hz4ea1tyzevg58o0l0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260784</id>
      <parentid>7260726</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T06:30:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-49839-29</username>
        <id>237576</id>
      </contributor>
      <origin>7260784</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="89959" sha1="b7d76b7z1gbpqghlx4j75c64m0ys2um" xml:space="preserve">{{viita}}
{{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}}

'''Troika''' ja ka '''Vene troika''' (vene keeles ''Русская тройка'') on [[Venemaa]]l ja selle lähikonnas kasutuses olev kolme hobuserakend. Klassikaline Vene troika on maailmas ainuke [[Allüür|mitmeallüürne]] rakend. Troika loogahobune (vene keeles ''коренник'') paikneb troika rakendis keskel. Troikarakendis peab loogahobune jooksma täpset ja kiiret [[traav]]i. Troikarakendis nimetatakse loogahobuse kõrval olevaid hobuseid priipassihobusteks (vene keeles ''пристяжные''). Priipassihobused peavad troikarakendis jooksma [[Galopp|galoppi]].  

Troikarakendi loogahobune rakendatakse [[Aisad|ais]]ade ja [[rangid]]ega, priipassihobused rangide või [[sori]]dega. Eelistakse sorirakendeid, sest sorid annavad priipassi hobustele dekoratiivsuse. Priipassihobused rakendatakse saani või suvise neljarattalise loomveoki ette [[treng|trengide]] ja [[kolk]]ide abil.  

== Ajalugu ==
=== Narva ja Peterburi vaheline postitee ===
[[Pilt:Orlowski podrozny.jpg|pisi|[[Aleksandr Orlovski]]. &quot;Reisija [[kibitka]]s&quot;. Litograafia, 1819]]
[[Narva]] ja [[Peterburi]] vaheline postitee oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] esimene regulaarposti näidispostiliin. Seoses sellega koostas Narva posti peajärelevaataja, [[polkovnik]] A. M. Volkov 3. novembril 1770&lt;ref name=&quot;p7pnI&quot; /&gt; järgmise dokumendi: &quot;Расписание в какое время по скольку почтовых лошадей в упряжки брать проезжающим по Нарвской дороге по новоучрежденным почтовым станам&quot; ('sõidu plaan, mis ajal mitu postihobust rakendisse võtta, mis sõidavad Narva maanteel vastasutatud postijaamade kaudu'). See nägi ette, et talveperioodil (1. detsembrist kuni 15. märtsini) ja suveperioodil (15. maist kuni 15. septembrini) oli ühele või kahele reisijale ette nähtud posti[[kibitka]] ette rakendada kaks hobust, kolmele reisijale aga kolm hobust. Ülejäänud aastaaegadel oli ette nähtud ühele reisijale kaks hobust ja kahele reisijale kolm hobust ning kolmele reisijale neli hobust &lt;ref name=&quot;p7pnI&quot; /&gt;. Peterburi ja Narva vahelise postitee kohta käiv dokument on esimene Venemaa keisririigi postialane dokument, kus lubatakse postiveoks kolm hobust ette rakendada. Hobused rakendati postikibitka ette järgmiselt: keskele loogahobune ja tema kõrvale priipassihobused. Nii sündiski klassikaline Vene troika.&lt;ref name=&quot;nGKIA&quot; /&gt;

=== Troikast kui Venemaa Keisririigi peamisest postiveo vahendist ===
Troikarakendist kujunes Venemaa keisririigi [[feldjääger|feldjäägrite]] ja postikullerite sõiduvahend, kellel oli vaja kiiresti postisaadetis adressaadini viia. Esialgu sõideti troikadega [[Peterburi]]st [[Tsarskoje Selo]]sse ja [[Narva]], aga edaspidi jõudis troikasõit inimeste igapäevaellu.&lt;ref name=&quot;PrgYv&quot; /&gt;Termin &quot;troika&quot; võeti Venemaa keisririigi postidokumentides kasutusele 1807. aastal.&lt;ref name=&quot;qhYhf&quot; /&gt; 1808. aastal laiendati Narva ja Peterburi vahelise postitee kohta käivat dokumenti sättega, kui palju hobuseid võtta rakendisse kõikidele Vene keisririigi postitraktidele.&lt;ref name=&quot;shangina-i&quot;&gt;Шангина Изабелла Иосифовна. &quot;Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь&quot;. Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003 ISBN 5-352-00337-Х&lt;/ref&gt; [[Postipoiss|Postipoisid]] sõitsid troikadega suhteliselt kiiresti. Venemaa keisririigis oli postiveoreeglites ette nähtud troika keskmine kiirus postiteedel: sügisel kaheksa [[Verst|versta]] tunnis, kevadel kümme versta tunnis, aga talvel, kui troikarakendit kasutati [[saan]]i ees, kaksteist versta tunnis. Need kiiruse piirangud ei kehtinud feldjäägritele ja kulleritele, nemad võisid kihutada nii kiiresti, kui võimalik&lt;ref name=&quot;GsBnG&quot; /&gt;. [[Aleksandr Puškin]]i andmetel võis väga hea ja kiire troika arendada kiirust 45 kilomeetrit tunnis ja vahel rohkemgi.&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot; /&gt; Muidugi ei jõua ükski troika pidevalt sellist maksimaalset kiirust hoida, aga lühikest aega võib see sõitjatele anda sellise tunde, et troika &quot;lendab&quot; teel – sellest on tulnudki [[Nikolai Gogol]]i poolt vene keeles kasutusele võetud troika kirjanduslik nimetus &quot;troikalind&quot;.

Troikadega sõit muutus Venemaal väga populaarseks – troikadega sõitsid riigiametnikud, eraisikud ja kõik, kes hindasid kiiret sõitu. Aga lõpuks tekitas see Venemaa teedel paraja segaduse, [[postijaam]]ade ülemad ja personal ei saanud enam aru, kas maanteel sõidab kulleritroika või teeb kohalik mõisnik oma isikliku troikaga lõbusõitu. Nimelt oli probleemiks see, et kõik ühiskonnakihid soovisid sõita loogakelladega kaunistatud hoburakenditega.

Selleks, et olukorda kontrolli alla saada, võttis [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat]] 18. detsembril 1836 vastu seaduse, et postiveokid varustatakse alates 1837. aastast loogakelladega ja eraisikutel keelatakse loogakellade kasutamine. Selle seaduse järgi kohustati eraisikuid vabastama tee postiveokile ning hoidma end teepeenra parempoolsele küljel.&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Слышен звон бубенцов издалека…&quot;. издательство Советская Россия, 1990&lt;/ref&gt;

Venemaa keisririigis rajati [[Postijaam|postijaamade]] hooned [[klassitsism]]iajastul, lähtudes ülevenemaalistest tüüpfassaadidest. Selliseid hooneid leidub ka Eestis, sest [[Balti kubermangud|Balti kubermange]] läbis Venemaa keisririigi suur postitee ehk Miitavi–Riia–Peterburi postitee pikkusega 335 versta. Sellel teel oli 17 postijaama. [[Pilt:Nikolai Sverchkov - Troika (5).jpg|pisi|Postitroika]]

Postitroikade rakendites olid levinumateks hobusteks [[:ru:Вятская_лошадь|Vjatka tõugu]] hobused. Rikkad mõisnikud ja kaupmehed eelistasid troikarakendis suursuguseid [[Orlovi traavel|Orlovi traavleid]].

Postijaamas teenindati eelisjärjekorras feldjäägreid ja postikullereid. Hobuseid anti reisijatele vastavalt sellele, missugune oli nende ühiskondlik positsioon, kõik olenes inimese seisusest, mille määratles [[Teenistusastmete tabel]].&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt; Näiteks 1. klass kuuluv [[Kindralfeldmarssal (Venemaa)|kindralfeldmarssal]] (''Генерал-фельдмаршал''), ja kantsler (''Канцлер''), ning teised 1. klassi kuuluvad isikud võisid võta vastavalt oma vajadustele postijaamast 20 hobust&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;.  2. klassi kuuluvad isikud, nagu näiteks [[tõeline salanõunik]] (''Действительный тайный советник''), võisid postijaamast võta 15 hobust ja 3. klassi kuluvad isikud võisid võta 12 hobust&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. Kolmandasse klassi kuulusid näiteks [[salanõunik]] (''Тайный советник; alates 1724'') ja [[kindralleitnant]] (''Генерал-лейтенант; kuni 1741 ja alates 1796'') ning [[viitseadmiral]] (''Вице-адмирал'')&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. Seevastu näiteks 9. klassist kuni 14. klassi kuuluvad persoonid võisid võtta ainult kolm hobust&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. Seega Vene troikadega sõitsid näiteks postitraktidel,  [[kapten|jalaväe kapten]] (''Капитан в пехоте; 1722–1884''), ja [[titulaarnõunik]] (''Титулярный советник'')&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. Aga lõpetuseks isikud kes kuulusid alates 13. klassi, neile lubati võta postijaamades ainult 2 hobust&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. 

Postitroikade hiilgeaja lõpetas Venemaal [[raudtee]]de ehitamine, mis viis selleni, et paljud postijaamad suleti ning postijaamapidajad ja postipoisid kaotasid oma igapäevase töö. Paljud postipoisid ehk venepäraselt ''jamžik''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;id suundusid linnadesse, kus vajati iga päev [[Voorimees|voorimehi]]. Aga osa endiseid postipoisse sulandus pärast postijaamade sulgemist [[Talupoeg|talupoegkonna]] hulka.

=== Troikad 19. sajandi II poole ja 20. sajandi alguse Vene Keisririigis ===
[[Pilt:Horse drawn sledge, in Russia LCCN2001705701.tif|pisi|Venemaa keisririigi aegne foto: paraadtroikarakmetega esinduslik troika hoovis]]

Seoses massilise raudteede rajamisega kaotas loogakellade kasutamise piirang oma tähtsuse ja eraisikud hakkasid oma troikade lookadele kinnitama loogakellasid. Troika [[traavel|traavlite]] kaela riputati [[kuljus]]ed. Kuljused olid levinud sellepärast, et kuljustele ei rakendunud riiklikud kasutuspiirangud. Sellel ajastul kujunes troikast niinimetatud ''ямская гармонь'', mida võiks eesti keelde tõlkida kui 'postipoisi [[karmoška]]' – rikkalikult kuljuste ja loogakelladega ehitud paraadrakmetes troika. 19. sajandi lõpus lõppes postiteedel hobustega posti ja reisijate vedu&lt;ref name=&quot;shangina-i&quot; /&gt;. Troikasid hakati kasutama rikaste linlaste ja mõisnike sõidutamisel võinädalal ja muudel talvistel rahvaürituste rongkäikudel.&lt;ref name=&quot;shangina-i&quot; /&gt; Vanasti oli Venemaal kombeks, et noored tegid hommikusi [[võinädal]]a, kirikupühadega seotud ja [[Svjatkad|svjatkade]] saanisõite; noored naised võisid sõita pidude ajal saaniga igal ajal, aga abielupaarid ja eriti rikkad talupojad sõitsid pidude ajal saaniga õhtupoolsel ajal.&lt;ref&gt;  Шангина Изабелла Иосифовна, &quot;Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия&quot;  Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003, ISBN: 5-352-00650-6 &lt;/ref&gt;

1911&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot;&gt;Татьяна Константиновна Ливанова. &quot;Лошади&quot;. Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8&lt;/ref&gt;. aasta [[:en:Festival_of_Empire|Festival of Empire]]'l võisid londonlased näha kahte troikarakendit&lt;ref&gt;Игорь Бобылев. &quot;Ветер в гриве. Horses&quot;. Москва: издательство Планета. 1976&lt;/ref&gt;. Üks troikarakend oli helehallide hobustega troika ja teiseks oli ronkmustade hobustega troika.&lt;ref name=&quot;igor-bobyl&quot;&gt;Игорь Бобылев. &quot;Ветер в гриве. Horses&quot;. Москва: издательство  Планета. 1976&lt;/ref&gt;. Londonlastele esitletud troikad oli suurepärased. Helehallide hobustega troika loogahobuseks oli 13 aasta vanune&lt;ref name=&quot;igor-bobyl&quot; /&gt;, Hrenovi hobusekasvanduses sündinud Orlovi traavel Ratnik Turetski (''Ратник Турецкий''), kes oli eelnevalt võitnud võiduajamistel Venemaa keiserliku auhinna&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;ja priipassihobusteks olid streletski tõugu hobused&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. [[London|Londoni]] näitusel sai see troika esimese auhinna&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot; /&gt;. Sellest troikast maalis pildi [[Sergei Vorošilov]] (''Сергей Семёнович Ворошилов'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Praegu võib näha seda pilti [[K. Timirjazevi nimeline Moskva Põllumajanduse Akadeemia|K. Timirjazevi nimelise Moskva Põllumajanduse Akadeemia]] juures olevas Hobusekasvanduse muuseumis&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Aga ronkmustadega hobustega troika loogahobuseks oli Orlovi traavel Mutsii (''Муций'') ja see troika sai Londoni näitusel teise auhinna&lt;ref name=&quot;igor-bobyl&quot; /&gt;. Aga neid kahte troikarakendit pidi Festival of Empire'l näitama külastajate huvi tõttu iga päev, vaatamata sellele et näituse programmis oli ettenähtud see, et troikasid demonstreeritakse ainult üks kord&lt;ref name=&quot;igor-bobyl&quot; /&gt;.

[[Esimene maailmasõda|Esimene Maailmasõda]] ja sellele järgnenud [[Venemaa kodusõda|Venemaa Kodusõda]] vähendas Venemaa külades noorte inimeste hulka ja see aitas sellele kaasa et vene troikade sõidu kultuur hakkas hääbuma.

=== Troikade võiduajamised Venemaa Keisririigis ===
Umbes 200 aastat tagasi hakati [[Peterburi]]s ja [[Moskva]]s korraldama troikade võiduajamisi. Neid korraldati kinnikülmunud jõel ja [[hipodroom]]idel või linnast väljas olevatel aladel 15–45 versta pikkustel distantsidel. 1847. aastal asutati Vene troikade jaoks keiserlik auhind (''Императорский приз'').&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot;&gt;Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6&lt;/ref&gt;
 
2. juulil 1847 toimusid Moskvas [[Hodõnka väli|Hodõnka väljal]] Vene troikade võiduajamised. Selleks puhuks oli Hodõnka väljale maha pandud kolme versta pikkune ringtee. Sellest sündmusest on säilinud V. Kopteva kirjeldus&lt;ref&gt;А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. издательство Аквариум Принт 2015&lt;/ref&gt;:

:''&quot;Peaaegu et iga päev sõitsid ja läksid Moskva elanikud avarale Hodõnka väljale, et imetleda väga häid traavleid, kes kaunilt ja kiirelt kihutasid jooksu ajal. Aga 2. juulil tuli väljale ja sõitis kohale veelgi rohkem uudishimulikke: nad täitsid tihedalt kogu välja, nad ronisid majade katustele, mis asusid raja ääres, ronisid korstnatele, hõivasid tarad, ja kõik nad ootasid üksmeelselt kõrgendatud tähelepanuga rahvalikku vaatemängu – tuliste ja kiirete troikade sõitu. Sõit koosnes üheteistkümnest ringist, see teeb 33 versta. Esimeseks tuli nelja pretendendi hulgast kaupmees Karaulovile kuuluv postitroika, läbides distantsi ajaga 1 tund, 21 minutit ja 11 sekundit.&quot;''

=== Troikad Nõukogude Liidus ===
[[Jossif Stalin|Jossiv Stalini]] valitsemise ajal oli Vene troika kultuur põlu all kui tsarismi ja aadlikultuuri sümbol. Kuid [[Nikita Hruštšov]]&lt;nowiki/&gt;i valitsemise ajal toimunud [[Sulaaeg]], võimaldas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] taaselustada Vene troika kultuuri.

[[Vladimir Fomin|Vladimir Fominiga]] (''Владимир Иванович Фомин, tegelikult sündis 1927 aastal, kuid ametlikesse dokumentidesse pandi aasta 1928–2010'') on seotud Vene troika kultuuri taaselustamine Nõukogude Liidus. 1954. aasta alguses tuli Vladimiri Riikliku Hobusekasvatuse Talli direktor M. A Mogilevkin (''М. А. Могилевкин'') Moskvast koju [[Vladimir]]i lähedal olevasse [[Zakljazmenski]] (''Заклязьменский'') asulasse. Direktor tuli ettepanekuga taastada Vene troika kultuur ja valmistada ette 1955. aastal Moskvas toimuva Üleliidulise Põllumajandusenäituse jaoks ette troikarakend. Sellel ajal olid troikad säilinud võibolla ainult [[Siber|Siberis]], aga Venemaa keskosas oli sellajal troikade kultuur väljasurnud. Direktori meelest oli ainult Vladimir Fomin võimeline troikaga ümber käima. Taastatava Vene troika eeskujuks võeti vanade piltide [[Reproduktsioon|reproduktsioonid]], kus oli kujutatud Vene troikade rakmeid&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Слышен звон бубенцов издалека…&quot;. Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X&lt;/ref&gt; ja hobuserakmete müügikataloog &quot;Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова&quot;. Taastatava Vene troika väljanägemise kiitis heaks Fomini vanaisa.&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt; Vene troika sai valmis, et esineda Moskvas [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus|Üleliidulisel Põllumajandusnäitusel]] ja troikat juhtis Vladimir Fomin. 

1959. aastal kinkis Nikita Hruštšov [[Filantroopia|filantroobile]] ja ettevõtjale, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ohio|Ohio osariigi]] senaatorile&lt;ref name=&quot;ReferenceE&quot;&gt;https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html&lt;/ref&gt; [[Cyrus Stephen Eaton]]ile (1883–1979) Orlovi traavlitega&lt;ref name=&quot;kultura&quot;&gt;https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au&lt;/ref&gt; Vene troika,&lt;ref name=&quot;ReferenceE&quot; /&gt; mille oli välja õpetanud ja treeninud Vladimir Fomin.&lt;ref name=&quot;ReferenceE&quot; /&gt;

1959. aastal tegi Vladimir Fomin Ameerika Ühendriikides ja Euroopa suurlinnades troikaga näidissõite, esinedes [[New York|New Yorgis]], [[Ottawa]]s, [[Leipzig]]is ja [[Budapest]]is.&lt;ref name=&quot;1sjNT&quot; /&gt;
Kümme aastat hiljem esines ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] edukalt enda väljaõpetatud helehallide Orlovi traavlite troikaga. Ajakirjandus nimetas troikat &quot;hallideks liiliateks aasal&quot;&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot; /&gt; ja Fominit Vene troikade kuningaks&lt;ref name=&quot;j5Ho4&quot; /&gt;.

1957. aastal toimuski [[Moskva hipodroom]]il esimene Nõukogude Liidu Vene troikade võiduajamiste tšempionaat. Tšempionaadi võitjaks tuli Moskva hipodroomi troika, mille loogahobuseks oli Nagib (''Нагиб'') ja sõitjaks oli [[Aleksandr Roštšin]]&lt;ref name=&quot;evckv&quot; /&gt; (''Александр Романович Рощин, 1907–1977''). Hipodroomidel nimetatakse kutsarit sõitjaks. Mitte ametlikult kasutatakse Venemaa hipodroomidel ametialases [[žargoon]]is troikasõitja tähenduses, ka nimetust ''troetšnik'' (vene keeles ''Троечник).'' Ka Vene Keisririigis oli kasutuses sõna ''troetšnik.'' Tol ajal tähistati sellise rahva keelse sõnaga, sellist [[Voorimees|voorimeest]] ja [[Kutsar|kutsarit]] ning eelkõige [[Postipoiss|postipoissi]], kel olid head [[Pädevus|pädevused]] Vene troika rakendi juhtimisel.

1958 aastal sai Moskva hipodroomi direktoriks [[Jevgeni Dolmatov]] (''Евгений Николаевич Долматов 1899–1977''), kes viibis aastatel 1937-1940 GULAG is arreteerituna.&lt;ref&gt;https://vgulage.name/authors/dolmatov-evgenij-nikolaevich/&lt;/ref&gt; Tema teeneks on see, et Moskva hipodroomil hakati regulaarselt korraldama traditsionaalseid hobuvõistlusi&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot;&gt;А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2&lt;/ref&gt;. Siia kuulus ka Vene troikade võiduajamiste taaselustamine Nõukogude Liidus&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;. Ja ka [[Tatšanka|tatšankade]] võiduajamiste korraldamine- mille ette oli traditsionaalselt rakendatud neli hobust ning muud etnograafilised hobuvõistlused&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;. Tema initsiatiivi toetas Nõukogude Liidu Põllumajanduse Ministeerium&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;. Tema ettevõtmised Moskva Hipodroomil viisid selleni, et paljudes Nõukogude Liidu hipodroomidel ja riiklikes hobusekasvandustes hakati tegelema regulaarselt Vene troikadega ning tatšanka rakenditega&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;. 

[[Vene NFSV]] hakati korraldama üritusi nimega &quot;Pidu Vene talv&quot;- nendest üritusest pidi kujunema välja [[Sovetiseerimine|sovetlik]] [[Võinädal|Võinädala]] asendus&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot;&gt;Надежда Рычкова, Вера Комарова, &quot;Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами&quot;. Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8&lt;/ref&gt;. Kus müüdi rahvale pannkooke, esinesid folkloori kollektiivid ja ka Vene troikad pidid osalema nende pidustuste teatraalse osana&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;. Esimene &quot;Pidu Vene talv&quot; toimus 1957 aastal [[Sarapul|Sarapuli]] linnas&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;. Aga Moskvas toimus samasugune üritus nimega &quot;Pidu Vene talv&quot;, [[Lužniki staadion|Lužniki staadionil]] 23. veebruaril 1958 aasal&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;. Nendel üritustel said Vene troikadega sõita ainult väljavalitud persoonid, näiteks tööeesrindlased&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt; ja ülejäänud rahvas sai troika sõite ainult pealtvaatajatena jälgida&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;. See eristas neid üritusi Vene Keisririigi aegsest Võinädalast, kus said ka tavalised külaelanikud troikaga sõita&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;.  

1982. aastal esindas [[Essen]]is [[Saksamaa]]l Nõukogude Liitu rahvusvahelisel hobuste müüginäitusel Equitana helehall Moskva hobusekasvanduse troika. Aga loogahobuseks oli Hrenovi hobusekasvanduses sündinud Orlovi traavel Pjostrõi Palas (''Пёстрый Палас'') ja priipassihobusteks terski tõugu hobused&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Vene troika juhiks oli [[Timofei Poljakov]] (''Тимофей Прокопьевич Поляков'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. See troika tunnistati Essenis mitmikrakendite meistriks.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;

1989. aastal esines Essenis hõbehall troika&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Loogahobuseks oli 1983 aastal sündinud Orlovi traavel Valss (''Вальс'') ja kelle vanemateks olid traavlid Lukavõi (''Лукавыи'') ning Vnutška (''Внучка'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Troika priipassi hobusteks olid terski tõugu Tsegel (''Цегель'') ja Tsiemir (''Циэмир'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Selle Vene troika valmistas näituse jaoks ette [[Mihhail Pupko]] (''Михаил Гидальевич Пупко'' ''1933-1995'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Aga sama aasta sügistalvise hooaja rahvusvahelisel hobuste näitusel [[Pariis]]is tekitas see troika suure sensatsiooni – Prantsusmaal nähti esimest korda troikat.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;
=== Troikad tänapäeva Venemaa Föderatsioonis ===
[[Pilt:Troika akron.jpg|pisi|[[Venemaa]] praeguse aja troikarakend. Tegu on Moskvast pärineva troikaga, mis esineb [[Vologda]] hipodroomil]]

1990. aastatel oli [[Venemaa|Venemaa Föderatsioonis]] Orlovi traavlite kasvatuses suur langus.&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot;&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Бега и Рысаки. История и современность&quot; Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6&lt;/ref&gt; Sellel ajal olid Orlovi traavlid väljasuremise äärel&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; ja ka Vene troikade kultuur oli suures kriisis&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. 1997. aastal oli Orlovi traavli [[Mära|märade]] arvukus kukkunud 800 piirile&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; - teadlaste arvates peab tõu säilimise puhul olema vähemalt 1000 mära.&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; Sel ajal olid paljud Venemaa hobusekasvandused niivõrd laostunud, et nendes olevad Orlovi traavlid surid nälga või viidi lihaks&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt;. 

1997 aastal toimus Moskva hipodroomil Vene Föderatsiooni esimene Vene troikade võiduajamine&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;, mille teeb erakordseks see, et see oli esimene troikade võiduajamine, pärast Nõukogude Liidu kollapsit ja see toimus Orlovi traavlite kasvatuse kriisi ajal. Aga selle võiduajamise võitjaks tuli troika, mille loogahobuseks oli Moskva Hobusekasvatuse nr 1 traavel Aleksandrit (''Александрит'') ja troikajuhiks oli [[Aleksander Pankov]] (''Александр Николаевич Панков 1946'')&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt; 

Suured teened Orlovi traavli tõu ja Vene troika kultuuri päästmisel, nendel rasketel aastatel oli Venemaa Traavli Hobusekasvatuse Assotsiatsioonil Содружества (vene keeles 'koostöö')&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt;. Väga tähtis tegelane oli selles organisatsioonis Moskva hipodroomi töötaja , [[Alla Polzunova]] ''(Алла Михайловна Ползунова 1937-2021''), kel olid suured teened Orlovi traavlite tõu päästmisel ja ka Vene troikade kultuuri elushoidmisel nendel aastatel&lt;ref&gt;В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. &quot;Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников&quot; Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0&lt;/ref&gt;.See organisatsioon alustas koostööd Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooniga. Prantsusmaa poolelt oli Orlovi traavli tõu päästmisel väga oluline persoon krahv [[Dominique de Bellaigue]], kes oli aastatel 1997-2019 Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooni juht.   

1997 aastal külastasid selle [[Prantsusmaa]] organisatsiooni esindajad, Venemaa hobusekasvandusi, kus kasvatati Orlovi traavleid.&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; Need Venemaa ja Prantsusmaa organisatsioonid leppisid omavahel kokku, et Prantsusmaa hipodroomil [[:fr:Hippodrome_de_Vincennes|Hippodrome de Vincennes]]s hakatakse korraldama üritust &quot;Venemaa päevad&quot; ja [[Moskva hipodroom|Moskva Hipodroomil]] hakatakse korraldama üritust &quot;Prantsusmaa päevad&quot; – kokkuleppe järgi pidid nendel üritustel kindlasti olema Orlovi traavlid.&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; Nende kokkulepitud ürituste [[sponsor]] oli Prantsusmaa Traavi Assotsiatsioon&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt;. Nendel üritustel toimusid Orlovi traavlite klassikalised võiduajamised [[võidusõidukaarik]]utega ja ka vene troikade sõidud. 1999 aastal toimusid Moskva hipodroomil esimesed &quot;Prantsusmaa päevad&quot;&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt;. Ning 2000. aasta detsembris ja 2001. aastal esinesid [[Pariis]]i hipodroomil Hippodrome de Vincennes &quot;Venemaa päevadel&quot; korraga kolm Vene troikat. Troikad demonstreerisid Pariisis &quot;Vene troikade balletti&quot; – troikade sünkroonitud vigursõitu ja demonstratiivset troikade võidusõitu.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;  [[Pilt:Тройка МКЗ 1 .jpg|pisi|&quot;Moskva Hobusekasvatuse Nr 1&quot;, (vene keeles &quot;Московский конный завод № 1&quot;) Orlovi traavlitega troika 2018 aasta augustis looduses.]]  

2004. aastal tegi Prantsusmaa telekanal [[:fr:Equidia|Equidia]] Vene troikadest filmi. Filmis ei pööratud tähelepanu mitte ainult Vene troikale kui välimuselt väga efektsele rakendile, vaid ka Vene troika rakendi kirjeldamisele ja sellele, kuidas troikat juhitakse &lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot;&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6&lt;/ref&gt;.
Tänu nendele pingutustele saabus 2000 aastatel uus tõus Venemaa troika kultuuris ja Orlovi traavlite kasvatuses.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;

Venemaal kasutati stiliseeritud Vene-troika kujutist televisioonikanali Rossia-1 uudiste teleprogrammi „Vesti„ (''Вести'') alguse videovinjetis, aastatel 1991-1993. Aga hiljem kasutas Rossia-1 oma uudiste alguse videovinjetis Vene Föderatsiooni kõige kuulsamat hallikas-valget Vene-troikat, mille loogahobuseks on eelmainitud, 28. märtsil 1992 aastal Moskva Hobusekasvatus Nr 1 sündinud Vene-traavli täkk Aleksandrit&lt;ref name=&quot;ru&quot;&gt;https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246&lt;/ref&gt;. Aleksandridi isaks on Regbi`s Star (Рагби’с Стар) ja tema emaks on Assambleja (''Ассамблея'') ning ta kannab identifitseerimise mikrokiipi numbriga, 643098100001388&lt;ref name=&quot;ru&quot; /&gt;. Ja selle kuulsa Vene-troika priipassihobusteks on Orlovi traavlid Priz (''Приз'') ja и Vitok (''Виток'')&lt;ref name=&quot;index&quot;&gt;https://myseldon.com/ru/news/index/256896920{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;. Seda legendaarset Vene-troikat juhtis Venemaa seitsme kordne&lt;ref&gt;http://pokrovmedia.ru/kubok-gubernatora-bolshoj-vladimirskij-trakt-2015-zavoeval-semikratnyj-chempion-po-gonkam-na-russkix-trojkax-a-pankov/?ysclid=mlgwff2azh692009109{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; Vene troikade võiduajamiste võitja Aleksander Pankov &lt;ref name=&quot;index&quot; /&gt;.

Tänapäeval peetakse Venemaal hipodroomidel võistlusi, mille komponentideks on troikade võidusõit ja vigursõit. Aga 23. jaanuaril 2026. võttis Venemaa Spordi Ministeeriumi komisjon vastu otsuse, et Vene troikade võiduajamised lisatakse ametlikult spordiliikide registrisse, kui Venemaa rahvusport&lt;ref&gt;https://dzen.ru/a/aYoV-hD7Vhuwa9cL&lt;/ref&gt;. 

== Troikarakendi komponendid ==

=== Troika rakmed ===
Troika [[rakmed]] valmistati Venemaal reeglina musta värvi naharibadest. Rakmed kaunistati väikeste metallplaadikestega ja sadade metalllitritega. Troikarakmete kõige iseloomulikumaks detailiks olid nahkribade otsas olevad [[Tutt|tutid]]. Rikkalikult kaunistatud rakmeid kutsutigi Venemaal paraadtroikarakmeteks (''упряжь троечная парадная'').
[[Pilt:Кучер 13.jpg|pisi|Vene keisririigi aegne foto: Kalessi ette rakendatud esinduslik troika. ]]

Troikarakmete metalldetailid tehti vasesulamitest. [[Sulam]]id, millest tehti rakmete ehisdetailid, kandsid järgmisi nimetusi: niinimetatud Poola hõbe (''польское серебро'') ja roheline vask (''зеленая медь'') ja [[tombak]].&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot;&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 ISBN 978-5-4238-0321-6&lt;/ref&gt; Poola hõbedaks nimetati [[melhior]]i, mis koosnes vasest (79%) ja niklist (21%). Tombak ja niinimetatud roheline vask on [[Vask|vase]] ja [[Tsink|tsingi]] sulamid. Tombak, millest tehti rakmete ehisdetaile, sisaldas 15% tsinki, aga roheline vask sisaldas 30% tsinki.&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt; Algul tehti rakmete metalldetailid [[Metallivalu|valumeetodil]], hiljem aga hakati neid [[Stantsimine|stantsima]].&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt; Poola hõbedast detailid on hõbedase läikega, tombakist ja rohelisest vasest detailid on aga kollase läikega. 

=== Rangid ===
Tänapäeval valmistatakse [[Venemaa|Vene Föderatsioonis]] troikarakmeid koos loogahobuse [[Rangid|rangidega]]. Venemaal on kasutusel järgmine rangisuuruste numeratsioon (vahemikus 0–11)&lt;ref&gt; А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 &lt;/ref&gt;. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate rangide mõõdud millimeetrites &lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot;&gt;Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. &quot;Коневодство. Справочник&quot;. Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7&lt;/ref&gt;
|-
! Rangi number !! Rangi pikkus !! Rangi laius 
|-
|  0 || 440 || 210
|-
|  1 || 460 || 230
|-
|  2 || 485 || 240
|-
|  3 || 510 || 250
|-
|  4 || 535 || 260
|-
|  5 || 555 || 270
|-
|  6 || 585 || 280
|-
|  7 || 610 || 310
|-
|  8 || 640 || 340
|-
|  9 || 670 || 360
|-
|  10|| 710 || 380
|-
|  11|| 740 || 400
|}
=== Valjad ===
Paraadtroikarakmeid iseloomustavad plaadikeste ja litritega kaunistatud valjad. Väga iseloomulik on Vene troika valjastele lõuaalune dekoratiivne lisarihm mille küljes on ilututt. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ Venemaal kasutatavate valjaste mõõtmed millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Valjaste number !! Põserihma pikkus 
|-
| 0 || –
|-
| 1 || 415
|-
| 2 || 435
|-
| 3 || 455
|-
| 4 || 475
|}
 
=== Sorid ===
Vene troika rakendis kasutatakse sorisid priipassi hobuste rakendamisel. Sorid koosnevad rinnarihmast ja kanderihmast. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate soride mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Soride number !! Kanderihma pikkus !! Rinnarihma pikkus
|-
| 1 || 450 || 800
|-
| 2 || 580 || 1100
|}
=== Sedelgad ===
Vene troika rakendis hoiab [[sedelgas]] koos sedelgarihmaga loogahobuse rangid, looga ja aisad õiges asendis. Sõltuvalt hobuse turja kujust kasutatakse lame- või looksedelgat. Looksedelgat kasutatakse rohkem loogahobuse rakendamisel. Kui on tegu paraadtroikarakmetega siis on ka loogahobusel dekoratiivne lamesedelgas. Priipassihobuste turjadele pannakse dekoratiivsed lamesedelgad. Vene troika lamesedelgate otstes on dekoratiivrihmad koos tuttidega. Paraadtroikarakmete puhul kinnitatakse priipassihobuste lamesedelgate külge sedelgakellad.
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate lamesedelgate mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Lamesedelga number !! Lamesedelga katteosa 
(''покрышка'') pikkus
! Lamesedelga katteosa 
(''покрышка'') laius
|-
| 1 || 650 || 150
|-
| 2 || 750 || 180
|}
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate looksedelgate mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Looksedelga number !! Looksedelga katteosa 
(''покрышка'') pikkus
! Looksedelga katteosa 
(''покрышка'') laius
|-
| 1 || 440 || 185
|-
| 2 || 440 || 185
|}

=== Leid ===
Vene troika rakendis on tähtsal kohal leid. Leide abil saavad hobused pidurdada ja tagurdada. Leid koosnevad küljerihmast, mis paikneb ümber hobuse keha ja kinnitub roomadele. Leide seljarihm ja põikrihmad hoiavad küljerihma õiges asendis. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate leide mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Leide number !! Küljerihma pikkus !! Põikrihma pikkus
|-
| 1 || 4000 || 980
|-
| 2 || 4400 || 1030
|-
| 3 || 4900 || 1080
|-
| 4 || 5400 || 1180
|}

=== ''Peremjot''{{'}}id ===
Paraadtroikarakmetele on iseloomulik priipassi hobuste leide külge kinnitatavad ja vajadusel eemaldatavad kolmnurgakujulised nahkribadest valmistatud rippekaunistused ''peremjot''{{'}}id (vene keeles ''перемёт''). Kolmnurgakujulisest ''peremjot''{{'}}ist ripnevad kolm nahkriba, mille otsas on tutid. Aga ''peremjot''{{'}}i keskel olevad nahkribad moodustavad dekoratiivse ruudu. ''Peremjot'' kinnitatakse priipassi hobuse väljasspoolsete leide külge. Kokku on Vene troika paraadtroikarakmete komplektis kaks ''peremjot''{{'}}i mis paiknevad priipassi hobuste leide väliskülgedel.
[[Pilt:In joyful Russia (1897) (14597353090).jpg|pisi|1897. aastast pärit troika foto. Külgmisel priipassi hobusel on näha tüüpiline rippekaunistus ''peremjot.'']]

=== Look ===
Vene troika kõige esinduslikum ja pilkupüüdvaim detail on loogahobuse [[look]]. Hästi valmistatud look teenis omanikku mitukümmend või koguni sada aastat ning pärandati isalt pojale.

Hobuseloogad valmistatakse noorepuutüvest. Vanasti valmistati hobuseloogad ainult teatud puuliikidest. Nendeks puuliikideks olid [[harilik jalakas]], [[harilik tamm]], [[hõberemmelgas]] ja [[harilik toomingas]]. Loogameistrid arvestasid puude valikul paljusid peeneid nüansse. Näiteks aega kuna võib puud langetada ja kasvupinnase niiskuse omadusi. Harilikust jalakast ja harilikust tammest, sai väga vastupidavaid hobuselookasid, kuid need olid rasked. Hõberemmelgast ja harilikust toomingast sai kergemaid hobuselookasid. Harilikust toomingast valmistatud loogad kippusid külma talvekorral suurte koormuste korral purunema. Seega sai harilikust toomingast valmistatud lookasid kasutada ainult suvel ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] lõuna kubermangudes.&lt;ref&gt; А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт &lt;/ref&gt; 

Kõige vanemad troikarakendi rangid olid kaunistatud sisse lõigatud geomeetriliste kujunditega, milleks olid rombid, kolmnurgad, ringid ja jooned. 

19. sajandil oli Venemaa postipoiste hulgas suur nõudlus ilusate ja dekoratiivsete lookade järele. 1840. aastatel lauldi Venemaal populaarset rahvalaulu, mis algas sõnadega: &quot;Золотую дугу заложить не могу&quot;. Sel ajal olid moes kullaläikelised loogad. Need pidid visuaalselt looma efekti, et look nagu põleks kauguses ja eristuks hästi metsa või põllu taustal. Hiljem hakati kuldsetele lookadele kandma musta ja punase värviga taimornamente, mis kujutasid lillevarsi ja sakilisi taimelehti.&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot; /&gt;

1860. aastatel toimus lookade moes muutus: kuldset värvi loogad suruti välja maalingutega lookadega. Maalingutega lookadel kujutati siniseid viinamarjakobaraid, punaseid roose ja rohelisi lehti&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot; /&gt;. [[Pilt:Deutscher Photograph - Russen im Ausland - Fürst Menschikow in seiner Troika in Baden-Baden (Zeno Fotografie).jpg|pisi|Venelased välismaal: vürst Menšikov oma troikaga [[Baden-Baden]]is]]

19. sajandi lõpus maitse jälle muutus: raske look asendati peenikese loogaga. Selliste lookade puhul jäi vähe ruumi sisselõigetele ja kunstilisele puulõikele. Sel ajal kujutati musta värvi loogal värvikirevaid lillekimpe. Kokkuvõttes halvenes sel ajal maitse ja asi läks koguni niikaugele, et ühevärviline look kaunistati lihtsalt erivärviliste lintidega.&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot; /&gt;

=== Loogakellad, kuljused ja sedelgakellad ===

====== Loogakellad ======
Eesti rahva kultuuris tuntakse loogakella (vene keeles ''поддужный колокольчик'') [[aisakell|aisakellan]]a. Aga kui juttu tuleb Vene troikast, siis peaks kasutama sõna &quot;loogakell&quot;, sest troikarakendis kinnitati loogakellad nahkribaga loogahobuse looga ülemise osa külge.

Posti-loogakell võeti kasutusele Venemaa keisririigi senati kindral-prokuröri vürst [[Aleksandr Vjazemski]] (''Александр Алексеевич Вяземский, 1727−1793'') ettepanekul 1770. aastal.&lt;ref&gt; Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. &quot;Большой филателистический словарь&quot;. Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2&lt;/ref&gt; Esialgu üritati Venemaa postipoistele õpetada ka [[postisarv]]e kasutamist. Selleks kutsuti kohale koguni [[Klaipeda]]st pärit postipoiss, kelle ülesandeks oli õpetada oma Peterburi kolleegidele postisarve kasutamist. Aga postisarve kasutuselevõtmine edenes visalt – Venemaa postipoisid armastasid teatada oma kohalejõudmisest endiselt vilega. Neid trahviti küll selle eest, aga ikkagi läks nii, et postisarv jäi pelgalt sümboolseks elemendiks Venemaa postitalituses.&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot;&gt;Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. &quot;Колокола: История и современность&quot;. издательство Наука, 1985&lt;/ref&gt;

Loogakellad võeti Venemaa postipoiste poolt suure vaimustusega omaks ja need asendasid edukalt postisarve. Venemaal räägiti loogakellade kohta rahvalikke legende: postipoisikellad pärinevat [[Novgorod]]i [[veetše]] kella tükkidest. Seega sümboliseeris loogakell rahvale vabadust ja sõltumatust&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot;/&gt;.

Venemaa kõige kuulsam loogakellade valmistamise keskus oli [[Valdai]]. Valdai loogakellade edu põhjuseks oli see, et Valdai asus Peterburi ja Moskva postitee keskel. Aastatel 1817–1834 sai see tee esimese kõvakatte.&lt;ref name=&quot;qhYhf&quot; /&gt;

Troika looga külge kinnitati reeglina kolm loogakella: looga keskele kinnitati suurem kell ja tema kõrvale seoti väiksemad&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;/&gt;. Loogakellad valmistati vasesulamist. &lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263&lt;/ref&gt; Kaasajal loetakse parimaks kirikukella sulamiks sellist [[Pronks|pronksi]], mis koosneb 78–80% [[Vask|vasest]] ja 20–22% [[Tina|tinast]], ning lisandeid on mitte üle 1–2% (vastutusrikastel juhtudel ei tohi olla üle 1% lisandeid).&lt;ref&gt; Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. &quot;Колокола: История и современность&quot;. Москва: издательство Наука, 1985 &lt;/ref&gt; Loogakellad jagunesid tüüpideks, eri tüüpe iseloomustas vorm ja kella seina paksus. Tihti said loogakellad valamise käigus omale numbri. Ühesugust tüüpi loogakellasid eristasid numbrid. Numbrid iseloomustasid loogakella läbimõõtu ja kõrgust: mida suurem oli number, seda väiksem oli kella suurus. Mõnedel loogakelladel oli peal märge ''С серебром'' (vene keeles hõbedaga). Loogakellade [[spektraalanalüüs]] on aga näidanud, et hõbeda sisaldus loogakellades, millel oli märge ''С серебром'' on enam-vähem samasugune kui neil, millel polnud seda märget. Hõbeda kogus sulamis oli nii väike, et see näitab, et hõbe oli sulamisse sattunud lisandina&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt; (venekeelne sõna ''примесь'' ('lisand') tähendab siin metallivalu tehnoloogilises protsessis sulamisse sattunud metalli). On pakutud välja palju seletusi, mida tähendas loogakelladel märge ''С серебром''. Kõige tõenäolisemaks peetakse versiooni, et loogakellad olid alguses [[Hõbetamine|hõbetatud]]. Aja jooksul on hõbedakiht kelladelt ära kulunud, kuid kiri ''С серебром'' on säilinud. Sellepärast nimetati preiskurantides (Venemaa keisririigis nimetati hinnakirja preiskurandiks) loogakellasid kollasteks ja valgeteks. Valged loogakellad olid meie versiooni järgi hõbetatud, kollased aga hõbetamata&lt;ref&gt;А. К. Ганулич. &quot;Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательавда Правда,ISSN 0028-1263
&lt;/ref&gt;. 

====== Kuljused ======
[[Pilt:Troika of W. Winans LOC 2162668551.jpg|pisi|W. Winansi troika.]]

Kuljuserihma külge kinnitati 7, 9 või 11 [[Kuljus|kuljust]]&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;/&gt;. Kuljused valmistati vasesulamist. &lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt; Vasesulamist kuljuseid oli mitut tüüpi. Valmistati kollaseid (hõbetamata) ja valgeid (hõbetatud) kuljuseid. Vasesulamist kuljuste tüüpe tähistati numbritega; mida suurem number, seda suurem oli kuljuse suurus. Kõige väiksemad hobuse kuljuserihma kuljused kandsid numbreid 1 kuni 4/0, kõige suuremad kuljused numbreid 7 kuni 14.&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt; Rauast valmistatud kuljustel oli numeratsioon vastupidine: kuljuse suurenedes number vähenes kolmest või kahest kuni üheni või nullini.&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt;

====== Sedelgakellad ======
Kõige hiljem võeti kasutusele sedelgakellad (vene keeles, ''седёлочные колокольчики''&lt;ref name=&quot;sedelochny&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}&lt;/ref&gt; ehk ''седёлочные звонки'')&lt;ref name=&quot;sedelochny&quot; /&gt; &lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt;'','' inglise keeles ''Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lot - Antique Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells |url=https://www.onesourceauctions.com/auction-lot/antique-horse-harness-sleigh-saddle-chimes-bells_0ed45f9928 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.onesourceauctions.com}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2019-10-03 |pealkiri=How to Attach Harness Bells – Chimacum Tack |url=https://chimacumtack.com/blog/2019/10/03/how-to-attach-your-bells/ |vaadatud=2025-12-14 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;) – siis, kui troikasõidu kultuur hakkas juba hääbuma&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt;. Troikarakendis kasutati sedelgakellasid priipassihobuste sedelgate küljes&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;.  

Sedelgakellad leiutas Ameerika Ühendriikides [[Charles Kirchhof]]. Ta elas [[Newark|Newarki]] linnas [[Essexi maakond (New Jersey)|Essexi]] maakonnas [[New Jersey]] osariigis. Talle väljastati 29. septembril [[1863]] aastal sedelgakellade kohta Ameerika Ühendriikide patent, mille numbriks oli 40 108&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Alarm chime-bells for horses |url=https://patents.google.com/patent/US40108A/en?q=(horse+bells)&amp;before=priority:18631231&amp;after=priority:18630101&amp;oq=1863+horse+bells |keel=en |vaadatud=2025-12-14}}&lt;/ref&gt;. Ameerika Ühendriikides tuntakse sedelgakellasid ka rahvaliku nimega, milleks on Vene sadulakellad (''Russian Saddle Bells'')&lt;ref&gt;[https://americanbell.org/wp-content/uploads/2024/01/Mar-Apr-2019-Article.pdf ABA Mar-Apr 2019.indd]&lt;/ref&gt;. Ka Venemaal võeti sedelgakellad kasutusele Vene troika rakendites 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt;. Sedelgakellade kohta on teada, et Moskva voorimehed sõitsid nendega veel 1930. aastatel.&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt; Aga 21. sajandil on jälle Venemaal hakatud valmistama Vene troika rakmeid, mille komplekti kuuluvad sedelgad koos sedelgakelladega. 

Sedelgakella heliorgan oli metallist (pronksist või terasest) sfääriline 6–8&amp;nbsp;cm läbimõõduga poolkera, mille sees olid heli tekitavad tilad. Valmistati kahe, kolme ja koguni nelja helielemendiga sedelgakellasid&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt;. Kolme või nelja helielemendiga sedelgakella kaunistuselemendiks oli varda otsas tiibu sirutav kotkakuju või lüüra ja hobusejõhvidest valmistatud tutid&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;.

=== Ilulindid ===
Troika hobuste lakkadesse punutakse värvilised lindid. Lintide värvus valitakse nõnda, et need sobiksid rakmetega. Vene troika rakendis eelistatakse et ilulintide värvid oleksid erksad.  Venemaa kultuuriruumis on tavaliselt lintide värvideks sinine, punane, kollane ja muud erksad värvid. Lakkadesse punutud lindid annavad troikale võluva väljanägemise&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt;. Vahel kaunistakse ka Vene troika rakendis ka loogahobuse look värviliste lintidega.

==== Värvide tähendused Venemaa rahvalikus mütoloogias ====

* Punane. Sümboliseerib päikest ja elu.&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Sinine. Sümboliseerib vee stiihiat ja puhastumist.&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Roheline. Sümboliseerib taassündi ja noorust.&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Kollane. Sümboliseerib mulla viljakust ja heaolu ning õitsengut&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Must. Sümboliseerib toitjat Emakest maad.&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Valge. Sümboliseerib isikliku puhtuse seisundit ja vaimset murdmatust&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;. 

===== Värvide tähendused seto rahvalikus mütoloogias =====
Eesti kontekstis on punane ja valge setode rahvusvärvid. Valge värvus sümboliseerib valgust, puhtust ja selgust, seto kultuuriruumis. Kuid samaaegselt sümboliseerib valge ka Setomaal leina. Aga punane sümboliseerib seto rahvusmütoloogias elu ja elujõu värviks.

=== Loogarätid ===
Venemaal kaunistati pidulikel juhtudel hobuseloogad või ka [[aisad]] loogarättidega&lt;ref&gt;https://ar.culture.ru/ru/subject/polotence-5&lt;/ref&gt;. Nendeks pidulikeks juhtudeks olid näiteks pulmad, Võinädala pidustused või noormeeste saatmine sõjaväkke&lt;ref&gt;https://chuvenc.ru/show_Publication/4934&lt;/ref&gt;. Seda kommet kohtas ka teistel Venemaa rahvastel, näiteks [[Tšuvašid|tšuvaššide]] kultuuris&lt;ref&gt;https://chuvenc.ru/show_Publication/4934&lt;/ref&gt;. Ka Setomaal kaunistati seto rahvus kultuuriruumis pidulikel juhtudel hobuselook loogarättidega- mis olid punase ja valge värvilised kangastelgedel tehtud riidelinad&lt;ref&gt;https://www.muis.ee/museaalview/467394&lt;/ref&gt;. Loogarätid meenutavad setode [[Pühaserätt|pühaseräte]].

=== Pinded ===
Pinded peavad olema sellist värvi, et nad sobiksid troika rakmetega.&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt;Venemaa kultuuriruumis on pindete värvid tavaliselt, sellised, mis on ka Vene troika hobuste lakkades olevad ilulintide värvid.  

=== Kõrvad ===
Hipodroomidel kasutatakse kõrvasid, selleks et traavleid ei häiriks ootamatud helid. Kõrvad on spetsiaalne &quot;müts&quot;, mis pannakse hobusele pähe ja kõrvade osa on seest vooderdatud spetsiaalse helisid summutava materjaliga. Kõige levinum ja tõhusam helisummutav materjal nendes kõrvades on [[neopreen]]&lt;ref&gt;https://ratsavarustus24.ee/toode/br-eemaldatavate-neopreensisudega-korvad-lotte/&lt;/ref&gt;'''.'''  Ka Vene troikade võistlustel kasutakse kõrvu, et hobused oleksid kergemini juhitavad, ning ei ehmuks ootamatute helide puhul. Ka kõrvade värv valitakse selline et ta sobiks kokku rakmete ja dekoratiivlintidega.

== Troikade võistlused tänapäeval ==

=== Venemaal korraldatavad troikade võistlused ===
Venemaal korraldatavad troikade võistlused koosnevad kahest osast, troikade vigursõidust ja võidusõidust. Suvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalselt valmistatud nelja rattaga võidusõiduvankri ette. Talvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalse troikasaani ette. Venemaal valmistatakse troikade jaoks spetsiaalseid saane. Suvised ja talvised Vene troikade tšempionaadid toimuvad näiteks sellistes Venemaa linnades nagu näiteks [[Jaroslavl|Jaroslavlis]], [[Kostroma|Kostromas]], [[Moskva|Moskvas]], [[Vologda|Vologdas]] jne. Aga absoluutne Venemaa Vene troikade tšempion selgitatakse välja, kogu aasta hooaja võistlustel kogutud punktide koondsumma tulemuste põhjal. 

=== Troikade vigursõit ===
Troikade vigursõit toimub 200 × 20 meetrisel, ristkülikukujulisel alal.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Troika peab sellel alal tegema kohustuslikud vigurelemendid ettenähtud skeemi järgi. Troikajuht ja tema kaks abilist riietuvad tavaliselt traditsioonilistesse Vene rahvariietesse. Mehed riietuvad suvel Vene rahvariietele iseloomulikku särki, püksid on ilusti saapasääres.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Peas on Vene rahvariietele iseloomulik nokkmüts.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Troika kutsar võib mütsi külge kinnitada tuti või lille&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Naised kannavad [[Sarafan|sarafani]] ja peas on neil [[Kokošnik|kokošnikud]] või mõnikord lillepärjad.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Talvel kannab vigursõidu ajal troikajuht uhket tulup-kasukat, mille peale on seotud lai vöö ja peas on tal karvamüts ning käes on kindad.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Kui talvel istuvad saani tagaistmel vigursõidu ajal nais- või meesabilised, siis riietuvad nad ka talvistesse Vene rahvariietesse. Vigursõidu ajal istuvad ekipaažis kaks abilist, kellel on keelatud osa võtta troika juhtimisest.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Troikajuht ei tohi vigursõidu ajal kasutada piitsa.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;

=== Troikade võidusõit ===
Troikade võidusõit toimub 1800-meetrisel distantsil.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Ühe sõidu ajal lastakse rajale korraga ainult neli troikarakendit. Selle piiranguga soovitakse vältida kokkupõrkeid ja muid ebameeldivusi.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Võidusõidu ajal riietuvad troikajuht ja ta kaks abilist spetsiaalsetesse võidusõidukombinesoonidesse, peas on neil kiivrid ja jalas mugavad jalatsid. Võidusõidu ajal peab ekipaažis olema troikajuht ja tema kaks abilist&lt;ref&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова.А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6&lt;/ref&gt;. Võidusõidu reeglid näevad ette seda, et troikajuht juhib loogahobust ja tema abilised kes istuvad tagaistmel juhivad pikkade ohjadega priipassihobuseid. Piitsa võib kasutada ainult troikajuht.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt;

== Troika väljaõpetamine == 
=== Traavlite valik ===
Hobused rakendatakse troika rakendisse ainult alates 4.–5. eluaastast. Sest sellises vanuses on traavleid juba treenitud ja katsetatud hipodroomidel [[võidusõidukaarik]]u (Eesti traavisportlaste žargoonis nimetatakse võidusõidukaarikut traavlikäruks) ees ning loogarakendis (Venemaa autorid nimetavad loogarakendid Vene rakendiks)&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Troikad mille eesmärk on sport, seal valitakse hobused nõnda, et nad oleksid sama stiili. See tähendab seda et hobused valitakse troikarakendisse nõnda, et nad oleksid enamvähem ühte värvi ja suurusega. Ning vanus oleks ka enamvähem samasugune. Tähtis on see, et troikas olevatel hobustel oleks omavahel hea läbisaamine&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. 

=== Esimest korda troika rakendis ===
Enne troikarakendisse panekut priipassi hobuseid [[Kordetamine|kordestatakse]] või õpetatakse töötama saduldatuna, nii et hobune on rakendatud troika sorirakmetesse. Seda tehakse selleks, et priipassihobune harjuks rakmetega&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Enne troika rakendisse panekut hobuseid harjutatakse loogakelladega ja kuljuste helinaga. Ning hobuseid harjutatakse voogavate ja lipendavate erivärviliste troika kaunistus lintidega. Ja harjutatakse vilega ning hõigetega toime tulema. Alguses rakendatakse hobused üheviisi rakendisse ja hobused töötavad eraldi, kuid üksteise lähedal &lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Enne seda, kui hobused pannakse kõik korraga Vene troika rakendisse, peab kutsar olema veendunud, et loogahobuse valik on õige. Selleks rakendab ta loogahobuseks valitud hobuse saani või [[Tarantass|tarantassi]] ette ja sõidab temaga ühe nädala või kaks nädalat. Sõita tuleb loogahobusega eri allüüre&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;.

Esimest korda kolme hobuse rakendamisel troika rakendisse väsitatakse loogahobust natukene aega ekipaaži ees sõites. Aga priipassi hobuseid kordestatakse pool tundi, ajades neid ringi joostes [[Traav|traavi]] ja [[Galopp|galoppi]]. Seda tehakse selleks, et nad poleks rakendisse paneku ajal väga tulised ja närvilised. Ja seejärel rakendatakse nad ettevaatlikult troikarakendisse. Seejärel võtab kutsar loogahobuse ja priipassi hobuste ohjad kätte. Priipassi hobuseid võivad juhtida ka kaks ekipaaži istunud abilist – kumbki juhib omapoolset priipassi hobust. Abilised, kui nad ei istu veel kutsari taga, võivad joosta priipassi hobuste kõrval, ja kui näevad et kõik on korras, istuvad ekipaaži&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. 

== Troika Venemaa kultuuriloos ==

=== Troika Vene Keisririigi kultuuris ===
Kihutavast Vene troikast sai Venemaa kultuuri sümbol tänu [[Ukraina]] päritolule [[Venemaa|Vene]] kirjanikule [[Nikolai Gogol]]ile. Sest Vene troikaga sõitis Nikolai Gogoli raamatu &quot;Surnud hinged&quot; peategelane, endine maksuametnik ja kolleegiuminõunik Pavel Ivanovitš Tšitšikov&lt;ref&gt;https://sirp.ee/s1-artiklid/film/vene-telesarjad-s-naga-sirbis-xii/&lt;/ref&gt; (''Павел Иванович Чичиков'').&lt;ref&gt;https://dzen.ru/a/Yv3og_6uHT-p_fs_&lt;/ref&gt; Kuulsaks on saanud sellest raamatust pärit järgmine [[Eshatoloogia|eshatoloogiline]]&lt;ref name=&quot;ReferenceG&quot;&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=AKlooming202305.2.14&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt; Vene troika kirjeldus: 

:''&quot;Eh, troika''',''' linnutiivuline troika''',''' kes on su välja mõelnud? Teadagi, ainult elavaloomulise rahva juures sa võisidki sündida, sellel maal, mis ei armasta nalja heita, vaid on enese avara lagendikuna üle poole maailma välja sirutanud, ja mine katsu lugeda tema versti. . . Kas mitte sinagi, Venemaa, ei torma nii nagu nobe, kinnipüüdmatu troika? Venemaa, kuhu sa ometi kihutad''&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=kommunismikoitvaikem19590331.2.46&amp;srpos=4&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+gogol------------&lt;/ref&gt;''? Vasta! Ta ei vasta. Imekaunilt tiliseb aisakell; mühiseb ja muutub tuuleks tükkideks rebitud õhk; lendab mööda kõik, mis maailmas iganes on, ja kõõrdi vaadates astuvad eest kõrvale ning annavad talle teed teised rahvad ja riigid&lt;ref name=&quot;ReferenceG&quot; /&gt;.&quot;''

Troika oli Vene Keisririigis 19 saj II poolel populaarne motiiv, sest sel ajal toimus ka Venemaal tööstusrevolutsioon, mis võimaldas troika [[Motiiv|motiiviga]] trükiseid tuhandetes eksemplarides [[Tiraaž|tiražeerida]]. 1860 aastatel hakkasid Peterburi ja Moskva fotograafid valmistama piltpostkaarte mille sarja nimeks oli &quot;Vene tüübid&quot; (vene keeles “''Русские типы“'')&lt;ref&gt;https://www.stena.ee/blog/russkie-tipy-xix-veka-prostoj-lyud-moskvy-i-peterburga-foto&lt;/ref&gt;, kus kujutati ka Vene troikasid koos troikajuhtidega&lt;ref&gt;https://etoretro.ru/pic134350.htm&lt;/ref&gt;. 

19. sajandil ja 20. sajandi alguses loodi Vene Keisririigi intelligentsi poolt umbes sadakond [[Romanss|romanssi]] Vene troikadest ja postipoistest.&lt;ref name=&quot;iraklii-lu&quot;&gt;Ираклий Луарсабович Андроников. &quot;К музыке. Собрание устных рассказов&quot; Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0&lt;/ref&gt; Need laulud ja romansid said Vene Keisririigis niivõrd populaarseks, et rahvas hakkas neid pidama Vene [[rahvalaul]]udeks.&lt;ref name=&quot;iraklii-lu&quot; /&gt; Ka Nõukogude Liidu [[vinüülplaat]]idel vaikiti üpristihti maha, nende Vene troika teemaliste romansside sõnade ja muusika autorid. 

Tänu sellele et troika on väga efektne visuaalina, kasutati Vene Keisririigis väga laialdaselt Vene troika motiivi kaubandusliku [[reklaam]]i postkaartidel&lt;ref&gt;http://rusacademfilately.ru/article/philately/45279/istoriya-otkritki-reklamnie-otkritki-tovarishchestva-eynem/&lt;/ref&gt; ja plakatitel. Resultaadiks oli see, et tol ajal troika motiiv, ka teatud mõttes [[Kommertsiaalsus|kommertsialiseerus]]. 
[[File:Pyotr Nikolayevich Gruzinsky - Maslenitsa.jpg|pisi|Venemaa Keisririigi aegne [[Pjotr Gruzinski]] maal &quot;Võinädal&quot;: vene talupojad võinädalal troikadega lustimas. Maail on kujutatud tüüpilist Venemaa [[tänavküla]].]]

Troika motiivi kasutati ka laialdaselt Vene rahvalikes [[ristpiste]] tikandites&lt;ref name=&quot;uzory-v-kn&quot;&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;. Näiteks 1886 aastal anti Peterburis V. Banneri kirjastuse poolt välja &quot;Teine käsitöö album&quot; (&quot;''Второй альбом рукоделий''&quot;).&lt;ref name=&quot;uzory-v-kn&quot; /&gt; Milles olid näiteks sellised [[Rahvalik|rahvalikud]] ristpiste mustrid, mis kujutasid lillesid, kukkesid, geomeetrilisi kujundeid jne&lt;ref name=&quot;uzory-v-kn&quot; /&gt;. Ja albumis oli ka muidugi Vene troika motiiviga tikkimise skeem&lt;ref name=&quot;uzory-v-kn&quot; /&gt;. See album sai Vene Keisririigi ajal rahva seas väga populaarseks, sest tikandid olid selles raamatus pärit Venemaa rahvarõivastelt. 

Vene Keisririigis oli 19. sajandil ja 20. sajandi alguses Vene troikat kujutav metallist skulptuurike vägagi populaarne kirjutuslaua kaunistuselement&lt;ref&gt;https://www.muis.ee/museaalview/2375866&lt;/ref&gt;. Selliseid miniplastika vorme armastasid oma kirjutuslaudadele asetada Venemaa aadlikud, kaupmehed, intelligents ja riigiametnikud. Tuntumaid kunstnike kes valmistas selliseid troika skulptuure Venemaal oli [[Baltisakslased|baltisakslane]] [[Eugen Johann Naps]] (1848 –1917)&lt;ref&gt;https://dc.mus-col.com/the-authors/275/&lt;/ref&gt;.  

Vene Keisririigis valmistasid rahvapärase käsitöö meistrid lastele puidust ja ka savist stiliseeritud Vene troika, teemalisi, [[Mänguasi|mänguasju]]. Troikad ja hobused olid Vene Keisririigis vägagi populaarsed mänguasjade teemad. Sest, mänguasjade eesmärk on lapse ette valmistamine, täiskasvanu eaks, kui ta hakkab sotsiaalselt ja majanduslikult, end teostama, teatud ametis, -Vene Keisririigis olid enamik [[Agraarühiskond|agraarühiskondliku]] küla ja ka osaliselt linna ameteid seotud hobustega. 

=== Troika Nõukogude Liidu kultuuris ===
Nõukogude Liidu kultuuriruumis oli helehallide Orlovi traavlitega troika rituaalsete tegelaskujude [[Näärivana]] ja tema abilise [[Lumehelbeke|Lumehelbekese]] (ka Snegurotška) sõiduvahend&lt;ref name=&quot;kultura&quot; /&gt;. Esimene kujutis Nõukogude Liidus, kus on Näärivana Vene troika saanis, pärineb aastast 1948. Ja selleks trükiseks on 1948 uusaasta peokutse pileti trükis. Sellel trükisel on kujutatud ka tegelaskuju Karu (''Медведь'') juhtimas troikat.&lt;ref name=&quot;novaia-dat&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}&lt;/ref&gt;    

Nõukogude Liidus oli troika, mille saanis istusid näärivana ja Lumehelbeke populaarne [[uusaasta]] õnnitlus [[Postkaart|postkaartide]]&lt;ref&gt;https://www.osta.ee/naarivana-troika-tervikkaart-1981-226167775.html&lt;/ref&gt; ja [[Postmark|postmarkide]] motiiv. Esimese Nõukogude Liidu uusaasta õnnitlus postkaart kus kujutatakse Vene-troika saanis, seisvat näärivana koos punase viisnurgaga nääripeo kuusega pärineb aastast 1959&lt;ref name=&quot;ReferenceH&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}&lt;/ref&gt;, ja selle postkaardi autor oli Jevgenija Venediktovna Paškova-Selivanova&lt;ref name=&quot;novaia-dat&quot; /&gt; (''Евгения Венедиктовна Пашкова-Селиванова, 1917–1971''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Пашкова-Селиванова Евгения Венедиктовна - Электронный архив Фонда Иофе |url=https://arch2.iofe.center/person/29612 |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=arch2.iofe.center }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;). Sellel postkaardil on kujutatud ka stiliseeritud Nõukogude Liidu kosmoseraketti&lt;ref name=&quot;ReferenceH&quot; /&gt;. [[Fail:Почтовая открытка СССР &quot;С Новым годом&quot;, худ. А. Семенов, 1988, лицевая сторона.png|pisi|Nõukogude Liidu postkaart, aastast 1988, &quot;Head uut aastat!&quot;, kunstnik A. Semenov. Selle postkaardi tellimuse number Nõukogude Liidus oli 2326. ja tiraaž oli 10 miljonit eksemplari. ]]    

Nõukogude Liidus oli üks tuntumaid filme, kus oli näha Orlovi traavlitega Vene troikat&lt;ref name=&quot;nekoronova&quot;&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}&lt;/ref&gt;, oli 1964&lt;ref name=&quot;kak-sovets&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм &quot;Морозко&quot; стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}&lt;/ref&gt;. aastal linastanud muinasjutufilm, mille pealkiri on Eesti kultuuriruumis tuntud, kui “Külmataat“&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a. 23 oktoober 1965 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=kommunistvalga19651023.2.22&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; (Venemaal on filmi nimi ''„Морозко“''&lt;ref name=&quot;kak-sovets&quot; /&gt;). Selle filmi [[Filmirežissöör|režissöör]] oli [[Aleksander Rou]] (''Александр Артурович Роу, 1906–1973'').&lt;ref name=&quot;kak-sovets&quot; /&gt; Filmi “Külmataat“ kõige andunumad [[Fänn|fännid]] elasid omaaegses [[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|Tšehhoslovakkias]]-ka praegustes [[Tšehhi|Tšehhis]] ja [[Slovakkia|Slovakkias]], on see film populaarne&lt;ref name=&quot;kak-sovets&quot; /&gt;. Selle filmi jaoks valmistas Orlovi traavlitega troika ette Vladimir Fomin&lt;ref name=&quot;nekoronova&quot; /&gt;. Seoses sellega et selles filmis on ka [[Siga|kodusigadega]] (''Sus domestica'' või ''Sus scrofa domestica'') troika [[stseen]], tuli Vladmir Fominil valmistada ka sigaderakendile väikesed troikarakmed&lt;ref name=&quot;nekoronova&quot; /&gt;...     

Nõukogude Liidus said mütologiseeritud, Näärivana Vene troika Orlovi traavlite nimedeks Detsember (''Декабрь''), Jaanuar (''Январь'') ja Veebruar (''Февраль'')&lt;ref name=&quot;kultura&quot; /&gt;. Näärivana traavlite nimed pärinesid 1982&lt;ref name=&quot;istoriia-s&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}&lt;/ref&gt; aasta muusika-komöödia filmist “Tšarodei“ (vene keeles ''Чародеи'')&lt;ref name=&quot;kultura&quot; /&gt;, pärit laulust “Kolm valget hobust“ (''„Три белых коня“'')&lt;ref name=&quot;istoriia-s&quot; /&gt;. Selle laulu sõnade autor oli poeet [[Leonid Derbenjov]] (''Леони́д Петро́вич Дербенёв, 1931–1995'')&lt;ref name=&quot;istoriia-s&quot; /&gt;, aga viisi kirjutas sellele laulule helilooja [[Jevgeni Krõlatov]] (''Евгений Павлович Крылатов,'' ''1934–2019'').&lt;ref name=&quot;istoriia-s&quot; /&gt;   

=== Troika tänapäeva Vene Föderatsiooni kultuuris ===
Troika, Näärivana ja Lumehelbeke, on ka kaasaegsel Venemaal jäänud lahutamatuteks tegelaskujudeks, venemaalaste uusaasta pidude elementidena. Moskvas tegutseb ka “Orlovi traavli ja Vene troika muuseum“ (vene keeles ''Музей Орловского рысака и Русской Тройки'')&lt;ref&gt;http://museum-trotter.ru/&lt;/ref&gt;. Aga tänapäeval võib näha Moskva hipodroomil ja muudel Moskvas toimuvatel hobušõudel Venemaa kõige ilusamaid Vene troikasid, sest Moskvasse tuuakse kokku Venemaa kõige esinduslikumad Vene troika rakendid.  [[Fail:Ramenskoye racecourse 2024-07 1721496720.jpg|pisi|“Orlovi traavli ja Vene troika muuseumi“, Orlovi traavlitega Vene troika, tegemas [[Ramenskoje|Ramenskoe]] hipodroomil, demonstratsioon sõitu. Pildil, on tegu 21. saj pärineva Vene troika [[Replika|replikaga]], mis jäljendab Vene Keisririigi lõpuepohhi Vene troika rakmeid ja troikakutsari ning reisija riietust.]]

=== Troika Venemaa kommenteeritud anekdootides ===

==== Vene Keisririigi aegne troikaanekdoot ====
19. sajandi II poolel oli Moskvas populaarne järgmine poliitiline [[anekdoot]]&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot;&gt;Михаил Вострышев. &quot;Москва разгульная&quot;, Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0&lt;/ref&gt;. Selle anekdoodi puhul peab arvestama seda, et vene keeles kasutatakse sõnade “hobusõidukis reisija“, tähenduses sõna “''седок''“.

:''&quot;VOORIMEES. Sellepärast et te, härra, sõidate linnavalitsusest, julgen ma teilt küsida: Mille pärast soovitakse linnavalitsusse panda veel kümnes liige&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;?''
:''HOBUSÕIDUKIS REISIJA. Kuidas, milleks? No, näiteks, sul on raske koorem ja sa näed et troika vaevu-vaevu (jeeli-jeeli) jöntsib. Arusaadav, et kui on võimalus, siis sa rakendad veel ühe priipassihobuse abiks. Kas, ei ole nii&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;?''
:''VOORIMEES. Ei, mitte nii&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;.''
:''HOBUSÕIDUKIS REISIA. Mida sa siis teed&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;?''
:''VOORIMEES. Loogahobuse vahetan välja- nii on odavam ja kindlam&quot;.''&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;

==== Nõukogude Liidu aegne troikaanekdoot ====
“Maisi“ all mõeldakse anekdoodis [[Nikita Hruštšov]]i, kes Nõukogude Liidus kampaaniate korras populariseeris [[Harilik mais|hariliku maisi]] kasvatust. “Tatra“ all mõeldakse anekdoodis [[Nõukogude Liidu marssal|marssal]] [[Andrei Gretško|Andrei Gretškot]], kes oli aastatel 1967–1976 [[NSV Liidu Kaitseministeerium|NSV Liidu kaitseminister]].-sest tema perekonna nimi tähendab vene keeles [[Harilik tatar|hariliku tatart]].

:''&quot;[[Leonid Brežnev|Brežnevi]] ajal oli kaitseministriks Gretško. Linnast väljas peeti tema jaoks troikat ja saani [[Harilik ilves|ilvesenahkadest]] [[Tekk|tekiga]]. Armees räägiti: “Elasime maisi üle, elame ka tatra üle&lt;ref&gt;Juri Borev. &quot;Kurjast võimust vaevatud&quot;. Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1&lt;/ref&gt;.“''

== Troika Eestis ==
[[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaa kubermangude]] postijaamades olid ka kasutuses kibitkad ja postisaanid. Postisaanid olid ka postijaamdes kasutusel reisijate veol ja selle ette rakendati kolm hobust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2007-11-24 |pealkiri=Täna räägime postipoistest ja -jaamadest |url=https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest |vaadatud=2026-04-06 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt; Kibitkasse võis võta kaks kuni kolm reisijat ja postivankrisse kuni neli reisijat ning postisaani võis võta ka kuni neli reisijat&lt;ref name=&quot;ReferenceI&quot;&gt;https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest&lt;/ref&gt;. Postisaanid olid kas kinnised või lahtised&lt;ref name=&quot;ReferenceI&quot; /&gt;. 

[[Walter Dehio]] (1898–1988) kirjeldab oma raamatus &quot;Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas&quot; Vene keisririigi aegsel [[Tallinna–Peterburi postimaantee|Tallinna–Peterburi postimaanteel]] toimunud troikadega kauba vedu järgmiselt&lt;ref name=&quot;walter-deh&quot;&gt;Walter Dehio. &quot;Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas.&quot; Tallinn. kirjastus Argo, 2021 ISBN 978-9949-688-44-9&lt;/ref&gt;: 

:''&quot;Peenemad toidu- ja luksuskaubad, mida Eestis ei toodetud, toodi sisse Peterburist, Moskvast või välismaalt. [[Erhard Arnold Julius Dehio|Erhard Dehio]] ülestähendustes on kirjas, et 1860. aastal käis koguni [[Flensburg|Flensburgist]] Tallinna regulaarselt purjekas, pardal värsked [[austrid]], mis läksid gurmaanide seas ülihästi müügiks. Ka [[Apelsin|apelsinid]] toodi kiire [[Taani]] purjekaga kohale ja enne [[Balti raudtee|Peterburi raudtee]] avamist saadeti neid talvel külma eest [[Vilt|viltkatetesse]] pakitud kastides kolmehobuserakendite ehk troikadega Peterburi''&lt;ref name=&quot;walter-deh&quot; /&gt;''.&quot;''

1893. aasta 7. juulil ilmunud ''Лифляндские губернские въедомости'', mille number oli 74, mainib troikat seoses sellega, et lehes avaldati vene, saksa ja eesti keeles [[Tartu]] linna [[Voorimees|voorimeestele]] esitatud uued nõuded&lt;ref name=&quot;dea&quot;&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=livzeitung18930707.2.6&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt;. Lehe eestikeelses osas kandsid nõuded pealkirja: &quot;''Reeglid Jurjewa linna woorimeestele''&quot;. Sõna &quot;troika&quot; esineb voorimeestele esitatud nõuete kolmandas punktis&lt;ref name=&quot;dea&quot; /&gt;: 

:''&quot;3) Kutsar sab politseist sõidokarti; ühhe hobuse woorimehed ei tohi, kahhe hobuste troskadega sõita, aga kahe hobuse woorimeestel on kül se õigus, kaa ühe hobuse [[Troska|troskat]] sõitma sada. Kutsarid kes troikasid ja suurembad sõidud söidawad peawad kaa Politseist endale sõidu karti muretsema.&quot;&lt;ref name=&quot;dea&quot; /&gt;''

[[Baltisakslased|Baltisaksa]] üliõpilase [[Clas von Ramm]]i (1864-1920) mälestustes meenutatakse [[Venemaa Keisririik|Vene keisririigi]] aegse [[Tartu Ülikool]]i baltisaksa üliõpilaste [[talv|talviseid]] troikasõite järgmiselt: „Uljaid saanisõite troikaga mööda [[Emajõgi|Emajõge]] kihutades.&quot;&lt;ref&gt;https://keeljakirjandus.ee/wp-content/uploads/2019/11/RBender3_14.pdf&lt;/ref&gt; 

Aga näiteks [[Siegfried von Vegesack|Siegfried Von Vegesack]] (1888-1974) kirjeldab raamatus &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust&quot; Tartu ülikooli baltisaksa tudengite talviseid Vene troika sõite järgmiselt:&lt;ref&gt;Siegfried von Vegesack. &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust &quot;. Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9&lt;/ref&gt;

:''''[[Tekkel|Värvitekkel]] valitses linna ja selle uhked kandjad tundsid end looduse isandatena. Minagi kandsin toona [[Värvid|punarohevalget]] [[Korporatsioon Livonia|Livonia]] teklit ja olin selle üle päris uhke. Küll sai kihutatud kahehobusevoorimehega mööda [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tänava]]&lt;nowiki/&gt;t, et end oma äsja saadud [[Värvid|värvides]] „imestavale rahvale” näidata; sai sõidetud lippude lehvides, hobustel punarohevalged suletutid kaunistuseks küljes, linnast välja, et seal mõnes [[Kõrts|kõrtsis]], [[Keeri|Keeril]], [[Vasula|Vasulas]], [[Haaslava|Haaslavas]] või [[Pühajärve|Pühajärvel]] [[Üliõpilaskorporatsioon|korporatsiooni]] aastapäeva tähistada; talvel sai tuisatud kuljuste kõlinal troikaga mööda Emajõe [[Jää|jääd]] [[Kvissentali]], [[Lemmatsi|Lemmatsisse]] või [[Jänese kõrts|Jänese kõrtsi]] – teiste sõnadega tundsime end kui mitte looduse isandatena, siis vähemalt selle väikese linna piiramatute valitsejatena, mis sest, et tavaliselt polnud taskus muud kui maksmata arved''.&quot;&lt;ref&gt;Siegfried von Vegesack. &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust &quot;. Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9&lt;/ref&gt;

:''''Ilmselt ma ei liialda, kui väidan, et vaevalt oli kuskil mujal nii üksmeelset, võib-olla isegi nii ülemeelikut tudengielu kui vanas Tartus. Peale arvukate [[Ball|eraballide]] ja [[Heategevus|heategevusürituste]] olid kuulsad [[Bürgermusse|Musse]] ja ballid, harrastusteatrite etendused, [[Jahipidamine|jahikäigud]] ja marulised [[Pulmad|pulmapeod]] ümbruskaudsetes [[Mõis|mõisates]] – viimased kestsid vähemalt kolm päeva ja meid tudengeid kutsuti sinna alati [[Kaksteist|tosinate]] viisi tantsupartneriteks. Või siis korraldati Emajõe jääl noorte daamide seltsis troikasõite või sõideti kahekesi [[Saan|saanis]] läbi lumme mattunud metsade – isegi [[Kuuvalgus|kuuvalgel]]!&quot;''&lt;ref&gt;Siegfried von Vegesack. &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust &quot;. Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9&lt;/ref&gt;

Vene keisririigi ajal oli troikadega sõitmine moes, näiteks Tartu voorimees hüüdnimega Vana Naelapea võis korraga välja panna kolm või neli troikat.&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=tartumaateataja19400807.1.8&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt;

[[Petserimaa]]l sõideti troikadega kuni 1940. aastani [[Petseri]] linnas [[võinädal]]al – kuni tolle ajani kuulus troikadega sõitmine võinädalal petserimaalaste võinädala tähistamise kultuuri juurde.&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=uuseesti19400206.2.104&amp;srpos=1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+petserimaa------------ &lt;/ref&gt; Petseri linnas sõitsid võinädalal hobusaanidega noored poisid ja tüdrukud.&lt;ref name=&quot;uus-eesti&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Uus Eesti 6 veebruar 1940 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=uuseesti19400206.2.104&amp;srpos=1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-troika+petserimaa------------ |vaadatud=2024-08-12 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; Petserimaal oli levinud rahvapärimus, et mida pikemad sõidud tehti hobustega võinädalal, seda pikemaks kasvab suvel põllupeal [[harilik lina]].&lt;ref name=&quot;uus-eesti&quot; /&gt; 

1983. aastal, kui tähistati [[Tallinna Hipodroom|Tallinna hipodroomi]] 60. aastapäeva, demonstreeriti hipodroomi juubelipidustustel kolme pruuni&lt;ref name=&quot;oma-hobu-v&quot;&gt;Oma Hobu, veebruar, nr 1 (52) 2012 aasta, Tallinna hipodroomi lugu&lt;/ref&gt; traavli täkuga&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sirpjavasar19830909.1.5&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt; klassikalist troikat&lt;ref name=&quot;oma-hobu-v&quot; /&gt;. Kui 2006. aasta 18. juunil tähistati [[Tori Hobusekasvandus|Tori hobusekasvanduse]] 150. aastapäeva, siis seal näidati ka troikat,&lt;ref&gt;https://epl.delfi.ee/kultuur/tori-hobusekasvandus-8212-150?id=51042226&lt;/ref&gt; mille ette olid rakendatud [[Eesti hobune|Eesti hobused]]. 

21. sajandil on Eestis Vene troika sõidu kultuur väljasurnud. Väljasurmise põhjusteks on 20. sajandil toimunud Nõukogude Liidu okupatsioon, mille tulemusena [[Nõukogude Liit]] eemaldas Eestilt Petseri maakonna alad. Ka Petserimaad tabas pärast Teist maailmasõda [[kollektiviseerimine]], ning [[Sovetiseerimine|sovetlik]] religioonivastane poliitika, mis hävitas praktiliselt [[Setod|seto]] ja ka selle piirkonna vene talukultuuri ning [[Õigeusk|õigeusu]] kalendrit jälginud Petseri linna kultuuri. 20. sajandil tabas Eestit ka baltisaksa kultuuri hääbumine, mille tõttu hääbus baltisaksa mõisakultuur ja kõik need eeltoodud tegurid tekitasid Eestis Vene troika kultuuri hääbumise. 
[[Pilt:Hoffmann saanisõit.jpg|pisi|Baltisaksa kunstniku [[Oskar Hoffmann|Oskar Georg Adolf Hoffmanni]] pilt &quot;Saanisõit&quot;. Troikat juhtiva postipoisi müts on tüüpiline Venemaa Keisririigi aja postipoisi punase ülaosaga müts]]

=== Varia ===

Eesti NSV-s valmistas [[Liviko]] [[Viin (jook)|viina]] Sibirskaja vodka (''Сибирская водка'' – 'Siberi viin'). Viin oli 45% ja pudel pooleliitrine. Viinapudeli etikett oli venekeelne. Etiketil oli kujutatud talvist Vene troikat kihutamas majade taustal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191027151033/https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |arhiivimisaeg=2019-10-27 |vaadatud=2019-10-27}}&lt;/ref&gt;  

== Vaata ka ==
* [[Orlovi traavel]]
* [[Eesti hobune]]
* [[Orlov]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;p7pnI&quot;&gt;Александр Николаевич Вигилев. &quot;История отечественной почты&quot; (Вторая часть). Издательство Связь,1979&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nGKIA&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Поддужный колокольчик&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 7, 1982 год, издательство Правда&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PrgYv&quot;&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики&quot; издательство Серебряный век 2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qhYhf&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Поддужный колокольчик&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GsBnG&quot;&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики&quot;. издательство Серебряный век 2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot;&gt;Татьяна Константиновна Ливанова. &quot;Лошади&quot;. издательство Астрель, 2004&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;evckv&quot;&gt;А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. издательство Аквариум Принт, 2015&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1sjNT&quot;&gt;Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;j5Ho4&quot;&gt;Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. издательство АСТ-ПРЕСС СКД,2003&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot;&gt;. Ганулич, А. М. ПолзуноваА. А. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot; издательство Аквариум Принт, 2016&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* Татьяна Константиновна Ливанова. &quot;Лошади&quot;. Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8
* Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6
* А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6
* А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2
* А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Бега и Рысаки. История и современность&quot; Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6
* В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. &quot;Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников&quot; Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0
* А. К. Ганулич. &quot;Слышен звон бубенцов издалека…&quot;. Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X
* Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1
* Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2008, ISBN 978-5-902238-42-3
* Публ. и авт. вступ. ст. О. В. Фомина &quot;Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова&quot;. Москва: издательство Грифон, 2014, ISBN 978-5-98862-163-8
* Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. &quot;Коневодство. Справочник&quot;. Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7
* Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. &quot;Большой филателистический словарь&quot;. Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2
* Шангина Изабелла Иосифовна. &quot;Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь&quot;. Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00337-x
* Шангина Изабелла Иосифовна, &quot;Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия&quot;. Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00650-6
* Надежда Рычкова, Вера Комарова, &quot;Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами&quot;. Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8
* Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. &quot;Колокола: История и современность&quot;. Москва: издательство Наука, 1985
* Александр Николаевич Вигилев. &quot;История отечественной почты&quot; (Вторая часть). Москва: издательство Связь, 1979
* Игорь Бобылев. &quot;Ветер в гриве. Horses&quot;. Москва: издательство Планета. 1976
* А. К. Ганулич. &quot;Поддужный колокольчик&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263
* Ираклий Луарсабович Андроников. &quot;К музыке. Собрание устных рассказов&quot; Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0
* А. К. Ганулич. &quot;Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263
* Михаил Вострышев. &quot;Москва разгульная&quot;, Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0
* Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8
* Walter Dehio. &quot;Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas.&quot; Tallinn. kirjastus Argo, 2021 ISBN 978-9949-688-44-9
* Juri Borev. &quot;Kurjast võimust vaevatud&quot;. Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1
* Siegfried von Vegesack. &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust &quot;. Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9

[[Kategooria:Sõidukid]]
[[Kategooria:Venemaa kultuur]]
[[Kategooria:Etnograafia]]</text>
      <sha1>b7d76b7z1gbpqghlx4j75c64m0ys2um</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260801</id>
      <parentid>7260784</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T07:03:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-49839-29</username>
        <id>237576</id>
      </contributor>
      <origin>7260801</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="89965" sha1="rv3y77bkz2w8lncsjhbiy29bg7jm9cl" xml:space="preserve">{{viita}}
{{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}}

'''Troika''' ja ka '''Vene troika''' (vene keeles ''Русская тройка'') on [[Venemaa]]l ja selle lähikonnas kasutuses olev kolme hobuserakend. Klassikaline Vene troika on maailmas ainuke [[Allüür|mitmeallüürne]] rakend. Troika loogahobune (vene keeles ''коренник'') paikneb troika rakendis keskel. Troikarakendis peab loogahobune jooksma täpset ja kiiret [[traav]]i. Troikarakendis nimetatakse loogahobuse kõrval olevaid hobuseid priipassihobusteks (vene keeles ''пристяжные''). Priipassihobused peavad troikarakendis jooksma [[Galopp|galoppi]].  

Troikarakendi loogahobune rakendatakse [[Aisad|ais]]ade ja [[rangid]]ega, priipassihobused rangide või [[sori]]dega. Eelistakse sorirakendeid, sest sorid annavad priipassi hobustele dekoratiivsuse. Priipassihobused rakendatakse saani või suvise neljarattalise loomveoki ette [[treng|trengide]] ja [[kolk]]ide abil.  

== Ajalugu ==
=== Narva ja Peterburi vaheline postitee ===
[[Pilt:Orlowski podrozny.jpg|pisi|[[Aleksandr Orlovski]]. &quot;Reisija [[kibitka]]s&quot;. Litograafia, 1819]]
[[Narva]] ja [[Peterburi]] vaheline postitee oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] esimene regulaarposti näidispostiliin. Seoses sellega koostas Narva posti peajärelevaataja, [[polkovnik]] A. M. Volkov 3. novembril 1770&lt;ref name=&quot;p7pnI&quot; /&gt; järgmise dokumendi: &quot;Расписание в какое время по скольку почтовых лошадей в упряжки брать проезжающим по Нарвской дороге по новоучрежденным почтовым станам&quot; ('sõidu plaan, mis ajal mitu postihobust rakendisse võtta, mis sõidavad Narva maanteel vastasutatud postijaamade kaudu'). See nägi ette, et talveperioodil (1. detsembrist kuni 15. märtsini) ja suveperioodil (15. maist kuni 15. septembrini) oli ühele või kahele reisijale ette nähtud posti[[kibitka]] ette rakendada kaks hobust, kolmele reisijale aga kolm hobust. Ülejäänud aastaaegadel oli ette nähtud ühele reisijale kaks hobust ja kahele reisijale kolm hobust ning kolmele reisijale neli hobust &lt;ref name=&quot;p7pnI&quot; /&gt;. Peterburi ja Narva vahelise postitee kohta käiv dokument on esimene Venemaa keisririigi postialane dokument, kus lubatakse postiveoks kolm hobust ette rakendada. Hobused rakendati postikibitka ette järgmiselt: keskele loogahobune ja tema kõrvale priipassihobused. Nii sündiski klassikaline Vene troika.&lt;ref name=&quot;nGKIA&quot; /&gt;

=== Troikast kui Venemaa Keisririigi peamisest postiveo vahendist ===
Troikarakendist kujunes Venemaa keisririigi [[feldjääger|feldjäägrite]] ja postikullerite sõiduvahend, kellel oli vaja kiiresti postisaadetis adressaadini viia. Esialgu sõideti troikadega [[Peterburi]]st [[Tsarskoje Selo]]sse ja [[Narva]], aga edaspidi jõudis troikasõit inimeste igapäevaellu.&lt;ref name=&quot;PrgYv&quot; /&gt;Termin &quot;troika&quot; võeti Venemaa keisririigi postidokumentides kasutusele 1807. aastal.&lt;ref name=&quot;qhYhf&quot; /&gt; 1808. aastal laiendati Narva ja Peterburi vahelise postitee kohta käivat dokumenti sättega, kui palju hobuseid võtta rakendisse kõikidele Vene keisririigi postitraktidele.&lt;ref name=&quot;shangina-i&quot;&gt;Шангина Изабелла Иосифовна. &quot;Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь&quot;. Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003 ISBN 5-352-00337-Х&lt;/ref&gt; [[Postipoiss|Postipoisid]] sõitsid troikadega suhteliselt kiiresti. Venemaa keisririigis oli postiveoreeglites ette nähtud troika keskmine kiirus postiteedel: sügisel kaheksa [[Verst|versta]] tunnis, kevadel kümme versta tunnis, aga talvel, kui troikarakendit kasutati [[saan]]i ees, kaksteist versta tunnis. Need kiiruse piirangud ei kehtinud feldjäägritele ja kulleritele, nemad võisid kihutada nii kiiresti, kui võimalik&lt;ref name=&quot;GsBnG&quot; /&gt;. [[Aleksandr Puškin]]i andmetel võis väga hea ja kiire troika arendada kiirust 45 kilomeetrit tunnis ja vahel rohkemgi.&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot; /&gt; Muidugi ei jõua ükski troika pidevalt sellist maksimaalset kiirust hoida, aga lühikest aega võib see sõitjatele anda sellise tunde, et troika &quot;lendab&quot; teel – sellest on tulnudki [[Nikolai Gogol]]i poolt vene keeles kasutusele võetud troika kirjanduslik nimetus &quot;troikalind&quot;.

Troikadega sõit muutus Venemaal väga populaarseks – troikadega sõitsid riigiametnikud, eraisikud ja kõik, kes hindasid kiiret sõitu. Aga lõpuks tekitas see Venemaa teedel paraja segaduse, [[postijaam]]ade ülemad ja personal ei saanud enam aru, kas maanteel sõidab kulleritroika või teeb kohalik mõisnik oma isikliku troikaga lõbusõitu. Nimelt oli probleemiks see, et kõik ühiskonnakihid soovisid sõita loogakelladega kaunistatud hoburakenditega.

Selleks, et olukorda kontrolli alla saada, võttis [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat]] 18. detsembril 1836 vastu seaduse, et postiveokid varustatakse alates 1837. aastast loogakelladega ja eraisikutel keelatakse loogakellade kasutamine. Selle seaduse järgi kohustati eraisikuid vabastama tee postiveokile ning hoidma end teepeenra parempoolsele küljel.&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Слышен звон бубенцов издалека…&quot;. издательство Советская Россия, 1990&lt;/ref&gt;

Venemaa keisririigis rajati [[Postijaam|postijaamade]] hooned [[klassitsism]]iajastul, lähtudes ülevenemaalistest tüüpfassaadidest. Selliseid hooneid leidub ka Eestis, sest [[Balti kubermangud|Balti kubermange]] läbis Venemaa keisririigi suur postitee ehk Miitavi–Riia–Peterburi postitee pikkusega 335 versta. Sellel teel oli 17 postijaama. [[Pilt:Nikolai Sverchkov - Troika (5).jpg|pisi|Postitroika]]

Postitroikade rakendites olid levinumateks hobusteks [[:ru:Вятская_лошадь|Vjatka tõugu]] hobused. Rikkad mõisnikud ja kaupmehed eelistasid troikarakendis suursuguseid [[Orlovi traavel|Orlovi traavleid]].

Postijaamas teenindati eelisjärjekorras feldjäägreid ja postikullereid. Hobuseid anti reisijatele vastavalt sellele, missugune oli nende ühiskondlik positsioon, kõik olenes inimese seisusest, mille määratles [[Teenistusastmete tabel]].&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt; Näiteks 1. klass kuuluv [[Kindralfeldmarssal (Venemaa)|kindralfeldmarssal]] (''Генерал-фельдмаршал''), ja kantsler (''Канцлер''), ning teised 1. klassi kuuluvad isikud võisid võta vastavalt oma vajadustele postijaamast 20 hobust&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;.  2. klassi kuuluvad isikud, nagu näiteks [[tõeline salanõunik]] (''Действительный тайный советник''), võisid postijaamast võta 15 hobust ja 3. klassi kuluvad isikud võisid võta 12 hobust&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. Kolmandasse klassi kuulusid näiteks [[salanõunik]] (''Тайный советник; alates 1724'') ja [[kindralleitnant]] (''Генерал-лейтенант; kuni 1741 ja alates 1796'') ning [[viitseadmiral]] (''Вице-адмирал'')&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. Seevastu näiteks 9. klassist kuni 14. klassi kuuluvad persoonid võisid võtta ainult kolm hobust&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. Seega Vene troikadega sõitsid näiteks postitraktidel,  [[kapten|jalaväe kapten]] (''Капитан в пехоте; 1722–1884''), ja [[titulaarnõunik]] (''Титулярный советник'')&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. Aga lõpetuseks isikud kes kuulusid alates 13. klassi, neile lubati võta postijaamades ainult 2 hobust&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. 

Postitroikade hiilgeaja lõpetas Venemaal [[raudtee]]de ehitamine, mis viis selleni, et paljud postijaamad suleti ning postijaamapidajad ja postipoisid kaotasid oma igapäevase töö. Paljud postipoisid ehk venepäraselt ''jamžik''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;id suundusid linnadesse, kus vajati iga päev [[Voorimees|voorimehi]]. Aga osa endiseid postipoisse sulandus pärast postijaamade sulgemist [[Talupoeg|talupoegkonna]] hulka.

=== Troikad 19. sajandi II poole ja 20. sajandi alguse Vene Keisririigis ===
[[Pilt:Horse drawn sledge, in Russia LCCN2001705701.tif|pisi|Venemaa keisririigi aegne foto: paraadtroikarakmetega esinduslik troika hoovis]]

Seoses massilise raudteede rajamisega kaotas loogakellade kasutamise piirang oma tähtsuse ja eraisikud hakkasid oma troikade lookadele kinnitama loogakellasid. Troika [[traavel|traavlite]] kaela riputati [[kuljus]]ed. Kuljused olid levinud sellepärast, et kuljustele ei rakendunud riiklikud kasutuspiirangud. Sellel ajastul kujunes troikast niinimetatud ''ямская гармонь'', mida võiks eesti keelde tõlkida kui 'postipoisi [[karmoška]]' – rikkalikult kuljuste ja loogakelladega ehitud paraadrakmetes troika. 19. sajandi lõpus lõppes postiteedel hobustega posti ja reisijate vedu&lt;ref name=&quot;shangina-i&quot; /&gt;. Troikasid hakati kasutama rikaste linlaste ja mõisnike sõidutamisel võinädalal ja muudel talvistel rahvaürituste rongkäikudel.&lt;ref name=&quot;shangina-i&quot; /&gt; Vanasti oli Venemaal kombeks, et noored tegid hommikusi [[võinädal]]a, kirikupühadega seotud ja [[Svjatkad|svjatkade]] saanisõite; noored naised võisid sõita pidude ajal saaniga igal ajal, aga abielupaarid ja eriti rikkad talupojad sõitsid pidude ajal saaniga õhtupoolsel ajal.&lt;ref&gt;  Шангина Изабелла Иосифовна, &quot;Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия&quot;  Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003, ISBN: 5-352-00650-6 &lt;/ref&gt;

1911&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot;&gt;Татьяна Константиновна Ливанова. &quot;Лошади&quot;. Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8&lt;/ref&gt;. aasta [[:en:Festival_of_Empire|Festival of Empire]]'l võisid londonlased näha kahte troikarakendit&lt;ref&gt;Игорь Бобылев. &quot;Ветер в гриве. Horses&quot;. Москва: издательство Планета. 1976&lt;/ref&gt;. Üks troikarakend oli helehallide hobustega troika ja teiseks oli ronkmustade hobustega troika.&lt;ref name=&quot;igor-bobyl&quot;&gt;Игорь Бобылев. &quot;Ветер в гриве. Horses&quot;. Москва: издательство  Планета. 1976&lt;/ref&gt;. Londonlastele esitletud troikad oli suurepärased. Helehallide hobustega troika loogahobuseks oli 13 aasta vanune&lt;ref name=&quot;igor-bobyl&quot; /&gt;, Hrenovi hobusekasvanduses sündinud Orlovi traavel Ratnik Turetski (''Ратник Турецкий''), kes oli eelnevalt võitnud võiduajamistel Venemaa keiserliku auhinna&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;ja priipassihobusteks olid streletski tõugu hobused&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. [[London|Londoni]] näitusel sai see troika esimese auhinna&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot; /&gt;. Sellest troikast maalis pildi [[Sergei Vorošilov]] (''Сергей Семёнович Ворошилов'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Praegu võib näha seda pilti [[K. Timirjazevi nimeline Moskva Põllumajanduse Akadeemia|K. Timirjazevi nimelise Moskva Põllumajanduse Akadeemia]] juures olevas Hobusekasvanduse muuseumis&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Aga ronkmustadega hobustega troika loogahobuseks oli Orlovi traavel Mutsii (''Муций'') ja see troika sai Londoni näitusel teise auhinna&lt;ref name=&quot;igor-bobyl&quot; /&gt;. Aga neid kahte troikarakendit pidi Festival of Empire'l näitama külastajate huvi tõttu iga päev, vaatamata sellele et näituse programmis oli ettenähtud see, et troikasid demonstreeritakse ainult üks kord&lt;ref name=&quot;igor-bobyl&quot; /&gt;.

[[Esimene maailmasõda|Esimene Maailmasõda]] ja sellele järgnenud [[Venemaa kodusõda|Venemaa Kodusõda]] vähendas Venemaa külades noorte inimeste hulka ja see aitas sellele kaasa et vene troikade sõidu kultuur hakkas hääbuma.

=== Troikade võiduajamised Venemaa Keisririigis ===
Umbes 200 aastat tagasi hakati [[Peterburi]]s ja [[Moskva]]s korraldama troikade võiduajamisi. Neid korraldati kinnikülmunud jõel ja [[hipodroom]]idel või linnast väljas olevatel aladel 15–45 versta pikkustel distantsidel. 1847. aastal asutati Vene troikade jaoks keiserlik auhind (''Императорский приз'').&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot;&gt;Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6&lt;/ref&gt;
 
2. juulil 1847 toimusid Moskvas [[Hodõnka väli|Hodõnka väljal]] Vene troikade võiduajamised. Selleks puhuks oli Hodõnka väljale maha pandud kolme versta pikkune ringtee. Sellest sündmusest on säilinud V. Kopteva kirjeldus&lt;ref&gt;А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. издательство Аквариум Принт 2015&lt;/ref&gt;:

:''&quot;Peaaegu et iga päev sõitsid ja läksid Moskva elanikud avarale Hodõnka väljale, et imetleda väga häid traavleid, kes kaunilt ja kiirelt kihutasid jooksu ajal. Aga 2. juulil tuli väljale ja sõitis kohale veelgi rohkem uudishimulikke: nad täitsid tihedalt kogu välja, nad ronisid majade katustele, mis asusid raja ääres, ronisid korstnatele, hõivasid tarad, ja kõik nad ootasid üksmeelselt kõrgendatud tähelepanuga rahvalikku vaatemängu – tuliste ja kiirete troikade sõitu. Sõit koosnes üheteistkümnest ringist, see teeb 33 versta. Esimeseks tuli nelja pretendendi hulgast kaupmees Karaulovile kuuluv postitroika, läbides distantsi ajaga 1 tund, 21 minutit ja 11 sekundit.&quot;''

=== Troikad Nõukogude Liidus ===
[[Jossif Stalin|Jossiv Stalini]] valitsemise ajal oli Vene troika kultuur põlu all kui tsarismi ja aadlikultuuri sümbol. Kuid [[Nikita Hruštšov]]&lt;nowiki/&gt;i valitsemise ajal toimunud [[Sulaaeg]], võimaldas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] taaselustada Vene troika kultuuri.

[[Vladimir Fomin|Vladimir Fominiga]] (''Владимир Иванович Фомин, tegelikult sündis 1927 aastal, kuid ametlikesse dokumentidesse pandi aasta 1928–2010'') on seotud Vene troika kultuuri taaselustamine Nõukogude Liidus. 1954. aasta alguses tuli Vladimiri Riikliku Hobusekasvatuse Talli direktor M. A Mogilevkin (''М. А. Могилевкин'') Moskvast koju [[Vladimir]]i lähedal olevasse [[Zakljazmenski]] (''Заклязьменский'') asulasse. Direktor tuli ettepanekuga taastada Vene troika kultuur ja valmistada ette 1955. aastal Moskvas toimuva Üleliidulise Põllumajandusenäituse jaoks ette troikarakend. Sellel ajal olid troikad säilinud võibolla ainult [[Siber|Siberis]], aga Venemaa keskosas oli sellajal troikade kultuur väljasurnud. Direktori meelest oli ainult Vladimir Fomin võimeline troikaga ümber käima. Taastatava Vene troika eeskujuks võeti vanade piltide [[Reproduktsioon|reproduktsioonid]], kus oli kujutatud Vene troikade rakmeid&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Слышен звон бубенцов издалека…&quot;. Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X&lt;/ref&gt; ja hobuserakmete müügikataloog &quot;Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова&quot;. Taastatava Vene troika väljanägemise kiitis heaks Fomini vanaisa.&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt; Vene troika sai valmis, et esineda Moskvas [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus|Üleliidulisel Põllumajandusnäitusel]] ja troikat juhtis Vladimir Fomin. 

1959. aastal kinkis Nikita Hruštšov [[Filantroopia|filantroobile]] ja ettevõtjale, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ohio|Ohio osariigi]] senaatorile&lt;ref name=&quot;ReferenceE&quot;&gt;https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html&lt;/ref&gt; [[Cyrus Stephen Eaton]]ile (1883–1979) Orlovi traavlitega&lt;ref name=&quot;kultura&quot;&gt;https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au&lt;/ref&gt; Vene troika,&lt;ref name=&quot;ReferenceE&quot; /&gt; mille oli välja õpetanud ja treeninud Vladimir Fomin.&lt;ref name=&quot;ReferenceE&quot; /&gt;

1959. aastal tegi Vladimir Fomin Ameerika Ühendriikides ja Euroopa suurlinnades troikaga näidissõite, esinedes [[New York|New Yorgis]], [[Ottawa]]s, [[Leipzig]]is ja [[Budapest]]is.&lt;ref name=&quot;1sjNT&quot; /&gt;
Kümme aastat hiljem esines ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] edukalt enda väljaõpetatud helehallide Orlovi traavlite troikaga. Ajakirjandus nimetas troikat &quot;hallideks liiliateks aasal&quot;&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot; /&gt; ja Fominit Vene troikade kuningaks&lt;ref name=&quot;j5Ho4&quot; /&gt;.

1957. aastal toimuski [[Moskva hipodroom]]il esimene Nõukogude Liidu Vene troikade võiduajamiste tšempionaat. Tšempionaadi võitjaks tuli Moskva hipodroomi troika, mille loogahobuseks oli Nagib (''Нагиб'') ja sõitjaks oli [[Aleksandr Roštšin]]&lt;ref name=&quot;evckv&quot; /&gt; (''Александр Романович Рощин, 1907–1977''). Hipodroomidel nimetatakse kutsarit sõitjaks. Mitte ametlikult kasutatakse Venemaa hipodroomidel ametialases [[žargoon]]is troikasõitja tähenduses, ka nimetust ''troetšnik'' (vene keeles ''Троечник).'' Ka Vene Keisririigis oli kasutuses sõna ''troetšnik.'' Tol ajal tähistati sellise rahva keelse sõnaga, sellist [[Voorimees|voorimeest]] ja [[Kutsar|kutsarit]] ning eelkõige [[Postipoiss|postipoissi]], kel olid head [[Pädevus|pädevused]] Vene troika rakendi juhtimisel.

1958 aastal sai Moskva hipodroomi direktoriks [[Jevgeni Dolmatov]] (''Евгений Николаевич Долматов 1899–1977''), kes viibis aastatel 1937-1940 GULAG is arreteerituna.&lt;ref&gt;https://vgulage.name/authors/dolmatov-evgenij-nikolaevich/&lt;/ref&gt; Tema teeneks on see, et Moskva hipodroomil hakati regulaarselt korraldama traditsionaalseid hobuvõistlusi&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot;&gt;А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2&lt;/ref&gt;. Siia kuulus ka Vene troikade võiduajamiste taaselustamine Nõukogude Liidus&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;. Ja ka [[Tatšanka|tatšankade]] võiduajamiste korraldamine- mille ette oli traditsionaalselt rakendatud neli hobust ning muud etnograafilised hobuvõistlused&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;. Tema initsiatiivi toetas Nõukogude Liidu Põllumajanduse Ministeerium&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;. Tema ettevõtmised Moskva Hipodroomil viisid selleni, et paljudes Nõukogude Liidu hipodroomidel ja riiklikes hobusekasvandustes hakati tegelema regulaarselt Vene troikadega ning tatšanka rakenditega&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;. 

[[Vene NFSV]] hakati korraldama üritusi nimega &quot;Pidu Vene talv&quot;- nendest üritusest pidi kujunema välja [[Sovetiseerimine|sovetlik]] [[Võinädal|Võinädala]] asendus&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot;&gt;Надежда Рычкова, Вера Комарова, &quot;Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами&quot;. Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8&lt;/ref&gt;. Kus müüdi rahvale pannkooke, esinesid folkloori kollektiivid ja ka Vene troikad pidid osalema nende pidustuste teatraalse osana&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;. Esimene &quot;Pidu Vene talv&quot; toimus 1957 aastal [[Sarapul|Sarapuli]] linnas&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;. Aga Moskvas toimus samasugune üritus nimega &quot;Pidu Vene talv&quot;, [[Lužniki staadion|Lužniki staadionil]] 23. veebruaril 1958 aasal&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;. Nendel üritustel said Vene troikadega sõita ainult väljavalitud persoonid, näiteks tööeesrindlased&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt; ja ülejäänud rahvas sai troika sõite ainult pealtvaatajatena jälgida&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;. See eristas neid üritusi Vene Keisririigi aegsest Võinädalast, kus said ka tavalised külaelanikud troikaga sõita&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;.  

1982. aastal esindas [[Essen]]is [[Saksamaa]]l Nõukogude Liitu rahvusvahelisel hobuste müüginäitusel Equitana helehall Moskva hobusekasvanduse troika. Aga loogahobuseks oli Hrenovi hobusekasvanduses sündinud Orlovi traavel Pjostrõi Palas (''Пёстрый Палас'') ja priipassihobusteks terski tõugu hobused&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Vene troika juhiks oli [[Timofei Poljakov]] (''Тимофей Прокопьевич Поляков'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. See troika tunnistati Essenis mitmikrakendite meistriks.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;

1989. aastal esines Essenis hõbehall troika&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Loogahobuseks oli 1983 aastal sündinud Orlovi traavel Valss (''Вальс'') ja kelle vanemateks olid traavlid Lukavõi (''Лукавыи'') ning Vnutška (''Внучка'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Troika priipassi hobusteks olid terski tõugu Tsegel (''Цегель'') ja Tsiemir (''Циэмир'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Selle Vene troika valmistas näituse jaoks ette [[Mihhail Pupko]] (''Михаил Гидальевич Пупко'' ''1933-1995'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Aga sama aasta sügistalvise hooaja rahvusvahelisel hobuste näitusel [[Pariis]]is tekitas see troika suure sensatsiooni – Prantsusmaal nähti esimest korda troikat.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;
=== Troikad tänapäeva Venemaa Föderatsioonis ===
[[Pilt:Troika akron.jpg|pisi|[[Venemaa]] praeguse aja troikarakend. Tegu on Moskvast pärineva troikaga, mis esineb [[Vologda]] hipodroomil]]

1990. aastatel oli [[Venemaa|Venemaa Föderatsioonis]] Orlovi traavlite kasvatuses suur langus.&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot;&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Бега и Рысаки. История и современность&quot; Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6&lt;/ref&gt; Sellel ajal olid Orlovi traavlid väljasuremise äärel&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; ja ka Vene troikade kultuur oli suures kriisis&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. 1997. aastal oli Orlovi traavli [[Mära|märade]] arvukus kukkunud 800 piirile&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; - teadlaste arvates peab tõu säilimise puhul olema vähemalt 1000 mära.&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; Sel ajal olid paljud Venemaa hobusekasvandused niivõrd laostunud, et nendes olevad Orlovi traavlid surid nälga või viidi lihaks&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt;. 

1997 aastal toimus Moskva hipodroomil Vene Föderatsiooni esimene Vene troikade võiduajamine&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;, mille teeb erakordseks see, et see oli esimene troikade võiduajamine, pärast Nõukogude Liidu kollapsit ja see toimus Orlovi traavlite kasvatuse kriisi ajal. Aga selle võiduajamise võitjaks tuli troika, mille loogahobuseks oli Moskva Hobusekasvatuse nr 1 traavel Aleksandrit (''Александрит'') ja troikajuhiks oli [[Aleksander Pankov]] (''Александр Николаевич Панков 1946'')&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt; 

Suured teened Orlovi traavli tõu ja Vene troika kultuuri päästmisel, nendel rasketel aastatel oli Venemaa Traavli Hobusekasvatuse Assotsiatsioonil Содружества (vene keeles 'koostöö')&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt;. Väga tähtis tegelane oli selles organisatsioonis Moskva hipodroomi töötaja , [[Alla Polzunova]] ''(Алла Михайловна Ползунова 1937-2021''), kel olid suured teened Orlovi traavlite tõu päästmisel ja ka Vene troikade kultuuri elushoidmisel nendel aastatel&lt;ref&gt;В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. &quot;Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников&quot; Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0&lt;/ref&gt;.See organisatsioon alustas koostööd Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooniga. Prantsusmaa poolelt oli Orlovi traavli tõu päästmisel väga oluline persoon krahv [[Dominique de Bellaigue]], kes oli aastatel 1997-2019 Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooni juht.   

1997 aastal külastasid selle [[Prantsusmaa]] organisatsiooni esindajad, Venemaa hobusekasvandusi, kus kasvatati Orlovi traavleid.&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; Need Venemaa ja Prantsusmaa organisatsioonid leppisid omavahel kokku, et Prantsusmaa hipodroomil [[:fr:Hippodrome_de_Vincennes|Hippodrome de Vincennes]]s hakatakse korraldama üritust &quot;Venemaa päevad&quot; ja [[Moskva hipodroom|Moskva Hipodroomil]] hakatakse korraldama üritust &quot;Prantsusmaa päevad&quot; – kokkuleppe järgi pidid nendel üritustel kindlasti olema Orlovi traavlid.&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; Nende kokkulepitud ürituste [[sponsor]] oli Prantsusmaa Traavi Assotsiatsioon&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt;. Nendel üritustel toimusid Orlovi traavlite klassikalised võiduajamised [[võidusõidukaarik]]utega ja ka vene troikade sõidud. 1999 aastal toimusid Moskva hipodroomil esimesed &quot;Prantsusmaa päevad&quot;&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt;. Ning 2000. aasta detsembris ja 2001. aastal esinesid [[Pariis]]i hipodroomil Hippodrome de Vincennes &quot;Venemaa päevadel&quot; korraga kolm Vene troikat. Troikad demonstreerisid Pariisis &quot;Vene troikade balletti&quot; – troikade sünkroonitud vigursõitu ja demonstratiivset troikade võidusõitu.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;  [[Pilt:Тройка МКЗ 1 .jpg|pisi|&quot;Moskva Hobusekasvatuse Nr 1&quot;, (vene keeles &quot;Московский конный завод № 1&quot;) Orlovi traavlitega troika 2018 aasta augustis looduses.]]  

2004. aastal tegi Prantsusmaa telekanal [[:fr:Equidia|Equidia]] Vene troikadest filmi. Filmis ei pööratud tähelepanu mitte ainult Vene troikale kui välimuselt väga efektsele rakendile, vaid ka Vene troika rakendi kirjeldamisele ja sellele, kuidas troikat juhitakse &lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot;&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6&lt;/ref&gt;.
Tänu nendele pingutustele saabus 2000 aastatel uus tõus Venemaa troika kultuuris ja Orlovi traavlite kasvatuses.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;

Venemaal kasutati stiliseeritud Vene-troika kujutist televisioonikanali Rossia-1 uudiste teleprogrammi „Vesti„ (''Вести'') alguse videovinjetis, aastatel 1991-1993. Aga hiljem kasutas Rossia-1 oma uudiste alguse videovinjetis Vene Föderatsiooni kõige kuulsamat hallikas-valget Vene-troikat, mille loogahobuseks on eelmainitud, 28. märtsil 1992 aastal Moskva Hobusekasvatus Nr 1 sündinud Vene-traavli täkk Aleksandrit&lt;ref name=&quot;ru&quot;&gt;https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246&lt;/ref&gt;. Aleksandridi isaks on Regbi`s Star (Рагби’с Стар) ja tema emaks on Assambleja (''Ассамблея'') ning ta kannab identifitseerimise mikrokiipi numbriga, 643098100001388&lt;ref name=&quot;ru&quot; /&gt;. Ja selle kuulsa Vene-troika priipassihobusteks on Orlovi traavlid Priz (''Приз'') ja и Vitok (''Виток'')&lt;ref name=&quot;index&quot;&gt;https://myseldon.com/ru/news/index/256896920{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;. Seda legendaarset Vene-troikat juhtis Venemaa seitsme kordne&lt;ref&gt;http://pokrovmedia.ru/kubok-gubernatora-bolshoj-vladimirskij-trakt-2015-zavoeval-semikratnyj-chempion-po-gonkam-na-russkix-trojkax-a-pankov/?ysclid=mlgwff2azh692009109{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; Vene troikade võiduajamiste võitja Aleksander Pankov &lt;ref name=&quot;index&quot; /&gt;.

Tänapäeval peetakse Venemaal hipodroomidel võistlusi, mille komponentideks on troikade võidusõit ja vigursõit. Aga 23. jaanuaril 2026. võttis Venemaa Spordi Ministeeriumi komisjon vastu otsuse, et Vene troikade võiduajamised lisatakse ametlikult spordiliikide registrisse, kui Venemaa rahvusport&lt;ref&gt;https://dzen.ru/a/aYoV-hD7Vhuwa9cL&lt;/ref&gt;. 

== Troikarakendi komponendid ==

=== Troika rakmed ===
Troika [[rakmed]] valmistati Venemaal reeglina musta värvi naharibadest. Rakmed kaunistati väikeste metallplaadikestega ja sadade metalllitritega. Troikarakmete kõige iseloomulikumaks detailiks olid nahkribade otsas olevad [[Tutt|tutid]]. Rikkalikult kaunistatud rakmeid kutsutigi Venemaal paraadtroikarakmeteks (''упряжь троечная парадная'').
[[Pilt:Кучер 13.jpg|pisi|Vene keisririigi aegne foto: Kalessi ette rakendatud esinduslik troika. ]]

Troikarakmete metalldetailid tehti vasesulamitest. [[Sulam]]id, millest tehti rakmete ehisdetailid, kandsid järgmisi nimetusi: niinimetatud Poola hõbe (''польское серебро'') ja roheline vask (''зеленая медь'') ja [[tombak]].&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot;&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 ISBN 978-5-4238-0321-6&lt;/ref&gt; Poola hõbedaks nimetati [[melhior]]i, mis koosnes vasest (79%) ja niklist (21%). Tombak ja niinimetatud roheline vask on [[Vask|vase]] ja [[Tsink|tsingi]] sulamid. Tombak, millest tehti rakmete ehisdetaile, sisaldas 15% tsinki, aga roheline vask sisaldas 30% tsinki.&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt; Algul tehti rakmete metalldetailid [[Metallivalu|valumeetodil]], hiljem aga hakati neid [[Stantsimine|stantsima]].&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt; Poola hõbedast detailid on hõbedase läikega, tombakist ja rohelisest vasest detailid on aga kollase läikega. 

=== Rangid ===
Tänapäeval valmistatakse [[Venemaa|Vene Föderatsioonis]] troikarakmeid koos loogahobuse [[Rangid|rangidega]]. Venemaal on kasutusel järgmine rangisuuruste numeratsioon (vahemikus 0–11)&lt;ref&gt; А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 &lt;/ref&gt;. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate rangide mõõdud millimeetrites &lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot;&gt;Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. &quot;Коневодство. Справочник&quot;. Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7&lt;/ref&gt;
|-
! Rangi number !! Rangi pikkus !! Rangi laius 
|-
|  0 || 440 || 210
|-
|  1 || 460 || 230
|-
|  2 || 485 || 240
|-
|  3 || 510 || 250
|-
|  4 || 535 || 260
|-
|  5 || 555 || 270
|-
|  6 || 585 || 280
|-
|  7 || 610 || 310
|-
|  8 || 640 || 340
|-
|  9 || 670 || 360
|-
|  10|| 710 || 380
|-
|  11|| 740 || 400
|}
=== Valjad ===
Paraadtroikarakmeid iseloomustavad plaadikeste ja litritega kaunistatud valjad. Väga iseloomulik on Vene troika valjastele lõuaalune dekoratiivne lisarihm mille küljes on ilututt. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ Venemaal kasutatavate valjaste mõõtmed millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Valjaste number !! Põserihma pikkus 
|-
| 0 || –
|-
| 1 || 415
|-
| 2 || 435
|-
| 3 || 455
|-
| 4 || 475
|}
 
=== Sorid ===
Vene troika rakendis kasutatakse sorisid priipassi hobuste rakendamisel. Sorid koosnevad rinnarihmast ja kanderihmast. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate soride mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Soride number !! Kanderihma pikkus !! Rinnarihma pikkus
|-
| 1 || 450 || 800
|-
| 2 || 580 || 1100
|}
=== Sedelgad ===
Vene troika rakendis hoiab [[sedelgas]] koos sedelgarihmaga loogahobuse rangid, looga ja aisad õiges asendis. Sõltuvalt hobuse turja kujust kasutatakse lame- või looksedelgat. Looksedelgat kasutatakse rohkem loogahobuse rakendamisel. Kui on tegu paraadtroikarakmetega siis on ka loogahobusel dekoratiivne lamesedelgas. Priipassihobuste turjadele pannakse dekoratiivsed lamesedelgad. Vene troika lamesedelgate otstes on dekoratiivrihmad koos tuttidega. Paraadtroikarakmete puhul kinnitatakse priipassihobuste lamesedelgate külge sedelgakellad.
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate lamesedelgate mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Lamesedelga number !! Lamesedelga katteosa 
(''покрышка'') pikkus
! Lamesedelga katteosa 
(''покрышка'') laius
|-
| 1 || 650 || 150
|-
| 2 || 750 || 180
|}
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate looksedelgate mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Looksedelga number !! Looksedelga katteosa 
(''покрышка'') pikkus
! Looksedelga katteosa 
(''покрышка'') laius
|-
| 1 || 440 || 185
|-
| 2 || 440 || 185
|}

=== Leid ===
Vene troika rakendis on tähtsal kohal leid. Leide abil saavad hobused pidurdada ja tagurdada. Leid koosnevad küljerihmast, mis paikneb ümber hobuse keha ja kinnitub roomadele. Leide seljarihm ja põikrihmad hoiavad küljerihma õiges asendis. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate leide mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Leide number !! Küljerihma pikkus !! Põikrihma pikkus
|-
| 1 || 4000 || 980
|-
| 2 || 4400 || 1030
|-
| 3 || 4900 || 1080
|-
| 4 || 5400 || 1180
|}

=== ''Peremjot''{{'}}id ===
Paraadtroikarakmetele on iseloomulik priipassi hobuste leide külge kinnitatavad ja vajadusel eemaldatavad kolmnurgakujulised nahkribadest valmistatud rippekaunistused ''peremjot''{{'}}id (vene keeles ''перемёт''). Kolmnurgakujulisest ''peremjot''{{'}}ist ripnevad kolm nahkriba, mille otsas on tutid. Aga ''peremjot''{{'}}i keskel olevad nahkribad moodustavad dekoratiivse ruudu. ''Peremjot'' kinnitatakse priipassi hobuse väljasspoolsete leide külge. Kokku on Vene troika paraadtroikarakmete komplektis kaks ''peremjot''{{'}}i mis paiknevad priipassi hobuste leide väliskülgedel.
[[Pilt:In joyful Russia (1897) (14597353090).jpg|pisi|1897. aastast pärit troika foto. Külgmisel priipassi hobusel on näha tüüpiline rippekaunistus ''peremjot.'']]

=== Look ===
Vene troika kõige esinduslikum ja pilkupüüdvaim detail on loogahobuse [[look]]. Hästi valmistatud look teenis omanikku mitukümmend või koguni sada aastat ning pärandati isalt pojale.

Hobuseloogad valmistatakse noorepuutüvest. Vanasti valmistati hobuseloogad ainult teatud puuliikidest. Nendeks puuliikideks olid [[harilik jalakas]], [[harilik tamm]], [[hõberemmelgas]] ja [[harilik toomingas]]. Loogameistrid arvestasid puude valikul paljusid peeneid nüansse. Näiteks aega kuna võib puud langetada ja kasvupinnase niiskuse omadusi. Harilikust jalakast ja harilikust tammest, sai väga vastupidavaid hobuselookasid, kuid need olid rasked. Hõberemmelgast ja harilikust toomingast sai kergemaid hobuselookasid. Harilikust toomingast valmistatud loogad kippusid külma talvekorral suurte koormuste korral purunema. Seega sai harilikust toomingast valmistatud lookasid kasutada ainult suvel ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] lõuna kubermangudes.&lt;ref&gt; А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт &lt;/ref&gt; 

Kõige vanemad troikarakendi rangid olid kaunistatud sisse lõigatud geomeetriliste kujunditega, milleks olid rombid, kolmnurgad, ringid ja jooned. 

19. sajandil oli Venemaa postipoiste hulgas suur nõudlus ilusate ja dekoratiivsete lookade järele. 1840. aastatel lauldi Venemaal populaarset rahvalaulu, mis algas sõnadega: &quot;Золотую дугу заложить не могу&quot;. Sel ajal olid moes kullaläikelised loogad. Need pidid visuaalselt looma efekti, et look nagu põleks kauguses ja eristuks hästi metsa või põllu taustal. Hiljem hakati kuldsetele lookadele kandma musta ja punase värviga taimornamente, mis kujutasid lillevarsi ja sakilisi taimelehti.&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot; /&gt;

1860. aastatel toimus lookade moes muutus: kuldset värvi loogad suruti välja maalingutega lookadega. Maalingutega lookadel kujutati siniseid viinamarjakobaraid, punaseid roose ja rohelisi lehti&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot; /&gt;. [[Pilt:Deutscher Photograph - Russen im Ausland - Fürst Menschikow in seiner Troika in Baden-Baden (Zeno Fotografie).jpg|pisi|Venelased välismaal: vürst Menšikov oma troikaga [[Baden-Baden]]is]]

19. sajandi lõpus maitse jälle muutus: raske look asendati peenikese loogaga. Selliste lookade puhul jäi vähe ruumi sisselõigetele ja kunstilisele puulõikele. Sel ajal kujutati musta värvi loogal värvikirevaid lillekimpe. Kokkuvõttes halvenes sel ajal maitse ja asi läks koguni niikaugele, et ühevärviline look kaunistati lihtsalt erivärviliste lintidega.&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot; /&gt;

=== Loogakellad, kuljused ja sedelgakellad ===

====== Loogakellad ======
Eesti rahva kultuuris tuntakse loogakella (vene keeles ''поддужный колокольчик'') [[aisakell|aisakellan]]a. Aga kui juttu tuleb Vene troikast, siis peaks kasutama sõna &quot;loogakell&quot;, sest troikarakendis kinnitati loogakellad nahkribaga loogahobuse looga ülemise osa külge.

Posti-loogakell võeti kasutusele Venemaa keisririigi senati kindral-prokuröri vürst [[Aleksandr Vjazemski]] (''Александр Алексеевич Вяземский, 1727−1793'') ettepanekul 1770. aastal.&lt;ref&gt; Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. &quot;Большой филателистический словарь&quot;. Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2&lt;/ref&gt; Esialgu üritati Venemaa postipoistele õpetada ka [[postisarv]]e kasutamist. Selleks kutsuti kohale koguni [[Klaipeda]]st pärit postipoiss, kelle ülesandeks oli õpetada oma Peterburi kolleegidele postisarve kasutamist. Aga postisarve kasutuselevõtmine edenes visalt – Venemaa postipoisid armastasid teatada oma kohalejõudmisest endiselt vilega. Neid trahviti küll selle eest, aga ikkagi läks nii, et postisarv jäi pelgalt sümboolseks elemendiks Venemaa postitalituses.&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot;&gt;Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. &quot;Колокола: История и современность&quot;. издательство Наука, 1985&lt;/ref&gt;

Loogakellad võeti Venemaa postipoiste poolt suure vaimustusega omaks ja need asendasid edukalt postisarve. Venemaal räägiti loogakellade kohta rahvalikke legende: postipoisikellad pärinevat [[Novgorod]]i [[veetše]] kella tükkidest. Seega sümboliseeris loogakell rahvale vabadust ja sõltumatust&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot;/&gt;.

Venemaa kõige kuulsam loogakellade valmistamise keskus oli [[Valdai]]. Valdai loogakellade edu põhjuseks oli see, et Valdai asus Peterburi ja Moskva postitee keskel. Aastatel 1817–1834 sai see tee esimese kõvakatte.&lt;ref name=&quot;qhYhf&quot; /&gt;

Troika looga külge kinnitati reeglina kolm loogakella: looga keskele kinnitati suurem kell ja tema kõrvale seoti väiksemad&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;/&gt;. Loogakellad valmistati vasesulamist. &lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263&lt;/ref&gt; Kaasajal loetakse parimaks kirikukella sulamiks sellist [[Pronks|pronksi]], mis koosneb 78–80% [[Vask|vasest]] ja 20–22% [[Tina|tinast]], ning lisandeid on mitte üle 1–2% (vastutusrikastel juhtudel ei tohi olla üle 1% lisandeid).&lt;ref&gt; Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. &quot;Колокола: История и современность&quot;. Москва: издательство Наука, 1985 &lt;/ref&gt; Loogakellad jagunesid tüüpideks, eri tüüpe iseloomustas vorm ja kella seina paksus. Tihti said loogakellad valamise käigus omale numbri. Ühesugust tüüpi loogakellasid eristasid numbrid. Numbrid iseloomustasid loogakella läbimõõtu ja kõrgust: mida suurem oli number, seda väiksem oli kella suurus. Mõnedel loogakelladel oli peal märge ''С серебром'' (vene keeles hõbedaga). Loogakellade [[spektraalanalüüs]] on aga näidanud, et hõbeda sisaldus loogakellades, millel oli märge ''С серебром'' on enam-vähem samasugune kui neil, millel polnud seda märget. Hõbeda kogus sulamis oli nii väike, et see näitab, et hõbe oli sulamisse sattunud lisandina&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt; (venekeelne sõna ''примесь'' ('lisand') tähendab siin metallivalu tehnoloogilises protsessis sulamisse sattunud metalli). On pakutud välja palju seletusi, mida tähendas loogakelladel märge ''С серебром''. Kõige tõenäolisemaks peetakse versiooni, et loogakellad olid alguses [[Hõbetamine|hõbetatud]]. Aja jooksul on hõbedakiht kelladelt ära kulunud, kuid kiri ''С серебром'' on säilinud. Sellepärast nimetati preiskurantides (Venemaa keisririigis nimetati hinnakirja preiskurandiks) loogakellasid kollasteks ja valgeteks. Valged loogakellad olid meie versiooni järgi hõbetatud, kollased aga hõbetamata&lt;ref&gt;А. К. Ганулич. &quot;Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательавда Правда,ISSN 0028-1263
&lt;/ref&gt;. 

====== Kuljused ======
[[Pilt:Troika of W. Winans LOC 2162668551.jpg|pisi|W. Winansi troika.]]

Kuljuserihma külge kinnitati 7, 9 või 11 [[Kuljus|kuljust]]&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;/&gt;. Kuljused valmistati vasesulamist. &lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt; Vasesulamist kuljuseid oli mitut tüüpi. Valmistati kollaseid (hõbetamata) ja valgeid (hõbetatud) kuljuseid. Vasesulamist kuljuste tüüpe tähistati numbritega; mida suurem number, seda suurem oli kuljuse suurus. Kõige väiksemad hobuse kuljuserihma kuljused kandsid numbreid 1 kuni 4/0, kõige suuremad kuljused numbreid 7 kuni 14.&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt; Rauast valmistatud kuljustel oli numeratsioon vastupidine: kuljuse suurenedes number vähenes kolmest või kahest kuni üheni või nullini.&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt;

====== Sedelgakellad ======
Kõige hiljem võeti kasutusele sedelgakellad (vene keeles, ''седёлочные колокольчики''&lt;ref name=&quot;sedelochny&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}&lt;/ref&gt; ehk ''седёлочные звонки'')&lt;ref name=&quot;sedelochny&quot; /&gt; &lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt;'','' inglise keeles ''Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lot - Antique Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells |url=https://www.onesourceauctions.com/auction-lot/antique-horse-harness-sleigh-saddle-chimes-bells_0ed45f9928 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.onesourceauctions.com}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2019-10-03 |pealkiri=How to Attach Harness Bells – Chimacum Tack |url=https://chimacumtack.com/blog/2019/10/03/how-to-attach-your-bells/ |vaadatud=2025-12-14 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;) – siis, kui troikasõidu kultuur hakkas juba hääbuma&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt;. Troikarakendis kasutati sedelgakellasid priipassihobuste sedelgate küljes&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;.  

Sedelgakellad leiutas Ameerika Ühendriikides [[Charles Kirchhof]]. Ta elas [[Newark|Newarki]] linnas [[Essexi maakond (New Jersey)|Essexi]] maakonnas [[New Jersey]] osariigis. Talle väljastati 29. septembril [[1863]] aastal sedelgakellade kohta Ameerika Ühendriikide patent, mille numbriks oli 40 108&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Alarm chime-bells for horses |url=https://patents.google.com/patent/US40108A/en?q=(horse+bells)&amp;before=priority:18631231&amp;after=priority:18630101&amp;oq=1863+horse+bells |keel=en |vaadatud=2025-12-14}}&lt;/ref&gt;. Ameerika Ühendriikides tuntakse sedelgakellasid ka rahvaliku nimega, milleks on Vene sadulakellad (''Russian Saddle Bells'')&lt;ref&gt;[https://americanbell.org/wp-content/uploads/2024/01/Mar-Apr-2019-Article.pdf ABA Mar-Apr 2019.indd]&lt;/ref&gt;. Ka Venemaal võeti sedelgakellad kasutusele Vene troika rakendites 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt;. Sedelgakellade kohta on teada, et Moskva voorimehed sõitsid nendega veel 1930. aastatel.&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt; Aga 21. sajandil on jälle Venemaal hakatud valmistama Vene troika rakmeid, mille komplekti kuuluvad sedelgad koos sedelgakelladega. 

Sedelgakella heliorgan oli metallist (pronksist või terasest) sfääriline 6–8&amp;nbsp;cm läbimõõduga poolkera, mille sees olid heli tekitavad tilad. Valmistati kahe, kolme ja koguni nelja helielemendiga sedelgakellasid&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt;. Kolme või nelja helielemendiga sedelgakella kaunistuselemendiks oli varda otsas tiibu sirutav kotkakuju või lüüra ja hobusejõhvidest valmistatud tutid&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;.

=== Ilulindid ===
Troika hobuste lakkadesse punutakse värvilised lindid. Lintide värvus valitakse nõnda, et need sobiksid rakmetega. Vene troika rakendis eelistatakse et ilulintide värvid oleksid erksad.  Venemaa kultuuriruumis on tavaliselt lintide värvideks sinine, punane, kollane ja muud erksad värvid. Lakkadesse punutud lindid annavad troikale võluva väljanägemise&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt;. Vahel kaunistakse ka Vene troika rakendis ka loogahobuse look värviliste lintidega.

==== Värvide tähendused Venemaa rahvalikus mütoloogias ====

* Punane. Sümboliseerib päikest ja elu.&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Sinine. Sümboliseerib vee stiihiat ja puhastumist.&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Roheline. Sümboliseerib taassündi ja noorust.&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Kollane. Sümboliseerib mulla viljakust ja heaolu ning õitsengut&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Must. Sümboliseerib toitjat Emakest maad.&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Valge. Sümboliseerib isikliku puhtuse seisundit ja vaimset murdmatust&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;. 

===== Värvide tähendused seto rahvalikus mütoloogias =====
Eesti kontekstis on punane ja valge setode rahvusvärvid. Valge värvus sümboliseerib valgust, puhtust ja selgust, seto kultuuriruumis. Kuid samaaegselt sümboliseerib valge ka Setomaal leina. Aga punane sümboliseerib seto rahvusmütoloogias elu ja on ka elujõu värviks.

=== Loogarätid ===
Venemaal kaunistati pidulikel juhtudel hobuseloogad või ka [[aisad]] loogarättidega&lt;ref&gt;https://ar.culture.ru/ru/subject/polotence-5&lt;/ref&gt;. Nendeks pidulikeks juhtudeks olid näiteks pulmad, Võinädala pidustused või noormeeste saatmine sõjaväkke&lt;ref&gt;https://chuvenc.ru/show_Publication/4934&lt;/ref&gt;. Seda kommet kohtas ka teistel Venemaa rahvastel, näiteks [[Tšuvašid|tšuvaššide]] kultuuris&lt;ref&gt;https://chuvenc.ru/show_Publication/4934&lt;/ref&gt;. Ka Setomaal kaunistati seto rahvus kultuuriruumis pidulikel juhtudel hobuselook loogarättidega- mis olid punase ja valge värvilised kangastelgedel tehtud riidelinad&lt;ref&gt;https://www.muis.ee/museaalview/467394&lt;/ref&gt;. Loogarätid meenutavad setode [[Pühaserätt|pühaseräte]].

=== Pinded ===
Pinded peavad olema sellist värvi, et nad sobiksid troika rakmetega.&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt;Venemaa kultuuriruumis on pindete värvid tavaliselt, sellised, mis on ka Vene troika hobuste lakkades olevad ilulintide värvid.  

=== Kõrvad ===
Hipodroomidel kasutatakse kõrvasid, selleks et traavleid ei häiriks ootamatud helid. Kõrvad on spetsiaalne &quot;müts&quot;, mis pannakse hobusele pähe ja kõrvade osa on seest vooderdatud spetsiaalse helisid summutava materjaliga. Kõige levinum ja tõhusam helisummutav materjal nendes kõrvades on [[neopreen]]&lt;ref&gt;https://ratsavarustus24.ee/toode/br-eemaldatavate-neopreensisudega-korvad-lotte/&lt;/ref&gt;'''.'''  Ka Vene troikade võistlustel kasutakse kõrvu, et hobused oleksid kergemini juhitavad, ning ei ehmuks ootamatute helide puhul. Ka kõrvade värv valitakse selline et ta sobiks kokku rakmete ja dekoratiivlintidega.

== Troikade võistlused tänapäeval ==

=== Venemaal korraldatavad troikade võistlused ===
Venemaal korraldatavad troikade võistlused koosnevad kahest osast, troikade vigursõidust ja võidusõidust. Suvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalselt valmistatud nelja rattaga võidusõiduvankri ette. Talvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalse troikasaani ette. Venemaal valmistatakse troikade jaoks spetsiaalseid saane. Suvised ja talvised Vene troikade tšempionaadid toimuvad näiteks sellistes Venemaa linnades nagu näiteks [[Jaroslavl|Jaroslavlis]], [[Kostroma|Kostromas]], [[Moskva|Moskvas]], [[Vologda|Vologdas]] jne. Aga absoluutne Venemaa Vene troikade tšempion selgitatakse välja, kogu aasta hooaja võistlustel kogutud punktide koondsumma tulemuste põhjal. 

=== Troikade vigursõit ===
Troikade vigursõit toimub 200 × 20 meetrisel, ristkülikukujulisel alal.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Troika peab sellel alal tegema kohustuslikud vigurelemendid ettenähtud skeemi järgi. Troikajuht ja tema kaks abilist riietuvad tavaliselt traditsioonilistesse Vene rahvariietesse. Mehed riietuvad suvel Vene rahvariietele iseloomulikku särki, püksid on ilusti saapasääres.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Peas on Vene rahvariietele iseloomulik nokkmüts.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Troika kutsar võib mütsi külge kinnitada tuti või lille&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Naised kannavad [[Sarafan|sarafani]] ja peas on neil [[Kokošnik|kokošnikud]] või mõnikord lillepärjad.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Talvel kannab vigursõidu ajal troikajuht uhket tulup-kasukat, mille peale on seotud lai vöö ja peas on tal karvamüts ning käes on kindad.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Kui talvel istuvad saani tagaistmel vigursõidu ajal nais- või meesabilised, siis riietuvad nad ka talvistesse Vene rahvariietesse. Vigursõidu ajal istuvad ekipaažis kaks abilist, kellel on keelatud osa võtta troika juhtimisest.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Troikajuht ei tohi vigursõidu ajal kasutada piitsa.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;

=== Troikade võidusõit ===
Troikade võidusõit toimub 1800-meetrisel distantsil.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Ühe sõidu ajal lastakse rajale korraga ainult neli troikarakendit. Selle piiranguga soovitakse vältida kokkupõrkeid ja muid ebameeldivusi.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Võidusõidu ajal riietuvad troikajuht ja ta kaks abilist spetsiaalsetesse võidusõidukombinesoonidesse, peas on neil kiivrid ja jalas mugavad jalatsid. Võidusõidu ajal peab ekipaažis olema troikajuht ja tema kaks abilist&lt;ref&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова.А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6&lt;/ref&gt;. Võidusõidu reeglid näevad ette seda, et troikajuht juhib loogahobust ja tema abilised kes istuvad tagaistmel juhivad pikkade ohjadega priipassihobuseid. Piitsa võib kasutada ainult troikajuht.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt;

== Troika väljaõpetamine == 
=== Traavlite valik ===
Hobused rakendatakse troika rakendisse ainult alates 4.–5. eluaastast. Sest sellises vanuses on traavleid juba treenitud ja katsetatud hipodroomidel [[võidusõidukaarik]]u (Eesti traavisportlaste žargoonis nimetatakse võidusõidukaarikut traavlikäruks) ees ning loogarakendis (Venemaa autorid nimetavad loogarakendid Vene rakendiks)&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Troikad mille eesmärk on sport, seal valitakse hobused nõnda, et nad oleksid sama stiili. See tähendab seda et hobused valitakse troikarakendisse nõnda, et nad oleksid enamvähem ühte värvi ja suurusega. Ning vanus oleks ka enamvähem samasugune. Tähtis on see, et troikas olevatel hobustel oleks omavahel hea läbisaamine&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. 

=== Esimest korda troika rakendis ===
Enne troikarakendisse panekut priipassi hobuseid [[Kordetamine|kordestatakse]] või õpetatakse töötama saduldatuna, nii et hobune on rakendatud troika sorirakmetesse. Seda tehakse selleks, et priipassihobune harjuks rakmetega&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Enne troika rakendisse panekut hobuseid harjutatakse loogakelladega ja kuljuste helinaga. Ning hobuseid harjutatakse voogavate ja lipendavate erivärviliste troika kaunistus lintidega. Ja harjutatakse vilega ning hõigetega toime tulema. Alguses rakendatakse hobused üheviisi rakendisse ja hobused töötavad eraldi, kuid üksteise lähedal &lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Enne seda, kui hobused pannakse kõik korraga Vene troika rakendisse, peab kutsar olema veendunud, et loogahobuse valik on õige. Selleks rakendab ta loogahobuseks valitud hobuse saani või [[Tarantass|tarantassi]] ette ja sõidab temaga ühe nädala või kaks nädalat. Sõita tuleb loogahobusega eri allüüre&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;.

Esimest korda kolme hobuse rakendamisel troika rakendisse väsitatakse loogahobust natukene aega ekipaaži ees sõites. Aga priipassi hobuseid kordestatakse pool tundi, ajades neid ringi joostes [[Traav|traavi]] ja [[Galopp|galoppi]]. Seda tehakse selleks, et nad poleks rakendisse paneku ajal väga tulised ja närvilised. Ja seejärel rakendatakse nad ettevaatlikult troikarakendisse. Seejärel võtab kutsar loogahobuse ja priipassi hobuste ohjad kätte. Priipassi hobuseid võivad juhtida ka kaks ekipaaži istunud abilist – kumbki juhib omapoolset priipassi hobust. Abilised, kui nad ei istu veel kutsari taga, võivad joosta priipassi hobuste kõrval, ja kui näevad et kõik on korras, istuvad ekipaaži&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. 

== Troika Venemaa kultuuriloos ==

=== Troika Vene Keisririigi kultuuris ===
Kihutavast Vene troikast sai Venemaa kultuuri sümbol tänu [[Ukraina]] päritolule [[Venemaa|Vene]] kirjanikule [[Nikolai Gogol]]ile. Sest Vene troikaga sõitis Nikolai Gogoli raamatu &quot;Surnud hinged&quot; peategelane, endine maksuametnik ja kolleegiuminõunik Pavel Ivanovitš Tšitšikov&lt;ref&gt;https://sirp.ee/s1-artiklid/film/vene-telesarjad-s-naga-sirbis-xii/&lt;/ref&gt; (''Павел Иванович Чичиков'').&lt;ref&gt;https://dzen.ru/a/Yv3og_6uHT-p_fs_&lt;/ref&gt; Kuulsaks on saanud sellest raamatust pärit järgmine [[Eshatoloogia|eshatoloogiline]]&lt;ref name=&quot;ReferenceG&quot;&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=AKlooming202305.2.14&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt; Vene troika kirjeldus: 

:''&quot;Eh, troika''',''' linnutiivuline troika''',''' kes on su välja mõelnud? Teadagi, ainult elavaloomulise rahva juures sa võisidki sündida, sellel maal, mis ei armasta nalja heita, vaid on enese avara lagendikuna üle poole maailma välja sirutanud, ja mine katsu lugeda tema versti. . . Kas mitte sinagi, Venemaa, ei torma nii nagu nobe, kinnipüüdmatu troika? Venemaa, kuhu sa ometi kihutad''&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=kommunismikoitvaikem19590331.2.46&amp;srpos=4&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+gogol------------&lt;/ref&gt;''? Vasta! Ta ei vasta. Imekaunilt tiliseb aisakell; mühiseb ja muutub tuuleks tükkideks rebitud õhk; lendab mööda kõik, mis maailmas iganes on, ja kõõrdi vaadates astuvad eest kõrvale ning annavad talle teed teised rahvad ja riigid&lt;ref name=&quot;ReferenceG&quot; /&gt;.&quot;''

Troika oli Vene Keisririigis 19 saj II poolel populaarne motiiv, sest sel ajal toimus ka Venemaal tööstusrevolutsioon, mis võimaldas troika [[Motiiv|motiiviga]] trükiseid tuhandetes eksemplarides [[Tiraaž|tiražeerida]]. 1860 aastatel hakkasid Peterburi ja Moskva fotograafid valmistama piltpostkaarte mille sarja nimeks oli &quot;Vene tüübid&quot; (vene keeles “''Русские типы“'')&lt;ref&gt;https://www.stena.ee/blog/russkie-tipy-xix-veka-prostoj-lyud-moskvy-i-peterburga-foto&lt;/ref&gt;, kus kujutati ka Vene troikasid koos troikajuhtidega&lt;ref&gt;https://etoretro.ru/pic134350.htm&lt;/ref&gt;. 

19. sajandil ja 20. sajandi alguses loodi Vene Keisririigi intelligentsi poolt umbes sadakond [[Romanss|romanssi]] Vene troikadest ja postipoistest.&lt;ref name=&quot;iraklii-lu&quot;&gt;Ираклий Луарсабович Андроников. &quot;К музыке. Собрание устных рассказов&quot; Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0&lt;/ref&gt; Need laulud ja romansid said Vene Keisririigis niivõrd populaarseks, et rahvas hakkas neid pidama Vene [[rahvalaul]]udeks.&lt;ref name=&quot;iraklii-lu&quot; /&gt; Ka Nõukogude Liidu [[vinüülplaat]]idel vaikiti üpristihti maha, nende Vene troika teemaliste romansside sõnade ja muusika autorid. 

Tänu sellele et troika on väga efektne visuaalina, kasutati Vene Keisririigis väga laialdaselt Vene troika motiivi kaubandusliku [[reklaam]]i postkaartidel&lt;ref&gt;http://rusacademfilately.ru/article/philately/45279/istoriya-otkritki-reklamnie-otkritki-tovarishchestva-eynem/&lt;/ref&gt; ja plakatitel. Resultaadiks oli see, et tol ajal troika motiiv, ka teatud mõttes [[Kommertsiaalsus|kommertsialiseerus]]. 
[[File:Pyotr Nikolayevich Gruzinsky - Maslenitsa.jpg|pisi|Venemaa Keisririigi aegne [[Pjotr Gruzinski]] maal &quot;Võinädal&quot;: vene talupojad võinädalal troikadega lustimas. Maail on kujutatud tüüpilist Venemaa [[tänavküla]].]]

Troika motiivi kasutati ka laialdaselt Vene rahvalikes [[ristpiste]] tikandites&lt;ref name=&quot;uzory-v-kn&quot;&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;. Näiteks 1886 aastal anti Peterburis V. Banneri kirjastuse poolt välja &quot;Teine käsitöö album&quot; (&quot;''Второй альбом рукоделий''&quot;).&lt;ref name=&quot;uzory-v-kn&quot; /&gt; Milles olid näiteks sellised [[Rahvalik|rahvalikud]] ristpiste mustrid, mis kujutasid lillesid, kukkesid, geomeetrilisi kujundeid jne&lt;ref name=&quot;uzory-v-kn&quot; /&gt;. Ja albumis oli ka muidugi Vene troika motiiviga tikkimise skeem&lt;ref name=&quot;uzory-v-kn&quot; /&gt;. See album sai Vene Keisririigi ajal rahva seas väga populaarseks, sest tikandid olid selles raamatus pärit Venemaa rahvarõivastelt. 

Vene Keisririigis oli 19. sajandil ja 20. sajandi alguses Vene troikat kujutav metallist skulptuurike vägagi populaarne kirjutuslaua kaunistuselement&lt;ref&gt;https://www.muis.ee/museaalview/2375866&lt;/ref&gt;. Selliseid miniplastika vorme armastasid oma kirjutuslaudadele asetada Venemaa aadlikud, kaupmehed, intelligents ja riigiametnikud. Tuntumaid kunstnike kes valmistas selliseid troika skulptuure Venemaal oli [[Baltisakslased|baltisakslane]] [[Eugen Johann Naps]] (1848 –1917)&lt;ref&gt;https://dc.mus-col.com/the-authors/275/&lt;/ref&gt;.  

Vene Keisririigis valmistasid rahvapärase käsitöö meistrid lastele puidust ja ka savist stiliseeritud Vene troika, teemalisi, [[Mänguasi|mänguasju]]. Troikad ja hobused olid Vene Keisririigis vägagi populaarsed mänguasjade teemad. Sest, mänguasjade eesmärk on lapse ette valmistamine, täiskasvanu eaks, kui ta hakkab sotsiaalselt ja majanduslikult, end teostama, teatud ametis, -Vene Keisririigis olid enamik [[Agraarühiskond|agraarühiskondliku]] küla ja ka osaliselt linna ameteid seotud hobustega. 

=== Troika Nõukogude Liidu kultuuris ===
Nõukogude Liidu kultuuriruumis oli helehallide Orlovi traavlitega troika rituaalsete tegelaskujude [[Näärivana]] ja tema abilise [[Lumehelbeke|Lumehelbekese]] (ka Snegurotška) sõiduvahend&lt;ref name=&quot;kultura&quot; /&gt;. Esimene kujutis Nõukogude Liidus, kus on Näärivana Vene troika saanis, pärineb aastast 1948. Ja selleks trükiseks on 1948 uusaasta peokutse pileti trükis. Sellel trükisel on kujutatud ka tegelaskuju Karu (''Медведь'') juhtimas troikat.&lt;ref name=&quot;novaia-dat&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}&lt;/ref&gt;    

Nõukogude Liidus oli troika, mille saanis istusid näärivana ja Lumehelbeke populaarne [[uusaasta]] õnnitlus [[Postkaart|postkaartide]]&lt;ref&gt;https://www.osta.ee/naarivana-troika-tervikkaart-1981-226167775.html&lt;/ref&gt; ja [[Postmark|postmarkide]] motiiv. Esimese Nõukogude Liidu uusaasta õnnitlus postkaart kus kujutatakse Vene-troika saanis, seisvat näärivana koos punase viisnurgaga nääripeo kuusega pärineb aastast 1959&lt;ref name=&quot;ReferenceH&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}&lt;/ref&gt;, ja selle postkaardi autor oli Jevgenija Venediktovna Paškova-Selivanova&lt;ref name=&quot;novaia-dat&quot; /&gt; (''Евгения Венедиктовна Пашкова-Селиванова, 1917–1971''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Пашкова-Селиванова Евгения Венедиктовна - Электронный архив Фонда Иофе |url=https://arch2.iofe.center/person/29612 |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=arch2.iofe.center }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;). Sellel postkaardil on kujutatud ka stiliseeritud Nõukogude Liidu kosmoseraketti&lt;ref name=&quot;ReferenceH&quot; /&gt;. [[Fail:Почтовая открытка СССР &quot;С Новым годом&quot;, худ. А. Семенов, 1988, лицевая сторона.png|pisi|Nõukogude Liidu postkaart, aastast 1988, &quot;Head uut aastat!&quot;, kunstnik A. Semenov. Selle postkaardi tellimuse number Nõukogude Liidus oli 2326. ja tiraaž oli 10 miljonit eksemplari. ]]    

Nõukogude Liidus oli üks tuntumaid filme, kus oli näha Orlovi traavlitega Vene troikat&lt;ref name=&quot;nekoronova&quot;&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}&lt;/ref&gt;, oli 1964&lt;ref name=&quot;kak-sovets&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм &quot;Морозко&quot; стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}&lt;/ref&gt;. aastal linastanud muinasjutufilm, mille pealkiri on Eesti kultuuriruumis tuntud, kui “Külmataat“&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a. 23 oktoober 1965 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=kommunistvalga19651023.2.22&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; (Venemaal on filmi nimi ''„Морозко“''&lt;ref name=&quot;kak-sovets&quot; /&gt;). Selle filmi [[Filmirežissöör|režissöör]] oli [[Aleksander Rou]] (''Александр Артурович Роу, 1906–1973'').&lt;ref name=&quot;kak-sovets&quot; /&gt; Filmi “Külmataat“ kõige andunumad [[Fänn|fännid]] elasid omaaegses [[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|Tšehhoslovakkias]]-ka praegustes [[Tšehhi|Tšehhis]] ja [[Slovakkia|Slovakkias]], on see film populaarne&lt;ref name=&quot;kak-sovets&quot; /&gt;. Selle filmi jaoks valmistas Orlovi traavlitega troika ette Vladimir Fomin&lt;ref name=&quot;nekoronova&quot; /&gt;. Seoses sellega et selles filmis on ka [[Siga|kodusigadega]] (''Sus domestica'' või ''Sus scrofa domestica'') troika [[stseen]], tuli Vladmir Fominil valmistada ka sigaderakendile väikesed troikarakmed&lt;ref name=&quot;nekoronova&quot; /&gt;...     

Nõukogude Liidus said mütologiseeritud, Näärivana Vene troika Orlovi traavlite nimedeks Detsember (''Декабрь''), Jaanuar (''Январь'') ja Veebruar (''Февраль'')&lt;ref name=&quot;kultura&quot; /&gt;. Näärivana traavlite nimed pärinesid 1982&lt;ref name=&quot;istoriia-s&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}&lt;/ref&gt; aasta muusika-komöödia filmist “Tšarodei“ (vene keeles ''Чародеи'')&lt;ref name=&quot;kultura&quot; /&gt;, pärit laulust “Kolm valget hobust“ (''„Три белых коня“'')&lt;ref name=&quot;istoriia-s&quot; /&gt;. Selle laulu sõnade autor oli poeet [[Leonid Derbenjov]] (''Леони́д Петро́вич Дербенёв, 1931–1995'')&lt;ref name=&quot;istoriia-s&quot; /&gt;, aga viisi kirjutas sellele laulule helilooja [[Jevgeni Krõlatov]] (''Евгений Павлович Крылатов,'' ''1934–2019'').&lt;ref name=&quot;istoriia-s&quot; /&gt;   

=== Troika tänapäeva Vene Föderatsiooni kultuuris ===
Troika, Näärivana ja Lumehelbeke, on ka kaasaegsel Venemaal jäänud lahutamatuteks tegelaskujudeks, venemaalaste uusaasta pidude elementidena. Moskvas tegutseb ka “Orlovi traavli ja Vene troika muuseum“ (vene keeles ''Музей Орловского рысака и Русской Тройки'')&lt;ref&gt;http://museum-trotter.ru/&lt;/ref&gt;. Aga tänapäeval võib näha Moskva hipodroomil ja muudel Moskvas toimuvatel hobušõudel Venemaa kõige ilusamaid Vene troikasid, sest Moskvasse tuuakse kokku Venemaa kõige esinduslikumad Vene troika rakendid.  [[Fail:Ramenskoye racecourse 2024-07 1721496720.jpg|pisi|“Orlovi traavli ja Vene troika muuseumi“, Orlovi traavlitega Vene troika, tegemas [[Ramenskoje|Ramenskoe]] hipodroomil, demonstratsioon sõitu. Pildil, on tegu 21. saj pärineva Vene troika [[Replika|replikaga]], mis jäljendab Vene Keisririigi lõpuepohhi Vene troika rakmeid ja troikakutsari ning reisija riietust.]]

=== Troika Venemaa kommenteeritud anekdootides ===

==== Vene Keisririigi aegne troikaanekdoot ====
19. sajandi II poolel oli Moskvas populaarne järgmine poliitiline [[anekdoot]]&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot;&gt;Михаил Вострышев. &quot;Москва разгульная&quot;, Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0&lt;/ref&gt;. Selle anekdoodi puhul peab arvestama seda, et vene keeles kasutatakse sõnade “hobusõidukis reisija“, tähenduses sõna “''седок''“.

:''&quot;VOORIMEES. Sellepärast et te, härra, sõidate linnavalitsusest, julgen ma teilt küsida: Mille pärast soovitakse linnavalitsusse panda veel kümnes liige&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;?''
:''HOBUSÕIDUKIS REISIJA. Kuidas, milleks? No, näiteks, sul on raske koorem ja sa näed et troika vaevu-vaevu (jeeli-jeeli) jöntsib. Arusaadav, et kui on võimalus, siis sa rakendad veel ühe priipassihobuse abiks. Kas, ei ole nii&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;?''
:''VOORIMEES. Ei, mitte nii&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;.''
:''HOBUSÕIDUKIS REISIA. Mida sa siis teed&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;?''
:''VOORIMEES. Loogahobuse vahetan välja- nii on odavam ja kindlam&quot;.''&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;

==== Nõukogude Liidu aegne troikaanekdoot ====
“Maisi“ all mõeldakse anekdoodis [[Nikita Hruštšov]]i, kes Nõukogude Liidus kampaaniate korras populariseeris [[Harilik mais|hariliku maisi]] kasvatust. “Tatra“ all mõeldakse anekdoodis [[Nõukogude Liidu marssal|marssal]] [[Andrei Gretško|Andrei Gretškot]], kes oli aastatel 1967–1976 [[NSV Liidu Kaitseministeerium|NSV Liidu kaitseminister]].-sest tema perekonna nimi tähendab vene keeles [[Harilik tatar|hariliku tatart]].

:''&quot;[[Leonid Brežnev|Brežnevi]] ajal oli kaitseministriks Gretško. Linnast väljas peeti tema jaoks troikat ja saani [[Harilik ilves|ilvesenahkadest]] [[Tekk|tekiga]]. Armees räägiti: “Elasime maisi üle, elame ka tatra üle&lt;ref&gt;Juri Borev. &quot;Kurjast võimust vaevatud&quot;. Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1&lt;/ref&gt;.“''

== Troika Eestis ==
[[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaa kubermangude]] postijaamades olid ka kasutuses kibitkad ja postisaanid. Postisaanid olid ka postijaamdes kasutusel reisijate veol ja selle ette rakendati kolm hobust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2007-11-24 |pealkiri=Täna räägime postipoistest ja -jaamadest |url=https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest |vaadatud=2026-04-06 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt; Kibitkasse võis võta kaks kuni kolm reisijat ja postivankrisse kuni neli reisijat ning postisaani võis võta ka kuni neli reisijat&lt;ref name=&quot;ReferenceI&quot;&gt;https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest&lt;/ref&gt;. Postisaanid olid kas kinnised või lahtised&lt;ref name=&quot;ReferenceI&quot; /&gt;. 

[[Walter Dehio]] (1898–1988) kirjeldab oma raamatus &quot;Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas&quot; Vene keisririigi aegsel [[Tallinna–Peterburi postimaantee|Tallinna–Peterburi postimaanteel]] toimunud troikadega kauba vedu järgmiselt&lt;ref name=&quot;walter-deh&quot;&gt;Walter Dehio. &quot;Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas.&quot; Tallinn. kirjastus Argo, 2021 ISBN 978-9949-688-44-9&lt;/ref&gt;: 

:''&quot;Peenemad toidu- ja luksuskaubad, mida Eestis ei toodetud, toodi sisse Peterburist, Moskvast või välismaalt. [[Erhard Arnold Julius Dehio|Erhard Dehio]] ülestähendustes on kirjas, et 1860. aastal käis koguni [[Flensburg|Flensburgist]] Tallinna regulaarselt purjekas, pardal värsked [[austrid]], mis läksid gurmaanide seas ülihästi müügiks. Ka [[Apelsin|apelsinid]] toodi kiire [[Taani]] purjekaga kohale ja enne [[Balti raudtee|Peterburi raudtee]] avamist saadeti neid talvel külma eest [[Vilt|viltkatetesse]] pakitud kastides kolmehobuserakendite ehk troikadega Peterburi''&lt;ref name=&quot;walter-deh&quot; /&gt;''.&quot;''

1893. aasta 7. juulil ilmunud ''Лифляндские губернские въедомости'', mille number oli 74, mainib troikat seoses sellega, et lehes avaldati vene, saksa ja eesti keeles [[Tartu]] linna [[Voorimees|voorimeestele]] esitatud uued nõuded&lt;ref name=&quot;dea&quot;&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=livzeitung18930707.2.6&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt;. Lehe eestikeelses osas kandsid nõuded pealkirja: &quot;''Reeglid Jurjewa linna woorimeestele''&quot;. Sõna &quot;troika&quot; esineb voorimeestele esitatud nõuete kolmandas punktis&lt;ref name=&quot;dea&quot; /&gt;: 

:''&quot;3) Kutsar sab politseist sõidokarti; ühhe hobuse woorimehed ei tohi, kahhe hobuste troskadega sõita, aga kahe hobuse woorimeestel on kül se õigus, kaa ühe hobuse [[Troska|troskat]] sõitma sada. Kutsarid kes troikasid ja suurembad sõidud söidawad peawad kaa Politseist endale sõidu karti muretsema.&quot;&lt;ref name=&quot;dea&quot; /&gt;''

[[Baltisakslased|Baltisaksa]] üliõpilase [[Clas von Ramm]]i (1864-1920) mälestustes meenutatakse [[Venemaa Keisririik|Vene keisririigi]] aegse [[Tartu Ülikool]]i baltisaksa üliõpilaste [[talv|talviseid]] troikasõite järgmiselt: „Uljaid saanisõite troikaga mööda [[Emajõgi|Emajõge]] kihutades.&quot;&lt;ref&gt;https://keeljakirjandus.ee/wp-content/uploads/2019/11/RBender3_14.pdf&lt;/ref&gt; 

Aga näiteks [[Siegfried von Vegesack|Siegfried Von Vegesack]] (1888-1974) kirjeldab raamatus &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust&quot; Tartu ülikooli baltisaksa tudengite talviseid Vene troika sõite järgmiselt:&lt;ref&gt;Siegfried von Vegesack. &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust &quot;. Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9&lt;/ref&gt;

:''''[[Tekkel|Värvitekkel]] valitses linna ja selle uhked kandjad tundsid end looduse isandatena. Minagi kandsin toona [[Värvid|punarohevalget]] [[Korporatsioon Livonia|Livonia]] teklit ja olin selle üle päris uhke. Küll sai kihutatud kahehobusevoorimehega mööda [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tänava]]&lt;nowiki/&gt;t, et end oma äsja saadud [[Värvid|värvides]] „imestavale rahvale” näidata; sai sõidetud lippude lehvides, hobustel punarohevalged suletutid kaunistuseks küljes, linnast välja, et seal mõnes [[Kõrts|kõrtsis]], [[Keeri|Keeril]], [[Vasula|Vasulas]], [[Haaslava|Haaslavas]] või [[Pühajärve|Pühajärvel]] [[Üliõpilaskorporatsioon|korporatsiooni]] aastapäeva tähistada; talvel sai tuisatud kuljuste kõlinal troikaga mööda Emajõe [[Jää|jääd]] [[Kvissentali]], [[Lemmatsi|Lemmatsisse]] või [[Jänese kõrts|Jänese kõrtsi]] – teiste sõnadega tundsime end kui mitte looduse isandatena, siis vähemalt selle väikese linna piiramatute valitsejatena, mis sest, et tavaliselt polnud taskus muud kui maksmata arved''.&quot;&lt;ref&gt;Siegfried von Vegesack. &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust &quot;. Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9&lt;/ref&gt;

:''''Ilmselt ma ei liialda, kui väidan, et vaevalt oli kuskil mujal nii üksmeelset, võib-olla isegi nii ülemeelikut tudengielu kui vanas Tartus. Peale arvukate [[Ball|eraballide]] ja [[Heategevus|heategevusürituste]] olid kuulsad [[Bürgermusse|Musse]] ja ballid, harrastusteatrite etendused, [[Jahipidamine|jahikäigud]] ja marulised [[Pulmad|pulmapeod]] ümbruskaudsetes [[Mõis|mõisates]] – viimased kestsid vähemalt kolm päeva ja meid tudengeid kutsuti sinna alati [[Kaksteist|tosinate]] viisi tantsupartneriteks. Või siis korraldati Emajõe jääl noorte daamide seltsis troikasõite või sõideti kahekesi [[Saan|saanis]] läbi lumme mattunud metsade – isegi [[Kuuvalgus|kuuvalgel]]!&quot;''&lt;ref&gt;Siegfried von Vegesack. &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust &quot;. Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9&lt;/ref&gt;

Vene keisririigi ajal oli troikadega sõitmine moes, näiteks Tartu voorimees hüüdnimega Vana Naelapea võis korraga välja panna kolm või neli troikat.&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=tartumaateataja19400807.1.8&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt;

[[Petserimaa]]l sõideti troikadega kuni 1940. aastani [[Petseri]] linnas [[võinädal]]al – kuni tolle ajani kuulus troikadega sõitmine võinädalal petserimaalaste võinädala tähistamise kultuuri juurde.&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=uuseesti19400206.2.104&amp;srpos=1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+petserimaa------------ &lt;/ref&gt; Petseri linnas sõitsid võinädalal hobusaanidega noored poisid ja tüdrukud.&lt;ref name=&quot;uus-eesti&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Uus Eesti 6 veebruar 1940 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=uuseesti19400206.2.104&amp;srpos=1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-troika+petserimaa------------ |vaadatud=2024-08-12 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; Petserimaal oli levinud rahvapärimus, et mida pikemad sõidud tehti hobustega võinädalal, seda pikemaks kasvab suvel põllupeal [[harilik lina]].&lt;ref name=&quot;uus-eesti&quot; /&gt; 

1983. aastal, kui tähistati [[Tallinna Hipodroom|Tallinna hipodroomi]] 60. aastapäeva, demonstreeriti hipodroomi juubelipidustustel kolme pruuni&lt;ref name=&quot;oma-hobu-v&quot;&gt;Oma Hobu, veebruar, nr 1 (52) 2012 aasta, Tallinna hipodroomi lugu&lt;/ref&gt; traavli täkuga&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sirpjavasar19830909.1.5&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt; klassikalist troikat&lt;ref name=&quot;oma-hobu-v&quot; /&gt;. Kui 2006. aasta 18. juunil tähistati [[Tori Hobusekasvandus|Tori hobusekasvanduse]] 150. aastapäeva, siis seal näidati ka troikat,&lt;ref&gt;https://epl.delfi.ee/kultuur/tori-hobusekasvandus-8212-150?id=51042226&lt;/ref&gt; mille ette olid rakendatud [[Eesti hobune|Eesti hobused]]. 

21. sajandil on Eestis Vene troika sõidu kultuur väljasurnud. Väljasurmise põhjusteks on 20. sajandil toimunud Nõukogude Liidu okupatsioon, mille tulemusena [[Nõukogude Liit]] eemaldas Eestilt Petseri maakonna alad. Ka Petserimaad tabas pärast Teist maailmasõda [[kollektiviseerimine]], ning [[Sovetiseerimine|sovetlik]] religioonivastane poliitika, mis hävitas praktiliselt [[Setod|seto]] ja ka selle piirkonna vene talukultuuri ning [[Õigeusk|õigeusu]] kalendrit jälginud Petseri linna kultuuri. 20. sajandil tabas Eestit ka baltisaksa kultuuri hääbumine, mille tõttu hääbus baltisaksa mõisakultuur ja kõik need eeltoodud tegurid tekitasid Eestis Vene troika kultuuri hääbumise. 
[[Pilt:Hoffmann saanisõit.jpg|pisi|Baltisaksa kunstniku [[Oskar Hoffmann|Oskar Georg Adolf Hoffmanni]] pilt &quot;Saanisõit&quot;. Troikat juhtiva postipoisi müts on tüüpiline Venemaa Keisririigi aja postipoisi punase ülaosaga müts]]

=== Varia ===

Eesti NSV-s valmistas [[Liviko]] [[Viin (jook)|viina]] Sibirskaja vodka (''Сибирская водка'' – 'Siberi viin'). Viin oli 45% ja pudel pooleliitrine. Viinapudeli etikett oli venekeelne. Etiketil oli kujutatud talvist Vene troikat kihutamas majade taustal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191027151033/https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |arhiivimisaeg=2019-10-27 |vaadatud=2019-10-27}}&lt;/ref&gt;  

== Vaata ka ==
* [[Orlovi traavel]]
* [[Eesti hobune]]
* [[Orlov]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;p7pnI&quot;&gt;Александр Николаевич Вигилев. &quot;История отечественной почты&quot; (Вторая часть). Издательство Связь,1979&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nGKIA&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Поддужный колокольчик&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 7, 1982 год, издательство Правда&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PrgYv&quot;&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики&quot; издательство Серебряный век 2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qhYhf&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Поддужный колокольчик&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GsBnG&quot;&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики&quot;. издательство Серебряный век 2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot;&gt;Татьяна Константиновна Ливанова. &quot;Лошади&quot;. издательство Астрель, 2004&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;evckv&quot;&gt;А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. издательство Аквариум Принт, 2015&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1sjNT&quot;&gt;Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;j5Ho4&quot;&gt;Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. издательство АСТ-ПРЕСС СКД,2003&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot;&gt;. Ганулич, А. М. ПолзуноваА. А. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot; издательство Аквариум Принт, 2016&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* Татьяна Константиновна Ливанова. &quot;Лошади&quot;. Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8
* Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6
* А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6
* А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2
* А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Бега и Рысаки. История и современность&quot; Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6
* В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. &quot;Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников&quot; Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0
* А. К. Ганулич. &quot;Слышен звон бубенцов издалека…&quot;. Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X
* Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1
* Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2008, ISBN 978-5-902238-42-3
* Публ. и авт. вступ. ст. О. В. Фомина &quot;Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова&quot;. Москва: издательство Грифон, 2014, ISBN 978-5-98862-163-8
* Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. &quot;Коневодство. Справочник&quot;. Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7
* Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. &quot;Большой филателистический словарь&quot;. Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2
* Шангина Изабелла Иосифовна. &quot;Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь&quot;. Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00337-x
* Шангина Изабелла Иосифовна, &quot;Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия&quot;. Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00650-6
* Надежда Рычкова, Вера Комарова, &quot;Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами&quot;. Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8
* Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. &quot;Колокола: История и современность&quot;. Москва: издательство Наука, 1985
* Александр Николаевич Вигилев. &quot;История отечественной почты&quot; (Вторая часть). Москва: издательство Связь, 1979
* Игорь Бобылев. &quot;Ветер в гриве. Horses&quot;. Москва: издательство Планета. 1976
* А. К. Ганулич. &quot;Поддужный колокольчик&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263
* Ираклий Луарсабович Андроников. &quot;К музыке. Собрание устных рассказов&quot; Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0
* А. К. Ганулич. &quot;Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263
* Михаил Вострышев. &quot;Москва разгульная&quot;, Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0
* Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8
* Walter Dehio. &quot;Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas.&quot; Tallinn. kirjastus Argo, 2021 ISBN 978-9949-688-44-9
* Juri Borev. &quot;Kurjast võimust vaevatud&quot;. Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1
* Siegfried von Vegesack. &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust &quot;. Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9

[[Kategooria:Sõidukid]]
[[Kategooria:Venemaa kultuur]]
[[Kategooria:Etnograafia]]</text>
      <sha1>rv3y77bkz2w8lncsjhbiy29bg7jm9cl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260938</id>
      <parentid>7260801</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T11:34:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-49839-29</username>
        <id>237576</id>
      </contributor>
      <origin>7260938</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="89873" sha1="g619l3too25rh4ctous7w54lf6gslgd" xml:space="preserve">{{viita}}
{{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}}

'''Troika''' ja ka '''Vene troika''' (vene keeles ''Русская тройка'') on [[Venemaa]]l ja selle lähikonnas kasutuses olev kolme hobuserakend. Klassikaline Vene troika on maailmas ainuke [[Allüür|mitmeallüürne]] rakend. Troika loogahobune (vene keeles ''коренник'') paikneb troika rakendis keskel. Troikarakendis peab loogahobune jooksma täpset ja kiiret [[traav]]i. Troikarakendis nimetatakse loogahobuse kõrval olevaid hobuseid priipassihobusteks (vene keeles ''пристяжные''). Priipassihobused peavad troikarakendis jooksma [[Galopp|galoppi]].  

Troikarakendi loogahobune rakendatakse [[Aisad|ais]]ade ja [[rangid]]ega, priipassihobused rangide või [[sori]]dega. Eelistakse sorirakendeid, sest sorid annavad priipassi hobustele dekoratiivsuse. Priipassihobused rakendatakse saani või suvise neljarattalise loomveoki ette [[treng|trengide]] ja [[kolk]]ide abil.  

== Ajalugu ==
=== Narva ja Peterburi vaheline postitee ===
[[Pilt:Orlowski podrozny.jpg|pisi|[[Aleksandr Orlovski]]. &quot;Reisija [[kibitka]]s&quot;. Litograafia, 1819]]
[[Narva]] ja [[Peterburi]] vaheline postitee oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] esimene regulaarposti näidispostiliin. Seoses sellega koostas Narva posti peajärelevaataja, [[polkovnik]] A. M. Volkov 3. novembril 1770&lt;ref name=&quot;p7pnI&quot; /&gt; järgmise dokumendi: &quot;Расписание в какое время по скольку почтовых лошадей в упряжки брать проезжающим по Нарвской дороге по новоучрежденным почтовым станам&quot; ('sõidu plaan, mis ajal mitu postihobust rakendisse võtta, mis sõidavad Narva maanteel vastasutatud postijaamade kaudu'). See nägi ette, et talveperioodil (1. detsembrist kuni 15. märtsini) ja suveperioodil (15. maist kuni 15. septembrini) oli ühele või kahele reisijale ette nähtud posti[[kibitka]] ette rakendada kaks hobust, kolmele reisijale aga kolm hobust. Ülejäänud aastaaegadel oli ette nähtud ühele reisijale kaks hobust ja kahele reisijale kolm hobust ning kolmele reisijale neli hobust &lt;ref name=&quot;p7pnI&quot; /&gt;. Peterburi ja Narva vahelise postitee kohta käiv dokument on esimene Venemaa keisririigi postialane dokument, kus lubatakse postiveoks kolm hobust ette rakendada. Hobused rakendati postikibitka ette järgmiselt: keskele loogahobune ja tema kõrvale priipassihobused. Nii sündiski klassikaline Vene troika.&lt;ref name=&quot;nGKIA&quot; /&gt;

=== Troikast kui Venemaa Keisririigi peamisest postiveo vahendist ===
Troikarakendist kujunes Venemaa keisririigi [[feldjääger|feldjäägrite]] ja postikullerite sõiduvahend, kellel oli vaja kiiresti postisaadetis adressaadini viia. Esialgu sõideti troikadega [[Peterburi]]st [[Tsarskoje Selo]]sse ja [[Narva]], aga edaspidi jõudis troikasõit inimeste igapäevaellu.&lt;ref name=&quot;PrgYv&quot; /&gt;Termin &quot;troika&quot; võeti Venemaa keisririigi postidokumentides kasutusele 1807. aastal.&lt;ref name=&quot;qhYhf&quot; /&gt; 1808. aastal laiendati Narva ja Peterburi vahelise postitee kohta käivat dokumenti sättega, kui palju hobuseid võtta rakendisse kõikidele Vene keisririigi postitraktidele.&lt;ref name=&quot;shangina-i&quot;&gt;Шангина Изабелла Иосифовна. &quot;Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь&quot;. Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003 ISBN 5-352-00337-Х&lt;/ref&gt; [[Postipoiss|Postipoisid]] sõitsid troikadega suhteliselt kiiresti. Venemaa keisririigis oli postiveoreeglites ette nähtud troika keskmine kiirus postiteedel: sügisel kaheksa [[Verst|versta]] tunnis, kevadel kümme versta tunnis, aga talvel, kui troikarakendit kasutati [[saan]]i ees, kaksteist versta tunnis. Need kiiruse piirangud ei kehtinud feldjäägritele ja kulleritele, nemad võisid kihutada nii kiiresti, kui võimalik&lt;ref name=&quot;GsBnG&quot; /&gt;. [[Aleksandr Puškin]]i andmetel võis väga hea ja kiire troika arendada kiirust 45 kilomeetrit tunnis ja vahel rohkemgi.&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot; /&gt; Muidugi ei jõua ükski troika pidevalt sellist maksimaalset kiirust hoida, aga lühikest aega võib see sõitjatele anda sellise tunde, et troika &quot;lendab&quot; teel – sellest on tulnudki [[Nikolai Gogol]]i poolt vene keeles kasutusele võetud troika kirjanduslik nimetus &quot;troikalind&quot;.

Troikadega sõit muutus Venemaal väga populaarseks – troikadega sõitsid riigiametnikud, eraisikud ja kõik, kes hindasid kiiret sõitu. Aga lõpuks tekitas see Venemaa teedel paraja segaduse, [[postijaam]]ade ülemad ja personal ei saanud enam aru, kas maanteel sõidab kulleritroika või teeb kohalik mõisnik oma isikliku troikaga lõbusõitu. Nimelt oli probleemiks see, et kõik ühiskonnakihid soovisid sõita loogakelladega kaunistatud hoburakenditega.

Selleks, et olukorda kontrolli alla saada, võttis [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat]] 18. detsembril 1836 vastu seaduse, et postiveokid varustatakse alates 1837. aastast loogakelladega ja eraisikutel keelatakse loogakellade kasutamine. Selle seaduse järgi kohustati eraisikuid vabastama tee postiveokile ning hoidma end teepeenra parempoolsele küljel.&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Слышен звон бубенцов издалека…&quot;. издательство Советская Россия, 1990&lt;/ref&gt;

Venemaa keisririigis rajati [[Postijaam|postijaamade]] hooned [[klassitsism]]iajastul, lähtudes ülevenemaalistest tüüpfassaadidest. Selliseid hooneid leidub ka Eestis, sest [[Balti kubermangud|Balti kubermange]] läbis Venemaa keisririigi suur postitee ehk Miitavi–Riia–Peterburi postitee pikkusega 335 versta. Sellel teel oli 17 postijaama. [[Pilt:Nikolai Sverchkov - Troika (5).jpg|pisi|Postitroika]]

Postitroikade rakendites olid levinumateks hobusteks [[:ru:Вятская_лошадь|Vjatka tõugu]] hobused. Rikkad mõisnikud ja kaupmehed eelistasid troikarakendis suursuguseid [[Orlovi traavel|Orlovi traavleid]].

Postijaamas teenindati eelisjärjekorras feldjäägreid ja postikullereid. Hobuseid anti reisijatele vastavalt sellele, missugune oli nende ühiskondlik positsioon, kõik olenes inimese seisusest, mille määratles [[Teenistusastmete tabel]].&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt; Näiteks 1. klass kuuluv [[Kindralfeldmarssal (Venemaa)|kindralfeldmarssal]] (''Генерал-фельдмаршал''), ja kantsler (''Канцлер''), ning teised 1. klassi kuuluvad isikud võisid võta vastavalt oma vajadustele postijaamast 20 hobust&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;.  2. klassi kuuluvad isikud, nagu näiteks [[tõeline salanõunik]] (''Действительный тайный советник''), võisid postijaamast võta 15 hobust ja 3. klassi kuluvad isikud võisid võta 12 hobust&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. Kolmandasse klassi kuulusid näiteks [[salanõunik]] (''Тайный советник; alates 1724'') ja [[kindralleitnant]] (''Генерал-лейтенант; kuni 1741 ja alates 1796'') ning [[viitseadmiral]] (''Вице-адмирал'')&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. Seevastu näiteks 9. klassist kuni 14. klassi kuuluvad persoonid võisid võtta ainult kolm hobust&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. Seega Vene troikadega sõitsid näiteks postitraktidel,  [[kapten|jalaväe kapten]] (''Капитан в пехоте; 1722–1884''), ja [[titulaarnõunik]] (''Титулярный советник'')&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. Aga lõpetuseks isikud kes kuulusid alates 13. klassi, neile lubati võta postijaamades ainult 2 hobust&lt;ref&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1&lt;/ref&gt;. 

Postitroikade hiilgeaja lõpetas Venemaal [[raudtee]]de ehitamine, mis viis selleni, et paljud postijaamad suleti ning postijaamapidajad ja postipoisid kaotasid oma igapäevase töö. Paljud postipoisid ehk venepäraselt ''jamžik''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;id suundusid linnadesse, kus vajati iga päev [[Voorimees|voorimehi]]. Aga osa endiseid postipoisse sulandus pärast postijaamade sulgemist [[Talupoeg|talupoegkonna]] hulka.

=== Troikad 19. sajandi II poole ja 20. sajandi alguse Vene Keisririigis ===
[[Pilt:Horse drawn sledge, in Russia LCCN2001705701.tif|pisi|Venemaa keisririigi aegne foto: paraadtroikarakmetega esinduslik troika hoovis]]

Seoses massilise raudteede rajamisega kaotas loogakellade kasutamise piirang oma tähtsuse ja eraisikud hakkasid oma troikade lookadele kinnitama loogakellasid. Troika [[traavel|traavlite]] kaela riputati [[kuljus]]ed. Kuljused olid levinud sellepärast, et kuljustele ei rakendunud riiklikud kasutuspiirangud. Sellel ajastul kujunes troikast niinimetatud ''ямская гармонь'', mida võiks eesti keelde tõlkida kui 'postipoisi [[karmoška]]' – rikkalikult kuljuste ja loogakelladega ehitud paraadrakmetes troika. 19. sajandi lõpus lõppes postiteedel hobustega posti ja reisijate vedu&lt;ref name=&quot;shangina-i&quot; /&gt;. Troikasid hakati kasutama rikaste linlaste ja mõisnike sõidutamisel võinädalal ja muudel talvistel rahvaürituste rongkäikudel.&lt;ref name=&quot;shangina-i&quot; /&gt; Vanasti oli Venemaal kombeks, et noored tegid hommikusi [[võinädal]]a, kirikupühadega seotud ja [[Svjatkad|svjatkade]] saanisõite; noored naised võisid sõita pidude ajal saaniga igal ajal, aga abielupaarid ja eriti rikkad talupojad sõitsid pidude ajal saaniga õhtupoolsel ajal.&lt;ref&gt;  Шангина Изабелла Иосифовна, &quot;Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия&quot;  Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003, ISBN: 5-352-00650-6 &lt;/ref&gt;

1911&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot;&gt;Татьяна Константиновна Ливанова. &quot;Лошади&quot;. Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8&lt;/ref&gt;. aasta [[:en:Festival_of_Empire|Festival of Empire]]'l võisid londonlased näha kahte troikarakendit&lt;ref&gt;Игорь Бобылев. &quot;Ветер в гриве. Horses&quot;. Москва: издательство Планета. 1976&lt;/ref&gt;. Üks troikarakend oli helehallide hobustega troika ja teiseks oli ronkmustade hobustega troika.&lt;ref name=&quot;igor-bobyl&quot;&gt;Игорь Бобылев. &quot;Ветер в гриве. Horses&quot;. Москва: издательство  Планета. 1976&lt;/ref&gt;. Londonlastele esitletud troikad oli suurepärased. Helehallide hobustega troika loogahobuseks oli 13 aasta vanune&lt;ref name=&quot;igor-bobyl&quot; /&gt;, Hrenovi hobusekasvanduses sündinud Orlovi traavel Ratnik Turetski (''Ратник Турецкий''), kes oli eelnevalt võitnud võiduajamistel Venemaa keiserliku auhinna&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;ja priipassihobusteks olid streletski tõugu hobused&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. [[London|Londoni]] näitusel sai see troika esimese auhinna&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot; /&gt;. Sellest troikast maalis pildi [[Sergei Vorošilov]] (''Сергей Семёнович Ворошилов'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Praegu võib näha seda pilti [[K. Timirjazevi nimeline Moskva Põllumajanduse Akadeemia|K. Timirjazevi nimelise Moskva Põllumajanduse Akadeemia]] juures olevas Hobusekasvanduse muuseumis&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Aga ronkmustadega hobustega troika loogahobuseks oli Orlovi traavel Mutsii (''Муций'') ja see troika sai Londoni näitusel teise auhinna&lt;ref name=&quot;igor-bobyl&quot; /&gt;. Aga neid kahte troikarakendit pidi Festival of Empire'l näitama külastajate huvi tõttu iga päev, vaatamata sellele et näituse programmis oli ettenähtud see, et troikasid demonstreeritakse ainult üks kord&lt;ref name=&quot;igor-bobyl&quot; /&gt;.

[[Esimene maailmasõda|Esimene Maailmasõda]] ja sellele järgnenud [[Venemaa kodusõda|Venemaa Kodusõda]] vähendas Venemaa külades noorte inimeste hulka ja see aitas sellele kaasa et vene troikade sõidu kultuur hakkas hääbuma.

=== Troikade võiduajamised Venemaa Keisririigis ===
Umbes 200 aastat tagasi hakati [[Peterburi]]s ja [[Moskva]]s korraldama troikade võiduajamisi. Neid korraldati kinnikülmunud jõel ja [[hipodroom]]idel või linnast väljas olevatel aladel 15–45 versta pikkustel distantsidel. 1847. aastal asutati Vene troikade jaoks keiserlik auhind (''Императорский приз'').&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot;&gt;https://cmh.ru/assets/files/pravila_ispit_ris.pdf&lt;/ref&gt;
 
2. juulil 1847 toimusid Moskvas [[Hodõnka väli|Hodõnka väljal]] Vene troikade võiduajamised. Selleks puhuks oli Hodõnka väljale maha pandud kolme versta pikkune ringtee. Sellest sündmusest on säilinud V. Kopteva kirjeldus&lt;ref&gt;А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. издательство Аквариум Принт 2015&lt;/ref&gt;:

:''&quot;Peaaegu et iga päev sõitsid ja läksid Moskva elanikud avarale Hodõnka väljale, et imetleda väga häid traavleid, kes kaunilt ja kiirelt kihutasid jooksu ajal. Aga 2. juulil tuli väljale ja sõitis kohale veelgi rohkem uudishimulikke: nad täitsid tihedalt kogu välja, nad ronisid majade katustele, mis asusid raja ääres, ronisid korstnatele, hõivasid tarad, ja kõik nad ootasid üksmeelselt kõrgendatud tähelepanuga rahvalikku vaatemängu – tuliste ja kiirete troikade sõitu. Sõit koosnes üheteistkümnest ringist, see teeb 33 versta. Esimeseks tuli nelja pretendendi hulgast kaupmees Karaulovile kuuluv postitroika, läbides distantsi ajaga 1 tund, 21 minutit ja 11 sekundit.&quot;''

=== Troikad Nõukogude Liidus ===
[[Jossif Stalin|Jossiv Stalini]] valitsemise ajal oli Vene troika kultuur põlu all kui tsarismi ja aadlikultuuri sümbol. Kuid [[Nikita Hruštšov]]&lt;nowiki/&gt;i valitsemise ajal toimunud [[Sulaaeg]], võimaldas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] taaselustada Vene troika kultuuri.

[[Vladimir Fomin|Vladimir Fominiga]] (''Владимир Иванович Фомин, tegelikult sündis 1927 aastal, kuid ametlikesse dokumentidesse pandi aasta 1928–2010'') on seotud Vene troika kultuuri taaselustamine Nõukogude Liidus. 1954. aasta alguses tuli Vladimiri Riikliku Hobusekasvatuse Talli direktor M. A Mogilevkin (''М. А. Могилевкин'') Moskvast koju [[Vladimir]]i lähedal olevasse [[Zakljazmenski]] (''Заклязьменский'') asulasse. Direktor tuli ettepanekuga taastada Vene troika kultuur ja valmistada ette 1955. aastal Moskvas toimuva Üleliidulise Põllumajandusenäituse jaoks ette troikarakend. Sellel ajal olid troikad säilinud võibolla ainult [[Siber|Siberis]], aga Venemaa keskosas oli sellajal troikade kultuur väljasurnud. Direktori meelest oli ainult Vladimir Fomin võimeline troikaga ümber käima. Taastatava Vene troika eeskujuks võeti vanade piltide [[Reproduktsioon|reproduktsioonid]], kus oli kujutatud Vene troikade rakmeid&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Слышен звон бубенцов издалека…&quot;. Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X&lt;/ref&gt; ja hobuserakmete müügikataloog &quot;Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова&quot;. Taastatava Vene troika väljanägemise kiitis heaks Fomini vanaisa.&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt; Vene troika sai valmis, et esineda Moskvas [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus|Üleliidulisel Põllumajandusnäitusel]] ja troikat juhtis Vladimir Fomin. 

1959. aastal kinkis Nikita Hruštšov [[Filantroopia|filantroobile]] ja ettevõtjale, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ohio|Ohio osariigi]] senaatorile&lt;ref name=&quot;ReferenceE&quot;&gt;https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html&lt;/ref&gt; [[Cyrus Stephen Eaton]]ile (1883–1979) Orlovi traavlitega&lt;ref name=&quot;kultura&quot;&gt;https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au&lt;/ref&gt; Vene troika,&lt;ref name=&quot;ReferenceE&quot; /&gt; mille oli välja õpetanud ja treeninud Vladimir Fomin.&lt;ref name=&quot;ReferenceE&quot; /&gt;

1959. aastal tegi Vladimir Fomin Ameerika Ühendriikides ja Euroopa suurlinnades troikaga näidissõite, esinedes [[New York|New Yorgis]], [[Ottawa]]s, [[Leipzig]]is ja [[Budapest]]is.&lt;ref name=&quot;1sjNT&quot; /&gt;
Kümme aastat hiljem esines ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] edukalt enda väljaõpetatud helehallide Orlovi traavlite troikaga. Ajakirjandus nimetas troikat &quot;hallideks liiliateks aasal&quot;&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot; /&gt; ja Fominit Vene troikade kuningaks&lt;ref name=&quot;j5Ho4&quot; /&gt;.

1957. aastal toimuski [[Moskva hipodroom]]il esimene Nõukogude Liidu Vene troikade võiduajamiste tšempionaat. Tšempionaadi võitjaks tuli Moskva hipodroomi troika, mille loogahobuseks oli Nagib (''Нагиб'') ja sõitjaks oli [[Aleksandr Roštšin]]&lt;ref name=&quot;evckv&quot; /&gt; (''Александр Романович Рощин, 1907–1977''). Hipodroomidel nimetatakse kutsarit sõitjaks. Mitte ametlikult kasutatakse Venemaa hipodroomidel ametialases [[žargoon]]is troikasõitja tähenduses, ka nimetust ''troetšnik'' (vene keeles ''Троечник).'' Ka Vene Keisririigis oli kasutuses sõna ''troetšnik.'' Tol ajal tähistati sellise rahva keelse sõnaga, sellist [[Voorimees|voorimeest]] ja [[Kutsar|kutsarit]] ning eelkõige [[Postipoiss|postipoissi]], kel olid head [[Pädevus|pädevused]] Vene troika rakendi juhtimisel.

1958 aastal sai Moskva hipodroomi direktoriks [[Jevgeni Dolmatov]] (''Евгений Николаевич Долматов 1899–1977''), kes viibis aastatel 1937-1940 GULAG is arreteerituna.&lt;ref&gt;https://vgulage.name/authors/dolmatov-evgenij-nikolaevich/&lt;/ref&gt; Tema teeneks on see, et Moskva hipodroomil hakati regulaarselt korraldama traditsionaalseid hobuvõistlusi&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot;&gt;А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2&lt;/ref&gt;. Siia kuulus ka Vene troikade võiduajamiste taaselustamine Nõukogude Liidus&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;. Ja ka [[Tatšanka|tatšankade]] võiduajamiste korraldamine- mille ette oli traditsionaalselt rakendatud neli hobust ning muud etnograafilised hobuvõistlused&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;. Tema initsiatiivi toetas Nõukogude Liidu Põllumajanduse Ministeerium&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;. Tema ettevõtmised Moskva Hipodroomil viisid selleni, et paljudes Nõukogude Liidu hipodroomidel ja riiklikes hobusekasvandustes hakati tegelema regulaarselt Vene troikadega ning tatšanka rakenditega&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;. 

[[Vene NFSV]] hakati korraldama üritusi nimega &quot;Pidu Vene talv&quot;- nendest üritusest pidi kujunema välja [[Sovetiseerimine|sovetlik]] [[Võinädal|Võinädala]] asendus&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot;&gt;Надежда Рычкова, Вера Комарова, &quot;Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами&quot;. Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8&lt;/ref&gt;. Kus müüdi rahvale pannkooke, esinesid folkloori kollektiivid ja ka Vene troikad pidid osalema nende pidustuste teatraalse osana&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;. Esimene &quot;Pidu Vene talv&quot; toimus 1957 aastal [[Sarapul|Sarapuli]] linnas&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;. Aga Moskvas toimus samasugune üritus nimega &quot;Pidu Vene talv&quot;, [[Lužniki staadion|Lužniki staadionil]] 23. veebruaril 1958 aasal&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;. Nendel üritustel said Vene troikadega sõita ainult väljavalitud persoonid, näiteks tööeesrindlased&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt; ja ülejäänud rahvas sai troika sõite ainult pealtvaatajatena jälgida&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;. See eristas neid üritusi Vene Keisririigi aegsest Võinädalast, kus said ka tavalised külaelanikud troikaga sõita&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;.  

1982. aastal esindas [[Essen]]is [[Saksamaa]]l Nõukogude Liitu rahvusvahelisel hobuste müüginäitusel Equitana helehall Moskva hobusekasvanduse troika. Aga loogahobuseks oli Hrenovi hobusekasvanduses sündinud Orlovi traavel Pjostrõi Palas (''Пёстрый Палас'') ja priipassihobusteks terski tõugu hobused&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Vene troika juhiks oli [[Timofei Poljakov]] (''Тимофей Прокопьевич Поляков'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. See troika tunnistati Essenis mitmikrakendite meistriks.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;

1989. aastal esines Essenis hõbehall troika&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Loogahobuseks oli 1983 aastal sündinud Orlovi traavel Valss (''Вальс'') ja kelle vanemateks olid traavlid Lukavõi (''Лукавыи'') ning Vnutška (''Внучка'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Troika priipassi hobusteks olid terski tõugu Tsegel (''Цегель'') ja Tsiemir (''Циэмир'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Selle Vene troika valmistas näituse jaoks ette [[Mihhail Pupko]] (''Михаил Гидальевич Пупко'' ''1933-1995'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Aga sama aasta sügistalvise hooaja rahvusvahelisel hobuste näitusel [[Pariis]]is tekitas see troika suure sensatsiooni – Prantsusmaal nähti esimest korda troikat.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;
=== Troikad tänapäeva Venemaa Föderatsioonis ===
[[Pilt:Troika akron.jpg|pisi|[[Venemaa]] praeguse aja troikarakend. Tegu on Moskvast pärineva troikaga, mis esineb [[Vologda]] hipodroomil]]

1990. aastatel oli [[Venemaa|Venemaa Föderatsioonis]] Orlovi traavlite kasvatuses suur langus.&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot;&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Бега и Рысаки. История и современность&quot; Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6&lt;/ref&gt; Sellel ajal olid Orlovi traavlid väljasuremise äärel&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; ja ka Vene troikade kultuur oli suures kriisis&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. 1997. aastal oli Orlovi traavli [[Mära|märade]] arvukus kukkunud 800 piirile&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; - teadlaste arvates peab tõu säilimise puhul olema vähemalt 1000 mära.&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; Sel ajal olid paljud Venemaa hobusekasvandused niivõrd laostunud, et nendes olevad Orlovi traavlid surid nälga või viidi lihaks&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt;. 

1997 aastal toimus Moskva hipodroomil Vene Föderatsiooni esimene Vene troikade võiduajamine&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;, mille teeb erakordseks see, et see oli esimene troikade võiduajamine, pärast Nõukogude Liidu kollapsit ja see toimus Orlovi traavlite kasvatuse kriisi ajal. Aga selle võiduajamise võitjaks tuli troika, mille loogahobuseks oli Moskva Hobusekasvatuse nr 1 traavel Aleksandrit (''Александрит'') ja troikajuhiks oli [[Aleksander Pankov]] (''Александр Николаевич Панков 1946'')&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt; 

Suured teened Orlovi traavli tõu ja Vene troika kultuuri päästmisel, nendel rasketel aastatel oli Venemaa Traavli Hobusekasvatuse Assotsiatsioonil Содружества (vene keeles 'koostöö')&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt;. Väga tähtis tegelane oli selles organisatsioonis Moskva hipodroomi töötaja , [[Alla Polzunova]] ''(Алла Михайловна Ползунова 1937-2021''), kel olid suured teened Orlovi traavlite tõu päästmisel ja ka Vene troikade kultuuri elushoidmisel nendel aastatel&lt;ref&gt;В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. &quot;Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников&quot; Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0&lt;/ref&gt;.See organisatsioon alustas koostööd Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooniga. Prantsusmaa poolelt oli Orlovi traavli tõu päästmisel väga oluline persoon krahv [[Dominique de Bellaigue]], kes oli aastatel 1997-2019 Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooni juht.   

1997 aastal külastasid selle [[Prantsusmaa]] organisatsiooni esindajad, Venemaa hobusekasvandusi, kus kasvatati Orlovi traavleid.&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; Need Venemaa ja Prantsusmaa organisatsioonid leppisid omavahel kokku, et Prantsusmaa hipodroomil [[:fr:Hippodrome_de_Vincennes|Hippodrome de Vincennes]]s hakatakse korraldama üritust &quot;Venemaa päevad&quot; ja [[Moskva hipodroom|Moskva Hipodroomil]] hakatakse korraldama üritust &quot;Prantsusmaa päevad&quot; – kokkuleppe järgi pidid nendel üritustel kindlasti olema Orlovi traavlid.&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; Nende kokkulepitud ürituste [[sponsor]] oli Prantsusmaa Traavi Assotsiatsioon&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt;. Nendel üritustel toimusid Orlovi traavlite klassikalised võiduajamised [[võidusõidukaarik]]utega ja ka vene troikade sõidud. 1999 aastal toimusid Moskva hipodroomil esimesed &quot;Prantsusmaa päevad&quot;&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt;. Ning 2000. aasta detsembris ja 2001. aastal esinesid [[Pariis]]i hipodroomil Hippodrome de Vincennes &quot;Venemaa päevadel&quot; korraga kolm Vene troikat. Troikad demonstreerisid Pariisis &quot;Vene troikade balletti&quot; – troikade sünkroonitud vigursõitu ja demonstratiivset troikade võidusõitu.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;  [[Pilt:Тройка МКЗ 1 .jpg|pisi|&quot;Moskva Hobusekasvatuse Nr 1&quot;, (vene keeles &quot;Московский конный завод № 1&quot;) Orlovi traavlitega troika 2018 aasta augustis looduses.]]  

2004. aastal tegi Prantsusmaa telekanal [[:fr:Equidia|Equidia]] Vene troikadest filmi. Filmis ei pööratud tähelepanu mitte ainult Vene troikale kui välimuselt väga efektsele rakendile, vaid ka Vene troika rakendi kirjeldamisele ja sellele, kuidas troikat juhitakse &lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot;&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6&lt;/ref&gt;.
Tänu nendele pingutustele saabus 2000 aastatel uus tõus Venemaa troika kultuuris ja Orlovi traavlite kasvatuses.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;

Venemaal kasutati stiliseeritud Vene-troika kujutist televisioonikanali Rossia-1 uudiste teleprogrammi „Vesti„ (''Вести'') alguse videovinjetis, aastatel 1991-1993. Aga hiljem kasutas Rossia-1 oma uudiste alguse videovinjetis Vene Föderatsiooni kõige kuulsamat hallikas-valget Vene-troikat, mille loogahobuseks on eelmainitud, 28. märtsil 1992 aastal Moskva Hobusekasvatus Nr 1 sündinud Vene-traavli täkk Aleksandrit&lt;ref name=&quot;ru&quot;&gt;https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246&lt;/ref&gt;. Aleksandridi isaks on Regbi`s Star (Рагби’с Стар) ja tema emaks on Assambleja (''Ассамблея'') ning ta kannab identifitseerimise mikrokiipi numbriga, 643098100001388&lt;ref name=&quot;ru&quot; /&gt;. Ja selle kuulsa Vene-troika priipassihobusteks on Orlovi traavlid Priz (''Приз'') ja и Vitok (''Виток'')&lt;ref name=&quot;index&quot;&gt;https://myseldon.com/ru/news/index/256896920{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;. Seda legendaarset Vene-troikat juhtis Venemaa seitsme kordne&lt;ref&gt;http://pokrovmedia.ru/kubok-gubernatora-bolshoj-vladimirskij-trakt-2015-zavoeval-semikratnyj-chempion-po-gonkam-na-russkix-trojkax-a-pankov/?ysclid=mlgwff2azh692009109{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; Vene troikade võiduajamiste võitja Aleksander Pankov &lt;ref name=&quot;index&quot; /&gt;.

Tänapäeval peetakse Venemaal hipodroomidel võistlusi, mille komponentideks on troikade võidusõit ja vigursõit. Aga 23. jaanuaril 2026. võttis Venemaa Spordi Ministeeriumi komisjon vastu otsuse, et Vene troikade võiduajamised lisatakse ametlikult spordiliikide registrisse, kui Venemaa rahvusport&lt;ref&gt;https://dzen.ru/a/aYoV-hD7Vhuwa9cL&lt;/ref&gt;. 

== Troikarakendi komponendid ==

=== Troika rakmed ===
Troika [[rakmed]] valmistati Venemaal reeglina musta värvi naharibadest. Rakmed kaunistati väikeste metallplaadikestega ja sadade metalllitritega. Troikarakmete kõige iseloomulikumaks detailiks olid nahkribade otsas olevad [[Tutt|tutid]]. Rikkalikult kaunistatud rakmeid kutsutigi Venemaal paraadtroikarakmeteks (''упряжь троечная парадная'').
[[Pilt:Кучер 13.jpg|pisi|Vene keisririigi aegne foto: Kalessi ette rakendatud esinduslik troika. ]]

Troikarakmete metalldetailid tehti vasesulamitest. [[Sulam]]id, millest tehti rakmete ehisdetailid, kandsid järgmisi nimetusi: niinimetatud Poola hõbe (''польское серебро'') ja roheline vask (''зеленая медь'') ja [[tombak]].&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot;&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 ISBN 978-5-4238-0321-6&lt;/ref&gt; Poola hõbedaks nimetati [[melhior]]i, mis koosnes vasest (79%) ja niklist (21%). Tombak ja niinimetatud roheline vask on [[Vask|vase]] ja [[Tsink|tsingi]] sulamid. Tombak, millest tehti rakmete ehisdetaile, sisaldas 15% tsinki, aga roheline vask sisaldas 30% tsinki.&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt; Algul tehti rakmete metalldetailid [[Metallivalu|valumeetodil]], hiljem aga hakati neid [[Stantsimine|stantsima]].&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt; Poola hõbedast detailid on hõbedase läikega, tombakist ja rohelisest vasest detailid on aga kollase läikega. 

=== Rangid ===
Tänapäeval valmistatakse [[Venemaa|Vene Föderatsioonis]] troikarakmeid koos loogahobuse [[Rangid|rangidega]]. Venemaal on kasutusel järgmine rangisuuruste numeratsioon (vahemikus 0–11)&lt;ref&gt; А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 &lt;/ref&gt;. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate rangide mõõdud millimeetrites &lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot;&gt;Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. &quot;Коневодство. Справочник&quot;. Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7&lt;/ref&gt;
|-
! Rangi number !! Rangi pikkus !! Rangi laius 
|-
|  0 || 440 || 210
|-
|  1 || 460 || 230
|-
|  2 || 485 || 240
|-
|  3 || 510 || 250
|-
|  4 || 535 || 260
|-
|  5 || 555 || 270
|-
|  6 || 585 || 280
|-
|  7 || 610 || 310
|-
|  8 || 640 || 340
|-
|  9 || 670 || 360
|-
|  10|| 710 || 380
|-
|  11|| 740 || 400
|}
=== Valjad ===
Paraadtroikarakmeid iseloomustavad plaadikeste ja litritega kaunistatud valjad. Väga iseloomulik on Vene troika valjastele lõuaalune dekoratiivne lisarihm mille küljes on ilututt. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ Venemaal kasutatavate valjaste mõõtmed millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Valjaste number !! Põserihma pikkus 
|-
| 0 || –
|-
| 1 || 415
|-
| 2 || 435
|-
| 3 || 455
|-
| 4 || 475
|}
 
=== Sorid ===
Vene troika rakendis kasutatakse sorisid priipassi hobuste rakendamisel. Sorid koosnevad rinnarihmast ja kanderihmast. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate soride mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Soride number !! Kanderihma pikkus !! Rinnarihma pikkus
|-
| 1 || 450 || 800
|-
| 2 || 580 || 1100
|}
=== Sedelgad ===
Vene troika rakendis hoiab [[sedelgas]] koos sedelgarihmaga loogahobuse rangid, looga ja aisad õiges asendis. Sõltuvalt hobuse turja kujust kasutatakse lame- või looksedelgat. Looksedelgat kasutatakse rohkem loogahobuse rakendamisel. Kui on tegu paraadtroikarakmetega siis on ka loogahobusel dekoratiivne lamesedelgas. Priipassihobuste turjadele pannakse dekoratiivsed lamesedelgad. Vene troika lamesedelgate otstes on dekoratiivrihmad koos tuttidega. Paraadtroikarakmete puhul kinnitatakse priipassihobuste lamesedelgate külge sedelgakellad.
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate lamesedelgate mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Lamesedelga number !! Lamesedelga katteosa 
(''покрышка'') pikkus
! Lamesedelga katteosa 
(''покрышка'') laius
|-
| 1 || 650 || 150
|-
| 2 || 750 || 180
|}
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate looksedelgate mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Looksedelga number !! Looksedelga katteosa 
(''покрышка'') pikkus
! Looksedelga katteosa 
(''покрышка'') laius
|-
| 1 || 440 || 185
|-
| 2 || 440 || 185
|}

=== Leid ===
Vene troika rakendis on tähtsal kohal leid. Leide abil saavad hobused pidurdada ja tagurdada. Leid koosnevad küljerihmast, mis paikneb ümber hobuse keha ja kinnitub roomadele. Leide seljarihm ja põikrihmad hoiavad küljerihma õiges asendis. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate leide mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Leide number !! Küljerihma pikkus !! Põikrihma pikkus
|-
| 1 || 4000 || 980
|-
| 2 || 4400 || 1030
|-
| 3 || 4900 || 1080
|-
| 4 || 5400 || 1180
|}

=== ''Peremjot''{{'}}id ===
Paraadtroikarakmetele on iseloomulik priipassi hobuste leide külge kinnitatavad ja vajadusel eemaldatavad kolmnurgakujulised nahkribadest valmistatud rippekaunistused ''peremjot''{{'}}id (vene keeles ''перемёт''). Kolmnurgakujulisest ''peremjot''{{'}}ist ripnevad kolm nahkriba, mille otsas on tutid. Aga ''peremjot''{{'}}i keskel olevad nahkribad moodustavad dekoratiivse ruudu. ''Peremjot'' kinnitatakse priipassi hobuse väljasspoolsete leide külge. Kokku on Vene troika paraadtroikarakmete komplektis kaks ''peremjot''{{'}}i mis paiknevad priipassi hobuste leide väliskülgedel.
[[Pilt:In joyful Russia (1897) (14597353090).jpg|pisi|1897. aastast pärit troika foto. Külgmisel priipassi hobusel on näha tüüpiline rippekaunistus ''peremjot.'']]

=== Look ===
Vene troika kõige esinduslikum ja pilkupüüdvaim detail on loogahobuse [[look]]. Hästi valmistatud look teenis omanikku mitukümmend või koguni sada aastat ning pärandati isalt pojale.

Hobuseloogad valmistatakse noorepuutüvest. Vanasti valmistati hobuseloogad ainult teatud puuliikidest. Nendeks puuliikideks olid [[harilik jalakas]], [[harilik tamm]], [[hõberemmelgas]] ja [[harilik toomingas]]. Loogameistrid arvestasid puude valikul paljusid peeneid nüansse. Näiteks aega kuna võib puud langetada ja kasvupinnase niiskuse omadusi. Harilikust jalakast ja harilikust tammest, sai väga vastupidavaid hobuselookasid, kuid need olid rasked. Hõberemmelgast ja harilikust toomingast sai kergemaid hobuselookasid. Harilikust toomingast valmistatud loogad kippusid külma talvekorral suurte koormuste korral purunema. Seega sai harilikust toomingast valmistatud lookasid kasutada ainult suvel ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] lõuna kubermangudes.&lt;ref&gt; А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт &lt;/ref&gt; 

Kõige vanemad troikarakendi rangid olid kaunistatud sisse lõigatud geomeetriliste kujunditega, milleks olid rombid, kolmnurgad, ringid ja jooned. 

19. sajandil oli Venemaa postipoiste hulgas suur nõudlus ilusate ja dekoratiivsete lookade järele. 1840. aastatel lauldi Venemaal populaarset rahvalaulu, mis algas sõnadega: &quot;Золотую дугу заложить не могу&quot;. Sel ajal olid moes kullaläikelised loogad. Need pidid visuaalselt looma efekti, et look nagu põleks kauguses ja eristuks hästi metsa või põllu taustal. Hiljem hakati kuldsetele lookadele kandma musta ja punase värviga taimornamente, mis kujutasid lillevarsi ja sakilisi taimelehti.&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot; /&gt;

1860. aastatel toimus lookade moes muutus: kuldset värvi loogad suruti välja maalingutega lookadega. Maalingutega lookadel kujutati siniseid viinamarjakobaraid, punaseid roose ja rohelisi lehti&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot; /&gt;. [[Pilt:Deutscher Photograph - Russen im Ausland - Fürst Menschikow in seiner Troika in Baden-Baden (Zeno Fotografie).jpg|pisi|Venelased välismaal: vürst Menšikov oma troikaga [[Baden-Baden]]is]]

19. sajandi lõpus maitse jälle muutus: raske look asendati peenikese loogaga. Selliste lookade puhul jäi vähe ruumi sisselõigetele ja kunstilisele puulõikele. Sel ajal kujutati musta värvi loogal värvikirevaid lillekimpe. Kokkuvõttes halvenes sel ajal maitse ja asi läks koguni niikaugele, et ühevärviline look kaunistati lihtsalt erivärviliste lintidega.&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot; /&gt;

=== Loogakellad, kuljused ja sedelgakellad ===

====== Loogakellad ======
Eesti rahva kultuuris tuntakse loogakella (vene keeles ''поддужный колокольчик'') [[aisakell|aisakellan]]a. Aga kui juttu tuleb Vene troikast, siis peaks kasutama sõna &quot;loogakell&quot;, sest troikarakendis kinnitati loogakellad nahkribaga loogahobuse looga ülemise osa külge.

Posti-loogakell võeti kasutusele Venemaa keisririigi senati kindral-prokuröri vürst [[Aleksandr Vjazemski]] (''Александр Алексеевич Вяземский, 1727−1793'') ettepanekul 1770. aastal.&lt;ref&gt; Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. &quot;Большой филателистический словарь&quot;. Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2&lt;/ref&gt; Esialgu üritati Venemaa postipoistele õpetada ka [[postisarv]]e kasutamist. Selleks kutsuti kohale koguni [[Klaipeda]]st pärit postipoiss, kelle ülesandeks oli õpetada oma Peterburi kolleegidele postisarve kasutamist. Aga postisarve kasutuselevõtmine edenes visalt – Venemaa postipoisid armastasid teatada oma kohalejõudmisest endiselt vilega. Neid trahviti küll selle eest, aga ikkagi läks nii, et postisarv jäi pelgalt sümboolseks elemendiks Venemaa postitalituses.&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot;&gt;Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. &quot;Колокола: История и современность&quot;. издательство Наука, 1985&lt;/ref&gt;

Loogakellad võeti Venemaa postipoiste poolt suure vaimustusega omaks ja need asendasid edukalt postisarve. Venemaal räägiti loogakellade kohta rahvalikke legende: postipoisikellad pärinevat [[Novgorod]]i [[veetše]] kella tükkidest. Seega sümboliseeris loogakell rahvale vabadust ja sõltumatust&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot;/&gt;.

Venemaa kõige kuulsam loogakellade valmistamise keskus oli [[Valdai]]. Valdai loogakellade edu põhjuseks oli see, et Valdai asus Peterburi ja Moskva postitee keskel. Aastatel 1817–1834 sai see tee esimese kõvakatte.&lt;ref name=&quot;qhYhf&quot; /&gt;

Troika looga külge kinnitati reeglina kolm loogakella: looga keskele kinnitati suurem kell ja tema kõrvale seoti väiksemad&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;/&gt;. Loogakellad valmistati vasesulamist. &lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263&lt;/ref&gt; Kaasajal loetakse parimaks kirikukella sulamiks sellist [[Pronks|pronksi]], mis koosneb 78–80% [[Vask|vasest]] ja 20–22% [[Tina|tinast]], ning lisandeid on mitte üle 1–2% (vastutusrikastel juhtudel ei tohi olla üle 1% lisandeid).&lt;ref&gt; Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. &quot;Колокола: История и современность&quot;. Москва: издательство Наука, 1985 &lt;/ref&gt; Loogakellad jagunesid tüüpideks, eri tüüpe iseloomustas vorm ja kella seina paksus. Tihti said loogakellad valamise käigus omale numbri. Ühesugust tüüpi loogakellasid eristasid numbrid. Numbrid iseloomustasid loogakella läbimõõtu ja kõrgust: mida suurem oli number, seda väiksem oli kella suurus. Mõnedel loogakelladel oli peal märge ''С серебром'' (vene keeles hõbedaga). Loogakellade [[spektraalanalüüs]] on aga näidanud, et hõbeda sisaldus loogakellades, millel oli märge ''С серебром'' on enam-vähem samasugune kui neil, millel polnud seda märget. Hõbeda kogus sulamis oli nii väike, et see näitab, et hõbe oli sulamisse sattunud lisandina&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt; (venekeelne sõna ''примесь'' ('lisand') tähendab siin metallivalu tehnoloogilises protsessis sulamisse sattunud metalli). On pakutud välja palju seletusi, mida tähendas loogakelladel märge ''С серебром''. Kõige tõenäolisemaks peetakse versiooni, et loogakellad olid alguses [[Hõbetamine|hõbetatud]]. Aja jooksul on hõbedakiht kelladelt ära kulunud, kuid kiri ''С серебром'' on säilinud. Sellepärast nimetati preiskurantides (Venemaa keisririigis nimetati hinnakirja preiskurandiks) loogakellasid kollasteks ja valgeteks. Valged loogakellad olid meie versiooni järgi hõbetatud, kollased aga hõbetamata&lt;ref&gt;А. К. Ганулич. &quot;Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательавда Правда,ISSN 0028-1263
&lt;/ref&gt;. 

====== Kuljused ======
[[Pilt:Troika of W. Winans LOC 2162668551.jpg|pisi|W. Winansi troika.]]

Kuljuserihma külge kinnitati 7, 9 või 11 [[Kuljus|kuljust]]&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;/&gt;. Kuljused valmistati vasesulamist. &lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt; Vasesulamist kuljuseid oli mitut tüüpi. Valmistati kollaseid (hõbetamata) ja valgeid (hõbetatud) kuljuseid. Vasesulamist kuljuste tüüpe tähistati numbritega; mida suurem number, seda suurem oli kuljuse suurus. Kõige väiksemad hobuse kuljuserihma kuljused kandsid numbreid 1 kuni 4/0, kõige suuremad kuljused numbreid 7 kuni 14.&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt; Rauast valmistatud kuljustel oli numeratsioon vastupidine: kuljuse suurenedes number vähenes kolmest või kahest kuni üheni või nullini.&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt;

====== Sedelgakellad ======
Kõige hiljem võeti kasutusele sedelgakellad (vene keeles, ''седёлочные колокольчики''&lt;ref name=&quot;sedelochny&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}&lt;/ref&gt; ehk ''седёлочные звонки'')&lt;ref name=&quot;sedelochny&quot; /&gt; &lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt;'','' inglise keeles ''Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lot - Antique Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells |url=https://www.onesourceauctions.com/auction-lot/antique-horse-harness-sleigh-saddle-chimes-bells_0ed45f9928 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.onesourceauctions.com}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2019-10-03 |pealkiri=How to Attach Harness Bells – Chimacum Tack |url=https://chimacumtack.com/blog/2019/10/03/how-to-attach-your-bells/ |vaadatud=2025-12-14 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;) – siis, kui troikasõidu kultuur hakkas juba hääbuma&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt;. Troikarakendis kasutati sedelgakellasid priipassihobuste sedelgate küljes&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;.  

Sedelgakellad leiutas Ameerika Ühendriikides [[Charles Kirchhof]]. Ta elas [[Newark|Newarki]] linnas [[Essexi maakond (New Jersey)|Essexi]] maakonnas [[New Jersey]] osariigis. Talle väljastati 29. septembril [[1863]] aastal sedelgakellade kohta Ameerika Ühendriikide patent, mille numbriks oli 40 108&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Alarm chime-bells for horses |url=https://patents.google.com/patent/US40108A/en?q=(horse+bells)&amp;before=priority:18631231&amp;after=priority:18630101&amp;oq=1863+horse+bells |keel=en |vaadatud=2025-12-14}}&lt;/ref&gt;. Ameerika Ühendriikides tuntakse sedelgakellasid ka rahvaliku nimega, milleks on Vene sadulakellad (''Russian Saddle Bells'')&lt;ref&gt;[https://americanbell.org/wp-content/uploads/2024/01/Mar-Apr-2019-Article.pdf ABA Mar-Apr 2019.indd]&lt;/ref&gt;. Ka Venemaal võeti sedelgakellad kasutusele Vene troika rakendites 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt;. Sedelgakellade kohta on teada, et Moskva voorimehed sõitsid nendega veel 1930. aastatel.&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt; Aga 21. sajandil on jälle Venemaal hakatud valmistama Vene troika rakmeid, mille komplekti kuuluvad sedelgad koos sedelgakelladega. 

Sedelgakella heliorgan oli metallist (pronksist või terasest) sfääriline 6–8&amp;nbsp;cm läbimõõduga poolkera, mille sees olid heli tekitavad tilad. Valmistati kahe, kolme ja koguni nelja helielemendiga sedelgakellasid&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt;. Kolme või nelja helielemendiga sedelgakella kaunistuselemendiks oli varda otsas tiibu sirutav kotkakuju või lüüra ja hobusejõhvidest valmistatud tutid&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;.

=== Ilulindid ===
Troika hobuste lakkadesse punutakse värvilised lindid. Lintide värvus valitakse nõnda, et need sobiksid rakmetega. Vene troika rakendis eelistatakse et ilulintide värvid oleksid erksad.  Venemaa kultuuriruumis on tavaliselt lintide värvideks sinine, punane, kollane ja muud erksad värvid. Lakkadesse punutud lindid annavad troikale võluva väljanägemise&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt;. Vahel kaunistakse ka Vene troika rakendis ka loogahobuse look värviliste lintidega.

==== Värvide tähendused Venemaa rahvalikus mütoloogias ====

* Punane. Sümboliseerib päikest ja elu.&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Sinine. Sümboliseerib vee stiihiat ja puhastumist.&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Roheline. Sümboliseerib taassündi ja noorust.&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Kollane. Sümboliseerib mulla viljakust ja heaolu ning õitsengut&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Must. Sümboliseerib toitjat Emakest maad.&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;
* Valge. Sümboliseerib isikliku puhtuse seisundit ja vaimset murdmatust&lt;ref&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;. 

===== Värvide tähendused seto rahvalikus mütoloogias =====
Eesti kontekstis on punane ja valge setode rahvusvärvid. Valge värvus sümboliseerib valgust, puhtust ja selgust, seto kultuuriruumis. Kuid samaaegselt sümboliseerib valge ka Setomaal leina. Aga punane sümboliseerib seto rahvusmütoloogias elu ja on ka elujõu värviks.

=== Loogarätid ===
Venemaal kaunistati pidulikel juhtudel hobuseloogad või ka [[aisad]] loogarättidega&lt;ref&gt;https://ar.culture.ru/ru/subject/polotence-5&lt;/ref&gt;. Nendeks pidulikeks juhtudeks olid näiteks pulmad, Võinädala pidustused või noormeeste saatmine sõjaväkke&lt;ref&gt;https://chuvenc.ru/show_Publication/4934&lt;/ref&gt;. Seda kommet kohtas ka teistel Venemaa rahvastel, näiteks [[Tšuvašid|tšuvaššide]] kultuuris&lt;ref&gt;https://chuvenc.ru/show_Publication/4934&lt;/ref&gt;. Ka Setomaal kaunistati seto rahvus kultuuriruumis pidulikel juhtudel hobuselook loogarättidega- mis olid punase ja valge värvilised kangastelgedel tehtud riidelinad&lt;ref&gt;https://www.muis.ee/museaalview/467394&lt;/ref&gt;. Loogarätid meenutavad setode [[Pühaserätt|pühaseräte]].

=== Pinded ===
Pinded peavad olema sellist värvi, et nad sobiksid troika rakmetega.&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt;Venemaa kultuuriruumis on pindete värvid tavaliselt, sellised, mis on ka Vene troika hobuste lakkades olevad ilulintide värvid.  

=== Kõrvad ===
Hipodroomidel kasutatakse kõrvasid, selleks et traavleid ei häiriks ootamatud helid. Kõrvad on spetsiaalne &quot;müts&quot;, mis pannakse hobusele pähe ja kõrvade osa on seest vooderdatud spetsiaalse helisid summutava materjaliga. Kõige levinum ja tõhusam helisummutav materjal nendes kõrvades on [[neopreen]]&lt;ref&gt;https://ratsavarustus24.ee/toode/br-eemaldatavate-neopreensisudega-korvad-lotte/&lt;/ref&gt;'''.'''  Ka Vene troikade võistlustel kasutakse kõrvu, et hobused oleksid kergemini juhitavad, ning ei ehmuks ootamatute helide puhul. Ka kõrvade värv valitakse selline et ta sobiks kokku rakmete ja dekoratiivlintidega.

== Troikade võistlused tänapäeval ==

=== Venemaal korraldatavad troikade võistlused ===
Venemaal korraldatavad troikade võistlused koosnevad kahest osast, troikade vigursõidust ja võidusõidust. Suvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalselt valmistatud nelja rattaga võidusõiduvankri ette. Talvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalse troikasaani ette. Venemaal valmistatakse troikade jaoks spetsiaalseid saane. Suvised ja talvised Vene troikade tšempionaadid toimuvad näiteks sellistes Venemaa linnades nagu näiteks [[Jaroslavl|Jaroslavlis]], [[Kostroma|Kostromas]], [[Moskva|Moskvas]], [[Vologda|Vologdas]] jne. Aga absoluutne Venemaa Vene troikade tšempion selgitatakse välja, kogu aasta hooaja võistlustel kogutud punktide koondsumma tulemuste põhjal. 

=== Troikade vigursõit ===
Troikade vigursõit toimub 200 × 20 meetrisel, ristkülikukujulisel alal.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Troika peab sellel alal tegema kohustuslikud vigurelemendid ettenähtud skeemi järgi. Troikajuht ja tema kaks abilist riietuvad tavaliselt traditsioonilistesse Vene rahvariietesse. Mehed riietuvad suvel Vene rahvariietele iseloomulikku särki, püksid on ilusti saapasääres.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Peas on Vene rahvariietele iseloomulik nokkmüts.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Troika kutsar võib mütsi külge kinnitada tuti või lille&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Naised kannavad [[Sarafan|sarafani]] ja peas on neil [[Kokošnik|kokošnikud]] või mõnikord lillepärjad.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Talvel kannab vigursõidu ajal troikajuht uhket tulup-kasukat, mille peale on seotud lai vöö ja peas on tal karvamüts ning käes on kindad.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Kui talvel istuvad saani tagaistmel vigursõidu ajal nais- või meesabilised, siis riietuvad nad ka talvistesse Vene rahvariietesse. Vigursõidu ajal istuvad ekipaažis kaks abilist, kellel on keelatud osa võtta troika juhtimisest.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Troikajuht ei tohi vigursõidu ajal kasutada piitsa.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;

=== Troikade võidusõit ===
Troikade võidusõit toimub  1600, 2400, 3200 ja  4800-meetristel distantsidel.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Ühe sõidu ajal lastakse rajale korraga ainult neli troikarakendit. Selle piiranguga soovitakse vältida kokkupõrkeid ja muid ebameeldivusi.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Võidusõidu ajal riietuvad troikajuht ja ta kaks abilist spetsiaalsetesse võidusõidukombinesoonidesse, peas on neil kiivrid ja jalas mugavad jalatsid. Võidusõidu ajal peab ekipaažis olema troikajuht ja tema kaks abilist&lt;ref&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова.А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6&lt;/ref&gt;. Võidusõidu reeglid näevad ette seda, et troikajuht juhib loogahobust ja tema abilised kes istuvad tagaistmel juhivad pikkade ohjadega priipassihobuseid. Piitsa võib kasutada ainult troikajuht.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt;

== Troika väljaõpetamine == 
=== Traavlite valik ===
Hobused rakendatakse troika rakendisse ainult alates 4.–5. eluaastast. Sest sellises vanuses on traavleid juba treenitud ja katsetatud hipodroomidel [[võidusõidukaarik]]u (Eesti traavisportlaste žargoonis nimetatakse võidusõidukaarikut traavlikäruks) ees ning loogarakendis (Venemaa autorid nimetavad loogarakendid Vene rakendiks)&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Troikad mille eesmärk on sport, seal valitakse hobused nõnda, et nad oleksid sama stiili. See tähendab seda et hobused valitakse troikarakendisse nõnda, et nad oleksid enamvähem ühte värvi ja suurusega. Ning vanus oleks ka enamvähem samasugune. Tähtis on see, et troikas olevatel hobustel oleks omavahel hea läbisaamine&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. 

=== Esimest korda troika rakendis ===
Enne troikarakendisse panekut priipassi hobuseid [[Kordetamine|kordestatakse]] või õpetatakse töötama saduldatuna, nii et hobune on rakendatud troika sorirakmetesse. Seda tehakse selleks, et priipassihobune harjuks rakmetega&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Enne troika rakendisse panekut hobuseid harjutatakse loogakelladega ja kuljuste helinaga. Ning hobuseid harjutatakse voogavate ja lipendavate erivärviliste troika kaunistus lintidega. Ja harjutatakse vilega ning hõigetega toime tulema. Alguses rakendatakse hobused üheviisi rakendisse ja hobused töötavad eraldi, kuid üksteise lähedal &lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Enne seda, kui hobused pannakse kõik korraga Vene troika rakendisse, peab kutsar olema veendunud, et loogahobuse valik on õige. Selleks rakendab ta loogahobuseks valitud hobuse saani või [[Tarantass|tarantassi]] ette ja sõidab temaga ühe nädala või kaks nädalat. Sõita tuleb loogahobusega eri allüüre&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;.

Esimest korda kolme hobuse rakendamisel troika rakendisse väsitatakse loogahobust natukene aega ekipaaži ees sõites. Aga priipassi hobuseid kordestatakse pool tundi, ajades neid ringi joostes [[Traav|traavi]] ja [[Galopp|galoppi]]. Seda tehakse selleks, et nad poleks rakendisse paneku ajal väga tulised ja närvilised. Ja seejärel rakendatakse nad ettevaatlikult troikarakendisse. Seejärel võtab kutsar loogahobuse ja priipassi hobuste ohjad kätte. Priipassi hobuseid võivad juhtida ka kaks ekipaaži istunud abilist – kumbki juhib omapoolset priipassi hobust. Abilised, kui nad ei istu veel kutsari taga, võivad joosta priipassi hobuste kõrval, ja kui näevad et kõik on korras, istuvad ekipaaži&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. 

== Troika Venemaa kultuuriloos ==

=== Troika Vene Keisririigi kultuuris ===
Kihutavast Vene troikast sai Venemaa kultuuri sümbol tänu [[Ukraina]] päritolule [[Venemaa|Vene]] kirjanikule [[Nikolai Gogol]]ile. Sest Vene troikaga sõitis Nikolai Gogoli raamatu &quot;Surnud hinged&quot; peategelane, endine maksuametnik ja kolleegiuminõunik Pavel Ivanovitš Tšitšikov&lt;ref&gt;https://sirp.ee/s1-artiklid/film/vene-telesarjad-s-naga-sirbis-xii/&lt;/ref&gt; (''Павел Иванович Чичиков'').&lt;ref&gt;https://dzen.ru/a/Yv3og_6uHT-p_fs_&lt;/ref&gt; Kuulsaks on saanud sellest raamatust pärit järgmine [[Eshatoloogia|eshatoloogiline]]&lt;ref name=&quot;ReferenceG&quot;&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=AKlooming202305.2.14&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt; Vene troika kirjeldus: 

:''&quot;Eh, troika''',''' linnutiivuline troika''',''' kes on su välja mõelnud? Teadagi, ainult elavaloomulise rahva juures sa võisidki sündida, sellel maal, mis ei armasta nalja heita, vaid on enese avara lagendikuna üle poole maailma välja sirutanud, ja mine katsu lugeda tema versti. . . Kas mitte sinagi, Venemaa, ei torma nii nagu nobe, kinnipüüdmatu troika? Venemaa, kuhu sa ometi kihutad''&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=kommunismikoitvaikem19590331.2.46&amp;srpos=4&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+gogol------------&lt;/ref&gt;''? Vasta! Ta ei vasta. Imekaunilt tiliseb aisakell; mühiseb ja muutub tuuleks tükkideks rebitud õhk; lendab mööda kõik, mis maailmas iganes on, ja kõõrdi vaadates astuvad eest kõrvale ning annavad talle teed teised rahvad ja riigid&lt;ref name=&quot;ReferenceG&quot; /&gt;.&quot;''

Troika oli Vene Keisririigis 19 saj II poolel populaarne motiiv, sest sel ajal toimus ka Venemaal tööstusrevolutsioon, mis võimaldas troika [[Motiiv|motiiviga]] trükiseid tuhandetes eksemplarides [[Tiraaž|tiražeerida]]. 1860 aastatel hakkasid Peterburi ja Moskva fotograafid valmistama piltpostkaarte mille sarja nimeks oli &quot;Vene tüübid&quot; (vene keeles “''Русские типы“'')&lt;ref&gt;https://www.stena.ee/blog/russkie-tipy-xix-veka-prostoj-lyud-moskvy-i-peterburga-foto&lt;/ref&gt;, kus kujutati ka Vene troikasid koos troikajuhtidega&lt;ref&gt;https://etoretro.ru/pic134350.htm&lt;/ref&gt;. 

19. sajandil ja 20. sajandi alguses loodi Vene Keisririigi intelligentsi poolt umbes sadakond [[Romanss|romanssi]] Vene troikadest ja postipoistest.&lt;ref name=&quot;iraklii-lu&quot;&gt;Ираклий Луарсабович Андроников. &quot;К музыке. Собрание устных рассказов&quot; Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0&lt;/ref&gt; Need laulud ja romansid said Vene Keisririigis niivõrd populaarseks, et rahvas hakkas neid pidama Vene [[rahvalaul]]udeks.&lt;ref name=&quot;iraklii-lu&quot; /&gt; Ka Nõukogude Liidu [[vinüülplaat]]idel vaikiti üpristihti maha, nende Vene troika teemaliste romansside sõnade ja muusika autorid. 

Tänu sellele et troika on väga efektne visuaalina, kasutati Vene Keisririigis väga laialdaselt Vene troika motiivi kaubandusliku [[reklaam]]i postkaartidel&lt;ref&gt;http://rusacademfilately.ru/article/philately/45279/istoriya-otkritki-reklamnie-otkritki-tovarishchestva-eynem/&lt;/ref&gt; ja plakatitel. Resultaadiks oli see, et tol ajal troika motiiv, ka teatud mõttes [[Kommertsiaalsus|kommertsialiseerus]]. 
[[File:Pyotr Nikolayevich Gruzinsky - Maslenitsa.jpg|pisi|Venemaa Keisririigi aegne [[Pjotr Gruzinski]] maal &quot;Võinädal&quot;: vene talupojad võinädalal troikadega lustimas. Maail on kujutatud tüüpilist Venemaa [[tänavküla]].]]

Troika motiivi kasutati ka laialdaselt Vene rahvalikes [[ristpiste]] tikandites&lt;ref name=&quot;uzory-v-kn&quot;&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;. Näiteks 1886 aastal anti Peterburis V. Banneri kirjastuse poolt välja &quot;Teine käsitöö album&quot; (&quot;''Второй альбом рукоделий''&quot;).&lt;ref name=&quot;uzory-v-kn&quot; /&gt; Milles olid näiteks sellised [[Rahvalik|rahvalikud]] ristpiste mustrid, mis kujutasid lillesid, kukkesid, geomeetrilisi kujundeid jne&lt;ref name=&quot;uzory-v-kn&quot; /&gt;. Ja albumis oli ka muidugi Vene troika motiiviga tikkimise skeem&lt;ref name=&quot;uzory-v-kn&quot; /&gt;. See album sai Vene Keisririigi ajal rahva seas väga populaarseks, sest tikandid olid selles raamatus pärit Venemaa rahvarõivastelt. 

Vene Keisririigis oli 19. sajandil ja 20. sajandi alguses Vene troikat kujutav metallist skulptuurike vägagi populaarne kirjutuslaua kaunistuselement&lt;ref&gt;https://www.muis.ee/museaalview/2375866&lt;/ref&gt;. Selliseid miniplastika vorme armastasid oma kirjutuslaudadele asetada Venemaa aadlikud, kaupmehed, intelligents ja riigiametnikud. Tuntumaid kunstnike kes valmistas selliseid troika skulptuure Venemaal oli [[Baltisakslased|baltisakslane]] [[Eugen Johann Naps]] (1848 –1917)&lt;ref&gt;https://dc.mus-col.com/the-authors/275/&lt;/ref&gt;.  

Vene Keisririigis valmistasid rahvapärase käsitöö meistrid lastele puidust ja ka savist stiliseeritud Vene troika, teemalisi, [[Mänguasi|mänguasju]]. Troikad ja hobused olid Vene Keisririigis vägagi populaarsed mänguasjade teemad. Sest, mänguasjade eesmärk on lapse ette valmistamine, täiskasvanu eaks, kui ta hakkab sotsiaalselt ja majanduslikult, end teostama, teatud ametis, -Vene Keisririigis olid enamik [[Agraarühiskond|agraarühiskondliku]] küla ja ka osaliselt linna ameteid seotud hobustega. 

=== Troika Nõukogude Liidu kultuuris ===
Nõukogude Liidu kultuuriruumis oli helehallide Orlovi traavlitega troika rituaalsete tegelaskujude [[Näärivana]] ja tema abilise [[Lumehelbeke|Lumehelbekese]] (ka Snegurotška) sõiduvahend&lt;ref name=&quot;kultura&quot; /&gt;. Esimene kujutis Nõukogude Liidus, kus on Näärivana Vene troika saanis, pärineb aastast 1948. Ja selleks trükiseks on 1948 uusaasta peokutse pileti trükis. Sellel trükisel on kujutatud ka tegelaskuju Karu (''Медведь'') juhtimas troikat.&lt;ref name=&quot;novaia-dat&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}&lt;/ref&gt;    

Nõukogude Liidus oli troika, mille saanis istusid näärivana ja Lumehelbeke populaarne [[uusaasta]] õnnitlus [[Postkaart|postkaartide]]&lt;ref&gt;https://www.osta.ee/naarivana-troika-tervikkaart-1981-226167775.html&lt;/ref&gt; ja [[Postmark|postmarkide]] motiiv. Esimese Nõukogude Liidu uusaasta õnnitlus postkaart kus kujutatakse Vene-troika saanis, seisvat näärivana koos punase viisnurgaga nääripeo kuusega pärineb aastast 1959&lt;ref name=&quot;ReferenceH&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}&lt;/ref&gt;, ja selle postkaardi autor oli Jevgenija Venediktovna Paškova-Selivanova&lt;ref name=&quot;novaia-dat&quot; /&gt; (''Евгения Венедиктовна Пашкова-Селиванова, 1917–1971''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Пашкова-Селиванова Евгения Венедиктовна - Электронный архив Фонда Иофе |url=https://arch2.iofe.center/person/29612 |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=arch2.iofe.center }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;). Sellel postkaardil on kujutatud ka stiliseeritud Nõukogude Liidu kosmoseraketti&lt;ref name=&quot;ReferenceH&quot; /&gt;. [[Fail:Почтовая открытка СССР &quot;С Новым годом&quot;, худ. А. Семенов, 1988, лицевая сторона.png|pisi|Nõukogude Liidu postkaart, aastast 1988, &quot;Head uut aastat!&quot;, kunstnik A. Semenov. Selle postkaardi tellimuse number Nõukogude Liidus oli 2326. ja tiraaž oli 10 miljonit eksemplari. ]]    

Nõukogude Liidus oli üks tuntumaid filme, kus oli näha Orlovi traavlitega Vene troikat&lt;ref name=&quot;nekoronova&quot;&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}&lt;/ref&gt;, oli 1964&lt;ref name=&quot;kak-sovets&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм &quot;Морозко&quot; стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}&lt;/ref&gt;. aastal linastanud muinasjutufilm, mille pealkiri on Eesti kultuuriruumis tuntud, kui “Külmataat“&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a. 23 oktoober 1965 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=kommunistvalga19651023.2.22&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; (Venemaal on filmi nimi ''„Морозко“''&lt;ref name=&quot;kak-sovets&quot; /&gt;). Selle filmi [[Filmirežissöör|režissöör]] oli [[Aleksander Rou]] (''Александр Артурович Роу, 1906–1973'').&lt;ref name=&quot;kak-sovets&quot; /&gt; Filmi “Külmataat“ kõige andunumad [[Fänn|fännid]] elasid omaaegses [[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|Tšehhoslovakkias]]-ka praegustes [[Tšehhi|Tšehhis]] ja [[Slovakkia|Slovakkias]], on see film populaarne&lt;ref name=&quot;kak-sovets&quot; /&gt;. Selle filmi jaoks valmistas Orlovi traavlitega troika ette Vladimir Fomin&lt;ref name=&quot;nekoronova&quot; /&gt;. Seoses sellega et selles filmis on ka [[Siga|kodusigadega]] (''Sus domestica'' või ''Sus scrofa domestica'') troika [[stseen]], tuli Vladmir Fominil valmistada ka sigaderakendile väikesed troikarakmed&lt;ref name=&quot;nekoronova&quot; /&gt;...     

Nõukogude Liidus said mütologiseeritud, Näärivana Vene troika Orlovi traavlite nimedeks Detsember (''Декабрь''), Jaanuar (''Январь'') ja Veebruar (''Февраль'')&lt;ref name=&quot;kultura&quot; /&gt;. Näärivana traavlite nimed pärinesid 1982&lt;ref name=&quot;istoriia-s&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}&lt;/ref&gt; aasta muusika-komöödia filmist “Tšarodei“ (vene keeles ''Чародеи'')&lt;ref name=&quot;kultura&quot; /&gt;, pärit laulust “Kolm valget hobust“ (''„Три белых коня“'')&lt;ref name=&quot;istoriia-s&quot; /&gt;. Selle laulu sõnade autor oli poeet [[Leonid Derbenjov]] (''Леони́д Петро́вич Дербенёв, 1931–1995'')&lt;ref name=&quot;istoriia-s&quot; /&gt;, aga viisi kirjutas sellele laulule helilooja [[Jevgeni Krõlatov]] (''Евгений Павлович Крылатов,'' ''1934–2019'').&lt;ref name=&quot;istoriia-s&quot; /&gt;   

=== Troika tänapäeva Vene Föderatsiooni kultuuris ===
Troika, Näärivana ja Lumehelbeke, on ka kaasaegsel Venemaal jäänud lahutamatuteks tegelaskujudeks, venemaalaste uusaasta pidude elementidena. Moskvas tegutseb ka “Orlovi traavli ja Vene troika muuseum“ (vene keeles ''Музей Орловского рысака и Русской Тройки'')&lt;ref&gt;http://museum-trotter.ru/&lt;/ref&gt;. Aga tänapäeval võib näha Moskva hipodroomil ja muudel Moskvas toimuvatel hobušõudel Venemaa kõige ilusamaid Vene troikasid, sest Moskvasse tuuakse kokku Venemaa kõige esinduslikumad Vene troika rakendid.  [[Fail:Ramenskoye racecourse 2024-07 1721496720.jpg|pisi|“Orlovi traavli ja Vene troika muuseumi“, Orlovi traavlitega Vene troika, tegemas [[Ramenskoje|Ramenskoe]] hipodroomil, demonstratsioon sõitu. Pildil, on tegu 21. saj pärineva Vene troika [[Replika|replikaga]], mis jäljendab Vene Keisririigi lõpuepohhi Vene troika rakmeid ja troikakutsari ning reisija riietust.]]

=== Troika Venemaa kommenteeritud anekdootides ===

==== Vene Keisririigi aegne troikaanekdoot ====
19. sajandi II poolel oli Moskvas populaarne järgmine poliitiline [[anekdoot]]&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot;&gt;Михаил Вострышев. &quot;Москва разгульная&quot;, Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0&lt;/ref&gt;. Selle anekdoodi puhul peab arvestama seda, et vene keeles kasutatakse sõnade “hobusõidukis reisija“, tähenduses sõna “''седок''“.

:''&quot;VOORIMEES. Sellepärast et te, härra, sõidate linnavalitsusest, julgen ma teilt küsida: Mille pärast soovitakse linnavalitsusse panda veel kümnes liige&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;?''
:''HOBUSÕIDUKIS REISIJA. Kuidas, milleks? No, näiteks, sul on raske koorem ja sa näed et troika vaevu-vaevu (jeeli-jeeli) jöntsib. Arusaadav, et kui on võimalus, siis sa rakendad veel ühe priipassihobuse abiks. Kas, ei ole nii&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;?''
:''VOORIMEES. Ei, mitte nii&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;.''
:''HOBUSÕIDUKIS REISIA. Mida sa siis teed&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;?''
:''VOORIMEES. Loogahobuse vahetan välja- nii on odavam ja kindlam&quot;.''&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;

==== Nõukogude Liidu aegne troikaanekdoot ====
“Maisi“ all mõeldakse anekdoodis [[Nikita Hruštšov]]i, kes Nõukogude Liidus kampaaniate korras populariseeris [[Harilik mais|hariliku maisi]] kasvatust. “Tatra“ all mõeldakse anekdoodis [[Nõukogude Liidu marssal|marssal]] [[Andrei Gretško|Andrei Gretškot]], kes oli aastatel 1967–1976 [[NSV Liidu Kaitseministeerium|NSV Liidu kaitseminister]].-sest tema perekonna nimi tähendab vene keeles [[Harilik tatar|hariliku tatart]].

:''&quot;[[Leonid Brežnev|Brežnevi]] ajal oli kaitseministriks Gretško. Linnast väljas peeti tema jaoks troikat ja saani [[Harilik ilves|ilvesenahkadest]] [[Tekk|tekiga]]. Armees räägiti: “Elasime maisi üle, elame ka tatra üle&lt;ref&gt;Juri Borev. &quot;Kurjast võimust vaevatud&quot;. Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1&lt;/ref&gt;.“''

== Troika Eestis ==
[[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaa kubermangude]] postijaamades olid ka kasutuses kibitkad ja postisaanid. Postisaanid olid ka postijaamdes kasutusel reisijate veol ja selle ette rakendati kolm hobust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2007-11-24 |pealkiri=Täna räägime postipoistest ja -jaamadest |url=https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest |vaadatud=2026-04-06 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt; Kibitkasse võis võta kaks kuni kolm reisijat ja postivankrisse kuni neli reisijat ning postisaani võis võta ka kuni neli reisijat&lt;ref name=&quot;ReferenceI&quot;&gt;https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest&lt;/ref&gt;. Postisaanid olid kas kinnised või lahtised&lt;ref name=&quot;ReferenceI&quot; /&gt;. 

[[Walter Dehio]] (1898–1988) kirjeldab oma raamatus &quot;Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas&quot; Vene keisririigi aegsel [[Tallinna–Peterburi postimaantee|Tallinna–Peterburi postimaanteel]] toimunud troikadega kauba vedu järgmiselt&lt;ref name=&quot;walter-deh&quot;&gt;Walter Dehio. &quot;Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas.&quot; Tallinn. kirjastus Argo, 2021 ISBN 978-9949-688-44-9&lt;/ref&gt;: 

:''&quot;Peenemad toidu- ja luksuskaubad, mida Eestis ei toodetud, toodi sisse Peterburist, Moskvast või välismaalt. [[Erhard Arnold Julius Dehio|Erhard Dehio]] ülestähendustes on kirjas, et 1860. aastal käis koguni [[Flensburg|Flensburgist]] Tallinna regulaarselt purjekas, pardal värsked [[austrid]], mis läksid gurmaanide seas ülihästi müügiks. Ka [[Apelsin|apelsinid]] toodi kiire [[Taani]] purjekaga kohale ja enne [[Balti raudtee|Peterburi raudtee]] avamist saadeti neid talvel külma eest [[Vilt|viltkatetesse]] pakitud kastides kolmehobuserakendite ehk troikadega Peterburi''&lt;ref name=&quot;walter-deh&quot; /&gt;''.&quot;''

1893. aasta 7. juulil ilmunud ''Лифляндские губернские въедомости'', mille number oli 74, mainib troikat seoses sellega, et lehes avaldati vene, saksa ja eesti keeles [[Tartu]] linna [[Voorimees|voorimeestele]] esitatud uued nõuded&lt;ref name=&quot;dea&quot;&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=livzeitung18930707.2.6&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt;. Lehe eestikeelses osas kandsid nõuded pealkirja: &quot;''Reeglid Jurjewa linna woorimeestele''&quot;. Sõna &quot;troika&quot; esineb voorimeestele esitatud nõuete kolmandas punktis&lt;ref name=&quot;dea&quot; /&gt;: 

:''&quot;3) Kutsar sab politseist sõidokarti; ühhe hobuse woorimehed ei tohi, kahhe hobuste troskadega sõita, aga kahe hobuse woorimeestel on kül se õigus, kaa ühe hobuse [[Troska|troskat]] sõitma sada. Kutsarid kes troikasid ja suurembad sõidud söidawad peawad kaa Politseist endale sõidu karti muretsema.&quot;&lt;ref name=&quot;dea&quot; /&gt;''

[[Baltisakslased|Baltisaksa]] üliõpilase [[Clas von Ramm]]i (1864-1920) mälestustes meenutatakse [[Venemaa Keisririik|Vene keisririigi]] aegse [[Tartu Ülikool]]i baltisaksa üliõpilaste [[talv|talviseid]] troikasõite järgmiselt: „Uljaid saanisõite troikaga mööda [[Emajõgi|Emajõge]] kihutades.&quot;&lt;ref&gt;https://keeljakirjandus.ee/wp-content/uploads/2019/11/RBender3_14.pdf&lt;/ref&gt; 

Aga näiteks [[Siegfried von Vegesack|Siegfried Von Vegesack]] (1888-1974) kirjeldab raamatus &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust&quot; Tartu ülikooli baltisaksa tudengite talviseid Vene troika sõite järgmiselt:&lt;ref&gt;Siegfried von Vegesack. &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust &quot;. Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9&lt;/ref&gt;

:''''[[Tekkel|Värvitekkel]] valitses linna ja selle uhked kandjad tundsid end looduse isandatena. Minagi kandsin toona [[Värvid|punarohevalget]] [[Korporatsioon Livonia|Livonia]] teklit ja olin selle üle päris uhke. Küll sai kihutatud kahehobusevoorimehega mööda [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tänava]]&lt;nowiki/&gt;t, et end oma äsja saadud [[Värvid|värvides]] „imestavale rahvale” näidata; sai sõidetud lippude lehvides, hobustel punarohevalged suletutid kaunistuseks küljes, linnast välja, et seal mõnes [[Kõrts|kõrtsis]], [[Keeri|Keeril]], [[Vasula|Vasulas]], [[Haaslava|Haaslavas]] või [[Pühajärve|Pühajärvel]] [[Üliõpilaskorporatsioon|korporatsiooni]] aastapäeva tähistada; talvel sai tuisatud kuljuste kõlinal troikaga mööda Emajõe [[Jää|jääd]] [[Kvissentali]], [[Lemmatsi|Lemmatsisse]] või [[Jänese kõrts|Jänese kõrtsi]] – teiste sõnadega tundsime end kui mitte looduse isandatena, siis vähemalt selle väikese linna piiramatute valitsejatena, mis sest, et tavaliselt polnud taskus muud kui maksmata arved''.&quot;&lt;ref&gt;Siegfried von Vegesack. &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust &quot;. Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9&lt;/ref&gt;

:''''Ilmselt ma ei liialda, kui väidan, et vaevalt oli kuskil mujal nii üksmeelset, võib-olla isegi nii ülemeelikut tudengielu kui vanas Tartus. Peale arvukate [[Ball|eraballide]] ja [[Heategevus|heategevusürituste]] olid kuulsad [[Bürgermusse|Musse]] ja ballid, harrastusteatrite etendused, [[Jahipidamine|jahikäigud]] ja marulised [[Pulmad|pulmapeod]] ümbruskaudsetes [[Mõis|mõisates]] – viimased kestsid vähemalt kolm päeva ja meid tudengeid kutsuti sinna alati [[Kaksteist|tosinate]] viisi tantsupartneriteks. Või siis korraldati Emajõe jääl noorte daamide seltsis troikasõite või sõideti kahekesi [[Saan|saanis]] läbi lumme mattunud metsade – isegi [[Kuuvalgus|kuuvalgel]]!&quot;''&lt;ref&gt;Siegfried von Vegesack. &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust &quot;. Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9&lt;/ref&gt;

Vene keisririigi ajal oli troikadega sõitmine moes, näiteks Tartu voorimees hüüdnimega Vana Naelapea võis korraga välja panna kolm või neli troikat.&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=tartumaateataja19400807.1.8&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt;

[[Petserimaa]]l sõideti troikadega kuni 1940. aastani [[Petseri]] linnas [[võinädal]]al – kuni tolle ajani kuulus troikadega sõitmine võinädalal petserimaalaste võinädala tähistamise kultuuri juurde.&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=uuseesti19400206.2.104&amp;srpos=1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+petserimaa------------ &lt;/ref&gt; Petseri linnas sõitsid võinädalal hobusaanidega noored poisid ja tüdrukud.&lt;ref name=&quot;uus-eesti&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Uus Eesti 6 veebruar 1940 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=uuseesti19400206.2.104&amp;srpos=1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-troika+petserimaa------------ |vaadatud=2024-08-12 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; Petserimaal oli levinud rahvapärimus, et mida pikemad sõidud tehti hobustega võinädalal, seda pikemaks kasvab suvel põllupeal [[harilik lina]].&lt;ref name=&quot;uus-eesti&quot; /&gt; 

1983. aastal, kui tähistati [[Tallinna Hipodroom|Tallinna hipodroomi]] 60. aastapäeva, demonstreeriti hipodroomi juubelipidustustel kolme pruuni&lt;ref name=&quot;oma-hobu-v&quot;&gt;Oma Hobu, veebruar, nr 1 (52) 2012 aasta, Tallinna hipodroomi lugu&lt;/ref&gt; traavli täkuga&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sirpjavasar19830909.1.5&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt; klassikalist troikat&lt;ref name=&quot;oma-hobu-v&quot; /&gt;. Kui 2006. aasta 18. juunil tähistati [[Tori Hobusekasvandus|Tori hobusekasvanduse]] 150. aastapäeva, siis seal näidati ka troikat,&lt;ref&gt;https://epl.delfi.ee/kultuur/tori-hobusekasvandus-8212-150?id=51042226&lt;/ref&gt; mille ette olid rakendatud [[Eesti hobune|Eesti hobused]]. 

21. sajandil on Eestis Vene troika sõidu kultuur väljasurnud. Väljasurmise põhjusteks on 20. sajandil toimunud Nõukogude Liidu okupatsioon, mille tulemusena [[Nõukogude Liit]] eemaldas Eestilt Petseri maakonna alad. Ka Petserimaad tabas pärast Teist maailmasõda [[kollektiviseerimine]], ning [[Sovetiseerimine|sovetlik]] religioonivastane poliitika, mis hävitas praktiliselt [[Setod|seto]] ja ka selle piirkonna vene talukultuuri ning [[Õigeusk|õigeusu]] kalendrit jälginud Petseri linna kultuuri. 20. sajandil tabas Eestit ka baltisaksa kultuuri hääbumine, mille tõttu hääbus baltisaksa mõisakultuur ja kõik need eeltoodud tegurid tekitasid Eestis Vene troika kultuuri hääbumise. 
[[Pilt:Hoffmann saanisõit.jpg|pisi|Baltisaksa kunstniku [[Oskar Hoffmann|Oskar Georg Adolf Hoffmanni]] pilt &quot;Saanisõit&quot;. Troikat juhtiva postipoisi müts on tüüpiline Venemaa Keisririigi aja postipoisi punase ülaosaga müts]]

=== Varia ===

Eesti NSV-s valmistas [[Liviko]] [[Viin (jook)|viina]] Sibirskaja vodka (''Сибирская водка'' – 'Siberi viin'). Viin oli 45% ja pudel pooleliitrine. Viinapudeli etikett oli venekeelne. Etiketil oli kujutatud talvist Vene troikat kihutamas majade taustal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191027151033/https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |arhiivimisaeg=2019-10-27 |vaadatud=2019-10-27}}&lt;/ref&gt;  

== Vaata ka ==
* [[Orlovi traavel]]
* [[Eesti hobune]]
* [[Orlov]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;p7pnI&quot;&gt;Александр Николаевич Вигилев. &quot;История отечественной почты&quot; (Вторая часть). Издательство Связь,1979&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nGKIA&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Поддужный колокольчик&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 7, 1982 год, издательство Правда&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PrgYv&quot;&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики&quot; издательство Серебряный век 2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qhYhf&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Поддужный колокольчик&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GsBnG&quot;&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики&quot;. издательство Серебряный век 2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot;&gt;Татьяна Константиновна Ливанова. &quot;Лошади&quot;. издательство Астрель, 2004&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;evckv&quot;&gt;А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. издательство Аквариум Принт, 2015&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1sjNT&quot;&gt;Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;j5Ho4&quot;&gt;Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. издательство АСТ-ПРЕСС СКД,2003&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot;&gt;. Ганулич, А. М. ПолзуноваА. А. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot; издательство Аквариум Принт, 2016&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* Татьяна Константиновна Ливанова. &quot;Лошади&quot;. Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8
* Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6
* А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6
* А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2
* А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Бега и Рысаки. История и современность&quot; Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6
* В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. &quot;Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников&quot; Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0
* А. К. Ганулич. &quot;Слышен звон бубенцов издалека…&quot;. Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X
* Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2005, ISBN 5-902238-16-1
* Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2008, ISBN 978-5-902238-42-3
* Публ. и авт. вступ. ст. О. В. Фомина &quot;Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова&quot;. Москва: издательство Грифон, 2014, ISBN 978-5-98862-163-8
* Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. &quot;Коневодство. Справочник&quot;. Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7
* Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. &quot;Большой филателистический словарь&quot;. Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2
* Шангина Изабелла Иосифовна. &quot;Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь&quot;. Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00337-x
* Шангина Изабелла Иосифовна, &quot;Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия&quot;. Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00650-6
* Надежда Рычкова, Вера Комарова, &quot;Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами&quot;. Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8
* Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. &quot;Колокола: История и современность&quot;. Москва: издательство Наука, 1985
* Александр Николаевич Вигилев. &quot;История отечественной почты&quot; (Вторая часть). Москва: издательство Связь, 1979
* Игорь Бобылев. &quot;Ветер в гриве. Horses&quot;. Москва: издательство Планета. 1976
* А. К. Ганулич. &quot;Поддужный колокольчик&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263
* Ираклий Луарсабович Андроников. &quot;К музыке. Собрание устных рассказов&quot; Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0
* А. К. Ганулич. &quot;Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263
* Михаил Вострышев. &quot;Москва разгульная&quot;, Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0
* Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8
* Walter Dehio. &quot;Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas.&quot; Tallinn. kirjastus Argo, 2021 ISBN 978-9949-688-44-9
* Juri Borev. &quot;Kurjast võimust vaevatud&quot;. Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1
* Siegfried von Vegesack. &quot;Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust &quot;. Tallinn. kirjastus Looming. Sari Loomingu raamatukogu, ajakirja number 26, 2023 ISBN 978-9916-713-54-9

[[Kategooria:Sõidukid]]
[[Kategooria:Venemaa kultuur]]
[[Kategooria:Etnograafia]]</text>
      <sha1>g619l3too25rh4ctous7w54lf6gslgd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Züleyxa Izmailova</title>
    <ns>0</ns>
    <id>461518</id>
    <revision>
      <id>7260610</id>
      <parentid>7260293</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T20:23:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>LeeMarx</username>
        <id>59920</id>
      </contributor>
      <origin>7260610</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19343" sha1="hdub7o5n87kyuvjxu6mqylrhykp7l89" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Züleyxa Izmailova
| pilt = Züleyxa Izmailova 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg
| pildiallkiri = Züleyxa Izmailova 2021. aastal
| amet = [[XV Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus = 20. mai 2023
| amet2 = [[Tallinna abilinnapea]]
| ametiajaalgus2 = 9. november 2017
| ametiajalõpp2 = aprill 2019
| amet3 = [[Erakond Eestimaa Rohelised|Erakonna Eestimaa Rohelised]] esimees
| ametiajaalgus3 = 27. märts 2017
| ametiajalõpp3 = 10. veebruar 2022
| eelmine3 = [[Aleksander Laane]]
| sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1985|6|13}}
| sünnikoht = [[Tallinn]]
| partei = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (2005–2012, 2024–)&lt;br /&gt;[[Erakond Eestimaa Rohelised]] (2015–2022)&lt;br /&gt;[[Erakond Eesti 200]] (2022–2024)
| abikaasa = [[Joonas Laks]]
| lapsed = 3
| haridus = [[Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium]] (2005)&lt;br /&gt;[[Raplamaa Rakenduslik Kolledž|Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool]] (geodeesia, 2008)
}}
'''Züleyxa Izmailova''' (tuntud ka hüüdnime '''Zuzu''' järgi; sündinud [[13. juuni]]l [[1985]] [[Tallinn]]as) on Eesti [[poliitik]], [[keskkonnakaitsja]] ja [[feminist]]. Ta on alates 20. maist 2023 [[XV Riigikogu]] liige, aastatel 2017–2019 [[Tallinna abilinnapea]] ning aastatel 2017–2022 [[Erakond Eestimaa Rohelised|Erakonna Eestimaa Rohelised]] esimees. Izmailova on alates 2024. aastast [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] liige.&lt;ref name=&quot;RK&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/riigikogu-liikmed/658c9d00-82c9-4161-8314-48ff1d67e3b7/zuleyxa-izmailova/|pealkiri=Züleyxa Izmailova|väljaanne=Riigikogu|vaadatud=27. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;SDE2024&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/1609369010/zuleyxa-izmailova-liitus-sotsiaaldemokraatidega|pealkiri=Züleyxa Izmailova liitus sotsiaaldemokraatidega|väljaanne=ERR|aeg=12. juuni 2024|vaadatud=27. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Izmailova on poliitilises tegevuses keskendunud eelkõige [[keskkonnapoliitika]]le, [[kliimamuutused|kliimamuutustele]], [[looduskaitse]]le ja [[sotsiaalne võrdsus|sotsiaalsele võrdsusele]]. Ta on tegutsenud ka [[kodanikuühiskond|kodanikuühiskonna]] organisatsioonides ning osalenud keskkonnakaitsega seotud algatustes.&lt;ref name=&quot;RK&quot;/&gt;

==Elukäik==
===Lapsepõlv ja haridus===
Züleyxa Izmailova sündis Tallinnas eesti ja [[aserbaidžaanlased|aserbaidžaani]] päritolu perekonnas. Tema isa Yusif Ismayilov oli aserbaidžaanlane ja ema eestlane. Esimesed eluaastad veetis ta [[Aserbaidžaan]]i pealinnas [[Bakuu]]s, kus elas koos vanemate ja noorema õega. Izmailova isa hukkus 1990. aasta jaanuaris, kui [[Nõukogude armee]] surus Bakuus sõjalise jõuga maha Aserbaidžaani iseseisvusliikumist. Sündmused on tuntud [[Must jaanuar|musta jaanuari]] nime all. Pärast isa surma kolis perekond 1991. aastal Eestisse.&lt;ref name=&quot;Ednews2017&quot;&gt;{{netiviide|url=https://ednews.net/ru/kazhdoe-leto-my-provodili-na-dache-kotoruyu-moj-ded-postroil-na-skalah-absherona/|pealkiri=Каждое лето мы проводили на даче, которую мой дед построил на скалах Абшерона…|väljaanne=Ednews|aeg=31. mai 2017|keel=vene|vaadatud=27. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ERR2025&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/1609762524/venelasi-rundava-postituse-teinud-izmailova-vabandas-sonakasutuse-parast|pealkiri=Venelasi ründava postituse teinud Izmailova vabandas sõnakasutuse pärast|autor=Barbara Oja|väljaanne=ERR|aeg=4. august 2025|vaadatud=27. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Eestis kasvas Izmailova üles [[Maardu]]s. Ta on meenutanud, et eestikeelse vähemuse hulka kuuludes puutus ta lapsepõlves kokku rahvuslikest ja keelelistest erinevustest tingitud suhtumisprobleemidega.&lt;ref name=&quot;ERR2025&quot;/&gt;

2005. aastal lõpetas Izmailova [[Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium]]i. Aastatel 2005–2008 õppis ta [[Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool]]is [[geodeesia]]t. Hiljem on ta tegutsenud ka [[fotograafia]] valdkonnas.&lt;ref name=&quot;RK&quot;/&gt;

===Tööalane tegevus===
Aastatel 2010–2012 töötas Izmailova moefotograaf Laura Nestori assistendina ning aastatel 2010–2013 vabakutselise fotograafina. Seejärel keskendus ta üha enam keskkonnakaitsele ja kodanikuühiskonna tegevusele. Aastatel 2015–2017 juhtis ta mittetulundusühingut Noored Rohelised, mis tegeles keskkonnateadlikkuse suurendamise ja rohelise maailmavaate edendamisega.&lt;ref name=&quot;RK&quot;/&gt;

Aastatel 2016–2017 oli Izmailova [[glüfosaat|glüfosaadi]] keelustamist taotlenud [[Euroopa kodanikualgatus]]e Põhja- ja Ida-Euroopa esindaja. 2016. aasta juunis tutvustas ta koos [[Rea Raus]]iga [[Riigikogu maaelukomisjon]]is kollektiivset pöördumist „Glüfosaadi kasutamine tuleb Eestis keelata“, mille olid algatanud Eestimaa Rohelised, Noored Rohelised ja [[Eesti Roheline Liikumine]].&lt;ref name=&quot;Glufosaat&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/pressiteated/kollektiivne-poordumine-glufosaadi-keelustamiseks-maanteeameti-teenuste-kattesaadavus-maapiirkonnas/|pealkiri=Kollektiivne pöördumine glüfosaadi keelustamiseks. Maanteeameti teenuste kättesaadavus maapiirkonnas|väljaanne=Riigikogu|aeg=6. juuni 2016|vaadatud=27. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Izmailova on kuulunud [[Eesti Roheline Liikumine|Eesti Rohelisse Liikumisse]] alates 2010. aastast ja olnud aastatel 2023–2025 selle juhatuse liige. Samuti on ta kuulunud Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse nõukogusse ning tegutsenud alates 2021. aastast [[vabatahtlik päästja|vabatahtliku päästjana]] [[Lilleküla päästekomando]]s.&lt;ref name=&quot;RK&quot;/&gt;

==Poliitiline tegevus==
===Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eestimaa Rohelised===
Izmailova esimene erakond oli [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]], mille liige ta oli aastatel 2005–2012. Hiljem liitus ta [[Erakond Eestimaa Rohelised|Erakonnaga Eestimaa Rohelised]], mille liikmeks astus 11. märtsil 2015. Tema poliitilise tegevuse keskseteks teemadeks kujunesid [[keskkonnakaitse]], [[taastuvenergia]], [[mahepõllumajandus]] ning inimeste tervise ja elukeskkonna seosed.&lt;ref name=&quot;RK&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Feministeerium2017&quot;&gt;{{netiviide|url=https://feministeerium.ee/zuzu-izmailova-tahan-et-ei-teeks-teineteisele-liiga-enda-vajaduste-rahuldamiseks/|pealkiri=Zuzu Izmailova: tahan, et me ei teeks teineteisele liiga enda vajaduste rahuldamiseks|autor=Kadi Viik|väljaanne=Feministeerium|aeg=11. september 2017|vaadatud=27. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

27. märtsil 2017 valiti Izmailova Eestimaa Roheliste esimeheks, asendades selles ametis [[Aleksander Laane]]. Erakonna juhina seadis ta eesmärgiks ökoriigi kujundamise, mis pidi tema käsitluses hõlmama keskkonnasäästlikku majandust, kohaliku toidu kasutamise suurendamist, [[taastuvenergia]] arendamist ning [[sotsiaalne ebavõrdsus|sotsiaalse ebavõrdsuse]] vähendamist. Ta rõhutas ka vajadust parandada linnade [[jalakäija]]te ja [[jalgrattur]]ite liikumisvõimalusi ning suhtus kriitiliselt [[Rail Baltic]]u senisesse kavandamisse.&lt;ref name=&quot;Rohelised2017&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/586296/eestimaa-roheliste-uus-juht-seab-eesmargiks-okoriigi|pealkiri=Eestimaa Roheliste uus juht seab eesmärgiks ökoriigi|väljaanne=ERR|aeg=27. märts 2017|vaadatud=27. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Izmailova juhtis erakonda ligi viis aastat. Tema esimeheks oleku ajal ei õnnestunud rohelistel taastada esindatust Riigikogus ega pääseda Tallinna linnavolikokku. [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] kogusid rohelised üleriigiliselt 1,8 protsenti häältest. Ka [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohalikel valimistel]] jäi erakonna tulemus tagasihoidlikuks: üle Eesti saadi 1,1 protsenti ja Tallinnas 2,2 protsenti häältest. Izmailova ise kogus Põhja-Tallinnas 563 häält.&lt;ref name=&quot;Rohelised2022&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/1608499685/zuleyxa-izmailova-astus-rohelistest-valja|pealkiri=Züleyxa Izmailova astus rohelistest välja|väljaanne=ERR|aeg=14. veebruar 2022|vaadatud=27. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

10. veebruaril 2022 lahkus Izmailova Eestimaa Roheliste erakonnast, lõpetades ühtlasi tegevuse selle juhina. Ta põhjendas otsust erakonna sisemiste probleemide ja vajadusega leida keskkonnapoliitiliste eesmärkide elluviimiseks uusi võimalusi.&lt;ref name=&quot;Rohelised2022&quot;/&gt;

===Tallinna abilinnapea===
[[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Izmailova Eestimaa Roheliste nimekirjas [[Tallinn]]as ning kogus 662 häält. Kuigi rohelised ei ületanud linnavolikokku pääsemiseks vajalikku valimiskünnist, sõlmis erakond pärast valimisi [[Eesti Keskerakond|Keskerakonnaga]] koostööleppe Tallinna juhtimiseks. Selle tulemusel sai Izmailovast 9. novembril 2017 [[Taavi Aas]]a juhitud linnavalitsuse abilinnapea.&lt;ref name=&quot;Rohelised2022&quot;/&gt;

Abilinnapeana vastutas Izmailova eelkõige Tallinna keskkonnavaldkonna eest. Tema ametiajal tegeldi muu hulgas [[jäätmekäitlus]]e, [[linnahaljastus]]e, [[kogukonnaaed]]ade, [[päikeseenergia]] ja [[mahetoit|mahetoidu]] kasutamise edendamisega. Linnavalitsus kavandas investeeringuid päikeseparkidesse ning liitus pestitsiidivabade linnade võrgustikuga. Samuti algatati meetmeid ühekordsete plastnõude kasutamise vähendamiseks avalikel üritustel.&lt;ref name=&quot;Abilinnapea2019&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/931246/roheliste-juht-zuleyxa-izmailova-ei-jatka-tallinna-abilinnapeana|pealkiri=Roheliste juht Züleyxa Izmailova ei jätka Tallinna abilinnapeana|väljaanne=ERR|aeg=18. aprill 2019|vaadatud=27. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

2019. aasta aprillis lahkus Izmailova abilinnapea ametist. Ta põhjendas otsust sooviga keskenduda Eestimaa Roheliste arendamisele pärast erakonna ebaõnnestunud Riigikogu valimistulemust. Linnapea [[Mihhail Kõlvart]] otsustas lahkunud abilinnapeale asendajat mitte nimetada ning tema tööülesanded jagati teiste linnavalitsuse liikmete vahel.&lt;ref name=&quot;Abilinnapea2019&quot;/&gt;

===Eesti 200 ja Riigikogu===
2022. aasta mais liitus Izmailova erakonnaga [[Eesti 200]]. Sama aasta oktoobris valiti ta erakonna juhatusse. [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta Eesti 200 nimekirjas [[valimisringkond nr 1|valimisringkonnas nr 1]], mis hõlmab Tallinna [[Haabersti linnaosa|Haabersti]], [[Põhja-Tallinn]]a ja [[Kristiine linnaosa|Kristiine]] linnaosa. Ta kogus 1011 häält, kuid ei osutunud esialgu valituks.&lt;ref name=&quot;RK2023&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/1608983255/izmailova-sellisel-viisil-parlamenti-jouda-tekitab-kohmetust|pealkiri=Izmailova: sellisel viisil parlamenti jõuda tekitab kohmetust|väljaanne=ERR|aeg=19. mai 2023|vaadatud=27. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

19. mail 2023 teatas Eesti 200, et Izmailova saab Riigikogu liikmeks pärast [[Johanna-Maria Lehtme]] tagasiastumist. Tema Riigikogu liikme volitused algasid 20. mail. Izmailova tunnistas toona, et sellisel viisil parlamenti jõudmine tekitas temas kohmetust, kuid kinnitas valmisolekut jätkata tööd keskkonna- ja kliimapoliitika valdkonnas.&lt;ref name=&quot;RK2023&quot;/&gt;

2023. aasta juunis teatas Eesti 200 kavatsusest nimetada Izmailova senise esimehe [[Tarmo Tamm (poliitik, sündinud 1966)|Tarmo Tamme]] asemel [[Riigikogu keskkonnakomisjon]]i juhiks. Erakonna sees tekkinud erimeelsuste tõttu jäi ametivahetus siiski ära. Sama aasta septembris valiti keskkonnakomisjoni esimeheks hoopis [[Igor Taro]].&lt;ref name=&quot;Komisjon2023&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/1609005623/reinaas-erakonnas-ei-ole-izmailovale-tait-toetust|pealkiri=Reinaas: erakonnas ei ole Izmailovale täit toetust|väljaanne=ERR|aeg=13. juuni 2023|vaadatud=27. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Taro2023&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/pressiteated/keskkonnakomisjon-valis-uue-esimehe-2/|pealkiri=Keskkonnakomisjon valis uue esimehe|väljaanne=Riigikogu|aeg=11. september 2023|vaadatud=27. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

2024. aasta kevadel süvenesid Izmailova ja Eesti 200 juhtkonna erimeelsused. Ta kritiseeris erakonna sisemist otsustusprotsessi ja vähest läbipaistvust, sealhulgas energeetikapoliitiliste seisukohtade kujundamisel. Erimeelsused puudutasid muu hulgas [[meretuulepark]]ide arendamist ja [[tuumaenergia]] võimalikku kasutuselevõttu Eestis.&lt;ref name=&quot;ERR2024vaidlus&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/1609280544/izmailova-tsahknale-saadikud-ei-tea-kes-kus-ja-millal-eesti-200-s-kaalukaid-otsuseid-teeb|pealkiri=Izmailova Tsahknale: saadikud ei tea, kes, kus ja millal Eesti 200-s kaalukaid otsuseid teeb|väljaanne=ERR|aeg=13. märts 2024|vaadatud=27. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

31. mail 2024 otsustas Eesti 200 juhatus Izmailova erakonnast välja arvata. Erakonna juhtkond põhjendas otsust põhikirjas sätestatud põhimõtete korduva rikkumise ja erakonna avaliku kritiseerimisega. Izmailova oli seevastu süüdistanud erakonna juhtkonda läbipaistmatus otsustusprotsessis ning erakonna liikmete ja Riigikogu fraktsiooni väheses kaasamises.&lt;ref name=&quot;Valjaarvamine&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/1609358583/eesti-200-heitis-zuleyxa-izmailova-erakonnast-valja|pealkiri=Eesti 200 heitis Züleyxa Izmailova erakonnast välja|väljaanne=ERR|aeg=31. mai 2024|vaadatud=27. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

===Naasmine sotsiaaldemokraatide juurde===
12. juunil 2024 astus Izmailova taas [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda]], kuhu ta oli varem kuulunud aastatel 2005–2012. Erakonnavahetust põhjendas ta sooviga jätkata keskkonnapoliitikaga tegelemist ning osaleda enda hinnangul avatuma juhtimiskultuuriga erakonna tegevuses.&lt;ref name=&quot;SDE2024&quot;/&gt;

Erakonnavahetusest hoolimata jäi Izmailova Riigikogu ametlikus koosseisus fraktsioonituks saadikuks. [[Riigikogu kodu- ja töökorra seadus]] ei võimalda Riigikogu koosseisu kestel ühest fraktsioonist lahkunud saadikul teise fraktsiooniga liituda. Izmailova on sellest hoolimata jätkanud poliitilist koostööd sotsiaaldemokraatidega ning kuulunud Riigikogu keskkonnakomisjoni.&lt;ref name=&quot;Fraktsioonid&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/1609574620/praeguse-riigikogu-koosseisu-ajal-on-koalitsiooni-positsioon-paranenud|pealkiri=Praeguse riigikogu koosseisu ajal on koalitsiooni positsioon paranenud|väljaanne=ERR|aeg=17. jaanuar 2025|vaadatud=27. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;RK&quot;/&gt;

===Tallinna linnavolikogu===
Izmailova kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohalikel valimistel]] Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas Kristiine linnaosas ning sai [[Tallinna Linnavolikogu]] 11. koosseisu liikmeks. Linnavolikogu koosseisu volitused algasid 26. novembril 2025.&lt;ref name=&quot;RK&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Tallinn2025&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.tallinn.ee/et/tallinna-linnavolikogu|pealkiri=Tallinna Linnavolikogu|väljaanne=Tallinna linn|vaadatud=27. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

11. veebruaril 2026 peatas Tallinna linna valimiskomisjon Izmailova avalduse alusel tema linnavolikogu liikme volitused kolmeks kuuks. Tema asendusliikmeks määrati [[Kristel Rannajääre]]. Sama aasta augustis pikendati volituste peatumist 13. novembrini 2026. Selleks ajaks oli tema asendusliikmena volikogus tegutsema asunud [[Aimar Ventsel]].&lt;ref name=&quot;ERRvolikogu2026&quot;&gt;{{netiviide|url=https://rus.err.ee/1610110705/belobrovcev-kovalenko-kylvart-i-izmailova-ne-speshat-vozvrawatsja-v-tallinnskoe-gorsobranie|pealkiri=Белобровцев, Коваленко-Кылварт и Измаилова не спешат возвращаться в Таллиннское горсобрание|väljaanne=ERR|aeg=14. august 2026|keel=vene|vaadatud=27. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

==Avalikud seisukohad ja vastuolud==
===Keskkonna- ja energiapoliitika===
Izmailova on oma poliitilise tegevuse jooksul propageerinud [[rohemajandus]]t, [[taastuvenergia]] kasutamise suurendamist, looduskaitset ja keskkonnasäästlikku linnaplaneerimist. Ta on toetanud pestitsiidide kasutamise vähendamist, kohaliku mahetoidu laiemat kasutamist avalikus sektoris ning kliimamuutuste mõju vähendamiseks mõeldud meetmeid. Eestimaa Roheliste juhina oli ta kriitiline [[põlevkivienergeetika]] jätkamise ja Rail Balticu senise kavandamise suhtes.&lt;ref name=&quot;Rohelised2017&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Glufosaat&quot;/&gt;

2024. aastal sattus Izmailova Eesti 200 juhtkonnaga erimeelsustesse ka tuumaenergia küsimuses. Koos teiste Riigikogu liikmetega toetas ta muudatusettepanekut, mis oleks seadnud täiendavaid tingimusi Eestisse tuumaelektrijaama rajamise kavandamisele. Eesti 200 fraktsioon otsustas küsimuses oma liikmetele hääletusvabaduse anda.&lt;ref name=&quot;Tuumajaam2024&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/1609362659/eesti-200-lasi-fraktsiooni-liikmetel-tuumajaama-teemal-haaletamise-vabaks|pealkiri=Eesti 200 lasi fraktsiooni liikmetel tuumajaama teemal hääletamise vabaks|väljaanne=ERR|aeg=5. juuni 2024|vaadatud=27. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

===2025. aasta sotsiaalmeediapostitus===
2025. aasta augustis pälvis Izmailova avalikkuse tähelepanu sotsiaalmeediaplatvormil [[X (sotsiaalvõrgustik)|X]] avaldatud postitusega, milles ta kirjeldas negatiivseid kogemusi vene keelt kõnelevate inimestega. Postituses väljendas ta pahameelt [[Nõmme]] ujulas ja mujal kogetud käitumise pärast ning kasutas muu hulgas väljendit „tiblamentaliteedist on räige kopp ees“. Tema sõnakasutus pälvis ajakirjanduses kriitikat.&lt;ref name=&quot;ERR2025&quot;/&gt;

4. augustil 2025 kustutas Izmailova postituse ja vabandas selle sõnastuse pärast. Ta selgitas, et ei soovinud halvustada ühtegi rahvust tervikuna, vaid juhtida tähelepanu tema hinnangul ebaviisakale ja teistega mittearvestavale käitumisele. Oma selgituses viitas ta isiklikele kogemustele, sealhulgas isa hukkumisele Nõukogude sõjaväelaste käe läbi Bakuus ja lapsepõlvele Maardus, kus ta oli kasvanud eestikeelse vähemuse hulgas.&lt;ref name=&quot;ERR2025&quot;/&gt;

==Isiklik elu==
Züleyxa Izmailova on abielus [[Joonas Laks]]iga, kes on samuti olnud seotud Eestimaa Roheliste tegevusega. Neil on kolm last.&lt;ref name=&quot;RK&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Rohelised2017&quot;/&gt;

Izmailova noorem õde Leili suri 2014. aastal vähki. Izmailova on avalikult rääkinud õe haiguse mõjust oma maailmavaatele ning sellest, kuidas lähedase raske haigus suunas teda pöörama suuremat tähelepanu patsientide õigustele ja [[ravikanep]]i kättesaadavusele. Ta on nimetanud seda üheks ajendiks, miks ta otsustas 2015. aastal Eestimaa Rohelistega liituda.&lt;ref name=&quot;Feministeerium2017&quot;/&gt;

==Tunnustus==
2016. aastal valis ajakiri ''[[Anne &amp; Stiil]]'' Züleyxa Izmailova aasta naiseks. Tunnustusega tõsteti esile tema tegevust keskkonnakaitse ja ühiskondliku teadlikkuse suurendamise valdkonnas.&lt;ref name=&quot;AastaNaine2016&quot;&gt;{{netiviide|url=https://elu24.postimees.ee/3923983/ajakirja-anne-stiil-aasta-naine-on-zuleyxa-izmailova|pealkiri=Ajakirja Anne &amp; Stiil aasta naine on Züleyxa Izmailova|väljaanne=Elu24|aeg=25. november 2016|vaadatud=27. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.riigikogu.ee/riigikogu/riigikogu-liikmed/658c9d00-82c9-4161-8314-48ff1d67e3b7/zuleyxa-izmailova/ Züleyxa Izmailova Riigikogu veebilehel]
*[https://www.izmailova.eu/ Züleyxa Izmailova isiklik veebileht]
*[https://arhiiv.err.ee/vaata/ma-elan-siin-eesti-aserbaidzaani-verd-zuleyxa-izmailova „Ma elan siin. Eesti-Aserbaidžaani verd Züleyxa Izmailova“], [[Vikerraadio]], 5. november 2016

{{Riigikogu liikmed}}
{{JÄRJESTA:Izmailova, Züleyxa}}
[[Kategooria:Eesti keskkonnakaitsjad]]
[[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Feministid]]
[[Kategooria:Sündinud 1985]]</text>
      <sha1>hdub7o5n87kyuvjxu6mqylrhykp7l89</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Viljandi Metsakalmistu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>467081</id>
    <revision>
      <id>7260418</id>
      <parentid>7056245</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T14:38:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57085-13</username>
        <id>240631</id>
      </contributor>
      <origin>7260418</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3126" sha1="r9xnlmxsq10aaasd28acg512qrn2m3j" xml:space="preserve">'''Viljandi Metsakalmistu''' on [[kalmistu]] [[Viljandi]]s. Kalmistu pindala on umbes 13,72 [[hektar]]it.&lt;ref name=&quot;viljandi.ee&quot;&gt;[https://www.viljandi.ee/kalmistud  Viljandi Metsakalmistu Viljandi linna kodulehel]. Vaadatud 28. september 2024&lt;/ref&gt;

==Ajalugu==
Uus linnakalmistu (kõikide linnakodanike, mitte ainult kindla koguduse liikmetele mõeldud) kavatseti asutada juba kevadel 1928. Esialgu polnud koht kindel, pakuti kohti nii Kösti veski lähedale (praeguse Metsakalmistu kant) kui ka linnast välja [[Tartu]] poole [[Viiratsi kalmistu|Viiratsi]] ja [[Viljandi juudi kalmistu|juudi kalmistu]] vahele.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19280721.2.33.1 &quot;Wiljandi tulewiku profiil&quot;]. Sakala nr 88, 21. juuli 1928. Lk 5&lt;/ref&gt;

Sügisel 1928 otsustatigi rajada uus kalmistu Kösti veski lähedale&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19281023.2.30 &quot;Tulewiku Wiljandi&quot;]. Sakala nr 129, 23. oktoober 1928. Lk 5&lt;/ref&gt;, mille linna volikogu kinnitas 24. oktoobril 1928.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19281027.2.43 &quot;Pikad jutuajamised raekojas. Linnawolikogu koosolek 24. skp&quot;]. Sakala nr 131, 27. oktoober 1928. Lk 7&lt;/ref&gt;

Kalmistu asutati lõpuks 1943. aastal.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19431208.2.16 &quot;Kalmistu pühalikkuses. Viljandi Vana-kalmistule on maetud 60 000 inimest. Metsakalmistu näol saab Viljandi juurde kauni rahupaiga&quot;]. Sakala nr 187, 8. detsember 1943. Lk 3&lt;/ref&gt;

==Kalmistule maetuid==

* Lembit Haabjärv, metsandustegelane
*[[Kalju Komissarov]], näitleja ning teatri- ja filmilavastaja
*[[Enn Kraam]], näitleja
* Paul Krigul, koorijuht 
* Anna Kukk, VR kavaler. 
* Igor Kurve, näitleja, teletöötaja ning sportlane
* Küllo Kõiv, maadleja
*[[Asta Lees]], näitleja
*[[Rein Malmsten]], näitleja
* Juhan Muks, kunstnik 
* Jaan Ojalo, esperantist
*[[Aleks Sats]], lavastaja ja näitleja
* Toomas Sooaluste, majandijuht 
* Tonio ning Kalle Tamra, muusikapedagoogid 
* Luise Vaher, kirjanik
* Endel Veliste, fotograaf
*[[Ellen Vilbaste]], aednik ja etnobotaanik

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19431208.2.16 &quot;Kalmistu pühalikkuses. Viljandi Vana-kalmistule on maetud 60 000 inimest. Metsakalmistu näol saab Viljandi juurde kauni rahupaiga&quot;]. Sakala nr 187, 8. detsember 1943. Lk 3
*[[Maire Sala]]. &quot;Metsakalmistu&quot;. // &quot;Viljandimaa kalmistute lugu&quot;. Viljandi 2007. Lk 80–82
*[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/viljandi-metsakalmistu-hauad-upuvad?id=18748521 &quot;Viljandi metsakalmistu hauad upuvad&quot;]. Delfi, 24. aprill 2008
*&quot;Viljandi Metsakalmistu&quot;. // Meil ei ole siin jäädavat linna. Viljandi linna ja kihelkonna kalmistute lugu. Koostaja [[Janis Tobereluts]]. Viljandi Muuseumi Toimetised 10. Viljandi 2024. Lk 40–44

==Välislingid==
*[https://www.viljandi.ee/kalmistud Viljandi Metsakalmistu Viljandi linna kodulehel]
*[https://www.kalmistud.ee/Viljandi-Metsakalmistu-2 Viljandi Metsakalmistu kalmistute registris Haudi]

{{koord|NS=58.369051|EW=25.626070}}
[[Kategooria:Viljandi kihelkonna kalmistud]]
[[Kategooria:Viljandi kalmistud|Metsa]]</text>
      <sha1>r9xnlmxsq10aaasd28acg512qrn2m3j</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260419</id>
      <parentid>7260418</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T14:40:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57085-13</username>
        <id>240631</id>
      </contributor>
      <origin>7260419</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3140" sha1="afn46cl2q2be30620f6gc65wfebjl1z" xml:space="preserve">'''Viljandi Metsakalmistu''' on [[kalmistu]] [[Viljandi]]s. Kalmistu pindala on umbes 13,72 [[hektar]]it.&lt;ref name=&quot;viljandi.ee&quot;&gt;[https://www.viljandi.ee/kalmistud  Viljandi Metsakalmistu Viljandi linna kodulehel]. Vaadatud 28. september 2024&lt;/ref&gt;

==Ajalugu==
Uus linnakalmistu (kõikide linnakodanike, mitte ainult kindla koguduse liikmetele mõeldud) kavatseti asutada juba kevadel 1928. Esialgu polnud koht kindel, pakuti kohti nii Kösti veski lähedale (praeguse Metsakalmistu kant) kui ka linnast välja [[Tartu]] poole [[Viiratsi kalmistu|Viiratsi]] ja [[Viljandi juudi kalmistu|juudi kalmistu]] vahele.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19280721.2.33.1 &quot;Wiljandi tulewiku profiil&quot;]. Sakala nr 88, 21. juuli 1928. Lk 5&lt;/ref&gt;

Sügisel 1928 otsustatigi rajada uus kalmistu Kösti veski lähedale&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19281023.2.30 &quot;Tulewiku Wiljandi&quot;]. Sakala nr 129, 23. oktoober 1928. Lk 5&lt;/ref&gt;, mille linna volikogu kinnitas 24. oktoobril 1928.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19281027.2.43 &quot;Pikad jutuajamised raekojas. Linnawolikogu koosolek 24. skp&quot;]. Sakala nr 131, 27. oktoober 1928. Lk 7&lt;/ref&gt;

Kalmistu asutati lõpuks 1943. aastal.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19431208.2.16 &quot;Kalmistu pühalikkuses. Viljandi Vana-kalmistule on maetud 60 000 inimest. Metsakalmistu näol saab Viljandi juurde kauni rahupaiga&quot;]. Sakala nr 187, 8. detsember 1943. Lk 3&lt;/ref&gt;

==Kalmistule maetuid==

* Lembit Haabjärv, metsandustegelane
*[[Kalju Komissarov]], näitleja ning teatri- ja filmilavastaja
*[[Enn Kraam]], näitleja
* Paul Krigul, koorijuht 
* Anna Kukk (varem Vares), VR kavaler. 
* Igor Kurve, näitleja, teletöötaja ning sportlane
* Küllo Kõiv, maadleja
*[[Asta Lees]], näitleja
*[[Rein Malmsten]], näitleja
* Juhan Muks, kunstnik 
* Jaan Ojalo, esperantist
*[[Aleks Sats]], lavastaja ja näitleja
* Toomas Sooaluste, majandijuht 
* Tonio ning Kalle Tamra, muusikapedagoogid 
* Luise Vaher, kirjanik
* Endel Veliste, fotograaf
*[[Ellen Vilbaste]], aednik ja etnobotaanik

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19431208.2.16 &quot;Kalmistu pühalikkuses. Viljandi Vana-kalmistule on maetud 60 000 inimest. Metsakalmistu näol saab Viljandi juurde kauni rahupaiga&quot;]. Sakala nr 187, 8. detsember 1943. Lk 3
*[[Maire Sala]]. &quot;Metsakalmistu&quot;. // &quot;Viljandimaa kalmistute lugu&quot;. Viljandi 2007. Lk 80–82
*[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/viljandi-metsakalmistu-hauad-upuvad?id=18748521 &quot;Viljandi metsakalmistu hauad upuvad&quot;]. Delfi, 24. aprill 2008
*&quot;Viljandi Metsakalmistu&quot;. // Meil ei ole siin jäädavat linna. Viljandi linna ja kihelkonna kalmistute lugu. Koostaja [[Janis Tobereluts]]. Viljandi Muuseumi Toimetised 10. Viljandi 2024. Lk 40–44

==Välislingid==
*[https://www.viljandi.ee/kalmistud Viljandi Metsakalmistu Viljandi linna kodulehel]
*[https://www.kalmistud.ee/Viljandi-Metsakalmistu-2 Viljandi Metsakalmistu kalmistute registris Haudi]

{{koord|NS=58.369051|EW=25.626070}}
[[Kategooria:Viljandi kihelkonna kalmistud]]
[[Kategooria:Viljandi kalmistud|Metsa]]</text>
      <sha1>afn46cl2q2be30620f6gc65wfebjl1z</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260422</id>
      <parentid>7260419</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T14:44:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57085-13</username>
        <id>240631</id>
      </contributor>
      <origin>7260422</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3138" sha1="2jgi0ndc4gsvub068umqn81q7jt6bz0" xml:space="preserve">'''Viljandi Metsakalmistu''' on [[kalmistu]] [[Viljandi]]s. Kalmistu pindala on umbes 13,72 [[hektar]]it.&lt;ref name=&quot;viljandi.ee&quot;&gt;[https://www.viljandi.ee/kalmistud  Viljandi Metsakalmistu Viljandi linna kodulehel]. Vaadatud 28. september 2024&lt;/ref&gt;

==Ajalugu==
Uus linnakalmistu (kõikide linnakodanike, mitte ainult kindla koguduse liikmetele mõeldud) kavatseti asutada juba kevadel 1928. Esialgu polnud koht kindel, pakuti kohti nii Kösti veski lähedale (praeguse Metsakalmistu kant) kui ka linnast välja [[Tartu]] poole [[Viiratsi kalmistu|Viiratsi]] ja [[Viljandi juudi kalmistu|juudi kalmistu]] vahele.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19280721.2.33.1 &quot;Wiljandi tulewiku profiil&quot;]. Sakala nr 88, 21. juuli 1928. Lk 5&lt;/ref&gt;

Sügisel 1928 otsustatigi rajada uus kalmistu Kösti veski lähedale&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19281023.2.30 &quot;Tulewiku Wiljandi&quot;]. Sakala nr 129, 23. oktoober 1928. Lk 5&lt;/ref&gt;, mille linna volikogu kinnitas 24. oktoobril 1928.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19281027.2.43 &quot;Pikad jutuajamised raekojas. Linnawolikogu koosolek 24. skp&quot;]. Sakala nr 131, 27. oktoober 1928. Lk 7&lt;/ref&gt;

Kalmistu asutati lõpuks 1943. aastal.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19431208.2.16 &quot;Kalmistu pühalikkuses. Viljandi Vana-kalmistule on maetud 60 000 inimest. Metsakalmistu näol saab Viljandi juurde kauni rahupaiga&quot;]. Sakala nr 187, 8. detsember 1943. Lk 3&lt;/ref&gt;

==Kalmistule maetuid==

* Lembit Haabjärv, metsandustegelane
*[[Kalju Komissarov]], näitleja ning teatri- ja filmilavastaja
*[[Enn Kraam]], näitleja
* Paul Krigul, koorijuht 
* Anna Kukk (varem Vares), VR kavaler. 
* Igor Kurve, näitleja, ajakirjanik ning sportlane
* Küllo Kõiv, maadleja
*[[Asta Lees]], näitleja
*[[Rein Malmsten]], näitleja
* Juhan Muks, kunstnik 
* Jaan Ojalo, esperantist
*[[Aleks Sats]], lavastaja ja näitleja
* Toomas Sooaluste, majandijuht 
* Tonio ning Kalle Tamra, muusikapedagoogid 
* Luise Vaher, kirjanik
* Endel Veliste, fotograaf
*[[Ellen Vilbaste]], aednik ja etnobotaanik

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19431208.2.16 &quot;Kalmistu pühalikkuses. Viljandi Vana-kalmistule on maetud 60 000 inimest. Metsakalmistu näol saab Viljandi juurde kauni rahupaiga&quot;]. Sakala nr 187, 8. detsember 1943. Lk 3
*[[Maire Sala]]. &quot;Metsakalmistu&quot;. // &quot;Viljandimaa kalmistute lugu&quot;. Viljandi 2007. Lk 80–82
*[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/viljandi-metsakalmistu-hauad-upuvad?id=18748521 &quot;Viljandi metsakalmistu hauad upuvad&quot;]. Delfi, 24. aprill 2008
*&quot;Viljandi Metsakalmistu&quot;. // Meil ei ole siin jäädavat linna. Viljandi linna ja kihelkonna kalmistute lugu. Koostaja [[Janis Tobereluts]]. Viljandi Muuseumi Toimetised 10. Viljandi 2024. Lk 40–44

==Välislingid==
*[https://www.viljandi.ee/kalmistud Viljandi Metsakalmistu Viljandi linna kodulehel]
*[https://www.kalmistud.ee/Viljandi-Metsakalmistu-2 Viljandi Metsakalmistu kalmistute registris Haudi]

{{koord|NS=58.369051|EW=25.626070}}
[[Kategooria:Viljandi kihelkonna kalmistud]]
[[Kategooria:Viljandi kalmistud|Metsa]]</text>
      <sha1>2jgi0ndc4gsvub068umqn81q7jt6bz0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260424</id>
      <parentid>7260422</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T14:45:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57085-13</username>
        <id>240631</id>
      </contributor>
      <origin>7260424</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3170" sha1="j79euy09xnir18turawxq8d36ka14ch" xml:space="preserve">'''Viljandi Metsakalmistu''' on [[kalmistu]] [[Viljandi]]s. Kalmistu pindala on umbes 13,72 [[hektar]]it.&lt;ref name=&quot;viljandi.ee&quot;&gt;[https://www.viljandi.ee/kalmistud  Viljandi Metsakalmistu Viljandi linna kodulehel]. Vaadatud 28. september 2024&lt;/ref&gt;

==Ajalugu==
Uus linnakalmistu (kõikide linnakodanike, mitte ainult kindla koguduse liikmetele mõeldud) kavatseti asutada juba kevadel 1928. Esialgu polnud koht kindel, pakuti kohti nii Kösti veski lähedale (praeguse Metsakalmistu kant) kui ka linnast välja [[Tartu]] poole [[Viiratsi kalmistu|Viiratsi]] ja [[Viljandi juudi kalmistu|juudi kalmistu]] vahele.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19280721.2.33.1 &quot;Wiljandi tulewiku profiil&quot;]. Sakala nr 88, 21. juuli 1928. Lk 5&lt;/ref&gt;

Sügisel 1928 otsustatigi rajada uus kalmistu Kösti veski lähedale&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19281023.2.30 &quot;Tulewiku Wiljandi&quot;]. Sakala nr 129, 23. oktoober 1928. Lk 5&lt;/ref&gt;, mille linna volikogu kinnitas 24. oktoobril 1928.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19281027.2.43 &quot;Pikad jutuajamised raekojas. Linnawolikogu koosolek 24. skp&quot;]. Sakala nr 131, 27. oktoober 1928. Lk 7&lt;/ref&gt;

Kalmistu asutati lõpuks 1943. aastal ning samal suvel see õnnistati.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19431208.2.16 &quot;Kalmistu pühalikkuses. Viljandi Vana-kalmistule on maetud 60 000 inimest. Metsakalmistu näol saab Viljandi juurde kauni rahupaiga&quot;]. Sakala nr 187, 8. detsember 1943. Lk 3&lt;/ref&gt;

==Kalmistule maetuid==

* Lembit Haabjärv, metsandustegelane
*[[Kalju Komissarov]], näitleja ning teatri- ja filmilavastaja
*[[Enn Kraam]], näitleja
* Paul Krigul, koorijuht 
* Anna Kukk (varem Vares), VR kavaler. 
* Igor Kurve, näitleja, ajakirjanik ning sportlane
* Küllo Kõiv, maadleja
*[[Asta Lees]], näitleja
*[[Rein Malmsten]], näitleja
* Juhan Muks, kunstnik 
* Jaan Ojalo, esperantist
*[[Aleks Sats]], lavastaja ja näitleja
* Toomas Sooaluste, majandijuht 
* Tonio ning Kalle Tamra, muusikapedagoogid 
* Luise Vaher, kirjanik
* Endel Veliste, fotograaf
*[[Ellen Vilbaste]], aednik ja etnobotaanik

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19431208.2.16 &quot;Kalmistu pühalikkuses. Viljandi Vana-kalmistule on maetud 60 000 inimest. Metsakalmistu näol saab Viljandi juurde kauni rahupaiga&quot;]. Sakala nr 187, 8. detsember 1943. Lk 3
*[[Maire Sala]]. &quot;Metsakalmistu&quot;. // &quot;Viljandimaa kalmistute lugu&quot;. Viljandi 2007. Lk 80–82
*[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/viljandi-metsakalmistu-hauad-upuvad?id=18748521 &quot;Viljandi metsakalmistu hauad upuvad&quot;]. Delfi, 24. aprill 2008
*&quot;Viljandi Metsakalmistu&quot;. // Meil ei ole siin jäädavat linna. Viljandi linna ja kihelkonna kalmistute lugu. Koostaja [[Janis Tobereluts]]. Viljandi Muuseumi Toimetised 10. Viljandi 2024. Lk 40–44

==Välislingid==
*[https://www.viljandi.ee/kalmistud Viljandi Metsakalmistu Viljandi linna kodulehel]
*[https://www.kalmistud.ee/Viljandi-Metsakalmistu-2 Viljandi Metsakalmistu kalmistute registris Haudi]

{{koord|NS=58.369051|EW=25.626070}}
[[Kategooria:Viljandi kihelkonna kalmistud]]
[[Kategooria:Viljandi kalmistud|Metsa]]</text>
      <sha1>j79euy09xnir18turawxq8d36ka14ch</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260425</id>
      <parentid>7260424</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T14:48:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57085-13</username>
        <id>240631</id>
      </contributor>
      <origin>7260425</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3186" sha1="39sd58t0iip5tg5sa77c31gmrk1y1dh" xml:space="preserve">'''Viljandi Metsakalmistu''' on [[kalmistu]] [[Viljandi]]s. Kalmistu pindala on umbes 13,72 [[hektar]]it.&lt;ref name=&quot;viljandi.ee&quot;&gt;[https://www.viljandi.ee/kalmistud  Viljandi Metsakalmistu Viljandi linna kodulehel]. Vaadatud 28. september 2024&lt;/ref&gt;

==Ajalugu==
Uus linnakalmistu (kõikide linnakodanike, mitte ainult kindla koguduse liikmetele mõeldud) kavatseti asutada juba kevadel 1928. Esialgu polnud koht kindel, pakuti kohti nii Kösti veski lähedale (praeguse Metsakalmistu kant) kui ka linnast välja [[Tartu]] poole [[Viiratsi kalmistu|Viiratsi]] ja [[Viljandi juudi kalmistu|juudi kalmistu]] vahele.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19280721.2.33.1 &quot;Wiljandi tulewiku profiil&quot;]. Sakala nr 88, 21. juuli 1928. Lk 5&lt;/ref&gt;

Sügisel 1928 otsustatigi rajada uus kalmistu Kösti veski lähedale&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19281023.2.30 &quot;Tulewiku Wiljandi&quot;]. Sakala nr 129, 23. oktoober 1928. Lk 5&lt;/ref&gt;, mille linna volikogu kinnitas 24. oktoobril 1928.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19281027.2.43 &quot;Pikad jutuajamised raekojas. Linnawolikogu koosolek 24. skp&quot;]. Sakala nr 131, 27. oktoober 1928. Lk 7&lt;/ref&gt;

Kalmistu asutati lõpuks 1943. aastal ning samal suvel see õnnistati.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19431208.2.16 &quot;Kalmistu pühalikkuses. Viljandi Vana-kalmistule on maetud 60 000 inimest. Metsakalmistu näol saab Viljandi juurde kauni rahupaiga&quot;]. Sakala nr 187, 8. detsember 1943. Lk 3&lt;/ref&gt;

==Kalmistule maetuid==

* Lembit Haabjärv, metsandustegelane
*[[Kalju Komissarov]], näitleja ning teatri- ja filmilavastaja
*[[Enn Kraam]], näitleja
* Paul Krigul, koorijuht 
* Anna Kukk (varem Vares), VR kavaler. 
* Igor Kurve, näitleja, ajakirjanik ning sportlane
* Küllo Kõiv, maadleja
*[[Asta Lees]], näitleja
*[[Rein Malmsten]], näitleja
* Juhan Muks, kunstnik 
* Jaan Ojalo, esperantist
*[[Aleks Sats]], lavastaja ja näitleja
* Toomas Sooaluste, majandijuht 
* Tonio ning Kalle Tamra, muusikapedagoogid 
* Luise Vaher, kirjanik
* Endel Veliste, fotograaf ja karikaturist
*[[Ellen Vilbaste]], aednik ja etnobotaanik

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19431208.2.16 &quot;Kalmistu pühalikkuses. Viljandi Vana-kalmistule on maetud 60 000 inimest. Metsakalmistu näol saab Viljandi juurde kauni rahupaiga&quot;]. Sakala nr 187, 8. detsember 1943. Lk 3
*[[Maire Sala]]. &quot;Metsakalmistu&quot;. // &quot;Viljandimaa kalmistute lugu&quot;. Viljandi 2007. Lk 80–82
*[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/viljandi-metsakalmistu-hauad-upuvad?id=18748521 &quot;Viljandi metsakalmistu hauad upuvad&quot;]. Delfi, 24. aprill 2008
*&quot;Viljandi Metsakalmistu&quot;. // Meil ei ole siin jäädavat linna. Viljandi linna ja kihelkonna kalmistute lugu. Koostaja [[Janis Tobereluts]]. Viljandi Muuseumi Toimetised 10. Viljandi 2024. Lk 40–44

==Välislingid==
*[https://www.viljandi.ee/kalmistud Viljandi Metsakalmistu Viljandi linna kodulehel]
*[https://www.kalmistud.ee/Viljandi-Metsakalmistu-2 Viljandi Metsakalmistu kalmistute registris Haudi]

{{koord|NS=58.369051|EW=25.626070}}
[[Kategooria:Viljandi kihelkonna kalmistud]]
[[Kategooria:Viljandi kalmistud|Metsa]]</text>
      <sha1>39sd58t0iip5tg5sa77c31gmrk1y1dh</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260427</id>
      <parentid>7260425</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T14:56:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57085-13</username>
        <id>240631</id>
      </contributor>
      <origin>7260427</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3237" sha1="pwottt1csvyvryenfviwstxwxxdk2fl" xml:space="preserve">'''Viljandi Metsakalmistu''' on [[kalmistu]] [[Viljandi]]s. Kalmistu pindala on umbes 13,72 [[hektar]]it.&lt;ref name=&quot;viljandi.ee&quot;&gt;[https://www.viljandi.ee/kalmistud  Viljandi Metsakalmistu Viljandi linna kodulehel]. Vaadatud 28. september 2024&lt;/ref&gt;

==Ajalugu==
Uus linnakalmistu (kõikide linnakodanike, mitte ainult kindla koguduse liikmetele mõeldud) kavatseti asutada juba kevadel 1928. Esialgu polnud koht kindel, pakuti kohti nii Kösti veski lähedale (praeguse Metsakalmistu kant) kui ka linnast välja [[Tartu]] poole [[Viiratsi kalmistu|Viiratsi]] ja [[Viljandi juudi kalmistu|juudi kalmistu]] vahele.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19280721.2.33.1 &quot;Wiljandi tulewiku profiil&quot;]. Sakala nr 88, 21. juuli 1928. Lk 5&lt;/ref&gt;

Sügisel 1928 otsustatigi rajada uus kalmistu Kösti veski lähedale&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19281023.2.30 &quot;Tulewiku Wiljandi&quot;]. Sakala nr 129, 23. oktoober 1928. Lk 5&lt;/ref&gt;, mille linna volikogu kinnitas 24. oktoobril 1928.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19281027.2.43 &quot;Pikad jutuajamised raekojas. Linnawolikogu koosolek 24. skp&quot;]. Sakala nr 131, 27. oktoober 1928. Lk 7&lt;/ref&gt;

Kalmistu asutati lõpuks 1943. aastal ning samal suvel see õnnistati.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19431208.2.16 &quot;Kalmistu pühalikkuses. Viljandi Vana-kalmistule on maetud 60 000 inimest. Metsakalmistu näol saab Viljandi juurde kauni rahupaiga&quot;]. Sakala nr 187, 8. detsember 1943. Lk 3&lt;/ref&gt;

Kalmistul on eraldi teatrirahva matmise kvartal. 

==Kalmistule maetuid==

* Lembit Haabjärv, metsandustegelane
*[[Kalju Komissarov]], näitleja ning teatri- ja filmilavastaja
*[[Enn Kraam]], näitleja
* Paul Krigul, koorijuht 
* Anna Kukk (varem Vares), VR kavaler. 
* Igor Kurve, näitleja, ajakirjanik ning sportlane
* Küllo Kõiv, maadleja
*[[Asta Lees]], näitleja
*[[Rein Malmsten]], näitleja
* Juhan Muks, kunstnik 
* Jaan Ojalo, esperantist
*[[Aleks Sats]], lavastaja ja näitleja
* Toomas Sooaluste, majandijuht 
* Tonio ning Kalle Tamra, muusikapedagoogid 
* Luise Vaher, kirjanik
* Endel Veliste, fotograaf ja karikaturist
*[[Ellen Vilbaste]], aednik ja etnobotaanik

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19431208.2.16 &quot;Kalmistu pühalikkuses. Viljandi Vana-kalmistule on maetud 60 000 inimest. Metsakalmistu näol saab Viljandi juurde kauni rahupaiga&quot;]. Sakala nr 187, 8. detsember 1943. Lk 3
*[[Maire Sala]]. &quot;Metsakalmistu&quot;. // &quot;Viljandimaa kalmistute lugu&quot;. Viljandi 2007. Lk 80–82
*[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/viljandi-metsakalmistu-hauad-upuvad?id=18748521 &quot;Viljandi metsakalmistu hauad upuvad&quot;]. Delfi, 24. aprill 2008
*&quot;Viljandi Metsakalmistu&quot;. // Meil ei ole siin jäädavat linna. Viljandi linna ja kihelkonna kalmistute lugu. Koostaja [[Janis Tobereluts]]. Viljandi Muuseumi Toimetised 10. Viljandi 2024. Lk 40–44

==Välislingid==
*[https://www.viljandi.ee/kalmistud Viljandi Metsakalmistu Viljandi linna kodulehel]
*[https://www.kalmistud.ee/Viljandi-Metsakalmistu-2 Viljandi Metsakalmistu kalmistute registris Haudi]

{{koord|NS=58.369051|EW=25.626070}}
[[Kategooria:Viljandi kihelkonna kalmistud]]
[[Kategooria:Viljandi kalmistud|Metsa]]</text>
      <sha1>pwottt1csvyvryenfviwstxwxxdk2fl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260429</id>
      <parentid>7260427</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T14:57:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57085-13</username>
        <id>240631</id>
      </contributor>
      <origin>7260429</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3229" sha1="m5hsywvue4ou46s0dv058ibvwytouce" xml:space="preserve">'''Viljandi Metsakalmistu''' on [[kalmistu]] [[Viljandi]]s. Kalmistu pindala on umbes 13,72 [[hektar]]it.&lt;ref name=&quot;viljandi.ee&quot;&gt;[https://www.viljandi.ee/kalmistud  Viljandi Metsakalmistu Viljandi linna kodulehel]. Vaadatud 28. september 2024&lt;/ref&gt;

==Ajalugu==
Uus linnakalmistu (kõikide linnakodanike, mitte ainult kindla koguduse liikmetele mõeldud) kavatseti asutada juba kevadel 1928. Esialgu polnud koht kindel, pakuti kohti nii Kösti veski lähedale (praeguse Metsakalmistu kant) kui ka linnast välja [[Tartu]] poole [[Viiratsi kalmistu|Viiratsi]] ja [[Viljandi juudi kalmistu|juudi kalmistu]] vahele.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19280721.2.33.1 &quot;Wiljandi tulewiku profiil&quot;]. Sakala nr 88, 21. juuli 1928. Lk 5&lt;/ref&gt;

Sügisel 1928 otsustatigi rajada uus kalmistu Kösti veski lähedale&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19281023.2.30 &quot;Tulewiku Wiljandi&quot;]. Sakala nr 129, 23. oktoober 1928. Lk 5&lt;/ref&gt;, mille linna volikogu kinnitas 24. oktoobril 1928.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19281027.2.43 &quot;Pikad jutuajamised raekojas. Linnawolikogu koosolek 24. skp&quot;]. Sakala nr 131, 27. oktoober 1928. Lk 7&lt;/ref&gt;

Kalmistu asutati lõpuks 1943. aastal ning samal suvel see õnnistati.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19431208.2.16 &quot;Kalmistu pühalikkuses. Viljandi Vana-kalmistule on maetud 60 000 inimest. Metsakalmistu näol saab Viljandi juurde kauni rahupaiga&quot;]. Sakala nr 187, 8. detsember 1943. Lk 3&lt;/ref&gt;

Kalmistul on eraldi teatrirahva kvartal. 

==Kalmistule maetuid==

* Lembit Haabjärv, metsandustegelane
*[[Kalju Komissarov]], näitleja ning teatri- ja filmilavastaja
*[[Enn Kraam]], näitleja
* Paul Krigul, koorijuht 
* Anna Kukk (varem Vares), VR kavaler. 
* Igor Kurve, näitleja, ajakirjanik ning sportlane
* Küllo Kõiv, maadleja
*[[Asta Lees]], näitleja
*[[Rein Malmsten]], näitleja
* Juhan Muks, kunstnik 
* Jaan Ojalo, esperantist
*[[Aleks Sats]], lavastaja ja näitleja
* Toomas Sooaluste, majandijuht 
* Tonio ning Kalle Tamra, muusikapedagoogid 
* Luise Vaher, kirjanik
* Endel Veliste, fotograaf ja karikaturist
*[[Ellen Vilbaste]], aednik ja etnobotaanik

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19431208.2.16 &quot;Kalmistu pühalikkuses. Viljandi Vana-kalmistule on maetud 60 000 inimest. Metsakalmistu näol saab Viljandi juurde kauni rahupaiga&quot;]. Sakala nr 187, 8. detsember 1943. Lk 3
*[[Maire Sala]]. &quot;Metsakalmistu&quot;. // &quot;Viljandimaa kalmistute lugu&quot;. Viljandi 2007. Lk 80–82
*[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/viljandi-metsakalmistu-hauad-upuvad?id=18748521 &quot;Viljandi metsakalmistu hauad upuvad&quot;]. Delfi, 24. aprill 2008
*&quot;Viljandi Metsakalmistu&quot;. // Meil ei ole siin jäädavat linna. Viljandi linna ja kihelkonna kalmistute lugu. Koostaja [[Janis Tobereluts]]. Viljandi Muuseumi Toimetised 10. Viljandi 2024. Lk 40–44

==Välislingid==
*[https://www.viljandi.ee/kalmistud Viljandi Metsakalmistu Viljandi linna kodulehel]
*[https://www.kalmistud.ee/Viljandi-Metsakalmistu-2 Viljandi Metsakalmistu kalmistute registris Haudi]

{{koord|NS=58.369051|EW=25.626070}}
[[Kategooria:Viljandi kihelkonna kalmistud]]
[[Kategooria:Viljandi kalmistud|Metsa]]</text>
      <sha1>m5hsywvue4ou46s0dv058ibvwytouce</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260433</id>
      <parentid>7260429</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T15:01:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57085-13</username>
        <id>240631</id>
      </contributor>
      <origin>7260433</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3259" sha1="9wwirgv3ujswecpf469qzcybifautew" xml:space="preserve">'''Viljandi Metsakalmistu''' on [[kalmistu]] [[Viljandi]]s. Kalmistu pindala on umbes 13,72 [[hektar]]it.&lt;ref name=&quot;viljandi.ee&quot;&gt;[https://www.viljandi.ee/kalmistud  Viljandi Metsakalmistu Viljandi linna kodulehel]. Vaadatud 28. september 2024&lt;/ref&gt;

==Ajalugu==
Uus linnakalmistu (kõikide linnakodanike, mitte ainult kindla koguduse liikmetele mõeldud) kavatseti asutada juba kevadel 1928. Esialgu polnud koht kindel, pakuti kohti nii Kösti veski lähedale (praeguse Metsakalmistu kant) kui ka linnast välja [[Tartu]] poole [[Viiratsi kalmistu|Viiratsi]] ja [[Viljandi juudi kalmistu|juudi kalmistu]] vahele.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19280721.2.33.1 &quot;Wiljandi tulewiku profiil&quot;]. Sakala nr 88, 21. juuli 1928. Lk 5&lt;/ref&gt;

Sügisel 1928 otsustatigi rajada uus kalmistu Kösti veski lähedale&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19281023.2.30 &quot;Tulewiku Wiljandi&quot;]. Sakala nr 129, 23. oktoober 1928. Lk 5&lt;/ref&gt;, mille linna volikogu kinnitas 24. oktoobril 1928.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19281027.2.43 &quot;Pikad jutuajamised raekojas. Linnawolikogu koosolek 24. skp&quot;]. Sakala nr 131, 27. oktoober 1928. Lk 7&lt;/ref&gt;

Kalmistu asutati lõpuks 1943. aastal ning samal suvel see õnnistati.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19431208.2.16 &quot;Kalmistu pühalikkuses. Viljandi Vana-kalmistule on maetud 60 000 inimest. Metsakalmistu näol saab Viljandi juurde kauni rahupaiga&quot;]. Sakala nr 187, 8. detsember 1943. Lk 3&lt;/ref&gt;

Kalmistul on eraldi teatrirahva kvartal. 

==Kalmistule maetuid==

* Lembit Haabjärv, metsandustegelane
*[[Kalju Komissarov]], näitleja ning teatri- ja filmilavastaja
*[[Enn Kraam]], näitleja
* Paul Krigul, koorijuht 
* Anna Kukk (varem Vares), VR kavaler. 
* Igor Kurve, näitleja, ajakirjanik ning sportlane
* Küllo Kõiv, maadleja
*[[Asta Lees]], näitleja
*[[Rein Malmsten]], näitleja
* Juhan Muks, kunstnik 
* Aleksander Niine, näitleja
* Jaan Ojalo, esperantist
*[[Aleks Sats]], lavastaja ja näitleja
* Toomas Sooaluste, majandijuht 
* Tonio ning Kalle Tamra, muusikapedagoogid 
* Luise Vaher, kirjanik
* Endel Veliste, fotograaf ja karikaturist
*[[Ellen Vilbaste]], aednik ja etnobotaanik

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19431208.2.16 &quot;Kalmistu pühalikkuses. Viljandi Vana-kalmistule on maetud 60 000 inimest. Metsakalmistu näol saab Viljandi juurde kauni rahupaiga&quot;]. Sakala nr 187, 8. detsember 1943. Lk 3
*[[Maire Sala]]. &quot;Metsakalmistu&quot;. // &quot;Viljandimaa kalmistute lugu&quot;. Viljandi 2007. Lk 80–82
*[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/viljandi-metsakalmistu-hauad-upuvad?id=18748521 &quot;Viljandi metsakalmistu hauad upuvad&quot;]. Delfi, 24. aprill 2008
*&quot;Viljandi Metsakalmistu&quot;. // Meil ei ole siin jäädavat linna. Viljandi linna ja kihelkonna kalmistute lugu. Koostaja [[Janis Tobereluts]]. Viljandi Muuseumi Toimetised 10. Viljandi 2024. Lk 40–44

==Välislingid==
*[https://www.viljandi.ee/kalmistud Viljandi Metsakalmistu Viljandi linna kodulehel]
*[https://www.kalmistud.ee/Viljandi-Metsakalmistu-2 Viljandi Metsakalmistu kalmistute registris Haudi]

{{koord|NS=58.369051|EW=25.626070}}
[[Kategooria:Viljandi kihelkonna kalmistud]]
[[Kategooria:Viljandi kalmistud|Metsa]]</text>
      <sha1>9wwirgv3ujswecpf469qzcybifautew</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260772</id>
      <parentid>7260433</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T06:13:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57085-13</username>
        <id>240631</id>
      </contributor>
      <origin>7260772</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3303" sha1="eosjl8mcl12w9566c1sxrelf20ni56f" xml:space="preserve">'''Viljandi Metsakalmistu''' on [[kalmistu]] [[Viljandi]]s. Kalmistu pindala on umbes 13,72 [[hektar]]it.&lt;ref name=&quot;viljandi.ee&quot;&gt;[https://www.viljandi.ee/kalmistud  Viljandi Metsakalmistu Viljandi linna kodulehel]. Vaadatud 28. september 2024&lt;/ref&gt;

==Ajalugu==
Uus linnakalmistu (kõikide linnakodanike, mitte ainult kindla koguduse liikmetele mõeldud) kavatseti asutada juba kevadel 1928. Esialgu polnud koht kindel, pakuti kohti nii Kösti veski lähedale (praeguse Metsakalmistu kant) kui ka linnast välja [[Tartu]] poole [[Viiratsi kalmistu|Viiratsi]] ja [[Viljandi juudi kalmistu|juudi kalmistu]] vahele.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19280721.2.33.1 &quot;Wiljandi tulewiku profiil&quot;]. Sakala nr 88, 21. juuli 1928. Lk 5&lt;/ref&gt;

Sügisel 1928 otsustatigi rajada uus kalmistu Kösti veski lähedale&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19281023.2.30 &quot;Tulewiku Wiljandi&quot;]. Sakala nr 129, 23. oktoober 1928. Lk 5&lt;/ref&gt;, mille linna volikogu kinnitas 24. oktoobril 1928.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19281027.2.43 &quot;Pikad jutuajamised raekojas. Linnawolikogu koosolek 24. skp&quot;]. Sakala nr 131, 27. oktoober 1928. Lk 7&lt;/ref&gt;

Kalmistu asutati lõpuks 1943. aastal ning samal suvel see õnnistati.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19431208.2.16 &quot;Kalmistu pühalikkuses. Viljandi Vana-kalmistule on maetud 60 000 inimest. Metsakalmistu näol saab Viljandi juurde kauni rahupaiga&quot;]. Sakala nr 187, 8. detsember 1943. Lk 3&lt;/ref&gt;

Kalmistul on eraldi teatrirahva kvartal. 

==Kalmistule maetuid==

* Lembit Haabjärv, metsandustegelane
*[[Kalju Komissarov]], näitleja ning teatri- ja filmilavastaja
*[[Enn Kraam]], näitleja
* Paul Krigul, koorijuht 
* Anna Kukk (varem Vares), VR kavaler. 
* Igor Kurve, näitleja, ajakirjanik ning sportlane
* Küllo Kõiv, maadleja
*[[Asta Lees]], näitleja
*[[Rein Malmsten]], näitleja
* Juhan Muks, kunstnik 
* Aleksander Niine, näitleja
* Jaan Ojalo, esperantist
*[[Aleks Sats]], lavastaja ja näitleja
* Toomas Sooaluste, majandijuht 
* Tonio ning Kalle Tamra, muusikapedagoogid 
* Luise Vaher, kirjanik
* Ärni Valdre, romade kogukonna eestvedaja
* Endel Veliste, fotograaf ja karikaturist
*[[Ellen Vilbaste]], aednik ja etnobotaanik

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19431208.2.16 &quot;Kalmistu pühalikkuses. Viljandi Vana-kalmistule on maetud 60 000 inimest. Metsakalmistu näol saab Viljandi juurde kauni rahupaiga&quot;]. Sakala nr 187, 8. detsember 1943. Lk 3
*[[Maire Sala]]. &quot;Metsakalmistu&quot;. // &quot;Viljandimaa kalmistute lugu&quot;. Viljandi 2007. Lk 80–82
*[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/viljandi-metsakalmistu-hauad-upuvad?id=18748521 &quot;Viljandi metsakalmistu hauad upuvad&quot;]. Delfi, 24. aprill 2008
*&quot;Viljandi Metsakalmistu&quot;. // Meil ei ole siin jäädavat linna. Viljandi linna ja kihelkonna kalmistute lugu. Koostaja [[Janis Tobereluts]]. Viljandi Muuseumi Toimetised 10. Viljandi 2024. Lk 40–44

==Välislingid==
*[https://www.viljandi.ee/kalmistud Viljandi Metsakalmistu Viljandi linna kodulehel]
*[https://www.kalmistud.ee/Viljandi-Metsakalmistu-2 Viljandi Metsakalmistu kalmistute registris Haudi]

{{koord|NS=58.369051|EW=25.626070}}
[[Kategooria:Viljandi kihelkonna kalmistud]]
[[Kategooria:Viljandi kalmistud|Metsa]]</text>
      <sha1>eosjl8mcl12w9566c1sxrelf20ni56f</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260775</id>
      <parentid>7260772</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T06:16:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260775</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3376" sha1="i4nmcwmgw093pzk9h1px594pkf1r9gk" xml:space="preserve">'''Viljandi Metsakalmistu''' on [[kalmistu]] [[Viljandi]]s. Kalmistu pindala on umbes 13,72 [[hektar]]it.&lt;ref name=&quot;viljandi.ee&quot;&gt;[https://www.viljandi.ee/kalmistud  Viljandi Metsakalmistu Viljandi linna kodulehel]. Vaadatud 28. september 2024&lt;/ref&gt;

==Ajalugu==
Uus linnakalmistu (kõikide linnakodanike, mitte ainult kindla koguduse liikmetele mõeldud) kavatseti asutada juba kevadel 1928. Esialgu polnud koht kindel, pakuti kohti nii Kösti veski lähedale (praeguse Metsakalmistu kant) kui ka linnast välja [[Tartu]] poole [[Viiratsi kalmistu|Viiratsi]] ja [[Viljandi juudi kalmistu|juudi kalmistu]] vahele.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19280721.2.33.1 &quot;Wiljandi tulewiku profiil&quot;]. Sakala nr 88, 21. juuli 1928. Lk 5&lt;/ref&gt;

Sügisel 1928 otsustatigi rajada uus kalmistu Kösti veski lähedale&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19281023.2.30 &quot;Tulewiku Wiljandi&quot;]. Sakala nr 129, 23. oktoober 1928. Lk 5&lt;/ref&gt;, mille linna volikogu kinnitas 24. oktoobril 1928.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19281027.2.43 &quot;Pikad jutuajamised raekojas. Linnawolikogu koosolek 24. skp&quot;]. Sakala nr 131, 27. oktoober 1928. Lk 7&lt;/ref&gt;

Kalmistu asutati lõpuks 1943. aastal ning samal suvel see õnnistati.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19431208.2.16 &quot;Kalmistu pühalikkuses. Viljandi Vana-kalmistule on maetud 60 000 inimest. Metsakalmistu näol saab Viljandi juurde kauni rahupaiga&quot;]. Sakala nr 187, 8. detsember 1943. Lk 3&lt;/ref&gt;

Kalmistul on eraldi teatrirahva kvartal. 

==Kalmistule maetuid==

* [[Lembit Haabjärv]], metsandustegelane
* [[Kalju Komissarov]], näitleja ning teatri- ja filmilavastaja
* [[Enn Kraam]], näitleja
* [[Paul Krigul]], koorijuht 
* [[Anna Kukk]] (varem Vares), VR kavaler 
* [[Igor Kurve]], näitleja, ajakirjanik ning sportlane
* [[Küllo Kõiv]], maadleja
* [[Asta Lees]], näitleja
* [[Rein Malmsten]], näitleja
* [[Juhan Muks]], kunstnik 
* [[Aleksander Niine]], näitleja
* [[Jaan Ojalo]], esperantist
* [[Aleks Sats]], lavastaja ja näitleja
* [[Toomas Sooaluste]], majandijuht 
* [[Tonio Tamra|Tonio]] ning [[Kalle Tamra]], muusikapedagoogid 
* [[Luise Vaher]], kirjanik
* [[Ärni Valdre]], romade kogukonna eestvedaja
* [[Endel Veliste]], fotograaf ja karikaturist
* [[Ellen Vilbaste]], aednik ja etnobotaanik

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sakalaew19431208.2.16 &quot;Kalmistu pühalikkuses. Viljandi Vana-kalmistule on maetud 60 000 inimest. Metsakalmistu näol saab Viljandi juurde kauni rahupaiga&quot;]. Sakala nr 187, 8. detsember 1943. Lk 3
*[[Maire Sala]]. &quot;Metsakalmistu&quot;. // &quot;Viljandimaa kalmistute lugu&quot;. Viljandi 2007. Lk 80–82
*[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/viljandi-metsakalmistu-hauad-upuvad?id=18748521 &quot;Viljandi metsakalmistu hauad upuvad&quot;]. Delfi, 24. aprill 2008
*&quot;Viljandi Metsakalmistu&quot;. // Meil ei ole siin jäädavat linna. Viljandi linna ja kihelkonna kalmistute lugu. Koostaja [[Janis Tobereluts]]. Viljandi Muuseumi Toimetised 10. Viljandi 2024. Lk 40–44

==Välislingid==
*[https://www.viljandi.ee/kalmistud Viljandi Metsakalmistu Viljandi linna kodulehel]
*[https://www.kalmistud.ee/Viljandi-Metsakalmistu-2 Viljandi Metsakalmistu kalmistute registris Haudi]

{{koord|NS=58.369051|EW=25.626070}}
[[Kategooria:Viljandi kihelkonna kalmistud]]
[[Kategooria:Viljandi kalmistud|Metsa]]</text>
      <sha1>i4nmcwmgw093pzk9h1px594pkf1r9gk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Wrangö</title>
    <ns>0</ns>
    <id>467599</id>
    <revision>
      <id>7260482</id>
      <parentid>7153852</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T16:56:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>SunlinesTallinn</username>
        <id>240645</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Värskendasime laeva operaatori osas teavet</comment>
      <origin>7260482</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2141" sha1="q7r4a8aifeadhthvq3dr93nmtmcv93h" xml:space="preserve">{{infokast laev
| nimi = Wrangö
| pilt = Wrangö, 2014.JPG
| pildiallkiri = Wrangö (juuli 2014)
| teised nimed = 
| tüüp = 
| klass = 
| IMO = 9690690
| kutsung = ESKB
| jääklass = 
| omanik = Eesti riik
| käitaja = [[SUNLINES]]
| liin = Kelnase-[[Leppneeme]]
| lipuriik = {{pisiLipp|Eesti}}
| kodusadam = [[Kelnase]]
| nimetatud = 
| sõsarlaevad = 
| tellitud = [[19. märts]] [[2012]]
| ehitaja = Reval Shipbuilding OÜ
| kiil pandud = 
| vette lastud = [[22. juuni]] [[2013]]
| ristitud = 
| valminud = 
| üle antud = 
| teenistuse algus = 2013
| teenistuse lõpp = 
| staatus = 
| saatus = 
| pikkus = 23,04 m
| laius = 6,00 m
| süvis = 1,90 m
| vabaparda kõrgus = 
| veeväljasurve = 
| peamasin = 
| abimasinad = 
| käiturid = 
| kiirus = 12 sõlme
| autonoomsus = 
| laevapere = 3
| tekke = 
| reisijakohti = 65
| autokohti = 2
| rambid = 
| päästevarustus = 
}}

[[Pilt:Wrangö 002.JPG|pisi|Wrangö (oktoober 2015)]]
'''Wrangö''' on Eestile kuuluv [[parvlaev]].&lt;ref name=&quot;Mereviki&quot;&gt;{{Mereviki|WRANGÖ|WRANGÖ}} (vaadatud 06.06.2017)&lt;/ref&gt;

Laeva ehitas [[Reval Shipbuilding]] OÜ ja laeva opereeris aastani 2018 AS [[Kihnu Veeteed]].&lt;ref name=&quot;Mereviki&quot;/&gt; [[18. detsember|18. detsembrist]] [[2018-2024]] opereeris liinil Tuule Liinid. Alates 2024 sügisest on liini operaatoriks Sunlines / Spinnaker oü

Laeva nimi Wrangö tuleneb [[Prangli]] saare rootsikeelsest nimetusest.

Aastast 2013 sõidab laev [[Kelnase sadam|Kelnase]]–[[Leppneeme sadam|Leppneeme]] liinil ühendades [[Prangli]] saart mandriga.&lt;ref name=&quot;Mereviki&quot;/&gt;

Wrangöl on 65 reisijakohta ning laev mahutab kuni 2 sõidukit või ühe kuni 8 m sõiduki.&lt;ref&gt;[https://www.tuuleliinid.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=167&amp;Itemid=21&amp;lang=et Reisijate ja kaubavedu Prangli laevaliinil]&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{Mereviki|WRANGÖ|WRANGÖ}}
*[https://www.tuuleliinid.ee Tuule Liinide koduleht]
* [https://www.err.ee/1610023306/riik-uurib-prangli-liinil-soitva-parvlaev-wrango-ohtraid-probleeme &quot;Riik uurib Prangli liinil sõitva parvlaev Wrangö ohtraid probleem&quot;] ERR, 14. mai 2026

[[Kategooria:Eesti reisilaevad]]</text>
      <sha1>q7r4a8aifeadhthvq3dr93nmtmcv93h</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260483</id>
      <parentid>7260482</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T16:58:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>SunlinesTallinn</username>
        <id>240645</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Lisasin aktiivse lingi operaatori lehele</comment>
      <origin>7260483</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2164" sha1="7jix7m0n7lpvnvjz20yjcgozugbg6u8" xml:space="preserve">{{infokast laev
| nimi = Wrangö
| pilt = Wrangö, 2014.JPG
| pildiallkiri = Wrangö (juuli 2014)
| teised nimed = 
| tüüp = 
| klass = 
| IMO = 9690690
| kutsung = ESKB
| jääklass = 
| omanik = Eesti riik
| käitaja = [[SUNLINES]]
| liin = Kelnase-[[Leppneeme]]
| lipuriik = {{pisiLipp|Eesti}}
| kodusadam = [[Kelnase]]
| nimetatud = 
| sõsarlaevad = 
| tellitud = [[19. märts]] [[2012]]
| ehitaja = Reval Shipbuilding OÜ
| kiil pandud = 
| vette lastud = [[22. juuni]] [[2013]]
| ristitud = 
| valminud = 
| üle antud = 
| teenistuse algus = 2013
| teenistuse lõpp = 
| staatus = 
| saatus = 
| pikkus = 23,04 m
| laius = 6,00 m
| süvis = 1,90 m
| vabaparda kõrgus = 
| veeväljasurve = 
| peamasin = 
| abimasinad = 
| käiturid = 
| kiirus = 12 sõlme
| autonoomsus = 
| laevapere = 3
| tekke = 
| reisijakohti = 65
| autokohti = 2
| rambid = 
| päästevarustus = 
}}

[[Pilt:Wrangö 002.JPG|pisi|Wrangö (oktoober 2015)]]
'''Wrangö''' on Eestile kuuluv [[parvlaev]].&lt;ref name=&quot;Mereviki&quot;&gt;{{Mereviki|WRANGÖ|WRANGÖ}} (vaadatud 06.06.2017)&lt;/ref&gt;

Laeva ehitas [[Reval Shipbuilding]] OÜ ja laeva opereeris aastani 2018 AS [[Kihnu Veeteed]].&lt;ref name=&quot;Mereviki&quot;/&gt; [[18. detsember|18. detsembrist]] [[2018-2024]] opereeris liinil Tuule Liinid. Alates 2024 sügisest on liini operaatoriks [https://.sunlines.ee Sunlines] / Spinnaker oü

Laeva nimi Wrangö tuleneb [[Prangli]] saare rootsikeelsest nimetusest.

Aastast 2013 sõidab laev [[Kelnase sadam|Kelnase]]–[[Leppneeme sadam|Leppneeme]] liinil ühendades [[Prangli]] saart mandriga.&lt;ref name=&quot;Mereviki&quot;/&gt;

Wrangöl on 65 reisijakohta ning laev mahutab kuni 2 sõidukit või ühe kuni 8 m sõiduki.&lt;ref&gt;[https://www.tuuleliinid.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=167&amp;Itemid=21&amp;lang=et Reisijate ja kaubavedu Prangli laevaliinil]&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{Mereviki|WRANGÖ|WRANGÖ}}
*[https://www.tuuleliinid.ee Tuule Liinide koduleht]
* [https://www.err.ee/1610023306/riik-uurib-prangli-liinil-soitva-parvlaev-wrango-ohtraid-probleeme &quot;Riik uurib Prangli liinil sõitva parvlaev Wrangö ohtraid probleem&quot;] ERR, 14. mai 2026

[[Kategooria:Eesti reisilaevad]]</text>
      <sha1>7jix7m0n7lpvnvjz20yjcgozugbg6u8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Harald von Bosse</title>
    <ns>0</ns>
    <id>469558</id>
    <revision>
      <id>7260761</id>
      <parentid>7091150</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T05:37:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260761</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3891" sha1="plpr2k2hsgrmfymifd79t5mlynssg8b" xml:space="preserve">{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
'''Harald Julius von Bosse''' ([[läti keel|lätipäraselt]] ''Haralds Jūliuss fon Bose''; [[29. september]] [[1829]] [[Riia]] – [[13. aprill]] [[1894]] [[Dresden]]) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu, peamiselt [[Peterburi]]s tegutsenud [[arhitekt]].

Ta õppis [[Saksimaa]]l [[Dresden]]is ehituskoolis ja hiljem [[Hessen]]is neli aastat [[Darmstadt]]is. Läks 1831. aastal Peterburi, kus töötas arhitekt [[Aleksander Brullov|Aleksander Brullovi]] juures. Alates 1851. aastast töötas ta Teede ja Avalike Hoonete Peavalitsuses ning õppejõuna [[Peterburi Riiklik Arhitektuuri-Ehitusülikool|Ehituskoolis]]. Tema õpilane oli ka arhitekt [[Robert Gödicke]].

Ta sai [[Peterburi Kunstide Akadeemia|Peterburi Kunstide Akadeemias]] 1832. aastal vabakunstnikuks, 1839. aastal akadeemikuks ja 1854. aastal professoriks.

1863. aastal lahkus ta tervislikel põhjustel Peterburist ja asus elama Dresdenisse. 

==Looming==
Tema projekteeritud ehitisi on põhiliselt Peterburis ning üksikuid ka mujal [[Venemaa Keisririik|Venemaal]] ja [[Soome Suurvürstiriik|Soomes]]. Eestlaste jaoks on ta tuntud eelkõige kui [[Peterburi Jaani kirik]]u arhitekt. Ka hiljem Saksimaal elades projekteeris ta seal üksikuid ehitisi.

===[[Peterburi]]s===
*1839–1840 prantsuse [[Paulus]]e [[Kalvinism|reformeeritud]] kirik, Suur-Talli tänav 25 (''Большая Конюшенная улица, дом № 25'')
*1842–1848 Maarja luteri kiriku elamud ja kõrvalhooned, Suur-Talli tänav 4, 6 ja 8 (''Большая Конюшенная улица, дома №№ 4, 6 и 8'')
*1847–1850 enda elamu, Vassili saare 4. liin 15 (''4-я линии Васильевского острова, дом № 15'')
*1859–1860 [[Peterburi Jaani kirik|eesti Jaani kirik]], Dekabristide tänav 54A (''улица Декабристов, дом № 54A'')
*1862–1865 saksa [[Kalvinism|reformeeritud]] kirik, Suur-Mere tänav 58 (''Большая Морская улица, дом № 58''). Kaasautor [[David Grimm (arhitekt)|David Grimm]]. 1930. aastatel ehitati ümber sidetöötajate kultuurimajaks

===[[Strelna]]s===
*1859–1863 Jumalaema Kaitsmise kirik Sergiose Rannikukloostris. Kaasautor [[Roman Kuzmin]]. Õhiti 1964. aastal.

===[[Peterhof]]is===
*1861 keisri ihukaardiväe [[ulaan]]ipolgu maneež, Avrovi tänav 20 (''улица Аврова, дом № 20'')

===[[Perm]]is===
*1861–1864 Maarja luteri kirik, Katariina tänav 43 (''Екатерининская улица, дом № 43'')

===[[Barnaul]]is===
*1861 Pauluse luteri kirik, Lenini prospekt 16 (''проспект Ленина, дом № 16''). Lammutati 1970. aastatel

===[[Riia]]s===
*1850. aastatel Wöhrmanni villa (projekt; teostamata)
*1852–1855 Börsihoone (praegu kunstimuuseum &quot;Riia Börs&quot;; [[läti keel|läti]] ''Mākslas muzejs „Rīgas Birža“'')

===[[Helsingi]]s===
*1848 Rüütelkonna hoone (projekt; teostamata)
*1864 [[Helsingi saksa kirik|saksa kirik]], ''Unioninkatu/Unionsgatan 1''. Kaasautor Carl Johan von Heideken

===[[Dresden]]is===
*1867–1869 Johann Meyeri villa. Sai kannatada õhurünnakutes veebruaris 1945, lammutati 1953.
*1872–1874 [[Dresdeni vene õigeusu kirik|vene õigeusu kirik]], pühitsetud vagale samburile Siimeon nooremale. Kaasautor Karl Weißbach.
*1892–1894 [[Dresdeni reformeeritud kirik|reformeeritud kirik]]. Sai kannatada õhurünnakutes veebruaris 1945, taastati 1948, lammutati 1963.

==Tunnustus==
*1854 – [[õuenõunik]]
*1858 – [[kolleegiuminõunik]], õukonnaarhitekt
*1862 – [[Püha Anna orden]]i 2. klass

{{JÄRJESTA:Bosse, Harald von}}
[[Kategooria:Baltisaksa arhitektid]]
[[Kategooria:Venemaa arhitektid]]
[[Kategooria:Saksamaa arhitektid]]
[[Kategooria:Läti arhitektid]]
[[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1812]]
[[Kategooria:Surnud 1894]]</text>
      <sha1>plpr2k2hsgrmfymifd79t5mlynssg8b</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>52 (Tallinna bussiliin)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>470098</id>
    <revision>
      <id>7260508</id>
      <parentid>7256874</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T17:43:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>EnderGame123</username>
        <id>231382</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ajalugu */</comment>
      <origin>7260508</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8642" sha1="fiaugvbpuxs247q5flwlzj96fezmyco" xml:space="preserve">{{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kopli|lõpppeatus=Mere puiestee|avati=*2003
*2005
*2006
*2014
*2016
*2021
*2023
*2024 (viimasel kujul)|number=52|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=51|järgmine liin=53|järgmine=53 (Tallinna bussiliin)|eelmine=51 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|uuendus=28. august 2026|pilt=15-08-14-Tallinn-RalfR-031.jpg|suleti=*2003
*2005
*2006
*2015
*2017
*2021
*2023
*2024|läbi=Karjamaa|logo=15-08-14-Tallinn-RalfR-013.jpg}}
{| border=0 cellspacing=0 cellpadding=4 style=&quot;float:right; margin:0 0 .5em 1em; width:250px; background:#fff; border-collapse:collapse; border:2px solid #357; font-size:smaller; line-height:1.5; &quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
| colspan=2 style=&quot;padding:0;&quot; | 
|- style=&quot;color:black;background:#00BA00;font-size: 200%;line-height: 1.1em&quot;
! colspan=2 | 52
|- style=&quot;color:#fff; background:#357;
! colspan=2 | Bussiliini andmed
|- style=&quot;vertical-align:top; background:#f0f0f0;&quot;
| '''Esimene peatus'''
| Kalev
|- style=&quot;vertical-align:top;&quot;
| '''Lõpp-peatus'''
| Hobujaama
|- style=&quot;vertical-align:top;&quot;
|  '''Peatusi'''
|  Hobujaama suunal 7&lt;br /&gt;Kalevi suunal 7
|}

'''52''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna asendusbussiliin]]. Liin on käigus kõigil päevadel trammitaristu remondi korral. 

== Ajalugu ==
&lt;!-- *26. juunist 2003 kuni 16. augusti tööpäeva lõpuni sõitis buss liinil Hobujaama – Sõjamäe raba, artikli marsrsuudi kirjelduse järgi küll keeras buss Lubja tn kaudu Tartu mnt-le tagasi !--&gt;{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Avati
!Marsruut
!Suleti
!Märkused
|-
|26.06.2003
|Hobujaama - Sõjamäe raba
|16.08.2003
|
|-
|16.06.2005
|Kunstiakadeemia - Majaka - Vesse
|31.08.2005
|
|-
|8.05.2006
|A. Laikmaa - Maneeži tn - J. Kunderi tn - Majaka - Vesse
|30.09.2006
|
|-
|7.04.2014
|Hobujaama - Kalev
|14.02.2015
|asendas trammiliini [[3 (Tallinna trammiliin)|T3]] ja [[4 (Tallinna trammiliin)|T4]] 
|-
|1.06.2016
|Hobujaama - Kopli
|1.09.2017
|asendas trammiliini [[1 (Tallinna trammiliin)|T1]] ja [[2 (Tallinna trammiliin)|T2]] 
|-
|7.08.2021
|Hobujaama - Kalaranna
|8.08.2021
|avati seoses [[Ironman|Ironman võistlusega]]
|-
|17.04.2023
|Ülemiste jaam - Hobujaama
|31.08.2023
|avati seoses [[Vanasadama trammitee|Vanasadama trammiliini]] ehitamisega
|-
|3.05.2024
|Kopli - Angerja - Mere Puiestee
|5.05.2024
|avati seoses [[Vanasadama trammitee|Vanasadama trammiliini]] ehitamisega
|-
|12.08.2024
|Kopli - Tööstuse - Mere Puiestee
|18.08.2024
|avati seoses [[Vanasadama trammitee|Vanasadama trammiliini]] ehitamisega
|}
*16. mai tööpäeva algusest kuni 31. augusti 2005 tööpäeva lõpuni sõitis buss liinil Kunstiakadeemia – Vesse (Gonsiori tänav, Pronksi tänav, Tartu maantee, Lubja tänav, Majaka tänav, Peterburi tee, Pae tänav, Majaka tänav, Lubja tänav, Tartu maantee, Rävala pst, A. Laikmaa tänav, Gonsiori tänav).

*8. mai tööpäeva algusest kuni 30. septembri 2006 tööpäeva lõpuni sõitis buss liinil A. Laikmaa – Vesse (A. Laikmaa tänav, Narva maantee, Maneeži tänav, Kivisilla tänav, Rävala puiestee, Pronksi tänav, J. Kunderi tänav, J. Vilmsi tänav, Lubja tänav, Majaka tänav, Peterburi tee, Pae tänav, Majaka tänav, Lubja tänav, J. Vilmsi tänav, J. Kunderi tänav, Pronksi tänav, Narva maantee, V. Reimani tänav, Gonsiori tänav, A. Laikmaa tänav).

* 7. aprillil 2014 suleti ajutiselt 3. ja 4. trammiliin trammitee rekonstrueerimisega seoses ning loodi asendusbussiliin marsruudil Hobujaama – Kalev. Bussiliin suleti 14. veebruaril 2015.

* 1. juunil 2016 suleti ajutiselt 1. ja 2. trammiliin trammitee rekonstrueerimisega seoses ning loodi asendusbussiliin marsruudil Hobujaama – Kopli. Bussiliin suleti 1. septembril 2017.

*7. augustist-8. augustini 2021 seoses Ironmaniga avati ainult 1 päevaks liin Hobujaama-Kalaranna. Marsruut: Hobujaama tn, Mere pst, Kalaranna tn, Ahtri tn, Narva mnt, Hobujaama tn.

*17. aprillist-31. augustini 2023 avati liin 52 Ülemiste jaam-Hobujaama, seoses Vanasadama trammiliini ehitamisega. Marsruut: Ülemiste jaama suunal läbib liin peatused Hobujaama, Pronksi, ajutised peatused F. R. Kreutzwaldi tänaval hoonete 10 ja 22 juures, Keskturg, ajutine peatus Lubja tänaval, Majaka, Sikupilli, Majaka põik ja lõpp-peatus Ülemiste jaam.

*3. mai kella 20st-5. maini 2024 avati liin 52 Kopli-Mere puiestee, seoses Vanasadama trammiliini ehitamisega. Marsruut: Kopli suunal läbib liin peatused Mere puiestee, Linnahall, Kalamaja, Kungla, ajutine Volta, ajutine Krulli, ajutine Angerja, ajutine Sitsi, Maleva, Sirbi, Marati, Sepa ja lõpp-peatus Kopli.

*12. augustist-18. augustini 2024 avati liin 52 samal marsruudil nagu 3. mai kella 20st-5. maini 2024, aga sõidab mööda Erika tänavat ja Tööstuse tänavat, seoses Vanasadama trammiliini ehitamisega. Marsruut: Kopli suunal läbib liin peatused Mere puiestee, Linnahall, Kalamaja, Kungla, ajutine Volta, ajutine Krulli, Väike-Erika, Erika, Karjamaa, Tööstuse, Maleva, Sirbi, Marati, Sepa ja lõpp-peatus Kopli.
[[File:410TAK.JPG|thumb|Kopli tänaval]]
[[Fail:52 buss kunstiakadeemia suunal.png|pisi|Vesse suunas]]
[[Fail:52hobujaamakalaranna.png|pisi|Kalaranna suunas]]
== Peatuste loend ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Marsruut alates 12.08.2024 kuni 18.08.2024
!Kopli - Mere puiestee
!Mere puiestee - Kopli
|-
|
; Kopli
; Sepa
; Marati
; Sirbi
; Maleva
; Tööstuse
; Karjamaa
; Erika
; Krulli
; Volta
; Kungla
; Kalamaja
; Põhja puiestee
; Balti jaam
; Linnahall
; Mere puiestee
|
; Mere puiestee
; Linnahall
; Kalamaja
; Kungla
; Volta
; Krulli
; Väike-Erika
; Erika
; Karjamaa
; Tööstuse
; Maleva
; Sirbi
; Marati
; Sepa
; Kopli
|}
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Marsruut alates 3.05.2024 kuni 5.05.2024
!Kopli - Mere puiestee
!Mere puiestee - Kopli
|-
|
; Kopli
; Sepa
; Marati
; Sirbi
; Maleva
; Sitsi
; Angerja
; Krulli
; Volta
; Kungla
; Kalamaja
; Põhja puiestee
; Balti jaam
; Linnahall
; Mere puiestee
|
; Mere puiestee
; Linnahall
; Kalamaja
; Kungla
; Volta
; Krulli
; Angerja
; Sitsi
; Maleva
; Sirbi
; Marati
; Sepa
; Kopli
|}
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Marsruut alates 14.04.2023 kuni 31.08.2023
!Ülemiste jaam - Hobujaama
!Hobujaama - Ülemiste jaam
|-
|
; Ülemiste jaam
; Majaka põik
; Sikupilli
; Majaka
; Bussijaam
; Keskturg
; Ajutine peatus (Kreutzwaldi tn)
; Ajutine peatus (Kreutzwaldi tn)
; Pronksi
; Hobujaama
|
; Hobujaama
; Pronksi
; Ajutine peatus (Kreutzwaldi tn)
; Ajutine peatus (Kreutzwaldi tn)
; Keskturg
; Lubja
; Majaka
; Sikupilli
; Majaka põik
; Pae
; Ülemiste jaam
|}
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Marsruut alates 7.08.2021 kuni 8.08.2021
!Hobujaama - Kalaranna
!Kalaranna - Hobujaama
|-
|
; Hobujaama
; Mere puiestee
; Linnahall
; Kalarand
|
; Kalarand
; Linnahall
; Ahtri
; Hobujaama
|}
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Marsruut alates 1.06.2016 kuni 31.08.2017
!Hobujaama - Kopli
!Kopli - Hobujaama
|-
|
; Hobujaama
; Mere puiestee
; Linnahall
; Kalamaja
; Kungla
; Volta
; Angerja
; Sitsi
; Sirbi
; Kopli
|
; Kopli
; Sepa
; Marati
; Sirbi
; Maleva
; Sitsi
; Angerja
; Volta
; Kungla
; Kalamaja
; Põhja puiestee
; Balti jaam 1
; Linnahall
; Mere puiestee
; Hobujaama
|}
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Marsruut alates 7.04.2014 kuni 13.02.2015
!Hobujaama - Kalev
!Kalev - Hobujaama
|-
|
; Hobujaama
; Viru
; Vabaduse väljak
; Kosmos
; Vineeri
; Tallinn-Väike
; Kalev
|
; Kalev
; Tallinn-Väike
; Vineeri
; Kosmos
; Vabaduse väljak
; Viru
; Hobujaama
|}
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Marsruut alates 8.05.2006 kuni 30.09.2006
!A. Laikmaa - Vesse
!Vesse - A. Laikmaa
|-
|
; A. Laikmaa
; Keskturg
; Autobussijaam
; Majaka
; Sikupilli
; Majaka põik
; Pae
; Väike-Paala
; Ülemiste
; Jüriöö park
; Vesse
|
; Vesse
; Jüriöö park
; Ülemiste
; Väike-Paala
; Majaka põik
; Sikupilli
; Majaka
; Autobussijaam
; Keskturg
; Maneeži
; A. Laikmaa
|}
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Marsruut alates 16.05.2005 kuni 31.08.2005
!Kunstiakadeemia - Vesse
!Vesse - Kunstiakadeemia
|-
|
; Kunstiakadeemia
; Keskturg
; Autobussijaam
; Majaka
; Sikupilli
; Majaka põik
; Pae
; Väike-Paala
; Ülemiste
; Jüriöö park
; Vesse
|
; Vesse
; Jüriöö park
; Ülemiste
; Väike-Paala
; Majaka põik
; Sikupilli
; Majaka
; Autobussijaam
; Keskturg
; Kunstiakadeemia
|}
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Marsruut alates 26.06.2003 kuni 16.08.2003
!Hobujaama - Sõjamäe raba
!Sõjamäe raba - Hobujaama
|-
|
; Hobujaama
; Keskturg
; Autobussijaam
; Majaka
; Sikupilli
; Majaka põik
; Pae
; Väike-Paala
; Ülemiste
; Jüriöö park
; Sõjamäe raba
|
; Sõjamäe raba
; Jüriöö park
; Ülemiste
; Väike-Paala
; Majaka põik
; Sikupilli
; Majaka
; Autobussijaam
; Keskturg
; Hobujaama
|}

{{Tallinna bussiliinid}}
{{Tallinna trammiliinid}}
[[Kategooria:Tallinna bussiliinid]]</text>
      <sha1>fiaugvbpuxs247q5flwlzj96fezmyco</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Harry Kane</title>
    <ns>0</ns>
    <id>477307</id>
    <revision>
      <id>7260736</id>
      <parentid>7254407</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T00:19:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7260736</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22737" sha1="c4isqmbe290kaej0m70agkkdusu7ndx" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=oktoober}}
{{Jalgpallur
| nimi         = Harry Kane
| pilt         = Harry Kane in Russia 2.jpg
| pildi_suurus  = 180px
| pildiallkiri = Kane Inglismaa U19-ga 2012. aastal
| täisnimi     = Harry Edward Kane
| sünniaeg     = {{sünniaeg ja vanus|1993|7|28}}
| sünnilinn    = [[Leytonstone]]
| sünnimaa     = [[Inglismaa]]
| pikkus       = 188 cm
| positsioon   = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]]
| koduklubi    = [[Müncheni Bayern]]
| särginumber  = 9
| aastad1 = 2009–2023| mänge1 = 317| väravaid1 = 213| klubi1 = [[Tottenham Hotspur FC|Tottenham Hotspur]]
| aastad2 = 2011     | mänge2 = 18 | väravaid2 = 5 | klubi2 = → [[Leyton Orient FC|Leyton Orient]] (laenul)
| aastad3 = 2012     | mänge3 = 22 | väravaid3 = 7 | klubi3 = → [[Millwall FC|Millwall]] (laenul)
| aastad4 = 2012–2013| mänge4 = 3  | väravaid4 = 0 | klubi4 = → [[Norwich City FC|Norwich City]] (laenul)
| aastad5 = 2013     | mänge5 = 13 | väravaid5 = 2 | klubi5 = → [[Leicester City FC|Leicester City]] (laenul)
| aastad6 = 2023–    | mänge6 = 94 | väravaid6 = 98 | klubi6 = [[Müncheni Bayern]]
| koondiseaastad1 = 2010     | koondisemänge1 = 6 | koondiseväravaid1 = 2 | koondis1 = Inglismaa U17
| koondiseaastad2 = 2010–2012| koondisemänge2 = 14| koondiseväravaid2 = 6 | koondis2 = Inglismaa U19
| koondiseaastad3 = 2013     | koondisemänge3 = 3 | koondiseväravaid3 = 1 | koondis3 = Inglismaa U20
| koondiseaastad4 = 2013–2015| koondisemänge4 = 14| koondiseväravaid4 = 8 | koondis4 = Inglismaa U21
| koondiseaastad5 = 2015–    | koondisemänge5 = 118| koondiseväravaid5 = 84| koondis5 = [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]]
| klubi_seisuga = 16. mai 2026
| koondis_seisuga = 16. mai 2026
}}
'''Harry Edward Kane''' (sündinud [[28. juuli]]l [[1993]] [[Leytonstone]]'is) on [[Inglismaa]] jalgpallur, kes mängib [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]]na [[Bundesliga|Saksa kõrgliiga]] klubis [[Müncheni Bayern]] ja [[Inglismaa jalgpallikoondis]]es.&lt;ref name=&quot;zt2S3&quot; /&gt; [[Ballon d'Or]]i võitja (2026). 

Kane on võitnud hooaegadel 2015/2016, 2016/2017 ja 2020/2021 [[Premier League'i kuldne saabas|Premier League'i Kuldsaapa]], olnud [[Bundesliga]] parim mängija 2024/2025 ning võitnud [[Euroopa Kuldsaabas|Euroopa Kuldsaapa]] hooaegadel 2023/2024 ja 2025/2026.

== Klubikarjäär ==
=== 2011–2015 ===
Kane debüteeris [[Tottenham Hotspur FC|Tottenham]]i meeskonnas 25. augustil 2011, kui mängiti [[UEFA Euroopa Liiga]] raames Šotimaa klubiga [[Heart of Midlothian FC|Heart of Midlothian]].

Hooajal 2010–11 mängis ta laenulepinguga [[Leyton Orient FC|Leyton Orient]]is, 2011–12 laenul [[Millwall FC|Millwall]]is ja 2012–13 esimese poole hooajast laenul [[Norwich City FC|Norwich City]]s ning teise poole [[Leicester City FC|Leicester City]]s.

Alates 2014–15 hooajast mängis Kane Tottenhami põhirivistuses. Ta valiti 2015. aasta jaanuaris ja veebruaris [[Premier League]]'i kuu parimaks mängijaks. Löönud kõikide sarjade peale 31 väravat, millest 21 olid liigas, nimetati Kane [[Professional Footballers' Association|PFA]] aasta noormängijaks.
=== 2016–2018 ===
Hooajal 2015–16 lõi Kane liigas 25 väravat ning võitis esimese [[Premier League'i kuldne saabas|Premier League'i Kuldsaapa]]. 2016. aasta märtsis nimetati ta taas Inglismaa kõrgliiga kuu parimaks mängijaks. Juba järgmisel hooajal võitis ta teise Kuldsaapa, kui lõi Premier League'is 29 ja kõikide sarjade peale 35 väravat.&lt;ref&gt;[https://www.independent.co.uk/sport/football/premier-league/harry-kane-premier-league-golden-boot-tottenham-hotspur-a7747771.html Tottenham striker Harry Kane wins the Premier League's Golden Boot for the second season in a row] The Independent. London&lt;/ref&gt;

9. septembril 2017 lõi Kane mängus [[Everton FC|Everton]]i vastu oma 100. värava klubi Tottenham Hotspur FC meeskonnas kõigi võistlusmängude arvestuses.&lt;ref&gt;[https://www.fourfourtwo.com/news/kane-reaches-100-spurs-goals-12-games-fewer-henry-arsenal Kane reaches 100 Spurs goals – in 12 games fewer than Henry for Arsenal] FourFourTwo. 9 September 2017&lt;/ref&gt; 13. septembril 2017 lõi ta kaks väravat [[UEFA Meistrite Liiga]] kohtumises [[Dortmundi Borussia]]ga, aidates oma koduklubi 3:1 võiduni [[Wembley staadion]]il.

Jaanuaris 2018 lõi ta kaks väravat 4:0 koduvõidumängus [[Everton FC|Evertoni]] vastu ning temast sai meeskonna ajaloo parim väravakütt Premier League'is, ületades [[Teddy Sheringham]]i senise rekordi 97 väravat.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/football/2018/jan/13/tottenham-everton-premier-league-report-harry-kane Tottenham outclass uninspired Everton as Harry Kane reaches new milestone] The Observer. London.&lt;/ref&gt; 4. veebruaril lõi Kane lisaajal penalti, viigistades [[FC Liverpool]]iga seisuks 2:2, mis oli tema 100. Premier League'i värav. Ta saavutas sajanda liigavärava rekordi 141 mänguga, jäädes alla vaid [[Alan Shearer]]ile, kellel kulus selleks 124 mängu.&lt;ref&gt;[https://www.standard.co.uk/sport/football/tottenham-star-harry-kane-to-wear-special-boots-against-arsenal-to-mark-100-premier-league-goals-a3763286.html . &quot;Tottenham star Harry Kane to wear special boots against Arsenal to mark 100 Premier League goals] Evening Standard. London.&lt;/ref&gt; 8. juunil sõlmis Kane uue lepingu, mis hoidis teda klubis kuni 2024. aastani.

=== 2019–2020 ===
1. jaanuaril 2019 lõi ta avavärava [[Cardiff City FC|Cardiff City]] vastu ning selle väravaga sai temast esimene mängija, kes oli löönud värava iga Premier League'i meeskonna vastu, kellega ta on kohtunud.&lt;ref&gt;[https://www.standard.co.uk/sport/football/tottenham/harry-kane-premier-league-goal-record-28-times-the-tottenham-striker-has-hit-the-net-a4028761.html Harry Kane's Premier League goal record: The Tottenham star's best strikes from remarkable 28 team tally]  Evening Standard. London.&lt;/ref&gt;

Kane lõi märtsis 2019 [[Meistrite Liiga]] 1/8-finaali võõrsilmängus Dortmundi Borussia vastu ainsa värava, kindlustades klubi 4:0 võidu kahe mängu kokkuvõttes ja edasipääsu Meistrite Liiga veerandfinaali. See värav tegi temast ka klubi parima väravaküti Euroopa sarjades 24 löödud väravaga.&lt;ref&gt;[https://www.independent.co.uk/sport/football/european/dortmund-vs-tottenham-result-harry-kane-goal-watch-video-highlights-replay-five-things-learned-champions-league-draw-a8809311.htmlDortmund vs Tottenham result: Five things we learned as Harry Kane goal send Spurs to quarter-finals] he Independent. Archived from the original on 9 May 2022&lt;/ref&gt; Seejärel jäi ta vigastuse tõttu hooaja lõpumängudest eemale.

1. jaanuaril 2020 sai Kane 0:1 kaotusmängus [[Southampton FC|Southamptonile]] reielihase vigastuse, mis vajas nõudis operatsiooni ning jättis ta jättis ta mitmeks kuuks mängudest eemale. Septembris 2020 hooajal saavutas Tottenham kaotusseisust võidu 5:2 Southamptoni üle, kus Kane lõi ise värava ja andis neli väravasöötu [[Son Heung-min]]ile. See oli esimene kord Premier League'i ajaloos, kui mängija on andnud ühele ja samale meeskonnakaaslasele ühes mängus neli resultatiivset söötu. Kane'ist sai kõigest kuues mängija Premier League'i ajaloos, kes on ühes mängus andnud neli väravat resultatiivset söötu, ja esimene Inglismaa mängija, kes seda on teinud.&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/sport/football/54135440 Southampton 2–5 Tottenham Hotspur] BBC Sport. Archived from the original on 20 September 2020&lt;/ref&gt;

Kane lõi enda 200. värava oma 300. mängus Tottenham meeskonnas 3:1 võidumängus [[Razgradi Ludogorets|Razgradi Ludogoretsi]] vastu [[UEFA Euroopa Liiga]] alagrupiturniiril. Detsembris 2020 lõi Kane värava Tottenhami 2:0 võidumängus rivaali [[Arsenal FC|Arsenali]] üle (nn Põhja-Londoni derby mäng). See oli ka Kane'i 100. koduväljaku värav Tottenhami meeskonna kõigis võistlusmängudes ning tema 250. karjäärivärav klubi ja koondise mängude arvestuses kokku.&lt;ref&gt;Tottenham 2–0 Arsenal: Kane and Son seal north London bragging rights to send Spurs top&quot;. Sports Max. 6 December 2020&lt;/ref&gt;

=== 2021–2022 ===
23. mail 2021 lõi ta värava 4:2 võidumängus [[Leicester City FC|Leicester City]] üle, mis oli tema hooaja 23. värav ning tõi talle kolmanda Premier League'i Kuldsaapa. Ta võitis ka Premier League'i hooaja parima mängujuhi auhinna hooaja jooksul antud suurima söötude arvu eest, ning temast sai esimene mängija, kes on samal hooajal võitnud nii Kuldse Saapa kui ka mängujuhi auhinna (mängujuhtide auhind võeti kasutusele 2018. aastal).&lt;ref&gt;[https://www.premierleague.com/en/news/2154211 Kane wins double with 2020/21 Golden Boot and Playmaker awards] Premier League. 23 May 2021&lt;/ref&gt;

Hooajale 2021/2022 eelnes klubi vaidlus Kane'iga, kes soovis Tottenhamist lahkuda ja siirduda [[Manchester City FC]]-sse. Manchester City 127 miljoni naelsterlingi suurune pakkumine lükati tagasi. 

26. augustil tegi Kane hooaja esimese mängu [[UEFA Konverentsiliiga]]s Portugali klubi [[F.C. Paços de Ferreira|Paços de Ferreira]] vastu. Ta lõi 3:0 võidumängus kaks väravat, kindlustades meeskonna edasipääsu alagrupiturniirile. 30. septembril, alagrupiturniiri teises mängus, tegi ta Sloveenia klubi [[NŠ Mura|Mura]] vastu 20 minutiga kübaratriki, tulles vahetusest platsile ja aidates võita tulemusega 5:1. See oli tema esimene [[kübaratrikk]] UEFA Konverentsiliigas ja tegi Kane'ist esimese mängija, kes teinud kübaratriki kõigi kolme suure UEFA klubiturniiri mängus (UEFA Meistrite liiga, UEFA Euroopa Liiga ja UEFA Konverentsiliiga). 

16. märtsil 2022 lõi Kane värava 2:0 võidumängus [[Brighton &amp; Hove Albion FC|Brightoni]] vastu, viies oma Premier League'i võõrsil löödud väravate arvu 95-ni, ületades [[Wayne Rooney]] rekordi enim võõral väljakul löödud väravate osas.&lt;ref&gt;[https://www.sportingnews.com/us/soccer/news/harry-kane-most-premier-league-away-goals-who-has-history-new-english-record/ny9qarzot78wo6i7mwosuqfg Who has the most away goals in Premier League history? Harry Kane sets new English top flight record
] Sporting News. 17 March 2022&lt;/ref&gt; Sügisel 2022 sai Kane enda nimele rekordi ühe Premier League'i klubi meeskonnas löödud väravate arvus. Ta lõi [[Wolverhampton Wanderers FC|Wolverhampton Wanderersi]] vastu mängu ainsa värava, millega sai temast esimene mängija, kes on löönud Premier League'is ühe klubi mängudes 185 väravat (varasem rekord 184 oli [[Sergio Agüero]] nimel).

=== 2023–2024 ===
11. märtsil 2023 lõi Kane oma 269. ja 270. värava Premier League'is, lüües kaks väravat 3:1 võidumängus [[Nottingham Forest FC|Nottingham Foresti]] vastu, mis oli Tottehami klubi rekordiks. 2022/2023 hooaja lõpetas ta [[Erling Haaland]]i järel teisel kohal, kui lõi 30 väravat, kuid sai esimeseks mängijaks, kes lõi kahel eraldi 38 mängust koosneval Premier League'i hooajal 30 väravat.&lt;ref&gt;[https://theanalyst.com/articles/how-harry-kane-keeps-getting-better-in-a-tottenham-team-that-is-getting-worse How Harry Kane Keeps Getting Better in a Tottenham Team That is Getting Worse] Opta Analyst. 28 May 2023.&lt;/ref&gt;

2023. aasta suvel, kui tema leping Tottenhamiga kehtis veel üks aasta, tegi [[Müncheni Bayern]] klubile mitu pakkumist Kane'i kohta. 10. augustil teatati, et Bayern ja Tottenham olid Kane'i osas põhimõtteliselt kokkuleppele jõudnud tehingus, mille väärtus oli üle 100 miljoni euro (86,4 miljonit naela).&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/sport/football/66412269 Harry Kane transfer news: Bayern Munich agree deal in principle with Tottenham for striker] BBC Sport&lt;/ref&gt; 23. septembril tegi Kane oma esimese kübaratriki Bayerni meeskonnas ja andis kaks resultatiivset söötu 7:0 võidumängus [[VfL Bochum]]i vastu, viies oma liigaväravate arvu seitsmeni ja püstitades uue klubirekordi mängija löödud väravate arvu poolest oma esimeses viies [[Bundesliga]] mängus.

Kolme löödud väravaga 4. novembril 2023 Dortmundi Borussia (4:0) vastu oli Kane'il pärast kümmet Bundesliga mängu 20 punkti (15 väravat, viis resultatiivset söötu). Alates söötude lugemise algusest hooajal 1988/89 polnud ükski mängija oma esimeses kümnes mängus kogunud nii palju punkte. Kakskümmend punkti oma kümne esimese mängu järel oli samuti uus Bundesliga rekord. Ka viisteist väravat kümne Bundesliga mängu järel oli uus rekord.&lt;ref&gt;[https://www.kicker.de/kane-stellt-vier-bundesliga-rekorde-auf-einmal-auf-977533/artikel Kane stellt vier Bundesliga-Rekorde auf einmal auf] kicker (in German). 5 November 2023.&lt;/ref&gt; Oma 18. liigaväravaga võidumängus [[FC Köln]]i üle 24. novembril sai temast Bundesliga ajaloo parim inglane ühe hooaja mängudes, edestades [[Kevin Keegan]]it ja [[Jadon Sancho]]t.

9. märtsil 2024 tegi Kane oma neljanda kübaratriki põhihooajal, alistades [[Mainz 05]]. See esitus tegi temast esimese debüütmängija liigas, kes oli löönud kaheksas eri mängus vähemalt kaks väravat. Märtsis suurenes tema löödud väravate arv 31-ni, millega ta purustas [[Uwe Seeler]]i rekordi, kes oli Bundesliga debüüthooajal löönud 30 väravat. Tema 36 väravat hooaja lõpuks tegid ta [[Euroopa Kuldsaabas|Euroopa Kuldsaapa]] võitjaks, saades sellega teiseks Inglismaa mängijaks pärast [[Kevin Phillips]]it. 

22. novembril tegi Kane [[FC Augsburg]]i vastu kübaratriki, saades Bundesligas 43 mänguga kiireimaks mängijaks, kes jõudis 50 väravani (ületades [[Erling Haaland]]i rekordi 50 väravat 50 mängus).&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/sport/football/live/c1dp920e5lrt Bayern Munich 3-0 Augsburg: Harry Kane quickest player to 50 Bundesliga goals after hat-trick] BBC Sport.&lt;/ref&gt; Tema järgmiseks Bundesliga rekordiks oli 55 väravat 50 mängus pärast seda, kui ta lõi kaks väravat [[Holstein Kiel]]i vastu 4:3 võidumängus.  

=== 2025–2026 ===
11. mail 2025 tähistas Kane Bayerniga tähistas Bundesliga tiitlivõitu. Kane lõpetas teist hooaega järjest parima väravakütina ja nimetati Bundesliga hooaja parimaks mängijaks. 16. augustil 2025 võitis ta Saksamaal teise tiitli, lüües värava [[Franz Beckenbaueri superkarikas|Franz Beckenbaueri superkarika]] finaalis 2 :1 võidumängus [[VfB Stuttgart]]i üle.

2025/2026 hooaja UEFA Meistrite Liiga mängus lõi Kane [[Chelsea FC|Chelsea]] vastu kaks väravat, aidates mängu 3:1 võita ning sai Meistrite Liigas enim väravaid ja resultatiivseid sööte andnud inglaseks ([[David Beckham]]i edestades) ning alles kolmandaks mängijaks (pärast [[Cristiano Ronaldo]]t ja [[Neymar]]i), kes on Meistrite Liigas kahe eri klubi meeskondades löönud 20 või enam väravat.&lt;ref&gt;[https://worldsoccertalk.com/news/harry-kane-rewrites-uefa-champions-league-history-with-new-record-cristiano-ronaldo-and-neymar-welcome-bayern-star-to-elite-list/ Harry Kane rewrites UEFA Champions League history with new record: Cristiano Ronaldo and Neymar welcome Bayern star to elite list] World Soccer Talk.&lt;/ref&gt; 

26. septembril 2025 lõi Kane kaks väravat 4:0 võidumängus [[Bremeni Werder]]i üle ning temast sai 21. sajandil jalgpallur, kes jõudis kiireima 100 väravani ükskõik millise Euroopa viie parima liiga klubi eest, olles seda teinud 104 mängus, ületades Cristiano Ronaldo ja Erling Haalandi eelmise rekordi (105 mängu). Kane'ist sai ka esimene mängija Bundesliga ajaloos, kes realiseeris oma 18 esimest penaltit. Ta oli löönud ka värava kõigi 20 meeskonna vastu, kellega ta Bundesligas on kohtunud.&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/sport/football/live/cn955rz8wy8t Bayern Munich 4 : 0 Werder Bremen]&lt;/ref&gt; 6. detsembril 2025 tegi ta oma kümnenda Bundesliga kübaratriki 5:0 võidumängus Stuttgarti vastu, püstitades rekordi kõigest 76 mängu järel. 21. detsembril saavutas ta Bundesligas 100 punkti tähise (81 väravat ja 19 resultatiivset söötu), lüües lisaminutil värava 4:0 võidumängus [[1. FC Heidenheim|Heidenheimi]] üle, tehes seda 78 mängu jooksul ja ületades [[Roy Makaay]] eelmise rekordi (113 mängu).

14. veebruaril 2026 lõi Kane kaks väravat 3:0 võidumängus Bremeni üle, saavutades seeläbi oma karjääri 500. värava 743 mängus, millest 100 oli löödud penaltist. 19. aprillil lõi ta värava 4:2 võidumängus Stuttgarti üle, kindlustades klubile 35. ja endale teise Bundesliga meistri tiitli. Ta lõi kokku 36 väravat, olles resultatiivseim mängija kolmandat hooaega järjest.

== Koondisekarjäär ==
Kane on mänginud Inglismaa koondises nii U17-, U19-, U20- kui ka U21-vanuserühmas.

[[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa täiskasvanute koondis]]es debüteeris Kane 27. märtsil 2015 mängus [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] vastu, kus lõi ka oma esimese koondisevärava.

2016. aastal esindas Kane Inglismaad [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlustel]], kus langeti kaheksandikfinaalis mängus [[Islandi jalgpallikoondis|Islandi]] vastu.

13. juunil 2017 lõi ta kaks väravat sõpruskohtumises [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]]ga. Inglased kaotasid võõrsil 2:3.

[[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistluste]] esimeses alagrupimängus 18. juunil võitsid inglased Kane'i kahe värava toel [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesiat]] 2:1.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/840308/kapten-kane-i-uleminutite-varav-toi-inglismaale-raske-voidu &quot;Kapten Kane'i üleminutite värav tõi Inglismaale raske võidu&quot;]. sport.err.ee. 18.6.2018. Vaadatud 19.6.2018&lt;/ref&gt; 24. juunil toimunud teises alagrupimängus [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] vastu tegi Kane [[kübaratrikk|kübaratriki]]. Ta sai sellega esimeseks Inglismaa mängijaks pärast [[Ron Flowers]]it ([[1962. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1962]]), kes on maailmameistrivõistluste kahes esimeses mängus värava löönud, lisaks esimeseks Inglismaa mängijaks, kes on alagrupiturniiril löönud neli väravat, ning üheks kolmest Inglismaa mängijast [[Geoff Hurst]]i ([[1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1966]]) ja [[Gary Lineker]]i ([[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986]]) kõrval, kes on maailmameistrivõistlustel teinud kübaratriki.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/841893/harry-kane-tousis-kubaratrikiga-mm-finaalturniiri-parimaks-varavakutiks &quot;Harry Kane tõusis kübaratrikiga MM-finaalturniiri parimaks väravakütiks&quot;]. sport.err.ee. 24.6.2018. Vaadatud 26.6.2018&lt;/ref&gt; Kaheksandikfinaalis lõi ta penaltist värava [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] vastu.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/843842/esmakordselt-penaltiseerias-voidutsenud-inglismaa-joudis-veerandfinaali &quot;Esmakordselt penaltiseerias võidutsenud Inglismaa jõudis veerandfinaali&quot;]. sport.err.ee. 3.7.2018. Vaadatud 8.7.2018&lt;/ref&gt; Inglismaa sai turniiril neljanda koha. Kane'i kuus väravat turniiril teenisid talle aga auhinna [[Golden Boot]] kui maailmameistrivõistluste parimale väravakütile.&lt;ref&gt;[https://news.sky.com/story/harry-kane-set-for-golden-boot-after-world-cup-final-in-moscow-11437608 England captain Harry Kane wins Golden Boot as World Cup ends] Sky News. Archived from the original on 31 January 2021&lt;/ref&gt;

[[2021. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2021. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikmängudes Kane oli esimene inglane, kes lõi värava igas valikvooru mängus, kokku kaksteist väravat. Finaalturniiril lõi ta väravaid sõelmängudes: 1/8 finaalis ühe [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] vastu, veerandfinaalis kaks [[Ukraina jalgpallikoondis|Ukrainale]] ja poolfinaalis võiduvärava [[Taani jalgpallikoondis|Taani]] vastu (2:1). Finaalis kaotati normaalaja järel (1:1) penaltitega [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaaliale]] (2:3), kusjuures Kane oma penalti realiseeris. See oli esimene suurturniir pärast 1966. aastat, kui Inglismaa jõudis finaali.&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/sport/football/51198762 Euro 2020 final: England beaten by Italy on penalties] BBC Sport. Archived from the original on 13 July 2021&lt;/ref&gt;

[[Katar]]is peetud [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] lõi Kane kaks väravat, millega jõudis järele [[Wayne Rooney]]le kuulunud parima väravaküti rekordile, 53 väravat koondise mängudes. Inglismaa jõudis veerandfinaali, kuid langes mängus [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] vastu välja pärast seda, kui Kane eksis oma teise penalti realiseerimisel 1:2 kaotusseisus 84. minutil (esimese lõi sisse 54. minutil).&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/sport/football/61666027 Harry Kane suffers anguish despite equalling Wayne Rooney's all-time England goals record] BBC Sport. 11 December 2022&lt;/ref&gt;

== Saavutused ==
=== Müncheni Bayern ===
*[[Bundesliga]]: [[Bundesliga hooaeg 2024–2025|2024–25]], [[Bundesliga hooaeg 2025–2026|2025–26]]
*[[DFB-Pokal]]: 2025–26
*[[Franz Beckenbauer Supercup]]: 2025

=== Individuaalsed ===
* [[Professional Footballers' Association|PFA]] aasta noormängija: 2014–15
* [[Premier League]]'i hooaja sümboolne koosseis: 2014–15, 2015–16, 2016–17, 2017–18
* [[Premier League'i kuldne saabas]]: [[Premier League'i hooaeg 2015–2016|2015–16]], [[Premier League'i hooaeg 2016–2017|2016–17]], [[Premier League'i hooaeg 2020–2021|2020–21]]
* [[Bundesliga]] suurim väravakütt: [[Bundesliga hooaeg 2023–2024|2023–24]], [[Bundesliga hooaeg 2024–2025|2024–25]], [[Bundesliga hooaeg 2025–2026|2025–26]]
* Bundesliga hooaja parim mängija: 2024–25
* Bundesliga hooaja sümboolne koosseis: 2023–24, 2024–25, 2025–26
*  [[Euroopa Kuldsaabas]]: 2023–2024, 2025–2026

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;zt2S3&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.transfermarkt.com/harry-kane/profil/spieler/132098|pealkiri=Harry Kane|väljaanne=Transfermarkt|vaadatud=1. oktoobril 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UGRbO&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://sport.postimees.ee/4145719/video-inglismaa-sai-prantsusmaa-kaest-piinliku-kaotuse|pealkiri=Inglismaa sai Prantsusmaa käest piinliku kaotuse|väljaanne=Postimees|aeg=13. juuni 2017|vaadatud=1. oktoobril 2017}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
* [http://www.tottenhamhotspur.com/first-team-squad/harry-kane/ Profiil Tottenham Hotspur FC kodulehel]

{{UEFA Euro 2016 Inglismaa koondis}}
{{FIFA World Cup 2018 Inglismaa koondis}}
{{UEFA Euro 2020 Inglismaa koondis}}
{{FIFA World Cup 2022 Inglismaa koondis}}
{{UEFA Euro 2024 Inglismaa koondis}}
{{FIFA World Cup 2026 Inglismaa koondis}}

{{JÄRJESTA:Kane, Harry}}
[[Kategooria:Inglismaa jalgpallurid]]
[[Kategooria:Tottenham Hotspur FC mängijad]]
[[Kategooria:Millwall FC mängijad]]
[[Kategooria:Norwich City FC jalgpallurid]]
[[Kategooria:Leicester City FC mängijad]]
[[Kategooria:Müncheni Bayerni mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:The Championshipi mängijad]]
[[Kategooria:League One'i mängijad]]
[[Kategooria:Bundesliga mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1993]]</text>
      <sha1>c4isqmbe290kaej0m70agkkdusu7ndx</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260737</id>
      <parentid>7260736</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T00:20:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* 2025–2026 */</comment>
      <origin>7260737</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22730" sha1="fu1u3yna3oxfnve3s7wirdzv44r63gz" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=oktoober}}
{{Jalgpallur
| nimi         = Harry Kane
| pilt         = Harry Kane in Russia 2.jpg
| pildi_suurus  = 180px
| pildiallkiri = Kane Inglismaa U19-ga 2012. aastal
| täisnimi     = Harry Edward Kane
| sünniaeg     = {{sünniaeg ja vanus|1993|7|28}}
| sünnilinn    = [[Leytonstone]]
| sünnimaa     = [[Inglismaa]]
| pikkus       = 188 cm
| positsioon   = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]]
| koduklubi    = [[Müncheni Bayern]]
| särginumber  = 9
| aastad1 = 2009–2023| mänge1 = 317| väravaid1 = 213| klubi1 = [[Tottenham Hotspur FC|Tottenham Hotspur]]
| aastad2 = 2011     | mänge2 = 18 | väravaid2 = 5 | klubi2 = → [[Leyton Orient FC|Leyton Orient]] (laenul)
| aastad3 = 2012     | mänge3 = 22 | väravaid3 = 7 | klubi3 = → [[Millwall FC|Millwall]] (laenul)
| aastad4 = 2012–2013| mänge4 = 3  | väravaid4 = 0 | klubi4 = → [[Norwich City FC|Norwich City]] (laenul)
| aastad5 = 2013     | mänge5 = 13 | väravaid5 = 2 | klubi5 = → [[Leicester City FC|Leicester City]] (laenul)
| aastad6 = 2023–    | mänge6 = 94 | väravaid6 = 98 | klubi6 = [[Müncheni Bayern]]
| koondiseaastad1 = 2010     | koondisemänge1 = 6 | koondiseväravaid1 = 2 | koondis1 = Inglismaa U17
| koondiseaastad2 = 2010–2012| koondisemänge2 = 14| koondiseväravaid2 = 6 | koondis2 = Inglismaa U19
| koondiseaastad3 = 2013     | koondisemänge3 = 3 | koondiseväravaid3 = 1 | koondis3 = Inglismaa U20
| koondiseaastad4 = 2013–2015| koondisemänge4 = 14| koondiseväravaid4 = 8 | koondis4 = Inglismaa U21
| koondiseaastad5 = 2015–    | koondisemänge5 = 118| koondiseväravaid5 = 84| koondis5 = [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]]
| klubi_seisuga = 16. mai 2026
| koondis_seisuga = 16. mai 2026
}}
'''Harry Edward Kane''' (sündinud [[28. juuli]]l [[1993]] [[Leytonstone]]'is) on [[Inglismaa]] jalgpallur, kes mängib [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]]na [[Bundesliga|Saksa kõrgliiga]] klubis [[Müncheni Bayern]] ja [[Inglismaa jalgpallikoondis]]es.&lt;ref name=&quot;zt2S3&quot; /&gt; [[Ballon d'Or]]i võitja (2026). 

Kane on võitnud hooaegadel 2015/2016, 2016/2017 ja 2020/2021 [[Premier League'i kuldne saabas|Premier League'i Kuldsaapa]], olnud [[Bundesliga]] parim mängija 2024/2025 ning võitnud [[Euroopa Kuldsaabas|Euroopa Kuldsaapa]] hooaegadel 2023/2024 ja 2025/2026.

== Klubikarjäär ==
=== 2011–2015 ===
Kane debüteeris [[Tottenham Hotspur FC|Tottenham]]i meeskonnas 25. augustil 2011, kui mängiti [[UEFA Euroopa Liiga]] raames Šotimaa klubiga [[Heart of Midlothian FC|Heart of Midlothian]].

Hooajal 2010–11 mängis ta laenulepinguga [[Leyton Orient FC|Leyton Orient]]is, 2011–12 laenul [[Millwall FC|Millwall]]is ja 2012–13 esimese poole hooajast laenul [[Norwich City FC|Norwich City]]s ning teise poole [[Leicester City FC|Leicester City]]s.

Alates 2014–15 hooajast mängis Kane Tottenhami põhirivistuses. Ta valiti 2015. aasta jaanuaris ja veebruaris [[Premier League]]'i kuu parimaks mängijaks. Löönud kõikide sarjade peale 31 väravat, millest 21 olid liigas, nimetati Kane [[Professional Footballers' Association|PFA]] aasta noormängijaks.
=== 2016–2018 ===
Hooajal 2015–16 lõi Kane liigas 25 väravat ning võitis esimese [[Premier League'i kuldne saabas|Premier League'i Kuldsaapa]]. 2016. aasta märtsis nimetati ta taas Inglismaa kõrgliiga kuu parimaks mängijaks. Juba järgmisel hooajal võitis ta teise Kuldsaapa, kui lõi Premier League'is 29 ja kõikide sarjade peale 35 väravat.&lt;ref&gt;[https://www.independent.co.uk/sport/football/premier-league/harry-kane-premier-league-golden-boot-tottenham-hotspur-a7747771.html Tottenham striker Harry Kane wins the Premier League's Golden Boot for the second season in a row] The Independent. London&lt;/ref&gt;

9. septembril 2017 lõi Kane mängus [[Everton FC|Everton]]i vastu oma 100. värava klubi Tottenham Hotspur FC meeskonnas kõigi võistlusmängude arvestuses.&lt;ref&gt;[https://www.fourfourtwo.com/news/kane-reaches-100-spurs-goals-12-games-fewer-henry-arsenal Kane reaches 100 Spurs goals – in 12 games fewer than Henry for Arsenal] FourFourTwo. 9 September 2017&lt;/ref&gt; 13. septembril 2017 lõi ta kaks väravat [[UEFA Meistrite Liiga]] kohtumises [[Dortmundi Borussia]]ga, aidates oma koduklubi 3:1 võiduni [[Wembley staadion]]il.

Jaanuaris 2018 lõi ta kaks väravat 4:0 koduvõidumängus [[Everton FC|Evertoni]] vastu ning temast sai meeskonna ajaloo parim väravakütt Premier League'is, ületades [[Teddy Sheringham]]i senise rekordi 97 väravat.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/football/2018/jan/13/tottenham-everton-premier-league-report-harry-kane Tottenham outclass uninspired Everton as Harry Kane reaches new milestone] The Observer. London.&lt;/ref&gt; 4. veebruaril lõi Kane lisaajal penalti, viigistades [[FC Liverpool]]iga seisuks 2:2, mis oli tema 100. Premier League'i värav. Ta saavutas sajanda liigavärava rekordi 141 mänguga, jäädes alla vaid [[Alan Shearer]]ile, kellel kulus selleks 124 mängu.&lt;ref&gt;[https://www.standard.co.uk/sport/football/tottenham-star-harry-kane-to-wear-special-boots-against-arsenal-to-mark-100-premier-league-goals-a3763286.html . &quot;Tottenham star Harry Kane to wear special boots against Arsenal to mark 100 Premier League goals] Evening Standard. London.&lt;/ref&gt; 8. juunil sõlmis Kane uue lepingu, mis hoidis teda klubis kuni 2024. aastani.

=== 2019–2020 ===
1. jaanuaril 2019 lõi ta avavärava [[Cardiff City FC|Cardiff City]] vastu ning selle väravaga sai temast esimene mängija, kes oli löönud värava iga Premier League'i meeskonna vastu, kellega ta on kohtunud.&lt;ref&gt;[https://www.standard.co.uk/sport/football/tottenham/harry-kane-premier-league-goal-record-28-times-the-tottenham-striker-has-hit-the-net-a4028761.html Harry Kane's Premier League goal record: The Tottenham star's best strikes from remarkable 28 team tally]  Evening Standard. London.&lt;/ref&gt;

Kane lõi märtsis 2019 [[Meistrite Liiga]] 1/8-finaali võõrsilmängus Dortmundi Borussia vastu ainsa värava, kindlustades klubi 4:0 võidu kahe mängu kokkuvõttes ja edasipääsu Meistrite Liiga veerandfinaali. See värav tegi temast ka klubi parima väravaküti Euroopa sarjades 24 löödud väravaga.&lt;ref&gt;[https://www.independent.co.uk/sport/football/european/dortmund-vs-tottenham-result-harry-kane-goal-watch-video-highlights-replay-five-things-learned-champions-league-draw-a8809311.htmlDortmund vs Tottenham result: Five things we learned as Harry Kane goal send Spurs to quarter-finals] he Independent. Archived from the original on 9 May 2022&lt;/ref&gt; Seejärel jäi ta vigastuse tõttu hooaja lõpumängudest eemale.

1. jaanuaril 2020 sai Kane 0:1 kaotusmängus [[Southampton FC|Southamptonile]] reielihase vigastuse, mis vajas nõudis operatsiooni ning jättis ta jättis ta mitmeks kuuks mängudest eemale. Septembris 2020 hooajal saavutas Tottenham kaotusseisust võidu 5:2 Southamptoni üle, kus Kane lõi ise värava ja andis neli väravasöötu [[Son Heung-min]]ile. See oli esimene kord Premier League'i ajaloos, kui mängija on andnud ühele ja samale meeskonnakaaslasele ühes mängus neli resultatiivset söötu. Kane'ist sai kõigest kuues mängija Premier League'i ajaloos, kes on ühes mängus andnud neli väravat resultatiivset söötu, ja esimene Inglismaa mängija, kes seda on teinud.&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/sport/football/54135440 Southampton 2–5 Tottenham Hotspur] BBC Sport. Archived from the original on 20 September 2020&lt;/ref&gt;

Kane lõi enda 200. värava oma 300. mängus Tottenham meeskonnas 3:1 võidumängus [[Razgradi Ludogorets|Razgradi Ludogoretsi]] vastu [[UEFA Euroopa Liiga]] alagrupiturniiril. Detsembris 2020 lõi Kane värava Tottenhami 2:0 võidumängus rivaali [[Arsenal FC|Arsenali]] üle (nn Põhja-Londoni derby mäng). See oli ka Kane'i 100. koduväljaku värav Tottenhami meeskonna kõigis võistlusmängudes ning tema 250. karjäärivärav klubi ja koondise mängude arvestuses kokku.&lt;ref&gt;Tottenham 2–0 Arsenal: Kane and Son seal north London bragging rights to send Spurs top&quot;. Sports Max. 6 December 2020&lt;/ref&gt;

=== 2021–2022 ===
23. mail 2021 lõi ta värava 4:2 võidumängus [[Leicester City FC|Leicester City]] üle, mis oli tema hooaja 23. värav ning tõi talle kolmanda Premier League'i Kuldsaapa. Ta võitis ka Premier League'i hooaja parima mängujuhi auhinna hooaja jooksul antud suurima söötude arvu eest, ning temast sai esimene mängija, kes on samal hooajal võitnud nii Kuldse Saapa kui ka mängujuhi auhinna (mängujuhtide auhind võeti kasutusele 2018. aastal).&lt;ref&gt;[https://www.premierleague.com/en/news/2154211 Kane wins double with 2020/21 Golden Boot and Playmaker awards] Premier League. 23 May 2021&lt;/ref&gt;

Hooajale 2021/2022 eelnes klubi vaidlus Kane'iga, kes soovis Tottenhamist lahkuda ja siirduda [[Manchester City FC]]-sse. Manchester City 127 miljoni naelsterlingi suurune pakkumine lükati tagasi. 

26. augustil tegi Kane hooaja esimese mängu [[UEFA Konverentsiliiga]]s Portugali klubi [[F.C. Paços de Ferreira|Paços de Ferreira]] vastu. Ta lõi 3:0 võidumängus kaks väravat, kindlustades meeskonna edasipääsu alagrupiturniirile. 30. septembril, alagrupiturniiri teises mängus, tegi ta Sloveenia klubi [[NŠ Mura|Mura]] vastu 20 minutiga kübaratriki, tulles vahetusest platsile ja aidates võita tulemusega 5:1. See oli tema esimene [[kübaratrikk]] UEFA Konverentsiliigas ja tegi Kane'ist esimese mängija, kes teinud kübaratriki kõigi kolme suure UEFA klubiturniiri mängus (UEFA Meistrite liiga, UEFA Euroopa Liiga ja UEFA Konverentsiliiga). 

16. märtsil 2022 lõi Kane värava 2:0 võidumängus [[Brighton &amp; Hove Albion FC|Brightoni]] vastu, viies oma Premier League'i võõrsil löödud väravate arvu 95-ni, ületades [[Wayne Rooney]] rekordi enim võõral väljakul löödud väravate osas.&lt;ref&gt;[https://www.sportingnews.com/us/soccer/news/harry-kane-most-premier-league-away-goals-who-has-history-new-english-record/ny9qarzot78wo6i7mwosuqfg Who has the most away goals in Premier League history? Harry Kane sets new English top flight record
] Sporting News. 17 March 2022&lt;/ref&gt; Sügisel 2022 sai Kane enda nimele rekordi ühe Premier League'i klubi meeskonnas löödud väravate arvus. Ta lõi [[Wolverhampton Wanderers FC|Wolverhampton Wanderersi]] vastu mängu ainsa värava, millega sai temast esimene mängija, kes on löönud Premier League'is ühe klubi mängudes 185 väravat (varasem rekord 184 oli [[Sergio Agüero]] nimel).

=== 2023–2024 ===
11. märtsil 2023 lõi Kane oma 269. ja 270. värava Premier League'is, lüües kaks väravat 3:1 võidumängus [[Nottingham Forest FC|Nottingham Foresti]] vastu, mis oli Tottehami klubi rekordiks. 2022/2023 hooaja lõpetas ta [[Erling Haaland]]i järel teisel kohal, kui lõi 30 väravat, kuid sai esimeseks mängijaks, kes lõi kahel eraldi 38 mängust koosneval Premier League'i hooajal 30 väravat.&lt;ref&gt;[https://theanalyst.com/articles/how-harry-kane-keeps-getting-better-in-a-tottenham-team-that-is-getting-worse How Harry Kane Keeps Getting Better in a Tottenham Team That is Getting Worse] Opta Analyst. 28 May 2023.&lt;/ref&gt;

2023. aasta suvel, kui tema leping Tottenhamiga kehtis veel üks aasta, tegi [[Müncheni Bayern]] klubile mitu pakkumist Kane'i kohta. 10. augustil teatati, et Bayern ja Tottenham olid Kane'i osas põhimõtteliselt kokkuleppele jõudnud tehingus, mille väärtus oli üle 100 miljoni euro (86,4 miljonit naela).&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/sport/football/66412269 Harry Kane transfer news: Bayern Munich agree deal in principle with Tottenham for striker] BBC Sport&lt;/ref&gt; 23. septembril tegi Kane oma esimese kübaratriki Bayerni meeskonnas ja andis kaks resultatiivset söötu 7:0 võidumängus [[VfL Bochum]]i vastu, viies oma liigaväravate arvu seitsmeni ja püstitades uue klubirekordi mängija löödud väravate arvu poolest oma esimeses viies [[Bundesliga]] mängus.

Kolme löödud väravaga 4. novembril 2023 Dortmundi Borussia (4:0) vastu oli Kane'il pärast kümmet Bundesliga mängu 20 punkti (15 väravat, viis resultatiivset söötu). Alates söötude lugemise algusest hooajal 1988/89 polnud ükski mängija oma esimeses kümnes mängus kogunud nii palju punkte. Kakskümmend punkti oma kümne esimese mängu järel oli samuti uus Bundesliga rekord. Ka viisteist väravat kümne Bundesliga mängu järel oli uus rekord.&lt;ref&gt;[https://www.kicker.de/kane-stellt-vier-bundesliga-rekorde-auf-einmal-auf-977533/artikel Kane stellt vier Bundesliga-Rekorde auf einmal auf] kicker (in German). 5 November 2023.&lt;/ref&gt; Oma 18. liigaväravaga võidumängus [[FC Köln]]i üle 24. novembril sai temast Bundesliga ajaloo parim inglane ühe hooaja mängudes, edestades [[Kevin Keegan]]it ja [[Jadon Sancho]]t.

9. märtsil 2024 tegi Kane oma neljanda kübaratriki põhihooajal, alistades [[Mainz 05]]. See esitus tegi temast esimese debüütmängija liigas, kes oli löönud kaheksas eri mängus vähemalt kaks väravat. Märtsis suurenes tema löödud väravate arv 31-ni, millega ta purustas [[Uwe Seeler]]i rekordi, kes oli Bundesliga debüüthooajal löönud 30 väravat. Tema 36 väravat hooaja lõpuks tegid ta [[Euroopa Kuldsaabas|Euroopa Kuldsaapa]] võitjaks, saades sellega teiseks Inglismaa mängijaks pärast [[Kevin Phillips]]it. 

22. novembril tegi Kane [[FC Augsburg]]i vastu kübaratriki, saades Bundesligas 43 mänguga kiireimaks mängijaks, kes jõudis 50 väravani (ületades [[Erling Haaland]]i rekordi 50 väravat 50 mängus).&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/sport/football/live/c1dp920e5lrt Bayern Munich 3-0 Augsburg: Harry Kane quickest player to 50 Bundesliga goals after hat-trick] BBC Sport.&lt;/ref&gt; Tema järgmiseks Bundesliga rekordiks oli 55 väravat 50 mängus pärast seda, kui ta lõi kaks väravat [[Holstein Kiel]]i vastu 4:3 võidumängus.  

=== 2025–2026 ===
11. mail 2025 tähistas Kane Bayerniga  Bundesliga tiitlivõitu. Kane lõpetas teist hooaega järjest parima väravakütina ja nimetati Bundesliga hooaja parimaks mängijaks. 16. augustil 2025 võitis ta Saksamaal teise tiitli, lüües värava [[Franz Beckenbaueri superkarikas|Franz Beckenbaueri superkarika]] finaalis 2 :1 võidumängus [[VfB Stuttgart]]i üle. 

2025/2026 hooaja UEFA Meistrite Liiga mängus lõi Kane [[Chelsea FC|Chelsea]] vastu kaks väravat, aidates mängu 3:1 võita ning sai Meistrite Liigas enim väravaid ja resultatiivseid sööte andnud inglaseks ([[David Beckham]]i edestades) ning alles kolmandaks mängijaks (pärast [[Cristiano Ronaldo]]t ja [[Neymar]]i), kes on Meistrite Liigas kahe eri klubi meeskondades löönud 20 või enam väravat.&lt;ref&gt;[https://worldsoccertalk.com/news/harry-kane-rewrites-uefa-champions-league-history-with-new-record-cristiano-ronaldo-and-neymar-welcome-bayern-star-to-elite-list/ Harry Kane rewrites UEFA Champions League history with new record: Cristiano Ronaldo and Neymar welcome Bayern star to elite list] World Soccer Talk.&lt;/ref&gt; 

26. septembril 2025 lõi Kane kaks väravat 4:0 võidumängus [[Bremeni Werder]]i üle ning temast sai 21. sajandil jalgpallur, kes jõudis kiireima 100 väravani ükskõik millise Euroopa viie parima liiga klubi eest, olles seda teinud 104 mängus, ületades Cristiano Ronaldo ja Erling Haalandi eelmise rekordi (105 mängu). Kane'ist sai ka esimene mängija Bundesliga ajaloos, kes realiseeris oma 18 esimest penaltit. Ta oli löönud ka värava kõigi 20 meeskonna vastu, kellega ta Bundesligas on kohtunud.&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/sport/football/live/cn955rz8wy8t Bayern Munich 4 : 0 Werder Bremen]&lt;/ref&gt; 6. detsembril 2025 tegi ta oma kümnenda Bundesliga kübaratriki 5:0 võidumängus Stuttgarti vastu, püstitades rekordi kõigest 76 mängu järel. 21. detsembril saavutas ta Bundesligas 100 punkti tähise (81 väravat ja 19 resultatiivset söötu), lüües lisaminutil värava 4:0 võidumängus [[1. FC Heidenheim|Heidenheimi]] üle, tehes seda 78 mängu jooksul ja ületades [[Roy Makaay]] eelmise rekordi (113 mängu). 

14. veebruaril 2026 lõi Kane kaks väravat 3:0 võidumängus Bremeni üle, saavutades seeläbi oma karjääri 500. värava 743 mängus, millest 100 oli löödud penaltist. 19. aprillil lõi ta värava 4:2 võidumängus Stuttgarti üle, kindlustades klubile 35. ja endale teise Bundesliga meistri tiitli. Ta lõi kokku 36 väravat, olles resultatiivseim mängija kolmandat hooaega järjest.

== Koondisekarjäär ==
Kane on mänginud Inglismaa koondises nii U17-, U19-, U20- kui ka U21-vanuserühmas.

[[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa täiskasvanute koondis]]es debüteeris Kane 27. märtsil 2015 mängus [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] vastu, kus lõi ka oma esimese koondisevärava.

2016. aastal esindas Kane Inglismaad [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlustel]], kus langeti kaheksandikfinaalis mängus [[Islandi jalgpallikoondis|Islandi]] vastu.

13. juunil 2017 lõi ta kaks väravat sõpruskohtumises [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]]ga. Inglased kaotasid võõrsil 2:3.

[[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistluste]] esimeses alagrupimängus 18. juunil võitsid inglased Kane'i kahe värava toel [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesiat]] 2:1.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/840308/kapten-kane-i-uleminutite-varav-toi-inglismaale-raske-voidu &quot;Kapten Kane'i üleminutite värav tõi Inglismaale raske võidu&quot;]. sport.err.ee. 18.6.2018. Vaadatud 19.6.2018&lt;/ref&gt; 24. juunil toimunud teises alagrupimängus [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] vastu tegi Kane [[kübaratrikk|kübaratriki]]. Ta sai sellega esimeseks Inglismaa mängijaks pärast [[Ron Flowers]]it ([[1962. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1962]]), kes on maailmameistrivõistluste kahes esimeses mängus värava löönud, lisaks esimeseks Inglismaa mängijaks, kes on alagrupiturniiril löönud neli väravat, ning üheks kolmest Inglismaa mängijast [[Geoff Hurst]]i ([[1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1966]]) ja [[Gary Lineker]]i ([[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986]]) kõrval, kes on maailmameistrivõistlustel teinud kübaratriki.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/841893/harry-kane-tousis-kubaratrikiga-mm-finaalturniiri-parimaks-varavakutiks &quot;Harry Kane tõusis kübaratrikiga MM-finaalturniiri parimaks väravakütiks&quot;]. sport.err.ee. 24.6.2018. Vaadatud 26.6.2018&lt;/ref&gt; Kaheksandikfinaalis lõi ta penaltist värava [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] vastu.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/843842/esmakordselt-penaltiseerias-voidutsenud-inglismaa-joudis-veerandfinaali &quot;Esmakordselt penaltiseerias võidutsenud Inglismaa jõudis veerandfinaali&quot;]. sport.err.ee. 3.7.2018. Vaadatud 8.7.2018&lt;/ref&gt; Inglismaa sai turniiril neljanda koha. Kane'i kuus väravat turniiril teenisid talle aga auhinna [[Golden Boot]] kui maailmameistrivõistluste parimale väravakütile.&lt;ref&gt;[https://news.sky.com/story/harry-kane-set-for-golden-boot-after-world-cup-final-in-moscow-11437608 England captain Harry Kane wins Golden Boot as World Cup ends] Sky News. Archived from the original on 31 January 2021&lt;/ref&gt;

[[2021. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2021. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikmängudes Kane oli esimene inglane, kes lõi värava igas valikvooru mängus, kokku kaksteist väravat. Finaalturniiril lõi ta väravaid sõelmängudes: 1/8 finaalis ühe [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] vastu, veerandfinaalis kaks [[Ukraina jalgpallikoondis|Ukrainale]] ja poolfinaalis võiduvärava [[Taani jalgpallikoondis|Taani]] vastu (2:1). Finaalis kaotati normaalaja järel (1:1) penaltitega [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaaliale]] (2:3), kusjuures Kane oma penalti realiseeris. See oli esimene suurturniir pärast 1966. aastat, kui Inglismaa jõudis finaali.&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/sport/football/51198762 Euro 2020 final: England beaten by Italy on penalties] BBC Sport. Archived from the original on 13 July 2021&lt;/ref&gt;

[[Katar]]is peetud [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] lõi Kane kaks väravat, millega jõudis järele [[Wayne Rooney]]le kuulunud parima väravaküti rekordile, 53 väravat koondise mängudes. Inglismaa jõudis veerandfinaali, kuid langes mängus [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] vastu välja pärast seda, kui Kane eksis oma teise penalti realiseerimisel 1:2 kaotusseisus 84. minutil (esimese lõi sisse 54. minutil).&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/sport/football/61666027 Harry Kane suffers anguish despite equalling Wayne Rooney's all-time England goals record] BBC Sport. 11 December 2022&lt;/ref&gt;

== Saavutused ==
=== Müncheni Bayern ===
*[[Bundesliga]]: [[Bundesliga hooaeg 2024–2025|2024–25]], [[Bundesliga hooaeg 2025–2026|2025–26]]
*[[DFB-Pokal]]: 2025–26
*[[Franz Beckenbauer Supercup]]: 2025

=== Individuaalsed ===
* [[Professional Footballers' Association|PFA]] aasta noormängija: 2014–15
* [[Premier League]]'i hooaja sümboolne koosseis: 2014–15, 2015–16, 2016–17, 2017–18
* [[Premier League'i kuldne saabas]]: [[Premier League'i hooaeg 2015–2016|2015–16]], [[Premier League'i hooaeg 2016–2017|2016–17]], [[Premier League'i hooaeg 2020–2021|2020–21]]
* [[Bundesliga]] suurim väravakütt: [[Bundesliga hooaeg 2023–2024|2023–24]], [[Bundesliga hooaeg 2024–2025|2024–25]], [[Bundesliga hooaeg 2025–2026|2025–26]]
* Bundesliga hooaja parim mängija: 2024–25
* Bundesliga hooaja sümboolne koosseis: 2023–24, 2024–25, 2025–26
*  [[Euroopa Kuldsaabas]]: 2023–2024, 2025–2026

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;zt2S3&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.transfermarkt.com/harry-kane/profil/spieler/132098|pealkiri=Harry Kane|väljaanne=Transfermarkt|vaadatud=1. oktoobril 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UGRbO&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://sport.postimees.ee/4145719/video-inglismaa-sai-prantsusmaa-kaest-piinliku-kaotuse|pealkiri=Inglismaa sai Prantsusmaa käest piinliku kaotuse|väljaanne=Postimees|aeg=13. juuni 2017|vaadatud=1. oktoobril 2017}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
* [http://www.tottenhamhotspur.com/first-team-squad/harry-kane/ Profiil Tottenham Hotspur FC kodulehel]

{{UEFA Euro 2016 Inglismaa koondis}}
{{FIFA World Cup 2018 Inglismaa koondis}}
{{UEFA Euro 2020 Inglismaa koondis}}
{{FIFA World Cup 2022 Inglismaa koondis}}
{{UEFA Euro 2024 Inglismaa koondis}}
{{FIFA World Cup 2026 Inglismaa koondis}}

{{JÄRJESTA:Kane, Harry}}
[[Kategooria:Inglismaa jalgpallurid]]
[[Kategooria:Tottenham Hotspur FC mängijad]]
[[Kategooria:Millwall FC mängijad]]
[[Kategooria:Norwich City FC jalgpallurid]]
[[Kategooria:Leicester City FC mängijad]]
[[Kategooria:Müncheni Bayerni mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:The Championshipi mängijad]]
[[Kategooria:League One'i mängijad]]
[[Kategooria:Bundesliga mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1993]]</text>
      <sha1>fu1u3yna3oxfnve3s7wirdzv44r63gz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lechts</title>
    <ns>0</ns>
    <id>485166</id>
    <revision>
      <id>7260426</id>
      <parentid>7251568</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T14:53:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7260426</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4847" sha1="azg7hck04vswxhe57p8wv3ubb3n6fe4" xml:space="preserve">[[File:Vapipaneel 3.pdf|pisi|200px|[[Taani kuninga vasallid Eestimaal|Taani kuninga Harju-Viru vasallisuguvõsade vapid]]. Lechtes jt.]]
'''Lechts''' oli [[Eestimaa]] [[vasall]]isuguvõsa. Rüütlid said perekonnanime [[Ambla kihelkond|Ambla kihelkonnas]] asuva [[Lehtse]] küla järgi.&lt;ref name=&quot;Eesti mõisnike vapid, 2006&quot;&gt;[[Tiit Saare]]. Eesti mõisnike vapid. Tallinn: [[Argo (kirjastus)|Argo]], 2006. Lk 37&lt;/ref&gt;

== Suguvõsa liikmeid ==
* 1306 on mainitud kahte [[Järvamaa]] [[rüütel|rüütlit]], kes võisid olla eestlased{{lisa viide}}: Berthold von Lechtest&lt;ref&gt;[[Mihkel Mäesalu]]. Taani kuninga asehaldur Konrad Preen ja Jüriöö ülestõus. ''[[Tuna]]'', 2021, nr 2, lk 11&lt;/ref&gt;, hilisem mõjukas Taani kuninga vasall ja üks Taani kuninga Põhja-Eesti nõunikest, (1339) [[Taani kuninga asehaldur|Taani kuninga]] viitse-asehaldur&lt;ref&gt;[[Mihkel_Mäesalu]] ja [[Stefan_Pajung]], [https://web.archive.org/web/20240130202806/https://blogi.linnamuuseum.ee/carlsbergi-stipendiaadid-8/ Kas Eesti oli esimene Taani kuningriigi piirkond, kus Valdemar IV suutis oma võimu kehtestada?], Carlsbergi stipendiaadid 8, blogi.linnamuuseum.ee (vaadatud 29.01.2024)&lt;/ref&gt;/[[Toompea Väike linnus|Toompea linnus]]epealiku asemik&lt;ref&gt;[[Tiina Kala]], [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/01/Kala_Veret88_TUNA2014_3.pdf Veretöö ja lepitus 14. sajandi Liivimaal], Tuna 3/2014, lk 10&lt;/ref&gt; Tallinnas ja Henricus von Lechtest. 
*1345. aastal rüütel, Henrik von Lechtes&lt;ref&gt;DANMARKS RIGES BREVE. UDGIVET AF DET DANSKE SPROG- OG LITTERATURSELSKAB: 3. række 2. bind: 1344-1347. UNDER LEDELSE AF FRANZ BLATT, KØBENHAVN 1959, [https://slaegtsbibliotek.dk/928600.pdf Henrik v. Lechtes, ridder], lk 138, 178&lt;/ref&gt;/Hinricus de Lechtes, 1343. aastal [[Eestimaa müümine Saksa ordule|Eestimaa Saksa ordule müümise]] tunnistaja&lt;ref&gt;[[Moritz_Brandis]], Chronik oder älteste Liefländische Geschichte... [[Monumenta_Livoniae_Antiquae]]: Sammlung von Chroniken, Berichten, Urkunden und anderen schriftlichen Denkmalen und Aufsätzen, welche zur Erläuterung der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland's dienen: [https://web.archive.org/web/20251211004827/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/8e7f766f-2049-40f9-a773-819ddccf0530/content Drittter Band] (1843), s. 38&lt;/ref&gt;
*1346. aastast on andmeid Tidericus Lechtest, [[Tallinna raehärra]]st ja [[kanoonik]]ust&lt;ref&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=5870&amp;_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDA2tlIpTE3P0gURRcoYSUMgEKJJfVAJiGhpbKaUklpTmxqdkFhfkJFZC5QsS01NBTCMrJUMDJevaWgADbRv5 Tidericus Lechtes, Tallinna raehärra ja kanooniku pitser], Pitserid,  Rahvusarhiiv&lt;/ref&gt;
*1412. aastast on andmeid [[rüütel]], Johan Lechtsist&lt;ref&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=5869&amp;_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDA2tlIpTE3P0gURRcoYSUMgEKJJfVAJiGhpbKaUklpTmxqdkFhfkJFZC5QsS01NBTCMrJUNTJevaWgADhhv%252B Tidericus Lechtes, Lechts, Johan; rüütli pitser], Pitserid,  Rahvusarhiiv&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[[Liivi Aarma]]. [https://dea.digar.ee/article/raplamaasonumid/2018/01/04/9.1  Küla ajaloo uurimisest Taani hindamisraamatust Rootsi aja lõpuni 11. Juuru, Maidla, Atla, Mahtra, Järlepa, Umbru, Kädva, Ingliste, Hõreda, Pae], Raplamaa Sõnumid, nr. 1, 4 jaanuar 201&lt;/ref&gt;, kelle pärandist päärati [[Tartu piiskop]]i [[1441]]–[[1459]] [[Bartholomäus Savijerwe]] isale  väikeaadlik Hermann Savijervele,  [[Harjumaa]]l asuvad ''Aickytze'' ja ''Roep''i külad (praeguse [[Ohulepa]] alal).&lt;ref&gt;''[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/dac7ebe4-da49-4017-9821-096fdcc51e97/content Est- und livländische Brieflade. Th. 1, Dänische und Ordenszeit. Bd. 1: eine Sammlung von Urkunden zur Adels- und Gütergeschichte Est- und Livlands in Uebersetzungen und Auszügen]'', Herausgegeben [[Friedrich Georg von Bunge]], [[Robert von Toll]]. Reval 1856. Lk 82.&lt;/ref&gt;
* Johan von Lechtes, Liivimaa ordu Virumaa vasall 1435. aastal Valgas [[Liivimaa konföderatsioon|konföderatsioon]]i sõlmimisel&lt;ref&gt;[[Priit Raudkivi (ajaloolane)|Priit Raudkivi]], [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1986-3-277-286_20240419153018.pdf?v=a57b8491d1d8 Läänimeeste esindus Liivimaa maapäeval 15. sajandi esimesel poolel],  Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 35,  1986 nr 35, nr 3, lk. 283&lt;/ref&gt; 
* [[Hans von Lechtes]], [[Kostivere mõis]]nik, kellele [[1467]]. aastal [[Liivimaa ordu maameister|Liivimaa ordumeister]] [[Johann von Mengede]]  [[lään]]istas  mõisa&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17156 Lehtse mõis (Ambla khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is&lt;/ref&gt;, kelle järgi on [[Lehtse mõis]] ka nime saanud.

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Suguvõsad]]
[[Kategooria:Järvamaa]]
[[Kategooria:Taani kuninga vasallisuguvõsad]]
[[Kategooria:Liivi ordu vasallisuguvõsad]]</text>
      <sha1>azg7hck04vswxhe57p8wv3ubb3n6fe4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Andmepäringud/Eestis sündinud isikud, kellest pole artiklit</title>
    <ns>4</ns>
    <id>486727</id>
    <revision>
      <id>7260700</id>
      <parentid>7258008</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T22:24:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ListeriaBot</username>
        <id>85458</id>
      </contributor>
      <comment>Wikidata list updated [V2]</comment>
      <origin>7260700</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="167523" sha1="n5ddtd7shpzt7ckyjkcyuk3b2fwcmd9" xml:space="preserve">{{Wikidata loend
|sparql=SELECT ?item WHERE {
  
  { ?item wdt:P19 wd:Q191. }
  UNION
  {
    ?item wdt:P19 ?pob.
    ?pob wdt:P131* wd:Q191.
  }
  OPTIONAL {
    ?sitelink schema:about ?item.
    ?sitelink schema:inLanguage &quot;et&quot;.
  }
  ?item wdt:P31 wd:Q5.
  FILTER(!BOUND(?sitelink))
}
LIMIT 1000
|sort=label
|columns=number:#,label:artikkel,description:kirjeldus,p569,p570,p18,p19,item:wikidata
|thumb=120
|links=red
}}
{| class='wikitable sortable'
! #
! artikkel
! kirjeldus
! sünnikuupäev
! surmakuupäev
! pilt
! sünnikoht
! wikidata
|-
| style='text-align:right'| 1
| [[Aadu Mardi]]
| 
| data-sort-value=&quot;1916&quot; | 1916-06-06
| data-sort-value=&quot;1993&quot; | 1993-02-27
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q133866062|Q133866062]]
|-
| style='text-align:right'| 2
| [[Aapo Sääsk]]
| 
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-03-22
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q6201406|Q6201406]]
|-
| style='text-align:right'| 3
| [[Aare Saar]]
| eesti sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-08-15
| data-sort-value=&quot;2014&quot; | 2014-09-08
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124313858|Q124313858]]
|-
| style='text-align:right'| 4
| [[Aarne Lepik]]
| eesti spordipedagoog ja treener
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-10-18
| data-sort-value=&quot;2011&quot; | 2011-11-14
| 
| [[Tarvastu]]
| [[:d:Q124339314|Q124339314]]
|-
| style='text-align:right'| 5
| [[Adam von Moeller (Möller)]]
| 
| data-sort-value=&quot;1772&quot; | 1772-07-12
| data-sort-value=&quot;1813&quot; | 1813-03-03
| 
| [[Võru maakond]]
| [[:d:Q117021918|Q117021918]]
|-
| style='text-align:right'| 6
| [[Adelina Beljajeva]]
| Eesti iluvõimleja
| data-sort-value=&quot;2003&quot; | 2003-08-17
| 
| [[Fail:2018-10-10 Victory ceremony (Gymnastics mixed multi-discipline team) at 2018 Summer Youth Olympics by Sandro Halank–115 (cropped).jpg|center|120px]]
| [[Eesti]]
| [[:d:Q99233299|Q99233299]]
|-
| style='text-align:right'| 7
| [[Adolf Hasselblatt]]
| 
| data-sort-value=&quot;1823&quot; | 1823-06-19
| data-sort-value=&quot;1896&quot; | 1896-08-19
| 
| [[Ridala vald]]
| [[:d:Q42299956|Q42299956]]
|-
| style='text-align:right'| 8
| [[Adolf Jastrzębski]]
| 
| data-sort-value=&quot;1866&quot; | 1866-05-11
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-07-22
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q9141040|Q9141040]]
|-
| style='text-align:right'| 9
| [[Adolf Klein]]
| 
| data-sort-value=&quot;1860&quot; | 1860
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q127423940|Q127423940]]
|-
| style='text-align:right'| 10
| [[Agathus Gottlieb Schmidt]]
| 
| data-sort-value=&quot;1776&quot; | 1776&lt;br/&gt;1778-05-01
| data-sort-value=&quot;1828&quot; | 1828
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q132413395|Q132413395]]
|-
| style='text-align:right'| 11
| [[Agnes Dresen]]
| 
| data-sort-value=&quot;1900&quot; | 1900-01-08
| No/unknown value
| 
| [[Kolga]]
| [[:d:Q105638531|Q105638531]]
|-
| style='text-align:right'| 12
| [[Agu Kohari]]
| 
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-09-30
| 
| 
| [[Hiiu maakond]]
| [[:d:Q134998604|Q134998604]]
|-
| style='text-align:right'| 13
| [[Aidi Anvelt]]
| eesti maadleja
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-04-20
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124296509|Q124296509]]
|-
| style='text-align:right'| 14
| [[Aili Engelberg]]
| Eesti näitleja
| data-sort-value=&quot;1897&quot; | 1897-04-27
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-02-02
| 
| [[Harju maakond]]
| [[:d:Q125350187|Q125350187]]
|-
| style='text-align:right'| 15
| [[Aili Lilleorg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-03-16
| 
| 
| [[Väike-Maarja]]
| [[:d:Q134705391|Q134705391]]
|-
| style='text-align:right'| 16
| [[Aime Lust]]
| Eesti keemik
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-03-15
| 
| 
| [[Kohtla-Järve]]
| [[:d:Q134719016|Q134719016]]
|-
| style='text-align:right'| 17
| [[Ain Orav]]
| 
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-09-18
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134469341|Q134469341]]
|-
| style='text-align:right'| 18
| [[Ain Sepp]]
| eesti sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-12-02
| 
| 
| [[Järvakandi vald (1939)|Järvakandi vald]]
| [[:d:Q124257320|Q124257320]]
|-
| style='text-align:right'| 19
| [[Ain Sume]]
| 
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-07-14
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q135334224|Q135334224]]
|-
| style='text-align:right'| 20
| [[Ain Villau]]
| 
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971-04-08
| 
| 
| [[Pärispea]]
| [[:d:Q133389695|Q133389695]]
|-
| style='text-align:right'| 21
| [[Aino Kask]]
| 
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-01-16
| 
| 
| [[Väike-Maarja]]
| [[:d:Q134593827|Q134593827]]
|-
| style='text-align:right'| 22
| [[Aino Siimon]]
| Eesti majandusteadlane
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-05-06
| 
| 
| [[Torma vald (1939)]]
| [[:d:Q134081469|Q134081469]]
|-
| style='text-align:right'| 23
| [[Aino Ugaste]]
| 
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-08-14
| 
| 
| [[Kose]]
| [[:d:Q135346103|Q135346103]]
|-
| style='text-align:right'| 24
| [[Aino Voltri]]
| eesti spordipedagoog
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-09-10
| 
| 
| [[Raudna vald|Raudna vald (1939)]]
| [[:d:Q124322817|Q124322817]]
|-
| style='text-align:right'| 25
| [[Airi Kasera]]
| Eesti filmirežissöör
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-05-15
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124409361|Q124409361]]
|-
| style='text-align:right'| 26
| [[Aita Indrikson]]
| 
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-05-30
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134318785|Q134318785]]
|-
| style='text-align:right'| 27
| [[Aivar Sirelpuu]]
| 
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-03-11
| 
| 
| [[Simuna]]
| [[:d:Q135047592|Q135047592]]
|-
| style='text-align:right'| 28
| [[Aivo Kaidja]]
| 
| data-sort-value=&quot;1920&quot; | 1920
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q130780554|Q130780554]]
|-
| style='text-align:right'| 29
| [[Aksel Kallas]]
| Eesti poliitik
| data-sort-value=&quot;1890&quot; | 1890
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-04-03
| 
| [[Rõuge vald]]
| [[:d:Q64910010|Q64910010]]
|-
| style='text-align:right'| 30
| [[Aksel Randmer]]
| eesti treener ja sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-12-05
| data-sort-value=&quot;2009&quot; | 2009-10-23
| 
| [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]]
| [[:d:Q124248859|Q124248859]]
|-
| style='text-align:right'| 31
| [[Aksel Tali]]
| eesti sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-10-25
| 
| 
| [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]]
| [[:d:Q124250136|Q124250136]]
|-
| style='text-align:right'| 32
| [[Aksy Martinson]]
| Eesti näitleja
| data-sort-value=&quot;1900&quot; | 1900-09-24
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982-07-02
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134373318|Q134373318]]
|-
| style='text-align:right'| 33
| [[Alar Arukuusk]]
| eesti suusataja ja sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-11-21
| 
| 
| [[Rakvere]]
| [[:d:Q50625442|Q50625442]]
|-
| style='text-align:right'| 34
| [[Albert von Haller]]
| 
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903-03-17
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 2000
| 
| [[Rapla maakond]]
| [[:d:Q105753887|Q105753887]]
|-
| style='text-align:right'| 35
| [[Aleksander Greenberg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1872&quot; | 1872
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-07-03
| 
| [[Kiltsi]]
| [[:d:Q121428572|Q121428572]]
|-
| style='text-align:right'| 36
| [[Aleksander Juhani]]
| Eesti näitleja
| data-sort-value=&quot;1890&quot; | 1890-05-25
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-07-11
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q125350765|Q125350765]]
|-
| style='text-align:right'| 37
| [[Aleksander Kann]]
| 
| data-sort-value=&quot;1889&quot; | 1889-10-10
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-05-10
| 
| [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]]
| [[:d:Q137827348|Q137827348]]
|-
| style='text-align:right'| 38
| [[Aleksander Peterson]]
| 
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-04-12
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q135012131|Q135012131]]
|-
| style='text-align:right'| 39
| [[Aleksander Tammes]]
| Eesti fotograaf
| data-sort-value=&quot;1901&quot; | 1901-06-07
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q28020862|Q28020862]]
|-
| style='text-align:right'| 40
| [[Aleksander Veldemaa]]
| eesti maletaja ja sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1904&quot; | 1904-09-01
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973-05-04
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124316984|Q124316984]]
|-
| style='text-align:right'| 41
| [[Aleksander Velvelt]]
| Eesti poliitik
| data-sort-value=&quot;1897&quot; | 1897-02-03
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-02-14
| 
| [[Pihtla vald]]
| [[:d:Q105719786|Q105719786]]
|-
| style='text-align:right'| 42
| [[Aleksander Vimm]]
| Eesti näitleja
| data-sort-value=&quot;1898&quot; | 1898-04-03
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-08-20
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134301528|Q134301528]]
|-
| style='text-align:right'| 43
| [[Aleksandr Aidarov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978
| 
| 
| [[Ida-Viru maakond]]
| [[:d:Q133585054|Q133585054]]
|-
| style='text-align:right'| 44
| [[Aleksei Galkin]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1979&quot; | 1979-07-01
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q131783271|Q131783271]]
|-
| style='text-align:right'| 45
| [[Aleksei Hapov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973-06-14
| 
| 
| [[Kohtla-Järve]]
| [[:d:Q137391795|Q137391795]]
|-
| style='text-align:right'| 46
| [[Alesja Kiuru]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;2008&quot; | 2008-08-01
| 
| [[Fail:Alesja Kiuru (Jõhvi FC Phoenix).jpg|center|120px]]
| [[Kohtla-Järve]]
| [[:d:Q134881037|Q134881037]]
|-
| style='text-align:right'| 47
| [[Alexander Barclay de Tolly-Weymarn]]
| 
| data-sort-value=&quot;1824&quot; | 1824-12-22
| data-sort-value=&quot;1905&quot; | 1905-04-25
| [[Fail:Barclay de Tolly-Weimarn.jpg|center|120px]]
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q4078295|Q4078295]]
|-
| style='text-align:right'| 48
| [[Alexander Enmann]]
| 
| data-sort-value=&quot;1856&quot; | 1856-08-20
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903-07-01
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q2642046|Q2642046]]
|-
| style='text-align:right'| 49
| [[Alexander Karl Otto von Möller]]
| 
| data-sort-value=&quot;1802&quot; | 1802-08-18
| data-sort-value=&quot;1876&quot; | 1876-12-06
| 
| [[Hanila vald]]
| [[:d:Q28664926|Q28664926]]
|-
| style='text-align:right'| 50
| [[Alexander von Stackelberg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1833&quot; | 1833-03-16
| data-sort-value=&quot;1898&quot; | 1898-03-15
| [[Fail:Baron Alexander Fed. Shtakelberg.jpg|center|120px]]
| [[Suuremõisa (Vormsi)|Suuremõisa]]
| [[:d:Q55098729|Q55098729]]
|-
| style='text-align:right'| 51
| [[Alexandra Kurakina]]
| 
| data-sort-value=&quot;1711&quot; | 1711-02-16
| data-sort-value=&quot;1786&quot; | 1786-02-24
| [[Fail:Georg Christoph Grooth 05.jpeg|center|120px]]
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q4247748|Q4247748]]
|-
| style='text-align:right'| 52
| [[Alexis Adolphi]]
| 
| data-sort-value=&quot;1815&quot; | 1815-08-13
| data-sort-value=&quot;1874&quot; | 1874-04-17
| 
| [[Saarde vald (2005)|Saarde vald]]
| [[:d:Q16350934|Q16350934]]
|-
| style='text-align:right'| 53
| [[Alexis Tomberg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q94824721|Q94824721]]
|-
| style='text-align:right'| 54
| [[Alfred Mõttus]]
| 
| data-sort-value=&quot;1899&quot; | 1899-05-29
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-12-08
| 
| [[Viljandi maakond]]
| [[:d:Q135006336|Q135006336]]
|-
| style='text-align:right'| 55
| [[Alice Gruner]]
| 
| data-sort-value=&quot;1846&quot; | 1846
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-12-29
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q96186495|Q96186495]]
|-
| style='text-align:right'| 56
| [[Allan Sims]]
| 
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-08-23
| 
| 
| [[Mustla]]
| [[:d:Q60647449|Q60647449]]
|-
| style='text-align:right'| 57
| [[Allar Kaasik]]
| eesti muusik, tšellist, muusikaprodutsent ja -õppejõud
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-02-14
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q50824581|Q50824581]]
|-
| style='text-align:right'| 58
| [[Alma Landberg]]
| Eesti näitleja
| data-sort-value=&quot;1904&quot; | 1904-01-07
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-11-13
| 
| [[Moora]]
| [[:d:Q134366936|Q134366936]]
|-
| style='text-align:right'| 59
| [[Alo Tänavots]]
| 
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972-03-17
| 
| 
| [[Võnnu alevik|Võnnu]]
| [[:d:Q135471146|Q135471146]]
|-
| style='text-align:right'| 60
| [[Alvi Schmuul]]
| 
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-05-10
| 
| 
| [[Koguva]]
| [[:d:Q134078034|Q134078034]]
|-
| style='text-align:right'| 61
| [[Anatol Spuhl]]
| 
| data-sort-value=&quot;1896&quot; | 1896-03-13
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-07-18
| 
| [[Vormsi]]
| [[:d:Q134879972|Q134879972]]
|-
| style='text-align:right'| 62
| [[Anatol Tooms]]
| 
| data-sort-value=&quot;1895&quot; | 1895-12-22
| 
| 
| [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]]
| [[:d:Q137858697|Q137858697]]
|-
| style='text-align:right'| 63
| [[Andi Ende]]
| eesti motosportlane
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-02-23
| 
| 
| [[Rakke]]
| [[:d:Q124323261|Q124323261]]
|-
| style='text-align:right'| 64
| [[Andreas Johannes Schwabe]]
| 
| data-sort-value=&quot;1810&quot; | 1810
| data-sort-value=&quot;1881&quot; | 1881
| 
| [[Jõelähtme]]
| [[:d:Q55090674|Q55090674]]
|-
| style='text-align:right'| 65
| [[Andres Avarand]]
| 
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-03-15
| 
| 
| [[Kolgaküla]]
| [[:d:Q134282930|Q134282930]]
|-
| style='text-align:right'| 66
| [[Andres Kaskla]]
| 
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-10-08
| 
| 
| [[Saare maakond]]
| [[:d:Q137995361|Q137995361]]
|-
| style='text-align:right'| 67
| [[Andres Laansoo]]
| 
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-03-05
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134689049|Q134689049]]
|-
| style='text-align:right'| 68
| [[Andres Lepnurm]]
| 
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-06-20
| 
| 
| [[Tsitre]]
| [[:d:Q134459255|Q134459255]]
|-
| style='text-align:right'| 69
| [[Andres Lippur]]
| eesti spordipedagoog
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-03-24
| 
| 
| [[Laiuse vald]]
| [[:d:Q124300089|Q124300089]]
|-
| style='text-align:right'| 70
| [[Andres Loorand]]
| eesti teleoperaator
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-01-22
| 
| 
| [[Kohtla-Järve]]
| [[:d:Q124556578|Q124556578]]
|-
| style='text-align:right'| 71
| [[Andres Rõigas]]
| Eesti geograaf ja poliitik
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-08-16
| 
| [[Fail:Andres Rõigas, Arvamusfestival 2015.jpg|center|120px]]
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124381660|Q124381660]]
|-
| style='text-align:right'| 72
| [[Andrus Prikk]]
| 
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972-11-16
| 
| 
| [[Tabasalu]]
| [[:d:Q95869503|Q95869503]]
|-
| style='text-align:right'| 73
| [[Anette Busch]]
| 
| data-sort-value=&quot;1882&quot; | 1882
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969
| 
| [[Rapla maakond]]
| [[:d:Q16628576|Q16628576]]
|-
| style='text-align:right'| 74
| [[Anna Jaamets]]
| 
| data-sort-value=&quot;1907&quot; | 1907-08-30
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-12-05
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134319010|Q134319010]]
|-
| style='text-align:right'| 75
| [[Annabel Aron]]
| Eesti sõudja
| data-sort-value=&quot;2001&quot; | 2001-12-23
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q131321703|Q131321703]]
|-
| style='text-align:right'| 76
| [[Anne Arold]]
| 
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-05-28
| 
| 
| [[Rakke]]
| [[:d:Q134528297|Q134528297]]
|-
| style='text-align:right'| 77
| [[Anne Mallene]]
| eesti korvpallikohtunik
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-11-11
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124304833|Q124304833]]
|-
| style='text-align:right'| 78
| [[Anneli Niinre]]
| eesti kirjandusteadlane
| data-sort-value=&quot;1979&quot; | 1979-12-24
| 
| 
| [[Lääne maakond]]
| [[:d:Q61702908|Q61702908]]
|-
| style='text-align:right'| 79
| [[Anneli Rätsep]]
| 
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-10-18&lt;br/&gt;1968
| 
| 
| [[Rakvere]]
| [[:d:Q60582091|Q60582091]]
|-
| style='text-align:right'| 80
| [[Anni Silbermann]]
| Eesti näitleja
| data-sort-value=&quot;1917&quot; | 1917-03-03
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982
| 
| [[Tarvastu]]
| [[:d:Q134396230|Q134396230]]
|-
| style='text-align:right'| 81
| [[Annie von Hahn]]
| 
| data-sort-value=&quot;1899&quot; | 1899
| data-sort-value=&quot;1995&quot; | 1995
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q60032492|Q60032492]]
|-
| style='text-align:right'| 82
| [[Annika Sillaots]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1986&quot; | 1986-03-08
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q567150|Q567150]]
|-
| style='text-align:right'| 83
| [[Anti Burk]]
| eesti motosportlane
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-06-11
| 
| 
| [[Vao (Väike-Maarja)|Vao]]
| [[:d:Q124309735|Q124309735]]
|-
| style='text-align:right'| 84
| [[Anti Järvelaid]]
| eesti jahilaskur ja treener
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-11-05
| 
| 
| [[Kose]]
| [[:d:Q124322857|Q124322857]]
|-
| style='text-align:right'| 85
| [[Anton Kuivanen]]
| 
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-01-05
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q4775869|Q4775869]]
|-
| style='text-align:right'| 86
| [[Ants Arvo Leps]]
| 
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-01-26
| data-sort-value=&quot;2008&quot; | 2008
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134703276|Q134703276]]
|-
| style='text-align:right'| 87
| [[Ants Eek]]
| eesti korvpallikohtunik
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-06-25
| data-sort-value=&quot;2024&quot; | 2024-08-07
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124302019|Q124302019]]
|-
| style='text-align:right'| 88
| [[Ants Freimuth]]
| eesti laskesuusataja
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-03-08
| data-sort-value=&quot;2024&quot; | 2024-04-12
| 
| [[Hulja]]
| [[:d:Q124317453|Q124317453]]
|-
| style='text-align:right'| 89
| [[Ants Kaasik]]
| eesti loomakasvatusteadlane ja tüflopsühholoog
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-04-17
| 
| 
| [[Roela]]
| [[:d:Q134586454|Q134586454]]
|-
| style='text-align:right'| 90
| [[Ants Oidekivi]]
| 
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-04-15
| 
| 
| [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]]
| [[:d:Q134468911|Q134468911]]
|-
| style='text-align:right'| 91
| [[Ants Tamme]]
| 
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-09-18
| data-sort-value=&quot;2016&quot; | 2016-03-11
| [[Fail:Ants Tamme omavalitsustegelane 99.jpg|center|120px]]
| [[Rakke]]
| [[:d:Q138016424|Q138016424]]
|-
| style='text-align:right'| 92
| [[Ants Tohver]]
| Eesti botaanik
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-01-05
| data-sort-value=&quot;2007&quot; | 2007
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134125876|Q134125876]]
|-
| style='text-align:right'| 93
| [[Arkadi Pessegov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1911&quot; | 1911-07-27
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-02-17
| 
| [[Kuressaare linn]]
| [[:d:Q132612185|Q132612185]]
|-
| style='text-align:right'| 94
| [[Arli Jõgi]]
| 
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1921-03-02
| data-sort-value=&quot;1979&quot; | 1979-06-24
| 
| [[Jõgeva vald (Laiuse kihelkond)]]
| [[:d:Q134428693|Q134428693]]
|-
| style='text-align:right'| 95
| [[Arno Mägi]]
| 
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-10-12
| 
| 
| [[Võru maakond]]
| [[:d:Q135006355|Q135006355]]
|-
| style='text-align:right'| 96
| [[Arnold Altmäe]]
| 
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-07-30
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-05-20
| 
| [[Vändra vald]]
| [[:d:Q21168972|Q21168972]]
|-
| style='text-align:right'| 97
| [[Arnold Eglon]]
| 
| data-sort-value=&quot;1885&quot; | 1885-03-27
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-03-10
| 
| [[Esna vald]]
| [[:d:Q134776516|Q134776516]]
|-
| style='text-align:right'| 98
| [[Arnold Günther Tunzelmann]]
| 
| 
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q126904153|Q126904153]]
|-
| style='text-align:right'| 99
| [[Arnold Kastemäe]]
| 
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1915-07-15
| data-sort-value=&quot;1996&quot; | 1996-07-09
| 
| [[Neeruti (Kadrina)|Neeruti]]
| [[:d:Q134885433|Q134885433]]
|-
| style='text-align:right'| 100
| [[Arthur Ferdinand von Sass]]
| 
| data-sort-value=&quot;1837&quot; | 1837
| data-sort-value=&quot;1870&quot; | 1870&lt;br/&gt;1871-04-21
| 
| [[Saare maakond]]
| [[:d:Q21607757|Q21607757]]
|-
| style='text-align:right'| 101
| [[Arthur Knüpffer]]
| 
| data-sort-value=&quot;1890&quot; | 1890&lt;br/&gt;1890-01-07&lt;br/&gt;1889-12-26
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961&lt;br/&gt;1961-07-20
| 
| [[Ambla vald]]
| [[:d:Q94877179|Q94877179]]
|-
| style='text-align:right'| 102
| [[Arthur von Hoyningen-Huene]]
| 
| data-sort-value=&quot;1869&quot; | 1869-09-21
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-09-12
| 
| [[Saare maakond]]
| [[:d:Q133848133|Q133848133]]
|-
| style='text-align:right'| 103
| [[Arthur von Ungern-Sternberg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1885&quot; | 1885-01-31
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-07-11
| 
| [[Kanepi vald (1991)|Kanepi vald]]
| [[:d:Q712251|Q712251]]
|-
| style='text-align:right'| 104
| [[Artur Flink]]
| 
| data-sort-value=&quot;1908&quot; | 1908-11-25
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-04-08
| 
| [[Vääna]]
| [[:d:Q134292757|Q134292757]]
|-
| style='text-align:right'| 105
| [[Artur Tare]]
| eesti sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1905&quot; | 1905-05-15
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-05-08
| 
| [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]]
| [[:d:Q124284776|Q124284776]]
|-
| style='text-align:right'| 106
| [[Artur Vask]]
| eesti loomakasvatusteadlane
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903-05-19
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-01-23
| 
| [[Alliku vald (Türi kihelkond)|Alliku vald]]
| [[:d:Q124646802|Q124646802]]
|-
| style='text-align:right'| 107
| [[Arturs Dīriķis]]
| 
| data-sort-value=&quot;1855&quot; | 1855-09-22
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-07-01
| 
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q25338292|Q25338292]]
|-
| style='text-align:right'| 108
| [[Arved Krahn]]
| Saksamaa matemaatik
| data-sort-value=&quot;1893&quot; | 1893-02-25
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-06-22
| 
| [[Laiuse vald]]
| [[:d:Q134613594|Q134613594]]
|-
| style='text-align:right'| 109
| [[Arved von Brasch]]
| 
| data-sort-value=&quot;1881&quot; | 1881
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953
| 
| [[Käru vald]]
| [[:d:Q65589312|Q65589312]]
|-
| style='text-align:right'| 110
| [[Arvi Oks]]
| eesti aerutaja ja suusataja
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-06-29
| data-sort-value=&quot;2013&quot; | 2013-12-14
| 
| [[Laatre vald]]
| [[:d:Q124314689|Q124314689]]
|-
| style='text-align:right'| 111
| [[Arvid Vilms]]
| 
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906-06-27
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-07-16
| 
| [[Viljandi maakond]]
| [[:d:Q134953729|Q134953729]]
|-
| style='text-align:right'| 112
| [[Arvo Aun]]
| 
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-09-10
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134282897|Q134282897]]
|-
| style='text-align:right'| 113
| [[Arvo Eljari]]
| 
| data-sort-value=&quot;1908&quot; | 1908-10-17
| data-sort-value=&quot;2003&quot; | 2003-10-06
| 
| [[Kurtna (Väike-Maarja)|Kurtna]]
| [[:d:Q112151472|Q112151472]]
|-
| style='text-align:right'| 114
| [[Arvo Kuslap]]
| eesti spordipedagoog ja treener
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-01-18
| data-sort-value=&quot;2022&quot; | 2022-09-07
| 
| [[Laiuse vald]]
| [[:d:Q124337994|Q124337994]]
|-
| style='text-align:right'| 115
| [[Arvo Nõges]]
| eesti maadleja
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-09-26
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124339268|Q124339268]]
|-
| style='text-align:right'| 116
| [[Arvo Priimägi]]
| eesti võrkpallur ja võrkpallikohtunik
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-03-04
| 
| 
| [[Hiiu maakond]]
| [[:d:Q124327049|Q124327049]]
|-
| style='text-align:right'| 117
| [[Arvo Rebane]]
| eesti autosportlane
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-11-01
| data-sort-value=&quot;2022&quot; | 2022-05-14
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124327224|Q124327224]]
|-
| style='text-align:right'| 118
| [[Arvo Villmann]]
| 
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-06-23
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q135088643|Q135088643]]
|-
| style='text-align:right'| 119
| [[Askold Vaino]]
| eesti motosportlane ja treener
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-03-07
| 
| 
| [[Viru-Jaagupi]]
| [[:d:Q124316994|Q124316994]]
|-
| style='text-align:right'| 120
| [[Asma Ul Hosna Shifa]]
| 
| 
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q134971245|Q134971245]]
|-
| style='text-align:right'| 121
| [[August Friedrich Glanstroem]]
| 
| data-sort-value=&quot;1776&quot; | 1776
| data-sort-value=&quot;1826&quot; | 1826
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q60839846|Q60839846]]
|-
| style='text-align:right'| 122
| [[August Järvekülg]]
| Eesti fotograaf
| data-sort-value=&quot;1901&quot; | 1901-08-22
| 
| 
| [[Viiratsi vald]]
| [[:d:Q27867988|Q27867988]]
|-
| style='text-align:right'| 123
| [[August Konrad von Hirschhausen]]
| 
| data-sort-value=&quot;1861&quot; | 1861-05-12
| data-sort-value=&quot;1893&quot; | 1893-10-28
| 
| [[Järva maakond]]
| [[:d:Q112164000|Q112164000]]
|-
| style='text-align:right'| 124
| [[August Kuuskemaa]]
| Eesti näitleja
| data-sort-value=&quot;1882&quot; | 1882-11-26
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-06-24
| 
| [[Parasmäe]]
| [[:d:Q130977154|Q130977154]]
|-
| style='text-align:right'| 125
| [[August Metsa]]
| 
| data-sort-value=&quot;1914&quot; | 1914-01-29
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-01-29
| 
| [[Kaagvere]]
| [[:d:Q125292006|Q125292006]]
|-
| style='text-align:right'| 126
| [[August Onton]]
| Eesti poliitik, põllumees, ühiskonnategelane
| data-sort-value=&quot;1881&quot; | 1881-10-24
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-08-14
| 
| [[Kohtla vald]]
| [[:d:Q105709607|Q105709607]]
|-
| style='text-align:right'| 127
| [[August Sternfeldt]]
| Eesti poliitik
| data-sort-value=&quot;1884&quot; | 1884-12-10
| 
| 
| [[Mäksa]]
| [[:d:Q105712089|Q105712089]]
|-
| style='text-align:right'| 128
| [[August Tibar]]
| Eesti poliitik
| data-sort-value=&quot;1888&quot; | 1888-07-24
| 
| 
| [[Viljandi maakond]]
| [[:d:Q105719336|Q105719336]]
|-
| style='text-align:right'| 129
| [[August Verri]]
| Eesti fotograaf
| data-sort-value=&quot;1904&quot; | 1904-05-14
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q28470016|Q28470016]]
|-
| style='text-align:right'| 130
| [[August von Dehn]]
| 
| data-sort-value=&quot;1823&quot; | 1823
| data-sort-value=&quot;1889&quot; | 1889
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q54506725|Q54506725]]
|-
| style='text-align:right'| 131
| [[August von Miaskowski]]
| Saksamaa majandusteadlane
| data-sort-value=&quot;1838&quot; | 1838-02-07
| data-sort-value=&quot;1899&quot; | 1899-11-22
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q765143|Q765143]]
|-
| style='text-align:right'| 132
| [[Aurelius Mandel]]
| Eesti majandusteadlane
| data-sort-value=&quot;1905&quot; | 1905-11-09
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-06-03
| 
| [[Võru maakond]]
| [[:d:Q134720182|Q134720182]]
|-
| style='text-align:right'| 133
| [[Aurika Meimre]]
| 
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q133789275|Q133789275]]
|-
| style='text-align:right'| 134
| [[Ave Sopp]]
| 
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-03-30
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134497145|Q134497145]]
|-
| style='text-align:right'| 135
| [[Avo Karus]]
| 
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-01-12
| 
| 
| [[Rakvere]]
| [[:d:Q58858938|Q58858938]]
|-
| style='text-align:right'| 136
| [[Baron Juhana Hastfer, 1.Baron of Sunniemi]]
| 
| data-sort-value=&quot;1692&quot; | 1692-09-29
| data-sort-value=&quot;1769&quot; | 1769-05-06
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q112968234|Q112968234]]
|-
| style='text-align:right'| 137
| [[Beenish Wani]]
| 
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-07-15
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q134971236|Q134971236]]
|-
| style='text-align:right'| 138
| [[Bela Adojaan]]
| Eesti endokrinoloog
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-09-10
| 
| 
| [[Hullo]]
| [[:d:Q131724848|Q131724848]]
|-
| style='text-align:right'| 139
| [[Bernhard Heinrich Michelson]]
| 
| data-sort-value=&quot;1812&quot; | 1812-06-20
| data-sort-value=&quot;1887&quot; | 1887-12-08
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q55105399|Q55105399]]
|-
| style='text-align:right'| 140
| [[Bernhard Lukk]]
| 
| data-sort-value=&quot;1886&quot; | 1886-07-18
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-10-08
| 
| [[Tammiku (Kose)|Tammiku]]
| [[:d:Q133456440|Q133456440]]
|-
| style='text-align:right'| 141
| [[Berthold Masing]]
| 
| data-sort-value=&quot;1849&quot; | 1849-10-03
| data-sort-value=&quot;1911&quot; | 1911-04-25
| 
| [[Mustjala vald]]
| [[:d:Q55855876|Q55855876]]
|-
| style='text-align:right'| 142
| [[Britta Virves]]
| 
| data-sort-value=&quot;1991&quot; | 1991-04-24
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q140681016|Q140681016]]
|-
| style='text-align:right'| 143
| [[Bruno Nopponen]]
| eesti ujuja ja treener
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-01-23
| 
| 
| [[Pärsti]]
| [[:d:Q124313886|Q124313886]]
|-
| style='text-align:right'| 144
| [[Burchard von Oettingen]]
| 
| data-sort-value=&quot;1850&quot; | 1850-09-30
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-05-02
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q1010358|Q1010358]]
|-
| style='text-align:right'| 145
| [[Carl Girgensohn]]
| 
| data-sort-value=&quot;1857&quot; | 1857-03-13
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-10-23
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q19145334|Q19145334]]
|-
| style='text-align:right'| 146
| [[Carl Hunnius]]
| 
| data-sort-value=&quot;1873&quot; | 1873-06-24
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-04-25
| 
| [[Viru-Nigula vald (1991)|Viru-Nigula vald]]
| [[:d:Q1038933|Q1038933]]
|-
| style='text-align:right'| 147
| [[Carl Michael von Strokirch]]
| 
| data-sort-value=&quot;1702&quot; | 1702-07-14
| data-sort-value=&quot;1776&quot; | 1776-05-01
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q6192671|Q6192671]]
|-
| style='text-align:right'| 148
| [[Carl Otto von Löwenstern]]
| 
| data-sort-value=&quot;1755&quot; | 1755-06-24
| data-sort-value=&quot;1833&quot; | 1833-03-11
| [[Fail:Portrait of Carl Otto von Löwenstern.jpg|center|120px]]
| [[Antsla vald (1999)|Antsla vald]]
| [[:d:Q15793350|Q15793350]]
|-
| style='text-align:right'| 149
| [[Carl-Otto Märtson]]
| 
| data-sort-value=&quot;1917&quot; | 1917-06-25
| data-sort-value=&quot;1999&quot; | 1999-05-17
| 
| [[Viljandi maakond]]
| [[:d:Q139179912|Q139179912]]
|-
| style='text-align:right'| 150
| [[Charlotte von Lieven]]
| 
| data-sort-value=&quot;1743&quot; | 1743-06-27
| data-sort-value=&quot;1828&quot; | 1828-02-24
| [[Fail:Princessliven.jpg|center|120px]]
| [[Halliste vald]]
| [[:d:Q4260964|Q4260964]]
|-
| style='text-align:right'| 151
| [[Christina-Regina von Sheberg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1705&quot; | 1705
| data-sort-value=&quot;1781&quot; | 1781-03-13
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q23682783|Q23682783]]
|-
| style='text-align:right'| 152
| [[Christoph Eisenschmidt]]
| 
| data-sort-value=&quot;1849&quot; | 1849
| data-sort-value=&quot;1912&quot; | 1912
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q126905476|Q126905476]]
|-
| style='text-align:right'| 153
| [[Christoph Engelbrecht von Brevern]]
| 
| data-sort-value=&quot;1782&quot; | 1782-12-17
| data-sort-value=&quot;1863&quot; | 1863-01-04
| [[Fail:Christoph Engelbrecht von Brevern.jpg|center|120px]]
| [[Kostivere]]
| [[:d:Q21714934|Q21714934]]
|-
| style='text-align:right'| 154
| [[Constance de Lowendal]]
| Prantsusmaa kirjanik
| data-sort-value=&quot;1742&quot; | 1742-02-08
| data-sort-value=&quot;1785&quot; | 1785
| [[Fail:Jean honoré fragonard - retrato condessa turpin de crissé.jpg|center|120px]]
| [[Eesti]]
| [[:d:Q2994823|Q2994823]]
|-
| style='text-align:right'| 155
| [[Constantin Kühnert]]
| 
| data-sort-value=&quot;1848&quot; | 1848-12-10
| data-sort-value=&quot;1904&quot; | 1904-01-30
| 
| [[Paasvere]]
| [[:d:Q134643751|Q134643751]]
|-
| style='text-align:right'| 156
| [[Daisy Volmer]]
| 
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-11-13
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q42289402|Q42289402]]
|-
| style='text-align:right'| 157
| [[Damasius Treude]]
| Eesti diplomaat
| data-sort-value=&quot;1896&quot; | 1896-01-25
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-02-24
| 
| [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]]
| [[:d:Q111599384|Q111599384]]
|-
| style='text-align:right'| 158
| [[David Frautschy]]
| 
| data-sort-value=&quot;1995&quot; | 1995-05-13
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q119214595|Q119214595]]
|-
| style='text-align:right'| 159
| [[Diana Doman]]
| 
| data-sort-value=&quot;1998&quot; | 1998-06-22
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q20557670|Q20557670]]
|-
| style='text-align:right'| 160
| [[Dimitri Suigusaar]]
| Eesti autosportlane ja sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1915-01-13
| data-sort-value=&quot;1997&quot; | 1997-07-23
| 
| [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]]
| [[:d:Q124311678|Q124311678]]
|-
| style='text-align:right'| 161
| [[Dorothea Reusner]]
| 
| data-sort-value=&quot;1572&quot; | 1572
| data-sort-value=&quot;1624&quot; | 1624-03-16
| 
| [[Saare maakond]]&lt;br/&gt;[[Kuressaare]]
| [[:d:Q94748058|Q94748058]]
|-
| style='text-align:right'| 162
| [[Dustin Willhöft]]
| 
| data-sort-value=&quot;2007&quot; | 2007-01-09
| 
| [[Fail:2026-08-30 Dresdner Eislöwen gegen Grizzlys Wolfsburg (Sachsenlotto-Cup 2026) by Sandro Halank–088.jpg|center|120px]]
| [[Kohtla-Järve]]
| [[:d:Q141322917|Q141322917]]
|-
| style='text-align:right'| 163
| [[Eda Lõhmus]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-08-04
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q50827743|Q50827743]]
|-
| style='text-align:right'| 164
| [[Edgar Umblia]]
| 
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-06-11
| 
| 
| [[Kohtla-Järve]]
| [[:d:Q138020006|Q138020006]]
|-
| style='text-align:right'| 165
| [[Edith Holm]]
| 
| data-sort-value=&quot;1911&quot; | 1911-12-07
| 
| 
| [[Naissaar]]
| [[:d:Q133848101|Q133848101]]
|-
| style='text-align:right'| 166
| [[Edla Ingeborg Karlsson]]
| eesti käsipallur
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-01-07
| 
| 
| [[Vormsi]]
| [[:d:Q124302126|Q124302126]]
|-
| style='text-align:right'| 167
| [[Eduard Bosse]]
| Venemaa insener
| data-sort-value=&quot;1854&quot; | 1854-10-19
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-06-27
| [[Fail:Эдуард Боссе.jpg|center|120px]]
| [[Tamsalu vald]]
| [[:d:Q4095033|Q4095033]]
|-
| style='text-align:right'| 168
| [[Eduard Friedrich von Landesen]]
| 
| data-sort-value=&quot;1837&quot; | 1837
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q28359970|Q28359970]]
|-
| style='text-align:right'| 169
| [[Eduard Karjatse]]
| eesti keeglimänguaktivist
| data-sort-value=&quot;1904&quot; | 1904-01-25
| data-sort-value=&quot;1998&quot; | 1998-05-21
| 
| [[Harju maakond]]
| [[:d:Q124296031|Q124296031]]
|-
| style='text-align:right'| 170
| [[Eduard Pukk]]
| Eesti näitleja
| data-sort-value=&quot;1907&quot; | 1907-05-22
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-08-16
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q125371025|Q125371025]]
|-
| style='text-align:right'| 171
| [[Eduard Raidla]]
| Eesti suusahüppaja
| data-sort-value=&quot;1912&quot; | 1912-12-29
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-12-08
| 
| [[Pärsti]]
| [[:d:Q111460312|Q111460312]]
|-
| style='text-align:right'| 172
| [[Eduard Säremat]]
| 
| data-sort-value=&quot;1912&quot; | 1912-12-30
| data-sort-value=&quot;1999&quot; | 1999-02-23
| 
| [[Jõgeva vald (Laiuse kihelkond)]]
| [[:d:Q135056239|Q135056239]]
|-
| style='text-align:right'| 173
| [[Eduard Teor]]
| 
| data-sort-value=&quot;1896&quot; | 1896-11-12
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q28023221|Q28023221]]
|-
| style='text-align:right'| 174
| [[Eduard Tomson]]
| 
| data-sort-value=&quot;1891&quot; | 1891-08-22
| data-sort-value=&quot;1919&quot; | 1919
| 
| [[Pärnu]]&lt;br/&gt;[[Eestimaa kubermang]]
| [[:d:Q16706849|Q16706849]]
|-
| style='text-align:right'| 175
| [[Eduards Gartjē]]
| 
| data-sort-value=&quot;1872&quot; | 1872-08-27
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959
| [[Fail:Garte Ed.jpg|center|120px]]
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q20799912|Q20799912]]
|-
| style='text-align:right'| 176
| [[Edur Tasa]]
| 
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903-05-05
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-07-26
| 
| [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]]
| [[:d:Q134880180|Q134880180]]
|-
| style='text-align:right'| 177
| [[Eeli Tiigimägi]]
| eesti matkasportlane
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-07-25
| 
| 
| [[Väike-Maarja]]
| [[:d:Q124252089|Q124252089]]
|-
| style='text-align:right'| 178
| [[Eerik Purje]]
| 
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-02-14
| 
| 
| [[Kõnnu (Kastre)|Kõnnu]]
| [[:d:Q133604659|Q133604659]]
|-
| style='text-align:right'| 179
| [[Eero Maalt]]
| eesti sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-09-13
| data-sort-value=&quot;2013&quot; | 2013-08-09
| 
| [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]]
| [[:d:Q124325918|Q124325918]]
|-
| style='text-align:right'| 180
| [[Eero Pevkur]]
| Eesti parakergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-01-13
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q131453414|Q131453414]]
|-
| style='text-align:right'| 181
| [[Egelin Ellermaa]]
| 
| data-sort-value=&quot;1995&quot; | 1995-02-05
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q134971240|Q134971240]]
|-
| style='text-align:right'| 182
| [[Eha Henning]]
| 
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-06-26
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q133847911|Q133847911]]
|-
| style='text-align:right'| 183
| [[Elary Talu]]
| Eesti motosportlane
| data-sort-value=&quot;1993&quot; | 1993-04-07
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124846551|Q124846551]]
|-
| style='text-align:right'| 184
| [[Eldor Vare]]
| eesti korvpallur
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-10-02
| data-sort-value=&quot;2010&quot; | 2010-01-19
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124313860|Q124313860]]
|-
| style='text-align:right'| 185
| [[Eleonora Garnett]]
| 
| data-sort-value=&quot;1902&quot; | 1902
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q65953068|Q65953068]]
|-
| style='text-align:right'| 186
| [[Elisabeth Ivanovna Steinberg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1884&quot; | 1884-04-24
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-02-03
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q5829579|Q5829579]]
|-
| style='text-align:right'| 187
| [[Elisabeth Kaerrick]]
| 
| data-sort-value=&quot;1886&quot; | 1886-01-06
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-06-25
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q2691942|Q2691942]]
|-
| style='text-align:right'| 188
| [[Elisabeth Marie von Keller]]
| 
| data-sort-value=&quot;1862&quot; | 1862-08-15
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929
| 
| [[Kose]]
| [[:d:Q109936954|Q109936954]]
|-
| style='text-align:right'| 189
| [[Elise Sisask]]
| Eesti näitleja
| data-sort-value=&quot;1914&quot; | 1914-11-27
| data-sort-value=&quot;2013&quot; | 2013-01-01
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134396350|Q134396350]]
|-
| style='text-align:right'| 190
| [[Ella Kallas]]
| 
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903-01-03
| data-sort-value=&quot;1990&quot; | 1990-09-09
| 
| [[Moori]]
| [[:d:Q137919726|Q137919726]]
|-
| style='text-align:right'| 191
| [[Ella Rajari]]
| 
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1915-04-23
| data-sort-value=&quot;1998&quot; | 1998-04-25
| 
| [[Aarla]]
| [[:d:Q137761861|Q137761861]]
|-
| style='text-align:right'| 192
| [[Ella Timmer]]
| Eesti näitleja
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-11-05
| data-sort-value=&quot;2020&quot; | 2020-06-25
| 
| [[Kohtla-Järve]]
| [[:d:Q134409513|Q134409513]]
|-
| style='text-align:right'| 193
| [[Ella Uuehendrik]]
| Eesti näitleja
| data-sort-value=&quot;1893&quot; | 1893-10-08
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-08-20
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134412045|Q134412045]]
|-
| style='text-align:right'| 194
| [[Elle Linkrus]]
| 
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-01-02
| data-sort-value=&quot;2023&quot; | 2023-04-09
| 
| [[Viinistu]]
| [[:d:Q134052056|Q134052056]]
|-
| style='text-align:right'| 195
| [[Ellen Järvekülg]]
| eesti sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-04-16
| data-sort-value=&quot;1997&quot; | 1997-06-03
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124307932|Q124307932]]
|-
| style='text-align:right'| 196
| [[Ellen Liiv]]
| 
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-09-30
| data-sort-value=&quot;2010&quot; | 2010-12-22
| 
| [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]]
| [[:d:Q134704417|Q134704417]]
|-
| style='text-align:right'| 197
| [[Ellen Veski]]
| Eesti majandusteadlane
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-02-16
| 
| 
| [[Lehmja]]
| [[:d:Q134179190|Q134179190]]
|-
| style='text-align:right'| 198
| [[Ellu Meister]]
| 
| data-sort-value=&quot;1917&quot; | 1917-03-24
| data-sort-value=&quot;2002&quot; | 2002-01-03
| 
| [[Kadaka (Kohila)|Kadaka]]
| [[:d:Q134373922|Q134373922]]
|-
| style='text-align:right'| 199
| [[Elmar Laaman]]
| 
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906-02-12
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-05-24
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q26720811|Q26720811]]
|-
| style='text-align:right'| 200
| [[Elmar Lepp]]
| 
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-03-08
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q135001836|Q135001836]]
|-
| style='text-align:right'| 201
| [[Elvi Kaisma]]
| 
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-06-29
| data-sort-value=&quot;1990&quot; | 1990-04-17
| 
| [[Kose]]
| [[:d:Q134808862|Q134808862]]
|-
| style='text-align:right'| 202
| [[Elvi Koolmeister]]
| 
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-03-18
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q111436240|Q111436240]]
|-
| style='text-align:right'| 203
| [[Elvi Ulst]]
| Eesti majandusteadlane
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-04-23
| data-sort-value=&quot;2017&quot; | 2017
| 
| [[Viskla]]
| [[:d:Q134170311|Q134170311]]
|-
| style='text-align:right'| 204
| [[Emil August Ferdinand Hörschelmann]]
| 
| data-sort-value=&quot;1851&quot; | 1851-07-30
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-07-09
| 
| [[Karla (Kose)|Karla]]
| [[:d:Q55090068|Q55090068]]
|-
| style='text-align:right'| 205
| [[Emilie von Baer]]
| 
| data-sort-value=&quot;1799&quot; | 1799-06-11
| data-sort-value=&quot;1866&quot; | 1866-07-01
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q139224232|Q139224232]]
|-
| style='text-align:right'| 206
| [[Endel Jaama]]
| 
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-10-07
| data-sort-value=&quot;1992&quot; | 1992-06-17
| 
| [[Viljandi maakond]]
| [[:d:Q134987180|Q134987180]]
|-
| style='text-align:right'| 207
| [[Endel Järv]]
| Eesti keemik
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-07-07
| data-sort-value=&quot;2004&quot; | 2004
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134580020|Q134580020]]
|-
| style='text-align:right'| 208
| [[Endel Jürisson]]
| eesti loomaarstiteadlane
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-07-19
| data-sort-value=&quot;1992&quot; | 1992-02-04
| 
| [[Vändra vald]]
| [[:d:Q124640205|Q124640205]]
|-
| style='text-align:right'| 209
| [[Endel Kink]]
| 
| data-sort-value=&quot;1919&quot; | 1919-03-04
| data-sort-value=&quot;1992&quot; | 1992-02-02
| 
| [[Kursi (Kuusalu)|Kursi]]
| [[:d:Q134436982|Q134436982]]
|-
| style='text-align:right'| 210
| [[Endel Põder]]
| Eesti ajakirjanik
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-10-09
| data-sort-value=&quot;1996&quot; | 1996-08-03
| 
| [[Päri (Viljandi)|Päri]]
| [[:d:Q134971622|Q134971622]]
|-
| style='text-align:right'| 211
| [[Endel Vanaisak]]
| eesti maadleja
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-12-24
| data-sort-value=&quot;1993&quot; | 1993-07-06
| 
| [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]]
| [[:d:Q124314141|Q124314141]]
|-
| style='text-align:right'| 212
| [[Endla Jaanus]]
| 
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-08-07
| data-sort-value=&quot;2015&quot; | 2015-02-05
| 
| [[Kohtla-Järve]]
| [[:d:Q134425780|Q134425780]]
|-
| style='text-align:right'| 213
| [[Ene Alop]]
| 
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-10-28
| 
| 
| [[Antsla vald (1939)|Antsla vald]]
| [[:d:Q134523171|Q134523171]]
|-
| style='text-align:right'| 214
| [[Ene Asu-Õunas]]
| Eesti kunstiajaloolane
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-10-11
| 
| 
| [[Kohtla-Järve]]
| [[:d:Q133837408|Q133837408]]
|-
| style='text-align:right'| 215
| [[Ene Syve-Falkenberg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1914&quot; | 1914
| data-sort-value=&quot;2003&quot; | 2003-03-10
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q42267134|Q42267134]]
|-
| style='text-align:right'| 216
| [[Enn Hendre]]
| 
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-06-22
| data-sort-value=&quot;2020&quot; | 2020-07-30
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q50698180|Q50698180]]
|-
| style='text-align:right'| 217
| [[Enn Kiviloo]]
| 
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-08-10
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134519617|Q134519617]]
|-
| style='text-align:right'| 218
| [[Enn Markvart]]
| 
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-10-03
| data-sort-value=&quot;2014&quot; | 2014
| 
| [[Saadjärve vald|Saadjärve vald (1939–1950)]]
| [[:d:Q133520870|Q133520870]]
|-
| style='text-align:right'| 219
| [[Enn Saard]]
| 
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-01-28
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q135041715|Q135041715]]
|-
| style='text-align:right'| 220
| [[Enn Sokk]]
| 
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-04-02
| 
| 
| [[Põlva vald (1939)|Põlva vald]]
| [[:d:Q134086085|Q134086085]]
|-
| style='text-align:right'| 221
| [[Ennu Kotkas]]
| eesti tõstja
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-10-29
| data-sort-value=&quot;2005&quot; | 2005-03-11
| 
| [[Ravila]]
| [[:d:Q124298986|Q124298986]]
|-
| style='text-align:right'| 222
| [[Epp Sepp]]
| 
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-05-31
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q135216520|Q135216520]]
|-
| style='text-align:right'| 223
| [[Epp Viller]]
| eesti tantsija ja repetiitor
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-08-19
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q125189392|Q125189392]]
|-
| style='text-align:right'| 224
| [[Erich Arro]]
| 
| data-sort-value=&quot;1909&quot; | 1909-08-01
| data-sort-value=&quot;1991&quot; | 1991-10-17
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134882109|Q134882109]]
|-
| style='text-align:right'| 225
| [[Erich Kuus]]
| 
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-09-16
| data-sort-value=&quot;2014&quot; | 2014-09-14
| 
| [[Kohtla-Järve]]
| [[:d:Q133091571|Q133091571]]
|-
| style='text-align:right'| 226
| [[Erich Kuuskmann]]
| 
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-01-22
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 2000-01-18
| 
| [[Viimsi]]
| [[:d:Q134999731|Q134999731]]
|-
| style='text-align:right'| 227
| [[Erich Lõokene]]
| 
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-08-02
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q135003562|Q135003562]]
|-
| style='text-align:right'| 228
| [[Erich Martinson]]
| Eesti näitleja
| data-sort-value=&quot;1898&quot; | 1898-10-02
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-08-18
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134373470|Q134373470]]
|-
| style='text-align:right'| 229
| [[Erich Tilzen]]
| 
| data-sort-value=&quot;1887&quot; | 1887-04-29
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-07-28
| 
| [[Paistu]]
| [[:d:Q135447554|Q135447554]]
|-
| style='text-align:right'| 230
| [[Erika Talts]]
| Eesti keemik
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1913-04-07
| data-sort-value=&quot;1992&quot; | 1992-12-19
| 
| [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]]
| [[:d:Q135390752|Q135390752]]
|-
| style='text-align:right'| 231
| [[Ernst Eduard von Mensenkampff]]
| 
| data-sort-value=&quot;1896&quot; | 1896-05-16
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-01
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q55237361|Q55237361]]
|-
| style='text-align:right'| 232
| [[Ernst Gustav Maydell]]
| 
| 
| data-sort-value=&quot;1754&quot; | 1754
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q95243486|Q95243486]]
|-
| style='text-align:right'| 233
| [[Ernst Johann Wilhelm von Pezold]]
| 
| data-sort-value=&quot;1796&quot; | 1796
| data-sort-value=&quot;1870&quot; | 1870
| 
| [[Rakvere]]
| [[:d:Q55093819|Q55093819]]
|-
| style='text-align:right'| 234
| [[Ernst Kesa]]
| Eesti arhitekt
| data-sort-value=&quot;1910&quot; | 1910-01-15
| data-sort-value=&quot;1994&quot; | 1994-01-15
| 
| [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]]
| [[:d:Q132176839|Q132176839]]
|-
| style='text-align:right'| 235
| [[Ernst Masing]]
| 
| data-sort-value=&quot;1843&quot; | 1843-05-17
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1915-12-23
| 
| [[Mustjala vald]]
| [[:d:Q64690909|Q64690909]]
|-
| style='text-align:right'| 236
| [[Ervin Vilepill]]
| eesti kergejõustikutreener, spordipedagoog ja -tegelane
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-07-10
| data-sort-value=&quot;2022&quot; | 2022-01-21
| 
| [[Kose]]
| [[:d:Q124316584|Q124316584]]
|-
| style='text-align:right'| 237
| [[Erwin Bauer]]
| 
| data-sort-value=&quot;1857&quot; | 1857-01-21
| data-sort-value=&quot;1901&quot; | 1901-12-09
| 
| [[Tähtvere vald]]
| [[:d:Q1294425|Q1294425]]
|-
| style='text-align:right'| 238
| [[Esko Rips]]
| Eesti filmiprodutsent
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-06-12
| 
| 
| [[Kadrina]]
| [[:d:Q110751530|Q110751530]]
|-
| style='text-align:right'| 239
| [[Esta Voss]]
| eesti nahakunstnik
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-02-28
| 
| 
| [[Hirvli]]
| [[:d:Q133850192|Q133850192]]
|-
| style='text-align:right'| 240
| [[Eugen Meri]]
| eesti viiulimeister
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924-01-17
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-03-21
| 
| [[Vääna-Jõesuu]]
| [[:d:Q134462856|Q134462856]]
|-
| style='text-align:right'| 241
| [[Eugen Vaino]]
| 
| data-sort-value=&quot;1909&quot; | 1909-12-07
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-11-24
| 
| [[Järva maakond]]
| [[:d:Q23708598|Q23708598]]
|-
| style='text-align:right'| 242
| [[Eugen von Schmidt]]
| 
| data-sort-value=&quot;1821&quot; | 1821-07-18
| data-sort-value=&quot;1905&quot; | 1905-11-30
| 
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q41199654|Q41199654]]
|-
| style='text-align:right'| 243
| [[Eve-Irene Lepist]]
| 
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q133786305|Q133786305]]
|-
| style='text-align:right'| 244
| [[Eveli Mälk]]
| Eesti squash&amp;#39;i-mängija
| data-sort-value=&quot;2003&quot; | 2003-09-23
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q131454018|Q131454018]]
|-
| style='text-align:right'| 245
| [[Evert II Bretholt]]
| 
| data-sort-value=&quot;1580&quot; | 1580
| data-sort-value=&quot;1646&quot; | 1646
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q64781902|Q64781902]]
|-
| style='text-align:right'| 246
| [[Evert Taube]]
| 
| data-sort-value=&quot;1622&quot; | 1622
| data-sort-value=&quot;1692&quot; | 1692
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q6204619|Q6204619]]
|-
| style='text-align:right'| 247
| [[Evi Rass]]
| eesti portselanimaalija
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-01-08
| 
| 
| [[Vahastu (Kuusalu)|Vahastu]]
| [[:d:Q133883370|Q133883370]]
|-
| style='text-align:right'| 248
| [[Evi Valdoja]]
| eesti laskur ja treener
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-03-26
| data-sort-value=&quot;1997&quot; | 1997-05-14
| 
| [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]]
| [[:d:Q111339644|Q111339644]]
|-
| style='text-align:right'| 249
| [[Evi-Evelyn Koop]]
| eesti iluvõimleja, kohtunik ja sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-06-14
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124340139|Q124340139]]
|-
| style='text-align:right'| 250
| [[Ewald Ovir]]
| 
| data-sort-value=&quot;1873&quot; | 1873-02-06
| data-sort-value=&quot;1896&quot; | 1896-10-20
| 
| [[Jõelähtme vald]]
| [[:d:Q1382884|Q1382884]]
|-
| style='text-align:right'| 251
| [[Feliks Voolens]]
| 
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906-03-09
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-04-26
| 
| [[Hiiu maakond]]
| [[:d:Q135088847|Q135088847]]
|-
| style='text-align:right'| 252
| [[Felix Tomberg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1911&quot; | 1911-04-19
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-07-23
| 
| [[Pärnu maakond]]
| [[:d:Q124365552|Q124365552]]
|-
| style='text-align:right'| 253
| [[Feodor Olop]]
| 
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906-02-15
| 
| 
| [[Kaarma vald]]
| [[:d:Q27943126|Q27943126]]
|-
| style='text-align:right'| 254
| [[Ferdinand David]]
| 
| data-sort-value=&quot;1889&quot; | 1889-01-09
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134283881|Q134283881]]
|-
| style='text-align:right'| 255
| [[Ferdinand Dohrandt]]
| 
| data-sort-value=&quot;1846&quot; | 1846
| data-sort-value=&quot;1878&quot; | 1878
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q55089101|Q55089101]]
|-
| style='text-align:right'| 256
| [[Fernando Buschmann]]
| 
| data-sort-value=&quot;1857&quot; | 1857-08-05
| data-sort-value=&quot;1917&quot; | 1917-06-28
| 
| [[Kastre]]
| [[:d:Q121428512|Q121428512]]
|-
| style='text-align:right'| 257
| [[Friedrich von Buxhoeveden]]
| 
| data-sort-value=&quot;1800&quot; | 1800
| data-sort-value=&quot;1866&quot; | 1866
| 
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q52160614|Q52160614]]
|-
| style='text-align:right'| 258
| [[Friedrich von Nasakin]]
| 
| data-sort-value=&quot;1797&quot; | 1797-06-28
| data-sort-value=&quot;1876&quot; | 1876-06-02
| 
| [[Varbla vald]]
| [[:d:Q22919626|Q22919626]]
|-
| style='text-align:right'| 259
| [[Georg Konstantin Wiedemann]]
| 
| data-sort-value=&quot;1857&quot; | 1857-04-07
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-11-09
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q60538438|Q60538438]]
|-
| style='text-align:right'| 260
| [[Georg Sylvester von Freymann]]
| 
| data-sort-value=&quot;1870&quot; | 1870-12-31
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-08-20
| 
| [[Abja vald]]
| [[:d:Q44819670|Q44819670]]
|-
| style='text-align:right'| 261
| [[George Gottschalk von Essen]]
| 
| data-sort-value=&quot;1732&quot; | 1732-05-31
| data-sort-value=&quot;1797&quot; | 1797-06-03
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q128050131|Q128050131]]
|-
| style='text-align:right'| 262
| [[George Jerry Rebane]]
| 
| 
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q102249947|Q102249947]]
|-
| style='text-align:right'| 263
| [[Gerda von Freymann-Knispel]]
| Saksamaa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1905&quot; | 1905-12-24
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-03-29
| [[Fail:Gerda von Freymann-Knispel (cropped).JPG|center|120px]]
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q27336927|Q27336927]]
|-
| style='text-align:right'| 264
| [[Gert Hatsukov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q130482265|Q130482265]]
|-
| style='text-align:right'| 265
| [[Giesbrecht von Reutern, zu Orrenhof]]
| 
| data-sort-value=&quot;1722&quot; | 1722
| data-sort-value=&quot;1789&quot; | 1789
| 
| [[Kolga]]
| [[:d:Q135658351|Q135658351]]
|-
| style='text-align:right'| 266
| [[Gleb Pevtsov]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 2000-10-23
| 
| [[Fail:Gleb Pevtsov (Jõhvi FC Phoenix).jpg|center|120px]]
| [[Kohtla-Järve]]
| [[:d:Q130286157|Q130286157]]
|-
| style='text-align:right'| 267
| [[Gotthard Woldemar Christian Grohmann]]
| 
| data-sort-value=&quot;1858&quot; | 1858
| data-sort-value=&quot;1918&quot; | 1918
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q55089265|Q55089265]]
|-
| style='text-align:right'| 268
| [[Grigori Jomm]]
| Eesti arhitekt
| data-sort-value=&quot;1912&quot; | 1912-05-02
| data-sort-value=&quot;1992&quot; | 1992-06-13
| 
| [[Odiste]]
| [[:d:Q133848720|Q133848720]]
|-
| style='text-align:right'| 269
| [[Guido Heinrich Eckardt]]
| 
| data-sort-value=&quot;1843&quot; | 1843
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q55089128|Q55089128]]
|-
| style='text-align:right'| 270
| [[Guido Hermann Eckardt]]
| 
| data-sort-value=&quot;1873&quot; | 1873
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q54506742|Q54506742]]
|-
| style='text-align:right'| 271
| [[Gustaf Bernt Hastfer]]
| 
| data-sort-value=&quot;1695&quot; | 1695-07-29
| data-sort-value=&quot;1759&quot; | 1759-03-04
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q139155150|Q139155150]]
|-
| style='text-align:right'| 272
| [[Gustav David]]
| 
| data-sort-value=&quot;1872&quot; | 1872-01-01
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-01-22
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134283890|Q134283890]]
|-
| style='text-align:right'| 273
| [[Gustav Johannson]]
| 
| data-sort-value=&quot;1855&quot; | 1855-08-31
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q126846577|Q126846577]]
|-
| style='text-align:right'| 274
| [[Gustav Konrad von Engelhardt]]
| 
| data-sort-value=&quot;1768&quot; | 1768-07-27
| data-sort-value=&quot;1841&quot; | 1841-11-24
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q16722113|Q16722113]]
|-
| style='text-align:right'| 275
| [[Gustav Kulp]]
| Eesti fotograaf
| data-sort-value=&quot;1874&quot; | 1874-04-17
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964
| 
| [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]]
| [[:d:Q27888331|Q27888331]]
|-
| style='text-align:right'| 276
| [[Gustav von Nasacken]]
| 
| data-sort-value=&quot;1803&quot; | 1803
| data-sort-value=&quot;1876&quot; | 1876-12-30
| [[Fail:Gustav georg von nasackin original.jpg|center|120px]]
| [[Varbla vald]]
| [[:d:Q94886947|Q94886947]]
|-
| style='text-align:right'| 277
| [[Hannes Koik]]
| eesti korvpallur
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-07-28
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124336842|Q124336842]]
|-
| style='text-align:right'| 278
| [[Hans Diedrich von Essen]]
| 
| data-sort-value=&quot;1769&quot; | 1769-06-07
| data-sort-value=&quot;1848&quot; | 1848-01-27
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q128067424|Q128067424]]
|-
| style='text-align:right'| 279
| [[Hans Juurup]]
| Eesti korvpallur
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1915-11-02
| data-sort-value=&quot;2009&quot; | 2009-05-28
| 
| [[Viiratsi vald]]
| [[:d:Q118746611|Q118746611]]
|-
| style='text-align:right'| 280
| [[Hans Wachtmeister af Björkö]]
| 
| data-sort-value=&quot;1609&quot; | 1609-09-09
| data-sort-value=&quot;1652&quot; | 1652-07-23
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q94862082|Q94862082]]
|-
| style='text-align:right'| 281
| [[Harald Cosack]]
| 
| data-sort-value=&quot;1880&quot; | 1880-12-06
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-06-23
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q54506705|Q54506705]]
|-
| style='text-align:right'| 282
| [[Harald Nõmmik]]
| eesti spordiajakirjanik
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906-10-01
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-12-08
| 
| [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]]
| [[:d:Q124339270|Q124339270]]
|-
| style='text-align:right'| 283
| [[Harald Osjamets]]
| eesti jalgrattasporditreener
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-01-26
| 
| 
| [[Mäksa]]
| [[:d:Q124338097|Q124338097]]
|-
| style='text-align:right'| 284
| [[Harri Erm]]
| Eesti sulgpallur
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-08-18
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-01-19
| 
| [[Rakvere]]
| [[:d:Q39933415|Q39933415]]
|-
| style='text-align:right'| 285
| [[Harri Kroon]]
| 
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-03-20
| data-sort-value=&quot;1997&quot; | 1997-02-11
| 
| [[Kohtla-Järve]]
| [[:d:Q134614008|Q134614008]]
|-
| style='text-align:right'| 286
| [[Harry Wood]]
| 
| data-sort-value=&quot;1918&quot; | 1918
| data-sort-value=&quot;1979&quot; | 1979
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q135304809|Q135304809]]
|-
| style='text-align:right'| 287
| [[Hedda von Schmid]]
| 
| data-sort-value=&quot;1864&quot; | 1864-09-23
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1921-01-13
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q1593183|Q1593183]]
|-
| style='text-align:right'| 288
| [[Heigo Järvekülg]]
| eesti motosportlane
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-10-26
| data-sort-value=&quot;2008&quot; | 2008-06-21
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124320484|Q124320484]]
|-
| style='text-align:right'| 289
| [[Heigo Metsa]]
| 
| data-sort-value=&quot;1916&quot; | 1916-02-19
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134959092|Q134959092]]
|-
| style='text-align:right'| 290
| [[Heik Reitel]]
| eesti motosportlane
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-03-23
| data-sort-value=&quot;2024&quot; | 2024-05-26
| 
| [[Ravila]]
| [[:d:Q124295914|Q124295914]]
|-
| style='text-align:right'| 291
| [[Heikki Junninen]]
| Eesti atmosfäärifüüsik
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-06-10
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q37382914|Q37382914]]
|-
| style='text-align:right'| 292
| [[Heili Volberg-Raig]]
| Eesti arhitekt
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-05-04
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q133850534|Q133850534]]
|-
| style='text-align:right'| 293
| [[Heino Annus]]
| 
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-06-07
| data-sort-value=&quot;1997&quot; | 1997-02-25
| 
| [[Ida-Viru maakond]]
| [[:d:Q134983279|Q134983279]]
|-
| style='text-align:right'| 294
| [[Heino Bergman]]
| eesti suusatreener
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-03-24
| data-sort-value=&quot;1998&quot; | 1998-03-16
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124304437|Q124304437]]
|-
| style='text-align:right'| 295
| [[Heino Ehapalu]]
| Eesti fotograaf
| data-sort-value=&quot;1909&quot; | 1909-03-17
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-07-08
| 
| [[Mustla]]
| [[:d:Q27832089|Q27832089]]
|-
| style='text-align:right'| 296
| [[Heino Jüris]]
| eesti suusataja
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-08-16
| data-sort-value=&quot;1996&quot; | 1996-03-16
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124311494|Q124311494]]
|-
| style='text-align:right'| 297
| [[Heino Kiudma]]
| eesti aerutaja
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-02-03
| 
| 
| [[Vara vald (1939)|Vara vald]]
| [[:d:Q124302369|Q124302369]]
|-
| style='text-align:right'| 298
| [[Heino Koik]]
| eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1915-12-10
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-02-22
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124323699|Q124323699]]
|-
| style='text-align:right'| 299
| [[Heino Kulvere]]
| eesti näitleja, lavastaja ja pedagoog
| data-sort-value=&quot;1920&quot; | 1920-10-13
| data-sort-value=&quot;2008&quot; | 2008-07-15
| 
| [[Käru (Väike-Maarja)|Käru]]
| [[:d:Q124678664|Q124678664]]
|-
| style='text-align:right'| 300
| [[Heino Otto]]
| 
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1915-01-09
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982-06-29
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q125338228|Q125338228]]
|-
| style='text-align:right'| 301
| [[Heino Reesel]]
| 
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-03-08
| 
| 
| [[Viljandi maakond]]
| [[:d:Q135032663|Q135032663]]
|-
| style='text-align:right'| 302
| [[Heino Roomere]]
| 
| data-sort-value=&quot;1907&quot; | 1907-02-10
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-07-05
| 
| [[Harku vald]]
| [[:d:Q41780032|Q41780032]]
|-
| style='text-align:right'| 303
| [[Heino Sepp]]
| Eesti autosportlane
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-04-04
| data-sort-value=&quot;2008&quot; | 2008-09-22
| 
| [[Põlula]]
| [[:d:Q111448516|Q111448516]]
|-
| style='text-align:right'| 304
| [[Heino Tusti]]
| 
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-06-09
| data-sort-value=&quot;1998&quot; | 1998-05-09
| 
| [[Võistre]]
| [[:d:Q135071004|Q135071004]]
|-
| style='text-align:right'| 305
| [[Heino Vilipere]]
| eesti spordipedagoog
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-02-26
| data-sort-value=&quot;2016&quot; | 2016-04-23
| 
| [[Vormsi]]
| [[:d:Q123983047|Q123983047]]
|-
| style='text-align:right'| 306
| [[Heinrich August Adolf Julius Baron von Rausch von Traubenberg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1880&quot; | 1880-03-17
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-09-19
| 
| [[Juuru vald]]
| [[:d:Q55105592|Q55105592]]
|-
| style='text-align:right'| 307
| [[Heinrich Karstens]]
| 
| data-sort-value=&quot;1874&quot; | 1874-06-21
| data-sort-value=&quot;1905&quot; | 1905-12-10
| [[Fail:Heinrich Karstens 2.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q14465865|Q14465865]]
|-
| style='text-align:right'| 308
| [[Heinrich Krellenberg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1829&quot; | 1829
| data-sort-value=&quot;1898&quot; | 1898
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q23902860|Q23902860]]
|-
| style='text-align:right'| 309
| [[Heinrich Ludwig von Vietinghoff]]
| 
| data-sort-value=&quot;1783&quot; | 1783-01-11
| data-sort-value=&quot;1853&quot; | 1853-05-02
| 
| [[Kadrina vald]]
| [[:d:Q1299719|Q1299719]]
|-
| style='text-align:right'| 310
| [[Heinrich Otto von Aderkas]]
| 
| data-sort-value=&quot;1770&quot; | 1770
| data-sort-value=&quot;1840&quot; | 1840
| [[Fail:Portrait Deutsches Zentrum Kulturgutverluste № 521680.jpg|center|120px]]
| [[Pädaste]]
| [[:d:Q1598454|Q1598454]]
|-
| style='text-align:right'| 311
| [[Heinrich Suik]]
| 
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-01-09
| 
| 
| [[Võisiku vald]]
| [[:d:Q135273767|Q135273767]]
|-
| style='text-align:right'| 312
| [[Heinrich Tomberg]]
| eesti laskur
| data-sort-value=&quot;1907&quot; | 1907-08-12
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-11-06
| 
| [[Väike-Maarja]]
| [[:d:Q124327161|Q124327161]]
|-
| style='text-align:right'| 313
| [[Heinrich von Krüdener]]
| 
| data-sort-value=&quot;1864&quot; | 1864
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932
| 
| [[Puiatu (Viljandi)|Puiatu]]
| [[:d:Q55090318|Q55090318]]
|-
| style='text-align:right'| 314
| [[Heinrich von Stryk]]
| 
| data-sort-value=&quot;1873&quot; | 1873-07-16
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-09-10
| 
| [[Pärnu maakond]]
| [[:d:Q21002256|Q21002256]]
|-
| style='text-align:right'| 315
| [[Heinz Pielbusch]]
| Saksamaa näitleja
| No/unknown value
| data-sort-value=&quot;1991&quot; | 1991-11
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q1600754|Q1600754]]
|-
| style='text-align:right'| 316
| [[Heiti Olvet]]
| Eesti fotograaf
| data-sort-value=&quot;1912&quot; | 1912-05-04
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q27943146|Q27943146]]
|-
| style='text-align:right'| 317
| [[Heldur Kallis]]
| eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-03-14
| data-sort-value=&quot;2002&quot; | 2002-08-29
| 
| [[Tallinn]]&lt;br/&gt;[[Harju maakond]]
| [[:d:Q124325738|Q124325738]]
|-
| style='text-align:right'| 318
| [[Heldur Laurits]]
| eesti ujuja
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-12-29
| data-sort-value=&quot;2006&quot; | 2006-03-25
| 
| [[Nõo]]
| [[:d:Q124296112|Q124296112]]
|-
| style='text-align:right'| 319
| [[Heleene Hollas]]
| 
| data-sort-value=&quot;1997&quot; | 1997-05-12
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q135436500|Q135436500]]
|-
| style='text-align:right'| 320
| [[Helena Kerge]]
| 
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-02-23
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q134971158|Q134971158]]
|-
| style='text-align:right'| 321
| [[Helene Dimitrijev]]
| Eesti sõudja
| data-sort-value=&quot;2002&quot; | 2002-03-12
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124329889|Q124329889]]
|-
| style='text-align:right'| 322
| [[Helene Mitt]]
| Eesti näitleja
| data-sort-value=&quot;1902&quot; | 1902-04-29
| data-sort-value=&quot;1995&quot; | 1995-05-30
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134374839|Q134374839]]
|-
| style='text-align:right'| 323
| [[Helga-Wilhelmine Jaaniste]]
| 
| data-sort-value=&quot;1914&quot; | 1914-02-06
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-01-18
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134954397|Q134954397]]
|-
| style='text-align:right'| 324
| [[Helgi Läänemägi]]
| eesti suusataja, treener ja sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-10-26
| 
| 
| [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]]
| [[:d:Q124324552|Q124324552]]
|-
| style='text-align:right'| 325
| [[Helgi Margna]]
| Eesti arhitekt
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-12-06
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-09-15
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q133866097|Q133866097]]
|-
| style='text-align:right'| 326
| [[Helgi Sardis]]
| 
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-06-17
| data-sort-value=&quot;2018&quot; | 2018
| 
| [[Väike-Maarja]]
| [[:d:Q135192136|Q135192136]]
|-
| style='text-align:right'| 327
| [[Helgi Öpik]]
| eesti botaanik ja kirjanik
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q110072772|Q110072772]]
|-
| style='text-align:right'| 328
| [[Heli Špilev]]
| 
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-05-24
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q135338097|Q135338097]]
|-
| style='text-align:right'| 329
| [[Helje Soosalu]]
| Eesti näitleja
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-03-26
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134404527|Q134404527]]
|-
| style='text-align:right'| 330
| [[Heljo Tassa]]
| eesti metallikunstnik
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-09-01
| data-sort-value=&quot;2007&quot; | 2007-10-05
| 
| [[Luke]]
| [[:d:Q133894384|Q133894384]]
|-
| style='text-align:right'| 331
| [[Helle Aruniit]]
| 
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-06-28
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134528913|Q134528913]]
|-
| style='text-align:right'| 332
| [[Helle Flaur]]
| eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-03-15
| data-sort-value=&quot;2013&quot; | 2013-10-23
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124288160|Q124288160]]
|-
| style='text-align:right'| 333
| [[Helmi Madisson]]
| 
| data-sort-value=&quot;1901&quot; | 1901-08-28
| data-sort-value=&quot;1986&quot; | 1986-03-11
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134824223|Q134824223]]
|-
| style='text-align:right'| 334
| [[Helmut Joonuks]]
| eesti kodu- ja kirjandusloolane ning pedagoog
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924-01-10
| data-sort-value=&quot;2001&quot; | 2001-05-06
| 
| [[Tammiku (Väike-Maarja)|Tammiku]]
| [[:d:Q113165129|Q113165129]]
|-
| style='text-align:right'| 335
| [[Helve Remmel]]
| 
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-06-14
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q135033666|Q135033666]]
|-
| style='text-align:right'| 336
| [[Helvi Kuldma]]
| 
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-06-08
| data-sort-value=&quot;2009&quot; | 2009-12-04
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134620464|Q134620464]]
|-
| style='text-align:right'| 337
| [[Henn Lõmps]]
| 
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-05-24&lt;br/&gt;1934-05-24
| data-sort-value=&quot;1998&quot; | 1998-11-09
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q135003549|Q135003549]]
|-
| style='text-align:right'| 338
| [[Henn Noor]]
| 
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-04-22
| 
| 
| [[Muhu]]
| [[:d:Q135007609|Q135007609]]
|-
| style='text-align:right'| 339
| [[Henno Janson]]
| eesti piimandusteadlane ja ökoloog
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-05-01
| data-sort-value=&quot;2011&quot; | 2011
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134572769|Q134572769]]
|-
| style='text-align:right'| 340
| [[Henno Kallam]]
| Eesti majandusteadlane
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-12-08
| 
| 
| [[Valga maakond]]
| [[:d:Q134587585|Q134587585]]
|-
| style='text-align:right'| 341
| [[Henri Fatkin]]
| eesti veemotosportlane
| data-sort-value=&quot;1993&quot; | 1993-07-11
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124316853|Q124316853]]
|-
| style='text-align:right'| 342
| [[Herman Abels]]
| 
| data-sort-value=&quot;1846&quot; | 1846-04-03
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929&lt;br/&gt;1929-03-08
| [[Fail:Герман Федорович Абельс 01.jpg|center|120px]]
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q53579290|Q53579290]]
|-
| style='text-align:right'| 343
| [[Hilda Sestov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1893&quot; | 1893-04-19
| 
| 
| [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]]
| [[:d:Q124365537|Q124365537]]
|-
| style='text-align:right'| 344
| [[Hilja Riet]]
| 
| data-sort-value=&quot;1905&quot; | 1905-01-08
| data-sort-value=&quot;2006&quot; | 2006-07-12
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q27969129|Q27969129]]
|-
| style='text-align:right'| 345
| [[Hilju Lillo]]
| eesti kergejõustiklane, spordiarst ja ujumistreener
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-10-01
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124296073|Q124296073]]
|-
| style='text-align:right'| 346
| [[Hillar Konts]]
| 
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-09-03
| data-sort-value=&quot;2010&quot; | 2010-09-14
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134608352|Q134608352]]
|-
| style='text-align:right'| 347
| [[Hille Remmelkoor]]
| eesti võrkpallur ja võrkpallikohtunik
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-04-06
| 
| 
| [[Kose]]
| [[:d:Q124339299|Q124339299]]
|-
| style='text-align:right'| 348
| [[Hindrek Tamvelius]]
| Eesti keemik
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-01-09
| 
| 
| [[Harju maakond]]
| [[:d:Q135444818|Q135444818]]
|-
| style='text-align:right'| 349
| [[Hubert Adari]]
| eesti tennisist ja sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-02-21
| data-sort-value=&quot;2020&quot; | 2020-08-05
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124313577|Q124313577]]
|-
| style='text-align:right'| 350
| [[Hugo Erkmaa]]
| Eesti korvpallur
| data-sort-value=&quot;1999&quot; | 1999-03-26
| 
| 
| [[Väike-Maarja vald]]
| [[:d:Q81734603|Q81734603]]
|-
| style='text-align:right'| 351
| [[Hugo Wittrock]]
| 
| data-sort-value=&quot;1873&quot; | 1873-07-19
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-08-25
| [[Fail:1940 Hugo Wittrock's wartime German passport issued to him before becoming the mayor of Riga.jpg|center|120px]]
| [[Leisi vald]]
| [[:d:Q884900|Q884900]]
|-
| style='text-align:right'| 352
| [[Huno Eller]]
| eesti piimandusteadlane
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-07-08
| 
| 
| [[Mäksa vald]]
| [[:d:Q124368718|Q124368718]]
|-
| style='text-align:right'| 353
| [[Härnald Toomsalu]]
| 
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-10-08
| data-sort-value=&quot;2016&quot; | 2016
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134126270|Q134126270]]
|-
| style='text-align:right'| 354
| [[Igor Erelt]]
| 
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-03-28
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 2000-03-28
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q4532403|Q4532403]]
|-
| style='text-align:right'| 355
| [[Igor Kislov]]
| Ukraina jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-07-19
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q3655498|Q3655498]]
|-
| style='text-align:right'| 356
| [[Igor Kotšetkov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-05-13
| 
| [[Fail:Igor Kochetkov - 32° Lovers Film Festival (2017).jpg|center|120px]]
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q4236740|Q4236740]]
|-
| style='text-align:right'| 357
| [[Igor Tavaste]]
| eesti korvpallikohtunik
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-09-23
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124338486|Q124338486]]
|-
| style='text-align:right'| 358
| [[Igor Vakulenko]]
| 
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-09-08
| 
| 
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q28703328|Q28703328]]
|-
| style='text-align:right'| 359
| [[Ilmar Kirjanen]]
| Eesti matemaatik
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-05-25
| 
| 
| [[Harju maakond]]
| [[:d:Q134604500|Q134604500]]
|-
| style='text-align:right'| 360
| [[Ilmar Tamm]]
| 
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-10-25
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-09-05
| 
| [[Kuusalu küla|Kuusalu]]
| [[:d:Q134499657|Q134499657]]
|-
| style='text-align:right'| 361
| [[Ilme Soonsein]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-07-12
| data-sort-value=&quot;1996&quot; | 1996-10-06
| 
| [[Vara vald (1939)|Vara vald]]
| [[:d:Q50999601|Q50999601]]
|-
| style='text-align:right'| 362
| [[Ilmo Sildos]]
| Eesti füüsik
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-06-04
| 
| 
| [[Rakvere]]
| [[:d:Q59556196|Q59556196]]
|-
| style='text-align:right'| 363
| [[Ilona Smeljanski]]
| 
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-08-10
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134962723|Q134962723]]
|-
| style='text-align:right'| 364
| [[Ilya Makarov]]
| 
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 2000-07-06
| 
| 
| [[Kohtla-Järve]]
| [[:d:Q137610195|Q137610195]]
|-
| style='text-align:right'| 365
| [[Imanta Maripuu]]
| eesti kutsepatoloog
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-04-27
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-10-02
| 
| [[Pädaste]]
| [[:d:Q133520120|Q133520120]]
|-
| style='text-align:right'| 366
| [[Imbi Henno]]
| 
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-03-01
| 
| 
| [[Kohtla-Järve]]
| [[:d:Q135246323|Q135246323]]
|-
| style='text-align:right'| 367
| [[Imre Melnikov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-03-05
| data-sort-value=&quot;2004&quot; | 2004
| 
| [[Kadrina]]
| [[:d:Q134725896|Q134725896]]
|-
| style='text-align:right'| 368
| [[Indrek Aavik]]
| Eesti jääpurjetaja
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-12-25
| 
| 
| [[Saare maakond]]
| [[:d:Q123942329|Q123942329]]
|-
| style='text-align:right'| 369
| [[Indrek Joost]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1979&quot; | 1979-04-20
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q131783267|Q131783267]]
|-
| style='text-align:right'| 370
| [[Indrek Reiter]]
| eesti petangimängija
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-04-01
| 
| 
| [[Tabasalu]]
| [[:d:Q124339420|Q124339420]]
|-
| style='text-align:right'| 371
| [[Ingeborg Veldre]]
| 
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924-05-12
| data-sort-value=&quot;2013&quot; | 2013-12-15
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134178927|Q134178927]]
|-
| style='text-align:right'| 372
| [[Ingrid Loosme]]
| eesti raamatuteadlane
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-06-14
| data-sort-value=&quot;2010&quot; | 2010
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134713197|Q134713197]]
|-
| style='text-align:right'| 373
| [[Ingrid Virnas]]
| eesti suusataja
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-10-30
| data-sort-value=&quot;2005&quot; | 2005-12-11
| 
| [[Laiuse vald]]
| [[:d:Q124338206|Q124338206]]
|-
| style='text-align:right'| 374
| [[Isaac Stone]]
| 
| data-sort-value=&quot;1907&quot; | 1907
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q115187332|Q115187332]]
|-
| style='text-align:right'| 375
| [[Ivan Hiltebrandt]]
| 
| data-sort-value=&quot;1748&quot; | 1748
| data-sort-value=&quot;1831&quot; | 1831
| 
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q21198208|Q21198208]]
|-
| style='text-align:right'| 376
| [[Ivan Larin]]
| Eesti majandusteadlane
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-11-14&lt;br/&gt;1927-11-12
| data-sort-value=&quot;2008&quot; | 2008
| 
| [[Tartu maakond]]
| [[:d:Q134691612|Q134691612]]
|-
| style='text-align:right'| 377
| [[Ivan Morozov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1919&quot; | 1919-08-14
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-11-06
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q23656232|Q23656232]]
|-
| style='text-align:right'| 378
| [[Ivar Käär]]
| eesti motosportlane
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-07-31
| data-sort-value=&quot;2006&quot; | 2006-10-10
| 
| [[Hiiu maakond]]
| [[:d:Q124336893|Q124336893]]
|-
| style='text-align:right'| 379
| [[Ivar Vigla]]
| eesti teletegelane ja ajakirjanik
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-02-16
| 
| 
| [[Muhu]]
| [[:d:Q116457062|Q116457062]]
|-
| style='text-align:right'| 380
| [[Jaak Karp]]
| eesti korvpallur ja treener
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973-02-08
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124320662|Q124320662]]
|-
| style='text-align:right'| 381
| [[Jaak Oserov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-10-18
| 
| 
| [[Tudu]]
| [[:d:Q134469365|Q134469365]]
|-
| style='text-align:right'| 382
| [[Jaak Triefeld]]
| eesti sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1902&quot; | 1902-10-04
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-05-19
| 
| [[Viljandi maakond]]
| [[:d:Q124337237|Q124337237]]
|-
| style='text-align:right'| 383
| [[Jaan Hendre]]
| 
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-07-07
| data-sort-value=&quot;2001&quot; | 2001
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134563100|Q134563100]]
|-
| style='text-align:right'| 384
| [[Jaan Kaeli]]
| Eesti fotograaf
| data-sort-value=&quot;1864&quot; | 1864-05-18
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-04-03
| 
| [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]]
| [[:d:Q27868007|Q27868007]]
|-
| style='text-align:right'| 385
| [[Jaan Kapp]]
| 
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-04-27
| data-sort-value=&quot;2025&quot; | 2025
| 
| [[Kohtla-Järve]]
| [[:d:Q137994804|Q137994804]]
|-
| style='text-align:right'| 386
| [[Jaan Kello]]
| 
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-04-07
| 
| 
| [[Aruküla (Vinni)|Aruküla]]
| [[:d:Q137732893|Q137732893]]
|-
| style='text-align:right'| 387
| [[Jaan Kuuda]]
| eesti tennisist, treener ja sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924-06-24
| data-sort-value=&quot;2001&quot; | 2001-05-02
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124337985|Q124337985]]
|-
| style='text-align:right'| 388
| [[Jaan Leemets]]
| Eesti näitleja
| data-sort-value=&quot;1904&quot; | 1904-06-22
| data-sort-value=&quot;1979&quot; | 1979-06-29
| 
| [[Tudu]]
| [[:d:Q134367163|Q134367163]]
|-
| style='text-align:right'| 389
| [[Jaan Liira]]
| 
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972-10-11
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q56685573|Q56685573]]
|-
| style='text-align:right'| 390
| [[Jaan Läheb]]
| 
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-05-07
| 
| 
| [[Muhu]]
| [[:d:Q135003566|Q135003566]]
|-
| style='text-align:right'| 391
| [[Jaan Rohula]]
| eesti motosportlane
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-02-05
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124338902|Q124338902]]
|-
| style='text-align:right'| 392
| [[Jaan Roose]]
| 
| data-sort-value=&quot;1992&quot; | 1992-01-11
| 
| [[Fail:Jaan Roose tasakaaluliinil Tallinna sadama kohal. Merepäevad 2014.jpg|center|120px]]
| [[Setomaa vald]]
| [[:d:Q102157652|Q102157652]]
|-
| style='text-align:right'| 393
| [[Jaan Soonvald]]
| 
| data-sort-value=&quot;1890&quot; | 1890-08-05
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980-03-13
| 
| [[Nõo]]
| [[:d:Q134497124|Q134497124]]
|-
| style='text-align:right'| 394
| [[Jaan Sulev]]
| 
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906-11-10
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-11-09
| 
| [[Salla]]
| [[:d:Q134930245|Q134930245]]
|-
| style='text-align:right'| 395
| [[Jaan Tätte]]
| eesti matkasportlane
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-05-28
| data-sort-value=&quot;2021&quot; | 2021-11-26
| 
| [[Meeri]]
| [[:d:Q124749249|Q124749249]]
|-
| style='text-align:right'| 396
| [[Jaan Uri]]
| Eesti poliitik
| data-sort-value=&quot;1875&quot; | 1875-09-19
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-01-14
| 
| [[Kambja vald (1991)|Kambja vald]]
| [[:d:Q105719441|Q105719441]]
|-
| style='text-align:right'| 397
| [[Jaan Vaga]]
| 
| data-sort-value=&quot;1877&quot; | 1877-01-15
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-11-29
| 
| [[Muhu]]
| [[:d:Q134880983|Q134880983]]
|-
| style='text-align:right'| 398
| [[Jaan Vorms]]
| 
| data-sort-value=&quot;1885&quot; | 1885-05-29
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-12-03
| 
| [[Viira (Muhu)|Viira]]
| [[:d:Q106462708|Q106462708]]
|-
| style='text-align:right'| 399
| [[Jaanus Kruusma]]
| Eesti keemik
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-03-19
| 
| 
| [[Kohtla-Järve]]
| [[:d:Q135288508|Q135288508]]
|-
| style='text-align:right'| 400
| [[Jaanus Ojangu]]
| Eesti poliitik
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-09-09
| 
| [[Fail:Ojangu, Jaanus.20241116 121612(1).jpg|center|120px]]
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q131277152|Q131277152]]
|-
| style='text-align:right'| 401
| [[Jaanus Paeväli]]
| 
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971-09-29
| 
| 
| [[Kohtla-Järve]]
| [[:d:Q134579751|Q134579751]]
|-
| style='text-align:right'| 402
| [[Jacob Jacke]]
| 
| data-sort-value=&quot;1712&quot; | 1712
| data-sort-value=&quot;1780&quot; | 1780
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q55090090|Q55090090]]
|-
| style='text-align:right'| 403
| [[Jacob von Schilling]]
| 
| data-sort-value=&quot;1790&quot; | 1790-03-20&lt;br/&gt;1790
| data-sort-value=&quot;1860&quot; | 1860-01-21&lt;br/&gt;1860
| 
| [[Järva maakond]]
| [[:d:Q1440533|Q1440533]]
|-
| style='text-align:right'| 404
| [[Jakob Kuusk]]
| 
| data-sort-value=&quot;1871&quot; | 1871-06-23
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-07-18
| 
| [[Saare maakond]]
| [[:d:Q134822598|Q134822598]]
|-
| style='text-align:right'| 405
| [[Jakob Riddersven]]
| 
| data-sort-value=&quot;1670&quot; | 1670
| data-sort-value=&quot;1736&quot; | 1736-02-16
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q28840192|Q28840192]]
|-
| style='text-align:right'| 406
| [[Jalmar Künnap]]
| eesti sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-07-09
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124324501|Q124324501]]
|-
| style='text-align:right'| 407
| [[James Rathlef]]
| 
| data-sort-value=&quot;1896&quot; | 1896-05-22
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-11-01
| 
| [[Saare maakond]]
| [[:d:Q126683588|Q126683588]]
|-
| style='text-align:right'| 408
| [[Janek Kivi]]
| eesti heliala juhataja
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-08-08
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134955257|Q134955257]]
|-
| style='text-align:right'| 409
| [[Janek Nurmeots]]
| eesti tõstja ja jõutõstja
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-06-19
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124339805|Q124339805]]
|-
| style='text-align:right'| 410
| [[Janek Parkman]]
| 
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-11-26
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q135010553|Q135010553]]
|-
| style='text-align:right'| 411
| [[Janek Vlassov]]
| eesti helimeister
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-04-03
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134962955|Q134962955]]
|-
| style='text-align:right'| 412
| [[Janika Horn]]
| 
| data-sort-value=&quot;1979&quot; | 1979-11-01
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q134971254|Q134971254]]
|-
| style='text-align:right'| 413
| [[Jegor Julius von Sivers]]
| 
| data-sort-value=&quot;1823&quot; | 1823&lt;br/&gt;1823-11-01
| data-sort-value=&quot;1879&quot; | 1879&lt;br/&gt;1879-04-12
| 
| [[Heimtali]]
| [[:d:Q54507581|Q54507581]]
|-
| style='text-align:right'| 414
| [[Jenny Ananjeva]]
| Eesti õigusteadlane
| data-sort-value=&quot;1910&quot; | 1910-03-22
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-02-08
| 
| [[Võru maakond]]
| [[:d:Q124362071|Q124362071]]
|-
| style='text-align:right'| 415
| [[Joel Rothberg]]
| eesti judoka
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-11-06
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124314149|Q124314149]]
|-
| style='text-align:right'| 416
| [[Johan Veltson]]
| 
| data-sort-value=&quot;1898&quot; | 1898-12-16
| 
| 
| [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]]
| [[:d:Q28470004|Q28470004]]
|-
| style='text-align:right'| 417
| [[Johann Christian Quandt]]
| 
| data-sort-value=&quot;1733&quot; | 1733-06-19
| data-sort-value=&quot;1822&quot; | 1822-03-24
| 
| [[Urvaste vald]]
| [[:d:Q1541761|Q1541761]]
|-
| style='text-align:right'| 418
| [[Johann Diesfeld]]
| 
| data-sort-value=&quot;1820&quot; | 1820-02-01
| data-sort-value=&quot;1872&quot; | 1872
| 
| [[Nabala]]
| [[:d:Q121428048|Q121428048]]
|-
| style='text-align:right'| 419
| [[Johann Georg Otto von Gruenewaldt]]
| 
| data-sort-value=&quot;1830&quot; | 1830&lt;br/&gt;1830-03-30
| data-sort-value=&quot;1910&quot; | 1910&lt;br/&gt;1910-05-08
| 
| [[Koigi vald]]
| [[:d:Q55089294|Q55089294]]
|-
| style='text-align:right'| 420
| [[Johann Nagel]]
| 
| data-sort-value=&quot;1804&quot; | 1804-01-29
| data-sort-value=&quot;1854&quot; | 1854
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q133868867|Q133868867]]
|-
| style='text-align:right'| 421
| [[Johann Reinhold von Lenz]]
| 
| data-sort-value=&quot;1778&quot; | 1778-11-14
| data-sort-value=&quot;1854&quot; | 1854-02-07
| [[Fail:PPN663955084 J. R. Lenz, Mitglied des Hamburger Stadt-Theaters (1830).jpg|center|120px]]
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q22676991|Q22676991]]
|-
| style='text-align:right'| 422
| [[Johann Soll]]
| eesti koduloo ja eesti keele õpetaja, kirjamees
| data-sort-value=&quot;1886&quot; | 1886-12-02
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-11-24
| 
| [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]]
| [[:d:Q124392622|Q124392622]]
|-
| style='text-align:right'| 423
| [[Johanna Ulfsak]]
| eesti näitleja
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q106962900|Q106962900]]
|-
| style='text-align:right'| 424
| [[Johannes Altsoo]]
| eesti võimleja ja treener
| data-sort-value=&quot;1920&quot; | 1920-01-18
| data-sort-value=&quot;1995&quot; | 1995-11-20
| 
| [[Valga maakond]]
| [[:d:Q124315923|Q124315923]]
|-
| style='text-align:right'| 425
| [[Johannes Betlem]]
| eesti köster, organist ja koorijuht
| data-sort-value=&quot;1916&quot; | 1916-02-06
| data-sort-value=&quot;2007&quot; | 2007-01-19
| 
| [[Silmsi (Kose)|Silmsi]]
| [[:d:Q134283031|Q134283031]]
|-
| style='text-align:right'| 426
| [[Johannes Georg Christiani]]
| 
| data-sort-value=&quot;1868&quot; | 1868
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q133782216|Q133782216]]
|-
| style='text-align:right'| 427
| [[Johannes Hio]]
| 
| data-sort-value=&quot;1879&quot; | 1879-05-14
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-10-12
| 
| [[Vaskjala]]
| [[:d:Q134883420|Q134883420]]
|-
| style='text-align:right'| 428
| [[Johannes Juhans]]
| 
| data-sort-value=&quot;1874&quot; | 1874-07-07
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-04-05
| 
| [[Alliku vald (Türi kihelkond)|Alliku vald]]
| [[:d:Q134578277|Q134578277]]
|-
| style='text-align:right'| 429
| [[Johannes Klein]]
| 
| data-sort-value=&quot;1888&quot; | 1888-02-29
| 
| 
| [[Roela]]
| [[:d:Q27870354|Q27870354]]
|-
| style='text-align:right'| 430
| [[Johannes Krass]]
| Eesti fotograaf
| data-sort-value=&quot;1892&quot; | 1892-06-24
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980-10-15
| 
| [[Saarnakõrve]]
| [[:d:Q27875843|Q27875843]]
|-
| style='text-align:right'| 431
| [[Johannes Paul Mihklimets]]
| Eesti fotograaf
| data-sort-value=&quot;1889&quot; | 1889-02-04
| 
| 
| [[Surju vald]]
| [[:d:Q27927754|Q27927754]]
|-
| style='text-align:right'| 432
| [[Johannes Toom]]
| Eesti tõstja
| data-sort-value=&quot;1896&quot; | 1896-07-26
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972-04-26
| 
| [[Parasmäe]]
| [[:d:Q111369447|Q111369447]]
|-
| style='text-align:right'| 433
| [[Johannes von Holst]]
| 
| data-sort-value=&quot;1823&quot; | 1823-02-23
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906-10-08
| [[Fail:Johannes von Holst.jpg|center|120px]]
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q54506960|Q54506960]]
|-
| style='text-align:right'| 434
| [[Johannes von Sengbusch]]
| 
| data-sort-value=&quot;1828&quot; | 1828-05-27
| data-sort-value=&quot;1907&quot; | 1907-08-07
| 
| [[Pühalepa vald]]
| [[:d:Q21520450|Q21520450]]
|-
| style='text-align:right'| 435
| [[Joosep Sang]]
| 
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971-05-01
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134487643|Q134487643]]
|-
| style='text-align:right'| 436
| [[Juhan Heinpalu]]
| 
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-07-09
| 
| 
| [[Väike-Maarja]]
| [[:d:Q141663561|Q141663561]]
|-
| style='text-align:right'| 437
| [[Juhan Hennoste]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1919&quot; | 1919-01-06
| data-sort-value=&quot;2013&quot; | 2013-04-21
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q50826919|Q50826919]]
|-
| style='text-align:right'| 438
| [[Juhan Kobin]]
| eesti bridžimängija
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-01-16
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124318272|Q124318272]]
|-
| style='text-align:right'| 439
| [[Juhan Raude]]
| 
| data-sort-value=&quot;1919&quot; | 1919
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984
| 
| [[Harju maakond]]
| [[:d:Q133643532|Q133643532]]
|-
| style='text-align:right'| 440
| [[Juhan Teder]]
| 
| data-sort-value=&quot;1918&quot; | 1918-10-11
| data-sort-value=&quot;2007&quot; | 2007
| 
| [[Paistu]]
| [[:d:Q134972060|Q134972060]]
|-
| style='text-align:right'| 441
| [[Juhan Veermaa]]
| eesti laskur
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-07-09
| data-sort-value=&quot;2020&quot; | 2020-07-04
| 
| [[Ambla vald (1939)|Ambla vald]]
| [[:d:Q124313887|Q124313887]]
|-
| style='text-align:right'| 442
| [[Julia Masli]]
| 
| data-sort-value=&quot;1995&quot; | 1995&lt;br/&gt;1996
| 
| [[Fail:JULIA MASLI image (cropped).jpg|center|120px]]
| [[Eesti]]
| [[:d:Q121922037|Q121922037]]
|-
| style='text-align:right'| 443
| [[Julius Knoch]]
| 
| data-sort-value=&quot;1828&quot; | 1828
| data-sort-value=&quot;1893&quot; | 1893
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q55894090|Q55894090]]
|-
| style='text-align:right'| 444
| [[Julius Kurrol]]
| 
| data-sort-value=&quot;1865&quot; | 1865-09-05
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q128248831|Q128248831]]
|-
| style='text-align:right'| 445
| [[Julius Otto Grimm]]
| 
| data-sort-value=&quot;1827&quot; | 1827-03-06
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903-12-07
| [[Fail:Julius Otto Grimm.png|center|120px]]
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q1712868|Q1712868]]
|-
| style='text-align:right'| 446
| [[Julius Tamm]]
| 
| data-sort-value=&quot;1878&quot; | 1878
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134405712|Q134405712]]
|-
| style='text-align:right'| 447
| [[Julius von Stubendorff]]
| 
| data-sort-value=&quot;1811&quot; | 1811-04-29
| data-sort-value=&quot;1878&quot; | 1878-07-23
| [[Fail:Stubendorf Yuliy Ivanovich.jpg|center|120px]]
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q54507635|Q54507635]]
|-
| style='text-align:right'| 448
| [[Juta Kitching-Kõvamees]]
| 
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-10-05
| 
| 
| [[Muhu]]
| [[:d:Q134631770|Q134631770]]
|-
| style='text-align:right'| 449
| [[Juta Zaletajeva]]
| 
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-06-17
| data-sort-value=&quot;2014&quot; | 2014
| 
| [[Hammaste]]
| [[:d:Q134104562|Q134104562]]
|-
| style='text-align:right'| 450
| [[Jürgen Johann Maydell]]
| 
| 
| data-sort-value=&quot;1747&quot; | 1747
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q95243484|Q95243484]]
|-
| style='text-align:right'| 451
| [[Jüri Bergmann]]
| Eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-09-12
| 
| 
| [[Lääne-Viru maakond]]
| [[:d:Q111449493|Q111449493]]
|-
| style='text-align:right'| 452
| [[Jüri Derkun]]
| eesti ujuja ja ujumistreener
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-07-04
| 
| 
| [[Väike-Maarja]]
| [[:d:Q124322550|Q124322550]]
|-
| style='text-align:right'| 453
| [[Jüri Enno]]
| 
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-11-12
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980-08-20
| 
| [[Kiltsi]]
| [[:d:Q134543699|Q134543699]]
|-
| style='text-align:right'| 454
| [[Jüri Kaljuvee]]
| Eesti advokaat
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-02-03
| 
| 
| [[Roela]]
| [[:d:Q134963730|Q134963730]]
|-
| style='text-align:right'| 455
| [[Jüri Laurand]]
| Eesti ajakirjanik
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-05-09
| data-sort-value=&quot;2004&quot; | 2004-11-26
| 
| [[Väike-Maarja]]
| [[:d:Q124359523|Q124359523]]
|-
| style='text-align:right'| 456
| [[Jüri Loosaar]]
| 
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-07-22
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q135218736|Q135218736]]
|-
| style='text-align:right'| 457
| [[Jüri Toomre]]
| 
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-08-29
| 
| 
| [[Kuusalu]]
| [[:d:Q102188584|Q102188584]]
|-
| style='text-align:right'| 458
| [[Kaarel-Ain Viirok]]
| eesti autosportlane ja sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-12-31
| data-sort-value=&quot;2008&quot; | 2008-02-04
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124313828|Q124313828]]
|-
| style='text-align:right'| 459
| [[Kaarlo Ilmari Kalpa]]
| Soome arst
| data-sort-value=&quot;1893&quot; | 1893-07-21
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-02-20
| 
| [[Ruhnu]]
| [[:d:Q42902081|Q42902081]]
|-
| style='text-align:right'| 460
| [[Kadri Kongas]]
| 
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-07-08
| 
| 
| [[Vormsi]]
| [[:d:Q134428531|Q134428531]]
|-
| style='text-align:right'| 461
| [[Kadri Kõiv]]
| 
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980-04-29
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q43964464|Q43964464]]
|-
| style='text-align:right'| 462
| [[Kai Kuningas]]
| Eesti keemik
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-05-19
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134621412|Q134621412]]
|-
| style='text-align:right'| 463
| [[Kai Mäeleht]]
| 
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-10-19
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q135006337|Q135006337]]
|-
| style='text-align:right'| 464
| [[Kai Vellak]]
| Eesti botaanik
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-02-24
| 
| 
| [[Rakvere]]
| [[:d:Q60603541|Q60603541]]
|-
| style='text-align:right'| 465
| [[Kaido Fridolin]]
| ehitusettevõtja
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-07-01
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q50661097|Q50661097]]
|-
| style='text-align:right'| 466
| [[Kaido Päästel]]
| eesti lavameister-puusepp, pealavameister
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-03-02
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134960167|Q134960167]]
|-
| style='text-align:right'| 467
| [[Kaie Voolaid]]
| eesti spordiajaloolane
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-09-24
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124337342|Q124337342]]
|-
| style='text-align:right'| 468
| [[Kairi Heinsoo]]
| eesti laskur
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-04-11
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124286553|Q124286553]]
|-
| style='text-align:right'| 469
| [[Kaja Ilmjärv]]
| Eesti laulja
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-01-31
| 
| 
| [[Kohtla-Järve]]
| [[:d:Q134424573|Q134424573]]
|-
| style='text-align:right'| 470
| [[Kalev-Koit Leino]]
| Eesti majandusteadlane
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-10-19
| data-sort-value=&quot;2006&quot; | 2006
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134699268|Q134699268]]
|-
| style='text-align:right'| 471
| [[Kaljo Karolin]]
| Eesti keemik
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-12-24
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-01-06
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134589416|Q134589416]]
|-
| style='text-align:right'| 472
| [[Kalju Lott]]
| Eesti keemik
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-08-10
| data-sort-value=&quot;2015&quot; | 2015-09-29
| 
| [[Kose-Risti]]
| [[:d:Q134715685|Q134715685]]
|-
| style='text-align:right'| 473
| [[Kalju Nurme]]
| eesti autosportlane
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-04-25
| data-sort-value=&quot;2006&quot; | 2006-04-21
| 
| [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]]
| [[:d:Q124339725|Q124339725]]
|-
| style='text-align:right'| 474
| [[Kalju Potter]]
| 
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-07-31
| 
| 
| [[Võru maakond]]
| [[:d:Q135012352|Q135012352]]
|-
| style='text-align:right'| 475
| [[Kalju Valgerist]]
| eesti sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-05-22
| 
| 
| [[Nõo]]
| [[:d:Q124316993|Q124316993]]
|-
| style='text-align:right'| 476
| [[Kalju Varik]]
| eesti motosportlane
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-04-01
| 
| 
| [[Kärstna]]
| [[:d:Q124310705|Q124310705]]
|-
| style='text-align:right'| 477
| [[Kalvar Kase]]
| 
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-09-27
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134992193|Q134992193]]
|-
| style='text-align:right'| 478
| [[Kalvi Voolaid]]
| Eesti arhitekt
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-01-18
| 
| 
| [[Harmi]]
| [[:d:Q133850198|Q133850198]]
|-
| style='text-align:right'| 479
| [[Karel Eriksson]]
| 
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q124474909|Q124474909]]
|-
| style='text-align:right'| 480
| [[Karen Sehested]]
| 
| data-sort-value=&quot;1606&quot; | 1606
| data-sort-value=&quot;1672&quot; | 1672
| 
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q16596336|Q16596336]]
|-
| style='text-align:right'| 481
| [[Karin Pääbo]]
| 
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-04-25
| data-sort-value=&quot;2013&quot; | 2013-03-12
| 
| [[Valga maakond]]
| [[:d:Q21503718|Q21503718]]
|-
| style='text-align:right'| 482
| [[Karin Reerink]]
| 
| data-sort-value=&quot;1894&quot; | 1894
| data-sort-value=&quot;1993&quot; | 1993
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q55195830|Q55195830]]
|-
| style='text-align:right'| 483
| [[Karl Aleksander Pettai]]
| 
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-11-01
| data-sort-value=&quot;2008&quot; | 2008-11-21
| 
| [[Võru maakond]]
| [[:d:Q136471417|Q136471417]]
|-
| style='text-align:right'| 484
| [[Karl Altau]]
| 
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-01-03
| data-sort-value=&quot;2013&quot; | 2013
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134523214|Q134523214]]
|-
| style='text-align:right'| 485
| [[Karl Arro]]
| 
| data-sort-value=&quot;1910&quot; | 1910
| data-sort-value=&quot;1995&quot; | 1995
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q133636632|Q133636632]]
|-
| style='text-align:right'| 486
| [[Karl Friedrich Ferdinand Schneider]]
| 
| data-sort-value=&quot;1853&quot; | 1853
| data-sort-value=&quot;1902&quot; | 1902
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q55090656|Q55090656]]
|-
| style='text-align:right'| 487
| [[Karl Greenberg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1874&quot; | 1874-10-20
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-09-22
| 
| [[Inju]]
| [[:d:Q137885426|Q137885426]]
|-
| style='text-align:right'| 488
| [[Karl Julius von Bosse]]
| 
| data-sort-value=&quot;1806&quot; | 1806-07-01
| data-sort-value=&quot;1857&quot; | 1857-03-05
| 
| [[Rakvere]]
| [[:d:Q28469972|Q28469972]]
|-
| style='text-align:right'| 489
| [[Karl Kaasik]]
| 
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-05-01
| 
| 
| [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]]
| [[:d:Q134988661|Q134988661]]
|-
| style='text-align:right'| 490
| [[Karl Krahe]]
| 
| data-sort-value=&quot;1890&quot; | 1890-03-06
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-07-09
| 
| [[Triigi (Väike-Maarja)|Triigi]]
| [[:d:Q137733718|Q137733718]]
|-
| style='text-align:right'| 491
| [[Karl Kruštein]]
| 
| data-sort-value=&quot;1887&quot; | 1887-01-29
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1921-11-03
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q60829877|Q60829877]]
|-
| style='text-align:right'| 492
| [[Karl Martens]]
| Eesti fotograaf
| data-sort-value=&quot;1883&quot; | 1883-10-12
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q27924094|Q27924094]]
|-
| style='text-align:right'| 493
| [[Karl Oras]]
| Eesti fotograaf
| data-sort-value=&quot;1910&quot; | 1910-02-27
| 
| 
| [[Tartu vald (1991)|Tartu vald]]
| [[:d:Q27943149|Q27943149]]
|-
| style='text-align:right'| 494
| [[Karl Saar]]
| eesti klaverimeister
| data-sort-value=&quot;1889&quot; | 1889-03-17
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980-12-23
| 
| [[Põlula]]
| [[:d:Q134036260|Q134036260]]
|-
| style='text-align:right'| 495
| [[Karl Viileberg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1917&quot; | 1917-01-25
| data-sort-value=&quot;1991&quot; | 1991-12-12
| 
| [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]]
| [[:d:Q135284264|Q135284264]]
|-
| style='text-align:right'| 496
| [[Karl von Espenberg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1761&quot; | 1761-08-15
| data-sort-value=&quot;1822&quot; | 1822-07-19
| [[Fail:Hofrath Carl von Espenbergi portree.jpg|center|120px]]
| [[Hõbeda (Kadrina)|Hõbeda]]
| [[:d:Q1730904|Q1730904]]
|-
| style='text-align:right'| 497
| [[Karl von Knorring]]
| 
| data-sort-value=&quot;1746&quot; | 1746-05-22
| data-sort-value=&quot;1820&quot; | 1820-02-12
| [[Fail:RusPortraits v5-073 Charles Feodorowitch Knorring, 1746-1820.jpg|center|120px]]
| [[Koeru vald]]
| [[:d:Q979291|Q979291]]
|-
| style='text-align:right'| 498
| [[Karli Lambot]]
| eesti jalgrattur
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-10-19
| 
| 
| [[Juminda]]
| [[:d:Q124296640|Q124296640]]
|-
| style='text-align:right'| 499
| [[Karlo Aia]]
| Eesti jalgrattur
| data-sort-value=&quot;1990&quot; | 1990-08-18
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q30118090|Q30118090]]
|-
| style='text-align:right'| 500
| [[Karoline Sophie Zweig]]
| 
| data-sort-value=&quot;1794&quot; | 1794-02-16
| data-sort-value=&quot;1845&quot; | 1845-11-14
| [[Fail:Portrait of Karoline Sophie von Brevern, née Zweig (1794-1845).jpg|center|120px]]
| [[Ravila]]
| [[:d:Q128157576|Q128157576]]
|-
| style='text-align:right'| 501
| [[Kaspar Kaljuvee]]
| eesti kiiruisutaja
| data-sort-value=&quot;1998&quot; | 1998-06-04
| 
| [[Fail:Lillehammer 2016 - Speed skating Men's 500m race 2 - Kaspar Kaljuvee.jpg|center|120px]]
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q56632757|Q56632757]]
|-
| style='text-align:right'| 502
| [[Kaster Kaselo]]
| 
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906-02-02
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-09-06
| 
| [[Laiuse vald]]
| [[:d:Q137732822|Q137732822]]
|-
| style='text-align:right'| 503
| [[Katrin Karelsohn]]
| 
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-12-09
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134589176|Q134589176]]
|-
| style='text-align:right'| 504
| [[Katrin Mändmaa]]
| eesti korvpallur, spordipedagoog ja -tegelane
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-05-14
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124301178|Q124301178]]
|-
| style='text-align:right'| 505
| [[Kersti Inno]]
| Eesti ajakirjanik
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-09-21
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134425022|Q134425022]]
|-
| style='text-align:right'| 506
| [[Kersti Neem]]
| Eesti näitleja
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-05-24
| data-sort-value=&quot;2008&quot; | 2008-09-09
| 
| [[Kohtla-Järve]]
| [[:d:Q125370341|Q125370341]]
|-
| style='text-align:right'| 507
| [[Kevin Saar]]
| eesti motosportlane
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 2000-03-24
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124844278|Q124844278]]
|-
| style='text-align:right'| 508
| [[Kiira Pashkov]]
| 
| 
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q135189539|Q135189539]]
|-
| style='text-align:right'| 509
| [[Kiti Põld]]
| eesti teatriuurija
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-12-12
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124666312|Q124666312]]
|-
| style='text-align:right'| 510
| [[Koit Tsefels]]
| 
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946
| 
| [[Fail:2018. aasta Aadu elutööpreemia laureaat Koit Tsefels (vasakul) ja Aadu inseneripreemia laureaat Märt Puust (Maanteeameti fotokogu).jpg|center|120px]]
| [[Paunküla]]
| [[:d:Q131542426|Q131542426]]
|-
| style='text-align:right'| 511
| [[Konrad Dahl]]
| 
| 
| data-sort-value=&quot;1775&quot; | 1775
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q54506713|Q54506713]]
|-
| style='text-align:right'| 512
| [[Konrad Krischka]]
| 
| data-sort-value=&quot;1902&quot; | 1902-08-23
| 
| 
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q27875994|Q27875994]]
|-
| style='text-align:right'| 513
| [[Krista Strandson]]
| 
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-07-19
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q61719552|Q61719552]]
|-
| style='text-align:right'| 514
| [[Kristel Leedjärv]]
| 
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-05-26
| 
| 
| [[Jõelähtme]]
| [[:d:Q133863306|Q133863306]]
|-
| style='text-align:right'| 515
| [[Kristel Uuspalu]]
| eesti karateka
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-07-24
| 
| 
| [[Laeva vald]]
| [[:d:Q124286513|Q124286513]]
|-
| style='text-align:right'| 516
| [[Kristiina Hoidre]]
| 
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-04-30
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134423985|Q134423985]]
|-
| style='text-align:right'| 517
| [[Kristin Looveer]]
| Eesti arhitekt
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-05-16
| 
| 
| [[Paistu]]
| [[:d:Q133865787|Q133865787]]
|-
| style='text-align:right'| 518
| [[Kristjan Kruusement]]
| Eesti keemik
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-08-21
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q135288501|Q135288501]]
|-
| style='text-align:right'| 519
| [[Kristjan Pihl]]
| eesti teleajakirjanik
| data-sort-value=&quot;1991&quot; | 1991-01-31
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124562514|Q124562514]]
|-
| style='text-align:right'| 520
| [[Ksenia Kärk]]
| 
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906-03-15
| data-sort-value=&quot;1994&quot; | 1994-02-14
| 
| [[Esna vald]]
| [[:d:Q134822653|Q134822653]]
|-
| style='text-align:right'| 521
| [[Kulvo Tamra]]
| 
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-07-29
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q125294612|Q125294612]]
|-
| style='text-align:right'| 522
| [[Kunnar Allikvee]]
| Eesti fotograaf
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-08-01
| data-sort-value=&quot;2006&quot; | 2006-02-13
| 
| [[Vaida]]
| [[:d:Q124399826|Q124399826]]
|-
| style='text-align:right'| 523
| [[Kuno Janson]]
| 
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-02-23
| 
| 
| [[Lääne maakond]]
| [[:d:Q134574235|Q134574235]]
|-
| style='text-align:right'| 524
| [[Kurt Carendi]]
| 
| data-sort-value=&quot;1905&quot; | 1905-04-12
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971
| [[Fail:Kurt Carendi.jpg|center|120px]]
| [[Vara vald]]
| [[:d:Q24019592|Q24019592]]
|-
| style='text-align:right'| 525
| [[Kustas Kaleviste]]
| 
| data-sort-value=&quot;1893&quot; | 1893-11-15&lt;br/&gt;1892-11-23
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980-10-30
| 
| [[Kullamaa vald]]
| [[:d:Q40015769|Q40015769]]
|-
| style='text-align:right'| 526
| [[Kustas Viljur]]
| 
| data-sort-value=&quot;1900&quot; | 1900-01-20
| data-sort-value=&quot;1979&quot; | 1979-03-22
| 
| [[Kuusalu]]
| [[:d:Q125043310|Q125043310]]
|-
| style='text-align:right'| 527
| [[Kätlin Rothberg]]
| eesti judoka
| data-sort-value=&quot;1979&quot; | 1979-04-22
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124339423|Q124339423]]
|-
| style='text-align:right'| 528
| [[Lagle Israel]]
| eesti kujur, maalikunstnik ja graafik
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-10-20
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 2000-04-24
| 
| [[Võistre]]
| [[:d:Q50376958|Q50376958]]
|-
| style='text-align:right'| 529
| [[Laima Dalbina]]
| 
| data-sort-value=&quot;1993&quot; | 1993-05-25
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q134963870|Q134963870]]
|-
| style='text-align:right'| 530
| [[Laine Simson]]
| 
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-08-12
| 
| 
| [[Kohtla-Järve]]
| [[:d:Q135265390|Q135265390]]
|-
| style='text-align:right'| 531
| [[Lauri Saag]]
| 
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-05-26
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q21388125|Q21388125]]
|-
| style='text-align:right'| 532
| [[Leeni Vesterinen]]
| Eesti-Soome tõlkija, kirjanik ja õpetaja
| data-sort-value=&quot;1886&quot; | 1886-03-07&lt;br/&gt;1886-03-05
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972-12-03
| 
| [[Kuusalu]]
| [[:d:Q106323417|Q106323417]]
|-
| style='text-align:right'| 533
| [[Lehte Jäärats]]
| Eesti näitleja
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-09-07
| data-sort-value=&quot;2008&quot; | 2008
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134955103|Q134955103]]
|-
| style='text-align:right'| 534
| [[Lehti Heapost]]
| 
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-07-03
| 
| 
| [[Rootsivere]]
| [[:d:Q133847841|Q133847841]]
|-
| style='text-align:right'| 535
| [[Leida Org]]
| Eesti maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1907&quot; | 1907-04-18
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-06-22
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q56243184|Q56243184]]
|-
| style='text-align:right'| 536
| [[Leida Randmer]]
| eesti tennisist ja treener
| data-sort-value=&quot;1909&quot; | 1909-04-19
| data-sort-value=&quot;2007&quot; | 2007-03-18
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124338541|Q124338541]]
|-
| style='text-align:right'| 537
| [[Leida Voll]]
| eesti jalgrattur
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-09-14
| data-sort-value=&quot;2014&quot; | 2014-01-27
| 
| [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]]
| [[:d:Q124296421|Q124296421]]
|-
| style='text-align:right'| 538
| [[Leili Järv]]
| 
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-01-26
| 
| 
| [[Kose-Uuemõisa]]
| [[:d:Q125273627|Q125273627]]
|-
| style='text-align:right'| 539
| [[Lembi Tamm]]
| Eesti keemik
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-03-26
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q135424606|Q135424606]]
|-
| style='text-align:right'| 540
| [[Lembit Härm]]
| 
| data-sort-value=&quot;1920&quot; | 1920-09-20
| data-sort-value=&quot;2004&quot; | 2004-03-19
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q125314142|Q125314142]]
|-
| style='text-align:right'| 541
| [[Lembit Kolk]]
| Eesti poliitik
| data-sort-value=&quot;1907&quot; | 1907
| data-sort-value=&quot;2003&quot; | 2003-04-13
| 
| [[Muhu]]
| [[:d:Q105773602|Q105773602]]
|-
| style='text-align:right'| 542
| [[Lembit Lilleleht]]
| 
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-03-09
| data-sort-value=&quot;2019&quot; | 2019-06-06
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134705341|Q134705341]]
|-
| style='text-align:right'| 543
| [[Lembit Semsugov]]
| Eesti sumokohtunik
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-08-02
| 
| 
| [[Väike-Maarja]]
| [[:d:Q124320939|Q124320939]]
|-
| style='text-align:right'| 544
| [[Lemmi Selge]]
| eesti karateka ja judoka
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-03-16
| 
| 
| [[Rakke]]
| [[:d:Q124218612|Q124218612]]
|-
| style='text-align:right'| 545
| [[Lemmik Lehtmets]]
| 
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-02-10
| 
| 
| [[Luusika]]
| [[:d:Q135000960|Q135000960]]
|-
| style='text-align:right'| 546
| [[Leo Biek]]
| 
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1921
| data-sort-value=&quot;2001&quot; | 2001
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q45753900|Q45753900]]
|-
| style='text-align:right'| 547
| [[Leo Bruhns]]
| Saksamaa kunstiajaloolane
| data-sort-value=&quot;1884&quot; | 1884-11-26
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-12-27
| 
| [[Nissi vald]]
| [[:d:Q1818498|Q1818498]]
|-
| style='text-align:right'| 548
| [[Leo Leesaar]]
| 
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-05-15
| data-sort-value=&quot;1995&quot; | 1995-05-17
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q133863312|Q133863312]]
|-
| style='text-align:right'| 549
| [[Leo Valg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924-04-04
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-08-29
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q135277854|Q135277854]]
|-
| style='text-align:right'| 550
| [[Leonhard Tammeväli]]
| 
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-06-23
| data-sort-value=&quot;2010&quot; | 2010
| 
| [[Valga maakond]]
| [[:d:Q135062387|Q135062387]]
|-
| style='text-align:right'| 551
| [[Leonid Petrushin]]
| Venemaa kunstnik
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-09-13
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q15080559|Q15080559]]
|-
| style='text-align:right'| 552
| [[Leopold F. Gruner]]
| Saksamaa botaanik
| data-sort-value=&quot;1839&quot; | 1839
| data-sort-value=&quot;1917&quot; | 1917
| 
| [[Põltsamaa vald (1991)|Põltsamaa vald]]
| [[:d:Q5973427|Q5973427]]
|-
| style='text-align:right'| 553
| [[Lia Laasberg]]
| eesti metallikunstnik
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-10-09
| 
| 
| [[Tamse]]
| [[:d:Q133858851|Q133858851]]
|-
| style='text-align:right'| 554
| [[Lidia Uustal]]
| eesti treener, spordipedagoog ja -tegelane
| data-sort-value=&quot;1918&quot; | 1918-12-23
| data-sort-value=&quot;2012&quot; | 2012-07-06
| 
| [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]]
| [[:d:Q124310974|Q124310974]]
|-
| style='text-align:right'| 555
| [[Lii Unt]]
| Eesti ajakirjanik ja kirjanik
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-03-15
| 
| 
| [[Ida-Viru maakond]]
| [[:d:Q95211229|Q95211229]]
|-
| style='text-align:right'| 556
| [[Liina Maldre]]
| 
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-03-25
| 
| 
| [[Kohtla-Järve]]
| [[:d:Q135267869|Q135267869]]
|-
| style='text-align:right'| 557
| [[Liina Sõrmus]]
| 
| data-sort-value=&quot;1997&quot; | 1997-06-28
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q134963924|Q134963924]]
|-
| style='text-align:right'| 558
| [[Lili Kaelas]]
| 
| data-sort-value=&quot;1919&quot; | 1919-01-30
| data-sort-value=&quot;2007&quot; | 2007-12-09
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q16595401|Q16595401]]
|-
| style='text-align:right'| 559
| [[Linda Toomsalu]]
| 
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-11-06
| data-sort-value=&quot;2018&quot; | 2018-01-18
| 
| [[Välgita]]
| [[:d:Q134509577|Q134509577]]
|-
| style='text-align:right'| 560
| [[Lisette Täks]]
| 
| data-sort-value=&quot;2003&quot; | 2003-02-22
| 
| 
| [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linn]]
| [[:d:Q133762404|Q133762404]]
|-
| style='text-align:right'| 561
| [[Lishanna Ilves]]
| Eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 2000-05-29
| 
| 
| [[Koeru vald]]
| [[:d:Q108473500|Q108473500]]
|-
| style='text-align:right'| 562
| [[Ljubov Gornaja]]
| 
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-02-23
| 
| 
| [[Kohtla-Järve]]
| [[:d:Q134548952|Q134548952]]
|-
| style='text-align:right'| 563
| [[Ljudmila Ivanova]]
| Eesti suusataja ja sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-07-11
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124296062|Q124296062]]
|-
| style='text-align:right'| 564
| [[Loit Laidna]]
| eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1917&quot; | 1917-12-07
| data-sort-value=&quot;1994&quot; | 1994-06-02
| 
| [[Järva maakond]]
| [[:d:Q124301988|Q124301988]]
|-
| style='text-align:right'| 565
| [[Lotars Šēlers]]
| 
| data-sort-value=&quot;1881&quot; | 1881-09-01&lt;br/&gt;1881-08-20
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-09
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q20565370|Q20565370]]
|-
| style='text-align:right'| 566
| [[Ludmilla Tarm]]
| 
| data-sort-value=&quot;1919&quot; | 1919-03-16
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982-03-16
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134962791|Q134962791]]
|-
| style='text-align:right'| 567
| [[Ludvig Ehala]]
| 
| data-sort-value=&quot;1919&quot; | 1919-11-23
| data-sort-value=&quot;1998&quot; | 1998-03-30
| 
| [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]]
| [[:d:Q134284086|Q134284086]]
|-
| style='text-align:right'| 568
| [[Ludwig Alexander Konstantin von Baumgarten]]
| 
| data-sort-value=&quot;1819&quot; | 1819
| data-sort-value=&quot;1902&quot; | 1902
| [[Fail:Konstantin Ludwig Alexander von Baumgarten.jpg|center|120px]]
| [[Vohnja]]
| [[:d:Q55092753|Q55092753]]
|-
| style='text-align:right'| 569
| [[Luule Heapost]]
| 
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-02-12
| data-sort-value=&quot;1992&quot; | 1992-01-28
| 
| [[Rootsivere]]
| [[:d:Q133847843|Q133847843]]
|-
| style='text-align:right'| 570
| [[Lydia Jõõts]]
| 
| data-sort-value=&quot;1911&quot; | 1911-02-22
| data-sort-value=&quot;1999&quot; | 1999-12-27
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q133848960|Q133848960]]
|-
| style='text-align:right'| 571
| [[Lydia Vohu]]
| 
| data-sort-value=&quot;1916&quot; | 1916-01-14
| data-sort-value=&quot;1990&quot; | 1990-09-11
| 
| [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]]
| [[:d:Q125252804|Q125252804]]
|-
| style='text-align:right'| 572
| [[Maarika Jäätma]]
| eesti vibulaskur ja treener
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-07-13
| 
| [[Fail:Maarika Jäätma, treener.jpg|center|120px]]
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124843595|Q124843595]]
|-
| style='text-align:right'| 573
| [[Maarja Niinemägi]]
| 
| data-sort-value=&quot;1979&quot; | 1979
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q115647697|Q115647697]]
|-
| style='text-align:right'| 574
| [[Made Varango]]
| Eesti näitleja
| data-sort-value=&quot;1912&quot; | 1912-06-07
| data-sort-value=&quot;1993&quot; | 1993-03-08
| 
| [[Esna vald]]
| [[:d:Q134175651|Q134175651]]
|-
| style='text-align:right'| 575
| [[Madis Kiisk]]
| Eesti füüsik
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-02-03
| 
| 
| [[Simuna]]
| [[:d:Q90239274|Q90239274]]
|-
| style='text-align:right'| 576
| [[Madis Lepik]]
| 
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-11-17
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134699841|Q134699841]]
|-
| style='text-align:right'| 577
| [[Madis Pärtel]]
| Eesti võrkpallur
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-11-01
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q21285444|Q21285444]]
|-
| style='text-align:right'| 578
| [[Magda Toome]]
| 
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-04-30
| data-sort-value=&quot;2015&quot; | 2015-01-07
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134409646|Q134409646]]
|-
| style='text-align:right'| 579
| [[Magnus Karofeld]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1996&quot; | 1996-08-20
| 
| 
| [[Rakvere]]
| [[:d:Q60838305|Q60838305]]
|-
| style='text-align:right'| 580
| [[Maido Pakk]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-11-23
| 
| [[Fail:Maido Pakk.jpg|center|120px]]
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q55138288|Q55138288]]
|-
| style='text-align:right'| 581
| [[Maie Helm]]
| kunstnik
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-05-02
| 
| 
| [[Tammiku (Väike-Maarja)|Tammiku]]
| [[:d:Q50698128|Q50698128]]
|-
| style='text-align:right'| 582
| [[Maie Kaasikmäe]]
| Eesti näitleja
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-08-31
| 
| 
| [[Väike-Maarja]]
| [[:d:Q134349620|Q134349620]]
|-
| style='text-align:right'| 583
| [[Maie Käbbi]]
| Eesti majandusteadlane
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-10-06
| 
| 
| [[Kohtla-Järve]]
| [[:d:Q134631865|Q134631865]]
|-
| style='text-align:right'| 584
| [[Maimu Muttik]]
| 
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-12-25
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134467800|Q134467800]]
|-
| style='text-align:right'| 585
| [[Maimu Orgussaar]]
| Eesti näitleja
| data-sort-value=&quot;1911&quot; | 1911-10-16
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-09-11
| 
| [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]]
| [[:d:Q134384225|Q134384225]]
|-
| style='text-align:right'| 586
| [[Maire Sirel]]
| 
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-05-05
| 
| 
| [[Kolga-Jaani]]
| [[:d:Q135265484|Q135265484]]
|-
| style='text-align:right'| 587
| [[Mait Martinson]]
| Eesti diplomaat
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-06-19
| 
| [[Fail:Mait Martinson.jpg|center|120px]]
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q129149327|Q129149327]]
|-
| style='text-align:right'| 588
| [[Mait Sepp]]
| 
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-12-29
| 
| 
| [[Kohtla-Järve]]
| [[:d:Q135216579|Q135216579]]
|-
| style='text-align:right'| 589
| [[Maiu Linnamägi]]
| 
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-03-28
| 
| 
| [[Kuusalu]]
| [[:d:Q134459565|Q134459565]]
|-
| style='text-align:right'| 590
| [[Maldar Mäesalu]]
| 
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-12-08
| 
| 
| [[Hageri küla|Hageri]]
| [[:d:Q135006339|Q135006339]]
|-
| style='text-align:right'| 591
| [[Malle Raid]]
| 
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-11-05
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134475892|Q134475892]]
|-
| style='text-align:right'| 592
| [[Malle Sasi]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-01-01
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q133888021|Q133888021]]
|-
| style='text-align:right'| 593
| [[Mann Helstein]]
| Eesti muusik
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-02-18
| 
| [[Fail:Mann Helstein (cropped).jpg|center|120px]]
| [[Eesti]]
| [[:d:Q3744137|Q3744137]]
|-
| style='text-align:right'| 594
| [[Mare Beilmann]]
| eesti orienteeruja
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-11-18
| 
| 
| [[Tartu maakond]]
| [[:d:Q124311029|Q124311029]]
|-
| style='text-align:right'| 595
| [[Mare Garšnek]]
| 
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-10-24
| 
| 
| [[Rapla maakond]]
| [[:d:Q130362888|Q130362888]]
|-
| style='text-align:right'| 596
| [[Mare Hellam]]
| 
| data-sort-value=&quot;1904&quot; | 1904-04-25
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-07-03
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134300392|Q134300392]]
|-
| style='text-align:right'| 597
| [[Mare Puusepp]]
| eesti laulja ja näitleja
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-03-09
| 
| 
| [[Kohtla-Järve]]
| [[:d:Q131910590|Q131910590]]
|-
| style='text-align:right'| 598
| [[Marek Metslaid]]
| Eesti metsaökoloog
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980-03-13
| 
| [[Fail:Marek Metslaid, metsaökoloogia professor.jpg|center|120px]]
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q58352027|Q58352027]]
|-
| style='text-align:right'| 599
| [[Marek Talts]]
| 
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973-03-08
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134499288|Q134499288]]
|-
| style='text-align:right'| 600
| [[Maret Aronovich]]
| 
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-08-30
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134963137|Q134963137]]
|-
| style='text-align:right'| 601
| [[Maret Kristal]]
| 
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-04-11
| 
| 
| [[Kuusalu]]
| [[:d:Q132810436|Q132810436]]
|-
| style='text-align:right'| 602
| [[Maret Valner]]
| 
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-01-15
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q134971156|Q134971156]]
|-
| style='text-align:right'| 603
| [[Marge Venkov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-03-02
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134513854|Q134513854]]
|-
| style='text-align:right'| 604
| [[Margit Kurvits]]
| eesti sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-10-03
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124338338|Q124338338]]
|-
| style='text-align:right'| 605
| [[Margus Saare]]
| 
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-03-29
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q135041759|Q135041759]]
|-
| style='text-align:right'| 606
| [[Margus Talimaa]]
| eesti ammulaskur ja laskur
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971-05-03
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124296505|Q124296505]]
|-
| style='text-align:right'| 607
| [[Mari Järsk]]
| 
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-11-28
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q136312241|Q136312241]]
|-
| style='text-align:right'| 608
| [[Mari Kipp]]
| 
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906-08-20
| 
| 
| [[Viljandi maakond]]
| [[:d:Q40015662|Q40015662]]
|-
| style='text-align:right'| 609
| [[Maria Feodorovna Blosfeldt]]
| 
| data-sort-value=&quot;1848&quot; | 1848-01-22
| data-sort-value=&quot;1908&quot; | 1908-10-22
| 
| [[Tarvastu]]
| [[:d:Q116480308|Q116480308]]
|-
| style='text-align:right'| 610
| [[Maria-Kristiina Ulas]]
| Eesti maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-03-11
| 
| 
| [[Rakvere]]
| [[:d:Q50827467|Q50827467]]
|-
| style='text-align:right'| 611
| [[Marie Dücker]]
| Balti-Saksa kunstnik
| data-sort-value=&quot;1847&quot; | 1847-07-25
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-04-22
| 
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q50377420|Q50377420]]
|-
| style='text-align:right'| 612
| [[Marie Hermes Elisabeth Baer von Huthorn]]
| 
| data-sort-value=&quot;1866&quot; | 1866-09-25
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-02-10
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q1897543|Q1897543]]
|-
| style='text-align:right'| 613
| [[Marika Kirch]]
| Eesti sotsioloog
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-02-04
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134604383|Q134604383]]
|-
| style='text-align:right'| 614
| [[Marika Pärk]]
| 
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-05-09
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134475489|Q134475489]]
|-
| style='text-align:right'| 615
| [[Marina Šestakov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-05-23
| data-sort-value=&quot;2002&quot; | 2002-01-24
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134930741|Q134930741]]
|-
| style='text-align:right'| 616
| [[Maris Oidekivi-Kaufmann]]
| 
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-02-04
| 
| 
| [[Kadrina]]
| [[:d:Q125523737|Q125523737]]
|-
| style='text-align:right'| 617
| [[Marje Kerem]]
| eesti metallikunstnik
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-07-31
| data-sort-value=&quot;2024&quot; | 2024-07-21
| 
| [[Käru (Väike-Maarja)|Käru]]
| [[:d:Q133853911|Q133853911]]
|-
| style='text-align:right'| 618
| [[Marko Kurvits]]
| eesti ammulaskur
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-07-15
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124312858|Q124312858]]
|-
| style='text-align:right'| 619
| [[Markus Pajur]]
| Eesti jalgrattur
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 2000-09-23
| 
| [[Fail:Saint-Amand-les-Eaux - Paris-Roubaix juniors, 9 avril 2017, départ (B46).JPG|center|120px]]
| [[Kiili]]
| [[:d:Q97656848|Q97656848]]
|-
| style='text-align:right'| 620
| [[Markus Saksatamm]]
| Eesti kirjanik
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-01-28
| 
| 
| [[Saku]]
| [[:d:Q126028334|Q126028334]]
|-
| style='text-align:right'| 621
| [[Mart Avarmaa]]
| 
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-11-09
| 
| 
| [[Järva maakond]]
| [[:d:Q134983669|Q134983669]]
|-
| style='text-align:right'| 622
| [[Mart Jaagus]]
| 
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1921-04-26
| data-sort-value=&quot;2009&quot; | 2009
| 
| [[Are vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)]]
| [[:d:Q134571452|Q134571452]]
|-
| style='text-align:right'| 623
| [[Mart Marguste]]
| 
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-04-20
| data-sort-value=&quot;2004&quot; | 2004-02-15
| 
| [[Are vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)]]
| [[:d:Q134720578|Q134720578]]
|-
| style='text-align:right'| 624
| [[Mart Meiel]]
| eesti sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-09-20
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124293928|Q124293928]]
|-
| style='text-align:right'| 625
| [[Mart Org]]
| Rootsi kunstnik
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-04-02
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q28529871|Q28529871]]
|-
| style='text-align:right'| 626
| [[Mart Traksmann]]
| 
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-02-25
| data-sort-value=&quot;2005&quot; | 2005-06-16
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134509732|Q134509732]]
|-
| style='text-align:right'| 627
| [[Marta Männisalu]]
| Eesti kunstiajaloolane
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933
| 
| 
| [[Lalsi]]
| [[:d:Q125304278|Q125304278]]
|-
| style='text-align:right'| 628
| [[Marten Männi]]
| Eesti veemotosportlane
| data-sort-value=&quot;2001&quot; | 2001-07-11
| 
| 
| [[Saku]]
| [[:d:Q124844128|Q124844128]]
|-
| style='text-align:right'| 629
| [[Martin Kruus]]
| 
| data-sort-value=&quot;1912&quot; | 1912-03-02
| data-sort-value=&quot;1990&quot; | 1990-10-24
| 
| [[Silmsi (Kose)|Silmsi]]
| [[:d:Q134444747|Q134444747]]
|-
| style='text-align:right'| 630
| [[Martin Lihu]]
| 
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-12-08
| 
| 
| [[Jõgeva vald (Laiuse kihelkond)]]
| [[:d:Q134703821|Q134703821]]
|-
| style='text-align:right'| 631
| [[Martin Mander]]
| Eesti ärimees
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985
| 
| [[Fail:Martin Mander.jpg|center|120px]]
| [[Eesti]]
| [[:d:Q84056439|Q84056439]]
|-
| style='text-align:right'| 632
| [[Martin Trepp]]
| 
| data-sort-value=&quot;1892&quot; | 1892
| 
| [[Fail:Treps (i.e. Martin Trepp, aviateur de l'escadrille N 12) - btv1b53237633z.jpg|center|120px]]
| [[Eesti]]
| [[:d:Q138333135|Q138333135]]
|-
| style='text-align:right'| 633
| [[Martti Rosenblatt]]
| Eesti võrkpallur
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-12-29
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q23042574|Q23042574]]
|-
| style='text-align:right'| 634
| [[Marvi Taggo]]
| 
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-06-09
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134498246|Q134498246]]
|-
| style='text-align:right'| 635
| [[Mati Ilomets]]
| eesti sooteadlane
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-08-24
| 
| 
| [[Kadrina]]
| [[:d:Q131872605|Q131872605]]
|-
| style='text-align:right'| 636
| [[Mati Kallemets]]
| 
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-04-18
| 
| 
| [[Lääne maakond]]
| [[:d:Q134359542|Q134359542]]
|-
| style='text-align:right'| 637
| [[Mati Merimaa]]
| 
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-05-02
| data-sort-value=&quot;2012&quot; | 2012
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134726604|Q134726604]]
|-
| style='text-align:right'| 638
| [[Mati Uusmaa]]
| Eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-09-16
| 
| 
| [[Kose]]
| [[:d:Q111393573|Q111393573]]
|-
| style='text-align:right'| 639
| [[Matti Enn Kaups]]
| 
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-09-23
| data-sort-value=&quot;1998&quot; | 1998-09-25
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q132174970|Q132174970]]
|-
| style='text-align:right'| 640
| [[Matti Holter]]
| 
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-10-05
| data-sort-value=&quot;2008&quot; | 2008-03-15
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q131858913|Q131858913]]
|-
| style='text-align:right'| 641
| [[Matti Villemson]]
| eesti mootorratta- ja autosportlane
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-06-21
| data-sort-value=&quot;2021&quot; | 2021-06-14
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124316583|Q124316583]]
|-
| style='text-align:right'| 642
| [[Matts Dreijer]]
| 
| data-sort-value=&quot;1901&quot; | 1901-01-31
| data-sort-value=&quot;1998&quot; | 1998-04-15
| 
| [[Ruhnu küla|Ruhnu]]
| [[:d:Q3431508|Q3431508]]
|-
| style='text-align:right'| 643
| [[Matvei Minajev]]
| 
| data-sort-value=&quot;2007&quot; | 2007-04-29
| 
| [[Fail:Matvei Minajev on FC Phoenix.jpg|center|120px]]
| [[Kohtla-Järve]]
| [[:d:Q137398870|Q137398870]]
|-
| style='text-align:right'| 644
| [[Max Kurre]]
| 
| data-sort-value=&quot;1896&quot; | 1896-09-30
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-02-13
| 
| [[Lääniste]]
| [[:d:Q137885884|Q137885884]]
|-
| style='text-align:right'| 645
| [[Maximilian Reinhold Karl von Güldenstubbe]]
| 
| data-sort-value=&quot;1850&quot; | 1850-10-20
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-12-13
| 
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q27095400|Q27095400]]
|-
| style='text-align:right'| 646
| [[Meelis Korstin]]
| eesti korvpallitreener, sporditegelane ja -pedagoog
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-09-14
| 
| 
| [[Sompa linnaosa]]
| [[:d:Q124312807|Q124312807]]
|-
| style='text-align:right'| 647
| [[Meelis Pohlak]]
| 
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-05-26
| 
| 
| [[Rakke]]
| [[:d:Q135299038|Q135299038]]
|-
| style='text-align:right'| 648
| [[Meelis Sarv]]
| eesti näitleja ja näitejuht
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-12-25
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124693344|Q124693344]]
|-
| style='text-align:right'| 649
| [[Meeta Anton]]
| 
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-10-17
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-11-25
| 
| [[Lääne-Viru maakond]]
| [[:d:Q134272243|Q134272243]]
|-
| style='text-align:right'| 650
| [[Meinhard Prii]]
| eesti sõudja
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-04-06
| data-sort-value=&quot;2018&quot; | 2018-11-03
| 
| [[Muhu]]
| [[:d:Q124312390|Q124312390]]
|-
| style='text-align:right'| 651
| [[Merily Väster]]
| 
| data-sort-value=&quot;2009&quot; | 2009-10-19
| 
| 
| [[Põltsamaa vald (1991)|Põltsamaa vald]]
| [[:d:Q137532773|Q137532773]]
|-
| style='text-align:right'| 652
| [[Merle Lust]]
| eesti keskkonnafüüsik
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-05-19
| 
| 
| [[Kohtla-Järve]]
| [[:d:Q134719022|Q134719022]]
|-
| style='text-align:right'| 653
| [[Merle Vantsi]]
| Eesti ujuja ja spordipedagoog
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-02-27
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q125803038|Q125803038]]
|-
| style='text-align:right'| 654
| [[Meta Arnemann-Sprengholz]]
| 
| data-sort-value=&quot;1884&quot; | 1884
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q126920035|Q126920035]]
|-
| style='text-align:right'| 655
| [[Meta Jürgo]]
| 
| data-sort-value=&quot;1909&quot; | 1909-05-17
| data-sort-value=&quot;1995&quot; | 1995-04-05
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q125201886|Q125201886]]
|-
| style='text-align:right'| 656
| [[Meta Pruul]]
| 
| data-sort-value=&quot;1912&quot; | 1912
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981
| 
| [[Tänassilma]]
| [[:d:Q94513809|Q94513809]]
|-
| style='text-align:right'| 657
| [[Mihkel Jürgens]]
| 
| data-sort-value=&quot;1820&quot; | 1820-10-22
| data-sort-value=&quot;1874&quot; | 1874-01-15
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q131936796|Q131936796]]
|-
| style='text-align:right'| 658
| [[Mihkel Maran]]
| 
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-01-12
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134720340|Q134720340]]
|-
| style='text-align:right'| 659
| [[Mihkel Uusna]]
| 
| data-sort-value=&quot;1882&quot; | 1882-09-15
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-09-24
| 
| [[Saare maakond]]
| [[:d:Q137868574|Q137868574]]
|-
| style='text-align:right'| 660
| [[Milvi Agur]]
| eesti põllumajandusteadlane, viroloog
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-04-17
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124368553|Q124368553]]
|-
| style='text-align:right'| 661
| [[Milvi Miil]]
| eesti spordipedagoog
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-01-10
| data-sort-value=&quot;2018&quot; | 2018-08-10
| 
| [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]]
| [[:d:Q124338993|Q124338993]]
|-
| style='text-align:right'| 662
| [[Milvi Pugi]]
| 
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-07-29
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q134971258|Q134971258]]
|-
| style='text-align:right'| 663
| [[Milvi Vainik]]
| Eesti arhitekt
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-03-24
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q133925885|Q133925885]]
|-
| style='text-align:right'| 664
| [[Mirjam Frey]]
| 
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-08-12
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q134971242|Q134971242]]
|-
| style='text-align:right'| 665
| [[Moonika Sutt]]
| Eesti laulja
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-01-19
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134497962|Q134497962]]
|-
| style='text-align:right'| 666
| [[Märt Kabal]]
| 
| data-sort-value=&quot;1890&quot; | 1890-02-17
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-10-15
| 
| [[Tarvastu]]
| [[:d:Q137827232|Q137827232]]
|-
| style='text-align:right'| 667
| [[Märt Ruubel]]
| 
| data-sort-value=&quot;1877&quot; | 1877-01-17
| 
| 
| [[Paistu]]
| [[:d:Q137847689|Q137847689]]
|-
| style='text-align:right'| 668
| [[Méry von Bruiningk]]
| 
| data-sort-value=&quot;1818&quot; | 1818-08-11
| data-sort-value=&quot;1853&quot; | 1853-01-22
| 
| [[Kärstna]]
| [[:d:Q18921139|Q18921139]]
|-
| style='text-align:right'| 669
| [[Nadezhda Morozova]]
| 
| 
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q135191425|Q135191425]]
|-
| style='text-align:right'| 670
| [[Natalia Tõhhonravova]]
| 
| data-sort-value=&quot;1991&quot; | 1991-11-13
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q134971155|Q134971155]]
|-
| style='text-align:right'| 671
| [[Natalia Zholudz]]
| 
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-05-01
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q134971238|Q134971238]]
|-
| style='text-align:right'| 672
| [[Nicolai Guleke]]
| 
| data-sort-value=&quot;1878&quot; | 1878-04-25
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-04-04
| [[Fail:Nikolai Guleke.jpg|center|120px]]
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q1986291|Q1986291]]
|-
| style='text-align:right'| 673
| [[Nicolaus Peter Julius Frey]]
| 
| data-sort-value=&quot;1862&quot; | 1862-10-20
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1913-11-05
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q127423950|Q127423950]]
|-
| style='text-align:right'| 674
| [[Nikolai Gööck]]
| 
| data-sort-value=&quot;1830&quot; | 1830
| data-sort-value=&quot;1889&quot; | 1889-04-04
| 
| [[Rakvere]]
| [[:d:Q21092970|Q21092970]]
|-
| style='text-align:right'| 675
| [[Nikolai von Sivers]]
| 
| data-sort-value=&quot;1867&quot; | 1867
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943
| 
| [[Kolga-Jaani]]
| [[:d:Q55105505|Q55105505]]
|-
| style='text-align:right'| 676
| [[Nora Lundgren]]
| 
| data-sort-value=&quot;1891&quot; | 1891-02-16
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982-01-18&lt;br/&gt;1981
| 
| [[Rakvere]]
| [[:d:Q28025736|Q28025736]]
|-
| style='text-align:right'| 677
| [[Olev Joonase]]
| 
| data-sort-value=&quot;1918&quot; | 1918-09-12
| data-sort-value=&quot;2017&quot; | 2017
| 
| [[Lääniste]]
| [[:d:Q134885229|Q134885229]]
|-
| style='text-align:right'| 678
| [[Olev Kalda]]
| 
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-07-03
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134587174|Q134587174]]
|-
| style='text-align:right'| 679
| [[Olev Raudsepp]]
| eesti kergejõustiklane ja sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-09-14
| 
| 
| [[Rakke]]
| [[:d:Q124256615|Q124256615]]
|-
| style='text-align:right'| 680
| [[Olev Saarep]]
| 
| data-sort-value=&quot;1910&quot; | 1910-04-28
| data-sort-value=&quot;1990&quot; | 1990-12-07
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134879815|Q134879815]]
|-
| style='text-align:right'| 681
| [[Oscar Carl Andreas Koch]]
| 
| data-sort-value=&quot;1867&quot; | 1867
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930
| 
| [[Karla (Kose)|Karla]]
| [[:d:Q55098571|Q55098571]]
|-
| style='text-align:right'| 682
| [[Oskar Gutmann]]
| 
| data-sort-value=&quot;1902&quot; | 1902-09-06
| data-sort-value=&quot;1990&quot; | 1990-09-19
| 
| [[Rahula]]
| [[:d:Q134294384|Q134294384]]
|-
| style='text-align:right'| 683
| [[Oskar Käis]]
| 
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-10-18
| data-sort-value=&quot;2023&quot; | 2023-01-19
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q111398789|Q111398789]]
|-
| style='text-align:right'| 684
| [[Oskar Lehtsalu]]
| Rootsi maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-06-01
| 
| 
| [[Lääne maakond]]
| [[:d:Q28025692|Q28025692]]
|-
| style='text-align:right'| 685
| [[Oskar Lubi]]
| eesti laevaehitusinsener ja pedagoog
| data-sort-value=&quot;1902&quot; | 1902-11-28
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-04-24
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134715751|Q134715751]]
|-
| style='text-align:right'| 686
| [[Oskar Mitt]]
| Eesti näitleja
| data-sort-value=&quot;1898&quot; | 1898-08-26
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-01-25
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134374958|Q134374958]]
|-
| style='text-align:right'| 687
| [[Oskar Mänd]]
| Eesti ajakirjanik
| data-sort-value=&quot;1901&quot; | 1901-03-05
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-05-23
| 
| [[Tiskre küla|Tiskre]]
| [[:d:Q124359528|Q124359528]]
|-
| style='text-align:right'| 688
| [[Oskar Osberg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1836&quot; | 1836-04-28
| data-sort-value=&quot;1901&quot; | 1901-04-14
| 
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q23870438|Q23870438]]
|-
| style='text-align:right'| 689
| [[Oskar Rehtsalu]]
| eesti laskesporditegelane
| data-sort-value=&quot;1918&quot; | 1918-09-30
| data-sort-value=&quot;2005&quot; | 2005-07-21
| 
| [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]]
| [[:d:Q124336845|Q124336845]]
|-
| style='text-align:right'| 690
| [[Oskar Rootsman]]
| 
| data-sort-value=&quot;1897&quot; | 1897-10-22
| data-sort-value=&quot;1919&quot; | 1919-08-02
| 
| [[Kurista (Kastre)|Kurista]]
| [[:d:Q137775563|Q137775563]]
|-
| style='text-align:right'| 691
| [[Oskar Teder]]
| Eesti fotograaf
| data-sort-value=&quot;1909&quot; | 1909-11-20
| 
| 
| [[Mõniste vald]]
| [[:d:Q28022327|Q28022327]]
|-
| style='text-align:right'| 692
| [[Oskar Võsandi]]
| eesti kergejõustiklane ja kergejõustikukohtunik
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1915-12-17
| data-sort-value=&quot;2011&quot; | 2011-08-07
| 
| [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]]
| [[:d:Q124262110|Q124262110]]
|-
| style='text-align:right'| 693
| [[Osvald Kaldre]]
| 
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-08-30
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134989536|Q134989536]]
|-
| style='text-align:right'| 694
| [[Osvald Lannes]]
| 
| data-sort-value=&quot;1898&quot; | 1898-02-05
| 
| 
| [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]]
| [[:d:Q137829152|Q137829152]]
|-
| style='text-align:right'| 695
| [[Otto Aloe]]
| eesti teatridirektor ja näitleja
| data-sort-value=&quot;1894&quot; | 1894-07-21
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972-12-06
| 
| [[Kirivalla]]
| [[:d:Q124378050|Q124378050]]
|-
| style='text-align:right'| 696
| [[Otto Balthasar von Buxhoeveden]]
| 
| data-sort-value=&quot;1839&quot; | 1839-12-05
| data-sort-value=&quot;1907&quot; | 1907-06-12&lt;br/&gt;1907-06-08
| [[Fail:Otto Balthasar Freiherr von Buxhoeveden.jpg|center|120px]]
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q15064746|Q15064746]]
|-
| style='text-align:right'| 697
| [[Otto Herman Jürendi]]
| 
| data-sort-value=&quot;1900&quot; | 1900-10-04
| data-sort-value=&quot;1991&quot; | 1991-10-03
| 
| [[Kiltsi]]
| [[:d:Q134580632|Q134580632]]
|-
| style='text-align:right'| 698
| [[Otto Juhansoo]]
| eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1913-02-09
| data-sort-value=&quot;1995&quot; | 1995-10-03
| 
| [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]]
| [[:d:Q124323055|Q124323055]]
|-
| style='text-align:right'| 699
| [[Otto Paju]]
| 
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-05-11
| data-sort-value=&quot;2016&quot; | 2016-02-26
| 
| [[Rakvere]]
| [[:d:Q28529964|Q28529964]]
|-
| style='text-align:right'| 700
| [[Ottomar Kask]]
| eesti lauatennisetreener ja -kohtunik
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-01-14
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982-09-21
| 
| [[Salmistu]]
| [[:d:Q123987242|Q123987242]]
|-
| style='text-align:right'| 701
| [[Paavo-Valdur Püvi]]
| eesti jääpurjetaja ja purjetaja
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-07-27
| 
| 
| [[Valga maakond]]
| [[:d:Q124339408|Q124339408]]
|-
| style='text-align:right'| 702
| [[Patrik Kristal]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;2007&quot; | 2007-11-12
| 
| 
| [[Viimsi vald]]
| [[:d:Q120084209|Q120084209]]
|-
| style='text-align:right'| 703
| [[Paul Arupõld]]
| 
| data-sort-value=&quot;1886&quot; | 1886-09-17
| 
| 
| [[Räpina vald (1991)|Räpina vald]]
| [[:d:Q27826839|Q27826839]]
|-
| style='text-align:right'| 704
| [[Paul Friedrich Kuhlberg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1872&quot; | 1872&lt;br/&gt;1872-04-18
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932&lt;br/&gt;1932-10-23
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q55854195|Q55854195]]
|-
| style='text-align:right'| 705
| [[Paul Härm]]
| Eesti laulja
| data-sort-value=&quot;1908&quot; | 1908-02-10
| data-sort-value=&quot;1996&quot; | 1996-07-23
| 
| [[Võru maakond]]
| [[:d:Q134424415|Q134424415]]
|-
| style='text-align:right'| 706
| [[Paul Kukk]]
| eesti suusataja
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-01-02
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-02-07
| 
| [[Laiuse vald]]
| [[:d:Q124171598|Q124171598]]
|-
| style='text-align:right'| 707
| [[Paul Lang-Kurz]]
| 
| data-sort-value=&quot;1877&quot; | 1877-07-28
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-01-01
| 
| [[Heimtali]]
| [[:d:Q94827224|Q94827224]]
|-
| style='text-align:right'| 708
| [[Paul Rebane]]
| 
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-06-25
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q130191548|Q130191548]]
|-
| style='text-align:right'| 709
| [[Paul Vart]]
| eesti käsipallur
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-02-29
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124314691|Q124314691]]
|-
| style='text-align:right'| 710
| [[Paul Volkov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1902&quot; | 1902-11-02
| 
| 
| [[Rakvere]]
| [[:d:Q28470194|Q28470194]]
|-
| style='text-align:right'| 711
| [[Pavel Gorjunov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-11-12
| 
| 
| [[Tartu maakond]]
| [[:d:Q120266950|Q120266950]]
|-
| style='text-align:right'| 712
| [[Pavel Kairov]]
| Venemaa näitleja
| data-sort-value=&quot;1904&quot; | 1904
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-04-08
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q12558071|Q12558071]]
|-
| style='text-align:right'| 713
| [[Peet Kaaret]]
| Eesti botaanik
| data-sort-value=&quot;1910&quot; | 1910-04-09
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-05-08
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134581723|Q134581723]]
|-
| style='text-align:right'| 714
| [[Peet Talvoja]]
| 
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-09-05
| data-sort-value=&quot;2017&quot; | 2017
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134930931|Q134930931]]
|-
| style='text-align:right'| 715
| [[Peeter Allikoja]]
| eesti lauatennisetreener ja sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-07-23
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124310472|Q124310472]]
|-
| style='text-align:right'| 716
| [[Peeter Hunt]]
| eesti tromboonimängija ja ujumiskohtunik
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-05-31
| data-sort-value=&quot;2021&quot; | 2021-10-13
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124310467|Q124310467]]
|-
| style='text-align:right'| 717
| [[Peeter Järve]]
| Eesti poliitik
| data-sort-value=&quot;1874&quot; | 1874-03-11
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-06-20
| 
| [[Laatre vald]]
| [[:d:Q105737188|Q105737188]]
|-
| style='text-align:right'| 718
| [[Peeter Karin]]
| Eesti poliitik
| data-sort-value=&quot;1877&quot; | 1877-10-09
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-08-23
| 
| [[Tartu vald]]
| [[:d:Q105698332|Q105698332]]
|-
| style='text-align:right'| 719
| [[Peeter Kulkov]]
| Eesti iluuisutaja ja treener
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-09-22
| 
| 
| [[Prangli]]
| [[:d:Q50375783|Q50375783]]
|-
| style='text-align:right'| 720
| [[Peeter Lepp]]
| Eesti motosportlane
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-03-28
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q129170062|Q129170062]]
|-
| style='text-align:right'| 721
| [[Peeter Lusmägi]]
| eesti sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-07-22
| 
| 
| [[Pikevere]]
| [[:d:Q124216764|Q124216764]]
|-
| style='text-align:right'| 722
| [[Peter August Moritz von Kotzebue]]
| 
| data-sort-value=&quot;1827&quot; | 1827-09-08
| data-sort-value=&quot;1911&quot; | 1911-12-08
| 
| [[Harju maakond]]
| [[:d:Q12113873|Q12113873]]
|-
| style='text-align:right'| 723
| [[Peter Friedrich von Körber]]
| 
| data-sort-value=&quot;1732&quot; | 1732-03-27
| data-sort-value=&quot;1799&quot; | 1799
| 
| [[Tarvastu]]
| [[:d:Q52148920|Q52148920]]
|-
| style='text-align:right'| 724
| [[Peter Jacob von Eccard]]
| 
| data-sort-value=&quot;1668&quot; | 1668
| data-sort-value=&quot;1728&quot; | 1728
| 
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q54506739|Q54506739]]
|-
| style='text-align:right'| 725
| [[Peter Rull]]
| 
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-11-17
| data-sort-value=&quot;2014&quot; | 2014-01-05
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q11815908|Q11815908]]
|-
| style='text-align:right'| 726
| [[Philipp Heinrich von Doepp]]
| 
| data-sort-value=&quot;1793&quot; | 1793-10-20
| data-sort-value=&quot;1855&quot; | 1855-08-15
| [[Fail:Depp F F.jpg|center|120px]]
| [[Rakvere]]
| [[:d:Q21096561|Q21096561]]
|-
| style='text-align:right'| 727
| [[Pille Sooààr]]
| 
| 
| data-sort-value=&quot;2005&quot; | 2005-04-09
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q139793432|Q139793432]]
|-
| style='text-align:right'| 728
| [[Piret Aidulo]]
| 
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-08-19
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q125522709|Q125522709]]
|-
| style='text-align:right'| 729
| [[Piret Suurväli]]
| eesti teletoimetaja
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-01-15
| 
| 
| [[Väike-Maarja]]
| [[:d:Q124568072|Q124568072]]
|-
| style='text-align:right'| 730
| [[Priit Aavik]]
| Eesti ujuja
| data-sort-value=&quot;1994&quot; | 1994-11-07
| 
| 
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q47529739|Q47529739]]
|-
| style='text-align:right'| 731
| [[Priit Kampus]]
| 
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-02-22
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q60606860|Q60606860]]
|-
| style='text-align:right'| 732
| [[Priit Prints]]
| 
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-03-10
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q135013670|Q135013670]]
|-
| style='text-align:right'| 733
| [[Priit Uring]]
| 
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-10-05
| 
| 
| [[Rakke]]
| [[:d:Q134170640|Q134170640]]
|-
| style='text-align:right'| 734
| [[Priit Vaher]]
| 
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-12-05
| 
| 
| [[Ardu]]
| [[:d:Q124538833|Q124538833]]
|-
| style='text-align:right'| 735
| [[Rael Vardja]]
| 
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-10-13
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q60604086|Q60604086]]
|-
| style='text-align:right'| 736
| [[Ragnar Kaasik]]
| Eesti ajakirjanik ja endine maadleja
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-12-28
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q48869334|Q48869334]]
|-
| style='text-align:right'| 737
| [[Rahel Talts]]
| 
| data-sort-value=&quot;1996&quot; | 1996-04-05
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q130755099|Q130755099]]
|-
| style='text-align:right'| 738
| [[Raido Murss]]
| 
| data-sort-value=&quot;1909&quot; | 1909-05-30
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972-06-22
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q125247347|Q125247347]]
|-
| style='text-align:right'| 739
| [[Raido Mägi]]
| Eesti koreograaf
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973-01-06
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q52894918|Q52894918]]
|-
| style='text-align:right'| 740
| [[Raimond Eek]]
| 
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-07-11
| data-sort-value=&quot;1986&quot; | 1986-04-23
| 
| [[Kärstna]]
| [[:d:Q134540812|Q134540812]]
|-
| style='text-align:right'| 741
| [[Raimund Kokk]]
| eesti sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1915-09-27
| data-sort-value=&quot;2010&quot; | 2010-11-19
| 
| [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]]
| [[:d:Q124325678|Q124325678]]
|-
| style='text-align:right'| 742
| [[Rain Aleksandrov]]
| eesti maadleja ja maadlustreener
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-07-30
| 
| 
| [[Paistu vald]]
| [[:d:Q124315905|Q124315905]]
|-
| style='text-align:right'| 743
| [[Raivo Tamm]]
| Eesti bowling&amp;#39;u-mängija ja sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-05-05
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q130427860|Q130427860]]
|-
| style='text-align:right'| 744
| [[Ranet Rees]]
| Eesti näitleja
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-10-09
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134960252|Q134960252]]
|-
| style='text-align:right'| 745
| [[Ranno Kallas]]
| eesti autosportlane
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-12-16
| 
| 
| [[Viimsi]]
| [[:d:Q124255316|Q124255316]]
|-
| style='text-align:right'| 746
| [[Raul Priks]]
| eesti operaator
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-10-10
| 
| 
| [[Kose]]
| [[:d:Q124562220|Q124562220]]
|-
| style='text-align:right'| 747
| [[Raul Sinimaa]]
| eesti motosportlane
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-01-07
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124307507|Q124307507]]
|-
| style='text-align:right'| 748
| [[Rauno Tamme]]
| Eesti võrkpallur
| data-sort-value=&quot;1992&quot; | 1992-04-07
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q21623038|Q21623038]]
|-
| style='text-align:right'| 749
| [[Raymond Bööcke]]
| 
| data-sort-value=&quot;1871&quot; | 1871-05-02
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-09-09
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q54848497|Q54848497]]
|-
| style='text-align:right'| 750
| [[Reet Põldaru]]
| Eesti majandusteadlane
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-07-30
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q135299416|Q135299416]]
|-
| style='text-align:right'| 751
| [[Reet Sepp]]
| eesti võrkpallur
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-08-22
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124313595|Q124313595]]
|-
| style='text-align:right'| 752
| [[Rein Ilves]]
| eesti sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-03-24
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124323387|Q124323387]]
|-
| style='text-align:right'| 753
| [[Rein Leitmaa]]
| eesti jääpurjetaja
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-04-23
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124318346|Q124318346]]
|-
| style='text-align:right'| 754
| [[Rein Lillak]]
| 
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-09-11
| 
| 
| [[Väike-Maarja]]
| [[:d:Q134704771|Q134704771]]
|-
| style='text-align:right'| 755
| [[Rein Muremaa]]
| 
| data-sort-value=&quot;1892&quot; | 1892-10-21
| 
| 
| [[Viru-Jaagupi]]
| [[:d:Q137840719|Q137840719]]
|-
| style='text-align:right'| 756
| [[Rein Oidekivi]]
| Eesti diplomaat
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965
| 
| [[Fail:Presentation of Credentials by Estonia (22168837801).jpg|center|120px]]
| [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]]
| [[:d:Q111904103|Q111904103]]
|-
| style='text-align:right'| 757
| [[Rein Taidla]]
| 
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-11-01
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134498252|Q134498252]]
|-
| style='text-align:right'| 758
| [[Rein Toomla]]
| 
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951
| 
| 
| [[Kohtla-Järve]]
| [[:d:Q133754733|Q133754733]]
|-
| style='text-align:right'| 759
| [[Rein Viiralt]]
| 
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-01-29
| 
| 
| [[Kareda vald (1939)|Kareda vald]]
| [[:d:Q135284412|Q135284412]]
|-
| style='text-align:right'| 760
| [[Reinhold Kalnins]]
| 
| data-sort-value=&quot;1897&quot; | 1897
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q27808144|Q27808144]]
|-
| style='text-align:right'| 761
| [[Reinhold Rehbinder]]
| 
| data-sort-value=&quot;1643&quot; | 1643
| data-sort-value=&quot;1709&quot; | 1709-04-29
| [[Fail:Reinhold Rehbinder - Värmlands regementes historia II Personalhistoria (cropped).jpg|center|120px]]
| [[Udriku]]
| [[:d:Q89005904|Q89005904]]
|-
| style='text-align:right'| 762
| [[Rembert Paloson]]
| 
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-09-18
| data-sort-value=&quot;2013&quot; | 2013-07-13
| 
| [[Võru maakond]]
| [[:d:Q15077587|Q15077587]]
|-
| style='text-align:right'| 763
| [[Rene Oruman]]
| Eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-01-07
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q28099435|Q28099435]]
|-
| style='text-align:right'| 764
| [[Renita Kramer]]
| 
| data-sort-value=&quot;1908&quot; | 1908-07-26
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-01-13
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q94757490|Q94757490]]
|-
| style='text-align:right'| 765
| [[Richard Jalak]]
| 
| data-sort-value=&quot;1901&quot; | 1901-07-09
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-07-04
| 
| [[Kursi (Kuusalu)|Kursi]]
| [[:d:Q134426112|Q134426112]]
|-
| style='text-align:right'| 766
| [[Richard Siig]]
| Eesti fotograaf
| data-sort-value=&quot;1888&quot; | 1888-02-14
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-06-14
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q27987036|Q27987036]]
|-
| style='text-align:right'| 767
| [[Richard Tiitso]]
| 
| data-sort-value=&quot;1886&quot; | 1886-04-05
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-09-09
| 
| [[Mõdriku]]
| [[:d:Q134125321|Q134125321]]
|-
| style='text-align:right'| 768
| [[Riho Joonase]]
| 
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-04-21
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q125269218|Q125269218]]
|-
| style='text-align:right'| 769
| [[Riho Parts]]
| Eesti auto- ja motosportlane
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-03-20
| 
| 
| [[Rakke]]
| [[:d:Q111420712|Q111420712]]
|-
| style='text-align:right'| 770
| [[Riina Juul]]
| 
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-08-05
| 
| 
| [[Lagedi]]
| [[:d:Q134428554|Q134428554]]
|-
| style='text-align:right'| 771
| [[Riita Lind]]
| eesti kergejõustiklane, võrkpallur ja võrkpallitreener
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-05-04
| data-sort-value=&quot;2008&quot; | 2008-12-30
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124310998|Q124310998]]
|-
| style='text-align:right'| 772
| [[Rita Mägar]]
| 
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-04-29
| data-sort-value=&quot;1994&quot; | 1994
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134966018|Q134966018]]
|-
| style='text-align:right'| 773
| [[Robert Virves]]
| Eesti autorallisõitja
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 2000-07-08
| 
| [[Fail:2022 Rally Poland - Robert Virves 2.jpg|center|120px]]
| [[Saaremaa vald]]
| [[:d:Q116033518|Q116033518]]
|-
| style='text-align:right'| 774
| [[Rodja Persidsky]]
| Rootsi näitleja
| data-sort-value=&quot;1911&quot; | 1911-04-22
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973-11-02
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q16650127|Q16650127]]
|-
| style='text-align:right'| 775
| [[Roland Kütt]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-04-22
| 
| 
| [[Saare maakond]]
| [[:d:Q120435300|Q120435300]]
|-
| style='text-align:right'| 776
| [[Roland Rahnu]]
| eesti kergejõustikutreener
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-06-12
| 
| 
| [[Kadrina]]
| [[:d:Q124339412|Q124339412]]
|-
| style='text-align:right'| 777
| [[Roman Pass]]
| Eesti saalihokimängija
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-05-15
| 
| [[Fail:WFC2022 Estonia vs Thailand 88b.jpg|center|120px]]
| [[Rakvere]]
| [[:d:Q28028750|Q28028750]]
|-
| style='text-align:right'| 778
| [[Roman Treuman]]
| 
| data-sort-value=&quot;1910&quot; | 1910-09-21
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-12-14
| 
| [[Rakvere]]
| [[:d:Q50359399|Q50359399]]
|-
| style='text-align:right'| 779
| [[Romeo Ulrich]]
| 
| data-sort-value=&quot;1809&quot; | 1809-11-18
| data-sort-value=&quot;1884&quot; | 1884-01-09
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q4474951|Q4474951]]
|-
| style='text-align:right'| 780
| [[Rubo Kõverjalg]]
| eesti spordipedagoog
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-09-16
| data-sort-value=&quot;2014&quot; | 2014-10-07
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124327126|Q124327126]]
|-
| style='text-align:right'| 781
| [[Rudolf Nõmmsalu]]
| 
| data-sort-value=&quot;1912&quot; | 1912-11-05
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-09-14
| 
| [[Salutaguse (Kohila)|Salutaguse]]
| [[:d:Q134895862|Q134895862]]
|-
| style='text-align:right'| 782
| [[Rudolf Schmuul]]
| 
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1921-06-21
| data-sort-value=&quot;2002&quot; | 2002-01-04
| 
| [[Koguva]]
| [[:d:Q135210365|Q135210365]]
|-
| style='text-align:right'| 783
| [[Ruppert Kaik]]
| 
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-12-28
| data-sort-value=&quot;2013&quot; | 2013-01-14
| 
| [[Lääne-Viru maakond]]
| [[:d:Q60695044|Q60695044]]
|-
| style='text-align:right'| 784
| [[Ruth Michelson]]
| 
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-12-24
| data-sort-value=&quot;2023&quot; | 2023
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134728715|Q134728715]]
|-
| style='text-align:right'| 785
| [[Ruth Patune]]
| 
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-09-06
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134470590|Q134470590]]
|-
| style='text-align:right'| 786
| [[Ruth Tammsaar]]
| 
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-06-15
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134931248|Q134931248]]
|-
| style='text-align:right'| 787
| [[Rünno Lumiste]]
| Eesti majandusteadlane
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-11-18
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q135267554|Q135267554]]
|-
| style='text-align:right'| 788
| [[Saimi Sandell]]
| Eesti parakergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973-04-26
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q131453342|Q131453342]]
|-
| style='text-align:right'| 789
| [[Salme Kirsimäe]]
| 
| data-sort-value=&quot;1919&quot; | 1919-11-06
| data-sort-value=&quot;2002&quot; | 2002-04-01
| 
| [[Kuusalu]]
| [[:d:Q133854598|Q133854598]]
|-
| style='text-align:right'| 790
| [[Salme Pello]]
| Eesti poliitik
| data-sort-value=&quot;1898&quot; | 1898-10-10
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973-04-17
| 
| [[Kullamaa vald]]
| [[:d:Q40015619|Q40015619]]
|-
| style='text-align:right'| 791
| [[Salme Utsal]]
| 
| data-sort-value=&quot;1907&quot; | 1907-03-07
| data-sort-value=&quot;1995&quot; | 1995-11-25
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q50294912|Q50294912]]
|-
| style='text-align:right'| 792
| [[Samuel Burmister]]
| 
| data-sort-value=&quot;1897&quot; | 1897
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-10-04
| [[Fail:Sam Burmeister, c. 1936.png|center|120px]]
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q24284393|Q24284393]]
|-
| style='text-align:right'| 793
| [[Sander Sarlin]]
| Eesti veemotosportlane
| data-sort-value=&quot;1999&quot; | 1999-04-21
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124344918|Q124344918]]
|-
| style='text-align:right'| 794
| [[Sergius Lipp]]
| Eesti näitleja
| data-sort-value=&quot;1894&quot; | 1894-07-02
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-02-17
| 
| [[Rakke]]
| [[:d:Q125491305|Q125491305]]
|-
| style='text-align:right'| 795
| [[Siegfried Behrsing]]
| 
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903-11-06
| data-sort-value=&quot;1994&quot; | 1994-04-05
| 
| [[Paide vald]]
| [[:d:Q92388931|Q92388931]]
|-
| style='text-align:right'| 796
| [[Signe Altmäe]]
| eesti geenitehnoloog
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-08-07
| 
| 
| [[Rakvere]]
| [[:d:Q50552174|Q50552174]]
|-
| style='text-align:right'| 797
| [[Siim Veski]]
| eesti sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-12-25
| data-sort-value=&quot;2003&quot; | 2003-06-21
| 
| [[Muhu vald]]
| [[:d:Q124056455|Q124056455]]
|-
| style='text-align:right'| 798
| [[Siina Hiievälja]]
| 
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-02-13
| data-sort-value=&quot;1996&quot; | 1996-06-18
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134318222|Q134318222]]
|-
| style='text-align:right'| 799
| [[Silvar Kallip]]
| Eesti keemik
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-10-28
| 
| 
| [[Rakvere]]
| [[:d:Q59550930|Q59550930]]
|-
| style='text-align:right'| 800
| [[Sirje Kets]]
| 
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-02-01
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134350135|Q134350135]]
|-
| style='text-align:right'| 801
| [[Sirli Pattenden]]
| 
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-04-27
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q134971159|Q134971159]]
|-
| style='text-align:right'| 802
| [[Steen Olaf Welding]]
| 
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-11-06
| data-sort-value=&quot;2019&quot; | 2019-06-13
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q27862237|Q27862237]]
|-
| style='text-align:right'| 803
| [[Sulev Alajõe]]
| omavalitsustegelane
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-12-10
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q50379456|Q50379456]]
|-
| style='text-align:right'| 804
| [[Sulev Kivimäe]]
| 
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-11-29
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-03-02
| 
| [[Koplimetsa]]
| [[:d:Q134998491|Q134998491]]
|-
| style='text-align:right'| 805
| [[Sven Brus]]
| Rootsi poliitik
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-01-23
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q5588504|Q5588504]]
|-
| style='text-align:right'| 806
| [[Sven Variko]]
| eesti aerutaja, treener, kohtunik ja sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-05-25
| data-sort-value=&quot;2001&quot; | 2001-07-08
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124313631|Q124313631]]
|-
| style='text-align:right'| 807
| [[Svetla Gotševa]]
| 
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-12-17
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q134971249|Q134971249]]
|-
| style='text-align:right'| 808
| [[Svetlana Kuzmina]]
| Venemaa poliitik
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-10-12
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q4245384|Q4245384]]
|-
| style='text-align:right'| 809
| [[Säde Koskel]]
| Eesti matemaatik
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-08-08
| data-sort-value=&quot;2013&quot; | 2013
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134612332|Q134612332]]
|-
| style='text-align:right'| 810
| [[Taavi Nõmmistu]]
| Eesti võrkpallur
| data-sort-value=&quot;1991&quot; | 1991-06-10
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q48869220|Q48869220]]
|-
| style='text-align:right'| 811
| [[Taivo Niitvägi]]
| 
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-03-19
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134468520|Q134468520]]
|-
| style='text-align:right'| 812
| [[Taivo Sillar]]
| 
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-01-14
| data-sort-value=&quot;2024&quot; | 2024
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134496287|Q134496287]]
|-
| style='text-align:right'| 813
| [[Tamara Trossi]]
| eesti motosportlane
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-05-09
| data-sort-value=&quot;2015&quot; | 2015-09-25
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124307409|Q124307409]]
|-
| style='text-align:right'| 814
| [[Tarmo Kajandi]]
| eesti võrkpallitreener, indiaca-mängija ja -treener ning sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-04-09
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124325695|Q124325695]]
|-
| style='text-align:right'| 815
| [[Tarmo Potter]]
| eesti ammulaskur
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-09-30
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124289630|Q124289630]]
|-
| style='text-align:right'| 816
| [[Tarmo Sumberg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-04-17
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134086564|Q134086564]]
|-
| style='text-align:right'| 817
| [[Tatjana Krikun]]
| 
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-03-04
| 
| 
| [[Väike-Maarja]]
| [[:d:Q134355827|Q134355827]]
|-
| style='text-align:right'| 818
| [[Tauri Sumberg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972-04-19
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q135054954|Q135054954]]
|-
| style='text-align:right'| 819
| [[Teet Soorm]]
| 
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-02-18
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q135048980|Q135048980]]
|-
| style='text-align:right'| 820
| [[Theodor Gööck]]
| 
| data-sort-value=&quot;1828&quot; | 1828
| data-sort-value=&quot;1893&quot; | 1893
| 
| [[Rakvere]]
| [[:d:Q55089679|Q55089679]]
|-
| style='text-align:right'| 821
| [[Thomas Vehmanen]]
| 
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 2000-01-02
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q108120142|Q108120142]]
|-
| style='text-align:right'| 822
| [[Tiina Enniko]]
| 
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-12-22
| 
| 
| [[Kohtla-Järve]]
| [[:d:Q134285131|Q134285131]]
|-
| style='text-align:right'| 823
| [[Tiina Lõugas]]
| 
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-01-22
| 
| 
| [[Kostivere]]
| [[:d:Q135267581|Q135267581]]
|-
| style='text-align:right'| 824
| [[Tiina Tamm]]
| eesti molekulaarbioloog
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-11-06
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q63413950|Q63413950]]
|-
| style='text-align:right'| 825
| [[Tiit Järve]]
| 
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-05-17
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134988585|Q134988585]]
|-
| style='text-align:right'| 826
| [[Tiiu Krünberg]]
| eesti lauatennisist
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-06-11
| 
| 
| [[Võru maakond]]
| [[:d:Q124314712|Q124314712]]
|-
| style='text-align:right'| 827
| [[Tiiu Luik]]
| 
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-04-15
| 
| 
| [[Pahuvere]]
| [[:d:Q137925325|Q137925325]]
|-
| style='text-align:right'| 828
| [[Tiiu Palm]]
| eesti spordiajakirjanik
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-07-05
| 
| 
| [[Noarootsi vald]]
| [[:d:Q124293729|Q124293729]]
|-
| style='text-align:right'| 829
| [[Tiiu Reissar]]
| 
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-09-29
| 
| 
| [[Viljandi maakond]]
| [[:d:Q133883570|Q133883570]]
|-
| style='text-align:right'| 830
| [[Tiiu Schattschneider]]
| 
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-10-03
| data-sort-value=&quot;2018&quot; | 2018
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q135205994|Q135205994]]
|-
| style='text-align:right'| 831
| [[Tiiu Siimisker]]
| 
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-05-10
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134929174|Q134929174]]
|-
| style='text-align:right'| 832
| [[Toomas Kallaspoolik]]
| eesti vibulaskur ja sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-08-04
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124326699|Q124326699]]
|-
| style='text-align:right'| 833
| [[Toomas Leinsoo]]
| 
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-02-11
| 
| 
| [[Kohtla-Järve]]
| [[:d:Q134699323|Q134699323]]
|-
| style='text-align:right'| 834
| [[Toomas Mändve]]
| eesti autosportlane
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-12-13
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124294762|Q124294762]]
|-
| style='text-align:right'| 835
| [[Triin Paumer]]
| eesti nukutegija
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982-04-30
| 
| 
| [[Ida-Viru maakond]]
| [[:d:Q126003944|Q126003944]]
|-
| style='text-align:right'| 836
| [[Tõnis Avingo]]
| 
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1913-05-06
| data-sort-value=&quot;1998&quot; | 1998-02-04
| 
| [[Are vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)]]
| [[:d:Q134882319|Q134882319]]
|-
| style='text-align:right'| 837
| [[Tõnis Kukk]]
| Eesti majandusteadlane
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-03-03
| data-sort-value=&quot;2020&quot; | 2020-05-28
| 
| [[Kose]]
| [[:d:Q134619905|Q134619905]]
|-
| style='text-align:right'| 838
| [[Tõnis Kull]]
| 
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-05-10
| 
| 
| [[Kulina]]
| [[:d:Q134999196|Q134999196]]
|-
| style='text-align:right'| 839
| [[Tõnis Laur]]
| eesti veemotosportlane
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-09-24
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124327131|Q124327131]]
|-
| style='text-align:right'| 840
| [[Tõnis Salong]]
| eesti purisuusataja
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971-09-01
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124846468|Q124846468]]
|-
| style='text-align:right'| 841
| [[Tõnis Toomsalu]]
| eesti jalgrattur ja jalgrattasporditreener
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-11-07
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124290541|Q124290541]]
|-
| style='text-align:right'| 842
| [[Tõnu Kurro]]
| eesti autosportlane
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-03-22
| data-sort-value=&quot;2012&quot; | 2012-12-15
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124325781|Q124325781]]
|-
| style='text-align:right'| 843
| [[Tõnu Lensment]]
| 
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-06-10
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134958802|Q134958802]]
|-
| style='text-align:right'| 844
| [[Tõnu Vanakesa]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-10-14
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q47453963|Q47453963]]
|-
| style='text-align:right'| 845
| [[Udo Miller]]
| 
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-02-14
| 
| 
| [[Jõgeva maakond]]
| [[:d:Q135006306|Q135006306]]
|-
| style='text-align:right'| 846
| [[Ulve Kala-Arvisto]]
| 
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-05-30
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134587157|Q134587157]]
|-
| style='text-align:right'| 847
| [[Uno Kammal]]
| Eesti arhitekt
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-01-25
| data-sort-value=&quot;1994&quot; | 1994-09-13
| 
| [[Kadaka (Rae)|Kadaka]]
| [[:d:Q133853604|Q133853604]]
|-
| style='text-align:right'| 848
| [[Uno Kivistik]]
| eesti aiandusagronoom, sordiaretaja
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-04-01
| data-sort-value=&quot;1998&quot; | 1998-06-12
| 
| [[Karla (Kose)|Karla]]
| [[:d:Q124369879|Q124369879]]
|-
| style='text-align:right'| 849
| [[Uno Mäeorg]]
| Eesti keemik
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-08-22
| 
| 
| [[Mustla]]
| [[:d:Q134737368|Q134737368]]
|-
| style='text-align:right'| 850
| [[Uno Siimann]]
| 
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-05-31
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-01-02
| 
| [[Laiuse vald]]
| [[:d:Q135218576|Q135218576]]
|-
| style='text-align:right'| 851
| [[Urmas Aunin]]
| 
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-09-18
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134529088|Q134529088]]
|-
| style='text-align:right'| 852
| [[Urmas Kaarlep]]
| audiitor
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-07-10
| 
| [[Fail:Urmas Kaarlep audiitor 99.jpg|center|120px]]
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q50824580|Q50824580]]
|-
| style='text-align:right'| 853
| [[Urmas Müür]]
| eesti suusataja ja kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-03-10
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124337156|Q124337156]]
|-
| style='text-align:right'| 854
| [[Ursula Gantschau]]
| 
| data-sort-value=&quot;1576&quot; | 1576
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q109317030|Q109317030]]
|-
| style='text-align:right'| 855
| [[Ursula Zoege von Manteuffel]]
| 
| data-sort-value=&quot;1850&quot; | 1850-08-19
| data-sort-value=&quot;1910&quot; | 1910-08-30
| 
| [[Põlula]]
| [[:d:Q111443487|Q111443487]]
|-
| style='text-align:right'| 856
| [[Ursus Tamm]]
| 
| data-sort-value=&quot;1910&quot; | 1910-05-27
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-06-26
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q133894234|Q133894234]]
|-
| style='text-align:right'| 857
| [[Urve Bergman]]
| eesti suusataja ja treener
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-10-01
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124311546|Q124311546]]
|-
| style='text-align:right'| 858
| [[Urve Sunny-Dzidzaria]]
| Eesti maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-11-04
| 
| 
| [[Rapla maakond]]
| [[:d:Q47453094|Q47453094]]
|-
| style='text-align:right'| 859
| [[Urve Tamm]]
| eesti võimlemistreener
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-12-14
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124314501|Q124314501]]
|-
| style='text-align:right'| 860
| [[Urve Tinnuri]]
| 
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953
| 
| 
| [[Viru-Jaagupi]]
| [[:d:Q125995894|Q125995894]]
|-
| style='text-align:right'| 861
| [[Vadim Badin]]
| 
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-03-17
| 
| 
| [[Kohtla-Järve]]
| [[:d:Q137391834|Q137391834]]
|-
| style='text-align:right'| 862
| [[Vadim Romanov]]
| Eesti ujuja
| data-sort-value=&quot;1990&quot; | 1990-04-30
| 
| 
| [[Kohtla-Järve]]
| [[:d:Q130387379|Q130387379]]
|-
| style='text-align:right'| 863
| [[Vahur Mäemets]]
| Eesti keemik
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-03-10
| data-sort-value=&quot;2011&quot; | 2011-11-22
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q60605604|Q60605604]]
|-
| style='text-align:right'| 864
| [[Vahur Proovel]]
| eesti maadlustreener
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-02-23
| data-sort-value=&quot;2018&quot; | 2018-10-20
| 
| [[Torma vald (1939)]]
| [[:d:Q124339390|Q124339390]]
|-
| style='text-align:right'| 865
| [[Vaike Põdersoo]]
| 
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-05-08
| 
| 
| [[Võnnu alevik|Võnnu]]
| [[:d:Q134899473|Q134899473]]
|-
| style='text-align:right'| 866
| [[Valdar Leede]]
| Eesti ajaloolane
| data-sort-value=&quot;1911&quot; | 1911
| data-sort-value=&quot;1990&quot; | 1990
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q56260292|Q56260292]]
|-
| style='text-align:right'| 867
| [[Valdek Berendsen]]
| eesti võimleja ja võimlemistreener
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-05-10
| 
| 
| [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]]
| [[:d:Q124314791|Q124314791]]
|-
| style='text-align:right'| 868
| [[Valdeko Aaving]]
| Eesti tõstja
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-12-05
| data-sort-value=&quot;2018&quot; | 2018-07-26
| 
| [[Jõgeva vald (1939)|Jõgeva vald]]
| [[:d:Q123974925|Q123974925]]
|-
| style='text-align:right'| 869
| [[Valdeko Asper]]
| eesti suusataja
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1921-10-16
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971-03-31
| 
| [[Laiuse vald]]
| [[:d:Q124302105|Q124302105]]
|-
| style='text-align:right'| 870
| [[Valdeko Kulvere]]
| 
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-12-22
| data-sort-value=&quot;1993&quot; | 1993-05-29
| 
| [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]]
| [[:d:Q134999230|Q134999230]]
|-
| style='text-align:right'| 871
| [[Valdemar Madis]]
| 
| data-sort-value=&quot;1909&quot; | 1909-08-26
| data-sort-value=&quot;1997&quot; | 1997-03-14
| 
| [[Võru maakond]]
| [[:d:Q135267594|Q135267594]]
|-
| style='text-align:right'| 872
| [[Valdu Kask]]
| eesti tõstekohtunik
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-02-27
| data-sort-value=&quot;1990&quot; | 1990-07-07
| 
| [[Ulvi (Vinni)|Ulvi]]
| [[:d:Q124312502|Q124312502]]
|-
| style='text-align:right'| 873
| [[Vallo Nõmmik]]
| 
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1913-08-19
| 
| 
| [[Rakvere]]
| [[:d:Q40038316|Q40038316]]
|-
| style='text-align:right'| 874
| [[Valter Kiisk]]
| Eesti füüsik
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-08-17
| 
| 
| [[Rakvere]]
| [[:d:Q60191989|Q60191989]]
|-
| style='text-align:right'| 875
| [[Valter Kruut]]
| 
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932
| 
| 
| [[Ida-Viru maakond]]
| [[:d:Q133657794|Q133657794]]
|-
| style='text-align:right'| 876
| [[Valve Alamaa]]
| eesti käsitöömeister, pärandihoidja
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-08-07
| data-sort-value=&quot;2024&quot; | 2024
| 
| [[Pahuvere]]
| [[:d:Q137919209|Q137919209]]
|-
| style='text-align:right'| 877
| [[Vambo Talu]]
| eesti sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-11-18
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124300195|Q124300195]]
|-
| style='text-align:right'| 878
| [[Varje Vahenõmm]]
| 
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-09-10
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134932663|Q134932663]]
|-
| style='text-align:right'| 879
| [[Veera Kople]]
| 
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-10-30
| data-sort-value=&quot;2015&quot; | 2015-09-15
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134611076|Q134611076]]
|-
| style='text-align:right'| 880
| [[Veera Sarapuu]]
| Eesti maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1896&quot; | 1896-06-18
| data-sort-value=&quot;1986&quot; | 1986-02-15
| 
| [[Laatre vald]]
| [[:d:Q133888015|Q133888015]]
|-
| style='text-align:right'| 881
| [[Veiko Jurkatamm]]
| eesti korvpallur
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-11-27
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124322874|Q124322874]]
|-
| style='text-align:right'| 882
| [[Vello Prints]]
| 
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-12-31
| 
| 
| [[Are vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)]]
| [[:d:Q135013676|Q135013676]]
|-
| style='text-align:right'| 883
| [[Vello Viira]]
| eesti motosportlane
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-10-25
| 
| 
| [[Kärstna]]
| [[:d:Q124220628|Q124220628]]
|-
| style='text-align:right'| 884
| [[Vera Tamm]]
| 
| data-sort-value=&quot;1881&quot; | 1881-05-02
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961
| 
| [[Rinsi]]
| [[:d:Q105828849|Q105828849]]
|-
| style='text-align:right'| 885
| [[Verner Valk]]
| Eesti majandusteadlane
| data-sort-value=&quot;1907&quot; | 1907-03-20
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972-10-25
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q135396297|Q135396297]]
|-
| style='text-align:right'| 886
| [[Victor Karl Gustav Baron von Taube]]
| 
| data-sort-value=&quot;1854&quot; | 1854-08-24&lt;br/&gt;1854
| data-sort-value=&quot;1914&quot; | 1914-09-24&lt;br/&gt;1914
| [[Fail:Victor Carl Gustaf von Taube.jpg|center|120px]]
| [[Türi vald]]
| [[:d:Q23788268|Q23788268]]
|-
| style='text-align:right'| 887
| [[Viiu Kõrvits]]
| Eesti näitleja
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-08-18
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q134366750|Q134366750]]
|-
| style='text-align:right'| 888
| [[Viktor Valkiainen]]
| 
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-11-29
| 
| 
| [[Mustla]]
| [[:d:Q135084488|Q135084488]]
|-
| style='text-align:right'| 889
| [[Viktoria Frey]]
| 
| data-sort-value=&quot;2006&quot; | 2006-09-27
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q134971211|Q134971211]]
|-
| style='text-align:right'| 890
| [[Viljar Kannel]]
| eesti judotreener
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-02-07
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124339762|Q124339762]]
|-
| style='text-align:right'| 891
| [[Villar Aron]]
| 
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-08-09
| data-sort-value=&quot;2023&quot; | 2023
| 
| [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]]
| [[:d:Q134983608|Q134983608]]
|-
| style='text-align:right'| 892
| [[Villo Saar]]
| 
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-03-14
| data-sort-value=&quot;2010&quot; | 2010
| 
| [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]]
| [[:d:Q135041709|Q135041709]]
|-
| style='text-align:right'| 893
| [[Villu Käo]]
| 
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-03-27
| 
| 
| [[Põlva vald (1939)|Põlva vald]]
| [[:d:Q134634389|Q134634389]]
|-
| style='text-align:right'| 894
| [[Villu Vares]]
| 
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-09-29
| 
| 
| [[Kolga-Jaani]]
| [[:d:Q135403789|Q135403789]]
|-
| style='text-align:right'| 895
| [[Virge Jaanre]]
| eesti spordipedagoog
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-06-28
| 
| 
| [[Viljandi]]
| [[:d:Q124314074|Q124314074]]
|-
| style='text-align:right'| 896
| [[Vladimir Alkalayev]]
| 
| data-sort-value=&quot;1894&quot; | 1894-10-01
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-06-20
| 
| [[Rakvere]]
| [[:d:Q17391420|Q17391420]]
|-
| style='text-align:right'| 897
| [[Vladimir Generozov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1882&quot; | 1882
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963
| 
| [[Rakvere]]
| [[:d:Q60826769|Q60826769]]
|-
| style='text-align:right'| 898
| [[Vladimir Osipov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-02-10
| data-sort-value=&quot;2014&quot; | 2014-06-29
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q39040297|Q39040297]]
|-
| style='text-align:right'| 899
| [[Vladimir Tali]]
| 
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-06-30
| data-sort-value=&quot;1998&quot; | 1998-04-18
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q135390298|Q135390298]]
|-
| style='text-align:right'| 900
| [[Voldemar Mölder]]
| eesti teatri‑ ja maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1904&quot; | 1904-07-13
| data-sort-value=&quot;1986&quot; | 1986-05-01
| 
| [[Rakvere]]
| [[:d:Q50826426|Q50826426]]
|-
| style='text-align:right'| 901
| [[Voldemar Songi]]
| eesti ajakirjanik
| data-sort-value=&quot;1887&quot; | 1887-11-09
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-02-29
| 
| [[Võru maakond]]
| [[:d:Q124412363|Q124412363]]
|-
| style='text-align:right'| 902
| [[Volker Bombe]]
| 
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-03-02
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q133721493|Q133721493]]
|-
| style='text-align:right'| 903
| [[Vootele Ruusmaa]]
| 
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-03-23
| 
| 
| [[Kohtla-Järve]]
| [[:d:Q126049842|Q126049842]]
|-
| style='text-align:right'| 904
| [[Walter Woldemar Johannes von Roth]]
| 
| data-sort-value=&quot;1889&quot; | 1889
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q55100585|Q55100585]]
|-
| style='text-align:right'| 905
| [[Werner Eichhorn]]
| Saksamaa näitleja
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-11-15
| data-sort-value=&quot;2005&quot; | 2005-07-14
| 
| [[Lihula vald]]
| [[:d:Q99764|Q99764]]
|-
| style='text-align:right'| 906
| [[Wilhelm von Karm]]
| 
| data-sort-value=&quot;1820&quot; | 1820-08-03
| data-sort-value=&quot;1902&quot; | 1902-12-05
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q42904232|Q42904232]]
|-
| style='text-align:right'| 907
| [[William Grossthal]]
| Eesti matemaatik
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906-03-26
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-11-23
| 
| [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]]
| [[:d:Q134777291|Q134777291]]
|-
| style='text-align:right'| 908
| [[Woldemar Carl Otto Alexander von Stackelberg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1837&quot; | 1837-05-15&lt;br/&gt;1837
| data-sort-value=&quot;1905&quot; | 1905-10-08&lt;br/&gt;1907
| 
| [[Moora]]
| [[:d:Q105332687|Q105332687]]
|-
| style='text-align:right'| 909
| [[Woldemar Friedrich Karl von Ditmar]]
| 
| data-sort-value=&quot;1794&quot; | 1794-08-06
| data-sort-value=&quot;1826&quot; | 1826-11-12
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q28912906|Q28912906]]
|-
| style='text-align:right'| 910
| [[Woldemar Schütz]]
| 
| data-sort-value=&quot;1877&quot; | 1877-02-06
| data-sort-value=&quot;1908&quot; | 1908-11-12
| 
| [[Kuusalu]]
| [[:d:Q126905013|Q126905013]]
|-
| style='text-align:right'| 911
| [[Wolfgang Pachla]]
| 
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1913
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982
| 
| [[Kose]]
| [[:d:Q55105429|Q55105429]]
|-
| style='text-align:right'| 912
| [[Yevgenia Shakhovskaya-Glebova-Streshneva]]
| 
| data-sort-value=&quot;1840&quot; | 1840-12-24
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924-11-12
| [[Fail:Shakhovskaya-Glebova-Streshneva (nee Brevern).jpg|center|120px]]
| [[Jägala]]
| [[:d:Q108473857|Q108473857]]
|-
| style='text-align:right'| 913
| [[Õie Raudsepp]]
| eesti nahakunstnik
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-02-02
| data-sort-value=&quot;2018&quot; | 2018-10-15
| 
| [[Laatre vald]]
| [[:d:Q124619215|Q124619215]]
|-
| style='text-align:right'| 914
| [[Õilme Alekõrs]]
| eesti spordipedagoog
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-05-28
| data-sort-value=&quot;2011&quot; | 2011-12-14
| 
| [[Kõue vald]]
| [[:d:Q124307694|Q124307694]]
|-
| style='text-align:right'| 915
| [[Üllar Jaaksoo]]
| 
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971-03-23
| 
| 
| [[Kohtla-Järve]]
| [[:d:Q134987178|Q134987178]]
|-
| style='text-align:right'| 916
| [[Üllar Kiisla]]
| 
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-11-29
| 
| 
| [[Tartu maakond]]
| [[:d:Q134992624|Q134992624]]
|-
| style='text-align:right'| 917
| [[Ülle Kõuts]]
| eesti metallikunstnik
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-04-14
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q133858299|Q133858299]]
|-
| style='text-align:right'| 918
| [[Ülo Kiiler]]
| 
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-11-17
| data-sort-value=&quot;2010&quot; | 2010-07-05
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q135581089|Q135581089]]
|-
| style='text-align:right'| 919
| [[Ülo Läänemets]]
| 
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-06-15
| data-sort-value=&quot;2014&quot; | 2014-04-16
| 
| [[Avispea]]
| [[:d:Q126902385|Q126902385]]
|-
| style='text-align:right'| 920
| [[Česlovas Gabalis]]
| Leedu laulja
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-11-21
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q16477656|Q16477656]]
|}
{{Wikidata loendi lõpp}}

[[Kategooria:Puuduvate artiklite loendid|Eesti]]</text>
      <sha1>n5ddtd7shpzt7ckyjkcyuk3b2fwcmd9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Anu Põldsam</title>
    <ns>0</ns>
    <id>497427</id>
    <revision>
      <id>7260505</id>
      <parentid>7005337</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T17:37:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Morel</username>
        <id>26171</id>
      </contributor>
      <comment>pilt</comment>
      <origin>7260505</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2400" sha1="mpk9xaxgvb7cxuio4pjpoulibc8a0r2" xml:space="preserve">[[Pilt:Anu Põldsam 2022.jpg|pisi|Anu Põldsam 2022. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]]
'''Anu Põldsam''' (sündinud [[1. märts]]il [[1981]]) on eesti [[Teoloogia|usuteadlane]] ja [[tõlkija]]. 

2011. aastal kaitses ta [[Tartu ülikool|Tartu Ülikool]]is väitekirja &quot;Lazar Gulkowitsch – eine vergessene Stimme der Wissenschaft des Judentums. Seine Tätigkeit, sein Werk und seine Wirkung im zeitgeschichtlichen Kontext&quot; (&quot;Lazar Gulkowitsch – juuditeaduse (Wissenschaft des Judentums) unustatud esindaja. Tema elu, õpetus ja mõju ajastuloolises kontekstis&quot;) ja sai doktorikraadi.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Põldsam, Anu|URL=http://dspace.ut.ee/handle/10062/18748|Pealkiri=Lazar Gulkowitsch – eine vergessene Stimme der Wissenschaft des Judentums. Seine Tätigkeit, sein Werk und seine Wirkung im zeitgeschichtlichen Kontext. Doktoriväitekiri|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;

Anu Põldsam töötab Tartu Ülikoolis judaistika lektorina. Tema põhilisteks uurimisvaldkondadeks on [[Vana Testament]] ja [[judaism]] ning juudi mõttelugu&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/0ecad47d-2bab-44f9-8f63-bb27ccfca1f4|Pealkiri=Anu Põldsam Eesti teadusinfosüsteemis|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt; 19. sajandil ning eesti juutide religiooni- ja kultuurilugu 20. sajandi esimesel poolel.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kirjanduskonverentsi esinejad - Eesti Juudi Muuseum |url=https://museum.jewish.ee/kirjanduskonverents-2025/kirjanduskonverentsi-esinejad/ |vaadatud=2025-09-22 |keel=et}}&lt;/ref&gt; Õppejõuna õpetab ta juudi religiooni, identiteeti, eetikat ja mõttelugu ning [[Heebrea keel|piibliheebrea keelt]]. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Ta tõlgib saksa, inglise ja heebrea keelest. Ta on tõlkinud nii tarbe- ja aime- kui ka ilukirjandust, näiteks [[Amos Oz|Amos Ozi]] romaani &quot;Juudas&quot; ja [[Josef Agnon|Josef Agnoni]] jutustuste &quot;Elupäevade poolel teel&quot;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; ning [[Leo Baeck]]i, [[Gershom Scholem]]i jt teiste teoseid.

Ta osaleb uue eestikeelse piiblitõlke väljaandmisega seotud projektis &quot;[[Piibel 2039]]&quot;.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

{{Vikitsitaadid}}

{{JÄRJESTA:Põldsam, Anu}}
[[Kategooria:Eesti teoloogid]]
[[Kategooria:Eesti tõlkijad]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppejõud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õppejõud]]
[[Kategooria:Sündinud 1981]]</text>
      <sha1>mpk9xaxgvb7cxuio4pjpoulibc8a0r2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Margus Mikomägi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>505317</id>
    <revision>
      <id>7260382</id>
      <parentid>7260318</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:47:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7260382</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7615" sha1="kniurqk83507upduv9ir5w9vuho78lo" xml:space="preserve">'''Margus Mikomägi''' (sündinud [[28. jaanuar]]il [[1956]] Tartus) on eesti näitleja ja kultuuriajakirjanik. 

Ta on lõpetanud 1974. aastal [[Rapla Keskkool]]i ja õppinud aastail 1974–1975 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedris.&lt;ref&gt;[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/mikomägi_margus2 Margus Mikomägi] Eesti Entsüklopeedias.&lt;/ref&gt;

Aastatel 1978–1983 töötas Mikomägi näitlejana [[Ugala]]s ja 1991–1993 [[Rakvere teater|Rakvere Teatris]]. Hiljem on ta vabakutselise näitlejana mänginud ka teiste teatrite lavastustes.

Aastatel 1977–1978 töötas ta [[Eesti Televisioon]]is filmirežissööri assistendina, 1983–1988 Mustjala metskonnas Pidula metsavahina ja 1999–2001 [[Rapla Politseiprefektuur]]is pressiesindajana. Muu töö kõrvalt on ta teinud raadiosaateid [[Eesti Raadio]] Raplamaa korrespondendina.{{millal}} 

Aastatel 1995–1998 ja 2006–2014 oli Mikomägi Raplamaa ajalehe [[Nädaline]] ajakirjanik. Sel perioodil toimetas ka kord kuus ilmunud kultuurilisa Teatriküljed (mis ilmus 2006-2012 ajalehes Nädaline ja 2012. aasta aprillist ajalehes [[Raplamaa Sõnumid]]).

2015. aastast on ta ajalehe [[Maaleht]] ajakirjanik. Ühtlasi toimetab ja sisustab ta kultuuriblogi Teatritasku, kus on peamiselt ta enda artiklitena ilmunud 2026. aasta alguse seisuga 1500 eri žanris kirjutist.&lt;ref&gt;Jaak Allik. [https://www.sirp.ee/manatarga-motisklused/ Manatarga mõtisklused] Sirp, 20.02.2026.&lt;/ref&gt; 

Tema teatrikriitikat ja vähem ka filmiarvustusi on ilmunud ka kõigis Eesti peamistes kultuuriväljaannetes. Teatrikriitikakorüfee [[Jaak Allik]] on Mikomäe isikupärana välja toonud järgmist: &quot;Näitlejana oskab Margus Mikomägi märgata ja huvitavalt analüüsida õnnestunud rollisooritusi, ent tema arvustused teeb eriti nauditavaks lavastajakujundite lahtikirjutamine ja -mõtestamine.&quot;&lt;ref&gt;Jaak Allik. [https://www.sirp.ee/manatarga-motisklused/ Manatarga mõtisklused] Sirp, 20.02.2026.&lt;/ref&gt;

Ta on olnud paljude teatrifestivalide žüriis ning ka [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia|Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade]] konkursi näitekirjanduse žüriis.&lt;ref&gt;[https://www.sirp.ee/selgusid-kultuurkapitali-kirjanduse-aastaauhindade-laureaadid/ Selgusid Kultuurkapitali kirjanduse aastaauhindade laureaadid] Sirp, 14.03.2023.&lt;/ref&gt;

Teatriasjatundjana kuulub Mikomägi [[Kristi ja Siim Kallase fond]]i halduskokku; fond toetab iga-aastaste stipendiumidega Eesti ajaloo mõtestamist teatris.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609888249/kristi-ja-siim-kallase-fondi-stipendiumi-palvisid-poldma-palmiste-ja-kasterpalu Kristi ja Siim Kallase fondi stipendiumi pälvisid Põldma, Palmiste ja Kasterpalu] ERR Kultuur, 17.12.2025.&lt;/ref&gt;

==Looming==
===Teatrirolle===
* &quot;See maailm või teine&quot; (Ugala, 1978) – Jaanus
* &quot;Mina, vanaema, Iliko ja Illarion&quot; (Ugala, 1979) – Zuriko 
* &quot;Otsustav hetk&quot; (Ugala, 1979) – Thamaz
* &quot;Jõgi voolab&quot; (Ugala, 1980) – Peeter
* &quot;Kihnu Jõnn&quot; (Ugala, 1980) – soomlane Lauri
* &quot;Libahundimäng&quot; (Vanemuine, Ugala, 1980) – trupi liige
* &quot;Vari&quot; (Ugala, 1980) – Hugo, noor mõisahärra; Kägu
* &quot;Woyzeck&quot; (Ugala, 1980) – Leierkastimees; Esimene käsitööliste õpipoiss
* &quot;Nähtamatu&quot; (Ugala, 1980) – Marvel
* &quot;Maa laulud&quot; (Ugala, 1981) – trupi liige
* &quot;Rahva sõda&quot; (Ugala, 1981) – Uuetoa Jüri Rosenmäe, Mahtra talupoeg
* &quot;Puhh ja Pusad ja Teised ka&quot; (Ugala, 1982) – Jänes
* &quot;Põhjas&quot; (Ugala, 1983) – Andrei Mitritš Kleštš, lukussepp
* &quot;Kaheteistkümnes öö&quot; (Rakvere Teater, 1991) – Sir Toby Belch
* &quot;Riidekapp&quot; (Rakvere Teater, 1992) – Charles Crosby
* &quot;Türgi hobuse muna&quot; (Rakvere Teater, 1992) – Aabram, talumees
* &quot;Meie küla poisid&quot; (Rakvere Teater, 1993) – Mulginägu
* &quot;Libahunt&quot; (Lihula Kultuurimaja, 2004) – Tammaru peremees
* &quot;Libahunt&quot; (Võru Teatriateljee, 2006) – Peremees
* &quot;Kaupo ja Lembitu&quot; (Toomteater ja ERM, 2019) – Taaratark/Manatark
* &quot;Puumees&quot; (Tartu Uus Teater, 2019)
* &quot;K O O S&quot; (kultuurikollektiiv ULM, 2020)

===Filmirolle===
* &quot;Luuraja ja luuletaja&quot; (mängufilm, 2016) – Pudelikorjaja
* &quot;Ema&quot; (mängufilm, 2016) – Metsavaht
* &quot;Mehetapja/Süütu/Vari&quot; (mängufilm, 2017) – Kolja (&quot;Mehetapjas&quot;)
* &quot;Lotte ja kadunud lohed&quot; (animafilm, 2019) – Manivald (hääl)
* &quot;Johannes Pääsukese tõeline elu&quot; (mängufilm, 2019) – Külamees

===Raamatud===
* &quot;Koguja raamat : elu lood teatrijõnksuga sees&quot;. [[Menu Kirjastus]], 2009
* &quot;Meie, inimesed : Raplamaast ja Raplamaale&quot;. [[Rapla maavalitsus|Rapla Maavalitsus]], 2009
* &quot;Minu venelased ehk Ühe parve linnud&quot;. Koguja raamat 2. [[Kirjastus SE&amp;JS|SE&amp;JS]], 2014
* &quot;Kaksteist armastavat naist&quot;. SE&amp;JS, 2017 (artiklikogumik)
* &quot;Mina olengi regilaul : Koguja raamat 2015-2016&quot;. [[Hea Lugu]], 2017 (artiklikogumik)
* &quot;Surnute raamat. Elu kiituseks&quot;. [[Kaarnakivi Selts]], 2020
* &quot;Koguja kuld&quot;. Kaarnakivi Selts, 2026

==Tunnustus==
* [[2007]] – [[Reet Neimari nimeline kriitikaauhind|Eesti Teatriliidu kriitikaauhind]]
* [[2017]] – ETV kultuurisaate &quot;[[OP!]]&quot; säravaima kultuuriarvustaja auhind&lt;ref&gt;Valner Valme. [https://kultuur.err.ee/591634/opi-vaatajad-valisid-saravaimaks-kultuuriarvustajaks-margus-mikomagi &quot;OPi&quot; vaatajad valisid säravaimaks kultuuriarvustajaks Margus Mikomägi] ERR Kultuur, 09.05.2017.&lt;/ref&gt;
* [[2018]] – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|19664}}&lt;/ref&gt;
* [[2021]] – [[Raplamaa kultuuripärl]]&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/delta-saatekulaline-on-ajakirjanik-margus-mikomagi &quot;Delta&quot;. Saatekülaline on ajakirjanik Margus Mikomägi]. Saatejuht Tarmo Tiisler. [[Klassikaraadio]], 23.03.2021.&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Tema isa oli agronoom [[Eino Mikomägi]]. 

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* Jaak Allik. [https://www.sirp.ee/linnud-meie-parvest/ Linnud meie parvest] Sirp, 18. september 2014 – raamatu &quot;Minu venelased ehk Ühe parve linnud&quot; arvustus
* [[Jaan Tooming]]. [https://kultuur.err.ee/687546/arvustus-naitleja-olla-on-uhke-ja-haa Arvustus. Näitleja olla on uhke ja hää]. [[ERR Kultuur]], 5. märts 2018 – raamatu &quot;Kaksteist armastavat naist&quot; arvustus
* [[Tambet Kaugema]]. [https://www.sirp.ee/stenografistid-ja-tolkijad/ Stenografistid ja tõlkijad] Sirp, 29. juuni 2018 – raamatu &quot;Kaksteist armastavat naist&quot; arvustus
* Tambet Kaugema. [https://www.sirp.ee/pealelend-margus-mikomagi-kultuuriajakirjanik-ja-teatrikriitik/ Pealelend – Margus Mikomägi, kultuuriajakirjanik ja teatrikriitik] Sirp, 23. jaanuar 2026 – intervjuu raamatu &quot;Koguja kuld&quot; autoriga
* Jaak Allik. [https://www.sirp.ee/manatarga-motisklused/ Manatarga mõtisklused] Sirp, 20. veebruar 2026 – raamatu &quot;Koguja kuld&quot; arvustus

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
*[https://teatritasku.ee Margus Mikomäe kirjutised]
* [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/tegija-margus-mikomagi &quot;Tegija. Margus Mikomägi&quot;] Saatejuht [[Kaja Kärner]]. [[Vikerraadio]], 3. oktoober 2014
* &quot;Kukul külas. Margus Mikomägi&quot;. Saatejuht [[Jüri Aarma]]. [[Kuku Raadio]], 28. veebruar 2016
* [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/loetud-ja-kirjutatud-margus-mikomagi &quot;Loetud ja kirjutatud. Margus Mikomägi&quot;]. Saatejuht [[Maarja Vaino]]. [[Vikerraadio]], 7. november 2020
* [[Rainer Kerge]]. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1153203/margus-mikomagi-mind-viskasid-oppejoud-ju-lavakast-valja-parast-teist-aastat- Margus Mikomägi: &quot;Mind viskasid õppejõud ju lavakast välja pärast teist aastat.&quot;] Õhtuleht, 14. märts 2026

{{JÄRJESTA:Mikomägi, Margus}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti teatrikriitikud]]
[[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1956]]</text>
      <sha1>kniurqk83507upduv9ir5w9vuho78lo</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260391</id>
      <parentid>7260382</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:55:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260391</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7709" sha1="mzdkmc3122wx29sxtbevgdve9m08r07" xml:space="preserve">'''Margus Mikomägi''' (sündinud [[28. jaanuar]]il [[1956]] Tartus) on eesti näitleja ja kultuuriajakirjanik. 

==Haridus==
Ta on lõpetanud 1974. aastal [[Rapla Keskkool]]i ja õppinud aastail 1974–1976 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedris.&lt;ref&gt;[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/mikomägi_margus2 Margus Mikomägi] Eesti Entsüklopeedias.&lt;/ref&gt;

==Töö ja looming==
Aastatel 1978–1983 töötas Mikomägi näitlejana [[Ugala]]s ja 1991–1993 [[Rakvere teater|Rakvere Teatris]]. Hiljem on ta vabakutselise näitlejana mänginud ka teiste teatrite lavastustes.

Aastatel 1977–1978 töötas ta [[Eesti Televisioon]]is filmirežissööri assistendina, 1983–1988 Mustjala metskonnas Pidula metsavahina ja 1999–2001 [[Rapla Politseiprefektuur]]is pressiesindajana. Muu töö kõrvalt on ta teinud raadiosaatelõike [[Eesti Raadio]] Raplamaa korrespondendina.{{millal}} 

Aastatel 1995–1998 ja 2006–2014 oli Mikomägi Raplamaa ajalehe [[Nädaline]] ajakirjanik. Selles ametis toimetas ka kord kuus ilmunud kultuurilisa Teatriküljed (mis ilmus 2006–2012 ajalehes Nädaline ja 2012. aasta aprillist ajalehes [[Raplamaa Sõnumid]]), mille eest pälvis 2007. aastal Eesti Teatriliidu kriitikaauhinna.

2015. aastast on ta ajalehe [[Maaleht]] ajakirjanik. Ühtlasi toimetab ja sisustab ta kultuuriblogi Teatritasku, kus on peamiselt ta enda artiklitena ilmunud 2026. aasta alguse seisuga 1500 eri žanris kirjutist.&lt;ref&gt;Jaak Allik. [https://www.sirp.ee/manatarga-motisklused/ Manatarga mõtisklused] Sirp, 20.02.2026.&lt;/ref&gt; 

Tema teatrikriitikat ja vähem ka filmiarvustusi on ilmunud ka kõigis Eesti peamistes kultuuriväljaannetes. Teatrikriitikakorüfee [[Jaak Allik]] on Mikomäe isikupärana välja toonud järgmist: &quot;Näitlejana oskab Margus Mikomägi märgata ja huvitavalt analüüsida õnnestunud rollisooritusi, ent tema arvustused teeb eriti nauditavaks lavastajakujundite lahtikirjutamine ja -mõtestamine.&quot;&lt;ref&gt;Jaak Allik. [https://www.sirp.ee/manatarga-motisklused/ Manatarga mõtisklused] Sirp, 20.02.2026.&lt;/ref&gt;

Ta on olnud paljude teatrifestivalide žüriis ning ka [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia|Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade]] konkursi näitekirjanduse žüriis.&lt;ref&gt;[https://www.sirp.ee/selgusid-kultuurkapitali-kirjanduse-aastaauhindade-laureaadid/ Selgusid Kultuurkapitali kirjanduse aastaauhindade laureaadid] Sirp, 14.03.2023.&lt;/ref&gt;

Teatriasjatundjana kuulub Mikomägi [[Kristi ja Siim Kallase fond]]i halduskokku; fond toetab iga-aastaste stipendiumidega Eesti ajaloo mõtestamist teatris.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609888249/kristi-ja-siim-kallase-fondi-stipendiumi-palvisid-poldma-palmiste-ja-kasterpalu Kristi ja Siim Kallase fondi stipendiumi pälvisid Põldma, Palmiste ja Kasterpalu] ERR Kultuur, 17.12.2025.&lt;/ref&gt;

===Teatrirolle===
* &quot;See maailm või teine&quot; (Ugala, 1978) – Jaanus
* &quot;Mina, vanaema, Iliko ja Illarion&quot; (Ugala, 1979) – Zuriko 
* &quot;Otsustav hetk&quot; (Ugala, 1979) – Thamaz
* &quot;Jõgi voolab&quot; (Ugala, 1980) – Peeter
* &quot;Kihnu Jõnn&quot; (Ugala, 1980) – soomlane Lauri
* &quot;Libahundimäng&quot; (Vanemuine, Ugala, 1980) – trupi liige
* &quot;Vari&quot; (Ugala, 1980) – Hugo, noor mõisahärra; Kägu
* &quot;Woyzeck&quot; (Ugala, 1980) – Leierkastimees; Esimene käsitööliste õpipoiss
* &quot;Nähtamatu&quot; (Ugala, 1980) – Marvel
* &quot;Maa laulud&quot; (Ugala, 1981) – trupi liige
* &quot;Rahva sõda&quot; (Ugala, 1981) – Uuetoa Jüri Rosenmäe, Mahtra talupoeg
* &quot;Puhh ja Pusad ja Teised ka&quot; (Ugala, 1982) – Jänes
* &quot;Põhjas&quot; (Ugala, 1983) – Andrei Mitritš Kleštš, lukussepp
* &quot;Kaheteistkümnes öö&quot; (Rakvere Teater, 1991) – Sir Toby Belch
* &quot;Riidekapp&quot; (Rakvere Teater, 1992) – Charles Crosby
* &quot;Türgi hobuse muna&quot; (Rakvere Teater, 1992) – Aabram, talumees
* &quot;Meie küla poisid&quot; (Rakvere Teater, 1993) – Mulginägu
* &quot;Libahunt&quot; (Lihula Kultuurimaja, 2004) – Tammaru peremees
* &quot;Libahunt&quot; (Võru Teatriateljee, 2006) – Peremees
* &quot;Kaupo ja Lembitu&quot; (Toomteater ja ERM, 2019) – Taaratark/Manatark
* &quot;Puumees&quot; (Tartu Uus Teater, 2019)
* &quot;K O O S&quot; (kultuurikollektiiv ULM, 2020)

===Filmirolle===
* &quot;Luuraja ja luuletaja&quot; (mängufilm, 2016) – Pudelikorjaja
* &quot;Ema&quot; (mängufilm, 2016) – Metsavaht
* &quot;Mehetapja/Süütu/Vari&quot; (mängufilm, 2017) – Kolja (&quot;Mehetapjas&quot;)
* &quot;Lotte ja kadunud lohed&quot; (animafilm, 2019) – Manivald (hääl)
* &quot;Johannes Pääsukese tõeline elu&quot; (mängufilm, 2019) – Külamees

===Raamatud===
* &quot;Koguja raamat : elu lood teatrijõnksuga sees&quot;. [[Menu Kirjastus]], 2009
* &quot;Meie, inimesed : Raplamaast ja Raplamaale&quot;. [[Rapla maavalitsus|Rapla Maavalitsus]], 2009
* &quot;Minu venelased ehk Ühe parve linnud&quot;. Koguja raamat 2. [[Kirjastus SE&amp;JS|SE&amp;JS]], 2014
* &quot;Kaksteist armastavat naist&quot;. SE&amp;JS, 2017 (artiklikogumik)
* &quot;Mina olengi regilaul : Koguja raamat 2015-2016&quot;. [[Hea Lugu]], 2017 (artiklikogumik)
* &quot;Surnute raamat. Elu kiituseks&quot;. [[Kaarnakivi Selts]], 2020
* &quot;Koguja kuld&quot;. Kaarnakivi Selts, 2026

==Tunnustus==
* [[2007]] – [[Reet Neimari nimeline kriitikaauhind|Eesti Teatriliidu kriitikaauhind]]
* [[2017]] – ETV kultuurisaate &quot;[[OP!]]&quot; säravaima kultuuriarvustaja auhind&lt;ref&gt;Valner Valme. [https://kultuur.err.ee/591634/opi-vaatajad-valisid-saravaimaks-kultuuriarvustajaks-margus-mikomagi &quot;OPi&quot; vaatajad valisid säravaimaks kultuuriarvustajaks Margus Mikomägi] ERR Kultuur, 09.05.2017.&lt;/ref&gt;
* [[2018]] – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|19664}}&lt;/ref&gt;
* [[2021]] – [[Raplamaa kultuuripärl]]&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/delta-saatekulaline-on-ajakirjanik-margus-mikomagi &quot;Delta&quot;. Saatekülaline on ajakirjanik Margus Mikomägi]. Saatejuht Tarmo Tiisler. [[Klassikaraadio]], 23.03.2021.&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Tema isa oli agronoom [[Eino Mikomägi]]. 

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* Jaak Allik. [https://www.sirp.ee/linnud-meie-parvest/ Linnud meie parvest] Sirp, 18. september 2014 – raamatu &quot;Minu venelased ehk Ühe parve linnud&quot; arvustus
* [[Jaan Tooming]]. [https://kultuur.err.ee/687546/arvustus-naitleja-olla-on-uhke-ja-haa Arvustus. Näitleja olla on uhke ja hää]. [[ERR Kultuur]], 5. märts 2018 – raamatu &quot;Kaksteist armastavat naist&quot; arvustus
* [[Tambet Kaugema]]. [https://www.sirp.ee/stenografistid-ja-tolkijad/ Stenografistid ja tõlkijad] Sirp, 29. juuni 2018 – raamatu &quot;Kaksteist armastavat naist&quot; arvustus
* Tambet Kaugema. [https://www.sirp.ee/pealelend-margus-mikomagi-kultuuriajakirjanik-ja-teatrikriitik/ Pealelend – Margus Mikomägi, kultuuriajakirjanik ja teatrikriitik] Sirp, 23. jaanuar 2026 – intervjuu raamatu &quot;Koguja kuld&quot; autoriga
* Jaak Allik. [https://www.sirp.ee/manatarga-motisklused/ Manatarga mõtisklused] Sirp, 20. veebruar 2026 – raamatu &quot;Koguja kuld&quot; arvustus

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
*[https://teatritasku.ee Margus Mikomäe kirjutised]
* [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/tegija-margus-mikomagi &quot;Tegija. Margus Mikomägi&quot;] Saatejuht [[Kaja Kärner]]. [[Vikerraadio]], 3. oktoober 2014
* &quot;Kukul külas. Margus Mikomägi&quot;. Saatejuht [[Jüri Aarma]]. [[Kuku Raadio]], 28. veebruar 2016
* [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/loetud-ja-kirjutatud-margus-mikomagi &quot;Loetud ja kirjutatud. Margus Mikomägi&quot;]. Saatejuht [[Maarja Vaino]]. [[Vikerraadio]], 7. november 2020
* [[Rainer Kerge]]. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1153203/margus-mikomagi-mind-viskasid-oppejoud-ju-lavakast-valja-parast-teist-aastat- Margus Mikomägi: &quot;Mind viskasid õppejõud ju lavakast välja pärast teist aastat.&quot;] Õhtuleht, 14. märts 2026

{{JÄRJESTA:Mikomägi, Margus}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti teatrikriitikud]]
[[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1956]]</text>
      <sha1>mzdkmc3122wx29sxtbevgdve9m08r07</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260399</id>
      <parentid>7260391</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T14:10:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7260399</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7951" sha1="eznxbfvaju3m3xlhdr4gt4kuayxr4wc" xml:space="preserve">'''Margus Mikomägi''' (sündinud [[28. jaanuar]]il [[1956]] Tartus) on eesti näitleja ja kultuuriajakirjanik. 

==Haridus==
Ta on lõpetanud 1974. aastal [[Rapla Keskkool]]i ja õppinud aastail 1974–1976 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedris.&lt;ref&gt;[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/mikomägi_margus2 Margus Mikomägi] Eesti Entsüklopeedias.&lt;/ref&gt;

==Töö ja looming==
Aastatel 1978–1983 töötas Mikomägi näitlejana [[Ugala]]s ja 1991–1993 [[Rakvere teater|Rakvere Teatris]]. Hiljem on ta vabakutselise näitlejana mänginud ka teiste teatrite lavastustes.

Aastatel 1977–1978 töötas ta [[Eesti Televisioon]]is filmirežissööri assistendina, 1983–1988 Mustjala metskonnas Pidula metsavahina ja 1999–2001 [[Rapla Politseiprefektuur]]is pressiesindajana. Muu töö kõrvalt on ta teinud raadiosaatelõike [[Eesti Raadio]] Raplamaa korrespondendina.{{millal}} 

Aastatel 1995–1998 ja 2006–2014 oli Mikomägi Raplamaa ajalehe [[Nädaline]] ajakirjanik. Selles ametis toimetas ka kord kuus ilmunud kultuurilisa Teatriküljed (mis ilmus 2006–2012 ajalehes Nädaline ja 2012. aasta aprillist ajalehes [[Raplamaa Sõnumid]]), mille eest pälvis 2007. aastal Eesti Teatriliidu kriitikaauhinna.

2015. aastast on ta ajalehe [[Maaleht]] ajakirjanik. Ühtlasi toimetab ja sisustab ta kultuuriblogi Teatritasku, kus on peamiselt ta enda artiklitena ilmunud 2026. aasta alguse seisuga 1500 eri žanris kirjutist: teatrikriitikat, filmiarvustusi, kultuuriloolisi olustikulugusid ja portreid jms.&lt;ref&gt;Jaak Allik. [https://www.sirp.ee/manatarga-motisklused/ Manatarga mõtisklused] Sirp, 20.02.2026.&lt;/ref&gt; 

Tema teatrikriitikat on ilmunud ka kõigis Eesti peamistes kultuuriväljaannetes. Teatrikriitikakorüfee [[Jaak Allik]] on Mikomäe isikupärana välja toonud järgmist: &quot;Näitlejana oskab Margus Mikomägi märgata ja huvitavalt analüüsida õnnestunud rollisooritusi, ent tema arvustused teeb eriti nauditavaks lavastajakujundite lahtikirjutamine ja -mõtestamine.&quot;&lt;ref&gt;Jaak Allik. [https://www.sirp.ee/manatarga-motisklused/ Manatarga mõtisklused] Sirp, 20.02.2026.&lt;/ref&gt;

Margus Mikomäelt on ilmunud ka (2026. aasta seisuga) seitse publitsistikaraamatut, mis sisaldavad peamiselt tema varem ajakirjandusväljaannetes ilmunud artikleid ja intervjuusid.
 
Ta on olnud paljude teatrifestivalide žüriis ning ka [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia|Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade]] konkursi näitekirjanduse žürii liige.&lt;ref&gt;[https://www.sirp.ee/selgusid-kultuurkapitali-kirjanduse-aastaauhindade-laureaadid/ Selgusid Kultuurkapitali kirjanduse aastaauhindade laureaadid] Sirp, 14.03.2023.&lt;/ref&gt;

Teatriasjatundjana kuulub Mikomägi [[Kristi ja Siim Kallase fond]]i halduskokku; fond toetab iga-aastaste stipendiumidega Eesti ajaloo mõtestamist teatris.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609888249/kristi-ja-siim-kallase-fondi-stipendiumi-palvisid-poldma-palmiste-ja-kasterpalu Kristi ja Siim Kallase fondi stipendiumi pälvisid Põldma, Palmiste ja Kasterpalu] ERR Kultuur, 17.12.2025.&lt;/ref&gt;

===Teatrirolle===
* &quot;See maailm või teine&quot; (Ugala, 1978) – Jaanus
* &quot;Mina, vanaema, Iliko ja Illarion&quot; (Ugala, 1979) – Zuriko 
* &quot;Otsustav hetk&quot; (Ugala, 1979) – Thamaz
* &quot;Jõgi voolab&quot; (Ugala, 1980) – Peeter
* &quot;Kihnu Jõnn&quot; (Ugala, 1980) – soomlane Lauri
* &quot;Libahundimäng&quot; (Vanemuine, Ugala, 1980) – trupi liige
* &quot;Vari&quot; (Ugala, 1980) – Hugo, noor mõisahärra; Kägu
* &quot;Woyzeck&quot; (Ugala, 1980) – Leierkastimees; Esimene käsitööliste õpipoiss
* &quot;Nähtamatu&quot; (Ugala, 1980) – Marvel
* &quot;Maa laulud&quot; (Ugala, 1981) – trupi liige
* &quot;Rahva sõda&quot; (Ugala, 1981) – Uuetoa Jüri Rosenmäe, Mahtra talupoeg
* &quot;Puhh ja Pusad ja Teised ka&quot; (Ugala, 1982) – Jänes
* &quot;Põhjas&quot; (Ugala, 1983) – Andrei Mitritš Kleštš, lukussepp
* &quot;Kaheteistkümnes öö&quot; (Rakvere Teater, 1991) – Sir Toby Belch
* &quot;Riidekapp&quot; (Rakvere Teater, 1992) – Charles Crosby
* &quot;Türgi hobuse muna&quot; (Rakvere Teater, 1992) – Aabram, talumees
* &quot;Meie küla poisid&quot; (Rakvere Teater, 1993) – Mulginägu
* &quot;Libahunt&quot; (Lihula Kultuurimaja, 2004) – Tammaru peremees
* &quot;Libahunt&quot; (Võru Teatriateljee, 2006) – Peremees
* &quot;Kaupo ja Lembitu&quot; (Toomteater ja ERM, 2019) – Taaratark/Manatark
* &quot;Puumees&quot; (Tartu Uus Teater, 2019)
* &quot;K O O S&quot; (kultuurikollektiiv ULM, 2020)

===Filmirolle===
* &quot;Luuraja ja luuletaja&quot; (mängufilm, 2016) – Pudelikorjaja
* &quot;Ema&quot; (mängufilm, 2016) – Metsavaht
* &quot;Mehetapja/Süütu/Vari&quot; (mängufilm, 2017) – Kolja (&quot;Mehetapjas&quot;)
* &quot;Lotte ja kadunud lohed&quot; (animafilm, 2019) – Manivald (hääl)
* &quot;Johannes Pääsukese tõeline elu&quot; (mängufilm, 2019) – Külamees

===Raamatud===
* &quot;Koguja raamat : elu lood teatrijõnksuga sees&quot;. [[Menu Kirjastus]], 2009
* &quot;Meie, inimesed : Raplamaast ja Raplamaale&quot;. [[Rapla maavalitsus|Rapla Maavalitsus]], 2009
* &quot;Minu venelased ehk Ühe parve linnud&quot;. Koguja raamat 2. [[Kirjastus SE&amp;JS|SE&amp;JS]], 2014
* &quot;Kaksteist armastavat naist&quot;. SE&amp;JS, 2017 (artiklikogumik)
* &quot;Mina olengi regilaul : Koguja raamat 2015-2016&quot;. [[Hea Lugu]], 2017 (artiklikogumik)
* &quot;Surnute raamat. Elu kiituseks&quot;. [[Kaarnakivi Selts]], 2020
* &quot;Koguja kuld&quot;. Kaarnakivi Selts, 2026

==Tunnustus==
* [[2007]] – [[Reet Neimari nimeline kriitikaauhind|Eesti Teatriliidu kriitikaauhind]]
* [[2017]] – ETV kultuurisaate &quot;[[OP!]]&quot; säravaima kultuuriarvustaja auhind&lt;ref&gt;Valner Valme. [https://kultuur.err.ee/591634/opi-vaatajad-valisid-saravaimaks-kultuuriarvustajaks-margus-mikomagi &quot;OPi&quot; vaatajad valisid säravaimaks kultuuriarvustajaks Margus Mikomägi] ERR Kultuur, 09.05.2017.&lt;/ref&gt;
* [[2018]] – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|19664}}&lt;/ref&gt;
* [[2021]] – [[Raplamaa kultuuripärl]]&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/delta-saatekulaline-on-ajakirjanik-margus-mikomagi &quot;Delta&quot;. Saatekülaline on ajakirjanik Margus Mikomägi]. Saatejuht Tarmo Tiisler. [[Klassikaraadio]], 23.03.2021.&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Tema isa oli agronoom [[Eino Mikomägi]]. 

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* Jaak Allik. [https://www.sirp.ee/linnud-meie-parvest/ Linnud meie parvest] Sirp, 18. september 2014 – raamatu &quot;Minu venelased ehk Ühe parve linnud&quot; arvustus
* [[Jaan Tooming]]. [https://kultuur.err.ee/687546/arvustus-naitleja-olla-on-uhke-ja-haa Arvustus. Näitleja olla on uhke ja hää]. [[ERR Kultuur]], 5. märts 2018 – raamatu &quot;Kaksteist armastavat naist&quot; arvustus
* [[Tambet Kaugema]]. [https://www.sirp.ee/stenografistid-ja-tolkijad/ Stenografistid ja tõlkijad] Sirp, 29. juuni 2018 – raamatu &quot;Kaksteist armastavat naist&quot; arvustus
* Tambet Kaugema. [https://www.sirp.ee/pealelend-margus-mikomagi-kultuuriajakirjanik-ja-teatrikriitik/ Pealelend – Margus Mikomägi, kultuuriajakirjanik ja teatrikriitik] Sirp, 23. jaanuar 2026 – intervjuu raamatu &quot;Koguja kuld&quot; autoriga
* Jaak Allik. [https://www.sirp.ee/manatarga-motisklused/ Manatarga mõtisklused] Sirp, 20. veebruar 2026 – raamatu &quot;Koguja kuld&quot; arvustus

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
*[https://teatritasku.ee Margus Mikomäe kirjutised]
* [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/tegija-margus-mikomagi &quot;Tegija. Margus Mikomägi&quot;] Saatejuht [[Kaja Kärner]]. [[Vikerraadio]], 3. oktoober 2014
* &quot;Kukul külas. Margus Mikomägi&quot;. Saatejuht [[Jüri Aarma]]. [[Kuku Raadio]], 28. veebruar 2016
* [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/loetud-ja-kirjutatud-margus-mikomagi &quot;Loetud ja kirjutatud. Margus Mikomägi&quot;]. Saatejuht [[Maarja Vaino]]. [[Vikerraadio]], 7. november 2020
* [[Rainer Kerge]]. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1153203/margus-mikomagi-mind-viskasid-oppejoud-ju-lavakast-valja-parast-teist-aastat- Margus Mikomägi: &quot;Mind viskasid õppejõud ju lavakast välja pärast teist aastat.&quot;] Õhtuleht, 14. märts 2026

{{JÄRJESTA:Mikomägi, Margus}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti teatrikriitikud]]
[[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1956]]</text>
      <sha1>eznxbfvaju3m3xlhdr4gt4kuayxr4wc</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260417</id>
      <parentid>7260399</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T14:35:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7260417</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8533" sha1="bniludt1kxfjluu6u2pliaynlunb2k0" xml:space="preserve">'''Margus Mikomägi''' (sündinud [[28. jaanuar]]il [[1956]] Tartus) on eesti näitleja ja kultuuriajakirjanik. 

==Haridus==
Ta on lõpetanud 1974. aastal [[Rapla Keskkool]]i ja õppinud aastail 1974–1976 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedris.&lt;ref&gt;[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/mikomägi_margus2 Margus Mikomägi] Eesti Entsüklopeedias.&lt;/ref&gt;

==Töö ja looming==
Aastatel 1978–1983 töötas Mikomägi näitlejana [[Ugala]]s ja 1991–1993 [[Rakvere teater|Rakvere Teatris]]. Hiljem on ta vabakutselise näitlejana mänginud teistegi teatrite lavastustes.

Aastatel 1977–1978 töötas ta [[Eesti Televisioon]]is filmirežissööri assistendina, 1983–1988 Mustjala metskonnas Pidula metsavahina ja 1999–2001 [[Rapla Politseiprefektuur]]is pressiesindajana. Muu töö kõrvalt on ta teinud raadiosaatelõike [[Eesti Raadio]] Raplamaa korrespondendina.{{millal}} 

Aastatel 1995–1998 ja 2006–2014 oli Mikomägi Raplamaa ajalehe [[Nädaline]] ajakirjanik. Selles ametis toimetas ta ka kord kuus ilmunud kultuurilisa Teatriküljed (mis ilmus 2006–2012 ajalehes Nädaline ja 2012. aasta aprillist ajalehes [[Raplamaa Sõnumid]]), mille eest pälvis 2007. aastal Eesti Teatriliidu kriitikaauhinna.

2015. aastast on ta ajalehe [[Maaleht]] ajakirjanik. Ühtlasi toimetab ja sisustab ta kultuuriblogi Teatritasku, kus on peamiselt ta enda artiklitena ilmunud 2026. aasta alguse seisuga 1500 eri žanris kirjutist: teatrikriitikat, filmiarvustusi, kultuuriloolisi olustikulugusid ja portreid jms.&lt;ref&gt;Jaak Allik. [https://www.sirp.ee/manatarga-motisklused/ Manatarga mõtisklused] Sirp, 20.02.2026.&lt;/ref&gt; 

Tema teatrikriitikat on ilmunud kõigis Eesti peamistes kultuuriväljaannetes. Teatrikriitikakorüfee [[Jaak Allik]] on Mikomäe isikupärana välja toonud järgmist: &quot;Näitlejana oskab Margus Mikomägi märgata ja huvitavalt analüüsida õnnestunud rollisooritusi, ent tema arvustused teeb eriti nauditavaks lavastajakujundite lahtikirjutamine ja -mõtestamine.&quot;&lt;ref&gt;Jaak Allik. [https://www.sirp.ee/manatarga-motisklused/ Manatarga mõtisklused] Sirp, 20.02.2026.&lt;/ref&gt;

Margus Mikomäelt on ilmunud (2026. aasta seisuga) seitse publitsistikaraamatut, mis sisaldavad peamiselt tema varem ajakirjandusväljaannetes ilmunud artikleid ja intervjuusid. Nii näiteks hõlmab raamat &quot;Kaksteist armastavat naist&quot; intervjuusid 11 näitlejannaga ([[Ita Ever]], [[Klaudia Tiitsmaa]], [[Anu Lamp]], [[Ülle Ulla]], [[Ülle Kaljuste]], [[Mari Lill]], [[Marika Vaarik]], [[Julia Aug]], [[Rea Lest-Liik|Rea Lest]], [[Kersti Kreismann]] ja [[Elina Reinold]]) ning keelenaise [[Mari Tarand]]iga.
 
Ta on teatrielus kaasa löönud paljude teatrifestivalide žürii liikmena ning olnud ka [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia|Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade]] konkursi näitekirjanduse žürii liige.&lt;ref&gt;[https://www.sirp.ee/selgusid-kultuurkapitali-kirjanduse-aastaauhindade-laureaadid/ Selgusid Kultuurkapitali kirjanduse aastaauhindade laureaadid] Sirp, 14.03.2023.&lt;/ref&gt;

Teatriasjatundjana kuulub Mikomägi [[Kristi ja Siim Kallase fond]]i halduskokku; fond toetab iga-aastaste stipendiumidega Eesti ajaloo mõtestamist teatris.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609888249/kristi-ja-siim-kallase-fondi-stipendiumi-palvisid-poldma-palmiste-ja-kasterpalu Kristi ja Siim Kallase fondi stipendiumi pälvisid Põldma, Palmiste ja Kasterpalu] ERR Kultuur, 17.12.2025.&lt;/ref&gt;

===Teatrirolle===
* &quot;See maailm või teine&quot; (Ugala, 1978) – Jaanus
* &quot;Mina, vanaema, Iliko ja Illarion&quot; (Ugala, 1979) – Zuriko 
* &quot;Otsustav hetk&quot; (Ugala, 1979) – Thamaz
* &quot;Jõgi voolab&quot; (Ugala, 1980) – Peeter
* &quot;Kihnu Jõnn&quot; (Ugala, 1980) – soomlane Lauri
* &quot;Libahundimäng&quot; (Vanemuine, Ugala, 1980) – trupi liige
* &quot;Vari&quot; (Ugala, 1980) – Hugo, noor mõisahärra; Kägu
* &quot;Woyzeck&quot; (Ugala, 1980) – Leierkastimees; Esimene käsitööliste õpipoiss
* &quot;Nähtamatu&quot; (Ugala, 1980) – Marvel
* &quot;Maa laulud&quot; (Ugala, 1981) – trupi liige
* &quot;Rahva sõda&quot; (Ugala, 1981) – Uuetoa Jüri Rosenmäe, Mahtra talupoeg
* &quot;Puhh ja Pusad ja Teised ka&quot; (Ugala, 1982) – Jänes
* &quot;Põhjas&quot; (Ugala, 1983) – Andrei Mitritš Kleštš, lukussepp
* &quot;Kaheteistkümnes öö&quot; (Rakvere Teater, 1991) – Sir Toby Belch
* &quot;Riidekapp&quot; (Rakvere Teater, 1992) – Charles Crosby
* &quot;Türgi hobuse muna&quot; (Rakvere Teater, 1992) – Aabram, talumees
* &quot;Meie küla poisid&quot; (Rakvere Teater, 1993) – Mulginägu
* &quot;Libahunt&quot; (Lihula Kultuurimaja, 2004) – Tammaru peremees
* &quot;Libahunt&quot; (Võru Teatriateljee, 2006) – Peremees
* &quot;Kaupo ja Lembitu&quot; (Toomteater ja ERM, 2019) – Taaratark/Manatark
* &quot;Puumees&quot; (Tartu Uus Teater, 2019)
* &quot;K O O S&quot; (kultuurikollektiiv ULM, 2020)

===Filmirolle===
* &quot;Luuraja ja luuletaja&quot; (mängufilm, 2016) – Pudelikorjaja
* &quot;Ema&quot; (mängufilm, 2016) – Metsavaht
* &quot;Mehetapja/Süütu/Vari&quot; (mängufilm, 2017) – Kolja (&quot;Mehetapjas&quot;)
* &quot;Lotte ja kadunud lohed&quot; (animafilm, 2019) – Manivald (hääl)
* &quot;Johannes Pääsukese tõeline elu&quot; (mängufilm, 2019) – Külamees

===Raamatud===
* &quot;Koguja raamat : elu lood teatrijõnksuga sees&quot;. [[Menu Kirjastus]], 2009
* &quot;Meie, inimesed : Raplamaast ja Raplamaale&quot;. [[Rapla maavalitsus|Rapla Maavalitsus]], 2009
* &quot;Minu venelased ehk Ühe parve linnud&quot;. Koguja raamat 2. [[Kirjastus SE&amp;JS|SE&amp;JS]], 2014
* &quot;Kaksteist armastavat naist&quot;. SE&amp;JS, 2017 (artiklikogumik)
* &quot;Mina olengi regilaul : Koguja raamat 2015-2016&quot;. [[Hea Lugu]], 2017 (artiklikogumik)
* &quot;Surnute raamat. Elu kiituseks&quot;. [[Kaarnakivi Selts]], 2020
* &quot;Koguja kuld&quot;. Kaarnakivi Selts, 2026

==Tunnustus==
* [[2007]] – [[Reet Neimari nimeline kriitikaauhind|Eesti Teatriliidu kriitikaauhind]]
* [[2017]] – ETV kultuurisaate &quot;[[OP!]]&quot; säravaima kultuuriarvustaja auhind&lt;ref&gt;Valner Valme. [https://kultuur.err.ee/591634/opi-vaatajad-valisid-saravaimaks-kultuuriarvustajaks-margus-mikomagi &quot;OPi&quot; vaatajad valisid säravaimaks kultuuriarvustajaks Margus Mikomägi] ERR Kultuur, 09.05.2017.&lt;/ref&gt;
* [[2018]] – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|19664}}&lt;/ref&gt;
* [[2021]] – [[Raplamaa kultuuripärl]]&lt;ref&gt;[https://sonumid.ee/2021/03/08/kultuurkapitali-erilise-tunnustuse-palvisid-madis-parn-ja-margus-mikomagi/ Kultuurkapitali erilise tunnustuse pälvisid Madis Pärn ja Margus Mikomägi] Raplamaa Sõnumid, 08.03.2021.&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Tema isa oli agronoom [[Eino Mikomägi]]. 

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* Jaak Allik. [https://www.sirp.ee/linnud-meie-parvest/ Linnud meie parvest] Sirp, 18. september 2014 – raamatu &quot;Minu venelased ehk Ühe parve linnud&quot; arvustus
* [[Jaan Tooming]]. [https://kultuur.err.ee/687546/arvustus-naitleja-olla-on-uhke-ja-haa Arvustus. Näitleja olla on uhke ja hää]. [[ERR Kultuur]], 5. märts 2018 – raamatu &quot;Kaksteist armastavat naist&quot; arvustus
* [[Tambet Kaugema]]. [https://www.sirp.ee/stenografistid-ja-tolkijad/ Stenografistid ja tõlkijad] Sirp, 29. juuni 2018 – raamatu &quot;Kaksteist armastavat naist&quot; arvustus
* Tambet Kaugema. [https://www.sirp.ee/pealelend-margus-mikomagi-kultuuriajakirjanik-ja-teatrikriitik/ Pealelend – Margus Mikomägi, kultuuriajakirjanik ja teatrikriitik] Sirp, 23. jaanuar 2026 – intervjuu raamatu &quot;Koguja kuld&quot; autoriga
* Jaak Allik. [https://www.sirp.ee/manatarga-motisklused/ Manatarga mõtisklused] Sirp, 20. veebruar 2026 – raamatu &quot;Koguja kuld&quot; arvustus

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
*[https://teatritasku.ee Margus Mikomäe kirjutised]
* [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/tegija-margus-mikomagi &quot;Tegija. Margus Mikomägi&quot;] Saatejuht [[Kaja Kärner]]. [[Vikerraadio]], 3. oktoober 2014
* &quot;Kukul külas. Margus Mikomägi&quot;. Saatejuht [[Jüri Aarma]]. [[Kuku Raadio]], 28. veebruar 2016
* [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/loetud-ja-kirjutatud-margus-mikomagi &quot;Loetud ja kirjutatud. Margus Mikomägi&quot;]. Saatejuht [[Maarja Vaino]]. [[Vikerraadio]], 7. november 2020
* [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/delta-saatekulaline-on-ajakirjanik-margus-mikomagi &quot;Delta&quot;. Saatekülaline on ajakirjanik Margus Mikomägi]. Saatejuht Tarmo Tiisler. [[Klassikaraadio]], 23. märts 2021
* [[Rainer Kerge]]. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1153203/margus-mikomagi-mind-viskasid-oppejoud-ju-lavakast-valja-parast-teist-aastat- Margus Mikomägi: &quot;Mind viskasid õppejõud ju lavakast välja pärast teist aastat.&quot;] Õhtuleht, 14. märts 2026

{{JÄRJESTA:Mikomägi, Margus}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti teatrikriitikud]]
[[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1956]]</text>
      <sha1>bniludt1kxfjluu6u2pliaynlunb2k0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260451</id>
      <parentid>7260417</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T15:32:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7260451</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8889" sha1="7bmi6wqd89b57ias9vibzhkxv8ghw9y" xml:space="preserve">'''Margus Mikomägi''' (sündinud [[28. jaanuar]]il [[1956]] Tartus) on eesti näitleja ja kultuuriajakirjanik. 

==Haridus==
Ta on lõpetanud 1974. aastal [[Rapla Keskkool]]i ja õppinud aastail 1974–1976 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedris.&lt;ref&gt;[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/mikomägi_margus2 Margus Mikomägi] Eesti Entsüklopeedias.&lt;/ref&gt;

==Töö ja looming==
Aastatel 1978–1983 töötas Mikomägi näitlejana [[Ugala]]s ja 1991–1993 [[Rakvere teater|Rakvere Teatris]]. Hiljem on ta vabakutselise näitlejana mänginud teistegi teatrite lavastustes.

Aastatel 1977–1978 töötas ta [[Eesti Televisioon]]is filmirežissööri assistendina, 1983–1988 Mustjala metskonnas Pidula metsavahina ja 1999–2001 [[Rapla Politseiprefektuur]]is pressiesindajana. Muu töö kõrvalt on ta teinud raadiosaatelõike [[Eesti Raadio]] Raplamaa korrespondendina.{{millal}} 

Aastatel 1995–1998 ja 2006–2014 oli Mikomägi Raplamaa ajalehe [[Nädaline]] ajakirjanik. Selles ametis toimetas ta ka kord kuus ilmunud kultuurilisa Teatriküljed (mis ilmus 2006–2012 ajalehes Nädaline ja 2012. aasta aprillist ajalehes [[Raplamaa Sõnumid]]), mille eest pälvis 2007. aastal Eesti Teatriliidu kriitikaauhinna.

2015. aastast on ta ajalehe [[Maaleht]] ajakirjanik. Ühtlasi toimetab ja sisustab ta kultuuriblogi Teatritasku, kus on peamiselt ta enda artiklitena ilmunud 2026. aasta alguse seisuga 1500 eri žanris kirjutist: teatrikriitikat, filmiarvustusi, kultuuriloolisi olustikulugusid ja portreid jms.&lt;ref&gt;Jaak Allik. [https://www.sirp.ee/manatarga-motisklused/ Manatarga mõtisklused] Sirp, 20.02.2026.&lt;/ref&gt; 

Tema teatrikriitikat on ilmunud kõigis Eesti peamistes kultuuriväljaannetes. Teatrikriitikakorüfee [[Jaak Allik]] on Mikomäe isikupärana esile tõstnud järgmist: &quot;Näitlejana oskab Margus Mikomägi märgata ja huvitavalt analüüsida õnnestunud rollisooritusi, ent tema arvustused teeb eriti nauditavaks lavastajakujundite lahtikirjutamine ja -mõtestamine.&quot;&lt;ref&gt;Jaak Allik. [https://www.sirp.ee/manatarga-motisklused/ Manatarga mõtisklused] Sirp, 20.02.2026.&lt;/ref&gt;

Margus Mikomäelt on ilmunud (2026. aasta seisuga) seitse publitsistikaraamatut, mis sisaldavad peamiselt tema varem ajakirjandusväljaannetes ilmunud artikleid ja intervjuusid. Nii näiteks hõlmab raamat &quot;Kaksteist armastavat naist&quot; intervjuusid 11 näitlejannaga ([[Ita Ever]], [[Klaudia Tiitsmaa]], [[Anu Lamp]], [[Ülle Ulla]], [[Ülle Kaljuste]], [[Mari Lill]], [[Marika Vaarik]], [[Julia Aug]], [[Rea Lest-Liik|Rea Lest]], [[Kersti Kreismann]] ja [[Elina Reinold]]) ning keelenaise [[Mari Tarand]]iga.
 
Ta on teatrielus kaasa löönud ka teatrifestivalide žürii liikmena ning olnud [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia|Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade]] konkursi näitekirjanduse žürii liige.&lt;ref&gt;[https://www.sirp.ee/selgusid-kultuurkapitali-kirjanduse-aastaauhindade-laureaadid/ Selgusid Kultuurkapitali kirjanduse aastaauhindade laureaadid] Sirp, 14.03.2023.&lt;/ref&gt;

Teatriasjatundjana kuulub Mikomägi [[Kristi ja Siim Kallase fond]]i halduskokku; fond toetab iga-aastaste stipendiumidega Eesti ajaloo mõtestamist teatris.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609888249/kristi-ja-siim-kallase-fondi-stipendiumi-palvisid-poldma-palmiste-ja-kasterpalu Kristi ja Siim Kallase fondi stipendiumi pälvisid Põldma, Palmiste ja Kasterpalu] ERR Kultuur, 17.12.2025.&lt;/ref&gt;

===Teatrirolle===
* &quot;See maailm või teine&quot; (Ugala, 1978) – Jaanus
* &quot;Mina, vanaema, Iliko ja Illarion&quot; (Ugala, 1979) – Zuriko 
* &quot;Otsustav hetk&quot; (Ugala, 1979) – Thamaz
* &quot;Jõgi voolab&quot; (Ugala, 1980) – Peeter
* &quot;Kihnu Jõnn&quot; (Ugala, 1980) – soomlane Lauri
* &quot;Libahundimäng&quot; (Vanemuine, Ugala, 1980) – trupi liige
* &quot;Vari&quot; (Ugala, 1980) – Hugo, noor mõisahärra; Kägu
* &quot;Woyzeck&quot; (Ugala, 1980) – Leierkastimees; Esimene käsitööliste õpipoiss
* &quot;Nähtamatu&quot; (Ugala, 1980) – Marvel
* &quot;Maa laulud&quot; (Ugala, 1981) – trupi liige
* &quot;Rahva sõda&quot; (Ugala, 1981) – Uuetoa Jüri Rosenmäe, Mahtra talupoeg
* &quot;Puhh ja Pusad ja Teised ka&quot; (Ugala, 1982) – Jänes
* &quot;Põhjas&quot; (Ugala, 1983) – Andrei Mitritš Kleštš, lukussepp
* &quot;Kaheteistkümnes öö&quot; (Rakvere Teater, 1991) – Sir Toby Belch
* &quot;Riidekapp&quot; (Rakvere Teater, 1992) – Charles Crosby
* &quot;Türgi hobuse muna&quot; (Rakvere Teater, 1992) – Aabram, talumees
* &quot;Meie küla poisid&quot; (Rakvere Teater, 1993) – Mulginägu
* &quot;Libahunt&quot; (Lihula Kultuurimaja, 2004) – Tammaru peremees
* &quot;Libahunt&quot; (Võru Teatriateljee, 2006) – Peremees
* &quot;Kaupo ja Lembitu&quot; (Toomteater ja ERM, 2019) – Taaratark/Manatark
* &quot;Puumees&quot; (Tartu Uus Teater, 2019)
* &quot;K O O S&quot; (kultuurikollektiiv ULM, 2020)

===Filmirolle===
* &quot;Luuraja ja luuletaja&quot; (mängufilm, 2016) – Pudelikorjaja
* &quot;Ema&quot; (mängufilm, 2016) – Metsavaht
* &quot;Mehetapja/Süütu/Vari&quot; (mängufilm, 2017) – Kolja (&quot;Mehetapjas&quot;)
* &quot;Lotte ja kadunud lohed&quot; (animafilm, 2019) – Manivald (hääl)
* &quot;Johannes Pääsukese tõeline elu&quot; (mängufilm, 2019) – Külamees

===Raamatud===
* &quot;Koguja raamat : elu lood teatrijõnksuga sees&quot;. [[Menu Kirjastus]], 2009
* &quot;Meie, inimesed : Raplamaast ja Raplamaale&quot;. [[Rapla maavalitsus|Rapla Maavalitsus]], 2009
* &quot;Minu venelased ehk Ühe parve linnud&quot;. Koguja raamat 2. [[Kirjastus SE&amp;JS|SE&amp;JS]], 2014
* &quot;Kaksteist armastavat naist&quot;. SE&amp;JS, 2017 (artiklikogumik)
* &quot;Mina olengi regilaul : Koguja raamat 2015-2016&quot;. [[Hea Lugu]], 2017 (artiklikogumik)
* &quot;Surnute raamat. Elu kiituseks&quot;. [[Kaarnakivi Selts]], 2020
* &quot;Koguja kuld&quot;. Kaarnakivi Selts, 2026

==Tunnustus==
* [[2007]] – [[Reet Neimari nimeline kriitikaauhind|Eesti Teatriliidu kriitikaauhind]]
* [[2017]] – ETV kultuurisaate &quot;[[OP!]]&quot; säravaima kultuuriarvustaja auhind&lt;ref&gt;Valner Valme. [https://kultuur.err.ee/591634/opi-vaatajad-valisid-saravaimaks-kultuuriarvustajaks-margus-mikomagi &quot;OPi&quot; vaatajad valisid säravaimaks kultuuriarvustajaks Margus Mikomägi] ERR Kultuur, 09.05.2017.&lt;/ref&gt;
* [[2018]] – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|19664}}&lt;/ref&gt;
* [[2021]] – [[Raplamaa kultuuripärl|Raplamaa kultuuripärl 2020]]&lt;ref&gt;[https://sonumid.ee/2021/03/08/kultuurkapitali-erilise-tunnustuse-palvisid-madis-parn-ja-margus-mikomagi/ Kultuurkapitali erilise tunnustuse pälvisid Madis Pärn ja Margus Mikomägi] Raplamaa Sõnumid, 08.03.2021.&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Tema isa oli agronoom [[Eino Mikomägi]]. Tema poeg oli Markus Mikomägi (1979–2004).

Tema elukaaslane on ajakirjanik [[Viio Aitsam]], kellega koos peab ta alates 2014. aastast Raplamaal Ristikivi-Tonderlondi talu (loomefirmat OÜ Kollased taskud).&lt;ref&gt;[https://www.kollasedtaskud.ee/kontakt OÜ Kollased taskud] OÜ Kollased taskud koduleht. Vaadatud 27.10.2026.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* Jaak Allik. [https://www.sirp.ee/linnud-meie-parvest/ Linnud meie parvest] Sirp, 18. september 2014 – raamatu &quot;Minu venelased ehk Ühe parve linnud&quot; arvustus
* [[Jaan Tooming]]. [https://kultuur.err.ee/687546/arvustus-naitleja-olla-on-uhke-ja-haa Arvustus. Näitleja olla on uhke ja hää]. [[ERR Kultuur]], 5. märts 2018 – raamatu &quot;Kaksteist armastavat naist&quot; arvustus
* [[Tambet Kaugema]]. [https://www.sirp.ee/stenografistid-ja-tolkijad/ Stenografistid ja tõlkijad] Sirp, 29. juuni 2018 – raamatu &quot;Kaksteist armastavat naist&quot; arvustus
* Tambet Kaugema. [https://www.sirp.ee/pealelend-margus-mikomagi-kultuuriajakirjanik-ja-teatrikriitik/ Pealelend – Margus Mikomägi, kultuuriajakirjanik ja teatrikriitik] Sirp, 23. jaanuar 2026 – intervjuu raamatu &quot;Koguja kuld&quot; autoriga
* Jaak Allik. [https://www.sirp.ee/manatarga-motisklused/ Manatarga mõtisklused] Sirp, 20. veebruar 2026 – raamatu &quot;Koguja kuld&quot; arvustus

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
* [https://teatritasku.ee Margus Mikomäe kirjutised]
* [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/tegija-margus-mikomagi &quot;Tegija. Margus Mikomägi&quot;] Saatejuht [[Kaja Kärner]]. [[Vikerraadio]], 3. oktoober 2014
* &quot;Kukul külas. Margus Mikomägi&quot;. Saatejuht [[Jüri Aarma]]. [[Kuku Raadio]], 28. veebruar 2016
* [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/loetud-ja-kirjutatud-margus-mikomagi &quot;Loetud ja kirjutatud. Margus Mikomägi&quot;]. Saatejuht [[Maarja Vaino]]. [[Vikerraadio]], 7. november 2020
* [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/delta-saatekulaline-on-ajakirjanik-margus-mikomagi &quot;Delta&quot;. Saatekülaline on ajakirjanik Margus Mikomägi]. Saatejuht [[Tarmo Tiisler]]. [[Klassikaraadio]], 23. märts 2021
* [[Rainer Kerge]]. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1153203/margus-mikomagi-mind-viskasid-oppejoud-ju-lavakast-valja-parast-teist-aastat- Margus Mikomägi: &quot;Mind viskasid õppejõud ju lavakast välja pärast teist aastat.&quot;] Õhtuleht, 14. märts 2026

{{JÄRJESTA:Mikomägi, Margus}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti teatrikriitikud]]
[[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1956]]</text>
      <sha1>7bmi6wqd89b57ias9vibzhkxv8ghw9y</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260818</id>
      <parentid>7260451</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T07:50:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260818</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8847" sha1="5hlqswsng9jle3bd56pqx4zc4bj2dll" xml:space="preserve">'''Margus Mikomägi''' (sündinud [[28. jaanuar]]il [[1956]] Tartus) on eesti näitleja ja kultuuriajakirjanik. 

==Haridus==
Ta on lõpetanud 1974. aastal [[Rapla Keskkool]]i ja õppinud aastail 1974–1976 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedris.&lt;ref&gt;[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/mikomägi_margus2 Margus Mikomägi] Eesti Entsüklopeedias.&lt;/ref&gt;

==Töö ja looming==
Aastatel 1978–1983 töötas Mikomägi näitlejana [[Ugala]]s ja 1991–1993 [[Rakvere teater|Rakvere Teatris]]. Hiljem on ta vabakutselise näitlejana mänginud teistegi teatrite lavastustes.

Aastatel 1977–1978 töötas ta [[Eesti Televisioon]]is filmirežissööri assistendina, 1983–1988 Mustjala metskonnas Pidula metsavahina ja 1999–2001 [[Rapla Politseiprefektuur]]is pressiesindajana. Muu töö kõrvalt on ta teinud raadiosaatelõike [[Eesti Raadio]] Raplamaa korrespondendina.{{millal}} 

Aastatel 1995–1998 ja 2006–2014 oli Mikomägi Raplamaa ajalehe [[Nädaline]] ajakirjanik. Selles ametis toimetas ta ka kord kuus ilmunud kultuurilisa Teatriküljed (mis ilmus 2006–2012 ajalehes Nädaline ja 2012. aasta aprillist ajalehes [[Raplamaa Sõnumid]]), mille eest pälvis 2007. aastal Eesti Teatriliidu kriitikaauhinna.

2015. aastast on ta ajalehe [[Maaleht]] ajakirjanik. Ühtlasi peab ja toimetab ta kultuuriblogi Teatritasku, kus on 2026. aasta alguse seisuga 1500 eri žanris kirjutist: teatrikriitikat, filmiarvustusi, kultuuriloolisi olustikulugusid ja portreid jms.&lt;ref&gt;Jaak Allik. [https://www.sirp.ee/manatarga-motisklused/ Manatarga mõtisklused] Sirp, 20.02.2026.&lt;/ref&gt; 

Tema teatrikriitikat on ilmunud kõigis Eesti peamistes kultuuriväljaannetes. Teatrikriitikakorüfee [[Jaak Allik]] on Mikomäe isikupärana esile tõstnud järgmist: &quot;Näitlejana oskab Margus Mikomägi märgata ja huvitavalt analüüsida õnnestunud rollisooritusi, ent tema arvustused teeb eriti nauditavaks lavastajakujundite lahtikirjutamine ja -mõtestamine.&quot;&lt;ref&gt;Jaak Allik. [https://www.sirp.ee/manatarga-motisklused/ Manatarga mõtisklused] Sirp, 20.02.2026.&lt;/ref&gt;

Margus Mikomäelt on ilmunud (2026. aasta seisuga) seitse publitsistikaraamatut, mis sisaldavad peamiselt tema varem ajakirjandusväljaannetes ilmunud artikleid ja intervjuusid. Nii näiteks hõlmab raamat &quot;Kaksteist armastavat naist&quot; intervjuusid 11 näitlejannaga ([[Ita Ever]], [[Klaudia Tiitsmaa]], [[Anu Lamp]], [[Ülle Ulla]], [[Ülle Kaljuste]], [[Mari Lill]], [[Marika Vaarik]], [[Julia Aug]], [[Rea Lest-Liik|Rea Lest]], [[Kersti Kreismann]] ja [[Elina Reinold]]) ning keelenaise [[Mari Tarand]]iga.
 
Ta on teatrielus kaasa löönud ka teatrifestivalide žürii liikmena ning olnud [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia|Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade]] konkursi näitekirjanduse žürii liige.&lt;ref&gt;[https://www.sirp.ee/selgusid-kultuurkapitali-kirjanduse-aastaauhindade-laureaadid/ Selgusid Kultuurkapitali kirjanduse aastaauhindade laureaadid] Sirp, 14.03.2023.&lt;/ref&gt;

Teatriasjatundjana kuulub Mikomägi [[Kristi ja Siim Kallase fond]]i halduskokku; fond toetab iga-aastaste stipendiumidega Eesti ajaloo mõtestamist teatris.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609888249/kristi-ja-siim-kallase-fondi-stipendiumi-palvisid-poldma-palmiste-ja-kasterpalu Kristi ja Siim Kallase fondi stipendiumi pälvisid Põldma, Palmiste ja Kasterpalu] ERR Kultuur, 17.12.2025.&lt;/ref&gt;

===Teatrirolle===
* &quot;See maailm või teine&quot; (Ugala, 1978) – Jaanus
* &quot;Mina, vanaema, Iliko ja Illarion&quot; (Ugala, 1979) – Zuriko 
* &quot;Otsustav hetk&quot; (Ugala, 1979) – Thamaz
* &quot;Jõgi voolab&quot; (Ugala, 1980) – Peeter
* &quot;Kihnu Jõnn&quot; (Ugala, 1980) – soomlane Lauri
* &quot;Libahundimäng&quot; (Vanemuine, Ugala, 1980) – trupi liige
* &quot;Vari&quot; (Ugala, 1980) – Hugo, noor mõisahärra; Kägu
* &quot;Woyzeck&quot; (Ugala, 1980) – Leierkastimees; Esimene käsitööliste õpipoiss
* &quot;Nähtamatu&quot; (Ugala, 1980) – Marvel
* &quot;Maa laulud&quot; (Ugala, 1981) – trupi liige
* &quot;Rahva sõda&quot; (Ugala, 1981) – Uuetoa Jüri Rosenmäe, Mahtra talupoeg
* &quot;Puhh ja Pusad ja Teised ka&quot; (Ugala, 1982) – Jänes
* &quot;Põhjas&quot; (Ugala, 1983) – Andrei Mitritš Kleštš, lukussepp
* &quot;Kaheteistkümnes öö&quot; (Rakvere Teater, 1991) – Sir Toby Belch
* &quot;Riidekapp&quot; (Rakvere Teater, 1992) – Charles Crosby
* &quot;Türgi hobuse muna&quot; (Rakvere Teater, 1992) – Aabram, talumees
* &quot;Meie küla poisid&quot; (Rakvere Teater, 1993) – Mulginägu
* &quot;Libahunt&quot; (Lihula Kultuurimaja, 2004) – Tammaru peremees
* &quot;Libahunt&quot; (Võru Teatriateljee, 2006) – Peremees
* &quot;Kaupo ja Lembitu&quot; (Toomteater ja ERM, 2019) – Taaratark/Manatark
* &quot;Puumees&quot; (Tartu Uus Teater, 2019)
* &quot;K O O S&quot; (kultuurikollektiiv ULM, 2020)

===Filmirolle===
* &quot;Luuraja ja luuletaja&quot; (mängufilm, 2016) – Pudelikorjaja
* &quot;Ema&quot; (mängufilm, 2016) – Metsavaht
* &quot;Mehetapja/Süütu/Vari&quot; (mängufilm, 2017) – Kolja (&quot;Mehetapjas&quot;)
* &quot;Lotte ja kadunud lohed&quot; (animafilm, 2019) – Manivald (hääl)
* &quot;Johannes Pääsukese tõeline elu&quot; (mängufilm, 2019) – Külamees

===Raamatud===
* &quot;Koguja raamat : elu lood teatrijõnksuga sees&quot;. [[Menu Kirjastus]], 2009
* &quot;Meie, inimesed : Raplamaast ja Raplamaale&quot;. [[Rapla maavalitsus|Rapla Maavalitsus]], 2009
* &quot;Minu venelased ehk Ühe parve linnud&quot;. Koguja raamat 2. [[Kirjastus SE&amp;JS|SE&amp;JS]], 2014
* &quot;Kaksteist armastavat naist&quot;. SE&amp;JS, 2017 (artiklikogumik)
* &quot;Mina olengi regilaul : Koguja raamat 2015-2016&quot;. [[Hea Lugu]], 2017 (artiklikogumik)
* &quot;Surnute raamat. Elu kiituseks&quot;. [[Kaarnakivi Selts]], 2020
* &quot;Koguja kuld&quot;. Kaarnakivi Selts, 2026

==Tunnustus==
* [[2007]] – [[Reet Neimari nimeline kriitikaauhind|Eesti Teatriliidu kriitikaauhind]]
* [[2017]] – ETV kultuurisaate &quot;[[OP!]]&quot; säravaima kultuuriarvustaja auhind&lt;ref&gt;Valner Valme. [https://kultuur.err.ee/591634/opi-vaatajad-valisid-saravaimaks-kultuuriarvustajaks-margus-mikomagi &quot;OPi&quot; vaatajad valisid säravaimaks kultuuriarvustajaks Margus Mikomägi] ERR Kultuur, 09.05.2017.&lt;/ref&gt;
* [[2018]] – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|19664}}&lt;/ref&gt;
* [[2021]] – [[Raplamaa kultuuripärl|Raplamaa kultuuripärl 2020]]&lt;ref&gt;[https://sonumid.ee/2021/03/08/kultuurkapitali-erilise-tunnustuse-palvisid-madis-parn-ja-margus-mikomagi/ Kultuurkapitali erilise tunnustuse pälvisid Madis Pärn ja Margus Mikomägi] Raplamaa Sõnumid, 08.03.2021.&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Tema isa oli agronoom [[Eino Mikomägi]]. Tema poeg oli Markus Mikomägi (1979–2004).

Tema elukaaslane on ajakirjanik [[Viio Aitsam]], kellega koos peab ta alates 2014. aastast Raplamaal Ristikivi-Tonderlondi talu (loomefirmat OÜ Kollased taskud).&lt;ref&gt;[https://www.kollasedtaskud.ee/kontakt OÜ Kollased taskud] OÜ Kollased taskud koduleht. Vaadatud 27.10.2026.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* Jaak Allik. [https://www.sirp.ee/linnud-meie-parvest/ Linnud meie parvest] Sirp, 18. september 2014 – raamatu &quot;Minu venelased ehk Ühe parve linnud&quot; arvustus
* [[Jaan Tooming]]. [https://kultuur.err.ee/687546/arvustus-naitleja-olla-on-uhke-ja-haa Arvustus. Näitleja olla on uhke ja hää]. [[ERR Kultuur]], 5. märts 2018 – raamatu &quot;Kaksteist armastavat naist&quot; arvustus
* [[Tambet Kaugema]]. [https://www.sirp.ee/stenografistid-ja-tolkijad/ Stenografistid ja tõlkijad] Sirp, 29. juuni 2018 – raamatu &quot;Kaksteist armastavat naist&quot; arvustus
* Tambet Kaugema. [https://www.sirp.ee/pealelend-margus-mikomagi-kultuuriajakirjanik-ja-teatrikriitik/ Pealelend – Margus Mikomägi, kultuuriajakirjanik ja teatrikriitik] Sirp, 23. jaanuar 2026 – intervjuu raamatu &quot;Koguja kuld&quot; autoriga
* Jaak Allik. [https://www.sirp.ee/manatarga-motisklused/ Manatarga mõtisklused] Sirp, 20. veebruar 2026 – raamatu &quot;Koguja kuld&quot; arvustus

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
* [https://teatritasku.ee Margus Mikomäe kirjutised]
* [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/tegija-margus-mikomagi &quot;Tegija. Margus Mikomägi&quot;] Saatejuht [[Kaja Kärner]]. [[Vikerraadio]], 3. oktoober 2014
* &quot;Kukul külas. Margus Mikomägi&quot;. Saatejuht [[Jüri Aarma]]. [[Kuku Raadio]], 28. veebruar 2016
* [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/loetud-ja-kirjutatud-margus-mikomagi &quot;Loetud ja kirjutatud. Margus Mikomägi&quot;]. Saatejuht [[Maarja Vaino]]. [[Vikerraadio]], 7. november 2020
* [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/delta-saatekulaline-on-ajakirjanik-margus-mikomagi &quot;Delta&quot;. Saatekülaline on ajakirjanik Margus Mikomägi]. Saatejuht [[Tarmo Tiisler]]. [[Klassikaraadio]], 23. märts 2021
* [[Rainer Kerge]]. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1153203/margus-mikomagi-mind-viskasid-oppejoud-ju-lavakast-valja-parast-teist-aastat- Margus Mikomägi: &quot;Mind viskasid õppejõud ju lavakast välja pärast teist aastat.&quot;] Õhtuleht, 14. märts 2026

{{JÄRJESTA:Mikomägi, Margus}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti teatrikriitikud]]
[[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1956]]</text>
      <sha1>5hlqswsng9jle3bd56pqx4zc4bj2dll</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>FIA</title>
    <ns>0</ns>
    <id>507409</id>
    <revision>
      <id>7260760</id>
      <parentid>5568048</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T05:31:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260760</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="827" sha1="1etf7dfpnikh61o9qvi8g7iy4qho5k3" xml:space="preserve">'''FIA''' ehk '''Rahvusvaheline Auto(spordi)liit''' ([[prantsuse keel|prantsuse]]: '''Fédération Internationale de l'Automobile''') on 20. juunil 1904 (nimega ''Association Internationale des Automobile Clubs Reconnus'') asutatud rahvusvaheline ühendus, [[autosport|autospordi]] [[spordialaliit]]. FIA propageerib ka [[liiklusohutus]]t.

FIA liikmeskonda kuulub{{millal}} 239 klubi, nende hulgas ka [[Eesti Autospordi Liit]].&lt;ref&gt;https://www.fia.com/members&lt;/ref&gt;

FIA korraldab mitme autospordiala maailmameistrivõistlusi, muuhulgas [[Autoralli maailmameistrivõistlused|autorallis]] ja [[Vormel 1]]-s.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.fia.com Koduleht]

{{Rahvusvahelised spordiföderatsioonid}}

[[Kategooria:Rahvusvahelised spordiorganisatsioonid]]
[[Kategooria:Autosport]]
[[Kategooria:Autondus]]</text>
      <sha1>1etf7dfpnikh61o9qvi8g7iy4qho5k3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lil Skies</title>
    <ns>0</ns>
    <id>509839</id>
    <revision>
      <id>7260616</id>
      <parentid>6713342</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T20:33:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7260616</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10237" sha1="d9wr194fhlr1z9hhw0mrp10to6ulaq9" xml:space="preserve">{{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=juuni}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=juuni}}
{{Muusikute info|sünniaeg=4. august 1998 (vanus 19)|sünnikoht=Waynesboro, Pennsylvania|sünninimi=Kimetrius Foose|nimi=Lil Skies|stiil=hiphop}}
'''Kimetrius Foose''' (sündinud 4. augustil 1998 Chambersburgis Pennsylvania osariigis)&lt;ref name=&quot;from-wayne&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://genius.com/a/from-waynesboro-to-the-web-lil-skies-is-on-the-verge-of-breaking-out|pealkiri=From Waynesboro To The Web: Lil Skies Is On The Verge Of Breaking Out|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;new-tsp-ar&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.thestokeyproject.com/single-post/2017/04/01/New-TSP-Artist-Alert-Lil-Skies-Releases-Video-For-%E2%80%9CSome-Way%E2%80%9D|pealkiri=New TSP Artist Alert: Lil Skies Releases Video For “Some Way”|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;, esinejanimega '''Lil Skies''', on [[USA]] räppar [[Pennsylvania|Pennsylvania osariigi]]st Waynesborost. Tal on leping All We Got Entertainmentiga läbi Atlantic Recordsi. Edetabelisse [[Billboard Hot 100]] on seni jõudnud kaks tema tippsinglit: &quot;Nowadays&quot; (nr 55) ja &quot;Red Roses&quot; (nr 67).

== Lapsepõlv ja noorus ==
Foose hakkas laule kirjutama 4-aastaselt. Teda tutvustas muusikale tema isa, Michael Burton, Jr, kes hiphop artist tuntud professionaalselt kui &quot;Dark Skies.&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.elevatormag.com/going-up-w-lil-skies/|pealkiri=Going Up w/ Lil Skies|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-02-27|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180227091502/http://www.elevatormag.com/going-up-w-lil-skies|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;reaching-f&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.shipnc.com/news/local/article_0b5d2f38-9639-11e6-9a86-bf8da9fc1cd0.html|pealkiri=Reaching for the stars: Lil Skies to open for Fetty Wap|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200326070536/http://www.shipnc.com/news/local/article_0b5d2f38-9639-11e6-9a86-bf8da9fc1cd0.html|arhiivimisaeg=2020-03-26|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Foose ja tema pere kolis Waynesborosse Pennsylvanias, kui ta oli kolmandas klassis.&lt;ref name=&quot;new-tsp-ar&quot; /&gt; Kui ta oli 11, sai tema isa vigastada keemilises plahvatuses töö juures Rust-Oleum tehase lähedal Williamsportis, Marylandis. Nad kirjutasid kahekesi albumi, ''Isa-Poja vestlus'', kus nad arutasid taastumise protsessi.&lt;ref name=&quot;waynesboro&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.therecordherald.com/article/20160527/NEWS/160529855|pealkiri=Waynesboro Area Senior High School Class of 2016|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Foose lõpetas Waynesboro Ala Senior High School 2016. aastal&lt;ref name=&quot;waynesboro&quot; /&gt; ja korraks käis Shippensburg University of Pennsylvania enne koolist välja, et keskenduda oma rap karjääri.&lt;ref name=&quot;from-wayne&quot; /&gt;

== Karjäär ==
Oktoobris 2016, Foose avatud Fetty Wap - kell Shippensburg Ülikool&lt;ref name=&quot;reaching-f&quot; /&gt; ja hiljem välja oma esimese mikstape, &quot;Alone&quot;, jaanuar 2017.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.drillking.org/lil-skies-drops-alone-an-ayrap-delicacy/|pealkiri=Lil Skies Drops ‘Alone’ An AyRap Delicacy|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-01-28|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180128022517/https://www.drillking.org/lil-skies-drops-alone-an-ayrap-delicacy/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; juuli 2017, kui ta välja kaks laulu, &quot;Punased Roosid&quot; featuring Landon Kuubik&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.drillking.org/lil-skies-teams-up-with-landon-cube-for-red-roses/|pealkiri=Lil Skies Teams Up With Landon Cube For ‘Red Roses’|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-09-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200922014941/https://www.drillking.org/lil-skies-teams-up-with-landon-cube-for-red-roses/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; ja &quot;Maha Goop&quot; featuring Sprite Lee.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.elevatormag.com/lil-skies-sprite-lee-unleash-catchy-new-jam-off-the-goop/|pealkiri=Lil Skies &amp; Sprite Lee unleash catchy new jam “Off The Goop”|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-02-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180213195344/http://www.elevatormag.com/lil-skies-sprite-lee-unleash-catchy-new-jam-off-the-goop/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Ta hiljem release teised lood, et aastas, sealhulgas &quot;Ebaviisakas&quot; ja &quot;Märgid Armukadedus.&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.complex.com/music/2017/11/lil-skies-signs-of-jealousy-video|pealkiri=Premiere: Lil Skies Stunts in &quot;Signs of Jealousy&quot; Video|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-02-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180213140634/http://www.complex.com/music/2017/11/lil-skies-signs-of-jealousy-video|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Foose repertuaari suur püütud tähelepanu Atlantic Records, kes teeb koostööd oma silt, Kõik Me Saime.&lt;ref name=&quot;from-wayne&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.allmusic.com/artist/lil-skies-mn0003677493/biography|pealkiri=Artist Biography by Fred Thomas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; kui Ta välja tema esimene suur silt mixtape, ''Elu, tumeroosa'', jaanuar 10, 2018.&lt;ref name=&quot;lil-skies&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.xxlmag.com/rap-music/new-music/2018/01/lil-skies-life-of-a-dark-rose-mixtape/|pealkiri=Lil Skies Releases ‘Life of a Dark Rose’ Mixtape|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; album debüteeris at #23&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.billboard.com/biz/articles/8094756/lil-skies-makes-billboard-hot-100-debut-with-nowadays-red-roses|pealkiri=Lil Skies Makes Billboard Hot 100 Debut With 'Nowadays' &amp; 'Red Roses'|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; , mis käsitleb [[Billboard]] 200 skeem ja läks haripunkti #10.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.billboard.com/charts/billboard-200/2018-01-27|pealkiri=Billboard 200 - The Week of January 27, 2018|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; laulud &quot;Praegu&quot; ja &quot;Punased Roosid&quot; (nii featuring Landon Cube) debüteeris kohta Billboard Hot 100 nimekirja #85 ja #98 vastavalt&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://uproxx.com/hiphop/lil-skies-life-of-a-dark-horse-debut-billboard-charts/|pealkiri=Lil Skies Is Already Charting And Showing All The Signs Of A Star In The Making|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; ning on alates maksimumis #55 ja #69 (ka vastavalt).&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.billboard.com/charts/hot-100/2018-01-27|pealkiri=The Hot 100 - The Week of January 27, 2018|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Ta ka käinud riiklikult koos Lil Uzi Vert 2017. aastal.&lt;ref name=&quot;lil-skies&quot; /&gt;

== Diskograafia ==

=== Albumid ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Nimekiri mixtapes valitud chart positsioone
! rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;width:12em;&quot; | Pealkiri
! rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;width:16em;&quot; | Albumi üksikasjad
! colspan=&quot;4&quot; | Peak chart positsioone
|-
! style=&quot;width:3em;font-size:90%;&quot; | USA&lt;br /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.billboard.com/charts/billboard-200/2018-01-27|pealkiri=Lil Skies – Chart History: Billboard 200|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
! style=&quot;width:2.2em;font-size:90%;&quot; | USA&lt;br /&gt;R&amp;B/HH&lt;br /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.billboard.com/charts/r-b-hip-hop-albums/2018-01-27|pealkiri=Top R&amp;B/Hip-Hop Albums - The Week of January 27, 2018|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
! style=&quot;width:3em;font-size:90%;&quot; | USA&lt;br /&gt;Rap&lt;br /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.billboard.com/charts/rap-albums/2018-02-03|pealkiri=Lil Skies – Chart History: Top Rap Albums|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
! style=&quot;width:3em;font-size:90%;&quot; | SAAB&lt;br /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.billboard.com/charts/canadian-albums/2018-01-27|pealkiri=Lil Skies – Chart History: Canadian Albums|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
! ''Head Hinded.Halvad Harjumused 2''
|
* Antud: 25. veebruar 2016 
* Label: Self-released
* Formaat: allalaaditav fail
| — 
| — 
| — 
| — 
|-
! &quot;Alone&quot;
|
* Antud: Jaanuar 2017 
* Label: Self-released
* Formaat: allalaaditav fail
| — 
| — 
| — 
| — 
|-
! ''Elu tumeroosa''
|
* Antud: Jaanuar 10, 2018
* Label: Kõik, Mis Me Saime
* Formaat: CD, allalaaditav fail
| 10 
| 6 
| 5 
| 17
|}

=== Singlid ===

==== Juhtartistina ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ Loetelu suur, valitud chart seisukohti, näidates aasta välja ja albumi nimi
! rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;width:14em;&quot; | Pealkiri
! rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;width:1em;&quot; | Aasta
! colspan=&quot;4&quot; | Parim koht edetabelites
! rowspan=&quot;2&quot; | Album
|-
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:3em;font-size:85%;&quot; | [[Billboard Hot 100|USA]]&lt;br /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.billboard.com/charts/hot-100/2018-01-27|title=Lil Skies – Chart History (''Billboard'' Hot 100)|website=Billboard|accessdate=6.02.2018}}&lt;/ref&gt;
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:3em;font-size:85%;&quot; | USA&lt;br /&gt;R&amp;B&lt;br /&gt;/HH&lt;br /&gt;&lt;ref name=&quot;R&amp;B&quot;&gt;{{cite web|url=https://www.billboard.com/charts/r-b-hip-hop-songs/2018-01-27|title=Lil Skies – Chart history (R&amp;B/Hip-Hop Songs)|work=Billboard|accessdate=6.02.2018}}&lt;/ref&gt;
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:3em;font-size:90%;&quot; | USA&lt;br /&gt;Rap&lt;br /&gt;&lt;ref&gt;Peaks on the Rap Songs chart:

&quot;Red Roses&quot;: {{cite web|url=https://www.billboard.com/charts/rap-song/2018-04-07|title=Hot Rap Songs – The Week of April 7, 2018|work=Billboard|accessdate=3.04.2018}}

&quot;Nowadays&quot;: {{cite web|url=https://www.billboard.com/charts/rap-song/2018-01-27|title=Hot Rap Songs – The Week of January 27, 2018|work=Billboard|accessdate=12.02.2018}}&lt;/ref&gt;
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:3em;font-size:90%;&quot; | SAAB&lt;br /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.billboard.com/charts/canadian-hot-100/2018-01-27|pealkiri=Lil Skies – Chart history (Canadian Hot 100)|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
! &quot;Punased roosid&quot;&lt;br /&gt;{{Small|(featuring Landon Cube)}}
| rowspan=&quot;2&quot; | 2017
| 69. 
| 28. 
| 24. 
| 91.
| rowspan=&quot;2&quot; | ''Elu tumeroosa''
|-
! &quot;Tänapäeval&quot;&lt;br /&gt;{{Small|(featuring Landon Cube)}}
| 55. 
| 22. 
| 20. 
| 63.
|}

==== Taustaartistina ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ Nimekiri singles nagu plii kunstnik, näidates aasta välja ja albumi nimi
! Pealkiri
! Aasta
! Album
|-
! &quot;Off Gaas&quot;&lt;br /&gt;(6 koera featuring Lil Skies)
| 2018
| {{n/a}}
|}

== Viited ==
{{Reflist}}


{{JÄRJESTA:Lil Skies}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide räpparid]]
[[Kategooria:Sündinud 1998]]</text>
      <sha1>d9wr194fhlr1z9hhw0mrp10to6ulaq9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Imaam Khomeynī rahvusvaheline lennujaam</title>
    <ns>0</ns>
    <id>510145</id>
    <revision>
      <id>7260618</id>
      <parentid>6469280</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T20:37:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Pikne teisaldas lehekülje [[Teherani Imam Khomeini rahvusvaheline lennujaam]] pealkirja [[Imaam Khomeynī rahvusvaheline lennujaam]] alla</comment>
      <origin>6469280</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="859" sha1="16lfmusa6yoqw1v4isby0d0paxwe0ic" xml:space="preserve">[[Fail:Tehran IKIA at Night.jpg|pisi|Teherani Imam Khomeini rahvusvaheline lennujaam (2008)]]
'''Teherani Imam Khomeini rahvusvaheline lennujaam''' ([[pärsia keel]]es فرودگاه بینالمللی امام خمینی; [[Rahvusvaheline Lennutranspordi Ühendus|IATA]]: '''IKA''', [[Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon|ICAO]]: '''OIIE''') on [[Iraan]]i pealinna [[Teheran]]i peamine rahvusvaheline lennujaam.

Lennujaam asub umbes 30 kilomeetri kaugusel Teherani kesklinnast. Teherani Imam Khomeini rahvusvahelist lennujaama läbis 2017. aastal üle 8,8 miljonit reisija. Lennujaam on [[Iran Air]]i ja [[Mahan Air]]i kodulennujaam.

== Vaata ka ==
* [[Ukraine International Airlinesi lend 752]]

== Välislingid ==
* {{Commonsi kategooria tekstina}}
* [http://ikac.ir/ Ametlik koduleht]

[[Kategooria:Iraani lennujaamad]]
[[Kategooria:Teheran]]</text>
      <sha1>16lfmusa6yoqw1v4isby0d0paxwe0ic</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260623</id>
      <parentid>7260618</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T20:40:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <origin>7260623</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="855" sha1="4601hav5jlfee5rkvdi7sdpnww8hrh6" xml:space="preserve">[[Fail:Tehran IKIA at Night.jpg|pisi|Imaam Khomeynī rahvusvaheline lennujaam (2008)]]
'''Imaam Khomeynī rahvusvaheline lennujaam''' ([[pärsia keel]]es فرودگاه بینالمللی امام خمینی; [[Rahvusvaheline Lennutranspordi Ühendus|IATA]]: '''IKA''', [[Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon|ICAO]]: '''OIIE''') on [[Iraan]]i pealinna [[Teheran]]i peamine rahvusvaheline lennujaam.

Lennujaam asub umbes 30 kilomeetri kaugusel Teherani kesklinnast. Imaam Khomeynī rahvusvahelist lennujaama läbis 2017. aastal üle 8,8 miljonit reisija. Lennujaam on [[Iran Air]]i ja [[Mahan Air]]i kodulennujaam.

== Vaata ka ==
* [[Ukraine International Airlinesi lend 752]]

== Välislingid ==
{{Commonsi kategooria tekstina}}
* [https://ikac.ir/ Koduleht]

{{koord|tüüp=airport}}

[[Kategooria:Iraani lennujaamad]]
[[Kategooria:Teheran]]</text>
      <sha1>4601hav5jlfee5rkvdi7sdpnww8hrh6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Liider (laev)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>521037</id>
    <revision>
      <id>7260590</id>
      <parentid>6771352</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T19:47:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>viitamata</comment>
      <origin>7260590</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="476" sha1="dlyhjzp2r31c8pwkae3adx1y9iybxnw" xml:space="preserve">{{Viitamata}}

'''Liider''' ''(ka hävitajate juhtlaev, hävitajate liider)'' on [[hävitaja]]st suurem ja [[ristleja]]st väiksem [[lahing]]uotstarbeline [[sõjalaev]], mis on sisustatud ka [[staabilaev]]aks ning mõeldud teiste sama liiki sõjalaevade (reeglina hävitajad) juhtlaevana. Lisaks suurematele mõõtmetele on liidril tugevam relvastus.

Liidrid olid suuremate mereriikide relvastuses peamiselt [[20. sajand]]i esimesel poolel.

[[Kategooria:Sõjalaevatüübid]]</text>
      <sha1>dlyhjzp2r31c8pwkae3adx1y9iybxnw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Reuven Rivlin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>522837</id>
    <revision>
      <id>7260718</id>
      <parentid>6635166</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T22:45:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7260718</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1412" sha1="beiwx5n6u4wkz1ms4w0bjq1ufdjzy1b" xml:space="preserve">{{Infobox President
| nimi          = Reuven Rivlin
| pilt    = Reuven Rivlin as the president of Israel.jpg
| pildisuurus   = 
| pildiallkiri = Reuven Rivlin (2014).
| amet          = [[Iisraeli president]]
| ametiajaalgus = [[24. juuli]] [[2014]]
| ametiajalõpp  = [[9. juuli]] [[2021]]
| predecessor   = [[Shim'on Peres]]
| järgmine      = [[Isaac Herzog]]
| amet2         = 
| ametiajaalgus2=
| ametiajalõpp2 = 
| predecessor2  = 
| järgmine2     = 
| sünniaeg  = [[9. september]] [[1939]]
| sünnikoht     = [[Jeruusalemm]]
| surmaaeg  = 
| surmakoht     = 
| partei        = [[Likud]]
}}
'''Reuven Rivlin''' ([[heebrea keel]]es '''רְאוּבֵן רִיבְלִין'''; sündinud [[9. september|9. septembril]] [[1939]] [[Jeruusalemm]]as) on [[Iisrael]]i [[poliitik]], alates [[24. juuli]]st [[2014]] kuni 9. juulini 2021 [[Iisraeli president]]. 

Rivlin valiti esimest korda [[Knesset]]i liikmeks [[1988]]. aastal. Ta oli [[Likud]]i esimees 1988–1993. 

2001–2003 oli ta Iisraeli sideminister [[Ari'el Sharon]]i valitsuses. 2003–2006 ja 2009–2013 oli ta Knesseti esimees.

10. juunil 2014 valiti ta 10. Iisraeli presidendiks 63 Knesseti liikme toetusel.

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Shim'on Peres]]|nimi=[[Iisraeli president]]|aeg=Alates [[2014]]. aastast |järgnev= Võimul}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Rivlin, Reuven}}
[[Kategooria:Iisraeli presidendid]]
[[Kategooria:Sündinud 1939]]</text>
      <sha1>beiwx5n6u4wkz1ms4w0bjq1ufdjzy1b</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Maoaasta</title>
    <ns>0</ns>
    <id>524086</id>
    <revision>
      <id>7260628</id>
      <parentid>7027037</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T20:45:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7260628</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2058" sha1="7ipqkqpt8hk3pm79ft5fgmcuzdlywx0" xml:space="preserve">{{toimeta}}
'''Maoaasta''' on kuues [[Hiina kalender|Hiina kalendri]] 12-aastases tsüklis. [[Hiina astroloogia|Hiina astroloogias]] on 12 sodiaadimärki, millest igaüks mõjutab üht kuuaastat ja mida arvatakse mõjutavat sellel aastal sündinud inimeste iseloomuomadusi. 

Madu valitseb hommikutunde 9–11. Tema ilmakaared on [[lõuna]] ja [[kagu]] ning aastaeg [[kevad]] ning kuu [[mai]]. Vastav lääne süsteemi märk: Sõnn. Mao elemendiks on [[tuli]]. 

==Maoaastad==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Aasta
!Algus
!Lõpp
!Element
|-
|1917
|23.01.1917 
|10.02.1918
|
|-
|'''1929''' 
|10.02.1929
|29.01.1930
|
|-
|'''1941''' 
|27.01.1941
|14.02.1942
|
|-
|'''1953''' 
|14.02.1953 
|02.02.1954
|
|-
|'''1965''' 
|02.02.1965
|20.01.1966
|
|-
|'''1977''' 
|18.02.1977
|06.02.1978
|
|-
|'''1989''' 
|06.02.1989
|26.01.1990
|
|-
|'''2001''' 
|24.01.2001
|11.02.2002
|
|-
|'''2013''' 
|10.02.2013
|30.01.2014
|
|-
|'''2025''' 
|29.01.2025 
|16.02.2026
|
|}

== Sobivus ==
Madu sobib [[Härja-aasta|Härja]] ja [[Kukeaasta|Kukega]]. Ei sobi [[Sea-aasta|Seaga]].

== Iseloomustus ==
Hiina astroloogia kohaselt iseloomustavat mao märgi all sündinut kõige paremini sügav mõtlemine ja tugevad tunded. Maol on hästi arenenud huumorisoon ja ta oskab seda õiges kohas kasutada. Uued ideed ja intellektuaalsed vaidlused ergutavad Madu. Madu suudab kergelt vestlusesse liituda, kuid seda ainult juhul, kui ei tegeleta asjatu lobisemisega.

Madu on tihti võimeline nägema situatsioone mitme külje pealt, mis muudab ta suurepäraseks otsustajaks. Üldiselt järgib Madu vastuvõetud otsuseid nii tõetruult, et keeldub kategooriliselt teiste nõuannetest. Madu armastab pidusid ning tahab elada luksuslikult. Aeg-ajalt vajab ta siiski tõmbumist oma maailma ning tahab tegeleda oma hobidega. Madu kaitseb sõpru ja soovib luua ainult pikemaajalisi sidemeid.

==Viited==
*https://www.vara.ee/horoskoop/madu.php
*http://naistekas.delfi.ee/horoskoop/horoskoop/algas-mao-aasta?id=1127065

{{Hiina astroloogia}}

[[Kategooria:Astroloogia]]
[[Kategooria:Hiina astroloogia]]</text>
      <sha1>7ipqkqpt8hk3pm79ft5fgmcuzdlywx0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260929</id>
      <parentid>7260628</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T11:06:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Violanta22</username>
        <id>168018</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260929</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2059" sha1="iqbnql9myhe9fi5j9dy3sxlk2kp2fpe" xml:space="preserve">{{toimeta}}
'''Maoaasta''' on kuues [[Hiina kalender|Hiina kalendri]] 12-aastases tsüklis. [[Hiina astroloogia|Hiina astroloogias]] on 12 sodiaadimärki, millest igaüks mõjutab üht kuuaastat ja mida arvatakse mõjutavat sellel aastal sündinud inimeste iseloomuomadusi. 

Madu valitseb hommikutunde 9–11. Tema ilmakaared on [[lõuna]] ja [[kagu]] ning aastaaeg [[kevad]] ning kuu [[mai]]. Vastav lääne süsteemi märk: Sõnn. Mao elemendiks on [[tuli]]. 

==Maoaastad==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Aasta
!Algus
!Lõpp
!Element
|-
|1917
|23.01.1917 
|10.02.1918
|
|-
|'''1929''' 
|10.02.1929
|29.01.1930
|
|-
|'''1941''' 
|27.01.1941
|14.02.1942
|
|-
|'''1953''' 
|14.02.1953 
|02.02.1954
|
|-
|'''1965''' 
|02.02.1965
|20.01.1966
|
|-
|'''1977''' 
|18.02.1977
|06.02.1978
|
|-
|'''1989''' 
|06.02.1989
|26.01.1990
|
|-
|'''2001''' 
|24.01.2001
|11.02.2002
|
|-
|'''2013''' 
|10.02.2013
|30.01.2014
|
|-
|'''2025''' 
|29.01.2025 
|16.02.2026
|
|}

== Sobivus ==
Madu sobib [[Härja-aasta|Härja]] ja [[Kukeaasta|Kukega]]. Ei sobi [[Sea-aasta|Seaga]].

== Iseloomustus ==
Hiina astroloogia kohaselt iseloomustavat mao märgi all sündinut kõige paremini sügav mõtlemine ja tugevad tunded. Maol on hästi arenenud huumorisoon ja ta oskab seda õiges kohas kasutada. Uued ideed ja intellektuaalsed vaidlused ergutavad Madu. Madu suudab kergelt vestlusesse liituda, kuid seda ainult juhul, kui ei tegeleta asjatu lobisemisega.

Madu on tihti võimeline nägema situatsioone mitme külje pealt, mis muudab ta suurepäraseks otsustajaks. Üldiselt järgib Madu vastuvõetud otsuseid nii tõetruult, et keeldub kategooriliselt teiste nõuannetest. Madu armastab pidusid ning tahab elada luksuslikult. Aeg-ajalt vajab ta siiski tõmbumist oma maailma ning tahab tegeleda oma hobidega. Madu kaitseb sõpru ja soovib luua ainult pikemaajalisi sidemeid.

==Viited==
*https://www.vara.ee/horoskoop/madu.php
*http://naistekas.delfi.ee/horoskoop/horoskoop/algas-mao-aasta?id=1127065

{{Hiina astroloogia}}

[[Kategooria:Astroloogia]]
[[Kategooria:Hiina astroloogia]]</text>
      <sha1>iqbnql9myhe9fi5j9dy3sxlk2kp2fpe</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lea Pähkel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>524750</id>
    <revision>
      <id>7260421</id>
      <parentid>7211925</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T14:44:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7260421</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1914" sha1="57ixhg0fsxu6ixjin66wezhs1artl11" xml:space="preserve">'''Lea Pähkel''' (sündinud [[22. november|22. novembril]] [[1968]]&lt;ref name=&quot;rmt-2001&quot;/&gt;) on Eesti [[jurist]].

1989. aastal lõpetas ta õpingud [[Tallinna Majandustehnikum]]i õigusteaduskonnas ja 1995. aastal [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonnas. 

Aastatel 1989–1992 töötas ta [[Tallinna Perekonnaseisuamet]]is [[inspektor]]ina. 1992. aastast töötas ta [[Tallinna prokuratuur]]is [[stažöör]]ina, hiljem sai temast [[abiprokurör]] ja [[prokurör]].&lt;ref name=&quot;rmt-2001&quot; /&gt;

2018. aasta oktoobri seisuga töötas ta [[Põhja ringkonnaprokuratuur]]i III osakonnas (alaealiste ja lähisuhtevägivalla kuriteod).&lt;ref name=&quot;prp&quot; /&gt;{{lisa viide}}

2022. aastal nimetati ta kohtunikuks&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/president-karis-nimetas-ametisse-uksteist-uut-kohtunikku |pealkiri=President Karis nimetas ametisse üksteist uut kohtunikku |vaadatud=2023-09-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230206221455/https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/president-karis-nimetas-ametisse-uksteist-uut-kohtunikku |arhiivimisaeg=2023-02-06 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;.

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;prp&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.prokuratuur.ee/et/kontaktid/pohja-ringkonnaprokuratuur |pealkiri=Prokuratuuri veebilehekülg (prokuratuur.ee). Põhja ringkonnaprokuratuuri kontaktandmed. |vaadatud=2018-10-15 |arhiivimisaeg=2018-10-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181015192400/http://www.prokuratuur.ee/et/kontaktid/pohja-ringkonnaprokuratuur |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rmt-2001&quot;&gt;&quot;Eesti prokurörid 2001&quot; (Tallinn: Riigiprokuratuur, 2001) lk 47.&lt;/ref&gt;

}}


{{JÄRJESTA:Pähkel, Lea}}
[[Kategooria:Eesti juristid]]
[[Kategooria:Eesti prokurörid]]
[[Kategooria:Eesti kohtunikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Tallinna Majanduskooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1968]]</text>
      <sha1>57ixhg0fsxu6ixjin66wezhs1artl11</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Surnud 2019</title>
    <ns>0</ns>
    <id>531928</id>
    <revision>
      <id>7260585</id>
      <parentid>7219425</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T19:43:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>/* Mai */</comment>
      <origin>7260585</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="73025" sha1="7le39xthpxm41e7a9havvpp130qot3v" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2019]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi.
{{Surnud|2019}}

==Jaanuar==

*[[1. jaanuar]] – [[Raymond Ramazani Baya]], Kongo DV poliitik (75)
*1. jaanuar – [[Kris Kelmi]], Venemaa rokkmuusik (63)
*1. jaanuar – [[Jamal Ahmad Mohammad Al Badawi]], Jeemeni terrorist (58)
*[[2. jaanuar]] – [[Lygia Habicht]], eesti tekstiilikunstnik (93)
*2. jaanuar – [[Peep Keskküla]], eesti sporditegelane (78)
*2. jaanuar – [[Bob Einstein]], USA filminäitleja (76)
*2. jaanuar – [[Ivo Gregurević]], horvaadi näitleja (66)
*2. jaanuar – [[Paulien van Deutekom]], hollandi kiiruisutaja (37)
*[[3. jaanuar]] – [[Michael Yeung]], Hongkongi piiskop (73)
*[[4. jaanuar]] – [[Christine de Rivoyre]], prantsuse kirjanik ja ajakirjanik (97)
*4. jaanuar – [[Gottlieb-Johannes Tulmin]], eesti arst-uroloog (91)
*4. jaanuar – [[Milan Balabán]], tšehhi teoloog ja vaimulik (89)
*4. jaanuar – [[Ivan Bortnik]], vene näitleja (79)
*4. jaanuar – [[Louisa Moritz]], kuuba päritolu Ameerika Ühendriikide filminäitleja (82)
*[[5. jaanuar]] – [[Dragoslav Šekularac]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (81)
*5. jaanuar – [[Toivo Rannu]], eesti korvpallikohtunik (64)
*[[6. jaanuar]] – [[José Ramón Fernández]], Kuuba riigitegelane ja sõjaväelane (95)
*6. jaanuar – [[Annalise Braakensiek]], austraalia modell ja näitleja (46)
*[[7. jaanuar]] – [[Moshe Arens]], Iisraeli lennundusinsener ja poliitik (93)
*7. jaanuar – [[John Joubert (helilooja)|John Joubert]], Suurbritannia helilooja (91)
*7. jaanuar – [[Vytautas Einoris]], Leedu agronoom ja poliitik (88)
*7. jaanuar – [[Anu Iho]], eesti raamatukogundustegelane (72)
*[[8. jaanuar]] – [[Heldur Haak]], eesti insener ja tehnikateadlane (77)
*8. jaanuar – [[Nord (jääkaru)|Nord]], Tallinna Loomaaia jääkaru (17)
*[[9. jaanuar]] – [[Paolo Paoloni]], itaalia näitleja (89)
*9. jaanuar – [[Anatoli Lukjanov]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane ning Venemaa poliitik (88)
*9. jaanuar – [[Verna Bloom]], USA näitleja (80)
*9. jaanuar – [[Ilmar Palli]], eesti ajakirjanik (70)
*[[10. jaanuar]] – [[Theo Adam]], saksa ooperilaulja (92)
*[[11. jaanuar]] – [[Michael Atiyah]], Briti matemaatik (89)
*11. jaanuar – [[Dimítris Sioúfas]], Kreeka jurist ja poliitik (75)
*11. jaanuar – [[Mikko Saarela]], soome muusik ja bioloog (60)
*[[12. jaanuar]] – [[Etsuko Ichihara]], jaapani näitleja (82)
*[[13. jaanuar]] – [[Bonnie Guitar]], USA laulja ja muusik (95)
*13. jaanuar – [[Jule-Ona Lill]], leedu päritolu Eesti korvpallitreener (73)
*13. jaanuar – [[Mai Suuder]], eesti eripedagoog ja logopeed (71)
*[[14. jaanuar]] – [[Reet Auksmann]], eesti raamatukogundustegelane (76)
*14. jaanuar – [[Paweł Bogdan Adamowicz]], Poola poliitik (53)
*14. jaanuar – [[Arseni (Barkov)|Arseni]] (Anton Barkov), Eesti õigeusu vaimulik-munkpreester (43)
*[[15. jaanuar]] – [[Carol Channing]], USA näitleja ja laulja (97)
*15. jaanuar – [[Bai Hua]], hiina näitekirjanik ja luuletaja (88)
*15. jaanuar – [[Antonín Kramerius]], tšehhi jalgpallur (79)
*15. jaanuar – [[Arthur Ruusmaa]], eesti ajaloolane ja koduloouurija (62)
*[[16. jaanuar]] – [[John C. Bogle]], USA ärimagnaat, investor ja filantroop (89)
*16. jaanuar – [[Mirjam Pressler]], saksa kirjanik ja tõlkija (78)
*16. jaanuar – [[Saulius Karosas]], leedu ettevõtja (60)
*[[18. jaanuar]] – [[Lamia Al-Gailani Werr]], Iraagi jalgpallur (80)
*18. jaanuar – [[Ivan Vutsov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (79)
*[[19. jaanuar]] – [[Nathan Glazer]], USA sotsioloog (95)
*19. jaanuar – [[Gert Frank]], taani jalgrattur (62)
*[[20. jaanuar]] – [[Masazō Nonaka]], jaapani ülipikaealine (113)
*20. jaanuar – [[Andrew G. Vajna]], Ungari-USA filmiprodutsent (74)
*20. jaanuar – [[Valdis Kaskema]], eesti ettevõtja (49)
*20. jaanuar – [[Goda Tuomaitė]], leedu käsipallur (22)
*[[21. jaanuar]] – [[Henri (Pariisi krahv, 1933–2019)|Henri]], Prantsusmaa kuningliku perekonna pea, Pariisi krahv (85) 
*21. jaanuar – [[Rein Lillmaa]], eesti teleoperaator (77)
*21. jaanuar – [[Petras Cidzikas]], leedu ühiskonnategelane ja vabadusvõitleja (74)
*21. jaanuar – [[Emiliano Sala]], argentina jalgpallur (28)
*[[22. jaanuar]] – [[Gunnar Laev]], eesti vabadusvõitleja (91)
*22. jaanuar – [[Meeta Kristel]], eesti õpetaja (88)
*22. jaanuar – [[James Frawley]], USA filmilavastaja (82)
*[[23. jaanuar]] – [[Jonas Mekas]], leedu päritolu USA filmilavastaja (96)
*[[24. jaanuar]] – [[Antonio Marchesano]], Uruguay jurist ja poliitik (88)
*24. jaanuar – [[Lev Slobodskoi]], Ukraina ja hiljem Iisraeli kabetaja (75)
*24. jaanuar – [[Piret Minn]], eesti munitsipaalpoliitik, Rapla vallavanem (57)
*[[25. jaanuar]] – [[Dušan Makavejev]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (86)
*[[26. jaanuar]] – [[Michel Legrand]], prantsuse helilooja, pianist, dirigent ja laulja (86)
*26. jaanuar – [[Luděk Munzar]], tšehhi näitleja (85)
*[[27. jaanuar]] – [[Erica Yohn]], USA näitleja (90)
*27. jaanuar – [[Nina Fjodorova]], vene murdmaasuusataja (71)
*27. jaanuar – [[Eve Oja]], eesti matemaatik (70)
*27. jaanuar – [[Olli Ainola]], soome ajakirjanik (60)
*[[28. jaanuar]] – [[Hilja Kull]], eesti matemaatikapedagoog (94)
*28. jaanuar – [[Mourad Medelci]], Alžeeria poliitik (75)
*[[29. jaanuar]] – [[George Fernandes]], India poliitik (88)
*29. jaanuar – [[Uldis Lieldidžs]], läti näitleja (85)
*29. jaanuar – [[Jane Aamund]], taani kirjanik (82)
*29. jaanuar – [[James Ingram]], USA laulja ja laulukirjutaja (66)
*29. jaanuar – [[Eero Viil]], eesti diplomaat (55)
*[[30. jaanuar]] – [[Himma Kama]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (95)
*30. jaanuar – [[Stewart Adams]], inglise farmakoloog (95)
*30. jaanuar – [[Dick Miller]], USA näitleja (90)
*30. jaanuar – [[Tõnu Sõõro]], eesti põllumajandusteadlane (78)
*[[31. jaanuar]] – [[Voldemar Herkel]], eesti arhitekt (90)
*31. jaanuar – [[Valentina Berezutskaja]], vene näitleja (86)
*31. jaanuar – [[Georges Sarre]], Prantsusmaa poliitik (83)
*31. jaanuar – [[Kálmán Ihász]], ungari jalgpallur (77)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Heino Jaakula]], Eesti merendustegelane (87)
*1. veebruar – [[Clive Swift]], inglise näitleja (82)
*1. veebruar – [[Ursula Karusseit]], saksa näitleja (79)
*1. veebruar – [[Jeremy Hardy]], inglise koomik (57)
*[[2. veebruar]] – [[Ismo Kallio]], soome näitleja (83)
*2. veebruar – [[Jüri Truusa]], eesti juhtimisteadlane (77)
*[[3. veebruar]] – [[Heino Lindre]], eesti kaubandustöötaja ja -õppejõud (98)
*3. veebruar – [[Julie Adams]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (92)
*3. veebruar – [[Wallace Chafe]], ameerika keeleteadlane (91)
*3. veebruar – [[Carmen Duncan]], Austraalia näitleja (76)
*3. veebruar – [[Viiu Rebane]], eesti orienteeruja ja treener (72)
*3. veebruar – [[Jüri Pihl]], Eesti poliitik, riigiametnik ja majandustegelane (64)
*3. veebruar – [[Kristoff St. John]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (52)
*[[4. veebruar]] – [[Lennart-Hans Jürgenson]], eesti näitleja ja luuletaja (84)
*4. veebruar – [[Vjatšeslav Ovtšinnikov]], vene helilooja ja dirigent (82)
*4. veebruar – [[Matti Nykänen]], soome suusahüppaja (55)
*[[5. veebruar]] – [[Václav Vorlíček]], tšehhi filmilavastaja (88)
*[[6. veebruar]] – [[Rosamunde Pilcher]], Suurbritannia kirjanik (94)
*6. veebruar – [[Manfred Eigen]], saksa keemik ja biofüüsik (91)
*6. veebruar – [[Rudi Assauer]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*[[7. veebruar]] – [[John Dingell]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92)
*7. veebruar – [[Vadim Makšejev]], vene kirjanik ja ajakirjanik (92)
*7. veebruar – [[Jan Olszewski]], Poola poliitik (88)
*7. veebruar – [[Albert Finney]], inglise näitleja (82)
*7. veebruar – [[Jörg Schönbohm]], Saksamaa sõjaväelane ja poliitik (81)
*7. veebruar – [[Tove Idström]], Soome stsenarist ja näitekirjanik (64)
*7. veebruar – [[Taisto Liivandi]], eesti koolijuht (63)
*7. veebruar – [[Heidi Mohr]], saksa jalgpallur (51)
*[[8. veebruar]] – [[Sergei Jurski]], vene näitleja ja lavastaja (83)
*[[9. veebruar]] – [[Ron W. Miller]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur, ärimees ja filmiprodutsent (85)
*9. veebruar – [[Petr Oliva]], tšehhi näitleja (75)
*9. veebruar – [[Maximilian Reinelt]], saksa sõudja (30)
*[[10. veebruar]] – [[Carmen Argenziano]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75)
*10. veebruar – [[Jan-Michael Vincent]], Ameerika Ühendriikide näitleja (74)
*[[11. veebruar]] – [[Sibghatullah Mojaddedi]], Afganistani poliitik (93)
*[[12. veebruar]] – [[Lyndon LaRouche]], USA poliitaktivist (96)
*12. veebruar – [[Paul Cain]], USA nelipühi pastor (89)
*12. veebruar – [[Gordon Banks]], inglise jalgpallur (81)
*12. veebruar – [[Olli Lindholm]], soome laulja ja kitarrist (54)
*[[13. veebruar]] – [[Christopher Knopf]], Ameerika Ühendriikide filmikirjutaja (91)
*13. veebruar – [[Virve Ahas]], eesti zooloog (88)
*13. veebruar – [[Dezső Tandori]], ungari luuletaja, kirjanik ja tõlkija (80)
*13. veebruar – [[Gertu Soldan]], eesti sõjaväelane, nooremleitnant (27)
*[[14. veebruar]] – [[Michael Nudelman]], Iisraeli poliitik (80)
*[[15. veebruar]] – [[Adriano Ossicini]], Itaalia poliitik (98)
*15. veebruar – [[Laine Tomberg]], eesti arhitekt (93)
*15. veebruar – [[Lee Radziwill]], Ameerika Ühendriikide seltskonna- ja ühiskonnategelane ning sisekujundaja (85)
*15. veebruar – [[Tiit Niilo (baptistivaimulik)|Tiit Niilo]], eesti baptistivaimulik (84)
*[[16. veebruar]] – [[Peter Sandelin]], soomerootsi luuletaja ja kunstnik (88)
*16. veebruar – [[Bruno Ganz]], Šveitsi näitleja (77)
*[[17. veebruar]] – [[Eduardo Bauzá]], Argentina poliitik (79)
*17. veebruar – [[Šaban Šaulić]], serbia laulja (67)
*[[18. veebruar]] – [[Ragnar Christiansen]], Norra poliitik (96)
*[[19. veebruar]] – [[Karl Lagerfeld]], saksa päritolu moedisainer, kunstnik ja fotograaf (85)
*19. veebruar – [[Giulio Brogi]], itaalia näitleja (83)
*[[20. veebruar]] – [[Dominick Argento]], itaalia päritolu USA helilooja (91)
*20. veebruar – [[Claude Goretta]], Šveitsi filmilavastaja (89)
*20. veebruar – [[Chelo Alonso]], Kuuba-Itaalia näitleja (85)
*[[21. veebruar]] – [[Stanley Donen]], Ameerika Ühendriikide filmirežissöör (94)
*21. veebruar – [[Peter Tork]], Ameerika Ühendriikide muusik ja näitleja (77)
*[[22. veebruar]] – [[Morgan Woodward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93)
*22. veebruar – [[Priit Parming]], eesti aktivist USA-s (80)
*22. veebruar – [[Tõnu Luik]], eesti filosoof (78)
*22. veebruar – [[Brody Stevens]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja (48)
*[[23. veebruar]] – [[Stanley Donen]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja koreograaf (94)
*23. veebruar – [[August Lüüs]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (89)
*23. veebruar – [[Katherine Helmond]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (89)
*23. veebruar – [[Lev Kolodub]], ukraina helilooja ja muusikapedagoog (88)
*23. veebruar – [[Elmar Vesman]], eesti füüsik (86)
*[[24. veebruar]] – [[Antoine Gizenga]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (93)
*24. veebruar – [[Vally Mõistlik]], eesti raamatupidaja, Noorsooteatri/Linnateatri asutajaliige (90)
*24. veebruar – [[Li Xueqin]], hiina ajaloolane (85)
*[[25. veebruar]] – [[Waldo]], Brasiilia jalgpallur (84)
*25. veebruar – [[Mark Hollis]], inglise laulja ja laulukirjutaja (64)
*25. veebruar – [[Igor Malašenko]], vene telejuht, teleajakirjanik ja poliitkonsultant (64)
*25. veebruar – [[Lisa Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja fotograaf (44)
*[[26. veebruar]] – [[Andy Anderson]], inglise trummar (68)
*26. veebruar – [[Andrejs Žagars]], läti lavastaja, näitleja ja teatritegelane (60)
*[[27. veebruar]] – [[France-Albert René]], Seišellide poliitik ja jurist, riigi president aastatel 1977–2004 (83)
*27. veebruar – [[Pierrette Fleutiaux]], prantsuse kirjanik (77)
*27. veebruar – [[Rabindra Prasad Adhikari]], Nepali poliitik, turismiminister (49)
*27. veebruar – [[Käti Kangro-Hallik]], eesti murdmaasuusataja ja diplomaat (41)
*[[28. veebruar]] – [[André Previn]], saksa-juudi päritolu Ameerika Ühendriikide pianist, dirigent ja helilooja (89)

==Märts==
*[[1. märts]] – [[Žoress Alfjorov]], valgevene päritolu Venemaa füüsik ja poliitik (88)
*1. märts – [[Ahto Kennik]], eesti ajaloolane (86)
*1. märts – [[Eusebio Pedroza]], Panama poksija (65)
*[[2. märts]] – [[Med Hondo]], Mauritaania päritolu filmirežissöör, stsenarist ja filminäitleja (82)
*[[3. märts]] – [[János Koós]], ungari laulja ja näitleja (81)  
*3. märts – [[Sergi Romanjuk]], ukraina näitleja (65)
*[[4. märts]] – [[Ted Lindsay]], Kanada jäähokimängija (93)
*4. märts – [[Klaus Kinkel]], Saksamaa poliitik (82)
*4. märts – [[Luke Perry]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52)
*4. märts – [[Keith Flint]], inglise laulja (49)
*[[5. märts]] – [[Buzzard (politseikoer)|Pätt]], eesti politseikoer Kuressaare politseijaoskonnast (12)
*[[6. märts]] – [[José Pedro Pérez-Llorca]], Hispaania poliitik ja jurist (78)
*6. märts – [[Lotte van der Zee]], hollandi modell (20)
*[[7. märts]] – [[Ralph Hall]], Ameerika Ühendriikide poliitik (95)
*7. märts – [[Pino Caruso]], itaalia näitleja ja kirjanik (84)
*7. märts – [[Guillaume Faye]], prantsuse ajakirjanik ja kirjanik (69)
*[[8. märts]] – [[Michael Gielen]], Austria dirigent ja helilooja (91)
*8. märts – [[Vello Kiiver]], eesti maletreener (81)
*[[9. märts]] – [[Vladimir Etuš]], juudi rahvusest Venemaa näitleja (96)
*9. märts – [[Tõnu Vanderer]], eesti aktivist USA-s (85)
*9. märts – [[Jed Allan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (84)
*[[10. märts]] – [[Tiit Paaver]], eesti geneetik ja kalandusteadlane (66)
*[[11. märts]] – [[Juri Mihhaljov]], Eesti lavastaja (71)
*[[13. märts]] – [[Zofia Czerwińska]], poola näitleja (85)
*13. märts – [[Beril Dedeoğlu]], Türgi ühiskonnateadlane ja poliitik (57) 
*[[14. märts]] – [[Ilona Novák]], ungari ujuja (93)
*14. märts – [[Birch Bayh]], Ameerika Ühendriikide poliitik (91)
*14. märts – [[Markell (Vetrov)]], Vene Õigeusu Kiriku piiskop (66)
*14. märts – [[Charlie Whiting]], Inglise autospordi mänedžer, F1 võistluste direktor (66)
*[[15. märts]] – [[W. S. Merwin]], Ameerika Ühendriikide luuletaja (91)
*15. märts – [[Märt Saarma]], eesti psühhiaater (83)
*15. märts – [[Dominique Noguez]], prantsuse kirjanik (76)
*15. märts – [[Michael Thalassitis]], inglise päritolu Küprose jalgpallur ja tõsielusarja tegelane (26)
*[[16. märts]] – [[Richard Erdman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (92)
*16. märts – [[Julija Natšalova]], vene laulja, näitleja ja telesaatejuht (38)
*16. märts – [[Justin Carter]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (35)
*[[17. märts]] – [[Raivo Murd]], Eesti poliitik (73)
*17. märts – [[Ulf Bengtsson]], rootsi lauatennisist (59)
*[[18. märts]] – [[Raimond Mürk]], eesti kahevõistleja ja treener (85)
*18. märts – [[Tanel Moora]], eesti arheoloog ja ajaloolane (80)
*[[19. märts]] – [[Marlen Hutsijev]], Venemaa filmirežissöör, -stsenarist ja pedagoog (93)
*19. märts – [[Niilo Saard]], eesti arvutiinsener ja IT-ettevõtja (71)
*19. märts – [[Peep Väre]], eesti kullassepp ja mudellendur (69)
*19. märts – [[Kenneth To]], Austraalia ja Hongkongi ujuja (26)
*[[20. märts]] – [[Anatoli Adoskin]], vene näitleja (91)
*20. märts – [[Donald Kalpokas]], Vanuatu poliitik ja diplomaat (75)
*[[21. märts]] – [[Margarita Žarova]], vene näitleja (93)
*21. märts – [[Pjotr Zaitšenko]], vene näitleja (75)
*[[22. märts]] – [[Frans Andriessen]], Hollandi poliitik (89)
*[[23. märts]] – [[Valdeko Kangro]], eesti vaimulik, viiuldaja ja muusikategelane (102)
*23. märts – [[Rafi Eitan]], Iisraeli luuraja ja poliitik (92)
*[[24. märts]] – [[Larry Cohen]], Ameerika Ühendriikide produtsent, filmilavastaja ja stsenarist (77)
*24. märts – [[Joseph Pilato]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70)
*[[25. märts]] – [[Ago Marksoo]], eesti geograaf ja maleaktivist (88)
*25. märts – [[Scott Walker]], USA-s sündinud inglise laulja ja laulukirjutaja (76)
*[[26. märts]] – [[Nodar Mgaloblišvili]], gruusia näitleja (87)
*26. märts – [[Auli Lõoke]], Eesti liikumispuuetega inimeste liidu juht (64)
*[[27. märts]] – [[Erich Tõkke]], eesti baptisti vaimulik Kanadas (93)
*27. märts – [[Valeri Bõkovski]], Nõukogude Liidu kosmonaut (84)
*27. märts – [[Jaak Maaroos]], eesti kardioloog (76)
*27. märts – [[Jan Dydak]], poola poksija (50)
*[[28. märts]] – [[Jane Paberit]], eesti tantsupedagoog (47)
*[[29. märts]] – [[Agnès Varda]], prantsuse filmilavastaja (90)
*29. märts – [[Shane Rimmer]], Kanada näitleja (89)
*29. märts – [[Anders Ehnmark]], rootsi kirjanik ja ajakirjanik (87)
*[[30. märts]] – [[Tania Mallet]], inglise modell ja näitleja (77)
*30. märts – [[Paloma Cela]], hispaania näitleja (76)
*[[31. märts]] – [[Natalja Filjova]], venemaa ettevõtja (55)
*31. märts – [[Eva Moser]], austria maletaja (36)

==Aprill==
*[[1. aprill]] – [[Rafael Sánchez Ferlosio]], hispaania kirjanik (91)
*1. aprill – [[Dimitǎr Dobrev]], Bulgaaria maadleja ja treener (87)
*1. aprill – [[Jaak Peetre]], eesti päritolu Rootsi matemaatik (84)
*1. aprill – [[Vonda N. McIntyre]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (70)
*[[2. aprill]] – [[Andrzej Trzos-Rastawiecki]], poola filmilavastaja ja stsenarist (85)
*2. aprill – [[Heldur Nestor]], eesti geoloog ja paleontoloog (84)
*[[3. aprill]] – [[Jerzy Wójcik]], poola filmioperaator, filmilavastaja ja stsenarist (88)
*3. aprill – [[Aleksei Buldakov]], vene näitleja (68)
*[[4. aprill]] – [[Giorgi Danelia]], gruusia päritolu Venemaa filmirežissöör ja stsenarist (88)
*[[5. aprill]] – [[Sydney Brenner]], Lõuna-Aafrika Vabariigi bioloog (92)
*5. aprill – [[Lasse Pöysti]], soome näitleja, teatrilavastaja ja stsenarist (92)
*5. aprill – [[Arne Kalm]], eesti aktivist USA-s (83)
*5. aprill – [[Gianfranco Leoncini]], itaalia jalgpallur (79)
*5. aprill – [[Nikolai Kovaljov]], Venemaa poliitik ja luurejuht (69)
*[[6. aprill]] – [[Ernest Hollings]], Ameerika Ühendriikide poliitik (97)
*6. aprill – [[David J. Thouless]], Suurbritannia füüsik (84) 
*6. aprill – [[Olli Mäki]], soome poksija (82)
*[[7. aprill]] – [[Johannes Voksepp]], eesti baptisti vaimulik (87)
*7. aprill – [[Seymour Cassel]], Ameerika Ühendriikide näitleja (84)
*7. aprill – [[Jan Wraży]], poola jalgpallur (75)
*7. aprill – [[Mya-Lecia Naylor]], inglise näitleja, modell ja laulja (16)
*[[8. aprill]] – [[Vassili Lihhatšov]], Venemaa poliitik (67)
*[[9. aprill]] – [[Vaino Kallas]], Eesti sõjaliste teenetega vabadusvõitleja, harrastusajaloolane, raadioamatöör ja kirjanik (91)
*9. aprill – [[Jürg Würtenberg]], Šveitsi ajakirjanik ja Šveitsi-Baltikumi Kaubanduskoja aupresident (79)
*9. aprill – [[Petro Benjuk]], ukraina näitleja (73)
*[[10. aprill]] – [[Gennadi Frolov]], vene näitleja (81)
*[[11. aprill]] – [[Ergo Nõmmiste]], eesti füüsik, Eesti TA akadeemik (62)
*11. aprill – [[Ian Cognito]], inglise stand-up koomik (60)
*[[12. aprill]] – [[Dina]], portugali laulja (62)
*[[13. aprill]] – [[Lydia Wideman]], soome murdmaasuusataja (98)
*13. aprill – [[Kwame Gyekye]], Ghana filosoof (79)
*[[14. aprill]] – [[Gene Wolfe]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87)
*14. aprill – [[Bibi Andersson]], rootsi näitleja (83)
*14. aprill – [[Mirjana Marković]], jugoslaavia poliitik, [[Slobodan Milošević]]i lesk (76)
*[[15. aprill]] – [[Owen Garriott]], Ameerika Ühendriikide astronaut (88)
*15. aprill – [[Georgia Engel]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70)
*[[16. aprill]] – [[Ferenc Bács]], ungari näitleja (82)
*16. aprill – [[Arvo Rist]], eesti kabetaja ja spordiorganisaator (75)
*16. aprill – [[Guro Fjellanger]], Norra poliitik (55)
*[[17. aprill]] – [[Pieter Verhoeff]], hollandi filmilavastaja (81)
*17. aprill – [[Alan García Pérez]], Peruu poliitik, aastatel 1985–1990 ja 2006–2011 Peruu president (69)
*[[18. aprill]] – [[Ülo Kollo]], Eesti kaugsõidukapten ja merendustegelane (81)
*18. aprill – [[Mati Heinloo]], eesti mehaanikateadlane (75)
*18. aprill – [[Siegmar Wätzlich]], saksa jalgpallur (71)
*18. aprill – [[Lyra McKee]], Põhja-Iirimaa ajakirjanik (29)
*[[19. aprill]] – [[Taivo Uffert]], eesti tööstusjuht (81)
*19. aprill – [[Okiharu Yasuoka]], Jaapani poliitik (79)
*19. aprill – [[Patrick Sercu]], Belgia jalgrattasportlane (74)
*[[20. aprill]] –[[Hilja Sepp]], eesti näitleja ja muuseumiteadur (98) 
*20. aprill – [[Luděk Bukač]], tšehhi jäähokimängija ja -treener (83)
*20. aprill – [[Kari Pesonen]], soome muusik, laulja ja laulukirjutaja (58)
*20. aprill – [[Stefanie Sherk ]], kanada näitleja ja modell (37)
*[[21. aprill]] – [[Vello Salo]], eesti katoliku vaimulik, teoloog, ajaloolane, literaat, tõlkija ja kirjastaja (93)
*21. aprill – [[Ken Kercheval]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*21. aprill – [[Polly Higgins]], šoti õigusteadlane ja keskkonnaaktvist (50)
*21. aprill – [[Kristina Mjalina]], vene taipoksija (26)
*[[22. aprill]] – [[Lê Đức Anh]], Vietnami riigitegelane ja sõjaväelane (98)
*22. aprill – [[Oiva Toikka]], soome klaasikunstnik (87)
*22. aprill – [[Stanisław Jędryka]], poola filmilavastaja ja stsenarist (85)
*22. aprill – [[Ventseslav Konstantinov]], bulgaaria kirjanik ja tõlkija (78)
*22. aprill – [[Rodrigo de Lima]], Brasiilia vabavõitleja (27)
*[[23. aprill]] – [[Laine Leichter]], eesti tšellist ja tšellopedagoog (99)
*23. aprill – [[Jean (Luksemburgi suurhertsog)|Jean]], Luksemburgi suurhertsog aastail 1964–2000 (98)
*23. aprill – [[Tadeusz Pluciński]], poola näitleja (92)
*[[24. aprill]] – [[Jean-Pierre Marielle]], prantsuse näitleja (87)
*24. aprill – [[Jaroslav Kepka]], tšehhi näitleja (83)
*24. aprill – [[Dick Rivers]], prantsuse laulja (74)
*24. aprill – [[Sergei Pogorelov]], vene käsipallimängija (44)
*[[25. aprill]] – [[Manuel Lujan Jr.]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90)
*25. aprill – [[John Havlicek]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (79)
*25. aprill – [[Priit Kelder]], eesti võitluskunstide õpetaja (73)
*25. aprill – [[Robbert de Greef]], hollandi jalgrattasportlane (27)
*[[26. aprill]] – [[Elina Bõstritskaja]], vene näitleja (91)
*26. aprill – [[Ellen Schwiers]], saksa näitleja (88)
*26. aprill – [[Valeri Filippov]], vene kinokunstnik (80)
*26. aprill – [[Reijo Taipale]], soome laulja (79)
*26. aprill – [[Valdeko Kalma]], eesti maadlustegelane (68)
*[[27. aprill]] – [[Negasso Gidada]], Etioopia poliitik (75)
*27. aprill – [[Aleksei Lebed]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (64)
*[[28. aprill]] – [[Maurício Peixoto]], Brasiilia insener ja matemaatik (98)
*28. aprill – [[Richard Lugar]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) 
*28. aprill – [[Karol Modzelewski]], Poola ajaloolane ja poliitik (81)
*28. aprill – [[Svante Grundberg]], rootsi näitleja ja koomik (75)
*28. aprill – [[Sylvia Bretschneider]], Saksamaa poliitik (58)
*[[29. aprill]] – [[Aivar Leštšinski]], eesti koorijuht (60)
*29. aprill – [[John Singleton]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (51)
*29. aprill – [[Josef Šural]], tšehhi jalgpallur (28)
*[[30. aprill]] – [[Haili Sammelselg]], eesti laulja ja muusikapedagoog (91)
*30. aprill – [[Anémone]], prantsuse näitleja ja stsenarist (68)
*30. aprill – [[Peter Mayhew]], inglise ja Ameerika Ühendriikide näitleja (74)
*30. aprill – [[Beth Carvalho]], Brasiilia laulja (72)

==Mai==
*[[1. mai]] – [[Arvi Parbo]], eesti päritolu Austraalia mäeinsener ja tööstur (93) 
* 1. mai – [[Alessandra Panaro]], itaalia näitleja (79)
* 1. mai – [[Avo Joala]], eesti flötist ja saksofonist (76)
*[[2. mai]] – [[Red Kelly]], Kanada jäähokimängija ja -treener (91)
* 2. mai – [[Rafael Hernández Colón]], Puerto Rico poliitik (82)
* 2. mai – [[Meili Rei]], eesti lihatehnoloog (75)
* 2. mai – [[Fatimih Dávila]], Uruguay modell (31)
*[[3. mai]] – [[Gorō Shimura]], jaapani matemaatik (89)
*3. mai – [[Frits Soetekouw]], hollandi jalgpallur (80)
*[[4. mai]] – [[Prospero Nograles]], Filipiinide poliitik (71)
*4. mai – [[Terje Moe Gustavsen]], Norra poliitik ja riigiametnik (64)
*[[5. mai]] – [[Shih Chi-yang]], Hiina Vabariigi (Taiwani) poliitik (84)
*[[6. mai]] – [[John Lukacs]], ungari päritolu Ameerika Ühendriikide ajaloolane (95)
*6. mai – [[Gjermund Eggen]], norra murdmaasuusataja (77)
*6. mai – [[Pekka Airaksinen]], soome helilooja ja muusik (73)
*[[7. mai]] – [[Jean Vanier]], Kanada katoliiklik filosoof, teoloog, ühiskonnategelane ja filantroop (90)
*7. mai – [[Georg Katzer]], saksa helilooja (84)
*7. mai – [[Pedro Gamarro]], Venezuela poksija (64)
*7. mai – [[Arno Kanal]], eesti mullateadlane (55)
*7. mai – [[Adam Svoboda]], tšehhi jäähokimängija (41)
*[[8. mai]] – [[Jevgeni Krõlatov]], vene helilooja (85)
*8. mai – [[Sprent Dabwido]], Nauru poliitik (46)
*[[9. mai]] – [[Alvin Sargent]], Ameerika Ühendriikide stsenarist (92)
*9. mai – [[Martin Canin]], Ameerika Ühendriikide pianist ja muusikapedagoog (88/89)
*9. mai – [[Arif Məlikov]], aserbaidžaani helilooja ja pianist (85)
*9. mai – [[Sergei Dorenko]], vene teleajakirjanik (59)
*[[10. mai]] – [[Rein Lauks]], eesti karikaturist ja teatrikunstnik (73)
*10. mai – [[Alfredo Pérez Rubalcaba]], Hispaania poliitik (67)
*10. mai – [[Greete Poderat]], eesti mäesuusataja (22)
*[[11. mai]] – [[Evi Gross]], eesti arhitekt (91)
*11. mai – [[Sven Holm]], taani kirjanik (79)
*11. mai – [[Gianni De Michelis]], Itaalia poliitik (78)
*11. mai – [[Jean-Claude Brisseau]], prantsuse filmilavastaja (74)
*11. mai – [[Peggy Lipton]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell (72)
*11. mai – [[Pua Magasiva]], Samoa päritolu Uus-Meremaa filminäitleja (38)
*[[12. mai]] – [[Nasrallah Boutros Sfeir]], Liibanoni maroniidi kardinal (98)
*12. mai – [[Éva Vass]], ungari näitleja (85)
*[[13. mai]] – [[Doris Day]], USA näitleja, laulja ja loomaõiguste aktivist (97)
*13. mai – [[Uno Maasikas]], eesti ajakirjanik (87)
*[[14. mai]] – [[Sven Lindqvist]], rootsi publitsist, esseist, ajaloo- ja reisikirjanik (87)
*14. mai – [[Tim Conway]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85)
*14. mai – [[Juri Bogutskõi]], Ukraina poliitik (66)
*14. mai – [[Remig Stumpf]], saksa jalgrattur (53)
*14. mai – [[Grumpy Cat]] (Pahur Kass), Ameerika Ühendriikide kass (7)
*[[15. mai]] – [[George L. Kelling]], Ameerika Ühendriikide kriminoloog (83)
*[[16. mai]] – [[Ieoh Ming Pei]], Hiina päritolu USA arhitekt (102)
*16. mai – [[Bob Hawke]], Austraalia poliitik (89)
*16. mai – [[Nikolai Baturin]], eesti kirjanik (82)
*16. mai – [[Sergei Kinjakin]], mordva luuletaja (81)
*[[17. mai]] – [[Herman Wouk]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (103)
*17. mai – [[Udo Margna]], eesti taimefüsioloog, Eesti TA akadeemik (84)
*[[18. mai]] – [[Jürgen Kissner]], saksa jalgrattur (76)
*[[19. mai]] – [[Carlos Altamirano]], Tšiili jurist ja poliitik (96)
*19. mai – [[Nickey Iyambo]], Namiibia poliitik (82)
*[[20. mai]] – [[Bogdan Jankowski]], poola alpinist (81)
*20. mai – [[Niki Lauda]], austria vormelisõitja ja ettevõtja (70)
*[[21. mai]] – [[Jüri Aarma]], eesti näitleja, muusik ja kultuuriajakirjanik (67)
*[[22. mai]] – [[Rik Kuypers]], Belgia filmilavastaja (94)
*22. mai – [[Eero Talvistu]], eesti filmiprodutsent (43)
*[[23. mai]] – [[Hosei Norota]], Jaapani poliitik (89)
*23. mai – [[Dumiso Dabengwa]], Zimbabwe poliitik (79)
*[[24. mai]] – [[Murray Gell-Mann]], Ameerika Ühendriikide füüsik ja [[polühistor]] (89)
*[[25. mai]] – [[Nicolae Pescaru]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76)
*[[26. mai]] – [[Prem Tinsulanonda]], Tai poliitik ja sõjaväelane (98)
*26. mai – [[Toivo Pruul]], Hiiumaa kergejõustikutegelane (65)
*[[27. mai]] – [[Robert L. Bernstein]], USA kirjastaja ja inimõiguste aktivist (96)
*27. mai – [[François Weyergans]], Belgia kirjanik ja filmilavastaja (77)
*27. mai – [[Enn Endjärv]], eesti spordiajaloolane ja -statistik (73)
*27. mai – [[Jaan Jürine]], eesti spordiajakirjanik ja -tegelane (73)
*27. mai – [[Bill Buckner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (69)
*[[28. mai]] – [[Edward Seaga]], Jamaica poliitik (89)
*28. mai – [[Apolo Nsibambi]], Uganda poliitik ja politoloog (78)
*[[29. mai]] – [[Peter Grzybek]], saksa semiootik, keeleteadlane ja slavist (61)
*[[30. mai]] – [[Thad Cochran]], Ameerika Ühendriikide poliitik (81)
*[[31. mai]] – [[Roky Erickson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (71)

==Juuni==
*[[1. juuni]] – [[Jüri Raudsepp]], eesti arstiteadlane ja vaimulik (88) 
*1. juuni – [[Michel Serres]], prantsuse filosoof (88)
*1. juuni – [[José Antonio Reyes]], hispaania jalgpallur (35)
*[[2. juuni]] – [[Walter Lübcke]], Saksamaa poliitik (65)
*2. juuni – [[Piet Botha (muusik)|Piet Botha]], Lõuna-Aafrika Vabariigi muusik (63)
*2. juuni – [[Mart Nutt]], Eesti poliitik (57)
*[[3. juuni]] – [[Agustina Bessa-Luís]], portugali kirjanik (96)
*[[4. juuni]] – [[Lennart Johansson]], rootsi jalgpallifunktsionäär (89) 
*[[6. juuni]] – [[Juri Mušketõk]], ukraina kirjanik (90)
*6. juuni – [[Dr. John]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (77)
*6. juuni – [[Valeri Smirnov]], Eesti kunstnik (76)
*[[7. juuni]] – [[Ellen Uuspõld]], eesti keeleteadlane (92)
*7. juuni – [[Ryszard Bugajski]], poola filmilavastaja ja stsenarist (76)
*[[9. juuni]] – [[Juhani Wahlsten]], soome jäähokimängija- ja treener (81)
*9. juuni – [[Sulo Soo]], eesti telerežissöör ja toimetaja (78)
*[[10. juuni]] – [[Jüri Šaraškin]], eesti purjetaja, jääpurjetaja ja tehnikateadlane (80)
*10. juuni – [[Erich Iltgen]], Saksamaa poliitik (78)
*[[11. juuni]] – [[Valeria Valeri]], itaalia näitleja (97)
*11. juuni – [[Kaia Kask (majandusteadlane)|Kaia Kask]], eesti majandusteadlane (46)
*11. juuni – [[Gabriele Grunewald]], Ameerika Ühendriikide keskmaajooksja (32)
*[[12. juuni]] – [[Sylvia Miles]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*12. juuni – [[Armand De Decker]], Belgia poliitik (70)
*12. juuni – [[Igor Solopov]], Eesti lauatennisist ja treener (57) 
*[[13. juuni]] – [[Edith González]], Mehhiko filminäitleja (54) 
*[[14. juuni]] – [[Lembit Kull]], eesti mehaanikateadlane (97)
*[[15. juuni]] – [[Franco Zeffirelli]], itaalia filmilavastaja (96)
*15. juuni – [[Wilhelm Holzbauer]], austria arhitekt (88)
*[[16. juuni]] – [[Erzsébet Gulyás-Köteles]], ungari võimleja (94)
*[[17. juuni]] – [[Filipp Bobkov]], NSV Liidu KGB aseesimees (93)
*17. juuni – [[Muḩammad Mursī]], Egiptuse poliitik, riigi president aastatel 2012–2013 (67)
*[[18. juuni]] – [[Maria Giuseppa Robucci]], itaalia ülipikaaeline (116)
*[[19. juuni]] – [[Angelika Mertens]], Saksamaa poliitik (66)
*19. juuni – [[Peng Xiaolian]], hiina filmilavastaja (65)
*19. juuni – [[Dmõtro Tõmtšuk]], Ukraina sõjaväelane, ajakirjanik ja poliitik (46)
*[[20. juuni]] – [[Mark Warawa]], Kanada poliitik (69)
*[[21. juuni]] – [[Dimítris Christófias]], Küprose poliitik, riigi president aastatel 2008–2013 (72)
*[[22. juuni]] – [[Judith Krantz]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (91)
*22. juuni – [[Tõnis Vint]], eesti graafik (77)
*22. juuni – [[Leevi Lehto]], soome luuletaja, tõlkija ja kirjastaja (68)
*[[23. juuni]] – [[Dave Bartholomew]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (100)
*23. juuni – [[Andrei Haritonov]], vene filminäitleja ja -režissöör (59)
*23. juuni – [[Stephanie Niznik]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52)
*23. juuni – [[Jüri Pino]], eesti ajakirjanik (48)
*23. juuni – [[Indrek Näkk]], eesti arhitekt (47)
*[[24. juuni]] – [[Iván Eröd]], ungari päritolu Austria helilooja ja pianist (83)
*24. juuni – [[Jörg Stübner]], saksa jalgpallur (53)
*[[25. juuni]] – [[Ringaudas Songaila]], Leedu NSV partei- ja riigitegelane (90)
*25. juuni – [[Isabel Sarli]], Argentina näitleja ja modell (89)
*25. juuni – [[Alla Pokrovskaja]], vene näitleja (81)
*25. juuni – [[Eerik-Juhan Truuväli]], eesti jurist, õigusteadlane ja õiguskantsler (81)
*25. juuni – [[Bryan Marshall]], Suurbritannia näitleja (81)
*25. juuni – [[Bruno de Keyzer]], prantsuse filmioperaator (69)
*[[26. juuni]] – [[Hans-Joachim Heusinger]], saksa jurist ja Saksa DV riigitegelane (94)
*26. juuni – [[Andrei Sahharov (ajaloolane)|Andrei Sahharov]], vene ajaloolane (89)
*26. juuni – [[Valeri Hartšenko]], vene filmilavastaja (81)
*26. juuni – [[Édith Scob]], prantsuse näitleja (81)
*26. juuni – [[Georges Brossard]], Kanada entomoloog (79)
*26. juuni – [[Max Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75)
*[[27. juuni]] – [[Kostel Gerndorf]], eesti majandusteadlane (73)
*[[28. juuni]] – [[Brandon-Enrico Lebbin]], eesti räppmuusik (29)
*[[29. juuni]] – [[Jesper Langberg]], taani näitleja (78)
*29. juuni – [[Tuija-Maija Niskanen]], soome filmilavastaja (76)
*29. juuni – [[Ilkka Nummisto]], soome kanuusõitja ja jõumees (75)
*29. juuni – [[Kirsti Simonsuuri]], soome kirjanik ja kirjandusteadlane (73)
*29. juuni – [[Jeon Mi-seon]], Lõuna-Korea näitleja (48)
*29. juuni – [[Florijana Ismaili]], Šveitsi jalgpallur (24)
*[[30. juuni]] – [[Jonas Juškaitis]], leedu luuletaja ja tõlkija (86)
*30. juuni – [[Sebastián Alarcón]], Tšiili filmilavastaja ja stsenarist (70)
*30. juuni – [[Momir Bulatović]], Montenegro poliitik (62)

==Juuli==
*[[1. juuli]] – [[Bogusław Schaeffer]], poola muusikateadlane, helilooja ja graafik (90)
*1. juuli – [[Ennio Guarnieri]], itaalia filmioperaator (88)
*[[2. juuli]] – [[Lee Iacocca]], Ameerika Ühendriikide autotööstur (94)
*[[3. juuli]] – [[Jüri Sild]], Energia kolhoosi esimees ja eesti keele hoidja (77)
*3. juuli – [[Pol Cruchten]], Luksemburgi filmilavastaja ja produtsent (55)
*[[4. juuli]] – [[Eduardo Fajardo]], hispaania näitleja (94)
*4. juuli – [[Juta Kruusimägi]], eesti arhitekt ja arhitektuuriloolane (89)
*4. juuli – [[Chris Cline]], Ameerika Ühendriikide söeärimees (60)
*4. juuli – [[Marju Lepajõe]], eesti religiooniloolane, klassikaline filoloog ja tõlkija (56)
*[[5. juuli]] – [[Ugo Gregoretti]], itaalia filmilavastaja, näitleja ja stsenarist (88)
*[[6. juuli]] – [[João Gilberto]], Brasiilia laulja, helilooja ja muusik (88)
*6. juuli – [[Cameron Boyce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (20)
*[[7. juuli]] – [[Ora Namir]], Iisraeli poliitik ja diplomaat (88)
*7. juuli – [[Kim Akker]], hollandi judomaadleja (22)
*[[8. juuli]] – [[Natalia Rolleczek]], poola kirjanik (100)
*8. juuli – [[Vladimir Zlatoustovski]], vene filmilavastaja ja näitleja (80)
*[[9. juuli]] – [[Ross Perot]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja poliitik (89)
*9. juuli – [[Rip Torn]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88)
*9. juuli – [[Johnny Kitagawa]], Jaapani ettevõtja ja talendimänedžer (87)
*9. juuli – [[Fernando de la Rúa]], Argentina poliitik (81)
*9. juuli – [[Pino (šimpans)|Pino]], [[Tallinna Loomaaed|Tallinna Loomaaia]] šimpans (32)
*[[10. juuli]] – [[Valentina Cortese]], itaalia näitleja (96)
*10. juuli – [[Ülle Noormägi]], eesti kirikumuusik (53)
*10. juuli – [[James Small]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ragbimängija (50)
*[[11. juuli]] – [[Jüri Pertmann]], Eesti vabadusvõitleja ja ühiskonnategelane (80)
*11. juuli – [[Arto Nilsson]], soome poksija (71)
*[[12. juuli]] – [[Fernando J. Corbató]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93)
*[[13. juuli]] – [[Viktor Sosnora]], vene kirjanik (83)
*13. juuli – [[Augusto Fantozzi]], Itaalia poliitik ja teadlane (79)
*13. juuli – [[Enri Pahapill]], eesti kümnevõistleja, spordipedagoog ja [[EELK]] vaimulik (57)
*[[14. juuli]] – [[Hussain Muhammad Ershad]], Bangladeshi poliitik, riigi president aastatel 1983–1990 (89)
*14. juuli – [[Pernell Whitaker]], Ameerika Ühendriikide poksija (55)
*[[15. juuli]] – [[Ilmar Laul]], eesti tehnikateadlane (91)
*15. juuli – [[Bjambasürengiin Šarav]], mongoli helilooja (66)
*15. juuli – [[Marc Batchelor]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (49)
*[[16. juuli]] – [[Johnny Clegg]], Lõuna-Aafrika Vabariigi muusik (66)
*[[17. juuli]] – [[Andrea Camilleri]], itaalia kirjanik (93)
*17. juuli – [[Warren Cole]], Uus-Meremaa sõudja (78)
*17. juuli – [[Detlef Thorith]], saksa kettaheitja (76)
*[[18. juuli]] – [[Luciano De Crescenzo]], itaalia kirjanik (90)
*18. juuli – [[Roelof Nelissen]], Hollandi poliitik ja pangandustegelane (88)
*18. juuli – [[Yukiya Amano]], Jaapani diplomaat, Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri peadirektor (72)
*18. juuli – [[André Bradford]], Portugali poliitik (48)
*[[19. juuli]] – [[Yao Lee]], hiina laulja (96)
*19. juuli – [[César Pelli]], Argentina päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (92)
*19. juuli – [[Alena Karešová]], tšehhi näitleja (92)
*19. juuli – [[Ágnes Heller]], ungari filosoof (90)
*19. juuli – [[Inger Berggren]], Rootsi laulja (85)
*19. juuli – [[Patrick Winston]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (76)
*19. juuli – [[Rutger Hauer]], hollandi näitleja (75)
*[[20. juuli]] – [[Roberto Fernández Retamar]], Kuuba luuletaja, esseist ja kirjanduskriitik (89)
*20. juuli – [[Ilaria Occhini]], itaalia näitleja (85)
*20. juuli – [[Sheila Dikshit]], India poliitik (81)
*20. juuli – [[Peter McNamara]], Austraalia tennisist (64)
*[[21. juuli]] – [[José Manuel Estepa Llaurens]], hispaania katoliiklik peapiiskop, kardinal (93)
*21. juuli – [[Liina Pihlak]], eesti televisiooni- ja teatrikunstnik (82)
*[[22. juuli]] – [[Li Peng]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (90)
*22. juuli – [[Brigitte Kronauer]], saksa kirjanik (78)
*22. juuli – [[Viktor Mussijaka]], Ukraina poliitik ja jurist (73)
*[[23. juuli]] – [[Jaak Rähesoo]], eesti tõlkija ja teatrikriitik (77) 
*23. juuli – [[Jan Hrbatý]], tšehhi jäähokimängija (77) 
*23. juuli – [[Maksim Dadašev]], vene poksija (28)
*[[24. juuli]] – [[Heldur Meema]], eesti röntgenoloog Kanadas (96)
*24. juuli – [[Claes Andersson]], Soome poliitik, psühhiaater ja kirjanik (82)
*24. juuli – [[Marika Allvee]], eesti arst, reumatoloog (55)
*[[25. juuli]] – [[Muḩammad al-Bājī Qā‘id as-Sabsī]], Tuneesia president (92)
*25. juuli – [[Jorma Kinnunen]], soome odaviskaja (77) 
*25. juuli – [[Jesper Juul]], Taani pereterapeut ja kirjanik (71)
*[[26. juuli]] – [[Bryan Magee]], Briti filosoof ja poliitik (89)
*26. juuli – [[Riho Aljand]], eesti ujumistreener (59)
*[[27. juuli]] – [[John Robert Schrieffer]], Ameerika Ühendriikide füüsik (88)
*27. juuli – [[Roman Virastjuk]], ukraina kuulitõukaja (51)
*[[28. juuli]] – [[Ferruh Bozbeyli]], Türgi poliitik (92)
*28. juuli – [[Werner Heiduczek]], saksa kirjanik (92)
*28. juuli – [[Jaipal Reddy]], India poliitik (76)
*28. juuli – [[Tamara Janson]], eesti spordiarst (73)
*28. juuli – [[Eduardo Gómez]], hispaania näitleja (68)
*[[29. juuli]] – [[Tuvya Ruebner]], Iisraeli luuletaja, kirjandusteadlane ja tõlkija (95)
*29. juuli – [[Kalju Väin]], eesti arst (92)
*29. juuli – [[Egil Danielsen]], norra odaviskaja (85)
*29. juuli – [[Mona-Liisa Nousiainen]], soome murdmaasuusataja (36)
*[[30. juuli]] – [[Marcian Bleahu]], Rumeenia geoloog, geograaf, kirjanik ja poliitik (95)
*30. juuli – [[Andres Vahisalu]], eesti helilooja ja muusikapedagoog (70)
*30. juuli – [[Aino Kartul-Najar]], eesti teatritegelane ja laulja (65)
*[[31. juuli]] – [[Raffaele Pisu]], itaalia näitleja (94)
*31. juuli – [[Mieczyslaw Franaszek]], poola näitleja (75)
*31. juuli – [[Barrington Pheloung]], Austraalia helilooja (65)

==August==
*[[1. august]] – [[Valentin Mesjats]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane (91)
*1. august – [[Sadou Hayatou]], Kameruni poliitik (77)
*1. august – [[Annemarie Huber-Hotz]], Šveitsi poliitik (70)
*1. august – [[Hanna Dunowska]], poola näitleja (60)
*1. august – [[Ingrid Aune]], Norra poliitik (33)
*[[2. august]] – [[Aleksandra Streltšenko]], vene laulja (82)
*2. august – [[Deepak Obhrai]], Kanada poliitik (69)
*2. august – [[Dawid Kostecki]], poola poksija (38)
*[[3. august]] – [[Nikolai Kardašov]], vene astrofüüsik (87)
*3. august – [[Basil Heatley]], Suurbritannia pikamaajooksja (85)
*3. august – [[Mike Troy]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78)
*3. august – [[Jean-Claude Bouttier]], prantsuse poksija ja näitleja (74)
*[[4. august]] – [[Donn Alan Pennebaker]], Ameerika Ühendriikide filmidokumentalist (94)
*4. august – [[Nuon Chea]], Kambodža poliitik (93)
*4. august – [[Ivo Lill]], eesti klaasikunstnik (66)
*4. august – [[Harald Nickel]], saksa jalgpallur (66)
*4. august – [[Fatima Žagupova]], Venemaa kikkpoksija (33)
*4. august – [[Elina Gismejeva]], Venemaa kikkpoksija (27)
*[[5. august]] – [[Toni Morrison]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat 1993 (88)
*5. august – [[Josef Kadraba]], tšehhi jalgpallur (85)
*5. august – [[Henri Belolo]], prantsuse muusikaprodutsent (82)
*5. august – [[Sergei Berezin]], vene helilooja ja laulja (81)
*5. august – [[Bjorg Lambrecht]], Belgia jalgrattur (22)
*[[6. august]] – [[Sushma Swaraj]], India poliitik (67)
*[[7. august]] – [[Jay Om Prakash]], india filmilavastaja ja produtsent (92)
*7. august – [[Kary Mullis]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (74)
*7. august – [[David Berman (muusik)|David Berman]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (52)
*[[8. august]] – [[Jean-Pierre Mocky]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, näitleja ja produtsent (86)
*8. august – [[Cosmas Batubara]], Indoneesia poliitik (80)
*8. august – [[Saskia Kasemaa]], eesti kunstnik (74)
*[[9. august]] – [[Paul Findley]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98)
*9. august – [[Barry Stroud]], Kanada päritolu filosoof (84)
*9. august – [[Altair Gomes de Figueiredo]], Brasiilia jalgpallur (81)
*[[10. august]] – [[Uno Kajak]], eesti suusahüppaja, kahevõistleja ja treener (86)
*10. august – [[Jeffrey Epstein]], Ameerika Ühendriikide finantsist ja filantroop (66)
*10. august – [[Tiina Kallavus]], eesti koolitaja ja koolijuht (54)
*10. august – [[Said-Magomed Tasukhanov]], Soome maadleja (18)
*[[11. august]] – [[Helmut Mõtsnik]], eesti luterlik vaimulik, jurist, pedagoog ja koolijuht (92)
*11. august – [[Juta Piirlaid]], eesti moedisainer ja õpetaja (68)
*11. august – [[Bożena Krzyżanowska]], poola näitleja (61)
*[[12. august]] – [[Brigitte Zschoche]], Saksa poliitik (78)
*12. august – [[Jan Simonsen]], Norra ajakirjanik ja poliitik (66)
*[[13. august]] – [[Nadia Toffa]], itaalia ajakirjanik (40)
*[[14. august]] – [[Tõnu Aav]], eesti näitleja (80)
*14. august – [[Ben Unwin]], austraalia näitleja (41)
*[[15. august]] – [[Qin Hanzhang]], hiina insener, teadlane ja ülipikaealine (111)
*15. august – [[Roman Ledenjov]], vene helilooja (88)
*[[16. august]] – [[Richard Williams]], kanada-inglise multifilmilavastaja (86)
*16. august – [[Peter Fonda]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79)
*16. august – [[José Nápoles]], Mehhiko poksija (79)
*16. august – [[Felice Gimondi]], itaalia jalgrattur (76)
*[[17. august]] – [[José A. Martínez Suárez]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (93)
*17. august – [[Jacques Diouf]], Senegali diplomaat, [[ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon]]i peadirektor aastatel [[1994]]–[[2011]] (81)
*[[18. august]] – [[Encarna Paso]], hispaania näitleja (88)
*18. august – [[Helmuth Froschauer]], austria dirigent ja koorijuht (85)
*18. august – [[Kathleen Blanco]], Ameerika Ühendriikide poliitik (76)
*[[19. august]] – [[Enn Kokk]], eesti rahvusest Rootsi sotsiaaldemokraatlik poliitik ja ajakirjanik (82)
*19. august – [[George Ganchev]], Bulgaaria poliitik (79)
*19. august – [[Larry Taylor]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (77)
*19. august – [[Lars Larsen]], Taani ettevõtja (71)
*[[20. august]] – [[Sergei Aleksandrovitš Fedotov (1931)|Sergei Fedotov]], Venemaa vulkanoloog ja seismoloog (88)
*20. august – [[Rudolf Hundstorfer]], Austria poliitik ja ametiühingutegelane (67)
*20. august – [[Junior Agogo]], Ghana jalgpallur (40)
*[[21. august]] – [[Margus Leivo]], eesti poliitik (65)
*[[22. august]] – [[Tim Fischer]], Austraalia poliitik ja diplomaat (73)
*[[23. august]] – [[Carlo Delle Piane]], itaalia näitleja (83)
*23. august – [[Egon Zimmermann]], austria mäesuusataja (80)
*23. august – [[David Koch]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja insener (79)
*23. august – [[Mihhail Vedõšev]], vene filmilavastaja, kunstnik ja stsenarist (64)
*23. august – [[Leo Gauriloff]], koltasaami laulja (62)
*[[24. august]] – [[Sidney Rittenberg]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik, tõlk ja keeleteadlane (98)
*24. august – [[Arun Jaitley]], India poliitik (66)
*[[25. august]] – [[Ferdinand Piëch]], Saksamaa autotööstur (82)
*[[26. august]] – [[Pal Benko]], ungari-USA malesuurmeister (91)
*26. august – [[Heino Tiik]], eesti kergejõustiklane ja (nõelravi)arst (85)
*[[27. august]] – [[Dawda Jawara]], Gambia poliitik (95)
*27. august – [[Yigal Cohen-Orgad]], Iisraeli poliitik (81)
*27. august – [[Anneli Ammas]], eesti ajakirjanik (57)
*27. august – [[Jessi Combs]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (39)
*[[28. august]] – [[Nancy Holloway]], Ameerika Ühendriikide laulja (86)
*28. august – [[Sogyal Rinpoche]], tiibeti dzogtšeni õpetaja (72)
*[[29. august]] – [[Miklós Kocsár]], ungari helilooja (85)
*29. august – [[Juhani Kärkinen]], soome suusahüppaja (83)
*29. august – [[Enn Anupõld]], eesti teleajakirjanik (82)
*[[30. august]] – [[Hans Rausing]], rootsi ettevõtja (93)
*30. august – [[Valerie Harper]], Ameerika Ühendriikide näitleja (89)
*30. august – [[Franco Columbu]], itaalia kulturist ja näitleja (78)
*30. august – [[Park Taesun]], Lõuna-Korea kirjanik (77)
*30. august – [[Dennis Fentie]], Kanada poliitik (68)
*[[31. august]] – [[Wang Buxuan]], hiina füüsik (97)
*31. august – [[Immanuel Wallerstein]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog ja politoloog (88)
*31. august – [[Anthoine Hubert]], prantsuse autovõidusõitja (22)

==September==
*[[1. september]] – [[Ilmar Jaks]], eesti kirjanik (96)
*1. september – [[Jukka Virtanen]], soome kirjanik, ajakirjanik, stsenarist, laulusõnade autor, näitleja, saatejuht ja laulja (86)
*1. september – [[Alberto Goldman]], Brasiilia poliitik (81)
*1. september – [[Kari Lehtola]], Soome jurist (80)
*[[2. september]] – [[Ryszard Czerniawski]], poola jurist ja majandustegelane (67)
*2. september – [[Atli Eðvaldsson]], islandi jalgpallur (62)
*2. september – [[Sergei Isajev]], Eesti käsipallitreener (57)
*[[3. september]] – [[Zinaida Slavina]], vene näitleja (79)
*3. september – [[Peter Lindbergh]], saksa moefotograaf (74)
*3. september – [[Halvard Hanevold]], norra laskesuusataja (49)
*3. september – [[LaShawn Daniels]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (41)
*[[4. september]] – [[Pál Berendi]], ungari jalgpallur (86)
*4. september – [[Tevfik Kış]], Türgi maadleja ja treener (85)
*4. september – [[Blanca Fernández Ochoa]], hispaania mäesuusataja (56)
*[[5. september]] – [[Jaroslav Weigel]], tšehhi näitleja ja kunstnik (88)
*5. september – [[Leonard Orr]], üks vaimseid õpetajaid USA-s (81)
*5. september – [[Francisco Toledo]], mehhiko kunstnik (79)
*[[6. september]] – [[Robert Mugabe]], Zimbabwe poliitik, riigi president aastatel 1987–2017 (95)
*6. september – [[Chris Duncan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (38)
*[[7. september]] – [[Valter Rummel]], eesti toimetaja ja tõlkija (90)
*7. september – [[Roger Boutry]], prantsuse helilooja ja dirigent (87)
*7. september – [[Mati Tusov]], eesti kinnisvaraettevõtja (51)
*[[8. september]] – [[Ram Jethmalani]], India jurist ja poliitik (95)
*8. september – [[Yisrael Kessar]], Iisraeli poliitik (88)
*8. september – [[Camilo Sesto]], hispaania laulja ja laulukirjutaja (72)
*8. september – [[Carlos Squeo]], Argentina jalgpallur (71)
*8. september – [[Ilona Gaidukova]], eesti keraamik (55)
*[[9. september]] – [[Robert Frank]], šveitsi päritolu Ameerika Ühendriikide fotograaf (94)
*9. september – [[Imants Skrastiņš]], läti näitleja (78)
*9. september – [[Lissy Gröner]], Saksamaa poliitik (65)
*9. september – [[Jarzinho Pieter]], Curaçao jalgpallur (31)
*[[10. september]] – [[Albert Razin]], udmurdi teadlane (79)
*10. september – [[Ants Ronk]], eesti tehnikateadlane (73)
*10. september – [[Hardi Rajas]], Eesti Leegionide Sõprade Klubi juht (50)
*[[11. september]] – [[Aasa Randvere]], eesti arstiteadlane, terapeut ja kardioloog (88)
*11. september – [[B. J. Habibie]], Indoneesia poliitik, riigi president aastatel 1998–1999 (83)
*11. september – [[Maria Postoico]], Moldova poliitik (69)
*11. september (arvatav surmakuupäev) – [[Daniel Johnston]], USA muusik (58)
*[[12. september]] – [[David Papp]], eesti päritolu Rootsi merendusteadlane (82)
*12. september – [[ʻAkilisi Pōhiva]], Tonga poliitik (78)
*[[13. september]] – [[Nanos Valaoritis]], kreeka kirjanik (98)
*13. september – [[Rudi Gutendorf]], saksa jalgpallitreener (93)
*13. september – [[György Konrád]], juudi päritolu Ungari kirjanik (86)
*13. september – [[Eddie Money]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (70)
*[[14. september]] – [[Sam Szafran]], prantsuse kunstnik (84)
*14. september – [[Wu Yigong]], hiina filmilavastaja ja produtsent (80)
*14. september – [[Musa Siraji]], baškiiri luuletaja (80)
*[[15. september]] – [[Phyllis Newman]], USA näitleja ja laulja (86)
*15. september – [[Lol Mahamat Choua]], Tšaadi poliitik, riigi president aastal 1979 (80)
*15. september – [[Ric Ocasek]], Ameerika Ühendriikide laulja (75)
*15. september – [[Hillar Norralt]], eesti laulja (59)
*[[16. september]] – [[Luigi Colani]], poola-kurdi-šveitsi päritolu saksa disainer (91)
*16. september – [[Juri Kolõtšev]], vene teatri ja filminäitleja (90)
*[[17. september]] – [[Kaupo Metsur]], eesti kettaheitja ja spordipedagoog (81)
*[[18. september]] – [[Endel Valk-Falk]], eesti nahakunstnik, restauraator ja köiteajaloolane (86) 
*18. september – [[Graeme Gibson]], Kanada kirjanik (85)
*18. september – [[Derk Wiersum]], hollandi advokaat (44)
*18. september – [[Fernando Ricksen]], hollandi jalgpallur (43)
*18. september – [[Kelvin Maynard]], hollandi jalgpallur (32)
*[[19. september]] – [[Charles Gérard]], prantsuse näitleja, filmilavastaja ja stsenarist (96)
*19. september – [[Bert Hellinger]], saksa psühhoterapeut (93)
*19. september – [[Irina Bogatšova]], venemaa ooper- ja kammerlaulja, metsosopran (80)
*19. september – [[Zayn al-‘Ābidīn bin ‘Alī]], Tuneesia poliitik (82)
*19. september – [[Sandie Jones]], iiri laulja (68)
*[[20. september]] – [[Myles Burnyeat]], inglise filosoofiaajaloolane (80)
*20. september – [[Igor Šibanov]], vene näitleja (75)
*[[21. september]] – [[Günter Kunert]], saksa kirjanik (90)
*21. september – [[Sigmund Jähn]], Saksamaa õhuväelane ja esimene sakslasest kosmonaut (82)
*21. september – [[Sid Haig]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*21. september – [[Helgi Kilp]], eesti matemaatik (77)
*21. september – [[Boriss Teterevs]], Läti arst, ettevõtja ja filantroop (65)
*21. september – [[Aron Eisenberg]], Ameerika Ühendriikide näitleja (50)
*21. september – [[Jarred Rome]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (42)
*[[22. september]] – [[Sándor Sára]], ungari filmioperaator ja -lavastaja (85)
*22. september – [[Ants Kulgevee]], eesti autorallisportlane ja autospordi edendaja (72)
*[[23. september]] – [[Fred Ise]], eesti aktivist Ameerika Ühendriikides (94)
*23. september – [[Robert Hunter]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, tõlkija ja luuletaja (78)
*23. september – [[Aivar Rehe]], eesti pangandustegelane (56)
*23. september – [[Artūras Rimkevičius]], leedu jalgpallur (36)
*[[25. september]] – [[Paul Badura-Skoda]], austria pianist (91)
*25. september – [[Jesper Hoffmeyer]], taani biosemiootik (77)
*[[26. september]] – [[Jacques Chirac]], Prantsusmaa poliitik (86)
*26. september – [[Linda Porter]], Ameerika Ühendriikide näitleja (86)
*26. september – [[Gennadi Manakov]], vene kosmonaut (69)
*[[27. september]] – [[Aleksander Moltsar]], eesti energeetikajuht (87)
*[[28. september]] – [[Mark Zahharov]], vene teatri- ja filmilavastaja (85)
*28. september – [[Jan Kobuszewski]], poola näitleja (85)
*[[29. september]] – [[Beatriz Aguirre]], Mehhiko näitleja (94)
*29. september – [[Vjatšeslav Pjetsuhh]], vene kirjanik (72)
*29. september – [[Busbee]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (43)
*[[30. september]] – [[Kornel Morawiecki]], Poola poliitik ja füüsik (78)
*30. september – [[Külli Hiiesaar]], eesti entomoloog (75)
*30. september – [[Jessye Norman]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (74)

==Oktoober==
*[[1. oktoober]] – [[Miguel León-Portilla]], Mehhiko ajaloolane (93)
*1. oktoober – [[Arto Tchakmaktchian]], armeenia päritolu Kanada skulptor (83)
*1. oktoober – [[Karel Gott]], tšehhi laulja (80)
*1. oktoober – [[Tõnu Virve]], eesti filmirežissöör, teatri- ja filmikunstnik ning produtsent (73)
*[[2. oktoober]] – [[Hanno Selg]], eesti sportlane ja sporditeadlane (87)
*2. oktoober – [[Kalju Mätik]], eesti elektriinsener, Eesti vabadusvõitleja ja Nõukogude Liidu dissident (87)
*2. oktoober – [[Gia Kantšeli]], gruusia helilooja (84)
*[[3. oktoober]] – [[Roger Taillibert]], prantsuse arhitekt (93)
*3. oktoober – [[Gražina Apanavičiūtė]], leedu ooperilaulja (sopran) (79)
*3. oktoober – [[Diogo Freitas do Amaral]], Portugali poliitik (78)
*[[4. oktoober]] – [[Diahann Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84)
*[[5. oktoober]] – [[Henry Keizer]], Hollandi ettevõtja ja poliitik (58)
*5. oktoober – [[Marcello Giordani]], itaalia ooperilaulja (56)
*[[6. oktoober]] – [[Vlasta Chramostová]], tšehhi näitleja (92)
*6. oktoober – [[Rip Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (84)
*6. oktoober – [[Martin Lauer]], saksa kergejõustiklane (82)
*6. oktoober – [[Ginger Baker]], inglise trummar ja laulukirjutaja (80)
*6. oktoober – [[Uku Annus]], eesti orienteeruja (72)
*6. oktoober – [[Jevgeni Bušmin]], Venemaa poliitik ja riigitegelane (61)
*[[7. oktoober]] – [[Kyllikki Forssell]], soome näitleja (94)
*7. oktoober – [[Janusz Kondratiuk]], poola filmilavastaja ja stsenarist (76)
*7. oktoober – [[Jari Laukkanen]], soome murdmaasuusataja (57)
*[[8. oktoober]] – [[Roland Janson]], rootsi näitleja (80)
*8. oktoober – [[Liisi Ojamaa]], eesti luuletaja, tõlkija, kirjanduskriitik ja toimetaja (47)
*[[9. oktoober]] – [[Louis-Christophe Zaleski-Zamenhof]], poola-prantsuse insener ja esperantist (94)
*9. oktoober – [[Andrés Gimeno]], hispaania tennisist (82)
*9. oktoober – [[Jan Szyszko]], Poola metsateadlane ja poliitik (75)
*[[10. oktoober]] – [[Marie-José Nat]], prantsuse näitleja (79)
*[[11. oktoober]] – [[Aleksei Leonov]], vene kosmonaut (85)
*11. oktoober – [[Robert Forster]], Ameerika Ühendriikide näitleja (78)
*[[12. oktoober]] – [[Reg Watson]], Austraalia teleprodutsent ja stsenarist (93)
*12. oktoober – [[Carlo Croccolo]], itaalia näitleja, filmilavastaja ja stsenarist (92)
*12. oktoober – [[Sara Danius]], rootsi kirjandusteadlane (57)
*12. oktoober – [[Hevrin Khalaf]], kurdi rahvusest Süüria poliitik (34)
*[[13. oktoober]] – [[Charles Jencks]], Ameerika Ühendriikide kultuuriteoreetik, maastikukujundaja ja arhitektuuriajaloolane (80)
*[[14. oktoober]] – [[Ryszard Zaorski]], poola näitleja (91)
*14. oktoober – [[Harold Bloom]], Ameerika Ühendriikide kirjanduskriitik ja kirjandusteadlane (89)
*14. oktoober – [[Oleg Štšigorets]], Eesti näitleja (46)
*14. oktoober – [[Sulli]], Lõuna-Korea poplaulja ja näitleja (25)
*[[15. oktoober]] – [[Tamara Buciuceanu]], rumeenia näitleja (90)
*15. oktoober – [[Andrew Cowan]], šoti rallisõitja (82)
*15. oktoober – [[Soon-Chun Song]], Lõuna-Korea poksija (85)
*[[16. oktoober]] – [[Paolo Bonaiuti]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (79)
*[[17. oktoober]] – [[Alicia Alonso]], kuuba baleriin ja koreograaf (98)
*17. oktoober – [[Göran Malmqvist]], rootsi sinoloog ja tõlkija (95)
*17. oktoober – [[Ewald Moldt]], Saksa DV riigitegelane ja diplomaat (92)
*17. oktoober – [[Elijah Cummings]], Ameerika Ühendriikide poliitik (68)
*[[18. oktoober]] – [[William Milliken]], Ameerika Ühendriikide poliitik (97)
*18. oktoober – [[Rom Harré]], Briti teadusfilosoof ja psühholoog (91)
*18. oktoober – [[Valdur Tiit]], eesti füüsik (88)
*18. oktoober – [[Manfred O. E. Hennies]], Saksamaa majandusteadlane (81)
*18. oktoober – [[Mark Hurd]], Ameerika Ühendriikide firmajuht (62)
*[[19. oktoober]] – [[Robert Chef d’Hôtel]], prantsuse kergejõustiklane (96)
*19. oktoober – [[Erhard Eppler]], Saksamaa poliitik (92)
*19. oktoober – [[Salvador Giner]], katalaani sotsioloog (85)
*19. oktoober – [[Aleksandr Volkov (tennisist)|Aleksandr Volkov]], Venemaa tennisist (52)
*[[20. oktoober]] – [[Aquilino Pimentel juunior]], Filipiinide poliitik (85)
*20. oktoober – [[Toomas Ots]], eesti näitleja (68)
*[[21. oktoober]] – [[Aila Meriluoto]], soome luuletaja, kirjanik ja tõlkija (95)
*21. oktoober – [[Tarass Kutovõi]], Ukraina poliitik (43)
*[[22. oktoober]] – [[Gustav Gerneth]], saksa ülipikaealine (114)
*22. oktoober – [[Til Gardeniers-Berendsen]], Hollandi poliitik (94)
*22. oktoober – [[Therese Zenz]], Saksamaa aerutamistreener ja aerutaja (86)
*22. oktoober – [[Marieke Vervoort]], Belgia paraolümpiasportlane (40)
*[[23. oktoober]] – [[Rolando Panerai]], itaalia laulja (95)
*23. oktoober – [[Erna Pupart]], eesti kardioloog (87)
*[[24. oktoober]] – [[Arvo Ratassepp (motosportlane)|Arvo Ratassepp]], eesti motosportlane (84)
*24. oktoober – [[Walter Franco]], Brasiilia laulja ja helilooja (74)
*[[25. oktoober]] – [[Judith Kulvere]], eesti näitleja, näiteringi juhendaja ja organist (92)
*25. oktoober – [[Renzo Burini]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (92)
*25. oktoober – [[Karina Filippova-Diodorova]], vene luuletaja ja näitleja (85)
*[[26. oktoober]] – [[Villi Ehatamm]], eesti koolijuht ja EKP Keskkomitee töötaja (89)
*26. oktoober – [[Robert Evans]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (89)
*26. oktoober – [[Stanislav Tjutjukin]], vene ajaloolane (84)
*26. oktoober – [[Mall Hansen]], eesti näitleja (71)
*26. oktoober – [[Aleg Moltšan]], valgevene helilooja, pianist ja ühiskonnategelane (54)
*26. oktoober – [[Abū Bakr al-Baghdādī]], terrorirühmituse [[Iraagi ja Levandi Islamiriik]] (ISIL) juht (48)
*26. oktoober – [[Mārtiņš Ķibilds]], läti ajakirjanik ja telesaatejuht (45)
*[[27. oktoober]] – [[John Conyers]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90)
*27. oktoober – [[Vladimir Bukovski]], vene kirjanik ja ühiskonnategelane, endine dissident (76)
*27. oktoober – [[Ivan Milat]], Austraalia sarimõrvar (74)
*27. oktoober – [[Xi Enting]], hiina lauatennisist (73)
*[[28. oktoober]] – [[Zoltán Jeney]], ungari helilooja (76)
*28. oktoober – [[Kay Hagan]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (66)
*[[29. oktoober]] – [[John Witherspoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77)
*29. oktoober – [[Hans-Peter Uhl]], Saksamaa poliitik (75)
*[[30. oktoober]] – [[Mervi Tapola]], [[Matti Nykänen]]i eksabikaasa (65)
*30. oktoober – [[Jelena Gaudassinskaja]], vene pianist (52)
*[[31. oktoober]] – [[Lembit Palm]], eesti maakorraldaja ja majandusteadlane (92)
*31. oktoober – [[Giannis Spanos]], kreeka helilooja (85)
*31. oktoober – [[Kendra Malia]], Ameerika Ühendriikide muusik (37)

==November==
*[[1. november]] – [[Vytautas Zabiela]], Leedu jurist ja poliitik (88)
*1. november – [[Aleksandr Mironov]], vene filminäitleja (58)
*[[2. november]] – [[Sigvard Ericsson]], rootsi kiiruisutaja (89)
*2. november – [[Marie Laforêt]], prantsuse-šveitsi laulja (80)
*2. november – [[Leonti Kährik]], eesti filosoof (77)
*2. november – [[Brian Tarantina]], Ameerika Ühendriikide näitleja (60)
*2. november – [[Leo Iorga]], rumeenia laulja ja muusik (54)
*[[3. november]] – [[Bob Norris]], Ameerika Ühendriikide modell (90)
*3. november – [[Taku Mayumura]], jaapani ulmekirjanik (85)
*3. november – [[Sorin Frunzăverde]], Rumeenia poliitik (59)
*[[4. november]] – [[Mihhail Makarov]], Eesti filosoof (97)
*[[5. november]] – [[Omero Antonutti]], itaalia näitleja (84)
*5. november – [[Laurel Griggs]], Ameerika Ühendriikide lapsnäitleja (13)
*[[6. november]] – [[Lev Anninski]], vene kirjandusteadlane ja kriitik (85)
*6. november – [[Jan Stráský]], Tšehhi poliitik (78)
*[[7. november]] – [[Remo Bodei]], itaalia filosoof (81)
*7. november – [[Margarita Salas]], hispaania biokeemik ja molekulaargeneetik (80)
*[[8. november]] – [[Kalju Ojaste]], eesti mäeinsener ja tehnikateadlane (91)
*8. november – [[Fred Bongusto]], itaalia laulja ja helilooja (84)
*[[9. november]] – [[Džemma Skulme]], läti kunstnik (94)
*9. november – [[Brian Mawhinney]], Suurbritannia poliitik (79)
*9. november – [[Noel Ignatiev]], Ameerika Ühendriikide juudi päritolu autor ja ajaloolane (78)
*9. november – [[Hans Verèl]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (66)
*9. november – [[Dwight Ritchie]], Austraalia poksija (27)
*[[10. november]] – [[Xylitol]], Tallinna loomaaia emalõvi (14)
*[[11. november]] – [[Harijs Gulbis]], läti kirjanik ja näitekirjanik (93)
*11. november – [[Roman Hruštš]], Venemaa filmilavastaja (59)
*11. november – [[James Le Mesurier]], Suurbritannia sõjaväelane ja ühiskonnategelane (48)
*11. november – [[Bad Azz]], Ameerika Ühendriikide räppar (43)
*[[12. november]] – [[Frank Dobson]], Suurbritannia poliitik (79)
*[[13. november]] – [[Raymond Poulidor]], prantsuse jalgrattasportlane (83)
*13. november – [[Anto Remmel]], eesti maletaja ja maleaktivist (73)
*[[14. november]] – [[Enn Tamme]], eesti matemaatik (89)
*[[15. november]] – [[Harrison Dillard]], USA kergejõustiklane (96)
*15. november – [[Marcel Mart]], Luksemburgi poliitik (92)
*15. november – [[Vladimir Hotineanu]], Moldova kirurg ja poliitik (69)
*[[16. november]] – [[Vojtěch Jasný]], tšehhi filmilavastaja (93)
*16. november – [[Terry O'Neill]], inglise fotograaf (81)
*16. november – [[Vjatšeslav Jegorov]], Nõukogude Liidu tennisist (81)
*16. november – [[Nikita Issajev]], Venemaa poliitik ja ühiskonnategelane (41)
*[[17. november]] – [[Adnan Pachachi]], Iraagi poliitik (96)
*17. november – [[Regina Tõškevitš]], valgevene matemaatik (90)
*17. november – [[Helga Dancberga]], läti näitleja (77)
*[[18. november]] – [[Kaarel Roht]], eesti jahindusaktivist (70)
*[[19. november]] – [[Disanayaka Mudiyanselage Jayaratne]], Sri Lanka poliitik (88) 
*19. november – [[José Mário Branco]], portugali laulja ja helilooja (77)
*19. november – [[Fritz von Weizsäcker]], saksa arst (59)
*[[20. november]] – [[Hugo Hiibus]], eesti karikaturist ja šaržist (90)
*20. november – [[Fábio Barreto]], Brasiilia filmilavastaja, näitleja, produtsent ja stsenarist (62)
*[[21. november]] – [[Yaşar Büyükanıt]], Türgi sõjaväelane (79)
*21. november – [[Bengt-Erik Grahn]], rootsi mäesuusataja (78)
*[[22. november]] – [[Cecilia Seghizzi]], itaalia helilooja ja kunstnik (111)
*22. november – [[Eduardo Nascimento]], Angola laulja 
*22. november – [[Ants Kulgevee]], eesti autosportlane (72)
*22. november – [[Daniel Leclercq]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (70)
*22. november – [[Antti Rantakangas]], Soome poliitik (55)
*[[23. november]] – [[Asunción Balaguer]], hispaania näitleja (94)
*23. november – [[Ants Leemets]], Eesti poliitik (69)
*23. november – [[Harry Morton]], Ameerika Ühendriikide restoraniettevõtja (38)
*[[24. november]] – [[Ljudmila Verbitskaja]], vene keeleteadlane (83)
*24. november – [[Goo Hara]], Lõuna-Korea laulja ja näitleja (28)
*[[25. november]] – [[Goar Vartanjan]], Nõukogude liidu spioon-illegaal (93)
*25. november – [[Monika Potokárová]], slovaki näitleja (27)
*[[26. november]] – [[Vittorio Congia]], itaalia näitleja (89)
*26. november – [[Edda-Cary Vendla]], eesti arhivaar (86) 
*26. november – [[Köbi Kuhn]], Šveitsi jalgpallur ja jalgpallitreener (76)
*[[27. november]] – [[Jonathan Miller]], inglise teatri- ja ooperilavastaja (85)
*27. november – [[Stefan Danailov]], Bulgaaria näitleja ja poliitik (76)
*27. november – [[Maarit Feldt-Ranta]], Soome poliitik (51)
*27. november – [[Godfrey Gao]], Taiwani päritolu Kanada modell ja näitleja (35)
*[[28. november]] – [[Endel Taniloo]], eesti skulptor (96)
*28. november – [[Pim Verbeek]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (63)
*[[29. november]] – [[Yasuhiro Nakasone]], Jaapani poliitik (101)
*29. november – [[Ruth Anderson]], USA helilooja, arranžeerija ja flötist (91)
*29. november – [[Jānis Stradiņš]], läti keemik ja teadusajaloolane (85)
*[[30. november]] – [[Mariss Jansons]], läti dirigent (76)
*30. november – [[Petr Málek]], tšehhi laskesportlane (58)

==Detsember==
*[[1. detsember]] – [[Shelley Morrison]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*1. detsember – [[Tõnu Möls]], eesti füüsik, statistik ja bioloog (80)
*1. detsember – [[Miguelina Cobián]], Kuuba sprinter (77)
*[[2. detsember]] – [[Robert K. Massie]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (90)
*2. detsember – [[Aavo Lind]], eesti õpetaja (86)
*[[3. detsember]] – [[Shaaban Abdel Rahim]], Egiptuse laulja (62)
*[[4. detsember]] – [[Olinde Pajuste]], eesti tehnikateadlane (88)
*4. detsember – [[Ivar Kosenkranius]], eesti stsenarist (82)
*4. detsember – [[Rosa Morena]], hispaania laulja ja näitleja (78)
*4. detsember – [[Tetsu Nakamura]], jaapani arst (73)
*4. detsember – [[Bob Willis]], inglise kriketimängija (70)
*[[5. detsember]] – [[Aino-Eevi Lukas]], eesti poliitik ja advokaat (89)
*5. detsember – [[Vaike Oro]], eesti raamatukogundustegelane (83)
*5. detsember – [[Mati Hint]], eesti keeleteadlane (82)
*5. detsember – [[Hedvig Lätt]], eesti muusikapedagoog ja raadioajakirjanik (47)
*[[6. detsember]] – [[Ron Leibman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*6. detsember – [[Enn Sarap]], Eesti poliitik ja majandusjuht (74)
*6. detsember – [[Janusz Dzięcioł]], Poola poliitik (65)
*[[7. detsember]] – [[Elle Lapp]], eesti korvpallur ja treener (73)
*7. detsember – [[Zaza Urušadze]], gruusia filmilavastaja (53)
*[[8. detsember]] – [[Paul Volcker]], Ameerika Ühendriikide pankur (92)
*8. detsember – [[Caroll Spinney]], Ameerika Ühendriikide näitleja
*8. detsember – [[René Auberjonois]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (78)
*8. detsember – [[Zvonimir Vujin]], Serbia ja Jugoslaavia poksija, rahvuselt serblane (76)
*8. detsember – [[Juice Wrld]], Ameerika Ühendriikide räppar (21)
*[[9. detsember]] – [[Imre Varga]], ungari skulptor ja kunstnik (96)
*9. detsember – [[Kim Woo-Choong]], Lõuna-Korea ärimees ja tööstusjuht (82)
*9. detsember – [[Marie Fredriksson]], rootsi laulja ja laulukirjutaja (61)
*9. detsember – [[Pete Frates]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34)
*[[10. detsember]] – [[Gershon Kingsley]], Ameerika Ühendriikide helilooja (97)
*10. detsember – [[Juri Lužkov]], Venemaa poliitik (83)
*10. detsember – [[Heino Sõna]], eesti kandlemängija (82)
*10. detsember – [[Jim Smith]], inglise jalgpallur ja treener (79)
*10. detsember – [[Barrie Keeffe]], inglise kirjanik ja stsenarist (74)
*[[11. detsember]] – [[Albert Bertelsen]], taani kunstnik (98)
*11. detsember – [[Gertrud Üppis]], eesti laulja (93)
*11. detsember – [[Leonid Olovjanišnikov]], Eesti advokaat (73)
*[[12. detsember]] – [[Danny Aiello]], Ameerika Ühendriikide näitleja (86)
*12. detsember – [[Peter Snell]], Uus-Meremaa keskmaajooksja (80)
*12. detsember – [[Jorge Hernández]], Kuuba poksija (65)
*[[13. detsember]] – [[Juta Kama]], eesti kergejõustiklane ja võrkpallur, spordipedagoog ja treener (92)
*13. detsember – [[Jekaterina Durova]], vene näitleja (60)
*[[14. detsember]] – [[Juri Beljajev]], Venemaa jalgpallur (85)
*14. detsember – [[Anna Karina]], Taani-Prantsusmaa näitleja (79)
*14. detsember – [[Villu Jõgeva]], eesti kunstnik (79)
*[[15. detsember]] – [[Mihhail Nenašev]], Nõukogude Liidu ja Venemaa ajakirjanik ja poliitik (90)
*[[16. detsember]] – [[Mama Cax]], Haiti päritolu Ameerika Ühendriikide modell (30)
*[[17. detsember]] – [[Karin Balzer]], saksa tõkkejooksja (81)
*17. detsember – [[Scot Kleinendorst]], Ameerika Ühendriikide hokimängija (59)
*[[18. detsember]] – [[Alain Barrière]], prantsuse laulja (84)
*18. detsember – [[Claudine Auger]], prantsuse näitleja (78)
*18. detsember – [[Arvydas Šliogeris]], leedu filosoof (75)
*[[19. detsember]] – [[Valli Porgasaar]], eesti taimefüsioloog (85)
*19. detsember – [[Ivalo Randalu]], eesti muusikaajakirjanik ja -uurija (83)
*19. detsember – [[Yoshio Mochizuki]], Jaapani poliitik (72)
*19. detsember – [[Shahdon Winchester]], Trinidadi ja Tobago jalgpallur (27)
*[[20. detsember]] – [[Marko Orlandić]], Montenegro poliitik (89)
*20. detsember – [[Junior Johnson]], Ameerika Ühendriikide rallisõitja (88)
*20. detsember – [[Aaso Leps]], eesti matemaatik ja malepedagoog (87)
*20. detsember – [[Matti Ahde]], Soome poliitik (73)
*20. detsember – [[Roland Matthes]], Saksamaa ujuja (69)
*[[21. detsember]] – [[Emanuel Ungaro]], prantsuse moekunstnik (86)
*21. detsember – [[Bolotbek Šamšijev]], kirgiisi filmilavastaja (78)
*21. detsember – [[Martin Peters]], inglise jalgpallur ja jalgpallitreener (76)
*[[22. detsember]] – [[Tony Britton]], inglise näitleja (95)
*22. detsember – [[Fritz Künzli]], Šveitsi jalgpallur (73)
*[[23. detsember]] – [[Ahmed Gaid Salah]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (79)
*23. detsember – [[Mustafa Mujezinović]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (64)
*[[24. detsember]] – [[Geertje Kuijntjes]], hollandi ülipikaealine (114)
*24. detsember – [[Walter Horak]], austria jalgpallur (88)
*24. detsember – [[Allee Willis]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (72)
*24. detsember – [[Sergei Karimov]], Kasahstani jalgpallur (33)
*[[25. detsember]] – [[Mahmut Garejev]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (96)
*25. detsember – [[Dario Antoniozzi]], Itaalia poliitik (96)
*25. detsember – [[Vladimir Bušin]], vene kirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane (95)
*25. detsember – [[Peter Schreier]], saksa ooperilauja ja dirigent (84)
*25. detsember – [[Táňa Fischerová]], Tšehhi näitleja, kirjanik, ühiskonnategelane ja poliitik (72)
*25. detsember – [[Ari Behn]], norra kirjanik (47)
*[[26. detsember]] – [[Claude Régy]], prantsuse teatrilavastaja (96)
*26. detsember – [[Nicolas Estgen]], Luksemburgi poliitik (89)
*26. detsember – [[Jerry Herman]], Ameerika Ühendriikide helilooja (88)
*26. detsember – [[Galina Voltšek]], vene näitleja ja teatrilavastaja (86)
*26. detsember – [[Sue Lyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (73)
*[[27. detsember]] – [[Takehiko Endo]], Jaapani poliitik (81)
*[[28. detsember]] – [[Jean Blot]], prantsuse kirjanik ja tõlkija (96)
*28. detsember – [[Erzsébet Szőnyi]], ungari helilooja ja muusikapedagoog (95)
*28. detsember – [[Vilhjálmur Einarsson]], islandi kergejõustiklane (85)
*28. detsember – [[Thanos Mikroutsikos]], Kreeka helilooja ja poliitik (72)
*[[29. detsember]] – [[Alasdair Gray]], šoti kirjanik ja kunstnik (85)
*29. detsember – [[Manfred Stolpe]], Saksamaa poliitik (83)
*29. detsember – [[Neil Innes]], inglise kirjanik, koomik ja muusik (75)
*29. detsember – [[Urmas Sõgel]], eesti ajaloolane (67)
*[[30. detsember]] – [[Syd Mead]], Ameerika Ühendriikide tööstusdisainer ja kunstnik (86)
*30. detsember – [[Charles Williams]], Suurbritannia poliitik ja literaat (86)
*30. detsember – [[Jan Fedder]], saksa näitleja (64)
*30. detsember – [[Gennadi Valjukevitš]], valgevene kolmikhüppaja (61)
*[[31. detsember]] – [[Marion Chesney]], šoti kirjanik (83)
*31. detsember – [[Ratko Janev]], Jugoslaavia ja Serbia aatomifüüsik
*31. detsember – [[Djimrangar Dadnadji]], Tšaadi poliitik (65)
*31. detsember – [[Peeter Allik]], eesti maalikunstnik ja graafik (53)</text>
      <sha1>7le39xthpxm41e7a9havvpp130qot3v</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rene Kokk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>543522</id>
    <revision>
      <id>7260493</id>
      <parentid>7242558</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T17:23:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7260493</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5262" sha1="omlom78f3jit8hq4kio7dww6uyqmlzx" xml:space="preserve">
{{Infokast ametiisik
| nimi = Rene Kokk
| pilt = Rene Kokk at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg
| pildiallkiri =
| amet = [[XV Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus = 1. aprill 2023
| ametiajalõpp = 
| amet2 = [[Eesti keskkonnaminister]]
| ametiajaalgus2 = 29. aprill 2019
| ametiajalõpp2 = 7. november 2020
| eelmine2 = [[Siim Valmar Kiisler]]
| järgmine2 = [[Rain Epler]]
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = 
| sünniaeg     = {{sünniaeg ja vanus|1980|3|4}}
| sünnikoht    = [[Rapla]], [[Eesti NSV|Eesti]]
| surmaaeg     = 
| surmakoht    = 
| rahvus       = 
| partei       = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]
| abikaasa     = 
| vanemad      =
| lapsed       =
| sugulased    = 
| elukoht      =
| alma_mater   = [[Eesti Maaülikool]] &lt;br/&gt; (ökonoomika, 2007)
| elukutse     = 
| tegevusala   = 
| autasud      = 
| allkiri      = 
| moodul       = 
}}
'''Rene Kokk''' (sündinud [[4. märts]]il [[1980]] [[Rapla]]s) on [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] poliitik, [[XV Riigikogu]] liige.

29. aprillist 2019 kuni 7. novembrini 2020 oli ta [[Jüri Ratase teine valitsus|Jüri Ratase teises valitsuses]] [[Eesti keskkonnaminister]]. &lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.valitsus.ee/et/peaminister-ministrid/keskkonnaminister-rene-kokk |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-04-30 |arhiivimisaeg=2019-04-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190430105805/https://www.valitsus.ee/et/peaminister-ministrid/keskkonnaminister-rene-kokk |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Püss&quot;&gt;[[Fred Püss]] [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kes-on-ekre-varsked-ministrikandidaadid-mart-jarvik-marti-kuusik-ja-rene-kokk?id=85835765 Kes on EKRE värsked ministrikandidaadid Mart Järvik, Marti Kuusik ja Rene Kokk?] Delfi, 06.04.2019&lt;/ref&gt; Enne ministrina tööle asumist oli ta [[XIV Riigikogu]] liige ning pärast ministriametit jätkab ta tööd Riigikogu liikmena.

1999 lõpetas ta [[Kehtna kõrgem põllumajanduskool|Kehtna kõrgema põllumajanduskooli]] maaehituse erialal ja 2007 [[Eesti Maaülikool]]i [[ökonoomika]] ja ettevõtluse erialal.&lt;ref name=&quot;Püss&quot; /&gt;

Rene Kokk on endine Rapla vallavolikogu esimees.

Rene Kokk töötas 1999–2002 OÜ Tavexis tegevjuhina ehituse ja metsanduse alal. 2003–2010 oli ta OÜ Anrema Grupi juhatuse liige ja 2012–2013 OÜ Tavexi tegevjuht. Ta on 2001. aastast OÜ Rme Investi ja 2013. aastast OÜ Jarex Investi juhatuse liige.&lt;ref name=&quot;err&quot;&gt;[https://www.err.ee/927404/ekre-ministrikandidaadid-helmed-kokk-jarvik-ja-kuusik EKRE ministrikandidaadid: Helmed, Kokk, Järvik ja Kuusik] ERR, 06.04.2019&lt;/ref&gt;

EKREsse astus Kokk 8. detsembril 2014 &lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20190505125938/https://ariregister.rik.ee/erakonnad/liikme_otsing?nimi=Rene+Kokk Äriregistri päring] (vaadatud 07.04.2019)&lt;/ref&gt;. 9. aprillist 2017 kuni 4. juulini 2020 oli ta erakonna juhatuse liige &lt;ref name=&quot;H368g&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20201112193046/https://www.ekre.ee/juhatus-prev/ EKRE eelmine juhatus]. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna koduleht. (Vaadatud 11.11.2020)&lt;/ref&gt;. 

[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] sai ta 4. valimisringkonnas 1458 häälega ringkonnamandaadi &lt;ref&gt;https://rk2019.valimised.ee/et/election-result/acquired-mandates.html&lt;/ref&gt;.

2019. aasta aprilli seisuga oli Kokal elukaaslane ja kaks tütart. &lt;ref name=&quot;Püss&quot; /&gt;

4. novembril 2020 teatas Kokk, et lahkub tervislikel põhjustel ministriametist ning asub taas Riigikogu liikmeks. &lt;ref&gt;https://www.err.ee/1154847/keskkonnaminister-rene-kokk-astub-ministrikohalt-tagasi&lt;/ref&gt;

Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] ([[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]) 1016 häält ning osutus valituks.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[[Fred Püss]] [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kes-on-ekre-varsked-ministrikandidaadid-mart-jarvik-marti-kuusik-ja-rene-kokk?id=85835765 Kes on EKRE värsked ministrikandidaadid Mart Järvik, Marti Kuusik ja Rene Kokk?] Delfi, 06.04.2019
*[https://www.err.ee/927404/ekre-ministrikandidaadid-helmed-kokk-jarvik-ja-kuusik EKRE ministrikandidaadid: Helmed, Kokk, Järvik ja Kuusik] ERR, 06.04.2019

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Siim Valmar Kiisler]] | nimi=[[Eesti keskkonnaminister]] | aeg= 2019–2020| järgnev=}}
{{lõpp}}

{{Riigikogu liikmed}}

{{JÄRJESTA:Kokk, Rene}}
[[Kategooria:Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Eesti keskkonnaministrid]]
[[Kategooria:Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1980]]</text>
      <sha1>omlom78f3jit8hq4kio7dww6uyqmlzx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>64 (Tallinna bussiliin)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>545849</id>
    <revision>
      <id>7260509</id>
      <parentid>7231351</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T17:44:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>EnderGame123</username>
        <id>231382</id>
      </contributor>
      <origin>7260509</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2418" sha1="ly9qqe1n9g6rhkeu7asu3lzgsmsll8r" xml:space="preserve">{{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe|lõpppeatus=Kaubajaama|number=64|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/64/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=63A|järgmine liin=65|järgmine=65 (Tallinna bussiliin)|eelmine=63A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/64/a-b]|uuendus=1. september 2026|pilt=Bussiliini 64 esimene tööpäev.jpg|avati=*1994
*2021|suleti=*2000
*2024}}
'''Tallinna bussiliin 64''' sõitis [[Väike-Õismäe]] ja [[Ülemiste]] vahel. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub tööpäevil. Bussiliin oli [[ekspressliin]]. Bussiliin avati 1. septembril 2021.&lt;ref&gt;&quot;Ülemistele sõidab uus ekspressbussiliin nr 64&quot;. tallinn.ee, 02.09.2021&lt;/ref&gt; Väljumised 15-25 minuti tagant

Enne 2000. aastat on samanumbriline buss sõitnud Väike-Õismäe ja Vana-Pääsküla vahet.

Bussiliin suleti 21. oktoobril 2024

== Peatuste loend ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Marsruut alates 1.09.2021 kuni 20.10.2024
!Väike-Õismäe - Ülemiste
!Ülemiste - Väike-Õismäe
|-
|
; Väike-Õismäe parkla
; Väike-Õismäe
; Rukkilille
; Meelespea
; Sinilille
; Karikakra
; Meistri
; Autobussikoondis
; Lakiotsa
; Mustamäe tee
; Sipelga
; Retke tee
; Ülemiste jaam
; Dvigatel
; Kaubajaama
|
; Kaubajaama
; Valukoja
; Lõõtsa
; Dvigatel
; Ülemiste jaam
; Retke tee
; Sipelga
; Mustamäe tee
; Karjavälja
; Lakiotsa
; Autobussikoondis
; Meistri
; Karikakra
; Sinilille
; Meelespea
; Rukkilille
; Väike-Õismäe
; Väike-Õismäe parkla
|}
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Marsruut kuni 29.02.2000
!Väike-Õismäe - Vana-Pääsküla
!Vana-Pääsküla - Väike-Õismäe
|-
|
; Väike-Õismäe
; Kullerkupu
; Nurmenuku
; Autobussikoondis
; Kaja
; Akadeemia tee
; Kadaka
; Kassi
; Mäepealse
; Nõva
; Kalda
; Hommiku
; Õitse
; Sireli
; Pääsküla
; Rohula
; Pärnu maantee
; Vana-Pääsküla
|
; Vana-Pääsküla
; Pärnu maantee
; Rohula
; Pääsküla
; Sireli
; Õitse
; Hommiku
; Kalda
; Nõva
; Mäepealse
; Kassi
; Kadaka
; Akadeemia tee
; Kaja
; E. Vilde tee
; Autobussikoondis
; Nurmenuku
; Kullerkupu
; Väike-Õismäe
|}

== Vaata ka ==
* [[Tallinna ühistranspordiliinid]]
* [[10 (Tallinna bussiliin)|10]]
* [[20 (Tallinna bussiliin)|20]]
* [[45 (Tallinna bussiliin)|45]]

== Viited ==
{{viited}}

{{Tallinna bussiliinid}}

[[Kategooria:Tallinna bussiliinid]]</text>
      <sha1>ly9qqe1n9g6rhkeu7asu3lzgsmsll8r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Heie Treier</title>
    <ns>0</ns>
    <id>547564</id>
    <revision>
      <id>7260777</id>
      <parentid>7242407</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T06:21:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260777</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2394" sha1="3xv0qch2kospldrb1xx4330yuwh7thd" xml:space="preserve">[[Fail:Lapini näitus Rakveres 01 (35) Heie Marie Treier, eesti kunstiteadlane.jpg|pisi|Heie Marie Treier 2001. aastal.&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Jaan Künnap&lt;/small&gt;]]
'''Heie Marie Treier''' ([[15. jaanuar]] [[1963]] [[Tartu]] – [[21. jaanuar]] [[2026]]) oli eesti [[kunstiteadlane]]. 

Treier sündis Tartus, õppis [[Tartu Ülikool]]is ja [[Eesti Kunstiakadeemia]]s ning täiendas end Kesk-Euroopa Ülikoolides [[Praha]]s ja [[Budapest]]is. Ta kaitses magistri- ja doktoritöö kunstiteaduses ning töötas aastakümneid kunstiajaloolase ja õppejõuna, sealhulgas [[Tallinna Ülikool]]is ja [[BFM|BFM-]]i kunstiajaloo õppejõuna. Ta oli kunstiajakirja [[Kunst.ee]] uuesti ilmuma hakkamise eestvedaja ja esimene peatoimetaja, töötas [[Kunst (kirjastus)|kirjastuses Kunst]], oli seotud [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liidu]] tööga ning tegutses ka [[kuraator]]i ja kontseptuaalse kunstnikuna.

Treieri uurimistöö keskmes olid 20.–21. sajandi kunst, ühiskondlike paradigmamuutuste peegeldused kunstis, monumendid ja visuaalkultuur. Ta kureeris näitusi, kirjutas ning uuris aastaid arhitekt [[Louis Kahn]]i loomingut, töötades tema arhiivis [[Philadelphia]]s.

==Teoseid==
*Heie Marie Treier, [[Sigrid Abiline]]. &quot;Kunstiajalugu gümnaasiumile I&quot;. Tallinn: [[Maurus (kirjastus)|Maurus]]. 2018

== Tunnustus ==
* 2003 – [[Ervin Pütsepa preemia]] (monograafia &quot;Pärsimägi. Võrumaa - Tartu - Pariis&quot;)
* 2004 – [[Kristjan Raua preemia|Kristjan Raua preemia]] (kunstiajakirja kunst.ee käivitamise ja arendamine laiapõhjaliseks visuaalkultuuri väljaandeks. 2003. aastal ilmus ka tema kirjutatud [[Karl Pärsimägi|Karl Pärsimäe]] monograafia)
* 2019 – [[Kristjan Raua preemia|Kristjan Raua pree]]&lt;nowiki/&gt;[[Kristjan Raua preemia|mi]][[Kristjan Raua preemia|a]] (koos [[Arne Maasik|Arne Maasikuga]], põhjalik ja pühendunud uurimistöö [[Louis Kahn|Louis Kahni]] arhitektuurist ja selle puutepunktidest Saaremaa keskaegse kindlusarhitektuuriga)

== Isiklikku ==
Tema isa oli kirjandusloolane ja teatrikriitik [[Elem Treier]].

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
*{{ETIS|Heie Treier}}

{{JÄRJESTA:Treier, Heie Marie}}
[[Kategooria:Eesti kunstiajaloolased]]
[[Kategooria:Eesti kunstiteadlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1963]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>3xv0qch2kospldrb1xx4330yuwh7thd</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260787</id>
      <parentid>7260777</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T06:40:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hirvelaid</username>
        <id>32011</id>
      </contributor>
      <origin>7260787</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2416" sha1="i0qiqzxc6nvy2cpf3z5faxak4gcxmp4" xml:space="preserve">[[Fail:Lapini näitus Rakveres 01 (35) Heie Marie Treier, eesti kunstiteadlane.jpg|pisi|Heie Marie Treier 2001. aastal.&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Jaan Künnap&lt;/small&gt;]]
'''Heie Marie Treier''' ([[15. jaanuar]] [[1963]] [[Tartu]] – [[21. jaanuar]] [[2026]]) oli eesti [[kunstiteadlane]]. 

Treier sündis Tartus, õppis [[Tartu Ülikool]]is ja [[Eesti Kunstiakadeemia]]s ning täiendas end Kesk-Euroopa Ülikoolides [[Praha]]s ja [[Budapest]]is. Ta kaitses magistri- ja doktoritöö kunstiteaduses ning töötas aastakümneid kunstiajaloolase ja õppejõuna, sealhulgas [[Tallinna Ülikool]]is ja [[BFM|BFM-]]i kunstiajaloo õppejõuna. Ta oli kunstiajakirja [[Kunst.ee]] uuesti ilmuma hakkamise eestvedaja ja esimene peatoimetaja, töötas [[Kunst (kirjastus)|kirjastuses Kunst]], oli mitmetes koosseisudes [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liidu]] volikogu liige ning tegutses ka [[kuraator]]i ja kontseptuaalse kunstnikuna.

Treieri uurimistöö keskmes olid 20.–21. sajandi kunst, ühiskondlike paradigmamuutuste peegeldused kunstis, monumendid ja visuaalkultuur. Ta kureeris näitusi, kirjutas ning uuris aastaid arhitekt [[Louis Kahn]]i loomingut, töötades tema arhiivis [[Philadelphia]]s.

==Teoseid==
*Heie Marie Treier, [[Sigrid Abiline]]. &quot;Kunstiajalugu gümnaasiumile I&quot;. Tallinn: [[Maurus (kirjastus)|Maurus]]. 2018

== Tunnustus ==
* 2003 – [[Ervin Pütsepa preemia]] (monograafia &quot;Pärsimägi. Võrumaa - Tartu - Pariis&quot;)
* 2004 – [[Kristjan Raua preemia|Kristjan Raua preemia]] (kunstiajakirja kunst.ee käivitamise ja arendamine laiapõhjaliseks visuaalkultuuri väljaandeks. 2003. aastal ilmus ka tema kirjutatud [[Karl Pärsimägi|Karl Pärsimäe]] monograafia)
* 2019 – [[Kristjan Raua preemia|Kristjan Raua pree]]&lt;nowiki/&gt;[[Kristjan Raua preemia|mi]][[Kristjan Raua preemia|a]] (koos [[Arne Maasik|Arne Maasikuga]], põhjalik ja pühendunud uurimistöö [[Louis Kahn|Louis Kahni]] arhitektuurist ja selle puutepunktidest Saaremaa keskaegse kindlusarhitektuuriga)

== Isiklikku ==
Tema isa oli kirjandusloolane ja teatrikriitik [[Elem Treier]].

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
*{{ETIS|Heie Treier}}

{{JÄRJESTA:Treier, Heie Marie}}
[[Kategooria:Eesti kunstiajaloolased]]
[[Kategooria:Eesti kunstiteadlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1963]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>i0qiqzxc6nvy2cpf3z5faxak4gcxmp4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>550429</id>
    <revision>
      <id>7260388</id>
      <parentid>7257200</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:54:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Annikr</username>
        <id>87690</id>
      </contributor>
      <origin>7260388</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="32043" sha1="7utmqg7yy3pbi18g7ni0l8rdsxivjme" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=detsember}}
{{Eurovisiooni lauluvõistlus
|nimi=Eurovisiooni lauluvõistlus 2020
|tunnuslause= &quot;Open Up&quot;
| pilt = 
|finaali_toimumise_kuupäev=
|esimese_poolfinaali_toimumise_kuupäev=
|teise_poolfinaali_toimumise_kuupäev=
|toimumiskoht=[[Rotterdam Ahoy]], [[Rotterdam]], [[Holland]]
|õhtujuhid={{plainlist|
* [[Chantal Janzen]]
* [[Edsilia Rombley]]
* [[Jan Smit]]
* [[Nikkie de Jager]] (internetis)
}}
|korraldaja={{Riigi ikoon|Holland}} [[AVROTROS]]&lt;br&gt;[[Nederlandse Publieke Omroep]] (NPO)&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Holland}} [[Nederlandse Omroep Stichting]] (NOS)
|osalejate_arv=41
|osalejate_arv_poolfinaalis=35
|osalejate_arv_finaalis=
|debüteerijad=
|naasvad_riigid={{elv|Bulgaaria}}&lt;br&gt;{{elv|Ukraina}}
| katkestajad ={{elv|Ungari}}&lt;br&gt;{{elv|Montenegro}}
|hindamissüsteem=Žürii ja telefonihääletuse punktid eraldi nii poolfinaalides kui ka finaalis.
|võitja=
|null punkti=
|eesti_esindaja= [[Uku Suviste]] - &quot;[[What Love Is (Uku Suviste laul)|What Love Is]]&quot;
|märkused=
|eelmine=[[2019. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2019]]
|järgmine=[[2021. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2021]]
}}
[[File:ESC 2020 Map.svg|pisi|
{{Legend|#22b14c|Riigid, mis osalevad 2020. aastal}}{{Legend|#ffc20e|Riigid, mis on varem osalenud, kuid ei osale 2020. aastal}}]]
'''2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus''' pidi olema 65. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]. Võistlus pidi toimuma [[Holland]]is [[Rotterdam]]is&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Louise LaFleur|url=https://eurovision.tv/story/rotterdam-to-host-eurovision-2020|pealkiri=Rotterdam to host Eurovision 2020!|väljaanne=Eurovision.tv|aeg=30. august 2019|vaadatud=30.08.2019|keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt; pärast riigi võitu [[2019. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2019. aasta konkursil]] [[Iisrael]]is [[Tel Aviv]]is lauluga &quot;[[Arcade]]&quot;, mille esitas [[Duncan Laurence]]. 

See oleks olnud viies kord, kui Holland võõrustanuks Eurovisiooni lauluvõistlust. Viimati toimus lauluvõistlus seal [[1980. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1980]]. aastal. Eurovisioon on toimunud Hollandis veel aastatel [[1958. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1958]], [[1970. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1970]] ja [[1976. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1976]].

65. Eurovisiooni lauluvõistluse poolfinaalid pidid toimuma 12. ja 14. mail ning finaal 16. mail 2020.

Võistlusel pidi osalema 41 riiki, sealhulgas [[Ukraina Eurovisiooni lauluvõistlusel|Ukraina]] ja [[Bulgaaria Eurovisiooni lauluvõistlusel|Bulgaaria]], kes eelmisel lauluvõistlusel ei osalenud. Võistluselt pidid  2020. aastal ära jääma [[Ungari Eurovisiooni lauluvõistlusel|Ungari]] ja [[Montenegro Eurovisiooni lauluvõistlusel|Montenegro]].&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://eurovision.tv/story/41-countries-eurovision-2020-rotterdam|pealkiri=41 countries will 'Open Up' at Eurovision 2020 in Rotterdam|väljaanne=eurovision.tv|aeg=13. november 2019|vaadatud=25.01.2020|keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;

Üritus jäi ära [[Koroonapandeemia|2019.–2020. aasta koroonapandeemia]] tõttu.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://eurovisionworld.com/esc/eurovision-2020-is-cancelled|pealkiri=Eurovision 2020 is cancelled|väljaanne=Eurovisionworld|aeg=18. märts 2020|vaadatud=18.03.2020}}&lt;/ref&gt;

== Asukoht ==
[[Pilt:Rotterdam Ahoy 2016.jpg|pisi|[[Rotterdam Ahoy]], 2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse toimumiskoht Rotterdamis]]
2020. aasta konkursi korraldamise ettevalmistused algasid [[19. mai]]l [[2019]] kohe pärast seda, kui Holland oli  2019. aastal võitnud konkursi Tel Avivis. Konkursi korraldamise eest vastutav [[Euroopa Ringhäälingute Liit|Euroopa Ringhäälingute Liidu]] (EBU) tegevjuht [[Jon Ola Sand]] andis Hollandi ringhäälinguorganisatsioonile [[AVROTROS]]ile vajalikud dokumendid ja [[USB]]-[[Mälupulk|mälupulga]], mille abil sai alustada järgmise võistluse ettevalmistusi. AVROTROS oli valmis üritust korraldama koos tütarorganisatsiooni [[Nederlandse Omroep Stichting]]iga (NOS) ja ringhäälinguorganisatsiooni [[Nederlandse Publieke Omroep]]iga (NPO).

=== Toimumiskoht ===
[[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Mark Rutte]] sõnul olid mitmed [[linnapea]]d juba oma kohalike [[omavalitsus]]te nimel pakkumisi teinud, edastades talle tekstsõnumeid mõne [[Tund|tunni]] jooksul pärast Laurence'i võitu. Teised kandideerivad linnad olid [[Rotterdam]] ja [[Maastricht]].

30. augustil 2019 teatati, et võistlus toimub [[Rotterdam]]is.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Formaat ==

=== Visuaalne kujundus ===
2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse [[tunnuslause]] on &quot;Open Up&quot; ('avane').&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://eurovision.tv/story/open-up-slogan-eurovision-2020|pealkiri=Slogan revealed: ‘Open Up' to Eurovision 2020|väljaanne=eurovision.tv|aeg=24. oktoober 2019|vaadatud=25.01.2020|keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt; Logo avaldati 28. novembril 2019 ja selle on kujundanud [[CLEVER°FRANKE]]. Logo on abstraktne kujutis 2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel osaleva 41 riigi lipuvärvidest, mis on järjestatud debüüdiaasta järgi.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://eurovision.tv/story/rotterdam-2020-design-celebrates-65-years-of-eurovision-song-contest|pealkiri=Rotterdam 2020 design celebrates 65 years of Eurovision Song Contest|väljaanne=eurovision.tv|aeg=28. november 2019|vaadatud=25.01.2020|keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;

=== Lavakujundus ===
2020. aasta Eurovisioon lauluvõistluse lavakujundus avaldati 2. detsembril 2019. See on inspireeritud võistluse tunnuslausest &quot;Open Up&quot; ja tüüpilisest [[Holland]]i tasasest maastikust. Lavakujunduse autor on Saksa lavakujundaja [[Florian Wieder]], kes on kujundanud ka [[2011. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2011.]], [[2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2012.]], [[2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2015.]], [[2017. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2017.]], [[2018. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2018.]] ja [[2019. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]e lavad.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://eurovisionworld.com/esc/eurovision-2020-stage-design-revealed-for-rotterdam|pealkiri=Eurovision 2020: Stage design revealed for Rotterdam|väljaanne=eurovisionworld.com|aeg=2. detsember 2019|vaadatud=25.01.2020|keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;

=== Õhtujuhid ===
[[Fail:Eurovision-2020-hosts.png|250px|thumb|[[Chantal Janzen]], [[Jan Smit]] ja [[Edsilia Rombley]]]]
Eurovisiooni lauluvõistluse õhtujuhid pidid olema näitleja ja saatejuht [[Chantal Janzen]], laulja [[Edsilia Rombley]] ning laulja [[Jan Smit]]. [[Edsilia Rombley]] esindas Hollandit [[1998. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1998.]] ja [[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://eurovision.tv/story/eurovision-2020-presenters-chantal-janzen-edsilia-rombley-jan-smit|pealkiri=Introducing the Eurovision 2020 presenters!|väljaanne=eurovsion.tv|aeg=4. detsember 2019|vaadatud=25.01.2020|keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt; 10. veebruaril 2020 avaldati, et lisaks otsesaadete õhtujuhtidele juhitakse õhtut ka Eurovisiooni veebipõhiste kanalite kaudu ning et õhtujuht internetis on üks Hollandi tuntumaid juutuubereid ja meigikunstnikke [[NikkieTutorials]], kodanikunimega Nikkie de Jager.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://eurovision.tv/story/nikkietutorials-online-presenter-of-eurovision-2020|pealkiri=NikkieTutorials online presenter of Eurovision 2020|väljaanne=Eurovision.tv|aeg=10. veebruar 2020|vaadatud=11.02.2020}}&lt;/ref&gt;

=== Grupid ===
28. jaanuaril 2020 toimus loosimine, millega selgitati välja, millised riigid osalevad esimeses ja millised teises poolfinaalis ning kas vastavate poolfinaalide esimeses või teises pooles. Samuti loositi välja, millises poolfinaalis hääletavad suure viisiku riigid (Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania, Suurbritannia ja Itaalia) ning korraldaja.

Riigid jaotati gruppidesse kümne eelneva aasta hääletamistavade põhjal, et ennetada olukorda, kus poolfinaalis osaleb väga palju ühe piirkonna riike, mille tavaks on üksteise poolt hääletada.
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Grupp 1
!Grupp 2
!Grupp 3
!Grupp 4
!Grupp 5
|-
| valign=&quot;top&quot; |
* {{elv|Albaania}}
* {{elv|Austria}}
* {{elv|Horvaatia}}
* {{elv|Põhja-Makedoonia}}
* {{elv|Serbia}}
* {{elv|Sloveenia}}
* {{elv|Šveits}}
| valign=&quot;top&quot; |
* {{elv|Austraalia}}
* {{elv|Eesti}}
* {{elv|Island}}
* {{elv|Norra}}
* {{elv|Rootsi}}
* {{elv|Soome}}
* {{elv|Taani}}
| valign=&quot;top&quot; |
* {{elv|Armeenia}}
* {{elv|Aserbaidžaan}}
* {{elv|Gruusia}}
* {{elv|Moldova}}
* {{elv|Ukraina}}
* {{elv|Valgevene}}
* {{elv|Venemaa}}
| valign=&quot;top&quot; |
* {{elv|Bulgaaria}}
* {{elv|Kreeka}}
* {{elv|Küpros}}
* {{elv|Malta}}
* {{elv|Portugal}}
* {{elv|Rumeenia}}
* {{elv|San Marino}}
| valign=&quot;top&quot; |
* {{elv|Belgia}}
* {{elv|Iirimaa}}
* {{elv|Iisrael}}
* {{elv|Leedu}}
* {{elv|Läti}}
* {{elv|Poola}}
* {{elv|Tšehhi}}
|}

== Osalevad riigid ==
[[Euroopa Ringhäälingute Liit]] (EBU) teatas 13. novembril 2019, et 2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel osaleb 41 riiki. [[Ukraina Eurovisiooni lauluvõistlusel|Ukraina]] ja [[Bulgaaria Eurovisiooni lauluvõistlusel|Bulgaaria]] naasevad pärast [[2019. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]elt puudumist. [[Montenegro Eurovisiooni lauluvõistlusel|Montenegro]] ja [[Ungari Eurovisiooni lauluvõistlusel|Ungari]] eemaldusid 2020. aasta lauluvõistluselt.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

* {{Elv|Montenegro}} – Montenegro ringhääling [[RTCG|Radio i Televizija Crne Gore]] (RTCG) kinnitas septembris 2019 riigi osalemist 65. Eurovisiooni lauluvõistlusel.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Jiandani, Sanjay|url=http://esctoday.com/176988/montenegro-rtcg-confirms-preliminary-participation-in-eurovision-2020/|pealkiri=Montenegro: RTCG confirms preliminary participation in Eurovision 2020|väljaanne=ESCToday|aeg=24. september 2019|vaadatud=25.01.2020|keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt; Novembris teatas RTCG aga, et nende osalemine pole võimalik,&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Angelos Noutsos|url=https://escxtra.com/2019/11/08/%f0%9f%87%b2%f0%9f%87%aa-montenegro-withdraws-from-eurovision-song-contest-2020/|pealkiri=🇲🇪 Montenegro withdraws from Eurovision Song Contest 2020|väljaanne=ESCXTRA|aeg=8. november 2020|vaadatud=25.01.2020|keel=inglise keeles|arhiivimisaeg=23.01.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200123060913/https://escxtra.com/2019/11/08/%F0%9F%87%B2%F0%9F%87%AA-montenegro-withdraws-from-eurovision-song-contest-2020/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; kuid RTCG peadirektor Božidar Šundić lükkas väite ümber.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Gallagher, Robyn|url=https://wiwibloggs.com/2019/11/09/montenegro-director-general-no-decision-eurovision-2020/245069/|pealkiri=Montenegro: In or out? RTCG Director-General says no decision has been made yet on Eurovision 2020|väljaanne=wiwibloggs|aeg=9. november 2019|vaadatud=25.01.2020|keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt; Montenegrot ei olnud siiski lõplikus osalejate nimekirjas ja RTCG avaldas hiljem, et Montenegro eemaldus tagasihoidlike tulemuste ja finantsprobleemide tõttu.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Jiandani, Sanjay|url=http://esctoday.com/177952/montenegro-rtcg-releases-a-statement-regarding-its-eurovision-withdrawal|pealkiri=Montenegro: RTCG releases a statement regarding its Eurovision withdrawal|väljaanne=ESCToday|aeg=15. november 2019|vaadatud=25.01.2020|keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt; Rahaga, mis oli algselt mõeldud lauluvõistluse osavõtutasuks, osteti RTCG töötajatele uued autod.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.rtcg.me/magazin/muzika/259215/cg-ne-ide-na-eurosong-2020.html|pealkiri=CG ne ide na Eurosong 2020.|väljaanne=RTCG|aeg=15. november 2019|vaadatud=25.01.2020|keel=montenegro keeles}}&lt;/ref&gt;

* {{Elv|Ungari}} – Ungari ringhääling [[Médiaszolgáltatás-támogató és Vagyonkezelő Alap]] (MTVA) teatas oktoobris 2019, et &quot;A Dali&quot;, Ungari Eurovisiooni eelvooru alates aastast [[2012]], ei kasutata Ungari esindaja valimiseks 2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusele ning et &quot;A Dal&quot; peaks keskenduma rohkem [[Ungari muusika]]maailma toetamisele.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Deakin, Samuel|url=https://eurovoix.com/2019/10/25/hungary-withdraws-from-the-eurovision-song-contest/|pealkiri=Hungary: A Dal Dropped As Eurovision Selection Process, Withdrawal Possible?|väljaanne=Eurovoix|aeg=25. oktoober 2019|vaadatud=25.01.2020|keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt; Ametlikku põhjendust küll ei antud, aga Ungari eemaldus võistlusest [[LGBT]] vastase mõtteviisi tõusu ajal [[Ungarlased|ungarlaste]] ja MTVA juhtkonna seas; võistlust on nimetatud Ungari [[Paremäärmuslus|paremäärmusliku]] valitsuse jaoks &quot;liiga geiks&quot; – üks [[Viktor Orbán]]i pooldajast teleajakirjanik nimetas lauluvõistlust &quot;homoseksuaalseks flotilliks&quot; ning väitis, et lauluvõistlusel mitteosalemine teeks [[Ungarlased|ungarlaste]] vaimsele tervisele head.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Walker, Shaun; Garamvolgyi, Flora|url=https://www.theguardian.com/tv-and-radio/2019/nov/27/hungary-pulls-out-of-eurovision-amid-rise-in-anti-lgbt-rhetoric|pealkiri=Hungary pulls out of Eurovision amid rise in anti-LGBTQ+ rhetoric|väljaanne=The Guardian|aeg=27. november 2019|vaadatud=25.01.2020|keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt; Ungarit ei olnud lõplikus osalejate nimekirjas.

=== Teised riigid ===

==== EBU tegevliikmed ====

* {{Elv|Andorra}} – Andorra ringhääling [[Ràdio i Televisió d'Andorra]] (RTVA) teatas märtsis 2019, et nad on valmis [[Kataloonia]] ringhäälinguga [[Televisió de Catalunya]] (TVC) Eurovisiooni lauluvõistlusel osalemisel koostööd tegema. Need ringhäälingud tegid koostööd ka aastal [[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]], kui Andorra debüteeris.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Granger, Anthony|url=https://eurovoix.com/2019/03/18/andorra-rtva-open-to-co-operation-with-catalan-broadcaster-regarding-eurovision-participation/|pealkiri=Andorra: RTVA Open To Co-operation With Catalan Broadcaster Regarding Eurovision Participation|väljaanne=Eurovoix|aeg=18. märts 2019|vaadatud=01.02.2020|keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt; Mais 2019 kinnitas RTVA 2020. aasta lauluvõistlusel mitteosalemist.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Jiandani, Sanjay|url=http://esctoday.com/176523/andorra-rtva-will-not-return-to-eurovision-in-2020/|pealkiri=Andorra: RTVA will not return to Eurovision in 2020|väljaanne=ESCToday|aeg=26. juuni 2019|vaadatud=01.02.2020|arhiivimisaeg=|keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt; Andorra valitsev erakond [[Demokraadid Andorra eest|Demokraadid Andorra Eest]] (Demòcrates per Andorra) teatas novembris 2019, et RTVA plaanib Eurovisiooni lauluvõistlusele naasta, kuid enne tuleb teha kulude hindamine. Andorra naasmist Eurovisiooni lauluvõistlusele on toetanud Andorra turismiministeerium ja paljud endised Andorra esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Granger, Anthony|url=https://eurovoix.com/2019/11/20/andorra-rtva-to-return-to-the-eurovision-song-contest/|pealkiri=Andorra: Government Plans For RTVA's Return to Eurovision Song Contest|väljaanne=Eurovoix|aeg=20. november 2019|vaadatud=01.02.2020|keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
* {{Elv|Bosnia ja Hertsegoviina}} – detsembris 2018 teatas Bosnia ringhäälingu [[Bosanskohercegovačka radiotelevizija]] (BHRT) juhataja Lejla Babović, et BHRT peamine eesmärk on lauluvõistlusele naasta, kuid 250 000–300 000 eurone osavõtutasu ja halb finantsjuhtimine teeb riigi osavõtu 2020. aasta võistlusel keeruliseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Cobb, Ryan|url=https://escxtra.com/2018/12/29/bosnia-2020-eurovision-difficult/|pealkiri=Bosnia &amp; Herzegovina's &quot;primary goal&quot; is Eurovision comeback but 2020 return &quot;difficult&quot;|väljaanne=ESCXTRA|aeg=29. detsember 2018|vaadatud=14.03.2020|keel=inglise keeles|arhiivimisaeg=7.04.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190407182417/https://escxtra.com/2018/12/29/bosnia-2020-eurovision-difficult/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Juulis 2019 kinnitas BHRT oma mitteosalemist. Põhjuseks nimetati EBU poolt ringhäälingu suure võla tõttu kehtestatud sanktsioonid.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Herbert, Emily|url=https://eurovoix.com/2019/07/09/bosnia-herzegovina-eurovision-2020/|pealkiri=Bosnia &amp; Herzegovina: No Eurovision Return in 2020|väljaanne=Eurovoix|aeg=9. juuli 2019|vaadatud=14.03.2020|keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
* {{Elv|Luksemburg}} – kuna Luksemburg polnud lauluvõistlusel osalenud aastast [[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1993]], oli 2019. aasta lauluvõistlusele naasmisele kasvav nõudlus. [[1973. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1973. aastal]] Luksemburgi esindanud ja lauluvõistluse võitnud laulja [[Anne-Marie David]] ütles mais 2019, et ta toetab Luksemburgi naasmist 2020. aasta võistlusele. Samuti esitati fännide petitsioon võistlusel osalemiseks nii Luksemburgi ringhäälingule [[RTL Télé Lëtzebuerg]]ile (RTL), kui ka [[Luksemburgi Saadikutekoda|Luksemburgi Saadikutekotta]]. Petitsioonis väidetakse, et Luksemburgi mitteosalemise põhjenduseks toodud finantsprobleeme ja 150 000 euro suuruse osavõtutasu puudumist on raske uskuda, tuues võrdluseks väikeriigi [[San Marino Eurovisiooni lauluvõistlusel|San Marino]], mis on alates [[2011. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2011. aastast]] igal aastal lauluvõistlusel osalenud. Varasematel aastatel on RTL mitteosalemist põhjendanud finantsprobleemidega. Samuti väideti, et pärast [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]e suurenemist ja uue hääletussüsteemi kasutuselevõtmist oleks Luksemburgi edu ebatõenäoline.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Granger, Anthony|url=https://eurovoix.com/2019/05/29/luxembourg-anne-marie-david-pushing-for-nations-eurovision-return/|pealkiri=Luxembourg: Anne-Marie David Pushing For Nation's Eurovision Return|väljaanne=Eurovoix|aeg=29. mai 2019|vaadatud=14.03.2020|keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt; Juulis 2019 teatas RTL, et Luksemburg ei osale 2020. aasta lauluvõistlusel, kuna see tekitaks ringhäälingule rahalise pinge, ja et nad keskenduvad muusika ja meelelahutuse asemel pigem uudissisule.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Jiandani, Sanjay|url=http://esctoday.com/176967/luxembourg-rtl-confirms-non-participation-in-eurovision-2020/|pealkiri=Luxembourg: RTL confirms non participation in Eurovision 2020|väljaanne=ESCToday|aeg=23. juuli 2019|vaadatud=14.03.2020|keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
* {{Elv|Monaco}} – Monaco ringhääling [[TMC (telekanal)|TMC]] kinnitas augustis 2019, et nad ei osale 2020. aasta lauluvõistlusel.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Jiandani, Sanjay|url=http://esctoday.com/176986/monaco-tmc-confirms-non-participation-in-eurovision-2020/|pealkiri=Monaco: TMC confirms non participation in Eurovision 2020|väljaanne=ESCToday|aeg=6. august 2019|vaadatud=14.03.2020|keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
* {{Elv|Slovakkia}} – Slovakkia ringhääling [[Rozhlas a televízia Slovenska]] (RTVS) teatas juunis 2019, et nad ei osale 2020. aasta lauluvõistlusel [[Slovakid|slovakkide]] huvi puudumise tõttu.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Herbert, Emily|url=https://eurovoix.com/2019/06/05/slovakia-eurovision-song-contest-2020/|pealkiri=Slovakia: No Return to the Eurovision Song Contest in 2020|väljaanne=Eurovoix|aeg=5. juuni 2019|vaadatud=14.03.2020|keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
* {{Elv|Türgi}} – EBU teatas septembris 2019, et Türgi ringhääling [[Türkiye Radyo ve Televizyon Kurumu]] (TRT) ei ole esitanud lauluvõistlusel osalemiseks vajalikke dokumente.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Granger, Anthony|url=https://eurovoix.com/2019/09/22/turkey-trt-will-not-compete-in-eurovision-2020/|pealkiri=Turkey: TRT Will Not Compete in Eurovision 2020|väljaanne=Eurovoix|aeg=22. september 2019|vaadatud=14.03.2020|keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;

==== EBU assotsieerunud liikmed ====

* {{Elv|Kasahstan}} – novembris 2018 teatas lauluvõistluse tegevjuht [[Jon Ola Sand]], et Kasahstani osavõttu lauluvõistlusel tuleb arutada võistluse referendirühmaga. Kasahstani ringhäälingut [[Habar|&quot;Хабар&quot; Агенттігі]]-t (Habar Agenttigi) on varem kutsutud [[laste Eurovisiooni lauluvõistlus]]ele, kuid see ei mõjuta nende osavõttu emavõistlusel.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Granger, Anthony|url=https://eurovoix.com/2018/11/22/kazakhstan-eurovision-participation-needs-to-be-discussed/|pealkiri=Kazakhstan: Eurovision Participation 'Needs To Be Discussed'|väljaanne=Eurovoix|aeg=22. november 2018|vaadatud=14.03.2020|keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt; EBU teatas septembris 2019, et neil ei olnud kavatsust Kasahstani 2020. aasta lauluvõistlusele kutsuda.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Cobb, Ryan|url=https://escxtra.com/2019/09/06/ebu-no-plans-to-invite-kazakhstan-to-participate-in-eurovision-2020/|pealkiri=EBU: &quot;No plans&quot; to invite Kazakhstan to participate in Eurovision 2020|väljaanne=ESCXTRA|aeg=6. september 2019|vaadatud=14.03.2020|keel=inglise keeles|arhiivimisaeg=16.02.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220216024859/https://escxtra.com/2019/09/06/ebu-no-plans-to-invite-kazakhstan-to-participate-in-eurovision-2020/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

==== EBU mitteliikmed ====

* {{Elv|Kosovo}} – Kosovo ringhäälingu [[Radio Televizioni i Kosovës]] (RTK) tolleaegne peadirektor Mentor Shala teatas juunis 2018, et RTK veel taotleb täielikku EBU liikmesust ja loodab 2020. aasta lauluvõistlusel debüteerida.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Granger, Anthony|url=https://eurovoix.com/2018/06/22/kosovo-rtk-to-push-for-full-ebu-membership-next-week/|pealkiri=Kosovo: RTK To Push for Full EBU Membership Next Week|väljaanne=Eurovoix|aeg=22. juuni 2018|vaadatud=14.03.2020|keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt; EBU 82. Peaassambleel juunis 2019 hääletasid EBU liikmed [[Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit|Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu]] (ITU) liikmesuse tühistamise vastu EBU-ga liitumise tingimusena, mistõttu RTK ei jõuaks 2020. aasta lauluvõistluse ajaks EBU-ga liituda.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Bird, Lisa|url=https://escxtra.com/2019/06/28/no-changes-approved-in-ebu-statutes-kosovo-cannot-apply-for-full-membership/|pealkiri=No changes approved in EBU statutes: Kosovo cannot apply for full membership|väljaanne=ESCXTRA|aeg=28. juuni 2019|vaadatud=14.03.2020|keel=inglise keeles|arhiivimisaeg=29.06.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190629120354/https://escxtra.com/2019/06/28/no-changes-approved-in-ebu-statutes-kosovo-cannot-apply-for-full-membership/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
* {{Elv|Liechtenstein}} – Liechtensteini ringhääling [[1 FL TV]] teatas augustis 2019, et nad on välistanud 2020. aasta lauluvõistlusel debüteerimise. Ringhääling on ka varem proovinud EBU liikmeks saada, kuid plaanid katkesid, kui ringhäälingu juhataja Peter Kölbel ootamatult suri. Samuti oleks ringhäälingul vaja EBU liikmeks saamise kulude katmiseks ja lauluvõistluse osavõtutasu maksmiseks Liechtensteini valitsuse toetust.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Jiandani, Sanjay|url=http://esctoday.com/177028/liechtenstein-1-fl-tv-will-not-debut-in-eurovision-2020/|pealkiri=Liechtenstein: 1 FL TV will not debut in Eurovision 2020|väljaanne=ESCToday|aeg=7. august 2019|vaadatud=14.03.2020|keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;

== Varem Eurovisioonil esinenud artistid ==
[[Pilt:Senhit.jpg|pisi|left|140px|Senhit]]
[[Austria Eurovisiooni lauluvõistlusel|Austria]] esindaja [[Vincent Bueno]] oli [[2017. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2017. aastal]] [[Nathan Trent]]i taustalaulja.

[[Põhja-Makedoonia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Põhja-Makedoonia]] esindaja [[Vasil Garvanliev|Vasil]] oli [[2019. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2019. aastal]] [[Tamara Todevska]] taustalaulja.

[[Rootsi Eurovisiooni lauluvõistlusel|Rootsit]] esindava ansambli [[The Mamas]] liikmed Loulou Lamotte, Ashley Haynes ja Dinah Yonas Manna olid [[2019. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2019. aastal]] [[John Lundvik]]i taustalauljad.

[[Kreeka Eurovisiooni lauluvõistlusel|Kreeka]] esindaja [[Stefania Liberakakis|Stefania]] esindas [[2016. aasta laste Eurovisiooni lauluvõistlus]]el [[Holland]]it ansambli [[Kisses]] liikmena.

[[Malta Eurovisiooni lauluvõistlusel|Malta]] esindaja [[Destiny Chukunyere]] oli [[2015. aasta laste Eurovisiooni lauluvõistlus]]e võitja ning [[2019. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2019. aastal]] oli ta [[Michela Pace]] taustalaulja.

[[Moldova Eurovisiooni lauluvõistlusel|Moldova]] esindaja [[Natalia Gordienco|Natalia Gordienko]] esines [[2006. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el koos [[Connect-R]]-i ja [[Arsenium]]iga, esitades laulu &quot;Loca&quot;.

[[Serbia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Serbia]] ansambli [[Hurricane (Serbia ansambel)|Hurricane]] liige [[Sanja Vučić]] esindas oma riiki [[2016. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el lauluga &quot;Goodbye (Shelter)&quot;. [[Ksenija Knežević]], samuti ansambli [[Hurricane (Serbia ansambel)|Hurricane]] liige, oli [[2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2015. aastal]] oma isa, [[Montenegro Eurovisiooni lauluvõistlusel|Montenegro]] esindaja [[Knez]]i taustalaulja.

[[San Marino Eurovisiooni lauluvõistlusel|San Marino]] esindaja [[Senit|Senhit]] esindas oma riiki [[2011. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el lauluga &quot;Stand By&quot;.

== Poolfinaalid ==
[[File:ESC 2020 Semi-Finals.svg|pisi|{{legend|#D40000|Esimeses poolfinaalis osalevad riigid}} {{legend|#FFAAAA|Otse finaali pääsevad riigid, kes hääletavad esimeses poolfinaalis}} {{legend|#000080|Teises poolfinaalis osalevad riigid}} {{legend|#99CCFF|Otse finaali pääsevad riigid, kes hääletavad teises poolfinaalis}}]]
=== Esimene poolfinaal ===
* Pidi toimuma 12. mail 2020 [[Holland]]is [[Rotterdam]]is.
* Pidi osalema 17 riiki.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://eurovisionworld.com/esc/eurovision-2020-whos-in-which-semi-final|pealkiri=Eurovision 2020: Who's in which Semi-final?|väljaanne=eurovisionworld.com|aeg=28. jaanuar 2020|vaadatud=28.01.2020}}&lt;/ref&gt;
* Pidi hääletama 20 riiki: osalevad riigid, Holland, Saksamaa ja Itaalia.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
!Jrk{{efn|Järjekord määrati võistluse produtsentide poolt poolfinaale asendava saate &quot;Eurovision Song Celebration 2020&quot; raames.}}
!Riik
!Keel
!Esitaja
!Laulu pealkiri
!Tõlge
|-
|1.
|{{elv|Rootsi}}
|[[Inglise keel|inglise]]
|[[The Mamas]]
|&quot;Move&quot;
|&quot;Liiguta&quot;
|-
|2.
|{{elv|Valgevene}}
|[[Valgevene keel|valgevene]]
|[[VAL]]
|&quot;Da vidna&quot; (&quot;Да відна&quot;)
|&quot;Koiduni&quot;
|-
|3.
|{{elv|Austraalia}}
|[[Inglise keel|inglise]]
|[[Montaigne (laulja)|Montaigne]]
|&quot;Don't Break Me&quot;
|&quot;Ära murra mind&quot;
|-
|4.
|{{elv|Põhja-Makedoonia}}
|[[Inglise keel|inglise]]
|[[Vasil Garvanliev|Vasil]]
|&quot;You&quot;
|&quot;Sina&quot;
|-
|5.
|{{elv|Sloveenia}}
|[[Sloveeni keel|sloveeni]]
|[[Ana Soklič]]
|&quot;Voda&quot;
|&quot;Vesi&quot;
|-
|6.
|{{elv|Leedu}}
|[[Inglise keel|inglise]]
|[[The Roop]]
|&quot;On Fire&quot;
|&quot;Põleb&quot;
|-
|7.
|{{elv|Iirimaa}}
|[[Inglise keel|inglise]]
|[[Lesley Roy]]
|&quot;Story of My Life&quot;
|&quot;Minu elu lugu&quot;
|-
|8.
|{{elv|Venemaa}}
|[[Inglise keel|inglise]]{{efn|Laulus on väljendeid [[hispaania keel]]es.}}
|[[Little Big]]
|&quot;Uno&quot;
|&quot;Üks&quot;
|-
|9.
|{{elv|Belgia}}
|[[Inglise keel|inglise]]
|[[Hooverphonic]]
|&quot;Release Me&quot;
|&quot;Vabasta mind&quot;
|-
|10.
|{{elv|Malta}}
|[[Inglise keel|inglise]]
|[[Destiny Chukunyere]]
|&quot;All of My Love&quot;
|&quot;Kõik minu armastus&quot;
|-
|11.
|{{elv|Horvaatia}}
|[[Horvaadi keel|horvaadi]]
|[[Damir Kedžo]]
|&quot;Divlji vjetre&quot;
|&quot;Metsikud tuuled&quot;
|-
|12.
|{{elv|Aserbaidžaan}}
|[[Inglise keel|inglise]], [[Jaapani keel|jaapani]]{{efn|Laulus korrutatakse jaapanikeelset rida &quot;[[Daimoku|南無妙法蓮華経]]&quot; (''Namu Myōhō Renge Kyō''), tõlkes &quot;Pühendan end [[Lootossuutra]]le&quot;.}}
|[[Samira Efendi|Efendi]]
|&quot;Cleopatra&quot;
|&quot;Kleopatra&quot;
|-
|13.
|{{elv|Küpros}}
|[[Inglise keel|inglise]]
|[[Sandro Nicolas]]
|&quot;Running&quot;
|&quot;Jooksmine&quot;
|-
|14.
|{{elv|Norra}}
|[[Inglise keel|inglise]]
|[[Ulrikke Brandstorp]]
|&quot;Attention&quot;
|&quot;Tähelepanu&quot;
|-
|15.
|{{elv|Iisrael}}
|[[Inglise keel|inglise]], [[Amhara keel|amhara]]{{efn|Laulus on ridu [[Heebrea keel|heebrea]], [[Araabia keel|araabia]] ja ka väljamõeldud keeles.}}
|[[Eden Alene]]
|&quot;Feker Libi&quot; (&quot;ፍቅር ልቤ&quot;)
|&quot;Armastan südant&quot;
|-
|16.
|{{elv|Rumeenia}}
|[[Inglise keel|inglise]]
|[[Roxen]]
|&quot;Alcohol You&quot;
|&quot;Alkoholi sa&quot;
|-
|17.
|{{elv|Ukraina}}
|[[Ukraina keel|ukraina]]
|[[Go_A]]
|&quot;Solovey&quot; (&quot;Соловей&quot;)
|&quot;Ööbik&quot;
|}

=== Teine poolfinaal ===
* Pidi toimuma 14. mail 2020 [[Holland]]is [[Rotterdam]]is.
* Pidi osalema 18 riiki.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;
* Pidi hääletama 21 riiki: osalevad riigid, Prantsusmaa, Hispaania ja Suurbritannia.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
!Jrk{{efn|Järjekord määrati võistluse produtsentide poolt poolfinaale asendava saate &quot;Eurovision Song Celebration 2020&quot; raames.}}
!Riik
!Keel
!Esitaja
!Laulu pealkiri
!Tõlge
|-
|1.
|{{elv|Kreeka}}
|[[Inglise keel|inglise]]
|[[Stefania Liberakakis|Stefania]]
|&quot;Superg!rl&quot;
|&quot;Supertüdruk&quot;
|-
|2.
|{{elv|Eesti}}
|[[Inglise keel|inglise]]
|[[Uku Suviste]]
|&quot;What Love Is&quot;
|&quot;Mis on armastus&quot;
|-
|3.
|{{elv|Austria}}
|[[Inglise keel|inglise]]
|[[Vincent Bueno]]
|&quot;Alive&quot;
|&quot;Elus&quot;
|-
|4.
|{{elv|Moldova}}
|[[Inglise keel|inglise]]
|[[Natalia Gordienco|Natalia Gordienko]]
|&quot;Prison&quot;
|&quot;Vangla&quot;
|-
|5.
|{{elv|San Marino}}
|[[Inglise keel|inglise]]
|[[Senit|Senhit]]
|&quot;Freaky!&quot;
|&quot;Freaky!&quot;
|-
|6.
|{{elv|Tšehhi}}
|[[Inglise keel|inglise]]
|[[Benny Cristo]]
|&quot;Kemama&quot;
|&quot;Kemama&quot;
|-
|7.
|{{elv|Serbia}}
|[[Serbia keel|serbia]]{{efn|Laulus on väljendeid [[Inglise keel|inglise]] ja [[Hispaania keel|hispaania]] keeles.}}
|[[Hurricane (Serbia ansambel)|Hurricane]]
|&quot;Hasta la vista&quot;
|&quot;Nii kaua&quot;
|-
|8.
|{{elv|Poola}}
|[[Inglise keel|inglise]]
|[[Alicja Szemplińska]]
|&quot;Empires&quot;
|&quot;Impeeriumid&quot;
|-
|9.
|{{elv|Island}}
|[[Inglise keel|inglise]]
|[[Gagnamagnið|Daði og Gagnamagnið]]
|&quot;Think About Things&quot;
|&quot;Mõelge asjadele&quot;
|-
|10.
|{{elv|Šveits}}
|[[Prantsuse keel|prantsuse]]
|[[Gjon's Tears]]
|&quot;Répondez-moi&quot;
|&quot;Vasta mulle&quot;
|-
|11.
|{{elv|Taani}}
|[[Inglise keel|inglise]]
|[[Ben &amp; Tan]]
|&quot;Yes&quot;
|&quot;Jah&quot;
|-
|12.
|{{elv|Albaania}}
|[[Inglise keel|inglise]]
|[[Arilena Ara]]
|&quot;Fall from the Sky&quot;
|&quot;Kukkuda taevast&quot;
|-
|13.
|{{elv|Soome}}
|[[Inglise keel|inglise]]
|[[Aksel Kankaanranta|Aksel]]
|&quot;Looking Back&quot;
|&quot;Tagasi vaatama&quot;
|-
|14.
|{{elv|Armeenia}}
|[[Inglise keel|inglise]]
|[[Athena Manoukian]]
|&quot;Chains on You&quot;
|&quot;Ketid sinu peal&quot;
|-
|15.
|{{elv|Portugal}}
|[[Portugali keel|portugali]]
|[[Elisa Silva|Elisa]]
|&quot;Medo de sentir&quot;
|&quot;Hirm tunde ees&quot;
|-
|16.
|{{elv|Gruusia}}
|[[Inglise keel|inglise]]{{efn|Laulus on väljendeid [[Prantsuse keel|prantsuse]], [[Saksa keel|saksa]], [[Itaalia keel|itaalia]] ja [[Hispaania keel|hispaania]] keeles.}}
|[[Thornike Kiphiani]]
|&quot;Take Me As I Am&quot;
|&quot;Võtke mind sellisena nagu ma olen&quot;
|-
|17.
|{{elv|Bulgaaria}}
|[[Inglise keel|inglise]]
|[[Viktoria Georgieva|Victoria]]
|&quot;Tears Getting Sober&quot;
|&quot;Pisarad lähevad kaineks&quot;
|-
|18.
|{{elv|Läti}}
|[[Inglise keel|inglise]]
|[[Samanta Tīna]]
|&quot;Still Breathing&quot;
|&quot;Hingab endiselt&quot;
|}

== Finaal ==

* Pidi toimuma 16. mail 2020 [[Holland]]is [[Rotterdam]]is.
* Pidi osalema 26 riiki.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://eurovisionworld.com/eurovision/2020|pealkiri=Eurovision 2020 Results: Voting &amp; Points|väljaanne=eurovisionworld.com|aeg=|vaadatud=28.01.2020}}&lt;/ref&gt;
* Pidi hääletama kõik riigid.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
!Jrk
!Riik
!Keel
!Esitaja
!Laulu pealkiri
!Tõlge
|-
|—
|{{elv|Hispaania}}
|[[Hispaania keel|hispaania]]
|[[Blas Cantó]]
|&quot;Universo&quot;
|&quot;Universum&quot;
|-
|23
|{{elv|Holland}}
|[[Inglise keel|inglise]]
|[[Jeangu Macrooy]]
|&quot;Grow&quot;
|&quot;Kasvada&quot;
|-
|—
|{{elv|Itaalia}}
|[[Itaalia keel|itaalia]]
|[[Diodato]]
|&quot;Fai rumore&quot;
|&quot;Teha müra&quot;
|-
|—
|{{elv|Prantsusmaa}}
|[[Prantsuse keel|prantsuse]], [[Inglise keel|inglise]]
|[[Tom Leeb]]
|&quot;The Best in Me&quot;
|&quot;Parim minus&quot;
|-
|—
|{{elv|Saksamaa}}
|[[Inglise keel|inglise]]
|[[Ben Dolic]]
|&quot;Violent Thing&quot;
|&quot;Vägivaldne asi&quot;
|-
|—
|{{elv|Suurbritannia}}
|[[Inglise keel|inglise]]
|[[James Newman]]
|&quot;My Last Breath&quot;
|&quot;Minu viimane hingetõmme&quot;
|}
== Viited ==
{{viited}}

== Märkused ==
{{märkused}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Eurovision Song Contest 2020|2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus}}
* [http://www.eurovision.tv/ Ametlik koduleht]
* [http://www.eurovisioon.ee/ Eurovisioon.ee]
* [http://menu.err.ee/k/eurovisioon ERR-i Eurovisiooni-teemaline veebileht]

{{Eurovisiooni lauluvõistlused}}

[[Kategooria:Eurovisioon]]
[[Kategooria:Rotterdam]]
[[Kategooria:2020. aasta muusikas]]</text>
      <sha1>7utmqg7yy3pbi18g7ni0l8rdsxivjme</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tšehhikeelne Vikipeedia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>556861</id>
    <revision>
      <id>7260819</id>
      <parentid>6754818</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T07:51:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-56177-68</username>
        <id>240674</id>
      </contributor>
      <comment>/* Artiklite arvu statistika */</comment>
      <origin>7260819</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1721" sha1="ewbwxzo9wf8ultnaj9aka8f17zversz" xml:space="preserve">[[Pilt:Wikipedia-logo-v2-cs.svg|pisi|Logo]]
'''Tšehhikeelne Vikipeedia''' ([[tšehhi keel]]es ''Česká Wikipedie'') on [[Vikipeedia]] tšehhikeelne versioon.

Tšehhikeelne Vikipeedia sai alguse [[3. mai]]l [[2002]].

Seal on {{NUMBEROF|ARTICLES|cs}} artiklit, millega see on artiklite arvult {{Vikipeedia koht suurusjärjestuses|cs}}. keeleversioon, ja {{NUMBEROF|PAGES|cs}} lehekülge. Seal on {{NUMBEROF|USERS|cs}} registreeritud kasutajat (kellest aktiivseid on {{NUMBEROF|ACTIVEUSERS|cs}}) ja {{NUMBEROF|ADMINS|cs}} administraatorit.&lt;ref&gt;[https://meta.wikimedia.org/wiki/List_of_Wikipedias#All_Wikipedias_ordered_by_number_of_articles All Wikipedias ordered by number of articles]&lt;/ref&gt;

[[16. märts]]il [[2022]] ületas tšehhikeelne Vikipeedia artiklite arv 500 000 piiri.
[[Pilt:Praha, 15 let české Wikipedie, skupinovka.jpg|pisi|Tšehhi vikipedistid tähistamas [[Praha]]s tšehhikeelne Vikipeedia 15. aastapäeva 2017. aasta mais]]

==Artiklite arvu statistika==
[[Pilt:Graf poctu clanku.png|pisi|600px|Artiklite arvu kasv]]
*50 000 artiklit täitus 18. novembril 2006
*100 000 artiklit täitus 19. juunil 2008
*150 000 artiklit täitus 17. veebruaril 2010
*200 000 artiklit täitus 6. juulil 2011
*250 000 artiklit täitus 13. detsembril 2012
*300 000 artiklit täitus 24. juulil 2014
*350 000 artiklit täitus 2. aprillil 2016
*400 000 artiklit täitus 10. veebruaril 2018
*450 000 artiklit täitus 3. aprillil 2020
*500 000 artiklit täitus 16. märtsil 2022
*550 000 artiklit täitus 20. juulil 2024
*600 000 artiklit täitus 17. oktoober 2026

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://cs.wikipedia.org Tšehhikeelne Vikipeedia]

[[Kategooria:Vikipeedia keeleversioonid]]
[[Kategooria:Tšehhi]]</text>
      <sha1>ewbwxzo9wf8ultnaj9aka8f17zversz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kyriákos Mitsotákis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>558075</id>
    <revision>
      <id>7260666</id>
      <parentid>7220291</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T21:46:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andreas003</username>
        <id>7485</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260666</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1815" sha1="7o34rc4rknjm9u9fp68lntdbwj8wyg9" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Kyriákos Mitsotákis
| omakeelne_nimi = Κυριάκος Μητσοτάκης
| pilt = Kyriakos Mitsotakis (cropped).jpg
| pildiallkiri = Mitsotákis (2018)
| amet = Kreeka peaminister
| ametiajaalgus = 26. juuni 2023
| ametiajalõpp = 
| eelmine = [[Ioannis Sarmas]]
| järgmine = 
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 = 
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| sünninimi = 
| sünniaeg = 
| sünnikoht = [[Ateena]], [[Kreeka Kuningriik]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = [[Uus Demokraatia]]
| abikaasa = [[Mareva Grabowski-Mitsotakis]]
| vanemad = [[Konstantínos Mitsotákis]], [[Marika Mitsotakis]]
| alma_mater = [[Harvardi ülikool]]&lt;br/&gt;[[Stanfordi ülikool]]
| elukutse = 
| tegevusala = 
| tunnustus = 
| autogramm = Kyriakos Mitsotakis signature.svg
| moodul = 
}}
'''Kyriákos Mitsotákis''' (Κυριάκος Μητσοτάκης; sündinud [[4. märts]]il [[1968]] [[Ateena]]s) on [[Kreeka]] poliitik ja endine pankur, paremtsentristliku erakonna [[Uus Demokraatia]] esimees. Alates [[8. juuli]]st [[2019]] kuni [[24. mai]]ni [[2023]] oli ta [[Kreeka peaminister]]. Teist korda on ta Kreeka peaminister alates [[26. juuni]]st 2023.

Mitsotákis lõpetas 1990. aastal [[Harvardi ülikool]]i sotsiaalteadustes ja sai 1993. aastal magistrikraadi rahvusvahelistes suhetes [[Stanfordi ülikool]]ist.

Ta oli 2013–2015 Kreeka haldusreformiminister. Ta valiti esimest korda [[Kreeka parlament|Kreeka parlamendi]] liikmeks [[2004]]. aastal.

Tema isa oli peaminister [[Konstantínos Mitsotákis]].

== Välislingid ==
{{commonskat|Kyriakos Mitsotakis}}
*http://www.kmitsotakis.gr/

{{Kreeka valitsusjuhid}}

{{JÄRJESTA:Mitsotakis, Kyriakos}}
[[Kategooria:Kreeka peaministrid]]
[[Kategooria:Stanfordi Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1968]]</text>
      <sha1>7o34rc4rknjm9u9fp68lntdbwj8wyg9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:GlobalYoungAcademyTeam/Global Young Academy</title>
    <ns>2</ns>
    <id>562898</id>
    <revision>
      <id>7260840</id>
      <parentid>7258315</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T08:36:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ListeriaBot</username>
        <id>85458</id>
      </contributor>
      <comment>Wikidata list updated [V2]</comment>
      <origin>7260840</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="114041" sha1="sf42st659aud88r9p03nu5tv4vapkyu" xml:space="preserve">[https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q5570796 Global Young Academy]

{{Wikidata loend
|sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q5570796 }
|section=
|sort=P463/Q5570796/P580
|sort_order=desc
|columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q5570796/P580:Start date,P463/Q5570796/P582:End date,P18:Image
|thumb=128
|min_section=2
}}
{| class='wikitable sortable'
! Article
! ORCID
! Google Scholar author ID
! VIAF
! Start date
! End date
! Image
|-
| ''[[:d:Q1619476|Verena Lepper]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/31830233 31830233]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q5719236|Saeid Esmaeilzadeh]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/48148995981759751905 48148995981759751905]
| 2010
| 2012
| [[Fail:Saeid esmaeilzadeh 2.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q6033221|Ingrid Johnsrude]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7810-1333 0000-0002-7810-1333]
| [https://scholar.google.com/citations?user=CxBHYIsAAAAJ CxBHYIsAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/105672355 105672355]
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q6181738|Jeremy O'Brien]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3576-8285 0000-0002-3576-8285]&lt;br/&gt;[https://orcid.org/0000-0002-9166-8414 0000-0002-9166-8414]
| [https://scholar.google.com/citations?user=BxIIt5QAAAAJ BxIIt5QAAAAJ]
| 
| 2011
| 2016
| [[Fail:Jeremy O'Brien (born 1975) at World Economic Forum Davos 2022.png|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q6984826|Oren Gazal-Ayal]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2271-8916 0000-0002-2271-8916]
| [https://scholar.google.com/citations?user=LQrJfmEAAAAJ LQrJfmEAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/298590574 298590574]
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q7050018|Ronen Perry]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4280-0877 0000-0003-4280-0877]
| [https://scholar.google.com/citations?user=0Zs64PYAAAAJ 0Zs64PYAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/4775152381780601950000 4775152381780601950000]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q7286054|Rajesh Gopakumar]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/44206286 44206286]
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q7802929|Tilman Brück]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8344-8948 0000-0002-8344-8948]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/35401575 35401575]
| 2010
| 2014
| [[Fail:Tilman Brück.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q9209862|Dominika Latusek-Jurczak]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3317-0084 0000-0003-3317-0084]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/101391478 101391478]
| 2022
| 2027
| [[Fail:Dominika Latusek-Jurczak Ph.D..JPG|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q11095997|Xuelong Li]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0019-4197 0000-0002-0019-4197]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/43710404 43710404]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q11569593|Hiroyuki Katayama]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3429-9069 0000-0002-3429-9069]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/115861770 115861770]
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q13628687|Tonni Agustiono Kurniawan]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1362-6339 0000-0003-1362-6339]
| 
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q15144906|Yamuna Krishnan]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5282-8852 0000-0001-5282-8852]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ReThrX4AAAAJ ReThrX4AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/7398148947780254950009 7398148947780254950009]
| 2010
| 2012
| [[Fail:Yamuna Krishnan at 2024 Nobel Prize Lectures 2 (cropped).jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q15631733|Francesco Maurelli]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5265-3666 0000-0002-5265-3666]
| [https://scholar.google.com/citations?user=t1hnyyAAAAAJ t1hnyyAAAAAJ]
| 
| 2023
| 2028
| [[Fail:38a Internacia Vegetarana Kongreso - Francesco Maurelli.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q16065362|Lisa Herzog]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9348-1154 0000-0001-9348-1154]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/223804516 223804516]
| 2017
| 
| [[Fail:Verleihung Hans-Böckler-Preis der Stadt Köln 2021 an Lisa Herzog und Konrad Gilges-3710.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q17094052|Anna-Karin Tornberg]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4290-1670 0000-0002-4290-1670]
| [https://scholar.google.com/citations?user=brTICLgAAAAJ brTICLgAAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q17517207|Sandra McLaren]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5757-1670 0000-0001-5757-1670]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ZzB3JuYAAAAJ ZzB3JuYAAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q20047953|Carolina Horta Andrade]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0101-1492 0000-0003-0101-1492]
| [https://scholar.google.com/citations?user=UpsohXYAAAAJ UpsohXYAAAAJ]
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q20472489|Bilge Demirköz]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7171-5976 0000-0001-7171-5976]
| [https://scholar.google.com/citations?user=UHeeSJwAAAAJ UHeeSJwAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| [[Fail:Bilge Demirköz 3. Ulusal Açık Erişim Çalıştayı Oturum 3.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q20796622|Ernesto Lupercio]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/305935422 305935422]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q21254869|Arianna Betti]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9921-3166 0000-0002-9921-3166]
| [https://scholar.google.com/citations?user=qQU1hBUAAAAJ qQU1hBUAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/10146332836318730028 10146332836318730028]
| 2011
| 2016
| [[Fail:Arianna Betti 2017.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q21264403|Meron Zeleke Eresso]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/306125779 306125779]
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q21264450|Nathalie Katsonis]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1054-6544 0000-0003-1054-6544]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Gvj2gWoAAAAJ Gvj2gWoAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/305811918 305811918]
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q21264577|Roberta D'Alessandro]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0165-5901 0000-0002-0165-5901]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/24930653 24930653]
| 2014
| 2019
| [[Fail:Roberta D'Allessandro Foto Henk Thomas.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q21337634|Santiago Ron]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6300-9350 0000-0001-6300-9350]
| [https://scholar.google.com/citations?user=B_9xkucAAAAJ B_9xkucAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/309745872 309745872]
| 2010
| 2012
| [[Fail:Santiago Ron.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q21607596|Marko Sabovljević]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5809-0406 0000-0001-5809-0406]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/42983178 42983178]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q21608827|Uttam Babu Shrestha]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8766-279X 0000-0002-8766-279X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=L2avF9wAAAAJ L2avF9wAAAAJ]
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q21668832|Yueh-Lin Loo]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4284-0847 0000-0002-4284-0847]
| [https://scholar.google.com/citations?user=7rrY01cAAAAJ 7rrY01cAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/61194333 61194333]
| 2011
| 2016
| [[Fail:Lynn Loo at World Economic Forum.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q23769525|Benedetta Berti]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6864-8626 0000-0002-6864-8626]
| 
| 
| 2017
| 
| [[Fail:Benedetta Berti (2019), FORUM 2000, Prague.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q23782661|Patience Mthunzi]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=B4ual6gAAAAJ B4ual6gAAAAJ]
| 
| 2014
| 2019
| [[Fail:2011 portrait - Patience Mthunzi (6197342763) (cropped).jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q24517868|Mihai G. Netea]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2421-6052 0000-0003-2421-6052]
| [https://scholar.google.com/citations?user=AEf6yccAAAAJ AEf6yccAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/22454084 22454084]
| 2010
| 2012
| [[Fail:MihaiNetea2016.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q25497168|Yael Hanein]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4213-9575 0000-0002-4213-9575]
| [https://scholar.google.com/citations?user=u2Ej2pIAAAAJ u2Ej2pIAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/245146462590727770060 245146462590727770060]
| 2010
| 2012
| [[Fail:Yael Hanein.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q25936110|Amanda Weltman]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5974-4114 0000-0002-5974-4114]
| [https://scholar.google.com/citations?user=0LdcNgkAAAAJ 0LdcNgkAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/168751147 168751147]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q27942012|Toni Gabaldón]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0019-1735 0000-0003-0019-1735]
| [https://scholar.google.com/citations?user=f5qDizoAAAAJ f5qDizoAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/215396594 215396594]
| 2012
| 2017
| [[Fail:Toni Gabaldon a Nit SCB.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q28233436|Catherine Beaudry]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2110-3151 0000-0002-2110-3151]
| [https://scholar.google.com/citations?user=vuOE_DEAAAAJ vuOE_DEAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/102834647 102834647]
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q29076385|Fernanda de Pinho Werneck]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8779-2607 0000-0002-8779-2607]
| [https://scholar.google.com/citations?user=QT4zhmQAAAAJ QT4zhmQAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q29259267|Dacheng Tao]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7225-5449 0000-0001-7225-5449]
| [https://scholar.google.com/citations?user=RwlJNLcAAAAJ RwlJNLcAAAAJ]
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q30428909|Erik Ingelsson]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=G_AJnjEAAAAJ G_AJnjEAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/7370573 7370573]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q30466246|Eqbal Dauqan]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=Petk7vcAAAAJ Petk7vcAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q30511367|Alexander Birbrair]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1015-2561 0000-0003-1015-2561]
| [https://scholar.google.com/citations?user=-9RZj4cAAAAJ -9RZj4cAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/9943151656343608400002 9943151656343608400002]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q32642358|Amarjargal Dagvadorj]]''
| 
| 
| 
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q33275107|Nadine Gaab]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7548-413X 0000-0002-7548-413X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=E7GQFJsAAAAJ E7GQFJsAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/39152380036501761190 39152380036501761190]
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q36519401|Bernard Slippers]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1491-3858 0000-0003-1491-3858]
| [https://scholar.google.com/citations?user=047C24MAAAAJ 047C24MAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/232260155 232260155]
| 2010
| 2015
| 
|-
| ''[[:d:Q37607950|Andrew H Kemp]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1146-3791 0000-0003-1146-3791]
| [https://scholar.google.com/citations?user=8WuUF-IAAAAJ 8WuUF-IAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/5605153411885441700009 5605153411885441700009]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q37837846|Jesse Gitaka]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7516-522X 0000-0001-7516-522X]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q38544643|Marietta Papadatou-Pastou]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2834-4003 0000-0002-2834-4003]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q38625598|Philimon Gona]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4202-5965 0000-0002-4202-5965]
| [https://scholar.google.com/citations?user=rnQJ-dUAAAAJ rnQJ-dUAAAAJ]
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q38804685|Edit Y Tshuva]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7452-3611 0000-0001-7452-3611]
| [https://scholar.google.com/citations?user=4OrJFoYAAAAJ 4OrJFoYAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/298599470 298599470]
| 2013
| 2018
| [[Fail:עידית תשובה.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q39379477|Andrea Ghermandi]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9403-4265 0000-0002-9403-4265]
| [https://scholar.google.com/citations?user=5SVn3YcAAAAJ 5SVn3YcAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/284106592 284106592]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q39550888|Marco Peccianti]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8894-496X 0000-0001-8894-496X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=IxZZ5a8AAAAJ IxZZ5a8AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/311346726 311346726]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q39738664|Graham de Ruiter]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6008-286X 0000-0001-6008-286X]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/8185163813705639110001 8185163813705639110001]
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q40019464|Andrey L. Konevega]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0125-7150 0000-0003-0125-7150]
| [https://scholar.google.com/citations?user=G9zunlYAAAAJ G9zunlYAAAAJ]
| 
| 2016
| 2021
| 
|-
| ''[[:d:Q40045225|Ivana Gadjanski]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0713-7897 0000-0003-0713-7897]
| [https://scholar.google.com/citations?user=b6ubga8AAAAJ b6ubga8AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/77532920 77532920]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q40326309|Michael Bronstein]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1262-7252 0000-0002-1262-7252]
| [https://scholar.google.com/citations?user=UU3N6-UAAAAJ UU3N6-UAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/48763237 48763237]
| 2015
| 2020
| [[Fail:Michael Bronstein.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q40772525|Yahaya Mohd Normi]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0707-7361 0000-0003-0707-7361]
| [https://scholar.google.com/citations?user=wy1WJkkAAAAJ wy1WJkkAAAAJ]
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q41044794|Nurcan Tunçbağ]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0389-9459 0000-0002-0389-9459]
| [https://scholar.google.com/citations?user=jaGNt2sAAAAJ jaGNt2sAAAAJ]
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q41046858|Wataru Iwasaki]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9169-9245 0000-0002-9169-9245]
| [https://scholar.google.com/citations?user=w6RjruIAAAAJ w6RjruIAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q41158133|Jonathan P. Tennant]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7794-0218 0000-0001-7794-0218]
| [https://scholar.google.com/citations?user=P7FvGMEAAAAJ P7FvGMEAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/21157098256772550186 21157098256772550186]&lt;br/&gt;[https://viaf.org/en/viaf/274056590 274056590]
| 2020
| 2020-04-09
| 
|-
| ''[[:d:Q41344864|Alberto Vomiero]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2935-1165 0000-0003-2935-1165]
| [https://scholar.google.com/citations?user=abhN0ZAAAAAJ abhN0ZAAAAAJ]
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q41704726|Shang-Te Danny Hsu]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7231-0185 0000-0002-7231-0185]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/289345440 289345440]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q42322420|Mohd Basyaruddin Abdul Rahman]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5665-2564 0000-0002-5665-2564]
| [https://scholar.google.com/citations?user=SF2yhyoAAAAJ SF2yhyoAAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q42324147|Ebrahim Karimi]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8168-7304 0000-0002-8168-7304]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/106163873454045720141 106163873454045720141]
| 2019
| 
| [[Fail:Prof Ebrahim Karimi.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q42424774|Stefano Gianni]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1653-1925 0000-0003-1653-1925]
| [https://scholar.google.com/citations?user=FXruVokAAAAJ FXruVokAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/219156563401923240043 219156563401923240043]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q42617171|Sabina Leonelli]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7815-6609 0000-0002-7815-6609]
| [https://scholar.google.com/citations?user=uNj98SoAAAAJ uNj98SoAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/90433686 90433686]
| 2012
| 2017
| [[Fail:Leonelli2020.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q42678757|Dexter Tagwireyi]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8044-831X 0000-0002-8044-831X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=HFzNRK0AAAAJ HFzNRK0AAAAJ]
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q42776980|Xing Yi Ling]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5495-6428 0000-0001-5495-6428]
| [https://scholar.google.com/citations?user=R11XIiUAAAAJ R11XIiUAAAAJ]
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q42808292|Andrew E. Pelling]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3732-7472 0000-0003-3732-7472]
| [https://scholar.google.com/citations?user=udzjAicAAAAJ udzjAicAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/315600446 315600446]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q42846513|Sameh Soror]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6474-8884 0000-0001-6474-8884]
| [https://scholar.google.com/citations?user=bePVqlkAAAAJ bePVqlkAAAAJ]
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q43028579|Wei Gao]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8503-4562 0000-0002-8503-4562]
| [https://scholar.google.com/citations?user=6JZOFsMAAAAJ 6JZOFsMAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| [[Fail:Wei Gao.png|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q43104847|Rubén D. Costa]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3776-9158 0000-0003-3776-9158]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/46151050119233412282 46151050119233412282]
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q43112516|Alessandro Sale]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7608-4456 0000-0001-7608-4456]
| [https://scholar.google.com/citations?user=gBKR-BQAAAAJ gBKR-BQAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/113145003289961301517 113145003289961301517]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q43249947|Derya Baran]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2196-8187 0000-0003-2196-8187]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q43266007|Ghada Bassioni]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8928-6428 0000-0001-8928-6428]
| [https://scholar.google.com/citations?user=8r3fGVcAAAAJ 8r3fGVcAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/1389158551024516540000 1389158551024516540000]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q43355403|Shima Taheri]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8959-1825 0000-0002-8959-1825]
| [https://scholar.google.com/citations?user=SgQMrxMAAAAJ SgQMrxMAAAAJ]
| 
| 2018
| 
| [[Fail:Dr.ShimaTaheri.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q43549311|Olanike Adeyemo]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3404-5090 0000-0003-3404-5090]
| [https://scholar.google.com/citations?user=AbsyqJgAAAAJ AbsyqJgAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/305638553 305638553]
| 2012
| 2017
| [[Fail:Prof Olanike Adeyemo portrait .jpeg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q43871108|Anindita Bhadra]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3717-9732 0000-0002-3717-9732]
| 
| 
| 2016
| 
| [[Fail:Anindita Bhadra.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q44423686|Francesco Stellacci]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4635-6080 0000-0003-4635-6080]
| [https://scholar.google.com/citations?user=c3CiddUAAAAJ c3CiddUAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/288145541847496600789 288145541847496600789]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q44629153|Alexander M. Clark]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2860-0492 0000-0002-2860-0492]
| 
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q45630014|Nagadenahalli Byrareddy Siddappa]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7423-1763 0000-0002-7423-1763]
| 
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q46278467|Rawiwan Laocharoensuk]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7770-5912 0000-0001-7770-5912]
| 
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q46358386|Thashree Marimuthu]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1487-5273 0000-0003-1487-5273]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q46709051|Gijs Wuite]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5706-043X 0000-0002-5706-043X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=K5GHkWgAAAAJ K5GHkWgAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/231698958 231698958]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q46709257|Lydia Rhyman]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8624-8431 0000-0002-8624-8431]
| [https://scholar.google.com/citations?user=2293EIsAAAAJ 2293EIsAAAAJ]
| 
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q47087793|Helene Andersson-Svahn]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3409-276X 0000-0003-3409-276X]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/232953968 232953968]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q47152942|Caradee Y Wright]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9608-818X 0000-0001-9608-818X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=MbWPxyoAAAAJ MbWPxyoAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/4036158005999102100008 4036158005999102100008]
| 2011
| 2015
| 
|-
| ''[[:d:Q47301688|Nico Dissmeyer]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4156-3761 0000-0002-4156-3761]
| [https://scholar.google.com/citations?user=SXDCMMUAAAAJ SXDCMMUAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/187225298 187225298]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q47356146|Mohammad Hosseini]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2385-985X 0000-0002-2385-985X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=znWBUdoAAAAJ znWBUdoAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/263170344005352341537 263170344005352341537]
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q47504595|Stefania Mondello]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8587-3614 0000-0002-8587-3614]
| [https://scholar.google.com/citations?user=u_YXlbIAAAAJ u_YXlbIAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/1675147907502479210001 1675147907502479210001]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q47696430|Daniel Limonta]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5128-6542 0000-0002-5128-6542]
| [https://scholar.google.com/citations?user=e7WPsOYAAAAJ e7WPsOYAAAAJ]
| 
| 2016
| 
| [[Fail:TWAS LACREP conference with Global Young Academy members.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q47702893|Bettina Speckmann]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8514-7858 0000-0002-8514-7858]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Wim4L1cAAAAJ Wim4L1cAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/223141375 223141375]
| 2011
| 2016
| [[Fail:Speckmann Bettina foto Henk Thomas.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q47708467|Noelle Eckley]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6396-5622 0000-0002-6396-5622]
| [https://scholar.google.com/citations?user=vbk-DsIAAAAJ vbk-DsIAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/56152380065301761339 56152380065301761339]&lt;br/&gt;[https://viaf.org/en/viaf/64919803 64919803]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q47982829|Mohammad Reza Salimpour]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5871-8360 0000-0002-5871-8360]
| [https://scholar.google.com/citations?user=fIrxRQ8AAAAJ fIrxRQ8AAAAJ]
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q49397721|Erna Karalija]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7262-0645 0000-0001-7262-0645]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q49861877|Siobhan M Schabrun]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9083-3107 0000-0002-9083-3107]
| [https://scholar.google.com/citations?user=yCyFtY0AAAAJ yCyFtY0AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/315711470 315711470]
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q50195625|Simon J. Elsässer]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8724-4849 0000-0001-8724-4849]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/6891168897906456720003 6891168897906456720003]
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q50229934|Santosh K. Gupta]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1178-0159 0000-0002-1178-0159]
| [https://scholar.google.com/citations?user=YT_p-DIAAAAJ YT_p-DIAAAAJ]
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q50923627|Carina Keskitalo]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3244-7272 0000-0003-3244-7272]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/19052556 19052556]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q50923742|Gesa A. Weyhenmeyer]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4013-2281 0000-0002-4013-2281]
| [https://scholar.google.com/citations?user=nN_uvmkAAAAJ nN_uvmkAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/18392379 18392379]
| 2010
| 2012
| [[Fail:Gesa Weyhemeyer.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q51143624|Aron Walsh]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5460-7033 0000-0001-5460-7033]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Ktvn91gAAAAJ Ktvn91gAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/296703847 296703847]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q51695889|Gergely Toldi]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0178-1243 0000-0003-0178-1243]
| [https://scholar.google.com/citations?user=syxUh6cAAAAJ syxUh6cAAAAJ]
| 
| 2016
| 
| [[Fail:RSNZ honours Auckland 2024 3683047 (cropped) Gergely Toldi.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q59543429|Shabana Khan]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4863-6417 0000-0002-4863-6417]
| 
| 
| 2015
| 2020
| [[Fail:Shabana Khan GYA and WSS Fellow.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q59549408|Filippo Rossi]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2665-120X 0000-0003-2665-120X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=OXowCDkAAAAJ OXowCDkAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/307341623 307341623]
| 2019
| 
| [[Fail:Filippo Rossi GYA Tsukuba 2019.png|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q59555224|Felycia Edi Soetaredjo]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7303-7152 0000-0001-7303-7152]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ca8OgtMAAAAJ ca8OgtMAAAAJ]
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q59671966|Mita Dasog]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7846-3414 0000-0002-7846-3414]
| [https://scholar.google.com/citations?user=QPpOYM4AAAAJ QPpOYM4AAAAJ]
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q59693883|Thomas Tagoe]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3352-2142 0000-0002-3352-2142]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ORGMCgIAAAAJ ORGMCgIAAAAJ]
| 
| 2021
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q59699914|Małgorzata A. Gazda]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8369-1350 0000-0001-8369-1350]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/317153679 317153679]
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q59701111|Ali Koşar]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6283-6717 0000-0001-6283-6717]
| [https://scholar.google.com/citations?user=47yBOcwAAAAJ 47yBOcwAAAAJ]
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q59703147|Edmond Sanganyado]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6244-3059 0000-0001-6244-3059]
| [https://scholar.google.com/citations?user=-0T0Ni8AAAAJ -0T0Ni8AAAAJ]
| 
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q59751216|Nitsara Karoonuthaisiri]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0838-8399 0000-0003-0838-8399]
| [https://scholar.google.com/citations?user=9kpsFi8AAAAJ 9kpsFi8AAAAJ]
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q59779548|Michal Feldman]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2915-8405 0000-0002-2915-8405]
| [https://scholar.google.com/citations?user=VpLQu7oAAAAJ VpLQu7oAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/98389148 98389148]
| 2011
| 2015
| [[Fail:Michal feldman (computer scientist).jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q59825811|Mona Abdel-Mottaleb]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4017-1248 0000-0002-4017-1248]
| [https://scholar.google.com/citations?user=osn6LVgAAAAJ osn6LVgAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/171830120 171830120]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q59830778|Muhammad Qasim]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0279-5305 0000-0003-0279-5305]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q59868609|Tjerk Oosterkam]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6855-5190 0000-0001-6855-5190]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/290850335 290850335]
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q59902564|Mitsunobu Kano]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1593-1855 0000-0003-1593-1855]
| [https://scholar.google.com/citations?user=5YUuqvIAAAAJ 5YUuqvIAAAAJ]
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q60024629|Nova Ahmed]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7715-1742 0000-0002-7715-1742]
| [https://scholar.google.com/citations?user=rXMM2MwAAAAJ rXMM2MwAAAAJ]
| 
| 2016
| 2021
| [[Fail:Nova Ahmed (Bangladeshi computer scientist).jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q60036454|Martijn Wieling]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0434-1526 0000-0003-0434-1526]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Fzv0QJAAAAAJ Fzv0QJAAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/291025267 291025267]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q60043758|Dasheng Leow]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9823-0258 0000-0001-9823-0258]
| 
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q60044960|Julia Baum]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8804-876X 0000-0001-8804-876X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=d9ar-EQAAAAJ d9ar-EQAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/232067507 232067507]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q60242867|Zeynep Aycan]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4784-334X 0000-0003-4784-334X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=M2AzkVcAAAAJ M2AzkVcAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/12215097 12215097]
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q60299959|Liat Ayalon]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3339-7879 0000-0003-3339-7879]
| [https://scholar.google.com/citations?user=dYW0xNsAAAAJ dYW0xNsAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/97639285 97639285]
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q60315138|Fuat Balcı]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3390-9352 0000-0003-3390-9352]
| 
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q60325213|Jeremy T. Kerr]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3972-7560 0000-0002-3972-7560]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ZRwQfzAAAAAJ ZRwQfzAAAAAJ]
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q60375214|Huanyu Cheng]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6075-4208 0000-0001-6075-4208]
| [https://scholar.google.com/citations?user=YKzDLy0AAAAJ YKzDLy0AAAAJ]
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q60393946|Roseline O. Ogundokun]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2592-2824 0000-0002-2592-2824]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q60545126|Amal Amin]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2691-0630 0000-0002-2691-0630]
| 
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q60690534|Borys Wróbel]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4759-725X 0000-0002-4759-725X]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/68145304389078570538 68145304389078570538]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q60962301|Bach Xuan Tran]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7827-8449 0000-0001-7827-8449]&lt;br/&gt;[https://orcid.org/0000-0002-5741-383X 0000-0002-5741-383X]&lt;br/&gt;[https://orcid.org/0000-0003-3498-8224 0000-0003-3498-8224]
| 
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q60981956|Mbuzeleni Hlongwa]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5352-5658 0000-0002-5352-5658]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q61083897|Andrea Liscio]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2986-3398 0000-0003-2986-3398]
| [https://scholar.google.com/citations?user=i-NuVZ4AAAAJ i-NuVZ4AAAAJ]
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q61101932|Reem Abou Assi]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0078-6034 0000-0003-0078-6034]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q61158952|Heather Armstrong]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3991-9201 0000-0003-3991-9201]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ahUGEl8AAAAJ ahUGEl8AAAAJ]
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q61161563|Duc Anh Hoang]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0862-6724 0000-0002-0862-6724]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q61166515|Yoko Shimpuku]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7531-7019 0000-0001-7531-7019]
| 
| 
| 2018
| 
| [[Fail:Yoko shimpuku.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q61469407|Alexandra Dmitrieva]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0263-7801 0000-0002-0263-7801]
| [https://scholar.google.com/citations?user=gUnkE7kAAAAJ gUnkE7kAAAAJ]
| 
| 2021
| 2026
| 
|-
| ''[[:d:Q61479007|Emmanuel I Unuabonah]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9854-3924 0000-0001-9854-3924]
| [https://scholar.google.com/citations?user=TP6iGkwAAAAJ TP6iGkwAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/9308172126418503340008 9308172126418503340008]
| 2010
| 2014
| [[Fail:Professor Emmanuel Unuabonah.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q61662805|Hussam Hussein]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1238-1715 0000-0002-1238-1715]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/6061156317466402350007 6061156317466402350007]
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q61790384|Gillian Dumsile Mahumane]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1734-3689 0000-0002-1734-3689]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q61838567|Paula Kivimaa]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2812-8017 0000-0003-2812-8017]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ilTeX3cAAAAJ ilTeX3cAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/187149106198268491608 187149106198268491608]
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q62469861|Nafissa Ismail]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0449-0217 0000-0002-0449-0217]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q62560378|Federico Rosei]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8479-6955 0000-0001-8479-6955]
| [https://scholar.google.com/citations?user=n8hPbQgAAAAJ n8hPbQgAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/1918159477979627990006 1918159477979627990006]&lt;br/&gt;[https://viaf.org/en/viaf/20003614 20003614]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q62604949|Justine Nzweundji]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7623-7843 0000-0002-7623-7843]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/7452166007109075590009 7452166007109075590009]
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q62743564|Suraj Bhattarai]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6843-6677 0000-0001-6843-6677]
| [https://scholar.google.com/citations?user=cD8zzrYAAAAJ cD8zzrYAAAAJ]
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q63801215|Matthew T. Cole]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8631-3259 0000-0001-8631-3259]
| [https://scholar.google.com/citations?user=KOqR17MAAAAJ KOqR17MAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q63874624|Eva Alisic]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7225-606X 0000-0002-7225-606X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=oolSYowAAAAJ oolSYowAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/282942893 282942893]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q64005565|Liav Orgad]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8491-3955 0000-0001-8491-3955]
| [https://scholar.google.com/citations?user=6f_bc_wAAAAJ 6f_bc_wAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/12232666 12232666]
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64018762|Guido Pupillo]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1549-0386 0000-0002-1549-0386]
| [https://scholar.google.com/citations?user=eooVGSAAAAAJ eooVGSAAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/316035906 316035906]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q64174255|Sandeep Kaur-Ghumaan]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0688-3428 0000-0002-0688-3428]
| [https://scholar.google.com/citations?user=XmDy_UEAAAAJ XmDy_UEAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64220986|Éva Dékány]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/2288160364944163680002 2288160364944163680002]&lt;br/&gt;[https://viaf.org/en/viaf/33149066626865602420 33149066626865602420]&lt;br/&gt;[https://viaf.org/en/viaf/81165264995810192401 81165264995810192401]
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q64848679|Karen Cloete]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7245-7785 0000-0002-7245-7785]
| [https://scholar.google.com/citations?user=LKYTaHAAAAAJ LKYTaHAAAAAJ]
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q64866082|Oladapo Adeyemi Aremu]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6602-246X 0000-0002-6602-246X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=uumszeMAAAAJ uumszeMAAAAJ]
| 
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q64876869|Armelle T Tsamo]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5672-046X 0000-0001-5672-046X]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q64881966|Regina Maphanga]]''
| 
| 
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q64889174|Huda Abdullah]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=iVbFmDsAAAAJ iVbFmDsAAAAJ]
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q64895339|Syed Ishtiaque Ahmed]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2452-0687 0000-0003-2452-0687]
| [https://scholar.google.com/citations?user=A42gaP4AAAAJ A42gaP4AAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64895643|Dmitry Alexeev]]''
| 
| 
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64896669|Robert Lepenies]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4454-5921 0000-0002-4454-5921]
| [https://scholar.google.com/citations?user=xAPxJrcAAAAJ xAPxJrcAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/18157279955803302111 18157279955803302111]
| 2016
| 
| [[Fail:Professor Dr. Robert Lepenies, President of Karlshochschule International University.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q64897141|Abdalhadi Alijla]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=r6NlsxwAAAAJ r6NlsxwAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/1027155411321008940005 1027155411321008940005]
| 2018
| 
| [[Fail:Abdalhadi Alijla at Global Media Forum,.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q64897297|Joachim Allgaier]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7085-7315 0000-0001-7085-7315]
| [https://scholar.google.com/citations?user=CdZlx-YAAAAJ CdZlx-YAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/308193161 308193161]
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q64897428|Patrizio Antici]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4962-6381 0000-0003-4962-6381]
| [https://scholar.google.com/citations?user=C5D39BwAAAAJ C5D39BwAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/37161028944323741983 37161028944323741983]
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q64897500|Arya Shalini Subash]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4255-7766 0000-0003-4255-7766]
| [https://scholar.google.com/citations?user=u85ThpEAAAAJ u85ThpEAAAAJ]
| 
| 2018
| 
| [[Fail:Dr Arya.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q64897814|Kelly M Babchishin]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6659-3820 0000-0001-6659-3820]
| [https://scholar.google.com/citations?user=yUQ7jjIAAAAJ yUQ7jjIAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/170794504 170794504]
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64898032|Rigers Bakiu]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/105145541826496600152 105145541826496600152]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64898103|Sezgin Bakırdere]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9746-3682 0000-0001-9746-3682]
| [https://scholar.google.com/citations?user=9BC3GrAAAAAJ 9BC3GrAAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/304586740 304586740]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64898510|Mary Donnabelle Balela]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=2i_1hIMAAAAJ 2i_1hIMAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64898570|Goran Bandov]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/305729023 305729023]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64898804|Alison B. Flynn]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9240-1287 0000-0002-9240-1287]
| [https://scholar.google.com/citations?user=4Me4bYcAAAAJ 4Me4bYcAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64899766|Tyrone Grandison]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=IuBCcCsAAAAJ IuBCcCsAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| [[Fail:Tyrone Grandison in Japan 2019 at the Tskuba Conference.png|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q64902120|Roman Szewczyk]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1214-1009 0000-0002-1214-1009]
| [https://scholar.google.com/citations?user=c-eWpVYAAAAJ c-eWpVYAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/102220751 102220751]
| 2010
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q64903113|Maral Dadvar]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1351-2561 0000-0002-1351-2561]
| [https://scholar.google.com/citations?user=yEExAasAAAAJ yEExAasAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/292244102 292244102]
| 2017
| 
| [[Fail:Maral Dadvar.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q64904765|Krishanu Biswas]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5382-9195 0000-0001-5382-9195]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/629164661875803390006 629164661875803390006]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64905075|Suzanne Bouclin]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/106360485 106360485]
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64907170|Patrick Cobbinah]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2522-9293 0000-0003-2522-9293]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/20155707097922412318 20155707097922412318]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64908808|Felix Moronta Barrios]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9433-8576 0000-0002-9433-8576]
| [https://scholar.google.com/citations?user=eAsx-mAAAAAJ eAsx-mAAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| [[Fail:Felix Moronta Barrios.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q64909626|Paulina Carmona-Mora]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8560-1232 0000-0001-8560-1232]
| [https://scholar.google.com/citations?user=K31W5K8AAAAJ K31W5K8AAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64909966|Sherien Elagroudy]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=IC4gNn8AAAAJ IC4gNn8AAAAJ]
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q64910636|Kit Yee Chan]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3465-8383 0000-0002-3465-8383]
| [https://scholar.google.com/citations?user=HbjuPMgAAAAJ HbjuPMgAAAAJ]
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64910913|Cheng Zhiming]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=EEv8pU8AAAAJ EEv8pU8AAAAJ]
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64911119|Hong Ching]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9250-2205 0000-0002-9250-2205]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/38124033 38124033]
| 2015
| 2020
| [[Fail:Goh, Hong Ching -senior lecturer at Universiti Malaya.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q64913472|Thomas Edison Dela Cruz]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5505-3498 0000-0002-5505-3498]
| [https://scholar.google.com/citations?user=zOAQxzwAAAAJ zOAQxzwAAAAJ]
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q64914036|Ali Douraghy]]''
| 
| 
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q64914840|Lahcen El Youssfi]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6380-5592 0000-0001-6380-5592]
| 
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64914977|Bahaa Elgendy]]''
| 
| 
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64927539|Mohamed Elhadidy]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6153-1302 0000-0002-6153-1302]
| [https://scholar.google.com/citations?user=lX9OIzsAAAAJ lX9OIzsAAAAJ]
| 
| 2018
| 
| [[Fail:Mohamed Elhadidy, professor of Biomedical Sciences at Zewail City for science and technology, Egypt.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q64957748|Laura Fierce]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8682-1453 0000-0002-8682-1453]
| [https://scholar.google.com/citations?user=c4t5f90AAAAJ c4t5f90AAAAJ]
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64960197|Yun Fu]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5098-2853 0000-0002-5098-2853]
| [https://scholar.google.com/citations?user=h-JEcQ8AAAAJ h-JEcQ8AAAAJ]
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64961068|Erick Gankam Tambo]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/188817079 188817079]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64965777|Aminata A. Garba]]''
| 
| 
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64994978|Tina Gruosso]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3250-1008 0000-0002-3250-1008]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/281521663 281521663]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64994984|Alaa Hamdon]]''
| 
| 
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64995007|Anna Harris]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=v3XFbycAAAAJ v3XFbycAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/154145541817696601298 154145541817696601298]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64995119|Wai Shin Ho]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=tXcHNwkAAAAJ tXcHNwkAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64995132|Mirabbos Hojamberdiev]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5233-2563 0000-0002-5233-2563]
| [https://scholar.google.com/citations?user=L28VbDEAAAAJ L28VbDEAAAAJ]
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64995250|Ali Jahanshahi]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=AX6g4NQAAAAJ AX6g4NQAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/286500751 286500751]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64995271|Iwona Janicka]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8433-9014 0000-0002-8433-9014]
| 
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64995282|Jacobus Jansen]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5271-8060 0000-0002-5271-8060]
| [https://scholar.google.com/citations?user=CdvVaskAAAAJ CdvVaskAAAAJ]
| 
| 2017
| 2022
| 
|-
| ''[[:d:Q64995439|Mari-Vaughn Johnson]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2944-2529 0000-0002-2944-2529]
| 
| 
| 2014
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64995444|Malan Ketcha Armand Kablan]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9739-1559 0000-0002-9739-1559]
| 
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64995497|S. Karly Kehoe]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0993-3099 0000-0002-0993-3099]
| [https://scholar.google.com/citations?user=fSnf_NoAAAAJ fSnf_NoAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/1551160667752403560000 1551160667752403560000]&lt;br/&gt;[https://viaf.org/en/viaf/66224776 66224776]
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q64995506|Seda Keskin]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5968-0336 0000-0001-5968-0336]
| [https://scholar.google.com/citations?user=I1y5dlEAAAAJ I1y5dlEAAAAJ]
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65003010|Mona Khoury]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5664-7549 0000-0001-5664-7549]&lt;br/&gt;[https://orcid.org/0000-0003-3151-5464 0000-0003-3151-5464]
| [https://scholar.google.com/citations?user=c3OxoVQAAAAJ c3OxoVQAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/297362435 297362435]
| 2016
| 
| [[Fail:1Mona.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q51745851|Juan Escrig Murúa]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3958-8185 0000-0002-3958-8185]
| [https://scholar.google.com/citations?user=AQGsfCIAAAAJ AQGsfCIAAAAJ]
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q52148948|Maha Nasr]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0912-7011 0000-0002-0912-7011]
| [https://scholar.google.com/citations?user=7sLnQqMAAAAJ 7sLnQqMAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q52699332|William Godsoe]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1697-6916 0000-0003-1697-6916]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ttOVsTQAAAAJ ttOVsTQAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q53110336|Chern Ein Oon]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4685-6408 0000-0002-4685-6408]
| 
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q53407454|Anet Režek Jambrak]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7676-6465 0000-0001-7676-6465]
| [https://scholar.google.com/citations?user=xlCcR2gAAAAJ xlCcR2gAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/305675830 305675830]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q53426707|Abhijit Majumder]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0695-3967 0000-0002-0695-3967]
| [https://scholar.google.com/citations?user=oDEWtH4AAAAJ oDEWtH4AAAAJ]
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q53475508|Milica Pesic]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9045-8239 0000-0002-9045-8239]
| [https://scholar.google.com/citations?user=BjU5f-0AAAAJ BjU5f-0AAAAJ]
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q53495906|Jr-Hau He]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1886-9241 0000-0003-1886-9241]
| [https://scholar.google.com/citations?user=_GflriEAAAAJ _GflriEAAAAJ]
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q53678225|Luria Leslie Founou]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3874-8175 0000-0002-3874-8175]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q53953223|Martin Dominik]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3202-0343 0000-0002-3202-0343]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/868149198282774940001 868149198282774940001]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q54006368|Philip Walther]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4964-817X 0000-0002-4964-817X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=NqWGYXwAAAAJ NqWGYXwAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/109147663096460552402 109147663096460552402]
| 2012
| 2017
| [[Fail:Prof. Philip Walther.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q54482132|Muhammad Akhyar Farrukh]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1118-8657 0000-0002-1118-8657]
| [https://scholar.google.com/citations?user=utYLdZ8AAAAJ utYLdZ8AAAAJ]
| 
| 2010
| 2015
| 
|-
| ''[[:d:Q54878103|Abhi Veerakumarasivam]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2676-1815 0000-0002-2676-1815]
| [https://scholar.google.com/citations?user=VZYZGVkAAAAJ VZYZGVkAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q55086003|Meghnath Dhimal]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7176-7821 0000-0001-7176-7821]
| [https://scholar.google.com/citations?user=iD4CQUgAAAAJ iD4CQUgAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/120476728 120476728]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q55112172|Patrick Kobina Arthur]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5974-3955 0000-0002-5974-3955]
| [https://scholar.google.com/citations?user=MRI4mU0AAAAJ MRI4mU0AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/122146822189807381209 122146822189807381209]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q55117838|Fernando Valiente-Echeverría]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9156-2516 0000-0001-9156-2516]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Oo3-JqEAAAAJ Oo3-JqEAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q55128374|Fiorenzo Vetrone]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3222-3052 0000-0002-3222-3052]
| [https://scholar.google.com/citations?user=q_j8ZyoAAAAJ q_j8ZyoAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/104162842289173042132 104162842289173042132]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q55168143|Alexander Kagansky]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6219-6892 0000-0002-6219-6892]
| 
| 
| 2015
| 2020
| [[Fail:Alexander Kagansky.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q55175713|George W Mbogo]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2196-0495 0000-0002-2196-0495]
| [https://scholar.google.com/citations?user=dIVgZmUAAAAJ dIVgZmUAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q55396453|Noreen Mdege]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3189-3473 0000-0003-3189-3473]
| [https://scholar.google.com/citations?user=SspEiOgAAAAJ SspEiOgAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q55433088|Hiba Mohamed]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=PcJ5sRgAAAAJ PcJ5sRgAAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q55743796|Shoji Komai]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8474-7800 0000-0002-8474-7800]
| [https://scholar.google.com/citations?user=CB1OlyIAAAAJ CB1OlyIAAAAJ]
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q55807313|Michael Backes]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9326-6400 0000-0002-9326-6400]
| [https://scholar.google.com/citations?user=oxzzEO4AAAAJ oxzzEO4AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/251002124 251002124]
| 2018
| 2023
| 
|-
| ''[[:d:Q56191525|Adewale Adewuyi]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9703-7509 0000-0002-9703-7509]
| [https://scholar.google.com/citations?user=zLEK73IAAAAJ zLEK73IAAAAJ]
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q56251692|Anna K Coussens]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7086-2621 0000-0002-7086-2621]
| [https://scholar.google.com/citations?user=_Eg_nU0AAAAJ _Eg_nU0AAAAJ]
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q56273618|Talia Fisher]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=FkmSAd4AAAAJ FkmSAd4AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/98332929 98332929]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q56317656|Tiago Falk]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5739-2514 0000-0002-5739-2514]
| [https://scholar.google.com/citations?user=_i58BPYAAAAJ _i58BPYAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/39151049942733410143 39151049942733410143]
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q56384271|Yoke Fun Chan]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7089-0510 0000-0001-7089-0510]
| [https://scholar.google.com/citations?user=6-jxLWQAAAAJ 6-jxLWQAAAAJ]
| 
| 2010
| 2013
| 
|-
| ''[[:d:Q56396904|Stefan Hild]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9221-6009 0000-0001-9221-6009]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/77488483 77488483]
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q56426530|Vinicius Fortes Farjalla]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4084-5983 0000-0003-4084-5983]
| 
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q56441541|Javier Garcia-Martinez]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7089-4973 0000-0002-7089-4973]
| [https://scholar.google.com/citations?user=GVWEqc8AAAAJ GVWEqc8AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/107234652 107234652]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q56441710|Tolu Oni]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4499-1910 0000-0003-4499-1910]
| [https://scholar.google.com/citations?user=oMBCh6QAAAAJ oMBCh6QAAAAJ]
| 
| 2016
| 
| [[Fail:Tolu Oni at World Economic Forum.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q56442231|Kai M.A. Chan]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7804-3276 0000-0002-7804-3276]
| [https://scholar.google.com/citations?user=OByl3J0AAAAJ OByl3J0AAAAJ]
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q56447287|Nina Yasuda]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9416-7754 0000-0002-9416-7754]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q56450748|Mohamad Fawzi Mahomoodally]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3962-8666 0000-0003-3962-8666]
| 
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q56486432|Kim-Kwang Raymond Choo]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9208-5336 0000-0001-9208-5336]
| [https://scholar.google.com/citations?user=rRBNI6AAAAAJ rRBNI6AAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/70875952 70875952]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q56506569|Christopher P Barrington-Leigh]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3929-5390 0000-0002-3929-5390]
| 
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q56514285|Anina N Rich]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5702-6450 0000-0002-5702-6450]
| [https://scholar.google.com/citations?user=VFbzixwAAAAJ VFbzixwAAAAJ]
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q56539392|Pimchai Chaiyen]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8533-1604 0000-0002-8533-1604]
| [https://scholar.google.com/citations?user=5CrtozgAAAAJ 5CrtozgAAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q56542719|Dilfuza Egamberdieva]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9811-9277 0000-0001-9811-9277]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Vr36YD8AAAAJ Vr36YD8AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/57491743 57491743]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q56600353|Roula Inglesi-Lotz]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7509-4687 0000-0001-7509-4687]
| [https://scholar.google.com/citations?user=RUoToyMAAAAJ RUoToyMAAAAJ]
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q56702053|Rima-Maria Rahal]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1404-0471 0000-0002-1404-0471]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q56722047|Albert T Modi]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6887-1721 0000-0002-6887-1721]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/313495373 313495373]
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q56754996|Martin Schletterer]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1896-3329 0000-0002-1896-3329]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/3549084 3549084]
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q56780604|Hoan T. Ngo]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8609-1123 0000-0001-8609-1123]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q56855299|Lin Wang]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5371-2138 0000-0002-5371-2138]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/304985012 304985012]
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q56929552|Mohd Hafiz Dzarfan Othman]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5842-2447 0000-0002-5842-2447]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/5995154983551167860002 5995154983551167860002]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q56958807|Josef Priller]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7596-0979 0000-0001-7596-0979]
| [https://scholar.google.com/citations?user=mmzxNyYAAAAJ mmzxNyYAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/205228656 205228656]
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q57008187|John Ganle]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8382-3437 0000-0002-8382-3437]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/661150808941919000004 661150808941919000004]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q57017996|Joy Wolfram]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0579-9897 0000-0003-0579-9897]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ZjBJci8AAAAJ ZjBJci8AAAAJ]
| 
| 2019
| 
| [[Fail:Joy Wolfram.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q57035180|Vivek Polshettiwar]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1375-9668 0000-0003-1375-9668]
| [https://scholar.google.com/citations?user=mNJfGlQAAAAJ mNJfGlQAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/122180946 122180946]
| 2013
| 2018
| [[Fail:Vivek Polshettiwar at HBCSE-TIFR.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q57045644|Ram Avtar]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3653-5771 0000-0003-3653-5771]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q57048646|Hakan Usta]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0618-1979 0000-0002-0618-1979]
| [https://scholar.google.com/citations?user=1f-qx-oAAAAJ 1f-qx-oAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q57075134|Mohamed Abou El-Enein]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2903-9040 0000-0003-2903-9040]
| 
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q57081080|Sophie Carenco]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6164-2053 0000-0002-6164-2053]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/257914857 257914857]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q57104272|Chandra S Sharma]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3821-1471 0000-0003-3821-1471]
| [https://scholar.google.com/citations?user=gkzBK0AAAAAJ gkzBK0AAAAAJ]
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q57171128|Moritz K. Riede]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5399-5510 0000-0002-5399-5510]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/65170676 65170676]
| 2014
| 2019
| [[Fail:Bildschirmfoto 2019-10-12 um 11.46.50.png|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q57185342|Monika Kędra]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2223-5850 0000-0002-2223-5850]
| [https://scholar.google.com/citations?user=nI3hMlkAAAAJ nI3hMlkAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/50145066480666591834 50145066480666591834]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q57259569|Andreas Lemmerer]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1569-2831 0000-0003-1569-2831]
| [https://scholar.google.com/citations?user=1lfaquYAAAAJ 1lfaquYAAAAJ]
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q57265425|Matias Arim]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7648-8909 0000-0002-7648-8909]
| [https://scholar.google.com/citations?user=AlDHfsEAAAAJ AlDHfsEAAAAJ]
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q57298438|David Fernández Rivas]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4329-3248 0000-0003-4329-3248]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q57304466|Aysha Fleming]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9895-1928 0000-0001-9895-1928]
| [https://scholar.google.com/citations?user=SSOsyukAAAAJ SSOsyukAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q57320948|Patrick Roberts]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4403-7548 0000-0002-4403-7548]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q57416235|Cristina Blanco Sío-López]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1172-2450 0000-0002-1172-2450]
| [https://scholar.google.com/citations?user=uChsUvAAAAAJ uChsUvAAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/309792479 309792479]
| 2017
| 
| [[Fail:Photo - Dr. Cristina BLANCO SÍO-LÓPEZ.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q57416582|Felipe Alvarez]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1443-8455 0000-0002-1443-8455]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/170124923 170124923]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q57420527|Adil Baykasoğlu]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4952-7239 0000-0002-4952-7239]
| [https://scholar.google.com/citations?user=zj6t4sYAAAAJ zj6t4sYAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/90862667 90862667]
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q57543046|Mathias Kläui]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4848-2569 0000-0002-4848-2569]
| [https://scholar.google.com/citations?user=1V_pQncAAAAJ 1V_pQncAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/92151594510905352626 92151594510905352626]
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q57543253|Johan Åkerman]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3513-6608 0000-0002-3513-6608]
| [https://scholar.google.com/citations?user=2NBG3P0AAAAJ 2NBG3P0AAAAJ]
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q57559524|Mohamed Mahmoud]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8767-9743 0000-0002-8767-9743]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q57838684|Moataz M Attallah]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7074-9522 0000-0002-7074-9522]
| [https://scholar.google.com/citations?user=vgIfnmwAAAAJ vgIfnmwAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/267157098466872551814 267157098466872551814]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q57885637|Victorien Tamègnon Dougnon]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9047-7299 0000-0001-9047-7299]
| 
| 
| 2020
| 2025
| [[Fail:Victorien tamegnon Dougnon.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q57920807|Charisma Choudhury]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8886-8976 0000-0002-8886-8976]
| [https://scholar.google.com/citations?user=bb1GUm0AAAAJ bb1GUm0AAAAJ]
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q57943311|Yolanda Lopez-Maldonado]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0775-4919 0000-0002-0775-4919]
| 
| 
| 2025
| 2030
| [[Fail:Yolanda Lopez-Maldonado (cop28 2549) (53379139893).jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q57954904|Muhammad Manjurul Karim]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0476-8239 0000-0003-0476-8239]
| [https://scholar.google.com/citations?user=buC8e7YAAAAJ buC8e7YAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/90472536 90472536]
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q57975478|Menattallah Elserafy]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0272-8498 0000-0002-0272-8498]
| [https://scholar.google.com/citations?user=xJvWSsMAAAAJ xJvWSsMAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/26145193402470460843 26145193402470460843]
| 2020
| 2025
| [[Fail:Menattallah Elserafy.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q58001808|Kok-Keong Chong]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7350-597X 0000-0002-7350-597X]
| 
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q58107761|Michael Saliba]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6818-9781 0000-0002-6818-9781]
| [https://scholar.google.com/citations?user=1xrUZtkAAAAJ 1xrUZtkAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/2825161999097744610003 2825161999097744610003]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q58147228|Jacqueline Patricia Dawson]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3532-2742 0000-0002-3532-2742]
| [https://scholar.google.com/citations?user=3XwJr_wAAAAJ 3XwJr_wAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/170750861 170750861]
| 2016
| 
| [[Fail:Jackie Dawson, 2015.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q58150216|Laura E. Petes]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5314-2262 0000-0001-5314-2262]
| 
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q58212036|Alice Matimba]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8805-7989 0000-0002-8805-7989]
| 
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q58219884|Jovana V. Milic]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9965-3460 0000-0002-9965-3460]
| 
| 
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q58282797|Carlo D'Ippoliti]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4518-5523 0000-0003-4518-5523]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/160197135 160197135]
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q58282850|Jonas Radl]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0372-5782 0000-0002-0372-5782]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/316755407 316755407]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q58355616|Mao-Chang Liang]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5294-9344 0000-0002-5294-9344]
| [https://scholar.google.com/citations?user=urok8uIAAAAJ urok8uIAAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q58382369|Borgar Aamaas]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5668-614X 0000-0002-5668-614X]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q58671617|Alex Godoy-Faúndez]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9609-9863 0000-0002-9609-9863]
| [https://scholar.google.com/citations?user=2_lnbp4AAAAJ 2_lnbp4AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/184147905025379090688 184147905025379090688]
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q58755745|Noble Banadda]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=TsN9EmsAAAAJ TsN9EmsAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/29153237737429211271 29153237737429211271]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q58792110|João Borges]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0126-8482 0000-0003-0126-8482]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q58796565|Eyad Hamad]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8570-862X 0000-0001-8570-862X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=VhWj-xYAAAAJ VhWj-xYAAAAJ]
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q59157491|Paul H. Mason]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5488-1056 0000-0002-5488-1056]
| 
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q59186910|Maite Martinez Aldaya]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5226-0715 0000-0002-5226-0715]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/232173289 232173289]&lt;br/&gt;[https://viaf.org/en/viaf/287017483 287017483]
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q59229983|Jenny Y. Yang]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9680-8260 0000-0002-9680-8260]
| [https://scholar.google.com/citations?user=0KGsbfoAAAAJ 0KGsbfoAAAAJ]
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q59275709|Julio Cesar Ferreira]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2694-239X 0000-0003-2694-239X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=qjciH3wAAAAJ qjciH3wAAAAJ]
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q59296311|Estella Carpi]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4537-0294 0000-0003-4537-0294]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/1248166479509107840006 1248166479509107840006]
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q59390955|Hans Hilgenkamp]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6109-8804 0000-0001-6109-8804]
| [https://scholar.google.com/citations?user=lywc6l8AAAAJ lywc6l8AAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q59418743|Jeronimo R. Maze]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0751-9182 0000-0003-0751-9182]
| 
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q59423819|Haiguang Zhao]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1057-9522 0000-0003-1057-9522]
| [https://scholar.google.com/citations?user=pJAjjJIAAAAJ pJAjjJIAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q59441176|Hee Cheul Choi]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1002-1262 0000-0003-1002-1262]
| 
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q59448880|Abel Polese]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9607-495X 0000-0001-9607-495X]&lt;br/&gt;[https://orcid.org/0000-0003-3401-2192 0000-0003-3401-2192]
| [https://scholar.google.com/citations?user=epgQo-0AAAAJ epgQo-0AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/106766939 106766939]
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q59491869|André Xuereb]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9030-7334 0000-0002-9030-7334]
| [https://scholar.google.com/citations?user=VowPQgUAAAAJ VowPQgUAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/876144647718388902689 876144647718388902689]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65003184|Akihiro Kishimura]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/308250878 308250878]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65004424|Stefan Kohler]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1365-7506 0000-0003-1365-7506]
| [https://scholar.google.com/citations?user=LttGszEAAAAJ LttGszEAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/39805279 39805279]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65007511|Bartlomiej Kolodziejczyk]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=lyZtcwMAAAAJ lyZtcwMAAAAJ]
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65016170|Sergey Kostyrko]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3074-0969 0000-0003-3074-0969]
| [https://scholar.google.com/citations?user=H2N0RgsAAAAJ H2N0RgsAAAAJ]
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65016442|Mahesh Kumar]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5357-7300 0000-0002-5357-7300]
| [https://scholar.google.com/citations?user=JeH1UkAAAAAJ JeH1UkAAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| [[Fail:Mahesh Kumar 2019.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65016660|Işıl Kurnaz]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=MENUbjMAAAAJ MENUbjMAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/139144647638406825414 139144647638406825414]
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65016955|Matthew C. Levy]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7387-0256 0000-0002-7387-0256]
| [https://scholar.google.com/citations?user=0f_q7GYAAAAJ 0f_q7GYAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65032427|Junpeng Li]]''
| 
| 
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65032434|Boon Han Lim]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8059-9014 0000-0001-8059-9014]
| [https://scholar.google.com/citations?user=8ig5vKYAAAAJ 8ig5vKYAAAAJ]
| 
| 2015
| 2020
| [[Fail:Lim Boon Han.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65032853|Yuliya Linhares]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9911-7003 0000-0001-9911-7003]
| 
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65032971|Nancy Lombard]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3070-5015 0000-0002-3070-5015]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/258023069 258023069]
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q65033585|Sandra Lopez-Verges]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1106-8479 0000-0002-1106-8479]
| [https://scholar.google.com/citations?user=sTGoGg8AAAAJ sTGoGg8AAAAJ]
| 
| 2018
| 
| [[Fail:Sandra Lopez Verges.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65038107|Vanessa MacDonnell]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=-4gBQrEAAAAJ -4gBQrEAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/51155563948913000265 51155563948913000265]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65038160|Pedro Martínez-Santos]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2014-4063 0000-0003-2014-4063]
| 
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q65040144|Dmitry Maslov]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4296-5815 0000-0003-4296-5815]
| [https://scholar.google.com/citations?user=m-45ReMAAAAJ m-45ReMAAAAJ]
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q65056350|Nonglak Meethong]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5627-7581 0000-0002-5627-7581]
| 
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65058183|Binyam Sisay Mendisu]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2422-0847 0000-0002-2422-0847]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/261632320 261632320]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65060333|Julia Milner]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9797-9304 0000-0001-9797-9304]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/172415738 172415738]
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q65060534|Che Ming Jack Hu]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=6geQXYIAAAAJ 6geQXYIAAAAJ]
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65063031|Srinjoy Mitra]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=6dxU0p4AAAAJ 6dxU0p4AAAAJ]
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65063060|Fatemeh Mohammadipanah]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0286-5342 0000-0003-0286-5342]
| [https://scholar.google.com/citations?user=GfSJnnMAAAAJ GfSJnnMAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/290152742928027730093 290152742928027730093]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65063854|Sarah Morales]]''
| 
| 
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65084642|Evren Mutlugün]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=6GDg0NMAAAAJ 6GDg0NMAAAAJ]
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65086104|Rothsophal Nguon]]''
| 
| 
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65086418|Marian Asantewah Nkansah]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6187-6741 0000-0001-6187-6741]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Ro-ktVgAAAAJ Ro-ktVgAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| [[Fail:Marian Asantewah 2019.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65086888|Connie Nshemereirwe]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5790-8998 0000-0002-5790-8998]
| 
| 
| 2016
| 
| [[Fail:At Work.png|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65087985|Theresa Obiekezie]]''
| 
| 
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65088054|Daniel Ochieng Orwenjo]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3906-3984 0000-0003-3906-3984]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/103892117 103892117]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65088088|Chioma Daisy Onyige]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7850-2041 0000-0001-7850-2041]
| 
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65088102|Camila Ortolan F. Oliveira Cervone]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7877-3834 0000-0002-7877-3834]
| [https://scholar.google.com/citations?user=7QqnsR4AAAAJ 7QqnsR4AAAAJ]
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65088120|Ignacio Palomo]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4573-5989 0000-0002-4573-5989]
| [https://scholar.google.com/citations?user=W0WElIsAAAAJ W0WElIsAAAAJ]
| 
| 2018
| 
| [[Fail:Ignacio Palomo.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65088124|Fatin Aliah Phang]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7759-1553 0000-0002-7759-1553]
| [https://scholar.google.com/citations?user=jw2NQ1IAAAAJ jw2NQ1IAAAAJ]
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65088190|Dipak Pinjari]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=RBGo1T8AAAAJ RBGo1T8AAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65088212|Flávia Ferreira Pires]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0572-3542 0000-0003-0572-3542]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/260704475 260704475]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65088292|Lee Pugalis]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8987-6356 0000-0001-8987-6356]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/311784893 311784893]
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q65088318|Easwaramoorthi Ramasamy]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=PBpYxv8AAAAJ PBpYxv8AAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65088329|Naim Rashid]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=-eWYDxoAAAAJ -eWYDxoAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65088377|Khamarrul Azahari Razak]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=a8PXz94AAAAJ a8PXz94AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/309889385 309889385]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65088430|Clarissa Rios Rojas]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6544-4663 0000-0001-6544-4663]
| 
| 
| 2018
| 
| [[Fail:Clarissa Rios Rojas at the World Science Forum 2019.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65091070|David Hutchinson]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4923-0141 0000-0003-4923-0141]
| [https://scholar.google.com/citations?user=bR0ed8UAAAAJ bR0ed8UAAAAJ]
| 
| 2010
| 2015
| [[Fail:David Hutchinson - 49989921763 (cropped).jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65092176|Muhamamd Saif Ur Rehman]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3177-4685 0000-0003-3177-4685]
| 
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65095551|Vanessa Schweizer]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8214-9866 0000-0002-8214-9866]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Ofbu_lwAAAAJ Ofbu_lwAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65095557|Ruodan Shao]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=Kq7b6q8AAAAJ Kq7b6q8AAAAJ]
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65095581|Velia Siciliano]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7734-9153 0000-0001-7734-9153]
| [https://scholar.google.com/citations?user=kaq3SM0AAAAJ kaq3SM0AAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65095592|Renard Siew]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8132-7683 0000-0002-8132-7683]
| [https://scholar.google.com/citations?user=5fYh9CMAAAAJ 5fYh9CMAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| [[Fail:Dr Renard Siew.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65095599|Sudesh Sivarasu]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0812-568X 0000-0002-0812-568X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ink5ZXYAAAAJ ink5ZXYAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| [[Fail:Sivarasu SAYAS GYA.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65095614|Udi Sommer]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9284-5291 0000-0002-9284-5291]
| [https://scholar.google.com/citations?user=hpyhdOkAAAAJ hpyhdOkAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/68610784 68610784]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65095624|Teresa Stoepler]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=t-yAFtoAAAAJ t-yAFtoAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65095633|Eijiro Sumii]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2022-8507 0000-0003-2022-8507]
| [https://scholar.google.com/citations?user=N0lc-g4AAAAJ N0lc-g4AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/300079214 300079214]&lt;br/&gt;[https://viaf.org/en/viaf/309836978 309836978]
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q65095905|Egle Sumskiene]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8645-5748 0000-0002-8645-5748]
| [https://scholar.google.com/citations?user=8xJYqn4AAAAJ 8xJYqn4AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/55339053 55339053]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65095929|Shuhui Sun]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0508-2944 0000-0002-0508-2944]
| [https://scholar.google.com/citations?user=NWzWZ0wAAAAJ NWzWZ0wAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/18155830422133071383 18155830422133071383]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65095937|Musharraf Syed Ghulam]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=atwBJUYAAAAJ atwBJUYAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65096165|Marie-Eve Sylvestre]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=Lhij38cAAAAJ Lhij38cAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/21627875 21627875]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65096248|Almas Taj Awan]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1236-1685 0000-0002-1236-1685]
| [https://scholar.google.com/citations?user=eRLzg7YAAAAJ eRLzg7YAAAAJ]
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65096255|Soracha Thamphiwatana]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=_pRv49AAAAAJ _pRv49AAAAAJ]
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65096283|Henri Edouard Tonnang]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9424-9186 0000-0002-9424-9186]
| 
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q65096288|Tran Quang Huy]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2812-3937 0000-0003-2812-3937]
| 
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65096291|Monir Uddin Ahmed]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7117-1032 0000-0001-7117-1032]
| [https://scholar.google.com/citations?user=6gEH1DsAAAAJ 6gEH1DsAAAAJ]
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65096296|Bernardo Urbani]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5392-9751 0000-0001-5392-9751]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/134472124 134472124]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65096659|Koen Vermeir]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7903-3512 0000-0002-7903-3512]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/226438372 226438372]
| 2015
| 2020
| [[Fail:Koen Vermeir.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65096741|Wahajuddin]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3362-7558 0000-0003-3362-7558]
| [https://scholar.google.com/citations?user=TLdidUUAAAAJ TLdidUUAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65096799|Chang Da Wan]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5698-9477 0000-0001-5698-9477]
| [https://scholar.google.com/citations?user=bU7fCs8AAAAJ bU7fCs8AAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65096871|Liya Wassie]]''
| 
| 
| 
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65099787|Sabrina Wurzba]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=FDGihGYAAAAJ FDGihGYAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65103989|Rieko Yajima]]''
| 
| 
| 
| 2015
| 2020
| 
|-
| ''[[:d:Q65104149|Özge Yaka]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=omexuLgAAAAJ omexuLgAAAAJ]
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65104829|Karin Carmit Yefet]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6959-0091 0000-0002-6959-0091]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/28153593820751671731 28153593820751671731]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65105037|Muhammad Hamid Zaman]]''
| 
| 
| 
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65105420|Stéfanie von Hlatky]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/305448906 305448906]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q65107078|Reza Afshari]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65108416|Christian Agyare]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8515-4882 0000-0001-8515-4882]
| [https://scholar.google.com/citations?user=QqWs6_EAAAAJ QqWs6_EAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/126278104 126278104]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65108807|Aftab Ahmad]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=pP3VGxoAAAAJ pP3VGxoAAAAJ]
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q65116977|Onoja Matthew Akpa]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0558-5218 0000-0002-0558-5218]
| [https://scholar.google.com/citations?user=-z6RsZkAAAAJ -z6RsZkAAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65116985|Mohammad Al Ghouti]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=TH7TGJ4AAAAJ TH7TGJ4AAAAJ]
| 
| 2010
| 2013
| 
|-
| ''[[:d:Q65117000|Ala’aldeen Al-Halhouli]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=HiCzxWEAAAAJ HiCzxWEAAAAJ]
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65117009|Manuel Alcarazo Valesco]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65176451|Antonio Andreoni]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=PIgZAnwAAAAJ PIgZAnwAAAAJ]
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65346102|Abeer Arafat]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65346896|Sharon Aronson-Lehavi]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/108014814 108014814]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65350892|Ulrike Irmgard Attenberger]]''
| 
| 
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65350951|Ofomaja Augustine Enakpodia]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=zZ9LpkEAAAAJ zZ9LpkEAAAAJ]
| 
| 2010
| 2013
| 
|-
| ''[[:d:Q65351476|Nihal Aydoğan]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=fvZZQJsAAAAJ fvZZQJsAAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65352460|Abdeslam Badre]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8582-2892 0000-0002-8582-2892]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/581149294187280520247 581149294187280520247]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65352939|Tanvir N. Baig]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2013
| 
|-
| ''[[:d:Q65353297|Dorothy Balaba]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/76036589 76036589]
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65354009|Ranjini Bandyopadhyay]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4290-6404 0000-0002-4290-6404]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Ji1FoqYAAAAJ Ji1FoqYAAAAJ]
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65354418|Yusuf Baran]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1056-4673 0000-0002-1056-4673]
| [https://scholar.google.com/citations?user=S8gYxbEAAAAJ S8gYxbEAAAAJ]
| 
| 2013
| 2018
| [[Fail:Yusuf Baran - 2025 (cropped).jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65428598|Prateep Beed]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=_SBxpA0AAAAJ _SBxpA0AAAAJ]
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65428820|Elena M. Bennett]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3944-2925 0000-0003-3944-2925]
| [https://scholar.google.com/citations?user=x0BXM00AAAAJ x0BXM00AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/68311201 68311201]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65428829|Negussie Beyene]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0529-6667 0000-0003-0529-6667]
| 
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65428830|Michal Biron]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3364-2566 0000-0002-3364-2566]
| [https://scholar.google.com/citations?user=M0kDkswAAAAJ M0kDkswAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/305935077 305935077]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65428836|Koenraad Brosens]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4335-6512 0000-0002-4335-6512]
| [https://scholar.google.com/citations?user=aTZAB3AAAAAJ aTZAB3AAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/34732529 34732529]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65467951|Carlo Cavallotti]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9229-1401 0000-0002-9229-1401]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Xl0-5JUAAAAJ Xl0-5JUAAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65468118|Elvan Ceyhan]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2423-3178 0000-0003-2423-3178]
| [https://scholar.google.com/citations?user=mfZRKvoAAAAJ mfZRKvoAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/281340522 281340522]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65490513|Daniel Chappell]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/23213363 23213363]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65501990|Bing Chen]]''
| 
| 
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65548859|Liwei Chen]]''
| 
| 
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q65548865|Fang-Yi Chiou]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/61288753 61288753]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q65548922|Jose R. Correa]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3012-7622 0000-0002-3012-7622]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/2009147553259153800008 2009147553259153800008]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65548949|Jaime Alfredo Costales Cordero]]''
| 
| 
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65548980|Marc Creus]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=GGydZYQAAAAJ GGydZYQAAAAJ]
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65548983|Raissa M. D'Souza]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=jM23vRsKxuIC jM23vRsKxuIC]
| 
| 2010
| 2012
| [[Fail:Raissa D'Souza - 53766366492.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65556703|Ke Ding]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65556721|Cheikh Abdoul Khadir Diop]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=-DezlqsAAAAJ -DezlqsAAAAJ]
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65556798|Jauad El Kharraz]]''
| 
| 
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65556809|Sherif Faruk El-Khamisy]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6781-3477 0000-0001-6781-3477]&lt;br/&gt;[https://orcid.org/0000-0003-2721-7763 0000-0003-2721-7763]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/201162664202955000537 201162664202955000537]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65556829|Kanana Fridah Erastus]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5928-769X 0000-0001-5928-769X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=4qVSPwkAAAAJ 4qVSPwkAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/310724215 310724215]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65556895|Matthew Jan Daniel Esser]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6381-1749 0000-0001-6381-1749]
| 
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65557066|Mohamed Ali Ali Farag]]''
| 
| 
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65557144|Decibel Faustino-Eslava]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=4WhWymYAAAAJ 4WhWymYAAAAJ]
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65557192|Fernando Febres Cordero]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/63811832 63811832]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q65557356|Romain Lucas Glèlè Kakaï]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6965-4331 0000-0002-6965-4331]
| [https://scholar.google.com/citations?user=FwpDoXMAAAAJ FwpDoXMAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/2001159234129003370886 2001159234129003370886]
| 2013
| 2018
| [[Fail:Photo Prof Glèlè Kakaï.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65557416|Mohamed Gouighri]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9551-0251 0000-0002-9551-0251]
| [https://scholar.google.com/citations?user=vwQn_YsAAAAJ vwQn_YsAAAAJ]
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65557422|Moustapha Guèye]]''
| 
| 
| 
| 2009
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65557730|Justin Hanes]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=eAEtxi0AAAAJ eAEtxi0AAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65557827|Mimi Haryani]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4940-1991 0000-0003-4940-1991]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ho-gLHgAAAAJ ho-gLHgAAAAJ]
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65557845|Hisham Hassan]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65558856|Jan-Christoph Heilinger]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/233007848 233007848]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65559014|Benjamin Hennig]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5754-2455 0000-0002-5754-2455]
| [https://scholar.google.com/citations?user=NXD8bMwAAAAJ NXD8bMwAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/290655869 290655869]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65559418|Oded Hod]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/304883498 304883498]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65559476|Jorge A. Huete-Perez]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5259-8428 0000-0001-5259-8428]
| 
| 
| 2010
| 2014
| [[Fail:Jorge Huete-Perez at AAAS2026.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65559635|Ido Israelowich]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2598-4221 0000-0003-2598-4221]
| [https://scholar.google.com/citations?user=H0K5rCkAAAAJ H0K5rCkAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/88515216 88515216]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q65559693|Abidemi James Akindele]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9007-0437 0000-0002-9007-0437]
| 
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q65559721|Mubasher Jamil]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9662-1546 0000-0001-9662-1546]
| [https://scholar.google.com/citations?user=U8uOLIoAAAAJ U8uOLIoAAAAJ]
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65559731|Lekelia Jenkins]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2375-2032 0000-0002-2375-2032]
| [https://scholar.google.com/citations?user=-0v54X8AAAAJ -0v54X8AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/78571138 78571138]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65559762|Rob Jenkins]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=uuvi4JIAAAAJ uuvi4JIAAAAJ]
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65560576|Pawan Kumar Joshi]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/96886998 96886998]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65560645|Kassymkhan Kapparov]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65560674|Bahar Yetiş Kara]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=fu3qmmQAAAAJ fu3qmmQAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/308755416 308755416]
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65560679|Bartosz Karaszewski]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2726-0016 0000-0003-2726-0016]
| [https://scholar.google.com/citations?user=OPVtHgMAAAAJ OPVtHgMAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/250160228 250160228]
| 2013
| 2018
| [[Fail:Karaszewski B 08-2018.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65561646|Rees Kassen]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5617-4259 0000-0002-5617-4259]
| [https://scholar.google.com/citations?user=1m50zJwAAAAJ 1m50zJwAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/307433700 307433700]
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65583539|Rym Kefi]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=BSkLISAAAAAJ BSkLISAAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/203184583 203184583]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65589276|Anak Khantachawana]]''
| 
| 
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q65589292|Bumjoon Kim]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7783-9689 0000-0001-7783-9689]
| [https://scholar.google.com/citations?user=svoxtDkAAAAJ svoxtDkAAAAJ]
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65589309|John B. Kirabira]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=hxb7jS0AAAAJ hxb7jS0AAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65589553|Olga Kovalchuk]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=ODvmKA8AAAAJ ODvmKA8AAAAJ]
| 
| 2010
| 2013
| 
|-
| ''[[:d:Q65589559|Jittiporn K. Kruenate]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65602486|Tae-Woo Lee]]''
| 
| 
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q65658655|Nguyen TK Thanh]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4131-5952 0000-0002-4131-5952]
| [https://scholar.google.com/citations?user=pK_qvc0AAAAJ pK_qvc0AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/100327632 100327632]
| 2010
| 2014
| [[Fail:Nguyen TK Thanh.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65659837|Xingsheng Liu]]''
| 
| 
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65664401|Karen Lorimer]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=DO_9U1kAAAAJ DO_9U1kAAAAJ]
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65664811|An-Hui Lu]]''
| 
| 
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65665805|Judy Lytle]]''
| 
| 
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65680106|Salome M. Martinez]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65680126|Maryam M. Matin]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=6LEYyvEAAAAJ 6LEYyvEAAAAJ]
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q65682620|Guruprasad Madhavan]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/29014440 29014440]
| 2010
| 2015
| 
|-
| ''[[:d:Q65682654|Carlo Magno]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2863-7076 0000-0002-2863-7076]
| [https://scholar.google.com/citations?user=UU711zwAAAAJ UU711zwAAAAJ]
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65682739|Numpon Mahayotsanun]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=pkLU-t0AAAAJ pkLU-t0AAAAJ]
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65683788|Thokozani Majozi]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0864-2393 0000-0003-0864-2393]
| [https://scholar.google.com/citations?user=hIbgAsMAAAAJ hIbgAsMAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/120534056 120534056]
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65683920|Islam Mamdouh Ahmad]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2013
| 
|-
| ''[[:d:Q65686578|Sheikh Manjura Hoque]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4233-9374 0000-0002-4233-9374]
| [https://scholar.google.com/citations?user=QCwYM2kAAAAJ QCwYM2kAAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65704714|Jésus Martinez de la Fuente]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/315720974 315720974]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65705731|Tatiana Duque Martins]]''
| 
| 
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65705916|Olga Mashkina]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8252-2192 0000-0001-8252-2192]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/305547078 305547078]
| 2010
| 2013
| 
|-
| ''[[:d:Q65706497|Gayan Meegama]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65706501|Oleksandr Menshykov]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2869-3307 0000-0003-2869-3307]
| [https://scholar.google.com/citations?user=eUz0Y2kAAAAJ eUz0Y2kAAAAJ]
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65706506|Stephen Miller]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=gysistoAAAAJ gysistoAAAAJ]
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q65706590|Javier M. Moguerza]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/301518782 301518782]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q65707161|Benedict Molibeli Taele]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2860-4669 0000-0003-2860-4669]
| [https://scholar.google.com/citations?user=0MgOGVYAAAAJ 0MgOGVYAAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65707414|Maarten M. J. W. van Herpen]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0653-9050 0000-0003-0653-9050]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ZPhp-nAAAAAJ ZPhp-nAAAAAJ]
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65708005|Gabriela Montenegro-Bethancourt]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/4253147373417041580009 4253147373417041580009]
| 2011
| 2016
| [[Fail:G.Montenegro WEF Championship2010. Tianjin.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65708616|Shaheen Motala-Timol]]''
| 
| 
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65709427|John Muyonga]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5598-1462 0000-0002-5598-1462]
| [https://scholar.google.com/citations?user=AsIvIs8AAAAJ AsIvIs8AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/33920330 33920330]
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65718501|Shamsun Nahar Khan]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8966-0480 0000-0002-8966-0480]
| [https://scholar.google.com/citations?user=83FGef0AAAAJ 83FGef0AAAAJ]
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65718514|Masaki Nakamura]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5671-1579 0000-0002-5671-1579]
| 
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65720123|Jwa-Min Nam]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7891-8482 0000-0002-7891-8482]
| [https://scholar.google.com/citations?user=JmydVEMAAAAJ JmydVEMAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/109153409748541582116 109153409748541582116]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65720134|Paul Nampala]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=Oc2oC-0AAAAJ Oc2oC-0AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/7049039 7049039]
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65720138|Vanny Narita]]''
| 
| 
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65720249|Vidushi S. Neergheen-Bhujun]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5311-8676 0000-0001-5311-8676]
| 
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65720692|Peter K. Ngure]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=n5iyrmIAAAAJ n5iyrmIAAAAJ]
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65720811|Philimon Nyakauru]]''
| 
| 
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q65723870|Augustine Ocloo]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1249-5349 0000-0003-1249-5349]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Vs9bzdgAAAAJ Vs9bzdgAAAAJ]
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65728687|Charles Okechukwu]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=IfYARO0AAAAJ IfYARO0AAAAJ]
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q65729186|Idowu S. Ola]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/133939075 133939075]
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65729658|Luis Oliveira e Silva]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=pYOj_aYAAAAJ pYOj_aYAAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65731177|Banu Ormeci]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=WtEWP8MAAAAJ WtEWP8MAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/49503820 49503820]
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65734851|Maria da Conceição Pequito Teixeira]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/100013372 100013372]
| 2010
| 2013
| 
|-
| ''[[:d:Q65735957|Orakanoke Phanraksa]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/24345148 24345148]
| 2012
| 2017
| [[Fail:Orakanoke Phanraksa at AAAS 2025.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65736109|Wibool Piyawattanametha]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2228-8485 0000-0002-2228-8485]
| [https://scholar.google.com/citations?user=vp45e2cAAAAJ vp45e2cAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/86374856 86374856]
| 2010
| 2014
| [[Fail:Bildschirmfoto 2019-10-12 um 14.39.52.png|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65752305|Song Qin]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65752508|David Ramanitrahasimbola]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65752649|Mohd Fadlee A. Rasid]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7047-4939 0000-0001-7047-4939]
| [https://scholar.google.com/citations?user=zerYgCYAAAAJ zerYgCYAAAAJ]
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65752735|Sabita Rezwana Rahman]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8428-6998 0000-0001-8428-6998]
| 
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65863849|Abdullah Shams Bin Tariq]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5811-2644 0000-0001-5811-2644]
| [https://scholar.google.com/citations?user=d1aTAmQAAAAJ d1aTAmQAAAAJ]
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q65951927|Alexandru Simon]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/36681109 36681109]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65951931|Regina C. So]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65951932|Hoon Sohn]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9337-6653 0000-0001-9337-6653]
| [https://scholar.google.com/citations?user=1_kv8AkAAAAJ 1_kv8AkAAAAJ]
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65951935|Samuel Sojinu]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=V8ggy9kAAAAJ V8ggy9kAAAAJ]
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65951958|Warinthorn Songkasiri]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=dmOmOboAAAAJ dmOmOboAAAAJ]
| 
| 2010
| 2015
| 
|-
| ''[[:d:Q65951962|Aneta Spaic]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/115145003297561301715 115145003297561301715]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65951972|Yi-Hsien Su]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6798-9632 0000-0001-6798-9632]
| 
| 
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q65951989|Ramesh T. Subramaniam]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5505-6429 0000-0002-5505-6429]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Xx64OREAAAAJ Xx64OREAAAAJ]
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65952008|Olumuyiwa Sunday Asaolu]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65952019|Michael Sutherland]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65952183|Hitomi Takemura]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/53687006 53687006]
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65952191|Yoshihiro Tanaka]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65952197|Vinitha M. Thadhani]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=kzzAhGoAAAAJ kzzAhGoAAAAJ]
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65952202|James Tickner]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65952225|Gonzalo Tornaría]]''
| 
| 
| 
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65952958|Ngo Van Thanh]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=X-j-ZLIAAAAJ X-j-ZLIAAAAJ]
| 
| 2010
| 2015
| 
|-
| ''[[:d:Q135971980|Nesrin Alrefaai]]''
| 
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136568042|Hanjo Hamann]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/2787020 2787020]
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q136650064|Samer Abuzerr]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8950-3293 0000-0001-8950-3293]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q136650129|Elina Amadhila]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0329-4406 0000-0003-0329-4406]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q136688321|Flavio Alex de Oliveira Carvalhaes]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3782-1326 0000-0002-3782-1326]
| 
| 
| 2023
| 2024
| 
|-
| ''[[:d:Q136688357|Estrella Diaz Sanchez]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3380-5847 0000-0002-3380-5847]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q136688368|Luisa F. Echeverría-King]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5172-1487 0000-0002-5172-1487]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q136688392|Houda Ennaceri]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8503-6923 0000-0001-8503-6923]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q136688448|Cynthia Farid]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2408-335X 0000-0003-2408-335X]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q136688762|Kyle Kirkup]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9480-301X 0000-0002-9480-301X]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q136688777|Alice Krozer]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4749-4346 0000-0003-4749-4346]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/7526164963972024300009 7526164963972024300009]
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q136688856|Haruka Ono]]''
| 
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q136688872|Keith Phiri]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0356-3338 0000-0003-0356-3338]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q136688890|Dmitry Rudenko]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3024-4829 0000-0002-3024-4829]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q136688903|Wasim Sajjad]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=9lrR9KUAAAAJ 9lrR9KUAAAAJ]
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q136688922|Aram Simonyan]]''
| [https://orcid.org/0009-0001-7393-6841 0009-0001-7393-6841]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q136688934|Courtney Winterhill]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7394-6580 0000-0002-7394-6580]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q136688961|Mohammad J. Abdel-Rahman]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5788-6656 0000-0001-5788-6656]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136688971|Asmaa Abusamra]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9675-0225 0000-0001-9675-0225]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136688979|Tofik Ahmed Shifa]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7411-2692 0000-0002-7411-2692]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136688994|Wilson Alavia Medina]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5674-8489 0000-0001-5674-8489]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136689015|Mujtaba Ali Isani]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7960-8056 0000-0002-7960-8056]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136689090|Kapal Dev]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1262-8594 0000-0003-1262-8594]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136689156|Hussam Khasawneh]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5382-305X 0000-0001-5382-305X]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136689181|Veda Krishnan]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6439-3593 0000-0001-6439-3593]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136689219|Erin Maloney]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5557-0842 0000-0001-5557-0842]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136689262|Melina Florez-Cuadros]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2248-4256 0000-0003-2248-4256]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136689294|Yalinu Poya]]''
| [https://orcid.org/0009-0006-1231-4535 0009-0006-1231-4535]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136689305|Jai Prakash]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1100-0749 0000-0002-1100-0749]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136689346|Noor Shaila Sarmin]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1725-0535 0000-0003-1725-0535]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136689351|Abdulsatar Sultan]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5090-5332 0000-0001-5090-5332]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136689363|Inayat Ullah]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0520-0311 0000-0003-0520-0311]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136689374|Jingyuan Xu]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2153-8091 0000-0002-2153-8091]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q136697159|Meriem Chaanaoui]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9671-6166 0000-0001-9671-6166]
| [https://scholar.google.com/citations?user=O7g16A4AAAAJ O7g16A4AAAAJ]
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q136697813|Luz Milbeth Cumba Garcia]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2200-0362 0000-0003-2200-0362]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q136697941|Thiago de Melo Lima]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8750-4057 0000-0001-8750-4057]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q136698079|Sinikiwe Dube]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5021-6094 0000-0001-5021-6094]
| 
| 
| 
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q136701585|Oscar Xavier Guerrero Gutiérrez]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3264-1665 0000-0003-3264-1665]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q136701593|Anna Haji Msigwa]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4782-9145 0000-0002-4782-9145]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q136701629|Nourhan Hassan]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3189-8063 0000-0003-3189-8063]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q136701872|Kassa Belay Ibrahim]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3270-1955 0000-0003-3270-1955]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q136702013|Erick Komolo]]''
| 
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q136702056|Yunjie Lu]]''
| 
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q136702471|Alexandra Milanova]]''
| 
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q136702526|Waheba Mohamed]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4306-3023 0000-0002-4306-3023]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q136706083|Mutshidzi Mulondo]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9178-3412 0000-0002-9178-3412]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q136706159|Santosh Sridhar Mysore]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8246-587X 0000-0001-8246-587X]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q136706468|Daniel Bryan Schwab]]''
| 
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q136706498|Guy Roussel Takuissu Nguemto]]''
| 
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q65952970|Wilfred Gerard Van der Wiel]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=O3XezmUAAAAJ O3XezmUAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/100152079161107111466 100152079161107111466]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65952999|Raquel Vaz-Pinto]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3492-1217 0000-0002-3492-1217]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/306455414 306455414]
| 2010
| 2012
| [[Fail:Raquel Vaz-Pinto.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65953258|Krista S. Walton]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0962-9644 0000-0002-0962-9644]
| [https://scholar.google.com/citations?user=cDm-deAAAAAJ cDm-deAAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/4678715 4678715]
| 2012
| 2017
| [[Fail:Krista walton photo.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65953264|Francis Wanjala]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6170-8411 0000-0002-6170-8411]
| 
| 
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65953279|Jamie Warner]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1271-2019 0000-0002-1271-2019]
| [https://scholar.google.com/citations?user=TERSqMMAAAAJ TERSqMMAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/290451603 290451603]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q65953293|Koyo Watanabe]]''
| 
| 
| 
| 2010
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q65953304|Gregory A. Weiss]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0296-9846 0000-0003-0296-9846]
| [https://scholar.google.com/citations?user=RLKmO3MAAAAJ RLKmO3MAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/251035155 251035155]
| 2010
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q65953404|Desheng Dash Wu]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6201-9047 0000-0001-6201-9047]
| [https://scholar.google.com/citations?user=vhGoEu4AAAAJ vhGoEu4AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/70149805 70149805]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q65953455|Jie Xu]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=HlRgIzYAAAAJ HlRgIzYAAAAJ]
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65953599|Hsin-Chou Yang]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=dkJd3IkAAAAJ dkJd3IkAAAAJ]
| 
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q65953611|Mihaela Zigman]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8306-1922 0000-0001-8306-1922]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/311742146 311742146]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q66363474|Prabhat Kumar Singh]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4612-547X 0000-0002-4612-547X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=tLZ6QKgAAAAJ tLZ6QKgAAAAJ]
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q66459604|John Malone]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1369-3769 0000-0003-1369-3769]
| [https://scholar.google.com/citations?user=09eqGzIAAAAJ 09eqGzIAAAAJ]
| 
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66587052|Ibrahim Sidi Zakari]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1810-7431 0000-0003-1810-7431]
| [https://scholar.google.com/citations?user=5PDCKuMAAAAJ 5PDCKuMAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/306483892 306483892]
| 2017
| 
| [[Fail:Ibrahim Zakari of Abdou Moumouni University at the Annual General Meeting of the Global Young Academy in Halle 2019.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q67201426|Soracha (Thamphiwatana) Dechaumphai]]''
| 
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q70870174|Josep M. Armengol]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3077-925X 0000-0002-3077-925X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=6mmuOTEAAAAJ 6mmuOTEAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/100229622 100229622]
| 2020
| 2025
| [[Fail:Selfie Armengol.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q72796757|Syed Abbas]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5694-2011 0000-0001-5694-2011]
| [https://scholar.google.com/citations?user=TbIP7ikAAAAJ TbIP7ikAAAAJ]
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q73286581|Mai F. Tolba]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2559-6299 0000-0002-2559-6299]
| [https://scholar.google.com/citations?user=DoOG4Z8AAAAJ DoOG4Z8AAAAJ]
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q73364489|Natisha Dukhi]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9557-7424 0000-0001-9557-7424]
| [https://scholar.google.com/citations?user=6AHLn8kAAAAJ 6AHLn8kAAAAJ]
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q77331904|Devina Lobine]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6398-0371 0000-0002-6398-0371]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q83130193|Eric I Ameca Y Juárez]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8699-4090 0000-0001-8699-4090]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q83640163|Jude Ndzifon Kimengsi]]''
| 
| 
| 
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q83790324|Antonia Morita Iswari Saktiawati]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5896-0846 0000-0001-5896-0846]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q83905860|Rocio Alejandra Chavez-Santoscoy]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4551-1862 0000-0002-4551-1862]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q85577191|Ryota Matsuyama]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7296-0129 0000-0002-7296-0129]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q85898487|Piyush Kumar]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6396-1165 0000-0001-6396-1165]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q85917952|Solange Rosa Paredes Moscosso]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8461-2546 0000-0001-8461-2546]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q86629668|Sri Fatmawati]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9925-9340 0000-0002-9925-9340]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q87258697|Chika Ejikeugwu]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3506-2346 0000-0002-3506-2346]
| [https://scholar.google.com/citations?user=FRvOnisAAAAJ FRvOnisAAAAJ]
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q87319685|Shadi Albarqouni]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2157-2211 0000-0003-2157-2211]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/10160604586516121053 10160604586516121053]
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q87607358|Cesar de la Fuente-Nunez]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2005-5629 0000-0002-2005-5629]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q87709824|Mojtaba Abdi Jalebi]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9430-6371 0000-0002-9430-6371]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q87714183|Pooja Devi]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9784-2121 0000-0001-9784-2121]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q87771518|Shady Farah]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9801-5301 0000-0002-9801-5301]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/317132236 317132236]
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q87968376|Christian Isalomboto Nkanga]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7712-478X 0000-0001-7712-478X]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q87984299|Xavier Chiriboga Morales]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7959-7214 0000-0001-7959-7214]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q88063561|Muhammad Farooq]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4368-9357 0000-0003-4368-9357]
| [https://scholar.google.com/citations?user=SOsmO3oAAAAJ SOsmO3oAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/315728798 315728798]
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q88104641|Oluwarotimi Williams Samuel]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1945-1402 0000-0003-1945-1402]
| [https://scholar.google.com/citations?user=HEU6lg8AAAAJ HEU6lg8AAAAJ]
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q88292664|Godwin Anywar]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0926-1832 0000-0003-0926-1832]
| [https://scholar.google.com/citations?user=y8EG8aIAAAAJ y8EG8aIAAAAJ]
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q88414113|Elena Kuzmin]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7479-9308 0000-0002-7479-9308]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/3088160122843040630007 3088160122843040630007]
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q88459431|Alma Hernández-Mondragón]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1456-6801 0000-0002-1456-6801]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q88459470|Amy Quandt]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7434-1500 0000-0001-7434-1500]
| [https://scholar.google.com/citations?user=j_CF794AAAAJ j_CF794AAAAJ]
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q88460096|Andreea Molnar]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=NzKsipsAAAAJ NzKsipsAAAAJ]
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q88462840|Eshchar Mizrachi]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3126-9593 0000-0002-3126-9593]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q88464465|Janilyn Arsenio]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0220-0076 0000-0003-0220-0076]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q88483086|Leila Niamir]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0285-5542 0000-0002-0285-5542]
| [https://scholar.google.com/citations?user=UTuSSjgAAAAJ UTuSSjgAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/66148812629645210228 66148812629645210228]
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q88483156|Markus J. Prutsch]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3235-2249 0000-0003-3235-2249]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q88484678|Myrtani Pieri]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8883-4434 0000-0002-8883-4434]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q88484812|Natasha Gownaris]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=JMo-Z6UAAAAJ JMo-Z6UAAAAJ]
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q88516629|Pei Sean Goh]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=e01m-NAAAAAJ e01m-NAAAAAJ]
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q88541543|Kossi Brice Boris Legba]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2622-4363 0000-0003-2622-4363]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q88636287|Prosper Ngabonziza]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3881-1242 0000-0002-3881-1242]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q88636478|Ramia Albakain]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0419-0828 0000-0003-0419-0828]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/287334124 287334124]
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q88640105|Saja Al Zoubi]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9210-3864 0000-0001-9210-3864]
| 
| 
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q88640997|Sami Miaari]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5022-1130 0000-0002-5022-1130]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/296865487 296865487]
| 2020
| 2025
| [[Fail:Sami H. Miaari.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q88641129|Sophie Thériault]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8662-2238 0000-0001-8662-2238]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/305811464 305811464]&lt;br/&gt;[https://viaf.org/en/viaf/311457577 311457577]&lt;br/&gt;[https://viaf.org/en/viaf/92152864100204820163 92152864100204820163]
| 2020
| 2025
| 
|-
| ''[[:d:Q88721855|Assaf Zinger]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7894-486X 0000-0001-7894-486X]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/1286177412261703310005 1286177412261703310005]
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q88935926|Fun Man Fung]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4106-3174 0000-0003-4106-3174]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/205162902544977780962 205162902544977780962]
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q89764792|Jan F. Gogarten]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1889-4113 0000-0003-1889-4113]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q90158955|Praveen Kumar]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4240-7215 0000-0003-4240-7215]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q90604022|Khandmaa Dashnyam]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0649-3574 0000-0003-0649-3574]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q90608206|Muhammad Zaffar Hashmi]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1385-5326 0000-0003-1385-5326]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/50150747099816301169 50150747099816301169]
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q90684191|Nichole R. Lighthall]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8131-8373 0000-0002-8131-8373]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q91740572|Hiba Baroud]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3641-6449 0000-0003-3641-6449]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q92155866|Manuela Pacella]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5775-1038 0000-0002-5775-1038]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q92564174|Peter Gan Kim Soon]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6919-6182 0000-0002-6919-6182]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q95332677|Emelda E. Chukwu]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3110-1678 0000-0002-3110-1678]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q96094197|Luisa M Diele-Viegas]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9225-4678 0000-0002-9225-4678]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q96250578|Himangana Gupta]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3802-5639 0000-0002-3802-5639]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/26154739887352992576 26154739887352992576]
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q96768529|Udom Sae-Ueng]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5578-0161 0000-0001-5578-0161]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q97686171|Needa A. Virani]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3355-1354 0000-0003-3355-1354]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q98172555|Hussain M. Wahedi]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9424-4978 0000-0001-9424-4978]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q100691848|Hugues C. Nana-Djeunga]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4496-6048 0000-0002-4496-6048]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q101047101|Hiba N. Rajha]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1107-9645 0000-0002-1107-9645]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q102075670|Viviana García Pinzón]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8932-3564 0000-0002-8932-3564]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/164146822384907382194 164146822384907382194]
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q102557101|Carina Geldhauser]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9997-6710 0000-0002-9997-6710]
| [https://scholar.google.com/citations?user=k7mi8b4AAAAJ k7mi8b4AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/5768147425862945040006 5768147425862945040006]
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q105856414|Bashayer Al Majed]]''
| 
| 
| 
| 2021
| 2026
| 
|-
| ''[[:d:Q108687606|Élise G. Devoie]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1752-8437 0000-0003-1752-8437]
| [https://scholar.google.com/citations?user=_f_jsIkAAAAJ _f_jsIkAAAAJ]
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q109418796|Maria Mercedes Caron]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6216-695X 0000-0002-6216-695X]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q111050087|Shaoshan Liu]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5132-8351 0000-0002-5132-8351]
| [https://scholar.google.com/citations?user=jpyq4QoAAAAJ jpyq4QoAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/18151050050433411773 18151050050433411773]
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q112569419|Amurabi Oliveira]]''
| 
| 
| 
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q112569456|Ana Elizabeth Ochoa Sánchez]]''
| 
| 
| 
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q112570019|Carlo Altamirano-Allende]]''
| 
| 
| 
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q112596940|Gary William Kerr]]''
| 
| 
| 
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q112597025|Jane Yin-Kim Yau]]''
| 
| 
| 
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q112605146|Lalit Khandare]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=f8j1GGEAAAAJ f8j1GGEAAAAJ]
| 
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q112605187|Laura Vanessa Zimmermann]]''
| 
| 
| 
| 2022
| 2027
| 
|-
| ''[[:d:Q113734167|Luisa Cortesi]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6548-0573 0000-0002-6548-0573]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/43752204 43752204]
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q113951033|Miriam Cohen]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5481-5702 0000-0002-5481-5702]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/3157098394072551305 3157098394072551305]
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q114153234|Seda Keskin Avcı]]''
| 
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q114351560|Kanti Pertiwi]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9888-7401 0000-0001-9888-7401]
| 
| 
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q118207480|Lorena Michelle Coronado Vásquez]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6755-3118 0000-0001-6755-3118]
| 
| 
| 2024
| 2029
| [[Fail:Lorena Coronado - 52781014227.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q119300061|Natalia Montellano Durán]]''
| 
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q124349780|Alexia Francisca Núñez Parra]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0239-2493 0000-0003-0239-2493]
| 
| 
| 2024
| 2029
| [[Fail:Alexia Francisca Núñez Parra.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q125858748|Kok Sin Woon]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0149-6661 0000-0003-0149-6661]
| 
| 
| 2025
| 2030
| 
|-
| ''[[:d:Q125984153|Neema Mduma]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4364-3124 0000-0002-4364-3124]
| 
| 
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q132905327|Ganbaatar Khurelbaatar]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2430-1612 0000-0002-2430-1612]
| [https://scholar.google.com/citations?user=9oBK7kwAAAAJ 9oBK7kwAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/117148522163020852608 117148522163020852608]
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q133380935|Mandira Lamichhane Dhimal]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0258-5148 0000-0003-0258-5148]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/4658154501865839210005 4658154501865839210005]
| 2023
| 2028
| 
|-
| ''[[:d:Q133391209|Anu Susan Sam]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/18153124303424492722 18153124303424492722]
| 2024
| 2029
| 
|-
| ''[[:d:Q133410369|Anina Schwarzenbach]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8085-2665 0000-0001-8085-2665]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/1512153411823941700009 1512153411823941700009]
| 2024
| 2029
| 
|}
{{Wikidata loendi lõpp}}</text>
      <sha1>sf42st659aud88r9p03nu5tv4vapkyu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:GlobalYoungAcademyTeam/Die Junge Akademie</title>
    <ns>2</ns>
    <id>562906</id>
    <revision>
      <id>7260764</id>
      <parentid>7258278</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T05:55:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ListeriaBot</username>
        <id>85458</id>
      </contributor>
      <comment>Wikidata list updated [V2]</comment>
      <origin>7260764</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="42563" sha1="ix73awoa3qj7gnaqh09tom0vv1zywr1" xml:space="preserve">[https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q1713320 Die Junge Akademie]

{{Wikidata loend
|sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q1713320 }
|section=
|sort=P463/Q1713320/P580
|sort_order=desc
|columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q1713320/P580:Start date,P463/Q1713320/P582:End date,P18:Image
|thumb=128
|min_section=2
}}
{| class='wikitable sortable'
! Article
! ORCID
! Google Scholar author ID
! VIAF
! Start date
! End date
! Image
|-
| ''[[:d:Q61681|Oliver Grau]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1945-2838 0000-0002-1945-2838]
| [https://scholar.google.com/citations?user=S3pGBDsAAAAJ S3pGBDsAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/7633913 7633913]
| 2001
| 2006
| [[Fail:Oliver Grau.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q109816|Thomas Carell]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7898-2831 0000-0001-7898-2831]
| [https://scholar.google.com/citations?user=zeVARsUAAAAJ zeVARsUAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/35151413 35151413]
| 2000
| 2005
| [[Fail:Thomas Carell 01.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q126363|Hildegard Westphal]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7324-6122 0000-0001-7324-6122]
| [https://scholar.google.com/citations?user=z2Tk_x4AAAAJ z2Tk_x4AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/59911166 59911166]
| 2005
| 2010
| 
|-
| ''[[:d:Q498258|Andreas Hüttemann]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0646-3092 0000-0003-0646-3092]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/47038692 47038692]
| 2001
| 2006
| 
|-
| ''[[:d:Q828026|Berthold Rittberger]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8806-6455 0000-0002-8806-6455]
| [https://scholar.google.com/citations?user=QI63uk8AAAAJ QI63uk8AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/74137114 74137114]
| 2005
| 2010
| 
|-
| ''[[:d:Q991767|Sebastian Conrad]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/71559284 71559284]
| 2000
| 2005
| 
|-
| [[Christian Drosten]]
| [https://orcid.org/0000-0001-7923-0519 0000-0001-7923-0519]
| [https://scholar.google.com/citations?user=tOoiTq4AAAAJ tOoiTq4AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/26146095213800370128 26146095213800370128]
| 2005
| 2010
| [[Fail:Drosten.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q1083789|Christine Silberhorn]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2349-5443 0000-0002-2349-5443]
| [https://scholar.google.com/citations?user=FWaLuOsAAAAJ FWaLuOsAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/3412265 3412265]
| 2006
| 2011
| [[Fail:2025-11-24 Gesellschaft von Freunden der TU Berlin Technologieforum 2025 Quantentechnologie Christine Silberhorn Diskussion.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q1098762|Claus Pias]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/120730357 120730357]
| 2001
| 2006
| 
|-
| ''[[:d:Q1246016|Katja Windt]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/175701156 175701156]
| 2004
| 2009
| 
|-
| ''[[:d:Q1283126|Henning Schmidgen]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9326-6902 0000-0002-9326-6902]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/47069213 47069213]
| 2000
| 2005
| 
|-
| ''[[:d:Q1320871|Gordon Kampe]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/261873996 261873996]
| 2012
| 2017
| [[Fail:Gordon Kampe 2023.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q1379220|Eva Horn]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=b03uXhUAAAAJ b03uXhUAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/32222532 32222532]
| 2001
| 2006
| 
|-
| ''[[:d:Q1379340|Eva-Maria Engelen]]''
| [https://orcid.org/0009-0003-8974-6334 0009-0003-8974-6334]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/27736830 27736830]
| 2000
| 2005
| 
|-
| ''[[:d:Q1463603|Friedrich von Borries]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/4887708 4887708]
| 2007
| 2012
| [[Fail:Re publica 2013 Tag 2 – Friedrich von Borries (8716463769).jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q1550362|Martin Wilmking]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4964-2402 0000-0003-4964-2402]
| [https://scholar.google.com/citations?user=zjyPRoUAAAAJ zjyPRoUAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/167221308 167221308]
| 2008
| 2013
| 
|-
| ''[[:d:Q1619476|Verena Lepper]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/31830233 31830233]
| 2006
| 2011
| 
|-
| ''[[:d:Q1687120|Jens Beckert]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0892-9506 0000-0002-0892-9506]
| [https://scholar.google.com/citations?user=yw-SGBcAAAAJ yw-SGBcAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/117795617 117795617]
| 2000
| 2005
| [[Fail:Beckert.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q1690057|Julia Fischer]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5807-0074 0000-0002-5807-0074]
| [https://scholar.google.com/citations?user=nLtmSZ4AAAAJ nLtmSZ4AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/81060168 81060168]
| 2003
| 2008
| [[Fail:Julia Fischer (German Biologist).jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q1699677|Olga Holtz]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3420-3423 0000-0003-3420-3423]
| [https://scholar.google.com/citations?user=WJGqLh8AAAAJ WJGqLh8AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/304293475 304293475]
| 2008
| 2013
| [[Fail:Olga Holtz Princeton (2009).jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q1711972|Katja Becker]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4673-3675 0000-0003-4673-3675]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Y2LbDxgAAAAJ Y2LbDxgAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/246749870 246749870]
| 2000
| 2005
| [[Fail:Katja Becker 2021 02.png|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q1712016|Julian Klein]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4197-2511 0000-0003-4197-2511]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/64882083 64882083]
| 2003
| 2008
| 
|-
| ''[[:d:Q1715457|Jörg Müssig]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0476-3887 0000-0002-0476-3887]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/304969301 304969301]
| 2004
| 2009
| 
|-
| ''[[:d:Q1747718|Thomas Großbölting]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/74111890 74111890]
| 2005
| 2010
| [[Fail:2015-10-10 Um Gottes Willen - Religion in säkularer Gesellschaft, DKR-Studientagung in Hannover (282) Prof. Dr. Thomas Großbölting.JPG|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q1879075|László Székelyhidi]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6307-9225 0000-0002-6307-9225]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/8458640 8458640]
| 2008
| 2013
| [[Fail:László Székelyhidi.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q1904301|Martin Korte]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6956-5913 0000-0001-6956-5913]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/90961706 90961706]
| 2000
| 2005
| 
|-
| ''[[:d:Q1910061|Matthias Koenig]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0916-2263 0000-0002-0916-2263]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/39343666 39343666]
| 2005
| 2010
| 
|-
| ''[[:d:Q1935770|Miloš Vec]]''
| [https://orcid.org/0009-0000-0485-7480 0009-0000-0485-7480]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/29696848 29696848]
| 2000
| 2005
| 
|-
| ''[[:d:Q2127048|Rafaela Hillerbrand]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7890-3715 0000-0002-7890-3715]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/3588340 3588340]
| 2009
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q2426210|Thomas Mußweiler]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=aZCSydQAAAAJ aZCSydQAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/7680168 7680168]
| 2001
| 2006
| 
|-
| ''[[:d:Q2476653|Ulrich Schollwöck]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2538-1802 0000-0002-2538-1802]
| [https://scholar.google.com/citations?user=MYARbMAAAAAJ MYARbMAAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/10456307 10456307]
| 2000
| 2005
| 
|-
| ''[[:d:Q2531319|Volker Springel]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5976-4599 0000-0001-5976-4599]
| [https://scholar.google.com/citations?user=hLXjO8QAAAAJ hLXjO8QAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/32875349 32875349]
| 2006
| 2011
| 
|-
| ''[[:d:Q4511414|Lisa Kaltenegger]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0436-1802 0000-0002-0436-1802]
| [https://scholar.google.com/citations?user=c6-XTB8AAAAJ c6-XTB8AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/306283031 306283031]
| 2012
| 2017
| [[Fail:Lisa Kaltenegger in 2025.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q4945418|Boris Worm]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5742-8716 0000-0002-5742-8716]
| [https://scholar.google.com/citations?user=KnIMznoAAAAJ KnIMznoAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/42059253 42059253]
| 2004
| 2009
| [[Fail:Boris Worm.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q7035492|Nikola Biller-Andorno]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7661-1324 0000-0001-7661-1324]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/67202200 67202200]
| 2001
| 2006
| 
|-
| ''[[:d:Q7802929|Tilman Brück]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8344-8948 0000-0002-8344-8948]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/35401575 35401575]
| 2007
| 2012
| [[Fail:Tilman Brück.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q15215987|Peter Forster]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/119928554 119928554]
| 2000
| 2005
| [[Fail:Peter Forster Genetiker.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q15438244|Matthias Leistner]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/30709665 30709665]
| 2006
| 2011
| 
|-
| ''[[:d:Q15444191|Bettina Beer]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/66628165 66628165]
| 2003
| 2008
| 
|-
| ''[[:d:Q15734483|Heike Solga]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1589-4380 0000-0002-1589-4380]
| [https://scholar.google.com/citations?user=lXJuWe8AAAAJ lXJuWe8AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/3192112 3192112]
| 2000
| 2005
| [[Fail:Heike Solga - Festival Economia 2015.JPG|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q16320699|Rebekka von Mallinckrodt]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5038-3850 0000-0002-5038-3850]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/10932176 10932176]
| 2007
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q16739224|Kerstin Martens]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8740-4563 0000-0002-8740-4563]
| [https://scholar.google.com/citations?user=1g8mfaYAAAAJ 1g8mfaYAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/54996627 54996627]
| 2007
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q16831365|Filipp Furche]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8520-3971 0000-0001-8520-3971]
| [https://scholar.google.com/citations?user=i9nx1j8AAAAJ i9nx1j8AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/50155610 50155610]
| 2006
| 2011
| 
|-
| ''[[:d:Q17122237|Andreas S. Schulz]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9595-459X 0000-0002-9595-459X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=wAKowxMAAAAJ wAKowxMAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/36272046 36272046]
| 2000
| 2005
| 
|-
| ''[[:d:Q17321661|Florian Steger]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8108-1591 0000-0001-8108-1591]
| [https://scholar.google.com/citations?user=F9f6z0QAAAAJ F9f6z0QAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/120089288 120089288]
| 2009
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q17353006|Moritz Schularick]]''
| [https://orcid.org/0009-0007-0207-6059 0009-0007-0207-6059]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Bl0yx50AAAAJ Bl0yx50AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/72536606 72536606]
| 2010
| 2015
| [[Fail:Moritz Schularick.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q17449861|Gregor Markl]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/201562434 201562434]
| 2002
| 2007
| 
|-
| ''[[:d:Q17561241|Giesela Rühl]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/72453253 72453253]
| 2010
| 2015
| 
|-
| ''[[:d:Q18021912|Katharina Heyden]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5478-1613 0000-0001-5478-1613]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/47900104 47900104]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q18334068|Jörg Rössel]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1217-5727 0000-0002-1217-5727]
| [https://scholar.google.com/citations?user=4DO_94IAAAAJ 4DO_94IAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/122350128 122350128]
| 2001
| 2006
| 
|-
| ''[[:d:Q18577704|Rainer Maria Kiesow]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/56836488 56836488]
| 2000
| 2005
| 
|-
| ''[[:d:Q19276262|Bénédicte Savoy]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8687-9508 0000-0002-8687-9508]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/44444848 44444848]
| 2007
| 2012
| [[Fail:Bénédicte Savoy (cropped) (cropped).jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q19538798|Anna Katharina Wienhard]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/48973171 48973171]
| 2008
| 2013
| [[Fail:Anna Wienhard MFO.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q21252874|Alexandra M. Freund]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9953-523X 0000-0001-9953-523X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=GNCY1L4AAAAJ GNCY1L4AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/160137694 160137694]
| 2000
| 2005
| 
|-
| ''[[:d:Q21253894|Anke Jentsch]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2345-8300 0000-0002-2345-8300]
| [https://scholar.google.com/citations?user=sAvAJ5UAAAAJ sAvAJ5UAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/311764006 311764006]
| 2007
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q21256907|Christiane Berger-Schaffitzel]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1516-9760 0000-0002-1516-9760]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/310746540 310746540]
| 2004
| 2009
| 
|-
| ''[[:d:Q21256982|Christiane Ritter]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7538-9650 0000-0002-7538-9650]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/64947238 64947238]
| 2008
| 2013
| 
|-
| ''[[:d:Q21257047|Christiane Voigt]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8925-7731 0000-0001-8925-7731]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/4516150032993611180006 4516150032993611180006]
| 2006
| 2011
| 
|-
| ''[[:d:Q21258415|Doris Kolesch]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1267-4112 0000-0002-1267-4112]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/49341077 49341077]
| 2001
| 2006
| 
|-
| ''[[:d:Q21259548|Eva Viehmann]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2005-6664 0000-0002-2005-6664]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/316667879 316667879]
| 2011
| 2016
| [[Fail:Viehmann eva.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q21259653|Evelyn Runge]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9622-2393 0000-0001-9622-2393]
| [https://scholar.google.com/citations?user=05molMUAAAAJ 05molMUAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/52824577 52824577]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q21260867|Heidrun C. Hoppe-Wewetzer]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/72236009 72236009]
| 2003
| 2008
| 
|-
| ''[[:d:Q21261011|Heike L. Pahl]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2857-2396 0000-0003-2857-2396]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/16629720 16629720]&lt;br/&gt;[https://viaf.org/en/viaf/5133165628847742480007 5133165628847742480007]
| 2000
| 2005
| 
|-
| ''[[:d:Q21261157|Henrike Manuwald]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/33187144 33187144]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q21263231|Jessica Burgner-Kahrs]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9185-3970 0000-0001-9185-3970]
| [https://scholar.google.com/citations?user=JtHZL24AAAAJ JtHZL24AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/120926592 120926592]
| 2016
| 
| [[Fail:2017-11-03 Jessica Burgner-Kahrs, Kontinuumsrobotik Leibniz-Universität Hannover. (15)a.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q21263683|Julia Eckert]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6731-5304 0000-0001-6731-5304]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/19931925 19931925]
| 2002
| 2007
| 
|-
| ''[[:d:Q21263720|Julia Hepp]]''
| 
| 
| 
| 2001
| 2006
| 
|-
| ''[[:d:Q21263801|Julia Pongratz]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0372-3960 0000-0003-0372-3960]
| [https://scholar.google.com/citations?user=gbvHtLYAAAAJ gbvHtLYAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/307318355 307318355]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q21263992|Kristina Musholt]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2655-2463 0000-0003-2655-2463]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ZFoh5koAAAAJ ZFoh5koAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/259233518 259233518]
| 2014
| 2019
| [[Fail:Re publica 18 - Day 2 - Kristina Musholt (41828911972) (cropped).jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q21264079|Kärin Nickelsen]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2487-3303 0000-0002-2487-3303]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/5227808 5227808]
| 2005
| 2010
| 
|-
| ''[[:d:Q21264133|Katharina Domschke]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2550-9132 0000-0002-2550-9132]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/15854772 15854772]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q21264140|Katharina Landfester]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9591-4638 0000-0001-9591-4638]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Wd011MgAAAAJ Wd011MgAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/83512271 83512271]
| 2002
| 2007
| 
|-
| ''[[:d:Q21264254|Lena Henningsen]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7583-0920 0000-0001-7583-0920]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/100608788 100608788]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q21264298|Magdalena Nowicka]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0232-5242 0000-0002-0232-5242]
| [https://scholar.google.com/citations?user=0g-0rJoAAAAJ 0g-0rJoAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/56929693 56929693]
| 2009
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q21264398|Melanie Schnell]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7801-7134 0000-0001-7801-7134]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/37999862 37999862]
| 2006
| 2011
| 
|-
| ''[[:d:Q21264417|Min Ae Lee-Kirsch]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4008-9869 0000-0002-4008-9869]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/80912952 80912952]
| 2002
| 2007
| 
|-
| ''[[:d:Q21264464|Nicole Schweikardt]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5705-1675 0000-0001-5705-1675]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Ghy_9r8AAAAJ Ghy_9r8AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/8309018 8309018]
| 2005
| 2010
| 
|-
| ''[[:d:Q21264467|Nina Buchmann]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0826-2980 0000-0003-0826-2980]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/693145857098022922254 693145857098022922254]
| 2000
| 2005
| [[Fail:ETH-BIB-Buchmann, Nina (1965-)-Portr 17447.tif|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q21264502|Carina Schmitt]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0850-7407 0000-0003-0850-7407]
| [https://scholar.google.com/citations?user=JRfB0u8AAAAJ JRfB0u8AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/6006256 6006256]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q21264550|Regina Palkovits]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4970-2957 0000-0002-4970-2957]
| [https://scholar.google.com/citations?user=CTP9ddAAAAAJ CTP9ddAAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/20852961 20852961]
| 2010
| 2015
| [[Fail:Regina Palkovits Portrait 2024.jpeg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q21264568|Ricarda I. Schubotz]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5802-6869 0000-0001-5802-6869]
| [https://scholar.google.com/citations?user=xoshVFcAAAAJ xoshVFcAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/40453846 40453846]
| 2004
| 2009
| 
|-
| ''[[:d:Q21264606|Sabine Koller]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/38012823 38012823]
| 2007
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q21264651|Sibylle Baumbach]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2616-9077 0000-0003-2616-9077]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/74579204 74579204]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q21264662|Silja Klepp]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9837-362X 0000-0001-9837-362X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=MVg-rpwAAAAJ MVg-rpwAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/81450238 81450238]
| 2012
| 2017
| [[Fail:Silja Klepp.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q21264691|Simone Schütz-Bosbach]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0937-9454 0000-0002-0937-9454]
| [https://scholar.google.com/citations?user=lRu5HGQAAAAJ lRu5HGQAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/313562622 313562622]
| 2008
| 2013
| 
|-
| ''[[:d:Q21264718|Stefanie Hiß]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3723-8744 0000-0003-3723-8744]
| [https://scholar.google.com/citations?user=OlRbjS0AAAAJ OlRbjS0AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/29868835 29868835]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q21264724|Stefanie Walter]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0804-5647 0000-0002-0804-5647]
| [https://scholar.google.com/citations?user=2jmAoZMAAAAJ 2jmAoZMAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/161481432 161481432]
| 2009
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q21264817|Ulrike von Luxburg]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=mMifMdoAAAAJ mMifMdoAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/65091750 65091750]
| 2008
| 2013
| [[Fail:Nicolò Cesa-Bianchi, Andreas Krause, Philipp Hennig, Ulrike von Luxburg Oberwolfach 2025 (cropped).jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q21264869|Waltraud Schulze]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9957-7245 0000-0001-9957-7245]
| [https://scholar.google.com/citations?user=eZzhATEAAAAJ eZzhATEAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/316745560 316745560]
| 2006
| 2011
| 
|-
| ''[[:d:Q22011084|Ulrike Endesfelder]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7801-6278 0000-0002-7801-6278]
| [https://scholar.google.com/citations?user=n0527ZUAAAAJ n0527ZUAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/232979301 232979301]
| 2015
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q22826611|Hans Jakob Wörner]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8877-0872 0000-0002-8877-0872]
| [https://scholar.google.com/citations?user=DexNjh0AAAAJ DexNjh0AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/1395145857085622921707 1395145857085622921707]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q25896013|Klaus Oschema]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3040-153X 0000-0002-3040-153X]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/44600079 44600079]
| 2009
| 2014
| [[Fail:Klaus Oschema Aufnahme von Werner Maleczek.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q27507502|Jule Specht]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=m5y9DN0AAAAJ m5y9DN0AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/160013556 160013556]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q27664905|Gerhard Ernst]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/69236391 69236391]
| 2005
| 2010
| 
|-
| ''[[:d:Q27925420|Astrid Eichhorn]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4458-1495 0000-0003-4458-1495]
| [https://scholar.google.com/citations?user=xzfsX_oAAAAJ xzfsX_oAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/8358150172687800180008 8358150172687800180008]
| 2018
| 
| [[Fail:Astrid Eichhorn.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q28154854|Anuscheh Farahat]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-9608-8075 0000-0001-9608-8075]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/288491714 288491714]
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q28647676|Emanuel V. Towfigh]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6323-8540 0000-0001-6323-8540]
| [https://scholar.google.com/citations?user=jcOc5TsAAAAJ jcOc5TsAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/54439367 54439367]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q28778512|Isabelle Staude]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8021-572X 0000-0001-8021-572X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=HPqyVz8AAAAJ HPqyVz8AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/169034002 169034002]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q29539937|Martin von Koppenfels]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/44578021 44578021]
| 2004
| 2009
| 
|-
| ''[[:d:Q30929978|Matthias Klatt]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9697-9975 0000-0002-9697-9975]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ZK4NrU8AAAAJ ZK4NrU8AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/137973232 137973232]
| 2007
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q37616532|Philipp Kanske]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2027-8782 0000-0003-2027-8782]
| [https://scholar.google.com/citations?user=mwTfuK0AAAAJ mwTfuK0AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/81473593 81473593]
| 2015
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q39049575|Fabian J. Theis]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2419-1943 0000-0002-2419-1943]
| [https://scholar.google.com/citations?user=sqWpn2AAAAAJ sqWpn2AAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/58566024 58566024]
| 2009
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q39698291|Thomas Koop]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7571-3684 0000-0002-7571-3684]
| [https://scholar.google.com/citations?user=98h7cwcAAAAJ 98h7cwcAAAAJ]
| 
| 2003
| 2008
| 
|-
| ''[[:d:Q40448227|Sylvia Cremer]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2193-3868 0000-0002-2193-3868]
| [https://scholar.google.com/citations?user=_Gm-T9IAAAAJ _Gm-T9IAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/30462846 30462846]
| 2008
| 2013
| 
|-
| ''[[:d:Q41571852|Wolfram Antonin]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4669-379X 0000-0003-4669-379X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=hy9NJTkAAAAJ hy9NJTkAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/59988608 59988608]
| 2005
| 2010
| 
|-
| ''[[:d:Q42305737|Tobias Bollenbach]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4398-476X 0000-0003-4398-476X]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/3583854 3583854]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q42323590|Robert Kretschmer]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7731-3748 0000-0002-7731-3748]
| [https://scholar.google.com/citations?user=GytTOLoAAAAJ GytTOLoAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/8272162723677461290007 8272162723677461290007]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q42591564|C Giovanni Galizia]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8292-6031 0000-0001-8292-6031]
| [https://scholar.google.com/citations?user=ELSCN80AAAAJ ELSCN80AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/221200469 221200469]
| 2000
| 2005
| 
|-
| ''[[:d:Q43046038|Diana Göhringer]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2571-8441 0000-0003-2571-8441]
| [https://scholar.google.com/citations?user=pbYi2igAAAAJ pbYi2igAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/308236387 308236387]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q43090027|Martin Dresler]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7441-3818 0000-0001-7441-3818]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Y-hAEQYAAAAJ Y-hAEQYAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/67561798 67561798]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q43149009|Sven Diederichs]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7901-4752 0000-0001-7901-4752]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/52765377 52765377]
| 2010
| 2015
| 
|-
| ''[[:d:Q43287119|Tobias J. Erb]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3685-0894 0000-0003-3685-0894]
| [https://scholar.google.com/citations?user=X-KULlwAAAAJ X-KULlwAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/95575883 95575883]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q44286938|Xiaoxiang Zhu]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5530-3613 0000-0001-5530-3613]
| [https://scholar.google.com/citations?user=CNakdIgAAAAJ CNakdIgAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/173334854 173334854]
| 2016
| 2021
| 
|-
| ''[[:d:Q44286979|Ricarda Winkelmann]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1248-3217 0000-0003-1248-3217]
| [https://scholar.google.com/citations?user=qo1-uLcAAAAJ qo1-uLcAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/2139153834742364450007 2139153834742364450007]
| 2015
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q45837402|Valeska Huber]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/270708825 270708825]&lt;br/&gt;[https://viaf.org/en/viaf/309578173 309578173]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q47384390|Angelika B. Riemer]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5865-0714 0000-0002-5865-0714]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/2324153775046361550001 2324153775046361550001]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q47707051|Andreas Keil]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4064-1924 0000-0002-4064-1924]
| [https://scholar.google.com/citations?user=oyHUTa0AAAAJ oyHUTa0AAAAJ]
| 
| 2002
| 2007
| 
|-
| ''[[:d:Q48869806|Jan Hennings]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/239148704020536930138 239148704020536930138]
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q50923682|Julia Tjus]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1748-7367 0000-0002-1748-7367]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/101342443 101342443]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q50923828|Lena Hipp]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1535-8748 0000-0002-1535-8748]
| [https://scholar.google.com/citations?user=CaOxsXoAAAAJ CaOxsXoAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/8145244374974480722 8145244374974480722]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q50923839|Miriam Akkermann]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7154-7917 0000-0001-7154-7917]
| [https://scholar.google.com/citations?user=oaprZN4AAAAJ oaprZN4AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/159149235080376690003 159149235080376690003]
| 2015
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q52601149|Pirkko Husemann]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/55074590 55074590]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q52867006|Ronny Thomale]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3979-8836 0000-0002-3979-8836]
| [https://scholar.google.com/citations?user=RJ8vWeoAAAAJ RJ8vWeoAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/81252486 81252486]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q52893922|Roman Lemberg]]''
| 
| 
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q54006368|Philip Walther]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4964-817X 0000-0002-4964-817X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=NqWGYXwAAAAJ NqWGYXwAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/109147663096460552402 109147663096460552402]
| 2007
| 2012
| [[Fail:Prof. Philip Walther.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q54086471|Alexander Knohl]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7615-8870 0000-0002-7615-8870]
| [https://scholar.google.com/citations?user=vfYbp44AAAAJ vfYbp44AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/40446650 40446650]
| 2009
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q55593634|Moritz Renner]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3192-1809 0000-0003-3192-1809]
| [https://scholar.google.com/citations?user=Z-8Z-PAAAAAJ Z-8Z-PAAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/316876922 316876922]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q56241093|Robert Wolf]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4066-6483 0000-0003-4066-6483]
| 
| 
| 2009
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q56422722|Anna F. Cord]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3183-8482 0000-0003-3183-8482]
| [https://scholar.google.com/citations?user=3ZBdx88AAAAJ 3ZBdx88AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/263092595 263092595]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q56755329|Christian Hof]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7763-1885 0000-0002-7763-1885]
| [https://scholar.google.com/citations?user=YnIqgv4AAAAJ YnIqgv4AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/3950155105820076320004 3950155105820076320004]
| 2015
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q56958807|Josef Priller]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7596-0979 0000-0001-7596-0979]
| [https://scholar.google.com/citations?user=mmzxNyYAAAAJ mmzxNyYAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/205228656 205228656]
| 2004
| 2009
| 
|-
| ''[[:d:Q57045949|Jan Haaker]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8366-9559 0000-0001-8366-9559]
| [https://scholar.google.com/citations?user=4aIP2_EAAAAJ 4aIP2_EAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/315587247 315587247]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q57543046|Mathias Kläui]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4848-2569 0000-0002-4848-2569]
| [https://scholar.google.com/citations?user=1V_pQncAAAAJ 1V_pQncAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/92151594510905352626 92151594510905352626]
| 2006
| 2011
| 
|-
| ''[[:d:Q57909215|Bernadett Weinzierl]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4555-5686 0000-0003-4555-5686]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/47966669 47966669]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q57990901|David Linden]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5638-9292 0000-0002-5638-9292]
| 
| 
| 2003
| 2008
| 
|-
| ''[[:d:Q58107761|Michael Saliba]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6818-9781 0000-0002-6818-9781]
| [https://scholar.google.com/citations?user=1xrUZtkAAAAJ 1xrUZtkAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/2825161999097744610003 2825161999097744610003]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q58493283|Fabian Schmidt]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6807-7464 0000-0002-6807-7464]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/5695159820917014000005 5695159820917014000005]
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q59547111|Bjoern H Falkenburger]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2387-526X 0000-0002-2387-526X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=EkchkSIAAAAJ EkchkSIAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/5860826 5860826]
| 2003
| 2008
| 
|-
| ''[[:d:Q59677643|Daniel Durstewitz]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9340-3786 0000-0002-9340-3786]
| [https://scholar.google.com/citations?user=2bcbKU0AAAAJ 2bcbKU0AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/140154440220935342567 140154440220935342567]
| 2002
| 2007
| 
|-
| ''[[:d:Q60914460|Valerie Domcke]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-7208-4464 0000-0002-7208-4464]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/305265236 305265236]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q61710837|Wolfgang Gaissmaier]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6273-178X 0000-0001-6273-178X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=nriAtoEAAAAJ nriAtoEAAAAJ]
| 
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q64532824|Tobias Kuemmerle]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9775-142X 0000-0002-9775-142X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=zJswGFcAAAAJ zJswGFcAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/140151302951348662060 140151302951348662060]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q64821698|Christoph Lundgreen]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/188162420 188162420]
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q64859767|Frauke Rostalski]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5606-3639 0000-0002-5606-3639]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/5498151353535252720008 5498151353535252720008]
| 2017
| 
| [[Fail:Hart aber fair 2024-12-02-8090.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q65490513|Daniel Chappell]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/23213363 23213363]
| 2010
| 2015
| 
|-
| ''[[:d:Q66108500|Anna Lisa Ahlers]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1072-8823 0000-0003-1072-8823]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/312784083 312784083]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66124478|Caspar Battegay]]''
| [https://orcid.org/0009-0002-4132-9032 0009-0002-4132-9032]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/81614791 81614791]
| 2015
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66124480|Michael Bies]]''
| [https://orcid.org/0009-0004-8866-7973 0009-0004-8866-7973]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/160682527 160682527]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66124484|Martin-Immanuel Bittner]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-8279-6900 0000-0001-8279-6900]
| [https://scholar.google.com/citations?user=CzSnsdQAAAAJ CzSnsdQAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/309624591 309624591]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66124493|Bettina Bock]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/2411150032984011180009 2411150032984011180009]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66124773|Thomas Böttcher]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0235-4825 0000-0003-0235-4825]
| [https://scholar.google.com/citations?user=0a0fDwYAAAAJ 0a0fDwYAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/107221916 107221916]
| 2015
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66124780|Eva Buddeberg]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/171936689 171936689]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66124786|Stefanie Büchner]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2114-7063 0000-0003-2114-7063]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/205685238 205685238]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66124863|Timo de Wolff]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0883-1389 0000-0003-0883-1389]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/299682125 299682125]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66124865|Isabelle Dolezalek]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8989-4383 0000-0002-8989-4383]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/310694432 310694432]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66124919|Nausikaä El-Mecky]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/284288316 284288316]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66132289|Benedict Esche]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/22150868212222072466 22150868212222072466]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66132292|Simon Wolfgang Fuchs]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6522-9872 0000-0002-6522-9872]
| [https://scholar.google.com/citations?user=CLdfzbwAAAAJ CLdfzbwAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/162782365 162782365]
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66187900|Lukas Haffert]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3594-0049 0000-0002-3594-0049]
| [https://scholar.google.com/citations?user=r389azQAAAAJ r389azQAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/307290004 307290004]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66187906|Alkomiet Hasan]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=3AmwkgIAAAAJ 3AmwkgIAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/81819282 81819282]
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66194552|Chris Thomale]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-0878-9910 0000-0002-0878-9910]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/262686065 262686065]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q66275831|Fabian Krämer]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/3625798 3625798]
| 2015
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66280240|Simon Lentner]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2847-1114 0000-0003-2847-1114]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/303062476 303062476]
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66280617|Sebastian Matzner]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8453-9948 0000-0002-8453-9948]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/3454148574391324430005 3454148574391324430005]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66305650|Fruzsina Molnár-Gábor]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9406-2776 0000-0002-9406-2776]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/261078961 261078961]&lt;br/&gt;[https://viaf.org/en/viaf/305821418 305821418]&lt;br/&gt;[https://viaf.org/en/viaf/706161211766640070005 706161211766640070005]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66305663|Jonas Peters]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-1487-7511 0000-0002-1487-7511]
| [https://scholar.google.com/citations?user=kBQ4VvEAAAAJ kBQ4VvEAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/9150565526406250664 9150565526406250664]
| 2016
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66305672|Dirk Pflüger]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-4360-0212 0000-0002-4360-0212]
| [https://scholar.google.com/citations?user=bKhHWxMAAAAJ bKhHWxMAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/136813000 136813000]
| 2015
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66305681|Timo Rademacher]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2304-3172 0000-0002-2304-3172]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/308190702 308190702]
| 2018
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66305743|Isabel Nahal Schellinger]]''
| 
| 
| 
| 2019
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66309188|Marco F. H. Schmidt]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7651-1681 0000-0001-7651-1681]
| [https://scholar.google.com/citations?user=-IPeK_0AAAAJ -IPeK_0AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/295054347 295054347]
| 2017
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66309206|Christian Stein]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7796-2951 0000-0001-7796-2951]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/2909154329457526970003 2909154329457526970003]
| 2015
| 
| 
|-
| ''[[:d:Q66310016|Frank Bordusa]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/35246316 35246316]
| 2004
| 2009
| 
|-
| ''[[:d:Q66310034|Michael Boutros]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9458-817X 0000-0002-9458-817X]
| [https://scholar.google.com/citations?user=k-q8lsYAAAAJ k-q8lsYAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/253068376 253068376]
| 2003
| 2008
| 
|-
| ''[[:d:Q66312124|Alexander Danzer]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-7920-7052 0000-0001-7920-7052]
| [https://scholar.google.com/citations?user=6AleR-AAAAAJ 6AleR-AAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/176149068350565730009 176149068350565730009]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q66312143|Karin de Borst]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-1232-8604 0000-0003-1232-8604]
| 
| 
| 2008
| 2013
| 
|-
| ''[[:d:Q66312163|Kirill Dmitriev]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-2832-8804 0000-0002-2832-8804]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/88199069 88199069]
| 2010
| 2015
| 
|-
| ''[[:d:Q66312490|Walter Federle]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6375-3005 0000-0002-6375-3005]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/42668345 42668345]
| 2002
| 2007
| 
|-
| ''[[:d:Q66316899|Christian Fleischhack]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/74748098 74748098]
| 2002
| 2007
| 
|-
| ''[[:d:Q66316919|Wolfgang Forstmeier]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-5984-8925 0000-0002-5984-8925]
| [https://scholar.google.com/citations?user=AzsedlEAAAAJ AzsedlEAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/59988409 59988409]
| 2006
| 2011
| 
|-
| ''[[:d:Q66316934|Jennifer Girrbach-Noe]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/169847839 169847839]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q66316954|Christoph Halbig]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-3372-3657 0000-0002-3372-3657]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/64241867 64241867]
| 2002
| 2007
| 
|-
| ''[[:d:Q66316958|Marc Helbling]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-9672-4569 0000-0002-9672-4569]
| [https://scholar.google.com/citations?user=poC-6eoAAAAJ poC-6eoAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/90780973 90780973]
| 2010
| 2015
| 
|-
| ''[[:d:Q66342049|Bernhard Herbordt]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/316388402 316388402]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q66342254|Melanie Mohren]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/336144647676048842886 336144647676048842886]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q66360787|Walter Hofstetter]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-0414-4848 0000-0003-0414-4848]
| [https://scholar.google.com/citations?user=kJbPyDwAAAAJ kJbPyDwAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/67089787 67089787]
| 2005
| 2010
| 
|-
| ''[[:d:Q66360925|Marc-Thorsten Hütt]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2221-423X 0000-0003-2221-423X]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/311071826 311071826]
| 2000
| 2005
| 
|-
| ''[[:d:Q66363248|Ulrich Krotz]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-8858-6071 0000-0002-8858-6071]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/153847866 153847866]
| 2003
| 2008
| 
|-
| ''[[:d:Q66368449|Veronika Lipphardt]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/80675107 80675107]
| 2010
| 2015
| 
|-
| ''[[:d:Q66368453|Max Löhning]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6382-7281 0000-0001-6382-7281]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/84837694 84837694]
| 2004
| 2009
| 
|-
| ''[[:d:Q66368482|Jakob Macke]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5154-8912 0000-0001-5154-8912]
| [https://scholar.google.com/citations?user=FKOqtF8AAAAJ FKOqtF8AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/120225856 120225856]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q66368997|Florian Meinel]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3624-7550 0000-0003-3624-7550]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/305820958 305820958]
| 2014
| 2019
| [[Fail:Florian Meinel speaking at AfD-Verbot Jetzt protest Berlin 2025-05-11 02 (cropped).jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q66369071|Cornelis Menke]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/80982844 80982844]
| 2010
| 2015
| 
|-
| ''[[:d:Q66369327|Henrike Moll]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=xGVZZ_0AAAAJ xGVZZ_0AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/6083246 6083246]
| 2011
| 2016
| 
|-
| ''[[:d:Q66369476|Cord Müller]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=Xp-d5SYAAAAJ Xp-d5SYAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/246128834 246128834]
| 2003
| 2008
| 
|-
| ''[[:d:Q66370890|Wolfram Pernice]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-4569-4213 0000-0003-4569-4213]
| [https://scholar.google.com/citations?user=R5h_3D4AAAAJ R5h_3D4AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/301335724 301335724]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q66371010|Hannes Rakoczy]]''
| 
| [https://scholar.google.com/citations?user=ma5RKCcAAAAJ ma5RKCcAAAAJ]
| 
| 2007
| 2012
| 
|-
| ''[[:d:Q66371088|Sylvie Roke]]''
| [https://orcid.org/0000-0002-6062-7871 0000-0002-6062-7871]
| [https://scholar.google.com/citations?user=wCE1otkAAAAJ wCE1otkAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/285381676 285381676]
| 2010
| 2015
| [[Fail:EPFL 2020 Sylvie Roke.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q66372668|Wolf Gerhard Schmidt]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/293853761 293853761]
| 2009
| 2014
| 
|-
| ''[[:d:Q66372674|Dietmar Schmitz]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-2741-5241 0000-0003-2741-5241]
| [https://scholar.google.com/citations?user=2V1qNw4AAAAJ 2V1qNw4AAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/15504423 15504423]
| 2004
| 2009
| 
|-
| ''[[:d:Q66372677|Carsten Q. Schneider]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-5651-4156 0000-0001-5651-4156]
| [https://scholar.google.com/citations?user=h8S1vnAAAAAJ h8S1vnAAAAAJ]
| [https://viaf.org/en/viaf/33062179 33062179]
| 2009
| 2014
| [[Fail:Carsten Q. Schneider.png|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q66385796|Barbara Stiebels]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/49898065 49898065]
| 2001
| 2006
| 
|-
| ''[[:d:Q66416083|Felix Thiele]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/738536 738536]
| 2002
| 2007
| 
|-
| ''[[:d:Q66416631|Viktoria Tkaczyk]]''
| [https://orcid.org/0000-0001-6856-1224 0000-0001-6856-1224]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/95345684 95345684]
| 2013
| 2018
| 
|-
| ''[[:d:Q66417074|Rebekka Voß]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3157-2741 0000-0003-3157-2741]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/169648905 169648905]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q66417338|Margit Warneke]]''
| 
| 
| 
| 2000
| 2005
| 
|-
| ''[[:d:Q66417350|Matthias Warstat]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/5188560 5188560]
| 2008
| 2013
| 
|-
| ''[[:d:Q66417376|Kai Wiegandt]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/233481340 233481340]
| 2014
| 2019
| 
|-
| ''[[:d:Q66417383|Jadwiga R. Ziolkowska]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/304850671 304850671]
| 2012
| 2017
| 
|-
| ''[[:d:Q131341824|Benedikt Hartl]]''
| 
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/30150868060622070336 30150868060622070336]
| 
| 
| [[Fail:Benedikt-hartl-villa-massimo-2024-03.jpg|center|128px]]
|-
| ''[[:d:Q133390244|Hannah Ruschemeier]]''
| [https://orcid.org/0000-0003-3455-3271 0000-0003-3455-3271]
| 
| [https://viaf.org/en/viaf/1075155598031315600008 1075155598031315600008]
| 
| 
| 
|}
{{Wikidata loendi lõpp}}</text>
      <sha1>ix73awoa3qj7gnaqh09tom0vv1zywr1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>1986. aasta Nõukogude Liidu ja Saksa DV maavõistlus kergejõustikus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>564016</id>
    <revision>
      <id>7260485</id>
      <parentid>6560949</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T17:01:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Kergejõustikuvõistlused]]</comment>
      <origin>7260485</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5409" sha1="k4t7lqezmpeptw96a4t3nep9qw3fys5" xml:space="preserve">{{Viita}}

'''Nõukogude Liidu ja Saksa DV maavõistlus kergejõustikus''' toimus 21.-22. juunil [[1986]] [[Kadrioru staadion|Kadrioru staadionil]].  

See on läinud ajalukku kui ilmselt kõigi aegade kõige kõrgetasemelisem Eestis toimunud kergejõustikuvõistlus, sest püstitati kaks [[Maailmarekord|maailmarekordit]], kaks Nõukogude Liidu rekordit ja püstitati rida maailma hooaja paremikku kuuluvaid tulemusi. Selle võistluse rekorditest on siiani 18 tulemust Kadrioru staadioni rekordiks.{{Lisa viide}} 

Võistlus toimus nädalavahetusel kahel päeval selleks tarbeks värskelt remondi läbinud Kadrioru staadionil, mõlemal päeval tegi võistlusest otseülekande [[Eesti Televisioon|ETV]], mis oli oma aja kõige suurema ettevalmistusega spordiülekanne Eestis pärast [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|1980. aasta olümpiaregatti]]. NSVL-i koondis saabus Tallinna umbes nädal enne võistlust ja [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa DV]] koondis lennukil 19. juunil 1986. 

Esimese päeva tipphetkeks jäi [[Heike Drechsler|Heike Drechsleri]] maailmarekord naiste [[Kaugushüpe|kaugushüppes]] (7.45 m). Kaugushüppe tase oli väga tugev: üle 7 meetri hüppasid kaugust kõik neli võistlejat, lisaks üks võistleja väljaspool arvestust. Drechsleri järel saavutas teise koha [[Galina Tšistjakova]] tulemusega 7.34. Tugev oli ka meeste [[Kuulitõuge|kuulitõuke]] tase, [[Ulf Timmermann|Ulf Timmermanni]]&lt;nowiki/&gt;l jäi maailmarekordi kordamisest puudu vaid 2 cm, samas kui Sergei Smirnov tõukas uueks NSV Liidu rekordiks 22.22 ning kolmanda koha saavutanud [[Udo Beyer]] tõukas samuti üle 22 meetri.

Teisel päeval püstitas maailmarekordi meeste [[Vasaraheide|vasaraheites]] [[Juri Sedõhh]] (86.66 m). Ainsa eestlasena osales NSVL koondises [[Heino Puuste]], kes sai [[Odavise|odaviskes]] tulemusega 83.20 teise koha. Lisaks maavõistluse arvestuses osalenud võistlejatele tegid kaasa mitmed võistlejad väljaspool arvestust, sealhulgas eestlased [[Jüri Tamm]], kes sai vasaraheites tulemuseks 80.80 ja [[Marek Kaleta]], kes sai odaviskes tulemuseks 77.92.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kodumaa : nädalaleht 25 juuni 1986 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=kodumaanadalaleht19860625.2.16 |vaadatud=2024-01-16 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; [[Rudolf Povarnitsõn]], kes võistles väljaspool arvestust meeste kõrgushüppes, sai tulemuseks 2.30, mis oli parem kui [[Gerd Wessig|Gerd Wessigi]] võidutulemus.

== Tulemused ==

=== Lõpptulemus ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! !! {{PisiLipp|NSVL}} !! {{PisiLipp|Saksa DV}}
|- align=center
|align=left| Mehed|| 122|| 90
|- align=center
|align=left| Naised|| 88|| 78
|- align=center
|align=left| Kokku|| 210|| 168
|}

=== Meeste võidutulemused ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Distsipliin
!Võitja
!Tulemus
!Riik
|-
|100 m jooks
|[[Viktor Brõzgin]]
|10,11
|{{PisiLipp|NSVL}}
|-
|200 m jooks
|[[Andrei Fjodorov]]
|20,86
|{{PisiLipp|NSVL}}
|-
|400 m jooks
|[[Mathias Schersing]]
|45,55
|{{PisiLipp|Saksa DV}}
|-
|800 m jooks
|[[Hans-Joachim Mogalle]]
|1.47,38
|{{PisiLipp|Saksa DV}}
|-
|1500 m jooks
|[[Igor Lotarev]]
|3.41,18
|{{PisiLipp|NSVL}}
|-
|5000 m jooks
|[[Mihhail Dasko]]
|13.53,88
|{{PisiLipp|NSVL}}
|-
|10 000 m jooks
|[[Hansjörg Kunze]]
|28.35,82
|{{PisiLipp|Saksa DV}}
|-
|110 m tõkkejooks
|[[Holger Pohland]]
|13,40
|{{PisiLipp|Saksa DV}}
|-
|400 m tõkkejooks
|[[Aleksandr Vassiljev]]
|48,76
|{{PisiLipp|NSVL}}
|-
|3000 m takistusjooks
|[[Nikolai Matjušenko]]
|8.26,26
|{{PisiLipp|NSVL}}
|-
|4 x 100 m teatejooks
|
|38,36
|{{PisiLipp|NSVL}}
|-
|4 x 400 m teatejooks
|
|3.03,68
|{{PisiLipp|NSVL}}
|-
|Kõrgushüpe
|[[Gerd Wessig]]
|2.27
|{{PisiLipp|Saksa DV}}
|-
|Teivashüpe
|[[Rodion Gataullin]]
|5.60
|{{PisiLipp|NSVL}}
|-
|Kaugushüpe
|[[Robert Emmijan]]
|8.38
|{{PisiLipp|NSVL}}
|-
|Kolmikhüpe
|[[Nikolai Mussijenko]]
|17.34
|{{PisiLipp|NSVL}}
|-
|Kuulitõuge
|[[Ulf Timmermann]]
|22.60
|{{PisiLipp|Saksa DV}}
|-
|Kettaheide
|[[Romas Ubartas]]
|67.88
|{{PisiLipp|NSVL}}
|-
|Vasaraheide
|[[Juri Sedõhh]]
|86.66
|{{PisiLipp|NSVL}}
|-
|Odavise
|[[Viktor Jevsjukov]]
|83.40
|{{PisiLipp|NSVL}}
|}

[[Kategooria:Nõukogude Liidu sport]]
[[Kategooria:Saksamaa sport]]
[[Kategooria:Kergejõustikuvõistlused]]

=== Naiste võidutulemused ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Distsipliin
!Võitja
!Tulemus
!Riik
|-
|100 m jooks
|[[Silke Gladisch]]
|11,08
|{{PisiLipp|Saksa DV}}
|-
|200 m jooks
|[[Heike Drechsler]]
|22,13
|{{PisiLipp|Saksa DV}}
|-
|400 m jooks
|[[Olga Vladõkina]]
|49,76
|{{PisiLipp|NSVL}}
|-
|800 m jooks
|[[Sigrun Wodars]]
|1.57,98
|{{PisiLipp|Saksa DV}}
|-
|1500 m jooks
|[[Heike Oehme]]
|4.02,90
|{{PisiLipp|Saksa DV}}
|-
|3000 m jooks
|[[Tatjana Samolenko]]
|8.36,00
|{{PisiLipp|NSVL}}
|-
|5000 m jooks
|[[Svetlana Guskova]]
|15.02,12
|{{PisiLipp|NSVL}}
|-
|100 m tõkkejooks
|[[Cornelia Oschkenat]]
|12,57
|{{PisiLipp|Saksa DV}}
|-
|400 m tõkkejooks
|[[Sabine Busch]]
|54,36
|{{PisiLipp|Saksa DV}}
|-
|4 x 100 m teatejooks
|
|42,70
|{{PisiLipp|NSVL}}
|-
|4 x 400 m teatejooks
|
|3.23,25
|{{PisiLipp|Saksa DV}}
|-
|Kõrgushüpe
|[[Olga Turtšak]]
|1.97
|{{PisiLipp|NSVL}}
|-
|Kaugushüpe
|[[Heike Drechsler]]
|7.45
|{{PisiLipp|Saksa DV}}
|-
|Kuulitõuge
|[[Natalja Lissovskaja]]
|21.70
|{{PisiLipp|NSVL}}
|-
|Kettaheide
|[[Diana Sachse]]
|72.12
|{{PisiLipp|Saksa DV}}
|-
|Odavise
|[[Natalja Jermolovitš]]
|65.16
|{{PisiLipp|NSVL}}
|}

== Viited ==
&lt;references /&gt;</text>
      <sha1>k4t7lqezmpeptw96a4t3nep9qw3fys5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Christopher Moseley</title>
    <ns>0</ns>
    <id>567585</id>
    <revision>
      <id>7260650</id>
      <parentid>6690505</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T21:05:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <origin>7260650</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2871" sha1="i9qvsae8kihs6epa4cbuyr56a4up4ok" xml:space="preserve">'''Christopher Moseley''' ([[1950]]–[[2026]]&lt;ref name=&quot;wordswithoutborders&quot;&gt;[https://www.wordswithoutborders.org/contributor/christopher-moseley Christopher Moseley - Words Without Borders]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://news.err.ee/1610178253/christopher-moseley-champion-of-estonian-literature-in-english-dies Christopher Moseley, champion of Estonian literature in English, dies], ERR News&lt;/ref&gt;) oli Austraalia päritolu [[Suurbritannia]] keeleteadlane, [[fennougristika|fennougrist]], [[Läänemeresoome keeled|läänemeresoome keelte]] uurija ja tõlkija.  

Ta sündis Austraalias ja tuli 1974. aastal Suurbritanniasse, kus õppis [[Londoni Ülikooli slaavi ja Ida-Euroopa uuringute instituut|Londoni Ülikoolis slaavi ja Ida-Euroopa uuringute Instituudis]] skandinaavia keeli. Tema uurimisvaldkonnad on uued kirjakeeled (''newly written languages'') ja [[geolingvistika]]. Moseley tõlkis ilukirjandust eesti, [[Läti keel|läti]] ja [[soome keel]]est.&lt;ref name=&quot;wordswithoutborders&quot; /&gt;  Tema inglise keelde tõlgitud teoste seas on [[A. H. Tammsaare]] &quot;[[Põrgupõhja uus Vanapagan]]&quot;, [[Andrus Kivirähk|Andrus Kiviräha]] &quot;[[Mees, kes teadis ussisõnu]]&quot;, [[Indrek Hargla]] [[Melchior Wakenstede|Apteeker Melchiori]] sari, [[Ilmar Taska]] &quot;Pobeda 1946&quot; ja [[Rein Raud|Rein Raua]] &quot;Päikesekiri&quot;.

[[2007]]. aastast töötas ta [[eesti keel]]e õpetajana. 

Christopher Moseley rajas {{ill|en|Ohustatud Keelte Fond|Foundation for Endangered Languages|Ohustatud Keelte Fondi}}.

==Teoseid==
* {{cite book|author=Christopher Moseley|title= Colloquial Estonian |url=https://archive.org/details/colloquialestoni0000mose|year= 2008 |publisher=Routledge|isbn=0415450543}}
* {{cite book|author= Christopher Moseley, Dace Prauliņš |title=Colloquial Latvian: The Complete Course for Beginners (Colloquial Series) |year= 2015 |publisher=Routledge|isbn= 9781317306184}}
* {{cite book|author=Christopher Moseley|title=Encyclopedia of the World's Endangered Languages|year=2008|publisher=Routledge|isbn=1-1357-9640-8}}
* {{cite book |last1=Moseley |first1=Christopher |editor1-last=Fenoulhet |editor1-first=Jane |title=Mobility and Localisation in Language Learning: A View from Languages of the Wider World |date=2011 |publisher=[[Peter Lang Publishing]] |location= [[New York]] |isbn=9783034301503 |series=Intercultural Studies and Foreign Language Learning |url=https://www.peterlang.com/view/title/34735 |language=en |chapter=Language learning targeted for social integration : the cases of Estonia and Latvia}}

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.ucl.ac.uk/ssees/evening-courses/estonian/christopher-moseley Christopher Moseley koduleht] (''[[inglise keel]]es'')

{{JÄRJESTA:Moseley, Christopher}}
[[Kategooria:Suurbritannia keeleteadlased]]
[[Kategooria:Tõlkijad]]
[[Kategooria:Fennougristid]]
[[Kategooria:Sündinud 1950]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>i9qvsae8kihs6epa4cbuyr56a4up4ok</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sanan Sjugirov</title>
    <ns>0</ns>
    <id>569608</id>
    <revision>
      <id>7260785</id>
      <parentid>5663139</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T06:31:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hirvelaid</username>
        <id>32011</id>
      </contributor>
      <comment>pildivahetus</comment>
      <origin>7260785</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1098" sha1="5ddmpwys7v57t47vo1c0niuh33xixur" xml:space="preserve">[[Fail:SananSjugirov24.jpg|pisi|Sanan Sjugirov (2024)]]

'''Sanan Vjatšeslavovitš Sjugirov''' ([[vene keel]]es Санан Вячеславович Сюгиров; sündinud [[31. jaanuar]]il [[1993]] [[Elista]]s) on [[Kalmõkid|kalmõki]] [[maletaja]], [[rahvusvaheline suurmeister]] (2009). 

Sjugirov sai suurmeistriks 16-aastaselt 2009. aastal. Kolm aastat varem oli ta [[FIDE]]-lt saanud [[rahvusvaheline meister|rahvusvahelise meistri]] nimetuse. 2010. aastal tuli ta [[Chotowa]]s [[juunioride maailmameistrivõistlused males|juunioride maailmameistrivõistlusel]] teiseks. 2018. aastal võitis Sjugirov pronksmedali [[Euroopa meistrivõistlused males|Euroopa meistrivõistlustel]].
 
[[Kiirmale]]s võitis Sjugirov 2011. aastal [[Varssavi]]s Euroopa meistrivõistlustel hõbemedali. 2012. aastal anti talle [[Venemaa suurmeister|Venemaa suurmeistri]] nimetus.

==Välislingid==
*{{commonsi kategooria tekstina}}
*[http://ratings.fide.com/card.phtml?event=4189302 Sanan Sjugirov FIDE andmebaasis]


{{JÄRJESTA:Sjugirov, Sanan}}
[[Kategooria:Venemaa maletajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1993]]</text>
      <sha1>5ddmpwys7v57t47vo1c0niuh33xixur</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>66 (Tallinna bussiliin)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>571201</id>
    <revision>
      <id>7260655</id>
      <parentid>7257640</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T21:24:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260655</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5177" sha1="h61ljruizic6rdzuuhjpvj746m0oaw1" xml:space="preserve">{{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Randla|lõpppeatus=Priisle|number=66|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/66/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=65|järgmine liin=67|järgmine=67 (Tallinna bussiliin)|eelmine=65 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/66/a-b]|uuendus=20. august 2026|pilt=Buss nr 66.png|läbi=Reidi tee|avati=*2002
*2019|suleti=2003|logo=Solaris Urbino IV 12 CNG at route 66 at Toompuiestee avenue, October 2026.jpg}}
[[Fail:TAK_buses_in_Priisle.JPG|pisi|Priisle]]
'''66''' on [[Tallinn]]a [[Buss|bussiliin]], mida teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]].

[[Tallinna ühistranspordiliinid|Bussiliin]] ühendab [[Priisle]] asumit [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]] [[Pelguranna]] asumiga [[Põhja-Tallinn|Põhja-Tallinnas]], läbides mõlemal suunal nii Tallinna sadama piirkonna kui [[Balti jaam|Balti jaama]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Linnavalitsus|url=https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Reidi-tee-toob-uue-bussiliini-nr-66-2?filter_otsing_uudis_rubriik_id=35|pealkiri=Reidi tee toob uue bussiliini nr 66|väljaanne=Tallinna Linnavalitsus|aeg=22. november 2019|vaadatud=27.11.2019|arhiivimisaeg=4.12.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211204132049/https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Reidi-tee-toob-uue-bussiliini-nr-66-2?filter_otsing_uudis_rubriik_id=35|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; 

Liini teenindavad madala sisenemisega kolmeukselised bussid ja see töötab iga päev kella 5–24. Tipptunnil on busside intervall keskmiselt 20 minutit, väljaspool tipptundi 25–30 minutit.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Tööpäeviti teenindab liini kuus bussi, neist neli hommikust õhtuni ja kaks tipptundide ajal, nädalavahetusel sõidab liinil viis bussi, neist neli hommikust õhtuni ja üks ainult päevasel ajal.

Tegemist on esimese otseliiniga Lasnamäe ja Põhja-Tallinna vahel. Liini loomist põhjendati vajadusega suunata reisijate voogu kesklinnast väljapoole.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

66. liin alustas opereerimist [[Reidi tee]] avamisel 29. novembril 2019. 

Enne 2003. aastat on samanumbriline buss sõitnud Peterburi tee ja Lasnamäe vahet.

== Ajalugu ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Avati
!Suleti
!Marsruut
!Märkused
|-
|2002
|mai 2003
|Peterburi tee - Priisle - Seli - Peterburi tee
|
|-
|november 2019
|
|Pelguranna - Helme - Uus-Sadama - Priisle
|
|-
|mai 2023
|
|Pelguranna - Helme - D-Terminal - Priisle
|
|}
Alates 12.09.2026 kuni 13.09.2026 seoses Tallinna maratoniga ja Tallinna sügisjooksuga sõidab marsruudil Priisle - Sõle - Viru - D-Terminal - Pelguranna (ilma Kolde puiesteel)

== Peatused ==
Liini avamine tõi Tallinna ka mitu uut bussipeatust: Mustakivisilla ja Taevapuna peatuse [[Punane tänav|Punasel tänaval]], Reidi tee, Pikksilma ja Uus-Sadama peatuse [[Reidi tee|Reidi teel]], Siimeoni ja Ahtri peatuse Ahtri tänaval, Supelranna peatuse [[Pelguranna tänav|Pelguranna tänaval]] ja Rannapargi ja Helme peatuse [[Kolde puiestee|Kolde puiesteel]]. Tulenevalt asjaolust, et Reidi tee ja Uus-Sadama tänava ristmiku piirkonna peatus otsustati nimetada Uus-Sadama peatuseks, muudeti Narva maanteel asuv Uus-Sadama peatus liini avamise järel L. Koidula peatuseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Gnadenteich, Uwe|url=https://leht.postimees.ee/6835856/tallinnas-hakkavad-toole-uued-bussiliinid|pealkiri=Tallinnas hakkavad tööle uued bussiliinid|väljaanne=Postimees|aeg=27.11.2019|vaadatud=27.11.2019}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Liin 66 Laagna teel.jpg|pisi|Laagna teel]]
'''Priisle-Pelguranna'''

Priisle, Rauna, Kiviku, Mustakivi, Mustakivisilla, Taevapuna, Pikri, P. Pinna, J. Smuuli tee, Kalevipoja, Liikuri, Lasnamägi, Oruvärava, Oru, Reidi tee, Pikksilma, Reisisadama D-terminal, Siimeoni, Linnahall, Balti jaam, Kelmiküla, Ristiku, Sõle, Ädala, Kolde puiestee, Nisu, Ehte, Kari, Randla

'''Pelguranna-Priisle'''

Randla, Pelguranna, Supelranna, Rannapargi, Helme, Kolde puiestee, Ädala, Ristiku, Tehnika, Toompark, Balti jaam, Linnahall, Ahtri, Siimeoni, Reisisadama D-terminal, Uus-Sadama, Pikksilma, Reidi tee, Oru, Lasnamägi, Liikuri, Kalevipoja, P. Pinna, Lasnamäe turg, Pikri, Taevapuna, Mustakivisilla, Mustakivi, Kiviku, Rauna, Priisle.{{teekaart}}
== Liini planeerimine ==
Marsruuti planeerides kaaluti võimalust, et bussiliin hakkaks läbima Kotzebue, Telliskivi ja Kalaranna tänavat ning selle tarbeks loodi ka bussipeatus Kotzebue tänavale Kalamaja muuseumi ette. Hilisema analüüsi ja proovisõitude järel otsustati aga siiski Suurtüki tänava, Toompuiestee, Tehnika tänava ja Paldiski maantee kasuks. Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo põhjendas otsust suure liikluskoormusega Telliskivi tänaval, kuhu ei ole mõistlik bussi käima panna.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Gnadenteich, Uwe|url=https://leht.postimees.ee/6828479/kalamaja-sai-bussiliini-asemel-kasutu-peatuse|pealkiri=Kalamaja sai bussiliini asemel kasutu peatuse|väljaanne=Postimees|aeg=18. november 2019|vaadatud=27.11.2019}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://soiduplaan.tallinn.ee/#bus/66/a-b Tallinna 66 liini sõiduplaan]
{{Tallinna bussiliinid}}

[[Kategooria:Tallinna bussiliinid]]</text>
      <sha1>h61ljruizic6rdzuuhjpvj746m0oaw1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Töörahva nõukogu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>571762</id>
    <revision>
      <id>7260757</id>
      <parentid>5714128</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T05:20:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260757</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="258" sha1="mo9lh8rarmhbn00xr71lsz0wf7h6qd7" xml:space="preserve">'''Töörahva nõukogu''' on ettevõtte töötajaid koondav ühendus ning oli madalaim haldusüksus [[NSVL|Nõukogude Liidu]] nõukogude süsteemis.

== Vaata ka ==
* [[Ametiühing]]

[[Kategooria:Nõukogude Liidu haldusüksused]]
[[Kategooria:Politoloogia]]</text>
      <sha1>mo9lh8rarmhbn00xr71lsz0wf7h6qd7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ester Karuse</title>
    <ns>0</ns>
    <id>580326</id>
    <revision>
      <id>7260361</id>
      <parentid>7181804</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:26:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7260361</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6258" sha1="294tdagjpsoevi5jermfpaokaao421b" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Ester Karuse
| pilt = 
| pildiallkiri =
| amet = [[XV Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus = 1. aprill 2023
| ametiajalõpp = 
| eelmine = 
| järgmine = 
| amet2 = [[Valga vallavanem]]
| ametiajaalgus2 = 13. märts 2020
| ametiajalõpp2 = 26. aprill 2021
| eelmine2 = [[Margus Lepik]]
| järgmine2 = [[Monika Rogenbaum]]
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = 
| sünniaeg     = {{sünniaeg ja vanus|1992|11|19}}
| sünnikoht    = [[Valga]], [[Eesti]]
| partei       = [[Eesti Keskerakond]] &lt;br/&gt; (2011–2024) &lt;br/&gt; [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] &lt;br/&gt; (2024–)
| abikaasa     = 
| vanemad      =
| lapsed       =
| sugulased    = 
| haridus      = 
| alma_mater   = [[Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor]] &lt;br/&gt; (ärijuhtimine, 2016)
| tunnustus    = 
}}
'''Ester Karuse''' (sündinud [[19. november|19. novembril]] [[1992]]&lt;ref name=&quot;2riregister&quot;/&gt; [[Valga]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]], [[XV Riigikogu]] liige. 13. märtsist 2020 kuni 26. aprillini 2021 oli ta [[Valga vallavanem]]. 

Ester Karuse oli [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liige aastatel 2011&lt;ref name=&quot;2riregister&quot;/&gt;–2024. Jaanuarist 2025 on ta [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] liige.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609213009/kuus-riigikogu-keskerakondlast-lahkus-parteist-neist-neli-liitub-sotsidega &quot;Kuus riigikogu keskerakondlast lahkus parteist, neist neli liitub sotsidega&quot;] ERR, 5. jaanuar 2024&lt;/ref&gt;

== Haridus ==
Ta on lõpetanud [[Mainor]]i kõrgkooli ärijuhtimise erialal.{{millal}}&lt;ref name=&quot;LEP-022018&quot;/&gt;

== Töökäik ==
Ta on töötanud [[logistik]]una oma isa ettevõttes A. Karuse Aktsiaselts.{{millal}}&lt;ref name=&quot;LEP-022018&quot;/&gt;

== Poliitiline tegevus ==
[[2017._aasta_kohaliku_omavalitsuse_volikogude_valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel]] Valga vallas kandideeris ta Keskerakonna nimekirjas ning saavutas 196 häälega ringkonnas paremuselt 4. tulemuse ning osutus nimekirjamandaadiga valituks [[Valga vallavolikogu]] liikmeks. Kehtivaid hääli andsid 7024 isikut ning lihtkvoot ehk isikumandaat oli 260 häält. Parima tulemuse piirkonnas sai Ester Karuse isa [[Allain Karuse]] (1089 häält).&lt;ref name=&quot;kov17-valga&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;KN-2018&quot; /&gt;

[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta Keskerakonna nimekirjas [[Valimisringkond nr 11|Võru-, Valga- ja Põlvamaad hõlmavas ringkonnas]] ning saavutas 1665 häälega ringkonnas paremuselt 5. tulemuse, kuid ei osutunud valituks. Keskerakonnast sai selles ringkonnas hääli rohkem vaid [[Tarmo Tamm (1953)|Tarmo Tamm]] (2824 häält). Kehtivaid hääli andsid 43 090 isikut ning lihtkvoot ehk isikumandaat oli 5386 häält. Parima tulemuse ringkonnas sai [[Uno Kaskpeit]] [[EKRE]]st (3802 häält).&lt;ref name=&quot;RK-2019-nr11&quot;/&gt; 

2019. aasta septembrist kuni 13. märtsini 2020 oli ta [[Riigikogu Keskerakonna fraktsioon]]i nõunik.&lt;ref name=&quot;VT-042020&quot;/&gt; Samal päeval valis Valga vallavolikogu ta Valga vallavanemaks.&lt;ref name=&quot;LEP-13032020&quot;/&gt; 

[[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Ester Karuse [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] nimekirjas [[Valimisringkond nr 11|Valimisringkonnas nr 11]] ([[Võru maakond|Võru]], [[Valga maakond|Valga]] ja [[Põlva maakond]]). Ta kogus 1677 häält ja osutus valituks.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20230610043302/https://rk2023.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-11.html Valimisringkond nr 11] Riigikogu valimised 2023&lt;/ref&gt; 

== Isiklikku ==
Ta sai 1. detsembril 2022 poja emaks&lt;ref&gt;https://elu24.postimees.ee/7661814/onnesoovid-poliitik-ester-karuse-sai-emaks-see-super-tunne-kui-laps-rinnale-pandi&lt;/ref&gt;.

Ta on [[abipolitseinik]] alates 2016. aastast.&lt;ref name=&quot;VT-042020&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;KN-2018&quot;/&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;2riregister&quot;&gt;[https://ariregister.rik.ee/erakonnad/liikme_otsing?nimi=ester+karuse Päring äriregistri erakondade liikmete nimekirjast: &quot;Ester Karuse&quot;.]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kov17-valga&quot;&gt;[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html#0855 &quot;Valimistulemused valdades ja linnades. Valga vald&quot;] Vabariigi Valimiskomisjoni valimiste veebileht (kov2017.valimised.ee)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KN-2018&quot;&gt;Andre Hanimägi [http://kesknadal.ee/2018/10/28/tousev-taht-valgast-ester-karuse-ei-pelga-uhtki-pingutust/ &quot;Tõusev täht Valgast: Ester Karuse ei pelga ühtki pingutust&quot;], Kesknädal, oktoober 2018 (vaadatud 07.03.2023)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LEP-022018&quot;&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=lounaestpostimees20180216.2.4.2 &quot;Ester Karuse: tahtsin tõestada, et poliitika pole vaid meeste mäng&quot;], Lõuna-Eesti Postimees, nr 20, 16. veebruar 2018&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LEP-13032020&quot;&gt;[https://lounapostimees.postimees.ee/6922555/valga-uueks-vallavanemaks-valiti-keskerakondlane-ester-karuse &quot;Valga uueks vallavanemaks valiti keskerakondlane Ester Karuse&quot;], Lõuna-Eesti Postimees, 13. märts 2020&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VT-042020&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20230614054943/https://www.valga.ee/documents/17893995/26728828/Valga_teataja_aprill2020_est.pdf/2045a967-5c0e-429e-8b38-d0c566fea67e &quot;Ametis on uus vallavalitsus&quot;] Valga Teataja, nr 4 (23), aprill 2020&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RK-2019-nr11&quot;&gt;[https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-11-voting-result.html &quot;Valimistulemused 11. ringkonnas (Valga-, Võru- ja Põlvamaa)&quot;] Vabariigi Valimiskomisjoni valimiste veebileht (rk2019.valimised.ee)&lt;/ref&gt;
}}

{{algus}}
{{eelnev-järgnev |eelnev=[[Margus Lepik]] |nimi=[[Valga vallavanem]] |aeg=13.03.2020–26.04.2021 |järgnev=[[Monika Rogenbaum]]}}
{{lõpp}}

{{Riigikogu liikmed}}
{{JÄRJESTA:Karuse, Ester}}
[[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1992]]</text>
      <sha1>294tdagjpsoevi5jermfpaokaao421b</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260363</id>
      <parentid>7260361</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:27:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7260363</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6258" sha1="gmgrky2ff4janlkyfq892t4s8rks9mg" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Ester Karuse
| pilt = 
| pildiallkiri =
| amet = [[XV Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus = 1. aprill 2023
| ametiajalõpp = 
| eelmine = 
| järgmine = 
| amet2 = [[Valga vallavanem]]
| ametiajaalgus2 = 13. märts 2020
| ametiajalõpp2 = 26. aprill 2021
| eelmine2 = [[Margus Lepik]]
| järgmine2 = [[Monika Rogenbaum]]
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = 
| sünniaeg     = {{sünniaeg ja vanus|1992|11|19}}
| sünnikoht    = [[Valga]], [[Eesti]]
| partei       = [[Eesti Keskerakond]] &lt;br/&gt; (2011–2024) &lt;br/&gt; [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] &lt;br/&gt; (2024–)
| abikaasa     = 
| vanemad      =
| lapsed       =
| sugulased    = 
| haridus      = 
| alma_mater   = [[Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor]] &lt;br/&gt; (ärijuhtimine, 2016)
| tunnustus    = 
}}
'''Ester Karuse''' (sündinud [[19. november|19. novembril]] [[1992]]&lt;ref name=&quot;2riregister&quot;/&gt; [[Valga]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]], [[XV Riigikogu]] liige. 13. märtsist 2020 kuni 26. aprillini 2021 oli ta [[Valga vallavanem]]. 

Ester Karuse oli [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liige aastatel 2011&lt;ref name=&quot;2riregister&quot;/&gt;–2024. Jaanuarist 2024 on ta [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] liige.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609213009/kuus-riigikogu-keskerakondlast-lahkus-parteist-neist-neli-liitub-sotsidega &quot;Kuus riigikogu keskerakondlast lahkus parteist, neist neli liitub sotsidega&quot;] ERR, 5. jaanuar 2024&lt;/ref&gt;

== Haridus ==
Ta on lõpetanud [[Mainor]]i kõrgkooli ärijuhtimise erialal.{{millal}}&lt;ref name=&quot;LEP-022018&quot;/&gt;

== Töökäik ==
Ta on töötanud [[logistik]]una oma isa ettevõttes A. Karuse Aktsiaselts.{{millal}}&lt;ref name=&quot;LEP-022018&quot;/&gt;

== Poliitiline tegevus ==
[[2017._aasta_kohaliku_omavalitsuse_volikogude_valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel]] Valga vallas kandideeris ta Keskerakonna nimekirjas ning saavutas 196 häälega ringkonnas paremuselt 4. tulemuse ning osutus nimekirjamandaadiga valituks [[Valga vallavolikogu]] liikmeks. Kehtivaid hääli andsid 7024 isikut ning lihtkvoot ehk isikumandaat oli 260 häält. Parima tulemuse piirkonnas sai Ester Karuse isa [[Allain Karuse]] (1089 häält).&lt;ref name=&quot;kov17-valga&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;KN-2018&quot; /&gt;

[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta Keskerakonna nimekirjas [[Valimisringkond nr 11|Võru-, Valga- ja Põlvamaad hõlmavas ringkonnas]] ning saavutas 1665 häälega ringkonnas paremuselt 5. tulemuse, kuid ei osutunud valituks. Keskerakonnast sai selles ringkonnas hääli rohkem vaid [[Tarmo Tamm (1953)|Tarmo Tamm]] (2824 häält). Kehtivaid hääli andsid 43 090 isikut ning lihtkvoot ehk isikumandaat oli 5386 häält. Parima tulemuse ringkonnas sai [[Uno Kaskpeit]] [[EKRE]]st (3802 häält).&lt;ref name=&quot;RK-2019-nr11&quot;/&gt; 

2019. aasta septembrist kuni 13. märtsini 2020 oli ta [[Riigikogu Keskerakonna fraktsioon]]i nõunik.&lt;ref name=&quot;VT-042020&quot;/&gt; Samal päeval valis Valga vallavolikogu ta Valga vallavanemaks.&lt;ref name=&quot;LEP-13032020&quot;/&gt; 

[[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Ester Karuse [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] nimekirjas [[Valimisringkond nr 11|Valimisringkonnas nr 11]] ([[Võru maakond|Võru]], [[Valga maakond|Valga]] ja [[Põlva maakond]]). Ta kogus 1677 häält ja osutus valituks.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20230610043302/https://rk2023.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-11.html Valimisringkond nr 11] Riigikogu valimised 2023&lt;/ref&gt; 

== Isiklikku ==
Ta sai 1. detsembril 2022 poja emaks&lt;ref&gt;https://elu24.postimees.ee/7661814/onnesoovid-poliitik-ester-karuse-sai-emaks-see-super-tunne-kui-laps-rinnale-pandi&lt;/ref&gt;.

Ta on [[abipolitseinik]] alates 2016. aastast.&lt;ref name=&quot;VT-042020&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;KN-2018&quot;/&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;2riregister&quot;&gt;[https://ariregister.rik.ee/erakonnad/liikme_otsing?nimi=ester+karuse Päring äriregistri erakondade liikmete nimekirjast: &quot;Ester Karuse&quot;.]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kov17-valga&quot;&gt;[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html#0855 &quot;Valimistulemused valdades ja linnades. Valga vald&quot;] Vabariigi Valimiskomisjoni valimiste veebileht (kov2017.valimised.ee)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KN-2018&quot;&gt;Andre Hanimägi [http://kesknadal.ee/2018/10/28/tousev-taht-valgast-ester-karuse-ei-pelga-uhtki-pingutust/ &quot;Tõusev täht Valgast: Ester Karuse ei pelga ühtki pingutust&quot;], Kesknädal, oktoober 2018 (vaadatud 07.03.2023)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LEP-022018&quot;&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=lounaestpostimees20180216.2.4.2 &quot;Ester Karuse: tahtsin tõestada, et poliitika pole vaid meeste mäng&quot;], Lõuna-Eesti Postimees, nr 20, 16. veebruar 2018&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LEP-13032020&quot;&gt;[https://lounapostimees.postimees.ee/6922555/valga-uueks-vallavanemaks-valiti-keskerakondlane-ester-karuse &quot;Valga uueks vallavanemaks valiti keskerakondlane Ester Karuse&quot;], Lõuna-Eesti Postimees, 13. märts 2020&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VT-042020&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20230614054943/https://www.valga.ee/documents/17893995/26728828/Valga_teataja_aprill2020_est.pdf/2045a967-5c0e-429e-8b38-d0c566fea67e &quot;Ametis on uus vallavalitsus&quot;] Valga Teataja, nr 4 (23), aprill 2020&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RK-2019-nr11&quot;&gt;[https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-11-voting-result.html &quot;Valimistulemused 11. ringkonnas (Valga-, Võru- ja Põlvamaa)&quot;] Vabariigi Valimiskomisjoni valimiste veebileht (rk2019.valimised.ee)&lt;/ref&gt;
}}

{{algus}}
{{eelnev-järgnev |eelnev=[[Margus Lepik]] |nimi=[[Valga vallavanem]] |aeg=13.03.2020–26.04.2021 |järgnev=[[Monika Rogenbaum]]}}
{{lõpp}}

{{Riigikogu liikmed}}
{{JÄRJESTA:Karuse, Ester}}
[[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1992]]</text>
      <sha1>gmgrky2ff4janlkyfq892t4s8rks9mg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Maarja Johanna Mägi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>589383</id>
    <revision>
      <id>7260603</id>
      <parentid>7231670</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T20:12:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Violanta22</username>
        <id>168018</id>
      </contributor>
      <origin>7260603</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23677" sha1="ax2luroumzoxowr5ujotjhxm2sf0049" xml:space="preserve">{{Infokast näitleja
| nimi = Maarja Johanna Mägi
| pilt = Apteeker Melchior. Viirastus - Anastasia Volkova - dsc 86055019789163 (cropped).jpg
| pildi allkiri = Maarja Johanna Mägi filmis &quot;[[Apteeker Melchior. Viirastus]]&quot;
| sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1997|3|24}}
| sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]]
| amet= draamanäitleja
| tegev= 2020–...
| auhinnad = {{Lihtloend|
* '''Parim Naisnäitleja filmis''' ([[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA]] gala 2023)
* '''Aasta Vanemuislane''' (153. hooaeg)
}}}}

[[File:Apteeker Melchior. Viirastus - Anastasia Volkova - dsc 8882 50198707652.jpg|pisi|Maarja Johanna Mägi filmis &quot;[[Apteeker Melchior. Viirastus]]&quot; (üks avastseenidest), 2020]]

'''Maarja Johanna Mägi''' (sündinud [[24. märts]]il [[1997]] [[Tartu]]s) on eesti [[näitleja]]. 

Ta on lõpetanud 2020. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] (29. lend). 

Aastatel 2020–2024 kuulus ta [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] trupi koosseisu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Teatri Agentuur - Statistika |url=https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/7917# |vaadatud=2024-09-14 |väljaanne=statistika.teater.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=OHHOO! Vanemuise draamatrupist lahkub kolm näitlejat |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1107494/ohhoo-vanemuise-draamatrupist-lahkub-kolm-naitlejat |vaadatud=2024-09-14 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; Alates septembrist 2024 on [[Vabakutseline (Eesti)|vabakutseline]]. 

Näitlemisele lisaks on olnud seotud [[modellindus]]ega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DITcxJWtZIu/ |vaadatud=2025-05-20 |väljaanne=www.instagram.com}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/CtGjFLDtLoF/ |vaadatud=2025-05-20 |väljaanne=www.instagram.com}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/CeBC-gsOBSk/?img_index=1 |vaadatud=2025-05-20 |väljaanne=www.instagram.com}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/CdYOjxtK-br/ |vaadatud=2025-05-20 |väljaanne=www.instagram.com}}&lt;/ref&gt;

Ta on [[Jakobi Mäe Teatristuudio]] gümnaasiumirühma juhendaja.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Õpetajad – Jakobi Mäe Teatristuudio |url=https://jakobistuudio.ee/opetajad/ |vaadatud=2025-05-21 |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Looming ==

=== Rollid Vanemuises ===
* Ursula-Marie – [[Janne Teller]]/[[Johan Elm]] &quot;Mitte midagi&quot; (2020)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Mitte midagi |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/mitte-midagi/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Emilie – [[Oskar Luts]]/[[Elise Metsanurk]] &quot;Laul õnnest&quot; (2020)&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maarja Johanna Mägi |url=https://www.vanemuine.ee/people/maarja-johanna-magi/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=august 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
* Mariliis – [[Mart Kadastik]]/[[Ain Mäeots]] &quot;Head inimesed&quot; (2020)&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
* Edna – [[John Boynton Priestley]]/[[Jaanus Rohumaa]] &quot;Inspektor tuleb&quot; (2021)&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
* laps, naine TV-s, Winstoni õde – [[George Orwell]]/[[Robert Icke]], [[Duncan Macmillian]]/[[Karl Laumets]] &quot;[[1984 (Orwell)|1984]]&quot; (2021)&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
* Punamütsike – [[Vennad Grimmid]]/[[Veikko Täär]] &quot;[[Punamütsike]]&quot; (2021)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Punamütsike |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/punamutsike-2/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Ilona Aalgren – [[Hella Wuolijoki]]/[[Tiit Palu]] &quot;Niskamäe naised&quot; (2021)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Niskamäe naised |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/niskamae-naised/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Constanze – [[Elmo Nüganen]] &quot;[[Don Giovanni]]&quot; (2021)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Don Giovanni - Vanemuine |url=https://vanemuine.ee/repertuaar/don-giovanni/ |vaadatud=2025-05-18 |väljaanne=vanemuine.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Näitlejad |url=https://eadb.enliit.ee/et/eadb-naitlejad/722/maarja-johanna-magi |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=eadb.enliit.ee}}&lt;/ref&gt;
* Virginia – [[Bertolt Brecht]]/[[Karl Laumets]] &quot;Galilei elu&quot; (2021)&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
* Bianca – [[William Shakespeare]]/[[Priit Strandberg]] &quot;[[Tõrksa taltsutus]]&quot; (2022)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tõrksa taltsutus |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/torksa-taltsutus/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}&lt;/ref&gt;
*ema, [[Sofia (Vennad Lõvisüdamed)|Sofia]] – [[Astrid Lindgren]]/[[Staffan Götestam]]/[[Tiit Palu]] &quot;[[Vennad Lõvisüdamed (lavastus)|Vennad Lõvisüdamed]]&quot; (2022)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Vennad Lõvisüdamed |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/vennad-lovisudamed/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}&lt;/ref&gt;
*Tanja – [[Janusz Glowacki]]/[[Stanislav Moissejev]] – &quot;Neljas õde&quot; (2023)&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-05-20 |pealkiri=Neljas õde |url=https://www.elab.ee/lavastus/29338/neljas-ode/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Lavastuste Andmebaas |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Neljas õde |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/neljas-ode/ |vaadatud=2023-12-24 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}&lt;/ref&gt;
*Hanna – [[Tom Stoppard]]/[[Tiit Palu]] &quot;Leopoldstadt&quot; (2023)&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-05-17 |pealkiri=Leopoldstadt |url=https://www.elab.ee/lavastus/29245/leopoldstadt/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Lavastuste Andmebaas |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Leopoldstadt |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/leopoldstadt/ |vaadatud=2023-12-24 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Laura Piibeleht – [[Eduard Vilde]]/[[Tiit Palu]] &quot;[[Pisuhänd]] 2&quot; (2023)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Pisuhänd 2 |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/pisuhand-2/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Nora – [[Henrik Ibsen]]/Hendrik Toompere “Nukumaja” (2024)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Nukumaja |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/nukumaja/ |vaadatud=2024-08-01 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* proua Kurvits – [[Eduard Vilde]]/[[Tiit Palu]] &quot;Side&quot; (2024)&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-05-20 |pealkiri=Side |url=https://www.elab.ee/lavastus/29347/side/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Lavastuste Andmebaas |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== Rollid mujal ===
* Väike prints – [[Antoine de Saint-Exupéry]]/[[Elmo Nüganen]] &quot;[[Väike prints]]&quot; (Diplomilavastus, [[Tallinna Linnateater]], 2018)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=VÄIKE PRINTS |url=https://linnateater.ee/arhiiv/vaike-prints/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Linnateater |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Väike prints |url=https://eamt.ee/lavastused/vaike-prints/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Laagriplika, nunn – [[Eduard Bornhöhe]]/[[Diana Leesalu]] &quot;Vürst Gabriel&quot; ([[Tallinna Linnateater]], 2018)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Teatri Agentuur - Statistika |url=https://statistika.teater.ee/stat/repertoire/show/2699/7 |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=statistika.teater.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=VÜRST GABRIEL EHK PIRITA KLOOSTRI VIIMASED PÄEVAD |url=https://linnateater.ee/arhiiv/vurst-gabriel-ehk-pirita-kloostri-viimased-paevad/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Linnateater |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2020-05-11 |pealkiri=Maarja Johanna Mägi |url=https://www.elab.ee/inimene/6014/maarja-johanna-magi/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Lavastuste Andmebaas |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* osatäitja  – [[Renate Keerd]]/trupp &quot;Valgete vete sina&quot; (Diplomilavastus, [[Sakala Teatrimaja|Sakala 3]], 2019)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Valgete vete sina |url=https://eamt.ee/lavastused/valgete-vete-sina/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Irina Sergejevna – [[Anton Tšehhov]]/[[Elise Metsanurk]] &quot;Liiga palju armastust&quot; (Diplomilavastus, [[Kuressaare Teater|Kuressaare Linnateater]], 2019)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Liiga palju armastust |url=https://eamt.ee/lavastused/liiga-palju-armastust/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Liiga palju armastust |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/liiga-palju-armastust/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Karin Allik {{!}} |kuupäev=2019-08-01 |pealkiri=Arvustus. Armumisest ja armastusest hoogsalt ja humoorikalt |url=https://kultuur.err.ee/966467/arvustus-armumisest-ja-armastusest-hoogsalt-ja-humoorikalt |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Jelena Nikolajevna – [[Maksim Gorki]]/[[Uku Uusberg]] &quot;Päikese lapsed&quot; (Diplomilavastus, [[Eesti Draamateater]], 2019)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Päikese lapsed - Draamateater lavastus |url=https://www.draamateater.ee/lavastus/paikese-lapsed/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Draamateater |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kruus |eesnimi=Kairi |kuupäev=2020-01-22 |pealkiri=Hästi päevitunud Päikese lapsed |url=https://www.draamateater.ee/meedia/hasti-paevitunud-paikese-lapsed/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Draamateater |keel=et}}&lt;/ref&gt;
*osatäitja  – &quot;Nõudmiseni&quot; ([[Tartu Uus Teater]], 2021)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=NÕUDMISENI |url=https://uusteater.ee/lavastused/noudmiseni |vaadatud=2024-10-07 |väljaanne=Tartu Uus Teater |keel=et}}&lt;/ref&gt;
*osatäitja  – [[Erik Richard Salumäe]], [[Roos Lisette Parmas]] &quot;Cervantoorium&quot; ([[Tartu Uus Teater]], 2022)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=CERVANTOORIUM |url=https://www.uusteater.ee/lavastused/cervantoorium |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Tartu Uus Teater |keel=et}}&lt;/ref&gt;
*Kristine – [[August Strindberg]]/[[Kaili Viidas]] &quot;Preili Julie&quot; ([[Karlova Teater]], 2023)&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-01-21 |pealkiri=Preili Julie |url=https://www.elab.ee/lavastus/26396/preili-julie-2/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Lavastuste Andmebaas |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* osatäitja  – [[Reimo Sagor]]/trupp &quot;VABA(n)DUS&quot; ([[Tartu Uus Teater]], 2023)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=VABA⁽ⁿ⁾DUS |url=https://www.uusteater.ee/lavastused/vaba-n-dus |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Tartu Uus Teater |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* osatäitja  – [[Andreas Aadel]] &quot;Club Paradise&quot; (projekt &quot;Hungerburg2024&quot;, [[Tartu Uus Teater]], [[Narva-Jõesuu]], 2024)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=club paradise |url=https://www.uusteater.ee/hungerburg2024/teater/club-paradise |vaadatud=2024-08-01 |väljaanne=Tartu Uus Teater |keel=et |arhiivimisaeg=2024-08-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240801213742/https://www.uusteater.ee/hungerburg2024/teater/club-paradise |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
* osatäitja  – &quot;Lühkarid 1&quot;, &quot;Lühkarid 2&quot; ([[Kinoteater]], 2025)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kinoteater {{!}} Kinoteatri lühkarid 01. Lühikesed ja ootamatud katsetused |url=https://kinoteater.ee/laval/kinoteatri-luhkarid-1 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=kinoteater.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
* osatäitja  – [[Ivar Põllu]] &quot;Tapty1985. Laskumine orgu&quot; ([[Tartu Uus Teater]], 2025)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=TAPTY1985. LASKUMINE ORGU |url=https://uusteater.ee/lavastused/tapty1985-laskumine-orgu |vaadatud=2024-10-06 |väljaanne=Tartu Uus Teater |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Ophelia – [[Saxo]], [[Shakespeare]] ja teised/[[Kaili Viidas]] &quot;amletH&quot; ([[Teater Endla]], 2026)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lavastused |url=https://www.endla.ee/lavastused |vaadatud=2026-04-11 |väljaanne=Endla Teater |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Lumi  – [[Emma Kinane]]/[[Vallo Kirs]] &quot;Seisukoht&quot; ([[Teater Ugala]], 2026)&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-11-06 |pealkiri=TULEKUL: Seisukoht - Ugala Teater |url=https://www.ugala.ee/lavastus/seisukoht/ |vaadatud=2026-02-11 |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
=== Filmirollid ===
====Apteeker Melchior====
[[Fail:Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 4756.jpg|pisi|Maarja Johanna Mägi filmis &quot;[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]&quot;]]
Mägi kehastas naispeategelast Keterlyni kolmeosalises [[Indrek Hargla]] kriminaalromaanidel (sari &quot;Kriminaalromaan vanast Tallinnast&quot;, sh &quot;[[Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus]]&quot;, &quot;[[Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus]]&quot;, &quot;[[Apteeker Melchior ja timuka tütar]]&quot;) põhinevas ajalooliste mängufilmide sarjas &quot;[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]&quot; (režissöör [[Elmo Nüganen]]): esimeses filmis oli ta (Gerkeks maskeerituna) apteekri õpilane, teises apteekri armastatu ja kolmandas apteekri naine Keterlyn Wakenstede. Võtted toimusid 2020. aasta juulist aasta lõpuni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2020-07-10 |pealkiri=&quot;Apteeker Melchiori&quot; raamatusarjast valmib kolm mängufilmi, võtted algavad juulis |url=https://kultuur.err.ee/1111623/apteeker-melchiori-raamatusarjast-valmib-kolm-mangufilmi-votted-algavad-juulis |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

* &quot;[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]&quot; (aprill 2022)
* &quot;[[Apteeker Melchior. Viirastus]]&quot; (august 2022)
* &quot;[[Apteeker Melchior. Timuka tütar]]&quot; (aprill 2023)&lt;ref&gt; {{Netiviide |perekonnanimi= |kuupäev=2023-02-15 |pealkiri=„Apteeker Melchior. Timuka tütar“ jõuab kinodesse 14. aprillil |url=https://eestielu.goodnews.ee/?p=215279 |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti elu |keel=}}&lt;/ref&gt;

====Muud filmid====
*baaridaam – &quot;Janu&quot; (lühifilm, 2019) &lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Thirst (Short 2019) {{!}} Short |url=https://www.imdb.com/title/tt11209108/ |keel=en-US |vaadatud=2023-07-27}}&lt;/ref&gt;
*Marie – &quot;Valge vale&quot; (lühifilm, 2022)&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Valge vale (Short 2022) {{!}} Short, Drama |url=https://www.imdb.com/title/tt22867470/ |keel=en-US |vaadatud=2023-07-27}}&lt;/ref&gt;
*Mari – &quot;Hüvastijätt&quot; (lühifilm, 2022)&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Hüvastijätt (Short 2022) {{!}} Short, Drama |url=https://www.imdb.com/title/tt22867714/ |keel=en-US |vaadatud=2023-07-27}}&lt;/ref&gt;
*Lipuvere Leena – &quot;Vigased pruudid&quot; (režissöör [[Ergo Kuld]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Vigased Pruudid – Taska Film |url=https://taska.ee/film/vigased-pruudid/ |vaadatud=2023-08-03 |väljaanne=taska.ee}}&lt;/ref&gt; Võtted toimusid [[Matsalu rahvuspark|Matsalu rahvuspargis]] suvel 2022&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-06-17 |pealkiri=Galerii: algasid uue kodumaise komöödiafilmi &quot;Vigased pruudid&quot; võtted |url=https://menu.err.ee/1608633229/galerii-algasid-uue-kodumaise-komoodiafilmi-vigased-pruudid-votted |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; ja film jõudis kinodesse oktoobris 2023.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-07-14 |pealkiri=Galerii: lõppesid komöödiafilmi &quot;Vigased pruudid&quot; võtted |url=https://menu.err.ee/1608657085/galerii-loppesid-komoodiafilmi-vigased-pruudid-votted |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kultuuritoimetus |kuupäev=2. oktoober 2023 |pealkiri=Koomiline kosjasõit! Vaata, kes tulid komöödia «Vigased pruudid» esilinastusele |väljaanne=Postimees |url=https://kultuur.postimees.ee/7867170/galerii-koomiline-kosjasoit-vaata-kes-tulid-komoodia-vigased-pruudid-esilinastusele |vaadatud=7. oktoobril 2023}}&lt;/ref&gt; Film põhineb [[Eduard Vilde]] 1888. aastal valminud [[Vigased pruudid|samanimelisel jutustusel]].
*Aurora – &quot;[[Aurora (film 2025)|Aurora]]&quot; (režissöörid [[Rain Tolk]] ja [[Andres Maimik]]). Võtted toimusid 2023. aasta juulis ja augustis [[Tallinn|Tallinnas]], Raplamaal, [[Tartu|Tartus]] ja Ida-Virumaal, sealhulgas [[Saka mõis|Saka mõisas]]. Film esilinastus kinodes 10. jaanuaril 2025&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Tolk ja Maimik väntavad uut filmi, Melchiori-staariga peaosas |url=https://www.ohtuleht.ee/elu/1088227/fotod-tolk-ja-maimik-vantavad-uut-filmi-melchiori-staariga-peaosas |vaadatud=2023-08-03 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-07-06 |pealkiri=Pildid: algasid Rain Tolgi ja Andres Maimiku mängufilmi &quot;Aurora&quot; võtted |url=https://menu.err.ee/1609026941/pildid-algasid-rain-tolgi-ja-andres-maimiku-mangufilmi-aurora-votted |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-07-22 |pealkiri=Saka mõisas jääb filmilindile psühholoogiline draama |url=https://pohjarannik.postimees.ee/7819231/saka-moisas-jaab-filmilindile-psuhholoogiline-draama |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Põhjarannik |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-09-10 |pealkiri=Tolgi ja Maimiku &quot;Aurora&quot; jõuab kinodesse tuleva aasta jaanuaris |url=https://kultuur.err.ee/1609449242/tolgi-ja-maimiku-aurora-jouab-kinodesse-tuleva-aasta-jaanuaris |vaadatud=2024-10-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
*Mabel ([[dublaažinäitleja]]) – &quot;Hüppajad&quot; (2026)&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.apollokino.ee/event/6143/h%C3%BCppajad |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2026-03-17 |arhiivimisaeg=2025-09-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250925200806/https://www.apollokino.ee/event/6143/h%C3%BCppajad |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

===Telesarjad ===
* Kaitsja – Franz Malmsten &quot;Viimasel piiril&quot; (Ulm Production, 2026)&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
* Evelin – &quot;Rimakauhua ja rakkautta&quot; (2026) &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Näitleja Maarja Johanna Mägi poseerib beebikõhuga: midagi küpseb… |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1163507/naitleja-maarja-johanna-magi-poseerib-beebikohuga-midagi-kupseb |vaadatud=2026-08-08 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Luise – Kristo Veinberg &quot;[[Luise ja Oliver]]&quot; (ERR, 2023)&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-02-02 |pealkiri=Luise ja Oliver {{!}} Lasteekraan |url=https://lasteekraan.err.ee/luise-ja-oliver |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
* Liine – Ergo Kuld &quot;[[Piloot (telesari)|Piloot]]&quot; (Kassikuld, 2022)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=VAATA TREILERIT: „Piloot“ toob ekraanile noore teleprodutsendi kannatused Eesti telemaastikul {{!}} Elisa Eesti |url=https://www.elisa.ee/et/uudised/vaata-treilerit-piloot-toob-ekraanile-noore-teleprodutsendi-kannatused-eesti-telemaastikul |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=www.elisa.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

===Muusikavideod===

* Osalus [[Kristiina Ehin|Kristiina Ehini]] ja [[Silver Sepp|Silver Sepa]] muusikavideos &quot;Inglisillal&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-11-23 |pealkiri=Vaata Kristiina Ehini ja Silver Sepa uue loo «Inglisillal» videot! |url=https://kultuur.postimees.ee/7655163/vaata-kristiina-ehini-ja-silver-sepa-uue-loo-inglisillal-videot |vaadatud=2023-08-10 |väljaanne=Muusika |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Osalus The Lou Lousi muusikavideos &quot;Imposer&quot;
== Tunnustus ==
* 2019 – [[Voldemar Panso nimeline auhind]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=30. november 2019 |pealkiri=Voldemar Panso preemia laureaat on Maarja Johanna Mägi |url=https://kultuur.postimees.ee/6839233/voldemar-panso-preemia-laureaat-on-maarja-johanna-magi |vaadatud=27. juulil 2023 |väljaanne=Postimees Kultuur}}&lt;/ref&gt;
* 2022 – Tartu noor kultuurikandja &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-07-24 |pealkiri=Tartu linn kuulutas välja 2022. aasta Kultuurikandjad |url=https://tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-kuulutas-valjas-2022-aasta-kultuurikandjad |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=tartu.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2022 – Vanemuise draamatrupi eripreemia aasta kõige hõivatumale draamanäitlejale, kes mängis 2021. aastal 67 etendust&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Vanemuise teatri draamatrupp jagas kolleegipreemiaid |url=https://www.vanemuine.ee/uudista/vanemuise-teatri-draamatrupp-jagas-kolleegipreemiad/ |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230420155430/https://www.vanemuine.ee/uudista/vanemuise-teatri-draamatrupp-jagas-kolleegipreemiad/ |arhiivimisaeg=2023-04-20 |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
* 2023 – [[Bruno O'Ya]] stipendium&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-11-05 |pealkiri=Bruno O'Ya noore filminäitleja stipendiumi pälvis Maarja Johanna Mägi |url=https://kultuur.err.ee/1609154953/bruno-o-ya-noore-filminaitleja-stipendiumi-palvis-maarja-johanna-magi |vaadatud=2023-11-08 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
* 2023 – aasta vanemuislane&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Vanemuise teater tunnustas kolleege |url=https://www.vanemuine.ee/uudista/vanemuise-teater-tunnustas-kolleege-2/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025|bot=InternetArchiveBot|paranduskatse=jah}}&lt;/ref&gt; 
* 2023 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad]] – parim naisnäitleja filmis (Keterlyni rolli eest &quot;[[Apteeker Melchior]]i&quot; filmitrioloogias)&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi= |kuupäev=2016-11-21 |pealkiri=Eesti filmi- ja teleauhinnad |url=https://eftagala.ee/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti filmi- ja teleauhinnad |keel=}}&lt;/ref&gt;
* 2024 – Vanemuise draamatrupi kolleegipreemia – parim naispeaosatäitja (rollide eest lavastustes „Neljas õde“ ja „Pisuhänd 2&quot;)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Vanemuise teatri draamatrupp jagas kolleegipreemiaid |url=https://www.vanemuine.ee/uudista/vanemuise-teatri-draamatrupp-jagas-kolleegipreemiaid/ |vaadatud=2024-01-14 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2025 – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia]] (nimirolli eest mängufilmis &quot;Aurora&quot;)&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-02-04 |pealkiri=Selgusid kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid |url=https://kultuur.err.ee/1609931723/selgusid-kultuurkapitali-aastapreemiate-laureaadid |vaadatud=2026-02-10 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2025 – EFP (European Film Promotion) Shooting Star 2025&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Berlin International Film Festival (2025) |url=https://www.imdb.com/event/ev0000091/2025/1/?ref_=nmawd_1 |vaadatud=2025-05-20 |väljaanne=IMDb |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Team |eesnimi=Spotlight |kuupäev=2025-03-26 |pealkiri=Meet 2025's European Shooting Stars |url=https://www.spotlight.com/news-and-advice/the-industry/shooting-stars-2025-interviews-berlinale/ |vaadatud=2025-05-20 |väljaanne=Spotlight |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;
* 2025 – Vanemuise draamatrupi kolleegipreemia – parim naispeaosatäitja (Nora rolli eest lavastuses &quot;Nukumaja&quot;)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Vanemuise draamatrupp pärgas kolleege: parima meespeaosalise auhind läks jagamisele |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1122278/vanemuise-draamatrupp-pargas-kolleege-parima-meespeaosalise-auhind-laks-jagamisele |vaadatud=2025-01-12 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2026 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad]] – parim naisnäitleja filmis (nimirolli eest filmis &quot;[[Aurora (film)| Aurora]]&quot;)&lt;ref&gt;https://eftagala.ee/selgusid-efta-2026-voitjad/&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==

Ta on suhtes [[Frank-Leander Sapego]]ga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=FOTO {{!}} Armastus võtteplatsilt! Näitlejatar Maarja Johanna Mägi tõi kallima seltskonda |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120359724/foto-armastus-votteplatsilt-naitlejatar-maarja-johanna-magi-toi-kallima-seltskonda |vaadatud=2025-03-01 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
{{commonskat}}
*[https://www.elab.ee/inimene/6014/maarja-johanna-magi/ Maarja Johanna Mägi Eesti Lavastuste Andmebaasis]
*[https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/7917 Maarja Johanna Mägi Eesti Teatriagentuuri statistika lehel]
* {{IMDb|nm11096869|Maarja Johanna Mägi}}

{{JÄRJESTA:Mägi, Maarja Johanna}}
[[Kategooria:Eesti dublaažinäitlejad]]
[[Kategooria:Vanemuise näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti filminäitlejad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]</text>
      <sha1>ax2luroumzoxowr5ujotjhxm2sf0049</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Larissa Savankova</title>
    <ns>0</ns>
    <id>589553</id>
    <revision>
      <id>7260350</id>
      <parentid>7142003</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:17:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7260350</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8020" sha1="amor077gcpz1xg8swdrlpo3keu6kh6q" xml:space="preserve">'''Larissa Savankova''' (sündinud [[12. august]]il [[1965]] [[Penza]]s) on [[Eesti]] venekeelne [[näitleja]]. 

Ta on lõpetanud [[1982]]. aastal [[Kuznetsk]]is keskkooli, kus õppis saksa keele eriklassis, ja [[1986]]. aastal [[Voroneži Riiklik Kunstide Instituut|Voroneži Riikliku Kunstide Instituudi]] näitleja erialal. 

Larissa Savankova töötas alates [[1987]]. aastast Eestis [https://www.veneteater.ee/et Vene Teatri] näitlejana. Ta on mänginud enam kui 60 lavastuses, mitmes filmis ja telesarjas. 2025. aasta suvel andis teatri juhtkond teada, et Savankova ja veel mitmed tuntud näitlejad koondatakse 2025. aasta lõpuks. 

Ta on esinenud ka tantsijana, töötanud aeg-ajalt tantsu- ja lavaliikumise õpetajana [[Šveits]]is, [[Rootsi]]s ja [[Itaalia]]s ning Paula Mannekeenide Koolis ja Fouettè Balletikoolis.

==Heategevus==
2015. aastal asutas Larissa Savankova heategevusfondi [[Artalliance MTÜ]], mille tegevus on suunatud puuetega ja arengupuudega laste loomingulise potentsiaali loomiseks, arendamiseks ja toetamiseks. 8. mail 2016 korraldas Larissa Savankova esimese heategevuskontserdi &quot;Ema kinkis elu&quot; Vene Draamateatris, kus esinesid Vene Draamateatri näitlejad, lastekollektiivid ja erivajadustega lapsed. Kogu tulu annetati erivajadustega lastele. Nüüdseks on seda kontserti korraldatud iga aasta ning abistatud annetustega mitmeid lapsi ja peresid. 
 
2022. aastal valmis Eesti Televisioonis Larissa Savankovast telesaade &quot;[https://etvpluss.err.ee/1608880160/dobrye-dela Heateod]&quot;, kus räägitakse tema tegevusest puuetega ja arengupuudega laste abistamisest. 

== Näitlejatöö ==
===Mängufilmides===
* &quot;Kus sa ka polnud&quot; (1992, Ukraina)
* “Vene sõber” (1993, Soome). Ch. roll – Sonya
* “Noh, sina ja nõid” (1993-1994, Ukraina). Ch. roll – Ksenia
* “Kaksikelu” (2003, Tallinn, peaosa – Naine)
* “[[Georg (film) |Georg]]” (2007, Eesti. režissöör P. Siim, roll – doktor)

===Telesarjades===
* “Eestlane ja venelane” (2008-2009, Tallinn, peaosa – Maša)
* “Kelgukoerad” (2006, Tallinn, režissöör R. Maripuu, A. Rulkov, roll – õpetaja Margot)
* “Sõna naisele” (2009-2010, Venemaa, peaosa – Valentina Kalašnikova) 
* &quot;Politseimajor&quot; (2013, Venemaa, roll – Olga)
* Reklaamvideod (1994-1995 Itaalias ja Šveitsis)

=== Teatrilavastustes ===
* 2023 – P. Augustin Beaumarchais &quot;Figaro&quot;, lavastaja S. Golomazov – Marcellina
* 2022 – R. Bugavičute-Pēce &quot;Poiss, kes nägi pimeduses&quot;, lavastaja S. Golomazov – Dajna
* 2022 – N. Gogol “Surnud hinged”, lavastaja E. Nüganen – Kuberneri naine
* 2020 – A. J. Lerner, F. Loewe &quot;Minu veetlev leedi&quot;, lavastaja A. Sigalova – Mrs Higgins
* 2019 – A. Arbuzov &quot;Vanamoeline komöödia&quot;, lavastaja A. Kladko – Lidia Vasiljevna
* 2019 – A. Kivirähk &quot;Eesti matus&quot;, lavastaja Ü. Saaremäe – Maret
* 2018 – S. Zlotnikov &quot;Mees tuli naise juurde&quot; – Dina Fjodorovna
* 2014 – A. Tšehhov &quot;Onu Vanja&quot;, lavastaja I. Lõssov – Jelena Andrejevna
* 2014 – J. Tätte &quot;Palju õnne argipäevaks!&quot;, lavastaja R. Baskin – Anna
* 2013 – J. Lynn, A. Jay &quot;Jah, härra peaminister&quot;, lavastaja I. Taska – Clair Satton, peaministri peanõunik poliitikaküsimustes
* 2013 – J. Bondarenko &quot;Paabeli torn 1&quot;, lavastaja M. Gatsalov
* 2012 – E. Josephson. &quot;Üks suveöö Rootsis&quot;, lavastaja I. Taska – Lotti
* 2012 – J. Ungard &quot;Kosmonautika päev&quot;, lavastaja D. Husnijarov – Lidka
* 2011 – A. Volodin &quot;Viis õhtut&quot;, lavastaja A. Kladko – Tamara
* 2010 – E.-E. Schmitt „Frédérick ehk Kuritöö bulvar&quot; – Preili George
* 2009 – A. Sokolova „Farjatjevi fantaasiad&quot; – Aleksandra
* 2008 – H. Ibsen „Kummitused“ – Proua Helene Alving
* 2007 – C. Hampton „Ohtlikud suhted“ – Markiis de Merteuil
* 2006 – B. Friel „Lõikuspeo tantsud“ – Agness
* 2006 – F. Dostojevski &quot;Vene naer&quot;
* 2005 – J. Tätte „Palju õnne argipäevaks“ – Anett
* 2004 – A. Tšehhov „Ivanov“ – Anna Sarra
* 2003 – E.-E. Schmitt „Alasti tõde“ – Anna Dorothea Therbouche
* 2002 – A. Tšehhov „Kohtumised juunis“ – Natalja Stepanovna
* 2000 – F. Dostojevski „Idioot“ – Nastasja Filippovna
* 1999 – J. Tätte „Ristumine peateega“ – Laura
* 1998 – N. Ptuškina „Seniks, kuni ta suri“ – Dina
* 1997 – J. Volkov „Anton“ – Blondiin, Arglik-võimukas
* 1997 – A. de Musset „Marianne´i kapriisid“, lavastaja S. Tšerkasski – Marianne
* 1997 – M. Fratti „Ohver ehk Kolmas on üleliigne“ – Diana
* 1997 – B. Shaw „Pygmalion“ – Eliza
* 1995 – A. Strindberg „Damaskusesse I“ – Daam
* 1995 – Katariina II „Häiritud perekond“ – Mavra
* 1994 – V. Hugo „Angelo, Padua türann“ – Katerina
* 1994 – N. Coward „Rahutu vaim“ – Elvira
* 1994 – J. Poiret „Perekondlik nädalalõpp“ – Julie
* 1993 – L. Gershe „Liblikad on vabad“ – Jill Tanner
* 1992 – J. Anouilh „Kaunis elu“ – Gerthrude
* 1992 – L. Ustinov, O. Tabakov „Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi“
* 1992 – O. Wilde „Leedi Windermere´i lehvik“ – Leedi Windermere
* 1992 – F. G. Lorca „Imeline kingsepatüdruk“ – naabrinaine
* 1991 – P. Garinei, S. Giovannini, „Ciao, Rudy“ – Nimova, Tatjana, Austajanna
* 1991 – S. Maršak „Kassimaja“ – põrsas
* 1990 – J.-J. Bricaire, M. Lasaygues „Silme ees läheb mustaks ehk Kentsakas meesterahvas“ – Jeasante
* 1989 – P. de Marivaux „Puudutused ja ühteliitmised“ – Egle
* 1988 – Teatrifantaasiad &quot;Lõks&quot;
* 1987 – V. Rozov „Kuldkutsikas“ – Olja
* 1987 – J. Štšekotšihhin „Lõks nr 46, teine kasv“ – Lena
* 1987 – S. Nalkowska „Naiste maja“ – Eva
* 1987 – W. Shakespeare „Suveöö unenägu“ – Ippolita
* 1987 – R. Burns „Lõbusad kerjused“ – Armunu
* 1987 – M. Lermontov „Maskiball“ – Mask
* 1987 – E. Vetemaa „Nukumäng“ – Neiu
* 1987 – N. Gogol „Revident“ – Näitsik
* 1987 – D. Samoilov „Kosvovervop“ – Pardipoeg, Hiirepoiss
* 1986 – A. Volodin „Sisalik“ – Sisalik, Kilpkonn

==Tegevus poliitikas==
Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Lasnamäe linnaosa]]s [[Keskerakond|Keskerakonna]] nimekirjas, sai 149 häält ning ei osutunud valituks.

==Tunnustus==
*[[2021]] [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt; {{Netiviide |url=https://president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid |pealkiri=Teenetemärkide kavalerid presidendi veebilehel |vaadatud=2025-11-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230325051959/https://president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid/ |arhiivimisaeg=2023-03-25 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
*2021 [[Tallinna teenetemärk]] teatrikunsti arendamise ja toetuse eest puuetega lastele. 
*2011 filmifestivalil „Kuldne ninasarvik“ nominatsioon parima naisnäitleja kategoorias telesarjas &quot;Sõna naisele&quot;, Venemaa. 
*2010 nominatsioon Eesti Teatriliidu naisnäitleja auhinnale Aleksandra rolli eest Vene Teatri lavastuses &quot;Farjatjevi fantaasiad&quot; Alla Sokolova näidendi ainetel, lavastaja Natalja Lapina. 
*2009 aumärk “Blagovest” panuse eest vene teatrikunsti arendamisse Eestis 
*2007 teatriauhind parima naisnäitleja kategoorias Marquise de Merteuili rolli eest lavastuses &quot;Ohtlikud sidemed&quot;
*2004 publikupreemia Nastasja Filippovna rolli eest lavastuses &quot;Idioot&quot;.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.sudalinnateater.ee/et/vene-teatri-naitlejad/larissa-savankova/33 Larissa Savankova Südalinna Teatri kodulehel] 
*[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/savankova_larissa2 Larissa Savankova Eesti teatri biograafilise leksikoni veebiversioonis]
*[https://www.efis.ee/et/inimesed/id/4355 Larissa Savankova Eesti filmi andmebaasis] 

{{JÄRJESTA:Savankova, Larissa}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Südalinna Teatri näitlejad]]
[[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1965]]</text>
      <sha1>amor077gcpz1xg8swdrlpo3keu6kh6q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Piret Ehin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>593709</id>
    <revision>
      <id>7260512</id>
      <parentid>7009418</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T17:46:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Morel</username>
        <id>26171</id>
      </contributor>
      <comment>pilt</comment>
      <origin>7260512</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3957" sha1="mzm9eon4pqlksdhjbbz3qw86cmt462t" xml:space="preserve">{{ajakohasta}}
[[Pilt:Piret Ehin 2024.jpg|pisi|Piret Ehin 2024. aastal Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi lõpuaktusel. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]]
'''Piret Ehin''' (sündinud [[25. aprill|25. aprillil]] [[1976]]) on eesti [[Politoloogia|politoloog]], [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] võrdleva poliitika professor ja TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituudi asejuhataja teadustöö alal. 

Tema peamised uurimisteemad on valimiskäitumine (eelkõige [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] valimistel), [[demokraatia]] ja [[legitiimsus]], Euroopa integratsioon ja selle mõju liikmesriikide poliitilistele süsteemidele ning poliitilised hoiakud, sh režiimitoetus ja suhtumine demokraatiasse. 

Piret Ehin on koostanud mitmeid rakenduslikke uuringuid Euroopa Parlamendi, Riigikogu ja Riigikantselei tellimusel. Peamiselt on need käsitlenud Euroopa Liidu institutsioonide ja otsustusprotsesside reforme ja nende mõjusid. 

Alates 2007. aastast on Ehin korduvalt olnud [[Avatud Eesti Fond|Avatud Eesti Fondi]] nõukogu liige ning 2008–2009 ja 2017–2018 sealse nõukogu esimees. 

Piret Ehin kuulub [[Eesti Naisüliõpilaste Selts|Eesti Naisüliõpilaste Seltsi]]. Ta on [https://www.evn.ee/liikmed Eesti Välissuhete Nõukoja] liige.

== Haridustee ==
Ehin lõpetas 1994. aastal [[Rapla I Keskkool|Rapla I Keskkooli]] kuldmedaliga. 1998. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli politoloogia eriala ''[[cum laude]]'' ja 2000. aastal sai [[Arizona Ülikool|Arizona Ülikoolist]] (University of Arizona, USA) politoloogia magistrikraadi.

2002. aastal kaitses ta Arizona Ülikoolis politoloogia erialal doktorikraadi teemal &quot;Enlargement of the European Union and the problem of popular consent&quot; (juhendaja William Mishler). &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.etis.ee/CV/Piret_Ehin/est|pealkiri=Eesti Teadusinfosüsteem. Piret Ehin.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

== Töökäik ==
2002–2004 töötas Piret Ehin asedirektorina [[Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž|Tartu Ülikooli Euroopa Kolledžis]]. Aastatel 2005–2009 oli ta Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete teooria vanemteadur. 

Aastatel 2011–2021 oli ta Tartu Ülikooli võrdleva poliitika vanemteadur ning alates 2016. aastast ühtlasi Johan Skytte poliitikauuringute instituudi asejuhataja teadustöö alal. 

Alates 2022. aasta veebruarist on ta võrdleva poliitika professor Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis. 

Piret Ehini juhendamisel on Tartu Ülikoolis kaitstud kolm doktoritööd ja üle 50 magistritöö. 2008–2011 ja taas alates 2020. aastast on ta Tartu Ülikooli politoloogia doktoriprogrammi juht. 

2022. aasta kevadel oli ta külalisteadur Stanfordi Ülikoolis. 

Alates 2024. aastast on ta Uppsala Ülikooli poolt välja antava Johan Skytte politoloogia auhinna valikukomitee liige. &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=The Prize |url=https://www.skytteprize.com/the-prize |vaadatud=2024-01-15 |väljaanne=Skytteprize |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Tunnustus ==
* 2002 – [[Rein Taagepera politoloogiaauhind]] teadusartikli eest tippajakirjas &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
* 2016 – [[Tartu Ülikooli aumärk]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.12.2022}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==

* [https://www.etis.ee/CV/Piret_Ehin/est Piret Ehin Eesti Teadusinfosüsteemis]

* [https://scholar.google.com/citations?user=7Q95t08AAAAJ&amp;hl=en Piret Ehin Google Scholar lehekülg]
* [https://www.researchgate.net/profile/Piret_Ehin Piret Ehin ResearchGate lehekülg]
* [https://www.academia-net.org/profil/dr-piret-ehin/1718088 Piret Ehin AcademiaNet leheküljel]

{{JÄRJESTA:Ehin, Piret}}
[[Kategooria:Eesti politoloogid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]]
[[Kategooria:Arizona ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Naisüliõpilaste Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1976]]</text>
      <sha1>mzm9eon4pqlksdhjbbz3qw86cmt462t</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Liisa Perandi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>594783</id>
    <revision>
      <id>7260592</id>
      <parentid>6357178</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T19:48:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7260592</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5432" sha1="7ac1vudwg2uxcjb3mo7qlv6r4no82n1" xml:space="preserve">'''Liisa Perandi''' (neiupõlvenimega '''Reinvald'''; 26. märts ([[vkj]])/ [[7. aprill]] [[1879]] [[Tarvastu kihelkond]], [[Viljandimaa]] – [[30. aprill]] [[1946]] [[Roobe]] küla, [[Helme vald (1939)|Helme vald]], [[Valgamaa]]&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://galerii.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2612|pealkiri=Eesti biograafiline andmebaas ISIK|väljaanne=|aeg=|vaadatud=29.11.2020|arhiivimisaeg=8.12.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201208231621/http://galerii.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2612|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;) oli eesti [[ärkamisaeg]]ne kirjanik.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.antikvariaat.eu/liisa-perandi-lauliku-tutar-rida-malestusi-lapsepolvest|pealkiri=Antikvariaaat. Vanad raamatud.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=29.11.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201211215446/https://www.antikvariaat.eu/liisa-perandi-lauliku-tutar-rida-malestusi-lapsepolvest|arhiivimisaeg=11.12.2020|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Ta sündis Illissa talus, mis oli tema isa talu ja Liisa lapsepõlvekodu.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Tema vanemad olid Ann ja [[Ado Reinvald]].&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Kleis R|url=https://galerii.kirmus.ee/grafo/raamat.php?id=211|pealkiri=Eesti avalikud tegelased|väljaanne=|aeg=1932|vaadatud=29.11.2020}}&lt;/ref&gt; 

== Elukäik ==
Ta sai alghariduse isatalus, kus teda õpetas [[lell]] Jaak.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Seejärel õppis ta Lilli Suburgi tütarlastekoolis Viljandis ja Karoliina Tamme käsitöökoolis Narvas.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

Aastatel 1895–1890 töötas ta koos oma lellede Jaani ja Jüri Reinvaldiga Narvas [[Virmaline|Virmalise]] toimetuses.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Toimetuses oli ta abitööline, kuid tegi selle kõrvalt kaastööd ajakirjandusele.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

Ta oli aktiivne seltskonnategelane: esines kõnedega, laulis laulukoorides, mängis teatritükkides.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Lisaks asutas ta 30. septembril 1934 Ropka-Soinaste Maanaiste Ühingu, kus oli ise esinaine kuni elukoha vahetuseni.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=postimeesew19370127.2.62|pealkiri=Postimees|väljaanne=|aeg=27. jaanuar 1937|vaadatud=29.11.2020}}&lt;/ref&gt;

Ta suri 30. aprillil 1946&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.geni.com/people/Liisa-Perandi/6000000008258774372|pealkiri=Geni. Sugupuu|väljaanne=|aeg=|vaadatud=29.11.2020}}&lt;/ref&gt; ja maeti 5. mail 1946 [[Helme kalmistu]]le.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Looming ==
Liisa Perandi on kirjutamisel kasutanud [[pseudonüüm]]e: L.R.; Liisa; Liisa Reinvald.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Luuletaja karjääri alustas ta üsna vara, sest tema esimesed luuletused ilmusid juba 1889. aastal, kui ta oli vaid 10-aastane.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Kui ta oli 15 aastane, trükiti tema esimene luulekogu, mis kandis pealkirja “Koidu kannid”.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Lisaks on ta avaldanud ka novelle ja novellikogusid: “Kasuõed”, “Mere rannal”, “Nõmme sant”, “Vabanaine” (1925), “Sinimäe Eeva” (1926).&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Loomingust ei puudu ka näidendid, üks teadaolevatest kannab pealkirja “Miss Vibavere” (1932).&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://erb.nlib.ee/?komp=&amp;otsi=Perandi%2C+Liisa%2C+1879-1946&amp;register=autorid|pealkiri=Eesti rahvusbibliograafia|väljaanne=|aeg=|vaadatud=29.11.2020|arhiivimisaeg=10.12.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201210044312/https://erb.nlib.ee/?komp=&amp;otsi=Perandi,+Liisa,+1879-1946&amp;register=autorid|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Oma 60. sünnipäeva juubelil ütles Perandi, et tahab hakata kirjutama memuaare, kuhu plaanis üles märkida ka oma isa Ado Reinvaldi elust seni ilmumata lugusid ja fakte.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Raamatu käsikiri valmis 1940. aastal, kuid ei ilmunud [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooni]] tõttu.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Käsikirjas tõi välja mälestusi lapsepõlvest, rääkis põhjalikult oma isast ja suhetest teiste oma aja tuntud tegelastega (näiteks [[Lydia Koidula]], [[Carl Robert Jakobson|C. R. Jakobson]]).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Teos avaldati lõpuks 1996. aastal Tallinnas. Teosele “Lauliku tütar. Rida mälestusi lapsepõlvest” on lisanud kommentaarid ja eessõna [[Endel Priidel]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Isiklikku ==
Liisal oli üks vanem ja üks noorem õde, neist vanem õde suri noores keskeas ja noorem õde suri kolmandal eluaastal.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;
{{Netiviide|autor=|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=paevalehtew19390405.2.41|pealkiri=Päevaleht|väljaanne=|aeg=5. aprill 1939|vaadatud=29.11.2020}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=postimeesew19390406.2.47&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------|pealkiri=Postimees|väljaanne=|aeg=6. aprill 1939|vaadatud=29.11.2020}}&lt;/ref&gt;

Ta abiellus 1901. aastal näitekirjaniku ja õpetaja [[Adolf Perandi]]ga.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Neil oli kuus last: Karl Heinrich Perandi, [[Adolf Perandi|Adolf August Perandi]], Raoul Johannes Perandi, Alli Amalie Perandi, William Ludvig Perandi ja Ilmar-Raimond Perandi.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://galerii.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2612 Eesti biograafiline andmebaas ISIK]

{{JÄRJESTA:Perandi, Liisa}}
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Helme kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1879]]
[[Kategooria:Surnud 1946]]</text>
      <sha1>7ac1vudwg2uxcjb3mo7qlv6r4no82n1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jonatan Vseviov</title>
    <ns>0</ns>
    <id>595801</id>
    <revision>
      <id>7260462</id>
      <parentid>7259032</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T15:56:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57264-61</username>
        <id>240642</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7260462</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22301" sha1="32qw1g46grp0b1izi6nhwzpxvkawx5t" xml:space="preserve">
{{Infokast ametiisik
| nimi = Jonatan Vseviov
| pilt = Estonian Secretary General Jonatan Vseviov at the U.S. Department of State in Washington, D.C., on February 2, 2023 - (52665341766) (cropped).jpg
| pildiallkiri = Jonatan Vseviov 2023. aastal
| amet = [[Eesti välisministeeriumi kantsler]]
| ametiajaalgus = 8. veebruar 2021
| ametiajalõpp =
| eelmine = [[Rainer Saks]]
| järgmine =
| amet2 = [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]
| ametiajaalgus2 = 3. august 2018
| ametiajalõpp2 = 29. jaanuar 2021
| eelmine2 = [[Lauri Lepik]]
| järgmine2 = [[Kristjan Prikk]]
| amet3 = [[Eesti suursaadik Mehhikos]]
| ametiajaalgus3 = 6. november 2018
| ametiajalõpp3 = 29. jaanuar 2021
| eelmine3 = [[Eerik Marmei]]
| järgmine3 = [[Kristjan Prikk]]
| amet4 = [[Eesti kaitseministeeriumi kantsler]]
| ametiajaalgus4 = 1. jaanuar 2016
| ametiajalõpp4 = 16. august 2018
| eelmine4 = [[Mikk Marran]]
| järgmine4 = [[Kristjan Prikk]]
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1981|8|14}}
| partei = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (2026–)&lt;br&gt;[[Eesti Reformierakond]] (1999–2005)
| vanemad = [[David Vseviov]]
| alma_mater = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Georgetowni Ülikool]]
| elukutse = [[diplomaat]], riigiametnik, poliitik
| tunnustus = ''[[Jonatan Vseviov#Tunnustus|Loend...]]''
}}

'''Jonatan Vseviov''' (sündinud [[14. august]]il [[1981]]) on juudi päritolu [[Eesti]] [[diplomaat]], riigiametnik ja poliitik. Alates [[8. veebruar]]ist [[2021]] on ta [[Eesti välisministeerium]]i kantsler. Varem on ta töötanud [[Eesti kaitseministeerium]]i kantslerina ning Eesti suursaadikuna [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] ja [[Mehhiko]]s.&lt;ref name=&quot;VM&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.vm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontaktid/valisministeeriumist/juhtkond|pealkiri=Välisministeeriumi juhtkond|väljaanne=Välisministeerium|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Vseviov on osalenud Eesti riigikaitse strateegiliste dokumentide koostamises ning [[NATO]] heidutus- ja kaitsepoliitika kujundamises. Ta on olnud seotud [[riigikaitse laiapindne käsitlus|riigikaitse laia käsitluse]] väljatöötamise, [[Riigikaitse strateegia]] koostamise ja [[Riigikaitse arengukava 2013–2022]] ettevalmistamisega.&lt;ref name=&quot;VM&quot; /&gt;

[[22. oktoober|22. oktoobril]] [[2026]] teatas Vseviov, et lahkub 1. novembrist välisministeeriumi kantsleri ametist, liitub [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga]] (SDE) ning kandideerib [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aasta Riigikogu valimistel]]. SDE esimees [[Lauri Läänemets]] teatas kavatsusest esitada Vseviov erakonna peaministrikandidaadiks.&lt;ref name=&quot;ERR2026&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/1610172688/sotside-ridades-riigikokku-kandideerivast-vseviovist-saab-ka-peaministrikandidaat|pealkiri=Sotside ridades riigikokku kandideerivast Vseviovist saab ka peaministrikandidaat|aeg=22. oktoober 2026|väljaanne=ERR|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

==Haridus ja ajateenistus==

Vseviov lõpetas [[Tartu Ülikool]]i politoloogia erialal ning jätkas õpinguid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], kus omandas [[Georgetowni Ülikool]]is julgeoleku-uuringute alal kiitusega magistrikraadi. Ülikooliõpingute käigus keskendus ta rahvusvahelistele suhetele ning julgeoleku- ja kaitsepoliitikale.&lt;ref name=&quot;KM2015&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/548857/kaitseminister-esitas-kantsleri-kandidaadiks-jonatan-vseviovi|pealkiri=Kaitseminister esitas kantsleri kandidaadiks Jonatan Vseviovi|aeg=12. november 2015|väljaanne=ERR|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

2005. aastal läbis Vseviov [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväes]] ajateenistuse. Hiljem läbis ta reservohvitseride väljaõppe ning temast sai kaitseväe [[reservohvitser]].&lt;ref name=&quot;KM2015&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;VM&quot; /&gt;

==Diplomaadi ja riigiametnikuna==

[[Fail:Jonatan Vseviov at the Opinion Festival in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jonatan Vseviov 2022. aasta [[Arvamusfestival]]il]]

===Välisministeeriumis ja Washingtonis===

Vseviov alustas riigiteenistust 2004. aastal [[Eesti välisministeerium]]i poliitika planeerimise osakonnas atašeena. Aastatel 2005–2008 töötas ta [[Eesti Suursaatkond Washingtonis|Eesti suursaatkonnas Washingtonis]] poliitikadiplomaadina, tegeledes Eesti ja Ameerika Ühendriikide kahepoolsete suhete ning julgeolekukoostöö küsimustega.&lt;ref name=&quot;VM2020&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.vm.ee/uudised/valisminister-reinsalu-teeb-valitsusele-ettepaneku-nimetada-valisministeeriumi-uueks|pealkiri=Välisminister Reinsalu teeb valitsusele ettepaneku nimetada välisministeeriumi uueks kantsleriks Jonatan Vseviovi|aeg=15. oktoober 2020|väljaanne=Välisministeerium|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Washingtonis töötades osales ta Eesti ja USA vahelise poliitilise suhtluse korraldamises. Tema töövaldkonda kuulus ka Eesti liitumine [[Ameerika Ühendriikide viisavabadusprogramm]]iga. Eesti kodanikud said õiguse reisida Ameerika Ühendriikidesse viisavabalt 2008. aastal ning Vseviov oli üks diplomaatidest, kes selle saavutamisele kaasa aitas.&lt;ref name=&quot;Postimees2019&quot;&gt;{{netiviide|url=https://maailm.postimees.ee/6680508/suursaadik-jonatan-vseviov-mees-kes-aitas-eestlased-viisata-usasse|pealkiri=Suursaadik Jonatan Vseviov – mees, kes aitas eestlased viisata USAsse|autor=Neeme Raud|aeg=10. mai 2019|väljaanne=Postimees|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

===Kaitseministeeriumis===

2008. aastal asus Vseviov tööle [[Eesti kaitseministeerium]]isse. Esialgu oli ta ministeeriumi analüüsibüroo juhataja ning seejärel poliitika planeerimise osakonna juhataja. Hiljem täitis ta kaitsepoliitika asekantsleri ülesandeid ning töötas ministeeriumi nõunikuna.&lt;ref name=&quot;KM2015&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;VM&quot; /&gt;

2009. aastal koostas Vseviov riigikaitse laia käsitluse kontseptsiooni, mis käsitles Eesti kaitsmist sõjalise riigikaitse kõrval ka teiste riigiasutuste ja ühiskonna koostöö kaudu. Kontseptsioonile tugines 2010. aastal vastu võetud [[Riigikaitse strateegia]]. Dokumentide eesmärk oli arendada Eesti riigikaitset tervikliku süsteemina ning tugevdada sõjalise ja mittesõjalise riigikaitse omavahelist seotust.&lt;ref name=&quot;VM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KM2015&quot; /&gt;

2012. aastal osales Vseviov [[Riigikaitse arengukava 2013–2022]] koostamises ja koordineerimises. Arengukava määratles Eesti sõjalise kaitsevõime arendamise prioriteedid ning keskendus muu hulgas kaitseväe üksuste varustatuse, väljaõppe ja valmisoleku parandamisele. Vseviov osales samuti NATO kollektiivkaitse ja Eesti kaitset puudutava liitlaste sõjalise planeerimise küsimustega tegelemises.&lt;ref name=&quot;ERR2018&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/851214/president-kinnitas-eesti-uueks-suursaadikuks-usa-s-jonatan-vseviovi|pealkiri=President kinnitas Eesti uueks suursaadikuks USA-s Jonatan Vseviovi|aeg=3. august 2018|väljaanne=ERR|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 2013–2014 töötas Vseviov teist korda Eesti suursaatkonnas Washingtonis, seekord Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika nõunikuna. Selles ametis tegeles ta Eesti ja USA kaitsekoostööga, sealhulgas liitlaste sõjalise kohaloleku ja NATO kollektiivkaitse küsimustega.&lt;ref name=&quot;KM2015&quot; /&gt;

2014. aastal nimetati Vseviov Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsleriks. Tema töövaldkonda kuulusid kaitseplaneerimine, kaitsevõime arendamine ning Eesti ja liitlaste vahelise kaitsekoostööga seotud küsimused.&lt;ref name=&quot;KM2014&quot;&gt;{{netiviide|url=https://kaitseministeerium.ee/uudised/kaitseplaneerimise-asekantsleriks-saab-jonatan-vseviov|pealkiri=Kaitseplaneerimise asekantsleriks saab Jonatan Vseviov|väljaanne=Kaitseministeerium|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

[[12. november|12. novembril]] [[2015]] nimetas [[Vabariigi Valitsus]] Vseviovi Kaitseministeeriumi kantsleriks alates 1. jaanuarist 2016. Ta vahetas selles ametis välja [[Mikk Marran]]i, kellest sai [[Teabeamet]]i peadirektor.&lt;ref name=&quot;RT2015&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/317112015001|pealkiri=Kaitseministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine|aeg=12. november 2015|väljaanne=Riigi Teataja|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Kantslerina juhtis Vseviov Kaitseministeeriumi ametkondlikku tööd ning koordineeris ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste tegevust. Tema ametiajal jätkus Eesti iseseisva kaitsevõime tugevdamine ja NATO liitlaste kohaloleku suurendamine Balti riikides. Vseviov osales [[NATO Enhanced Forward Presence|NATO suurendatud kohaloleku]] väljatöötamise ja rakendamisega seotud töös.&lt;ref name=&quot;VM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ERR2018&quot; /&gt;

Vseviov lahkus Kaitseministeeriumi kantsleri ametist 2018. aasta augustis, et asuda Eesti suursaadikuks Ameerika Ühendriikides. Tema järglaseks kantsleri ametis sai [[Kristjan Prikk]].&lt;ref name=&quot;ERR2018&quot; /&gt;

===Suursaadik Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos===

[[3. august]]il [[2018]] nimetas president [[Kersti Kaljulaid]] Jonatan Vseviovi Eesti erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Ta vahetas selles ametis välja [[Lauri Lepik]]u.&lt;ref name=&quot;RTUSA&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/207082018001|pealkiri=J. Vseviovi nimetamine|aeg=3. august 2018|väljaanne=Riigi Teataja|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

[[17. september|17. septembril]] 2018 andis Vseviov oma volikirja üle Ameerika Ühendriikide presidendile [[Donald Trump]]ile. Volikirjade üleandmisel käsitleti Eesti ja USA liitlassuhteid, kaitsekoostööd ning [[küberturvalisus]]e küsimusi.&lt;ref name=&quot;VMUSA&quot;&gt;{{netiviide|url=https://vm.ee/en/news/estonian-ambassador-us-presents-credentials-president-trump|pealkiri=Estonian Ambassador to the US presents credentials to President Trump|aeg=18. september 2018|väljaanne=Välisministeerium|keel=en|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

[[6. november|6. novembril]] 2018 nimetati Vseviov ühtlasi Eesti erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks [[Mehhiko]]s, resideerimisega Washingtonis. Mehhiko suursaadiku ametis oli tema eelkäija [[Eerik Marmei]].&lt;ref name=&quot;RTMEX&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/207112018003|pealkiri=J. Vseviovi nimetamine|aeg=6. november 2018|väljaanne=Riigi Teataja|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Mehhiko&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.vm.ee/mehhiko|pealkiri=Mehhiko|väljaanne=Välisministeerium|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

[[14. mai]]l [[2019]] andis Vseviov üle volikirja [[Ameerika Riikide Organisatsioon]]i peasekretärile [[Luis Almagro]]le, asudes Eesti suursaadikuna esindama riiki ka selle organisatsiooni juures. Organisatsiooniga tehtava koostöö üks valdkondi oli küberturvalisus, milles Eesti oli varasematel aastatel osalenud ekspertteadmiste jagamise kaudu.&lt;ref name=&quot;OAS&quot;&gt;{{netiviide|url=https://washington.mfa.ee/et/eesti-suursaadik-andis-ule-volikirja-ameerika-riikide-organisatsioonile/|pealkiri=Eesti suursaadik andis üle volikirja Ameerika Riikide Organisatsioonile|aeg=15. mai 2019|väljaanne=Eesti suursaatkond Washingtonis|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

2020. aastal andis president Kersti Kaljulaid Vseviovile suursaadiku diplomaatilise auastme eluaegselt. Sellega tunnustati tema pikaajalist panust Eesti diplomaatilisse teenistusse ja rahvusvaheliste suhete arendamisse.&lt;ref name=&quot;VES2020&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.vabaeestisona.com/et/eesti-suursaadik-usas-jonatan-vseviov-paelvis-eluaegse-suursaadiku-auastme/|pealkiri=Eesti suursaadik USAs Jonatan Vseviov pälvis eluaegse suursaadiku auastme|aeg=9. veebruar 2020|väljaanne=Vaba Eesti Sõna|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Vseviov töötas Ameerika Ühendriikide ja Mehhiko suursaadikuna kuni 2021. aasta jaanuarini. Seejärel naasis ta Eestisse, et asuda Välisministeeriumi kantsleri ametikohale.&lt;ref name=&quot;VM2020&quot; /&gt;

===Välisministeeriumi kantslerina===

[[22. oktoober|22. oktoobril]] [[2020]] nimetas Vabariigi Valitsus Vseviovi Välisministeeriumi kantsleriks. Ta asus ametisse 8. veebruaril 2021 ning tema eelkäija oli [[Rainer Saks]].&lt;ref name=&quot;RT2020&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/327102020004|pealkiri=Välisministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine|aeg=22. oktoober 2020|väljaanne=Riigi Teataja|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Kantslerina vastutas Vseviov Välisministeeriumi struktuuriüksuste töö juhtimise, ministeeriumi asjaajamise ning Eesti välispoliitiliste eesmärkide elluviimise korraldamise eest. Tema ametiaega iseloomustasid mitmed rahvusvahelised julgeolekukriisid, sealhulgas [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa täiemahulise sissetungi algus Ukrainasse]] 2022. aastal ning sellele järgnenud muutused Euroopa julgeolekuolukorras.&lt;ref name=&quot;VM&quot; /&gt;

Vseviov on avalikes esinemistes rõhutanud Euroopa riikide vajadust tugevdada oma kaitsevõimet, säilitada toetust Ukrainale ning vähendada Euroopa julgeoleku liigset sõltuvust Ameerika Ühendriikidest. 2025. aasta detsembris ütles ta ERR-ile antud intervjuus, et Euroopa peab senisest enam ise oma julgeoleku eest vastutama ja olema valmis kasutama oma majanduslikku ning poliitilist mõju.&lt;ref name=&quot;ERR2025julgeolek&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/1609879120/vseviov-euroopal-tuleb-hoolitseda-oma-julgeoleku-eest-eelkoige-ise|pealkiri=Vseviov: Euroopal tuleb hoolitseda oma julgeoleku eest eelkõige ise|autor=Epp Ehand|aeg=7. detsember 2025|väljaanne=ERR|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

[[7. juuli]]l [[2025]] nimetas Vabariigi Valitsus Vseviovi Välisministeeriumi kantsleriks uueks viieaastaseks ametiajaks, mis pidi kestma 8. veebruarist 2026 kuni 7. veebruarini 2031.&lt;ref name=&quot;RT2025&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/309072025004|pealkiri=Välisministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine uueks tähtajaks|aeg=7. juuli 2025|väljaanne=Riigi Teataja|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aasta oktoobris teatas Vseviov siiski oma otsusest lahkuda kantsleriametist enne ametiaja lõppu ja alustada tegevust erakondlikus poliitikas. Välisminister [[Margus Tsahkna]] sõnul oli Vseviovi lahkumine tema enda otsus, sest seadus ei nõudnud aktiivsesse poliitikasse siirduvalt kantslerilt ametist loobumist. Vseviov teatas, et lahkub ametist 1. novembril 2026.&lt;ref name=&quot;Tsahkna&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/1610172928/tsahkna-uue-kantsleri-leidmisest-ta-ei-pea-tulema-kindlasti-majast-seest|pealkiri=Tsahkna uue kantsleri leidmisest: ta ei pea tulema kindlasti majast seest|aeg=22. oktoober 2026|väljaanne=ERR|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

==Poliitiline tegevus==

===Erakondlik kuuluvus ja presidendikandidaadi arutelud===

Aastatel 1999–2005 kuulus Vseviov [[Eesti Reformierakond]]a. Pärast erakonnast lahkumist töötas ta üle kahe aastakümne diplomaadi ja riigiametnikuna ning ei osalenud selle aja jooksul aktiivses erakondlikus poliitikas.&lt;ref name=&quot;ERR2026&quot; /&gt;

[[2026. aasta Eesti presidendivalimised|2026. aasta Eesti presidendivalimiste]] eel nimetati Vseviovi avalikes aruteludes ühe võimaliku presidendikandidaadina. Tema kandidatuuri [[Riigikogu]]s siiski üles ei seatud. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles hiljem, et erakond toetas presidendikandidaadina [[Ülle Madise]]t ning Vseviovi võimalikust kandidatuurist räägiti eelkõige teiste erakondade esindajate seas.&lt;ref name=&quot;Laanemets&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/1610173090/laanemets-joudsime-vsevioviga-kokkuleppele-juba-suvel|pealkiri=Läänemets: jõudsime Vsevioviga kokkuleppele juba suvel|aeg=22. oktoober 2026|väljaanne=ERR|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

===Liitumine Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga===

[[22. oktoober|22. oktoobril]] [[2026]] teatas Vseviov ühisel pressikonverentsil Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe [[Lauri Läänemets]]aga, et lahkub avalikust teenistusest, liitub SDE-ga ning kandideerib [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aasta Riigikogu valimistel]]. Vseviov põhjendas oma otsust sooviga senisest otsesemalt osaleda Eesti poliitilise tuleviku kujundamises. Tema sõnul ei olnud diplomaadi ja riigiametnikuna tegutsemine enam piisav võimalus nende eesmärkide saavutamiseks, mille nimel ta soovis töötada.&lt;ref name=&quot;ERR2026&quot; /&gt;

Läänemets teatas pressikonverentsil, et soovib esitada Vseviovi erakonna peaministrikandidaadiks. Ta ütles, et jääb ise erakonna esimeheks ning peaministrikandidaadi küsimus otsustatakse 1. novembril 2026 toimuval SDE volikogul.&lt;ref name=&quot;ERR2026&quot; /&gt;

Läänemetsa sõnul olid tema ja Vseviovi vahelised läbirääkimised alanud juba varem ning kokkulepe erakonnaga liitumise, Riigikogu valimistel kandideerimise ja peaministrikandidaadi rolli kohta saavutati 2026. aasta suvel. Samal ajal käsitleti Vseviovit avalikkuses veel ühe võimaliku presidendikandidaadina.&lt;ref name=&quot;Laanemets&quot; /&gt;

[[23. oktoober|23. oktoobril]] 2026 kanti Vseviov ametlikult Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmete hulka.&lt;ref name=&quot;ERRliige&quot;&gt;{{netiviide|url=https://rus.err.ee/1610175154/oficialno-danijel-kyjv-i-jonatan-vseviov-stali-chlenami-social-demokraticheskoj-partii|pealkiri=Официально: Даниэль Кыйв и Йонатан Всевиов стали членами Социал-демократической партии|aeg=24. oktoober 2026|väljaanne=ERR|keel=ru|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

===Poliitilised seisukohad===

Poliitikasse sisenemisel rõhutas Vseviov vajadust tugevdada Eesti rahvusvahelist mõju ning parandada riigi strateegilist juhtimist. Tema hinnangul peaks Eesti suutma senisest aktiivsemalt osaleda Euroopa poliitiliste otsuste kujundamises ning kindlustada oma koha Euroopa juhtivate otsustajate seas.&lt;ref name=&quot;AK2026&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/1610173915/vseviov-valisminister-tsahknast-ausalt-oeldes-vaarime-paremat|pealkiri=Vseviov välisminister Tsahknast: ausalt öeldes väärime paremat|autor=Astrid Kannel|aeg=22. oktoober 2026|väljaanne=ERR|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

22. oktoobril 2026 [[Aktuaalne kaamera|„Aktuaalsele kaamerale“]] antud intervjuus selgitas Vseviov, et peab Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda Eesti jaoks terviklikku poliitilist lähenemist pakkuvaks erakonnaks. Ta rõhutas ühiskondliku solidaarsuse tähtsust ning leidis, et erinevate eluvaldkondade vastandamine ei aita Eestit edasi viia.&lt;ref name=&quot;AK2026&quot; /&gt;

Maksupoliitika kohta ütles Vseviov samas intervjuus, et maksusüsteemi hindamisel tuleks keskenduda sellele, kui palju raha inimestele pärast maksude tasumist kätte jääb, ning et inimeste sissetulek peaks võimaldama elamisväärset elu. Välispoliitika teemal kritiseeris ta Eesti poliitilise juhtimise suutlikkust, leides, et riik võiks oma rahvusvahelise mõju suurendamisel senisest rohkem saavutada.&lt;ref name=&quot;AK2026&quot; /&gt;

==Tunnustus==

===Eesti teenetemärgid===

* [[Kaitseministeeriumi teeneterist]]i I klass
* [[Kaitseministeeriumi teeneterist]]i III klass
* [[Teabeameti teeneterist]]i I klass
* [[Kaitseväe teeneterist]], kahel korral
* [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]] (2018)&lt;ref name=&quot;RTteenetemargid&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/307022018001|pealkiri=Riiklike autasude andmine|aeg=5. veebruar 2018|väljaanne=Riigi Teataja|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Vseviovi Eesti kaitse- ja välisministeeriumi teenistuse eest saadud autasude hulka kuuluvad Kaitseministeeriumi I ja III klassi teeneterist, Teabeameti I klassi teenetemärk ning kaks Kaitseväe teeneteristi. Samuti on teda autasustatud Valgetähe III klassi teenetemärgiga.&lt;ref name=&quot;VM&quot; /&gt;

===Muu tunnustus===

[[9. mai]]l [[2026]] pälvis Vseviov [[Aasta eurooplane|aasta eurooplase]] aunimetuse. Tunnustuse andis talle [[Euroopa päev]]a tähistamisel [[Tallinn]]as [[Vabaduse väljak]]ul üle [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]].&lt;ref name=&quot;Eurooplane&quot;&gt;{{netiviide|url=https://estonia.representation.ec.europa.eu/uudised-ja-uritused/uudised/aasta-eurooplane-2026-valisministeeriumi-kantsler-jonatan-vseviov-2026-05-09_et|pealkiri=Aasta eurooplane 2026 on välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov|aeg=9. mai 2026|väljaanne=Euroopa Komisjoni esindus Eestis|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Aasta eurooplase tiitli pälvis Vseviov rahvahääletuse tulemusel. Tunnustuse andmisel tõsteti esile tema panust Eesti ja Euroopa julgeolekupoliitikasse, Euroopa Liidu ühiste välispoliitiliste seisukohtade kujundamisse ning [[Ukraina]] toetamisega seotud diplomaatilisse tegevusse.&lt;ref name=&quot;Eurooplane&quot; /&gt;

==Isiklikku==

[[Fail:Jonatan Vseviov isaga.jpg|pisi|Jonatan Vseviov koos isa [[David Vseviov]]iga]]

Jonatan Vseviovi isa on ajaloolane, pedagoog ja ajaloo populariseerija [[David Vseviov]]. Jonatan Vseviov on abielus ning tal on kaks last.&lt;ref name=&quot;ERR2018&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==

* [[Toomas Sildam]]. [https://www.err.ee/844181/jonatan-vseviov-turvavood-tuleb-alati-kinni-hoida Jonatan Vseviov: turvavööd tuleb alati kinni hoida]. [[Eesti Rahvusringhääling]], 5. juuli 2018.
* [[Neeme Raud]]. [https://maailm.postimees.ee/6680508/suursaadik-jonatan-vseviov-mees-kes-aitas-eestlased-viisata-usasse Suursaadik Jonatan Vseviov – mees, kes aitas eestlased viisata USAsse]. [[Postimees]], 10. mai 2019.
* Kelly Kipper. [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/120590950/suur-lugu-i-kas-jonatan-vseviovist-voib-saada-jargmine-eesti-president-kui-soidan-mooda-pikka-maanteed-kaib-pea-ara-igasugu-kohtades Kantsler Jonatan Vseviovi ootamatu hobi]. [[Anne &amp; Stiil]], 4. juuli 2026.

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mikk Marran]]|nimi=[[Kaitseministeerium]]i kantsler|aeg=1. jaanuar 2016 – 16. august 2018|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Lauri Lepik]]|nimi=[[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]|aeg=2018–2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eerik Marmei]]|nimi=[[Eesti suursaadik Mehhikos]]|aeg=2018–2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Rainer Saks]]|nimi=[[Välisministeerium]]i kantsler|aeg=alates 8. veebruarist 2021|järgnev=–}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Vseviov, Jonatan}}
[[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]]
[[Kategooria:Eesti suursaadikud Mehhikos]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Georgetowni Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]]
[[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1981]]</text>
      <sha1>32qw1g46grp0b1izi6nhwzpxvkawx5t</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260477</id>
      <parentid>7260462</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T16:44:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>LeeMarx</username>
        <id>59920</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7260462|7260462]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-57264-61|~2026-57264-61]] ([[User talk:~2026-57264-61|arutelu]])</comment>
      <origin>7260477</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22285" sha1="2w9k6hgjzz4hrjq3i4bfxk44zbbsfyr" xml:space="preserve">
{{Infokast ametiisik
| nimi = Jonatan Vseviov
| pilt = Estonian Secretary General Jonatan Vseviov at the U.S. Department of State in Washington, D.C., on February 2, 2023 - (52665341766) (cropped).jpg
| pildiallkiri = Jonatan Vseviov 2023. aastal
| amet = [[Eesti välisministeeriumi kantsler]]
| ametiajaalgus = 8. veebruar 2021
| ametiajalõpp =
| eelmine = [[Rainer Saks]]
| järgmine =
| amet2 = [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]
| ametiajaalgus2 = 3. august 2018
| ametiajalõpp2 = 29. jaanuar 2021
| eelmine2 = [[Lauri Lepik]]
| järgmine2 = [[Kristjan Prikk]]
| amet3 = [[Eesti suursaadik Mehhikos]]
| ametiajaalgus3 = 6. november 2018
| ametiajalõpp3 = 29. jaanuar 2021
| eelmine3 = [[Eerik Marmei]]
| järgmine3 = [[Kristjan Prikk]]
| amet4 = [[Eesti kaitseministeeriumi kantsler]]
| ametiajaalgus4 = 1. jaanuar 2016
| ametiajalõpp4 = 16. august 2018
| eelmine4 = [[Mikk Marran]]
| järgmine4 = [[Kristjan Prikk]]
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1981|8|14}}
| partei = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (2026–)&lt;br&gt;[[Eesti Reformierakond]] (1999–2005)
| vanemad = [[David Vseviov]]
| alma_mater = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Georgetowni Ülikool]]
| elukutse = [[diplomaat]], riigiametnik, poliitik
| tunnustus = ''[[Jonatan Vseviov#Tunnustus|Loend...]]''
}}

'''Jonatan Vseviov''' (sündinud [[14. august]]il [[1981]]) on [[Eesti]] [[diplomaat]], riigiametnik ja poliitik. Alates [[8. veebruar]]ist [[2021]] on ta [[Eesti välisministeerium]]i kantsler. Varem on ta töötanud [[Eesti kaitseministeerium]]i kantslerina ning Eesti suursaadikuna [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] ja [[Mehhiko]]s.&lt;ref name=&quot;VM&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.vm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontaktid/valisministeeriumist/juhtkond|pealkiri=Välisministeeriumi juhtkond|väljaanne=Välisministeerium|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Vseviov on osalenud Eesti riigikaitse strateegiliste dokumentide koostamises ning [[NATO]] heidutus- ja kaitsepoliitika kujundamises. Ta on olnud seotud [[riigikaitse laiapindne käsitlus|riigikaitse laia käsitluse]] väljatöötamise, [[Riigikaitse strateegia]] koostamise ja [[Riigikaitse arengukava 2013–2022]] ettevalmistamisega.&lt;ref name=&quot;VM&quot; /&gt;

[[22. oktoober|22. oktoobril]] [[2026]] teatas Vseviov, et lahkub 1. novembrist välisministeeriumi kantsleri ametist, liitub [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga]] (SDE) ning kandideerib [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aasta Riigikogu valimistel]]. SDE esimees [[Lauri Läänemets]] teatas kavatsusest esitada Vseviov erakonna peaministrikandidaadiks.&lt;ref name=&quot;ERR2026&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/1610172688/sotside-ridades-riigikokku-kandideerivast-vseviovist-saab-ka-peaministrikandidaat|pealkiri=Sotside ridades riigikokku kandideerivast Vseviovist saab ka peaministrikandidaat|aeg=22. oktoober 2026|väljaanne=ERR|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

==Haridus ja ajateenistus==

Vseviov lõpetas [[Tartu Ülikool]]i politoloogia erialal ning jätkas õpinguid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], kus omandas [[Georgetowni Ülikool]]is julgeoleku-uuringute alal kiitusega magistrikraadi. Ülikooliõpingute käigus keskendus ta rahvusvahelistele suhetele ning julgeoleku- ja kaitsepoliitikale.&lt;ref name=&quot;KM2015&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/548857/kaitseminister-esitas-kantsleri-kandidaadiks-jonatan-vseviovi|pealkiri=Kaitseminister esitas kantsleri kandidaadiks Jonatan Vseviovi|aeg=12. november 2015|väljaanne=ERR|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

2005. aastal läbis Vseviov [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväes]] ajateenistuse. Hiljem läbis ta reservohvitseride väljaõppe ning temast sai kaitseväe [[reservohvitser]].&lt;ref name=&quot;KM2015&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;VM&quot; /&gt;

==Diplomaadi ja riigiametnikuna==

[[Fail:Jonatan Vseviov at the Opinion Festival in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jonatan Vseviov 2022. aasta [[Arvamusfestival]]il]]

===Välisministeeriumis ja Washingtonis===

Vseviov alustas riigiteenistust 2004. aastal [[Eesti välisministeerium]]i poliitika planeerimise osakonnas atašeena. Aastatel 2005–2008 töötas ta [[Eesti Suursaatkond Washingtonis|Eesti suursaatkonnas Washingtonis]] poliitikadiplomaadina, tegeledes Eesti ja Ameerika Ühendriikide kahepoolsete suhete ning julgeolekukoostöö küsimustega.&lt;ref name=&quot;VM2020&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.vm.ee/uudised/valisminister-reinsalu-teeb-valitsusele-ettepaneku-nimetada-valisministeeriumi-uueks|pealkiri=Välisminister Reinsalu teeb valitsusele ettepaneku nimetada välisministeeriumi uueks kantsleriks Jonatan Vseviovi|aeg=15. oktoober 2020|väljaanne=Välisministeerium|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Washingtonis töötades osales ta Eesti ja USA vahelise poliitilise suhtluse korraldamises. Tema töövaldkonda kuulus ka Eesti liitumine [[Ameerika Ühendriikide viisavabadusprogramm]]iga. Eesti kodanikud said õiguse reisida Ameerika Ühendriikidesse viisavabalt 2008. aastal ning Vseviov oli üks diplomaatidest, kes selle saavutamisele kaasa aitas.&lt;ref name=&quot;Postimees2019&quot;&gt;{{netiviide|url=https://maailm.postimees.ee/6680508/suursaadik-jonatan-vseviov-mees-kes-aitas-eestlased-viisata-usasse|pealkiri=Suursaadik Jonatan Vseviov – mees, kes aitas eestlased viisata USAsse|autor=Neeme Raud|aeg=10. mai 2019|väljaanne=Postimees|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

===Kaitseministeeriumis===

2008. aastal asus Vseviov tööle [[Eesti kaitseministeerium]]isse. Esialgu oli ta ministeeriumi analüüsibüroo juhataja ning seejärel poliitika planeerimise osakonna juhataja. Hiljem täitis ta kaitsepoliitika asekantsleri ülesandeid ning töötas ministeeriumi nõunikuna.&lt;ref name=&quot;KM2015&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;VM&quot; /&gt;

2009. aastal koostas Vseviov riigikaitse laia käsitluse kontseptsiooni, mis käsitles Eesti kaitsmist sõjalise riigikaitse kõrval ka teiste riigiasutuste ja ühiskonna koostöö kaudu. Kontseptsioonile tugines 2010. aastal vastu võetud [[Riigikaitse strateegia]]. Dokumentide eesmärk oli arendada Eesti riigikaitset tervikliku süsteemina ning tugevdada sõjalise ja mittesõjalise riigikaitse omavahelist seotust.&lt;ref name=&quot;VM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KM2015&quot; /&gt;

2012. aastal osales Vseviov [[Riigikaitse arengukava 2013–2022]] koostamises ja koordineerimises. Arengukava määratles Eesti sõjalise kaitsevõime arendamise prioriteedid ning keskendus muu hulgas kaitseväe üksuste varustatuse, väljaõppe ja valmisoleku parandamisele. Vseviov osales samuti NATO kollektiivkaitse ja Eesti kaitset puudutava liitlaste sõjalise planeerimise küsimustega tegelemises.&lt;ref name=&quot;ERR2018&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/851214/president-kinnitas-eesti-uueks-suursaadikuks-usa-s-jonatan-vseviovi|pealkiri=President kinnitas Eesti uueks suursaadikuks USA-s Jonatan Vseviovi|aeg=3. august 2018|väljaanne=ERR|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 2013–2014 töötas Vseviov teist korda Eesti suursaatkonnas Washingtonis, seekord Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika nõunikuna. Selles ametis tegeles ta Eesti ja USA kaitsekoostööga, sealhulgas liitlaste sõjalise kohaloleku ja NATO kollektiivkaitse küsimustega.&lt;ref name=&quot;KM2015&quot; /&gt;

2014. aastal nimetati Vseviov Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsleriks. Tema töövaldkonda kuulusid kaitseplaneerimine, kaitsevõime arendamine ning Eesti ja liitlaste vahelise kaitsekoostööga seotud küsimused.&lt;ref name=&quot;KM2014&quot;&gt;{{netiviide|url=https://kaitseministeerium.ee/uudised/kaitseplaneerimise-asekantsleriks-saab-jonatan-vseviov|pealkiri=Kaitseplaneerimise asekantsleriks saab Jonatan Vseviov|väljaanne=Kaitseministeerium|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

[[12. november|12. novembril]] [[2015]] nimetas [[Vabariigi Valitsus]] Vseviovi Kaitseministeeriumi kantsleriks alates 1. jaanuarist 2016. Ta vahetas selles ametis välja [[Mikk Marran]]i, kellest sai [[Teabeamet]]i peadirektor.&lt;ref name=&quot;RT2015&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/317112015001|pealkiri=Kaitseministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine|aeg=12. november 2015|väljaanne=Riigi Teataja|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Kantslerina juhtis Vseviov Kaitseministeeriumi ametkondlikku tööd ning koordineeris ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste tegevust. Tema ametiajal jätkus Eesti iseseisva kaitsevõime tugevdamine ja NATO liitlaste kohaloleku suurendamine Balti riikides. Vseviov osales [[NATO Enhanced Forward Presence|NATO suurendatud kohaloleku]] väljatöötamise ja rakendamisega seotud töös.&lt;ref name=&quot;VM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ERR2018&quot; /&gt;

Vseviov lahkus Kaitseministeeriumi kantsleri ametist 2018. aasta augustis, et asuda Eesti suursaadikuks Ameerika Ühendriikides. Tema järglaseks kantsleri ametis sai [[Kristjan Prikk]].&lt;ref name=&quot;ERR2018&quot; /&gt;

===Suursaadik Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos===

[[3. august]]il [[2018]] nimetas president [[Kersti Kaljulaid]] Jonatan Vseviovi Eesti erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Ta vahetas selles ametis välja [[Lauri Lepik]]u.&lt;ref name=&quot;RTUSA&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/207082018001|pealkiri=J. Vseviovi nimetamine|aeg=3. august 2018|väljaanne=Riigi Teataja|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

[[17. september|17. septembril]] 2018 andis Vseviov oma volikirja üle Ameerika Ühendriikide presidendile [[Donald Trump]]ile. Volikirjade üleandmisel käsitleti Eesti ja USA liitlassuhteid, kaitsekoostööd ning [[küberturvalisus]]e küsimusi.&lt;ref name=&quot;VMUSA&quot;&gt;{{netiviide|url=https://vm.ee/en/news/estonian-ambassador-us-presents-credentials-president-trump|pealkiri=Estonian Ambassador to the US presents credentials to President Trump|aeg=18. september 2018|väljaanne=Välisministeerium|keel=en|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

[[6. november|6. novembril]] 2018 nimetati Vseviov ühtlasi Eesti erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks [[Mehhiko]]s, resideerimisega Washingtonis. Mehhiko suursaadiku ametis oli tema eelkäija [[Eerik Marmei]].&lt;ref name=&quot;RTMEX&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/207112018003|pealkiri=J. Vseviovi nimetamine|aeg=6. november 2018|väljaanne=Riigi Teataja|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Mehhiko&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.vm.ee/mehhiko|pealkiri=Mehhiko|väljaanne=Välisministeerium|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

[[14. mai]]l [[2019]] andis Vseviov üle volikirja [[Ameerika Riikide Organisatsioon]]i peasekretärile [[Luis Almagro]]le, asudes Eesti suursaadikuna esindama riiki ka selle organisatsiooni juures. Organisatsiooniga tehtava koostöö üks valdkondi oli küberturvalisus, milles Eesti oli varasematel aastatel osalenud ekspertteadmiste jagamise kaudu.&lt;ref name=&quot;OAS&quot;&gt;{{netiviide|url=https://washington.mfa.ee/et/eesti-suursaadik-andis-ule-volikirja-ameerika-riikide-organisatsioonile/|pealkiri=Eesti suursaadik andis üle volikirja Ameerika Riikide Organisatsioonile|aeg=15. mai 2019|väljaanne=Eesti suursaatkond Washingtonis|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

2020. aastal andis president Kersti Kaljulaid Vseviovile suursaadiku diplomaatilise auastme eluaegselt. Sellega tunnustati tema pikaajalist panust Eesti diplomaatilisse teenistusse ja rahvusvaheliste suhete arendamisse.&lt;ref name=&quot;VES2020&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.vabaeestisona.com/et/eesti-suursaadik-usas-jonatan-vseviov-paelvis-eluaegse-suursaadiku-auastme/|pealkiri=Eesti suursaadik USAs Jonatan Vseviov pälvis eluaegse suursaadiku auastme|aeg=9. veebruar 2020|väljaanne=Vaba Eesti Sõna|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Vseviov töötas Ameerika Ühendriikide ja Mehhiko suursaadikuna kuni 2021. aasta jaanuarini. Seejärel naasis ta Eestisse, et asuda Välisministeeriumi kantsleri ametikohale.&lt;ref name=&quot;VM2020&quot; /&gt;

===Välisministeeriumi kantslerina===

[[22. oktoober|22. oktoobril]] [[2020]] nimetas Vabariigi Valitsus Vseviovi Välisministeeriumi kantsleriks. Ta asus ametisse 8. veebruaril 2021 ning tema eelkäija oli [[Rainer Saks]].&lt;ref name=&quot;RT2020&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/327102020004|pealkiri=Välisministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine|aeg=22. oktoober 2020|väljaanne=Riigi Teataja|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Kantslerina vastutas Vseviov Välisministeeriumi struktuuriüksuste töö juhtimise, ministeeriumi asjaajamise ning Eesti välispoliitiliste eesmärkide elluviimise korraldamise eest. Tema ametiaega iseloomustasid mitmed rahvusvahelised julgeolekukriisid, sealhulgas [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa täiemahulise sissetungi algus Ukrainasse]] 2022. aastal ning sellele järgnenud muutused Euroopa julgeolekuolukorras.&lt;ref name=&quot;VM&quot; /&gt;

Vseviov on avalikes esinemistes rõhutanud Euroopa riikide vajadust tugevdada oma kaitsevõimet, säilitada toetust Ukrainale ning vähendada Euroopa julgeoleku liigset sõltuvust Ameerika Ühendriikidest. 2025. aasta detsembris ütles ta ERR-ile antud intervjuus, et Euroopa peab senisest enam ise oma julgeoleku eest vastutama ja olema valmis kasutama oma majanduslikku ning poliitilist mõju.&lt;ref name=&quot;ERR2025julgeolek&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/1609879120/vseviov-euroopal-tuleb-hoolitseda-oma-julgeoleku-eest-eelkoige-ise|pealkiri=Vseviov: Euroopal tuleb hoolitseda oma julgeoleku eest eelkõige ise|autor=Epp Ehand|aeg=7. detsember 2025|väljaanne=ERR|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

[[7. juuli]]l [[2025]] nimetas Vabariigi Valitsus Vseviovi Välisministeeriumi kantsleriks uueks viieaastaseks ametiajaks, mis pidi kestma 8. veebruarist 2026 kuni 7. veebruarini 2031.&lt;ref name=&quot;RT2025&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/309072025004|pealkiri=Välisministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine uueks tähtajaks|aeg=7. juuli 2025|väljaanne=Riigi Teataja|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aasta oktoobris teatas Vseviov siiski oma otsusest lahkuda kantsleriametist enne ametiaja lõppu ja alustada tegevust erakondlikus poliitikas. Välisminister [[Margus Tsahkna]] sõnul oli Vseviovi lahkumine tema enda otsus, sest seadus ei nõudnud aktiivsesse poliitikasse siirduvalt kantslerilt ametist loobumist. Vseviov teatas, et lahkub ametist 1. novembril 2026.&lt;ref name=&quot;Tsahkna&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/1610172928/tsahkna-uue-kantsleri-leidmisest-ta-ei-pea-tulema-kindlasti-majast-seest|pealkiri=Tsahkna uue kantsleri leidmisest: ta ei pea tulema kindlasti majast seest|aeg=22. oktoober 2026|väljaanne=ERR|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

==Poliitiline tegevus==

===Erakondlik kuuluvus ja presidendikandidaadi arutelud===

Aastatel 1999–2005 kuulus Vseviov [[Eesti Reformierakond]]a. Pärast erakonnast lahkumist töötas ta üle kahe aastakümne diplomaadi ja riigiametnikuna ning ei osalenud selle aja jooksul aktiivses erakondlikus poliitikas.&lt;ref name=&quot;ERR2026&quot; /&gt;

[[2026. aasta Eesti presidendivalimised|2026. aasta Eesti presidendivalimiste]] eel nimetati Vseviovi avalikes aruteludes ühe võimaliku presidendikandidaadina. Tema kandidatuuri [[Riigikogu]]s siiski üles ei seatud. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles hiljem, et erakond toetas presidendikandidaadina [[Ülle Madise]]t ning Vseviovi võimalikust kandidatuurist räägiti eelkõige teiste erakondade esindajate seas.&lt;ref name=&quot;Laanemets&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/1610173090/laanemets-joudsime-vsevioviga-kokkuleppele-juba-suvel|pealkiri=Läänemets: jõudsime Vsevioviga kokkuleppele juba suvel|aeg=22. oktoober 2026|väljaanne=ERR|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

===Liitumine Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga===

[[22. oktoober|22. oktoobril]] [[2026]] teatas Vseviov ühisel pressikonverentsil Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe [[Lauri Läänemets]]aga, et lahkub avalikust teenistusest, liitub SDE-ga ning kandideerib [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aasta Riigikogu valimistel]]. Vseviov põhjendas oma otsust sooviga senisest otsesemalt osaleda Eesti poliitilise tuleviku kujundamises. Tema sõnul ei olnud diplomaadi ja riigiametnikuna tegutsemine enam piisav võimalus nende eesmärkide saavutamiseks, mille nimel ta soovis töötada.&lt;ref name=&quot;ERR2026&quot; /&gt;

Läänemets teatas pressikonverentsil, et soovib esitada Vseviovi erakonna peaministrikandidaadiks. Ta ütles, et jääb ise erakonna esimeheks ning peaministrikandidaadi küsimus otsustatakse 1. novembril 2026 toimuval SDE volikogul.&lt;ref name=&quot;ERR2026&quot; /&gt;

Läänemetsa sõnul olid tema ja Vseviovi vahelised läbirääkimised alanud juba varem ning kokkulepe erakonnaga liitumise, Riigikogu valimistel kandideerimise ja peaministrikandidaadi rolli kohta saavutati 2026. aasta suvel. Samal ajal käsitleti Vseviovit avalikkuses veel ühe võimaliku presidendikandidaadina.&lt;ref name=&quot;Laanemets&quot; /&gt;

[[23. oktoober|23. oktoobril]] 2026 kanti Vseviov ametlikult Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmete hulka.&lt;ref name=&quot;ERRliige&quot;&gt;{{netiviide|url=https://rus.err.ee/1610175154/oficialno-danijel-kyjv-i-jonatan-vseviov-stali-chlenami-social-demokraticheskoj-partii|pealkiri=Официально: Даниэль Кыйв и Йонатан Всевиов стали членами Социал-демократической партии|aeg=24. oktoober 2026|väljaanne=ERR|keel=ru|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

===Poliitilised seisukohad===

Poliitikasse sisenemisel rõhutas Vseviov vajadust tugevdada Eesti rahvusvahelist mõju ning parandada riigi strateegilist juhtimist. Tema hinnangul peaks Eesti suutma senisest aktiivsemalt osaleda Euroopa poliitiliste otsuste kujundamises ning kindlustada oma koha Euroopa juhtivate otsustajate seas.&lt;ref name=&quot;AK2026&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/1610173915/vseviov-valisminister-tsahknast-ausalt-oeldes-vaarime-paremat|pealkiri=Vseviov välisminister Tsahknast: ausalt öeldes väärime paremat|autor=Astrid Kannel|aeg=22. oktoober 2026|väljaanne=ERR|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

22. oktoobril 2026 [[Aktuaalne kaamera|„Aktuaalsele kaamerale“]] antud intervjuus selgitas Vseviov, et peab Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda Eesti jaoks terviklikku poliitilist lähenemist pakkuvaks erakonnaks. Ta rõhutas ühiskondliku solidaarsuse tähtsust ning leidis, et erinevate eluvaldkondade vastandamine ei aita Eestit edasi viia.&lt;ref name=&quot;AK2026&quot; /&gt;

Maksupoliitika kohta ütles Vseviov samas intervjuus, et maksusüsteemi hindamisel tuleks keskenduda sellele, kui palju raha inimestele pärast maksude tasumist kätte jääb, ning et inimeste sissetulek peaks võimaldama elamisväärset elu. Välispoliitika teemal kritiseeris ta Eesti poliitilise juhtimise suutlikkust, leides, et riik võiks oma rahvusvahelise mõju suurendamisel senisest rohkem saavutada.&lt;ref name=&quot;AK2026&quot; /&gt;

==Tunnustus==

===Eesti teenetemärgid===

* [[Kaitseministeeriumi teeneterist]]i I klass
* [[Kaitseministeeriumi teeneterist]]i III klass
* [[Teabeameti teeneterist]]i I klass
* [[Kaitseväe teeneterist]], kahel korral
* [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]] (2018)&lt;ref name=&quot;RTteenetemargid&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/307022018001|pealkiri=Riiklike autasude andmine|aeg=5. veebruar 2018|väljaanne=Riigi Teataja|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Vseviovi Eesti kaitse- ja välisministeeriumi teenistuse eest saadud autasude hulka kuuluvad Kaitseministeeriumi I ja III klassi teeneterist, Teabeameti I klassi teenetemärk ning kaks Kaitseväe teeneteristi. Samuti on teda autasustatud Valgetähe III klassi teenetemärgiga.&lt;ref name=&quot;VM&quot; /&gt;

===Muu tunnustus===

[[9. mai]]l [[2026]] pälvis Vseviov [[Aasta eurooplane|aasta eurooplase]] aunimetuse. Tunnustuse andis talle [[Euroopa päev]]a tähistamisel [[Tallinn]]as [[Vabaduse väljak]]ul üle [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]].&lt;ref name=&quot;Eurooplane&quot;&gt;{{netiviide|url=https://estonia.representation.ec.europa.eu/uudised-ja-uritused/uudised/aasta-eurooplane-2026-valisministeeriumi-kantsler-jonatan-vseviov-2026-05-09_et|pealkiri=Aasta eurooplane 2026 on välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov|aeg=9. mai 2026|väljaanne=Euroopa Komisjoni esindus Eestis|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Aasta eurooplase tiitli pälvis Vseviov rahvahääletuse tulemusel. Tunnustuse andmisel tõsteti esile tema panust Eesti ja Euroopa julgeolekupoliitikasse, Euroopa Liidu ühiste välispoliitiliste seisukohtade kujundamisse ning [[Ukraina]] toetamisega seotud diplomaatilisse tegevusse.&lt;ref name=&quot;Eurooplane&quot; /&gt;

==Isiklikku==

[[Fail:Jonatan Vseviov isaga.jpg|pisi|Jonatan Vseviov koos isa [[David Vseviov]]iga]]

Jonatan Vseviovi isa on ajaloolane, pedagoog ja ajaloo populariseerija [[David Vseviov]]. Jonatan Vseviov on abielus ning tal on kaks last.&lt;ref name=&quot;ERR2018&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==

* [[Toomas Sildam]]. [https://www.err.ee/844181/jonatan-vseviov-turvavood-tuleb-alati-kinni-hoida Jonatan Vseviov: turvavööd tuleb alati kinni hoida]. [[Eesti Rahvusringhääling]], 5. juuli 2018.
* [[Neeme Raud]]. [https://maailm.postimees.ee/6680508/suursaadik-jonatan-vseviov-mees-kes-aitas-eestlased-viisata-usasse Suursaadik Jonatan Vseviov – mees, kes aitas eestlased viisata USAsse]. [[Postimees]], 10. mai 2019.
* Kelly Kipper. [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/120590950/suur-lugu-i-kas-jonatan-vseviovist-voib-saada-jargmine-eesti-president-kui-soidan-mooda-pikka-maanteed-kaib-pea-ara-igasugu-kohtades Kantsler Jonatan Vseviovi ootamatu hobi]. [[Anne &amp; Stiil]], 4. juuli 2026.

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mikk Marran]]|nimi=[[Kaitseministeerium]]i kantsler|aeg=1. jaanuar 2016 – 16. august 2018|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Lauri Lepik]]|nimi=[[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]|aeg=2018–2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eerik Marmei]]|nimi=[[Eesti suursaadik Mehhikos]]|aeg=2018–2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Rainer Saks]]|nimi=[[Välisministeerium]]i kantsler|aeg=alates 8. veebruarist 2021|järgnev=–}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Vseviov, Jonatan}}
[[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]]
[[Kategooria:Eesti suursaadikud Mehhikos]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Georgetowni Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]]
[[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1981]]</text>
      <sha1>2w9k6hgjzz4hrjq3i4bfxk44zbbsfyr</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260480</id>
      <parentid>7260477</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T16:54:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>LeeMarx</username>
        <id>59920</id>
      </contributor>
      <origin>7260480</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22305" sha1="r2mvyxgfypdeikyj8swg4a0fn3chlov" xml:space="preserve">
{{Infokast ametiisik
| nimi = Jonatan Vseviov
| pilt = Estonian Secretary General Jonatan Vseviov at the U.S. Department of State in Washington, D.C., on February 2, 2023 - (52665341766) (cropped).jpg
| pildiallkiri = Jonatan Vseviov 2023. aastal
| amet = [[Eesti välisministeeriumi kantsler]]
| ametiajaalgus = 8. veebruar 2021
| ametiajalõpp =
| eelmine = [[Rainer Saks]]
| järgmine =
| amet2 = [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]
| ametiajaalgus2 = 3. august 2018
| ametiajalõpp2 = 29. jaanuar 2021
| eelmine2 = [[Lauri Lepik]]
| järgmine2 = [[Kristjan Prikk]]
| amet3 = [[Eesti suursaadik Mehhikos]]
| ametiajaalgus3 = 6. november 2018
| ametiajalõpp3 = 29. jaanuar 2021
| eelmine3 = [[Eerik Marmei]]
| järgmine3 = [[Kristjan Prikk]]
| amet4 = [[Eesti kaitseministeeriumi kantsler]]
| ametiajaalgus4 = 1. jaanuar 2016
| ametiajalõpp4 = 16. august 2018
| eelmine4 = [[Mikk Marran]]
| järgmine4 = [[Kristjan Prikk]]
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1981|8|14}}
| partei = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (2026–)&lt;br&gt;[[Eesti Reformierakond]] (1999–2005)
| rahvus = eestlane
| vanemad = [[David Vseviov]]
| alma_mater = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Georgetowni Ülikool]]
| elukutse = [[diplomaat]], riigiametnik, poliitik
| tunnustus = ''[[Jonatan Vseviov#Tunnustus|Loend...]]''
}}

'''Jonatan Vseviov''' (sündinud [[14. august]]il [[1981]]) on [[Eesti]] [[diplomaat]], riigiametnik ja poliitik. Alates [[8. veebruar]]ist [[2021]] on ta [[Eesti välisministeerium]]i kantsler. Varem on ta töötanud [[Eesti kaitseministeerium]]i kantslerina ning Eesti suursaadikuna [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] ja [[Mehhiko]]s.&lt;ref name=&quot;VM&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.vm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontaktid/valisministeeriumist/juhtkond|pealkiri=Välisministeeriumi juhtkond|väljaanne=Välisministeerium|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Vseviov on osalenud Eesti riigikaitse strateegiliste dokumentide koostamises ning [[NATO]] heidutus- ja kaitsepoliitika kujundamises. Ta on olnud seotud [[riigikaitse laiapindne käsitlus|riigikaitse laia käsitluse]] väljatöötamise, [[Riigikaitse strateegia]] koostamise ja [[Riigikaitse arengukava 2013–2022]] ettevalmistamisega.&lt;ref name=&quot;VM&quot; /&gt;

[[22. oktoober|22. oktoobril]] [[2026]] teatas Vseviov, et lahkub 1. novembrist välisministeeriumi kantsleri ametist, liitub [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga]] (SDE) ning kandideerib [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aasta Riigikogu valimistel]]. SDE esimees [[Lauri Läänemets]] teatas kavatsusest esitada Vseviov erakonna peaministrikandidaadiks.&lt;ref name=&quot;ERR2026&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/1610172688/sotside-ridades-riigikokku-kandideerivast-vseviovist-saab-ka-peaministrikandidaat|pealkiri=Sotside ridades riigikokku kandideerivast Vseviovist saab ka peaministrikandidaat|aeg=22. oktoober 2026|väljaanne=ERR|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

==Haridus ja ajateenistus==

Vseviov lõpetas [[Tartu Ülikool]]i politoloogia erialal ning jätkas õpinguid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], kus omandas [[Georgetowni Ülikool]]is julgeoleku-uuringute alal kiitusega magistrikraadi. Ülikooliõpingute käigus keskendus ta rahvusvahelistele suhetele ning julgeoleku- ja kaitsepoliitikale.&lt;ref name=&quot;KM2015&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/548857/kaitseminister-esitas-kantsleri-kandidaadiks-jonatan-vseviovi|pealkiri=Kaitseminister esitas kantsleri kandidaadiks Jonatan Vseviovi|aeg=12. november 2015|väljaanne=ERR|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

2005. aastal läbis Vseviov [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväes]] ajateenistuse. Hiljem läbis ta reservohvitseride väljaõppe ning temast sai kaitseväe [[reservohvitser]].&lt;ref name=&quot;KM2015&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;VM&quot; /&gt;

==Diplomaadi ja riigiametnikuna==

[[Fail:Jonatan Vseviov at the Opinion Festival in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jonatan Vseviov 2022. aasta [[Arvamusfestival]]il]]

===Välisministeeriumis ja Washingtonis===

Vseviov alustas riigiteenistust 2004. aastal [[Eesti välisministeerium]]i poliitika planeerimise osakonnas atašeena. Aastatel 2005–2008 töötas ta [[Eesti Suursaatkond Washingtonis|Eesti suursaatkonnas Washingtonis]] poliitikadiplomaadina, tegeledes Eesti ja Ameerika Ühendriikide kahepoolsete suhete ning julgeolekukoostöö küsimustega.&lt;ref name=&quot;VM2020&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.vm.ee/uudised/valisminister-reinsalu-teeb-valitsusele-ettepaneku-nimetada-valisministeeriumi-uueks|pealkiri=Välisminister Reinsalu teeb valitsusele ettepaneku nimetada välisministeeriumi uueks kantsleriks Jonatan Vseviovi|aeg=15. oktoober 2020|väljaanne=Välisministeerium|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Washingtonis töötades osales ta Eesti ja USA vahelise poliitilise suhtluse korraldamises. Tema töövaldkonda kuulus ka Eesti liitumine [[Ameerika Ühendriikide viisavabadusprogramm]]iga. Eesti kodanikud said õiguse reisida Ameerika Ühendriikidesse viisavabalt 2008. aastal ning Vseviov oli üks diplomaatidest, kes selle saavutamisele kaasa aitas.&lt;ref name=&quot;Postimees2019&quot;&gt;{{netiviide|url=https://maailm.postimees.ee/6680508/suursaadik-jonatan-vseviov-mees-kes-aitas-eestlased-viisata-usasse|pealkiri=Suursaadik Jonatan Vseviov – mees, kes aitas eestlased viisata USAsse|autor=Neeme Raud|aeg=10. mai 2019|väljaanne=Postimees|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

===Kaitseministeeriumis===

2008. aastal asus Vseviov tööle [[Eesti kaitseministeerium]]isse. Esialgu oli ta ministeeriumi analüüsibüroo juhataja ning seejärel poliitika planeerimise osakonna juhataja. Hiljem täitis ta kaitsepoliitika asekantsleri ülesandeid ning töötas ministeeriumi nõunikuna.&lt;ref name=&quot;KM2015&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;VM&quot; /&gt;

2009. aastal koostas Vseviov riigikaitse laia käsitluse kontseptsiooni, mis käsitles Eesti kaitsmist sõjalise riigikaitse kõrval ka teiste riigiasutuste ja ühiskonna koostöö kaudu. Kontseptsioonile tugines 2010. aastal vastu võetud [[Riigikaitse strateegia]]. Dokumentide eesmärk oli arendada Eesti riigikaitset tervikliku süsteemina ning tugevdada sõjalise ja mittesõjalise riigikaitse omavahelist seotust.&lt;ref name=&quot;VM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KM2015&quot; /&gt;

2012. aastal osales Vseviov [[Riigikaitse arengukava 2013–2022]] koostamises ja koordineerimises. Arengukava määratles Eesti sõjalise kaitsevõime arendamise prioriteedid ning keskendus muu hulgas kaitseväe üksuste varustatuse, väljaõppe ja valmisoleku parandamisele. Vseviov osales samuti NATO kollektiivkaitse ja Eesti kaitset puudutava liitlaste sõjalise planeerimise küsimustega tegelemises.&lt;ref name=&quot;ERR2018&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/851214/president-kinnitas-eesti-uueks-suursaadikuks-usa-s-jonatan-vseviovi|pealkiri=President kinnitas Eesti uueks suursaadikuks USA-s Jonatan Vseviovi|aeg=3. august 2018|väljaanne=ERR|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 2013–2014 töötas Vseviov teist korda Eesti suursaatkonnas Washingtonis, seekord Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika nõunikuna. Selles ametis tegeles ta Eesti ja USA kaitsekoostööga, sealhulgas liitlaste sõjalise kohaloleku ja NATO kollektiivkaitse küsimustega.&lt;ref name=&quot;KM2015&quot; /&gt;

2014. aastal nimetati Vseviov Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsleriks. Tema töövaldkonda kuulusid kaitseplaneerimine, kaitsevõime arendamine ning Eesti ja liitlaste vahelise kaitsekoostööga seotud küsimused.&lt;ref name=&quot;KM2014&quot;&gt;{{netiviide|url=https://kaitseministeerium.ee/uudised/kaitseplaneerimise-asekantsleriks-saab-jonatan-vseviov|pealkiri=Kaitseplaneerimise asekantsleriks saab Jonatan Vseviov|väljaanne=Kaitseministeerium|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

[[12. november|12. novembril]] [[2015]] nimetas [[Vabariigi Valitsus]] Vseviovi Kaitseministeeriumi kantsleriks alates 1. jaanuarist 2016. Ta vahetas selles ametis välja [[Mikk Marran]]i, kellest sai [[Teabeamet]]i peadirektor.&lt;ref name=&quot;RT2015&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/317112015001|pealkiri=Kaitseministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine|aeg=12. november 2015|väljaanne=Riigi Teataja|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Kantslerina juhtis Vseviov Kaitseministeeriumi ametkondlikku tööd ning koordineeris ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste tegevust. Tema ametiajal jätkus Eesti iseseisva kaitsevõime tugevdamine ja NATO liitlaste kohaloleku suurendamine Balti riikides. Vseviov osales [[NATO Enhanced Forward Presence|NATO suurendatud kohaloleku]] väljatöötamise ja rakendamisega seotud töös.&lt;ref name=&quot;VM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ERR2018&quot; /&gt;

Vseviov lahkus Kaitseministeeriumi kantsleri ametist 2018. aasta augustis, et asuda Eesti suursaadikuks Ameerika Ühendriikides. Tema järglaseks kantsleri ametis sai [[Kristjan Prikk]].&lt;ref name=&quot;ERR2018&quot; /&gt;

===Suursaadik Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos===

[[3. august]]il [[2018]] nimetas president [[Kersti Kaljulaid]] Jonatan Vseviovi Eesti erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Ta vahetas selles ametis välja [[Lauri Lepik]]u.&lt;ref name=&quot;RTUSA&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/207082018001|pealkiri=J. Vseviovi nimetamine|aeg=3. august 2018|väljaanne=Riigi Teataja|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

[[17. september|17. septembril]] 2018 andis Vseviov oma volikirja üle Ameerika Ühendriikide presidendile [[Donald Trump]]ile. Volikirjade üleandmisel käsitleti Eesti ja USA liitlassuhteid, kaitsekoostööd ning [[küberturvalisus]]e küsimusi.&lt;ref name=&quot;VMUSA&quot;&gt;{{netiviide|url=https://vm.ee/en/news/estonian-ambassador-us-presents-credentials-president-trump|pealkiri=Estonian Ambassador to the US presents credentials to President Trump|aeg=18. september 2018|väljaanne=Välisministeerium|keel=en|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

[[6. november|6. novembril]] 2018 nimetati Vseviov ühtlasi Eesti erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks [[Mehhiko]]s, resideerimisega Washingtonis. Mehhiko suursaadiku ametis oli tema eelkäija [[Eerik Marmei]].&lt;ref name=&quot;RTMEX&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/207112018003|pealkiri=J. Vseviovi nimetamine|aeg=6. november 2018|väljaanne=Riigi Teataja|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Mehhiko&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.vm.ee/mehhiko|pealkiri=Mehhiko|väljaanne=Välisministeerium|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

[[14. mai]]l [[2019]] andis Vseviov üle volikirja [[Ameerika Riikide Organisatsioon]]i peasekretärile [[Luis Almagro]]le, asudes Eesti suursaadikuna esindama riiki ka selle organisatsiooni juures. Organisatsiooniga tehtava koostöö üks valdkondi oli küberturvalisus, milles Eesti oli varasematel aastatel osalenud ekspertteadmiste jagamise kaudu.&lt;ref name=&quot;OAS&quot;&gt;{{netiviide|url=https://washington.mfa.ee/et/eesti-suursaadik-andis-ule-volikirja-ameerika-riikide-organisatsioonile/|pealkiri=Eesti suursaadik andis üle volikirja Ameerika Riikide Organisatsioonile|aeg=15. mai 2019|väljaanne=Eesti suursaatkond Washingtonis|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

2020. aastal andis president Kersti Kaljulaid Vseviovile suursaadiku diplomaatilise auastme eluaegselt. Sellega tunnustati tema pikaajalist panust Eesti diplomaatilisse teenistusse ja rahvusvaheliste suhete arendamisse.&lt;ref name=&quot;VES2020&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.vabaeestisona.com/et/eesti-suursaadik-usas-jonatan-vseviov-paelvis-eluaegse-suursaadiku-auastme/|pealkiri=Eesti suursaadik USAs Jonatan Vseviov pälvis eluaegse suursaadiku auastme|aeg=9. veebruar 2020|väljaanne=Vaba Eesti Sõna|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Vseviov töötas Ameerika Ühendriikide ja Mehhiko suursaadikuna kuni 2021. aasta jaanuarini. Seejärel naasis ta Eestisse, et asuda Välisministeeriumi kantsleri ametikohale.&lt;ref name=&quot;VM2020&quot; /&gt;

===Välisministeeriumi kantslerina===

[[22. oktoober|22. oktoobril]] [[2020]] nimetas Vabariigi Valitsus Vseviovi Välisministeeriumi kantsleriks. Ta asus ametisse 8. veebruaril 2021 ning tema eelkäija oli [[Rainer Saks]].&lt;ref name=&quot;RT2020&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/327102020004|pealkiri=Välisministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine|aeg=22. oktoober 2020|väljaanne=Riigi Teataja|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Kantslerina vastutas Vseviov Välisministeeriumi struktuuriüksuste töö juhtimise, ministeeriumi asjaajamise ning Eesti välispoliitiliste eesmärkide elluviimise korraldamise eest. Tema ametiaega iseloomustasid mitmed rahvusvahelised julgeolekukriisid, sealhulgas [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa täiemahulise sissetungi algus Ukrainasse]] 2022. aastal ning sellele järgnenud muutused Euroopa julgeolekuolukorras.&lt;ref name=&quot;VM&quot; /&gt;

Vseviov on avalikes esinemistes rõhutanud Euroopa riikide vajadust tugevdada oma kaitsevõimet, säilitada toetust Ukrainale ning vähendada Euroopa julgeoleku liigset sõltuvust Ameerika Ühendriikidest. 2025. aasta detsembris ütles ta ERR-ile antud intervjuus, et Euroopa peab senisest enam ise oma julgeoleku eest vastutama ja olema valmis kasutama oma majanduslikku ning poliitilist mõju.&lt;ref name=&quot;ERR2025julgeolek&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/1609879120/vseviov-euroopal-tuleb-hoolitseda-oma-julgeoleku-eest-eelkoige-ise|pealkiri=Vseviov: Euroopal tuleb hoolitseda oma julgeoleku eest eelkõige ise|autor=Epp Ehand|aeg=7. detsember 2025|väljaanne=ERR|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

[[7. juuli]]l [[2025]] nimetas Vabariigi Valitsus Vseviovi Välisministeeriumi kantsleriks uueks viieaastaseks ametiajaks, mis pidi kestma 8. veebruarist 2026 kuni 7. veebruarini 2031.&lt;ref name=&quot;RT2025&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/309072025004|pealkiri=Välisministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine uueks tähtajaks|aeg=7. juuli 2025|väljaanne=Riigi Teataja|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aasta oktoobris teatas Vseviov siiski oma otsusest lahkuda kantsleriametist enne ametiaja lõppu ja alustada tegevust erakondlikus poliitikas. Välisminister [[Margus Tsahkna]] sõnul oli Vseviovi lahkumine tema enda otsus, sest seadus ei nõudnud aktiivsesse poliitikasse siirduvalt kantslerilt ametist loobumist. Vseviov teatas, et lahkub ametist 1. novembril 2026.&lt;ref name=&quot;Tsahkna&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/1610172928/tsahkna-uue-kantsleri-leidmisest-ta-ei-pea-tulema-kindlasti-majast-seest|pealkiri=Tsahkna uue kantsleri leidmisest: ta ei pea tulema kindlasti majast seest|aeg=22. oktoober 2026|väljaanne=ERR|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

==Poliitiline tegevus==

===Erakondlik kuuluvus ja presidendikandidaadi arutelud===

Aastatel 1999–2005 kuulus Vseviov [[Eesti Reformierakond]]a. Pärast erakonnast lahkumist töötas ta üle kahe aastakümne diplomaadi ja riigiametnikuna ning ei osalenud selle aja jooksul aktiivses erakondlikus poliitikas.&lt;ref name=&quot;ERR2026&quot; /&gt;

[[2026. aasta Eesti presidendivalimised|2026. aasta Eesti presidendivalimiste]] eel nimetati Vseviovi avalikes aruteludes ühe võimaliku presidendikandidaadina. Tema kandidatuuri [[Riigikogu]]s siiski üles ei seatud. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles hiljem, et erakond toetas presidendikandidaadina [[Ülle Madise]]t ning Vseviovi võimalikust kandidatuurist räägiti eelkõige teiste erakondade esindajate seas.&lt;ref name=&quot;Laanemets&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/1610173090/laanemets-joudsime-vsevioviga-kokkuleppele-juba-suvel|pealkiri=Läänemets: jõudsime Vsevioviga kokkuleppele juba suvel|aeg=22. oktoober 2026|väljaanne=ERR|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

===Liitumine Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga===

[[22. oktoober|22. oktoobril]] [[2026]] teatas Vseviov ühisel pressikonverentsil Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe [[Lauri Läänemets]]aga, et lahkub avalikust teenistusest, liitub SDE-ga ning kandideerib [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aasta Riigikogu valimistel]]. Vseviov põhjendas oma otsust sooviga senisest otsesemalt osaleda Eesti poliitilise tuleviku kujundamises. Tema sõnul ei olnud diplomaadi ja riigiametnikuna tegutsemine enam piisav võimalus nende eesmärkide saavutamiseks, mille nimel ta soovis töötada.&lt;ref name=&quot;ERR2026&quot; /&gt;

Läänemets teatas pressikonverentsil, et soovib esitada Vseviovi erakonna peaministrikandidaadiks. Ta ütles, et jääb ise erakonna esimeheks ning peaministrikandidaadi küsimus otsustatakse 1. novembril 2026 toimuval SDE volikogul.&lt;ref name=&quot;ERR2026&quot; /&gt;

Läänemetsa sõnul olid tema ja Vseviovi vahelised läbirääkimised alanud juba varem ning kokkulepe erakonnaga liitumise, Riigikogu valimistel kandideerimise ja peaministrikandidaadi rolli kohta saavutati 2026. aasta suvel. Samal ajal käsitleti Vseviovit avalikkuses veel ühe võimaliku presidendikandidaadina.&lt;ref name=&quot;Laanemets&quot; /&gt;

[[23. oktoober|23. oktoobril]] 2026 kanti Vseviov ametlikult Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmete hulka.&lt;ref name=&quot;ERRliige&quot;&gt;{{netiviide|url=https://rus.err.ee/1610175154/oficialno-danijel-kyjv-i-jonatan-vseviov-stali-chlenami-social-demokraticheskoj-partii|pealkiri=Официально: Даниэль Кыйв и Йонатан Всевиов стали членами Социал-демократической партии|aeg=24. oktoober 2026|väljaanne=ERR|keel=ru|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

===Poliitilised seisukohad===

Poliitikasse sisenemisel rõhutas Vseviov vajadust tugevdada Eesti rahvusvahelist mõju ning parandada riigi strateegilist juhtimist. Tema hinnangul peaks Eesti suutma senisest aktiivsemalt osaleda Euroopa poliitiliste otsuste kujundamises ning kindlustada oma koha Euroopa juhtivate otsustajate seas.&lt;ref name=&quot;AK2026&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/1610173915/vseviov-valisminister-tsahknast-ausalt-oeldes-vaarime-paremat|pealkiri=Vseviov välisminister Tsahknast: ausalt öeldes väärime paremat|autor=Astrid Kannel|aeg=22. oktoober 2026|väljaanne=ERR|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

22. oktoobril 2026 [[Aktuaalne kaamera|„Aktuaalsele kaamerale“]] antud intervjuus selgitas Vseviov, et peab Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda Eesti jaoks terviklikku poliitilist lähenemist pakkuvaks erakonnaks. Ta rõhutas ühiskondliku solidaarsuse tähtsust ning leidis, et erinevate eluvaldkondade vastandamine ei aita Eestit edasi viia.&lt;ref name=&quot;AK2026&quot; /&gt;

Maksupoliitika kohta ütles Vseviov samas intervjuus, et maksusüsteemi hindamisel tuleks keskenduda sellele, kui palju raha inimestele pärast maksude tasumist kätte jääb, ning et inimeste sissetulek peaks võimaldama elamisväärset elu. Välispoliitika teemal kritiseeris ta Eesti poliitilise juhtimise suutlikkust, leides, et riik võiks oma rahvusvahelise mõju suurendamisel senisest rohkem saavutada.&lt;ref name=&quot;AK2026&quot; /&gt;

==Tunnustus==

===Eesti teenetemärgid===

* [[Kaitseministeeriumi teeneterist]]i I klass
* [[Kaitseministeeriumi teeneterist]]i III klass
* [[Teabeameti teeneterist]]i I klass
* [[Kaitseväe teeneterist]], kahel korral
* [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]] (2018)&lt;ref name=&quot;RTteenetemargid&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/307022018001|pealkiri=Riiklike autasude andmine|aeg=5. veebruar 2018|väljaanne=Riigi Teataja|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Vseviovi Eesti kaitse- ja välisministeeriumi teenistuse eest saadud autasude hulka kuuluvad Kaitseministeeriumi I ja III klassi teeneterist, Teabeameti I klassi teenetemärk ning kaks Kaitseväe teeneteristi. Samuti on teda autasustatud Valgetähe III klassi teenetemärgiga.&lt;ref name=&quot;VM&quot; /&gt;

===Muu tunnustus===

[[9. mai]]l [[2026]] pälvis Vseviov [[Aasta eurooplane|aasta eurooplase]] aunimetuse. Tunnustuse andis talle [[Euroopa päev]]a tähistamisel [[Tallinn]]as [[Vabaduse väljak]]ul üle [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]].&lt;ref name=&quot;Eurooplane&quot;&gt;{{netiviide|url=https://estonia.representation.ec.europa.eu/uudised-ja-uritused/uudised/aasta-eurooplane-2026-valisministeeriumi-kantsler-jonatan-vseviov-2026-05-09_et|pealkiri=Aasta eurooplane 2026 on välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov|aeg=9. mai 2026|väljaanne=Euroopa Komisjoni esindus Eestis|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Aasta eurooplase tiitli pälvis Vseviov rahvahääletuse tulemusel. Tunnustuse andmisel tõsteti esile tema panust Eesti ja Euroopa julgeolekupoliitikasse, Euroopa Liidu ühiste välispoliitiliste seisukohtade kujundamisse ning [[Ukraina]] toetamisega seotud diplomaatilisse tegevusse.&lt;ref name=&quot;Eurooplane&quot; /&gt;

==Isiklikku==

[[Fail:Jonatan Vseviov isaga.jpg|pisi|Jonatan Vseviov koos isa [[David Vseviov]]iga]]

Jonatan Vseviovi isa on ajaloolane, pedagoog ja ajaloo populariseerija [[David Vseviov]]. Jonatan Vseviov on abielus ning tal on kaks last.&lt;ref name=&quot;ERR2018&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==

* [[Toomas Sildam]]. [https://www.err.ee/844181/jonatan-vseviov-turvavood-tuleb-alati-kinni-hoida Jonatan Vseviov: turvavööd tuleb alati kinni hoida]. [[Eesti Rahvusringhääling]], 5. juuli 2018.
* [[Neeme Raud]]. [https://maailm.postimees.ee/6680508/suursaadik-jonatan-vseviov-mees-kes-aitas-eestlased-viisata-usasse Suursaadik Jonatan Vseviov – mees, kes aitas eestlased viisata USAsse]. [[Postimees]], 10. mai 2019.
* Kelly Kipper. [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/120590950/suur-lugu-i-kas-jonatan-vseviovist-voib-saada-jargmine-eesti-president-kui-soidan-mooda-pikka-maanteed-kaib-pea-ara-igasugu-kohtades Kantsler Jonatan Vseviovi ootamatu hobi]. [[Anne &amp; Stiil]], 4. juuli 2026.

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mikk Marran]]|nimi=[[Kaitseministeerium]]i kantsler|aeg=1. jaanuar 2016 – 16. august 2018|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Lauri Lepik]]|nimi=[[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]|aeg=2018–2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eerik Marmei]]|nimi=[[Eesti suursaadik Mehhikos]]|aeg=2018–2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Rainer Saks]]|nimi=[[Välisministeerium]]i kantsler|aeg=alates 8. veebruarist 2021|järgnev=–}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Vseviov, Jonatan}}
[[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]]
[[Kategooria:Eesti suursaadikud Mehhikos]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Georgetowni Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]]
[[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1981]]</text>
      <sha1>r2mvyxgfypdeikyj8swg4a0fn3chlov</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260510</id>
      <parentid>7260480</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T17:45:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57250-65</username>
        <id>240647</id>
      </contributor>
      <comment>/* Isiklikku */</comment>
      <origin>7260510</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22340" sha1="owkdvg8rnefwzojs1dt5ngszt140jwo" xml:space="preserve">
{{Infokast ametiisik
| nimi = Jonatan Vseviov
| pilt = Estonian Secretary General Jonatan Vseviov at the U.S. Department of State in Washington, D.C., on February 2, 2023 - (52665341766) (cropped).jpg
| pildiallkiri = Jonatan Vseviov 2023. aastal
| amet = [[Eesti välisministeeriumi kantsler]]
| ametiajaalgus = 8. veebruar 2021
| ametiajalõpp =
| eelmine = [[Rainer Saks]]
| järgmine =
| amet2 = [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]
| ametiajaalgus2 = 3. august 2018
| ametiajalõpp2 = 29. jaanuar 2021
| eelmine2 = [[Lauri Lepik]]
| järgmine2 = [[Kristjan Prikk]]
| amet3 = [[Eesti suursaadik Mehhikos]]
| ametiajaalgus3 = 6. november 2018
| ametiajalõpp3 = 29. jaanuar 2021
| eelmine3 = [[Eerik Marmei]]
| järgmine3 = [[Kristjan Prikk]]
| amet4 = [[Eesti kaitseministeeriumi kantsler]]
| ametiajaalgus4 = 1. jaanuar 2016
| ametiajalõpp4 = 16. august 2018
| eelmine4 = [[Mikk Marran]]
| järgmine4 = [[Kristjan Prikk]]
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1981|8|14}}
| partei = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (2026–)&lt;br&gt;[[Eesti Reformierakond]] (1999–2005)
| rahvus = eestlane
| vanemad = [[David Vseviov]]
| alma_mater = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Georgetowni Ülikool]]
| elukutse = [[diplomaat]], riigiametnik, poliitik
| tunnustus = ''[[Jonatan Vseviov#Tunnustus|Loend...]]''
}}

'''Jonatan Vseviov''' (sündinud [[14. august]]il [[1981]]) on [[Eesti]] [[diplomaat]], riigiametnik ja poliitik. Alates [[8. veebruar]]ist [[2021]] on ta [[Eesti välisministeerium]]i kantsler. Varem on ta töötanud [[Eesti kaitseministeerium]]i kantslerina ning Eesti suursaadikuna [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] ja [[Mehhiko]]s.&lt;ref name=&quot;VM&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.vm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontaktid/valisministeeriumist/juhtkond|pealkiri=Välisministeeriumi juhtkond|väljaanne=Välisministeerium|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Vseviov on osalenud Eesti riigikaitse strateegiliste dokumentide koostamises ning [[NATO]] heidutus- ja kaitsepoliitika kujundamises. Ta on olnud seotud [[riigikaitse laiapindne käsitlus|riigikaitse laia käsitluse]] väljatöötamise, [[Riigikaitse strateegia]] koostamise ja [[Riigikaitse arengukava 2013–2022]] ettevalmistamisega.&lt;ref name=&quot;VM&quot; /&gt;

[[22. oktoober|22. oktoobril]] [[2026]] teatas Vseviov, et lahkub 1. novembrist välisministeeriumi kantsleri ametist, liitub [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga]] (SDE) ning kandideerib [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aasta Riigikogu valimistel]]. SDE esimees [[Lauri Läänemets]] teatas kavatsusest esitada Vseviov erakonna peaministrikandidaadiks.&lt;ref name=&quot;ERR2026&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/1610172688/sotside-ridades-riigikokku-kandideerivast-vseviovist-saab-ka-peaministrikandidaat|pealkiri=Sotside ridades riigikokku kandideerivast Vseviovist saab ka peaministrikandidaat|aeg=22. oktoober 2026|väljaanne=ERR|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

==Haridus ja ajateenistus==

Vseviov lõpetas [[Tartu Ülikool]]i politoloogia erialal ning jätkas õpinguid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], kus omandas [[Georgetowni Ülikool]]is julgeoleku-uuringute alal kiitusega magistrikraadi. Ülikooliõpingute käigus keskendus ta rahvusvahelistele suhetele ning julgeoleku- ja kaitsepoliitikale.&lt;ref name=&quot;KM2015&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/548857/kaitseminister-esitas-kantsleri-kandidaadiks-jonatan-vseviovi|pealkiri=Kaitseminister esitas kantsleri kandidaadiks Jonatan Vseviovi|aeg=12. november 2015|väljaanne=ERR|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

2005. aastal läbis Vseviov [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväes]] ajateenistuse. Hiljem läbis ta reservohvitseride väljaõppe ning temast sai kaitseväe [[reservohvitser]].&lt;ref name=&quot;KM2015&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;VM&quot; /&gt;

==Diplomaadi ja riigiametnikuna==

[[Fail:Jonatan Vseviov at the Opinion Festival in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jonatan Vseviov 2022. aasta [[Arvamusfestival]]il]]

===Välisministeeriumis ja Washingtonis===

Vseviov alustas riigiteenistust 2004. aastal [[Eesti välisministeerium]]i poliitika planeerimise osakonnas atašeena. Aastatel 2005–2008 töötas ta [[Eesti Suursaatkond Washingtonis|Eesti suursaatkonnas Washingtonis]] poliitikadiplomaadina, tegeledes Eesti ja Ameerika Ühendriikide kahepoolsete suhete ning julgeolekukoostöö küsimustega.&lt;ref name=&quot;VM2020&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.vm.ee/uudised/valisminister-reinsalu-teeb-valitsusele-ettepaneku-nimetada-valisministeeriumi-uueks|pealkiri=Välisminister Reinsalu teeb valitsusele ettepaneku nimetada välisministeeriumi uueks kantsleriks Jonatan Vseviovi|aeg=15. oktoober 2020|väljaanne=Välisministeerium|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Washingtonis töötades osales ta Eesti ja USA vahelise poliitilise suhtluse korraldamises. Tema töövaldkonda kuulus ka Eesti liitumine [[Ameerika Ühendriikide viisavabadusprogramm]]iga. Eesti kodanikud said õiguse reisida Ameerika Ühendriikidesse viisavabalt 2008. aastal ning Vseviov oli üks diplomaatidest, kes selle saavutamisele kaasa aitas.&lt;ref name=&quot;Postimees2019&quot;&gt;{{netiviide|url=https://maailm.postimees.ee/6680508/suursaadik-jonatan-vseviov-mees-kes-aitas-eestlased-viisata-usasse|pealkiri=Suursaadik Jonatan Vseviov – mees, kes aitas eestlased viisata USAsse|autor=Neeme Raud|aeg=10. mai 2019|väljaanne=Postimees|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

===Kaitseministeeriumis===

2008. aastal asus Vseviov tööle [[Eesti kaitseministeerium]]isse. Esialgu oli ta ministeeriumi analüüsibüroo juhataja ning seejärel poliitika planeerimise osakonna juhataja. Hiljem täitis ta kaitsepoliitika asekantsleri ülesandeid ning töötas ministeeriumi nõunikuna.&lt;ref name=&quot;KM2015&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;VM&quot; /&gt;

2009. aastal koostas Vseviov riigikaitse laia käsitluse kontseptsiooni, mis käsitles Eesti kaitsmist sõjalise riigikaitse kõrval ka teiste riigiasutuste ja ühiskonna koostöö kaudu. Kontseptsioonile tugines 2010. aastal vastu võetud [[Riigikaitse strateegia]]. Dokumentide eesmärk oli arendada Eesti riigikaitset tervikliku süsteemina ning tugevdada sõjalise ja mittesõjalise riigikaitse omavahelist seotust.&lt;ref name=&quot;VM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KM2015&quot; /&gt;

2012. aastal osales Vseviov [[Riigikaitse arengukava 2013–2022]] koostamises ja koordineerimises. Arengukava määratles Eesti sõjalise kaitsevõime arendamise prioriteedid ning keskendus muu hulgas kaitseväe üksuste varustatuse, väljaõppe ja valmisoleku parandamisele. Vseviov osales samuti NATO kollektiivkaitse ja Eesti kaitset puudutava liitlaste sõjalise planeerimise küsimustega tegelemises.&lt;ref name=&quot;ERR2018&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/851214/president-kinnitas-eesti-uueks-suursaadikuks-usa-s-jonatan-vseviovi|pealkiri=President kinnitas Eesti uueks suursaadikuks USA-s Jonatan Vseviovi|aeg=3. august 2018|väljaanne=ERR|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 2013–2014 töötas Vseviov teist korda Eesti suursaatkonnas Washingtonis, seekord Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika nõunikuna. Selles ametis tegeles ta Eesti ja USA kaitsekoostööga, sealhulgas liitlaste sõjalise kohaloleku ja NATO kollektiivkaitse küsimustega.&lt;ref name=&quot;KM2015&quot; /&gt;

2014. aastal nimetati Vseviov Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsleriks. Tema töövaldkonda kuulusid kaitseplaneerimine, kaitsevõime arendamine ning Eesti ja liitlaste vahelise kaitsekoostööga seotud küsimused.&lt;ref name=&quot;KM2014&quot;&gt;{{netiviide|url=https://kaitseministeerium.ee/uudised/kaitseplaneerimise-asekantsleriks-saab-jonatan-vseviov|pealkiri=Kaitseplaneerimise asekantsleriks saab Jonatan Vseviov|väljaanne=Kaitseministeerium|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

[[12. november|12. novembril]] [[2015]] nimetas [[Vabariigi Valitsus]] Vseviovi Kaitseministeeriumi kantsleriks alates 1. jaanuarist 2016. Ta vahetas selles ametis välja [[Mikk Marran]]i, kellest sai [[Teabeamet]]i peadirektor.&lt;ref name=&quot;RT2015&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/317112015001|pealkiri=Kaitseministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine|aeg=12. november 2015|väljaanne=Riigi Teataja|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Kantslerina juhtis Vseviov Kaitseministeeriumi ametkondlikku tööd ning koordineeris ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste tegevust. Tema ametiajal jätkus Eesti iseseisva kaitsevõime tugevdamine ja NATO liitlaste kohaloleku suurendamine Balti riikides. Vseviov osales [[NATO Enhanced Forward Presence|NATO suurendatud kohaloleku]] väljatöötamise ja rakendamisega seotud töös.&lt;ref name=&quot;VM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ERR2018&quot; /&gt;

Vseviov lahkus Kaitseministeeriumi kantsleri ametist 2018. aasta augustis, et asuda Eesti suursaadikuks Ameerika Ühendriikides. Tema järglaseks kantsleri ametis sai [[Kristjan Prikk]].&lt;ref name=&quot;ERR2018&quot; /&gt;

===Suursaadik Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos===

[[3. august]]il [[2018]] nimetas president [[Kersti Kaljulaid]] Jonatan Vseviovi Eesti erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Ta vahetas selles ametis välja [[Lauri Lepik]]u.&lt;ref name=&quot;RTUSA&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/207082018001|pealkiri=J. Vseviovi nimetamine|aeg=3. august 2018|väljaanne=Riigi Teataja|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

[[17. september|17. septembril]] 2018 andis Vseviov oma volikirja üle Ameerika Ühendriikide presidendile [[Donald Trump]]ile. Volikirjade üleandmisel käsitleti Eesti ja USA liitlassuhteid, kaitsekoostööd ning [[küberturvalisus]]e küsimusi.&lt;ref name=&quot;VMUSA&quot;&gt;{{netiviide|url=https://vm.ee/en/news/estonian-ambassador-us-presents-credentials-president-trump|pealkiri=Estonian Ambassador to the US presents credentials to President Trump|aeg=18. september 2018|väljaanne=Välisministeerium|keel=en|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

[[6. november|6. novembril]] 2018 nimetati Vseviov ühtlasi Eesti erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks [[Mehhiko]]s, resideerimisega Washingtonis. Mehhiko suursaadiku ametis oli tema eelkäija [[Eerik Marmei]].&lt;ref name=&quot;RTMEX&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/207112018003|pealkiri=J. Vseviovi nimetamine|aeg=6. november 2018|väljaanne=Riigi Teataja|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Mehhiko&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.vm.ee/mehhiko|pealkiri=Mehhiko|väljaanne=Välisministeerium|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

[[14. mai]]l [[2019]] andis Vseviov üle volikirja [[Ameerika Riikide Organisatsioon]]i peasekretärile [[Luis Almagro]]le, asudes Eesti suursaadikuna esindama riiki ka selle organisatsiooni juures. Organisatsiooniga tehtava koostöö üks valdkondi oli küberturvalisus, milles Eesti oli varasematel aastatel osalenud ekspertteadmiste jagamise kaudu.&lt;ref name=&quot;OAS&quot;&gt;{{netiviide|url=https://washington.mfa.ee/et/eesti-suursaadik-andis-ule-volikirja-ameerika-riikide-organisatsioonile/|pealkiri=Eesti suursaadik andis üle volikirja Ameerika Riikide Organisatsioonile|aeg=15. mai 2019|väljaanne=Eesti suursaatkond Washingtonis|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

2020. aastal andis president Kersti Kaljulaid Vseviovile suursaadiku diplomaatilise auastme eluaegselt. Sellega tunnustati tema pikaajalist panust Eesti diplomaatilisse teenistusse ja rahvusvaheliste suhete arendamisse.&lt;ref name=&quot;VES2020&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.vabaeestisona.com/et/eesti-suursaadik-usas-jonatan-vseviov-paelvis-eluaegse-suursaadiku-auastme/|pealkiri=Eesti suursaadik USAs Jonatan Vseviov pälvis eluaegse suursaadiku auastme|aeg=9. veebruar 2020|väljaanne=Vaba Eesti Sõna|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Vseviov töötas Ameerika Ühendriikide ja Mehhiko suursaadikuna kuni 2021. aasta jaanuarini. Seejärel naasis ta Eestisse, et asuda Välisministeeriumi kantsleri ametikohale.&lt;ref name=&quot;VM2020&quot; /&gt;

===Välisministeeriumi kantslerina===

[[22. oktoober|22. oktoobril]] [[2020]] nimetas Vabariigi Valitsus Vseviovi Välisministeeriumi kantsleriks. Ta asus ametisse 8. veebruaril 2021 ning tema eelkäija oli [[Rainer Saks]].&lt;ref name=&quot;RT2020&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/327102020004|pealkiri=Välisministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine|aeg=22. oktoober 2020|väljaanne=Riigi Teataja|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Kantslerina vastutas Vseviov Välisministeeriumi struktuuriüksuste töö juhtimise, ministeeriumi asjaajamise ning Eesti välispoliitiliste eesmärkide elluviimise korraldamise eest. Tema ametiaega iseloomustasid mitmed rahvusvahelised julgeolekukriisid, sealhulgas [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa täiemahulise sissetungi algus Ukrainasse]] 2022. aastal ning sellele järgnenud muutused Euroopa julgeolekuolukorras.&lt;ref name=&quot;VM&quot; /&gt;

Vseviov on avalikes esinemistes rõhutanud Euroopa riikide vajadust tugevdada oma kaitsevõimet, säilitada toetust Ukrainale ning vähendada Euroopa julgeoleku liigset sõltuvust Ameerika Ühendriikidest. 2025. aasta detsembris ütles ta ERR-ile antud intervjuus, et Euroopa peab senisest enam ise oma julgeoleku eest vastutama ja olema valmis kasutama oma majanduslikku ning poliitilist mõju.&lt;ref name=&quot;ERR2025julgeolek&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/1609879120/vseviov-euroopal-tuleb-hoolitseda-oma-julgeoleku-eest-eelkoige-ise|pealkiri=Vseviov: Euroopal tuleb hoolitseda oma julgeoleku eest eelkõige ise|autor=Epp Ehand|aeg=7. detsember 2025|väljaanne=ERR|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

[[7. juuli]]l [[2025]] nimetas Vabariigi Valitsus Vseviovi Välisministeeriumi kantsleriks uueks viieaastaseks ametiajaks, mis pidi kestma 8. veebruarist 2026 kuni 7. veebruarini 2031.&lt;ref name=&quot;RT2025&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/309072025004|pealkiri=Välisministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine uueks tähtajaks|aeg=7. juuli 2025|väljaanne=Riigi Teataja|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aasta oktoobris teatas Vseviov siiski oma otsusest lahkuda kantsleriametist enne ametiaja lõppu ja alustada tegevust erakondlikus poliitikas. Välisminister [[Margus Tsahkna]] sõnul oli Vseviovi lahkumine tema enda otsus, sest seadus ei nõudnud aktiivsesse poliitikasse siirduvalt kantslerilt ametist loobumist. Vseviov teatas, et lahkub ametist 1. novembril 2026.&lt;ref name=&quot;Tsahkna&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/1610172928/tsahkna-uue-kantsleri-leidmisest-ta-ei-pea-tulema-kindlasti-majast-seest|pealkiri=Tsahkna uue kantsleri leidmisest: ta ei pea tulema kindlasti majast seest|aeg=22. oktoober 2026|väljaanne=ERR|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

==Poliitiline tegevus==

===Erakondlik kuuluvus ja presidendikandidaadi arutelud===

Aastatel 1999–2005 kuulus Vseviov [[Eesti Reformierakond]]a. Pärast erakonnast lahkumist töötas ta üle kahe aastakümne diplomaadi ja riigiametnikuna ning ei osalenud selle aja jooksul aktiivses erakondlikus poliitikas.&lt;ref name=&quot;ERR2026&quot; /&gt;

[[2026. aasta Eesti presidendivalimised|2026. aasta Eesti presidendivalimiste]] eel nimetati Vseviovi avalikes aruteludes ühe võimaliku presidendikandidaadina. Tema kandidatuuri [[Riigikogu]]s siiski üles ei seatud. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles hiljem, et erakond toetas presidendikandidaadina [[Ülle Madise]]t ning Vseviovi võimalikust kandidatuurist räägiti eelkõige teiste erakondade esindajate seas.&lt;ref name=&quot;Laanemets&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/1610173090/laanemets-joudsime-vsevioviga-kokkuleppele-juba-suvel|pealkiri=Läänemets: jõudsime Vsevioviga kokkuleppele juba suvel|aeg=22. oktoober 2026|väljaanne=ERR|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

===Liitumine Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga===

[[22. oktoober|22. oktoobril]] [[2026]] teatas Vseviov ühisel pressikonverentsil Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe [[Lauri Läänemets]]aga, et lahkub avalikust teenistusest, liitub SDE-ga ning kandideerib [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aasta Riigikogu valimistel]]. Vseviov põhjendas oma otsust sooviga senisest otsesemalt osaleda Eesti poliitilise tuleviku kujundamises. Tema sõnul ei olnud diplomaadi ja riigiametnikuna tegutsemine enam piisav võimalus nende eesmärkide saavutamiseks, mille nimel ta soovis töötada.&lt;ref name=&quot;ERR2026&quot; /&gt;

Läänemets teatas pressikonverentsil, et soovib esitada Vseviovi erakonna peaministrikandidaadiks. Ta ütles, et jääb ise erakonna esimeheks ning peaministrikandidaadi küsimus otsustatakse 1. novembril 2026 toimuval SDE volikogul.&lt;ref name=&quot;ERR2026&quot; /&gt;

Läänemetsa sõnul olid tema ja Vseviovi vahelised läbirääkimised alanud juba varem ning kokkulepe erakonnaga liitumise, Riigikogu valimistel kandideerimise ja peaministrikandidaadi rolli kohta saavutati 2026. aasta suvel. Samal ajal käsitleti Vseviovit avalikkuses veel ühe võimaliku presidendikandidaadina.&lt;ref name=&quot;Laanemets&quot; /&gt;

[[23. oktoober|23. oktoobril]] 2026 kanti Vseviov ametlikult Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmete hulka.&lt;ref name=&quot;ERRliige&quot;&gt;{{netiviide|url=https://rus.err.ee/1610175154/oficialno-danijel-kyjv-i-jonatan-vseviov-stali-chlenami-social-demokraticheskoj-partii|pealkiri=Официально: Даниэль Кыйв и Йонатан Всевиов стали членами Социал-демократической партии|aeg=24. oktoober 2026|väljaanne=ERR|keel=ru|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

===Poliitilised seisukohad===

Poliitikasse sisenemisel rõhutas Vseviov vajadust tugevdada Eesti rahvusvahelist mõju ning parandada riigi strateegilist juhtimist. Tema hinnangul peaks Eesti suutma senisest aktiivsemalt osaleda Euroopa poliitiliste otsuste kujundamises ning kindlustada oma koha Euroopa juhtivate otsustajate seas.&lt;ref name=&quot;AK2026&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/1610173915/vseviov-valisminister-tsahknast-ausalt-oeldes-vaarime-paremat|pealkiri=Vseviov välisminister Tsahknast: ausalt öeldes väärime paremat|autor=Astrid Kannel|aeg=22. oktoober 2026|väljaanne=ERR|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

22. oktoobril 2026 [[Aktuaalne kaamera|„Aktuaalsele kaamerale“]] antud intervjuus selgitas Vseviov, et peab Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda Eesti jaoks terviklikku poliitilist lähenemist pakkuvaks erakonnaks. Ta rõhutas ühiskondliku solidaarsuse tähtsust ning leidis, et erinevate eluvaldkondade vastandamine ei aita Eestit edasi viia.&lt;ref name=&quot;AK2026&quot; /&gt;

Maksupoliitika kohta ütles Vseviov samas intervjuus, et maksusüsteemi hindamisel tuleks keskenduda sellele, kui palju raha inimestele pärast maksude tasumist kätte jääb, ning et inimeste sissetulek peaks võimaldama elamisväärset elu. Välispoliitika teemal kritiseeris ta Eesti poliitilise juhtimise suutlikkust, leides, et riik võiks oma rahvusvahelise mõju suurendamisel senisest rohkem saavutada.&lt;ref name=&quot;AK2026&quot; /&gt;

==Tunnustus==

===Eesti teenetemärgid===

* [[Kaitseministeeriumi teeneterist]]i I klass
* [[Kaitseministeeriumi teeneterist]]i III klass
* [[Teabeameti teeneterist]]i I klass
* [[Kaitseväe teeneterist]], kahel korral
* [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]] (2018)&lt;ref name=&quot;RTteenetemargid&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/307022018001|pealkiri=Riiklike autasude andmine|aeg=5. veebruar 2018|väljaanne=Riigi Teataja|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Vseviovi Eesti kaitse- ja välisministeeriumi teenistuse eest saadud autasude hulka kuuluvad Kaitseministeeriumi I ja III klassi teeneterist, Teabeameti I klassi teenetemärk ning kaks Kaitseväe teeneteristi. Samuti on teda autasustatud Valgetähe III klassi teenetemärgiga.&lt;ref name=&quot;VM&quot; /&gt;

===Muu tunnustus===

[[9. mai]]l [[2026]] pälvis Vseviov [[Aasta eurooplane|aasta eurooplase]] aunimetuse. Tunnustuse andis talle [[Euroopa päev]]a tähistamisel [[Tallinn]]as [[Vabaduse väljak]]ul üle [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]].&lt;ref name=&quot;Eurooplane&quot;&gt;{{netiviide|url=https://estonia.representation.ec.europa.eu/uudised-ja-uritused/uudised/aasta-eurooplane-2026-valisministeeriumi-kantsler-jonatan-vseviov-2026-05-09_et|pealkiri=Aasta eurooplane 2026 on välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov|aeg=9. mai 2026|väljaanne=Euroopa Komisjoni esindus Eestis|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Aasta eurooplase tiitli pälvis Vseviov rahvahääletuse tulemusel. Tunnustuse andmisel tõsteti esile tema panust Eesti ja Euroopa julgeolekupoliitikasse, Euroopa Liidu ühiste välispoliitiliste seisukohtade kujundamisse ning [[Ukraina]] toetamisega seotud diplomaatilisse tegevusse.&lt;ref name=&quot;Eurooplane&quot; /&gt;

==Isiklikku==

[[Fail:Jonatan Vseviov isaga.jpg|pisi|Jonatan Vseviov koos isa [[David Vseviov]]iga]]

Jonatan Vseviovi isa on ajaloolane, pedagoog ja ajaloo populariseerija [[David Vseviov]]. Jonatan Vseviov on abielus ning tal on kaks last.&lt;ref name=&quot;ERR2018&quot; /&gt;Jonatan Vseviov on juudi päritolu.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==

* [[Toomas Sildam]]. [https://www.err.ee/844181/jonatan-vseviov-turvavood-tuleb-alati-kinni-hoida Jonatan Vseviov: turvavööd tuleb alati kinni hoida]. [[Eesti Rahvusringhääling]], 5. juuli 2018.
* [[Neeme Raud]]. [https://maailm.postimees.ee/6680508/suursaadik-jonatan-vseviov-mees-kes-aitas-eestlased-viisata-usasse Suursaadik Jonatan Vseviov – mees, kes aitas eestlased viisata USAsse]. [[Postimees]], 10. mai 2019.
* Kelly Kipper. [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/120590950/suur-lugu-i-kas-jonatan-vseviovist-voib-saada-jargmine-eesti-president-kui-soidan-mooda-pikka-maanteed-kaib-pea-ara-igasugu-kohtades Kantsler Jonatan Vseviovi ootamatu hobi]. [[Anne &amp; Stiil]], 4. juuli 2026.

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mikk Marran]]|nimi=[[Kaitseministeerium]]i kantsler|aeg=1. jaanuar 2016 – 16. august 2018|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Lauri Lepik]]|nimi=[[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]|aeg=2018–2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eerik Marmei]]|nimi=[[Eesti suursaadik Mehhikos]]|aeg=2018–2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Rainer Saks]]|nimi=[[Välisministeerium]]i kantsler|aeg=alates 8. veebruarist 2021|järgnev=–}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Vseviov, Jonatan}}
[[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]]
[[Kategooria:Eesti suursaadikud Mehhikos]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Georgetowni Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]]
[[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1981]]</text>
      <sha1>owkdvg8rnefwzojs1dt5ngszt140jwo</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260522</id>
      <parentid>7260510</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T17:59:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-57250-65|~2026-57250-65]] ([[User talk:~2026-57250-65|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:LeeMarx|LeeMarx]].</comment>
      <origin>7260480</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22305" sha1="r2mvyxgfypdeikyj8swg4a0fn3chlov" xml:space="preserve">
{{Infokast ametiisik
| nimi = Jonatan Vseviov
| pilt = Estonian Secretary General Jonatan Vseviov at the U.S. Department of State in Washington, D.C., on February 2, 2023 - (52665341766) (cropped).jpg
| pildiallkiri = Jonatan Vseviov 2023. aastal
| amet = [[Eesti välisministeeriumi kantsler]]
| ametiajaalgus = 8. veebruar 2021
| ametiajalõpp =
| eelmine = [[Rainer Saks]]
| järgmine =
| amet2 = [[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]
| ametiajaalgus2 = 3. august 2018
| ametiajalõpp2 = 29. jaanuar 2021
| eelmine2 = [[Lauri Lepik]]
| järgmine2 = [[Kristjan Prikk]]
| amet3 = [[Eesti suursaadik Mehhikos]]
| ametiajaalgus3 = 6. november 2018
| ametiajalõpp3 = 29. jaanuar 2021
| eelmine3 = [[Eerik Marmei]]
| järgmine3 = [[Kristjan Prikk]]
| amet4 = [[Eesti kaitseministeeriumi kantsler]]
| ametiajaalgus4 = 1. jaanuar 2016
| ametiajalõpp4 = 16. august 2018
| eelmine4 = [[Mikk Marran]]
| järgmine4 = [[Kristjan Prikk]]
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1981|8|14}}
| partei = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (2026–)&lt;br&gt;[[Eesti Reformierakond]] (1999–2005)
| rahvus = eestlane
| vanemad = [[David Vseviov]]
| alma_mater = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Georgetowni Ülikool]]
| elukutse = [[diplomaat]], riigiametnik, poliitik
| tunnustus = ''[[Jonatan Vseviov#Tunnustus|Loend...]]''
}}

'''Jonatan Vseviov''' (sündinud [[14. august]]il [[1981]]) on [[Eesti]] [[diplomaat]], riigiametnik ja poliitik. Alates [[8. veebruar]]ist [[2021]] on ta [[Eesti välisministeerium]]i kantsler. Varem on ta töötanud [[Eesti kaitseministeerium]]i kantslerina ning Eesti suursaadikuna [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] ja [[Mehhiko]]s.&lt;ref name=&quot;VM&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.vm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontaktid/valisministeeriumist/juhtkond|pealkiri=Välisministeeriumi juhtkond|väljaanne=Välisministeerium|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Vseviov on osalenud Eesti riigikaitse strateegiliste dokumentide koostamises ning [[NATO]] heidutus- ja kaitsepoliitika kujundamises. Ta on olnud seotud [[riigikaitse laiapindne käsitlus|riigikaitse laia käsitluse]] väljatöötamise, [[Riigikaitse strateegia]] koostamise ja [[Riigikaitse arengukava 2013–2022]] ettevalmistamisega.&lt;ref name=&quot;VM&quot; /&gt;

[[22. oktoober|22. oktoobril]] [[2026]] teatas Vseviov, et lahkub 1. novembrist välisministeeriumi kantsleri ametist, liitub [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga]] (SDE) ning kandideerib [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aasta Riigikogu valimistel]]. SDE esimees [[Lauri Läänemets]] teatas kavatsusest esitada Vseviov erakonna peaministrikandidaadiks.&lt;ref name=&quot;ERR2026&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/1610172688/sotside-ridades-riigikokku-kandideerivast-vseviovist-saab-ka-peaministrikandidaat|pealkiri=Sotside ridades riigikokku kandideerivast Vseviovist saab ka peaministrikandidaat|aeg=22. oktoober 2026|väljaanne=ERR|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

==Haridus ja ajateenistus==

Vseviov lõpetas [[Tartu Ülikool]]i politoloogia erialal ning jätkas õpinguid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], kus omandas [[Georgetowni Ülikool]]is julgeoleku-uuringute alal kiitusega magistrikraadi. Ülikooliõpingute käigus keskendus ta rahvusvahelistele suhetele ning julgeoleku- ja kaitsepoliitikale.&lt;ref name=&quot;KM2015&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/548857/kaitseminister-esitas-kantsleri-kandidaadiks-jonatan-vseviovi|pealkiri=Kaitseminister esitas kantsleri kandidaadiks Jonatan Vseviovi|aeg=12. november 2015|väljaanne=ERR|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

2005. aastal läbis Vseviov [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväes]] ajateenistuse. Hiljem läbis ta reservohvitseride väljaõppe ning temast sai kaitseväe [[reservohvitser]].&lt;ref name=&quot;KM2015&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;VM&quot; /&gt;

==Diplomaadi ja riigiametnikuna==

[[Fail:Jonatan Vseviov at the Opinion Festival in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jonatan Vseviov 2022. aasta [[Arvamusfestival]]il]]

===Välisministeeriumis ja Washingtonis===

Vseviov alustas riigiteenistust 2004. aastal [[Eesti välisministeerium]]i poliitika planeerimise osakonnas atašeena. Aastatel 2005–2008 töötas ta [[Eesti Suursaatkond Washingtonis|Eesti suursaatkonnas Washingtonis]] poliitikadiplomaadina, tegeledes Eesti ja Ameerika Ühendriikide kahepoolsete suhete ning julgeolekukoostöö küsimustega.&lt;ref name=&quot;VM2020&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.vm.ee/uudised/valisminister-reinsalu-teeb-valitsusele-ettepaneku-nimetada-valisministeeriumi-uueks|pealkiri=Välisminister Reinsalu teeb valitsusele ettepaneku nimetada välisministeeriumi uueks kantsleriks Jonatan Vseviovi|aeg=15. oktoober 2020|väljaanne=Välisministeerium|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Washingtonis töötades osales ta Eesti ja USA vahelise poliitilise suhtluse korraldamises. Tema töövaldkonda kuulus ka Eesti liitumine [[Ameerika Ühendriikide viisavabadusprogramm]]iga. Eesti kodanikud said õiguse reisida Ameerika Ühendriikidesse viisavabalt 2008. aastal ning Vseviov oli üks diplomaatidest, kes selle saavutamisele kaasa aitas.&lt;ref name=&quot;Postimees2019&quot;&gt;{{netiviide|url=https://maailm.postimees.ee/6680508/suursaadik-jonatan-vseviov-mees-kes-aitas-eestlased-viisata-usasse|pealkiri=Suursaadik Jonatan Vseviov – mees, kes aitas eestlased viisata USAsse|autor=Neeme Raud|aeg=10. mai 2019|väljaanne=Postimees|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

===Kaitseministeeriumis===

2008. aastal asus Vseviov tööle [[Eesti kaitseministeerium]]isse. Esialgu oli ta ministeeriumi analüüsibüroo juhataja ning seejärel poliitika planeerimise osakonna juhataja. Hiljem täitis ta kaitsepoliitika asekantsleri ülesandeid ning töötas ministeeriumi nõunikuna.&lt;ref name=&quot;KM2015&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;VM&quot; /&gt;

2009. aastal koostas Vseviov riigikaitse laia käsitluse kontseptsiooni, mis käsitles Eesti kaitsmist sõjalise riigikaitse kõrval ka teiste riigiasutuste ja ühiskonna koostöö kaudu. Kontseptsioonile tugines 2010. aastal vastu võetud [[Riigikaitse strateegia]]. Dokumentide eesmärk oli arendada Eesti riigikaitset tervikliku süsteemina ning tugevdada sõjalise ja mittesõjalise riigikaitse omavahelist seotust.&lt;ref name=&quot;VM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KM2015&quot; /&gt;

2012. aastal osales Vseviov [[Riigikaitse arengukava 2013–2022]] koostamises ja koordineerimises. Arengukava määratles Eesti sõjalise kaitsevõime arendamise prioriteedid ning keskendus muu hulgas kaitseväe üksuste varustatuse, väljaõppe ja valmisoleku parandamisele. Vseviov osales samuti NATO kollektiivkaitse ja Eesti kaitset puudutava liitlaste sõjalise planeerimise küsimustega tegelemises.&lt;ref name=&quot;ERR2018&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/851214/president-kinnitas-eesti-uueks-suursaadikuks-usa-s-jonatan-vseviovi|pealkiri=President kinnitas Eesti uueks suursaadikuks USA-s Jonatan Vseviovi|aeg=3. august 2018|väljaanne=ERR|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 2013–2014 töötas Vseviov teist korda Eesti suursaatkonnas Washingtonis, seekord Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika nõunikuna. Selles ametis tegeles ta Eesti ja USA kaitsekoostööga, sealhulgas liitlaste sõjalise kohaloleku ja NATO kollektiivkaitse küsimustega.&lt;ref name=&quot;KM2015&quot; /&gt;

2014. aastal nimetati Vseviov Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsleriks. Tema töövaldkonda kuulusid kaitseplaneerimine, kaitsevõime arendamine ning Eesti ja liitlaste vahelise kaitsekoostööga seotud küsimused.&lt;ref name=&quot;KM2014&quot;&gt;{{netiviide|url=https://kaitseministeerium.ee/uudised/kaitseplaneerimise-asekantsleriks-saab-jonatan-vseviov|pealkiri=Kaitseplaneerimise asekantsleriks saab Jonatan Vseviov|väljaanne=Kaitseministeerium|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

[[12. november|12. novembril]] [[2015]] nimetas [[Vabariigi Valitsus]] Vseviovi Kaitseministeeriumi kantsleriks alates 1. jaanuarist 2016. Ta vahetas selles ametis välja [[Mikk Marran]]i, kellest sai [[Teabeamet]]i peadirektor.&lt;ref name=&quot;RT2015&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/317112015001|pealkiri=Kaitseministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine|aeg=12. november 2015|väljaanne=Riigi Teataja|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Kantslerina juhtis Vseviov Kaitseministeeriumi ametkondlikku tööd ning koordineeris ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste tegevust. Tema ametiajal jätkus Eesti iseseisva kaitsevõime tugevdamine ja NATO liitlaste kohaloleku suurendamine Balti riikides. Vseviov osales [[NATO Enhanced Forward Presence|NATO suurendatud kohaloleku]] väljatöötamise ja rakendamisega seotud töös.&lt;ref name=&quot;VM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ERR2018&quot; /&gt;

Vseviov lahkus Kaitseministeeriumi kantsleri ametist 2018. aasta augustis, et asuda Eesti suursaadikuks Ameerika Ühendriikides. Tema järglaseks kantsleri ametis sai [[Kristjan Prikk]].&lt;ref name=&quot;ERR2018&quot; /&gt;

===Suursaadik Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos===

[[3. august]]il [[2018]] nimetas president [[Kersti Kaljulaid]] Jonatan Vseviovi Eesti erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Ta vahetas selles ametis välja [[Lauri Lepik]]u.&lt;ref name=&quot;RTUSA&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/207082018001|pealkiri=J. Vseviovi nimetamine|aeg=3. august 2018|väljaanne=Riigi Teataja|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

[[17. september|17. septembril]] 2018 andis Vseviov oma volikirja üle Ameerika Ühendriikide presidendile [[Donald Trump]]ile. Volikirjade üleandmisel käsitleti Eesti ja USA liitlassuhteid, kaitsekoostööd ning [[küberturvalisus]]e küsimusi.&lt;ref name=&quot;VMUSA&quot;&gt;{{netiviide|url=https://vm.ee/en/news/estonian-ambassador-us-presents-credentials-president-trump|pealkiri=Estonian Ambassador to the US presents credentials to President Trump|aeg=18. september 2018|väljaanne=Välisministeerium|keel=en|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

[[6. november|6. novembril]] 2018 nimetati Vseviov ühtlasi Eesti erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks [[Mehhiko]]s, resideerimisega Washingtonis. Mehhiko suursaadiku ametis oli tema eelkäija [[Eerik Marmei]].&lt;ref name=&quot;RTMEX&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/207112018003|pealkiri=J. Vseviovi nimetamine|aeg=6. november 2018|väljaanne=Riigi Teataja|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Mehhiko&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.vm.ee/mehhiko|pealkiri=Mehhiko|väljaanne=Välisministeerium|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

[[14. mai]]l [[2019]] andis Vseviov üle volikirja [[Ameerika Riikide Organisatsioon]]i peasekretärile [[Luis Almagro]]le, asudes Eesti suursaadikuna esindama riiki ka selle organisatsiooni juures. Organisatsiooniga tehtava koostöö üks valdkondi oli küberturvalisus, milles Eesti oli varasematel aastatel osalenud ekspertteadmiste jagamise kaudu.&lt;ref name=&quot;OAS&quot;&gt;{{netiviide|url=https://washington.mfa.ee/et/eesti-suursaadik-andis-ule-volikirja-ameerika-riikide-organisatsioonile/|pealkiri=Eesti suursaadik andis üle volikirja Ameerika Riikide Organisatsioonile|aeg=15. mai 2019|väljaanne=Eesti suursaatkond Washingtonis|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

2020. aastal andis president Kersti Kaljulaid Vseviovile suursaadiku diplomaatilise auastme eluaegselt. Sellega tunnustati tema pikaajalist panust Eesti diplomaatilisse teenistusse ja rahvusvaheliste suhete arendamisse.&lt;ref name=&quot;VES2020&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.vabaeestisona.com/et/eesti-suursaadik-usas-jonatan-vseviov-paelvis-eluaegse-suursaadiku-auastme/|pealkiri=Eesti suursaadik USAs Jonatan Vseviov pälvis eluaegse suursaadiku auastme|aeg=9. veebruar 2020|väljaanne=Vaba Eesti Sõna|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Vseviov töötas Ameerika Ühendriikide ja Mehhiko suursaadikuna kuni 2021. aasta jaanuarini. Seejärel naasis ta Eestisse, et asuda Välisministeeriumi kantsleri ametikohale.&lt;ref name=&quot;VM2020&quot; /&gt;

===Välisministeeriumi kantslerina===

[[22. oktoober|22. oktoobril]] [[2020]] nimetas Vabariigi Valitsus Vseviovi Välisministeeriumi kantsleriks. Ta asus ametisse 8. veebruaril 2021 ning tema eelkäija oli [[Rainer Saks]].&lt;ref name=&quot;RT2020&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/327102020004|pealkiri=Välisministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine|aeg=22. oktoober 2020|väljaanne=Riigi Teataja|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Kantslerina vastutas Vseviov Välisministeeriumi struktuuriüksuste töö juhtimise, ministeeriumi asjaajamise ning Eesti välispoliitiliste eesmärkide elluviimise korraldamise eest. Tema ametiaega iseloomustasid mitmed rahvusvahelised julgeolekukriisid, sealhulgas [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa täiemahulise sissetungi algus Ukrainasse]] 2022. aastal ning sellele järgnenud muutused Euroopa julgeolekuolukorras.&lt;ref name=&quot;VM&quot; /&gt;

Vseviov on avalikes esinemistes rõhutanud Euroopa riikide vajadust tugevdada oma kaitsevõimet, säilitada toetust Ukrainale ning vähendada Euroopa julgeoleku liigset sõltuvust Ameerika Ühendriikidest. 2025. aasta detsembris ütles ta ERR-ile antud intervjuus, et Euroopa peab senisest enam ise oma julgeoleku eest vastutama ja olema valmis kasutama oma majanduslikku ning poliitilist mõju.&lt;ref name=&quot;ERR2025julgeolek&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/1609879120/vseviov-euroopal-tuleb-hoolitseda-oma-julgeoleku-eest-eelkoige-ise|pealkiri=Vseviov: Euroopal tuleb hoolitseda oma julgeoleku eest eelkõige ise|autor=Epp Ehand|aeg=7. detsember 2025|väljaanne=ERR|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

[[7. juuli]]l [[2025]] nimetas Vabariigi Valitsus Vseviovi Välisministeeriumi kantsleriks uueks viieaastaseks ametiajaks, mis pidi kestma 8. veebruarist 2026 kuni 7. veebruarini 2031.&lt;ref name=&quot;RT2025&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/309072025004|pealkiri=Välisministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine uueks tähtajaks|aeg=7. juuli 2025|väljaanne=Riigi Teataja|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aasta oktoobris teatas Vseviov siiski oma otsusest lahkuda kantsleriametist enne ametiaja lõppu ja alustada tegevust erakondlikus poliitikas. Välisminister [[Margus Tsahkna]] sõnul oli Vseviovi lahkumine tema enda otsus, sest seadus ei nõudnud aktiivsesse poliitikasse siirduvalt kantslerilt ametist loobumist. Vseviov teatas, et lahkub ametist 1. novembril 2026.&lt;ref name=&quot;Tsahkna&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/1610172928/tsahkna-uue-kantsleri-leidmisest-ta-ei-pea-tulema-kindlasti-majast-seest|pealkiri=Tsahkna uue kantsleri leidmisest: ta ei pea tulema kindlasti majast seest|aeg=22. oktoober 2026|väljaanne=ERR|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

==Poliitiline tegevus==

===Erakondlik kuuluvus ja presidendikandidaadi arutelud===

Aastatel 1999–2005 kuulus Vseviov [[Eesti Reformierakond]]a. Pärast erakonnast lahkumist töötas ta üle kahe aastakümne diplomaadi ja riigiametnikuna ning ei osalenud selle aja jooksul aktiivses erakondlikus poliitikas.&lt;ref name=&quot;ERR2026&quot; /&gt;

[[2026. aasta Eesti presidendivalimised|2026. aasta Eesti presidendivalimiste]] eel nimetati Vseviovi avalikes aruteludes ühe võimaliku presidendikandidaadina. Tema kandidatuuri [[Riigikogu]]s siiski üles ei seatud. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles hiljem, et erakond toetas presidendikandidaadina [[Ülle Madise]]t ning Vseviovi võimalikust kandidatuurist räägiti eelkõige teiste erakondade esindajate seas.&lt;ref name=&quot;Laanemets&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/1610173090/laanemets-joudsime-vsevioviga-kokkuleppele-juba-suvel|pealkiri=Läänemets: jõudsime Vsevioviga kokkuleppele juba suvel|aeg=22. oktoober 2026|väljaanne=ERR|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

===Liitumine Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga===

[[22. oktoober|22. oktoobril]] [[2026]] teatas Vseviov ühisel pressikonverentsil Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe [[Lauri Läänemets]]aga, et lahkub avalikust teenistusest, liitub SDE-ga ning kandideerib [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aasta Riigikogu valimistel]]. Vseviov põhjendas oma otsust sooviga senisest otsesemalt osaleda Eesti poliitilise tuleviku kujundamises. Tema sõnul ei olnud diplomaadi ja riigiametnikuna tegutsemine enam piisav võimalus nende eesmärkide saavutamiseks, mille nimel ta soovis töötada.&lt;ref name=&quot;ERR2026&quot; /&gt;

Läänemets teatas pressikonverentsil, et soovib esitada Vseviovi erakonna peaministrikandidaadiks. Ta ütles, et jääb ise erakonna esimeheks ning peaministrikandidaadi küsimus otsustatakse 1. novembril 2026 toimuval SDE volikogul.&lt;ref name=&quot;ERR2026&quot; /&gt;

Läänemetsa sõnul olid tema ja Vseviovi vahelised läbirääkimised alanud juba varem ning kokkulepe erakonnaga liitumise, Riigikogu valimistel kandideerimise ja peaministrikandidaadi rolli kohta saavutati 2026. aasta suvel. Samal ajal käsitleti Vseviovit avalikkuses veel ühe võimaliku presidendikandidaadina.&lt;ref name=&quot;Laanemets&quot; /&gt;

[[23. oktoober|23. oktoobril]] 2026 kanti Vseviov ametlikult Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmete hulka.&lt;ref name=&quot;ERRliige&quot;&gt;{{netiviide|url=https://rus.err.ee/1610175154/oficialno-danijel-kyjv-i-jonatan-vseviov-stali-chlenami-social-demokraticheskoj-partii|pealkiri=Официально: Даниэль Кыйв и Йонатан Всевиов стали членами Социал-демократической партии|aeg=24. oktoober 2026|väljaanne=ERR|keel=ru|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

===Poliitilised seisukohad===

Poliitikasse sisenemisel rõhutas Vseviov vajadust tugevdada Eesti rahvusvahelist mõju ning parandada riigi strateegilist juhtimist. Tema hinnangul peaks Eesti suutma senisest aktiivsemalt osaleda Euroopa poliitiliste otsuste kujundamises ning kindlustada oma koha Euroopa juhtivate otsustajate seas.&lt;ref name=&quot;AK2026&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/1610173915/vseviov-valisminister-tsahknast-ausalt-oeldes-vaarime-paremat|pealkiri=Vseviov välisminister Tsahknast: ausalt öeldes väärime paremat|autor=Astrid Kannel|aeg=22. oktoober 2026|väljaanne=ERR|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

22. oktoobril 2026 [[Aktuaalne kaamera|„Aktuaalsele kaamerale“]] antud intervjuus selgitas Vseviov, et peab Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda Eesti jaoks terviklikku poliitilist lähenemist pakkuvaks erakonnaks. Ta rõhutas ühiskondliku solidaarsuse tähtsust ning leidis, et erinevate eluvaldkondade vastandamine ei aita Eestit edasi viia.&lt;ref name=&quot;AK2026&quot; /&gt;

Maksupoliitika kohta ütles Vseviov samas intervjuus, et maksusüsteemi hindamisel tuleks keskenduda sellele, kui palju raha inimestele pärast maksude tasumist kätte jääb, ning et inimeste sissetulek peaks võimaldama elamisväärset elu. Välispoliitika teemal kritiseeris ta Eesti poliitilise juhtimise suutlikkust, leides, et riik võiks oma rahvusvahelise mõju suurendamisel senisest rohkem saavutada.&lt;ref name=&quot;AK2026&quot; /&gt;

==Tunnustus==

===Eesti teenetemärgid===

* [[Kaitseministeeriumi teeneterist]]i I klass
* [[Kaitseministeeriumi teeneterist]]i III klass
* [[Teabeameti teeneterist]]i I klass
* [[Kaitseväe teeneterist]], kahel korral
* [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]] (2018)&lt;ref name=&quot;RTteenetemargid&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/307022018001|pealkiri=Riiklike autasude andmine|aeg=5. veebruar 2018|väljaanne=Riigi Teataja|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Vseviovi Eesti kaitse- ja välisministeeriumi teenistuse eest saadud autasude hulka kuuluvad Kaitseministeeriumi I ja III klassi teeneterist, Teabeameti I klassi teenetemärk ning kaks Kaitseväe teeneteristi. Samuti on teda autasustatud Valgetähe III klassi teenetemärgiga.&lt;ref name=&quot;VM&quot; /&gt;

===Muu tunnustus===

[[9. mai]]l [[2026]] pälvis Vseviov [[Aasta eurooplane|aasta eurooplase]] aunimetuse. Tunnustuse andis talle [[Euroopa päev]]a tähistamisel [[Tallinn]]as [[Vabaduse väljak]]ul üle [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]].&lt;ref name=&quot;Eurooplane&quot;&gt;{{netiviide|url=https://estonia.representation.ec.europa.eu/uudised-ja-uritused/uudised/aasta-eurooplane-2026-valisministeeriumi-kantsler-jonatan-vseviov-2026-05-09_et|pealkiri=Aasta eurooplane 2026 on välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov|aeg=9. mai 2026|väljaanne=Euroopa Komisjoni esindus Eestis|kasutatud=25. oktoober 2026}}&lt;/ref&gt;

Aasta eurooplase tiitli pälvis Vseviov rahvahääletuse tulemusel. Tunnustuse andmisel tõsteti esile tema panust Eesti ja Euroopa julgeolekupoliitikasse, Euroopa Liidu ühiste välispoliitiliste seisukohtade kujundamisse ning [[Ukraina]] toetamisega seotud diplomaatilisse tegevusse.&lt;ref name=&quot;Eurooplane&quot; /&gt;

==Isiklikku==

[[Fail:Jonatan Vseviov isaga.jpg|pisi|Jonatan Vseviov koos isa [[David Vseviov]]iga]]

Jonatan Vseviovi isa on ajaloolane, pedagoog ja ajaloo populariseerija [[David Vseviov]]. Jonatan Vseviov on abielus ning tal on kaks last.&lt;ref name=&quot;ERR2018&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==

* [[Toomas Sildam]]. [https://www.err.ee/844181/jonatan-vseviov-turvavood-tuleb-alati-kinni-hoida Jonatan Vseviov: turvavööd tuleb alati kinni hoida]. [[Eesti Rahvusringhääling]], 5. juuli 2018.
* [[Neeme Raud]]. [https://maailm.postimees.ee/6680508/suursaadik-jonatan-vseviov-mees-kes-aitas-eestlased-viisata-usasse Suursaadik Jonatan Vseviov – mees, kes aitas eestlased viisata USAsse]. [[Postimees]], 10. mai 2019.
* Kelly Kipper. [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/120590950/suur-lugu-i-kas-jonatan-vseviovist-voib-saada-jargmine-eesti-president-kui-soidan-mooda-pikka-maanteed-kaib-pea-ara-igasugu-kohtades Kantsler Jonatan Vseviovi ootamatu hobi]. [[Anne &amp; Stiil]], 4. juuli 2026.

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mikk Marran]]|nimi=[[Kaitseministeerium]]i kantsler|aeg=1. jaanuar 2016 – 16. august 2018|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Lauri Lepik]]|nimi=[[Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides]]|aeg=2018–2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eerik Marmei]]|nimi=[[Eesti suursaadik Mehhikos]]|aeg=2018–2021|järgnev=[[Kristjan Prikk]]}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Rainer Saks]]|nimi=[[Välisministeerium]]i kantsler|aeg=alates 8. veebruarist 2021|järgnev=–}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Vseviov, Jonatan}}
[[Kategooria:Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides]]
[[Kategooria:Eesti suursaadikud Mehhikos]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Georgetowni Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]]
[[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1981]]</text>
      <sha1>r2mvyxgfypdeikyj8swg4a0fn3chlov</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jamesi jõgi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>599508</id>
    <revision>
      <id>7260842</id>
      <parentid>5817155</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T08:39:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <origin>7260842</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="884" sha1="5m67vegzk6jbus7ztsbcnbyxrw10x5z" xml:space="preserve">{{koord}}
{{Infokast jõgi 
| nimi             = Jamesi jõgi
| pildi_nimi       = JamesRiverWG.JPG
| pildi_seletus    = 
| lähe             =  | lähe_NS =  | lähe_EW = 
| suue             = [[Chesapeake'i laht]]e | suue_NS =  | suue_EW = 
| pikkus           = 560 km
| valgla_pindala   = 27020 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;
| jõe_langus       = 
| vooluhulk        = 193,5 m&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;/s (keskmine)
| paremad_lisajõed = [[Appomattoxi jõgi]]
| vasakud_lisajõed = [[Chickahominy jõgi]]
}}
[[Pilt:James River Drainage Basin.png|pisi|Jamesi jõe valgala]]
'''Jamesi jõgi''' on [[Põhja-Ameerika manner|Põhja-Ameerika]] idaosas [[Apalatšid]]e [[Allegheny mäed|Allegheny mägedest]] lähtuv [[jõgi]]. [[Virginia osariik|Virginia osariigi]] pikim jõgi voolab 560 kilomeetrit ning suubub [[Chesapeake'i laht]]e.

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jõed]]
[[Kategooria:Virginia geograafia]]</text>
      <sha1>5m67vegzk6jbus7ztsbcnbyxrw10x5z</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lamborghini Aventador</title>
    <ns>0</ns>
    <id>599882</id>
    <revision>
      <id>7260338</id>
      <parentid>7245304</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T12:18:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7260338</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6770" sha1="t5y6ziixybm7pq9rx9j1v4zxou75tlc" xml:space="preserve">{{Auto
| nimi = Lamborghini Aventador
| pilt = Aventador. (6675860749).jpg
| pildiallkiri = Lamborghini Aventador LP 700-4
| tootja = [[Lamborghini]]
| tootmine = 2011–2022 (kokku 11 465 tk)
| kokkupanek = Sant'Agata Bolognese, [[Itaalia]]
| eelkäija = [[Lamborghini Murciélago]]
| järeltulija = [[Lamborghini Revuelto]]
| klass = [[Superauto]] / [[Sportauto]]
| keretüüp = 2-ukseline [[kupee]]&lt;br&gt;2-ukseline [[rodster]]
| paigutus = keskmootor, nelikvedu (Haldex IV)
| mootor = 6,5 L (6498 cm³) L539 V12 bensiinimootor
| ülekanne = 7-käiguline automatiseeritud manuaalkäigukast (ISR)
| teljevahe = 2700 mm
| pikkus = 4780–4943 mm
| laius = 2030 mm (koos peeglitega 2265 mm)
| kõrgus = 1136 mm
| kaal = 1525–1625 kg (tühimass)
| disainer = Filippo Perini
}}

'''Lamborghini Aventador''' on Itaalia autotootja [[Lamborghini]] ehitatud keskmootoriga kaheukseline nelikveoline superauto, mida toodeti aastatel 2011–2022 kupee ja rodsterina. 

Aventador vahetas välja varasema tippmudeli [[Lamborghini Murciélago|Murciélago]] ning selle otseseks järeltulijaks sai 2023. aastal esitletud hübriidmudel [[Lamborghini Revuelto]].&lt;ref name=&quot;tfl&quot; /&gt;

== Ajalugu ja nimepäritolu ==
Nagu enamik Lamborghini mudeleid, sai ka Aventador nime meeldejääva Hispaania võitluspulli järgi. Aventador oli nobe ja julge härg, kes võitles 1993. aasta oktoobris Saragossa areenil ning pälvis oma silmapaistva võitlusvaimu eest karika.

Aventadori esitleti avalikkusele [[Genfi autonäitus]]el 28. veebruaril 2011. Algselt oli kavas toota piiratud seeria ehk täpselt 4000 autot, kuid suur nõudlus kasvatas tootmismahte kiiresti: 22. märtsil 2016 veeres tehasest välja juba 5000. Aventador (punane LP 700-4 Roadster).&lt;ref name=&quot;motor1&quot; /&gt;

Kogu mudeliperekonna viimane ehk 11 465. Aventador (helesinine LP 780-4 Ultimae Roadster) valmis 2022. aasta septembris Sant'Agata Bolognese tehases. See teeb Aventadorist Lamborghini ajaloo enimmüüdud V12-mootoriga mudeli (seda toodeti rohkem kui kõiki varasemaid V12-mudeleid kokku).&lt;ref name=&quot;tfl&quot; /&gt; Auto tootmist pidi tehas 2022. aastal lühiajaliselt taaskäivitama, et ehitada uuesti 15 Ultimae eksemplari, mis hukkusid 2022. aasta märtsis Atlandi ookeanis teel Ameerikasse koos kaubalaevaga ''Felicity Ace''.&lt;ref name=&quot;tfl&quot; /&gt;

== Tehnilised andmed ja konstruktsioon ==
[[Fail:2015 Lamborghini Aventador LP 700-4 Roadster in Grigio Adamas, engine.jpg|pisi|vasakul|2015. aasta Aventador LP 700-4 Roadsteri 6,5-liitrine V12 mootor]]
Aventadori jõuallikaks on täiesti uus 6,5-liitrine (6498 cm³) 60-kraadise silindrinurgaga vabalthingav V12 bensiinimootor koodnimega '''L539'''. See oli alles teine täiesti nullist konstrueeritud V12-mootor Lamborghini ajaloos (esimene pärines ettevõtte algusaegadest, 1963. aasta mudelilt 350 GT). Mootor kaalub vaid 235 kg. 

Aventador LP 700-4 baasversioonil arendab mootor võimsust 515 kW (700 hj) ja pöördemomenti 690 Nm. Võimsus kantakse kõigile neljale rattale Rootsi ettevõtte Haldex (Haldex IV) elektroonilise nelikveosüsteemi ja 7-käigulise üksiksiduriga automatiseeritud manuaalkäigukasti ISR (*Independent Shifting Rods*) kaudu, mille käiguvahetus kestab vaid 50 millisekundit.

Auto kandev kerekonstruktsioon on ühes tükis süsinikkiust monokokk (carbon-fiber monocoque), mis konstrueeriti koostöös lennukitootjaga Boeing ja Washingtoni Ülikooliga, tagades erakordse kerejäikuse ja väikese massi. Vedrustuses kasutati vormel-1 autode eeskujul horisontaalselt paigutatud push-rod tüüpi amorte ja vedrusid. Auto uksed avanevad traditsiooniliselt ülespoole (kääruksed).

LP 700-4 kiirendab 0–100 km/h 2,9 sekundiga ja selle ametlik tippkiirus on 350 km/h.

== Mudeliversioonid ==
Mudelinimedes näitab esimene number mootori võimsust hobujõududes ja tähis „-4&quot; pidevat nelikvedu.

{| class=&quot;wikitable&quot;
! Mudel !! Tootmisaastad !! Võimsus !! Märkused ja eripärad
|-
| '''LP 700-4''' || 2011–2016 || 515&amp;nbsp;kW&amp;nbsp;/&amp;nbsp;700&amp;nbsp;hj || Algne kupeemudel
|-
| '''LP 700-4 Roadster''' || 2013–2016 || 515 kW / 700 hj || Kaheosalise eemaldatava süsinikkiust katusega rodster
|-
| '''LP 720-4 50° Anniversario''' || 2013 || 530 kW / 720 hj || Lamborghini 50. aastapäeva erimudel (100 kupeed ja 100 rodsterit)
|-
| '''LP 750-4 SuperVeloce (SV)''' || 2015–2017 || 552 kW / 750 hj || Kergendatud (–50 kg) ja täiustatud aerodünaamikaga sportversioon (600 tk)
|-
| '''LP 750-4 SV Roadster''' || 2016–2017 || 552 kW / 750 hj || SuperVeloce avatud kerega versioon (500 tk)
|-
| '''S LP 740-4''' || 2016–2021 || 544 kW / 740 hj || Mudeliuuendus: uue disainiga ninaosa, aktiivvedrustus ja tagarataste pööramine (4WS)
|-
| '''S LP 740-4 Roadster''' || 2017–2021 || 544 kW / 740 hj || Aventador S avatud versioon
|-
| '''SVJ LP 770-4''' || 2018–2021 || 566&amp;nbsp;kW&amp;nbsp;/&amp;nbsp;770&amp;nbsp;hj || *SuperVeloce Jota*: aktiivaerodünaamika (ALA 2.0). Püstitas 2018. aastal Nürburgringil seeriaautode ringirekordi (6:44.97) (900 tk)
|-
| '''SVJ LP 770-4 Roadster''' || 2019–2021 || 566 kW / 770 hj || SVJ avatud versioon (800 tk)
|-
| '''LP 780-4 Ultimae''' || 2021–2022 || 574 kW / 780 hj || V12-seeria lõpumudel: ühendab SVJ võimsuse ja S-mudeli elegantse disaini (350 kupeed ja 250 rodsterit)
|}

== Aventadori baasil ehitatud erimudelid ==
Aventadori süsinikmonokoki ja V12-tehnika baasil on ehitatud mitmeid väga piiratud seeriaga eksklusiivseid hüperautosid ja ainukordseid eritellimusi (one-off):
* '''Aventador J (2012):''' Ühes eksemplaris ehitatud ilma tuuleklaasita ja katuseta *barchetta*-tüüpi maanteerakett.
* '''Veneno (2013):''' Brändi 50. juubeliks luud futuristlik hüperauto (4 kupeed, 9 rodsterit).
* '''Centenario (2016):''' Ferruccio Lamborghini 100. sünniaastapäevale pühendatud mudel (20 kupeed, 20 rodsterit).
* '''Sián FKP 37 (2019):''' Lamborghini esimene hübriidauto, mis kasutas superkondensaatoreid (63 kupeed, 19 rodsterit).
* '''Countach LPI 800-4 (2021):''' Legendaarse Countachi 45. aastapäeva austusavaldus (112 eksemplari).
* Eritellimused (Squadra Corse): Ühes eksemplaris ehitatud radikaalsed mudelid SC18 Alston (2018), SC20 (2020) ning tootmise lõppu tähistanud Invencible ja Auténtica (2023).

== Viited ==
{{viited|allikad=&lt;ref name=&quot;motor1&quot;&gt;„Lamborghini Aventador production hits 5,000 units&quot;. ''Motor1'', märts 2016. https://web.archive.org/web/20210515194917/https://www.motor1.com/news/61866/lamborghini-aventador-production-hits-5000-units/&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tfl&quot;&gt;„It's the End: Lamborghini (Again) Stops Aventador Run After Building 11,465 Examples&quot;. ''TFLcar'', 28.09.2022. https://tflcar.com/2022/09/lamborghini-aventador-production-ends-news/&lt;/ref&gt;}}

[[Kategooria:Lamborghini|Aventador]]
[[Kategooria:Sõiduautomudelid]]
[[Kategooria:Sportautod]]</text>
      <sha1>t5y6ziixybm7pq9rx9j1v4zxou75tlc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Chaim Herzog</title>
    <ns>0</ns>
    <id>610418</id>
    <revision>
      <id>7260714</id>
      <parentid>6635660</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T22:42:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7260714</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1774" sha1="pind1gx2qkc2rnak98co6hw64qewtgn" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi          = Chaim Herzog
| pilt    = Israeli President Chaim Herzog.jpg
| pildisuurus   = 
| pildiallkiri = Chaim Herzog (1990)
| amet          = [[Iisraeli president]]
| ametiajaalgus = [[5. mai]] [[1983]]
| ametiajalõpp  = [[13. mai]] [[1993]]
| eelmine       = [[Yitzhak Navon]]
| järgmine      = [[Ezer Weizman]]
| amet2         = 
| ametiajaalgus2=
| ametiajalõpp2 = 
| predecessor2  = 
| järgmine2     = 
| sünninimi     = חיים הרצוג
| sünniaeg  = {{birth date|1918|9|17|df=y}}
| sünnikoht     = [[Belfast]]
| surmaaeg  = {{death date and age|1997|4|17|1918|9|17|df=y}}
| surmakoht     = [[Tel Aviv]], [[Iisrael]]
| lapsed        = 4
| alma_mater    = [[University College London]], [[University of London]]
| allkiri       = Chaim Herzog signature.svg
}}
'''Chaim Herzog''' ([[17. september]] [[1918]] – [[17. aprill]] [[1997]]) oli [[Iisrael]]i [[poliitik]], [[sõjaväelane]], [[jurist]] ja [[kirjanik]], 5. maist 1983 kuni 13. maini 1993 kuues [[Iisraeli president]] (kaks ametiaega). 

Tema poeg [[Isaac Herzog]] valiti 2021. aasta juuni alguses Iisraeli 11. presidendiks.&lt;ref name=&quot;JP&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;JP&quot;&gt;{{cite web|url=https://www.jpost.com/israel-news/voting-begins-in-race-for-president-watch-669876 |title=Isaac Herzog elected 11th President of the State of Israel by wide margin |trans-title= |publisher=The Jerusalem Post |date=2.06.2021 |access-date=2.06.2021 |website= |language=en |author=Gil Hoffman |quote= }}&lt;/ref&gt;
}}

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Yitzhak Navon]]|nimi=[[Iisraeli president]]|aeg=1983–1993 |järgnev=[[Ezer Weizman]]}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Herzog, Chaim}}
[[Kategooria:Iisraeli presidendid]]
[[Kategooria:Sündinud 1918]]
[[Kategooria:Surnud 1997]]</text>
      <sha1>pind1gx2qkc2rnak98co6hw64qewtgn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Yits'ẖak Hertzog</title>
    <ns>0</ns>
    <id>610459</id>
    <revision>
      <id>7260710</id>
      <parentid>6999910</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T22:38:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7260710</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1890" sha1="jrln5t53pwjthjdxj1qp5ph2dkmlh69" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi          = Yits'ẖak Hertzog
| pilt    = Isaac Herzog.jpg
| pildisuurus   = 230px
| pildiallkiri = Isaac Herzog قاتل حرامزاده(2014)
| amet          = [[Iisraeli president]]
| ametiajaalgus = [[9. juuli]] [[2021]] 
| ametiajalõpp  = 2028
| eelmine       = 
| järgmine      = 
| amet2         = 
| ametiajaalgus2=
| ametiajalõpp2 = 
| predecessor2  = 
| järgmine2     = 
| sünninimi     = יצחק &quot;בוז׳י&quot; הרצוג
| sünniaeg  = {{murdmata|{{birth date and age|1960|9|22|df=y}} }}
| sünnikoht     = [[Tel Aviv]], [[Iisrael]]
| surmaaeg  = 
| surmakoht     = 
| lapsed        = 
| alma_mater    = [[Tel Avivi Ülikool]]&lt;br /&gt;[[Cornelli Ülikool]]&lt;br /&gt;[[New Yorgi Ülikool]]
| allkiri       = 
}}
'''Yits'ẖak Hertzog''' ([[heebrea keel]]es ‏יצחק הרצוג; sündinud 20. septembril 1960 [[Tel Aviv]]is) on [[Iisrael]]i poliitik ja riigitegelane, hariduselt jurist. Ta valiti 2021. aasta 2. juunil 7 aastaks Iisraeli 11. presidendiks&lt;ref name=&quot;JP&quot; /&gt; ning astus ametisse 9. juulil. 

Tema isa, [[Chaim Herzog]], oli Iisraeli kuues president, kaks ametiaega aastatel 1983–1993.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;JP&quot;&gt;{{cite web|url=https://www.jpost.com/israel-news/voting-begins-in-race-for-president-watch-669876 |title=Isaac Herzog elected 11th President of the State of Israel by wide margin |trans-title= |publisher=The Jerusalem Post |date=2.06.2021 |access-date=2.06.2021 |website= |language=en |author=Gil Hoffman |quote= }}&lt;/ref&gt;
}}

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Reuven Rivlin]]|nimi=[[Iisraeli president]]|aeg=Alates [[2021]]. aastast |järgnev= Võimul}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Herzog, Yits'ẖak}}
[[Kategooria:Iisraeli presidendid]]
[[Kategooria:Tel Avivi Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Cornelli Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:New Yorgi Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1960]]</text>
      <sha1>jrln5t53pwjthjdxj1qp5ph2dkmlh69</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260712</id>
      <parentid>7260710</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T22:40:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7260712</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1904" sha1="29jfrb1egpre2990iogjkb16jhuxm8s" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi          = Yits'ẖak Hertzog
| pilt    = Isaac Herzog.jpg
| pildisuurus   = 230px
| pildiallkiri = Isaac Herzog قاتل حرامزاده(2014)
| amet          = [[Iisraeli president]]
| ametiajaalgus = [[9. juuli]] [[2021]] 
| ametiajalõpp  = juuli 2028
| eelmine       = 
| järgmine      = 
| amet2         = 
| ametiajaalgus2=
| ametiajalõpp2 = 
| predecessor2  = 
| järgmine2     = 
| sünninimi     = יצחק &quot;בוז׳י&quot; הרצוג
| sünniaeg  = {{murdmata|{{birth date and age|1960|9|22|df=y}} }}
| sünnikoht     = [[Tel Aviv]], [[Iisrael]]
| surmaaeg  = 
| surmakoht     = 
| lapsed        = 
| alma_mater    = [[Tel Avivi Ülikool]]&lt;br /&gt;[[Cornelli Ülikool]]&lt;br /&gt;[[New Yorgi Ülikool]]
| allkiri       = 
}}
'''Yits'ẖak Hertzog''' ([[heebrea keel]]es ‏יצחק הרצוג; sündinud 20. septembril 1960 [[Tel Aviv]]is) on [[Iisrael]]i [[poliitik]] ja riigitegelane, hariduselt [[jurist]]. Ta valiti 2021. aasta 2. juunil 7 aastaks Iisraeli 11. presidendiks&lt;ref name=&quot;JP&quot; /&gt; ning astus ametisse 9. juulil. 

Tema isa, [[Chaim Herzog]], oli Iisraeli kuues president, kaks ametiaega aastatel 1983–1993.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;JP&quot;&gt;{{cite web|url=https://www.jpost.com/israel-news/voting-begins-in-race-for-president-watch-669876 |title=Isaac Herzog elected 11th President of the State of Israel by wide margin |trans-title= |publisher=The Jerusalem Post |date=2.06.2021 |access-date=2.06.2021 |website= |language=en |author=Gil Hoffman |quote= }}&lt;/ref&gt;
}}

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Reuven Rivlin]]|nimi=[[Iisraeli president]]|aeg=Alates [[2021]]. aastast |järgnev= Võimul}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Herzog, Yits'ẖak}}
[[Kategooria:Iisraeli presidendid]]
[[Kategooria:Tel Avivi Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Cornelli Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:New Yorgi Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1960]]</text>
      <sha1>29jfrb1egpre2990iogjkb16jhuxm8s</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lenin (jäämurdja)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>619281</id>
    <revision>
      <id>7260479</id>
      <parentid>6865757</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T16:49:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7260479</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4154" sha1="lihfjtl04qg4cakgaaoaia0ht88610k" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib 1957. aastal vette lastud jäämurdjast; 1916. aastal valminud jäämurdja kohta vaata [[Lenin (jäämurdja 1916)]].}}
{{infokast laev
|nimi=Lenin (Ленин) 
|pilt=RIAN_archive_314495_Lenin_nuclear_ice-breaker_on_the_Neva_River.jpg
|pildiallkiri=Aatomijäämurdja Lenin Neeva jõel.
|tüüp= jäämurdja
|tellitud=1953
|ehitaja=Leningradi laevatehas
|kiil pandud=1956
|vette lastud=5. detsember 1957 
|kasutusele võetud=3. detsember 1959
|kasutusest eemaldatud=1989
|lipuriik=Nõukogude Liit
|kodusadam=Murmansk
|veeväljasurve=16 000 t
|pikkus=134,0 m
|laius=27,6 m
|süvis=10,5 m
|peamasin=kuni 1967 3 × 90 MW, alates 1970 2 × 171 MW tuumareaktorid
|käiturid=3 sõukruvi: 2 külgedel, 1 keskel
|kiirus=18 [[Sõlm (kiirusühik)|sõlme]] või 19,6 sõlme vabas vees
|autonoomsus=1 aasta
|laevapere=243
|jääklass=
|maste=2
}}

'''Jäämurdja Lenin''' on [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] [[1959]]. aastal valminud ja kuni [[1989]]. aastani jäämurdjana kasutuses olnud maailma esimene [[aatomijäämurdja]]. Laev projekteeriti aastail 1953–1955. Laev ehitati [[Leningrad]]i laevatehases. Ehitamist alustati 1956. aasta suvel. Laev lasti vette 5. detsembril 1957. Laeva jõuseadmeiks olid kolm [[tuumareaktor|surveveereaktorit]] OK-150 koguvõimsusega 270 MW, neli auruturbiini, kaks alalisvoolugeneraatorit, mis andsid voolu [[sõukruvi]]de mootoreile. Reaktorid paigaldati ja laeva seadmeid katsetati aastail 1958–1959. Laeva sõidukatsetused algasid 12. septembril 1959 ja laev anti merelaevastikule üle 3. detsembril 1959.&lt;ref name=&quot;Rosatom&quot;&gt;&lt;[https://web.archive.org/web/20211205141916/http://www.biblioatom.ru/evolution/dostizheniya/pervyj-ledokol/ Первый атомный ледокол. История Росатома.]&lt;/ref&gt; Ekspluatatsiooni alustades oli Lenin maailma suurim ja ainuke tuumajõuseadmega jäämurdja. Laev tegutses [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämerel]], peamiselt [[Kirdeväil|Põhja-mereteel]].

1966. aastal hakkas ühe reaktori korpus lekkima. Selleks ajaks oli välja töötatud reaktor OK-900 ja laeva kolm reaktorit OK-150 vahetati välja kahe uue reaktoriga, kumbki 171 MW. Uued reaktorid said tööle 1970. aasta kevadel. Laev töötas Põhja-Jäämerel 30 aastat. 1974. aastal autasustati laeva [[Lenini orden|Lenini ordeniga]]. 1989. aastal lõpetati laeva kasutamine jäämurdjana, sest laeva korpuse ressurss oli ammendunud.&lt;ref name=&quot;Rosatom&quot; /&gt; Laev jäi [[Murmansk]]i sadamasse, kus see muudeti muuseumiks. Kogu ekspluatatsiooni kestel läbis laev 654 000 [[miil]]i, neist 563 600 jääd murdes.&lt;ref&gt;[https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/16/%D0%9A%D0%B0%D1%80%D1%82%D0%B0_%D0%BF%D0%BE%D1%85%D0%BE%D0%B4%D0%BE%D0%B2_%D0%9B%D0%B5%D0%BD%D0%B8%D0%BD%D0%B0.JPG Mälestustahvel]&lt;/ref&gt;

==Avariid==
Veebruaris 1965 selgus remondi ja kütusevarraste vahetamise käigus, et umbes 60% ühe reaktori kütusevarrastest olid kahjustatud. Operaatori vea tõttu oli reaktor jäänud jahutusveeta, mistõttu reaktor kuumenes üle ja kütusevardad deformeerusid.&lt;ref name=&quot;Bellona&quot;&gt;[http://www.bellona.org/english_import_area/international/russia/civilian_nuclear_vessels/icebreakers/30131 Nuclear icebreaker Lenin.] Bellona, 20/06-2003.&lt;/ref&gt;

1966. aastal puhkes laeval remonditööde käigus suur tulekahju, põlesid kaablid. Tulekahju suudeti kustutada. Välja vahetati kolmanda reaktori aurugeneraator.&lt;ref name=&quot;Helion&quot;&gt;[https://helion-ltd.ru/new-power-installation/ А. Адрианов. Дать атомному ледоколу «Ленин» новую энергетическую установку.] Издательский дом Гелион.&lt;/ref&gt;

1967. aastal oli leke torustikus. Lekke parandamiseks oli vaja avada reaktorit ümbritsev betoonkaitse. [[Sepavasar]]ate kasutamine tööde käigus tekitas reaktorile täiendavaid vigastusi. Nende parandamine oleks olnud nii raske, et otsustati reaktorid uute vastu vahetada. Reaktoreist võeti tuumkütus välja, laev pukseeriti [[Novaja Zemlja]] juurde, reaktorid uputati merre ning laev pukseeriti [[Severodvinsk]]isse remonti.&lt;ref name=&quot;Bellona&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Jäämurdjad]]</text>
      <sha1>lihfjtl04qg4cakgaaoaia0ht88610k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vene-Ukraina sõda</title>
    <ns>0</ns>
    <id>631822</id>
    <revision>
      <id>7260609</id>
      <parentid>7247681</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T20:20:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <comment>/* Lennuvahendid */</comment>
      <origin>7260609</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="135184" sha1="073x6scetmlfgqviahdmw7xn2nkz22l" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib 2014. aastal alanud sõjast; 2022. aasta veebruaris alanud uue sissetungi kohta vaata artiklit [[Venemaa sissetung Ukrainasse]].}}
{{lahingutegevus}}
{{Infokast sõjaline konflikt
|konflikt=Vene-Ukraina sõda
|pilt=2022 Russian invasion of Ukraine.svg
|pildisuurus=
|pildiallkiri=Olukord rinnetel&lt;br /&gt;&lt;div style=&quot;text-align:left;margin:4px 0 4px 2px;&quot;&gt;{{Legend2|#e3d975|[[Ukraina Vabariik|Ukraina]] kontrolli all olevad alad}}&lt;br /&gt;{{Legend2|#ebc0b3|[[Venemaa Föderatsioon|Venemaa]] kontrolli all olevad alad}}&lt;br /&gt;{{Legend2|#ABD4DD|Vabastatud alad}}&lt;br /&gt;{{Legend2|#DDD1CE|[[Transnistria]]/[[Venemaa]]}} &lt;/div&gt;'''[[:en:Template:Russo-Ukrainian_War_detailed_map|Detailsem kaart]]''' (ingliskeelne Vikipeedia)|koht=[[Ukraina]]
|aeg=20. veebruar 2014 –
|seis=käimasolev&lt;div style=&quot;text-align:left;margin:2px;margin:-4px 0 0 -15px;line-height:113%;&quot;&gt;
*[[Sõda Donbassis|Sõda Donbassis (2014–2022)]]
*[[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetung Ukrainasse]]&lt;br /&gt;24. veebruaril 2022&lt;/div&gt;
|osaline1=[[Pilt:Flag of Ukraine.svg|25px]] '''[[Ukraina]]'''
|osaline2=[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] '''[[Venemaa]]'''&lt;br /&gt;[[Pilt:Flag of Donetsk People's Republic.svg|25px]] [[Donetski Rahvavabariik|DRV]]&lt;br /&gt;[[Pilt:Flag of the Luhansk People's Republic.svg|25px]] [[Luhanski Rahvavabariik|LRV]]
}} 
{{Vene-Ukraina sõda}}

'''Vene-Ukraina sõda''' on käimasolev sõda [[Venemaa]] ja [[Ukraina]] vahel. Sõda algas 2014. aasta veebruaris [[Krimmi annekteerimine|Krimmi annekteerimist]] ettevalmistava relvastatud konflikiga Krimmis.&lt;ref name=MulticulturalSocieties/&gt; 

==Sõja eellugu==
===Budapesti memorandum===
[[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] lagunemise järel sõlmiti 1994. aastal [[Budapest]]is [[Budapesti memorandum|rahvusvaheline leping]], mille alusel Ukraina loovutas olemasoleva [[tuumarelv]]ade arsenali Venemaa Föderatsioonile.&lt;ref name=UN_BudaMemo /&gt;&lt;ref name=BudapBBC /&gt; Kokkulepitud kogus tuumarelvi likvideeriti. Ukraina nõustus tuumarelvavaba riigina ühinema [[tuumarelvade leviku tõkestamise leping]]uga.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20220413143627/https://www.lawfareblog.com/revisiting-ukraines-nuclear-past-will-not-help-secure-its-future Revisiting Ukraine's Nuclear Past Will Not Help Secure Its Future.]  Mariana Budjeryn, Lawfare.&lt;/ref&gt; Vastutasuks leppisid Venemaa, [[Ühendkuningriik]] ja [[Ameerika Ühendriigid]] kokku Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja poliitilise sõltumatuse kaitsmises [[Budapesti memorandum|Budapesti julgeolekutagatiste memorandumi]] alusel. Hiljem ühinesid selle memorandumiga [[Hiina]] ja [[Prantsusmaa]]. 

[[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]i tippkohtumine toimus 1999. aastal Istanbulis ning Venemaa oli üks Euroopa julgeolekuhartale allakirjutanud riike. Hartas kinnitati osalevate riikide loomuomast õigust vabalt valida või muuta oma julgeolekukorraldust, samuti sõlmida liidulepinguid.&lt;ref&gt;[https://www.osce.org/mc/39569 Istanbul Document 1999.] Organization for Security and Co-operation in Europe. 19. November 1999.&lt;/ref&gt;

===Oranž revolutsioon===
{{vaata|Oranž revolutsioon}}
2004. aasta Ukraina presidendivalimised olid vastuolulised. Valimiskampaania ajal mürgitati opositsioonikandidaat [[Viktor Juštšenko]] [[dioksiinid|dioksiiniga]], mille korraldamist seostati Venemaaga.&lt;ref&gt;[https://www.kyivpost.com/post/8450 Study: Dioxin that poisoned Yushchenko made in lab.] Associated Press. 5. August 2009.&lt;/ref&gt; Novembris kuulutati võitjaks peaminister [[Viktor Janukovitš]], vaatamata välisvaatlejate väidetele häälte võltsimise kohta. Valimiste vaidlustamiseks korraldati kahe kuu jooksul suuri rahumeelseid meeleavaldusi, mis said tuntuks [[Oranž revolutsioon|oranži revolutsioonina]]. Pärast seda, kui [[Ukraina Ülemkohus]] tühistas laialdase valimispettuse tõttu esialgse tulemuse, korraldati teine valimisvoor, mis tõi võimule Juštšenko presidendina ja [[Julia Tõmošenko]] peaministrina ning Janukovitš jäi opositsiooni.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20080115052653/https://www.britannica.com/eb/article-30090/Ukraine Ukraine-Independent Ukraine] Encyclopædia Britannica. 15. January 2008.&lt;/ref&gt; 21. sajandi alguse protestiliikumisi, eriti endistes postsovetlikes riikides, tuntakse nn. värviliste revolutsioonidena. Venemaa juhtkond on selliseid värvilisi revolutsioone pidanud USA ja Euroopa riikide katseks destabiliseerida tema naaberriike ja õõnestada Venemaa riiklikku julgeolekut.&lt;ref&gt;[https://www.csis.org/analysis/russia-and-color-revolution Russia and the “Color Revolution”.] Cordesman, Anthony H. 28. May 2014.&lt;/ref&gt;

===Euromaidan===
{{vaata|Euromaidan}}
2009. aastal teatas Janukovitš oma kavatsusest kandideerida uuesti presidendiks 2010. aasta Ukraina presidendivalimistel, mille ta seejärel ka võitis. 2013. aasta novembris tegi Janukovitš otsuse mitte alla kirjutada [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] – Ukraina assotsiatsioonilepingule, valides selle asemel tihedamate sidemete loomise Venemaa ja [[Euraasia Majandusliit|Euraasia Majandusliiduga]]. Seepeale puhkes laiaulatuslike Euroopa Liitu pooldavate protestide laine. Ukraina parlament kiitis ülekaalukalt heaks Euroopa Liiduga sõlmitud lepingu lõpuleviimise, kuigi Venemaa avaldas Ukrainale survet selle tagasilükkamiseks.&lt;ref&gt;[https://www.kyivpost.com/post/6963 Parliament passes statement on Ukraine’s aspirations for European integration.] Kyiv Post. 22. February 2013.&lt;/ref&gt; Pärast mitu kuud kestnud [[Euromaidan]]i raames läbi viidud proteste otsustasid Janukovitš ja parlamendi opositsiooni juhid kirjutada 21. veebruaril 2014 alla kokkuleppele, mis nõudis ennetähtaegseid valimisi. Kuid juba järgmisel päeval põgenes Janukovitš Kiievist enne parlamendi poolset tagandamishääletust, mis oleks võtnud talt presidendivolitused.&lt;ref&gt;[https://www.aljazeera.com/news/2014/2/22/ukraine-president-yanukovich-impeached Ukraine President Yanukovich impeached.] Al Jazeera. 22. February 2014&lt;/ref&gt;

27. veebruaril moodustati ajutine valitsus ja kavandati ennetähtaegsed presidendivalimised. 28. veebruaril teatas Janukovõtš Venemaal pressikonverentsil, et jääb Ukraina presidendi kohusetäitjaks. Ukraina venekeelsete idapiirkondade juhid avaldasid jätkuvat lojaalsust Janukovõtšile.&lt;ref&gt;[https://www.aljazeera.com/news/2014/2/22/ukraine-president-yanukovich-impeached Ukraine President Yanukovich impeached.] Al Jazeera. 22. February 2014.&lt;/ref&gt;

Pärast [[Euromaidan]]i meeleavaldusi ja revolutsiooni, mille tulemusel kõrvaldati 2014. aasta veebruaris venemeelne president [[Viktor Janukovõtš]], puhkesid Ukraina erinevates piirkondades nii kohalike separatistide kui ka idanaabri korraldatud rahutused. [[Rohelised mehikesed|Eraldusmärkideta Vene sõjaväelased]] võtsid üle strateegilised positsioonid ja infrastruktuuri Ukraina territooriumil Krimmis ning hõivasid Krimmi parlamendi. Venemaa korraldas laialdaselt kritiseeritud referendumi, mille tulemusel liideti Krimm Venemaaga. Seejärel annekteeris Venemaa Krimmi.

== Sõja algus ja kulg ==
Sõda algas 2014. aasta veebruaris pärast Ukraina [[2014. aasta Ukraina revolutsioon|Väärikuse revolutsiooni]] ja keskendus esialgu [[Krimmi poolsaar|Krimmi]] ja rahvusvaheliselt Ukraina osana tunnustatud [[Donetsi söebassein|Donbassi]] osade staatusele. Konflikti esimesed kaheksa aastat hõlmasid [[2014. aasta Krimmi anneksioon|Krimmi annekteerimist Venemaa poolt (2014)]] ning [[Sõda Donbassis|sõda Donbassis]] (2014–2022) Ukraina vägede ja Venemaa toetatud separatistide vahel, samuti mereväeintsidente, [[kübersõda]] ja poliitilisi pingeid. Pärast Venemaa sõjalise tegevuse intensiivistumist Ukraina piiril Venemaa/Valgevenega ja alates 2021. aasta lõpust laienes konflikt märkimisväärselt. Seejärel alustas Venemaa 24. veebruaril 2022 [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|täiemahulist sissetungi Ukrainasse]].

=== Krimmi annekteerimine (2014) ===
Venemaa poolt Krimmi annekteerimise alguseks loetakse 20. veebruari 2014. 2015. aasta septembris allkirjastatud Ukraina seaduses nimetati see päev &quot;ajutise okupatsiooni alguse kuupäevaks&quot;.&lt;ref&gt;[https://zakon.rada.gov.ua/laws/show/685-19#Text On passing amendments to certain laws of Ukraine regarding designation of the date of the start of the temporary occupation.] Vidomosti Verkhovnoyi Rady (VVR).&lt;/ref&gt; Vene väed ja eriväed alustasid 22. ja 23. veebruaril läbi [[Novorossiisk]]i liikumist Krimmi suunas. Mitusada venemeelset meeleavaldajat blokeerisid 25. veebruaril [[Krimmi parlament|Krimmi parlamendi]] töö ja nõudsid Krimmi iseseisvuse üle referendumit.&lt;ref&gt;[https://censor.net/ru/photo_news/272784/prorossiyiskie_sily_zablokirovali_vr_kryma_trebuyut_referenduma_o_nezavisimosti_parlament_sobiraetsya Пророссийские силы заблокировали ВР Крыма.] Censor.net.ua. 25. February 2014.&lt;/ref&gt; 27. veebruaril toimus sõjaväelise märgistuseta Vene vägede sissetung Krimmi poolsaarele. Nad asusid strateegilistele positsioonidele ja vallutasid Krimmi parlamendi, heisates Venemaa lipu. Turvakontrollipunktid eraldasid Krimmi poolsaare ülejäänud Ukrainast ja piirasid liikumist territooriumil.&lt;ref&gt;[https://www.theglobeandmail.com/news/world/crimean-region-could-be-ukraines-newest-flashpoint/article17130654/ Globe in Ukraine: Russian-backed fighters restrict access to Crimean.] Toronto: The Globe &amp; Mail.&lt;/ref&gt;

Järgnenud päevadel võtsid märgistuseta Vene sõdurid kontrolli alla lennujaamu ja sidekeskusi. Venemaalt tehtud [[Küberrünne|küberrünnakud]] blokeerisid Ukraina valitsuse, uudistemeedia ja sotsiaalmeediaga seotud veebisaidid. Küberrünnakute abil saadi juurdepääse Ukraina ametnike ja parlamendiliikmete mobiiltelefonidele, mis põhjustas vastava isikute sideühenduse katkemise.&lt;ref&gt; Cyber War in Perspective: Russian Aggression against Ukraine. Tallinn: NATO CCD COE Publications.&lt;/ref&gt; 1. märtsil kiitis Venemaa [[Föderatsiooninõukogu]] heaks relvajõudude kasutamise Krimmis, mis tõi kaasa Vene vägede, sõjalise varustuse ja tehnika sissevoolu poolsaarele. Järgnevatel päevadel piirati ümber Ukraina sõjaväebaasid ja rajatised, sealhulgas Lõuna mereväebaas. 17. märtsil kuulutas Krimmi parlament ametlikult välja oma iseseisvumise Ukrainast ja taotles täielikku ühinemist Venemaa Föderatsiooniga, teatades sellega Krimmi 60-aastase perioodi Ukraina territooriumina.&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/news/world-europe-26609667 Crimean parliament formally applies to join Russia.] Wayback Machine, BBC. 17. March 2014.&lt;/ref&gt; [[ÜRO Peaassamblee]] võttis aga seejärel vastu resolutsiooni, mis nimetas 16. märtsil toimunud Krimmi referendumi ebaseaduslikuks.

Pärast seda, kui Venemaa 18. märtsil poolsaare ametlikult annekteeris, võtsid Vene väed üle Ukraina sõjaväebaasid ja laevad. 24. märtsil andis valitsus Ukraina vägedele käsu taanduda ning 30. märtsiks olid kõik Ukraina sõjaväeosad poolsaarelt lahkunud. 15. aprillil kuulutas [[Ukraina Ülemraada]] Krimmi Venemaa poolt ajutiselt okupeeritud territooriumiks.&lt;ref&gt;[https://news.biharprabha.com/2014/04/ukraine-parliament-declares-crimea-temporarily-occupied-territory/ Ukraine Parliament declares Crimea temporarily occupied territory.] IANS. news.biharprabha.com&lt;/ref&gt; Pärast annekteerimist suurendas Venemaa valitsus oma vägede sõjalist kohalolekut piirkonnas ja esines tuumaähvardustega. 2014. aasta novembris teatas [[NATO]], et on võimalik Venemaa poolt tuumarelvade paigutamine Krimmi.

=== Sõja algus Donbassis ===
2014. aasta veebruari lõpus toimusid Ukraina ida- ja lõunapiirkondade suuremates linnades venemeelsete ja valitsusvastaste rühmituste meeleavaldused. Putin andis separatistidele legitiimsuse, nimetades Donbassi &quot;Novorossijaks&quot; ('uus Venemaa') ja väljendades hämmeldust selle üle, et piirkond on kunagi üldse saanud Ukraina osaks.&lt;ref&gt;Freedman, Lawrence (2 November 2014). &quot;Ukraine and the Art of Limited War&quot;.&lt;/ref&gt;

2014. aasta aprillis eskaleerusid venemeelsete rühmituste meeleavaldused Ukraina Donbassi piirkonnas sõjaks Ukraina sõjaväe ja Venemaa toetatud Donetski ja Luhanski vabariikide isehakanud separatistide vahel. Separatistid kuulutasid välja Donetski ja Luhanski rahvavabariigi. Kuna separatistid laiendasid pidevalt territoriaalset kontrolli, alustas Ukraina valitsus 15. aprillil terrorismivastast operatsiooni, kuid Ukraina väed olid halvasti ette valmistatud ning operatsioon takerdus kiiresti.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20220120225729/https://www.understandingwar.org/sites/default/files/ISW%20Separatist%20ORBAT%20Holcomb%202017_Final.pdf The Kremlin's Irregular Army.]  Institute for the Study of War.&lt;/ref&gt; Aprilli lõpuks teatas Ukraina, et on kaotanud kontrolli Donetski ja Luhanski oblasti üle. 

Separatistide ja Ukraina valitsuse vahelise konflikti eskaleerudes mais alustas Venemaa [[Hübriidsõda|hübriidsõja]] elementide kasutamist, kombineerides desinformatsiooni ja propaganda esitamisega Ukraina vastu ning Vene regulaarvägede konventsionaalse sõjalise toetusega separatistidele. [[Donetski rahvusvaheline lennujaam|Donetski rahvusvahelises lennujaamas]] 26.–27. mail 2014 toimunud lahing Ukraina valitsuse ja separatistide vahel oli esimene lahing, milles osales suur hulk vene &quot;vabatahtlikke&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.rand.org/content/dam/rand/pubs/research_reports/RR1400/RR1498/RAND_RR1498.pdf Lessons from Russia's Operations in Crimea and Eastern Ukraine.] (2017). &lt;/ref&gt; 17. juulil 2014 tulistas Venemaa kontrollitav üksus alla Ida-Ukraina kohal lennanud [[Malaysia Airlines]] reisilennuki, mis sooritas [[Malaysia Airlinesi lend 17|rahvusvahelist tsiviillendu Amsterdamist Kuala Lumpurisse]]. Kuigi lahingutegevus jätkus, algasid konfliktipiirkonnas uurimised ja surnukehade väljatoomine.&lt;ref&gt;[https://www.smh.com.au/world/mh17-unknown-groups-use-body-bags-20140719-3c8dl.html MH17: 'Unknown groups' use body bags.] The Sydney Morning Herald, 19. July 2014.&lt;/ref&gt;

=== Vene invasioon augustis 2014 ===
2014. aasta augustis ületasid märgistamata Vene sõjaväe sõidukid Ukraina piiri.&lt;ref name=_1 /&gt; Ukraina nimetas seda sammu otseseks [[invasioon]]iks. Separatistide juht [[Igor Strelkov]] väitis, et Donbassi saabusid Vene sõjaväelased, kes olid väidetavalt armeest &quot;puhkusel&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.themoscowtimes.com/2014/11/21/russias-igor-strelkov-i-am-responsible-for-war-in-eastern-ukraine-a41598 Russia's Igor Strelkov: I Am Responsible for War in Eastern Ukraine.] The Moscow Times, 11. April 2015.&lt;/ref&gt; Algas välja kuulutamata sõda ühelt poolt Ukraina vägede ja teiselt poolt Vene vägedega segunenud separatistide vahel, kuigi Venemaa püüdis oma osalust varjata. Sõda kujunes peamiselt [[Kaevikusõda|staatiliseks konfliktiks]], mille käigus tehti korduvalt ebaõnnestunud relvarahukatseid. [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] teatas, et Venemaalt saabusid konvoid piirkonda peaaegu iga päev ning nende sisuks olid peamiselt relvad ja laskemoon. Venemaa [[riigiduuma]] [[föderatsiooninõukogu]] spiiker ja Venemaa riiklikud telekanalid tunnistasid Vene sõdurite sisenemist Ukrainasse, kuid nimetasid neid &quot;vabatahtlikeks&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/news/world-europe-29078465  Russia will react to EU sanctions.] BBC News,  6. September 2014.&lt;/ref&gt;

=== Minski kokkulepped ===
3. septembril ütles [[Ukraina president]] [[Petro Porošenko]], et tema ja [[Vladimir Putin]] on jõudnud püsiva relvarahu osas kokkuleppele. Venemaa eitas seda, teatades, et ta pole konflikti osapool ning lisas, et pooled nad arutasid ainult, kuidas konflikti lahendada. Selle järel astus Porošenko ametist tagasi.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/world/2014/sep/03/ukraine-russia-reach-ceasefire-agreement-kiev Vladimir Putin drafts peace plan for eastern Ukraine.] The Guardian,  26. November 2020.&lt;/ref&gt; 5. septembril 2014 määrati [[Minski kokkulepped|Esimese Minski kokkuleppega]] siiski eraldusjoon relvarahuks separatistide kontrolli all olevate Donetski ja Luhanski oblasti vahele ning ülejäänud Ukraina territooriumi vahele. 

Novembris kinnitasid NATO ametnikud Venemaa kohalolekut, viidates tankide, haubitsate ja veoautode Ukrainasse sisenemisele. NATO teatas, et on nähtud Venemaa tankide, suurtükkide ja muu raske sõjatehnika arvu suurenemist Ukrainas ning kordas oma üleskutset Moskvale oma väed välja viia.&lt;ref&gt;[https://www.unian.info/ NATO sees increase of Russian tanks and artillery in Ukraine.] Ukraine Today, 22. January 2015.&lt;/ref&gt;

15. veebruaril 2015 lepiti kokku uues meetmete paketis konflikti lõpetamiseks, mida tuntakse [[Minski kokkulepped|Teise Minski kokkuleppe]] nime all, kuid mitmed vaidlused takistasid selle täielikku rakendamist.&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/news/world-europe-31435812 Ukraine crisis: Leaders agree peace roadmap.] BBC News, 12. February 2015&lt;/ref&gt; 18. veebruaril taandusid Ukraina väed [[Debaltseve]]st, kus oli toimunud sõja selle perioodi viimane intensiivne [[Debaltseve lahing|lahing]]. 2015. aasta septembriks oli [[ÜRO Inimõiguste Ülemvoliniku Amet|ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo]] hinnangul konfliktis hukkunud 8000 inimest. Ukraina valitsus liigitas 7% oma territooriumist ajutiselt okupeeritud alaks, samas kui Venemaa valitsus oli vaid kaudselt tunnistanud oma vägede kohalolekut Ukrainas.

=== Venemaa ettevalmistused täiemõõduliseks sõjaks ===
2021. aastal ja 2022. aasta alguses toimus Ukraina piiride ümber Venemaa ulatuslik sõjaline suurendamine. NATO süüdistas Venemaad sissetungi kavandamises, mida Venemaa eitas. [[Venemaa president|President]] [[Vladimir Putin]] kritiseeris NATO laienemist kui ohtu oma riigile ja nõudis, et Ukrainale keelataks sõjalise alliansiga kunagi ühineda. Ta väljendas ka Venemaa irredentistlikke vaateid (maa põlisasukatele tagastamise poliitika), seadis kahtluse alla Ukraina eksisteerimisõiguse ja väitis vääralt, et Ukraina on loodud [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Vladimir Lenin|Vladimir Uljanovi]] poolt.&lt;ref name=&quot;Putin Ukraine statehood&quot; /&gt; 21. veebruaril 2022 tunnustas Venemaa ametlikult kahte isehakanud separatistlikku riiki Donbassis ja saatis sinna avalikult vägesid. Kolm päeva hiljem tungis Venemaa Ukrainasse. Suur osa rahvusvahelisest kogukonnast on Venemaa tegevuse revolutsioonijärgses Ukrainas hukka mõistnud, süüdistades Venemaad [[Rahvusvaheline õigus|rahvusvahelise õiguse]] rikkumises ja Ukraina [[suveräänsus]]e rikkumises. Paljud riigid rakendasid majandussanktsioone Venemaa, Venemaa üksikisikute või ettevõtete vastu, eelkõige pärast 2022. aasta sissetungi.

== Täiemõõdulise sõja algus ==
2022. aasta 23. veebruari ööl vastu 24. veebruari edastati Venemaa presidendi videopöördumine, milles ta õigustas edasist sissetungi Ukraina territooriumile. „/.../ tänapäeva Ukraina on täielikult loodud Venemaa, täpsemalt [[Bolševikud|bolševistliku]], kommunistliku Venemaa poolt,&quot; ütles Putin.&lt;ref name=NYT_2022-02-23 /&gt; Putin kuulutas välja &quot;sõjalise erioperatsiooni&quot; Ukraina &quot;demilitariseerimiseks ja denatsifitseerimiseks&quot;. Pärast seda algas Venemaa täiemõõduline sissetung Ukraina põhjaossa, idaossa ja lõunaossa. Rünnakud Ukraina territooriumile toimusid põhja poolt [[Valgevene]]st [[Kiiev]]i suunas, kirde poolt [[Harkiv]]i suunas, lõunarindel Krimmist ning kagurindel Luhanskist ja Donetskist.

Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] kuulutas riigis välja sõjaseisukorra ja kõigi 18–60-aastaste Ukraina meessoost kodanike üldise mobilisatsiooni, kellel keelati riigist lahkuda.&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/world/europe/ukrainian-president-signs-decree-general-mobilisation-population-interfax-2022-02-24/ Ukrainian president signs decree on general mobilisation of population -Interfax&quot;.]  Reuters. 24 February 2022.&lt;/ref&gt;

=== Sõja kulg ===
Põhjarindel, saanud tunda Kiievi ümbruses tugevat Ukraina vastupanu ja kandes suuri kaotusi suuri, peatus Venemaa edasitung märtsis ning aprilli alguseks taandusid väed sellest piirkonnast. Ukraina põhjaosast välja viidud üksused paigutati ümber Donbassi. 8. aprillil määrati Vene vägede ülemaks Lõuna- ja Ida-Ukrainas kindral [[Aleksandr Dvornikov]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20220409085406/https://hindustannewshub.com/russia-ukraine-news/bbc-putin-replaces-military-commander-in-ukraine-the-moscow-times/ Putin replaces military commander in Ukraine – The Moscow Times.] Hindustan News. 8. April 2022.&lt;/ref&gt; 19. aprillil alustas Venemaa uut rünnakut 500 kilomeetri pikkusel rindelõigul, mis ulatus Harkivist Donetski ja Luhanskini. 13. maiks oli Ukraina vastupealetung Vene väed Harkivi lähedalt tagasi tõrjunud. 20. mail langes [[Mariupol]]i linn lõplikult Vene vägede kätte pärast [[Azovstal]]i metallitööstuse tehasekompleksi pikaajalist piiramist.&lt;ref&gt;[https://www.yahoo.com/news/russia-says-remaining-531-azovstal-192141701.html Russia says Azovstal siege is over, shows video of defenders surrendering.] Yahoo!News. 20. May 2022.&lt;/ref&gt; 

Vene vägede poolt toimus rindejoonest kaugemal asuvate Ukraina sõjaliste ja tsiviilobjektide järjepidev pommitamine. Sõda põhjustas suurima pagulas- ja humanitaarkriisi Euroopas alates [[Jugoslaavia sõjad|Jugoslaavia sõdadest]] 1990. aastatel.&lt;ref&gt;[https://www.britishfuture.org/protecting-ukrainian-refugees-what-can-we-learn-from-kosovo/ Protecting Ukrainian refugees: What can we learn from the response to Kosovo in the 90s?]  Rutter, Jill. 7. March 2022&lt;/ref&gt; [[ÜRO]] kirjeldas tekkinud olukorda kui kõige kiiremini kasvavat kriisi pärast Teist maailmasõda. Invasiooni esimesel nädala järel teatas ÜRO, et Ukrainast põgenes üle miljoni elaniku. Juuli alguseks 2022 oli põgenike arv tõusnud üle 6 miljoni. Kuni 7 miljonit Ukraina elanikku olid ümber asunud riigi lääneosasse.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/world/2022/jul/03/liz-truss-mulls-seizure-of-russian-assets-in-uk-to-give-to-ukraine Liz Truss mulls seizure of Russian assets in UK to give to Ukraine.]  The Guardian. 3. July 2022.&lt;/ref&gt;

Ukraina väed alustasid vasturünnakuid rinde lõunaosas augustis ja kirdeosas septembris. 30. septembril 2022 [[Anneksioon|annekteeris]] Venemaa neli Ukraina oblastit, mille ta oli sissetungi käigus osaliselt vallutanud.&lt;ref&gt;[https://www.theglobeandmail.com/world/article-putin-signs-documents-to-unlawfully-claim-4-ukrainian-regions-in/ Putin signs documents to illegally annex four Ukrainian regions, in drastic escalation of Russia’s war.] The Globe and Mail. 30. september 2022.&lt;/ref&gt; Seda annekteerimist enamus maailma riike ei tunnustanud ja mõistsid selle hukka. Pärast seda, kui Putin teatas, et alustab [[mobilisatsioon]]i 300 000 sõjaväelise väljaõppe saanud isikule, suurenes järsult Venemaalt lahkuvate meeskodanike arv ning riigist väljasõidupiletid olid peaaegu täielikult välja müüdud.&lt;ref&gt;[https://www.npr.org/2022/09/21/1124238235/russians-flights-out-reservist-call-up Russians rush for flights out amid partial reservist call-up.] NPR. 21. September 2022.&lt;/ref&gt; 

Eduka pealetungi järel riigi kirdeosas vallutas Ukraina septembris tagasi enamuse Harkivi oblastis Vene vägede poolt okupeeritud aladest. Lõunapoolse vastupealetungi käigus vallutas Ukraina novembris 2022 tagasi [[Herson]]i linna ja Vene väed taganesid [[Dnepr]]i jõe idakaldale.

=== Piirkonnad ===
Ukraina põhjaosas kujunes [[Vene-Ukraina sõja põhjarinne]], millest tähtsaima osa moodustas Vene vägede [[Pealetung Kiievile|pealetung Kiievile]]. Ukraina lõunaosas kujunes [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne|lõunarinne]] ja idaosas [[Vene-Ukraina sõja idarinne|idarinne]].

== Inimõiguste rikkumised ==
2014. aastal alanud sõjategevuse käigus leidis konflikti piirkondades aset nii inimõiguste rikkumisi kui ka sõjakuritegusid. Aastatel 2014–2021 hukkus üle 3000 tsiviilisiku, neist enamik aastatel 2014 ja 2015.&lt;ref&gt;[https://ukraine.un.org/sites/default/files/2021-10/Conflict-related%20civilian%20casualties%20as%20of%2030%20September%202021%20%28rev%208%20Oct%202021%29%20EN.pdf Conflict-related civilian casualties in Ukraine.] Office of the United Nations High Commissioner for Human Rights. Retrieved 1 April 2022.&lt;/ref&gt; Konfliktipiirkonna elanike liikumisõigus oli takistatud. Omavolilist kinnipidamist praktiseerisid konflikti esimestel aastatel mõlemad pooled. See vähenes pärast 2016. aastat Ukraina valitsuse kontrolli all olevates piirkondades, samas kui separatistide valduses olevatel aladel see jätkus. Mõlema poole toimepandud inimõiguste rikkumiste uurimine oli raskendatud.&lt;ref&gt;[https://www.ohchr.org/sites/default/files/2022-03/33rdReportUkraine-en.pdf Report on the human rights situation in Ukraine 1 August 2021 – 31 January 2022.] Office of the United Nations High Commissioner for Human Rights. Retrieved 1 April 2022. Vaadatud 6. juuni 2023.&lt;/ref&gt;

Pärast Venemaa sissetungi algust Ukrainasse 2022. aastal panid Venemaa võimud ja relvajõud toime mitmeid sõjakuritegusid: tahtlike rünnakuid tsiviilobjektide vastu, tsiviilisikute tapmist, naiste ja laste piinamist ning vägistamist, samuti valimatuid rünnakuid tihedalt asustatud piirkondades. Pärast Venemaa sõjajõudude väljatõrjumist Kiievist põhja pool asuvatelt aladelt avastati rohkesti tõendeid Vene vägede sõjakuritegude kohta. Eelkõige ilmnes [[Butša massimõrv|Butša]] linnas tõendeid Vene vägede poolt toime pandud rüüstamiste ning tsiviilisikute tapmise, piinamise, sandistamise ja vägistamise kohta.&lt;ref&gt;[https://www.washingtonpost.com/world/2022/04/06/bucha-barbarism-atrocities-russian-soldiers/ In Bucha, the scope of Russian barbarity is coming into focus.] The Washington Post. 7 April 2022. Vaadatud 6. juuni 2023.&lt;/ref&gt; Kiievi piirkonnast leiti pärast Vene vägede lahkumist enam kui 1200 tsiviilisiku surnukeha, osa neist inimestest oli hukatud. Leiti andmeid tuhandete tsiviilisikute, sealhulgas laste sunniviisilisest väljasaatmisest Venemaale, mis toimus peamiselt Venemaa poolt okupeeritud Mariupolist.

Ukraina vägesid süüdistati samuti mitmesuguste sõjakuritegude toimepanemises, sealhulgas kinnipeetavate väärkohtlemises, kuigi palju väiksemas ulatuses kui Vene vägesid.&lt;ref&gt;[https://apnews.com/article/ukraine-russia-war-crimes-un-human-rights-c52676801b588a95a8410bc71b62d568 UN-backed inquiry accuses Russia of war crimes in Ukraine.] AP NEWS. 16 March 2023.&lt;/ref&gt;

== Relvastus ==
=== Venemaa lahingutehnika ===
==== Soomusmasinad ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
! colspan=&quot;2&quot; |Soomusmasinad
!Mark
!Kommentaar
|-
|
|[[Tank]]id&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120292066/peagi-voivad-rindele-jouda-tankid-t-34-vene-tankiarmaada-sulab-nagu-lumepall-ahju-peal-mida-see-kaasa-toob|title=„Peagi võivad rindele jõuda tankid T-34.“ Vene tankiarmaada sulab nagu lumepall ahju peal – mida see kaasa toob?|url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 12.05.2024, 00:01&lt;/ref&gt;
|[[T-54/T-55|T-55]]A, [[T-62]] Obr. 1967, [[T-62]] Obr. 1972, [[T-62]]M ja [[T-62]]MV&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/na-hersonshhyni-rosijski-vijskovi-vtratyly-tanky-t-62m-ta-t-62mv/ На Херсонщині російські військові втратили танки Т-62М та Т-62МВ] (vaadatud: 25.10.2022)&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;sodur_2023_3&quot;&gt;[https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_3_23_issuu/34 Tankid Ukraina sõjas] Urmas Salo, ajakiri Sõdur 3-2023&lt;/ref&gt;, [[T-62]]M Obr. 2022, [[T-62]]MV Obr. 2022, [[T-64]]A, [[T-64]]BV, [[T-64]]BVK, [[T-72]] Ural, [[T-72]]A, [[T-72]]AV, [[T-72]]B, [[T-72]]B Obr.1989, [[T-72]]B Obr. 2022, [[T-72]]BA, [[T-72]]B3, [[T-72]]B3 Obr. 2014, [[T-72]]B3 Obr. 2016, [[T-72]]B3 Obr. 2022, [[T-80]]B, [[T-80]]BV, [[T-80]]BV Obr. 2022, [[T-80]]BVK, [[T-80]]U, [[T-80]]UE-1, [[T-80]]UK&lt;ref&gt;[https://defence-ua.com/weapon_and_tech/rashisti_podaruvali_zsu_ridkisni_varianti_t_80_odin_z_jakih_ne_projshov_tankovij_biatlon-8170.html Рашисти &quot;подарували&quot; ЗСУ рідкісні варіанти Т-80, один з яких не пройшов &quot;танковий біатлон&quot;] (vaadatud: 25.10.2022)&lt;/ref&gt;, [[T-80]]UM2, [[T-80]]BVM, [[T-80]]BVM Obr. 2022, [[T-90]]A, [[T-90]]AK, [[T-90]]S, [[T-90]]M Prorõv&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/pid-bahmutom-zneshkodyly-rosijskyj-tank-t-90m-proryv/ Під Бахмутом знешкодили російський танк Т-90М “Прорыв”] (vaadatud: 25.10.2022)&lt;/ref&gt;

|
|-
|
|[[Jalaväe lahingumasin]]ad
|[[BMP-1]], [[BMP-2]], [[BMP-3]],&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/brazylski-dobrovoltsi-zsu-vidzhaly-u-rosiyan-bmp-2/ Бразильські добровольці ЗСУ «віджали» у росіян БМП-2]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://defence-ua.com/news/zsu_na_pjatij_misjats_vijni_prodovzhujut_zbirati_trofejni_bmp_3_rashistiv_foto-8320.html ЗСУ на п’ятий місяць війни продовжують збирати трофейні БМП-3 рашистів (фото)] (vaadatud: 26.10.2022)&lt;/ref&gt; [[BMD-2]],[[BMD-4M]]
|
|-
|
|[[Soomustransportöör]]id
| [[BTR-50]],&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/zbrojni-syly-ukrayiny-znyshhyly-pershyj-rosijskyj-btr-50-pid-avdiyivkoyu/ Збройні сили України знищили перший російський БТР-50 під Авдіївкою] (vaadatud: 15.10.2023)&lt;/ref&gt; [[BTR-80]], [[BTR-82]],&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/ajdar-ozbroyivsya-trofejnym-rosijskym-btr-82a/ “Айдар” озброївся трофейним російським БТР-82А] (vaadatud: 15.07.2023)&lt;/ref&gt; [[BTR-90]],&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/rosiyany-vykorystovuyut-odynychnyj-btr-90-rostok/ Росіяни використовують одиничний БТР-90 “Росток”] (vaadatud: 15.10.2023)&lt;/ref&gt; [[MT-LB]], [[BTR-MD Rakuška]]&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/volontery-vidnovyly-dlya-desantnykiv-trofejnu-btr-md-rakushka/ Волонтери відновили для десантників трофейну БТР-МД “Ракушка”] (vaadatud: 10.08.2023)&lt;/ref&gt;
|
|-
|
| [[Luuresoomuk]]id 
| [[BRDM-2]]
|
|-
|
| [[Soomusauto]]d
| [[Tigr]], [[KamAZ-43269]], [[Z-STS]]
|
|-
|
| [[Soomusrong]]id&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120387802/lihtsalt-liikuvad-sihtmargid-miks-toi-vene-armee-ukrainasse-tagasi-vabadussoja-aegse-relva |pealkiri=„Lihtsalt liikuvad sihtmärgid.“ Miks tõi Vene armee Ukrainasse tagasi Vabadussõja-aegse relva? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-01 |vaadatud=2025-07-01 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;

| Amuur, Baikal, Terek, Volga, Jenissei
|
|-
|}
==== Suurtükid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
! colspan=&quot;2&quot; |Suurtükid
!Mark
!Kommentaar
|-
|
|[[Iseliikuv suurtükk|Iseliikuvad suurtükid]]
|[[2S1 Gvozdika]], [[2S3 Akatsija]], [[2S5 Giatsint-S]], [[2S19 Msta-S]],&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/u-novolyubivtsi-rosiyany-vtratyly-5-sau-msta-s/ У Новолюбівці росіяни втратили 5 САУ МСТА-С] (vaadatud: 30.10.2022)&lt;/ref&gt; [[2S7 Pion]], [[2S4 Tulp]],&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/vijskovi-zneshkodyly-240-mm-minomet-tyulpan-rf/ Військові знешкодили 240 мм міномет “Тюльпан” РФ] (vaadatud: 29.12.2022)&lt;/ref&gt; [[2S9 Nona-S]], [[2S34]], [[2S43 Malva]]
|
|-
|
|
|{{ill|en|M-1978 Koksan}}&lt;ref name=M1991/&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120364894/video-vana-noukogude-koolkonna-lahenemine-ukraina-armee-havitas-uhe-tapse-lasuga-kolm-kim-jong-uni-superrelva |title=VIDEO - „Vana Nõukogude koolkonna lähenemine.“ Ukraina armee hävitas ühe täpse lasuga kolm Kim Jong-uni „superrelva“ |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-03-20 |access-date=2025-03-20| website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;
|Põhja-Korea iseliikuv suurtükk
|-
|
|[[Suurtükk|Pukseeritavad suurtükid]]
|[[D-20]], [[D-30]], [[2B16 Nona-K]], [[2A65 Msta-B]], [[2A36 Giatsint-B]], {{ill|en|M-46|130 mm towed field gun M1954 (M-46)}}&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120310875/venelastel-pole-tapsust-vaja-miks-on-stalini-aegse-suurtuki-rindele-joudmine-ukrainlaste-jaoks-tegelikult-halb-uudis |title=„Venelastel pole täpsust vaja.“ Miks on Stalini-aegse suurtüki rindele jõudmine ukrainlaste jaoks tegelikult halb uudis? 
 |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-30 |access-date=2024-07-30 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;
|
|-
|
|[[Miinipilduja]]d
|[[2B9 Vasiljok]]
|
|-
|
|[[Raketiheitja]]d
|[[BM-21 Grad]]&lt;ref&gt;[https://defence-ua.com/news/vdalij_rejd_bijtsiv_sso_u_til_rashistiv_znajdeno_odrazu_tri_rszv_jaki_arta_zsu_peretvorila_na_metalobruht-12097.html Вдалий рейд бійців ССО у тил рашистів: знайдено одразу три РСЗВ, які &quot;арта&quot; ЗСУ перетворила на металобрухт] (vaadatud: 04.07.2023)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120421813/parim-viis-on-peita-end-kraatrisse-ja-loota-et-see-ei-taba-miks-on-62-aastane-grad-endiselt-hirmus-relv |pealkiri=„Parim viis on peita end kraatrisse ja loota, et see ei taba.“ Miks on 62-aastane Grad endiselt hirmus relv? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-12-09 |vaadatud=2025-12-09 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;, [[BM-27 Uragan]], [[BM-30 Smertš]],&lt;ref name=&quot;sodur_22_5&quot; /&gt; [[2B17 Tornado-G]], [[TOS-1 Buratino]], [[TOS-1A Solntsepjok]]&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/zsu-znyshhyly-rosijskyj-solntsepyok/ ЗСУ знищили російський “Солнцепёк”] (vaadatud: 28.10.2023)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120305185/voimsam-on-ainult-tuumarelv-miks-on-raske-leegiheitja-solntsepjok-vene-armee-koige-hirmsam-ja-efektiivsem-tapamasin|title=„Võimsam on ainult tuumarelv.“ Miks on raske leegiheitja Solntsepjok Vene armee kõige hirmsam ja efektiivsem tapamasin? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-04 |access-date=2024-07-04 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120606811/videod-vene-propaganda-poolt-ulistatud-leegiheitjad-on-muutunud-oma-soduritele-suurimaks-surmaloksuks |pealkiri=VIDEOD - Vene propaganda poolt ülistatud leegiheitjad on muutunud oma sõduritele suurimaks surmalõksuks   |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-08-28 |vaadatud=2025-08-26 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;, [[TOS-2]]&lt;ref&gt;[https://defence-ua.com/news/tos_2_tosochka_bula_vpershe_pomichena_na_fronti_ale_shozhe_scho_zmogla_piti_tsiloju-14150.html ТОС-2 &quot;Тосочка&quot; була вперше помічена на фронті, але схоже, що змогла піти цілою] (vaadatud: 16.01.2023)&lt;/ref&gt;
|
|-
|
|
|[[M-1991]]&lt;ref name=M1991&gt;[https://www.err.ee/1609583761/deepstate-vene-vaed-vallutasid-donetski-oblastis-veel-uhe-asula#budanov Budanov: Põhja-Korea saadab Venemaale täiendavalt relvastust] ERR, 23.I 2025&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120372241/uus-video-kinnitab-pohja-korea-andis-venemaale-ukraina-rundamiseks-raketiheitjaid-m1991 |title=Uus video kinnitab: Põhja-Korea andis Venemaale Ukraina ründamiseks raketiheitjaid M1991 |url-access=subscription |author=Aivar Pau |date=2025-04-22 |access-date=2025-04-22 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}&lt;/ref&gt;
|Põhja-Korea raketiheitja
|-
|
|Suurtükiväe radarid
|[[Zoopark (relv)|Zoopark]]&lt;ref&gt;Сергей Морфинов. [https://www.bbc.com/russian/features-62882553 Среди трофеев украинской армии под Харьковом - разведывательный комплекс и станция управления &quot;Орланами&quot;. И это далеко не всё] - BBC, 13.09.2022 (vaadatud: 19.02.2023)&lt;/ref&gt;, [[Jastreb-AV]]
|
|-
|}

==== Tuletoetusrelvad ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
! colspan=&quot;2&quot; |Tuletoetusrelvad
!Mark
!Kommentaar
|-
|
|[[Juhitav tankitõrjeraketisüsteem|Tankitõrje raketisüsteemid]]
|[[9P149 Shturm-S]], [[9P148 Konkurs]], [[9M133 Kornet|9P163M-1 Kornet-T]], [[9K121 Vihr]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609057817/ukraina-avas-mustal-merel-koridori-tsiviillaevadele#vihr Vene vägi võttis Ukrainas kasutusele tankitõrjeraketid Vihr] ERR 10. august 2023&lt;/ref&gt;
|
|-
|
|[[Tankitõrje#Tankitõrjekahurid|Tankitõrjekahurid]]
|[[MT-12]]
|
|-
|
|Tuletoetusmasinad
|[[Terminator (sõjatehnika)|Terminator]]
|
|-
|}
==== Õhutõrje ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
! colspan=&quot;2&quot; |Õhutõrje
!Mark
!Kommentaar
|-
|
|[[Õhutõrjesoomuk|Õhutõrje raketisüsteemid]]
|[[S-300|S-300 Favorit]], [[S-350|S-350 Vitjaz]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120357784/video-ulevarvitud-s-300-ukraina-havitas-venelaste-130-miljoni-eurose-ohutorjekompleksi-mida-see-endast-kujutab |title=VIDEO - „Ülevärvitud S-300.“ Ukraina hävitas venelaste 130 miljoni eurose õhutõrjekompleksi. Mida see endast kujutab? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-18 |access-date=2025-02-18 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;, [[S-400|S-400 Triumf]], [[S-500 Prometheus]], [[Pantsir]]&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/v-ukrayini-spalyly-zenitnyj-kompleks-rosiyi-pantsyr-s1/ В Україні спалили зенітний комплекс Росії “Панцирь-С1”] (vaadatud: 04.09.2022)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/rashysty-vtratyly-na-hersonshhyni-zrgk-pantsyr-s1/ Рашисти втратили на Херсонщині ЗРГК “Панцирь-С1”] (vaadatud: 04.09.2022)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/u-novij-kahovtsi-znyshhyl1y-zrgk-pantsyr-s1/ На Каховській ГЕС знищили ЗРГК “Панцирь-С1”](vaadatud: 22.10.2022)&lt;/ref&gt;, [[9K33 Osa]], [[Strela-10]], [[Tor (raketisüsteem)|Tor]], [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M2, Buk-M3]]
|
|-
|
|[[Õhutõrje|Õhutõrje kahurid]]
|[[ZU-23-2]], [[2K22 Tunguska]], [[ZSU-23-4 Shilka]], [[BTR-ZD Skrezhe]]
|
|-
|
|Õhutõrje radarid
|[[Podlet-K1]], {{ill|en|Nebo-SVU}}, [[Nebo-M]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Reporter |eesnimi=Isabel van Brugen |kuupäev=2024-05-29 |pealkiri=Satellite images show Russia's &quot;Nebo-M&quot; radar system targeted in strike |url=https://www.newsweek.com/satellite-images-russia-nebo-m-radar-luhansk-strike-atacms-1905657 |vaadatud=2024-05-31 |väljaanne=Newsweek |keel=en}}
&lt;/ref&gt;, {{ill|en|Kasta-2E2|Kasta_2E}}, [[Garmon-M]], [[S-400]] radarid: [[91N6E]], [[92N6E]]
|
|-
|}

==== Pioneeritehnika ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
! colspan=&quot;2&quot; |Pioneeritehnika
!Mark
!Kommentaar
|-
|
|[[Sillatank]]id
|
|
|-
|
|[[Demineerimine|Demineerimismasinad]]
|[[UR-77 Meteorit]]
|
|-
|
|Mineerimismasinad
|[[ISDM Zemledelije]]&lt;ref&gt;[https://tehnika.postimees.ee/7877272/ebameeldiv-vene-relv-ukrainas-kaugmineerjia-mis-puistab-miinid-15-kilomeetri-kaugusele Ebameeldiv Vene relv Ukrainas: kaugmineerjia, mis puistab miinid 15 kilomeetri kaugusele] tehnika.postimees.ee 16. okt. 2023&lt;/ref&gt;
|
|-
|
|Muu pioneeritehnika
|[[BREM]]
|
|-
|}
==== Juhtimis- ja sidetehnika ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
! colspan=&quot;2&quot; |Juhtimis- ja sidetehnika
!Mark
!Kommentaar
|-
|
|Sidemasinad
|
|
|-
|
|[[Elektrooniline sõda|EW-võitluse]] vahendid&lt;ref name=EW&gt;[https://www.horisont.ee/arhiiv-2024/Horisont01_2024.pdf Nähtamatu sõda, mida peetakse megahertside, signaalide  ja kilovoltidega] Horisont 1-2024 lk 44-49&lt;/ref&gt;&lt;ref name=EW_2&gt;[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid02LiCRPGeCh7XXT1ugrqGxLzZ27cC7sYXRgUAiQuj6NfjFehzBxdUyqTr3n6NrC1rKl  Jess Daly, Elektroonilise võitluse vahendid] Toomas Piirmanni blogi, 23.III 2025&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120414055/putini-armee-on-ennast-ukraina-sojas-mannetuna-naidanud-siiski-oleks-venelastel-natoga-sodimiseks-uks-trumpass |pealkiri=Putini armee on ennast Ukraina sõjas mannetuna näidanud. Siiski oleks venelastel NATOga sõdimiseks üks trumpäss |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-10-31 |vaadatud=2025-10-31 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;
|{{ill|en|Krasuha-4|Krasukha}}, [[Leer-2]], [[RB-341W Leer-3]], {{ill|en|R-330Ž Žitel|R-330Zh Zhitel}}, {{ill|en|Borisoglebsk-2}}, Чёрный глаз&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120375584/need-tuleb-kohe-havitada-venelased-on-loonud-segaja-mis-suudab-ukraina-droonid-neutraliseerida-kas-see-muudab-soja-kaiku |title=„Need tuleb kohe hävitada.“ Venelased on loonud segaja, mis suudab Ukraina droonid neutraliseerida. Kas see muudab sõja käiku? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-05-07 |access-date=2025-05-07 |website=forte.delfi.ee SÕJANUDS}}&lt;/ref&gt;

|
|-
|}

==== Lennuvahendid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
! colspan=&quot;2&quot; |Lennuvahendid
!Mark
!Kommentaar
|-
|
|[[Lennuk]]id
|[[Su-24]], [[Su-25]], [[Su-27]], [[Su-30]], [[Su-34]], [[Su-35S]], [[Su-57]], [[Tu-22]], [[Tupolev Tu-95|Tu-95]], [[Tupolev Tu-160|TU-160]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120394092/venemaa-saatis-esimest-korda-sotta-oma-tuumapommitajad-mis-sellest-muutub-kui-tu-160-d-rundavad-ukrainat |pealkiri=Venemaa saatis esimest korda sõtta oma tuumapommitajad. Mis sellest muutub, kui Tu-160-d ründavad Ukrainat?  |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-31 |vaadatud=2025-07-31 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;, {{ill|en|Il-22|Ilyushin Il-22}}, [[Il-76]], [[A-50]], {{ill|en|Be-200|Beriev Be-200}}, [[An-26]], [[Mikojan-Gurevitš MiG-31|MiG-31]]&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120358457/see-on-uhekordne-lennuk-venemaa-koige-ohtlikumad-lennukid-on-ukraina-rundamise-jarele-jatnud-mis-juhtus |title=„See on ühekordne lennuk.“ Venemaa kõige ohtlikumad lennukid on Ukraina ründamise järele jätnud. Mis juhtus? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-20 |access-date=2025-02-20 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120367788/nato-s-magati-venemaa-umberrelvastumine-maha-laas-ignoreeris-olulist-arengut-ohusojas-nuud-voib-see-valusalt-katte-maksta |title=„NATO-s magati Venemaa ümberrelvastumine maha.“ Lääs ignoreeris olulist arengut õhusõjas. Nüüd võib see valusalt kätte maksta |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-04-02 |access-date=2025-04-02 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;  
|
|-
|
|[[Kopter]]id
|[[Mi-8]], [[Mi-24]], [[Mil Mi-28|Mi-28]], [[Kamov Ka-52|Ka-52 Alligator]]
|
|-
|
|[[Droon]]id&lt;ref name=droonid&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8264024/postimees-ukrainas-ulevaade-millised-droonid-on-ukrainal-paremad-millised-vene-vagedel |title=POSTIMEES UKRAINAS ⟩ Ülevaade: millised droonid on Ukrainal paremad, millised Vene vägedel |url-access=subscription |author=Juri Larin |date=2025-06-07 |access-date=2025-06-07 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=droonid_2&gt;{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120395538/droonid-rindel-emadroonist-baba-jagani-mis-mida-lahinguvaljal-teeb |title=DROONID RINDEL - Emadroonist Baba Jagani – mis mida lahinguväljal teeb? |url-access=subscription |author=Kaur Maran |date=2025-08-09 |access-date=2025-08-09 |website=ekspress.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120415358/vene-armee-eriuksus-likvideerib-sihiparaselt-ukraina-droonimeeskondi-miks-on-nad-nii-ohtlikud |title=Vene armee eriüksus RUBIKON likvideerib sihipäraselt Ukraina droonimeeskondi. Miks on nad nii ohtlikud? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-11-06 |access-date=2025-11-06 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;

|[[ZALA Lantset]]&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120226248/see-on-vaga-ohtlik-relv-ukraina-vagede-suurimaks-oudusunenaoks-on-muutunud-venelaste-kamikaze-droonid-lancet|title=„See on väga ohtlik relv.“ Ukraina vägede suurimaks õudusunenäoks on muutunud venelaste kamikaze-droonid Lancet |url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 23.08.2023, 17:22&lt;/ref&gt;, [[Molnija]]&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120385006/video-odav-primitiivne-ja-vaga-ohtlik-miks-kujutavad-venelaste-drooni-emalaevad-ukraina-armeele-suurt-ohtu |title=VIDEO - „Odav, primitiivne ja väga ohtlik.“ Miks kujutavad venelaste drooni „emalaevad“ Ukraina armeele suurt ohtu? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-06-17 |access-date=2025-06-17 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}} Delfi FORTE Sõjandus&lt;/ref&gt;, [[Orlan-10]], {{ill|en|Eleron-3}}, [[ZALA 421-16Е]], [[Forpost-RU]], [[Geran/CBTS.611000]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8293667/venemaa-on-asunud-hiina-juppidest-ehitama-vaga-ohtlikke-vaikedroone |pealkiri=Venemaa on asunud Hiina juppidest ehitama väga ohtlikke väikedroone |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-07-26 |vaadatud=2025-07-26 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120393483/sojapaevik-1251-paev-venemaa-relvalaod-ammenduvad-uha-rohkem-soltutakse-pohja-koreast-ja-hiinast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1251. päev) - Venemaa relvalaod ammenduvad, üha rohkem sõltutakse Põhja-Koreast ja Hiinast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Crutto |kuupäev=2025-07-28 |vaadatud=2025-07-28 |väljaanne=ekspress.delfi.ee SÕJAPÄEVIK |keel=et}}&lt;/ref&gt;, [[Geran-2]], [[Geran-3]]&lt;ref name=geran3&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120394130/nagu-kuum-triikraud-kas-reaktiiv-sahedid-pooravad-droonisoja-otsustavalt-venelaste-kasuks |pealkiri=„Nagu kuum triikraud.“ Kas reaktiiv-Šahedid pööravad droonisõja otsustavalt venelaste kasuks? |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |url-access=subscription |kuupäev=2025-07-31 |vaadatud=2025-07-31 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8325563/ukraina-luure-uuris-uue-vene-geran-3-drooni-sisemust-laane-jupid-ja-hiina-mootor |pealkiri=Ukraina luure uuris uue Vene Geran-3 drooni sisemust – Lääne jupid ja Hiina mootor |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-09-17 |vaadatud=2025-09-17 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;, [[Geran-4]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120610529/kui-ohtlik-on-venelaste-reaktiivdroon-geran-4 |pealkiri=Kui ohtlik on venelaste reaktiivdroon Geran-4? |url-access=subscription |eesnimi=Urmas |perekonnanimi=Glase |kuupäev=2025-09-17 |vaadatud=2025-09-17 |väljaanne=maaleht.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;, [[Geran-5]], [[Gerbera (droon)|Gerbera]], [[MS001]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8283801/vene-tapjadroonist-leidsid-ukrainlased-nvidia-kiibi-ja-see-teeb-midagi-vaga-halba-ja-ohtlikku |pealkiri=Vene tapjadroonist leidsid ukrainlased NVIDIA kiibi – ja see teeb midagi väga halba ja ohtlikku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-07-09 |vaadatud=2025-07-09 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://interestingengineering.com/military/russia-drone-nvidia-ai-supercomputer |pealkiri=Russia’s new drone uses Nvidia’s mini supercomputer to make its own kill list |url-access= |eesnimi=Kapil |perekonnanimi=Kajal |kuupäev=2025-07-10 |vaadatud=2025-07-10 |väljaanne=interestingengineering.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;, [[Molnija]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access= |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;, [[BM-35]]&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02J5GAGNgUwhJpa8gy9BdKPStdtfX5hj69YXrub8PKosZcn2dkdYYtW6zZipTquWXdl Teet Kalmuse blogi] FB, 2.II 2026&lt;/ref&gt;
|
|-
|
|
|[[HESA Shahed 136]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609061201/ukraina-kindral-teatas-edust-tauria-suunal Uuring: Venemaa on hakanud Iraani droone järele tegema] ERR 13. august 2023&lt;/ref&gt;, [[HESA Shahed 238]]&lt;ref name=geran3/&gt;, {{ill|en|Qods Mohajer-6}}
|Iraani [[droon]]id
|-
|
|[[Tiibrakett|Tiibraketid]]
|{{ill|en|Kalibr}}, {{ill|en|Kh-101}}, {{ill|en|Kh-55}}, {{ill|en|Kh-59}}, [[H-22]]&lt;ref name=sodur_2023_1 /&gt;, {{ill|en|P-800 Oniks}}, {{ill|en|H-69}} &lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120288644/selle-ilmumine-oli-vaga-halb-ullatus-mida-kujutab-endast-salaparane-rakett-millega-venemaa-ukraina-energiasusteeme-laastab |title=„Selle ilmumine oli väga halb üllatus!“ Mida kujutab endast salapärane rakett, millega Venemaa Ukraina energiasüsteeme laastab? |url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 26.04.2024, 18:30&lt;/ref&gt;, [[9K720 Iskander|Iskander-K]], {{ill|en|Novator 9M729}}&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120421787/see-ei-tule-otse-vaid-mangib-kassi-ja-hiirt-mida-kujutab-endast-vene-armee-keelatud-rakett |pealkiri=&quot;See ei tule otse, vaid mängib kassi ja hiirt.&quot; Mida kujutab endast Vene armee &quot;keelatud rakett&quot;? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-12-06|vaadatud=2025-12-06 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;, [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], {{ill|en|H-32|Kh-32}}&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433891/tapsus-teeb-selle-ohtlikumaks-vene-pommitajad-on-sojas-tagasi-veelgi-ohtlikuma-raketiga-kui-enne |pealkiri=„Täpsus teeb selle ohtlikumaks.“ Vene pommitajad on sõjas tagasi veelgi ohtlikuma raketiga kui enne |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-04|vaadatud=2026-02-04 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;, [[Banderol]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120598898/venelased-proovivad-louna-ukraina-peal-oma-uut-raketti-kui-tosiseks-probleemiks-voib-kujuneda-banderol |pealkiri=Venelased proovivad Lõuna-Ukraina peal oma uut raketti. Kui tõsiseks probleemiks võib kujuneda Banderol? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-22|vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;, [[Dan-T]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120609216/uuest-vene-raketist-raagitakse-juba-ette-hirmulugusid-kas-see-on-pohjendatud |pealkiri=Uuest Vene raketist räägitakse juba ette hirmulugusid. Kas see on põhjendatud? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-09-08|vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;, [[Filin]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120620550/kassikakk-kas-venelaste-koige-uuem-rakett-on-ohtlik-imerelv-voi-lihtsalt-lendav-toru |pealkiri=KASSIKAKK - Kas venelaste kõige uuem rakett on ohtlik imerelv või lihtsalt lendav toru? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-10-27|vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;
|
|-
|
|[[Ballistiline rakett|Ballistilised raketid]]
|[[9K720 Iskander|Iskander-M]], [[H-47M2 Kinžal|Kinžal]], [[S-300]]&lt;ref name=sodur_2023_1 /&gt;, [[S-400]], [[SS-21 Skarabeus|OTR-21 Totška]]&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2022-04-08 |pealkiri=Kramatorsk station attack: What we know so far |keel=en-GB |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-61036740 |vaadatud=2024-05-30}}&lt;/ref&gt;, [[Orešnik]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8395383/laane-ukrainas-havingut-kulvanud-oresnikust-voib-nato-jaoks-saada-toeline-pahkel |pealkiri=Lääne-Ukrainas hävingut külvanud Orešnikust võib NATO jaoks saada tõeline pähkel |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-13 |vaadatud=2026-01-13 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120430331/sakslaste-susteemid-ei-reageerinud-kas-oresnik-jattis-lolliks-nato-voi-venelased-endid |pealkiri=„Sakslaste süsteemid ei reageerinud.“ Kas Orešnik jättis lolliks NATO või venelased endid?  |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-01-19 |vaadatud=2026-01-19 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS|keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120430650/korvalekalle-on-mitusada-meetrit-look-lvivi-tehasele-paljastas-venemaa-koige-hirmsama-raketi-norkuse |pealkiri=„Kõrvalekalle on mitusada meetrit.“ Löök Lvivi tehasele paljastas Venemaa kõige hirmsama raketi nõrkuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-01-20 |vaadatud=2026-01-20 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS|keel=et}}&lt;/ref&gt;
|
|-
|
|
|{{ill|en|KN-23}}&lt;ref name=fath&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120320607/dezful-on-vaga-ohtlik-rakett-kas-iraani-raketid-kallutavad-ukraina-soja-vene-armee-kasuks |title=„Dezful on väga ohtlik rakett!“ Kas Iraani raketid kallutavad Ukraina sõja Vene armee kasuks? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-10 |access-date=2024-09-10 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;, {{ill|en|KN-24}}&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120601755/kim-jong-un-koondab-meedia-teatel-oma-raketivagesid-ukraina-vastu-mida-tal-kremlile-appi-saata-on |title=Kim Jong-un koondab meedia teatel oma raketivägesid Ukraina vastu. Mida tal Kremlile appi saata on? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2026-08-05 |access-date=2026-08-05 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;
|Põhja-Korea raketid
|-
|
|
|{{ill|en|Fath 360}}&lt;ref name=fath/&gt;
|Iraani raketid
|-
|
|[[Planeeriv pomm|Planeerivad pommid]]&lt;ref&gt;{{cite web| url=https://tehnika.postimees.ee/8522797/lisatud-vene-liugpommide-kirjeldused-putini-verine-rekord-ukrainale-heideti-juulikuus-8300-juhitavat-liugpommi |title=LISATUD VENE LIUGPOMMIDE KIRJELDUSED ⟩ Putini verine rekord: Ukrainale heideti juulikuus 8300 juhitavat liugpommi |url-access=subscription |author= |date=2026-08-06 |access-date=2026-08-06 |website=tehnika.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

|{{ill|en|FAB-250}}, {{ill|en|FAB-500}}, {{ill|en|FAB-1500}}, [[FAB-3000]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120310056/nendega-saaks-hakkama-isegi-selline-ohutorje-mis-on-eestis-kuidas-voidelda-putini-kolmetonniste-hiidpommidega-ja-kui-ohtlikud-need-on |title=„Nendega saaks hakkama isegi selline õhutõrje, mis on Eestis.“ Kuidas võidelda Putini kolmetonniste hiidpommidega ja kui ohtlikud need on? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-25 |access-date=2024-07-25 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;
|
|}
* [https://www.oryxspioenkop.com/2022/02/attack-on-europe-documenting-equipment.html ORYX: Dokumenteeritud kaotused]
* [https://sbs-group.army/en/ USF Grouping Online Killboard / Reaalajas uuenev Venemaa kaotuste tabloo]

=== Ukraina lahingutehnika ===
==== Soomusmasinad ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
! colspan=&quot;2&quot; |Soomusmasinad
!Päritolu
!Mark
!Kommentaar
|-
|
|[[Tank]]id
| NSVL/UKR
| [[T-55]] moderniseeritud versioon M-55S&lt;ref&gt;[https://www.ukrmilitary.com/2023/07/m-55s.html ЗСУ втратили перший танк M-55S (ВІДЕО)] (vaadatud: 14.07.2023)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120353488/graafik-neetud-tank-miks-ei-taha-ukski-ukraina-armee-uksus-neid-vanu-sloveenia-tanke |title=GRAAFIK - „Neetud tank“ – miks ei taha ükski Ukraina armee üksus neid vanu Sloveenia tanke? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-01-30 |access-date=2025-01-30 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;, [[T-64]], [[T-72]] erinevad modifikatsioonid, [[T-80|T-80BV]] ja [[T-84|T-84 Oplot]]&lt;ref name=sodur_2023_3 /&gt;
|
|-
|
|
|Lääne
|[[Leopard 1]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120220056/tanapaeva-sotta-need-ei-kolba-kas-ligi-60-aastastest-saksa-tankidest-saavad-ukraina-sodurite-jaoks-teraskirstud|title=„Tänapäeva sõtta need ei kõlba.“ Kas ligi 60-aastastest Saksa tankidest saavad Ukraina sõdurite jaoks teraskirstud? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2023-07-29 |access-date=2023-07-29 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120335549/liiga-habras-kas-ukrainlastel-onnestub-teha-soja-koige-apumast-tankist-korralikku-voitlusmasinat |title=„Liiga habras.“ Kas ukrainlastel õnnestub teha sõja kõige äpumast tankist korralikku võitlusmasinat? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-11-11 |access-date=2024-11-11 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;, [[Leopard 2|Leopard 2A4, Leopard 2A6]]&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/ukrayinski-leopard-2a4-osnastyly-dynamichnym-zahystom/ Українські Leopard 2А4 оснастили динамічним захистом] (vaadatud: 01.06.2023)&lt;/ref&gt;, [[Stridsvagn 122]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120365222/graafik-kas-ukraina-soja-parim-tank-on-tegelikult-hoopis-laiemale-avalikkusele-tundmatu-rootslane |title=GRAAFIK - Kas Ukraina sõja parim tank on tegelikult hoopis laiemale avalikkusele tundmatu „rootslane“? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-03-21 |access-date=2025-03-21 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;, [[Challenger 2]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120357656/ekspert-vastab-miks-on-eestit-turvav-challenger-2-tank-tegelikult-ukraina-soja-koige-viletsam-nuudisaegne-laane-tank |title=EKSPERT VASTAB - Miks on Eestit turvav Challenger 2 tank tegelikult Ukraina sõja kõige viletsam nüüdisaegne lääne tank? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-19 |access-date=2025-02-19 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;, [[M1 Abrams]]&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/47-ma-brygada-pokazala-bojove-zastosuvannya-svoyih-m1a1-sa-abrams/ 47-ма бригада показала бойове застосування своїх M1A1 SA Abrams] (vaadatud: 27.04.2024)&lt;/ref&gt;
|
|-
|
|[[Jalaväe lahingumasin]]ad
|NSVL
|[[BMP-1]], [[BMP-2]]
|
|-
|
|
|Lääne
|[[Bradley (jalaväe lahingumasin)|Bradley]],&lt;ref&gt;[https://forte.delfi.ee/artikkel/120204564/bradley-soitis-miinile-siis-sai-raketiga-pihta-aga-mehed-jaid-terveks-laane-soomus-saadab-ukrainas-korda-imes „Bradley sõitis miinile, siis sai raketiga pihta, aga mehed jäid terveks.“ Lääne soomus saadab Ukrainas korda imesid] -  Delfi SÕJANDUS 18.06.2023, 00:01&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/bradley-vytrymav-pidryv-ta-vluchannya-protytankovoyi-rakety/ Bradley витримав підрив та влучання протитанкової ракети] (vaadatud: 13.07.2023)&lt;/ref&gt; [[Stryker]],&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609005383/soja-475-paev-putin-venemaa-on-vastupealetungi-kaigus-kaotanud-54-tanki#relvaabipakett USA saadab Ukrainale 325 miljoni eest sõjatehnikat enda varudest] ERR 13.06.2023&lt;/ref&gt; [[CV-90]],&lt;ref name=ERR_230119_Archer/&gt; [[Marder 1]], {{ill|en|FV 107 Scimitare|FV107_Scimitar}}, [[Lynx (jalaväe lahingumasin)|Lynx KF41]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120350040/venelaste-masinad-on-nende-korval-plekk-karbid-kuidas-muudab-ukraina-lahinguvalja-sakslaste-moodsaima-soomusmasina-tulek |title=„Venelaste masinad on nende kõrval plekk-karbid.“ Kuidas muudab Ukraina lahinguvälja sakslaste moodsaima soomusmasina tulek? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-01-15 |access-date=2025-01-15|website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;
|
|-
|
|[[Soomustransportöör]]id
|NSVL/UKR
|[[MT-LB]], [[BTR-3]], [[BTR-4]], [[BTR-60]], [[BTR-70]], [[BTR-80]], [[BRDM-2]]
|
|-
|
|
|Lääne
|{{ill|en|YPR-765|YPR-765}}, [[M113]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120407081/noukogude-masinad-on-piin-miks-teeb-igivana-ameeriklaste-soomuk-isegi-uutele-vene-omadele-silmad-ette |pealkiri=„Nõukogude masinad on piin.“ Miks teeb igivana ameeriklaste soomuk isegi uutele Vene omadele silmad ette? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-09-30 |vaadatud=2025-09-30 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;, [[FV103 Spartan]], [[VAB]], [[Patria Pasi|Sisu XA-185]]
|
|-
|
|[[Luuresoomuk]]d
|NSVL
|[[BRDM-2]]&lt;ref&gt;[https://defence-ua.com/weapon_and_tech/bijtsi_tro_majut_modernizovanu_brdm_2_v_jakij_zminili_faktichno_vse_scho_mozhna-12549.html Бійці ТрО мають модернізовану БРДМ-2, в якій змінили фактично все, що можна] (vaadatud: 16.08.2023)&lt;/ref&gt;
|
|-
|
|[[Soomusauto]]d
|UKR
|[[Kozak-2]], [[Kozak-2M|Kozak-2M1]],&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/syly-oborony-otrymuyut-modernizovani-kozak-2m1/ Сили оборони отримують модернізовані Козак-2М1] (vaadatud: 31.08.2023)&lt;/ref&gt; [[Kozak-5]], [[KrAZ Spartan]], [[KrAZ Cobra]], [[Novator]], [[Varta]]
|
|-
|
|
|Lääne
| [[International MaxxPro|MaxxPro]], [[Bushmaster]], [[BMC Kirpi]], {{ill|en|Oshkosh M-ATV|Oshkosh M-ATV}}, [[HMMWV]], {{ill|en|Cougar|Cougar (MRAP)}}, {{ill|en|Iveco LMV|Iveco LMV}}, [[Roshel Senator]], {{ill|en|Husky TSV|Husky TSV}}, [[Mamba Alvis]]
|
|-
|}

==== Suurtükid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;2&quot; |Suurtükid
!Päritolu
!Mark
!Kommentaar
|-
|
|[[Iseliikuv suurtükk|Iseliikuvad suurtükid]]
|UKR/NSVL
|[[2S9 Nona-S]], [[2S1 Gvozdika]],&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/sitka-vryatuvala-sau-gvozdyka-vid-lantseta/ Сітка врятувала САУ “Гвоздика” від “Ланцета”] (vaadatud: 15.03.2023)&lt;/ref&gt; [[2S3 Akatsija]], [[2S5 Giatsint-S]], [[2S7 Pion]]&lt;ref&gt;[https://defence-ua.com/army_and_war/na_18_misjatsi_vijni_proti_rf_zsu_dosi_majut_203_mm_snarjadi_do_sau_2s7_pion-12575.html На 18 місяці війни проти РФ ЗСУ досі мають 203-мм снаряди до САУ 2С7 &quot;Піон&quot;] (vaadatud: 19.08.2023)&lt;/ref&gt;, [[2S19 Msta-S]], [[2S22 Bohdana|Bohdana]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120340963/ka-vene-kindralstaabis-ei-istu-lollid-kas-jumala-kingitus-aitab-ukrainlastel-lahinguvaljale-tasakaalu-tuua |title=„Ka Vene kindralstaabis ei istu lollid.“ Kas „jumala kingitus“ aitab ukrainlastel lahinguväljale tasakaalu tuua? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-12-03 |access-date=2024-12-03 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}&lt;/ref&gt;

|
|-
|
|
|Lääne
|[[PzH 2000]]&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/26-ta-artbrygada-pokazala-u-diyi-sau-pzh-2000/ 26-та артбригада показала у дії САУ “PzH 2000”] (vaadatud: 27.10.2022)&lt;/ref&gt;, [[Zuzana 2]],&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/ukrayinski-vijskovi-pokazaly-zastosuvannya-sau-zuzana-2/ Українські військові показали застосування САУ Zuzana 2] (vaadatud: 27.10.2022)&lt;/ref&gt; [[CAESAR]],&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/caesar-golovnokomanduvach-zsu-pokazav-artylerystiv-na-frantsuzkyh-sau/ CAESAR: Головнокомандувач ЗСУ показав артилеристів на французьких САУ] (vaadatud: 26.05.2022)&lt;/ref&gt; [[M109]], [[AHS Krab]], [[AS-90]], [[ShKH vz. 77|ShKH vz. 77 Dana]],&lt;ref name=&quot;sodur_23_2&quot; /&gt; [[Artillerisystem 08|Archer]]&lt;ref name=ERR_230119_Archer&gt;[https://www.err.ee/1608855614/rootsi-annab-ukrainale-lahingumasinaid-ja-archeri-iseliikursuurtukke Rootsi annab Ukrainale lahingumasinaid ja Archeri iseliikursuurtükke] ERR 19.01.2023 12:09&lt;/ref&gt;, [[T-155 Fırtına]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120250752/sojapaevik-641-paev-venelaste-surve-ukrainlastele-on-metsik-samas-tuurib-kreml-kavalalt-soja-kulmutamise-suunas |title=SÕJAPÄEVIK (641. päev): Venelaste surve ukrainlastele on metsik. Samas tüürib Kreml kavalalt sõja külmutamise suunas |url-access=subscription |author=Peeter Tali |date=2023-11-26 |access-date=2023-11-26 |website=ekspress.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;, [[RCH 155]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120349535/sojapaevik-1055-paev-valjavote-pohja-korea-soduri-paevikust-taidan-ulemjuhataja-kasud-isegi-kui-need-maksavad-mulle-elu |title=SÕJAPÄEVIK (1055. päev) - Väljavõte Põhja-Korea sõduri päevikust: täidan ülemjuhataja käsud, isegi kui need maksavad mulle elu |url-access=subscription |author=Christopher Krutto |date=2025-01-13 |access-date=2025-01-13 |website=ekspress.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;
|
|-
|
|[[Suurtükk|Pukseeritavad suurtükid]]
|UKR/NSLV
|[[L119]], [[D-20]], [[D-30]], [[2B16 Nona-K]], [[2A36 Giatsint-B]], [[2A65 Msta-B]]
|
|-
|
|
|Lääne
|[[M777]]&lt;ref&gt;[https://defence-ua.com/news/pidrozdil_z_m777_utilizuvav_ponad_200_tsilej_za_pivtora_misjatsja_sered_znischenoji_zbroji_navit_zrk_s_400-9441.html Підрозділ з M777 утилізував понад 200 цілей за півтора місяця: серед знищеної зброї – навіть ЗРК С-400] (vaadatud: 27.10.2022)&lt;/ref&gt;, [[FH-70]], [[L118]], [[L119]], [[M101_haubits|M101]] (USA), [[Mod 56]] (Hispaania), [[M-46]] (Horvaatia), [[TRF1]], [[M114]] (Portugal)&lt;ref name=&quot;sodur_23_2&quot; /&gt;
|
|-
|
|[[Miinipilduja]]d
|NSVL
|[[2B9 Vasiljok]]
|
|-
|
|[[Raketiheitja]]d
|UKR
|[[BM-21 Grad]], [[BM-27 Burevi]], [[BM-30 Smertš]]&lt;ref name=&quot;sodur_22_5&quot; /&gt;
|
|-
|
|
|Lääne
|[[M142 HIMARS]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120216766/see-ajab-ohutorje-hulluks-selgitame-eksperdi-ja-graafikute-abiga-miks-toovad-raketid-atacms-ukraina-sotta-poorde|title=„See ajab õhutõrje hulluks!“ Selgitame eksperdi ja graafikute abiga, miks toovad raketid ATACMS Ukraina sõtta pöörde |url-access=subscription}} Delfi Forte SÕJANDUS 16. juuli 2023&lt;/ref&gt;, [[M270 MLRS]], [[RM-70|RM-70 Vampir]]&lt;ref name=&quot;sodur_23_2&quot;&gt;[https://issuu.com/sodur/docs/issuu_2_23/30 Suurtükivägi mängib Ukrainas suuremat rolli, kui esialgu võis arvata] Urmas Salo, Ajakiri Sõdur 2023-2&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;sodur_22_5&quot;&gt;[https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_05_22_issuu/28 Lääne mitmikraketiheitjad ukrainlaste arsenalis] Kaarel Mäesalu, Ajakiri Sõdur 5-2022&lt;/ref&gt; 
|
|-
|
|Suurtükiväe radarid
|UKR
|
|
|-
|
|
|Lääne
|[[AN/TPQ-36]], [[AN/TPQ-53]] (USA), [[COBRA]], [[Arthur (radar)|Arthur]] (Rootsi)&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120221606/sojaraport-teet-kalmus-vaidetavalt-ei-sodi-ukraina-lounarindel-peale-tungides-nato-stiilis
|title=SÕJARAPORT: väidetavalt ei sõdi Ukraina lõunarindel peale tungides 'NATO stiilis'|url-access=subscription|author=Teet Kalmus}} Delfi FORTE Sõjandus 4.08.2023, 12:29&lt;/ref&gt;
|
|-
|}
==== Tuletoetusrelvad ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;2&quot; |Tuletoetusrelvad
!Päritolu
!Mark
!Kommentaar
|-
|
|[[Juhitav tankitõrjeraketisüsteem|Tankitõrje raketisüsteemid]]
|UKR
|[[Stugna-P]],&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/natsgvardijtsi-na-donechchyni-zi-stugny-znyshhyly-dva-rosijski-tanky/ Нацгвардійці на Донеччині зі «Стугни» знищили два російські танки] (vaadatud: 18.08.2020)&lt;/ref&gt;
|
|-
|
|
|Lääne
|[[FGM-148 Javelin]], [[NLAW]]
|
|-
|
|[[Tankitõrje#Tankitõrjekahurid|Tankitõrjekahurid]]
|NSVL
|[[2A29 MT-12 Rapira]], [[BS-3]]
|
|-
|
|
|Lääne
|
|-
|
|Tuletoetussoomukid
|NSVL
|[[T-62]] kere koos [[BMP-2]]-e torniga.&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/volontery-pokazaly-mashynu-vognevoyi-pidtrymky-na-bazi-t-62/ Волонтери показали машину вогневої підтримки на базі Т-62] (vaadatud: 09.07.2023)&lt;/ref&gt;
|
|-
|
|
|Lääne
|[[AMX-10RC]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120212798/seda-et-soomus-on-ohuke-teati-kohe-kas-prantslaste-ratastel-tank-on-ukraina-tankistide-jaoks-toesti-surmaloks |pealkiri=„Seda, et soomus on õhuke, teati kohe.“ Kas prantslaste „ratastel tank“ on Ukraina tankistide jaoks tõesti surmalõks? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2023-07-05 |vaadatud=2023-07-05 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;, [[B1 Centauro]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120414904/prantslaste-ratastel-tankid-porusid-ukraina-sojas-kas-itaallaste-omadel-laheb-paremini |pealkiri=Prantslaste ratastel tankid põrusid Ukraina sõjas. Kas itaallaste omadel läheb paremini? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-11-05 |vaadatud=2025-11-05 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;
|
|-
|}

==== Õhutõrje ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;2&quot; |Õhutõrje
!Päritolu
!Mark
!Kommentaar
|-
|
|[[Õhutõrjesoomuk|Õhutõrje raketisüsteemid]]
|UKR/NSVL
|[[2K22 Tunguska]],&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/na-donechchyni-po-aviatsiyi-rf-pratsyuyut-kompleksy-2s6-tunguska/ На Донеччині по авіації РФ працюють комплекси 2С6 “Тунгуска”] (vaadatud: 02.01.2022)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/ukrayinski-kompleksy-tunguska-zaluchyly-do-zbyttya-krylatyh-raket/ Українські комплекси “Тунгуска” залучили до збиття крилатих ракет](vaadatud: 04.07.2023)&lt;/ref&gt;&lt;ref name=sodur_2023_1&gt;[https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_1_23_issuu/20 Ukraina õhutõrje Vene rakettide vastu] Urmas Salo, ajakiri Sõdur 1-2023&lt;/ref&gt; [[9K33 Osa]], [[9K35 Strela-10]], [[S-200]], [[S-300]], {{ill|en|R-73|R-73 (missile)}}, [[STASH]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8518623/ukraina-vottis-reaktiivdroonide-vastu-kasutusse-uue-relva |pealkiri=Ukraina võttis reaktiivdroonide vastu kasutusse uue relva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-31 |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
|
|-
|
|
|Lääne
|[[MIM-104 Patriot]], [[IRIS-T]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120391464/eesti-ja-lati-tellitud-saksa-rakett-ei-eksi-ukraina-sojas-peaaegu-mitte-kunagi-kuid-miks-voib-sellest-vaheks-jaada |pealkiri=Eesti ja Läti tellitud Saksa rakett ei eksi Ukraina sõjas peaaegu mitte kunagi. Kuid miks võib sellest väheks jääda? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-18 |vaadatud=2025-07-18 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS|keel=et}}&lt;/ref&gt;, [[NASAMS]],&lt;ref name=sodur_2023_1 /&gt; [[Alvis Stormer]], [[RBS 70]], [[Starstreak]], [[FIM-92 Stinger]], [[PPZR Piorun]], {{ill|en|AN/TWQ-1 Avenger|AN/TWQ-1 Avenger}}, {{ill|en|MIM-23 Hawk|MIM-23 Hawk}}&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120393377/ukraina-voivad-venelaste-ohuterrorist-paasta-40-000-usa-ladudes-seisvat-1950ndatest-toodetud-vana-raketti |pealkiri=Ukraina võivad venelaste õhuterrorist päästa 40 000 USA ladudes seisvat 1950ndatest toodetud vana raketti  |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-28 |vaadatud=2025-07-28 |url-access=subscription |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;, {{ill|en|AIM-9 Sidewinder|AIM-9 Sidewinder}}, {{ill|en|SAMP/T|SAMP/T}}, {{ill|en|Crotale|Crotale (missile)}}
|
|-
|
|[[Õhutõrje|Õhutõrje kahurid]]
|NSVL/UKR
|[[ZU-23-2]], [[ZSU-23-4 Shilka]]
|
|-
|
|
|Lääne
|[[Gepard (soomuk)|Gepard]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120392898/miks-kujunes-sakslaste-antud-vanarauast-juhuse-labi-ukraina-armee-tahtis-kaitseliin |pealkiri=Miks kujunes sakslaste antud „vanarauast“ juhuse läbi Ukraina armee tähtis kaitseliin? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-26 |vaadatud=2025-07-26 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS|keel=et}}&lt;/ref&gt;, {{ill|en|Skynex}}, {{ill|en|Skyranger 35}}
|
|-
|
|Õhutõrje radarid
|UKR/NSVL
|{{ill|en|P-18 radar|P-18 radar}}, [[80K6M]]
|
|-
|}

==== Pioneeritehnika ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;2&quot; |Pioneeritehnika
!Päritolu
!Mark
!Kommentaar

|-
|
|[[Sillatank]]id
|
|
|
|-
|
|[[Demineerimine|Demineerimismasinad]]
|Lääne
|[[NM189 Ingeniørpanservogn]] (Norra), [[Wisent 2]] (Saksa), [[Leopard 2R]] (Soome)&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120202528/ekspert-selgitab-kas-suure-hulga-laane-tehnika-kaotamine-mojutab-abi-ukrainale-kas-kaotusi-saab-asendada |title=EKSPERT SELGITAB: Kas suure hulga lääne tehnika kaotamine mõjutab abi Ukrainale? Kas kaotusi saab asendada?|url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 16. juuni 2023, 00:10&lt;/ref&gt;, {{ill|en|M58 MICLIC|M58 MICLIC}}&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120221694/traali-oskavad-venelased-ohku-lasta-draakon-on-larmakas-kuidas-murravad-ukraina-sodurid-labi-miinivaljade |title=Traali oskavad venelased õhku lasta, „draakon“ on lärmakas. Kuidas murravad ukraina sõdurid läbi miiniväljade? |url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 6. august 2023, 00:01&lt;/ref&gt;, {{ill|en|M1150 ABV|M1150 Assault Breacher Vehicle}}
|
|-
|
|Muu pioneeritehnika
|NSVL/UKR
|[[IMR-2]], [[BREM-4]]
|
|-
|}
==== Juhtimis- ja sidetehnika ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;2&quot; |Juhtimis- ja sidetehnika
!Päritolu
!Mark
!Kommentaar
|-
|
|Sidemasinad
|
|
|
|-
|
|EW-võitluse vahendid&lt;ref name=EW/&gt;&lt;ref name=EW_2/&gt;
|UKR
|[[Pokrova]], [[Lima EW]], [[Serval KUB]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8539193/ukrainas-katsetati-uut-elektroonilist-kilpi |pealkiri=Ukrainas katsetati uut elektroonilist «kilpi» |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-03 |vaadatud=2026-09-03 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
|
|-
|}

==== Lennuvahendid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;2&quot; |Lennuvahendid
!Päritolu
!Mark
!Kommentaar
|-
|
|[[Lennuk]]id
|NSVL/UKR
|[[MiG-29]], [[Suhhoi Su-24|SU-24]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120432919/venemaa-pommitab-ja-pommitab-kuid-sellest-hoolimata-ukraina-koige-ohtlikumate-lennukite-arv-kasvab |title=Venemaa pommitab ja pommitab, kuid sellest hoolimata Ukraina kõige ohtlikumate lennukite arv kasvab |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2026-01-30 |access-date=2025-01-30 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;, [[Suhhoi Su-25|SU-25]], [[Suhhoi Su-27|SU-27]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120404707/ukraina-legendaarsed-hallid-kummitused-on-otsa-saamas-kui-tugevalt-see-ukrainlasi-mojutab |title=Ukraina legendaarsed „hallid kummitused“ on otsa saamas. Kui tugevalt see ukrainlasi mõjutab? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-09-19 |access-date=2025-09-19 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;, [[Il-76]], [[An-26]]
|
|-
|
|
|Lääne
|[[F-16]]&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/7838922/reznikovi-sonul-suureneb-ukrainale-antavate-lennukite-arv Reznikovi sõnul suureneb Ukrainale antavate lennukite arv] Postimees 22. august 2023, 01:48&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120225949/tegelikkuses-pole-asjad-paikeselised-havituslendur-selgitab-kuidas-hakkavad-ukrainlased-laane-lennukeid-kasutama|title=„Tegelikkuses pole asjad päikeselised.“ Hävituslendur selgitab, kuidas hakkavad ukrainlased lääne lennukeid kasutama |url-access=subscription|autor=Taavi Minnik  |date=2023-08-22| access-date=2023-08-22 |website=forte.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120294896/vaga-piiratud-voimalused-kas-eurooplaste-vanad-f-16-lennukid-voivad-ukraina-taevas-uuematelt-vene-havitajatelt-peksa-saada|title=„Väga piiratud võimalused.“ Kas eurooplaste vanad F-16 lennukid võivad Ukraina taevas uuematelt Vene hävitajatelt peksa saada? |url-access=subscription|autor=Taavi Minnik |date=2024-05-22| access-date=2024-05-22 |website=forte.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120302341/asjad-loksuvad-paika-sel-suvel-saab-ukraina-viimaks-hakata-f-16-lennukeid-kasutama |title=„Asjad loksuvad paika.“ Sel suvel saab Ukraina viimaks hakata F-16 lennukeid kasutama  |url-access=subscription|autor=Pjotr Sauer, Dan Sabbagh, Shaun Walker, Toimetas: Jete-Ri Jõesaar |date=2024-06-22 |access-date=2024-06-22 |website=www.delfi.ee}} © Guardian News &amp; Media, 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120311682/venelased-korraldavad-neile-suure-jahi-ekspert-selgitab-mida-muudavad-lahiajal-ukraina-sojas-havitajad-f-16 |title=„Venelased korraldavad neile suure jahi.“ Ekspert selgitab, mida muudavad lähiajal Ukraina sõjas hävitajad F-16 |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-01 |access-date=2024-08-01 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120312473/tekib-maosaare-efekt-ekspert-selgitab-kuidas-aitavad-havituslennukid-f-16-ukrainal-krimmi-ule-kontrolli-taastada |title=„Tekib Maosaare efekt.“ Ekspert selgitab, kuidas aitavad hävituslennukid F-16 Ukrainal Krimmi üle kontrolli taastada |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-05 |access-date=2024-08-05 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120324767/sojalennuki-f-16-piloot-kommenteerib-ukraina-uusi-voimalusi-venelasi-ootab-ees-veel-halbu-ullatusi |title=Sõjalennuki F-16 piloot kommenteerib Ukraina uusi võimalusi: venelasi ootab ees veel halbu üllatusi |url-access=subscription |author=Vaidas Saldžiūnas |date=2024-09-29 |access-date=2024-09-29 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=f16_mirage/&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120366566/rootslased-ja-ameeriklased-valmistavad-venelastele-ebameeldivat-ullatust-ukraina-f-16-havitajatega-sunnivad-huvitavad-lood |title=„Rootslased ja ameeriklased valmistavad venelastele ebameeldivat üllatust.“ Ukraina F-16 hävitajatega sünnivad huvitavad lood |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-03-27 |access-date=2025-03-27 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;, [[Dassault Mirage 2000N/2000D|Mirage 2000-5]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609363007/droonid-tabasid-rostovi-oblastis-asuvat-vene-rafineerimistehast#mirage Prantsusmaa annab Ukrainale hävitajad Mirage 2000-5] ERR 6. VI 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120298784/macron-teatas-et-prantsusmaa-annab-ukrainale-havituslennukeid-mirage-2000 Macron teatas, et Prantsusmaa annab Ukrainale hävituslennukeid Mirage 2000] Delfi 7. VI 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609484368/prantsusmaa-lubatud-havitajad-jouavad-ukrainasse-enne-kevadet#mirage Prantsusmaa hävitajad jõuavad Ukrainasse enne kevadet] ERR 8. X 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120355949/piisab-viiest-kuni-seitsmest-prantslaste-mirage-id-muudavad-okupantide-elu-raskemaks-millega-need-venelasi-ahvardavad |title=„Piisab viiest kuni seitsmest.“ Prantslaste Mirage’id muudavad okupantide elu raskemaks. Millega need venelasi ähvardavad? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-10 |access-date=2025-02-10|website=www.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=f16_mirage&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120363620/trumpi-administratsiooni-otsustada-on-ukraina-f-16-lennukite-elu-ja-surm-kuid-hadast-voivad-paasta-prantslased |title=Trumpi administratsiooni otsustada on Ukraina F-16 lennukite elu ja surm, kuid hädast võivad päästa prantslased |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-15 |access-date=2025-02-15|website=www.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120402130/prantsusmaa-annab-mirage-e-juurde-mis-on-taskuulekaal-ja-kuidas-see-ukrainat-venelaste-vastu-aitab |pealkiri=Prantsusmaa annab Mirage’e juurde. Mis on taskuülekaal ja kuidas see Ukrainat venelaste vastu aitab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-09-08 |vaadatud=2025-09-08 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;, [[Saab 340AEW&amp;C]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120297707/vene-omadele-teevad-silmad-ette-kuidas-hakkavad-rootslaste-lendavad-radarid-muutma-olukorda-ukraina-rindel |title=„Vene omadele teevad silmad ette!“ Kuidas hakkavad rootslaste lendavad radarid muutma olukorda Ukraina rindel? |url-access=subscription |autor=Taavi Minnik |date=2024-05-25 |access-date=2024-05-25 |website=forte.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609357140/rootsi-radarilennukitega-naeb-ukraina-vene-ohurunnakuid-tulemas-silmapiiri-tagant Rootsi radarilennukitega näeb Ukraina Vene õhurünnakuid tulemas silmapiiri tagant] ERR, 30.V 2024&lt;/ref&gt;
|
|-
|
|[[Kopter]]id
|NSVL/UKR
|[[Mi-2MSB|Mi-2]], [[Mi-8]], [[Mi-14]], [[Mi-24]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609029500/raketirunnak-peatas-ajutiselt-liikluse-kertsi-sillal#kopter WSJ: Poola andis Ukrainale kümmekond ründekopterit Mi-24] ERR 9. juuli 2023&lt;/ref&gt;
|
|-
|
|
|Lääne
|{{ill|en|Airbus H225}}, {{ill|en|Sea King Mk41|Westland Sea King}}
|
|-
|
|[[Droon]]id&lt;ref name=droonid/&gt;&lt;ref name=droonid_2/&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120583777/ukraina-soja-drooniporgul-on-kolm-ringi-mida-see-tahendab-ja-mida-peavad-sellest-oppima-teised |title=Ukraina sõja droonipõrgul on kolm ringi. Mida see tähendab ja mida peavad sellest õppima teised? |url-access=subscription |author=Kaur Maran |date=2026-05-15 |access-date=2026-05-15 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;
|UKR
|[[Leleka-100]], [[Furija]], [[Valkirija]]&lt;ref&gt;[https://mil.in.ua/uk/news/rosijska-ppo-ne-zmogla-zbyty-ukrayinsku-valkiriyu/ Російська ППО не змогла збити українську “Валькірію”] (vaadatud: 04.08.2023)&lt;/ref&gt;, [[SpyGun]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609055678/ukraina-armee-teatel-teevad-nad-melitopoli-ja-berdjanski-suunal-edusamme#spygun Ukraina saatis oma uue drooni katsetamiseks lahingualale] ERR 8. august 2023&lt;/ref&gt;, [[Morok]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120230505/sojapaevik-563-paev-ukrainlased-saavad-krimmi-peagi-ameeriklaste-rakettidega-tervitada |title=SÕJAPÄEVIK (563. päev): Ukrainlased saavad Krimmi peagi ameeriklaste rakettidega tervitada |url-access=subscription}} Eesti Ekspress 09.09.2023, 21:06&lt;/ref&gt;, [[Topaz (droon)|Topaz]]&lt;ref&gt;[https://kolonelhans.ee/?p=32783 Operatiiv- ja sõjaga seotud info 15. septembril] BLOGI kolonel Hans  15. september 2023&lt;/ref&gt;, [[Paljanitsa]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120323092/kui-kolmandik-kumnest-laost-havitada-siis-on-see-kova-look-vene-armeele-miks-voivad-runnakud-ladudele-koigutada-putini-plaane |title=„Kui kolmandik kümnest laost hävitada, siis on see kõva löök Vene armeele.“ Miks võivad rünnakud ladudele kõigutada Putini plaane? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-19 |access-date=2024-09-19 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;, [[Peklo]]&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/reel/594342169771910 Vladimir Zelenski: rakett-drooni Peklo esitlus] FB, 6. XII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://x.com/bayraktar_1love/status/1865012700553646225 Special Kherson Cat] X, 6. XII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120344789/see-voib-teha-palju-kahju-kas-700-kilomeetrise-lennuulatusega-porgudroonist-kujuneb-ukraina-jaoks-toeline-kattemaksurelv |title=„See võib teha palju kahju.“ Kas 700-kilomeetrise lennuulatusega „põrgudroonist“ kujuneb Ukraina jaoks tõeline kättemaksurelv? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-12-24 |access-date=2024-12-24 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;, [[Ruta (droon)|Ruta]], [[Bars (droon)|Bars]]&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/ukrainian/articles/cn8v5qq3xe0o Ракета &quot;Барс&quot;: що відомо про нову українську розробку і в чому її головна перевага] BBC News Ukraina, 16. IV 2025&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120373213/venemaa-vastu-on-vaja-raketti-mis-lendab-1500-km-ukraina-teatab-uute-rakettide-loomisest-kas-moni-neist-kasutusse-ka-jouab |title=„Venemaa vastu on vaja raketti, mis lendab 1500 km.“ Ukraina teatab uute rakettide loomisest. Kas mõni neist kasutusse ka jõuab? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-04-28 |access-date=2025-04-28 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;, [[FP-1]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120383507/mida-kujutab-endast-salaparane-droon-millega-ukraina-rundab-venemaa-sisemaal-asuvaid-sojatehaseid |title=Mida kujutab endast salapärane droon, millega Ukraina ründab Venemaa sisemaal asuvaid sõjatehaseid? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-06-10 |access-date=2025-06-10 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=fp_1_2&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120583842/fire-pointi-fp-1-ja-fp-2-mida-kujutavad-endast-zelenskoi-sobra-relvafirma-toodangu-superstaarid |title=Fire Pointi FP-1 ja FP-2. Mida kujutavad endast Zelenskõi sõbra relvafirma toodangu superstaarid? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2026-05-17 |access-date=2026-05-17 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;, [[FP-2]]&lt;ref name=fp_1_2/&gt;, [[Aeroprakt A-22]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120389182/see-on-vaese-mehe-tiibrakett-ukraina-on-loonud-okupantide-kimbutamiseks-ootamatu-relva |pealkiri=„See on vaese mehe tiibrakett!“ Ukraina on loonud okupantide kimbutamiseks ootamatu relva |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-05-07 |vaadatud=2025-05-07 |url-access=subscription |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;, [[AN-196 Ljutõi]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120389851/vaja-on-kiirust-ja-tapsust-kas-eestile-sobiks-ukraina-armee-droon-hirmuaratav |pealkiri=„Vaja on kiirust ja täpsust.“ Kas Eestile sobiks Ukraina armee droon Hirmuäratav? |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-05-11 |vaadatud=2025-05-11 |url-access=subscription |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;, [[Backfire]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120392298/video-kas-ukrainlased-on-okupantide-kimbutamiseks-ulessoojendanud-veel-uhe-teise-maailmasoja-aegse-noksu |title=VIDEO - Kas ukrainlased on okupantide kimbutamiseks ülessoojendanud veel ühe Teise maailmasõja-aegse nõksu? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-07-22 |access-date=2025-07-22 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20250722171239/https://backfire.zliptakhy.com/en/ Backfire] ZLI PTHAKY, 22.VII 2025&lt;/ref&gt;, [[Behemoth (droon)|Behemoth]]&lt;ref&gt;[https://militarnyi.com/en/news/ukraine-behemoth-drone-hundreds-km-range/ Ukraine Unveils Behemoth Shahed-Style Drone With Hundreds-of-Kilometers Range] Militarnyi, 26. V 2026&lt;/ref&gt;, [[E-300 Horõnych]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8508776/ukraina-soja-suurim-ullatus-voib-peituda-relvas-millest-peaaegu-ei-raagita |title=Ukraina sõja suurim üllatus võib peituda relvas, millest peaaegu ei räägita |url-access=subscription |author= |date=2026-07-15 |access-date=2026-07-15 |website=tehnika.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;, fiiberoptilise kaabliga droonid&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120354496/vana-kooli-kindralid-lukkasid-need-tagasi-ukrainas-kaib-droonivoidujooks-ja-kaotajale-voivad-tagajarjed-olla-kibedad |title=„Vana kooli kindralid lükkasid need tagasi.“ Ukrainas käib „droonivõidujooks“ ja kaotajale võivad tagajärjed olla kibedad |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-04 |access-date=2025-02-04 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;, [[P1-SUN]], [[P1-SUN JetKiller]], [[Vampire]], [[Shrike]], [[Thor Hammer]]
|
|-
|
|
|
|[[TechnoHawk]]&lt;ref name=delfi01/&gt;, [[ODIN Win_Hit]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8288476/ukrainlased-esitlesid-oma-uut-nobedat-rundedrooni-shaheditapjat |pealkiri=Ukrainlased esitlesid oma uut nobedat ründedrooni – «Shaheditapjat» |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-07-17 |vaadatud=2025-07-17 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://militarnyi.com/uk/special-projects/perehoplyuvachi-odin-win_hit-uspishno-vyprobuvani-ta-zastosovuyutsya-proty-shahed-ta-gerbera/ Перехоплювачі ODIN Win_Hit успішно випробувані та застосовуються проти “Shahed” та “Гербера”] Militarny.com, 16.VII 2025 &lt;/ref&gt;
|arenduses
|-
|
|
|Lääne
|[[Bayraktar TB2]],&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120229039/videod-bayraktarid-on-parast-pikka-vaikust-tagasi-ning-kimbutavad-jalle-ukrainas-okupante |title=VIDEOD: Bayraktarid on pärast pikka vaikust tagasi ning kimbutavad jälle Ukrainas okupante |url-access=subscription}} Delfi Forte Sõjandus 4. september 2023 13:07&lt;/ref&gt; [[AeroVironment Switchblade|Switchblade 300/600]], [[AeroVironment RQ-20 Puma]], [[EOS C VTOL]]&lt;ref&gt;[https://threod.com/products/eos-c-vtol EOS C VTOL]&lt;/ref&gt;, erinevaid laiatarbedroonid,&lt;ref&gt;[https://issuu.com/sodur/docs/4_22_issuu/8 Mikrodroonid Ukraina sõjas] Andrei Šlabovitš ajakiri Sõdur 4-2022&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120223734/see-on-nagu-arvutimang-rindel-koos-ukraina-koige-osavama-ja-tapvama-droonijuhiga|title=„See on nagu arvutimäng“: rindel koos Ukraina kõige osavama ja tapvama droonijuhiga |url-access=subscription}} Eesti Ekspress 13. august 2023 17:52&lt;/ref&gt; [[PPDS]] (Austraalia),&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120228207/neid-saab-sadade-kaupa-vaenlase-pihta-saata-lennundusekspert-paljastab-kuidas-ukraina-papist-droonidega-venemaad-rundab|title=„Neid saab sadade kaupa vaenlase pihta saata.“ Lennundusekspert paljastab, kuidas Ukraina papist droonidega Venemaad ründab  |url-access=subscription}} Delfi Forte Sõjandus 31. august 2023 15:40&lt;/ref&gt; [[Octopus]]&lt;ref&gt;[https://tehnika.postimees.ee/8356998/britid-loovad-ukrainlastega-kaed-salaparased-kaheksajalad-asuvad-tuhandete-kaupa-taevast-kaitsma Britid löövad ukrainlastega käed: salapärased «kaheksajalad» asuvad tuhandete kaupa taevast kaitsma] Postimees, 6.XI 2025&lt;/ref&gt;, [[V-BAT]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://en.defence-ua.com/weapon_and_tech/new_v_bat_drones_in_ukraine_shield_ai_declassifies_their_use_in_the_unmanned_systems_forces-13639.html |title=New V-BAT Drones in Ukraine: Shield AI Declassifies Their Use in the Unmanned Systems Forces |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=defense.express.com}}&lt;/ref&gt;, [[Hornet]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120589620/mida-kujutab-endast-ameeriklaste-droon-mis-on-sellest-kevadest-vene-armee-oudusunenaoks-saanud |pealkiri=Mida kujutab endast ameeriklaste droon, mis on sellest kevadest Vene armee õudusunenäoks saanud? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-09 |vaadatud=2026-06-09 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
|
|-
|
|[[Tiibrakett|Tiibraketid]]&lt;ref name=raketid&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120338212/graafik-ainult-droonidega-vene-sojatoostust-ei-neutraliseeri-kaheksa-malakat-millega-ukraina-saab-venemaad-nuhelda |title=GRAAFIK - „Ainult droonidega Vene sõjatööstust ei neutraliseeri.“ Kaheksa „malakat“, millega Ukraina saab Venemaad nuhelda |author=Taavi Minnik |url-access=subscription |date=2024-11-21 |access-date=2024-11-21 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}&lt;/ref&gt;
|UKR
|[[Neptun (raketikompleks)|Neptun]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120364608/uhe-vene-naftatootlemistehase-havitamiseks-kulub-10-15-raketti-kas-pikk-neptun-poletab-putini-naftatoostuse-maha |title=„Ühe Vene naftatöötlemistehase hävitamiseks kulub 10–15 raketti.“ Kas Pikk Neptun põletab Putini naftatööstuse maha? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-03-19 |access-date=2025-03-19 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;, [[Pikk Neptun]]&lt;ref name=hrim/&gt;, [[TU-143]]&lt;ref name=raketid/&gt;, [[Trembita]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609559707/ukraina-teatel-kaotas-venemaa-oopaevaga-1630-sodurit#trembita Ukraina töötab välja Moskvani lennata suutvat tiibraketti Trembita] ERR, 24.xII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120363372/kas-ukraina-soja-mangumuutjaks-ja-moskva-poletajaks-voib-saada-natside-v-1-eeskujul-arendatud-saasturakett |title=Kas Ukraina sõja mängumuutjaks ja Moskva põletajaks võib saada natside V-1 eeskujul arendatud säästurakett?  |author=Taavi Minnik |url-access=subscription |date=2025-03-15 |access-date=2025-03-15 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}&lt;/ref&gt;, [[Bars (tiibrakett)|Bars]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120391932/saksamaa-ostab-ukrainale-sadu-tiibrakette-mida-need-salaparased-relvad-endast-kujutavad |pealkiri=Saksamaa ostab Ukrainale sadu tiibrakette. Mida need salapärased relvad endast kujutavad? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-21 |vaadatud=2025-07-21 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;, [[FP-5 Flamingo]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609773024/trump-pani-taas-surve-soja-lopetamise-eest-ukrainale#flamingo Ukraina alustas 3000-kilomeetrise lennuulatusega tiibrakettide tootmist] ERR, 18.VIII 2025&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120400629/miks-lendas-ukraina-3000-kilomeetrise-lennukaugusega-imerelv-lahingukatsetusel-koigest-monisada-kilomeetrit |title=Miks lendas Ukraina 3000-kilomeetrise lennukaugusega imerelv lahingukatsetusel kõigest mõnisada kilomeetrit? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-09-01| access-date=2025-09-01}} Delfi Forte SÕJANDUS&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120405787/venemaa-poletamine-alaku-ukraina-leidis-oma-monstrumraketile-jouseadme-mis-on-tuttav-ka-eesti-ohuvaele |title=Venemaa põletamine alaku! Ukraina leidis oma monstrumraketile jõuseadme, mis on tuttav ka Eesti õhuväele |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-09-24| access-date=2025-09-24}} Delfi Forte SÕJANDUS&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120431823/see-oleks-vastasele-kingitus-kus-on-ukrainlaste-rakett-millest-pidi-saama-venemaa-mahapoletaja |title=„See oleks vastasele kingitus.“ Kus on ukrainlaste rakett, millest pidi saama Venemaa mahapõletaja?  |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2026-01-26| access-date=2026-01-26}} Delfi Forte SÕJANDUS&lt;/ref&gt;
|
|-
|
|
|Lääne
|[[Storm Shadow]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120192278/vene-ohutorje-seda-ei-marka-miks-voib-brittide-antud-rakett-venelaste-plaanid-ukrainas-sassi-luua |title=„Vene õhutõrje seda ei märka.“ Miks võib brittide antud rakett venelaste plaanid Ukrainas sassi lüüa?|url-access=subscription}} Delfi Forte SÕJANDUS 24. mai 2023&lt;/ref&gt;, [[Storm Shadow|SCALP EG]]
|
|-
|
|
|
|{{ill|en|AGM-158 JASSM}}&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120319829/see-on-tulevikus-vene-ohutorje-jaoks-suur-oht-kas-ameeriklaste-imerakett-havitab-krimmi-silla |title=„See on tulevikus Vene õhutõrje jaoks suur oht!“ Kas ameeriklaste imerakett hävitab Krimmi silla? |url-access=subscription | author=Taavi Minnik|date=2024-09-06 |access-date=2024-09-06 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;, [[ERAM]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120401172/kas-tuhanded-usa-uued-minitiibraketid-toovad-ukraina-sotta-kauaoodatud-poorde |title=Kas tuhanded USA uued „minitiibraketid“ toovad Ukraina sõtta kauaoodatud pöörde? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-09-04| access-date=2025-09-04}} Delfi Forte SÕJANDUS&lt;/ref&gt;
|Otsuse ootel
|-
|
|[[Ballistiline rakett|Ballistilised raketid]]&lt;ref name=raketid/&gt;
|NSVL/UKR
|[[Hrim-2|Hrim-2/Sapsan]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120369698/eksib-sihtmargist-vaid-paar-meetrit-kuhu-on-kadunud-araablaste-dollarite-eest-ehitatud-ukraina-raketimook |title=„Eksib sihtmärgist vaid paar meetrit.“ Kuhu on kadunud araablaste dollarite eest ehitatud Ukraina „raketimõõk“? |url-access=subscription | author=Taavi Minnik|date=2025-04-10  |access-date=2025-04-10 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=hrim&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120384131/see-on-toeliselt-voimas-relv-ukraina-uut-raketti-umbritseb-paks-saladuseloor-mida-on-sellest-teada |title=„See on tõeliselt võimas relv.“ Ukraina uut raketti ümbritseb paks saladuseloor. Mida on sellest teada? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-06-12 |access-date=2025-06-12 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8268717/ukraina-alustab-oma-esimese-ballistilise-raketi-seeriatootmist |title=Ukraina alustab oma esimese ballistilise raketi seeriatootmist |url-access=subscription |author= |date=2025-06-14 |access-date=2025-06-14 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;, [[SS-21 Skarabeus|OTR-21 Totška]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=After A Six-Month Lull, The Ukrainians Are Lobbing Tochka Ballistic Missiles Again |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2023/11/23/after-a-six-month-lull-the-ukrainians-are-lobbing-tochka-ballistic-missiles-again/ |vaadatud=2024-05-30 |väljaanne=Forbes |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120368332/video-sellise-kaotus-oleks-kingitus-venelastele-ukrainlased-kimbutavad-venelasi-parajate-frankensteini-koletistega |title=VIDEO - „Sellise kaotus oleks kingitus venelastele.“ Ukrainlased kimbutavad venelasi parajate Frankensteini koletistega |url-access=subscription | author=Taavi Minnik|date=2025-04-04 |access-date=2025-04-04 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;, [[S-200]], 
|
|-
|
|
|
|[[FP-7]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120614991/lendas-kuhugi-vopsikusse-mida-kujutab-endast-fp-7-rakett-mille-kasutamisest-zelenskoi-teatas |title=„Lendas kuhugi võpsikusse.“ Mida kujutab endast FP-7 rakett, mille kasutamisest Zelenskõi teatas?   |url-access=subscription | author=Taavi Minnik|date=2026-10-02 |access-date=2026-10-02 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;, [[FP-9]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120606852/jamedam-ja-pikem-kui-venemaal-kuid-kas-ukraina-skandaalse-relvatootja-lubatud-rakettidest-saab-lopuks-asja |title=Jämedam ja pikem kui Venemaal. Kuid kas Ukraina skandaalse relvatootja lubatud rakettidest saab lõpuks asja? |url-access=subscription | author=Taavi Minnik|date=2026-08-29 |access-date=2026-08-29 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;
|Arenduses
|-
|
|
|Lääne
|{{ill|en|MGM-140 ATACMS|MGM-140 ATACMS|ATACMS}}&lt;ref&gt;{{Cite news |date=17. oktoober 2023 |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-67135163 |title=Ukraine uses US-supplied ATACMS for the first time, says Zelensky |author1=Robert Greenall |author2= Chris Partridge |work=BBC}}&lt;/ref&gt;
|
|-
|
|Muud raketid
|Lääne
|{{ill|en|AGM-88 HARM}}, {{ill|en|ADM-160 MALD}}&lt;ref&gt;[https://tehnika.postimees.ee/8068358/putinil-vesi-ahjus-ukraina-vottis-kasutusse-usa-radaripimestuspommi PUTINIL VESI AHJUS ⟩ Ukraina võttis kasutusse USA radaripimestuspommi] Postimees 29. VII 2024&lt;/ref&gt; , [[Harpoon]]&lt;ref&gt;{{cite web |title=Harpoon: The Old Anti-Ship Missile That Is Headed To Ukraine |url=https://www.19fortyfive.com/2022/05/harpoon-the-old-anti-ship-missile-that-is-headed-to-ukraine/ |website=www.19fortyfive |access-date=26. mail 2022 |date=26. mai 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/05/28/7349084/|title= New 155-mm-calibre self-propelled artillery and Harpoon missiles arrive in Ukraine |newspaper=Ukrayinska Pravda|access-date=29. mail 2022 |date=28. mai 2022}}&lt;/ref&gt;, {{ill|en|AIM-120 AMRAAM}}, {{ill|en|AIM-9 Sidewinder}}&lt;ref&gt;[https://kolonelhans.ee/?p=41149 Kolonel Hans] kol. Hannes Toomsalu blogi 2. VIII 2024&lt;/ref&gt;, [[AGM-114 Hellfire]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120586180/video-ukraina-osavnapud-andsid-usa-ja-iisraeli-vaenlaste-tapjale-taiesti-ootamatu-otstarbe |pealkiri=VIDEO - Ukraina osavnäpud andsid USA ja Iisraeli vaenlaste tapjale täiesti ootamatu otstarbe |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-05-25 |vaadatud=2026-05-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}&lt;/ref&gt;, [[MBDA Meteor]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120599625/sellest-voib-toesti-saada-mangumuutja-kas-eurooplaste-parim-rakett-toob-ukraina-ohusotta-oodatud-poorde |pealkiri=„Sellest võib tõesti saada mängumuutja.“ Kas eurooplaste parim rakett toob Ukraina õhusõtta oodatud pöörde? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-27 |vaadatud=2026-07-27 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}&lt;/ref&gt;
|
|-
|
|[[Planeeriv pomm|Planeerivad pommid]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120353244/see-lendaks-kremlini-venemaa-oudusunenagu-ameeriklased-arendavad-ukraina-jaoks-463-kilomeetrise-lennukaugusega-imerelva |title=„See lendaks Kremlini.“ Venemaa õudusunenägu: ameeriklased arendavad Ukraina jaoks 463-kilomeetrise lennukaugusega imerelva  |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-01-29 |access-date=2025-01-29}} forte.delfi.ee Sõjandus&lt;/ref&gt;
|Lääne
|{{ill|en|AASM/Hammer|Armement Air-Sol Modulaire}}&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120347430/sellega-saab-venelaste-positsioonidele-vaikselt-ligi-hiilida-vanad-ukraina-lennukid-said-endale-ohtlikud-relvad |title=„Sellega saab venelaste positsioonidele vaikselt ligi hiilida.“ Vanad Ukraina lennukid said endale ohtlikud relvad |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-01-03 |access-date=2025-01-03 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;, [[Ühine otseründemoon|JDAM]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=Ukrainian Pilots Could Toss Their New GPS-Guided Bombs 50 Miles Behind Russian Lines |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2023/02/22/ukrainian-pilots-could-toss-their-new-gps-guided-bombs-50-miles-behind-russian-lines/ |vaadatud=2024-05-30 |väljaanne=Forbes |keel=en}}&lt;/ref&gt;, [[GBU-39]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Satam |eesnimi=Parth |kuupäev=2024-05-25 |pealkiri=US-made GBU-39 SDB Glide Bomb is Beating Russian Jamming In Ukraine |url=https://theaviationist.com/2024/05/25/gbu-39-sdb-glide-bomb-in-ukraine/ |vaadatud=2024-05-30 |väljaanne=The Aviationist |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;, {{ill|en|AGM-154 JSOW}}&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120324741/biden-tegi-teatavaks-kaheksa-miljardi-dollari-vaartuses-sojalist-abi-ukrainale Biden tegi teatavaks kaheksa miljardi dollari väärtuses sõjalist abi Ukrainale] Delfi, 26. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120325507/bidenisse-mingit-usku-ei-ole-kas-pommid-jsow-aitavad-ukrainlastel-venemaa-pealetungi-peatada-voi-tehti-neile-valges-majas-tunga|title=„Bidenisse mingit usku ei ole!“ Kas pommid JSOW aitavad ukrainlastel Venemaa pealetungi peatada või tehti neile Valges Majas tünga? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-30 |access-date=2024-09-30}} Delfi FORTE Sõjandus&lt;/ref&gt;
|
|-
|
|Muud pommid
|Lääne
|{{ill|en|GLSDB|Ground Launched Small Diameter Bomb}}&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Security |eesnimi=Ellie Cook |perekonnanimi2=Reporter |eesnimi2=Defense |kuupäev=2024-01-31 |pealkiri=What are GLSDB? Ukraine gets 100-Mile HIMARS rounds boost from U.S. |url=https://www.newsweek.com/ukraine-ground-launched-small-diameter-bombs-us-military-aid-russia-1865509 |vaadatud=2024-05-30 |väljaanne=Newsweek |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|
|-
|
|Õhupallid
|UKR
|Sideõhupallid&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-05-02 |pealkiri=AJALUGU KORDUB ⟩ Sajanditevanune tehnoloogia aitab Ukrainal võidelda droonidega aina tõhusamalt |url=https://tehnika.postimees.ee/8241265/ajalugu-kordub-sajanditevanune-tehnoloogia-aitab-ukrainal-voidelda-droonidega-aina-tohusamalt |vaadatud=2025-05-02 |url-access=subscription |väljaanne=tehnika.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
|
|-
|}

==== Ujuvvahendid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;2&quot; |Ujuvvahendid
!Päritolu
!Mark
!Kommentaar
|-
|
|Meredroonid
|UKR
|Ukraina pealveedroonid&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120218338/krimmi-silda-runnanud-salaparased-ukraina-droonid-teevad-meresojas-revolutsiooni-eksperdid-selgitavad-kuidas|title=Krimmi silda rünnanud salapärased Ukraina droonid teevad meresõjas revolutsiooni. Eksperdid selgitavad, kuidas|url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 22.07.2023, 00:01&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120222694/nendest-voib-varsti-vaga-palju-soltuda-ekspert-selgitab-miks-on-suured-dessantlaevad-venemaa-jaoks-kulla-hinnaga|title=„Nendest võib varsti väga palju sõltuda.“ Ekspert selgitab, miks on suured dessantlaevad Venemaa jaoks kulla hinnaga |url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 09.08.2023, 12:30&lt;/ref&gt;, {{ill|en|Sea Baby}}&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120421772/raske-margata-veel-raskem-tabada-kas-ukraina-on-oma-toelise-mangumuutja-leidnud-hoopis-meresojas |pealkiri=„Raske märgata, veel raskem tabada.“ Kas Ukraina on oma tõelise mängumuutja leidnud hoopis meresõjas?  |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-12-05 |vaadatud=2025-12-05 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;, [[Toloka TKL-150]]&lt;ref name=navalnews20230510&gt;{{cite news |title=Innovative Submarine Drone Is Ukraine's New Weapon Against Russian Navy |url=https://www.navalnews.com/naval-news/2023/05/innovative-submarine-drone-is-ukraines-new-weapon-against-russian-navy/ |work=Naval News |last=Sutton|first=HI |date=10. mai 2023 |access-date=10. mail 2023 }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=toloka&gt;[https://www.err.ee/1609807377/zelenski-kutsus-partnereid-ules-tugevdama-ukraina-ohukaitset#meredroon Ukraina esitles uut meredrooni, mis võib ohustada Krimmi silda] ERR, 21.IX 2025&lt;/ref&gt;, [[Toloka TKL-400]]&lt;ref name=toloka/&gt;, [[Toloka TKL-1000]]&lt;ref name=toloka/&gt;, [[MAGURA V5]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120302269/venelased-hoiavad-sellest-kohe-kaugemale-miks-motlesid-ukrainlased-valja-uhe-tosiselt-veidra-monstrumi |title=„Venelased hoiavad sellest kohe kaugemale.“ Miks mõtlesid ukrainlased välja ühe tõsiselt veidra monstrumi? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-06-21 |access-date=2024-06-21 |website=forte.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120347464/vene-helikopterite-probleem-on-lahendatud-miks-voib-ukraina-meredroonide-ajalooline-runnak-muuta-kogu-moodsat-sojapidamist |title=„Vene helikopterite probleem on lahendatud.“ Miks võib Ukraina meredroonide ajalooline rünnak muuta kogu moodsat sõjapidamist? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-01-03 |access-date=2025-01-03 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8243211/mida-me-teame-putini-havitajaid-noppiva-ukraina-imedrooni-kohta |title=Mida me teame Putini hävitajaid noppiva Ukraina imedrooni kohta? |url-access=subscription  |date=2025-05-06 |access-date=2025-05-06 |website=tehnika.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
|
|-
|}

==== Maismaasõidukid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;2&quot; |Maismaasõidukid
!Päritolu
!Mark
!Kommentaar
|-
|
|Maismaadroonid&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120437666/video-ukraina-robot-hiilis-oopimeduses-vene-sodurile-ligi-ja-tegi-talle-ebameeldiva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Ukraina robot hiilis ööpimeduses Vene sõdurile ligi ja tegi talle ebameeldiva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-20 |vaadatud=2026-02-20 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;
|UKR
|[[Plastun]]&lt;ref name=delfi01&gt;[https://forte.delfi.ee/artikkel/120325154/forte-ukrainas-havitavad-vaenlast-ohust-ja-maalt-sellised-on-ukrainlaste-uusimad-kodumaised-tapjadroonid FORTE UKRAINAS | Hävitavad vaenlast õhust ja maalt – sellised on ukrainlaste uusimad kodumaised tapjadroonid] Delfi Forte SÕJANDUS, 28.IX 2024&lt;/ref&gt;, [[Termite]], [[tarGUN]], [[Pernach]], [[Skylab Sirko S1]]&lt;ref&gt;[https://forte.delfi.ee/artikkel/120326573/forte-ukraina-salajasel-harjutusvaljal-siin-katsetatakse-mehitamata-sojamasinaid FORTE UKRAINAS | Salajasel harjutusväljal: siin katsetatakse mehitamata sõjamasinaid ] Delfi Forte SÕJANDUS, 4.X 2024&lt;/ref&gt;, [[Droid TW 12.7]]&lt;ref&gt;[https://x.com/Maks_NAFO_FELLA/status/1866228847475052752 Maks24] X.com 10. detsember 2024 &lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609546636/soja-1021-paev-poola-peaminister-vene-ukraina-rahukonelused-voivad-alata-talvel#droid Ukraina võtab kasutusele kuulipildujaga varustatud maismaadroonid] ERR, 10.XII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8393146/rekord-ukraina-maismaarobot-hoidis-lahingus-venelaste-vastu-positsiooni-45-paeva-jarjest |title=Rekord: Ukraina maismaarobot hoidis lahingus venelaste vastu positsiooni 45 päeva järjest |url-access=subscription |author= |date=2026-01-08 |access-date=2026-01-08 |website=tehnika.püostimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120428137/video-vaike-ja-vapper-ukraina-robot-hiilis-100-kilose-pommiga-okupantide-punkrisse-tulemuseks-oli-tulemoll |title=VIDEO - Väike ja vapper Ukraina robot hiilis 100-kilose pommiga okupantide punkrisse. Tulemuseks oli tulemöll |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2026-01-08 |access-date=2026-01-08 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;, [[Zmii]]&lt;ref name=ugv/&gt;, Ljut&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120372246/puhas-kaitserelv-ukraina-plaanib-saata-rindele-15-000-robotit-kas-need-voivad-aidata-ukrainlastel-voita |title=„Puhas kaitserelv.“ Ukraina plaanib saata rindele 15 000 robotit. Kas need võivad aidata ukrainlastel võita? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-04-22 |access-date=2025-04-22 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;, Hõžak&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120388391/ukraina-liigub-samm-sammul-robotitevahelise-sojapidamise-suunas |title=Ukraina liigub samm-sammul robotitevahelise sõjapidamise suunas |url-access=subscription |author=Matti Aivar Lind |date=2025-07-06 |access-date=2025-07-06 |website=ekspress.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;, [[Ratel]]&lt;ref name=ugv&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120572243/president-zelenskoi-hoopleb-uute-lahingurobotitega-mida-kujutab-endast-ukraina-robotiarmee |title=President Zelenskõi hoopleb uute lahingurobotitega. Mida kujutab endast Ukraina robotiarmee? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2026-04-30 |access-date=2025-04-30|website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;, [[Termit]]&lt;ref name=ugv/&gt;, [[Ardal]]&lt;ref name=ugv/&gt;, [[Rõs]]&lt;ref name=ugv/&gt;, [[Protektor]]&lt;ref name=ugv/&gt;, [[Volja]]&lt;ref name=ugv/&gt;
|-
|
|
|Lääne
|[[THeMIS]]&lt;ref&gt;[https://milremrobotics.com/ukrainian-forces-are-taking-full-advantage-of-their-themis-ugvs/ Ukrainian forces are taking full advantage of their THeMIS UGVs] Milrem Robotics 11.I 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.toostusuudised.ee/uudised/2024/01/11/milremi-mehitamata-maismaasoidukid-themis-on-ukrainas-aktiivses-kasutuses |title=Milremi mehitamata maismaasõidukid THeMIS on Ukrainas aktiivses kasutuses |author= |date=2024-01-11 |access-date=2025-08-26 |website=www.toostusuudised.ee}}&lt;/ref&gt;, [[Gereon Combat]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://majandus.postimees.ee/8310946/sakslased-toid-ukraina-lahinguvaljadele-milremi-konkurendi-odava-ja-kerge-minitanki |title=Sakslased tõid Ukraina lahinguväljadele Milremi konkurendi – odava ja kerge minitanki |url-access=subscription |author=Sander Silm |date=2025-08-26 |access-date=2025-08-26 |website=majandus.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
|
|}
* [https://www.oryxspioenkop.com/2022/02/attack-on-europe-documenting-ukrainian.html ORYX: Dokumenteeritud kaotused]

== Reaktsioonid ja hinnangud ==
Relvakonflikti on käsitletud ka III maailmasõja ([[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] järgne) või IV maailmasõja ([[Külm sõda|külma sõja]] ehk III maailmasõja järgne) algusena.

=== Krimmi annekteerimine ===
Rahvusvahelised reaktsioonid Krimmi annekteerimisele Venemaa Föderatsiooni poolt 2014. aastal olid suures osas Venemaa tegevust hukkamõistvad, Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust toetavad ning kriisile kiire lõpu leidmist nõudvad. USA ja Euroopa Liit vastasid Venemaa tegevusele sanktsioonide kehtestamisega ning kutsusid Venemaad üles lõpetama anneksioon.&lt;ref&gt;[https://www.ibtimes.co.uk/ukraine-crisis-world-leaders-react-unfolding-crisis-crimea-1438553 Ukraine Crisis: World Leaders React to Unfolding Disaster in Crimea.] International Business Times. 02.03.2014.&lt;/ref&gt;

{{Riigi ikoon|USA}} 1. märtsil pidas president [[Barack Obama]] telefonivestluse Vladimir Putiniga ja ütles, et Venemaa invasioon on Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumine ning rahvusvahelise õiguse rikkumine. Ta hoiatas suurema poliitilise ja majandusliku isolatsiooni eest ning ähvardas mitte kutsuda Venemaad [[G8]] tippkohtumisele.&lt;ref&gt;[https://www.washingtonpost.com/world/national-security/us-and-allies-try-to-decide-on-response-to-ukraine-crisis/2014/03/01/463d1922-a174-11e3-b8d8-94577ff66b28_story.html Obama speaks with Putin by phone, calls on Russia to pull forces back to Crimea bases.] Washington Post. 2. March 2014&lt;/ref&gt; 3. märtsil teatas riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja Caitlin Hayden, et USA ei saada presidendidelegatsiooni [[2014. aasta taliolümpiamängud]]ele Sotšis.

{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} Välisminister [[William Hague]] ütles, et on sügavalt mures pingete eskaleerumise ja Venemaa parlamendi otsuse pärast sõjaliseks tegevuseks luba anda. Ta ütles ka: &quot;See tegevus kujutab endast potentsiaalselt tõsist ohtu Ukraina suveräänsusele, iseseisvusele ja territoriaalsele terviklikkusele. Mõistame hukka kõik Ukraina-vastased agressiooniaktid.&quot;&lt;ref&gt;Russia Approves Military Action. Sky News. 01.03.2014&lt;/ref&gt; 2. märtsil 2014 teatas Briti peaminister [[David Cameron]], et valitsusametnikud kavatsevad vastuseks Krimmi olukorrale boikoteerida 2014. aasta taliolümpiamänge Sotšis.

{{Riigi ikoon|Saksamaa}} Kantsler [[Angela Merkel]] nimetas Venemaa tegevust &quot;vastuvõetamatuks&quot; ja nende tegevus rikuks rahvusvahelist õigust. Merkel märkis, et Venemaa ei austa praegu [[Budapesti memorandum|Budapesti julgeolekutagatiste memorandumit]].&lt;ref&gt;[https://www.spiegel.de/politik/deutschland/krim-krise-merkel-wirft-putin-verstoss-gegen-voelkerrecht-vor-a-956514.html Merkel wirft Putin Verletzung des Völkerrechts vor] Der Spiegel. 3. March 2014&lt;/ref&gt; Bundestagile edastatud poliitikaavalduses märkis ta, et &quot;Ukraina territoriaalne terviklikkus ei ole läbiräägitav&quot;. Merkel ütles Barack Obamaga telefoni teel vesteldes, et Putin &quot;elab teises maailmas&quot;.

{{Riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia peaminister [[Matteo Renzi]] teatas 19. märtsil saadikutekojas peetud kõnes , et Krimmi staatuse referendum oli ebaseaduslik ning G8 riigid peavad alustama koostööd kriisi lahendamiseks ja külma sõja faasi naasmise vältimiseks.

{{Riigi ikoon|Eesti}} Välisminister [[Urmas Paet]] ütles 1. märtsil, et &quot; Venemaa parlamendi otsus lubada vägede kasutamine Ukrainas on selgeks ohuks Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele,&quot; ning et Venemaa &quot;... sõjalised ähvardused ja tegevused Ukraina vastu tuleb lõpetada.&quot;&lt;ref&gt;Foreign Minister Urmas Paet: everything must be done to achieve a political solution to the crisis in Ukraine. Estonian Ministry of Foreign Affairs. 1. March 2014&lt;/ref&gt;

{{Riigi ikoon|Euroopa Liit}} 1. märtsil teatas liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja [[Catherine Ashton]], et Euroopa Liit mõistab hukka Venemaa otsuse kasutada Ukraina suhtes sõjalist jõudu, kirjeldades seda kui &quot;põhjendamatut eskalatsiooni&quot;. Ta kutsus kõiki pooli üles pingeid viivitamatult dialoogi kaudu vähendama, austades täielikult Ukraina ja rahvusvahelist õigust. Ukraina ühtsust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tuleb austada alati.&lt;ref&gt;[https://eeas.europa.eu/archives/docs/statements/docs/2014/140301_01_en.pdf Statement by EU High Representative Catherine Ashton on the developments in Ukraine's Crimea.]  Brussels. EU External Action. 1 March 2014.&lt;/ref&gt;

[[NATO]] 2. märtsil kutsus peasekretär [[Anders Fogh Rasmussen]] kokku [[Põhja-Atlandi Nõukogu]] seoses Venemaa sõjategevuse ja president Vladimir Putini väidetavate ähvardustega Ukraina vastu. Põhja-Atlandi Nõukogu mõistis hukka Venemaa sõjalise eskalatsiooni Krimmis ja nimetas seda rahvusvahelise õiguse rikkumiseks.

=== 2022. aasta sissetung ===
{{Vaata|Venemaa sissetung Ukrainasse}}

Invasioon pälvis valitsuste ja mitmete organisatsioonide laialdase rahvusvahelise hukkamõistu, mis sisaldasid ka Venemaale kehtestatud uusi sanktsioone. Nendel olid Venemaa, aga ka maailma majandusele ulatuslikud majanduslikud tagajärjed.&lt;ref&gt;[https://edition.cnn.com/2022/02/28/business/russia-ruble-banks-sanctions/index.html Russia faces financial meltdown as sanctions slam its economy.] CNN, 28. veebruar 2022.&lt;/ref&gt; Valitsustevälised reaktsioonid invasioonile hõlmasid Venemaa ja Valgevene laialdast boikoteerimist meelelahutuse, meedia, äri ja spordi valdkonnas.

Pärast Venemaa sissetungi 2022. aastal hakkas kohe toimuma sellevastaseid ülemaailmseid protestiaktsioone. Lisaks meeleavaldustele avaldati sõjale vastanduvaid petitsioone ja avalikke kirju. Avaliku elu tegelased, nii kultuuri- kui ka poliitikategelased, tegid sõjavastaseid avaldusi. Venemaaga seotud monumendid kogu Euroopas olid vandalismi objektiks, mõned isegi lammutati. Venemaa suursaadikud Euroopas, eriti Lääne-Euroopas ja Euroopa Liidus, kohtasid tänavatel ja avalikel tseremooniatel liikudes sõjavastaseid meeleavaldajaid, esines vägivaldseid rünnakuid.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/world/2022/may/09/russian-ambassador-to-poland-sergey-andreev-pelted-with-red-paint-at-ve-day-gathering Russian ambassador to Poland pelted with red paint at VE Day gathering.] The Guardian. 9. mai 2022.&lt;/ref&gt; Sotsiaalmeedias tehtud üleskutsed vene kultuuri ja kaupade massiliseks boikoteerimiseks ujutasid üle mitmed sotsiaalmeedia platvormid. Inimesed kogu maailmast üritasid rünnata ja sulgeda Venemaa veebisaite, eriti neid, mida haldab Venemaa valitsus.&lt;ref&gt;[https://www.ft.com/content/3391bf8c-e431-415c-b7c5-9eeee08b3374 Russia pummelled by pro-Ukrainian hackers following invasion.] Financial Times. 6. mai 2022.&lt;/ref&gt; Pärast sissetungi Ukrainasse kasvasid Vene-vastased meeleolud ja rassistlik suhtumine välismaal elavate venelaste vastu.

Pärast sissetungi algust toimusid igapäevased meeleavaldused ka Venemaal. Protestide vastu teostasid Vene võimud ulatuslikke repressioone. Meediakanal OVD-Info andmetel peeti 24. veebruarist kuni 13. märtsini 2022. aastal Venemaal kinni vähemalt 14 906 inimest.&lt;ref&gt;[https://reports.ovdinfo.org/no-to-war Как российские власти борются с антивоенными протестами.] OVD-Info. 28. March 2022.&lt;/ref&gt; 

{{Riigi ikoon|USA}} President [[Joe Biden]] tegi avalduse, milles mõistis Venemaa sissetungi hukka kui &quot;provotseerimata ja põhjendamatu&quot; ning süüdistas Putinit &quot;ettekavatsetud sõja alustamises, mis toob kaasa katastroofilisi inimkaotusi ja -kannatusi&quot;. [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja]] spiiker [[Nancy Pelosi]] lubas, et [[Ameerika Ühendriikide Kongress]] eraldab nii palju raha, kui on vaja Ukraina valitsuse toetamiseks.&lt;ref&gt;[https://thehill.com/homenews/house/596106-pelosi-says-congress-will-provide-ukraine-aid-whatever-the-need/ Pelosi says Congress will provide any economic help Ukraine needs.]  28. February 2022.&lt;/ref&gt;

{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} Peaminister [[Boris Johnson]] ütles, et ta on &quot;jubedatest sündmustest Ukrainas jahmunud&quot; ja &quot;President Putin on valinud selle provotseerimata rünnaku algatamisega verevalamise ja hävitamise tee&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.huffingtonpost.co.uk/entry/boris-johnson-response-attack-russia-ukraine-putin_uk_621713afe4b0afc668baee29?d_id=3199306  &quot;Boris Johnson Condemns Russia's 'Unprovoked Attack' On Ukraine&quot;] New York City. 24. February 2022&lt;/ref&gt; Kaitseminister [[Ben Wallace]] kirjeldas Venemaa tegevust kui &quot;alasti agressiooni demokraatliku riigi vastu&quot;. [[Walesi prints]] mõistis Venemaa sissetungi hukka, öeldes: &quot;See oli rünnak demokraatia, avatud ühiskonna ja vabaduse vastu.&quot;

{{Riigi ikoon|Türgi}} Türgi president [[Recep Tayyip Erdoğan]] ja Türgi välisministeerium teatasid, et Venemaa tegevus on vastuvõetamatu ja mõistsid Venemaa hukka rahvusvahelise õiguse raske rikkumise eest, kinnitades samas toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele.&lt;ref&gt;[https://www.economist.com/europe/2022/02/24/turkeys-rapprochement-with-russia-may-not-survive-the-war-in-ukraine Turkey’s rapprochement with Russia may not survive the war in Ukraine.] The Economist. 24. February 2022.&lt;/ref&gt;

{{Riigi ikoon|Itaalia}} Peaminister [[Mario Draghi]] lubas teha, &quot;mis iganes on vajalik Ukraina suveräänsuse taastamiseks&quot; ja ütles, et Moskvaga on &quot;võimatu pidada sisulist dialoogi&quot;, nõudes ühtlasi Venemaalt oma sõjajõudude tingimusteta tagasi tõmbamist rahvusvaheliselt kehtestatud piiridele.&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/world/europe/italys-draghi-promises-whatever-it-takes-restore-ukrainian-sovereignty-2022-02-24/ Italy's Draghi promises &quot;whatever it takes&quot; to restore Ukrainian sovereignty.] Reuters. 24. February 2022.&lt;/ref&gt;

{{Riigi ikoon|Saksamaa}} Välisminister [[Annalena Baerbock]] teatas ulatuslikest sanktsioonidest Venemaa vastu. Kantsler Olaf Scholz nimetas sissetungi Putini &quot;tõsiseks veaks&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.tagesschau.de/inland/innenpolitik/krieg-ukraine-reaktionen-deutschland-101.html Berlin im Schockzustand.] tagesschau.de. 24. February 2022.&lt;/ref&gt; 27. veebruari parlamendi erakorralisel istungil rääkis Scholz uuest ajastust, mis oli alanud Venemaa sissetungiga. Saksamaa lubas investeerida edaspidi kaitsesse rohkem kui on NATO eesmärk kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust. 2022. aastal eraldab valitsus relvajõududesse investeeringuteks 100 miljardit eurot.&lt;ref&gt;[https://www.france24.com/en/live-news/20220227-a-new-era-germany-rewrites-its-defence-foreign-policies A new era: Germany rewrites its defence, foreign policies.] France 24. 27. February 2022.&lt;/ref&gt;

{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa president [[Emmanuel Macron]] teatas, et rääkis Putiniga peatamaks lahingud ning nõudis Vene sõjaliste operatsioonide viivitamatut peatamist Ukrainas.&lt;ref&gt;[https://english.alarabiya.net/News/world/2022/02/22/France-s-Macron-demands-targeted-European-sanctions-against-Russia- France's Macron demands targeted European sanctions against Russia.] Al Arabiya.&lt;/ref&gt;

{{Riigi ikoon|Soome}} President [[Sauli Niinistö]] mõistis hukka Venemaa rünnaku ja president Vladimir Putini tegevuse. Ta ütles, et &quot;mask on nüüd maha võetud ja näha on vaid sõja külm pale&quot;.&lt;ref&gt;[https://thehill.com/policy/international/595656-finland-says-debate-on-nato-membership-will-change-after-russian/ Finland says debate on NATO membership will change after Russian invasion.] The Hill. 24. February 2022.&lt;/ref&gt;
Peaminister [[Sanna Marin]] teatas, et Venemaa sissetung Ukrainasse muudab tema riigis toimuvat arutelu NATO liikmesuse üle.

{{Riigi ikoon|Hiina}} Hiina liider ja Hiina Kommunistliku Partei peasekretär [[Xi Jinping]] rääkis 25. veebruaril Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, kutsudes Venemaad ja Ukrainat üles lahendama probleemi läbirääkimiste teel.&lt;ref&gt;[https://www.ndtv.com/world-news/chinas-xi-jinping-speaks-to-russian-president-vladimir-putin-calls-for-negotiation-with-ukraine-2789342 China's Xi Jinping Speaks To Putin, Calls For Negotiation&quot; With Ukraine.]  NDTV. Agence France-Presse. 25. February 2022.&lt;/ref&gt; 25. veebruari avalduses ütles Hiina RV välisminister ja riiginõunik [[Wang Yi]], et Ukraina territooriumi ja suveräänsust tuleks austada ning kutsus üles võimalikult kiiresti läbirääkimisi pidama.

{{Riigi ikoon|India}} Peaminister [[Narendra Modi]] kutsus Putinile 24. veebruaril tehtud telefonikõnes üles vägivald viivitamatult lõpetada. India valitsus hoidus selget seisukohta võtmast või Venemaa kritiseerimisest.&lt;ref&gt;[https://thewire.in/diplomacy/modi-appeals-for-cessation-of-violence-in-call-with-putin-first-indian-reaction-to-russian-attack Modi Appeals for .Cessation of Violence in Call With Putin, First Indian Reaction to Russian Attack] The Wire (India). 25. February 2022.&lt;/ref&gt;

{{Riigi ikoon|ÜRO}} ÜRO peasekretär [[António Guterres]] kutsus Putinit &quot;inimlikkuse nimel&quot; oma vägesid tagasi tõmbama. 25. veebruaril ei suutnud [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] vastu võtta resolutsiooni eelnõu, mis oleks tauninud Venemaa Föderatsiooni agressiooni Ukraina vastu. Julgeolekunõukogu 15 liikmesriigist toetas eelnõu 11 liikmesriiki, kolm jätsid hääletamata. Otsuse eelnõu kukkus läbi Venemaa veto tõttu.&lt;ref&gt;[https://press.un.org/en/2022/sc14808.doc.htm Security Council Fails to Adopt Draft Resolution on Ending Ukraine Crisis, as Russian Federation Wields Veto.]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} United Nations. 25. February 2022.&lt;/ref&gt;

{{Riigi ikoon|Euroopa Liit}} [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]] ütles, et Euroopa Liit ei lase president Putinil lõhkuda Euroopa julgeolekuarhitektuuri, ning [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]] kutsus Putinit peatama mõttetut agressiooni. [[Euroopa Parlamendi president]] [[Roberta Metsola]] kutsus üles &quot;viivitamatule, kiirele, kindlale ja kiirele tegutsemisele&quot; ning teatas Euroopa Parlamendi erakorralise istungi kokkukutsumisest 1. märtsil.&lt;ref&gt;[https://www.euronews.com/2022/02/17/european-parliament-president-calls-for-solid-and-swift-action-if-ukraine-crisis-escalates European Parliament president calls for solid and swift action if Ukraine crisis escalates.] Euronews..&lt;/ref&gt;

{{Riigi ikoon|Eesti}} Peaminister [[Kaja Kallas]] nimetas Venemaad &quot;ohuks kogu Euroopale&quot;. [[Riigikogu]] avaldas toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele ja mõistis hukka Vene Föderatsiooni poolt alustatud sõja.

Riigikogu võttis 18. oktoobril 2022 vastu avalduse &quot;Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmisest ja Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamisest&quot; 717 AE.&lt;ref name=rk&gt;[https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9e8debf0-54e8-4879-914e-4b829bd12e2d/Riigikogu%20avalduse%20_Ukraina%20territooriumi%20annekteerimise%20hukkam%C3%B5istmisest%20ja%20Venemaa%20re%C5%BEiimi%20terroristlikuks%20kuulutamisest_%20eeln%C3%B5u%20(717%20AE%20I) Riigikogu avaldus &quot;Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmisest ja Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamisest&quot; 717 AE]&lt;/ref&gt;
{{pooleli}}

==Vaata ka==
* [[2014. aasta Krimmi anneksioon]]
* [[Venemaa sissetung Ukrainasse]]
* [[ÜRO Peaassamblee resolutsioon 68/262]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=MulticulturalSocieties&gt;{{Cite book |last=Snyder |first=Timothy |url=https://books.google.com/books?id=l9KMDwAAQBAJ |title=The Road to Unfreedom: Russia, Europe, America |publisher=Tim Duggan Books |year=2018 |isbn=978-0-525-57447-7 |location=New York |page=197 |quote=Almost everyone lost the Russo-Ukrainian war: Russia, Ukraine, the EU, the United States. The only winner was China.}}; {{Cite journal|last=Mulford|first=Joshua P.|date=2016|title=Non-State Actors in the Russo-Ukrainian War|journal=Connections|volume=15|issue=2|pages=89–107|issn=1812-1098|jstor=26326442|doi=10.11610/Connections.15.2.07|doi-access=free}}; {{Cite book|chapter-url=https://books.google.com/books?id=MhspDwAAQBAJ&amp;pg=PA134|title=Multicultural Societies and their Threats: Real, Hybrid and Media Wars in Eastern and South-Eastern Europe|last1=Shevko|first1=Demian|last2=Khrul|first2=Kristina|publisher=LIT Verlag Münster|year=2017|isbn=978-3-643-90825-4|editor-last=Gutsul|editor-first=Nazarii|location=Zürich|page=100|chapter=Why the Conflict Between Russia and Ukraine Is a Hybrid Aggression Against the West and Nothing Else|editor-last2=Khrul|editor-first2=Kristina}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=_1&gt;[https://www.theguardian.com/world/2014/aug/14/russian-military-vehicles-enter-ukraine-aid-convoy-stops-short-border Aid convoy stops short of border as Russian military vehicles enter Ukraine: Armoured personnel carriers and support vehicles cross the border, while the 280-truck convoy comes to a halt separately], Shaun Walker, The Guardian, 15 August 2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Putin Ukraine statehood&quot;&gt;{{Cite magazine |last=Perrigo |first=Billy |date=22. veebruar 2022 |title=How Putin's Denial of Ukraine's Statehood Rewrites History |url=https://time.com/6150046/ukraine-statehood-russia-history-putin/ |magazine=[[Time]] |access-date=28. veebruaril 2022 |archive-date=2022-02-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220222200708/https://time.com/6150046/ukraine-statehood-russia-history-putin/ |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=UN_BudaMemo&gt;[https://treaties.un.org/Pages/showDetails.aspx?objid=0800000280401fbb  Memorandum on security assurances in connection with Ukraine’s accession to the Treaty on the Non-Proliferation of Nuclear Weapons]. ÜRO, 5. detsember 1994&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=BudapBBC&gt;[https://www.bbc.co.uk/programmes/p0cdq08k The night Ukraine gave up its nuclear weapons]. BBC News, 14. juuni 2022 (ingliskeelne audiofail, 27 minutit)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=NYT_2022-02-23&gt;{{cite web |url=https://www.nytimes.com/2022/02/23/world/europe/putin-speech-russia-ukraine.html |title=Word by Word and Between the Lines: A Close Look at Putin’s Speech |author=Max Fisher |date=23. veebruar 2022 |publisher=[[The New York Times|NYT]] |language=en |access-date=23. veebruaril 2022 |quote=So, I will start with the fact that modern Ukraine was entirely created by Russia or, to be more precise, by Bolshevik, Communist Russia. This process started practically right after the 1917 revolution, and Lenin and his associates did it in a way that was extremely harsh on Russia — by separating, severing what is historically Russian land.}}&lt;/ref&gt;

}}

==Välislingid==
* JIM HEINTZ. [https://apnews.com/article/russia-ukraine-war-disinformation-f8ee274890cd62362be3dd75fbc7dd6b Russia’s war with Ukraine has generated its own fog, and mis- and disinformation are everywhere]. AP News. Tallinn, 5. august 2023
* [https://www.conflictarm.com/wp-content/uploads/2021/11/Weapons-of-the-war-in-Ukraine-low.pdf WEAPONS OF THE WAR IN UKRAINE {{!}} A three-year investigation of weapon supplies into Donetsk and Luhansk]. [[Conflict Armament Research]]. London, 2021, 234 lk ([[Porditav dokumendivorming|PDF]])
* [https://www.postimees.ee/7553142/g7-nimetas-venemaa-runnakut-ostukeskusele-sojakuriteoks G7 nimetas Venemaa rünnakut ostukeskusele sõjakuriteoks] Postimees
* [https://www.err.ee/1608645262/vene-raketid-tabasid-odessa-oblastit Vene raketid tabasid Odessa oblastit] ERR
* [https://liveuamap.com/ liveuamap.com] – operatiivne teave sõja käigu kohta
* [https://www.rainews.it/maratona/2022/09/live-guerra-in-ucraina-la-cronaca-minuto-per-minuto-giorno-213-134c37f6-8822-4854-837c-3d71e729c040.html L'Estonia denuncia la Russia alla Corte Internazionale di Giustizia]. [[Rai News]], 24. september 2022
* [https://www.bbc.com/russian/features-63062994 США призвали американцев скорее покинуть Россию. Чего они опасаются?] BBC News Русская служба, 28. september 2022
* Laura Kelly. [https://thehill.com/policy/international/3697453-white-house-says-iranian-troops-on-the-ground-in-crimea-aiding-russian-drone-strikes/ White House says Iranian troops on the ground in Crimea aiding Russian drone strikes]. [[The Hill]], 20. oktoober 2022
* [https://mil.in.ua/en/news/new-award-rates-for-captured-russians-set-in-ukraine/ New award rates for captured Russians set in Ukraine]. [[Militaaria|mil.in.ua]], 30. oktoober 2022
* [https://www.bbc.com/russian/news-63723565 Европарламент признал Россию &quot;государством-спонсором терроризма&quot;.] BBC News Русская служба, 21.11.2022
* [https://www.bbc.com/russian/live/news-64082274 Война в Украине: Киев говорит, что россияне начали мощный штурм Соледара; папа римский назвал эту войну преступлением - Новости на русском языке]. BBC News Русская служба, 10.01.2022 &lt;small&gt;(sõja reaalajas kajastus alates 2022. a 24. detsembrist)&lt;/small&gt;
* KARL RITTER and JAMEY KEATEN. [https://apnews.com/article/ukraine-pow-russia-war-united-nations-29bc27d06d6bad359c957fdb0aa9f929 UN decries torture, killing of Ukrainian and Russian POWs]. [[Associated Press|AP News]], 24. märts 2023
* [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_1/22 Venemaa sõjapidamine tunnetuslikus lahingruumis] Peeter Tali, Ajakiri &quot;Sõdur&quot; 2022-1
* [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_03_2022_issuu/34 Venemaa juhitud kaose teooria] Jaanus Sägi, Ajakiri &quot;Sõdur&quot; 2022-3
* [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_05_22_issuu/22 Agressiooni lõpetab Vene rahvas, mitte Putin] Kalev Stoicescu, Ajakiri Sõdur, 2022-5
* [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_6_22/14 Venemaa 5 eksimust Ukraina sõjas] Janek Kesselmann, Ajakiri Sõdur, 2022-6
* [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_1_23_issuu/8 Õppimine keset sõda] Tarmo Metsa, Ajakiri Sõdur, 2023-1
* [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_3_23_issuu/28 Euroopa suuriigid ja sõda Ukrainas] Tony Lawrence, Ajakiri Sõdur, 2023-3
* [https://issuu.com/sodur/docs/ekv_ar22_issuu/16 Venemaa strateegia sõjas] Erik Männik, Eesti Kaitseväe aastaraamat 2022
* [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_1_24_issuu/24 Lennukite sõda Ukraina kohal] Urmas Salo, Ajakiri Sõdur, 2024-1
* [https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/kaitseministeerium_2023_veeb_eesti_3_04_2024_1.pdf Transatlantilise kaitse edu alus: sõjaline strateegia Ukraina võidu ja Venemaa kaotuse saavutamiseks] Kaitseministeerium, detsember 2023
* [https://www.oryxspioenkop.com/2022/02/attack-on-europe-documenting-equipment.html Oryx: russian equipment losses]
* [https://www.oryxspioenkop.com/2022/02/attack-on-europe-documenting-ukrainian.html Oryx: ukrainian equipment losses]
* [https://www.err.ee/1609399063/jonatan-vseviov-koige-pimedam-on-enne-koitu Jonatan Vseviov: kõige pimedam on enne koitu] ERR 17. VII 2024
* [https://arileht.delfi.ee/artikkel/120314771/analuus-vladimir-putini-ohjeldamatu-kulutamine-on-pannud-venemaa-majanduse-jarsult-tousma ANALÜÜS | Vladimir Putini ohjeldamatu kulutamine on pannud Venemaa majanduse järsult tõusma] Delfi Ärileht 17. VIII 2024
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/120326611/juri-toomepuu-viimane-kord-kui-inflatsioon-oli-venemaal-nii-kuum-loi-hrustsov-endiselt-kinga-lauale-mull-on-lohkemas Jüri Toomepuu: „viimane kord, kui inflatsioon oli Venemaal nii kuum, lõi Hruštšov endiselt kinga lauale“. Mull on lõhkemas] Delfi 4. X 2024
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/120327068/anders-aslund-venemaa-sojamajandus-on-joudnud-kuristiku-aarele-ukrainal-piisab-voiduks-vahesest Anders Åslund: Venemaa sõjamajandus on jõudnud kuristiku äärele. Ukrainal piisab võiduks vähesest] EPL 7. X 2024
* [https://www.err.ee/1609619330/ilmar-raag-zelenski-tegelik-viga-ja-mida-me-saame-oppida Ilmar Raag: Zelenski tegelik viga ja mida me saame õppida] ERR 1. III 2025
[[Kategooria:Vene-Ukraina sõda| ]]</text>
      <sha1>073x6scetmlfgqviahdmw7xn2nkz22l</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Liina-Mai Tooding</title>
    <ns>0</ns>
    <id>641624</id>
    <revision>
      <id>7260803</id>
      <parentid>7083638</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T07:05:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260803</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1783" sha1="kt2blo08ovcx8d2lw587s0fkizlplbz" xml:space="preserve">[[Fail:Liina-Mai Tooding.jpg|pisi|355x355px|Liina-Mai Tooding 2024. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]]
'''Liina-Mai Tooding''' (sündinud [[21. september|21. septembril]] [[1944]] [[Räpina vald (1939)|Räpina vallas]]) on eesti [[matemaatik]] ja [[statistik]].&lt;ref&gt;ETBL, 4. köide, lk 794&lt;/ref&gt; 

Ta on lõpetanud [[1967]]. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] arvutusmatemaatika alal ning töötanud pärast seda Tartu Ülikooli õppejõuna. 

1986. aastal kaitses ta Minski Ülikoolis doktoriväitekirja &quot;Sotsioloogilise informatsiooni statistilise analüüsi metodoloogilised probleemid&quot;. 

2015. aastast on ta Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi emeriitdotsent-vanemkonsultant.

==Tunnustus==
* 2009 – [[Tartu Ülikooli aumärk]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=10.12.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2014 – [[Tartu Ülikooli suur medal]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suur-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli suure medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=10.12.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2020 – [[100 semestrit Tartu Ülikoolis|teenetemärk &quot;100 semestrit Tartu Ülikoolis&quot;]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/teenetemark-100-semestrit-tartu-ulikoolis|pealkiri=Teenetemärgi &quot;100 semestrit Tartu Ülikoolis&quot; kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=10.12.2022}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
&lt;references /&gt;

==Välislingid==
* [https://www.etis.ee/CV/Liina-Mai_Tooding/est#Uldinfo ETIS: Liina-Mai Tooding]

{{JÄRJESTA:Tooding, Liina-Mai}}
[[Kategooria:Eesti matemaatikud]]
[[Kategooria:Eesti statistikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1944]]</text>
      <sha1>kt2blo08ovcx8d2lw587s0fkizlplbz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Linda Eensaar</title>
    <ns>0</ns>
    <id>645018</id>
    <revision>
      <id>7260652</id>
      <parentid>7174242</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T21:09:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7260652</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4134" sha1="gsarjxcwkb2y5kr3nvjnec25pecq1t1" xml:space="preserve">'''Linda Eensaar''' (sündinud [[2. aprill]]il [[1994]]) on eesti [[ajakirjanik]].

Ta on õppinud [[Tartu Erakool]]is{{millal}} ja [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]is.{{millal}} Ta on lõpetanud [[Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut|Tartu Ülikooli]], kus õppis [[Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut|ühiskonnateaduste instituudis]] ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialal, 2016. aastal bakalaureusekraadiga ning 2019. aastal magistrikraadiga (magistritöö: &quot;[[Juutuuber|Juutuuberite]] video sisu analüüsi metoodika&quot;).&lt;ref name=&quot;Kirik ja Teoloogia 2013&quot;&gt;{{cite web|url=https://kjt.ee/2013/04/olumpiaadiessee-kui-me-raagime-jumalast/|title=Olümpiaadiessee: Kui me räägime Jumalast|website=Kirik ja Teoloogia|date=5 April 2013|access-date=24 January 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Eesti Emakeeleõpetajate Selts 2013&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.eeselts.edu.ee/www/v3/?page_id=147|title=ENKO liikmed|website=Eesti Emakeeleõpetajate Selts|date=18 July 2013|access-date=24 January 2023|language=et|archive-url=https://web.archive.org/web/20230124134900/http://www.eeselts.edu.ee/www/v3/?page_id=147|archive-date=2023-01-24|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Eensaar 2016&quot;&gt;{{cite web|last=Eensaar|first=Linda|url=https://www.academia.edu/83691336/N%C3%B5uanded_laste_kasvatamiseks_ajakirjades_N%C3%B5ukogude_Naine_ja_Eesti_Naine_n%C3%B5ukogude_aja_l%C3%B5pul_ja_taasiseseisvunud_Eestis|title=Nõuanded laste kasvatamiseks ajakirjades Nõukogude Naine ja Eesti Naine nõukogude aja lõpul ja taasiseseisvunud Eestis|website=Academia.edu|date=1 January 2016|access-date=24 January 2023|language=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Eensaar 2019&quot;&gt;{{cite web|last=Eensaar|first=Linda|url=https://www.academia.edu/83691343/Juutuuberite_video_sisu_anal%C3%BC%C3%BCsi_metoodika|title=Juutuuberite video sisu analüüsi metoodika|website=Academia.edu|date=1 January 2019|access-date=24 January 2023|language=et}}&lt;/ref&gt;

Eensaar töötas aastatel 2018–2019 toimetajana [[Eesti Rahvusringhääling]]us (sh teadusportaalis [[Novaator]]&lt;ref name=&quot;Himma Eensaar Rajavee 2018&quot;&gt;{{cite web|last=Himma|first=Marju|url=https://novaator.err.ee/856876/kuidas-elada-sajani-isegi-kui-ei-taha|title=Kuidas elada sajani, isegi kui ei taha?|website=ERR|date=29 August 2018|access-date=24 January 2023|language=et|last2=Eensaar|first2=Linda|last3=Rajavee|first3=Allan}}&lt;/ref&gt; ja [[Vikerraadio]] saates &quot;[[Huvitaja]]&quot;&lt;ref name=&quot;Arhiiv ERR&quot;&gt;{{cite web|last=Eensaar|first=Linda|url=https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/huvitaja-eakate-toitumisharjumused|title=Eakate toitumisharjumused|publisher=ERR|website=Arhiiv|access-date=24 January 2023}}&lt;/ref&gt;). 

2020. aastast töötab ta ajalehes [[AS Äripäev|Äripäev]], kus toimetab rubriiki &quot;Elu ja edu&quot; ning teeb raadiosaateid.&lt;ref name=&quot;Majandus- ja äriuudised Eestist ja välismaalt. 2023&quot;&gt;{{cite web|url=https://www.aripaev.ee/a/linda-eensaar|title=Märksõnaga Linda Eensaar seotud artiklid Äripäevas|publisher=Äripäev|website=Majandus- ja äriuudised Eestist ja välismaalt.|date=19 January 2023|access-date=24 January 2023|language=et}}&lt;/ref&gt; Tema palliatiivraviteemaline artikkel &quot;Argipäev elulõpupalatis. Ükski soov pole enne surma imelik&quot; (Äripäev, 29.03.2025) oli üks kahest artiklist, mis pälvis [[Eesti Meediaettevõtete Liit|Eesti Meediaettevõtete Liidult]] 2025. aasta parima olemusloo auhinna.

== Tunnustus ==
* 2010 – Tartu ringkonna aasta [[Kodutütred|kodutütar]]&lt;ref name=&quot;tartukodutytred.wordpress.com 2015&quot;&gt;{{cite web|url=https://tartukodutytred.wordpress.com/aasta-kodututar/|title=Tunnustused|website=tartukodutytred.wordpress.com|date=22 February 2015|access-date=24 January 2023|language=et}}&lt;/ref&gt;
* 2025 – aasta parim olemuslugu (Eesti Meediaettevõtete Liit)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Äripäeva ajakirjanikud pälvisid mitu pressipreemiat |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2026/02/21/aripaeva-ajakirjanikud-palvisid-mitu-pressipreemiat |vaadatud=2026-02-26 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

{{JÄRJESTA:Eensaar, Linda}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1994]]</text>
      <sha1>gsarjxcwkb2y5kr3nvjnec25pecq1t1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Carney Chukwuemeka</title>
    <ns>0</ns>
    <id>645481</id>
    <revision>
      <id>7260633</id>
      <parentid>7180932</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T20:48:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>typo</comment>
      <origin>7260633</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2530" sha1="4gwz6tjvyer54ql5sbmoqq238i5t0ey" xml:space="preserve">'''Carney Chibueze Chukwuemeka''' (sündinud [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[2003]] [[Eisenstadt]]is) on [[Austria]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründav poolkaitsja|ründav poolkaitsja]] või parema äärepoolkaitsjana Saksamaa kõrgliigaklubis [[Dortmundi Borussia]] ja [[Austria jalgpallikoondis]]es.

Chukwuemeka on sündinud [[Austria]]s [[Nigeeria]] päritolu vanemate perekonnas.&lt;ref name=&quot;GoalBio&quot;&gt;{{cite web |url=https://www.goal.com/en-gb/news/carney-chukwuemeka-aston-villa-wonderkid-europe-top-clubs/1rfzq9h0qmjip1gs8j6glmyev5 |title=Carney Chukwuemeka: Aston Villa wonderkid that Europe's top clubs are queuing up to sign |website=Goal |author=Maston, Tom |date=15 April 2021 |access-date=21 November 2025}}&lt;/ref&gt; 2016. aastal liitus ta [[Aston Villa]] noortesüsteemiga. Aston Villa põhimeeskonnas debüteeris ta 19. mail 2021 mängus [[Tottenham Hotspur]]i vastu.

2022. aasta augustis sõlmis ta kuueaastase lepingu Inglismaa [[Premier League]]'i klubiga [[Chelsea FC|Chelsea]].&lt;ref&gt;{{Cite news |url=https://www.chelseafc.com/en/news/article/chukwuemeka-signing-confirmed|title=Chukwuemeka signing confirmed|work=Chelsea FC|date=4 August 2022|access-date=4 August 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news |url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/62398766|title=Carney Chukwuemeka: Chelsea sign Aston Villa midfielder for £20m|work=BBC Sport|date=4 August 2022|access-date=27 June 2023}}&lt;/ref&gt;

2025. aasta veebruaris läks ta Chelseast laenule Dortmundi Borussiasse. Sama aasta augustis sõlmis ta Dortmundi Borussiaga püsiva lepingu.

Aastatel 2019–2023 mängis Chukwuemeka Inglismaa noortekoondistes. 2022. aastal tuli ta Inglismaa kuni 19-aastaste koondisega Euroopa omavanuste meistriks ning valiti turniiri sümboolsesse koosseisu.

2026. aasta märtsis otsustas Chukwuemeka Austria koondise kasuks. Austria jalgpallikoondises tegi ta debüüdi 27. märtsil 2026 [[sõprusmäng]]us [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] vastu ning lõi Austria 5:1 võiduga lõppenud mängus Austria neljanda värava.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.chelseafc.com/en/teams/profile/carney-chukwuemeka Profiil Chelsea FC kodulehel]

{{FIFA World Cup 2026 Austria koondis}}

{{JÄRJESTA:Chukwuemeka, Carney}}
[[Kategooria:Austria jalgpallurid]]
[[Kategooria:Inglismaa jalgpallurid]]
[[Kategooria:Aston Villa FC mängijad]]
[[Kategooria:Chelsea FC mängijad]]
[[Kategooria:Dortmundi Borussia mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:Bundesliga mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 2003]]</text>
      <sha1>4gwz6tjvyer54ql5sbmoqq238i5t0ey</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sebastian Aho (sündinud 1996)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>651840</id>
    <revision>
      <id>7260631</id>
      <parentid>7102732</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T20:46:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260631</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2389" sha1="4lro8eqwikhmhy0qo3k8kd13vu14l7g" xml:space="preserve">{{see artikkel|räägib 1996. aastal sündinud jäähokimängijast; 1997. aastal sündinud jäähokimängija kohta vaata artiklit [[Sebastian Aho]].}}
[[File:Sebastian Aho crop.jpg|pisi|Sebastian Aho 2019. aastal [[Bridgeport Sound Tigers]]i mängijana]]
'''Sebastian Johannes Aho''' (sündinud [[17. veebruar]]il [[1996]] [[Umeå]]s) on [[Rootsi]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[kaitsja (jäähoki)|kaitsjana]] [[NHL]]-i klubis [[New York Islanders]].

Ta alustas jäähoki mängimist kodulinnaklubis [[IF Björklöven]]. Rootsi kõrgliigas debüteeris ta hooajal 2012/13 [[Skellefteå AIK]] meeskonnas. 2014. aastal tuli ta Skellefteåga Rootsi meistriks. Ka kahel järgmisel aastal jõudis ta Skellefteåga Rootsi meistrivõistlustel finaali.&lt;ref name=&quot;elite&quot;&gt;https://www.eliteprospects.com/player/67208/sebastian-aho (vaadatud 23.4.2023)&lt;/ref&gt;

2017. aastal valis New York Islanders ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 139. valikuna. Islandersiga sõlmis ta lepingu 2017. aasta juulis. Hooaja 2017/18 alguses asus ta mängima [[American Hockey League]]'is (AHL) Islandersi tütarklubis [[Bridgeport Sound Tigers]]. NHL-is debüteeris ta Islandersi meeskonnas 31. detsembril 2017 mängus [[Colorado Avalanche]]'i vastu. Esimese värava lõi ta liigas 7. jaanuaril 2018 mängus [[New Jersey Devils]]i vastu. Järgmisel kahel hooajal mängis ta ainult AHL-is. Aastatel 2018, 2019 ja 2020 valiti Aho AHL-i tähtede mängule.&lt;ref name=&quot;elite&quot;/&gt; Islandersi meeskonda naasis ta hooajal [[NHL-i hooaeg 2020–2021|2020/21]].

Ta on isa kaudu [[Soome]] päritolu.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.leijonat.com/2017/07/04/todella-harvinaista-nhlssa-nahtaneen-ensi-kaudella-perati-kaksi-sebastian-ahoa/|title=Todella harvinaista! NHL:ssä nähtäneen ensi kaudella peräti kaksi Sebastian Ahoa|last=Lahtinen|first=Miikka|date=4 July 2017|website=Leijonat|language=fi-FI|access-date=10 February 2019}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.nhl.com/player/sebastian-aho-8480222 Sebastian Aho NHL.com lehel]
* [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=164509 Sebastian Aho hockeydb.com lehel]

{{New York Islandersi mängijad}}

{{JÄRJESTA:Aho, Sebastian}}
[[Kategooria:Rootsi jäähokimängijad]]
[[Kategooria:New York Islandersi mängijad]]
[[Kategooria:Skellefteå AIK mängijad]]
[[Kategooria:Rootsisoomlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1996]]</text>
      <sha1>4lro8eqwikhmhy0qo3k8kd13vu14l7g</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tinki vinkiinikhape</title>
    <ns>0</ns>
    <id>655556</id>
    <revision>
      <id>7260360</id>
      <parentid>7042057</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:25:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Rulakarbes</username>
        <id>164113</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260360</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1244" sha1="63we70gtgtt3jxr7b6isbniy4dkwm0p" xml:space="preserve">[[Fail:Cycloprop-2-ene carboxylic acid (SVG).svg|pisi|Tsükloprop-2-eenkarboksüülhape]]
'''Tinkivinkiinikhape''' ([[Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit|IUPAC]] nimetus tsükloprop-2-eenkarboksüülhape) on [[Mükotoksiinid|mükotoksiin]], mida leidub mõnedes seentes, nagu näiteks ''Russula subnigricans''.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Matsuura |eesnimi=Masanori |perekonnanimi2=Saikawa |eesnimi2=Yoko |perekonnanimi3=Inui |eesnimi3=Kosei |perekonnanimi4=Nakae |eesnimi4=Koichi |perekonnanimi5=Igarashi |eesnimi5=Masayuki |perekonnanimi6=Hashimoto |eesnimi6=Kimiko |perekonnanimi7=Nakata |eesnimi7=Masaya |kuupäev=2009-07 |pealkiri=Identification of the toxic trigger in mushroom poisoning |url=https://www.nature.com/articles/nchembio.179 |ajakiri=Nature Chemical Biology |keel=en |aastakäik=5 |üksiknumber=7 |leheküljed=465–467 |doi=10.1038/nchembio.179 |issn=1552-4469}}&lt;/ref&gt;

Allaneelamisel põhjustab molekul teadaolevalt rabdomüolüüsi.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Hiirtel on selle molekuli suukaudne [[Keskmine surmav annus|LD&lt;sub&gt;50&lt;/sub&gt;]] 2,5 mg/kg ja mürgistusele viitab seerumi kreatiinfosfokinaasi aktiivsuse suurenemine.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Allikad ==
[[Kategooria:Mükoloogia]]
[[Kategooria:Mürgid]]</text>
      <sha1>63we70gtgtt3jxr7b6isbniy4dkwm0p</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Juhan Karma</title>
    <ns>0</ns>
    <id>682890</id>
    <revision>
      <id>7260624</id>
      <parentid>7088338</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T20:40:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260624</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3888" sha1="d15siouif8rpnj7pz2z251o5gpamzqo" xml:space="preserve">[[Fail:Juhan Karma.jpg|pisi|Juhan Karma]]
'''Juhan Karma''' (24. jaanuar ([[vkj]]) / [[5. veebruar]] [[1889]] [[Kudina vald (Maarja-Magdaleena kihelkond)|Kudina vald]], [[Maarja-Magdaleena kihelkond]], [[Tartumaa]] – [[17. veebruar]] [[1968]]&lt;ref&gt;Päring Rahvastikuregistrist&lt;/ref&gt;) oli eesti õpetaja ja koduloolane.

Ta õppis [[Maardla küla|Maardla]] külakoolis ja [[Palamuse kihelkonnakool]]is. Lõpetas 1911. aastal [[Tartu Õpetajate Seminar]]i. Täiendas end suvistel keskkooliõpetajate ettevalmistamise kursustel [[Tartu Ülikool]]i juures. 

Töötas õpetajana mitmes koolis. Oli aastatel 1918–1920 [[Oskar Lutsu Palamuse Põhikool|Palamuse algkooli]] juhataja.&lt;ref&gt;Juhan Karma, [[Eerik Teder]]. &quot;Palamuse ja Oskar Luts&quot; Tallinn 1970. Lk 48&lt;/ref&gt; Alates 1920. aastast oli ta õpetaja [[Tartu Linna 15. Algkool]]is. Õpetajana oli tema peamine huviala looduseõpetus ja [[maateadus]] ning ta oli selle alal uuenduste taotlejate esirinnas.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=postimeesew19390204.2.58 &quot;Homseid sünnipäewi. Juhan Karma 50-aastane&quot;]. Postimees nr 34, 4. veebruar 1939. Lk 8&lt;/ref&gt; Pärast teist maailmasõda oli ta [[Tartu 1. keskkool|Tartu 1. keskkooli]] õpetaja.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Padar |eesnimi=R. |kuupäev=19. mai 1953 |pealkiri=Matk kodumaa tundmaõppimiseks |lehekülg=2 |väljaanne=Edasi : EKP Tartu Linnakomitee, EKP Tartu Rajoonikomitee, Tartu Linna RSN ja Tartu Rajooni RSN häälekandja |url=https://dea.digar.ee/article/edasi/1953/05/19/13 |vaadatud=}}&lt;/ref&gt; 

Ta oli [[Tartu Pedagoogiline Muuseum|Tartu Pedagoogilise Muuseumi]] kaastööline.

==Teoseid==
*&quot;Tartu Linna XV Algkool. 1837–1937&quot;. Tartu 1937. 56 lk
*&quot;Palamuse kihelkonna koolide ajalugu 1687–1920&quot;. Käsikiri. Palamuse 1962&lt;ref&gt;Juhan Karma, [[Eerik Teder]]. &quot;Palamuse ja Oskar Luts&quot; Tallinn 1970. Lk 49&lt;/ref&gt;
*Juhan Karma, [[Eerik Teder]]. &quot;Palamuse ja Oskar Luts&quot;. Tallinn: Eesti Raamat, 1968. 72 lk
**2. trükk 1970
**3. trükk 1975
*Tiina Kivits. &quot;Koolid Palamuse kihelkonnas 1687-2012&quot;. Palamuse: Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum, 2012. 392 lk (raamatu esimene kolmandik on võetud Juhan Karma avaldamata jäänud käsikirjast&lt;ref&gt;Riina Mägi. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=palamusevallateataja20121229.2.2 &quot;Koolielu tähtpäevaks ilmus raamat&quot;]. Palamuse Valla Teataja nr 12, 29. detsember 2012. Lk 1&lt;/ref&gt;)

==Liikmesus==
*Tartu Õpetajate Seltsi juhatuse liige

==Tunnustus==
*[[Roheline Rist|Rohelise Risti]] II järk

==Isiklikku==
Tema pojad olid keeleteadlane [[Tõnu Karma]] ja arhitekt [[Jüri Karma]].

==Viited==
{{viited}}

== Kirjandus ==
*[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=postimeesew19390204.2.58 &quot;Homseid sünnipäewi. Juhan Karma 50-aastane&quot;]. Postimees nr 34, 4. veebruar 1939. Lk 8

==Välislingid==
*[https://www.muis.ee/museaalView/2178348 &quot;Juhan Karma noormehena&quot;]. 20. sajandi algus. Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum, PAL _ F 10
*[https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=979748 &quot;J. Karma 1911. a. lennust&quot;]. Eesti Rahvusarhiiv, RA EAA.2292.1.634
*[https://www.muis.ee/museaalView/2178345 &quot;Juhan Karma, 19. XI 1947. a&quot;]. 19. november 1947. Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum, PAL _ F 9
*[[Endel Taniloo]]. [https://www.muis.ee/museaalview/4329202 &quot;Kooliõpetaja pensionär Juhan Karma portree&quot;]. Portselan. 1960. Eesti Kunstimuuseum, EKM j 64881 FK 7512
*[https://www.muis.ee/museaalView/3113236 &quot;Karma hauaplats Palamuse surnuaias&quot;]. 1988. Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum, PAL _ F 103:15
*[https://www.muis.ee/museaalView/2627928 &quot;Õpetaja Juhan Karma hauaplats Palamuse kalmistul&quot;]. 1988. Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum, PAL _ F 77:1

{{JÄRJESTA:Karma, Juhan}}
[[Kategooria:Eesti õpetajad]]
[[Kategooria:Eesti koolijuhid]]
[[Kategooria:Eesti koduloolased]]
[[Kategooria:Palamuse kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1889]]
[[Kategooria:Surnud 1968]]</text>
      <sha1>d15siouif8rpnj7pz2z251o5gpamzqo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>83 (Tallinna bussiliin)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>684091</id>
    <revision>
      <id>7260544</id>
      <parentid>7229561</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T18:47:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>EnderGame123</username>
        <id>231382</id>
      </contributor>
      <origin>7260544</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2552" sha1="oygo1t1ah5y3ggptle6c4di04a7blyu" xml:space="preserve">{{Liin
|uuendus         = 5. september 2026
|number          = 83
|bgcolor         = #00E1B4
|pilt            = 83busskaubamaja.jpg
|pilt_width      = 
|pilt_alt        = &lt;!-- pildi sõnum --&gt;
|operaator       = [[TLT]]
|veerem          = &lt;!-- Liini teenindavad sõidukid --&gt;
|seisund         = suletud, asendatud trolliliiniga
|avati           = *1994
*1. november 2024
|suleti          = *1995
*1. august 2026
|eelkäija        = *[[54 (Tallinna bussiliin)|54]]
*[[3 (Tallinna trolliliin)|Trolliliin 3]]
|liinitüüp       = tavaliin
|asum            = [[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}
|linnaosad       = [[Mustamäe]], [[Kristiine linnaosa|Kristiine]], [[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]]
|algpeatus       = Mustamäe
|lõpppeatus      = Kaubamaja
|päev            = ETKNRLP
|kaart           = &lt;!-- kaart pildina (ex: [[File:Image_name.png|200px]]) or  {{Infobox rdt}} --&gt;
|kaardi nimi     = &lt;!-- kaardi nimi --&gt;
|eelmine liin    = 82
|eelmine         = 82 (Tallinna bussiliin)
|järgmine liin   = 84
|järgmine        = 84 (Tallinna bussiliin)
|märked          =
}}
[[Fail:83buss.png|pisi|Mustamäe peatusel]]
'''83''' oli [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussilliin]], mis teenindas reisijaid marsruudil Mustamäe - Kaubamaja. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimus iga päev. Alates 1. augustist 2026 asendati bussiliin [[83 (Tallinna trolliliin)|uute akutrollidega]]

== Ajalugu ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Avati
!Marsruut
!Suleti
!Märkused
|-
|jaanuar 1994
|Kallavere - Kunstiakadeemia
|
|Juulis 1995 muudeti liiniks 183
|-
|november 2024
|Mustamäe - Sõpruse puiestee - Kaubamaja
|
|
|-
|august 2026
|Mustamäe - Sõpruse puiestee - Kaubamaja
|
|muutus [[83 (Tallinna trolliliin)|trolliliiniks]]
|}

== Peatuste loend ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Marsruut alates 1.11.2024 kuni 31.07.2026
!Mustamäe - Kaubamaja
!Kaubamaja - Mustamäe
|-
|
; Mustamäe
; Raja
; Keemia
; Ehitajate tee
; Liivaku
; Vambola
; Lepistiku
; Siili
; Linnu tee
; Tedre
; Koskla
; Taksopark
; Koidu
; Tõnismägi
; Vabaduse väljak
; Estonia
; Kaubamaja
|
; Kaubamaja
; Estonia
; Vabaduse väljak
; Tõnismägi
; Koidu
; Koskla
; Tihase
; Tedre
; Linnu tee
; Siili
; Lepistiku
; Vambola
; Liivaku
; Ehitajate tee
; Keemia
; Mustamäe
; Mustamäe
|}

== Vaata ka ==
* [[Tallinna ühistranspordiliinid]]
* [[54 (Tallinna bussiliin)|54]]
* [[3 (Tallinna trolliliin)|3]]
* [[83 (Tallinna trolliliin)|83]]

== Viited ==
{{viited}}
{{Tallinna bussiliinid}}
{{tallinna trolliliinid}}

[[Kategooria:Tallinna bussiliinid]]
[[Kategooria:Maardu]]</text>
      <sha1>oygo1t1ah5y3ggptle6c4di04a7blyu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Teadusfoto 2025</title>
    <ns>4</ns>
    <id>685983</id>
    <revision>
      <id>7260756</id>
      <parentid>7088860</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T05:14:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7260756</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6324" sha1="75v8z1m9xc7ctz2gqf98ol50o0hpjdx" xml:space="preserve">[[Pilt:Oilshale mine 05.jpg|pisi|Otsime häid teadusfotosid!
{{Clickable button 2|Konto loomine|url=https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:CreateAccount&amp;returnto=Main+Page|class=mw-ui-progressive|icon=circle-arrow-e|padding=20px 30px}}&lt;br /&gt;{{Clickable button 2|Piltide lisamine|url=https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:UploadWizard&amp;campaign=wsc-ee|class=mw-ui-constructive|icon=circle-arrow-e|padding=20px 30px}}]]
'''Teadusfoto 2025''' oli 1. novembrist kuni 15. detsembrini toimunud [[teadusfotograafia|teadusfotode]] konkurss, mida korraldati eesmärgiga populariseerida [[teadus]]e tegemist ja jäädvustamist. See oli osa '''[https://www.wikisciencecompetition.org/ ülemaailmsest teadusfotode võistlusest]''' [[Wiki Science Competition]].

Võistlust viisid läbi [[Wikimedia Eesti]] ja [[Eesti Noorte Teaduste Akadeemia]].

Edukamate osalejate vahel jagati auhinnafond summas 2000 eurot. Auhinnafondi rahastas põhiosas [[Eesti Teadusagentuur]] läbi teaduse populariseerimise riikliku projektikonkursi. Eriauhindadega panustasid [[Eesti Loodus]], [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], [[Eesti Noorte Teaduste Akadeemia]] ja [[Regio]].

Tulemused kuulutati välja 15. jaanuaril 2026.

2025. aasta teadusfoto võistlusele esitasid 37 autorit 169 faili. '''[[Vikipeedia:Teadusfoto 2025/Parimad|Vaata siit 2025. aasta Eesti parimaid teadusfotosid]]'''. Parimatest Eesti teadusfotodest on loodud ka rändnäitus.

== Mida ootame ==
Oodatud on fotod nii teaduse tegijatest, uuritavatest objektidest kui ka teaduse tegemise protsessist üldisemalt.

Nagu ühele fotovõistlusele kohane, ootame hea kvaliteediga pilte. Tingimata on vajalik '''täpne pildiinfo''', et pilte saaks lugeda teadusfotodeks. Kirjelduste koostamisel soovitame vastata küsimustele nagu: &quot;Mis või kes on pildil? Kuidas on foto saadud? Kus on foto tehtud? Millele peaks tähelepanu pöörama?&quot;.

[[File:Silver.webm|pisi|Näide mittefotofailide kategoorias varasemal aastal esitatud failist: [[Maxim Bilovitskiy]] video hõbedakristallide kasvatamisest]]
Piltide puhul on eelistatud originaalsuurus ja .JPG vorming (teiste meediafailide kategooriasse sobivad hästi ka .ogg videofailid, .png failid jm). Failidega peavad kaasas olema sobivad õigused nii Vikipeedias kui ka mujal kasutamiseks. Ei sobi kasutusõiguse piiranguga pildid. Sobilik litsents on näiteks [http://creativecommons.org/licenses/by/4.0/deed.et CC BY 4.0], mille saab valida fotode üleslaadimisel.

Rahvusvahelise võistluse reeglid on kirjas '''[https://www.wikisciencecompetition.org/rules/ siin]'''.

Rahvusvahelisel võistlusel on '''[https://www.wikisciencecompetition.org/image-categories/ seitse kategooriat]''': 
* inimesed teaduses (''People in Science''), 
* mikroskoobipildid (''Microscopy images''), 
* muud meediafailid (''Non-photographic media''), 
* pildiseeriad (''Image sets''), 
* loodus (''Wildlife &amp; nature''),
* astronoomia (''Astronomy'') ja 
* üldkategooria (''General category'').

Võistlusel osalemiseks on vajalik kasutajakonto olemasolu [[Wikimedia]] keskkonnas. Konto saab luua [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:CreateAccount&amp;returnto=Main+Page siin].

=== Milliseid pilte esitada? ===
&lt;div class=&quot;center&quot;&gt;
[[File:Liblikauurija.jpg|x120px|Inimesed teaduses: Lauri Kulpsoo foto Tartu Ülikooli entomoloogia professorist Toomas Tammarust tema kabinetis]]
[[File:Anther of thale cress (Arabidopsis thaliana), an artefact.jpg|x120px|Mikroskoobipildid: Heiti Pavese foto müürlooga tolmukast koos fikseerimisartefaktiga]]
[[File:Kahkjas niiduritsikas.jpg|x120px|Looduspiltide kategooria: Veljo Runneli foto seoses kliimasoojenemisega hiljuti Eestisse jõudnud kahkjast niiduritsikast]]
[[File:Iridiumi satelliidi sähvatus.jpg|x120px|Astronoomia: Martin Marki foto Iriidiumi satelliidi sähvatusest kuuvalgel ööl Võrumaal]]
[[File:Old karst landscape in Rõstla, 1.jpg|x120px|Üldkategooria: Tõnu Pani foto Rõstla karjääri ennejääaegsest karstimaastikust]]
&lt;/div&gt;

&lt;div class=&quot;center&quot;&gt;
[[Lennart Lennuk]]i fotoseeria nahkhiirte riiklikust seirest Eestis:

[[File:Bat Scientist Oliver Kalda 2.jpg|x100px|]]
[[File:Bat Scientist Oliver Kalda.jpg|x100px|]]
[[File:The Bat Scientists Oliver and Rauno Kalda.jpg|x100px|]]
[[File:Myotis daubentonii 3.jpg|x100px|]]
[[File:The Bat Scientists Lauri Lutsar.jpg|x100px|]]
&lt;/div&gt;

== Žürii ==
[[Fail:Eesti teadusfoto võistluse 2025 žürii koosistumine.jpg|pisi|Žürii koosistumine]]
Žüriisse kuulusid [[Anastasiya Astapova]], [[Jaak Kikas]] (esimees), [[Ivo Kruusamägi]], [[Ulvar Käärt]], [[Jaan-Juhan Oidermaa]], [[Monika Reppo]] ja [[Urmas Tartes]].

== Auhinnad ==
Valiti välja Eesti aasta teadusfotograaf ning pildid, mida saata edasi ülemaailmsesse finaali. [[Vikipeedia:Teadusfoto 2025/Parimad|Parimaid teadusfotosid näeb siit]].

Võistluse lõpetamine ja võitjate autasustamine toimus 15. jaanuaril 2026. Autasustati iga võistluskategooria võitjat ja teise koha foto autorit ning lisaks oli võistlusel mitmeid eriauhindu.

Rahvusvahelised Wiki Science Competition võitjad selguvad sügisel 2026.

&lt;gallery&gt;
Teadusfoto 2025 lõpetamine Aparaaditehases - 001.jpg
Teadusfoto 2025 lõpetamine Aparaaditehases - 003.jpg
Teadusfoto 2025 lõpetamine Aparaaditehases - 004.jpg
Teadusfoto 2025 lõpetamine Aparaaditehases - 005.jpg
&lt;/gallery&gt;

== Kontakt ==
Fotokonkursil osalemisega seotud küsimusi saab esitada [[Vikipeedia arutelu:Teadusfoto 2025|siinse lehekülje arutelusse]] või Ivo Kruusamägile (''ivo'' ätt ''wikimedia.ee'').

== Välislingid ==
{{Commons|Category:Wiki Science Competition in Estonia|Teadusfoto võistlused Eestis}}
* [https://novaator.err.ee/258528/100-sekundi-video-kuidas-sunnib-teadusfoto &quot;100 sekundi video: Kuidas sünnib teadusfoto?&quot;]. ERR Novaator, 5. veebruar 2016
* Madli Leikop. [http://opleht.ee/2017/02/teadusfoto-uletab-inimsilmale-seatud-piire/ &quot;Teadusfoto ületab inimsilmale seatud piire&quot;]. Õpetajate Leht, 17. veebruar 2017
* [[Ivo Kruusamägi]]. [https://www.loodusajakiri.ee/mis-teeb-foto-teaduslikuks/ &quot;Mis teeb foto teaduslikuks?&quot;]. Horisont, 15. oktoober 2025
* [https://novaator.err.ee/1609912972/galerii-selgusid-teadusfoto-2025-konkursi-voitjad &quot;Galerii: selgusid teadusfoto 2025 konkursi võitjad&quot;] ERR Novaator, 16. jaanuar 2026

{{Teadusfoto}}

[[Kategooria:Teadusfoto]]</text>
      <sha1>75v8z1m9xc7ctz2gqf98ol50o0hpjdx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Helene Taar</title>
    <ns>0</ns>
    <id>690446</id>
    <revision>
      <id>7260768</id>
      <parentid>7168594</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T06:06:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260768</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1851" sha1="7y9jvkrpfkrsrxxi1napp5sc001t69v" xml:space="preserve">[[Fail:Helene Taar by Jaan Riet (1929).jpg|pisi|Helene Taar]]
'''Helene Taar-Segalla''' ([[3. juuni]] [[1880]], [[Vana-Võidu]], [[Viljandimaa]] – ?) oli eesti ajakirjanik ja haritlane, üks esimesi [[doktorikraad]]iga eesti naisi.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[[Lembi Anepaio]], [[Janet Laidla]], [https://oes.ut.ee/wp-content/uploads/OES_2022_LaidlaAnepaio.pdf &quot;Esimesed doktorikraadiga naised tänapäeva Eesti aladelt&quot;], Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2022 (Tartu: Õpetatud Eesti Selts, 2024), lk 36-37.&lt;/ref&gt;

Helene Elise Taar sündis Vana-Võidus Viljandimaal. Omakäelise eluloo kohaselt sai ta algul koduõpetust ning hiljem õppis [[Viljandi]]s erakoolis (võis olla [[Lilli Suburg]]i kool). 1904. aastal immatrikuleerus Taar [[Šveits]]is [[Berni Ülikool|Berni ülikool]]i, mille ta lõpetas 1909. aastal doktorikraadiga majandusteaduses (väitekiri &quot;Die beiden Schlözer&quot;, trükitud 1912). Ülikooli ajal kirjutas Taar reisikirju ja ilukirjanduslikke artikleid Eesti ajalehtedele.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Ta oli üks esimene eestlasest naisi, kes kaitses Šveitsis doktoriväitekirja. Samal aastal kaitses [[Zürichi ülikool]]is doktoriväitekirja ka [[Beatrice Pallon]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

== Teosed ==
* &quot;Uue aja naisliikumine&quot; kogumikus &quot;[[Võitluse päevil|Wõitluse päiwil]]&quot; (1905).
* &quot;Isandate wõimus&quot; kogumikus &quot;Punasilt päivilt&quot; (1906).
* &quot;Lossi waremetel&quot; kogumikus &quot;Noor-Eesti&quot;, II (1907).

== Isiklikku ==
1911. aastal abiellus Taar [[Berliin]]is professor Silvio Segallaga. Tõenäoliselt külastas abielupaar enne Teist maailmasõda Eestit&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;, kuid Helene Taar-Segalla edasine saatus on teadmata.

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Taar, Helene}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti publitsistid]]
[[Kategooria:Berni Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1880]]
[[Kategooria:Surmaaeg puudub]]</text>
      <sha1>7y9jvkrpfkrsrxxi1napp5sc001t69v</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Laramie</title>
    <ns>0</ns>
    <id>690564</id>
    <revision>
      <id>7260349</id>
      <parentid>7144493</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:15:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks. #IABot (v2.0.9.6)</comment>
      <origin>7260349</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5827" sha1="f1x7ade60qe6azf8np2ndpahz7uqan7" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
[[Fail:Laramie Downtown Historic District.jpg|pisi|Laramie ajalooline linnasüda]]
'''Laramie''' on linn USA [[Wyoming]]i osariigis, [[Albany maakond (Wyoming)|Albany maakonna]] halduskeskus.

[[Ameerika Ühendriikide 2020. aasta rahvaloendus|2020. aasta rahvaloenduse]] andmeil elas linnas 31 407 inimest, olles osariigis elanike arvult neljas linn [[Cheyenne]]'i, [[Casper]]i ja [[Gillette]]'i järel. Läbi linna voolab samanimeline jõgi, mis saab alguse [[Colorado]] osariigist ja suubub osariigi idaosas Gosheni maakonnas [[Põhja-Platte]]'i jõkke. Kõrgusega 2184 meetrit üle merepinna on linn USA kõrgeimal asuv rohkem kui 10 000 elanikuga linn.

Linn asutati 1860. aastate keskel telklinnakuna Overland Traili rajal, sealsamal lähedal ehitati parasjagu esimest raudteed idarannikult läänerannikule. Linn sai oma nime prantsuse päritolu karusnahakütt Jacques La Ramée järgi, kes piirkonda esimesena uuris 1820. aastate algul ja jäi kadunuks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Platte County Public Library |pealkiri=Jacques LaRamie |url=http://www-wsl.state.wy.us/platte/WTWeb/JacquesLaRamie.htm |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110928095617/http://www-wsl.state.wy.us/platte/WTWeb/JacquesLaRamie.htm |arhiivimisaeg=2011-09-28 |vaadatud=2025-03-17 |väljaanne=www-wsl.state.wy.us |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Linn sai raudteeühenduse 4. mail 1868 ja oli lühikest aega ka raudtee lõpp-punkt, kuid juba augustis avati järgmine 150-kilomeetrine raudteelõik linnast kirde sunnas Bentonisse. Algul valitses linnas suur seadusetus, esimene linnapea Melville C. Brown astus ametist tagasi kõigest peale kuut nädalat ametis olekut.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=16. juuni 1868 |pealkiri=Mayor Resigns |väljaanne=Frontier Index}}&lt;/ref&gt; Linna esimene marsaal, lindprii &quot;Big&quot; Steve Long koos oma poolvendade Con ja Ace Moyeriga hakkasid uusasunikke kiusama, sundides neid oma maaomanditunnistusi neile üle andma. Kes keeldus, selle Long tappis - oktoobriks 1868 oli Long juba tapnud 13 meest. Seepeale asus tegutsema Longi vaenlane, Albany maakonna šeriff, rantšoomanik N. K. Boswell, kes moodustas omakohtukomitee. 28. oktoobril 1868 marssis Boswelli juhitud komitee Longi salooni ning Long ja tema vennad lintšiti.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Laramie Mayor, Former Sheriff Both Die With Boots Off Despite Vigilante History |url=https://www.wyoachs.com/people/2018/3/2/laramie-mayor-former-sheriff-both-die-with-boots-off-despite-vigilante-history |vaadatud=2025-03-17 |väljaanne=Albany County Historical Society |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Lintšimiste ja teiste hirmutusvahendite abil suutis Boswelli komitee seaduse ja korra maksma panna.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2007-12-18 |pealkiri=Chapter 3 |url=http://uwacadweb.uwyo.edu/RobertsHistory/Readings_chapter_3.htm |vaadatud=2025-03-17 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2007-12-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20071218075354/http://uwacadweb.uwyo.edu/RobertsHistory/Readings_chapter_3.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

1860. aastate lõpuks sai linnast Wyomingi territooriumi kultuuriline ja majanduslik keskus. Wyomingi territooriumi seadusandlik kogu andis 1869. aastal esimesena naistele hääleõiguse, märtsis 1870 valiti Laramiest viis naist maailmas esmakordselt vandekohtunikeks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2007-12-19 |pealkiri=Chapter 4 |url=http://uwacadweb.uwyo.edu/RobertsHistory/Readings_chapter_4.htm |vaadatud=2025-03-17 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2007-12-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20071219191341/http://uwacadweb.uwyo.edu/RobertsHistory/Readings_chapter_4.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; 6. septembril 1870 toimus linnas Wyomingi esimene kohaliku omavalitsuse valimine, 69-aastane linnaelanik Louisa Swain sai USA esimeseks naiseks, kes üldvalimistel osales. Peale tema käis sel päeval valimas veel 92 teist naist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.laramiemuseum.org/LaramieHistory.html |vaadatud=2025-03-17 |väljaanne=web.archive.org |pealkiri=Arhiivikoopia |arhiivimisaeg=2007-09-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070928125311/http://www.laramiemuseum.org/LaramieHistory.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=correspondent |eesnimi=W. DALE NELSON Star-Tribune |kuupäev=2003-05-19 |pealkiri=Honoring Swain's vote |url=https://trib.com/news/state-regional/honoring-swains-vote/article_b9bb5557-c8b9-5ade-be21-46155358db05.html |vaadatud=2025-03-17 |väljaanne=Casper Star-Tribune |keel=en |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250322103637/https://trib.com/news/state-regional/honoring-swains-vote/article_b9bb5557-c8b9-5ade-be21-46155358db05.html |arhiivimisaeg=2025-03-22 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Laramie inkorporeeriti linnana 13. jaanuaril 1874. 1880. aasta rahvaloenduseks elas linnas juba 2696 inimest, olles nii pealinn Cheyenne'i järel osariigis elanike arvult teine. Seda positsiooni hoidis linn kuni 1910. aasta rahvaloenduseni, kuni Casper hakkas kiiremini kasvama nafta avastamise tõttu. 1940. aasta rahvaloenduseks jõudis elanike arv 10 000, 1970. aastaks 20 000 ja 2010. aastaks 30 000ni.

Algselt oli linn peamiselt raudteesõlm, septembris 1887 avati linnas [[Wyomingi Ülikool]], mis on osariigi ainus avalik ülikool. Selle asukoht Laramies on kirjutatud osariigi põhiseadusse.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=5. november 1889 |pealkiri=Constitution of the State of Wyoming |tõlkepealkiri=Wyomingi osariigi põhiseadus |url=https://sos.wyo.gov/Forms/Publications/WYConstitution.pdf |vaadatud=17. märtsil 2025 |täpsustus=Artikkel 7, lõige 23 |keel=en |failitüüp=PDF |tsitaat=The state university shall be centered at the City of Laramie, in the County of Albany. |trükk=2024 parandustega}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

{{koord}}
[[Kategooria:Wyomingi linnad]]</text>
      <sha1>f1x7ade60qe6azf8np2ndpahz7uqan7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>L'Abergement-de-Varey</title>
    <ns>0</ns>
    <id>691469</id>
    <revision>
      <id>7260612</id>
      <parentid>7083567</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T20:27:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: −[[Kategooria:Prantsusmaa vallad]]; ±[[Kategooria:Aini departemang]]→[[Kategooria:Aini departemangu vallad]]</comment>
      <origin>7260612</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2303" sha1="411k5ey6ofqonffhubpq34e8gf4boxf" xml:space="preserve">{{Toimeta|kuu=märts|aasta=2025}}

{{linn
| nimi = L'Abergement-de-Varey
| hääldus = laberžöman dö varee
| nimi1_keel = 
| vapp = Blason ville fr L'Abergement-de-Varey.svg
| pindala  = 9,15
| elanikke = 
| koordinaadid = 46°09′07″, 4°55′18″
| asendikaart = Prantsusmaa
}}

'''L'Abergement-de-Varey''' on [[Vald (Prantsusmaa)|vald]] Prantsusmaa kesk-idaosas [[Aini departemang]]u keskosas.

Vald asub Bugey looduspiirkonna piiril, [[Pont-d'Ain]]ist mitte kaugel. Seda läbib üleriigiline matkarada [[GR 59]]. See asub mäenõlval, millel toodetakse veini mis omab Bugey-Cerdoni veinide kontrollitud päritolu tunnistust.

Vallas on tema asukoha tõttu mäestikuline kliima. Aastatel 1971–2000 oli aasta keskmine temperatuur 10,5 °C.

[[Pilt:01002-L'Abergement-de-Varey-Sols.png|pisi|tühi|Valla maa-ala kasutus ning teda ümbritsevad vallad]]

Euroopa biofüüsikalise maakasutuse andmebaasi Corine Land Cover (CLC) andmetel iseloomustab valla maakasutust metsade ja poolloodusliku keskkonna tähtsus (2018. aastal 64,8%), mis on identne 1990. aasta omaga. Detailne jaotus 2018. aastal on järgmine: metsa (64,8%), rohumaad (32,2%), heterogeensed põllumaad (3,1%)

L'Abergement-de-Vareyd on esmamainitud paavst [[Aleksander III (paavst)|Aleksander III]] 1169. aasta bullas ''Villa que dicitur l'Arbergementum Sanctis Johannis'' või ''Villa que appellatur Labergementum''. Järgnevalt ''l'Albertgiment'' 1212 ja 1288, ning ''Albergamentum'' aastal 1288.


Muistses arpitaani keeles tähendas Abergement territooriumi, mille isand andis iga-aastase tasu eest oma vasallile või alamale. Olgu ta siis talupoeg või mitte. See pikaajaline rendimeetod oli mõeldud maa puhastamise ja põllumajanduse arengu soodustamiseks.

Aini departemangus on võimalik leida neli valda, mis kannavad sellist nime, tüüpiline vaid [[Juura mäestik]]u ja seda ümbritsevale piirkonnale. Need on lisaks käesolevale veel [[Le Petit-Abergement]], [[Le Grand-Abergement]], [[L'Abergement-Clémenciat]]. Tundub, et see viitab 11.–15. sajandil asunikele tehtud põllumajanduslikele kontsessioonidele.

Vallas asub ka veel

*Sainte-Madeleine'i (Püha Magdaleena) kirik, neoromaani stiilis 19. sajandist.
*Vastupanu monument (veebruar 1944).

==Viited==
{{Viited}}

[[Kategooria:Aini departemangu vallad]]</text>
      <sha1>411k5ey6ofqonffhubpq34e8gf4boxf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mihkel Uiboleht</title>
    <ns>0</ns>
    <id>692079</id>
    <revision>
      <id>7260636</id>
      <parentid>7199374</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T20:49:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260636</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3370" sha1="58jtxwgcmtjvooh06cxxcu95s1ldkki" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}}
[[Fail:Uiboleht, Mihkel. IMG 20200829 141258.jpg|pisi|Mihkel Uiboleht 2020. aastal]]
'''Mihkel Uiboleht''' (sündinud [[14. aprill]]il [[1987]] [[Tartu]]s)&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;https://www.etis.ee/CV/Mihkel_Uiboleht&lt;/ref&gt; on eesti [[Ajakirjanik|spordiajakirjanik]]. 

== Elukäik ==
Uiboleht on lõpetanud [[Miina Härma Gümnaasium]]i{{millal}}. Aastatel 2006–2008 õppis ta [[Tartu Ülikool]]is ajalugu ning 2019–2022 ajakirjandust ja kommunikatsiooni. Sai 2024. aastal ''cum laude'' [[Sotsiaalteadused|sotsiaalteaduste]] magistrikraadi.{{lisa viide}}

Enne [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liidus]] töö alustamist oli Uiboleht [[Soccernet.ee]] tegevtoimetaja, [[Eesti Spordileht (Eesti Olümpiakomitee)|Eesti Spordilehe]] kaasautor ja [[Tartu JK Tammeka]] pressiesindaja. 2004. aastast töötas ta Jalgpalli Liidu infojuhina,&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; aastatel 2008–2013 oli liidu avalike suhete juht ning 2013–2021 avalike ja koostöösuhete osakonna juhataja. 2021–2024 oli ta Eesti Jalgpalli Liidu arendusdirektor.&lt;ref&gt;https://jalgpall.ee/ejl/uudised/jalgpalliliidu-arendusdirektorina-alustas-tood-mihkel-uiboleht-n19310?siteacc=ejl&lt;/ref&gt; Jalgpalliliidu arendusdirektorina vastutas ta muuhulgas avalike ja koostöösuhete, tippliigade arenduse, liikmetega suhtluse, sisekommunikatsiooni ja eriprojektide eest. Ta oli ka distsiplinaarkomisjoni liige, kellena tegeles kihlveopettuste väljaselgitamise ja ennetusega. Pärast struktuurireformi 2025. aastal töötab Uiboleht liidu jalgpalli korraldamise osakonna juhatajana.&lt;ref&gt;https://jalgpall.ee/ejl/kontakt/jalgpalli-korraldamise-osakond&lt;/ref&gt;

Alates 2021. aastast on Uiboleht ka jalgpalliportaali www.soccernet.ee haldava ettevõtte Vutivõrk OÜ juhatuse liige. Aastatel 2021–2023 on ta pidanud meediapädevuse loenguid üldhariduskoolides ning 2023. aastast töötab Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna ühiskonnateaduste instituudi külalislektorina.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Lisaks magistritööle on ta kaasautorina avaldanud kaks teaduspublikatsiooni.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Ta on olnud meeste Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril ([[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|UEFA EURO 2012]]) ning UEFA Superkarikafinaali (2018) ja noormeeste U19 Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri (2012) meediakorralduse juht ning UEFA U17 tüdrukute Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri TV valdkonna juht (2023). Ta on kommenteerinud jalgpalli suurturniiride mänge ning olnud 2021–2024 võrkpalliteemalise [[taskuhääling]]u „Kuldne geim“ kaassaatejuht.&lt;ref&gt;https://issuu.com/jalka/docs/jalka_09_2022/s/16973317&lt;/ref&gt;

Uiboleht on kuulunud [[Eesti Spordiajakirjanike Liit|Eesti Spordiajakirjanike Liitu]]&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; ja ajakirja Sport kolleegiumi&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;, jalgpalliliidu naiste- ja amatöörjalgpalli komisjoni{{lisa viide}} ning olnud [[Premium liiga]] ja [[Esiliiga]] mängude inspektor{{lisa viide}}. Ta osales 2023. aastal Eesti Spordi Kongressil töögrupis vaidluste lahendamine spordis.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Uiboleht kuulub 2009. aastast [[Jalka|ajakirja Jalka]] kolleegiumi.{{lisa viide}}

==Viited==
{{viited}}
{{JÄRJESTA:Uiboleht, Mihkel}}
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti spordiajakirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1987]]</text>
      <sha1>58jtxwgcmtjvooh06cxxcu95s1ldkki</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jaano-Martin Ots</title>
    <ns>0</ns>
    <id>695021</id>
    <revision>
      <id>7260389</id>
      <parentid>7131672</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:55:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Trebors</username>
        <id>57925</id>
      </contributor>
      <origin>7260389</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4636" sha1="dfrex8568nmrw7jx5nl5zafvbk5m58v" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=juuni}}
[[Fail:Jaano Martin Ots.jpg|pisi|Jaano-Martin Ots Haven Kakumäe sadamas mereabi Trossi Kakumäe üksuse paadi vette panekul 2025]]
'''Jaano-Martin Ots''' (sündinud [[30. mai]]l [[1969]] Tallinnas) on eesti [[ajakirjanik]], kommunikatsiooniekspert, projektijuht ja merendustegelane.

== Elukäik ==
Ots on lõpetanud 1987. aastal [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Reaalkooli]], õppinud 1987–1994 [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] ajakirjandust (töötas samal ajal [[Eesti Teadeteagentuur|Eesti Teadeteagentuuri]] korrespondendi, [[Den za Dnjom]] asutaja ja vastutava väljaandja ning [[Põhja Kodu]] peatoimetajana), [[Estonian Business School|Estonian Business Schoolis]] projektijuhtimist, [[Eesti Mereakadeemia|Eesti Mereakadeemias]] [[Hüdrograafia|hüdrograafiat]] ning veeteede haldamist ja ohutuse korraldamist. Jaano-Martin Ots on läbinud [[Revali Merekool|Revali Merekoolis]] [[Vabatahtlik merepääste|vabatahtliku merepäästja]] koolituse, omandanud raadioside operaatori, väikelaevajuhi ja hobisukelduja (OWD) tunnistused ning saanud meretuletõrje ja vette kukkunud helikopterist evakueerumise (HUET) sertifikaadid.

Ots asutas 1995. aastal Avalike Suhete Agentuuri AS Ots &amp; Partnerid&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Allikaviiteta hinnang ei sobi uudisloosse |url=https://www.aripaev.ee/uudised/1999/12/02/allikaviiteta-hinnang-ei-sobi-uudisloosse |vaadatud=2026-02-20 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}&lt;/ref&gt; ja juhtis seda ligi kaheksa aastat, oli [[Tallinna linnapea]] ([[Robert Lepikson]] 1996–1997, [[Tõnis Palts]] 2004–2005) meedia- ja [[Siseministeerium|Siseministeeriumi]] kommunikatsiooninõunik, aastatel 2010–2017 ajakirjade [[Paat (ajakiri)|Paat]] ja [[Merendus (ajakiri)|Merendus]] peatoimetaja&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Väikesadam päästab rannikuala |url=https://www.aripaev.ee/arvamused/2017/03/07/jaano-martin-ots-vaikesadam-paastab-rannikuala |vaadatud=2026-02-20 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}&lt;/ref&gt;, 2018–2022 [[Postimees|Postimehe]] merendustoimetaja, 2023–2024 [[Eesti Meremuuseum|Eesti Meremuuseumi]] kommunikatsioonijuht&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-05-29 |pealkiri=Jaano-Martin Ots. Meremuuseum kogub Naissaarega seotud esemeid {{!}} Vikerraadio |url=https://vikerraadio.err.ee/1608991610/intervjuu-9-15-jaano-martin-ots-meremuuseum-kogub-naissaarega-seotud-esemeid |vaadatud=2026-02-20 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;, hetkel OP Communicationsi juht ja kommunikatsiooniprojektide juht.

Ots käivitas 2022. aastal MTÜ Destination Pärnu tegevuse, oli aastatel 2010–2021 [[Eesti Väikesadamate Arenduskeskus|Eesti Väikesadamate Arenduskeskuse]] juhatuse liige, juhtides sadamate (sh [[Munalaiu sadam|Munalaiu]], [[Kihnu sadam|Kihnu]], [[Ruhnu sadam|Ruhnu]], [[Kalana sadam|Kalana]], [[Sõru sadam|Sõru]], Varbla, Värati, [[Kõiguste sadam|Kõiguste]]) arendusprojekte. 

Oli 2008–2011 [[Eesti Purjelaualiit|Eesti Purjelaualiidu]] peasekretär&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Jaano Martin Ots: Mereriik, kus merel käivad vähesed |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/33894987/jaano-martin-ots-mereriik-kus-merel-kaivad-vahesed |vaadatud=2026-02-20 |väljaanne=Eesti Ekspress}}&lt;/ref&gt;, 2011–2022 Aloha Surfikeskuse instruktor, 2017–2022 Eesti Vabatahtliku Mere- ja Järvepääste juhatuse liige, 2021 purjelaeva [[Admiral Bellingshausen|Admiral Bellingshauseni]] meeskonnaliige [[Arktika]] ekspeditsioonil. 

Ta on Trossi mereabisüsteemi tiimi, Hiiumaa Jahtklubi Dago, [[Pärnu Jahtklubi]] ja Eesti Purjelaualiidu liige, osalenud merenduspoliitika töögruppides, esindanud Eestit rahvusvahelistel merendusfoorumitel, tegelenud purjelauakoolituste, võistluste ja surfilaagrite korraldamisega Eesti Purjelaualiidus ja surfiklubis Aloha, asutanud [[Tallinna Purjelauakool|Tallinna Purjelauakooli]], loonud &quot;Surfilaagri&quot; formaadi ning modereerinud avalikke arutelusid ([[Meremess]], [[Arvamusfestival]]).

== Raamatud ==

* Kaval Kilk ja kaksteist lolli (2015)
* Estonian Cruising Guide (2015, koos Hillar Kukega)
* Paadi ja ridvaga Eestimaa jõgedel (2014, koos fotograaf [[Hanno Kask|Hanno Kasega]])
* Rein Purpur (2006, koos kaasautor Laur Siboldiga)
* Surf 2 lugu (2004, koos kaasautor Karmo Kalkiga)

== Isiklikku ==
Tema isa on psühholoog [[Tõnu Ots]], ema ajakirjanik [[Mare Ots]], vend suhtekorraldaja [[Peeter-Eerik Ots]] ja õde perearst [[Triinu-Mari Ots]].

== Viited ==
&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Ots, Jaano Martin}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti suhtekorraldajad]]
[[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]]
[[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1969]]</text>
      <sha1>dfrex8568nmrw7jx5nl5zafvbk5m58v</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Parter (maadlus)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>698886</id>
    <revision>
      <id>7260890</id>
      <parentid>7055741</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T09:51:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ziv</username>
        <id>152514</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>([[c:GR|GR]])  [[File:GrecoRomanWrestling2.jpg]] → [[File:Vladimir Chamula and Jeff Beddard at the 2000 World Military Wrestling Championships.jpg]] [[c:COM:FR#FR2|Criterion 2]] · More precise and not just a meaningless name</comment>
      <origin>7260890</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1429" sha1="acyrmqp7n49aaexelesnfy4qomee9gu" xml:space="preserve">[[Fail:Vladimir Chamula and Jeff Beddard at the 2000 World Military Wrestling Championships.jpg|pisi|Parterpositsioon Kreeka-Rooma maadluses]]
'''Parter''' on asend [[Maadlus|maadluses]], kus vähemalt üks maadleja asub maas ning võitlust jätkatakse madalas asendis. 

Parteris jagunevad rollid üldiselt kaheks: '''pealejääja''' (ründaja), kes püüab vastast pöörata või selili suruda, ja '''allajääja''' (kaitsja), kes üritab punktikaotust vältida.

Parter on oluline osa nii [[Kreeka-Rooma maadlus|Kreeka-Rooma]] kui ka [[Vabamaadlus|vabamaadluses]]. Vabamaadluses võib parterasend tekkida loomulikult maadlusvõtte käigus. Kreeka-Rooma maadluses oli parter traditsiooniliselt oluline osa ka karistusena passiivsuse eest, kuid alates 2016. aastast ei kasutata enam sundraparteeri – selle asemel karistatakse passiivsust punktidega ja maadlejad jäävad püsti.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Greco-Roman wrestling rule change comes into effect following Rio 2016 Olympic Games |url=https://www.insidethegames.biz/articles/1042148/greco-roman-wrestling-rule-change-comes-into-effect-following-rio-2016-olympic-games? |väljaanne=insidethegames.biz}}&lt;/ref&gt;

Tõhus partermaadlus eeldab head tasakaalu, jõudu ja tehnilist oskust, sest paljud punktid ja võidud otsustatakse just maasvõitluses.

== Viited ==
[[Kategooria:Maadlus]]
[[Kategooria:Kreeka-Rooma maadlus]]
[[Kategooria:Vabamaadlus]]
[[Kategooria:Sport]]</text>
      <sha1>acyrmqp7n49aaexelesnfy4qomee9gu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Wyatt Ureba</title>
    <ns>2</ns>
    <id>700361</id>
    <revision>
      <id>7260662</id>
      <parentid>6963774</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T21:39:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ontzak</username>
        <id>22602</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Ontzak teisaldas lehekülje [[Kasutaja:Uregapedia]] pealkirja [[Kasutaja:Wyatt Ureba]] alla: Teisaldatud automaatselt, kui &quot;[[Special:CentralAuth/Uregapedia|Uregapedia]]&quot; nimetati ümber kasutajaks &quot;[[Special:CentralAuth/Wyatt Ureba|Wyatt Ureba]]&quot;</comment>
      <origin>6963774</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="90" sha1="h59iwvj1cpmbu7nqhu86cblzjuxhv7f" xml:space="preserve">[[Fail:Raccoon in Central Park (35264).jpg|pisi|344x344px|Mulle meeldivad kährikud]]
Tere</text>
      <sha1>h59iwvj1cpmbu7nqhu86cblzjuxhv7f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Carl Gustav von Meyer</title>
    <ns>0</ns>
    <id>701216</id>
    <revision>
      <id>7260807</id>
      <parentid>7156079</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T07:28:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260807</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16223" sha1="r0hpzpr7ud08ktzvzzakd5b1us4k94p" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=17.09.2025}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763) ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778) esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]a omanik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Johann Magnus suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun Friedrich von Mengdenile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785). Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa ja Karl Meyeri vanaisa, kindral von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt; Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda (surid väiksena) ja kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 1756 Plānupes), abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 1759 Plānupes), keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus pole teada.

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || Laadoga jalaväerügement (''Ладожский пехотный полк'') || furjeer (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || Velikije Luki jalaväerügement (''Великолуцкий пехотный полк'') || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'', fänrik) || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtudokumendis on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || Našeburgi jalaväerügement (''Нашебургский пехотный полк'') || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (''сверх комплекта'').
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes Vilniuses. Meyer esineb 1793. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement, [[Vilnius]] || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[Kościuszko ülestõus|Vilniuse ülestõusu]] ajal Poola-Leedu ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vallutasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement, Radoškovitši (''Радошковичи'') || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse Radoškovitšisse, umbes 30 versta Minskist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri erruarvamise kohta.
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен'').
|}

&lt;small&gt;''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi.''&lt;/small&gt;

=== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ===
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi mitmed Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer. See on viimane teadaolev teade temast, sest pärast seda ei esine Karl Meyeri nime enam Pihkva rügemendi ega teiste väeüksuste nimekirjades.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Teenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvamine 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; erruarvamine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;
}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>r0hpzpr7ud08ktzvzzakd5b1us4k94p</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260814</id>
      <parentid>7260807</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T07:39:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260814</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16223" sha1="bebwax21cx8tqdt3ots7gs1tqq3v0x8" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=17.09.2025}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763) ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778) esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]a omanik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Johann Magnus suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun Friedrich von Mengdenile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785). Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa ja Karl Meyeri vanaisa, kindral von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt; Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda (surid väiksena) ja kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 1756 Plānupes), abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 1759 Plānupes), keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus pole teada.

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || Laadoga jalaväerügement (''Ладожский пехотный полк'') || furjeer (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || Velikije Luki jalaväerügement (''Великолуцкий пехотный полк'') || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'', fänrik) || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtudokumendis on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || Našeburgi jalaväerügement (''Нашебургский пехотный полк'') || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (''сверх комплекта'').
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes Vilniuses. Meyer esineb 1793. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement, [[Vilnius]] || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[Kościuszko ülestõus|Vilniuse ülestõusu]] ajal Poola-Leedu ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vallutasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement, Radoškovitši (''Радошковичи'') || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse Radoškovitšisse, umbes 30 versta Minskist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri erruarvamise kohta.
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен'').
|}

&lt;small&gt;''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi.''&lt;/small&gt;

=== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ===
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi mitmed Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer. See on viimane teadaolev teade temast, sest pärast seda ei esine Karl Meyeri nime enam Pihkva rügemendi ega teiste väeüksuste nimekirjades.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Teenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvamine 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; erruarvamine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;
}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>bebwax21cx8tqdt3ots7gs1tqq3v0x8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260816</id>
      <parentid>7260814</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T07:46:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260816</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16305" sha1="pipvo5muaxkkomy3grn8j5qf93au52r" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=17.09.2025}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763) ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778) esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]a omanik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Johann Magnus suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun Friedrich von Mengdenile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785). Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa ja Karl Meyeri vanaisa, kindral von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt; Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda (surid väiksena) ja kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 1756 Plānupes), abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 1759 Plānupes), keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus pole teada.

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügemendis]] || [[furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || Velikije Luki jalaväerügement (''Великолуцкий пехотный полк'') || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'', fänrik) || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtudokumendis on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || Našeburgi jalaväerügement (''Нашебургский пехотный полк'') || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (''сверх комплекта'').
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes Vilniuses. Meyer esineb 1793. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement, [[Vilnius]] || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[Kościuszko ülestõus|Vilniuse ülestõusu]] ajal Poola-Leedu ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vallutasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement, Radoškovitši (''Радошковичи'') || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse Radoškovitšisse, umbes 30 versta Minskist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri erruarvamise kohta.
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен'').
|}

&lt;small&gt;''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi.''&lt;/small&gt;

=== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ===
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi mitmed Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer. See on viimane teadaolev teade temast, sest pärast seda ei esine Karl Meyeri nime enam Pihkva rügemendi ega teiste väeüksuste nimekirjades.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Teenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvamine 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; erruarvamine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;
}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>pipvo5muaxkkomy3grn8j5qf93au52r</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260817</id>
      <parentid>7260816</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T07:49:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260817</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16303" sha1="pgbeynmjxlvnweswo81jx3gpbgbedjl" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=17.09.2025}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763) ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778) esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]a omanik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Johann Magnus suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun Friedrich von Mengdenile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785). Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa ja Karl Meyeri vanaisa, kindral von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt; Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda (surid väiksena) ja kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 1756 Plānupes), abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 1759 Plānupes), keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus pole teada.

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || Velikije Luki jalaväerügement (''Великолуцкий пехотный полк'') || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'', fänrik) || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtudokumendis on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || Našeburgi jalaväerügement (''Нашебургский пехотный полк'') || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (''сверх комплекта'').
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes Vilniuses. Meyer esineb 1793. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement, [[Vilnius]] || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[Kościuszko ülestõus|Vilniuse ülestõusu]] ajal Poola-Leedu ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vallutasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement, Radoškovitši (''Радошковичи'') || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse Radoškovitšisse, umbes 30 versta Minskist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri erruarvamise kohta.
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен'').
|}

&lt;small&gt;''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi.''&lt;/small&gt;

=== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ===
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi mitmed Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer. See on viimane teadaolev teade temast, sest pärast seda ei esine Karl Meyeri nime enam Pihkva rügemendi ega teiste väeüksuste nimekirjades.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Teenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvamine 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; erruarvamine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;
}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>pgbeynmjxlvnweswo81jx3gpbgbedjl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260826</id>
      <parentid>7260817</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T08:05:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260826</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17064" sha1="4ob5qvvl6nr3cvsqjboy2gzwfvid9jb" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=17.09.2025}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763) ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778) esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]a omanik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Johann Magnus suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun Friedrich von Mengdenile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785). Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa ja Karl Meyeri vanaisa, kindral von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt; Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda (surid väiksena) ja kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 1756 Plānupes), abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 1759 Plānupes), keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus pole teada.

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || Velikije Luki jalaväerügement (''Великолуцкий пехотный полк'') || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'', fänrik) || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtudokumendis on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes Vilniuses. Meyer esineb 1793. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement, [[Vilnius]] || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[Kościuszko ülestõus|Vilniuse ülestõusu]] ajal Poola-Leedu ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vallutasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement, Radoškovitši (''Радошковичи'') || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse Radoškovitšisse, umbes 30 versta Minskist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri erruarvamise kohta.
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvamine 1796&quot;/&gt;
|}

&lt;small&gt;''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi.''&lt;/small&gt;

=== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ===
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi mitmed Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer. See on viimane teadaolev teade temast, sest pärast seda ei esine Karl Meyeri nime enam Pihkva rügemendi ega teiste väeüksuste nimekirjades.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Teenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvamine 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; erruarvamine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;
}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>4ob5qvvl6nr3cvsqjboy2gzwfvid9jb</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260827</id>
      <parentid>7260826</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T08:07:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260827</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17081" sha1="dfd2842b6b82d9uok4s3lwwsfvohyjr" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=17.09.2025}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763) ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778) esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]a omanik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Johann Magnus suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun Friedrich von Mengdenile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785). Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa ja Karl Meyeri vanaisa, kindral von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt; Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda (surid väiksena) ja kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 1756 Plānupes), abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 1759 Plānupes), keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus pole teada.

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || Velikije Luki jalaväerügement (''Великолуцкий пехотный полк'') || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'', fänrik) || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtudokumendis on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes Vilniuses. Meyer esineb 1793. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement, [[Vilnius]] || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[Kościuszko ülestõus|Vilniuse ülestõusu]] ajal Poola-Leedu ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vallutasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement, Radoškovitši (''Радошковичи'') || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse Radoškovitšisse, umbes 30 versta Minskist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri erruarvamise kohta.
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvamine 1796&quot;/&gt;
|}

&lt;small&gt;''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi.''&lt;/small&gt;

=== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ===
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi mitmed Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer. See on viimane teadaolev teade temast, sest pärast seda ei esine Karl Meyeri nime enam Pihkva rügemendi ega teiste väeüksuste nimekirjades.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Teenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvamine 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; erruarvamine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;
}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>dfd2842b6b82d9uok4s3lwwsfvohyjr</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260828</id>
      <parentid>7260827</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T08:09:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260828</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17085" sha1="peu6qolbr32m3eb5ek2iu5f1rt5jvi0" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=17.09.2025}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763) ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778) esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]a omanik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Johann Magnus suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun Friedrich von Mengdenile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785). Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa ja Karl Meyeri vanaisa, kindral von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt; Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda (surid väiksena) ja kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 1756 Plānupes), abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 1759 Plānupes), keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus pole teada.

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || Velikije Luki jalaväerügement (''Великолуцкий пехотный полк'') || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'', [[fänrik]]) || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtudokumendis on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes Vilniuses. Meyer esineb 1793. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement, [[Vilnius]] || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[Kościuszko ülestõus|Vilniuse ülestõusu]] ajal Poola-Leedu ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vallutasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement, Radoškovitši (''Радошковичи'') || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse Radoškovitšisse, umbes 30 versta Minskist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri erruarvamise kohta.
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvamine 1796&quot;/&gt;
|}

&lt;small&gt;''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi.''&lt;/small&gt;

=== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ===
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi mitmed Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer. See on viimane teadaolev teade temast, sest pärast seda ei esine Karl Meyeri nime enam Pihkva rügemendi ega teiste väeüksuste nimekirjades.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Teenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvamine 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; erruarvamine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;
}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>peu6qolbr32m3eb5ek2iu5f1rt5jvi0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260829</id>
      <parentid>7260828</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T08:10:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260829</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17084" sha1="n8g77kwufxa6efm4dc9bq78rilnau0q" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=17.09.2025}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763) ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778) esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]a omanik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Johann Magnus suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun Friedrich von Mengdenile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785). Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa ja Karl Meyeri vanaisa, kindral von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt; Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda (surid väiksena) ja kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 1756 Plānupes), abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 1759 Plānupes), keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus pole teada.

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || Velikije Luki jalaväerügement (''Великолуцкий пехотный полк'') || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'', [[lipnik]]) || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtudokumendis on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes Vilniuses. Meyer esineb 1793. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement, [[Vilnius]] || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[Kościuszko ülestõus|Vilniuse ülestõusu]] ajal Poola-Leedu ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vallutasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement, Radoškovitši (''Радошковичи'') || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse Radoškovitšisse, umbes 30 versta Minskist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri erruarvamise kohta.
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvamine 1796&quot;/&gt;
|}

&lt;small&gt;''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi.''&lt;/small&gt;

=== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ===
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi mitmed Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer. See on viimane teadaolev teade temast, sest pärast seda ei esine Karl Meyeri nime enam Pihkva rügemendi ega teiste väeüksuste nimekirjades.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Teenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvamine 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; erruarvamine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;
}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>n8g77kwufxa6efm4dc9bq78rilnau0q</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260831</id>
      <parentid>7260829</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T08:11:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260831</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17082" sha1="oumtktnrogtuupapfnkhiw8iay4uvf9" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=17.09.2025}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763) ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778) esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]a omanik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Johann Magnus suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun Friedrich von Mengdenile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785). Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa ja Karl Meyeri vanaisa, kindral von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt; Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda (surid väiksena) ja kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 1756 Plānupes), abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 1759 Plānupes), keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus pole teada.

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || Velikije Luki jalaväerügement (''Великолуцкий пехотный полк'') || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'', [[lipnik]]) || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtutoimikus on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes Vilniuses. Meyer esineb 1793. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement, [[Vilnius]] || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[Kościuszko ülestõus|Vilniuse ülestõusu]] ajal Poola-Leedu ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vallutasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement, Radoškovitši (''Радошковичи'') || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse Radoškovitšisse, umbes 30 versta Minskist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri erruarvamise kohta.
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvamine 1796&quot;/&gt;
|}

&lt;small&gt;''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi.''&lt;/small&gt;

=== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ===
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi mitmed Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer. See on viimane teadaolev teade temast, sest pärast seda ei esine Karl Meyeri nime enam Pihkva rügemendi ega teiste väeüksuste nimekirjades.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Teenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvamine 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; erruarvamine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;
}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>oumtktnrogtuupapfnkhiw8iay4uvf9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260832</id>
      <parentid>7260831</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T08:12:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260832</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17069" sha1="gkwvsv9xcolep1bfj84rif91oqlmqls" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=17.09.2025}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763) ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778) esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]a omanik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Johann Magnus suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun Friedrich von Mengdenile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785). Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa ja Karl Meyeri vanaisa, kindral von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt; Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda (surid väiksena) ja kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 1756 Plānupes), abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 1759 Plānupes), keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus pole teada.

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || Velikije Luki jalaväerügement (''Великолуцкий пехотный полк'') || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'' || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtutoimikus on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes Vilniuses. Meyer esineb 1793. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement, [[Vilnius]] || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[Kościuszko ülestõus|Vilniuse ülestõusu]] ajal Poola-Leedu ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vallutasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement, Radoškovitši (''Радошковичи'') || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse Radoškovitšisse, umbes 30 versta Minskist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri erruarvamise kohta.
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvamine 1796&quot;/&gt;
|}

&lt;small&gt;''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi.''&lt;/small&gt;

=== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ===
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi mitmed Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer. See on viimane teadaolev teade temast, sest pärast seda ei esine Karl Meyeri nime enam Pihkva rügemendi ega teiste väeüksuste nimekirjades.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Teenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvamine 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; erruarvamine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;
}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>gkwvsv9xcolep1bfj84rif91oqlmqls</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260833</id>
      <parentid>7260832</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T08:13:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260833</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17070" sha1="5c6znkudiozihbzbsrz2tn8izl2ydqu" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=17.09.2025}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763) ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778) esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]a omanik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Johann Magnus suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun Friedrich von Mengdenile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785). Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa ja Karl Meyeri vanaisa, kindral von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt; Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda (surid väiksena) ja kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 1756 Plānupes), abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 1759 Plānupes), keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus pole teada.

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || Velikije Luki jalaväerügement (''Великолуцкий пехотный полк'') || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'') || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtutoimikus on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes Vilniuses. Meyer esineb 1793. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement, [[Vilnius]] || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[Kościuszko ülestõus|Vilniuse ülestõusu]] ajal Poola-Leedu ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vallutasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement, Radoškovitši (''Радошковичи'') || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse Radoškovitšisse, umbes 30 versta Minskist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri erruarvamise kohta.
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvamine 1796&quot;/&gt;
|}

&lt;small&gt;''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi.''&lt;/small&gt;

=== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ===
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi mitmed Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer. See on viimane teadaolev teade temast, sest pärast seda ei esine Karl Meyeri nime enam Pihkva rügemendi ega teiste väeüksuste nimekirjades.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Teenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvamine 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; erruarvamine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;
}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>5c6znkudiozihbzbsrz2tn8izl2ydqu</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260835</id>
      <parentid>7260833</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T08:24:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260835</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17103" sha1="2sani8aqfags5ysd5hpf1y0pebyclei" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=17.09.2025}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763) ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778) esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]a omanik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Johann Magnus suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun Friedrich von Mengdenile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785). Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa ja Karl Meyeri vanaisa, kindral von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt; Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda (surid väiksena) ja kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 1756 Plānupes), abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 1759 Plānupes), keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus pole teada.

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || [[:ru:Костромской 19-й пехотный полк|Velikije Luki jalaväerügement]] || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'') || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtutoimikus on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Бугский егерский корпус|Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes Vilniuses. Meyer esineb 1793. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement, [[Vilnius]] || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] ajal [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vallutasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement, [[:ru:Радошковичи|Radoškovitši]], tänapäeva [[Valgevene]] || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse Radoškovitšisse, umbes 30 versta Minskist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri erruarvamise kohta.
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvamine 1796&quot;/&gt;
|}

&lt;small&gt;''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi.''&lt;/small&gt;

=== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ===
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi mitmed Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer. See on viimane teadaolev teade temast, sest pärast seda ei esine Karl Meyeri nime enam Pihkva rügemendi ega teiste väeüksuste nimekirjades.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Teenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvamine 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; erruarvamine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;
}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>2sani8aqfags5ysd5hpf1y0pebyclei</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260836</id>
      <parentid>7260835</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T08:29:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260836</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17106" sha1="i3apwty6b5pqvrz2mmej6szteioyg56" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=17.09.2025}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763) ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778) esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]a omanik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Johann Magnus suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun Friedrich von Mengdenile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785). Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa ja Karl Meyeri vanaisa, kindral von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt; Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda (surid väiksena) ja kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 1756 Plānupes), abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 1759 Plānupes), keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus pole teada.

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || [[:ru:Костромской 19-й пехотный полк|Velikije Luki jalaväerügement]] || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'') || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtutoimikus on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Бугский егерский корпус|Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes Vilniuses. Meyer esineb 1793. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement ( [[Vilnius]]) || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] ajal [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vallutasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement ([[:ru:Радошковичи|Radoškovitši]], tänapäeva [[Valgevene]]) || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse Radoškovitšisse, umbes 30 versta Minskist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri erruarvamise kohta.
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvamine 1796&quot;/&gt;
|}

&lt;small&gt;''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi.''&lt;/small&gt;

=== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ===
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi mitmed Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer. See on viimane teadaolev teade temast, sest pärast seda ei esine Karl Meyeri nime enam Pihkva rügemendi ega teiste väeüksuste nimekirjades.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Teenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvamine 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; erruarvamine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;
}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>i3apwty6b5pqvrz2mmej6szteioyg56</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260838</id>
      <parentid>7260836</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T08:32:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260838</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17062" sha1="dihmteqwh8him206j2ek6j0favbjonv" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=17.09.2025}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763) ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778) esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]a omanik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Johann Magnus suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun Friedrich von Mengdenile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785). Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa ja Karl Meyeri vanaisa, kindral von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt; Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda (surid väiksena) ja kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 1756 Plānupes), abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 1759 Plānupes), keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus pole teada.

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || [[:ru:Костромской 19-й пехотный полк|Velikije Luki jalaväerügement]] || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'') || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtutoimikus on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Бугский егерский корпус|Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes [[Vilnius]]es. Meyer esineb 1793. aasta [[staabiohvitser]]ide nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] ajal [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vallutasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse [[:ru:Радошковичи|Radoškovitši]]sse, umbes 30 versta [[Minsk]]ist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas ka Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri erruarvamise kohta.
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvamine 1796&quot;/&gt;
|}

&lt;small&gt;''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi.''&lt;/small&gt;

=== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ===
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi mitmed Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer. See on viimane teadaolev teade temast, sest pärast seda ei esine Karl Meyeri nime enam Pihkva rügemendi ega teiste väeüksuste nimekirjades.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Teenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvamine 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; erruarvamine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;
}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>dihmteqwh8him206j2ek6j0favbjonv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260839</id>
      <parentid>7260838</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T08:34:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260839</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17062" sha1="8uske794mkxbs6467vudj467cw1reoa" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=17.09.2025}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763) ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778) esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]a omanik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Johann Magnus suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun Friedrich von Mengdenile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785). Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa ja Karl Meyeri vanaisa, kindral von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt; Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda (surid väiksena) ja kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 1756 Plānupes), abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 1759 Plānupes), keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus pole teada.

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || [[:ru:Костромской 19-й пехотный полк|Velikije Luki jalaväerügement]] || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'') || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtutoimikus on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Бугский егерский корпус|Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes [[Vilnius]]es. Meyer esineb 1793. aasta [[staabiohvitser]]ide nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] ajal [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vallutasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse [[:ru:Радошковичи|Radoškovitši]]sse, umbes 30 versta [[Minsk]]ist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas ka Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri errusaatmise kohta.
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvamine 1796&quot;/&gt;
|}

&lt;small&gt;''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi.''&lt;/small&gt;

=== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ===
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi mitmed Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer. See on viimane teadaolev teade temast, sest pärast seda ei esine Karl Meyeri nime enam Pihkva rügemendi ega teiste väeüksuste nimekirjades.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Teenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvamine 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; erruarvamine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;
}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>8uske794mkxbs6467vudj467cw1reoa</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260841</id>
      <parentid>7260839</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T08:37:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260841</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17130" sha1="fb5k83appih99v5dc7r0cbirm497knx" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=17.09.2025}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763) ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778) esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]a omanik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Johann Magnus suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun Friedrich von Mengdenile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785). Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa ja Karl Meyeri vanaisa, kindral von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt; Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda (surid väiksena) ja kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 1756 Plānupes), abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 1759 Plānupes), keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus pole teada.

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || [[:ru:Костромской 19-й пехотный полк|Velikije Luki jalaväerügement]] || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'') || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtutoimikus on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Бугский егерский корпус|Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes [[Vilnius]]es. Meyer esineb 1793. aasta [[staabiohvitser]]ide nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] ajal [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vallutasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse [[:ru:Радошковичи|Radoškovitši]]sse, umbes 30 versta [[Minsk]]ist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas ka Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri errusaatmise kohta.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvamine 1796&quot;/&gt;
|}

&lt;small&gt;''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi.''&lt;/small&gt;

=== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ===
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi mitmed Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer. See on viimane teadaolev teade temast, sest pärast seda ei esine Karl Meyeri nime enam Pihkva rügemendi ega teiste väeüksuste nimekirjades.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Teenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvamine 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; erruarvamine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;
}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>fb5k83appih99v5dc7r0cbirm497knx</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260844</id>
      <parentid>7260841</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T08:41:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260844</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17148" sha1="hmv6ydpa8e81h1prt7s77tsclp5hwe0" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=17.09.2025}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763) ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778) esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]a omanik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Johann Magnus suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun Friedrich von Mengdenile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785). Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa ja Karl Meyeri vanaisa, kindral von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt; Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda (surid väiksena) ja kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 1756 Plānupes), abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 1759 Plānupes), keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus pole teada.

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || [[:ru:Костромской 19-й пехотный полк|Velikije Luki jalaväerügement]] || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'') || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtutoimikus on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Бугский егерский корпус|Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes [[Vilnius]]es. Meyer esineb 1793. aasta [[staabiohvitser]]ide nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] ajal [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vallutasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse [[:ru:Радошковичи|Radoškovitši]]sse, umbes 30 versta [[Minsk]]ist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas ka Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri errusaatmise kohta.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен от службы'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvamine 1796&quot;/&gt;
|}

&lt;small&gt;''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi.''&lt;/small&gt;

=== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ===
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi mitmed Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer. See on viimane teadaolev teade temast, sest pärast seda ei esine Karl Meyeri nime enam Pihkva rügemendi ega teiste väeüksuste nimekirjades.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Teenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvamine 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; erruarvamine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;
}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>hmv6ydpa8e81h1prt7s77tsclp5hwe0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260848</id>
      <parentid>7260844</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T08:45:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260848</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17189" sha1="mwbhbmw5czezawvm2rp41zv0ymzoygb" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=17.09.2025}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763) ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778) esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]a omanik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Johann Magnus suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun Friedrich von Mengdenile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785). Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa ja Karl Meyeri vanaisa, kindral von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt; Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda (surid väiksena) ja kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 1756 Plānupes), abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 1759 Plānupes), keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus pole teada.

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || [[:ru:Костромской 19-й пехотный полк|Velikije Luki jalaväerügement]] || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'') || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtutoimikus on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Бугский егерский корпус|Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || kapten → [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse, ülendati 2. järgu majoriks. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes [[Vilnius]]es. Meyer esineb 1793. aasta [[staabiohvitser]]ide nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] ajal [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vallutasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse [[:ru:Радошковичи|Radoškovitši]]sse, umbes 30 versta [[Minsk]]ist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas ka Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri errusaatmise kohta.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен от службы'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvamine 1796&quot;/&gt;
|}

&lt;small&gt;''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi.''&lt;/small&gt;

=== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ===
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi mitmed Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer. See on viimane teadaolev teade temast, sest pärast seda ei esine Karl Meyeri nime enam Pihkva rügemendi ega teiste väeüksuste nimekirjades.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Teenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvamine 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; erruarvamine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;
}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>mwbhbmw5czezawvm2rp41zv0ymzoygb</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260850</id>
      <parentid>7260848</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T08:47:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260850</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17189" sha1="ksq0zgwukl0z5op81jm3qsfphf2sy9s" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=17.09.2025}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763) ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778) esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]a omanik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Johann Magnus suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun Friedrich von Mengdenile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785). Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa ja Karl Meyeri vanaisa, kindral von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt; Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda (surid väiksena) ja kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 1756 Plānupes), abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 1759 Plānupes), keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus pole teada.

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || [[:ru:Костромской 19-й пехотный полк|Velikije Luki jalaväerügement]] || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'') || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtutoimikus on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Бугский егерский корпус|Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || kapten → [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse, ülendati 2. järgu majoriks. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes [[Vilnius]]es. Meyer esineb 1793. aasta [[staabiohvitser]]ide nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] ajal [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vallutasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse [[:ru:Радошковичи|Radoškovitši]]sse, umbes 30 versta [[Minsk]]ist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas ka Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri errusaatmise kohta.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен от службы'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvamine 1796&quot;/&gt;
|}

&lt;small&gt;''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi.''&lt;/small&gt;

=== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ===
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi mitmed Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer. See on viimane teadaolev teade temast, sest pärast seda ei esine Karl Meyeri nime enam Pihkva rügemendi ega teiste väeüksuste nimekirjades.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Teenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvamine 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; erruarvamine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;
}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>ksq0zgwukl0z5op81jm3qsfphf2sy9s</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260852</id>
      <parentid>7260850</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T08:51:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260852</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17246" sha1="qwzl943nvjdpgkvlzjko6248ulvrtuc" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=17.09.2025}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763) ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778) esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]a omanik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Johann Magnus suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun Friedrich von Mengdenile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785). Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa ja Karl Meyeri vanaisa, kindral von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt; Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda (surid väiksena) ja kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 1756 Plānupes), abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 1759 Plānupes), keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus pole teada.

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || [[:ru:Костромской 19-й пехотный полк|Velikije Luki jalaväerügement]] || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'') || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtutoimikus on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Бугский егерский корпус|Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || kapten → [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse, ülendati 2. järgu majoriks. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes [[Vilnius]]es. Meyer esineb 1793. aasta [[staabiohvitser]]ide nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] ajal [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vallutasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse [[:ru:Радошковичи|Radoškovitši]]sse, umbes 30 versta [[Minsk]]ist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas ka Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri errusaatmise kohta.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен от службы'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvamine 1796&quot;/&gt;
|}

&lt;small&gt;''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi.''&lt;/small&gt;

=== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ===
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi mitmed Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer. See on viimane teadaolev teade temast, sest pärast seda ei esine Karl Meyeri nime enam Pihkva rügemendi ega teiste väeüksuste nimekirjades.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12836-na-1795-god-spb-1795#mode/inspect/page/382/zoom/5 ''Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях... На 1795 год''. – СПб., 1795. Lk 370 (digiskann 382).]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvamine 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; errusaatmine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;
}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>qwzl943nvjdpgkvlzjko6248ulvrtuc</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260854</id>
      <parentid>7260852</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T08:55:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260854</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17335" sha1="atsnmdkgal2d1phzmsi3ywoqlt5dgv9" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=17.09.2025}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763) ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778) esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]a omanik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Johann Magnus suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun Friedrich von Mengdenile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785). Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa ja Karl Meyeri vanaisa, kindral von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt; Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda (surid väiksena) ja kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 1756 Plānupes), abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 1759 Plānupes), keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus pole teada.

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || [[:ru:Костромской 19-й пехотный полк|Velikije Luki jalaväerügement]] || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'') || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtutoimikus on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Бугский егерский корпус|Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || kapten → [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse, ülendati 2. järgu majoriks. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes [[Vilnius]]es. Meyer esineb 1793. aasta [[staabiohvitser]]ide nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] ajal [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vallutasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse [[:ru:Радошковичи|Radoškovitši]]sse, umbes 30 versta [[Minsk]]ist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas ka Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri errusaatmise kohta.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен от службы'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvamine 1796&quot;/&gt;
|}

&lt;small&gt;''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi.''&lt;/small&gt;

=== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ===
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi mitmed Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer. See on viimane teadaolev teade temast, sest pärast seda ei esine Karl Meyeri nime enam Pihkva rügemendi ega teiste väeüksuste nimekirjades.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement (''Псковский пехотный полк''), 2. järgu major. Tegevteenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12836-na-1795-god-spb-1795#mode/inspect/page/382/zoom/5 ''Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях... На 1795 год''. – СПб., 1795. Lk 370 (digiskann 382).]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvamine 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; errusaatmine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;
}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>atsnmdkgal2d1phzmsi3ywoqlt5dgv9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260855</id>
      <parentid>7260854</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T09:00:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260855</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17712" sha1="m5qh2zwwltas7ujmewr1u3ggbtt5rop" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=17.09.2025}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763) ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778) esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]a omanik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Johann Magnus suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun Friedrich von Mengdenile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785). Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa ja Karl Meyeri vanaisa, kindral von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt; Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda (surid väiksena) ja kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 1756 Plānupes), abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 1759 Plānupes), keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus pole teada.

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || [[:ru:Костромской 19-й пехотный полк|Velikije Luki jalaväerügement]] || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'') || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtutoimikus on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Бугский егерский корпус|Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || kapten → [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse, ülendati 2. järgu majoriks. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes [[Vilnius]]es. Meyer esineb 1793. aasta [[staabiohvitser]]ide nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] ajal [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vallutasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse [[:ru:Радошковичи|Radoškovitši]]sse, umbes 30 versta [[Minsk]]ist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas ka Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri errusaatmise kohta.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен от службы'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvamine 1796&quot;/&gt;
|}

&lt;small&gt;''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi.''&lt;/small&gt;

=== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ===
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi mitmed Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer. See on viimane teadaolev teade temast, sest pärast seda ei esine Karl Meyeri nime enam Pihkva rügemendi ega teiste väeüksuste nimekirjades.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement (''Псковский пехотный полк''), 2. järgu major. Tegevteenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12836-na-1795-god-spb-1795#mode/inspect/page/382/zoom/5 ''Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях... На 1795 год''. – СПб., 1795. Lk 370 (digiskann 382).]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvamine 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; errusaatmine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;
}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>m5qh2zwwltas7ujmewr1u3ggbtt5rop</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260860</id>
      <parentid>7260855</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T09:02:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260860</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17712" sha1="m365yuuda66a7if3kxskwfpaou2w70h" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=17.09.2025}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763) ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778) esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]a omanik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Johann Magnus suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun Friedrich von Mengdenile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785). Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa ja Karl Meyeri vanaisa, kindral von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt; Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda (surid väiksena) ja kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 1756 Plānupes), abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 1759 Plānupes), keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus pole teada.

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || [[:ru:Костромской 19-й пехотный полк|Velikije Luki jalaväerügement]] || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'') || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtutoimikus on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Бугский егерский корпус|Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || kapten → [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse, ülendati 2. järgu majoriks. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes [[Vilnius]]es. Meyer esineb 1793. aasta [[staabiohvitser]]ide nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] ajal [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vallutasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse [[:ru:Радошковичи|Radoškovitši]]sse, umbes 30 versta [[Minsk]]ist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas ka Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri errusaatmise kohta.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен от службы'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvamine 1796&quot;/&gt;
|}

&lt;small&gt;''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi.''&lt;/small&gt;

=== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ===
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi mitmed Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer. See on viimane teadaolev teade temast, sest pärast seda ei esine Karl Meyeri nime enam Pihkva rügemendi ega teiste väeüksuste nimekirjades.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement (''Псковский пехотный полк''), 2. järgu major. Tegevteenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12836-na-1795-god-spb-1795#mode/inspect/page/382/zoom/5 ''Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях... На 1795 год''. – СПб., 1795. Lk 370 (digiskann 382).]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; errusaatmine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;
}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>m365yuuda66a7if3kxskwfpaou2w70h</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260862</id>
      <parentid>7260860</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T09:05:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260862</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17713" sha1="8wg5jwgp1xgp2qkp7lnbzre384bbhoq" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=17.09.2025}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763) ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778) esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]a omanik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Johann Magnus suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun Friedrich von Mengdenile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785). Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa ja Karl Meyeri vanaisa, kindral von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt; Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda (surid väiksena) ja kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 1756 Plānupes), abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 1759 Plānupes), keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus pole teada.

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || [[:ru:Костромской 19-й пехотный полк|Velikije Luki jalaväerügement]] || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'') || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtutoimikus on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Бугский егерский корпус|Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || kapten → [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse, ülendati 2. järgu majoriks. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes [[Vilnius]]es. Meyer esineb 1793. aasta [[staabiohvitser]]ide nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] ajal [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vallutasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse [[:ru:Радошковичи|Radoškovitši]]sse, umbes 30 versta [[Minsk]]ist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas ka Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri errusaatmise kohta.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен от службы'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvamine 1796&quot;/&gt;
|}

&lt;small&gt;''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi.''&lt;/small&gt;

=== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ===
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi mitmed Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer. See on viimane teadaolev teade temast, sest pärast seda ei esine Karl Meyeri nime enam Pihkva rügemendi ega teiste väeüksuste nimekirjades.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement (''Псковский пехотный полк''), 2. järgu major. Tegevteenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12836-na-1795-god-spb-1795#mode/inspect/page/382/zoom/5 ''Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях... На 1795 год''. – СПб., 1795. Lk 370 (digiskann 382).]&lt;/ref&gt;


&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; errusaatmine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;
}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>8wg5jwgp1xgp2qkp7lnbzre384bbhoq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260863</id>
      <parentid>7260862</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T09:08:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260863</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17713" sha1="aikctoycj595fqn1xhbft8xjil2rxk8" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=17.09.2025}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763) ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778) esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]a omanik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Johann Magnus suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun Friedrich von Mengdenile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785). Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa ja Karl Meyeri vanaisa, kindral von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt; Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda (surid väiksena) ja kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 1756 Plānupes), abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 1759 Plānupes), keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus pole teada.

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || [[:ru:Костромской 19-й пехотный полк|Velikije Luki jalaväerügement]] || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'') || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtutoimikus on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Бугский егерский корпус|Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || kapten → [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse, ülendati 2. järgu majoriks. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes [[Vilnius]]es. Meyer esineb 1793. aasta [[staabiohvitser]]ide nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] ajal [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vallutasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse [[:ru:Радошковичи|Radoškovitši]]sse, umbes 30 versta [[Minsk]]ist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas ka Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri errusaatmise kohta.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен от службы'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|}

&lt;small&gt;''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi.''&lt;/small&gt;

=== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ===
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi mitmed Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer. See on viimane teadaolev teade temast, sest pärast seda ei esine Karl Meyeri nime enam Pihkva rügemendi ega teiste väeüksuste nimekirjades.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement (''Псковский пехотный полк''), 2. järgu major. Tegevteenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12836-na-1795-god-spb-1795#mode/inspect/page/382/zoom/5 ''Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях... На 1795 год''. – СПб., 1795. Lk 370 (digiskann 382).]&lt;/ref&gt;


&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; errusaatmine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;
}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>aikctoycj595fqn1xhbft8xjil2rxk8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260867</id>
      <parentid>7260863</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T09:13:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260867</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17713" sha1="9qu1wghlbwo568ck3m7oh75sdu1dx7a" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=17.09.2025}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763) ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778) esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]a omanik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Johann Magnus suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun Friedrich von Mengdenile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785). Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa ja Karl Meyeri vanaisa, kindral von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt; Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda (surid väiksena) ja kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 1756 Plānupes), abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 1759 Plānupes), keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus pole teada.

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || [[:ru:Костромской 19-й пехотный полк|Velikije Luki jalaväerügement]] || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'') || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtutoimikus on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Бугский егерский корпус|Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || kapten → [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse, ülendati 2. järgu majoriks. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes [[Vilnius]]es. Meyer esineb 1793. aasta [[staabiohvitser]]ide nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] ajal [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vallutasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse [[:ru:Радошковичи|Radoškovitši]]sse, umbes 30 versta [[Minsk]]ist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas ka Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri errusaatmise kohta.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен от службы'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|}

&lt;small&gt;''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi.''&lt;/small&gt;

=== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ===
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi mitmed Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer. See on viimane teadaolev teade temast, sest pärast seda ei esine Karl Meyeri nime enam Pihkva rügemendi ega teiste väeüksuste nimekirjades.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement (''Псковский пехотный полк''), 2. järgu major. Tegevteenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12836-na-1795-god-spb-1795#mode/inspect/page/382/zoom/5 ''Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях... На 1795 год''. – СПб., 1795. Lk 370 (digiskann 382).]&lt;/ref&gt;


&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; errusaatmine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;
}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>9qu1wghlbwo568ck3m7oh75sdu1dx7a</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260872</id>
      <parentid>7260867</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T09:18:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260872</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17704" sha1="rupa8lu7fdc06alvp5fxbks5iwewmjf" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=17.09.2025}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763) ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778) esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]a omanik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Johann Magnus suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun Friedrich von Mengdenile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785). Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa ja Karl Meyeri vanaisa, kindral von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt; Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda (surid väiksena) ja kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 1756 Plānupes), abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 1759 Plānupes), keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus pole teada.

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || [[:ru:Костромской 19-й пехотный полк|Velikije Luki jalaväerügement]] || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'') || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtutoimikus on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Бугский егерский корпус|Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || kapten → [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse, ülendati 2. järgu majoriks. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes [[Vilnius]]es. Meyer esineb 1793. aasta [[staabiohvitser]]ide nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] ajal [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vallutasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse [[:ru:Радошковичи|Radoškovitši]]sse, umbes 30 versta [[Minsk]]ist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas ka Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri errusaatmise kohta.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен от службы'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|}

&lt;small&gt;''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi.''&lt;/small&gt;

== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ==
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer. See on viimane teadaolev teade temast, sest pärast seda ei esine Karl Meyeri nime enam Pihkva rügemendi ega teiste väeüksuste nimekirjades.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement (''Псковский пехотный полк''), 2. järgu major. Tegevteenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12836-na-1795-god-spb-1795#mode/inspect/page/382/zoom/5 ''Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях... На 1795 год''. – СПб., 1795. Lk 370 (digiskann 382).]&lt;/ref&gt;


&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; errusaatmine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;
}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>rupa8lu7fdc06alvp5fxbks5iwewmjf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260873</id>
      <parentid>7260872</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T09:20:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260873</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17560" sha1="p73mhg9eu7osw0fiaqsht1d7f7xbjjf" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=17.09.2025}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763) ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778) esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]a omanik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Johann Magnus suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun Friedrich von Mengdenile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785). Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa ja Karl Meyeri vanaisa, kindral von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt; Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda (surid väiksena) ja kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 1756 Plānupes), abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 1759 Plānupes), keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus pole teada.

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || [[:ru:Костромской 19-й пехотный полк|Velikije Luki jalaväerügement]] || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'') || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtutoimikus on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Бугский егерский корпус|Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || kapten → [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse, ülendati 2. järgu majoriks. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes [[Vilnius]]es. Meyer esineb 1793. aasta [[staabiohvitser]]ide nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] ajal [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vallutasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse [[:ru:Радошковичи|Radoškovitši]]sse, umbes 30 versta [[Minsk]]ist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas ka Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri errusaatmise kohta.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен от службы'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|}

&lt;small&gt;''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi.''&lt;/small&gt;

== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ==
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement (''Псковский пехотный полк''), 2. järgu major. Tegevteenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12836-na-1795-god-spb-1795#mode/inspect/page/382/zoom/5 ''Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях... На 1795 год''. – СПб., 1795. Lk 370 (digiskann 382).]&lt;/ref&gt;


&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; errusaatmine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;
}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>p73mhg9eu7osw0fiaqsht1d7f7xbjjf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260876</id>
      <parentid>7260873</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T09:22:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260876</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17560" sha1="t4soj3mx7zitayhm6kv6k434h5fnwue" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=17.09.2025}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763) ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778) esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]a omanik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Johann Magnus suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun Friedrich von Mengdenile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785). Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa ja Karl Meyeri vanaisa, kindral von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt; Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda (surid väiksena) ja kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 1756 Plānupes), abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 1759 Plānupes), keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus pole teada.

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || [[:ru:Костромской 19-й пехотный полк|Velikije Luki jalaväerügement]] || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'') || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtutoimikus on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Бугский егерский корпус|Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || kapten → [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse, ülendati 2. järgu majoriks. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes [[Vilnius]]es. Meyer esineb 1793. aasta [[staabiohvitser]]ide nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] ajal [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vabastasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse [[:ru:Радошковичи|Radoškovitši]]sse, umbes 30 versta [[Minsk]]ist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas ka Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri errusaatmise kohta.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен от службы'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|}

&lt;small&gt;''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi.''&lt;/small&gt;

== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ==
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement (''Псковский пехотный полк''), 2. järgu major. Tegevteenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12836-na-1795-god-spb-1795#mode/inspect/page/382/zoom/5 ''Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях... На 1795 год''. – СПб., 1795. Lk 370 (digiskann 382).]&lt;/ref&gt;


&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; errusaatmine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;
}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>t4soj3mx7zitayhm6kv6k434h5fnwue</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260877</id>
      <parentid>7260876</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T09:24:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260877</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17459" sha1="gbh3byn1uqpq4d0ml89vqwkae0k8m4d" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=17.09.2025}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763) ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778) esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]a omanik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Johann Magnus suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun Friedrich von Mengdenile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785). Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa ja Karl Meyeri vanaisa, kindral von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt; Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda (surid väiksena) ja kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 1756 Plānupes), abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 1759 Plānupes), keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus pole teada.

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || [[:ru:Костромской 19-й пехотный полк|Velikije Luki jalaväerügement]] || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'') || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtutoimikus on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Бугский егерский корпус|Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || kapten → [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse, ülendati 2. järgu majoriks. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes [[Vilnius]]es. Meyer esineb 1793. aasta [[staabiohvitser]]ide nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] ajal [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vabastasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse [[:ru:Радошковичи|Radoškovitši]]sse, umbes 30 versta [[Minsk]]ist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas ka Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri errusaatmise kohta.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен от службы'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|}

== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ==
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement (''Псковский пехотный полк''), 2. järgu major. Tegevteenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12836-na-1795-god-spb-1795#mode/inspect/page/382/zoom/5 ''Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях... На 1795 год''. – СПб., 1795. Lk 370 (digiskann 382).]&lt;/ref&gt;


&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; errusaatmine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;
}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>gbh3byn1uqpq4d0ml89vqwkae0k8m4d</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260878</id>
      <parentid>7260877</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T09:25:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260878</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17463" sha1="hofsfn45d70ctl7glnpi93vbqrfc39x" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=17.09.2025}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763) ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778) esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]a omanik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Johann Magnus suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun Friedrich von [[Mengden]]ile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785). Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa ja Karl Meyeri vanaisa, kindral von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt; Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda (surid väiksena) ja kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 1756 Plānupes), abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 1759 Plānupes), keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus pole teada.

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || [[:ru:Костромской 19-й пехотный полк|Velikije Luki jalaväerügement]] || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'') || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtutoimikus on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Бугский егерский корпус|Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || kapten → [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse, ülendati 2. järgu majoriks. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes [[Vilnius]]es. Meyer esineb 1793. aasta [[staabiohvitser]]ide nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] ajal [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vabastasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse [[:ru:Радошковичи|Radoškovitši]]sse, umbes 30 versta [[Minsk]]ist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas ka Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri errusaatmise kohta.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен от службы'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|}

== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ==
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement (''Псковский пехотный полк''), 2. järgu major. Tegevteenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12836-na-1795-god-spb-1795#mode/inspect/page/382/zoom/5 ''Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях... На 1795 год''. – СПб., 1795. Lk 370 (digiskann 382).]&lt;/ref&gt;


&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; errusaatmine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;
}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>hofsfn45d70ctl7glnpi93vbqrfc39x</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260881</id>
      <parentid>7260878</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T09:27:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260881</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17471" sha1="c4hnsa72qy0k9aav2u6m2j3c3e3awfp" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=27.10.2026}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763) ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778) esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]a omanik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Johann Magnus suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun [[Mengden|Friedrich von Mengden]]ile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785). Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa ja Karl Meyeri vanaisa, kindral von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt; Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda (surid väiksena) ja kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 1756 Plānupes), abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 1759 Plānupes), keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus pole teada.

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || [[:ru:Костромской 19-й пехотный полк|Velikije Luki jalaväerügement]] || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'') || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtutoimikus on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Бугский егерский корпус|Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || kapten → [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse, ülendati 2. järgu majoriks. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes [[Vilnius]]es. Meyer esineb 1793. aasta [[staabiohvitser]]ide nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] ajal [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vabastasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse [[:ru:Радошковичи|Radoškovitši]]sse, umbes 30 versta [[Minsk]]ist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas ka Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri errusaatmise kohta.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен от службы'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|}

== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ==
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement (''Псковский пехотный полк''), 2. järgu major. Tegevteenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12836-na-1795-god-spb-1795#mode/inspect/page/382/zoom/5 ''Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях... На 1795 год''. – СПб., 1795. Lk 370 (digiskann 382).]&lt;/ref&gt;


&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; errusaatmine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;
}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>c4hnsa72qy0k9aav2u6m2j3c3e3awfp</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260884</id>
      <parentid>7260881</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T09:41:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260884</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17473" sha1="ibdb8bysv1qwbuwpbj7heeo3e1te667" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=27.10.2026}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763) ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778) esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]a omanik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Johann Magnus suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun [[Mengden|Friedrich von Mengden]]ile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785). Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa ja Karl Meyeri vanaisa, kindral von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt; Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda (surid väiksena) ja kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 1756 Plānupes), abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 1759 Plānupes), keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus pole teada.

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || Velikije Luki jalaväerügement (vene k. ''Великолуцкий пехотный полк'') || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'') || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtutoimikus on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Бугский егерский корпус|Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || kapten → [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse, ülendati 2. järgu majoriks. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes [[Vilnius]]es. Meyer esineb 1793. aasta [[staabiohvitser]]ide nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] ajal [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vabastasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse [[:ru:Радошковичи|Radoškovitši]]sse, umbes 30 versta [[Minsk]]ist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas ka Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri errusaatmise kohta.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен от службы'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|}

== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ==
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement (''Псковский пехотный полк''), 2. järgu major. Tegevteenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12836-na-1795-god-spb-1795#mode/inspect/page/382/zoom/5 ''Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях... На 1795 год''. – СПб., 1795. Lk 370 (digiskann 382).]&lt;/ref&gt;


&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; errusaatmine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;
}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>ibdb8bysv1qwbuwpbj7heeo3e1te667</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260889</id>
      <parentid>7260884</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T09:50:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260889</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18108" sha1="2m77nz9xhsu9m1iww97ddpinezux0q1" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=27.10.2026}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763) ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778)&lt;ref name=&quot;Riia Püha Peetri sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;/&gt; esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]a omanik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Johann Magnus suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun [[Mengden|Friedrich von Mengden]]ile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785). Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa ja Karl Meyeri vanaisa, kindral von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt; Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda (surid väiksena) ja kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 1756 Plānupes), abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 1759 Plānupes), keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus pole teada.

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || Velikije Luki jalaväerügement (vene k. ''Великолуцкий пехотный полк'') || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'') || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtutoimikus on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Бугский егерский корпус|Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || kapten → [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse, ülendati 2. järgu majoriks. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes [[Vilnius]]es. Meyer esineb 1793. aasta [[staabiohvitser]]ide nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] ajal [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vabastasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse [[:ru:Радошковичи|Radoškovitši]]sse, umbes 30 versta [[Minsk]]ist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas ka Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri errusaatmise kohta.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен от службы'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|}

== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ==
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Peetri sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2474:23859#&amp;gid=1&amp;pid=5 Väljavõte Riia Püha Peetri saksa koguduse sünnimeetriksat; Rīgas Sv. Pētera vācu draudzes 1737.-1762.; lk 5 (nr 8)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&amp;gid=1&amp;pid=33 Väljavõte Vecpiebalga koguduse surmaneetrikast; Vecpiebalgas (Alt-Pebalg) vācu draudzes 1771.-1813. gada dzimušo un kristīto, dievgaldnieku, mirušo.; lk 33]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement (''Псковский пехотный полк''), 2. järgu major. Tegevteenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12836-na-1795-god-spb-1795#mode/inspect/page/382/zoom/5 ''Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях... На 1795 год''. – СПб., 1795. Lk 370 (digiskann 382).]&lt;/ref&gt;


&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; errusaatmine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;
}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>2m77nz9xhsu9m1iww97ddpinezux0q1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260892</id>
      <parentid>7260889</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T09:53:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260892</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18581" sha1="pm3xc148l4mmi16q3xrb7k5w9m87sxn" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=27.10.2026}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763)&lt;ref name=&quot;Vändra sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riia Toomkoguduse surmameetrika&quot;/&gt; ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778)&lt;ref name=&quot;Riia Püha Peetri sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;/&gt; esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]a omanik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Johann Magnus suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun [[Mengden|Friedrich von Mengden]]ile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785). Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa ja Karl Meyeri vanaisa, kindral von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt; Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda (surid väiksena) ja kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 1756 Plānupes), abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 1759 Plānupes), keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus pole teada.

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || Velikije Luki jalaväerügement (vene k. ''Великолуцкий пехотный полк'') || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'') || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtutoimikus on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Бугский егерский корпус|Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || kapten → [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse, ülendati 2. järgu majoriks. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes [[Vilnius]]es. Meyer esineb 1793. aasta [[staabiohvitser]]ide nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] ajal [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vabastasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse [[:ru:Радошковичи|Radoškovitši]]sse, umbes 30 versta [[Minsk]]ist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas ka Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri errusaatmise kohta.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен от службы'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|}

== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ==
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Vändra sünnimeetrika&quot;&gt;[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:112?173,1045,1018,384,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Toomkoguduse surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23259#&amp;gid=1&amp;pid=12 Väljavõte Riia Toomkoguduse surmameetrikast 1756–93; Rīgas Doma vācu draudzes 1756.-1793.; lk 12]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Peetri sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2474:23859#&amp;gid=1&amp;pid=5 Väljavõte Riia Püha Peetri saksa koguduse sünnimeetriksat; Rīgas Sv. Pētera vācu draudzes 1737.-1762.; lk 5 (nr 8)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&amp;gid=1&amp;pid=33 Väljavõte Vecpiebalga koguduse surmaneetrikast; Vecpiebalgas (Alt-Pebalg) vācu draudzes 1771.-1813. gada dzimušo un kristīto, dievgaldnieku, mirušo.; lk 33]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement (''Псковский пехотный полк''), 2. järgu major. Tegevteenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12836-na-1795-god-spb-1795#mode/inspect/page/382/zoom/5 ''Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях... На 1795 год''. – СПб., 1795. Lk 370 (digiskann 382).]&lt;/ref&gt;


&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; errusaatmine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;
}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>pm3xc148l4mmi16q3xrb7k5w9m87sxn</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260898</id>
      <parentid>7260892</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T10:02:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260898</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19818" sha1="9i4awsampikhswcj9vf1b73jjr62qeg" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=27.10.2026}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763)&lt;ref name=&quot;Vändra sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riia Toomkoguduse surmameetrika&quot;/&gt; ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778)&lt;ref name=&quot;Riia Püha Peetri sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;/&gt; esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]a omanik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Johann Magnus suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun [[Mengden|Friedrich von Mengden]]ile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785). Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa ja Karl Meyeri vanaisa, kindral von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt; Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda (surid väiksena) ja kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 1756 Plānupes)&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;/&gt;, abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega.&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer abieluregister&quot;/&gt;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 1759 Plānupes), keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus pole teada.

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || Velikije Luki jalaväerügement (vene k. ''Великолуцкий пехотный полк'') || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'') || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtutoimikus on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Бугский егерский корпус|Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || kapten → [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse, ülendati 2. järgu majoriks. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes [[Vilnius]]es. Meyer esineb 1793. aasta [[staabiohvitser]]ide nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] ajal [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vabastasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse [[:ru:Радошковичи|Radoškovitši]]sse, umbes 30 versta [[Minsk]]ist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas ka Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri errusaatmise kohta.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен от службы'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|}

== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ==
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Vändra sünnimeetrika&quot;&gt;[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:112?173,1045,1018,384,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Toomkoguduse surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23259#&amp;gid=1&amp;pid=12 Väljavõte Riia Toomkoguduse surmameetrikast 1756–93; Rīgas Doma vācu draudzes 1756.-1793.; lk 12]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Peetri sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2474:23859#&amp;gid=1&amp;pid=5 Väljavõte Riia Püha Peetri saksa koguduse sünnimeetriksat; Rīgas Sv. Pētera vācu draudzes 1737.-1762.; lk 5 (nr 8)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&amp;gid=1&amp;pid=33 Väljavõte Vecpiebalga koguduse surmaneetrikast; Vecpiebalgas (Alt-Pebalg) vācu draudzes 1771.-1813. gada dzimušo un kristīto, dievgaldnieku, mirušo.; lk 33]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje 09./14.10.1756; lk 9. Ristimistunnistajad: Frau Helena Frantz (lesk von Hartung), sünd. Meyer; Jungfrau Sophia Elisabeth Meyer; Johann Baltasar Knieriem; Friedrich Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&amp;gid=1&amp;pid=8 Siguldas vācu gada dzimušo un kristīto, 1747–1774. Sünni- ja ristimiskirje 09./14.10.1756; lk 8. Helena Johanna sündis 9. oktoobril kell 4 hommikul Plānupe mõisas. Ristimistunnistajad: vanaema Helena Frantz, sünd. Meyer; Jungfrau Sophia Elisabeth Meyer; kaupmees Johann Baltasar Knieriem; Friedrich Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer abieluregister&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2474:23858#&amp;gid=1&amp;pid=116 Riia Püha Peetri saksa koguduse abikaasade register 1712–1842; lk 116, nr 16.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement (''Псковский пехотный полк''), 2. järgu major. Tegevteenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12836-na-1795-god-spb-1795#mode/inspect/page/382/zoom/5 ''Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях... На 1795 год''. – СПб., 1795. Lk 370 (digiskann 382).]&lt;/ref&gt;


&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; errusaatmine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;
}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>9i4awsampikhswcj9vf1b73jjr62qeg</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260899</id>
      <parentid>7260898</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T10:03:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260899</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19818" sha1="gn307rdeidm3iz454i1grb2cw29xqxa" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=27.10.2026}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763)&lt;ref name=&quot;Vändra sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riia Toomkoguduse surmameetrika&quot;/&gt; ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778)&lt;ref name=&quot;Riia Püha Peetri sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;/&gt; esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]a omanik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Johann Magnus suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun [[Mengden|Friedrich von Mengden]]ile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785). Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa ja Karl Meyeri vanaisa, kindral von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt; Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda (surid väiksena) ja kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 1756 Plānupes),&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;/&gt; abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega.&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer abieluregister&quot;/&gt;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 1759 Plānupes), keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus pole teada.

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || Velikije Luki jalaväerügement (vene k. ''Великолуцкий пехотный полк'') || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'') || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtutoimikus on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Бугский егерский корпус|Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || kapten → [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse, ülendati 2. järgu majoriks. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes [[Vilnius]]es. Meyer esineb 1793. aasta [[staabiohvitser]]ide nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] ajal [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vabastasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse [[:ru:Радошковичи|Radoškovitši]]sse, umbes 30 versta [[Minsk]]ist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas ka Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri errusaatmise kohta.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен от службы'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|}

== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ==
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Vändra sünnimeetrika&quot;&gt;[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:112?173,1045,1018,384,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Toomkoguduse surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23259#&amp;gid=1&amp;pid=12 Väljavõte Riia Toomkoguduse surmameetrikast 1756–93; Rīgas Doma vācu draudzes 1756.-1793.; lk 12]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Peetri sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2474:23859#&amp;gid=1&amp;pid=5 Väljavõte Riia Püha Peetri saksa koguduse sünnimeetriksat; Rīgas Sv. Pētera vācu draudzes 1737.-1762.; lk 5 (nr 8)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&amp;gid=1&amp;pid=33 Väljavõte Vecpiebalga koguduse surmaneetrikast; Vecpiebalgas (Alt-Pebalg) vācu draudzes 1771.-1813. gada dzimušo un kristīto, dievgaldnieku, mirušo.; lk 33]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje 09./14.10.1756; lk 9. Ristimistunnistajad: Frau Helena Frantz (lesk von Hartung), sünd. Meyer; Jungfrau Sophia Elisabeth Meyer; Johann Baltasar Knieriem; Friedrich Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&amp;gid=1&amp;pid=8 Siguldas vācu gada dzimušo un kristīto, 1747–1774. Sünni- ja ristimiskirje 09./14.10.1756; lk 8. Helena Johanna sündis 9. oktoobril kell 4 hommikul Plānupe mõisas. Ristimistunnistajad: vanaema Helena Frantz, sünd. Meyer; Jungfrau Sophia Elisabeth Meyer; kaupmees Johann Baltasar Knieriem; Friedrich Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer abieluregister&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2474:23858#&amp;gid=1&amp;pid=116 Riia Püha Peetri saksa koguduse abikaasade register 1712–1842; lk 116, nr 16.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement (''Псковский пехотный полк''), 2. järgu major. Tegevteenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12836-na-1795-god-spb-1795#mode/inspect/page/382/zoom/5 ''Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях... На 1795 год''. – СПб., 1795. Lk 370 (digiskann 382).]&lt;/ref&gt;


&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; errusaatmine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;
}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>gn307rdeidm3iz454i1grb2cw29xqxa</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260902</id>
      <parentid>7260899</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T10:08:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260902</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20723" sha1="d0hd7c5jikkebzihvi7eu0gro5hu537" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=27.10.2026}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763)&lt;ref name=&quot;Vändra sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riia Toomkoguduse surmameetrika&quot;/&gt; ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778)&lt;ref name=&quot;Riia Püha Peetri sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;/&gt; esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]a omanik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Johann Magnus suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun [[Mengden|Friedrich von Mengden]]ile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785). Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa ja Karl Meyeri vanaisa, kindral von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt; Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda (surid väiksena) ja kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 1756 Plānupes),&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;/&gt; abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega.&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer abieluregister&quot;/&gt;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 1759 Plānupes),&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt; keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''),&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Cēsise ristimismeetrika 1780&quot;/&gt; kuid kelle edasine saatus pole teada.

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;/&gt;

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || Velikije Luki jalaväerügement (vene k. ''Великолуцкий пехотный полк'') || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'') || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtutoimikus on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Бугский егерский корпус|Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || kapten → [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse, ülendati 2. järgu majoriks. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes [[Vilnius]]es. Meyer esineb 1793. aasta [[staabiohvitser]]ide nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] ajal [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vabastasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse [[:ru:Радошковичи|Radoškovitši]]sse, umbes 30 versta [[Minsk]]ist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas ka Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri errusaatmise kohta.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен от службы'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|}

== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ==
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Vändra sünnimeetrika&quot;&gt;[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:112?173,1045,1018,384,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Toomkoguduse surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23259#&amp;gid=1&amp;pid=12 Väljavõte Riia Toomkoguduse surmameetrikast 1756–93; Rīgas Doma vācu draudzes 1756.-1793.; lk 12]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Peetri sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2474:23859#&amp;gid=1&amp;pid=5 Väljavõte Riia Püha Peetri saksa koguduse sünnimeetriksat; Rīgas Sv. Pētera vācu draudzes 1737.-1762.; lk 5 (nr 8)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&amp;gid=1&amp;pid=33 Väljavõte Vecpiebalga koguduse surmaneetrikast; Vecpiebalgas (Alt-Pebalg) vācu draudzes 1771.-1813. gada dzimušo un kristīto, dievgaldnieku, mirušo.; lk 33]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje 09./14.10.1756; lk 9. Ristimistunnistajad: Frau Helena Frantz (lesk von Hartung), sünd. Meyer; Jungfrau Sophia Elisabeth Meyer; Johann Baltasar Knieriem; Friedrich Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&amp;gid=1&amp;pid=8 Siguldas vācu gada dzimušo un kristīto, 1747–1774. Sünni- ja ristimiskirje 09./14.10.1756; lk 8. Helena Johanna sündis 9. oktoobril kell 4 hommikul Plānupe mõisas. Ristimistunnistajad: vanaema Helena Frantz, sünd. Meyer; Jungfrau Sophia Elisabeth Meyer; kaupmees Johann Baltasar Knieriem; Friedrich Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer abieluregister&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2474:23858#&amp;gid=1&amp;pid=116 Riia Püha Peetri saksa koguduse abikaasade register 1712–1842; lk 116, nr 16.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=10 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 10. Ristimistunnistajad: Anna Louisa Meyer, sünd. Festring; tädi Johanna Dorothea von Baumgarten, sünd. von Meyer; Herman Frantz; Carl Gustav Frantz; Engelbrecht Frantz; preili Anna Sophia Hartung.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Cēsise ristimismeetrika 1780&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2342:17178#&amp;gid=1&amp;pid=21 Cēsu latviešu un vācu draudzes 1758–1791. Sünni- ja ristimismeetrika; lk 21. 21.02.1780 Schlosz Wenden (Cēsis). Fräulein Anna von Meyer major Carl von Sieversi tütre ristimistunnistajana.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement (''Псковский пехотный полк''), 2. järgu major. Tegevteenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12836-na-1795-god-spb-1795#mode/inspect/page/382/zoom/5 ''Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях... На 1795 год''. – СПб., 1795. Lk 370 (digiskann 382).]&lt;/ref&gt;


&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; errusaatmine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;
}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>d0hd7c5jikkebzihvi7eu0gro5hu537</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260904</id>
      <parentid>7260902</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T10:14:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260904</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21567" sha1="ttbwv70jxstxoww2s24yf6tq1lhdlfw" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=27.10.2026}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763)&lt;ref name=&quot;Vändra sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riia Toomkoguduse surmameetrika&quot;/&gt; ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778)&lt;ref name=&quot;Riia Püha Peetri sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;/&gt; esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]a omanik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Johann Magnus suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun [[Mengden|Friedrich von Mengden]]ile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785).&lt;ref name=&quot;Helena Frantz sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Helena Frantz surmameetrika&quot;/&gt; Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).&lt;ref name=&quot;Helena Frantz teine abielu&quot;/&gt;

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa ja Karl Meyeri vanaisa, kindral von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt; Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda (surid väiksena) ja kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 1756 Plānupes),&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;/&gt; abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega.&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer abieluregister&quot;/&gt;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 1759 Plānupes),&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt; keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''),&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Cēsise ristimismeetrika 1780&quot;/&gt; kuid kelle edasine saatus pole teada.

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;/&gt;

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || Velikije Luki jalaväerügement (vene k. ''Великолуцкий пехотный полк'') || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'') || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtutoimikus on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Бугский егерский корпус|Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || kapten → [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse, ülendati 2. järgu majoriks. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes [[Vilnius]]es. Meyer esineb 1793. aasta [[staabiohvitser]]ide nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] ajal [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vabastasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse [[:ru:Радошковичи|Radoškovitši]]sse, umbes 30 versta [[Minsk]]ist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas ka Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri errusaatmise kohta.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен от службы'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|}

== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ==
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Vändra sünnimeetrika&quot;&gt;[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:112?173,1045,1018,384,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Toomkoguduse surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23259#&amp;gid=1&amp;pid=12 Väljavõte Riia Toomkoguduse surmameetrikast 1756–93; Rīgas Doma vācu draudzes 1756.-1793.; lk 12]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Peetri sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2474:23859#&amp;gid=1&amp;pid=5 Väljavõte Riia Püha Peetri saksa koguduse sünnimeetriksat; Rīgas Sv. Pētera vācu draudzes 1737.-1762.; lk 5 (nr 8)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&amp;gid=1&amp;pid=33 Väljavõte Vecpiebalga koguduse surmaneetrikast; Vecpiebalgas (Alt-Pebalg) vācu draudzes 1771.-1813. gada dzimušo un kristīto, dievgaldnieku, mirušo.; lk 33]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23255#&amp;gid=1&amp;pid=180 Riia Toomkiriku saksa koguduse sünni- ja ristimisregister 1692–1736, 1. inventarinimekiri, toimik 295; lk 180, nr 62.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz teine abielu&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23256#&amp;gid=1&amp;pid=86 Riia Toomkiriku saksa koguduse abieluregister 1702–1839, 1. inventarinimekiri, toimik 300; lk 86, nr 26. Teine abielu.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23259#&amp;gid=1&amp;pid=67 Riia Toomkiriku saksa koguduse surnute register 1756–1793, 1. inventarinimekiri, toimik 309; lk 67, nr 14.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje 09./14.10.1756; lk 9. Ristimistunnistajad: Frau Helena Frantz (lesk von Hartung), sünd. Meyer; Jungfrau Sophia Elisabeth Meyer; Johann Baltasar Knieriem; Friedrich Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&amp;gid=1&amp;pid=8 Siguldas vācu gada dzimušo un kristīto, 1747–1774. Sünni- ja ristimiskirje 09./14.10.1756; lk 8. Helena Johanna sündis 9. oktoobril kell 4 hommikul Plānupe mõisas. Ristimistunnistajad: vanaema Helena Frantz, sünd. Meyer; Jungfrau Sophia Elisabeth Meyer; kaupmees Johann Baltasar Knieriem; Friedrich Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer abieluregister&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2474:23858#&amp;gid=1&amp;pid=116 Riia Püha Peetri saksa koguduse abikaasade register 1712–1842; lk 116, nr 16.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=10 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 10. Ristimistunnistajad: Anna Louisa Meyer, sünd. Festring; tädi Johanna Dorothea von Baumgarten, sünd. von Meyer; Herman Frantz; Carl Gustav Frantz; Engelbrecht Frantz; preili Anna Sophia Hartung.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Cēsise ristimismeetrika 1780&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2342:17178#&amp;gid=1&amp;pid=21 Cēsu latviešu un vācu draudzes 1758–1791. Sünni- ja ristimismeetrika; lk 21. 21.02.1780 Schlosz Wenden (Cēsis). Fräulein Anna von Meyer major Carl von Sieversi tütre ristimistunnistajana.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement (''Псковский пехотный полк''), 2. järgu major. Tegevteenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12836-na-1795-god-spb-1795#mode/inspect/page/382/zoom/5 ''Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях... На 1795 год''. – СПб., 1795. Lk 370 (digiskann 382).]&lt;/ref&gt;


&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; errusaatmine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;
}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>ttbwv70jxstxoww2s24yf6tq1lhdlfw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260911</id>
      <parentid>7260904</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T10:29:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260911</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23424" sha1="asrzfyp9hiely6vgj22l33tvjtw9hjd" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=27.10.2026}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763)&lt;ref name=&quot;Vändra sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riia Toomkoguduse surmameetrika&quot;/&gt; ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778)&lt;ref name=&quot;Riia Püha Peetri sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;/&gt; esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]a omanik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Johann Magnus suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun [[Mengden|Friedrich von Mengden]]ile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785).&lt;ref name=&quot;Helena Frantz sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Helena Frantz surmameetrika&quot;/&gt; Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).&lt;ref name=&quot;Helena Frantz teine abielu&quot;/&gt;

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa ja Karl Meyeri vanaisa, kindral von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt; Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda (surid väiksena) ja kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 1756 Plānupes),&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;/&gt; abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega.&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer abieluregister&quot;/&gt;

*Magnus Valentin von Meyer (19.12.1757–14.02.1759, Plānupe).&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži surmameetrika&quot;/&gt;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 1759 Plānupes),&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt; keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''),&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Cēsise ristimismeetrika 1780&quot;/&gt; kuid kelle edasine saatus pole teada.

*August Johann von Meyer (21.06.1761–23.07.1762, Plānupe).&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži surmameetrika&quot;/&gt;

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;/&gt;

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || Velikije Luki jalaväerügement (vene k. ''Великолуцкий пехотный полк'') || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'') || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtutoimikus on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Бугский егерский корпус|Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || kapten → [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse, ülendati 2. järgu majoriks. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes [[Vilnius]]es. Meyer esineb 1793. aasta [[staabiohvitser]]ide nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] ajal [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vabastasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse [[:ru:Радошковичи|Radoškovitši]]sse, umbes 30 versta [[Minsk]]ist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas ka Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri errusaatmise kohta.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен от службы'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|}

== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ==
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Vändra sünnimeetrika&quot;&gt;[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:112?173,1045,1018,384,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Toomkoguduse surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23259#&amp;gid=1&amp;pid=12 Väljavõte Riia Toomkoguduse surmameetrikast 1756–93; Rīgas Doma vācu draudzes 1756.-1793.; lk 12]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Peetri sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2474:23859#&amp;gid=1&amp;pid=5 Väljavõte Riia Püha Peetri saksa koguduse sünnimeetriksat; Rīgas Sv. Pētera vācu draudzes 1737.-1762.; lk 5 (nr 8)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&amp;gid=1&amp;pid=33 Väljavõte Vecpiebalga koguduse surmaneetrikast; Vecpiebalgas (Alt-Pebalg) vācu draudzes 1771.-1813. gada dzimušo un kristīto, dievgaldnieku, mirušo.; lk 33]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23255#&amp;gid=1&amp;pid=180 Riia Toomkiriku saksa koguduse sünni- ja ristimisregister 1692–1736, 1. inventarinimekiri, toimik 295; lk 180, nr 62.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz teine abielu&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23256#&amp;gid=1&amp;pid=86 Riia Toomkiriku saksa koguduse abieluregister 1702–1839, 1. inventarinimekiri, toimik 300; lk 86, nr 26. Teine abielu.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23259#&amp;gid=1&amp;pid=67 Riia Toomkiriku saksa koguduse surnute register 1756–1793, 1. inventarinimekiri, toimik 309; lk 67, nr 14.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje 09./14.10.1756; lk 9. Ristimistunnistajad: Frau Helena Frantz (lesk von Hartung), sünd. Meyer; Jungfrau Sophia Elisabeth Meyer; Johann Baltasar Knieriem; Friedrich Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&amp;gid=1&amp;pid=8 Siguldas vācu gada dzimušo un kristīto, 1747–1774. Sünni- ja ristimiskirje 09./14.10.1756; lk 8. Helena Johanna sündis 9. oktoobril kell 4 hommikul Plānupe mõisas. Ristimistunnistajad: vanaema Helena Frantz, sünd. Meyer; Jungfrau Sophia Elisabeth Meyer; kaupmees Johann Baltasar Knieriem; Friedrich Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer abieluregister&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2474:23858#&amp;gid=1&amp;pid=116 Riia Püha Peetri saksa koguduse abikaasade register 1712–1842; lk 116, nr 16.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 9. Ristimistunnistajad: Herman Frantz, Adam Hindrich Meyer ja Christina Elisabeth Knieriem, sünd. Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&amp;gid=1&amp;pid=8 Siguldas vācu draudzes 1747–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 8.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=25 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Surmakirje, 14.02.1759; lk 25.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=10 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 10. Ristimistunnistajad: Anna Louisa Meyer, sünd. Festring; tädi Johanna Dorothea von Baumgarten, sünd. von Meyer; Herman Frantz; Carl Gustav Frantz; Engelbrecht Frantz; preili Anna Sophia Hartung.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Cēsise ristimismeetrika 1780&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2342:17178#&amp;gid=1&amp;pid=21 Cēsu latviešu un vācu draudzes 1758–1791. Sünni- ja ristimismeetrika; lk 21. 21.02.1780 Schlosz Wenden (Cēsis). Fräulein Anna von Meyer major Carl von Sieversi tütre ristimistunnistajana.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=11 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 11. Ristimistunnistajad: lell major Carl Wilhelm von Meyer Vändrast, Joachim Johann von Stauden Kärust, advokaat Martin Böhm, Herman Frantz ja kindral von Hartungi lesk.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=27 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Surmakirje, 23.07.1762; lk 27. Kirjes nimi Carl Johann von Meyer, vanus üks aasta.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement (''Псковский пехотный полк''), 2. järgu major. Tegevteenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12836-na-1795-god-spb-1795#mode/inspect/page/382/zoom/5 ''Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях... На 1795 год''. – СПб., 1795. Lk 370 (digiskann 382).]&lt;/ref&gt;


&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; errusaatmine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;
}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>asrzfyp9hiely6vgj22l33tvjtw9hjd</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260914</id>
      <parentid>7260911</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T10:32:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260914</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23426" sha1="3nds2inbnx2614pagoj3iz90b6joc6i" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=27.10.2026}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763)&lt;ref name=&quot;Vändra sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riia Toomkoguduse surmameetrika&quot;/&gt; ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778)&lt;ref name=&quot;Riia Püha Peetri sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;/&gt; esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]a omanik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Johann Magnus suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun [[Mengden|Friedrich von Mengden]]ile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785).&lt;ref name=&quot;Helena Frantz sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Helena Frantz surmameetrika&quot;/&gt; Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).&lt;ref name=&quot;Helena Frantz teine abielu&quot;/&gt;

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa ja Karl Meyeri vanaisa, kindral von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt; Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda (surid väiksena) ja kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 1756 Plānupes),&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;/&gt; abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega.&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer abieluregister&quot;/&gt;

*Magnus Valentin von Meyer (19.12.1757–14.02.1759, Plānupe).&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži surmameetrika&quot;/&gt;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 1759 Plānupes),&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt; keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus ei ole teada.&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Cēsise ristimismeetrika 1780&quot;/&gt;

*August Johann von Meyer (21.06.1761–23.07.1762, Plānupe).&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži surmameetrika&quot;/&gt;

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;/&gt;

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || Velikije Luki jalaväerügement (vene k. ''Великолуцкий пехотный полк'') || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'') || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtutoimikus on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Бугский егерский корпус|Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || kapten → [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse, ülendati 2. järgu majoriks. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes [[Vilnius]]es. Meyer esineb 1793. aasta [[staabiohvitser]]ide nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] ajal [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vabastasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse [[:ru:Радошковичи|Radoškovitši]]sse, umbes 30 versta [[Minsk]]ist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas ka Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri errusaatmise kohta.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен от службы'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|}

== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ==
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Vändra sünnimeetrika&quot;&gt;[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:112?173,1045,1018,384,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Toomkoguduse surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23259#&amp;gid=1&amp;pid=12 Väljavõte Riia Toomkoguduse surmameetrikast 1756–93; Rīgas Doma vācu draudzes 1756.-1793.; lk 12]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Peetri sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2474:23859#&amp;gid=1&amp;pid=5 Väljavõte Riia Püha Peetri saksa koguduse sünnimeetriksat; Rīgas Sv. Pētera vācu draudzes 1737.-1762.; lk 5 (nr 8)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&amp;gid=1&amp;pid=33 Väljavõte Vecpiebalga koguduse surmaneetrikast; Vecpiebalgas (Alt-Pebalg) vācu draudzes 1771.-1813. gada dzimušo un kristīto, dievgaldnieku, mirušo.; lk 33]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23255#&amp;gid=1&amp;pid=180 Riia Toomkiriku saksa koguduse sünni- ja ristimisregister 1692–1736, 1. inventarinimekiri, toimik 295; lk 180, nr 62.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz teine abielu&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23256#&amp;gid=1&amp;pid=86 Riia Toomkiriku saksa koguduse abieluregister 1702–1839, 1. inventarinimekiri, toimik 300; lk 86, nr 26. Teine abielu.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23259#&amp;gid=1&amp;pid=67 Riia Toomkiriku saksa koguduse surnute register 1756–1793, 1. inventarinimekiri, toimik 309; lk 67, nr 14.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje 09./14.10.1756; lk 9. Ristimistunnistajad: Frau Helena Frantz (lesk von Hartung), sünd. Meyer; Jungfrau Sophia Elisabeth Meyer; Johann Baltasar Knieriem; Friedrich Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&amp;gid=1&amp;pid=8 Siguldas vācu gada dzimušo un kristīto, 1747–1774. Sünni- ja ristimiskirje 09./14.10.1756; lk 8. Helena Johanna sündis 9. oktoobril kell 4 hommikul Plānupe mõisas. Ristimistunnistajad: vanaema Helena Frantz, sünd. Meyer; Jungfrau Sophia Elisabeth Meyer; kaupmees Johann Baltasar Knieriem; Friedrich Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer abieluregister&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2474:23858#&amp;gid=1&amp;pid=116 Riia Püha Peetri saksa koguduse abikaasade register 1712–1842; lk 116, nr 16.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 9. Ristimistunnistajad: Herman Frantz, Adam Hindrich Meyer ja Christina Elisabeth Knieriem, sünd. Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&amp;gid=1&amp;pid=8 Siguldas vācu draudzes 1747–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 8.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=25 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Surmakirje, 14.02.1759; lk 25.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=10 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 10. Ristimistunnistajad: Anna Louisa Meyer, sünd. Festring; tädi Johanna Dorothea von Baumgarten, sünd. von Meyer; Herman Frantz; Carl Gustav Frantz; Engelbrecht Frantz; preili Anna Sophia Hartung.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Cēsise ristimismeetrika 1780&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2342:17178#&amp;gid=1&amp;pid=21 Cēsu latviešu un vācu draudzes 1758–1791. Sünni- ja ristimismeetrika; lk 21. 21.02.1780 Schlosz Wenden (Cēsis). Fräulein Anna von Meyer major Carl von Sieversi tütre ristimistunnistajana.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=11 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 11. Ristimistunnistajad: lell major Carl Wilhelm von Meyer Vändrast, Joachim Johann von Stauden Kärust, advokaat Martin Böhm, Herman Frantz ja kindral von Hartungi lesk.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=27 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Surmakirje, 23.07.1762; lk 27. Kirjes nimi Carl Johann von Meyer, vanus üks aasta.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement (''Псковский пехотный полк''), 2. järgu major. Tegevteenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12836-na-1795-god-spb-1795#mode/inspect/page/382/zoom/5 ''Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях... На 1795 год''. – СПб., 1795. Lk 370 (digiskann 382).]&lt;/ref&gt;


&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; errusaatmine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;
}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>3nds2inbnx2614pagoj3iz90b6joc6i</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260916</id>
      <parentid>7260914</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T10:34:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260916</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23438" sha1="g81no3iwievkr1rl8pw9vu9bruw8o07" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=27.10.2026}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763)&lt;ref name=&quot;Vändra sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riia Toomkoguduse surmameetrika&quot;/&gt; ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778)&lt;ref name=&quot;Riia Püha Peetri sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;/&gt; esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]a omanik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Johann Magnus suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun [[Mengden|Friedrich von Mengden]]ile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785).&lt;ref name=&quot;Helena Frantz sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Helena Frantz surmameetrika&quot;/&gt; Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).&lt;ref name=&quot;Helena Frantz teine abielu&quot;/&gt;

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa ja Karl Meyeri vanaisa, kindral von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt; Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda (surid väiksena) ja kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 09.10.1756 Plānupes),&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;/&gt; abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega.&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer abieluregister&quot;/&gt;

*Magnus Valentin von Meyer (19.12.1757–14.02.1759, Plānupe).&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži surmameetrika&quot;/&gt;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 17.03.1759 Plānupes),&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt; keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus ei ole teada.&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Cēsise ristimismeetrika 1780&quot;/&gt;

*August Johann von Meyer (21.06.1761–23.07.1762, Plānupe).&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži surmameetrika&quot;/&gt;

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;/&gt;

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || Velikije Luki jalaväerügement (vene k. ''Великолуцкий пехотный полк'') || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'') || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtutoimikus on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Бугский егерский корпус|Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || kapten → [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse, ülendati 2. järgu majoriks. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes [[Vilnius]]es. Meyer esineb 1793. aasta [[staabiohvitser]]ide nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] ajal [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vabastasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse [[:ru:Радошковичи|Radoškovitši]]sse, umbes 30 versta [[Minsk]]ist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas ka Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri errusaatmise kohta.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен от службы'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|}

== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ==
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Vändra sünnimeetrika&quot;&gt;[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:112?173,1045,1018,384,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Toomkoguduse surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23259#&amp;gid=1&amp;pid=12 Väljavõte Riia Toomkoguduse surmameetrikast 1756–93; Rīgas Doma vācu draudzes 1756.-1793.; lk 12]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Peetri sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2474:23859#&amp;gid=1&amp;pid=5 Väljavõte Riia Püha Peetri saksa koguduse sünnimeetriksat; Rīgas Sv. Pētera vācu draudzes 1737.-1762.; lk 5 (nr 8)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&amp;gid=1&amp;pid=33 Väljavõte Vecpiebalga koguduse surmaneetrikast; Vecpiebalgas (Alt-Pebalg) vācu draudzes 1771.-1813. gada dzimušo un kristīto, dievgaldnieku, mirušo.; lk 33]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23255#&amp;gid=1&amp;pid=180 Riia Toomkiriku saksa koguduse sünni- ja ristimisregister 1692–1736, 1. inventarinimekiri, toimik 295; lk 180, nr 62.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz teine abielu&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23256#&amp;gid=1&amp;pid=86 Riia Toomkiriku saksa koguduse abieluregister 1702–1839, 1. inventarinimekiri, toimik 300; lk 86, nr 26. Teine abielu.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23259#&amp;gid=1&amp;pid=67 Riia Toomkiriku saksa koguduse surnute register 1756–1793, 1. inventarinimekiri, toimik 309; lk 67, nr 14.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje 09./14.10.1756; lk 9. Ristimistunnistajad: Frau Helena Frantz (lesk von Hartung), sünd. Meyer; Jungfrau Sophia Elisabeth Meyer; Johann Baltasar Knieriem; Friedrich Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&amp;gid=1&amp;pid=8 Siguldas vācu gada dzimušo un kristīto, 1747–1774. Sünni- ja ristimiskirje 09./14.10.1756; lk 8. Helena Johanna sündis 9. oktoobril kell 4 hommikul Plānupe mõisas. Ristimistunnistajad: vanaema Helena Frantz, sünd. Meyer; Jungfrau Sophia Elisabeth Meyer; kaupmees Johann Baltasar Knieriem; Friedrich Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer abieluregister&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2474:23858#&amp;gid=1&amp;pid=116 Riia Püha Peetri saksa koguduse abikaasade register 1712–1842; lk 116, nr 16.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 9. Ristimistunnistajad: Herman Frantz, Adam Hindrich Meyer ja Christina Elisabeth Knieriem, sünd. Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&amp;gid=1&amp;pid=8 Siguldas vācu draudzes 1747–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 8.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=25 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Surmakirje, 14.02.1759; lk 25.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=10 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 10. Ristimistunnistajad: Anna Louisa Meyer, sünd. Festring; tädi Johanna Dorothea von Baumgarten, sünd. von Meyer; Herman Frantz; Carl Gustav Frantz; Engelbrecht Frantz; preili Anna Sophia Hartung.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Cēsise ristimismeetrika 1780&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2342:17178#&amp;gid=1&amp;pid=21 Cēsu latviešu un vācu draudzes 1758–1791. Sünni- ja ristimismeetrika; lk 21. 21.02.1780 Schlosz Wenden (Cēsis). Fräulein Anna von Meyer major Carl von Sieversi tütre ristimistunnistajana.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=11 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 11. Ristimistunnistajad: lell major Carl Wilhelm von Meyer Vändrast, Joachim Johann von Stauden Kärust, advokaat Martin Böhm, Herman Frantz ja kindral von Hartungi lesk.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=27 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Surmakirje, 23.07.1762; lk 27. Kirjes nimi Carl Johann von Meyer, vanus üks aasta.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement (''Псковский пехотный полк''), 2. järgu major. Tegevteenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12836-na-1795-god-spb-1795#mode/inspect/page/382/zoom/5 ''Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях... На 1795 год''. – СПб., 1795. Lk 370 (digiskann 382).]&lt;/ref&gt;


&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; errusaatmine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;
}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>g81no3iwievkr1rl8pw9vu9bruw8o07</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260917</id>
      <parentid>7260916</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T10:36:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260917</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23433" sha1="5gjiuonjjowmu7358ne20bqkit11ldh" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=27.10.2026}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763)&lt;ref name=&quot;Vändra sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riia Toomkoguduse surmameetrika&quot;/&gt; ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778)&lt;ref name=&quot;Riia Püha Peetri sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;/&gt; esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]nik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Johann Magnus suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun [[Mengden|Friedrich von Mengden]]ile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785).&lt;ref name=&quot;Helena Frantz sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Helena Frantz surmameetrika&quot;/&gt; Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).&lt;ref name=&quot;Helena Frantz teine abielu&quot;/&gt;

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa ja Karl Meyeri vanaisa, kindral von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest. Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt;

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda (surid väiksena) ja kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 09.10.1756 Plānupes),&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;/&gt; abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega.&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer abieluregister&quot;/&gt;

*Magnus Valentin von Meyer (19.12.1757–14.02.1759, Plānupe).&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži surmameetrika&quot;/&gt;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 17.03.1759 Plānupes),&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt; keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus ei ole teada.&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Cēsise ristimismeetrika 1780&quot;/&gt;

*August Johann von Meyer (21.06.1761–23.07.1762, Plānupe).&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži surmameetrika&quot;/&gt;

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;/&gt;

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || Velikije Luki jalaväerügement (vene k. ''Великолуцкий пехотный полк'') || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'') || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtutoimikus on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Бугский егерский корпус|Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || kapten → [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse, ülendati 2. järgu majoriks. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes [[Vilnius]]es. Meyer esineb 1793. aasta [[staabiohvitser]]ide nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] ajal [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vabastasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse [[:ru:Радошковичи|Radoškovitši]]sse, umbes 30 versta [[Minsk]]ist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas ka Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri errusaatmise kohta.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен от службы'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|}

== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ==
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Vändra sünnimeetrika&quot;&gt;[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:112?173,1045,1018,384,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Toomkoguduse surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23259#&amp;gid=1&amp;pid=12 Väljavõte Riia Toomkoguduse surmameetrikast 1756–93; Rīgas Doma vācu draudzes 1756.-1793.; lk 12]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Peetri sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2474:23859#&amp;gid=1&amp;pid=5 Väljavõte Riia Püha Peetri saksa koguduse sünnimeetriksat; Rīgas Sv. Pētera vācu draudzes 1737.-1762.; lk 5 (nr 8)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&amp;gid=1&amp;pid=33 Väljavõte Vecpiebalga koguduse surmaneetrikast; Vecpiebalgas (Alt-Pebalg) vācu draudzes 1771.-1813. gada dzimušo un kristīto, dievgaldnieku, mirušo.; lk 33]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23255#&amp;gid=1&amp;pid=180 Riia Toomkiriku saksa koguduse sünni- ja ristimisregister 1692–1736, 1. inventarinimekiri, toimik 295; lk 180, nr 62.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz teine abielu&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23256#&amp;gid=1&amp;pid=86 Riia Toomkiriku saksa koguduse abieluregister 1702–1839, 1. inventarinimekiri, toimik 300; lk 86, nr 26. Teine abielu.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23259#&amp;gid=1&amp;pid=67 Riia Toomkiriku saksa koguduse surnute register 1756–1793, 1. inventarinimekiri, toimik 309; lk 67, nr 14.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje 09./14.10.1756; lk 9. Ristimistunnistajad: Frau Helena Frantz (lesk von Hartung), sünd. Meyer; Jungfrau Sophia Elisabeth Meyer; Johann Baltasar Knieriem; Friedrich Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&amp;gid=1&amp;pid=8 Siguldas vācu gada dzimušo un kristīto, 1747–1774. Sünni- ja ristimiskirje 09./14.10.1756; lk 8. Helena Johanna sündis 9. oktoobril kell 4 hommikul Plānupe mõisas. Ristimistunnistajad: vanaema Helena Frantz, sünd. Meyer; Jungfrau Sophia Elisabeth Meyer; kaupmees Johann Baltasar Knieriem; Friedrich Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer abieluregister&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2474:23858#&amp;gid=1&amp;pid=116 Riia Püha Peetri saksa koguduse abikaasade register 1712–1842; lk 116, nr 16.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 9. Ristimistunnistajad: Herman Frantz, Adam Hindrich Meyer ja Christina Elisabeth Knieriem, sünd. Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&amp;gid=1&amp;pid=8 Siguldas vācu draudzes 1747–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 8.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=25 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Surmakirje, 14.02.1759; lk 25.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=10 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 10. Ristimistunnistajad: Anna Louisa Meyer, sünd. Festring; tädi Johanna Dorothea von Baumgarten, sünd. von Meyer; Herman Frantz; Carl Gustav Frantz; Engelbrecht Frantz; preili Anna Sophia Hartung.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Cēsise ristimismeetrika 1780&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2342:17178#&amp;gid=1&amp;pid=21 Cēsu latviešu un vācu draudzes 1758–1791. Sünni- ja ristimismeetrika; lk 21. 21.02.1780 Schlosz Wenden (Cēsis). Fräulein Anna von Meyer major Carl von Sieversi tütre ristimistunnistajana.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=11 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 11. Ristimistunnistajad: lell major Carl Wilhelm von Meyer Vändrast, Joachim Johann von Stauden Kärust, advokaat Martin Böhm, Herman Frantz ja kindral von Hartungi lesk.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=27 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Surmakirje, 23.07.1762; lk 27. Kirjes nimi Carl Johann von Meyer, vanus üks aasta.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement (''Псковский пехотный полк''), 2. järgu major. Tegevteenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12836-na-1795-god-spb-1795#mode/inspect/page/382/zoom/5 ''Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях... На 1795 год''. – СПб., 1795. Lk 370 (digiskann 382).]&lt;/ref&gt;


&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; errusaatmine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;
}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>5gjiuonjjowmu7358ne20bqkit11ldh</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260921</id>
      <parentid>7260917</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T10:40:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260921</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23433" sha1="aaoinnm60ixbpg1cob9lioux81al5y5" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=27.10.2026}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763)&lt;ref name=&quot;Vändra sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riia Toomkoguduse surmameetrika&quot;/&gt; ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778)&lt;ref name=&quot;Riia Püha Peetri sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;/&gt; esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]nik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Magnus Johann suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun [[Mengden|Friedrich von Mengden]]ile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785).&lt;ref name=&quot;Helena Frantz sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Helena Frantz surmameetrika&quot;/&gt; Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).&lt;ref name=&quot;Helena Frantz teine abielu&quot;/&gt;

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa ja Karl Meyeri vanaisa, kindral von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest. Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt;

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda (surid väiksena) ja kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 09.10.1756 Plānupes),&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;/&gt; abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega.&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer abieluregister&quot;/&gt;

*Magnus Valentin von Meyer (19.12.1757–14.02.1759, Plānupe).&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži surmameetrika&quot;/&gt;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 17.03.1759 Plānupes),&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt; keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus ei ole teada.&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Cēsise ristimismeetrika 1780&quot;/&gt;

*August Johann von Meyer (21.06.1761–23.07.1762, Plānupe).&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži surmameetrika&quot;/&gt;

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;/&gt;

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || Velikije Luki jalaväerügement (vene k. ''Великолуцкий пехотный полк'') || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'') || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtutoimikus on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Бугский егерский корпус|Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || kapten → [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse, ülendati 2. järgu majoriks. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes [[Vilnius]]es. Meyer esineb 1793. aasta [[staabiohvitser]]ide nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] ajal [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vabastasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse [[:ru:Радошковичи|Radoškovitši]]sse, umbes 30 versta [[Minsk]]ist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas ka Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri errusaatmise kohta.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен от службы'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|}

== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ==
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Vändra sünnimeetrika&quot;&gt;[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:112?173,1045,1018,384,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Toomkoguduse surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23259#&amp;gid=1&amp;pid=12 Väljavõte Riia Toomkoguduse surmameetrikast 1756–93; Rīgas Doma vācu draudzes 1756.-1793.; lk 12]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Peetri sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2474:23859#&amp;gid=1&amp;pid=5 Väljavõte Riia Püha Peetri saksa koguduse sünnimeetriksat; Rīgas Sv. Pētera vācu draudzes 1737.-1762.; lk 5 (nr 8)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&amp;gid=1&amp;pid=33 Väljavõte Vecpiebalga koguduse surmaneetrikast; Vecpiebalgas (Alt-Pebalg) vācu draudzes 1771.-1813. gada dzimušo un kristīto, dievgaldnieku, mirušo.; lk 33]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23255#&amp;gid=1&amp;pid=180 Riia Toomkiriku saksa koguduse sünni- ja ristimisregister 1692–1736, 1. inventarinimekiri, toimik 295; lk 180, nr 62.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz teine abielu&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23256#&amp;gid=1&amp;pid=86 Riia Toomkiriku saksa koguduse abieluregister 1702–1839, 1. inventarinimekiri, toimik 300; lk 86, nr 26. Teine abielu.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23259#&amp;gid=1&amp;pid=67 Riia Toomkiriku saksa koguduse surnute register 1756–1793, 1. inventarinimekiri, toimik 309; lk 67, nr 14.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje 09./14.10.1756; lk 9. Ristimistunnistajad: Frau Helena Frantz (lesk von Hartung), sünd. Meyer; Jungfrau Sophia Elisabeth Meyer; Johann Baltasar Knieriem; Friedrich Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&amp;gid=1&amp;pid=8 Siguldas vācu gada dzimušo un kristīto, 1747–1774. Sünni- ja ristimiskirje 09./14.10.1756; lk 8. Helena Johanna sündis 9. oktoobril kell 4 hommikul Plānupe mõisas. Ristimistunnistajad: vanaema Helena Frantz, sünd. Meyer; Jungfrau Sophia Elisabeth Meyer; kaupmees Johann Baltasar Knieriem; Friedrich Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer abieluregister&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2474:23858#&amp;gid=1&amp;pid=116 Riia Püha Peetri saksa koguduse abikaasade register 1712–1842; lk 116, nr 16.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 9. Ristimistunnistajad: Herman Frantz, Adam Hindrich Meyer ja Christina Elisabeth Knieriem, sünd. Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&amp;gid=1&amp;pid=8 Siguldas vācu draudzes 1747–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 8.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=25 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Surmakirje, 14.02.1759; lk 25.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=10 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 10. Ristimistunnistajad: Anna Louisa Meyer, sünd. Festring; tädi Johanna Dorothea von Baumgarten, sünd. von Meyer; Herman Frantz; Carl Gustav Frantz; Engelbrecht Frantz; preili Anna Sophia Hartung.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Cēsise ristimismeetrika 1780&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2342:17178#&amp;gid=1&amp;pid=21 Cēsu latviešu un vācu draudzes 1758–1791. Sünni- ja ristimismeetrika; lk 21. 21.02.1780 Schlosz Wenden (Cēsis). Fräulein Anna von Meyer major Carl von Sieversi tütre ristimistunnistajana.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=11 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 11. Ristimistunnistajad: lell major Carl Wilhelm von Meyer Vändrast, Joachim Johann von Stauden Kärust, advokaat Martin Böhm, Herman Frantz ja kindral von Hartungi lesk.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=27 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Surmakirje, 23.07.1762; lk 27. Kirjes nimi Carl Johann von Meyer, vanus üks aasta.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement (''Псковский пехотный полк''), 2. järgu major. Tegevteenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12836-na-1795-god-spb-1795#mode/inspect/page/382/zoom/5 ''Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях... На 1795 год''. – СПб., 1795. Lk 370 (digiskann 382).]&lt;/ref&gt;


&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; errusaatmine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;
}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>aaoinnm60ixbpg1cob9lioux81al5y5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260922</id>
      <parentid>7260921</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T10:43:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260922</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23458" sha1="9a9lt8jqxbqvmrp8pi4pdlkh75zkdu1" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=27.10.2026}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763)&lt;ref name=&quot;Vändra sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riia Toomkoguduse surmameetrika&quot;/&gt; ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778)&lt;ref name=&quot;Riia Püha Peetri sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;/&gt; esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]nik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Magnus Johann suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun [[Mengden|Friedrich von Mengden]]ile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785).&lt;ref name=&quot;Helena Frantz sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Helena Frantz surmameetrika&quot;/&gt; Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).&lt;ref name=&quot;Helena Frantz teine abielu&quot;/&gt;

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa ja Karli emapoolne vanaisa kindralmajor Christian Ludwig von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest. Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt;

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda (surid väiksena) ja kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 09.10.1756 Plānupes),&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;/&gt; abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega.&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer abieluregister&quot;/&gt;

*Magnus Valentin von Meyer (19.12.1757–14.02.1759, Plānupe).&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži surmameetrika&quot;/&gt;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 17.03.1759 Plānupes),&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt; keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus ei ole teada.&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Cēsise ristimismeetrika 1780&quot;/&gt;

*August Johann von Meyer (21.06.1761–23.07.1762, Plānupe).&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži surmameetrika&quot;/&gt;

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;/&gt;

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || Velikije Luki jalaväerügement (vene k. ''Великолуцкий пехотный полк'') || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'') || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtutoimikus on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Бугский егерский корпус|Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || kapten → [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse, ülendati 2. järgu majoriks. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes [[Vilnius]]es. Meyer esineb 1793. aasta [[staabiohvitser]]ide nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] ajal [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vabastasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse [[:ru:Радошковичи|Radoškovitši]]sse, umbes 30 versta [[Minsk]]ist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas ka Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri errusaatmise kohta.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен от службы'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|}

== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ==
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Vändra sünnimeetrika&quot;&gt;[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:112?173,1045,1018,384,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Toomkoguduse surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23259#&amp;gid=1&amp;pid=12 Väljavõte Riia Toomkoguduse surmameetrikast 1756–93; Rīgas Doma vācu draudzes 1756.-1793.; lk 12]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Peetri sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2474:23859#&amp;gid=1&amp;pid=5 Väljavõte Riia Püha Peetri saksa koguduse sünnimeetriksat; Rīgas Sv. Pētera vācu draudzes 1737.-1762.; lk 5 (nr 8)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&amp;gid=1&amp;pid=33 Väljavõte Vecpiebalga koguduse surmaneetrikast; Vecpiebalgas (Alt-Pebalg) vācu draudzes 1771.-1813. gada dzimušo un kristīto, dievgaldnieku, mirušo.; lk 33]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23255#&amp;gid=1&amp;pid=180 Riia Toomkiriku saksa koguduse sünni- ja ristimisregister 1692–1736, 1. inventarinimekiri, toimik 295; lk 180, nr 62.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz teine abielu&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23256#&amp;gid=1&amp;pid=86 Riia Toomkiriku saksa koguduse abieluregister 1702–1839, 1. inventarinimekiri, toimik 300; lk 86, nr 26. Teine abielu.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23259#&amp;gid=1&amp;pid=67 Riia Toomkiriku saksa koguduse surnute register 1756–1793, 1. inventarinimekiri, toimik 309; lk 67, nr 14.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje 09./14.10.1756; lk 9. Ristimistunnistajad: Frau Helena Frantz (lesk von Hartung), sünd. Meyer; Jungfrau Sophia Elisabeth Meyer; Johann Baltasar Knieriem; Friedrich Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&amp;gid=1&amp;pid=8 Siguldas vācu gada dzimušo un kristīto, 1747–1774. Sünni- ja ristimiskirje 09./14.10.1756; lk 8. Helena Johanna sündis 9. oktoobril kell 4 hommikul Plānupe mõisas. Ristimistunnistajad: vanaema Helena Frantz, sünd. Meyer; Jungfrau Sophia Elisabeth Meyer; kaupmees Johann Baltasar Knieriem; Friedrich Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer abieluregister&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2474:23858#&amp;gid=1&amp;pid=116 Riia Püha Peetri saksa koguduse abikaasade register 1712–1842; lk 116, nr 16.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 9. Ristimistunnistajad: Herman Frantz, Adam Hindrich Meyer ja Christina Elisabeth Knieriem, sünd. Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&amp;gid=1&amp;pid=8 Siguldas vācu draudzes 1747–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 8.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=25 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Surmakirje, 14.02.1759; lk 25.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=10 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 10. Ristimistunnistajad: Anna Louisa Meyer, sünd. Festring; tädi Johanna Dorothea von Baumgarten, sünd. von Meyer; Herman Frantz; Carl Gustav Frantz; Engelbrecht Frantz; preili Anna Sophia Hartung.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Cēsise ristimismeetrika 1780&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2342:17178#&amp;gid=1&amp;pid=21 Cēsu latviešu un vācu draudzes 1758–1791. Sünni- ja ristimismeetrika; lk 21. 21.02.1780 Schlosz Wenden (Cēsis). Fräulein Anna von Meyer major Carl von Sieversi tütre ristimistunnistajana.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=11 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 11. Ristimistunnistajad: lell major Carl Wilhelm von Meyer Vändrast, Joachim Johann von Stauden Kärust, advokaat Martin Böhm, Herman Frantz ja kindral von Hartungi lesk.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=27 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Surmakirje, 23.07.1762; lk 27. Kirjes nimi Carl Johann von Meyer, vanus üks aasta.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement (''Псковский пехотный полк''), 2. järgu major. Tegevteenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12836-na-1795-god-spb-1795#mode/inspect/page/382/zoom/5 ''Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях... На 1795 год''. – СПб., 1795. Lk 370 (digiskann 382).]&lt;/ref&gt;


&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; errusaatmine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;
}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>9a9lt8jqxbqvmrp8pi4pdlkh75zkdu1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260925</id>
      <parentid>7260922</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T10:52:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260925</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23473" sha1="1c992rt6crzzzu7sfpjm77jpnavl9bv" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=27.10.2026}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763)&lt;ref name=&quot;Vändra sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riia Toomkoguduse surmameetrika&quot;/&gt; ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778)&lt;ref name=&quot;Riia Püha Peetri sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;/&gt; esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]nik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Magnus Johann suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun [[Mengden|Friedrich von Mengden]]ile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785).&lt;ref name=&quot;Helena Frantz sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Helena Frantz surmameetrika&quot;/&gt; Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).&lt;ref name=&quot;Helena Frantz teine abielu&quot;/&gt;

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa, Karli emapoolne vanaisa kindralmajor Christian Ludwig von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest. Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt;

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda, kes surid varases lapsepõlves, ning kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 09.10.1756 Plānupes),&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;/&gt; abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega.&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer abieluregister&quot;/&gt;

*Magnus Valentin von Meyer (19.12.1757–14.02.1759, Plānupe).&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži surmameetrika&quot;/&gt;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 17.03.1759 Plānupes),&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt; keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus ei ole teada.&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Cēsise ristimismeetrika 1780&quot;/&gt;

*August Johann von Meyer (21.06.1761–23.07.1762, Plānupe).&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži surmameetrika&quot;/&gt;

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;/&gt;

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || Velikije Luki jalaväerügement (vene k. ''Великолуцкий пехотный полк'') || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'') || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtutoimikus on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Бугский егерский корпус|Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || kapten → [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse, ülendati 2. järgu majoriks. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes [[Vilnius]]es. Meyer esineb 1793. aasta [[staabiohvitser]]ide nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] ajal [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vabastasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse [[:ru:Радошковичи|Radoškovitši]]sse, umbes 30 versta [[Minsk]]ist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas ka Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri errusaatmise kohta.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен от службы'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|}

== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ==
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Vändra sünnimeetrika&quot;&gt;[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:112?173,1045,1018,384,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Toomkoguduse surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23259#&amp;gid=1&amp;pid=12 Väljavõte Riia Toomkoguduse surmameetrikast 1756–93; Rīgas Doma vācu draudzes 1756.-1793.; lk 12]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Peetri sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2474:23859#&amp;gid=1&amp;pid=5 Väljavõte Riia Püha Peetri saksa koguduse sünnimeetriksat; Rīgas Sv. Pētera vācu draudzes 1737.-1762.; lk 5 (nr 8)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&amp;gid=1&amp;pid=33 Väljavõte Vecpiebalga koguduse surmaneetrikast; Vecpiebalgas (Alt-Pebalg) vācu draudzes 1771.-1813. gada dzimušo un kristīto, dievgaldnieku, mirušo.; lk 33]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23255#&amp;gid=1&amp;pid=180 Riia Toomkiriku saksa koguduse sünni- ja ristimisregister 1692–1736, 1. inventarinimekiri, toimik 295; lk 180, nr 62.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz teine abielu&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23256#&amp;gid=1&amp;pid=86 Riia Toomkiriku saksa koguduse abieluregister 1702–1839, 1. inventarinimekiri, toimik 300; lk 86, nr 26. Teine abielu.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23259#&amp;gid=1&amp;pid=67 Riia Toomkiriku saksa koguduse surnute register 1756–1793, 1. inventarinimekiri, toimik 309; lk 67, nr 14.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje 09./14.10.1756; lk 9. Ristimistunnistajad: Frau Helena Frantz (lesk von Hartung), sünd. Meyer; Jungfrau Sophia Elisabeth Meyer; Johann Baltasar Knieriem; Friedrich Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&amp;gid=1&amp;pid=8 Siguldas vācu gada dzimušo un kristīto, 1747–1774. Sünni- ja ristimiskirje 09./14.10.1756; lk 8. Helena Johanna sündis 9. oktoobril kell 4 hommikul Plānupe mõisas. Ristimistunnistajad: vanaema Helena Frantz, sünd. Meyer; Jungfrau Sophia Elisabeth Meyer; kaupmees Johann Baltasar Knieriem; Friedrich Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer abieluregister&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2474:23858#&amp;gid=1&amp;pid=116 Riia Püha Peetri saksa koguduse abikaasade register 1712–1842; lk 116, nr 16.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 9. Ristimistunnistajad: Herman Frantz, Adam Hindrich Meyer ja Christina Elisabeth Knieriem, sünd. Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&amp;gid=1&amp;pid=8 Siguldas vācu draudzes 1747–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 8.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=25 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Surmakirje, 14.02.1759; lk 25.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=10 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 10. Ristimistunnistajad: Anna Louisa Meyer, sünd. Festring; tädi Johanna Dorothea von Baumgarten, sünd. von Meyer; Herman Frantz; Carl Gustav Frantz; Engelbrecht Frantz; preili Anna Sophia Hartung.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Cēsise ristimismeetrika 1780&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2342:17178#&amp;gid=1&amp;pid=21 Cēsu latviešu un vācu draudzes 1758–1791. Sünni- ja ristimismeetrika; lk 21. 21.02.1780 Schlosz Wenden (Cēsis). Fräulein Anna von Meyer major Carl von Sieversi tütre ristimistunnistajana.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=11 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 11. Ristimistunnistajad: lell major Carl Wilhelm von Meyer Vändrast, Joachim Johann von Stauden Kärust, advokaat Martin Böhm, Herman Frantz ja kindral von Hartungi lesk.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=27 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Surmakirje, 23.07.1762; lk 27. Kirjes nimi Carl Johann von Meyer, vanus üks aasta.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement (''Псковский пехотный полк''), 2. järgu major. Tegevteenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12836-na-1795-god-spb-1795#mode/inspect/page/382/zoom/5 ''Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях... На 1795 год''. – СПб., 1795. Lk 370 (digiskann 382).]&lt;/ref&gt;


&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; errusaatmine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;
}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>1c992rt6crzzzu7sfpjm77jpnavl9bv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260930</id>
      <parentid>7260925</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T11:11:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260930</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24523" sha1="2npslcort5vtu0e5vgd91lclgxgte8b" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=27.10.2026}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763)&lt;ref name=&quot;Vändra sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riia Toomkoguduse surmameetrika&quot;/&gt; ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778)&lt;ref name=&quot;Riia Püha Peetri sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;/&gt; esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]nik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Magnus Johann suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun [[Mengden|Friedrich von Mengden]]ile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785).&lt;ref name=&quot;Helena Frantz sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Helena Frantz surmameetrika&quot;/&gt; Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).&lt;ref name=&quot;Helena Frantz teine abielu&quot;/&gt;

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa, Karli emapoolne vanaisa kindralmajor Christian Ludwig von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest. Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt;

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda, kes surid varases lapsepõlves, ning kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 09.10.1756 Plānupes),&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;/&gt; abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega.&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer abieluregister&quot;/&gt;

*Magnus Valentin von Meyer (19.12.1757–14.02.1759, Plānupe).&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži surmameetrika&quot;/&gt;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 17.03.1759 Plānupes),&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt; keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus ei ole teada.&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Cēsise ristimismeetrika 1780&quot;/&gt;

*August Johann von Meyer (21.06.1761–23.07.1762, Plānupe).&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži surmameetrika&quot;/&gt;

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;/&gt;

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || Velikije Luki jalaväerügement (vene k. ''Великолуцкий пехотный полк'') || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'') || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtutoimikus on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Бугский егерский корпус|Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || kapten → [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse, ülendati 2. järgu majoriks. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes [[Vilnius]]es. Meyer esineb 1793. aasta [[staabiohvitser]]ide nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] ajal [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vabastasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse [[:ru:Радошковичи|Radoškovitši]]sse, umbes 30 versta [[Minsk]]ist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas ka Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri errusaatmise kohta.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен от службы'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|}

== Teenistus Vene–Türgi sõja ajal (1787) ==
1787. aastal, [[:en:Russo-Turkish War (1787–1792)|Vene–Türgi sõja]] algfaasis, teenis Carl Gustav von Meyer Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljonis. Sama aasta 18. (29.) septembril andis korpuse ülem kindralmajor [[:et:Mihhail Kutuzov|Mihhail Kutuzov]] [[polkovnik]] Ivan Nepljujevile käsu võtta sisse positsioonid Bugi jõe koolmete juures. Nepljujevi alluvusse jäid Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon ja Hersoni kergeratsaväerügement, kelle ülesanne oli valvata jõe ületuskohti.&lt;ref name=&quot;Kutuzov Bugimaa 4. pataljon 1787&quot;/&gt;

== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ==
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Vändra sünnimeetrika&quot;&gt;[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:112?173,1045,1018,384,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Toomkoguduse surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23259#&amp;gid=1&amp;pid=12 Väljavõte Riia Toomkoguduse surmameetrikast 1756–93; Rīgas Doma vācu draudzes 1756.-1793.; lk 12]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Peetri sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2474:23859#&amp;gid=1&amp;pid=5 Väljavõte Riia Püha Peetri saksa koguduse sünnimeetriksat; Rīgas Sv. Pētera vācu draudzes 1737.-1762.; lk 5 (nr 8)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&amp;gid=1&amp;pid=33 Väljavõte Vecpiebalga koguduse surmaneetrikast; Vecpiebalgas (Alt-Pebalg) vācu draudzes 1771.-1813. gada dzimušo un kristīto, dievgaldnieku, mirušo.; lk 33]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23255#&amp;gid=1&amp;pid=180 Riia Toomkiriku saksa koguduse sünni- ja ristimisregister 1692–1736, 1. inventarinimekiri, toimik 295; lk 180, nr 62.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz teine abielu&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23256#&amp;gid=1&amp;pid=86 Riia Toomkiriku saksa koguduse abieluregister 1702–1839, 1. inventarinimekiri, toimik 300; lk 86, nr 26. Teine abielu.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23259#&amp;gid=1&amp;pid=67 Riia Toomkiriku saksa koguduse surnute register 1756–1793, 1. inventarinimekiri, toimik 309; lk 67, nr 14.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje 09./14.10.1756; lk 9. Ristimistunnistajad: Frau Helena Frantz (lesk von Hartung), sünd. Meyer; Jungfrau Sophia Elisabeth Meyer; Johann Baltasar Knieriem; Friedrich Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&amp;gid=1&amp;pid=8 Siguldas vācu gada dzimušo un kristīto, 1747–1774. Sünni- ja ristimiskirje 09./14.10.1756; lk 8. Helena Johanna sündis 9. oktoobril kell 4 hommikul Plānupe mõisas. Ristimistunnistajad: vanaema Helena Frantz, sünd. Meyer; Jungfrau Sophia Elisabeth Meyer; kaupmees Johann Baltasar Knieriem; Friedrich Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer abieluregister&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2474:23858#&amp;gid=1&amp;pid=116 Riia Püha Peetri saksa koguduse abikaasade register 1712–1842; lk 116, nr 16.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 9. Ristimistunnistajad: Herman Frantz, Adam Hindrich Meyer ja Christina Elisabeth Knieriem, sünd. Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&amp;gid=1&amp;pid=8 Siguldas vācu draudzes 1747–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 8.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=25 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Surmakirje, 14.02.1759; lk 25.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=10 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 10. Ristimistunnistajad: Anna Louisa Meyer, sünd. Festring; tädi Johanna Dorothea von Baumgarten, sünd. von Meyer; Herman Frantz; Carl Gustav Frantz; Engelbrecht Frantz; preili Anna Sophia Hartung.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Cēsise ristimismeetrika 1780&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2342:17178#&amp;gid=1&amp;pid=21 Cēsu latviešu un vācu draudzes 1758–1791. Sünni- ja ristimismeetrika; lk 21. 21.02.1780 Schlosz Wenden (Cēsis). Fräulein Anna von Meyer major Carl von Sieversi tütre ristimistunnistajana.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=11 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 11. Ristimistunnistajad: lell major Carl Wilhelm von Meyer Vändrast, Joachim Johann von Stauden Kärust, advokaat Martin Böhm, Herman Frantz ja kindral von Hartungi lesk.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=27 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Surmakirje, 23.07.1762; lk 27. Kirjes nimi Carl Johann von Meyer, vanus üks aasta.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement (''Псковский пехотный полк''), 2. järgu major. Tegevteenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12836-na-1795-god-spb-1795#mode/inspect/page/382/zoom/5 ''Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях... На 1795 год''. – СПб., 1795. Lk 370 (digiskann 382).]&lt;/ref&gt;


&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; errusaatmine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Kutuzov Bugimaa 4. pataljon 1787&quot;&gt;[https://djvu.online/file/bsAddKd2elq7L М. И. Кутузов. Сборник документов. Том I. Москва: Военное издательство, 1950; dokument nr 41, lk 43. 18.09.1787 – М. И. Кутузови käsk polkovnik И. Н. Неплюевile Bugi jõe koolmete kaitsmise kohta. Käsus nimetatakse Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni ja Hersoni kergeratsaväerügementi.]&lt;/ref&gt;

}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>2npslcort5vtu0e5vgd91lclgxgte8b</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260931</id>
      <parentid>7260930</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T11:12:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260931</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24527" sha1="m21ichohygfzjae7aizv1jro4yowapi" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=27.10.2026}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763)&lt;ref name=&quot;Vändra sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riia Toomkoguduse surmameetrika&quot;/&gt; ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778)&lt;ref name=&quot;Riia Püha Peetri sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;/&gt; esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]nik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Magnus Johann suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun [[Mengden|Friedrich von Mengden]]ile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785).&lt;ref name=&quot;Helena Frantz sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Helena Frantz surmameetrika&quot;/&gt; Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).&lt;ref name=&quot;Helena Frantz teine abielu&quot;/&gt;

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa, Karli emapoolne vanaisa kindralmajor Christian Ludwig von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest. Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt;

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda, kes surid varases lapsepõlves, ning kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 09.10.1756 Plānupes),&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;/&gt; abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega.&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer abieluregister&quot;/&gt;

*Magnus Valentin von Meyer (19.12.1757–14.02.1759, Plānupe).&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži surmameetrika&quot;/&gt;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 17.03.1759 Plānupes),&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt; keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus ei ole teada.&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Cēsise ristimismeetrika 1780&quot;/&gt;

*August Johann von Meyer (21.06.1761–23.07.1762, Plānupe).&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži surmameetrika&quot;/&gt;

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;/&gt;

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || Velikije Luki jalaväerügement (vene k. ''Великолуцкий пехотный полк'') || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'') || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtutoimikus on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Бугский егерский корпус|Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || kapten → [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse, ülendati 2. järgu majoriks. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes [[Vilnius]]es. Meyer esineb 1793. aasta [[staabiohvitser]]ide nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] ajal [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vabastasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse [[:ru:Радошковичи|Radoškovitši]]sse, umbes 30 versta [[Minsk]]ist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas ka Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri errusaatmise kohta.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен от службы'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|}

=== Teenistus Vene–Türgi sõja ajal (1787) ===
1787. aastal, [[:en:Russo-Turkish War (1787–1792)|Vene–Türgi sõja]] algfaasis, teenis Carl Gustav von Meyer Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljonis. Sama aasta 18. (29.) septembril andis korpuse ülem kindralmajor [[:et:Mihhail Kutuzov|Mihhail Kutuzov]] [[polkovnik]] Ivan Nepljujevile käsu võtta sisse positsioonid Bugi jõe koolmete juures. Nepljujevi alluvusse jäid Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon ja Hersoni kergeratsaväerügement, kelle ülesanne oli valvata jõe ületuskohti.&lt;ref name=&quot;Kutuzov Bugimaa 4. pataljon 1787&quot;/&gt;

=== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ===
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Vändra sünnimeetrika&quot;&gt;[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:112?173,1045,1018,384,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Toomkoguduse surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23259#&amp;gid=1&amp;pid=12 Väljavõte Riia Toomkoguduse surmameetrikast 1756–93; Rīgas Doma vācu draudzes 1756.-1793.; lk 12]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Peetri sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2474:23859#&amp;gid=1&amp;pid=5 Väljavõte Riia Püha Peetri saksa koguduse sünnimeetriksat; Rīgas Sv. Pētera vācu draudzes 1737.-1762.; lk 5 (nr 8)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&amp;gid=1&amp;pid=33 Väljavõte Vecpiebalga koguduse surmaneetrikast; Vecpiebalgas (Alt-Pebalg) vācu draudzes 1771.-1813. gada dzimušo un kristīto, dievgaldnieku, mirušo.; lk 33]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23255#&amp;gid=1&amp;pid=180 Riia Toomkiriku saksa koguduse sünni- ja ristimisregister 1692–1736, 1. inventarinimekiri, toimik 295; lk 180, nr 62.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz teine abielu&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23256#&amp;gid=1&amp;pid=86 Riia Toomkiriku saksa koguduse abieluregister 1702–1839, 1. inventarinimekiri, toimik 300; lk 86, nr 26. Teine abielu.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23259#&amp;gid=1&amp;pid=67 Riia Toomkiriku saksa koguduse surnute register 1756–1793, 1. inventarinimekiri, toimik 309; lk 67, nr 14.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje 09./14.10.1756; lk 9. Ristimistunnistajad: Frau Helena Frantz (lesk von Hartung), sünd. Meyer; Jungfrau Sophia Elisabeth Meyer; Johann Baltasar Knieriem; Friedrich Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&amp;gid=1&amp;pid=8 Siguldas vācu gada dzimušo un kristīto, 1747–1774. Sünni- ja ristimiskirje 09./14.10.1756; lk 8. Helena Johanna sündis 9. oktoobril kell 4 hommikul Plānupe mõisas. Ristimistunnistajad: vanaema Helena Frantz, sünd. Meyer; Jungfrau Sophia Elisabeth Meyer; kaupmees Johann Baltasar Knieriem; Friedrich Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer abieluregister&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2474:23858#&amp;gid=1&amp;pid=116 Riia Püha Peetri saksa koguduse abikaasade register 1712–1842; lk 116, nr 16.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 9. Ristimistunnistajad: Herman Frantz, Adam Hindrich Meyer ja Christina Elisabeth Knieriem, sünd. Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&amp;gid=1&amp;pid=8 Siguldas vācu draudzes 1747–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 8.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=25 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Surmakirje, 14.02.1759; lk 25.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=10 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 10. Ristimistunnistajad: Anna Louisa Meyer, sünd. Festring; tädi Johanna Dorothea von Baumgarten, sünd. von Meyer; Herman Frantz; Carl Gustav Frantz; Engelbrecht Frantz; preili Anna Sophia Hartung.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Cēsise ristimismeetrika 1780&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2342:17178#&amp;gid=1&amp;pid=21 Cēsu latviešu un vācu draudzes 1758–1791. Sünni- ja ristimismeetrika; lk 21. 21.02.1780 Schlosz Wenden (Cēsis). Fräulein Anna von Meyer major Carl von Sieversi tütre ristimistunnistajana.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=11 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 11. Ristimistunnistajad: lell major Carl Wilhelm von Meyer Vändrast, Joachim Johann von Stauden Kärust, advokaat Martin Böhm, Herman Frantz ja kindral von Hartungi lesk.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=27 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Surmakirje, 23.07.1762; lk 27. Kirjes nimi Carl Johann von Meyer, vanus üks aasta.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement (''Псковский пехотный полк''), 2. järgu major. Tegevteenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12836-na-1795-god-spb-1795#mode/inspect/page/382/zoom/5 ''Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях... На 1795 год''. – СПб., 1795. Lk 370 (digiskann 382).]&lt;/ref&gt;


&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; errusaatmine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Kutuzov Bugimaa 4. pataljon 1787&quot;&gt;[https://djvu.online/file/bsAddKd2elq7L М. И. Кутузов. Сборник документов. Том I. Москва: Военное издательство, 1950; dokument nr 41, lk 43. 18.09.1787 – М. И. Кутузови käsk polkovnik И. Н. Неплюевile Bugi jõe koolmete kaitsmise kohta. Käsus nimetatakse Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni ja Hersoni kergeratsaväerügementi.]&lt;/ref&gt;

}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>m21ichohygfzjae7aizv1jro4yowapi</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260932</id>
      <parentid>7260931</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T11:14:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260932</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24531" sha1="r2bok9ugpucgm8hxpoicpx8japrlbbg" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=27.10.2026}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763)&lt;ref name=&quot;Vändra sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riia Toomkoguduse surmameetrika&quot;/&gt; ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778)&lt;ref name=&quot;Riia Püha Peetri sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;/&gt; esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]nik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Magnus Johann suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun [[Mengden|Friedrich von Mengden]]ile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785).&lt;ref name=&quot;Helena Frantz sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Helena Frantz surmameetrika&quot;/&gt; Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).&lt;ref name=&quot;Helena Frantz teine abielu&quot;/&gt;

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa, Karli emapoolne vanaisa kindralmajor Christian Ludwig von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest. Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt;

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda, kes surid varases lapsepõlves, ning kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 09.10.1756 Plānupes),&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;/&gt; abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega.&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer abieluregister&quot;/&gt;

*Magnus Valentin von Meyer (19.12.1757–14.02.1759, Plānupe).&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži surmameetrika&quot;/&gt;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 17.03.1759 Plānupes),&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt; keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus ei ole teada.&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Cēsise ristimismeetrika 1780&quot;/&gt;

*August Johann von Meyer (21.06.1761–23.07.1762, Plānupe).&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži surmameetrika&quot;/&gt;

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;/&gt;

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || Velikije Luki jalaväerügement (vene k. ''Великолуцкий пехотный полк'') || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'') || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtutoimikus on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Бугский егерский корпус|Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || kapten → [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse, ülendati 2. järgu majoriks. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes [[Vilnius]]es. Meyer esineb 1793. aasta [[staabiohvitser]]ide nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] ajal [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vabastasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse [[:ru:Радошковичи|Radoškovitši]]sse, umbes 30 versta [[Minsk]]ist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas ka Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri errusaatmise kohta.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен от службы'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|}

==== Teenistus Vene–Türgi sõja ajal (1787) ====
1787. aastal, [[:en:Russo-Turkish War (1787–1792)|Vene–Türgi sõja]] algfaasis, teenis Carl Gustav von Meyer Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljonis. Sama aasta 18. (29.) septembril andis korpuse ülem kindralmajor [[:et:Mihhail Kutuzov|Mihhail Kutuzov]] [[polkovnik]] Ivan Nepljujevile käsu võtta sisse positsioonid Bugi jõe koolmete juures. Nepljujevi alluvusse jäid Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon ja Hersoni kergeratsaväerügement, kelle ülesanne oli valvata jõe ületuskohti.&lt;ref name=&quot;Kutuzov Bugimaa 4. pataljon 1787&quot;/&gt;

==== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ====
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Vändra sünnimeetrika&quot;&gt;[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:112?173,1045,1018,384,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Toomkoguduse surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23259#&amp;gid=1&amp;pid=12 Väljavõte Riia Toomkoguduse surmameetrikast 1756–93; Rīgas Doma vācu draudzes 1756.-1793.; lk 12]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Peetri sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2474:23859#&amp;gid=1&amp;pid=5 Väljavõte Riia Püha Peetri saksa koguduse sünnimeetriksat; Rīgas Sv. Pētera vācu draudzes 1737.-1762.; lk 5 (nr 8)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&amp;gid=1&amp;pid=33 Väljavõte Vecpiebalga koguduse surmaneetrikast; Vecpiebalgas (Alt-Pebalg) vācu draudzes 1771.-1813. gada dzimušo un kristīto, dievgaldnieku, mirušo.; lk 33]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23255#&amp;gid=1&amp;pid=180 Riia Toomkiriku saksa koguduse sünni- ja ristimisregister 1692–1736, 1. inventarinimekiri, toimik 295; lk 180, nr 62.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz teine abielu&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23256#&amp;gid=1&amp;pid=86 Riia Toomkiriku saksa koguduse abieluregister 1702–1839, 1. inventarinimekiri, toimik 300; lk 86, nr 26. Teine abielu.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23259#&amp;gid=1&amp;pid=67 Riia Toomkiriku saksa koguduse surnute register 1756–1793, 1. inventarinimekiri, toimik 309; lk 67, nr 14.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje 09./14.10.1756; lk 9. Ristimistunnistajad: Frau Helena Frantz (lesk von Hartung), sünd. Meyer; Jungfrau Sophia Elisabeth Meyer; Johann Baltasar Knieriem; Friedrich Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&amp;gid=1&amp;pid=8 Siguldas vācu gada dzimušo un kristīto, 1747–1774. Sünni- ja ristimiskirje 09./14.10.1756; lk 8. Helena Johanna sündis 9. oktoobril kell 4 hommikul Plānupe mõisas. Ristimistunnistajad: vanaema Helena Frantz, sünd. Meyer; Jungfrau Sophia Elisabeth Meyer; kaupmees Johann Baltasar Knieriem; Friedrich Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer abieluregister&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2474:23858#&amp;gid=1&amp;pid=116 Riia Püha Peetri saksa koguduse abikaasade register 1712–1842; lk 116, nr 16.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 9. Ristimistunnistajad: Herman Frantz, Adam Hindrich Meyer ja Christina Elisabeth Knieriem, sünd. Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&amp;gid=1&amp;pid=8 Siguldas vācu draudzes 1747–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 8.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=25 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Surmakirje, 14.02.1759; lk 25.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=10 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 10. Ristimistunnistajad: Anna Louisa Meyer, sünd. Festring; tädi Johanna Dorothea von Baumgarten, sünd. von Meyer; Herman Frantz; Carl Gustav Frantz; Engelbrecht Frantz; preili Anna Sophia Hartung.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Cēsise ristimismeetrika 1780&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2342:17178#&amp;gid=1&amp;pid=21 Cēsu latviešu un vācu draudzes 1758–1791. Sünni- ja ristimismeetrika; lk 21. 21.02.1780 Schlosz Wenden (Cēsis). Fräulein Anna von Meyer major Carl von Sieversi tütre ristimistunnistajana.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=11 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 11. Ristimistunnistajad: lell major Carl Wilhelm von Meyer Vändrast, Joachim Johann von Stauden Kärust, advokaat Martin Böhm, Herman Frantz ja kindral von Hartungi lesk.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=27 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Surmakirje, 23.07.1762; lk 27. Kirjes nimi Carl Johann von Meyer, vanus üks aasta.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement (''Псковский пехотный полк''), 2. järgu major. Tegevteenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12836-na-1795-god-spb-1795#mode/inspect/page/382/zoom/5 ''Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях... На 1795 год''. – СПб., 1795. Lk 370 (digiskann 382).]&lt;/ref&gt;


&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; errusaatmine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Kutuzov Bugimaa 4. pataljon 1787&quot;&gt;[https://djvu.online/file/bsAddKd2elq7L М. И. Кутузов. Сборник документов. Том I. Москва: Военное издательство, 1950; dokument nr 41, lk 43. 18.09.1787 – М. И. Кутузови käsk polkovnik И. Н. Неплюевile Bugi jõe koolmete kaitsmise kohta. Käsus nimetatakse Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni ja Hersoni kergeratsaväerügementi.]&lt;/ref&gt;

}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>r2bok9ugpucgm8hxpoicpx8japrlbbg</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260935</id>
      <parentid>7260932</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T11:19:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260935</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24539" sha1="k5t3x04zv5hsjv3966ts9iaowa35ech" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=27.10.2026}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763)&lt;ref name=&quot;Vändra sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riia Toomkoguduse surmameetrika&quot;/&gt; ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778)&lt;ref name=&quot;Riia Püha Peetri sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;/&gt; esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]nik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Magnus Johann suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun [[Mengden|Friedrich von Mengden]]ile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785).&lt;ref name=&quot;Helena Frantz sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Helena Frantz surmameetrika&quot;/&gt; Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).&lt;ref name=&quot;Helena Frantz teine abielu&quot;/&gt;

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa, Karli emapoolne vanaisa kindralmajor Christian Ludwig von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest. Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt;

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda, kes surid varases lapsepõlves, ning kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 09.10.1756 Plānupes),&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;/&gt; abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega.&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer abieluregister&quot;/&gt;

*Magnus Valentin von Meyer (19.12.1757–14.02.1759, Plānupe).&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži surmameetrika&quot;/&gt;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 17.03.1759 Plānupes),&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt; keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus ei ole teada.&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Cēsise ristimismeetrika 1780&quot;/&gt;

*August Johann von Meyer (21.06.1761–23.07.1762, Plānupe).&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži surmameetrika&quot;/&gt;

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;/&gt;

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || Velikije Luki jalaväerügement (vene k. ''Великолуцкий пехотный полк'') || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'') || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtutoimikus on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Бугский егерский корпус|Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || kapten → [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse, ülendati 2. järgu majoriks. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes [[Vilnius]]es. Meyer esineb 1793. aasta [[staabiohvitser]]ide nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] ajal [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vabastasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse [[:ru:Радошковичи|Radoškovitši]]sse, umbes 30 versta [[Minsk]]ist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas ka Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri errusaatmise kohta.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен от службы'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|}

==== Teenistus Vene–Türgi sõja ajal (1787) ====
1787. aastal, [[:en:Russo-Turkish War (1787–1792)|Vene–Türgi sõja]] algfaasis, teenis Carl Gustav von Meyer Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljonis. Sama aasta 18. (29.) septembril andis korpuse ülem kindralmajor [[:et:Mihhail Kutuzov|Mihhail Kutuzov]] [[polkovnik]] Ivan Nepljujevile käsu võtta sisse positsioonid [[Bug|Bugi jõe]] koolmete juures. Nepljujevi alluvusse jäid Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon ja Hersoni kergeratsaväerügement, kelle ülesanne oli valvata jõe ületuskohti.&lt;ref name=&quot;Kutuzov Bugimaa 4. pataljon 1787&quot;/&gt;

==== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ====
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Vändra sünnimeetrika&quot;&gt;[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:112?173,1045,1018,384,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Toomkoguduse surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23259#&amp;gid=1&amp;pid=12 Väljavõte Riia Toomkoguduse surmameetrikast 1756–93; Rīgas Doma vācu draudzes 1756.-1793.; lk 12]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Peetri sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2474:23859#&amp;gid=1&amp;pid=5 Väljavõte Riia Püha Peetri saksa koguduse sünnimeetriksat; Rīgas Sv. Pētera vācu draudzes 1737.-1762.; lk 5 (nr 8)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&amp;gid=1&amp;pid=33 Väljavõte Vecpiebalga koguduse surmaneetrikast; Vecpiebalgas (Alt-Pebalg) vācu draudzes 1771.-1813. gada dzimušo un kristīto, dievgaldnieku, mirušo.; lk 33]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23255#&amp;gid=1&amp;pid=180 Riia Toomkiriku saksa koguduse sünni- ja ristimisregister 1692–1736, 1. inventarinimekiri, toimik 295; lk 180, nr 62.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz teine abielu&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23256#&amp;gid=1&amp;pid=86 Riia Toomkiriku saksa koguduse abieluregister 1702–1839, 1. inventarinimekiri, toimik 300; lk 86, nr 26. Teine abielu.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23259#&amp;gid=1&amp;pid=67 Riia Toomkiriku saksa koguduse surnute register 1756–1793, 1. inventarinimekiri, toimik 309; lk 67, nr 14.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje 09./14.10.1756; lk 9. Ristimistunnistajad: Frau Helena Frantz (lesk von Hartung), sünd. Meyer; Jungfrau Sophia Elisabeth Meyer; Johann Baltasar Knieriem; Friedrich Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&amp;gid=1&amp;pid=8 Siguldas vācu gada dzimušo un kristīto, 1747–1774. Sünni- ja ristimiskirje 09./14.10.1756; lk 8. Helena Johanna sündis 9. oktoobril kell 4 hommikul Plānupe mõisas. Ristimistunnistajad: vanaema Helena Frantz, sünd. Meyer; Jungfrau Sophia Elisabeth Meyer; kaupmees Johann Baltasar Knieriem; Friedrich Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer abieluregister&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2474:23858#&amp;gid=1&amp;pid=116 Riia Püha Peetri saksa koguduse abikaasade register 1712–1842; lk 116, nr 16.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 9. Ristimistunnistajad: Herman Frantz, Adam Hindrich Meyer ja Christina Elisabeth Knieriem, sünd. Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&amp;gid=1&amp;pid=8 Siguldas vācu draudzes 1747–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 8.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=25 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Surmakirje, 14.02.1759; lk 25.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=10 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 10. Ristimistunnistajad: Anna Louisa Meyer, sünd. Festring; tädi Johanna Dorothea von Baumgarten, sünd. von Meyer; Herman Frantz; Carl Gustav Frantz; Engelbrecht Frantz; preili Anna Sophia Hartung.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Cēsise ristimismeetrika 1780&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2342:17178#&amp;gid=1&amp;pid=21 Cēsu latviešu un vācu draudzes 1758–1791. Sünni- ja ristimismeetrika; lk 21. 21.02.1780 Schlosz Wenden (Cēsis). Fräulein Anna von Meyer major Carl von Sieversi tütre ristimistunnistajana.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=11 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 11. Ristimistunnistajad: lell major Carl Wilhelm von Meyer Vändrast, Joachim Johann von Stauden Kärust, advokaat Martin Böhm, Herman Frantz ja kindral von Hartungi lesk.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=27 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Surmakirje, 23.07.1762; lk 27. Kirjes nimi Carl Johann von Meyer, vanus üks aasta.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement (''Псковский пехотный полк''), 2. järgu major. Tegevteenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12836-na-1795-god-spb-1795#mode/inspect/page/382/zoom/5 ''Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях... На 1795 год''. – СПб., 1795. Lk 370 (digiskann 382).]&lt;/ref&gt;


&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; errusaatmine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Kutuzov Bugimaa 4. pataljon 1787&quot;&gt;[https://djvu.online/file/bsAddKd2elq7L М. И. Кутузов. Сборник документов. Том I. Москва: Военное издательство, 1950; dokument nr 41, lk 43. 18.09.1787 – М. И. Кутузови käsk polkovnik И. Н. Неплюевile Bugi jõe koolmete kaitsmise kohta. Käsus nimetatakse Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni ja Hersoni kergeratsaväerügementi.]&lt;/ref&gt;

}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>k5t3x04zv5hsjv3966ts9iaowa35ech</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260936</id>
      <parentid>7260935</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T11:20:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260936</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24541" sha1="962ixuaf68g6fk3zobjq3n8oxidbn69" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' (sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=27.10.2026}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763)&lt;ref name=&quot;Vändra sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riia Toomkoguduse surmameetrika&quot;/&gt; ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778)&lt;ref name=&quot;Riia Püha Peetri sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;/&gt; esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]nik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Magnus Johann suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun [[Mengden|Friedrich von Mengden]]ile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785).&lt;ref name=&quot;Helena Frantz sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Helena Frantz surmameetrika&quot;/&gt; Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).&lt;ref name=&quot;Helena Frantz teine abielu&quot;/&gt;

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa, Karli emapoolne vanaisa kindralmajor Christian Ludwig von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest. Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt;

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda, kes surid varases lapsepõlves, ning kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 09.10.1756 Plānupes),&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;/&gt; abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega.&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer abieluregister&quot;/&gt;

*Magnus Valentin von Meyer (19.12.1757–14.02.1759, Plānupe).&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži surmameetrika&quot;/&gt;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 17.03.1759 Plānupes),&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt; keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus ei ole teada.&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Cēsise ristimismeetrika 1780&quot;/&gt;

*August Johann von Meyer (21.06.1761–23.07.1762, Plānupe).&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži surmameetrika&quot;/&gt;

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;/&gt;

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || Velikije Luki jalaväerügement (vene k. ''Великолуцкий пехотный полк'') || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'') || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtutoimikus on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Бугский егерский корпус|Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || kapten → [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse, ülendati 2. järgu majoriks. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes [[Vilnius]]es. Meyer esineb 1793. aasta [[staabiohvitser]]ide nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] ajal [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vabastasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse [[:ru:Радошковичи|Radoškovitši]]sse, umbes 30 versta [[Minsk]]ist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas ka Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri errusaatmise kohta.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен от службы'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|}

==== Teenistus Vene–Türgi sõja ajal (1787) ====
1787. aastal, [[:en:Russo-Turkish War (1787–1792)|Vene–Türgi sõja]] algfaasis, teenis Carl Gustav von Meyer Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljonis. Sama aasta 18. (29.) septembril andis korpuse ülem, kindralmajor [[:et:Mihhail Kutuzov|Mihhail Kutuzov]], [[polkovnik]] Ivan Nepljujevile käsu võtta sisse positsioonid [[Bug|Bugi jõe]] koolmete juures. Nepljujevi alluvusse jäid Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon ja Hersoni kergeratsaväerügement, kelle ülesanne oli valvata jõe ületuskohti.&lt;ref name=&quot;Kutuzov Bugimaa 4. pataljon 1787&quot;/&gt;

==== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ====
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Vändra sünnimeetrika&quot;&gt;[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:112?173,1045,1018,384,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Toomkoguduse surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23259#&amp;gid=1&amp;pid=12 Väljavõte Riia Toomkoguduse surmameetrikast 1756–93; Rīgas Doma vācu draudzes 1756.-1793.; lk 12]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Peetri sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2474:23859#&amp;gid=1&amp;pid=5 Väljavõte Riia Püha Peetri saksa koguduse sünnimeetriksat; Rīgas Sv. Pētera vācu draudzes 1737.-1762.; lk 5 (nr 8)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&amp;gid=1&amp;pid=33 Väljavõte Vecpiebalga koguduse surmaneetrikast; Vecpiebalgas (Alt-Pebalg) vācu draudzes 1771.-1813. gada dzimušo un kristīto, dievgaldnieku, mirušo.; lk 33]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23255#&amp;gid=1&amp;pid=180 Riia Toomkiriku saksa koguduse sünni- ja ristimisregister 1692–1736, 1. inventarinimekiri, toimik 295; lk 180, nr 62.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz teine abielu&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23256#&amp;gid=1&amp;pid=86 Riia Toomkiriku saksa koguduse abieluregister 1702–1839, 1. inventarinimekiri, toimik 300; lk 86, nr 26. Teine abielu.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23259#&amp;gid=1&amp;pid=67 Riia Toomkiriku saksa koguduse surnute register 1756–1793, 1. inventarinimekiri, toimik 309; lk 67, nr 14.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje 09./14.10.1756; lk 9. Ristimistunnistajad: Frau Helena Frantz (lesk von Hartung), sünd. Meyer; Jungfrau Sophia Elisabeth Meyer; Johann Baltasar Knieriem; Friedrich Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&amp;gid=1&amp;pid=8 Siguldas vācu gada dzimušo un kristīto, 1747–1774. Sünni- ja ristimiskirje 09./14.10.1756; lk 8. Helena Johanna sündis 9. oktoobril kell 4 hommikul Plānupe mõisas. Ristimistunnistajad: vanaema Helena Frantz, sünd. Meyer; Jungfrau Sophia Elisabeth Meyer; kaupmees Johann Baltasar Knieriem; Friedrich Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer abieluregister&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2474:23858#&amp;gid=1&amp;pid=116 Riia Püha Peetri saksa koguduse abikaasade register 1712–1842; lk 116, nr 16.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 9. Ristimistunnistajad: Herman Frantz, Adam Hindrich Meyer ja Christina Elisabeth Knieriem, sünd. Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&amp;gid=1&amp;pid=8 Siguldas vācu draudzes 1747–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 8.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=25 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Surmakirje, 14.02.1759; lk 25.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=10 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 10. Ristimistunnistajad: Anna Louisa Meyer, sünd. Festring; tädi Johanna Dorothea von Baumgarten, sünd. von Meyer; Herman Frantz; Carl Gustav Frantz; Engelbrecht Frantz; preili Anna Sophia Hartung.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Cēsise ristimismeetrika 1780&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2342:17178#&amp;gid=1&amp;pid=21 Cēsu latviešu un vācu draudzes 1758–1791. Sünni- ja ristimismeetrika; lk 21. 21.02.1780 Schlosz Wenden (Cēsis). Fräulein Anna von Meyer major Carl von Sieversi tütre ristimistunnistajana.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=11 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 11. Ristimistunnistajad: lell major Carl Wilhelm von Meyer Vändrast, Joachim Johann von Stauden Kärust, advokaat Martin Böhm, Herman Frantz ja kindral von Hartungi lesk.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=27 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Surmakirje, 23.07.1762; lk 27. Kirjes nimi Carl Johann von Meyer, vanus üks aasta.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement (''Псковский пехотный полк''), 2. järgu major. Tegevteenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12836-na-1795-god-spb-1795#mode/inspect/page/382/zoom/5 ''Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях... На 1795 год''. – СПб., 1795. Lk 370 (digiskann 382).]&lt;/ref&gt;


&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; errusaatmine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Kutuzov Bugimaa 4. pataljon 1787&quot;&gt;[https://djvu.online/file/bsAddKd2elq7L М. И. Кутузов. Сборник документов. Том I. Москва: Военное издательство, 1950; dokument nr 41, lk 43. 18.09.1787 – М. И. Кутузови käsk polkovnik И. Н. Неплюевile Bugi jõe koolmete kaitsmise kohta. Käsus nimetatakse Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni ja Hersoni kergeratsaväerügementi.]&lt;/ref&gt;

}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>962ixuaf68g6fk3zobjq3n8oxidbn69</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260939</id>
      <parentid>7260936</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T11:36:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57518-79</username>
        <id>240693</id>
      </contributor>
      <origin>7260939</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24617" sha1="5ct2h29l29cojvc8rwcs3y51x2pzu7c" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' ([[vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон''; sünd. 17. (28.) oktoober 1755, [[Plānupe mõis|Plānupe]])&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=27.10.2026}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763)&lt;ref name=&quot;Vändra sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riia Toomkoguduse surmameetrika&quot;/&gt; ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778)&lt;ref name=&quot;Riia Püha Peetri sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;/&gt; esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]nik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Magnus Johann suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun [[Mengden|Friedrich von Mengden]]ile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785).&lt;ref name=&quot;Helena Frantz sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Helena Frantz surmameetrika&quot;/&gt; Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).&lt;ref name=&quot;Helena Frantz teine abielu&quot;/&gt;

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa, Karli emapoolne vanaisa kindralmajor Christian Ludwig von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest. Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt;

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda, kes surid varases lapsepõlves, ning kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 09.10.1756 Plānupes),&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;/&gt; abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega.&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer abieluregister&quot;/&gt;

*Magnus Valentin von Meyer (19.12.1757–14.02.1759, Plānupe).&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži surmameetrika&quot;/&gt;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 17.03.1759 Plānupes),&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt; keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus ei ole teada.&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Cēsise ristimismeetrika 1780&quot;/&gt;

*August Johann von Meyer (21.06.1761–23.07.1762, Plānupe).&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži surmameetrika&quot;/&gt;

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;/&gt;

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || Velikije Luki jalaväerügement (vene k. ''Великолуцкий пехотный полк'') || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'') || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtutoimikus on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Бугский егерский корпус|Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || kapten → [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse, ülendati 2. järgu majoriks. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes [[Vilnius]]es. Meyer esineb 1793. aasta [[staabiohvitser]]ide nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] ajal [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vabastasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse [[:ru:Радошковичи|Radoškovitši]]sse, umbes 30 versta [[Minsk]]ist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas ka Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri errusaatmise kohta.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен от службы'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|}

==== Teenistus Vene–Türgi sõja ajal (1787) ====
1787. aastal, [[:en:Russo-Turkish War (1787–1792)|Vene–Türgi sõja]] algfaasis, teenis Carl Gustav von Meyer Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljonis. Sama aasta 18. (29.) septembril andis korpuse ülem, kindralmajor [[:et:Mihhail Kutuzov|Mihhail Kutuzov]], [[polkovnik]] Ivan Nepljujevile käsu võtta sisse positsioonid [[Bug|Bugi jõe]] koolmete juures. Nepljujevi alluvusse jäid Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon ja Hersoni kergeratsaväerügement, kelle ülesanne oli valvata jõe ületuskohti.&lt;ref name=&quot;Kutuzov Bugimaa 4. pataljon 1787&quot;/&gt;

==== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ====
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Vändra sünnimeetrika&quot;&gt;[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:112?173,1045,1018,384,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Toomkoguduse surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23259#&amp;gid=1&amp;pid=12 Väljavõte Riia Toomkoguduse surmameetrikast 1756–93; Rīgas Doma vācu draudzes 1756.-1793.; lk 12]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Peetri sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2474:23859#&amp;gid=1&amp;pid=5 Väljavõte Riia Püha Peetri saksa koguduse sünnimeetriksat; Rīgas Sv. Pētera vācu draudzes 1737.-1762.; lk 5 (nr 8)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&amp;gid=1&amp;pid=33 Väljavõte Vecpiebalga koguduse surmaneetrikast; Vecpiebalgas (Alt-Pebalg) vācu draudzes 1771.-1813. gada dzimušo un kristīto, dievgaldnieku, mirušo.; lk 33]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23255#&amp;gid=1&amp;pid=180 Riia Toomkiriku saksa koguduse sünni- ja ristimisregister 1692–1736, 1. inventarinimekiri, toimik 295; lk 180, nr 62.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz teine abielu&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23256#&amp;gid=1&amp;pid=86 Riia Toomkiriku saksa koguduse abieluregister 1702–1839, 1. inventarinimekiri, toimik 300; lk 86, nr 26. Teine abielu.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23259#&amp;gid=1&amp;pid=67 Riia Toomkiriku saksa koguduse surnute register 1756–1793, 1. inventarinimekiri, toimik 309; lk 67, nr 14.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje 09./14.10.1756; lk 9. Ristimistunnistajad: Frau Helena Frantz (lesk von Hartung), sünd. Meyer; Jungfrau Sophia Elisabeth Meyer; Johann Baltasar Knieriem; Friedrich Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&amp;gid=1&amp;pid=8 Siguldas vācu gada dzimušo un kristīto, 1747–1774. Sünni- ja ristimiskirje 09./14.10.1756; lk 8. Helena Johanna sündis 9. oktoobril kell 4 hommikul Plānupe mõisas. Ristimistunnistajad: vanaema Helena Frantz, sünd. Meyer; Jungfrau Sophia Elisabeth Meyer; kaupmees Johann Baltasar Knieriem; Friedrich Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer abieluregister&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2474:23858#&amp;gid=1&amp;pid=116 Riia Püha Peetri saksa koguduse abikaasade register 1712–1842; lk 116, nr 16.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 9. Ristimistunnistajad: Herman Frantz, Adam Hindrich Meyer ja Christina Elisabeth Knieriem, sünd. Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&amp;gid=1&amp;pid=8 Siguldas vācu draudzes 1747–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 8.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=25 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Surmakirje, 14.02.1759; lk 25.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=10 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 10. Ristimistunnistajad: Anna Louisa Meyer, sünd. Festring; tädi Johanna Dorothea von Baumgarten, sünd. von Meyer; Herman Frantz; Carl Gustav Frantz; Engelbrecht Frantz; preili Anna Sophia Hartung.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Cēsise ristimismeetrika 1780&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2342:17178#&amp;gid=1&amp;pid=21 Cēsu latviešu un vācu draudzes 1758–1791. Sünni- ja ristimismeetrika; lk 21. 21.02.1780 Schlosz Wenden (Cēsis). Fräulein Anna von Meyer major Carl von Sieversi tütre ristimistunnistajana.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=11 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 11. Ristimistunnistajad: lell major Carl Wilhelm von Meyer Vändrast, Joachim Johann von Stauden Kärust, advokaat Martin Böhm, Herman Frantz ja kindral von Hartungi lesk.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=27 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Surmakirje, 23.07.1762; lk 27. Kirjes nimi Carl Johann von Meyer, vanus üks aasta.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement (''Псковский пехотный полк''), 2. järgu major. Tegevteenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12836-na-1795-god-spb-1795#mode/inspect/page/382/zoom/5 ''Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях... На 1795 год''. – СПб., 1795. Lk 370 (digiskann 382).]&lt;/ref&gt;


&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; errusaatmine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Kutuzov Bugimaa 4. pataljon 1787&quot;&gt;[https://djvu.online/file/bsAddKd2elq7L М. И. Кутузов. Сборник документов. Том I. Москва: Военное издательство, 1950; dokument nr 41, lk 43. 18.09.1787 – М. И. Кутузови käsk polkovnik И. Н. Неплюевile Bugi jõe koolmete kaitsmise kohta. Käsus nimetatakse Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni ja Hersoni kergeratsaväerügementi.]&lt;/ref&gt;

}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>5ct2h29l29cojvc8rwcs3y51x2pzu7c</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260940</id>
      <parentid>7260939</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T11:40:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260940</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24626" sha1="nq27wpjlxy1n6ge5c4637fp48h6vm59" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' ([[vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон''; sündinud 17. (28.) oktoobril 1755, [[Plānupe mõis]]as)&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=27.10.2026}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763)&lt;ref name=&quot;Vändra sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riia Toomkoguduse surmameetrika&quot;/&gt; ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778)&lt;ref name=&quot;Riia Püha Peetri sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;/&gt; esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]nik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Magnus Johann suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun [[Mengden|Friedrich von Mengden]]ile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785).&lt;ref name=&quot;Helena Frantz sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Helena Frantz surmameetrika&quot;/&gt; Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).&lt;ref name=&quot;Helena Frantz teine abielu&quot;/&gt;

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa, Karli emapoolne vanaisa kindralmajor Christian Ludwig von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest. Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt;

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda, kes surid varases lapsepõlves, ning kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 09.10.1756 Plānupes),&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;/&gt; abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega.&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer abieluregister&quot;/&gt;

*Magnus Valentin von Meyer (19.12.1757–14.02.1759, Plānupe).&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži surmameetrika&quot;/&gt;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 17.03.1759 Plānupes),&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt; keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus ei ole teada.&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Cēsise ristimismeetrika 1780&quot;/&gt;

*August Johann von Meyer (21.06.1761–23.07.1762, Plānupe).&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži surmameetrika&quot;/&gt;

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;/&gt;

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || Velikije Luki jalaväerügement (vene k. ''Великолуцкий пехотный полк'') || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'') || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtutoimikus on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Бугский егерский корпус|Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || kapten → [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse, ülendati 2. järgu majoriks. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes [[Vilnius]]es. Meyer esineb 1793. aasta [[staabiohvitser]]ide nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] ajal [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vabastasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse [[:ru:Радошковичи|Radoškovitši]]sse, umbes 30 versta [[Minsk]]ist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas ka Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri errusaatmise kohta.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен от службы'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|}

==== Teenistus Vene–Türgi sõja ajal (1787) ====
1787. aastal, [[:en:Russo-Turkish War (1787–1792)|Vene–Türgi sõja]] algfaasis, teenis Carl Gustav von Meyer Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljonis. Sama aasta 18. (29.) septembril andis korpuse ülem, kindralmajor [[:et:Mihhail Kutuzov|Mihhail Kutuzov]], [[polkovnik]] Ivan Nepljujevile käsu võtta sisse positsioonid [[Bug|Bugi jõe]] koolmete juures. Nepljujevi alluvusse jäid Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon ja Hersoni kergeratsaväerügement, kelle ülesanne oli valvata jõe ületuskohti.&lt;ref name=&quot;Kutuzov Bugimaa 4. pataljon 1787&quot;/&gt;

==== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ====
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Vändra sünnimeetrika&quot;&gt;[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:112?173,1045,1018,384,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Toomkoguduse surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23259#&amp;gid=1&amp;pid=12 Väljavõte Riia Toomkoguduse surmameetrikast 1756–93; Rīgas Doma vācu draudzes 1756.-1793.; lk 12]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Peetri sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2474:23859#&amp;gid=1&amp;pid=5 Väljavõte Riia Püha Peetri saksa koguduse sünnimeetriksat; Rīgas Sv. Pētera vācu draudzes 1737.-1762.; lk 5 (nr 8)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&amp;gid=1&amp;pid=33 Väljavõte Vecpiebalga koguduse surmaneetrikast; Vecpiebalgas (Alt-Pebalg) vācu draudzes 1771.-1813. gada dzimušo un kristīto, dievgaldnieku, mirušo.; lk 33]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23255#&amp;gid=1&amp;pid=180 Riia Toomkiriku saksa koguduse sünni- ja ristimisregister 1692–1736, 1. inventarinimekiri, toimik 295; lk 180, nr 62.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz teine abielu&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23256#&amp;gid=1&amp;pid=86 Riia Toomkiriku saksa koguduse abieluregister 1702–1839, 1. inventarinimekiri, toimik 300; lk 86, nr 26. Teine abielu.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23259#&amp;gid=1&amp;pid=67 Riia Toomkiriku saksa koguduse surnute register 1756–1793, 1. inventarinimekiri, toimik 309; lk 67, nr 14.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje 09./14.10.1756; lk 9. Ristimistunnistajad: Frau Helena Frantz (lesk von Hartung), sünd. Meyer; Jungfrau Sophia Elisabeth Meyer; Johann Baltasar Knieriem; Friedrich Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&amp;gid=1&amp;pid=8 Siguldas vācu gada dzimušo un kristīto, 1747–1774. Sünni- ja ristimiskirje 09./14.10.1756; lk 8. Helena Johanna sündis 9. oktoobril kell 4 hommikul Plānupe mõisas. Ristimistunnistajad: vanaema Helena Frantz, sünd. Meyer; Jungfrau Sophia Elisabeth Meyer; kaupmees Johann Baltasar Knieriem; Friedrich Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer abieluregister&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2474:23858#&amp;gid=1&amp;pid=116 Riia Püha Peetri saksa koguduse abikaasade register 1712–1842; lk 116, nr 16.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 9. Ristimistunnistajad: Herman Frantz, Adam Hindrich Meyer ja Christina Elisabeth Knieriem, sünd. Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&amp;gid=1&amp;pid=8 Siguldas vācu draudzes 1747–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 8.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=25 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Surmakirje, 14.02.1759; lk 25.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=10 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 10. Ristimistunnistajad: Anna Louisa Meyer, sünd. Festring; tädi Johanna Dorothea von Baumgarten, sünd. von Meyer; Herman Frantz; Carl Gustav Frantz; Engelbrecht Frantz; preili Anna Sophia Hartung.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Cēsise ristimismeetrika 1780&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2342:17178#&amp;gid=1&amp;pid=21 Cēsu latviešu un vācu draudzes 1758–1791. Sünni- ja ristimismeetrika; lk 21. 21.02.1780 Schlosz Wenden (Cēsis). Fräulein Anna von Meyer major Carl von Sieversi tütre ristimistunnistajana.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=11 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 11. Ristimistunnistajad: lell major Carl Wilhelm von Meyer Vändrast, Joachim Johann von Stauden Kärust, advokaat Martin Böhm, Herman Frantz ja kindral von Hartungi lesk.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=27 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Surmakirje, 23.07.1762; lk 27. Kirjes nimi Carl Johann von Meyer, vanus üks aasta.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement (''Псковский пехотный полк''), 2. järgu major. Tegevteenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12836-na-1795-god-spb-1795#mode/inspect/page/382/zoom/5 ''Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях... На 1795 год''. – СПб., 1795. Lk 370 (digiskann 382).]&lt;/ref&gt;


&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; errusaatmine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Kutuzov Bugimaa 4. pataljon 1787&quot;&gt;[https://djvu.online/file/bsAddKd2elq7L М. И. Кутузов. Сборник документов. Том I. Москва: Военное издательство, 1950; dokument nr 41, lk 43. 18.09.1787 – М. И. Кутузови käsk polkovnik И. Н. Неплюевile Bugi jõe koolmete kaitsmise kohta. Käsus nimetatakse Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni ja Hersoni kergeratsaväerügementi.]&lt;/ref&gt;

}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>nq27wpjlxy1n6ge5c4637fp48h6vm59</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260941</id>
      <parentid>7260940</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T11:40:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260941</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24625" sha1="f4kqorku6ptn1fgr3vy1521b9185wne" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' ([[vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон''; sündinud 17. (28.) oktoobril 1755 [[Plānupe mõis]]as)&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane ([[major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=27.10.2026}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763)&lt;ref name=&quot;Vändra sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riia Toomkoguduse surmameetrika&quot;/&gt; ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778)&lt;ref name=&quot;Riia Püha Peetri sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;/&gt; esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]nik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Magnus Johann suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun [[Mengden|Friedrich von Mengden]]ile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785).&lt;ref name=&quot;Helena Frantz sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Helena Frantz surmameetrika&quot;/&gt; Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).&lt;ref name=&quot;Helena Frantz teine abielu&quot;/&gt;

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa, Karli emapoolne vanaisa kindralmajor Christian Ludwig von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest. Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt;

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda, kes surid varases lapsepõlves, ning kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 09.10.1756 Plānupes),&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;/&gt; abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega.&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer abieluregister&quot;/&gt;

*Magnus Valentin von Meyer (19.12.1757–14.02.1759, Plānupe).&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži surmameetrika&quot;/&gt;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 17.03.1759 Plānupes),&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt; keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus ei ole teada.&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Cēsise ristimismeetrika 1780&quot;/&gt;

*August Johann von Meyer (21.06.1761–23.07.1762, Plānupe).&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži surmameetrika&quot;/&gt;

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;/&gt;

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || Velikije Luki jalaväerügement (vene k. ''Великолуцкий пехотный полк'') || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'') || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtutoimikus on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Бугский егерский корпус|Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || kapten → [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse, ülendati 2. järgu majoriks. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes [[Vilnius]]es. Meyer esineb 1793. aasta [[staabiohvitser]]ide nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] ajal [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vabastasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse [[:ru:Радошковичи|Radoškovitši]]sse, umbes 30 versta [[Minsk]]ist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas ka Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri errusaatmise kohta.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен от службы'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|}

==== Teenistus Vene–Türgi sõja ajal (1787) ====
1787. aastal, [[:en:Russo-Turkish War (1787–1792)|Vene–Türgi sõja]] algfaasis, teenis Carl Gustav von Meyer Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljonis. Sama aasta 18. (29.) septembril andis korpuse ülem, kindralmajor [[:et:Mihhail Kutuzov|Mihhail Kutuzov]], [[polkovnik]] Ivan Nepljujevile käsu võtta sisse positsioonid [[Bug|Bugi jõe]] koolmete juures. Nepljujevi alluvusse jäid Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon ja Hersoni kergeratsaväerügement, kelle ülesanne oli valvata jõe ületuskohti.&lt;ref name=&quot;Kutuzov Bugimaa 4. pataljon 1787&quot;/&gt;

==== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ====
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Vändra sünnimeetrika&quot;&gt;[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:112?173,1045,1018,384,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Toomkoguduse surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23259#&amp;gid=1&amp;pid=12 Väljavõte Riia Toomkoguduse surmameetrikast 1756–93; Rīgas Doma vācu draudzes 1756.-1793.; lk 12]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Peetri sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2474:23859#&amp;gid=1&amp;pid=5 Väljavõte Riia Püha Peetri saksa koguduse sünnimeetriksat; Rīgas Sv. Pētera vācu draudzes 1737.-1762.; lk 5 (nr 8)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&amp;gid=1&amp;pid=33 Väljavõte Vecpiebalga koguduse surmaneetrikast; Vecpiebalgas (Alt-Pebalg) vācu draudzes 1771.-1813. gada dzimušo un kristīto, dievgaldnieku, mirušo.; lk 33]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23255#&amp;gid=1&amp;pid=180 Riia Toomkiriku saksa koguduse sünni- ja ristimisregister 1692–1736, 1. inventarinimekiri, toimik 295; lk 180, nr 62.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz teine abielu&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23256#&amp;gid=1&amp;pid=86 Riia Toomkiriku saksa koguduse abieluregister 1702–1839, 1. inventarinimekiri, toimik 300; lk 86, nr 26. Teine abielu.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23259#&amp;gid=1&amp;pid=67 Riia Toomkiriku saksa koguduse surnute register 1756–1793, 1. inventarinimekiri, toimik 309; lk 67, nr 14.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje 09./14.10.1756; lk 9. Ristimistunnistajad: Frau Helena Frantz (lesk von Hartung), sünd. Meyer; Jungfrau Sophia Elisabeth Meyer; Johann Baltasar Knieriem; Friedrich Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&amp;gid=1&amp;pid=8 Siguldas vācu gada dzimušo un kristīto, 1747–1774. Sünni- ja ristimiskirje 09./14.10.1756; lk 8. Helena Johanna sündis 9. oktoobril kell 4 hommikul Plānupe mõisas. Ristimistunnistajad: vanaema Helena Frantz, sünd. Meyer; Jungfrau Sophia Elisabeth Meyer; kaupmees Johann Baltasar Knieriem; Friedrich Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer abieluregister&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2474:23858#&amp;gid=1&amp;pid=116 Riia Püha Peetri saksa koguduse abikaasade register 1712–1842; lk 116, nr 16.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 9. Ristimistunnistajad: Herman Frantz, Adam Hindrich Meyer ja Christina Elisabeth Knieriem, sünd. Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&amp;gid=1&amp;pid=8 Siguldas vācu draudzes 1747–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 8.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=25 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Surmakirje, 14.02.1759; lk 25.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=10 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 10. Ristimistunnistajad: Anna Louisa Meyer, sünd. Festring; tädi Johanna Dorothea von Baumgarten, sünd. von Meyer; Herman Frantz; Carl Gustav Frantz; Engelbrecht Frantz; preili Anna Sophia Hartung.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Cēsise ristimismeetrika 1780&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2342:17178#&amp;gid=1&amp;pid=21 Cēsu latviešu un vācu draudzes 1758–1791. Sünni- ja ristimismeetrika; lk 21. 21.02.1780 Schlosz Wenden (Cēsis). Fräulein Anna von Meyer major Carl von Sieversi tütre ristimistunnistajana.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=11 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 11. Ristimistunnistajad: lell major Carl Wilhelm von Meyer Vändrast, Joachim Johann von Stauden Kärust, advokaat Martin Böhm, Herman Frantz ja kindral von Hartungi lesk.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=27 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Surmakirje, 23.07.1762; lk 27. Kirjes nimi Carl Johann von Meyer, vanus üks aasta.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement (''Псковский пехотный полк''), 2. järgu major. Tegevteenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12836-na-1795-god-spb-1795#mode/inspect/page/382/zoom/5 ''Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях... На 1795 год''. – СПб., 1795. Lk 370 (digiskann 382).]&lt;/ref&gt;


&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; errusaatmine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Kutuzov Bugimaa 4. pataljon 1787&quot;&gt;[https://djvu.online/file/bsAddKd2elq7L М. И. Кутузов. Сборник документов. Том I. Москва: Военное издательство, 1950; dokument nr 41, lk 43. 18.09.1787 – М. И. Кутузови käsk polkovnik И. Н. Неплюевile Bugi jõe koolmete kaitsmise kohta. Käsus nimetatakse Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni ja Hersoni kergeratsaväerügementi.]&lt;/ref&gt;

}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>f4kqorku6ptn1fgr3vy1521b9185wne</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260943</id>
      <parentid>7260941</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T11:41:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260943</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24635" sha1="ik1zj21yul81nh22evn5dxdnk2dw97e" xml:space="preserve">[[Pilt:MeyerWappen.jpg|pisi|Carl Gustav von Meyeri vapp]]
'''Carl Gustav von Meyer''' ([[vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон''; sündinud 17. (28.) oktoobril 1755 [[Plānupe mõis]]as)&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – oli [[Venemaa keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane ([[2. järgu major]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maj. Carl* Gustav von Meyer |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-Meyer/6000000114333554905 |vaadatud=27.10.2026}}&lt;/ref&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad ([[vkj]]) ja ([[ukj]]) järgi''.&lt;/small&gt;

==Päritolu ja lapsepõlv==

Carl Gustav von Meyer (ka ''Karl Meyer'') oli major [[Magnus Johann von Meyer]]i (1714–1763)&lt;ref name=&quot;Vändra sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riia Toomkoguduse surmameetrika&quot;/&gt; ja Helena Margaretha von Meyeri (sünd. ''von Hartung'', 1737–1778)&lt;ref name=&quot;Riia Püha Peetri sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;/&gt; esimene laps. Ta sai oma nime isapoolselt vanaisalt [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyerilt]], kes oli [[Rootsi]] ja Vene sõjaväelane (major) ning [[Vändra mõis|Vändra]] ja [[Pähu mõis]]nik.

Karl oli vaid seitsmeaastane, kui ta isa Magnus Johann suri 1763. aastal. Aasta varem müüs isa [[Plānupe mõis]]a major parun [[Mengden|Friedrich von Mengden]]ile ning perekond kolis [[Riia|Riiga]], kus elas Karli emapoolne vanaema Helena Frantz (sünd. ''Meyer'', 1708–1785).&lt;ref name=&quot;Helena Frantz sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Helena Frantz surmameetrika&quot;/&gt; Helena oli olnud [[kindralmajor]] [[Christian Ludwig von Hartung]]i '''a. Miltenberg''' († u 1748) lesk, kes abiellus teistkordselt 1756. aastal [[Riia Toomkirik]]us Riia kaupmehe Herman Frantziga (1718–1787).&lt;ref name=&quot;Helena Frantz teine abielu&quot;/&gt;

Enne uut abielu elas vanaema Plānupe mõisas, mille tema esimene abikaasa, Karli emapoolne vanaisa kindralmajor Christian Ludwig von Hartung, oli 1740. aastal omandanud 1730 taalri (''Reichstaler Albus'') eest. Karli isa ostis mõisa 1752. aastal oma tulevaselt ämmalt 6000 taalri eest, mis viitab mõisa majanduslikule arengule ja heale haldusele.&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;/&gt;

Pärast isa surma kasvatas lesestunud ema Helena Margaretha lapsi üksi. Karlil oli kaks venda, kes surid varases lapsepõlves, ning kaks õde:

*Helena Johanna von Meyer (sünd. 09.10.1756 Plānupes),&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;/&gt; abiellus 17. (28.) veebruaril 1782 [[Riia Püha Peetri kirik]]us kapten Carl Gustav von Langega.&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer abieluregister&quot;/&gt;

*Magnus Valentin von Meyer (19.12.1757–14.02.1759, Plānupe).&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži surmameetrika&quot;/&gt;

*Anna Dorothea von Meyer (sünd. 17.03.1759 Plānupes),&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt; keda on mainitud preilina veel 21. veebruaril (3. märtsil) 1780 [[Cēsis]]es ([[saksa keel|sks]] ''Schloss Wenden''), kuid kelle edasine saatus ei ole teada.&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Cēsise ristimismeetrika 1780&quot;/&gt;

*August Johann von Meyer (21.06.1761–23.07.1762, Plānupe).&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži surmameetrika&quot;/&gt;

Ema Helena Margaretha von Meyer suri 41-aastaselt oma õe ja õemehe, Johanna Elisabeth von Stadeni (sünd. ''von Hartung'', 1747–1817) ja Reinhold Christian von Stadeni (1739–1805) juures [[Briņģi mõis]]as.&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;/&gt;

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Carl Gustav von Meyeri ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Максимович Мейер, фон'') teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1771–1796.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1771 || [[:ru:Ладожский 16-й пехотный полк|Laadoga jalaväerügement]] || [[:ru:Фурьер|furjeer]] (vene k. ''фурьер'') || Alustas sõjaväeteenistust.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. aprill (6. mai) 1771 || Laadoga jalaväerügement || furjeer → [[seersant]] || Ülendati seersandiks. 1773. aasta teenistusnimekirjades on ülendamise kuupäevaks märgitud 25. aprill 1771, kuid 1774. ja 1775. aasta nimekirjades 11. (22.) september 1773.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 22. september (3. oktoober) 1779 || Velikije Luki jalaväerügement (vene k. ''Великолуцкий пехотный полк'') || seersant → [[praporštšik]] || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev on märgitud 1780. ja 1781. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. veebruar (10. märts) 1783 || — || praporštšik (sks ''Fähnrich'') || Lysohni ja Druweeni mõisate pärandiõigust käsitlevas kohtutoimikus on mainitud Carl Gustav von Meyerit ja tema lelle, kapten [[Peter Friedrich von Meyer]]it, kes esitasid nõudeid seoses põlvnemisega kindral [[Valentin von Meyer]]ist.&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 29. aprill (10. mai) 1783 || [[:ru:Нашебургский пехотный полк|Našeburgi jalaväerügement]] || praporštšik || Teenistusnimekirjas on praporštšikuks ülendamise kuupäevaks märgitud 22. september 1779.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Бугский егерский корпус|Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || Ülendati porutšikuks. Kuupäev on märgitud 1786. ja 1787. aasta teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (12.) jaanuar 1788 || — || porutšik → [[kapten]] || Ülendati kapteniks ja arvati samal päeval erru.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (20.) märts 1792 || [[:ru:Псковский 11-й пехотный полк|Pihkva jalaväerügement]] || kapten → [[2. järgu major]] (''секунд-майор'') || Naasis tegevteenistusse, ülendati 2. järgu majoriks. Staabiohvitseride nimekirjades on märgitud koosseisuvälise ohvitserina (vene k. ''сверх комплекта'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1793 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Rügement paiknes [[Vilnius]]es. Meyer esineb 1793. aasta [[staabiohvitser]]ide nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1794. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) aprill 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major; sõjavang || Langes [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] ajal [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] ülestõusnute kätte vangi. Ülestõusu juhtis kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle väed vabastasid Vilniuse ja tõrjusid Vene garnisoni linnast välja.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. oktoober (8. november) 1794 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Pärast Vene vägede Vilniusesse naasmist asus rügement talvekorterisse [[:ru:Радошковичи|Radoškovitši]]sse, umbes 30 versta [[Minsk]]ist läänes. Sinna naasid vangistusest kõik kaheksa rügemendi staabiohvitseri, nende seas ka Carl Gustav von Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1795 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Esineb 1795. aasta staabiohvitseride nimekirjas koosseisuvälise ohvitserina.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (25.) veebruar 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Koostati ettekanne (vene k. ''доклад'') Meyeri errusaatmise kohta.&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 23. veebruar (5. märts) 1796 || Pihkva jalaväerügement || 2. järgu major || Arvati erru (vene k. ''отставлен от службы'').&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;/&gt;
|}

==== Teenistus Vene–Türgi sõja ajal (1787) ====
1787. aastal, [[:en:Russo-Turkish War (1787–1792)|Vene–Türgi sõja]] algfaasis, teenis Carl Gustav von Meyer Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljonis. Sama aasta 18. (29.) septembril andis korpuse ülem, kindralmajor [[:et:Mihhail Kutuzov|Mihhail Kutuzov]], [[polkovnik]] Ivan Nepljujevile käsu võtta sisse positsioonid [[Bug|Bugi jõe]] koolmete juures. Nepljujevi alluvusse jäid Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljon ja Hersoni kergeratsaväerügement, kelle ülesanne oli valvata jõe ületuskohti.&lt;ref name=&quot;Kutuzov Bugimaa 4. pataljon 1787&quot;/&gt;

==== Vangistus Vilniuse ülestõusu ajal (1794) ====
1793. aastal saabus Pihkva rügement [[Vilnius]]esse.

12. (23.) aprillil 1794 langesid [[:en:Vilnius uprising (1794)|Vilniuse ülestõusu]] käigus [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] vägede kätte vangi Pihkva jalaväerügemendi [[staabiohvitser]]id, sealhulgas 2. järgu major Karl Meyer. Ülestõusu algatas kindral [[:en:Jakub Jasiński|Jakub Jasiński]] (1761–1794), kelle juhitud väed vabastasid Vilniuse Vene [[garnison]]ist. Pärast ülestõusu mahasurumist ja Vene vägede uuesti linna sisenemist lahkus rügement Vilniusest talvekorterisse Radoškovitšisse (umbes 30 [[verst]]a [[Minsk]]ist läänes). Sinna saabusid ka vangistusest naasnud ohvitserid – allikate järgi kõik kaheksa staabiohvitseri, sealhulgas major Meyer.&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;/&gt;

==Perekond==
Carl Gustav von Meyer abiellus 31. oktoobril (11. novembril) 1792. aastal [[:lv:Rīgas Vecā Svētās Ģertrūdes luterāņu baznīca|Riia Püha Gertrudi kirik]]us&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;/&gt; Ebba Juliana (Maria) von Behmiga (sündinud 1769).

Maria von Behm oli [[Riiginõunik (Venemaa)|Venemaa riiginõuniku]] (1795), [[Kamtšatka]] ülemkomandöri (1773–1779), Vaba Majandusseltsi liikme (1782) ja [[Riia kubermang]]umagistraadi 2. departemangu presidendi, [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klass]]i ordeni kavaleri (1792), [[1. järgu major]]i [[:de:Magnus Carl von Behm|Magnus Friedrich (Carl) von Behm]]i (19. (30.) märts 1727, [[Tagavere mõis|Tagavere]]&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;/&gt; – 9. (21.) juuli 1806, Riia)&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;/&gt; ja tema abikaasa Eva Juliana von Borningu (1730–1792) vanim tütar, kes lõpetas [[Smolnõi instituut|Õilsate Aadlineiude Smolnõi Instituudi]] 1785. aastal (4. lennu vilistlane).

== Vaata ka ==
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Allaži koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Väljavõte Allaži koguduse sünnimeetrikast; Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740.-1833.; lk 9]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Vändra sünnimeetrika&quot;&gt;[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:112?173,1045,1018,384,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Toomkoguduse surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23259#&amp;gid=1&amp;pid=12 Väljavõte Riia Toomkoguduse surmameetrikast 1756–93; Rīgas Doma vācu draudzes 1756.-1793.; lk 12]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Peetri sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2474:23859#&amp;gid=1&amp;pid=5 Väljavõte Riia Püha Peetri saksa koguduse sünnimeetriksat; Rīgas Sv. Pētera vācu draudzes 1737.-1762.; lk 5 (nr 8)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Vecpiebalga koguduse surmaneetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&amp;gid=1&amp;pid=33 Väljavõte Vecpiebalga koguduse surmaneetrikast; Vecpiebalgas (Alt-Pebalg) vācu draudzes 1771.-1813. gada dzimušo un kristīto, dievgaldnieku, mirušo.; lk 33]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23255#&amp;gid=1&amp;pid=180 Riia Toomkiriku saksa koguduse sünni- ja ristimisregister 1692–1736, 1. inventarinimekiri, toimik 295; lk 180, nr 62.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz teine abielu&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23256#&amp;gid=1&amp;pid=86 Riia Toomkiriku saksa koguduse abieluregister 1702–1839, 1. inventarinimekiri, toimik 300; lk 86, nr 26. Teine abielu.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Frantz surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2466:23259#&amp;gid=1&amp;pid=67 Riia Toomkiriku saksa koguduse surnute register 1756–1793, 1. inventarinimekiri, toimik 309; lk 67, nr 14.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1740 Plānupe mõisa ost&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=72,73&amp;q=Hartung Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje 09./14.10.1756; lk 9. Ristimistunnistajad: Frau Helena Frantz (lesk von Hartung), sünd. Meyer; Jungfrau Sophia Elisabeth Meyer; Johann Baltasar Knieriem; Friedrich Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&amp;gid=1&amp;pid=8 Siguldas vācu gada dzimušo un kristīto, 1747–1774. Sünni- ja ristimiskirje 09./14.10.1756; lk 8. Helena Johanna sündis 9. oktoobril kell 4 hommikul Plānupe mõisas. Ristimistunnistajad: vanaema Helena Frantz, sünd. Meyer; Jungfrau Sophia Elisabeth Meyer; kaupmees Johann Baltasar Knieriem; Friedrich Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Helena Johanna von Meyer abieluregister&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2474:23858#&amp;gid=1&amp;pid=116 Riia Püha Peetri saksa koguduse abikaasade register 1712–1842; lk 116, nr 16.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=9 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 9. Ristimistunnistajad: Herman Frantz, Adam Hindrich Meyer ja Christina Elisabeth Knieriem, sünd. Meyer.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Sigulda sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&amp;gid=1&amp;pid=8 Siguldas vācu draudzes 1747–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 8.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Magnus Valentin von Meyer Allaži surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=25 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Surmakirje, 14.02.1759; lk 25.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=10 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 10. Ristimistunnistajad: Anna Louisa Meyer, sünd. Festring; tädi Johanna Dorothea von Baumgarten, sünd. von Meyer; Herman Frantz; Carl Gustav Frantz; Engelbrecht Frantz; preili Anna Sophia Hartung.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Anna von Meyer Cēsise ristimismeetrika 1780&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2342:17178#&amp;gid=1&amp;pid=21 Cēsu latviešu un vācu draudzes 1758–1791. Sünni- ja ristimismeetrika; lk 21. 21.02.1780 Schlosz Wenden (Cēsis). Fräulein Anna von Meyer major Carl von Sieversi tütre ristimistunnistajana.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=11 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Sünni- ja ristimiskirje; lk 11. Ristimistunnistajad: lell major Carl Wilhelm von Meyer Vändrast, Joachim Johann von Stauden Kärust, advokaat Martin Böhm, Herman Frantz ja kindral von Hartungi lesk.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;August Johann von Meyer Allaži surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2314:15847#&amp;gid=1&amp;pid=27 Allažu un Vangažu vācu draudzes 1740–1833. Surmakirje, 23.07.1762; lk 27. Kirjes nimi Carl Johann von Meyer, vanus üks aasta.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1793 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12894-na-1793-god-spb-1793#mode/inspect/page/324/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1793 год (1); lk 324]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1794 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12887-na-1794-god-spb-1794#mode/inspect/page/351/zoom/4 Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях генералитету и штаб-офицерам... На 1794 год (1); lk 351]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.02.1783 Akt Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse küsimuses&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?992,265,1760,1159,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 110&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=110&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 110 (104)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;История Псковского пехотного lk 113&quot;&gt;[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01003545028?page=113&amp;rotate=0&amp;theme=white ''История Псковского пехотного, генерал-фельдмаршала князя Кутузова Смоленского полка''. 1700-1881 / Гениев Николай Иванович / Сост. кап. Гениев. - Москва : Типография А. Иванова, 1883.; lk 113 (107)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2470:23545#&amp;gid=1&amp;pid=31 Väljavõte Riia Püha Gertrudi koguduse abielumeetrikast; Rīgas Sv. Ģertrūdes latviešu un vācu draudzes 1769.-1807.; lk 31]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1245.2.2:55?29,1494,1022,127,0 Väljavõte Lääne-Nigula koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Karl Magnus von Behm (1727-1806), Riia kubermangumagistraadi 2. departemangu president&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=9852&amp;_xr=eNoti0EKgCAURO%252FyD1D%252BsEXTacQ%252BJYSGRi7Cu6fVZng83hgwbgc1G%252BgPEphBScze14l2o6o06DCrNBxAoU%252FpdCvFsyAoUspfYLZJsM1M9ROfPy0l%252BCxDTXMoDWAgh0g%253D%253D Pitserid - Pitseri detailvaade; Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Laadoga jalaväerügement 1773–1775&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Laadoga jalaväerügemendi (''Ладожский пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1773–1775. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (РГВИА): 23.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 350 об.–351; 24.12.1773 – ф. 490, оп. 3, д. 160, л. 558 об.–559; 28.04.1774 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 844 об.–845; 10.01.1775 – ф. 490, оп. 3, д. 172, л. 882 об.–883.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Velikije Luki jalaväerügement 1780–1781&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Velikije Luki jalaväerügemendi (''Великолуцкий пехотный полк'') teenistusnimekirjad, 1780–1781. РГВИА: 21.12.1780 – ф. 489, оп. 1, д. 7157, л. 60 об.–61; 28.04.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 7159, ч. 3, л. 808 об.–809; 18.08.1781 – ф. 489, оп. 1, д. 716, л. 384 об.–385.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Našeburgi jalaväerügement 1783&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Našeburgi jalaväerügemendi (''Нашебургский пехотный полк'') teenistusnimekiri, 29.04.1783. РГВИА, ф. 489, оп. 1, д. 49, л. 247 об.–248.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Bugimaa jäägrikorpus 1786–1787&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni (''4-й батальон Бугского егерского корпуса'') teenistusnimekirjad, 1786–1787. РГВИА: 01.05.1786 – ф. 489, оп. 1, д. 1913, л. 57 об.–58; 01.01.1787 – ф. 489, оп. 1, д. 1915, л. 67 об.–68.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1788&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Kapteniks ülendamine ja erruarvamine 01.01.1788.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Максимович Мейер 1792–1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/5469?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл Максимович». Vene keisririigi ohvitseride auastmelised nimekirjad (''Списки по старшинству''). Pihkva jalaväerügement (''Псковский пехотный полк''), 2. järgu major. Tegevteenistusse naasmine 09.03.1792.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список Воинскому департаменту на 1795 год&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12836-na-1795-god-spb-1795#mode/inspect/page/382/zoom/5 ''Список Воинскому департаменту и находящимся в штате при войске, в полках, гвардии, в артиллерии и при других должностях... На 1795 год''. – СПб., 1795. Lk 370 (digiskann 382).]&lt;/ref&gt;


&lt;ref name=&quot;Эспонтон Карл Мейер erruarvanime 1796&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/46362?search=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80 ''Эспонтон'' – «Мейер, Карл». Alfabeetiline kataloog (''Алфавитный каталог''). Pihkva jalaväerügement, 2. järgu major. Ettekanne 14.02.1796; errusaatmine 23.02.1796 (''Отставлен 23.02.1796'').]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Kutuzov Bugimaa 4. pataljon 1787&quot;&gt;[https://djvu.online/file/bsAddKd2elq7L М. И. Кутузов. Сборник документов. Том I. Москва: Военное издательство, 1950; dokument nr 41, lk 43. 18.09.1787 – М. И. Кутузови käsk polkovnik И. Н. Неплюевile Bugi jõe koolmete kaitsmise kohta. Käsus nimetatakse Bugimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni ja Hersoni kergeratsaväerügementi.]&lt;/ref&gt;

}}

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Meyer, Carl Gustav von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1755]]</text>
      <sha1>ik1zj21yul81nh22evn5dxdnk2dw97e</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ambérieu-en-Bugey</title>
    <ns>0</ns>
    <id>701539</id>
    <revision>
      <id>7260611</id>
      <parentid>7221818</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T20:26:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <origin>7260611</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6604" sha1="s3qi6thyk6llcp57raxfrk2ghpq2af0" xml:space="preserve">{{Toimeta|kuu=september|aasta=2025}}
{{viitamata}}
{{linn
| nimi = Ambérieu-en-Bugey
| hääldus = amber'jöö ön büžee
| nimi1_keel = 
| pilt_üldvaade = Hôtel Ville - Ambérieu-en-Bugey (FR01) - 2020-09-16 - 1.jpg|Linnavalitsuse hoone|
| vapp = Blason Ville 1 Ambérieu-en-Bugey.svg
| pindala = 24,60
| elanikke = 
| asendikaart = Prantsusmaa
}}

'''Ambérieu-en-Bugey''' [amber'jöö ön büžee] on [[Vald (Prantsusmaa)|vald]] Prantsusmaal [[Auvergne-Rhône-Alpes]]'i piirkonnas [[Aini departemang]]us.

See on osa Lyoni suurlinnastust ja ajaloolisest Bugey looduspiirkonnast. Selle keskus on [[Belley ringkond|Belley ringkonna]] rahvarohkeim linn. 2022. aastal elas seal 15 554 inimest.

See on ka [[Ambérieu-en-Bugey kanton]]i keskus, mis hõlmab 18 valda, 2022. aasta seisuga 31 885 elanikuga. Lisaks on see samanimelise linnapiirkonna keskus, kus 2022. aasta seisuga elas 18 576 inimest.

Selle elanikke kutsutakse [[prantsuse keel]]es ''Ambarrois''{{'}}ks [ambarroa]. Ambérieu on nimetatud Villa Ambariacuseks 853. aastal ja seejärel Ambayreuks 1240. aastal.

Linna nimi oli Ambérieu kuni 31. märtsini 1955, mil linna nimeks sai Ambérieu-en-Bugey.

Linn on tuntud kui oluline raudteesõlm, aga ka selle poolest, et sellele on antud sõjaväeline aumedal &quot;Croix de Guerre 1939-1945&quot;.

[[Pilt:01004-Ambérieu-en-Bugey-Sols.png|center|400px|Valla maakasutus]]

Nagu näitab Euroopa biofüüsikaline maakasutuse andmebaas [[Corine Land Cover]] (CLC), iseloomustab valla maakasutust metsade ja poollooduslike keskkondade olulisus (49% 2018. aastal), mis on ligikaudu võrdne 1990. aasta osakaaluga (49,3%).

Üksikasjalik jaotus 2018. aastal on järgmine: metsad (49%), linnastunud alad (21,7%), tööstus- või kaubanduspiirkonnad ja sidevõrgud (12,7%), heterogeensed põllumajanduspiirkonnad (11,3%), haritav maa (3,5%), kunstlikud mittepõllumajanduslikud haljasalad (1,1%), niidud (0,6%).&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://www.statistiques.developpement-durable.gouv.fr/corine-land-cover-0 |pealkiri=CORINE Land Cover (CLC) - Répartition des superficies en 15 postes d'occupation des sols (métropole) |autor= |keel= fr|failitüüp= zip|täpsustus= Prantsusmaa valdade maa-ala kasutus|väljaanne= |väljaandja= Prantsuse Ökoloogilise Ülemineku Ministeerium |koht= |aeg= 22 aprill 2021 |vaadatud= 25 september 2025 |tsitaat= }}
&lt;/ref&gt;

2022. aastal oli omavalitsuses eluruumide koguarv 7973 (võrreldes 5185-ga 1999. aastal). Nendest eluruumidest olid 7107 esmased eluruumid, 125 teisesed eluruumid ja 741 olid tühjad.

Need eluruumid koosnesid 3579 ulatuses eraelamutest ja 4312 ulatuses korteritest. Nendest 45,1% olid omanikud, 53,1% olid üürnikud ja 1,8% kasutasid oma eluruume tasuta.&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://www.insee.fr/fr/statistiques/2011101?geo=COM-01004#chiffre-cle-3 |pealkiri=Dossier complet - Commune d'Ambérieu-en-Bugey (01004) |autor= Prantsuse Statistikaamet (INSEE)|keel= fr|failitüüp= |täpsustus= Ambérieu-en-Bugey valla statistika täielik toimik |väljaanne= |väljaandja= INSEE |koht= |aeg= 2022|vaadatud= 25 september 2025 |tsitaat= }}&lt;/ref&gt;

== Sakraalmälestised ==
* 18. sajandi Notre-Dame de la Côte'i (Saint-Germaini) kabel
Selles asub [[16. sajand]]i polükroomne puidust altarimaal, mis on ajaloomälestis ja kujutab seitsmel maalil stseene õnnistatud neitsi Maarja elust, ning vitraažaknad, mis kujutavad Kastiilia Blanche'i ja püha Katariinat.
* Saint-Roch des Allymesi kirik. Seal asub Vespasianus Longuse [[17. sajand]]i maal (1606), mis on ajaloomälestis ning millel on muuhulgas kujutatud Roosipärja neitsit, püha Dominicust ja Viini püha Katariinat.
* [[19. sajand]]i Saint-Symphorieni kirik kesklinnas.
* [[20. sajand]]il ehitatud kirik, mis on pühitsetud pühale Jean-Marie Vianneyle, see asub linna rongijaama piirkonnas.
* Prantsuse Reformitud Kiriku pühakoda, see asub linna Marcelpoili väljakul.
* Tiret' lossi (''Château du Tiret'') kabel.

== Looduslikud vaatamisväärsused ==

Linnas on mitu parki: Vareilles' linnaosas asuv Lac Bleu ('sinise järve park'); Échelles'i linnaosas asuv pargike, kus igal aastal juulis toimub džässifestival &quot;Džäss Pargis&quot; (Jazz dans le parc); ja lõpuks Grand Dunois' park (Parc du Grand Dunois).

Mitmed filmid on osaliselt filmitud Ambérieu-en-Bugeys: 2001. aastal [[Laurent Cantet]]' &quot;L'Emploi du temps&quot; ja 2004. aastal &quot;Cause toujours!&quot;, autoriks{{lisa viide}} [[Jeanne Labrune]].

== Vallaga seotud isikud ==
* [[Alexandre Bérard]] (1859–1923), [[poliitik]], minister, parlamendiliige ja Aini departemangu senaator ning Bugey vennaskonna vabamüürlaste looži tugisammas.
* [[Amédée Bonnet]] (1809–1858), [[kirurg]], üks ortopeedilise kirurgia teerajajaid.
* [[Claude Victor de Boissieu]] (1784–1868), [[maalikunstnik]] ja ka Ambérieu linnapea.
* [[Marcel Demia]] (1904–1981), Prantsuse vastupanuvõitleja Teise Maailmasõja ajal.
* [[Marius Lacrouze]] (1897–1917), piloot, õppis Ambérieus lendamist.
* [[Laure Manaudou]] (1986–), ujumismeister, kohaliku ujumisklubi liige aastatel 1992–2001, enne kui liitus treener [[Philippe Lucas]]ega [[Melun]]is ja seejärel septembrist 2007 kuni jaanuarini 2008; linna veekeskus kannab tema nime.
* [[Florent Manaudou]] (1990–), prantsuse ujuja, kes on spetsialiseerunud liblik- ja vabaujumisele, võitis 3. augustil 2012 [[2012. aasta suveolümpiamängud|Londoni olümpiamängudel]] kuldmedali 50 meetri vabaujumises.
* [[Denise Perrier]], (1935–), [[Miss Maailm]] 1953. aastal.
* [[Georges Joseph Ranque]] (1898–1973), metallurg ja [[Ranque'i toru]] leiutaja.
* [[Bernard Schonberg]] (1908–1944), Lyoni pearabi, vastupanuliikumise liige, arreteeriti Ambérieus 26. mail 1943 ja küüditati [[Auschwitz]]i.
* [[Roger Vailland]] (1907–1965), kirjanik, elas valla Allymesi külas.
* [[Henri Vicaire]] (1802–1865), sündinud Ambérieus 25. novembril 1802, metsade peadirektor, Auleegioni komandör, Aini departemangu üldnõukogu asepresident.
* [[Gabriel Vicaire]] (1848–1900), Bugey'st pärit luuletaja, kes elas linnas oma noorusaastatel.

Ambérieu-en-Bugey on Aini departemangu üks 34 vallast, kellel on sõprussuhted Saksamaa omavalitsusega. Selleks on [[Mering]] [[Baieri]] liidumaal. Sõprussuhted sõlmiti 1973. aastal.&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://www.jumelage.xyz/Auvergne-Rh%C3%B4ne-Alpes/Ain/Amb%C3%A9rieu-en-Bugey |pealkiri=Villes Jumelées avec Ambérieu-en-Bugey |autor= |keel= fr|failitüüp= |täpsustus= Ambérieu-en-Bugey sõpruslinnad|väljaanne= |väljaandja= |koht= |aeg= |vaadatud= 25 september 2025 }}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Aini departemangu vallad]]</text>
      <sha1>s3qi6thyk6llcp57raxfrk2ghpq2af0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Otto Hermann von Güldenschantz</title>
    <ns>0</ns>
    <id>703204</id>
    <revision>
      <id>7260815</id>
      <parentid>7259343</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T07:40:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7260815</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="30101" sha1="ah0fujjgboauos5mmta7ginp1t0bcuu" xml:space="preserve">
'''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Васильевич Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]&lt;ref name=&quot;Sünd 11. jaanuar 1763&quot;/&gt; – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]&lt;ref name=&quot;Surm 26. märts 1836&quot;/&gt;) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. 1775. aastal Siberi jalaväerügemendis sõjaväeteenistust alustanud Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Углицкий 63-й пехотный полк|Uglitši jalaväerügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Brandti ja hiljem kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.&lt;ref name=&quot;27.10.1819  Püha Vladimiri 4. klassi orden&quot;/&gt;

== Elulugu ja perekond ==
Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]).

Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud.

Ta oli vendade, alampolkovnikute [[Georg von Güldenschantz]]i ja [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]].

Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, olid teenistuses ka tema vanemad vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758&lt;ref name=&quot;Johann Carl sünd&quot;/&gt; – ?).

Georg Wilhelm ülendati 1773. aastal [[kornet (auaste)|kornet]]iks. 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777. ja 1780. aastal taas kornetina ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]]. 1. jaanuariks 1793 oli ta rügemendist lahkunud.&lt;ref name=&quot;Georg Wilhelm Pihkva rügement&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Georg Wilhelm 1774&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Georg Wilhelm 1777&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Georg Wilhelm 1789&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Georg Wilhelm 1793&quot;/&gt; 

Georg Wilhelm abiellus Eleonora Maria von Klostermanniga (22. okt. (2. nov.) 1767, Pärnu – 1826), kelle isa oli [[Läänemaa]]l [[Käblaküla mõis]]as sündinud Vene armee kapten Carl Johann von Klostermann (1714 – 1780, Pärnu). Abielust sündisid pojad [[Carl von Güldenschantz|Carl]] ja [[Georg von Güldenschantz|Georg]] ning tütar Wilhelmine.

1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').&lt;ref name=&quot;1780 Pihkva karabinjeeride rügement&quot;/&gt;

Vene keisririigi armees teenis ka üks Otto Hermanni noorematest vendadest, Ewald Melchior Ferdinand von Güldenschantz (1776 – u 1849/1850; vene allikates Fjodor Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Фёдор Васильевич Гильденшанц'')). Aastatel 1798–1803 oli Ferdinand ehk Fjodor teenistuses [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Peterburi tragunirügemendis]], kus ta ülendati 8. (19.) oktoobril 1798 [[junkur|junkrust]] praporštšikuks (lipnikuks) ning sama aasta 23. novembril (4. detsembril) alamporutšikuks.&lt;ref name=&quot;Ewald 1798 ülendamised&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Ewald Peterburi tragunirügement&quot;/&gt; (Märkus: 1798. aastal paljastati samas rügemendis [[Venemaa keiser|keiser]] [[Paul I]] vastu suunatud ohvitseride vandenõu.)&lt;ref name=&quot;Peterburi tragunirügemendi ajalugu&quot;/&gt; Hiljem ülendati Ferdinand porutšikuks. 
Alates 1810. aastate keskpaigast kuni surmani oli Güldenschantz mõisnik [[:ru:Смоленская губерния|Smolenski kubermangu]] [[:ru:Рославльский уезд|Roslavli maakonnas]], kus talle kuulusid Sofiiskoje mõis ning valdused Budas ja Mihhailovkas.&lt;ref name=&quot;Ewald 1817 Roslavl&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Ewald 1840 Roslavli kohtuasi&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Ewald 1849 valduste müük&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Ewald 1850 pärijad&quot;/&gt;

Ewald Melchior Ferdinand abiellus [[munk]]ade eestkostja (vene k. ''покровитель монахов'') tütre Sofia Mihhailovna Kulešaga.

[[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734).

== Sõjaväeteenistus ==
Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäiku Vene keisririigi armees aastatel 1775–1824.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. (23.) märts 1775 || Siberi jalaväerügement || jefreitor-kapral (vene k. ''гефрейт-капрал'') || Teenistuse algus Vene keisririigi armees.&lt;ref name=&quot;Otto 1782 teenistusleht&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 21. aprill (2. mai) 1775 || Siberi jalaväerügement || jefreitor-kapral → [[seersant]] || Ülendati jefreitor-kapralist seersandiks. Ülendamiskuupäev on märgitud 25. aprillil 1782 koostatud teenistusnimekirjas.&lt;ref name=&quot;Otto 1782 teenistusleht&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | september 1778 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || seersant → [[vahtmeister]] (vene k. ''вахмистр'') || 1. mail 1781 koostatud teenistusnimekirjas märgitud auaste ja ülendamisaeg; täpne kuupäev puudub.&lt;ref name=&quot;Otto 1781 teenistusleht&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1779 || Pihkva karabinjeeride rügement || nooremfänrik ehk [[:en:Podpraporshchik|alampraporštšik]] (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || [[Vecpiebalga]] (Alt-Pebalgi) koguduse 1779. aasta armulaualiste nimekirjas on Otto Hermanni nime juures märgitud tema teenistus Pihkva karabinjeeride rügemendis nooremfänrikuna; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.&lt;ref name=&quot;1779 Alt-Pebalg&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 25. detsember 1783 (5. jaanuar 1784) || [[:ru:Углицкий 63-й пехотный полк|Uglitši jalaväerügement]] || alampraporštšik → [[praporštšik]] (vene k. ''прапорщик'') || Ülendati praporštšikuks. Ülendamiskuupäev esineb 27. ja 31. detsembril 1784 ning 18. aprillil 1785 koostatud teenistusnimekirjades.&lt;ref name=&quot;Otto 1784–1785 teenistuslehed&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 28. juuni (9. juuli) 1787 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || [[alamporutšik]] → [[porutšik]] || 1. jaanuaril 1795 koostatud teenistusnimekirjas on märgitud porutšiku auaste ja kuupäev 28. juuni 1787.&lt;ref name=&quot;Otto 1795 teenistusleht&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 15. (26.) märts 1792 || Schlüsselburgi jalaväerügement || [[kapten]] || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjapildis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12 all. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]]. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.&lt;ref name=&quot;Märts 1792 Schlüsselburgi rügement&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 15. (26.) märts 1797 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi musketärirügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц'') rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 23 all. Rügemendi koosseisus 15. (26.) märtsil 1797.&lt;ref name=&quot;15.03.1797 Schlüsselburgi rügement&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | pärast 21. augustit (1. septembrit) 1798 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Brandti musketäride rügement]] || kapten || Anton Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц, Антон Васильевич'') astus 1798. aastal Uglitšis formeeritud rügementi pärast 21. augustit (1. septembrit). Rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 7 all.&lt;ref name=&quot;1798 Brandti musketäride rügement&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.&lt;ref name=&quot;11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us ning kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114 all.&lt;ref name=&quot;01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 6. (18.) apr. 1802 || Olonetsi musketäride rügement (endine Merkulovi rügement) → Sevastopoli musketäride rügement || major || Üleviimine Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli musketäride rügementi.&lt;ref name=&quot;06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.&lt;ref name=&quot;11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (26.) märts 1804 || Sevastopoli musketäride rügement → Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.&lt;ref name=&quot;14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;27.03.1804 Arensburg&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9. (21.) nov. 1805 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.&lt;ref name=&quot;09.11.1805 Arensburgi pataljon&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.&lt;ref name=&quot;Аренсбургский батальон 01.07.1811&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.&lt;ref name=&quot;Armulaual 3. sept. 1811&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].&lt;ref name=&quot;27.10.1819  Püha Vladimiri 4. klassi orden&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle  Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.&lt;ref name=&quot;30.07.1823 Arensburgist Kostromasse&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.&lt;ref name=&quot;31.03.1824 alampolkovnik&quot;/&gt;
|}

&lt;small&gt;''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.&lt;/small&gt;

== Surm ja viimne puhkepaik ==
Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.&lt;ref name=&quot;Surm 26. märts 1836&quot;/&gt; 
Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. 
Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud.

== Vaata ka ==
* [[Güldenschantz]]
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Sünd 11. jaanuar 1763&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&amp;gid=1&amp;pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Surm 26. märts 1836&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.10.1819  Püha Vladimiri 4. klassi orden&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Johann Carl sünd&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&amp;gid=1&amp;pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Georg Wilhelm Pihkva rügement&quot;&gt;[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Georg Wilhelm 1774&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&amp;gid=1&amp;pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Georg Wilhelm 1777&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Georg Wilhelm 1789&quot;&gt;Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Georg Wilhelm 1793&quot;&gt;''Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', skann 11816, nr 371: kornet Georg (Jegor) von Güldenschantz; ülendatud kornetiks 6. juunil 1773 (teistel andmetel 16. juunil või 16. juulil 1773); 1. jaanuariks 1793 rügemendist lahkunud. [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/11816 Digikoopia – Yandexi arhiiv].&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Otto 1782 teenistusleht&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/27045?search=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 Esponton, Антон Гильденшанц]. Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 308, л. 940 об.–941. Siberi jalaväerügemendi teenistusnimekiri, koostatud 25. aprillil 1782.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Otto 1781 teenistusleht&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/27045?search=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 Esponton, Антон Гильденшанц]. Pihkva karabinjeeride rügemendi teenistusnimekiri, koostatud 1. mail 1781.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Otto 1784–1785 teenistuslehed&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/27045?search=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 Esponton, Антон Гильденшанц]. Uglitši jalaväerügemendi teenistusnimekirjad, koostatud 27. ja 31. detsembril 1784 ning 18. aprillil 1785.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Otto 1795 teenistusleht&quot;&gt;[https://esponton.ru/search/27045?search=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 Esponton, Антон Васильевич Гильденшанц]. Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 1067, л. 15 об.–16. Schlüsselburgi jalaväerügemendi teenistusnimekiri, koostatud 1. jaanuaril 1795.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1779 Alt-Pebalg&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&amp;gid=1&amp;pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781&quot;&gt;[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1780 Pihkva karabinjeeride rügement&quot;&gt;Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Ewald 1798 ülendamised&quot;&gt;''St. Petersburgische Zeitung'', nr 83, 15. oktoober 1798, lk 4 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:e1fd1ddf-e232-44f4-81b5-073ecfc28bbe?page=uuid:dbdb5b03-13f6-4f0d-bad4-c86bf8b40407&amp;fulltext=Gildenschanz 8. oktoobri ülendamine]); nr 95, 26. november 1798, lk 1 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:374064c9-9dfe-42c6-ba43-9d9a5da567b5?page=uuid:a5a77ba9-b6da-4409-8a1c-8e80931eaa08&amp;fulltext=Gildenschanz 23. novembri ülendamine]). Vt ka ''Mitausche Zeitung'', nr 84, 30. oktoober 1798, lk 6 ([https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19755710.pdf digiteeritud ajaleht]).&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Ewald Peterburi tragunirügement&quot;&gt;''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', Peterburi tragunirügemendi ohvitseride koondnimekiri, [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/9008 skann nr 9008], kirje nr 821: ''Гильдельшанц (Гивдельшанц), Федор''. Astus 1798. aastal rügementi praporštšikuna ning lahkus 1803. aastal alamporutšikuna.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Peterburi tragunirügemendi ajalugu&quot;&gt;[https://www.regiment.ru/reg/III/B/1/1.htm ''1-й уланский Санкт-Петербургский Генерал-Фельдмаршала князя Меньшикова полк''], rügemendi ajalugu; vt ka [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Санкт-Петербургский 1-й уланский полк]], 1798. aasta Smolenski ohvitseride ring.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Ewald 1817 Roslavl&quot;&gt;''Смоленские епархиальные ведомости'', 1904, nr 17, [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/media/material/attachments/2015/06/22/1904_17.pdf PDF lk 44]. [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/library/material/352/ Väljaande kirje].&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Ewald 1840 Roslavli kohtuasi&quot;&gt;''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 81, 8. oktoober 1840, lk 7; nr 82, 11. oktoober 1840, lk 103; nr 83, 15. oktoober 1840, lk 139. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 24668, mis käsitleb porutšik Jakov Durovi rahalisi nõudeid, sealhulgas 2000 rubla suurust nõuet mõisnik Fjodor Güldenschantzi (''Федор Гильдеманц'') vastu. [https://yandex.ru/archive/catalog/be77052e-1eb3-4502-b5e3-a2901cb9aec2/7 Digiteeritud allikas].&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Ewald 1849 valduste müük&quot;&gt;''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 45, 6. juuni 1849, lk 40, kuulutus nr 18338. 28. märtsil 1849 müüs porutšikuproua Sofia Mihhailovna Güldenschantz staabikapten Mihhail Filippovitš Dobrõšinile Smolenski kubermangu Roslavli maakonnas Sofiiskojes, Budas ja Mihhailovkas asunud vara 7650 rubla eest.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Ewald 1850 pärijad&quot;&gt;''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 31, 16. aprill 1853, lk 10; nr 32, 20. aprill 1853, lk 38; nr 33, 23. aprill 1853, lk 48. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 16318. Kutsutakse kohale mõisnikust porutšik Fjodor Vassiljevitš Güldenschantzi (''Федор Васильев Гельдишанц'') pärijad seoses 8. detsembril 1850 tehtud kohtuotsusega kaupmees Melnikovi klaasi- ja metsasaadetise kinnipidamise asjas. [https://vivaldi.nlr.ru/ap000000305/view Digiteeritud väljaanne].&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Märts 1792 Schlüsselburgi rügement&quot;&gt;[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;15.03.1797 Schlüsselburgi rügement&quot;&gt;[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2655. ''Шлиссельбургский мушкетёрский полк'', ohvitseride koondnimekiri, nr 23: kapten Гильденшанц; rügemendi koosseisus 15. märtsil 1797.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;1798 Brandti musketäride rügement&quot;&gt;[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2628. ''Общий список штаб- и обер-офицерам полка'', kindralmajor Brandti musketärirügement, nr 7: Гилденшанц, Антон Васильевич; rügementi saabunud pärast 21. augustit 1798.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)&quot;&gt;[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement&quot;&gt;[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 12, 55, 68 (PDF-is lk 390, 75, 218).&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli&quot;&gt;[https://book-olds.ru/BookLibrary/00929-Vyisochayshie-prikazyi-po-VV/1802.-Kopii-s-Vyisochayshih-EIV-Prikazov-otdannyih-v-S.-Peterburge-v-1802-godu.html ''Копии с высочайших его императорского величества приказов, отданных в С.-Петербурге 1802 года''.] 6. aprill 1802, lk 64 (PDF-is lk 64).&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major&quot;&gt;[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&amp;rotate=0&amp;theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года;  lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni&quot;&gt;[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&amp;fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta &quot;''St. Petersburgische Zeitung''&quot;; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;27.03.1804 Arensburg&quot;&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;09.11.1805 Arensburgi pataljon&quot;&gt;[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1805.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html ''Список штаб-офицерам по старшинству. Исправлен по 9-е ноября 1805 г.'']; lk 184 (PDF-is lk 188), nr 75.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.&quot;&gt;[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&amp;rotate=0&amp;theme=white ''Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.'']; lk 196/190, nr 65.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Аренсбургский батальон 01.07.1811&quot;&gt;[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html  1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Armulaual 3. sept. 1811&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;30.07.1823 Arensburgist Kostromasse&quot;&gt;[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;31.03.1824 alampolkovnik&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning  määrati rahaline täispension]&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886.

&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1763]]
[[Kategooria:Surnud 1836]]</text>
      <sha1>ah0fujjgboauos5mmta7ginp1t0bcuu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Wortex</title>
    <ns>0</ns>
    <id>705551</id>
    <revision>
      <id>7260337</id>
      <parentid>7242129</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T12:04:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Aivar567</username>
        <id>240619</id>
      </contributor>
      <comment>/* Isad */</comment>
      <origin>7260337</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3088" sha1="jk4iny0w7ymv97hw9q0z32pwexqeau2" xml:space="preserve">'''Wortex''' (tuntud ka kui '''WTX''') oli ''Grand Theft Auto V''-l põhinev '''FiveM''' rollimängu server, mis tegutses peamiselt Eesti mängijaskonnale suunatud rollimänguga, eelnevalt Teistest Eesti serveritest polnud tegemist freeroam serveriga, vaid serveriga kus päriselt nauditi kvaliteetset rollimängu.

Server loodi '''2019. aasta augustis''' ning lõpetas tegevuse '''2025. aasta detsembris'''. Tegutsemisaja jooksul kujunes Wortex üheks Eesti suurimaks ja pikaajalisemalt tegutsenud FiveM rollimängu serveriks.

== Relvakeeld ==
Wortexi kõige pikema aegse(te) relvakeeluga isik(ud):

'''Meki - relvakeeld oli peal isegi peale wipe'''

'''Väikemees (nagata_3168) - 2 aastat relvakeeldu'''

== Doksimine ==
Wortexi tuntumad doksijad:

'''Sparzy'''

'''Toomas'''

'''Clxzzyy'''

'''Cir0xzzz'''

'''Hokieman'''

== Isad ==
Wortexi aegade kõige suurem(ad) isa(d):

Rasmus Runin

== Ajalugu ==
Wortex alustas tegevust väiksema kogukonnaserverina, kuid kasvas aastate jooksul märkimisväärselt. Serveri tuntust suurendasid eelkõige '''Eesti striimerid''', kelle regulaarne tegevus serveris tõi kaasa uute mängijate lisandumise ning kogukonna kasvu.&lt;ref name=&quot;twitchvods&quot;&gt;Twitchi ja YouTube’i avalikud striimide arhiivid (2019–2025).&lt;/ref&gt;

Mitme aasta jooksul toimus serveris pidev arendus, sealhulgas:

uute rollimängusüsteemide lisamine;

haldusstruktuuri laiendamine;

reeglistiku ja rollimängustandardite täiendamine.&lt;ref name=&quot;discord&quot;&gt;Wortexi ametlikud Discordi teadaanded.&lt;/ref&gt;

== Striimerid ==
Wortexi ajaloos on serveris mänginud mitmed tuntud Eesti striimerid, sealhulgas:

'''Istoprocent'''&lt;ref name=&quot;istoprocent&quot;&gt;https://www.twitch.tv/istoprocentofficial&lt;/ref&gt;

'''Rand'''&lt;ref name=&quot;rand&quot;&gt;https://www.twitch.tv/rand&lt;/ref&gt;

HrPaff

Godhyr

Nende tegevus aitas kaasa serveri nähtavuse kasvule Twitchi ja YouTube’i platvormidel.

== Meeskond ==

=== A-Team (2025) ===
'''Omanik'''

STENNUU

'''Administraatorid'''

Freezy

krokodiiler

RobRun

Sass

umadbecubad

'''Vanemmoderaatorid'''

Sleepy

whynot1401

klauuz

shammal

Katz

'''Moderaatorid'''

Kurwalk

iki327

kask1117

fairplayz21_ttv

elise_

== Serveri lõpetamine ==
Wortex lõpetas tegevuse '''2025. aasta detsembris'''. Avalikke ja detailselt dokumenteeritud põhjuseid serveri sulgemise kohta ei ole teada, kuid kogukonna hinnangul mängisid rolli nii pikaajaline arenduskoormus kui ka muutused FiveM serverite maastikul.&lt;ref name=&quot;closure&quot;&gt;Wortexi kogukonna teadaanded ja Discordi arhiiv.&lt;/ref&gt;

== Visuaalne identiteet ==
Server kasutas mitmeid logo- ja kujundusvariante kogu oma tegutsemisaja jooksul. Logo ilmus nii serveri veebikanalites kui ka kogukonna sotsiaalmeedias.

=== Logo ===

'''Fail:Wortex_logo.png''' – Wortexi ametlik logo (kasutus: serveri identiteet)

{{Fail
| nimi = Wortex_logo.png
| kirjeldus = Wortexi FiveM rollimänguserveri ametlik logo
| allikas = Wortexi ametlikud kanalid
| autor = Wortex
| õigused = õiglane kasutus
}}

== Viited ==
&lt;references /&gt;

== Välislingid ==

Wortexi endine veebileht – https://wtx.ee

[[Kategooria:Grand Theft Auto]]</text>
      <sha1>jk4iny0w7ymv97hw9q0z32pwexqeau2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>In memoriam 2026</title>
    <ns>0</ns>
    <id>706690</id>
    <revision>
      <id>7260410</id>
      <parentid>7260292</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T14:22:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Oktoober */</comment>
      <origin>7260410</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="112642" sha1="jcxxn6775c76egoac7h918duc3kp0vz" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2026}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103)
*1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95)
*1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95)
*1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91)
*1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81)
*1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71)
*[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93)
*2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85)
*2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82)
*2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43)
*[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88)
*3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87)
*3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96)
*4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96)
*4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81)
*4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80)
*4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79)
*4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
*4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56)
*[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89)
*5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84)
*5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74)
*5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34)
*[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96)
*6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94)
*6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85)
*6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85)
*6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81)
*6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81)
*6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70)
*6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65)
*[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94)
*7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89)
*7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80)
*7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75)
*7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74)
*[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93)
*8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77)
*8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73)
*8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63)
*[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97)
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90)
*10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89)
*10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80)
*10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79)
*10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78)
*[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89)
*11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82)
*11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79)
*11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
*11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50)
*11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42)
*[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99)
*12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98)
*12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92)
*12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83)
*12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82)
*12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81)
*12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78)
*12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72)
*12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44)  
*[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94)
*13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) 
*13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85)
*13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68)
*13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64)
*[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81)
*14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76)
*14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64)
*14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52)
*[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80)
*15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79)
*15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50)
*[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90)
*16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89)
*16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67)
*[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95)
*17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92)
*17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92)
*17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86)
*17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79)
*17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76)
*[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93)
*18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93)
*18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87)
*18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85)
*18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78)
*18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73)
*18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68)
*[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97)
*19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93)
*19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92)
*19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89)
*19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88)
*19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62)
*19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48)
*[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96)
*20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95)
*20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91)
*20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88)
*20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82)
*20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80)
*[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97)
*21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88)
*21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87)
*21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63)
*21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34)
*[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85)
*22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71)
*[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91)
*23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90)
*23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90)
*23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86)
*23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84)
*23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68)
*23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61)
*[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98)
*24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92)
*24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89)
*24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87)
*24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76)
*24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70)
*24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60)
*[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97)
*25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94)
*25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90)
*25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89)
*25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76)
*25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73)
*[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78)
*26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72)
*26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59)
*[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90)
*27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74)
*[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84)
*[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99)
*29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90)
*29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78)
*29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71)
*29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68)
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91)
*30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65)
*[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92)
*31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90)
*31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81)
*31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58)
*31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88)
*1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84)
*1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80)
*1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74)
*[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91)
*2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89)
*2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87)
*2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86)
*2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83)
*2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76)
*2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39)
*[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
*3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94)
*3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53)
*[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88)
*4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85)
*4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79)
*[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92)
*5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86)
*5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82)
*5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81)
*[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91)
*6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86)
*6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81)
*6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66)
*6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34)
*[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91)
*7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76)
*7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72)
*7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63)
*7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}})
*7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47)
*[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88)
*8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86)
*8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80)
*8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77)
*8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76)
*8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37)
*[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98)
*9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96)
*9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93)
*9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93)
*9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82)
*9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81)
*9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78)
*9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41)
*[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89)
*10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89)
*10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85)
*10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80)
*10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72)
*[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92)
*11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91)
*11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) 
*11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) 
*11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) 
*11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48)
*[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86)
*12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78)
*12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77)
*12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77)
*12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72)
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100)
*13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94)
*13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85)
*13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47)
*[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89)
*14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83)
*14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52)
*[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95)
*15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91)
*15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89)
*15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88)
*15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80)
*15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73)
*15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36)
*[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99)
*16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97)
*16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96)
*16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88)
*16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88)
*16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79)
*16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75)
*16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74)
*[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87)
*17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85)
*17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84)
*17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81)
*[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90)
*18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87)
*18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83)
*18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81)
*18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76)
*18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74)
*[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87)
*19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53)
*[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93)
*20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93)
*20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89)
*20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88)
*20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65)
*[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92)
*21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) 
*21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83)
*21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) 
*21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80)
*21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77)
*21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77)
*21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75)
*21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73)
*21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72)
*21. veebruar – [[Hans-Dieter Sues]], saksa-ameerika paleontoloog (70)
*21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25)
*[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92)
*22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75)
*22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59)
*[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94)
*23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71)
*[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88)
*24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80)
*24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74)
*24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62)
*24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56)
*[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99)
*25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93)
*25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89)
*25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87)
*25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80)
*25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77)
*[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92)
*26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90)
*26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49)
*[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86)
*27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85)
*[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89)
*28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86)
*28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86)
*28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78)
*28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) 
*28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70)
*28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65)
*28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64)
*28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62)

== Märts ==
*[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109)
*1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88)
*1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78)
*1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90)
*2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84)
*2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68)
*2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67)
*2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66)
*[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87)
*3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79)
*3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64)
*[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108)
*4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96)
*4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93)
*4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92)
*4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89)
*4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84)
*4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84)
*4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79)
*4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77)
*4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76)
*4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
*4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54)
*[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92)
*5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90)
*5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89)
*5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88)
*5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87)
*5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85)
*5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83)
*5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81)
*[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96)
*6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80)
*6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74)
*6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65)
*[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101)
*7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84)
*7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82)
*7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82)
*7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63)
*7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35)
*[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100)
*8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87)
*8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71)
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98)
*9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79)
*9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60)
*9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55)
*[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92)
*10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87)
*10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87)
*10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84)
*10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80)
*10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80)
*10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74)
*[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91)
*11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82)
*11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75)
*[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83)
*12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80)
*12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73)
*[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93)
*13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89)
*13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83)
*13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83)
*13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78)
*13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73)
*13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64)
*[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99)
*14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96)
*14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91)
*14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84)
*14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83)
*14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73)
*14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66)
*[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97)
*15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95)
*15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91)
*15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83)
*15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83)
*15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72)
*15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67)
*15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55)
*[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97)
*16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91)
*16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78)
*16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72)
*[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93)
*17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87)
*17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67)
*17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62)
*[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94)
*18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88)
*18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64)
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86)
*19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86)
*19. märts – [[Michael Bambang Hartono]], Indoneesia ettevõtja (86)
*19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84)
*19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67)
*19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19)
*[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100)
*20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97)
*20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92)
*20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90)
*20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81)
*20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79)
*20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78)
*20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78)
*20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71)
*20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67)
*20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54)
*20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43)
*20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27)
*[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91)
*21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86)
*21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) 
*21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52)
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88)
*22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87)
*22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86)
*22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73)
*22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73)
*22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39)
*[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90)
*23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79)
*23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78)
*23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60)
*[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91)
*24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87)
*24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80)
*24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79)
*24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58)
*24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40)
*[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99)
*25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95)
*25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94)
*25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64)
*[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100)
*26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97)
*26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84)
*26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81)
*26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79)
*26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72)
*26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63)
*[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86)
*27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49)
*[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89)
*28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87)
*28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84)
*28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84)
*28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79)
*28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78)
*[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94)
*29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88)
*29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84)
*29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79)
*29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77)
*29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75)
*29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73)
*[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89)
*30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80)
*30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67)
*30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50)
*[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92)
*31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88)
*31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64)

== Aprill ==
* [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78)
* 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69)
* 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62)
* 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49)
* 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46)
* [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97)
* 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88)
*[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84)
* 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83)
* 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68)
* 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51)
* [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86)
* 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84)
* 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82)
* [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91)
* 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89)
* 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88)
* [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97)
* 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95)
* 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95)
* 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87)
* 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81)
* 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66)
* 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43)
* [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86)
* 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95)
* 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93)
* 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83)
* 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80)
* 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74)
* 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70)
* [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100)
* 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97)
* 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81)
* 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74)
* 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68)
* [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84)
* 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
* 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75)
* 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64)
* 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49)
* [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103)
* 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92)
* 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91)
* 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87)
* 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86)
* 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84)
* 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76)
* [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) 
* 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88)
* 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) 
* [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97)
* 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91)
* 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91)
* 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82)
* 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78)
* 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73)
* [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94)
* 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90)
* [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96)
* 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89)
* 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88)
* 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86)
* 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86)
* [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92)
* 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85)
* 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80)
* 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78)
* 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60)
* 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56)
* 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53)
* 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48)
* 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47)
* [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88)
* 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82)
* 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79)
* 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77)
* 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68)
* 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57)
* [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91)
* 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73)
* [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101)
* 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100)
* 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98)
* 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96)
* 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91)
* 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88)
* 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81)
* 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57)
* [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90)
* 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86)
* 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76)
* 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76)
* 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63)
* [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85)
* 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80)
* [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101)
*22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92)
* 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92)
* 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81)
* 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
* [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93)
* 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81)
* 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81)
* 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79)
* 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68)
* 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36)
* [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97)
* 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97)
* 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65)
* 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40)
* 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30)
* [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94)
* 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89)
* 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84)
* 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78)
* 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56)
* 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47)
* [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91)
* 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83)
* 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83)
* 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82)
* 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80)
* [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98)
* 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94)
* 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93)
* 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79)
* [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84)
* 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81)
* [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86)
* 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79)
* 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76)
* [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93)
* 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91)
* 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88)
* 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86)

== Mai ==
* [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99)
* 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85)
* 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79)
* 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79)
* 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59)
* [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94)
* 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92)
* 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89)
* 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82)
* 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82)
* 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80)
* [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97)
* 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86)
* 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73)
* [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87)
* 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84)
* 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79)
* 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78)
* 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69)
* [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91)
* 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89)
* [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91)
* 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87)
* 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86)
* 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85)
* 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75)
* 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71)
* 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71)
* 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69)
* [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96)
* 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93)
* 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93)
* 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92)
* 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84)
* 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82)
* 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82)
* 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81)
* 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73)
* [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93)
* 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86)
* 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68)
* 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64)
* [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90)
* 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86)
* 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84)
* 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82)
* 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78)
* [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86)
* 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85)
* 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82)
* 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67)
* [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91)
* 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50)
* 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29)
* [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
* 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88)
* 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87)
* 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79)
* 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79)
* 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
* 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69)
* 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67)
* 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47)
* 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36)
* [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97)
* 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90)
* 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88)
* [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102)
* 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85)
* 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85)
* 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84)
* 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84)
* 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83)
* 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) 
* 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80)
* [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101)
* 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95)
* 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95)
* 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92)
* 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85)
* 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83)
* 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79)
* 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56)
* [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92)
* 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91)
* 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90)
* 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88)
* [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93)
* 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88)
* 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86)
* 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70)
* 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25)
* [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93)
* 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91)
* 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88)
* 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85)
* 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84)
* 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81)
* 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74)
* 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70)
* 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64)
* 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64)
* 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62)
* [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91)
* 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91)
* 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87)
* 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86)
* 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81)
* [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83)
* 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70)
* [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91)
* 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87)
* 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82)
* 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82)
* 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76)
* 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41)
* [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88)
* 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83)
* 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52)
* [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101)
* 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80)
* 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80)
* 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77)
* 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88)
* 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84)
* 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84)
* 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81)
* 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46)
* [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95)
* 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93)
* 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90)
* 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83)
* 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75)
* 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69)
* 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68)
* 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59)
* 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49)
* 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21)
* [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95)
* 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90)
* 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88)
* 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86)
* 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70)
* 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52)
* [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112)
* 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91)
* 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89)
* 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
* 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87)
* 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82)
* [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96)
* 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86)
* 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85)
* 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80)
* 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80)
* 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60)
* 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40)
* [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104)
* 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88)
* 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63)
* 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43)
* 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36)
* [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100)
* 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89)
* 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81)
* 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69)
* 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69)
* [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76)
* mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86)
* mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89)

== Juuni ==
* [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86)
* 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85)
* 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80)
* 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80)
* 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79)
* 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72)
* 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72)
* 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33)
* [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86)
* 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75)
* 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62)
* 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61)
* [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84)
* 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84)
* 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
* 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72)
* 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41)
* 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35)
* [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92)
* 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91)
* 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76)
* 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56)
* [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97)
* 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93)
* 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86)
* 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85)
* 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84)
* 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68)
* 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51)
* 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34)
* [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93)
* 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88)
* 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87)
* 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84)
* 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) 
* [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98)
*7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92)
* 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85)
* 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84)
* 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59)
* [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89)
* 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80)
* 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
* 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58)
* [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94)
* 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93)
* 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38)
* [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94)
* 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92)
* 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84)
* 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84)
* 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73)
* 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54)
*[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89)
* 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88)
* 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87)
* 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86)
* 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75)
* 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47)
*[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100)
* 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
* 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85)
* 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79)
* 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76)
* 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49)
* 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42)
*[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93)
* 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91)
* 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88)
* 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81)
* 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67)
* 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36)
*[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83)
* juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83)
* 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78)
* 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57)
* 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32)
* 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28)
*[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96)
* 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91)
* 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81)
* 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47)
* 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45)
* 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35)
*[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86)
* 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83)
* 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81)
* 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78)
* 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35)
*[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98)
* 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87)
* 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81)
* 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64)
* 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56)
*[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96)
* 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93)
* 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93)
* 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82)
* 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81)
*[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90)
* 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88)
* 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87)
* 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85)
* 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83)
* 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79)
* 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69)
* 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58)
*[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101)
* 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98)
* 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96)
* 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91)
* 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82)
* 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76)
*[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98)
* 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94)
* 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87)
* 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82)
* 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71)
* 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67)
*[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100)
* 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94)
* 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93)
* 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90)
* 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89)
* 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80)
* 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43)
* 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24)
*[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87)
* 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86)
* 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81)
* 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48)
* 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32)
*[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98)
* 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87)
* 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84)
* 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24)
*[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95)
*25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) 
* 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65)
* 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28)
*[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98)
* 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96)
* 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86)
* 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78)
* 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77)
* 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75)
* 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75)
* 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73)
* 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54)
* 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44)
*[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98)
*27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88)
* 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63)
*[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98)
* 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86)
* 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82)
* 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65)
* 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63)
*[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94)
*29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91)
* 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90)
* 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88)
* 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86)
*[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97)
* 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94)
* 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80)
* 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74)
* 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68)

== Juuli ==
* [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89)
* 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82)
* 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82)
* 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48)
* [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96)
* 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83)
* 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79)
* 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70)
* 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64)
* [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95)
* 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91)
* 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87)
* 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80)
* 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67)
* [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99)
* 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98)
* 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85)
* 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64)
* 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33)
* [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81)
* 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80)
* 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69)
* 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59)
* [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95)
* 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94)
* 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) 
* 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82)
* [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90)
* 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81)
* 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78)
* [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87)
* 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75)
* [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86)
* 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78)
* 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78)
* 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75)
* [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93)
* 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75)
* 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74)
* 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69)
* 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56)
* [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89)
* 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87)
* 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86)
* 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71)
* 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25)
* [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94)
* 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87)
* 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82)
* 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74)
* 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68)
* [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92)
* 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91)
* 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86)
* 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83)
* 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78)
* 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74)
* 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38)
* [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95)
* 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92)
* 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61)
* 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53)
* [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99)
* 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92)
* 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91)
* 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86)
* 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86)
* 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82)
*[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102)
* 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92)
* 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81)
* 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79)
* 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73)
* 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71)
* 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43)
*[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92)
* 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91)
* 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89)
* 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89)
* 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) 
* 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) 
*[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91)
* 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87)
* 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73)
* 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67)
* 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59)
* 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26)
*[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91)
* 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83)
* 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50)
*[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90)
* 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89)
* 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86)
* 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83)
* 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64)
* 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58)
* 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26)
*[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86)
* 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81)
* 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50)
* 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18)
*[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98)
* 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92)
* 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91)
* 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74)
*[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87)
* 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79)
* 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78)
* 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69)
* 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68)
* 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65)
*[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101)
* 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92)
* 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88)
* 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65)
* 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38)
*[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87)
* 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86)
* 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85)
* 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80)
*[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99)
* 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86)
*[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77)
* 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67)
* 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59)
*[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96)
* 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92)
* 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88)
* 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76)
* 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71)
* 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50)
*[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76)
* 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65)
* 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64)
* 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56)
* 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41)
*[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100)
* 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87)
* 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83)
* 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81)
* 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66)
* 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62)
* 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43)
*[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91)
* 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66)
* 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60)
* 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55)
* 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39)

== August ==
*[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99)
*1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95)
* 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91)
* 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79)
* 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56)
* 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37)
*[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93)
* 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83)
* 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83)
* 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79)
* 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78)
*[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95)
* 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93)
* 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88)
* 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88)
* 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78)
* 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61)
* 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43)
* 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34)
*[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99)
*4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94)
* 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90)
* 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87)
* 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83)
*[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99)
* 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81)
* 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78)
* 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70)
* 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64)
* 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40)
*[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92)
* 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90)
* 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86)
* 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76)
*[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109)
*7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93)
*7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86)
* 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83)
* 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79)
*[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94)
* 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69)
* 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68)
*[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96)
*9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87)
* 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86)
* 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84)
* 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84)
* 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25)
*[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) 
* 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) 
* 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93)
* 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78)
*[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96)
* 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95)
* 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83)
* 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79)
* 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73)
*[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105)
* 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97)
* 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89)
* 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80)
* 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56)
*[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100)
* 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97)
* 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94)
* 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87)
* 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87)
* 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86)
* 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78)
* 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76)
* 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33)
*[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96)
* 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90)
* 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86)
* 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80)
* 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79)
* 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78)
* 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78)
* 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76)
* 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41)
* 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97)
*[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100)
*15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92)
* 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86)
* 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83)
* 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79)
* 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76)
* 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72)
* 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) 
*[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89)
* 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36)
*[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98)
* 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94)
* 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92)
* 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84)
* 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79)
* 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77)
* 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61)
* 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56)
*[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98)
* 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97)
* 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91)
* 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89)
* 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85)
* 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81)
* 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80)
* 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) 
* 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) 
*[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) 
* 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95)
* 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) 
* 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) 
* 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74)
* 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73)
* 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66)
*[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92)
* 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87)
* 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81)
* 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79)
* 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72)
*[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100)
* 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97)
* 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94)
* 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
* 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91)
* 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87)
* 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85)
* 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84)
* 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79)
* 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70)
* 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48)
* 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38)
*[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88)
* 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82)
* 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77)
* 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59)
* 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25)
*[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98)
* 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95)
* 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88)
* 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87)
* 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84)
* 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82)
* 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76)
* 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70)
* 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63)
*[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96)
* 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91)
* 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90)
* 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89)
* 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71)
* 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63)
* 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63)
* 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57)
*[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95)
* 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90)
* 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89)
* 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80)
* 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80)
* 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77)
*[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87)
* 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85)
* 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84)
* 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83)
* 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79)
* 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52)
* 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44)
*[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91)
* 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84)
* 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34)
*[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89)
* 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85)
* 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79)
* 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69)
*[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98)
* 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94)
* 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92)
* 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90)
* 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89)
* 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86)
* 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86)
* 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85)
* 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67)
* 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59)
* 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50)
*[[30. august]] – [[Laine Merikalju]], eesti geograaf ja õpetaja (97) 
*30. august – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95)
* 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78)
* 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75)
* 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58)
*[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97)
* 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92)
* 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87)
* 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78)
* 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78)
* 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77)
* 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49)
*august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77)

== September ==
*[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100)
* 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94)
* 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88)
* 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87)
* 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83)
* 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70)
* 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65)
* 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33)
*[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99)
* 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96)
* 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92)
* 2. september – [[Olavi Leimuvirta]], Soome võimleja (90)
* 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83)
* 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77)
* 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76)
* 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75)
* 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66)
* 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27)
*[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92)
* 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78)
* 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76)
* 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61)
*[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91)
* 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86)
* 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85)
* 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82)
* 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79)
* 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78)
* 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76)
* 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64)
*[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99)
* 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98)
* 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95)
* 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85)
* 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85)
* 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82)
* 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80)
* 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63)
* 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56)
* 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51)
*[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102)
*[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90)
* 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86)
* 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84)
* 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82)
* 7. september – [[Richard Alston]], Suurbritannia koreograaf (77)
*[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89)
*8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85)
* 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82)
* 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79)
*[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98)
* 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98)
* 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86)
* 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85)
* 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76)
* 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70)
* 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69)
* 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54)
*[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82)
* 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75)
*[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94)
* 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90)
* 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78)
* 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77)
* 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68)
*[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89)
* 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85)
* 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83)
* 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81)
* 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) 
* 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68)
*[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94)
* 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88)
* 13. september – [[Hasso Nurm]], Eesti poliitik (84)
* 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83)
* 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78)
* 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71)
* 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46)
*[[14. september]] – [[Ken Laufman]], Kanada jäähokimängija (94)
*14. september – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88)
*14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87)
* 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64)
* 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51)
*[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98)
* 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91)
* 15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81)
* 15. september – [[Bonnie Greer]], ameerika-briti näitekirjanik ja romaanikirjanik (77)
* 15. september – [[Gerrit Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77)
* 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76)
* 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76)
* 15. september – [[Ralf Richter]], saksa näitleja (69)
* 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45)
*[[16. september]] – [[Mart Porila]], eesti ajakirjanik ja agrotehnikateadlane (90)
* 16. september – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84)
* 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68)
*[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86)
* 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84)
* 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83)
* 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) 
* 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister (59) 
* 17. september – [[Duncan Sheik]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, helilooja ja näitleja (56) 
* 17. september – [[Michael Sweetney]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (43)
*[[18. september]] – [[Grazia Daddario]], itaalia näitleja (94)
* 18. september – [[Hans Grodotzki]], saksa pikamaajooksja (90)
* 18. september – [[Stephanie Cole]], inglise näitleja (84)
* 18. september – [[Michael Burton]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78)
*[[19. september]] – [[Sandro Mazzola]], itaalia jalgpallur (83)
* 19. september – [[Mart Avarmaa]], eesti kinnisvaraärimees (82)
*[[20. september]] – [[Margit Carlqvist]], Rootsi näitleja (94)
*20. september – [[Sid Ahmed Agoumi]], Alžeeria näitleja (85)
* 20. september – [[Chad Gilbert]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (45)
*[[21. september]] – [[Yahya Lampong]], Malaisia poliitik (86)
* 21. september – [[Jorge Palma]], portugali laulja ja laulukirjutaja (76)
* 21. september – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane (71)
*[[22. september]] – [[Alojzy Lysko]], Poola poliitik (84)
*22. september – [[Don Cooper]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (70)
*[[23. september]] – [[Bob Pettit]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (93)
*23. september – [[Alfonsas Bukontas]], leedu luuletaja, tõlkija ja publitsist (85)
*[[24. september]] – [[Milan Panić]], Serbia ettevõtja ja poliitik (96)
*24. september – [[You Benchang]], hiina näitleja (93)
* 24. september – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja (88)
* 24. september – [[Peter Nogly]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (79)
* 24. september – [[Jacob Goldwasser]], Iisraeli filmilavastaja ja produtsent (76)
* 24. september – [[Ricardo Centellas]], Boliivia katoliku vaimulik (63)
* 24. september – [[Mushtaq Khan]], India näitleja (56)
*[[25. september]] – [[Carmen Aldunate]], Tšiili maalikunstnik ja illustreerija (86)
* 25. september – [[André Guy]], prantsuse jalgpallur (85)
* 25. september – [[Sidya Touré]], Guinea poliitik (85)
* 25. september – [[Rini Wagtmans]], hollandi jalgpallur (79)
* 25. september – [[Ryszard Lenczewski]], poola filmioperaator ja õppejõud (78)
* 25. september – [[Soúlis Markópoulos]], kreeka korvpallur (77)
* 25. september – [[Liu Huan]], hiina laulja ja laulukirjutaja (63)
* 25. september – [[Bruno Kramm]], saksa muusik ja muusikaprodutsent (58)
*[[26. september]] – [[Ahmed El-Zend]], Egiptuse jurist ja poliitik (80)
* 26. september – [[Guruh Sukarnoputra]], Indoneesia poliitik ja kunstnik (73)
*[[27. september]] – [[César Ortiz-Echagüe]], hispaania arhitekt ja katoliku preester (99)
*27. september – [[Mighty Sparrow]], Trinidadi ja Tobago muusik (91)
* 27. september – [[Ludwig Gössing]], saksa ratsasportlane (88)
*[[28. september]] – [[Seela Sella]], soome näitleja (89)
* 28. september – [[Damien Girard]], prantsuse jalgrattur (24)
*[[29. september]] – [[Ionel Haiduc]], rumeenia keemik (89)
* 29. september – [[Colette Sénami Agossou Houeto]], Benini pedagoog, luuletaja ja poliitik (87)
* 29. september – [[Julián García Vargas]], Hispaania poliitik (80)
* 29. september – [[Otto Sirgo]], Kuuba näitleja (79)
*[[30. september]] – [[Peppino Mazzullo]], itaalia näitleja (100)
* 30. september – [[Pat Saiki]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96)
* 30. september – [[Margaret Hamilton]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane ja süsteemiinsener (90)
* 30. september – [[Esther Rantzen]], Inglismaa ajakirjanik ja telesaatejuht (86)
* 30. september – [[John Bröcheler]], saksa ooperilaulja (81)
* 30. september – [[Toomas Veidebaum]], eesti bioloog (79)
* 30. september – [[Gabriel Serville]], Prantsuse Guajaana poliitik (67)
* 30. september – [[Wicknell Chivayo]], zimbabwe ärimees (45)
* september – [[Conrad Lant]], inglise muusik (63)

== Oktoober ==
*[[1. oktoober]] – [[Karel Zelenko]], sloveeni kunstnik (101)
* 1. oktoober – [[Štěpánka Ranošová]], tšehhi näitleja (99)
* 1. oktoober – [[Biljana Plavšić]], Bosnia Serbia poliitik (96)
* 1. oktoober – [[Caupolicán Peña]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (96)
* 1, oktoober – [[Alissa Aksjonova]], vene muuseumitöötaja (95)
* 1. oktoober – [[Mary Louise Weller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79)
* 1. oktoober – [[Göran Djupsund]], Soome politoloog ja sotsioloog (73)
* 1. oktoober – [[Kamil Pulec]], tšehhi näitleja (63)
*[[2. oktoober]] – [[Cesar Virata]], Filipiinide majandusteadlane ja poliitik (95)
* 2. oktoober – [[İoanna Kuçuradi]], türgi filosoof (89)
* 2. oktoober – [[Bruce Baird]], Austraalia poliitik (84)
* 2. oktoober – [[Sass Jordan]], Kanada laulja (65)
* 2. oktoober – [[Lyle Odelein]], Kanada jäähokimängija (58)
*[[3. oktoober]] – [[Singeetham Srinivasa Rao]], India filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (95)
* 3. oktoober – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa arst-psühhoterapeut ja poliitik (87)
* 3. oktoober – [[Przemysław Branny]], poola näitleja ja laulja (55)
*[[4. oktoober]] – [[Cheikh Hamidou Kane]], Senegali kirjanik (98)
* 4. oktoober – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (91)
* 4. oktoober – [[Ángel Arroyo]], hispaania maanteerattur (70)
*[[5. oktoober]] – [[Tadeusz Lutak]], Poola sõjaväelane (109)
*5. oktoober – [[Göksel Arsoy]], türgi näitleja (90)
* 5. oktoober – [[Ilie Datcu]], rumeenia jalgpallur (89)
* 5. oktoober – [[Jeffrey Archer]], Briti kirjanik ja poliitik (86)
* 5. oktoober – [[Jim Bakker]], Ameerika Ühendriikide telejutlustaja (86)
* 5. oktoober – [[Dennis Hastert]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84)
* 5. oktoober – [[Sam McDowell]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (84)
* 5. oktoober – [[George Fenton]], Briti helilooja (76)
* 5. oktoober – [[Carlos Alberto Dias]], Brasiilia jalgpallur (59)
*[[6. oktoober]] – [[Eva Marie Saint]], Ameerika Ühendriikide näitleja (102)
* 6. oktoober – [[James Nelligan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (97)
* 6. oktoober – [[Voldemar Lindström]], eesti ajakirjanik, meediajuht ja televisiooni ajaloo uurija (93)
* 6. oktoober – [[Nikolai Tevetkel]], tšuvaši luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (89)
* 6. oktoober – [[Anwar Shaikh]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (80)
* 6. oktoober – [[Jacek Ziober]], poola jalgpallur (60)
*[[7. oktoober]] – [[Enn Mälgand]], eesti ajakirjanik (89)
* 7. oktoober – [[Miloslav Kopečný]], tšehhi näitleja (82)
* 7. oktoober – [[Barbara Spinelli]], Itaalia ajakirjanik, esseist ja poliitik (80)
* 7. oktoober – [[Bruce Tarvel]], prantsuse kirjanik (80)
* 7. oktoober – [[Stefania Corna]], itaalia võrkpallur (35)
*[[8. oktoober]] – [[Vladimír Kopecký]], tšehhi maalikunstnik, graafik ja klaasikunstnik (94)
* 8. oktoober – [[Colin Mackerras]], Austraalia sinoloog (87)
* 8. oktoober – [[Henk Cornelisse]], hollandi jalgrattur (85)
* 8. oktoober – [[Nana Patekar]], India näitleja ja filmitegija (75)
* [[9. oktoober]] – [[Lou Yulie]], hiina filosoof ja usundiloolane (91)
* 9. oktoober – [[Mike Ditka]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (86)
* 9. oktoober – [[Chris Wickham]], Briti ajaloolane (76)
* 9. oktoober – [[Indra Briķe]], läti näitleja (68)
* 9. oktoober – [[Klaus Rader]], saksamaa ettevõtja ja rallisõitja (63)
* [[10. oktoober]] – [[Pierre Lindstedt]], rootsi näitleja (83)
* 10. oktoober – [[Svjatoslav Zabelin]], vene ökoloog ja ühiskonnategelane (76)
* 10. oktoober – [[Wilfredo Gómez]], Puerto Rico poksija (69)
* [[11. oktoober]] – [[Wilma De Angelis]], itaalia laulja ja telesaatejuht (96)
* 11. oktoober – [[Ēvalds Grabovskis]], läti jäähokimängija ja -treener (85)
* 11. oktoober – [[Jiří Štěpnička]], tšehhi näitleja (79)
* 11. oktoober – [[Doug Loft]], inglise jalgpallur (39) (arvatav surmakuupäev)
* [[12. oktoober]] – [[Giorgio Bracardi]], itaalia näitleja, koomik, laulja ja laulukirjutaja (93) 
* 12. oktoober – [[RJ Mitte]], Ameerika Ühendriikide näitleja (34)
* [[13. oktoober]] – [[Martina Arroyo]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (90)
* 13. oktoober – [[Heikki Mälkiä]], soome jäähokimängija ja jäähokitreener (68)
* [[14. oktoober]] – [[Luigi Malice]], itaalia maalikunstnik ja skulptor (89)
* 14. oktoober – [[Aet Kukk]], Eesti Inimõiguste Instituudi ja inimõiguste aastakonverentsi tegevjuht (59)
* [[15. oktoober]] – [[Cliff Hagan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (94)
* 15. oktoober – [[Bo Johansson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (83)
* 15. oktoober – [[Pirouz Mojtahedzadeh]], Iraani politoloog ja ajaloolane (80)
* [[16. oktoober]] – [[Paavo Rantanen]], Soome diplomaat ja poliitik (92)
* 16. oktoober – [[Chiaki Ishii]], jaapani päritolu Brasiilia judoka (85)
* 16. oktoober – [[Peeter Zoova]], eesti sõudja (83)
* 16. oktoober – [[Mariusz Strzałka]], poola vehkleja (67)
* 16. oktoober – [[Dariusz Kołodziejczyk]], poola ajaloolane (64)
* [[17. oktoober]] – [[Maarten Spanjer]], hollandi näitleja ja kirjanik (83)
* 17. oktoober – [[Deniss Boitsov]], vene poksija (40)
* [[18. oktoober]] – [[Leho Männiksoo]], eesti raadioajakirjanik (93)
* 18. oktoober – [[Ann Hornaday]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik (66)
* 18. oktoober – [[Lua Blanco]], Brasiilia näitleja, laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (39)
* [[19. oktoober]] – [[Hilkka Kinnunen]], soome näitleja ja ooperilaulja (101)
*[[20. oktoober]] – [[Juha Kallas]], eesti tehnikateadlane (85)
* 20. oktoober – [[Kruusa Kalju]], eesti kirjanik ja tõlkija (53) 
*[[21. oktoober]] – [[Tom Skerritt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93)
* 21. oktoober – [[David Muradjan]], armeenia kirjanik, kinoteadlane ja stsenarist (74)
* 21. oktoober – [[John Anderson (laulja)|John Anderson]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (71)
* 21. oktoober – [[Peep Varak]], eesti kütuseärimees (59)
* 21. oktoober – [[Georgi Nemsadze]], gruusia jalgpallur ja jalgpallitreener (54)
*[[22. oktoober]] – [[Claude Cohen-Tannoudji]], prantsuse füüsik (93)
* 22. oktoober – [[Ron Duguay]], Kanada jäähokimängija ja -treener (69)
* 22. oktoober – [[Igor Abarenkov]], Eesti ettevõtja ja poliitik (63)
* 22. oktoober – [[Leaname Maotoanong]], Botswana sprinter (35)
* 22. oktoober – [[Yasuo Fukuda]], jaapani poliitik, peaminister (90)
*[[23. oktoober]] – [[Endel Jürimäe]], eesti matemaatik (95)
* 23. oktoober – [[Josef Duchač]], Saksamaa poliitik (88)
* 23. oktoober – [[Francis Duru]], Nigeeria näitleja (57)
*[[24. oktoober]] – [[Widodo Adi Sutjipto]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (82)
* 24. oktoober – [[Jouni Yrjölä]], Soome maletaja (67)
* 24. oktoober – [[Slavcho Binev]], Bulgaaria poliitik (60)
*[[25. oktoober]] – [[Peggy King]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja ja näitleja (96)
* 25. oktoober – [[Walter Koenig]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja stsenarist (90)
* 25. oktoober – [[José Luis García Sánchez]], hispaania filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (85)
* 25. oktoober – [[Sverre Horge]], norra näitleja (82)
* 25. oktoober – [[Józef Lipień]], poola maadleja (77)
* 25. oktoober – [[Darko Božović]], Montenegro jalgpallur (48)
* 25. oktoober – [[Eric Bauza]], Kanada häälnäitleja (46)
*[[26. oktoober]] – [[Kaie Parts]], eesti metallikunstnik (86)
* 26. oktoober – [[Michèle Barzach]], Prantsusmaa günekoloog, psühhoanalüütik ja poliitik (83)
* 26. oktoober – [[Alfredo Sánchez Monteseirín]], Hispaania poliitik (69)
* 26. oktoober – [[Heiko Weber]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (61)

[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>jcxxn6775c76egoac7h918duc3kp0vz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260820</id>
      <parentid>7260410</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T08:02:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Oktoober */</comment>
      <origin>7260820</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="112722" sha1="jb171a47bu2zw18q4ffu2qrw5awd20r" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2026}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103)
*1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95)
*1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95)
*1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91)
*1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81)
*1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71)
*[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93)
*2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85)
*2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82)
*2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43)
*[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88)
*3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87)
*3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96)
*4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96)
*4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81)
*4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80)
*4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79)
*4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
*4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56)
*[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89)
*5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84)
*5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74)
*5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34)
*[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96)
*6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94)
*6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85)
*6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85)
*6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81)
*6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81)
*6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70)
*6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65)
*[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94)
*7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89)
*7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80)
*7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75)
*7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74)
*[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93)
*8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77)
*8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73)
*8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63)
*[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97)
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90)
*10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89)
*10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80)
*10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79)
*10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78)
*[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89)
*11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82)
*11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79)
*11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
*11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50)
*11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42)
*[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99)
*12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98)
*12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92)
*12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83)
*12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82)
*12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81)
*12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78)
*12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72)
*12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44)  
*[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94)
*13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) 
*13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85)
*13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68)
*13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64)
*[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81)
*14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76)
*14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64)
*14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52)
*[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80)
*15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79)
*15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50)
*[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90)
*16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89)
*16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67)
*[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95)
*17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92)
*17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92)
*17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86)
*17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79)
*17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76)
*[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93)
*18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93)
*18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87)
*18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85)
*18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78)
*18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73)
*18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68)
*[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97)
*19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93)
*19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92)
*19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89)
*19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88)
*19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62)
*19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48)
*[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96)
*20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95)
*20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91)
*20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88)
*20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82)
*20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80)
*[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97)
*21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88)
*21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87)
*21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63)
*21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34)
*[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85)
*22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71)
*[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91)
*23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90)
*23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90)
*23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86)
*23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84)
*23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68)
*23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61)
*[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98)
*24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92)
*24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89)
*24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87)
*24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76)
*24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70)
*24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60)
*[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97)
*25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94)
*25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90)
*25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89)
*25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76)
*25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73)
*[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78)
*26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72)
*26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59)
*[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90)
*27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74)
*[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84)
*[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99)
*29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90)
*29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78)
*29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71)
*29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68)
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91)
*30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65)
*[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92)
*31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90)
*31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81)
*31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58)
*31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88)
*1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84)
*1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80)
*1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74)
*[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91)
*2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89)
*2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87)
*2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86)
*2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83)
*2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76)
*2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39)
*[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
*3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94)
*3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53)
*[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88)
*4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85)
*4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79)
*[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92)
*5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86)
*5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82)
*5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81)
*[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91)
*6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86)
*6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81)
*6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66)
*6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34)
*[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91)
*7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76)
*7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72)
*7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63)
*7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}})
*7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47)
*[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88)
*8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86)
*8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80)
*8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77)
*8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76)
*8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37)
*[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98)
*9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96)
*9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93)
*9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93)
*9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82)
*9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81)
*9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78)
*9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41)
*[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89)
*10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89)
*10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85)
*10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80)
*10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72)
*[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92)
*11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91)
*11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) 
*11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) 
*11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) 
*11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48)
*[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86)
*12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78)
*12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77)
*12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77)
*12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72)
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100)
*13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94)
*13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85)
*13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47)
*[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89)
*14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83)
*14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52)
*[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95)
*15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91)
*15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89)
*15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88)
*15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80)
*15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73)
*15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36)
*[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99)
*16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97)
*16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96)
*16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88)
*16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88)
*16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79)
*16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75)
*16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74)
*[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87)
*17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85)
*17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84)
*17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81)
*[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90)
*18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87)
*18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83)
*18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81)
*18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76)
*18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74)
*[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87)
*19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53)
*[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93)
*20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93)
*20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89)
*20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88)
*20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65)
*[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92)
*21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) 
*21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83)
*21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) 
*21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80)
*21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77)
*21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77)
*21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75)
*21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73)
*21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72)
*21. veebruar – [[Hans-Dieter Sues]], saksa-ameerika paleontoloog (70)
*21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25)
*[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92)
*22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75)
*22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59)
*[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94)
*23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71)
*[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88)
*24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80)
*24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74)
*24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62)
*24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56)
*[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99)
*25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93)
*25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89)
*25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87)
*25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80)
*25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77)
*[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92)
*26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90)
*26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49)
*[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86)
*27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85)
*[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89)
*28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86)
*28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86)
*28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78)
*28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) 
*28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70)
*28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65)
*28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64)
*28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62)

== Märts ==
*[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109)
*1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88)
*1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78)
*1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90)
*2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84)
*2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68)
*2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67)
*2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66)
*[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87)
*3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79)
*3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64)
*[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108)
*4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96)
*4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93)
*4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92)
*4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89)
*4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84)
*4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84)
*4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79)
*4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77)
*4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76)
*4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
*4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54)
*[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92)
*5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90)
*5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89)
*5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88)
*5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87)
*5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85)
*5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83)
*5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81)
*[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96)
*6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80)
*6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74)
*6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65)
*[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101)
*7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84)
*7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82)
*7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82)
*7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63)
*7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35)
*[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100)
*8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87)
*8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71)
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98)
*9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79)
*9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60)
*9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55)
*[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92)
*10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87)
*10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87)
*10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84)
*10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80)
*10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80)
*10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74)
*[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91)
*11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82)
*11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75)
*[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83)
*12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80)
*12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73)
*[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93)
*13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89)
*13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83)
*13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83)
*13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78)
*13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73)
*13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64)
*[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99)
*14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96)
*14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91)
*14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84)
*14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83)
*14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73)
*14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66)
*[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97)
*15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95)
*15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91)
*15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83)
*15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83)
*15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72)
*15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67)
*15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55)
*[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97)
*16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91)
*16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78)
*16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72)
*[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93)
*17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87)
*17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67)
*17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62)
*[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94)
*18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88)
*18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64)
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86)
*19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86)
*19. märts – [[Michael Bambang Hartono]], Indoneesia ettevõtja (86)
*19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84)
*19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67)
*19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19)
*[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100)
*20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97)
*20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92)
*20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90)
*20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81)
*20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79)
*20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78)
*20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78)
*20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71)
*20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67)
*20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54)
*20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43)
*20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27)
*[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91)
*21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86)
*21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) 
*21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52)
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88)
*22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87)
*22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86)
*22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73)
*22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73)
*22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39)
*[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90)
*23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79)
*23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78)
*23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60)
*[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91)
*24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87)
*24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80)
*24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79)
*24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58)
*24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40)
*[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99)
*25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95)
*25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94)
*25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64)
*[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100)
*26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97)
*26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84)
*26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81)
*26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79)
*26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72)
*26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63)
*[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86)
*27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49)
*[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89)
*28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87)
*28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84)
*28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84)
*28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79)
*28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78)
*[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94)
*29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88)
*29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84)
*29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79)
*29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77)
*29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75)
*29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73)
*[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89)
*30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80)
*30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67)
*30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50)
*[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92)
*31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88)
*31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64)

== Aprill ==
* [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78)
* 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69)
* 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62)
* 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49)
* 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46)
* [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97)
* 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88)
*[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84)
* 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83)
* 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68)
* 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51)
* [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86)
* 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84)
* 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82)
* [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91)
* 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89)
* 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88)
* [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97)
* 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95)
* 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95)
* 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87)
* 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81)
* 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66)
* 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43)
* [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86)
* 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95)
* 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93)
* 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83)
* 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80)
* 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74)
* 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70)
* [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100)
* 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97)
* 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81)
* 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74)
* 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68)
* [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84)
* 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
* 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75)
* 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64)
* 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49)
* [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103)
* 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92)
* 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91)
* 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87)
* 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86)
* 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84)
* 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76)
* [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) 
* 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88)
* 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) 
* [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97)
* 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91)
* 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91)
* 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82)
* 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78)
* 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73)
* [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94)
* 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90)
* [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96)
* 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89)
* 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88)
* 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86)
* 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86)
* [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92)
* 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85)
* 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80)
* 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78)
* 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60)
* 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56)
* 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53)
* 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48)
* 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47)
* [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88)
* 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82)
* 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79)
* 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77)
* 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68)
* 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57)
* [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91)
* 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73)
* [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101)
* 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100)
* 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98)
* 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96)
* 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91)
* 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88)
* 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81)
* 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57)
* [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90)
* 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86)
* 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76)
* 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76)
* 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63)
* [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85)
* 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80)
* [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101)
*22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92)
* 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92)
* 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81)
* 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
* [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93)
* 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81)
* 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81)
* 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79)
* 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68)
* 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36)
* [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97)
* 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97)
* 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65)
* 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40)
* 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30)
* [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94)
* 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89)
* 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84)
* 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78)
* 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56)
* 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47)
* [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91)
* 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83)
* 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83)
* 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82)
* 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80)
* [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98)
* 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94)
* 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93)
* 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79)
* [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84)
* 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81)
* [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86)
* 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79)
* 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76)
* [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93)
* 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91)
* 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88)
* 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86)

== Mai ==
* [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99)
* 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85)
* 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79)
* 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79)
* 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59)
* [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94)
* 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92)
* 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89)
* 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82)
* 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82)
* 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80)
* [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97)
* 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86)
* 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73)
* [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87)
* 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84)
* 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79)
* 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78)
* 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69)
* [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91)
* 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89)
* [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91)
* 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87)
* 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86)
* 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85)
* 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75)
* 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71)
* 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71)
* 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69)
* [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96)
* 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93)
* 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93)
* 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92)
* 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84)
* 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82)
* 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82)
* 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81)
* 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73)
* [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93)
* 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86)
* 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68)
* 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64)
* [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90)
* 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86)
* 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84)
* 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82)
* 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78)
* [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86)
* 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85)
* 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82)
* 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67)
* [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91)
* 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50)
* 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29)
* [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
* 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88)
* 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87)
* 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79)
* 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79)
* 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
* 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69)
* 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67)
* 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47)
* 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36)
* [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97)
* 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90)
* 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88)
* [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102)
* 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85)
* 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85)
* 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84)
* 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84)
* 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83)
* 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) 
* 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80)
* [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101)
* 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95)
* 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95)
* 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92)
* 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85)
* 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83)
* 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79)
* 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56)
* [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92)
* 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91)
* 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90)
* 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88)
* [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93)
* 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88)
* 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86)
* 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70)
* 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25)
* [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93)
* 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91)
* 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88)
* 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85)
* 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84)
* 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81)
* 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74)
* 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70)
* 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64)
* 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64)
* 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62)
* [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91)
* 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91)
* 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87)
* 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86)
* 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81)
* [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83)
* 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70)
* [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91)
* 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87)
* 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82)
* 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82)
* 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76)
* 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41)
* [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88)
* 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83)
* 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52)
* [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101)
* 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80)
* 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80)
* 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77)
* 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88)
* 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84)
* 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84)
* 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81)
* 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46)
* [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95)
* 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93)
* 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90)
* 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83)
* 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75)
* 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69)
* 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68)
* 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59)
* 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49)
* 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21)
* [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95)
* 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90)
* 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88)
* 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86)
* 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70)
* 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52)
* [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112)
* 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91)
* 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89)
* 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
* 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87)
* 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82)
* [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96)
* 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86)
* 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85)
* 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80)
* 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80)
* 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60)
* 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40)
* [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104)
* 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88)
* 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63)
* 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43)
* 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36)
* [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100)
* 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89)
* 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81)
* 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69)
* 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69)
* [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76)
* mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86)
* mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89)

== Juuni ==
* [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86)
* 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85)
* 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80)
* 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80)
* 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79)
* 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72)
* 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72)
* 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33)
* [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86)
* 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75)
* 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62)
* 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61)
* [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84)
* 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84)
* 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
* 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72)
* 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41)
* 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35)
* [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92)
* 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91)
* 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76)
* 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56)
* [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97)
* 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93)
* 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86)
* 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85)
* 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84)
* 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68)
* 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51)
* 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34)
* [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93)
* 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88)
* 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87)
* 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84)
* 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) 
* [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98)
*7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92)
* 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85)
* 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84)
* 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59)
* [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89)
* 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80)
* 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
* 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58)
* [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94)
* 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93)
* 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38)
* [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94)
* 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92)
* 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84)
* 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84)
* 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73)
* 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54)
*[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89)
* 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88)
* 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87)
* 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86)
* 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75)
* 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47)
*[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100)
* 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
* 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85)
* 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79)
* 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76)
* 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49)
* 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42)
*[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93)
* 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91)
* 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88)
* 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81)
* 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67)
* 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36)
*[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83)
* juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83)
* 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78)
* 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57)
* 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32)
* 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28)
*[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96)
* 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91)
* 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81)
* 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47)
* 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45)
* 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35)
*[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86)
* 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83)
* 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81)
* 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78)
* 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35)
*[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98)
* 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87)
* 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81)
* 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64)
* 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56)
*[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96)
* 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93)
* 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93)
* 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82)
* 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81)
*[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90)
* 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88)
* 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87)
* 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85)
* 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83)
* 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79)
* 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69)
* 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58)
*[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101)
* 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98)
* 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96)
* 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91)
* 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82)
* 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76)
*[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98)
* 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94)
* 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87)
* 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82)
* 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71)
* 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67)
*[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100)
* 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94)
* 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93)
* 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90)
* 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89)
* 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80)
* 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43)
* 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24)
*[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87)
* 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86)
* 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81)
* 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48)
* 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32)
*[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98)
* 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87)
* 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84)
* 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24)
*[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95)
*25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) 
* 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65)
* 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28)
*[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98)
* 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96)
* 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86)
* 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78)
* 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77)
* 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75)
* 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75)
* 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73)
* 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54)
* 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44)
*[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98)
*27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88)
* 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63)
*[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98)
* 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86)
* 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82)
* 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65)
* 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63)
*[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94)
*29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91)
* 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90)
* 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88)
* 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86)
*[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97)
* 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94)
* 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80)
* 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74)
* 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68)

== Juuli ==
* [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89)
* 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82)
* 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82)
* 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48)
* [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96)
* 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83)
* 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79)
* 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70)
* 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64)
* [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95)
* 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91)
* 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87)
* 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80)
* 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67)
* [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99)
* 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98)
* 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85)
* 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64)
* 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33)
* [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81)
* 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80)
* 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69)
* 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59)
* [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95)
* 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94)
* 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) 
* 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82)
* [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90)
* 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81)
* 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78)
* [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87)
* 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75)
* [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86)
* 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78)
* 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78)
* 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75)
* [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93)
* 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75)
* 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74)
* 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69)
* 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56)
* [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89)
* 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87)
* 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86)
* 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71)
* 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25)
* [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94)
* 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87)
* 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82)
* 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74)
* 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68)
* [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92)
* 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91)
* 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86)
* 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83)
* 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78)
* 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74)
* 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38)
* [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95)
* 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92)
* 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61)
* 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53)
* [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99)
* 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92)
* 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91)
* 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86)
* 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86)
* 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82)
*[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102)
* 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92)
* 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81)
* 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79)
* 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73)
* 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71)
* 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43)
*[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92)
* 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91)
* 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89)
* 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89)
* 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) 
* 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) 
*[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91)
* 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87)
* 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73)
* 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67)
* 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59)
* 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26)
*[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91)
* 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83)
* 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50)
*[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90)
* 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89)
* 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86)
* 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83)
* 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64)
* 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58)
* 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26)
*[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86)
* 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81)
* 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50)
* 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18)
*[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98)
* 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92)
* 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91)
* 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74)
*[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87)
* 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79)
* 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78)
* 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69)
* 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68)
* 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65)
*[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101)
* 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92)
* 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88)
* 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65)
* 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38)
*[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87)
* 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86)
* 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85)
* 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80)
*[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99)
* 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86)
*[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77)
* 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67)
* 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59)
*[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96)
* 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92)
* 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88)
* 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76)
* 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71)
* 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50)
*[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76)
* 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65)
* 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64)
* 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56)
* 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41)
*[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100)
* 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87)
* 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83)
* 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81)
* 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66)
* 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62)
* 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43)
*[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91)
* 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66)
* 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60)
* 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55)
* 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39)

== August ==
*[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99)
*1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95)
* 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91)
* 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79)
* 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56)
* 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37)
*[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93)
* 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83)
* 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83)
* 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79)
* 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78)
*[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95)
* 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93)
* 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88)
* 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88)
* 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78)
* 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61)
* 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43)
* 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34)
*[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99)
*4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94)
* 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90)
* 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87)
* 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83)
*[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99)
* 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81)
* 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78)
* 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70)
* 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64)
* 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40)
*[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92)
* 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90)
* 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86)
* 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76)
*[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109)
*7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93)
*7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86)
* 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83)
* 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79)
*[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94)
* 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69)
* 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68)
*[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96)
*9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87)
* 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86)
* 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84)
* 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84)
* 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25)
*[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) 
* 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) 
* 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93)
* 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78)
*[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96)
* 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95)
* 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83)
* 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79)
* 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73)
*[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105)
* 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97)
* 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89)
* 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80)
* 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56)
*[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100)
* 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97)
* 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94)
* 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87)
* 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87)
* 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86)
* 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78)
* 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76)
* 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33)
*[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96)
* 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90)
* 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86)
* 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80)
* 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79)
* 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78)
* 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78)
* 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76)
* 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41)
* 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97)
*[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100)
*15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92)
* 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86)
* 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83)
* 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79)
* 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76)
* 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72)
* 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) 
*[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89)
* 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36)
*[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98)
* 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94)
* 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92)
* 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84)
* 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79)
* 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77)
* 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61)
* 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56)
*[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98)
* 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97)
* 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91)
* 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89)
* 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85)
* 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81)
* 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80)
* 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) 
* 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) 
*[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) 
* 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95)
* 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) 
* 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) 
* 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74)
* 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73)
* 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66)
*[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92)
* 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87)
* 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81)
* 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79)
* 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72)
*[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100)
* 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97)
* 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94)
* 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
* 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91)
* 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87)
* 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85)
* 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84)
* 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79)
* 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70)
* 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48)
* 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38)
*[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88)
* 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82)
* 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77)
* 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59)
* 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25)
*[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98)
* 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95)
* 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88)
* 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87)
* 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84)
* 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82)
* 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76)
* 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70)
* 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63)
*[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96)
* 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91)
* 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90)
* 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89)
* 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71)
* 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63)
* 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63)
* 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57)
*[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95)
* 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90)
* 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89)
* 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80)
* 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80)
* 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77)
*[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87)
* 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85)
* 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84)
* 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83)
* 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79)
* 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52)
* 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44)
*[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91)
* 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84)
* 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34)
*[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89)
* 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85)
* 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79)
* 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69)
*[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98)
* 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94)
* 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92)
* 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90)
* 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89)
* 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86)
* 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86)
* 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85)
* 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67)
* 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59)
* 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50)
*[[30. august]] – [[Laine Merikalju]], eesti geograaf ja õpetaja (97) 
*30. august – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95)
* 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78)
* 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75)
* 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58)
*[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97)
* 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92)
* 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87)
* 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78)
* 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78)
* 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77)
* 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49)
*august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77)

== September ==
*[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100)
* 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94)
* 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88)
* 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87)
* 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83)
* 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70)
* 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65)
* 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33)
*[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99)
* 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96)
* 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92)
* 2. september – [[Olavi Leimuvirta]], Soome võimleja (90)
* 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83)
* 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77)
* 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76)
* 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75)
* 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66)
* 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27)
*[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92)
* 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78)
* 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76)
* 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61)
*[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91)
* 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86)
* 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85)
* 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82)
* 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79)
* 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78)
* 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76)
* 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64)
*[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99)
* 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98)
* 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95)
* 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85)
* 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85)
* 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82)
* 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80)
* 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63)
* 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56)
* 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51)
*[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102)
*[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90)
* 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86)
* 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84)
* 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82)
* 7. september – [[Richard Alston]], Suurbritannia koreograaf (77)
*[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89)
*8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85)
* 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82)
* 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79)
*[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98)
* 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98)
* 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86)
* 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85)
* 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76)
* 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70)
* 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69)
* 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54)
*[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82)
* 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75)
*[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94)
* 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90)
* 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78)
* 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77)
* 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68)
*[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89)
* 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85)
* 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83)
* 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81)
* 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) 
* 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68)
*[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94)
* 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88)
* 13. september – [[Hasso Nurm]], Eesti poliitik (84)
* 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83)
* 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78)
* 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71)
* 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46)
*[[14. september]] – [[Ken Laufman]], Kanada jäähokimängija (94)
*14. september – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88)
*14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87)
* 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64)
* 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51)
*[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98)
* 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91)
* 15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81)
* 15. september – [[Bonnie Greer]], ameerika-briti näitekirjanik ja romaanikirjanik (77)
* 15. september – [[Gerrit Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77)
* 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76)
* 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76)
* 15. september – [[Ralf Richter]], saksa näitleja (69)
* 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45)
*[[16. september]] – [[Mart Porila]], eesti ajakirjanik ja agrotehnikateadlane (90)
* 16. september – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84)
* 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68)
*[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86)
* 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84)
* 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83)
* 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) 
* 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister (59) 
* 17. september – [[Duncan Sheik]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, helilooja ja näitleja (56) 
* 17. september – [[Michael Sweetney]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (43)
*[[18. september]] – [[Grazia Daddario]], itaalia näitleja (94)
* 18. september – [[Hans Grodotzki]], saksa pikamaajooksja (90)
* 18. september – [[Stephanie Cole]], inglise näitleja (84)
* 18. september – [[Michael Burton]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78)
*[[19. september]] – [[Sandro Mazzola]], itaalia jalgpallur (83)
* 19. september – [[Mart Avarmaa]], eesti kinnisvaraärimees (82)
*[[20. september]] – [[Margit Carlqvist]], Rootsi näitleja (94)
*20. september – [[Sid Ahmed Agoumi]], Alžeeria näitleja (85)
* 20. september – [[Chad Gilbert]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (45)
*[[21. september]] – [[Yahya Lampong]], Malaisia poliitik (86)
* 21. september – [[Jorge Palma]], portugali laulja ja laulukirjutaja (76)
* 21. september – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane (71)
*[[22. september]] – [[Alojzy Lysko]], Poola poliitik (84)
*22. september – [[Don Cooper]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (70)
*[[23. september]] – [[Bob Pettit]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (93)
*23. september – [[Alfonsas Bukontas]], leedu luuletaja, tõlkija ja publitsist (85)
*[[24. september]] – [[Milan Panić]], Serbia ettevõtja ja poliitik (96)
*24. september – [[You Benchang]], hiina näitleja (93)
* 24. september – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja (88)
* 24. september – [[Peter Nogly]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (79)
* 24. september – [[Jacob Goldwasser]], Iisraeli filmilavastaja ja produtsent (76)
* 24. september – [[Ricardo Centellas]], Boliivia katoliku vaimulik (63)
* 24. september – [[Mushtaq Khan]], India näitleja (56)
*[[25. september]] – [[Carmen Aldunate]], Tšiili maalikunstnik ja illustreerija (86)
* 25. september – [[André Guy]], prantsuse jalgpallur (85)
* 25. september – [[Sidya Touré]], Guinea poliitik (85)
* 25. september – [[Rini Wagtmans]], hollandi jalgpallur (79)
* 25. september – [[Ryszard Lenczewski]], poola filmioperaator ja õppejõud (78)
* 25. september – [[Soúlis Markópoulos]], kreeka korvpallur (77)
* 25. september – [[Liu Huan]], hiina laulja ja laulukirjutaja (63)
* 25. september – [[Bruno Kramm]], saksa muusik ja muusikaprodutsent (58)
*[[26. september]] – [[Ahmed El-Zend]], Egiptuse jurist ja poliitik (80)
* 26. september – [[Guruh Sukarnoputra]], Indoneesia poliitik ja kunstnik (73)
*[[27. september]] – [[César Ortiz-Echagüe]], hispaania arhitekt ja katoliku preester (99)
*27. september – [[Mighty Sparrow]], Trinidadi ja Tobago muusik (91)
* 27. september – [[Ludwig Gössing]], saksa ratsasportlane (88)
*[[28. september]] – [[Seela Sella]], soome näitleja (89)
* 28. september – [[Damien Girard]], prantsuse jalgrattur (24)
*[[29. september]] – [[Ionel Haiduc]], rumeenia keemik (89)
* 29. september – [[Colette Sénami Agossou Houeto]], Benini pedagoog, luuletaja ja poliitik (87)
* 29. september – [[Julián García Vargas]], Hispaania poliitik (80)
* 29. september – [[Otto Sirgo]], Kuuba näitleja (79)
*[[30. september]] – [[Peppino Mazzullo]], itaalia näitleja (100)
* 30. september – [[Pat Saiki]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96)
* 30. september – [[Margaret Hamilton]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane ja süsteemiinsener (90)
* 30. september – [[Esther Rantzen]], Inglismaa ajakirjanik ja telesaatejuht (86)
* 30. september – [[John Bröcheler]], saksa ooperilaulja (81)
* 30. september – [[Toomas Veidebaum]], eesti bioloog (79)
* 30. september – [[Gabriel Serville]], Prantsuse Guajaana poliitik (67)
* 30. september – [[Wicknell Chivayo]], zimbabwe ärimees (45)
* september – [[Conrad Lant]], inglise muusik (63)

== Oktoober ==
*[[1. oktoober]] – [[Karel Zelenko]], sloveeni kunstnik (101)
* 1. oktoober – [[Štěpánka Ranošová]], tšehhi näitleja (99)
* 1. oktoober – [[Biljana Plavšić]], Bosnia Serbia poliitik (96)
* 1. oktoober – [[Caupolicán Peña]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (96)
* 1, oktoober – [[Alissa Aksjonova]], vene muuseumitöötaja (95)
* 1. oktoober – [[Mary Louise Weller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79)
* 1. oktoober – [[Göran Djupsund]], Soome politoloog ja sotsioloog (73)
* 1. oktoober – [[Kamil Pulec]], tšehhi näitleja (63)
*[[2. oktoober]] – [[Cesar Virata]], Filipiinide majandusteadlane ja poliitik (95)
* 2. oktoober – [[İoanna Kuçuradi]], türgi filosoof (89)
* 2. oktoober – [[Bruce Baird]], Austraalia poliitik (84)
* 2. oktoober – [[Sass Jordan]], Kanada laulja (65)
* 2. oktoober – [[Lyle Odelein]], Kanada jäähokimängija (58)
*[[3. oktoober]] – [[Singeetham Srinivasa Rao]], India filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (95)
* 3. oktoober – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa arst-psühhoterapeut ja poliitik (87)
* 3. oktoober – [[Przemysław Branny]], poola näitleja ja laulja (55)
*[[4. oktoober]] – [[Cheikh Hamidou Kane]], Senegali kirjanik (98)
* 4. oktoober – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (91)
* 4. oktoober – [[Ángel Arroyo]], hispaania maanteerattur (70)
*[[5. oktoober]] – [[Tadeusz Lutak]], Poola sõjaväelane (109)
*5. oktoober – [[Göksel Arsoy]], türgi näitleja (90)
* 5. oktoober – [[Ilie Datcu]], rumeenia jalgpallur (89)
* 5. oktoober – [[Jeffrey Archer]], Briti kirjanik ja poliitik (86)
* 5. oktoober – [[Jim Bakker]], Ameerika Ühendriikide telejutlustaja (86)
* 5. oktoober – [[Dennis Hastert]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84)
* 5. oktoober – [[Sam McDowell]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (84)
* 5. oktoober – [[George Fenton]], Briti helilooja (76)
* 5. oktoober – [[Carlos Alberto Dias]], Brasiilia jalgpallur (59)
*[[6. oktoober]] – [[Eva Marie Saint]], Ameerika Ühendriikide näitleja (102)
* 6. oktoober – [[James Nelligan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (97)
* 6. oktoober – [[Voldemar Lindström]], eesti ajakirjanik, meediajuht ja televisiooni ajaloo uurija (93)
* 6. oktoober – [[Nikolai Tevetkel]], tšuvaši luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (89)
* 6. oktoober – [[Anwar Shaikh]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (80)
* 6. oktoober – [[Jacek Ziober]], poola jalgpallur (60)
*[[7. oktoober]] – [[Enn Mälgand]], eesti ajakirjanik (89)
* 7. oktoober – [[Miloslav Kopečný]], tšehhi näitleja (82)
* 7. oktoober – [[Barbara Spinelli]], Itaalia ajakirjanik, esseist ja poliitik (80)
* 7. oktoober – [[Bruce Tarvel]], prantsuse kirjanik (80)
* 7. oktoober – [[Stefania Corna]], itaalia võrkpallur (35)
*[[8. oktoober]] – [[Vladimír Kopecký]], tšehhi maalikunstnik, graafik ja klaasikunstnik (94)
* 8. oktoober – [[Colin Mackerras]], Austraalia sinoloog (87)
* 8. oktoober – [[Henk Cornelisse]], hollandi jalgrattur (85)
* 8. oktoober – [[Nana Patekar]], India näitleja ja filmitegija (75)
* [[9. oktoober]] – [[Lou Yulie]], hiina filosoof ja usundiloolane (91)
* 9. oktoober – [[Mike Ditka]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (86)
* 9. oktoober – [[Chris Wickham]], Briti ajaloolane (76)
* 9. oktoober – [[Indra Briķe]], läti näitleja (68)
* 9. oktoober – [[Klaus Rader]], saksamaa ettevõtja ja rallisõitja (63)
* [[10. oktoober]] – [[Pierre Lindstedt]], rootsi näitleja (83)
* 10. oktoober – [[Svjatoslav Zabelin]], vene ökoloog ja ühiskonnategelane (76)
* 10. oktoober – [[Wilfredo Gómez]], Puerto Rico poksija (69)
* [[11. oktoober]] – [[Wilma De Angelis]], itaalia laulja ja telesaatejuht (96)
* 11. oktoober – [[Ēvalds Grabovskis]], läti jäähokimängija ja -treener (85)
* 11. oktoober – [[Jiří Štěpnička]], tšehhi näitleja (79)
* 11. oktoober – [[Doug Loft]], inglise jalgpallur (39) (arvatav surmakuupäev)
* [[12. oktoober]] – [[Giorgio Bracardi]], itaalia näitleja, koomik, laulja ja laulukirjutaja (93) 
* 12. oktoober – [[RJ Mitte]], Ameerika Ühendriikide näitleja (34)
* [[13. oktoober]] – [[Martina Arroyo]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (90)
* 13. oktoober – [[Heikki Mälkiä]], soome jäähokimängija ja jäähokitreener (68)
* [[14. oktoober]] – [[Luigi Malice]], itaalia maalikunstnik ja skulptor (89)
* 14. oktoober – [[Aet Kukk]], Eesti Inimõiguste Instituudi ja inimõiguste aastakonverentsi tegevjuht (59)
* [[15. oktoober]] – [[Cliff Hagan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (94)
* 15. oktoober – [[Bo Johansson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (83)
* 15. oktoober – [[Pirouz Mojtahedzadeh]], Iraani politoloog ja ajaloolane (80)
* [[16. oktoober]] – [[Paavo Rantanen]], Soome diplomaat ja poliitik (92)
* 16. oktoober – [[Chiaki Ishii]], jaapani päritolu Brasiilia judoka (85)
* 16. oktoober – [[Peeter Zoova]], eesti sõudja (83)
* 16. oktoober – [[Mariusz Strzałka]], poola vehkleja (67)
* 16. oktoober – [[Dariusz Kołodziejczyk]], poola ajaloolane (64)
* [[17. oktoober]] – [[Maarten Spanjer]], hollandi näitleja ja kirjanik (83)
* 17. oktoober – [[Deniss Boitsov]], vene poksija (40)
* [[18. oktoober]] – [[Leho Männiksoo]], eesti raadioajakirjanik (93)
* 18. oktoober – [[Ann Hornaday]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik (66)
* 18. oktoober – [[Lua Blanco]], Brasiilia näitleja, laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (39)
* [[19. oktoober]] – [[Hilkka Kinnunen]], soome näitleja ja ooperilaulja (101)
*[[20. oktoober]] – [[Juha Kallas]], eesti tehnikateadlane (85)
* 20. oktoober – [[Kruusa Kalju]], eesti kirjanik ja tõlkija (53) 
*[[21. oktoober]] – [[Tom Skerritt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93)
* 21. oktoober – [[David Muradjan]], armeenia kirjanik, kinoteadlane ja stsenarist (74)
* 21. oktoober – [[John Anderson (laulja)|John Anderson]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (71)
* 21. oktoober – [[Peep Varak]], eesti kütuseärimees (59)
* 21. oktoober – [[Georgi Nemsadze]], gruusia jalgpallur ja jalgpallitreener (54)
*[[22. oktoober]] – [[Claude Cohen-Tannoudji]], prantsuse füüsik (93)
* 22. oktoober – [[Ron Duguay]], Kanada jäähokimängija ja -treener (69)
* 22. oktoober – [[Igor Abarenkov]], Eesti ettevõtja ja poliitik (63)
* 22. oktoober – [[Leaname Maotoanong]], Botswana sprinter (35)
* 22. oktoober – [[Yasuo Fukuda]], jaapani poliitik, peaminister (90)
*[[23. oktoober]] – [[Endel Jürimäe]], eesti matemaatik (95)
* 23. oktoober – [[Josef Duchač]], Saksamaa poliitik (88)
* 23. oktoober – [[Francis Duru]], Nigeeria näitleja (57)
*[[24. oktoober]] – [[Widodo Adi Sutjipto]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (82)
* 24. oktoober – [[Jouni Yrjölä]], Soome maletaja (67)
* 24. oktoober – [[Slavcho Binev]], Bulgaaria poliitik (60)
*[[25. oktoober]] – [[Peggy King]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja ja näitleja (96)
* 25. oktoober – [[Walter Koenig]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja stsenarist (90)
* 25. oktoober – [[José Luis García Sánchez]], hispaania filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (85)
* 25. oktoober – [[Sverre Horge]], norra näitleja (82)
* 25. oktoober – [[Józef Lipień]], poola maadleja (77)
* 25. oktoober – [[Darko Božović]], Montenegro jalgpallur (48)
* 25. oktoober – [[Eric Bauza]], Kanada häälnäitleja (46)
*[[26. oktoober]] – [[Kaie Parts]], eesti metallikunstnik (86)
* 26. oktoober – [[Michèle Barzach]], Prantsusmaa günekoloog, psühhoanalüütik ja poliitik (83)
* 26. oktoober – [[Alfredo Sánchez Monteseirín]], Hispaania poliitik (69)
* 26. oktoober – [[Heiko Weber]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (61)
*[[27. oktoober]] – [[Norbert Haupert]], Luksemburgi jooksja ja poliitik (86)

[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>jb171a47bu2zw18q4ffu2qrw5awd20r</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260824</id>
      <parentid>7260820</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T08:05:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Oktoober */</comment>
      <origin>7260824</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="112804" sha1="3u5y6mkyx7wqu25ncw96ctyjijtmjjo" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2026}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103)
*1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95)
*1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95)
*1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91)
*1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81)
*1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71)
*[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93)
*2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85)
*2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82)
*2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43)
*[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88)
*3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87)
*3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96)
*4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96)
*4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81)
*4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80)
*4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79)
*4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
*4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56)
*[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89)
*5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84)
*5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74)
*5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34)
*[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96)
*6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94)
*6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85)
*6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85)
*6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81)
*6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81)
*6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70)
*6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65)
*[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94)
*7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89)
*7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80)
*7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75)
*7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74)
*[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93)
*8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77)
*8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73)
*8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63)
*[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97)
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90)
*10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89)
*10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80)
*10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79)
*10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78)
*[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89)
*11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82)
*11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79)
*11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
*11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50)
*11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42)
*[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99)
*12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98)
*12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92)
*12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83)
*12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82)
*12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81)
*12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78)
*12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72)
*12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44)  
*[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94)
*13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) 
*13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85)
*13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68)
*13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64)
*[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81)
*14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76)
*14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64)
*14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52)
*[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80)
*15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79)
*15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50)
*[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90)
*16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89)
*16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67)
*[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95)
*17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92)
*17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92)
*17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86)
*17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79)
*17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76)
*[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93)
*18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93)
*18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87)
*18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85)
*18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78)
*18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73)
*18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68)
*[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97)
*19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93)
*19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92)
*19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89)
*19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88)
*19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62)
*19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48)
*[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96)
*20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95)
*20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91)
*20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88)
*20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82)
*20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80)
*[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97)
*21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88)
*21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87)
*21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63)
*21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34)
*[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85)
*22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71)
*[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91)
*23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90)
*23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90)
*23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86)
*23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84)
*23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68)
*23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61)
*[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98)
*24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92)
*24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89)
*24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87)
*24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76)
*24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70)
*24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60)
*[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97)
*25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94)
*25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90)
*25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89)
*25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76)
*25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73)
*[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78)
*26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72)
*26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59)
*[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90)
*27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74)
*[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84)
*[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99)
*29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90)
*29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78)
*29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71)
*29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68)
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91)
*30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65)
*[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92)
*31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90)
*31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81)
*31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58)
*31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88)
*1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84)
*1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80)
*1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74)
*[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91)
*2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89)
*2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87)
*2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86)
*2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83)
*2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76)
*2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39)
*[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
*3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94)
*3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53)
*[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88)
*4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85)
*4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79)
*[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92)
*5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86)
*5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82)
*5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81)
*[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91)
*6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86)
*6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81)
*6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66)
*6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34)
*[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91)
*7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76)
*7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72)
*7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63)
*7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}})
*7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47)
*[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88)
*8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86)
*8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80)
*8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77)
*8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76)
*8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37)
*[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98)
*9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96)
*9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93)
*9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93)
*9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82)
*9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81)
*9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78)
*9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41)
*[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89)
*10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89)
*10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85)
*10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80)
*10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72)
*[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92)
*11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91)
*11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) 
*11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) 
*11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) 
*11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48)
*[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86)
*12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78)
*12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77)
*12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77)
*12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72)
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100)
*13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94)
*13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85)
*13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47)
*[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89)
*14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83)
*14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52)
*[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95)
*15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91)
*15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89)
*15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88)
*15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80)
*15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73)
*15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36)
*[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99)
*16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97)
*16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96)
*16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88)
*16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88)
*16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79)
*16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75)
*16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74)
*[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87)
*17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85)
*17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84)
*17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81)
*[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90)
*18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87)
*18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83)
*18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81)
*18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76)
*18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74)
*[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87)
*19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53)
*[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93)
*20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93)
*20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89)
*20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88)
*20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65)
*[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92)
*21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) 
*21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83)
*21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) 
*21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80)
*21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77)
*21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77)
*21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75)
*21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73)
*21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72)
*21. veebruar – [[Hans-Dieter Sues]], saksa-ameerika paleontoloog (70)
*21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25)
*[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92)
*22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75)
*22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59)
*[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94)
*23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71)
*[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88)
*24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80)
*24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74)
*24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62)
*24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56)
*[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99)
*25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93)
*25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89)
*25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87)
*25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80)
*25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77)
*[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92)
*26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90)
*26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49)
*[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86)
*27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85)
*[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89)
*28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86)
*28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86)
*28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78)
*28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) 
*28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70)
*28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65)
*28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64)
*28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62)

== Märts ==
*[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109)
*1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88)
*1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78)
*1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90)
*2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84)
*2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68)
*2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67)
*2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66)
*[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87)
*3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79)
*3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64)
*[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108)
*4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96)
*4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93)
*4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92)
*4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89)
*4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84)
*4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84)
*4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79)
*4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77)
*4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76)
*4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
*4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54)
*[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92)
*5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90)
*5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89)
*5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88)
*5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87)
*5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85)
*5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83)
*5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81)
*[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96)
*6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80)
*6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74)
*6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65)
*[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101)
*7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84)
*7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82)
*7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82)
*7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63)
*7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35)
*[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100)
*8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87)
*8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71)
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98)
*9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79)
*9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60)
*9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55)
*[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92)
*10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87)
*10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87)
*10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84)
*10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80)
*10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80)
*10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74)
*[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91)
*11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82)
*11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75)
*[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83)
*12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80)
*12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73)
*[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93)
*13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89)
*13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83)
*13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83)
*13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78)
*13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73)
*13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64)
*[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99)
*14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96)
*14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91)
*14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84)
*14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83)
*14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73)
*14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66)
*[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97)
*15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95)
*15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91)
*15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83)
*15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83)
*15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72)
*15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67)
*15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55)
*[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97)
*16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91)
*16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78)
*16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72)
*[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93)
*17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87)
*17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67)
*17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62)
*[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94)
*18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88)
*18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64)
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86)
*19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86)
*19. märts – [[Michael Bambang Hartono]], Indoneesia ettevõtja (86)
*19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84)
*19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67)
*19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19)
*[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100)
*20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97)
*20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92)
*20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90)
*20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81)
*20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79)
*20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78)
*20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78)
*20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71)
*20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67)
*20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54)
*20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43)
*20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27)
*[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91)
*21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86)
*21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) 
*21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52)
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88)
*22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87)
*22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86)
*22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73)
*22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73)
*22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39)
*[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90)
*23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79)
*23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78)
*23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60)
*[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91)
*24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87)
*24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80)
*24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79)
*24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58)
*24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40)
*[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99)
*25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95)
*25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94)
*25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64)
*[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100)
*26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97)
*26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84)
*26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81)
*26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79)
*26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72)
*26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63)
*[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86)
*27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49)
*[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89)
*28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87)
*28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84)
*28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84)
*28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79)
*28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78)
*[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94)
*29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88)
*29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84)
*29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79)
*29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77)
*29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75)
*29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73)
*[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89)
*30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80)
*30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67)
*30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50)
*[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92)
*31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88)
*31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64)

== Aprill ==
* [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78)
* 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69)
* 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62)
* 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49)
* 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46)
* [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97)
* 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88)
*[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84)
* 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83)
* 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68)
* 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51)
* [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86)
* 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84)
* 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82)
* [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91)
* 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89)
* 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88)
* [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97)
* 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95)
* 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95)
* 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87)
* 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81)
* 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66)
* 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43)
* [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86)
* 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95)
* 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93)
* 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83)
* 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80)
* 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74)
* 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70)
* [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100)
* 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97)
* 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81)
* 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74)
* 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68)
* [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84)
* 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
* 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75)
* 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64)
* 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49)
* [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103)
* 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92)
* 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91)
* 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87)
* 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86)
* 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84)
* 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76)
* [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) 
* 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88)
* 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) 
* [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97)
* 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91)
* 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91)
* 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82)
* 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78)
* 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73)
* [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94)
* 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90)
* [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96)
* 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89)
* 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88)
* 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86)
* 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86)
* [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92)
* 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85)
* 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80)
* 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78)
* 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60)
* 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56)
* 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53)
* 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48)
* 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47)
* [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88)
* 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82)
* 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79)
* 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77)
* 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68)
* 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57)
* [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91)
* 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73)
* [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101)
* 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100)
* 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98)
* 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96)
* 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91)
* 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88)
* 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81)
* 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57)
* [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90)
* 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86)
* 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76)
* 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76)
* 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63)
* [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85)
* 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80)
* [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101)
*22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92)
* 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92)
* 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81)
* 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
* [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93)
* 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81)
* 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81)
* 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79)
* 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68)
* 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36)
* [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97)
* 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97)
* 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65)
* 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40)
* 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30)
* [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94)
* 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89)
* 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84)
* 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78)
* 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56)
* 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47)
* [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91)
* 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83)
* 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83)
* 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82)
* 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80)
* [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98)
* 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94)
* 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93)
* 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79)
* [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84)
* 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81)
* [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86)
* 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79)
* 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76)
* [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93)
* 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91)
* 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88)
* 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86)

== Mai ==
* [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99)
* 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85)
* 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79)
* 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79)
* 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59)
* [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94)
* 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92)
* 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89)
* 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82)
* 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82)
* 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80)
* [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97)
* 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86)
* 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73)
* [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87)
* 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84)
* 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79)
* 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78)
* 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69)
* [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91)
* 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89)
* [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91)
* 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87)
* 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86)
* 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85)
* 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75)
* 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71)
* 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71)
* 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69)
* [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96)
* 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93)
* 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93)
* 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92)
* 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84)
* 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82)
* 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82)
* 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81)
* 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73)
* [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93)
* 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86)
* 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68)
* 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64)
* [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90)
* 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86)
* 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84)
* 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82)
* 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78)
* [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86)
* 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85)
* 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82)
* 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67)
* [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91)
* 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50)
* 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29)
* [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
* 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88)
* 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87)
* 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79)
* 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79)
* 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
* 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69)
* 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67)
* 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47)
* 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36)
* [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97)
* 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90)
* 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88)
* [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102)
* 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85)
* 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85)
* 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84)
* 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84)
* 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83)
* 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) 
* 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80)
* [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101)
* 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95)
* 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95)
* 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92)
* 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85)
* 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83)
* 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79)
* 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56)
* [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92)
* 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91)
* 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90)
* 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88)
* [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93)
* 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88)
* 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86)
* 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70)
* 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25)
* [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93)
* 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91)
* 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88)
* 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85)
* 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84)
* 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81)
* 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74)
* 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70)
* 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64)
* 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64)
* 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62)
* [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91)
* 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91)
* 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87)
* 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86)
* 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81)
* [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83)
* 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70)
* [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91)
* 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87)
* 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82)
* 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82)
* 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76)
* 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41)
* [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88)
* 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83)
* 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52)
* [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101)
* 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80)
* 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80)
* 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77)
* 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88)
* 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84)
* 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84)
* 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81)
* 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46)
* [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95)
* 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93)
* 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90)
* 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83)
* 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75)
* 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69)
* 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68)
* 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59)
* 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49)
* 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21)
* [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95)
* 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90)
* 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88)
* 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86)
* 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70)
* 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52)
* [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112)
* 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91)
* 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89)
* 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
* 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87)
* 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82)
* [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96)
* 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86)
* 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85)
* 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80)
* 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80)
* 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60)
* 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40)
* [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104)
* 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88)
* 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63)
* 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43)
* 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36)
* [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100)
* 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89)
* 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81)
* 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69)
* 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69)
* [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76)
* mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86)
* mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89)

== Juuni ==
* [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86)
* 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85)
* 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80)
* 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80)
* 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79)
* 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72)
* 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72)
* 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33)
* [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86)
* 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75)
* 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62)
* 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61)
* [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84)
* 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84)
* 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
* 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72)
* 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41)
* 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35)
* [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92)
* 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91)
* 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76)
* 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56)
* [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97)
* 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93)
* 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86)
* 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85)
* 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84)
* 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68)
* 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51)
* 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34)
* [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93)
* 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88)
* 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87)
* 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84)
* 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) 
* [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98)
*7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92)
* 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85)
* 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84)
* 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59)
* [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89)
* 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80)
* 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
* 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58)
* [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94)
* 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93)
* 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38)
* [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94)
* 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92)
* 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84)
* 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84)
* 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73)
* 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54)
*[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89)
* 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88)
* 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87)
* 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86)
* 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75)
* 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47)
*[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100)
* 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
* 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85)
* 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79)
* 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76)
* 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49)
* 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42)
*[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93)
* 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91)
* 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88)
* 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81)
* 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67)
* 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36)
*[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83)
* juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83)
* 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78)
* 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57)
* 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32)
* 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28)
*[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96)
* 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91)
* 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81)
* 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47)
* 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45)
* 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35)
*[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86)
* 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83)
* 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81)
* 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78)
* 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35)
*[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98)
* 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87)
* 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81)
* 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64)
* 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56)
*[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96)
* 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93)
* 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93)
* 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82)
* 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81)
*[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90)
* 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88)
* 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87)
* 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85)
* 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83)
* 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79)
* 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69)
* 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58)
*[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101)
* 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98)
* 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96)
* 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91)
* 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82)
* 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76)
*[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98)
* 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94)
* 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87)
* 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82)
* 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71)
* 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67)
*[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100)
* 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94)
* 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93)
* 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90)
* 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89)
* 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80)
* 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43)
* 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24)
*[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87)
* 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86)
* 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81)
* 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48)
* 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32)
*[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98)
* 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87)
* 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84)
* 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24)
*[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95)
*25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) 
* 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65)
* 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28)
*[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98)
* 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96)
* 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86)
* 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78)
* 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77)
* 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75)
* 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75)
* 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73)
* 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54)
* 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44)
*[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98)
*27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88)
* 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63)
*[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98)
* 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86)
* 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82)
* 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65)
* 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63)
*[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94)
*29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91)
* 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90)
* 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88)
* 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86)
*[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97)
* 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94)
* 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80)
* 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74)
* 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68)

== Juuli ==
* [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89)
* 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82)
* 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82)
* 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48)
* [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96)
* 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83)
* 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79)
* 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70)
* 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64)
* [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95)
* 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91)
* 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87)
* 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80)
* 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67)
* [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99)
* 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98)
* 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85)
* 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64)
* 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33)
* [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81)
* 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80)
* 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69)
* 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59)
* [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95)
* 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94)
* 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) 
* 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82)
* [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90)
* 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81)
* 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78)
* [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87)
* 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75)
* [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86)
* 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78)
* 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78)
* 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75)
* [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93)
* 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75)
* 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74)
* 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69)
* 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56)
* [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89)
* 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87)
* 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86)
* 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71)
* 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25)
* [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94)
* 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87)
* 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82)
* 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74)
* 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68)
* [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92)
* 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91)
* 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86)
* 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83)
* 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78)
* 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74)
* 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38)
* [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95)
* 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92)
* 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61)
* 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53)
* [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99)
* 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92)
* 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91)
* 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86)
* 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86)
* 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82)
*[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102)
* 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92)
* 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81)
* 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79)
* 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73)
* 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71)
* 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43)
*[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92)
* 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91)
* 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89)
* 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89)
* 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) 
* 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) 
*[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91)
* 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87)
* 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73)
* 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67)
* 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59)
* 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26)
*[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91)
* 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83)
* 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50)
*[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90)
* 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89)
* 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86)
* 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83)
* 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64)
* 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58)
* 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26)
*[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86)
* 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81)
* 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50)
* 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18)
*[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98)
* 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92)
* 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91)
* 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74)
*[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87)
* 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79)
* 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78)
* 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69)
* 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68)
* 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65)
*[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101)
* 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92)
* 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88)
* 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65)
* 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38)
*[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87)
* 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86)
* 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85)
* 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80)
*[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99)
* 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86)
*[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77)
* 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67)
* 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59)
*[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96)
* 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92)
* 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88)
* 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76)
* 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71)
* 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50)
*[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76)
* 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65)
* 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64)
* 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56)
* 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41)
*[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100)
* 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87)
* 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83)
* 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81)
* 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66)
* 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62)
* 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43)
*[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91)
* 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66)
* 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60)
* 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55)
* 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39)

== August ==
*[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99)
*1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95)
* 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91)
* 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79)
* 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56)
* 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37)
*[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93)
* 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83)
* 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83)
* 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79)
* 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78)
*[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95)
* 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93)
* 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88)
* 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88)
* 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78)
* 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61)
* 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43)
* 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34)
*[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99)
*4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94)
* 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90)
* 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87)
* 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83)
*[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99)
* 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81)
* 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78)
* 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70)
* 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64)
* 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40)
*[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92)
* 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90)
* 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86)
* 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76)
*[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109)
*7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93)
*7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86)
* 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83)
* 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79)
*[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94)
* 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69)
* 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68)
*[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96)
*9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87)
* 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86)
* 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84)
* 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84)
* 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25)
*[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) 
* 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) 
* 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93)
* 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78)
*[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96)
* 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95)
* 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83)
* 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79)
* 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73)
*[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105)
* 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97)
* 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89)
* 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80)
* 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56)
*[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100)
* 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97)
* 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94)
* 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87)
* 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87)
* 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86)
* 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78)
* 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76)
* 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33)
*[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96)
* 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90)
* 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86)
* 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80)
* 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79)
* 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78)
* 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78)
* 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76)
* 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41)
* 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97)
*[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100)
*15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92)
* 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86)
* 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83)
* 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79)
* 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76)
* 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72)
* 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) 
*[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89)
* 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36)
*[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98)
* 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94)
* 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92)
* 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84)
* 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79)
* 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77)
* 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61)
* 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56)
*[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98)
* 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97)
* 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91)
* 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89)
* 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85)
* 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81)
* 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80)
* 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) 
* 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) 
*[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) 
* 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95)
* 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) 
* 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) 
* 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74)
* 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73)
* 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66)
*[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92)
* 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87)
* 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81)
* 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79)
* 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72)
*[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100)
* 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97)
* 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94)
* 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
* 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91)
* 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87)
* 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85)
* 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84)
* 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79)
* 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70)
* 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48)
* 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38)
*[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88)
* 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82)
* 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77)
* 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59)
* 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25)
*[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98)
* 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95)
* 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88)
* 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87)
* 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84)
* 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82)
* 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76)
* 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70)
* 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63)
*[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96)
* 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91)
* 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90)
* 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89)
* 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71)
* 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63)
* 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63)
* 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57)
*[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95)
* 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90)
* 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89)
* 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80)
* 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80)
* 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77)
*[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87)
* 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85)
* 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84)
* 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83)
* 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79)
* 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52)
* 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44)
*[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91)
* 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84)
* 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34)
*[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89)
* 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85)
* 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79)
* 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69)
*[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98)
* 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94)
* 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92)
* 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90)
* 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89)
* 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86)
* 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86)
* 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85)
* 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67)
* 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59)
* 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50)
*[[30. august]] – [[Laine Merikalju]], eesti geograaf ja õpetaja (97) 
*30. august – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95)
* 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78)
* 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75)
* 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58)
*[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97)
* 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92)
* 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87)
* 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78)
* 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78)
* 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77)
* 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49)
*august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77)

== September ==
*[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100)
* 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94)
* 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88)
* 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87)
* 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83)
* 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70)
* 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65)
* 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33)
*[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99)
* 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96)
* 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92)
* 2. september – [[Olavi Leimuvirta]], Soome võimleja (90)
* 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83)
* 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77)
* 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76)
* 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75)
* 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66)
* 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27)
*[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92)
* 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78)
* 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76)
* 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61)
*[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91)
* 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86)
* 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85)
* 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82)
* 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79)
* 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78)
* 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76)
* 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64)
*[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99)
* 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98)
* 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95)
* 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85)
* 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85)
* 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82)
* 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80)
* 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63)
* 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56)
* 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51)
*[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102)
*[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90)
* 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86)
* 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84)
* 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82)
* 7. september – [[Richard Alston]], Suurbritannia koreograaf (77)
*[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89)
*8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85)
* 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82)
* 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79)
*[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98)
* 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98)
* 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86)
* 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85)
* 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76)
* 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70)
* 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69)
* 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54)
*[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82)
* 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75)
*[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94)
* 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90)
* 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78)
* 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77)
* 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68)
*[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89)
* 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85)
* 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83)
* 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81)
* 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) 
* 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68)
*[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94)
* 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88)
* 13. september – [[Hasso Nurm]], Eesti poliitik (84)
* 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83)
* 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78)
* 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71)
* 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46)
*[[14. september]] – [[Ken Laufman]], Kanada jäähokimängija (94)
*14. september – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88)
*14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87)
* 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64)
* 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51)
*[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98)
* 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91)
* 15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81)
* 15. september – [[Bonnie Greer]], ameerika-briti näitekirjanik ja romaanikirjanik (77)
* 15. september – [[Gerrit Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77)
* 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76)
* 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76)
* 15. september – [[Ralf Richter]], saksa näitleja (69)
* 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45)
*[[16. september]] – [[Mart Porila]], eesti ajakirjanik ja agrotehnikateadlane (90)
* 16. september – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84)
* 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68)
*[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86)
* 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84)
* 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83)
* 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) 
* 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister (59) 
* 17. september – [[Duncan Sheik]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, helilooja ja näitleja (56) 
* 17. september – [[Michael Sweetney]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (43)
*[[18. september]] – [[Grazia Daddario]], itaalia näitleja (94)
* 18. september – [[Hans Grodotzki]], saksa pikamaajooksja (90)
* 18. september – [[Stephanie Cole]], inglise näitleja (84)
* 18. september – [[Michael Burton]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78)
*[[19. september]] – [[Sandro Mazzola]], itaalia jalgpallur (83)
* 19. september – [[Mart Avarmaa]], eesti kinnisvaraärimees (82)
*[[20. september]] – [[Margit Carlqvist]], Rootsi näitleja (94)
*20. september – [[Sid Ahmed Agoumi]], Alžeeria näitleja (85)
* 20. september – [[Chad Gilbert]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (45)
*[[21. september]] – [[Yahya Lampong]], Malaisia poliitik (86)
* 21. september – [[Jorge Palma]], portugali laulja ja laulukirjutaja (76)
* 21. september – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane (71)
*[[22. september]] – [[Alojzy Lysko]], Poola poliitik (84)
*22. september – [[Don Cooper]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (70)
*[[23. september]] – [[Bob Pettit]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (93)
*23. september – [[Alfonsas Bukontas]], leedu luuletaja, tõlkija ja publitsist (85)
*[[24. september]] – [[Milan Panić]], Serbia ettevõtja ja poliitik (96)
*24. september – [[You Benchang]], hiina näitleja (93)
* 24. september – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja (88)
* 24. september – [[Peter Nogly]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (79)
* 24. september – [[Jacob Goldwasser]], Iisraeli filmilavastaja ja produtsent (76)
* 24. september – [[Ricardo Centellas]], Boliivia katoliku vaimulik (63)
* 24. september – [[Mushtaq Khan]], India näitleja (56)
*[[25. september]] – [[Carmen Aldunate]], Tšiili maalikunstnik ja illustreerija (86)
* 25. september – [[André Guy]], prantsuse jalgpallur (85)
* 25. september – [[Sidya Touré]], Guinea poliitik (85)
* 25. september – [[Rini Wagtmans]], hollandi jalgpallur (79)
* 25. september – [[Ryszard Lenczewski]], poola filmioperaator ja õppejõud (78)
* 25. september – [[Soúlis Markópoulos]], kreeka korvpallur (77)
* 25. september – [[Liu Huan]], hiina laulja ja laulukirjutaja (63)
* 25. september – [[Bruno Kramm]], saksa muusik ja muusikaprodutsent (58)
*[[26. september]] – [[Ahmed El-Zend]], Egiptuse jurist ja poliitik (80)
* 26. september – [[Guruh Sukarnoputra]], Indoneesia poliitik ja kunstnik (73)
*[[27. september]] – [[César Ortiz-Echagüe]], hispaania arhitekt ja katoliku preester (99)
*27. september – [[Mighty Sparrow]], Trinidadi ja Tobago muusik (91)
* 27. september – [[Ludwig Gössing]], saksa ratsasportlane (88)
*[[28. september]] – [[Seela Sella]], soome näitleja (89)
* 28. september – [[Damien Girard]], prantsuse jalgrattur (24)
*[[29. september]] – [[Ionel Haiduc]], rumeenia keemik (89)
* 29. september – [[Colette Sénami Agossou Houeto]], Benini pedagoog, luuletaja ja poliitik (87)
* 29. september – [[Julián García Vargas]], Hispaania poliitik (80)
* 29. september – [[Otto Sirgo]], Kuuba näitleja (79)
*[[30. september]] – [[Peppino Mazzullo]], itaalia näitleja (100)
* 30. september – [[Pat Saiki]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96)
* 30. september – [[Margaret Hamilton]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane ja süsteemiinsener (90)
* 30. september – [[Esther Rantzen]], Inglismaa ajakirjanik ja telesaatejuht (86)
* 30. september – [[John Bröcheler]], saksa ooperilaulja (81)
* 30. september – [[Toomas Veidebaum]], eesti bioloog (79)
* 30. september – [[Gabriel Serville]], Prantsuse Guajaana poliitik (67)
* 30. september – [[Wicknell Chivayo]], zimbabwe ärimees (45)
* september – [[Conrad Lant]], inglise muusik (63)

== Oktoober ==
*[[1. oktoober]] – [[Karel Zelenko]], sloveeni kunstnik (101)
* 1. oktoober – [[Štěpánka Ranošová]], tšehhi näitleja (99)
* 1. oktoober – [[Biljana Plavšić]], Bosnia Serbia poliitik (96)
* 1. oktoober – [[Caupolicán Peña]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (96)
* 1, oktoober – [[Alissa Aksjonova]], vene muuseumitöötaja (95)
* 1. oktoober – [[Mary Louise Weller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79)
* 1. oktoober – [[Göran Djupsund]], Soome politoloog ja sotsioloog (73)
* 1. oktoober – [[Kamil Pulec]], tšehhi näitleja (63)
*[[2. oktoober]] – [[Cesar Virata]], Filipiinide majandusteadlane ja poliitik (95)
* 2. oktoober – [[İoanna Kuçuradi]], türgi filosoof (89)
* 2. oktoober – [[Bruce Baird]], Austraalia poliitik (84)
* 2. oktoober – [[Sass Jordan]], Kanada laulja (65)
* 2. oktoober – [[Lyle Odelein]], Kanada jäähokimängija (58)
*[[3. oktoober]] – [[Singeetham Srinivasa Rao]], India filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (95)
* 3. oktoober – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa arst-psühhoterapeut ja poliitik (87)
* 3. oktoober – [[Przemysław Branny]], poola näitleja ja laulja (55)
*[[4. oktoober]] – [[Cheikh Hamidou Kane]], Senegali kirjanik (98)
* 4. oktoober – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (91)
* 4. oktoober – [[Ángel Arroyo]], hispaania maanteerattur (70)
*[[5. oktoober]] – [[Tadeusz Lutak]], Poola sõjaväelane (109)
*5. oktoober – [[Göksel Arsoy]], türgi näitleja (90)
* 5. oktoober – [[Ilie Datcu]], rumeenia jalgpallur (89)
* 5. oktoober – [[Jeffrey Archer]], Briti kirjanik ja poliitik (86)
* 5. oktoober – [[Jim Bakker]], Ameerika Ühendriikide telejutlustaja (86)
* 5. oktoober – [[Dennis Hastert]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84)
* 5. oktoober – [[Sam McDowell]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (84)
* 5. oktoober – [[George Fenton]], Briti helilooja (76)
* 5. oktoober – [[Carlos Alberto Dias]], Brasiilia jalgpallur (59)
*[[6. oktoober]] – [[Eva Marie Saint]], Ameerika Ühendriikide näitleja (102)
* 6. oktoober – [[James Nelligan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (97)
* 6. oktoober – [[Voldemar Lindström]], eesti ajakirjanik, meediajuht ja televisiooni ajaloo uurija (93)
* 6. oktoober – [[Nikolai Tevetkel]], tšuvaši luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (89)
* 6. oktoober – [[Anwar Shaikh]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (80)
* 6. oktoober – [[Jacek Ziober]], poola jalgpallur (60)
*[[7. oktoober]] – [[Enn Mälgand]], eesti ajakirjanik (89)
* 7. oktoober – [[Miloslav Kopečný]], tšehhi näitleja (82)
* 7. oktoober – [[Barbara Spinelli]], Itaalia ajakirjanik, esseist ja poliitik (80)
* 7. oktoober – [[Bruce Tarvel]], prantsuse kirjanik (80)
* 7. oktoober – [[Stefania Corna]], itaalia võrkpallur (35)
*[[8. oktoober]] – [[Vladimír Kopecký]], tšehhi maalikunstnik, graafik ja klaasikunstnik (94)
* 8. oktoober – [[Colin Mackerras]], Austraalia sinoloog (87)
* 8. oktoober – [[Henk Cornelisse]], hollandi jalgrattur (85)
* 8. oktoober – [[Nana Patekar]], India näitleja ja filmitegija (75)
* [[9. oktoober]] – [[Lou Yulie]], hiina filosoof ja usundiloolane (91)
* 9. oktoober – [[Mike Ditka]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (86)
* 9. oktoober – [[Chris Wickham]], Briti ajaloolane (76)
* 9. oktoober – [[Indra Briķe]], läti näitleja (68)
* 9. oktoober – [[Klaus Rader]], saksamaa ettevõtja ja rallisõitja (63)
* [[10. oktoober]] – [[Pierre Lindstedt]], rootsi näitleja (83)
* 10. oktoober – [[Svjatoslav Zabelin]], vene ökoloog ja ühiskonnategelane (76)
* 10. oktoober – [[Wilfredo Gómez]], Puerto Rico poksija (69)
* [[11. oktoober]] – [[Wilma De Angelis]], itaalia laulja ja telesaatejuht (96)
* 11. oktoober – [[Ēvalds Grabovskis]], läti jäähokimängija ja -treener (85)
* 11. oktoober – [[Jiří Štěpnička]], tšehhi näitleja (79)
* 11. oktoober – [[Doug Loft]], inglise jalgpallur (39) (arvatav surmakuupäev)
* [[12. oktoober]] – [[Giorgio Bracardi]], itaalia näitleja, koomik, laulja ja laulukirjutaja (93) 
* 12. oktoober – [[RJ Mitte]], Ameerika Ühendriikide näitleja (34)
* [[13. oktoober]] – [[Martina Arroyo]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (90)
* 13. oktoober – [[Heikki Mälkiä]], soome jäähokimängija ja jäähokitreener (68)
* [[14. oktoober]] – [[Luigi Malice]], itaalia maalikunstnik ja skulptor (89)
* 14. oktoober – [[Aet Kukk]], Eesti Inimõiguste Instituudi ja inimõiguste aastakonverentsi tegevjuht (59)
* [[15. oktoober]] – [[Cliff Hagan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (94)
* 15. oktoober – [[Bo Johansson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (83)
* 15. oktoober – [[Pirouz Mojtahedzadeh]], Iraani politoloog ja ajaloolane (80)
* [[16. oktoober]] – [[Paavo Rantanen]], Soome diplomaat ja poliitik (92)
* 16. oktoober – [[Chiaki Ishii]], jaapani päritolu Brasiilia judoka (85)
* 16. oktoober – [[Peeter Zoova]], eesti sõudja (83)
* 16. oktoober – [[Mariusz Strzałka]], poola vehkleja (67)
* 16. oktoober – [[Dariusz Kołodziejczyk]], poola ajaloolane (64)
* [[17. oktoober]] – [[Maarten Spanjer]], hollandi näitleja ja kirjanik (83)
* 17. oktoober – [[Deniss Boitsov]], vene poksija (40)
* [[18. oktoober]] – [[Leho Männiksoo]], eesti raadioajakirjanik (93)
* 18. oktoober – [[Ann Hornaday]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik (66)
* 18. oktoober – [[Lua Blanco]], Brasiilia näitleja, laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (39)
* [[19. oktoober]] – [[Hilkka Kinnunen]], soome näitleja ja ooperilaulja (101)
*[[20. oktoober]] – [[Juha Kallas]], eesti tehnikateadlane (85)
* 20. oktoober – [[Kruusa Kalju]], eesti kirjanik ja tõlkija (53) 
*[[21. oktoober]] – [[Tom Skerritt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93)
* 21. oktoober – [[David Muradjan]], armeenia kirjanik, kinoteadlane ja stsenarist (74)
* 21. oktoober – [[John Anderson (laulja)|John Anderson]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (71)
* 21. oktoober – [[Peep Varak]], eesti kütuseärimees (59)
* 21. oktoober – [[Georgi Nemsadze]], gruusia jalgpallur ja jalgpallitreener (54)
*[[22. oktoober]] – [[Claude Cohen-Tannoudji]], prantsuse füüsik (93)
* 22. oktoober – [[Ron Duguay]], Kanada jäähokimängija ja -treener (69)
* 22. oktoober – [[Igor Abarenkov]], Eesti ettevõtja ja poliitik (63)
* 22. oktoober – [[Leaname Maotoanong]], Botswana sprinter (35)
* 22. oktoober – [[Yasuo Fukuda]], jaapani poliitik, peaminister (90)
*[[23. oktoober]] – [[Endel Jürimäe]], eesti matemaatik (95)
* 23. oktoober – [[Josef Duchač]], Saksamaa poliitik (88)
* 23. oktoober – [[Francis Duru]], Nigeeria näitleja (57)
*[[24. oktoober]] – [[Widodo Adi Sutjipto]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (82)
* 24. oktoober – [[Jouni Yrjölä]], Soome maletaja (67)
* 24. oktoober – [[Slavcho Binev]], Bulgaaria poliitik (60)
*[[25. oktoober]] – [[Peggy King]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja ja näitleja (96)
* 25. oktoober – [[Walter Koenig]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja stsenarist (90)
* 25. oktoober – [[José Luis García Sánchez]], hispaania filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (85)
* 25. oktoober – [[Sverre Horge]], norra näitleja (82)
* 25. oktoober – [[Józef Lipień]], poola maadleja (77)
* 25. oktoober – [[Darko Božović]], Montenegro jalgpallur (48)
* 25. oktoober – [[Eric Bauza]], Kanada häälnäitleja (46)
*[[26. oktoober]] – [[Kaie Parts]], eesti metallikunstnik (86)
* 26. oktoober – [[Michèle Barzach]], Prantsusmaa günekoloog, psühhoanalüütik ja poliitik (83)
* 26. oktoober – [[Alfredo Sánchez Monteseirín]], Hispaania poliitik (69)
* 26. oktoober – [[Heiko Weber]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (61)
*[[27. oktoober]] – [[Joseph Lagu]], Lõuna-Sudaani sõjaväelane ja poliitik (94)
* 27. oktoober – [[Norbert Haupert]], Luksemburgi jooksja ja poliitik (86)

[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>3u5y6mkyx7wqu25ncw96ctyjijtmjjo</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260926</id>
      <parentid>7260824</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T10:54:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Oktoober */</comment>
      <origin>7260926</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="112883" sha1="1zvf81pthzzr5kfpo4o311nrdv6j6u9" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2026}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103)
*1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95)
*1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95)
*1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91)
*1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81)
*1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71)
*[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93)
*2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85)
*2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82)
*2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43)
*[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88)
*3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87)
*3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96)
*4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96)
*4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81)
*4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80)
*4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79)
*4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
*4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56)
*[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89)
*5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84)
*5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74)
*5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34)
*[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96)
*6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94)
*6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85)
*6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85)
*6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81)
*6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81)
*6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70)
*6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65)
*[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94)
*7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89)
*7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80)
*7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75)
*7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74)
*[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93)
*8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77)
*8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73)
*8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63)
*[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97)
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90)
*10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89)
*10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80)
*10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79)
*10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78)
*[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89)
*11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82)
*11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79)
*11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
*11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50)
*11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42)
*[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99)
*12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98)
*12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92)
*12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83)
*12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82)
*12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81)
*12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78)
*12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72)
*12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44)  
*[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94)
*13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) 
*13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85)
*13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68)
*13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64)
*[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81)
*14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76)
*14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64)
*14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52)
*[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80)
*15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79)
*15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50)
*[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90)
*16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89)
*16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67)
*[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95)
*17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92)
*17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92)
*17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86)
*17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79)
*17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76)
*[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93)
*18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93)
*18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87)
*18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85)
*18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78)
*18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73)
*18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68)
*[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97)
*19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93)
*19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92)
*19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89)
*19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88)
*19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62)
*19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48)
*[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96)
*20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95)
*20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91)
*20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88)
*20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82)
*20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80)
*[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97)
*21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88)
*21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87)
*21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63)
*21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34)
*[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85)
*22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71)
*[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91)
*23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90)
*23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90)
*23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86)
*23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84)
*23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68)
*23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61)
*[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98)
*24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92)
*24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89)
*24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87)
*24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76)
*24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70)
*24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60)
*[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97)
*25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94)
*25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90)
*25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89)
*25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76)
*25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73)
*[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78)
*26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72)
*26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59)
*[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90)
*27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74)
*[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84)
*[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99)
*29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90)
*29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78)
*29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71)
*29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68)
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91)
*30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65)
*[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92)
*31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90)
*31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81)
*31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58)
*31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88)
*1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84)
*1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80)
*1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74)
*[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91)
*2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89)
*2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87)
*2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86)
*2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83)
*2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76)
*2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39)
*[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
*3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94)
*3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53)
*[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88)
*4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85)
*4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79)
*[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92)
*5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86)
*5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82)
*5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81)
*[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91)
*6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86)
*6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81)
*6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66)
*6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34)
*[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91)
*7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76)
*7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72)
*7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63)
*7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}})
*7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47)
*[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88)
*8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86)
*8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80)
*8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77)
*8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76)
*8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37)
*[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98)
*9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96)
*9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93)
*9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93)
*9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82)
*9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81)
*9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78)
*9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41)
*[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89)
*10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89)
*10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85)
*10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80)
*10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72)
*[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92)
*11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91)
*11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) 
*11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) 
*11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) 
*11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48)
*[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86)
*12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78)
*12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77)
*12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77)
*12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72)
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100)
*13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94)
*13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85)
*13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47)
*[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89)
*14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83)
*14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52)
*[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95)
*15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91)
*15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89)
*15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88)
*15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80)
*15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73)
*15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36)
*[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99)
*16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97)
*16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96)
*16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88)
*16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88)
*16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79)
*16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75)
*16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74)
*[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87)
*17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85)
*17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84)
*17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81)
*[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90)
*18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87)
*18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83)
*18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81)
*18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76)
*18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74)
*[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87)
*19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53)
*[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93)
*20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93)
*20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89)
*20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88)
*20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65)
*[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92)
*21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) 
*21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83)
*21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) 
*21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80)
*21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77)
*21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77)
*21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75)
*21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73)
*21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72)
*21. veebruar – [[Hans-Dieter Sues]], saksa-ameerika paleontoloog (70)
*21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25)
*[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92)
*22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75)
*22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59)
*[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94)
*23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71)
*[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88)
*24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80)
*24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74)
*24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62)
*24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56)
*[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99)
*25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93)
*25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89)
*25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87)
*25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80)
*25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77)
*[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92)
*26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90)
*26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49)
*[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86)
*27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85)
*[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89)
*28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86)
*28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86)
*28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78)
*28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) 
*28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70)
*28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65)
*28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64)
*28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62)

== Märts ==
*[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109)
*1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88)
*1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78)
*1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90)
*2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84)
*2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68)
*2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67)
*2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66)
*[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87)
*3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79)
*3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64)
*[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108)
*4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96)
*4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93)
*4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92)
*4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89)
*4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84)
*4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84)
*4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79)
*4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77)
*4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76)
*4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
*4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54)
*[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92)
*5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90)
*5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89)
*5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88)
*5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87)
*5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85)
*5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83)
*5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81)
*[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96)
*6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80)
*6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74)
*6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65)
*[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101)
*7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84)
*7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82)
*7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82)
*7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63)
*7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35)
*[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100)
*8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87)
*8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71)
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98)
*9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79)
*9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60)
*9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55)
*[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92)
*10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87)
*10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87)
*10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84)
*10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80)
*10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80)
*10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74)
*[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91)
*11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82)
*11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75)
*[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83)
*12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80)
*12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73)
*[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93)
*13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89)
*13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83)
*13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83)
*13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78)
*13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73)
*13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64)
*[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99)
*14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96)
*14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91)
*14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84)
*14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83)
*14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73)
*14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66)
*[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97)
*15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95)
*15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91)
*15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83)
*15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83)
*15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72)
*15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67)
*15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55)
*[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97)
*16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91)
*16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78)
*16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72)
*[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93)
*17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87)
*17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67)
*17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62)
*[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94)
*18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88)
*18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64)
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86)
*19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86)
*19. märts – [[Michael Bambang Hartono]], Indoneesia ettevõtja (86)
*19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84)
*19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67)
*19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19)
*[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100)
*20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97)
*20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92)
*20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90)
*20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81)
*20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79)
*20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78)
*20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78)
*20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71)
*20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67)
*20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54)
*20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43)
*20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27)
*[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91)
*21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86)
*21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) 
*21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52)
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88)
*22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87)
*22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86)
*22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73)
*22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73)
*22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39)
*[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90)
*23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79)
*23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78)
*23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60)
*[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91)
*24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87)
*24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80)
*24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79)
*24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58)
*24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40)
*[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99)
*25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95)
*25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94)
*25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64)
*[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100)
*26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97)
*26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84)
*26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81)
*26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79)
*26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72)
*26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63)
*[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86)
*27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49)
*[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89)
*28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87)
*28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84)
*28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84)
*28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79)
*28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78)
*[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94)
*29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88)
*29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84)
*29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79)
*29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77)
*29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75)
*29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73)
*[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89)
*30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80)
*30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67)
*30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50)
*[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92)
*31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88)
*31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64)

== Aprill ==
* [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78)
* 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69)
* 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62)
* 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49)
* 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46)
* [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97)
* 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88)
*[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84)
* 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83)
* 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68)
* 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51)
* [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86)
* 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84)
* 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82)
* [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91)
* 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89)
* 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88)
* [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97)
* 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95)
* 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95)
* 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87)
* 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81)
* 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66)
* 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43)
* [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86)
* 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95)
* 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93)
* 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83)
* 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80)
* 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74)
* 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70)
* [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100)
* 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97)
* 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81)
* 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74)
* 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68)
* [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84)
* 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
* 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75)
* 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64)
* 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49)
* [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103)
* 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92)
* 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91)
* 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87)
* 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86)
* 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84)
* 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76)
* [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) 
* 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88)
* 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) 
* [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97)
* 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91)
* 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91)
* 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82)
* 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78)
* 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73)
* [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94)
* 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90)
* [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96)
* 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89)
* 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88)
* 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86)
* 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86)
* [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92)
* 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85)
* 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80)
* 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78)
* 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60)
* 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56)
* 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53)
* 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48)
* 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47)
* [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88)
* 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82)
* 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79)
* 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77)
* 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68)
* 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57)
* [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91)
* 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73)
* [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101)
* 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100)
* 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98)
* 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96)
* 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91)
* 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88)
* 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81)
* 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57)
* [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90)
* 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86)
* 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76)
* 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76)
* 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63)
* [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85)
* 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80)
* [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101)
*22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92)
* 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92)
* 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81)
* 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
* [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93)
* 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81)
* 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81)
* 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79)
* 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68)
* 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36)
* [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97)
* 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97)
* 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65)
* 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40)
* 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30)
* [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94)
* 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89)
* 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84)
* 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78)
* 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56)
* 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47)
* [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91)
* 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83)
* 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83)
* 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82)
* 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80)
* [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98)
* 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94)
* 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93)
* 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79)
* [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84)
* 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81)
* [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86)
* 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79)
* 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76)
* [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93)
* 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91)
* 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88)
* 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86)

== Mai ==
* [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99)
* 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85)
* 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79)
* 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79)
* 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59)
* [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94)
* 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92)
* 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89)
* 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82)
* 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82)
* 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80)
* [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97)
* 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86)
* 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73)
* [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87)
* 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84)
* 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79)
* 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78)
* 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69)
* [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91)
* 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89)
* [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91)
* 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87)
* 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86)
* 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85)
* 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75)
* 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71)
* 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71)
* 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69)
* [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96)
* 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93)
* 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93)
* 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92)
* 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84)
* 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82)
* 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82)
* 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81)
* 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73)
* [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93)
* 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86)
* 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68)
* 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64)
* [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90)
* 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86)
* 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84)
* 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82)
* 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78)
* [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86)
* 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85)
* 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82)
* 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67)
* [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91)
* 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50)
* 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29)
* [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
* 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88)
* 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87)
* 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79)
* 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79)
* 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
* 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69)
* 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67)
* 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47)
* 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36)
* [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97)
* 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90)
* 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88)
* [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102)
* 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85)
* 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85)
* 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84)
* 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84)
* 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83)
* 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) 
* 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80)
* [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101)
* 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95)
* 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95)
* 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92)
* 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85)
* 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83)
* 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79)
* 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56)
* [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92)
* 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91)
* 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90)
* 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88)
* [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93)
* 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88)
* 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86)
* 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70)
* 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25)
* [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93)
* 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91)
* 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88)
* 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85)
* 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84)
* 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81)
* 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74)
* 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70)
* 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64)
* 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64)
* 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62)
* [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91)
* 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91)
* 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87)
* 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86)
* 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81)
* [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83)
* 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70)
* [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91)
* 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87)
* 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82)
* 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82)
* 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76)
* 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41)
* [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88)
* 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83)
* 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52)
* [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101)
* 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80)
* 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80)
* 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77)
* 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88)
* 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84)
* 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84)
* 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81)
* 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46)
* [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95)
* 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93)
* 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90)
* 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83)
* 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75)
* 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69)
* 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68)
* 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59)
* 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49)
* 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21)
* [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95)
* 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90)
* 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88)
* 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86)
* 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70)
* 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52)
* [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112)
* 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91)
* 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89)
* 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
* 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87)
* 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82)
* [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96)
* 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86)
* 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85)
* 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80)
* 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80)
* 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60)
* 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40)
* [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104)
* 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88)
* 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63)
* 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43)
* 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36)
* [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100)
* 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89)
* 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81)
* 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69)
* 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69)
* [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76)
* mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86)
* mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89)

== Juuni ==
* [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86)
* 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85)
* 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80)
* 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80)
* 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79)
* 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72)
* 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72)
* 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33)
* [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86)
* 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75)
* 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62)
* 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61)
* [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84)
* 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84)
* 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
* 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72)
* 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41)
* 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35)
* [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92)
* 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91)
* 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76)
* 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56)
* [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97)
* 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93)
* 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86)
* 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85)
* 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84)
* 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68)
* 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51)
* 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34)
* [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93)
* 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88)
* 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87)
* 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84)
* 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) 
* [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98)
*7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92)
* 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85)
* 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84)
* 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59)
* [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89)
* 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80)
* 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
* 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58)
* [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94)
* 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93)
* 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38)
* [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94)
* 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92)
* 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84)
* 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84)
* 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73)
* 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54)
*[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89)
* 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88)
* 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87)
* 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86)
* 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75)
* 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47)
*[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100)
* 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
* 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85)
* 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79)
* 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76)
* 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49)
* 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42)
*[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93)
* 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91)
* 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88)
* 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81)
* 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67)
* 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36)
*[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83)
* juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83)
* 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78)
* 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57)
* 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32)
* 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28)
*[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96)
* 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91)
* 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81)
* 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47)
* 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45)
* 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35)
*[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86)
* 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83)
* 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81)
* 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78)
* 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35)
*[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98)
* 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87)
* 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81)
* 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64)
* 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56)
*[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96)
* 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93)
* 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93)
* 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82)
* 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81)
*[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90)
* 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88)
* 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87)
* 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85)
* 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83)
* 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79)
* 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69)
* 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58)
*[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101)
* 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98)
* 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96)
* 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91)
* 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82)
* 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76)
*[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98)
* 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94)
* 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87)
* 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82)
* 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71)
* 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67)
*[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100)
* 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94)
* 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93)
* 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90)
* 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89)
* 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80)
* 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43)
* 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24)
*[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87)
* 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86)
* 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81)
* 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48)
* 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32)
*[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98)
* 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87)
* 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84)
* 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24)
*[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95)
*25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) 
* 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65)
* 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28)
*[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98)
* 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96)
* 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86)
* 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78)
* 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77)
* 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75)
* 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75)
* 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73)
* 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54)
* 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44)
*[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98)
*27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88)
* 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63)
*[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98)
* 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86)
* 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82)
* 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65)
* 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63)
*[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94)
*29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91)
* 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90)
* 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88)
* 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86)
*[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97)
* 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94)
* 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80)
* 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74)
* 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68)

== Juuli ==
* [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89)
* 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82)
* 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82)
* 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48)
* [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96)
* 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83)
* 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79)
* 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70)
* 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64)
* [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95)
* 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91)
* 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87)
* 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80)
* 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67)
* [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99)
* 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98)
* 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85)
* 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64)
* 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33)
* [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81)
* 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80)
* 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69)
* 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59)
* [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95)
* 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94)
* 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) 
* 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82)
* [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90)
* 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81)
* 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78)
* [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87)
* 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75)
* [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86)
* 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78)
* 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78)
* 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75)
* [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93)
* 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75)
* 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74)
* 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69)
* 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56)
* [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89)
* 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87)
* 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86)
* 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71)
* 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25)
* [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94)
* 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87)
* 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82)
* 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74)
* 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68)
* [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92)
* 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91)
* 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86)
* 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83)
* 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78)
* 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74)
* 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38)
* [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95)
* 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92)
* 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61)
* 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53)
* [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99)
* 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92)
* 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91)
* 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86)
* 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86)
* 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82)
*[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102)
* 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92)
* 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81)
* 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79)
* 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73)
* 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71)
* 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43)
*[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92)
* 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91)
* 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89)
* 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89)
* 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) 
* 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) 
*[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91)
* 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87)
* 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73)
* 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67)
* 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59)
* 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26)
*[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91)
* 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83)
* 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50)
*[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90)
* 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89)
* 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86)
* 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83)
* 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64)
* 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58)
* 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26)
*[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86)
* 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81)
* 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50)
* 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18)
*[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98)
* 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92)
* 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91)
* 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74)
*[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87)
* 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79)
* 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78)
* 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69)
* 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68)
* 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65)
*[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101)
* 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92)
* 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88)
* 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65)
* 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38)
*[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87)
* 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86)
* 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85)
* 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80)
*[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99)
* 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86)
*[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77)
* 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67)
* 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59)
*[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96)
* 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92)
* 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88)
* 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76)
* 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71)
* 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50)
*[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76)
* 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65)
* 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64)
* 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56)
* 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41)
*[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100)
* 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87)
* 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83)
* 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81)
* 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66)
* 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62)
* 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43)
*[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91)
* 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66)
* 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60)
* 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55)
* 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39)

== August ==
*[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99)
*1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95)
* 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91)
* 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79)
* 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56)
* 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37)
*[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93)
* 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83)
* 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83)
* 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79)
* 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78)
*[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95)
* 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93)
* 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88)
* 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88)
* 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78)
* 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61)
* 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43)
* 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34)
*[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99)
*4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94)
* 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90)
* 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87)
* 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83)
*[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99)
* 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81)
* 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78)
* 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70)
* 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64)
* 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40)
*[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92)
* 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90)
* 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86)
* 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76)
*[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109)
*7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93)
*7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86)
* 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83)
* 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79)
*[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94)
* 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69)
* 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68)
*[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96)
*9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87)
* 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86)
* 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84)
* 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84)
* 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25)
*[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) 
* 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) 
* 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93)
* 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78)
*[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96)
* 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95)
* 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83)
* 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79)
* 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73)
*[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105)
* 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97)
* 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89)
* 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80)
* 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56)
*[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100)
* 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97)
* 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94)
* 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87)
* 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87)
* 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86)
* 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78)
* 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76)
* 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33)
*[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96)
* 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90)
* 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86)
* 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80)
* 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79)
* 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78)
* 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78)
* 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76)
* 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41)
* 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97)
*[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100)
*15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92)
* 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86)
* 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83)
* 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79)
* 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76)
* 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72)
* 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) 
*[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89)
* 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36)
*[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98)
* 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94)
* 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92)
* 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84)
* 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79)
* 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77)
* 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61)
* 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56)
*[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98)
* 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97)
* 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91)
* 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89)
* 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85)
* 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81)
* 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80)
* 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) 
* 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) 
*[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) 
* 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95)
* 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) 
* 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) 
* 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74)
* 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73)
* 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66)
*[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92)
* 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87)
* 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81)
* 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79)
* 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72)
*[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100)
* 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97)
* 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94)
* 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
* 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91)
* 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87)
* 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85)
* 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84)
* 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79)
* 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70)
* 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48)
* 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38)
*[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88)
* 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82)
* 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77)
* 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59)
* 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25)
*[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98)
* 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95)
* 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88)
* 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87)
* 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84)
* 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82)
* 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76)
* 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70)
* 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63)
*[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96)
* 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91)
* 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90)
* 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89)
* 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71)
* 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63)
* 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63)
* 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57)
*[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95)
* 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90)
* 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89)
* 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80)
* 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80)
* 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77)
*[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87)
* 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85)
* 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84)
* 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83)
* 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79)
* 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52)
* 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44)
*[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91)
* 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84)
* 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34)
*[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89)
* 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85)
* 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79)
* 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69)
*[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98)
* 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94)
* 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92)
* 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90)
* 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89)
* 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86)
* 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86)
* 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85)
* 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67)
* 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59)
* 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50)
*[[30. august]] – [[Laine Merikalju]], eesti geograaf ja õpetaja (97) 
*30. august – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95)
* 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78)
* 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75)
* 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58)
*[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97)
* 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92)
* 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87)
* 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78)
* 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78)
* 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77)
* 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49)
*august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77)

== September ==
*[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100)
* 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94)
* 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88)
* 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87)
* 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83)
* 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70)
* 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65)
* 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33)
*[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99)
* 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96)
* 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92)
* 2. september – [[Olavi Leimuvirta]], Soome võimleja (90)
* 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83)
* 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77)
* 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76)
* 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75)
* 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66)
* 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27)
*[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92)
* 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78)
* 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76)
* 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61)
*[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91)
* 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86)
* 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85)
* 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82)
* 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79)
* 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78)
* 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76)
* 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64)
*[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99)
* 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98)
* 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95)
* 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85)
* 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85)
* 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82)
* 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80)
* 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63)
* 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56)
* 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51)
*[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102)
*[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90)
* 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86)
* 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84)
* 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82)
* 7. september – [[Richard Alston]], Suurbritannia koreograaf (77)
*[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89)
*8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85)
* 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82)
* 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79)
*[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98)
* 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98)
* 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86)
* 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85)
* 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76)
* 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70)
* 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69)
* 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54)
*[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82)
* 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75)
*[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94)
* 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90)
* 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78)
* 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77)
* 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68)
*[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89)
* 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85)
* 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83)
* 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81)
* 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) 
* 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68)
*[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94)
* 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88)
* 13. september – [[Hasso Nurm]], Eesti poliitik (84)
* 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83)
* 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78)
* 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71)
* 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46)
*[[14. september]] – [[Ken Laufman]], Kanada jäähokimängija (94)
*14. september – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88)
*14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87)
* 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64)
* 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51)
*[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98)
* 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91)
* 15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81)
* 15. september – [[Bonnie Greer]], ameerika-briti näitekirjanik ja romaanikirjanik (77)
* 15. september – [[Gerrit Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77)
* 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76)
* 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76)
* 15. september – [[Ralf Richter]], saksa näitleja (69)
* 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45)
*[[16. september]] – [[Mart Porila]], eesti ajakirjanik ja agrotehnikateadlane (90)
* 16. september – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84)
* 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68)
*[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86)
* 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84)
* 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83)
* 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) 
* 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister (59) 
* 17. september – [[Duncan Sheik]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, helilooja ja näitleja (56) 
* 17. september – [[Michael Sweetney]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (43)
*[[18. september]] – [[Grazia Daddario]], itaalia näitleja (94)
* 18. september – [[Hans Grodotzki]], saksa pikamaajooksja (90)
* 18. september – [[Stephanie Cole]], inglise näitleja (84)
* 18. september – [[Michael Burton]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78)
*[[19. september]] – [[Sandro Mazzola]], itaalia jalgpallur (83)
* 19. september – [[Mart Avarmaa]], eesti kinnisvaraärimees (82)
*[[20. september]] – [[Margit Carlqvist]], Rootsi näitleja (94)
*20. september – [[Sid Ahmed Agoumi]], Alžeeria näitleja (85)
* 20. september – [[Chad Gilbert]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (45)
*[[21. september]] – [[Yahya Lampong]], Malaisia poliitik (86)
* 21. september – [[Jorge Palma]], portugali laulja ja laulukirjutaja (76)
* 21. september – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane (71)
*[[22. september]] – [[Alojzy Lysko]], Poola poliitik (84)
*22. september – [[Don Cooper]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (70)
*[[23. september]] – [[Bob Pettit]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (93)
*23. september – [[Alfonsas Bukontas]], leedu luuletaja, tõlkija ja publitsist (85)
*[[24. september]] – [[Milan Panić]], Serbia ettevõtja ja poliitik (96)
*24. september – [[You Benchang]], hiina näitleja (93)
* 24. september – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja (88)
* 24. september – [[Peter Nogly]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (79)
* 24. september – [[Jacob Goldwasser]], Iisraeli filmilavastaja ja produtsent (76)
* 24. september – [[Ricardo Centellas]], Boliivia katoliku vaimulik (63)
* 24. september – [[Mushtaq Khan]], India näitleja (56)
*[[25. september]] – [[Carmen Aldunate]], Tšiili maalikunstnik ja illustreerija (86)
* 25. september – [[André Guy]], prantsuse jalgpallur (85)
* 25. september – [[Sidya Touré]], Guinea poliitik (85)
* 25. september – [[Rini Wagtmans]], hollandi jalgpallur (79)
* 25. september – [[Ryszard Lenczewski]], poola filmioperaator ja õppejõud (78)
* 25. september – [[Soúlis Markópoulos]], kreeka korvpallur (77)
* 25. september – [[Liu Huan]], hiina laulja ja laulukirjutaja (63)
* 25. september – [[Bruno Kramm]], saksa muusik ja muusikaprodutsent (58)
*[[26. september]] – [[Ahmed El-Zend]], Egiptuse jurist ja poliitik (80)
* 26. september – [[Guruh Sukarnoputra]], Indoneesia poliitik ja kunstnik (73)
*[[27. september]] – [[César Ortiz-Echagüe]], hispaania arhitekt ja katoliku preester (99)
*27. september – [[Mighty Sparrow]], Trinidadi ja Tobago muusik (91)
* 27. september – [[Ludwig Gössing]], saksa ratsasportlane (88)
*[[28. september]] – [[Seela Sella]], soome näitleja (89)
* 28. september – [[Damien Girard]], prantsuse jalgrattur (24)
*[[29. september]] – [[Ionel Haiduc]], rumeenia keemik (89)
* 29. september – [[Colette Sénami Agossou Houeto]], Benini pedagoog, luuletaja ja poliitik (87)
* 29. september – [[Julián García Vargas]], Hispaania poliitik (80)
* 29. september – [[Otto Sirgo]], Kuuba näitleja (79)
*[[30. september]] – [[Peppino Mazzullo]], itaalia näitleja (100)
* 30. september – [[Pat Saiki]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96)
* 30. september – [[Margaret Hamilton]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane ja süsteemiinsener (90)
* 30. september – [[Esther Rantzen]], Inglismaa ajakirjanik ja telesaatejuht (86)
* 30. september – [[John Bröcheler]], saksa ooperilaulja (81)
* 30. september – [[Toomas Veidebaum]], eesti bioloog (79)
* 30. september – [[Gabriel Serville]], Prantsuse Guajaana poliitik (67)
* 30. september – [[Wicknell Chivayo]], zimbabwe ärimees (45)
* september – [[Conrad Lant]], inglise muusik (63)

== Oktoober ==
*[[1. oktoober]] – [[Karel Zelenko]], sloveeni kunstnik (101)
* 1. oktoober – [[Štěpánka Ranošová]], tšehhi näitleja (99)
* 1. oktoober – [[Biljana Plavšić]], Bosnia Serbia poliitik (96)
* 1. oktoober – [[Caupolicán Peña]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (96)
* 1, oktoober – [[Alissa Aksjonova]], vene muuseumitöötaja (95)
* 1. oktoober – [[Mary Louise Weller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79)
* 1. oktoober – [[Göran Djupsund]], Soome politoloog ja sotsioloog (73)
* 1. oktoober – [[Kamil Pulec]], tšehhi näitleja (63)
*[[2. oktoober]] – [[Cesar Virata]], Filipiinide majandusteadlane ja poliitik (95)
* 2. oktoober – [[İoanna Kuçuradi]], türgi filosoof (89)
* 2. oktoober – [[Bruce Baird]], Austraalia poliitik (84)
* 2. oktoober – [[Sass Jordan]], Kanada laulja (65)
* 2. oktoober – [[Lyle Odelein]], Kanada jäähokimängija (58)
*[[3. oktoober]] – [[Singeetham Srinivasa Rao]], India filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (95)
* 3. oktoober – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa arst-psühhoterapeut ja poliitik (87)
* 3. oktoober – [[Przemysław Branny]], poola näitleja ja laulja (55)
*[[4. oktoober]] – [[Cheikh Hamidou Kane]], Senegali kirjanik (98)
* 4. oktoober – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (91)
* 4. oktoober – [[Ángel Arroyo]], hispaania maanteerattur (70)
*[[5. oktoober]] – [[Tadeusz Lutak]], Poola sõjaväelane (109)
*5. oktoober – [[Göksel Arsoy]], türgi näitleja (90)
* 5. oktoober – [[Ilie Datcu]], rumeenia jalgpallur (89)
* 5. oktoober – [[Jeffrey Archer]], Briti kirjanik ja poliitik (86)
* 5. oktoober – [[Jim Bakker]], Ameerika Ühendriikide telejutlustaja (86)
* 5. oktoober – [[Dennis Hastert]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84)
* 5. oktoober – [[Sam McDowell]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (84)
* 5. oktoober – [[George Fenton]], Briti helilooja (76)
* 5. oktoober – [[Carlos Alberto Dias]], Brasiilia jalgpallur (59)
*[[6. oktoober]] – [[Eva Marie Saint]], Ameerika Ühendriikide näitleja (102)
* 6. oktoober – [[James Nelligan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (97)
* 6. oktoober – [[Voldemar Lindström]], eesti ajakirjanik, meediajuht ja televisiooni ajaloo uurija (93)
* 6. oktoober – [[Nikolai Tevetkel]], tšuvaši luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (89)
* 6. oktoober – [[Anwar Shaikh]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (80)
* 6. oktoober – [[Jacek Ziober]], poola jalgpallur (60)
*[[7. oktoober]] – [[Enn Mälgand]], eesti ajakirjanik (89)
* 7. oktoober – [[Miloslav Kopečný]], tšehhi näitleja (82)
* 7. oktoober – [[Barbara Spinelli]], Itaalia ajakirjanik, esseist ja poliitik (80)
* 7. oktoober – [[Bruce Tarvel]], prantsuse kirjanik (80)
* 7. oktoober – [[Stefania Corna]], itaalia võrkpallur (35)
*[[8. oktoober]] – [[Vladimír Kopecký]], tšehhi maalikunstnik, graafik ja klaasikunstnik (94)
* 8. oktoober – [[Colin Mackerras]], Austraalia sinoloog (87)
* 8. oktoober – [[Henk Cornelisse]], hollandi jalgrattur (85)
* 8. oktoober – [[Nana Patekar]], India näitleja ja filmitegija (75)
* [[9. oktoober]] – [[Lou Yulie]], hiina filosoof ja usundiloolane (91)
* 9. oktoober – [[Mike Ditka]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (86)
* 9. oktoober – [[Chris Wickham]], Briti ajaloolane (76)
* 9. oktoober – [[Indra Briķe]], läti näitleja (68)
* 9. oktoober – [[Klaus Rader]], saksamaa ettevõtja ja rallisõitja (63)
* [[10. oktoober]] – [[Pierre Lindstedt]], rootsi näitleja (83)
* 10. oktoober – [[Svjatoslav Zabelin]], vene ökoloog ja ühiskonnategelane (76)
* 10. oktoober – [[Wilfredo Gómez]], Puerto Rico poksija (69)
* [[11. oktoober]] – [[Wilma De Angelis]], itaalia laulja ja telesaatejuht (96)
* 11. oktoober – [[Ēvalds Grabovskis]], läti jäähokimängija ja -treener (85)
* 11. oktoober – [[Jiří Štěpnička]], tšehhi näitleja (79)
* 11. oktoober – [[Doug Loft]], inglise jalgpallur (39) (arvatav surmakuupäev)
* [[12. oktoober]] – [[Giorgio Bracardi]], itaalia näitleja, koomik, laulja ja laulukirjutaja (93) 
* 12. oktoober – [[RJ Mitte]], Ameerika Ühendriikide näitleja (34)
* [[13. oktoober]] – [[Martina Arroyo]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (90)
* 13. oktoober – [[Heikki Mälkiä]], soome jäähokimängija ja jäähokitreener (68)
* [[14. oktoober]] – [[Luigi Malice]], itaalia maalikunstnik ja skulptor (89)
* 14. oktoober – [[Aet Kukk]], Eesti Inimõiguste Instituudi ja inimõiguste aastakonverentsi tegevjuht (59)
* [[15. oktoober]] – [[Cliff Hagan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (94)
* 15. oktoober – [[Bo Johansson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (83)
* 15. oktoober – [[Pirouz Mojtahedzadeh]], Iraani politoloog ja ajaloolane (80)
* [[16. oktoober]] – [[Paavo Rantanen]], Soome diplomaat ja poliitik (92)
* 16. oktoober – [[Chiaki Ishii]], jaapani päritolu Brasiilia judoka (85)
* 16. oktoober – [[Peeter Zoova]], eesti sõudja (83)
* 16. oktoober – [[Mariusz Strzałka]], poola vehkleja (67)
* 16. oktoober – [[Dariusz Kołodziejczyk]], poola ajaloolane (64)
* [[17. oktoober]] – [[Maarten Spanjer]], hollandi näitleja ja kirjanik (83)
* 17. oktoober – [[Deniss Boitsov]], vene poksija (40)
* [[18. oktoober]] – [[Leho Männiksoo]], eesti raadioajakirjanik (93)
* 18. oktoober – [[Ann Hornaday]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik (66)
* 18. oktoober – [[Lua Blanco]], Brasiilia näitleja, laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (39)
* [[19. oktoober]] – [[Hilkka Kinnunen]], soome näitleja ja ooperilaulja (101)
*[[20. oktoober]] – [[Juha Kallas]], eesti tehnikateadlane (85)
* 20. oktoober – [[Kruusa Kalju]], eesti kirjanik ja tõlkija (53) 
*[[21. oktoober]] – [[Tom Skerritt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93)
* 21. oktoober – [[David Muradjan]], armeenia kirjanik, kinoteadlane ja stsenarist (74)
* 21. oktoober – [[John Anderson (laulja)|John Anderson]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (71)
* 21. oktoober – [[Peep Varak]], eesti kütuseärimees (59)
* 21. oktoober – [[Georgi Nemsadze]], gruusia jalgpallur ja jalgpallitreener (54)
*[[22. oktoober]] – [[Claude Cohen-Tannoudji]], prantsuse füüsik (93)
* 22. oktoober – [[Ron Duguay]], Kanada jäähokimängija ja -treener (69)
* 22. oktoober – [[Igor Abarenkov]], Eesti ettevõtja ja poliitik (63)
* 22. oktoober – [[Leaname Maotoanong]], Botswana sprinter (35)
* 22. oktoober – [[Yasuo Fukuda]], jaapani poliitik, peaminister (90)
*[[23. oktoober]] – [[Endel Jürimäe]], eesti matemaatik (95)
* 23. oktoober – [[Josef Duchač]], Saksamaa poliitik (88)
* 23. oktoober – [[Francis Duru]], Nigeeria näitleja (57)
*[[24. oktoober]] – [[Widodo Adi Sutjipto]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (82)
* 24. oktoober – [[Jouni Yrjölä]], Soome maletaja (67)
* 24. oktoober – [[Slavcho Binev]], Bulgaaria poliitik (60)
*[[25. oktoober]] – [[Peggy King]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja ja näitleja (96)
* 25. oktoober – [[Walter Koenig]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja stsenarist (90)
* 25. oktoober – [[José Luis García Sánchez]], hispaania filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (85)
* 25. oktoober – [[Sverre Horge]], norra näitleja (82)
* 25. oktoober – [[Józef Lipień]], poola maadleja (77)
* 25. oktoober – [[Darko Božović]], Montenegro jalgpallur (48)
* 25. oktoober – [[Eric Bauza]], Kanada häälnäitleja (46)
*[[26. oktoober]] – [[Kaie Parts]], eesti metallikunstnik (86)
* 26. oktoober – [[Michèle Barzach]], Prantsusmaa günekoloog, psühhoanalüütik ja poliitik (83)
* 26. oktoober – [[Alfredo Sánchez Monteseirín]], Hispaania poliitik (69)
* 26. oktoober – [[Heiko Weber]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (61)
*[[27. oktoober]] – [[Joseph Lagu]], Lõuna-Sudaani sõjaväelane ja poliitik (94)
* 27. oktoober – [[Norbert Haupert]], Luksemburgi jooksja ja poliitik (86)
*[[28. oktoober]] – [[Liu Yandong]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (80)

[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>1zvf81pthzzr5kfpo4o311nrdv6j6u9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Võrkpall 1984. aasta suveolümpiamängudel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>713703</id>
    <revision>
      <id>7260413</id>
      <parentid>7258680</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T14:24:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kalle</username>
        <id>51</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260413</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12390" sha1="rpkw79n1uvw9e53ew5mbo6behx829ub" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;&quot;
| colspan=&quot;2&quot; |'''[[Võrkpall olümpiamängudel|Võrkpall 1984. aasta suveolümpiamängudel]]'''
 [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|70px|Võrkpall]] [[Pilt:Los Angeles 1984.png|120px|Los Angeles 1984]] 
|-
| colspan=&quot;4&quot; |Korraldaja {{Riigi ikoon|USA}} [[USA]], [[Los Angeles]]
|-
|colspan=&quot;2&quot; |'''29. juuli - 11. august
|-
| '''&lt;''': '''[[Võrkpall 1980. aasta suveolümpiamängudel|Moskva 1980]]'''
| '''[[Võrkpall 1988. aasta suveolümpiamängudel|Seoul 1988]]''' :'''&gt;'''
|}
'''[[Võrkpall|Võrkpallivõistlused]] [[1984. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimusid [[Los Angeles|Los Angeleses]] [[29. juuli]]st kuni [[11. august]]ini [[Long Beach]]is [[California]]s asuva Long Beachi konverentsi- ja meelelahutuskeskuse spordiareenil, mille mahutavus oli 12 033 pealtvaatajat.&lt;ref&gt;[https://www.olympedia.org/editions/21/sports/VVO Volleyball at the 1984 Summer Olympics] www.olympedia.org&lt;/ref&gt; 1962. aastal ehitatud spordiareen on aastate jooksul võõrustanud arvukalt spordivõistlusi, eriti [[korvpall]]is ja [[jäähoki]]s, ning on ka kontserdi- ja meelelahutuspaik. Turniire kahjustas [[1984. aasta suveolümpiamängude boikott|1984. aasta olümpiamänge boikoteerinud]] [[Idablokk|idabloki]] riikide, eriti [[NSVL|Nõukogude Liidu]] ja [[Poola]] puudumine.

Meeste turniiril oli 10 võistkonda, mis olid jagatud kahte viiest võistkonnast koosnevasse alagruppi, kus mängiti ringturniiri, millest pääses poolfinaali kaks võistkonda. Naiste turniiril oli kaheksa võistkonda, mis olid jagatud kahte neljast võistkonnast koosnevasse alagruppi, kus samuti mängiti ringturniiri, et pääseks poolfinaali kaks võistkonda igast alagrupist.

Algselt koosnenud 10 meeste kvalifikatsioonimeeskonda olid järgmised: [[Ameerika Ühendriigid]] korraldajamaana; Nõukogude Liit 1980. aasta olümpiavõitjana; [[Kuuba]] 1981. aasta maailmameistrivõistluste teise koha omanikuna (Nõukogude Liidu järel); [[Brasiilia]] 1982. aasta maailmameistrivõistluste teise kohana (Nõukogude Liidu järel); Poola 1983. aasta Euroopa meistrivõistluste teise kohana (Nõukogude Liidu järel); [[Kanada]] 1983. aasta Noreca meistrivõistluste (Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi mere piirkond) teise kohana (Ameerika Ühendriikide järel); [[Argentina]] 1983. aasta Lõuna-Ameerika meistrivõistluste teise kohana (Brasiilia järel); [[Jaapan]] 1983. aasta Aasia meistrina; [[Egiptus]] 1983. aasta Aafrika meistrina; ja [[Bulgaaria]] 1984. aasta olümpiavalikturniiri võitjana.

Nõukogude Liit, Kuuba, Poola ja Bulgaaria boikoteerisid 1984. aasta olümpiamänge ja osalesid [[1984. aasta sõprusmängud|1984. aasta Sõpruse turniiril]], mis oli alternatiivne turniirikorraldus meeskondade boikoteerimiseks 1984. aastal. Nende asemele tulid [[Hiina]] (5. koht 1981. aasta maailmameistrivõistlustel); [[Itaalia]] (3. koht 1983. aasta Euroopa meistrivõistlustel); [[Tuneesia]] (8. koht 1981. aasta maailmameistrivõistlustel); ja [[Lõuna-Korea]] (4. koht 1984. aasta olümpiavalikturniiril).

Algselt seitse naiste kvalifikatsioonivõistkonda olid järgmised – Ameerika Ühendriigid korraldajamaana; Nõukogude Liit 1980. aasta olümpiavõitjana; Hiina 1982. aasta maailmameistrina; Kuuba 1983. aasta Norceca meistrivõistluste (Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi mere piirkond) teise koha omanikuna (Ameerika Ühendriikide järel); ja 1983. aasta Euroopa, Aasia ja Lõuna-Ameerika meistrid – [[Saksa Demokraatlik Vabariik]], Lõuna-Korea ja [[Peruu]]. Üks Aafrika riik oli kõlblik osalema, kuid kvalifikatsiooniturniiri ei korraldatud.

Nõukogude Liit, Kuuba ja Ida-Saksamaa boikoteerisid 1984. aasta olümpiamänge ja võistlesid Sõpruse turniiril, mis oli alternatiivne turniirikorraldus boikoteerivate võistkondade jaoks 1984. aastal. Kolm boikoteerivat võistkonda ja puuduvat Aafrika võistkonda asendasid Jaapan (2. koht 1981. aasta maailmameistrivõistlustel); Brasiilia (8. koht 1982. aasta maailmameistrivõistlustel); Kanada (3. koht 1983. aasta Norceca meistrivõistlustel); ja [[Saksa FV]] (5. koht 1983. aasta Euroopa meistrivõistlustel).

1984. aastaks oli Ameerika Ühendriikidel maailma parim meestekoondis ja nad võitsid ootuspäraselt kuldmedali. Naiste favoriidid olid Hiina ja Ameerika Ühendriigid, kusjuures Hiina alistas USA viimases matšis kolmes suhteliselt kerges setis.

== Medalitabel ==
* {{Värviruut|#ccccff|&amp;nbsp;&lt;nowiki&gt;*&lt;/nowiki&gt;&amp;nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik (USA)
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|- bgcolor=&quot;#efefef&quot;

! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Võrkpall 1984. aasta suveolümpiamängudel|Loa Angeles 1984]] [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|50px|Võrkpall]]
|-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}}
|- 
| 1.||align=left style=&quot;background-color:#ccccff|{{PisiLipp|USA}} ||1||1||0|| 2
|- 
| 2.||align=left |{{PisiLipp|Hiina}}||1 ||0||0|| 1 
|- 
| 3.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Brazil_(1968–1992).svg|24px]] [[Brasiilia]]||0 ||1||0|| 1
|- 
| rowspan=2|4.||align=left |{{PisiLipp|Itaalia}}||0 ||0||1|| 1 
|- 
| align=left |{{PisiLipp|Jaapan}}||0 ||0||1|| 1 
|- 
!colspan=2| Kokku 5 riiki || 2 || 2 || 2 || 6 
|}

== Alagruppide koosseisud ==

=== Mehed ===

{{Veerud|100%}}
* '''A-alagrupp'''  
*{{PisiLipp|Argentina}}
*{{PisiLipp|Brasiilia}}
*{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}
*{{PisiLipp|Tuneesia}}
*{{PisiLipp|USA}}

{{veerud-piir}}
* '''B-alagrupp''' 
*{{PisiLipp|Egiptus}}
*{{PisiLipp|Hiina}}
*{{PisiLipp|Itaalia}}
*{{PisiLipp|Jaapan}}
*{{PisiLipp|Kanada}}
{{veerud-lõpp}}

=== Naised ===

{{Veerud|100%}}
* '''A-alagrupp''' 
*{{PisiLipp|Brasiilia}}
*{{PisiLipp|Hiina}}
*[[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]]
*{{PisiLipp|USA}}

{{veerud-piir}}
* '''B-alagrupp''' 
*{{PisiLipp|Jaapan}}
*{{PisiLipp|Kanada}}
*{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}
*{{PisiLipp|Peruu}}
{{veerud-lõpp}}

== Tulemused ==

=== Mehed ===

==== A-alagrupp ====

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | {{riigi ikoon|Brasiilia}}
!width=20 | {{riigi ikoon|USA}} 
!width=20 | {{riigi ikoon|Lõuna-Korea}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Argentina}} 
!width=20 | {{riigi ikoon|Tuneesia}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Brasiilia}}    
|bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||1:3 ||'''3:1'''||'''3:0'''||  4||3||1 ||10:4 ||191:144||'''7'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|USA}}  
|0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:1'''|| '''3:0''' || 4 ||3 ||1||9:4|| 168:117 || '''7'''
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} 
|'''3:1'''|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' || '''3:0''' || 4 ||3||1 ||9:6 ||203:162 ||'''7''' 
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Argentina}} 
|1:3|| 1:3||2:3 ||bgcolor=Silver|X|| '''3:0''' || 4 ||1||3 ||7:9 ||184:207 ||'''5''' 
|-
|'''5.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Tuneesia}}
|0:3|| 0:3|| 0:3|| 0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 4 ||0||4 ||0:12 ||64:180 ||'''4'''  
|}

{{Small| Allikas:}} [https://web.archive.org/web/20080105062754/http://sports123.com/vol/results/mo-1984.html Olympic Games 1984 at Los Angeles]

{| class = &quot;wikitable&quot;  style=&quot;text-align:left;&quot;
!width=&quot;60&quot;  align=&quot;center| Kuupäev
!width=&quot;40&quot; align=&quot;center&quot;| Kellaaeg
!width=&quot;175&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;50&quot; align=&quot;center&quot;| Tulemus
!width=&quot;165&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;340&quot; align=&quot;center&quot;| Geimid
!width=&quot;97&quot; align=&quot;center&quot;| Mängude&lt;br&gt;statistika
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[29. juuli]] || align=center|- || align=right|'''[[Lõuna-Korea]]''' {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Tuneesia}}|| align=center| ('''15:7''', '''15:7''', '''15:7''')||align=center|-
|- 
| align=center|- || align=right| '''[[USA]]''' {{Riigi ikoon|USA}} ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left|{{PisiLipp|Argentina}} || align=center|('''15:6''', '''15:7''', 10:15, '''15:8''')||align=center|-
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[31. juuli]] || align=center|- || align=right| '''[[Brasiilia]]''' {{Riigi ikoon|Brasiilia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Argentina}}|| align=center| ('''15:8''', '''15:8''', 16:18, '''15:13''')||align=center| 
|- 
| align=center|- || align=right| '''[[USA]]''' {{Riigi ikoon|USA}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Tuneesia}} || align=center|('''15:3''', '''15:2''', '''15:3''')||align=center|-
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[2. august|2. aug]] || align=center|- || align=right| '''[[Brasiilia]]''' {{Riigi ikoon|Brasiilia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left|  {{PisiLipp|Tuneesia}} || align=center| ('''15:5''', '''15:9''', '''15:2''') ||align=center|- 
|- 
| align=center|- || align=right| '''[[USA]]''' {{Riigi ikoon|USA}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left|{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || align=center|('''15:13''', '''15:9''', '''15:6''')||align=center|-
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[4. august|4. aug]] || align=center|- || align=right| '''[[Argentina]]''' {{Riigi ikoon|Argentina}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left|  {{PisiLipp|Tuneesia}} || align=center| ('''15:9''', '''15:7''', '''15:3''') ||align=center|- 
|- 
| align=center|- || align=right| '''[[Lõuna-Korea]]''' {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} ||align=center|'''3 - 1''' ||align=left|{{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|('''15:4''', '''15:13''', 13:15, '''15:8''')||align=center|-
|-
|valign=top rowspan=2 align=center|[[6. august|6. aug]] || align=center|- || align=right| '''[[Lõuna-Korea]]''' {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left|  {{PisiLipp|Argentina}} || align=center| ('''15:6''', 14:16, 13:15, '''15:7''', '''15:12''') ||align=center|- 
|- 
| align=center|- || align=right| '''[[Brasiilia]]''' {{Riigi ikoon|Brasiilia}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left|{{PisiLipp|USA}} || align=center|('''15:10''', '''15:11''', '''15:2''')||align=center|-
|}

==== B-alagrupp ====

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!width=50 | Koht tabelis 
!width=165| Riik 
!width=20 | {{riigi ikoon|Kanada}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Itaalia}} 
!width=20 | {{riigi ikoon|Jaapan}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Hiina}} 
!width=20 | {{riigi ikoon|Egiptus}}
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Kanada}}    
|bgcolor=Silver|X||1:3 ||'''3:0''' ||'''3:0'''||'''3:0'''|| 4||3||1 ||10:3 ||167:122||'''7'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Itaalia}}  
|'''3:1''' ||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0'''|| '''3:0''' || 4 ||3 ||1||11:4|| 210:143 || '''7'''
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Jaapan}} 
|0:3'|| '''3:2'''||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' || '''3:0''' || 4 ||3||1 ||9:5 ||179:162 ||'''7''' 
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Hiina}} 
|0:3|| 0:3||0:3 ||bgcolor=Silver|X|| '''3:0''' || 4 ||1||3 ||3:9 ||124:160 ||'''5''' 
|-
|'''5.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Egiptus}}
|0:3|| 0:3|| 0:3|| 0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 4 ||0||4 ||0:12 ||90:183 ||'''4'''  
|}

{{Small| Allikas:}} [https://web.archive.org/web/20080105062754/http://sports123.com/vol/results/mo-1984.html Olympic Games 1984 at Los Angeles]

=== Naised ===

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==

{{Commons category}}
* [https://web.archive.org/web/20070927222426/http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1980/or1980v3.pdf Games of the XXII Olympiad Moscow 1980 Volume 3 Participants and Results] (lk 591–608)
* [https://www.olympics.com/en/olympic-games/los-angeles-1984/results/volleyball Los Angeles 1984 Volleyball Results] 
* [https://www.olympedia.org/editions/21/sports/VVO Volleyball at the 1984 Summer Olympics] 

{{Võrkpall olümpiamängudel}}
{{Spordialad1984Suveolümpiamängudel}}

[[Kategooria:1984. aasta suveolümpiamängud]]
[[Kategooria:Võrkpall olümpiamängudel]]
[[Kategooria:Võrkpall]]

== Viited ==
{{viited}}</text>
      <sha1>rpkw79n1uvw9e53ew5mbo6behx829ub</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bandar-e ‘Abbāsi rahvusvaheline lennujaam</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715793</id>
    <revision>
      <id>7260613</id>
      <parentid>7163158</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T20:29:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Pikne teisaldas lehekülje [[Bandar Abbasi rahvusvaheline lennujaam]] pealkirja [[Bandar-e ‘Abbāsi rahvusvaheline lennujaam]] alla</comment>
      <origin>7163158</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2655" sha1="tll3el8vijqvhb2zhyp27dv2vcyma1j" xml:space="preserve">{{Infokast lennujaam
| nimi                       = Bandar Abbasi rahvusvaheline lennujaam
| omakeelne_nimi             = فرودگاه بین المللی بندرعباس
| pilt                       = Bandar Abbas International Airport 3.jpg
| pildi_laius                = 
| pildikirjeldus             = 
| IATA                       = BND
| ICAO                       = OIKB
| tüüp                       = [[Lennujaam|Avalik]] &lt;br/&gt; [[Õhubaas|Sõjalennuväli]]
| valdaja                    = [[Iraan|Iraani riik]]
| käitaja                    = [[Iraani Lennujaamade Kompanii]] &lt;br/&gt; [[Iraani Islamivabariigi õhuvägi|Iraani õhuvägi]] &lt;br/&gt; [[Iraani Islamivabariigi mereväe õhuvägi|Iraani mereväe õhuvägi]] &lt;br/&gt; [[Islami revolutsiooniline kaardivägi]]
| asukoht                    = [[Bandar Abbas]], [[Iraan]]
| avati                      = 
| suleti                     = 
| ülem                       = 
| üksused                    = 
| kõrgus_merepinnast         = 7
| laiuskoord                 = ///
| pikkuskoord                = ///
| asendikaart                = Iraan
| kaart                      = 
| rada1_suund                = 03R/21L
| rada1_pikkus               = 3660 m
| rada1_laius                = 
| rada1_kate                 = [[Asfaltbetoon]]
| rada2_suund                = 03L/21R
| rada2_pikkus               = 3457 m
| rada2_laius                = 
| rada2_kate                 = [[Asfaltbetoon]]
  &lt;!-- kuni rada8 --&gt;
| stat_aasta                 = 
| stat1_nimi                 = 
| stat1_väärtus              = 
  &lt;!-- kuni stat5 --&gt;
| allmärkused                = 
}}
'''Bandar Abbasi rahvusvaheline lennujaam''' ([[pärsia keel]]es فرودگاه بین المللی بندرعباس; [[IATA lennujaamakood|IATA]] '''BND''', [[ICAO lennujaamakood|ICAO]] '''OIKB''') on [[rahvusvaheline lennujaam]] 12 km kaugusel [[Bandar Abbas]]i linnast [[Iraan]]i lõunaosas.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://airport-authority.com/browse-IR|title=List of all airports in Iran|website=The Airport Authority|access-date=2019-01-02}}&lt;/ref&gt; Sealt väljuvad Iraani siselennud ning lennud [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] riikidesse. Aastal 2017 kasutas Bandar Abbasi lennujaama umbes 1,3 miljonit reisijat. Lennujaamal on võimekus vastu võtta laiakerelisi lennukeid nagu [[Boeing 777]] ja [[Boeing 747]].

==Vaata ka==
* [[Tsiviillennunduse Organisatsioon (Iraan)]]
* [[Iraani transport]]
* [[Iraani lennujaamade ja lennuväljade loend]]
* [[Iraani kõige tihedamini kasutatavate lennujaamade loend]]
* [[Iraani lennufirmade loend]]
* [[Bandar Abbas]]
* [[Iraan]]

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Iraani lennujaamad]]</text>
      <sha1>tll3el8vijqvhb2zhyp27dv2vcyma1j</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260615</id>
      <parentid>7260613</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T20:32:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <origin>7260615</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2422" sha1="ryp3pitlw55z2k9z8yka0sbh4gfp301" xml:space="preserve">{{Infokast lennujaam
| nimi                       = Bandar-e ‘Abbāsi rahvusvaheline lennujaam
| omakeelne_nimi             = فرودگاه بین المللی بندرعباس
| pilt                       = Bandar Abbas International Airport 3.jpg
| pildi_laius                = 
| pildikirjeldus             = 
| IATA                       = BND
| ICAO                       = OIKB
| tüüp                       = [[Lennujaam|Avalik]] &lt;br/&gt; [[Õhubaas|Sõjalennuväli]]
| valdaja                    = [[Iraan|Iraani riik]]
| käitaja                    = [[Iraani Lennujaamade Kompanii]] &lt;br/&gt; [[Iraani Islamivabariigi õhuvägi|Iraani õhuvägi]] &lt;br/&gt; [[Iraani Islamivabariigi mereväe õhuvägi|Iraani mereväe õhuvägi]] &lt;br/&gt; [[Islami revolutsiooniline kaardivägi]]
| asukoht                    = [[Bandar-e ‘Abbās]], Iraan
| avati                      = 
| suleti                     = 
| ülem                       = 
| üksused                    = 
| kõrgus_merepinnast         = 7
| laiuskoord                 = ///
| pikkuskoord                = ///
| asendikaart                = Iraan
| kaart                      = 
| rada1_suund                = 03R/21L
| rada1_pikkus               = 3660 m
| rada1_laius                = 
| rada1_kate                 = [[Asfaltbetoon]]
| rada2_suund                = 03L/21R
| rada2_pikkus               = 3457 m
| rada2_laius                = 
| rada2_kate                 = [[Asfaltbetoon]]
  &lt;!-- kuni rada8 --&gt;
| stat_aasta                 = 
| stat1_nimi                 = 
| stat1_väärtus              = 
  &lt;!-- kuni stat5 --&gt;
| allmärkused                = 
}}
'''Bandar-e ‘Abbāsi rahvusvaheline lennujaam''' ([[pärsia keel]]es فرودگاه بین المللی بندرعباس; [[IATA lennujaamakood|IATA]] '''BND''', [[ICAO lennujaamakood|ICAO]] '''OIKB''') on rahvusvaheline [[lennujaam]] [[Iraan]]i lõunaosas 12 km kaugusel [[Bandar-e ‘Abbās]]i linnast.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://airport-authority.com/browse-IR|title=List of all airports in Iran|website=The Airport Authority|access-date=2019-01-02}}&lt;/ref&gt; Sealt väljuvad Iraani siselennud ning lennud [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] riikidesse. Aastal 2017 kasutas Bandar-e ‘Abbāsi lennujaama umbes 1,3 miljonit reisijat. Lennujaamal on võimekus vastu võtta laiakerelisi lennukeid nagu [[Boeing 777]] ja [[Boeing 747]].

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Iraani lennujaamad]]</text>
      <sha1>ryp3pitlw55z2k9z8yka0sbh4gfp301</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Elíza Vózempergk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719013</id>
    <revision>
      <id>7260847</id>
      <parentid>7233555</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T08:42:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andreas003</username>
        <id>7485</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260847</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2947" sha1="lti7mbpisn3lvi15lcg5239g4jm1nql" xml:space="preserve">{{Viitamata|kuu=oktoober|aasta=2026}}{{Infokast ametiisik
| nimi = Elíza Vózempergk
| pilt = 1718698396446 20190604 VOZEMBERG Elissavet EL 6.jpg
| pildiallkiri = Elíza Vózemberg (2019)
| amet = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige
| ametiajaalgus = 1. juuli 2014
| ametiajalõpp = 
| eelmine = 
| järgmine = 
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 = 
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 = 
| järgmine8 = 
| sünninimi = 
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1956|09|14}}
| sünnikoht = 
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = [[Uus Demokraatia (Kreeka)|Uus Demokraatia]]
| abikaasa = 
| vanemad = 
| lapsed = 
| sugulased = 
| elukoht = 
| alma_mater = [[Ateena ülikool]]
| elukutse = 
| tegevusala = 
| autasud = 
| allkiri = 
| moodul = 
}}

'''Elíza Vózempergk''' (ka ''Eliza Vozemberg'', [[kreeka keel]]es ''Ελίζα Βόζεμπεργκ''; sündinud [[14. september|14. septembril]] [[1956]] [[Ateena]]s) on [[Kreeka]] jurist ja poliitik, kes on alates 2014. aastast olnud [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] (MEP) liige [[Uus Demokraatia (Kreeka)|Uue Demokraatia]] esindajana.

Isa poolt on ta [[Otto I (Kreeka)|Otto I]] (baierlaste) järeltulija. Eliza õppis õigusteadust ja politoloogiat [[Ateena ülikool]]is. 16-aastaselt mängis ta koos [[Réna Vlachopoúlou]]ga komöödiafilmis &quot;H Rena Einai Offside&quot;.

== Euroopa Parlamendi liige ==
Pärast [[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks saamist on ta olnud naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni liige. 2021. aasta märtsis sai temast ka kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni liige. 2024. aasta juunis valiti ta transpordi- ja turismikomisjoni esimeheks.

Lisaks komisjonikohustustele on ta parlamendi delegatsiooni liige ELi-Türgi parlamentaarses ühiskomisjonis. Ta on ka Euroopa Parlamendi merede, jõgede, saarte ja rannikualade vahelise töörühma ning Euroopa Parlamendi liikmete vähivastase rühma liige.

== Välislingid ==
* [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/125065/ELISSAVET_VOZEMBERG-VRIONIDI/home Eliza Vozemberg Euroopa Parlamendi kodulehel]

{{JÄRJESTA:Vozempergk, Eliza}}
[[Kategooria:Kreeka poliitikud]]
[[Kategooria:Kreekast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]]
[[Kategooria:Juristid]]
[[Kategooria:Politoloogid]]
[[Kategooria:Ateena ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1956]]</text>
      <sha1>lti7mbpisn3lvi15lcg5239g4jm1nql</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Punalaik-haavasuru</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719178</id>
    <revision>
      <id>7260634</id>
      <parentid>7200020</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T20:48:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260634</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14300" sha1="mjrg19vizpa1u7ikeepnh06in0un84a" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Punalaik-haavasuru
| pilt = Laothoe populi 5.jpg
| pildi_laius = 240px
| värvus = putukad
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda''
| klass = [[Putukad]] ''Insecta''
| selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera''
| sugukond = [[Surulased]] ''Sphingidae''
| alamsugukond = [[Silmiksurulased]] ''Smerinthinae''
| perekond = [[Haavasuru]] ''Laothoe''
| liik = '''Punalaik-haavasuru'''
| binaarne = ''Laothoe populi''
| binaarse_autor = [[Carl Linnaeus|Linnaeus]], 1758
| sünonüümid = {{collapsible list| 
*''Amorpha populi angustata'' (Closs, 1916)
*''Amorpha populi depupillatus'' (Silbernagel, 1943)
*''Amorpha populi flavomaculata'' (Mezger, 1928)
*''Amorpha populi lappona'' (Rangnow, 1935)
*''Amorpha populi pallida'' (Tutt, 1902)
*''Amorpha populi philiponi'' (Huard, 1928)
*''Amorpha populi suffusa'' (Tutt, 1902)
*''Laothoe populi albida'' (Cockayne, 1953)
*''Laothoe populi basilutescens'' (Cockayne, 1953)
*''Laothoe populi bicolor'' (Lempke, 1959)
*''Laothoe populi minor'' (Vilarrubia, 1973)
*''Laothoe populi moesta'' (Cockayne, 1953)
*''Laothoe populi pallida'' (Newnham, 1900)
*''Merinthus palustris'' (Holle, 1865)
*''Merinthus populi salicis'' (Holle, 1865)
*''Smerinthus borkhauseni'' (Bartel, 1900)
*''Smerinthus populi cinerea-diluta'' (Gillmer, 1904)
*''Smerinthus populi decorata'' (Schultz, 1903)
*''Smerinthus populi ferruginea'' (Gillmer, 1904)
*''Smerinthus populi ferruginea-fasciata'' (Gillmer, 1904)
*''Smerinthus populi fuchsi'' (Bartel, 1900)
*''Smerinthus populi grisea'' (Gillmer, 1904)
*''Smerinthus populi grisea-diluta'' (Gillmer, 1904)
*''Smerinthus populi pallida-fasciata'' (Gillmer, 1904)
*''Smerinthus populi rectilineata'' (Klemensiewicz, 1912)
*''Smerinthus populi rufa'' (Gillmer, 1904)
*''Smerinthus populi rufa-diluta'' (Gillmer, 1904)
*''Smerinthus populi rufescens'' (de Selys-Longschamps, 1857)
*''Smerinthus populi rufescens'' (Fuchs, 1889)
*''Smerinthus populi subflava'' (Gillmer, 1904)
*''Smerinthus populi violacea'' (Newnham, 1900)
*''Smerinthus roseotincta'' (Reuter, 1893)
*''Sphinx populi'' (Linnaeus, 1758)
*''Sphinx tremulae'' (Borkhausen, 1793)
}}
}}

'''Punalaik-haavasuru''' (''Laothoe populi'') on liblikaliik [[Surulased|surulaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonnast]].

== Nimetus ==
Eestikeelne nimetus viitab liblika tagatiibadel paiknevatele punakaspruunidele laikudele. Ladinakeelne nimetus ''populi'' tuleneb [[Pappel|papli]] perekonna ladinakeelsest nimetusest ''Populus'' ja viitab röövikute toidutaimedele.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Populierenpijlstaart |url=https://vlinderstichting.nl/vlinder/populierenpijlstaart/ |vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=Vlinderstichting |keel=nl-NL}}&lt;/ref&gt;

== Välimus ja tunnused ==
Punalaik-haavarsuru tiibade siruulatus on 72–90 mm.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Sterry |eesnimi=Paul |pealkiri=Liblikad |perekonnanimi2=Mackay |eesnimi2=Andrew |lehekülg=213}}&lt;/ref&gt; Pea, rindmik ja tagakeha on valdavalt hallid või pruunikashallid. Rindmik on lai ja karvane ning pikk jäme tagakeha aheneb tipu suunas. Eestiivad on laiad ja ebakorrapäraselt lainelise välisservaga. Neid katavad eri varjundiga hallid ja pruunid vöödid ning tumedad lainelised ristjooned, mistõttu meenutab tiivamuster puukoort või kuivanud lehte. Tiiva keskosas võib paikneda väike hele laik. Tagatiivad on laiad ja eestiibadest lühemad ning nende siseservas paikneb silmatorkav kastan- või roostepunane laik, mis on puhkeolekus tavaliselt eestiibade alla peidetud. Emane on enamasti isasest suurem ja jämedama tagakehaga. Puhkeasendis hoiab punalaik-haavasuru tagatiibu ebatavaliselt kaugele ettepoole, nii et need ulatuvad eestiibade esiserva alt nähtavale. Samal ajal painutab liblikas tagakeha tipu ülespoole. Häirimise korral nihutab ta eestiibu ning paljastab järsult tagatiibade roostepunased laigud, mis võivad ründajat ehmatada või tema tähelepanu kõrvale juhtida. Täiskasvanud liblika imilont on taandarenenud.

[[Silmiksuru]] ja punalaik-haavasuru võivad vangistuses ristuda mõlemas suunas ning anda hübriide. Isase silmiksuru ja emase punalaik-haavasuru järglasi tähistati vanemas kirjanduses nimega ''hybridus'', vastupidise ristamise järglasi nimega ''inversa''.&lt;ref&gt;{{raamatuviide |perekonnanimi=South |eesnimi=Richard |url=https://www.gutenberg.org/files/41782/41782-h/41782-h.htm |pealkiri=The Moths of the British Isles |kirjastus=Frederick Warne &amp; Co. |aasta=1907 |köide=1 |koht=London |leheküljed=22–23 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt; Hübriidi tiivaserv on osaliselt sakiline ja tagatiibade alus punakas nagu punalaik-haavasurul, tagatiival oli aga nõrgalt arenenud silmlaik nagu silmiksurul.&lt;ref&gt;{{raamatuviide |perekonnanimi1=Humphreys |eesnimi1=Henry Noel |url=https://commons.wikimedia.org/wiki/File:British_moths_and_their_transformations_(IA_britishmothsthei01hump).pdf |pealkiri=British Moths and Their Transformations |perekonnanimi2=Westwood |eesnimi2=John Obadiah |kirjastus=W. Smith |aasta=1843 |köide=1 |koht=London |lehekülg=7 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt; 

Liblikal on kirjeldatud järgmisi vorme&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Laothoe populi populi |url=https://tpittaway.neocities.org/sphinx/l_pop |vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=tpittaway.neocities.org}}&lt;/ref&gt;:

* f. ''albida'' – väga heleda või valkja üldvärvusega vorm
* f. ''bicolor'' – eestiiva alus on helehall, ülejäänud tiib ühtlaselt tumehall ning ristjooned on nõrgalt nähtavad või peaaegu kadunud
* f. ''lappona'' – külmades kliimatingimustes, eelkõige põhjapoolsetel aladel ja kõrgmäestikes esinev tavalisest väiksem ja tumedam vorm
* f. ''minor'' – väiksema siruulatusega liblikas
* f. ''pallida'' – tavalisest heledama ja kahvatuma üldvärvusega vorm
* f. ''rufescens'' – tugevalt punaka põhivärvusega vorm, mille tiivamuster ja tagatiibade roostepunane laik on hästi välja kujunenud
&lt;gallery mode=&quot;packed&quot;&gt;
Fail:Laothoe populi MHNT dos.jpg|♂ 
Fail:Laothoe populi MHNT ventre.jpg|♂ △
Fail:Laothoe populi MHNT CUT 2010 0 359 Mont Pelvoux, France - female dorsal.jpg|♀ 
Fail:Laothoe populi MHNT CUT 2010 0 359, Mont Pelvoux, France - female ventral.jpg|♀ △
Fail:Laothoe populi MHNT CUT 2010 0 359 Mont Pelvoux, France, gynandromorphe dorsal.jpg|⚥
Fail:Laothoe populi MHNT CUT 2010 0 359 Mont Pelvoux, France, gynandromorphe ventral.jpg|⚥△
&lt;/gallery&gt;

== Alamliigid ==
Liigil on olemas järgmised alamliigid&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;:

* ''Laothoe populeti caucao'' (Zolotuhin, 2018)
* ''Laothoe populi populetorum'' (Staudinger, 1887) 
* ''Laothoe populi populi'' (Linnaeus, 1758) 

== Elupaik ==
Punalaik-haavasuru elutseb mitmesugustes lehtpuurikastes elupaikades. Teda leidub [[Lehtmets|leht]]- ja [[Segamets|segametsades]], [[Aed|aedades]], [[Park|parkides]], [[Puisniit|puisniitudel]], jõeorgudes, niisketel aladel ja [[Soo|soodes]], samuti võsastunud [[Nõmm|nõmmedel]], metsaservades, paplialleedel jne.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=250}}&lt;/ref&gt; Eelistab kohti, kus kasvavad röövikule toiduks sobivad taimed.

== Levila ==
Palearktiline liik. Tema levila ulatub [[Lääne-Euroopa|Lääne-Euroopast]] üle peaaegu kogu [[Euroopa]] ning [[Venemaa]] ja [[Siber|Siberi]] kaudu [[Kesk-Aasia|Kesk-]] ja [[Ida-Aasia|Ida-Aasiasse]]. Idas ulatub levila eri allikate andmetel Lääne-[[Hiina]] või [[Kaug-Ida|Kaug-Idani]]. Täpsemalt Euroopas esineb liik [[Briti saared|Briti saartest]] ja [[Pürenee poolsaar|Pürenee poolsaarest]] kuni Venemaani ning [[Vahemere piirkond|Vahemere piirkonnast]] [[Skandinaavia|Skandinaaviani]]. Levila hõlmab ka [[Türgi|Türgit]], [[Turkestan|Turkestani]] ja teisi Kesk-Aasia piirkondi. Esineb liik ka Loode-[[Aafrika|Aafrikas]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Laothoe |url=https://ftp.funet.fi/index/Tree_of_life/insecta/lepidoptera/ditrysia/bombycoidea/sphingidae/smerinthinae/laothoe/ |vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=ftp.funet.fi}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Artfakta från SLU Artdatabanken |url=https://artfakta.se/ |vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=artfakta.se |keel=sv}}&lt;/ref&gt;

== Lennuaeg ==
Eestis lendab punalaik-haavasuru peamiselt mai lõpust või juuni algusest augusti alguseni või keskpaigani.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Rööviku areng ==
Emane punalaik-haavasuru muneb munad rööviku toidutaime lehtede alaküljele, tavaliselt üksikult või väikeste rühmadena. Munad on suhteliselt suured, ovaalsed, rohekad ja läikiva pinnaga ning ligikaudu 1,5 mm laiad ja 1,7 mm pikad. Üks emane muneb tavaliselt vähemalt sada muna, kuid munade arv võib ulatuda vahemikuni 150–200 või rohkemgi.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Laothoe populi (Linnaeus, 1758) - Sphingidés (Sphingidae Latreille, 1802 - Lepidoptera) de Crète et parfois d'ailleurs. |url=https://phrygana.eu/Fauna/Lepidoptera/Sphingidae/Laothoe-populi/Laothoe-populi.html |vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=phrygana.eu}}&lt;/ref&gt; Munade areng kestab tavaliselt 10–20 päeva. Äsja koorunud röövik sööb sageli esmalt ära munakesta, saades sellest arenguks vajalikke toitaineid.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=le Sphinx du peuplier (Laothoe populi), biologie et développement; |url=https://insectes-net.fr/laothoe/laoth2.htm |vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=insectes-net.fr}}&lt;/ref&gt;

Noor punalaik-haavasuru röövik on pärast koorumist esialgu kollakas, kuid muutub toitumisel aina roheliseks. Keha tagaosas paikneb juba koorumisel pärakusarv ning keha pinnale hakkavad ilmuma väikesed valkjad või kollakad täpid. Noored röövikud püsivad enamasti lehe alaküljel, sageli pea allapoole, kus nende roheline värvus aitab neil lehestikku sulanduda. Esimeste kestumiste järel muutub keha jämedamaks ning külgedel hakkavad kujunema heledad kaldtriibud. Pärast teist ja kolmandat kestumist muutuvad keha heledad täpid ja külgmised triibud järjest selgemaks. Täiskasvanud röövik on tavaliselt umbes 6–8,5 cm pikk. Keha on jäme ning selle põhivärvus varieerub kollakasrohelisest sinakasroheliseni. Keha katavad arvukad peened valged või kollakad täpid. Külgedel paikneb seitse kollast, kollakasvalget või rohekasvalget kaldtriipu, millest viimane on tavaliselt kõige tugevam ja ulatub pärakusarve suunas. Hingamisavad on valged ning neid ümbritseb tumepunane või punakaspruun ääris. Hingamisavade kohal võib paikneda rida väikesi punakaid või punakaspruune täppe. Pea on kolmnurkne, roheline või nõrgalt sinaka varjundiga ning selle külgedel paiknevad selged kollased triibud. Keha tagaosas paiknev pärakusarv on enamasti roheline või kollane, selle alus võib olla sinakas ja tipp mõnikord punakas.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Augusti lõpus võib punalaik-haavasuru röövikuid üsna hõlpsasti kohata teeservade ja kraavikallaste pajupõõsastel. Nende kohalolust annavad sageli märku paljaks söödud võrsed.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Vahetult enne nukkumist lõpetab röövik söömise ning tema erk- või sinakasroheline värvus muutub tuhmiks kollakasroheliseks. Kasvu lõpetanud röövik lahkub toidupuult ja laskub maapinnale. Ta hakkab liikuma ringi otsides sobivat kohta nukkumiseks, mistõttu võib nukkumiseelseid röövikuid sageli näha kõnniteedel, radadel ja puude ümbruses. Nukkumine toimub tavaliselt toidutaime lähedal madalas pinnases, kuid piisava lehekõdu ja taimejäänuste korral võib röövik nukkuda peaaegu maapinnal või taimestiku sees. Mullas moodustatakse lihtne nukukamber.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Nukk on jässakas, ligikaudu 34–43 mm pikk, tuhm, kareda pinnaga ja mustjaspruun. Tagakeha tipus paikneb lapik kolmnurkne kremaster, mis lõpeb terava tipuga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Suomen Lajitietokeskus |url=https://laji.fi/taxon/MX.61461/biology |vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=laji.fi}}&lt;/ref&gt; Punalaik-haavasuru talvitub nukuna ning valmik koorub enamasti järgmisel kevadel või suve alguses.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Röövik toitub peamiselt [[Pappel|paplite]] ja [[Paju|pajude]] lehtedest ning pungadest. Toidulauale kuulub näiteks [[Harilik haab|haab]], [[hõbehaab]], [[must pappel]], [[palsampappel]], [[hõberemmelgas]], [[raagremmelgas]], [[tuhkur paju]], [[kõrvpaju]], [[rabe remmelgas]] ja [[punapaju]]. Harvem võib röövik toituda ka [[Mets-õunapuu|mets-]] või [[Aed-õunapuu|aed-õunapuul]].&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;gallery mode=&quot;packed&quot;&gt;
Fail:Laothoe populi mating pair.jpg|Paaritumine
Fail:Laothoe populi ovi.jpg|Munad
Fail:2021 08 12 Pappelschwaermerraupe L1.jpg|Alles koorunud röövik
Fail:Laothoe populi 4 Enka.jpg|Veidi vanem röövik
Fail:Laothoe populi 3.jpg|Täiskasvanud röövik
Fail:Poplar hawk-moth (Laothoe populi) late instar larva.jpg|Nukkumiseks valmis röövik
Fail:Laothoe populi 7 Enka.jpg|Nukk
&lt;/gallery&gt;

== Looduslikud vaenlased ==
Kõige rohkem vaenlasi leidub [[Käguvamplased|käguvamplaste]] sugukonnast, näiteks perekondadest ''Amblyteles'', ''Banchus'', ''Coelichneumon'', ''Netelia'', ''Pimpla'' ja ''Protichneumon'' liigid. Parasitoidi vastne areneb rööviku või nuku kehas ning põhjustab lõpuks peremeeslooma hukkumise. Liigilt on leitud ka [[Juuluklased|juuluklaste]], [[Munapinelased|munapinelaste]], [[Munakireslased|munakireslaste]] ja teiste väikeste parasitoidsete kiletiivaliste esindajaid. Olulised vaenlased on ka [[Kiinlased|kiinlaste]] sugukonda kuuluvad parasitoidsed kärbsed. Punalaik-haavarsuru röövikutelt on leitud näiteks liike ''Compsilura concinnata'', ''Drino lota'', ''Pales pavida'' ning mitmeid perekondadesse ''Exorista'' ja ''Winthemia'' kuuluvaid liike. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Röövikuid võivad nakatada ka entomopatogeensed seened. Näiteks on surulaste röövikute haigustekitajana registreeritud [[Harilik kedristõlvik|harilikku kedristõlvikut]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;gallery mode=&quot;packed&quot;&gt;
Fail:2021 09 08 Encyrtidae Laothoe populi.jpg|alt=Punalaik-haavarsuru munast koorunud Encyrtidae liik.|Punalaik-haavarsuru munast koorunud ''Encyrtidae'' liik
Fail:2024 09 04 Microplitis cocoons.jpg|Juuluklase ''Microplitis'' kookonid röövikul
Fail:2021 09 15 Pappelschwaermer parasitiert.jpg|Juuluklase ''Cotesia'' kookonid röövikul
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==

&lt;references /&gt;
== Välislingid ==
{{commons}}
* {{Elurikkus}}
[[Kategooria:Surulased]]
[[Kategooria:Eesti liblikalised]]</text>
      <sha1>mjrg19vizpa1u7ikeepnh06in0un84a</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>9 (Tartu bussiliin)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720453</id>
    <revision>
      <id>7260645</id>
      <parentid>7260105</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T20:59:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260645</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1091" sha1="45k02gjgi0bqmuv7ko8o56crrz289x4" xml:space="preserve">{{Liin
|uuendus         = 13. august 2026
|number          = 9
|bgcolor         = #ff5024
|pilt            =buss nr 9 tartu karlova.png 
|operaator       = [[GoBus]]
|veerem          = 
|seisund         =Avatud 
|asum            = [[Tartu]], {{PisiLipp|Eesti}}
|algpeatus       = Karlova
|lõpppeatus      = Raadi
|sõsarliinid     = 
|sarnased        = 
|aeg             = &lt;!-- Liini pikkus minutites --&gt;
|päev            = ETKNRLP
|järgmine liin   = 10
|järgmine        = 10 (Tartu bussiliin)
|märked          =
|eelmine liin=8|eelmine=8 (Tartu bussiliin)|läbi=Annelinn}}

'''Tartu bussiliin 9''' sõidab [[Karlova]] ja [[Raadi]] vahel, läbides [[Annelinn]]. Liini teenindab [[GoBus AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel.

== Ajalugu ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Avati
!Suleti
!Marsruut
!Märkused
|-
|enne 2022
|
|Sepa turg – Ropkamõisa – Kesklinn – Ropkamõisa – Sepa turg
|Ringliin
|-
|2022
|
|Karlova – Annelinn – Raadi – Vahi Tööstuspark
|
|}
[[Fail:Buss nr 9 tartu.jpg|pisi|Ringliin]]

== Vaata ka ==
{{Tartu bussiliinid}}

[[Kategooria:Tartu bussiliinid]]</text>
      <sha1>45k02gjgi0bqmuv7ko8o56crrz289x4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. september 2026 – ...)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720779</id>
    <revision>
      <id>7260600</id>
      <parentid>7259983</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T20:04:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <comment>/* 26. oktoober */</comment>
      <origin>7260600</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="84810" sha1="7jeibf7cznew3pu0ylyk2wurqt46trx" xml:space="preserve">{{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}}

Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2026 kuni käesoleva ajani.
	
See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele.

== Sõjategevus 2026. aastal ==

== September ==
=== 1. september ===
[[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-09-01 (01).webp| thumb| Korterelamu Kiievis peale Venemaa õhurünnakut 1. septembril]]

Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. september ===
Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;, Odessale&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026&lt;/ref&gt; ja Dniprole&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 66 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#venerynnak Vene rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 67 ukrainlast] ERR, 3. IX 2026&lt;/ref&gt;

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#tyhistama Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama] ERR, 3. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kinnitas Venemaa lennuki [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|Mig-29]] ja kopteri [[Ka-27]] hävitamist.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02ES4Wg69qM77opKk8zM4a6jn8jPpRbk1Q6XJm24Th4hJQeDFYshhrNgXWSe6eijJ4l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;

Kiievis toimus relvastatud konflikt [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Ukraina Julgeolekuteenistuse SBU]] ja [[HUR MO|sõjaväeluure HUR]] võitlejate vahel.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608655/ulevaade-ukraina-julgeolekumeeste-tulevahetuse-pohjused-on-kremli-vastases-vene-uksuses ÜLEVAADE | Ukraina julgeolekumeeste tulevahetuse põhjused on Kremli-vastases vene üksuses] Delfi, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. september ===
Venemaa andis [[Kiievi oblast]]is [[Borõspili rajoon]]is löögi Ukraina suurimale ravimilaole&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608082/venemaa-andis-kiievi-oblastis-loogi-ukraina-suurimale-ravimilaole Venemaa andis Kiievi oblastis löögi Ukraina suurimale ravimilaole] Delfi, 3. IX 2026&lt;/ref&gt; ja Coca-Cola tehasele Kiievis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608284/kaheksas-runnakupaev-kiievi-vastu-tabati-coca-cola-tehast-see-on-selge-sonum-ameerikale Kaheksas rünnakupäev Kiievi vastu: tabati Coca-Cola tehast. „See on selge sõnum Ameerikale“] Delfi, 4. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina on alates 25. augustist edenenud [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas Zapande ja Dvorchina piirkonnas.&lt;ref name=deepstatemap&gt;[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]&lt;/ref&gt;

=== 4. september ===
[[File:Main building of Security Service of Ukraine after Russian attack, 2026-09-04 (02).jpg| thumb| Ukraina Julgeolekuteenistuse hoone peale tabamust 4. septembril]]

Venemaa droon ründas [[Ukraina julgeolekuteenistus]]e (SBU) peakorterit Kiievis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608475/vene-droon-rundas-ukraina-julgeolekuteenistuse-peakorterit Vene droon ründas Ukraina julgeolekuteenistuse peakorterit] Delfi, 4. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610128213/venemaa-droon-tabas-reede-paeval-kiievi-kesklinna#droon Venemaa droon tabas reede päeval Kiievi kesklinna] ERR, 4. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat [[Sotši]]s.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608280/ukraina-rundas-sotsi-linna-tabati-sojavaeobjekti-laeva-ja-naftahoidlat Ukraina ründas Sotši linna. Tabati sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat] Delfi, 4. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. september ===
Algas USA saadikute visiit Moskvasse, kus Witkoff ja Kushner kohtusid Putiniga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610129602/rahulabiraakijad-witkoff-ja-kushner-kohtuvad-moskvas-putiniga Rahuläbirääkijad Witkoff ja Kushner kohtuvad Moskvas Putiniga] ERR, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608588/trumpi-erisaadikud-witkoff-ja-kushner-saabusid-rahuplaaniga-moskvasse Trumpi erisaadikud Witkoff ja Kushner saabusid rahuplaaniga Moskvasse] Delfi, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608650/putini-kohtumine-usa-esindajatega-kestis-kolm-tundi-arutati-nii-soda-kui-usa-vene-majanduskoostood Putini kohtumine USA esindajatega kestis kolm tundi, arutati nii sõda kui USA-Vene majanduskoostööd] Delfi, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina lubasid saadikute visiidi ajaks peatada õhurünnakud pealinnadele.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608559/venemaa-jatkas-kiievi-pommitamist-hoolimata-usa-saadikute-visiidiks-pakutud-relvarahust Venemaa jätkas Kiievi pommitamist, hoolimata USA saadikute visiidiks pakutud relvarahust] Delfi, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608610/putin-kaskis-peatada-runnakud-kiievile-trumpi-saadikute-visiidi-ajaks Putin käskis peatada rünnakud Kiievile Trumpi saadikute visiidi ajaks] Delfi, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Kamjanske]] linna viie ballistilise raketiga. Metallurgiatehases Kametstal hukkus viis töötajat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610129368/soja-1654-paev-ukraina-valistas-uhepoolse-relvarahu#kametstal Venemaa rünnakus tehasele Dnipropetrovski oblastis hukkus viis inimest] ERR, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. september ===
USA presidendi Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja tema meeskonnaga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610129947/witkoff-konelused-kiieviga-olid-sisukad-ja-jatkuvad-nii-kaua-kui-vaja Witkoff: kõnelused Kiieviga olid sisukad ja jätkuvad nii kaua kui vaja] ERR, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608691/kushneri-ja-witkoffi-kiievi-visiit-suurt-labimurret-ei-toonud-zelenskoi-soda-jatkub-ilmselt-ka-sel-talvel Kushneri ja Witkoffi Kiievi visiit suurt läbimurret ei toonud. Zelenskõi: sõda jätkub ilmselt ka sel talvel] Delfi, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608771/ukraina-ametnik-witkoff-ja-kushner-toid-tohusamaid-rahuettepanekuid Ukraina ametnik: Witkoff ja Kushner tõid tõhusamaid rahuettepanekuid] Delfi, 7. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis Rjazani naftatöötlemistehas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608681/video-soda-jatkub-esialgu-valjaspool-kiievit-ja-moskvat-ukraina-suutas-rjazani-naftatehase VIDEO | Sõda jätkub esialgu väljaspool Kiievit ja Moskvat. Ukraina süütas jälle Rjazani naftatehase] Delfi, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;

[[Krasnodari krai]]s [[Sotši]] lennuväljal hävitas Ukraina kaks kopterit - [[Ka-52]] ja [[Mil Mi-28|Mi-28]] ning kahjustas helikopterit [[Mi-8]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610129821/soja-1656-paev-venemaa-rundas-ukraina-lennujaamu-usa-erisaadikute-visiidi-eel#kopter Ukraina relvajõud hävitasid Sotšis kaks Vene ründekopterit] ERR, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. september ===
Ukraina droonirünnak tabas kolme naftarafineerimistehast - [[Rjazani oblast]]is,[[Permi krai]]s ja [[Tatarstan]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610130238/soja-1657-paev-ukraina-tabas-droonidega-kolme-venemaa-naftatehast#tehased Ukraina tabas droonidega kolme Venemaa naftatehast] ERR, 7. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. september ===
[[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-09-08 (01).webp| thumb| Droonitabamuse saanud rong Sumõ oblastis 8. septembril]]

Venemaa õhurünnakutes Kiievile hukkus vähemalt kaks ja sai haavata seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610131543/saksamaa-saadab-ukrainale-enda-varudest-veel-puudurrakette#kaks Vene õhurünnakutes Kiievile sai surma kaks inimest] ERR, 8. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609087/venemaa-rundas-kiievit-rakettide-ja-droonidega Venemaa ründas Kiievit rakettide ja droonidega. Hukkunud on kaks inimest] Delfi, 8. IX 2026&lt;/ref&gt; 
Samuti ründas Venemaa kolme reisirongi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609245/venemaa-on-tana-ukrainas-runnanud-kolme-reisirongi-hukkus-uks-vagunisaatja-ja-on-vigastatuid Venemaa on täna Ukrainas rünnanud kolme reisirongi. Hukkus üks vagunisaatja ja on vigastatuid] Delfi, 8. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]i naftatöötlemistehast, [[Engels]]i sõjaväelennuvälja&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609118/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-oblastit Venemaal ründasid droonid Saratovi oblastit] Delfi, 8. IX 2026&lt;/ref&gt; ning tabas ja kahjustas [[Taganrog]]i lennuväljal Venemaa koptereid [[Mi-35]] ja [[Mi-8]].

=== 9. september ===
[[File:Drone strike on Starokozache Border Checkpoint, 2026-09-09 (1) cropped.jpg| thumb| Venemaa droonitabamuse saanud Starokozache  piirpuinkt 9. septembril]]

Venemaa rünnakutes Ukraina eri piirkondadele on hukkunud vähemalt 12 ja vigastada saanud 66 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609439/venemaa-rundas-ukrainas-suurelt-ka-mokolajivi-oblastit Venemaa ründas Ukrainas suurelt ka Mõkolajivi oblastit] Delfi, 9. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609370/vene-droonirunnak-tappis-ukraina-moldova-piiripunktis-kaks-inimest Vene droonirünnak tappis Ukraina-Moldova piiripunktis kaks inimest. Taas rünnati ka Kiievi linna ja oblastit] Delfi, 9. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas õhurünnaku [[Novorossiisk]]ile. Rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|Neptun]] said tabamuse kolm sõjalaeva, mida Venemaa kasutab rakettide Kalibr väljalaskmiseks. Fregatt [[Admiral Essen]] ja üks [[Bujan-M-klassi korvett]] on purustuste tõttu rivist väljas ning fregatt [[Admiral Makarov (fregatt)|Admiral Makarov]] sai väiksemaid vigastusi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637798 |pealkiri=Asjatundjad uurisid Venemaa laevade kahjustusi Novorossiiskis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Droonitabamuse tagajärjel puhkes tulekahju Novorossiiski naftaterminalis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609355/ukraina-droonid-rundasid-venemaal-novorossiiski-naftaterminali VIDEO | Ukraina droonid ründasid öösel Venemaa Novorossiiski naftaterminali] Delfi, 9. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610132518/ukraina-ohurunnak-tabas-novorossiiski-sadamat#novorossiisk Ukraina õhurünnak tabas Novorossiiski sadamat] ERR, 9. IX 2026&lt;/ref&gt; 
[[Anapa]]s said tabamuse hävitaja [[Su-33]], helikopter [[Mi-8]] ja kaks radarisüsteemi - [[Kasta-2E2]] ja õhutõrjesüsteemi [[S-300|S-300/400]] radar 92N6.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8543905/ukraina-relvajoud-havitasid-haruldase-venemaa-havitaja |pealkiri=Ukraina relvajõud hävitasid haruldase Venemaa hävitaja |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid ründasid esmakordselt [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] asuvat [[Novõi Urengoi]] naftagaasikondensaadi tehas, mis asub Ukraina piirist 3200 km kaugusel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8541741/blogi-1659-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-tabasid-sihtmarki-kaugel-laane-siberis?liveblogPost=637674 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Lääne-Siberis asuvat tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-09 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609632/seni-sugavaim-runnak-ukraina-tabas-venemaa-gaasirajatist-3000-kilomeetri-kaugusel-piirist Seni sügavaim rünnak: Ukraina tabas Venemaa gaasirajatist 3000 kilomeetri kaugusel piirist] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8543481/3000-km-rindest-ukraina-droonirunnak-purustas-kaugusrekordi-ja-siberis-asuva-gaasitehase |pealkiri=3000 km rindest: Ukraina droonirünnak purustas kaugusrekordi ja Siberis asuva gaasitehase |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-10 |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 10. september ===
[[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-09-10 (01).webp| thumb|Purustused Dnipros peale Venemaa õhurünnakut 10. septembril]]

Venemaa rünnakutes [[Kiiev]]ile&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610133721/ukraina-pustitas-ohurunnakute-kaugusrekordi#ohvrid Venemaa rünnakutes Kiievile hukkus üks ja sai vigastada 16 inimest] ERR, 10. IX 2026&lt;/ref&gt;, 
[[Sumõ]]le&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609639/video-ja-fotod-venemaa-andis-ukrainas-sumos-loogi-kaubanduskeskuse-parklale-hukkus-kaks-ja-sai-viga-20-inimest VIDEO ja FOTOD | Venemaa andis Ukrainas Sumõs löögi kaubanduskeskuse parklale. Hukkus kaks ja sai viga 20 inimest] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt;, 
[[Dnipro]]le&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609774/venemaa-rundas-dnipros-kaks-korda-uht-ettevotet-ja-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Dnipros kaks korda üht ettevõtet ja hukkus kaks inimest] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Pavlohrad]]ile&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609917/venemaa-rundas-pavlohradi-kaubanduskeskust-vigastada-sai-67-inimest-hukkunuid-on-viis Venemaa ründas Pavlohradi kaubanduskeskust: vigastada sai 67 inimest, hukkunuid on viis] Delfi, 11. IX 2026&lt;/ref&gt; 
hukkus vähemalt 10 ja vigastada sai umbes 100 inimest.

Ukraina ründas droonidega [[Mahhatškala]] sadamat&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609692/droonid-rundasid-venemaal-mahhatskalad Droonid ründasid Venemaal Mahhatškalad] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt; ja meredroonidega [[Sotši]] sadamat.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609638/videod-venemaal-rundasid-meredroonid-sotsit-kus-puhkes-tulekahju VIDEOD | Venemaal ründasid meredroonid Sotšit, kus puhkes tulekahju] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 11. september ===
[[File:Ambulance in Yasnohirka after Russian attack, 2026-09-11 (01).webp| thumb| Kiirabiauto [[Donetski oblast]]is Jasnohirkas peale Venemaa droonitabamust 11. septembril]]

Venemaa ründas droonidega [[Kiiev]]i oblastit. [[Butša]]s süttis laohoone.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609920/kiievi-oblastit-ja-linna-runnati-droonidega Kiievi oblastit ja linna rünnati droonidega. Butšas põleb laohoone] Delfi, 11. IX 2026&lt;/ref&gt; Kiievis sai tabamuse tanklale, kus hukkus kaks ja sai kannatada kahekse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120610053/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-millest-uhes-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievis tanklaid, millest ühes hukkus kaks inimest] Delfi, 11. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas [[Permi krai]]s kahte keemiatehast - [[Berezniki]] linnas Uralhim Azot ja [[Gubahha]] linnas Metafraks Kemikals.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120610034/venemaal-permi-krais-rundasid-droonid-keemiatehast Venemaal Permi krais ründasid droonid kaht keemiatehast] Delfi, 11. IX 2026&lt;/ref&gt;
[[Saratov]]is said tabamuse naftatöötlemistehas ja veebikaubamaja Ozon logistikakeskus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610135272/soja-1661-paev-ukraina-tabas-venemaal-saratovis-asuvaid-sihtmarke#ukraina Ukraina tabas Venemaal Saratovis asuvaid sihtmärke] ERR, 11. IX 2026&lt;/ref&gt;
[[Kaspiisk]]i sadamas tabasid Ukraina droonid [[Kaspia flotill]]i lipulaeva Tatarstan.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637967 |pealkiri=Vaatlejad: Ukraina droonid tabasid ilmselt Kaspia flotilli lipulaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 12. september ===
[[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-12 (01).jpg| thumb| Rünnakujärgsed purustused Odessas 12. septembril]]

Venemaa ründas Ukraina erinevaid piirkondi, kasutades selleks:&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638251 |pealkiri=Ukraina tõrjus öise rünnaku käigus üle 100 õhusihtmärgi, kuid jäi ballistiliste rakettide vastu hätta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
:
* 10 ballistilist raketti [[Iskander-M]]
* 4 ballistilist raketti KN-23, 
* 8 tiibraketti [[Kalibr]], 
* 2 ülehelikiiruselist tiibraketti [[Onix]]
* 6 tiibraketti H-59/69
* 129 erinevat drooni

Ukraina tõrjus nendest:
* 6 tiibraketti Kalibr
* 2 tiibraketti H-59/69
* 102 erinevat drooni

Rünnakus said tabamuse:&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638242 |pealkiri=Venemaa öine rünnak: sihikule võeti Ukraina strateegiline tööstus ja taristu |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Zatoka sild: kriitilise tähtsusega transpordiühendus [[Odessa oblast]]is
* [[Zaporižžja]] metallurgiatehas
* [[Krõvõi Rih]]i metallurgiatehas
* [[Odessa]]s elumaja

Rünnaku alla jäid ka Lääne-Ukrainas [[Volõõnia oblast]] ja [[Rivne oblast]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#laane Vene droonid ründasid Lääne-Ukrainas Volõõnia ja Rivne oblastit] ERR, 13. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse ja sai viga ligi 60 inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638247 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukraina linnu: Odessas said kortermajad tabamuse, vigastatute seas on ka laps |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-on-valmis-putiniga-miami-g20-raames-kohtuma-kreml-keeldub?liveblogPost=638371 |pealkiri=Venemaa rünnakutes hukkus Ukrainas seitse inimest ja kümned said viga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnakud põhjustasid tulekahjud tööstusettevõtetes [[Togliatti]]s ja [[Taganrog]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610136442/ukraina-droonid-suutasid-tehased-venemaal-togliattis-ja-taganrogis#polengud Põlengud Venemaal Togliattis ja Taganrogis] ERR, 12. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. september ===
Venemaa ründas Ukrainat 453 drooniga, millest Ukraina tõrjus 405. Poola piiril [[Volõõnia oblast]]is Jahodõni piiripunktis sai tabamuse reisirong.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120610365/ukraina-pommitas-krasnodari-kraid-ja-tatarstani-vene-rakett-tappis-odessa-korghoones-kaks-inimest Ukraina pommitas Krasnodari kraid ja Tatarstani. Vene droonilöök tabas Ukraina-Poola piiripunkti] Delfi, 13. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas naftatöötlemise tehaseid [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s ja [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#tatarstan Ukraina tabas droonidega Tatarstani tööstuskeskust] ERR, 13. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. september ===
Venemaa rünnakutes hukkus kokku 11 ja vigastada sai 64 inimest&lt;ref&gt;[https://x.com/KyivIndependent/status/2099800027040239850 The Kyiv Independent] X.com, 15. IX 2026&lt;/ref&gt;, neist [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Pavlohrad]]is üks ja [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s kaks inimest. 

Ukraina ründas [[Sotši]]s asuvaid sihtmärke&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610137378/ukraina-rundas-venemaal-sotsis-asuvaid-sihtmarke#sochi Ukraina ründas Venemaal Sotšis asuvaid sihtmärke] ERR, 14. IX 2026&lt;/ref&gt;
ja energeetikaobjekte [[Mariupol]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120610462/ukraina-vaed-rundasid-objekte-krasnodari-krais-ja-tabasid-mariupoli-energiarajatist Ukraina väed ründasid objekte Krasnodari krais ja tabasid Mariupoli energiarajatist] Delfi, 14. IX 2026&lt;/ref&gt;

Uklraina teatas Venemaa relvajõudude 51. üldvägede armee ülema kindralleitnant Sergei Miltšakovi likvideerimisest.

=== 15. september ===
[[File:Destructions in Sumy after Russian attack, 2026-09-15 (01).jpg| thumb|Elamu Sumõs peale droonitabamust 15. septembril]]

Venemaa ründas objekte [[Kiiev]]is ja [[Odessa]]s. Rünnakus oasales 200 drooni, millest Ukraina tõrjus 187. 

Ukraina ründas [[Volgogradi oblast]]is asuvat Venemaa suurimat tsemenditehasest Sebrjakovtsement, [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehasest ja [[Rostovi oblast]]is asuvalt G. M. Berijevi nimeliselt [[Taganrog]]i lennukiremondi tehaselt ning Ozoni ladu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610138281/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaal-kolme-tehast#kolm Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaal kolme tehast] ERR, 15. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas edenemisest [[Donetski oblast]]i põhjaosas Žerebetsi jõe läänekaldal [[Lõman]]ist loodes, kus on vabastatud Seredne asula.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 16. september ===
Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Nikopoli rajoon]]is FPV-drooniga väikebussi, kus hukkus viis ja sai kannatada seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611133/venemaa-rundas-ukrainas-drooniga-bussi-milles-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainas drooniga bussi, milles hukkus viis inimest] Delfi, 16. IX 2026&lt;/ref&gt;

USA kongress kiitis heaks '[[Lindsey Graham|Graham]]i seaduse',mis võimaldab kehtestada Venemaale sekundaarseid sanktsioone. Seadus annab USA presidendile volituse kehtestada kuni 100-protsendised tollimaksud Venemaalt nafta ja maagaasi ostvatele riikidele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610140294/usa-kongress-kiitis-heaks-venemaa-sanktsioonide-seaduse USA kongress kiitis heaks Venemaa sanktsioonide seaduse] ERR, 17. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kinnitas Venemaa kindralmajor Anton Grunise hukkumist [[Donetski oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610139265/soja-1666-paev-ukraina-tabas-venemaa-pommituslennukit-su-24#donetsk Ukraina sõjaväe teatel likvideeriti Donetski oblastis Vene kindral] ERR, 16. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas Krimmis [[Sakõ]] lennubaasis Vene pommituslennukit [[Su-24]].

=== 17. september ===
Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Odessa]]t, [[Dnipro]]t ja [[Zaporižžja]]t. Rünnakutes sai vigastada vähemalt 20 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611369/venemaa-rundas-oosel-ukrainat-ballistiliste-rakettidega Venemaa ründas öösel Ukrainat ballistiliste rakettidega] Delfi, 17. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast ja [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i sõjaväelennuvälja.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611375/videod-venemaal-runnati-jaroslavli-naftatootlemistehast-ja-rostovi-sojavaelennuvalja VIDEOD | Venemaal rünnati Jaroslavli naftatöötlemistehast ja Rostovi sõjaväelennuvälja] Delfi, 17. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610140234/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaa-sojalennuvalja-ja-naftatootlemistehast#rostov Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaa sõjalennuvälja ja naftatöötlemistehast] ERR, 17. IX 2026&lt;/ref&gt;
Rünnaku käigus hävitati Rostovi lennuväljal kolm lennukit (kaks [[An-26]] ja üks [[An-12]]) ja kolm helikopterit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639370 |pealkiri= Ukraina väed hävitasid kolm lennukit ja kolm kopterit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
[[Brjanski oblast]]is hävitati kaks õhutõrjesüsteemi [[S-400]] laskeseadeldist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639396 |pealkiri= Peastaap: Venemaal hävitati kaks S-400 raketiheitjat |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-18 (01).jpg| thumb| Purustatud administratiivhoone Odessas 18. septembril]]

=== 18. september ===
Venemaa ründas Ukrainat 93 drooniga. Ukraina tõrjus neist 72. Rünnakutes hukkus 11 ja sai vigastada 64 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611685/venemaa-rundas-ukrainat-ligi-100-drooniga-hukkus-vahemalt-kaks-inimest-pihta-sai-muu-hulgas-lasteaed Venemaa ründas Ukrainat ligi 100 drooniga, hukkus vähemalt kaks inimest, pihta sai muu hulgas lasteaed] Delfi, 18. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611866/vene-vaed-heitsid-hersonis-haigla-territooriumile-lohkeaineid Vene väed ründasid Hersonis haiglaterritooriumi] Delfi, 18. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610142622/soja-1669-paev-euroopa-riigid-valmistuvad-venemaa-hubriidrunnakuteks#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga 11 inimest] ERR, 19. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. september ===
[[File:Shopping center in Dnipro after Russian attack, 2026-09-19 (01).jpg| thumb| Tabamuse saanud kaubanduskeskus Dnipros 19. septembril]]

Ukraina teatas reaktiivdroone tõrjuva püüdurdrooni edukast kasutamisest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611966/video-zelenskoi-teatel-on-loodud-uus-reaktiivdroonide-vastane-puudurdroon VIDEO | Zelenskõi teatel on loodud uus reaktiivdroonide vastane püüdurdroon] Delfi, 19. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. september ===
Moskvat ja ümbritsevat regiooni tabas suur Ukraina õhurünnak, milles osales Venemaa väitel 1100 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612015/moskvat-tabas-viimasel-valimispaeval-suur-droonirunnak-linna-peamine-kutusetehas-suttis-polema Video | Moskvat tabas valimispäeval suur droonirünnak, linna peamine kütusetehas süttis põlema] Delfi, 20. IX 2026&lt;/ref&gt; Tabamusi said Kapotnaja naftatehas Moskvas, Sofino logistikakeskus ja [[Ljubertsõ]] soojuselektrijaam.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610143075/vene-pealinna-tabas-rekordsuur-droonirunnak#rekord Vene pealinna tabas rekordsuur droonirünnak] ERR, 20. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi [[Donetski oblast]]is Šandrõholve, Derõholve ja Drobõševe asulad.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545097/blogi-1670-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-moskvat-sadade-droonidega-ja-kasutas-ballistilist-raketti?liveblogPost=639750 |pealkiri= Ametlik: Ukraina vägi vabastas Donetski oblastis Šandrõholve ja Derõholve |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-20 |vaadatud=2026-09-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 21. september ===
[[File:Biological department of Zaporizhzhia National University after Russian attack, 2026-09-21 (01).jpg| thumb| Zaporižžja Riikliku Ülikool bioloogia teaduskonna hoone peale rünnakut 21. septembril]]

[[Zaporižžja]]s said Venemaa õhuünnakute tõttu kahjustusi kaks kõrghoonet, haridusasutus ja Intrade kaubanduskeskus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612120/zaporizzjas-puhkesid-venemaa-runnaku-jarel-ulatuslikud-tulekahjud-kaubanduskeskuses-ja-korghoonetes Zaporižžjas puhkesid Venemaa rünnaku järel ulatuslikud tulekahjud kaubanduskeskuses ja kõrghoonetes] Delfi, 21. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukrainameelne partisaniliikumine [[Ateš]] lõi sabotaažiaktiga rivist välja olulise raudteelõigu [[Taganrog]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610143540/ukraina-partisanid-loid-taganrogis-rivist-valja-olulise-raudteeloigu#taganrog Ukraina partisanid lõid Taganrogis rivist välja olulise raudteelõigu] ERR, 21. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Ufa]] naftatehases.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8549450/blogi-1671-sojapaev-vaatlejad-ufas-kargatasid-plahvatused-teatatakse-ukraina-droonirunnakust-naftatehasele?liveblogPost=639773 |pealkiri=Vaatlejad: Venemaal Ufas süttis rünnaku tagajärjel naftatehas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-21 |vaadatud=2026-09-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova lähedal asuvas Venemaa ühes suurimas droonibaasis hävitas Ukraina vähemalt kolm ladu, viis stardiseadet ning kahjustati reaktiivdroonide stardiplatvormi.&lt;ref name= postimees0921&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641057 |pealkiri=Venemaa üks suuremaid droonibaase taas tule all: Tsõmbulova lähistel registreeriti mitu põlengut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas asuva Zapadne.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 22. september ===
[[File:Church in Kramatorsk after Russian attack, 2026-09-22 (11).jpg| thumb| Purustatud kirik [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 22. septembril]]

Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]i, [[Krõvõi Rih]]i ja [[Pavlohrad]]i, tappes vähemalt neli inimest ja purustades hooneid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610144623/soja-1672-paev-ukraina-ohurunnakud-tabasid-kahte-vene-naftatootlemistehast#venerynnak Venemaa ründas korraga Kiievit, Dniprod, Pavlodari ja Krõvõi Rihhi] ERR, 22. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612418/venemaa-rundas-ukrainas-ballistiliste-rakettidega-dnipropetrovski-oblastit-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Venemaa ründas Ukrainas ballistiliste rakettidega Dnipropetrovski oblastit. Hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 22. IX 2026&lt;/ref&gt; Venemaa rünnakutes on tugevaid kahjustusi saanud Ukraina suurimad metallurgiaettevõtted.&lt;ref name=err_09_25&gt;[https://www.err.ee/1610148367/ukraina-suurim-terasetehas-peatab-venemaa-runnakute-tottu-too Ukraina suurim terasetehas peatab Venemaa rünnakute tõttu töö] ERR, 25. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina õhurünnakus said kahjustada [[Samara oblast]]is asuv Kuibõševi naftatöötlemistehas ning [[Ufaa]] naftatöötlemistehas, kus mõlemas puhkes pärast rünnakut tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612422/video-ja-fotod-venemaal-samaras-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-mis-suttis-polema VIDEO ja FOTOD | Venemaal Samaras ründasid droonid naftatöötlemistehast, mis süttis põlema] Delfi, 22. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]i põhjaosas [[Kostjantõnivka]]st põhjas asuva Markove.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 23. september ===
Venemaa rünnakus said [[Kiiev]]is tabamuse tanklad, transporditaristu ja laohooned. &lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612721/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-transporditaristut-ja-laohoonet Venemaa ründas Kiievis tanklaid, transporditaristut ja laohoonet] Delfi, 23. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina sooritas kordusrünnaku [[Ufaa]] naftatöötlemistehasele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610145523/meedia-venemaal-ufa-naftatehase-lahedal-toimusid-plahvatused Meedia: Venemaal Ufa naftatehase lähedal toimusid plahvatused] ERR, 23. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. september ===
Venemaa õhurünnakutes hukkus [[Kiiev]]is kaks&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613059/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-koogiviljahoidlat-kus-hukkus-kuus-inimest Venemaa ründas Harkivi oblastis köögiviljahoidlat, kus hukkus kuus inimest] Delfi, 24. IX 2026&lt;/ref&gt; ja [[Harkivi oblast]]is seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612985/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega-hukkunud-on-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega, hukkunud on kaks inimest] Delfi, 24. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610146423/isw-andmeil-edenesid-ukraina-vaed-korraga-kolmes-oblastis#harkiv Harkivi lähistel sai Vene rünnakus talupidamisele surma seitse inimest] ERR, 24. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. september ===
[[File:Destructions in Lozova after Russian attack, 2026-09-25 (01).jpg| thumb| Hoone [[Harkivi oblast]]is [[Lozova]]s peale Venemaa rünnakut 25. septembril]]

Venemaa droonirünnakus Kiievile hukkus viis ja sai vigastada seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610147962/ukraina-tabas-venemaal-permis-asuvat-naftarafineerimistehast Kiievis hukkus Venemaa rünnakus viis inimest] ERR, 25. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613265/kiievis-sai-raketirunnaku-tottu-kahjustada-korruselamu-ja-kannatada-uks-inimene Kiievis hukkus Vene rünnaku tõttu 14-aastane poiss ja Odessas kaks inimest] Delfi, 25. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas droonidega naftarafineerimistehaseid [[Perm]]is ja [[Rostovi oblast]]is [[Novošahtinsk]]is,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640108 |pealkiri=Peastaap: Ukraina õhulöögid tabasid kaht Venemaa naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; elektroonikatehast Iskra [[Uljanovsk]]is ning [[Voronež]]is asuvat tehast Voronežsintezkautšuk.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640070 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal elektroonikatehast ja naftarafineerimistehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 26. september ===
Venemaa õhurünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt kuus ja vigastada vähemalt 33 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613572/ukraina-droonirunnak-suutas-venemaal-ilski-naftatootlemistehase Venemaa rünnakulaines Ukrainale hukkus kuus inimest. Ukraina süütas suure Vene naftatehase] Delfi, 26. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas rünnaku Venemaa [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610149078/ukraina-rundas-droonidega-venemaal-ilski-naftatootlemistehast#ukraina Ukraina ründas droonidega Venemaal Ilski naftatöötlemistehast] ERR, 26. IX 2026&lt;/ref&gt; ja [[Azov]]is optika- ja mehaanikatehasele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640234 |pealkiri=Ukraina rünnakus tabamuse saanud Azovi tehas tootis raketidetaile |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 27. september ===
Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus 14 ja sai vigastada 57 inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8553695/zelenskoi-venemaa-saatis-paevaga-ukraina-vastu-277-rundedrooni |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa saatis päevaga Ukraina vastu 277 ründedrooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-28 |vaadatud=2026-09-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613743/fotod-venemaa-korraldas-droonirunnaku-kiievi-lahedal-asunud-turule-hukkus-kaks-inimest FOTOD | Venemaa korraldas droonirünnaku Kiievi lähedal asunud turule, hukkus kaks inimest] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa on 2026 aastal intensiivistanud rünnakuid Ukraina erinevatele tsiviiltaristu objektidele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640228 |pealkiri=Venemaa hoogustab rünnakuid Ukraina taristule |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Lisaks energeetikaobjektide, metallurgiatehaste&lt;ref name=err_09_25/&gt; 
ja sadamate ründamisele on sihtmärgid ka vedurid,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120611870/venemaa-havitab-juba-40-vedurit-kuus-millega-ahvardab-ukrainat-raudteesoja-kaotus |pealkiri=Venemaa hävitab juba 40 vedurit kuus. Millega ähvardab Ukrainat raudteesõja kaotus? |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-18 |vaadatud=2026-09-18 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;
andmekeskused internetiühenduse häirimiseks,&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610149078/soja-1676-paev-ukraina-rundas-droonidega-ilski-naftatootlemistehast-venemaal#andmekeskused Rünnakud Kiievi andmekeskustele häirisid mitme meediaväljaande tööd] ERR, 26. IX 2026&lt;/ref&gt; 
erinevad tehased&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552835/blogi-1676-sojapaev-saksa-uurijad-gru-rundas-munchenis-kaitsetoostuste-peakorterit?liveblogPost=640139 |pealkiri=Droon tabas Kiievi farmaatsiatehast teist korda mõne päeva jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-26 |vaadatud=2026-09-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
ja logistikaobjektid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610149609/venemaa-on-viimastel-kuudel-havitanud-ukrainas-15-miljonit-raamatut#raamatud Venemaa on viimastel kuudel hävitanud Ukrainas 15 miljonit raamatut] ERR, 27. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613697/video-vene-ohurunnakud-tabasid-kiievit-pihta-said-telekom-andmekeskus-ja-laohoone VIDEO | Vene õhurünnakud tabasid Kiievit, pihta said kool, andmekeskus ja laohoone] Delfi, 27. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. september ===
[[File:Presidium of National Academy of Sciences of Ukraine after Russian attack, 2026-09-28 (01).jpg| thumb| Ukraina Teaduste Akadeemia hoone peale Venemaa rünnakut 28. septembril]]

Vene droon tabas Kiievi kesklinnas [[Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Ukraina Teaduste Akadeemia]] hoonet, kus puhkes tulekahju ja hukkus üks inimene.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613942/vene-droon-tabas-kiievi-kesklinnas-ukraina-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi kesklinnas Ukraina teaduste akadeemia hoonet] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610150083/vene-droon-tabas-kiievi-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi teaduste akadeemia hoonet] ERR, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Krasnodari krai]]s [[Pavlovskaja rajoon]]is naftabaas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613803/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-naftabaasi-mis-suttis Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid naftabaasi, mis süttis] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas kolme asula (Ridkodub, Nove ja Katerõnivka) vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613845/ukraina-vabastas-operatsiooni-vivaldi-kaigus-kolm-asulat-ja-vottis-sadu-venelasi-vangi Ukraina vabastas operatsiooni „Vivaldi“ käigus kolm asulat ja võttis sadu venelasi vangi] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina kasutas operatsiooni käigus rohkelt maismaadroone ja võttis 250 sõjavangi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#vangid Ukraina üksused võtsid korraga vangi 250 Vene sõdurit] ERR, 29. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#vivaldi Ukraina valmistub operatsiooni Vivaldi neljandaks etapiks] ERR, 1. X 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa blokaadi tõttu on [[Hersoni oblast]]is [[Dnepr]]i lõunakaldal asuvas [[Oleškõ]] linnas ränk humanitaarkriis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613657/louna-ukrainas-olesko-linnas-suveneb-venemaa-tekitatud-naljahada-teed-on-blokeeritud-elanikud-soovad-rohtu-ja-koeri Lõuna-Ukrainas Oleškõ linnas süveneb Venemaa tekitatud näljahäda. Teed on blokeeritud, elanikud söövad rohtu ja koeri] Delfi, 27. IX 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina varustab linna hädavajalikuga droonide abil.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613902/video-ukraina-vaed-toimetasid-okupeeritud-ja-naljutatud-oleskosse-4-tonni-toitu VIDEO | Ukraina väed toimetasid okupeeritud ja näljutatud Oleškõsse 4 tonni toitu] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. september ===
Venemaa korraldas Kiievile drooni- ja raketirünnaku.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614057/venemaa-rundas-oosel-kiievit-droonide-ja-rakettidega-tegutses-patriot-ohutorjesusteem Venemaa ründas öösel Kiievit droonide ja rakettidega, tegutses Patriot õhutõrjesüsteem] Delfi, 29. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#ballistika Venemaa ründas Kiievit taas ballistiliste rakettidega] ERR, 29. IX 2026&lt;/ref&gt;

[[Brjanski oblast]]is varises Ukraina droonirünnaku tagajärjel kokku osa raudteesillast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#brjansk Ukraina õhurünnak tabas Venemaa Brjanski oblastis raudteesilda] ERR, 29. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8553515/blogi-1679-sojapaev-zelenskoi-venemaa-on-juba-alustanud-taiendavat-mobilisatsiooni?liveblogPost=640399 |pealkiri=Ukraina õhurünnakud tõid Brjanskis kaasa kolm raudteeintsidenti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-29 |vaadatud=2026-09-29 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 30. september ===
Venemaa korraldas õhurünnaku Ukraina energiataristule. Rünnakus hukkus kolm inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614364/venemaa-ballistiliste-rakettide-runnak-pohjustas-kiievis-elektrikatkestuse Venemaa öine ballistiliste rakettide rünnak põhjustas Kiievis elektrikatkestuse. Linnas ja oblastis on kolm hukkunut] Delfi, 30. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610152018/venemaa-ohurunnakus-kiievile-hukkus-neli-inimest#laps Venemaa õhurünnakus Kiievile hukkus neli inimest] ERR, 30. IX 2026&lt;/ref&gt;

[[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel vallutas Venemaa 
septembris 175 ruutkilomeetrit, kuid Ukraina vabastas 256 ruutkilomeetrit territooriumi, mis teeb Venemaa netokaotuseks 81 ruutkilomeetrit.&lt;ref&gt;[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-october-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, October 1, 2026] ISW, 1.X 2026&lt;/ref&gt;

== Oktoober ==
=== 1. oktoober ===
Venemaa ründas Ukrainat 107 drooniga. millest õnnestus tõrjuda 87.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#stat Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 107 Vene ründedroonist 87] ERR, 1. X 2026&lt;/ref&gt;
Kiievis said tabamuse Lõunasild (Pivdennõi mist),&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614775/kiievis-sai-kaks-droonitabamust-dnepri-joe-sild Kiievis sai kaks droonitabamust Dnepri jõe sild] Delfi, 1. X 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614906/venemaa-rundas-kiievis-kolmandat-korda-lounasilda Venemaa ründas Kiievis kolmandat korda Lõunasilda, mis suleti liiklusele] Delfi, 2. X 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610154196/kiievis-puhkes-liikluskaos-parast-venemaa-runnakuid-votmetahtsusega-sillale#sild Kiievis puhkes liikluskaos pärast Venemaa rünnakuid olulisele sillale] ERR, 2. X 2026&lt;/ref&gt;
kool&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614679/vene-droon-tabas-kiievis-koolimaja-lapsed-olid-varjendis Vene droon tabas Kiievis koolimaja. Lapsed olid varjendis] Delfi, 1. X 2026&lt;/ref&gt; 
ja tuumauuringute instituut.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614806/vene-droon-rundas-eile-kiievis-tuumauuringute-instituuti-kus-asub-ka-uurimisreaktor Vene droon ründas eile Kiievis tuumauuringute instituuti, kus asub ka uurimisreaktor] Delfi, 1. X 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Svjatopetrivka asula.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina armee kaotas hävitaja [[MiG-29]] koos piloodiga.

Ukraina kasutas esmakordselt ballistilist raketti [[FP-7]] lahingus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614904/zelenskoi-jagas-videot-ukraina-ballistilise-raketi-fp-7-esimesest-lahingkasutusest VIDEO | Zelenskõi jagas videot Ukraina ballistilise raketi FP-7 esimesest lahingkasutusest] Delfi, 2. X 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. oktoober ===
Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast ja [[Samara]]s [[Transneft]]i kütusehoidlate kompleksi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614927/venemaal-rundasid-droonid-volgogradi-ja-samara-naftaobjekte Venemaal ründasid droonid Volgogradi ja Samara naftaobjekte] Delfi, 2. X 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. oktoober ===
Venemaa ründas Ukrainat 157 drooniga, millest Ukraina tõrjus 131.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641066 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukrainat 157 drooniga, tabamused toimusid 12 asukohas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Kiievi lähedal [[Hostomel]]is sai tabamuse ühe suurema ravimite hulgimüüja Venta LTD ladu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641036 |pealkiri=Venemaa tabas Kiievi lähedal suurt ravimite hulgimüüja ladu, viies selline rünnak kuu aja jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615158/vene-droon-tabas-kiievi-pohjasilda VIDEO | Vene droon tabas Kiievi Põhjasilda] Delfi, 3. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuva Ivanivka asula.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina rünnaku tulemusel puhkesid suured tulekahjud droonibaasides [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova piirkonnas&lt;ref name= postimees0921/&gt; ja [[Donetski oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610155357/okupeeritud-donetskit-tabas-ukraina-ohurunnak#tabas Ukraina teatas Vene sõjaliste objektide tabamisest] ERR, 3. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
[[Zaporižžja oblast]]is hävitas Ukraina droonilöögiga mitmikraketiheitja [[BM-27 Uragan]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641082 |pealkiri=Ukraina droon hävitas haruldase Vene raketiheitja Uragan |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 4. oktoober ===
Venemaa ründas Ukrainat 135 drooniga, millest Ukraina tõrjus 123.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641286 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 135 Vene ründedroonist 123 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610155843/analuutikute-andmeil-on-ukraina-hakanud-territooriumi-tagasi-voitma#Pohjasild Venemaa ründas Kiievi sildu neljandat päeva järjest, pihta sai Põhjasild] ERR, 4. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615316/el-i-diplomaadid-lubavad-ohuterrori-kiuste-kiievisse-jaada-linna-peamist-silda-tabas-uus-ohulook Kiievi peamist silda tabas Saksa kantsleri visiidi ajal uus õhulöök] Delfi, 4. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa on Kiievi sildu rünnakud neli päeva järjest, häirides igapäevast elu. Sildadele suuremat kahju tekkinud ei ole.

Ukraina droonid tabasid [[Adõgee]]s asuval Hanskaja sõjaväelennuväljal kahte Venemaa sõjalennukit - [[Su-35]] ja [[Su-34]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641370 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Adõgee baasis kaht Vene hävituslennukit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 5. oktoober ===
Venemaa rünnaku tagajärjel hukkus [[Harkiv]]is kuus inimest ja 59 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615666/harkivis-sai-eilse-vene-runnaku-tagajarjel-vigastada-59-inimest-hukkus-kuus Harkivis sai eilse Vene rünnaku tagajärjel vigastada 59 inimest, hukkus kuus] Delfi, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt;  

Ukraina väitel on kaugmaarünnakute tagajärjel seisma pandud üle 51% Venemaa naftatöötlemisvõimekusest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615408/ukraina-kaitseministeerium-51-vene-naftatootlusest-seisab Ukraina kaitseministeerium: 51% Vene naftatöötlusest seisab] Delfi, 5. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610156323/zelenski-piloodid-alustavad-valjaopet-prantsuse-havitajatel-rafale#pool Ukraina on rivist välja löönud pool Vene naftatöötlemisvõimsusest] ERR, 5. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. oktoober ===
[[File:Hospital in Kramatorsk after Russian attack, 2026-10-06 (01).webp| thumb| Põlevad kiirabiautod [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 6. oktoobril]]

Venemaa ründas [[Zaporižžja]]s Dnepri silda.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615669/venemaa-andis-zaporizzjas-loogi-sillale-kannatada-sai-viis-inimest Venemaa andis Zaporižžjas löögi sillale. Kannatada sai viis inimest] Delfi, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Bulgaaria majandusvööndis sai droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva, millest üks uppus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615744/bulgaaria-rannikul-lahedal-rundasid-droonid-kaht-laeva-millest-uks-uppus Bulgaaria ranniku lähedal ründasid droonid kaht laeva, millest üks uppus] Delfi, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610158213/bulgaaria-lahistel-said-droonirunnakus-pihta-kaks-kaubalaeva Bulgaaria lähistel said droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva] ERR, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt; Ukraina süüdistas rünnakus Venemaad.

Ukraina droonirünnakus Moskva piirkonnale sai tabamuse ja süttis Volodarskaja naftatoodete pumbajaam.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615661/moskva-teatas-ulatuslikust-droonirunnakust-suttis-naftahoidla Moskva teatas ulatuslikust droonirünnakust. Süttis naftahoidla] Delfi, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610157433/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskva-regioonile#moskva Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskva regioonile] ERR, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt; [[Sotši]] lähedal süütasid Ukraina  meredroonid Venemaa varilaevastiku tankeri.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615976/sotsi-lahedal-rundasid-meredroonid-tankerit-mis-tekitas-merel-hiigelpolengu Sotši lähedal ründasid meredroonid tankerit, mis tekitas merel hiigelpõlengu] Delfi, 7. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. oktoober ===
[[File:Destructions in Pryluky after Russian attack, 2026-10-07 (01).jpg| thumb| Purustatud elamu Prõlukõs peale Venemaa õhurünnakut 7. oktoobril]]

Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku õhurünnaku, kasutades selles 20 ballistilist raketti (Iskander-M, S-400, KN-23), 4 hüperhelikiirusega raketti Tsirkon, 50 tiibraketti (kH-101, Kalibr) ja 150 drooni. 
Õhutõrje tulistas alla viis ballistilist raketti, 39 tiibraketti ja üle 100 drooni.

Rünnakute tagajärjel hukkus [[Kiiev]]is neli&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616235/kiievis-hukkus-eile-vahemalt-neli-inimest-korghoonest-paasteti-22-inimest Kiievis hukkus eile vähemalt neli inimest. Kõrghoonest päästeti 22 inimest] Delfi, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt;,
[[Dnipro]]s, [[Krementšuk]]is ja [[Oleksandrija]]s hukkus igalpool kaks ning [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s 22 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616243/ukrainas-prolukos-kasvas-vene-raketiloogis-hukkunute-arv-22-ni Ukrainas Prõlukõs kasvas Vene raketilöögis hukkunute arv 22-ni] Delfi, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Kokku hukkus Ukrainas vähemalt 28 inimest ja üle 100 sai vigastada.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8558950/blogi-1687-sojapaev-venemaa-ohvriterohke-raketirunnak-prolukole-noudis-hulk-inimelusid?liveblogPost=641622 |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa rünnakute ohvrite seas on palju lapsi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-07 |vaadatud=2026-10-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610158531/ukraina-havitas-droonirunnakuga-sotsi-lahistel-vene-varilaevastiku-tankeri#rakett Venemaa tappis raketilöögiga korrusmajale üheksa ja vigastas 38 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610160229/ukraina-rundas-kaht-suurt-vene-naftatehast#ohvrid Venemaa tappis õhurünnakutes Ukrainale 28 tsiviilelanikku] ERR, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt;  
Tabamusi said [[Tripillja]] soojuselektrijaam [[Kiievi oblast]]is, [[Krementšuk]]i hüdroelektrijaam, laohooned ja muud sihtmärgid.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615965/venemaa-korraldas-ukrainas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku VIDEO | Venemaa korraldas Ukrainas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku. Kiievis hukkus kaks ja Prõlukõs 14 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is asuvat Venemaa olulist naftaterminali.

=== 8. oktoober ===
[[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-10-08 (31).jpg| thumb| Liugpommi tabamuse saanud buss [[Kramatorsk]]is 8. oktoobril]]

Venemaa ründas [[Donetski oblast]]is [[Kramatorsk]]is kaht bussi. Rünnaku tagajärjel hukkus 33 ja sai vigastada 18 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616318/venemaa-rundas-ukrainas-kramatorskis-kaht-bussi-mille-tottu-hukkus-12-inimest Venemaa ründas Ukrainas Kramatorskis kaht bussi, hukkus 33 inimest] Delfi, 8. oktoober 2026.&lt;/ref&gt;
Venemaa rünnakud on oluliselt kahjustanud  Ukraina elektrivõrke.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8560488/blogi-1689-sojapaev-ukrainas-kalugas-sai-kahjustada-veel-uks-yandexi-andmekeskus?liveblogPost=641744 |pealkiri=Zelenskõi: hiljutised rünnakud tekitasid elektrivõrgule suurt kahju |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-09 |vaadatud=2026-10-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8560488/blogi-1689-sojapaev-ukrainas-kalugas-sai-kahjustada-veel-uks-yandexi-andmekeskus?liveblogPost=641706 |pealkiri=Venemaa ründas üht Kiievi tähtsaimat energiarajatist |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-09 |vaadatud=2026-10-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Rjazani oblast]]is [[Sassovo]]s sõjatehastele metallitöötlemispinke tootvat tehast Sasta ja [[Yandex]]i andmekeskust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616232/venemaal-sattus-runnaku-alla-tehas-ja-andmekeskus Venemaal sattusid rünnaku alla Yandexi andmekeskus ja naftatöötlemistehas Baškortostanis] Delfi, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina jätkas rünnakuid Venemaa naftatööstusele ja tabas Venemaa suurimat naftatehast [[Omsk]]is&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610160229/ukraina-rundas-kaht-suurt-vene-naftatehast Ukraina ründas droonidega Baškortostanis asuvat Gazpromi naftatehast] ERR, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
ning [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is naftatöötlemistehast Gazprom Neftehim.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616232/venemaal-sattus-runnaku-alla-tehas-ja-andmekeskus Venemaal sattusid rünnaku alla Yandexi andmekeskus ja naftatöötlemistehas Baškortostanis] Delfi, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. oktoober ===
Ukraina ründas [[Tveri oblast]]is [[Redkino]]s asuvat raketikütuse koostisosi tootvat tehast&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616512/venemaal-tveri-oblastis-rundasid-droonid-raketikutuse-koostisosi-tootvat-tehast Venemaal Tveri oblastis ründasid droonid raketikütuse koostisosi tootvat tehast ja Kalugas Yandexi andmekeskust] Delfi, 9. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Kaluga]]s Yandexi andmekeskust.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610161651/ukraina-laiendab-droonirunnakuid-yandexi-andmekeskustele#yandex Ukraina laiendab droonirünnakuid Yandexi andmekeskustele] ERR, 9. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina õhurünnakute tõttu olid suletud Moskva lennujaamad.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616731/ohurunnakud-sulgesid-moskva-lennujaamad-valitsuslennukid-ei-saa-maanduda Õhurünnakud sulgesid Moskva lennujaamad, lennukid ei saa maanduda] Delfi, 9. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Nižni Novgorodi oblasti Sõrovatihhas andis Ukraina löögi mandritevaheliste ballistiliste rakettide likvideerimiskeskusele, mida Venema kasutas lõhkeainete ja raketikütuse komponentide tootmiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8561981/blogi-1691-sojapaev-ukrainas-trump-muus-ukraina-putinile-aga-ise-jaab-pikkade-nappudega?liveblogPost=641834 |pealkiri=Ukraina tabas ööl vastu reedet Venemaa väga olulist raketikeskust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-11 |vaadatud=2026-10-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 10. oktoober ===
[[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-10-10 (11).webp| thumb| Tabamuse saanud elumajas [[Zaporižžja]]s 10. oktoobril]]

Venemaa ründas liugpommidega Zaporižžjas asuvat viiekordset kortermaja, kus hukkus 23 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616890/zaporizzja-elumajade-pommitamises-hukkus-20-inimest-nende-seas-neli-last VIDEO | Zaporižžja pommitamises hukkus 23 inimest, nende seas neli last] Delfi, 11. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] ja [[Samara oblast]]is asuvaid naftaterminale.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610162830/soja-1690-paev-ukraina-jatkab-naftatehaste-rundamist#naftaterminal Venemaal süttis arvatava droonirünnaku järel naftaterminal] ERR, 10. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 

[[USA president]] [[Donald Trump]] teatas kokkuleppest Venemaaga Venemaa diislikütuse lubamisest maailmaturule.&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120616795/meeleheitlik-kokkulepe-trumpi-ja-putini-lepe-ei-pruugi-hindu-langetada-kuid-suvendab-pingeid „Meeleheitlik kokkulepe.“ Trumpi ja Putini lepe ei pruugi hindu langetada, kuid süvendab pingeid] Delfi, 10. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616815/selgitaja-kas-trumpi-lepe-putiniga-laheb-vastuollu-vene-naftatulu-piiramise-eesmargiga SELGITAJA | Kas Trumpi lepe Putiniga läheb vastuollu Vene naftatulu piiramise eesmärgiga?] Delfi, 10. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina lubas jätkata rünnakuid Venemaa naftatööstusele. USA ähvardas vastuseks lõpetada luureandmete jagamise Ukrainaga.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616764/trump-teatas-diislikutuse-leppest-putiniga-zelenskoi-moistis-sammu-tuliselt-hukka Trump teatas diislikütuse leppest Putiniga, Zelenskõi mõistis sammu tuliselt hukka] Delfi, 10. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610163019/ft-usa-hoiatas-ukrainat-et-runnakud-venemaa-vastu-seavad-ohtu-luureinfo-jagamise FT: USA hoiatas Ukrainat, et rünnakud Venemaa vastu seavad ohtu luureinfo jagamise] ERR, 10. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 11. oktoober ===
Ukraina ründas Yandexi andmekeskust [[Vladimir]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610163277/droonid-tabasid-jarjekordset-yandexi-andmekeskust-venemaal#droonid Droonid tabasid järjekordset Yandexi andmekeskust Venemaal] ERR, 11. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616886/video-ukraina-oised-drooniloogid-suutasid-vladimiri-oblastis-asuva-yandexi-andmekeskuse VIDEO | Ukraina öised droonilöögid süütasid Vladimiri oblastis asuva Yandexi andmekeskuse] Delfi, 11. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakutes andmekeskustele on Ukraina hävitanud kolm Yandexi olulisemat superarvutit.&lt;ref&gt;[https://geenius.delfi.ee/artikkel/120617063/droonirunnakud-paljastasid-venemaa-norkuse-mone-paevaga-tabati-kolme-suurt-yandexi-andmekeskust Droonirünnakud paljastasid Venemaa nõrkuse: mõne päevaga tabati kolme suurt Yandexi andmekeskust] Delfi, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610163790/ukraina-runnakud-yandexi-vastu-norgestasid-kremli-mojutustegevust Ukraina rünnakud Yandexi vastu nõrgestasid Kremli mõjutustegevust] ERR, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617212/selgitaja-yandexi-rundamise-jarel-kukkus-veebiliiklus-kas-vahenes-ka-vene-propaganda-levik SELGITAJA | Yandexi ründamise järel vähenes veebiliiklus. Kas aeglustus ka Vene propaganda levik?] Delfi, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

[[USA president]] [[Donald Trump]] teatas, et Venemaa ja Ukraina nõustusid energiarelvarahuga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610163517/trumpi-vaitel-noustusid-venemaa-ja-ukraina-energiarelvarahuga Trumpi väitel nõustusid Venemaa ja Ukraina energiarelvarahuga] ERR, 11. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616948/trumpi-sonul-on-ukraina-ja-venemaa-solminud-omavahel-energiavaherahu Trumpi sõnul on Ukraina ja Venemaa nõustunud energiavaherahuga. Zelenskõi: oluline on, et see saaks tegelikkuseks] Delfi, 11. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617004/axios-trumpi-energiarelvarahu-puudutab-ainult-naftatootlemistehaseid-mida-ukrainas-sisuliselt-ei-ole Axios: Trumpi „energiarelvarahu“ puudutab ainult naftatöötlemistehaseid, mida Ukrainas sisuliselt ei ole] Delfi, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa rikkus relvarahu juba mõne tunni möödudes ja ründas Harkivi soojuselektrijaama.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617126/zelenskoi-sai-selgeks-et-putin-truth-sociali-ei-loe-ja-tema-droonid-tegutsevad-teiste-kaskude-jargi Zelenskõi: sai selgeks, et Putin Truth Socialit ei loe ja tema droonid tegutsevad teiste käskude järgi] Delfi, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. oktoober ===
[[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-10-12 (30).jpg| thumb| Purustatud majas [[Harkiv]]is 12. oktoobril]]

Venemaa ründas Ukrainat 121 drooniga, millest õhutõrje hävitas 89.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610163775/sobiha-venemaa-rikkus-energiarahu-kohe-parast-selle-valjakuulutamist#droonid Ukraina: öösel neutraliseeriti 121-st Venemaa välja saadetud droonist 89] ERR, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Kiievis hukkus kaks inimest ja vigastada sai vähemalt 11 inimest. Harkivis hukkus vähemalt neli ja sai vigastada samuti 11 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617291/harkiv Eile õhtul sattusid rünnaku alla Kiiev ja Harkiv: hukkus vähemalt kuus inimest] Delfi, 13. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. oktoober ===
Venemaa korraldas raketi- ja droonirünnaku Ukraina energeetikaobjektidele, kasutades 39 raketti ja 128 drooni. Ukraina tõrjus neist neli raketti ja 115 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617551/video-venemaa-rundas-ballistilise-raketiga-kiievi-korterelamut-hukkus-2-ja-vigastada-sai-21-inimest VIDEO | Venemaa ründas Kiievis ballistiliste rakettiga korterelamut ja soojuselektrijaama. Hukkunuid on kolm] Delfi, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakus hukkus kolm ja vigastada sai 21 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610164717/soja-1963-paev-zelenski-hinnangul-on-ukraina-positsioonid-rindel-tugevad#harkiv Vene väed ründasid rakettidega Harkivit ja Kiievit] ERR, 13. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. oktoober ===
Venemaa jätkas rünnakuid Ukraina energeetikasüsteemile.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617619/ukraina-peaminister-kiievis-olid-oosel-runnaku-all-koik-kolm-soojuselektrijaama Ukraina peaminister: Kiievis olid öösel rünnaku all kõik kolm soojuselektrijaama] Delfi, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617562/zelenskoi-ukraina-ei-saanud-partneritelt-hoiatust-venemaa-ballistiliste-rakettide-runnaku-kohta Zelenskõi: Ukraina ei saanud partneritelt hoiatust Venemaa ballistiliste rakettide rünnaku kohta] Delfi, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Kiievis said tabamuse kõik kolm soojuselektrijaama.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610165665/venemaa-runnakute-tottu-jai-ukrainas-elektrita-600-000-inimest#elektrita Vene ballistilise raketi rünnak tabas Kiievi elektrijaama] ERR, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Et survestada Ukrainat hoiduma Venemaa naftatöötlemistehaste ründamisest&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120618051/uheksa-paeva-mis-vapustasid-maailma-ehk-kuidas-donald-trumpi-salaplaanid-reetsid-ukraina-ja-euroopa |pealkiri=Üheksa päeva, mis vapustasid maailma, ehk kuidas Donald Trumpi salaplaanid reetsid Ukraina ja Euroopa |url-access=subscription |eesnimi=Ivar |perekonnanimi=Soopan |kuupäev=2026-10-15 |vaadatud=2026-10-15 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
on USA piiranud luureinfo jagamist ja Starlinki kasutamist Ukraina poolt.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617825/zelenskoi-tunnen-end-trumpi-poolt-reedetuna Zelenskõi: tunnen end Trumpi poolt reedetuna] Delfi, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610166397/ukrainale-piirati-ligipaasu-starlink-satelliitsidesusteemile Ukrainale piirati ligipääsu Starlink satelliitsidesüsteemile] ERR, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618100/reuters-otsus-starshieldi-piirata-tuli-valgest-majast Reuters: otsus Starshieldi piirata tuli Valgest Majast] Delfi, 16. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is [[Balakovo]]s asuvat [[Sberbank]]i andmekeskust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617566/moskva-piirkonna-suunas-lendas-ligi-500-drooni-saratovi-oblastis-runnati-sberbanki-andmekeskust Moskva piirkonna suunas lendas ligi 500 drooni. Saratovi oblastis rünnati Sberbanki andmekeskust] Delfi, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas kolme asula (Kolodjaz, Lõpove ja Zelena Dolõna) ja 101 km2 vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas pealetungioperatsiooni Vivaldi neljandas osas.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610166559/soja-1695-paev-ukraina-teatas-korraga-kuue-vene-sojalennuki-havitamisest#veel Ukraina teatas veel 101 ruutkilomeetri vabastamisest Donetski oblastis] ERR, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://x.com/TheStudyofWar/status/2112713284604289066 Institute for the Study of War] X.com, 21. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://x.com/clement_molin/status/2112596003291283537 Clément Molin] X.com, 21. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. oktoober ===
Vene rünnakute tõttu hukkus [[Kirovohradi oblast]]is kolm ja [[Dnipropetrovski oblast]]is kaks inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617843/ukrainas-kirovohradi-oblastis-hukkus-vene-runnakute-tottu-kolm-inimest Ukrainas Kirovohradi oblastis hukkus Vene rünnakute tõttu kolm ja Dnipropetrovski oblastis kaks inimest] Delfi, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina tõrjus 536 Vene drooni 580st rünnakus osalenud droonist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610166559/soja-1695-paev-ukraina-teatas-korraga-kuue-vene-sojalennuki-havitamisest#tabas Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 580 Vene ründedroonist 536] ERR, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|&quot;Pikk Neptun&quot;]] löögi Vene lennubaasile [[Voroneži oblast]]is [[Borissoglebsk]]is. Rünnakus hävines täielikult neli ja sai olulisi vigastusi veel kaks ründelennukit [[Suhhoi Su-34|Su-34M]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617846/ukraina-andis-raketiloogi-vene-lennubaasile-voronezi-oblastis Ukraina andis raketilöögi Vene lennubaasile Voroneži oblastis. Ukraina teatel hävis kuus lennukit Su-34M] Delfi, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] teats, et Ukraina alustab uuesti Venemaa naftatöötlemistehaste ründamist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617875/zelenskoi-blokk-vene-naftatehaste-rundamisele-on-maas-meile-aitab Zelenskõi: blokk Vene naftatehaste ründamisele on maas. Meile aitab] Delfi, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
Kohe peale seda ründasid Ukraina droorid [[Rjazan]]i naftatöötlemistehast.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617884/venemaal-rundasid-droonid-rjazani-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Rjazani naftatöötlemistehast] Delfi, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 16. oktoober ===
Vene rünnak [[Kiiev]]i energiataristule jättis suure osa pealinnast elektrita.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610168203/meedia-ukraina-rundas-teist-paeva-jarjest-rjazani-naftatootlemistehast#venemaa Venemaa õhurünnakud jätsid osa Kiievist elektrita] ERR, 16. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega objekte [[Moskva]]s, [[Rjazan]]i naftatöötlemistehast, sõjadroonide tehast [[Rostovi oblast]]is ja Yandexi andmekeskust [[Vladimiri oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618099/tabamuse-said-moskva-ja-jarjekordne-yandexi-andmekeskus Tabamuse said Moskva ja järjekordne Yandexi andmekeskus] Delfi, 16. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnak tabas [[Handi-Mansimaa]]l [[Surgut]]is asuvat Venemaa suurimat gaasikondensaadi töötlemise tehast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8564827/blogi-1696-sojapaev-ukrainas-the-atlantic-kampaania-venemaa-lennujaamade-too-halvamiseks-alles-algab?liveblogPost=642142 |pealkiri=Ukraina ründedroon tabas rindest ülikaugel asuvat Venemaa tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-16 |vaadatud=2026-10-16 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 17. oktoober ===
Venemaa korraldas ühe kogu sõja suurima rünnaku Ukraina energiataristule, tabades mitmes oblastis enam kui 15 elutähtsat elektritootmis- ja ülekanderajatist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169160/soja-1697-paev-venemaa-korraldas-uhe-suurima-runnaku-ukraina-energiataristule#energiataristu Zelenski: Venemaa korraldas ühe suurima rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 17. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

[[USA president]] [[Donald Trump]] pani kongressis vastu võetud Vene-sanktsioonid 60 päevaks pausile,&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169115/trump-pani-kongressis-vastu-voetud-vene-sanktsioonid-pausile Trump pani kongressis vastu võetud Vene-sanktsioonid pausile] ERR, 17. oktoober 2026&lt;/ref&gt; et analüüsida nende võimalikku mõju maailmamajandusele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169538/rubio-kaitses-trumpi-otsust-vene-sanktsioonid-peatada Rubio kaitses Trumpi otsust Vene sanktsioonid peatada] ERR, 17. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. oktoober ===
Ukraina korraldas laiaulatusliku õhurünnaku [[Peterburi]]le ja seda ümbritsevale regioonile,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120618723/analuus-vene-ajakirjanik-peterburi-plahvatustest-huvitav-on-see-kellele-jaab-suitsev-naftaterminal |pealkiri=ANALÜÜS - Vene ajakirjanik Peterburi plahvatustest: kellele jääb suitsev naftaterminal? |url-access=subscription |eesnimi=SergeI |perekonnanimi=Kovaltšenko |kuupäev=2026-10-18 |vaadatud=2026-10-18 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
tabades naftaterminali sadamas, tehnoloogiaettevõtte VKontakte andmekeskust, veebikaubamaja Ozon logistikakeskust, Gazpromi veeldatud maagaasi kompleksi Gazprom LNG Portovaja ja Korabelnaja silda Peterburi linnas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169529/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-peterburi-piirkonnas#piiter Ukraina korraldas suure õhurünnaku Peterburi piirkonnas] ERR, 18. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618466/ukraina-korraldas-peterburile-suure-droonirunnaku-naftaterminalis-puhkes-poleng VIDEO | Ukraina korraldas Peterburile suure droonirünnaku, naftaterminalis puhkes põleng] Delfi, 18. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

USA on taastanud luureandmete edastamise Ukrainale.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169718/usa-edastab-taas-ukrainale-luureandmeid USA edastab taas Ukrainale luureandmeid] ERR, 18. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. oktoober ===
Venemaa ründas energiarajatisi [[Vinnitsa oblast|Võnnõtsja]], [[Volõõnia oblast|Volõõnia]], [[Kirovohradi oblast|Kirovohradi]], [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Mõkolajivi oblast|Mõkolajivi]], [[Žõtomõri oblast|Žõtomõri]], [[Hmelnõtskõi oblast|Hmelnõtskõi]], [[Harkivi oblast|Harkivi]], [[Ternopili oblast|Ternopili]], [[Odessa oblast|Odessa]] ja [[Rivne oblast]]ites, tabades kokku 28 alajaama ja muud kriitilist energiarajatist üle kogu Ukraina.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610170855/usa-ukraina-ja-euroopa-esindajad-kogunevad-oslosse-rahuplaani-arutama#energiarajatised Zelenski: Venemaa tabas viimases rünnakutelaines 28 energirajatist] ERR, 20. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
Rünnakute tõttu jäi elektrita 550 000 majapidamist. [[Harkivi oblast]]is hukkus droonirünnakus kuus ja kannatada sai 15 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169871/venemaa-runnakutes-ukrainale-jai-elektrita-550-000-majapidamist#harkiv Harkivi oblastis hukkus Vene droonirünnakus pargile kuus inimest] ERR, 19. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Kiievis kahjustas raketilöök metroojaama ja hukkus üks inimene.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618571/kiievis-sai-raketiloogis-kahjustada-metroojaam Kiievis sai raketilöögis kahjustada metroojaam ja hukkus üks inimene] ERR, 19. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. oktoober (sõja 1700. päev) ===
Venemaa õhurünnakutes hukkus [[Kiievi oblast]]is kuus&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618830/kiievi-oblastis-hukkus-vene-loogi-tottu-kolm-inimest Kiievi oblastis hukkus Vene löökide tõttu kuus inimest] Delfi, 20. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Kramatorsk]]is kolm  inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618959/ukrainas-kramatorskis-hukkus-vene-runnakus-kolm-inimest Ukrainas Kramatorskis hukkus Vene rünnakus kolm inimest] Delfi, 20. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonid ründasid [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinski rajoon]]is naftajuhtme Družba objekti   - Nikolskoje lineaarset tootmis- ja dispetšerjaama.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618867/venemaal-tambovi-oblastis-rundasid-droonid-ilmselt-naftajuhtme-druzba-objekti Venemaal Tambovi oblastis ründasid droonid ilmselt naftajuhtme Družba objekti] Delfi, 20. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Oslos kohtusid USA presidendi erisaadik [[Steve Witkoff]], [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] ja Euroopa esindajad ning arutasid rahu saavutamise võimalusi Ukrainas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610170855/usa-ukraina-ja-euroopa-esindajad-kogunevad-oslosse-rahuplaani-arutama#oslo USA, Ukraina ja Euroopa esindajad kogunevad Oslosse rahuplaani arutama] ERR, 20. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610171770/venemaa-droon-tabas-kiievis-kortermaja#zelenski Ametnik: Zelenski kõnelused USA erisaadikutega olid väga tulemuslikud] ERR, 21. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. oktoober ===
[[Peterburi]]s kohtusid USA eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619354/venemaa-teatas-valmisolekust-jatkata-kolmepoolseid-rahukonelusi-usa-ja-ukrainaga Kõnelused Peterburis: Kreml väljendas valmidust dialoogiks, kuid peab uusi ettepanekuid sisutühjadeks] Delfi, 21. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
Kremli teatel on Venemaa &quot;põhimõtteliselt valmis&quot; osalema novembris uutel Ukraina rahukõnelustel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610172250/witkoff-nimetas-putinit-humanistiks Witkoff nimetas Putinit humanistiks] ERR, 21. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 22. oktoober ===
Venemaa rünnakute tõttu hukkus Kiievis üks ja Harkivis üks inimene. Vigastada sai 22 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619400/kiievis-sai-vene-raketirunnaku-tottu-vigastada-15-inimest-ja-harkivi-oblastis-hukkus-uks-inimene Kiievis hukkus Vene raketirünnaku tõttu üks ja sai vigastada 22 inimest ning Harkivi oblastis hukkus üks inimene] Delfi, 22. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
 
Ukraina korraldas õhurünnakuid Venemaa erinevatele osadele - [[Moskva oblast]], [[Lipetski oblast]], [[Tuula oblast]], [[Kurski oblast]] ja [[Belgorodi oblast]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610172676/ukraina-andmeil-olid-vene-armee-viimase-oopaeva-kaotused-soja-suurimad#veneoblastid Ukraina droonirünnakud tabasid öösel Venemaa lääneosa regioone] ERR, 22. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619393/lipetskit-runnati-droonidega-venemaa-sonul-said-tabamuse-elamud-ja-kliinik enemaal ründasid droonid mitut regiooni, sealhulgas Moskva piirkonda] Delfi, 22. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Moskva oblastis [[Serpuhhov]]is said tabamuse õhutõrjesüsteemide remonditehas ja relvaladu.

=== 23. oktoober ===
Ukraina ründas [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Gorodets]]i linnas asuvat Venemaa föderaalse maksuameti (FNS) andmekeskust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619804/ukraina-rundas-nizni-novgorodi-oblastis-venemaa-maksuteenistuse-andmekeskust Ukraina ründas Nižni Novgorodi oblastis Venemaa maksuteenistuse andmekeskust] Delfi, 23. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
ja [[Orjoli oblast]]is asuvat elektroonilisi seadmeid ja sõjalisi komponente tootvat Protoni tehast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610174359/ukraina-rundas-vene-maksuameti-andmekeskust Ukraina ründas  Orjoli oblastis asuvat elektroonikatehast] ERR, 23. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina droonirünnakute tõttu suleti kõik neli Moskva lennujaama.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619893/droonirunnak-moskvale-koik-neli-lennujaama-suleti-inimesi-evakueeriti-ka-pilvelohkujast Droonirünnak Moskvale. Kõik neli lennujaama suleti, inimesi evakueeriti ka pilvelõhkujast] Delfi, 23. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ja Venemaa vahetasid kumbki 270 sõjavangi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8569141/blogi-1703-sojapaev-uheksas-sojavangide-vahetus-toi-ukrainasse-tagasi-261-sodurit-ja-9-tsiviilisikut?liveblogPost=642585 |pealkiri=Ukraina ja Venemaa vahetasid kumbki 270 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-23 |vaadatud=2026-10-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina leppisid kokku 27. oktoobril algavs ajutises relvarahus [[Oleškõ]]s ja selle ümbruses, et võimaldada tsiviilelanikele ohutut evakueerimist ja humanitaarabi kohaletoimetamist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619905/venemaa-ja-ukraina-leppisid-kokku-ajutises-relvarahus-oleskos-usa-esileedi-vahendusel Valge Maja: Venemaa ja Ukraina leppisid kokku ajutises relvarahus Oleškõs] Delfi, 23. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. oktoober ===
Ukraina ründas [[Samara oblast]]is [[Toljatti]] linnas asuvat Toljattikautšuki tehast ja Lääne-Siberis [[Omsk]]is Omski Kautšuki naftakeemiatehast, mis mõlemad toodavad raketikütuse lähteaineid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610175973/ukraina-starshield-tootab-taas-taisvoimsusel#toljat Ukraina kaitsejõud ründasid Venemaal Toljattikautšuk ja Proton-Elektrotex tehaseid] ERR, 24. oktoober 2026&lt;/ref&gt; Omiskis sai tabamuse ka veebikaubamaja Ozon ladu.
Droonirünnaku tulemusel katkes elektrivarustus kogu Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619948/okupeeritud-krimmi-poolsaar-jai-oise-droonirunnaku-jarel-elektrita Okupeeritud Krimmi poolsaar jäi öise droonirünnaku järel elektrita ] Delfi, 24. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukrainal on taas stabiilne [[Starlink]]i satelliitinterneti ühendus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610175973/ukraina-starshield-tootab-taas-taisvoimsusel# Ukraina: Starshield töötab taas täisvõimsusel] ERR, 24. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. oktoober ===
Venemaa ründas nelja Ukraina jaeketi Epicentr kauplust. Venemaa rünnakutes hukkus üle Ukraina kaheksa inimest ja 51 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610176432/venemaal-belgorodi-oblastis-asuvat-kaubanduskeskust-tabas-droonirunnak#jaeketile Venemaa rünnakutes sai ööpäevaga pihta neli Ukraina jaeketi Epicentr kauplust] ERR, 25. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

[[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is sai tabamuse akutehas Energija.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620110/video-ukraina-raketiloogid-havitasid-lipetski-oblastis-vene-akutehase VIDEO | Ukraina raketilöögid hävitasid Lipetski oblastis Vene akutehase] Delfi, 25. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina ründas [[Permi krai]]s [[Berezniki]]s asuvat titaanitootjat Avisma. Belgorodi kesklinnas sai tabamuseBelgorodi suurim jaekaubandus- ja meelelahutuskeskus MegaGRINN.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620059/ukraina-ohuloogid-tabasid-belgorodi-3000-kilomeetri-kaugusel-omskis-polevad-keemiatehas-ja-hulgiladu Ukraina õhulöögid tabasid Belgorodi, 3000 kilomeetri kaugusel Omskis põlevad keemiatehas ja hulgiladu] Delfi, 25. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. oktoober ===
Venemaa ründas Ukrainat kolme raketi ja 140 drooniga. Ukraian tõrjus kõik kolm õhk-maa-raketti ja 112 drooni. Rünnakutes hukkus kaks ja sai vigastada 35 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610176822/zelenski-avaldas-mida-ootab-kolmepoolsetelt-rahulabiraakimistelt#tsiviilid Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga kaks tsiviilinimest] ERR, 26. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Voronež]]is keemiatehast Voronežsintezkautšuk ja lennukitehast VASO.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620173/venemaal-voronezis-sai-muu-hulgas-droonitabamise-25-korruseline-arikeskus Venemaal Voronežis rünnati sünteetilise kautšuki ja lennukitehast] Delfi, 26. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 27. oktoober ===
Venemaa ründas Ukrainat ballistiliste rakettidega ja 280 drooniga. Ukraian tõrjus 2 raketti ja  255 drooni. Rünnakutes hukkus kaks ja sai vigastada 35 inimest. Kiievis said rünnakus pihta ülikool, haiglad ja Lõunasild. Üks inimene hukkus, 14 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620430/kiievis-said-runnakus-pihta-ulikool-haiglad-ja-oluline-sild-uks-hukkus-10-sai-vigastada Kiievis said rünnakus pihta ülikool, haiglad ja oluline sild. Üks inimene hukkus, 14 sai vigastada] Delfi, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610177902/oleskos-algas-relvarahu#kiiev Kiievit tabas Venemaa raketirünnak] ERR, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas laskemoonaladu okupeeritud [[Luhanski oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620429/ukraina-rundas-moonaladu-okupeeritud-luhanski-oblastis Ukraina ründas moonaladu okupeeritud Luhanski oblastis] Delfi, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

[[Hersoni oblast]]is [[Oleškõ]]s algas humanitaaroperatsiooni võimaldamiseks kohalikku relvarahu. mis kestab 1. novembri kella 22.59-ni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620431/venemaa-kuulutas-hersoni-oblasti-aladel-valja-vaherahu VIDEO | Venemaa kuulutas Oleškõs välja relvarahu] Delfi, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

[[Soome president]] [[Alexander Stubb]] ja [[Norra peaminister]] [[Jonas Gahr Støre]] rääkisid telefoni teel Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]]iga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610178250/stubb-ja-st-re-raakisid-putiniga Stubb ja Støre rääkisid Putiniga] ERR, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620518/soome-presindent-ja-norra-peaminister-raakisid-telefoni-teel-putiniga Soome president ja Norra peaminister rääkisid telefoni teel Putiniga] Delfi, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620701/terve-moistuse-tagasitulek-vene-meedias-roomustatakse-putinile-helistamise-ule Venemaal juubeldatakse Putini ja Põhjamaade juhtide telefonikõne üle] Delfi, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&amp;match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas]
* [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба
* [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine]

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]]</text>
      <sha1>7jeibf7cznew3pu0ylyk2wurqt46trx</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260767</id>
      <parentid>7260600</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T06:06:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hirvelaid</username>
        <id>32011</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260767</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="84807" sha1="q35ehokyhrp7b2xf3xgya29k68mgyt7" xml:space="preserve">{{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}}

Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2026 kuni käesoleva ajani.
	
See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele.

== Sõjategevus 2026. aastal ==

== September ==
=== 1. september ===
[[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-09-01 (01).webp| thumb| Korterelamu Kiievis peale Venemaa õhurünnakut 1. septembril]]

Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. september ===
Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;, Odessale&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026&lt;/ref&gt; ja Dniprole&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 66 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#venerynnak Vene rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 67 ukrainlast] ERR, 3. IX 2026&lt;/ref&gt;

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#tyhistama Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama] ERR, 3. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kinnitas Venemaa lennuki [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|Mig-29]] ja kopteri [[Ka-27]] hävitamist.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02ES4Wg69qM77opKk8zM4a6jn8jPpRbk1Q6XJm24Th4hJQeDFYshhrNgXWSe6eijJ4l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;

Kiievis toimus relvastatud konflikt [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Ukraina Julgeolekuteenistuse SBU]] ja [[HUR MO|sõjaväeluure HUR]] võitlejate vahel.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608655/ulevaade-ukraina-julgeolekumeeste-tulevahetuse-pohjused-on-kremli-vastases-vene-uksuses ÜLEVAADE | Ukraina julgeolekumeeste tulevahetuse põhjused on Kremli-vastases vene üksuses] Delfi, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. september ===
Venemaa andis [[Kiievi oblast]]is [[Borõspili rajoon]]is löögi Ukraina suurimale ravimilaole&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608082/venemaa-andis-kiievi-oblastis-loogi-ukraina-suurimale-ravimilaole Venemaa andis Kiievi oblastis löögi Ukraina suurimale ravimilaole] Delfi, 3. IX 2026&lt;/ref&gt; ja Coca-Cola tehasele Kiievis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608284/kaheksas-runnakupaev-kiievi-vastu-tabati-coca-cola-tehast-see-on-selge-sonum-ameerikale Kaheksas rünnakupäev Kiievi vastu: tabati Coca-Cola tehast. „See on selge sõnum Ameerikale“] Delfi, 4. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina on alates 25. augustist edenenud [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas Zapande ja Dvorchina piirkonnas.&lt;ref name=deepstatemap&gt;[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]&lt;/ref&gt;

=== 4. september ===
[[File:Main building of Security Service of Ukraine after Russian attack, 2026-09-04 (02).jpg| thumb| Ukraina Julgeolekuteenistuse hoone peale tabamust 4. septembril]]

Venemaa droon ründas [[Ukraina julgeolekuteenistus]]e (SBU) peakorterit Kiievis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608475/vene-droon-rundas-ukraina-julgeolekuteenistuse-peakorterit Vene droon ründas Ukraina julgeolekuteenistuse peakorterit] Delfi, 4. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610128213/venemaa-droon-tabas-reede-paeval-kiievi-kesklinna#droon Venemaa droon tabas reede päeval Kiievi kesklinna] ERR, 4. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat [[Sotši]]s.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608280/ukraina-rundas-sotsi-linna-tabati-sojavaeobjekti-laeva-ja-naftahoidlat Ukraina ründas Sotši linna. Tabati sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat] Delfi, 4. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. september ===
Algas USA saadikute visiit Moskvasse, kus Witkoff ja Kushner kohtusid Putiniga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610129602/rahulabiraakijad-witkoff-ja-kushner-kohtuvad-moskvas-putiniga Rahuläbirääkijad Witkoff ja Kushner kohtuvad Moskvas Putiniga] ERR, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608588/trumpi-erisaadikud-witkoff-ja-kushner-saabusid-rahuplaaniga-moskvasse Trumpi erisaadikud Witkoff ja Kushner saabusid rahuplaaniga Moskvasse] Delfi, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608650/putini-kohtumine-usa-esindajatega-kestis-kolm-tundi-arutati-nii-soda-kui-usa-vene-majanduskoostood Putini kohtumine USA esindajatega kestis kolm tundi, arutati nii sõda kui USA-Vene majanduskoostööd] Delfi, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina lubasid saadikute visiidi ajaks peatada õhurünnakud pealinnadele.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608559/venemaa-jatkas-kiievi-pommitamist-hoolimata-usa-saadikute-visiidiks-pakutud-relvarahust Venemaa jätkas Kiievi pommitamist, hoolimata USA saadikute visiidiks pakutud relvarahust] Delfi, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608610/putin-kaskis-peatada-runnakud-kiievile-trumpi-saadikute-visiidi-ajaks Putin käskis peatada rünnakud Kiievile Trumpi saadikute visiidi ajaks] Delfi, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Kamjanske]] linna viie ballistilise raketiga. Metallurgiatehases Kametstal hukkus viis töötajat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610129368/soja-1654-paev-ukraina-valistas-uhepoolse-relvarahu#kametstal Venemaa rünnakus tehasele Dnipropetrovski oblastis hukkus viis inimest] ERR, 5. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. september ===
USA presidendi Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja tema meeskonnaga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610129947/witkoff-konelused-kiieviga-olid-sisukad-ja-jatkuvad-nii-kaua-kui-vaja Witkoff: kõnelused Kiieviga olid sisukad ja jätkuvad nii kaua kui vaja] ERR, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608691/kushneri-ja-witkoffi-kiievi-visiit-suurt-labimurret-ei-toonud-zelenskoi-soda-jatkub-ilmselt-ka-sel-talvel Kushneri ja Witkoffi Kiievi visiit suurt läbimurret ei toonud. Zelenskõi: sõda jätkub ilmselt ka sel talvel] Delfi, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608771/ukraina-ametnik-witkoff-ja-kushner-toid-tohusamaid-rahuettepanekuid Ukraina ametnik: Witkoff ja Kushner tõid tõhusamaid rahuettepanekuid] Delfi, 7. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis Rjazani naftatöötlemistehas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120608681/video-soda-jatkub-esialgu-valjaspool-kiievit-ja-moskvat-ukraina-suutas-rjazani-naftatehase VIDEO | Sõda jätkub esialgu väljaspool Kiievit ja Moskvat. Ukraina süütas jälle Rjazani naftatehase] Delfi, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;

[[Krasnodari krai]]s [[Sotši]] lennuväljal hävitas Ukraina kaks kopterit - [[Ka-52]] ja [[Mil Mi-28|Mi-28]] ning kahjustas helikopterit [[Mi-8]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610129821/soja-1656-paev-venemaa-rundas-ukraina-lennujaamu-usa-erisaadikute-visiidi-eel#kopter Ukraina relvajõud hävitasid Sotšis kaks Vene ründekopterit] ERR, 6. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. september ===
Ukraina droonirünnak tabas kolme naftarafineerimistehast - [[Rjazani oblast]]is,[[Permi krai]]s ja [[Tatarstan]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610130238/soja-1657-paev-ukraina-tabas-droonidega-kolme-venemaa-naftatehast#tehased Ukraina tabas droonidega kolme Venemaa naftatehast] ERR, 7. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. september ===
[[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-09-08 (01).webp| thumb| Droonitabamuse saanud rong Sumõ oblastis 8. septembril]]

Venemaa õhurünnakutes Kiievile hukkus vähemalt kaks ja sai haavata seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610131543/saksamaa-saadab-ukrainale-enda-varudest-veel-puudurrakette#kaks Vene õhurünnakutes Kiievile sai surma kaks inimest] ERR, 8. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609087/venemaa-rundas-kiievit-rakettide-ja-droonidega Venemaa ründas Kiievit rakettide ja droonidega. Hukkunud on kaks inimest] Delfi, 8. IX 2026&lt;/ref&gt; 
Samuti ründas Venemaa kolme reisirongi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609245/venemaa-on-tana-ukrainas-runnanud-kolme-reisirongi-hukkus-uks-vagunisaatja-ja-on-vigastatuid Venemaa on täna Ukrainas rünnanud kolme reisirongi. Hukkus üks vagunisaatja ja on vigastatuid] Delfi, 8. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]i naftatöötlemistehast, [[Engels]]i sõjaväelennuvälja&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609118/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-oblastit Venemaal ründasid droonid Saratovi oblastit] Delfi, 8. IX 2026&lt;/ref&gt; ning tabas ja kahjustas [[Taganrog]]i lennuväljal Venemaa koptereid [[Mi-35]] ja [[Mi-8]].

=== 9. september ===
[[File:Drone strike on Starokozache Border Checkpoint, 2026-09-09 (1) cropped.jpg| thumb| Venemaa droonitabamuse saanud Starokozache  piirpuinkt 9. septembril]]

Venemaa rünnakutes Ukraina eri piirkondadele on hukkunud vähemalt 12 ja vigastada saanud 66 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609439/venemaa-rundas-ukrainas-suurelt-ka-mokolajivi-oblastit Venemaa ründas Ukrainas suurelt ka Mõkolajivi oblastit] Delfi, 9. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609370/vene-droonirunnak-tappis-ukraina-moldova-piiripunktis-kaks-inimest Vene droonirünnak tappis Ukraina-Moldova piiripunktis kaks inimest. Taas rünnati ka Kiievi linna ja oblastit] Delfi, 9. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas õhurünnaku [[Novorossiisk]]ile. Rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|Neptun]] said tabamuse kolm sõjalaeva, mida Venemaa kasutab rakettide Kalibr väljalaskmiseks. Fregatt [[Admiral Essen]] ja üks [[Bujan-M-klassi korvett]] on purustuste tõttu rivist väljas ning fregatt [[Admiral Makarov (fregatt)|Admiral Makarov]] sai väiksemaid vigastusi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637798 |pealkiri=Asjatundjad uurisid Venemaa laevade kahjustusi Novorossiiskis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Droonitabamuse tagajärjel puhkes tulekahju Novorossiiski naftaterminalis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609355/ukraina-droonid-rundasid-venemaal-novorossiiski-naftaterminali VIDEO | Ukraina droonid ründasid öösel Venemaa Novorossiiski naftaterminali] Delfi, 9. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610132518/ukraina-ohurunnak-tabas-novorossiiski-sadamat#novorossiisk Ukraina õhurünnak tabas Novorossiiski sadamat] ERR, 9. IX 2026&lt;/ref&gt; 
[[Anapa]]s said tabamuse hävitaja [[Su-33]], helikopter [[Mi-8]] ja kaks radarisüsteemi - [[Kasta-2E2]] ja õhutõrjesüsteemi [[S-300|S-300/400]] radar 92N6.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8543905/ukraina-relvajoud-havitasid-haruldase-venemaa-havitaja |pealkiri=Ukraina relvajõud hävitasid haruldase Venemaa hävitaja |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid ründasid esmakordselt [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] asuvat [[Novõi Urengoi]] naftagaasikondensaadi tehas, mis asub Ukraina piirist 3200 km kaugusel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8541741/blogi-1659-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-tabasid-sihtmarki-kaugel-laane-siberis?liveblogPost=637674 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Lääne-Siberis asuvat tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-09 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609632/seni-sugavaim-runnak-ukraina-tabas-venemaa-gaasirajatist-3000-kilomeetri-kaugusel-piirist Seni sügavaim rünnak: Ukraina tabas Venemaa gaasirajatist 3000 kilomeetri kaugusel piirist] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8543481/3000-km-rindest-ukraina-droonirunnak-purustas-kaugusrekordi-ja-siberis-asuva-gaasitehase |pealkiri=3000 km rindest: Ukraina droonirünnak purustas kaugusrekordi ja Siberis asuva gaasitehase |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-10 |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 10. september ===
[[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-09-10 (01).webp| thumb|Purustused Dnipros peale Venemaa õhurünnakut 10. septembril]]

Venemaa rünnakutes [[Kiiev]]ile&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610133721/ukraina-pustitas-ohurunnakute-kaugusrekordi#ohvrid Venemaa rünnakutes Kiievile hukkus üks ja sai vigastada 16 inimest] ERR, 10. IX 2026&lt;/ref&gt;, 
[[Sumõ]]le&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609639/video-ja-fotod-venemaa-andis-ukrainas-sumos-loogi-kaubanduskeskuse-parklale-hukkus-kaks-ja-sai-viga-20-inimest VIDEO ja FOTOD | Venemaa andis Ukrainas Sumõs löögi kaubanduskeskuse parklale. Hukkus kaks ja sai viga 20 inimest] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt;, 
[[Dnipro]]le&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609774/venemaa-rundas-dnipros-kaks-korda-uht-ettevotet-ja-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Dnipros kaks korda üht ettevõtet ja hukkus kaks inimest] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Pavlohrad]]ile&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609917/venemaa-rundas-pavlohradi-kaubanduskeskust-vigastada-sai-67-inimest-hukkunuid-on-viis Venemaa ründas Pavlohradi kaubanduskeskust: vigastada sai 67 inimest, hukkunuid on viis] Delfi, 11. IX 2026&lt;/ref&gt; 
hukkus vähemalt 10 ja vigastada sai umbes 100 inimest.

Ukraina ründas droonidega [[Mahhatškala]] sadamat&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609692/droonid-rundasid-venemaal-mahhatskalad Droonid ründasid Venemaal Mahhatškalad] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt; ja meredroonidega [[Sotši]] sadamat.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609638/videod-venemaal-rundasid-meredroonid-sotsit-kus-puhkes-tulekahju VIDEOD | Venemaal ründasid meredroonid Sotšit, kus puhkes tulekahju] Delfi, 10. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 11. september ===
[[File:Ambulance in Yasnohirka after Russian attack, 2026-09-11 (01).webp| thumb| Kiirabiauto [[Donetski oblast]]is Jasnohirkas peale Venemaa droonitabamust 11. septembril]]

Venemaa ründas droonidega [[Kiiev]]i oblastit. [[Butša]]s süttis laohoone.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120609920/kiievi-oblastit-ja-linna-runnati-droonidega Kiievi oblastit ja linna rünnati droonidega. Butšas põleb laohoone] Delfi, 11. IX 2026&lt;/ref&gt; Kiievis sai tabamuse tanklale, kus hukkus kaks ja sai kannatada kahekse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120610053/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-millest-uhes-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievis tanklaid, millest ühes hukkus kaks inimest] Delfi, 11. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas [[Permi krai]]s kahte keemiatehast - [[Berezniki]] linnas Uralhim Azot ja [[Gubahha]] linnas Metafraks Kemikals.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120610034/venemaal-permi-krais-rundasid-droonid-keemiatehast Venemaal Permi krais ründasid droonid kaht keemiatehast] Delfi, 11. IX 2026&lt;/ref&gt;
[[Saratov]]is said tabamuse naftatöötlemistehas ja veebikaubamaja Ozon logistikakeskus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610135272/soja-1661-paev-ukraina-tabas-venemaal-saratovis-asuvaid-sihtmarke#ukraina Ukraina tabas Venemaal Saratovis asuvaid sihtmärke] ERR, 11. IX 2026&lt;/ref&gt;
[[Kaspiisk]]i sadamas tabasid Ukraina droonid [[Kaspia flotill]]i lipulaeva Tatarstan.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637967 |pealkiri=Vaatlejad: Ukraina droonid tabasid ilmselt Kaspia flotilli lipulaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 12. september ===
[[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-12 (01).jpg| thumb| Rünnakujärgsed purustused Odessas 12. septembril]]

Venemaa ründas Ukraina erinevaid piirkondi, kasutades selleks:&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638251 |pealkiri=Ukraina tõrjus öise rünnaku käigus üle 100 õhusihtmärgi, kuid jäi ballistiliste rakettide vastu hätta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
:
* 10 ballistilist raketti [[Iskander-M]]
* 4 ballistilist raketti KN-23, 
* 8 tiibraketti [[Kalibr]], 
* 2 ülehelikiiruselist tiibraketti [[Onix]]
* 6 tiibraketti H-59/69
* 129 erinevat drooni

Ukraina tõrjus nendest:
* 6 tiibraketti Kalibr
* 2 tiibraketti H-59/69
* 102 erinevat drooni

Rünnakus said tabamuse:&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638242 |pealkiri=Venemaa öine rünnak: sihikule võeti Ukraina strateegiline tööstus ja taristu |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Zatoka sild: kriitilise tähtsusega transpordiühendus [[Odessa oblast]]is
* [[Zaporižžja]] metallurgiatehas
* [[Krõvõi Rih]]i metallurgiatehas
* [[Odessa]]s elumaja

Rünnaku alla jäid ka Lääne-Ukrainas [[Volõõnia oblast]] ja [[Rivne oblast]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#laane Vene droonid ründasid Lääne-Ukrainas Volõõnia ja Rivne oblastit] ERR, 13. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse ja sai viga ligi 60 inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638247 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukraina linnu: Odessas said kortermajad tabamuse, vigastatute seas on ka laps |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-on-valmis-putiniga-miami-g20-raames-kohtuma-kreml-keeldub?liveblogPost=638371 |pealkiri=Venemaa rünnakutes hukkus Ukrainas seitse inimest ja kümned said viga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnakud põhjustasid tulekahjud tööstusettevõtetes [[Togliatti]]s ja [[Taganrog]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610136442/ukraina-droonid-suutasid-tehased-venemaal-togliattis-ja-taganrogis#polengud Põlengud Venemaal Togliattis ja Taganrogis] ERR, 12. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. september ===
Venemaa ründas Ukrainat 453 drooniga, millest Ukraina tõrjus 405. Poola piiril [[Volõõnia oblast]]is Jahodõni piiripunktis sai tabamuse reisirong.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120610365/ukraina-pommitas-krasnodari-kraid-ja-tatarstani-vene-rakett-tappis-odessa-korghoones-kaks-inimest Ukraina pommitas Krasnodari kraid ja Tatarstani. Vene droonilöök tabas Ukraina-Poola piiripunkti] Delfi, 13. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas naftatöötlemise tehaseid [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s ja [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#tatarstan Ukraina tabas droonidega Tatarstani tööstuskeskust] ERR, 13. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. september ===
Venemaa rünnakutes hukkus kokku 11 ja vigastada sai 64 inimest&lt;ref&gt;[https://x.com/KyivIndependent/status/2099800027040239850 The Kyiv Independent] X.com, 15. IX 2026&lt;/ref&gt;, neist [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Pavlohrad]]is üks ja [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s kaks inimest. 

Ukraina ründas [[Sotši]]s asuvaid sihtmärke&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610137378/ukraina-rundas-venemaal-sotsis-asuvaid-sihtmarke#sochi Ukraina ründas Venemaal Sotšis asuvaid sihtmärke] ERR, 14. IX 2026&lt;/ref&gt;
ja energeetikaobjekte [[Mariupol]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120610462/ukraina-vaed-rundasid-objekte-krasnodari-krais-ja-tabasid-mariupoli-energiarajatist Ukraina väed ründasid objekte Krasnodari krais ja tabasid Mariupoli energiarajatist] Delfi, 14. IX 2026&lt;/ref&gt;

Uklraina teatas Venemaa relvajõudude 51. üldvägede armee ülema kindralleitnant Sergei Miltšakovi likvideerimisest.

=== 15. september ===
[[File:Destructions in Sumy after Russian attack, 2026-09-15 (01).jpg| thumb|Elamu Sumõs peale droonitabamust 15. septembril]]

Venemaa ründas objekte [[Kiiev]]is ja [[Odessa]]s. Rünnakus oasales 200 drooni, millest Ukraina tõrjus 187. 

Ukraina ründas [[Volgogradi oblast]]is asuvat Venemaa suurimat tsemenditehasest Sebrjakovtsement, [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehasest ja [[Rostovi oblast]]is asuvalt G. M. Berijevi nimeliselt [[Taganrog]]i lennukiremondi tehaselt ning Ozoni ladu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610138281/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaal-kolme-tehast#kolm Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaal kolme tehast] ERR, 15. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas edenemisest [[Donetski oblast]]i põhjaosas Žerebetsi jõe läänekaldal [[Lõman]]ist loodes, kus on vabastatud Seredne asula.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 16. september ===
Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Nikopoli rajoon]]is FPV-drooniga väikebussi, kus hukkus viis ja sai kannatada seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611133/venemaa-rundas-ukrainas-drooniga-bussi-milles-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainas drooniga bussi, milles hukkus viis inimest] Delfi, 16. IX 2026&lt;/ref&gt;

USA kongress kiitis heaks '[[Lindsey Graham|Graham]]i seaduse',mis võimaldab kehtestada Venemaale sekundaarseid sanktsioone. Seadus annab USA presidendile volituse kehtestada kuni 100-protsendised tollimaksud Venemaalt nafta ja maagaasi ostvatele riikidele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610140294/usa-kongress-kiitis-heaks-venemaa-sanktsioonide-seaduse USA kongress kiitis heaks Venemaa sanktsioonide seaduse] ERR, 17. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kinnitas Venemaa kindralmajor Anton Grunise hukkumist [[Donetski oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610139265/soja-1666-paev-ukraina-tabas-venemaa-pommituslennukit-su-24#donetsk Ukraina sõjaväe teatel likvideeriti Donetski oblastis Vene kindral] ERR, 16. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas Krimmis [[Sakõ]] lennubaasis Vene pommituslennukit [[Su-24]].

=== 17. september ===
Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Odessa]]t, [[Dnipro]]t ja [[Zaporižžja]]t. Rünnakutes sai vigastada vähemalt 20 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611369/venemaa-rundas-oosel-ukrainat-ballistiliste-rakettidega Venemaa ründas öösel Ukrainat ballistiliste rakettidega] Delfi, 17. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast ja [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i sõjaväelennuvälja.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611375/videod-venemaal-runnati-jaroslavli-naftatootlemistehast-ja-rostovi-sojavaelennuvalja VIDEOD | Venemaal rünnati Jaroslavli naftatöötlemistehast ja Rostovi sõjaväelennuvälja] Delfi, 17. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610140234/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaa-sojalennuvalja-ja-naftatootlemistehast#rostov Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaa sõjalennuvälja ja naftatöötlemistehast] ERR, 17. IX 2026&lt;/ref&gt;
Rünnaku käigus hävitati Rostovi lennuväljal kolm lennukit (kaks [[An-26]] ja üks [[An-12]]) ja kolm helikopterit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639370 |pealkiri= Ukraina väed hävitasid kolm lennukit ja kolm kopterit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
[[Brjanski oblast]]is hävitati kaks õhutõrjesüsteemi [[S-400]] laskeseadeldist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639396 |pealkiri= Peastaap: Venemaal hävitati kaks S-400 raketiheitjat |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-18 (01).jpg| thumb| Purustatud administratiivhoone Odessas 18. septembril]]

=== 18. september ===
Venemaa ründas Ukrainat 93 drooniga. Ukraina tõrjus neist 72. Rünnakutes hukkus 11 ja sai vigastada 64 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611685/venemaa-rundas-ukrainat-ligi-100-drooniga-hukkus-vahemalt-kaks-inimest-pihta-sai-muu-hulgas-lasteaed Venemaa ründas Ukrainat ligi 100 drooniga, hukkus vähemalt kaks inimest, pihta sai muu hulgas lasteaed] Delfi, 18. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611866/vene-vaed-heitsid-hersonis-haigla-territooriumile-lohkeaineid Vene väed ründasid Hersonis haiglaterritooriumi] Delfi, 18. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610142622/soja-1669-paev-euroopa-riigid-valmistuvad-venemaa-hubriidrunnakuteks#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga 11 inimest] ERR, 19. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. september ===
[[File:Shopping center in Dnipro after Russian attack, 2026-09-19 (01).jpg| thumb| Tabamuse saanud kaubanduskeskus Dnipros 19. septembril]]

Ukraina teatas reaktiivdroone tõrjuva püüdurdrooni edukast kasutamisest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120611966/video-zelenskoi-teatel-on-loodud-uus-reaktiivdroonide-vastane-puudurdroon VIDEO | Zelenskõi teatel on loodud uus reaktiivdroonide vastane püüdurdroon] Delfi, 19. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. september ===
Moskvat ja ümbritsevat regiooni tabas suur Ukraina õhurünnak, milles osales Venemaa väitel 1100 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612015/moskvat-tabas-viimasel-valimispaeval-suur-droonirunnak-linna-peamine-kutusetehas-suttis-polema Video | Moskvat tabas valimispäeval suur droonirünnak, linna peamine kütusetehas süttis põlema] Delfi, 20. IX 2026&lt;/ref&gt; Tabamusi said Kapotnaja naftatehas Moskvas, Sofino logistikakeskus ja [[Ljubertsõ]] soojuselektrijaam.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610143075/vene-pealinna-tabas-rekordsuur-droonirunnak#rekord Vene pealinna tabas rekordsuur droonirünnak] ERR, 20. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi [[Donetski oblast]]is Šandrõholve, Derõholve ja Drobõševe asulad.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545097/blogi-1670-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-moskvat-sadade-droonidega-ja-kasutas-ballistilist-raketti?liveblogPost=639750 |pealkiri= Ametlik: Ukraina vägi vabastas Donetski oblastis Šandrõholve ja Derõholve |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-20 |vaadatud=2026-09-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 21. september ===
[[File:Biological department of Zaporizhzhia National University after Russian attack, 2026-09-21 (01).jpg| thumb| Zaporižžja Riikliku Ülikool bioloogia teaduskonna hoone peale rünnakut 21. septembril]]

[[Zaporižžja]]s said Venemaa õhuünnakute tõttu kahjustusi kaks kõrghoonet, haridusasutus ja Intrade kaubanduskeskus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612120/zaporizzjas-puhkesid-venemaa-runnaku-jarel-ulatuslikud-tulekahjud-kaubanduskeskuses-ja-korghoonetes Zaporižžjas puhkesid Venemaa rünnaku järel ulatuslikud tulekahjud kaubanduskeskuses ja kõrghoonetes] Delfi, 21. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukrainameelne partisaniliikumine [[Ateš]] lõi sabotaažiaktiga rivist välja olulise raudteelõigu [[Taganrog]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610143540/ukraina-partisanid-loid-taganrogis-rivist-valja-olulise-raudteeloigu#taganrog Ukraina partisanid lõid Taganrogis rivist välja olulise raudteelõigu] ERR, 21. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Ufa]] naftatehases.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8549450/blogi-1671-sojapaev-vaatlejad-ufas-kargatasid-plahvatused-teatatakse-ukraina-droonirunnakust-naftatehasele?liveblogPost=639773 |pealkiri=Vaatlejad: Venemaal Ufas süttis rünnaku tagajärjel naftatehas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-21 |vaadatud=2026-09-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova lähedal asuvas Venemaa ühes suurimas droonibaasis hävitas Ukraina vähemalt kolm ladu, viis stardiseadet ning kahjustati reaktiivdroonide stardiplatvormi.&lt;ref name= postimees0921&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641057 |pealkiri=Venemaa üks suuremaid droonibaase taas tule all: Tsõmbulova lähistel registreeriti mitu põlengut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas asuva Zapadne.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 22. september ===
[[File:Church in Kramatorsk after Russian attack, 2026-09-22 (11).jpg| thumb| Purustatud kirik [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 22. septembril]]

Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]i, [[Krõvõi Rih]]i ja [[Pavlohrad]]i, tappes vähemalt neli inimest ja purustades hooneid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610144623/soja-1672-paev-ukraina-ohurunnakud-tabasid-kahte-vene-naftatootlemistehast#venerynnak Venemaa ründas korraga Kiievit, Dniprod, Pavlodari ja Krõvõi Rihhi] ERR, 22. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612418/venemaa-rundas-ukrainas-ballistiliste-rakettidega-dnipropetrovski-oblastit-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Venemaa ründas Ukrainas ballistiliste rakettidega Dnipropetrovski oblastit. Hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 22. IX 2026&lt;/ref&gt; Venemaa rünnakutes on tugevaid kahjustusi saanud Ukraina suurimad metallurgiaettevõtted.&lt;ref name=err_09_25&gt;[https://www.err.ee/1610148367/ukraina-suurim-terasetehas-peatab-venemaa-runnakute-tottu-too Ukraina suurim terasetehas peatab Venemaa rünnakute tõttu töö] ERR, 25. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina õhurünnakus said kahjustada [[Samara oblast]]is asuv Kuibõševi naftatöötlemistehas ning [[Ufaa]] naftatöötlemistehas, kus mõlemas puhkes pärast rünnakut tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612422/video-ja-fotod-venemaal-samaras-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-mis-suttis-polema VIDEO ja FOTOD | Venemaal Samaras ründasid droonid naftatöötlemistehast, mis süttis põlema] Delfi, 22. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]i põhjaosas [[Kostjantõnivka]]st põhjas asuva Markove.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 23. september ===
Venemaa rünnakus said [[Kiiev]]is tabamuse tanklad, transporditaristu ja laohooned. &lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612721/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-transporditaristut-ja-laohoonet Venemaa ründas Kiievis tanklaid, transporditaristut ja laohoonet] Delfi, 23. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina sooritas kordusrünnaku [[Ufaa]] naftatöötlemistehasele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610145523/meedia-venemaal-ufa-naftatehase-lahedal-toimusid-plahvatused Meedia: Venemaal Ufa naftatehase lähedal toimusid plahvatused] ERR, 23. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. september ===
Venemaa õhurünnakutes hukkus [[Kiiev]]is kaks&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613059/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-koogiviljahoidlat-kus-hukkus-kuus-inimest Venemaa ründas Harkivi oblastis köögiviljahoidlat, kus hukkus kuus inimest] Delfi, 24. IX 2026&lt;/ref&gt; ja [[Harkivi oblast]]is seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120612985/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega-hukkunud-on-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega, hukkunud on kaks inimest] Delfi, 24. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610146423/isw-andmeil-edenesid-ukraina-vaed-korraga-kolmes-oblastis#harkiv Harkivi lähistel sai Vene rünnakus talupidamisele surma seitse inimest] ERR, 24. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. september ===
[[File:Destructions in Lozova after Russian attack, 2026-09-25 (01).jpg| thumb| Hoone [[Harkivi oblast]]is [[Lozova]]s peale Venemaa rünnakut 25. septembril]]

Venemaa droonirünnakus Kiievile hukkus viis ja sai vigastada seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610147962/ukraina-tabas-venemaal-permis-asuvat-naftarafineerimistehast Kiievis hukkus Venemaa rünnakus viis inimest] ERR, 25. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613265/kiievis-sai-raketirunnaku-tottu-kahjustada-korruselamu-ja-kannatada-uks-inimene Kiievis hukkus Vene rünnaku tõttu 14-aastane poiss ja Odessas kaks inimest] Delfi, 25. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas droonidega naftarafineerimistehaseid [[Perm]]is ja [[Rostovi oblast]]is [[Novošahtinsk]]is,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640108 |pealkiri=Peastaap: Ukraina õhulöögid tabasid kaht Venemaa naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; elektroonikatehast Iskra [[Uljanovsk]]is ning [[Voronež]]is asuvat tehast Voronežsintezkautšuk.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640070 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal elektroonikatehast ja naftarafineerimistehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 26. september ===
Venemaa õhurünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt kuus ja vigastada vähemalt 33 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613572/ukraina-droonirunnak-suutas-venemaal-ilski-naftatootlemistehase Venemaa rünnakulaines Ukrainale hukkus kuus inimest. Ukraina süütas suure Vene naftatehase] Delfi, 26. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas rünnaku Venemaa [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610149078/ukraina-rundas-droonidega-venemaal-ilski-naftatootlemistehast#ukraina Ukraina ründas droonidega Venemaal Ilski naftatöötlemistehast] ERR, 26. IX 2026&lt;/ref&gt; ja [[Azov]]is optika- ja mehaanikatehasele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640234 |pealkiri=Ukraina rünnakus tabamuse saanud Azovi tehas tootis raketidetaile |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 27. september ===
Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus 14 ja sai vigastada 57 inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8553695/zelenskoi-venemaa-saatis-paevaga-ukraina-vastu-277-rundedrooni |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa saatis päevaga Ukraina vastu 277 ründedrooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-28 |vaadatud=2026-09-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613743/fotod-venemaa-korraldas-droonirunnaku-kiievi-lahedal-asunud-turule-hukkus-kaks-inimest FOTOD | Venemaa korraldas droonirünnaku Kiievi lähedal asunud turule, hukkus kaks inimest] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa on 2026 aastal intensiivistanud rünnakuid Ukraina erinevatele tsiviiltaristu objektidele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640228 |pealkiri=Venemaa hoogustab rünnakuid Ukraina taristule |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Lisaks energeetikaobjektide, metallurgiatehaste&lt;ref name=err_09_25/&gt; 
ja sadamate ründamisele on sihtmärgid ka vedurid,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120611870/venemaa-havitab-juba-40-vedurit-kuus-millega-ahvardab-ukrainat-raudteesoja-kaotus |pealkiri=Venemaa hävitab juba 40 vedurit kuus. Millega ähvardab Ukrainat raudteesõja kaotus? |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-18 |vaadatud=2026-09-18 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;
andmekeskused internetiühenduse häirimiseks,&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610149078/soja-1676-paev-ukraina-rundas-droonidega-ilski-naftatootlemistehast-venemaal#andmekeskused Rünnakud Kiievi andmekeskustele häirisid mitme meediaväljaande tööd] ERR, 26. IX 2026&lt;/ref&gt; 
erinevad tehased&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552835/blogi-1676-sojapaev-saksa-uurijad-gru-rundas-munchenis-kaitsetoostuste-peakorterit?liveblogPost=640139 |pealkiri=Droon tabas Kiievi farmaatsiatehast teist korda mõne päeva jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-26 |vaadatud=2026-09-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
ja logistikaobjektid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610149609/venemaa-on-viimastel-kuudel-havitanud-ukrainas-15-miljonit-raamatut#raamatud Venemaa on viimastel kuudel hävitanud Ukrainas 15 miljonit raamatut] ERR, 27. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613697/video-vene-ohurunnakud-tabasid-kiievit-pihta-said-telekom-andmekeskus-ja-laohoone VIDEO | Vene õhurünnakud tabasid Kiievit, pihta said kool, andmekeskus ja laohoone] Delfi, 27. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. september ===
[[File:Presidium of National Academy of Sciences of Ukraine after Russian attack, 2026-09-28 (01).jpg| thumb| Ukraina Teaduste Akadeemia hoone peale Venemaa rünnakut 28. septembril]]

Vene droon tabas Kiievi kesklinnas [[Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Ukraina Teaduste Akadeemia]] hoonet, kus puhkes tulekahju ja hukkus üks inimene.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613942/vene-droon-tabas-kiievi-kesklinnas-ukraina-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi kesklinnas Ukraina teaduste akadeemia hoonet] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610150083/vene-droon-tabas-kiievi-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi teaduste akadeemia hoonet] ERR, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Krasnodari krai]]s [[Pavlovskaja rajoon]]is naftabaas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613803/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-naftabaasi-mis-suttis Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid naftabaasi, mis süttis] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas kolme asula (Ridkodub, Nove ja Katerõnivka) vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613845/ukraina-vabastas-operatsiooni-vivaldi-kaigus-kolm-asulat-ja-vottis-sadu-venelasi-vangi Ukraina vabastas operatsiooni „Vivaldi“ käigus kolm asulat ja võttis sadu venelasi vangi] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina kasutas operatsiooni käigus rohkelt maismaadroone ja võttis 250 sõjavangi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#vangid Ukraina üksused võtsid korraga vangi 250 Vene sõdurit] ERR, 29. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#vivaldi Ukraina valmistub operatsiooni Vivaldi neljandaks etapiks] ERR, 1. X 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa blokaadi tõttu on [[Hersoni oblast]]is [[Dnepr]]i lõunakaldal asuvas [[Oleškõ]] linnas ränk humanitaarkriis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613657/louna-ukrainas-olesko-linnas-suveneb-venemaa-tekitatud-naljahada-teed-on-blokeeritud-elanikud-soovad-rohtu-ja-koeri Lõuna-Ukrainas Oleškõ linnas süveneb Venemaa tekitatud näljahäda. Teed on blokeeritud, elanikud söövad rohtu ja koeri] Delfi, 27. IX 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina varustab linna hädavajalikuga droonide abil.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120613902/video-ukraina-vaed-toimetasid-okupeeritud-ja-naljutatud-oleskosse-4-tonni-toitu VIDEO | Ukraina väed toimetasid okupeeritud ja näljutatud Oleškõsse 4 tonni toitu] Delfi, 28. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. september ===
Venemaa korraldas Kiievile drooni- ja raketirünnaku.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614057/venemaa-rundas-oosel-kiievit-droonide-ja-rakettidega-tegutses-patriot-ohutorjesusteem Venemaa ründas öösel Kiievit droonide ja rakettidega, tegutses Patriot õhutõrjesüsteem] Delfi, 29. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#ballistika Venemaa ründas Kiievit taas ballistiliste rakettidega] ERR, 29. IX 2026&lt;/ref&gt;

[[Brjanski oblast]]is varises Ukraina droonirünnaku tagajärjel kokku osa raudteesillast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#brjansk Ukraina õhurünnak tabas Venemaa Brjanski oblastis raudteesilda] ERR, 29. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8553515/blogi-1679-sojapaev-zelenskoi-venemaa-on-juba-alustanud-taiendavat-mobilisatsiooni?liveblogPost=640399 |pealkiri=Ukraina õhurünnakud tõid Brjanskis kaasa kolm raudteeintsidenti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-29 |vaadatud=2026-09-29 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 30. september ===
Venemaa korraldas õhurünnaku Ukraina energiataristule. Rünnakus hukkus kolm inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614364/venemaa-ballistiliste-rakettide-runnak-pohjustas-kiievis-elektrikatkestuse Venemaa öine ballistiliste rakettide rünnak põhjustas Kiievis elektrikatkestuse. Linnas ja oblastis on kolm hukkunut] Delfi, 30. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610152018/venemaa-ohurunnakus-kiievile-hukkus-neli-inimest#laps Venemaa õhurünnakus Kiievile hukkus neli inimest] ERR, 30. IX 2026&lt;/ref&gt;

[[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel vallutas Venemaa 
septembris 175 ruutkilomeetrit, kuid Ukraina vabastas 256 ruutkilomeetrit territooriumi, mis teeb Venemaa netokaotuseks 81 ruutkilomeetrit.&lt;ref&gt;[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-october-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, October 1, 2026] ISW, 1.X 2026&lt;/ref&gt;

== Oktoober ==
=== 1. oktoober ===
Venemaa ründas Ukrainat 107 drooniga. millest õnnestus tõrjuda 87.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#stat Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 107 Vene ründedroonist 87] ERR, 1. X 2026&lt;/ref&gt;
Kiievis said tabamuse Lõunasild (Pivdennõi mist),&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614775/kiievis-sai-kaks-droonitabamust-dnepri-joe-sild Kiievis sai kaks droonitabamust Dnepri jõe sild] Delfi, 1. X 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614906/venemaa-rundas-kiievis-kolmandat-korda-lounasilda Venemaa ründas Kiievis kolmandat korda Lõunasilda, mis suleti liiklusele] Delfi, 2. X 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610154196/kiievis-puhkes-liikluskaos-parast-venemaa-runnakuid-votmetahtsusega-sillale#sild Kiievis puhkes liikluskaos pärast Venemaa rünnakuid olulisele sillale] ERR, 2. X 2026&lt;/ref&gt;
kool&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614679/vene-droon-tabas-kiievis-koolimaja-lapsed-olid-varjendis Vene droon tabas Kiievis koolimaja. Lapsed olid varjendis] Delfi, 1. X 2026&lt;/ref&gt; 
ja tuumauuringute instituut.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614806/vene-droon-rundas-eile-kiievis-tuumauuringute-instituuti-kus-asub-ka-uurimisreaktor Vene droon ründas eile Kiievis tuumauuringute instituuti, kus asub ka uurimisreaktor] Delfi, 1. X 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Svjatopetrivka asula.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina armee kaotas hävitaja [[MiG-29]] koos piloodiga.

Ukraina kasutas esmakordselt ballistilist raketti [[FP-7]] lahingus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614904/zelenskoi-jagas-videot-ukraina-ballistilise-raketi-fp-7-esimesest-lahingkasutusest VIDEO | Zelenskõi jagas videot Ukraina ballistilise raketi FP-7 esimesest lahingkasutusest] Delfi, 2. X 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. oktoober ===
Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast ja [[Samara]]s [[Transneft]]i kütusehoidlate kompleksi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120614927/venemaal-rundasid-droonid-volgogradi-ja-samara-naftaobjekte Venemaal ründasid droonid Volgogradi ja Samara naftaobjekte] Delfi, 2. X 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. oktoober ===
Venemaa ründas Ukrainat 157 drooniga, millest Ukraina tõrjus 131.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641066 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukrainat 157 drooniga, tabamused toimusid 12 asukohas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Kiievi lähedal [[Hostomel]]is sai tabamuse ühe suurema ravimite hulgimüüja Venta LTD ladu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641036 |pealkiri=Venemaa tabas Kiievi lähedal suurt ravimite hulgimüüja ladu, viies selline rünnak kuu aja jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615158/vene-droon-tabas-kiievi-pohjasilda VIDEO | Vene droon tabas Kiievi Põhjasilda] Delfi, 3. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuva Ivanivka asula.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina rünnaku tulemusel puhkesid suured tulekahjud droonibaasides [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova piirkonnas&lt;ref name= postimees0921/&gt; ja [[Donetski oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610155357/okupeeritud-donetskit-tabas-ukraina-ohurunnak#tabas Ukraina teatas Vene sõjaliste objektide tabamisest] ERR, 3. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
[[Zaporižžja oblast]]is hävitas Ukraina droonilöögiga mitmikraketiheitja [[BM-27 Uragan]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641082 |pealkiri=Ukraina droon hävitas haruldase Vene raketiheitja Uragan |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 4. oktoober ===
Venemaa ründas Ukrainat 135 drooniga, millest Ukraina tõrjus 123.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641286 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 135 Vene ründedroonist 123 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610155843/analuutikute-andmeil-on-ukraina-hakanud-territooriumi-tagasi-voitma#Pohjasild Venemaa ründas Kiievi sildu neljandat päeva järjest, pihta sai Põhjasild] ERR, 4. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615316/el-i-diplomaadid-lubavad-ohuterrori-kiuste-kiievisse-jaada-linna-peamist-silda-tabas-uus-ohulook Kiievi peamist silda tabas Saksa kantsleri visiidi ajal uus õhulöök] Delfi, 4. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa on Kiievi sildu rünnakud neli päeva järjest, häirides igapäevast elu. Sildadele suuremat kahju tekkinud ei ole.

Ukraina droonid tabasid [[Adõgee]]s asuval Hanskaja sõjaväelennuväljal kahte Venemaa sõjalennukit - [[Su-35]] ja [[Su-34]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641370 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Adõgee baasis kaht Vene hävituslennukit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 5. oktoober ===
Venemaa rünnaku tagajärjel hukkus [[Harkiv]]is kuus inimest ja 59 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615666/harkivis-sai-eilse-vene-runnaku-tagajarjel-vigastada-59-inimest-hukkus-kuus Harkivis sai eilse Vene rünnaku tagajärjel vigastada 59 inimest, hukkus kuus] Delfi, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt;  

Ukraina väitel on kaugmaarünnakute tagajärjel seisma pandud üle 51% Venemaa naftatöötlemisvõimekusest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615408/ukraina-kaitseministeerium-51-vene-naftatootlusest-seisab Ukraina kaitseministeerium: 51% Vene naftatöötlusest seisab] Delfi, 5. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610156323/zelenski-piloodid-alustavad-valjaopet-prantsuse-havitajatel-rafale#pool Ukraina on rivist välja löönud pool Vene naftatöötlemisvõimsusest] ERR, 5. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. oktoober ===
[[File:Hospital in Kramatorsk after Russian attack, 2026-10-06 (01).webp| thumb| Põlevad kiirabiautod [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 6. oktoobril]]

Venemaa ründas [[Zaporižžja]]s Dnepri silda.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615669/venemaa-andis-zaporizzjas-loogi-sillale-kannatada-sai-viis-inimest Venemaa andis Zaporižžjas löögi sillale. Kannatada sai viis inimest] Delfi, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Bulgaaria majandusvööndis sai droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva, millest üks uppus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615744/bulgaaria-rannikul-lahedal-rundasid-droonid-kaht-laeva-millest-uks-uppus Bulgaaria ranniku lähedal ründasid droonid kaht laeva, millest üks uppus] Delfi, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610158213/bulgaaria-lahistel-said-droonirunnakus-pihta-kaks-kaubalaeva Bulgaaria lähistel said droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva] ERR, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt; Ukraina süüdistas rünnakus Venemaad.

Ukraina droonirünnakus Moskva piirkonnale sai tabamuse ja süttis Volodarskaja naftatoodete pumbajaam.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615661/moskva-teatas-ulatuslikust-droonirunnakust-suttis-naftahoidla Moskva teatas ulatuslikust droonirünnakust. Süttis naftahoidla] Delfi, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610157433/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskva-regioonile#moskva Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskva regioonile] ERR, 6. oktoober 2026&lt;/ref&gt; [[Sotši]] lähedal süütasid Ukraina  meredroonid Venemaa varilaevastiku tankeri.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615976/sotsi-lahedal-rundasid-meredroonid-tankerit-mis-tekitas-merel-hiigelpolengu Sotši lähedal ründasid meredroonid tankerit, mis tekitas merel hiigelpõlengu] Delfi, 7. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. oktoober ===
[[File:Destructions in Pryluky after Russian attack, 2026-10-07 (01).jpg| thumb| Purustatud elamu Prõlukõs peale Venemaa õhurünnakut 7. oktoobril]]

Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku õhurünnaku, kasutades selles 20 ballistilist raketti (Iskander-M, S-400, KN-23), 4 hüperhelikiirusega raketti Tsirkon, 50 tiibraketti (kH-101, Kalibr) ja 150 drooni. 
Õhutõrje tulistas alla viis ballistilist raketti, 39 tiibraketti ja üle 100 drooni.

Rünnakute tagajärjel hukkus [[Kiiev]]is neli&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616235/kiievis-hukkus-eile-vahemalt-neli-inimest-korghoonest-paasteti-22-inimest Kiievis hukkus eile vähemalt neli inimest. Kõrghoonest päästeti 22 inimest] Delfi, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt;,
[[Dnipro]]s, [[Krementšuk]]is ja [[Oleksandrija]]s hukkus igalpool kaks ning [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s 22 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616243/ukrainas-prolukos-kasvas-vene-raketiloogis-hukkunute-arv-22-ni Ukrainas Prõlukõs kasvas Vene raketilöögis hukkunute arv 22-ni] Delfi, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Kokku hukkus Ukrainas vähemalt 28 inimest ja üle 100 sai vigastada.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8558950/blogi-1687-sojapaev-venemaa-ohvriterohke-raketirunnak-prolukole-noudis-hulk-inimelusid?liveblogPost=641622 |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa rünnakute ohvrite seas on palju lapsi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-07 |vaadatud=2026-10-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610158531/ukraina-havitas-droonirunnakuga-sotsi-lahistel-vene-varilaevastiku-tankeri#rakett Venemaa tappis raketilöögiga korrusmajale üheksa ja vigastas 38 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610160229/ukraina-rundas-kaht-suurt-vene-naftatehast#ohvrid Venemaa tappis õhurünnakutes Ukrainale 28 tsiviilelanikku] ERR, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt;  
Tabamusi said [[Tripillja]] soojuselektrijaam [[Kiievi oblast]]is, [[Krementšuk]]i hüdroelektrijaam, laohooned ja muud sihtmärgid.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120615965/venemaa-korraldas-ukrainas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku VIDEO | Venemaa korraldas Ukrainas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku. Kiievis hukkus kaks ja Prõlukõs 14 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is asuvat Venemaa olulist naftaterminali.

=== 8. oktoober ===
[[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-10-08 (31).jpg| thumb| Liugpommi tabamuse saanud buss [[Kramatorsk]]is 8. oktoobril]]

Venemaa ründas [[Donetski oblast]]is [[Kramatorsk]]is kaht bussi. Rünnaku tagajärjel hukkus 33 ja sai vigastada 18 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616318/venemaa-rundas-ukrainas-kramatorskis-kaht-bussi-mille-tottu-hukkus-12-inimest Venemaa ründas Ukrainas Kramatorskis kaht bussi, hukkus 33 inimest] Delfi, 8. oktoober 2026.&lt;/ref&gt;
Venemaa rünnakud on oluliselt kahjustanud  Ukraina elektrivõrke.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8560488/blogi-1689-sojapaev-ukrainas-kalugas-sai-kahjustada-veel-uks-yandexi-andmekeskus?liveblogPost=641744 |pealkiri=Zelenskõi: hiljutised rünnakud tekitasid elektrivõrgule suurt kahju |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-09 |vaadatud=2026-10-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8560488/blogi-1689-sojapaev-ukrainas-kalugas-sai-kahjustada-veel-uks-yandexi-andmekeskus?liveblogPost=641706 |pealkiri=Venemaa ründas üht Kiievi tähtsaimat energiarajatist |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-09 |vaadatud=2026-10-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Rjazani oblast]]is [[Sassovo]]s sõjatehastele metallitöötlemispinke tootvat tehast Sasta ja [[Yandex]]i andmekeskust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616232/venemaal-sattus-runnaku-alla-tehas-ja-andmekeskus Venemaal sattusid rünnaku alla Yandexi andmekeskus ja naftatöötlemistehas Baškortostanis] Delfi, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina jätkas rünnakuid Venemaa naftatööstusele ja tabas Venemaa suurimat naftatehast [[Omsk]]is&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610160229/ukraina-rundas-kaht-suurt-vene-naftatehast Ukraina ründas droonidega Baškortostanis asuvat Gazpromi naftatehast] ERR, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
ning [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is naftatöötlemistehast Gazprom Neftehim.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616232/venemaal-sattus-runnaku-alla-tehas-ja-andmekeskus Venemaal sattusid rünnaku alla Yandexi andmekeskus ja naftatöötlemistehas Baškortostanis] Delfi, 8. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. oktoober ===
Ukraina ründas [[Tveri oblast]]is [[Redkino]]s asuvat raketikütuse koostisosi tootvat tehast&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616512/venemaal-tveri-oblastis-rundasid-droonid-raketikutuse-koostisosi-tootvat-tehast Venemaal Tveri oblastis ründasid droonid raketikütuse koostisosi tootvat tehast ja Kalugas Yandexi andmekeskust] Delfi, 9. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Kaluga]]s Yandexi andmekeskust.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610161651/ukraina-laiendab-droonirunnakuid-yandexi-andmekeskustele#yandex Ukraina laiendab droonirünnakuid Yandexi andmekeskustele] ERR, 9. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina õhurünnakute tõttu olid suletud Moskva lennujaamad.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616731/ohurunnakud-sulgesid-moskva-lennujaamad-valitsuslennukid-ei-saa-maanduda Õhurünnakud sulgesid Moskva lennujaamad, lennukid ei saa maanduda] Delfi, 9. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Nižni Novgorodi oblasti Sõrovatihhas andis Ukraina löögi mandritevaheliste ballistiliste rakettide likvideerimiskeskusele, mida Venema kasutas lõhkeainete ja raketikütuse komponentide tootmiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8561981/blogi-1691-sojapaev-ukrainas-trump-muus-ukraina-putinile-aga-ise-jaab-pikkade-nappudega?liveblogPost=641834 |pealkiri=Ukraina tabas ööl vastu reedet Venemaa väga olulist raketikeskust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-11 |vaadatud=2026-10-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 10. oktoober ===
[[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-10-10 (11).webp| thumb| Tabamuse saanud elumajas [[Zaporižžja]]s 10. oktoobril]]

Venemaa ründas liugpommidega Zaporižžjas asuvat viiekordset kortermaja, kus hukkus 23 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616890/zaporizzja-elumajade-pommitamises-hukkus-20-inimest-nende-seas-neli-last VIDEO | Zaporižžja pommitamises hukkus 23 inimest, nende seas neli last] Delfi, 11. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] ja [[Samara oblast]]is asuvaid naftaterminale.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610162830/soja-1690-paev-ukraina-jatkab-naftatehaste-rundamist#naftaterminal Venemaal süttis arvatava droonirünnaku järel naftaterminal] ERR, 10. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 

[[USA president]] [[Donald Trump]] teatas kokkuleppest Venemaaga Venemaa diislikütuse lubamisest maailmaturule.&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120616795/meeleheitlik-kokkulepe-trumpi-ja-putini-lepe-ei-pruugi-hindu-langetada-kuid-suvendab-pingeid „Meeleheitlik kokkulepe.“ Trumpi ja Putini lepe ei pruugi hindu langetada, kuid süvendab pingeid] Delfi, 10. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616815/selgitaja-kas-trumpi-lepe-putiniga-laheb-vastuollu-vene-naftatulu-piiramise-eesmargiga SELGITAJA | Kas Trumpi lepe Putiniga läheb vastuollu Vene naftatulu piiramise eesmärgiga?] Delfi, 10. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina lubas jätkata rünnakuid Venemaa naftatööstusele. USA ähvardas vastuseks lõpetada luureandmete jagamise Ukrainaga.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616764/trump-teatas-diislikutuse-leppest-putiniga-zelenskoi-moistis-sammu-tuliselt-hukka Trump teatas diislikütuse leppest Putiniga, Zelenskõi mõistis sammu tuliselt hukka] Delfi, 10. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610163019/ft-usa-hoiatas-ukrainat-et-runnakud-venemaa-vastu-seavad-ohtu-luureinfo-jagamise FT: USA hoiatas Ukrainat, et rünnakud Venemaa vastu seavad ohtu luureinfo jagamise] ERR, 10. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 11. oktoober ===
Ukraina ründas Yandexi andmekeskust [[Vladimir]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610163277/droonid-tabasid-jarjekordset-yandexi-andmekeskust-venemaal#droonid Droonid tabasid järjekordset Yandexi andmekeskust Venemaal] ERR, 11. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616886/video-ukraina-oised-drooniloogid-suutasid-vladimiri-oblastis-asuva-yandexi-andmekeskuse VIDEO | Ukraina öised droonilöögid süütasid Vladimiri oblastis asuva Yandexi andmekeskuse] Delfi, 11. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakutes andmekeskustele on Ukraina hävitanud kolm Yandexi olulisemat superarvutit.&lt;ref&gt;[https://geenius.delfi.ee/artikkel/120617063/droonirunnakud-paljastasid-venemaa-norkuse-mone-paevaga-tabati-kolme-suurt-yandexi-andmekeskust Droonirünnakud paljastasid Venemaa nõrkuse: mõne päevaga tabati kolme suurt Yandexi andmekeskust] Delfi, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610163790/ukraina-runnakud-yandexi-vastu-norgestasid-kremli-mojutustegevust Ukraina rünnakud Yandexi vastu nõrgestasid Kremli mõjutustegevust] ERR, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617212/selgitaja-yandexi-rundamise-jarel-kukkus-veebiliiklus-kas-vahenes-ka-vene-propaganda-levik SELGITAJA | Yandexi ründamise järel vähenes veebiliiklus. Kas aeglustus ka Vene propaganda levik?] Delfi, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

[[USA president]] [[Donald Trump]] teatas, et Venemaa ja Ukraina nõustusid energiarelvarahuga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610163517/trumpi-vaitel-noustusid-venemaa-ja-ukraina-energiarelvarahuga Trumpi väitel nõustusid Venemaa ja Ukraina energiarelvarahuga] ERR, 11. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120616948/trumpi-sonul-on-ukraina-ja-venemaa-solminud-omavahel-energiavaherahu Trumpi sõnul on Ukraina ja Venemaa nõustunud energiavaherahuga. Zelenskõi: oluline on, et see saaks tegelikkuseks] Delfi, 11. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617004/axios-trumpi-energiarelvarahu-puudutab-ainult-naftatootlemistehaseid-mida-ukrainas-sisuliselt-ei-ole Axios: Trumpi „energiarelvarahu“ puudutab ainult naftatöötlemistehaseid, mida Ukrainas sisuliselt ei ole] Delfi, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa rikkus relvarahu juba mõne tunni möödudes ja ründas Harkivi soojuselektrijaama.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617126/zelenskoi-sai-selgeks-et-putin-truth-sociali-ei-loe-ja-tema-droonid-tegutsevad-teiste-kaskude-jargi Zelenskõi: sai selgeks, et Putin Truth Socialit ei loe ja tema droonid tegutsevad teiste käskude järgi] Delfi, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. oktoober ===
[[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-10-12 (30).jpg| thumb| Purustatud majas [[Harkiv]]is 12. oktoobril]]

Venemaa ründas Ukrainat 121 drooniga, millest õhutõrje hävitas 89.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610163775/sobiha-venemaa-rikkus-energiarahu-kohe-parast-selle-valjakuulutamist#droonid Ukraina: öösel neutraliseeriti 121-st Venemaa välja saadetud droonist 89] ERR, 12. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Kiievis hukkus kaks inimest ja vigastada sai vähemalt 11 inimest. Harkivis hukkus vähemalt neli ja sai vigastada samuti 11 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617291/harkiv Eile õhtul sattusid rünnaku alla Kiiev ja Harkiv: hukkus vähemalt kuus inimest] Delfi, 13. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. oktoober ===
Venemaa korraldas raketi- ja droonirünnaku Ukraina energeetikaobjektidele, kasutades 39 raketti ja 128 drooni. Ukraina tõrjus neist neli raketti ja 115 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617551/video-venemaa-rundas-ballistilise-raketiga-kiievi-korterelamut-hukkus-2-ja-vigastada-sai-21-inimest VIDEO | Venemaa ründas Kiievis ballistiliste rakettiga korterelamut ja soojuselektrijaama. Hukkunuid on kolm] Delfi, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakus hukkus kolm ja vigastada sai 21 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610164717/soja-1963-paev-zelenski-hinnangul-on-ukraina-positsioonid-rindel-tugevad#harkiv Vene väed ründasid rakettidega Harkivit ja Kiievit] ERR, 13. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. oktoober ===
Venemaa jätkas rünnakuid Ukraina energeetikasüsteemile.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617619/ukraina-peaminister-kiievis-olid-oosel-runnaku-all-koik-kolm-soojuselektrijaama Ukraina peaminister: Kiievis olid öösel rünnaku all kõik kolm soojuselektrijaama] Delfi, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617562/zelenskoi-ukraina-ei-saanud-partneritelt-hoiatust-venemaa-ballistiliste-rakettide-runnaku-kohta Zelenskõi: Ukraina ei saanud partneritelt hoiatust Venemaa ballistiliste rakettide rünnaku kohta] Delfi, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Kiievis said tabamuse kõik kolm soojuselektrijaama.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610165665/venemaa-runnakute-tottu-jai-ukrainas-elektrita-600-000-inimest#elektrita Vene ballistilise raketi rünnak tabas Kiievi elektrijaama] ERR, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Et survestada Ukrainat hoiduma Venemaa naftatöötlemistehaste ründamisest&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120618051/uheksa-paeva-mis-vapustasid-maailma-ehk-kuidas-donald-trumpi-salaplaanid-reetsid-ukraina-ja-euroopa |pealkiri=Üheksa päeva, mis vapustasid maailma, ehk kuidas Donald Trumpi salaplaanid reetsid Ukraina ja Euroopa |url-access=subscription |eesnimi=Ivar |perekonnanimi=Soopan |kuupäev=2026-10-15 |vaadatud=2026-10-15 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
on USA piiranud luureinfo jagamist ja Starlinki kasutamist Ukraina poolt.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617825/zelenskoi-tunnen-end-trumpi-poolt-reedetuna Zelenskõi: tunnen end Trumpi poolt reedetuna] Delfi, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610166397/ukrainale-piirati-ligipaasu-starlink-satelliitsidesusteemile Ukrainale piirati ligipääsu Starlink satelliitsidesüsteemile] ERR, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618100/reuters-otsus-starshieldi-piirata-tuli-valgest-majast Reuters: otsus Starshieldi piirata tuli Valgest Majast] Delfi, 16. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is [[Balakovo]]s asuvat [[Sberbank]]i andmekeskust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617566/moskva-piirkonna-suunas-lendas-ligi-500-drooni-saratovi-oblastis-runnati-sberbanki-andmekeskust Moskva piirkonna suunas lendas ligi 500 drooni. Saratovi oblastis rünnati Sberbanki andmekeskust] Delfi, 14. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas kolme asula (Kolodjaz, Lõpove ja Zelena Dolõna) ja 101 km2 vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas pealetungioperatsiooni Vivaldi neljandas osas.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610166559/soja-1695-paev-ukraina-teatas-korraga-kuue-vene-sojalennuki-havitamisest#veel Ukraina teatas veel 101 ruutkilomeetri vabastamisest Donetski oblastis] ERR, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://x.com/TheStudyofWar/status/2112713284604289066 Institute for the Study of War] X.com, 21. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://x.com/clement_molin/status/2112596003291283537 Clément Molin] X.com, 21. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. oktoober ===
Vene rünnakute tõttu hukkus [[Kirovohradi oblast]]is kolm ja [[Dnipropetrovski oblast]]is kaks inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617843/ukrainas-kirovohradi-oblastis-hukkus-vene-runnakute-tottu-kolm-inimest Ukrainas Kirovohradi oblastis hukkus Vene rünnakute tõttu kolm ja Dnipropetrovski oblastis kaks inimest] Delfi, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina tõrjus 536 Vene drooni 580st rünnakus osalenud droonist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610166559/soja-1695-paev-ukraina-teatas-korraga-kuue-vene-sojalennuki-havitamisest#tabas Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 580 Vene ründedroonist 536] ERR, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|&quot;Pikk Neptun&quot;]] löögi Vene lennubaasile [[Voroneži oblast]]is [[Borissoglebsk]]is. Rünnakus hävines täielikult neli ja sai olulisi vigastusi veel kaks ründelennukit [[Suhhoi Su-34|Su-34M]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617846/ukraina-andis-raketiloogi-vene-lennubaasile-voronezi-oblastis Ukraina andis raketilöögi Vene lennubaasile Voroneži oblastis. Ukraina teatel hävis kuus lennukit Su-34M] Delfi, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] teats, et Ukraina alustab uuesti Venemaa naftatöötlemistehaste ründamist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617875/zelenskoi-blokk-vene-naftatehaste-rundamisele-on-maas-meile-aitab Zelenskõi: blokk Vene naftatehaste ründamisele on maas. Meile aitab] Delfi, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
Kohe peale seda ründasid Ukraina droorid [[Rjazan]]i naftatöötlemistehast.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120617884/venemaal-rundasid-droonid-rjazani-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Rjazani naftatöötlemistehast] Delfi, 15. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 16. oktoober ===
Vene rünnak [[Kiiev]]i energiataristule jättis suure osa pealinnast elektrita.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610168203/meedia-ukraina-rundas-teist-paeva-jarjest-rjazani-naftatootlemistehast#venemaa Venemaa õhurünnakud jätsid osa Kiievist elektrita] ERR, 16. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega objekte [[Moskva]]s, [[Rjazan]]i naftatöötlemistehast, sõjadroonide tehast [[Rostovi oblast]]is ja Yandexi andmekeskust [[Vladimiri oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618099/tabamuse-said-moskva-ja-jarjekordne-yandexi-andmekeskus Tabamuse said Moskva ja järjekordne Yandexi andmekeskus] Delfi, 16. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnak tabas [[Handi-Mansimaa]]l [[Surgut]]is asuvat Venemaa suurimat gaasikondensaadi töötlemise tehast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8564827/blogi-1696-sojapaev-ukrainas-the-atlantic-kampaania-venemaa-lennujaamade-too-halvamiseks-alles-algab?liveblogPost=642142 |pealkiri=Ukraina ründedroon tabas rindest ülikaugel asuvat Venemaa tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-16 |vaadatud=2026-10-16 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 17. oktoober ===
Venemaa korraldas ühe kogu sõja suurima rünnaku Ukraina energiataristule, tabades mitmes oblastis enam kui 15 elutähtsat elektritootmis- ja ülekanderajatist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169160/soja-1697-paev-venemaa-korraldas-uhe-suurima-runnaku-ukraina-energiataristule#energiataristu Zelenski: Venemaa korraldas ühe suurima rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 17. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

[[USA president]] [[Donald Trump]] pani kongressis vastu võetud Vene-sanktsioonid 60 päevaks pausile,&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169115/trump-pani-kongressis-vastu-voetud-vene-sanktsioonid-pausile Trump pani kongressis vastu võetud Vene-sanktsioonid pausile] ERR, 17. oktoober 2026&lt;/ref&gt; et analüüsida nende võimalikku mõju maailmamajandusele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169538/rubio-kaitses-trumpi-otsust-vene-sanktsioonid-peatada Rubio kaitses Trumpi otsust Vene sanktsioonid peatada] ERR, 17. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. oktoober ===
Ukraina korraldas laiaulatusliku õhurünnaku [[Peterburi]]le ja seda ümbritsevale regioonile,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120618723/analuus-vene-ajakirjanik-peterburi-plahvatustest-huvitav-on-see-kellele-jaab-suitsev-naftaterminal |pealkiri=ANALÜÜS - Vene ajakirjanik Peterburi plahvatustest: kellele jääb suitsev naftaterminal? |url-access=subscription |eesnimi=SergeI |perekonnanimi=Kovaltšenko |kuupäev=2026-10-18 |vaadatud=2026-10-18 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
tabades naftaterminali sadamas, tehnoloogiaettevõtte VKontakte andmekeskust, veebikaubamaja Ozon logistikakeskust, Gazpromi veeldatud maagaasi kompleksi Gazprom LNG Portovaja ja Korabelnaja silda Peterburi linnas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169529/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-peterburi-piirkonnas#piiter Ukraina korraldas suure õhurünnaku Peterburi piirkonnas] ERR, 18. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618466/ukraina-korraldas-peterburile-suure-droonirunnaku-naftaterminalis-puhkes-poleng VIDEO | Ukraina korraldas Peterburile suure droonirünnaku, naftaterminalis puhkes põleng] Delfi, 18. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

USA on taastanud luureandmete edastamise Ukrainale.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169718/usa-edastab-taas-ukrainale-luureandmeid USA edastab taas Ukrainale luureandmeid] ERR, 18. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. oktoober ===
Venemaa ründas energiarajatisi [[Vinnitsa oblast|Võnnõtsja]], [[Volõõnia oblast|Volõõnia]], [[Kirovohradi oblast|Kirovohradi]], [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Mõkolajivi oblast|Mõkolajivi]], [[Žõtomõri oblast|Žõtomõri]], [[Hmelnõtskõi oblast|Hmelnõtskõi]], [[Harkivi oblast|Harkivi]], [[Ternopili oblast|Ternopili]], [[Odessa oblast|Odessa]] ja [[Rivne oblast]]ites, tabades kokku 28 alajaama ja muud kriitilist energiarajatist üle kogu Ukraina.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610170855/usa-ukraina-ja-euroopa-esindajad-kogunevad-oslosse-rahuplaani-arutama#energiarajatised Zelenski: Venemaa tabas viimases rünnakutelaines 28 energirajatist] ERR, 20. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
Rünnakute tõttu jäi elektrita 550 000 majapidamist. [[Harkivi oblast]]is hukkus droonirünnakus kuus ja kannatada sai 15 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610169871/venemaa-runnakutes-ukrainale-jai-elektrita-550-000-majapidamist#harkiv Harkivi oblastis hukkus Vene droonirünnakus pargile kuus inimest] ERR, 19. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Kiievis kahjustas raketilöök metroojaama ja hukkus üks inimene.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618571/kiievis-sai-raketiloogis-kahjustada-metroojaam Kiievis sai raketilöögis kahjustada metroojaam ja hukkus üks inimene] ERR, 19. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. oktoober (sõja 1700. päev) ===
Venemaa õhurünnakutes hukkus [[Kiievi oblast]]is kuus&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618830/kiievi-oblastis-hukkus-vene-loogi-tottu-kolm-inimest Kiievi oblastis hukkus Vene löökide tõttu kuus inimest] Delfi, 20. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Kramatorsk]]is kolm  inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618959/ukrainas-kramatorskis-hukkus-vene-runnakus-kolm-inimest Ukrainas Kramatorskis hukkus Vene rünnakus kolm inimest] Delfi, 20. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonid ründasid [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinski rajoon]]is naftajuhtme Družba objekti   - Nikolskoje lineaarset tootmis- ja dispetšerjaama.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120618867/venemaal-tambovi-oblastis-rundasid-droonid-ilmselt-naftajuhtme-druzba-objekti Venemaal Tambovi oblastis ründasid droonid ilmselt naftajuhtme Družba objekti] Delfi, 20. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Oslos kohtusid USA presidendi erisaadik [[Steve Witkoff]], [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] ja Euroopa esindajad ning arutasid rahu saavutamise võimalusi Ukrainas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610170855/usa-ukraina-ja-euroopa-esindajad-kogunevad-oslosse-rahuplaani-arutama#oslo USA, Ukraina ja Euroopa esindajad kogunevad Oslosse rahuplaani arutama] ERR, 20. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610171770/venemaa-droon-tabas-kiievis-kortermaja#zelenski Ametnik: Zelenski kõnelused USA erisaadikutega olid väga tulemuslikud] ERR, 21. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. oktoober ===
[[Peterburi]]s kohtusid USA eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619354/venemaa-teatas-valmisolekust-jatkata-kolmepoolseid-rahukonelusi-usa-ja-ukrainaga Kõnelused Peterburis: Kreml väljendas valmidust dialoogiks, kuid peab uusi ettepanekuid sisutühjadeks] Delfi, 21. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
Kremli teatel on Venemaa &quot;põhimõtteliselt valmis&quot; osalema novembris uutel Ukraina rahukõnelustel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610172250/witkoff-nimetas-putinit-humanistiks Witkoff nimetas Putinit humanistiks] ERR, 21. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 22. oktoober ===
Venemaa rünnakute tõttu hukkus Kiievis üks ja Harkivis üks inimene. Vigastada sai 22 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619400/kiievis-sai-vene-raketirunnaku-tottu-vigastada-15-inimest-ja-harkivi-oblastis-hukkus-uks-inimene Kiievis hukkus Vene raketirünnaku tõttu üks ja sai vigastada 22 inimest ning Harkivi oblastis hukkus üks inimene] Delfi, 22. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
 
Ukraina korraldas õhurünnakuid Venemaa erinevatele osadele - [[Moskva oblast]], [[Lipetski oblast]], [[Tuula oblast]], [[Kurski oblast]] ja [[Belgorodi oblast]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610172676/ukraina-andmeil-olid-vene-armee-viimase-oopaeva-kaotused-soja-suurimad#veneoblastid Ukraina droonirünnakud tabasid öösel Venemaa lääneosa regioone] ERR, 22. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619393/lipetskit-runnati-droonidega-venemaa-sonul-said-tabamuse-elamud-ja-kliinik enemaal ründasid droonid mitut regiooni, sealhulgas Moskva piirkonda] Delfi, 22. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Moskva oblastis [[Serpuhhov]]is said tabamuse õhutõrjesüsteemide remonditehas ja relvaladu.

=== 23. oktoober ===
Ukraina ründas [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Gorodets]]i linnas asuvat Venemaa föderaalse maksuameti (FNS) andmekeskust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619804/ukraina-rundas-nizni-novgorodi-oblastis-venemaa-maksuteenistuse-andmekeskust Ukraina ründas Nižni Novgorodi oblastis Venemaa maksuteenistuse andmekeskust] Delfi, 23. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
ja [[Orjoli oblast]]is asuvat elektroonilisi seadmeid ja sõjalisi komponente tootvat Protoni tehast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610174359/ukraina-rundas-vene-maksuameti-andmekeskust Ukraina ründas  Orjoli oblastis asuvat elektroonikatehast] ERR, 23. oktoober 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina droonirünnakute tõttu suleti kõik neli Moskva lennujaama.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619893/droonirunnak-moskvale-koik-neli-lennujaama-suleti-inimesi-evakueeriti-ka-pilvelohkujast Droonirünnak Moskvale. Kõik neli lennujaama suleti, inimesi evakueeriti ka pilvelõhkujast] Delfi, 23. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ja Venemaa vahetasid kumbki 270 sõjavangi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8569141/blogi-1703-sojapaev-uheksas-sojavangide-vahetus-toi-ukrainasse-tagasi-261-sodurit-ja-9-tsiviilisikut?liveblogPost=642585 |pealkiri=Ukraina ja Venemaa vahetasid kumbki 270 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-23 |vaadatud=2026-10-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina leppisid kokku 27. oktoobril algavs ajutises relvarahus [[Oleškõ]]s ja selle ümbruses, et võimaldada tsiviilelanikele ohutut evakueerimist ja humanitaarabi kohaletoimetamist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619905/venemaa-ja-ukraina-leppisid-kokku-ajutises-relvarahus-oleskos-usa-esileedi-vahendusel Valge Maja: Venemaa ja Ukraina leppisid kokku ajutises relvarahus Oleškõs] Delfi, 23. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. oktoober ===
Ukraina ründas [[Samara oblast]]is [[Toljatti]] linnas asuvat Toljattikautšuki tehast ja Lääne-Siberis [[Omsk]]is Omski Kautšuki naftakeemiatehast, mis mõlemad toodavad raketikütuse lähteaineid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610175973/ukraina-starshield-tootab-taas-taisvoimsusel#toljat Ukraina kaitsejõud ründasid Venemaal Toljattikautšuk ja Proton-Elektrotex tehaseid] ERR, 24. oktoober 2026&lt;/ref&gt; Omiskis sai tabamuse ka veebikaubamaja Ozon ladu.
Droonirünnaku tulemusel katkes elektrivarustus kogu Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120619948/okupeeritud-krimmi-poolsaar-jai-oise-droonirunnaku-jarel-elektrita Okupeeritud Krimmi poolsaar jäi öise droonirünnaku järel elektrita ] Delfi, 24. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukrainal on taas stabiilne [[Starlink]]i satelliitinterneti ühendus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610175973/ukraina-starshield-tootab-taas-taisvoimsusel# Ukraina: Starshield töötab taas täisvõimsusel] ERR, 24. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. oktoober ===
Venemaa ründas nelja Ukraina jaeketi Epicentr kauplust. Venemaa rünnakutes hukkus üle Ukraina kaheksa inimest ja 51 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610176432/venemaal-belgorodi-oblastis-asuvat-kaubanduskeskust-tabas-droonirunnak#jaeketile Venemaa rünnakutes sai ööpäevaga pihta neli Ukraina jaeketi Epicentr kauplust] ERR, 25. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

[[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is sai tabamuse akutehas Energija.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620110/video-ukraina-raketiloogid-havitasid-lipetski-oblastis-vene-akutehase VIDEO | Ukraina raketilöögid hävitasid Lipetski oblastis Vene akutehase] Delfi, 25. oktoober 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina ründas [[Permi krai]]s [[Berezniki]]s asuvat titaanitootjat Avisma. Belgorodi kesklinnas sai tabamuseBelgorodi suurim jaekaubandus- ja meelelahutuskeskus MegaGRINN.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620059/ukraina-ohuloogid-tabasid-belgorodi-3000-kilomeetri-kaugusel-omskis-polevad-keemiatehas-ja-hulgiladu Ukraina õhulöögid tabasid Belgorodi, 3000 kilomeetri kaugusel Omskis põlevad keemiatehas ja hulgiladu] Delfi, 25. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. oktoober ===
Venemaa ründas Ukrainat kolme raketi ja 140 drooniga. Ukraian tõrjus kõik kolm õhk-maa-raketti ja 112 drooni. Rünnakutes hukkus kaks ja sai vigastada 35 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610176822/zelenski-avaldas-mida-ootab-kolmepoolsetelt-rahulabiraakimistelt#tsiviilid Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga kaks tsiviilinimest] ERR, 26. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Voronež]]is keemiatehast Voronežsintezkautšuk ja lennukitehast VASO.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620173/venemaal-voronezis-sai-muu-hulgas-droonitabamise-25-korruseline-arikeskus Venemaal Voronežis rünnati sünteetilise kautšuki ja lennukitehast] Delfi, 26. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

=== 27. oktoober ===
Venemaa ründas Ukrainat ballistiliste rakettidega ja 280 drooniga. Ukraina tõrjus 2 raketti ja 255 drooni. Rünnakutes hukkus kaks ja sai vigastada 35 inimest. Kiievis said rünnakus pihta ülikool, haiglad ja Lõunasild. Üks inimene hukkus, 14 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620430/kiievis-said-runnakus-pihta-ulikool-haiglad-ja-oluline-sild-uks-hukkus-10-sai-vigastada Kiievis said rünnakus pihta ülikool, haiglad ja oluline sild. Üks inimene hukkus, 14 sai vigastada] Delfi, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610177902/oleskos-algas-relvarahu#kiiev Kiievit tabas Venemaa raketirünnak] ERR, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas laskemoonaladu okupeeritud [[Luhanski oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620429/ukraina-rundas-moonaladu-okupeeritud-luhanski-oblastis Ukraina ründas moonaladu okupeeritud Luhanski oblastis] Delfi, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

[[Hersoni oblast]]is [[Oleškõ]]s algas humanitaaroperatsiooni võimaldamiseks kohalik relvarahu. mis kestab 1. novembri kella 22.59-ni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620431/venemaa-kuulutas-hersoni-oblasti-aladel-valja-vaherahu VIDEO | Venemaa kuulutas Oleškõs välja relvarahu] Delfi, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

[[Soome president]] [[Alexander Stubb]] ja [[Norra peaminister]] [[Jonas Gahr Støre]] rääkisid telefoni teel Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]]iga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610178250/stubb-ja-st-re-raakisid-putiniga Stubb ja Støre rääkisid Putiniga] ERR, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620518/soome-presindent-ja-norra-peaminister-raakisid-telefoni-teel-putiniga Soome president ja Norra peaminister rääkisid telefoni teel Putiniga] Delfi, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120620701/terve-moistuse-tagasitulek-vene-meedias-roomustatakse-putinile-helistamise-ule Venemaal juubeldatakse Putini ja Põhjamaade juhtide telefonikõne üle] Delfi, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&amp;match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas]
* [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба
* [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine]

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]]</text>
      <sha1>q35ehokyhrp7b2xf3xgya29k68mgyt7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Malá Strana</title>
    <ns>0</ns>
    <id>721005</id>
    <revision>
      <id>7260606</id>
      <parentid>7236471</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T20:18:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260606</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1072" sha1="gwnnsj1s61ip3dedpkta4lxm2t493vv" xml:space="preserve">[[Pilt:19.7.16 Prague Castle 12 (28395711206).jpg|pisi|Vaade Malá Stranale [[Praha linnus]]est]]
'''Malá Strana''' ([[tšehhi keel]]es 'väike pool [jõest]') ehk ajalooliselt '''Menší Město pražské''' (tšehhi keeles &quot;Praha väikelinn&quot;) on [[Praha]] linnaosa [[Tšehhi]]s. See on üks linna vanimaid piirkondi.&lt;ref name=&quot;Lesser&quot; /&gt;

Keskajal oli see Prahas elavate etniliste sakslaste (ja alates 16. sajandist ka itaallaste) kogukonna peamine keskus. Seal asus ka palju aadlipaleesid, samas kui jõe paremal kaldal paiknevad linnaosad olid olemuselt pigem tšehhipärased.

[[Staré Město|Praha vanalinnaga]] ühendab seda [[Karli sild]], mis oli kuni 1841. aastani ainus viis [[Vltava]] jõe ületamiseks.

Malá Stranas asuvas [[Thuni palee]]s peab istungeid [[Tšehhi Saadikutekoda]] ja [[Wallensteini palee]]s [[Tšehhi Senat]].

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Lesser&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Malá Strana |väljaanne=Introducing Prague |url=https://www.introducingprague.com/mala-strana |vaadatud=2026-09-10}}&lt;/ref&gt;
}}

{{koord}}

[[Kategooria:Praha]]</text>
      <sha1>gwnnsj1s61ip3dedpkta4lxm2t493vv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tšehhi Saadikutekoda</title>
    <ns>0</ns>
    <id>721108</id>
    <revision>
      <id>7260604</id>
      <parentid>7234931</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T20:16:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260604</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3061" sha1="e3e597k0c68ty1wgp7n2qcm9guv45ew" xml:space="preserve">{{Infokast esinduskogu
| nimi                     = Tšehhi Saadikutekoda
| omakeelne_nimi           = Poslanecká sněmovna Parlamentu České republiky
| kooseis                  = 10. koosseis
| embleem                  = Chamber of Deputies of the Parliament of the Czech Republic Logo.svg
| embleemiallkiri          = 
| embleemisuurus           =
| tüüp                     = 
| asutatud                 = 1. jaanuar 1993
| lõpp                     = 
| eelnev                   = 
| järgnev                  = 
| juht_nimetus             = President
| juht_nimi                = [[Tomio Okamura]]
| juht_partei              = [[Vabadus ja Otsedemokraatia|SPD]]
| juht_valimised           = 
| kohti                    = 200
| kohtade_jaotus1          = 
| kohtade_jaotus1_suurus   =
| kohtade_jaotus2_suurus   =
| kohtade_jaotus2          =
| fraktsioonid1_nimetus    = &lt;!-- vaikimisi &quot;Fraktsioonid&quot; --&gt;
| fraktsioonid1            = 
| komisjonid1_nimetus      = &lt;!-- vaikimisi &quot;Komisjonid&quot; --&gt;
| komisjonid1              = 
| fraktsioonid2_nimetus    = &lt;!-- vaikimisi &quot;Fraktsioonid&quot; --&gt;
| fraktsioonid2            = 
| komisjonid2_nimetus      = &lt;!-- vaikimisi &quot;Komisjonid&quot; --&gt;
| komisjonid2              = 
| volituste_kestus         = neli aastat
| palk                     = 
| valimissüsteem           = 
| esimesed_valimised       = [[1996. aasta Tšehhi parlamendivalimised|1996]]
| viimased_valimised       = [[2025. aasta Tšehhi parlamendivalimised|2025]]
| järgmised_valimised      = 2029
| koosolekute_saal1 = Malá Strana Sněmovní, Thunovský palác.jpg
| kogunemispaik1 = [[Thuni loss]]
| veebileht                = [https://pspen.psp.cz/ pspen.psp.cz]
| märkused                 = 
}}

'''Tšehhi Saadikutekoda''' (ametlikult '''Tšehhi Vabariigi Parlamendi Saadikutekoda''', [[tšehhi keel]]es ''Poslanecká sněmovna Parlamentu České republiky'', '''PS PČR''') on [[Tšehhi|Tšehhi Vabariigi]] parlamendi alamkoda. 

Saadikutekojas on 200 kohta ning saadikud valitakse neljaks aastaks, kasutades parteinimekirjadel põhinevat proportsionaalset valimissüsteemi.&lt;ref name=&quot;Chamber&quot; /&gt; Alates 2002. aastast on kasutusel 14 valimisringkonda, mis vastavad Tšehhi maakondadele ning ringkondade mandaatide arv varieerub 8 ja 26 vahel. Tšehhi valitsus annab aru Saadikutekojale ning peaminister on ametis kuni tal on koja liikmete enamuse toetus. Koja kvoorum on üks kolmandik ehk 67 saadikut. Põhiseaduse muudatusi peab toetama vähemalt 120 saadikut.&lt;ref name=&quot;IPEX&quot; /&gt; 

Saadikutekoda peab istungeid [[Praha]]s [[Malá Strana]]s asuvas [[Thuni palee]]s.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Chamber&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Chamber of Deputies of the Czech Republic |väljaanne=Chamber of Deputies of the Czech Republic |url=https://pspen.psp.cz/ |vaadatud=2026-09-13}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IPEX&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Czech Chamber of Deputies |väljaanne=IPEX |url=https://secure.ipex.eu/IPEXL-WEB/parliaments/list_parliaments/czpos |vaadatud=2026-09-13}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Tšehhi poliitika]]
[[Kategooria:Parlamendid]]</text>
      <sha1>e3e597k0c68ty1wgp7n2qcm9guv45ew</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Thuni loss</title>
    <ns>0</ns>
    <id>721257</id>
    <redirect title="Thuni palee" />
    <revision>
      <id>7260608</id>
      <parentid>7259325</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T20:19:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Pikne teisaldas lehekülje [[Thunovský loss]] pealkirja [[Thuni loss]] alla ümbersuunamist maha jätmata</comment>
      <origin>7259325</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22" sha1="4fs544p5lxkoahqbhfnwvgbslx5ga43" xml:space="preserve">#suuna [[Thuni palee]]</text>
      <sha1>4fs544p5lxkoahqbhfnwvgbslx5ga43</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Flávio Bolsonaro</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722233</id>
    <revision>
      <id>7260578</id>
      <parentid>7248701</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T19:30:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7260578</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5573" sha1="20q5g2suq6e2kz8ohjwcfooe3b7lhzi" xml:space="preserve">:''Selles [[portugali nimi|portugali nimes]] on esimene perekonnanimi ehk emanimi'' Nantes ''ja teine perekonnanimi ehk isanimi'' ''Bolsonaro''.
{{Infokast ametiisik
| nimi = Flávio Bolsonaro
| omakeelne_nimi = 
| pilt = Foto oficial do senador Flávio Bolsonaro (v. AgSen) (3x4).jpg
| pildiallkiri = Flávio Bolsonaro (2019)
| amet = [[Föderaalsenat (Brasiilia)|Brasiilia Föderaalsenati]] liige
| ametiajaalgus = 1. veebruar 2019
| ametiajalõpp = 
| eelmine = 
| järgmine = 
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 = 
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = Flávio Nantes Bolsonaro
| sünniaeg     = {{sünniaeg ja vanus|1981|4|30}}
| sünnikoht    = [[Resende (Rio de Janeiro)|Resende]], [[Rio de Janeiro osariik]], [[Brasiilia]]
| surmaaeg     = 
| surmakoht    = 
| rahvus       = 
| partei       = [[Liberaalne Partei (Brasiilia, 2006)|Liberaalne Partei]] (2021–)
| abikaasa     = 
| vanemad      = [[Jair Bolsonaro]] (isa) 
| lapsed       =
| sugulased    = [[Carlos Bolsonaro]] (vend) &lt;br/&gt; [[Eduardo Bolsonaro]] (vend) &lt;br/&gt; [[Jair Renan Bolsonaro]] (poolvend) &lt;br/&gt; [[Michelle Bolsonaro]] (kasuema)
| elukoht      =
| haridus      = 
| alma_mater   = [[Universidade Candido Mendes]] (õigusteadus)
| elukutse     = 
| tegevusala   = 
| tunnustus    = 
| autogramm    = 
| moodul       = 
}}
'''Flávio Nantes Bolsonaro''' (sündinud [[30. aprill]]il 1981) on [[Brasiilia]] [[jurist]] ja [[poliitik]], aastast 2019 [[Föderaalsenat (Brasiilia)|Föderaalsenati]] liige.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2021-11-29 |title=Flávio e Rogério Marinho se filiam ao PL junto com Bolsonaro |url=https://valor.globo.com/politica/noticia/2021/11/29/flavio-e-rogerio-marinho-se-filiam-ao-pl-junto-com-bolsonaro.ghtml |access-date=2025-12-06 |website=Valor Econômico |language=pt-br}}&lt;/ref&gt; Tema isa [[Jair Bolsonaro]] oli aastatel 2019–2022 [[Brasiilia president]]. Ta kuulub [[Liberaalne Partei (Brasiilia, 2006)|Liberaalsesse Parteisse]] ning kuulus aastatel 2003–2019 [[Rio de Janeiro Seadusandlik Kogu|Rio de Janeiro Seadusandikusse Kogusse]].

Suure sammu oma karjääris tegi ta aastal 2018, kui kogus Senati valimistel peaaegu 4,4 miljonit häält ning osutus valituks.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2018-10-07 |title=RJ elege Flávio Bolsonaro e Arolde de Oliveira para o Senado |url=https://g1.globo.com/rj/rio-de-janeiro/eleicoes/2018/noticia/2018/10/07/rj-elege-flavio-bolsonaro-para-o-senado.ghtml |access-date=2025-12-06 |website=G1 |language=pt-BR}}&lt;/ref&gt; Ta on sarnaselt isale esinenud vastuoluliste seisukohtadega.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2025-10-23 |title='Traidores da pátria': governistas reagem a sugestão de Flávio Bolsonaro para que EUA ataquem barcos com drogas no Rio |url=https://oglobo.globo.com/blogs/sonar-a-escuta-das-redes/post/2025/10/traidores-da-patria-governistas-reagem-a-sugestao-de-flavio-bolsonaro-para-que-eua-ataquem-barcos-com-drogas-no-rio.ghtml |access-date=2025-12-06 |website=O Globo |language=pt-br}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2025-04-15 |title=Flávio Bolsonaro: a trajetória do senador e polêmicas |url=https://ndmais.com.br/politica/flavio-bolsonaro-trajetoria-do-senador-polemicas/ |access-date=2025-12-06 |website=ndmais.com.br |language=pt-BR}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2022-03-08 |title=Relembre declarações com ofensas às mulheres feitas pelo presidente e a família Bolsonaro |url=https://oglobo.globo.com/politica/relembre-declaracoes-com-ofensas-as-mulheres-feitas-pelo-presidente-a-familia-bolsonaro-25423642 |access-date=2025-12-06 |website=O Globo |language=pt-BR}}&lt;/ref&gt; Ta on Liberaalse Partei presidendikandidaat [[2026. aasta Brasiilia üldvalimised|2026. aasta valimisteks]], Fláviole avaldas toetust ka isa Jair Bolsonaro.&lt;ref name=&quot;Flavio&quot;&gt;{{cite web |title=Bolsonaro's eldest son touts father's backing for Brazil presidency in 2026 |url=https://www.reuters.com/world/americas/bolsonaro-supports-eldest-sons-presidential-run-next-year-2025-12-05/ |website=[[Reuters]] |access-date=5 December 2025 |language=en |date=5 December 2025}}&lt;/ref&gt;

Flávio Bolsonaro poliitiline karjäär on tihedalt isaga seotud olnud. Ta on võtnud vastuolulisi seisukohti seoses [[Brasiilia sõjaväediktatuur]]i, kriminaalõiguse ja surmanuhtlusega. Ta oli seotud korruptsiooniuurimisega Rachadinhas. Tema üks valimislubadustest on olnud avalik julgeolek. Bolsonaro oli seotud [[Banco Masteri skandaal]]i ning Jair Bolsonarost vändatud filmi &quot;[[Dark Horse (2026. aasta film)|Dark Horse]]&quot; rahastamisega.

Pärast kaotust 2026. aasta presidendivalimistel põgenes Bolsonaro Ameerika ühendriikidesse ja arvatakse, et taotleb Ühendriikides poliitilist varjupaika. Brasiilia võimud uurivad tema võimalikku seotust umbes 905 miljoni dollari suuruse rahapesuskeemiga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610178643/fl-vio-bolsonaro-pogenes-brasiiliast &quot;Flávio Bolsonaro põgenes Brasiiliast&quot;] ERR, 27. oktoober 2026&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://www.flaviobolsonaro.com.br/ Koduleht]

{{JÄRJESTA:Bolsonaro, Flavio}}
[[Kategooria:Brasiilia poliitikud]]
[[Kategooria:Juristid]]
[[Kategooria:Sündinud 1981]]</text>
      <sha1>20q5g2suq6e2kz8ohjwcfooe3b7lhzi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ain Saarmann</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722689</id>
    <revision>
      <id>7260469</id>
      <parentid>7257744</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T16:13:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7260469</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1034" sha1="pg312ye9r12m518x6eepp77ze7u29im" xml:space="preserve">'''Ain Saarmann''' (sündinud [[6. aprill]]il [[1939]] [[Põltsamaa]]l) on [[Eesti]] [[poliitik]].

Ta lõpetas aastal 1958 [[Tallinna Merekalanduse Tehnikum]]i.{{lisa viide}} Seejärel õppis ta [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilises Instituudis]], kuid lõpetas aastal 1963 [[Läti Põllumajanduse Akadeemia]] (puidu ja mööblitööstuse insener-mehaanikuna).{{lisa viide}}

Ta oli [[22. oktoober|22. oktoobrist]] [[1992]] kuni [[5. veebruar]]ini [[1993]] [[Mart Laari esimene valitsus|Mart Laari esimeses valitsus]]es [[Eesti majandusminister|majandusminister]].&lt;ref&gt;[https://valitsus.ee/peaminister-ministrid/varasemad-valitsused#vabariigi-valitsuse---18 36. Vabariigi Valitsus] valitsus.ee&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Olari Taal]]|nimi=[[Eesti majandusminister]]|aeg=1992–1993|järgnev=[[Toomas Sildmäe]]}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Saarmann, Ain}}
[[Kategooria:Eesti majandusministrid]]
[[Kategooria:Läti Põllumajandusülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1939]]</text>
      <sha1>pg312ye9r12m518x6eepp77ze7u29im</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sididae</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722832</id>
    <revision>
      <id>7260547</id>
      <parentid>7255688</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T18:51:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7260547</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1852" sha1="ha8959j03v4856u1ewhw88s45i9cct8" xml:space="preserve">{{pealkiri kaldkirjas}}
{{Taksonitabel
| nimi           = ''Sididae''
| värvus         = loomad
| pilt           = Kalda-kammjalg (Sida crystallina).jpg
| pildi_seletus  = [[Kalda-kammjalg]] (''Sida crystallina'') Lääne-Virumaalt Neeruti järvest
| pildi_laius    = 240 px
| riik           = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond       = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda''
| alamhõimkond   = [[Vähid]] ''Crustacea''
| klass          = [[Lõpusjalgsed]] ''Branchiopoda''
| selts          = [[Vesikirbulised]] ''Cladocera''
| alamselts      = ''[[Ctenopoda]]''
| sugukond       = '''''Sididae'''''
| sugukonna_autor = Baird, 1850
}}
'''''Sididae''''' on [[vesikirbulised|vesikirbuliste]] seltsi kuuluv [[vähid|vähkide]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukond]].&lt;ref name=&quot;WoRMS&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Sididae Baird, 1850 |url=https://www.marinespecies.org/aphia.php?p=taxdetails&amp;id=106263 |väljaanne=World Register of Marine Species |vaadatud=2026-10-19 |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Sididae |url=https://www.gbif.org/species/7643 |väljaanne=GBIF |vaadatud=2026-10-19 |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Perekonnad ==
[[World Register of Marine Species]] tunnustab 2026. aasta oktoobri seisuga sugukonnas nelja perekonda kokku 6 liigiga:&lt;ref name=&quot;WoRMS&quot; /&gt;
* ''Diaphanosoma'' &lt;small&gt;Fischer, 1850&lt;/small&gt;
* ''Latona'' &lt;small&gt;Straus, 1820&lt;/small&gt;
* ''Penilia'' &lt;small&gt;Dana, 1852&lt;/small&gt;
* [[Kammjalg]] (''Sida'') &lt;small&gt;Straus, 1820&lt;/small&gt;

== Eestis ==
Eesti elurikkuse andmebaasis [[eElurikkus]] on sugukonnast Eestist 2026. aasta oktoobri seisuga 4 liiki ja 187 kirjet:&lt;ref&gt;{{Elurikkus|13190}}&lt;/ref&gt;
* ''[[Diaphanosoma brachyurum]]''
* [[Kalda-kammjalg]] (''Sida crystallina'')
* ''[[Latona setifera]]''
* ''[[Limnosida frontosa]]''

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
{{Commonsi kategooria}}
* {{EElurikkus|13190}}

[[Kategooria:Vesikirbulised]]</text>
      <sha1>ha8959j03v4856u1ewhw88s45i9cct8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Anomopoda</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722835</id>
    <revision>
      <id>7260536</id>
      <parentid>7255664</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T18:40:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260536</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4011" sha1="bf5ggys6eir0z0z2fksfb256wstgktr" xml:space="preserve">{{pealkiri kaldkirjas}}
{{Taksonitabel
| nimi           = ''Anomopoda''
| värvus         = loomad
| pilt           = Vesikirp perekonnast Kiivrik (Daphnia).jpg
| pildi_seletus  = Kiivrik (''Daphnia'') sugukonnast [[Daphniidae]]
| pildi_laius    = 240 px
| riik           = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond       = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda''
| alamhõimkond   = [[Vähid]] ''Crustacea''
| klass          = [[Lõpusjalgsed]] ''Branchiopoda''
| selts          = [[Vesikirbulised]] ''Cladocera''
| alamselts      = '''''Anomopoda'''''
| alamseltsi_autor = [[Georg Ossian Sars|G. O. Sars]], 1865
}}
'''''Anomopoda''''' on [[vesikirbulised|vesikirbuliste]] rühm, kuhu kuulub suurem osa [[lõpusjalgsed|lõpusjalgsete]] liikidest.&lt;ref name=&quot;AFD&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Order ANOMOPODA G.O. Sars, 1865 |url=https://biodiversity.org.au/afd/taxa/ANOMOPODA |väljaanne=Australian Faunal Directory |vaadatud=2026-10-19 |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Vesikirbuliste süstemaatika ei ole ühtne. Mõnes süsteemis käsitletakse vesikirbulisi (''Cladocera'') seltsina ja ''Anomopoda''-t selle alamseltsina. [[World Register of Marine Species]] käsitleb ''Anomopoda''-t seltsina ülemseltsi ''Diplostraca'' koosseisus.&lt;ref name=&quot;WoRMS&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Anomopoda G.O. Sars, 1865 |url=https://www.marinespecies.org/aphia.php?p=taxdetails&amp;id=106259 |väljaanne=World Register of Marine Species |vaadatud=2026-10-19 |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Kirjeldus ==
''Anomopoda'' esindajate keha on lühike ja külgedelt enam-vähem lamenenud. Keha ja jäsemeid katab kahepoolmeline koda. Neil on viis või kuus paari kehajalgu, mis on eri kuju ja suurusega vastavalt ülesandele: neid kasutatakse haaramiseks, kaapimiseks, toiduosakeste suunamiseks või filtreerimiseks. Rühmale on iseloomulik ka [[püsimuna]]de kaitsekest [[efippium]].&lt;ref name=&quot;AFD&quot; /&gt;

== Eluviis ==
''Anomopoda'' esindajad elavad väga mitmesugustes elupaikades, peamiselt nii püsivates kui ka ajutistes mageveekogudes. Nad võivad elada vabas vees, veepinna kile juures, kaldavööndis või veekogu põhjas. Mõned liigid elavad soolases vees, mõned on välisparasiidid, elavad põhjavees või on poolmaismaalised. Mõned ''Bosminidae'' sugukonna liigid on kohastunud suhteliselt suure soolsusega ja suudavad elada näiteks [[Läänemeri|Läänemeres]]. Rühma esindajaid leidub kogu maailmas.&lt;ref name=&quot;AFD&quot; /&gt;

== Sugukonnad ==
World Register of Marine Species tunnustab 2026. aasta oktoobri seisuga rühmas 11 sugukonda:&lt;ref name=&quot;WoRMS&quot; /&gt;
{{veergude loend|laius=20em|
* ''[[Acantholeberidae]]'' &lt;small&gt;Smirnov, 1976&lt;/small&gt;
* ''[[Bosminidae]]'' &lt;small&gt;Baird, 1845&lt;/small&gt;
* ''[[Chydoridae]]'' &lt;small&gt;Dybowski &amp; Grochowski, 1894&lt;/small&gt;
* ''[[Daphniidae]]'' &lt;small&gt;Straus, 1820&lt;/small&gt;
* ''[[Dumontiidae]]'' &lt;small&gt;Santos-Flores &amp; Dodson, 2003&lt;/small&gt;
* ''[[Eurycercidae]]'' &lt;small&gt;Kurz, 1875&lt;/small&gt;
* ''[[Gondwanothrichidae]]'' &lt;small&gt;Van Damme, Shiel &amp; Dumont, 2007&lt;/small&gt;
* ''[[Ilyocryptidae]]'' &lt;small&gt;Smirnov, 1976&lt;/small&gt;
* ''[[Macrothricidae]]'' &lt;small&gt;Norman &amp; Brady, 1867&lt;/small&gt;
* ''[[Moinidae]]'' &lt;small&gt;Goulden, 1968&lt;/small&gt;
* ''[[Ophryoxidae]]'' &lt;small&gt;Smirnov, 1976&lt;/small&gt;
}}

== Eestis ==
Eesti elurikkuse andmebaasis [[eElurikkus]] on 2026. aasta oktoobri seisuga Eestist liike näiteks sugukondadest ''[[Daphniidae]]'' (16 liiki), ''Macrothricidae'' (7 liiki) ja ''Bosminidae'' (2 liiki).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Daphniidae |url=https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/12301 |väljaanne=eElurikkus |vaadatud=2026-10-19}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Macrothricidae |url=https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/12707 |väljaanne=eElurikkus |vaadatud=2026-10-19}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Bosminidae |url=https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/12079 |väljaanne=eElurikkus |vaadatud=2026-10-19}}&lt;/ref&gt; Palju on Eestist kirjeid ka sugukonda ''[[Chydoridae]]'' kuuluvatest liikidest, näiteks [[tavaline lestik|tavalisest lestikust]].

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
{{Commonsi kategooria}}

[[Kategooria:Vesikirbulised]]</text>
      <sha1>bf5ggys6eir0z0z2fksfb256wstgktr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Polyphemus</title>
    <ns>1</ns>
    <id>722844</id>
    <revision>
      <id>7260684</id>
      <parentid>7255691</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T22:02:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7260684</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="750" sha1="0ysdt53j6sib8mh34gabma3likur4n8" xml:space="preserve">Mulle isiklikult tundub, et oleks selgem, kui ka sugukonnast (üldse igast monotüüpsest taksonist) oleks eraldi artikkel. Aga see ei ole Vikipeedia nõue. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 11:25 (EEST)
:Ma ise seda ei toeta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 00:02 (EET)
----
:{{ping|Janeklass}} &quot;World Register of Marine Species tunnustab perekonnas kolme liiki&quot;. Ma näen seal ainult ''Polyphemus exiguus'' ja ''Polyphemus pediculus''. Küll annab eElurikkus kolmanda liigina ''Polyphemus brevicaudis''. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 00:02 (EET)</text>
      <sha1>0ysdt53j6sib8mh34gabma3likur4n8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260782</id>
      <parentid>7260684</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T06:27:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Janeklass</username>
        <id>39928</id>
      </contributor>
      <comment>Vastus</comment>
      <origin>7260782</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1100" sha1="093gfc579s9kon2dlopazahrf6tvg5y" xml:space="preserve">Mulle isiklikult tundub, et oleks selgem, kui ka sugukonnast (üldse igast monotüüpsest taksonist) oleks eraldi artikkel. Aga see ei ole Vikipeedia nõue. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 11:25 (EEST)
:Ma ise seda ei toeta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 00:02 (EET)
----
:{{ping|Janeklass}} &quot;World Register of Marine Species tunnustab perekonnas kolme liiki&quot;. Ma näen seal ainult ''Polyphemus exiguus'' ja ''Polyphemus pediculus''. Küll annab eElurikkus kolmanda liigina ''Polyphemus brevicaudis''. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 00:02 (EET)
::Sama filtriasi mis [[Arutelu:Sididae|Sididae]] ja [[Arutelu:Daphniidae|Daphniidae]] juures: kui mereliikide filter maha võtta, on WoRMS-is kolmandana ka ''Polyphemus brevicaudis'' (Dana, 1852), mis on mageveeliik. eElurikkus annab sama. [[Kasutaja:Janeklass|Janeklass]] ([[Kasutaja arutelu:Janeklass|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 08:27 (EET)</text>
      <sha1>093gfc579s9kon2dlopazahrf6tvg5y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Desmond Morton</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722866</id>
    <revision>
      <id>7260457</id>
      <parentid>7255858</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T15:45:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7260457</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3373" sha1="t0ajfi45geoq9qvvdlxajtgnqw7apuf" xml:space="preserve">'''Major Sir Desmond Morton''' ([[13. november]] [[1891]] [[London]] – [[31. juuli]] [[1971]] [[London]]) oli [[Suurbritannia]] sõjaväelane ja riigiametnik. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] eelsel perioodil etendas ta olulist rolli [[Adolf Hitler]]i Saksamaa suhtes rakendatud järeleandmispoliitika (nn ''appeasement'') vastase tegevuse organiseerimisel, edastades [[Winston Churchill]]ile luureandmeid [[Saksamaa]] taasrelvastumise kohta. Sel ajal ei olnud Churchillil valitsuses mingit ametikohta. Kui Churchillist sai 1940. aastal peaminister, asus Morton tööle tema isikliku abina.

== Varajane sõjaväeteenistus ==
Ta astus 1911. aastal kuningliku suurtükiväe (Royal Artillery) teenistusse. Ta osales [[Esimene maailmasõda[|Esimeses maailmasõjas]] ning sai [[1917]]. aastal [[Arrasi lahing]]us kopsuhaava. Ta jäi siiski ellu ja paranes, jätkates teenistust, kusjuures kuul jäi talle kehasse. Aastatel 1917–1918 teenis ta Briti ekspeditsioonivägede ülemjuhataja Sir [[Douglas Haig]]i adjutandina. Sõja ajal saatis ta mitmel rindereisil relvastusministrit.

== Riigiteenistus ==
1919. aastal suunati ta tööle [[Suurbritannia välisministeerium|välisministeeriumi]], kus ta juhtis 1920. aastate keskpaigas välisluureteenistuse [[Secret Intelligence Service]] V osakonda, mis tegeles bolševismivastase võitlusega. [[1924]]. aastal viis Churchill ta üle [[Suurbritannia Sõjaministeerium|sõjaministeeriumisse]] (War Office). Aastatel 1929–1939 juhtis ta Keiserliku Kaitsekomitee (Committee of Imperial Defence) tööstusluure keskust, vastutades luureandmete kogumise eest, mis puudutasid teiste riikide sõjamoona tootmise plaane ja võimekusi. Aastatel 1930–1939 kuulus ta ka sama komitee majandussõja allkomiteesse. Kuna tal jäi alates 1929. aastast sageli aega üle – ta on ise öelnud, et „oli suurema osa ajast tegevuseta“ –, aitas ta Churchillil kirjutada Esimese maailmasõja ajalugu käsitlevat teost „Maailmakriis“ (The World Crisis). 1930. aastatel lekitas ta dokumente ja olulist teavet, et toetada Churchilli võitlust fašismi tõusu vastu Euroopas. Morton väitis, et tal oli selleks salategevuseks vaikiv heakskiit järjestikustelt peaministritelt – [[Ramsay MacDonald|MacDonaldilt]], [[Stanley Baldwin|Baldwinilt]] ja [[Neville Chamberlain|Chamberlainilt]] –, kuid see väide on alusetu, kuna tunnistajate ütlusi pole ilmnenud. Morton elas Chartwellist vaid miili kaugusel ning käis sealt üle põldude jalgsi kohale, et edastada oma teavet Churchillile.

== Teine maailmasõda ja sõjajärgne aeg ==
1939. aastal sai temast majandussõja ministeeriumi (Ministry of Economic Warfare) juhtiv abisekretär ning 1940. aastal asus ta tööle Churchilli isikliku abina [[Downing Street 10]]-s. Morton tegeles [[Bletchley Park]]ist saabuvate &quot;Ultra&quot;-koodidega, kuna olulised teated saadeti otse peaministri kantseleisse. Sõja hilisemas faasis selline mitteametlik asjaajamine kadus ja asendus struktureerituma bürokraatiaga, mistõttu vähenes ka Mortoni mõjuvõim. 1949. aastal osales ta ÜRO Lähis-Ida majandusliku hindamismissiooni töös ning aastatel 1950–1953 töötas ta [[Department for Transport|tsiviillennundusministeeriumis]].

{{JÄRJESTA:Morton, Desmond}}
[[Kategooria:Suurbritannia sõjaväelased]]
[[Kategooria:Ametnikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1891]]
[[Kategooria:Surnud 1971]]</text>
      <sha1>t0ajfi45geoq9qvvdlxajtgnqw7apuf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260461</id>
      <parentid>7260457</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T15:53:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7260461</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3697" sha1="0m8vy9p3v3ujgkzhw309e73ldcp2jcs" xml:space="preserve">'''Major Sir Desmond Morton''' ([[13. november]] [[1891]] [[London]] – [[31. juuli]] [[1971]] [[London]]) oli [[Suurbritannia]] sõjaväelane ja riigiametnik. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] eelsel perioodil etendas ta olulist rolli [[Adolf Hitler]]i Saksamaa suhtes rakendatud järeleandmispoliitika (nn ''appeasement'') vastase tegevuse organiseerimisel, edastades [[Winston Churchill]]ile luureandmeid [[Saksamaa]] taasrelvastumise kohta. Sel ajal ei olnud Churchillil valitsuses mingit ametikohta. Kui Churchillist sai 1940. aastal peaminister, asus Morton tööle tema isikliku abina.

== Varajane sõjaväeteenistus ==
Ta astus 1911. aastal kuningliku suurtükiväe (Royal Artillery) teenistusse. Ta osales [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] ning sai [[1917]]. aastal [[Arrasi lahing]]us kopsuhaava. Ta jäi siiski ellu ja paranes, jätkates teenistust, kusjuures kuul jäi talle kehasse. Aastatel 1917–1918 teenis ta Briti ekspeditsioonivägede ülemjuhataja Sir [[Douglas Haig]]i adjutandina. Sõja ajal saatis ta mitmel rindereisil relvastusministrit.

== Riigiteenistus ==
1919. aastal suunati ta tööle [[Suurbritannia välisministeerium|välisministeeriumi]], kus ta juhtis 1920. aastate keskpaigas välisluureteenistuse [[Secret Intelligence Service]] V osakonda, mis tegeles bolševismivastase võitlusega. [[1924]]. aastal viis Churchill ta üle [[Suurbritannia Sõjaministeerium|sõjaministeeriumisse]] (War Office). Aastatel 1929–1939 juhtis ta Keiserliku Kaitsekomitee (Committee of Imperial Defence) tööstusluure keskust, vastutades luureandmete kogumise eest, mis puudutasid teiste riikide sõjamoona tootmise plaane ja võimekusi. Aastatel 1930–1939 kuulus ta ka sama komitee majandussõja allkomiteesse. Kuna tal jäi alates 1929. aastast sageli aega üle – ta on ise öelnud, et „oli suurema osa ajast tegevuseta“ –, aitas ta Churchillil kirjutada Esimese maailmasõja ajalugu käsitlevat teost „Maailmakriis“ (The World Crisis). 1930. aastatel lekitas ta dokumente ja olulist teavet, et toetada Churchilli võitlust fašismi tõusu vastu Euroopas. Morton väitis, et tal oli selleks salategevuseks vaikiv heakskiit järjestikustelt peaministritelt – [[Ramsay MacDonald|MacDonaldilt]], [[Stanley Baldwin|Baldwinilt]] ja [[Neville Chamberlain|Chamberlainilt]] –, kuid see väide on alusetu, kuna tunnistajate ütlusi pole ilmnenud. Morton elas Chartwellist vaid miili kaugusel ning käis sealt üle põldude jalgsi kohale, et edastada oma teavet Churchillile.

== Teine maailmasõda ja sõjajärgne aeg ==
1939. aastal sai temast majandussõja ministeeriumi (Ministry of Economic Warfare) juhtiv abisekretär ning 1940. aastal asus ta tööle Churchilli isikliku abina [[Downing Street 10]]-s. Morton tegeles [[Bletchley Park]]ist saabuvate &quot;Ultra&quot;-koodidega, kuna olulised teated saadeti otse peaministri kantseleisse. Sõja hilisemas faasis selline mitteametlik asjaajamine kadus ja asendus struktureerituma bürokraatiaga, mistõttu vähenes ka Mortoni mõjuvõim. 1949. aastal osales ta ÜRO Lähis-Ida majandusliku hindamismissiooni töös ning aastatel 1950–1953 töötas ta [[Department for Transport|tsiviillennundusministeeriumis]].

== Tunnustus ==
* 1917 – [[Sõjaväe rist]] (Military Cross)
* 1945 – [[Knight Bachelor|löödi rüütliks]]

== Kujutamine kultuuris ==
1981. aasta minisarjas &quot;Winston Churchill: The Wilderness Years&quot; kehastas Mortonit [[Moray Watson]] ning 2002. aasta telefilmis &quot;The Gathering Storm&quot; kehastas teda [[Jim Broadbent]].

{{JÄRJESTA:Morton, Desmond}}
[[Kategooria:Suurbritannia sõjaväelased]]
[[Kategooria:Ametnikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1891]]
[[Kategooria:Surnud 1971]]</text>
      <sha1>0m8vy9p3v3ujgkzhw309e73ldcp2jcs</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:MihhailFokin/liivakast</title>
    <ns>2</ns>
    <id>722870</id>
    <revision>
      <id>7260507</id>
      <parentid>7256329</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T17:42:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MihhailFokin</username>
        <id>239469</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud Rakendusalad sektsioon ja paar pilte</comment>
      <origin>7260507</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9395" sha1="7t8ghi1jh25kd2szh2inav5ix4pq7iy" xml:space="preserve">{{Kasutaja liivakast}}
&lt;!-- Kirjuta allapoole seda rida --&gt;
= Voolukeemia =
[[Fail:Uniqsis-FlowSyn Flow Reactor.jpg|pisi|281x281px|FlowSyn voolukeemiline reaktor]]
'''Voolukeemia''' ''(ingl.'' Flow chemistry'')'' – [[keemia]] valdkond, mis hõlmab ja uurib keemilisi [[Keemiline reaktsioon|reaktsioone]] [[Pidev protsess|pidevas]] voolus. Valdkonna spetsiifilised keemilised [[Reaktor (keemia)|reaktorid]] toetavad läbivoolava reaktsiooni segu (tavaliselt läbi mingi läbivoolava [[Reaktor (keemia)|reaktori]]), tervikuna partii reageerimise asemel. Voolukeemia on põhjalikult uuritud meetod keemiliste protsesside ülesskaleerimiseks, kuid enamasti rakendatakse laboratoorsel skaalal. Leitud protsesse on palju lihtsamini skaleerida tööstusliku skaalani, kui sama protsessi [[Perioodiline protsess|partii keemias]] (''ingl.'' Batch chemistry).

Kui üks voolukeemiline protseduur hõlmab 2 või enama [[Modulaarsus|moodulit]], nimetatakse seda „teleskopeeritud“ protsessiks. 

Partiikeemia jaoks reaktsiooni stöhhiomeetria arvutatakse reagendide kontsentratsiooni mingis mahus ning nende mahtude vahekord. Voolukemias see parameeter lähtub reagendide [[Kontsentratsioon|kontsentratsiooninst]], ning nende voolukiiruste vahekorrast. 

Viibeaeg partiikeemias tähendab kui pika aja vältel reaktsioonihulk on antud tingimuste all vedab. Voolukeemias see parameeter tähendab aeg, mis reaktsioonisegu partii viib reaktori sees. Arvutatakse reaktori mahust ja terviku voolukiiruse alusel.

= Voolukeemia eelised ja puudused =
Voolukeemia pakub mitmeid eelisi traditsioonilise partiikeemia üle, mis võivad mõjutada reaktsiooni režiimi valiku, kuid omab ka oma puudusi.

=== Eelised ===
'''Ohutus'''

* Reaktoris korraga viibiv reaktsioonisegu kogus on sageli väike, mis võib vähendada ohtlike reaktsioonidega seotud riske.
* Toksilisi, plahvatusohtlikke või ebastabiilseid aineid võib olla võimalik toota ja kasutada väikestes kogustes.
* Ohtlikke protsessietappe võib olla lihtsam ülejäänud süsteemist eraldada.

'''Võimendatud massi- ja soojusülekanne'''

* Väikese läbimõõduga voolukanalites on suur pindala ja ruumala suhe, mis soodustab soojusülekannet ning võib parandada massiülekannet.

'''Reaktsioone viimine kõrgendatud temperatuuridel'''

* Survestatud voolusüsteemides saab kasutada lahusteid temperatuuridel, mis ületavad nende normaalset keemistemperatuuri, sest rõhu tõstmine suurendab keemistemperatuuri.

'''Protsessi automatiseerimine'''

* Voolukiirust, temperatuuri ja rõhku saab reguleerida automaatselt, mis hõlbustab reaktsioonitingimuste kontrollimist ja protsessi jälgimist.

'''Mitmeetapilised protsessid'''

* Mitut reaktorit ja protsessimoodulit saab ühendada järjestikuseks süsteemiks (nt reaktsioon, vaheühendi kustutamine ja analüüs).
* Ebastabiilseid vaheühendeid saab suunata järgmisse reaktsioonietappi ilma neid eraldamata.

'''Mitmefaasilised reaktsioonid'''

* Voolukeemia lubab kasutada gaase reaktsioonisüsteemis lihtsam, kui partiikeemias, kuna ei vaja survestatuid „pomm“ reaktoreid.

'''Skaleerimine'''

* Tootlikkust saab suurendada suurema läbilaskevõimega reaktori abil või mitme reaktori paralleelse kasutamisega.
* Sobivatel juhtudel võib see lihtsustada laboratoorsete protsesside üleviimist tööstuslikule skaalale.

=== Puudused ===
'''Aparatuuri maksumus ja keerukus''' 

* Pumbad, vooluregulaatorid, torustik, rõhuandurid ja spetsiaalsed reaktorid võivad olla kallid ning vajada regulaarset hooldust.
* Seadmete rikete kõrvaldamine võib nõuda eriteadmisi ja spetsiaalseid töövahendeid.

'''Tahkete ainete käsitlemine'''

* Tahked osakesed, sademed ja suspensioonid võivad põhjustada voolukanalite ummistumist ning rõhu suurenemist.
* Probleem on eriti oluline väikese läbimõõduga mikroreaktorites, kuigi sobiva konstruktsiooniga saab töödelda ka tahkeid aineid sisaldavaid süsteeme.

'''Reaktsiooni optimeerimine'''

* Lisaks temperatuurile ja kontsentratsioonile mõjutavad reaktsiooni tulemust voolukiirus, viibeaeg, rõhk, segunemine ja reaktori geomeetria.
* Sobivate tingimuste leidmine võib nõuda mitme parameetri süstemaatilist optimeerimist.

== Voolukeemilised reaktorid ==
Voolukeemilised reaktorid on tavaliselt torukujulised ning valmistatud keemiliselt inertsetest materjalidest, näiteks roostevabast [[Teras|terasest]], [[Klaas|klaasist]] või [[Polümeerid|polümeeridest]]. Reaktiivide segunemine toimub kas [[Difusioon|difusiooni]] teel, eelkõige väikese läbimõõduga (alla 1 mm) mikroreaktorites, või staatiliste segistite abil. Pidevvoolureaktorid võimaldavad reaktsioonitingimusi täpselt kontrollida, sealhulgas reguleerida [[Soojusülekanne|soojusülekannet]], reaktsiooniaega ja segunemise tõhusust.

Reaktiivide viibeaeg reaktoris ehk ajavahemik, mille jooksul reaktsioonisegu reaktoris viibib ning allub kuumutamisele või jahutamisele, arvutatakse reaktori ruumala ja läbiva voolukiiruse põhjal:
[[Fail:Smart Flow Reactor Creates New Materials in Seconds.webm|pisi|312x312px|Polülaktiid polümeeri süntees pidevas voolus]]
&lt;math&gt;
t_{\mathrm{viibeaeg}}=\frac{V_{\mathrm{reaktor}}}{Q}
&lt;/math&gt;

kus &lt;math&gt;
t_{\mathrm{viibeaeg}}&lt;/math&gt; on viibeag, &lt;math&gt;V_{\mathrm{reaktor}}&lt;/math&gt; on reaktori ruumala ja &lt;math&gt;Q
&lt;/math&gt; on voolukiirus.

Pikema viibeaja saavutamiseks võib vähendada reaktiivide pumpamise kiirust ja/või kasutada suurema ruumalaga reaktorit. Pidevvoolusüsteemide tootlikkus võib varieeruda nanoliitritest kuni liitriteni minutis.

=== Voolukeemiline ülesskaleerimine ===
Voolukeemia üks eeliseid on võimalus suurendada keemilise protsessi tootlikkust, säilitades samal ajal kontrolli reaktsioonitingimuste üle. Erinevalt partiiprotsessist, kus tootmismahtu suurendatakse tavaliselt reaktsioonianuma ruumala kasvatamisega, saab voolukeemias tootlikkust suurendada reaktsiooni kestuse pikendamise, voolukiiruse suurendamise, suurema läbilaskevõimega reaktori kasutamise või mitme paralleelse reaktori rakendamise teel (''numbering-up'' meetod). Voolukeemilise protsessi üleviimine laboratoorselt skaalalt tööstuslikule skaalale ei ole siiski alati lihtne, sest reaktori mõõtmete ja voolukiiruse muutmine võib mõjutada soojus- ja massiülekannet, rõhulangust ning reaktsiooni selektiivsust. Seetõttu tuleb suurema tootlikkusega süsteemi töötingimusi sageli täiendavalt optimeerida.

== Voolukeemia rakendusalad ==

=== Sünteetiline elektrokeemia pidevas voolus ===
Elektrokeemilise sünteesi ühendamine pideva vooluga on tähelepanuväärne sünteetilise keemia valdkonnas. See lähenemisviis võimaldab välja töötada uusi sünteesimeetodeid ja rakendada reaktsioone, mida võib olla keeruline või vähem tõhus läbi viia tavapärastes partiiprotsessides.
Elektrokeemilises orgaanilises sünteesis kasutatakse keemiliste reaktsioonide käivitamiseks elektrienergiat. Elektronide ülekanne toimub elektroodi ja reaktsioonisegus olevate ainete vahel. Reaktsioon võib toimuda elektroodi pinnal, kus lähteaine oksüdeerub või redutseerub, või vahendatult redoksmediaatori kaudu.

Voolukeemia ühendamine elektrokeemilise sünteesiga pakub mitmeid eeliseid:

* Väiksem elektroodidevaheline kaugus, mis võib vähendada elektrolüüdi elektritakistust ja seeläbi energiakadu.
* Parem massiülekanne, ehk pidev vool ja tõhusam segunemine võivad parandada lähteainete transporti elektroodi pinnale ning soodustada reaktsiooni kulgemist.
* Väiksem passiveerumise mõju. Sobiv voolurežiim võib aidata vähendada elektroodi pinnale sadestuvate ainete kuhjumist, kuigi passiveerumine sõltub elektroodi materjalist ja reaktsioonitingimustest.
* Reaktsioonitingimuste parem kontroll: voolukiiruse, viibeaja ja elektriliste parameetrite reguleerimine võimaldab kontrollida reaktsiooni kulgemist ning mõjutada selle saagist ja selektiivsust.

=== Sünteetiline fotokeemia pidevas voolus ===
Fotokeemilise sünteesi ühendamine pideva vooluga on sünteetilise keemia meetod, mis võimaldab kasutada valgusenergiat keemiliste reaktsioonide käivitamiseks ja juhtimiseks. See lähenemisviis võimaldab rakendada fotokeemilisi muundumisi, sealhulgas reaktsioone, mida võib tavapärastes termilistes tingimustes olla keeruline läbi viia.

Fotokeemilises sünteesis neelab lähteaine või fotosensibilisaator valguse footoneid, mille tulemusena tekib ergastatud olek. Ergastatud osakesed võivad osaleda keemilistes reaktsioonides, sealhulgas elektron- või energiaülekandes, mille tulemusena moodustuvad saadused.

Oluliseks eeliseks oleks tõhusam valguse kasutamine''',''' kuna väikese läbimõõduga reaktsioonikanalites on valguse läbitav teepikkus lühike, mis parandab reaktsioonisegu valgustatust ja vähendada valguse neeldumise ebaühtlust.

=== Gaaside kasutamine sünteesis ===
[[Fail:ReactorPlugFlow.PNG|pisi|Segmenteeritud gaas ja vedelik faasid voolureaktoris]]
Laboratoorsel skaalal kasutatavad voolureaktorid sobivad hästi gaase kasutavate reaktsioonide läbiviimiseks, eriti juhul, kui gaasid on toksilised või kujutavad endast muid ohte. Voolukeemias on edukalt rakendatud näiteks hüdrogeenimist ja karbonüülimist. Lisaks on uuritud teiste gaaside, sealhulgas etüleeni ja osooni kasutamist keemilistes reaktsioonides. Voolureaktorites saab gaaside juurdevoolu ja reaktsioonitingimusi täpselt reguleerida, mis võib parandada protsessi ohutust ja tõhusust.</text>
      <sha1>7t8ghi1jh25kd2szh2inav5ix4pq7iy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>124 (Harju bussiliin)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722872</id>
    <revision>
      <id>7260653</id>
      <parentid>7256057</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T21:23:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260653</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2605" sha1="k44gjtg62ioyc9ti7zk30j9elvi1dlc" xml:space="preserve">{{Liin|name=|operaator=[[Hansabuss]]|algpeatus=Mustamäe|lõpppeatus=Vääna-Jõesuu|number=124|bgcolor=#961227|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#harju/regionalbus/124/a-b/21105-4/map]|eelmine liin=123B|eelmine=123B|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#harju/regionalbus/124/a-b]|uuendus=19. oktoober 2026|pilt=Iveco Crossway Lite 10,5 at route 124 at Vinkli street, October 2026.jpg|läbi=Haabersti, Tabasalu|järgmine=124A|järgmine liin=124A|logo=Iveco Crossway Line 10,5M at route 124 at Akadeemia street, October 2026.jpg}}

'''124''' on [[Harju maakond|Harju maakonna]] bussiliin, mis sõidab [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] ja [[Vääna-Jõesuu]] vahel, läbides [[Haabersti linnaosa|Haabersti]] ja [[Tabasalu]].

Liini teenindab [[Hansabuss]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised toimuvad 12–18 korda päevas.

== Ajalugu ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Avati
!Suleti
!Marsruut
!Märkused
|-
|2013
|
|[[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] – [[Haabersti linnaosa|Haabersti]] – [[Tabasalu]] – [[Vääna-Jõesuu]]
|
|}

== Peatuste loend ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Marsruut
!Mustamäe – Haabersti – Tabasalu – Vääna-Jõesuu
!Mustamäe – Haabersti – Tabasalu – Vääna-Jõesuu
|-
|
;;;;;;;;; Mustamäe
;;;;;;;;; Keemia
;;;;;;;;; Männi
;;;;;;;;; E. Vilde tee
;;;;;;;;; Autobussikoondis
;;;;;;;;; Meistri
;;;;;;;;; Karikakra
;;;;;;;;; Sinilille
;;;;;;;;; Haabersti ring
;;;;;;;;; Sõba
;;;;;;;;; Pikaliiva
;;;;;;;;; Tähistaeva
;;;;;;;;; Printsu tee
;;;;;;;;; Tiskre oja
;;;;;;;;; Vana-Rannamõisa tee
;;;;;;;;; Jõeküla
;;;;;;;;; Vahepere
;;;;;;;;; Tiskre
;;;;;;;;; Kallaste
;;;;;;;;; Tabasalu
;;;;;;;;; Mere tee
;;;;;;;;; Rannamõisa
;;;;;;;;; Sõrve tee
;;;;;;;;; Runtsi tee
;;;;;;;;; Ilmandu
;;;;;;;;; Pangapealse
;;;;;;;;; Kolmiku
;;;;;;;;; Muraste
;;;;;;;;; Suurupi tee
;;;;;;;;; Viti
;;;;;;;;; Vääna-Jõesuu
|
;; Vääna-Jõesuu
;; Viti
;; Suurupi tee
;; Muraste
;; Kolmiku
;; Pangapealse
;; Ilmandu
;; Runtsi tee
;; Sõrve tee
;; Rannamõisa
;; Mere tee
;; Tabasalu
;; Kallaste
;; Tiskre
;; Vahepere
;; Jõeküla
;; Vana-Rannamõisa tee
;; Tiskre oja
;; Printsu tee
;; Tähistaeva
;; Pikaliiva
;; Sõba
;; Haabersti ring
;; Päevalille
;; Sinilille
;; Karikakra
;; Meistri
;; Autobussikoondis
;; E. Vilde tee
;; Männi
;; Keemia
;; Mustamäe

;

;
|}
== Vaata ka ==
* [[Tallinna ühistranspordiliinid]]
* [[Harjumaa ühistranspordiliinid]]

== Välislingid ==
{{commonscat}}

[[Kategooria:Harju maakonna bussiliinid]]
[[Kategooria:Tallinna bussiliinid]]
[[Kategooria:Harku vald]]</text>
      <sha1>k44gjtg62ioyc9ti7zk30j9elvi1dlc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>George Galloway</title>
    <ns>0</ns>
    <id>722983</id>
    <revision>
      <id>7260367</id>
      <parentid>7259928</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:32:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Trummiglehn</username>
        <id>175900</id>
      </contributor>
      <comment>Täiendasin artiklit</comment>
      <origin>7260367</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22437" sha1="sy5n3yg1votpjztqnakjg9d0lph3mg6" xml:space="preserve">[[File:Official portrait of George Galloway MP 2024 crop 2 (cropped).jpg|thumb|George Galloway (2024)]]

'''George Galloway''' (sündinud [[16. august]]il [[1954]] [[Dundee]]'s, [[Šotimaa]]l) on Briti poliitik, meediategelane ja kirjanik. Ta on olnud [[Suurbritannia Töölispartei]] (Workers Party of Britain) juht alates selle asutamisest 2019. aastal. 2026. aasta seisuga elab ta Venemaal, olles seal „vabatahtlikus pagenduses&quot; ja tegeleb Kremlimeelse propagandaga. Enda sõnul  toetab ta [[Vene-Ukraina sõda|Venemaa sõda Ukraina vastu]] osana „laiemast antiimperialistlikust ja antikolonialistlikust raamistikust“.&lt;ref&gt;Simon Childs &quot;George Galloway to Stand in Byelection in Attempt to Defeat Green Leader&quot; https://novaramedia.com/ 14.09.2026&lt;/ref&gt;

== Elulugu ==
Kasvas üles vaeses iiri sisserändajate tööliskvartalis. Isa oli šotlasest ametiühingutegelane töötades elektrikuna, ema oli iiri päritolu vabrikutööline. Isa oli Suurbritannia patrioot, ema Iirimaa taasühinemise pooldaja ja Briti suurvõimu vastane. Lõpetas Dundee lääneosas (West End) asuva prestiižse keskkooli Harris Academy, mis oli Šotimaa parimaid. Mängis kooli jalgpallimeeskonnas, samuti meeskondades West End United (kuni 12-aastased), Lochee Boys Club (kuni 16-aastased) ja St Columba's (kuni 18-aastased). 13. aastaselt astus [[Leiboristlik Partei|Leiboristliku Partei]] noorsotsialistide ridadesse (väites, et on 15 aastane), veel teismelisena määrati Leiboristliku Partei Dundee osakonna sekretäriks. 1975. aastal sai temast Leiboristide Dundee osakonna aseesimees ja Šotimaa täitevkomitee liige.&lt;ref&gt;Andy McSmith &quot;George Galloway: The political rebel with a cause&quot; ''Independent.'' 31.03.2012&lt;/ref&gt; 1977. aastast Leiboristide Dundee osakonna sekretär-organisaator, 1980. aastast [[Leiboristlik Partei|Šotimaa Leiboristliku Partei]] asesimees  ning 1981. aasta märtsis, 26-aastaselt, sai temast Šotimaa Leiboristliku Partei kõigi aegade noorim esimees.&lt;ref&gt;Morley, David (2007a), ''Gorgeous George: The Life and Adventures of George Galloway'', Politico's Publishing, pp. 44-45&lt;/ref&gt; 

1977. aastal külastas [[Liibanon]]i ja hakkas toetama [[Palestiina]] iseseisvust. 2004. aastal ajalehe [[The Daily Telegraph]] vastu algatatud laimamisprotsessi käigus sõnas ta: „Vaevalt nädal pärast naasmist andsin ma Dundee Hawkhilli linnaosas asuvas Tavern Baris lubaduse pühendada kogu oma ülejäänud elu Palestiina ja araabia asjale.“&lt;ref&gt;David Smith &quot;Just Gorgeous&quot; ''The Guardian.'' 21.11.2004&lt;/ref&gt; Ta toetas Dundee linnavolikogu otsust heisata linnavalitsuse hoonele [[Palestiina lipp]] ning osales 1980. aastal Dundee ja [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]] asuva [[Nablus]]e linna vahelise sõpruslinnade suhte loomises.&lt;ref&gt;Kristy Scott, Ewen MacAskill &quot;Two views of George: all heart or a pain in the neck&quot; ''The Guardian.'' 23.04.2003&lt;/ref&gt;

1981. aasta lõpus teatas väljaandele &quot;Scottish Marxist&quot; antud intervjuus, et Suurbritannia Kommunistlik Partei võiks liituda Leiboristidega.&lt;ref&gt;{{cite news|last=Hamilton|first=Alan|url=https://www.thetimes.com/tto/archive/article/1981-12-14/8/4.html|title=The Man Who Spreads the Tony Benn Gospel in Scotland|work=[[The Times]]|date=14 December 1981|access-date=1 May 2016|quote=He [Galloway] argued that there was an intellectual vacuum in theoretical party thinking which was in danger of being filled by [[Trotskyists]] and which would be much better filled by Communists.|location=London|page=8}}&lt;/ref&gt; Vastuseks sellele üritas Leiboristliku Partei asejuht Denis Healey teda eemaldada parlamendikandidaatide nimekirjast, kuid ettepanek lükati partei juhatuses tagasi.&lt;ref&gt;Geoffrey Parkhouse &quot;Benn to fight Purge on Left&quot; ''Glasgow Herald.'' 10.12.1981&lt;/ref&gt;

1983–1987 oli ta Briti heategevusorganisatsiooni &quot;War on Want&quot; peasekretär, kus lahkus süüdistatuna heategevusorganisatsiooni kulul luksuslikus elamises. Sõltumatu audiitor vabastas ta süüdistustest vahendite väärkasutamises, kuigi Galloway maksis siiski tagasi 1720 naelsterlingit vaidlustatud kulutuste katteks.&lt;ref&gt;Michael Paterson &quot;Leadership of War on Want marked by turbulence and tension&quot; ''The Telegraph,'' 24.04.2003&lt;/ref&gt;

=== Leiboristide parlamendisaadik (1987-2003/2005) ===
1987. aasta Ühendkuningriigi parlamendivalimistel valiti ta Glasgow Hillheadi ringkonnast parlamendisaadikuks. 1997–2003 esindas ta parlamendis leiboristina Glasgow Kelvini ringkonda.

Ta on öelnud, et tema elu halvim päev oli Nõukogude Liidu kokkuvarisemise päev. Sellest kohutavast sündmusest saadik on tema elu olnud vaid haletsusväärne katse leida endale asendus-kodumaa, mille ta leidis Saddam Husseini Iraagis: „Nii nagu Stalin viis läbi Nõukogude Liidu industrialiseerimise, kavandas Saddam – küll teises mastaabis – Iraagi oma „suurt hüpet edasi“. Ta on oma autobiograafias &quot;Ma pole ainus&quot; („I’m Not the Only One“) öelnud: &quot;Kuveidi riik on ilmselgelt osa suuremast Iraagi tervikust, mille reetlik Albion on emamaalt varastanud“.“ &lt;ref&gt;Christopher Hitchens &quot;Unmitigated Galloway&quot; ''Weekly Standard,'' 30.05.2005&lt;/ref&gt; 

Parlamendiliikmena oli ta 1991. aasta [[Lahesõda|Lahesõja]] vastu ja kritiseeris sellele järgnenud sanktsioonide mõju [[Iraak|Iraagi]] elanikkonnale. 1994. aasta jaanuaris kohtus Iraagis sealse diktaatori [[Saddam Hussein]]iga, kohtumisel pidas ta Husseini ülistava kõne: Teie Ekstsellents, härra president! Tervitan teid nende tuhandete inimeste nimel Suurbritannias, kes läksid vastuvoolu ja olid sõja vastu... Tervitan teid ka Palestiina rahva nimel... Arvasin, et presidendile võiks huvi pakkuda teadmine, et isegi täna, kolm aastat pärast sõda, kohtan ma peresid, kes panevad oma vastsündinud poegadele nimeks Saddam... Härra, ma avaldan austust teie julgusele, tugevusele ja väsimatusele. Ja ma tahan, et te teaksite: me oleme teiega kuni võiduni, kuni võiduni, kuni Jeruusalemmani.&quot;&lt;ref&gt;Profile of George Galloway. BBC News. 22.04.2003&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;David Morley ''Gorgeous George: The Life and Adventures of George Galloway'', London: Politicos, 2007, pp. 210–211&lt;/ref&gt; Leiboristide partei juht John Smith mõistis tema sõnavõtu karmilt hukka.&lt;ref&gt;Donald Macintyre &quot;MP's career threatened by Iraqi TV appearance: Friendly exchange with Saddam infuriates Labour leadership&quot; ''Independent,'' 20.01.1994&lt;/ref&gt; Vahetult pärast naasmist tegi Leiboristide parlamendifraktsiooni juht Derek Foster Gallowayle „karmi noomituse“ ja andis „viimase hoiatuse“. Galloway vabandas oma käitumise pärast ja lubas edaspidi parlamendifraktsiooni juhtide korraldusi järgida.&lt;ref&gt;Mary Braid &quot;Labour gives Galloway a 'final warning'&quot; ''Independent,'' 21.01.1994&lt;/ref&gt; Saddamiga kohtumise tõttu hakati Gallowayd kutsuma „Põhja-Bagdadi parlamendisaadikuks“.&lt;ref&gt;{{cite news|last=Fletcher|first=Martin|url=https://www.thetimes.com/uk/politics/article/galloway-films-interview-with-moderate-president-kctmmw0vld8|title=Galloway films interview with 'moderate' President|work=The Times|date=6 August 2010|access-date=26 December 2016}}&quot;Galloway films interview with ‘moderate’ President&quot; ''The Times''&lt;/ref&gt; 1998. aastal asutas Galloway organisatsiooni &quot;Mariam Appeal&quot; mille eesmärk oli „võidelda Iraagi-vastaste sanktsioonide vastu, millel on laastav mõju Iraagi tavainimestele.“&lt;ref&gt;Conduct of Mr George Galloway: sixth report, session 2006-07, Vol 1. P. 60. By Great Britain: Parliament: House of Commons: Committee on Standards and Privileges

https://books.google.ee/books?id=Xq_tdYOz_LEC&amp;pg=PA60&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q&amp;f=false&lt;/ref&gt;

2001. aasta veebruaris peeti ta koos mitme teise poliitikuga kinni Šotimaal asuvas Faslane’i tuumabaasis toimunud meeleavaldusel; selle tulemusena mõisteti ta süüdi avaliku korra rikkumises ja talle määrati 180 naelsterlingi suurune trahv.&lt;ref&gt;&quot;Labour MP fined over Faslane demo&quot; BBC News, 10 July, 2002; &quot;Politicians arrested at nuclear protest&quot; BBC News, 12.02.2021. &lt;/ref&gt;

8. augustil 2002 – kaks päeva pärast seda, kui ÜRO Julgeolekunõukogu oli tagasi lükanud Iraagi kutse jätkata Bagdadis läbirääkimisi ning ajal, mil USA sissetungi oht üha kasvas – võttis Saddam Hussein Galloway teist korda vastu. Kohtumisel pakkus Galloway Saddamile Briti personali, et käivitada ingliskeelne Iraagi satelliittelevisioonikanal. 12. augustil lükkas Iraak ÜRO inspektorite naasmise tagasi.&lt;ref&gt;&quot;Saddam’s promises and threats&quot; ''The Economist,'' 12.08.2002&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Andrew Pierce &quot;Galloway 'knew it was Saddam's money'&quot; ''The Economist,'' 18.07.2007&lt;/ref&gt; 

2001. aastal sai liikumise „Stop the War Coalition“ (Sõja peatamise koalitsioon) asepresidendiks. Ta osales tegevuses aktiivselt, pidades sõjavastastel meeleavaldustel sageli kõnesid koalitsiooni tribüünilt. Oma autobiograafias kirjutab: &quot;Ainus sõda, mida saab pidada suurriigi vastu, on liikuv sõda. Viisin [Iraagi välisminiser] Tariq Azizile kõik Che Guevara ja Mao Zedongi kirjutised revolutsioonilise sõja pidamise kunstist ning ta lasi need araabia keelde tõlkida. Pidage liikuvat sõda, võtke vormiriietus seljast, sulanduge Iraagi rahva sekka – ja olenemata sellest, millised on nende vaated režiimile, pakuvad nad patriootlikule vastupanuliikumisele kahtlemata tohutut toetust.&quot;&lt;ref&gt;Galloway, George (2005) [2004]. ''I'm Not the Only One''. London: Allen Lane. pp.&amp;#x20;228–29.&lt;/ref&gt;

Peale koalitsioonivägede sissetungi Iraaki esines ta 28. märtsil 2003 Abu Dhabi televisioonis, öeldes: &quot;Iraak võitleb kõigi araablaste eest. Miks araablased ise iraaklaste heaks midagi ei tee? Kus on araabia armeed? Nad [Tony Blair ja George Bush] on valetanud Briti õhuväele ja mereväele, väites, et lahing Iraagis saab olema väga kiire ja lihtne. Nad ründasid Iraaki nagu hundid. Nad ründasid tsiviilelanikke. Nad põrkasid kokku Iraagi vägede ja rahva vastupanuga – inimesed kaitsevad oma väärikust, usku ja kodumaad. Blairil ja Bushil oleks parem see kuritegu ja katastroof lõpetada. Parim, mida Briti väed teha saavad, on keelduda ebaseaduslike käskude täitmisest.&quot;&lt;ref&gt;&quot;Galloway: I'll fight expulsion&quot; ''BBC News,'' 07.04.2003&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Rebecca Allison &quot;Galloway accuses PM of Iraq 'lies'&quot; ''The Guardian,'' 01.04.2003&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Matthew Tempest &quot;Galloway expelled from Labour&quot; ''The Guardian,'' 23.10.2003&lt;/ref&gt; Tollane peaminister ja Leiboristide juht Tony Blair kommenteeris: „Tema avaldused olid häbiväärsed ja valed. Parteijuhatus tegeleb selle küsimusega.&quot; 6. mail 2003 peatati Galloway liikmelisus Leiboristides.&lt;ref&gt;Andrew Sparrow &quot;How attack on 'wolves' caught up with George Galloway&quot; ''The Telegraph,'' 24.10.2003&lt;/ref&gt; Leiboristide distsiplinaarküsimuste eest vastutav riiklik põhikirjakomitee (National Constitutional Committee) korraldas 22. oktoobril 2003 süüdistuste arutamiseks istungi. Selle käigus kuulati ära Galloway ise ja teised partei tunnistajad, vaadati läbi meediaintervjuud ning võeti vastu iseloomustused. Järgmisel päeval tunnistas komitee Galloway ühehäälselt süüdi neljas süüdistuses viiest: araablaste õhutamine Briti vägede vastu võitlema, Briti sõdurite õhutamine käskudele mitte alluma, valijate õhutamine Leiboristide saadikute vastu hääletama ning ähvardus kandideerida Tööpartei kandidaatide vastu. Galloway heideti Leiboristidest välja.&lt;ref&gt;{{cite news|last=Sparrow|first=Andrew|url=https://www.telegraph.co.uk/news/uknews/1444947/Labour-expels-Galloway.html|title=Labour expels Galloway|work=The Daily Telegraph|date=24 October 2003|archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20220111/https://www.telegraph.co.uk/news/uknews/1444947/Labour-expels-Galloway.html|archive-date=11 January 2022|url-access=subscription|url-status=live}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news|url=https://news.bbc.co.uk/1/hi/uk_politics/3205889.stm|title=Galloway expelled by Labour|publisher=BBC News|date=24 October 2003|access-date=4 January 2010}}&lt;/ref&gt; Pärast parteist väljaheitmist ütles Galloway: „See oli poliitiliselt motiveeritud farsikohtuprotsess, mille otsus oli poliitiliste näidisprotsesside parimate traditsioonide kohaselt juba ette valmis kirjutatud.“&lt;ref&gt;{{cite news|url=https://news.bbc.co.uk/1/hi/uk_politics/3205889.stm|title=Galloway expelled by Labour|publisher=BBC News|date=24 October 2003|access-date=4 January 2010}}&lt;/ref&gt; Tolleaegne Leiboristide esimees Ian McCartney sõnas, et Galloway oli ainus partei parlamendiliige, kes „õhutas välisjõude Briti vägede vastu üles tõusma“.&lt;ref&gt;Morley, David (2007a), ''Gorgeous George: The Life and Adventures of George Galloway'', Politico's Publishing. P. 270&lt;/ref&gt; 

Pärast 7. juulil 2005 toimunud Londoni terrorirünnakuid, milles hukkus 52 tsiviilisikut, seostas Galloway rünnakud Lääne Lähis-Ida poliitikaga. Ta väitis, et Tony Blairi ja George W. Bushi „kätel on palju rohkem verd“, kui pommirünnakud toime pannud terroristidel, ning nimetas president Bushi maailma „suurimaks terroristiks“.&lt;ref&gt;&quot;Galloway says Blair and Bush 'have blood on their hands'&quot; ''The Guardian,'' 05.08.2005&lt;/ref&gt; 

22. aprillil 2003 avaldas ajaleht &quot;The Daily Telegraph&quot; artikleid ja kommentaare, mis käsitlesid dokumente, mille leidis ajalehe reporter David Blair Iraagi välisministeeriumi varemetest. Dokumendid näisid olevat ülestähendused Galloway ja Iraagi luureagentide vahelistest kohtumistest ning neis väideti, et Galloway oli saanud ÜRO programmi „Nafta toidu vastu“ tuludest 375 000 naelsterlingit aastas. Galloway lükkas väited ümber ja juhtis tähelepanu asjaolule, et dokumentide leidmine valveta ja pommitatud hoonest on kahtlane. Ta kaebas ajalehe laimamise eest kohtusse ja võitis protsessi.&lt;ref&gt;'''IN THE HIGH COURT OF JUSTICE QUEEN'S BENCH DIVISION'''

Royal Courts of Justice

Strand. London. WC2A 2LL

02 December 2004&lt;center&gt;
B e f o r e :

'''THE HONOURABLE MR JUSTICE EADY'''

____________________
'''Between:'''

'''George Galloway MP'''

'''Claimant'''

'''- and -'''

'''Telegraph Group Limited'''

'''Defendant'''

____________________

'''Richard Rampton QC and Heather Rogers (instructed by Davenport Lyons) for the Claimant James Price QC and Matthew Nicklin (instructed by Dechert) for the Defendant'''

____________________

'''HTML VERSION OF JUDGMENT'''
&lt;/center&gt;&lt;/ref&gt; 

2005. aasta mais süüdistas USA senati komitee raport Gallowayd selles, et ta sai Iraagi valitsuselt õiguse osta naftat ÜRO programmi „Nafta toidu vastu“ raames. Galloway lükkas 17. mail 2005 senati ees süüdistused tagasi, väites, et need on poliitiliselt motiveeritud.&lt;ref&gt;&quot;Media react to blistering hearing&quot; ''BBC News,'' 17.05.2005&lt;/ref&gt;  2005. aasta oktoobris avaldatud ÜRO komisjoni aruandes märgiti, et „üle 18 miljoni barreli naftat eraldati kas otse George Galloway või ühe tema kaastöötaja, Fawaz Abdullah Zureikati nimele, et toetada hr. Galloway kampaaniat sanktsioonide vastu. Zureikat sai vahendustasu umbes 11 miljoni barreli müügi korraldamise eest, mis olid eraldatud hr Galloway nimele.“ Aruande kohaselt suunati 445 000 dollari suurused maksed Galloway algatuse „Mariam Appeal“ kaudu; naftamüügist saadud 120 000 dollarit kanti Galloway abikaasa Amineh Abu Zayyadi pangakontole, kes oli samuti seotud „Mariam Appealiga“.&lt;ref&gt;David Usborne, Kim Sengupta &quot;Galloway given 18m barrels of oil from Saddam, claims independent US report&quot; ''Independent,'' 28.10.2005&lt;/ref&gt;

=== Respecti parlamendisaadik (2005-2015) ===
2003. aasta oktoobri lõpus kirjutas Galloway ajalehes &quot;The Guardian&quot;, et liitub peagi koalitsiooniga, mis koosneb „punastest, rohelistest, sõjavastastest, moslemitest ja teistest sotsiaalsetest rühmadest, keda sõda on radikaliseerinud“.&lt;ref&gt;George Galloway &quot;Why I will stand against New Labour&quot; ''The Guardian,'' 30.10.2003

&lt;/ref&gt; 2004. aasta jaanuaris selgus, et Galloway hakkab tegema koostööd Inglismaa ja Walesi Sotsialistliku Töölisparteiga ning teiste osapooltega nime all „Respect – The Unity Coalition“ (Respect – Ühtsuse Koalitsioon), mida tuntakse üldiselt lihtsalt nimega „Respect“. &quot;The Observeri&quot; ajakirjaniku Nick Coheni hinnangul oli tegemist „liiduga trotskistliku äärmusvasakpoolsuse ja islamistliku äärmusparempoolsuse vahel“.&lt;ref&gt;Nick Cohen &quot;Galloway can no longer count on the indulgence of polite society'&quot; ''The Guadian,'' 15.01.2006

&lt;/ref&gt; 

5. mail 2005 toimunud parlamendivalimistel valiti ta moslemienamusega Ida-Londoni Bethnal Green and Bow valimisringkonnast parlamendisaadikuks. Vahetult pärast valimisi toimunud õhtusöögil peetud ja salaja lindistatud kõnes väitis Galloway, et šariaadivõimu pooldava IFE (Islamic Forum of Europe) osalusel oli tema võidus „otsustav roll“. Kuigi IFE ise eitas süüdistust, tunnistas Galloway avalduses, et väide vastab tõele.&lt;ref&gt;Andrew Gilligan &quot;'Britain's Islamic republic': full transcript of Channel 4 Dispatches programme on Lutfur Rahman, the IFE and Tower Hamlets&quot; ''Telegraph,'' 22.10.2010&lt;/ref&gt;

17. juulil 2007,avaldas Briti parlamendi alamkoja standardite ja privileegide erikomisjon oma kuuenda aruande Galloway sidemete koha Husseini režiimiga. Leiti, et puuduvad tõendid, nagu oleks Galloway saanud isiklikku kasu kas endiselt Iraagi valitsuselt või programmist „Nafta toidu vastu“. Samas leiti, et on olemas kaalukad kaudsed tõendid selle kohta, et Iraagi valitsus kasutas programmi „Nafta toidu vastu“ – hr Galloway vaikival heakskiidul – kampaania „Mariam Appeal“ tegevuse rahastamiseks. Leiti, et Galloway kasutas parlamendi ressursse oma töö toetamiseks „Mariam Appeali“ algatuse heaks viisil, mis „ületas mõistlikkuse piirid“; ühtlasi soovitati, et ta paluks parlamendilt vabandust ning ta kõrvaldataks parlamenditööst 18 tegeliku istungipäeva ajaks.&lt;ref&gt;'''Select Committee on Standards and Privileges Sixth Report'''

----'''Appendix 1: Memorandum from the Parliamentary Commissioner for Standards'''
----&lt;center&gt;'''Complaints against Mr George Galloway'''&lt;/center&gt;&lt;/ref&gt; 23. juulil 2007 hääletas parlament tema töölt kõrvaldamise poolt.&lt;ref&gt;https://publications.parliament.uk/pa/cm200607/cmhansrd/cm070723/debtext/70723-0013.htm&lt;/ref&gt;

Vastusena 2008.–2009. aasta Iisraeli ja Gaza konfliktile algatas Galloway 2009. aasta jaanuaris Gaza tsooni suunduva abikonvoi nimega &quot;Viva Palestina&quot;. 14. veebruaril 2009 saatsid Galloway ja sajad vabatahtlikud teele konvoi, mis koosnes ligikaudu 120-st Gaza tsooni mõeldud sõidukist. Nende hulgas olid tuletõrjeauto , 12 kiirabiautot, paat ning veoautod, mis olid täis ravimeid, tööriistu, riideid, tekke ja kingitusi lastele. 8000 km pikkune teekond kulges läbi Belgia, Prantsusmaa, Hispaania, Maroko, Alžeeria, Tuneesia, Liibüa ja Egiptuse.&lt;ref&gt;&quot;Gaza-bound aid convoy leaving UK&quot; ''BBC News,'' 14.02.2009&lt;/ref&gt; 8. jaanuaril 2010 saadeti Galloway välja Egiptusest ja kuulutati seal persona non grata'ks kuna ta oli eelnevalt nimetanud Egiptuse presidenti [[Ḩusnī Mubārak|Hosni Mubarak]]&lt;nowiki/&gt;ki &quot;kurjategijaks&quot; ja &quot;Araabia maailma lindpriiks&quot; ning kutsunud üles teda kukutama.&lt;ref&gt;&quot;George Galloway MP deported from Egypt, say activists&quot; ''BBC News,'' 08.01.2010&lt;/ref&gt;

2010. aasta parlamendivalimistel kandideeris ta Poplar and Limehouse ringkonnas Ida-Londonis, kuid ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;Owen Bowcott &quot;UK election results: George Galloway comes third as Respect party vote slumps&quot; ''The Guardian,'' 07.05.2010&lt;/ref&gt; 2012. aasta Bradford Westi järelvalimiste tulemusena naases ta suure valimisvõiduga parlamenti.&lt;ref&gt;Patrick Wintour ''&quot;''George Galloway wins Bradford West by election&quot; ''The Guardian,'' 30.03.2012&lt;/ref&gt;2013. aasta lõpus sai temast erakonna Respect esimees.&lt;ref&gt;Helen Pidd &quot;Who is the leader of the Respect party these days?&quot; ''The Guardian,'' 28.10.2013&lt;/ref&gt;

20. veebruaril 2013 lahkus ta Oxfordi ülikoolis toimunud avalikult väitluselt, kui sai teada, et tema oponendil on Iisraeli kodakondsus: „Ma ei tunnusta Iisraeli ega vaidle iisraellastega.&quot;&lt;ref&gt;Phelim Brady &quot;Galloway walks out of debate with Oxford Israeli student&quot; ''Varsity,'' 22.02.2013&lt;/ref&gt; Ta ise kommenteeris: &quot;Põhjus on lihtne: ei mingit tunnustamist, ei mingit normaliseerimist. Ainult boikott, investeeringute väljaviimine ja sanktsioonid – seni, kuni apartheidiriik on alistatud. Ma ei vaidle kunagi iisraellastega ega suhtle nende meediaga. Kui nad soovivad rääkida Palestiinast, siis õige aadress on Palestiina Vabastusorganisatsioon.&quot;&lt;ref&gt;Rob Williams &quot;'I don't debate with Israelis': George Galloway accused of racism after walking out of Middle East debate at Oxford&quot; ''The Independent,'' 21.02.2012&lt;/ref&gt;

2. augustil 2014 pidas ta Leedsis avalikul koosolekul kõne, kus kuulutas Bradfordi &quot;Iisraelivabaks tsooniks&quot;: &quot;Oleme kuulutanud Bradfordi Iisraelivabaks tsooniks. Me ei soovi siia Iisraeli kaupu ega teenuseid; me ei taha, et Iisraeli akadeemikud tuleksid meie ülikoolidesse või kolledžitesse; me ei soovi isegi seda, et Iisraeli turistid Bradfordi külastaksid – isegi kui keegi neist oleks seda kaalunud. Me lükkame tagasi selle ebaseadusliku, barbaarse ja metsiku riigi, mis nimetab end Iisraeliks. Ja teie peate tegema sedasama.&quot;&lt;ref&gt;Kevin Rawlinson &quot;George Galloway investigated by police for saying Bradford an 'Israel-free zone'&quot; ''The Guardian,'' 07.08.2014&lt;/ref&gt;

Mais 2015 toimunud korralistel parlamendivalimistel kaotas ta Bradford Westis kandideerides oma koha parlamendis.&lt;ref&gt;&quot;Respect leader George Galloway 'broke election law'&quot; ''BBC News,''

8 May 2015&lt;/ref&gt;

Ta toetas marksist Jeremy Corbyni valimist Leiboristide esimeheks 2015. aastal. Ta lootis, et teda kutsutakse tagasi Leiboristide hulka, kuid seda ei juhtunud. 7. juulil 2016 esilinastus tema dokfilm &quot;The Killing$ of Tony Blair&quot;, mis kritiseeris teravalt endist leiboristist peaministrit. „Film räägib kolmest „tapmisest“,“ selgitab ta. „Leiboristide partei tapmine, miljoni inimese tapmine Iraagis ja Afganistanis ning rahaline kasu – ehk „tapmised“ –, mis neist kahest esimesest sündisid.“ Filmi rahastamiseks müüs ta maha omaenda maja. „Mul on vedanud, et mul on naine, kes lubas mul seda teha,“ ütleb ta. „Nüüd elame üürikorteris.“&lt;ref&gt;Kaleem Aftab &quot;George Galloway on his documentary film The Killing$ of Tony Blair: ‘It’s a considered narrative, not an angry tirade’&quot; ''The Independent,'' 27.07.2016&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

{{JÄRJESTA:Galloway, George}}
[[Kategooria:Suurbritannia poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1954]]</text>
      <sha1>sy5n3yg1votpjztqnakjg9d0lph3mg6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260440</id>
      <parentid>7260367</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T15:16:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Trummiglehn</username>
        <id>175900</id>
      </contributor>
      <comment>Kirjutasin artikli</comment>
      <origin>7260440</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="31666" sha1="tt71tvuj6hl8sg1r57siqnu6juon2b6" xml:space="preserve">[[File:Official portrait of George Galloway MP 2024 crop 2 (cropped).jpg|thumb|George Galloway (2024)]]

'''George Galloway''' (sündinud [[16. august]]il [[1954]] [[Dundee]]'s, [[Šotimaa]]l) on Briti poliitik, meediategelane ja kirjanik. Ta on olnud [[Suurbritannia Töölispartei]] (Workers Party of Britain) juht alates selle asutamisest 2019. aastal. 2026. aasta seisuga elab ta Venemaal, olles seal „vabatahtlikus pagenduses&quot; ja tegeleb Kremlimeelse propagandaga. Enda sõnul  toetab ta [[Vene-Ukraina sõda|Venemaa sõda Ukraina vastu]] osana „laiemast antiimperialistlikust ja antikolonialistlikust raamistikust“.&lt;ref&gt;Simon Childs &quot;George Galloway to Stand in Byelection in Attempt to Defeat Green Leader&quot; https://novaramedia.com/ 14.09.2026&lt;/ref&gt;

== Elulugu ==
Kasvas üles vaeses iiri sisserändajate tööliskvartalis. Isa oli šotlasest ametiühingutegelane töötades elektrikuna, ema oli iiri päritolu vabrikutööline. Isa oli Suurbritannia patrioot, ema Iirimaa taasühinemise pooldaja ja Briti suurvõimu vastane. Lõpetas Dundee lääneosas (West End) asuva prestiižse keskkooli Harris Academy, mis oli Šotimaa parimaid. Mängis kooli jalgpallimeeskonnas, samuti meeskondades West End United (kuni 12-aastased), Lochee Boys Club (kuni 16-aastased) ja St Columba's (kuni 18-aastased). 13. aastaselt astus [[Leiboristlik Partei|Leiboristliku Partei]] noorsotsialistide ridadesse (väites, et on 15 aastane), veel teismelisena määrati Leiboristliku Partei Dundee osakonna sekretäriks. 1975. aastal sai temast Leiboristide Dundee osakonna aseesimees ja Šotimaa täitevkomitee liige.&lt;ref&gt;Andy McSmith &quot;George Galloway: The political rebel with a cause&quot; ''Independent.'' 31.03.2012&lt;/ref&gt; 1977. aastast Leiboristide Dundee osakonna sekretär-organisaator, 1980. aastast [[Leiboristlik Partei|Šotimaa Leiboristliku Partei]] asesimees  ning 1981. aasta märtsis, 26-aastaselt, sai temast Šotimaa Leiboristliku Partei kõigi aegade noorim esimees.&lt;ref&gt;Morley, David (2007a), ''Gorgeous George: The Life and Adventures of George Galloway'', Politico's Publishing, pp. 44-45&lt;/ref&gt; 

1977. aastal külastas [[Liibanon]]i ja hakkas toetama [[Palestiina]] iseseisvust. 2004. aastal ajalehe [[The Daily Telegraph]] vastu algatatud laimamisprotsessi käigus sõnas ta: „Vaevalt nädal pärast naasmist andsin ma Dundee Hawkhilli linnaosas asuvas Tavern Baris lubaduse pühendada kogu oma ülejäänud elu Palestiina ja araabia asjale.“&lt;ref&gt;David Smith &quot;Just Gorgeous&quot; ''The Guardian.'' 21.11.2004&lt;/ref&gt; Ta toetas Dundee linnavolikogu otsust heisata linnavalitsuse hoonele [[Palestiina lipp]] ning osales 1980. aastal Dundee ja [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]] asuva [[Nablus]]e linna vahelise sõpruslinnade suhte loomises.&lt;ref&gt;Kristy Scott, Ewen MacAskill &quot;Two views of George: all heart or a pain in the neck&quot; ''The Guardian.'' 23.04.2003&lt;/ref&gt;

1981. aasta lõpus teatas väljaandele &quot;Scottish Marxist&quot; antud intervjuus, et Suurbritannia Kommunistlik Partei võiks liituda Leiboristidega.&lt;ref&gt;{{cite news|last=Hamilton|first=Alan|url=https://www.thetimes.com/tto/archive/article/1981-12-14/8/4.html|title=The Man Who Spreads the Tony Benn Gospel in Scotland|work=[[The Times]]|date=14 December 1981|access-date=1 May 2016|quote=He [Galloway] argued that there was an intellectual vacuum in theoretical party thinking which was in danger of being filled by [[Trotskyists]] and which would be much better filled by Communists.|location=London|page=8}}&lt;/ref&gt; Vastuseks sellele üritas Leiboristliku Partei asejuht Denis Healey teda eemaldada parlamendikandidaatide nimekirjast, kuid ettepanek lükati partei juhatuses tagasi.&lt;ref&gt;Geoffrey Parkhouse &quot;Benn to fight Purge on Left&quot; ''Glasgow Herald.'' 10.12.1981&lt;/ref&gt;

1983–1987 oli ta Briti heategevusorganisatsiooni &quot;War on Want&quot; peasekretär, kus lahkus süüdistatuna heategevusorganisatsiooni kulul luksuslikus elamises. Sõltumatu audiitor vabastas ta süüdistustest vahendite väärkasutamises, kuigi Galloway maksis siiski tagasi 1720 naelsterlingit vaidlustatud kulutuste katteks.&lt;ref&gt;Michael Paterson &quot;Leadership of War on Want marked by turbulence and tension&quot; ''The Telegraph,'' 24.04.2003&lt;/ref&gt;

=== Leiboristide parlamendisaadik (1987-2003/2005) ===
1987. aasta Ühendkuningriigi parlamendivalimistel valiti ta Glasgow Hillheadi ringkonnast parlamendisaadikuks. 1997–2003 esindas ta parlamendis leiboristina Glasgow Kelvini ringkonda.

Ta on öelnud, et tema elu halvim päev oli Nõukogude Liidu kokkuvarisemise päev. Sellest kohutavast sündmusest saadik on tema elu olnud vaid haletsusväärne katse leida endale asendus-kodumaa, mille ta leidis Saddam Husseini Iraagis: „Nii nagu Stalin viis läbi Nõukogude Liidu industrialiseerimise, kavandas Saddam – küll teises mastaabis – Iraagi oma „suurt hüpet edasi“. Ta on oma autobiograafias &quot;Ma pole ainus&quot; („I’m Not the Only One“) öelnud: &quot;Kuveidi riik on ilmselgelt osa suuremast Iraagi tervikust, mille reetlik Albion on emamaalt varastanud“.“ &lt;ref&gt;Christopher Hitchens &quot;Unmitigated Galloway&quot; ''Weekly Standard,'' 30.05.2005&lt;/ref&gt; 

Parlamendiliikmena oli ta 1991. aasta [[Lahesõda|Lahesõja]] vastu ja kritiseeris sellele järgnenud sanktsioonide mõju [[Iraak|Iraagi]] elanikkonnale. 1994. aasta jaanuaris kohtus Iraagis sealse diktaatori [[Saddam Hussein]]iga, kohtumisel pidas ta Husseini ülistava kõne: Teie Ekstsellents, härra president! Tervitan teid nende tuhandete inimeste nimel Suurbritannias, kes läksid vastuvoolu ja olid sõja vastu... Tervitan teid ka Palestiina rahva nimel... Arvasin, et presidendile võiks huvi pakkuda teadmine, et isegi täna, kolm aastat pärast sõda, kohtan ma peresid, kes panevad oma vastsündinud poegadele nimeks Saddam... Härra, ma avaldan austust teie julgusele, tugevusele ja väsimatusele. Ja ma tahan, et te teaksite: me oleme teiega kuni võiduni, kuni võiduni, kuni Jeruusalemmani.&quot;&lt;ref&gt;Profile of George Galloway. BBC News. 22.04.2003&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;David Morley ''Gorgeous George: The Life and Adventures of George Galloway'', London: Politicos, 2007, pp. 210–211&lt;/ref&gt; Leiboristide partei juht John Smith mõistis tema sõnavõtu karmilt hukka.&lt;ref&gt;Donald Macintyre &quot;MP's career threatened by Iraqi TV appearance: Friendly exchange with Saddam infuriates Labour leadership&quot; ''Independent,'' 20.01.1994&lt;/ref&gt; Vahetult pärast naasmist tegi Leiboristide parlamendifraktsiooni juht Derek Foster Gallowayle „karmi noomituse“ ja andis „viimase hoiatuse“. Galloway vabandas oma käitumise pärast ja lubas edaspidi parlamendifraktsiooni juhtide korraldusi järgida.&lt;ref&gt;Mary Braid &quot;Labour gives Galloway a 'final warning'&quot; ''Independent,'' 21.01.1994&lt;/ref&gt; Saddamiga kohtumise tõttu hakati Gallowayd kutsuma „Põhja-Bagdadi parlamendisaadikuks“.&lt;ref&gt;{{cite news|last=Fletcher|first=Martin|url=https://www.thetimes.com/uk/politics/article/galloway-films-interview-with-moderate-president-kctmmw0vld8|title=Galloway films interview with 'moderate' President|work=The Times|date=6 August 2010|access-date=26 December 2016}}&quot;Galloway films interview with ‘moderate’ President&quot; ''The Times''&lt;/ref&gt; 1998. aastal asutas Galloway organisatsiooni &quot;Mariam Appeal&quot; mille eesmärk oli „võidelda Iraagi-vastaste sanktsioonide vastu, millel on laastav mõju Iraagi tavainimestele.“&lt;ref&gt;Conduct of Mr George Galloway: sixth report, session 2006-07, Vol 1. P. 60. By Great Britain: Parliament: House of Commons: Committee on Standards and Privileges

https://books.google.ee/books?id=Xq_tdYOz_LEC&amp;pg=PA60&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q&amp;f=false&lt;/ref&gt;

2001. aasta veebruaris peeti ta koos mitme teise poliitikuga kinni Šotimaal asuvas Faslane’i tuumabaasis toimunud meeleavaldusel; selle tulemusena mõisteti ta süüdi avaliku korra rikkumises ja talle määrati 180 naelsterlingi suurune trahv.&lt;ref&gt;&quot;Labour MP fined over Faslane demo&quot; BBC News, 10 July, 2002; &quot;Politicians arrested at nuclear protest&quot; BBC News, 12.02.2021. &lt;/ref&gt;

8. augustil 2002 – kaks päeva pärast seda, kui ÜRO Julgeolekunõukogu oli tagasi lükanud Iraagi kutse jätkata Bagdadis läbirääkimisi ning ajal, mil USA sissetungi oht üha kasvas – võttis Saddam Hussein Galloway teist korda vastu. Kohtumisel pakkus Galloway Saddamile Briti personali, et käivitada ingliskeelne Iraagi satelliittelevisioonikanal. 12. augustil lükkas Iraak ÜRO inspektorite naasmise tagasi.&lt;ref&gt;&quot;Saddam’s promises and threats&quot; ''The Economist,'' 12.08.2002&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Andrew Pierce &quot;Galloway 'knew it was Saddam's money'&quot; ''The Economist,'' 18.07.2007&lt;/ref&gt; 

2001. aastal sai liikumise „Stop the War Coalition“ (Sõja peatamise koalitsioon) asepresidendiks. Ta osales tegevuses aktiivselt, pidades sõjavastastel meeleavaldustel sageli kõnesid koalitsiooni tribüünilt. Oma autobiograafias kirjutab: &quot;Ainus sõda, mida saab pidada suurriigi vastu, on liikuv sõda. Viisin [Iraagi välisminiser] Tariq Azizile kõik Che Guevara ja Mao Zedongi kirjutised revolutsioonilise sõja pidamise kunstist ning ta lasi need araabia keelde tõlkida. Pidage liikuvat sõda, võtke vormiriietus seljast, sulanduge Iraagi rahva sekka – ja olenemata sellest, millised on nende vaated režiimile, pakuvad nad patriootlikule vastupanuliikumisele kahtlemata tohutut toetust.&quot;&lt;ref&gt;Galloway, George (2005) [2004]. ''I'm Not the Only One''. London: Allen Lane. pp.&amp;#x20;228–29.&lt;/ref&gt;

Peale koalitsioonivägede sissetungi Iraaki esines ta 28. märtsil 2003 Abu Dhabi televisioonis, öeldes: &quot;Iraak võitleb kõigi araablaste eest. Miks araablased ise iraaklaste heaks midagi ei tee? Kus on araabia armeed? Nad [Tony Blair ja George Bush] on valetanud Briti õhuväele ja mereväele, väites, et lahing Iraagis saab olema väga kiire ja lihtne. Nad ründasid Iraaki nagu hundid. Nad ründasid tsiviilelanikke. Nad põrkasid kokku Iraagi vägede ja rahva vastupanuga – inimesed kaitsevad oma väärikust, usku ja kodumaad. Blairil ja Bushil oleks parem see kuritegu ja katastroof lõpetada. Parim, mida Briti väed teha saavad, on keelduda ebaseaduslike käskude täitmisest.&quot;&lt;ref&gt;&quot;Galloway: I'll fight expulsion&quot; ''BBC News,'' 07.04.2003&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Rebecca Allison &quot;Galloway accuses PM of Iraq 'lies'&quot; ''The Guardian,'' 01.04.2003&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Matthew Tempest &quot;Galloway expelled from Labour&quot; ''The Guardian,'' 23.10.2003&lt;/ref&gt; Tollane peaminister ja Leiboristide juht Tony Blair kommenteeris: „Tema avaldused olid häbiväärsed ja valed. Parteijuhatus tegeleb selle küsimusega.&quot; 6. mail 2003 peatati Galloway liikmelisus Leiboristides.&lt;ref&gt;Andrew Sparrow &quot;How attack on 'wolves' caught up with George Galloway&quot; ''The Telegraph,'' 24.10.2003&lt;/ref&gt; Leiboristide distsiplinaarküsimuste eest vastutav riiklik põhikirjakomitee (National Constitutional Committee) korraldas 22. oktoobril 2003 süüdistuste arutamiseks istungi. Selle käigus kuulati ära Galloway ise ja teised partei tunnistajad, vaadati läbi meediaintervjuud ning võeti vastu iseloomustused. Järgmisel päeval tunnistas komitee Galloway ühehäälselt süüdi neljas süüdistuses viiest: araablaste õhutamine Briti vägede vastu võitlema, Briti sõdurite õhutamine käskudele mitte alluma, valijate õhutamine Leiboristide saadikute vastu hääletama ning ähvardus kandideerida Tööpartei kandidaatide vastu. Galloway heideti Leiboristidest välja.&lt;ref&gt;{{cite news|last=Sparrow|first=Andrew|url=https://www.telegraph.co.uk/news/uknews/1444947/Labour-expels-Galloway.html|title=Labour expels Galloway|work=The Daily Telegraph|date=24 October 2003|archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20220111/https://www.telegraph.co.uk/news/uknews/1444947/Labour-expels-Galloway.html|archive-date=11 January 2022|url-access=subscription|url-status=live}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news|url=https://news.bbc.co.uk/1/hi/uk_politics/3205889.stm|title=Galloway expelled by Labour|publisher=BBC News|date=24 October 2003|access-date=4 January 2010}}&lt;/ref&gt; Pärast parteist väljaheitmist ütles Galloway: „See oli poliitiliselt motiveeritud farsikohtuprotsess, mille otsus oli poliitiliste näidisprotsesside parimate traditsioonide kohaselt juba ette valmis kirjutatud.“&lt;ref&gt;{{cite news|url=https://news.bbc.co.uk/1/hi/uk_politics/3205889.stm|title=Galloway expelled by Labour|publisher=BBC News|date=24 October 2003|access-date=4 January 2010}}&lt;/ref&gt; Tolleaegne Leiboristide esimees Ian McCartney sõnas, et Galloway oli ainus partei parlamendiliige, kes „õhutas välisjõude Briti vägede vastu üles tõusma“.&lt;ref&gt;Morley, David (2007a), ''Gorgeous George: The Life and Adventures of George Galloway'', Politico's Publishing. P. 270&lt;/ref&gt; 

Pärast 7. juulil 2005 toimunud Londoni terrorirünnakuid, milles hukkus 52 tsiviilisikut, seostas Galloway rünnakud Lääne Lähis-Ida poliitikaga. Ta väitis, et Tony Blairi ja George W. Bushi „kätel on palju rohkem verd“, kui pommirünnakud toime pannud terroristidel, ning nimetas president Bushi maailma „suurimaks terroristiks“.&lt;ref&gt;&quot;Galloway says Blair and Bush 'have blood on their hands'&quot; ''The Guardian,'' 05.08.2005&lt;/ref&gt; 

22. aprillil 2003 avaldas ajaleht &quot;The Daily Telegraph&quot; artikleid ja kommentaare, mis käsitlesid dokumente, mille leidis ajalehe reporter David Blair Iraagi välisministeeriumi varemetest. Dokumendid näisid olevat ülestähendused Galloway ja Iraagi luureagentide vahelistest kohtumistest ning neis väideti, et Galloway oli saanud ÜRO programmi „Nafta toidu vastu“ tuludest 375 000 naelsterlingit aastas. Galloway lükkas väited ümber ja juhtis tähelepanu asjaolule, et dokumentide leidmine valveta ja pommitatud hoonest on kahtlane. Ta kaebas ajalehe laimamise eest kohtusse ja võitis protsessi.&lt;ref&gt;'''IN THE HIGH COURT OF JUSTICE QUEEN'S BENCH DIVISION'''

Royal Courts of Justice

Strand. London. WC2A 2LL

02 December 2004&lt;center&gt;
B e f o r e :

'''THE HONOURABLE MR JUSTICE EADY'''

____________________
'''Between:'''

'''George Galloway MP'''

'''Claimant'''

'''- and -'''

'''Telegraph Group Limited'''

'''Defendant'''

____________________

'''Richard Rampton QC and Heather Rogers (instructed by Davenport Lyons) for the Claimant James Price QC and Matthew Nicklin (instructed by Dechert) for the Defendant'''

____________________

'''HTML VERSION OF JUDGMENT'''
&lt;/center&gt;&lt;/ref&gt; 

2005. aasta mais süüdistas USA senati komitee raport Gallowayd selles, et ta sai Iraagi valitsuselt õiguse osta naftat ÜRO programmi „Nafta toidu vastu“ raames. Galloway lükkas 17. mail 2005 senati ees süüdistused tagasi, väites, et need on poliitiliselt motiveeritud.&lt;ref&gt;&quot;Media react to blistering hearing&quot; ''BBC News,'' 17.05.2005&lt;/ref&gt;  2005. aasta oktoobris avaldatud ÜRO komisjoni aruandes märgiti, et „üle 18 miljoni barreli naftat eraldati kas otse George Galloway või ühe tema kaastöötaja, Fawaz Abdullah Zureikati nimele, et toetada hr. Galloway kampaaniat sanktsioonide vastu. Zureikat sai vahendustasu umbes 11 miljoni barreli müügi korraldamise eest, mis olid eraldatud hr Galloway nimele.“ Aruande kohaselt suunati 445 000 dollari suurused maksed Galloway algatuse „Mariam Appeal“ kaudu; naftamüügist saadud 120 000 dollarit kanti Galloway abikaasa Amineh Abu Zayyadi pangakontole, kes oli samuti seotud „Mariam Appealiga“.&lt;ref&gt;David Usborne, Kim Sengupta &quot;Galloway given 18m barrels of oil from Saddam, claims independent US report&quot; ''Independent,'' 28.10.2005&lt;/ref&gt;

=== Respecti parlamendisaadik (2005-2015) ===
2003. aasta oktoobri lõpus kirjutas Galloway ajalehes &quot;The Guardian&quot;, et liitub peagi koalitsiooniga, mis koosneb „punastest, rohelistest, sõjavastastest, moslemitest ja teistest sotsiaalsetest rühmadest, keda sõda on radikaliseerinud“.&lt;ref&gt;George Galloway &quot;Why I will stand against New Labour&quot; ''The Guardian,'' 30.10.2003

&lt;/ref&gt; 2004. aasta jaanuaris selgus, et Galloway hakkab tegema koostööd Inglismaa ja Walesi Sotsialistliku Töölisparteiga ning teiste osapooltega nime all „Respect – The Unity Coalition“ (Respect – Ühtsuse Koalitsioon), mida tuntakse üldiselt lihtsalt nimega „Respect“. &quot;The Observeri&quot; ajakirjaniku Nick Coheni hinnangul oli tegemist „liiduga trotskistliku äärmusvasakpoolsuse ja islamistliku äärmusparempoolsuse vahel“.&lt;ref&gt;Nick Cohen &quot;Galloway can no longer count on the indulgence of polite society'&quot; ''The Guadian,'' 15.01.2006

&lt;/ref&gt; 

5. mail 2005 toimunud parlamendivalimistel valiti ta moslemienamusega Ida-Londoni Bethnal Green and Bow valimisringkonnast parlamendisaadikuks. Vahetult pärast valimisi toimunud õhtusöögil peetud ja salaja lindistatud kõnes väitis Galloway, et šariaadivõimu pooldava IFE (Islamic Forum of Europe) osalusel oli tema võidus „otsustav roll“. Kuigi IFE ise eitas süüdistust, tunnistas Galloway avalduses, et väide vastab tõele.&lt;ref&gt;Andrew Gilligan &quot;'Britain's Islamic republic': full transcript of Channel 4 Dispatches programme on Lutfur Rahman, the IFE and Tower Hamlets&quot; ''Telegraph,'' 22.10.2010&lt;/ref&gt;

17. juulil 2007,avaldas Briti parlamendi alamkoja standardite ja privileegide erikomisjon oma kuuenda aruande Galloway sidemete koha Husseini režiimiga. Leiti, et puuduvad tõendid, nagu oleks Galloway saanud isiklikku kasu kas endiselt Iraagi valitsuselt või programmist „Nafta toidu vastu“. Samas leiti, et on olemas kaalukad kaudsed tõendid selle kohta, et Iraagi valitsus kasutas programmi „Nafta toidu vastu“ – hr Galloway vaikival heakskiidul – kampaania „Mariam Appeal“ tegevuse rahastamiseks. Leiti, et Galloway kasutas parlamendi ressursse oma töö toetamiseks „Mariam Appeali“ algatuse heaks viisil, mis „ületas mõistlikkuse piirid“; ühtlasi soovitati, et ta paluks parlamendilt vabandust ning ta kõrvaldataks parlamenditööst 18 tegeliku istungipäeva ajaks.&lt;ref&gt;'''Select Committee on Standards and Privileges Sixth Report'''

----'''Appendix 1: Memorandum from the Parliamentary Commissioner for Standards'''
----&lt;center&gt;'''Complaints against Mr George Galloway'''&lt;/center&gt;&lt;/ref&gt; 23. juulil 2007 hääletas parlament tema töölt kõrvaldamise poolt.&lt;ref&gt;https://publications.parliament.uk/pa/cm200607/cmhansrd/cm070723/debtext/70723-0013.htm&lt;/ref&gt;

Vastusena 2008.–2009. aasta Iisraeli ja Gaza konfliktile algatas Galloway 2009. aasta jaanuaris Gaza tsooni suunduva abikonvoi nimega &quot;Viva Palestina&quot;. 14. veebruaril 2009 saatsid Galloway ja sajad vabatahtlikud teele konvoi, mis koosnes ligikaudu 120-st Gaza tsooni mõeldud sõidukist. Nende hulgas olid tuletõrjeauto , 12 kiirabiautot, paat ning veoautod, mis olid täis ravimeid, tööriistu, riideid, tekke ja kingitusi lastele. 8000 km pikkune teekond kulges läbi Belgia, Prantsusmaa, Hispaania, Maroko, Alžeeria, Tuneesia, Liibüa ja Egiptuse.&lt;ref&gt;&quot;Gaza-bound aid convoy leaving UK&quot; ''BBC News,'' 14.02.2009&lt;/ref&gt; 8. jaanuaril 2010 saadeti Galloway välja Egiptusest ja kuulutati seal persona non grata'ks kuna ta oli eelnevalt nimetanud Egiptuse presidenti [[Ḩusnī Mubārak|Hosni Mubarak]]&lt;nowiki/&gt;ki &quot;kurjategijaks&quot; ja &quot;Araabia maailma lindpriiks&quot; ning kutsunud üles teda kukutama.&lt;ref&gt;&quot;George Galloway MP deported from Egypt, say activists&quot; ''BBC News,'' 08.01.2010&lt;/ref&gt;

2010. aasta parlamendivalimistel kandideeris ta Poplar and Limehouse ringkonnas Ida-Londonis, kuid ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;Owen Bowcott &quot;UK election results: George Galloway comes third as Respect party vote slumps&quot; ''The Guardian,'' 07.05.2010&lt;/ref&gt; 2012. aasta Bradford Westi järelvalimiste tulemusena naases ta suure valimisvõiduga parlamenti.&lt;ref&gt;Patrick Wintour ''&quot;''George Galloway wins Bradford West by election&quot; ''The Guardian,'' 30.03.2012&lt;/ref&gt;2013. aasta lõpus sai temast erakonna Respect esimees.&lt;ref&gt;Helen Pidd &quot;Who is the leader of the Respect party these days?&quot; ''The Guardian,'' 28.10.2013&lt;/ref&gt;

20. veebruaril 2013 lahkus ta Oxfordi ülikoolis toimunud avalikult väitluselt, kui sai teada, et tema oponendil on Iisraeli kodakondsus: „Ma ei tunnusta Iisraeli ega vaidle iisraellastega.&quot;&lt;ref&gt;Phelim Brady &quot;Galloway walks out of debate with Oxford Israeli student&quot; ''Varsity,'' 22.02.2013&lt;/ref&gt; Ta ise kommenteeris: &quot;Põhjus on lihtne: ei mingit tunnustamist, ei mingit normaliseerimist. Ainult boikott, investeeringute väljaviimine ja sanktsioonid – seni, kuni apartheidiriik on alistatud. Ma ei vaidle kunagi iisraellastega ega suhtle nende meediaga. Kui nad soovivad rääkida Palestiinast, siis õige aadress on Palestiina Vabastusorganisatsioon.&quot;&lt;ref&gt;Rob Williams &quot;'I don't debate with Israelis': George Galloway accused of racism after walking out of Middle East debate at Oxford&quot; ''The Independent,'' 21.02.2012&lt;/ref&gt;

2. augustil 2014 pidas ta Leedsis avalikul koosolekul kõne, kus kuulutas Bradfordi &quot;Iisraelivabaks tsooniks&quot;: &quot;Oleme kuulutanud Bradfordi Iisraelivabaks tsooniks. Me ei soovi siia Iisraeli kaupu ega teenuseid; me ei taha, et Iisraeli akadeemikud tuleksid meie ülikoolidesse või kolledžitesse; me ei soovi isegi seda, et Iisraeli turistid Bradfordi külastaksid – isegi kui keegi neist oleks seda kaalunud. Me lükkame tagasi selle ebaseadusliku, barbaarse ja metsiku riigi, mis nimetab end Iisraeliks. Ja teie peate tegema sedasama.&quot;&lt;ref&gt;Kevin Rawlinson &quot;George Galloway investigated by police for saying Bradford an 'Israel-free zone'&quot; ''The Guardian,'' 07.08.2014&lt;/ref&gt;

Mais 2015 toimunud korralistel parlamendivalimistel kaotas ta Bradford Westis kandideerides oma koha parlamendis.&lt;ref&gt;&quot;Respect leader George Galloway 'broke election law'&quot; ''BBC News,''

8 May 2015&lt;/ref&gt;

=== Pärast parlamenti (2015- ) ===
Ta toetas marksist Jeremy Corbyni valimist Leiboristide esimeheks 2015. aastal. Ta lootis, et teda kutsutakse tagasi Leiboristide hulka, kuid seda ei juhtunud.&lt;ref&gt;&quot;Labour tells Galloway he isn’t welcome&quot; ''The Times,'' 18.09.2015&lt;/ref&gt; 7. juulil 2016 esilinastus tema dokfilm &quot;The Killing$ of Tony Blair&quot;, mis kritiseeris teravalt endist leiboristist peaministrit. „Film räägib kolmest „tapmisest“,“ selgitab ta. „Leiboristide partei tapmine, miljoni inimese tapmine Iraagis ja Afganistanis ning rahaline kasu – ehk „tapmised“ –, mis neist kahest esimesest sündisid.“ Filmi rahastamiseks müüs ta maha omaenda maja. „Mul on vedanud, et mul on naine, kes lubas mul seda teha,“ ütleb ta. „Nüüd elame üürikorteris.“&lt;ref&gt;Kaleem Aftab &quot;George Galloway on his documentary film The Killing$ of Tony Blair: ‘It’s a considered narrative, not an angry tirade’&quot; ''The Independent,'' 27.07.2016&lt;/ref&gt;

Erakond Respect „kustutas end vabatahtlikult“ valimiskomisjoni registrist 18. augustil 2016.&lt;ref&gt;Siobhan Fenton &quot;George Galloway's Respect Party deregisters, prompting speculation politician may rejoin Labour&quot; ''The Independent,'' 21 August 2016 &lt;/ref&gt;

14. detsembril 2019 asutas ta Suurbritannia Töölispartei, mis kirjeldab end kui „majanduslikult radikaalset, sõltumatu välispoliitikaga“ ning „klassipoliitikale ühemõtteliselt pühendunud“ erakonda. Ta on erakonna esimees. Erakonna kümne punktiga programm sisaldab järgmist: Imperialistlike sõdade ja finantsilise ülemvõimu lõpetamine, alustades NATO-st lahkumisega. Briti tööstuse taastamine ja tööliste vastaste „ratsionaliseerimiste“ (mis seavad kasumi inimestest ettepoole) kaotamine, et luua kõigile kasulikke ja kindlaid töökohti inimväärsetes tingimustes – tagades elamisväärse palga, tasustatud puhkuse, haigushüvitised, emaduspuhkuse jne. Inimväärne, taskukohane ja turvaline eluase kõigile.Kvaliteetne ja tasuta alusharidus ning lastehoid, millele järgneb kvaliteetne ja tasuta elukestev õpe ning kutseõpe. Tasuta ja igakülgne tervishoid ilma järjekordadeta, koos lihtsa ligipääsuga odavale ja toitvale toidule. Avalikud kvaliteetsed pesumajad, lastehoiud ja toitlustuskohad, mis võimaldavad naistel osaleda tööelus ja ühiskondlikus tegevuses ilma eelarvamuste või füüsiliste takistusteta. Kvaliteetsed ja tasuta tugiteenused puuetega inimestele ning eakatele. Täielik riiklik toetus peredele, et nad saaksid hoolitseda oma eakate lähedaste eest, sealhulgas õendusabi. ...kodud ja toetatud eluasemed neile, kes seda vajavad, et kõik töötajad saaksid elada täisväärtuslikku, väärikat ja sisukat elu. Üldine ligipääs taskukohasele või tasuta, täielikult integreeritud ühistranspordisüsteemile ning kõigile esmavajalikele teenustele ja mugavustele: vesi, kanalisatsioon, küte, elekter, post, telefon, internet. Avatud ja lihtne ligipääs kõikidele kultuurivormidele ja meediale. Valitsus, mis seab prioriteediks ressursside suunamise kiireloomuliste probleemide lahendamisse – nagu vajadus elada jätkusuutlikult ja kaitsta looduskeskkonda –, pannes teaduse inimeste teenistusse.&lt;ref&gt;Felicity Macnamara &quot;Former Bradford MP George Galloway launches new 'Workers Party'&quot; ''Telegraph @ Argus'', 16th December 2019&lt;/ref&gt;

Galloway juhtis 2021. aasta Šotimaa parlamendivalimistel liikumist All for Unity ning teatas kavatsusest hääletada valimisringkonnas Konservatiivse Partei poolt ja parteinimekirjas omaenda erakonna poolt. See oli vastuolus tema varasemate väidetega, et ta ei kaaluks kunagi Konservatiivse Partei poolt hääletamist. All for Unity sai valimistel 23 299 häält ehk 0,9%, mis andis erakonnale üleriigiliselt 7. koha, kuid ühtegi kohta parlamendis nad ei saanud.&lt;ref&gt;&quot;George Galloway to vote Tory to try and stop Scottish independence&quot; ''The National,'' 01.03.2021&lt;/ref&gt;

2024. aasta veebruaris toimunud parlamendi järelvalimistel valiti ta Rochdale'ist Töölispartei esindajana 92 päevaks   parlamenti. Ta osutus valituks ootamatu pöörde tulemusena, kui Leiboristliku Partei kandidaat Azhar Ali kaotas oma erakonna toetuse seoses kommentaaridega, mis puudutasid Hamasi juhitud rünnakut Iisraeli vastu.&lt;ref&gt;{{cite news|last=Castle|first=Stephen|url=https://www.nytimes.com/2024/02/29/world/europe/george-galloway-rochdale-by-election.html|title=George Galloway, Leftist Firebrand, Wins U.K. Seat in Blow to Labour Party|work=The New York Times|date=1 March 2024|access-date=1 March 2024|issn=0362-4331}}&lt;/ref&gt; Juulis 2024 kaotas ta korralistel üldvalimistel oma saadikukoha.&lt;ref&gt;James Holt &quot;George Galloway is no show at election count as he's booted out after just 92 days as Rochdale MP&quot; ''Manchester Evening News,'' 05.07.2024&lt;/ref&gt; 

2025. aasta juunis loobus Galloway vastuseisust Šotimaa iseseisvumisele, öeldes, et toetab nüüd teise referendumi korraldamist. Platvormil X kirjutas ta: „Me toetame šotlaste enesemääramisõigust. Üksteist aastat pärast viimast hääletust leiame, et aeg uueks referendumiks on lähedal. Arvestades Briti riigi autoriteedi kokkuvarisemist, haletsusväärset peaminister Starmerit ja Briti ühiskonna moraalset allakäiku, ei ole tulemust lihtne ennustada. Suurbritanniast on saanud solgiauk.“&lt;ref&gt;Josh Pizzuto-Pomaco &quot;Former Glasgow MP announces support for second indy ref&quot; ''The Herald,'' 23.06.2025&lt;/ref&gt;

=== Suhe Venemaasse ===
Aastatel 2013–2022 oli ta saatejuht Venemaa riiklikus telekanalis RT. Briti peavooluparteid on teda nimetanud &quot;Vladimir Putini õukonnaklouniks“, „Putinu õigustajaks“ ja „haletsusväärseks propagandistiks“.&lt;ref&gt;Conor Matchett &quot;Anti-independence party led by Vladimir 'Putin's court clown' George Galloway collapses&quot; ''The Scotsman,'' 01.03.2022&lt;/ref&gt;

Galloway nimetas 2014. aasta Ukraina revolutsiooni lääne toetatud „riigipöördeks” ja „välisrahastatud sissetungiks Ukraina suveräänsusesse”. Ta peab Krimmi annekteerimist Venemaa poolt õiguspäraseks, väites, et vaidlusalune 2014. aasta Krimmi staatuse referendum näitas, et „valdav enamus Krimmi elanikest soovis Ukrainast lahkuda”.&lt;ref&gt;&quot;Five minutes with George Galloway: “The West is guilty of deep, laughable hypocrisy over Crimea”&quot; LSE Blogs, 26.03.2014&lt;/ref&gt; 2016. aastal Nigel Farage’iga tehtud intervjuus ütles Galloway: „Ma austan Putinit ja arvan, et ta on Venemaal väga populaarne.”&lt;ref&gt;Jack Sommers &quot;Nigel Farage Interviewed By George Galloway, Who Agreed With Him On Everything They Discussed&quot; ''HuffPost'', 13.02.2016&lt;/ref&gt; Kui Venemaa opositsiooniliider Aleksei Navalnõi 2020. aasta augustis mürgitati, väitis Galloway kanalis RT, et Navalnõi on valgete ülemvõimu pooldaja.&lt;ref&gt;Conor Matchett &quot;Anti-independence party led by Vladimir 'Putin's court clown' George Galloway collapses&quot; ''The Scotsman,'' 01.03.2022&lt;/ref&gt; 2022. aasta alguses lükkas Galloway tagasi väited, nagu kavatseks Venemaa Ukrainasse tungida, kirjutades: „Ma ju ütlesin teile, et seda ei juhtu. Te eksisite. Mul oli õigus.”&lt;ref&gt;&quot;George Galloway’s Russian ramblings&quot; ''The Spectator,'' 22.03.2022&lt;/ref&gt; Mõni päev hiljem sõnas ta, et sissetung „ei olnud see, mida ma tahtsin“, kuid süüdistas sissetungis „Läänt“ ning väitis, et viimane „pumpab Ukrainat täis NATO relvi, palgasõdureid ja propagandat“.&lt;ref&gt;&quot;George Galloway defiant on Russia as he sues Twitter for defamation&quot; ''The Times,'' 26.05.2022&lt;/ref&gt; Ta väitis, et Butša veresaun oli lavastatud.&lt;ref&gt;Tom Watling, Archie Mitchell &quot;George Galloway accuses UK of being involved in Moscow terror attack&quot; ''Independent,'' 28.03.2024&lt;/ref&gt; 2023. aasta oktoobris levitas Galloway väärväidet, nagu oleks Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi abikaasa Olena Zelenska kulutanud New Yorgis ehetele miljon dollarit – ajal, mil Zelenska viibis tegelikult Kanadas. Galloway väitis, et sai info USA ajakirjast &quot;The Nation&quot;, kuid tegelikult oli selle väite avaldanud hoopis samanimeline Nigeeria ajaleht.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Menzies|first=Venetia|url=https://www.thetimes.com/uk/politics/article/george-galloway-rochdale-workers-party-britain-5rxzwm8bg|title=How George Galloway lied to millions that Zelensky's wife spent $1m on jewellery|website=The Times|date=2024-05-11|access-date=2026-02-28|language=en|last2=Al-Othman|first2=Hannah|last3=Lloyd|first3=Will}}&quot;How George Galloway lied to millions that Zelensky’s wife spent $1m on jewellery&quot; ''The Times,'' &lt;/ref&gt;

2025. aasta juunis esines  Moskvas konverentsil „Forum of the Future 2050“ („Tulevikufoorum 2050“), mille korraldas Vene oligarh [[Konstantin Malofejev]]. Külaliste seas olid teiste hulgas Elon Muski isa Errol Musk, Venemaa välisminister Sergei Lavrov, majandusteadlane Jeffrey Sachs ja vandenõuteoreetik Alex Jones.&lt;ref&gt;Ned Garvey &quot;‘The Fight for Souls and Minds’: Alex Jones, George Galloway, Errol Musk and More Attend Far-Right Forum of the Future in Moscow&quot;  ''The Moscow Times'', 09.06.2025&lt;/ref&gt;

27. septembril 2025, kui ta koos abikaasaga naases Abu Dhabi kaudu Moskvast, pidas Londoni politse terrorismivastase võitluse üksus nad Gatwicki lennujaamas kinni ja kuulas üle, tuginedes 2019. aasta terrorismivastase võitluse ja piirijulgeoleku seadusele. Neilt küsiti muu hulgas nende seisukohtade kohta Venemaa ja Hiina suhtes.&lt;ref&gt;Maira Butt &quot;George Galloway detained under Terrorism Act at Gatwick Airport&quot; ''Independent,'' 27 September 2025 &lt;/ref&gt; Pärast ülekuulamist siirdus Galloway Venemaale &quot;vabatahtlikku pagendusse&quot;, väites, et oleks Ühendkuningriiki naastes &quot;ohus&quot;.&lt;ref&gt;Rachel Amery &quot;Veganism, dimming the sun and getting Irn Bru to Russia - inside the small parties standing for Holyrood 2026&quot; ''The Scotsman,'' 19.04.2026&lt;/ref&gt; Venemaal viibides tegeleb Kremlimeelse propagandaga. Ta on avalikult teatanud , et toetab Venemaa sõda Ukraina vastu, nähes seda osana „laiemast antiimperialistlikust ja antikolonialistlikust raamistikust“.&lt;ref&gt;Simon Childs &quot;George Galloway to Stand in Byelection in Attempt to Defeat Green Leader&quot; ''NovaraMedia,'' 14.09.2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

{{JÄRJESTA:Galloway, George}}
[[Kategooria:Suurbritannia poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1954]]</text>
      <sha1>tt71tvuj6hl8sg1r57siqnu6juon2b6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260443</id>
      <parentid>7260440</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T15:20:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Trummiglehn</username>
        <id>175900</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260443</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="31998" sha1="0z6qiifka5tafd799uhcvuo0xslftoi" xml:space="preserve">[[File:Official portrait of George Galloway MP 2024 crop 2 (cropped).jpg|thumb|George Galloway (2024)]]

'''George Galloway''' (sündinud [[16. august]]il [[1954]] [[Dundee]]'s, [[Šotimaa]]l) on Briti poliitik, meediategelane ja kirjanik. Ta on olnud [[Suurbritannia Töölispartei]] (Workers Party of Britain) juht alates selle asutamisest 2019. aastal. 2026. aasta seisuga elab ta Venemaal, olles seal „vabatahtlikus pagenduses&quot; ja tegeleb Kremlimeelse propagandaga. Enda sõnul  toetab ta [[Vene-Ukraina sõda|Venemaa sõda Ukraina vastu]] osana „laiemast antiimperialistlikust ja antikolonialistlikust raamistikust“.&lt;ref&gt;Simon Childs &quot;George Galloway to Stand in Byelection in Attempt to Defeat Green Leader&quot; https://novaramedia.com/ 14.09.2026&lt;/ref&gt;

== Elulugu ==
Kasvas üles vaeses iiri sisserändajate tööliskvartalis. Isa oli šotlasest ametiühingutegelane töötades elektrikuna, ema oli iiri päritolu vabrikutööline. Isa oli Suurbritannia patrioot, ema Iirimaa taasühinemise pooldaja ja Briti suurvõimu vastane. Lõpetas Dundee lääneosas (West End) asuva prestiižse keskkooli Harris Academy, mis oli Šotimaa parimaid. Mängis kooli jalgpallimeeskonnas, samuti meeskondades West End United (kuni 12-aastased), Lochee Boys Club (kuni 16-aastased) ja St Columba's (kuni 18-aastased). 13. aastaselt astus [[Leiboristlik Partei|Leiboristliku Partei]] noorsotsialistide ridadesse (väites, et on 15 aastane), veel teismelisena määrati Leiboristliku Partei Dundee osakonna sekretäriks. 1975. aastal sai temast Leiboristide Dundee osakonna aseesimees ja Šotimaa täitevkomitee liige.&lt;ref&gt;Andy McSmith &quot;George Galloway: The political rebel with a cause&quot; ''Independent.'' 31.03.2012&lt;/ref&gt; 1977. aastast Leiboristide Dundee osakonna sekretär-organisaator, 1980. aastast [[Leiboristlik Partei|Šotimaa Leiboristliku Partei]] asesimees  ning 1981. aasta märtsis, 26-aastaselt, sai temast Šotimaa Leiboristliku Partei kõigi aegade noorim esimees.&lt;ref&gt;Morley, David (2007a), ''Gorgeous George: The Life and Adventures of George Galloway'', Politico's Publishing, pp. 44-45&lt;/ref&gt; 

1977. aastal külastas [[Liibanon]]i ja hakkas toetama [[Palestiina]] iseseisvust. 2004. aastal ajalehe [[The Daily Telegraph]] vastu algatatud laimamisprotsessi käigus sõnas ta: „Vaevalt nädal pärast naasmist andsin ma Dundee Hawkhilli linnaosas asuvas Tavern Baris lubaduse pühendada kogu oma ülejäänud elu Palestiina ja araabia asjale.“&lt;ref&gt;David Smith &quot;Just Gorgeous&quot; ''The Guardian.'' 21.11.2004&lt;/ref&gt; Ta toetas Dundee linnavolikogu otsust heisata linnavalitsuse hoonele [[Palestiina lipp]] ning osales 1980. aastal Dundee ja [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]] asuva [[Nablus]]e linna vahelise sõpruslinnade suhte loomises.&lt;ref&gt;Kristy Scott, Ewen MacAskill &quot;Two views of George: all heart or a pain in the neck&quot; ''The Guardian.'' 23.04.2003&lt;/ref&gt;

1981. aasta lõpus teatas väljaandele &quot;Scottish Marxist&quot; antud intervjuus, et Suurbritannia Kommunistlik Partei võiks liituda Leiboristidega.&lt;ref&gt;{{cite news|last=Hamilton|first=Alan|url=https://www.thetimes.com/tto/archive/article/1981-12-14/8/4.html|title=The Man Who Spreads the Tony Benn Gospel in Scotland|work=[[The Times]]|date=14 December 1981|access-date=1 May 2016|quote=He [Galloway] argued that there was an intellectual vacuum in theoretical party thinking which was in danger of being filled by [[Trotskyists]] and which would be much better filled by Communists.|location=London|page=8}}&lt;/ref&gt; Vastuseks sellele üritas Leiboristliku Partei asejuht Denis Healey teda eemaldada parlamendikandidaatide nimekirjast, kuid ettepanek lükati partei juhatuses tagasi.&lt;ref&gt;Geoffrey Parkhouse &quot;Benn to fight Purge on Left&quot; ''Glasgow Herald.'' 10.12.1981&lt;/ref&gt;

1983–1987 oli ta Briti heategevusorganisatsiooni &quot;War on Want&quot; peasekretär, kus lahkus süüdistatuna heategevusorganisatsiooni kulul luksuslikus elamises. Sõltumatu audiitor vabastas ta süüdistustest vahendite väärkasutamises, kuigi Galloway maksis siiski tagasi 1720 naelsterlingit vaidlustatud kulutuste katteks.&lt;ref&gt;Michael Paterson &quot;Leadership of War on Want marked by turbulence and tension&quot; ''The Telegraph,'' 24.04.2003&lt;/ref&gt;

=== Leiboristide parlamendisaadik (1987-2003/2005) ===
1987. aasta Ühendkuningriigi parlamendivalimistel valiti ta Glasgow Hillheadi ringkonnast parlamendisaadikuks. 1997–2003 esindas ta parlamendis leiboristina Glasgow Kelvini ringkonda.

Ta on öelnud, et tema elu halvim päev oli Nõukogude Liidu kokkuvarisemise päev. Sellest kohutavast sündmusest saadik on tema elu olnud vaid haletsusväärne katse leida endale asendus-kodumaa, mille ta leidis Saddam Husseini Iraagis: „Nii nagu Stalin viis läbi Nõukogude Liidu industrialiseerimise, kavandas Saddam – küll teises mastaabis – Iraagi oma „suurt hüpet edasi“. Ta on oma autobiograafias &quot;Ma pole ainus&quot; („I’m Not the Only One“) öelnud: &quot;Kuveidi riik on ilmselgelt osa suuremast Iraagi tervikust, mille reetlik Albion on emamaalt varastanud“.“ &lt;ref&gt;Christopher Hitchens &quot;Unmitigated Galloway&quot; ''Weekly Standard,'' 30.05.2005&lt;/ref&gt; 

Parlamendiliikmena oli ta 1991. aasta [[Lahesõda|Lahesõja]] vastu ja kritiseeris sellele järgnenud sanktsioonide mõju [[Iraak|Iraagi]] elanikkonnale. 1994. aasta jaanuaris kohtus Iraagis sealse diktaatori [[Saddam Hussein]]iga, kohtumisel pidas ta Husseini ülistava kõne: Teie Ekstsellents, härra president! Tervitan teid nende tuhandete inimeste nimel Suurbritannias, kes läksid vastuvoolu ja olid sõja vastu... Tervitan teid ka Palestiina rahva nimel... Arvasin, et presidendile võiks huvi pakkuda teadmine, et isegi täna, kolm aastat pärast sõda, kohtan ma peresid, kes panevad oma vastsündinud poegadele nimeks Saddam... Härra, ma avaldan austust teie julgusele, tugevusele ja väsimatusele. Ja ma tahan, et te teaksite: me oleme teiega kuni võiduni, kuni võiduni, kuni Jeruusalemmani.&quot;&lt;ref&gt;Profile of George Galloway. BBC News. 22.04.2003&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;David Morley ''Gorgeous George: The Life and Adventures of George Galloway'', London: Politicos, 2007, pp. 210–211&lt;/ref&gt; Leiboristide partei juht John Smith mõistis tema sõnavõtu karmilt hukka.&lt;ref&gt;Donald Macintyre &quot;MP's career threatened by Iraqi TV appearance: Friendly exchange with Saddam infuriates Labour leadership&quot; ''Independent,'' 20.01.1994&lt;/ref&gt; Vahetult pärast naasmist tegi Leiboristide parlamendifraktsiooni juht Derek Foster Gallowayle „karmi noomituse“ ja andis „viimase hoiatuse“. Galloway vabandas oma käitumise pärast ja lubas edaspidi parlamendifraktsiooni juhtide korraldusi järgida.&lt;ref&gt;Mary Braid &quot;Labour gives Galloway a 'final warning'&quot; ''Independent,'' 21.01.1994&lt;/ref&gt; Saddamiga kohtumise tõttu hakati Gallowayd kutsuma „Põhja-Bagdadi parlamendisaadikuks“.&lt;ref&gt;{{cite news|last=Fletcher|first=Martin|url=https://www.thetimes.com/uk/politics/article/galloway-films-interview-with-moderate-president-kctmmw0vld8|title=Galloway films interview with 'moderate' President|work=The Times|date=6 August 2010|access-date=26 December 2016}}&quot;Galloway films interview with ‘moderate’ President&quot; ''The Times''&lt;/ref&gt; 1998. aastal asutas Galloway organisatsiooni &quot;Mariam Appeal&quot; mille eesmärk oli „võidelda Iraagi-vastaste sanktsioonide vastu, millel on laastav mõju Iraagi tavainimestele.“&lt;ref&gt;Conduct of Mr George Galloway: sixth report, session 2006-07, Vol 1. P. 60. By Great Britain: Parliament: House of Commons: Committee on Standards and Privileges

https://books.google.ee/books?id=Xq_tdYOz_LEC&amp;pg=PA60&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q&amp;f=false&lt;/ref&gt;

2001. aasta veebruaris peeti ta koos mitme teise poliitikuga kinni Šotimaal asuvas Faslane’i tuumabaasis toimunud meeleavaldusel; selle tulemusena mõisteti ta süüdi avaliku korra rikkumises ja talle määrati 180 naelsterlingi suurune trahv.&lt;ref&gt;&quot;Labour MP fined over Faslane demo&quot; BBC News, 10 July, 2002; &quot;Politicians arrested at nuclear protest&quot; BBC News, 12.02.2021. &lt;/ref&gt;

8. augustil 2002 – kaks päeva pärast seda, kui ÜRO Julgeolekunõukogu oli tagasi lükanud Iraagi kutse jätkata Bagdadis läbirääkimisi ning ajal, mil USA sissetungi oht üha kasvas – võttis Saddam Hussein Galloway teist korda vastu. Kohtumisel pakkus Galloway Saddamile Briti personali, et käivitada ingliskeelne Iraagi satelliittelevisioonikanal. 12. augustil lükkas Iraak ÜRO inspektorite naasmise tagasi.&lt;ref&gt;&quot;Saddam’s promises and threats&quot; ''The Economist,'' 12.08.2002&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Andrew Pierce &quot;Galloway 'knew it was Saddam's money'&quot; ''The Economist,'' 18.07.2007&lt;/ref&gt; 

2001. aastal sai liikumise „Stop the War Coalition“ (Sõja peatamise koalitsioon) asepresidendiks. Ta osales tegevuses aktiivselt, pidades sõjavastastel meeleavaldustel sageli kõnesid koalitsiooni tribüünilt. Oma autobiograafias kirjutab: &quot;Ainus sõda, mida saab pidada suurriigi vastu, on liikuv sõda. Viisin [Iraagi välisminiser] Tariq Azizile kõik Che Guevara ja Mao Zedongi kirjutised revolutsioonilise sõja pidamise kunstist ning ta lasi need araabia keelde tõlkida. Pidage liikuvat sõda, võtke vormiriietus seljast, sulanduge Iraagi rahva sekka – ja olenemata sellest, millised on nende vaated režiimile, pakuvad nad patriootlikule vastupanuliikumisele kahtlemata tohutut toetust.&quot;&lt;ref&gt;Galloway, George (2005) [2004]. ''I'm Not the Only One''. London: Allen Lane. pp.&amp;#x20;228–29.&lt;/ref&gt;

Peale koalitsioonivägede sissetungi Iraaki esines ta 28. märtsil 2003 Abu Dhabi televisioonis, öeldes: &quot;Iraak võitleb kõigi araablaste eest. Miks araablased ise iraaklaste heaks midagi ei tee? Kus on araabia armeed? Nad [Tony Blair ja George Bush] on valetanud Briti õhuväele ja mereväele, väites, et lahing Iraagis saab olema väga kiire ja lihtne. Nad ründasid Iraaki nagu hundid. Nad ründasid tsiviilelanikke. Nad põrkasid kokku Iraagi vägede ja rahva vastupanuga – inimesed kaitsevad oma väärikust, usku ja kodumaad. Blairil ja Bushil oleks parem see kuritegu ja katastroof lõpetada. Parim, mida Briti väed teha saavad, on keelduda ebaseaduslike käskude täitmisest.&quot;&lt;ref&gt;&quot;Galloway: I'll fight expulsion&quot; ''BBC News,'' 07.04.2003&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Rebecca Allison &quot;Galloway accuses PM of Iraq 'lies'&quot; ''The Guardian,'' 01.04.2003&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Matthew Tempest &quot;Galloway expelled from Labour&quot; ''The Guardian,'' 23.10.2003&lt;/ref&gt; Tollane peaminister ja Leiboristide juht Tony Blair kommenteeris: „Tema avaldused olid häbiväärsed ja valed. Parteijuhatus tegeleb selle küsimusega.&quot; 6. mail 2003 peatati Galloway liikmelisus Leiboristides.&lt;ref&gt;Andrew Sparrow &quot;How attack on 'wolves' caught up with George Galloway&quot; ''The Telegraph,'' 24.10.2003&lt;/ref&gt; Leiboristide distsiplinaarküsimuste eest vastutav riiklik põhikirjakomitee (National Constitutional Committee) korraldas 22. oktoobril 2003 süüdistuste arutamiseks istungi. Selle käigus kuulati ära Galloway ise ja teised partei tunnistajad, vaadati läbi meediaintervjuud ning võeti vastu iseloomustused. Järgmisel päeval tunnistas komitee Galloway ühehäälselt süüdi neljas süüdistuses viiest: araablaste õhutamine Briti vägede vastu võitlema, Briti sõdurite õhutamine käskudele mitte alluma, valijate õhutamine Leiboristide saadikute vastu hääletama ning ähvardus kandideerida Tööpartei kandidaatide vastu. Galloway heideti Leiboristidest välja.&lt;ref&gt;{{cite news|last=Sparrow|first=Andrew|url=https://www.telegraph.co.uk/news/uknews/1444947/Labour-expels-Galloway.html|title=Labour expels Galloway|work=The Daily Telegraph|date=24 October 2003|archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20220111/https://www.telegraph.co.uk/news/uknews/1444947/Labour-expels-Galloway.html|archive-date=11 January 2022|url-access=subscription|url-status=live}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news|url=https://news.bbc.co.uk/1/hi/uk_politics/3205889.stm|title=Galloway expelled by Labour|publisher=BBC News|date=24 October 2003|access-date=4 January 2010}}&lt;/ref&gt; Pärast parteist väljaheitmist ütles Galloway: „See oli poliitiliselt motiveeritud farsikohtuprotsess, mille otsus oli poliitiliste näidisprotsesside parimate traditsioonide kohaselt juba ette valmis kirjutatud.“&lt;ref&gt;{{cite news|url=https://news.bbc.co.uk/1/hi/uk_politics/3205889.stm|title=Galloway expelled by Labour|publisher=BBC News|date=24 October 2003|access-date=4 January 2010}}&lt;/ref&gt; Tolleaegne Leiboristide esimees Ian McCartney sõnas, et Galloway oli ainus partei parlamendiliige, kes „õhutas välisjõude Briti vägede vastu üles tõusma“.&lt;ref&gt;Morley, David (2007a), ''Gorgeous George: The Life and Adventures of George Galloway'', Politico's Publishing. P. 270&lt;/ref&gt; 

Pärast 7. juulil 2005 toimunud Londoni terrorirünnakuid, milles hukkus 52 tsiviilisikut, seostas Galloway rünnakud Lääne Lähis-Ida poliitikaga. Ta väitis, et Tony Blairi ja George W. Bushi „kätel on palju rohkem verd“, kui pommirünnakud toime pannud terroristidel, ning nimetas president Bushi maailma „suurimaks terroristiks“.&lt;ref&gt;&quot;Galloway says Blair and Bush 'have blood on their hands'&quot; ''The Guardian,'' 05.08.2005&lt;/ref&gt; 

22. aprillil 2003 avaldas ajaleht &quot;The Daily Telegraph&quot; artikleid ja kommentaare, mis käsitlesid dokumente, mille leidis ajalehe reporter David Blair Iraagi välisministeeriumi varemetest. Dokumendid näisid olevat ülestähendused Galloway ja Iraagi luureagentide vahelistest kohtumistest ning neis väideti, et Galloway oli saanud ÜRO programmi „Nafta toidu vastu“ tuludest 375 000 naelsterlingit aastas. Galloway lükkas väited ümber ja juhtis tähelepanu asjaolule, et dokumentide leidmine valveta ja pommitatud hoonest on kahtlane. Ta kaebas ajalehe laimamise eest kohtusse ja võitis protsessi.&lt;ref&gt;'''IN THE HIGH COURT OF JUSTICE QUEEN'S BENCH DIVISION'''

Royal Courts of Justice

Strand. London. WC2A 2LL

02 December 2004&lt;center&gt;
B e f o r e :

'''THE HONOURABLE MR JUSTICE EADY'''

____________________
'''Between:'''

'''George Galloway MP'''

'''Claimant'''

'''- and -'''

'''Telegraph Group Limited'''

'''Defendant'''

____________________

'''Richard Rampton QC and Heather Rogers (instructed by Davenport Lyons) for the Claimant James Price QC and Matthew Nicklin (instructed by Dechert) for the Defendant'''

____________________

'''HTML VERSION OF JUDGMENT'''
&lt;/center&gt;&lt;/ref&gt; 

2005. aasta mais süüdistas USA senati komitee raport Gallowayd selles, et ta sai Iraagi valitsuselt õiguse osta naftat ÜRO programmi „Nafta toidu vastu“ raames. Galloway lükkas 17. mail 2005 senati ees süüdistused tagasi, väites, et need on poliitiliselt motiveeritud.&lt;ref&gt;&quot;Media react to blistering hearing&quot; ''BBC News,'' 17.05.2005&lt;/ref&gt;  2005. aasta oktoobris avaldatud ÜRO komisjoni aruandes märgiti, et „üle 18 miljoni barreli naftat eraldati kas otse George Galloway või ühe tema kaastöötaja, Fawaz Abdullah Zureikati nimele, et toetada hr. Galloway kampaaniat sanktsioonide vastu. Zureikat sai vahendustasu umbes 11 miljoni barreli müügi korraldamise eest, mis olid eraldatud hr Galloway nimele.“ Aruande kohaselt suunati 445 000 dollari suurused maksed Galloway algatuse „Mariam Appeal“ kaudu; naftamüügist saadud 120 000 dollarit kanti Galloway abikaasa Amineh Abu Zayyadi pangakontole, kes oli samuti seotud „Mariam Appealiga“.&lt;ref&gt;David Usborne, Kim Sengupta &quot;Galloway given 18m barrels of oil from Saddam, claims independent US report&quot; ''Independent,'' 28.10.2005&lt;/ref&gt;

=== Respecti parlamendisaadik (2005-2015) ===
2003. aasta oktoobri lõpus kirjutas Galloway ajalehes &quot;The Guardian&quot;, et liitub peagi koalitsiooniga, mis koosneb „punastest, rohelistest, sõjavastastest, moslemitest ja teistest sotsiaalsetest rühmadest, keda sõda on radikaliseerinud“.&lt;ref&gt;George Galloway &quot;Why I will stand against New Labour&quot; ''The Guardian,'' 30.10.2003

&lt;/ref&gt; 2004. aasta jaanuaris selgus, et Galloway hakkab tegema koostööd Inglismaa ja Walesi Sotsialistliku Töölisparteiga ning teiste osapooltega nime all „Respect – The Unity Coalition“ (Respect – Ühtsuse Koalitsioon), mida tuntakse üldiselt lihtsalt nimega „Respect“. &quot;The Observeri&quot; ajakirjaniku Nick Coheni hinnangul oli tegemist „liiduga trotskistliku äärmusvasakpoolsuse ja islamistliku äärmusparempoolsuse vahel“.&lt;ref&gt;Nick Cohen &quot;Galloway can no longer count on the indulgence of polite society'&quot; ''The Guadian,'' 15.01.2006

&lt;/ref&gt; 

5. mail 2005 toimunud parlamendivalimistel valiti ta moslemienamusega Ida-Londoni Bethnal Green and Bow valimisringkonnast parlamendisaadikuks. Vahetult pärast valimisi toimunud õhtusöögil peetud ja salaja lindistatud kõnes väitis Galloway, et šariaadivõimu pooldava IFE (Islamic Forum of Europe) osalusel oli tema võidus „otsustav roll“. Kuigi IFE ise eitas süüdistust, tunnistas Galloway avalduses, et väide vastab tõele.&lt;ref&gt;Andrew Gilligan &quot;'Britain's Islamic republic': full transcript of Channel 4 Dispatches programme on Lutfur Rahman, the IFE and Tower Hamlets&quot; ''Telegraph,'' 22.10.2010&lt;/ref&gt;

17. juulil 2007,avaldas Briti parlamendi alamkoja standardite ja privileegide erikomisjon oma kuuenda aruande Galloway sidemete koha Husseini režiimiga. Leiti, et puuduvad tõendid, nagu oleks Galloway saanud isiklikku kasu kas endiselt Iraagi valitsuselt või programmist „Nafta toidu vastu“. Samas leiti, et on olemas kaalukad kaudsed tõendid selle kohta, et Iraagi valitsus kasutas programmi „Nafta toidu vastu“ – hr Galloway vaikival heakskiidul – kampaania „Mariam Appeal“ tegevuse rahastamiseks. Leiti, et Galloway kasutas parlamendi ressursse oma töö toetamiseks „Mariam Appeali“ algatuse heaks viisil, mis „ületas mõistlikkuse piirid“; ühtlasi soovitati, et ta paluks parlamendilt vabandust ning ta kõrvaldataks parlamenditööst 18 tegeliku istungipäeva ajaks.&lt;ref&gt;'''Select Committee on Standards and Privileges Sixth Report'''

----'''Appendix 1: Memorandum from the Parliamentary Commissioner for Standards'''
----&lt;center&gt;'''Complaints against Mr George Galloway'''&lt;/center&gt;&lt;/ref&gt; 23. juulil 2007 hääletas parlament tema töölt kõrvaldamise poolt.&lt;ref&gt;https://publications.parliament.uk/pa/cm200607/cmhansrd/cm070723/debtext/70723-0013.htm&lt;/ref&gt;

Vastusena 2008.–2009. aasta Iisraeli ja Gaza konfliktile algatas Galloway 2009. aasta jaanuaris Gaza tsooni suunduva abikonvoi nimega &quot;Viva Palestina&quot;. 14. veebruaril 2009 saatsid Galloway ja sajad vabatahtlikud teele konvoi, mis koosnes ligikaudu 120-st Gaza tsooni mõeldud sõidukist. Nende hulgas olid tuletõrjeauto , 12 kiirabiautot, paat ning veoautod, mis olid täis ravimeid, tööriistu, riideid, tekke ja kingitusi lastele. 8000 km pikkune teekond kulges läbi Belgia, Prantsusmaa, Hispaania, Maroko, Alžeeria, Tuneesia, Liibüa ja Egiptuse.&lt;ref&gt;&quot;Gaza-bound aid convoy leaving UK&quot; ''BBC News,'' 14.02.2009&lt;/ref&gt; 8. jaanuaril 2010 saadeti Galloway välja Egiptusest ja kuulutati seal persona non grata'ks kuna ta oli eelnevalt nimetanud Egiptuse presidenti [[Ḩusnī Mubārak|Hosni Mubarak]]&lt;nowiki/&gt;ki &quot;kurjategijaks&quot; ja &quot;Araabia maailma lindpriiks&quot; ning kutsunud üles teda kukutama.&lt;ref&gt;&quot;George Galloway MP deported from Egypt, say activists&quot; ''BBC News,'' 08.01.2010&lt;/ref&gt;

2010. aasta parlamendivalimistel kandideeris ta Poplar and Limehouse ringkonnas Ida-Londonis, kuid ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;Owen Bowcott &quot;UK election results: George Galloway comes third as Respect party vote slumps&quot; ''The Guardian,'' 07.05.2010&lt;/ref&gt; 2012. aasta Bradford Westi järelvalimiste tulemusena naases ta suure valimisvõiduga parlamenti.&lt;ref&gt;Patrick Wintour ''&quot;''George Galloway wins Bradford West by election&quot; ''The Guardian,'' 30.03.2012&lt;/ref&gt;2013. aasta lõpus sai temast erakonna Respect esimees.&lt;ref&gt;Helen Pidd &quot;Who is the leader of the Respect party these days?&quot; ''The Guardian,'' 28.10.2013&lt;/ref&gt;

20. veebruaril 2013 lahkus ta Oxfordi ülikoolis toimunud avalikult väitluselt, kui sai teada, et tema oponendil on Iisraeli kodakondsus: „Ma ei tunnusta Iisraeli ega vaidle iisraellastega.&quot;&lt;ref&gt;Phelim Brady &quot;Galloway walks out of debate with Oxford Israeli student&quot; ''Varsity,'' 22.02.2013&lt;/ref&gt; Ta ise kommenteeris: &quot;Põhjus on lihtne: ei mingit tunnustamist, ei mingit normaliseerimist. Ainult boikott, investeeringute väljaviimine ja sanktsioonid – seni, kuni apartheidiriik on alistatud. Ma ei vaidle kunagi iisraellastega ega suhtle nende meediaga. Kui nad soovivad rääkida Palestiinast, siis õige aadress on Palestiina Vabastusorganisatsioon.&quot;&lt;ref&gt;Rob Williams &quot;'I don't debate with Israelis': George Galloway accused of racism after walking out of Middle East debate at Oxford&quot; ''The Independent,'' 21.02.2012&lt;/ref&gt;

2. augustil 2014 pidas ta Leedsis avalikul koosolekul kõne, kus kuulutas Bradfordi &quot;Iisraelivabaks tsooniks&quot;: &quot;Oleme kuulutanud Bradfordi Iisraelivabaks tsooniks. Me ei soovi siia Iisraeli kaupu ega teenuseid; me ei taha, et Iisraeli akadeemikud tuleksid meie ülikoolidesse või kolledžitesse; me ei soovi isegi seda, et Iisraeli turistid Bradfordi külastaksid – isegi kui keegi neist oleks seda kaalunud. Me lükkame tagasi selle ebaseadusliku, barbaarse ja metsiku riigi, mis nimetab end Iisraeliks. Ja teie peate tegema sedasama.&quot;&lt;ref&gt;Kevin Rawlinson &quot;George Galloway investigated by police for saying Bradford an 'Israel-free zone'&quot; ''The Guardian,'' 07.08.2014&lt;/ref&gt;

Mais 2015 toimunud korralistel parlamendivalimistel kaotas ta Bradford Westis kandideerides oma koha parlamendis.&lt;ref&gt;&quot;Respect leader George Galloway 'broke election law'&quot; ''BBC News,''

8 May 2015&lt;/ref&gt;

=== Pärast parlamenti (2015- ) ===
Ta toetas marksist Jeremy Corbyni valimist Leiboristide esimeheks 2015. aastal. Ta lootis, et teda kutsutakse tagasi Leiboristide hulka, kuid seda ei juhtunud.&lt;ref&gt;&quot;Labour tells Galloway he isn’t welcome&quot; ''The Times,'' 18.09.2015&lt;/ref&gt; 7. juulil 2016 esilinastus tema dokfilm &quot;The Killing$ of Tony Blair&quot;, mis kritiseeris teravalt endist leiboristist peaministrit. „Film räägib kolmest „tapmisest“,“ selgitab ta. „Leiboristide partei tapmine, miljoni inimese tapmine Iraagis ja Afganistanis ning rahaline kasu – ehk „tapmised“ –, mis neist kahest esimesest sündisid.“ Filmi rahastamiseks müüs ta maha omaenda maja. „Mul on vedanud, et mul on naine, kes lubas mul seda teha,“ ütleb ta. „Nüüd elame üürikorteris.“&lt;ref&gt;Kaleem Aftab &quot;George Galloway on his documentary film The Killing$ of Tony Blair: ‘It’s a considered narrative, not an angry tirade’&quot; ''The Independent,'' 27.07.2016&lt;/ref&gt;

Erakond Respect „kustutas end vabatahtlikult“ valimiskomisjoni registrist 18. augustil 2016.&lt;ref&gt;Siobhan Fenton &quot;George Galloway's Respect Party deregisters, prompting speculation politician may rejoin Labour&quot; ''The Independent,'' 21 August 2016 &lt;/ref&gt;

14. detsembril 2019 asutas ta Suurbritannia Töölispartei, mis kirjeldab end kui „majanduslikult radikaalset, sõltumatu välispoliitikaga“ ning „klassipoliitikale ühemõtteliselt pühendunud“ erakonda. Ta on erakonna esimees. Erakonna kümne punktiga programm sisaldab järgmist: Imperialistlike sõdade ja finantsilise ülemvõimu lõpetamine, alustades NATO-st lahkumisega. Briti tööstuse taastamine ja tööliste vastaste „ratsionaliseerimiste“ (mis seavad kasumi inimestest ettepoole) kaotamine, et luua kõigile kasulikke ja kindlaid töökohti inimväärsetes tingimustes – tagades elamisväärse palga, tasustatud puhkuse, haigushüvitised, emaduspuhkuse jne. Inimväärne, taskukohane ja turvaline eluase kõigile.Kvaliteetne ja tasuta alusharidus ning lastehoid, millele järgneb kvaliteetne ja tasuta elukestev õpe ning kutseõpe. Tasuta ja igakülgne tervishoid ilma järjekordadeta, koos lihtsa ligipääsuga odavale ja toitvale toidule. Avalikud kvaliteetsed pesumajad, lastehoiud ja toitlustuskohad, mis võimaldavad naistel osaleda tööelus ja ühiskondlikus tegevuses ilma eelarvamuste või füüsiliste takistusteta. Kvaliteetsed ja tasuta tugiteenused puuetega inimestele ning eakatele. Täielik riiklik toetus peredele, et nad saaksid hoolitseda oma eakate lähedaste eest, sealhulgas õendusabi. ...kodud ja toetatud eluasemed neile, kes seda vajavad, et kõik töötajad saaksid elada täisväärtuslikku, väärikat ja sisukat elu. Üldine ligipääs taskukohasele või tasuta, täielikult integreeritud ühistranspordisüsteemile ning kõigile esmavajalikele teenustele ja mugavustele: vesi, kanalisatsioon, küte, elekter, post, telefon, internet. Avatud ja lihtne ligipääs kõikidele kultuurivormidele ja meediale. Valitsus, mis seab prioriteediks ressursside suunamise kiireloomuliste probleemide lahendamisse – nagu vajadus elada jätkusuutlikult ja kaitsta looduskeskkonda –, pannes teaduse inimeste teenistusse.&lt;ref&gt;Felicity Macnamara &quot;Former Bradford MP George Galloway launches new 'Workers Party'&quot; ''Telegraph @ Argus'', 16th December 2019&lt;/ref&gt;

Galloway juhtis 2021. aasta Šotimaa parlamendivalimistel liikumist All for Unity ning teatas kavatsusest hääletada valimisringkonnas Konservatiivse Partei poolt ja parteinimekirjas omaenda erakonna poolt. See oli vastuolus tema varasemate väidetega, et ta ei kaaluks kunagi Konservatiivse Partei poolt hääletamist. All for Unity sai valimistel 23 299 häält ehk 0,9%, mis andis erakonnale üleriigiliselt 7. koha, kuid ühtegi kohta parlamendis nad ei saanud.&lt;ref&gt;&quot;George Galloway to vote Tory to try and stop Scottish independence&quot; ''The National,'' 01.03.2021&lt;/ref&gt;

2024. aasta veebruaris toimunud parlamendi järelvalimistel valiti ta Rochdale'ist Töölispartei esindajana 92 päevaks   parlamenti. Ta osutus valituks ootamatu pöörde tulemusena, kui Leiboristliku Partei kandidaat Azhar Ali kaotas oma erakonna toetuse seoses kommentaaridega, mis puudutasid Hamasi juhitud rünnakut Iisraeli vastu.&lt;ref&gt;{{cite news|last=Castle|first=Stephen|url=https://www.nytimes.com/2024/02/29/world/europe/george-galloway-rochdale-by-election.html|title=George Galloway, Leftist Firebrand, Wins U.K. Seat in Blow to Labour Party|work=The New York Times|date=1 March 2024|access-date=1 March 2024|issn=0362-4331}}&lt;/ref&gt; Juulis 2024 kaotas ta korralistel üldvalimistel oma saadikukoha.&lt;ref&gt;James Holt &quot;George Galloway is no show at election count as he's booted out after just 92 days as Rochdale MP&quot; ''Manchester Evening News,'' 05.07.2024&lt;/ref&gt; 

2025. aasta juunis loobus Galloway vastuseisust Šotimaa iseseisvumisele, öeldes, et toetab nüüd teise referendumi korraldamist. Platvormil X kirjutas ta: „Me toetame šotlaste enesemääramisõigust. Üksteist aastat pärast viimast hääletust leiame, et aeg uueks referendumiks on lähedal. Arvestades Briti riigi autoriteedi kokkuvarisemist, haletsusväärset peaminister Starmerit ja Briti ühiskonna moraalset allakäiku, ei ole tulemust lihtne ennustada. Suurbritanniast on saanud solgiauk.“&lt;ref&gt;Josh Pizzuto-Pomaco &quot;Former Glasgow MP announces support for second indy ref&quot; ''The Herald,'' 23.06.2025&lt;/ref&gt;

=== Suhe Venemaasse ===
Aastatel 2013–2022 oli ta saatejuht Venemaa riiklikus telekanalis RT. Briti peavooluparteid on teda nimetanud &quot;Vladimir Putini õukonnaklouniks“, „Putinu õigustajaks“ ja „haletsusväärseks propagandistiks“.&lt;ref&gt;Conor Matchett &quot;Anti-independence party led by Vladimir 'Putin's court clown' George Galloway collapses&quot; ''The Scotsman,'' 01.03.2022&lt;/ref&gt;

Galloway nimetas 2014. aasta Ukraina revolutsiooni lääne toetatud „riigipöördeks” ja „välisrahastatud sissetungiks Ukraina suveräänsusesse”. Ta peab Krimmi annekteerimist Venemaa poolt õiguspäraseks, väites, et vaidlusalune 2014. aasta Krimmi staatuse referendum näitas, et „valdav enamus Krimmi elanikest soovis Ukrainast lahkuda”.&lt;ref&gt;&quot;Five minutes with George Galloway: “The West is guilty of deep, laughable hypocrisy over Crimea”&quot; LSE Blogs, 26.03.2014&lt;/ref&gt; 2016. aastal Nigel Farage’iga tehtud intervjuus ütles Galloway: „Ma austan Putinit ja arvan, et ta on Venemaal väga populaarne.”&lt;ref&gt;Jack Sommers &quot;Nigel Farage Interviewed By George Galloway, Who Agreed With Him On Everything They Discussed&quot; ''HuffPost'', 13.02.2016&lt;/ref&gt; Kui Venemaa opositsiooniliider Aleksei Navalnõi 2020. aasta augustis mürgitati, väitis Galloway kanalis RT, et Navalnõi on valgete ülemvõimu pooldaja.&lt;ref&gt;Conor Matchett &quot;Anti-independence party led by Vladimir 'Putin's court clown' George Galloway collapses&quot; ''The Scotsman,'' 01.03.2022&lt;/ref&gt; 2022. aasta alguses lükkas Galloway tagasi väited, nagu kavatseks Venemaa Ukrainasse tungida, kirjutades: „Ma ju ütlesin teile, et seda ei juhtu. Te eksisite. Mul oli õigus.”&lt;ref&gt;&quot;George Galloway’s Russian ramblings&quot; ''The Spectator,'' 22.03.2022&lt;/ref&gt; Mõni päev hiljem sõnas ta, et sissetung „ei olnud see, mida ma tahtsin“, kuid süüdistas sissetungis „Läänt“ ning väitis, et viimane „pumpab Ukrainat täis NATO relvi, palgasõdureid ja propagandat“.&lt;ref&gt;&quot;George Galloway defiant on Russia as he sues Twitter for defamation&quot; ''The Times,'' 26.05.2022&lt;/ref&gt; Ta väitis, et Butša veresaun oli lavastatud.&lt;ref&gt;Tom Watling, Archie Mitchell &quot;George Galloway accuses UK of being involved in Moscow terror attack&quot; ''Independent,'' 28.03.2024&lt;/ref&gt; 2023. aasta oktoobris levitas Galloway väärväidet, nagu oleks Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi abikaasa Olena Zelenska kulutanud New Yorgis ehetele miljon dollarit – ajal, mil Zelenska viibis tegelikult Kanadas. Galloway väitis, et sai info USA ajakirjast &quot;The Nation&quot;, kuid tegelikult oli selle väite avaldanud hoopis samanimeline Nigeeria ajaleht.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Menzies|first=Venetia|url=https://www.thetimes.com/uk/politics/article/george-galloway-rochdale-workers-party-britain-5rxzwm8bg|title=How George Galloway lied to millions that Zelensky's wife spent $1m on jewellery|website=The Times|date=2024-05-11|access-date=2026-02-28|language=en|last2=Al-Othman|first2=Hannah|last3=Lloyd|first3=Will}}&quot;How George Galloway lied to millions that Zelensky’s wife spent $1m on jewellery&quot; ''The Times,'' &lt;/ref&gt;

2025. aasta juunis esines  Moskvas konverentsil „Forum of the Future 2050“ („Tulevikufoorum 2050“), mille korraldas Vene oligarh [[Konstantin Malofejev]]. Külaliste seas olid teiste hulgas Elon Muski isa Errol Musk, Venemaa välisminister Sergei Lavrov, majandusteadlane Jeffrey Sachs ja vandenõuteoreetik Alex Jones.&lt;ref&gt;Ned Garvey &quot;‘The Fight for Souls and Minds’: Alex Jones, George Galloway, Errol Musk and More Attend Far-Right Forum of the Future in Moscow&quot;  ''The Moscow Times'', 09.06.2025&lt;/ref&gt;

27. septembril 2025, kui ta koos abikaasaga naases Abu Dhabi kaudu Moskvast, pidas Londoni politse terrorismivastase võitluse üksus nad Gatwicki lennujaamas kinni ja kuulas üle, tuginedes 2019. aasta terrorismivastase võitluse ja piirijulgeoleku seadusele. Neilt küsiti muu hulgas nende seisukohtade kohta Venemaa ja Hiina suhtes.&lt;ref&gt;Maira Butt &quot;George Galloway detained under Terrorism Act at Gatwick Airport&quot; ''Independent,'' 27 September 2025 &lt;/ref&gt; Pärast ülekuulamist siirdus Galloway Venemaale &quot;vabatahtlikku pagendusse&quot;, väites, et oleks Ühendkuningriiki naastes &quot;ohus&quot;.&lt;ref&gt;Rachel Amery &quot;Veganism, dimming the sun and getting Irn Bru to Russia - inside the small parties standing for Holyrood 2026&quot; ''The Scotsman,'' 19.04.2026&lt;/ref&gt; Venemaal viibides tegeleb Kremlimeelse propagandaga. Ta on avalikult teatanud , et toetab Venemaa sõda Ukraina vastu, nähes seda osana „laiemast antiimperialistlikust ja antikolonialistlikust raamistikust“.&lt;ref&gt;Simon Childs &quot;George Galloway to Stand in Byelection in Attempt to Defeat Green Leader&quot; ''NovaraMedia,'' 14.09.2026&lt;/ref&gt;

Šoti Leiboristliku Partei liige Neil Bibby ütles väljaandele &quot;The Times&quot;, et Galloway on „väga ohtlik lollpea“, lisades, et ta pole midagi vähemat kui „Putini õukonnanarr“.&lt;ref&gt;Conor Matchett &quot;Anti-independence party led by Vladimir 'Putin's court clown' George Galloway collapses&quot; ''The Scotsman,'' 01.03.2022&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

{{JÄRJESTA:Galloway, George}}
[[Kategooria:Suurbritannia poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1954]]</text>
      <sha1>0z6qiifka5tafd799uhcvuo0xslftoi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Otto Friedrich Müller</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723060</id>
    <revision>
      <id>7260533</id>
      <parentid>7259067</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T18:34:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7260533</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6669" sha1="mv5lq5wlmw0iuq25bc4afz3a3zyt0u5" xml:space="preserve">[[Fail:Otto Frederik Müller.jpg|pisi|Otto Friedrich Müller]]
'''Otto Friedrich Müller''' (ka '''Otto Frederik Müller'''; [[2. märts]] [[1730]] [[Kopenhaagen]] – [[26. detsember]] [[1784]]) oli [[Taani]] [[loodusteadlane]] ja [[zooloog]], kes uuris peamiselt väikesi veeloomi.&lt;ref name=&quot;DBL&quot;&gt;{{Raamatuviide |autor=Jonas Collin |peatükk=Müller, Otto Frederik |pealkiri=Dansk biografisk Lexikon |köide=11 |väljaandja=Gyldendalske Boghandels Forlag |koht=Kjøbenhavn |aasta=1897 |lehekülg=594–599 |url=https://runeberg.org/dbl/11/0596.html |keel=da}}&lt;/ref&gt; Ta tegi esimese tõsise katse [[infusoorid]]e teaduslikuks süstematiseerimiseks ja pani aluse väikeste [[vähilaadsed|vähilaadsete]] süstemaatikale.&lt;ref name=&quot;DBL&quot; /&gt;

Tema kirjeldatud loomataksonite juurde märgitakse autorinimeks '''O. F. Müller'''.&lt;ref name=&quot;WoRMS-Daphnia&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Daphnia O.F. Müller, 1785 |url=https://www.marinespecies.org/aphia.php?p=taxdetails&amp;id=148370 |väljaanne=World Register of Marine Species |vaadatud=2026-10-25 |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Tema auks on tema järgi nimetatud taimeperekond ''[[Muellera]]'' [[liblikõielised|liblikõieliste]] sugukonnas.&lt;ref&gt;Lotte Burkhardt: ''Verzeichnis eponymischer Pflanzennamen – Erweiterte Edition.'' Teil I und II. [[Berliini botaanikaaed ja botaanikamuuseum]], [[Berliini Vaba Ülikool]], Berliin 2018, ISBN 978-3-946292-26-5 [[doi:10.3372/epolist2018]].&lt;/ref&gt;

== Elulugu ==
Müller sündis Kopenhaagenis õuetrompetisti Joachim Nicolaus Mülleri pojana. Vanemad olid vaesed ja 13-aastaselt läks ta [[Ribe]] kooli, kus tema eest hoolitses algul onu, pärast onu surma aga üks lesk. 1748 astus ta ülikooli ja õppis algul teoloogiat, hiljem õigusteadust, mille eksami sooritas 1760.&lt;ref name=&quot;DBL&quot; /&gt;

1753 sai Müllerist krahv Schulini noore poja koduõpetaja Frederiksdalis [[Furesø]] järve ääres. Seal tekkis tal huvi algul taimede, seejärel putukate vastu. Tema esimene zooloogiline töö oli Frederiksdali putukate nimestik „Fauna insectorum Fridrichsdalina“ (1764). Seejärel reisis ta koos noore krahviga [[Saksamaa]]l, [[Šveits]]is, [[Itaalia]]s, [[Prantsusmaa]]l ja [[Madalmaad|Madalmaades]] ning tutvus sealsete loodusteadlastega.&lt;ref name=&quot;DBL&quot; /&gt;

1769–1773 oli Müller riigiteenistuses, viimati Norra kambri arhiivisekretärina. 1773 abiellus ta Anna Carlseniga, [[Drøbak]]i kaupmehe lesega, kes tõi kaasa suure kaasavara.&lt;ref name=&quot;DBL&quot; /&gt; Suvedel 1773, 1774, 1775 ja 1778 uuris ta mereloomi [[Norra]] lõunarannikul, peamiselt Drøbaki juures, kus tal oli talu.&lt;ref name=&quot;DBL&quot; /&gt;

[[Fail:Otto Friedrich Müller gravsten.jpg|pisi|Otto Friedrich Mülleri hauamonument Kopenhaagenis]]
Müller valiti mitme teadusseltsi liikmeks, sealhulgas [[Leopoldina]] (1764), [[Kuninglik Teaduste Akadeemia|Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia]] (1769) ja [[Taani kuninglik teaduste akadeemia|Taani Kuningliku Teaduste Akadeemia]] (1776) liikmeks.&lt;ref name=&quot;DBL&quot; /&gt;

== Teadustöö ==
[[Fail:Vermium.jpg|pisi|vasakul|Teose &quot;Vermium&quot; tiiteleht]]
Teoses „Vermium terrestrium et fluviatilium … historia“ (1773–1774) tegi Müller esimese tõsise katse infusoorid teaduslikult süstematiseerida. Seda peeti täienduseks [[Carl von Linné]] teosele „[[Systema Naturae]]“ ja [[Johann Friedrich Gmelin]] võttis Mülleri infusooride käsitluse oma Linné väljaandesse. Sama teos käsitles ka [[rõngussid|rõngusse]] ning maismaa- ja mageveelimuseid.&lt;ref name=&quot;DBL&quot; /&gt; Veel olulisemaks peetakse tema infusoore käsitlevat teost „Animalcula infusoria fluviatilia et marina“, mis ilmus pärast tema surma 50 vasegravüüriga.&lt;ref name=&quot;DBL&quot; /&gt;

1781 ilmus [[vesilestad|vesilestasid]] käsitlev „Hydrachnae“ ning 1785 postuumselt teos „Entomostraca“ väikestest vähilaadsetest. Viimases kirjeldas ta 5–6 korda rohkem liike, kui varem teada oli, ja pani aluse nende süstemaatikale.&lt;ref name=&quot;DBL&quot; /&gt;

Taani ja Norra loomastikust koostas Müller ülevaate „Zoologiae Danicae prodromus“ (1776) ning illustreeritud teose „Zoologia Danica“, mille esimesed vihikud ilmusid 1777 ja 1780. Teose jooniste eest hoolitses tema vend, vaskegraveerija Christian Frederik Müller. Pärast Mülleri surma jätkasid teost teised zooloogid ja see ilmus neljas köites aastatel 1788–1806.&lt;ref name=&quot;DBL&quot; /&gt;

Müller tegeles ka botaanikaga ning andis aastatel 1775–1782 välja viis vihikut teosest „[[Flora Danica]]“. Ta töötas palju [[mikroskoop]]iga ja oli esimeste seas, kes kirjeldas [[ränivetikad|ränivetikaid]]. Ta oli ka nende hulgas, kes vaidlesid vastu tol ajal levinud arusaamale, et väikseimad olendid tekivad iseenesest.&lt;ref name=&quot;Rostrup&quot;&gt;{{Raamatuviide |autor=E. Rostrup |peatükk=Müller, Otto Frederik |pealkiri=Dansk biografisk Lexikon |köide=11 |väljaandja=Gyldendalske Boghandels Forlag |koht=Kjøbenhavn |aasta=1897 |lehekülg=599–600 |url=https://runeberg.org/dbl/11/0601.html |keel=da}}&lt;/ref&gt;

== Tema kirjeldatud vesikirbulisi ==
* ''[[Vesikirp|Daphnia]]'' O. F. Müller, 1785&lt;ref name=&quot;WoRMS-Daphnia&quot; /&gt;
* ''[[Polyphemus]]'' O. F. Müller, 1785&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Polyphemus O.F. Müller, 1785 |url=https://www.marinespecies.org/aphia.php?p=taxdetails&amp;id=409913 |väljaanne=World Register of Marine Species |vaadatud=2026-10-25 |keel=en}}&lt;/ref&gt;
* [[kalda-kammjalg]] (''Sida crystallina'') (O. F. Müller, 1776)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Sida crystallina (O.F. Müller, 1776) |url=https://www.marinespecies.org/aphia.php?p=taxdetails&amp;id=410029 |väljaanne=World Register of Marine Species |vaadatud=2026-10-25 |keel=en}}&lt;/ref&gt;
* [[tavaline lestik]] (''Chydorus sphaericus'') (O. F. Müller, 1776)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Chydorus sphaericus (O.F. Müller, 1776) |url=https://www.marinespecies.org/aphia.php?p=taxdetails&amp;id=148406 |väljaanne=World Register of Marine Species |vaadatud=2026-10-25 |keel=en}}&lt;/ref&gt;
* ''[[Simocephalus vetulus]]'' (O. F. Müller, 1776)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Simocephalus vetulus (O.F. Müller, 1776) |url=https://www.marinespecies.org/aphia.php?p=taxdetails&amp;id=148404 |väljaanne=World Register of Marine Species |vaadatud=2026-10-25 |keel=en}}&lt;/ref&gt;
* ''[[Scapholeberis mucronata]]'' (O. F. Müller, 1776)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Scapholeberis mucronata (O.F. Müller, 1776) |url=https://www.marinespecies.org/aphia.php?p=taxdetails&amp;id=148398 |väljaanne=World Register of Marine Species |vaadatud=2026-10-25 |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
{{Commonsi kategooria}}

{{JÄRJESTA:Müller, Otto Friedrich}}
[[Kategooria:Taani bioloogid]]
[[Kategooria:Zooloogid]]
[[Kategooria:Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1730]]
[[Kategooria:Surnud 1784]]</text>
      <sha1>mv5lq5wlmw0iuq25bc4afz3a3zyt0u5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Kas teadsid/44 (2026)</title>
    <ns>4</ns>
    <id>723078</id>
    <revision>
      <id>7260472</id>
      <parentid>7259158</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T16:21:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taivo</username>
        <id>268</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260472</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="925" sha1="csr7971pesa367xhtm01cf2asmz1592" xml:space="preserve">[[Pilt:Ksenija Balta Doha 2010.jpg|right|100px|Ksenija Balta (2010)]]
*[[26. oktoober|26. oktoobril]] 125 aastat tagasi sündis [[eesti keel|keeleteadlane]] '''[[Elmar Elisto]]''', kes toimetas [[Emakeele Seltsi aastaraamat]]ut.
*[[27. oktoober|27. oktoobril]] 100 aastat tagasi sündis [[majandus]]teadlane '''[[Erik Linnaks]]''', kelle juhendamisel valmis [[1963]] esimene [[rahvamajandus]]e maatriksbilanss.
*27. oktoobril saab 50-aastaseks [[fotokunst]]nik '''[[Marge Monko]]''', kelle esimene suur isikunäitus rääkis sellest, kuidas kanda punast.
*[[28. oktoober|28. oktoobril]] 140 aastat tagasi avati '''[[Vabadussammas]]'''.
*28. oktoobril 120 aastat tagasi sündis Välis-Eesti [[arst]] '''[[Apollon Saarne]]''', kes esimesena [[Rootsi]]s võttis kasutusele [[dialüüs]]iaparaadi.
*[[1. november|1. novembril]] saab 40-aastaseks Euroopa sisemeister [[kaugushüpe|kaugushüppes]] '''[[Ksenija Balta]]''' (pildil).</text>
      <sha1>csr7971pesa367xhtm01cf2asmz1592</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tiibeti keel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723100</id>
    <revision>
      <id>7260386</id>
      <parentid>7260323</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:53:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* Morfoloogia */</comment>
      <origin>7260386</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="45102" sha1="3dna41uzzwlnysvfcp4lscj17k61xpr" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib tänapäeva tiibeti kirjakeelest; kesktiibeti, khami ja amdo keele kogumi kohta vaata artiklit   [[Tiibeti keel (koondnimetus)]]}}
{{keeled|nimi=tiibeti keel|originaalnimi བོད་སྐད་། 
 | keelkonnavärv = Hiina-Tiibeti
 | riigid=[[Hiina]]s, [[India]]s
 | rääkijad      = 6  miljonit
 | keelkond      = [[Hiina-Tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;[[Tiibeti-Birma keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;'''tiibeti keel'''
 | riik          = {{PisiLipp|Hiina}} ([[Tiibeti autonoomne piirkond]])
 | keelehoole    = [[Tiibeti Keele Standardimise Komitee]]
 | kood 1        = bo
 | kood 2        = bod (T), tib (B)
 | kood 3        = bod
}}
'''Tiibeti keel''' ehk '''tiibeti kirjakeel'''&lt;ref&gt;Tiibeti keeles kasutatakse nimetusi ལྷ་སའི་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is ''Lha-sa'i skad'', [[THL]]is ''Lhaséké'', [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]{{'}}is ''Lasägä'') 'Lhasa keel' või བོད་སྐད (Wylie ''Bod skad'', THL ''Böké'', ''pinyin'' ''Pögä'') [pʰø̀k˭ɛʔ] 'tiibeti keel' (kasutatakse ka teiste keelekujude kohta).&lt;/ref&gt; on [[kesktiibeti keel]]e [[Lhasa murre|Lhasa murdel]] põhinev [[kirjakeel]]. Lhasa on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomse piirkonna]] pealinn.&lt;ref name=&quot;DeLancey 2017&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan. – [[Graham Thurgood]], Randy J. LaPolla (toim). ''The Sino-Tibetan Languages'', 2. trükk, Routledge: London / New York 2017, ISBN 978-0-367-57045-3, lk 385–403.&lt;/ref&gt; Tiibeti kirjakeelt kasutatakse [[ühiskeel]]ena ka [[tiibeti keel (koondnimetus)|laiemas mõttes tiibeti keel]]e [[murre]]te kõnelejate vahel, sealhulgas eksiilis elavate [[tiibetlased|tiibetlaste]] seas.

Tiibeti autonoomse piirkonna keelemääruse (vastu võetud 1987, muudetud 2002 ja 2019) esimese paragrahvi järgi on tiibeti keel (藏语文) piirkonna üldkasutatav keel ja kiri.&lt;ref&gt;[https://www.fadada.com/article/Basics-009776 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], fadada.com, 6.8.2019.&lt;/ref&gt; [[Human Rights Watch]]i 2020. aasta aruande järgi on &quot;kakskeelse hariduse&quot; poliitika viinud tiibeti keele järkjärgulise asendumiseni [[hiina keel]]ega algkoolide õppekeelena, välja arvatud tiibeti keele tunnid, kusjuures aruande välitööd hõlmasid ainult [[Nagchu vald|Nagchu valla]] maa-asulaid.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threatChina's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt; Hiina Riiginõukogu Informatsioonibüroo 2025. aasta valge raamatu järgi on tiibeti keele õppimise ja kasutamise õigus tagatud, piirkonna rahvakongressi õigusaktid ja valitsuste üldised ametlikud dokumendid avaldatakse nii hiina kui ka tiibeti keeles ning koolides õpetatakse mõlemat keelt.&lt;ref&gt;[https://www.ecns.cn/news/politics/2025-03-28/detail-ihepyqsm2135994.shtml Right to study and use Tibetan language guaranteed: white paper, ECNS (China News Service)], 28.3.2025.&lt;/ref&gt;

Tiibeti keel laiemas mõttes hõlmab  peale kesktiibeti keele ka [[khami keel]]t ja [[amdo keel]]t.&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;&gt;Konchok Gelek. Variation, contact, and change in language: Varieties in Yul shul (northern Khams). – ''International Journal of the Sociology of Language'', 2017, nr 245, lk 91–92.&lt;/ref&gt; Khami keele kõnelejad saavad Lhasa murdest õppimata nii palju aru, et nad saavad algtasemel suhelda, amdo keele kõnelejad ei saa aga Lhasa murdest üldse aru (vt [[vastastikune arusaadavus]]).&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;/&gt; Nii tiibeti kirjakeeles kui ka khami keeles on kujunenud [[toon (keeleteadus)|toon]]id ning sõnaalgulised [[kaashäälikuühend]]id on enamasti lihtsustunud.&lt;ref&gt;Felix Haller. [archive-url=https://web.archive.org/web/20150616073139/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/haller1999brief.pdf A brief comparison of register tone in Central Tibetan and Kham Tibetan.] – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1999, kd=22.&lt;/ref&gt; Sellepärast on need keeled [[klassikaline tiibeti keel|klassikalisest tiibeti keelest]] märkimisväärselt erinevad, eriti võrreldes konservatiivsema amdo keelega.&lt;ref&gt;Charlene Makley, Keith Dede, Kan Hua, QingshanWang. The Amdo Dialect of Labrang. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', kd 22, nr 1, 1999, lk 101. [https://web.archive.org/web/20160305073712/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/makley1999amdo.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;jermay reynolds 2012&quot;&gt;Jermay J. Reynolds. ''Language variation and change in an Amdo Tibetan village: Gender, education and resistance'', doktoritöö, Graduate School of Arts and Sciences of [[Georgetown University]], 2012, lk 19–21.&lt;/ref&gt;

== Ametlik ja sotsiolingvistiline staatus ==

Tiibeti keel on lisaks [[hiina standardkeel]]ele ametlikus kasutuses [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomses piirkonnas]] ja mõnes teises [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] piirkonnas, kus elab tiibetlasi.

[[Gerard A. Postiglione]] märkis 1999. aastal, et tiibetlased on Hiinas üks kõige vähem [[assimileerumine|assimileerunud]] rahvarühmi.&lt;ref&gt;Gerard A. Postiglione. ''China’s National Minority Education. Culture, Schooling, and Development'', Routledge 1999, lk 114.&lt;/ref&gt; 2002. aastal avaldatud Hiina uudisteagentuuri [[Xinhua]] teate kohaselt suhtles Tiibetis 84% tiibetlastest peamiselt tiibeti keeles.&lt;ref name=&quot;chutai&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 中国出台藏语言使用法规], [[Xinhua]]; [http://www.moe.gov.cn/jyb_sy/China_Language/ 国家语言文字工作委员会]&lt;/ref&gt; 

=== Õiguslik staatus ===

[[Hiina põhiseadus|Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus]]e artikli 4 järgi on kõigil rahvustel õigus kasutada ja arendada oma keelt ja kirja. Artiklis 121 on sätestatud, et rahvusliku autonoomiaga piirkondade omavalitsusorganid kasutavad oma ülesannete täitmisel vastavalt asjaomase piirkonna autonoomiaeeskirjadele suuliselt ja kirjalikult selles piirkonnas tavapäraselt kasutatavat keelt või keeli.&lt;ref name=&quot;verf1982&quot;&gt;[http://www.verfassungen.net/rc/verf82.htm Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus], verfassungen.net.&lt;/ref&gt;

1987. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna ajutised eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)&lt;/ref&gt; 1988. aastal kehtestati nende rakendamiseks üksikasjalikud sätted.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)的实施细则&lt;/ref&gt; 2002. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;guiding&quot;&gt;[http://www.xizang.gov.cn/zwgk/xxfb/fgwj/201902/t20190223_61645.html 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], 西藏自治区人民政府, xizang.gov.cn, 24.3.2008.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 西藏文化的保护与发展 – 藏语言文字的学习、使用和发展], Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu informatsioonibüroo, China.com.cn, 25.10.2008.&lt;/ref&gt; Eeskirjade kohaselt pidid valitsemine, kohtud ja haldusasutused ning tänavasildid ja reklaamid olema kakskeelsed.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt;

Tiibeti keele arendamise ja standardimise eest vastutab riiklik tiibeti keele terminoloogia standardimise komitee (tiibeti keeles བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས, hiina keeles 藏语术语标准化工作委员会|t=藏語術語標準化工作委員會). Komitee tegevust käsitlevad muu hulgas järgmised allikad:&lt;ref&gt;བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས}} (toim). བོད་ཀྱི་སྤྱི་སྐད་སྐོར་གྱི་ཆེད་རྩོམ་ཕྱོགས་བསྒྲིགས, Peking, མི་རིགས་དཔེ་སྐྲུན་ཁན / 民族出版社 1999, ISBN 7-105-03018-6;&lt;br /&gt;[https://web.archive.org/web/20070514065425/http://www.china-language.gov.cn/webinfopub/list.asp?id=2307&amp;columnid=139&amp;columnlayer=01380139 全国术语标准化技术委员会少数民族语分技术委员会藏语工作委员会2006年度工作会议在北京召开], 教育部语言文字应用研究所, china-language.gov.cn, 12.1.2007.&lt;br /&gt;|扎雅·洛桑普赤. [https://web.archive.org/web/20070707132828/http://info.tibet.cn/zt2006/zywdccyfz/xsjl/t20060322_101909.htm 藏语专词术语混乱的症结在哪里], China Tibet Information Center, info.tibet.cn, 22.3.2006.&lt;/ref&gt;

=== Kirjaoskus ===

Tiibetlaste [[kirjaoskamatus]]e määr [[1990. aasta Hiina rahvaloendus]]e järgi 69,39% (kogu Hiina rahvastikus 22,21%). [[2000. aasta Hiina rahvaloendus]]e ks oli see tiibetlaste seas vähenenud 47,55%-ni (Hiina kogurahvastikus 9,08%-ni).&lt;ref&gt;Minglang Zhou. Legislating Literatcy for Linguistic and Ethnic Minorities in Contemporary China. – Anthony J. Liddicoat (toim). ''Language planning and policy: Issues in Language Planning and Literacy'', Multilingual Matters, Clevedon / Tonawanda / North York 2007, lk 102–121, siin lk 117.&lt;/ref&gt;

Tiibeti autonoomsel piirkonnal on 2000., 2010. ja 2020. aasta loenduse järgi olnud Hiina provintside seas kõige madalam kirjaoskuse määr.&lt;ref&gt;[https://www.business-standard.com/article/current-affairs/tibet-has-lowest-literacy-among-all-provinces-in-china-delhi-think-tank-123022600629_1.html Tibet has lowest literacy among all provinces in China: Delhi think tank], Business Standard, 26.2.2023.&lt;/ref&gt;

=== Koolisüsteem ===

==== Tiibet ====

1998. aastal oli tiibeti keel õppekeeleks 98% Tiibeti algkoolidest&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 233.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; ja 92% algkooliõpetajatest olid tiibetlased. Samal ajal õpetati hiina keelt võõrkeelena.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; 2002. aastal oli tiibeti keeles 181 õpikut 16 õppeaine jaoks ja koostatud oli kaheksa loodusteaduste erialaterminoloogia sõnastikku.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; Sellest hoolimata õpetati matemaatikat, füüsikat ja keemiat põhikooli vanemas astmes ja keskkoolis üldjuhul hiina keeles.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Minglang Zhou, Hongkai Sun: ''Language Policy in the People’s Republic of China'', Kluwer 2004, lk 226.&lt;/ref&gt;

2004. aastal pärinesid tiibeti keele ja kirjanduse õpikute (''gaiyig'' སྐད་ཡིག་, 语文 ''yǔwén'') tekstid 47% ulatuses tänapäevasest ja uuemast tiibeti kirjandusest, 29% ulatuses traditsioonilisest tiibeti kirjandusest ja 24% ulatuses hiina keelest tõlgitud tekstidest.&lt;ref&gt;Ellen Bangsbo. ''Teaching and Learning in Tibet. A Review of Research and Policy Publications'', Nordic Institute of Asian Studies 2004, lk 16.&lt;/ref&gt; Tiibeti ülikoolides ja teistes kõrgkoolides oli 1998. aastal õppekeeleks enamasti hiina keel. Erandiks olid tiibeti ajaloo, keele ja kirjanduse ning traditsioonilise tiibeti meditsiiniga seotud õppeained.&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 235.&lt;/ref&gt; Ühe 2005. aasta uurimuse järgi said tiibetlastest üliõpilased õppida humanitaarteadusi tiibeti keeles mõnes Hiina vähemusrahvustele mõeldud kõrgkoolis.&lt;ref&gt;Gerard Postiglione. Ben Jiao, Sonam Gyatso. Education in Rural Tibet: Development, Problems and Adaptations. – ''China: An International Journal'', 2005, kd 3, nr 1, lk 1–23. [https://www.researchgate.net/publication/263867451 Veebis.]&lt;/ref&gt;

Eeskirjade kohaselt pidid [[hiinlased]] Tiibetis õppima ka tiibeti keelt, kuid juba 2006. aastal seda nõuet üldiselt eirati.&lt;ref&gt;June Teufel Dreyer, Barry Sautman (toim). ''Contemporary Tibet. Politics, Development, and Society in a Disputed Region'', M. E. Sharpe 2006, lk 78.&lt;/ref&gt;

===== Hiina keelepoliitika 2020ndatel =====
Alates 2020. aastast on Hiina keelepoliitika vähemuskeelte suhtes muutunud ja hinnangud sellele lahknevad. Hiina valitsuse ametliku seisukoha järgi on tiibeti keele õppimine ja kasutamine seadusega tagatud ning alg- ja keskkoolides õpetatakse nii tiibeti kui ka hiina keelt.&lt;ref name=&quot;whitepaper2023&quot;&gt;[https://english.www.gov.cn/archive/whitepaper/202311/10/content_WS654db703c6d0868f4e8e120d.html CPC Policies on the Governance of Xizang in the New Era: Approach and Achievements], The State Council of the People's Republic of China, 10.11.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi on õigus tiibeti keelt õppida ja kasutada samuti tagatud.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot;&gt;[https://chinadailyhk.com/article/608157 White paper highlights human rights progress in Xizang], Xinhua / China Daily HK, 28.3.2025.&lt;/ref&gt; Inimõiguste organisatsioonid ja tiibeti keele kaitsjad on aga teatanud, et hiina keel on muutunud üha enam peamiseks õppekeeleks.&lt;ref name=&quot;HRW2020&quot;&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threat China's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/04/04/tibet-language-white-paper/ Netizens demand China reinstate Tibetan language use in schools], Radio Free Asia, 4.4.2025.&lt;/ref&gt; [[Radio Free Asia]] andmetel muutus hiina keel 2020. aastal Tiibeti autonoomse piirkonna alg- ja keskkoolide põhiõppekeeleks ning 2023. aastast on ülikooli sisseastumiseksami keeleks ainult hiina keel.&lt;ref&gt;[https://www.tribuneindia.com/news/world/tibetans-call-out-chinas-language-policy-amid-claims-of-cultural-erasure-and-human-rights-violations Tibetans call out China's language policy], Tribune India (ANI), 8.4.2025, viidates RFA-le.&lt;/ref&gt;

2021. aastal kehtestas Hiina haridusministeerium Human Rights Watchi kirjelduse järgi &quot;laste kõne ühtlustamise kava&quot; (''Children's Speech Harmonization plan''), mis näeb ette  [[hiina kirjakeel]]e kasutamise kogu [[alusharidus]]es vähemusrahvuste asualadel. Human Rights Watchi 2026. aasta aruande järgi ei oska ega taha paljud tiibeti lapsed pärast lasteaia lõpetamist tiibeti keelt rääkida, ka mitte perekonnaliikmetega. Lasteaias käimine ei ole Hiinas kohustuslik, kuid Human Rights Watchi andmetel on see tiibetlaste asualadel muutunud praktikas kohustuslikuks, sest linnade algkoolid nõuavad üha sagedamini tõendit lasteaias käimise kohta. Hiina valitsus ei vastanud organisatsiooni kommentaaripärimistele.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2026/05/04/start-with-the-youngest-children/chinas-use-of-preschools-to-integrate-tibetans &quot;Start with the Youngest Children&quot;: China's Use of Preschools to &quot;Integrate&quot; Tibetans], Human Rights Watch, 4.5.2026.&lt;/ref&gt;

[[Tibet Watch]]i andmetel olid 2023. aasta septembriks [[Ngaba ringkond|Ngaba ringkonna]] tiibeti koolides kõik põhiainete õpikud asendatud hiinakeelsetega ja õpetajatel kästi anda kõik tunnid hiina keeles. Tiibeti keel jäi valikaineks. Tiibetikeelseid õpikuid saavad kooli lõpetamiseni edasi kasutada ainult 2021. aastal õppima asunud õpilased.&lt;ref&gt;[https://tibetwatch.org/all-textbooks-in-tibetan-replaced-in-ngaba/ All textbooks in Tibetan replaced in Ngaba], Tibet Watch, 12.10.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta veebruaris teatas Human Rights Watch, et Ida-Tiibetis oli alates 2021. aastast suletud vähemalt viis tiibeti keelt ja kultuuri edendanud kutsekooli.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;&gt;[https://www.hrw.org/news/2025/02/05/chinese-authorities-shutter-schools-eastern-tibet Chinese Authorities Shutter Schools in Eastern Tibet], Human Rights Watch, 5.2.2025.&lt;/ref&gt; Organisatsiooni andmetel õpetatakse riigikoolides tiibeti lapsi algkoolist keskkoolini ainult hiina keeles ja tiibeti keel on eraldi õppeaine, nagu võõrkeel.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;/&gt; Radio Free Asia teatas 2025. aasta jaanuaris ka tiibeti keele eratundide keelust koolivaheajal mitmes tiibetlastega asustatud piirkonnas. Sarnane keeld kehtestati  juba 2021. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/01/02/tibet-china-enforces-restrictions-students/ China places new restrictions on Tibetan students during winter school break], Radio Free Asia, 2.1.2025&lt;/ref&gt; Tibet Watchi andmetel teatas Tiibeti keskadministratsioon 2026. aasta oktoobris, et [[Gologi ringkond|Gologi ringkonnas]] suleti 2026. aasta suvel ja sügisel vähemalt kolm eraõiguslikku tiibeti kooli, sealhulgas orbude kool.&lt;ref&gt;[https://tibetoffice.org/media-press/news/three-more-tibetan-schools-shut-down-in-golog-as-china-tightens-its-grip-on-tibetan-language-education Three More Tibetan Schools Shut Down in Golog as China Tightens Its Grip on Tibetan-Language Education], Central Tibetan Administration, 19.10.2026.&lt;/ref&gt;

2023. aasta veebruaris väitsid kolm ÜRO sõltumatut eksperti, et umbes miljon tiibeti last õpib internaatkoolides, kus õppekeel on hiina keel.&lt;ref&gt;[https://ungeneva.org/en/news-media/news/2023/02/77614/china-tibetan-children-forced-assimilate-independent-rights-experts China: Tibetan children forced to assimilate, independent rights experts fear], UN Geneva, 6.2.2023.&lt;/ref&gt; Hiina ametivõimud vastavad, et lapsi ei sunnita internaatkoolidesse ja paljudes koolides õpetatakse ka tiibeti keelt ja Tiibeti ajalugu.&lt;ref&gt;[https://www.globalsecurity.org/military/library/news/2024/07/mil-240721-rfa01.htm China's controversial boarding school policy for Tibetans explained], RFA, 21.7.2024.&lt;/ref&gt;

12. märtsil 2026 võttis Hiina Rahvakongress vastu &quot;Etnilise ühtsuse ja arengu edendamise seaduse&quot; (poolt 2756, vastu 3, erapooletuid 3) ja see jõustus 1. juulil 2026.&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/world/china/china-set-pass-new-ethnic-minority-law-prioritise-use-mandarin-language-2026-03-12/ China passes new ethnic minority law, prioritises use of Mandarin language], Reuters, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Seaduse järgi vähemuskeeli &quot;austatakse ja kaitstakse&quot;, kuid kui hiina keelt ja vähemuskeeli kasutatakse koos, peab hiina keel olema esikohal. Koolieelikud peavad hiina keelt valdama ja avalikes kohtades peavad hiina märgid olema nähtavamad kui vähemuste kirjad.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot;&gt;[https://rfa.org/english/tibet/2026/07/24/explainer-china-ethnic-unity-law-tibet-uyghur/ Explained: China's 'ethnic unity and progress promotion' law], RFA, 24.7.2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.asianews.it/news-en/What-Xi-Jinpings-new-law-on-ethnic-groups-in-china-says-65025.html What Xi Jinping's new law on ethnic groups in China says], AsiaNews, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Hiina valitsus rõhutab seaduse 15. artiklit, mis kaitseb vähemuste õigust oma keelt õppida ja kasutada, kriitikud aga väidavad, et seadus fikseerib hiina keele ülemvõimu hariduses ning annab juba rakendatud poliitikale õigusliku aluse ja võib tiibeti keele kasutamist hariduses ja avalikus elus veelgi piirata.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot; /&gt;

==== Pagulased Indias ====

India tiibeti koolides oli õppekeeleks kuni 1985. aastani ainult inglise keel. 2006. aastal õpetati mõnes algkoolis esimese viie klassi jooksul osa aineid tiibeti keeles, alates kuuendast klassist aga käis õppetöö ainult inglise keeles. Kõik keskkooliõpikud olid ingliskeelsed.&lt;ref&gt;Dagmar Bernstorff, Hubertus von Welck. ''Exile as Challenge. The Tibetan Diaspora'', Orient Longman 2002, lk 271; Ashild Kolas, Monika P. Thowsen. ''On the Margins of Tibet. Cultural Survival on the Sino-Tibetan Frontier'', University of Washington Press 2006, lk 176; A. Tom Grunfeld. ''The Making of Modern Tibet'', M. E. Sharpe, 1996, lk 179, 198.&lt;/ref&gt; [[Dharamsala]] tiibeti koolides nägi tollane inimressursside arendamise ministeeriumi õppekava ette, et alates põhikooli keskastmest õpetatakse õppeaineid inglise keeles.&lt;ref&gt;Mary Ann Maslak. School as a site of Tibetan ethnic identity construction in India? Results from a content analysis of textbooks and Delphi study of teachers' perspectives. – ''Educational Review'', 2008, kd 60, nr 1, lk 85–106.&lt;/ref&gt;

=== Meedia ===

2000. aastal ilmus Tiibetis kokku 14 tiibetikeelset ajakirja ja 10 päevalehte. Lisaks ilmus Hiina teistes piirkondades käputäis piirkondlikke&lt;ref&gt;Kõige mõjukamate seas olid ༄༅༎སྦྲང་ཆར༎ (&quot;Kevadvihm&quot;) [[Qinghai]]s ja ༄༅༎ཟླ་ཟེར༎ (&quot;Kuuvalgus&quot;) [[Gansu]]s. Vt: Toni Huber. ''Amdo Tibetans in Transition. Society and Culture in the Post-Mao Era''. Brill 2000, lk 40.&lt;/ref&gt; ja üleriigilisi&lt;ref&gt;Nende seas oli Pekingis ilmuv ༄༅༎ཀྲུང་གོའི་བོད་ཀྱི་ཤེས་རིག༎ (&quot;Tibetoloogia Hiinas&quot;).&lt;/ref&gt; tiibetikeelseid ajalehti ja ajakirju.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi ilmus 2024. aasta lõpuks Tiibeti autonoomses piirkonnas tiibeti keeles 17 ajakirja ja 11 ajalehte.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot; /&gt; Tiibeti keeles tegutses arvukalt raadio- ja telejaamu ning tehti kinofilme, sealhulgas Lhasa ja kamba keelevariandis.&lt;ref&gt;Ka [[Radio China International]] edastas saateid nendes keelevariantides: [http://tibetan.chinabroadcast.cn/lhasa.htm tibetan.chinabroadcast.cn] ja [http://tibetan.chinabroadcast.cn/kangba.htm tibetan.chinabroadcast.cn].&lt;/ref&gt; Hiinas andis üheksa kirjastust regulaarselt välja tiibetikeelseid raamatuid. Igal aastal ilmus ligikaudu tuhat nimetust.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;

===Lahkarvamused tiibeti keele ohustatuse üle===

2008. aasta veebruaris toetas Briti parlamendiliige [[Norman Baker]] [[rahvusvaheline emakeelepäev|rahvusvahelise emakeelepäeva]] puhul [[Free Tibet Campaign]]i avaldatud ülevaadet ja nõudmist teha tiibeti keel Tiibeti autonoomse piirkonna ametikeeleks. Ta väitis: &quot;Hiina valitsus ajab teadlikku poliitikat hävitada kõik tiibetlik, sealhulgas tiibetlaste oma keel nende enda kodumaal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120725060858/http://www.freetibet.org/newsmedia/report-reveals-determined-chinese-assault-tibetan-language Report reveals determined Chinese assault on Tibetan language], Free Tibet, 21.2.2008.&lt;/ref&gt; Tibetoloog [[Elliot Sperling]] märkis seevastu, et &quot;teatud piirides püüab [[Hiina Rahvavabariik]] tiibeti kultuuri väljendamist võimaldada&quot; ja  &quot;kogu Tiibeti kiltmaal toimuvat kultuurilist tegevust ei saa ignoreerida&quot;.&lt;ref&gt;Sperling Elliot. Exile and Dissent: The Historical and Cultural Context. – Melissa Harris, Sydney Jones (toim). ''Tibet Since 1950: Silence, Prison, or Exile'',  2000, lk 31–36.&lt;/ref&gt;

2003. aastal seadis [[Barry Sautman]] ajakirjas [[Texas International Law Journal]] kahtluse alla väited tiibeti keele ohustatusest. Ta kirjutas, et ükski paljudest tollastest ohustatud keeli käsitlevatest uuringutest ei pidanud tiibeti keelt ohustatuks ja  tiibetlaste keele säilitamine erines keele kadumisest isegi sellistes lääneriikide kaugemates piirkondades, kus rakendati liberaalset keelepoliitikat. Sautmani sõnul olid väited, et Tiibeti algkoolides õpetati hiina keeles, ekslikud: tiibeti keel oli peamine õppekeel peaaegu kõigis Tiibeti autonoomse piirkonna algkoolides. Ta lisas, et hiina keelt hakati varastes klassides õpetama ainult linnakoolides ning põhjusel, et vähem kui neli tiibetlast kümnest jõudis keskkooli, oli algkool nende kultuurilise kujunemise seisukohalt kõige olulisem.&lt;ref&gt;Barry Sautman. Cultural Genocide and Tibet. – ''Texas International Law Journal'', 2003, 38, nr 2, lk 173–246.&lt;/ref&gt;

==Kiri==
{{Vaata|Tiibeti kiri|Tiibeti punktkiri}}

Tiibeti keelt kirjutatakse ühes [[india kirjad|India kirjadest]]. Selle ajalooliselt konservatiivne kirjaviis kajastab [[vanatiibeti keel]]e häälikusüsteemi ja aitab ühendada [[tiibeti keel (koondnimetus)|tiibetikeelset]] ala. See on abiks ka [[hiina-tiibeti algkeel]]e ja [[vanahiina keel]]e rekonstrueerimisel.&lt;ref name=&quot;Kiaer 2020 p. 34&quot;&gt;J. Kiaer. ''Delicious Words: East Asian Food Words in English'', Taylor &amp; Francis 2020ISBN 978-1-000-07934-0, lk 34.&lt;/ref&gt;

Kõige levinum süsteem, mida teadlased kasutavad tiibeti kirjas kirjutatud teksti [[latinisatsioon|latiniseerimiseks]], on [[Wylie transliteratsioon]]. Keeleteadlased kasutavad sageli ka muid, enda tarbeks välja töötatud transliteratsioonisüsteeme. Häälduse ligikaudseks edasiandmiseks on [[Hiina]] ametlik latinisatsioo [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]- Ingliskeelsetes materjalides kasutatakse transkriptsiooni [[THL]].&lt;ref&gt;David Germano, Nicolas Tournadre. [https://web.archive.org/web/20221224035020/https://www.thlib.org/reference/transliteration/#!essay=/thl/phonetics/s/b5 THL Simplified Phonetic Transcription of Standard Tibetan], The Tibetan and Himalayan library, 2003. &lt;/ref&gt; Mõne nime puhul on kasutusel ka ebareeglipärane transkriptsioon, näiteks [[Džomolungma]].

Tiibeti kirja silbi ortograafiline struktuur on (C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;)C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;(C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;)V(C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;).&lt;ref&gt;Nyima Droma, Ellen Bartee. ''A beginning textbook of Lhasa Tibetan'', National Press for Tibetan Studies 2000, lk 9–17.&lt;/ref&gt; Kõik kombinatsioonid ei ole lubatud.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Asukoht
!C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;
!V
!C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;
|-
!Nimetus
|Eesliide
|Ülatäht
|Juurtäht
|Alatäht
|Täishäälik
|Järelliide
|Teine järelliide
|-
!Lubatud tähemärgid
|&lt;big&gt;ག ད བ མ འ&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ར ལ ས&lt;/big&gt;
|mis tahes kaashäälik
|&lt;big&gt;ཡ ར ལ ཝ&lt;/big&gt;
|mis tahes täishäälik
|&lt;big&gt;ག ང ད ན བ མ འ ར ལ ས&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ད ས&lt;/big&gt;
|}

==Morfoloogia==

=== Nimisõnad ja asesõnad ===

Nimisõnadel puudub [[grammatiline sugu]], kuigi sugu saab väljenduda leksikaalselt. Nimisõnadel [[arv (keeleteadus)|arvu]]kategooriat ei ole. Inimest tähistavatele [[Definiitsus|definiitsed]] võidakse lisada [[mitmus]]t väljendav liide ཚོ (''tsho'').

On kirjeldatud kuut käänet: [[absolutiiv]], [[ergatiiv]], [[genitiiv]], [[ablatiiv]], [[komitatiiv]] ja [[obliikvakääne]] (täidab ka [[daativ]]i ja [[lokatiiv]]i funktsioone). On ka teisi käänete käsitlusi. ([[klassikaline tiibeti keel| Klassikalise tiibeti keele]] puhul on pakutud näiteks kümmet käänet.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The Classical Tibetan cases and their transcategoriality. – ''Himalayan Linguistics'', 2010.&lt;/ref&gt; Käändeid väljendatakse üldjuhul abisõnadega, mis liituvad tervele nimisõnafraasile, mitte üksikule nimisõnale. Nende järelliidete kuju võib varieeruda tüve lõpphääliku järgi.

Isikulistel asesõnadel on grammatiline arv: neil on [[ainsus]]e, [[kaksus]]e ja [[mitmus]]e vormid. Kaksusevorm moodustatakse liitega གཉིས (''gnyis'') 'kaks', mitmusevorm liitega ཚོ (''tsho''). Asesõnadel võib olla üks kuni kolm [[registri (keeleteadus)|registrit]]: näiteks on esimesel isikul üks vorm ང (''nga''), teise isiku ainsuses aga eristatakse viisakat vormi ཁྱེད་རང (''khyed rang'') ja mitteformaalset vormi ཁྱོད (''khyod'').&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/45A-tib Tibetan (Standard Spoken): Politeness Distinctions in Pronouns |website], WALS Online.&lt;/ref&gt; Kolmanda isiku mitteformaalsetes vormides eristatakse mees- ja naissugu (ཁོ (''kho'') ja མོ ()''mo''), neutraalne vorm on ཁོང (''khong'').

Näitaval asesõnal on kolm kaugusastet: lähedane འདི (''ʼdi'') 'see', keskmine དེ (''de'') 'too' ja kauge ཕ་གི (''pha-gi'') 'too seal kaugel'. Neile saab lisada käändetunnuseid.

=== Arvsõnad ja numbrid===

Erinevalt paljudest teistest [[Ida-Aasia]] keeltest, näiteks [[birma keel]]est, [[hiina keel]]est, [[jaapani keel]]est, [[korea keel]]est ja [[vietnami keel]]est, ei kasutata  loendamisel koos arvsõnadega [[loendussõna|loendussõnu]] ([[klassifikaator (keeleteadus)|klassifikaatoreid]]). Kümnetele järgneb siiski sageli ka tervikut või hulka väljendav sõna, mida kasutatakse mõnikord ka väiksemate arvude järel.&lt;ref&gt;Waddell, de_Lacouperie 1911: 920.&lt;/ref&gt;

(Teaduslikes ja astroloogilistes teostes tähistatakse arve sümboolsete sõnadega', nagu ka [[sanskriti keel]]es.&lt;ref&gt;Waddell, de_Lacouperie 1911: 920.&lt;/ref&gt;)

Tiibeti numbrid on [[india numbrid|India numbrite]] teisend. Need moodustavad [[kümnendsüsteem]]il põhineva [[positsioonilise arvusüsteem|positsioonilise arvusüsteemi]],&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 131–134&lt;/ref&gt; mida on kasutatud juba varajastes [[klassikaline tiibeti keel|klassikalise tiibeti keele]] tekstides.

Seda kasutatakse [[standardtiibeti keel|tiibeti keeles]]&lt;ref&gt;{{cite web |title=Tibetan (བོད་སྐད) |url=https://omniglot.com/writing/tibetan.htm |publisher=Omniglot |accessdate=19 December 2020}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web |title=Numbers in Tibetan |url=https://omniglot.com/language/numbers/tibetan.htm |publisher=Omniglot |accessdate=19 December 2020}}&lt;/ref&gt; ning see põhineb kümnendsüsteemil.&lt;ref&gt;{{Cite book|url=https://archive.org/details/manualofstandard00nico|title=Manual of Standard Tibetan: Language and civilization|last1=Tournadre|first1=Nicolas|last2=Dorje|first2=Sangda|date=2003|publisher=Snow Lion Publications|isbn=1559391898|location=Ithaca, N.Y.|oclc=53477676}}&lt;/ref&gt; Ka [[mongoli numbrid]] on välja arendatud tiibeti numbrite põhjal.&lt;ref&gt;{{Cite book|url=https://books.google.com/books?id=ux--OWgWvBQC&amp;pg=PA199|title=Numerical Notation: A Comparative History|last=Chrisomalis|first=Stephen|date=2010|publisher=Cambridge University Press|isbn=9780521878180|language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.unicode.org/versions/Unicode10.0.0/ch13.pdf|title=The Unicode® Standard Version 10.0 – Core Specification: South and Central Asia-II|website=Unicode.org|access-date=3 December 2017}}&lt;/ref&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti numbrid
| ༠ || ༡ || ༢ || ༣ || ༤ || ༥ || ༦ || ༧ || ༨ || ༩
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Devanaagari numbrid]]
| ०|| १ || २ || ३ || ४ || ५ || ६ || ७ || ८ || ९
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Bengali numbrid]]
| ০ || ১ || ২ || ৩ || ৪ || ৫ || ৬ || ৭ || ৮ || ৯
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Araabia numbrid]]
| 0 || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9
|}

Tiibeti keeles kasutatakse numbrites 21–99 (välja arvatud täiskümned) kümneliste ja üheliste numbrimärgi vahel ühendavat silpi, mis on iga kümnelise puhul erinev: རྩ (''rtsa'', 21–29), སོ (''so'', 31–39), ཞེ (''zhe'', 41–49), (''nga'', 51–59), རེ (''re'', 61–69), དོན (''don'', 71–79), གྱ (''gya'', 81–89) ja གོ (''go'', 91–99). Täiskümnete puhul ühendavat silpi ei kasutata. Numbritesõalates sajast eraldatakse sajalised ülejäänud osast abisõnaga དང (''dang''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ja'.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 131–134.&lt;/ref&gt; Kui neljakohalises või pikemas numbris on sajaliste number null, väljendatakse seda fraasiga བརྒྱ་མེད (''brgya med''), sõna-sõnalt 'ilma sajata'. Miljonist (ས་ཡ (''sa ya'')) suuremate järkude nimetusi käsitatakse nimisõnadena ja nende kordajad paigutatakse nimetuse järele.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 131–134&lt;/ref&gt;

Arvsõnade 1, 2, 3 ja 10 kirjapilt muutub teiste arvsõnadega liitmisel, sests ellistes ühendites nende hääldus muutub.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 131–134&lt;/ref&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! [[Araabia numbrid|Araabia numbritega]]
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
|-
|གཅིག
|gcig
|1
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག
|nyi shu rtsa gcig
|21
|
བཞི་བརྒྱ
|bzhi bgya
|400
|-
|གཉིས
|gnyis
|2
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཉིས
|nyi shu rtsa gnyis
|22
|
ལྔ་བརྒྱ
|lnga bgya
|500
|-
|གསུམ
|gsum
|3
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གསུམ
|nyi shu rtsa gsum
|23
|
|དྲུག་བརྒྱ
|drug bgya
|600
|-
|བཞི
|bzhi
|4
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བཞི
|nyi shu rtsa bzhi
|24
|
|བདུན་བརྒྱ
|bdun bgya
|700
|-
|ལྔ
|lnga
|5
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་ལྔ
|nyi shu rtsa lnga
|25
|
|བརྒྱད་བརྒྱ

|brgyad bgya
|800
|-
|དྲུག
|drug
|6
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དྲུག
|nyi shu rtsa drug
|26
|
|དགུ་བརྒྱ
|dgu bgya
|900
|-
|བདུན
|bdun
|7
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བདུན
|nyi shu rtsa bdun
|27
|
|ཆིག་སྟོང
|chig stong
|1000
|-
|བརྒྱད
|brgyad
|8
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བརྒྱད
|nyi shu rtsa brgyad
|28
|
|ཁྲི
|khri
|(ühikut tähistav sõna) 10 000
|-
|དགུ
|dgu
|9
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དགུ
|nyi shu rtsa dgu
|29
|
|
|
|
|-
|བཅུ
|bcu
|10
|
|སུམ་ཅུ
|sum cu
|30
|
|སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག
|sum cu so gcig
|31
|-
|བཅུ་གཅིག
|bcu gcig
|11
|
|བཞི་བཅུ
|bzhi bcu
|40
|
|བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག
|bzhi bcu zhe gcig
|41
|-
|བཅུ་གཉིས
|bcu gnyis
|12
|
|ལྔ་བཅུ
|lnga bcu
|50
|
|ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག
|lnga bcu nga gcig
|51
|-
|བཅུ་གསུམ
|bcu gsum
|13
|
|དྲུག་ཅུ

|drug cu
|60
|
|དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག
|drug cu re gcig
|61
|-
|བཅུ་བཞི
|bcu bzhi
|14
|
|བདུན་ཅུ
|bdun cu
|70
|
|བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག
|bdun cu don gcig
|71
|-
|བཅོ་ལྔ
|bco lnga
|15
|
|བརྒྱད་ཅུ
|brgyad cu
|80
|
|{{bo-textonly|བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག}}
|brgyad cu gya gcig
|81
|-
|བཅུ་དྲུག
|bcu drug
|16
|
|དགུ་བཅུ
|dgu bcu
|90
|
|དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག
|dgu bcu go gcig
|91
|-
|བཅུ་བདུན
|bcu bdun
|17
|
|བརྒྱ
|bgya
|100
|
|བརྒྱ་དང་གཅིག
|bgya dang gcig
|101
|-
|བཅོ་བརྒྱད
|bco brgyad
|18
|
|བརྒྱ་དང་ལྔ་བཅུ
|bgya dang lnga bcu
|150
|
|
|
|
|-
|བཅུ་དགུ
|bcu dgu
|19
|
|ཉིས་བརྒྱ
|nyis bgya
|200
|
|
|
|
|-
|ཉི་ཤུ
|nyi shu
|20
|
|སུམ་བརྒྱ
|sum bgya
|300
|
|
|
|
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|འབུམ
|'bum
|(ühik) 100 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ས་ཡ
|sa ya
|(ühik) 1 000 000 (miljon)
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|བྱེ་བ
|bye ba
|(ühik) 10 000 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|དུང་ཕྱུར
|dung phyur
|(ühik) 100 000 000&lt;ref&gt;[https://www.lamayeshe.com/article/tibetan-number Tibetan Numbers], Lamayeshe,.&lt;/ref&gt;
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ཐེར་འབུམ
|ther 'bum
|(ühik) 1 000 000 000 (miljard)
|}

[[Järgarv]]ud moodustatakse [[põhiarv]]ule järelliite པ (''-pa'') lisamisega. Erandiks on järgarv 'esimene', millel on omaette lekseem དང་པོ (''dang po'').&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 131–134.&lt;/ref&gt;

===Tegusõna===
Tegusõna paikneb alati [[lause]] lõpus. Tegusõnad ei ühildu [[isik (keeleteadus)|isikus]], [[arv (keeleteadus)|arvus]] ega [[grammatiline sugu|soos]]. Samuti puudub [[tegumood|tegumoe]] ([[aktiiv]] ja [[passiiv]]) eristus: tegusõnad on tegumoe suhtes neutraalsed.

Tiibeti tegusõnu saab liigitada [[tahtelisus]]e ja [[valents (keeleteadus)|valentsi]] järgi. Tegusõna tahtelisus mõjutab oluliselt selle [[morfoloogia]]t ja [[süntaks]]it. Tahtelistel tegusõnadel on [[käskiv kõneviis|käskiva kõneviisi]] vormid, mittetahtelistel neid ei ole. Näiteks saab öelda ལྟོས་ཤིག། (''ltos shig'') 'vaata', kuid mitte *མཐོང་ཤིག། (''mthong shig'') 'näe'. Peale selle saavad ainult tahtelised tegusõnad esineda koos [[egofoorilisus|egofoorilise]] [[koopula]]ga ཡིན། (''yin'').&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot;&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, 14, nr 1, lk 93–107. [https://web.archive.org/web/20230505115940/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/saxena1991pathways.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;

Tegusõnad jagunevad ühe- ja kahevalentseteks. Mõned tegusõnad võivad esineda mõlemas tarvituses, näiteks ཆག (''chag'') 'purunema' või 'purustama'. Valents ja tahtelisus mõjutavad seda, millised nimisõnad võivad esineda [[ergatiiv]]is ja millised [[absolutiiv]]is, millel puudub käändelõpp.&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt; Sihilisus ja tahtelisus on teineteisest sõltumatud kategooriad: nii tahteliste kui ka mittetahteliste tegusõnade hulgas leidub nii sihilisi kui ka sihituid tegusõnu.

Tegusõna [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]] mõjutab seda, milliseid tegusõnaliiteid ja lause lõpus paiknevaid abikoopulaid kasutatakse. Lõpetamata aspektis tegusõnu tähistatakse järelliitega གི (''gi'') või selle teisenditega, mis on identsed nimisõnade [[genitiiv]]i lõpuga. Lõpetatud aspektis tegusõnadel seda sufiksit ei kasutata. Kumbki aspektirühm jaguneb omakorda kaheks alamrühmaks: lõpetamata aspekti alla kuuluvad [[tulevik (keeleteadus)|tulevik]] ja [[kestev aspekt|kestev/üldine aspekt]]; lõpetatud aspekti alla kuuluvad [[täisminevik]] ja [[aorist]].&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt;

[[Evidentsiaalsus]] on tiibeti tegusõnade kategooria, mida on palju uuritud.&lt;ref name=&quot;DeLancey_1985&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan Evidentials and the Semantics of Causation. – ''Proceedings of the Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society'', 1985. [https://web.archive.org/web/20230512005542/http://journals.linguisticsociety.org/proceedings/index.php/BLS/article/viewFile/1905/1677 Veebis.]&lt;/ref&gt; See on aidanud märkimisväärselt kaasa evidentsiaalsuse uurimisele eri keeltes.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill, Lauren Gawne. The contribution of Tibetan languages to the study of evidentiality. – ''Evidential Systems of Tibetan Languages'', 2017, ISBN 978-3-11-046018-6 (e-raamat 978-3-11-047374-2), lk 1–40.&lt;/ref&gt; Evidentsiaalsus ja aspekt moodustavad modaalsuste süsteemi, milles modaalsusi eristavad lõpukoopulad. Põhikoopulate süsteemis eristatakse kolme kategooriat: egofooriline (ཡོད ''yod''), sensoorne (འདུག ''ʼdug'') ja faktuaalne (ཡོད་རེད ''yod-red''). Neid kategooriat väljendavad vastavakt samastuskoopulad ཡིན ''yin'', རེད་བཞག ''red-bzhag'' ja རེད ''red''.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37, nr 2, lk 240–263.&lt;/ref&gt; Nicolas Tournadre on eristanud järgmisi modaalsusi:

* väitev modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus, mis väljendab vahetut ohtu
* kogemuslik egofooriline modaalsus
* harjumuslik või üldistav väitev modaalsus
* järelduslik modaalsus
* tahteline egofooriline modaalsus
* tahteline või harjumuslik egofooriline modaalsus
* vastuvõttev egofooriline modaalsus
* tunnistuslik modaalsus

== Süntaks ja sõnajärg ==
Tiibeti keelt on traditsiooniliselt käsitatud [[ergatiiv-absolutiivne keel|ergatiiv-absolutiivse keelena]], kuid hilisemad uurimused näitavad, et tegu on [[pragmaatiline|pragmaatilise ergatiiviga]]: [[ergatiiv]]i käändetunnus võib esineda agendil ja mõnel [[sihitu tegusõna]] alusel, kuid selle kasutamine ei ole kohustuslik ja sõltub semantilistest teguritest (eriti [[agentiivsus]]est ja [[perfektiivsus]]est) ja pragmaatilistest teguritest, eelkõige kontrastist.&lt;ref&gt;Scott DeLancey. &quot;Optional&quot; &quot;Ergativity&quot; in Tibeto-Burman Languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, kd 34, nr 2, lk 9–20.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, kd 14, nr 1, lk 93–107.&lt;/ref&gt; 

[[Sõnajärg]] on üldjoontes [[SOV]]: [[öeldis]] paikneb [[lause]] lõpus. 

[[Nimisõnafraas]]is enamik laiendeid järgneb nimisõnale, [[omastavaline täiend]] aga eelneb sellele:&lt;ref&gt;Matthew S. Dryer. ''Word order in Tibeto-Burman languages''. –  ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2008, kd 31, nr 1, lk 1–83. [https://www.acsu.buffalo.edu/~dryer/DryerTibetoBurmanWordOrder.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;
* omadussõnad paiknevad tiibeti keeles üldjuhul nimisõna järel, välja arvatud juhul, kui omadussõna ja nimisõna on seotud [[genitiiv]]i [[abisõnaga]];
* [[sihitis]]ed ja [[määrsõna]]d paiknevad enne [[tegusõna]], samuti omadussõnad [[öeldistäitelause]]tes;
* [[omastav]]as nimisõna paikneb selle nimisõna ees, mida ta täiendab;
* [[näitav asesõna|näitavad asesõnad]] ja arvsõnad paiknevad selle nimisõna järel, mida nad täiendavad.

Mõnes murdes on laiendite järjekord muutlik: näiteks Shigatse murdes ei ole omadussõna ja nimisõna järjestuses ülekaalus kumbki võimalik järjestus ning [[Dingri murre|Dingri murdes]] võib näitav asesõna paikneda nii nimisõna ees või selle järel.&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/87A-tis Tibetan (Shigatse): Order of Adjective and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/88A-tdi Tibetan (Dingri): Order of Demonstrative and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;

== Registrid ==

Tiibeti keeles on mitu [[registri (keeleteadus)|registrit]], millest enamik on ühised kogu tiibeti keelele laiemas mõttes. 
* ཕལ་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is  ''phal skad'', sõna-sõnalt 'tavakeel') on igapäevane kõnekeel. Traditsiooniliselt peetakse seda kirjanduse loomiseks sobivaks ja väljendit ''phal skad'' kasutatakse sageli halvustavalt, et näidata, et väljend ei sobi kirjalikku teksti.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot;&gt;Birgit Kellner. Vernacular Literacy in Tibet: Present Debates and Historical Beginnings. – Elke Krotz, Stephan Müller, Norbert Kössinger, Pavlína Rychterová (toim). ''Anfangsgeschichten / Origin Stories: Der Beginn volkssprachiger Schriftlichkeit in komparatistischer Perspektive / The Rise of Vernacular Literacy in a Comparative Perspective'' (''MittelalterStudien'', kd 31), Wilhelm Fink 2018, ISBN 978-3-8467-6346-9, lk 381–402. [https://www.fink.de/view/book/edcoll/9783846763469/BP000017.xml Veebis.]/ref&gt;
* ཞེ་ས། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''zhe sa'' 'austav ja lugupidav kõne') on austav keelekasutus, sealhulgas spetsiaalne austav sõnavara. Austusregister on omane kõigile tiibeti keeltele, kuid Lhasa keeles on see eriti arenenud ja tavavormi kõrval eristatakse kahte austusastet, üldist ja kõrgeimat.&lt;ref&gt;Joanna Bialek. Emergence of the honorific register in Tibetic languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2023, kd 46, nr 2, lk 290–327.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Samdrup Tsering, Hiroyuki Suzuki. Honorific register in Mabzhi Tibetan: How Amdo Tibetans use honorific words in their speech community. – ''Kyoto University Linguistic Research'', 2023, kd 42, lk 59–76. [https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/handle/2433/287601 Veebis.]&lt;/ref&gt;
* ཡིག་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''yig skad'', sõna-sõnalt 'kirjakeel') on  kirjanduslik kirjali kkeelekuju, mis hõlmab ka allpool kirjeldatud keelekuju ཆོས་སྐད (''chos skad'').&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;
* ཆོས་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''chos skad'', sõna-sõnalt 'õpetuse keel' või 'religioosne keel') on religioosne kirjakeel, milles on kirjutatud pühakirjad ja muud klassikalised teosed. Tänapäeval kasutatakse seda terminit vahel ka kirjakeele kohta üldiselt.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

Enne Hiina Rahvavabariigi aega eristati tiibeti keeles kolme keelekasutusvormi: esiteks kloostrites kasutatav liturgiline keel (''chos skad''); teiseks õukonnakeel – rangelt normeeritud ''she sa'', mis on tänapäevalgi Lhasa haritud ülemkihi keelekasutuse vorm; kolmandaks &quot;rahvakeel&quot; (''phal skad''), igapäevane kõnekeel, mille arvukad murded on Tiibeti suuruse tõttu sageli vastastikku peaaegu arusaamatud.

Kõrgemates stiiliregistrites kasutatakse rohkesti austavaid nimetusi ja tiitleid. Sageli kasutatavatel sõnadel on eri kujud, millega väljendatakse hierarhilisi erinevusi. Kõigis neis keelekasutusvormides oli puudus tänapäevasest sõnavarast. Alates 1960ndatest hakkasid keeleteadlased välja töötama uustiibeti keelt, mille sõnavara täiendati terminitega, et oleks võimalik õpetada näiteks füüsikat ja keemiat. Ka tänapäeva meedia kasutab seda Lhasa murde põhjal välja töötatud keelevarianti.

Lhasa kõnekeele põhjal on kujunenud tiibetlaste ühiskeel (''spyi skad''), mida kasutatakse nii Hiinas kui ka diasporaas, kuid igapäevases kõnes valitseb endiselt kohalik murre.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://eki.ee/teatmik/tiibeti-nimed/ Tiibeti nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus

[[Kategooria:Tiibeti-Birma keeled]]
[[Kategooria:Tiibet]]</text>
      <sha1>3dna41uzzwlnysvfcp4lscj17k61xpr</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260593</id>
      <parentid>7260386</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T19:50:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kiri */</comment>
      <origin>7260593</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="53561" sha1="scrllo4de8khml4srwlteqm272f6l28" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib tänapäeva tiibeti kirjakeelest; kesktiibeti, khami ja amdo keele kogumi kohta vaata artiklit   [[Tiibeti keel (koondnimetus)]]}}
{{keeled|nimi=tiibeti keel|originaalnimi བོད་སྐད་། 
 | keelkonnavärv = Hiina-Tiibeti
 | riigid=[[Hiina]]s, [[India]]s
 | rääkijad      = 6  miljonit
 | keelkond      = [[Hiina-Tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;[[Tiibeti-Birma keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;'''tiibeti keel'''
 | riik          = {{PisiLipp|Hiina}} ([[Tiibeti autonoomne piirkond]])
 | keelehoole    = [[Tiibeti Keele Standardimise Komitee]]
 | kood 1        = bo
 | kood 2        = bod (T), tib (B)
 | kood 3        = bod
}}
'''Tiibeti keel''' ehk '''tiibeti kirjakeel'''&lt;ref&gt;Tiibeti keeles kasutatakse nimetusi ལྷ་སའི་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is ''Lha-sa'i skad'', [[THL]]is ''Lhaséké'', [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]{{'}}is ''Lasägä'') 'Lhasa keel' või བོད་སྐད (Wylie ''Bod skad'', THL ''Böké'', ''pinyin'' ''Pögä'') [pʰø̀k˭ɛʔ] 'tiibeti keel' (kasutatakse ka teiste keelekujude kohta).&lt;/ref&gt; on [[kesktiibeti keel]]e [[Lhasa murre|Lhasa murdel]] põhinev [[kirjakeel]]. Lhasa on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomse piirkonna]] pealinn.&lt;ref name=&quot;DeLancey 2017&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan. – [[Graham Thurgood]], Randy J. LaPolla (toim). ''The Sino-Tibetan Languages'', 2. trükk, Routledge: London / New York 2017, ISBN 978-0-367-57045-3, lk 385–403.&lt;/ref&gt; Tiibeti kirjakeelt kasutatakse [[ühiskeel]]ena ka [[tiibeti keel (koondnimetus)|laiemas mõttes tiibeti keel]]e [[murre]]te kõnelejate vahel, sealhulgas eksiilis elavate [[tiibetlased|tiibetlaste]] seas.

Tiibeti autonoomse piirkonna keelemääruse (vastu võetud 1987, muudetud 2002 ja 2019) esimese paragrahvi järgi on tiibeti keel (藏语文) piirkonna üldkasutatav keel ja kiri.&lt;ref&gt;[https://www.fadada.com/article/Basics-009776 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], fadada.com, 6.8.2019.&lt;/ref&gt; [[Human Rights Watch]]i 2020. aasta aruande järgi on &quot;kakskeelse hariduse&quot; poliitika viinud tiibeti keele järkjärgulise asendumiseni [[hiina keel]]ega algkoolide õppekeelena, välja arvatud tiibeti keele tunnid, kusjuures aruande välitööd hõlmasid ainult [[Nagchu vald|Nagchu valla]] maa-asulaid.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threatChina's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt; Hiina Riiginõukogu Informatsioonibüroo 2025. aasta valge raamatu järgi on tiibeti keele õppimise ja kasutamise õigus tagatud, piirkonna rahvakongressi õigusaktid ja valitsuste üldised ametlikud dokumendid avaldatakse nii hiina kui ka tiibeti keeles ning koolides õpetatakse mõlemat keelt.&lt;ref&gt;[https://www.ecns.cn/news/politics/2025-03-28/detail-ihepyqsm2135994.shtml Right to study and use Tibetan language guaranteed: white paper, ECNS (China News Service)], 28.3.2025.&lt;/ref&gt;

Tiibeti keel laiemas mõttes hõlmab  peale kesktiibeti keele ka [[khami keel]]t ja [[amdo keel]]t.&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;&gt;Konchok Gelek. Variation, contact, and change in language: Varieties in Yul shul (northern Khams). – ''International Journal of the Sociology of Language'', 2017, nr 245, lk 91–92.&lt;/ref&gt; Khami keele kõnelejad saavad Lhasa murdest õppimata nii palju aru, et nad saavad algtasemel suhelda, amdo keele kõnelejad ei saa aga Lhasa murdest üldse aru (vt [[vastastikune arusaadavus]]).&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;/&gt; Nii tiibeti kirjakeeles kui ka khami keeles on kujunenud [[toon (keeleteadus)|toon]]id ning sõnaalgulised [[kaashäälikuühend]]id on enamasti lihtsustunud.&lt;ref&gt;Felix Haller. [archive-url=https://web.archive.org/web/20150616073139/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/haller1999brief.pdf A brief comparison of register tone in Central Tibetan and Kham Tibetan.] – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1999, kd=22.&lt;/ref&gt; Sellepärast on need keeled [[klassikaline tiibeti keel|klassikalisest tiibeti keelest]] märkimisväärselt erinevad, eriti võrreldes konservatiivsema amdo keelega.&lt;ref&gt;Charlene Makley, Keith Dede, Kan Hua, QingshanWang. The Amdo Dialect of Labrang. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', kd 22, nr 1, 1999, lk 101. [https://web.archive.org/web/20160305073712/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/makley1999amdo.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;jermay reynolds 2012&quot;&gt;Jermay J. Reynolds. ''Language variation and change in an Amdo Tibetan village: Gender, education and resistance'', doktoritöö, Graduate School of Arts and Sciences of [[Georgetown University]], 2012, lk 19–21.&lt;/ref&gt;

== Ametlik ja sotsiolingvistiline staatus ==

Tiibeti keel on lisaks [[hiina standardkeel]]ele ametlikus kasutuses [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomses piirkonnas]] ja mõnes teises [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] piirkonnas, kus elab tiibetlasi.

[[Gerard A. Postiglione]] märkis 1999. aastal, et tiibetlased on Hiinas üks kõige vähem [[assimileerumine|assimileerunud]] rahvarühmi.&lt;ref&gt;Gerard A. Postiglione. ''China’s National Minority Education. Culture, Schooling, and Development'', Routledge 1999, lk 114.&lt;/ref&gt; 2002. aastal avaldatud Hiina uudisteagentuuri [[Xinhua]] teate kohaselt suhtles Tiibetis 84% tiibetlastest peamiselt tiibeti keeles.&lt;ref name=&quot;chutai&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 中国出台藏语言使用法规], [[Xinhua]]; [http://www.moe.gov.cn/jyb_sy/China_Language/ 国家语言文字工作委员会]&lt;/ref&gt; 

=== Õiguslik staatus ===

[[Hiina põhiseadus|Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus]]e artikli 4 järgi on kõigil rahvustel õigus kasutada ja arendada oma keelt ja kirja. Artiklis 121 on sätestatud, et rahvusliku autonoomiaga piirkondade omavalitsusorganid kasutavad oma ülesannete täitmisel vastavalt asjaomase piirkonna autonoomiaeeskirjadele suuliselt ja kirjalikult selles piirkonnas tavapäraselt kasutatavat keelt või keeli.&lt;ref name=&quot;verf1982&quot;&gt;[http://www.verfassungen.net/rc/verf82.htm Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus], verfassungen.net.&lt;/ref&gt;

1987. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna ajutised eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)&lt;/ref&gt; 1988. aastal kehtestati nende rakendamiseks üksikasjalikud sätted.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)的实施细则&lt;/ref&gt; 2002. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;guiding&quot;&gt;[http://www.xizang.gov.cn/zwgk/xxfb/fgwj/201902/t20190223_61645.html 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], 西藏自治区人民政府, xizang.gov.cn, 24.3.2008.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 西藏文化的保护与发展 – 藏语言文字的学习、使用和发展], Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu informatsioonibüroo, China.com.cn, 25.10.2008.&lt;/ref&gt; Eeskirjade kohaselt pidid valitsemine, kohtud ja haldusasutused ning tänavasildid ja reklaamid olema kakskeelsed.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt;

Tiibeti keele arendamise ja standardimise eest vastutab riiklik tiibeti keele terminoloogia standardimise komitee (tiibeti keeles བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས, hiina keeles 藏语术语标准化工作委员会|t=藏語術語標準化工作委員會). Komitee tegevust käsitlevad muu hulgas järgmised allikad:&lt;ref&gt;བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས}} (toim). བོད་ཀྱི་སྤྱི་སྐད་སྐོར་གྱི་ཆེད་རྩོམ་ཕྱོགས་བསྒྲིགས, Peking, མི་རིགས་དཔེ་སྐྲུན་ཁན / 民族出版社 1999, ISBN 7-105-03018-6;&lt;br /&gt;[https://web.archive.org/web/20070514065425/http://www.china-language.gov.cn/webinfopub/list.asp?id=2307&amp;columnid=139&amp;columnlayer=01380139 全国术语标准化技术委员会少数民族语分技术委员会藏语工作委员会2006年度工作会议在北京召开], 教育部语言文字应用研究所, china-language.gov.cn, 12.1.2007.&lt;br /&gt;|扎雅·洛桑普赤. [https://web.archive.org/web/20070707132828/http://info.tibet.cn/zt2006/zywdccyfz/xsjl/t20060322_101909.htm 藏语专词术语混乱的症结在哪里], China Tibet Information Center, info.tibet.cn, 22.3.2006.&lt;/ref&gt;

=== Kirjaoskus ===

Tiibetlaste [[kirjaoskamatus]]e määr [[1990. aasta Hiina rahvaloendus]]e järgi 69,39% (kogu Hiina rahvastikus 22,21%). [[2000. aasta Hiina rahvaloendus]]e ks oli see tiibetlaste seas vähenenud 47,55%-ni (Hiina kogurahvastikus 9,08%-ni).&lt;ref&gt;Minglang Zhou. Legislating Literatcy for Linguistic and Ethnic Minorities in Contemporary China. – Anthony J. Liddicoat (toim). ''Language planning and policy: Issues in Language Planning and Literacy'', Multilingual Matters, Clevedon / Tonawanda / North York 2007, lk 102–121, siin lk 117.&lt;/ref&gt;

Tiibeti autonoomsel piirkonnal on 2000., 2010. ja 2020. aasta loenduse järgi olnud Hiina provintside seas kõige madalam kirjaoskuse määr.&lt;ref&gt;[https://www.business-standard.com/article/current-affairs/tibet-has-lowest-literacy-among-all-provinces-in-china-delhi-think-tank-123022600629_1.html Tibet has lowest literacy among all provinces in China: Delhi think tank], Business Standard, 26.2.2023.&lt;/ref&gt;

=== Koolisüsteem ===

==== Tiibet ====

1998. aastal oli tiibeti keel õppekeeleks 98% Tiibeti algkoolidest&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 233.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; ja 92% algkooliõpetajatest olid tiibetlased. Samal ajal õpetati hiina keelt võõrkeelena.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; 2002. aastal oli tiibeti keeles 181 õpikut 16 õppeaine jaoks ja koostatud oli kaheksa loodusteaduste erialaterminoloogia sõnastikku.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; Sellest hoolimata õpetati matemaatikat, füüsikat ja keemiat põhikooli vanemas astmes ja keskkoolis üldjuhul hiina keeles.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Minglang Zhou, Hongkai Sun: ''Language Policy in the People’s Republic of China'', Kluwer 2004, lk 226.&lt;/ref&gt;

2004. aastal pärinesid tiibeti keele ja kirjanduse õpikute (''gaiyig'' སྐད་ཡིག་, 语文 ''yǔwén'') tekstid 47% ulatuses tänapäevasest ja uuemast tiibeti kirjandusest, 29% ulatuses traditsioonilisest tiibeti kirjandusest ja 24% ulatuses hiina keelest tõlgitud tekstidest.&lt;ref&gt;Ellen Bangsbo. ''Teaching and Learning in Tibet. A Review of Research and Policy Publications'', Nordic Institute of Asian Studies 2004, lk 16.&lt;/ref&gt; Tiibeti ülikoolides ja teistes kõrgkoolides oli 1998. aastal õppekeeleks enamasti hiina keel. Erandiks olid tiibeti ajaloo, keele ja kirjanduse ning traditsioonilise tiibeti meditsiiniga seotud õppeained.&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 235.&lt;/ref&gt; Ühe 2005. aasta uurimuse järgi said tiibetlastest üliõpilased õppida humanitaarteadusi tiibeti keeles mõnes Hiina vähemusrahvustele mõeldud kõrgkoolis.&lt;ref&gt;Gerard Postiglione. Ben Jiao, Sonam Gyatso. Education in Rural Tibet: Development, Problems and Adaptations. – ''China: An International Journal'', 2005, kd 3, nr 1, lk 1–23. [https://www.researchgate.net/publication/263867451 Veebis.]&lt;/ref&gt;

Eeskirjade kohaselt pidid [[hiinlased]] Tiibetis õppima ka tiibeti keelt, kuid juba 2006. aastal seda nõuet üldiselt eirati.&lt;ref&gt;June Teufel Dreyer, Barry Sautman (toim). ''Contemporary Tibet. Politics, Development, and Society in a Disputed Region'', M. E. Sharpe 2006, lk 78.&lt;/ref&gt;

===== Hiina keelepoliitika 2020ndatel =====
Alates 2020. aastast on Hiina keelepoliitika vähemuskeelte suhtes muutunud ja hinnangud sellele lahknevad. Hiina valitsuse ametliku seisukoha järgi on tiibeti keele õppimine ja kasutamine seadusega tagatud ning alg- ja keskkoolides õpetatakse nii tiibeti kui ka hiina keelt.&lt;ref name=&quot;whitepaper2023&quot;&gt;[https://english.www.gov.cn/archive/whitepaper/202311/10/content_WS654db703c6d0868f4e8e120d.html CPC Policies on the Governance of Xizang in the New Era: Approach and Achievements], The State Council of the People's Republic of China, 10.11.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi on õigus tiibeti keelt õppida ja kasutada samuti tagatud.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot;&gt;[https://chinadailyhk.com/article/608157 White paper highlights human rights progress in Xizang], Xinhua / China Daily HK, 28.3.2025.&lt;/ref&gt; Inimõiguste organisatsioonid ja tiibeti keele kaitsjad on aga teatanud, et hiina keel on muutunud üha enam peamiseks õppekeeleks.&lt;ref name=&quot;HRW2020&quot;&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threat China's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/04/04/tibet-language-white-paper/ Netizens demand China reinstate Tibetan language use in schools], Radio Free Asia, 4.4.2025.&lt;/ref&gt; [[Radio Free Asia]] andmetel muutus hiina keel 2020. aastal Tiibeti autonoomse piirkonna alg- ja keskkoolide põhiõppekeeleks ning 2023. aastast on ülikooli sisseastumiseksami keeleks ainult hiina keel.&lt;ref&gt;[https://www.tribuneindia.com/news/world/tibetans-call-out-chinas-language-policy-amid-claims-of-cultural-erasure-and-human-rights-violations Tibetans call out China's language policy], Tribune India (ANI), 8.4.2025, viidates RFA-le.&lt;/ref&gt;

2021. aastal kehtestas Hiina haridusministeerium Human Rights Watchi kirjelduse järgi &quot;laste kõne ühtlustamise kava&quot; (''Children's Speech Harmonization plan''), mis näeb ette  [[hiina kirjakeel]]e kasutamise kogu [[alusharidus]]es vähemusrahvuste asualadel. Human Rights Watchi 2026. aasta aruande järgi ei oska ega taha paljud tiibeti lapsed pärast lasteaia lõpetamist tiibeti keelt rääkida, ka mitte perekonnaliikmetega. Lasteaias käimine ei ole Hiinas kohustuslik, kuid Human Rights Watchi andmetel on see tiibetlaste asualadel muutunud praktikas kohustuslikuks, sest linnade algkoolid nõuavad üha sagedamini tõendit lasteaias käimise kohta. Hiina valitsus ei vastanud organisatsiooni kommentaaripärimistele.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2026/05/04/start-with-the-youngest-children/chinas-use-of-preschools-to-integrate-tibetans &quot;Start with the Youngest Children&quot;: China's Use of Preschools to &quot;Integrate&quot; Tibetans], Human Rights Watch, 4.5.2026.&lt;/ref&gt;

[[Tibet Watch]]i andmetel olid 2023. aasta septembriks [[Ngaba ringkond|Ngaba ringkonna]] tiibeti koolides kõik põhiainete õpikud asendatud hiinakeelsetega ja õpetajatel kästi anda kõik tunnid hiina keeles. Tiibeti keel jäi valikaineks. Tiibetikeelseid õpikuid saavad kooli lõpetamiseni edasi kasutada ainult 2021. aastal õppima asunud õpilased.&lt;ref&gt;[https://tibetwatch.org/all-textbooks-in-tibetan-replaced-in-ngaba/ All textbooks in Tibetan replaced in Ngaba], Tibet Watch, 12.10.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta veebruaris teatas Human Rights Watch, et Ida-Tiibetis oli alates 2021. aastast suletud vähemalt viis tiibeti keelt ja kultuuri edendanud kutsekooli.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;&gt;[https://www.hrw.org/news/2025/02/05/chinese-authorities-shutter-schools-eastern-tibet Chinese Authorities Shutter Schools in Eastern Tibet], Human Rights Watch, 5.2.2025.&lt;/ref&gt; Organisatsiooni andmetel õpetatakse riigikoolides tiibeti lapsi algkoolist keskkoolini ainult hiina keeles ja tiibeti keel on eraldi õppeaine, nagu võõrkeel.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;/&gt; Radio Free Asia teatas 2025. aasta jaanuaris ka tiibeti keele eratundide keelust koolivaheajal mitmes tiibetlastega asustatud piirkonnas. Sarnane keeld kehtestati  juba 2021. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/01/02/tibet-china-enforces-restrictions-students/ China places new restrictions on Tibetan students during winter school break], Radio Free Asia, 2.1.2025&lt;/ref&gt; Tibet Watchi andmetel teatas Tiibeti keskadministratsioon 2026. aasta oktoobris, et [[Gologi ringkond|Gologi ringkonnas]] suleti 2026. aasta suvel ja sügisel vähemalt kolm eraõiguslikku tiibeti kooli, sealhulgas orbude kool.&lt;ref&gt;[https://tibetoffice.org/media-press/news/three-more-tibetan-schools-shut-down-in-golog-as-china-tightens-its-grip-on-tibetan-language-education Three More Tibetan Schools Shut Down in Golog as China Tightens Its Grip on Tibetan-Language Education], Central Tibetan Administration, 19.10.2026.&lt;/ref&gt;

2023. aasta veebruaris väitsid kolm ÜRO sõltumatut eksperti, et umbes miljon tiibeti last õpib internaatkoolides, kus õppekeel on hiina keel.&lt;ref&gt;[https://ungeneva.org/en/news-media/news/2023/02/77614/china-tibetan-children-forced-assimilate-independent-rights-experts China: Tibetan children forced to assimilate, independent rights experts fear], UN Geneva, 6.2.2023.&lt;/ref&gt; Hiina ametivõimud vastavad, et lapsi ei sunnita internaatkoolidesse ja paljudes koolides õpetatakse ka tiibeti keelt ja Tiibeti ajalugu.&lt;ref&gt;[https://www.globalsecurity.org/military/library/news/2024/07/mil-240721-rfa01.htm China's controversial boarding school policy for Tibetans explained], RFA, 21.7.2024.&lt;/ref&gt;

12. märtsil 2026 võttis Hiina Rahvakongress vastu &quot;Etnilise ühtsuse ja arengu edendamise seaduse&quot; (poolt 2756, vastu 3, erapooletuid 3) ja see jõustus 1. juulil 2026.&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/world/china/china-set-pass-new-ethnic-minority-law-prioritise-use-mandarin-language-2026-03-12/ China passes new ethnic minority law, prioritises use of Mandarin language], Reuters, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Seaduse järgi vähemuskeeli &quot;austatakse ja kaitstakse&quot;, kuid kui hiina keelt ja vähemuskeeli kasutatakse koos, peab hiina keel olema esikohal. Koolieelikud peavad hiina keelt valdama ja avalikes kohtades peavad hiina märgid olema nähtavamad kui vähemuste kirjad.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot;&gt;[https://rfa.org/english/tibet/2026/07/24/explainer-china-ethnic-unity-law-tibet-uyghur/ Explained: China's 'ethnic unity and progress promotion' law], RFA, 24.7.2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.asianews.it/news-en/What-Xi-Jinpings-new-law-on-ethnic-groups-in-china-says-65025.html What Xi Jinping's new law on ethnic groups in China says], AsiaNews, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Hiina valitsus rõhutab seaduse 15. artiklit, mis kaitseb vähemuste õigust oma keelt õppida ja kasutada, kriitikud aga väidavad, et seadus fikseerib hiina keele ülemvõimu hariduses ning annab juba rakendatud poliitikale õigusliku aluse ja võib tiibeti keele kasutamist hariduses ja avalikus elus veelgi piirata.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot; /&gt;

==== Pagulased Indias ====

India tiibeti koolides oli õppekeeleks kuni 1985. aastani ainult inglise keel. 2006. aastal õpetati mõnes algkoolis esimese viie klassi jooksul osa aineid tiibeti keeles, alates kuuendast klassist aga käis õppetöö ainult inglise keeles. Kõik keskkooliõpikud olid ingliskeelsed.&lt;ref&gt;Dagmar Bernstorff, Hubertus von Welck. ''Exile as Challenge. The Tibetan Diaspora'', Orient Longman 2002, lk 271; Ashild Kolas, Monika P. Thowsen. ''On the Margins of Tibet. Cultural Survival on the Sino-Tibetan Frontier'', University of Washington Press 2006, lk 176; A. Tom Grunfeld. ''The Making of Modern Tibet'', M. E. Sharpe, 1996, lk 179, 198.&lt;/ref&gt; [[Dharamsala]] tiibeti koolides nägi tollane inimressursside arendamise ministeeriumi õppekava ette, et alates põhikooli keskastmest õpetatakse õppeaineid inglise keeles.&lt;ref&gt;Mary Ann Maslak. School as a site of Tibetan ethnic identity construction in India? Results from a content analysis of textbooks and Delphi study of teachers' perspectives. – ''Educational Review'', 2008, kd 60, nr 1, lk 85–106.&lt;/ref&gt;

=== Meedia ===

2000. aastal ilmus Tiibetis kokku 14 tiibetikeelset ajakirja ja 10 päevalehte. Lisaks ilmus Hiina teistes piirkondades käputäis piirkondlikke&lt;ref&gt;Kõige mõjukamate seas olid ༄༅༎སྦྲང་ཆར༎ (&quot;Kevadvihm&quot;) [[Qinghai]]s ja ༄༅༎ཟླ་ཟེར༎ (&quot;Kuuvalgus&quot;) [[Gansu]]s. Vt: Toni Huber. ''Amdo Tibetans in Transition. Society and Culture in the Post-Mao Era''. Brill 2000, lk 40.&lt;/ref&gt; ja üleriigilisi&lt;ref&gt;Nende seas oli Pekingis ilmuv ༄༅༎ཀྲུང་གོའི་བོད་ཀྱི་ཤེས་རིག༎ (&quot;Tibetoloogia Hiinas&quot;).&lt;/ref&gt; tiibetikeelseid ajalehti ja ajakirju.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi ilmus 2024. aasta lõpuks Tiibeti autonoomses piirkonnas tiibeti keeles 17 ajakirja ja 11 ajalehte.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot; /&gt; Tiibeti keeles tegutses arvukalt raadio- ja telejaamu ning tehti kinofilme, sealhulgas Lhasa ja kamba keelevariandis.&lt;ref&gt;Ka [[Radio China International]] edastas saateid nendes keelevariantides: [http://tibetan.chinabroadcast.cn/lhasa.htm tibetan.chinabroadcast.cn] ja [http://tibetan.chinabroadcast.cn/kangba.htm tibetan.chinabroadcast.cn].&lt;/ref&gt; Hiinas andis üheksa kirjastust regulaarselt välja tiibetikeelseid raamatuid. Igal aastal ilmus ligikaudu tuhat nimetust.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;

===Lahkarvamused tiibeti keele ohustatuse üle===

2008. aasta veebruaris toetas Briti parlamendiliige [[Norman Baker]] [[rahvusvaheline emakeelepäev|rahvusvahelise emakeelepäeva]] puhul [[Free Tibet Campaign]]i avaldatud ülevaadet ja nõudmist teha tiibeti keel Tiibeti autonoomse piirkonna ametikeeleks. Ta väitis: &quot;Hiina valitsus ajab teadlikku poliitikat hävitada kõik tiibetlik, sealhulgas tiibetlaste oma keel nende enda kodumaal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120725060858/http://www.freetibet.org/newsmedia/report-reveals-determined-chinese-assault-tibetan-language Report reveals determined Chinese assault on Tibetan language], Free Tibet, 21.2.2008.&lt;/ref&gt; Tibetoloog [[Elliot Sperling]] märkis seevastu, et &quot;teatud piirides püüab [[Hiina Rahvavabariik]] tiibeti kultuuri väljendamist võimaldada&quot; ja  &quot;kogu Tiibeti kiltmaal toimuvat kultuurilist tegevust ei saa ignoreerida&quot;.&lt;ref&gt;Sperling Elliot. Exile and Dissent: The Historical and Cultural Context. – Melissa Harris, Sydney Jones (toim). ''Tibet Since 1950: Silence, Prison, or Exile'',  2000, lk 31–36.&lt;/ref&gt;

2003. aastal seadis [[Barry Sautman]] ajakirjas [[Texas International Law Journal]] kahtluse alla väited tiibeti keele ohustatusest. Ta kirjutas, et ükski paljudest tollastest ohustatud keeli käsitlevatest uuringutest ei pidanud tiibeti keelt ohustatuks ja  tiibetlaste keele säilitamine erines keele kadumisest isegi sellistes lääneriikide kaugemates piirkondades, kus rakendati liberaalset keelepoliitikat. Sautmani sõnul olid väited, et Tiibeti algkoolides õpetati hiina keeles, ekslikud: tiibeti keel oli peamine õppekeel peaaegu kõigis Tiibeti autonoomse piirkonna algkoolides. Ta lisas, et hiina keelt hakati varastes klassides õpetama ainult linnakoolides ning põhjusel, et vähem kui neli tiibetlast kümnest jõudis keskkooli, oli algkool nende kultuurilise kujunemise seisukohalt kõige olulisem.&lt;ref&gt;Barry Sautman. Cultural Genocide and Tibet. – ''Texas International Law Journal'', 2003, 38, nr 2, lk 173–246.&lt;/ref&gt;

==Kiri==
{{Vaata|Tiibeti kiri|Tiibeti punktkiri}}

Tiibeti keelt kirjutatakse ühes [[india kirjad|India kirjadest]]. Selle ajalooliselt konservatiivne kirjaviis kajastab [[vanatiibeti keel]]e häälikusüsteemi ja aitab ühendada [[tiibeti keel (koondnimetus)|tiibetikeelset]] ala. See on abiks ka [[hiina-tiibeti algkeel]]e ja [[vanahiina keel]]e rekonstrueerimisel.&lt;ref name=&quot;Kiaer 2020 p. 34&quot;&gt;J. Kiaer. ''Delicious Words: East Asian Food Words in English'', Taylor &amp; Francis 2020ISBN 978-1-000-07934-0, lk 34.&lt;/ref&gt;

Kõige levinum süsteem, mida teadlased kasutavad tiibeti kirjas kirjutatud teksti [[latinisatsioon|latiniseerimiseks]], on [[Wylie transliteratsioon]]. Keeleteadlased kasutavad sageli ka muid, enda tarbeks välja töötatud transliteratsioonisüsteeme. Häälduse ligikaudseks edasiandmiseks on [[Hiina]] ametlik latinisatsioo [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]- Ingliskeelsetes materjalides kasutatakse transkriptsiooni [[THL]].&lt;ref&gt;David Germano, Nicolas Tournadre. [https://web.archive.org/web/20221224035020/https://www.thlib.org/reference/transliteration/#!essay=/thl/phonetics/s/b5 THL Simplified Phonetic Transcription of Standard Tibetan], The Tibetan and Himalayan library, 2003. &lt;/ref&gt; Mõne nime puhul on kasutusel ka ebareeglipärane transkriptsioon, näiteks [[Džomolungma]].

Tiibeti kirja silbi ortograafiline struktuur on (C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;)C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;(C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;)V(C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;).&lt;ref&gt;Nyima Droma, Ellen Bartee. ''A beginning textbook of Lhasa Tibetan'', National Press for Tibetan Studies 2000, lk 9–17.&lt;/ref&gt; Kõik kombinatsioonid ei ole lubatud.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Asukoht
!C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;
!V
!C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;
|-
!Nimetus
|Eesliide
|Ülatäht
|Juurtäht
|Alatäht
|Täishäälik
|Järelliide
|Teine järelliide
|-
!Lubatud tähemärgid
|&lt;big&gt;ག ད བ མ འ&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ར ལ ས&lt;/big&gt;
|mis tahes kaashäälik
|&lt;big&gt;ཡ ར ལ ཝ&lt;/big&gt;
|mis tahes täishäälik
|&lt;big&gt;ག ང ད ན བ མ འ ར ལ ས&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ད ས&lt;/big&gt;
|}

```wikitext
== Fonoloogia ==
[[Silp|Silbi]] ehitus on suhteliselt lihtne.&lt;ref&gt;Lim 2018: 12.&lt;/ref&gt; [[Kaashäälikuühend]]id ei ole lubatud&lt;ref&gt;Denwood 1999: 75.&lt;/ref&gt;. ja silbi lõpus võib olla ainult üks kaashäälik.&lt;ref&gt;Denwood 1999: 71.&lt;/ref&gt; Täishäälikud võivad olla lühikesed või pikad ja [[täishääliku pikkus|pikad täishäälikud]] võivad lisaks olla [[nasaalvokaal|nasaaliseeritud]].{{sfn|DeLancey|2003|p=272}} [[Vokaalharmoonia]] esineb  kahesilbilistes sõnades ja [[finiitne tegusõnavorm|finiitsetes  tegusõnavormides]].&lt;ref&gt;Chang, Chang 1968.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 271.&lt;/ref&gt;

[[toon (keeleteadus)|Toonid]] on tähendust eristavad. Eristatakse vähemalt kahte [[toonifoneem]]i.{{sfn|Lim|2018|p=28}} Kuigi Hiina keeleteadlased eelistavad nelja tooni analüüsi,&lt;ref&gt;Lim 2018: 34&lt;/ref&gt; leiab [[Scott DeLancey|DeLancey]] (2003), et langev toon ja sõnalõpuline [k] või [ʔ] on [[kontrastne jaotussuhe|kontrastses jaotussuhtes]]. Sellepärast ta räägib kas kõrge või madala tooniga silpidest.&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 272.&lt;/ref&gt;

=== Kaashäälikud ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Konsonant]][[foneem]]id
!
! colspan=&quot;2&quot; | [[Labiaal]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Alveolaar]]id
! [[Retrofleks]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Alveopalataal]]id ja [[palataal]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Velaar]]id
! [[Glotaal]]id
|-
! [[Nasaal]]id
| colspan=&quot;2&quot; | [m]
| colspan=&quot;2&quot; | [n]
|
| colspan=&quot;2&quot; | [ɲ]
| colspan=&quot;2&quot; | [ŋ]
|
|-
! [[Klusiil]]id
| style=&quot;border-right: none;&quot; | [pʰ] || style=&quot;border-left: none;&quot; | [p]
| style=&quot;border-right: none;&quot; | [tʰ] || style=&quot;border-left: none;&quot; | [t]
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;border-right: none;&quot; | [ʈʰ] ~ [ʈʂʰ] &lt;br /&gt; [ʈ] ~ [ʈʂ]
| style=&quot;border-right: none;&quot; | [cʰ] || style=&quot;border-left: none;&quot; | [c]
| style=&quot;border-right: none;&quot; | [kʰ] || style=&quot;border-left: none;&quot; | [k]
| [ʔ]
|-
! [[Afrikaat|Afrikaadid]]
| colspan=&quot;2&quot; |
| style=&quot;border-right: none;&quot; | [tsʰ] || style=&quot;border-left: none;&quot; | [ts]
| style=&quot;border-right: none;&quot; | [tɕʰ] || style=&quot;border-left: none;&quot; | [tɕ]
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|-
! [[Frikatiiv]]id
| colspan=&quot;2&quot; |
| colspan=&quot;2&quot; | [s]
| [ʂ]
| colspan=&quot;2&quot; | [ɕ]
| colspan=&quot;2&quot; |
| [h]
|-
! [[Poolvokaal]]id
| colspan=&quot;2&quot; | [w]
| colspan=&quot;2&quot; | [ɹ]
|
| colspan=&quot;2&quot; | [j]
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|-
! [[Lateraal]]id
| colspan=&quot;2&quot; |
| style=&quot;border-right: none;&quot; | [l̥] || style=&quot;border-left: none;&quot; | [l]
|
| colspan=&quot;2&quot; |
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|}

# Madala tooni korral muutuvad helitud aspireerimata klusiilid ja frikatiivid /p, t, ts, ʈ ~ ʈʂ, tɕ, c, k/ helilisteks: [b, d, dz, ɖ ~ ɖʐ, dʑ, ɟ, ɡ]. Aspireeritud klusiilid ja frikariivid /pʰ, tʰ, tsʰ, ʈʰ ~ ʈʂʰ, tɕ, cʰ, kʰ/ kaotavad osa [[aspiratsioon]]ist. Seega eristuvad foneemipaarid /p, t, ts, ʈ ~ ʈʂ, tɕ, c, k/ ja /pʰ, tʰ, tsʰ, ʈʰ ~ ʈʂʰ, tɕʰ, cʰ, kʰ/ selles kontekstis peamiselt helilisuse järgi. Lhasa kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvate kõnelejate murdes madala tooni korral helilisi klusiile ja frikatiive ei kasutata.
# Poolvokaalil /ɹ/ on neli hääldusvarianti: [ɹ], [ʐ], [ɾ] ja [r]. Varasemates uurimustes on oletatud ka helitut poolvokaali, näiteks [ɹ̥] (Dawson 1980b; Sprigg 1954; Tournadre, Dorje 2003). Selle hääliku olemasolu kohta selgeid tõendeid. Mõnes Lhasa või kesktiibeti keele variandis võib see olla foneemi /ʂ/ variant.&lt;ref&gt;Zhang Yubin. Central Tibetan (Lhasa). – [https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-the-international-phonetic-association/article/central-tibetan-lhasa/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5 Veebis.] – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2024, 54, nr 2, lk 788–810.&lt;/ref&gt;
# Konsonantfoneemid /m/, /ŋ/, /p/, /r/, /l/ ja /k/ võivad esineda silbi lõpus. Klassikalise tiibeti keele sõnalõpuline /n/ on samuti säilinud, kuid tänapäevases häälduses väljendub see tavaliselt eelneva täishääliku nasaalisatsioonina, mitte eraldi kaashäälikuna (vt eespool). Foneemi /k/ sõna lõpus siiski ei hääldata, välja arvatud väga formaalses kõnes. Ka silbilõpulisi foneeme /r/ ja /l/}} jäävad sageli selgelt hääldamata ja väljenduvad eelneva täishääliku pikenemisena. Foneemine [[larüngaalklusiil] /ʔ/ esineb ainult sõna lõpus foneemide /s/, /t/ või /k/ asemel. Need häälikud esinesid klassikalises tiibeti keeles, kuid on hiljem kadunud. Näiteks Tiibeti endanimetus oli klassikalises tiibeti keeles ''Bod'', kuid nüüd hääldatakse seda [pʰø̀ʔ].

=== Täishäälikud ===
Täishäälikuid on kirjeldatud ja iseloomustatud mitmel viisil. Nende uurimine jätkub.&lt;ref name=&quot;Gong_2020&quot;&gt;Gong Xun. How many vowels are there in Lhasa Tibetan? – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2020, 43, nr 2, lk 225–254..&lt;/ref&gt;

Tournadre ja Sangda Dorje eristavad kaheksat täishäälikut:&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003, lk 35.&lt;/ref&gt;

{| class=wikitable style=text-align:center
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Vokaal]][[foneem]]id !
! [[Eesvokaal]]id
! [[Keskvokaal]]id
! [[Tagavokaal]]id
|-
! [[Kõrge vokaal|Kõrged]]
| /i/ /y/
|
| /u/
|-
! [[Keskkõrge vokaal|Keskkõrged]]
| /e/ /ø/
|
| /o/
|-
! [[Keskmadal vokaal|Keskmadalad]]
| /ɛ/
|
|
|-
! [[Madal vokaal|Madalad]]
|
| a
|
|}

Mõnikord kirjeldatakse veel kolme täishäälikut, mida peetakse oluliselt erinevaks: [ʌ] või [ə], mis on tavaliselt foneemi /a/ [[allofoon]]; [ɔ], mis on tavaliselt foneemi /o/ allofoon; ja [ɛ̈] (ümardamata tsentraliseerunud keskvokaal), mis on tavaliselt foneemi /e/ allofoon. Need häälikud esinevad tavaliselt [[kinnine silp|kinnistes silpides]]. Et tiibeti keeles ei ole lubatud [[geminaat|geminaadidd]], siis mõnikord lõpeb silp sama häälikuga, millega algab järgmine silp. Siis hääldatakse esimest silpi [[lahtine silp|lahtise silbina]], kuid selles säilib kinniselesilbile iseloomulik täishäälik. Näiteks ཞབས ''zhabs'' 'jalg' hääldatakse [ɕʌp] ja པད ''pad'' (laen sanskriti sõnast ''padma'', '[[india lootos]]') hääldatakse [pɛʔ], kuid liitsõna ཞབས་པད ''zhabs pad'' (&quot;lootosejalg&quot;, 'minister') hääldatakse [ɕʌpɛʔ]. See võib tekitada [[minimaalpaar]]e, milles eristuvad häälikud, mis muudes olukordades on allofoonid.

Allikad on eriarvamusel selles, kas häälikud [ɛ̈] (mis tuleneb foneemist {{IPA|/e/}} kinnises silbis) ja [ɛ] (mis tuleb foneemist /a/ [[metafoonia]] tõttu) on erinevad või sisuliselt identsed.

Foneemine täishäälikupikkus esineb piiratud juhtudel. Klassikalise tiibeti keele järelliidete, tavaliselt ''i''' (འི་) sulandumine sõna lõpus tekitab  pika täishääliku. Foneetilistes transkriptsioonides jäetakse see tunnus mõnikord märkimata. Tavalises kõnehäälduses asendatakse silbi lõpus esinevad häälikud [r] ja [l] sageli samuti täishääliku pikendamisega.

Täishäälikutel /i/, /y/, /e/, /ø/ ja /ɛ/ on nasaliseeritud vasted /ĩ/, /ỹ/, /ẽ/, /ø̃/ ja /ɛ̃/.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 55.&lt;/ref&gt; Ajalooliselt tulevad need vastavalt ühenditest /in/, /un/, /en/, /on/ ja /an/ ning kajastuvad ka kirjas. Häälikute /un/, /on/ ja /an/ kvaliteet on muutunud, sest ajalooline /n/ põhjustas koos kõigi teiste sõnalõpuliste [[koronaal]]idega [[umlaut|umlaudi]] tüüpi muutuse kesktiibeti keele Wü harus.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 56.&lt;/ref&gt; Mõnel ebatavalisel juhul võivad nasaaliseeruda ka häälikud /a/, /u/ ja /o/.

=== Toonid ===
Lhasa murret kirjeldatakse tavaliselt kahetoonilisena: eristatakse kõrget ja madalat tooni. Ühesilbilistes sõnades võib kumbki toon esineda siiski kahe erineva kontuuriga. Kõrge toon võib olla kas tasane või langev ja madal toon kas tasane või tõusev-langev. Viimase puhul tõuseb toon keskmisele kõrgusele ja langeb uuesti. Tavaliselt piisab kahe tooni eristamisest, sest minimaalpaare, mis erinevad ainult toonikontuuri poolest, on väga vähe. See erinevus esineb ainult mõnes sõnas, mis lõpevad häälikuga [m] või [ŋ]. Näiteks sõna ''kham'' (ཁམ, 'tükk' hääldatakse [kʰám kõrge tasase tooniga, sõna ''Khams'' (ཁམས་, '[[Kham]]') hääldatakse [kʰâm] kõrge langeva tooniga.&lt;ref name=&quot;g447&quot;&gt;P. Strazny. ''Encyclopedia of Linguistics'', Taylor &amp; Francis 2013, ISBN 978-1-135-45522-4, lk 1105.&lt;/ref&gt;

Mitmesilbilistes sõnades eristab toon tähendust peamiselt esimeses silbis. Sellepärast võiks tiibeti keelt fonoloogilise [[keeletüpoloogia]] seisukohalt täpsemalt nimetada [[tooniaktsendikeel]]eks, mitte päris [[toonikeel]]eks, milles igal silbil võib olla omaette toon.

==Morfoloogia==

=== Nimisõnad ja asesõnad ===

Nimisõnadel puudub [[grammatiline sugu]], kuigi sugu saab väljenduda leksikaalselt. Nimisõnadel [[arv (keeleteadus)|arvu]]kategooriat ei ole. Inimest tähistavatele [[Definiitsus|definiitsed]] võidakse lisada [[mitmus]]t väljendav liide ཚོ (''tsho'').

On kirjeldatud kuut käänet: [[absolutiiv]], [[ergatiiv]], [[genitiiv]], [[ablatiiv]], [[komitatiiv]] ja [[obliikvakääne]] (täidab ka [[daativ]]i ja [[lokatiiv]]i funktsioone). On ka teisi käänete käsitlusi. ([[klassikaline tiibeti keel| Klassikalise tiibeti keele]] puhul on pakutud näiteks kümmet käänet.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The Classical Tibetan cases and their transcategoriality. – ''Himalayan Linguistics'', 2010.&lt;/ref&gt; Käändeid väljendatakse üldjuhul abisõnadega, mis liituvad tervele nimisõnafraasile, mitte üksikule nimisõnale. Nende järelliidete kuju võib varieeruda tüve lõpphääliku järgi.

Isikulistel asesõnadel on grammatiline arv: neil on [[ainsus]]e, [[kaksus]]e ja [[mitmus]]e vormid. Kaksusevorm moodustatakse liitega གཉིས (''gnyis'') 'kaks', mitmusevorm liitega ཚོ (''tsho''). Asesõnadel võib olla üks kuni kolm [[registri (keeleteadus)|registrit]]: näiteks on esimesel isikul üks vorm ང (''nga''), teise isiku ainsuses aga eristatakse viisakat vormi ཁྱེད་རང (''khyed rang'') ja mitteformaalset vormi ཁྱོད (''khyod'').&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/45A-tib Tibetan (Standard Spoken): Politeness Distinctions in Pronouns |website], WALS Online.&lt;/ref&gt; Kolmanda isiku mitteformaalsetes vormides eristatakse mees- ja naissugu (ཁོ (''kho'') ja མོ ()''mo''), neutraalne vorm on ཁོང (''khong'').

Näitaval asesõnal on kolm kaugusastet: lähedane འདི (''ʼdi'') 'see', keskmine དེ (''de'') 'too' ja kauge ཕ་གི (''pha-gi'') 'too seal kaugel'. Neile saab lisada käändetunnuseid.

=== Arvsõnad ja numbrid===

Erinevalt paljudest teistest [[Ida-Aasia]] keeltest, näiteks [[birma keel]]est, [[hiina keel]]est, [[jaapani keel]]est, [[korea keel]]est ja [[vietnami keel]]est, ei kasutata  loendamisel koos arvsõnadega [[loendussõna|loendussõnu]] ([[klassifikaator (keeleteadus)|klassifikaatoreid]]). Kümnetele järgneb siiski sageli ka tervikut või hulka väljendav sõna, mida kasutatakse mõnikord ka väiksemate arvude järel.&lt;ref&gt;Waddell, de_Lacouperie 1911: 920.&lt;/ref&gt;

(Teaduslikes ja astroloogilistes teostes tähistatakse arve sümboolsete sõnadega', nagu ka [[sanskriti keel]]es.&lt;ref&gt;Waddell, de_Lacouperie 1911: 920.&lt;/ref&gt;)

Tiibeti numbrid on [[india numbrid|India numbrite]] teisend. Need moodustavad [[kümnendsüsteem]]il põhineva [[positsioonilise arvusüsteem|positsioonilise arvusüsteemi]],&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 131–134&lt;/ref&gt; mida on kasutatud juba varajastes [[klassikaline tiibeti keel|klassikalise tiibeti keele]] tekstides.

Seda kasutatakse [[standardtiibeti keel|tiibeti keeles]]&lt;ref&gt;{{cite web |title=Tibetan (བོད་སྐད) |url=https://omniglot.com/writing/tibetan.htm |publisher=Omniglot |accessdate=19 December 2020}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web |title=Numbers in Tibetan |url=https://omniglot.com/language/numbers/tibetan.htm |publisher=Omniglot |accessdate=19 December 2020}}&lt;/ref&gt; ning see põhineb kümnendsüsteemil.&lt;ref&gt;{{Cite book|url=https://archive.org/details/manualofstandard00nico|title=Manual of Standard Tibetan: Language and civilization|last1=Tournadre|first1=Nicolas|last2=Dorje|first2=Sangda|date=2003|publisher=Snow Lion Publications|isbn=1559391898|location=Ithaca, N.Y.|oclc=53477676}}&lt;/ref&gt; Ka [[mongoli numbrid]] on välja arendatud tiibeti numbrite põhjal.&lt;ref&gt;{{Cite book|url=https://books.google.com/books?id=ux--OWgWvBQC&amp;pg=PA199|title=Numerical Notation: A Comparative History|last=Chrisomalis|first=Stephen|date=2010|publisher=Cambridge University Press|isbn=9780521878180|language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.unicode.org/versions/Unicode10.0.0/ch13.pdf|title=The Unicode® Standard Version 10.0 – Core Specification: South and Central Asia-II|website=Unicode.org|access-date=3 December 2017}}&lt;/ref&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti numbrid
| ༠ || ༡ || ༢ || ༣ || ༤ || ༥ || ༦ || ༧ || ༨ || ༩
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Devanaagari numbrid]]
| ०|| १ || २ || ३ || ४ || ५ || ६ || ७ || ८ || ९
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Bengali numbrid]]
| ০ || ১ || ২ || ৩ || ৪ || ৫ || ৬ || ৭ || ৮ || ৯
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Araabia numbrid]]
| 0 || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9
|}

Tiibeti keeles kasutatakse numbrites 21–99 (välja arvatud täiskümned) kümneliste ja üheliste numbrimärgi vahel ühendavat silpi, mis on iga kümnelise puhul erinev: རྩ (''rtsa'', 21–29), སོ (''so'', 31–39), ཞེ (''zhe'', 41–49), (''nga'', 51–59), རེ (''re'', 61–69), དོན (''don'', 71–79), གྱ (''gya'', 81–89) ja གོ (''go'', 91–99). Täiskümnete puhul ühendavat silpi ei kasutata. Numbritesõalates sajast eraldatakse sajalised ülejäänud osast abisõnaga དང (''dang''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ja'.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 131–134.&lt;/ref&gt; Kui neljakohalises või pikemas numbris on sajaliste number null, väljendatakse seda fraasiga བརྒྱ་མེད (''brgya med''), sõna-sõnalt 'ilma sajata'. Miljonist (ས་ཡ (''sa ya'')) suuremate järkude nimetusi käsitatakse nimisõnadena ja nende kordajad paigutatakse nimetuse järele.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 131–134&lt;/ref&gt;

Arvsõnade 1, 2, 3 ja 10 kirjapilt muutub teiste arvsõnadega liitmisel, sests ellistes ühendites nende hääldus muutub.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 131–134&lt;/ref&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! [[Araabia numbrid|Araabia numbritega]]
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
|-
|གཅིག
|gcig
|1
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག
|nyi shu rtsa gcig
|21
|
བཞི་བརྒྱ
|bzhi bgya
|400
|-
|གཉིས
|gnyis
|2
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཉིས
|nyi shu rtsa gnyis
|22
|
ལྔ་བརྒྱ
|lnga bgya
|500
|-
|གསུམ
|gsum
|3
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གསུམ
|nyi shu rtsa gsum
|23
|
|དྲུག་བརྒྱ
|drug bgya
|600
|-
|བཞི
|bzhi
|4
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བཞི
|nyi shu rtsa bzhi
|24
|
|བདུན་བརྒྱ
|bdun bgya
|700
|-
|ལྔ
|lnga
|5
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་ལྔ
|nyi shu rtsa lnga
|25
|
|བརྒྱད་བརྒྱ

|brgyad bgya
|800
|-
|དྲུག
|drug
|6
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དྲུག
|nyi shu rtsa drug
|26
|
|དགུ་བརྒྱ
|dgu bgya
|900
|-
|བདུན
|bdun
|7
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བདུན
|nyi shu rtsa bdun
|27
|
|ཆིག་སྟོང
|chig stong
|1000
|-
|བརྒྱད
|brgyad
|8
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བརྒྱད
|nyi shu rtsa brgyad
|28
|
|ཁྲི
|khri
|(ühikut tähistav sõna) 10 000
|-
|དགུ
|dgu
|9
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དགུ
|nyi shu rtsa dgu
|29
|
|
|
|
|-
|བཅུ
|bcu
|10
|
|སུམ་ཅུ
|sum cu
|30
|
|སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག
|sum cu so gcig
|31
|-
|བཅུ་གཅིག
|bcu gcig
|11
|
|བཞི་བཅུ
|bzhi bcu
|40
|
|བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག
|bzhi bcu zhe gcig
|41
|-
|བཅུ་གཉིས
|bcu gnyis
|12
|
|ལྔ་བཅུ
|lnga bcu
|50
|
|ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག
|lnga bcu nga gcig
|51
|-
|བཅུ་གསུམ
|bcu gsum
|13
|
|དྲུག་ཅུ

|drug cu
|60
|
|དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག
|drug cu re gcig
|61
|-
|བཅུ་བཞི
|bcu bzhi
|14
|
|བདུན་ཅུ
|bdun cu
|70
|
|བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག
|bdun cu don gcig
|71
|-
|བཅོ་ལྔ
|bco lnga
|15
|
|བརྒྱད་ཅུ
|brgyad cu
|80
|
|{{bo-textonly|བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག}}
|brgyad cu gya gcig
|81
|-
|བཅུ་དྲུག
|bcu drug
|16
|
|དགུ་བཅུ
|dgu bcu
|90
|
|དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག
|dgu bcu go gcig
|91
|-
|བཅུ་བདུན
|bcu bdun
|17
|
|བརྒྱ
|bgya
|100
|
|བརྒྱ་དང་གཅིག
|bgya dang gcig
|101
|-
|བཅོ་བརྒྱད
|bco brgyad
|18
|
|བརྒྱ་དང་ལྔ་བཅུ
|bgya dang lnga bcu
|150
|
|
|
|
|-
|བཅུ་དགུ
|bcu dgu
|19
|
|ཉིས་བརྒྱ
|nyis bgya
|200
|
|
|
|
|-
|ཉི་ཤུ
|nyi shu
|20
|
|སུམ་བརྒྱ
|sum bgya
|300
|
|
|
|
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|འབུམ
|'bum
|(ühik) 100 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ས་ཡ
|sa ya
|(ühik) 1 000 000 (miljon)
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|བྱེ་བ
|bye ba
|(ühik) 10 000 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|དུང་ཕྱུར
|dung phyur
|(ühik) 100 000 000&lt;ref&gt;[https://www.lamayeshe.com/article/tibetan-number Tibetan Numbers], Lamayeshe,.&lt;/ref&gt;
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ཐེར་འབུམ
|ther 'bum
|(ühik) 1 000 000 000 (miljard)
|}

[[Järgarv]]ud moodustatakse [[põhiarv]]ule järelliite པ (''-pa'') lisamisega. Erandiks on järgarv 'esimene', millel on omaette lekseem དང་པོ (''dang po'').&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 131–134.&lt;/ref&gt;

===Tegusõna===
Tegusõna paikneb alati [[lause]] lõpus. Tegusõnad ei ühildu [[isik (keeleteadus)|isikus]], [[arv (keeleteadus)|arvus]] ega [[grammatiline sugu|soos]]. Samuti puudub [[tegumood|tegumoe]] ([[aktiiv]] ja [[passiiv]]) eristus: tegusõnad on tegumoe suhtes neutraalsed.

Tiibeti tegusõnu saab liigitada [[tahtelisus]]e ja [[valents (keeleteadus)|valentsi]] järgi. Tegusõna tahtelisus mõjutab oluliselt selle [[morfoloogia]]t ja [[süntaks]]it. Tahtelistel tegusõnadel on [[käskiv kõneviis|käskiva kõneviisi]] vormid, mittetahtelistel neid ei ole. Näiteks saab öelda ལྟོས་ཤིག། (''ltos shig'') 'vaata', kuid mitte *མཐོང་ཤིག། (''mthong shig'') 'näe'. Peale selle saavad ainult tahtelised tegusõnad esineda koos [[egofoorilisus|egofoorilise]] [[koopula]]ga ཡིན། (''yin'').&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot;&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, 14, nr 1, lk 93–107. [https://web.archive.org/web/20230505115940/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/saxena1991pathways.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;

Tegusõnad jagunevad ühe- ja kahevalentseteks. Mõned tegusõnad võivad esineda mõlemas tarvituses, näiteks ཆག (''chag'') 'purunema' või 'purustama'. Valents ja tahtelisus mõjutavad seda, millised nimisõnad võivad esineda [[ergatiiv]]is ja millised [[absolutiiv]]is, millel puudub käändelõpp.&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt; Sihilisus ja tahtelisus on teineteisest sõltumatud kategooriad: nii tahteliste kui ka mittetahteliste tegusõnade hulgas leidub nii sihilisi kui ka sihituid tegusõnu.

Tegusõna [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]] mõjutab seda, milliseid tegusõnaliiteid ja lause lõpus paiknevaid abikoopulaid kasutatakse. Lõpetamata aspektis tegusõnu tähistatakse järelliitega གི (''gi'') või selle teisenditega, mis on identsed nimisõnade [[genitiiv]]i lõpuga. Lõpetatud aspektis tegusõnadel seda sufiksit ei kasutata. Kumbki aspektirühm jaguneb omakorda kaheks alamrühmaks: lõpetamata aspekti alla kuuluvad [[tulevik (keeleteadus)|tulevik]] ja [[kestev aspekt|kestev/üldine aspekt]]; lõpetatud aspekti alla kuuluvad [[täisminevik]] ja [[aorist]].&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt;

[[Evidentsiaalsus]] on tiibeti tegusõnade kategooria, mida on palju uuritud.&lt;ref name=&quot;DeLancey_1985&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan Evidentials and the Semantics of Causation. – ''Proceedings of the Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society'', 1985. [https://web.archive.org/web/20230512005542/http://journals.linguisticsociety.org/proceedings/index.php/BLS/article/viewFile/1905/1677 Veebis.]&lt;/ref&gt; See on aidanud märkimisväärselt kaasa evidentsiaalsuse uurimisele eri keeltes.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill, Lauren Gawne. The contribution of Tibetan languages to the study of evidentiality. – ''Evidential Systems of Tibetan Languages'', 2017, ISBN 978-3-11-046018-6 (e-raamat 978-3-11-047374-2), lk 1–40.&lt;/ref&gt; Evidentsiaalsus ja aspekt moodustavad modaalsuste süsteemi, milles modaalsusi eristavad lõpukoopulad. Põhikoopulate süsteemis eristatakse kolme kategooriat: egofooriline (ཡོད ''yod''), sensoorne (འདུག ''ʼdug'') ja faktuaalne (ཡོད་རེད ''yod-red''). Neid kategooriat väljendavad vastavakt samastuskoopulad ཡིན ''yin'', རེད་བཞག ''red-bzhag'' ja རེད ''red''.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37, nr 2, lk 240–263.&lt;/ref&gt; Nicolas Tournadre on eristanud järgmisi modaalsusi:

* väitev modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus, mis väljendab vahetut ohtu
* kogemuslik egofooriline modaalsus
* harjumuslik või üldistav väitev modaalsus
* järelduslik modaalsus
* tahteline egofooriline modaalsus
* tahteline või harjumuslik egofooriline modaalsus
* vastuvõttev egofooriline modaalsus
* tunnistuslik modaalsus

== Süntaks ja sõnajärg ==
Tiibeti keelt on traditsiooniliselt käsitatud [[ergatiiv-absolutiivne keel|ergatiiv-absolutiivse keelena]], kuid hilisemad uurimused näitavad, et tegu on [[pragmaatiline|pragmaatilise ergatiiviga]]: [[ergatiiv]]i käändetunnus võib esineda agendil ja mõnel [[sihitu tegusõna]] alusel, kuid selle kasutamine ei ole kohustuslik ja sõltub semantilistest teguritest (eriti [[agentiivsus]]est ja [[perfektiivsus]]est) ja pragmaatilistest teguritest, eelkõige kontrastist.&lt;ref&gt;Scott DeLancey. &quot;Optional&quot; &quot;Ergativity&quot; in Tibeto-Burman Languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, kd 34, nr 2, lk 9–20.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, kd 14, nr 1, lk 93–107.&lt;/ref&gt; 

[[Sõnajärg]] on üldjoontes [[SOV]]: [[öeldis]] paikneb [[lause]] lõpus. 

[[Nimisõnafraas]]is enamik laiendeid järgneb nimisõnale, [[omastavaline täiend]] aga eelneb sellele:&lt;ref&gt;Matthew S. Dryer. ''Word order in Tibeto-Burman languages''. –  ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2008, kd 31, nr 1, lk 1–83. [https://www.acsu.buffalo.edu/~dryer/DryerTibetoBurmanWordOrder.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;
* omadussõnad paiknevad tiibeti keeles üldjuhul nimisõna järel, välja arvatud juhul, kui omadussõna ja nimisõna on seotud [[genitiiv]]i [[abisõnaga]];
* [[sihitis]]ed ja [[määrsõna]]d paiknevad enne [[tegusõna]], samuti omadussõnad [[öeldistäitelause]]tes;
* [[omastav]]as nimisõna paikneb selle nimisõna ees, mida ta täiendab;
* [[näitav asesõna|näitavad asesõnad]] ja arvsõnad paiknevad selle nimisõna järel, mida nad täiendavad.

Mõnes murdes on laiendite järjekord muutlik: näiteks Shigatse murdes ei ole omadussõna ja nimisõna järjestuses ülekaalus kumbki võimalik järjestus ning [[Dingri murre|Dingri murdes]] võib näitav asesõna paikneda nii nimisõna ees või selle järel.&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/87A-tis Tibetan (Shigatse): Order of Adjective and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/88A-tdi Tibetan (Dingri): Order of Demonstrative and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;

== Registrid ==

Tiibeti keeles on mitu [[registri (keeleteadus)|registrit]], millest enamik on ühised kogu tiibeti keelele laiemas mõttes. 
* ཕལ་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is  ''phal skad'', sõna-sõnalt 'tavakeel') on igapäevane kõnekeel. Traditsiooniliselt peetakse seda kirjanduse loomiseks sobivaks ja väljendit ''phal skad'' kasutatakse sageli halvustavalt, et näidata, et väljend ei sobi kirjalikku teksti.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot;&gt;Birgit Kellner. Vernacular Literacy in Tibet: Present Debates and Historical Beginnings. – Elke Krotz, Stephan Müller, Norbert Kössinger, Pavlína Rychterová (toim). ''Anfangsgeschichten / Origin Stories: Der Beginn volkssprachiger Schriftlichkeit in komparatistischer Perspektive / The Rise of Vernacular Literacy in a Comparative Perspective'' (''MittelalterStudien'', kd 31), Wilhelm Fink 2018, ISBN 978-3-8467-6346-9, lk 381–402. [https://www.fink.de/view/book/edcoll/9783846763469/BP000017.xml Veebis.]/ref&gt;
* ཞེ་ས། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''zhe sa'' 'austav ja lugupidav kõne') on austav keelekasutus, sealhulgas spetsiaalne austav sõnavara. Austusregister on omane kõigile tiibeti keeltele, kuid Lhasa keeles on see eriti arenenud ja tavavormi kõrval eristatakse kahte austusastet, üldist ja kõrgeimat.&lt;ref&gt;Joanna Bialek. Emergence of the honorific register in Tibetic languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2023, kd 46, nr 2, lk 290–327.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Samdrup Tsering, Hiroyuki Suzuki. Honorific register in Mabzhi Tibetan: How Amdo Tibetans use honorific words in their speech community. – ''Kyoto University Linguistic Research'', 2023, kd 42, lk 59–76. [https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/handle/2433/287601 Veebis.]&lt;/ref&gt;
* ཡིག་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''yig skad'', sõna-sõnalt 'kirjakeel') on  kirjanduslik kirjali kkeelekuju, mis hõlmab ka allpool kirjeldatud keelekuju ཆོས་སྐད (''chos skad'').&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;
* ཆོས་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''chos skad'', sõna-sõnalt 'õpetuse keel' või 'religioosne keel') on religioosne kirjakeel, milles on kirjutatud pühakirjad ja muud klassikalised teosed. Tänapäeval kasutatakse seda terminit vahel ka kirjakeele kohta üldiselt.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

Enne Hiina Rahvavabariigi aega eristati tiibeti keeles kolme keelekasutusvormi: esiteks kloostrites kasutatav liturgiline keel (''chos skad''); teiseks õukonnakeel – rangelt normeeritud ''she sa'', mis on tänapäevalgi Lhasa haritud ülemkihi keelekasutuse vorm; kolmandaks &quot;rahvakeel&quot; (''phal skad''), igapäevane kõnekeel, mille arvukad murded on Tiibeti suuruse tõttu sageli vastastikku peaaegu arusaamatud.

Kõrgemates stiiliregistrites kasutatakse rohkesti austavaid nimetusi ja tiitleid. Sageli kasutatavatel sõnadel on eri kujud, millega väljendatakse hierarhilisi erinevusi. Kõigis neis keelekasutusvormides oli puudus tänapäevasest sõnavarast. Alates 1960ndatest hakkasid keeleteadlased välja töötama uustiibeti keelt, mille sõnavara täiendati terminitega, et oleks võimalik õpetada näiteks füüsikat ja keemiat. Ka tänapäeva meedia kasutab seda Lhasa murde põhjal välja töötatud keelevarianti.

Lhasa kõnekeele põhjal on kujunenud tiibetlaste ühiskeel (''spyi skad''), mida kasutatakse nii Hiinas kui ka diasporaas, kuid igapäevases kõnes valitseb endiselt kohalik murre.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://eki.ee/teatmik/tiibeti-nimed/ Tiibeti nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus

[[Kategooria:Tiibeti-Birma keeled]]
[[Kategooria:Tiibet]]</text>
      <sha1>scrllo4de8khml4srwlteqm272f6l28</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260597</id>
      <parentid>7260593</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T20:00:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kaashäälikud */</comment>
      <origin>7260597</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="53561" sha1="4skajfx96xnxhxs84ltfwxgilmthz5f" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib tänapäeva tiibeti kirjakeelest; kesktiibeti, khami ja amdo keele kogumi kohta vaata artiklit   [[Tiibeti keel (koondnimetus)]]}}
{{keeled|nimi=tiibeti keel|originaalnimi བོད་སྐད་། 
 | keelkonnavärv = Hiina-Tiibeti
 | riigid=[[Hiina]]s, [[India]]s
 | rääkijad      = 6  miljonit
 | keelkond      = [[Hiina-Tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;[[Tiibeti-Birma keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;'''tiibeti keel'''
 | riik          = {{PisiLipp|Hiina}} ([[Tiibeti autonoomne piirkond]])
 | keelehoole    = [[Tiibeti Keele Standardimise Komitee]]
 | kood 1        = bo
 | kood 2        = bod (T), tib (B)
 | kood 3        = bod
}}
'''Tiibeti keel''' ehk '''tiibeti kirjakeel'''&lt;ref&gt;Tiibeti keeles kasutatakse nimetusi ལྷ་སའི་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is ''Lha-sa'i skad'', [[THL]]is ''Lhaséké'', [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]{{'}}is ''Lasägä'') 'Lhasa keel' või བོད་སྐད (Wylie ''Bod skad'', THL ''Böké'', ''pinyin'' ''Pögä'') [pʰø̀k˭ɛʔ] 'tiibeti keel' (kasutatakse ka teiste keelekujude kohta).&lt;/ref&gt; on [[kesktiibeti keel]]e [[Lhasa murre|Lhasa murdel]] põhinev [[kirjakeel]]. Lhasa on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomse piirkonna]] pealinn.&lt;ref name=&quot;DeLancey 2017&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan. – [[Graham Thurgood]], Randy J. LaPolla (toim). ''The Sino-Tibetan Languages'', 2. trükk, Routledge: London / New York 2017, ISBN 978-0-367-57045-3, lk 385–403.&lt;/ref&gt; Tiibeti kirjakeelt kasutatakse [[ühiskeel]]ena ka [[tiibeti keel (koondnimetus)|laiemas mõttes tiibeti keel]]e [[murre]]te kõnelejate vahel, sealhulgas eksiilis elavate [[tiibetlased|tiibetlaste]] seas.

Tiibeti autonoomse piirkonna keelemääruse (vastu võetud 1987, muudetud 2002 ja 2019) esimese paragrahvi järgi on tiibeti keel (藏语文) piirkonna üldkasutatav keel ja kiri.&lt;ref&gt;[https://www.fadada.com/article/Basics-009776 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], fadada.com, 6.8.2019.&lt;/ref&gt; [[Human Rights Watch]]i 2020. aasta aruande järgi on &quot;kakskeelse hariduse&quot; poliitika viinud tiibeti keele järkjärgulise asendumiseni [[hiina keel]]ega algkoolide õppekeelena, välja arvatud tiibeti keele tunnid, kusjuures aruande välitööd hõlmasid ainult [[Nagchu vald|Nagchu valla]] maa-asulaid.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threatChina's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt; Hiina Riiginõukogu Informatsioonibüroo 2025. aasta valge raamatu järgi on tiibeti keele õppimise ja kasutamise õigus tagatud, piirkonna rahvakongressi õigusaktid ja valitsuste üldised ametlikud dokumendid avaldatakse nii hiina kui ka tiibeti keeles ning koolides õpetatakse mõlemat keelt.&lt;ref&gt;[https://www.ecns.cn/news/politics/2025-03-28/detail-ihepyqsm2135994.shtml Right to study and use Tibetan language guaranteed: white paper, ECNS (China News Service)], 28.3.2025.&lt;/ref&gt;

Tiibeti keel laiemas mõttes hõlmab  peale kesktiibeti keele ka [[khami keel]]t ja [[amdo keel]]t.&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;&gt;Konchok Gelek. Variation, contact, and change in language: Varieties in Yul shul (northern Khams). – ''International Journal of the Sociology of Language'', 2017, nr 245, lk 91–92.&lt;/ref&gt; Khami keele kõnelejad saavad Lhasa murdest õppimata nii palju aru, et nad saavad algtasemel suhelda, amdo keele kõnelejad ei saa aga Lhasa murdest üldse aru (vt [[vastastikune arusaadavus]]).&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;/&gt; Nii tiibeti kirjakeeles kui ka khami keeles on kujunenud [[toon (keeleteadus)|toon]]id ning sõnaalgulised [[kaashäälikuühend]]id on enamasti lihtsustunud.&lt;ref&gt;Felix Haller. [archive-url=https://web.archive.org/web/20150616073139/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/haller1999brief.pdf A brief comparison of register tone in Central Tibetan and Kham Tibetan.] – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1999, kd=22.&lt;/ref&gt; Sellepärast on need keeled [[klassikaline tiibeti keel|klassikalisest tiibeti keelest]] märkimisväärselt erinevad, eriti võrreldes konservatiivsema amdo keelega.&lt;ref&gt;Charlene Makley, Keith Dede, Kan Hua, QingshanWang. The Amdo Dialect of Labrang. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', kd 22, nr 1, 1999, lk 101. [https://web.archive.org/web/20160305073712/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/makley1999amdo.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;jermay reynolds 2012&quot;&gt;Jermay J. Reynolds. ''Language variation and change in an Amdo Tibetan village: Gender, education and resistance'', doktoritöö, Graduate School of Arts and Sciences of [[Georgetown University]], 2012, lk 19–21.&lt;/ref&gt;

== Ametlik ja sotsiolingvistiline staatus ==

Tiibeti keel on lisaks [[hiina standardkeel]]ele ametlikus kasutuses [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomses piirkonnas]] ja mõnes teises [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] piirkonnas, kus elab tiibetlasi.

[[Gerard A. Postiglione]] märkis 1999. aastal, et tiibetlased on Hiinas üks kõige vähem [[assimileerumine|assimileerunud]] rahvarühmi.&lt;ref&gt;Gerard A. Postiglione. ''China’s National Minority Education. Culture, Schooling, and Development'', Routledge 1999, lk 114.&lt;/ref&gt; 2002. aastal avaldatud Hiina uudisteagentuuri [[Xinhua]] teate kohaselt suhtles Tiibetis 84% tiibetlastest peamiselt tiibeti keeles.&lt;ref name=&quot;chutai&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 中国出台藏语言使用法规], [[Xinhua]]; [http://www.moe.gov.cn/jyb_sy/China_Language/ 国家语言文字工作委员会]&lt;/ref&gt; 

=== Õiguslik staatus ===

[[Hiina põhiseadus|Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus]]e artikli 4 järgi on kõigil rahvustel õigus kasutada ja arendada oma keelt ja kirja. Artiklis 121 on sätestatud, et rahvusliku autonoomiaga piirkondade omavalitsusorganid kasutavad oma ülesannete täitmisel vastavalt asjaomase piirkonna autonoomiaeeskirjadele suuliselt ja kirjalikult selles piirkonnas tavapäraselt kasutatavat keelt või keeli.&lt;ref name=&quot;verf1982&quot;&gt;[http://www.verfassungen.net/rc/verf82.htm Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus], verfassungen.net.&lt;/ref&gt;

1987. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna ajutised eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)&lt;/ref&gt; 1988. aastal kehtestati nende rakendamiseks üksikasjalikud sätted.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)的实施细则&lt;/ref&gt; 2002. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;guiding&quot;&gt;[http://www.xizang.gov.cn/zwgk/xxfb/fgwj/201902/t20190223_61645.html 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], 西藏自治区人民政府, xizang.gov.cn, 24.3.2008.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 西藏文化的保护与发展 – 藏语言文字的学习、使用和发展], Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu informatsioonibüroo, China.com.cn, 25.10.2008.&lt;/ref&gt; Eeskirjade kohaselt pidid valitsemine, kohtud ja haldusasutused ning tänavasildid ja reklaamid olema kakskeelsed.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt;

Tiibeti keele arendamise ja standardimise eest vastutab riiklik tiibeti keele terminoloogia standardimise komitee (tiibeti keeles བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས, hiina keeles 藏语术语标准化工作委员会|t=藏語術語標準化工作委員會). Komitee tegevust käsitlevad muu hulgas järgmised allikad:&lt;ref&gt;བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས}} (toim). བོད་ཀྱི་སྤྱི་སྐད་སྐོར་གྱི་ཆེད་རྩོམ་ཕྱོགས་བསྒྲིགས, Peking, མི་རིགས་དཔེ་སྐྲུན་ཁན / 民族出版社 1999, ISBN 7-105-03018-6;&lt;br /&gt;[https://web.archive.org/web/20070514065425/http://www.china-language.gov.cn/webinfopub/list.asp?id=2307&amp;columnid=139&amp;columnlayer=01380139 全国术语标准化技术委员会少数民族语分技术委员会藏语工作委员会2006年度工作会议在北京召开], 教育部语言文字应用研究所, china-language.gov.cn, 12.1.2007.&lt;br /&gt;|扎雅·洛桑普赤. [https://web.archive.org/web/20070707132828/http://info.tibet.cn/zt2006/zywdccyfz/xsjl/t20060322_101909.htm 藏语专词术语混乱的症结在哪里], China Tibet Information Center, info.tibet.cn, 22.3.2006.&lt;/ref&gt;

=== Kirjaoskus ===

Tiibetlaste [[kirjaoskamatus]]e määr [[1990. aasta Hiina rahvaloendus]]e järgi 69,39% (kogu Hiina rahvastikus 22,21%). [[2000. aasta Hiina rahvaloendus]]e ks oli see tiibetlaste seas vähenenud 47,55%-ni (Hiina kogurahvastikus 9,08%-ni).&lt;ref&gt;Minglang Zhou. Legislating Literatcy for Linguistic and Ethnic Minorities in Contemporary China. – Anthony J. Liddicoat (toim). ''Language planning and policy: Issues in Language Planning and Literacy'', Multilingual Matters, Clevedon / Tonawanda / North York 2007, lk 102–121, siin lk 117.&lt;/ref&gt;

Tiibeti autonoomsel piirkonnal on 2000., 2010. ja 2020. aasta loenduse järgi olnud Hiina provintside seas kõige madalam kirjaoskuse määr.&lt;ref&gt;[https://www.business-standard.com/article/current-affairs/tibet-has-lowest-literacy-among-all-provinces-in-china-delhi-think-tank-123022600629_1.html Tibet has lowest literacy among all provinces in China: Delhi think tank], Business Standard, 26.2.2023.&lt;/ref&gt;

=== Koolisüsteem ===

==== Tiibet ====

1998. aastal oli tiibeti keel õppekeeleks 98% Tiibeti algkoolidest&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 233.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; ja 92% algkooliõpetajatest olid tiibetlased. Samal ajal õpetati hiina keelt võõrkeelena.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; 2002. aastal oli tiibeti keeles 181 õpikut 16 õppeaine jaoks ja koostatud oli kaheksa loodusteaduste erialaterminoloogia sõnastikku.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; Sellest hoolimata õpetati matemaatikat, füüsikat ja keemiat põhikooli vanemas astmes ja keskkoolis üldjuhul hiina keeles.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Minglang Zhou, Hongkai Sun: ''Language Policy in the People’s Republic of China'', Kluwer 2004, lk 226.&lt;/ref&gt;

2004. aastal pärinesid tiibeti keele ja kirjanduse õpikute (''gaiyig'' སྐད་ཡིག་, 语文 ''yǔwén'') tekstid 47% ulatuses tänapäevasest ja uuemast tiibeti kirjandusest, 29% ulatuses traditsioonilisest tiibeti kirjandusest ja 24% ulatuses hiina keelest tõlgitud tekstidest.&lt;ref&gt;Ellen Bangsbo. ''Teaching and Learning in Tibet. A Review of Research and Policy Publications'', Nordic Institute of Asian Studies 2004, lk 16.&lt;/ref&gt; Tiibeti ülikoolides ja teistes kõrgkoolides oli 1998. aastal õppekeeleks enamasti hiina keel. Erandiks olid tiibeti ajaloo, keele ja kirjanduse ning traditsioonilise tiibeti meditsiiniga seotud õppeained.&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 235.&lt;/ref&gt; Ühe 2005. aasta uurimuse järgi said tiibetlastest üliõpilased õppida humanitaarteadusi tiibeti keeles mõnes Hiina vähemusrahvustele mõeldud kõrgkoolis.&lt;ref&gt;Gerard Postiglione. Ben Jiao, Sonam Gyatso. Education in Rural Tibet: Development, Problems and Adaptations. – ''China: An International Journal'', 2005, kd 3, nr 1, lk 1–23. [https://www.researchgate.net/publication/263867451 Veebis.]&lt;/ref&gt;

Eeskirjade kohaselt pidid [[hiinlased]] Tiibetis õppima ka tiibeti keelt, kuid juba 2006. aastal seda nõuet üldiselt eirati.&lt;ref&gt;June Teufel Dreyer, Barry Sautman (toim). ''Contemporary Tibet. Politics, Development, and Society in a Disputed Region'', M. E. Sharpe 2006, lk 78.&lt;/ref&gt;

===== Hiina keelepoliitika 2020ndatel =====
Alates 2020. aastast on Hiina keelepoliitika vähemuskeelte suhtes muutunud ja hinnangud sellele lahknevad. Hiina valitsuse ametliku seisukoha järgi on tiibeti keele õppimine ja kasutamine seadusega tagatud ning alg- ja keskkoolides õpetatakse nii tiibeti kui ka hiina keelt.&lt;ref name=&quot;whitepaper2023&quot;&gt;[https://english.www.gov.cn/archive/whitepaper/202311/10/content_WS654db703c6d0868f4e8e120d.html CPC Policies on the Governance of Xizang in the New Era: Approach and Achievements], The State Council of the People's Republic of China, 10.11.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi on õigus tiibeti keelt õppida ja kasutada samuti tagatud.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot;&gt;[https://chinadailyhk.com/article/608157 White paper highlights human rights progress in Xizang], Xinhua / China Daily HK, 28.3.2025.&lt;/ref&gt; Inimõiguste organisatsioonid ja tiibeti keele kaitsjad on aga teatanud, et hiina keel on muutunud üha enam peamiseks õppekeeleks.&lt;ref name=&quot;HRW2020&quot;&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threat China's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/04/04/tibet-language-white-paper/ Netizens demand China reinstate Tibetan language use in schools], Radio Free Asia, 4.4.2025.&lt;/ref&gt; [[Radio Free Asia]] andmetel muutus hiina keel 2020. aastal Tiibeti autonoomse piirkonna alg- ja keskkoolide põhiõppekeeleks ning 2023. aastast on ülikooli sisseastumiseksami keeleks ainult hiina keel.&lt;ref&gt;[https://www.tribuneindia.com/news/world/tibetans-call-out-chinas-language-policy-amid-claims-of-cultural-erasure-and-human-rights-violations Tibetans call out China's language policy], Tribune India (ANI), 8.4.2025, viidates RFA-le.&lt;/ref&gt;

2021. aastal kehtestas Hiina haridusministeerium Human Rights Watchi kirjelduse järgi &quot;laste kõne ühtlustamise kava&quot; (''Children's Speech Harmonization plan''), mis näeb ette  [[hiina kirjakeel]]e kasutamise kogu [[alusharidus]]es vähemusrahvuste asualadel. Human Rights Watchi 2026. aasta aruande järgi ei oska ega taha paljud tiibeti lapsed pärast lasteaia lõpetamist tiibeti keelt rääkida, ka mitte perekonnaliikmetega. Lasteaias käimine ei ole Hiinas kohustuslik, kuid Human Rights Watchi andmetel on see tiibetlaste asualadel muutunud praktikas kohustuslikuks, sest linnade algkoolid nõuavad üha sagedamini tõendit lasteaias käimise kohta. Hiina valitsus ei vastanud organisatsiooni kommentaaripärimistele.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2026/05/04/start-with-the-youngest-children/chinas-use-of-preschools-to-integrate-tibetans &quot;Start with the Youngest Children&quot;: China's Use of Preschools to &quot;Integrate&quot; Tibetans], Human Rights Watch, 4.5.2026.&lt;/ref&gt;

[[Tibet Watch]]i andmetel olid 2023. aasta septembriks [[Ngaba ringkond|Ngaba ringkonna]] tiibeti koolides kõik põhiainete õpikud asendatud hiinakeelsetega ja õpetajatel kästi anda kõik tunnid hiina keeles. Tiibeti keel jäi valikaineks. Tiibetikeelseid õpikuid saavad kooli lõpetamiseni edasi kasutada ainult 2021. aastal õppima asunud õpilased.&lt;ref&gt;[https://tibetwatch.org/all-textbooks-in-tibetan-replaced-in-ngaba/ All textbooks in Tibetan replaced in Ngaba], Tibet Watch, 12.10.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta veebruaris teatas Human Rights Watch, et Ida-Tiibetis oli alates 2021. aastast suletud vähemalt viis tiibeti keelt ja kultuuri edendanud kutsekooli.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;&gt;[https://www.hrw.org/news/2025/02/05/chinese-authorities-shutter-schools-eastern-tibet Chinese Authorities Shutter Schools in Eastern Tibet], Human Rights Watch, 5.2.2025.&lt;/ref&gt; Organisatsiooni andmetel õpetatakse riigikoolides tiibeti lapsi algkoolist keskkoolini ainult hiina keeles ja tiibeti keel on eraldi õppeaine, nagu võõrkeel.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;/&gt; Radio Free Asia teatas 2025. aasta jaanuaris ka tiibeti keele eratundide keelust koolivaheajal mitmes tiibetlastega asustatud piirkonnas. Sarnane keeld kehtestati  juba 2021. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/01/02/tibet-china-enforces-restrictions-students/ China places new restrictions on Tibetan students during winter school break], Radio Free Asia, 2.1.2025&lt;/ref&gt; Tibet Watchi andmetel teatas Tiibeti keskadministratsioon 2026. aasta oktoobris, et [[Gologi ringkond|Gologi ringkonnas]] suleti 2026. aasta suvel ja sügisel vähemalt kolm eraõiguslikku tiibeti kooli, sealhulgas orbude kool.&lt;ref&gt;[https://tibetoffice.org/media-press/news/three-more-tibetan-schools-shut-down-in-golog-as-china-tightens-its-grip-on-tibetan-language-education Three More Tibetan Schools Shut Down in Golog as China Tightens Its Grip on Tibetan-Language Education], Central Tibetan Administration, 19.10.2026.&lt;/ref&gt;

2023. aasta veebruaris väitsid kolm ÜRO sõltumatut eksperti, et umbes miljon tiibeti last õpib internaatkoolides, kus õppekeel on hiina keel.&lt;ref&gt;[https://ungeneva.org/en/news-media/news/2023/02/77614/china-tibetan-children-forced-assimilate-independent-rights-experts China: Tibetan children forced to assimilate, independent rights experts fear], UN Geneva, 6.2.2023.&lt;/ref&gt; Hiina ametivõimud vastavad, et lapsi ei sunnita internaatkoolidesse ja paljudes koolides õpetatakse ka tiibeti keelt ja Tiibeti ajalugu.&lt;ref&gt;[https://www.globalsecurity.org/military/library/news/2024/07/mil-240721-rfa01.htm China's controversial boarding school policy for Tibetans explained], RFA, 21.7.2024.&lt;/ref&gt;

12. märtsil 2026 võttis Hiina Rahvakongress vastu &quot;Etnilise ühtsuse ja arengu edendamise seaduse&quot; (poolt 2756, vastu 3, erapooletuid 3) ja see jõustus 1. juulil 2026.&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/world/china/china-set-pass-new-ethnic-minority-law-prioritise-use-mandarin-language-2026-03-12/ China passes new ethnic minority law, prioritises use of Mandarin language], Reuters, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Seaduse järgi vähemuskeeli &quot;austatakse ja kaitstakse&quot;, kuid kui hiina keelt ja vähemuskeeli kasutatakse koos, peab hiina keel olema esikohal. Koolieelikud peavad hiina keelt valdama ja avalikes kohtades peavad hiina märgid olema nähtavamad kui vähemuste kirjad.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot;&gt;[https://rfa.org/english/tibet/2026/07/24/explainer-china-ethnic-unity-law-tibet-uyghur/ Explained: China's 'ethnic unity and progress promotion' law], RFA, 24.7.2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.asianews.it/news-en/What-Xi-Jinpings-new-law-on-ethnic-groups-in-china-says-65025.html What Xi Jinping's new law on ethnic groups in China says], AsiaNews, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Hiina valitsus rõhutab seaduse 15. artiklit, mis kaitseb vähemuste õigust oma keelt õppida ja kasutada, kriitikud aga väidavad, et seadus fikseerib hiina keele ülemvõimu hariduses ning annab juba rakendatud poliitikale õigusliku aluse ja võib tiibeti keele kasutamist hariduses ja avalikus elus veelgi piirata.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot; /&gt;

==== Pagulased Indias ====

India tiibeti koolides oli õppekeeleks kuni 1985. aastani ainult inglise keel. 2006. aastal õpetati mõnes algkoolis esimese viie klassi jooksul osa aineid tiibeti keeles, alates kuuendast klassist aga käis õppetöö ainult inglise keeles. Kõik keskkooliõpikud olid ingliskeelsed.&lt;ref&gt;Dagmar Bernstorff, Hubertus von Welck. ''Exile as Challenge. The Tibetan Diaspora'', Orient Longman 2002, lk 271; Ashild Kolas, Monika P. Thowsen. ''On the Margins of Tibet. Cultural Survival on the Sino-Tibetan Frontier'', University of Washington Press 2006, lk 176; A. Tom Grunfeld. ''The Making of Modern Tibet'', M. E. Sharpe, 1996, lk 179, 198.&lt;/ref&gt; [[Dharamsala]] tiibeti koolides nägi tollane inimressursside arendamise ministeeriumi õppekava ette, et alates põhikooli keskastmest õpetatakse õppeaineid inglise keeles.&lt;ref&gt;Mary Ann Maslak. School as a site of Tibetan ethnic identity construction in India? Results from a content analysis of textbooks and Delphi study of teachers' perspectives. – ''Educational Review'', 2008, kd 60, nr 1, lk 85–106.&lt;/ref&gt;

=== Meedia ===

2000. aastal ilmus Tiibetis kokku 14 tiibetikeelset ajakirja ja 10 päevalehte. Lisaks ilmus Hiina teistes piirkondades käputäis piirkondlikke&lt;ref&gt;Kõige mõjukamate seas olid ༄༅༎སྦྲང་ཆར༎ (&quot;Kevadvihm&quot;) [[Qinghai]]s ja ༄༅༎ཟླ་ཟེར༎ (&quot;Kuuvalgus&quot;) [[Gansu]]s. Vt: Toni Huber. ''Amdo Tibetans in Transition. Society and Culture in the Post-Mao Era''. Brill 2000, lk 40.&lt;/ref&gt; ja üleriigilisi&lt;ref&gt;Nende seas oli Pekingis ilmuv ༄༅༎ཀྲུང་གོའི་བོད་ཀྱི་ཤེས་རིག༎ (&quot;Tibetoloogia Hiinas&quot;).&lt;/ref&gt; tiibetikeelseid ajalehti ja ajakirju.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi ilmus 2024. aasta lõpuks Tiibeti autonoomses piirkonnas tiibeti keeles 17 ajakirja ja 11 ajalehte.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot; /&gt; Tiibeti keeles tegutses arvukalt raadio- ja telejaamu ning tehti kinofilme, sealhulgas Lhasa ja kamba keelevariandis.&lt;ref&gt;Ka [[Radio China International]] edastas saateid nendes keelevariantides: [http://tibetan.chinabroadcast.cn/lhasa.htm tibetan.chinabroadcast.cn] ja [http://tibetan.chinabroadcast.cn/kangba.htm tibetan.chinabroadcast.cn].&lt;/ref&gt; Hiinas andis üheksa kirjastust regulaarselt välja tiibetikeelseid raamatuid. Igal aastal ilmus ligikaudu tuhat nimetust.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;

===Lahkarvamused tiibeti keele ohustatuse üle===

2008. aasta veebruaris toetas Briti parlamendiliige [[Norman Baker]] [[rahvusvaheline emakeelepäev|rahvusvahelise emakeelepäeva]] puhul [[Free Tibet Campaign]]i avaldatud ülevaadet ja nõudmist teha tiibeti keel Tiibeti autonoomse piirkonna ametikeeleks. Ta väitis: &quot;Hiina valitsus ajab teadlikku poliitikat hävitada kõik tiibetlik, sealhulgas tiibetlaste oma keel nende enda kodumaal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120725060858/http://www.freetibet.org/newsmedia/report-reveals-determined-chinese-assault-tibetan-language Report reveals determined Chinese assault on Tibetan language], Free Tibet, 21.2.2008.&lt;/ref&gt; Tibetoloog [[Elliot Sperling]] märkis seevastu, et &quot;teatud piirides püüab [[Hiina Rahvavabariik]] tiibeti kultuuri väljendamist võimaldada&quot; ja  &quot;kogu Tiibeti kiltmaal toimuvat kultuurilist tegevust ei saa ignoreerida&quot;.&lt;ref&gt;Sperling Elliot. Exile and Dissent: The Historical and Cultural Context. – Melissa Harris, Sydney Jones (toim). ''Tibet Since 1950: Silence, Prison, or Exile'',  2000, lk 31–36.&lt;/ref&gt;

2003. aastal seadis [[Barry Sautman]] ajakirjas [[Texas International Law Journal]] kahtluse alla väited tiibeti keele ohustatusest. Ta kirjutas, et ükski paljudest tollastest ohustatud keeli käsitlevatest uuringutest ei pidanud tiibeti keelt ohustatuks ja  tiibetlaste keele säilitamine erines keele kadumisest isegi sellistes lääneriikide kaugemates piirkondades, kus rakendati liberaalset keelepoliitikat. Sautmani sõnul olid väited, et Tiibeti algkoolides õpetati hiina keeles, ekslikud: tiibeti keel oli peamine õppekeel peaaegu kõigis Tiibeti autonoomse piirkonna algkoolides. Ta lisas, et hiina keelt hakati varastes klassides õpetama ainult linnakoolides ning põhjusel, et vähem kui neli tiibetlast kümnest jõudis keskkooli, oli algkool nende kultuurilise kujunemise seisukohalt kõige olulisem.&lt;ref&gt;Barry Sautman. Cultural Genocide and Tibet. – ''Texas International Law Journal'', 2003, 38, nr 2, lk 173–246.&lt;/ref&gt;

==Kiri==
{{Vaata|Tiibeti kiri|Tiibeti punktkiri}}

Tiibeti keelt kirjutatakse ühes [[india kirjad|India kirjadest]]. Selle ajalooliselt konservatiivne kirjaviis kajastab [[vanatiibeti keel]]e häälikusüsteemi ja aitab ühendada [[tiibeti keel (koondnimetus)|tiibetikeelset]] ala. See on abiks ka [[hiina-tiibeti algkeel]]e ja [[vanahiina keel]]e rekonstrueerimisel.&lt;ref name=&quot;Kiaer 2020 p. 34&quot;&gt;J. Kiaer. ''Delicious Words: East Asian Food Words in English'', Taylor &amp; Francis 2020ISBN 978-1-000-07934-0, lk 34.&lt;/ref&gt;

Kõige levinum süsteem, mida teadlased kasutavad tiibeti kirjas kirjutatud teksti [[latinisatsioon|latiniseerimiseks]], on [[Wylie transliteratsioon]]. Keeleteadlased kasutavad sageli ka muid, enda tarbeks välja töötatud transliteratsioonisüsteeme. Häälduse ligikaudseks edasiandmiseks on [[Hiina]] ametlik latinisatsioo [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]- Ingliskeelsetes materjalides kasutatakse transkriptsiooni [[THL]].&lt;ref&gt;David Germano, Nicolas Tournadre. [https://web.archive.org/web/20221224035020/https://www.thlib.org/reference/transliteration/#!essay=/thl/phonetics/s/b5 THL Simplified Phonetic Transcription of Standard Tibetan], The Tibetan and Himalayan library, 2003. &lt;/ref&gt; Mõne nime puhul on kasutusel ka ebareeglipärane transkriptsioon, näiteks [[Džomolungma]].

Tiibeti kirja silbi ortograafiline struktuur on (C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;)C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;(C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;)V(C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;).&lt;ref&gt;Nyima Droma, Ellen Bartee. ''A beginning textbook of Lhasa Tibetan'', National Press for Tibetan Studies 2000, lk 9–17.&lt;/ref&gt; Kõik kombinatsioonid ei ole lubatud.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Asukoht
!C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;
!V
!C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;
|-
!Nimetus
|Eesliide
|Ülatäht
|Juurtäht
|Alatäht
|Täishäälik
|Järelliide
|Teine järelliide
|-
!Lubatud tähemärgid
|&lt;big&gt;ག ད བ མ འ&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ར ལ ས&lt;/big&gt;
|mis tahes kaashäälik
|&lt;big&gt;ཡ ར ལ ཝ&lt;/big&gt;
|mis tahes täishäälik
|&lt;big&gt;ག ང ད ན བ མ འ ར ལ ས&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ད ས&lt;/big&gt;
|}

```wikitext
== Fonoloogia ==
[[Silp|Silbi]] ehitus on suhteliselt lihtne.&lt;ref&gt;Lim 2018: 12.&lt;/ref&gt; [[Kaashäälikuühend]]id ei ole lubatud&lt;ref&gt;Denwood 1999: 75.&lt;/ref&gt;. ja silbi lõpus võib olla ainult üks kaashäälik.&lt;ref&gt;Denwood 1999: 71.&lt;/ref&gt; Täishäälikud võivad olla lühikesed või pikad ja [[täishääliku pikkus|pikad täishäälikud]] võivad lisaks olla [[nasaalvokaal|nasaaliseeritud]].{{sfn|DeLancey|2003|p=272}} [[Vokaalharmoonia]] esineb  kahesilbilistes sõnades ja [[finiitne tegusõnavorm|finiitsetes  tegusõnavormides]].&lt;ref&gt;Chang, Chang 1968.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 271.&lt;/ref&gt;

[[toon (keeleteadus)|Toonid]] on tähendust eristavad. Eristatakse vähemalt kahte [[toonifoneem]]i.{{sfn|Lim|2018|p=28}} Kuigi Hiina keeleteadlased eelistavad nelja tooni analüüsi,&lt;ref&gt;Lim 2018: 34&lt;/ref&gt; leiab [[Scott DeLancey|DeLancey]] (2003), et langev toon ja sõnalõpuline [k] või [ʔ] on [[kontrastne jaotussuhe|kontrastses jaotussuhtes]]. Sellepärast ta räägib kas kõrge või madala tooniga silpidest.&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 272.&lt;/ref&gt;

=== Kaashäälikud ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Konsonant]][[foneem]]id
!
! colspan=&quot;2&quot; | [[Labiaal]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Alveolaar]]id
! [[Retrofleks]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Alveopalataal]]id ja [[palataal]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Velaar]]id
! [[Glotaal]]id
|-
! [[Nasaal]]id
| colspan=&quot;2&quot; | /m/
| colspan=&quot;2&quot; | /n/
|
| colspan=&quot;2&quot; | /ɲ/
| colspan=&quot;2&quot; | /ŋ/
|
|-
! [[Klusiil]]id
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /pʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /p/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /t/
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;border-right: none;&quot; | [ʈʰ] ~ [ʈʂʰ] &lt;br /&gt; /ʈ/ ~ [ʈʂ]
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /cʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /c/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /kʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /k/
| /ʔ/
|-
! [[Afrikaat|Afrikaadid]]
| colspan=&quot;2&quot; |
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tsʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /ts/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tɕʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /tɕ/
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|-
! [[Frikatiiv]]id
| colspan=&quot;2&quot; |
| colspan=&quot;2&quot; | /s/
| [ʂ]
| colspan=&quot;2&quot; | /ɕ/
| colspan=&quot;2&quot; |
| [h]
|-
! [[Poolvokaal]]id
| colspan=&quot;2&quot; | /w/
| colspan=&quot;2&quot; | /ɹ/
|
| colspan=&quot;2&quot; | /j/
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|-
! [[Lateraal]]id
| colspan=&quot;2&quot; |
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /l̥/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /l/
|
| colspan=&quot;2&quot; |
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|}

# Madala tooni korral muutuvad helitud aspireerimata klusiilid ja frikatiivid /p, t, ts, ʈ ~ ʈʂ, tɕ, c, k/ helilisteks: [b, d, dz, ɖ ~ ɖʐ, dʑ, ɟ, ɡ]. Aspireeritud klusiilid ja frikariivid /pʰ, tʰ, tsʰ, ʈʰ ~ ʈʂʰ, tɕ, cʰ, kʰ/ kaotavad osa [[aspiratsioon]]ist. Seega eristuvad foneemipaarid /p, t, ts, ʈ ~ ʈʂ, tɕ, c, k/ ja /pʰ, tʰ, tsʰ, ʈʰ ~ ʈʂʰ, tɕʰ, cʰ, kʰ/ selles kontekstis peamiselt helilisuse järgi. Lhasa kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvate kõnelejate murdes madala tooni korral helilisi klusiile ja frikatiive ei kasutata.
# Poolvokaalil /ɹ/ on neli hääldusvarianti: [ɹ], [ʐ], [ɾ] ja [r]. Varasemates uurimustes on oletatud ka helitut poolvokaali, näiteks [ɹ̥] (Dawson 1980b; Sprigg 1954; Tournadre, Dorje 2003). Selle hääliku olemasolu kohta selgeid tõendeid. Mõnes Lhasa või kesktiibeti keele variandis võib see olla foneemi /ʂ/ variant.&lt;ref&gt;Zhang Yubin. Central Tibetan (Lhasa). – [https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-the-international-phonetic-association/article/central-tibetan-lhasa/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5 Veebis.] – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2024, 54, nr 2, lk 788–810.&lt;/ref&gt;
# Konsonantfoneemid /m/, /ŋ/, /p/, /r/, /l/ ja /k/ võivad esineda silbi lõpus. Klassikalise tiibeti keele sõnalõpuline /n/ on samuti säilinud, kuid tänapäevases häälduses väljendub see tavaliselt eelneva täishääliku nasaalisatsioonina, mitte eraldi kaashäälikuna (vt eespool). Foneemi /k/ sõna lõpus siiski ei hääldata, välja arvatud väga formaalses kõnes. Ka silbilõpulisi foneeme /r/ ja /l/}} jäävad sageli selgelt hääldamata ja väljenduvad eelneva täishääliku pikenemisena. Foneemine [[larüngaalklusiil] /ʔ/ esineb ainult sõna lõpus foneemide /s/, /t/ või /k/ asemel. Need häälikud esinesid klassikalises tiibeti keeles, kuid on hiljem kadunud. Näiteks Tiibeti endanimetus oli klassikalises tiibeti keeles ''Bod'', kuid nüüd hääldatakse seda [pʰø̀ʔ].

=== Täishäälikud ===
Täishäälikuid on kirjeldatud ja iseloomustatud mitmel viisil. Nende uurimine jätkub.&lt;ref name=&quot;Gong_2020&quot;&gt;Gong Xun. How many vowels are there in Lhasa Tibetan? – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2020, 43, nr 2, lk 225–254..&lt;/ref&gt;

Tournadre ja Sangda Dorje eristavad kaheksat täishäälikut:&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003, lk 35.&lt;/ref&gt;

{| class=wikitable style=text-align:center
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Vokaal]][[foneem]]id !
! [[Eesvokaal]]id
! [[Keskvokaal]]id
! [[Tagavokaal]]id
|-
! [[Kõrge vokaal|Kõrged]]
| /i/ /y/
|
| /u/
|-
! [[Keskkõrge vokaal|Keskkõrged]]
| /e/ /ø/
|
| /o/
|-
! [[Keskmadal vokaal|Keskmadalad]]
| /ɛ/
|
|
|-
! [[Madal vokaal|Madalad]]
|
| a
|
|}

Mõnikord kirjeldatakse veel kolme täishäälikut, mida peetakse oluliselt erinevaks: [ʌ] või [ə], mis on tavaliselt foneemi /a/ [[allofoon]]; [ɔ], mis on tavaliselt foneemi /o/ allofoon; ja [ɛ̈] (ümardamata tsentraliseerunud keskvokaal), mis on tavaliselt foneemi /e/ allofoon. Need häälikud esinevad tavaliselt [[kinnine silp|kinnistes silpides]]. Et tiibeti keeles ei ole lubatud [[geminaat|geminaadidd]], siis mõnikord lõpeb silp sama häälikuga, millega algab järgmine silp. Siis hääldatakse esimest silpi [[lahtine silp|lahtise silbina]], kuid selles säilib kinniselesilbile iseloomulik täishäälik. Näiteks ཞབས ''zhabs'' 'jalg' hääldatakse [ɕʌp] ja པད ''pad'' (laen sanskriti sõnast ''padma'', '[[india lootos]]') hääldatakse [pɛʔ], kuid liitsõna ཞབས་པད ''zhabs pad'' (&quot;lootosejalg&quot;, 'minister') hääldatakse [ɕʌpɛʔ]. See võib tekitada [[minimaalpaar]]e, milles eristuvad häälikud, mis muudes olukordades on allofoonid.

Allikad on eriarvamusel selles, kas häälikud [ɛ̈] (mis tuleneb foneemist {{IPA|/e/}} kinnises silbis) ja [ɛ] (mis tuleb foneemist /a/ [[metafoonia]] tõttu) on erinevad või sisuliselt identsed.

Foneemine täishäälikupikkus esineb piiratud juhtudel. Klassikalise tiibeti keele järelliidete, tavaliselt ''i''' (འི་) sulandumine sõna lõpus tekitab  pika täishääliku. Foneetilistes transkriptsioonides jäetakse see tunnus mõnikord märkimata. Tavalises kõnehäälduses asendatakse silbi lõpus esinevad häälikud [r] ja [l] sageli samuti täishääliku pikendamisega.

Täishäälikutel /i/, /y/, /e/, /ø/ ja /ɛ/ on nasaliseeritud vasted /ĩ/, /ỹ/, /ẽ/, /ø̃/ ja /ɛ̃/.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 55.&lt;/ref&gt; Ajalooliselt tulevad need vastavalt ühenditest /in/, /un/, /en/, /on/ ja /an/ ning kajastuvad ka kirjas. Häälikute /un/, /on/ ja /an/ kvaliteet on muutunud, sest ajalooline /n/ põhjustas koos kõigi teiste sõnalõpuliste [[koronaal]]idega [[umlaut|umlaudi]] tüüpi muutuse kesktiibeti keele Wü harus.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 56.&lt;/ref&gt; Mõnel ebatavalisel juhul võivad nasaaliseeruda ka häälikud /a/, /u/ ja /o/.

=== Toonid ===
Lhasa murret kirjeldatakse tavaliselt kahetoonilisena: eristatakse kõrget ja madalat tooni. Ühesilbilistes sõnades võib kumbki toon esineda siiski kahe erineva kontuuriga. Kõrge toon võib olla kas tasane või langev ja madal toon kas tasane või tõusev-langev. Viimase puhul tõuseb toon keskmisele kõrgusele ja langeb uuesti. Tavaliselt piisab kahe tooni eristamisest, sest minimaalpaare, mis erinevad ainult toonikontuuri poolest, on väga vähe. See erinevus esineb ainult mõnes sõnas, mis lõpevad häälikuga [m] või [ŋ]. Näiteks sõna ''kham'' (ཁམ, 'tükk' hääldatakse [kʰám kõrge tasase tooniga, sõna ''Khams'' (ཁམས་, '[[Kham]]') hääldatakse [kʰâm] kõrge langeva tooniga.&lt;ref name=&quot;g447&quot;&gt;P. Strazny. ''Encyclopedia of Linguistics'', Taylor &amp; Francis 2013, ISBN 978-1-135-45522-4, lk 1105.&lt;/ref&gt;

Mitmesilbilistes sõnades eristab toon tähendust peamiselt esimeses silbis. Sellepärast võiks tiibeti keelt fonoloogilise [[keeletüpoloogia]] seisukohalt täpsemalt nimetada [[tooniaktsendikeel]]eks, mitte päris [[toonikeel]]eks, milles igal silbil võib olla omaette toon.

==Morfoloogia==

=== Nimisõnad ja asesõnad ===

Nimisõnadel puudub [[grammatiline sugu]], kuigi sugu saab väljenduda leksikaalselt. Nimisõnadel [[arv (keeleteadus)|arvu]]kategooriat ei ole. Inimest tähistavatele [[Definiitsus|definiitsed]] võidakse lisada [[mitmus]]t väljendav liide ཚོ (''tsho'').

On kirjeldatud kuut käänet: [[absolutiiv]], [[ergatiiv]], [[genitiiv]], [[ablatiiv]], [[komitatiiv]] ja [[obliikvakääne]] (täidab ka [[daativ]]i ja [[lokatiiv]]i funktsioone). On ka teisi käänete käsitlusi. ([[klassikaline tiibeti keel| Klassikalise tiibeti keele]] puhul on pakutud näiteks kümmet käänet.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The Classical Tibetan cases and their transcategoriality. – ''Himalayan Linguistics'', 2010.&lt;/ref&gt; Käändeid väljendatakse üldjuhul abisõnadega, mis liituvad tervele nimisõnafraasile, mitte üksikule nimisõnale. Nende järelliidete kuju võib varieeruda tüve lõpphääliku järgi.

Isikulistel asesõnadel on grammatiline arv: neil on [[ainsus]]e, [[kaksus]]e ja [[mitmus]]e vormid. Kaksusevorm moodustatakse liitega གཉིས (''gnyis'') 'kaks', mitmusevorm liitega ཚོ (''tsho''). Asesõnadel võib olla üks kuni kolm [[registri (keeleteadus)|registrit]]: näiteks on esimesel isikul üks vorm ང (''nga''), teise isiku ainsuses aga eristatakse viisakat vormi ཁྱེད་རང (''khyed rang'') ja mitteformaalset vormi ཁྱོད (''khyod'').&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/45A-tib Tibetan (Standard Spoken): Politeness Distinctions in Pronouns |website], WALS Online.&lt;/ref&gt; Kolmanda isiku mitteformaalsetes vormides eristatakse mees- ja naissugu (ཁོ (''kho'') ja མོ ()''mo''), neutraalne vorm on ཁོང (''khong'').

Näitaval asesõnal on kolm kaugusastet: lähedane འདི (''ʼdi'') 'see', keskmine དེ (''de'') 'too' ja kauge ཕ་གི (''pha-gi'') 'too seal kaugel'. Neile saab lisada käändetunnuseid.

=== Arvsõnad ja numbrid===

Erinevalt paljudest teistest [[Ida-Aasia]] keeltest, näiteks [[birma keel]]est, [[hiina keel]]est, [[jaapani keel]]est, [[korea keel]]est ja [[vietnami keel]]est, ei kasutata  loendamisel koos arvsõnadega [[loendussõna|loendussõnu]] ([[klassifikaator (keeleteadus)|klassifikaatoreid]]). Kümnetele järgneb siiski sageli ka tervikut või hulka väljendav sõna, mida kasutatakse mõnikord ka väiksemate arvude järel.&lt;ref&gt;Waddell, de_Lacouperie 1911: 920.&lt;/ref&gt;

(Teaduslikes ja astroloogilistes teostes tähistatakse arve sümboolsete sõnadega', nagu ka [[sanskriti keel]]es.&lt;ref&gt;Waddell, de_Lacouperie 1911: 920.&lt;/ref&gt;)

Tiibeti numbrid on [[india numbrid|India numbrite]] teisend. Need moodustavad [[kümnendsüsteem]]il põhineva [[positsioonilise arvusüsteem|positsioonilise arvusüsteemi]],&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 131–134&lt;/ref&gt; mida on kasutatud juba varajastes [[klassikaline tiibeti keel|klassikalise tiibeti keele]] tekstides.

Seda kasutatakse [[standardtiibeti keel|tiibeti keeles]]&lt;ref&gt;{{cite web |title=Tibetan (བོད་སྐད) |url=https://omniglot.com/writing/tibetan.htm |publisher=Omniglot |accessdate=19 December 2020}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web |title=Numbers in Tibetan |url=https://omniglot.com/language/numbers/tibetan.htm |publisher=Omniglot |accessdate=19 December 2020}}&lt;/ref&gt; ning see põhineb kümnendsüsteemil.&lt;ref&gt;{{Cite book|url=https://archive.org/details/manualofstandard00nico|title=Manual of Standard Tibetan: Language and civilization|last1=Tournadre|first1=Nicolas|last2=Dorje|first2=Sangda|date=2003|publisher=Snow Lion Publications|isbn=1559391898|location=Ithaca, N.Y.|oclc=53477676}}&lt;/ref&gt; Ka [[mongoli numbrid]] on välja arendatud tiibeti numbrite põhjal.&lt;ref&gt;{{Cite book|url=https://books.google.com/books?id=ux--OWgWvBQC&amp;pg=PA199|title=Numerical Notation: A Comparative History|last=Chrisomalis|first=Stephen|date=2010|publisher=Cambridge University Press|isbn=9780521878180|language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.unicode.org/versions/Unicode10.0.0/ch13.pdf|title=The Unicode® Standard Version 10.0 – Core Specification: South and Central Asia-II|website=Unicode.org|access-date=3 December 2017}}&lt;/ref&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti numbrid
| ༠ || ༡ || ༢ || ༣ || ༤ || ༥ || ༦ || ༧ || ༨ || ༩
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Devanaagari numbrid]]
| ०|| १ || २ || ३ || ४ || ५ || ६ || ७ || ८ || ९
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Bengali numbrid]]
| ০ || ১ || ২ || ৩ || ৪ || ৫ || ৬ || ৭ || ৮ || ৯
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Araabia numbrid]]
| 0 || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9
|}

Tiibeti keeles kasutatakse numbrites 21–99 (välja arvatud täiskümned) kümneliste ja üheliste numbrimärgi vahel ühendavat silpi, mis on iga kümnelise puhul erinev: རྩ (''rtsa'', 21–29), སོ (''so'', 31–39), ཞེ (''zhe'', 41–49), (''nga'', 51–59), རེ (''re'', 61–69), དོན (''don'', 71–79), གྱ (''gya'', 81–89) ja གོ (''go'', 91–99). Täiskümnete puhul ühendavat silpi ei kasutata. Numbritesõalates sajast eraldatakse sajalised ülejäänud osast abisõnaga དང (''dang''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ja'.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 131–134.&lt;/ref&gt; Kui neljakohalises või pikemas numbris on sajaliste number null, väljendatakse seda fraasiga བརྒྱ་མེད (''brgya med''), sõna-sõnalt 'ilma sajata'. Miljonist (ས་ཡ (''sa ya'')) suuremate järkude nimetusi käsitatakse nimisõnadena ja nende kordajad paigutatakse nimetuse järele.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 131–134&lt;/ref&gt;

Arvsõnade 1, 2, 3 ja 10 kirjapilt muutub teiste arvsõnadega liitmisel, sests ellistes ühendites nende hääldus muutub.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 131–134&lt;/ref&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! [[Araabia numbrid|Araabia numbritega]]
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
|-
|གཅིག
|gcig
|1
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག
|nyi shu rtsa gcig
|21
|
བཞི་བརྒྱ
|bzhi bgya
|400
|-
|གཉིས
|gnyis
|2
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཉིས
|nyi shu rtsa gnyis
|22
|
ལྔ་བརྒྱ
|lnga bgya
|500
|-
|གསུམ
|gsum
|3
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གསུམ
|nyi shu rtsa gsum
|23
|
|དྲུག་བརྒྱ
|drug bgya
|600
|-
|བཞི
|bzhi
|4
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བཞི
|nyi shu rtsa bzhi
|24
|
|བདུན་བརྒྱ
|bdun bgya
|700
|-
|ལྔ
|lnga
|5
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་ལྔ
|nyi shu rtsa lnga
|25
|
|བརྒྱད་བརྒྱ

|brgyad bgya
|800
|-
|དྲུག
|drug
|6
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དྲུག
|nyi shu rtsa drug
|26
|
|དགུ་བརྒྱ
|dgu bgya
|900
|-
|བདུན
|bdun
|7
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བདུན
|nyi shu rtsa bdun
|27
|
|ཆིག་སྟོང
|chig stong
|1000
|-
|བརྒྱད
|brgyad
|8
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བརྒྱད
|nyi shu rtsa brgyad
|28
|
|ཁྲི
|khri
|(ühikut tähistav sõna) 10 000
|-
|དགུ
|dgu
|9
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དགུ
|nyi shu rtsa dgu
|29
|
|
|
|
|-
|བཅུ
|bcu
|10
|
|སུམ་ཅུ
|sum cu
|30
|
|སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག
|sum cu so gcig
|31
|-
|བཅུ་གཅིག
|bcu gcig
|11
|
|བཞི་བཅུ
|bzhi bcu
|40
|
|བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག
|bzhi bcu zhe gcig
|41
|-
|བཅུ་གཉིས
|bcu gnyis
|12
|
|ལྔ་བཅུ
|lnga bcu
|50
|
|ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག
|lnga bcu nga gcig
|51
|-
|བཅུ་གསུམ
|bcu gsum
|13
|
|དྲུག་ཅུ

|drug cu
|60
|
|དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག
|drug cu re gcig
|61
|-
|བཅུ་བཞི
|bcu bzhi
|14
|
|བདུན་ཅུ
|bdun cu
|70
|
|བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག
|bdun cu don gcig
|71
|-
|བཅོ་ལྔ
|bco lnga
|15
|
|བརྒྱད་ཅུ
|brgyad cu
|80
|
|{{bo-textonly|བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག}}
|brgyad cu gya gcig
|81
|-
|བཅུ་དྲུག
|bcu drug
|16
|
|དགུ་བཅུ
|dgu bcu
|90
|
|དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག
|dgu bcu go gcig
|91
|-
|བཅུ་བདུན
|bcu bdun
|17
|
|བརྒྱ
|bgya
|100
|
|བརྒྱ་དང་གཅིག
|bgya dang gcig
|101
|-
|བཅོ་བརྒྱད
|bco brgyad
|18
|
|བརྒྱ་དང་ལྔ་བཅུ
|bgya dang lnga bcu
|150
|
|
|
|
|-
|བཅུ་དགུ
|bcu dgu
|19
|
|ཉིས་བརྒྱ
|nyis bgya
|200
|
|
|
|
|-
|ཉི་ཤུ
|nyi shu
|20
|
|སུམ་བརྒྱ
|sum bgya
|300
|
|
|
|
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|འབུམ
|'bum
|(ühik) 100 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ས་ཡ
|sa ya
|(ühik) 1 000 000 (miljon)
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|བྱེ་བ
|bye ba
|(ühik) 10 000 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|དུང་ཕྱུར
|dung phyur
|(ühik) 100 000 000&lt;ref&gt;[https://www.lamayeshe.com/article/tibetan-number Tibetan Numbers], Lamayeshe,.&lt;/ref&gt;
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ཐེར་འབུམ
|ther 'bum
|(ühik) 1 000 000 000 (miljard)
|}

[[Järgarv]]ud moodustatakse [[põhiarv]]ule järelliite པ (''-pa'') lisamisega. Erandiks on järgarv 'esimene', millel on omaette lekseem དང་པོ (''dang po'').&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 131–134.&lt;/ref&gt;

===Tegusõna===
Tegusõna paikneb alati [[lause]] lõpus. Tegusõnad ei ühildu [[isik (keeleteadus)|isikus]], [[arv (keeleteadus)|arvus]] ega [[grammatiline sugu|soos]]. Samuti puudub [[tegumood|tegumoe]] ([[aktiiv]] ja [[passiiv]]) eristus: tegusõnad on tegumoe suhtes neutraalsed.

Tiibeti tegusõnu saab liigitada [[tahtelisus]]e ja [[valents (keeleteadus)|valentsi]] järgi. Tegusõna tahtelisus mõjutab oluliselt selle [[morfoloogia]]t ja [[süntaks]]it. Tahtelistel tegusõnadel on [[käskiv kõneviis|käskiva kõneviisi]] vormid, mittetahtelistel neid ei ole. Näiteks saab öelda ལྟོས་ཤིག། (''ltos shig'') 'vaata', kuid mitte *མཐོང་ཤིག། (''mthong shig'') 'näe'. Peale selle saavad ainult tahtelised tegusõnad esineda koos [[egofoorilisus|egofoorilise]] [[koopula]]ga ཡིན། (''yin'').&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot;&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, 14, nr 1, lk 93–107. [https://web.archive.org/web/20230505115940/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/saxena1991pathways.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;

Tegusõnad jagunevad ühe- ja kahevalentseteks. Mõned tegusõnad võivad esineda mõlemas tarvituses, näiteks ཆག (''chag'') 'purunema' või 'purustama'. Valents ja tahtelisus mõjutavad seda, millised nimisõnad võivad esineda [[ergatiiv]]is ja millised [[absolutiiv]]is, millel puudub käändelõpp.&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt; Sihilisus ja tahtelisus on teineteisest sõltumatud kategooriad: nii tahteliste kui ka mittetahteliste tegusõnade hulgas leidub nii sihilisi kui ka sihituid tegusõnu.

Tegusõna [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]] mõjutab seda, milliseid tegusõnaliiteid ja lause lõpus paiknevaid abikoopulaid kasutatakse. Lõpetamata aspektis tegusõnu tähistatakse järelliitega གི (''gi'') või selle teisenditega, mis on identsed nimisõnade [[genitiiv]]i lõpuga. Lõpetatud aspektis tegusõnadel seda sufiksit ei kasutata. Kumbki aspektirühm jaguneb omakorda kaheks alamrühmaks: lõpetamata aspekti alla kuuluvad [[tulevik (keeleteadus)|tulevik]] ja [[kestev aspekt|kestev/üldine aspekt]]; lõpetatud aspekti alla kuuluvad [[täisminevik]] ja [[aorist]].&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt;

[[Evidentsiaalsus]] on tiibeti tegusõnade kategooria, mida on palju uuritud.&lt;ref name=&quot;DeLancey_1985&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan Evidentials and the Semantics of Causation. – ''Proceedings of the Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society'', 1985. [https://web.archive.org/web/20230512005542/http://journals.linguisticsociety.org/proceedings/index.php/BLS/article/viewFile/1905/1677 Veebis.]&lt;/ref&gt; See on aidanud märkimisväärselt kaasa evidentsiaalsuse uurimisele eri keeltes.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill, Lauren Gawne. The contribution of Tibetan languages to the study of evidentiality. – ''Evidential Systems of Tibetan Languages'', 2017, ISBN 978-3-11-046018-6 (e-raamat 978-3-11-047374-2), lk 1–40.&lt;/ref&gt; Evidentsiaalsus ja aspekt moodustavad modaalsuste süsteemi, milles modaalsusi eristavad lõpukoopulad. Põhikoopulate süsteemis eristatakse kolme kategooriat: egofooriline (ཡོད ''yod''), sensoorne (འདུག ''ʼdug'') ja faktuaalne (ཡོད་རེད ''yod-red''). Neid kategooriat väljendavad vastavakt samastuskoopulad ཡིན ''yin'', རེད་བཞག ''red-bzhag'' ja རེད ''red''.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37, nr 2, lk 240–263.&lt;/ref&gt; Nicolas Tournadre on eristanud järgmisi modaalsusi:

* väitev modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus, mis väljendab vahetut ohtu
* kogemuslik egofooriline modaalsus
* harjumuslik või üldistav väitev modaalsus
* järelduslik modaalsus
* tahteline egofooriline modaalsus
* tahteline või harjumuslik egofooriline modaalsus
* vastuvõttev egofooriline modaalsus
* tunnistuslik modaalsus

== Süntaks ja sõnajärg ==
Tiibeti keelt on traditsiooniliselt käsitatud [[ergatiiv-absolutiivne keel|ergatiiv-absolutiivse keelena]], kuid hilisemad uurimused näitavad, et tegu on [[pragmaatiline|pragmaatilise ergatiiviga]]: [[ergatiiv]]i käändetunnus võib esineda agendil ja mõnel [[sihitu tegusõna]] alusel, kuid selle kasutamine ei ole kohustuslik ja sõltub semantilistest teguritest (eriti [[agentiivsus]]est ja [[perfektiivsus]]est) ja pragmaatilistest teguritest, eelkõige kontrastist.&lt;ref&gt;Scott DeLancey. &quot;Optional&quot; &quot;Ergativity&quot; in Tibeto-Burman Languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, kd 34, nr 2, lk 9–20.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, kd 14, nr 1, lk 93–107.&lt;/ref&gt; 

[[Sõnajärg]] on üldjoontes [[SOV]]: [[öeldis]] paikneb [[lause]] lõpus. 

[[Nimisõnafraas]]is enamik laiendeid järgneb nimisõnale, [[omastavaline täiend]] aga eelneb sellele:&lt;ref&gt;Matthew S. Dryer. ''Word order in Tibeto-Burman languages''. –  ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2008, kd 31, nr 1, lk 1–83. [https://www.acsu.buffalo.edu/~dryer/DryerTibetoBurmanWordOrder.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;
* omadussõnad paiknevad tiibeti keeles üldjuhul nimisõna järel, välja arvatud juhul, kui omadussõna ja nimisõna on seotud [[genitiiv]]i [[abisõnaga]];
* [[sihitis]]ed ja [[määrsõna]]d paiknevad enne [[tegusõna]], samuti omadussõnad [[öeldistäitelause]]tes;
* [[omastav]]as nimisõna paikneb selle nimisõna ees, mida ta täiendab;
* [[näitav asesõna|näitavad asesõnad]] ja arvsõnad paiknevad selle nimisõna järel, mida nad täiendavad.

Mõnes murdes on laiendite järjekord muutlik: näiteks Shigatse murdes ei ole omadussõna ja nimisõna järjestuses ülekaalus kumbki võimalik järjestus ning [[Dingri murre|Dingri murdes]] võib näitav asesõna paikneda nii nimisõna ees või selle järel.&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/87A-tis Tibetan (Shigatse): Order of Adjective and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/88A-tdi Tibetan (Dingri): Order of Demonstrative and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;

== Registrid ==

Tiibeti keeles on mitu [[registri (keeleteadus)|registrit]], millest enamik on ühised kogu tiibeti keelele laiemas mõttes. 
* ཕལ་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is  ''phal skad'', sõna-sõnalt 'tavakeel') on igapäevane kõnekeel. Traditsiooniliselt peetakse seda kirjanduse loomiseks sobivaks ja väljendit ''phal skad'' kasutatakse sageli halvustavalt, et näidata, et väljend ei sobi kirjalikku teksti.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot;&gt;Birgit Kellner. Vernacular Literacy in Tibet: Present Debates and Historical Beginnings. – Elke Krotz, Stephan Müller, Norbert Kössinger, Pavlína Rychterová (toim). ''Anfangsgeschichten / Origin Stories: Der Beginn volkssprachiger Schriftlichkeit in komparatistischer Perspektive / The Rise of Vernacular Literacy in a Comparative Perspective'' (''MittelalterStudien'', kd 31), Wilhelm Fink 2018, ISBN 978-3-8467-6346-9, lk 381–402. [https://www.fink.de/view/book/edcoll/9783846763469/BP000017.xml Veebis.]/ref&gt;
* ཞེ་ས། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''zhe sa'' 'austav ja lugupidav kõne') on austav keelekasutus, sealhulgas spetsiaalne austav sõnavara. Austusregister on omane kõigile tiibeti keeltele, kuid Lhasa keeles on see eriti arenenud ja tavavormi kõrval eristatakse kahte austusastet, üldist ja kõrgeimat.&lt;ref&gt;Joanna Bialek. Emergence of the honorific register in Tibetic languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2023, kd 46, nr 2, lk 290–327.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Samdrup Tsering, Hiroyuki Suzuki. Honorific register in Mabzhi Tibetan: How Amdo Tibetans use honorific words in their speech community. – ''Kyoto University Linguistic Research'', 2023, kd 42, lk 59–76. [https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/handle/2433/287601 Veebis.]&lt;/ref&gt;
* ཡིག་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''yig skad'', sõna-sõnalt 'kirjakeel') on  kirjanduslik kirjali kkeelekuju, mis hõlmab ka allpool kirjeldatud keelekuju ཆོས་སྐད (''chos skad'').&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;
* ཆོས་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''chos skad'', sõna-sõnalt 'õpetuse keel' või 'religioosne keel') on religioosne kirjakeel, milles on kirjutatud pühakirjad ja muud klassikalised teosed. Tänapäeval kasutatakse seda terminit vahel ka kirjakeele kohta üldiselt.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

Enne Hiina Rahvavabariigi aega eristati tiibeti keeles kolme keelekasutusvormi: esiteks kloostrites kasutatav liturgiline keel (''chos skad''); teiseks õukonnakeel – rangelt normeeritud ''she sa'', mis on tänapäevalgi Lhasa haritud ülemkihi keelekasutuse vorm; kolmandaks &quot;rahvakeel&quot; (''phal skad''), igapäevane kõnekeel, mille arvukad murded on Tiibeti suuruse tõttu sageli vastastikku peaaegu arusaamatud.

Kõrgemates stiiliregistrites kasutatakse rohkesti austavaid nimetusi ja tiitleid. Sageli kasutatavatel sõnadel on eri kujud, millega väljendatakse hierarhilisi erinevusi. Kõigis neis keelekasutusvormides oli puudus tänapäevasest sõnavarast. Alates 1960ndatest hakkasid keeleteadlased välja töötama uustiibeti keelt, mille sõnavara täiendati terminitega, et oleks võimalik õpetada näiteks füüsikat ja keemiat. Ka tänapäeva meedia kasutab seda Lhasa murde põhjal välja töötatud keelevarianti.

Lhasa kõnekeele põhjal on kujunenud tiibetlaste ühiskeel (''spyi skad''), mida kasutatakse nii Hiinas kui ka diasporaas, kuid igapäevases kõnes valitseb endiselt kohalik murre.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://eki.ee/teatmik/tiibeti-nimed/ Tiibeti nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus

[[Kategooria:Tiibeti-Birma keeled]]
[[Kategooria:Tiibet]]</text>
      <sha1>4skajfx96xnxhxs84ltfwxgilmthz5f</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260668</id>
      <parentid>7260597</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T21:48:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* Arvsõnad ja numbrid */</comment>
      <origin>7260668</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="59512" sha1="fqu60heucykjoglz5ccr4b5c9m28jq2" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib tänapäeva tiibeti kirjakeelest; kesktiibeti, khami ja amdo keele kogumi kohta vaata artiklit   [[Tiibeti keel (koondnimetus)]]}}
{{keeled|nimi=tiibeti keel|originaalnimi བོད་སྐད་། 
 | keelkonnavärv = Hiina-Tiibeti
 | riigid=[[Hiina]]s, [[India]]s
 | rääkijad      = 6  miljonit
 | keelkond      = [[Hiina-Tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;[[Tiibeti-Birma keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;'''tiibeti keel'''
 | riik          = {{PisiLipp|Hiina}} ([[Tiibeti autonoomne piirkond]])
 | keelehoole    = [[Tiibeti Keele Standardimise Komitee]]
 | kood 1        = bo
 | kood 2        = bod (T), tib (B)
 | kood 3        = bod
}}
'''Tiibeti keel''' ehk '''tiibeti kirjakeel'''&lt;ref&gt;Tiibeti keeles kasutatakse nimetusi ལྷ་སའི་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is ''Lha-sa'i skad'', [[THL]]is ''Lhaséké'', [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]{{'}}is ''Lasägä'') 'Lhasa keel' või བོད་སྐད (Wylie ''Bod skad'', THL ''Böké'', ''pinyin'' ''Pögä'') [pʰø̀k˭ɛʔ] 'tiibeti keel' (kasutatakse ka teiste keelekujude kohta).&lt;/ref&gt; on [[kesktiibeti keel]]e [[Lhasa murre|Lhasa murdel]] põhinev [[kirjakeel]]. Lhasa on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomse piirkonna]] pealinn.&lt;ref name=&quot;DeLancey 2017&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan. – [[Graham Thurgood]], Randy J. LaPolla (toim). ''The Sino-Tibetan Languages'', 2. trükk, Routledge: London / New York 2017, ISBN 978-0-367-57045-3, lk 385–403.&lt;/ref&gt; Tiibeti kirjakeelt kasutatakse [[ühiskeel]]ena ka [[tiibeti keel (koondnimetus)|laiemas mõttes tiibeti keel]]e [[murre]]te kõnelejate vahel, sealhulgas eksiilis elavate [[tiibetlased|tiibetlaste]] seas.

Tiibeti autonoomse piirkonna keelemääruse (vastu võetud 1987, muudetud 2002 ja 2019) esimese paragrahvi järgi on tiibeti keel (藏语文) piirkonna üldkasutatav keel ja kiri.&lt;ref&gt;[https://www.fadada.com/article/Basics-009776 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], fadada.com, 6.8.2019.&lt;/ref&gt; [[Human Rights Watch]]i 2020. aasta aruande järgi on &quot;kakskeelse hariduse&quot; poliitika viinud tiibeti keele järkjärgulise asendumiseni [[hiina keel]]ega algkoolide õppekeelena, välja arvatud tiibeti keele tunnid, kusjuures aruande välitööd hõlmasid ainult [[Nagchu vald|Nagchu valla]] maa-asulaid.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threatChina's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt; Hiina Riiginõukogu Informatsioonibüroo 2025. aasta valge raamatu järgi on tiibeti keele õppimise ja kasutamise õigus tagatud, piirkonna rahvakongressi õigusaktid ja valitsuste üldised ametlikud dokumendid avaldatakse nii hiina kui ka tiibeti keeles ning koolides õpetatakse mõlemat keelt.&lt;ref&gt;[https://www.ecns.cn/news/politics/2025-03-28/detail-ihepyqsm2135994.shtml Right to study and use Tibetan language guaranteed: white paper, ECNS (China News Service)], 28.3.2025.&lt;/ref&gt;

Tiibeti keel laiemas mõttes hõlmab  peale kesktiibeti keele ka [[khami keel]]t ja [[amdo keel]]t.&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;&gt;Konchok Gelek. Variation, contact, and change in language: Varieties in Yul shul (northern Khams). – ''International Journal of the Sociology of Language'', 2017, nr 245, lk 91–92.&lt;/ref&gt; Khami keele kõnelejad saavad Lhasa murdest õppimata nii palju aru, et nad saavad algtasemel suhelda, amdo keele kõnelejad ei saa aga Lhasa murdest üldse aru (vt [[vastastikune arusaadavus]]).&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;/&gt; Nii tiibeti kirjakeeles kui ka khami keeles on kujunenud [[toon (keeleteadus)|toon]]id ning sõnaalgulised [[kaashäälikuühend]]id on enamasti lihtsustunud.&lt;ref&gt;Felix Haller. [archive-url=https://web.archive.org/web/20150616073139/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/haller1999brief.pdf A brief comparison of register tone in Central Tibetan and Kham Tibetan.] – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1999, kd=22.&lt;/ref&gt; Sellepärast on need keeled [[klassikaline tiibeti keel|klassikalisest tiibeti keelest]] märkimisväärselt erinevad, eriti võrreldes konservatiivsema amdo keelega.&lt;ref&gt;Charlene Makley, Keith Dede, Kan Hua, QingshanWang. The Amdo Dialect of Labrang. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', kd 22, nr 1, 1999, lk 101. [https://web.archive.org/web/20160305073712/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/makley1999amdo.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;jermay reynolds 2012&quot;&gt;Jermay J. Reynolds. ''Language variation and change in an Amdo Tibetan village: Gender, education and resistance'', doktoritöö, Graduate School of Arts and Sciences of [[Georgetown University]], 2012, lk 19–21.&lt;/ref&gt;

== Ametlik ja sotsiolingvistiline staatus ==

Tiibeti keel on lisaks [[hiina standardkeel]]ele ametlikus kasutuses [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomses piirkonnas]] ja mõnes teises [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] piirkonnas, kus elab tiibetlasi.

[[Gerard A. Postiglione]] märkis 1999. aastal, et tiibetlased on Hiinas üks kõige vähem [[assimileerumine|assimileerunud]] rahvarühmi.&lt;ref&gt;Gerard A. Postiglione. ''China’s National Minority Education. Culture, Schooling, and Development'', Routledge 1999, lk 114.&lt;/ref&gt; 2002. aastal avaldatud Hiina uudisteagentuuri [[Xinhua]] teate kohaselt suhtles Tiibetis 84% tiibetlastest peamiselt tiibeti keeles.&lt;ref name=&quot;chutai&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 中国出台藏语言使用法规], [[Xinhua]]; [http://www.moe.gov.cn/jyb_sy/China_Language/ 国家语言文字工作委员会]&lt;/ref&gt; 

=== Õiguslik staatus ===

[[Hiina põhiseadus|Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus]]e artikli 4 järgi on kõigil rahvustel õigus kasutada ja arendada oma keelt ja kirja. Artiklis 121 on sätestatud, et rahvusliku autonoomiaga piirkondade omavalitsusorganid kasutavad oma ülesannete täitmisel vastavalt asjaomase piirkonna autonoomiaeeskirjadele suuliselt ja kirjalikult selles piirkonnas tavapäraselt kasutatavat keelt või keeli.&lt;ref name=&quot;verf1982&quot;&gt;[http://www.verfassungen.net/rc/verf82.htm Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus], verfassungen.net.&lt;/ref&gt;

1987. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna ajutised eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)&lt;/ref&gt; 1988. aastal kehtestati nende rakendamiseks üksikasjalikud sätted.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)的实施细则&lt;/ref&gt; 2002. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;guiding&quot;&gt;[http://www.xizang.gov.cn/zwgk/xxfb/fgwj/201902/t20190223_61645.html 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], 西藏自治区人民政府, xizang.gov.cn, 24.3.2008.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 西藏文化的保护与发展 – 藏语言文字的学习、使用和发展], Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu informatsioonibüroo, China.com.cn, 25.10.2008.&lt;/ref&gt; Eeskirjade kohaselt pidid valitsemine, kohtud ja haldusasutused ning tänavasildid ja reklaamid olema kakskeelsed.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt;

Tiibeti keele arendamise ja standardimise eest vastutab riiklik tiibeti keele terminoloogia standardimise komitee (tiibeti keeles བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས, hiina keeles 藏语术语标准化工作委员会|t=藏語術語標準化工作委員會). Komitee tegevust käsitlevad muu hulgas järgmised allikad:&lt;ref&gt;བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས}} (toim). བོད་ཀྱི་སྤྱི་སྐད་སྐོར་གྱི་ཆེད་རྩོམ་ཕྱོགས་བསྒྲིགས, Peking, མི་རིགས་དཔེ་སྐྲུན་ཁན / 民族出版社 1999, ISBN 7-105-03018-6;&lt;br /&gt;[https://web.archive.org/web/20070514065425/http://www.china-language.gov.cn/webinfopub/list.asp?id=2307&amp;columnid=139&amp;columnlayer=01380139 全国术语标准化技术委员会少数民族语分技术委员会藏语工作委员会2006年度工作会议在北京召开], 教育部语言文字应用研究所, china-language.gov.cn, 12.1.2007.&lt;br /&gt;|扎雅·洛桑普赤. [https://web.archive.org/web/20070707132828/http://info.tibet.cn/zt2006/zywdccyfz/xsjl/t20060322_101909.htm 藏语专词术语混乱的症结在哪里], China Tibet Information Center, info.tibet.cn, 22.3.2006.&lt;/ref&gt;

=== Kirjaoskus ===

Tiibetlaste [[kirjaoskamatus]]e määr [[1990. aasta Hiina rahvaloendus]]e järgi 69,39% (kogu Hiina rahvastikus 22,21%). [[2000. aasta Hiina rahvaloendus]]e ks oli see tiibetlaste seas vähenenud 47,55%-ni (Hiina kogurahvastikus 9,08%-ni).&lt;ref&gt;Minglang Zhou. Legislating Literatcy for Linguistic and Ethnic Minorities in Contemporary China. – Anthony J. Liddicoat (toim). ''Language planning and policy: Issues in Language Planning and Literacy'', Multilingual Matters, Clevedon / Tonawanda / North York 2007, lk 102–121, siin lk 117.&lt;/ref&gt;

Tiibeti autonoomsel piirkonnal on 2000., 2010. ja 2020. aasta loenduse järgi olnud Hiina provintside seas kõige madalam kirjaoskuse määr.&lt;ref&gt;[https://www.business-standard.com/article/current-affairs/tibet-has-lowest-literacy-among-all-provinces-in-china-delhi-think-tank-123022600629_1.html Tibet has lowest literacy among all provinces in China: Delhi think tank], Business Standard, 26.2.2023.&lt;/ref&gt;

=== Koolisüsteem ===

==== Tiibet ====

1998. aastal oli tiibeti keel õppekeeleks 98% Tiibeti algkoolidest&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 233.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; ja 92% algkooliõpetajatest olid tiibetlased. Samal ajal õpetati hiina keelt võõrkeelena.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; 2002. aastal oli tiibeti keeles 181 õpikut 16 õppeaine jaoks ja koostatud oli kaheksa loodusteaduste erialaterminoloogia sõnastikku.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; Sellest hoolimata õpetati matemaatikat, füüsikat ja keemiat põhikooli vanemas astmes ja keskkoolis üldjuhul hiina keeles.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Minglang Zhou, Hongkai Sun: ''Language Policy in the People’s Republic of China'', Kluwer 2004, lk 226.&lt;/ref&gt;

2004. aastal pärinesid tiibeti keele ja kirjanduse õpikute (''gaiyig'' སྐད་ཡིག་, 语文 ''yǔwén'') tekstid 47% ulatuses tänapäevasest ja uuemast tiibeti kirjandusest, 29% ulatuses traditsioonilisest tiibeti kirjandusest ja 24% ulatuses hiina keelest tõlgitud tekstidest.&lt;ref&gt;Ellen Bangsbo. ''Teaching and Learning in Tibet. A Review of Research and Policy Publications'', Nordic Institute of Asian Studies 2004, lk 16.&lt;/ref&gt; Tiibeti ülikoolides ja teistes kõrgkoolides oli 1998. aastal õppekeeleks enamasti hiina keel. Erandiks olid tiibeti ajaloo, keele ja kirjanduse ning traditsioonilise tiibeti meditsiiniga seotud õppeained.&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 235.&lt;/ref&gt; Ühe 2005. aasta uurimuse järgi said tiibetlastest üliõpilased õppida humanitaarteadusi tiibeti keeles mõnes Hiina vähemusrahvustele mõeldud kõrgkoolis.&lt;ref&gt;Gerard Postiglione. Ben Jiao, Sonam Gyatso. Education in Rural Tibet: Development, Problems and Adaptations. – ''China: An International Journal'', 2005, kd 3, nr 1, lk 1–23. [https://www.researchgate.net/publication/263867451 Veebis.]&lt;/ref&gt;

Eeskirjade kohaselt pidid [[hiinlased]] Tiibetis õppima ka tiibeti keelt, kuid juba 2006. aastal seda nõuet üldiselt eirati.&lt;ref&gt;June Teufel Dreyer, Barry Sautman (toim). ''Contemporary Tibet. Politics, Development, and Society in a Disputed Region'', M. E. Sharpe 2006, lk 78.&lt;/ref&gt;

===== Hiina keelepoliitika 2020ndatel =====
Alates 2020. aastast on Hiina keelepoliitika vähemuskeelte suhtes muutunud ja hinnangud sellele lahknevad. Hiina valitsuse ametliku seisukoha järgi on tiibeti keele õppimine ja kasutamine seadusega tagatud ning alg- ja keskkoolides õpetatakse nii tiibeti kui ka hiina keelt.&lt;ref name=&quot;whitepaper2023&quot;&gt;[https://english.www.gov.cn/archive/whitepaper/202311/10/content_WS654db703c6d0868f4e8e120d.html CPC Policies on the Governance of Xizang in the New Era: Approach and Achievements], The State Council of the People's Republic of China, 10.11.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi on õigus tiibeti keelt õppida ja kasutada samuti tagatud.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot;&gt;[https://chinadailyhk.com/article/608157 White paper highlights human rights progress in Xizang], Xinhua / China Daily HK, 28.3.2025.&lt;/ref&gt; Inimõiguste organisatsioonid ja tiibeti keele kaitsjad on aga teatanud, et hiina keel on muutunud üha enam peamiseks õppekeeleks.&lt;ref name=&quot;HRW2020&quot;&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threat China's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/04/04/tibet-language-white-paper/ Netizens demand China reinstate Tibetan language use in schools], Radio Free Asia, 4.4.2025.&lt;/ref&gt; [[Radio Free Asia]] andmetel muutus hiina keel 2020. aastal Tiibeti autonoomse piirkonna alg- ja keskkoolide põhiõppekeeleks ning 2023. aastast on ülikooli sisseastumiseksami keeleks ainult hiina keel.&lt;ref&gt;[https://www.tribuneindia.com/news/world/tibetans-call-out-chinas-language-policy-amid-claims-of-cultural-erasure-and-human-rights-violations Tibetans call out China's language policy], Tribune India (ANI), 8.4.2025, viidates RFA-le.&lt;/ref&gt;

2021. aastal kehtestas Hiina haridusministeerium Human Rights Watchi kirjelduse järgi &quot;laste kõne ühtlustamise kava&quot; (''Children's Speech Harmonization plan''), mis näeb ette  [[hiina kirjakeel]]e kasutamise kogu [[alusharidus]]es vähemusrahvuste asualadel. Human Rights Watchi 2026. aasta aruande järgi ei oska ega taha paljud tiibeti lapsed pärast lasteaia lõpetamist tiibeti keelt rääkida, ka mitte perekonnaliikmetega. Lasteaias käimine ei ole Hiinas kohustuslik, kuid Human Rights Watchi andmetel on see tiibetlaste asualadel muutunud praktikas kohustuslikuks, sest linnade algkoolid nõuavad üha sagedamini tõendit lasteaias käimise kohta. Hiina valitsus ei vastanud organisatsiooni kommentaaripärimistele.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2026/05/04/start-with-the-youngest-children/chinas-use-of-preschools-to-integrate-tibetans &quot;Start with the Youngest Children&quot;: China's Use of Preschools to &quot;Integrate&quot; Tibetans], Human Rights Watch, 4.5.2026.&lt;/ref&gt;

[[Tibet Watch]]i andmetel olid 2023. aasta septembriks [[Ngaba ringkond|Ngaba ringkonna]] tiibeti koolides kõik põhiainete õpikud asendatud hiinakeelsetega ja õpetajatel kästi anda kõik tunnid hiina keeles. Tiibeti keel jäi valikaineks. Tiibetikeelseid õpikuid saavad kooli lõpetamiseni edasi kasutada ainult 2021. aastal õppima asunud õpilased.&lt;ref&gt;[https://tibetwatch.org/all-textbooks-in-tibetan-replaced-in-ngaba/ All textbooks in Tibetan replaced in Ngaba], Tibet Watch, 12.10.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta veebruaris teatas Human Rights Watch, et Ida-Tiibetis oli alates 2021. aastast suletud vähemalt viis tiibeti keelt ja kultuuri edendanud kutsekooli.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;&gt;[https://www.hrw.org/news/2025/02/05/chinese-authorities-shutter-schools-eastern-tibet Chinese Authorities Shutter Schools in Eastern Tibet], Human Rights Watch, 5.2.2025.&lt;/ref&gt; Organisatsiooni andmetel õpetatakse riigikoolides tiibeti lapsi algkoolist keskkoolini ainult hiina keeles ja tiibeti keel on eraldi õppeaine, nagu võõrkeel.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;/&gt; Radio Free Asia teatas 2025. aasta jaanuaris ka tiibeti keele eratundide keelust koolivaheajal mitmes tiibetlastega asustatud piirkonnas. Sarnane keeld kehtestati  juba 2021. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/01/02/tibet-china-enforces-restrictions-students/ China places new restrictions on Tibetan students during winter school break], Radio Free Asia, 2.1.2025&lt;/ref&gt; Tibet Watchi andmetel teatas Tiibeti keskadministratsioon 2026. aasta oktoobris, et [[Gologi ringkond|Gologi ringkonnas]] suleti 2026. aasta suvel ja sügisel vähemalt kolm eraõiguslikku tiibeti kooli, sealhulgas orbude kool.&lt;ref&gt;[https://tibetoffice.org/media-press/news/three-more-tibetan-schools-shut-down-in-golog-as-china-tightens-its-grip-on-tibetan-language-education Three More Tibetan Schools Shut Down in Golog as China Tightens Its Grip on Tibetan-Language Education], Central Tibetan Administration, 19.10.2026.&lt;/ref&gt;

2023. aasta veebruaris väitsid kolm ÜRO sõltumatut eksperti, et umbes miljon tiibeti last õpib internaatkoolides, kus õppekeel on hiina keel.&lt;ref&gt;[https://ungeneva.org/en/news-media/news/2023/02/77614/china-tibetan-children-forced-assimilate-independent-rights-experts China: Tibetan children forced to assimilate, independent rights experts fear], UN Geneva, 6.2.2023.&lt;/ref&gt; Hiina ametivõimud vastavad, et lapsi ei sunnita internaatkoolidesse ja paljudes koolides õpetatakse ka tiibeti keelt ja Tiibeti ajalugu.&lt;ref&gt;[https://www.globalsecurity.org/military/library/news/2024/07/mil-240721-rfa01.htm China's controversial boarding school policy for Tibetans explained], RFA, 21.7.2024.&lt;/ref&gt;

12. märtsil 2026 võttis Hiina Rahvakongress vastu &quot;Etnilise ühtsuse ja arengu edendamise seaduse&quot; (poolt 2756, vastu 3, erapooletuid 3) ja see jõustus 1. juulil 2026.&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/world/china/china-set-pass-new-ethnic-minority-law-prioritise-use-mandarin-language-2026-03-12/ China passes new ethnic minority law, prioritises use of Mandarin language], Reuters, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Seaduse järgi vähemuskeeli &quot;austatakse ja kaitstakse&quot;, kuid kui hiina keelt ja vähemuskeeli kasutatakse koos, peab hiina keel olema esikohal. Koolieelikud peavad hiina keelt valdama ja avalikes kohtades peavad hiina märgid olema nähtavamad kui vähemuste kirjad.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot;&gt;[https://rfa.org/english/tibet/2026/07/24/explainer-china-ethnic-unity-law-tibet-uyghur/ Explained: China's 'ethnic unity and progress promotion' law], RFA, 24.7.2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.asianews.it/news-en/What-Xi-Jinpings-new-law-on-ethnic-groups-in-china-says-65025.html What Xi Jinping's new law on ethnic groups in China says], AsiaNews, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Hiina valitsus rõhutab seaduse 15. artiklit, mis kaitseb vähemuste õigust oma keelt õppida ja kasutada, kriitikud aga väidavad, et seadus fikseerib hiina keele ülemvõimu hariduses ning annab juba rakendatud poliitikale õigusliku aluse ja võib tiibeti keele kasutamist hariduses ja avalikus elus veelgi piirata.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot; /&gt;

==== Pagulased Indias ====

India tiibeti koolides oli õppekeeleks kuni 1985. aastani ainult inglise keel. 2006. aastal õpetati mõnes algkoolis esimese viie klassi jooksul osa aineid tiibeti keeles, alates kuuendast klassist aga käis õppetöö ainult inglise keeles. Kõik keskkooliõpikud olid ingliskeelsed.&lt;ref&gt;Dagmar Bernstorff, Hubertus von Welck. ''Exile as Challenge. The Tibetan Diaspora'', Orient Longman 2002, lk 271; Ashild Kolas, Monika P. Thowsen. ''On the Margins of Tibet. Cultural Survival on the Sino-Tibetan Frontier'', University of Washington Press 2006, lk 176; A. Tom Grunfeld. ''The Making of Modern Tibet'', M. E. Sharpe, 1996, lk 179, 198.&lt;/ref&gt; [[Dharamsala]] tiibeti koolides nägi tollane inimressursside arendamise ministeeriumi õppekava ette, et alates põhikooli keskastmest õpetatakse õppeaineid inglise keeles.&lt;ref&gt;Mary Ann Maslak. School as a site of Tibetan ethnic identity construction in India? Results from a content analysis of textbooks and Delphi study of teachers' perspectives. – ''Educational Review'', 2008, kd 60, nr 1, lk 85–106.&lt;/ref&gt;

=== Meedia ===

2000. aastal ilmus Tiibetis kokku 14 tiibetikeelset ajakirja ja 10 päevalehte. Lisaks ilmus Hiina teistes piirkondades käputäis piirkondlikke&lt;ref&gt;Kõige mõjukamate seas olid ༄༅༎སྦྲང་ཆར༎ (&quot;Kevadvihm&quot;) [[Qinghai]]s ja ༄༅༎ཟླ་ཟེར༎ (&quot;Kuuvalgus&quot;) [[Gansu]]s. Vt: Toni Huber. ''Amdo Tibetans in Transition. Society and Culture in the Post-Mao Era''. Brill 2000, lk 40.&lt;/ref&gt; ja üleriigilisi&lt;ref&gt;Nende seas oli Pekingis ilmuv ༄༅༎ཀྲུང་གོའི་བོད་ཀྱི་ཤེས་རིག༎ (&quot;Tibetoloogia Hiinas&quot;).&lt;/ref&gt; tiibetikeelseid ajalehti ja ajakirju.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi ilmus 2024. aasta lõpuks Tiibeti autonoomses piirkonnas tiibeti keeles 17 ajakirja ja 11 ajalehte.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot; /&gt; Tiibeti keeles tegutses arvukalt raadio- ja telejaamu ning tehti kinofilme, sealhulgas Lhasa ja kamba keelevariandis.&lt;ref&gt;Ka [[Radio China International]] edastas saateid nendes keelevariantides: [http://tibetan.chinabroadcast.cn/lhasa.htm tibetan.chinabroadcast.cn] ja [http://tibetan.chinabroadcast.cn/kangba.htm tibetan.chinabroadcast.cn].&lt;/ref&gt; Hiinas andis üheksa kirjastust regulaarselt välja tiibetikeelseid raamatuid. Igal aastal ilmus ligikaudu tuhat nimetust.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;

===Lahkarvamused tiibeti keele ohustatuse üle===

2008. aasta veebruaris toetas Briti parlamendiliige [[Norman Baker]] [[rahvusvaheline emakeelepäev|rahvusvahelise emakeelepäeva]] puhul [[Free Tibet Campaign]]i avaldatud ülevaadet ja nõudmist teha tiibeti keel Tiibeti autonoomse piirkonna ametikeeleks. Ta väitis: &quot;Hiina valitsus ajab teadlikku poliitikat hävitada kõik tiibetlik, sealhulgas tiibetlaste oma keel nende enda kodumaal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120725060858/http://www.freetibet.org/newsmedia/report-reveals-determined-chinese-assault-tibetan-language Report reveals determined Chinese assault on Tibetan language], Free Tibet, 21.2.2008.&lt;/ref&gt; Tibetoloog [[Elliot Sperling]] märkis seevastu, et &quot;teatud piirides püüab [[Hiina Rahvavabariik]] tiibeti kultuuri väljendamist võimaldada&quot; ja  &quot;kogu Tiibeti kiltmaal toimuvat kultuurilist tegevust ei saa ignoreerida&quot;.&lt;ref&gt;Sperling Elliot. Exile and Dissent: The Historical and Cultural Context. – Melissa Harris, Sydney Jones (toim). ''Tibet Since 1950: Silence, Prison, or Exile'',  2000, lk 31–36.&lt;/ref&gt;

2003. aastal seadis [[Barry Sautman]] ajakirjas [[Texas International Law Journal]] kahtluse alla väited tiibeti keele ohustatusest. Ta kirjutas, et ükski paljudest tollastest ohustatud keeli käsitlevatest uuringutest ei pidanud tiibeti keelt ohustatuks ja  tiibetlaste keele säilitamine erines keele kadumisest isegi sellistes lääneriikide kaugemates piirkondades, kus rakendati liberaalset keelepoliitikat. Sautmani sõnul olid väited, et Tiibeti algkoolides õpetati hiina keeles, ekslikud: tiibeti keel oli peamine õppekeel peaaegu kõigis Tiibeti autonoomse piirkonna algkoolides. Ta lisas, et hiina keelt hakati varastes klassides õpetama ainult linnakoolides ning põhjusel, et vähem kui neli tiibetlast kümnest jõudis keskkooli, oli algkool nende kultuurilise kujunemise seisukohalt kõige olulisem.&lt;ref&gt;Barry Sautman. Cultural Genocide and Tibet. – ''Texas International Law Journal'', 2003, 38, nr 2, lk 173–246.&lt;/ref&gt;

==Kiri==
{{Vaata|Tiibeti kiri|Tiibeti punktkiri}}

Tiibeti keelt kirjutatakse ühes [[india kirjad|India kirjadest]]. Selle ajalooliselt konservatiivne kirjaviis kajastab [[vanatiibeti keel]]e häälikusüsteemi ja aitab ühendada [[tiibeti keel (koondnimetus)|tiibetikeelset]] ala. See on abiks ka [[hiina-tiibeti algkeel]]e ja [[vanahiina keel]]e rekonstrueerimisel.&lt;ref name=&quot;Kiaer 2020 p. 34&quot;&gt;J. Kiaer. ''Delicious Words: East Asian Food Words in English'', Taylor &amp; Francis 2020ISBN 978-1-000-07934-0, lk 34.&lt;/ref&gt;

Kõige levinum süsteem, mida teadlased kasutavad tiibeti kirjas kirjutatud teksti [[latinisatsioon|latiniseerimiseks]], on [[Wylie transliteratsioon]]. Keeleteadlased kasutavad sageli ka muid, enda tarbeks välja töötatud transliteratsioonisüsteeme. Häälduse ligikaudseks edasiandmiseks on [[Hiina]] ametlik latinisatsioo [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]- Ingliskeelsetes materjalides kasutatakse transkriptsiooni [[THL]].&lt;ref&gt;David Germano, Nicolas Tournadre. [https://web.archive.org/web/20221224035020/https://www.thlib.org/reference/transliteration/#!essay=/thl/phonetics/s/b5 THL Simplified Phonetic Transcription of Standard Tibetan], The Tibetan and Himalayan library, 2003. &lt;/ref&gt; Mõne nime puhul on kasutusel ka ebareeglipärane transkriptsioon, näiteks [[Džomolungma]].

Tiibeti kirja silbi ortograafiline struktuur on (C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;)C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;(C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;)V(C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;).&lt;ref&gt;Nyima Droma, Ellen Bartee. ''A beginning textbook of Lhasa Tibetan'', National Press for Tibetan Studies 2000, lk 9–17.&lt;/ref&gt; Kõik kombinatsioonid ei ole lubatud.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Asukoht
!C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;
!V
!C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;
|-
!Nimetus
|Eesliide
|Ülatäht
|Juurtäht
|Alatäht
|Täishäälik
|Järelliide
|Teine järelliide
|-
!Lubatud tähemärgid
|&lt;big&gt;ག ད བ མ འ&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ར ལ ས&lt;/big&gt;
|mis tahes kaashäälik
|&lt;big&gt;ཡ ར ལ ཝ&lt;/big&gt;
|mis tahes täishäälik
|&lt;big&gt;ག ང ད ན བ མ འ ར ལ ས&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ད ས&lt;/big&gt;
|}

```wikitext
== Fonoloogia ==
[[Silp|Silbi]] ehitus on suhteliselt lihtne.&lt;ref&gt;Lim 2018: 12.&lt;/ref&gt; [[Kaashäälikuühend]]id ei ole lubatud&lt;ref&gt;Denwood 1999: 75.&lt;/ref&gt;. ja silbi lõpus võib olla ainult üks kaashäälik.&lt;ref&gt;Denwood 1999: 71.&lt;/ref&gt; Täishäälikud võivad olla lühikesed või pikad ja [[täishääliku pikkus|pikad täishäälikud]] võivad lisaks olla [[nasaalvokaal|nasaaliseeritud]].{{sfn|DeLancey|2003|p=272}} [[Vokaalharmoonia]] esineb  kahesilbilistes sõnades ja [[finiitne tegusõnavorm|finiitsetes  tegusõnavormides]].&lt;ref&gt;Chang, Chang 1968.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 271.&lt;/ref&gt;

[[toon (keeleteadus)|Toonid]] on tähendust eristavad. Eristatakse vähemalt kahte [[toonifoneem]]i.{{sfn|Lim|2018|p=28}} Kuigi Hiina keeleteadlased eelistavad nelja tooni analüüsi,&lt;ref&gt;Lim 2018: 34&lt;/ref&gt; leiab [[Scott DeLancey|DeLancey]] (2003), et langev toon ja sõnalõpuline [k] või [ʔ] on [[kontrastne jaotussuhe|kontrastses jaotussuhtes]]. Sellepärast ta räägib kas kõrge või madala tooniga silpidest.&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 272.&lt;/ref&gt;

=== Kaashäälikud ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Konsonant]][[foneem]]id
!
! colspan=&quot;2&quot; | [[Labiaal]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Alveolaar]]id
! [[Retrofleks]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Alveopalataal]]id ja [[palataal]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Velaar]]id
! [[Glotaal]]id
|-
! [[Nasaal]]id
| colspan=&quot;2&quot; | /m/
| colspan=&quot;2&quot; | /n/
|
| colspan=&quot;2&quot; | /ɲ/
| colspan=&quot;2&quot; | /ŋ/
|
|-
! [[Klusiil]]id
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /pʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /p/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /t/
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;border-right: none;&quot; | [ʈʰ] ~ [ʈʂʰ] &lt;br /&gt; /ʈ/ ~ [ʈʂ]
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /cʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /c/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /kʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /k/
| /ʔ/
|-
! [[Afrikaat|Afrikaadid]]
| colspan=&quot;2&quot; |
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tsʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /ts/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tɕʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /tɕ/
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|-
! [[Frikatiiv]]id
| colspan=&quot;2&quot; |
| colspan=&quot;2&quot; | /s/
| [ʂ]
| colspan=&quot;2&quot; | /ɕ/
| colspan=&quot;2&quot; |
| [h]
|-
! [[Poolvokaal]]id
| colspan=&quot;2&quot; | /w/
| colspan=&quot;2&quot; | /ɹ/
|
| colspan=&quot;2&quot; | /j/
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|-
! [[Lateraal]]id
| colspan=&quot;2&quot; |
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /l̥/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /l/
|
| colspan=&quot;2&quot; |
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|}

# Madala tooni korral muutuvad helitud aspireerimata klusiilid ja frikatiivid /p, t, ts, ʈ ~ ʈʂ, tɕ, c, k/ helilisteks: [b, d, dz, ɖ ~ ɖʐ, dʑ, ɟ, ɡ]. Aspireeritud klusiilid ja frikariivid /pʰ, tʰ, tsʰ, ʈʰ ~ ʈʂʰ, tɕ, cʰ, kʰ/ kaotavad osa [[aspiratsioon]]ist. Seega eristuvad foneemipaarid /p, t, ts, ʈ ~ ʈʂ, tɕ, c, k/ ja /pʰ, tʰ, tsʰ, ʈʰ ~ ʈʂʰ, tɕʰ, cʰ, kʰ/ selles kontekstis peamiselt helilisuse järgi. Lhasa kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvate kõnelejate murdes madala tooni korral helilisi klusiile ja frikatiive ei kasutata.
# Poolvokaalil /ɹ/ on neli hääldusvarianti: [ɹ], [ʐ], [ɾ] ja [r]. Varasemates uurimustes on oletatud ka helitut poolvokaali, näiteks [ɹ̥] (Dawson 1980b; Sprigg 1954; Tournadre, Dorje 2003). Selle hääliku olemasolu kohta selgeid tõendeid. Mõnes Lhasa või kesktiibeti keele variandis võib see olla foneemi /ʂ/ variant.&lt;ref&gt;Zhang Yubin. Central Tibetan (Lhasa). – [https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-the-international-phonetic-association/article/central-tibetan-lhasa/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5 Veebis.] – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2024, 54, nr 2, lk 788–810.&lt;/ref&gt;
# Konsonantfoneemid /m/, /ŋ/, /p/, /r/, /l/ ja /k/ võivad esineda silbi lõpus. Klassikalise tiibeti keele sõnalõpuline /n/ on samuti säilinud, kuid tänapäevases häälduses väljendub see tavaliselt eelneva täishääliku nasaalisatsioonina, mitte eraldi kaashäälikuna (vt eespool). Foneemi /k/ sõna lõpus siiski ei hääldata, välja arvatud väga formaalses kõnes. Ka silbilõpulisi foneeme /r/ ja /l/}} jäävad sageli selgelt hääldamata ja väljenduvad eelneva täishääliku pikenemisena. Foneemine [[larüngaalklusiil] /ʔ/ esineb ainult sõna lõpus foneemide /s/, /t/ või /k/ asemel. Need häälikud esinesid klassikalises tiibeti keeles, kuid on hiljem kadunud. Näiteks Tiibeti endanimetus oli klassikalises tiibeti keeles ''Bod'', kuid nüüd hääldatakse seda [pʰø̀ʔ].

=== Täishäälikud ===
Täishäälikuid on kirjeldatud ja iseloomustatud mitmel viisil. Nende uurimine jätkub.&lt;ref name=&quot;Gong_2020&quot;&gt;Gong Xun. How many vowels are there in Lhasa Tibetan? – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2020, 43, nr 2, lk 225–254..&lt;/ref&gt;

Tournadre ja Sangda Dorje eristavad kaheksat täishäälikut:&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003, lk 35.&lt;/ref&gt;

{| class=wikitable style=text-align:center
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Vokaal]][[foneem]]id !
! [[Eesvokaal]]id
! [[Keskvokaal]]id
! [[Tagavokaal]]id
|-
! [[Kõrge vokaal|Kõrged]]
| /i/ /y/
|
| /u/
|-
! [[Keskkõrge vokaal|Keskkõrged]]
| /e/ /ø/
|
| /o/
|-
! [[Keskmadal vokaal|Keskmadalad]]
| /ɛ/
|
|
|-
! [[Madal vokaal|Madalad]]
|
| a
|
|}

Mõnikord kirjeldatakse veel kolme täishäälikut, mida peetakse oluliselt erinevaks: [ʌ] või [ə], mis on tavaliselt foneemi /a/ [[allofoon]]; [ɔ], mis on tavaliselt foneemi /o/ allofoon; ja [ɛ̈] (ümardamata tsentraliseerunud keskvokaal), mis on tavaliselt foneemi /e/ allofoon. Need häälikud esinevad tavaliselt [[kinnine silp|kinnistes silpides]]. Et tiibeti keeles ei ole lubatud [[geminaat|geminaadidd]], siis mõnikord lõpeb silp sama häälikuga, millega algab järgmine silp. Siis hääldatakse esimest silpi [[lahtine silp|lahtise silbina]], kuid selles säilib kinniselesilbile iseloomulik täishäälik. Näiteks ཞབས ''zhabs'' 'jalg' hääldatakse [ɕʌp] ja པད ''pad'' (laen sanskriti sõnast ''padma'', '[[india lootos]]') hääldatakse [pɛʔ], kuid liitsõna ཞབས་པད ''zhabs pad'' (&quot;lootosejalg&quot;, 'minister') hääldatakse [ɕʌpɛʔ]. See võib tekitada [[minimaalpaar]]e, milles eristuvad häälikud, mis muudes olukordades on allofoonid.

Allikad on eriarvamusel selles, kas häälikud [ɛ̈] (mis tuleneb foneemist {{IPA|/e/}} kinnises silbis) ja [ɛ] (mis tuleb foneemist /a/ [[metafoonia]] tõttu) on erinevad või sisuliselt identsed.

Foneemine täishäälikupikkus esineb piiratud juhtudel. Klassikalise tiibeti keele järelliidete, tavaliselt ''i''' (འི་) sulandumine sõna lõpus tekitab  pika täishääliku. Foneetilistes transkriptsioonides jäetakse see tunnus mõnikord märkimata. Tavalises kõnehäälduses asendatakse silbi lõpus esinevad häälikud [r] ja [l] sageli samuti täishääliku pikendamisega.

Täishäälikutel /i/, /y/, /e/, /ø/ ja /ɛ/ on nasaliseeritud vasted /ĩ/, /ỹ/, /ẽ/, /ø̃/ ja /ɛ̃/.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 55.&lt;/ref&gt; Ajalooliselt tulevad need vastavalt ühenditest /in/, /un/, /en/, /on/ ja /an/ ning kajastuvad ka kirjas. Häälikute /un/, /on/ ja /an/ kvaliteet on muutunud, sest ajalooline /n/ põhjustas koos kõigi teiste sõnalõpuliste [[koronaal]]idega [[umlaut|umlaudi]] tüüpi muutuse kesktiibeti keele Wü harus.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 56.&lt;/ref&gt; Mõnel ebatavalisel juhul võivad nasaaliseeruda ka häälikud /a/, /u/ ja /o/.

=== Toonid ===
Lhasa murret kirjeldatakse tavaliselt kahetoonilisena: eristatakse kõrget ja madalat tooni. Ühesilbilistes sõnades võib kumbki toon esineda siiski kahe erineva kontuuriga. Kõrge toon võib olla kas tasane või langev ja madal toon kas tasane või tõusev-langev. Viimase puhul tõuseb toon keskmisele kõrgusele ja langeb uuesti. Tavaliselt piisab kahe tooni eristamisest, sest minimaalpaare, mis erinevad ainult toonikontuuri poolest, on väga vähe. See erinevus esineb ainult mõnes sõnas, mis lõpevad häälikuga [m] või [ŋ]. Näiteks sõna ''kham'' (ཁམ, 'tükk' hääldatakse [kʰám kõrge tasase tooniga, sõna ''Khams'' (ཁམས་, '[[Kham]]') hääldatakse [kʰâm] kõrge langeva tooniga.&lt;ref name=&quot;g447&quot;&gt;P. Strazny. ''Encyclopedia of Linguistics'', Taylor &amp; Francis 2013, ISBN 978-1-135-45522-4, lk 1105.&lt;/ref&gt;

Mitmesilbilistes sõnades eristab toon tähendust peamiselt esimeses silbis. Sellepärast võiks tiibeti keelt fonoloogilise [[keeletüpoloogia]] seisukohalt täpsemalt nimetada [[tooniaktsendikeel]]eks, mitte päris [[toonikeel]]eks, milles igal silbil võib olla omaette toon.

==Morfoloogia==

=== Nimisõnad ja asesõnad ===

Nimisõnadel puudub [[grammatiline sugu]], kuigi sugu saab väljenduda leksikaalselt. Nimisõnadel [[arv (keeleteadus)|arvu]]kategooriat ei ole. Inimest tähistavatele [[Definiitsus|definiitsed]] võidakse lisada [[mitmus]]t väljendav liide ཚོ (''tsho'').

On kirjeldatud kuut käänet: [[absolutiiv]], [[ergatiiv]], [[genitiiv]], [[ablatiiv]], [[komitatiiv]] ja [[obliikvakääne]] (täidab ka [[daativ]]i ja [[lokatiiv]]i funktsioone). On ka teisi käänete käsitlusi. ([[klassikaline tiibeti keel| Klassikalise tiibeti keele]] puhul on pakutud näiteks kümmet käänet.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The Classical Tibetan cases and their transcategoriality. – ''Himalayan Linguistics'', 2010.&lt;/ref&gt; Käändeid väljendatakse üldjuhul abisõnadega, mis liituvad tervele nimisõnafraasile, mitte üksikule nimisõnale. Nende järelliidete kuju võib varieeruda tüve lõpphääliku järgi.

Isikulistel asesõnadel on grammatiline arv: neil on [[ainsus]]e, [[kaksus]]e ja [[mitmus]]e vormid. Kaksusevorm moodustatakse liitega གཉིས (''gnyis'') 'kaks', mitmusevorm liitega ཚོ (''tsho''). Asesõnadel võib olla üks kuni kolm [[registri (keeleteadus)|registrit]]: näiteks on esimesel isikul üks vorm ང (''nga''), teise isiku ainsuses aga eristatakse viisakat vormi ཁྱེད་རང (''khyed rang'') ja mitteformaalset vormi ཁྱོད (''khyod'').&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/45A-tib Tibetan (Standard Spoken): Politeness Distinctions in Pronouns |website], WALS Online.&lt;/ref&gt; Kolmanda isiku mitteformaalsetes vormides eristatakse mees- ja naissugu (ཁོ (''kho'') ja མོ ()''mo''), neutraalne vorm on ཁོང (''khong'').

Näitaval asesõnal on kolm kaugusastet: lähedane འདི (''ʼdi'') 'see', keskmine དེ (''de'') 'too' ja kauge ཕ་གི (''pha-gi'') 'too seal kaugel'. Neile saab lisada käändetunnuseid.

===Arvsõnad ja numbrid===
Tiibeti numbrid on [[tiibeti kiri|tiibeti kirjas]] kasutatav numbrisüsteem, mis on üks [[India numbrid|India numbrite]] variante. Seda kasutatakse [[tiibeti keel]]es.&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/writing/tibetan.htm Tibetan (བོད་སྐད)], Omniglot.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/language/numbers/tibetan.htm Numbers in Tibetan], Omniglot.&lt;/ref&gt;. See on [[kümnendsüsteem]]il põhinev [[positsiooniline arvusüsteem]],&lt;ref name=&quot;TD2003&quot;&gt;Nicolas Tournadre, Sangda Dorje. ''Manual of Standard Tibetan: Language and civilization'', Snow Lion Publications: Ithaca, N.Y. 2003, ISBN 1559391898, lk 131–134.&lt;/ref&gt; mida on kasutatud juba varajastes [[klassikaline tiibeti keel|klassikalise tiibeti keele]] tekstides. Ka [[mongoli numbrid]] on välja töötatud tiibeti numbrite põhjal.&lt;ref&gt;Stephen Chrisomalis. ''Numerical Notation: A Comparative History'', Cambridge University Press 2010 ISBN 9780521878180.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.unicode.org/versions/Unicode10.0.0/ch13.pdf The Unicode® Standard Version 10.0 – Core Specification: South and Central Asia-II], Unicode.org.&lt;/ref&gt;

== Numbrid ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti numbrid
| ༠ || ༡ || ༢ || ༣ || ༤ || ༥ || ༦ || ༧ || ༨ || ༩
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Devanaagari numbrid]]
| ०|| १ || २ || ३ || ४ || ५ || ६ || ७ || ८ || ९
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Bengali numbrid]]
| ০ || ১ || ২ || ৩ || ৪ || ৫ || ৬ || ৭ || ৮ || ৯
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Araabia numbrid]]
| 0 || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9
|}

== Põhiarvud ja -arvsõnad ==
Erinevalt paljudest teistest [[Ida-Aasia]] keeltest, näiteks [[birma keel]]est, [[hiina keel]]est, [[jaapani keel]]est, [[korea keel]]est ja [[vietnami keel]]est, ei kasutata Lhasa tiibeti keeles loendamisel koos arvsõnadega [[loendussõna|loendussõnu]] ([[klassifikaator (keeleteadus)|klassifikaatoreid]]). Kümnetele järgneb siiski sageli ka tervikut või hulka väljendav sõna, mida kasutatakse mõnikord ka väiksemate arvude järel.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot;&gt;Waddell, de Lacouperie 1911: 920.&lt;/ref&gt;

Teaduslikes ja astroloogilistes teostes tähistatakse arve sümboolsete sõnadega, nagu ka [[sanskriti keel]]es.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon ja hääldus
|-
| 0 || ༠ || ཀླད་ཀོར་ || laykor
|-
| 1 || ༡ || གཅིག་ || chigk [t͡ɕi˥˩]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་ || nyi [ȵiː˥]
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་ || sum [sum˥]
|-
| 4 || ༤ || བཞི་ || shi [ɕi˩˧]
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་ || nga [ŋa˥]
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་ || trug [ʈ͡ʂʰu˩˧˨]
|-
| 7 || ༧ || བདུན་ || dün [tỹ˩˧]
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་ || gyay [cɛː˩˧˨]
|-
| 9 || ༩ || དགུ་ || gu [ku˩˧]
|}

=== Suuremad arvud ===
{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་ || chu
|-
| 11 || ༡༡ || བཅུ་གཅིག་ || chu chigk
|-
| 12 || ༡༢ || བཅུ་གཉིས་ || chu nyi
|-
| 13 || ༡༣ || བཅུ་གསུམ་ || chuk sum
|-
| 14 || ༡༤ || བཅུ་བཞི་ || chu shi
|-
| 15 || ༡༥ || བཅོ་ལྔ་ || cho nga
|-
| 16 || ༡༦ || བཅུ་དྲུག་ || chu druk
|-
| 17 || ༡༧ || བཅུ་བདུན་ || chup dün
|-
| 18 || ༡༨ || བཅོ་བརྒྱད || cho gyay
|-
| 19 || ༡༩ || བཅུ་དགུ་ || chu gu
|-
| 20 || ༢༠ || ཉི་ཤུ་ || nyi shu
|-
| 21 || ༢༡ || ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག || nyi shu tsa chigk
|-
| 30 || ༣༠ || སུམ་ཅུ || sum ju
|-
| 31 || ༣༡ || སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག || sum ju so chigk
|-
| 40 || ༤༠ || བཞི་བཅུ || ship ju
|-
| 41 || ༤༡ || བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག || ship ju shey chigk
|-
| 50 || ༥༠ || ལྔ་བཅུ || ngap ju
|-
| 51 || ༥༡ || ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག || ngap ju nga chigk
|-
| 60 || ༦༠ || དྲུག་ཅུ || trug chu
|-
| 61 || ༦༡ || དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག || trug chu rey chigk
|-
| 70 || ༧༠ || བདུན་ཅུ || dün ju
|-
| 71 || ༧༡ || བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག || dün ju dön chigk
|-
| 80 || ༨༠ || བརྒྱད་ཅུ || gyay ju
|-
| 81 || ༨༡ || བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག || gyay ju gya chigk
|-
| 90 || ༩༠ || དགུ་བཅུ || gup ju
|-
| 91 || ༩༡ || དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག || gup ju go chigk
|-
| 100 || ༡༠༠ || བརྒྱ་ || gya
|-
| 282 || ༢༨༢ || ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས || nyi gya dang gyay ju gya nyi
|-
| 1 000 || ༡༠༠༠ || སྟོང་ || tong
|-
| 3 047 || ༣༠༤༧ || སུམ་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་བཞི་བཅུ་ཞེ་བདུན || sum tong gya mey dang ship ju shey dün
|-
| 10 000 || ༡༠༠༠༠ || ཁྲི་ || thri
|-
| 1 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠ || ས་ཡ་ || sa ya
|-
| 10 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠ || བྱེ་བ་ || che wa
|-
| 100 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠ || དུང་ཕྱུར་ || dung chur
|-
| 1 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ || ther pum
|-
| 10 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ཆེན་པོ་ || ther pum chen po
|-
| 100 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ || thrag trig
|-
| 1 000 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ཆེན་པོ་ || thrag trig chen po
|}

20-st suuremates arvsõnades kasutatakse esimese ja teise numbri ühendamiseks arvsõna osade vahele paigutatavat ühendavat osist. Need osised on iga kümneliste arvu puhul erinevad: 21–29 puhul རྩ (''rtsa''), 31–39 puhul སོ (''so''), 41–49 puhul ཞེ (''zhe''), 51–59 puhul ང (''nga''), 61–69 puhul རེ (''re''), 71–79 puhul དོན (''don''), 81–89 puhul གྱ (''gya'') ja 91–99 puhul གོ (''go''). Kirjas võib རྩ asemel kasutada ka vormi ཉེར. Et iga osis vastab kindlale kümneliste arvule, võib selle abil jätta teise numbri täieliku nimetuse välja ütlemata (näiteks 32 puhul སོ་གཉིས, mitte སུམ་ཅུ་སོ་གཉིས). Nulliga lõppevate numbrite puhul neid osiseid ei kasutata. Lisaks võib numbri lõppemist nulliga rõhutada, lisades lõppu ཐམ་པ (näiteks བཞི་བཅུ་ཐམ་པ ja བརྒྱ་ཐམ་པ). Sajalistega seotud numbripositsioon eraldatakse väiksematest positsioonidest kirjas osisega དང (''dang''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ja', ja kõnes osisega ར (näiteks 282 on ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས või ཉིས་བརྒྱ་ར་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས).&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt; Kui nelja- või enamakohalises numbris on sajaliste positsioonis null, väljendatakse seda sõnaühendiga བརྒྱ་མེད (''brgya med''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ilma sajata' (näiteks ཉིས་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་ཉི་ཤུ་ཉེར་ལྔ). Miljonist (ས་ཡ, ''sa ya'') suuremate järkude nimetusi käsitatakse nimisõnadena ja nende kordajad paigutatakse nimetuse järele.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Arvsõnade 1, 2, 3 ja 10 kirjapilt muutub teiste arvsõnadega liitmisel, sest sellistes ühendites nende hääldus muutub.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Järgnevas tabelis on arvsõnad Wylie transliteratsioonis.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! [[Araabia numbrid|Araabia numbritega]]
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
|-
|གཅིག
|gcig
|1
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག
|nyi shu rtsa gcig
|21
|
|བཞི་བརྒྱ
|bzhi brgya
|400
|-
|གཉིས
|gnyis
|2
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཉིས
|nyi shu rtsa gnyis
|22
|
|ལྔ་བརྒྱ
|lnga brgya
|500
|-
|གསུམ
|gsum
|3
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གསུམ
|nyi shu rtsa gsum
|23
|
|དྲུག་བརྒྱ
|drug brgya
|600
|-
|བཞི
|bzhi
|4
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བཞི
|nyi shu rtsa bzhi
|24
|
|བདུན་བརྒྱ
|bdun brgya
|700
|-
|ལྔ
|lnga
|5
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་ལྔ
|nyi shu rtsa lnga
|25
|
|བརྒྱད་བརྒྱ
|brgyad brgya
|800
|-
|དྲུག
|drug
|6
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དྲུག
|nyi shu rtsa drug
|26
|
|དགུ་བརྒྱ
|dgu brgya
|900
|-
|བདུན
|bdun
|7
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བདུན
|nyi shu rtsa bdun
|27
|
|སྟོང
|stong
|1000
|-
|བརྒྱད
|brgyad
|8
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བརྒྱད
|nyi shu rtsa brgyad
|28
|
|ཁྲི
|khri
|(ühik) 10 000
|-
|དགུ
|dgu
|9
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དགུ
|nyi shu rtsa dgu
|29
|
|
|
|
|-
|བཅུ
|bcu
|10
|
|སུམ་ཅུ
|sum cu
|30
|
|སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག
|sum cu so gcig
|31
|-
|བཅུ་གཅིག
|bcu gcig
|11
|
|བཞི་བཅུ
|bzhi bcu
|40
|
|བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག
|bzhi bcu zhe gcig
|41
|-
|བཅུ་གཉིས
|bcu gnyis
|12
|
|ལྔ་བཅུ
|lnga bcu
|50
|
|ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག
|lnga bcu nga gcig
|51
|-
|བཅུ་གསུམ
|bcu gsum
|13
|
|དྲུག་ཅུ
|drug cu
|60
|
|དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག
|drug cu re gcig
|61
|-
|བཅུ་བཞི
|bcu bzhi
|14
|
|བདུན་ཅུ
|bdun cu
|70
|
|བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག
|bdun cu don gcig
|71
|-
|བཅོ་ལྔ
|bco lnga
|15
|
|བརྒྱད་ཅུ
|brgyad cu
|80
|
|བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག
|brgyad cu gya gcig
|81
|-
|བཅུ་དྲུག
|bcu drug
|16
|
|དགུ་བཅུ
|dgu bcu
|90
|
|དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག
|dgu bcu go gcig
|91
|-
|བཅུ་བདུན
|bcu bdun
|17
|
|བརྒྱ
|brgya
|100
|
|བརྒྱ་དང་གཅིག
|brgya dang gcig
|101
|-
|བཅོ་བརྒྱད
|bco brgyad
|18
|
|བརྒྱ་དང་ལྔ་བཅུ
|brgya dang lnga bcu
|150
|
|
|
|
|-
|བཅུ་དགུ
|bcu dgu
|19
|
|ཉིས་བརྒྱ
|nyis brgya
|200
|
|
|
|
|-
|ཉི་ཤུ
|nyi shu
|20
|
|སུམ་བརྒྱ
|sum brgya
|300
|
|
|
|
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|འབུམ
|'bum
|(ühik) 100 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ས་ཡ
|sa ya
|(ühik) 1 000 000 (miljon)
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|བྱེ་བ
|bye ba
|(ühik) 10 000 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|དུང་ཕྱུར
|dung phyur
|(ühik) 100 000 000&lt;ref&gt;[https://www.lamayeshe.com/article/tibetan-numbers Tibetan Numbers], Lamayeshe.&lt;/ref&gt;
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ཐེར་འབུམ
|ther 'bum
|(ühik) 1 000 000 000 (miljard)
|}

== Järgarvsõnad ==
[[Järgarvsõna]]d moodustatakse [[põhiarvsõna]]le järelliite པ (''-pa'') lisamisega. Erandiks on järgarvsõna 'esimene', millel on omaette [[lekseem]] དང་པོ (''dang po'').&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne järgarvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 1 || ༡ || དང་པོ་ || dang po [tʰaŋ˩˧ko˥]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་པ་ || nyi pa
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་པ་ || sum pa
|-
| 4 || ༤ || བཞི་པ་ || shi pa
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་པ་ || nga pa
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་པ་ || trug pa
|-
| 7 || ༧ || བདུན་པ་ || dün pa
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་པ་ || gyay pa
|-
| 9 || ༩ || དགུ་པ་ || gu pa
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་པ་ || chu pa
|}

== Murrud ==
[[Pilt:Tibet 7 half skar.jpg|pisi|7½ [[Tiibeti skar|''skar'']]{{'}}ine postmark. See on ainus teadaolev trükitud näide sümboli ༱ kasutamisest arvu 7,5 tähistamiseks&lt;ref name=&quot;bableStone&quot; /&gt;]]
Tiibeti numbrite mitut kaldkriipsuga varianti on [[Unicode]]'i standardisse lisatud murdarvude tähistamiseks. Unicode'i andmefailide järgi tähistab iga selline märk arvu, mis on ½ võrra väiksem kui arv, mida tähistab sama märk ilma kaldkriipsuta. Nende täpne tähendus ja autentsus on siiski ebaselged ja kasutamisnäiteid on teada väga vähe.&lt;ref name=&quot;bableStone&quot;&gt;[https://www.babelstone.co.uk/Blog/2007/04/numbers-that-dont-add-up-tibetan-half.html Numbers that Don't Add up – Tibetan Half Digits], BabelStone.&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti murrunumbrid
| ༳ || ༪ || ༫ || ༬ || ༭ || ༮ || ༯ || ༰ || ༱ || ༲
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Väärtused (Unicode'i andmefailide järgi)
| -0,5 || 0,5 || 1,5 || 2,5 || 3,5 || 4,5 || 5,5 || 6,5 || 7,5 || 8,5
|}

== Kirjandus ==
*Martine Mazaudon. Les principes de construction du nombre dans les langues tibeto-birmanes. – François (toim). ''La Pluralité'', 2002. [http://halshs.archives-ouvertes.fr/docs/00/16/68/91/PDF/numerationTB_SLP.pdf Veebis.]

===Tegusõna===
Tegusõna paikneb alati [[lause]] lõpus. Tegusõnad ei ühildu [[isik (keeleteadus)|isikus]], [[arv (keeleteadus)|arvus]] ega [[grammatiline sugu|soos]]. Samuti puudub [[tegumood|tegumoe]] ([[aktiiv]] ja [[passiiv]]) eristus: tegusõnad on tegumoe suhtes neutraalsed.

Tiibeti tegusõnu saab liigitada [[tahtelisus]]e ja [[valents (keeleteadus)|valentsi]] järgi. Tegusõna tahtelisus mõjutab oluliselt selle [[morfoloogia]]t ja [[süntaks]]it. Tahtelistel tegusõnadel on [[käskiv kõneviis|käskiva kõneviisi]] vormid, mittetahtelistel neid ei ole. Näiteks saab öelda ལྟོས་ཤིག། (''ltos shig'') 'vaata', kuid mitte *མཐོང་ཤིག། (''mthong shig'') 'näe'. Peale selle saavad ainult tahtelised tegusõnad esineda koos [[egofoorilisus|egofoorilise]] [[koopula]]ga ཡིན། (''yin'').&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot;&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, 14, nr 1, lk 93–107. [https://web.archive.org/web/20230505115940/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/saxena1991pathways.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;

Tegusõnad jagunevad ühe- ja kahevalentseteks. Mõned tegusõnad võivad esineda mõlemas tarvituses, näiteks ཆག (''chag'') 'purunema' või 'purustama'. Valents ja tahtelisus mõjutavad seda, millised nimisõnad võivad esineda [[ergatiiv]]is ja millised [[absolutiiv]]is, millel puudub käändelõpp.&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt; Sihilisus ja tahtelisus on teineteisest sõltumatud kategooriad: nii tahteliste kui ka mittetahteliste tegusõnade hulgas leidub nii sihilisi kui ka sihituid tegusõnu.

Tegusõna [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]] mõjutab seda, milliseid tegusõnaliiteid ja lause lõpus paiknevaid abikoopulaid kasutatakse. Lõpetamata aspektis tegusõnu tähistatakse järelliitega གི (''gi'') või selle teisenditega, mis on identsed nimisõnade [[genitiiv]]i lõpuga. Lõpetatud aspektis tegusõnadel seda sufiksit ei kasutata. Kumbki aspektirühm jaguneb omakorda kaheks alamrühmaks: lõpetamata aspekti alla kuuluvad [[tulevik (keeleteadus)|tulevik]] ja [[kestev aspekt|kestev/üldine aspekt]]; lõpetatud aspekti alla kuuluvad [[täisminevik]] ja [[aorist]].&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt;

[[Evidentsiaalsus]] on tiibeti tegusõnade kategooria, mida on palju uuritud.&lt;ref name=&quot;DeLancey_1985&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan Evidentials and the Semantics of Causation. – ''Proceedings of the Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society'', 1985. [https://web.archive.org/web/20230512005542/http://journals.linguisticsociety.org/proceedings/index.php/BLS/article/viewFile/1905/1677 Veebis.]&lt;/ref&gt; See on aidanud märkimisväärselt kaasa evidentsiaalsuse uurimisele eri keeltes.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill, Lauren Gawne. The contribution of Tibetan languages to the study of evidentiality. – ''Evidential Systems of Tibetan Languages'', 2017, ISBN 978-3-11-046018-6 (e-raamat 978-3-11-047374-2), lk 1–40.&lt;/ref&gt; Evidentsiaalsus ja aspekt moodustavad modaalsuste süsteemi, milles modaalsusi eristavad lõpukoopulad. Põhikoopulate süsteemis eristatakse kolme kategooriat: egofooriline (ཡོད ''yod''), sensoorne (འདུག ''ʼdug'') ja faktuaalne (ཡོད་རེད ''yod-red''). Neid kategooriat väljendavad vastavakt samastuskoopulad ཡིན ''yin'', རེད་བཞག ''red-bzhag'' ja རེད ''red''.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37, nr 2, lk 240–263.&lt;/ref&gt; Nicolas Tournadre on eristanud järgmisi modaalsusi:

* väitev modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus, mis väljendab vahetut ohtu
* kogemuslik egofooriline modaalsus
* harjumuslik või üldistav väitev modaalsus
* järelduslik modaalsus
* tahteline egofooriline modaalsus
* tahteline või harjumuslik egofooriline modaalsus
* vastuvõttev egofooriline modaalsus
* tunnistuslik modaalsus

== Süntaks ja sõnajärg ==
Tiibeti keelt on traditsiooniliselt käsitatud [[ergatiiv-absolutiivne keel|ergatiiv-absolutiivse keelena]], kuid hilisemad uurimused näitavad, et tegu on [[pragmaatiline|pragmaatilise ergatiiviga]]: [[ergatiiv]]i käändetunnus võib esineda agendil ja mõnel [[sihitu tegusõna]] alusel, kuid selle kasutamine ei ole kohustuslik ja sõltub semantilistest teguritest (eriti [[agentiivsus]]est ja [[perfektiivsus]]est) ja pragmaatilistest teguritest, eelkõige kontrastist.&lt;ref&gt;Scott DeLancey. &quot;Optional&quot; &quot;Ergativity&quot; in Tibeto-Burman Languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, kd 34, nr 2, lk 9–20.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, kd 14, nr 1, lk 93–107.&lt;/ref&gt; 

[[Sõnajärg]] on üldjoontes [[SOV]]: [[öeldis]] paikneb [[lause]] lõpus. 

[[Nimisõnafraas]]is enamik laiendeid järgneb nimisõnale, [[omastavaline täiend]] aga eelneb sellele:&lt;ref&gt;Matthew S. Dryer. ''Word order in Tibeto-Burman languages''. –  ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2008, kd 31, nr 1, lk 1–83. [https://www.acsu.buffalo.edu/~dryer/DryerTibetoBurmanWordOrder.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;
* omadussõnad paiknevad tiibeti keeles üldjuhul nimisõna järel, välja arvatud juhul, kui omadussõna ja nimisõna on seotud [[genitiiv]]i [[abisõnaga]];
* [[sihitis]]ed ja [[määrsõna]]d paiknevad enne [[tegusõna]], samuti omadussõnad [[öeldistäitelause]]tes;
* [[omastav]]as nimisõna paikneb selle nimisõna ees, mida ta täiendab;
* [[näitav asesõna|näitavad asesõnad]] ja arvsõnad paiknevad selle nimisõna järel, mida nad täiendavad.

Mõnes murdes on laiendite järjekord muutlik: näiteks Shigatse murdes ei ole omadussõna ja nimisõna järjestuses ülekaalus kumbki võimalik järjestus ning [[Dingri murre|Dingri murdes]] võib näitav asesõna paikneda nii nimisõna ees või selle järel.&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/87A-tis Tibetan (Shigatse): Order of Adjective and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/88A-tdi Tibetan (Dingri): Order of Demonstrative and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;

== Registrid ==

Tiibeti keeles on mitu [[registri (keeleteadus)|registrit]], millest enamik on ühised kogu tiibeti keelele laiemas mõttes. 
* ཕལ་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is  ''phal skad'', sõna-sõnalt 'tavakeel') on igapäevane kõnekeel. Traditsiooniliselt peetakse seda kirjanduse loomiseks sobivaks ja väljendit ''phal skad'' kasutatakse sageli halvustavalt, et näidata, et väljend ei sobi kirjalikku teksti.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot;&gt;Birgit Kellner. Vernacular Literacy in Tibet: Present Debates and Historical Beginnings. – Elke Krotz, Stephan Müller, Norbert Kössinger, Pavlína Rychterová (toim). ''Anfangsgeschichten / Origin Stories: Der Beginn volkssprachiger Schriftlichkeit in komparatistischer Perspektive / The Rise of Vernacular Literacy in a Comparative Perspective'' (''MittelalterStudien'', kd 31), Wilhelm Fink 2018, ISBN 978-3-8467-6346-9, lk 381–402. [https://www.fink.de/view/book/edcoll/9783846763469/BP000017.xml Veebis.]/ref&gt;
* ཞེ་ས། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''zhe sa'' 'austav ja lugupidav kõne') on austav keelekasutus, sealhulgas spetsiaalne austav sõnavara. Austusregister on omane kõigile tiibeti keeltele, kuid Lhasa keeles on see eriti arenenud ja tavavormi kõrval eristatakse kahte austusastet, üldist ja kõrgeimat.&lt;ref&gt;Joanna Bialek. Emergence of the honorific register in Tibetic languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2023, kd 46, nr 2, lk 290–327.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Samdrup Tsering, Hiroyuki Suzuki. Honorific register in Mabzhi Tibetan: How Amdo Tibetans use honorific words in their speech community. – ''Kyoto University Linguistic Research'', 2023, kd 42, lk 59–76. [https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/handle/2433/287601 Veebis.]&lt;/ref&gt;
* ཡིག་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''yig skad'', sõna-sõnalt 'kirjakeel') on  kirjanduslik kirjali kkeelekuju, mis hõlmab ka allpool kirjeldatud keelekuju ཆོས་སྐད (''chos skad'').&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;
* ཆོས་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''chos skad'', sõna-sõnalt 'õpetuse keel' või 'religioosne keel') on religioosne kirjakeel, milles on kirjutatud pühakirjad ja muud klassikalised teosed. Tänapäeval kasutatakse seda terminit vahel ka kirjakeele kohta üldiselt.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

Enne Hiina Rahvavabariigi aega eristati tiibeti keeles kolme keelekasutusvormi: esiteks kloostrites kasutatav liturgiline keel (''chos skad''); teiseks õukonnakeel – rangelt normeeritud ''she sa'', mis on tänapäevalgi Lhasa haritud ülemkihi keelekasutuse vorm; kolmandaks &quot;rahvakeel&quot; (''phal skad''), igapäevane kõnekeel, mille arvukad murded on Tiibeti suuruse tõttu sageli vastastikku peaaegu arusaamatud.

Kõrgemates stiiliregistrites kasutatakse rohkesti austavaid nimetusi ja tiitleid. Sageli kasutatavatel sõnadel on eri kujud, millega väljendatakse hierarhilisi erinevusi. Kõigis neis keelekasutusvormides oli puudus tänapäevasest sõnavarast. Alates 1960ndatest hakkasid keeleteadlased välja töötama uustiibeti keelt, mille sõnavara täiendati terminitega, et oleks võimalik õpetada näiteks füüsikat ja keemiat. Ka tänapäeva meedia kasutab seda Lhasa murde põhjal välja töötatud keelevarianti.

Lhasa kõnekeele põhjal on kujunenud tiibetlaste ühiskeel (''spyi skad''), mida kasutatakse nii Hiinas kui ka diasporaas, kuid igapäevases kõnes valitseb endiselt kohalik murre.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://eki.ee/teatmik/tiibeti-nimed/ Tiibeti nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus

[[Kategooria:Tiibeti-Birma keeled]]
[[Kategooria:Tiibet]]</text>
      <sha1>fqu60heucykjoglz5ccr4b5c9m28jq2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260669</id>
      <parentid>7260668</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T21:49:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* Arvsõnad ja numbrid */</comment>
      <origin>7260669</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="59508" sha1="87hngd1mmgg47iae1y535wk39mwgqzv" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib tänapäeva tiibeti kirjakeelest; kesktiibeti, khami ja amdo keele kogumi kohta vaata artiklit   [[Tiibeti keel (koondnimetus)]]}}
{{keeled|nimi=tiibeti keel|originaalnimi བོད་སྐད་། 
 | keelkonnavärv = Hiina-Tiibeti
 | riigid=[[Hiina]]s, [[India]]s
 | rääkijad      = 6  miljonit
 | keelkond      = [[Hiina-Tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;[[Tiibeti-Birma keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;'''tiibeti keel'''
 | riik          = {{PisiLipp|Hiina}} ([[Tiibeti autonoomne piirkond]])
 | keelehoole    = [[Tiibeti Keele Standardimise Komitee]]
 | kood 1        = bo
 | kood 2        = bod (T), tib (B)
 | kood 3        = bod
}}
'''Tiibeti keel''' ehk '''tiibeti kirjakeel'''&lt;ref&gt;Tiibeti keeles kasutatakse nimetusi ལྷ་སའི་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is ''Lha-sa'i skad'', [[THL]]is ''Lhaséké'', [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]{{'}}is ''Lasägä'') 'Lhasa keel' või བོད་སྐད (Wylie ''Bod skad'', THL ''Böké'', ''pinyin'' ''Pögä'') [pʰø̀k˭ɛʔ] 'tiibeti keel' (kasutatakse ka teiste keelekujude kohta).&lt;/ref&gt; on [[kesktiibeti keel]]e [[Lhasa murre|Lhasa murdel]] põhinev [[kirjakeel]]. Lhasa on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomse piirkonna]] pealinn.&lt;ref name=&quot;DeLancey 2017&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan. – [[Graham Thurgood]], Randy J. LaPolla (toim). ''The Sino-Tibetan Languages'', 2. trükk, Routledge: London / New York 2017, ISBN 978-0-367-57045-3, lk 385–403.&lt;/ref&gt; Tiibeti kirjakeelt kasutatakse [[ühiskeel]]ena ka [[tiibeti keel (koondnimetus)|laiemas mõttes tiibeti keel]]e [[murre]]te kõnelejate vahel, sealhulgas eksiilis elavate [[tiibetlased|tiibetlaste]] seas.

Tiibeti autonoomse piirkonna keelemääruse (vastu võetud 1987, muudetud 2002 ja 2019) esimese paragrahvi järgi on tiibeti keel (藏语文) piirkonna üldkasutatav keel ja kiri.&lt;ref&gt;[https://www.fadada.com/article/Basics-009776 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], fadada.com, 6.8.2019.&lt;/ref&gt; [[Human Rights Watch]]i 2020. aasta aruande järgi on &quot;kakskeelse hariduse&quot; poliitika viinud tiibeti keele järkjärgulise asendumiseni [[hiina keel]]ega algkoolide õppekeelena, välja arvatud tiibeti keele tunnid, kusjuures aruande välitööd hõlmasid ainult [[Nagchu vald|Nagchu valla]] maa-asulaid.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threatChina's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt; Hiina Riiginõukogu Informatsioonibüroo 2025. aasta valge raamatu järgi on tiibeti keele õppimise ja kasutamise õigus tagatud, piirkonna rahvakongressi õigusaktid ja valitsuste üldised ametlikud dokumendid avaldatakse nii hiina kui ka tiibeti keeles ning koolides õpetatakse mõlemat keelt.&lt;ref&gt;[https://www.ecns.cn/news/politics/2025-03-28/detail-ihepyqsm2135994.shtml Right to study and use Tibetan language guaranteed: white paper, ECNS (China News Service)], 28.3.2025.&lt;/ref&gt;

Tiibeti keel laiemas mõttes hõlmab  peale kesktiibeti keele ka [[khami keel]]t ja [[amdo keel]]t.&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;&gt;Konchok Gelek. Variation, contact, and change in language: Varieties in Yul shul (northern Khams). – ''International Journal of the Sociology of Language'', 2017, nr 245, lk 91–92.&lt;/ref&gt; Khami keele kõnelejad saavad Lhasa murdest õppimata nii palju aru, et nad saavad algtasemel suhelda, amdo keele kõnelejad ei saa aga Lhasa murdest üldse aru (vt [[vastastikune arusaadavus]]).&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;/&gt; Nii tiibeti kirjakeeles kui ka khami keeles on kujunenud [[toon (keeleteadus)|toon]]id ning sõnaalgulised [[kaashäälikuühend]]id on enamasti lihtsustunud.&lt;ref&gt;Felix Haller. [archive-url=https://web.archive.org/web/20150616073139/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/haller1999brief.pdf A brief comparison of register tone in Central Tibetan and Kham Tibetan.] – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1999, kd=22.&lt;/ref&gt; Sellepärast on need keeled [[klassikaline tiibeti keel|klassikalisest tiibeti keelest]] märkimisväärselt erinevad, eriti võrreldes konservatiivsema amdo keelega.&lt;ref&gt;Charlene Makley, Keith Dede, Kan Hua, QingshanWang. The Amdo Dialect of Labrang. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', kd 22, nr 1, 1999, lk 101. [https://web.archive.org/web/20160305073712/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/makley1999amdo.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;jermay reynolds 2012&quot;&gt;Jermay J. Reynolds. ''Language variation and change in an Amdo Tibetan village: Gender, education and resistance'', doktoritöö, Graduate School of Arts and Sciences of [[Georgetown University]], 2012, lk 19–21.&lt;/ref&gt;

== Ametlik ja sotsiolingvistiline staatus ==

Tiibeti keel on lisaks [[hiina standardkeel]]ele ametlikus kasutuses [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomses piirkonnas]] ja mõnes teises [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] piirkonnas, kus elab tiibetlasi.

[[Gerard A. Postiglione]] märkis 1999. aastal, et tiibetlased on Hiinas üks kõige vähem [[assimileerumine|assimileerunud]] rahvarühmi.&lt;ref&gt;Gerard A. Postiglione. ''China’s National Minority Education. Culture, Schooling, and Development'', Routledge 1999, lk 114.&lt;/ref&gt; 2002. aastal avaldatud Hiina uudisteagentuuri [[Xinhua]] teate kohaselt suhtles Tiibetis 84% tiibetlastest peamiselt tiibeti keeles.&lt;ref name=&quot;chutai&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 中国出台藏语言使用法规], [[Xinhua]]; [http://www.moe.gov.cn/jyb_sy/China_Language/ 国家语言文字工作委员会]&lt;/ref&gt; 

=== Õiguslik staatus ===

[[Hiina põhiseadus|Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus]]e artikli 4 järgi on kõigil rahvustel õigus kasutada ja arendada oma keelt ja kirja. Artiklis 121 on sätestatud, et rahvusliku autonoomiaga piirkondade omavalitsusorganid kasutavad oma ülesannete täitmisel vastavalt asjaomase piirkonna autonoomiaeeskirjadele suuliselt ja kirjalikult selles piirkonnas tavapäraselt kasutatavat keelt või keeli.&lt;ref name=&quot;verf1982&quot;&gt;[http://www.verfassungen.net/rc/verf82.htm Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus], verfassungen.net.&lt;/ref&gt;

1987. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna ajutised eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)&lt;/ref&gt; 1988. aastal kehtestati nende rakendamiseks üksikasjalikud sätted.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)的实施细则&lt;/ref&gt; 2002. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;guiding&quot;&gt;[http://www.xizang.gov.cn/zwgk/xxfb/fgwj/201902/t20190223_61645.html 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], 西藏自治区人民政府, xizang.gov.cn, 24.3.2008.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 西藏文化的保护与发展 – 藏语言文字的学习、使用和发展], Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu informatsioonibüroo, China.com.cn, 25.10.2008.&lt;/ref&gt; Eeskirjade kohaselt pidid valitsemine, kohtud ja haldusasutused ning tänavasildid ja reklaamid olema kakskeelsed.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt;

Tiibeti keele arendamise ja standardimise eest vastutab riiklik tiibeti keele terminoloogia standardimise komitee (tiibeti keeles བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས, hiina keeles 藏语术语标准化工作委员会|t=藏語術語標準化工作委員會). Komitee tegevust käsitlevad muu hulgas järgmised allikad:&lt;ref&gt;བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས}} (toim). བོད་ཀྱི་སྤྱི་སྐད་སྐོར་གྱི་ཆེད་རྩོམ་ཕྱོགས་བསྒྲིགས, Peking, མི་རིགས་དཔེ་སྐྲུན་ཁན / 民族出版社 1999, ISBN 7-105-03018-6;&lt;br /&gt;[https://web.archive.org/web/20070514065425/http://www.china-language.gov.cn/webinfopub/list.asp?id=2307&amp;columnid=139&amp;columnlayer=01380139 全国术语标准化技术委员会少数民族语分技术委员会藏语工作委员会2006年度工作会议在北京召开], 教育部语言文字应用研究所, china-language.gov.cn, 12.1.2007.&lt;br /&gt;|扎雅·洛桑普赤. [https://web.archive.org/web/20070707132828/http://info.tibet.cn/zt2006/zywdccyfz/xsjl/t20060322_101909.htm 藏语专词术语混乱的症结在哪里], China Tibet Information Center, info.tibet.cn, 22.3.2006.&lt;/ref&gt;

=== Kirjaoskus ===

Tiibetlaste [[kirjaoskamatus]]e määr [[1990. aasta Hiina rahvaloendus]]e järgi 69,39% (kogu Hiina rahvastikus 22,21%). [[2000. aasta Hiina rahvaloendus]]e ks oli see tiibetlaste seas vähenenud 47,55%-ni (Hiina kogurahvastikus 9,08%-ni).&lt;ref&gt;Minglang Zhou. Legislating Literatcy for Linguistic and Ethnic Minorities in Contemporary China. – Anthony J. Liddicoat (toim). ''Language planning and policy: Issues in Language Planning and Literacy'', Multilingual Matters, Clevedon / Tonawanda / North York 2007, lk 102–121, siin lk 117.&lt;/ref&gt;

Tiibeti autonoomsel piirkonnal on 2000., 2010. ja 2020. aasta loenduse järgi olnud Hiina provintside seas kõige madalam kirjaoskuse määr.&lt;ref&gt;[https://www.business-standard.com/article/current-affairs/tibet-has-lowest-literacy-among-all-provinces-in-china-delhi-think-tank-123022600629_1.html Tibet has lowest literacy among all provinces in China: Delhi think tank], Business Standard, 26.2.2023.&lt;/ref&gt;

=== Koolisüsteem ===

==== Tiibet ====

1998. aastal oli tiibeti keel õppekeeleks 98% Tiibeti algkoolidest&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 233.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; ja 92% algkooliõpetajatest olid tiibetlased. Samal ajal õpetati hiina keelt võõrkeelena.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; 2002. aastal oli tiibeti keeles 181 õpikut 16 õppeaine jaoks ja koostatud oli kaheksa loodusteaduste erialaterminoloogia sõnastikku.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; Sellest hoolimata õpetati matemaatikat, füüsikat ja keemiat põhikooli vanemas astmes ja keskkoolis üldjuhul hiina keeles.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Minglang Zhou, Hongkai Sun: ''Language Policy in the People’s Republic of China'', Kluwer 2004, lk 226.&lt;/ref&gt;

2004. aastal pärinesid tiibeti keele ja kirjanduse õpikute (''gaiyig'' སྐད་ཡིག་, 语文 ''yǔwén'') tekstid 47% ulatuses tänapäevasest ja uuemast tiibeti kirjandusest, 29% ulatuses traditsioonilisest tiibeti kirjandusest ja 24% ulatuses hiina keelest tõlgitud tekstidest.&lt;ref&gt;Ellen Bangsbo. ''Teaching and Learning in Tibet. A Review of Research and Policy Publications'', Nordic Institute of Asian Studies 2004, lk 16.&lt;/ref&gt; Tiibeti ülikoolides ja teistes kõrgkoolides oli 1998. aastal õppekeeleks enamasti hiina keel. Erandiks olid tiibeti ajaloo, keele ja kirjanduse ning traditsioonilise tiibeti meditsiiniga seotud õppeained.&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 235.&lt;/ref&gt; Ühe 2005. aasta uurimuse järgi said tiibetlastest üliõpilased õppida humanitaarteadusi tiibeti keeles mõnes Hiina vähemusrahvustele mõeldud kõrgkoolis.&lt;ref&gt;Gerard Postiglione. Ben Jiao, Sonam Gyatso. Education in Rural Tibet: Development, Problems and Adaptations. – ''China: An International Journal'', 2005, kd 3, nr 1, lk 1–23. [https://www.researchgate.net/publication/263867451 Veebis.]&lt;/ref&gt;

Eeskirjade kohaselt pidid [[hiinlased]] Tiibetis õppima ka tiibeti keelt, kuid juba 2006. aastal seda nõuet üldiselt eirati.&lt;ref&gt;June Teufel Dreyer, Barry Sautman (toim). ''Contemporary Tibet. Politics, Development, and Society in a Disputed Region'', M. E. Sharpe 2006, lk 78.&lt;/ref&gt;

===== Hiina keelepoliitika 2020ndatel =====
Alates 2020. aastast on Hiina keelepoliitika vähemuskeelte suhtes muutunud ja hinnangud sellele lahknevad. Hiina valitsuse ametliku seisukoha järgi on tiibeti keele õppimine ja kasutamine seadusega tagatud ning alg- ja keskkoolides õpetatakse nii tiibeti kui ka hiina keelt.&lt;ref name=&quot;whitepaper2023&quot;&gt;[https://english.www.gov.cn/archive/whitepaper/202311/10/content_WS654db703c6d0868f4e8e120d.html CPC Policies on the Governance of Xizang in the New Era: Approach and Achievements], The State Council of the People's Republic of China, 10.11.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi on õigus tiibeti keelt õppida ja kasutada samuti tagatud.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot;&gt;[https://chinadailyhk.com/article/608157 White paper highlights human rights progress in Xizang], Xinhua / China Daily HK, 28.3.2025.&lt;/ref&gt; Inimõiguste organisatsioonid ja tiibeti keele kaitsjad on aga teatanud, et hiina keel on muutunud üha enam peamiseks õppekeeleks.&lt;ref name=&quot;HRW2020&quot;&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threat China's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/04/04/tibet-language-white-paper/ Netizens demand China reinstate Tibetan language use in schools], Radio Free Asia, 4.4.2025.&lt;/ref&gt; [[Radio Free Asia]] andmetel muutus hiina keel 2020. aastal Tiibeti autonoomse piirkonna alg- ja keskkoolide põhiõppekeeleks ning 2023. aastast on ülikooli sisseastumiseksami keeleks ainult hiina keel.&lt;ref&gt;[https://www.tribuneindia.com/news/world/tibetans-call-out-chinas-language-policy-amid-claims-of-cultural-erasure-and-human-rights-violations Tibetans call out China's language policy], Tribune India (ANI), 8.4.2025, viidates RFA-le.&lt;/ref&gt;

2021. aastal kehtestas Hiina haridusministeerium Human Rights Watchi kirjelduse järgi &quot;laste kõne ühtlustamise kava&quot; (''Children's Speech Harmonization plan''), mis näeb ette  [[hiina kirjakeel]]e kasutamise kogu [[alusharidus]]es vähemusrahvuste asualadel. Human Rights Watchi 2026. aasta aruande järgi ei oska ega taha paljud tiibeti lapsed pärast lasteaia lõpetamist tiibeti keelt rääkida, ka mitte perekonnaliikmetega. Lasteaias käimine ei ole Hiinas kohustuslik, kuid Human Rights Watchi andmetel on see tiibetlaste asualadel muutunud praktikas kohustuslikuks, sest linnade algkoolid nõuavad üha sagedamini tõendit lasteaias käimise kohta. Hiina valitsus ei vastanud organisatsiooni kommentaaripärimistele.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2026/05/04/start-with-the-youngest-children/chinas-use-of-preschools-to-integrate-tibetans &quot;Start with the Youngest Children&quot;: China's Use of Preschools to &quot;Integrate&quot; Tibetans], Human Rights Watch, 4.5.2026.&lt;/ref&gt;

[[Tibet Watch]]i andmetel olid 2023. aasta septembriks [[Ngaba ringkond|Ngaba ringkonna]] tiibeti koolides kõik põhiainete õpikud asendatud hiinakeelsetega ja õpetajatel kästi anda kõik tunnid hiina keeles. Tiibeti keel jäi valikaineks. Tiibetikeelseid õpikuid saavad kooli lõpetamiseni edasi kasutada ainult 2021. aastal õppima asunud õpilased.&lt;ref&gt;[https://tibetwatch.org/all-textbooks-in-tibetan-replaced-in-ngaba/ All textbooks in Tibetan replaced in Ngaba], Tibet Watch, 12.10.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta veebruaris teatas Human Rights Watch, et Ida-Tiibetis oli alates 2021. aastast suletud vähemalt viis tiibeti keelt ja kultuuri edendanud kutsekooli.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;&gt;[https://www.hrw.org/news/2025/02/05/chinese-authorities-shutter-schools-eastern-tibet Chinese Authorities Shutter Schools in Eastern Tibet], Human Rights Watch, 5.2.2025.&lt;/ref&gt; Organisatsiooni andmetel õpetatakse riigikoolides tiibeti lapsi algkoolist keskkoolini ainult hiina keeles ja tiibeti keel on eraldi õppeaine, nagu võõrkeel.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;/&gt; Radio Free Asia teatas 2025. aasta jaanuaris ka tiibeti keele eratundide keelust koolivaheajal mitmes tiibetlastega asustatud piirkonnas. Sarnane keeld kehtestati  juba 2021. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/01/02/tibet-china-enforces-restrictions-students/ China places new restrictions on Tibetan students during winter school break], Radio Free Asia, 2.1.2025&lt;/ref&gt; Tibet Watchi andmetel teatas Tiibeti keskadministratsioon 2026. aasta oktoobris, et [[Gologi ringkond|Gologi ringkonnas]] suleti 2026. aasta suvel ja sügisel vähemalt kolm eraõiguslikku tiibeti kooli, sealhulgas orbude kool.&lt;ref&gt;[https://tibetoffice.org/media-press/news/three-more-tibetan-schools-shut-down-in-golog-as-china-tightens-its-grip-on-tibetan-language-education Three More Tibetan Schools Shut Down in Golog as China Tightens Its Grip on Tibetan-Language Education], Central Tibetan Administration, 19.10.2026.&lt;/ref&gt;

2023. aasta veebruaris väitsid kolm ÜRO sõltumatut eksperti, et umbes miljon tiibeti last õpib internaatkoolides, kus õppekeel on hiina keel.&lt;ref&gt;[https://ungeneva.org/en/news-media/news/2023/02/77614/china-tibetan-children-forced-assimilate-independent-rights-experts China: Tibetan children forced to assimilate, independent rights experts fear], UN Geneva, 6.2.2023.&lt;/ref&gt; Hiina ametivõimud vastavad, et lapsi ei sunnita internaatkoolidesse ja paljudes koolides õpetatakse ka tiibeti keelt ja Tiibeti ajalugu.&lt;ref&gt;[https://www.globalsecurity.org/military/library/news/2024/07/mil-240721-rfa01.htm China's controversial boarding school policy for Tibetans explained], RFA, 21.7.2024.&lt;/ref&gt;

12. märtsil 2026 võttis Hiina Rahvakongress vastu &quot;Etnilise ühtsuse ja arengu edendamise seaduse&quot; (poolt 2756, vastu 3, erapooletuid 3) ja see jõustus 1. juulil 2026.&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/world/china/china-set-pass-new-ethnic-minority-law-prioritise-use-mandarin-language-2026-03-12/ China passes new ethnic minority law, prioritises use of Mandarin language], Reuters, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Seaduse järgi vähemuskeeli &quot;austatakse ja kaitstakse&quot;, kuid kui hiina keelt ja vähemuskeeli kasutatakse koos, peab hiina keel olema esikohal. Koolieelikud peavad hiina keelt valdama ja avalikes kohtades peavad hiina märgid olema nähtavamad kui vähemuste kirjad.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot;&gt;[https://rfa.org/english/tibet/2026/07/24/explainer-china-ethnic-unity-law-tibet-uyghur/ Explained: China's 'ethnic unity and progress promotion' law], RFA, 24.7.2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.asianews.it/news-en/What-Xi-Jinpings-new-law-on-ethnic-groups-in-china-says-65025.html What Xi Jinping's new law on ethnic groups in China says], AsiaNews, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Hiina valitsus rõhutab seaduse 15. artiklit, mis kaitseb vähemuste õigust oma keelt õppida ja kasutada, kriitikud aga väidavad, et seadus fikseerib hiina keele ülemvõimu hariduses ning annab juba rakendatud poliitikale õigusliku aluse ja võib tiibeti keele kasutamist hariduses ja avalikus elus veelgi piirata.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot; /&gt;

==== Pagulased Indias ====

India tiibeti koolides oli õppekeeleks kuni 1985. aastani ainult inglise keel. 2006. aastal õpetati mõnes algkoolis esimese viie klassi jooksul osa aineid tiibeti keeles, alates kuuendast klassist aga käis õppetöö ainult inglise keeles. Kõik keskkooliõpikud olid ingliskeelsed.&lt;ref&gt;Dagmar Bernstorff, Hubertus von Welck. ''Exile as Challenge. The Tibetan Diaspora'', Orient Longman 2002, lk 271; Ashild Kolas, Monika P. Thowsen. ''On the Margins of Tibet. Cultural Survival on the Sino-Tibetan Frontier'', University of Washington Press 2006, lk 176; A. Tom Grunfeld. ''The Making of Modern Tibet'', M. E. Sharpe, 1996, lk 179, 198.&lt;/ref&gt; [[Dharamsala]] tiibeti koolides nägi tollane inimressursside arendamise ministeeriumi õppekava ette, et alates põhikooli keskastmest õpetatakse õppeaineid inglise keeles.&lt;ref&gt;Mary Ann Maslak. School as a site of Tibetan ethnic identity construction in India? Results from a content analysis of textbooks and Delphi study of teachers' perspectives. – ''Educational Review'', 2008, kd 60, nr 1, lk 85–106.&lt;/ref&gt;

=== Meedia ===

2000. aastal ilmus Tiibetis kokku 14 tiibetikeelset ajakirja ja 10 päevalehte. Lisaks ilmus Hiina teistes piirkondades käputäis piirkondlikke&lt;ref&gt;Kõige mõjukamate seas olid ༄༅༎སྦྲང་ཆར༎ (&quot;Kevadvihm&quot;) [[Qinghai]]s ja ༄༅༎ཟླ་ཟེར༎ (&quot;Kuuvalgus&quot;) [[Gansu]]s. Vt: Toni Huber. ''Amdo Tibetans in Transition. Society and Culture in the Post-Mao Era''. Brill 2000, lk 40.&lt;/ref&gt; ja üleriigilisi&lt;ref&gt;Nende seas oli Pekingis ilmuv ༄༅༎ཀྲུང་གོའི་བོད་ཀྱི་ཤེས་རིག༎ (&quot;Tibetoloogia Hiinas&quot;).&lt;/ref&gt; tiibetikeelseid ajalehti ja ajakirju.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi ilmus 2024. aasta lõpuks Tiibeti autonoomses piirkonnas tiibeti keeles 17 ajakirja ja 11 ajalehte.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot; /&gt; Tiibeti keeles tegutses arvukalt raadio- ja telejaamu ning tehti kinofilme, sealhulgas Lhasa ja kamba keelevariandis.&lt;ref&gt;Ka [[Radio China International]] edastas saateid nendes keelevariantides: [http://tibetan.chinabroadcast.cn/lhasa.htm tibetan.chinabroadcast.cn] ja [http://tibetan.chinabroadcast.cn/kangba.htm tibetan.chinabroadcast.cn].&lt;/ref&gt; Hiinas andis üheksa kirjastust regulaarselt välja tiibetikeelseid raamatuid. Igal aastal ilmus ligikaudu tuhat nimetust.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;

===Lahkarvamused tiibeti keele ohustatuse üle===

2008. aasta veebruaris toetas Briti parlamendiliige [[Norman Baker]] [[rahvusvaheline emakeelepäev|rahvusvahelise emakeelepäeva]] puhul [[Free Tibet Campaign]]i avaldatud ülevaadet ja nõudmist teha tiibeti keel Tiibeti autonoomse piirkonna ametikeeleks. Ta väitis: &quot;Hiina valitsus ajab teadlikku poliitikat hävitada kõik tiibetlik, sealhulgas tiibetlaste oma keel nende enda kodumaal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120725060858/http://www.freetibet.org/newsmedia/report-reveals-determined-chinese-assault-tibetan-language Report reveals determined Chinese assault on Tibetan language], Free Tibet, 21.2.2008.&lt;/ref&gt; Tibetoloog [[Elliot Sperling]] märkis seevastu, et &quot;teatud piirides püüab [[Hiina Rahvavabariik]] tiibeti kultuuri väljendamist võimaldada&quot; ja  &quot;kogu Tiibeti kiltmaal toimuvat kultuurilist tegevust ei saa ignoreerida&quot;.&lt;ref&gt;Sperling Elliot. Exile and Dissent: The Historical and Cultural Context. – Melissa Harris, Sydney Jones (toim). ''Tibet Since 1950: Silence, Prison, or Exile'',  2000, lk 31–36.&lt;/ref&gt;

2003. aastal seadis [[Barry Sautman]] ajakirjas [[Texas International Law Journal]] kahtluse alla väited tiibeti keele ohustatusest. Ta kirjutas, et ükski paljudest tollastest ohustatud keeli käsitlevatest uuringutest ei pidanud tiibeti keelt ohustatuks ja  tiibetlaste keele säilitamine erines keele kadumisest isegi sellistes lääneriikide kaugemates piirkondades, kus rakendati liberaalset keelepoliitikat. Sautmani sõnul olid väited, et Tiibeti algkoolides õpetati hiina keeles, ekslikud: tiibeti keel oli peamine õppekeel peaaegu kõigis Tiibeti autonoomse piirkonna algkoolides. Ta lisas, et hiina keelt hakati varastes klassides õpetama ainult linnakoolides ning põhjusel, et vähem kui neli tiibetlast kümnest jõudis keskkooli, oli algkool nende kultuurilise kujunemise seisukohalt kõige olulisem.&lt;ref&gt;Barry Sautman. Cultural Genocide and Tibet. – ''Texas International Law Journal'', 2003, 38, nr 2, lk 173–246.&lt;/ref&gt;

==Kiri==
{{Vaata|Tiibeti kiri|Tiibeti punktkiri}}

Tiibeti keelt kirjutatakse ühes [[india kirjad|India kirjadest]]. Selle ajalooliselt konservatiivne kirjaviis kajastab [[vanatiibeti keel]]e häälikusüsteemi ja aitab ühendada [[tiibeti keel (koondnimetus)|tiibetikeelset]] ala. See on abiks ka [[hiina-tiibeti algkeel]]e ja [[vanahiina keel]]e rekonstrueerimisel.&lt;ref name=&quot;Kiaer 2020 p. 34&quot;&gt;J. Kiaer. ''Delicious Words: East Asian Food Words in English'', Taylor &amp; Francis 2020ISBN 978-1-000-07934-0, lk 34.&lt;/ref&gt;

Kõige levinum süsteem, mida teadlased kasutavad tiibeti kirjas kirjutatud teksti [[latinisatsioon|latiniseerimiseks]], on [[Wylie transliteratsioon]]. Keeleteadlased kasutavad sageli ka muid, enda tarbeks välja töötatud transliteratsioonisüsteeme. Häälduse ligikaudseks edasiandmiseks on [[Hiina]] ametlik latinisatsioo [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]- Ingliskeelsetes materjalides kasutatakse transkriptsiooni [[THL]].&lt;ref&gt;David Germano, Nicolas Tournadre. [https://web.archive.org/web/20221224035020/https://www.thlib.org/reference/transliteration/#!essay=/thl/phonetics/s/b5 THL Simplified Phonetic Transcription of Standard Tibetan], The Tibetan and Himalayan library, 2003. &lt;/ref&gt; Mõne nime puhul on kasutusel ka ebareeglipärane transkriptsioon, näiteks [[Džomolungma]].

Tiibeti kirja silbi ortograafiline struktuur on (C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;)C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;(C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;)V(C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;).&lt;ref&gt;Nyima Droma, Ellen Bartee. ''A beginning textbook of Lhasa Tibetan'', National Press for Tibetan Studies 2000, lk 9–17.&lt;/ref&gt; Kõik kombinatsioonid ei ole lubatud.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Asukoht
!C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;
!V
!C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;
|-
!Nimetus
|Eesliide
|Ülatäht
|Juurtäht
|Alatäht
|Täishäälik
|Järelliide
|Teine järelliide
|-
!Lubatud tähemärgid
|&lt;big&gt;ག ད བ མ འ&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ར ལ ས&lt;/big&gt;
|mis tahes kaashäälik
|&lt;big&gt;ཡ ར ལ ཝ&lt;/big&gt;
|mis tahes täishäälik
|&lt;big&gt;ག ང ད ན བ མ འ ར ལ ས&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ད ས&lt;/big&gt;
|}

```wikitext
== Fonoloogia ==
[[Silp|Silbi]] ehitus on suhteliselt lihtne.&lt;ref&gt;Lim 2018: 12.&lt;/ref&gt; [[Kaashäälikuühend]]id ei ole lubatud&lt;ref&gt;Denwood 1999: 75.&lt;/ref&gt;. ja silbi lõpus võib olla ainult üks kaashäälik.&lt;ref&gt;Denwood 1999: 71.&lt;/ref&gt; Täishäälikud võivad olla lühikesed või pikad ja [[täishääliku pikkus|pikad täishäälikud]] võivad lisaks olla [[nasaalvokaal|nasaaliseeritud]].{{sfn|DeLancey|2003|p=272}} [[Vokaalharmoonia]] esineb  kahesilbilistes sõnades ja [[finiitne tegusõnavorm|finiitsetes  tegusõnavormides]].&lt;ref&gt;Chang, Chang 1968.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 271.&lt;/ref&gt;

[[toon (keeleteadus)|Toonid]] on tähendust eristavad. Eristatakse vähemalt kahte [[toonifoneem]]i.{{sfn|Lim|2018|p=28}} Kuigi Hiina keeleteadlased eelistavad nelja tooni analüüsi,&lt;ref&gt;Lim 2018: 34&lt;/ref&gt; leiab [[Scott DeLancey|DeLancey]] (2003), et langev toon ja sõnalõpuline [k] või [ʔ] on [[kontrastne jaotussuhe|kontrastses jaotussuhtes]]. Sellepärast ta räägib kas kõrge või madala tooniga silpidest.&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 272.&lt;/ref&gt;

=== Kaashäälikud ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Konsonant]][[foneem]]id
!
! colspan=&quot;2&quot; | [[Labiaal]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Alveolaar]]id
! [[Retrofleks]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Alveopalataal]]id ja [[palataal]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Velaar]]id
! [[Glotaal]]id
|-
! [[Nasaal]]id
| colspan=&quot;2&quot; | /m/
| colspan=&quot;2&quot; | /n/
|
| colspan=&quot;2&quot; | /ɲ/
| colspan=&quot;2&quot; | /ŋ/
|
|-
! [[Klusiil]]id
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /pʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /p/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /t/
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;border-right: none;&quot; | [ʈʰ] ~ [ʈʂʰ] &lt;br /&gt; /ʈ/ ~ [ʈʂ]
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /cʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /c/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /kʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /k/
| /ʔ/
|-
! [[Afrikaat|Afrikaadid]]
| colspan=&quot;2&quot; |
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tsʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /ts/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tɕʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /tɕ/
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|-
! [[Frikatiiv]]id
| colspan=&quot;2&quot; |
| colspan=&quot;2&quot; | /s/
| [ʂ]
| colspan=&quot;2&quot; | /ɕ/
| colspan=&quot;2&quot; |
| [h]
|-
! [[Poolvokaal]]id
| colspan=&quot;2&quot; | /w/
| colspan=&quot;2&quot; | /ɹ/
|
| colspan=&quot;2&quot; | /j/
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|-
! [[Lateraal]]id
| colspan=&quot;2&quot; |
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /l̥/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /l/
|
| colspan=&quot;2&quot; |
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|}

# Madala tooni korral muutuvad helitud aspireerimata klusiilid ja frikatiivid /p, t, ts, ʈ ~ ʈʂ, tɕ, c, k/ helilisteks: [b, d, dz, ɖ ~ ɖʐ, dʑ, ɟ, ɡ]. Aspireeritud klusiilid ja frikariivid /pʰ, tʰ, tsʰ, ʈʰ ~ ʈʂʰ, tɕ, cʰ, kʰ/ kaotavad osa [[aspiratsioon]]ist. Seega eristuvad foneemipaarid /p, t, ts, ʈ ~ ʈʂ, tɕ, c, k/ ja /pʰ, tʰ, tsʰ, ʈʰ ~ ʈʂʰ, tɕʰ, cʰ, kʰ/ selles kontekstis peamiselt helilisuse järgi. Lhasa kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvate kõnelejate murdes madala tooni korral helilisi klusiile ja frikatiive ei kasutata.
# Poolvokaalil /ɹ/ on neli hääldusvarianti: [ɹ], [ʐ], [ɾ] ja [r]. Varasemates uurimustes on oletatud ka helitut poolvokaali, näiteks [ɹ̥] (Dawson 1980b; Sprigg 1954; Tournadre, Dorje 2003). Selle hääliku olemasolu kohta selgeid tõendeid. Mõnes Lhasa või kesktiibeti keele variandis võib see olla foneemi /ʂ/ variant.&lt;ref&gt;Zhang Yubin. Central Tibetan (Lhasa). – [https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-the-international-phonetic-association/article/central-tibetan-lhasa/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5 Veebis.] – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2024, 54, nr 2, lk 788–810.&lt;/ref&gt;
# Konsonantfoneemid /m/, /ŋ/, /p/, /r/, /l/ ja /k/ võivad esineda silbi lõpus. Klassikalise tiibeti keele sõnalõpuline /n/ on samuti säilinud, kuid tänapäevases häälduses väljendub see tavaliselt eelneva täishääliku nasaalisatsioonina, mitte eraldi kaashäälikuna (vt eespool). Foneemi /k/ sõna lõpus siiski ei hääldata, välja arvatud väga formaalses kõnes. Ka silbilõpulisi foneeme /r/ ja /l/}} jäävad sageli selgelt hääldamata ja väljenduvad eelneva täishääliku pikenemisena. Foneemine [[larüngaalklusiil] /ʔ/ esineb ainult sõna lõpus foneemide /s/, /t/ või /k/ asemel. Need häälikud esinesid klassikalises tiibeti keeles, kuid on hiljem kadunud. Näiteks Tiibeti endanimetus oli klassikalises tiibeti keeles ''Bod'', kuid nüüd hääldatakse seda [pʰø̀ʔ].

=== Täishäälikud ===
Täishäälikuid on kirjeldatud ja iseloomustatud mitmel viisil. Nende uurimine jätkub.&lt;ref name=&quot;Gong_2020&quot;&gt;Gong Xun. How many vowels are there in Lhasa Tibetan? – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2020, 43, nr 2, lk 225–254..&lt;/ref&gt;

Tournadre ja Sangda Dorje eristavad kaheksat täishäälikut:&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003, lk 35.&lt;/ref&gt;

{| class=wikitable style=text-align:center
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Vokaal]][[foneem]]id !
! [[Eesvokaal]]id
! [[Keskvokaal]]id
! [[Tagavokaal]]id
|-
! [[Kõrge vokaal|Kõrged]]
| /i/ /y/
|
| /u/
|-
! [[Keskkõrge vokaal|Keskkõrged]]
| /e/ /ø/
|
| /o/
|-
! [[Keskmadal vokaal|Keskmadalad]]
| /ɛ/
|
|
|-
! [[Madal vokaal|Madalad]]
|
| a
|
|}

Mõnikord kirjeldatakse veel kolme täishäälikut, mida peetakse oluliselt erinevaks: [ʌ] või [ə], mis on tavaliselt foneemi /a/ [[allofoon]]; [ɔ], mis on tavaliselt foneemi /o/ allofoon; ja [ɛ̈] (ümardamata tsentraliseerunud keskvokaal), mis on tavaliselt foneemi /e/ allofoon. Need häälikud esinevad tavaliselt [[kinnine silp|kinnistes silpides]]. Et tiibeti keeles ei ole lubatud [[geminaat|geminaadidd]], siis mõnikord lõpeb silp sama häälikuga, millega algab järgmine silp. Siis hääldatakse esimest silpi [[lahtine silp|lahtise silbina]], kuid selles säilib kinniselesilbile iseloomulik täishäälik. Näiteks ཞབས ''zhabs'' 'jalg' hääldatakse [ɕʌp] ja པད ''pad'' (laen sanskriti sõnast ''padma'', '[[india lootos]]') hääldatakse [pɛʔ], kuid liitsõna ཞབས་པད ''zhabs pad'' (&quot;lootosejalg&quot;, 'minister') hääldatakse [ɕʌpɛʔ]. See võib tekitada [[minimaalpaar]]e, milles eristuvad häälikud, mis muudes olukordades on allofoonid.

Allikad on eriarvamusel selles, kas häälikud [ɛ̈] (mis tuleneb foneemist {{IPA|/e/}} kinnises silbis) ja [ɛ] (mis tuleb foneemist /a/ [[metafoonia]] tõttu) on erinevad või sisuliselt identsed.

Foneemine täishäälikupikkus esineb piiratud juhtudel. Klassikalise tiibeti keele järelliidete, tavaliselt ''i''' (འི་) sulandumine sõna lõpus tekitab  pika täishääliku. Foneetilistes transkriptsioonides jäetakse see tunnus mõnikord märkimata. Tavalises kõnehäälduses asendatakse silbi lõpus esinevad häälikud [r] ja [l] sageli samuti täishääliku pikendamisega.

Täishäälikutel /i/, /y/, /e/, /ø/ ja /ɛ/ on nasaliseeritud vasted /ĩ/, /ỹ/, /ẽ/, /ø̃/ ja /ɛ̃/.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 55.&lt;/ref&gt; Ajalooliselt tulevad need vastavalt ühenditest /in/, /un/, /en/, /on/ ja /an/ ning kajastuvad ka kirjas. Häälikute /un/, /on/ ja /an/ kvaliteet on muutunud, sest ajalooline /n/ põhjustas koos kõigi teiste sõnalõpuliste [[koronaal]]idega [[umlaut|umlaudi]] tüüpi muutuse kesktiibeti keele Wü harus.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 56.&lt;/ref&gt; Mõnel ebatavalisel juhul võivad nasaaliseeruda ka häälikud /a/, /u/ ja /o/.

=== Toonid ===
Lhasa murret kirjeldatakse tavaliselt kahetoonilisena: eristatakse kõrget ja madalat tooni. Ühesilbilistes sõnades võib kumbki toon esineda siiski kahe erineva kontuuriga. Kõrge toon võib olla kas tasane või langev ja madal toon kas tasane või tõusev-langev. Viimase puhul tõuseb toon keskmisele kõrgusele ja langeb uuesti. Tavaliselt piisab kahe tooni eristamisest, sest minimaalpaare, mis erinevad ainult toonikontuuri poolest, on väga vähe. See erinevus esineb ainult mõnes sõnas, mis lõpevad häälikuga [m] või [ŋ]. Näiteks sõna ''kham'' (ཁམ, 'tükk' hääldatakse [kʰám kõrge tasase tooniga, sõna ''Khams'' (ཁམས་, '[[Kham]]') hääldatakse [kʰâm] kõrge langeva tooniga.&lt;ref name=&quot;g447&quot;&gt;P. Strazny. ''Encyclopedia of Linguistics'', Taylor &amp; Francis 2013, ISBN 978-1-135-45522-4, lk 1105.&lt;/ref&gt;

Mitmesilbilistes sõnades eristab toon tähendust peamiselt esimeses silbis. Sellepärast võiks tiibeti keelt fonoloogilise [[keeletüpoloogia]] seisukohalt täpsemalt nimetada [[tooniaktsendikeel]]eks, mitte päris [[toonikeel]]eks, milles igal silbil võib olla omaette toon.

==Morfoloogia==

=== Nimisõnad ja asesõnad ===

Nimisõnadel puudub [[grammatiline sugu]], kuigi sugu saab väljenduda leksikaalselt. Nimisõnadel [[arv (keeleteadus)|arvu]]kategooriat ei ole. Inimest tähistavatele [[Definiitsus|definiitsed]] võidakse lisada [[mitmus]]t väljendav liide ཚོ (''tsho'').

On kirjeldatud kuut käänet: [[absolutiiv]], [[ergatiiv]], [[genitiiv]], [[ablatiiv]], [[komitatiiv]] ja [[obliikvakääne]] (täidab ka [[daativ]]i ja [[lokatiiv]]i funktsioone). On ka teisi käänete käsitlusi. ([[klassikaline tiibeti keel| Klassikalise tiibeti keele]] puhul on pakutud näiteks kümmet käänet.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The Classical Tibetan cases and their transcategoriality. – ''Himalayan Linguistics'', 2010.&lt;/ref&gt; Käändeid väljendatakse üldjuhul abisõnadega, mis liituvad tervele nimisõnafraasile, mitte üksikule nimisõnale. Nende järelliidete kuju võib varieeruda tüve lõpphääliku järgi.

Isikulistel asesõnadel on grammatiline arv: neil on [[ainsus]]e, [[kaksus]]e ja [[mitmus]]e vormid. Kaksusevorm moodustatakse liitega གཉིས (''gnyis'') 'kaks', mitmusevorm liitega ཚོ (''tsho''). Asesõnadel võib olla üks kuni kolm [[registri (keeleteadus)|registrit]]: näiteks on esimesel isikul üks vorm ང (''nga''), teise isiku ainsuses aga eristatakse viisakat vormi ཁྱེད་རང (''khyed rang'') ja mitteformaalset vormi ཁྱོད (''khyod'').&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/45A-tib Tibetan (Standard Spoken): Politeness Distinctions in Pronouns |website], WALS Online.&lt;/ref&gt; Kolmanda isiku mitteformaalsetes vormides eristatakse mees- ja naissugu (ཁོ (''kho'') ja མོ ()''mo''), neutraalne vorm on ཁོང (''khong'').

Näitaval asesõnal on kolm kaugusastet: lähedane འདི (''ʼdi'') 'see', keskmine དེ (''de'') 'too' ja kauge ཕ་གི (''pha-gi'') 'too seal kaugel'. Neile saab lisada käändetunnuseid.

===Arvsõnad ja numbrid===
Tiibeti numbrid on [[tiibeti kiri|tiibeti kirjas]] kasutatav numbrisüsteem, mis on üks [[India numbrid|India numbrite]] variante. Seda kasutatakse tiibeti keeles.&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/writing/tibetan.htm Tibetan (བོད་སྐད)], Omniglot.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/language/numbers/tibetan.htm Numbers in Tibetan], Omniglot.&lt;/ref&gt;. See on [[kümnendsüsteem]]il põhinev [[positsiooniline arvusüsteem]],&lt;ref name=&quot;TD2003&quot;&gt;Nicolas Tournadre, Sangda Dorje. ''Manual of Standard Tibetan: Language and civilization'', Snow Lion Publications: Ithaca, N.Y. 2003, ISBN 1559391898, lk 131–134.&lt;/ref&gt; mida on kasutatud juba varajastes [[klassikaline tiibeti keel|klassikalise tiibeti keele]] tekstides. Ka [[mongoli numbrid]] on välja töötatud tiibeti numbrite põhjal.&lt;ref&gt;Stephen Chrisomalis. ''Numerical Notation: A Comparative History'', Cambridge University Press 2010 ISBN 9780521878180.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.unicode.org/versions/Unicode10.0.0/ch13.pdf The Unicode® Standard Version 10.0 – Core Specification: South and Central Asia-II], Unicode.org.&lt;/ref&gt;

== Numbrid ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti numbrid
| ༠ || ༡ || ༢ || ༣ || ༤ || ༥ || ༦ || ༧ || ༨ || ༩
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Devanaagari numbrid]]
| ०|| १ || २ || ३ || ४ || ५ || ६ || ७ || ८ || ९
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Bengali numbrid]]
| ০ || ১ || ২ || ৩ || ৪ || ৫ || ৬ || ৭ || ৮ || ৯
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Araabia numbrid]]
| 0 || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9
|}

== Põhiarvud ja -arvsõnad ==
Erinevalt paljudest teistest [[Ida-Aasia]] keeltest, näiteks [[birma keel]]est, [[hiina keel]]est, [[jaapani keel]]est, [[korea keel]]est ja [[vietnami keel]]est, ei kasutata Lhasa tiibeti keeles loendamisel koos arvsõnadega [[loendussõna|loendussõnu]] ([[klassifikaator (keeleteadus)|klassifikaatoreid]]). Kümnetele järgneb siiski sageli ka tervikut või hulka väljendav sõna, mida kasutatakse mõnikord ka väiksemate arvude järel.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot;&gt;Waddell, de Lacouperie 1911: 920.&lt;/ref&gt;

Teaduslikes ja astroloogilistes teostes tähistatakse arve sümboolsete sõnadega, nagu ka [[sanskriti keel]]es.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon ja hääldus
|-
| 0 || ༠ || ཀླད་ཀོར་ || laykor
|-
| 1 || ༡ || གཅིག་ || chigk [t͡ɕi˥˩]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་ || nyi [ȵiː˥]
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་ || sum [sum˥]
|-
| 4 || ༤ || བཞི་ || shi [ɕi˩˧]
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་ || nga [ŋa˥]
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་ || trug [ʈ͡ʂʰu˩˧˨]
|-
| 7 || ༧ || བདུན་ || dün [tỹ˩˧]
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་ || gyay [cɛː˩˧˨]
|-
| 9 || ༩ || དགུ་ || gu [ku˩˧]
|}

=== Suuremad arvud ===
{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་ || chu
|-
| 11 || ༡༡ || བཅུ་གཅིག་ || chu chigk
|-
| 12 || ༡༢ || བཅུ་གཉིས་ || chu nyi
|-
| 13 || ༡༣ || བཅུ་གསུམ་ || chuk sum
|-
| 14 || ༡༤ || བཅུ་བཞི་ || chu shi
|-
| 15 || ༡༥ || བཅོ་ལྔ་ || cho nga
|-
| 16 || ༡༦ || བཅུ་དྲུག་ || chu druk
|-
| 17 || ༡༧ || བཅུ་བདུན་ || chup dün
|-
| 18 || ༡༨ || བཅོ་བརྒྱད || cho gyay
|-
| 19 || ༡༩ || བཅུ་དགུ་ || chu gu
|-
| 20 || ༢༠ || ཉི་ཤུ་ || nyi shu
|-
| 21 || ༢༡ || ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག || nyi shu tsa chigk
|-
| 30 || ༣༠ || སུམ་ཅུ || sum ju
|-
| 31 || ༣༡ || སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག || sum ju so chigk
|-
| 40 || ༤༠ || བཞི་བཅུ || ship ju
|-
| 41 || ༤༡ || བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག || ship ju shey chigk
|-
| 50 || ༥༠ || ལྔ་བཅུ || ngap ju
|-
| 51 || ༥༡ || ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག || ngap ju nga chigk
|-
| 60 || ༦༠ || དྲུག་ཅུ || trug chu
|-
| 61 || ༦༡ || དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག || trug chu rey chigk
|-
| 70 || ༧༠ || བདུན་ཅུ || dün ju
|-
| 71 || ༧༡ || བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག || dün ju dön chigk
|-
| 80 || ༨༠ || བརྒྱད་ཅུ || gyay ju
|-
| 81 || ༨༡ || བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག || gyay ju gya chigk
|-
| 90 || ༩༠ || དགུ་བཅུ || gup ju
|-
| 91 || ༩༡ || དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག || gup ju go chigk
|-
| 100 || ༡༠༠ || བརྒྱ་ || gya
|-
| 282 || ༢༨༢ || ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས || nyi gya dang gyay ju gya nyi
|-
| 1 000 || ༡༠༠༠ || སྟོང་ || tong
|-
| 3 047 || ༣༠༤༧ || སུམ་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་བཞི་བཅུ་ཞེ་བདུན || sum tong gya mey dang ship ju shey dün
|-
| 10 000 || ༡༠༠༠༠ || ཁྲི་ || thri
|-
| 1 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠ || ས་ཡ་ || sa ya
|-
| 10 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠ || བྱེ་བ་ || che wa
|-
| 100 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠ || དུང་ཕྱུར་ || dung chur
|-
| 1 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ || ther pum
|-
| 10 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ཆེན་པོ་ || ther pum chen po
|-
| 100 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ || thrag trig
|-
| 1 000 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ཆེན་པོ་ || thrag trig chen po
|}

20-st suuremates arvsõnades kasutatakse esimese ja teise numbri ühendamiseks arvsõna osade vahele paigutatavat ühendavat osist. Need osised on iga kümneliste arvu puhul erinevad: 21–29 puhul རྩ (''rtsa''), 31–39 puhul སོ (''so''), 41–49 puhul ཞེ (''zhe''), 51–59 puhul ང (''nga''), 61–69 puhul རེ (''re''), 71–79 puhul དོན (''don''), 81–89 puhul གྱ (''gya'') ja 91–99 puhul གོ (''go''). Kirjas võib རྩ asemel kasutada ka vormi ཉེར. Et iga osis vastab kindlale kümneliste arvule, võib selle abil jätta teise numbri täieliku nimetuse välja ütlemata (näiteks 32 puhul སོ་གཉིས, mitte སུམ་ཅུ་སོ་གཉིས). Nulliga lõppevate numbrite puhul neid osiseid ei kasutata. Lisaks võib numbri lõppemist nulliga rõhutada, lisades lõppu ཐམ་པ (näiteks བཞི་བཅུ་ཐམ་པ ja བརྒྱ་ཐམ་པ). Sajalistega seotud numbripositsioon eraldatakse väiksematest positsioonidest kirjas osisega དང (''dang''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ja', ja kõnes osisega ར (näiteks 282 on ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས või ཉིས་བརྒྱ་ར་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས).&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt; Kui nelja- või enamakohalises numbris on sajaliste positsioonis null, väljendatakse seda sõnaühendiga བརྒྱ་མེད (''brgya med''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ilma sajata' (näiteks ཉིས་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་ཉི་ཤུ་ཉེར་ལྔ). Miljonist (ས་ཡ, ''sa ya'') suuremate järkude nimetusi käsitatakse nimisõnadena ja nende kordajad paigutatakse nimetuse järele.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Arvsõnade 1, 2, 3 ja 10 kirjapilt muutub teiste arvsõnadega liitmisel, sest sellistes ühendites nende hääldus muutub.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Järgnevas tabelis on arvsõnad Wylie transliteratsioonis.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! [[Araabia numbrid|Araabia numbritega]]
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
|-
|གཅིག
|gcig
|1
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག
|nyi shu rtsa gcig
|21
|
|བཞི་བརྒྱ
|bzhi brgya
|400
|-
|གཉིས
|gnyis
|2
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཉིས
|nyi shu rtsa gnyis
|22
|
|ལྔ་བརྒྱ
|lnga brgya
|500
|-
|གསུམ
|gsum
|3
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གསུམ
|nyi shu rtsa gsum
|23
|
|དྲུག་བརྒྱ
|drug brgya
|600
|-
|བཞི
|bzhi
|4
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བཞི
|nyi shu rtsa bzhi
|24
|
|བདུན་བརྒྱ
|bdun brgya
|700
|-
|ལྔ
|lnga
|5
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་ལྔ
|nyi shu rtsa lnga
|25
|
|བརྒྱད་བརྒྱ
|brgyad brgya
|800
|-
|དྲུག
|drug
|6
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དྲུག
|nyi shu rtsa drug
|26
|
|དགུ་བརྒྱ
|dgu brgya
|900
|-
|བདུན
|bdun
|7
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བདུན
|nyi shu rtsa bdun
|27
|
|སྟོང
|stong
|1000
|-
|བརྒྱད
|brgyad
|8
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བརྒྱད
|nyi shu rtsa brgyad
|28
|
|ཁྲི
|khri
|(ühik) 10 000
|-
|དགུ
|dgu
|9
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དགུ
|nyi shu rtsa dgu
|29
|
|
|
|
|-
|བཅུ
|bcu
|10
|
|སུམ་ཅུ
|sum cu
|30
|
|སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག
|sum cu so gcig
|31
|-
|བཅུ་གཅིག
|bcu gcig
|11
|
|བཞི་བཅུ
|bzhi bcu
|40
|
|བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག
|bzhi bcu zhe gcig
|41
|-
|བཅུ་གཉིས
|bcu gnyis
|12
|
|ལྔ་བཅུ
|lnga bcu
|50
|
|ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག
|lnga bcu nga gcig
|51
|-
|བཅུ་གསུམ
|bcu gsum
|13
|
|དྲུག་ཅུ
|drug cu
|60
|
|དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག
|drug cu re gcig
|61
|-
|བཅུ་བཞི
|bcu bzhi
|14
|
|བདུན་ཅུ
|bdun cu
|70
|
|བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག
|bdun cu don gcig
|71
|-
|བཅོ་ལྔ
|bco lnga
|15
|
|བརྒྱད་ཅུ
|brgyad cu
|80
|
|བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག
|brgyad cu gya gcig
|81
|-
|བཅུ་དྲུག
|bcu drug
|16
|
|དགུ་བཅུ
|dgu bcu
|90
|
|དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག
|dgu bcu go gcig
|91
|-
|བཅུ་བདུན
|bcu bdun
|17
|
|བརྒྱ
|brgya
|100
|
|བརྒྱ་དང་གཅིག
|brgya dang gcig
|101
|-
|བཅོ་བརྒྱད
|bco brgyad
|18
|
|བརྒྱ་དང་ལྔ་བཅུ
|brgya dang lnga bcu
|150
|
|
|
|
|-
|བཅུ་དགུ
|bcu dgu
|19
|
|ཉིས་བརྒྱ
|nyis brgya
|200
|
|
|
|
|-
|ཉི་ཤུ
|nyi shu
|20
|
|སུམ་བརྒྱ
|sum brgya
|300
|
|
|
|
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|འབུམ
|'bum
|(ühik) 100 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ས་ཡ
|sa ya
|(ühik) 1 000 000 (miljon)
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|བྱེ་བ
|bye ba
|(ühik) 10 000 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|དུང་ཕྱུར
|dung phyur
|(ühik) 100 000 000&lt;ref&gt;[https://www.lamayeshe.com/article/tibetan-numbers Tibetan Numbers], Lamayeshe.&lt;/ref&gt;
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ཐེར་འབུམ
|ther 'bum
|(ühik) 1 000 000 000 (miljard)
|}

== Järgarvsõnad ==
[[Järgarvsõna]]d moodustatakse [[põhiarvsõna]]le järelliite པ (''-pa'') lisamisega. Erandiks on järgarvsõna 'esimene', millel on omaette [[lekseem]] དང་པོ (''dang po'').&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne järgarvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 1 || ༡ || དང་པོ་ || dang po [tʰaŋ˩˧ko˥]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་པ་ || nyi pa
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་པ་ || sum pa
|-
| 4 || ༤ || བཞི་པ་ || shi pa
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་པ་ || nga pa
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་པ་ || trug pa
|-
| 7 || ༧ || བདུན་པ་ || dün pa
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་པ་ || gyay pa
|-
| 9 || ༩ || དགུ་པ་ || gu pa
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་པ་ || chu pa
|}

== Murrud ==
[[Pilt:Tibet 7 half skar.jpg|pisi|7½ [[Tiibeti skar|''skar'']]{{'}}ine postmark. See on ainus teadaolev trükitud näide sümboli ༱ kasutamisest arvu 7,5 tähistamiseks&lt;ref name=&quot;bableStone&quot; /&gt;]]
Tiibeti numbrite mitut kaldkriipsuga varianti on [[Unicode]]'i standardisse lisatud murdarvude tähistamiseks. Unicode'i andmefailide järgi tähistab iga selline märk arvu, mis on ½ võrra väiksem kui arv, mida tähistab sama märk ilma kaldkriipsuta. Nende täpne tähendus ja autentsus on siiski ebaselged ja kasutamisnäiteid on teada väga vähe.&lt;ref name=&quot;bableStone&quot;&gt;[https://www.babelstone.co.uk/Blog/2007/04/numbers-that-dont-add-up-tibetan-half.html Numbers that Don't Add up – Tibetan Half Digits], BabelStone.&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti murrunumbrid
| ༳ || ༪ || ༫ || ༬ || ༭ || ༮ || ༯ || ༰ || ༱ || ༲
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Väärtused (Unicode'i andmefailide järgi)
| -0,5 || 0,5 || 1,5 || 2,5 || 3,5 || 4,5 || 5,5 || 6,5 || 7,5 || 8,5
|}

== Kirjandus ==
*Martine Mazaudon. Les principes de construction du nombre dans les langues tibeto-birmanes. – François (toim). ''La Pluralité'', 2002. [http://halshs.archives-ouvertes.fr/docs/00/16/68/91/PDF/numerationTB_SLP.pdf Veebis.]

===Tegusõna===
Tegusõna paikneb alati [[lause]] lõpus. Tegusõnad ei ühildu [[isik (keeleteadus)|isikus]], [[arv (keeleteadus)|arvus]] ega [[grammatiline sugu|soos]]. Samuti puudub [[tegumood|tegumoe]] ([[aktiiv]] ja [[passiiv]]) eristus: tegusõnad on tegumoe suhtes neutraalsed.

Tiibeti tegusõnu saab liigitada [[tahtelisus]]e ja [[valents (keeleteadus)|valentsi]] järgi. Tegusõna tahtelisus mõjutab oluliselt selle [[morfoloogia]]t ja [[süntaks]]it. Tahtelistel tegusõnadel on [[käskiv kõneviis|käskiva kõneviisi]] vormid, mittetahtelistel neid ei ole. Näiteks saab öelda ལྟོས་ཤིག། (''ltos shig'') 'vaata', kuid mitte *མཐོང་ཤིག། (''mthong shig'') 'näe'. Peale selle saavad ainult tahtelised tegusõnad esineda koos [[egofoorilisus|egofoorilise]] [[koopula]]ga ཡིན། (''yin'').&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot;&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, 14, nr 1, lk 93–107. [https://web.archive.org/web/20230505115940/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/saxena1991pathways.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;

Tegusõnad jagunevad ühe- ja kahevalentseteks. Mõned tegusõnad võivad esineda mõlemas tarvituses, näiteks ཆག (''chag'') 'purunema' või 'purustama'. Valents ja tahtelisus mõjutavad seda, millised nimisõnad võivad esineda [[ergatiiv]]is ja millised [[absolutiiv]]is, millel puudub käändelõpp.&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt; Sihilisus ja tahtelisus on teineteisest sõltumatud kategooriad: nii tahteliste kui ka mittetahteliste tegusõnade hulgas leidub nii sihilisi kui ka sihituid tegusõnu.

Tegusõna [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]] mõjutab seda, milliseid tegusõnaliiteid ja lause lõpus paiknevaid abikoopulaid kasutatakse. Lõpetamata aspektis tegusõnu tähistatakse järelliitega གི (''gi'') või selle teisenditega, mis on identsed nimisõnade [[genitiiv]]i lõpuga. Lõpetatud aspektis tegusõnadel seda sufiksit ei kasutata. Kumbki aspektirühm jaguneb omakorda kaheks alamrühmaks: lõpetamata aspekti alla kuuluvad [[tulevik (keeleteadus)|tulevik]] ja [[kestev aspekt|kestev/üldine aspekt]]; lõpetatud aspekti alla kuuluvad [[täisminevik]] ja [[aorist]].&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt;

[[Evidentsiaalsus]] on tiibeti tegusõnade kategooria, mida on palju uuritud.&lt;ref name=&quot;DeLancey_1985&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan Evidentials and the Semantics of Causation. – ''Proceedings of the Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society'', 1985. [https://web.archive.org/web/20230512005542/http://journals.linguisticsociety.org/proceedings/index.php/BLS/article/viewFile/1905/1677 Veebis.]&lt;/ref&gt; See on aidanud märkimisväärselt kaasa evidentsiaalsuse uurimisele eri keeltes.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill, Lauren Gawne. The contribution of Tibetan languages to the study of evidentiality. – ''Evidential Systems of Tibetan Languages'', 2017, ISBN 978-3-11-046018-6 (e-raamat 978-3-11-047374-2), lk 1–40.&lt;/ref&gt; Evidentsiaalsus ja aspekt moodustavad modaalsuste süsteemi, milles modaalsusi eristavad lõpukoopulad. Põhikoopulate süsteemis eristatakse kolme kategooriat: egofooriline (ཡོད ''yod''), sensoorne (འདུག ''ʼdug'') ja faktuaalne (ཡོད་རེད ''yod-red''). Neid kategooriat väljendavad vastavakt samastuskoopulad ཡིན ''yin'', རེད་བཞག ''red-bzhag'' ja རེད ''red''.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37, nr 2, lk 240–263.&lt;/ref&gt; Nicolas Tournadre on eristanud järgmisi modaalsusi:

* väitev modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus, mis väljendab vahetut ohtu
* kogemuslik egofooriline modaalsus
* harjumuslik või üldistav väitev modaalsus
* järelduslik modaalsus
* tahteline egofooriline modaalsus
* tahteline või harjumuslik egofooriline modaalsus
* vastuvõttev egofooriline modaalsus
* tunnistuslik modaalsus

== Süntaks ja sõnajärg ==
Tiibeti keelt on traditsiooniliselt käsitatud [[ergatiiv-absolutiivne keel|ergatiiv-absolutiivse keelena]], kuid hilisemad uurimused näitavad, et tegu on [[pragmaatiline|pragmaatilise ergatiiviga]]: [[ergatiiv]]i käändetunnus võib esineda agendil ja mõnel [[sihitu tegusõna]] alusel, kuid selle kasutamine ei ole kohustuslik ja sõltub semantilistest teguritest (eriti [[agentiivsus]]est ja [[perfektiivsus]]est) ja pragmaatilistest teguritest, eelkõige kontrastist.&lt;ref&gt;Scott DeLancey. &quot;Optional&quot; &quot;Ergativity&quot; in Tibeto-Burman Languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, kd 34, nr 2, lk 9–20.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, kd 14, nr 1, lk 93–107.&lt;/ref&gt; 

[[Sõnajärg]] on üldjoontes [[SOV]]: [[öeldis]] paikneb [[lause]] lõpus. 

[[Nimisõnafraas]]is enamik laiendeid järgneb nimisõnale, [[omastavaline täiend]] aga eelneb sellele:&lt;ref&gt;Matthew S. Dryer. ''Word order in Tibeto-Burman languages''. –  ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2008, kd 31, nr 1, lk 1–83. [https://www.acsu.buffalo.edu/~dryer/DryerTibetoBurmanWordOrder.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;
* omadussõnad paiknevad tiibeti keeles üldjuhul nimisõna järel, välja arvatud juhul, kui omadussõna ja nimisõna on seotud [[genitiiv]]i [[abisõnaga]];
* [[sihitis]]ed ja [[määrsõna]]d paiknevad enne [[tegusõna]], samuti omadussõnad [[öeldistäitelause]]tes;
* [[omastav]]as nimisõna paikneb selle nimisõna ees, mida ta täiendab;
* [[näitav asesõna|näitavad asesõnad]] ja arvsõnad paiknevad selle nimisõna järel, mida nad täiendavad.

Mõnes murdes on laiendite järjekord muutlik: näiteks Shigatse murdes ei ole omadussõna ja nimisõna järjestuses ülekaalus kumbki võimalik järjestus ning [[Dingri murre|Dingri murdes]] võib näitav asesõna paikneda nii nimisõna ees või selle järel.&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/87A-tis Tibetan (Shigatse): Order of Adjective and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/88A-tdi Tibetan (Dingri): Order of Demonstrative and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;

== Registrid ==

Tiibeti keeles on mitu [[registri (keeleteadus)|registrit]], millest enamik on ühised kogu tiibeti keelele laiemas mõttes. 
* ཕལ་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is  ''phal skad'', sõna-sõnalt 'tavakeel') on igapäevane kõnekeel. Traditsiooniliselt peetakse seda kirjanduse loomiseks sobivaks ja väljendit ''phal skad'' kasutatakse sageli halvustavalt, et näidata, et väljend ei sobi kirjalikku teksti.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot;&gt;Birgit Kellner. Vernacular Literacy in Tibet: Present Debates and Historical Beginnings. – Elke Krotz, Stephan Müller, Norbert Kössinger, Pavlína Rychterová (toim). ''Anfangsgeschichten / Origin Stories: Der Beginn volkssprachiger Schriftlichkeit in komparatistischer Perspektive / The Rise of Vernacular Literacy in a Comparative Perspective'' (''MittelalterStudien'', kd 31), Wilhelm Fink 2018, ISBN 978-3-8467-6346-9, lk 381–402. [https://www.fink.de/view/book/edcoll/9783846763469/BP000017.xml Veebis.]/ref&gt;
* ཞེ་ས། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''zhe sa'' 'austav ja lugupidav kõne') on austav keelekasutus, sealhulgas spetsiaalne austav sõnavara. Austusregister on omane kõigile tiibeti keeltele, kuid Lhasa keeles on see eriti arenenud ja tavavormi kõrval eristatakse kahte austusastet, üldist ja kõrgeimat.&lt;ref&gt;Joanna Bialek. Emergence of the honorific register in Tibetic languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2023, kd 46, nr 2, lk 290–327.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Samdrup Tsering, Hiroyuki Suzuki. Honorific register in Mabzhi Tibetan: How Amdo Tibetans use honorific words in their speech community. – ''Kyoto University Linguistic Research'', 2023, kd 42, lk 59–76. [https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/handle/2433/287601 Veebis.]&lt;/ref&gt;
* ཡིག་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''yig skad'', sõna-sõnalt 'kirjakeel') on  kirjanduslik kirjali kkeelekuju, mis hõlmab ka allpool kirjeldatud keelekuju ཆོས་སྐད (''chos skad'').&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;
* ཆོས་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''chos skad'', sõna-sõnalt 'õpetuse keel' või 'religioosne keel') on religioosne kirjakeel, milles on kirjutatud pühakirjad ja muud klassikalised teosed. Tänapäeval kasutatakse seda terminit vahel ka kirjakeele kohta üldiselt.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

Enne Hiina Rahvavabariigi aega eristati tiibeti keeles kolme keelekasutusvormi: esiteks kloostrites kasutatav liturgiline keel (''chos skad''); teiseks õukonnakeel – rangelt normeeritud ''she sa'', mis on tänapäevalgi Lhasa haritud ülemkihi keelekasutuse vorm; kolmandaks &quot;rahvakeel&quot; (''phal skad''), igapäevane kõnekeel, mille arvukad murded on Tiibeti suuruse tõttu sageli vastastikku peaaegu arusaamatud.

Kõrgemates stiiliregistrites kasutatakse rohkesti austavaid nimetusi ja tiitleid. Sageli kasutatavatel sõnadel on eri kujud, millega väljendatakse hierarhilisi erinevusi. Kõigis neis keelekasutusvormides oli puudus tänapäevasest sõnavarast. Alates 1960ndatest hakkasid keeleteadlased välja töötama uustiibeti keelt, mille sõnavara täiendati terminitega, et oleks võimalik õpetada näiteks füüsikat ja keemiat. Ka tänapäeva meedia kasutab seda Lhasa murde põhjal välja töötatud keelevarianti.

Lhasa kõnekeele põhjal on kujunenud tiibetlaste ühiskeel (''spyi skad''), mida kasutatakse nii Hiinas kui ka diasporaas, kuid igapäevases kõnes valitseb endiselt kohalik murre.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://eki.ee/teatmik/tiibeti-nimed/ Tiibeti nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus

[[Kategooria:Tiibeti-Birma keeled]]
[[Kategooria:Tiibet]]</text>
      <sha1>87hngd1mmgg47iae1y535wk39mwgqzv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260673</id>
      <parentid>7260669</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T21:52:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* Numbrid */</comment>
      <origin>7260673</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="59511" sha1="9bx0igrav0wqvdwcf8zbse2z5bnic7g" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib tänapäeva tiibeti kirjakeelest; kesktiibeti, khami ja amdo keele kogumi kohta vaata artiklit   [[Tiibeti keel (koondnimetus)]]}}
{{keeled|nimi=tiibeti keel|originaalnimi བོད་སྐད་། 
 | keelkonnavärv = Hiina-Tiibeti
 | riigid=[[Hiina]]s, [[India]]s
 | rääkijad      = 6  miljonit
 | keelkond      = [[Hiina-Tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;[[Tiibeti-Birma keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;'''tiibeti keel'''
 | riik          = {{PisiLipp|Hiina}} ([[Tiibeti autonoomne piirkond]])
 | keelehoole    = [[Tiibeti Keele Standardimise Komitee]]
 | kood 1        = bo
 | kood 2        = bod (T), tib (B)
 | kood 3        = bod
}}
'''Tiibeti keel''' ehk '''tiibeti kirjakeel'''&lt;ref&gt;Tiibeti keeles kasutatakse nimetusi ལྷ་སའི་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is ''Lha-sa'i skad'', [[THL]]is ''Lhaséké'', [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]{{'}}is ''Lasägä'') 'Lhasa keel' või བོད་སྐད (Wylie ''Bod skad'', THL ''Böké'', ''pinyin'' ''Pögä'') [pʰø̀k˭ɛʔ] 'tiibeti keel' (kasutatakse ka teiste keelekujude kohta).&lt;/ref&gt; on [[kesktiibeti keel]]e [[Lhasa murre|Lhasa murdel]] põhinev [[kirjakeel]]. Lhasa on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomse piirkonna]] pealinn.&lt;ref name=&quot;DeLancey 2017&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan. – [[Graham Thurgood]], Randy J. LaPolla (toim). ''The Sino-Tibetan Languages'', 2. trükk, Routledge: London / New York 2017, ISBN 978-0-367-57045-3, lk 385–403.&lt;/ref&gt; Tiibeti kirjakeelt kasutatakse [[ühiskeel]]ena ka [[tiibeti keel (koondnimetus)|laiemas mõttes tiibeti keel]]e [[murre]]te kõnelejate vahel, sealhulgas eksiilis elavate [[tiibetlased|tiibetlaste]] seas.

Tiibeti autonoomse piirkonna keelemääruse (vastu võetud 1987, muudetud 2002 ja 2019) esimese paragrahvi järgi on tiibeti keel (藏语文) piirkonna üldkasutatav keel ja kiri.&lt;ref&gt;[https://www.fadada.com/article/Basics-009776 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], fadada.com, 6.8.2019.&lt;/ref&gt; [[Human Rights Watch]]i 2020. aasta aruande järgi on &quot;kakskeelse hariduse&quot; poliitika viinud tiibeti keele järkjärgulise asendumiseni [[hiina keel]]ega algkoolide õppekeelena, välja arvatud tiibeti keele tunnid, kusjuures aruande välitööd hõlmasid ainult [[Nagchu vald|Nagchu valla]] maa-asulaid.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threatChina's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt; Hiina Riiginõukogu Informatsioonibüroo 2025. aasta valge raamatu järgi on tiibeti keele õppimise ja kasutamise õigus tagatud, piirkonna rahvakongressi õigusaktid ja valitsuste üldised ametlikud dokumendid avaldatakse nii hiina kui ka tiibeti keeles ning koolides õpetatakse mõlemat keelt.&lt;ref&gt;[https://www.ecns.cn/news/politics/2025-03-28/detail-ihepyqsm2135994.shtml Right to study and use Tibetan language guaranteed: white paper, ECNS (China News Service)], 28.3.2025.&lt;/ref&gt;

Tiibeti keel laiemas mõttes hõlmab  peale kesktiibeti keele ka [[khami keel]]t ja [[amdo keel]]t.&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;&gt;Konchok Gelek. Variation, contact, and change in language: Varieties in Yul shul (northern Khams). – ''International Journal of the Sociology of Language'', 2017, nr 245, lk 91–92.&lt;/ref&gt; Khami keele kõnelejad saavad Lhasa murdest õppimata nii palju aru, et nad saavad algtasemel suhelda, amdo keele kõnelejad ei saa aga Lhasa murdest üldse aru (vt [[vastastikune arusaadavus]]).&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;/&gt; Nii tiibeti kirjakeeles kui ka khami keeles on kujunenud [[toon (keeleteadus)|toon]]id ning sõnaalgulised [[kaashäälikuühend]]id on enamasti lihtsustunud.&lt;ref&gt;Felix Haller. [archive-url=https://web.archive.org/web/20150616073139/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/haller1999brief.pdf A brief comparison of register tone in Central Tibetan and Kham Tibetan.] – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1999, kd=22.&lt;/ref&gt; Sellepärast on need keeled [[klassikaline tiibeti keel|klassikalisest tiibeti keelest]] märkimisväärselt erinevad, eriti võrreldes konservatiivsema amdo keelega.&lt;ref&gt;Charlene Makley, Keith Dede, Kan Hua, QingshanWang. The Amdo Dialect of Labrang. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', kd 22, nr 1, 1999, lk 101. [https://web.archive.org/web/20160305073712/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/makley1999amdo.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;jermay reynolds 2012&quot;&gt;Jermay J. Reynolds. ''Language variation and change in an Amdo Tibetan village: Gender, education and resistance'', doktoritöö, Graduate School of Arts and Sciences of [[Georgetown University]], 2012, lk 19–21.&lt;/ref&gt;

== Ametlik ja sotsiolingvistiline staatus ==

Tiibeti keel on lisaks [[hiina standardkeel]]ele ametlikus kasutuses [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomses piirkonnas]] ja mõnes teises [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] piirkonnas, kus elab tiibetlasi.

[[Gerard A. Postiglione]] märkis 1999. aastal, et tiibetlased on Hiinas üks kõige vähem [[assimileerumine|assimileerunud]] rahvarühmi.&lt;ref&gt;Gerard A. Postiglione. ''China’s National Minority Education. Culture, Schooling, and Development'', Routledge 1999, lk 114.&lt;/ref&gt; 2002. aastal avaldatud Hiina uudisteagentuuri [[Xinhua]] teate kohaselt suhtles Tiibetis 84% tiibetlastest peamiselt tiibeti keeles.&lt;ref name=&quot;chutai&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 中国出台藏语言使用法规], [[Xinhua]]; [http://www.moe.gov.cn/jyb_sy/China_Language/ 国家语言文字工作委员会]&lt;/ref&gt; 

=== Õiguslik staatus ===

[[Hiina põhiseadus|Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus]]e artikli 4 järgi on kõigil rahvustel õigus kasutada ja arendada oma keelt ja kirja. Artiklis 121 on sätestatud, et rahvusliku autonoomiaga piirkondade omavalitsusorganid kasutavad oma ülesannete täitmisel vastavalt asjaomase piirkonna autonoomiaeeskirjadele suuliselt ja kirjalikult selles piirkonnas tavapäraselt kasutatavat keelt või keeli.&lt;ref name=&quot;verf1982&quot;&gt;[http://www.verfassungen.net/rc/verf82.htm Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus], verfassungen.net.&lt;/ref&gt;

1987. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna ajutised eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)&lt;/ref&gt; 1988. aastal kehtestati nende rakendamiseks üksikasjalikud sätted.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)的实施细则&lt;/ref&gt; 2002. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;guiding&quot;&gt;[http://www.xizang.gov.cn/zwgk/xxfb/fgwj/201902/t20190223_61645.html 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], 西藏自治区人民政府, xizang.gov.cn, 24.3.2008.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 西藏文化的保护与发展 – 藏语言文字的学习、使用和发展], Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu informatsioonibüroo, China.com.cn, 25.10.2008.&lt;/ref&gt; Eeskirjade kohaselt pidid valitsemine, kohtud ja haldusasutused ning tänavasildid ja reklaamid olema kakskeelsed.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt;

Tiibeti keele arendamise ja standardimise eest vastutab riiklik tiibeti keele terminoloogia standardimise komitee (tiibeti keeles བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས, hiina keeles 藏语术语标准化工作委员会|t=藏語術語標準化工作委員會). Komitee tegevust käsitlevad muu hulgas järgmised allikad:&lt;ref&gt;བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས}} (toim). བོད་ཀྱི་སྤྱི་སྐད་སྐོར་གྱི་ཆེད་རྩོམ་ཕྱོགས་བསྒྲིགས, Peking, མི་རིགས་དཔེ་སྐྲུན་ཁན / 民族出版社 1999, ISBN 7-105-03018-6;&lt;br /&gt;[https://web.archive.org/web/20070514065425/http://www.china-language.gov.cn/webinfopub/list.asp?id=2307&amp;columnid=139&amp;columnlayer=01380139 全国术语标准化技术委员会少数民族语分技术委员会藏语工作委员会2006年度工作会议在北京召开], 教育部语言文字应用研究所, china-language.gov.cn, 12.1.2007.&lt;br /&gt;|扎雅·洛桑普赤. [https://web.archive.org/web/20070707132828/http://info.tibet.cn/zt2006/zywdccyfz/xsjl/t20060322_101909.htm 藏语专词术语混乱的症结在哪里], China Tibet Information Center, info.tibet.cn, 22.3.2006.&lt;/ref&gt;

=== Kirjaoskus ===

Tiibetlaste [[kirjaoskamatus]]e määr [[1990. aasta Hiina rahvaloendus]]e järgi 69,39% (kogu Hiina rahvastikus 22,21%). [[2000. aasta Hiina rahvaloendus]]e ks oli see tiibetlaste seas vähenenud 47,55%-ni (Hiina kogurahvastikus 9,08%-ni).&lt;ref&gt;Minglang Zhou. Legislating Literatcy for Linguistic and Ethnic Minorities in Contemporary China. – Anthony J. Liddicoat (toim). ''Language planning and policy: Issues in Language Planning and Literacy'', Multilingual Matters, Clevedon / Tonawanda / North York 2007, lk 102–121, siin lk 117.&lt;/ref&gt;

Tiibeti autonoomsel piirkonnal on 2000., 2010. ja 2020. aasta loenduse järgi olnud Hiina provintside seas kõige madalam kirjaoskuse määr.&lt;ref&gt;[https://www.business-standard.com/article/current-affairs/tibet-has-lowest-literacy-among-all-provinces-in-china-delhi-think-tank-123022600629_1.html Tibet has lowest literacy among all provinces in China: Delhi think tank], Business Standard, 26.2.2023.&lt;/ref&gt;

=== Koolisüsteem ===

==== Tiibet ====

1998. aastal oli tiibeti keel õppekeeleks 98% Tiibeti algkoolidest&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 233.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; ja 92% algkooliõpetajatest olid tiibetlased. Samal ajal õpetati hiina keelt võõrkeelena.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; 2002. aastal oli tiibeti keeles 181 õpikut 16 õppeaine jaoks ja koostatud oli kaheksa loodusteaduste erialaterminoloogia sõnastikku.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; Sellest hoolimata õpetati matemaatikat, füüsikat ja keemiat põhikooli vanemas astmes ja keskkoolis üldjuhul hiina keeles.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Minglang Zhou, Hongkai Sun: ''Language Policy in the People’s Republic of China'', Kluwer 2004, lk 226.&lt;/ref&gt;

2004. aastal pärinesid tiibeti keele ja kirjanduse õpikute (''gaiyig'' སྐད་ཡིག་, 语文 ''yǔwén'') tekstid 47% ulatuses tänapäevasest ja uuemast tiibeti kirjandusest, 29% ulatuses traditsioonilisest tiibeti kirjandusest ja 24% ulatuses hiina keelest tõlgitud tekstidest.&lt;ref&gt;Ellen Bangsbo. ''Teaching and Learning in Tibet. A Review of Research and Policy Publications'', Nordic Institute of Asian Studies 2004, lk 16.&lt;/ref&gt; Tiibeti ülikoolides ja teistes kõrgkoolides oli 1998. aastal õppekeeleks enamasti hiina keel. Erandiks olid tiibeti ajaloo, keele ja kirjanduse ning traditsioonilise tiibeti meditsiiniga seotud õppeained.&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 235.&lt;/ref&gt; Ühe 2005. aasta uurimuse järgi said tiibetlastest üliõpilased õppida humanitaarteadusi tiibeti keeles mõnes Hiina vähemusrahvustele mõeldud kõrgkoolis.&lt;ref&gt;Gerard Postiglione. Ben Jiao, Sonam Gyatso. Education in Rural Tibet: Development, Problems and Adaptations. – ''China: An International Journal'', 2005, kd 3, nr 1, lk 1–23. [https://www.researchgate.net/publication/263867451 Veebis.]&lt;/ref&gt;

Eeskirjade kohaselt pidid [[hiinlased]] Tiibetis õppima ka tiibeti keelt, kuid juba 2006. aastal seda nõuet üldiselt eirati.&lt;ref&gt;June Teufel Dreyer, Barry Sautman (toim). ''Contemporary Tibet. Politics, Development, and Society in a Disputed Region'', M. E. Sharpe 2006, lk 78.&lt;/ref&gt;

===== Hiina keelepoliitika 2020ndatel =====
Alates 2020. aastast on Hiina keelepoliitika vähemuskeelte suhtes muutunud ja hinnangud sellele lahknevad. Hiina valitsuse ametliku seisukoha järgi on tiibeti keele õppimine ja kasutamine seadusega tagatud ning alg- ja keskkoolides õpetatakse nii tiibeti kui ka hiina keelt.&lt;ref name=&quot;whitepaper2023&quot;&gt;[https://english.www.gov.cn/archive/whitepaper/202311/10/content_WS654db703c6d0868f4e8e120d.html CPC Policies on the Governance of Xizang in the New Era: Approach and Achievements], The State Council of the People's Republic of China, 10.11.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi on õigus tiibeti keelt õppida ja kasutada samuti tagatud.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot;&gt;[https://chinadailyhk.com/article/608157 White paper highlights human rights progress in Xizang], Xinhua / China Daily HK, 28.3.2025.&lt;/ref&gt; Inimõiguste organisatsioonid ja tiibeti keele kaitsjad on aga teatanud, et hiina keel on muutunud üha enam peamiseks õppekeeleks.&lt;ref name=&quot;HRW2020&quot;&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threat China's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/04/04/tibet-language-white-paper/ Netizens demand China reinstate Tibetan language use in schools], Radio Free Asia, 4.4.2025.&lt;/ref&gt; [[Radio Free Asia]] andmetel muutus hiina keel 2020. aastal Tiibeti autonoomse piirkonna alg- ja keskkoolide põhiõppekeeleks ning 2023. aastast on ülikooli sisseastumiseksami keeleks ainult hiina keel.&lt;ref&gt;[https://www.tribuneindia.com/news/world/tibetans-call-out-chinas-language-policy-amid-claims-of-cultural-erasure-and-human-rights-violations Tibetans call out China's language policy], Tribune India (ANI), 8.4.2025, viidates RFA-le.&lt;/ref&gt;

2021. aastal kehtestas Hiina haridusministeerium Human Rights Watchi kirjelduse järgi &quot;laste kõne ühtlustamise kava&quot; (''Children's Speech Harmonization plan''), mis näeb ette  [[hiina kirjakeel]]e kasutamise kogu [[alusharidus]]es vähemusrahvuste asualadel. Human Rights Watchi 2026. aasta aruande järgi ei oska ega taha paljud tiibeti lapsed pärast lasteaia lõpetamist tiibeti keelt rääkida, ka mitte perekonnaliikmetega. Lasteaias käimine ei ole Hiinas kohustuslik, kuid Human Rights Watchi andmetel on see tiibetlaste asualadel muutunud praktikas kohustuslikuks, sest linnade algkoolid nõuavad üha sagedamini tõendit lasteaias käimise kohta. Hiina valitsus ei vastanud organisatsiooni kommentaaripärimistele.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2026/05/04/start-with-the-youngest-children/chinas-use-of-preschools-to-integrate-tibetans &quot;Start with the Youngest Children&quot;: China's Use of Preschools to &quot;Integrate&quot; Tibetans], Human Rights Watch, 4.5.2026.&lt;/ref&gt;

[[Tibet Watch]]i andmetel olid 2023. aasta septembriks [[Ngaba ringkond|Ngaba ringkonna]] tiibeti koolides kõik põhiainete õpikud asendatud hiinakeelsetega ja õpetajatel kästi anda kõik tunnid hiina keeles. Tiibeti keel jäi valikaineks. Tiibetikeelseid õpikuid saavad kooli lõpetamiseni edasi kasutada ainult 2021. aastal õppima asunud õpilased.&lt;ref&gt;[https://tibetwatch.org/all-textbooks-in-tibetan-replaced-in-ngaba/ All textbooks in Tibetan replaced in Ngaba], Tibet Watch, 12.10.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta veebruaris teatas Human Rights Watch, et Ida-Tiibetis oli alates 2021. aastast suletud vähemalt viis tiibeti keelt ja kultuuri edendanud kutsekooli.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;&gt;[https://www.hrw.org/news/2025/02/05/chinese-authorities-shutter-schools-eastern-tibet Chinese Authorities Shutter Schools in Eastern Tibet], Human Rights Watch, 5.2.2025.&lt;/ref&gt; Organisatsiooni andmetel õpetatakse riigikoolides tiibeti lapsi algkoolist keskkoolini ainult hiina keeles ja tiibeti keel on eraldi õppeaine, nagu võõrkeel.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;/&gt; Radio Free Asia teatas 2025. aasta jaanuaris ka tiibeti keele eratundide keelust koolivaheajal mitmes tiibetlastega asustatud piirkonnas. Sarnane keeld kehtestati  juba 2021. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/01/02/tibet-china-enforces-restrictions-students/ China places new restrictions on Tibetan students during winter school break], Radio Free Asia, 2.1.2025&lt;/ref&gt; Tibet Watchi andmetel teatas Tiibeti keskadministratsioon 2026. aasta oktoobris, et [[Gologi ringkond|Gologi ringkonnas]] suleti 2026. aasta suvel ja sügisel vähemalt kolm eraõiguslikku tiibeti kooli, sealhulgas orbude kool.&lt;ref&gt;[https://tibetoffice.org/media-press/news/three-more-tibetan-schools-shut-down-in-golog-as-china-tightens-its-grip-on-tibetan-language-education Three More Tibetan Schools Shut Down in Golog as China Tightens Its Grip on Tibetan-Language Education], Central Tibetan Administration, 19.10.2026.&lt;/ref&gt;

2023. aasta veebruaris väitsid kolm ÜRO sõltumatut eksperti, et umbes miljon tiibeti last õpib internaatkoolides, kus õppekeel on hiina keel.&lt;ref&gt;[https://ungeneva.org/en/news-media/news/2023/02/77614/china-tibetan-children-forced-assimilate-independent-rights-experts China: Tibetan children forced to assimilate, independent rights experts fear], UN Geneva, 6.2.2023.&lt;/ref&gt; Hiina ametivõimud vastavad, et lapsi ei sunnita internaatkoolidesse ja paljudes koolides õpetatakse ka tiibeti keelt ja Tiibeti ajalugu.&lt;ref&gt;[https://www.globalsecurity.org/military/library/news/2024/07/mil-240721-rfa01.htm China's controversial boarding school policy for Tibetans explained], RFA, 21.7.2024.&lt;/ref&gt;

12. märtsil 2026 võttis Hiina Rahvakongress vastu &quot;Etnilise ühtsuse ja arengu edendamise seaduse&quot; (poolt 2756, vastu 3, erapooletuid 3) ja see jõustus 1. juulil 2026.&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/world/china/china-set-pass-new-ethnic-minority-law-prioritise-use-mandarin-language-2026-03-12/ China passes new ethnic minority law, prioritises use of Mandarin language], Reuters, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Seaduse järgi vähemuskeeli &quot;austatakse ja kaitstakse&quot;, kuid kui hiina keelt ja vähemuskeeli kasutatakse koos, peab hiina keel olema esikohal. Koolieelikud peavad hiina keelt valdama ja avalikes kohtades peavad hiina märgid olema nähtavamad kui vähemuste kirjad.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot;&gt;[https://rfa.org/english/tibet/2026/07/24/explainer-china-ethnic-unity-law-tibet-uyghur/ Explained: China's 'ethnic unity and progress promotion' law], RFA, 24.7.2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.asianews.it/news-en/What-Xi-Jinpings-new-law-on-ethnic-groups-in-china-says-65025.html What Xi Jinping's new law on ethnic groups in China says], AsiaNews, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Hiina valitsus rõhutab seaduse 15. artiklit, mis kaitseb vähemuste õigust oma keelt õppida ja kasutada, kriitikud aga väidavad, et seadus fikseerib hiina keele ülemvõimu hariduses ning annab juba rakendatud poliitikale õigusliku aluse ja võib tiibeti keele kasutamist hariduses ja avalikus elus veelgi piirata.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot; /&gt;

==== Pagulased Indias ====

India tiibeti koolides oli õppekeeleks kuni 1985. aastani ainult inglise keel. 2006. aastal õpetati mõnes algkoolis esimese viie klassi jooksul osa aineid tiibeti keeles, alates kuuendast klassist aga käis õppetöö ainult inglise keeles. Kõik keskkooliõpikud olid ingliskeelsed.&lt;ref&gt;Dagmar Bernstorff, Hubertus von Welck. ''Exile as Challenge. The Tibetan Diaspora'', Orient Longman 2002, lk 271; Ashild Kolas, Monika P. Thowsen. ''On the Margins of Tibet. Cultural Survival on the Sino-Tibetan Frontier'', University of Washington Press 2006, lk 176; A. Tom Grunfeld. ''The Making of Modern Tibet'', M. E. Sharpe, 1996, lk 179, 198.&lt;/ref&gt; [[Dharamsala]] tiibeti koolides nägi tollane inimressursside arendamise ministeeriumi õppekava ette, et alates põhikooli keskastmest õpetatakse õppeaineid inglise keeles.&lt;ref&gt;Mary Ann Maslak. School as a site of Tibetan ethnic identity construction in India? Results from a content analysis of textbooks and Delphi study of teachers' perspectives. – ''Educational Review'', 2008, kd 60, nr 1, lk 85–106.&lt;/ref&gt;

=== Meedia ===

2000. aastal ilmus Tiibetis kokku 14 tiibetikeelset ajakirja ja 10 päevalehte. Lisaks ilmus Hiina teistes piirkondades käputäis piirkondlikke&lt;ref&gt;Kõige mõjukamate seas olid ༄༅༎སྦྲང་ཆར༎ (&quot;Kevadvihm&quot;) [[Qinghai]]s ja ༄༅༎ཟླ་ཟེར༎ (&quot;Kuuvalgus&quot;) [[Gansu]]s. Vt: Toni Huber. ''Amdo Tibetans in Transition. Society and Culture in the Post-Mao Era''. Brill 2000, lk 40.&lt;/ref&gt; ja üleriigilisi&lt;ref&gt;Nende seas oli Pekingis ilmuv ༄༅༎ཀྲུང་གོའི་བོད་ཀྱི་ཤེས་རིག༎ (&quot;Tibetoloogia Hiinas&quot;).&lt;/ref&gt; tiibetikeelseid ajalehti ja ajakirju.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi ilmus 2024. aasta lõpuks Tiibeti autonoomses piirkonnas tiibeti keeles 17 ajakirja ja 11 ajalehte.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot; /&gt; Tiibeti keeles tegutses arvukalt raadio- ja telejaamu ning tehti kinofilme, sealhulgas Lhasa ja kamba keelevariandis.&lt;ref&gt;Ka [[Radio China International]] edastas saateid nendes keelevariantides: [http://tibetan.chinabroadcast.cn/lhasa.htm tibetan.chinabroadcast.cn] ja [http://tibetan.chinabroadcast.cn/kangba.htm tibetan.chinabroadcast.cn].&lt;/ref&gt; Hiinas andis üheksa kirjastust regulaarselt välja tiibetikeelseid raamatuid. Igal aastal ilmus ligikaudu tuhat nimetust.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;

===Lahkarvamused tiibeti keele ohustatuse üle===

2008. aasta veebruaris toetas Briti parlamendiliige [[Norman Baker]] [[rahvusvaheline emakeelepäev|rahvusvahelise emakeelepäeva]] puhul [[Free Tibet Campaign]]i avaldatud ülevaadet ja nõudmist teha tiibeti keel Tiibeti autonoomse piirkonna ametikeeleks. Ta väitis: &quot;Hiina valitsus ajab teadlikku poliitikat hävitada kõik tiibetlik, sealhulgas tiibetlaste oma keel nende enda kodumaal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120725060858/http://www.freetibet.org/newsmedia/report-reveals-determined-chinese-assault-tibetan-language Report reveals determined Chinese assault on Tibetan language], Free Tibet, 21.2.2008.&lt;/ref&gt; Tibetoloog [[Elliot Sperling]] märkis seevastu, et &quot;teatud piirides püüab [[Hiina Rahvavabariik]] tiibeti kultuuri väljendamist võimaldada&quot; ja  &quot;kogu Tiibeti kiltmaal toimuvat kultuurilist tegevust ei saa ignoreerida&quot;.&lt;ref&gt;Sperling Elliot. Exile and Dissent: The Historical and Cultural Context. – Melissa Harris, Sydney Jones (toim). ''Tibet Since 1950: Silence, Prison, or Exile'',  2000, lk 31–36.&lt;/ref&gt;

2003. aastal seadis [[Barry Sautman]] ajakirjas [[Texas International Law Journal]] kahtluse alla väited tiibeti keele ohustatusest. Ta kirjutas, et ükski paljudest tollastest ohustatud keeli käsitlevatest uuringutest ei pidanud tiibeti keelt ohustatuks ja  tiibetlaste keele säilitamine erines keele kadumisest isegi sellistes lääneriikide kaugemates piirkondades, kus rakendati liberaalset keelepoliitikat. Sautmani sõnul olid väited, et Tiibeti algkoolides õpetati hiina keeles, ekslikud: tiibeti keel oli peamine õppekeel peaaegu kõigis Tiibeti autonoomse piirkonna algkoolides. Ta lisas, et hiina keelt hakati varastes klassides õpetama ainult linnakoolides ning põhjusel, et vähem kui neli tiibetlast kümnest jõudis keskkooli, oli algkool nende kultuurilise kujunemise seisukohalt kõige olulisem.&lt;ref&gt;Barry Sautman. Cultural Genocide and Tibet. – ''Texas International Law Journal'', 2003, 38, nr 2, lk 173–246.&lt;/ref&gt;

==Kiri==
{{Vaata|Tiibeti kiri|Tiibeti punktkiri}}

Tiibeti keelt kirjutatakse ühes [[india kirjad|India kirjadest]]. Selle ajalooliselt konservatiivne kirjaviis kajastab [[vanatiibeti keel]]e häälikusüsteemi ja aitab ühendada [[tiibeti keel (koondnimetus)|tiibetikeelset]] ala. See on abiks ka [[hiina-tiibeti algkeel]]e ja [[vanahiina keel]]e rekonstrueerimisel.&lt;ref name=&quot;Kiaer 2020 p. 34&quot;&gt;J. Kiaer. ''Delicious Words: East Asian Food Words in English'', Taylor &amp; Francis 2020ISBN 978-1-000-07934-0, lk 34.&lt;/ref&gt;

Kõige levinum süsteem, mida teadlased kasutavad tiibeti kirjas kirjutatud teksti [[latinisatsioon|latiniseerimiseks]], on [[Wylie transliteratsioon]]. Keeleteadlased kasutavad sageli ka muid, enda tarbeks välja töötatud transliteratsioonisüsteeme. Häälduse ligikaudseks edasiandmiseks on [[Hiina]] ametlik latinisatsioo [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]- Ingliskeelsetes materjalides kasutatakse transkriptsiooni [[THL]].&lt;ref&gt;David Germano, Nicolas Tournadre. [https://web.archive.org/web/20221224035020/https://www.thlib.org/reference/transliteration/#!essay=/thl/phonetics/s/b5 THL Simplified Phonetic Transcription of Standard Tibetan], The Tibetan and Himalayan library, 2003. &lt;/ref&gt; Mõne nime puhul on kasutusel ka ebareeglipärane transkriptsioon, näiteks [[Džomolungma]].

Tiibeti kirja silbi ortograafiline struktuur on (C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;)C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;(C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;)V(C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;).&lt;ref&gt;Nyima Droma, Ellen Bartee. ''A beginning textbook of Lhasa Tibetan'', National Press for Tibetan Studies 2000, lk 9–17.&lt;/ref&gt; Kõik kombinatsioonid ei ole lubatud.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Asukoht
!C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;
!V
!C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;
|-
!Nimetus
|Eesliide
|Ülatäht
|Juurtäht
|Alatäht
|Täishäälik
|Järelliide
|Teine järelliide
|-
!Lubatud tähemärgid
|&lt;big&gt;ག ད བ མ འ&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ར ལ ས&lt;/big&gt;
|mis tahes kaashäälik
|&lt;big&gt;ཡ ར ལ ཝ&lt;/big&gt;
|mis tahes täishäälik
|&lt;big&gt;ག ང ད ན བ མ འ ར ལ ས&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ད ས&lt;/big&gt;
|}

```wikitext
== Fonoloogia ==
[[Silp|Silbi]] ehitus on suhteliselt lihtne.&lt;ref&gt;Lim 2018: 12.&lt;/ref&gt; [[Kaashäälikuühend]]id ei ole lubatud&lt;ref&gt;Denwood 1999: 75.&lt;/ref&gt;. ja silbi lõpus võib olla ainult üks kaashäälik.&lt;ref&gt;Denwood 1999: 71.&lt;/ref&gt; Täishäälikud võivad olla lühikesed või pikad ja [[täishääliku pikkus|pikad täishäälikud]] võivad lisaks olla [[nasaalvokaal|nasaaliseeritud]].{{sfn|DeLancey|2003|p=272}} [[Vokaalharmoonia]] esineb  kahesilbilistes sõnades ja [[finiitne tegusõnavorm|finiitsetes  tegusõnavormides]].&lt;ref&gt;Chang, Chang 1968.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 271.&lt;/ref&gt;

[[toon (keeleteadus)|Toonid]] on tähendust eristavad. Eristatakse vähemalt kahte [[toonifoneem]]i.{{sfn|Lim|2018|p=28}} Kuigi Hiina keeleteadlased eelistavad nelja tooni analüüsi,&lt;ref&gt;Lim 2018: 34&lt;/ref&gt; leiab [[Scott DeLancey|DeLancey]] (2003), et langev toon ja sõnalõpuline [k] või [ʔ] on [[kontrastne jaotussuhe|kontrastses jaotussuhtes]]. Sellepärast ta räägib kas kõrge või madala tooniga silpidest.&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 272.&lt;/ref&gt;

=== Kaashäälikud ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Konsonant]][[foneem]]id
!
! colspan=&quot;2&quot; | [[Labiaal]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Alveolaar]]id
! [[Retrofleks]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Alveopalataal]]id ja [[palataal]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Velaar]]id
! [[Glotaal]]id
|-
! [[Nasaal]]id
| colspan=&quot;2&quot; | /m/
| colspan=&quot;2&quot; | /n/
|
| colspan=&quot;2&quot; | /ɲ/
| colspan=&quot;2&quot; | /ŋ/
|
|-
! [[Klusiil]]id
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /pʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /p/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /t/
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;border-right: none;&quot; | [ʈʰ] ~ [ʈʂʰ] &lt;br /&gt; /ʈ/ ~ [ʈʂ]
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /cʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /c/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /kʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /k/
| /ʔ/
|-
! [[Afrikaat|Afrikaadid]]
| colspan=&quot;2&quot; |
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tsʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /ts/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tɕʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /tɕ/
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|-
! [[Frikatiiv]]id
| colspan=&quot;2&quot; |
| colspan=&quot;2&quot; | /s/
| [ʂ]
| colspan=&quot;2&quot; | /ɕ/
| colspan=&quot;2&quot; |
| [h]
|-
! [[Poolvokaal]]id
| colspan=&quot;2&quot; | /w/
| colspan=&quot;2&quot; | /ɹ/
|
| colspan=&quot;2&quot; | /j/
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|-
! [[Lateraal]]id
| colspan=&quot;2&quot; |
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /l̥/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /l/
|
| colspan=&quot;2&quot; |
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|}

# Madala tooni korral muutuvad helitud aspireerimata klusiilid ja frikatiivid /p, t, ts, ʈ ~ ʈʂ, tɕ, c, k/ helilisteks: [b, d, dz, ɖ ~ ɖʐ, dʑ, ɟ, ɡ]. Aspireeritud klusiilid ja frikariivid /pʰ, tʰ, tsʰ, ʈʰ ~ ʈʂʰ, tɕ, cʰ, kʰ/ kaotavad osa [[aspiratsioon]]ist. Seega eristuvad foneemipaarid /p, t, ts, ʈ ~ ʈʂ, tɕ, c, k/ ja /pʰ, tʰ, tsʰ, ʈʰ ~ ʈʂʰ, tɕʰ, cʰ, kʰ/ selles kontekstis peamiselt helilisuse järgi. Lhasa kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvate kõnelejate murdes madala tooni korral helilisi klusiile ja frikatiive ei kasutata.
# Poolvokaalil /ɹ/ on neli hääldusvarianti: [ɹ], [ʐ], [ɾ] ja [r]. Varasemates uurimustes on oletatud ka helitut poolvokaali, näiteks [ɹ̥] (Dawson 1980b; Sprigg 1954; Tournadre, Dorje 2003). Selle hääliku olemasolu kohta selgeid tõendeid. Mõnes Lhasa või kesktiibeti keele variandis võib see olla foneemi /ʂ/ variant.&lt;ref&gt;Zhang Yubin. Central Tibetan (Lhasa). – [https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-the-international-phonetic-association/article/central-tibetan-lhasa/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5 Veebis.] – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2024, 54, nr 2, lk 788–810.&lt;/ref&gt;
# Konsonantfoneemid /m/, /ŋ/, /p/, /r/, /l/ ja /k/ võivad esineda silbi lõpus. Klassikalise tiibeti keele sõnalõpuline /n/ on samuti säilinud, kuid tänapäevases häälduses väljendub see tavaliselt eelneva täishääliku nasaalisatsioonina, mitte eraldi kaashäälikuna (vt eespool). Foneemi /k/ sõna lõpus siiski ei hääldata, välja arvatud väga formaalses kõnes. Ka silbilõpulisi foneeme /r/ ja /l/}} jäävad sageli selgelt hääldamata ja väljenduvad eelneva täishääliku pikenemisena. Foneemine [[larüngaalklusiil] /ʔ/ esineb ainult sõna lõpus foneemide /s/, /t/ või /k/ asemel. Need häälikud esinesid klassikalises tiibeti keeles, kuid on hiljem kadunud. Näiteks Tiibeti endanimetus oli klassikalises tiibeti keeles ''Bod'', kuid nüüd hääldatakse seda [pʰø̀ʔ].

=== Täishäälikud ===
Täishäälikuid on kirjeldatud ja iseloomustatud mitmel viisil. Nende uurimine jätkub.&lt;ref name=&quot;Gong_2020&quot;&gt;Gong Xun. How many vowels are there in Lhasa Tibetan? – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2020, 43, nr 2, lk 225–254..&lt;/ref&gt;

Tournadre ja Sangda Dorje eristavad kaheksat täishäälikut:&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003, lk 35.&lt;/ref&gt;

{| class=wikitable style=text-align:center
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Vokaal]][[foneem]]id !
! [[Eesvokaal]]id
! [[Keskvokaal]]id
! [[Tagavokaal]]id
|-
! [[Kõrge vokaal|Kõrged]]
| /i/ /y/
|
| /u/
|-
! [[Keskkõrge vokaal|Keskkõrged]]
| /e/ /ø/
|
| /o/
|-
! [[Keskmadal vokaal|Keskmadalad]]
| /ɛ/
|
|
|-
! [[Madal vokaal|Madalad]]
|
| a
|
|}

Mõnikord kirjeldatakse veel kolme täishäälikut, mida peetakse oluliselt erinevaks: [ʌ] või [ə], mis on tavaliselt foneemi /a/ [[allofoon]]; [ɔ], mis on tavaliselt foneemi /o/ allofoon; ja [ɛ̈] (ümardamata tsentraliseerunud keskvokaal), mis on tavaliselt foneemi /e/ allofoon. Need häälikud esinevad tavaliselt [[kinnine silp|kinnistes silpides]]. Et tiibeti keeles ei ole lubatud [[geminaat|geminaadidd]], siis mõnikord lõpeb silp sama häälikuga, millega algab järgmine silp. Siis hääldatakse esimest silpi [[lahtine silp|lahtise silbina]], kuid selles säilib kinniselesilbile iseloomulik täishäälik. Näiteks ཞབས ''zhabs'' 'jalg' hääldatakse [ɕʌp] ja པད ''pad'' (laen sanskriti sõnast ''padma'', '[[india lootos]]') hääldatakse [pɛʔ], kuid liitsõna ཞབས་པད ''zhabs pad'' (&quot;lootosejalg&quot;, 'minister') hääldatakse [ɕʌpɛʔ]. See võib tekitada [[minimaalpaar]]e, milles eristuvad häälikud, mis muudes olukordades on allofoonid.

Allikad on eriarvamusel selles, kas häälikud [ɛ̈] (mis tuleneb foneemist {{IPA|/e/}} kinnises silbis) ja [ɛ] (mis tuleb foneemist /a/ [[metafoonia]] tõttu) on erinevad või sisuliselt identsed.

Foneemine täishäälikupikkus esineb piiratud juhtudel. Klassikalise tiibeti keele järelliidete, tavaliselt ''i''' (འི་) sulandumine sõna lõpus tekitab  pika täishääliku. Foneetilistes transkriptsioonides jäetakse see tunnus mõnikord märkimata. Tavalises kõnehäälduses asendatakse silbi lõpus esinevad häälikud [r] ja [l] sageli samuti täishääliku pikendamisega.

Täishäälikutel /i/, /y/, /e/, /ø/ ja /ɛ/ on nasaliseeritud vasted /ĩ/, /ỹ/, /ẽ/, /ø̃/ ja /ɛ̃/.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 55.&lt;/ref&gt; Ajalooliselt tulevad need vastavalt ühenditest /in/, /un/, /en/, /on/ ja /an/ ning kajastuvad ka kirjas. Häälikute /un/, /on/ ja /an/ kvaliteet on muutunud, sest ajalooline /n/ põhjustas koos kõigi teiste sõnalõpuliste [[koronaal]]idega [[umlaut|umlaudi]] tüüpi muutuse kesktiibeti keele Wü harus.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 56.&lt;/ref&gt; Mõnel ebatavalisel juhul võivad nasaaliseeruda ka häälikud /a/, /u/ ja /o/.

=== Toonid ===
Lhasa murret kirjeldatakse tavaliselt kahetoonilisena: eristatakse kõrget ja madalat tooni. Ühesilbilistes sõnades võib kumbki toon esineda siiski kahe erineva kontuuriga. Kõrge toon võib olla kas tasane või langev ja madal toon kas tasane või tõusev-langev. Viimase puhul tõuseb toon keskmisele kõrgusele ja langeb uuesti. Tavaliselt piisab kahe tooni eristamisest, sest minimaalpaare, mis erinevad ainult toonikontuuri poolest, on väga vähe. See erinevus esineb ainult mõnes sõnas, mis lõpevad häälikuga [m] või [ŋ]. Näiteks sõna ''kham'' (ཁམ, 'tükk' hääldatakse [kʰám kõrge tasase tooniga, sõna ''Khams'' (ཁམས་, '[[Kham]]') hääldatakse [kʰâm] kõrge langeva tooniga.&lt;ref name=&quot;g447&quot;&gt;P. Strazny. ''Encyclopedia of Linguistics'', Taylor &amp; Francis 2013, ISBN 978-1-135-45522-4, lk 1105.&lt;/ref&gt;

Mitmesilbilistes sõnades eristab toon tähendust peamiselt esimeses silbis. Sellepärast võiks tiibeti keelt fonoloogilise [[keeletüpoloogia]] seisukohalt täpsemalt nimetada [[tooniaktsendikeel]]eks, mitte päris [[toonikeel]]eks, milles igal silbil võib olla omaette toon.

==Morfoloogia==

=== Nimisõnad ja asesõnad ===

Nimisõnadel puudub [[grammatiline sugu]], kuigi sugu saab väljenduda leksikaalselt. Nimisõnadel [[arv (keeleteadus)|arvu]]kategooriat ei ole. Inimest tähistavatele [[Definiitsus|definiitsed]] võidakse lisada [[mitmus]]t väljendav liide ཚོ (''tsho'').

On kirjeldatud kuut käänet: [[absolutiiv]], [[ergatiiv]], [[genitiiv]], [[ablatiiv]], [[komitatiiv]] ja [[obliikvakääne]] (täidab ka [[daativ]]i ja [[lokatiiv]]i funktsioone). On ka teisi käänete käsitlusi. ([[klassikaline tiibeti keel| Klassikalise tiibeti keele]] puhul on pakutud näiteks kümmet käänet.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The Classical Tibetan cases and their transcategoriality. – ''Himalayan Linguistics'', 2010.&lt;/ref&gt; Käändeid väljendatakse üldjuhul abisõnadega, mis liituvad tervele nimisõnafraasile, mitte üksikule nimisõnale. Nende järelliidete kuju võib varieeruda tüve lõpphääliku järgi.

Isikulistel asesõnadel on grammatiline arv: neil on [[ainsus]]e, [[kaksus]]e ja [[mitmus]]e vormid. Kaksusevorm moodustatakse liitega གཉིས (''gnyis'') 'kaks', mitmusevorm liitega ཚོ (''tsho''). Asesõnadel võib olla üks kuni kolm [[registri (keeleteadus)|registrit]]: näiteks on esimesel isikul üks vorm ང (''nga''), teise isiku ainsuses aga eristatakse viisakat vormi ཁྱེད་རང (''khyed rang'') ja mitteformaalset vormi ཁྱོད (''khyod'').&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/45A-tib Tibetan (Standard Spoken): Politeness Distinctions in Pronouns |website], WALS Online.&lt;/ref&gt; Kolmanda isiku mitteformaalsetes vormides eristatakse mees- ja naissugu (ཁོ (''kho'') ja མོ ()''mo''), neutraalne vorm on ཁོང (''khong'').

Näitaval asesõnal on kolm kaugusastet: lähedane འདི (''ʼdi'') 'see', keskmine དེ (''de'') 'too' ja kauge ཕ་གི (''pha-gi'') 'too seal kaugel'. Neile saab lisada käändetunnuseid.

===Arvsõnad ja numbrid===
Tiibeti numbrid on [[tiibeti kiri|tiibeti kirjas]] kasutatav numbrisüsteem, mis on üks [[India numbrid|India numbrite]] variante. Seda kasutatakse tiibeti keeles.&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/writing/tibetan.htm Tibetan (བོད་སྐད)], Omniglot.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/language/numbers/tibetan.htm Numbers in Tibetan], Omniglot.&lt;/ref&gt;. See on [[kümnendsüsteem]]il põhinev [[positsiooniline arvusüsteem]],&lt;ref name=&quot;TD2003&quot;&gt;Nicolas Tournadre, Sangda Dorje. ''Manual of Standard Tibetan: Language and civilization'', Snow Lion Publications: Ithaca, N.Y. 2003, ISBN 1559391898, lk 131–134.&lt;/ref&gt; mida on kasutatud juba varajastes [[klassikaline tiibeti keel|klassikalise tiibeti keele]] tekstides. Ka [[mongoli numbrid]] on välja töötatud tiibeti numbrite põhjal.&lt;ref&gt;Stephen Chrisomalis. ''Numerical Notation: A Comparative History'', Cambridge University Press 2010 ISBN 9780521878180.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.unicode.org/versions/Unicode10.0.0/ch13.pdf The Unicode® Standard Version 10.0 – Core Specification: South and Central Asia-II], Unicode.org.&lt;/ref&gt;

=== Numbrid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti numbrid
| ༠ || ༡ || ༢ || ༣ || ༤ || ༥ || ༦ || ༧ || ༨ || ༩
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Devanaagari numbrid]]
| ०|| १ || २ || ३ || ४ || ५ || ६ || ७ || ८ || ९
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Bengali numbrid]]
| ০ || ১ || ২ || ৩ || ৪ || ৫ || ৬ || ৭ || ৮ || ৯
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Araabia numbrid]]
| 0 || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9
|}

== Põhiarvud ja -arvsõnad ==
Erinevalt paljudest teistest [[Ida-Aasia]] keeltest, näiteks [[birma keel]]est, [[hiina keel]]est, [[jaapani keel]]est, [[korea keel]]est ja [[vietnami keel]]est, ei kasutata Lhasa tiibeti keeles loendamisel koos arvsõnadega [[loendussõna|loendussõnu]] ([[klassifikaator (keeleteadus)|klassifikaatoreid]]). Kümnetele järgneb siiski sageli ka tervikut või hulka väljendav sõna, mida kasutatakse mõnikord ka väiksemate arvude järel.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot;&gt;Waddell, de Lacouperie 1911: 920.&lt;/ref&gt;

Teaduslikes ja astroloogilistes teostes tähistatakse arve sümboolsete sõnadega, nagu ka [[sanskriti keel]]es.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon ja hääldus
|-
| 0 || ༠ || ཀླད་ཀོར་ || laykor
|-
| 1 || ༡ || གཅིག་ || chigk [t͡ɕi˥˩]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་ || nyi [ȵiː˥]
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་ || sum [sum˥]
|-
| 4 || ༤ || བཞི་ || shi [ɕi˩˧]
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་ || nga [ŋa˥]
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་ || trug [ʈ͡ʂʰu˩˧˨]
|-
| 7 || ༧ || བདུན་ || dün [tỹ˩˧]
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་ || gyay [cɛː˩˧˨]
|-
| 9 || ༩ || དགུ་ || gu [ku˩˧]
|}

=== Suuremad arvud ===
{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་ || chu
|-
| 11 || ༡༡ || བཅུ་གཅིག་ || chu chigk
|-
| 12 || ༡༢ || བཅུ་གཉིས་ || chu nyi
|-
| 13 || ༡༣ || བཅུ་གསུམ་ || chuk sum
|-
| 14 || ༡༤ || བཅུ་བཞི་ || chu shi
|-
| 15 || ༡༥ || བཅོ་ལྔ་ || cho nga
|-
| 16 || ༡༦ || བཅུ་དྲུག་ || chu druk
|-
| 17 || ༡༧ || བཅུ་བདུན་ || chup dün
|-
| 18 || ༡༨ || བཅོ་བརྒྱད || cho gyay
|-
| 19 || ༡༩ || བཅུ་དགུ་ || chu gu
|-
| 20 || ༢༠ || ཉི་ཤུ་ || nyi shu
|-
| 21 || ༢༡ || ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག || nyi shu tsa chigk
|-
| 30 || ༣༠ || སུམ་ཅུ || sum ju
|-
| 31 || ༣༡ || སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག || sum ju so chigk
|-
| 40 || ༤༠ || བཞི་བཅུ || ship ju
|-
| 41 || ༤༡ || བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག || ship ju shey chigk
|-
| 50 || ༥༠ || ལྔ་བཅུ || ngap ju
|-
| 51 || ༥༡ || ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག || ngap ju nga chigk
|-
| 60 || ༦༠ || དྲུག་ཅུ || trug chu
|-
| 61 || ༦༡ || དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག || trug chu rey chigk
|-
| 70 || ༧༠ || བདུན་ཅུ || dün ju
|-
| 71 || ༧༡ || བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག || dün ju dön chigk
|-
| 80 || ༨༠ || བརྒྱད་ཅུ || gyay ju
|-
| 81 || ༨༡ || བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག || gyay ju gya chigk
|-
| 90 || ༩༠ || དགུ་བཅུ || gup ju
|-
| 91 || ༩༡ || དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག || gup ju go chigk
|-
| 100 || ༡༠༠ || བརྒྱ་ || gya
|-
| 282 || ༢༨༢ || ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས || nyi gya dang gyay ju gya nyi
|-
| 1 000 || ༡༠༠༠ || སྟོང་ || tong
|-
| 3 047 || ༣༠༤༧ || སུམ་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་བཞི་བཅུ་ཞེ་བདུན || sum tong gya mey dang ship ju shey dün
|-
| 10 000 || ༡༠༠༠༠ || ཁྲི་ || thri
|-
| 1 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠ || ས་ཡ་ || sa ya
|-
| 10 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠ || བྱེ་བ་ || che wa
|-
| 100 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠ || དུང་ཕྱུར་ || dung chur
|-
| 1 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ || ther pum
|-
| 10 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ཆེན་པོ་ || ther pum chen po
|-
| 100 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ || thrag trig
|-
| 1 000 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ཆེན་པོ་ || thrag trig chen po
|}

20-st suuremates arvsõnades kasutatakse esimese ja teise numbri ühendamiseks arvsõna osade vahele paigutatavat ühendavat osist. Need osised on iga kümneliste arvu puhul erinevad: 21–29 puhul རྩ (''rtsa''), 31–39 puhul སོ (''so''), 41–49 puhul ཞེ (''zhe''), 51–59 puhul ང (''nga''), 61–69 puhul རེ (''re''), 71–79 puhul དོན (''don''), 81–89 puhul གྱ (''gya'') ja 91–99 puhul གོ (''go''). Kirjas võib རྩ asemel kasutada ka vormi ཉེར. Et iga osis vastab kindlale kümneliste arvule, võib selle abil jätta teise numbri täieliku nimetuse välja ütlemata (näiteks 32 puhul སོ་གཉིས, mitte སུམ་ཅུ་སོ་གཉིས). Nulliga lõppevate numbrite puhul neid osiseid ei kasutata. Lisaks võib numbri lõppemist nulliga rõhutada, lisades lõppu ཐམ་པ (näiteks བཞི་བཅུ་ཐམ་པ ja བརྒྱ་ཐམ་པ). Sajalistega seotud numbripositsioon eraldatakse väiksematest positsioonidest kirjas osisega དང (''dang''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ja', ja kõnes osisega ར (näiteks 282 on ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས või ཉིས་བརྒྱ་ར་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས).&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt; Kui nelja- või enamakohalises numbris on sajaliste positsioonis null, väljendatakse seda sõnaühendiga བརྒྱ་མེད (''brgya med''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ilma sajata' (näiteks ཉིས་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་ཉི་ཤུ་ཉེར་ལྔ). Miljonist (ས་ཡ, ''sa ya'') suuremate järkude nimetusi käsitatakse nimisõnadena ja nende kordajad paigutatakse nimetuse järele.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Arvsõnade 1, 2, 3 ja 10 kirjapilt muutub teiste arvsõnadega liitmisel, sest sellistes ühendites nende hääldus muutub.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Järgnevas tabelis on arvsõnad Wylie transliteratsioonis.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! [[Araabia numbrid|Araabia numbritega]]
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
|-
|གཅིག
|gcig
|1
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག
|nyi shu rtsa gcig
|21
|
|བཞི་བརྒྱ
|bzhi brgya
|400
|-
|གཉིས
|gnyis
|2
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཉིས
|nyi shu rtsa gnyis
|22
|
|ལྔ་བརྒྱ
|lnga brgya
|500
|-
|གསུམ
|gsum
|3
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གསུམ
|nyi shu rtsa gsum
|23
|
|དྲུག་བརྒྱ
|drug brgya
|600
|-
|བཞི
|bzhi
|4
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བཞི
|nyi shu rtsa bzhi
|24
|
|བདུན་བརྒྱ
|bdun brgya
|700
|-
|ལྔ
|lnga
|5
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་ལྔ
|nyi shu rtsa lnga
|25
|
|བརྒྱད་བརྒྱ
|brgyad brgya
|800
|-
|དྲུག
|drug
|6
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དྲུག
|nyi shu rtsa drug
|26
|
|དགུ་བརྒྱ
|dgu brgya
|900
|-
|བདུན
|bdun
|7
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བདུན
|nyi shu rtsa bdun
|27
|
|སྟོང
|stong
|1000
|-
|བརྒྱད
|brgyad
|8
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བརྒྱད
|nyi shu rtsa brgyad
|28
|
|ཁྲི
|khri
|(ühik) 10 000
|-
|དགུ
|dgu
|9
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དགུ
|nyi shu rtsa dgu
|29
|
|
|
|
|-
|བཅུ
|bcu
|10
|
|སུམ་ཅུ
|sum cu
|30
|
|སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག
|sum cu so gcig
|31
|-
|བཅུ་གཅིག
|bcu gcig
|11
|
|བཞི་བཅུ
|bzhi bcu
|40
|
|བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག
|bzhi bcu zhe gcig
|41
|-
|བཅུ་གཉིས
|bcu gnyis
|12
|
|ལྔ་བཅུ
|lnga bcu
|50
|
|ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག
|lnga bcu nga gcig
|51
|-
|བཅུ་གསུམ
|bcu gsum
|13
|
|དྲུག་ཅུ
|drug cu
|60
|
|དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག
|drug cu re gcig
|61
|-
|བཅུ་བཞི
|bcu bzhi
|14
|
|བདུན་ཅུ
|bdun cu
|70
|
|བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག
|bdun cu don gcig
|71
|-
|བཅོ་ལྔ
|bco lnga
|15
|
|བརྒྱད་ཅུ
|brgyad cu
|80
|
|བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག
|brgyad cu gya gcig
|81
|-
|བཅུ་དྲུག
|bcu drug
|16
|
|དགུ་བཅུ
|dgu bcu
|90
|
|དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག
|dgu bcu go gcig
|91
|-
|བཅུ་བདུན
|bcu bdun
|17
|
|བརྒྱ
|brgya
|100
|
|བརྒྱ་དང་གཅིག
|brgya dang gcig
|101
|-
|བཅོ་བརྒྱད
|bco brgyad
|18
|
|བརྒྱ་དང་ལྔ་བཅུ
|brgya dang lnga bcu
|150
|
|
|
|
|-
|བཅུ་དགུ
|bcu dgu
|19
|
|ཉིས་བརྒྱ
|nyis brgya
|200
|
|
|
|
|-
|ཉི་ཤུ
|nyi shu
|20
|
|སུམ་བརྒྱ
|sum brgya
|300
|
|
|
|
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|འབུམ
|'bum
|(ühik) 100 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ས་ཡ
|sa ya
|(ühik) 1 000 000 (miljon)
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|བྱེ་བ
|bye ba
|(ühik) 10 000 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|དུང་ཕྱུར
|dung phyur
|(ühik) 100 000 000&lt;ref&gt;[https://www.lamayeshe.com/article/tibetan-numbers Tibetan Numbers], Lamayeshe.&lt;/ref&gt;
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ཐེར་འབུམ
|ther 'bum
|(ühik) 1 000 000 000 (miljard)
|}

== Järgarvsõnad ==
[[Järgarvsõna]]d moodustatakse [[põhiarvsõna]]le järelliite པ (''-pa'') lisamisega. Erandiks on järgarvsõna 'esimene', millel on omaette [[lekseem]] དང་པོ (''dang po'').&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne järgarvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 1 || ༡ || དང་པོ་ || dang po [tʰaŋ˩˧ko˥]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་པ་ || nyi pa
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་པ་ || sum pa
|-
| 4 || ༤ || བཞི་པ་ || shi pa
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་པ་ || nga pa
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་པ་ || trug pa
|-
| 7 || ༧ || བདུན་པ་ || dün pa
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་པ་ || gyay pa
|-
| 9 || ༩ || དགུ་པ་ || gu pa
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་པ་ || chu pa
|}

== Murrud ==
[[Pilt:Tibet 7 half skar.jpg|pisi|7½ [[Tiibeti skar|''skar'']]{{'}}ine postmark. See on ainus teadaolev trükitud näide sümboli ༱ kasutamisest arvu 7,5 tähistamiseks&lt;ref name=&quot;bableStone&quot; /&gt;]]
Tiibeti numbrite mitut kaldkriipsuga varianti on [[Unicode]]'i standardisse lisatud murdarvude tähistamiseks. Unicode'i andmefailide järgi tähistab iga selline märk arvu, mis on ½ võrra väiksem kui arv, mida tähistab sama märk ilma kaldkriipsuta. Nende täpne tähendus ja autentsus on siiski ebaselged ja kasutamisnäiteid on teada väga vähe.&lt;ref name=&quot;bableStone&quot;&gt;[https://www.babelstone.co.uk/Blog/2007/04/numbers-that-dont-add-up-tibetan-half.html Numbers that Don't Add up – Tibetan Half Digits], BabelStone.&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti murrunumbrid
| ༳ || ༪ || ༫ || ༬ || ༭ || ༮ || ༯ || ༰ || ༱ || ༲
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Väärtused (Unicode'i andmefailide järgi)
| -0,5 || 0,5 || 1,5 || 2,5 || 3,5 || 4,5 || 5,5 || 6,5 || 7,5 || 8,5
|}

== Kirjandus ==
*Martine Mazaudon. Les principes de construction du nombre dans les langues tibeto-birmanes. – François (toim). ''La Pluralité'', 2002. [http://halshs.archives-ouvertes.fr/docs/00/16/68/91/PDF/numerationTB_SLP.pdf Veebis.]

===Tegusõna===
Tegusõna paikneb alati [[lause]] lõpus. Tegusõnad ei ühildu [[isik (keeleteadus)|isikus]], [[arv (keeleteadus)|arvus]] ega [[grammatiline sugu|soos]]. Samuti puudub [[tegumood|tegumoe]] ([[aktiiv]] ja [[passiiv]]) eristus: tegusõnad on tegumoe suhtes neutraalsed.

Tiibeti tegusõnu saab liigitada [[tahtelisus]]e ja [[valents (keeleteadus)|valentsi]] järgi. Tegusõna tahtelisus mõjutab oluliselt selle [[morfoloogia]]t ja [[süntaks]]it. Tahtelistel tegusõnadel on [[käskiv kõneviis|käskiva kõneviisi]] vormid, mittetahtelistel neid ei ole. Näiteks saab öelda ལྟོས་ཤིག། (''ltos shig'') 'vaata', kuid mitte *མཐོང་ཤིག། (''mthong shig'') 'näe'. Peale selle saavad ainult tahtelised tegusõnad esineda koos [[egofoorilisus|egofoorilise]] [[koopula]]ga ཡིན། (''yin'').&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot;&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, 14, nr 1, lk 93–107. [https://web.archive.org/web/20230505115940/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/saxena1991pathways.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;

Tegusõnad jagunevad ühe- ja kahevalentseteks. Mõned tegusõnad võivad esineda mõlemas tarvituses, näiteks ཆག (''chag'') 'purunema' või 'purustama'. Valents ja tahtelisus mõjutavad seda, millised nimisõnad võivad esineda [[ergatiiv]]is ja millised [[absolutiiv]]is, millel puudub käändelõpp.&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt; Sihilisus ja tahtelisus on teineteisest sõltumatud kategooriad: nii tahteliste kui ka mittetahteliste tegusõnade hulgas leidub nii sihilisi kui ka sihituid tegusõnu.

Tegusõna [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]] mõjutab seda, milliseid tegusõnaliiteid ja lause lõpus paiknevaid abikoopulaid kasutatakse. Lõpetamata aspektis tegusõnu tähistatakse järelliitega གི (''gi'') või selle teisenditega, mis on identsed nimisõnade [[genitiiv]]i lõpuga. Lõpetatud aspektis tegusõnadel seda sufiksit ei kasutata. Kumbki aspektirühm jaguneb omakorda kaheks alamrühmaks: lõpetamata aspekti alla kuuluvad [[tulevik (keeleteadus)|tulevik]] ja [[kestev aspekt|kestev/üldine aspekt]]; lõpetatud aspekti alla kuuluvad [[täisminevik]] ja [[aorist]].&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt;

[[Evidentsiaalsus]] on tiibeti tegusõnade kategooria, mida on palju uuritud.&lt;ref name=&quot;DeLancey_1985&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan Evidentials and the Semantics of Causation. – ''Proceedings of the Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society'', 1985. [https://web.archive.org/web/20230512005542/http://journals.linguisticsociety.org/proceedings/index.php/BLS/article/viewFile/1905/1677 Veebis.]&lt;/ref&gt; See on aidanud märkimisväärselt kaasa evidentsiaalsuse uurimisele eri keeltes.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill, Lauren Gawne. The contribution of Tibetan languages to the study of evidentiality. – ''Evidential Systems of Tibetan Languages'', 2017, ISBN 978-3-11-046018-6 (e-raamat 978-3-11-047374-2), lk 1–40.&lt;/ref&gt; Evidentsiaalsus ja aspekt moodustavad modaalsuste süsteemi, milles modaalsusi eristavad lõpukoopulad. Põhikoopulate süsteemis eristatakse kolme kategooriat: egofooriline (ཡོད ''yod''), sensoorne (འདུག ''ʼdug'') ja faktuaalne (ཡོད་རེད ''yod-red''). Neid kategooriat väljendavad vastavakt samastuskoopulad ཡིན ''yin'', རེད་བཞག ''red-bzhag'' ja རེད ''red''.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37, nr 2, lk 240–263.&lt;/ref&gt; Nicolas Tournadre on eristanud järgmisi modaalsusi:

* väitev modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus, mis väljendab vahetut ohtu
* kogemuslik egofooriline modaalsus
* harjumuslik või üldistav väitev modaalsus
* järelduslik modaalsus
* tahteline egofooriline modaalsus
* tahteline või harjumuslik egofooriline modaalsus
* vastuvõttev egofooriline modaalsus
* tunnistuslik modaalsus

== Süntaks ja sõnajärg ==
Tiibeti keelt on traditsiooniliselt käsitatud [[ergatiiv-absolutiivne keel|ergatiiv-absolutiivse keelena]], kuid hilisemad uurimused näitavad, et tegu on [[pragmaatiline|pragmaatilise ergatiiviga]]: [[ergatiiv]]i käändetunnus võib esineda agendil ja mõnel [[sihitu tegusõna]] alusel, kuid selle kasutamine ei ole kohustuslik ja sõltub semantilistest teguritest (eriti [[agentiivsus]]est ja [[perfektiivsus]]est) ja pragmaatilistest teguritest, eelkõige kontrastist.&lt;ref&gt;Scott DeLancey. &quot;Optional&quot; &quot;Ergativity&quot; in Tibeto-Burman Languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, kd 34, nr 2, lk 9–20.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, kd 14, nr 1, lk 93–107.&lt;/ref&gt; 

[[Sõnajärg]] on üldjoontes [[SOV]]: [[öeldis]] paikneb [[lause]] lõpus. 

[[Nimisõnafraas]]is enamik laiendeid järgneb nimisõnale, [[omastavaline täiend]] aga eelneb sellele:&lt;ref&gt;Matthew S. Dryer. ''Word order in Tibeto-Burman languages''. –  ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2008, kd 31, nr 1, lk 1–83. [https://www.acsu.buffalo.edu/~dryer/DryerTibetoBurmanWordOrder.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;
* omadussõnad paiknevad tiibeti keeles üldjuhul nimisõna järel, välja arvatud juhul, kui omadussõna ja nimisõna on seotud [[genitiiv]]i [[abisõnaga]];
* [[sihitis]]ed ja [[määrsõna]]d paiknevad enne [[tegusõna]], samuti omadussõnad [[öeldistäitelause]]tes;
* [[omastav]]as nimisõna paikneb selle nimisõna ees, mida ta täiendab;
* [[näitav asesõna|näitavad asesõnad]] ja arvsõnad paiknevad selle nimisõna järel, mida nad täiendavad.

Mõnes murdes on laiendite järjekord muutlik: näiteks Shigatse murdes ei ole omadussõna ja nimisõna järjestuses ülekaalus kumbki võimalik järjestus ning [[Dingri murre|Dingri murdes]] võib näitav asesõna paikneda nii nimisõna ees või selle järel.&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/87A-tis Tibetan (Shigatse): Order of Adjective and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/88A-tdi Tibetan (Dingri): Order of Demonstrative and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;

== Registrid ==

Tiibeti keeles on mitu [[registri (keeleteadus)|registrit]], millest enamik on ühised kogu tiibeti keelele laiemas mõttes. 
* ཕལ་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is  ''phal skad'', sõna-sõnalt 'tavakeel') on igapäevane kõnekeel. Traditsiooniliselt peetakse seda kirjanduse loomiseks sobivaks ja väljendit ''phal skad'' kasutatakse sageli halvustavalt, et näidata, et väljend ei sobi kirjalikku teksti.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot;&gt;Birgit Kellner. Vernacular Literacy in Tibet: Present Debates and Historical Beginnings. – Elke Krotz, Stephan Müller, Norbert Kössinger, Pavlína Rychterová (toim). ''Anfangsgeschichten / Origin Stories: Der Beginn volkssprachiger Schriftlichkeit in komparatistischer Perspektive / The Rise of Vernacular Literacy in a Comparative Perspective'' (''MittelalterStudien'', kd 31), Wilhelm Fink 2018, ISBN 978-3-8467-6346-9, lk 381–402. [https://www.fink.de/view/book/edcoll/9783846763469/BP000017.xml Veebis.]/ref&gt;
* ཞེ་ས། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''zhe sa'' 'austav ja lugupidav kõne') on austav keelekasutus, sealhulgas spetsiaalne austav sõnavara. Austusregister on omane kõigile tiibeti keeltele, kuid Lhasa keeles on see eriti arenenud ja tavavormi kõrval eristatakse kahte austusastet, üldist ja kõrgeimat.&lt;ref&gt;Joanna Bialek. Emergence of the honorific register in Tibetic languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2023, kd 46, nr 2, lk 290–327.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Samdrup Tsering, Hiroyuki Suzuki. Honorific register in Mabzhi Tibetan: How Amdo Tibetans use honorific words in their speech community. – ''Kyoto University Linguistic Research'', 2023, kd 42, lk 59–76. [https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/handle/2433/287601 Veebis.]&lt;/ref&gt;
* ཡིག་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''yig skad'', sõna-sõnalt 'kirjakeel') on  kirjanduslik kirjali kkeelekuju, mis hõlmab ka allpool kirjeldatud keelekuju ཆོས་སྐད (''chos skad'').&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;
* ཆོས་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''chos skad'', sõna-sõnalt 'õpetuse keel' või 'religioosne keel') on religioosne kirjakeel, milles on kirjutatud pühakirjad ja muud klassikalised teosed. Tänapäeval kasutatakse seda terminit vahel ka kirjakeele kohta üldiselt.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

Enne Hiina Rahvavabariigi aega eristati tiibeti keeles kolme keelekasutusvormi: esiteks kloostrites kasutatav liturgiline keel (''chos skad''); teiseks õukonnakeel – rangelt normeeritud ''she sa'', mis on tänapäevalgi Lhasa haritud ülemkihi keelekasutuse vorm; kolmandaks &quot;rahvakeel&quot; (''phal skad''), igapäevane kõnekeel, mille arvukad murded on Tiibeti suuruse tõttu sageli vastastikku peaaegu arusaamatud.

Kõrgemates stiiliregistrites kasutatakse rohkesti austavaid nimetusi ja tiitleid. Sageli kasutatavatel sõnadel on eri kujud, millega väljendatakse hierarhilisi erinevusi. Kõigis neis keelekasutusvormides oli puudus tänapäevasest sõnavarast. Alates 1960ndatest hakkasid keeleteadlased välja töötama uustiibeti keelt, mille sõnavara täiendati terminitega, et oleks võimalik õpetada näiteks füüsikat ja keemiat. Ka tänapäeva meedia kasutab seda Lhasa murde põhjal välja töötatud keelevarianti.

Lhasa kõnekeele põhjal on kujunenud tiibetlaste ühiskeel (''spyi skad''), mida kasutatakse nii Hiinas kui ka diasporaas, kuid igapäevases kõnes valitseb endiselt kohalik murre.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://eki.ee/teatmik/tiibeti-nimed/ Tiibeti nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus

[[Kategooria:Tiibeti-Birma keeled]]
[[Kategooria:Tiibet]]</text>
      <sha1>9bx0igrav0wqvdwcf8zbse2z5bnic7g</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260674</id>
      <parentid>7260673</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T21:52:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* Numbrid = */</comment>
      <origin>7260674</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="59512" sha1="9in3fephh13o9xnagcmmdd5jz8h0h7g" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib tänapäeva tiibeti kirjakeelest; kesktiibeti, khami ja amdo keele kogumi kohta vaata artiklit   [[Tiibeti keel (koondnimetus)]]}}
{{keeled|nimi=tiibeti keel|originaalnimi བོད་སྐད་། 
 | keelkonnavärv = Hiina-Tiibeti
 | riigid=[[Hiina]]s, [[India]]s
 | rääkijad      = 6  miljonit
 | keelkond      = [[Hiina-Tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;[[Tiibeti-Birma keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;'''tiibeti keel'''
 | riik          = {{PisiLipp|Hiina}} ([[Tiibeti autonoomne piirkond]])
 | keelehoole    = [[Tiibeti Keele Standardimise Komitee]]
 | kood 1        = bo
 | kood 2        = bod (T), tib (B)
 | kood 3        = bod
}}
'''Tiibeti keel''' ehk '''tiibeti kirjakeel'''&lt;ref&gt;Tiibeti keeles kasutatakse nimetusi ལྷ་སའི་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is ''Lha-sa'i skad'', [[THL]]is ''Lhaséké'', [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]{{'}}is ''Lasägä'') 'Lhasa keel' või བོད་སྐད (Wylie ''Bod skad'', THL ''Böké'', ''pinyin'' ''Pögä'') [pʰø̀k˭ɛʔ] 'tiibeti keel' (kasutatakse ka teiste keelekujude kohta).&lt;/ref&gt; on [[kesktiibeti keel]]e [[Lhasa murre|Lhasa murdel]] põhinev [[kirjakeel]]. Lhasa on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomse piirkonna]] pealinn.&lt;ref name=&quot;DeLancey 2017&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan. – [[Graham Thurgood]], Randy J. LaPolla (toim). ''The Sino-Tibetan Languages'', 2. trükk, Routledge: London / New York 2017, ISBN 978-0-367-57045-3, lk 385–403.&lt;/ref&gt; Tiibeti kirjakeelt kasutatakse [[ühiskeel]]ena ka [[tiibeti keel (koondnimetus)|laiemas mõttes tiibeti keel]]e [[murre]]te kõnelejate vahel, sealhulgas eksiilis elavate [[tiibetlased|tiibetlaste]] seas.

Tiibeti autonoomse piirkonna keelemääruse (vastu võetud 1987, muudetud 2002 ja 2019) esimese paragrahvi järgi on tiibeti keel (藏语文) piirkonna üldkasutatav keel ja kiri.&lt;ref&gt;[https://www.fadada.com/article/Basics-009776 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], fadada.com, 6.8.2019.&lt;/ref&gt; [[Human Rights Watch]]i 2020. aasta aruande järgi on &quot;kakskeelse hariduse&quot; poliitika viinud tiibeti keele järkjärgulise asendumiseni [[hiina keel]]ega algkoolide õppekeelena, välja arvatud tiibeti keele tunnid, kusjuures aruande välitööd hõlmasid ainult [[Nagchu vald|Nagchu valla]] maa-asulaid.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threatChina's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt; Hiina Riiginõukogu Informatsioonibüroo 2025. aasta valge raamatu järgi on tiibeti keele õppimise ja kasutamise õigus tagatud, piirkonna rahvakongressi õigusaktid ja valitsuste üldised ametlikud dokumendid avaldatakse nii hiina kui ka tiibeti keeles ning koolides õpetatakse mõlemat keelt.&lt;ref&gt;[https://www.ecns.cn/news/politics/2025-03-28/detail-ihepyqsm2135994.shtml Right to study and use Tibetan language guaranteed: white paper, ECNS (China News Service)], 28.3.2025.&lt;/ref&gt;

Tiibeti keel laiemas mõttes hõlmab  peale kesktiibeti keele ka [[khami keel]]t ja [[amdo keel]]t.&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;&gt;Konchok Gelek. Variation, contact, and change in language: Varieties in Yul shul (northern Khams). – ''International Journal of the Sociology of Language'', 2017, nr 245, lk 91–92.&lt;/ref&gt; Khami keele kõnelejad saavad Lhasa murdest õppimata nii palju aru, et nad saavad algtasemel suhelda, amdo keele kõnelejad ei saa aga Lhasa murdest üldse aru (vt [[vastastikune arusaadavus]]).&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;/&gt; Nii tiibeti kirjakeeles kui ka khami keeles on kujunenud [[toon (keeleteadus)|toon]]id ning sõnaalgulised [[kaashäälikuühend]]id on enamasti lihtsustunud.&lt;ref&gt;Felix Haller. [archive-url=https://web.archive.org/web/20150616073139/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/haller1999brief.pdf A brief comparison of register tone in Central Tibetan and Kham Tibetan.] – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1999, kd=22.&lt;/ref&gt; Sellepärast on need keeled [[klassikaline tiibeti keel|klassikalisest tiibeti keelest]] märkimisväärselt erinevad, eriti võrreldes konservatiivsema amdo keelega.&lt;ref&gt;Charlene Makley, Keith Dede, Kan Hua, QingshanWang. The Amdo Dialect of Labrang. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', kd 22, nr 1, 1999, lk 101. [https://web.archive.org/web/20160305073712/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/makley1999amdo.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;jermay reynolds 2012&quot;&gt;Jermay J. Reynolds. ''Language variation and change in an Amdo Tibetan village: Gender, education and resistance'', doktoritöö, Graduate School of Arts and Sciences of [[Georgetown University]], 2012, lk 19–21.&lt;/ref&gt;

== Ametlik ja sotsiolingvistiline staatus ==

Tiibeti keel on lisaks [[hiina standardkeel]]ele ametlikus kasutuses [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomses piirkonnas]] ja mõnes teises [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] piirkonnas, kus elab tiibetlasi.

[[Gerard A. Postiglione]] märkis 1999. aastal, et tiibetlased on Hiinas üks kõige vähem [[assimileerumine|assimileerunud]] rahvarühmi.&lt;ref&gt;Gerard A. Postiglione. ''China’s National Minority Education. Culture, Schooling, and Development'', Routledge 1999, lk 114.&lt;/ref&gt; 2002. aastal avaldatud Hiina uudisteagentuuri [[Xinhua]] teate kohaselt suhtles Tiibetis 84% tiibetlastest peamiselt tiibeti keeles.&lt;ref name=&quot;chutai&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 中国出台藏语言使用法规], [[Xinhua]]; [http://www.moe.gov.cn/jyb_sy/China_Language/ 国家语言文字工作委员会]&lt;/ref&gt; 

=== Õiguslik staatus ===

[[Hiina põhiseadus|Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus]]e artikli 4 järgi on kõigil rahvustel õigus kasutada ja arendada oma keelt ja kirja. Artiklis 121 on sätestatud, et rahvusliku autonoomiaga piirkondade omavalitsusorganid kasutavad oma ülesannete täitmisel vastavalt asjaomase piirkonna autonoomiaeeskirjadele suuliselt ja kirjalikult selles piirkonnas tavapäraselt kasutatavat keelt või keeli.&lt;ref name=&quot;verf1982&quot;&gt;[http://www.verfassungen.net/rc/verf82.htm Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus], verfassungen.net.&lt;/ref&gt;

1987. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna ajutised eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)&lt;/ref&gt; 1988. aastal kehtestati nende rakendamiseks üksikasjalikud sätted.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)的实施细则&lt;/ref&gt; 2002. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;guiding&quot;&gt;[http://www.xizang.gov.cn/zwgk/xxfb/fgwj/201902/t20190223_61645.html 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], 西藏自治区人民政府, xizang.gov.cn, 24.3.2008.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 西藏文化的保护与发展 – 藏语言文字的学习、使用和发展], Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu informatsioonibüroo, China.com.cn, 25.10.2008.&lt;/ref&gt; Eeskirjade kohaselt pidid valitsemine, kohtud ja haldusasutused ning tänavasildid ja reklaamid olema kakskeelsed.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt;

Tiibeti keele arendamise ja standardimise eest vastutab riiklik tiibeti keele terminoloogia standardimise komitee (tiibeti keeles བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས, hiina keeles 藏语术语标准化工作委员会|t=藏語術語標準化工作委員會). Komitee tegevust käsitlevad muu hulgas järgmised allikad:&lt;ref&gt;བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས}} (toim). བོད་ཀྱི་སྤྱི་སྐད་སྐོར་གྱི་ཆེད་རྩོམ་ཕྱོགས་བསྒྲིགས, Peking, མི་རིགས་དཔེ་སྐྲུན་ཁན / 民族出版社 1999, ISBN 7-105-03018-6;&lt;br /&gt;[https://web.archive.org/web/20070514065425/http://www.china-language.gov.cn/webinfopub/list.asp?id=2307&amp;columnid=139&amp;columnlayer=01380139 全国术语标准化技术委员会少数民族语分技术委员会藏语工作委员会2006年度工作会议在北京召开], 教育部语言文字应用研究所, china-language.gov.cn, 12.1.2007.&lt;br /&gt;|扎雅·洛桑普赤. [https://web.archive.org/web/20070707132828/http://info.tibet.cn/zt2006/zywdccyfz/xsjl/t20060322_101909.htm 藏语专词术语混乱的症结在哪里], China Tibet Information Center, info.tibet.cn, 22.3.2006.&lt;/ref&gt;

=== Kirjaoskus ===

Tiibetlaste [[kirjaoskamatus]]e määr [[1990. aasta Hiina rahvaloendus]]e järgi 69,39% (kogu Hiina rahvastikus 22,21%). [[2000. aasta Hiina rahvaloendus]]e ks oli see tiibetlaste seas vähenenud 47,55%-ni (Hiina kogurahvastikus 9,08%-ni).&lt;ref&gt;Minglang Zhou. Legislating Literatcy for Linguistic and Ethnic Minorities in Contemporary China. – Anthony J. Liddicoat (toim). ''Language planning and policy: Issues in Language Planning and Literacy'', Multilingual Matters, Clevedon / Tonawanda / North York 2007, lk 102–121, siin lk 117.&lt;/ref&gt;

Tiibeti autonoomsel piirkonnal on 2000., 2010. ja 2020. aasta loenduse järgi olnud Hiina provintside seas kõige madalam kirjaoskuse määr.&lt;ref&gt;[https://www.business-standard.com/article/current-affairs/tibet-has-lowest-literacy-among-all-provinces-in-china-delhi-think-tank-123022600629_1.html Tibet has lowest literacy among all provinces in China: Delhi think tank], Business Standard, 26.2.2023.&lt;/ref&gt;

=== Koolisüsteem ===

==== Tiibet ====

1998. aastal oli tiibeti keel õppekeeleks 98% Tiibeti algkoolidest&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 233.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; ja 92% algkooliõpetajatest olid tiibetlased. Samal ajal õpetati hiina keelt võõrkeelena.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; 2002. aastal oli tiibeti keeles 181 õpikut 16 õppeaine jaoks ja koostatud oli kaheksa loodusteaduste erialaterminoloogia sõnastikku.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; Sellest hoolimata õpetati matemaatikat, füüsikat ja keemiat põhikooli vanemas astmes ja keskkoolis üldjuhul hiina keeles.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Minglang Zhou, Hongkai Sun: ''Language Policy in the People’s Republic of China'', Kluwer 2004, lk 226.&lt;/ref&gt;

2004. aastal pärinesid tiibeti keele ja kirjanduse õpikute (''gaiyig'' སྐད་ཡིག་, 语文 ''yǔwén'') tekstid 47% ulatuses tänapäevasest ja uuemast tiibeti kirjandusest, 29% ulatuses traditsioonilisest tiibeti kirjandusest ja 24% ulatuses hiina keelest tõlgitud tekstidest.&lt;ref&gt;Ellen Bangsbo. ''Teaching and Learning in Tibet. A Review of Research and Policy Publications'', Nordic Institute of Asian Studies 2004, lk 16.&lt;/ref&gt; Tiibeti ülikoolides ja teistes kõrgkoolides oli 1998. aastal õppekeeleks enamasti hiina keel. Erandiks olid tiibeti ajaloo, keele ja kirjanduse ning traditsioonilise tiibeti meditsiiniga seotud õppeained.&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 235.&lt;/ref&gt; Ühe 2005. aasta uurimuse järgi said tiibetlastest üliõpilased õppida humanitaarteadusi tiibeti keeles mõnes Hiina vähemusrahvustele mõeldud kõrgkoolis.&lt;ref&gt;Gerard Postiglione. Ben Jiao, Sonam Gyatso. Education in Rural Tibet: Development, Problems and Adaptations. – ''China: An International Journal'', 2005, kd 3, nr 1, lk 1–23. [https://www.researchgate.net/publication/263867451 Veebis.]&lt;/ref&gt;

Eeskirjade kohaselt pidid [[hiinlased]] Tiibetis õppima ka tiibeti keelt, kuid juba 2006. aastal seda nõuet üldiselt eirati.&lt;ref&gt;June Teufel Dreyer, Barry Sautman (toim). ''Contemporary Tibet. Politics, Development, and Society in a Disputed Region'', M. E. Sharpe 2006, lk 78.&lt;/ref&gt;

===== Hiina keelepoliitika 2020ndatel =====
Alates 2020. aastast on Hiina keelepoliitika vähemuskeelte suhtes muutunud ja hinnangud sellele lahknevad. Hiina valitsuse ametliku seisukoha järgi on tiibeti keele õppimine ja kasutamine seadusega tagatud ning alg- ja keskkoolides õpetatakse nii tiibeti kui ka hiina keelt.&lt;ref name=&quot;whitepaper2023&quot;&gt;[https://english.www.gov.cn/archive/whitepaper/202311/10/content_WS654db703c6d0868f4e8e120d.html CPC Policies on the Governance of Xizang in the New Era: Approach and Achievements], The State Council of the People's Republic of China, 10.11.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi on õigus tiibeti keelt õppida ja kasutada samuti tagatud.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot;&gt;[https://chinadailyhk.com/article/608157 White paper highlights human rights progress in Xizang], Xinhua / China Daily HK, 28.3.2025.&lt;/ref&gt; Inimõiguste organisatsioonid ja tiibeti keele kaitsjad on aga teatanud, et hiina keel on muutunud üha enam peamiseks õppekeeleks.&lt;ref name=&quot;HRW2020&quot;&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threat China's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/04/04/tibet-language-white-paper/ Netizens demand China reinstate Tibetan language use in schools], Radio Free Asia, 4.4.2025.&lt;/ref&gt; [[Radio Free Asia]] andmetel muutus hiina keel 2020. aastal Tiibeti autonoomse piirkonna alg- ja keskkoolide põhiõppekeeleks ning 2023. aastast on ülikooli sisseastumiseksami keeleks ainult hiina keel.&lt;ref&gt;[https://www.tribuneindia.com/news/world/tibetans-call-out-chinas-language-policy-amid-claims-of-cultural-erasure-and-human-rights-violations Tibetans call out China's language policy], Tribune India (ANI), 8.4.2025, viidates RFA-le.&lt;/ref&gt;

2021. aastal kehtestas Hiina haridusministeerium Human Rights Watchi kirjelduse järgi &quot;laste kõne ühtlustamise kava&quot; (''Children's Speech Harmonization plan''), mis näeb ette  [[hiina kirjakeel]]e kasutamise kogu [[alusharidus]]es vähemusrahvuste asualadel. Human Rights Watchi 2026. aasta aruande järgi ei oska ega taha paljud tiibeti lapsed pärast lasteaia lõpetamist tiibeti keelt rääkida, ka mitte perekonnaliikmetega. Lasteaias käimine ei ole Hiinas kohustuslik, kuid Human Rights Watchi andmetel on see tiibetlaste asualadel muutunud praktikas kohustuslikuks, sest linnade algkoolid nõuavad üha sagedamini tõendit lasteaias käimise kohta. Hiina valitsus ei vastanud organisatsiooni kommentaaripärimistele.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2026/05/04/start-with-the-youngest-children/chinas-use-of-preschools-to-integrate-tibetans &quot;Start with the Youngest Children&quot;: China's Use of Preschools to &quot;Integrate&quot; Tibetans], Human Rights Watch, 4.5.2026.&lt;/ref&gt;

[[Tibet Watch]]i andmetel olid 2023. aasta septembriks [[Ngaba ringkond|Ngaba ringkonna]] tiibeti koolides kõik põhiainete õpikud asendatud hiinakeelsetega ja õpetajatel kästi anda kõik tunnid hiina keeles. Tiibeti keel jäi valikaineks. Tiibetikeelseid õpikuid saavad kooli lõpetamiseni edasi kasutada ainult 2021. aastal õppima asunud õpilased.&lt;ref&gt;[https://tibetwatch.org/all-textbooks-in-tibetan-replaced-in-ngaba/ All textbooks in Tibetan replaced in Ngaba], Tibet Watch, 12.10.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta veebruaris teatas Human Rights Watch, et Ida-Tiibetis oli alates 2021. aastast suletud vähemalt viis tiibeti keelt ja kultuuri edendanud kutsekooli.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;&gt;[https://www.hrw.org/news/2025/02/05/chinese-authorities-shutter-schools-eastern-tibet Chinese Authorities Shutter Schools in Eastern Tibet], Human Rights Watch, 5.2.2025.&lt;/ref&gt; Organisatsiooni andmetel õpetatakse riigikoolides tiibeti lapsi algkoolist keskkoolini ainult hiina keeles ja tiibeti keel on eraldi õppeaine, nagu võõrkeel.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;/&gt; Radio Free Asia teatas 2025. aasta jaanuaris ka tiibeti keele eratundide keelust koolivaheajal mitmes tiibetlastega asustatud piirkonnas. Sarnane keeld kehtestati  juba 2021. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/01/02/tibet-china-enforces-restrictions-students/ China places new restrictions on Tibetan students during winter school break], Radio Free Asia, 2.1.2025&lt;/ref&gt; Tibet Watchi andmetel teatas Tiibeti keskadministratsioon 2026. aasta oktoobris, et [[Gologi ringkond|Gologi ringkonnas]] suleti 2026. aasta suvel ja sügisel vähemalt kolm eraõiguslikku tiibeti kooli, sealhulgas orbude kool.&lt;ref&gt;[https://tibetoffice.org/media-press/news/three-more-tibetan-schools-shut-down-in-golog-as-china-tightens-its-grip-on-tibetan-language-education Three More Tibetan Schools Shut Down in Golog as China Tightens Its Grip on Tibetan-Language Education], Central Tibetan Administration, 19.10.2026.&lt;/ref&gt;

2023. aasta veebruaris väitsid kolm ÜRO sõltumatut eksperti, et umbes miljon tiibeti last õpib internaatkoolides, kus õppekeel on hiina keel.&lt;ref&gt;[https://ungeneva.org/en/news-media/news/2023/02/77614/china-tibetan-children-forced-assimilate-independent-rights-experts China: Tibetan children forced to assimilate, independent rights experts fear], UN Geneva, 6.2.2023.&lt;/ref&gt; Hiina ametivõimud vastavad, et lapsi ei sunnita internaatkoolidesse ja paljudes koolides õpetatakse ka tiibeti keelt ja Tiibeti ajalugu.&lt;ref&gt;[https://www.globalsecurity.org/military/library/news/2024/07/mil-240721-rfa01.htm China's controversial boarding school policy for Tibetans explained], RFA, 21.7.2024.&lt;/ref&gt;

12. märtsil 2026 võttis Hiina Rahvakongress vastu &quot;Etnilise ühtsuse ja arengu edendamise seaduse&quot; (poolt 2756, vastu 3, erapooletuid 3) ja see jõustus 1. juulil 2026.&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/world/china/china-set-pass-new-ethnic-minority-law-prioritise-use-mandarin-language-2026-03-12/ China passes new ethnic minority law, prioritises use of Mandarin language], Reuters, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Seaduse järgi vähemuskeeli &quot;austatakse ja kaitstakse&quot;, kuid kui hiina keelt ja vähemuskeeli kasutatakse koos, peab hiina keel olema esikohal. Koolieelikud peavad hiina keelt valdama ja avalikes kohtades peavad hiina märgid olema nähtavamad kui vähemuste kirjad.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot;&gt;[https://rfa.org/english/tibet/2026/07/24/explainer-china-ethnic-unity-law-tibet-uyghur/ Explained: China's 'ethnic unity and progress promotion' law], RFA, 24.7.2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.asianews.it/news-en/What-Xi-Jinpings-new-law-on-ethnic-groups-in-china-says-65025.html What Xi Jinping's new law on ethnic groups in China says], AsiaNews, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Hiina valitsus rõhutab seaduse 15. artiklit, mis kaitseb vähemuste õigust oma keelt õppida ja kasutada, kriitikud aga väidavad, et seadus fikseerib hiina keele ülemvõimu hariduses ning annab juba rakendatud poliitikale õigusliku aluse ja võib tiibeti keele kasutamist hariduses ja avalikus elus veelgi piirata.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot; /&gt;

==== Pagulased Indias ====

India tiibeti koolides oli õppekeeleks kuni 1985. aastani ainult inglise keel. 2006. aastal õpetati mõnes algkoolis esimese viie klassi jooksul osa aineid tiibeti keeles, alates kuuendast klassist aga käis õppetöö ainult inglise keeles. Kõik keskkooliõpikud olid ingliskeelsed.&lt;ref&gt;Dagmar Bernstorff, Hubertus von Welck. ''Exile as Challenge. The Tibetan Diaspora'', Orient Longman 2002, lk 271; Ashild Kolas, Monika P. Thowsen. ''On the Margins of Tibet. Cultural Survival on the Sino-Tibetan Frontier'', University of Washington Press 2006, lk 176; A. Tom Grunfeld. ''The Making of Modern Tibet'', M. E. Sharpe, 1996, lk 179, 198.&lt;/ref&gt; [[Dharamsala]] tiibeti koolides nägi tollane inimressursside arendamise ministeeriumi õppekava ette, et alates põhikooli keskastmest õpetatakse õppeaineid inglise keeles.&lt;ref&gt;Mary Ann Maslak. School as a site of Tibetan ethnic identity construction in India? Results from a content analysis of textbooks and Delphi study of teachers' perspectives. – ''Educational Review'', 2008, kd 60, nr 1, lk 85–106.&lt;/ref&gt;

=== Meedia ===

2000. aastal ilmus Tiibetis kokku 14 tiibetikeelset ajakirja ja 10 päevalehte. Lisaks ilmus Hiina teistes piirkondades käputäis piirkondlikke&lt;ref&gt;Kõige mõjukamate seas olid ༄༅༎སྦྲང་ཆར༎ (&quot;Kevadvihm&quot;) [[Qinghai]]s ja ༄༅༎ཟླ་ཟེར༎ (&quot;Kuuvalgus&quot;) [[Gansu]]s. Vt: Toni Huber. ''Amdo Tibetans in Transition. Society and Culture in the Post-Mao Era''. Brill 2000, lk 40.&lt;/ref&gt; ja üleriigilisi&lt;ref&gt;Nende seas oli Pekingis ilmuv ༄༅༎ཀྲུང་གོའི་བོད་ཀྱི་ཤེས་རིག༎ (&quot;Tibetoloogia Hiinas&quot;).&lt;/ref&gt; tiibetikeelseid ajalehti ja ajakirju.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi ilmus 2024. aasta lõpuks Tiibeti autonoomses piirkonnas tiibeti keeles 17 ajakirja ja 11 ajalehte.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot; /&gt; Tiibeti keeles tegutses arvukalt raadio- ja telejaamu ning tehti kinofilme, sealhulgas Lhasa ja kamba keelevariandis.&lt;ref&gt;Ka [[Radio China International]] edastas saateid nendes keelevariantides: [http://tibetan.chinabroadcast.cn/lhasa.htm tibetan.chinabroadcast.cn] ja [http://tibetan.chinabroadcast.cn/kangba.htm tibetan.chinabroadcast.cn].&lt;/ref&gt; Hiinas andis üheksa kirjastust regulaarselt välja tiibetikeelseid raamatuid. Igal aastal ilmus ligikaudu tuhat nimetust.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;

===Lahkarvamused tiibeti keele ohustatuse üle===

2008. aasta veebruaris toetas Briti parlamendiliige [[Norman Baker]] [[rahvusvaheline emakeelepäev|rahvusvahelise emakeelepäeva]] puhul [[Free Tibet Campaign]]i avaldatud ülevaadet ja nõudmist teha tiibeti keel Tiibeti autonoomse piirkonna ametikeeleks. Ta väitis: &quot;Hiina valitsus ajab teadlikku poliitikat hävitada kõik tiibetlik, sealhulgas tiibetlaste oma keel nende enda kodumaal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120725060858/http://www.freetibet.org/newsmedia/report-reveals-determined-chinese-assault-tibetan-language Report reveals determined Chinese assault on Tibetan language], Free Tibet, 21.2.2008.&lt;/ref&gt; Tibetoloog [[Elliot Sperling]] märkis seevastu, et &quot;teatud piirides püüab [[Hiina Rahvavabariik]] tiibeti kultuuri väljendamist võimaldada&quot; ja  &quot;kogu Tiibeti kiltmaal toimuvat kultuurilist tegevust ei saa ignoreerida&quot;.&lt;ref&gt;Sperling Elliot. Exile and Dissent: The Historical and Cultural Context. – Melissa Harris, Sydney Jones (toim). ''Tibet Since 1950: Silence, Prison, or Exile'',  2000, lk 31–36.&lt;/ref&gt;

2003. aastal seadis [[Barry Sautman]] ajakirjas [[Texas International Law Journal]] kahtluse alla väited tiibeti keele ohustatusest. Ta kirjutas, et ükski paljudest tollastest ohustatud keeli käsitlevatest uuringutest ei pidanud tiibeti keelt ohustatuks ja  tiibetlaste keele säilitamine erines keele kadumisest isegi sellistes lääneriikide kaugemates piirkondades, kus rakendati liberaalset keelepoliitikat. Sautmani sõnul olid väited, et Tiibeti algkoolides õpetati hiina keeles, ekslikud: tiibeti keel oli peamine õppekeel peaaegu kõigis Tiibeti autonoomse piirkonna algkoolides. Ta lisas, et hiina keelt hakati varastes klassides õpetama ainult linnakoolides ning põhjusel, et vähem kui neli tiibetlast kümnest jõudis keskkooli, oli algkool nende kultuurilise kujunemise seisukohalt kõige olulisem.&lt;ref&gt;Barry Sautman. Cultural Genocide and Tibet. – ''Texas International Law Journal'', 2003, 38, nr 2, lk 173–246.&lt;/ref&gt;

==Kiri==
{{Vaata|Tiibeti kiri|Tiibeti punktkiri}}

Tiibeti keelt kirjutatakse ühes [[india kirjad|India kirjadest]]. Selle ajalooliselt konservatiivne kirjaviis kajastab [[vanatiibeti keel]]e häälikusüsteemi ja aitab ühendada [[tiibeti keel (koondnimetus)|tiibetikeelset]] ala. See on abiks ka [[hiina-tiibeti algkeel]]e ja [[vanahiina keel]]e rekonstrueerimisel.&lt;ref name=&quot;Kiaer 2020 p. 34&quot;&gt;J. Kiaer. ''Delicious Words: East Asian Food Words in English'', Taylor &amp; Francis 2020ISBN 978-1-000-07934-0, lk 34.&lt;/ref&gt;

Kõige levinum süsteem, mida teadlased kasutavad tiibeti kirjas kirjutatud teksti [[latinisatsioon|latiniseerimiseks]], on [[Wylie transliteratsioon]]. Keeleteadlased kasutavad sageli ka muid, enda tarbeks välja töötatud transliteratsioonisüsteeme. Häälduse ligikaudseks edasiandmiseks on [[Hiina]] ametlik latinisatsioo [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]- Ingliskeelsetes materjalides kasutatakse transkriptsiooni [[THL]].&lt;ref&gt;David Germano, Nicolas Tournadre. [https://web.archive.org/web/20221224035020/https://www.thlib.org/reference/transliteration/#!essay=/thl/phonetics/s/b5 THL Simplified Phonetic Transcription of Standard Tibetan], The Tibetan and Himalayan library, 2003. &lt;/ref&gt; Mõne nime puhul on kasutusel ka ebareeglipärane transkriptsioon, näiteks [[Džomolungma]].

Tiibeti kirja silbi ortograafiline struktuur on (C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;)C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;(C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;)V(C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;).&lt;ref&gt;Nyima Droma, Ellen Bartee. ''A beginning textbook of Lhasa Tibetan'', National Press for Tibetan Studies 2000, lk 9–17.&lt;/ref&gt; Kõik kombinatsioonid ei ole lubatud.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Asukoht
!C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;
!V
!C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;
|-
!Nimetus
|Eesliide
|Ülatäht
|Juurtäht
|Alatäht
|Täishäälik
|Järelliide
|Teine järelliide
|-
!Lubatud tähemärgid
|&lt;big&gt;ག ད བ མ འ&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ར ལ ས&lt;/big&gt;
|mis tahes kaashäälik
|&lt;big&gt;ཡ ར ལ ཝ&lt;/big&gt;
|mis tahes täishäälik
|&lt;big&gt;ག ང ད ན བ མ འ ར ལ ས&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ད ས&lt;/big&gt;
|}

```wikitext
== Fonoloogia ==
[[Silp|Silbi]] ehitus on suhteliselt lihtne.&lt;ref&gt;Lim 2018: 12.&lt;/ref&gt; [[Kaashäälikuühend]]id ei ole lubatud&lt;ref&gt;Denwood 1999: 75.&lt;/ref&gt;. ja silbi lõpus võib olla ainult üks kaashäälik.&lt;ref&gt;Denwood 1999: 71.&lt;/ref&gt; Täishäälikud võivad olla lühikesed või pikad ja [[täishääliku pikkus|pikad täishäälikud]] võivad lisaks olla [[nasaalvokaal|nasaaliseeritud]].{{sfn|DeLancey|2003|p=272}} [[Vokaalharmoonia]] esineb  kahesilbilistes sõnades ja [[finiitne tegusõnavorm|finiitsetes  tegusõnavormides]].&lt;ref&gt;Chang, Chang 1968.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 271.&lt;/ref&gt;

[[toon (keeleteadus)|Toonid]] on tähendust eristavad. Eristatakse vähemalt kahte [[toonifoneem]]i.{{sfn|Lim|2018|p=28}} Kuigi Hiina keeleteadlased eelistavad nelja tooni analüüsi,&lt;ref&gt;Lim 2018: 34&lt;/ref&gt; leiab [[Scott DeLancey|DeLancey]] (2003), et langev toon ja sõnalõpuline [k] või [ʔ] on [[kontrastne jaotussuhe|kontrastses jaotussuhtes]]. Sellepärast ta räägib kas kõrge või madala tooniga silpidest.&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 272.&lt;/ref&gt;

=== Kaashäälikud ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Konsonant]][[foneem]]id
!
! colspan=&quot;2&quot; | [[Labiaal]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Alveolaar]]id
! [[Retrofleks]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Alveopalataal]]id ja [[palataal]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Velaar]]id
! [[Glotaal]]id
|-
! [[Nasaal]]id
| colspan=&quot;2&quot; | /m/
| colspan=&quot;2&quot; | /n/
|
| colspan=&quot;2&quot; | /ɲ/
| colspan=&quot;2&quot; | /ŋ/
|
|-
! [[Klusiil]]id
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /pʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /p/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /t/
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;border-right: none;&quot; | [ʈʰ] ~ [ʈʂʰ] &lt;br /&gt; /ʈ/ ~ [ʈʂ]
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /cʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /c/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /kʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /k/
| /ʔ/
|-
! [[Afrikaat|Afrikaadid]]
| colspan=&quot;2&quot; |
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tsʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /ts/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tɕʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /tɕ/
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|-
! [[Frikatiiv]]id
| colspan=&quot;2&quot; |
| colspan=&quot;2&quot; | /s/
| [ʂ]
| colspan=&quot;2&quot; | /ɕ/
| colspan=&quot;2&quot; |
| [h]
|-
! [[Poolvokaal]]id
| colspan=&quot;2&quot; | /w/
| colspan=&quot;2&quot; | /ɹ/
|
| colspan=&quot;2&quot; | /j/
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|-
! [[Lateraal]]id
| colspan=&quot;2&quot; |
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /l̥/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /l/
|
| colspan=&quot;2&quot; |
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|}

# Madala tooni korral muutuvad helitud aspireerimata klusiilid ja frikatiivid /p, t, ts, ʈ ~ ʈʂ, tɕ, c, k/ helilisteks: [b, d, dz, ɖ ~ ɖʐ, dʑ, ɟ, ɡ]. Aspireeritud klusiilid ja frikariivid /pʰ, tʰ, tsʰ, ʈʰ ~ ʈʂʰ, tɕ, cʰ, kʰ/ kaotavad osa [[aspiratsioon]]ist. Seega eristuvad foneemipaarid /p, t, ts, ʈ ~ ʈʂ, tɕ, c, k/ ja /pʰ, tʰ, tsʰ, ʈʰ ~ ʈʂʰ, tɕʰ, cʰ, kʰ/ selles kontekstis peamiselt helilisuse järgi. Lhasa kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvate kõnelejate murdes madala tooni korral helilisi klusiile ja frikatiive ei kasutata.
# Poolvokaalil /ɹ/ on neli hääldusvarianti: [ɹ], [ʐ], [ɾ] ja [r]. Varasemates uurimustes on oletatud ka helitut poolvokaali, näiteks [ɹ̥] (Dawson 1980b; Sprigg 1954; Tournadre, Dorje 2003). Selle hääliku olemasolu kohta selgeid tõendeid. Mõnes Lhasa või kesktiibeti keele variandis võib see olla foneemi /ʂ/ variant.&lt;ref&gt;Zhang Yubin. Central Tibetan (Lhasa). – [https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-the-international-phonetic-association/article/central-tibetan-lhasa/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5 Veebis.] – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2024, 54, nr 2, lk 788–810.&lt;/ref&gt;
# Konsonantfoneemid /m/, /ŋ/, /p/, /r/, /l/ ja /k/ võivad esineda silbi lõpus. Klassikalise tiibeti keele sõnalõpuline /n/ on samuti säilinud, kuid tänapäevases häälduses väljendub see tavaliselt eelneva täishääliku nasaalisatsioonina, mitte eraldi kaashäälikuna (vt eespool). Foneemi /k/ sõna lõpus siiski ei hääldata, välja arvatud väga formaalses kõnes. Ka silbilõpulisi foneeme /r/ ja /l/}} jäävad sageli selgelt hääldamata ja väljenduvad eelneva täishääliku pikenemisena. Foneemine [[larüngaalklusiil] /ʔ/ esineb ainult sõna lõpus foneemide /s/, /t/ või /k/ asemel. Need häälikud esinesid klassikalises tiibeti keeles, kuid on hiljem kadunud. Näiteks Tiibeti endanimetus oli klassikalises tiibeti keeles ''Bod'', kuid nüüd hääldatakse seda [pʰø̀ʔ].

=== Täishäälikud ===
Täishäälikuid on kirjeldatud ja iseloomustatud mitmel viisil. Nende uurimine jätkub.&lt;ref name=&quot;Gong_2020&quot;&gt;Gong Xun. How many vowels are there in Lhasa Tibetan? – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2020, 43, nr 2, lk 225–254..&lt;/ref&gt;

Tournadre ja Sangda Dorje eristavad kaheksat täishäälikut:&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003, lk 35.&lt;/ref&gt;

{| class=wikitable style=text-align:center
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Vokaal]][[foneem]]id !
! [[Eesvokaal]]id
! [[Keskvokaal]]id
! [[Tagavokaal]]id
|-
! [[Kõrge vokaal|Kõrged]]
| /i/ /y/
|
| /u/
|-
! [[Keskkõrge vokaal|Keskkõrged]]
| /e/ /ø/
|
| /o/
|-
! [[Keskmadal vokaal|Keskmadalad]]
| /ɛ/
|
|
|-
! [[Madal vokaal|Madalad]]
|
| a
|
|}

Mõnikord kirjeldatakse veel kolme täishäälikut, mida peetakse oluliselt erinevaks: [ʌ] või [ə], mis on tavaliselt foneemi /a/ [[allofoon]]; [ɔ], mis on tavaliselt foneemi /o/ allofoon; ja [ɛ̈] (ümardamata tsentraliseerunud keskvokaal), mis on tavaliselt foneemi /e/ allofoon. Need häälikud esinevad tavaliselt [[kinnine silp|kinnistes silpides]]. Et tiibeti keeles ei ole lubatud [[geminaat|geminaadidd]], siis mõnikord lõpeb silp sama häälikuga, millega algab järgmine silp. Siis hääldatakse esimest silpi [[lahtine silp|lahtise silbina]], kuid selles säilib kinniselesilbile iseloomulik täishäälik. Näiteks ཞབས ''zhabs'' 'jalg' hääldatakse [ɕʌp] ja པད ''pad'' (laen sanskriti sõnast ''padma'', '[[india lootos]]') hääldatakse [pɛʔ], kuid liitsõna ཞབས་པད ''zhabs pad'' (&quot;lootosejalg&quot;, 'minister') hääldatakse [ɕʌpɛʔ]. See võib tekitada [[minimaalpaar]]e, milles eristuvad häälikud, mis muudes olukordades on allofoonid.

Allikad on eriarvamusel selles, kas häälikud [ɛ̈] (mis tuleneb foneemist {{IPA|/e/}} kinnises silbis) ja [ɛ] (mis tuleb foneemist /a/ [[metafoonia]] tõttu) on erinevad või sisuliselt identsed.

Foneemine täishäälikupikkus esineb piiratud juhtudel. Klassikalise tiibeti keele järelliidete, tavaliselt ''i''' (འི་) sulandumine sõna lõpus tekitab  pika täishääliku. Foneetilistes transkriptsioonides jäetakse see tunnus mõnikord märkimata. Tavalises kõnehäälduses asendatakse silbi lõpus esinevad häälikud [r] ja [l] sageli samuti täishääliku pikendamisega.

Täishäälikutel /i/, /y/, /e/, /ø/ ja /ɛ/ on nasaliseeritud vasted /ĩ/, /ỹ/, /ẽ/, /ø̃/ ja /ɛ̃/.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 55.&lt;/ref&gt; Ajalooliselt tulevad need vastavalt ühenditest /in/, /un/, /en/, /on/ ja /an/ ning kajastuvad ka kirjas. Häälikute /un/, /on/ ja /an/ kvaliteet on muutunud, sest ajalooline /n/ põhjustas koos kõigi teiste sõnalõpuliste [[koronaal]]idega [[umlaut|umlaudi]] tüüpi muutuse kesktiibeti keele Wü harus.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 56.&lt;/ref&gt; Mõnel ebatavalisel juhul võivad nasaaliseeruda ka häälikud /a/, /u/ ja /o/.

=== Toonid ===
Lhasa murret kirjeldatakse tavaliselt kahetoonilisena: eristatakse kõrget ja madalat tooni. Ühesilbilistes sõnades võib kumbki toon esineda siiski kahe erineva kontuuriga. Kõrge toon võib olla kas tasane või langev ja madal toon kas tasane või tõusev-langev. Viimase puhul tõuseb toon keskmisele kõrgusele ja langeb uuesti. Tavaliselt piisab kahe tooni eristamisest, sest minimaalpaare, mis erinevad ainult toonikontuuri poolest, on väga vähe. See erinevus esineb ainult mõnes sõnas, mis lõpevad häälikuga [m] või [ŋ]. Näiteks sõna ''kham'' (ཁམ, 'tükk' hääldatakse [kʰám kõrge tasase tooniga, sõna ''Khams'' (ཁམས་, '[[Kham]]') hääldatakse [kʰâm] kõrge langeva tooniga.&lt;ref name=&quot;g447&quot;&gt;P. Strazny. ''Encyclopedia of Linguistics'', Taylor &amp; Francis 2013, ISBN 978-1-135-45522-4, lk 1105.&lt;/ref&gt;

Mitmesilbilistes sõnades eristab toon tähendust peamiselt esimeses silbis. Sellepärast võiks tiibeti keelt fonoloogilise [[keeletüpoloogia]] seisukohalt täpsemalt nimetada [[tooniaktsendikeel]]eks, mitte päris [[toonikeel]]eks, milles igal silbil võib olla omaette toon.

==Morfoloogia==

=== Nimisõnad ja asesõnad ===

Nimisõnadel puudub [[grammatiline sugu]], kuigi sugu saab väljenduda leksikaalselt. Nimisõnadel [[arv (keeleteadus)|arvu]]kategooriat ei ole. Inimest tähistavatele [[Definiitsus|definiitsed]] võidakse lisada [[mitmus]]t väljendav liide ཚོ (''tsho'').

On kirjeldatud kuut käänet: [[absolutiiv]], [[ergatiiv]], [[genitiiv]], [[ablatiiv]], [[komitatiiv]] ja [[obliikvakääne]] (täidab ka [[daativ]]i ja [[lokatiiv]]i funktsioone). On ka teisi käänete käsitlusi. ([[klassikaline tiibeti keel| Klassikalise tiibeti keele]] puhul on pakutud näiteks kümmet käänet.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The Classical Tibetan cases and their transcategoriality. – ''Himalayan Linguistics'', 2010.&lt;/ref&gt; Käändeid väljendatakse üldjuhul abisõnadega, mis liituvad tervele nimisõnafraasile, mitte üksikule nimisõnale. Nende järelliidete kuju võib varieeruda tüve lõpphääliku järgi.

Isikulistel asesõnadel on grammatiline arv: neil on [[ainsus]]e, [[kaksus]]e ja [[mitmus]]e vormid. Kaksusevorm moodustatakse liitega གཉིས (''gnyis'') 'kaks', mitmusevorm liitega ཚོ (''tsho''). Asesõnadel võib olla üks kuni kolm [[registri (keeleteadus)|registrit]]: näiteks on esimesel isikul üks vorm ང (''nga''), teise isiku ainsuses aga eristatakse viisakat vormi ཁྱེད་རང (''khyed rang'') ja mitteformaalset vormi ཁྱོད (''khyod'').&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/45A-tib Tibetan (Standard Spoken): Politeness Distinctions in Pronouns |website], WALS Online.&lt;/ref&gt; Kolmanda isiku mitteformaalsetes vormides eristatakse mees- ja naissugu (ཁོ (''kho'') ja མོ ()''mo''), neutraalne vorm on ཁོང (''khong'').

Näitaval asesõnal on kolm kaugusastet: lähedane འདི (''ʼdi'') 'see', keskmine དེ (''de'') 'too' ja kauge ཕ་གི (''pha-gi'') 'too seal kaugel'. Neile saab lisada käändetunnuseid.

===Arvsõnad ja numbrid===
Tiibeti numbrid on [[tiibeti kiri|tiibeti kirjas]] kasutatav numbrisüsteem, mis on üks [[India numbrid|India numbrite]] variante. Seda kasutatakse tiibeti keeles.&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/writing/tibetan.htm Tibetan (བོད་སྐད)], Omniglot.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/language/numbers/tibetan.htm Numbers in Tibetan], Omniglot.&lt;/ref&gt;. See on [[kümnendsüsteem]]il põhinev [[positsiooniline arvusüsteem]],&lt;ref name=&quot;TD2003&quot;&gt;Nicolas Tournadre, Sangda Dorje. ''Manual of Standard Tibetan: Language and civilization'', Snow Lion Publications: Ithaca, N.Y. 2003, ISBN 1559391898, lk 131–134.&lt;/ref&gt; mida on kasutatud juba varajastes [[klassikaline tiibeti keel|klassikalise tiibeti keele]] tekstides. Ka [[mongoli numbrid]] on välja töötatud tiibeti numbrite põhjal.&lt;ref&gt;Stephen Chrisomalis. ''Numerical Notation: A Comparative History'', Cambridge University Press 2010 ISBN 9780521878180.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.unicode.org/versions/Unicode10.0.0/ch13.pdf The Unicode® Standard Version 10.0 – Core Specification: South and Central Asia-II], Unicode.org.&lt;/ref&gt;

==== Numbrid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti numbrid
| ༠ || ༡ || ༢ || ༣ || ༤ || ༥ || ༦ || ༧ || ༨ || ༩
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Devanaagari numbrid]]
| ०|| १ || २ || ३ || ४ || ५ || ६ || ७ || ८ || ९
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Bengali numbrid]]
| ০ || ১ || ২ || ৩ || ৪ || ৫ || ৬ || ৭ || ৮ || ৯
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Araabia numbrid]]
| 0 || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9
|}

== Põhiarvud ja -arvsõnad ==
Erinevalt paljudest teistest [[Ida-Aasia]] keeltest, näiteks [[birma keel]]est, [[hiina keel]]est, [[jaapani keel]]est, [[korea keel]]est ja [[vietnami keel]]est, ei kasutata Lhasa tiibeti keeles loendamisel koos arvsõnadega [[loendussõna|loendussõnu]] ([[klassifikaator (keeleteadus)|klassifikaatoreid]]). Kümnetele järgneb siiski sageli ka tervikut või hulka väljendav sõna, mida kasutatakse mõnikord ka väiksemate arvude järel.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot;&gt;Waddell, de Lacouperie 1911: 920.&lt;/ref&gt;

Teaduslikes ja astroloogilistes teostes tähistatakse arve sümboolsete sõnadega, nagu ka [[sanskriti keel]]es.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon ja hääldus
|-
| 0 || ༠ || ཀླད་ཀོར་ || laykor
|-
| 1 || ༡ || གཅིག་ || chigk [t͡ɕi˥˩]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་ || nyi [ȵiː˥]
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་ || sum [sum˥]
|-
| 4 || ༤ || བཞི་ || shi [ɕi˩˧]
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་ || nga [ŋa˥]
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་ || trug [ʈ͡ʂʰu˩˧˨]
|-
| 7 || ༧ || བདུན་ || dün [tỹ˩˧]
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་ || gyay [cɛː˩˧˨]
|-
| 9 || ༩ || དགུ་ || gu [ku˩˧]
|}

=== Suuremad arvud ===
{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་ || chu
|-
| 11 || ༡༡ || བཅུ་གཅིག་ || chu chigk
|-
| 12 || ༡༢ || བཅུ་གཉིས་ || chu nyi
|-
| 13 || ༡༣ || བཅུ་གསུམ་ || chuk sum
|-
| 14 || ༡༤ || བཅུ་བཞི་ || chu shi
|-
| 15 || ༡༥ || བཅོ་ལྔ་ || cho nga
|-
| 16 || ༡༦ || བཅུ་དྲུག་ || chu druk
|-
| 17 || ༡༧ || བཅུ་བདུན་ || chup dün
|-
| 18 || ༡༨ || བཅོ་བརྒྱད || cho gyay
|-
| 19 || ༡༩ || བཅུ་དགུ་ || chu gu
|-
| 20 || ༢༠ || ཉི་ཤུ་ || nyi shu
|-
| 21 || ༢༡ || ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག || nyi shu tsa chigk
|-
| 30 || ༣༠ || སུམ་ཅུ || sum ju
|-
| 31 || ༣༡ || སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག || sum ju so chigk
|-
| 40 || ༤༠ || བཞི་བཅུ || ship ju
|-
| 41 || ༤༡ || བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག || ship ju shey chigk
|-
| 50 || ༥༠ || ལྔ་བཅུ || ngap ju
|-
| 51 || ༥༡ || ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག || ngap ju nga chigk
|-
| 60 || ༦༠ || དྲུག་ཅུ || trug chu
|-
| 61 || ༦༡ || དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག || trug chu rey chigk
|-
| 70 || ༧༠ || བདུན་ཅུ || dün ju
|-
| 71 || ༧༡ || བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག || dün ju dön chigk
|-
| 80 || ༨༠ || བརྒྱད་ཅུ || gyay ju
|-
| 81 || ༨༡ || བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག || gyay ju gya chigk
|-
| 90 || ༩༠ || དགུ་བཅུ || gup ju
|-
| 91 || ༩༡ || དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག || gup ju go chigk
|-
| 100 || ༡༠༠ || བརྒྱ་ || gya
|-
| 282 || ༢༨༢ || ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས || nyi gya dang gyay ju gya nyi
|-
| 1 000 || ༡༠༠༠ || སྟོང་ || tong
|-
| 3 047 || ༣༠༤༧ || སུམ་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་བཞི་བཅུ་ཞེ་བདུན || sum tong gya mey dang ship ju shey dün
|-
| 10 000 || ༡༠༠༠༠ || ཁྲི་ || thri
|-
| 1 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠ || ས་ཡ་ || sa ya
|-
| 10 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠ || བྱེ་བ་ || che wa
|-
| 100 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠ || དུང་ཕྱུར་ || dung chur
|-
| 1 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ || ther pum
|-
| 10 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ཆེན་པོ་ || ther pum chen po
|-
| 100 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ || thrag trig
|-
| 1 000 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ཆེན་པོ་ || thrag trig chen po
|}

20-st suuremates arvsõnades kasutatakse esimese ja teise numbri ühendamiseks arvsõna osade vahele paigutatavat ühendavat osist. Need osised on iga kümneliste arvu puhul erinevad: 21–29 puhul རྩ (''rtsa''), 31–39 puhul སོ (''so''), 41–49 puhul ཞེ (''zhe''), 51–59 puhul ང (''nga''), 61–69 puhul རེ (''re''), 71–79 puhul དོན (''don''), 81–89 puhul གྱ (''gya'') ja 91–99 puhul གོ (''go''). Kirjas võib རྩ asemel kasutada ka vormi ཉེར. Et iga osis vastab kindlale kümneliste arvule, võib selle abil jätta teise numbri täieliku nimetuse välja ütlemata (näiteks 32 puhul སོ་གཉིས, mitte སུམ་ཅུ་སོ་གཉིས). Nulliga lõppevate numbrite puhul neid osiseid ei kasutata. Lisaks võib numbri lõppemist nulliga rõhutada, lisades lõppu ཐམ་པ (näiteks བཞི་བཅུ་ཐམ་པ ja བརྒྱ་ཐམ་པ). Sajalistega seotud numbripositsioon eraldatakse väiksematest positsioonidest kirjas osisega དང (''dang''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ja', ja kõnes osisega ར (näiteks 282 on ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས või ཉིས་བརྒྱ་ར་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས).&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt; Kui nelja- või enamakohalises numbris on sajaliste positsioonis null, väljendatakse seda sõnaühendiga བརྒྱ་མེད (''brgya med''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ilma sajata' (näiteks ཉིས་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་ཉི་ཤུ་ཉེར་ལྔ). Miljonist (ས་ཡ, ''sa ya'') suuremate järkude nimetusi käsitatakse nimisõnadena ja nende kordajad paigutatakse nimetuse järele.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Arvsõnade 1, 2, 3 ja 10 kirjapilt muutub teiste arvsõnadega liitmisel, sest sellistes ühendites nende hääldus muutub.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Järgnevas tabelis on arvsõnad Wylie transliteratsioonis.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! [[Araabia numbrid|Araabia numbritega]]
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
|-
|གཅིག
|gcig
|1
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག
|nyi shu rtsa gcig
|21
|
|བཞི་བརྒྱ
|bzhi brgya
|400
|-
|གཉིས
|gnyis
|2
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཉིས
|nyi shu rtsa gnyis
|22
|
|ལྔ་བརྒྱ
|lnga brgya
|500
|-
|གསུམ
|gsum
|3
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གསུམ
|nyi shu rtsa gsum
|23
|
|དྲུག་བརྒྱ
|drug brgya
|600
|-
|བཞི
|bzhi
|4
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བཞི
|nyi shu rtsa bzhi
|24
|
|བདུན་བརྒྱ
|bdun brgya
|700
|-
|ལྔ
|lnga
|5
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་ལྔ
|nyi shu rtsa lnga
|25
|
|བརྒྱད་བརྒྱ
|brgyad brgya
|800
|-
|དྲུག
|drug
|6
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དྲུག
|nyi shu rtsa drug
|26
|
|དགུ་བརྒྱ
|dgu brgya
|900
|-
|བདུན
|bdun
|7
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བདུན
|nyi shu rtsa bdun
|27
|
|སྟོང
|stong
|1000
|-
|བརྒྱད
|brgyad
|8
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བརྒྱད
|nyi shu rtsa brgyad
|28
|
|ཁྲི
|khri
|(ühik) 10 000
|-
|དགུ
|dgu
|9
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དགུ
|nyi shu rtsa dgu
|29
|
|
|
|
|-
|བཅུ
|bcu
|10
|
|སུམ་ཅུ
|sum cu
|30
|
|སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག
|sum cu so gcig
|31
|-
|བཅུ་གཅིག
|bcu gcig
|11
|
|བཞི་བཅུ
|bzhi bcu
|40
|
|བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག
|bzhi bcu zhe gcig
|41
|-
|བཅུ་གཉིས
|bcu gnyis
|12
|
|ལྔ་བཅུ
|lnga bcu
|50
|
|ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག
|lnga bcu nga gcig
|51
|-
|བཅུ་གསུམ
|bcu gsum
|13
|
|དྲུག་ཅུ
|drug cu
|60
|
|དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག
|drug cu re gcig
|61
|-
|བཅུ་བཞི
|bcu bzhi
|14
|
|བདུན་ཅུ
|bdun cu
|70
|
|བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག
|bdun cu don gcig
|71
|-
|བཅོ་ལྔ
|bco lnga
|15
|
|བརྒྱད་ཅུ
|brgyad cu
|80
|
|བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག
|brgyad cu gya gcig
|81
|-
|བཅུ་དྲུག
|bcu drug
|16
|
|དགུ་བཅུ
|dgu bcu
|90
|
|དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག
|dgu bcu go gcig
|91
|-
|བཅུ་བདུན
|bcu bdun
|17
|
|བརྒྱ
|brgya
|100
|
|བརྒྱ་དང་གཅིག
|brgya dang gcig
|101
|-
|བཅོ་བརྒྱད
|bco brgyad
|18
|
|བརྒྱ་དང་ལྔ་བཅུ
|brgya dang lnga bcu
|150
|
|
|
|
|-
|བཅུ་དགུ
|bcu dgu
|19
|
|ཉིས་བརྒྱ
|nyis brgya
|200
|
|
|
|
|-
|ཉི་ཤུ
|nyi shu
|20
|
|སུམ་བརྒྱ
|sum brgya
|300
|
|
|
|
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|འབུམ
|'bum
|(ühik) 100 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ས་ཡ
|sa ya
|(ühik) 1 000 000 (miljon)
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|བྱེ་བ
|bye ba
|(ühik) 10 000 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|དུང་ཕྱུར
|dung phyur
|(ühik) 100 000 000&lt;ref&gt;[https://www.lamayeshe.com/article/tibetan-numbers Tibetan Numbers], Lamayeshe.&lt;/ref&gt;
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ཐེར་འབུམ
|ther 'bum
|(ühik) 1 000 000 000 (miljard)
|}

== Järgarvsõnad ==
[[Järgarvsõna]]d moodustatakse [[põhiarvsõna]]le järelliite པ (''-pa'') lisamisega. Erandiks on järgarvsõna 'esimene', millel on omaette [[lekseem]] དང་པོ (''dang po'').&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne järgarvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 1 || ༡ || དང་པོ་ || dang po [tʰaŋ˩˧ko˥]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་པ་ || nyi pa
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་པ་ || sum pa
|-
| 4 || ༤ || བཞི་པ་ || shi pa
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་པ་ || nga pa
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་པ་ || trug pa
|-
| 7 || ༧ || བདུན་པ་ || dün pa
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་པ་ || gyay pa
|-
| 9 || ༩ || དགུ་པ་ || gu pa
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་པ་ || chu pa
|}

== Murrud ==
[[Pilt:Tibet 7 half skar.jpg|pisi|7½ [[Tiibeti skar|''skar'']]{{'}}ine postmark. See on ainus teadaolev trükitud näide sümboli ༱ kasutamisest arvu 7,5 tähistamiseks&lt;ref name=&quot;bableStone&quot; /&gt;]]
Tiibeti numbrite mitut kaldkriipsuga varianti on [[Unicode]]'i standardisse lisatud murdarvude tähistamiseks. Unicode'i andmefailide järgi tähistab iga selline märk arvu, mis on ½ võrra väiksem kui arv, mida tähistab sama märk ilma kaldkriipsuta. Nende täpne tähendus ja autentsus on siiski ebaselged ja kasutamisnäiteid on teada väga vähe.&lt;ref name=&quot;bableStone&quot;&gt;[https://www.babelstone.co.uk/Blog/2007/04/numbers-that-dont-add-up-tibetan-half.html Numbers that Don't Add up – Tibetan Half Digits], BabelStone.&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti murrunumbrid
| ༳ || ༪ || ༫ || ༬ || ༭ || ༮ || ༯ || ༰ || ༱ || ༲
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Väärtused (Unicode'i andmefailide järgi)
| -0,5 || 0,5 || 1,5 || 2,5 || 3,5 || 4,5 || 5,5 || 6,5 || 7,5 || 8,5
|}

== Kirjandus ==
*Martine Mazaudon. Les principes de construction du nombre dans les langues tibeto-birmanes. – François (toim). ''La Pluralité'', 2002. [http://halshs.archives-ouvertes.fr/docs/00/16/68/91/PDF/numerationTB_SLP.pdf Veebis.]

===Tegusõna===
Tegusõna paikneb alati [[lause]] lõpus. Tegusõnad ei ühildu [[isik (keeleteadus)|isikus]], [[arv (keeleteadus)|arvus]] ega [[grammatiline sugu|soos]]. Samuti puudub [[tegumood|tegumoe]] ([[aktiiv]] ja [[passiiv]]) eristus: tegusõnad on tegumoe suhtes neutraalsed.

Tiibeti tegusõnu saab liigitada [[tahtelisus]]e ja [[valents (keeleteadus)|valentsi]] järgi. Tegusõna tahtelisus mõjutab oluliselt selle [[morfoloogia]]t ja [[süntaks]]it. Tahtelistel tegusõnadel on [[käskiv kõneviis|käskiva kõneviisi]] vormid, mittetahtelistel neid ei ole. Näiteks saab öelda ལྟོས་ཤིག། (''ltos shig'') 'vaata', kuid mitte *མཐོང་ཤིག། (''mthong shig'') 'näe'. Peale selle saavad ainult tahtelised tegusõnad esineda koos [[egofoorilisus|egofoorilise]] [[koopula]]ga ཡིན། (''yin'').&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot;&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, 14, nr 1, lk 93–107. [https://web.archive.org/web/20230505115940/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/saxena1991pathways.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;

Tegusõnad jagunevad ühe- ja kahevalentseteks. Mõned tegusõnad võivad esineda mõlemas tarvituses, näiteks ཆག (''chag'') 'purunema' või 'purustama'. Valents ja tahtelisus mõjutavad seda, millised nimisõnad võivad esineda [[ergatiiv]]is ja millised [[absolutiiv]]is, millel puudub käändelõpp.&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt; Sihilisus ja tahtelisus on teineteisest sõltumatud kategooriad: nii tahteliste kui ka mittetahteliste tegusõnade hulgas leidub nii sihilisi kui ka sihituid tegusõnu.

Tegusõna [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]] mõjutab seda, milliseid tegusõnaliiteid ja lause lõpus paiknevaid abikoopulaid kasutatakse. Lõpetamata aspektis tegusõnu tähistatakse järelliitega གི (''gi'') või selle teisenditega, mis on identsed nimisõnade [[genitiiv]]i lõpuga. Lõpetatud aspektis tegusõnadel seda sufiksit ei kasutata. Kumbki aspektirühm jaguneb omakorda kaheks alamrühmaks: lõpetamata aspekti alla kuuluvad [[tulevik (keeleteadus)|tulevik]] ja [[kestev aspekt|kestev/üldine aspekt]]; lõpetatud aspekti alla kuuluvad [[täisminevik]] ja [[aorist]].&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt;

[[Evidentsiaalsus]] on tiibeti tegusõnade kategooria, mida on palju uuritud.&lt;ref name=&quot;DeLancey_1985&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan Evidentials and the Semantics of Causation. – ''Proceedings of the Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society'', 1985. [https://web.archive.org/web/20230512005542/http://journals.linguisticsociety.org/proceedings/index.php/BLS/article/viewFile/1905/1677 Veebis.]&lt;/ref&gt; See on aidanud märkimisväärselt kaasa evidentsiaalsuse uurimisele eri keeltes.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill, Lauren Gawne. The contribution of Tibetan languages to the study of evidentiality. – ''Evidential Systems of Tibetan Languages'', 2017, ISBN 978-3-11-046018-6 (e-raamat 978-3-11-047374-2), lk 1–40.&lt;/ref&gt; Evidentsiaalsus ja aspekt moodustavad modaalsuste süsteemi, milles modaalsusi eristavad lõpukoopulad. Põhikoopulate süsteemis eristatakse kolme kategooriat: egofooriline (ཡོད ''yod''), sensoorne (འདུག ''ʼdug'') ja faktuaalne (ཡོད་རེད ''yod-red''). Neid kategooriat väljendavad vastavakt samastuskoopulad ཡིན ''yin'', རེད་བཞག ''red-bzhag'' ja རེད ''red''.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37, nr 2, lk 240–263.&lt;/ref&gt; Nicolas Tournadre on eristanud järgmisi modaalsusi:

* väitev modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus, mis väljendab vahetut ohtu
* kogemuslik egofooriline modaalsus
* harjumuslik või üldistav väitev modaalsus
* järelduslik modaalsus
* tahteline egofooriline modaalsus
* tahteline või harjumuslik egofooriline modaalsus
* vastuvõttev egofooriline modaalsus
* tunnistuslik modaalsus

== Süntaks ja sõnajärg ==
Tiibeti keelt on traditsiooniliselt käsitatud [[ergatiiv-absolutiivne keel|ergatiiv-absolutiivse keelena]], kuid hilisemad uurimused näitavad, et tegu on [[pragmaatiline|pragmaatilise ergatiiviga]]: [[ergatiiv]]i käändetunnus võib esineda agendil ja mõnel [[sihitu tegusõna]] alusel, kuid selle kasutamine ei ole kohustuslik ja sõltub semantilistest teguritest (eriti [[agentiivsus]]est ja [[perfektiivsus]]est) ja pragmaatilistest teguritest, eelkõige kontrastist.&lt;ref&gt;Scott DeLancey. &quot;Optional&quot; &quot;Ergativity&quot; in Tibeto-Burman Languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, kd 34, nr 2, lk 9–20.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, kd 14, nr 1, lk 93–107.&lt;/ref&gt; 

[[Sõnajärg]] on üldjoontes [[SOV]]: [[öeldis]] paikneb [[lause]] lõpus. 

[[Nimisõnafraas]]is enamik laiendeid järgneb nimisõnale, [[omastavaline täiend]] aga eelneb sellele:&lt;ref&gt;Matthew S. Dryer. ''Word order in Tibeto-Burman languages''. –  ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2008, kd 31, nr 1, lk 1–83. [https://www.acsu.buffalo.edu/~dryer/DryerTibetoBurmanWordOrder.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;
* omadussõnad paiknevad tiibeti keeles üldjuhul nimisõna järel, välja arvatud juhul, kui omadussõna ja nimisõna on seotud [[genitiiv]]i [[abisõnaga]];
* [[sihitis]]ed ja [[määrsõna]]d paiknevad enne [[tegusõna]], samuti omadussõnad [[öeldistäitelause]]tes;
* [[omastav]]as nimisõna paikneb selle nimisõna ees, mida ta täiendab;
* [[näitav asesõna|näitavad asesõnad]] ja arvsõnad paiknevad selle nimisõna järel, mida nad täiendavad.

Mõnes murdes on laiendite järjekord muutlik: näiteks Shigatse murdes ei ole omadussõna ja nimisõna järjestuses ülekaalus kumbki võimalik järjestus ning [[Dingri murre|Dingri murdes]] võib näitav asesõna paikneda nii nimisõna ees või selle järel.&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/87A-tis Tibetan (Shigatse): Order of Adjective and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/88A-tdi Tibetan (Dingri): Order of Demonstrative and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;

== Registrid ==

Tiibeti keeles on mitu [[registri (keeleteadus)|registrit]], millest enamik on ühised kogu tiibeti keelele laiemas mõttes. 
* ཕལ་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is  ''phal skad'', sõna-sõnalt 'tavakeel') on igapäevane kõnekeel. Traditsiooniliselt peetakse seda kirjanduse loomiseks sobivaks ja väljendit ''phal skad'' kasutatakse sageli halvustavalt, et näidata, et väljend ei sobi kirjalikku teksti.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot;&gt;Birgit Kellner. Vernacular Literacy in Tibet: Present Debates and Historical Beginnings. – Elke Krotz, Stephan Müller, Norbert Kössinger, Pavlína Rychterová (toim). ''Anfangsgeschichten / Origin Stories: Der Beginn volkssprachiger Schriftlichkeit in komparatistischer Perspektive / The Rise of Vernacular Literacy in a Comparative Perspective'' (''MittelalterStudien'', kd 31), Wilhelm Fink 2018, ISBN 978-3-8467-6346-9, lk 381–402. [https://www.fink.de/view/book/edcoll/9783846763469/BP000017.xml Veebis.]/ref&gt;
* ཞེ་ས། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''zhe sa'' 'austav ja lugupidav kõne') on austav keelekasutus, sealhulgas spetsiaalne austav sõnavara. Austusregister on omane kõigile tiibeti keeltele, kuid Lhasa keeles on see eriti arenenud ja tavavormi kõrval eristatakse kahte austusastet, üldist ja kõrgeimat.&lt;ref&gt;Joanna Bialek. Emergence of the honorific register in Tibetic languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2023, kd 46, nr 2, lk 290–327.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Samdrup Tsering, Hiroyuki Suzuki. Honorific register in Mabzhi Tibetan: How Amdo Tibetans use honorific words in their speech community. – ''Kyoto University Linguistic Research'', 2023, kd 42, lk 59–76. [https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/handle/2433/287601 Veebis.]&lt;/ref&gt;
* ཡིག་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''yig skad'', sõna-sõnalt 'kirjakeel') on  kirjanduslik kirjali kkeelekuju, mis hõlmab ka allpool kirjeldatud keelekuju ཆོས་སྐད (''chos skad'').&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;
* ཆོས་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''chos skad'', sõna-sõnalt 'õpetuse keel' või 'religioosne keel') on religioosne kirjakeel, milles on kirjutatud pühakirjad ja muud klassikalised teosed. Tänapäeval kasutatakse seda terminit vahel ka kirjakeele kohta üldiselt.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

Enne Hiina Rahvavabariigi aega eristati tiibeti keeles kolme keelekasutusvormi: esiteks kloostrites kasutatav liturgiline keel (''chos skad''); teiseks õukonnakeel – rangelt normeeritud ''she sa'', mis on tänapäevalgi Lhasa haritud ülemkihi keelekasutuse vorm; kolmandaks &quot;rahvakeel&quot; (''phal skad''), igapäevane kõnekeel, mille arvukad murded on Tiibeti suuruse tõttu sageli vastastikku peaaegu arusaamatud.

Kõrgemates stiiliregistrites kasutatakse rohkesti austavaid nimetusi ja tiitleid. Sageli kasutatavatel sõnadel on eri kujud, millega väljendatakse hierarhilisi erinevusi. Kõigis neis keelekasutusvormides oli puudus tänapäevasest sõnavarast. Alates 1960ndatest hakkasid keeleteadlased välja töötama uustiibeti keelt, mille sõnavara täiendati terminitega, et oleks võimalik õpetada näiteks füüsikat ja keemiat. Ka tänapäeva meedia kasutab seda Lhasa murde põhjal välja töötatud keelevarianti.

Lhasa kõnekeele põhjal on kujunenud tiibetlaste ühiskeel (''spyi skad''), mida kasutatakse nii Hiinas kui ka diasporaas, kuid igapäevases kõnes valitseb endiselt kohalik murre.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://eki.ee/teatmik/tiibeti-nimed/ Tiibeti nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus

[[Kategooria:Tiibeti-Birma keeled]]
[[Kategooria:Tiibet]]</text>
      <sha1>9in3fephh13o9xnagcmmdd5jz8h0h7g</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260675</id>
      <parentid>7260674</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T21:53:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* Põhiarvud ja -arvsõnad */</comment>
      <origin>7260675</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="59516" sha1="ts1fqk7cc6ho11j8q0jbppzq4efooei" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib tänapäeva tiibeti kirjakeelest; kesktiibeti, khami ja amdo keele kogumi kohta vaata artiklit   [[Tiibeti keel (koondnimetus)]]}}
{{keeled|nimi=tiibeti keel|originaalnimi བོད་སྐད་། 
 | keelkonnavärv = Hiina-Tiibeti
 | riigid=[[Hiina]]s, [[India]]s
 | rääkijad      = 6  miljonit
 | keelkond      = [[Hiina-Tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;[[Tiibeti-Birma keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;'''tiibeti keel'''
 | riik          = {{PisiLipp|Hiina}} ([[Tiibeti autonoomne piirkond]])
 | keelehoole    = [[Tiibeti Keele Standardimise Komitee]]
 | kood 1        = bo
 | kood 2        = bod (T), tib (B)
 | kood 3        = bod
}}
'''Tiibeti keel''' ehk '''tiibeti kirjakeel'''&lt;ref&gt;Tiibeti keeles kasutatakse nimetusi ལྷ་སའི་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is ''Lha-sa'i skad'', [[THL]]is ''Lhaséké'', [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]{{'}}is ''Lasägä'') 'Lhasa keel' või བོད་སྐད (Wylie ''Bod skad'', THL ''Böké'', ''pinyin'' ''Pögä'') [pʰø̀k˭ɛʔ] 'tiibeti keel' (kasutatakse ka teiste keelekujude kohta).&lt;/ref&gt; on [[kesktiibeti keel]]e [[Lhasa murre|Lhasa murdel]] põhinev [[kirjakeel]]. Lhasa on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomse piirkonna]] pealinn.&lt;ref name=&quot;DeLancey 2017&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan. – [[Graham Thurgood]], Randy J. LaPolla (toim). ''The Sino-Tibetan Languages'', 2. trükk, Routledge: London / New York 2017, ISBN 978-0-367-57045-3, lk 385–403.&lt;/ref&gt; Tiibeti kirjakeelt kasutatakse [[ühiskeel]]ena ka [[tiibeti keel (koondnimetus)|laiemas mõttes tiibeti keel]]e [[murre]]te kõnelejate vahel, sealhulgas eksiilis elavate [[tiibetlased|tiibetlaste]] seas.

Tiibeti autonoomse piirkonna keelemääruse (vastu võetud 1987, muudetud 2002 ja 2019) esimese paragrahvi järgi on tiibeti keel (藏语文) piirkonna üldkasutatav keel ja kiri.&lt;ref&gt;[https://www.fadada.com/article/Basics-009776 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], fadada.com, 6.8.2019.&lt;/ref&gt; [[Human Rights Watch]]i 2020. aasta aruande järgi on &quot;kakskeelse hariduse&quot; poliitika viinud tiibeti keele järkjärgulise asendumiseni [[hiina keel]]ega algkoolide õppekeelena, välja arvatud tiibeti keele tunnid, kusjuures aruande välitööd hõlmasid ainult [[Nagchu vald|Nagchu valla]] maa-asulaid.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threatChina's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt; Hiina Riiginõukogu Informatsioonibüroo 2025. aasta valge raamatu järgi on tiibeti keele õppimise ja kasutamise õigus tagatud, piirkonna rahvakongressi õigusaktid ja valitsuste üldised ametlikud dokumendid avaldatakse nii hiina kui ka tiibeti keeles ning koolides õpetatakse mõlemat keelt.&lt;ref&gt;[https://www.ecns.cn/news/politics/2025-03-28/detail-ihepyqsm2135994.shtml Right to study and use Tibetan language guaranteed: white paper, ECNS (China News Service)], 28.3.2025.&lt;/ref&gt;

Tiibeti keel laiemas mõttes hõlmab  peale kesktiibeti keele ka [[khami keel]]t ja [[amdo keel]]t.&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;&gt;Konchok Gelek. Variation, contact, and change in language: Varieties in Yul shul (northern Khams). – ''International Journal of the Sociology of Language'', 2017, nr 245, lk 91–92.&lt;/ref&gt; Khami keele kõnelejad saavad Lhasa murdest õppimata nii palju aru, et nad saavad algtasemel suhelda, amdo keele kõnelejad ei saa aga Lhasa murdest üldse aru (vt [[vastastikune arusaadavus]]).&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;/&gt; Nii tiibeti kirjakeeles kui ka khami keeles on kujunenud [[toon (keeleteadus)|toon]]id ning sõnaalgulised [[kaashäälikuühend]]id on enamasti lihtsustunud.&lt;ref&gt;Felix Haller. [archive-url=https://web.archive.org/web/20150616073139/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/haller1999brief.pdf A brief comparison of register tone in Central Tibetan and Kham Tibetan.] – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1999, kd=22.&lt;/ref&gt; Sellepärast on need keeled [[klassikaline tiibeti keel|klassikalisest tiibeti keelest]] märkimisväärselt erinevad, eriti võrreldes konservatiivsema amdo keelega.&lt;ref&gt;Charlene Makley, Keith Dede, Kan Hua, QingshanWang. The Amdo Dialect of Labrang. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', kd 22, nr 1, 1999, lk 101. [https://web.archive.org/web/20160305073712/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/makley1999amdo.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;jermay reynolds 2012&quot;&gt;Jermay J. Reynolds. ''Language variation and change in an Amdo Tibetan village: Gender, education and resistance'', doktoritöö, Graduate School of Arts and Sciences of [[Georgetown University]], 2012, lk 19–21.&lt;/ref&gt;

== Ametlik ja sotsiolingvistiline staatus ==

Tiibeti keel on lisaks [[hiina standardkeel]]ele ametlikus kasutuses [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomses piirkonnas]] ja mõnes teises [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] piirkonnas, kus elab tiibetlasi.

[[Gerard A. Postiglione]] märkis 1999. aastal, et tiibetlased on Hiinas üks kõige vähem [[assimileerumine|assimileerunud]] rahvarühmi.&lt;ref&gt;Gerard A. Postiglione. ''China’s National Minority Education. Culture, Schooling, and Development'', Routledge 1999, lk 114.&lt;/ref&gt; 2002. aastal avaldatud Hiina uudisteagentuuri [[Xinhua]] teate kohaselt suhtles Tiibetis 84% tiibetlastest peamiselt tiibeti keeles.&lt;ref name=&quot;chutai&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 中国出台藏语言使用法规], [[Xinhua]]; [http://www.moe.gov.cn/jyb_sy/China_Language/ 国家语言文字工作委员会]&lt;/ref&gt; 

=== Õiguslik staatus ===

[[Hiina põhiseadus|Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus]]e artikli 4 järgi on kõigil rahvustel õigus kasutada ja arendada oma keelt ja kirja. Artiklis 121 on sätestatud, et rahvusliku autonoomiaga piirkondade omavalitsusorganid kasutavad oma ülesannete täitmisel vastavalt asjaomase piirkonna autonoomiaeeskirjadele suuliselt ja kirjalikult selles piirkonnas tavapäraselt kasutatavat keelt või keeli.&lt;ref name=&quot;verf1982&quot;&gt;[http://www.verfassungen.net/rc/verf82.htm Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus], verfassungen.net.&lt;/ref&gt;

1987. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna ajutised eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)&lt;/ref&gt; 1988. aastal kehtestati nende rakendamiseks üksikasjalikud sätted.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)的实施细则&lt;/ref&gt; 2002. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;guiding&quot;&gt;[http://www.xizang.gov.cn/zwgk/xxfb/fgwj/201902/t20190223_61645.html 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], 西藏自治区人民政府, xizang.gov.cn, 24.3.2008.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 西藏文化的保护与发展 – 藏语言文字的学习、使用和发展], Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu informatsioonibüroo, China.com.cn, 25.10.2008.&lt;/ref&gt; Eeskirjade kohaselt pidid valitsemine, kohtud ja haldusasutused ning tänavasildid ja reklaamid olema kakskeelsed.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt;

Tiibeti keele arendamise ja standardimise eest vastutab riiklik tiibeti keele terminoloogia standardimise komitee (tiibeti keeles བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས, hiina keeles 藏语术语标准化工作委员会|t=藏語術語標準化工作委員會). Komitee tegevust käsitlevad muu hulgas järgmised allikad:&lt;ref&gt;བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས}} (toim). བོད་ཀྱི་སྤྱི་སྐད་སྐོར་གྱི་ཆེད་རྩོམ་ཕྱོགས་བསྒྲིགས, Peking, མི་རིགས་དཔེ་སྐྲུན་ཁན / 民族出版社 1999, ISBN 7-105-03018-6;&lt;br /&gt;[https://web.archive.org/web/20070514065425/http://www.china-language.gov.cn/webinfopub/list.asp?id=2307&amp;columnid=139&amp;columnlayer=01380139 全国术语标准化技术委员会少数民族语分技术委员会藏语工作委员会2006年度工作会议在北京召开], 教育部语言文字应用研究所, china-language.gov.cn, 12.1.2007.&lt;br /&gt;|扎雅·洛桑普赤. [https://web.archive.org/web/20070707132828/http://info.tibet.cn/zt2006/zywdccyfz/xsjl/t20060322_101909.htm 藏语专词术语混乱的症结在哪里], China Tibet Information Center, info.tibet.cn, 22.3.2006.&lt;/ref&gt;

=== Kirjaoskus ===

Tiibetlaste [[kirjaoskamatus]]e määr [[1990. aasta Hiina rahvaloendus]]e järgi 69,39% (kogu Hiina rahvastikus 22,21%). [[2000. aasta Hiina rahvaloendus]]e ks oli see tiibetlaste seas vähenenud 47,55%-ni (Hiina kogurahvastikus 9,08%-ni).&lt;ref&gt;Minglang Zhou. Legislating Literatcy for Linguistic and Ethnic Minorities in Contemporary China. – Anthony J. Liddicoat (toim). ''Language planning and policy: Issues in Language Planning and Literacy'', Multilingual Matters, Clevedon / Tonawanda / North York 2007, lk 102–121, siin lk 117.&lt;/ref&gt;

Tiibeti autonoomsel piirkonnal on 2000., 2010. ja 2020. aasta loenduse järgi olnud Hiina provintside seas kõige madalam kirjaoskuse määr.&lt;ref&gt;[https://www.business-standard.com/article/current-affairs/tibet-has-lowest-literacy-among-all-provinces-in-china-delhi-think-tank-123022600629_1.html Tibet has lowest literacy among all provinces in China: Delhi think tank], Business Standard, 26.2.2023.&lt;/ref&gt;

=== Koolisüsteem ===

==== Tiibet ====

1998. aastal oli tiibeti keel õppekeeleks 98% Tiibeti algkoolidest&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 233.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; ja 92% algkooliõpetajatest olid tiibetlased. Samal ajal õpetati hiina keelt võõrkeelena.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; 2002. aastal oli tiibeti keeles 181 õpikut 16 õppeaine jaoks ja koostatud oli kaheksa loodusteaduste erialaterminoloogia sõnastikku.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; Sellest hoolimata õpetati matemaatikat, füüsikat ja keemiat põhikooli vanemas astmes ja keskkoolis üldjuhul hiina keeles.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Minglang Zhou, Hongkai Sun: ''Language Policy in the People’s Republic of China'', Kluwer 2004, lk 226.&lt;/ref&gt;

2004. aastal pärinesid tiibeti keele ja kirjanduse õpikute (''gaiyig'' སྐད་ཡིག་, 语文 ''yǔwén'') tekstid 47% ulatuses tänapäevasest ja uuemast tiibeti kirjandusest, 29% ulatuses traditsioonilisest tiibeti kirjandusest ja 24% ulatuses hiina keelest tõlgitud tekstidest.&lt;ref&gt;Ellen Bangsbo. ''Teaching and Learning in Tibet. A Review of Research and Policy Publications'', Nordic Institute of Asian Studies 2004, lk 16.&lt;/ref&gt; Tiibeti ülikoolides ja teistes kõrgkoolides oli 1998. aastal õppekeeleks enamasti hiina keel. Erandiks olid tiibeti ajaloo, keele ja kirjanduse ning traditsioonilise tiibeti meditsiiniga seotud õppeained.&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 235.&lt;/ref&gt; Ühe 2005. aasta uurimuse järgi said tiibetlastest üliõpilased õppida humanitaarteadusi tiibeti keeles mõnes Hiina vähemusrahvustele mõeldud kõrgkoolis.&lt;ref&gt;Gerard Postiglione. Ben Jiao, Sonam Gyatso. Education in Rural Tibet: Development, Problems and Adaptations. – ''China: An International Journal'', 2005, kd 3, nr 1, lk 1–23. [https://www.researchgate.net/publication/263867451 Veebis.]&lt;/ref&gt;

Eeskirjade kohaselt pidid [[hiinlased]] Tiibetis õppima ka tiibeti keelt, kuid juba 2006. aastal seda nõuet üldiselt eirati.&lt;ref&gt;June Teufel Dreyer, Barry Sautman (toim). ''Contemporary Tibet. Politics, Development, and Society in a Disputed Region'', M. E. Sharpe 2006, lk 78.&lt;/ref&gt;

===== Hiina keelepoliitika 2020ndatel =====
Alates 2020. aastast on Hiina keelepoliitika vähemuskeelte suhtes muutunud ja hinnangud sellele lahknevad. Hiina valitsuse ametliku seisukoha järgi on tiibeti keele õppimine ja kasutamine seadusega tagatud ning alg- ja keskkoolides õpetatakse nii tiibeti kui ka hiina keelt.&lt;ref name=&quot;whitepaper2023&quot;&gt;[https://english.www.gov.cn/archive/whitepaper/202311/10/content_WS654db703c6d0868f4e8e120d.html CPC Policies on the Governance of Xizang in the New Era: Approach and Achievements], The State Council of the People's Republic of China, 10.11.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi on õigus tiibeti keelt õppida ja kasutada samuti tagatud.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot;&gt;[https://chinadailyhk.com/article/608157 White paper highlights human rights progress in Xizang], Xinhua / China Daily HK, 28.3.2025.&lt;/ref&gt; Inimõiguste organisatsioonid ja tiibeti keele kaitsjad on aga teatanud, et hiina keel on muutunud üha enam peamiseks õppekeeleks.&lt;ref name=&quot;HRW2020&quot;&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threat China's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/04/04/tibet-language-white-paper/ Netizens demand China reinstate Tibetan language use in schools], Radio Free Asia, 4.4.2025.&lt;/ref&gt; [[Radio Free Asia]] andmetel muutus hiina keel 2020. aastal Tiibeti autonoomse piirkonna alg- ja keskkoolide põhiõppekeeleks ning 2023. aastast on ülikooli sisseastumiseksami keeleks ainult hiina keel.&lt;ref&gt;[https://www.tribuneindia.com/news/world/tibetans-call-out-chinas-language-policy-amid-claims-of-cultural-erasure-and-human-rights-violations Tibetans call out China's language policy], Tribune India (ANI), 8.4.2025, viidates RFA-le.&lt;/ref&gt;

2021. aastal kehtestas Hiina haridusministeerium Human Rights Watchi kirjelduse järgi &quot;laste kõne ühtlustamise kava&quot; (''Children's Speech Harmonization plan''), mis näeb ette  [[hiina kirjakeel]]e kasutamise kogu [[alusharidus]]es vähemusrahvuste asualadel. Human Rights Watchi 2026. aasta aruande järgi ei oska ega taha paljud tiibeti lapsed pärast lasteaia lõpetamist tiibeti keelt rääkida, ka mitte perekonnaliikmetega. Lasteaias käimine ei ole Hiinas kohustuslik, kuid Human Rights Watchi andmetel on see tiibetlaste asualadel muutunud praktikas kohustuslikuks, sest linnade algkoolid nõuavad üha sagedamini tõendit lasteaias käimise kohta. Hiina valitsus ei vastanud organisatsiooni kommentaaripärimistele.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2026/05/04/start-with-the-youngest-children/chinas-use-of-preschools-to-integrate-tibetans &quot;Start with the Youngest Children&quot;: China's Use of Preschools to &quot;Integrate&quot; Tibetans], Human Rights Watch, 4.5.2026.&lt;/ref&gt;

[[Tibet Watch]]i andmetel olid 2023. aasta septembriks [[Ngaba ringkond|Ngaba ringkonna]] tiibeti koolides kõik põhiainete õpikud asendatud hiinakeelsetega ja õpetajatel kästi anda kõik tunnid hiina keeles. Tiibeti keel jäi valikaineks. Tiibetikeelseid õpikuid saavad kooli lõpetamiseni edasi kasutada ainult 2021. aastal õppima asunud õpilased.&lt;ref&gt;[https://tibetwatch.org/all-textbooks-in-tibetan-replaced-in-ngaba/ All textbooks in Tibetan replaced in Ngaba], Tibet Watch, 12.10.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta veebruaris teatas Human Rights Watch, et Ida-Tiibetis oli alates 2021. aastast suletud vähemalt viis tiibeti keelt ja kultuuri edendanud kutsekooli.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;&gt;[https://www.hrw.org/news/2025/02/05/chinese-authorities-shutter-schools-eastern-tibet Chinese Authorities Shutter Schools in Eastern Tibet], Human Rights Watch, 5.2.2025.&lt;/ref&gt; Organisatsiooni andmetel õpetatakse riigikoolides tiibeti lapsi algkoolist keskkoolini ainult hiina keeles ja tiibeti keel on eraldi õppeaine, nagu võõrkeel.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;/&gt; Radio Free Asia teatas 2025. aasta jaanuaris ka tiibeti keele eratundide keelust koolivaheajal mitmes tiibetlastega asustatud piirkonnas. Sarnane keeld kehtestati  juba 2021. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/01/02/tibet-china-enforces-restrictions-students/ China places new restrictions on Tibetan students during winter school break], Radio Free Asia, 2.1.2025&lt;/ref&gt; Tibet Watchi andmetel teatas Tiibeti keskadministratsioon 2026. aasta oktoobris, et [[Gologi ringkond|Gologi ringkonnas]] suleti 2026. aasta suvel ja sügisel vähemalt kolm eraõiguslikku tiibeti kooli, sealhulgas orbude kool.&lt;ref&gt;[https://tibetoffice.org/media-press/news/three-more-tibetan-schools-shut-down-in-golog-as-china-tightens-its-grip-on-tibetan-language-education Three More Tibetan Schools Shut Down in Golog as China Tightens Its Grip on Tibetan-Language Education], Central Tibetan Administration, 19.10.2026.&lt;/ref&gt;

2023. aasta veebruaris väitsid kolm ÜRO sõltumatut eksperti, et umbes miljon tiibeti last õpib internaatkoolides, kus õppekeel on hiina keel.&lt;ref&gt;[https://ungeneva.org/en/news-media/news/2023/02/77614/china-tibetan-children-forced-assimilate-independent-rights-experts China: Tibetan children forced to assimilate, independent rights experts fear], UN Geneva, 6.2.2023.&lt;/ref&gt; Hiina ametivõimud vastavad, et lapsi ei sunnita internaatkoolidesse ja paljudes koolides õpetatakse ka tiibeti keelt ja Tiibeti ajalugu.&lt;ref&gt;[https://www.globalsecurity.org/military/library/news/2024/07/mil-240721-rfa01.htm China's controversial boarding school policy for Tibetans explained], RFA, 21.7.2024.&lt;/ref&gt;

12. märtsil 2026 võttis Hiina Rahvakongress vastu &quot;Etnilise ühtsuse ja arengu edendamise seaduse&quot; (poolt 2756, vastu 3, erapooletuid 3) ja see jõustus 1. juulil 2026.&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/world/china/china-set-pass-new-ethnic-minority-law-prioritise-use-mandarin-language-2026-03-12/ China passes new ethnic minority law, prioritises use of Mandarin language], Reuters, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Seaduse järgi vähemuskeeli &quot;austatakse ja kaitstakse&quot;, kuid kui hiina keelt ja vähemuskeeli kasutatakse koos, peab hiina keel olema esikohal. Koolieelikud peavad hiina keelt valdama ja avalikes kohtades peavad hiina märgid olema nähtavamad kui vähemuste kirjad.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot;&gt;[https://rfa.org/english/tibet/2026/07/24/explainer-china-ethnic-unity-law-tibet-uyghur/ Explained: China's 'ethnic unity and progress promotion' law], RFA, 24.7.2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.asianews.it/news-en/What-Xi-Jinpings-new-law-on-ethnic-groups-in-china-says-65025.html What Xi Jinping's new law on ethnic groups in China says], AsiaNews, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Hiina valitsus rõhutab seaduse 15. artiklit, mis kaitseb vähemuste õigust oma keelt õppida ja kasutada, kriitikud aga väidavad, et seadus fikseerib hiina keele ülemvõimu hariduses ning annab juba rakendatud poliitikale õigusliku aluse ja võib tiibeti keele kasutamist hariduses ja avalikus elus veelgi piirata.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot; /&gt;

==== Pagulased Indias ====

India tiibeti koolides oli õppekeeleks kuni 1985. aastani ainult inglise keel. 2006. aastal õpetati mõnes algkoolis esimese viie klassi jooksul osa aineid tiibeti keeles, alates kuuendast klassist aga käis õppetöö ainult inglise keeles. Kõik keskkooliõpikud olid ingliskeelsed.&lt;ref&gt;Dagmar Bernstorff, Hubertus von Welck. ''Exile as Challenge. The Tibetan Diaspora'', Orient Longman 2002, lk 271; Ashild Kolas, Monika P. Thowsen. ''On the Margins of Tibet. Cultural Survival on the Sino-Tibetan Frontier'', University of Washington Press 2006, lk 176; A. Tom Grunfeld. ''The Making of Modern Tibet'', M. E. Sharpe, 1996, lk 179, 198.&lt;/ref&gt; [[Dharamsala]] tiibeti koolides nägi tollane inimressursside arendamise ministeeriumi õppekava ette, et alates põhikooli keskastmest õpetatakse õppeaineid inglise keeles.&lt;ref&gt;Mary Ann Maslak. School as a site of Tibetan ethnic identity construction in India? Results from a content analysis of textbooks and Delphi study of teachers' perspectives. – ''Educational Review'', 2008, kd 60, nr 1, lk 85–106.&lt;/ref&gt;

=== Meedia ===

2000. aastal ilmus Tiibetis kokku 14 tiibetikeelset ajakirja ja 10 päevalehte. Lisaks ilmus Hiina teistes piirkondades käputäis piirkondlikke&lt;ref&gt;Kõige mõjukamate seas olid ༄༅༎སྦྲང་ཆར༎ (&quot;Kevadvihm&quot;) [[Qinghai]]s ja ༄༅༎ཟླ་ཟེར༎ (&quot;Kuuvalgus&quot;) [[Gansu]]s. Vt: Toni Huber. ''Amdo Tibetans in Transition. Society and Culture in the Post-Mao Era''. Brill 2000, lk 40.&lt;/ref&gt; ja üleriigilisi&lt;ref&gt;Nende seas oli Pekingis ilmuv ༄༅༎ཀྲུང་གོའི་བོད་ཀྱི་ཤེས་རིག༎ (&quot;Tibetoloogia Hiinas&quot;).&lt;/ref&gt; tiibetikeelseid ajalehti ja ajakirju.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi ilmus 2024. aasta lõpuks Tiibeti autonoomses piirkonnas tiibeti keeles 17 ajakirja ja 11 ajalehte.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot; /&gt; Tiibeti keeles tegutses arvukalt raadio- ja telejaamu ning tehti kinofilme, sealhulgas Lhasa ja kamba keelevariandis.&lt;ref&gt;Ka [[Radio China International]] edastas saateid nendes keelevariantides: [http://tibetan.chinabroadcast.cn/lhasa.htm tibetan.chinabroadcast.cn] ja [http://tibetan.chinabroadcast.cn/kangba.htm tibetan.chinabroadcast.cn].&lt;/ref&gt; Hiinas andis üheksa kirjastust regulaarselt välja tiibetikeelseid raamatuid. Igal aastal ilmus ligikaudu tuhat nimetust.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;

===Lahkarvamused tiibeti keele ohustatuse üle===

2008. aasta veebruaris toetas Briti parlamendiliige [[Norman Baker]] [[rahvusvaheline emakeelepäev|rahvusvahelise emakeelepäeva]] puhul [[Free Tibet Campaign]]i avaldatud ülevaadet ja nõudmist teha tiibeti keel Tiibeti autonoomse piirkonna ametikeeleks. Ta väitis: &quot;Hiina valitsus ajab teadlikku poliitikat hävitada kõik tiibetlik, sealhulgas tiibetlaste oma keel nende enda kodumaal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120725060858/http://www.freetibet.org/newsmedia/report-reveals-determined-chinese-assault-tibetan-language Report reveals determined Chinese assault on Tibetan language], Free Tibet, 21.2.2008.&lt;/ref&gt; Tibetoloog [[Elliot Sperling]] märkis seevastu, et &quot;teatud piirides püüab [[Hiina Rahvavabariik]] tiibeti kultuuri väljendamist võimaldada&quot; ja  &quot;kogu Tiibeti kiltmaal toimuvat kultuurilist tegevust ei saa ignoreerida&quot;.&lt;ref&gt;Sperling Elliot. Exile and Dissent: The Historical and Cultural Context. – Melissa Harris, Sydney Jones (toim). ''Tibet Since 1950: Silence, Prison, or Exile'',  2000, lk 31–36.&lt;/ref&gt;

2003. aastal seadis [[Barry Sautman]] ajakirjas [[Texas International Law Journal]] kahtluse alla väited tiibeti keele ohustatusest. Ta kirjutas, et ükski paljudest tollastest ohustatud keeli käsitlevatest uuringutest ei pidanud tiibeti keelt ohustatuks ja  tiibetlaste keele säilitamine erines keele kadumisest isegi sellistes lääneriikide kaugemates piirkondades, kus rakendati liberaalset keelepoliitikat. Sautmani sõnul olid väited, et Tiibeti algkoolides õpetati hiina keeles, ekslikud: tiibeti keel oli peamine õppekeel peaaegu kõigis Tiibeti autonoomse piirkonna algkoolides. Ta lisas, et hiina keelt hakati varastes klassides õpetama ainult linnakoolides ning põhjusel, et vähem kui neli tiibetlast kümnest jõudis keskkooli, oli algkool nende kultuurilise kujunemise seisukohalt kõige olulisem.&lt;ref&gt;Barry Sautman. Cultural Genocide and Tibet. – ''Texas International Law Journal'', 2003, 38, nr 2, lk 173–246.&lt;/ref&gt;

==Kiri==
{{Vaata|Tiibeti kiri|Tiibeti punktkiri}}

Tiibeti keelt kirjutatakse ühes [[india kirjad|India kirjadest]]. Selle ajalooliselt konservatiivne kirjaviis kajastab [[vanatiibeti keel]]e häälikusüsteemi ja aitab ühendada [[tiibeti keel (koondnimetus)|tiibetikeelset]] ala. See on abiks ka [[hiina-tiibeti algkeel]]e ja [[vanahiina keel]]e rekonstrueerimisel.&lt;ref name=&quot;Kiaer 2020 p. 34&quot;&gt;J. Kiaer. ''Delicious Words: East Asian Food Words in English'', Taylor &amp; Francis 2020ISBN 978-1-000-07934-0, lk 34.&lt;/ref&gt;

Kõige levinum süsteem, mida teadlased kasutavad tiibeti kirjas kirjutatud teksti [[latinisatsioon|latiniseerimiseks]], on [[Wylie transliteratsioon]]. Keeleteadlased kasutavad sageli ka muid, enda tarbeks välja töötatud transliteratsioonisüsteeme. Häälduse ligikaudseks edasiandmiseks on [[Hiina]] ametlik latinisatsioo [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]- Ingliskeelsetes materjalides kasutatakse transkriptsiooni [[THL]].&lt;ref&gt;David Germano, Nicolas Tournadre. [https://web.archive.org/web/20221224035020/https://www.thlib.org/reference/transliteration/#!essay=/thl/phonetics/s/b5 THL Simplified Phonetic Transcription of Standard Tibetan], The Tibetan and Himalayan library, 2003. &lt;/ref&gt; Mõne nime puhul on kasutusel ka ebareeglipärane transkriptsioon, näiteks [[Džomolungma]].

Tiibeti kirja silbi ortograafiline struktuur on (C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;)C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;(C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;)V(C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;).&lt;ref&gt;Nyima Droma, Ellen Bartee. ''A beginning textbook of Lhasa Tibetan'', National Press for Tibetan Studies 2000, lk 9–17.&lt;/ref&gt; Kõik kombinatsioonid ei ole lubatud.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Asukoht
!C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;
!V
!C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;
|-
!Nimetus
|Eesliide
|Ülatäht
|Juurtäht
|Alatäht
|Täishäälik
|Järelliide
|Teine järelliide
|-
!Lubatud tähemärgid
|&lt;big&gt;ག ད བ མ འ&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ར ལ ས&lt;/big&gt;
|mis tahes kaashäälik
|&lt;big&gt;ཡ ར ལ ཝ&lt;/big&gt;
|mis tahes täishäälik
|&lt;big&gt;ག ང ད ན བ མ འ ར ལ ས&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ད ས&lt;/big&gt;
|}

```wikitext
== Fonoloogia ==
[[Silp|Silbi]] ehitus on suhteliselt lihtne.&lt;ref&gt;Lim 2018: 12.&lt;/ref&gt; [[Kaashäälikuühend]]id ei ole lubatud&lt;ref&gt;Denwood 1999: 75.&lt;/ref&gt;. ja silbi lõpus võib olla ainult üks kaashäälik.&lt;ref&gt;Denwood 1999: 71.&lt;/ref&gt; Täishäälikud võivad olla lühikesed või pikad ja [[täishääliku pikkus|pikad täishäälikud]] võivad lisaks olla [[nasaalvokaal|nasaaliseeritud]].{{sfn|DeLancey|2003|p=272}} [[Vokaalharmoonia]] esineb  kahesilbilistes sõnades ja [[finiitne tegusõnavorm|finiitsetes  tegusõnavormides]].&lt;ref&gt;Chang, Chang 1968.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 271.&lt;/ref&gt;

[[toon (keeleteadus)|Toonid]] on tähendust eristavad. Eristatakse vähemalt kahte [[toonifoneem]]i.{{sfn|Lim|2018|p=28}} Kuigi Hiina keeleteadlased eelistavad nelja tooni analüüsi,&lt;ref&gt;Lim 2018: 34&lt;/ref&gt; leiab [[Scott DeLancey|DeLancey]] (2003), et langev toon ja sõnalõpuline [k] või [ʔ] on [[kontrastne jaotussuhe|kontrastses jaotussuhtes]]. Sellepärast ta räägib kas kõrge või madala tooniga silpidest.&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 272.&lt;/ref&gt;

=== Kaashäälikud ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Konsonant]][[foneem]]id
!
! colspan=&quot;2&quot; | [[Labiaal]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Alveolaar]]id
! [[Retrofleks]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Alveopalataal]]id ja [[palataal]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Velaar]]id
! [[Glotaal]]id
|-
! [[Nasaal]]id
| colspan=&quot;2&quot; | /m/
| colspan=&quot;2&quot; | /n/
|
| colspan=&quot;2&quot; | /ɲ/
| colspan=&quot;2&quot; | /ŋ/
|
|-
! [[Klusiil]]id
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /pʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /p/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /t/
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;border-right: none;&quot; | [ʈʰ] ~ [ʈʂʰ] &lt;br /&gt; /ʈ/ ~ [ʈʂ]
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /cʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /c/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /kʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /k/
| /ʔ/
|-
! [[Afrikaat|Afrikaadid]]
| colspan=&quot;2&quot; |
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tsʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /ts/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tɕʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /tɕ/
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|-
! [[Frikatiiv]]id
| colspan=&quot;2&quot; |
| colspan=&quot;2&quot; | /s/
| [ʂ]
| colspan=&quot;2&quot; | /ɕ/
| colspan=&quot;2&quot; |
| [h]
|-
! [[Poolvokaal]]id
| colspan=&quot;2&quot; | /w/
| colspan=&quot;2&quot; | /ɹ/
|
| colspan=&quot;2&quot; | /j/
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|-
! [[Lateraal]]id
| colspan=&quot;2&quot; |
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /l̥/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /l/
|
| colspan=&quot;2&quot; |
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|}

# Madala tooni korral muutuvad helitud aspireerimata klusiilid ja frikatiivid /p, t, ts, ʈ ~ ʈʂ, tɕ, c, k/ helilisteks: [b, d, dz, ɖ ~ ɖʐ, dʑ, ɟ, ɡ]. Aspireeritud klusiilid ja frikariivid /pʰ, tʰ, tsʰ, ʈʰ ~ ʈʂʰ, tɕ, cʰ, kʰ/ kaotavad osa [[aspiratsioon]]ist. Seega eristuvad foneemipaarid /p, t, ts, ʈ ~ ʈʂ, tɕ, c, k/ ja /pʰ, tʰ, tsʰ, ʈʰ ~ ʈʂʰ, tɕʰ, cʰ, kʰ/ selles kontekstis peamiselt helilisuse järgi. Lhasa kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvate kõnelejate murdes madala tooni korral helilisi klusiile ja frikatiive ei kasutata.
# Poolvokaalil /ɹ/ on neli hääldusvarianti: [ɹ], [ʐ], [ɾ] ja [r]. Varasemates uurimustes on oletatud ka helitut poolvokaali, näiteks [ɹ̥] (Dawson 1980b; Sprigg 1954; Tournadre, Dorje 2003). Selle hääliku olemasolu kohta selgeid tõendeid. Mõnes Lhasa või kesktiibeti keele variandis võib see olla foneemi /ʂ/ variant.&lt;ref&gt;Zhang Yubin. Central Tibetan (Lhasa). – [https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-the-international-phonetic-association/article/central-tibetan-lhasa/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5 Veebis.] – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2024, 54, nr 2, lk 788–810.&lt;/ref&gt;
# Konsonantfoneemid /m/, /ŋ/, /p/, /r/, /l/ ja /k/ võivad esineda silbi lõpus. Klassikalise tiibeti keele sõnalõpuline /n/ on samuti säilinud, kuid tänapäevases häälduses väljendub see tavaliselt eelneva täishääliku nasaalisatsioonina, mitte eraldi kaashäälikuna (vt eespool). Foneemi /k/ sõna lõpus siiski ei hääldata, välja arvatud väga formaalses kõnes. Ka silbilõpulisi foneeme /r/ ja /l/}} jäävad sageli selgelt hääldamata ja väljenduvad eelneva täishääliku pikenemisena. Foneemine [[larüngaalklusiil] /ʔ/ esineb ainult sõna lõpus foneemide /s/, /t/ või /k/ asemel. Need häälikud esinesid klassikalises tiibeti keeles, kuid on hiljem kadunud. Näiteks Tiibeti endanimetus oli klassikalises tiibeti keeles ''Bod'', kuid nüüd hääldatakse seda [pʰø̀ʔ].

=== Täishäälikud ===
Täishäälikuid on kirjeldatud ja iseloomustatud mitmel viisil. Nende uurimine jätkub.&lt;ref name=&quot;Gong_2020&quot;&gt;Gong Xun. How many vowels are there in Lhasa Tibetan? – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2020, 43, nr 2, lk 225–254..&lt;/ref&gt;

Tournadre ja Sangda Dorje eristavad kaheksat täishäälikut:&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003, lk 35.&lt;/ref&gt;

{| class=wikitable style=text-align:center
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Vokaal]][[foneem]]id !
! [[Eesvokaal]]id
! [[Keskvokaal]]id
! [[Tagavokaal]]id
|-
! [[Kõrge vokaal|Kõrged]]
| /i/ /y/
|
| /u/
|-
! [[Keskkõrge vokaal|Keskkõrged]]
| /e/ /ø/
|
| /o/
|-
! [[Keskmadal vokaal|Keskmadalad]]
| /ɛ/
|
|
|-
! [[Madal vokaal|Madalad]]
|
| a
|
|}

Mõnikord kirjeldatakse veel kolme täishäälikut, mida peetakse oluliselt erinevaks: [ʌ] või [ə], mis on tavaliselt foneemi /a/ [[allofoon]]; [ɔ], mis on tavaliselt foneemi /o/ allofoon; ja [ɛ̈] (ümardamata tsentraliseerunud keskvokaal), mis on tavaliselt foneemi /e/ allofoon. Need häälikud esinevad tavaliselt [[kinnine silp|kinnistes silpides]]. Et tiibeti keeles ei ole lubatud [[geminaat|geminaadidd]], siis mõnikord lõpeb silp sama häälikuga, millega algab järgmine silp. Siis hääldatakse esimest silpi [[lahtine silp|lahtise silbina]], kuid selles säilib kinniselesilbile iseloomulik täishäälik. Näiteks ཞབས ''zhabs'' 'jalg' hääldatakse [ɕʌp] ja པད ''pad'' (laen sanskriti sõnast ''padma'', '[[india lootos]]') hääldatakse [pɛʔ], kuid liitsõna ཞབས་པད ''zhabs pad'' (&quot;lootosejalg&quot;, 'minister') hääldatakse [ɕʌpɛʔ]. See võib tekitada [[minimaalpaar]]e, milles eristuvad häälikud, mis muudes olukordades on allofoonid.

Allikad on eriarvamusel selles, kas häälikud [ɛ̈] (mis tuleneb foneemist {{IPA|/e/}} kinnises silbis) ja [ɛ] (mis tuleb foneemist /a/ [[metafoonia]] tõttu) on erinevad või sisuliselt identsed.

Foneemine täishäälikupikkus esineb piiratud juhtudel. Klassikalise tiibeti keele järelliidete, tavaliselt ''i''' (འི་) sulandumine sõna lõpus tekitab  pika täishääliku. Foneetilistes transkriptsioonides jäetakse see tunnus mõnikord märkimata. Tavalises kõnehäälduses asendatakse silbi lõpus esinevad häälikud [r] ja [l] sageli samuti täishääliku pikendamisega.

Täishäälikutel /i/, /y/, /e/, /ø/ ja /ɛ/ on nasaliseeritud vasted /ĩ/, /ỹ/, /ẽ/, /ø̃/ ja /ɛ̃/.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 55.&lt;/ref&gt; Ajalooliselt tulevad need vastavalt ühenditest /in/, /un/, /en/, /on/ ja /an/ ning kajastuvad ka kirjas. Häälikute /un/, /on/ ja /an/ kvaliteet on muutunud, sest ajalooline /n/ põhjustas koos kõigi teiste sõnalõpuliste [[koronaal]]idega [[umlaut|umlaudi]] tüüpi muutuse kesktiibeti keele Wü harus.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 56.&lt;/ref&gt; Mõnel ebatavalisel juhul võivad nasaaliseeruda ka häälikud /a/, /u/ ja /o/.

=== Toonid ===
Lhasa murret kirjeldatakse tavaliselt kahetoonilisena: eristatakse kõrget ja madalat tooni. Ühesilbilistes sõnades võib kumbki toon esineda siiski kahe erineva kontuuriga. Kõrge toon võib olla kas tasane või langev ja madal toon kas tasane või tõusev-langev. Viimase puhul tõuseb toon keskmisele kõrgusele ja langeb uuesti. Tavaliselt piisab kahe tooni eristamisest, sest minimaalpaare, mis erinevad ainult toonikontuuri poolest, on väga vähe. See erinevus esineb ainult mõnes sõnas, mis lõpevad häälikuga [m] või [ŋ]. Näiteks sõna ''kham'' (ཁམ, 'tükk' hääldatakse [kʰám kõrge tasase tooniga, sõna ''Khams'' (ཁམས་, '[[Kham]]') hääldatakse [kʰâm] kõrge langeva tooniga.&lt;ref name=&quot;g447&quot;&gt;P. Strazny. ''Encyclopedia of Linguistics'', Taylor &amp; Francis 2013, ISBN 978-1-135-45522-4, lk 1105.&lt;/ref&gt;

Mitmesilbilistes sõnades eristab toon tähendust peamiselt esimeses silbis. Sellepärast võiks tiibeti keelt fonoloogilise [[keeletüpoloogia]] seisukohalt täpsemalt nimetada [[tooniaktsendikeel]]eks, mitte päris [[toonikeel]]eks, milles igal silbil võib olla omaette toon.

==Morfoloogia==

=== Nimisõnad ja asesõnad ===

Nimisõnadel puudub [[grammatiline sugu]], kuigi sugu saab väljenduda leksikaalselt. Nimisõnadel [[arv (keeleteadus)|arvu]]kategooriat ei ole. Inimest tähistavatele [[Definiitsus|definiitsed]] võidakse lisada [[mitmus]]t väljendav liide ཚོ (''tsho'').

On kirjeldatud kuut käänet: [[absolutiiv]], [[ergatiiv]], [[genitiiv]], [[ablatiiv]], [[komitatiiv]] ja [[obliikvakääne]] (täidab ka [[daativ]]i ja [[lokatiiv]]i funktsioone). On ka teisi käänete käsitlusi. ([[klassikaline tiibeti keel| Klassikalise tiibeti keele]] puhul on pakutud näiteks kümmet käänet.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The Classical Tibetan cases and their transcategoriality. – ''Himalayan Linguistics'', 2010.&lt;/ref&gt; Käändeid väljendatakse üldjuhul abisõnadega, mis liituvad tervele nimisõnafraasile, mitte üksikule nimisõnale. Nende järelliidete kuju võib varieeruda tüve lõpphääliku järgi.

Isikulistel asesõnadel on grammatiline arv: neil on [[ainsus]]e, [[kaksus]]e ja [[mitmus]]e vormid. Kaksusevorm moodustatakse liitega གཉིས (''gnyis'') 'kaks', mitmusevorm liitega ཚོ (''tsho''). Asesõnadel võib olla üks kuni kolm [[registri (keeleteadus)|registrit]]: näiteks on esimesel isikul üks vorm ང (''nga''), teise isiku ainsuses aga eristatakse viisakat vormi ཁྱེད་རང (''khyed rang'') ja mitteformaalset vormi ཁྱོད (''khyod'').&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/45A-tib Tibetan (Standard Spoken): Politeness Distinctions in Pronouns |website], WALS Online.&lt;/ref&gt; Kolmanda isiku mitteformaalsetes vormides eristatakse mees- ja naissugu (ཁོ (''kho'') ja མོ ()''mo''), neutraalne vorm on ཁོང (''khong'').

Näitaval asesõnal on kolm kaugusastet: lähedane འདི (''ʼdi'') 'see', keskmine དེ (''de'') 'too' ja kauge ཕ་གི (''pha-gi'') 'too seal kaugel'. Neile saab lisada käändetunnuseid.

===Arvsõnad ja numbrid===
Tiibeti numbrid on [[tiibeti kiri|tiibeti kirjas]] kasutatav numbrisüsteem, mis on üks [[India numbrid|India numbrite]] variante. Seda kasutatakse tiibeti keeles.&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/writing/tibetan.htm Tibetan (བོད་སྐད)], Omniglot.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/language/numbers/tibetan.htm Numbers in Tibetan], Omniglot.&lt;/ref&gt;. See on [[kümnendsüsteem]]il põhinev [[positsiooniline arvusüsteem]],&lt;ref name=&quot;TD2003&quot;&gt;Nicolas Tournadre, Sangda Dorje. ''Manual of Standard Tibetan: Language and civilization'', Snow Lion Publications: Ithaca, N.Y. 2003, ISBN 1559391898, lk 131–134.&lt;/ref&gt; mida on kasutatud juba varajastes [[klassikaline tiibeti keel|klassikalise tiibeti keele]] tekstides. Ka [[mongoli numbrid]] on välja töötatud tiibeti numbrite põhjal.&lt;ref&gt;Stephen Chrisomalis. ''Numerical Notation: A Comparative History'', Cambridge University Press 2010 ISBN 9780521878180.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.unicode.org/versions/Unicode10.0.0/ch13.pdf The Unicode® Standard Version 10.0 – Core Specification: South and Central Asia-II], Unicode.org.&lt;/ref&gt;

==== Numbrid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti numbrid
| ༠ || ༡ || ༢ || ༣ || ༤ || ༥ || ༦ || ༧ || ༨ || ༩
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Devanaagari numbrid]]
| ०|| १ || २ || ३ || ४ || ५ || ६ || ७ || ८ || ९
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Bengali numbrid]]
| ০ || ১ || ২ || ৩ || ৪ || ৫ || ৬ || ৭ || ৮ || ৯
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Araabia numbrid]]
| 0 || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9
|}

==== Põhiarvud ja -arvsõnad ====
Erinevalt paljudest teistest [[Ida-Aasia]] keeltest, näiteks [[birma keel]]est, [[hiina keel]]est, [[jaapani keel]]est, [[korea keel]]est ja [[vietnami keel]]est, ei kasutata Lhasa tiibeti keeles loendamisel koos arvsõnadega [[loendussõna|loendussõnu]] ([[klassifikaator (keeleteadus)|klassifikaatoreid]]). Kümnetele järgneb siiski sageli ka tervikut või hulka väljendav sõna, mida kasutatakse mõnikord ka väiksemate arvude järel.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot;&gt;Waddell, de Lacouperie 1911: 920.&lt;/ref&gt;

Teaduslikes ja astroloogilistes teostes tähistatakse arve sümboolsete sõnadega, nagu ka [[sanskriti keel]]es.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon ja hääldus
|-
| 0 || ༠ || ཀླད་ཀོར་ || laykor
|-
| 1 || ༡ || གཅིག་ || chigk [t͡ɕi˥˩]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་ || nyi [ȵiː˥]
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་ || sum [sum˥]
|-
| 4 || ༤ || བཞི་ || shi [ɕi˩˧]
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་ || nga [ŋa˥]
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་ || trug [ʈ͡ʂʰu˩˧˨]
|-
| 7 || ༧ || བདུན་ || dün [tỹ˩˧]
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་ || gyay [cɛː˩˧˨]
|-
| 9 || ༩ || དགུ་ || gu [ku˩˧]
|}

=== Suuremad arvud ===
{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་ || chu
|-
| 11 || ༡༡ || བཅུ་གཅིག་ || chu chigk
|-
| 12 || ༡༢ || བཅུ་གཉིས་ || chu nyi
|-
| 13 || ༡༣ || བཅུ་གསུམ་ || chuk sum
|-
| 14 || ༡༤ || བཅུ་བཞི་ || chu shi
|-
| 15 || ༡༥ || བཅོ་ལྔ་ || cho nga
|-
| 16 || ༡༦ || བཅུ་དྲུག་ || chu druk
|-
| 17 || ༡༧ || བཅུ་བདུན་ || chup dün
|-
| 18 || ༡༨ || བཅོ་བརྒྱད || cho gyay
|-
| 19 || ༡༩ || བཅུ་དགུ་ || chu gu
|-
| 20 || ༢༠ || ཉི་ཤུ་ || nyi shu
|-
| 21 || ༢༡ || ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག || nyi shu tsa chigk
|-
| 30 || ༣༠ || སུམ་ཅུ || sum ju
|-
| 31 || ༣༡ || སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག || sum ju so chigk
|-
| 40 || ༤༠ || བཞི་བཅུ || ship ju
|-
| 41 || ༤༡ || བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག || ship ju shey chigk
|-
| 50 || ༥༠ || ལྔ་བཅུ || ngap ju
|-
| 51 || ༥༡ || ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག || ngap ju nga chigk
|-
| 60 || ༦༠ || དྲུག་ཅུ || trug chu
|-
| 61 || ༦༡ || དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག || trug chu rey chigk
|-
| 70 || ༧༠ || བདུན་ཅུ || dün ju
|-
| 71 || ༧༡ || བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག || dün ju dön chigk
|-
| 80 || ༨༠ || བརྒྱད་ཅུ || gyay ju
|-
| 81 || ༨༡ || བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག || gyay ju gya chigk
|-
| 90 || ༩༠ || དགུ་བཅུ || gup ju
|-
| 91 || ༩༡ || དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག || gup ju go chigk
|-
| 100 || ༡༠༠ || བརྒྱ་ || gya
|-
| 282 || ༢༨༢ || ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས || nyi gya dang gyay ju gya nyi
|-
| 1 000 || ༡༠༠༠ || སྟོང་ || tong
|-
| 3 047 || ༣༠༤༧ || སུམ་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་བཞི་བཅུ་ཞེ་བདུན || sum tong gya mey dang ship ju shey dün
|-
| 10 000 || ༡༠༠༠༠ || ཁྲི་ || thri
|-
| 1 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠ || ས་ཡ་ || sa ya
|-
| 10 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠ || བྱེ་བ་ || che wa
|-
| 100 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠ || དུང་ཕྱུར་ || dung chur
|-
| 1 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ || ther pum
|-
| 10 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ཆེན་པོ་ || ther pum chen po
|-
| 100 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ || thrag trig
|-
| 1 000 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ཆེན་པོ་ || thrag trig chen po
|}

20-st suuremates arvsõnades kasutatakse esimese ja teise numbri ühendamiseks arvsõna osade vahele paigutatavat ühendavat osist. Need osised on iga kümneliste arvu puhul erinevad: 21–29 puhul རྩ (''rtsa''), 31–39 puhul སོ (''so''), 41–49 puhul ཞེ (''zhe''), 51–59 puhul ང (''nga''), 61–69 puhul རེ (''re''), 71–79 puhul དོན (''don''), 81–89 puhul གྱ (''gya'') ja 91–99 puhul གོ (''go''). Kirjas võib རྩ asemel kasutada ka vormi ཉེར. Et iga osis vastab kindlale kümneliste arvule, võib selle abil jätta teise numbri täieliku nimetuse välja ütlemata (näiteks 32 puhul སོ་གཉིས, mitte སུམ་ཅུ་སོ་གཉིས). Nulliga lõppevate numbrite puhul neid osiseid ei kasutata. Lisaks võib numbri lõppemist nulliga rõhutada, lisades lõppu ཐམ་པ (näiteks བཞི་བཅུ་ཐམ་པ ja བརྒྱ་ཐམ་པ). Sajalistega seotud numbripositsioon eraldatakse väiksematest positsioonidest kirjas osisega དང (''dang''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ja', ja kõnes osisega ར (näiteks 282 on ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས või ཉིས་བརྒྱ་ར་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས).&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt; Kui nelja- või enamakohalises numbris on sajaliste positsioonis null, väljendatakse seda sõnaühendiga བརྒྱ་མེད (''brgya med''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ilma sajata' (näiteks ཉིས་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་ཉི་ཤུ་ཉེར་ལྔ). Miljonist (ས་ཡ, ''sa ya'') suuremate järkude nimetusi käsitatakse nimisõnadena ja nende kordajad paigutatakse nimetuse järele.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Arvsõnade 1, 2, 3 ja 10 kirjapilt muutub teiste arvsõnadega liitmisel, sest sellistes ühendites nende hääldus muutub.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Järgnevas tabelis on arvsõnad Wylie transliteratsioonis.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! [[Araabia numbrid|Araabia numbritega]]
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
|-
|གཅིག
|gcig
|1
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག
|nyi shu rtsa gcig
|21
|
|བཞི་བརྒྱ
|bzhi brgya
|400
|-
|གཉིས
|gnyis
|2
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཉིས
|nyi shu rtsa gnyis
|22
|
|ལྔ་བརྒྱ
|lnga brgya
|500
|-
|གསུམ
|gsum
|3
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གསུམ
|nyi shu rtsa gsum
|23
|
|དྲུག་བརྒྱ
|drug brgya
|600
|-
|བཞི
|bzhi
|4
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བཞི
|nyi shu rtsa bzhi
|24
|
|བདུན་བརྒྱ
|bdun brgya
|700
|-
|ལྔ
|lnga
|5
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་ལྔ
|nyi shu rtsa lnga
|25
|
|བརྒྱད་བརྒྱ
|brgyad brgya
|800
|-
|དྲུག
|drug
|6
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དྲུག
|nyi shu rtsa drug
|26
|
|དགུ་བརྒྱ
|dgu brgya
|900
|-
|བདུན
|bdun
|7
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བདུན
|nyi shu rtsa bdun
|27
|
|སྟོང
|stong
|1000
|-
|བརྒྱད
|brgyad
|8
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བརྒྱད
|nyi shu rtsa brgyad
|28
|
|ཁྲི
|khri
|(ühik) 10 000
|-
|དགུ
|dgu
|9
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དགུ
|nyi shu rtsa dgu
|29
|
|
|
|
|-
|བཅུ
|bcu
|10
|
|སུམ་ཅུ
|sum cu
|30
|
|སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག
|sum cu so gcig
|31
|-
|བཅུ་གཅིག
|bcu gcig
|11
|
|བཞི་བཅུ
|bzhi bcu
|40
|
|བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག
|bzhi bcu zhe gcig
|41
|-
|བཅུ་གཉིས
|bcu gnyis
|12
|
|ལྔ་བཅུ
|lnga bcu
|50
|
|ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག
|lnga bcu nga gcig
|51
|-
|བཅུ་གསུམ
|bcu gsum
|13
|
|དྲུག་ཅུ
|drug cu
|60
|
|དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག
|drug cu re gcig
|61
|-
|བཅུ་བཞི
|bcu bzhi
|14
|
|བདུན་ཅུ
|bdun cu
|70
|
|བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག
|bdun cu don gcig
|71
|-
|བཅོ་ལྔ
|bco lnga
|15
|
|བརྒྱད་ཅུ
|brgyad cu
|80
|
|བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག
|brgyad cu gya gcig
|81
|-
|བཅུ་དྲུག
|bcu drug
|16
|
|དགུ་བཅུ
|dgu bcu
|90
|
|དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག
|dgu bcu go gcig
|91
|-
|བཅུ་བདུན
|bcu bdun
|17
|
|བརྒྱ
|brgya
|100
|
|བརྒྱ་དང་གཅིག
|brgya dang gcig
|101
|-
|བཅོ་བརྒྱད
|bco brgyad
|18
|
|བརྒྱ་དང་ལྔ་བཅུ
|brgya dang lnga bcu
|150
|
|
|
|
|-
|བཅུ་དགུ
|bcu dgu
|19
|
|ཉིས་བརྒྱ
|nyis brgya
|200
|
|
|
|
|-
|ཉི་ཤུ
|nyi shu
|20
|
|སུམ་བརྒྱ
|sum brgya
|300
|
|
|
|
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|འབུམ
|'bum
|(ühik) 100 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ས་ཡ
|sa ya
|(ühik) 1 000 000 (miljon)
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|བྱེ་བ
|bye ba
|(ühik) 10 000 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|དུང་ཕྱུར
|dung phyur
|(ühik) 100 000 000&lt;ref&gt;[https://www.lamayeshe.com/article/tibetan-numbers Tibetan Numbers], Lamayeshe.&lt;/ref&gt;
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ཐེར་འབུམ
|ther 'bum
|(ühik) 1 000 000 000 (miljard)
|}

== Järgarvsõnad ==
[[Järgarvsõna]]d moodustatakse [[põhiarvsõna]]le järelliite པ (''-pa'') lisamisega. Erandiks on järgarvsõna 'esimene', millel on omaette [[lekseem]] དང་པོ (''dang po'').&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne järgarvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 1 || ༡ || དང་པོ་ || dang po [tʰaŋ˩˧ko˥]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་པ་ || nyi pa
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་པ་ || sum pa
|-
| 4 || ༤ || བཞི་པ་ || shi pa
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་པ་ || nga pa
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་པ་ || trug pa
|-
| 7 || ༧ || བདུན་པ་ || dün pa
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་པ་ || gyay pa
|-
| 9 || ༩ || དགུ་པ་ || gu pa
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་པ་ || chu pa
|}

== Murrud ==
[[Pilt:Tibet 7 half skar.jpg|pisi|7½ [[Tiibeti skar|''skar'']]{{'}}ine postmark. See on ainus teadaolev trükitud näide sümboli ༱ kasutamisest arvu 7,5 tähistamiseks&lt;ref name=&quot;bableStone&quot; /&gt;]]
Tiibeti numbrite mitut kaldkriipsuga varianti on [[Unicode]]'i standardisse lisatud murdarvude tähistamiseks. Unicode'i andmefailide järgi tähistab iga selline märk arvu, mis on ½ võrra väiksem kui arv, mida tähistab sama märk ilma kaldkriipsuta. Nende täpne tähendus ja autentsus on siiski ebaselged ja kasutamisnäiteid on teada väga vähe.&lt;ref name=&quot;bableStone&quot;&gt;[https://www.babelstone.co.uk/Blog/2007/04/numbers-that-dont-add-up-tibetan-half.html Numbers that Don't Add up – Tibetan Half Digits], BabelStone.&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti murrunumbrid
| ༳ || ༪ || ༫ || ༬ || ༭ || ༮ || ༯ || ༰ || ༱ || ༲
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Väärtused (Unicode'i andmefailide järgi)
| -0,5 || 0,5 || 1,5 || 2,5 || 3,5 || 4,5 || 5,5 || 6,5 || 7,5 || 8,5
|}

== Kirjandus ==
*Martine Mazaudon. Les principes de construction du nombre dans les langues tibeto-birmanes. – François (toim). ''La Pluralité'', 2002. [http://halshs.archives-ouvertes.fr/docs/00/16/68/91/PDF/numerationTB_SLP.pdf Veebis.]

===Tegusõna===
Tegusõna paikneb alati [[lause]] lõpus. Tegusõnad ei ühildu [[isik (keeleteadus)|isikus]], [[arv (keeleteadus)|arvus]] ega [[grammatiline sugu|soos]]. Samuti puudub [[tegumood|tegumoe]] ([[aktiiv]] ja [[passiiv]]) eristus: tegusõnad on tegumoe suhtes neutraalsed.

Tiibeti tegusõnu saab liigitada [[tahtelisus]]e ja [[valents (keeleteadus)|valentsi]] järgi. Tegusõna tahtelisus mõjutab oluliselt selle [[morfoloogia]]t ja [[süntaks]]it. Tahtelistel tegusõnadel on [[käskiv kõneviis|käskiva kõneviisi]] vormid, mittetahtelistel neid ei ole. Näiteks saab öelda ལྟོས་ཤིག། (''ltos shig'') 'vaata', kuid mitte *མཐོང་ཤིག། (''mthong shig'') 'näe'. Peale selle saavad ainult tahtelised tegusõnad esineda koos [[egofoorilisus|egofoorilise]] [[koopula]]ga ཡིན། (''yin'').&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot;&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, 14, nr 1, lk 93–107. [https://web.archive.org/web/20230505115940/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/saxena1991pathways.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;

Tegusõnad jagunevad ühe- ja kahevalentseteks. Mõned tegusõnad võivad esineda mõlemas tarvituses, näiteks ཆག (''chag'') 'purunema' või 'purustama'. Valents ja tahtelisus mõjutavad seda, millised nimisõnad võivad esineda [[ergatiiv]]is ja millised [[absolutiiv]]is, millel puudub käändelõpp.&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt; Sihilisus ja tahtelisus on teineteisest sõltumatud kategooriad: nii tahteliste kui ka mittetahteliste tegusõnade hulgas leidub nii sihilisi kui ka sihituid tegusõnu.

Tegusõna [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]] mõjutab seda, milliseid tegusõnaliiteid ja lause lõpus paiknevaid abikoopulaid kasutatakse. Lõpetamata aspektis tegusõnu tähistatakse järelliitega གི (''gi'') või selle teisenditega, mis on identsed nimisõnade [[genitiiv]]i lõpuga. Lõpetatud aspektis tegusõnadel seda sufiksit ei kasutata. Kumbki aspektirühm jaguneb omakorda kaheks alamrühmaks: lõpetamata aspekti alla kuuluvad [[tulevik (keeleteadus)|tulevik]] ja [[kestev aspekt|kestev/üldine aspekt]]; lõpetatud aspekti alla kuuluvad [[täisminevik]] ja [[aorist]].&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt;

[[Evidentsiaalsus]] on tiibeti tegusõnade kategooria, mida on palju uuritud.&lt;ref name=&quot;DeLancey_1985&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan Evidentials and the Semantics of Causation. – ''Proceedings of the Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society'', 1985. [https://web.archive.org/web/20230512005542/http://journals.linguisticsociety.org/proceedings/index.php/BLS/article/viewFile/1905/1677 Veebis.]&lt;/ref&gt; See on aidanud märkimisväärselt kaasa evidentsiaalsuse uurimisele eri keeltes.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill, Lauren Gawne. The contribution of Tibetan languages to the study of evidentiality. – ''Evidential Systems of Tibetan Languages'', 2017, ISBN 978-3-11-046018-6 (e-raamat 978-3-11-047374-2), lk 1–40.&lt;/ref&gt; Evidentsiaalsus ja aspekt moodustavad modaalsuste süsteemi, milles modaalsusi eristavad lõpukoopulad. Põhikoopulate süsteemis eristatakse kolme kategooriat: egofooriline (ཡོད ''yod''), sensoorne (འདུག ''ʼdug'') ja faktuaalne (ཡོད་རེད ''yod-red''). Neid kategooriat väljendavad vastavakt samastuskoopulad ཡིན ''yin'', རེད་བཞག ''red-bzhag'' ja རེད ''red''.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37, nr 2, lk 240–263.&lt;/ref&gt; Nicolas Tournadre on eristanud järgmisi modaalsusi:

* väitev modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus, mis väljendab vahetut ohtu
* kogemuslik egofooriline modaalsus
* harjumuslik või üldistav väitev modaalsus
* järelduslik modaalsus
* tahteline egofooriline modaalsus
* tahteline või harjumuslik egofooriline modaalsus
* vastuvõttev egofooriline modaalsus
* tunnistuslik modaalsus

== Süntaks ja sõnajärg ==
Tiibeti keelt on traditsiooniliselt käsitatud [[ergatiiv-absolutiivne keel|ergatiiv-absolutiivse keelena]], kuid hilisemad uurimused näitavad, et tegu on [[pragmaatiline|pragmaatilise ergatiiviga]]: [[ergatiiv]]i käändetunnus võib esineda agendil ja mõnel [[sihitu tegusõna]] alusel, kuid selle kasutamine ei ole kohustuslik ja sõltub semantilistest teguritest (eriti [[agentiivsus]]est ja [[perfektiivsus]]est) ja pragmaatilistest teguritest, eelkõige kontrastist.&lt;ref&gt;Scott DeLancey. &quot;Optional&quot; &quot;Ergativity&quot; in Tibeto-Burman Languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, kd 34, nr 2, lk 9–20.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, kd 14, nr 1, lk 93–107.&lt;/ref&gt; 

[[Sõnajärg]] on üldjoontes [[SOV]]: [[öeldis]] paikneb [[lause]] lõpus. 

[[Nimisõnafraas]]is enamik laiendeid järgneb nimisõnale, [[omastavaline täiend]] aga eelneb sellele:&lt;ref&gt;Matthew S. Dryer. ''Word order in Tibeto-Burman languages''. –  ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2008, kd 31, nr 1, lk 1–83. [https://www.acsu.buffalo.edu/~dryer/DryerTibetoBurmanWordOrder.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;
* omadussõnad paiknevad tiibeti keeles üldjuhul nimisõna järel, välja arvatud juhul, kui omadussõna ja nimisõna on seotud [[genitiiv]]i [[abisõnaga]];
* [[sihitis]]ed ja [[määrsõna]]d paiknevad enne [[tegusõna]], samuti omadussõnad [[öeldistäitelause]]tes;
* [[omastav]]as nimisõna paikneb selle nimisõna ees, mida ta täiendab;
* [[näitav asesõna|näitavad asesõnad]] ja arvsõnad paiknevad selle nimisõna järel, mida nad täiendavad.

Mõnes murdes on laiendite järjekord muutlik: näiteks Shigatse murdes ei ole omadussõna ja nimisõna järjestuses ülekaalus kumbki võimalik järjestus ning [[Dingri murre|Dingri murdes]] võib näitav asesõna paikneda nii nimisõna ees või selle järel.&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/87A-tis Tibetan (Shigatse): Order of Adjective and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/88A-tdi Tibetan (Dingri): Order of Demonstrative and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;

== Registrid ==

Tiibeti keeles on mitu [[registri (keeleteadus)|registrit]], millest enamik on ühised kogu tiibeti keelele laiemas mõttes. 
* ཕལ་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is  ''phal skad'', sõna-sõnalt 'tavakeel') on igapäevane kõnekeel. Traditsiooniliselt peetakse seda kirjanduse loomiseks sobivaks ja väljendit ''phal skad'' kasutatakse sageli halvustavalt, et näidata, et väljend ei sobi kirjalikku teksti.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot;&gt;Birgit Kellner. Vernacular Literacy in Tibet: Present Debates and Historical Beginnings. – Elke Krotz, Stephan Müller, Norbert Kössinger, Pavlína Rychterová (toim). ''Anfangsgeschichten / Origin Stories: Der Beginn volkssprachiger Schriftlichkeit in komparatistischer Perspektive / The Rise of Vernacular Literacy in a Comparative Perspective'' (''MittelalterStudien'', kd 31), Wilhelm Fink 2018, ISBN 978-3-8467-6346-9, lk 381–402. [https://www.fink.de/view/book/edcoll/9783846763469/BP000017.xml Veebis.]/ref&gt;
* ཞེ་ས། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''zhe sa'' 'austav ja lugupidav kõne') on austav keelekasutus, sealhulgas spetsiaalne austav sõnavara. Austusregister on omane kõigile tiibeti keeltele, kuid Lhasa keeles on see eriti arenenud ja tavavormi kõrval eristatakse kahte austusastet, üldist ja kõrgeimat.&lt;ref&gt;Joanna Bialek. Emergence of the honorific register in Tibetic languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2023, kd 46, nr 2, lk 290–327.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Samdrup Tsering, Hiroyuki Suzuki. Honorific register in Mabzhi Tibetan: How Amdo Tibetans use honorific words in their speech community. – ''Kyoto University Linguistic Research'', 2023, kd 42, lk 59–76. [https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/handle/2433/287601 Veebis.]&lt;/ref&gt;
* ཡིག་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''yig skad'', sõna-sõnalt 'kirjakeel') on  kirjanduslik kirjali kkeelekuju, mis hõlmab ka allpool kirjeldatud keelekuju ཆོས་སྐད (''chos skad'').&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;
* ཆོས་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''chos skad'', sõna-sõnalt 'õpetuse keel' või 'religioosne keel') on religioosne kirjakeel, milles on kirjutatud pühakirjad ja muud klassikalised teosed. Tänapäeval kasutatakse seda terminit vahel ka kirjakeele kohta üldiselt.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

Enne Hiina Rahvavabariigi aega eristati tiibeti keeles kolme keelekasutusvormi: esiteks kloostrites kasutatav liturgiline keel (''chos skad''); teiseks õukonnakeel – rangelt normeeritud ''she sa'', mis on tänapäevalgi Lhasa haritud ülemkihi keelekasutuse vorm; kolmandaks &quot;rahvakeel&quot; (''phal skad''), igapäevane kõnekeel, mille arvukad murded on Tiibeti suuruse tõttu sageli vastastikku peaaegu arusaamatud.

Kõrgemates stiiliregistrites kasutatakse rohkesti austavaid nimetusi ja tiitleid. Sageli kasutatavatel sõnadel on eri kujud, millega väljendatakse hierarhilisi erinevusi. Kõigis neis keelekasutusvormides oli puudus tänapäevasest sõnavarast. Alates 1960ndatest hakkasid keeleteadlased välja töötama uustiibeti keelt, mille sõnavara täiendati terminitega, et oleks võimalik õpetada näiteks füüsikat ja keemiat. Ka tänapäeva meedia kasutab seda Lhasa murde põhjal välja töötatud keelevarianti.

Lhasa kõnekeele põhjal on kujunenud tiibetlaste ühiskeel (''spyi skad''), mida kasutatakse nii Hiinas kui ka diasporaas, kuid igapäevases kõnes valitseb endiselt kohalik murre.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://eki.ee/teatmik/tiibeti-nimed/ Tiibeti nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus

[[Kategooria:Tiibeti-Birma keeled]]
[[Kategooria:Tiibet]]</text>
      <sha1>ts1fqk7cc6ho11j8q0jbppzq4efooei</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260676</id>
      <parentid>7260675</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T21:54:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* Suuremad arvud */</comment>
      <origin>7260676</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="59520" sha1="09o3t33or8xomafrms3xmb5pg2p8r16" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib tänapäeva tiibeti kirjakeelest; kesktiibeti, khami ja amdo keele kogumi kohta vaata artiklit   [[Tiibeti keel (koondnimetus)]]}}
{{keeled|nimi=tiibeti keel|originaalnimi བོད་སྐད་། 
 | keelkonnavärv = Hiina-Tiibeti
 | riigid=[[Hiina]]s, [[India]]s
 | rääkijad      = 6  miljonit
 | keelkond      = [[Hiina-Tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;[[Tiibeti-Birma keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;'''tiibeti keel'''
 | riik          = {{PisiLipp|Hiina}} ([[Tiibeti autonoomne piirkond]])
 | keelehoole    = [[Tiibeti Keele Standardimise Komitee]]
 | kood 1        = bo
 | kood 2        = bod (T), tib (B)
 | kood 3        = bod
}}
'''Tiibeti keel''' ehk '''tiibeti kirjakeel'''&lt;ref&gt;Tiibeti keeles kasutatakse nimetusi ལྷ་སའི་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is ''Lha-sa'i skad'', [[THL]]is ''Lhaséké'', [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]{{'}}is ''Lasägä'') 'Lhasa keel' või བོད་སྐད (Wylie ''Bod skad'', THL ''Böké'', ''pinyin'' ''Pögä'') [pʰø̀k˭ɛʔ] 'tiibeti keel' (kasutatakse ka teiste keelekujude kohta).&lt;/ref&gt; on [[kesktiibeti keel]]e [[Lhasa murre|Lhasa murdel]] põhinev [[kirjakeel]]. Lhasa on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomse piirkonna]] pealinn.&lt;ref name=&quot;DeLancey 2017&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan. – [[Graham Thurgood]], Randy J. LaPolla (toim). ''The Sino-Tibetan Languages'', 2. trükk, Routledge: London / New York 2017, ISBN 978-0-367-57045-3, lk 385–403.&lt;/ref&gt; Tiibeti kirjakeelt kasutatakse [[ühiskeel]]ena ka [[tiibeti keel (koondnimetus)|laiemas mõttes tiibeti keel]]e [[murre]]te kõnelejate vahel, sealhulgas eksiilis elavate [[tiibetlased|tiibetlaste]] seas.

Tiibeti autonoomse piirkonna keelemääruse (vastu võetud 1987, muudetud 2002 ja 2019) esimese paragrahvi järgi on tiibeti keel (藏语文) piirkonna üldkasutatav keel ja kiri.&lt;ref&gt;[https://www.fadada.com/article/Basics-009776 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], fadada.com, 6.8.2019.&lt;/ref&gt; [[Human Rights Watch]]i 2020. aasta aruande järgi on &quot;kakskeelse hariduse&quot; poliitika viinud tiibeti keele järkjärgulise asendumiseni [[hiina keel]]ega algkoolide õppekeelena, välja arvatud tiibeti keele tunnid, kusjuures aruande välitööd hõlmasid ainult [[Nagchu vald|Nagchu valla]] maa-asulaid.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threatChina's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt; Hiina Riiginõukogu Informatsioonibüroo 2025. aasta valge raamatu järgi on tiibeti keele õppimise ja kasutamise õigus tagatud, piirkonna rahvakongressi õigusaktid ja valitsuste üldised ametlikud dokumendid avaldatakse nii hiina kui ka tiibeti keeles ning koolides õpetatakse mõlemat keelt.&lt;ref&gt;[https://www.ecns.cn/news/politics/2025-03-28/detail-ihepyqsm2135994.shtml Right to study and use Tibetan language guaranteed: white paper, ECNS (China News Service)], 28.3.2025.&lt;/ref&gt;

Tiibeti keel laiemas mõttes hõlmab  peale kesktiibeti keele ka [[khami keel]]t ja [[amdo keel]]t.&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;&gt;Konchok Gelek. Variation, contact, and change in language: Varieties in Yul shul (northern Khams). – ''International Journal of the Sociology of Language'', 2017, nr 245, lk 91–92.&lt;/ref&gt; Khami keele kõnelejad saavad Lhasa murdest õppimata nii palju aru, et nad saavad algtasemel suhelda, amdo keele kõnelejad ei saa aga Lhasa murdest üldse aru (vt [[vastastikune arusaadavus]]).&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;/&gt; Nii tiibeti kirjakeeles kui ka khami keeles on kujunenud [[toon (keeleteadus)|toon]]id ning sõnaalgulised [[kaashäälikuühend]]id on enamasti lihtsustunud.&lt;ref&gt;Felix Haller. [archive-url=https://web.archive.org/web/20150616073139/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/haller1999brief.pdf A brief comparison of register tone in Central Tibetan and Kham Tibetan.] – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1999, kd=22.&lt;/ref&gt; Sellepärast on need keeled [[klassikaline tiibeti keel|klassikalisest tiibeti keelest]] märkimisväärselt erinevad, eriti võrreldes konservatiivsema amdo keelega.&lt;ref&gt;Charlene Makley, Keith Dede, Kan Hua, QingshanWang. The Amdo Dialect of Labrang. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', kd 22, nr 1, 1999, lk 101. [https://web.archive.org/web/20160305073712/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/makley1999amdo.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;jermay reynolds 2012&quot;&gt;Jermay J. Reynolds. ''Language variation and change in an Amdo Tibetan village: Gender, education and resistance'', doktoritöö, Graduate School of Arts and Sciences of [[Georgetown University]], 2012, lk 19–21.&lt;/ref&gt;

== Ametlik ja sotsiolingvistiline staatus ==

Tiibeti keel on lisaks [[hiina standardkeel]]ele ametlikus kasutuses [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomses piirkonnas]] ja mõnes teises [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] piirkonnas, kus elab tiibetlasi.

[[Gerard A. Postiglione]] märkis 1999. aastal, et tiibetlased on Hiinas üks kõige vähem [[assimileerumine|assimileerunud]] rahvarühmi.&lt;ref&gt;Gerard A. Postiglione. ''China’s National Minority Education. Culture, Schooling, and Development'', Routledge 1999, lk 114.&lt;/ref&gt; 2002. aastal avaldatud Hiina uudisteagentuuri [[Xinhua]] teate kohaselt suhtles Tiibetis 84% tiibetlastest peamiselt tiibeti keeles.&lt;ref name=&quot;chutai&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 中国出台藏语言使用法规], [[Xinhua]]; [http://www.moe.gov.cn/jyb_sy/China_Language/ 国家语言文字工作委员会]&lt;/ref&gt; 

=== Õiguslik staatus ===

[[Hiina põhiseadus|Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus]]e artikli 4 järgi on kõigil rahvustel õigus kasutada ja arendada oma keelt ja kirja. Artiklis 121 on sätestatud, et rahvusliku autonoomiaga piirkondade omavalitsusorganid kasutavad oma ülesannete täitmisel vastavalt asjaomase piirkonna autonoomiaeeskirjadele suuliselt ja kirjalikult selles piirkonnas tavapäraselt kasutatavat keelt või keeli.&lt;ref name=&quot;verf1982&quot;&gt;[http://www.verfassungen.net/rc/verf82.htm Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus], verfassungen.net.&lt;/ref&gt;

1987. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna ajutised eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)&lt;/ref&gt; 1988. aastal kehtestati nende rakendamiseks üksikasjalikud sätted.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)的实施细则&lt;/ref&gt; 2002. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;guiding&quot;&gt;[http://www.xizang.gov.cn/zwgk/xxfb/fgwj/201902/t20190223_61645.html 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], 西藏自治区人民政府, xizang.gov.cn, 24.3.2008.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 西藏文化的保护与发展 – 藏语言文字的学习、使用和发展], Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu informatsioonibüroo, China.com.cn, 25.10.2008.&lt;/ref&gt; Eeskirjade kohaselt pidid valitsemine, kohtud ja haldusasutused ning tänavasildid ja reklaamid olema kakskeelsed.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt;

Tiibeti keele arendamise ja standardimise eest vastutab riiklik tiibeti keele terminoloogia standardimise komitee (tiibeti keeles བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས, hiina keeles 藏语术语标准化工作委员会|t=藏語術語標準化工作委員會). Komitee tegevust käsitlevad muu hulgas järgmised allikad:&lt;ref&gt;བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས}} (toim). བོད་ཀྱི་སྤྱི་སྐད་སྐོར་གྱི་ཆེད་རྩོམ་ཕྱོགས་བསྒྲིགས, Peking, མི་རིགས་དཔེ་སྐྲུན་ཁན / 民族出版社 1999, ISBN 7-105-03018-6;&lt;br /&gt;[https://web.archive.org/web/20070514065425/http://www.china-language.gov.cn/webinfopub/list.asp?id=2307&amp;columnid=139&amp;columnlayer=01380139 全国术语标准化技术委员会少数民族语分技术委员会藏语工作委员会2006年度工作会议在北京召开], 教育部语言文字应用研究所, china-language.gov.cn, 12.1.2007.&lt;br /&gt;|扎雅·洛桑普赤. [https://web.archive.org/web/20070707132828/http://info.tibet.cn/zt2006/zywdccyfz/xsjl/t20060322_101909.htm 藏语专词术语混乱的症结在哪里], China Tibet Information Center, info.tibet.cn, 22.3.2006.&lt;/ref&gt;

=== Kirjaoskus ===

Tiibetlaste [[kirjaoskamatus]]e määr [[1990. aasta Hiina rahvaloendus]]e järgi 69,39% (kogu Hiina rahvastikus 22,21%). [[2000. aasta Hiina rahvaloendus]]e ks oli see tiibetlaste seas vähenenud 47,55%-ni (Hiina kogurahvastikus 9,08%-ni).&lt;ref&gt;Minglang Zhou. Legislating Literatcy for Linguistic and Ethnic Minorities in Contemporary China. – Anthony J. Liddicoat (toim). ''Language planning and policy: Issues in Language Planning and Literacy'', Multilingual Matters, Clevedon / Tonawanda / North York 2007, lk 102–121, siin lk 117.&lt;/ref&gt;

Tiibeti autonoomsel piirkonnal on 2000., 2010. ja 2020. aasta loenduse järgi olnud Hiina provintside seas kõige madalam kirjaoskuse määr.&lt;ref&gt;[https://www.business-standard.com/article/current-affairs/tibet-has-lowest-literacy-among-all-provinces-in-china-delhi-think-tank-123022600629_1.html Tibet has lowest literacy among all provinces in China: Delhi think tank], Business Standard, 26.2.2023.&lt;/ref&gt;

=== Koolisüsteem ===

==== Tiibet ====

1998. aastal oli tiibeti keel õppekeeleks 98% Tiibeti algkoolidest&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 233.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; ja 92% algkooliõpetajatest olid tiibetlased. Samal ajal õpetati hiina keelt võõrkeelena.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; 2002. aastal oli tiibeti keeles 181 õpikut 16 õppeaine jaoks ja koostatud oli kaheksa loodusteaduste erialaterminoloogia sõnastikku.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; Sellest hoolimata õpetati matemaatikat, füüsikat ja keemiat põhikooli vanemas astmes ja keskkoolis üldjuhul hiina keeles.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Minglang Zhou, Hongkai Sun: ''Language Policy in the People’s Republic of China'', Kluwer 2004, lk 226.&lt;/ref&gt;

2004. aastal pärinesid tiibeti keele ja kirjanduse õpikute (''gaiyig'' སྐད་ཡིག་, 语文 ''yǔwén'') tekstid 47% ulatuses tänapäevasest ja uuemast tiibeti kirjandusest, 29% ulatuses traditsioonilisest tiibeti kirjandusest ja 24% ulatuses hiina keelest tõlgitud tekstidest.&lt;ref&gt;Ellen Bangsbo. ''Teaching and Learning in Tibet. A Review of Research and Policy Publications'', Nordic Institute of Asian Studies 2004, lk 16.&lt;/ref&gt; Tiibeti ülikoolides ja teistes kõrgkoolides oli 1998. aastal õppekeeleks enamasti hiina keel. Erandiks olid tiibeti ajaloo, keele ja kirjanduse ning traditsioonilise tiibeti meditsiiniga seotud õppeained.&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 235.&lt;/ref&gt; Ühe 2005. aasta uurimuse järgi said tiibetlastest üliõpilased õppida humanitaarteadusi tiibeti keeles mõnes Hiina vähemusrahvustele mõeldud kõrgkoolis.&lt;ref&gt;Gerard Postiglione. Ben Jiao, Sonam Gyatso. Education in Rural Tibet: Development, Problems and Adaptations. – ''China: An International Journal'', 2005, kd 3, nr 1, lk 1–23. [https://www.researchgate.net/publication/263867451 Veebis.]&lt;/ref&gt;

Eeskirjade kohaselt pidid [[hiinlased]] Tiibetis õppima ka tiibeti keelt, kuid juba 2006. aastal seda nõuet üldiselt eirati.&lt;ref&gt;June Teufel Dreyer, Barry Sautman (toim). ''Contemporary Tibet. Politics, Development, and Society in a Disputed Region'', M. E. Sharpe 2006, lk 78.&lt;/ref&gt;

===== Hiina keelepoliitika 2020ndatel =====
Alates 2020. aastast on Hiina keelepoliitika vähemuskeelte suhtes muutunud ja hinnangud sellele lahknevad. Hiina valitsuse ametliku seisukoha järgi on tiibeti keele õppimine ja kasutamine seadusega tagatud ning alg- ja keskkoolides õpetatakse nii tiibeti kui ka hiina keelt.&lt;ref name=&quot;whitepaper2023&quot;&gt;[https://english.www.gov.cn/archive/whitepaper/202311/10/content_WS654db703c6d0868f4e8e120d.html CPC Policies on the Governance of Xizang in the New Era: Approach and Achievements], The State Council of the People's Republic of China, 10.11.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi on õigus tiibeti keelt õppida ja kasutada samuti tagatud.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot;&gt;[https://chinadailyhk.com/article/608157 White paper highlights human rights progress in Xizang], Xinhua / China Daily HK, 28.3.2025.&lt;/ref&gt; Inimõiguste organisatsioonid ja tiibeti keele kaitsjad on aga teatanud, et hiina keel on muutunud üha enam peamiseks õppekeeleks.&lt;ref name=&quot;HRW2020&quot;&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threat China's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/04/04/tibet-language-white-paper/ Netizens demand China reinstate Tibetan language use in schools], Radio Free Asia, 4.4.2025.&lt;/ref&gt; [[Radio Free Asia]] andmetel muutus hiina keel 2020. aastal Tiibeti autonoomse piirkonna alg- ja keskkoolide põhiõppekeeleks ning 2023. aastast on ülikooli sisseastumiseksami keeleks ainult hiina keel.&lt;ref&gt;[https://www.tribuneindia.com/news/world/tibetans-call-out-chinas-language-policy-amid-claims-of-cultural-erasure-and-human-rights-violations Tibetans call out China's language policy], Tribune India (ANI), 8.4.2025, viidates RFA-le.&lt;/ref&gt;

2021. aastal kehtestas Hiina haridusministeerium Human Rights Watchi kirjelduse järgi &quot;laste kõne ühtlustamise kava&quot; (''Children's Speech Harmonization plan''), mis näeb ette  [[hiina kirjakeel]]e kasutamise kogu [[alusharidus]]es vähemusrahvuste asualadel. Human Rights Watchi 2026. aasta aruande järgi ei oska ega taha paljud tiibeti lapsed pärast lasteaia lõpetamist tiibeti keelt rääkida, ka mitte perekonnaliikmetega. Lasteaias käimine ei ole Hiinas kohustuslik, kuid Human Rights Watchi andmetel on see tiibetlaste asualadel muutunud praktikas kohustuslikuks, sest linnade algkoolid nõuavad üha sagedamini tõendit lasteaias käimise kohta. Hiina valitsus ei vastanud organisatsiooni kommentaaripärimistele.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2026/05/04/start-with-the-youngest-children/chinas-use-of-preschools-to-integrate-tibetans &quot;Start with the Youngest Children&quot;: China's Use of Preschools to &quot;Integrate&quot; Tibetans], Human Rights Watch, 4.5.2026.&lt;/ref&gt;

[[Tibet Watch]]i andmetel olid 2023. aasta septembriks [[Ngaba ringkond|Ngaba ringkonna]] tiibeti koolides kõik põhiainete õpikud asendatud hiinakeelsetega ja õpetajatel kästi anda kõik tunnid hiina keeles. Tiibeti keel jäi valikaineks. Tiibetikeelseid õpikuid saavad kooli lõpetamiseni edasi kasutada ainult 2021. aastal õppima asunud õpilased.&lt;ref&gt;[https://tibetwatch.org/all-textbooks-in-tibetan-replaced-in-ngaba/ All textbooks in Tibetan replaced in Ngaba], Tibet Watch, 12.10.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta veebruaris teatas Human Rights Watch, et Ida-Tiibetis oli alates 2021. aastast suletud vähemalt viis tiibeti keelt ja kultuuri edendanud kutsekooli.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;&gt;[https://www.hrw.org/news/2025/02/05/chinese-authorities-shutter-schools-eastern-tibet Chinese Authorities Shutter Schools in Eastern Tibet], Human Rights Watch, 5.2.2025.&lt;/ref&gt; Organisatsiooni andmetel õpetatakse riigikoolides tiibeti lapsi algkoolist keskkoolini ainult hiina keeles ja tiibeti keel on eraldi õppeaine, nagu võõrkeel.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;/&gt; Radio Free Asia teatas 2025. aasta jaanuaris ka tiibeti keele eratundide keelust koolivaheajal mitmes tiibetlastega asustatud piirkonnas. Sarnane keeld kehtestati  juba 2021. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/01/02/tibet-china-enforces-restrictions-students/ China places new restrictions on Tibetan students during winter school break], Radio Free Asia, 2.1.2025&lt;/ref&gt; Tibet Watchi andmetel teatas Tiibeti keskadministratsioon 2026. aasta oktoobris, et [[Gologi ringkond|Gologi ringkonnas]] suleti 2026. aasta suvel ja sügisel vähemalt kolm eraõiguslikku tiibeti kooli, sealhulgas orbude kool.&lt;ref&gt;[https://tibetoffice.org/media-press/news/three-more-tibetan-schools-shut-down-in-golog-as-china-tightens-its-grip-on-tibetan-language-education Three More Tibetan Schools Shut Down in Golog as China Tightens Its Grip on Tibetan-Language Education], Central Tibetan Administration, 19.10.2026.&lt;/ref&gt;

2023. aasta veebruaris väitsid kolm ÜRO sõltumatut eksperti, et umbes miljon tiibeti last õpib internaatkoolides, kus õppekeel on hiina keel.&lt;ref&gt;[https://ungeneva.org/en/news-media/news/2023/02/77614/china-tibetan-children-forced-assimilate-independent-rights-experts China: Tibetan children forced to assimilate, independent rights experts fear], UN Geneva, 6.2.2023.&lt;/ref&gt; Hiina ametivõimud vastavad, et lapsi ei sunnita internaatkoolidesse ja paljudes koolides õpetatakse ka tiibeti keelt ja Tiibeti ajalugu.&lt;ref&gt;[https://www.globalsecurity.org/military/library/news/2024/07/mil-240721-rfa01.htm China's controversial boarding school policy for Tibetans explained], RFA, 21.7.2024.&lt;/ref&gt;

12. märtsil 2026 võttis Hiina Rahvakongress vastu &quot;Etnilise ühtsuse ja arengu edendamise seaduse&quot; (poolt 2756, vastu 3, erapooletuid 3) ja see jõustus 1. juulil 2026.&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/world/china/china-set-pass-new-ethnic-minority-law-prioritise-use-mandarin-language-2026-03-12/ China passes new ethnic minority law, prioritises use of Mandarin language], Reuters, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Seaduse järgi vähemuskeeli &quot;austatakse ja kaitstakse&quot;, kuid kui hiina keelt ja vähemuskeeli kasutatakse koos, peab hiina keel olema esikohal. Koolieelikud peavad hiina keelt valdama ja avalikes kohtades peavad hiina märgid olema nähtavamad kui vähemuste kirjad.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot;&gt;[https://rfa.org/english/tibet/2026/07/24/explainer-china-ethnic-unity-law-tibet-uyghur/ Explained: China's 'ethnic unity and progress promotion' law], RFA, 24.7.2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.asianews.it/news-en/What-Xi-Jinpings-new-law-on-ethnic-groups-in-china-says-65025.html What Xi Jinping's new law on ethnic groups in China says], AsiaNews, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Hiina valitsus rõhutab seaduse 15. artiklit, mis kaitseb vähemuste õigust oma keelt õppida ja kasutada, kriitikud aga väidavad, et seadus fikseerib hiina keele ülemvõimu hariduses ning annab juba rakendatud poliitikale õigusliku aluse ja võib tiibeti keele kasutamist hariduses ja avalikus elus veelgi piirata.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot; /&gt;

==== Pagulased Indias ====

India tiibeti koolides oli õppekeeleks kuni 1985. aastani ainult inglise keel. 2006. aastal õpetati mõnes algkoolis esimese viie klassi jooksul osa aineid tiibeti keeles, alates kuuendast klassist aga käis õppetöö ainult inglise keeles. Kõik keskkooliõpikud olid ingliskeelsed.&lt;ref&gt;Dagmar Bernstorff, Hubertus von Welck. ''Exile as Challenge. The Tibetan Diaspora'', Orient Longman 2002, lk 271; Ashild Kolas, Monika P. Thowsen. ''On the Margins of Tibet. Cultural Survival on the Sino-Tibetan Frontier'', University of Washington Press 2006, lk 176; A. Tom Grunfeld. ''The Making of Modern Tibet'', M. E. Sharpe, 1996, lk 179, 198.&lt;/ref&gt; [[Dharamsala]] tiibeti koolides nägi tollane inimressursside arendamise ministeeriumi õppekava ette, et alates põhikooli keskastmest õpetatakse õppeaineid inglise keeles.&lt;ref&gt;Mary Ann Maslak. School as a site of Tibetan ethnic identity construction in India? Results from a content analysis of textbooks and Delphi study of teachers' perspectives. – ''Educational Review'', 2008, kd 60, nr 1, lk 85–106.&lt;/ref&gt;

=== Meedia ===

2000. aastal ilmus Tiibetis kokku 14 tiibetikeelset ajakirja ja 10 päevalehte. Lisaks ilmus Hiina teistes piirkondades käputäis piirkondlikke&lt;ref&gt;Kõige mõjukamate seas olid ༄༅༎སྦྲང་ཆར༎ (&quot;Kevadvihm&quot;) [[Qinghai]]s ja ༄༅༎ཟླ་ཟེར༎ (&quot;Kuuvalgus&quot;) [[Gansu]]s. Vt: Toni Huber. ''Amdo Tibetans in Transition. Society and Culture in the Post-Mao Era''. Brill 2000, lk 40.&lt;/ref&gt; ja üleriigilisi&lt;ref&gt;Nende seas oli Pekingis ilmuv ༄༅༎ཀྲུང་གོའི་བོད་ཀྱི་ཤེས་རིག༎ (&quot;Tibetoloogia Hiinas&quot;).&lt;/ref&gt; tiibetikeelseid ajalehti ja ajakirju.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi ilmus 2024. aasta lõpuks Tiibeti autonoomses piirkonnas tiibeti keeles 17 ajakirja ja 11 ajalehte.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot; /&gt; Tiibeti keeles tegutses arvukalt raadio- ja telejaamu ning tehti kinofilme, sealhulgas Lhasa ja kamba keelevariandis.&lt;ref&gt;Ka [[Radio China International]] edastas saateid nendes keelevariantides: [http://tibetan.chinabroadcast.cn/lhasa.htm tibetan.chinabroadcast.cn] ja [http://tibetan.chinabroadcast.cn/kangba.htm tibetan.chinabroadcast.cn].&lt;/ref&gt; Hiinas andis üheksa kirjastust regulaarselt välja tiibetikeelseid raamatuid. Igal aastal ilmus ligikaudu tuhat nimetust.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;

===Lahkarvamused tiibeti keele ohustatuse üle===

2008. aasta veebruaris toetas Briti parlamendiliige [[Norman Baker]] [[rahvusvaheline emakeelepäev|rahvusvahelise emakeelepäeva]] puhul [[Free Tibet Campaign]]i avaldatud ülevaadet ja nõudmist teha tiibeti keel Tiibeti autonoomse piirkonna ametikeeleks. Ta väitis: &quot;Hiina valitsus ajab teadlikku poliitikat hävitada kõik tiibetlik, sealhulgas tiibetlaste oma keel nende enda kodumaal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120725060858/http://www.freetibet.org/newsmedia/report-reveals-determined-chinese-assault-tibetan-language Report reveals determined Chinese assault on Tibetan language], Free Tibet, 21.2.2008.&lt;/ref&gt; Tibetoloog [[Elliot Sperling]] märkis seevastu, et &quot;teatud piirides püüab [[Hiina Rahvavabariik]] tiibeti kultuuri väljendamist võimaldada&quot; ja  &quot;kogu Tiibeti kiltmaal toimuvat kultuurilist tegevust ei saa ignoreerida&quot;.&lt;ref&gt;Sperling Elliot. Exile and Dissent: The Historical and Cultural Context. – Melissa Harris, Sydney Jones (toim). ''Tibet Since 1950: Silence, Prison, or Exile'',  2000, lk 31–36.&lt;/ref&gt;

2003. aastal seadis [[Barry Sautman]] ajakirjas [[Texas International Law Journal]] kahtluse alla väited tiibeti keele ohustatusest. Ta kirjutas, et ükski paljudest tollastest ohustatud keeli käsitlevatest uuringutest ei pidanud tiibeti keelt ohustatuks ja  tiibetlaste keele säilitamine erines keele kadumisest isegi sellistes lääneriikide kaugemates piirkondades, kus rakendati liberaalset keelepoliitikat. Sautmani sõnul olid väited, et Tiibeti algkoolides õpetati hiina keeles, ekslikud: tiibeti keel oli peamine õppekeel peaaegu kõigis Tiibeti autonoomse piirkonna algkoolides. Ta lisas, et hiina keelt hakati varastes klassides õpetama ainult linnakoolides ning põhjusel, et vähem kui neli tiibetlast kümnest jõudis keskkooli, oli algkool nende kultuurilise kujunemise seisukohalt kõige olulisem.&lt;ref&gt;Barry Sautman. Cultural Genocide and Tibet. – ''Texas International Law Journal'', 2003, 38, nr 2, lk 173–246.&lt;/ref&gt;

==Kiri==
{{Vaata|Tiibeti kiri|Tiibeti punktkiri}}

Tiibeti keelt kirjutatakse ühes [[india kirjad|India kirjadest]]. Selle ajalooliselt konservatiivne kirjaviis kajastab [[vanatiibeti keel]]e häälikusüsteemi ja aitab ühendada [[tiibeti keel (koondnimetus)|tiibetikeelset]] ala. See on abiks ka [[hiina-tiibeti algkeel]]e ja [[vanahiina keel]]e rekonstrueerimisel.&lt;ref name=&quot;Kiaer 2020 p. 34&quot;&gt;J. Kiaer. ''Delicious Words: East Asian Food Words in English'', Taylor &amp; Francis 2020ISBN 978-1-000-07934-0, lk 34.&lt;/ref&gt;

Kõige levinum süsteem, mida teadlased kasutavad tiibeti kirjas kirjutatud teksti [[latinisatsioon|latiniseerimiseks]], on [[Wylie transliteratsioon]]. Keeleteadlased kasutavad sageli ka muid, enda tarbeks välja töötatud transliteratsioonisüsteeme. Häälduse ligikaudseks edasiandmiseks on [[Hiina]] ametlik latinisatsioo [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]- Ingliskeelsetes materjalides kasutatakse transkriptsiooni [[THL]].&lt;ref&gt;David Germano, Nicolas Tournadre. [https://web.archive.org/web/20221224035020/https://www.thlib.org/reference/transliteration/#!essay=/thl/phonetics/s/b5 THL Simplified Phonetic Transcription of Standard Tibetan], The Tibetan and Himalayan library, 2003. &lt;/ref&gt; Mõne nime puhul on kasutusel ka ebareeglipärane transkriptsioon, näiteks [[Džomolungma]].

Tiibeti kirja silbi ortograafiline struktuur on (C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;)C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;(C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;)V(C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;).&lt;ref&gt;Nyima Droma, Ellen Bartee. ''A beginning textbook of Lhasa Tibetan'', National Press for Tibetan Studies 2000, lk 9–17.&lt;/ref&gt; Kõik kombinatsioonid ei ole lubatud.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Asukoht
!C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;
!V
!C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;
|-
!Nimetus
|Eesliide
|Ülatäht
|Juurtäht
|Alatäht
|Täishäälik
|Järelliide
|Teine järelliide
|-
!Lubatud tähemärgid
|&lt;big&gt;ག ད བ མ འ&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ར ལ ས&lt;/big&gt;
|mis tahes kaashäälik
|&lt;big&gt;ཡ ར ལ ཝ&lt;/big&gt;
|mis tahes täishäälik
|&lt;big&gt;ག ང ད ན བ མ འ ར ལ ས&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ད ས&lt;/big&gt;
|}

```wikitext
== Fonoloogia ==
[[Silp|Silbi]] ehitus on suhteliselt lihtne.&lt;ref&gt;Lim 2018: 12.&lt;/ref&gt; [[Kaashäälikuühend]]id ei ole lubatud&lt;ref&gt;Denwood 1999: 75.&lt;/ref&gt;. ja silbi lõpus võib olla ainult üks kaashäälik.&lt;ref&gt;Denwood 1999: 71.&lt;/ref&gt; Täishäälikud võivad olla lühikesed või pikad ja [[täishääliku pikkus|pikad täishäälikud]] võivad lisaks olla [[nasaalvokaal|nasaaliseeritud]].{{sfn|DeLancey|2003|p=272}} [[Vokaalharmoonia]] esineb  kahesilbilistes sõnades ja [[finiitne tegusõnavorm|finiitsetes  tegusõnavormides]].&lt;ref&gt;Chang, Chang 1968.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 271.&lt;/ref&gt;

[[toon (keeleteadus)|Toonid]] on tähendust eristavad. Eristatakse vähemalt kahte [[toonifoneem]]i.{{sfn|Lim|2018|p=28}} Kuigi Hiina keeleteadlased eelistavad nelja tooni analüüsi,&lt;ref&gt;Lim 2018: 34&lt;/ref&gt; leiab [[Scott DeLancey|DeLancey]] (2003), et langev toon ja sõnalõpuline [k] või [ʔ] on [[kontrastne jaotussuhe|kontrastses jaotussuhtes]]. Sellepärast ta räägib kas kõrge või madala tooniga silpidest.&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 272.&lt;/ref&gt;

=== Kaashäälikud ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Konsonant]][[foneem]]id
!
! colspan=&quot;2&quot; | [[Labiaal]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Alveolaar]]id
! [[Retrofleks]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Alveopalataal]]id ja [[palataal]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Velaar]]id
! [[Glotaal]]id
|-
! [[Nasaal]]id
| colspan=&quot;2&quot; | /m/
| colspan=&quot;2&quot; | /n/
|
| colspan=&quot;2&quot; | /ɲ/
| colspan=&quot;2&quot; | /ŋ/
|
|-
! [[Klusiil]]id
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /pʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /p/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /t/
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;border-right: none;&quot; | [ʈʰ] ~ [ʈʂʰ] &lt;br /&gt; /ʈ/ ~ [ʈʂ]
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /cʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /c/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /kʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /k/
| /ʔ/
|-
! [[Afrikaat|Afrikaadid]]
| colspan=&quot;2&quot; |
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tsʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /ts/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tɕʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /tɕ/
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|-
! [[Frikatiiv]]id
| colspan=&quot;2&quot; |
| colspan=&quot;2&quot; | /s/
| [ʂ]
| colspan=&quot;2&quot; | /ɕ/
| colspan=&quot;2&quot; |
| [h]
|-
! [[Poolvokaal]]id
| colspan=&quot;2&quot; | /w/
| colspan=&quot;2&quot; | /ɹ/
|
| colspan=&quot;2&quot; | /j/
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|-
! [[Lateraal]]id
| colspan=&quot;2&quot; |
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /l̥/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /l/
|
| colspan=&quot;2&quot; |
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|}

# Madala tooni korral muutuvad helitud aspireerimata klusiilid ja frikatiivid /p, t, ts, ʈ ~ ʈʂ, tɕ, c, k/ helilisteks: [b, d, dz, ɖ ~ ɖʐ, dʑ, ɟ, ɡ]. Aspireeritud klusiilid ja frikariivid /pʰ, tʰ, tsʰ, ʈʰ ~ ʈʂʰ, tɕ, cʰ, kʰ/ kaotavad osa [[aspiratsioon]]ist. Seega eristuvad foneemipaarid /p, t, ts, ʈ ~ ʈʂ, tɕ, c, k/ ja /pʰ, tʰ, tsʰ, ʈʰ ~ ʈʂʰ, tɕʰ, cʰ, kʰ/ selles kontekstis peamiselt helilisuse järgi. Lhasa kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvate kõnelejate murdes madala tooni korral helilisi klusiile ja frikatiive ei kasutata.
# Poolvokaalil /ɹ/ on neli hääldusvarianti: [ɹ], [ʐ], [ɾ] ja [r]. Varasemates uurimustes on oletatud ka helitut poolvokaali, näiteks [ɹ̥] (Dawson 1980b; Sprigg 1954; Tournadre, Dorje 2003). Selle hääliku olemasolu kohta selgeid tõendeid. Mõnes Lhasa või kesktiibeti keele variandis võib see olla foneemi /ʂ/ variant.&lt;ref&gt;Zhang Yubin. Central Tibetan (Lhasa). – [https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-the-international-phonetic-association/article/central-tibetan-lhasa/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5 Veebis.] – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2024, 54, nr 2, lk 788–810.&lt;/ref&gt;
# Konsonantfoneemid /m/, /ŋ/, /p/, /r/, /l/ ja /k/ võivad esineda silbi lõpus. Klassikalise tiibeti keele sõnalõpuline /n/ on samuti säilinud, kuid tänapäevases häälduses väljendub see tavaliselt eelneva täishääliku nasaalisatsioonina, mitte eraldi kaashäälikuna (vt eespool). Foneemi /k/ sõna lõpus siiski ei hääldata, välja arvatud väga formaalses kõnes. Ka silbilõpulisi foneeme /r/ ja /l/}} jäävad sageli selgelt hääldamata ja väljenduvad eelneva täishääliku pikenemisena. Foneemine [[larüngaalklusiil] /ʔ/ esineb ainult sõna lõpus foneemide /s/, /t/ või /k/ asemel. Need häälikud esinesid klassikalises tiibeti keeles, kuid on hiljem kadunud. Näiteks Tiibeti endanimetus oli klassikalises tiibeti keeles ''Bod'', kuid nüüd hääldatakse seda [pʰø̀ʔ].

=== Täishäälikud ===
Täishäälikuid on kirjeldatud ja iseloomustatud mitmel viisil. Nende uurimine jätkub.&lt;ref name=&quot;Gong_2020&quot;&gt;Gong Xun. How many vowels are there in Lhasa Tibetan? – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2020, 43, nr 2, lk 225–254..&lt;/ref&gt;

Tournadre ja Sangda Dorje eristavad kaheksat täishäälikut:&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003, lk 35.&lt;/ref&gt;

{| class=wikitable style=text-align:center
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Vokaal]][[foneem]]id !
! [[Eesvokaal]]id
! [[Keskvokaal]]id
! [[Tagavokaal]]id
|-
! [[Kõrge vokaal|Kõrged]]
| /i/ /y/
|
| /u/
|-
! [[Keskkõrge vokaal|Keskkõrged]]
| /e/ /ø/
|
| /o/
|-
! [[Keskmadal vokaal|Keskmadalad]]
| /ɛ/
|
|
|-
! [[Madal vokaal|Madalad]]
|
| a
|
|}

Mõnikord kirjeldatakse veel kolme täishäälikut, mida peetakse oluliselt erinevaks: [ʌ] või [ə], mis on tavaliselt foneemi /a/ [[allofoon]]; [ɔ], mis on tavaliselt foneemi /o/ allofoon; ja [ɛ̈] (ümardamata tsentraliseerunud keskvokaal), mis on tavaliselt foneemi /e/ allofoon. Need häälikud esinevad tavaliselt [[kinnine silp|kinnistes silpides]]. Et tiibeti keeles ei ole lubatud [[geminaat|geminaadidd]], siis mõnikord lõpeb silp sama häälikuga, millega algab järgmine silp. Siis hääldatakse esimest silpi [[lahtine silp|lahtise silbina]], kuid selles säilib kinniselesilbile iseloomulik täishäälik. Näiteks ཞབས ''zhabs'' 'jalg' hääldatakse [ɕʌp] ja པད ''pad'' (laen sanskriti sõnast ''padma'', '[[india lootos]]') hääldatakse [pɛʔ], kuid liitsõna ཞབས་པད ''zhabs pad'' (&quot;lootosejalg&quot;, 'minister') hääldatakse [ɕʌpɛʔ]. See võib tekitada [[minimaalpaar]]e, milles eristuvad häälikud, mis muudes olukordades on allofoonid.

Allikad on eriarvamusel selles, kas häälikud [ɛ̈] (mis tuleneb foneemist {{IPA|/e/}} kinnises silbis) ja [ɛ] (mis tuleb foneemist /a/ [[metafoonia]] tõttu) on erinevad või sisuliselt identsed.

Foneemine täishäälikupikkus esineb piiratud juhtudel. Klassikalise tiibeti keele järelliidete, tavaliselt ''i''' (འི་) sulandumine sõna lõpus tekitab  pika täishääliku. Foneetilistes transkriptsioonides jäetakse see tunnus mõnikord märkimata. Tavalises kõnehäälduses asendatakse silbi lõpus esinevad häälikud [r] ja [l] sageli samuti täishääliku pikendamisega.

Täishäälikutel /i/, /y/, /e/, /ø/ ja /ɛ/ on nasaliseeritud vasted /ĩ/, /ỹ/, /ẽ/, /ø̃/ ja /ɛ̃/.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 55.&lt;/ref&gt; Ajalooliselt tulevad need vastavalt ühenditest /in/, /un/, /en/, /on/ ja /an/ ning kajastuvad ka kirjas. Häälikute /un/, /on/ ja /an/ kvaliteet on muutunud, sest ajalooline /n/ põhjustas koos kõigi teiste sõnalõpuliste [[koronaal]]idega [[umlaut|umlaudi]] tüüpi muutuse kesktiibeti keele Wü harus.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 56.&lt;/ref&gt; Mõnel ebatavalisel juhul võivad nasaaliseeruda ka häälikud /a/, /u/ ja /o/.

=== Toonid ===
Lhasa murret kirjeldatakse tavaliselt kahetoonilisena: eristatakse kõrget ja madalat tooni. Ühesilbilistes sõnades võib kumbki toon esineda siiski kahe erineva kontuuriga. Kõrge toon võib olla kas tasane või langev ja madal toon kas tasane või tõusev-langev. Viimase puhul tõuseb toon keskmisele kõrgusele ja langeb uuesti. Tavaliselt piisab kahe tooni eristamisest, sest minimaalpaare, mis erinevad ainult toonikontuuri poolest, on väga vähe. See erinevus esineb ainult mõnes sõnas, mis lõpevad häälikuga [m] või [ŋ]. Näiteks sõna ''kham'' (ཁམ, 'tükk' hääldatakse [kʰám kõrge tasase tooniga, sõna ''Khams'' (ཁམས་, '[[Kham]]') hääldatakse [kʰâm] kõrge langeva tooniga.&lt;ref name=&quot;g447&quot;&gt;P. Strazny. ''Encyclopedia of Linguistics'', Taylor &amp; Francis 2013, ISBN 978-1-135-45522-4, lk 1105.&lt;/ref&gt;

Mitmesilbilistes sõnades eristab toon tähendust peamiselt esimeses silbis. Sellepärast võiks tiibeti keelt fonoloogilise [[keeletüpoloogia]] seisukohalt täpsemalt nimetada [[tooniaktsendikeel]]eks, mitte päris [[toonikeel]]eks, milles igal silbil võib olla omaette toon.

==Morfoloogia==

=== Nimisõnad ja asesõnad ===

Nimisõnadel puudub [[grammatiline sugu]], kuigi sugu saab väljenduda leksikaalselt. Nimisõnadel [[arv (keeleteadus)|arvu]]kategooriat ei ole. Inimest tähistavatele [[Definiitsus|definiitsed]] võidakse lisada [[mitmus]]t väljendav liide ཚོ (''tsho'').

On kirjeldatud kuut käänet: [[absolutiiv]], [[ergatiiv]], [[genitiiv]], [[ablatiiv]], [[komitatiiv]] ja [[obliikvakääne]] (täidab ka [[daativ]]i ja [[lokatiiv]]i funktsioone). On ka teisi käänete käsitlusi. ([[klassikaline tiibeti keel| Klassikalise tiibeti keele]] puhul on pakutud näiteks kümmet käänet.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The Classical Tibetan cases and their transcategoriality. – ''Himalayan Linguistics'', 2010.&lt;/ref&gt; Käändeid väljendatakse üldjuhul abisõnadega, mis liituvad tervele nimisõnafraasile, mitte üksikule nimisõnale. Nende järelliidete kuju võib varieeruda tüve lõpphääliku järgi.

Isikulistel asesõnadel on grammatiline arv: neil on [[ainsus]]e, [[kaksus]]e ja [[mitmus]]e vormid. Kaksusevorm moodustatakse liitega གཉིས (''gnyis'') 'kaks', mitmusevorm liitega ཚོ (''tsho''). Asesõnadel võib olla üks kuni kolm [[registri (keeleteadus)|registrit]]: näiteks on esimesel isikul üks vorm ང (''nga''), teise isiku ainsuses aga eristatakse viisakat vormi ཁྱེད་རང (''khyed rang'') ja mitteformaalset vormi ཁྱོད (''khyod'').&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/45A-tib Tibetan (Standard Spoken): Politeness Distinctions in Pronouns |website], WALS Online.&lt;/ref&gt; Kolmanda isiku mitteformaalsetes vormides eristatakse mees- ja naissugu (ཁོ (''kho'') ja མོ ()''mo''), neutraalne vorm on ཁོང (''khong'').

Näitaval asesõnal on kolm kaugusastet: lähedane འདི (''ʼdi'') 'see', keskmine དེ (''de'') 'too' ja kauge ཕ་གི (''pha-gi'') 'too seal kaugel'. Neile saab lisada käändetunnuseid.

===Arvsõnad ja numbrid===
Tiibeti numbrid on [[tiibeti kiri|tiibeti kirjas]] kasutatav numbrisüsteem, mis on üks [[India numbrid|India numbrite]] variante. Seda kasutatakse tiibeti keeles.&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/writing/tibetan.htm Tibetan (བོད་སྐད)], Omniglot.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/language/numbers/tibetan.htm Numbers in Tibetan], Omniglot.&lt;/ref&gt;. See on [[kümnendsüsteem]]il põhinev [[positsiooniline arvusüsteem]],&lt;ref name=&quot;TD2003&quot;&gt;Nicolas Tournadre, Sangda Dorje. ''Manual of Standard Tibetan: Language and civilization'', Snow Lion Publications: Ithaca, N.Y. 2003, ISBN 1559391898, lk 131–134.&lt;/ref&gt; mida on kasutatud juba varajastes [[klassikaline tiibeti keel|klassikalise tiibeti keele]] tekstides. Ka [[mongoli numbrid]] on välja töötatud tiibeti numbrite põhjal.&lt;ref&gt;Stephen Chrisomalis. ''Numerical Notation: A Comparative History'', Cambridge University Press 2010 ISBN 9780521878180.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.unicode.org/versions/Unicode10.0.0/ch13.pdf The Unicode® Standard Version 10.0 – Core Specification: South and Central Asia-II], Unicode.org.&lt;/ref&gt;

==== Numbrid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti numbrid
| ༠ || ༡ || ༢ || ༣ || ༤ || ༥ || ༦ || ༧ || ༨ || ༩
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Devanaagari numbrid]]
| ०|| १ || २ || ३ || ४ || ५ || ६ || ७ || ८ || ९
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Bengali numbrid]]
| ০ || ১ || ২ || ৩ || ৪ || ৫ || ৬ || ৭ || ৮ || ৯
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Araabia numbrid]]
| 0 || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9
|}

==== Põhiarvud ja -arvsõnad ====
Erinevalt paljudest teistest [[Ida-Aasia]] keeltest, näiteks [[birma keel]]est, [[hiina keel]]est, [[jaapani keel]]est, [[korea keel]]est ja [[vietnami keel]]est, ei kasutata Lhasa tiibeti keeles loendamisel koos arvsõnadega [[loendussõna|loendussõnu]] ([[klassifikaator (keeleteadus)|klassifikaatoreid]]). Kümnetele järgneb siiski sageli ka tervikut või hulka väljendav sõna, mida kasutatakse mõnikord ka väiksemate arvude järel.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot;&gt;Waddell, de Lacouperie 1911: 920.&lt;/ref&gt;

Teaduslikes ja astroloogilistes teostes tähistatakse arve sümboolsete sõnadega, nagu ka [[sanskriti keel]]es.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon ja hääldus
|-
| 0 || ༠ || ཀླད་ཀོར་ || laykor
|-
| 1 || ༡ || གཅིག་ || chigk [t͡ɕi˥˩]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་ || nyi [ȵiː˥]
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་ || sum [sum˥]
|-
| 4 || ༤ || བཞི་ || shi [ɕi˩˧]
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་ || nga [ŋa˥]
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་ || trug [ʈ͡ʂʰu˩˧˨]
|-
| 7 || ༧ || བདུན་ || dün [tỹ˩˧]
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་ || gyay [cɛː˩˧˨]
|-
| 9 || ༩ || དགུ་ || gu [ku˩˧]
|}

===== Suuremad arvud =====
{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་ || chu
|-
| 11 || ༡༡ || བཅུ་གཅིག་ || chu chigk
|-
| 12 || ༡༢ || བཅུ་གཉིས་ || chu nyi
|-
| 13 || ༡༣ || བཅུ་གསུམ་ || chuk sum
|-
| 14 || ༡༤ || བཅུ་བཞི་ || chu shi
|-
| 15 || ༡༥ || བཅོ་ལྔ་ || cho nga
|-
| 16 || ༡༦ || བཅུ་དྲུག་ || chu druk
|-
| 17 || ༡༧ || བཅུ་བདུན་ || chup dün
|-
| 18 || ༡༨ || བཅོ་བརྒྱད || cho gyay
|-
| 19 || ༡༩ || བཅུ་དགུ་ || chu gu
|-
| 20 || ༢༠ || ཉི་ཤུ་ || nyi shu
|-
| 21 || ༢༡ || ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག || nyi shu tsa chigk
|-
| 30 || ༣༠ || སུམ་ཅུ || sum ju
|-
| 31 || ༣༡ || སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག || sum ju so chigk
|-
| 40 || ༤༠ || བཞི་བཅུ || ship ju
|-
| 41 || ༤༡ || བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག || ship ju shey chigk
|-
| 50 || ༥༠ || ལྔ་བཅུ || ngap ju
|-
| 51 || ༥༡ || ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག || ngap ju nga chigk
|-
| 60 || ༦༠ || དྲུག་ཅུ || trug chu
|-
| 61 || ༦༡ || དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག || trug chu rey chigk
|-
| 70 || ༧༠ || བདུན་ཅུ || dün ju
|-
| 71 || ༧༡ || བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག || dün ju dön chigk
|-
| 80 || ༨༠ || བརྒྱད་ཅུ || gyay ju
|-
| 81 || ༨༡ || བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག || gyay ju gya chigk
|-
| 90 || ༩༠ || དགུ་བཅུ || gup ju
|-
| 91 || ༩༡ || དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག || gup ju go chigk
|-
| 100 || ༡༠༠ || བརྒྱ་ || gya
|-
| 282 || ༢༨༢ || ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས || nyi gya dang gyay ju gya nyi
|-
| 1 000 || ༡༠༠༠ || སྟོང་ || tong
|-
| 3 047 || ༣༠༤༧ || སུམ་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་བཞི་བཅུ་ཞེ་བདུན || sum tong gya mey dang ship ju shey dün
|-
| 10 000 || ༡༠༠༠༠ || ཁྲི་ || thri
|-
| 1 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠ || ས་ཡ་ || sa ya
|-
| 10 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠ || བྱེ་བ་ || che wa
|-
| 100 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠ || དུང་ཕྱུར་ || dung chur
|-
| 1 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ || ther pum
|-
| 10 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ཆེན་པོ་ || ther pum chen po
|-
| 100 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ || thrag trig
|-
| 1 000 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ཆེན་པོ་ || thrag trig chen po
|}

20-st suuremates arvsõnades kasutatakse esimese ja teise numbri ühendamiseks arvsõna osade vahele paigutatavat ühendavat osist. Need osised on iga kümneliste arvu puhul erinevad: 21–29 puhul རྩ (''rtsa''), 31–39 puhul སོ (''so''), 41–49 puhul ཞེ (''zhe''), 51–59 puhul ང (''nga''), 61–69 puhul རེ (''re''), 71–79 puhul དོན (''don''), 81–89 puhul གྱ (''gya'') ja 91–99 puhul གོ (''go''). Kirjas võib རྩ asemel kasutada ka vormi ཉེར. Et iga osis vastab kindlale kümneliste arvule, võib selle abil jätta teise numbri täieliku nimetuse välja ütlemata (näiteks 32 puhul སོ་གཉིས, mitte སུམ་ཅུ་སོ་གཉིས). Nulliga lõppevate numbrite puhul neid osiseid ei kasutata. Lisaks võib numbri lõppemist nulliga rõhutada, lisades lõppu ཐམ་པ (näiteks བཞི་བཅུ་ཐམ་པ ja བརྒྱ་ཐམ་པ). Sajalistega seotud numbripositsioon eraldatakse väiksematest positsioonidest kirjas osisega དང (''dang''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ja', ja kõnes osisega ར (näiteks 282 on ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས või ཉིས་བརྒྱ་ར་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས).&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt; Kui nelja- või enamakohalises numbris on sajaliste positsioonis null, väljendatakse seda sõnaühendiga བརྒྱ་མེད (''brgya med''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ilma sajata' (näiteks ཉིས་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་ཉི་ཤུ་ཉེར་ལྔ). Miljonist (ས་ཡ, ''sa ya'') suuremate järkude nimetusi käsitatakse nimisõnadena ja nende kordajad paigutatakse nimetuse järele.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Arvsõnade 1, 2, 3 ja 10 kirjapilt muutub teiste arvsõnadega liitmisel, sest sellistes ühendites nende hääldus muutub.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Järgnevas tabelis on arvsõnad Wylie transliteratsioonis.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! [[Araabia numbrid|Araabia numbritega]]
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
|-
|གཅིག
|gcig
|1
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག
|nyi shu rtsa gcig
|21
|
|བཞི་བརྒྱ
|bzhi brgya
|400
|-
|གཉིས
|gnyis
|2
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཉིས
|nyi shu rtsa gnyis
|22
|
|ལྔ་བརྒྱ
|lnga brgya
|500
|-
|གསུམ
|gsum
|3
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གསུམ
|nyi shu rtsa gsum
|23
|
|དྲུག་བརྒྱ
|drug brgya
|600
|-
|བཞི
|bzhi
|4
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བཞི
|nyi shu rtsa bzhi
|24
|
|བདུན་བརྒྱ
|bdun brgya
|700
|-
|ལྔ
|lnga
|5
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་ལྔ
|nyi shu rtsa lnga
|25
|
|བརྒྱད་བརྒྱ
|brgyad brgya
|800
|-
|དྲུག
|drug
|6
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དྲུག
|nyi shu rtsa drug
|26
|
|དགུ་བརྒྱ
|dgu brgya
|900
|-
|བདུན
|bdun
|7
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བདུན
|nyi shu rtsa bdun
|27
|
|སྟོང
|stong
|1000
|-
|བརྒྱད
|brgyad
|8
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བརྒྱད
|nyi shu rtsa brgyad
|28
|
|ཁྲི
|khri
|(ühik) 10 000
|-
|དགུ
|dgu
|9
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དགུ
|nyi shu rtsa dgu
|29
|
|
|
|
|-
|བཅུ
|bcu
|10
|
|སུམ་ཅུ
|sum cu
|30
|
|སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག
|sum cu so gcig
|31
|-
|བཅུ་གཅིག
|bcu gcig
|11
|
|བཞི་བཅུ
|bzhi bcu
|40
|
|བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག
|bzhi bcu zhe gcig
|41
|-
|བཅུ་གཉིས
|bcu gnyis
|12
|
|ལྔ་བཅུ
|lnga bcu
|50
|
|ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག
|lnga bcu nga gcig
|51
|-
|བཅུ་གསུམ
|bcu gsum
|13
|
|དྲུག་ཅུ
|drug cu
|60
|
|དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག
|drug cu re gcig
|61
|-
|བཅུ་བཞི
|bcu bzhi
|14
|
|བདུན་ཅུ
|bdun cu
|70
|
|བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག
|bdun cu don gcig
|71
|-
|བཅོ་ལྔ
|bco lnga
|15
|
|བརྒྱད་ཅུ
|brgyad cu
|80
|
|བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག
|brgyad cu gya gcig
|81
|-
|བཅུ་དྲུག
|bcu drug
|16
|
|དགུ་བཅུ
|dgu bcu
|90
|
|དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག
|dgu bcu go gcig
|91
|-
|བཅུ་བདུན
|bcu bdun
|17
|
|བརྒྱ
|brgya
|100
|
|བརྒྱ་དང་གཅིག
|brgya dang gcig
|101
|-
|བཅོ་བརྒྱད
|bco brgyad
|18
|
|བརྒྱ་དང་ལྔ་བཅུ
|brgya dang lnga bcu
|150
|
|
|
|
|-
|བཅུ་དགུ
|bcu dgu
|19
|
|ཉིས་བརྒྱ
|nyis brgya
|200
|
|
|
|
|-
|ཉི་ཤུ
|nyi shu
|20
|
|སུམ་བརྒྱ
|sum brgya
|300
|
|
|
|
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|འབུམ
|'bum
|(ühik) 100 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ས་ཡ
|sa ya
|(ühik) 1 000 000 (miljon)
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|བྱེ་བ
|bye ba
|(ühik) 10 000 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|དུང་ཕྱུར
|dung phyur
|(ühik) 100 000 000&lt;ref&gt;[https://www.lamayeshe.com/article/tibetan-numbers Tibetan Numbers], Lamayeshe.&lt;/ref&gt;
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ཐེར་འབུམ
|ther 'bum
|(ühik) 1 000 000 000 (miljard)
|}

== Järgarvsõnad ==
[[Järgarvsõna]]d moodustatakse [[põhiarvsõna]]le järelliite པ (''-pa'') lisamisega. Erandiks on järgarvsõna 'esimene', millel on omaette [[lekseem]] དང་པོ (''dang po'').&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne järgarvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 1 || ༡ || དང་པོ་ || dang po [tʰaŋ˩˧ko˥]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་པ་ || nyi pa
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་པ་ || sum pa
|-
| 4 || ༤ || བཞི་པ་ || shi pa
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་པ་ || nga pa
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་པ་ || trug pa
|-
| 7 || ༧ || བདུན་པ་ || dün pa
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་པ་ || gyay pa
|-
| 9 || ༩ || དགུ་པ་ || gu pa
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་པ་ || chu pa
|}

== Murrud ==
[[Pilt:Tibet 7 half skar.jpg|pisi|7½ [[Tiibeti skar|''skar'']]{{'}}ine postmark. See on ainus teadaolev trükitud näide sümboli ༱ kasutamisest arvu 7,5 tähistamiseks&lt;ref name=&quot;bableStone&quot; /&gt;]]
Tiibeti numbrite mitut kaldkriipsuga varianti on [[Unicode]]'i standardisse lisatud murdarvude tähistamiseks. Unicode'i andmefailide järgi tähistab iga selline märk arvu, mis on ½ võrra väiksem kui arv, mida tähistab sama märk ilma kaldkriipsuta. Nende täpne tähendus ja autentsus on siiski ebaselged ja kasutamisnäiteid on teada väga vähe.&lt;ref name=&quot;bableStone&quot;&gt;[https://www.babelstone.co.uk/Blog/2007/04/numbers-that-dont-add-up-tibetan-half.html Numbers that Don't Add up – Tibetan Half Digits], BabelStone.&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti murrunumbrid
| ༳ || ༪ || ༫ || ༬ || ༭ || ༮ || ༯ || ༰ || ༱ || ༲
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Väärtused (Unicode'i andmefailide järgi)
| -0,5 || 0,5 || 1,5 || 2,5 || 3,5 || 4,5 || 5,5 || 6,5 || 7,5 || 8,5
|}

== Kirjandus ==
*Martine Mazaudon. Les principes de construction du nombre dans les langues tibeto-birmanes. – François (toim). ''La Pluralité'', 2002. [http://halshs.archives-ouvertes.fr/docs/00/16/68/91/PDF/numerationTB_SLP.pdf Veebis.]

===Tegusõna===
Tegusõna paikneb alati [[lause]] lõpus. Tegusõnad ei ühildu [[isik (keeleteadus)|isikus]], [[arv (keeleteadus)|arvus]] ega [[grammatiline sugu|soos]]. Samuti puudub [[tegumood|tegumoe]] ([[aktiiv]] ja [[passiiv]]) eristus: tegusõnad on tegumoe suhtes neutraalsed.

Tiibeti tegusõnu saab liigitada [[tahtelisus]]e ja [[valents (keeleteadus)|valentsi]] järgi. Tegusõna tahtelisus mõjutab oluliselt selle [[morfoloogia]]t ja [[süntaks]]it. Tahtelistel tegusõnadel on [[käskiv kõneviis|käskiva kõneviisi]] vormid, mittetahtelistel neid ei ole. Näiteks saab öelda ལྟོས་ཤིག། (''ltos shig'') 'vaata', kuid mitte *མཐོང་ཤིག། (''mthong shig'') 'näe'. Peale selle saavad ainult tahtelised tegusõnad esineda koos [[egofoorilisus|egofoorilise]] [[koopula]]ga ཡིན། (''yin'').&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot;&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, 14, nr 1, lk 93–107. [https://web.archive.org/web/20230505115940/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/saxena1991pathways.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;

Tegusõnad jagunevad ühe- ja kahevalentseteks. Mõned tegusõnad võivad esineda mõlemas tarvituses, näiteks ཆག (''chag'') 'purunema' või 'purustama'. Valents ja tahtelisus mõjutavad seda, millised nimisõnad võivad esineda [[ergatiiv]]is ja millised [[absolutiiv]]is, millel puudub käändelõpp.&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt; Sihilisus ja tahtelisus on teineteisest sõltumatud kategooriad: nii tahteliste kui ka mittetahteliste tegusõnade hulgas leidub nii sihilisi kui ka sihituid tegusõnu.

Tegusõna [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]] mõjutab seda, milliseid tegusõnaliiteid ja lause lõpus paiknevaid abikoopulaid kasutatakse. Lõpetamata aspektis tegusõnu tähistatakse järelliitega གི (''gi'') või selle teisenditega, mis on identsed nimisõnade [[genitiiv]]i lõpuga. Lõpetatud aspektis tegusõnadel seda sufiksit ei kasutata. Kumbki aspektirühm jaguneb omakorda kaheks alamrühmaks: lõpetamata aspekti alla kuuluvad [[tulevik (keeleteadus)|tulevik]] ja [[kestev aspekt|kestev/üldine aspekt]]; lõpetatud aspekti alla kuuluvad [[täisminevik]] ja [[aorist]].&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt;

[[Evidentsiaalsus]] on tiibeti tegusõnade kategooria, mida on palju uuritud.&lt;ref name=&quot;DeLancey_1985&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan Evidentials and the Semantics of Causation. – ''Proceedings of the Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society'', 1985. [https://web.archive.org/web/20230512005542/http://journals.linguisticsociety.org/proceedings/index.php/BLS/article/viewFile/1905/1677 Veebis.]&lt;/ref&gt; See on aidanud märkimisväärselt kaasa evidentsiaalsuse uurimisele eri keeltes.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill, Lauren Gawne. The contribution of Tibetan languages to the study of evidentiality. – ''Evidential Systems of Tibetan Languages'', 2017, ISBN 978-3-11-046018-6 (e-raamat 978-3-11-047374-2), lk 1–40.&lt;/ref&gt; Evidentsiaalsus ja aspekt moodustavad modaalsuste süsteemi, milles modaalsusi eristavad lõpukoopulad. Põhikoopulate süsteemis eristatakse kolme kategooriat: egofooriline (ཡོད ''yod''), sensoorne (འདུག ''ʼdug'') ja faktuaalne (ཡོད་རེད ''yod-red''). Neid kategooriat väljendavad vastavakt samastuskoopulad ཡིན ''yin'', རེད་བཞག ''red-bzhag'' ja རེད ''red''.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37, nr 2, lk 240–263.&lt;/ref&gt; Nicolas Tournadre on eristanud järgmisi modaalsusi:

* väitev modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus, mis väljendab vahetut ohtu
* kogemuslik egofooriline modaalsus
* harjumuslik või üldistav väitev modaalsus
* järelduslik modaalsus
* tahteline egofooriline modaalsus
* tahteline või harjumuslik egofooriline modaalsus
* vastuvõttev egofooriline modaalsus
* tunnistuslik modaalsus

== Süntaks ja sõnajärg ==
Tiibeti keelt on traditsiooniliselt käsitatud [[ergatiiv-absolutiivne keel|ergatiiv-absolutiivse keelena]], kuid hilisemad uurimused näitavad, et tegu on [[pragmaatiline|pragmaatilise ergatiiviga]]: [[ergatiiv]]i käändetunnus võib esineda agendil ja mõnel [[sihitu tegusõna]] alusel, kuid selle kasutamine ei ole kohustuslik ja sõltub semantilistest teguritest (eriti [[agentiivsus]]est ja [[perfektiivsus]]est) ja pragmaatilistest teguritest, eelkõige kontrastist.&lt;ref&gt;Scott DeLancey. &quot;Optional&quot; &quot;Ergativity&quot; in Tibeto-Burman Languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, kd 34, nr 2, lk 9–20.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, kd 14, nr 1, lk 93–107.&lt;/ref&gt; 

[[Sõnajärg]] on üldjoontes [[SOV]]: [[öeldis]] paikneb [[lause]] lõpus. 

[[Nimisõnafraas]]is enamik laiendeid järgneb nimisõnale, [[omastavaline täiend]] aga eelneb sellele:&lt;ref&gt;Matthew S. Dryer. ''Word order in Tibeto-Burman languages''. –  ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2008, kd 31, nr 1, lk 1–83. [https://www.acsu.buffalo.edu/~dryer/DryerTibetoBurmanWordOrder.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;
* omadussõnad paiknevad tiibeti keeles üldjuhul nimisõna järel, välja arvatud juhul, kui omadussõna ja nimisõna on seotud [[genitiiv]]i [[abisõnaga]];
* [[sihitis]]ed ja [[määrsõna]]d paiknevad enne [[tegusõna]], samuti omadussõnad [[öeldistäitelause]]tes;
* [[omastav]]as nimisõna paikneb selle nimisõna ees, mida ta täiendab;
* [[näitav asesõna|näitavad asesõnad]] ja arvsõnad paiknevad selle nimisõna järel, mida nad täiendavad.

Mõnes murdes on laiendite järjekord muutlik: näiteks Shigatse murdes ei ole omadussõna ja nimisõna järjestuses ülekaalus kumbki võimalik järjestus ning [[Dingri murre|Dingri murdes]] võib näitav asesõna paikneda nii nimisõna ees või selle järel.&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/87A-tis Tibetan (Shigatse): Order of Adjective and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/88A-tdi Tibetan (Dingri): Order of Demonstrative and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;

== Registrid ==

Tiibeti keeles on mitu [[registri (keeleteadus)|registrit]], millest enamik on ühised kogu tiibeti keelele laiemas mõttes. 
* ཕལ་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is  ''phal skad'', sõna-sõnalt 'tavakeel') on igapäevane kõnekeel. Traditsiooniliselt peetakse seda kirjanduse loomiseks sobivaks ja väljendit ''phal skad'' kasutatakse sageli halvustavalt, et näidata, et väljend ei sobi kirjalikku teksti.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot;&gt;Birgit Kellner. Vernacular Literacy in Tibet: Present Debates and Historical Beginnings. – Elke Krotz, Stephan Müller, Norbert Kössinger, Pavlína Rychterová (toim). ''Anfangsgeschichten / Origin Stories: Der Beginn volkssprachiger Schriftlichkeit in komparatistischer Perspektive / The Rise of Vernacular Literacy in a Comparative Perspective'' (''MittelalterStudien'', kd 31), Wilhelm Fink 2018, ISBN 978-3-8467-6346-9, lk 381–402. [https://www.fink.de/view/book/edcoll/9783846763469/BP000017.xml Veebis.]/ref&gt;
* ཞེ་ས། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''zhe sa'' 'austav ja lugupidav kõne') on austav keelekasutus, sealhulgas spetsiaalne austav sõnavara. Austusregister on omane kõigile tiibeti keeltele, kuid Lhasa keeles on see eriti arenenud ja tavavormi kõrval eristatakse kahte austusastet, üldist ja kõrgeimat.&lt;ref&gt;Joanna Bialek. Emergence of the honorific register in Tibetic languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2023, kd 46, nr 2, lk 290–327.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Samdrup Tsering, Hiroyuki Suzuki. Honorific register in Mabzhi Tibetan: How Amdo Tibetans use honorific words in their speech community. – ''Kyoto University Linguistic Research'', 2023, kd 42, lk 59–76. [https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/handle/2433/287601 Veebis.]&lt;/ref&gt;
* ཡིག་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''yig skad'', sõna-sõnalt 'kirjakeel') on  kirjanduslik kirjali kkeelekuju, mis hõlmab ka allpool kirjeldatud keelekuju ཆོས་སྐད (''chos skad'').&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;
* ཆོས་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''chos skad'', sõna-sõnalt 'õpetuse keel' või 'religioosne keel') on religioosne kirjakeel, milles on kirjutatud pühakirjad ja muud klassikalised teosed. Tänapäeval kasutatakse seda terminit vahel ka kirjakeele kohta üldiselt.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

Enne Hiina Rahvavabariigi aega eristati tiibeti keeles kolme keelekasutusvormi: esiteks kloostrites kasutatav liturgiline keel (''chos skad''); teiseks õukonnakeel – rangelt normeeritud ''she sa'', mis on tänapäevalgi Lhasa haritud ülemkihi keelekasutuse vorm; kolmandaks &quot;rahvakeel&quot; (''phal skad''), igapäevane kõnekeel, mille arvukad murded on Tiibeti suuruse tõttu sageli vastastikku peaaegu arusaamatud.

Kõrgemates stiiliregistrites kasutatakse rohkesti austavaid nimetusi ja tiitleid. Sageli kasutatavatel sõnadel on eri kujud, millega väljendatakse hierarhilisi erinevusi. Kõigis neis keelekasutusvormides oli puudus tänapäevasest sõnavarast. Alates 1960ndatest hakkasid keeleteadlased välja töötama uustiibeti keelt, mille sõnavara täiendati terminitega, et oleks võimalik õpetada näiteks füüsikat ja keemiat. Ka tänapäeva meedia kasutab seda Lhasa murde põhjal välja töötatud keelevarianti.

Lhasa kõnekeele põhjal on kujunenud tiibetlaste ühiskeel (''spyi skad''), mida kasutatakse nii Hiinas kui ka diasporaas, kuid igapäevases kõnes valitseb endiselt kohalik murre.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://eki.ee/teatmik/tiibeti-nimed/ Tiibeti nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus

[[Kategooria:Tiibeti-Birma keeled]]
[[Kategooria:Tiibet]]</text>
      <sha1>09o3t33or8xomafrms3xmb5pg2p8r16</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260678</id>
      <parentid>7260676</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T21:55:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* Järgarvsõnad */</comment>
      <origin>7260678</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="59524" sha1="nbus9zl7w0zf6ll6s4l4vaxv7bhbdhl" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib tänapäeva tiibeti kirjakeelest; kesktiibeti, khami ja amdo keele kogumi kohta vaata artiklit   [[Tiibeti keel (koondnimetus)]]}}
{{keeled|nimi=tiibeti keel|originaalnimi བོད་སྐད་། 
 | keelkonnavärv = Hiina-Tiibeti
 | riigid=[[Hiina]]s, [[India]]s
 | rääkijad      = 6  miljonit
 | keelkond      = [[Hiina-Tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;[[Tiibeti-Birma keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;'''tiibeti keel'''
 | riik          = {{PisiLipp|Hiina}} ([[Tiibeti autonoomne piirkond]])
 | keelehoole    = [[Tiibeti Keele Standardimise Komitee]]
 | kood 1        = bo
 | kood 2        = bod (T), tib (B)
 | kood 3        = bod
}}
'''Tiibeti keel''' ehk '''tiibeti kirjakeel'''&lt;ref&gt;Tiibeti keeles kasutatakse nimetusi ལྷ་སའི་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is ''Lha-sa'i skad'', [[THL]]is ''Lhaséké'', [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]{{'}}is ''Lasägä'') 'Lhasa keel' või བོད་སྐད (Wylie ''Bod skad'', THL ''Böké'', ''pinyin'' ''Pögä'') [pʰø̀k˭ɛʔ] 'tiibeti keel' (kasutatakse ka teiste keelekujude kohta).&lt;/ref&gt; on [[kesktiibeti keel]]e [[Lhasa murre|Lhasa murdel]] põhinev [[kirjakeel]]. Lhasa on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomse piirkonna]] pealinn.&lt;ref name=&quot;DeLancey 2017&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan. – [[Graham Thurgood]], Randy J. LaPolla (toim). ''The Sino-Tibetan Languages'', 2. trükk, Routledge: London / New York 2017, ISBN 978-0-367-57045-3, lk 385–403.&lt;/ref&gt; Tiibeti kirjakeelt kasutatakse [[ühiskeel]]ena ka [[tiibeti keel (koondnimetus)|laiemas mõttes tiibeti keel]]e [[murre]]te kõnelejate vahel, sealhulgas eksiilis elavate [[tiibetlased|tiibetlaste]] seas.

Tiibeti autonoomse piirkonna keelemääruse (vastu võetud 1987, muudetud 2002 ja 2019) esimese paragrahvi järgi on tiibeti keel (藏语文) piirkonna üldkasutatav keel ja kiri.&lt;ref&gt;[https://www.fadada.com/article/Basics-009776 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], fadada.com, 6.8.2019.&lt;/ref&gt; [[Human Rights Watch]]i 2020. aasta aruande järgi on &quot;kakskeelse hariduse&quot; poliitika viinud tiibeti keele järkjärgulise asendumiseni [[hiina keel]]ega algkoolide õppekeelena, välja arvatud tiibeti keele tunnid, kusjuures aruande välitööd hõlmasid ainult [[Nagchu vald|Nagchu valla]] maa-asulaid.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threatChina's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt; Hiina Riiginõukogu Informatsioonibüroo 2025. aasta valge raamatu järgi on tiibeti keele õppimise ja kasutamise õigus tagatud, piirkonna rahvakongressi õigusaktid ja valitsuste üldised ametlikud dokumendid avaldatakse nii hiina kui ka tiibeti keeles ning koolides õpetatakse mõlemat keelt.&lt;ref&gt;[https://www.ecns.cn/news/politics/2025-03-28/detail-ihepyqsm2135994.shtml Right to study and use Tibetan language guaranteed: white paper, ECNS (China News Service)], 28.3.2025.&lt;/ref&gt;

Tiibeti keel laiemas mõttes hõlmab  peale kesktiibeti keele ka [[khami keel]]t ja [[amdo keel]]t.&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;&gt;Konchok Gelek. Variation, contact, and change in language: Varieties in Yul shul (northern Khams). – ''International Journal of the Sociology of Language'', 2017, nr 245, lk 91–92.&lt;/ref&gt; Khami keele kõnelejad saavad Lhasa murdest õppimata nii palju aru, et nad saavad algtasemel suhelda, amdo keele kõnelejad ei saa aga Lhasa murdest üldse aru (vt [[vastastikune arusaadavus]]).&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;/&gt; Nii tiibeti kirjakeeles kui ka khami keeles on kujunenud [[toon (keeleteadus)|toon]]id ning sõnaalgulised [[kaashäälikuühend]]id on enamasti lihtsustunud.&lt;ref&gt;Felix Haller. [archive-url=https://web.archive.org/web/20150616073139/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/haller1999brief.pdf A brief comparison of register tone in Central Tibetan and Kham Tibetan.] – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1999, kd=22.&lt;/ref&gt; Sellepärast on need keeled [[klassikaline tiibeti keel|klassikalisest tiibeti keelest]] märkimisväärselt erinevad, eriti võrreldes konservatiivsema amdo keelega.&lt;ref&gt;Charlene Makley, Keith Dede, Kan Hua, QingshanWang. The Amdo Dialect of Labrang. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', kd 22, nr 1, 1999, lk 101. [https://web.archive.org/web/20160305073712/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/makley1999amdo.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;jermay reynolds 2012&quot;&gt;Jermay J. Reynolds. ''Language variation and change in an Amdo Tibetan village: Gender, education and resistance'', doktoritöö, Graduate School of Arts and Sciences of [[Georgetown University]], 2012, lk 19–21.&lt;/ref&gt;

== Ametlik ja sotsiolingvistiline staatus ==

Tiibeti keel on lisaks [[hiina standardkeel]]ele ametlikus kasutuses [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomses piirkonnas]] ja mõnes teises [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] piirkonnas, kus elab tiibetlasi.

[[Gerard A. Postiglione]] märkis 1999. aastal, et tiibetlased on Hiinas üks kõige vähem [[assimileerumine|assimileerunud]] rahvarühmi.&lt;ref&gt;Gerard A. Postiglione. ''China’s National Minority Education. Culture, Schooling, and Development'', Routledge 1999, lk 114.&lt;/ref&gt; 2002. aastal avaldatud Hiina uudisteagentuuri [[Xinhua]] teate kohaselt suhtles Tiibetis 84% tiibetlastest peamiselt tiibeti keeles.&lt;ref name=&quot;chutai&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 中国出台藏语言使用法规], [[Xinhua]]; [http://www.moe.gov.cn/jyb_sy/China_Language/ 国家语言文字工作委员会]&lt;/ref&gt; 

=== Õiguslik staatus ===

[[Hiina põhiseadus|Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus]]e artikli 4 järgi on kõigil rahvustel õigus kasutada ja arendada oma keelt ja kirja. Artiklis 121 on sätestatud, et rahvusliku autonoomiaga piirkondade omavalitsusorganid kasutavad oma ülesannete täitmisel vastavalt asjaomase piirkonna autonoomiaeeskirjadele suuliselt ja kirjalikult selles piirkonnas tavapäraselt kasutatavat keelt või keeli.&lt;ref name=&quot;verf1982&quot;&gt;[http://www.verfassungen.net/rc/verf82.htm Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus], verfassungen.net.&lt;/ref&gt;

1987. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna ajutised eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)&lt;/ref&gt; 1988. aastal kehtestati nende rakendamiseks üksikasjalikud sätted.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)的实施细则&lt;/ref&gt; 2002. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;guiding&quot;&gt;[http://www.xizang.gov.cn/zwgk/xxfb/fgwj/201902/t20190223_61645.html 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], 西藏自治区人民政府, xizang.gov.cn, 24.3.2008.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 西藏文化的保护与发展 – 藏语言文字的学习、使用和发展], Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu informatsioonibüroo, China.com.cn, 25.10.2008.&lt;/ref&gt; Eeskirjade kohaselt pidid valitsemine, kohtud ja haldusasutused ning tänavasildid ja reklaamid olema kakskeelsed.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt;

Tiibeti keele arendamise ja standardimise eest vastutab riiklik tiibeti keele terminoloogia standardimise komitee (tiibeti keeles བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས, hiina keeles 藏语术语标准化工作委员会|t=藏語術語標準化工作委員會). Komitee tegevust käsitlevad muu hulgas järgmised allikad:&lt;ref&gt;བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས}} (toim). བོད་ཀྱི་སྤྱི་སྐད་སྐོར་གྱི་ཆེད་རྩོམ་ཕྱོགས་བསྒྲིགས, Peking, མི་རིགས་དཔེ་སྐྲུན་ཁན / 民族出版社 1999, ISBN 7-105-03018-6;&lt;br /&gt;[https://web.archive.org/web/20070514065425/http://www.china-language.gov.cn/webinfopub/list.asp?id=2307&amp;columnid=139&amp;columnlayer=01380139 全国术语标准化技术委员会少数民族语分技术委员会藏语工作委员会2006年度工作会议在北京召开], 教育部语言文字应用研究所, china-language.gov.cn, 12.1.2007.&lt;br /&gt;|扎雅·洛桑普赤. [https://web.archive.org/web/20070707132828/http://info.tibet.cn/zt2006/zywdccyfz/xsjl/t20060322_101909.htm 藏语专词术语混乱的症结在哪里], China Tibet Information Center, info.tibet.cn, 22.3.2006.&lt;/ref&gt;

=== Kirjaoskus ===

Tiibetlaste [[kirjaoskamatus]]e määr [[1990. aasta Hiina rahvaloendus]]e järgi 69,39% (kogu Hiina rahvastikus 22,21%). [[2000. aasta Hiina rahvaloendus]]e ks oli see tiibetlaste seas vähenenud 47,55%-ni (Hiina kogurahvastikus 9,08%-ni).&lt;ref&gt;Minglang Zhou. Legislating Literatcy for Linguistic and Ethnic Minorities in Contemporary China. – Anthony J. Liddicoat (toim). ''Language planning and policy: Issues in Language Planning and Literacy'', Multilingual Matters, Clevedon / Tonawanda / North York 2007, lk 102–121, siin lk 117.&lt;/ref&gt;

Tiibeti autonoomsel piirkonnal on 2000., 2010. ja 2020. aasta loenduse järgi olnud Hiina provintside seas kõige madalam kirjaoskuse määr.&lt;ref&gt;[https://www.business-standard.com/article/current-affairs/tibet-has-lowest-literacy-among-all-provinces-in-china-delhi-think-tank-123022600629_1.html Tibet has lowest literacy among all provinces in China: Delhi think tank], Business Standard, 26.2.2023.&lt;/ref&gt;

=== Koolisüsteem ===

==== Tiibet ====

1998. aastal oli tiibeti keel õppekeeleks 98% Tiibeti algkoolidest&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 233.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; ja 92% algkooliõpetajatest olid tiibetlased. Samal ajal õpetati hiina keelt võõrkeelena.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; 2002. aastal oli tiibeti keeles 181 õpikut 16 õppeaine jaoks ja koostatud oli kaheksa loodusteaduste erialaterminoloogia sõnastikku.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; Sellest hoolimata õpetati matemaatikat, füüsikat ja keemiat põhikooli vanemas astmes ja keskkoolis üldjuhul hiina keeles.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Minglang Zhou, Hongkai Sun: ''Language Policy in the People’s Republic of China'', Kluwer 2004, lk 226.&lt;/ref&gt;

2004. aastal pärinesid tiibeti keele ja kirjanduse õpikute (''gaiyig'' སྐད་ཡིག་, 语文 ''yǔwén'') tekstid 47% ulatuses tänapäevasest ja uuemast tiibeti kirjandusest, 29% ulatuses traditsioonilisest tiibeti kirjandusest ja 24% ulatuses hiina keelest tõlgitud tekstidest.&lt;ref&gt;Ellen Bangsbo. ''Teaching and Learning in Tibet. A Review of Research and Policy Publications'', Nordic Institute of Asian Studies 2004, lk 16.&lt;/ref&gt; Tiibeti ülikoolides ja teistes kõrgkoolides oli 1998. aastal õppekeeleks enamasti hiina keel. Erandiks olid tiibeti ajaloo, keele ja kirjanduse ning traditsioonilise tiibeti meditsiiniga seotud õppeained.&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 235.&lt;/ref&gt; Ühe 2005. aasta uurimuse järgi said tiibetlastest üliõpilased õppida humanitaarteadusi tiibeti keeles mõnes Hiina vähemusrahvustele mõeldud kõrgkoolis.&lt;ref&gt;Gerard Postiglione. Ben Jiao, Sonam Gyatso. Education in Rural Tibet: Development, Problems and Adaptations. – ''China: An International Journal'', 2005, kd 3, nr 1, lk 1–23. [https://www.researchgate.net/publication/263867451 Veebis.]&lt;/ref&gt;

Eeskirjade kohaselt pidid [[hiinlased]] Tiibetis õppima ka tiibeti keelt, kuid juba 2006. aastal seda nõuet üldiselt eirati.&lt;ref&gt;June Teufel Dreyer, Barry Sautman (toim). ''Contemporary Tibet. Politics, Development, and Society in a Disputed Region'', M. E. Sharpe 2006, lk 78.&lt;/ref&gt;

===== Hiina keelepoliitika 2020ndatel =====
Alates 2020. aastast on Hiina keelepoliitika vähemuskeelte suhtes muutunud ja hinnangud sellele lahknevad. Hiina valitsuse ametliku seisukoha järgi on tiibeti keele õppimine ja kasutamine seadusega tagatud ning alg- ja keskkoolides õpetatakse nii tiibeti kui ka hiina keelt.&lt;ref name=&quot;whitepaper2023&quot;&gt;[https://english.www.gov.cn/archive/whitepaper/202311/10/content_WS654db703c6d0868f4e8e120d.html CPC Policies on the Governance of Xizang in the New Era: Approach and Achievements], The State Council of the People's Republic of China, 10.11.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi on õigus tiibeti keelt õppida ja kasutada samuti tagatud.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot;&gt;[https://chinadailyhk.com/article/608157 White paper highlights human rights progress in Xizang], Xinhua / China Daily HK, 28.3.2025.&lt;/ref&gt; Inimõiguste organisatsioonid ja tiibeti keele kaitsjad on aga teatanud, et hiina keel on muutunud üha enam peamiseks õppekeeleks.&lt;ref name=&quot;HRW2020&quot;&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threat China's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/04/04/tibet-language-white-paper/ Netizens demand China reinstate Tibetan language use in schools], Radio Free Asia, 4.4.2025.&lt;/ref&gt; [[Radio Free Asia]] andmetel muutus hiina keel 2020. aastal Tiibeti autonoomse piirkonna alg- ja keskkoolide põhiõppekeeleks ning 2023. aastast on ülikooli sisseastumiseksami keeleks ainult hiina keel.&lt;ref&gt;[https://www.tribuneindia.com/news/world/tibetans-call-out-chinas-language-policy-amid-claims-of-cultural-erasure-and-human-rights-violations Tibetans call out China's language policy], Tribune India (ANI), 8.4.2025, viidates RFA-le.&lt;/ref&gt;

2021. aastal kehtestas Hiina haridusministeerium Human Rights Watchi kirjelduse järgi &quot;laste kõne ühtlustamise kava&quot; (''Children's Speech Harmonization plan''), mis näeb ette  [[hiina kirjakeel]]e kasutamise kogu [[alusharidus]]es vähemusrahvuste asualadel. Human Rights Watchi 2026. aasta aruande järgi ei oska ega taha paljud tiibeti lapsed pärast lasteaia lõpetamist tiibeti keelt rääkida, ka mitte perekonnaliikmetega. Lasteaias käimine ei ole Hiinas kohustuslik, kuid Human Rights Watchi andmetel on see tiibetlaste asualadel muutunud praktikas kohustuslikuks, sest linnade algkoolid nõuavad üha sagedamini tõendit lasteaias käimise kohta. Hiina valitsus ei vastanud organisatsiooni kommentaaripärimistele.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2026/05/04/start-with-the-youngest-children/chinas-use-of-preschools-to-integrate-tibetans &quot;Start with the Youngest Children&quot;: China's Use of Preschools to &quot;Integrate&quot; Tibetans], Human Rights Watch, 4.5.2026.&lt;/ref&gt;

[[Tibet Watch]]i andmetel olid 2023. aasta septembriks [[Ngaba ringkond|Ngaba ringkonna]] tiibeti koolides kõik põhiainete õpikud asendatud hiinakeelsetega ja õpetajatel kästi anda kõik tunnid hiina keeles. Tiibeti keel jäi valikaineks. Tiibetikeelseid õpikuid saavad kooli lõpetamiseni edasi kasutada ainult 2021. aastal õppima asunud õpilased.&lt;ref&gt;[https://tibetwatch.org/all-textbooks-in-tibetan-replaced-in-ngaba/ All textbooks in Tibetan replaced in Ngaba], Tibet Watch, 12.10.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta veebruaris teatas Human Rights Watch, et Ida-Tiibetis oli alates 2021. aastast suletud vähemalt viis tiibeti keelt ja kultuuri edendanud kutsekooli.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;&gt;[https://www.hrw.org/news/2025/02/05/chinese-authorities-shutter-schools-eastern-tibet Chinese Authorities Shutter Schools in Eastern Tibet], Human Rights Watch, 5.2.2025.&lt;/ref&gt; Organisatsiooni andmetel õpetatakse riigikoolides tiibeti lapsi algkoolist keskkoolini ainult hiina keeles ja tiibeti keel on eraldi õppeaine, nagu võõrkeel.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;/&gt; Radio Free Asia teatas 2025. aasta jaanuaris ka tiibeti keele eratundide keelust koolivaheajal mitmes tiibetlastega asustatud piirkonnas. Sarnane keeld kehtestati  juba 2021. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/01/02/tibet-china-enforces-restrictions-students/ China places new restrictions on Tibetan students during winter school break], Radio Free Asia, 2.1.2025&lt;/ref&gt; Tibet Watchi andmetel teatas Tiibeti keskadministratsioon 2026. aasta oktoobris, et [[Gologi ringkond|Gologi ringkonnas]] suleti 2026. aasta suvel ja sügisel vähemalt kolm eraõiguslikku tiibeti kooli, sealhulgas orbude kool.&lt;ref&gt;[https://tibetoffice.org/media-press/news/three-more-tibetan-schools-shut-down-in-golog-as-china-tightens-its-grip-on-tibetan-language-education Three More Tibetan Schools Shut Down in Golog as China Tightens Its Grip on Tibetan-Language Education], Central Tibetan Administration, 19.10.2026.&lt;/ref&gt;

2023. aasta veebruaris väitsid kolm ÜRO sõltumatut eksperti, et umbes miljon tiibeti last õpib internaatkoolides, kus õppekeel on hiina keel.&lt;ref&gt;[https://ungeneva.org/en/news-media/news/2023/02/77614/china-tibetan-children-forced-assimilate-independent-rights-experts China: Tibetan children forced to assimilate, independent rights experts fear], UN Geneva, 6.2.2023.&lt;/ref&gt; Hiina ametivõimud vastavad, et lapsi ei sunnita internaatkoolidesse ja paljudes koolides õpetatakse ka tiibeti keelt ja Tiibeti ajalugu.&lt;ref&gt;[https://www.globalsecurity.org/military/library/news/2024/07/mil-240721-rfa01.htm China's controversial boarding school policy for Tibetans explained], RFA, 21.7.2024.&lt;/ref&gt;

12. märtsil 2026 võttis Hiina Rahvakongress vastu &quot;Etnilise ühtsuse ja arengu edendamise seaduse&quot; (poolt 2756, vastu 3, erapooletuid 3) ja see jõustus 1. juulil 2026.&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/world/china/china-set-pass-new-ethnic-minority-law-prioritise-use-mandarin-language-2026-03-12/ China passes new ethnic minority law, prioritises use of Mandarin language], Reuters, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Seaduse järgi vähemuskeeli &quot;austatakse ja kaitstakse&quot;, kuid kui hiina keelt ja vähemuskeeli kasutatakse koos, peab hiina keel olema esikohal. Koolieelikud peavad hiina keelt valdama ja avalikes kohtades peavad hiina märgid olema nähtavamad kui vähemuste kirjad.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot;&gt;[https://rfa.org/english/tibet/2026/07/24/explainer-china-ethnic-unity-law-tibet-uyghur/ Explained: China's 'ethnic unity and progress promotion' law], RFA, 24.7.2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.asianews.it/news-en/What-Xi-Jinpings-new-law-on-ethnic-groups-in-china-says-65025.html What Xi Jinping's new law on ethnic groups in China says], AsiaNews, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Hiina valitsus rõhutab seaduse 15. artiklit, mis kaitseb vähemuste õigust oma keelt õppida ja kasutada, kriitikud aga väidavad, et seadus fikseerib hiina keele ülemvõimu hariduses ning annab juba rakendatud poliitikale õigusliku aluse ja võib tiibeti keele kasutamist hariduses ja avalikus elus veelgi piirata.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot; /&gt;

==== Pagulased Indias ====

India tiibeti koolides oli õppekeeleks kuni 1985. aastani ainult inglise keel. 2006. aastal õpetati mõnes algkoolis esimese viie klassi jooksul osa aineid tiibeti keeles, alates kuuendast klassist aga käis õppetöö ainult inglise keeles. Kõik keskkooliõpikud olid ingliskeelsed.&lt;ref&gt;Dagmar Bernstorff, Hubertus von Welck. ''Exile as Challenge. The Tibetan Diaspora'', Orient Longman 2002, lk 271; Ashild Kolas, Monika P. Thowsen. ''On the Margins of Tibet. Cultural Survival on the Sino-Tibetan Frontier'', University of Washington Press 2006, lk 176; A. Tom Grunfeld. ''The Making of Modern Tibet'', M. E. Sharpe, 1996, lk 179, 198.&lt;/ref&gt; [[Dharamsala]] tiibeti koolides nägi tollane inimressursside arendamise ministeeriumi õppekava ette, et alates põhikooli keskastmest õpetatakse õppeaineid inglise keeles.&lt;ref&gt;Mary Ann Maslak. School as a site of Tibetan ethnic identity construction in India? Results from a content analysis of textbooks and Delphi study of teachers' perspectives. – ''Educational Review'', 2008, kd 60, nr 1, lk 85–106.&lt;/ref&gt;

=== Meedia ===

2000. aastal ilmus Tiibetis kokku 14 tiibetikeelset ajakirja ja 10 päevalehte. Lisaks ilmus Hiina teistes piirkondades käputäis piirkondlikke&lt;ref&gt;Kõige mõjukamate seas olid ༄༅༎སྦྲང་ཆར༎ (&quot;Kevadvihm&quot;) [[Qinghai]]s ja ༄༅༎ཟླ་ཟེར༎ (&quot;Kuuvalgus&quot;) [[Gansu]]s. Vt: Toni Huber. ''Amdo Tibetans in Transition. Society and Culture in the Post-Mao Era''. Brill 2000, lk 40.&lt;/ref&gt; ja üleriigilisi&lt;ref&gt;Nende seas oli Pekingis ilmuv ༄༅༎ཀྲུང་གོའི་བོད་ཀྱི་ཤེས་རིག༎ (&quot;Tibetoloogia Hiinas&quot;).&lt;/ref&gt; tiibetikeelseid ajalehti ja ajakirju.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi ilmus 2024. aasta lõpuks Tiibeti autonoomses piirkonnas tiibeti keeles 17 ajakirja ja 11 ajalehte.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot; /&gt; Tiibeti keeles tegutses arvukalt raadio- ja telejaamu ning tehti kinofilme, sealhulgas Lhasa ja kamba keelevariandis.&lt;ref&gt;Ka [[Radio China International]] edastas saateid nendes keelevariantides: [http://tibetan.chinabroadcast.cn/lhasa.htm tibetan.chinabroadcast.cn] ja [http://tibetan.chinabroadcast.cn/kangba.htm tibetan.chinabroadcast.cn].&lt;/ref&gt; Hiinas andis üheksa kirjastust regulaarselt välja tiibetikeelseid raamatuid. Igal aastal ilmus ligikaudu tuhat nimetust.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;

===Lahkarvamused tiibeti keele ohustatuse üle===

2008. aasta veebruaris toetas Briti parlamendiliige [[Norman Baker]] [[rahvusvaheline emakeelepäev|rahvusvahelise emakeelepäeva]] puhul [[Free Tibet Campaign]]i avaldatud ülevaadet ja nõudmist teha tiibeti keel Tiibeti autonoomse piirkonna ametikeeleks. Ta väitis: &quot;Hiina valitsus ajab teadlikku poliitikat hävitada kõik tiibetlik, sealhulgas tiibetlaste oma keel nende enda kodumaal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120725060858/http://www.freetibet.org/newsmedia/report-reveals-determined-chinese-assault-tibetan-language Report reveals determined Chinese assault on Tibetan language], Free Tibet, 21.2.2008.&lt;/ref&gt; Tibetoloog [[Elliot Sperling]] märkis seevastu, et &quot;teatud piirides püüab [[Hiina Rahvavabariik]] tiibeti kultuuri väljendamist võimaldada&quot; ja  &quot;kogu Tiibeti kiltmaal toimuvat kultuurilist tegevust ei saa ignoreerida&quot;.&lt;ref&gt;Sperling Elliot. Exile and Dissent: The Historical and Cultural Context. – Melissa Harris, Sydney Jones (toim). ''Tibet Since 1950: Silence, Prison, or Exile'',  2000, lk 31–36.&lt;/ref&gt;

2003. aastal seadis [[Barry Sautman]] ajakirjas [[Texas International Law Journal]] kahtluse alla väited tiibeti keele ohustatusest. Ta kirjutas, et ükski paljudest tollastest ohustatud keeli käsitlevatest uuringutest ei pidanud tiibeti keelt ohustatuks ja  tiibetlaste keele säilitamine erines keele kadumisest isegi sellistes lääneriikide kaugemates piirkondades, kus rakendati liberaalset keelepoliitikat. Sautmani sõnul olid väited, et Tiibeti algkoolides õpetati hiina keeles, ekslikud: tiibeti keel oli peamine õppekeel peaaegu kõigis Tiibeti autonoomse piirkonna algkoolides. Ta lisas, et hiina keelt hakati varastes klassides õpetama ainult linnakoolides ning põhjusel, et vähem kui neli tiibetlast kümnest jõudis keskkooli, oli algkool nende kultuurilise kujunemise seisukohalt kõige olulisem.&lt;ref&gt;Barry Sautman. Cultural Genocide and Tibet. – ''Texas International Law Journal'', 2003, 38, nr 2, lk 173–246.&lt;/ref&gt;

==Kiri==
{{Vaata|Tiibeti kiri|Tiibeti punktkiri}}

Tiibeti keelt kirjutatakse ühes [[india kirjad|India kirjadest]]. Selle ajalooliselt konservatiivne kirjaviis kajastab [[vanatiibeti keel]]e häälikusüsteemi ja aitab ühendada [[tiibeti keel (koondnimetus)|tiibetikeelset]] ala. See on abiks ka [[hiina-tiibeti algkeel]]e ja [[vanahiina keel]]e rekonstrueerimisel.&lt;ref name=&quot;Kiaer 2020 p. 34&quot;&gt;J. Kiaer. ''Delicious Words: East Asian Food Words in English'', Taylor &amp; Francis 2020ISBN 978-1-000-07934-0, lk 34.&lt;/ref&gt;

Kõige levinum süsteem, mida teadlased kasutavad tiibeti kirjas kirjutatud teksti [[latinisatsioon|latiniseerimiseks]], on [[Wylie transliteratsioon]]. Keeleteadlased kasutavad sageli ka muid, enda tarbeks välja töötatud transliteratsioonisüsteeme. Häälduse ligikaudseks edasiandmiseks on [[Hiina]] ametlik latinisatsioo [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]- Ingliskeelsetes materjalides kasutatakse transkriptsiooni [[THL]].&lt;ref&gt;David Germano, Nicolas Tournadre. [https://web.archive.org/web/20221224035020/https://www.thlib.org/reference/transliteration/#!essay=/thl/phonetics/s/b5 THL Simplified Phonetic Transcription of Standard Tibetan], The Tibetan and Himalayan library, 2003. &lt;/ref&gt; Mõne nime puhul on kasutusel ka ebareeglipärane transkriptsioon, näiteks [[Džomolungma]].

Tiibeti kirja silbi ortograafiline struktuur on (C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;)C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;(C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;)V(C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;).&lt;ref&gt;Nyima Droma, Ellen Bartee. ''A beginning textbook of Lhasa Tibetan'', National Press for Tibetan Studies 2000, lk 9–17.&lt;/ref&gt; Kõik kombinatsioonid ei ole lubatud.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Asukoht
!C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;
!V
!C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;
|-
!Nimetus
|Eesliide
|Ülatäht
|Juurtäht
|Alatäht
|Täishäälik
|Järelliide
|Teine järelliide
|-
!Lubatud tähemärgid
|&lt;big&gt;ག ད བ མ འ&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ར ལ ས&lt;/big&gt;
|mis tahes kaashäälik
|&lt;big&gt;ཡ ར ལ ཝ&lt;/big&gt;
|mis tahes täishäälik
|&lt;big&gt;ག ང ད ན བ མ འ ར ལ ས&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ད ས&lt;/big&gt;
|}

```wikitext
== Fonoloogia ==
[[Silp|Silbi]] ehitus on suhteliselt lihtne.&lt;ref&gt;Lim 2018: 12.&lt;/ref&gt; [[Kaashäälikuühend]]id ei ole lubatud&lt;ref&gt;Denwood 1999: 75.&lt;/ref&gt;. ja silbi lõpus võib olla ainult üks kaashäälik.&lt;ref&gt;Denwood 1999: 71.&lt;/ref&gt; Täishäälikud võivad olla lühikesed või pikad ja [[täishääliku pikkus|pikad täishäälikud]] võivad lisaks olla [[nasaalvokaal|nasaaliseeritud]].{{sfn|DeLancey|2003|p=272}} [[Vokaalharmoonia]] esineb  kahesilbilistes sõnades ja [[finiitne tegusõnavorm|finiitsetes  tegusõnavormides]].&lt;ref&gt;Chang, Chang 1968.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 271.&lt;/ref&gt;

[[toon (keeleteadus)|Toonid]] on tähendust eristavad. Eristatakse vähemalt kahte [[toonifoneem]]i.{{sfn|Lim|2018|p=28}} Kuigi Hiina keeleteadlased eelistavad nelja tooni analüüsi,&lt;ref&gt;Lim 2018: 34&lt;/ref&gt; leiab [[Scott DeLancey|DeLancey]] (2003), et langev toon ja sõnalõpuline [k] või [ʔ] on [[kontrastne jaotussuhe|kontrastses jaotussuhtes]]. Sellepärast ta räägib kas kõrge või madala tooniga silpidest.&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 272.&lt;/ref&gt;

=== Kaashäälikud ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Konsonant]][[foneem]]id
!
! colspan=&quot;2&quot; | [[Labiaal]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Alveolaar]]id
! [[Retrofleks]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Alveopalataal]]id ja [[palataal]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Velaar]]id
! [[Glotaal]]id
|-
! [[Nasaal]]id
| colspan=&quot;2&quot; | /m/
| colspan=&quot;2&quot; | /n/
|
| colspan=&quot;2&quot; | /ɲ/
| colspan=&quot;2&quot; | /ŋ/
|
|-
! [[Klusiil]]id
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /pʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /p/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /t/
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;border-right: none;&quot; | [ʈʰ] ~ [ʈʂʰ] &lt;br /&gt; /ʈ/ ~ [ʈʂ]
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /cʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /c/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /kʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /k/
| /ʔ/
|-
! [[Afrikaat|Afrikaadid]]
| colspan=&quot;2&quot; |
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tsʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /ts/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tɕʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /tɕ/
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|-
! [[Frikatiiv]]id
| colspan=&quot;2&quot; |
| colspan=&quot;2&quot; | /s/
| [ʂ]
| colspan=&quot;2&quot; | /ɕ/
| colspan=&quot;2&quot; |
| [h]
|-
! [[Poolvokaal]]id
| colspan=&quot;2&quot; | /w/
| colspan=&quot;2&quot; | /ɹ/
|
| colspan=&quot;2&quot; | /j/
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|-
! [[Lateraal]]id
| colspan=&quot;2&quot; |
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /l̥/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /l/
|
| colspan=&quot;2&quot; |
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|}

# Madala tooni korral muutuvad helitud aspireerimata klusiilid ja frikatiivid /p, t, ts, ʈ ~ ʈʂ, tɕ, c, k/ helilisteks: [b, d, dz, ɖ ~ ɖʐ, dʑ, ɟ, ɡ]. Aspireeritud klusiilid ja frikariivid /pʰ, tʰ, tsʰ, ʈʰ ~ ʈʂʰ, tɕ, cʰ, kʰ/ kaotavad osa [[aspiratsioon]]ist. Seega eristuvad foneemipaarid /p, t, ts, ʈ ~ ʈʂ, tɕ, c, k/ ja /pʰ, tʰ, tsʰ, ʈʰ ~ ʈʂʰ, tɕʰ, cʰ, kʰ/ selles kontekstis peamiselt helilisuse järgi. Lhasa kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvate kõnelejate murdes madala tooni korral helilisi klusiile ja frikatiive ei kasutata.
# Poolvokaalil /ɹ/ on neli hääldusvarianti: [ɹ], [ʐ], [ɾ] ja [r]. Varasemates uurimustes on oletatud ka helitut poolvokaali, näiteks [ɹ̥] (Dawson 1980b; Sprigg 1954; Tournadre, Dorje 2003). Selle hääliku olemasolu kohta selgeid tõendeid. Mõnes Lhasa või kesktiibeti keele variandis võib see olla foneemi /ʂ/ variant.&lt;ref&gt;Zhang Yubin. Central Tibetan (Lhasa). – [https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-the-international-phonetic-association/article/central-tibetan-lhasa/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5 Veebis.] – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2024, 54, nr 2, lk 788–810.&lt;/ref&gt;
# Konsonantfoneemid /m/, /ŋ/, /p/, /r/, /l/ ja /k/ võivad esineda silbi lõpus. Klassikalise tiibeti keele sõnalõpuline /n/ on samuti säilinud, kuid tänapäevases häälduses väljendub see tavaliselt eelneva täishääliku nasaalisatsioonina, mitte eraldi kaashäälikuna (vt eespool). Foneemi /k/ sõna lõpus siiski ei hääldata, välja arvatud väga formaalses kõnes. Ka silbilõpulisi foneeme /r/ ja /l/}} jäävad sageli selgelt hääldamata ja väljenduvad eelneva täishääliku pikenemisena. Foneemine [[larüngaalklusiil] /ʔ/ esineb ainult sõna lõpus foneemide /s/, /t/ või /k/ asemel. Need häälikud esinesid klassikalises tiibeti keeles, kuid on hiljem kadunud. Näiteks Tiibeti endanimetus oli klassikalises tiibeti keeles ''Bod'', kuid nüüd hääldatakse seda [pʰø̀ʔ].

=== Täishäälikud ===
Täishäälikuid on kirjeldatud ja iseloomustatud mitmel viisil. Nende uurimine jätkub.&lt;ref name=&quot;Gong_2020&quot;&gt;Gong Xun. How many vowels are there in Lhasa Tibetan? – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2020, 43, nr 2, lk 225–254..&lt;/ref&gt;

Tournadre ja Sangda Dorje eristavad kaheksat täishäälikut:&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003, lk 35.&lt;/ref&gt;

{| class=wikitable style=text-align:center
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Vokaal]][[foneem]]id !
! [[Eesvokaal]]id
! [[Keskvokaal]]id
! [[Tagavokaal]]id
|-
! [[Kõrge vokaal|Kõrged]]
| /i/ /y/
|
| /u/
|-
! [[Keskkõrge vokaal|Keskkõrged]]
| /e/ /ø/
|
| /o/
|-
! [[Keskmadal vokaal|Keskmadalad]]
| /ɛ/
|
|
|-
! [[Madal vokaal|Madalad]]
|
| a
|
|}

Mõnikord kirjeldatakse veel kolme täishäälikut, mida peetakse oluliselt erinevaks: [ʌ] või [ə], mis on tavaliselt foneemi /a/ [[allofoon]]; [ɔ], mis on tavaliselt foneemi /o/ allofoon; ja [ɛ̈] (ümardamata tsentraliseerunud keskvokaal), mis on tavaliselt foneemi /e/ allofoon. Need häälikud esinevad tavaliselt [[kinnine silp|kinnistes silpides]]. Et tiibeti keeles ei ole lubatud [[geminaat|geminaadidd]], siis mõnikord lõpeb silp sama häälikuga, millega algab järgmine silp. Siis hääldatakse esimest silpi [[lahtine silp|lahtise silbina]], kuid selles säilib kinniselesilbile iseloomulik täishäälik. Näiteks ཞབས ''zhabs'' 'jalg' hääldatakse [ɕʌp] ja པད ''pad'' (laen sanskriti sõnast ''padma'', '[[india lootos]]') hääldatakse [pɛʔ], kuid liitsõna ཞབས་པད ''zhabs pad'' (&quot;lootosejalg&quot;, 'minister') hääldatakse [ɕʌpɛʔ]. See võib tekitada [[minimaalpaar]]e, milles eristuvad häälikud, mis muudes olukordades on allofoonid.

Allikad on eriarvamusel selles, kas häälikud [ɛ̈] (mis tuleneb foneemist {{IPA|/e/}} kinnises silbis) ja [ɛ] (mis tuleb foneemist /a/ [[metafoonia]] tõttu) on erinevad või sisuliselt identsed.

Foneemine täishäälikupikkus esineb piiratud juhtudel. Klassikalise tiibeti keele järelliidete, tavaliselt ''i''' (འི་) sulandumine sõna lõpus tekitab  pika täishääliku. Foneetilistes transkriptsioonides jäetakse see tunnus mõnikord märkimata. Tavalises kõnehäälduses asendatakse silbi lõpus esinevad häälikud [r] ja [l] sageli samuti täishääliku pikendamisega.

Täishäälikutel /i/, /y/, /e/, /ø/ ja /ɛ/ on nasaliseeritud vasted /ĩ/, /ỹ/, /ẽ/, /ø̃/ ja /ɛ̃/.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 55.&lt;/ref&gt; Ajalooliselt tulevad need vastavalt ühenditest /in/, /un/, /en/, /on/ ja /an/ ning kajastuvad ka kirjas. Häälikute /un/, /on/ ja /an/ kvaliteet on muutunud, sest ajalooline /n/ põhjustas koos kõigi teiste sõnalõpuliste [[koronaal]]idega [[umlaut|umlaudi]] tüüpi muutuse kesktiibeti keele Wü harus.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 56.&lt;/ref&gt; Mõnel ebatavalisel juhul võivad nasaaliseeruda ka häälikud /a/, /u/ ja /o/.

=== Toonid ===
Lhasa murret kirjeldatakse tavaliselt kahetoonilisena: eristatakse kõrget ja madalat tooni. Ühesilbilistes sõnades võib kumbki toon esineda siiski kahe erineva kontuuriga. Kõrge toon võib olla kas tasane või langev ja madal toon kas tasane või tõusev-langev. Viimase puhul tõuseb toon keskmisele kõrgusele ja langeb uuesti. Tavaliselt piisab kahe tooni eristamisest, sest minimaalpaare, mis erinevad ainult toonikontuuri poolest, on väga vähe. See erinevus esineb ainult mõnes sõnas, mis lõpevad häälikuga [m] või [ŋ]. Näiteks sõna ''kham'' (ཁམ, 'tükk' hääldatakse [kʰám kõrge tasase tooniga, sõna ''Khams'' (ཁམས་, '[[Kham]]') hääldatakse [kʰâm] kõrge langeva tooniga.&lt;ref name=&quot;g447&quot;&gt;P. Strazny. ''Encyclopedia of Linguistics'', Taylor &amp; Francis 2013, ISBN 978-1-135-45522-4, lk 1105.&lt;/ref&gt;

Mitmesilbilistes sõnades eristab toon tähendust peamiselt esimeses silbis. Sellepärast võiks tiibeti keelt fonoloogilise [[keeletüpoloogia]] seisukohalt täpsemalt nimetada [[tooniaktsendikeel]]eks, mitte päris [[toonikeel]]eks, milles igal silbil võib olla omaette toon.

==Morfoloogia==

=== Nimisõnad ja asesõnad ===

Nimisõnadel puudub [[grammatiline sugu]], kuigi sugu saab väljenduda leksikaalselt. Nimisõnadel [[arv (keeleteadus)|arvu]]kategooriat ei ole. Inimest tähistavatele [[Definiitsus|definiitsed]] võidakse lisada [[mitmus]]t väljendav liide ཚོ (''tsho'').

On kirjeldatud kuut käänet: [[absolutiiv]], [[ergatiiv]], [[genitiiv]], [[ablatiiv]], [[komitatiiv]] ja [[obliikvakääne]] (täidab ka [[daativ]]i ja [[lokatiiv]]i funktsioone). On ka teisi käänete käsitlusi. ([[klassikaline tiibeti keel| Klassikalise tiibeti keele]] puhul on pakutud näiteks kümmet käänet.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The Classical Tibetan cases and their transcategoriality. – ''Himalayan Linguistics'', 2010.&lt;/ref&gt; Käändeid väljendatakse üldjuhul abisõnadega, mis liituvad tervele nimisõnafraasile, mitte üksikule nimisõnale. Nende järelliidete kuju võib varieeruda tüve lõpphääliku järgi.

Isikulistel asesõnadel on grammatiline arv: neil on [[ainsus]]e, [[kaksus]]e ja [[mitmus]]e vormid. Kaksusevorm moodustatakse liitega གཉིས (''gnyis'') 'kaks', mitmusevorm liitega ཚོ (''tsho''). Asesõnadel võib olla üks kuni kolm [[registri (keeleteadus)|registrit]]: näiteks on esimesel isikul üks vorm ང (''nga''), teise isiku ainsuses aga eristatakse viisakat vormi ཁྱེད་རང (''khyed rang'') ja mitteformaalset vormi ཁྱོད (''khyod'').&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/45A-tib Tibetan (Standard Spoken): Politeness Distinctions in Pronouns |website], WALS Online.&lt;/ref&gt; Kolmanda isiku mitteformaalsetes vormides eristatakse mees- ja naissugu (ཁོ (''kho'') ja མོ ()''mo''), neutraalne vorm on ཁོང (''khong'').

Näitaval asesõnal on kolm kaugusastet: lähedane འདི (''ʼdi'') 'see', keskmine དེ (''de'') 'too' ja kauge ཕ་གི (''pha-gi'') 'too seal kaugel'. Neile saab lisada käändetunnuseid.

===Arvsõnad ja numbrid===
Tiibeti numbrid on [[tiibeti kiri|tiibeti kirjas]] kasutatav numbrisüsteem, mis on üks [[India numbrid|India numbrite]] variante. Seda kasutatakse tiibeti keeles.&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/writing/tibetan.htm Tibetan (བོད་སྐད)], Omniglot.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/language/numbers/tibetan.htm Numbers in Tibetan], Omniglot.&lt;/ref&gt;. See on [[kümnendsüsteem]]il põhinev [[positsiooniline arvusüsteem]],&lt;ref name=&quot;TD2003&quot;&gt;Nicolas Tournadre, Sangda Dorje. ''Manual of Standard Tibetan: Language and civilization'', Snow Lion Publications: Ithaca, N.Y. 2003, ISBN 1559391898, lk 131–134.&lt;/ref&gt; mida on kasutatud juba varajastes [[klassikaline tiibeti keel|klassikalise tiibeti keele]] tekstides. Ka [[mongoli numbrid]] on välja töötatud tiibeti numbrite põhjal.&lt;ref&gt;Stephen Chrisomalis. ''Numerical Notation: A Comparative History'', Cambridge University Press 2010 ISBN 9780521878180.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.unicode.org/versions/Unicode10.0.0/ch13.pdf The Unicode® Standard Version 10.0 – Core Specification: South and Central Asia-II], Unicode.org.&lt;/ref&gt;

==== Numbrid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti numbrid
| ༠ || ༡ || ༢ || ༣ || ༤ || ༥ || ༦ || ༧ || ༨ || ༩
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Devanaagari numbrid]]
| ०|| १ || २ || ३ || ४ || ५ || ६ || ७ || ८ || ९
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Bengali numbrid]]
| ০ || ১ || ২ || ৩ || ৪ || ৫ || ৬ || ৭ || ৮ || ৯
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Araabia numbrid]]
| 0 || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9
|}

==== Põhiarvud ja -arvsõnad ====
Erinevalt paljudest teistest [[Ida-Aasia]] keeltest, näiteks [[birma keel]]est, [[hiina keel]]est, [[jaapani keel]]est, [[korea keel]]est ja [[vietnami keel]]est, ei kasutata Lhasa tiibeti keeles loendamisel koos arvsõnadega [[loendussõna|loendussõnu]] ([[klassifikaator (keeleteadus)|klassifikaatoreid]]). Kümnetele järgneb siiski sageli ka tervikut või hulka väljendav sõna, mida kasutatakse mõnikord ka väiksemate arvude järel.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot;&gt;Waddell, de Lacouperie 1911: 920.&lt;/ref&gt;

Teaduslikes ja astroloogilistes teostes tähistatakse arve sümboolsete sõnadega, nagu ka [[sanskriti keel]]es.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon ja hääldus
|-
| 0 || ༠ || ཀླད་ཀོར་ || laykor
|-
| 1 || ༡ || གཅིག་ || chigk [t͡ɕi˥˩]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་ || nyi [ȵiː˥]
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་ || sum [sum˥]
|-
| 4 || ༤ || བཞི་ || shi [ɕi˩˧]
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་ || nga [ŋa˥]
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་ || trug [ʈ͡ʂʰu˩˧˨]
|-
| 7 || ༧ || བདུན་ || dün [tỹ˩˧]
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་ || gyay [cɛː˩˧˨]
|-
| 9 || ༩ || དགུ་ || gu [ku˩˧]
|}

===== Suuremad arvud =====
{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་ || chu
|-
| 11 || ༡༡ || བཅུ་གཅིག་ || chu chigk
|-
| 12 || ༡༢ || བཅུ་གཉིས་ || chu nyi
|-
| 13 || ༡༣ || བཅུ་གསུམ་ || chuk sum
|-
| 14 || ༡༤ || བཅུ་བཞི་ || chu shi
|-
| 15 || ༡༥ || བཅོ་ལྔ་ || cho nga
|-
| 16 || ༡༦ || བཅུ་དྲུག་ || chu druk
|-
| 17 || ༡༧ || བཅུ་བདུན་ || chup dün
|-
| 18 || ༡༨ || བཅོ་བརྒྱད || cho gyay
|-
| 19 || ༡༩ || བཅུ་དགུ་ || chu gu
|-
| 20 || ༢༠ || ཉི་ཤུ་ || nyi shu
|-
| 21 || ༢༡ || ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག || nyi shu tsa chigk
|-
| 30 || ༣༠ || སུམ་ཅུ || sum ju
|-
| 31 || ༣༡ || སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག || sum ju so chigk
|-
| 40 || ༤༠ || བཞི་བཅུ || ship ju
|-
| 41 || ༤༡ || བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག || ship ju shey chigk
|-
| 50 || ༥༠ || ལྔ་བཅུ || ngap ju
|-
| 51 || ༥༡ || ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག || ngap ju nga chigk
|-
| 60 || ༦༠ || དྲུག་ཅུ || trug chu
|-
| 61 || ༦༡ || དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག || trug chu rey chigk
|-
| 70 || ༧༠ || བདུན་ཅུ || dün ju
|-
| 71 || ༧༡ || བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག || dün ju dön chigk
|-
| 80 || ༨༠ || བརྒྱད་ཅུ || gyay ju
|-
| 81 || ༨༡ || བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག || gyay ju gya chigk
|-
| 90 || ༩༠ || དགུ་བཅུ || gup ju
|-
| 91 || ༩༡ || དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག || gup ju go chigk
|-
| 100 || ༡༠༠ || བརྒྱ་ || gya
|-
| 282 || ༢༨༢ || ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས || nyi gya dang gyay ju gya nyi
|-
| 1 000 || ༡༠༠༠ || སྟོང་ || tong
|-
| 3 047 || ༣༠༤༧ || སུམ་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་བཞི་བཅུ་ཞེ་བདུན || sum tong gya mey dang ship ju shey dün
|-
| 10 000 || ༡༠༠༠༠ || ཁྲི་ || thri
|-
| 1 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠ || ས་ཡ་ || sa ya
|-
| 10 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠ || བྱེ་བ་ || che wa
|-
| 100 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠ || དུང་ཕྱུར་ || dung chur
|-
| 1 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ || ther pum
|-
| 10 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ཆེན་པོ་ || ther pum chen po
|-
| 100 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ || thrag trig
|-
| 1 000 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ཆེན་པོ་ || thrag trig chen po
|}

20-st suuremates arvsõnades kasutatakse esimese ja teise numbri ühendamiseks arvsõna osade vahele paigutatavat ühendavat osist. Need osised on iga kümneliste arvu puhul erinevad: 21–29 puhul རྩ (''rtsa''), 31–39 puhul སོ (''so''), 41–49 puhul ཞེ (''zhe''), 51–59 puhul ང (''nga''), 61–69 puhul རེ (''re''), 71–79 puhul དོན (''don''), 81–89 puhul གྱ (''gya'') ja 91–99 puhul གོ (''go''). Kirjas võib རྩ asemel kasutada ka vormi ཉེར. Et iga osis vastab kindlale kümneliste arvule, võib selle abil jätta teise numbri täieliku nimetuse välja ütlemata (näiteks 32 puhul སོ་གཉིས, mitte སུམ་ཅུ་སོ་གཉིས). Nulliga lõppevate numbrite puhul neid osiseid ei kasutata. Lisaks võib numbri lõppemist nulliga rõhutada, lisades lõppu ཐམ་པ (näiteks བཞི་བཅུ་ཐམ་པ ja བརྒྱ་ཐམ་པ). Sajalistega seotud numbripositsioon eraldatakse väiksematest positsioonidest kirjas osisega དང (''dang''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ja', ja kõnes osisega ར (näiteks 282 on ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས või ཉིས་བརྒྱ་ར་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས).&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt; Kui nelja- või enamakohalises numbris on sajaliste positsioonis null, väljendatakse seda sõnaühendiga བརྒྱ་མེད (''brgya med''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ilma sajata' (näiteks ཉིས་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་ཉི་ཤུ་ཉེར་ལྔ). Miljonist (ས་ཡ, ''sa ya'') suuremate järkude nimetusi käsitatakse nimisõnadena ja nende kordajad paigutatakse nimetuse järele.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Arvsõnade 1, 2, 3 ja 10 kirjapilt muutub teiste arvsõnadega liitmisel, sest sellistes ühendites nende hääldus muutub.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Järgnevas tabelis on arvsõnad Wylie transliteratsioonis.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! [[Araabia numbrid|Araabia numbritega]]
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
|-
|གཅིག
|gcig
|1
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག
|nyi shu rtsa gcig
|21
|
|བཞི་བརྒྱ
|bzhi brgya
|400
|-
|གཉིས
|gnyis
|2
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཉིས
|nyi shu rtsa gnyis
|22
|
|ལྔ་བརྒྱ
|lnga brgya
|500
|-
|གསུམ
|gsum
|3
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གསུམ
|nyi shu rtsa gsum
|23
|
|དྲུག་བརྒྱ
|drug brgya
|600
|-
|བཞི
|bzhi
|4
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བཞི
|nyi shu rtsa bzhi
|24
|
|བདུན་བརྒྱ
|bdun brgya
|700
|-
|ལྔ
|lnga
|5
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་ལྔ
|nyi shu rtsa lnga
|25
|
|བརྒྱད་བརྒྱ
|brgyad brgya
|800
|-
|དྲུག
|drug
|6
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དྲུག
|nyi shu rtsa drug
|26
|
|དགུ་བརྒྱ
|dgu brgya
|900
|-
|བདུན
|bdun
|7
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བདུན
|nyi shu rtsa bdun
|27
|
|སྟོང
|stong
|1000
|-
|བརྒྱད
|brgyad
|8
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བརྒྱད
|nyi shu rtsa brgyad
|28
|
|ཁྲི
|khri
|(ühik) 10 000
|-
|དགུ
|dgu
|9
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དགུ
|nyi shu rtsa dgu
|29
|
|
|
|
|-
|བཅུ
|bcu
|10
|
|སུམ་ཅུ
|sum cu
|30
|
|སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག
|sum cu so gcig
|31
|-
|བཅུ་གཅིག
|bcu gcig
|11
|
|བཞི་བཅུ
|bzhi bcu
|40
|
|བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག
|bzhi bcu zhe gcig
|41
|-
|བཅུ་གཉིས
|bcu gnyis
|12
|
|ལྔ་བཅུ
|lnga bcu
|50
|
|ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག
|lnga bcu nga gcig
|51
|-
|བཅུ་གསུམ
|bcu gsum
|13
|
|དྲུག་ཅུ
|drug cu
|60
|
|དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག
|drug cu re gcig
|61
|-
|བཅུ་བཞི
|bcu bzhi
|14
|
|བདུན་ཅུ
|bdun cu
|70
|
|བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག
|bdun cu don gcig
|71
|-
|བཅོ་ལྔ
|bco lnga
|15
|
|བརྒྱད་ཅུ
|brgyad cu
|80
|
|བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག
|brgyad cu gya gcig
|81
|-
|བཅུ་དྲུག
|bcu drug
|16
|
|དགུ་བཅུ
|dgu bcu
|90
|
|དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག
|dgu bcu go gcig
|91
|-
|བཅུ་བདུན
|bcu bdun
|17
|
|བརྒྱ
|brgya
|100
|
|བརྒྱ་དང་གཅིག
|brgya dang gcig
|101
|-
|བཅོ་བརྒྱད
|bco brgyad
|18
|
|བརྒྱ་དང་ལྔ་བཅུ
|brgya dang lnga bcu
|150
|
|
|
|
|-
|བཅུ་དགུ
|bcu dgu
|19
|
|ཉིས་བརྒྱ
|nyis brgya
|200
|
|
|
|
|-
|ཉི་ཤུ
|nyi shu
|20
|
|སུམ་བརྒྱ
|sum brgya
|300
|
|
|
|
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|འབུམ
|'bum
|(ühik) 100 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ས་ཡ
|sa ya
|(ühik) 1 000 000 (miljon)
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|བྱེ་བ
|bye ba
|(ühik) 10 000 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|དུང་ཕྱུར
|dung phyur
|(ühik) 100 000 000&lt;ref&gt;[https://www.lamayeshe.com/article/tibetan-numbers Tibetan Numbers], Lamayeshe.&lt;/ref&gt;
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ཐེར་འབུམ
|ther 'bum
|(ühik) 1 000 000 000 (miljard)
|}

==== Järgarvsõnad ====
[[Järgarvsõna]]d moodustatakse [[põhiarvsõna]]le järelliite པ (''-pa'') lisamisega. Erandiks on järgarvsõna 'esimene', millel on omaette [[lekseem]] དང་པོ (''dang po'').&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne järgarvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 1 || ༡ || དང་པོ་ || dang po [tʰaŋ˩˧ko˥]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་པ་ || nyi pa
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་པ་ || sum pa
|-
| 4 || ༤ || བཞི་པ་ || shi pa
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་པ་ || nga pa
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་པ་ || trug pa
|-
| 7 || ༧ || བདུན་པ་ || dün pa
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་པ་ || gyay pa
|-
| 9 || ༩ || དགུ་པ་ || gu pa
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་པ་ || chu pa
|}

== Murrud ==
[[Pilt:Tibet 7 half skar.jpg|pisi|7½ [[Tiibeti skar|''skar'']]{{'}}ine postmark. See on ainus teadaolev trükitud näide sümboli ༱ kasutamisest arvu 7,5 tähistamiseks&lt;ref name=&quot;bableStone&quot; /&gt;]]
Tiibeti numbrite mitut kaldkriipsuga varianti on [[Unicode]]'i standardisse lisatud murdarvude tähistamiseks. Unicode'i andmefailide järgi tähistab iga selline märk arvu, mis on ½ võrra väiksem kui arv, mida tähistab sama märk ilma kaldkriipsuta. Nende täpne tähendus ja autentsus on siiski ebaselged ja kasutamisnäiteid on teada väga vähe.&lt;ref name=&quot;bableStone&quot;&gt;[https://www.babelstone.co.uk/Blog/2007/04/numbers-that-dont-add-up-tibetan-half.html Numbers that Don't Add up – Tibetan Half Digits], BabelStone.&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti murrunumbrid
| ༳ || ༪ || ༫ || ༬ || ༭ || ༮ || ༯ || ༰ || ༱ || ༲
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Väärtused (Unicode'i andmefailide järgi)
| -0,5 || 0,5 || 1,5 || 2,5 || 3,5 || 4,5 || 5,5 || 6,5 || 7,5 || 8,5
|}

== Kirjandus ==
*Martine Mazaudon. Les principes de construction du nombre dans les langues tibeto-birmanes. – François (toim). ''La Pluralité'', 2002. [http://halshs.archives-ouvertes.fr/docs/00/16/68/91/PDF/numerationTB_SLP.pdf Veebis.]

===Tegusõna===
Tegusõna paikneb alati [[lause]] lõpus. Tegusõnad ei ühildu [[isik (keeleteadus)|isikus]], [[arv (keeleteadus)|arvus]] ega [[grammatiline sugu|soos]]. Samuti puudub [[tegumood|tegumoe]] ([[aktiiv]] ja [[passiiv]]) eristus: tegusõnad on tegumoe suhtes neutraalsed.

Tiibeti tegusõnu saab liigitada [[tahtelisus]]e ja [[valents (keeleteadus)|valentsi]] järgi. Tegusõna tahtelisus mõjutab oluliselt selle [[morfoloogia]]t ja [[süntaks]]it. Tahtelistel tegusõnadel on [[käskiv kõneviis|käskiva kõneviisi]] vormid, mittetahtelistel neid ei ole. Näiteks saab öelda ལྟོས་ཤིག། (''ltos shig'') 'vaata', kuid mitte *མཐོང་ཤིག། (''mthong shig'') 'näe'. Peale selle saavad ainult tahtelised tegusõnad esineda koos [[egofoorilisus|egofoorilise]] [[koopula]]ga ཡིན། (''yin'').&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot;&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, 14, nr 1, lk 93–107. [https://web.archive.org/web/20230505115940/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/saxena1991pathways.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;

Tegusõnad jagunevad ühe- ja kahevalentseteks. Mõned tegusõnad võivad esineda mõlemas tarvituses, näiteks ཆག (''chag'') 'purunema' või 'purustama'. Valents ja tahtelisus mõjutavad seda, millised nimisõnad võivad esineda [[ergatiiv]]is ja millised [[absolutiiv]]is, millel puudub käändelõpp.&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt; Sihilisus ja tahtelisus on teineteisest sõltumatud kategooriad: nii tahteliste kui ka mittetahteliste tegusõnade hulgas leidub nii sihilisi kui ka sihituid tegusõnu.

Tegusõna [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]] mõjutab seda, milliseid tegusõnaliiteid ja lause lõpus paiknevaid abikoopulaid kasutatakse. Lõpetamata aspektis tegusõnu tähistatakse järelliitega གི (''gi'') või selle teisenditega, mis on identsed nimisõnade [[genitiiv]]i lõpuga. Lõpetatud aspektis tegusõnadel seda sufiksit ei kasutata. Kumbki aspektirühm jaguneb omakorda kaheks alamrühmaks: lõpetamata aspekti alla kuuluvad [[tulevik (keeleteadus)|tulevik]] ja [[kestev aspekt|kestev/üldine aspekt]]; lõpetatud aspekti alla kuuluvad [[täisminevik]] ja [[aorist]].&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt;

[[Evidentsiaalsus]] on tiibeti tegusõnade kategooria, mida on palju uuritud.&lt;ref name=&quot;DeLancey_1985&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan Evidentials and the Semantics of Causation. – ''Proceedings of the Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society'', 1985. [https://web.archive.org/web/20230512005542/http://journals.linguisticsociety.org/proceedings/index.php/BLS/article/viewFile/1905/1677 Veebis.]&lt;/ref&gt; See on aidanud märkimisväärselt kaasa evidentsiaalsuse uurimisele eri keeltes.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill, Lauren Gawne. The contribution of Tibetan languages to the study of evidentiality. – ''Evidential Systems of Tibetan Languages'', 2017, ISBN 978-3-11-046018-6 (e-raamat 978-3-11-047374-2), lk 1–40.&lt;/ref&gt; Evidentsiaalsus ja aspekt moodustavad modaalsuste süsteemi, milles modaalsusi eristavad lõpukoopulad. Põhikoopulate süsteemis eristatakse kolme kategooriat: egofooriline (ཡོད ''yod''), sensoorne (འདུག ''ʼdug'') ja faktuaalne (ཡོད་རེད ''yod-red''). Neid kategooriat väljendavad vastavakt samastuskoopulad ཡིན ''yin'', རེད་བཞག ''red-bzhag'' ja རེད ''red''.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37, nr 2, lk 240–263.&lt;/ref&gt; Nicolas Tournadre on eristanud järgmisi modaalsusi:

* väitev modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus, mis väljendab vahetut ohtu
* kogemuslik egofooriline modaalsus
* harjumuslik või üldistav väitev modaalsus
* järelduslik modaalsus
* tahteline egofooriline modaalsus
* tahteline või harjumuslik egofooriline modaalsus
* vastuvõttev egofooriline modaalsus
* tunnistuslik modaalsus

== Süntaks ja sõnajärg ==
Tiibeti keelt on traditsiooniliselt käsitatud [[ergatiiv-absolutiivne keel|ergatiiv-absolutiivse keelena]], kuid hilisemad uurimused näitavad, et tegu on [[pragmaatiline|pragmaatilise ergatiiviga]]: [[ergatiiv]]i käändetunnus võib esineda agendil ja mõnel [[sihitu tegusõna]] alusel, kuid selle kasutamine ei ole kohustuslik ja sõltub semantilistest teguritest (eriti [[agentiivsus]]est ja [[perfektiivsus]]est) ja pragmaatilistest teguritest, eelkõige kontrastist.&lt;ref&gt;Scott DeLancey. &quot;Optional&quot; &quot;Ergativity&quot; in Tibeto-Burman Languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, kd 34, nr 2, lk 9–20.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, kd 14, nr 1, lk 93–107.&lt;/ref&gt; 

[[Sõnajärg]] on üldjoontes [[SOV]]: [[öeldis]] paikneb [[lause]] lõpus. 

[[Nimisõnafraas]]is enamik laiendeid järgneb nimisõnale, [[omastavaline täiend]] aga eelneb sellele:&lt;ref&gt;Matthew S. Dryer. ''Word order in Tibeto-Burman languages''. –  ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2008, kd 31, nr 1, lk 1–83. [https://www.acsu.buffalo.edu/~dryer/DryerTibetoBurmanWordOrder.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;
* omadussõnad paiknevad tiibeti keeles üldjuhul nimisõna järel, välja arvatud juhul, kui omadussõna ja nimisõna on seotud [[genitiiv]]i [[abisõnaga]];
* [[sihitis]]ed ja [[määrsõna]]d paiknevad enne [[tegusõna]], samuti omadussõnad [[öeldistäitelause]]tes;
* [[omastav]]as nimisõna paikneb selle nimisõna ees, mida ta täiendab;
* [[näitav asesõna|näitavad asesõnad]] ja arvsõnad paiknevad selle nimisõna järel, mida nad täiendavad.

Mõnes murdes on laiendite järjekord muutlik: näiteks Shigatse murdes ei ole omadussõna ja nimisõna järjestuses ülekaalus kumbki võimalik järjestus ning [[Dingri murre|Dingri murdes]] võib näitav asesõna paikneda nii nimisõna ees või selle järel.&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/87A-tis Tibetan (Shigatse): Order of Adjective and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/88A-tdi Tibetan (Dingri): Order of Demonstrative and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;

== Registrid ==

Tiibeti keeles on mitu [[registri (keeleteadus)|registrit]], millest enamik on ühised kogu tiibeti keelele laiemas mõttes. 
* ཕལ་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is  ''phal skad'', sõna-sõnalt 'tavakeel') on igapäevane kõnekeel. Traditsiooniliselt peetakse seda kirjanduse loomiseks sobivaks ja väljendit ''phal skad'' kasutatakse sageli halvustavalt, et näidata, et väljend ei sobi kirjalikku teksti.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot;&gt;Birgit Kellner. Vernacular Literacy in Tibet: Present Debates and Historical Beginnings. – Elke Krotz, Stephan Müller, Norbert Kössinger, Pavlína Rychterová (toim). ''Anfangsgeschichten / Origin Stories: Der Beginn volkssprachiger Schriftlichkeit in komparatistischer Perspektive / The Rise of Vernacular Literacy in a Comparative Perspective'' (''MittelalterStudien'', kd 31), Wilhelm Fink 2018, ISBN 978-3-8467-6346-9, lk 381–402. [https://www.fink.de/view/book/edcoll/9783846763469/BP000017.xml Veebis.]/ref&gt;
* ཞེ་ས། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''zhe sa'' 'austav ja lugupidav kõne') on austav keelekasutus, sealhulgas spetsiaalne austav sõnavara. Austusregister on omane kõigile tiibeti keeltele, kuid Lhasa keeles on see eriti arenenud ja tavavormi kõrval eristatakse kahte austusastet, üldist ja kõrgeimat.&lt;ref&gt;Joanna Bialek. Emergence of the honorific register in Tibetic languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2023, kd 46, nr 2, lk 290–327.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Samdrup Tsering, Hiroyuki Suzuki. Honorific register in Mabzhi Tibetan: How Amdo Tibetans use honorific words in their speech community. – ''Kyoto University Linguistic Research'', 2023, kd 42, lk 59–76. [https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/handle/2433/287601 Veebis.]&lt;/ref&gt;
* ཡིག་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''yig skad'', sõna-sõnalt 'kirjakeel') on  kirjanduslik kirjali kkeelekuju, mis hõlmab ka allpool kirjeldatud keelekuju ཆོས་སྐད (''chos skad'').&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;
* ཆོས་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''chos skad'', sõna-sõnalt 'õpetuse keel' või 'religioosne keel') on religioosne kirjakeel, milles on kirjutatud pühakirjad ja muud klassikalised teosed. Tänapäeval kasutatakse seda terminit vahel ka kirjakeele kohta üldiselt.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

Enne Hiina Rahvavabariigi aega eristati tiibeti keeles kolme keelekasutusvormi: esiteks kloostrites kasutatav liturgiline keel (''chos skad''); teiseks õukonnakeel – rangelt normeeritud ''she sa'', mis on tänapäevalgi Lhasa haritud ülemkihi keelekasutuse vorm; kolmandaks &quot;rahvakeel&quot; (''phal skad''), igapäevane kõnekeel, mille arvukad murded on Tiibeti suuruse tõttu sageli vastastikku peaaegu arusaamatud.

Kõrgemates stiiliregistrites kasutatakse rohkesti austavaid nimetusi ja tiitleid. Sageli kasutatavatel sõnadel on eri kujud, millega väljendatakse hierarhilisi erinevusi. Kõigis neis keelekasutusvormides oli puudus tänapäevasest sõnavarast. Alates 1960ndatest hakkasid keeleteadlased välja töötama uustiibeti keelt, mille sõnavara täiendati terminitega, et oleks võimalik õpetada näiteks füüsikat ja keemiat. Ka tänapäeva meedia kasutab seda Lhasa murde põhjal välja töötatud keelevarianti.

Lhasa kõnekeele põhjal on kujunenud tiibetlaste ühiskeel (''spyi skad''), mida kasutatakse nii Hiinas kui ka diasporaas, kuid igapäevases kõnes valitseb endiselt kohalik murre.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://eki.ee/teatmik/tiibeti-nimed/ Tiibeti nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus

[[Kategooria:Tiibeti-Birma keeled]]
[[Kategooria:Tiibet]]</text>
      <sha1>nbus9zl7w0zf6ll6s4l4vaxv7bhbdhl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260680</id>
      <parentid>7260678</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T21:56:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* Murrud */</comment>
      <origin>7260680</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="59528" sha1="8s5at2nlh7ba57m3dic4fop7dnj81eh" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib tänapäeva tiibeti kirjakeelest; kesktiibeti, khami ja amdo keele kogumi kohta vaata artiklit   [[Tiibeti keel (koondnimetus)]]}}
{{keeled|nimi=tiibeti keel|originaalnimi བོད་སྐད་། 
 | keelkonnavärv = Hiina-Tiibeti
 | riigid=[[Hiina]]s, [[India]]s
 | rääkijad      = 6  miljonit
 | keelkond      = [[Hiina-Tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;[[Tiibeti-Birma keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;'''tiibeti keel'''
 | riik          = {{PisiLipp|Hiina}} ([[Tiibeti autonoomne piirkond]])
 | keelehoole    = [[Tiibeti Keele Standardimise Komitee]]
 | kood 1        = bo
 | kood 2        = bod (T), tib (B)
 | kood 3        = bod
}}
'''Tiibeti keel''' ehk '''tiibeti kirjakeel'''&lt;ref&gt;Tiibeti keeles kasutatakse nimetusi ལྷ་སའི་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is ''Lha-sa'i skad'', [[THL]]is ''Lhaséké'', [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]{{'}}is ''Lasägä'') 'Lhasa keel' või བོད་སྐད (Wylie ''Bod skad'', THL ''Böké'', ''pinyin'' ''Pögä'') [pʰø̀k˭ɛʔ] 'tiibeti keel' (kasutatakse ka teiste keelekujude kohta).&lt;/ref&gt; on [[kesktiibeti keel]]e [[Lhasa murre|Lhasa murdel]] põhinev [[kirjakeel]]. Lhasa on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomse piirkonna]] pealinn.&lt;ref name=&quot;DeLancey 2017&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan. – [[Graham Thurgood]], Randy J. LaPolla (toim). ''The Sino-Tibetan Languages'', 2. trükk, Routledge: London / New York 2017, ISBN 978-0-367-57045-3, lk 385–403.&lt;/ref&gt; Tiibeti kirjakeelt kasutatakse [[ühiskeel]]ena ka [[tiibeti keel (koondnimetus)|laiemas mõttes tiibeti keel]]e [[murre]]te kõnelejate vahel, sealhulgas eksiilis elavate [[tiibetlased|tiibetlaste]] seas.

Tiibeti autonoomse piirkonna keelemääruse (vastu võetud 1987, muudetud 2002 ja 2019) esimese paragrahvi järgi on tiibeti keel (藏语文) piirkonna üldkasutatav keel ja kiri.&lt;ref&gt;[https://www.fadada.com/article/Basics-009776 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], fadada.com, 6.8.2019.&lt;/ref&gt; [[Human Rights Watch]]i 2020. aasta aruande järgi on &quot;kakskeelse hariduse&quot; poliitika viinud tiibeti keele järkjärgulise asendumiseni [[hiina keel]]ega algkoolide õppekeelena, välja arvatud tiibeti keele tunnid, kusjuures aruande välitööd hõlmasid ainult [[Nagchu vald|Nagchu valla]] maa-asulaid.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threatChina's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt; Hiina Riiginõukogu Informatsioonibüroo 2025. aasta valge raamatu järgi on tiibeti keele õppimise ja kasutamise õigus tagatud, piirkonna rahvakongressi õigusaktid ja valitsuste üldised ametlikud dokumendid avaldatakse nii hiina kui ka tiibeti keeles ning koolides õpetatakse mõlemat keelt.&lt;ref&gt;[https://www.ecns.cn/news/politics/2025-03-28/detail-ihepyqsm2135994.shtml Right to study and use Tibetan language guaranteed: white paper, ECNS (China News Service)], 28.3.2025.&lt;/ref&gt;

Tiibeti keel laiemas mõttes hõlmab  peale kesktiibeti keele ka [[khami keel]]t ja [[amdo keel]]t.&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;&gt;Konchok Gelek. Variation, contact, and change in language: Varieties in Yul shul (northern Khams). – ''International Journal of the Sociology of Language'', 2017, nr 245, lk 91–92.&lt;/ref&gt; Khami keele kõnelejad saavad Lhasa murdest õppimata nii palju aru, et nad saavad algtasemel suhelda, amdo keele kõnelejad ei saa aga Lhasa murdest üldse aru (vt [[vastastikune arusaadavus]]).&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;/&gt; Nii tiibeti kirjakeeles kui ka khami keeles on kujunenud [[toon (keeleteadus)|toon]]id ning sõnaalgulised [[kaashäälikuühend]]id on enamasti lihtsustunud.&lt;ref&gt;Felix Haller. [archive-url=https://web.archive.org/web/20150616073139/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/haller1999brief.pdf A brief comparison of register tone in Central Tibetan and Kham Tibetan.] – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1999, kd=22.&lt;/ref&gt; Sellepärast on need keeled [[klassikaline tiibeti keel|klassikalisest tiibeti keelest]] märkimisväärselt erinevad, eriti võrreldes konservatiivsema amdo keelega.&lt;ref&gt;Charlene Makley, Keith Dede, Kan Hua, QingshanWang. The Amdo Dialect of Labrang. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', kd 22, nr 1, 1999, lk 101. [https://web.archive.org/web/20160305073712/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/makley1999amdo.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;jermay reynolds 2012&quot;&gt;Jermay J. Reynolds. ''Language variation and change in an Amdo Tibetan village: Gender, education and resistance'', doktoritöö, Graduate School of Arts and Sciences of [[Georgetown University]], 2012, lk 19–21.&lt;/ref&gt;

== Ametlik ja sotsiolingvistiline staatus ==

Tiibeti keel on lisaks [[hiina standardkeel]]ele ametlikus kasutuses [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomses piirkonnas]] ja mõnes teises [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] piirkonnas, kus elab tiibetlasi.

[[Gerard A. Postiglione]] märkis 1999. aastal, et tiibetlased on Hiinas üks kõige vähem [[assimileerumine|assimileerunud]] rahvarühmi.&lt;ref&gt;Gerard A. Postiglione. ''China’s National Minority Education. Culture, Schooling, and Development'', Routledge 1999, lk 114.&lt;/ref&gt; 2002. aastal avaldatud Hiina uudisteagentuuri [[Xinhua]] teate kohaselt suhtles Tiibetis 84% tiibetlastest peamiselt tiibeti keeles.&lt;ref name=&quot;chutai&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 中国出台藏语言使用法规], [[Xinhua]]; [http://www.moe.gov.cn/jyb_sy/China_Language/ 国家语言文字工作委员会]&lt;/ref&gt; 

=== Õiguslik staatus ===

[[Hiina põhiseadus|Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus]]e artikli 4 järgi on kõigil rahvustel õigus kasutada ja arendada oma keelt ja kirja. Artiklis 121 on sätestatud, et rahvusliku autonoomiaga piirkondade omavalitsusorganid kasutavad oma ülesannete täitmisel vastavalt asjaomase piirkonna autonoomiaeeskirjadele suuliselt ja kirjalikult selles piirkonnas tavapäraselt kasutatavat keelt või keeli.&lt;ref name=&quot;verf1982&quot;&gt;[http://www.verfassungen.net/rc/verf82.htm Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus], verfassungen.net.&lt;/ref&gt;

1987. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna ajutised eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)&lt;/ref&gt; 1988. aastal kehtestati nende rakendamiseks üksikasjalikud sätted.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)的实施细则&lt;/ref&gt; 2002. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;guiding&quot;&gt;[http://www.xizang.gov.cn/zwgk/xxfb/fgwj/201902/t20190223_61645.html 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], 西藏自治区人民政府, xizang.gov.cn, 24.3.2008.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 西藏文化的保护与发展 – 藏语言文字的学习、使用和发展], Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu informatsioonibüroo, China.com.cn, 25.10.2008.&lt;/ref&gt; Eeskirjade kohaselt pidid valitsemine, kohtud ja haldusasutused ning tänavasildid ja reklaamid olema kakskeelsed.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt;

Tiibeti keele arendamise ja standardimise eest vastutab riiklik tiibeti keele terminoloogia standardimise komitee (tiibeti keeles བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས, hiina keeles 藏语术语标准化工作委员会|t=藏語術語標準化工作委員會). Komitee tegevust käsitlevad muu hulgas järgmised allikad:&lt;ref&gt;བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས}} (toim). བོད་ཀྱི་སྤྱི་སྐད་སྐོར་གྱི་ཆེད་རྩོམ་ཕྱོགས་བསྒྲིགས, Peking, མི་རིགས་དཔེ་སྐྲུན་ཁན / 民族出版社 1999, ISBN 7-105-03018-6;&lt;br /&gt;[https://web.archive.org/web/20070514065425/http://www.china-language.gov.cn/webinfopub/list.asp?id=2307&amp;columnid=139&amp;columnlayer=01380139 全国术语标准化技术委员会少数民族语分技术委员会藏语工作委员会2006年度工作会议在北京召开], 教育部语言文字应用研究所, china-language.gov.cn, 12.1.2007.&lt;br /&gt;|扎雅·洛桑普赤. [https://web.archive.org/web/20070707132828/http://info.tibet.cn/zt2006/zywdccyfz/xsjl/t20060322_101909.htm 藏语专词术语混乱的症结在哪里], China Tibet Information Center, info.tibet.cn, 22.3.2006.&lt;/ref&gt;

=== Kirjaoskus ===

Tiibetlaste [[kirjaoskamatus]]e määr [[1990. aasta Hiina rahvaloendus]]e järgi 69,39% (kogu Hiina rahvastikus 22,21%). [[2000. aasta Hiina rahvaloendus]]e ks oli see tiibetlaste seas vähenenud 47,55%-ni (Hiina kogurahvastikus 9,08%-ni).&lt;ref&gt;Minglang Zhou. Legislating Literatcy for Linguistic and Ethnic Minorities in Contemporary China. – Anthony J. Liddicoat (toim). ''Language planning and policy: Issues in Language Planning and Literacy'', Multilingual Matters, Clevedon / Tonawanda / North York 2007, lk 102–121, siin lk 117.&lt;/ref&gt;

Tiibeti autonoomsel piirkonnal on 2000., 2010. ja 2020. aasta loenduse järgi olnud Hiina provintside seas kõige madalam kirjaoskuse määr.&lt;ref&gt;[https://www.business-standard.com/article/current-affairs/tibet-has-lowest-literacy-among-all-provinces-in-china-delhi-think-tank-123022600629_1.html Tibet has lowest literacy among all provinces in China: Delhi think tank], Business Standard, 26.2.2023.&lt;/ref&gt;

=== Koolisüsteem ===

==== Tiibet ====

1998. aastal oli tiibeti keel õppekeeleks 98% Tiibeti algkoolidest&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 233.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; ja 92% algkooliõpetajatest olid tiibetlased. Samal ajal õpetati hiina keelt võõrkeelena.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; 2002. aastal oli tiibeti keeles 181 õpikut 16 õppeaine jaoks ja koostatud oli kaheksa loodusteaduste erialaterminoloogia sõnastikku.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; Sellest hoolimata õpetati matemaatikat, füüsikat ja keemiat põhikooli vanemas astmes ja keskkoolis üldjuhul hiina keeles.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Minglang Zhou, Hongkai Sun: ''Language Policy in the People’s Republic of China'', Kluwer 2004, lk 226.&lt;/ref&gt;

2004. aastal pärinesid tiibeti keele ja kirjanduse õpikute (''gaiyig'' སྐད་ཡིག་, 语文 ''yǔwén'') tekstid 47% ulatuses tänapäevasest ja uuemast tiibeti kirjandusest, 29% ulatuses traditsioonilisest tiibeti kirjandusest ja 24% ulatuses hiina keelest tõlgitud tekstidest.&lt;ref&gt;Ellen Bangsbo. ''Teaching and Learning in Tibet. A Review of Research and Policy Publications'', Nordic Institute of Asian Studies 2004, lk 16.&lt;/ref&gt; Tiibeti ülikoolides ja teistes kõrgkoolides oli 1998. aastal õppekeeleks enamasti hiina keel. Erandiks olid tiibeti ajaloo, keele ja kirjanduse ning traditsioonilise tiibeti meditsiiniga seotud õppeained.&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 235.&lt;/ref&gt; Ühe 2005. aasta uurimuse järgi said tiibetlastest üliõpilased õppida humanitaarteadusi tiibeti keeles mõnes Hiina vähemusrahvustele mõeldud kõrgkoolis.&lt;ref&gt;Gerard Postiglione. Ben Jiao, Sonam Gyatso. Education in Rural Tibet: Development, Problems and Adaptations. – ''China: An International Journal'', 2005, kd 3, nr 1, lk 1–23. [https://www.researchgate.net/publication/263867451 Veebis.]&lt;/ref&gt;

Eeskirjade kohaselt pidid [[hiinlased]] Tiibetis õppima ka tiibeti keelt, kuid juba 2006. aastal seda nõuet üldiselt eirati.&lt;ref&gt;June Teufel Dreyer, Barry Sautman (toim). ''Contemporary Tibet. Politics, Development, and Society in a Disputed Region'', M. E. Sharpe 2006, lk 78.&lt;/ref&gt;

===== Hiina keelepoliitika 2020ndatel =====
Alates 2020. aastast on Hiina keelepoliitika vähemuskeelte suhtes muutunud ja hinnangud sellele lahknevad. Hiina valitsuse ametliku seisukoha järgi on tiibeti keele õppimine ja kasutamine seadusega tagatud ning alg- ja keskkoolides õpetatakse nii tiibeti kui ka hiina keelt.&lt;ref name=&quot;whitepaper2023&quot;&gt;[https://english.www.gov.cn/archive/whitepaper/202311/10/content_WS654db703c6d0868f4e8e120d.html CPC Policies on the Governance of Xizang in the New Era: Approach and Achievements], The State Council of the People's Republic of China, 10.11.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi on õigus tiibeti keelt õppida ja kasutada samuti tagatud.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot;&gt;[https://chinadailyhk.com/article/608157 White paper highlights human rights progress in Xizang], Xinhua / China Daily HK, 28.3.2025.&lt;/ref&gt; Inimõiguste organisatsioonid ja tiibeti keele kaitsjad on aga teatanud, et hiina keel on muutunud üha enam peamiseks õppekeeleks.&lt;ref name=&quot;HRW2020&quot;&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threat China's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/04/04/tibet-language-white-paper/ Netizens demand China reinstate Tibetan language use in schools], Radio Free Asia, 4.4.2025.&lt;/ref&gt; [[Radio Free Asia]] andmetel muutus hiina keel 2020. aastal Tiibeti autonoomse piirkonna alg- ja keskkoolide põhiõppekeeleks ning 2023. aastast on ülikooli sisseastumiseksami keeleks ainult hiina keel.&lt;ref&gt;[https://www.tribuneindia.com/news/world/tibetans-call-out-chinas-language-policy-amid-claims-of-cultural-erasure-and-human-rights-violations Tibetans call out China's language policy], Tribune India (ANI), 8.4.2025, viidates RFA-le.&lt;/ref&gt;

2021. aastal kehtestas Hiina haridusministeerium Human Rights Watchi kirjelduse järgi &quot;laste kõne ühtlustamise kava&quot; (''Children's Speech Harmonization plan''), mis näeb ette  [[hiina kirjakeel]]e kasutamise kogu [[alusharidus]]es vähemusrahvuste asualadel. Human Rights Watchi 2026. aasta aruande järgi ei oska ega taha paljud tiibeti lapsed pärast lasteaia lõpetamist tiibeti keelt rääkida, ka mitte perekonnaliikmetega. Lasteaias käimine ei ole Hiinas kohustuslik, kuid Human Rights Watchi andmetel on see tiibetlaste asualadel muutunud praktikas kohustuslikuks, sest linnade algkoolid nõuavad üha sagedamini tõendit lasteaias käimise kohta. Hiina valitsus ei vastanud organisatsiooni kommentaaripärimistele.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2026/05/04/start-with-the-youngest-children/chinas-use-of-preschools-to-integrate-tibetans &quot;Start with the Youngest Children&quot;: China's Use of Preschools to &quot;Integrate&quot; Tibetans], Human Rights Watch, 4.5.2026.&lt;/ref&gt;

[[Tibet Watch]]i andmetel olid 2023. aasta septembriks [[Ngaba ringkond|Ngaba ringkonna]] tiibeti koolides kõik põhiainete õpikud asendatud hiinakeelsetega ja õpetajatel kästi anda kõik tunnid hiina keeles. Tiibeti keel jäi valikaineks. Tiibetikeelseid õpikuid saavad kooli lõpetamiseni edasi kasutada ainult 2021. aastal õppima asunud õpilased.&lt;ref&gt;[https://tibetwatch.org/all-textbooks-in-tibetan-replaced-in-ngaba/ All textbooks in Tibetan replaced in Ngaba], Tibet Watch, 12.10.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta veebruaris teatas Human Rights Watch, et Ida-Tiibetis oli alates 2021. aastast suletud vähemalt viis tiibeti keelt ja kultuuri edendanud kutsekooli.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;&gt;[https://www.hrw.org/news/2025/02/05/chinese-authorities-shutter-schools-eastern-tibet Chinese Authorities Shutter Schools in Eastern Tibet], Human Rights Watch, 5.2.2025.&lt;/ref&gt; Organisatsiooni andmetel õpetatakse riigikoolides tiibeti lapsi algkoolist keskkoolini ainult hiina keeles ja tiibeti keel on eraldi õppeaine, nagu võõrkeel.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;/&gt; Radio Free Asia teatas 2025. aasta jaanuaris ka tiibeti keele eratundide keelust koolivaheajal mitmes tiibetlastega asustatud piirkonnas. Sarnane keeld kehtestati  juba 2021. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/01/02/tibet-china-enforces-restrictions-students/ China places new restrictions on Tibetan students during winter school break], Radio Free Asia, 2.1.2025&lt;/ref&gt; Tibet Watchi andmetel teatas Tiibeti keskadministratsioon 2026. aasta oktoobris, et [[Gologi ringkond|Gologi ringkonnas]] suleti 2026. aasta suvel ja sügisel vähemalt kolm eraõiguslikku tiibeti kooli, sealhulgas orbude kool.&lt;ref&gt;[https://tibetoffice.org/media-press/news/three-more-tibetan-schools-shut-down-in-golog-as-china-tightens-its-grip-on-tibetan-language-education Three More Tibetan Schools Shut Down in Golog as China Tightens Its Grip on Tibetan-Language Education], Central Tibetan Administration, 19.10.2026.&lt;/ref&gt;

2023. aasta veebruaris väitsid kolm ÜRO sõltumatut eksperti, et umbes miljon tiibeti last õpib internaatkoolides, kus õppekeel on hiina keel.&lt;ref&gt;[https://ungeneva.org/en/news-media/news/2023/02/77614/china-tibetan-children-forced-assimilate-independent-rights-experts China: Tibetan children forced to assimilate, independent rights experts fear], UN Geneva, 6.2.2023.&lt;/ref&gt; Hiina ametivõimud vastavad, et lapsi ei sunnita internaatkoolidesse ja paljudes koolides õpetatakse ka tiibeti keelt ja Tiibeti ajalugu.&lt;ref&gt;[https://www.globalsecurity.org/military/library/news/2024/07/mil-240721-rfa01.htm China's controversial boarding school policy for Tibetans explained], RFA, 21.7.2024.&lt;/ref&gt;

12. märtsil 2026 võttis Hiina Rahvakongress vastu &quot;Etnilise ühtsuse ja arengu edendamise seaduse&quot; (poolt 2756, vastu 3, erapooletuid 3) ja see jõustus 1. juulil 2026.&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/world/china/china-set-pass-new-ethnic-minority-law-prioritise-use-mandarin-language-2026-03-12/ China passes new ethnic minority law, prioritises use of Mandarin language], Reuters, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Seaduse järgi vähemuskeeli &quot;austatakse ja kaitstakse&quot;, kuid kui hiina keelt ja vähemuskeeli kasutatakse koos, peab hiina keel olema esikohal. Koolieelikud peavad hiina keelt valdama ja avalikes kohtades peavad hiina märgid olema nähtavamad kui vähemuste kirjad.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot;&gt;[https://rfa.org/english/tibet/2026/07/24/explainer-china-ethnic-unity-law-tibet-uyghur/ Explained: China's 'ethnic unity and progress promotion' law], RFA, 24.7.2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.asianews.it/news-en/What-Xi-Jinpings-new-law-on-ethnic-groups-in-china-says-65025.html What Xi Jinping's new law on ethnic groups in China says], AsiaNews, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Hiina valitsus rõhutab seaduse 15. artiklit, mis kaitseb vähemuste õigust oma keelt õppida ja kasutada, kriitikud aga väidavad, et seadus fikseerib hiina keele ülemvõimu hariduses ning annab juba rakendatud poliitikale õigusliku aluse ja võib tiibeti keele kasutamist hariduses ja avalikus elus veelgi piirata.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot; /&gt;

==== Pagulased Indias ====

India tiibeti koolides oli õppekeeleks kuni 1985. aastani ainult inglise keel. 2006. aastal õpetati mõnes algkoolis esimese viie klassi jooksul osa aineid tiibeti keeles, alates kuuendast klassist aga käis õppetöö ainult inglise keeles. Kõik keskkooliõpikud olid ingliskeelsed.&lt;ref&gt;Dagmar Bernstorff, Hubertus von Welck. ''Exile as Challenge. The Tibetan Diaspora'', Orient Longman 2002, lk 271; Ashild Kolas, Monika P. Thowsen. ''On the Margins of Tibet. Cultural Survival on the Sino-Tibetan Frontier'', University of Washington Press 2006, lk 176; A. Tom Grunfeld. ''The Making of Modern Tibet'', M. E. Sharpe, 1996, lk 179, 198.&lt;/ref&gt; [[Dharamsala]] tiibeti koolides nägi tollane inimressursside arendamise ministeeriumi õppekava ette, et alates põhikooli keskastmest õpetatakse õppeaineid inglise keeles.&lt;ref&gt;Mary Ann Maslak. School as a site of Tibetan ethnic identity construction in India? Results from a content analysis of textbooks and Delphi study of teachers' perspectives. – ''Educational Review'', 2008, kd 60, nr 1, lk 85–106.&lt;/ref&gt;

=== Meedia ===

2000. aastal ilmus Tiibetis kokku 14 tiibetikeelset ajakirja ja 10 päevalehte. Lisaks ilmus Hiina teistes piirkondades käputäis piirkondlikke&lt;ref&gt;Kõige mõjukamate seas olid ༄༅༎སྦྲང་ཆར༎ (&quot;Kevadvihm&quot;) [[Qinghai]]s ja ༄༅༎ཟླ་ཟེར༎ (&quot;Kuuvalgus&quot;) [[Gansu]]s. Vt: Toni Huber. ''Amdo Tibetans in Transition. Society and Culture in the Post-Mao Era''. Brill 2000, lk 40.&lt;/ref&gt; ja üleriigilisi&lt;ref&gt;Nende seas oli Pekingis ilmuv ༄༅༎ཀྲུང་གོའི་བོད་ཀྱི་ཤེས་རིག༎ (&quot;Tibetoloogia Hiinas&quot;).&lt;/ref&gt; tiibetikeelseid ajalehti ja ajakirju.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi ilmus 2024. aasta lõpuks Tiibeti autonoomses piirkonnas tiibeti keeles 17 ajakirja ja 11 ajalehte.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot; /&gt; Tiibeti keeles tegutses arvukalt raadio- ja telejaamu ning tehti kinofilme, sealhulgas Lhasa ja kamba keelevariandis.&lt;ref&gt;Ka [[Radio China International]] edastas saateid nendes keelevariantides: [http://tibetan.chinabroadcast.cn/lhasa.htm tibetan.chinabroadcast.cn] ja [http://tibetan.chinabroadcast.cn/kangba.htm tibetan.chinabroadcast.cn].&lt;/ref&gt; Hiinas andis üheksa kirjastust regulaarselt välja tiibetikeelseid raamatuid. Igal aastal ilmus ligikaudu tuhat nimetust.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;

===Lahkarvamused tiibeti keele ohustatuse üle===

2008. aasta veebruaris toetas Briti parlamendiliige [[Norman Baker]] [[rahvusvaheline emakeelepäev|rahvusvahelise emakeelepäeva]] puhul [[Free Tibet Campaign]]i avaldatud ülevaadet ja nõudmist teha tiibeti keel Tiibeti autonoomse piirkonna ametikeeleks. Ta väitis: &quot;Hiina valitsus ajab teadlikku poliitikat hävitada kõik tiibetlik, sealhulgas tiibetlaste oma keel nende enda kodumaal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120725060858/http://www.freetibet.org/newsmedia/report-reveals-determined-chinese-assault-tibetan-language Report reveals determined Chinese assault on Tibetan language], Free Tibet, 21.2.2008.&lt;/ref&gt; Tibetoloog [[Elliot Sperling]] märkis seevastu, et &quot;teatud piirides püüab [[Hiina Rahvavabariik]] tiibeti kultuuri väljendamist võimaldada&quot; ja  &quot;kogu Tiibeti kiltmaal toimuvat kultuurilist tegevust ei saa ignoreerida&quot;.&lt;ref&gt;Sperling Elliot. Exile and Dissent: The Historical and Cultural Context. – Melissa Harris, Sydney Jones (toim). ''Tibet Since 1950: Silence, Prison, or Exile'',  2000, lk 31–36.&lt;/ref&gt;

2003. aastal seadis [[Barry Sautman]] ajakirjas [[Texas International Law Journal]] kahtluse alla väited tiibeti keele ohustatusest. Ta kirjutas, et ükski paljudest tollastest ohustatud keeli käsitlevatest uuringutest ei pidanud tiibeti keelt ohustatuks ja  tiibetlaste keele säilitamine erines keele kadumisest isegi sellistes lääneriikide kaugemates piirkondades, kus rakendati liberaalset keelepoliitikat. Sautmani sõnul olid väited, et Tiibeti algkoolides õpetati hiina keeles, ekslikud: tiibeti keel oli peamine õppekeel peaaegu kõigis Tiibeti autonoomse piirkonna algkoolides. Ta lisas, et hiina keelt hakati varastes klassides õpetama ainult linnakoolides ning põhjusel, et vähem kui neli tiibetlast kümnest jõudis keskkooli, oli algkool nende kultuurilise kujunemise seisukohalt kõige olulisem.&lt;ref&gt;Barry Sautman. Cultural Genocide and Tibet. – ''Texas International Law Journal'', 2003, 38, nr 2, lk 173–246.&lt;/ref&gt;

==Kiri==
{{Vaata|Tiibeti kiri|Tiibeti punktkiri}}

Tiibeti keelt kirjutatakse ühes [[india kirjad|India kirjadest]]. Selle ajalooliselt konservatiivne kirjaviis kajastab [[vanatiibeti keel]]e häälikusüsteemi ja aitab ühendada [[tiibeti keel (koondnimetus)|tiibetikeelset]] ala. See on abiks ka [[hiina-tiibeti algkeel]]e ja [[vanahiina keel]]e rekonstrueerimisel.&lt;ref name=&quot;Kiaer 2020 p. 34&quot;&gt;J. Kiaer. ''Delicious Words: East Asian Food Words in English'', Taylor &amp; Francis 2020ISBN 978-1-000-07934-0, lk 34.&lt;/ref&gt;

Kõige levinum süsteem, mida teadlased kasutavad tiibeti kirjas kirjutatud teksti [[latinisatsioon|latiniseerimiseks]], on [[Wylie transliteratsioon]]. Keeleteadlased kasutavad sageli ka muid, enda tarbeks välja töötatud transliteratsioonisüsteeme. Häälduse ligikaudseks edasiandmiseks on [[Hiina]] ametlik latinisatsioo [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]- Ingliskeelsetes materjalides kasutatakse transkriptsiooni [[THL]].&lt;ref&gt;David Germano, Nicolas Tournadre. [https://web.archive.org/web/20221224035020/https://www.thlib.org/reference/transliteration/#!essay=/thl/phonetics/s/b5 THL Simplified Phonetic Transcription of Standard Tibetan], The Tibetan and Himalayan library, 2003. &lt;/ref&gt; Mõne nime puhul on kasutusel ka ebareeglipärane transkriptsioon, näiteks [[Džomolungma]].

Tiibeti kirja silbi ortograafiline struktuur on (C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;)C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;(C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;)V(C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;).&lt;ref&gt;Nyima Droma, Ellen Bartee. ''A beginning textbook of Lhasa Tibetan'', National Press for Tibetan Studies 2000, lk 9–17.&lt;/ref&gt; Kõik kombinatsioonid ei ole lubatud.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Asukoht
!C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;
!V
!C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;
|-
!Nimetus
|Eesliide
|Ülatäht
|Juurtäht
|Alatäht
|Täishäälik
|Järelliide
|Teine järelliide
|-
!Lubatud tähemärgid
|&lt;big&gt;ག ད བ མ འ&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ར ལ ས&lt;/big&gt;
|mis tahes kaashäälik
|&lt;big&gt;ཡ ར ལ ཝ&lt;/big&gt;
|mis tahes täishäälik
|&lt;big&gt;ག ང ད ན བ མ འ ར ལ ས&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ད ས&lt;/big&gt;
|}

```wikitext
== Fonoloogia ==
[[Silp|Silbi]] ehitus on suhteliselt lihtne.&lt;ref&gt;Lim 2018: 12.&lt;/ref&gt; [[Kaashäälikuühend]]id ei ole lubatud&lt;ref&gt;Denwood 1999: 75.&lt;/ref&gt;. ja silbi lõpus võib olla ainult üks kaashäälik.&lt;ref&gt;Denwood 1999: 71.&lt;/ref&gt; Täishäälikud võivad olla lühikesed või pikad ja [[täishääliku pikkus|pikad täishäälikud]] võivad lisaks olla [[nasaalvokaal|nasaaliseeritud]].{{sfn|DeLancey|2003|p=272}} [[Vokaalharmoonia]] esineb  kahesilbilistes sõnades ja [[finiitne tegusõnavorm|finiitsetes  tegusõnavormides]].&lt;ref&gt;Chang, Chang 1968.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 271.&lt;/ref&gt;

[[toon (keeleteadus)|Toonid]] on tähendust eristavad. Eristatakse vähemalt kahte [[toonifoneem]]i.{{sfn|Lim|2018|p=28}} Kuigi Hiina keeleteadlased eelistavad nelja tooni analüüsi,&lt;ref&gt;Lim 2018: 34&lt;/ref&gt; leiab [[Scott DeLancey|DeLancey]] (2003), et langev toon ja sõnalõpuline [k] või [ʔ] on [[kontrastne jaotussuhe|kontrastses jaotussuhtes]]. Sellepärast ta räägib kas kõrge või madala tooniga silpidest.&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 272.&lt;/ref&gt;

=== Kaashäälikud ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Konsonant]][[foneem]]id
!
! colspan=&quot;2&quot; | [[Labiaal]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Alveolaar]]id
! [[Retrofleks]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Alveopalataal]]id ja [[palataal]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Velaar]]id
! [[Glotaal]]id
|-
! [[Nasaal]]id
| colspan=&quot;2&quot; | /m/
| colspan=&quot;2&quot; | /n/
|
| colspan=&quot;2&quot; | /ɲ/
| colspan=&quot;2&quot; | /ŋ/
|
|-
! [[Klusiil]]id
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /pʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /p/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /t/
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;border-right: none;&quot; | [ʈʰ] ~ [ʈʂʰ] &lt;br /&gt; /ʈ/ ~ [ʈʂ]
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /cʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /c/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /kʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /k/
| /ʔ/
|-
! [[Afrikaat|Afrikaadid]]
| colspan=&quot;2&quot; |
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tsʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /ts/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tɕʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /tɕ/
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|-
! [[Frikatiiv]]id
| colspan=&quot;2&quot; |
| colspan=&quot;2&quot; | /s/
| [ʂ]
| colspan=&quot;2&quot; | /ɕ/
| colspan=&quot;2&quot; |
| [h]
|-
! [[Poolvokaal]]id
| colspan=&quot;2&quot; | /w/
| colspan=&quot;2&quot; | /ɹ/
|
| colspan=&quot;2&quot; | /j/
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|-
! [[Lateraal]]id
| colspan=&quot;2&quot; |
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /l̥/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /l/
|
| colspan=&quot;2&quot; |
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|}

# Madala tooni korral muutuvad helitud aspireerimata klusiilid ja frikatiivid /p, t, ts, ʈ ~ ʈʂ, tɕ, c, k/ helilisteks: [b, d, dz, ɖ ~ ɖʐ, dʑ, ɟ, ɡ]. Aspireeritud klusiilid ja frikariivid /pʰ, tʰ, tsʰ, ʈʰ ~ ʈʂʰ, tɕ, cʰ, kʰ/ kaotavad osa [[aspiratsioon]]ist. Seega eristuvad foneemipaarid /p, t, ts, ʈ ~ ʈʂ, tɕ, c, k/ ja /pʰ, tʰ, tsʰ, ʈʰ ~ ʈʂʰ, tɕʰ, cʰ, kʰ/ selles kontekstis peamiselt helilisuse järgi. Lhasa kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvate kõnelejate murdes madala tooni korral helilisi klusiile ja frikatiive ei kasutata.
# Poolvokaalil /ɹ/ on neli hääldusvarianti: [ɹ], [ʐ], [ɾ] ja [r]. Varasemates uurimustes on oletatud ka helitut poolvokaali, näiteks [ɹ̥] (Dawson 1980b; Sprigg 1954; Tournadre, Dorje 2003). Selle hääliku olemasolu kohta selgeid tõendeid. Mõnes Lhasa või kesktiibeti keele variandis võib see olla foneemi /ʂ/ variant.&lt;ref&gt;Zhang Yubin. Central Tibetan (Lhasa). – [https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-the-international-phonetic-association/article/central-tibetan-lhasa/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5 Veebis.] – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2024, 54, nr 2, lk 788–810.&lt;/ref&gt;
# Konsonantfoneemid /m/, /ŋ/, /p/, /r/, /l/ ja /k/ võivad esineda silbi lõpus. Klassikalise tiibeti keele sõnalõpuline /n/ on samuti säilinud, kuid tänapäevases häälduses väljendub see tavaliselt eelneva täishääliku nasaalisatsioonina, mitte eraldi kaashäälikuna (vt eespool). Foneemi /k/ sõna lõpus siiski ei hääldata, välja arvatud väga formaalses kõnes. Ka silbilõpulisi foneeme /r/ ja /l/}} jäävad sageli selgelt hääldamata ja väljenduvad eelneva täishääliku pikenemisena. Foneemine [[larüngaalklusiil] /ʔ/ esineb ainult sõna lõpus foneemide /s/, /t/ või /k/ asemel. Need häälikud esinesid klassikalises tiibeti keeles, kuid on hiljem kadunud. Näiteks Tiibeti endanimetus oli klassikalises tiibeti keeles ''Bod'', kuid nüüd hääldatakse seda [pʰø̀ʔ].

=== Täishäälikud ===
Täishäälikuid on kirjeldatud ja iseloomustatud mitmel viisil. Nende uurimine jätkub.&lt;ref name=&quot;Gong_2020&quot;&gt;Gong Xun. How many vowels are there in Lhasa Tibetan? – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2020, 43, nr 2, lk 225–254..&lt;/ref&gt;

Tournadre ja Sangda Dorje eristavad kaheksat täishäälikut:&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003, lk 35.&lt;/ref&gt;

{| class=wikitable style=text-align:center
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Vokaal]][[foneem]]id !
! [[Eesvokaal]]id
! [[Keskvokaal]]id
! [[Tagavokaal]]id
|-
! [[Kõrge vokaal|Kõrged]]
| /i/ /y/
|
| /u/
|-
! [[Keskkõrge vokaal|Keskkõrged]]
| /e/ /ø/
|
| /o/
|-
! [[Keskmadal vokaal|Keskmadalad]]
| /ɛ/
|
|
|-
! [[Madal vokaal|Madalad]]
|
| a
|
|}

Mõnikord kirjeldatakse veel kolme täishäälikut, mida peetakse oluliselt erinevaks: [ʌ] või [ə], mis on tavaliselt foneemi /a/ [[allofoon]]; [ɔ], mis on tavaliselt foneemi /o/ allofoon; ja [ɛ̈] (ümardamata tsentraliseerunud keskvokaal), mis on tavaliselt foneemi /e/ allofoon. Need häälikud esinevad tavaliselt [[kinnine silp|kinnistes silpides]]. Et tiibeti keeles ei ole lubatud [[geminaat|geminaadidd]], siis mõnikord lõpeb silp sama häälikuga, millega algab järgmine silp. Siis hääldatakse esimest silpi [[lahtine silp|lahtise silbina]], kuid selles säilib kinniselesilbile iseloomulik täishäälik. Näiteks ཞབས ''zhabs'' 'jalg' hääldatakse [ɕʌp] ja པད ''pad'' (laen sanskriti sõnast ''padma'', '[[india lootos]]') hääldatakse [pɛʔ], kuid liitsõna ཞབས་པད ''zhabs pad'' (&quot;lootosejalg&quot;, 'minister') hääldatakse [ɕʌpɛʔ]. See võib tekitada [[minimaalpaar]]e, milles eristuvad häälikud, mis muudes olukordades on allofoonid.

Allikad on eriarvamusel selles, kas häälikud [ɛ̈] (mis tuleneb foneemist {{IPA|/e/}} kinnises silbis) ja [ɛ] (mis tuleb foneemist /a/ [[metafoonia]] tõttu) on erinevad või sisuliselt identsed.

Foneemine täishäälikupikkus esineb piiratud juhtudel. Klassikalise tiibeti keele järelliidete, tavaliselt ''i''' (འི་) sulandumine sõna lõpus tekitab  pika täishääliku. Foneetilistes transkriptsioonides jäetakse see tunnus mõnikord märkimata. Tavalises kõnehäälduses asendatakse silbi lõpus esinevad häälikud [r] ja [l] sageli samuti täishääliku pikendamisega.

Täishäälikutel /i/, /y/, /e/, /ø/ ja /ɛ/ on nasaliseeritud vasted /ĩ/, /ỹ/, /ẽ/, /ø̃/ ja /ɛ̃/.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 55.&lt;/ref&gt; Ajalooliselt tulevad need vastavalt ühenditest /in/, /un/, /en/, /on/ ja /an/ ning kajastuvad ka kirjas. Häälikute /un/, /on/ ja /an/ kvaliteet on muutunud, sest ajalooline /n/ põhjustas koos kõigi teiste sõnalõpuliste [[koronaal]]idega [[umlaut|umlaudi]] tüüpi muutuse kesktiibeti keele Wü harus.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 56.&lt;/ref&gt; Mõnel ebatavalisel juhul võivad nasaaliseeruda ka häälikud /a/, /u/ ja /o/.

=== Toonid ===
Lhasa murret kirjeldatakse tavaliselt kahetoonilisena: eristatakse kõrget ja madalat tooni. Ühesilbilistes sõnades võib kumbki toon esineda siiski kahe erineva kontuuriga. Kõrge toon võib olla kas tasane või langev ja madal toon kas tasane või tõusev-langev. Viimase puhul tõuseb toon keskmisele kõrgusele ja langeb uuesti. Tavaliselt piisab kahe tooni eristamisest, sest minimaalpaare, mis erinevad ainult toonikontuuri poolest, on väga vähe. See erinevus esineb ainult mõnes sõnas, mis lõpevad häälikuga [m] või [ŋ]. Näiteks sõna ''kham'' (ཁམ, 'tükk' hääldatakse [kʰám kõrge tasase tooniga, sõna ''Khams'' (ཁམས་, '[[Kham]]') hääldatakse [kʰâm] kõrge langeva tooniga.&lt;ref name=&quot;g447&quot;&gt;P. Strazny. ''Encyclopedia of Linguistics'', Taylor &amp; Francis 2013, ISBN 978-1-135-45522-4, lk 1105.&lt;/ref&gt;

Mitmesilbilistes sõnades eristab toon tähendust peamiselt esimeses silbis. Sellepärast võiks tiibeti keelt fonoloogilise [[keeletüpoloogia]] seisukohalt täpsemalt nimetada [[tooniaktsendikeel]]eks, mitte päris [[toonikeel]]eks, milles igal silbil võib olla omaette toon.

==Morfoloogia==

=== Nimisõnad ja asesõnad ===

Nimisõnadel puudub [[grammatiline sugu]], kuigi sugu saab väljenduda leksikaalselt. Nimisõnadel [[arv (keeleteadus)|arvu]]kategooriat ei ole. Inimest tähistavatele [[Definiitsus|definiitsed]] võidakse lisada [[mitmus]]t väljendav liide ཚོ (''tsho'').

On kirjeldatud kuut käänet: [[absolutiiv]], [[ergatiiv]], [[genitiiv]], [[ablatiiv]], [[komitatiiv]] ja [[obliikvakääne]] (täidab ka [[daativ]]i ja [[lokatiiv]]i funktsioone). On ka teisi käänete käsitlusi. ([[klassikaline tiibeti keel| Klassikalise tiibeti keele]] puhul on pakutud näiteks kümmet käänet.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The Classical Tibetan cases and their transcategoriality. – ''Himalayan Linguistics'', 2010.&lt;/ref&gt; Käändeid väljendatakse üldjuhul abisõnadega, mis liituvad tervele nimisõnafraasile, mitte üksikule nimisõnale. Nende järelliidete kuju võib varieeruda tüve lõpphääliku järgi.

Isikulistel asesõnadel on grammatiline arv: neil on [[ainsus]]e, [[kaksus]]e ja [[mitmus]]e vormid. Kaksusevorm moodustatakse liitega གཉིས (''gnyis'') 'kaks', mitmusevorm liitega ཚོ (''tsho''). Asesõnadel võib olla üks kuni kolm [[registri (keeleteadus)|registrit]]: näiteks on esimesel isikul üks vorm ང (''nga''), teise isiku ainsuses aga eristatakse viisakat vormi ཁྱེད་རང (''khyed rang'') ja mitteformaalset vormi ཁྱོད (''khyod'').&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/45A-tib Tibetan (Standard Spoken): Politeness Distinctions in Pronouns |website], WALS Online.&lt;/ref&gt; Kolmanda isiku mitteformaalsetes vormides eristatakse mees- ja naissugu (ཁོ (''kho'') ja མོ ()''mo''), neutraalne vorm on ཁོང (''khong'').

Näitaval asesõnal on kolm kaugusastet: lähedane འདི (''ʼdi'') 'see', keskmine དེ (''de'') 'too' ja kauge ཕ་གི (''pha-gi'') 'too seal kaugel'. Neile saab lisada käändetunnuseid.

===Arvsõnad ja numbrid===
Tiibeti numbrid on [[tiibeti kiri|tiibeti kirjas]] kasutatav numbrisüsteem, mis on üks [[India numbrid|India numbrite]] variante. Seda kasutatakse tiibeti keeles.&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/writing/tibetan.htm Tibetan (བོད་སྐད)], Omniglot.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/language/numbers/tibetan.htm Numbers in Tibetan], Omniglot.&lt;/ref&gt;. See on [[kümnendsüsteem]]il põhinev [[positsiooniline arvusüsteem]],&lt;ref name=&quot;TD2003&quot;&gt;Nicolas Tournadre, Sangda Dorje. ''Manual of Standard Tibetan: Language and civilization'', Snow Lion Publications: Ithaca, N.Y. 2003, ISBN 1559391898, lk 131–134.&lt;/ref&gt; mida on kasutatud juba varajastes [[klassikaline tiibeti keel|klassikalise tiibeti keele]] tekstides. Ka [[mongoli numbrid]] on välja töötatud tiibeti numbrite põhjal.&lt;ref&gt;Stephen Chrisomalis. ''Numerical Notation: A Comparative History'', Cambridge University Press 2010 ISBN 9780521878180.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.unicode.org/versions/Unicode10.0.0/ch13.pdf The Unicode® Standard Version 10.0 – Core Specification: South and Central Asia-II], Unicode.org.&lt;/ref&gt;

==== Numbrid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti numbrid
| ༠ || ༡ || ༢ || ༣ || ༤ || ༥ || ༦ || ༧ || ༨ || ༩
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Devanaagari numbrid]]
| ०|| १ || २ || ३ || ४ || ५ || ६ || ७ || ८ || ९
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Bengali numbrid]]
| ০ || ১ || ২ || ৩ || ৪ || ৫ || ৬ || ৭ || ৮ || ৯
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Araabia numbrid]]
| 0 || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9
|}

==== Põhiarvud ja -arvsõnad ====
Erinevalt paljudest teistest [[Ida-Aasia]] keeltest, näiteks [[birma keel]]est, [[hiina keel]]est, [[jaapani keel]]est, [[korea keel]]est ja [[vietnami keel]]est, ei kasutata Lhasa tiibeti keeles loendamisel koos arvsõnadega [[loendussõna|loendussõnu]] ([[klassifikaator (keeleteadus)|klassifikaatoreid]]). Kümnetele järgneb siiski sageli ka tervikut või hulka väljendav sõna, mida kasutatakse mõnikord ka väiksemate arvude järel.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot;&gt;Waddell, de Lacouperie 1911: 920.&lt;/ref&gt;

Teaduslikes ja astroloogilistes teostes tähistatakse arve sümboolsete sõnadega, nagu ka [[sanskriti keel]]es.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon ja hääldus
|-
| 0 || ༠ || ཀླད་ཀོར་ || laykor
|-
| 1 || ༡ || གཅིག་ || chigk [t͡ɕi˥˩]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་ || nyi [ȵiː˥]
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་ || sum [sum˥]
|-
| 4 || ༤ || བཞི་ || shi [ɕi˩˧]
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་ || nga [ŋa˥]
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་ || trug [ʈ͡ʂʰu˩˧˨]
|-
| 7 || ༧ || བདུན་ || dün [tỹ˩˧]
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་ || gyay [cɛː˩˧˨]
|-
| 9 || ༩ || དགུ་ || gu [ku˩˧]
|}

===== Suuremad arvud =====
{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་ || chu
|-
| 11 || ༡༡ || བཅུ་གཅིག་ || chu chigk
|-
| 12 || ༡༢ || བཅུ་གཉིས་ || chu nyi
|-
| 13 || ༡༣ || བཅུ་གསུམ་ || chuk sum
|-
| 14 || ༡༤ || བཅུ་བཞི་ || chu shi
|-
| 15 || ༡༥ || བཅོ་ལྔ་ || cho nga
|-
| 16 || ༡༦ || བཅུ་དྲུག་ || chu druk
|-
| 17 || ༡༧ || བཅུ་བདུན་ || chup dün
|-
| 18 || ༡༨ || བཅོ་བརྒྱད || cho gyay
|-
| 19 || ༡༩ || བཅུ་དགུ་ || chu gu
|-
| 20 || ༢༠ || ཉི་ཤུ་ || nyi shu
|-
| 21 || ༢༡ || ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག || nyi shu tsa chigk
|-
| 30 || ༣༠ || སུམ་ཅུ || sum ju
|-
| 31 || ༣༡ || སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག || sum ju so chigk
|-
| 40 || ༤༠ || བཞི་བཅུ || ship ju
|-
| 41 || ༤༡ || བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག || ship ju shey chigk
|-
| 50 || ༥༠ || ལྔ་བཅུ || ngap ju
|-
| 51 || ༥༡ || ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག || ngap ju nga chigk
|-
| 60 || ༦༠ || དྲུག་ཅུ || trug chu
|-
| 61 || ༦༡ || དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག || trug chu rey chigk
|-
| 70 || ༧༠ || བདུན་ཅུ || dün ju
|-
| 71 || ༧༡ || བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག || dün ju dön chigk
|-
| 80 || ༨༠ || བརྒྱད་ཅུ || gyay ju
|-
| 81 || ༨༡ || བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག || gyay ju gya chigk
|-
| 90 || ༩༠ || དགུ་བཅུ || gup ju
|-
| 91 || ༩༡ || དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག || gup ju go chigk
|-
| 100 || ༡༠༠ || བརྒྱ་ || gya
|-
| 282 || ༢༨༢ || ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས || nyi gya dang gyay ju gya nyi
|-
| 1 000 || ༡༠༠༠ || སྟོང་ || tong
|-
| 3 047 || ༣༠༤༧ || སུམ་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་བཞི་བཅུ་ཞེ་བདུན || sum tong gya mey dang ship ju shey dün
|-
| 10 000 || ༡༠༠༠༠ || ཁྲི་ || thri
|-
| 1 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠ || ས་ཡ་ || sa ya
|-
| 10 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠ || བྱེ་བ་ || che wa
|-
| 100 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠ || དུང་ཕྱུར་ || dung chur
|-
| 1 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ || ther pum
|-
| 10 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ཆེན་པོ་ || ther pum chen po
|-
| 100 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ || thrag trig
|-
| 1 000 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ཆེན་པོ་ || thrag trig chen po
|}

20-st suuremates arvsõnades kasutatakse esimese ja teise numbri ühendamiseks arvsõna osade vahele paigutatavat ühendavat osist. Need osised on iga kümneliste arvu puhul erinevad: 21–29 puhul རྩ (''rtsa''), 31–39 puhul སོ (''so''), 41–49 puhul ཞེ (''zhe''), 51–59 puhul ང (''nga''), 61–69 puhul རེ (''re''), 71–79 puhul དོན (''don''), 81–89 puhul གྱ (''gya'') ja 91–99 puhul གོ (''go''). Kirjas võib རྩ asemel kasutada ka vormi ཉེར. Et iga osis vastab kindlale kümneliste arvule, võib selle abil jätta teise numbri täieliku nimetuse välja ütlemata (näiteks 32 puhul སོ་གཉིས, mitte སུམ་ཅུ་སོ་གཉིས). Nulliga lõppevate numbrite puhul neid osiseid ei kasutata. Lisaks võib numbri lõppemist nulliga rõhutada, lisades lõppu ཐམ་པ (näiteks བཞི་བཅུ་ཐམ་པ ja བརྒྱ་ཐམ་པ). Sajalistega seotud numbripositsioon eraldatakse väiksematest positsioonidest kirjas osisega དང (''dang''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ja', ja kõnes osisega ར (näiteks 282 on ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས või ཉིས་བརྒྱ་ར་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས).&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt; Kui nelja- või enamakohalises numbris on sajaliste positsioonis null, väljendatakse seda sõnaühendiga བརྒྱ་མེད (''brgya med''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ilma sajata' (näiteks ཉིས་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་ཉི་ཤུ་ཉེར་ལྔ). Miljonist (ས་ཡ, ''sa ya'') suuremate järkude nimetusi käsitatakse nimisõnadena ja nende kordajad paigutatakse nimetuse järele.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Arvsõnade 1, 2, 3 ja 10 kirjapilt muutub teiste arvsõnadega liitmisel, sest sellistes ühendites nende hääldus muutub.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Järgnevas tabelis on arvsõnad Wylie transliteratsioonis.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! [[Araabia numbrid|Araabia numbritega]]
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
|-
|གཅིག
|gcig
|1
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག
|nyi shu rtsa gcig
|21
|
|བཞི་བརྒྱ
|bzhi brgya
|400
|-
|གཉིས
|gnyis
|2
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཉིས
|nyi shu rtsa gnyis
|22
|
|ལྔ་བརྒྱ
|lnga brgya
|500
|-
|གསུམ
|gsum
|3
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གསུམ
|nyi shu rtsa gsum
|23
|
|དྲུག་བརྒྱ
|drug brgya
|600
|-
|བཞི
|bzhi
|4
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བཞི
|nyi shu rtsa bzhi
|24
|
|བདུན་བརྒྱ
|bdun brgya
|700
|-
|ལྔ
|lnga
|5
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་ལྔ
|nyi shu rtsa lnga
|25
|
|བརྒྱད་བརྒྱ
|brgyad brgya
|800
|-
|དྲུག
|drug
|6
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དྲུག
|nyi shu rtsa drug
|26
|
|དགུ་བརྒྱ
|dgu brgya
|900
|-
|བདུན
|bdun
|7
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བདུན
|nyi shu rtsa bdun
|27
|
|སྟོང
|stong
|1000
|-
|བརྒྱད
|brgyad
|8
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བརྒྱད
|nyi shu rtsa brgyad
|28
|
|ཁྲི
|khri
|(ühik) 10 000
|-
|དགུ
|dgu
|9
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དགུ
|nyi shu rtsa dgu
|29
|
|
|
|
|-
|བཅུ
|bcu
|10
|
|སུམ་ཅུ
|sum cu
|30
|
|སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག
|sum cu so gcig
|31
|-
|བཅུ་གཅིག
|bcu gcig
|11
|
|བཞི་བཅུ
|bzhi bcu
|40
|
|བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག
|bzhi bcu zhe gcig
|41
|-
|བཅུ་གཉིས
|bcu gnyis
|12
|
|ལྔ་བཅུ
|lnga bcu
|50
|
|ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག
|lnga bcu nga gcig
|51
|-
|བཅུ་གསུམ
|bcu gsum
|13
|
|དྲུག་ཅུ
|drug cu
|60
|
|དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག
|drug cu re gcig
|61
|-
|བཅུ་བཞི
|bcu bzhi
|14
|
|བདུན་ཅུ
|bdun cu
|70
|
|བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག
|bdun cu don gcig
|71
|-
|བཅོ་ལྔ
|bco lnga
|15
|
|བརྒྱད་ཅུ
|brgyad cu
|80
|
|བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག
|brgyad cu gya gcig
|81
|-
|བཅུ་དྲུག
|bcu drug
|16
|
|དགུ་བཅུ
|dgu bcu
|90
|
|དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག
|dgu bcu go gcig
|91
|-
|བཅུ་བདུན
|bcu bdun
|17
|
|བརྒྱ
|brgya
|100
|
|བརྒྱ་དང་གཅིག
|brgya dang gcig
|101
|-
|བཅོ་བརྒྱད
|bco brgyad
|18
|
|བརྒྱ་དང་ལྔ་བཅུ
|brgya dang lnga bcu
|150
|
|
|
|
|-
|བཅུ་དགུ
|bcu dgu
|19
|
|ཉིས་བརྒྱ
|nyis brgya
|200
|
|
|
|
|-
|ཉི་ཤུ
|nyi shu
|20
|
|སུམ་བརྒྱ
|sum brgya
|300
|
|
|
|
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|འབུམ
|'bum
|(ühik) 100 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ས་ཡ
|sa ya
|(ühik) 1 000 000 (miljon)
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|བྱེ་བ
|bye ba
|(ühik) 10 000 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|དུང་ཕྱུར
|dung phyur
|(ühik) 100 000 000&lt;ref&gt;[https://www.lamayeshe.com/article/tibetan-numbers Tibetan Numbers], Lamayeshe.&lt;/ref&gt;
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ཐེར་འབུམ
|ther 'bum
|(ühik) 1 000 000 000 (miljard)
|}

==== Järgarvsõnad ====
[[Järgarvsõna]]d moodustatakse [[põhiarvsõna]]le järelliite པ (''-pa'') lisamisega. Erandiks on järgarvsõna 'esimene', millel on omaette [[lekseem]] དང་པོ (''dang po'').&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne järgarvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 1 || ༡ || དང་པོ་ || dang po [tʰaŋ˩˧ko˥]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་པ་ || nyi pa
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་པ་ || sum pa
|-
| 4 || ༤ || བཞི་པ་ || shi pa
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་པ་ || nga pa
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་པ་ || trug pa
|-
| 7 || ༧ || བདུན་པ་ || dün pa
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་པ་ || gyay pa
|-
| 9 || ༩ || དགུ་པ་ || gu pa
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་པ་ || chu pa
|}

==== Murrud ====
[[Pilt:Tibet 7 half skar.jpg|pisi|7½ [[Tiibeti skar|''skar'']]{{'}}ine postmark. See on ainus teadaolev trükitud näide sümboli ༱ kasutamisest arvu 7,5 tähistamiseks&lt;ref name=&quot;bableStone&quot; /&gt;]]
Tiibeti numbrite mitut kaldkriipsuga varianti on [[Unicode]]'i standardisse lisatud murdarvude tähistamiseks. Unicode'i andmefailide järgi tähistab iga selline märk arvu, mis on ½ võrra väiksem kui arv, mida tähistab sama märk ilma kaldkriipsuta. Nende täpne tähendus ja autentsus on siiski ebaselged ja kasutamisnäiteid on teada väga vähe.&lt;ref name=&quot;bableStone&quot;&gt;[https://www.babelstone.co.uk/Blog/2007/04/numbers-that-dont-add-up-tibetan-half.html Numbers that Don't Add up – Tibetan Half Digits], BabelStone.&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti murrunumbrid
| ༳ || ༪ || ༫ || ༬ || ༭ || ༮ || ༯ || ༰ || ༱ || ༲
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Väärtused (Unicode'i andmefailide järgi)
| -0,5 || 0,5 || 1,5 || 2,5 || 3,5 || 4,5 || 5,5 || 6,5 || 7,5 || 8,5
|}

== Kirjandus ==
*Martine Mazaudon. Les principes de construction du nombre dans les langues tibeto-birmanes. – François (toim). ''La Pluralité'', 2002. [http://halshs.archives-ouvertes.fr/docs/00/16/68/91/PDF/numerationTB_SLP.pdf Veebis.]

===Tegusõna===
Tegusõna paikneb alati [[lause]] lõpus. Tegusõnad ei ühildu [[isik (keeleteadus)|isikus]], [[arv (keeleteadus)|arvus]] ega [[grammatiline sugu|soos]]. Samuti puudub [[tegumood|tegumoe]] ([[aktiiv]] ja [[passiiv]]) eristus: tegusõnad on tegumoe suhtes neutraalsed.

Tiibeti tegusõnu saab liigitada [[tahtelisus]]e ja [[valents (keeleteadus)|valentsi]] järgi. Tegusõna tahtelisus mõjutab oluliselt selle [[morfoloogia]]t ja [[süntaks]]it. Tahtelistel tegusõnadel on [[käskiv kõneviis|käskiva kõneviisi]] vormid, mittetahtelistel neid ei ole. Näiteks saab öelda ལྟོས་ཤིག། (''ltos shig'') 'vaata', kuid mitte *མཐོང་ཤིག། (''mthong shig'') 'näe'. Peale selle saavad ainult tahtelised tegusõnad esineda koos [[egofoorilisus|egofoorilise]] [[koopula]]ga ཡིན། (''yin'').&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot;&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, 14, nr 1, lk 93–107. [https://web.archive.org/web/20230505115940/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/saxena1991pathways.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;

Tegusõnad jagunevad ühe- ja kahevalentseteks. Mõned tegusõnad võivad esineda mõlemas tarvituses, näiteks ཆག (''chag'') 'purunema' või 'purustama'. Valents ja tahtelisus mõjutavad seda, millised nimisõnad võivad esineda [[ergatiiv]]is ja millised [[absolutiiv]]is, millel puudub käändelõpp.&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt; Sihilisus ja tahtelisus on teineteisest sõltumatud kategooriad: nii tahteliste kui ka mittetahteliste tegusõnade hulgas leidub nii sihilisi kui ka sihituid tegusõnu.

Tegusõna [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]] mõjutab seda, milliseid tegusõnaliiteid ja lause lõpus paiknevaid abikoopulaid kasutatakse. Lõpetamata aspektis tegusõnu tähistatakse järelliitega གི (''gi'') või selle teisenditega, mis on identsed nimisõnade [[genitiiv]]i lõpuga. Lõpetatud aspektis tegusõnadel seda sufiksit ei kasutata. Kumbki aspektirühm jaguneb omakorda kaheks alamrühmaks: lõpetamata aspekti alla kuuluvad [[tulevik (keeleteadus)|tulevik]] ja [[kestev aspekt|kestev/üldine aspekt]]; lõpetatud aspekti alla kuuluvad [[täisminevik]] ja [[aorist]].&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt;

[[Evidentsiaalsus]] on tiibeti tegusõnade kategooria, mida on palju uuritud.&lt;ref name=&quot;DeLancey_1985&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan Evidentials and the Semantics of Causation. – ''Proceedings of the Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society'', 1985. [https://web.archive.org/web/20230512005542/http://journals.linguisticsociety.org/proceedings/index.php/BLS/article/viewFile/1905/1677 Veebis.]&lt;/ref&gt; See on aidanud märkimisväärselt kaasa evidentsiaalsuse uurimisele eri keeltes.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill, Lauren Gawne. The contribution of Tibetan languages to the study of evidentiality. – ''Evidential Systems of Tibetan Languages'', 2017, ISBN 978-3-11-046018-6 (e-raamat 978-3-11-047374-2), lk 1–40.&lt;/ref&gt; Evidentsiaalsus ja aspekt moodustavad modaalsuste süsteemi, milles modaalsusi eristavad lõpukoopulad. Põhikoopulate süsteemis eristatakse kolme kategooriat: egofooriline (ཡོད ''yod''), sensoorne (འདུག ''ʼdug'') ja faktuaalne (ཡོད་རེད ''yod-red''). Neid kategooriat väljendavad vastavakt samastuskoopulad ཡིན ''yin'', རེད་བཞག ''red-bzhag'' ja རེད ''red''.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37, nr 2, lk 240–263.&lt;/ref&gt; Nicolas Tournadre on eristanud järgmisi modaalsusi:

* väitev modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus, mis väljendab vahetut ohtu
* kogemuslik egofooriline modaalsus
* harjumuslik või üldistav väitev modaalsus
* järelduslik modaalsus
* tahteline egofooriline modaalsus
* tahteline või harjumuslik egofooriline modaalsus
* vastuvõttev egofooriline modaalsus
* tunnistuslik modaalsus

== Süntaks ja sõnajärg ==
Tiibeti keelt on traditsiooniliselt käsitatud [[ergatiiv-absolutiivne keel|ergatiiv-absolutiivse keelena]], kuid hilisemad uurimused näitavad, et tegu on [[pragmaatiline|pragmaatilise ergatiiviga]]: [[ergatiiv]]i käändetunnus võib esineda agendil ja mõnel [[sihitu tegusõna]] alusel, kuid selle kasutamine ei ole kohustuslik ja sõltub semantilistest teguritest (eriti [[agentiivsus]]est ja [[perfektiivsus]]est) ja pragmaatilistest teguritest, eelkõige kontrastist.&lt;ref&gt;Scott DeLancey. &quot;Optional&quot; &quot;Ergativity&quot; in Tibeto-Burman Languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, kd 34, nr 2, lk 9–20.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, kd 14, nr 1, lk 93–107.&lt;/ref&gt; 

[[Sõnajärg]] on üldjoontes [[SOV]]: [[öeldis]] paikneb [[lause]] lõpus. 

[[Nimisõnafraas]]is enamik laiendeid järgneb nimisõnale, [[omastavaline täiend]] aga eelneb sellele:&lt;ref&gt;Matthew S. Dryer. ''Word order in Tibeto-Burman languages''. –  ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2008, kd 31, nr 1, lk 1–83. [https://www.acsu.buffalo.edu/~dryer/DryerTibetoBurmanWordOrder.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;
* omadussõnad paiknevad tiibeti keeles üldjuhul nimisõna järel, välja arvatud juhul, kui omadussõna ja nimisõna on seotud [[genitiiv]]i [[abisõnaga]];
* [[sihitis]]ed ja [[määrsõna]]d paiknevad enne [[tegusõna]], samuti omadussõnad [[öeldistäitelause]]tes;
* [[omastav]]as nimisõna paikneb selle nimisõna ees, mida ta täiendab;
* [[näitav asesõna|näitavad asesõnad]] ja arvsõnad paiknevad selle nimisõna järel, mida nad täiendavad.

Mõnes murdes on laiendite järjekord muutlik: näiteks Shigatse murdes ei ole omadussõna ja nimisõna järjestuses ülekaalus kumbki võimalik järjestus ning [[Dingri murre|Dingri murdes]] võib näitav asesõna paikneda nii nimisõna ees või selle järel.&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/87A-tis Tibetan (Shigatse): Order of Adjective and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/88A-tdi Tibetan (Dingri): Order of Demonstrative and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;

== Registrid ==

Tiibeti keeles on mitu [[registri (keeleteadus)|registrit]], millest enamik on ühised kogu tiibeti keelele laiemas mõttes. 
* ཕལ་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is  ''phal skad'', sõna-sõnalt 'tavakeel') on igapäevane kõnekeel. Traditsiooniliselt peetakse seda kirjanduse loomiseks sobivaks ja väljendit ''phal skad'' kasutatakse sageli halvustavalt, et näidata, et väljend ei sobi kirjalikku teksti.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot;&gt;Birgit Kellner. Vernacular Literacy in Tibet: Present Debates and Historical Beginnings. – Elke Krotz, Stephan Müller, Norbert Kössinger, Pavlína Rychterová (toim). ''Anfangsgeschichten / Origin Stories: Der Beginn volkssprachiger Schriftlichkeit in komparatistischer Perspektive / The Rise of Vernacular Literacy in a Comparative Perspective'' (''MittelalterStudien'', kd 31), Wilhelm Fink 2018, ISBN 978-3-8467-6346-9, lk 381–402. [https://www.fink.de/view/book/edcoll/9783846763469/BP000017.xml Veebis.]/ref&gt;
* ཞེ་ས། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''zhe sa'' 'austav ja lugupidav kõne') on austav keelekasutus, sealhulgas spetsiaalne austav sõnavara. Austusregister on omane kõigile tiibeti keeltele, kuid Lhasa keeles on see eriti arenenud ja tavavormi kõrval eristatakse kahte austusastet, üldist ja kõrgeimat.&lt;ref&gt;Joanna Bialek. Emergence of the honorific register in Tibetic languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2023, kd 46, nr 2, lk 290–327.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Samdrup Tsering, Hiroyuki Suzuki. Honorific register in Mabzhi Tibetan: How Amdo Tibetans use honorific words in their speech community. – ''Kyoto University Linguistic Research'', 2023, kd 42, lk 59–76. [https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/handle/2433/287601 Veebis.]&lt;/ref&gt;
* ཡིག་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''yig skad'', sõna-sõnalt 'kirjakeel') on  kirjanduslik kirjali kkeelekuju, mis hõlmab ka allpool kirjeldatud keelekuju ཆོས་སྐད (''chos skad'').&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;
* ཆོས་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''chos skad'', sõna-sõnalt 'õpetuse keel' või 'religioosne keel') on religioosne kirjakeel, milles on kirjutatud pühakirjad ja muud klassikalised teosed. Tänapäeval kasutatakse seda terminit vahel ka kirjakeele kohta üldiselt.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

Enne Hiina Rahvavabariigi aega eristati tiibeti keeles kolme keelekasutusvormi: esiteks kloostrites kasutatav liturgiline keel (''chos skad''); teiseks õukonnakeel – rangelt normeeritud ''she sa'', mis on tänapäevalgi Lhasa haritud ülemkihi keelekasutuse vorm; kolmandaks &quot;rahvakeel&quot; (''phal skad''), igapäevane kõnekeel, mille arvukad murded on Tiibeti suuruse tõttu sageli vastastikku peaaegu arusaamatud.

Kõrgemates stiiliregistrites kasutatakse rohkesti austavaid nimetusi ja tiitleid. Sageli kasutatavatel sõnadel on eri kujud, millega väljendatakse hierarhilisi erinevusi. Kõigis neis keelekasutusvormides oli puudus tänapäevasest sõnavarast. Alates 1960ndatest hakkasid keeleteadlased välja töötama uustiibeti keelt, mille sõnavara täiendati terminitega, et oleks võimalik õpetada näiteks füüsikat ja keemiat. Ka tänapäeva meedia kasutab seda Lhasa murde põhjal välja töötatud keelevarianti.

Lhasa kõnekeele põhjal on kujunenud tiibetlaste ühiskeel (''spyi skad''), mida kasutatakse nii Hiinas kui ka diasporaas, kuid igapäevases kõnes valitseb endiselt kohalik murre.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://eki.ee/teatmik/tiibeti-nimed/ Tiibeti nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus

[[Kategooria:Tiibeti-Birma keeled]]
[[Kategooria:Tiibet]]</text>
      <sha1>8s5at2nlh7ba57m3dic4fop7dnj81eh</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260681</id>
      <parentid>7260680</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T21:58:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kirjandus */</comment>
      <origin>7260681</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="59285" sha1="0q3z6ofpdcvkkj58t2l4joo4nzk7fcl" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib tänapäeva tiibeti kirjakeelest; kesktiibeti, khami ja amdo keele kogumi kohta vaata artiklit   [[Tiibeti keel (koondnimetus)]]}}
{{keeled|nimi=tiibeti keel|originaalnimi བོད་སྐད་། 
 | keelkonnavärv = Hiina-Tiibeti
 | riigid=[[Hiina]]s, [[India]]s
 | rääkijad      = 6  miljonit
 | keelkond      = [[Hiina-Tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;[[Tiibeti-Birma keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;'''tiibeti keel'''
 | riik          = {{PisiLipp|Hiina}} ([[Tiibeti autonoomne piirkond]])
 | keelehoole    = [[Tiibeti Keele Standardimise Komitee]]
 | kood 1        = bo
 | kood 2        = bod (T), tib (B)
 | kood 3        = bod
}}
'''Tiibeti keel''' ehk '''tiibeti kirjakeel'''&lt;ref&gt;Tiibeti keeles kasutatakse nimetusi ལྷ་སའི་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is ''Lha-sa'i skad'', [[THL]]is ''Lhaséké'', [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]{{'}}is ''Lasägä'') 'Lhasa keel' või བོད་སྐད (Wylie ''Bod skad'', THL ''Böké'', ''pinyin'' ''Pögä'') [pʰø̀k˭ɛʔ] 'tiibeti keel' (kasutatakse ka teiste keelekujude kohta).&lt;/ref&gt; on [[kesktiibeti keel]]e [[Lhasa murre|Lhasa murdel]] põhinev [[kirjakeel]]. Lhasa on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomse piirkonna]] pealinn.&lt;ref name=&quot;DeLancey 2017&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan. – [[Graham Thurgood]], Randy J. LaPolla (toim). ''The Sino-Tibetan Languages'', 2. trükk, Routledge: London / New York 2017, ISBN 978-0-367-57045-3, lk 385–403.&lt;/ref&gt; Tiibeti kirjakeelt kasutatakse [[ühiskeel]]ena ka [[tiibeti keel (koondnimetus)|laiemas mõttes tiibeti keel]]e [[murre]]te kõnelejate vahel, sealhulgas eksiilis elavate [[tiibetlased|tiibetlaste]] seas.

Tiibeti autonoomse piirkonna keelemääruse (vastu võetud 1987, muudetud 2002 ja 2019) esimese paragrahvi järgi on tiibeti keel (藏语文) piirkonna üldkasutatav keel ja kiri.&lt;ref&gt;[https://www.fadada.com/article/Basics-009776 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], fadada.com, 6.8.2019.&lt;/ref&gt; [[Human Rights Watch]]i 2020. aasta aruande järgi on &quot;kakskeelse hariduse&quot; poliitika viinud tiibeti keele järkjärgulise asendumiseni [[hiina keel]]ega algkoolide õppekeelena, välja arvatud tiibeti keele tunnid, kusjuures aruande välitööd hõlmasid ainult [[Nagchu vald|Nagchu valla]] maa-asulaid.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threatChina's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt; Hiina Riiginõukogu Informatsioonibüroo 2025. aasta valge raamatu järgi on tiibeti keele õppimise ja kasutamise õigus tagatud, piirkonna rahvakongressi õigusaktid ja valitsuste üldised ametlikud dokumendid avaldatakse nii hiina kui ka tiibeti keeles ning koolides õpetatakse mõlemat keelt.&lt;ref&gt;[https://www.ecns.cn/news/politics/2025-03-28/detail-ihepyqsm2135994.shtml Right to study and use Tibetan language guaranteed: white paper, ECNS (China News Service)], 28.3.2025.&lt;/ref&gt;

Tiibeti keel laiemas mõttes hõlmab  peale kesktiibeti keele ka [[khami keel]]t ja [[amdo keel]]t.&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;&gt;Konchok Gelek. Variation, contact, and change in language: Varieties in Yul shul (northern Khams). – ''International Journal of the Sociology of Language'', 2017, nr 245, lk 91–92.&lt;/ref&gt; Khami keele kõnelejad saavad Lhasa murdest õppimata nii palju aru, et nad saavad algtasemel suhelda, amdo keele kõnelejad ei saa aga Lhasa murdest üldse aru (vt [[vastastikune arusaadavus]]).&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;/&gt; Nii tiibeti kirjakeeles kui ka khami keeles on kujunenud [[toon (keeleteadus)|toon]]id ning sõnaalgulised [[kaashäälikuühend]]id on enamasti lihtsustunud.&lt;ref&gt;Felix Haller. [archive-url=https://web.archive.org/web/20150616073139/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/haller1999brief.pdf A brief comparison of register tone in Central Tibetan and Kham Tibetan.] – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1999, kd=22.&lt;/ref&gt; Sellepärast on need keeled [[klassikaline tiibeti keel|klassikalisest tiibeti keelest]] märkimisväärselt erinevad, eriti võrreldes konservatiivsema amdo keelega.&lt;ref&gt;Charlene Makley, Keith Dede, Kan Hua, QingshanWang. The Amdo Dialect of Labrang. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', kd 22, nr 1, 1999, lk 101. [https://web.archive.org/web/20160305073712/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/makley1999amdo.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;jermay reynolds 2012&quot;&gt;Jermay J. Reynolds. ''Language variation and change in an Amdo Tibetan village: Gender, education and resistance'', doktoritöö, Graduate School of Arts and Sciences of [[Georgetown University]], 2012, lk 19–21.&lt;/ref&gt;

== Ametlik ja sotsiolingvistiline staatus ==

Tiibeti keel on lisaks [[hiina standardkeel]]ele ametlikus kasutuses [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomses piirkonnas]] ja mõnes teises [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] piirkonnas, kus elab tiibetlasi.

[[Gerard A. Postiglione]] märkis 1999. aastal, et tiibetlased on Hiinas üks kõige vähem [[assimileerumine|assimileerunud]] rahvarühmi.&lt;ref&gt;Gerard A. Postiglione. ''China’s National Minority Education. Culture, Schooling, and Development'', Routledge 1999, lk 114.&lt;/ref&gt; 2002. aastal avaldatud Hiina uudisteagentuuri [[Xinhua]] teate kohaselt suhtles Tiibetis 84% tiibetlastest peamiselt tiibeti keeles.&lt;ref name=&quot;chutai&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 中国出台藏语言使用法规], [[Xinhua]]; [http://www.moe.gov.cn/jyb_sy/China_Language/ 国家语言文字工作委员会]&lt;/ref&gt; 

=== Õiguslik staatus ===

[[Hiina põhiseadus|Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus]]e artikli 4 järgi on kõigil rahvustel õigus kasutada ja arendada oma keelt ja kirja. Artiklis 121 on sätestatud, et rahvusliku autonoomiaga piirkondade omavalitsusorganid kasutavad oma ülesannete täitmisel vastavalt asjaomase piirkonna autonoomiaeeskirjadele suuliselt ja kirjalikult selles piirkonnas tavapäraselt kasutatavat keelt või keeli.&lt;ref name=&quot;verf1982&quot;&gt;[http://www.verfassungen.net/rc/verf82.htm Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus], verfassungen.net.&lt;/ref&gt;

1987. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna ajutised eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)&lt;/ref&gt; 1988. aastal kehtestati nende rakendamiseks üksikasjalikud sätted.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)的实施细则&lt;/ref&gt; 2002. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;guiding&quot;&gt;[http://www.xizang.gov.cn/zwgk/xxfb/fgwj/201902/t20190223_61645.html 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], 西藏自治区人民政府, xizang.gov.cn, 24.3.2008.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 西藏文化的保护与发展 – 藏语言文字的学习、使用和发展], Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu informatsioonibüroo, China.com.cn, 25.10.2008.&lt;/ref&gt; Eeskirjade kohaselt pidid valitsemine, kohtud ja haldusasutused ning tänavasildid ja reklaamid olema kakskeelsed.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt;

Tiibeti keele arendamise ja standardimise eest vastutab riiklik tiibeti keele terminoloogia standardimise komitee (tiibeti keeles བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས, hiina keeles 藏语术语标准化工作委员会|t=藏語術語標準化工作委員會). Komitee tegevust käsitlevad muu hulgas järgmised allikad:&lt;ref&gt;བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས}} (toim). བོད་ཀྱི་སྤྱི་སྐད་སྐོར་གྱི་ཆེད་རྩོམ་ཕྱོགས་བསྒྲིགས, Peking, མི་རིགས་དཔེ་སྐྲུན་ཁན / 民族出版社 1999, ISBN 7-105-03018-6;&lt;br /&gt;[https://web.archive.org/web/20070514065425/http://www.china-language.gov.cn/webinfopub/list.asp?id=2307&amp;columnid=139&amp;columnlayer=01380139 全国术语标准化技术委员会少数民族语分技术委员会藏语工作委员会2006年度工作会议在北京召开], 教育部语言文字应用研究所, china-language.gov.cn, 12.1.2007.&lt;br /&gt;|扎雅·洛桑普赤. [https://web.archive.org/web/20070707132828/http://info.tibet.cn/zt2006/zywdccyfz/xsjl/t20060322_101909.htm 藏语专词术语混乱的症结在哪里], China Tibet Information Center, info.tibet.cn, 22.3.2006.&lt;/ref&gt;

=== Kirjaoskus ===

Tiibetlaste [[kirjaoskamatus]]e määr [[1990. aasta Hiina rahvaloendus]]e järgi 69,39% (kogu Hiina rahvastikus 22,21%). [[2000. aasta Hiina rahvaloendus]]e ks oli see tiibetlaste seas vähenenud 47,55%-ni (Hiina kogurahvastikus 9,08%-ni).&lt;ref&gt;Minglang Zhou. Legislating Literatcy for Linguistic and Ethnic Minorities in Contemporary China. – Anthony J. Liddicoat (toim). ''Language planning and policy: Issues in Language Planning and Literacy'', Multilingual Matters, Clevedon / Tonawanda / North York 2007, lk 102–121, siin lk 117.&lt;/ref&gt;

Tiibeti autonoomsel piirkonnal on 2000., 2010. ja 2020. aasta loenduse järgi olnud Hiina provintside seas kõige madalam kirjaoskuse määr.&lt;ref&gt;[https://www.business-standard.com/article/current-affairs/tibet-has-lowest-literacy-among-all-provinces-in-china-delhi-think-tank-123022600629_1.html Tibet has lowest literacy among all provinces in China: Delhi think tank], Business Standard, 26.2.2023.&lt;/ref&gt;

=== Koolisüsteem ===

==== Tiibet ====

1998. aastal oli tiibeti keel õppekeeleks 98% Tiibeti algkoolidest&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 233.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; ja 92% algkooliõpetajatest olid tiibetlased. Samal ajal õpetati hiina keelt võõrkeelena.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; 2002. aastal oli tiibeti keeles 181 õpikut 16 õppeaine jaoks ja koostatud oli kaheksa loodusteaduste erialaterminoloogia sõnastikku.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; Sellest hoolimata õpetati matemaatikat, füüsikat ja keemiat põhikooli vanemas astmes ja keskkoolis üldjuhul hiina keeles.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Minglang Zhou, Hongkai Sun: ''Language Policy in the People’s Republic of China'', Kluwer 2004, lk 226.&lt;/ref&gt;

2004. aastal pärinesid tiibeti keele ja kirjanduse õpikute (''gaiyig'' སྐད་ཡིག་, 语文 ''yǔwén'') tekstid 47% ulatuses tänapäevasest ja uuemast tiibeti kirjandusest, 29% ulatuses traditsioonilisest tiibeti kirjandusest ja 24% ulatuses hiina keelest tõlgitud tekstidest.&lt;ref&gt;Ellen Bangsbo. ''Teaching and Learning in Tibet. A Review of Research and Policy Publications'', Nordic Institute of Asian Studies 2004, lk 16.&lt;/ref&gt; Tiibeti ülikoolides ja teistes kõrgkoolides oli 1998. aastal õppekeeleks enamasti hiina keel. Erandiks olid tiibeti ajaloo, keele ja kirjanduse ning traditsioonilise tiibeti meditsiiniga seotud õppeained.&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 235.&lt;/ref&gt; Ühe 2005. aasta uurimuse järgi said tiibetlastest üliõpilased õppida humanitaarteadusi tiibeti keeles mõnes Hiina vähemusrahvustele mõeldud kõrgkoolis.&lt;ref&gt;Gerard Postiglione. Ben Jiao, Sonam Gyatso. Education in Rural Tibet: Development, Problems and Adaptations. – ''China: An International Journal'', 2005, kd 3, nr 1, lk 1–23. [https://www.researchgate.net/publication/263867451 Veebis.]&lt;/ref&gt;

Eeskirjade kohaselt pidid [[hiinlased]] Tiibetis õppima ka tiibeti keelt, kuid juba 2006. aastal seda nõuet üldiselt eirati.&lt;ref&gt;June Teufel Dreyer, Barry Sautman (toim). ''Contemporary Tibet. Politics, Development, and Society in a Disputed Region'', M. E. Sharpe 2006, lk 78.&lt;/ref&gt;

===== Hiina keelepoliitika 2020ndatel =====
Alates 2020. aastast on Hiina keelepoliitika vähemuskeelte suhtes muutunud ja hinnangud sellele lahknevad. Hiina valitsuse ametliku seisukoha järgi on tiibeti keele õppimine ja kasutamine seadusega tagatud ning alg- ja keskkoolides õpetatakse nii tiibeti kui ka hiina keelt.&lt;ref name=&quot;whitepaper2023&quot;&gt;[https://english.www.gov.cn/archive/whitepaper/202311/10/content_WS654db703c6d0868f4e8e120d.html CPC Policies on the Governance of Xizang in the New Era: Approach and Achievements], The State Council of the People's Republic of China, 10.11.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi on õigus tiibeti keelt õppida ja kasutada samuti tagatud.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot;&gt;[https://chinadailyhk.com/article/608157 White paper highlights human rights progress in Xizang], Xinhua / China Daily HK, 28.3.2025.&lt;/ref&gt; Inimõiguste organisatsioonid ja tiibeti keele kaitsjad on aga teatanud, et hiina keel on muutunud üha enam peamiseks õppekeeleks.&lt;ref name=&quot;HRW2020&quot;&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threat China's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/04/04/tibet-language-white-paper/ Netizens demand China reinstate Tibetan language use in schools], Radio Free Asia, 4.4.2025.&lt;/ref&gt; [[Radio Free Asia]] andmetel muutus hiina keel 2020. aastal Tiibeti autonoomse piirkonna alg- ja keskkoolide põhiõppekeeleks ning 2023. aastast on ülikooli sisseastumiseksami keeleks ainult hiina keel.&lt;ref&gt;[https://www.tribuneindia.com/news/world/tibetans-call-out-chinas-language-policy-amid-claims-of-cultural-erasure-and-human-rights-violations Tibetans call out China's language policy], Tribune India (ANI), 8.4.2025, viidates RFA-le.&lt;/ref&gt;

2021. aastal kehtestas Hiina haridusministeerium Human Rights Watchi kirjelduse järgi &quot;laste kõne ühtlustamise kava&quot; (''Children's Speech Harmonization plan''), mis näeb ette  [[hiina kirjakeel]]e kasutamise kogu [[alusharidus]]es vähemusrahvuste asualadel. Human Rights Watchi 2026. aasta aruande järgi ei oska ega taha paljud tiibeti lapsed pärast lasteaia lõpetamist tiibeti keelt rääkida, ka mitte perekonnaliikmetega. Lasteaias käimine ei ole Hiinas kohustuslik, kuid Human Rights Watchi andmetel on see tiibetlaste asualadel muutunud praktikas kohustuslikuks, sest linnade algkoolid nõuavad üha sagedamini tõendit lasteaias käimise kohta. Hiina valitsus ei vastanud organisatsiooni kommentaaripärimistele.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2026/05/04/start-with-the-youngest-children/chinas-use-of-preschools-to-integrate-tibetans &quot;Start with the Youngest Children&quot;: China's Use of Preschools to &quot;Integrate&quot; Tibetans], Human Rights Watch, 4.5.2026.&lt;/ref&gt;

[[Tibet Watch]]i andmetel olid 2023. aasta septembriks [[Ngaba ringkond|Ngaba ringkonna]] tiibeti koolides kõik põhiainete õpikud asendatud hiinakeelsetega ja õpetajatel kästi anda kõik tunnid hiina keeles. Tiibeti keel jäi valikaineks. Tiibetikeelseid õpikuid saavad kooli lõpetamiseni edasi kasutada ainult 2021. aastal õppima asunud õpilased.&lt;ref&gt;[https://tibetwatch.org/all-textbooks-in-tibetan-replaced-in-ngaba/ All textbooks in Tibetan replaced in Ngaba], Tibet Watch, 12.10.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta veebruaris teatas Human Rights Watch, et Ida-Tiibetis oli alates 2021. aastast suletud vähemalt viis tiibeti keelt ja kultuuri edendanud kutsekooli.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;&gt;[https://www.hrw.org/news/2025/02/05/chinese-authorities-shutter-schools-eastern-tibet Chinese Authorities Shutter Schools in Eastern Tibet], Human Rights Watch, 5.2.2025.&lt;/ref&gt; Organisatsiooni andmetel õpetatakse riigikoolides tiibeti lapsi algkoolist keskkoolini ainult hiina keeles ja tiibeti keel on eraldi õppeaine, nagu võõrkeel.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;/&gt; Radio Free Asia teatas 2025. aasta jaanuaris ka tiibeti keele eratundide keelust koolivaheajal mitmes tiibetlastega asustatud piirkonnas. Sarnane keeld kehtestati  juba 2021. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/01/02/tibet-china-enforces-restrictions-students/ China places new restrictions on Tibetan students during winter school break], Radio Free Asia, 2.1.2025&lt;/ref&gt; Tibet Watchi andmetel teatas Tiibeti keskadministratsioon 2026. aasta oktoobris, et [[Gologi ringkond|Gologi ringkonnas]] suleti 2026. aasta suvel ja sügisel vähemalt kolm eraõiguslikku tiibeti kooli, sealhulgas orbude kool.&lt;ref&gt;[https://tibetoffice.org/media-press/news/three-more-tibetan-schools-shut-down-in-golog-as-china-tightens-its-grip-on-tibetan-language-education Three More Tibetan Schools Shut Down in Golog as China Tightens Its Grip on Tibetan-Language Education], Central Tibetan Administration, 19.10.2026.&lt;/ref&gt;

2023. aasta veebruaris väitsid kolm ÜRO sõltumatut eksperti, et umbes miljon tiibeti last õpib internaatkoolides, kus õppekeel on hiina keel.&lt;ref&gt;[https://ungeneva.org/en/news-media/news/2023/02/77614/china-tibetan-children-forced-assimilate-independent-rights-experts China: Tibetan children forced to assimilate, independent rights experts fear], UN Geneva, 6.2.2023.&lt;/ref&gt; Hiina ametivõimud vastavad, et lapsi ei sunnita internaatkoolidesse ja paljudes koolides õpetatakse ka tiibeti keelt ja Tiibeti ajalugu.&lt;ref&gt;[https://www.globalsecurity.org/military/library/news/2024/07/mil-240721-rfa01.htm China's controversial boarding school policy for Tibetans explained], RFA, 21.7.2024.&lt;/ref&gt;

12. märtsil 2026 võttis Hiina Rahvakongress vastu &quot;Etnilise ühtsuse ja arengu edendamise seaduse&quot; (poolt 2756, vastu 3, erapooletuid 3) ja see jõustus 1. juulil 2026.&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/world/china/china-set-pass-new-ethnic-minority-law-prioritise-use-mandarin-language-2026-03-12/ China passes new ethnic minority law, prioritises use of Mandarin language], Reuters, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Seaduse järgi vähemuskeeli &quot;austatakse ja kaitstakse&quot;, kuid kui hiina keelt ja vähemuskeeli kasutatakse koos, peab hiina keel olema esikohal. Koolieelikud peavad hiina keelt valdama ja avalikes kohtades peavad hiina märgid olema nähtavamad kui vähemuste kirjad.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot;&gt;[https://rfa.org/english/tibet/2026/07/24/explainer-china-ethnic-unity-law-tibet-uyghur/ Explained: China's 'ethnic unity and progress promotion' law], RFA, 24.7.2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.asianews.it/news-en/What-Xi-Jinpings-new-law-on-ethnic-groups-in-china-says-65025.html What Xi Jinping's new law on ethnic groups in China says], AsiaNews, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Hiina valitsus rõhutab seaduse 15. artiklit, mis kaitseb vähemuste õigust oma keelt õppida ja kasutada, kriitikud aga väidavad, et seadus fikseerib hiina keele ülemvõimu hariduses ning annab juba rakendatud poliitikale õigusliku aluse ja võib tiibeti keele kasutamist hariduses ja avalikus elus veelgi piirata.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot; /&gt;

==== Pagulased Indias ====

India tiibeti koolides oli õppekeeleks kuni 1985. aastani ainult inglise keel. 2006. aastal õpetati mõnes algkoolis esimese viie klassi jooksul osa aineid tiibeti keeles, alates kuuendast klassist aga käis õppetöö ainult inglise keeles. Kõik keskkooliõpikud olid ingliskeelsed.&lt;ref&gt;Dagmar Bernstorff, Hubertus von Welck. ''Exile as Challenge. The Tibetan Diaspora'', Orient Longman 2002, lk 271; Ashild Kolas, Monika P. Thowsen. ''On the Margins of Tibet. Cultural Survival on the Sino-Tibetan Frontier'', University of Washington Press 2006, lk 176; A. Tom Grunfeld. ''The Making of Modern Tibet'', M. E. Sharpe, 1996, lk 179, 198.&lt;/ref&gt; [[Dharamsala]] tiibeti koolides nägi tollane inimressursside arendamise ministeeriumi õppekava ette, et alates põhikooli keskastmest õpetatakse õppeaineid inglise keeles.&lt;ref&gt;Mary Ann Maslak. School as a site of Tibetan ethnic identity construction in India? Results from a content analysis of textbooks and Delphi study of teachers' perspectives. – ''Educational Review'', 2008, kd 60, nr 1, lk 85–106.&lt;/ref&gt;

=== Meedia ===

2000. aastal ilmus Tiibetis kokku 14 tiibetikeelset ajakirja ja 10 päevalehte. Lisaks ilmus Hiina teistes piirkondades käputäis piirkondlikke&lt;ref&gt;Kõige mõjukamate seas olid ༄༅༎སྦྲང་ཆར༎ (&quot;Kevadvihm&quot;) [[Qinghai]]s ja ༄༅༎ཟླ་ཟེར༎ (&quot;Kuuvalgus&quot;) [[Gansu]]s. Vt: Toni Huber. ''Amdo Tibetans in Transition. Society and Culture in the Post-Mao Era''. Brill 2000, lk 40.&lt;/ref&gt; ja üleriigilisi&lt;ref&gt;Nende seas oli Pekingis ilmuv ༄༅༎ཀྲུང་གོའི་བོད་ཀྱི་ཤེས་རིག༎ (&quot;Tibetoloogia Hiinas&quot;).&lt;/ref&gt; tiibetikeelseid ajalehti ja ajakirju.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi ilmus 2024. aasta lõpuks Tiibeti autonoomses piirkonnas tiibeti keeles 17 ajakirja ja 11 ajalehte.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot; /&gt; Tiibeti keeles tegutses arvukalt raadio- ja telejaamu ning tehti kinofilme, sealhulgas Lhasa ja kamba keelevariandis.&lt;ref&gt;Ka [[Radio China International]] edastas saateid nendes keelevariantides: [http://tibetan.chinabroadcast.cn/lhasa.htm tibetan.chinabroadcast.cn] ja [http://tibetan.chinabroadcast.cn/kangba.htm tibetan.chinabroadcast.cn].&lt;/ref&gt; Hiinas andis üheksa kirjastust regulaarselt välja tiibetikeelseid raamatuid. Igal aastal ilmus ligikaudu tuhat nimetust.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;

===Lahkarvamused tiibeti keele ohustatuse üle===

2008. aasta veebruaris toetas Briti parlamendiliige [[Norman Baker]] [[rahvusvaheline emakeelepäev|rahvusvahelise emakeelepäeva]] puhul [[Free Tibet Campaign]]i avaldatud ülevaadet ja nõudmist teha tiibeti keel Tiibeti autonoomse piirkonna ametikeeleks. Ta väitis: &quot;Hiina valitsus ajab teadlikku poliitikat hävitada kõik tiibetlik, sealhulgas tiibetlaste oma keel nende enda kodumaal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120725060858/http://www.freetibet.org/newsmedia/report-reveals-determined-chinese-assault-tibetan-language Report reveals determined Chinese assault on Tibetan language], Free Tibet, 21.2.2008.&lt;/ref&gt; Tibetoloog [[Elliot Sperling]] märkis seevastu, et &quot;teatud piirides püüab [[Hiina Rahvavabariik]] tiibeti kultuuri väljendamist võimaldada&quot; ja  &quot;kogu Tiibeti kiltmaal toimuvat kultuurilist tegevust ei saa ignoreerida&quot;.&lt;ref&gt;Sperling Elliot. Exile and Dissent: The Historical and Cultural Context. – Melissa Harris, Sydney Jones (toim). ''Tibet Since 1950: Silence, Prison, or Exile'',  2000, lk 31–36.&lt;/ref&gt;

2003. aastal seadis [[Barry Sautman]] ajakirjas [[Texas International Law Journal]] kahtluse alla väited tiibeti keele ohustatusest. Ta kirjutas, et ükski paljudest tollastest ohustatud keeli käsitlevatest uuringutest ei pidanud tiibeti keelt ohustatuks ja  tiibetlaste keele säilitamine erines keele kadumisest isegi sellistes lääneriikide kaugemates piirkondades, kus rakendati liberaalset keelepoliitikat. Sautmani sõnul olid väited, et Tiibeti algkoolides õpetati hiina keeles, ekslikud: tiibeti keel oli peamine õppekeel peaaegu kõigis Tiibeti autonoomse piirkonna algkoolides. Ta lisas, et hiina keelt hakati varastes klassides õpetama ainult linnakoolides ning põhjusel, et vähem kui neli tiibetlast kümnest jõudis keskkooli, oli algkool nende kultuurilise kujunemise seisukohalt kõige olulisem.&lt;ref&gt;Barry Sautman. Cultural Genocide and Tibet. – ''Texas International Law Journal'', 2003, 38, nr 2, lk 173–246.&lt;/ref&gt;

==Kiri==
{{Vaata|Tiibeti kiri|Tiibeti punktkiri}}

Tiibeti keelt kirjutatakse ühes [[india kirjad|India kirjadest]]. Selle ajalooliselt konservatiivne kirjaviis kajastab [[vanatiibeti keel]]e häälikusüsteemi ja aitab ühendada [[tiibeti keel (koondnimetus)|tiibetikeelset]] ala. See on abiks ka [[hiina-tiibeti algkeel]]e ja [[vanahiina keel]]e rekonstrueerimisel.&lt;ref name=&quot;Kiaer 2020 p. 34&quot;&gt;J. Kiaer. ''Delicious Words: East Asian Food Words in English'', Taylor &amp; Francis 2020ISBN 978-1-000-07934-0, lk 34.&lt;/ref&gt;

Kõige levinum süsteem, mida teadlased kasutavad tiibeti kirjas kirjutatud teksti [[latinisatsioon|latiniseerimiseks]], on [[Wylie transliteratsioon]]. Keeleteadlased kasutavad sageli ka muid, enda tarbeks välja töötatud transliteratsioonisüsteeme. Häälduse ligikaudseks edasiandmiseks on [[Hiina]] ametlik latinisatsioo [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]- Ingliskeelsetes materjalides kasutatakse transkriptsiooni [[THL]].&lt;ref&gt;David Germano, Nicolas Tournadre. [https://web.archive.org/web/20221224035020/https://www.thlib.org/reference/transliteration/#!essay=/thl/phonetics/s/b5 THL Simplified Phonetic Transcription of Standard Tibetan], The Tibetan and Himalayan library, 2003. &lt;/ref&gt; Mõne nime puhul on kasutusel ka ebareeglipärane transkriptsioon, näiteks [[Džomolungma]].

Tiibeti kirja silbi ortograafiline struktuur on (C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;)C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;(C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;)V(C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;).&lt;ref&gt;Nyima Droma, Ellen Bartee. ''A beginning textbook of Lhasa Tibetan'', National Press for Tibetan Studies 2000, lk 9–17.&lt;/ref&gt; Kõik kombinatsioonid ei ole lubatud.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Asukoht
!C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;
!V
!C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;
|-
!Nimetus
|Eesliide
|Ülatäht
|Juurtäht
|Alatäht
|Täishäälik
|Järelliide
|Teine järelliide
|-
!Lubatud tähemärgid
|&lt;big&gt;ག ད བ མ འ&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ར ལ ས&lt;/big&gt;
|mis tahes kaashäälik
|&lt;big&gt;ཡ ར ལ ཝ&lt;/big&gt;
|mis tahes täishäälik
|&lt;big&gt;ག ང ད ན བ མ འ ར ལ ས&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ད ས&lt;/big&gt;
|}

```wikitext
== Fonoloogia ==
[[Silp|Silbi]] ehitus on suhteliselt lihtne.&lt;ref&gt;Lim 2018: 12.&lt;/ref&gt; [[Kaashäälikuühend]]id ei ole lubatud&lt;ref&gt;Denwood 1999: 75.&lt;/ref&gt;. ja silbi lõpus võib olla ainult üks kaashäälik.&lt;ref&gt;Denwood 1999: 71.&lt;/ref&gt; Täishäälikud võivad olla lühikesed või pikad ja [[täishääliku pikkus|pikad täishäälikud]] võivad lisaks olla [[nasaalvokaal|nasaaliseeritud]].{{sfn|DeLancey|2003|p=272}} [[Vokaalharmoonia]] esineb  kahesilbilistes sõnades ja [[finiitne tegusõnavorm|finiitsetes  tegusõnavormides]].&lt;ref&gt;Chang, Chang 1968.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 271.&lt;/ref&gt;

[[toon (keeleteadus)|Toonid]] on tähendust eristavad. Eristatakse vähemalt kahte [[toonifoneem]]i.{{sfn|Lim|2018|p=28}} Kuigi Hiina keeleteadlased eelistavad nelja tooni analüüsi,&lt;ref&gt;Lim 2018: 34&lt;/ref&gt; leiab [[Scott DeLancey|DeLancey]] (2003), et langev toon ja sõnalõpuline [k] või [ʔ] on [[kontrastne jaotussuhe|kontrastses jaotussuhtes]]. Sellepärast ta räägib kas kõrge või madala tooniga silpidest.&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 272.&lt;/ref&gt;

=== Kaashäälikud ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Konsonant]][[foneem]]id
!
! colspan=&quot;2&quot; | [[Labiaal]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Alveolaar]]id
! [[Retrofleks]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Alveopalataal]]id ja [[palataal]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Velaar]]id
! [[Glotaal]]id
|-
! [[Nasaal]]id
| colspan=&quot;2&quot; | /m/
| colspan=&quot;2&quot; | /n/
|
| colspan=&quot;2&quot; | /ɲ/
| colspan=&quot;2&quot; | /ŋ/
|
|-
! [[Klusiil]]id
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /pʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /p/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /t/
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;border-right: none;&quot; | [ʈʰ] ~ [ʈʂʰ] &lt;br /&gt; /ʈ/ ~ [ʈʂ]
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /cʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /c/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /kʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /k/
| /ʔ/
|-
! [[Afrikaat|Afrikaadid]]
| colspan=&quot;2&quot; |
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tsʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /ts/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tɕʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /tɕ/
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|-
! [[Frikatiiv]]id
| colspan=&quot;2&quot; |
| colspan=&quot;2&quot; | /s/
| [ʂ]
| colspan=&quot;2&quot; | /ɕ/
| colspan=&quot;2&quot; |
| [h]
|-
! [[Poolvokaal]]id
| colspan=&quot;2&quot; | /w/
| colspan=&quot;2&quot; | /ɹ/
|
| colspan=&quot;2&quot; | /j/
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|-
! [[Lateraal]]id
| colspan=&quot;2&quot; |
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /l̥/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /l/
|
| colspan=&quot;2&quot; |
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|}

# Madala tooni korral muutuvad helitud aspireerimata klusiilid ja frikatiivid /p, t, ts, ʈ ~ ʈʂ, tɕ, c, k/ helilisteks: [b, d, dz, ɖ ~ ɖʐ, dʑ, ɟ, ɡ]. Aspireeritud klusiilid ja frikariivid /pʰ, tʰ, tsʰ, ʈʰ ~ ʈʂʰ, tɕ, cʰ, kʰ/ kaotavad osa [[aspiratsioon]]ist. Seega eristuvad foneemipaarid /p, t, ts, ʈ ~ ʈʂ, tɕ, c, k/ ja /pʰ, tʰ, tsʰ, ʈʰ ~ ʈʂʰ, tɕʰ, cʰ, kʰ/ selles kontekstis peamiselt helilisuse järgi. Lhasa kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvate kõnelejate murdes madala tooni korral helilisi klusiile ja frikatiive ei kasutata.
# Poolvokaalil /ɹ/ on neli hääldusvarianti: [ɹ], [ʐ], [ɾ] ja [r]. Varasemates uurimustes on oletatud ka helitut poolvokaali, näiteks [ɹ̥] (Dawson 1980b; Sprigg 1954; Tournadre, Dorje 2003). Selle hääliku olemasolu kohta selgeid tõendeid. Mõnes Lhasa või kesktiibeti keele variandis võib see olla foneemi /ʂ/ variant.&lt;ref&gt;Zhang Yubin. Central Tibetan (Lhasa). – [https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-the-international-phonetic-association/article/central-tibetan-lhasa/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5 Veebis.] – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2024, 54, nr 2, lk 788–810.&lt;/ref&gt;
# Konsonantfoneemid /m/, /ŋ/, /p/, /r/, /l/ ja /k/ võivad esineda silbi lõpus. Klassikalise tiibeti keele sõnalõpuline /n/ on samuti säilinud, kuid tänapäevases häälduses väljendub see tavaliselt eelneva täishääliku nasaalisatsioonina, mitte eraldi kaashäälikuna (vt eespool). Foneemi /k/ sõna lõpus siiski ei hääldata, välja arvatud väga formaalses kõnes. Ka silbilõpulisi foneeme /r/ ja /l/}} jäävad sageli selgelt hääldamata ja väljenduvad eelneva täishääliku pikenemisena. Foneemine [[larüngaalklusiil] /ʔ/ esineb ainult sõna lõpus foneemide /s/, /t/ või /k/ asemel. Need häälikud esinesid klassikalises tiibeti keeles, kuid on hiljem kadunud. Näiteks Tiibeti endanimetus oli klassikalises tiibeti keeles ''Bod'', kuid nüüd hääldatakse seda [pʰø̀ʔ].

=== Täishäälikud ===
Täishäälikuid on kirjeldatud ja iseloomustatud mitmel viisil. Nende uurimine jätkub.&lt;ref name=&quot;Gong_2020&quot;&gt;Gong Xun. How many vowels are there in Lhasa Tibetan? – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2020, 43, nr 2, lk 225–254..&lt;/ref&gt;

Tournadre ja Sangda Dorje eristavad kaheksat täishäälikut:&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003, lk 35.&lt;/ref&gt;

{| class=wikitable style=text-align:center
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Vokaal]][[foneem]]id !
! [[Eesvokaal]]id
! [[Keskvokaal]]id
! [[Tagavokaal]]id
|-
! [[Kõrge vokaal|Kõrged]]
| /i/ /y/
|
| /u/
|-
! [[Keskkõrge vokaal|Keskkõrged]]
| /e/ /ø/
|
| /o/
|-
! [[Keskmadal vokaal|Keskmadalad]]
| /ɛ/
|
|
|-
! [[Madal vokaal|Madalad]]
|
| a
|
|}

Mõnikord kirjeldatakse veel kolme täishäälikut, mida peetakse oluliselt erinevaks: [ʌ] või [ə], mis on tavaliselt foneemi /a/ [[allofoon]]; [ɔ], mis on tavaliselt foneemi /o/ allofoon; ja [ɛ̈] (ümardamata tsentraliseerunud keskvokaal), mis on tavaliselt foneemi /e/ allofoon. Need häälikud esinevad tavaliselt [[kinnine silp|kinnistes silpides]]. Et tiibeti keeles ei ole lubatud [[geminaat|geminaadidd]], siis mõnikord lõpeb silp sama häälikuga, millega algab järgmine silp. Siis hääldatakse esimest silpi [[lahtine silp|lahtise silbina]], kuid selles säilib kinniselesilbile iseloomulik täishäälik. Näiteks ཞབས ''zhabs'' 'jalg' hääldatakse [ɕʌp] ja པད ''pad'' (laen sanskriti sõnast ''padma'', '[[india lootos]]') hääldatakse [pɛʔ], kuid liitsõna ཞབས་པད ''zhabs pad'' (&quot;lootosejalg&quot;, 'minister') hääldatakse [ɕʌpɛʔ]. See võib tekitada [[minimaalpaar]]e, milles eristuvad häälikud, mis muudes olukordades on allofoonid.

Allikad on eriarvamusel selles, kas häälikud [ɛ̈] (mis tuleneb foneemist {{IPA|/e/}} kinnises silbis) ja [ɛ] (mis tuleb foneemist /a/ [[metafoonia]] tõttu) on erinevad või sisuliselt identsed.

Foneemine täishäälikupikkus esineb piiratud juhtudel. Klassikalise tiibeti keele järelliidete, tavaliselt ''i''' (འི་) sulandumine sõna lõpus tekitab  pika täishääliku. Foneetilistes transkriptsioonides jäetakse see tunnus mõnikord märkimata. Tavalises kõnehäälduses asendatakse silbi lõpus esinevad häälikud [r] ja [l] sageli samuti täishääliku pikendamisega.

Täishäälikutel /i/, /y/, /e/, /ø/ ja /ɛ/ on nasaliseeritud vasted /ĩ/, /ỹ/, /ẽ/, /ø̃/ ja /ɛ̃/.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 55.&lt;/ref&gt; Ajalooliselt tulevad need vastavalt ühenditest /in/, /un/, /en/, /on/ ja /an/ ning kajastuvad ka kirjas. Häälikute /un/, /on/ ja /an/ kvaliteet on muutunud, sest ajalooline /n/ põhjustas koos kõigi teiste sõnalõpuliste [[koronaal]]idega [[umlaut|umlaudi]] tüüpi muutuse kesktiibeti keele Wü harus.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 56.&lt;/ref&gt; Mõnel ebatavalisel juhul võivad nasaaliseeruda ka häälikud /a/, /u/ ja /o/.

=== Toonid ===
Lhasa murret kirjeldatakse tavaliselt kahetoonilisena: eristatakse kõrget ja madalat tooni. Ühesilbilistes sõnades võib kumbki toon esineda siiski kahe erineva kontuuriga. Kõrge toon võib olla kas tasane või langev ja madal toon kas tasane või tõusev-langev. Viimase puhul tõuseb toon keskmisele kõrgusele ja langeb uuesti. Tavaliselt piisab kahe tooni eristamisest, sest minimaalpaare, mis erinevad ainult toonikontuuri poolest, on väga vähe. See erinevus esineb ainult mõnes sõnas, mis lõpevad häälikuga [m] või [ŋ]. Näiteks sõna ''kham'' (ཁམ, 'tükk' hääldatakse [kʰám kõrge tasase tooniga, sõna ''Khams'' (ཁམས་, '[[Kham]]') hääldatakse [kʰâm] kõrge langeva tooniga.&lt;ref name=&quot;g447&quot;&gt;P. Strazny. ''Encyclopedia of Linguistics'', Taylor &amp; Francis 2013, ISBN 978-1-135-45522-4, lk 1105.&lt;/ref&gt;

Mitmesilbilistes sõnades eristab toon tähendust peamiselt esimeses silbis. Sellepärast võiks tiibeti keelt fonoloogilise [[keeletüpoloogia]] seisukohalt täpsemalt nimetada [[tooniaktsendikeel]]eks, mitte päris [[toonikeel]]eks, milles igal silbil võib olla omaette toon.

==Morfoloogia==

=== Nimisõnad ja asesõnad ===

Nimisõnadel puudub [[grammatiline sugu]], kuigi sugu saab väljenduda leksikaalselt. Nimisõnadel [[arv (keeleteadus)|arvu]]kategooriat ei ole. Inimest tähistavatele [[Definiitsus|definiitsed]] võidakse lisada [[mitmus]]t väljendav liide ཚོ (''tsho'').

On kirjeldatud kuut käänet: [[absolutiiv]], [[ergatiiv]], [[genitiiv]], [[ablatiiv]], [[komitatiiv]] ja [[obliikvakääne]] (täidab ka [[daativ]]i ja [[lokatiiv]]i funktsioone). On ka teisi käänete käsitlusi. ([[klassikaline tiibeti keel| Klassikalise tiibeti keele]] puhul on pakutud näiteks kümmet käänet.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The Classical Tibetan cases and their transcategoriality. – ''Himalayan Linguistics'', 2010.&lt;/ref&gt; Käändeid väljendatakse üldjuhul abisõnadega, mis liituvad tervele nimisõnafraasile, mitte üksikule nimisõnale. Nende järelliidete kuju võib varieeruda tüve lõpphääliku järgi.

Isikulistel asesõnadel on grammatiline arv: neil on [[ainsus]]e, [[kaksus]]e ja [[mitmus]]e vormid. Kaksusevorm moodustatakse liitega གཉིས (''gnyis'') 'kaks', mitmusevorm liitega ཚོ (''tsho''). Asesõnadel võib olla üks kuni kolm [[registri (keeleteadus)|registrit]]: näiteks on esimesel isikul üks vorm ང (''nga''), teise isiku ainsuses aga eristatakse viisakat vormi ཁྱེད་རང (''khyed rang'') ja mitteformaalset vormi ཁྱོད (''khyod'').&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/45A-tib Tibetan (Standard Spoken): Politeness Distinctions in Pronouns |website], WALS Online.&lt;/ref&gt; Kolmanda isiku mitteformaalsetes vormides eristatakse mees- ja naissugu (ཁོ (''kho'') ja མོ ()''mo''), neutraalne vorm on ཁོང (''khong'').

Näitaval asesõnal on kolm kaugusastet: lähedane འདི (''ʼdi'') 'see', keskmine དེ (''de'') 'too' ja kauge ཕ་གི (''pha-gi'') 'too seal kaugel'. Neile saab lisada käändetunnuseid.

===Arvsõnad ja numbrid===
Tiibeti numbrid on [[tiibeti kiri|tiibeti kirjas]] kasutatav numbrisüsteem, mis on üks [[India numbrid|India numbrite]] variante. Seda kasutatakse tiibeti keeles.&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/writing/tibetan.htm Tibetan (བོད་སྐད)], Omniglot.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/language/numbers/tibetan.htm Numbers in Tibetan], Omniglot.&lt;/ref&gt;. See on [[kümnendsüsteem]]il põhinev [[positsiooniline arvusüsteem]],&lt;ref name=&quot;TD2003&quot;&gt;Nicolas Tournadre, Sangda Dorje. ''Manual of Standard Tibetan: Language and civilization'', Snow Lion Publications: Ithaca, N.Y. 2003, ISBN 1559391898, lk 131–134.&lt;/ref&gt; mida on kasutatud juba varajastes [[klassikaline tiibeti keel|klassikalise tiibeti keele]] tekstides. Ka [[mongoli numbrid]] on välja töötatud tiibeti numbrite põhjal.&lt;ref&gt;Stephen Chrisomalis. ''Numerical Notation: A Comparative History'', Cambridge University Press 2010 ISBN 9780521878180.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.unicode.org/versions/Unicode10.0.0/ch13.pdf The Unicode® Standard Version 10.0 – Core Specification: South and Central Asia-II], Unicode.org.&lt;/ref&gt;

==== Numbrid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti numbrid
| ༠ || ༡ || ༢ || ༣ || ༤ || ༥ || ༦ || ༧ || ༨ || ༩
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Devanaagari numbrid]]
| ०|| १ || २ || ३ || ४ || ५ || ६ || ७ || ८ || ९
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Bengali numbrid]]
| ০ || ১ || ২ || ৩ || ৪ || ৫ || ৬ || ৭ || ৮ || ৯
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Araabia numbrid]]
| 0 || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9
|}

==== Põhiarvud ja -arvsõnad ====
Erinevalt paljudest teistest [[Ida-Aasia]] keeltest, näiteks [[birma keel]]est, [[hiina keel]]est, [[jaapani keel]]est, [[korea keel]]est ja [[vietnami keel]]est, ei kasutata Lhasa tiibeti keeles loendamisel koos arvsõnadega [[loendussõna|loendussõnu]] ([[klassifikaator (keeleteadus)|klassifikaatoreid]]). Kümnetele järgneb siiski sageli ka tervikut või hulka väljendav sõna, mida kasutatakse mõnikord ka väiksemate arvude järel.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot;&gt;Waddell, de Lacouperie 1911: 920.&lt;/ref&gt;

Teaduslikes ja astroloogilistes teostes tähistatakse arve sümboolsete sõnadega, nagu ka [[sanskriti keel]]es.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon ja hääldus
|-
| 0 || ༠ || ཀླད་ཀོར་ || laykor
|-
| 1 || ༡ || གཅིག་ || chigk [t͡ɕi˥˩]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་ || nyi [ȵiː˥]
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་ || sum [sum˥]
|-
| 4 || ༤ || བཞི་ || shi [ɕi˩˧]
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་ || nga [ŋa˥]
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་ || trug [ʈ͡ʂʰu˩˧˨]
|-
| 7 || ༧ || བདུན་ || dün [tỹ˩˧]
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་ || gyay [cɛː˩˧˨]
|-
| 9 || ༩ || དགུ་ || gu [ku˩˧]
|}

===== Suuremad arvud =====
{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་ || chu
|-
| 11 || ༡༡ || བཅུ་གཅིག་ || chu chigk
|-
| 12 || ༡༢ || བཅུ་གཉིས་ || chu nyi
|-
| 13 || ༡༣ || བཅུ་གསུམ་ || chuk sum
|-
| 14 || ༡༤ || བཅུ་བཞི་ || chu shi
|-
| 15 || ༡༥ || བཅོ་ལྔ་ || cho nga
|-
| 16 || ༡༦ || བཅུ་དྲུག་ || chu druk
|-
| 17 || ༡༧ || བཅུ་བདུན་ || chup dün
|-
| 18 || ༡༨ || བཅོ་བརྒྱད || cho gyay
|-
| 19 || ༡༩ || བཅུ་དགུ་ || chu gu
|-
| 20 || ༢༠ || ཉི་ཤུ་ || nyi shu
|-
| 21 || ༢༡ || ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག || nyi shu tsa chigk
|-
| 30 || ༣༠ || སུམ་ཅུ || sum ju
|-
| 31 || ༣༡ || སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག || sum ju so chigk
|-
| 40 || ༤༠ || བཞི་བཅུ || ship ju
|-
| 41 || ༤༡ || བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག || ship ju shey chigk
|-
| 50 || ༥༠ || ལྔ་བཅུ || ngap ju
|-
| 51 || ༥༡ || ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག || ngap ju nga chigk
|-
| 60 || ༦༠ || དྲུག་ཅུ || trug chu
|-
| 61 || ༦༡ || དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག || trug chu rey chigk
|-
| 70 || ༧༠ || བདུན་ཅུ || dün ju
|-
| 71 || ༧༡ || བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག || dün ju dön chigk
|-
| 80 || ༨༠ || བརྒྱད་ཅུ || gyay ju
|-
| 81 || ༨༡ || བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག || gyay ju gya chigk
|-
| 90 || ༩༠ || དགུ་བཅུ || gup ju
|-
| 91 || ༩༡ || དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག || gup ju go chigk
|-
| 100 || ༡༠༠ || བརྒྱ་ || gya
|-
| 282 || ༢༨༢ || ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས || nyi gya dang gyay ju gya nyi
|-
| 1 000 || ༡༠༠༠ || སྟོང་ || tong
|-
| 3 047 || ༣༠༤༧ || སུམ་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་བཞི་བཅུ་ཞེ་བདུན || sum tong gya mey dang ship ju shey dün
|-
| 10 000 || ༡༠༠༠༠ || ཁྲི་ || thri
|-
| 1 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠ || ས་ཡ་ || sa ya
|-
| 10 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠ || བྱེ་བ་ || che wa
|-
| 100 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠ || དུང་ཕྱུར་ || dung chur
|-
| 1 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ || ther pum
|-
| 10 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ཆེན་པོ་ || ther pum chen po
|-
| 100 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ || thrag trig
|-
| 1 000 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ཆེན་པོ་ || thrag trig chen po
|}

20-st suuremates arvsõnades kasutatakse esimese ja teise numbri ühendamiseks arvsõna osade vahele paigutatavat ühendavat osist. Need osised on iga kümneliste arvu puhul erinevad: 21–29 puhul རྩ (''rtsa''), 31–39 puhul སོ (''so''), 41–49 puhul ཞེ (''zhe''), 51–59 puhul ང (''nga''), 61–69 puhul རེ (''re''), 71–79 puhul དོན (''don''), 81–89 puhul གྱ (''gya'') ja 91–99 puhul གོ (''go''). Kirjas võib རྩ asemel kasutada ka vormi ཉེར. Et iga osis vastab kindlale kümneliste arvule, võib selle abil jätta teise numbri täieliku nimetuse välja ütlemata (näiteks 32 puhul སོ་གཉིས, mitte སུམ་ཅུ་སོ་གཉིས). Nulliga lõppevate numbrite puhul neid osiseid ei kasutata. Lisaks võib numbri lõppemist nulliga rõhutada, lisades lõppu ཐམ་པ (näiteks བཞི་བཅུ་ཐམ་པ ja བརྒྱ་ཐམ་པ). Sajalistega seotud numbripositsioon eraldatakse väiksematest positsioonidest kirjas osisega དང (''dang''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ja', ja kõnes osisega ར (näiteks 282 on ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས või ཉིས་བརྒྱ་ར་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས).&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt; Kui nelja- või enamakohalises numbris on sajaliste positsioonis null, väljendatakse seda sõnaühendiga བརྒྱ་མེད (''brgya med''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ilma sajata' (näiteks ཉིས་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་ཉི་ཤུ་ཉེར་ལྔ). Miljonist (ས་ཡ, ''sa ya'') suuremate järkude nimetusi käsitatakse nimisõnadena ja nende kordajad paigutatakse nimetuse järele.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Arvsõnade 1, 2, 3 ja 10 kirjapilt muutub teiste arvsõnadega liitmisel, sest sellistes ühendites nende hääldus muutub.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Järgnevas tabelis on arvsõnad Wylie transliteratsioonis.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! [[Araabia numbrid|Araabia numbritega]]
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
|-
|གཅིག
|gcig
|1
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག
|nyi shu rtsa gcig
|21
|
|བཞི་བརྒྱ
|bzhi brgya
|400
|-
|གཉིས
|gnyis
|2
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཉིས
|nyi shu rtsa gnyis
|22
|
|ལྔ་བརྒྱ
|lnga brgya
|500
|-
|གསུམ
|gsum
|3
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གསུམ
|nyi shu rtsa gsum
|23
|
|དྲུག་བརྒྱ
|drug brgya
|600
|-
|བཞི
|bzhi
|4
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བཞི
|nyi shu rtsa bzhi
|24
|
|བདུན་བརྒྱ
|bdun brgya
|700
|-
|ལྔ
|lnga
|5
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་ལྔ
|nyi shu rtsa lnga
|25
|
|བརྒྱད་བརྒྱ
|brgyad brgya
|800
|-
|དྲུག
|drug
|6
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དྲུག
|nyi shu rtsa drug
|26
|
|དགུ་བརྒྱ
|dgu brgya
|900
|-
|བདུན
|bdun
|7
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བདུན
|nyi shu rtsa bdun
|27
|
|སྟོང
|stong
|1000
|-
|བརྒྱད
|brgyad
|8
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བརྒྱད
|nyi shu rtsa brgyad
|28
|
|ཁྲི
|khri
|(ühik) 10 000
|-
|དགུ
|dgu
|9
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དགུ
|nyi shu rtsa dgu
|29
|
|
|
|
|-
|བཅུ
|bcu
|10
|
|སུམ་ཅུ
|sum cu
|30
|
|སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག
|sum cu so gcig
|31
|-
|བཅུ་གཅིག
|bcu gcig
|11
|
|བཞི་བཅུ
|bzhi bcu
|40
|
|བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག
|bzhi bcu zhe gcig
|41
|-
|བཅུ་གཉིས
|bcu gnyis
|12
|
|ལྔ་བཅུ
|lnga bcu
|50
|
|ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག
|lnga bcu nga gcig
|51
|-
|བཅུ་གསུམ
|bcu gsum
|13
|
|དྲུག་ཅུ
|drug cu
|60
|
|དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག
|drug cu re gcig
|61
|-
|བཅུ་བཞི
|bcu bzhi
|14
|
|བདུན་ཅུ
|bdun cu
|70
|
|བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག
|bdun cu don gcig
|71
|-
|བཅོ་ལྔ
|bco lnga
|15
|
|བརྒྱད་ཅུ
|brgyad cu
|80
|
|བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག
|brgyad cu gya gcig
|81
|-
|བཅུ་དྲུག
|bcu drug
|16
|
|དགུ་བཅུ
|dgu bcu
|90
|
|དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག
|dgu bcu go gcig
|91
|-
|བཅུ་བདུན
|bcu bdun
|17
|
|བརྒྱ
|brgya
|100
|
|བརྒྱ་དང་གཅིག
|brgya dang gcig
|101
|-
|བཅོ་བརྒྱད
|bco brgyad
|18
|
|བརྒྱ་དང་ལྔ་བཅུ
|brgya dang lnga bcu
|150
|
|
|
|
|-
|བཅུ་དགུ
|bcu dgu
|19
|
|ཉིས་བརྒྱ
|nyis brgya
|200
|
|
|
|
|-
|ཉི་ཤུ
|nyi shu
|20
|
|སུམ་བརྒྱ
|sum brgya
|300
|
|
|
|
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|འབུམ
|'bum
|(ühik) 100 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ས་ཡ
|sa ya
|(ühik) 1 000 000 (miljon)
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|བྱེ་བ
|bye ba
|(ühik) 10 000 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|དུང་ཕྱུར
|dung phyur
|(ühik) 100 000 000&lt;ref&gt;[https://www.lamayeshe.com/article/tibetan-numbers Tibetan Numbers], Lamayeshe.&lt;/ref&gt;
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ཐེར་འབུམ
|ther 'bum
|(ühik) 1 000 000 000 (miljard)
|}

==== Järgarvsõnad ====
[[Järgarvsõna]]d moodustatakse [[põhiarvsõna]]le järelliite པ (''-pa'') lisamisega. Erandiks on järgarvsõna 'esimene', millel on omaette [[lekseem]] དང་པོ (''dang po'').&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne järgarvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 1 || ༡ || དང་པོ་ || dang po [tʰaŋ˩˧ko˥]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་པ་ || nyi pa
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་པ་ || sum pa
|-
| 4 || ༤ || བཞི་པ་ || shi pa
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་པ་ || nga pa
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་པ་ || trug pa
|-
| 7 || ༧ || བདུན་པ་ || dün pa
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་པ་ || gyay pa
|-
| 9 || ༩ || དགུ་པ་ || gu pa
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་པ་ || chu pa
|}

==== Murrud ====
[[Pilt:Tibet 7 half skar.jpg|pisi|7½ [[Tiibeti skar|''skar'']]{{'}}ine postmark. See on ainus teadaolev trükitud näide sümboli ༱ kasutamisest arvu 7,5 tähistamiseks&lt;ref name=&quot;bableStone&quot; /&gt;]]
Tiibeti numbrite mitut kaldkriipsuga varianti on [[Unicode]]'i standardisse lisatud murdarvude tähistamiseks. Unicode'i andmefailide järgi tähistab iga selline märk arvu, mis on ½ võrra väiksem kui arv, mida tähistab sama märk ilma kaldkriipsuta. Nende täpne tähendus ja autentsus on siiski ebaselged ja kasutamisnäiteid on teada väga vähe.&lt;ref name=&quot;bableStone&quot;&gt;[https://www.babelstone.co.uk/Blog/2007/04/numbers-that-dont-add-up-tibetan-half.html Numbers that Don't Add up – Tibetan Half Digits], BabelStone.&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti murrunumbrid
| ༳ || ༪ || ༫ || ༬ || ༭ || ༮ || ༯ || ༰ || ༱ || ༲
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Väärtused (Unicode'i andmefailide järgi)
| -0,5 || 0,5 || 1,5 || 2,5 || 3,5 || 4,5 || 5,5 || 6,5 || 7,5 || 8,5
|}


===Tegusõna===
Tegusõna paikneb alati [[lause]] lõpus. Tegusõnad ei ühildu [[isik (keeleteadus)|isikus]], [[arv (keeleteadus)|arvus]] ega [[grammatiline sugu|soos]]. Samuti puudub [[tegumood|tegumoe]] ([[aktiiv]] ja [[passiiv]]) eristus: tegusõnad on tegumoe suhtes neutraalsed.

Tiibeti tegusõnu saab liigitada [[tahtelisus]]e ja [[valents (keeleteadus)|valentsi]] järgi. Tegusõna tahtelisus mõjutab oluliselt selle [[morfoloogia]]t ja [[süntaks]]it. Tahtelistel tegusõnadel on [[käskiv kõneviis|käskiva kõneviisi]] vormid, mittetahtelistel neid ei ole. Näiteks saab öelda ལྟོས་ཤིག། (''ltos shig'') 'vaata', kuid mitte *མཐོང་ཤིག། (''mthong shig'') 'näe'. Peale selle saavad ainult tahtelised tegusõnad esineda koos [[egofoorilisus|egofoorilise]] [[koopula]]ga ཡིན། (''yin'').&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot;&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, 14, nr 1, lk 93–107. [https://web.archive.org/web/20230505115940/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/saxena1991pathways.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;

Tegusõnad jagunevad ühe- ja kahevalentseteks. Mõned tegusõnad võivad esineda mõlemas tarvituses, näiteks ཆག (''chag'') 'purunema' või 'purustama'. Valents ja tahtelisus mõjutavad seda, millised nimisõnad võivad esineda [[ergatiiv]]is ja millised [[absolutiiv]]is, millel puudub käändelõpp.&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt; Sihilisus ja tahtelisus on teineteisest sõltumatud kategooriad: nii tahteliste kui ka mittetahteliste tegusõnade hulgas leidub nii sihilisi kui ka sihituid tegusõnu.

Tegusõna [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]] mõjutab seda, milliseid tegusõnaliiteid ja lause lõpus paiknevaid abikoopulaid kasutatakse. Lõpetamata aspektis tegusõnu tähistatakse järelliitega གི (''gi'') või selle teisenditega, mis on identsed nimisõnade [[genitiiv]]i lõpuga. Lõpetatud aspektis tegusõnadel seda sufiksit ei kasutata. Kumbki aspektirühm jaguneb omakorda kaheks alamrühmaks: lõpetamata aspekti alla kuuluvad [[tulevik (keeleteadus)|tulevik]] ja [[kestev aspekt|kestev/üldine aspekt]]; lõpetatud aspekti alla kuuluvad [[täisminevik]] ja [[aorist]].&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt;

[[Evidentsiaalsus]] on tiibeti tegusõnade kategooria, mida on palju uuritud.&lt;ref name=&quot;DeLancey_1985&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan Evidentials and the Semantics of Causation. – ''Proceedings of the Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society'', 1985. [https://web.archive.org/web/20230512005542/http://journals.linguisticsociety.org/proceedings/index.php/BLS/article/viewFile/1905/1677 Veebis.]&lt;/ref&gt; See on aidanud märkimisväärselt kaasa evidentsiaalsuse uurimisele eri keeltes.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill, Lauren Gawne. The contribution of Tibetan languages to the study of evidentiality. – ''Evidential Systems of Tibetan Languages'', 2017, ISBN 978-3-11-046018-6 (e-raamat 978-3-11-047374-2), lk 1–40.&lt;/ref&gt; Evidentsiaalsus ja aspekt moodustavad modaalsuste süsteemi, milles modaalsusi eristavad lõpukoopulad. Põhikoopulate süsteemis eristatakse kolme kategooriat: egofooriline (ཡོད ''yod''), sensoorne (འདུག ''ʼdug'') ja faktuaalne (ཡོད་རེད ''yod-red''). Neid kategooriat väljendavad vastavakt samastuskoopulad ཡིན ''yin'', རེད་བཞག ''red-bzhag'' ja རེད ''red''.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37, nr 2, lk 240–263.&lt;/ref&gt; Nicolas Tournadre on eristanud järgmisi modaalsusi:

* väitev modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus, mis väljendab vahetut ohtu
* kogemuslik egofooriline modaalsus
* harjumuslik või üldistav väitev modaalsus
* järelduslik modaalsus
* tahteline egofooriline modaalsus
* tahteline või harjumuslik egofooriline modaalsus
* vastuvõttev egofooriline modaalsus
* tunnistuslik modaalsus

== Süntaks ja sõnajärg ==
Tiibeti keelt on traditsiooniliselt käsitatud [[ergatiiv-absolutiivne keel|ergatiiv-absolutiivse keelena]], kuid hilisemad uurimused näitavad, et tegu on [[pragmaatiline|pragmaatilise ergatiiviga]]: [[ergatiiv]]i käändetunnus võib esineda agendil ja mõnel [[sihitu tegusõna]] alusel, kuid selle kasutamine ei ole kohustuslik ja sõltub semantilistest teguritest (eriti [[agentiivsus]]est ja [[perfektiivsus]]est) ja pragmaatilistest teguritest, eelkõige kontrastist.&lt;ref&gt;Scott DeLancey. &quot;Optional&quot; &quot;Ergativity&quot; in Tibeto-Burman Languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, kd 34, nr 2, lk 9–20.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, kd 14, nr 1, lk 93–107.&lt;/ref&gt; 

[[Sõnajärg]] on üldjoontes [[SOV]]: [[öeldis]] paikneb [[lause]] lõpus. 

[[Nimisõnafraas]]is enamik laiendeid järgneb nimisõnale, [[omastavaline täiend]] aga eelneb sellele:&lt;ref&gt;Matthew S. Dryer. ''Word order in Tibeto-Burman languages''. –  ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2008, kd 31, nr 1, lk 1–83. [https://www.acsu.buffalo.edu/~dryer/DryerTibetoBurmanWordOrder.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;
* omadussõnad paiknevad tiibeti keeles üldjuhul nimisõna järel, välja arvatud juhul, kui omadussõna ja nimisõna on seotud [[genitiiv]]i [[abisõnaga]];
* [[sihitis]]ed ja [[määrsõna]]d paiknevad enne [[tegusõna]], samuti omadussõnad [[öeldistäitelause]]tes;
* [[omastav]]as nimisõna paikneb selle nimisõna ees, mida ta täiendab;
* [[näitav asesõna|näitavad asesõnad]] ja arvsõnad paiknevad selle nimisõna järel, mida nad täiendavad.

Mõnes murdes on laiendite järjekord muutlik: näiteks Shigatse murdes ei ole omadussõna ja nimisõna järjestuses ülekaalus kumbki võimalik järjestus ning [[Dingri murre|Dingri murdes]] võib näitav asesõna paikneda nii nimisõna ees või selle järel.&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/87A-tis Tibetan (Shigatse): Order of Adjective and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/88A-tdi Tibetan (Dingri): Order of Demonstrative and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;

== Registrid ==

Tiibeti keeles on mitu [[registri (keeleteadus)|registrit]], millest enamik on ühised kogu tiibeti keelele laiemas mõttes. 
* ཕལ་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is  ''phal skad'', sõna-sõnalt 'tavakeel') on igapäevane kõnekeel. Traditsiooniliselt peetakse seda kirjanduse loomiseks sobivaks ja väljendit ''phal skad'' kasutatakse sageli halvustavalt, et näidata, et väljend ei sobi kirjalikku teksti.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot;&gt;Birgit Kellner. Vernacular Literacy in Tibet: Present Debates and Historical Beginnings. – Elke Krotz, Stephan Müller, Norbert Kössinger, Pavlína Rychterová (toim). ''Anfangsgeschichten / Origin Stories: Der Beginn volkssprachiger Schriftlichkeit in komparatistischer Perspektive / The Rise of Vernacular Literacy in a Comparative Perspective'' (''MittelalterStudien'', kd 31), Wilhelm Fink 2018, ISBN 978-3-8467-6346-9, lk 381–402. [https://www.fink.de/view/book/edcoll/9783846763469/BP000017.xml Veebis.]/ref&gt;
* ཞེ་ས། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''zhe sa'' 'austav ja lugupidav kõne') on austav keelekasutus, sealhulgas spetsiaalne austav sõnavara. Austusregister on omane kõigile tiibeti keeltele, kuid Lhasa keeles on see eriti arenenud ja tavavormi kõrval eristatakse kahte austusastet, üldist ja kõrgeimat.&lt;ref&gt;Joanna Bialek. Emergence of the honorific register in Tibetic languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2023, kd 46, nr 2, lk 290–327.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Samdrup Tsering, Hiroyuki Suzuki. Honorific register in Mabzhi Tibetan: How Amdo Tibetans use honorific words in their speech community. – ''Kyoto University Linguistic Research'', 2023, kd 42, lk 59–76. [https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/handle/2433/287601 Veebis.]&lt;/ref&gt;
* ཡིག་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''yig skad'', sõna-sõnalt 'kirjakeel') on  kirjanduslik kirjali kkeelekuju, mis hõlmab ka allpool kirjeldatud keelekuju ཆོས་སྐད (''chos skad'').&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;
* ཆོས་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''chos skad'', sõna-sõnalt 'õpetuse keel' või 'religioosne keel') on religioosne kirjakeel, milles on kirjutatud pühakirjad ja muud klassikalised teosed. Tänapäeval kasutatakse seda terminit vahel ka kirjakeele kohta üldiselt.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

Enne Hiina Rahvavabariigi aega eristati tiibeti keeles kolme keelekasutusvormi: esiteks kloostrites kasutatav liturgiline keel (''chos skad''); teiseks õukonnakeel – rangelt normeeritud ''she sa'', mis on tänapäevalgi Lhasa haritud ülemkihi keelekasutuse vorm; kolmandaks &quot;rahvakeel&quot; (''phal skad''), igapäevane kõnekeel, mille arvukad murded on Tiibeti suuruse tõttu sageli vastastikku peaaegu arusaamatud.

Kõrgemates stiiliregistrites kasutatakse rohkesti austavaid nimetusi ja tiitleid. Sageli kasutatavatel sõnadel on eri kujud, millega väljendatakse hierarhilisi erinevusi. Kõigis neis keelekasutusvormides oli puudus tänapäevasest sõnavarast. Alates 1960ndatest hakkasid keeleteadlased välja töötama uustiibeti keelt, mille sõnavara täiendati terminitega, et oleks võimalik õpetada näiteks füüsikat ja keemiat. Ka tänapäeva meedia kasutab seda Lhasa murde põhjal välja töötatud keelevarianti.

Lhasa kõnekeele põhjal on kujunenud tiibetlaste ühiskeel (''spyi skad''), mida kasutatakse nii Hiinas kui ka diasporaas, kuid igapäevases kõnes valitseb endiselt kohalik murre.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://eki.ee/teatmik/tiibeti-nimed/ Tiibeti nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus

[[Kategooria:Tiibeti-Birma keeled]]
[[Kategooria:Tiibet]]</text>
      <sha1>0q3z6ofpdcvkkj58t2l4joo4nzk7fcl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260691</id>
      <parentid>7260681</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T22:10:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7260691</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="59589" sha1="f3quw319zlboah0cwfoffz8mmgekrmk" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib tänapäeva tiibeti kirjakeelest; kesktiibeti, khami ja amdo keele kogumi kohta vaata artiklit   [[Tiibeti keel (koondnimetus)]]}}
{{keeled|nimi=tiibeti keel|originaalnimi བོད་སྐད་། 
 | keelkonnavärv = Hiina-Tiibeti
 | riigid=[[Hiina]]s, [[India]]s
 | rääkijad      = 6  miljonit
 | keelkond      = [[Hiina-Tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;[[Tiibeti-Birma keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;'''tiibeti keel'''
 | riik          = {{PisiLipp|Hiina}} ([[Tiibeti autonoomne piirkond]])
 | keelehoole    = [[Tiibeti Keele Standardimise Komitee]]
 | kood 1        = bo
 | kood 2        = bod (T), tib (B)
 | kood 3        = bod
}}
'''Tiibeti keel''' ehk '''tiibeti kirjakeel'''&lt;ref&gt;Tiibeti keeles kasutatakse nimetusi ལྷ་སའི་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is ''Lha-sa'i skad'', [[THL]]is ''Lhaséké'', [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]{{'}}is ''Lasägä'') 'Lhasa keel' või བོད་སྐད (Wylie ''Bod skad'', THL ''Böké'', ''pinyin'' ''Pögä'') [pʰø̀k˭ɛʔ] 'tiibeti keel' (kasutatakse ka teiste keelekujude kohta).&lt;/ref&gt; on [[kesktiibeti keel]]e [[Lhasa murre|Lhasa murdel]] põhinev [[kirjakeel]]. Lhasa on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomse piirkonna]] pealinn.&lt;ref name=&quot;DeLancey 2017&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan. – [[Graham Thurgood]], Randy J. LaPolla (toim). ''The Sino-Tibetan Languages'', 2. trükk, Routledge: London / New York 2017, ISBN 978-0-367-57045-3, lk 385–403.&lt;/ref&gt; Tiibeti kirjakeelt kasutatakse [[ühiskeel]]ena ka [[tiibeti keel (koondnimetus)|laiemas mõttes tiibeti keel]]e [[murre]]te kõnelejate vahel, sealhulgas eksiilis elavate [[tiibetlased|tiibetlaste]] seas.

Tiibeti autonoomse piirkonna keelemääruse (vastu võetud 1987, muudetud 2002 ja 2019) esimese paragrahvi järgi on tiibeti keel (藏语文) piirkonna üldkasutatav keel ja kiri.&lt;ref&gt;[https://www.fadada.com/article/Basics-009776 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], fadada.com, 6.8.2019.&lt;/ref&gt; [[Human Rights Watch]]i 2020. aasta aruande järgi on &quot;kakskeelse hariduse&quot; poliitika viinud tiibeti keele järkjärgulise asendumiseni [[hiina keel]]ega algkoolide õppekeelena, välja arvatud tiibeti keele tunnid, kusjuures aruande välitööd hõlmasid ainult [[Nagchu vald|Nagchu valla]] maa-asulaid.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threatChina's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt; Hiina Riiginõukogu Informatsioonibüroo 2025. aasta valge raamatu järgi on tiibeti keele õppimise ja kasutamise õigus tagatud, piirkonna rahvakongressi õigusaktid ja valitsuste üldised ametlikud dokumendid avaldatakse nii hiina kui ka tiibeti keeles ning koolides õpetatakse mõlemat keelt.&lt;ref&gt;[https://www.ecns.cn/news/politics/2025-03-28/detail-ihepyqsm2135994.shtml Right to study and use Tibetan language guaranteed: white paper, ECNS (China News Service)], 28.3.2025.&lt;/ref&gt;

Tiibeti keel laiemas mõttes hõlmab  peale kesktiibeti keele ka [[khami keel]]t ja [[amdo keel]]t.&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;&gt;Konchok Gelek. Variation, contact, and change in language: Varieties in Yul shul (northern Khams). – ''International Journal of the Sociology of Language'', 2017, nr 245, lk 91–92.&lt;/ref&gt; Khami keele kõnelejad saavad Lhasa murdest õppimata nii palju aru, et nad saavad algtasemel suhelda, amdo keele kõnelejad ei saa aga Lhasa murdest üldse aru (vt [[vastastikune arusaadavus]]).&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;/&gt; Nii tiibeti kirjakeeles kui ka khami keeles on kujunenud [[toon (keeleteadus)|toon]]id ning sõnaalgulised [[kaashäälikuühend]]id on enamasti lihtsustunud.&lt;ref&gt;Felix Haller. [archive-url=https://web.archive.org/web/20150616073139/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/haller1999brief.pdf A brief comparison of register tone in Central Tibetan and Kham Tibetan.] – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1999, kd=22.&lt;/ref&gt; Sellepärast on need keeled [[klassikaline tiibeti keel|klassikalisest tiibeti keelest]] märkimisväärselt erinevad, eriti võrreldes konservatiivsema amdo keelega.&lt;ref&gt;Charlene Makley, Keith Dede, Kan Hua, QingshanWang. The Amdo Dialect of Labrang. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', kd 22, nr 1, 1999, lk 101. [https://web.archive.org/web/20160305073712/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/makley1999amdo.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;jermay reynolds 2012&quot;&gt;Jermay J. Reynolds. ''Language variation and change in an Amdo Tibetan village: Gender, education and resistance'', doktoritöö, Graduate School of Arts and Sciences of [[Georgetown University]], 2012, lk 19–21.&lt;/ref&gt;

== Ametlik ja sotsiolingvistiline staatus ==

Tiibeti keel on lisaks [[hiina standardkeel]]ele ametlikus kasutuses [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomses piirkonnas]] ja mõnes teises [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] piirkonnas, kus elab tiibetlasi.

[[Gerard A. Postiglione]] märkis 1999. aastal, et tiibetlased on Hiinas üks kõige vähem [[assimileerumine|assimileerunud]] rahvarühmi.&lt;ref&gt;Gerard A. Postiglione. ''China’s National Minority Education. Culture, Schooling, and Development'', Routledge 1999, lk 114.&lt;/ref&gt; 2002. aastal avaldatud Hiina uudisteagentuuri [[Xinhua]] teate kohaselt suhtles Tiibetis 84% tiibetlastest peamiselt tiibeti keeles.&lt;ref name=&quot;chutai&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 中国出台藏语言使用法规], [[Xinhua]]; [http://www.moe.gov.cn/jyb_sy/China_Language/ 国家语言文字工作委员会]&lt;/ref&gt; 

=== Õiguslik staatus ===

[[Hiina põhiseadus|Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus]]e artikli 4 järgi on kõigil rahvustel õigus kasutada ja arendada oma keelt ja kirja. Artiklis 121 on sätestatud, et rahvusliku autonoomiaga piirkondade omavalitsusorganid kasutavad oma ülesannete täitmisel vastavalt asjaomase piirkonna autonoomiaeeskirjadele suuliselt ja kirjalikult selles piirkonnas tavapäraselt kasutatavat keelt või keeli.&lt;ref name=&quot;verf1982&quot;&gt;[http://www.verfassungen.net/rc/verf82.htm Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus], verfassungen.net.&lt;/ref&gt;

1987. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna ajutised eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)&lt;/ref&gt; 1988. aastal kehtestati nende rakendamiseks üksikasjalikud sätted.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)的实施细则&lt;/ref&gt; 2002. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;guiding&quot;&gt;[http://www.xizang.gov.cn/zwgk/xxfb/fgwj/201902/t20190223_61645.html 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], 西藏自治区人民政府, xizang.gov.cn, 24.3.2008.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 西藏文化的保护与发展 – 藏语言文字的学习、使用和发展], Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu informatsioonibüroo, China.com.cn, 25.10.2008.&lt;/ref&gt; Eeskirjade kohaselt pidid valitsemine, kohtud ja haldusasutused ning tänavasildid ja reklaamid olema kakskeelsed.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt;

Tiibeti keele arendamise ja standardimise eest vastutab riiklik tiibeti keele terminoloogia standardimise komitee (tiibeti keeles བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས, hiina keeles 藏语术语标准化工作委员会|t=藏語術語標準化工作委員會). Komitee tegevust käsitlevad muu hulgas järgmised allikad:&lt;ref&gt;བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས}} (toim). བོད་ཀྱི་སྤྱི་སྐད་སྐོར་གྱི་ཆེད་རྩོམ་ཕྱོགས་བསྒྲིགས, Peking, མི་རིགས་དཔེ་སྐྲུན་ཁན / 民族出版社 1999, ISBN 7-105-03018-6;&lt;br /&gt;[https://web.archive.org/web/20070514065425/http://www.china-language.gov.cn/webinfopub/list.asp?id=2307&amp;columnid=139&amp;columnlayer=01380139 全国术语标准化技术委员会少数民族语分技术委员会藏语工作委员会2006年度工作会议在北京召开], 教育部语言文字应用研究所, china-language.gov.cn, 12.1.2007.&lt;br /&gt;|扎雅·洛桑普赤. [https://web.archive.org/web/20070707132828/http://info.tibet.cn/zt2006/zywdccyfz/xsjl/t20060322_101909.htm 藏语专词术语混乱的症结在哪里], China Tibet Information Center, info.tibet.cn, 22.3.2006.&lt;/ref&gt;

=== Kirjaoskus ===

Tiibetlaste [[kirjaoskamatus]]e määr [[1990. aasta Hiina rahvaloendus]]e järgi 69,39% (kogu Hiina rahvastikus 22,21%). [[2000. aasta Hiina rahvaloendus]]e ks oli see tiibetlaste seas vähenenud 47,55%-ni (Hiina kogurahvastikus 9,08%-ni).&lt;ref&gt;Minglang Zhou. Legislating Literatcy for Linguistic and Ethnic Minorities in Contemporary China. – Anthony J. Liddicoat (toim). ''Language planning and policy: Issues in Language Planning and Literacy'', Multilingual Matters, Clevedon / Tonawanda / North York 2007, lk 102–121, siin lk 117.&lt;/ref&gt;

Tiibeti autonoomsel piirkonnal on 2000., 2010. ja 2020. aasta loenduse järgi olnud Hiina provintside seas kõige madalam kirjaoskuse määr.&lt;ref&gt;[https://www.business-standard.com/article/current-affairs/tibet-has-lowest-literacy-among-all-provinces-in-china-delhi-think-tank-123022600629_1.html Tibet has lowest literacy among all provinces in China: Delhi think tank], Business Standard, 26.2.2023.&lt;/ref&gt;

=== Koolisüsteem ===

==== Tiibet ====

1998. aastal oli tiibeti keel õppekeeleks 98% Tiibeti algkoolidest&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 233.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; ja 92% algkooliõpetajatest olid tiibetlased. Samal ajal õpetati hiina keelt võõrkeelena.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; 2002. aastal oli tiibeti keeles 181 õpikut 16 õppeaine jaoks ja koostatud oli kaheksa loodusteaduste erialaterminoloogia sõnastikku.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; Sellest hoolimata õpetati matemaatikat, füüsikat ja keemiat põhikooli vanemas astmes ja keskkoolis üldjuhul hiina keeles.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Minglang Zhou, Hongkai Sun: ''Language Policy in the People’s Republic of China'', Kluwer 2004, lk 226.&lt;/ref&gt;

2004. aastal pärinesid tiibeti keele ja kirjanduse õpikute (''gaiyig'' སྐད་ཡིག་, 语文 ''yǔwén'') tekstid 47% ulatuses tänapäevasest ja uuemast tiibeti kirjandusest, 29% ulatuses traditsioonilisest tiibeti kirjandusest ja 24% ulatuses hiina keelest tõlgitud tekstidest.&lt;ref&gt;Ellen Bangsbo. ''Teaching and Learning in Tibet. A Review of Research and Policy Publications'', Nordic Institute of Asian Studies 2004, lk 16.&lt;/ref&gt; Tiibeti ülikoolides ja teistes kõrgkoolides oli 1998. aastal õppekeeleks enamasti hiina keel. Erandiks olid tiibeti ajaloo, keele ja kirjanduse ning traditsioonilise tiibeti meditsiiniga seotud õppeained.&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 235.&lt;/ref&gt; Ühe 2005. aasta uurimuse järgi said tiibetlastest üliõpilased õppida humanitaarteadusi tiibeti keeles mõnes Hiina vähemusrahvustele mõeldud kõrgkoolis.&lt;ref&gt;Gerard Postiglione. Ben Jiao, Sonam Gyatso. Education in Rural Tibet: Development, Problems and Adaptations. – ''China: An International Journal'', 2005, kd 3, nr 1, lk 1–23. [https://www.researchgate.net/publication/263867451 Veebis.]&lt;/ref&gt;

Eeskirjade kohaselt pidid [[hiinlased]] Tiibetis õppima ka tiibeti keelt, kuid juba 2006. aastal seda nõuet üldiselt eirati.&lt;ref&gt;June Teufel Dreyer, Barry Sautman (toim). ''Contemporary Tibet. Politics, Development, and Society in a Disputed Region'', M. E. Sharpe 2006, lk 78.&lt;/ref&gt;

===== Hiina keelepoliitika 2020ndatel =====
Alates 2020. aastast on Hiina keelepoliitika vähemuskeelte suhtes muutunud ja hinnangud sellele lahknevad. Hiina valitsuse ametliku seisukoha järgi on tiibeti keele õppimine ja kasutamine seadusega tagatud ning alg- ja keskkoolides õpetatakse nii tiibeti kui ka hiina keelt.&lt;ref name=&quot;whitepaper2023&quot;&gt;[https://english.www.gov.cn/archive/whitepaper/202311/10/content_WS654db703c6d0868f4e8e120d.html CPC Policies on the Governance of Xizang in the New Era: Approach and Achievements], The State Council of the People's Republic of China, 10.11.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi on õigus tiibeti keelt õppida ja kasutada samuti tagatud.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot;&gt;[https://chinadailyhk.com/article/608157 White paper highlights human rights progress in Xizang], Xinhua / China Daily HK, 28.3.2025.&lt;/ref&gt; Inimõiguste organisatsioonid ja tiibeti keele kaitsjad on aga teatanud, et hiina keel on muutunud üha enam peamiseks õppekeeleks.&lt;ref name=&quot;HRW2020&quot;&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threat China's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/04/04/tibet-language-white-paper/ Netizens demand China reinstate Tibetan language use in schools], Radio Free Asia, 4.4.2025.&lt;/ref&gt; [[Radio Free Asia]] andmetel muutus hiina keel 2020. aastal Tiibeti autonoomse piirkonna alg- ja keskkoolide põhiõppekeeleks ning 2023. aastast on ülikooli sisseastumiseksami keeleks ainult hiina keel.&lt;ref&gt;[https://www.tribuneindia.com/news/world/tibetans-call-out-chinas-language-policy-amid-claims-of-cultural-erasure-and-human-rights-violations Tibetans call out China's language policy], Tribune India (ANI), 8.4.2025, viidates RFA-le.&lt;/ref&gt;

2021. aastal kehtestas Hiina haridusministeerium Human Rights Watchi kirjelduse järgi &quot;laste kõne ühtlustamise kava&quot; (''Children's Speech Harmonization plan''), mis näeb ette  [[hiina kirjakeel]]e kasutamise kogu [[alusharidus]]es vähemusrahvuste asualadel. Human Rights Watchi 2026. aasta aruande järgi ei oska ega taha paljud tiibeti lapsed pärast lasteaia lõpetamist tiibeti keelt rääkida, ka mitte perekonnaliikmetega. Lasteaias käimine ei ole Hiinas kohustuslik, kuid Human Rights Watchi andmetel on see tiibetlaste asualadel muutunud praktikas kohustuslikuks, sest linnade algkoolid nõuavad üha sagedamini tõendit lasteaias käimise kohta. Hiina valitsus ei vastanud organisatsiooni kommentaaripärimistele.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2026/05/04/start-with-the-youngest-children/chinas-use-of-preschools-to-integrate-tibetans &quot;Start with the Youngest Children&quot;: China's Use of Preschools to &quot;Integrate&quot; Tibetans], Human Rights Watch, 4.5.2026.&lt;/ref&gt;

[[Tibet Watch]]i andmetel olid 2023. aasta septembriks [[Ngaba ringkond|Ngaba ringkonna]] tiibeti koolides kõik põhiainete õpikud asendatud hiinakeelsetega ja õpetajatel kästi anda kõik tunnid hiina keeles. Tiibeti keel jäi valikaineks. Tiibetikeelseid õpikuid saavad kooli lõpetamiseni edasi kasutada ainult 2021. aastal õppima asunud õpilased.&lt;ref&gt;[https://tibetwatch.org/all-textbooks-in-tibetan-replaced-in-ngaba/ All textbooks in Tibetan replaced in Ngaba], Tibet Watch, 12.10.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta veebruaris teatas Human Rights Watch, et Ida-Tiibetis oli alates 2021. aastast suletud vähemalt viis tiibeti keelt ja kultuuri edendanud kutsekooli.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;&gt;[https://www.hrw.org/news/2025/02/05/chinese-authorities-shutter-schools-eastern-tibet Chinese Authorities Shutter Schools in Eastern Tibet], Human Rights Watch, 5.2.2025.&lt;/ref&gt; Organisatsiooni andmetel õpetatakse riigikoolides tiibeti lapsi algkoolist keskkoolini ainult hiina keeles ja tiibeti keel on eraldi õppeaine, nagu võõrkeel.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;/&gt; Radio Free Asia teatas 2025. aasta jaanuaris ka tiibeti keele eratundide keelust koolivaheajal mitmes tiibetlastega asustatud piirkonnas. Sarnane keeld kehtestati  juba 2021. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/01/02/tibet-china-enforces-restrictions-students/ China places new restrictions on Tibetan students during winter school break], Radio Free Asia, 2.1.2025&lt;/ref&gt; Tibet Watchi andmetel teatas Tiibeti keskadministratsioon 2026. aasta oktoobris, et [[Gologi ringkond|Gologi ringkonnas]] suleti 2026. aasta suvel ja sügisel vähemalt kolm eraõiguslikku tiibeti kooli, sealhulgas orbude kool.&lt;ref&gt;[https://tibetoffice.org/media-press/news/three-more-tibetan-schools-shut-down-in-golog-as-china-tightens-its-grip-on-tibetan-language-education Three More Tibetan Schools Shut Down in Golog as China Tightens Its Grip on Tibetan-Language Education], Central Tibetan Administration, 19.10.2026.&lt;/ref&gt;

2023. aasta veebruaris väitsid kolm ÜRO sõltumatut eksperti, et umbes miljon tiibeti last õpib internaatkoolides, kus õppekeel on hiina keel.&lt;ref&gt;[https://ungeneva.org/en/news-media/news/2023/02/77614/china-tibetan-children-forced-assimilate-independent-rights-experts China: Tibetan children forced to assimilate, independent rights experts fear], UN Geneva, 6.2.2023.&lt;/ref&gt; Hiina ametivõimud vastavad, et lapsi ei sunnita internaatkoolidesse ja paljudes koolides õpetatakse ka tiibeti keelt ja Tiibeti ajalugu.&lt;ref&gt;[https://www.globalsecurity.org/military/library/news/2024/07/mil-240721-rfa01.htm China's controversial boarding school policy for Tibetans explained], RFA, 21.7.2024.&lt;/ref&gt;

12. märtsil 2026 võttis Hiina Rahvakongress vastu &quot;Etnilise ühtsuse ja arengu edendamise seaduse&quot; (poolt 2756, vastu 3, erapooletuid 3) ja see jõustus 1. juulil 2026.&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/world/china/china-set-pass-new-ethnic-minority-law-prioritise-use-mandarin-language-2026-03-12/ China passes new ethnic minority law, prioritises use of Mandarin language], Reuters, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Seaduse järgi vähemuskeeli &quot;austatakse ja kaitstakse&quot;, kuid kui hiina keelt ja vähemuskeeli kasutatakse koos, peab hiina keel olema esikohal. Koolieelikud peavad hiina keelt valdama ja avalikes kohtades peavad hiina märgid olema nähtavamad kui vähemuste kirjad.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot;&gt;[https://rfa.org/english/tibet/2026/07/24/explainer-china-ethnic-unity-law-tibet-uyghur/ Explained: China's 'ethnic unity and progress promotion' law], RFA, 24.7.2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.asianews.it/news-en/What-Xi-Jinpings-new-law-on-ethnic-groups-in-china-says-65025.html What Xi Jinping's new law on ethnic groups in China says], AsiaNews, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Hiina valitsus rõhutab seaduse 15. artiklit, mis kaitseb vähemuste õigust oma keelt õppida ja kasutada, kriitikud aga väidavad, et seadus fikseerib hiina keele ülemvõimu hariduses ning annab juba rakendatud poliitikale õigusliku aluse ja võib tiibeti keele kasutamist hariduses ja avalikus elus veelgi piirata.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot; /&gt;

==== Pagulased Indias ====

India tiibeti koolides oli õppekeeleks kuni 1985. aastani ainult inglise keel. 2006. aastal õpetati mõnes algkoolis esimese viie klassi jooksul osa aineid tiibeti keeles, alates kuuendast klassist aga käis õppetöö ainult inglise keeles. Kõik keskkooliõpikud olid ingliskeelsed.&lt;ref&gt;Dagmar Bernstorff, Hubertus von Welck. ''Exile as Challenge. The Tibetan Diaspora'', Orient Longman 2002, lk 271; Ashild Kolas, Monika P. Thowsen. ''On the Margins of Tibet. Cultural Survival on the Sino-Tibetan Frontier'', University of Washington Press 2006, lk 176; A. Tom Grunfeld. ''The Making of Modern Tibet'', M. E. Sharpe, 1996, lk 179, 198.&lt;/ref&gt; [[Dharamsala]] tiibeti koolides nägi tollane inimressursside arendamise ministeeriumi õppekava ette, et alates põhikooli keskastmest õpetatakse õppeaineid inglise keeles.&lt;ref&gt;Mary Ann Maslak. School as a site of Tibetan ethnic identity construction in India? Results from a content analysis of textbooks and Delphi study of teachers' perspectives. – ''Educational Review'', 2008, kd 60, nr 1, lk 85–106.&lt;/ref&gt;

=== Meedia ===

2000. aastal ilmus Tiibetis kokku 14 tiibetikeelset ajakirja ja 10 päevalehte. Lisaks ilmus Hiina teistes piirkondades käputäis piirkondlikke&lt;ref&gt;Kõige mõjukamate seas olid ༄༅༎སྦྲང་ཆར༎ (&quot;Kevadvihm&quot;) [[Qinghai]]s ja ༄༅༎ཟླ་ཟེར༎ (&quot;Kuuvalgus&quot;) [[Gansu]]s. Vt: Toni Huber. ''Amdo Tibetans in Transition. Society and Culture in the Post-Mao Era''. Brill 2000, lk 40.&lt;/ref&gt; ja üleriigilisi&lt;ref&gt;Nende seas oli Pekingis ilmuv ༄༅༎ཀྲུང་གོའི་བོད་ཀྱི་ཤེས་རིག༎ (&quot;Tibetoloogia Hiinas&quot;).&lt;/ref&gt; tiibetikeelseid ajalehti ja ajakirju.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi ilmus 2024. aasta lõpuks Tiibeti autonoomses piirkonnas tiibeti keeles 17 ajakirja ja 11 ajalehte.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot; /&gt; Tiibeti keeles tegutses arvukalt raadio- ja telejaamu ning tehti kinofilme, sealhulgas Lhasa ja kamba keelevariandis.&lt;ref&gt;Ka [[Radio China International]] edastas saateid nendes keelevariantides: [http://tibetan.chinabroadcast.cn/lhasa.htm tibetan.chinabroadcast.cn] ja [http://tibetan.chinabroadcast.cn/kangba.htm tibetan.chinabroadcast.cn].&lt;/ref&gt; Hiinas andis üheksa kirjastust regulaarselt välja tiibetikeelseid raamatuid. Igal aastal ilmus ligikaudu tuhat nimetust.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;

===Lahkarvamused tiibeti keele ohustatuse üle===

2008. aasta veebruaris toetas Briti parlamendiliige [[Norman Baker]] [[rahvusvaheline emakeelepäev|rahvusvahelise emakeelepäeva]] puhul [[Free Tibet Campaign]]i avaldatud ülevaadet ja nõudmist teha tiibeti keel Tiibeti autonoomse piirkonna ametikeeleks. Ta väitis: &quot;Hiina valitsus ajab teadlikku poliitikat hävitada kõik tiibetlik, sealhulgas tiibetlaste oma keel nende enda kodumaal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120725060858/http://www.freetibet.org/newsmedia/report-reveals-determined-chinese-assault-tibetan-language Report reveals determined Chinese assault on Tibetan language], Free Tibet, 21.2.2008.&lt;/ref&gt; Tibetoloog [[Elliot Sperling]] märkis seevastu, et &quot;teatud piirides püüab [[Hiina Rahvavabariik]] tiibeti kultuuri väljendamist võimaldada&quot; ja  &quot;kogu Tiibeti kiltmaal toimuvat kultuurilist tegevust ei saa ignoreerida&quot;.&lt;ref&gt;Sperling Elliot. Exile and Dissent: The Historical and Cultural Context. – Melissa Harris, Sydney Jones (toim). ''Tibet Since 1950: Silence, Prison, or Exile'',  2000, lk 31–36.&lt;/ref&gt;

2003. aastal seadis [[Barry Sautman]] ajakirjas [[Texas International Law Journal]] kahtluse alla väited tiibeti keele ohustatusest. Ta kirjutas, et ükski paljudest tollastest ohustatud keeli käsitlevatest uuringutest ei pidanud tiibeti keelt ohustatuks ja  tiibetlaste keele säilitamine erines keele kadumisest isegi sellistes lääneriikide kaugemates piirkondades, kus rakendati liberaalset keelepoliitikat. Sautmani sõnul olid väited, et Tiibeti algkoolides õpetati hiina keeles, ekslikud: tiibeti keel oli peamine õppekeel peaaegu kõigis Tiibeti autonoomse piirkonna algkoolides. Ta lisas, et hiina keelt hakati varastes klassides õpetama ainult linnakoolides ning põhjusel, et vähem kui neli tiibetlast kümnest jõudis keskkooli, oli algkool nende kultuurilise kujunemise seisukohalt kõige olulisem.&lt;ref&gt;Barry Sautman. Cultural Genocide and Tibet. – ''Texas International Law Journal'', 2003, 38, nr 2, lk 173–246.&lt;/ref&gt;

==Kiri==
{{Vaata|Tiibeti kiri|Tiibeti punktkiri}}

Tiibeti keelt kirjutatakse ühes [[india kirjad|India kirjadest]]. Selle ajalooliselt konservatiivne kirjaviis kajastab [[vanatiibeti keel]]e häälikusüsteemi ja aitab ühendada [[tiibeti keel (koondnimetus)|tiibetikeelset]] ala. See on abiks ka [[hiina-tiibeti algkeel]]e ja [[vanahiina keel]]e rekonstrueerimisel.&lt;ref name=&quot;Kiaer 2020 p. 34&quot;&gt;J. Kiaer. ''Delicious Words: East Asian Food Words in English'', Taylor &amp; Francis 2020ISBN 978-1-000-07934-0, lk 34.&lt;/ref&gt;

Kõige levinum süsteem, mida teadlased kasutavad tiibeti kirjas kirjutatud teksti [[latinisatsioon|latiniseerimiseks]], on [[Wylie transliteratsioon]]. Keeleteadlased kasutavad sageli ka muid, enda tarbeks välja töötatud transliteratsioonisüsteeme. Häälduse ligikaudseks edasiandmiseks on [[Hiina]] ametlik latinisatsioo [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]- Ingliskeelsetes materjalides kasutatakse transkriptsiooni [[THL]].&lt;ref&gt;David Germano, Nicolas Tournadre. [https://web.archive.org/web/20221224035020/https://www.thlib.org/reference/transliteration/#!essay=/thl/phonetics/s/b5 THL Simplified Phonetic Transcription of Standard Tibetan], The Tibetan and Himalayan library, 2003. &lt;/ref&gt; Mõne nime puhul on kasutusel ka ebareeglipärane transkriptsioon, näiteks [[Džomolungma]].

Tiibeti kirja silbi ortograafiline struktuur on (C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;)C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;(C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;)V(C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;).&lt;ref&gt;Nyima Droma, Ellen Bartee. ''A beginning textbook of Lhasa Tibetan'', National Press for Tibetan Studies 2000, lk 9–17.&lt;/ref&gt; Kõik kombinatsioonid ei ole lubatud.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Asukoht
!C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;
!V
!C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;
|-
!Nimetus
|Eesliide
|Ülatäht
|Juurtäht
|Alatäht
|Täishäälik
|Järelliide
|Teine järelliide
|-
!Lubatud tähemärgid
|&lt;big&gt;ག ད བ མ འ&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ར ལ ས&lt;/big&gt;
|mis tahes kaashäälik
|&lt;big&gt;ཡ ར ལ ཝ&lt;/big&gt;
|mis tahes täishäälik
|&lt;big&gt;ག ང ད ན བ མ འ ར ལ ས&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ད ས&lt;/big&gt;
|}

```wikitext
== Fonoloogia ==
[[Silp|Silbi]] ehitus on suhteliselt lihtne.&lt;ref&gt;Lim 2018: 12.&lt;/ref&gt; [[Kaashäälikuühend]]id ei ole lubatud&lt;ref&gt;Denwood 1999: 75.&lt;/ref&gt;. ja silbi lõpus võib olla ainult üks kaashäälik.&lt;ref&gt;Denwood 1999: 71.&lt;/ref&gt; Täishäälikud võivad olla lühikesed või pikad ja [[täishääliku pikkus|pikad täishäälikud]] võivad lisaks olla [[nasaalvokaal|nasaaliseeritud]].{{sfn|DeLancey|2003|p=272}} [[Vokaalharmoonia]] esineb  kahesilbilistes sõnades ja [[finiitne tegusõnavorm|finiitsetes  tegusõnavormides]].&lt;ref&gt;Chang, Chang 1968.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 271.&lt;/ref&gt;

[[toon (keeleteadus)|Toonid]] on tähendust eristavad. Eristatakse vähemalt kahte [[toonifoneem]]i.{{sfn|Lim|2018|p=28}} Kuigi Hiina keeleteadlased eelistavad nelja tooni analüüsi,&lt;ref&gt;Lim 2018: 34&lt;/ref&gt; leiab [[Scott DeLancey|DeLancey]] (2003), et langev toon ja sõnalõpuline [k] või [ʔ] on [[kontrastne jaotussuhe|kontrastses jaotussuhtes]]. Sellepärast ta räägib kas kõrge või madala tooniga silpidest.&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 272.&lt;/ref&gt;

=== Kaashäälikud ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Konsonant]][[foneem]]id
!
! colspan=&quot;2&quot; | [[Labiaal]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Alveolaar]]id
! [[Retrofleks]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Alveopalataal]]id ja [[palataal]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Velaar]]id
! [[Glotaal]]id
|-
! [[Nasaal]]id
| colspan=&quot;2&quot; | /m/
| colspan=&quot;2&quot; | /n/
|
| colspan=&quot;2&quot; | /ɲ/
| colspan=&quot;2&quot; | /ŋ/
|
|-
! [[Klusiil]]id
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /pʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /p/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /t/
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;border-right: none;&quot; | [ʈʰ] ~ [ʈʂʰ] &lt;br /&gt; /ʈ/ ~ [ʈʂ]
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /cʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /c/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /kʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /k/
| /ʔ/
|-
! [[Afrikaat|Afrikaadid]]
| colspan=&quot;2&quot; |
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tsʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /ts/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tɕʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /tɕ/
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|-
! [[Frikatiiv]]id
| colspan=&quot;2&quot; |
| colspan=&quot;2&quot; | /s/
| [ʂ]
| colspan=&quot;2&quot; | /ɕ/
| colspan=&quot;2&quot; |
| [h]
|-
! [[Poolvokaal]]id
| colspan=&quot;2&quot; | /w/
| colspan=&quot;2&quot; | /ɹ/
|
| colspan=&quot;2&quot; | /j/
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|-
! [[Lateraal]]id
| colspan=&quot;2&quot; |
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /l̥/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /l/
|
| colspan=&quot;2&quot; |
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|}

# Madala tooni korral muutuvad helitud aspireerimata klusiilid ja frikatiivid /p, t, ts, ʈ ~ ʈʂ, tɕ, c, k/ helilisteks: [b, d, dz, ɖ ~ ɖʐ, dʑ, ɟ, ɡ]. Aspireeritud klusiilid ja frikariivid /pʰ, tʰ, tsʰ, ʈʰ ~ ʈʂʰ, tɕ, cʰ, kʰ/ kaotavad osa [[aspiratsioon]]ist. Seega eristuvad foneemipaarid /p, t, ts, ʈ ~ ʈʂ, tɕ, c, k/ ja /pʰ, tʰ, tsʰ, ʈʰ ~ ʈʂʰ, tɕʰ, cʰ, kʰ/ selles kontekstis peamiselt helilisuse järgi. Lhasa kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvate kõnelejate murdes madala tooni korral helilisi klusiile ja frikatiive ei kasutata.
# Poolvokaalil /ɹ/ on neli hääldusvarianti: [ɹ], [ʐ], [ɾ] ja [r]. Varasemates uurimustes on oletatud ka helitut poolvokaali, näiteks [ɹ̥] (Dawson 1980b; Sprigg 1954; Tournadre, Dorje 2003). Selle hääliku olemasolu kohta selgeid tõendeid. Mõnes Lhasa või kesktiibeti keele variandis võib see olla foneemi /ʂ/ variant.&lt;ref&gt;Zhang Yubin. Central Tibetan (Lhasa). – [https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-the-international-phonetic-association/article/central-tibetan-lhasa/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5 Veebis.] – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2024, 54, nr 2, lk 788–810.&lt;/ref&gt;
# Konsonantfoneemid /m/, /ŋ/, /p/, /r/, /l/ ja /k/ võivad esineda silbi lõpus. Klassikalise tiibeti keele sõnalõpuline /n/ on samuti säilinud, kuid tänapäevases häälduses väljendub see tavaliselt eelneva täishääliku nasaalisatsioonina, mitte eraldi kaashäälikuna (vt eespool). Foneemi /k/ sõna lõpus siiski ei hääldata, välja arvatud väga formaalses kõnes. Ka silbilõpulisi foneeme /r/ ja /l/}} jäävad sageli selgelt hääldamata ja väljenduvad eelneva täishääliku pikenemisena. Foneemine [[larüngaalklusiil] /ʔ/ esineb ainult sõna lõpus foneemide /s/, /t/ või /k/ asemel. Need häälikud esinesid klassikalises tiibeti keeles, kuid on hiljem kadunud. Näiteks Tiibeti endanimetus oli klassikalises tiibeti keeles ''Bod'', kuid nüüd hääldatakse seda [pʰø̀ʔ].

=== Täishäälikud ===
Täishäälikuid on kirjeldatud ja iseloomustatud mitmel viisil. Nende uurimine jätkub.&lt;ref name=&quot;Gong_2020&quot;&gt;Gong Xun. How many vowels are there in Lhasa Tibetan? – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2020, 43, nr 2, lk 225–254..&lt;/ref&gt;

Tournadre ja Sangda Dorje eristavad kaheksat täishäälikut:&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003, lk 35.&lt;/ref&gt;

{| class=wikitable style=text-align:center
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Vokaal]][[foneem]]id !
! [[Eesvokaal]]id
! [[Keskvokaal]]id
! [[Tagavokaal]]id
|-
! [[Kõrge vokaal|Kõrged]]
| /i/ /y/
|
| /u/
|-
! [[Keskkõrge vokaal|Keskkõrged]]
| /e/ /ø/
|
| /o/
|-
! [[Keskmadal vokaal|Keskmadalad]]
| /ɛ/
|
|
|-
! [[Madal vokaal|Madalad]]
|
| a
|
|}

Mõnikord kirjeldatakse veel kolme täishäälikut, mida peetakse oluliselt erinevaks: [ʌ] või [ə], mis on tavaliselt foneemi /a/ [[allofoon]]; [ɔ], mis on tavaliselt foneemi /o/ allofoon; ja [ɛ̈] (ümardamata tsentraliseerunud keskvokaal), mis on tavaliselt foneemi /e/ allofoon. Need häälikud esinevad tavaliselt [[kinnine silp|kinnistes silpides]]. Et tiibeti keeles ei ole lubatud [[geminaat|geminaadidd]], siis mõnikord lõpeb silp sama häälikuga, millega algab järgmine silp. Siis hääldatakse esimest silpi [[lahtine silp|lahtise silbina]], kuid selles säilib kinniselesilbile iseloomulik täishäälik. Näiteks ཞབས ''zhabs'' 'jalg' hääldatakse [ɕʌp] ja པད ''pad'' (laen sanskriti sõnast ''padma'', '[[india lootos]]') hääldatakse [pɛʔ], kuid liitsõna ཞབས་པད ''zhabs pad'' (&quot;lootosejalg&quot;, 'minister') hääldatakse [ɕʌpɛʔ]. See võib tekitada [[minimaalpaar]]e, milles eristuvad häälikud, mis muudes olukordades on allofoonid.

Allikad on eriarvamusel selles, kas häälikud [ɛ̈] (mis tuleneb foneemist {{IPA|/e/}} kinnises silbis) ja [ɛ] (mis tuleb foneemist /a/ [[metafoonia]] tõttu) on erinevad või sisuliselt identsed.

Foneemine täishäälikupikkus esineb piiratud juhtudel. Klassikalise tiibeti keele järelliidete, tavaliselt ''i''' (འི་) sulandumine sõna lõpus tekitab  pika täishääliku. Foneetilistes transkriptsioonides jäetakse see tunnus mõnikord märkimata. Tavalises kõnehäälduses asendatakse silbi lõpus esinevad häälikud [r] ja [l] sageli samuti täishääliku pikendamisega.

Täishäälikutel /i/, /y/, /e/, /ø/ ja /ɛ/ on nasaliseeritud vasted /ĩ/, /ỹ/, /ẽ/, /ø̃/ ja /ɛ̃/.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 55.&lt;/ref&gt; Ajalooliselt tulevad need vastavalt ühenditest /in/, /un/, /en/, /on/ ja /an/ ning kajastuvad ka kirjas. Häälikute /un/, /on/ ja /an/ kvaliteet on muutunud, sest ajalooline /n/ põhjustas koos kõigi teiste sõnalõpuliste [[koronaal]]idega [[umlaut|umlaudi]] tüüpi muutuse kesktiibeti keele Wü harus.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 56.&lt;/ref&gt; Mõnel ebatavalisel juhul võivad nasaaliseeruda ka häälikud /a/, /u/ ja /o/.

=== Toonid ===
Lhasa murret kirjeldatakse tavaliselt kahetoonilisena: eristatakse kõrget ja madalat tooni. Ühesilbilistes sõnades võib kumbki toon esineda siiski kahe erineva kontuuriga. Kõrge toon võib olla kas tasane või langev ja madal toon kas tasane või tõusev-langev. Viimase puhul tõuseb toon keskmisele kõrgusele ja langeb uuesti. Tavaliselt piisab kahe tooni eristamisest, sest minimaalpaare, mis erinevad ainult toonikontuuri poolest, on väga vähe. See erinevus esineb ainult mõnes sõnas, mis lõpevad häälikuga [m] või [ŋ]. Näiteks sõna ''kham'' (ཁམ, 'tükk' hääldatakse [kʰám kõrge tasase tooniga, sõna ''Khams'' (ཁམས་, '[[Kham]]') hääldatakse [kʰâm] kõrge langeva tooniga.&lt;ref name=&quot;g447&quot;&gt;P. Strazny. ''Encyclopedia of Linguistics'', Taylor &amp; Francis 2013, ISBN 978-1-135-45522-4, lk 1105.&lt;/ref&gt;

Mitmesilbilistes sõnades eristab toon tähendust peamiselt esimeses silbis. Sellepärast võiks tiibeti keelt fonoloogilise [[keeletüpoloogia]] seisukohalt täpsemalt nimetada [[tooniaktsendikeel]]eks, mitte päris [[toonikeel]]eks, milles igal silbil võib olla omaette toon.

==Morfoloogia==

=== Nimisõnad ja asesõnad ===

Nimisõnadel puudub [[grammatiline sugu]], kuigi sugu saab väljenduda leksikaalselt. Nimisõnadel [[arv (keeleteadus)|arvu]]kategooriat ei ole. Inimest tähistavatele [[Definiitsus|definiitsed]] võidakse lisada [[mitmus]]t väljendav liide ཚོ (''tsho'').

On kirjeldatud kuut käänet: [[absolutiiv]], [[ergatiiv]], [[genitiiv]], [[ablatiiv]], [[komitatiiv]] ja [[obliikvakääne]] (täidab ka [[daativ]]i ja [[lokatiiv]]i funktsioone). On ka teisi käänete käsitlusi. ([[klassikaline tiibeti keel| Klassikalise tiibeti keele]] puhul on pakutud näiteks kümmet käänet.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The Classical Tibetan cases and their transcategoriality. – ''Himalayan Linguistics'', 2010.&lt;/ref&gt; Käändeid väljendatakse üldjuhul abisõnadega, mis liituvad tervele nimisõnafraasile, mitte üksikule nimisõnale. Nende järelliidete kuju võib varieeruda tüve lõpphääliku järgi.

Isikulistel asesõnadel on grammatiline arv: neil on [[ainsus]]e, [[kaksus]]e ja [[mitmus]]e vormid. Kaksusevorm moodustatakse liitega གཉིས (''gnyis'') 'kaks', mitmusevorm liitega ཚོ (''tsho''). Asesõnadel võib olla üks kuni kolm [[registri (keeleteadus)|registrit]]: näiteks on esimesel isikul üks vorm ང (''nga''), teise isiku ainsuses aga eristatakse viisakat vormi ཁྱེད་རང (''khyed rang'') ja mitteformaalset vormi ཁྱོད (''khyod'').&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/45A-tib Tibetan (Standard Spoken): Politeness Distinctions in Pronouns |website], WALS Online.&lt;/ref&gt; Kolmanda isiku mitteformaalsetes vormides eristatakse mees- ja naissugu (ཁོ (''kho'') ja མོ ()''mo''), neutraalne vorm on ཁོང (''khong'').

Näitaval asesõnal on kolm kaugusastet: lähedane འདི (''ʼdi'') 'see', keskmine དེ (''de'') 'too' ja kauge ཕ་གི (''pha-gi'') 'too seal kaugel'. Neile saab lisada käändetunnuseid.

===Arvsõnad ja numbrid===
Tiibeti numbrid on [[tiibeti kiri|tiibeti kirjas]] kasutatav numbrisüsteem, mis on üks [[India numbrid|India numbrite]] variante. Seda kasutatakse tiibeti keeles.&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/writing/tibetan.htm Tibetan (བོད་སྐད)], Omniglot.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/language/numbers/tibetan.htm Numbers in Tibetan], Omniglot.&lt;/ref&gt;. See on [[kümnendsüsteem]]il põhinev [[positsiooniline arvusüsteem]],&lt;ref name=&quot;TD2003&quot;&gt;Nicolas Tournadre, Sangda Dorje. ''Manual of Standard Tibetan: Language and civilization'', Snow Lion Publications: Ithaca, N.Y. 2003, ISBN 1559391898, lk 131–134.&lt;/ref&gt; mida on kasutatud juba varajastes [[klassikaline tiibeti keel|klassikalise tiibeti keele]] tekstides. Ka [[mongoli numbrid]] on välja töötatud tiibeti numbrite põhjal.&lt;ref&gt;Stephen Chrisomalis. ''Numerical Notation: A Comparative History'', Cambridge University Press 2010 ISBN 9780521878180.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.unicode.org/versions/Unicode10.0.0/ch13.pdf The Unicode® Standard Version 10.0 – Core Specification: South and Central Asia-II], Unicode.org.&lt;/ref&gt;

==== Numbrid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti numbrid
| ༠ || ༡ || ༢ || ༣ || ༤ || ༥ || ༦ || ༧ || ༨ || ༩
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Devanaagari numbrid]]
| ०|| १ || २ || ३ || ४ || ५ || ६ || ७ || ८ || ९
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Bengali numbrid]]
| ০ || ১ || ২ || ৩ || ৪ || ৫ || ৬ || ৭ || ৮ || ৯
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Araabia numbrid]]
| 0 || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9
|}

==== Põhiarvud ja -arvsõnad ====
Erinevalt paljudest teistest [[Ida-Aasia]] keeltest, näiteks [[birma keel]]est, [[hiina keel]]est, [[jaapani keel]]est, [[korea keel]]est ja [[vietnami keel]]est, ei kasutata Lhasa tiibeti keeles loendamisel koos arvsõnadega [[loendussõna|loendussõnu]] ([[klassifikaator (keeleteadus)|klassifikaatoreid]]). Kümnetele järgneb siiski sageli ka tervikut või hulka väljendav sõna, mida kasutatakse mõnikord ka väiksemate arvude järel.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot;&gt;Waddell, de Lacouperie 1911: 920.&lt;/ref&gt;

Teaduslikes ja astroloogilistes teostes tähistatakse arve sümboolsete sõnadega, nagu ka [[sanskriti keel]]es.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon ja hääldus
|-
| 0 || ༠ || ཀླད་ཀོར་ || laykor
|-
| 1 || ༡ || གཅིག་ || chigk [t͡ɕi˥˩]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་ || nyi [ȵiː˥]
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་ || sum [sum˥]
|-
| 4 || ༤ || བཞི་ || shi [ɕi˩˧]
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་ || nga [ŋa˥]
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་ || trug [ʈ͡ʂʰu˩˧˨]
|-
| 7 || ༧ || བདུན་ || dün [tỹ˩˧]
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་ || gyay [cɛː˩˧˨]
|-
| 9 || ༩ || དགུ་ || gu [ku˩˧]
|}

===== Suuremad arvud =====
{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་ || chu
|-
| 11 || ༡༡ || བཅུ་གཅིག་ || chu chigk
|-
| 12 || ༡༢ || བཅུ་གཉིས་ || chu nyi
|-
| 13 || ༡༣ || བཅུ་གསུམ་ || chuk sum
|-
| 14 || ༡༤ || བཅུ་བཞི་ || chu shi
|-
| 15 || ༡༥ || བཅོ་ལྔ་ || cho nga
|-
| 16 || ༡༦ || བཅུ་དྲུག་ || chu druk
|-
| 17 || ༡༧ || བཅུ་བདུན་ || chup dün
|-
| 18 || ༡༨ || བཅོ་བརྒྱད || cho gyay
|-
| 19 || ༡༩ || བཅུ་དགུ་ || chu gu
|-
| 20 || ༢༠ || ཉི་ཤུ་ || nyi shu
|-
| 21 || ༢༡ || ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག || nyi shu tsa chigk
|-
| 30 || ༣༠ || སུམ་ཅུ || sum ju
|-
| 31 || ༣༡ || སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག || sum ju so chigk
|-
| 40 || ༤༠ || བཞི་བཅུ || ship ju
|-
| 41 || ༤༡ || བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག || ship ju shey chigk
|-
| 50 || ༥༠ || ལྔ་བཅུ || ngap ju
|-
| 51 || ༥༡ || ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག || ngap ju nga chigk
|-
| 60 || ༦༠ || དྲུག་ཅུ || trug chu
|-
| 61 || ༦༡ || དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག || trug chu rey chigk
|-
| 70 || ༧༠ || བདུན་ཅུ || dün ju
|-
| 71 || ༧༡ || བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག || dün ju dön chigk
|-
| 80 || ༨༠ || བརྒྱད་ཅུ || gyay ju
|-
| 81 || ༨༡ || བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག || gyay ju gya chigk
|-
| 90 || ༩༠ || དགུ་བཅུ || gup ju
|-
| 91 || ༩༡ || དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག || gup ju go chigk
|-
| 100 || ༡༠༠ || བརྒྱ་ || gya
|-
| 282 || ༢༨༢ || ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས || nyi gya dang gyay ju gya nyi
|-
| 1 000 || ༡༠༠༠ || སྟོང་ || tong
|-
| 3 047 || ༣༠༤༧ || སུམ་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་བཞི་བཅུ་ཞེ་བདུན || sum tong gya mey dang ship ju shey dün
|-
| 10 000 || ༡༠༠༠༠ || ཁྲི་ || thri
|-
| 1 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠ || ས་ཡ་ || sa ya
|-
| 10 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠ || བྱེ་བ་ || che wa
|-
| 100 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠ || དུང་ཕྱུར་ || dung chur
|-
| 1 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ || ther pum
|-
| 10 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ཆེན་པོ་ || ther pum chen po
|-
| 100 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ || thrag trig
|-
| 1 000 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ཆེན་པོ་ || thrag trig chen po
|}

20-st suuremates arvsõnades kasutatakse esimese ja teise numbri ühendamiseks arvsõna osade vahele paigutatavat ühendavat osist. Need osised on iga kümneliste arvu puhul erinevad: 21–29 puhul རྩ (''rtsa''), 31–39 puhul སོ (''so''), 41–49 puhul ཞེ (''zhe''), 51–59 puhul ང (''nga''), 61–69 puhul རེ (''re''), 71–79 puhul དོན (''don''), 81–89 puhul གྱ (''gya'') ja 91–99 puhul གོ (''go''). Kirjas võib རྩ asemel kasutada ka vormi ཉེར. Et iga osis vastab kindlale kümneliste arvule, võib selle abil jätta teise numbri täieliku nimetuse välja ütlemata (näiteks 32 puhul སོ་གཉིས, mitte སུམ་ཅུ་སོ་གཉིས). Nulliga lõppevate numbrite puhul neid osiseid ei kasutata. Lisaks võib numbri lõppemist nulliga rõhutada, lisades lõppu ཐམ་པ (näiteks བཞི་བཅུ་ཐམ་པ ja བརྒྱ་ཐམ་པ). Sajalistega seotud numbripositsioon eraldatakse väiksematest positsioonidest kirjas osisega དང (''dang''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ja', ja kõnes osisega ར (näiteks 282 on ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས või ཉིས་བརྒྱ་ར་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས).&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt; Kui nelja- või enamakohalises numbris on sajaliste positsioonis null, väljendatakse seda sõnaühendiga བརྒྱ་མེད (''brgya med''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ilma sajata' (näiteks ཉིས་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་ཉི་ཤུ་ཉེར་ལྔ). Miljonist (ས་ཡ, ''sa ya'') suuremate järkude nimetusi käsitatakse nimisõnadena ja nende kordajad paigutatakse nimetuse järele.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Arvsõnade 1, 2, 3 ja 10 kirjapilt muutub teiste arvsõnadega liitmisel, sest sellistes ühendites nende hääldus muutub.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Järgnevas tabelis on arvsõnad Wylie transliteratsioonis.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! [[Araabia numbrid|Araabia numbritega]]
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
|-
|གཅིག
|gcig
|1
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག
|nyi shu rtsa gcig
|21
|
|བཞི་བརྒྱ
|bzhi brgya
|400
|-
|གཉིས
|gnyis
|2
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཉིས
|nyi shu rtsa gnyis
|22
|
|ལྔ་བརྒྱ
|lnga brgya
|500
|-
|གསུམ
|gsum
|3
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གསུམ
|nyi shu rtsa gsum
|23
|
|དྲུག་བརྒྱ
|drug brgya
|600
|-
|བཞི
|bzhi
|4
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བཞི
|nyi shu rtsa bzhi
|24
|
|བདུན་བརྒྱ
|bdun brgya
|700
|-
|ལྔ
|lnga
|5
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་ལྔ
|nyi shu rtsa lnga
|25
|
|བརྒྱད་བརྒྱ
|brgyad brgya
|800
|-
|དྲུག
|drug
|6
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དྲུག
|nyi shu rtsa drug
|26
|
|དགུ་བརྒྱ
|dgu brgya
|900
|-
|བདུན
|bdun
|7
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བདུན
|nyi shu rtsa bdun
|27
|
|སྟོང
|stong
|1000
|-
|བརྒྱད
|brgyad
|8
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བརྒྱད
|nyi shu rtsa brgyad
|28
|
|ཁྲི
|khri
|(ühik) 10 000
|-
|དགུ
|dgu
|9
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དགུ
|nyi shu rtsa dgu
|29
|
|
|
|
|-
|བཅུ
|bcu
|10
|
|སུམ་ཅུ
|sum cu
|30
|
|སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག
|sum cu so gcig
|31
|-
|བཅུ་གཅིག
|bcu gcig
|11
|
|བཞི་བཅུ
|bzhi bcu
|40
|
|བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག
|bzhi bcu zhe gcig
|41
|-
|བཅུ་གཉིས
|bcu gnyis
|12
|
|ལྔ་བཅུ
|lnga bcu
|50
|
|ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག
|lnga bcu nga gcig
|51
|-
|བཅུ་གསུམ
|bcu gsum
|13
|
|དྲུག་ཅུ
|drug cu
|60
|
|དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག
|drug cu re gcig
|61
|-
|བཅུ་བཞི
|bcu bzhi
|14
|
|བདུན་ཅུ
|bdun cu
|70
|
|བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག
|bdun cu don gcig
|71
|-
|བཅོ་ལྔ
|bco lnga
|15
|
|བརྒྱད་ཅུ
|brgyad cu
|80
|
|བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག
|brgyad cu gya gcig
|81
|-
|བཅུ་དྲུག
|bcu drug
|16
|
|དགུ་བཅུ
|dgu bcu
|90
|
|དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག
|dgu bcu go gcig
|91
|-
|བཅུ་བདུན
|bcu bdun
|17
|
|བརྒྱ
|brgya
|100
|
|བརྒྱ་དང་གཅིག
|brgya dang gcig
|101
|-
|བཅོ་བརྒྱད
|bco brgyad
|18
|
|བརྒྱ་དང་ལྔ་བཅུ
|brgya dang lnga bcu
|150
|
|
|
|
|-
|བཅུ་དགུ
|bcu dgu
|19
|
|ཉིས་བརྒྱ
|nyis brgya
|200
|
|
|
|
|-
|ཉི་ཤུ
|nyi shu
|20
|
|སུམ་བརྒྱ
|sum brgya
|300
|
|
|
|
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|འབུམ
|'bum
|(ühik) 100 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ས་ཡ
|sa ya
|(ühik) 1 000 000 (miljon)
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|བྱེ་བ
|bye ba
|(ühik) 10 000 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|དུང་ཕྱུར
|dung phyur
|(ühik) 100 000 000&lt;ref&gt;[https://www.lamayeshe.com/article/tibetan-numbers Tibetan Numbers], Lamayeshe.&lt;/ref&gt;
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ཐེར་འབུམ
|ther 'bum
|(ühik) 1 000 000 000 (miljard)
|}

==== Järgarvsõnad ====
[[Järgarvsõna]]d moodustatakse [[põhiarvsõna]]le järelliite པ (''-pa'') lisamisega. Erandiks on järgarvsõna 'esimene', millel on omaette [[lekseem]] དང་པོ (''dang po'').&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne järgarvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 1 || ༡ || དང་པོ་ || dang po [tʰaŋ˩˧ko˥]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་པ་ || nyi pa
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་པ་ || sum pa
|-
| 4 || ༤ || བཞི་པ་ || shi pa
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་པ་ || nga pa
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་པ་ || trug pa
|-
| 7 || ༧ || བདུན་པ་ || dün pa
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་པ་ || gyay pa
|-
| 9 || ༩ || དགུ་པ་ || gu pa
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་པ་ || chu pa
|}

==== Murrud ====
[[Pilt:Tibet 7 half skar.jpg|pisi|7½ [[Tiibeti skar|''skar'']]{{'}}ine postmark. See on ainus teadaolev trükitud näide sümboli ༱ kasutamisest arvu 7,5 tähistamiseks&lt;ref name=&quot;bableStone&quot; /&gt;]]
Tiibeti numbrite mitut kaldkriipsuga varianti on [[Unicode]]'i standardisse lisatud murdarvude tähistamiseks. Unicode'i andmefailide järgi tähistab iga selline märk arvu, mis on ½ võrra väiksem kui arv, mida tähistab sama märk ilma kaldkriipsuta. Nende täpne tähendus ja autentsus on siiski ebaselged ja kasutamisnäiteid on teada väga vähe.&lt;ref name=&quot;bableStone&quot;&gt;[https://www.babelstone.co.uk/Blog/2007/04/numbers-that-dont-add-up-tibetan-half.html Numbers that Don't Add up – Tibetan Half Digits], BabelStone.&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti murrunumbrid
| ༳ || ༪ || ༫ || ༬ || ༭ || ༮ || ༯ || ༰ || ༱ || ༲
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Väärtused (Unicode'i andmefailide järgi)
| -0,5 || 0,5 || 1,5 || 2,5 || 3,5 || 4,5 || 5,5 || 6,5 || 7,5 || 8,5
|}


===Tegusõna===
Tegusõna paikneb alati [[lause]] lõpus. Tegusõnad ei ühildu [[isik (keeleteadus)|isikus]], [[arv (keeleteadus)|arvus]] ega [[grammatiline sugu|soos]]. Samuti puudub [[tegumood|tegumoe]] ([[aktiiv]] ja [[passiiv]]) eristus: tegusõnad on tegumoe suhtes neutraalsed.

Tiibeti tegusõnu saab liigitada [[tahtelisus]]e ja [[valents (keeleteadus)|valentsi]] järgi. Tegusõna tahtelisus mõjutab oluliselt selle [[morfoloogia]]t ja [[süntaks]]it. Tahtelistel tegusõnadel on [[käskiv kõneviis|käskiva kõneviisi]] vormid, mittetahtelistel neid ei ole. Näiteks saab öelda ལྟོས་ཤིག། (''ltos shig'') 'vaata', kuid mitte *མཐོང་ཤིག། (''mthong shig'') 'näe'. Peale selle saavad ainult tahtelised tegusõnad esineda koos [[egofoorilisus|egofoorilise]] [[koopula]]ga ཡིན། (''yin'').&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot;&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, 14, nr 1, lk 93–107. [https://web.archive.org/web/20230505115940/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/saxena1991pathways.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;

Tegusõnad jagunevad ühe- ja kahevalentseteks. Mõned tegusõnad võivad esineda mõlemas tarvituses, näiteks ཆག (''chag'') 'purunema' või 'purustama'. Valents ja tahtelisus mõjutavad seda, millised nimisõnad võivad esineda [[ergatiiv]]is ja millised [[absolutiiv]]is, millel puudub käändelõpp.&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt; Sihilisus ja tahtelisus on teineteisest sõltumatud kategooriad: nii tahteliste kui ka mittetahteliste tegusõnade hulgas leidub nii sihilisi kui ka sihituid tegusõnu.

Tegusõna [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]] mõjutab seda, milliseid tegusõnaliiteid ja lause lõpus paiknevaid abikoopulaid kasutatakse. Lõpetamata aspektis tegusõnu tähistatakse järelliitega གི (''gi'') või selle teisenditega, mis on identsed nimisõnade [[genitiiv]]i lõpuga. Lõpetatud aspektis tegusõnadel seda sufiksit ei kasutata. Kumbki aspektirühm jaguneb omakorda kaheks alamrühmaks: lõpetamata aspekti alla kuuluvad [[tulevik (keeleteadus)|tulevik]] ja [[kestev aspekt|kestev/üldine aspekt]]; lõpetatud aspekti alla kuuluvad [[täisminevik]] ja [[aorist]].&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt;

[[Evidentsiaalsus]] on tiibeti tegusõnade kategooria, mida on palju uuritud.&lt;ref name=&quot;DeLancey_1985&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan Evidentials and the Semantics of Causation. – ''Proceedings of the Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society'', 1985. [https://web.archive.org/web/20230512005542/http://journals.linguisticsociety.org/proceedings/index.php/BLS/article/viewFile/1905/1677 Veebis.]&lt;/ref&gt; See on aidanud märkimisväärselt kaasa evidentsiaalsuse uurimisele eri keeltes.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill, Lauren Gawne. The contribution of Tibetan languages to the study of evidentiality. – ''Evidential Systems of Tibetan Languages'', 2017, ISBN 978-3-11-046018-6 (e-raamat 978-3-11-047374-2), lk 1–40.&lt;/ref&gt; Evidentsiaalsus ja aspekt moodustavad modaalsuste süsteemi, milles modaalsusi eristavad lõpukoopulad. Põhikoopulate süsteemis eristatakse kolme kategooriat: egofooriline (ཡོད ''yod''), sensoorne (འདུག ''ʼdug'') ja faktuaalne (ཡོད་རེད ''yod-red''). Neid kategooriat väljendavad vastavakt samastuskoopulad ཡིན ''yin'', རེད་བཞག ''red-bzhag'' ja རེད ''red''.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37, nr 2, lk 240–263.&lt;/ref&gt; Nicolas Tournadre on eristanud järgmisi modaalsusi:

* väitev modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus, mis väljendab vahetut ohtu
* kogemuslik egofooriline modaalsus
* harjumuslik või üldistav väitev modaalsus
* järelduslik modaalsus
* tahteline egofooriline modaalsus
* tahteline või harjumuslik egofooriline modaalsus
* vastuvõttev egofooriline modaalsus
* tunnistuslik modaalsus

== Süntaks ja sõnajärg ==
Tiibeti keelt on traditsiooniliselt käsitatud [[ergatiiv-absolutiivne keel|ergatiiv-absolutiivse keelena]], kuid hilisemad uurimused näitavad, et tegu on [[pragmaatiline|pragmaatilise ergatiiviga]]: [[ergatiiv]]i käändetunnus võib esineda agendil ja mõnel [[sihitu tegusõna]] alusel, kuid selle kasutamine ei ole kohustuslik ja sõltub semantilistest teguritest (eriti [[agentiivsus]]est ja [[perfektiivsus]]est) ja pragmaatilistest teguritest, eelkõige kontrastist.&lt;ref&gt;Scott DeLancey. &quot;Optional&quot; &quot;Ergativity&quot; in Tibeto-Burman Languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, kd 34, nr 2, lk 9–20.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, kd 14, nr 1, lk 93–107.&lt;/ref&gt; 

[[Sõnajärg]] on üldjoontes [[SOV]]: [[öeldis]] paikneb [[lause]] lõpus. 

[[Nimisõnafraas]]is enamik laiendeid järgneb nimisõnale, [[omastavaline täiend]] aga eelneb sellele:&lt;ref&gt;Matthew S. Dryer. ''Word order in Tibeto-Burman languages''. –  ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2008, kd 31, nr 1, lk 1–83. [https://www.acsu.buffalo.edu/~dryer/DryerTibetoBurmanWordOrder.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;
* omadussõnad paiknevad tiibeti keeles üldjuhul nimisõna järel, välja arvatud juhul, kui omadussõna ja nimisõna on seotud [[genitiiv]]i [[abisõnaga]];
* [[sihitis]]ed ja [[määrsõna]]d paiknevad enne [[tegusõna]], samuti omadussõnad [[öeldistäitelause]]tes;
* [[omastav]]as nimisõna paikneb selle nimisõna ees, mida ta täiendab;
* [[näitav asesõna|näitavad asesõnad]] ja arvsõnad paiknevad selle nimisõna järel, mida nad täiendavad.

Mõnes murdes on laiendite järjekord muutlik: näiteks Shigatse murdes ei ole omadussõna ja nimisõna järjestuses ülekaalus kumbki võimalik järjestus ning [[Dingri murre|Dingri murdes]] võib näitav asesõna paikneda nii nimisõna ees või selle järel.&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/87A-tis Tibetan (Shigatse): Order of Adjective and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/88A-tdi Tibetan (Dingri): Order of Demonstrative and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;

== Registrid ==

Tiibeti keeles on mitu [[registri (keeleteadus)|registrit]], millest enamik on ühised kogu tiibeti keelele laiemas mõttes. 
* ཕལ་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is  ''phal skad'', sõna-sõnalt 'tavakeel') on igapäevane kõnekeel. Traditsiooniliselt peetakse seda kirjanduse loomiseks sobivaks ja väljendit ''phal skad'' kasutatakse sageli halvustavalt, et näidata, et väljend ei sobi kirjalikku teksti.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot;&gt;Birgit Kellner. Vernacular Literacy in Tibet: Present Debates and Historical Beginnings. – Elke Krotz, Stephan Müller, Norbert Kössinger, Pavlína Rychterová (toim). ''Anfangsgeschichten / Origin Stories: Der Beginn volkssprachiger Schriftlichkeit in komparatistischer Perspektive / The Rise of Vernacular Literacy in a Comparative Perspective'' (''MittelalterStudien'', kd 31), Wilhelm Fink 2018, ISBN 978-3-8467-6346-9, lk 381–402. [https://www.fink.de/view/book/edcoll/9783846763469/BP000017.xml Veebis.]/ref&gt;
* ཞེ་ས། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''zhe sa'' 'austav ja lugupidav kõne') on austav keelekasutus, sealhulgas spetsiaalne austav sõnavara. Austusregister on omane kõigile tiibeti keeltele, kuid Lhasa keeles on see eriti arenenud ja tavavormi kõrval eristatakse kahte austusastet, üldist ja kõrgeimat.&lt;ref&gt;Joanna Bialek. Emergence of the honorific register in Tibetic languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2023, kd 46, nr 2, lk 290–327.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Samdrup Tsering, Hiroyuki Suzuki. Honorific register in Mabzhi Tibetan: How Amdo Tibetans use honorific words in their speech community. – ''Kyoto University Linguistic Research'', 2023, kd 42, lk 59–76. [https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/handle/2433/287601 Veebis.]&lt;/ref&gt;
* ཡིག་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''yig skad'', sõna-sõnalt 'kirjakeel') on  kirjanduslik kirjali kkeelekuju, mis hõlmab ka allpool kirjeldatud keelekuju ཆོས་སྐད (''chos skad'').&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;
* ཆོས་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''chos skad'', sõna-sõnalt 'õpetuse keel' või 'religioosne keel') on religioosne kirjakeel, milles on kirjutatud pühakirjad ja muud klassikalised teosed. Tänapäeval kasutatakse seda terminit vahel ka kirjakeele kohta üldiselt.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

Enne Hiina Rahvavabariigi aega eristati tiibeti keeles kolme keelekasutusvormi: esiteks kloostrites kasutatav liturgiline keel (''chos skad''); teiseks õukonnakeel – rangelt normeeritud ''she sa'', mis on tänapäevalgi Lhasa haritud ülemkihi keelekasutuse vorm; kolmandaks &quot;rahvakeel&quot; (''phal skad''), igapäevane kõnekeel, mille arvukad murded on Tiibeti suuruse tõttu sageli vastastikku peaaegu arusaamatud.

Kõrgemates stiiliregistrites kasutatakse rohkesti austavaid nimetusi ja tiitleid. Sageli kasutatavatel sõnadel on eri kujud, millega väljendatakse hierarhilisi erinevusi. Kõigis neis keelekasutusvormides oli puudus tänapäevasest sõnavarast. Alates 1960ndatest hakkasid keeleteadlased välja töötama uustiibeti keelt, mille sõnavara täiendati terminitega, et oleks võimalik õpetada näiteks füüsikat ja keemiat. Ka tänapäeva meedia kasutab seda Lhasa murde põhjal välja töötatud keelevarianti.

Lhasa kõnekeele põhjal on kujunenud tiibetlaste ühiskeel (''spyi skad''), mida kasutatakse nii Hiinas kui ka diasporaas, kuid igapäevases kõnes valitseb endiselt kohalik murre.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Martine Mazaudon. Les principes de construction du nombre dans les langues tibéto-birmanes. – Jacques François,  (toim). ''La Pluralité'',  Leuven: Peeters, 2002, ISBN 90-429-1295-2, lk 91–119. [http://halshs.archives-ouvertes.fr/docs/00/16/68/91/PDF/numerationTB_SLP.pdf Veebis.]

==Välislingid==
*[https://eki.ee/teatmik/tiibeti-nimed/ Tiibeti nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus

[[Kategooria:Tiibeti-Birma keeled]]
[[Kategooria:Tiibet]]</text>
      <sha1>f3quw319zlboah0cwfoffz8mmgekrmk</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260694</id>
      <parentid>7260691</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T22:14:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kiri */</comment>
      <origin>7260694</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="59577" sha1="7olwe622q0t33b191p5gwn8rfcv2j2e" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib tänapäeva tiibeti kirjakeelest; kesktiibeti, khami ja amdo keele kogumi kohta vaata artiklit   [[Tiibeti keel (koondnimetus)]]}}
{{keeled|nimi=tiibeti keel|originaalnimi བོད་སྐད་། 
 | keelkonnavärv = Hiina-Tiibeti
 | riigid=[[Hiina]]s, [[India]]s
 | rääkijad      = 6  miljonit
 | keelkond      = [[Hiina-Tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;[[Tiibeti-Birma keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;'''tiibeti keel'''
 | riik          = {{PisiLipp|Hiina}} ([[Tiibeti autonoomne piirkond]])
 | keelehoole    = [[Tiibeti Keele Standardimise Komitee]]
 | kood 1        = bo
 | kood 2        = bod (T), tib (B)
 | kood 3        = bod
}}
'''Tiibeti keel''' ehk '''tiibeti kirjakeel'''&lt;ref&gt;Tiibeti keeles kasutatakse nimetusi ལྷ་སའི་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is ''Lha-sa'i skad'', [[THL]]is ''Lhaséké'', [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]{{'}}is ''Lasägä'') 'Lhasa keel' või བོད་སྐད (Wylie ''Bod skad'', THL ''Böké'', ''pinyin'' ''Pögä'') [pʰø̀k˭ɛʔ] 'tiibeti keel' (kasutatakse ka teiste keelekujude kohta).&lt;/ref&gt; on [[kesktiibeti keel]]e [[Lhasa murre|Lhasa murdel]] põhinev [[kirjakeel]]. Lhasa on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomse piirkonna]] pealinn.&lt;ref name=&quot;DeLancey 2017&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan. – [[Graham Thurgood]], Randy J. LaPolla (toim). ''The Sino-Tibetan Languages'', 2. trükk, Routledge: London / New York 2017, ISBN 978-0-367-57045-3, lk 385–403.&lt;/ref&gt; Tiibeti kirjakeelt kasutatakse [[ühiskeel]]ena ka [[tiibeti keel (koondnimetus)|laiemas mõttes tiibeti keel]]e [[murre]]te kõnelejate vahel, sealhulgas eksiilis elavate [[tiibetlased|tiibetlaste]] seas.

Tiibeti autonoomse piirkonna keelemääruse (vastu võetud 1987, muudetud 2002 ja 2019) esimese paragrahvi järgi on tiibeti keel (藏语文) piirkonna üldkasutatav keel ja kiri.&lt;ref&gt;[https://www.fadada.com/article/Basics-009776 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], fadada.com, 6.8.2019.&lt;/ref&gt; [[Human Rights Watch]]i 2020. aasta aruande järgi on &quot;kakskeelse hariduse&quot; poliitika viinud tiibeti keele järkjärgulise asendumiseni [[hiina keel]]ega algkoolide õppekeelena, välja arvatud tiibeti keele tunnid, kusjuures aruande välitööd hõlmasid ainult [[Nagchu vald|Nagchu valla]] maa-asulaid.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threatChina's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt; Hiina Riiginõukogu Informatsioonibüroo 2025. aasta valge raamatu järgi on tiibeti keele õppimise ja kasutamise õigus tagatud, piirkonna rahvakongressi õigusaktid ja valitsuste üldised ametlikud dokumendid avaldatakse nii hiina kui ka tiibeti keeles ning koolides õpetatakse mõlemat keelt.&lt;ref&gt;[https://www.ecns.cn/news/politics/2025-03-28/detail-ihepyqsm2135994.shtml Right to study and use Tibetan language guaranteed: white paper, ECNS (China News Service)], 28.3.2025.&lt;/ref&gt;

Tiibeti keel laiemas mõttes hõlmab  peale kesktiibeti keele ka [[khami keel]]t ja [[amdo keel]]t.&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;&gt;Konchok Gelek. Variation, contact, and change in language: Varieties in Yul shul (northern Khams). – ''International Journal of the Sociology of Language'', 2017, nr 245, lk 91–92.&lt;/ref&gt; Khami keele kõnelejad saavad Lhasa murdest õppimata nii palju aru, et nad saavad algtasemel suhelda, amdo keele kõnelejad ei saa aga Lhasa murdest üldse aru (vt [[vastastikune arusaadavus]]).&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;/&gt; Nii tiibeti kirjakeeles kui ka khami keeles on kujunenud [[toon (keeleteadus)|toon]]id ning sõnaalgulised [[kaashäälikuühend]]id on enamasti lihtsustunud.&lt;ref&gt;Felix Haller. [archive-url=https://web.archive.org/web/20150616073139/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/haller1999brief.pdf A brief comparison of register tone in Central Tibetan and Kham Tibetan.] – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1999, kd=22.&lt;/ref&gt; Sellepärast on need keeled [[klassikaline tiibeti keel|klassikalisest tiibeti keelest]] märkimisväärselt erinevad, eriti võrreldes konservatiivsema amdo keelega.&lt;ref&gt;Charlene Makley, Keith Dede, Kan Hua, QingshanWang. The Amdo Dialect of Labrang. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', kd 22, nr 1, 1999, lk 101. [https://web.archive.org/web/20160305073712/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/makley1999amdo.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;jermay reynolds 2012&quot;&gt;Jermay J. Reynolds. ''Language variation and change in an Amdo Tibetan village: Gender, education and resistance'', doktoritöö, Graduate School of Arts and Sciences of [[Georgetown University]], 2012, lk 19–21.&lt;/ref&gt;

== Ametlik ja sotsiolingvistiline staatus ==

Tiibeti keel on lisaks [[hiina standardkeel]]ele ametlikus kasutuses [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomses piirkonnas]] ja mõnes teises [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] piirkonnas, kus elab tiibetlasi.

[[Gerard A. Postiglione]] märkis 1999. aastal, et tiibetlased on Hiinas üks kõige vähem [[assimileerumine|assimileerunud]] rahvarühmi.&lt;ref&gt;Gerard A. Postiglione. ''China’s National Minority Education. Culture, Schooling, and Development'', Routledge 1999, lk 114.&lt;/ref&gt; 2002. aastal avaldatud Hiina uudisteagentuuri [[Xinhua]] teate kohaselt suhtles Tiibetis 84% tiibetlastest peamiselt tiibeti keeles.&lt;ref name=&quot;chutai&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 中国出台藏语言使用法规], [[Xinhua]]; [http://www.moe.gov.cn/jyb_sy/China_Language/ 国家语言文字工作委员会]&lt;/ref&gt; 

=== Õiguslik staatus ===

[[Hiina põhiseadus|Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus]]e artikli 4 järgi on kõigil rahvustel õigus kasutada ja arendada oma keelt ja kirja. Artiklis 121 on sätestatud, et rahvusliku autonoomiaga piirkondade omavalitsusorganid kasutavad oma ülesannete täitmisel vastavalt asjaomase piirkonna autonoomiaeeskirjadele suuliselt ja kirjalikult selles piirkonnas tavapäraselt kasutatavat keelt või keeli.&lt;ref name=&quot;verf1982&quot;&gt;[http://www.verfassungen.net/rc/verf82.htm Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus], verfassungen.net.&lt;/ref&gt;

1987. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna ajutised eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)&lt;/ref&gt; 1988. aastal kehtestati nende rakendamiseks üksikasjalikud sätted.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)的实施细则&lt;/ref&gt; 2002. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;guiding&quot;&gt;[http://www.xizang.gov.cn/zwgk/xxfb/fgwj/201902/t20190223_61645.html 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], 西藏自治区人民政府, xizang.gov.cn, 24.3.2008.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 西藏文化的保护与发展 – 藏语言文字的学习、使用和发展], Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu informatsioonibüroo, China.com.cn, 25.10.2008.&lt;/ref&gt; Eeskirjade kohaselt pidid valitsemine, kohtud ja haldusasutused ning tänavasildid ja reklaamid olema kakskeelsed.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt;

Tiibeti keele arendamise ja standardimise eest vastutab riiklik tiibeti keele terminoloogia standardimise komitee (tiibeti keeles བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས, hiina keeles 藏语术语标准化工作委员会|t=藏語術語標準化工作委員會). Komitee tegevust käsitlevad muu hulgas järgmised allikad:&lt;ref&gt;བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས}} (toim). བོད་ཀྱི་སྤྱི་སྐད་སྐོར་གྱི་ཆེད་རྩོམ་ཕྱོགས་བསྒྲིགས, Peking, མི་རིགས་དཔེ་སྐྲུན་ཁན / 民族出版社 1999, ISBN 7-105-03018-6;&lt;br /&gt;[https://web.archive.org/web/20070514065425/http://www.china-language.gov.cn/webinfopub/list.asp?id=2307&amp;columnid=139&amp;columnlayer=01380139 全国术语标准化技术委员会少数民族语分技术委员会藏语工作委员会2006年度工作会议在北京召开], 教育部语言文字应用研究所, china-language.gov.cn, 12.1.2007.&lt;br /&gt;|扎雅·洛桑普赤. [https://web.archive.org/web/20070707132828/http://info.tibet.cn/zt2006/zywdccyfz/xsjl/t20060322_101909.htm 藏语专词术语混乱的症结在哪里], China Tibet Information Center, info.tibet.cn, 22.3.2006.&lt;/ref&gt;

=== Kirjaoskus ===

Tiibetlaste [[kirjaoskamatus]]e määr [[1990. aasta Hiina rahvaloendus]]e järgi 69,39% (kogu Hiina rahvastikus 22,21%). [[2000. aasta Hiina rahvaloendus]]e ks oli see tiibetlaste seas vähenenud 47,55%-ni (Hiina kogurahvastikus 9,08%-ni).&lt;ref&gt;Minglang Zhou. Legislating Literatcy for Linguistic and Ethnic Minorities in Contemporary China. – Anthony J. Liddicoat (toim). ''Language planning and policy: Issues in Language Planning and Literacy'', Multilingual Matters, Clevedon / Tonawanda / North York 2007, lk 102–121, siin lk 117.&lt;/ref&gt;

Tiibeti autonoomsel piirkonnal on 2000., 2010. ja 2020. aasta loenduse järgi olnud Hiina provintside seas kõige madalam kirjaoskuse määr.&lt;ref&gt;[https://www.business-standard.com/article/current-affairs/tibet-has-lowest-literacy-among-all-provinces-in-china-delhi-think-tank-123022600629_1.html Tibet has lowest literacy among all provinces in China: Delhi think tank], Business Standard, 26.2.2023.&lt;/ref&gt;

=== Koolisüsteem ===

==== Tiibet ====

1998. aastal oli tiibeti keel õppekeeleks 98% Tiibeti algkoolidest&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 233.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; ja 92% algkooliõpetajatest olid tiibetlased. Samal ajal õpetati hiina keelt võõrkeelena.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; 2002. aastal oli tiibeti keeles 181 õpikut 16 õppeaine jaoks ja koostatud oli kaheksa loodusteaduste erialaterminoloogia sõnastikku.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; Sellest hoolimata õpetati matemaatikat, füüsikat ja keemiat põhikooli vanemas astmes ja keskkoolis üldjuhul hiina keeles.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Minglang Zhou, Hongkai Sun: ''Language Policy in the People’s Republic of China'', Kluwer 2004, lk 226.&lt;/ref&gt;

2004. aastal pärinesid tiibeti keele ja kirjanduse õpikute (''gaiyig'' སྐད་ཡིག་, 语文 ''yǔwén'') tekstid 47% ulatuses tänapäevasest ja uuemast tiibeti kirjandusest, 29% ulatuses traditsioonilisest tiibeti kirjandusest ja 24% ulatuses hiina keelest tõlgitud tekstidest.&lt;ref&gt;Ellen Bangsbo. ''Teaching and Learning in Tibet. A Review of Research and Policy Publications'', Nordic Institute of Asian Studies 2004, lk 16.&lt;/ref&gt; Tiibeti ülikoolides ja teistes kõrgkoolides oli 1998. aastal õppekeeleks enamasti hiina keel. Erandiks olid tiibeti ajaloo, keele ja kirjanduse ning traditsioonilise tiibeti meditsiiniga seotud õppeained.&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 235.&lt;/ref&gt; Ühe 2005. aasta uurimuse järgi said tiibetlastest üliõpilased õppida humanitaarteadusi tiibeti keeles mõnes Hiina vähemusrahvustele mõeldud kõrgkoolis.&lt;ref&gt;Gerard Postiglione. Ben Jiao, Sonam Gyatso. Education in Rural Tibet: Development, Problems and Adaptations. – ''China: An International Journal'', 2005, kd 3, nr 1, lk 1–23. [https://www.researchgate.net/publication/263867451 Veebis.]&lt;/ref&gt;

Eeskirjade kohaselt pidid [[hiinlased]] Tiibetis õppima ka tiibeti keelt, kuid juba 2006. aastal seda nõuet üldiselt eirati.&lt;ref&gt;June Teufel Dreyer, Barry Sautman (toim). ''Contemporary Tibet. Politics, Development, and Society in a Disputed Region'', M. E. Sharpe 2006, lk 78.&lt;/ref&gt;

===== Hiina keelepoliitika 2020ndatel =====
Alates 2020. aastast on Hiina keelepoliitika vähemuskeelte suhtes muutunud ja hinnangud sellele lahknevad. Hiina valitsuse ametliku seisukoha järgi on tiibeti keele õppimine ja kasutamine seadusega tagatud ning alg- ja keskkoolides õpetatakse nii tiibeti kui ka hiina keelt.&lt;ref name=&quot;whitepaper2023&quot;&gt;[https://english.www.gov.cn/archive/whitepaper/202311/10/content_WS654db703c6d0868f4e8e120d.html CPC Policies on the Governance of Xizang in the New Era: Approach and Achievements], The State Council of the People's Republic of China, 10.11.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi on õigus tiibeti keelt õppida ja kasutada samuti tagatud.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot;&gt;[https://chinadailyhk.com/article/608157 White paper highlights human rights progress in Xizang], Xinhua / China Daily HK, 28.3.2025.&lt;/ref&gt; Inimõiguste organisatsioonid ja tiibeti keele kaitsjad on aga teatanud, et hiina keel on muutunud üha enam peamiseks õppekeeleks.&lt;ref name=&quot;HRW2020&quot;&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threat China's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/04/04/tibet-language-white-paper/ Netizens demand China reinstate Tibetan language use in schools], Radio Free Asia, 4.4.2025.&lt;/ref&gt; [[Radio Free Asia]] andmetel muutus hiina keel 2020. aastal Tiibeti autonoomse piirkonna alg- ja keskkoolide põhiõppekeeleks ning 2023. aastast on ülikooli sisseastumiseksami keeleks ainult hiina keel.&lt;ref&gt;[https://www.tribuneindia.com/news/world/tibetans-call-out-chinas-language-policy-amid-claims-of-cultural-erasure-and-human-rights-violations Tibetans call out China's language policy], Tribune India (ANI), 8.4.2025, viidates RFA-le.&lt;/ref&gt;

2021. aastal kehtestas Hiina haridusministeerium Human Rights Watchi kirjelduse järgi &quot;laste kõne ühtlustamise kava&quot; (''Children's Speech Harmonization plan''), mis näeb ette  [[hiina kirjakeel]]e kasutamise kogu [[alusharidus]]es vähemusrahvuste asualadel. Human Rights Watchi 2026. aasta aruande järgi ei oska ega taha paljud tiibeti lapsed pärast lasteaia lõpetamist tiibeti keelt rääkida, ka mitte perekonnaliikmetega. Lasteaias käimine ei ole Hiinas kohustuslik, kuid Human Rights Watchi andmetel on see tiibetlaste asualadel muutunud praktikas kohustuslikuks, sest linnade algkoolid nõuavad üha sagedamini tõendit lasteaias käimise kohta. Hiina valitsus ei vastanud organisatsiooni kommentaaripärimistele.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2026/05/04/start-with-the-youngest-children/chinas-use-of-preschools-to-integrate-tibetans &quot;Start with the Youngest Children&quot;: China's Use of Preschools to &quot;Integrate&quot; Tibetans], Human Rights Watch, 4.5.2026.&lt;/ref&gt;

[[Tibet Watch]]i andmetel olid 2023. aasta septembriks [[Ngaba ringkond|Ngaba ringkonna]] tiibeti koolides kõik põhiainete õpikud asendatud hiinakeelsetega ja õpetajatel kästi anda kõik tunnid hiina keeles. Tiibeti keel jäi valikaineks. Tiibetikeelseid õpikuid saavad kooli lõpetamiseni edasi kasutada ainult 2021. aastal õppima asunud õpilased.&lt;ref&gt;[https://tibetwatch.org/all-textbooks-in-tibetan-replaced-in-ngaba/ All textbooks in Tibetan replaced in Ngaba], Tibet Watch, 12.10.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta veebruaris teatas Human Rights Watch, et Ida-Tiibetis oli alates 2021. aastast suletud vähemalt viis tiibeti keelt ja kultuuri edendanud kutsekooli.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;&gt;[https://www.hrw.org/news/2025/02/05/chinese-authorities-shutter-schools-eastern-tibet Chinese Authorities Shutter Schools in Eastern Tibet], Human Rights Watch, 5.2.2025.&lt;/ref&gt; Organisatsiooni andmetel õpetatakse riigikoolides tiibeti lapsi algkoolist keskkoolini ainult hiina keeles ja tiibeti keel on eraldi õppeaine, nagu võõrkeel.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;/&gt; Radio Free Asia teatas 2025. aasta jaanuaris ka tiibeti keele eratundide keelust koolivaheajal mitmes tiibetlastega asustatud piirkonnas. Sarnane keeld kehtestati  juba 2021. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/01/02/tibet-china-enforces-restrictions-students/ China places new restrictions on Tibetan students during winter school break], Radio Free Asia, 2.1.2025&lt;/ref&gt; Tibet Watchi andmetel teatas Tiibeti keskadministratsioon 2026. aasta oktoobris, et [[Gologi ringkond|Gologi ringkonnas]] suleti 2026. aasta suvel ja sügisel vähemalt kolm eraõiguslikku tiibeti kooli, sealhulgas orbude kool.&lt;ref&gt;[https://tibetoffice.org/media-press/news/three-more-tibetan-schools-shut-down-in-golog-as-china-tightens-its-grip-on-tibetan-language-education Three More Tibetan Schools Shut Down in Golog as China Tightens Its Grip on Tibetan-Language Education], Central Tibetan Administration, 19.10.2026.&lt;/ref&gt;

2023. aasta veebruaris väitsid kolm ÜRO sõltumatut eksperti, et umbes miljon tiibeti last õpib internaatkoolides, kus õppekeel on hiina keel.&lt;ref&gt;[https://ungeneva.org/en/news-media/news/2023/02/77614/china-tibetan-children-forced-assimilate-independent-rights-experts China: Tibetan children forced to assimilate, independent rights experts fear], UN Geneva, 6.2.2023.&lt;/ref&gt; Hiina ametivõimud vastavad, et lapsi ei sunnita internaatkoolidesse ja paljudes koolides õpetatakse ka tiibeti keelt ja Tiibeti ajalugu.&lt;ref&gt;[https://www.globalsecurity.org/military/library/news/2024/07/mil-240721-rfa01.htm China's controversial boarding school policy for Tibetans explained], RFA, 21.7.2024.&lt;/ref&gt;

12. märtsil 2026 võttis Hiina Rahvakongress vastu &quot;Etnilise ühtsuse ja arengu edendamise seaduse&quot; (poolt 2756, vastu 3, erapooletuid 3) ja see jõustus 1. juulil 2026.&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/world/china/china-set-pass-new-ethnic-minority-law-prioritise-use-mandarin-language-2026-03-12/ China passes new ethnic minority law, prioritises use of Mandarin language], Reuters, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Seaduse järgi vähemuskeeli &quot;austatakse ja kaitstakse&quot;, kuid kui hiina keelt ja vähemuskeeli kasutatakse koos, peab hiina keel olema esikohal. Koolieelikud peavad hiina keelt valdama ja avalikes kohtades peavad hiina märgid olema nähtavamad kui vähemuste kirjad.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot;&gt;[https://rfa.org/english/tibet/2026/07/24/explainer-china-ethnic-unity-law-tibet-uyghur/ Explained: China's 'ethnic unity and progress promotion' law], RFA, 24.7.2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.asianews.it/news-en/What-Xi-Jinpings-new-law-on-ethnic-groups-in-china-says-65025.html What Xi Jinping's new law on ethnic groups in China says], AsiaNews, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Hiina valitsus rõhutab seaduse 15. artiklit, mis kaitseb vähemuste õigust oma keelt õppida ja kasutada, kriitikud aga väidavad, et seadus fikseerib hiina keele ülemvõimu hariduses ning annab juba rakendatud poliitikale õigusliku aluse ja võib tiibeti keele kasutamist hariduses ja avalikus elus veelgi piirata.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot; /&gt;

==== Pagulased Indias ====

India tiibeti koolides oli õppekeeleks kuni 1985. aastani ainult inglise keel. 2006. aastal õpetati mõnes algkoolis esimese viie klassi jooksul osa aineid tiibeti keeles, alates kuuendast klassist aga käis õppetöö ainult inglise keeles. Kõik keskkooliõpikud olid ingliskeelsed.&lt;ref&gt;Dagmar Bernstorff, Hubertus von Welck. ''Exile as Challenge. The Tibetan Diaspora'', Orient Longman 2002, lk 271; Ashild Kolas, Monika P. Thowsen. ''On the Margins of Tibet. Cultural Survival on the Sino-Tibetan Frontier'', University of Washington Press 2006, lk 176; A. Tom Grunfeld. ''The Making of Modern Tibet'', M. E. Sharpe, 1996, lk 179, 198.&lt;/ref&gt; [[Dharamsala]] tiibeti koolides nägi tollane inimressursside arendamise ministeeriumi õppekava ette, et alates põhikooli keskastmest õpetatakse õppeaineid inglise keeles.&lt;ref&gt;Mary Ann Maslak. School as a site of Tibetan ethnic identity construction in India? Results from a content analysis of textbooks and Delphi study of teachers' perspectives. – ''Educational Review'', 2008, kd 60, nr 1, lk 85–106.&lt;/ref&gt;

=== Meedia ===

2000. aastal ilmus Tiibetis kokku 14 tiibetikeelset ajakirja ja 10 päevalehte. Lisaks ilmus Hiina teistes piirkondades käputäis piirkondlikke&lt;ref&gt;Kõige mõjukamate seas olid ༄༅༎སྦྲང་ཆར༎ (&quot;Kevadvihm&quot;) [[Qinghai]]s ja ༄༅༎ཟླ་ཟེར༎ (&quot;Kuuvalgus&quot;) [[Gansu]]s. Vt: Toni Huber. ''Amdo Tibetans in Transition. Society and Culture in the Post-Mao Era''. Brill 2000, lk 40.&lt;/ref&gt; ja üleriigilisi&lt;ref&gt;Nende seas oli Pekingis ilmuv ༄༅༎ཀྲུང་གོའི་བོད་ཀྱི་ཤེས་རིག༎ (&quot;Tibetoloogia Hiinas&quot;).&lt;/ref&gt; tiibetikeelseid ajalehti ja ajakirju.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi ilmus 2024. aasta lõpuks Tiibeti autonoomses piirkonnas tiibeti keeles 17 ajakirja ja 11 ajalehte.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot; /&gt; Tiibeti keeles tegutses arvukalt raadio- ja telejaamu ning tehti kinofilme, sealhulgas Lhasa ja kamba keelevariandis.&lt;ref&gt;Ka [[Radio China International]] edastas saateid nendes keelevariantides: [http://tibetan.chinabroadcast.cn/lhasa.htm tibetan.chinabroadcast.cn] ja [http://tibetan.chinabroadcast.cn/kangba.htm tibetan.chinabroadcast.cn].&lt;/ref&gt; Hiinas andis üheksa kirjastust regulaarselt välja tiibetikeelseid raamatuid. Igal aastal ilmus ligikaudu tuhat nimetust.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;

===Lahkarvamused tiibeti keele ohustatuse üle===

2008. aasta veebruaris toetas Briti parlamendiliige [[Norman Baker]] [[rahvusvaheline emakeelepäev|rahvusvahelise emakeelepäeva]] puhul [[Free Tibet Campaign]]i avaldatud ülevaadet ja nõudmist teha tiibeti keel Tiibeti autonoomse piirkonna ametikeeleks. Ta väitis: &quot;Hiina valitsus ajab teadlikku poliitikat hävitada kõik tiibetlik, sealhulgas tiibetlaste oma keel nende enda kodumaal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120725060858/http://www.freetibet.org/newsmedia/report-reveals-determined-chinese-assault-tibetan-language Report reveals determined Chinese assault on Tibetan language], Free Tibet, 21.2.2008.&lt;/ref&gt; Tibetoloog [[Elliot Sperling]] märkis seevastu, et &quot;teatud piirides püüab [[Hiina Rahvavabariik]] tiibeti kultuuri väljendamist võimaldada&quot; ja  &quot;kogu Tiibeti kiltmaal toimuvat kultuurilist tegevust ei saa ignoreerida&quot;.&lt;ref&gt;Sperling Elliot. Exile and Dissent: The Historical and Cultural Context. – Melissa Harris, Sydney Jones (toim). ''Tibet Since 1950: Silence, Prison, or Exile'',  2000, lk 31–36.&lt;/ref&gt;

2003. aastal seadis [[Barry Sautman]] ajakirjas [[Texas International Law Journal]] kahtluse alla väited tiibeti keele ohustatusest. Ta kirjutas, et ükski paljudest tollastest ohustatud keeli käsitlevatest uuringutest ei pidanud tiibeti keelt ohustatuks ja  tiibetlaste keele säilitamine erines keele kadumisest isegi sellistes lääneriikide kaugemates piirkondades, kus rakendati liberaalset keelepoliitikat. Sautmani sõnul olid väited, et Tiibeti algkoolides õpetati hiina keeles, ekslikud: tiibeti keel oli peamine õppekeel peaaegu kõigis Tiibeti autonoomse piirkonna algkoolides. Ta lisas, et hiina keelt hakati varastes klassides õpetama ainult linnakoolides ning põhjusel, et vähem kui neli tiibetlast kümnest jõudis keskkooli, oli algkool nende kultuurilise kujunemise seisukohalt kõige olulisem.&lt;ref&gt;Barry Sautman. Cultural Genocide and Tibet. – ''Texas International Law Journal'', 2003, 38, nr 2, lk 173–246.&lt;/ref&gt;

==Kiri==
{{Vaata|Tiibeti kiri|Tiibeti punktkiri}}

Tiibeti keelt kirjutatakse ühes [[india kirjad|India kirjadest]]. Selle ajalooliselt konservatiivne kirjaviis kajastab [[vanatiibeti keel]]e häälikusüsteemi ja aitab ühendada [[tiibeti keel (koondnimetus)|tiibetikeelset]] ala. See on abiks ka [[hiina-tiibeti algkeel]]e ja [[vanahiina keel]]e rekonstrueerimisel.&lt;ref name=&quot;Kiaer 2020 p. 34&quot;&gt;J. Kiaer. ''Delicious Words: East Asian Food Words in English'', Taylor &amp; Francis 2020ISBN 978-1-000-07934-0, lk 34.&lt;/ref&gt;

Kõige levinum süsteem, mida teadlased kasutavad tiibeti kirjas kirjutatud teksti [[latinisatsioon|latiniseerimiseks]], on [[Wylie transliteratsioon]]. Keeleteadlased kasutavad sageli ka muid, enda tarbeks välja töötatud transliteratsioonisüsteeme. Häälduse ligikaudseks edasiandmiseks on [[Hiina]] ametlik latinisatsioo [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]- Ingliskeelsetes materjalides kasutatakse transkriptsiooni [[THL]].&lt;ref&gt;David Germano, Nicolas Tournadre. [https://web.archive.org/web/20221224035020/https://www.thlib.org/reference/transliteration/#!essay=/thl/phonetics/s/b5 THL Simplified Phonetic Transcription of Standard Tibetan], The Tibetan and Himalayan library, 2003. &lt;/ref&gt; Mõne nime puhul on kasutusel ka ebareeglipärane transkriptsioon, näiteks [[Džomolungma]].

Tiibeti kirja silbi ortograafiline struktuur on (C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;)C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;(C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;)V(C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;).&lt;ref&gt;Nyima Droma, Ellen Bartee. ''A beginning textbook of Lhasa Tibetan'', National Press for Tibetan Studies 2000, lk 9–17.&lt;/ref&gt; Kõik kombinatsioonid ei ole lubatud.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Asukoht
!C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;
!V
!C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;
|-
!Nimetus
|Eesliide
|Ülatäht
|Juurtäht
|Alatäht
|Täishäälik
|Järelliide
|Teine järelliide
|-
!Lubatud tähemärgid
|&lt;big&gt;ག ད བ མ འ&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ར ལ ས&lt;/big&gt;
|mis tahes kaashäälik
|&lt;big&gt;ཡ ར ལ ཝ&lt;/big&gt;
|mis tahes täishäälik
|&lt;big&gt;ག ང ད ན བ མ འ ར ལ ས&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ད ས&lt;/big&gt;
|}

== Fonoloogia ==
[[Silp|Silbi]] ehitus on suhteliselt lihtne.&lt;ref&gt;Lim 2018: 12.&lt;/ref&gt; [[Kaashäälikuühend]]id ei ole lubatud&lt;ref&gt;Denwood 1999: 75.&lt;/ref&gt;. ja silbi lõpus võib olla ainult üks kaashäälik.&lt;ref&gt;Denwood 1999: 71.&lt;/ref&gt; Täishäälikud võivad olla lühikesed või pikad ja [[täishääliku pikkus|pikad täishäälikud]] võivad lisaks olla [[nasaalvokaal|nasaaliseeritud]].{{sfn|DeLancey|2003|p=272}} [[Vokaalharmoonia]] esineb  kahesilbilistes sõnades ja [[finiitne tegusõnavorm|finiitsetes  tegusõnavormides]].&lt;ref&gt;Chang, Chang 1968.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 271.&lt;/ref&gt;

[[toon (keeleteadus)|Toonid]] on tähendust eristavad. Eristatakse vähemalt kahte [[toonifoneem]]i.{{sfn|Lim|2018|p=28}} Kuigi Hiina keeleteadlased eelistavad nelja tooni analüüsi,&lt;ref&gt;Lim 2018: 34&lt;/ref&gt; leiab [[Scott DeLancey|DeLancey]] (2003), et langev toon ja sõnalõpuline [k] või [ʔ] on [[kontrastne jaotussuhe|kontrastses jaotussuhtes]]. Sellepärast ta räägib kas kõrge või madala tooniga silpidest.&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 272.&lt;/ref&gt;

=== Kaashäälikud ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Konsonant]][[foneem]]id
!
! colspan=&quot;2&quot; | [[Labiaal]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Alveolaar]]id
! [[Retrofleks]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Alveopalataal]]id ja [[palataal]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Velaar]]id
! [[Glotaal]]id
|-
! [[Nasaal]]id
| colspan=&quot;2&quot; | /m/
| colspan=&quot;2&quot; | /n/
|
| colspan=&quot;2&quot; | /ɲ/
| colspan=&quot;2&quot; | /ŋ/
|
|-
! [[Klusiil]]id
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /pʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /p/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /t/
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;border-right: none;&quot; | [ʈʰ] ~ [ʈʂʰ] &lt;br /&gt; /ʈ/ ~ [ʈʂ]
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /cʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /c/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /kʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /k/
| /ʔ/
|-
! [[Afrikaat|Afrikaadid]]
| colspan=&quot;2&quot; |
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tsʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /ts/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tɕʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /tɕ/
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|-
! [[Frikatiiv]]id
| colspan=&quot;2&quot; |
| colspan=&quot;2&quot; | /s/
| [ʂ]
| colspan=&quot;2&quot; | /ɕ/
| colspan=&quot;2&quot; |
| [h]
|-
! [[Poolvokaal]]id
| colspan=&quot;2&quot; | /w/
| colspan=&quot;2&quot; | /ɹ/
|
| colspan=&quot;2&quot; | /j/
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|-
! [[Lateraal]]id
| colspan=&quot;2&quot; |
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /l̥/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /l/
|
| colspan=&quot;2&quot; |
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|}

# Madala tooni korral muutuvad helitud aspireerimata klusiilid ja frikatiivid /p, t, ts, ʈ ~ ʈʂ, tɕ, c, k/ helilisteks: [b, d, dz, ɖ ~ ɖʐ, dʑ, ɟ, ɡ]. Aspireeritud klusiilid ja frikariivid /pʰ, tʰ, tsʰ, ʈʰ ~ ʈʂʰ, tɕ, cʰ, kʰ/ kaotavad osa [[aspiratsioon]]ist. Seega eristuvad foneemipaarid /p, t, ts, ʈ ~ ʈʂ, tɕ, c, k/ ja /pʰ, tʰ, tsʰ, ʈʰ ~ ʈʂʰ, tɕʰ, cʰ, kʰ/ selles kontekstis peamiselt helilisuse järgi. Lhasa kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvate kõnelejate murdes madala tooni korral helilisi klusiile ja frikatiive ei kasutata.
# Poolvokaalil /ɹ/ on neli hääldusvarianti: [ɹ], [ʐ], [ɾ] ja [r]. Varasemates uurimustes on oletatud ka helitut poolvokaali, näiteks [ɹ̥] (Dawson 1980b; Sprigg 1954; Tournadre, Dorje 2003). Selle hääliku olemasolu kohta selgeid tõendeid. Mõnes Lhasa või kesktiibeti keele variandis võib see olla foneemi /ʂ/ variant.&lt;ref&gt;Zhang Yubin. Central Tibetan (Lhasa). – [https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-the-international-phonetic-association/article/central-tibetan-lhasa/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5 Veebis.] – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2024, 54, nr 2, lk 788–810.&lt;/ref&gt;
# Konsonantfoneemid /m/, /ŋ/, /p/, /r/, /l/ ja /k/ võivad esineda silbi lõpus. Klassikalise tiibeti keele sõnalõpuline /n/ on samuti säilinud, kuid tänapäevases häälduses väljendub see tavaliselt eelneva täishääliku nasaalisatsioonina, mitte eraldi kaashäälikuna (vt eespool). Foneemi /k/ sõna lõpus siiski ei hääldata, välja arvatud väga formaalses kõnes. Ka silbilõpulisi foneeme /r/ ja /l/}} jäävad sageli selgelt hääldamata ja väljenduvad eelneva täishääliku pikenemisena. Foneemine [[larüngaalklusiil] /ʔ/ esineb ainult sõna lõpus foneemide /s/, /t/ või /k/ asemel. Need häälikud esinesid klassikalises tiibeti keeles, kuid on hiljem kadunud. Näiteks Tiibeti endanimetus oli klassikalises tiibeti keeles ''Bod'', kuid nüüd hääldatakse seda [pʰø̀ʔ].

=== Täishäälikud ===
Täishäälikuid on kirjeldatud ja iseloomustatud mitmel viisil. Nende uurimine jätkub.&lt;ref name=&quot;Gong_2020&quot;&gt;Gong Xun. How many vowels are there in Lhasa Tibetan? – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2020, 43, nr 2, lk 225–254..&lt;/ref&gt;

Tournadre ja Sangda Dorje eristavad kaheksat täishäälikut:&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003, lk 35.&lt;/ref&gt;

{| class=wikitable style=text-align:center
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Vokaal]][[foneem]]id !
! [[Eesvokaal]]id
! [[Keskvokaal]]id
! [[Tagavokaal]]id
|-
! [[Kõrge vokaal|Kõrged]]
| /i/ /y/
|
| /u/
|-
! [[Keskkõrge vokaal|Keskkõrged]]
| /e/ /ø/
|
| /o/
|-
! [[Keskmadal vokaal|Keskmadalad]]
| /ɛ/
|
|
|-
! [[Madal vokaal|Madalad]]
|
| a
|
|}

Mõnikord kirjeldatakse veel kolme täishäälikut, mida peetakse oluliselt erinevaks: [ʌ] või [ə], mis on tavaliselt foneemi /a/ [[allofoon]]; [ɔ], mis on tavaliselt foneemi /o/ allofoon; ja [ɛ̈] (ümardamata tsentraliseerunud keskvokaal), mis on tavaliselt foneemi /e/ allofoon. Need häälikud esinevad tavaliselt [[kinnine silp|kinnistes silpides]]. Et tiibeti keeles ei ole lubatud [[geminaat|geminaadidd]], siis mõnikord lõpeb silp sama häälikuga, millega algab järgmine silp. Siis hääldatakse esimest silpi [[lahtine silp|lahtise silbina]], kuid selles säilib kinniselesilbile iseloomulik täishäälik. Näiteks ཞབས ''zhabs'' 'jalg' hääldatakse [ɕʌp] ja པད ''pad'' (laen sanskriti sõnast ''padma'', '[[india lootos]]') hääldatakse [pɛʔ], kuid liitsõna ཞབས་པད ''zhabs pad'' (&quot;lootosejalg&quot;, 'minister') hääldatakse [ɕʌpɛʔ]. See võib tekitada [[minimaalpaar]]e, milles eristuvad häälikud, mis muudes olukordades on allofoonid.

Allikad on eriarvamusel selles, kas häälikud [ɛ̈] (mis tuleneb foneemist {{IPA|/e/}} kinnises silbis) ja [ɛ] (mis tuleb foneemist /a/ [[metafoonia]] tõttu) on erinevad või sisuliselt identsed.

Foneemine täishäälikupikkus esineb piiratud juhtudel. Klassikalise tiibeti keele järelliidete, tavaliselt ''i''' (འི་) sulandumine sõna lõpus tekitab  pika täishääliku. Foneetilistes transkriptsioonides jäetakse see tunnus mõnikord märkimata. Tavalises kõnehäälduses asendatakse silbi lõpus esinevad häälikud [r] ja [l] sageli samuti täishääliku pikendamisega.

Täishäälikutel /i/, /y/, /e/, /ø/ ja /ɛ/ on nasaliseeritud vasted /ĩ/, /ỹ/, /ẽ/, /ø̃/ ja /ɛ̃/.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 55.&lt;/ref&gt; Ajalooliselt tulevad need vastavalt ühenditest /in/, /un/, /en/, /on/ ja /an/ ning kajastuvad ka kirjas. Häälikute /un/, /on/ ja /an/ kvaliteet on muutunud, sest ajalooline /n/ põhjustas koos kõigi teiste sõnalõpuliste [[koronaal]]idega [[umlaut|umlaudi]] tüüpi muutuse kesktiibeti keele Wü harus.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 56.&lt;/ref&gt; Mõnel ebatavalisel juhul võivad nasaaliseeruda ka häälikud /a/, /u/ ja /o/.

=== Toonid ===
Lhasa murret kirjeldatakse tavaliselt kahetoonilisena: eristatakse kõrget ja madalat tooni. Ühesilbilistes sõnades võib kumbki toon esineda siiski kahe erineva kontuuriga. Kõrge toon võib olla kas tasane või langev ja madal toon kas tasane või tõusev-langev. Viimase puhul tõuseb toon keskmisele kõrgusele ja langeb uuesti. Tavaliselt piisab kahe tooni eristamisest, sest minimaalpaare, mis erinevad ainult toonikontuuri poolest, on väga vähe. See erinevus esineb ainult mõnes sõnas, mis lõpevad häälikuga [m] või [ŋ]. Näiteks sõna ''kham'' (ཁམ, 'tükk' hääldatakse [kʰám kõrge tasase tooniga, sõna ''Khams'' (ཁམས་, '[[Kham]]') hääldatakse [kʰâm] kõrge langeva tooniga.&lt;ref name=&quot;g447&quot;&gt;P. Strazny. ''Encyclopedia of Linguistics'', Taylor &amp; Francis 2013, ISBN 978-1-135-45522-4, lk 1105.&lt;/ref&gt;

Mitmesilbilistes sõnades eristab toon tähendust peamiselt esimeses silbis. Sellepärast võiks tiibeti keelt fonoloogilise [[keeletüpoloogia]] seisukohalt täpsemalt nimetada [[tooniaktsendikeel]]eks, mitte päris [[toonikeel]]eks, milles igal silbil võib olla omaette toon.

==Morfoloogia==

=== Nimisõnad ja asesõnad ===

Nimisõnadel puudub [[grammatiline sugu]], kuigi sugu saab väljenduda leksikaalselt. Nimisõnadel [[arv (keeleteadus)|arvu]]kategooriat ei ole. Inimest tähistavatele [[Definiitsus|definiitsed]] võidakse lisada [[mitmus]]t väljendav liide ཚོ (''tsho'').

On kirjeldatud kuut käänet: [[absolutiiv]], [[ergatiiv]], [[genitiiv]], [[ablatiiv]], [[komitatiiv]] ja [[obliikvakääne]] (täidab ka [[daativ]]i ja [[lokatiiv]]i funktsioone). On ka teisi käänete käsitlusi. ([[klassikaline tiibeti keel| Klassikalise tiibeti keele]] puhul on pakutud näiteks kümmet käänet.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The Classical Tibetan cases and their transcategoriality. – ''Himalayan Linguistics'', 2010.&lt;/ref&gt; Käändeid väljendatakse üldjuhul abisõnadega, mis liituvad tervele nimisõnafraasile, mitte üksikule nimisõnale. Nende järelliidete kuju võib varieeruda tüve lõpphääliku järgi.

Isikulistel asesõnadel on grammatiline arv: neil on [[ainsus]]e, [[kaksus]]e ja [[mitmus]]e vormid. Kaksusevorm moodustatakse liitega གཉིས (''gnyis'') 'kaks', mitmusevorm liitega ཚོ (''tsho''). Asesõnadel võib olla üks kuni kolm [[registri (keeleteadus)|registrit]]: näiteks on esimesel isikul üks vorm ང (''nga''), teise isiku ainsuses aga eristatakse viisakat vormi ཁྱེད་རང (''khyed rang'') ja mitteformaalset vormi ཁྱོད (''khyod'').&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/45A-tib Tibetan (Standard Spoken): Politeness Distinctions in Pronouns |website], WALS Online.&lt;/ref&gt; Kolmanda isiku mitteformaalsetes vormides eristatakse mees- ja naissugu (ཁོ (''kho'') ja མོ ()''mo''), neutraalne vorm on ཁོང (''khong'').

Näitaval asesõnal on kolm kaugusastet: lähedane འདི (''ʼdi'') 'see', keskmine དེ (''de'') 'too' ja kauge ཕ་གི (''pha-gi'') 'too seal kaugel'. Neile saab lisada käändetunnuseid.

===Arvsõnad ja numbrid===
Tiibeti numbrid on [[tiibeti kiri|tiibeti kirjas]] kasutatav numbrisüsteem, mis on üks [[India numbrid|India numbrite]] variante. Seda kasutatakse tiibeti keeles.&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/writing/tibetan.htm Tibetan (བོད་སྐད)], Omniglot.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/language/numbers/tibetan.htm Numbers in Tibetan], Omniglot.&lt;/ref&gt;. See on [[kümnendsüsteem]]il põhinev [[positsiooniline arvusüsteem]],&lt;ref name=&quot;TD2003&quot;&gt;Nicolas Tournadre, Sangda Dorje. ''Manual of Standard Tibetan: Language and civilization'', Snow Lion Publications: Ithaca, N.Y. 2003, ISBN 1559391898, lk 131–134.&lt;/ref&gt; mida on kasutatud juba varajastes [[klassikaline tiibeti keel|klassikalise tiibeti keele]] tekstides. Ka [[mongoli numbrid]] on välja töötatud tiibeti numbrite põhjal.&lt;ref&gt;Stephen Chrisomalis. ''Numerical Notation: A Comparative History'', Cambridge University Press 2010 ISBN 9780521878180.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.unicode.org/versions/Unicode10.0.0/ch13.pdf The Unicode® Standard Version 10.0 – Core Specification: South and Central Asia-II], Unicode.org.&lt;/ref&gt;

==== Numbrid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti numbrid
| ༠ || ༡ || ༢ || ༣ || ༤ || ༥ || ༦ || ༧ || ༨ || ༩
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Devanaagari numbrid]]
| ०|| १ || २ || ३ || ४ || ५ || ६ || ७ || ८ || ९
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Bengali numbrid]]
| ০ || ১ || ২ || ৩ || ৪ || ৫ || ৬ || ৭ || ৮ || ৯
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Araabia numbrid]]
| 0 || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9
|}

==== Põhiarvud ja -arvsõnad ====
Erinevalt paljudest teistest [[Ida-Aasia]] keeltest, näiteks [[birma keel]]est, [[hiina keel]]est, [[jaapani keel]]est, [[korea keel]]est ja [[vietnami keel]]est, ei kasutata Lhasa tiibeti keeles loendamisel koos arvsõnadega [[loendussõna|loendussõnu]] ([[klassifikaator (keeleteadus)|klassifikaatoreid]]). Kümnetele järgneb siiski sageli ka tervikut või hulka väljendav sõna, mida kasutatakse mõnikord ka väiksemate arvude järel.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot;&gt;Waddell, de Lacouperie 1911: 920.&lt;/ref&gt;

Teaduslikes ja astroloogilistes teostes tähistatakse arve sümboolsete sõnadega, nagu ka [[sanskriti keel]]es.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon ja hääldus
|-
| 0 || ༠ || ཀླད་ཀོར་ || laykor
|-
| 1 || ༡ || གཅིག་ || chigk [t͡ɕi˥˩]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་ || nyi [ȵiː˥]
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་ || sum [sum˥]
|-
| 4 || ༤ || བཞི་ || shi [ɕi˩˧]
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་ || nga [ŋa˥]
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་ || trug [ʈ͡ʂʰu˩˧˨]
|-
| 7 || ༧ || བདུན་ || dün [tỹ˩˧]
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་ || gyay [cɛː˩˧˨]
|-
| 9 || ༩ || དགུ་ || gu [ku˩˧]
|}

===== Suuremad arvud =====
{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་ || chu
|-
| 11 || ༡༡ || བཅུ་གཅིག་ || chu chigk
|-
| 12 || ༡༢ || བཅུ་གཉིས་ || chu nyi
|-
| 13 || ༡༣ || བཅུ་གསུམ་ || chuk sum
|-
| 14 || ༡༤ || བཅུ་བཞི་ || chu shi
|-
| 15 || ༡༥ || བཅོ་ལྔ་ || cho nga
|-
| 16 || ༡༦ || བཅུ་དྲུག་ || chu druk
|-
| 17 || ༡༧ || བཅུ་བདུན་ || chup dün
|-
| 18 || ༡༨ || བཅོ་བརྒྱད || cho gyay
|-
| 19 || ༡༩ || བཅུ་དགུ་ || chu gu
|-
| 20 || ༢༠ || ཉི་ཤུ་ || nyi shu
|-
| 21 || ༢༡ || ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག || nyi shu tsa chigk
|-
| 30 || ༣༠ || སུམ་ཅུ || sum ju
|-
| 31 || ༣༡ || སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག || sum ju so chigk
|-
| 40 || ༤༠ || བཞི་བཅུ || ship ju
|-
| 41 || ༤༡ || བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག || ship ju shey chigk
|-
| 50 || ༥༠ || ལྔ་བཅུ || ngap ju
|-
| 51 || ༥༡ || ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག || ngap ju nga chigk
|-
| 60 || ༦༠ || དྲུག་ཅུ || trug chu
|-
| 61 || ༦༡ || དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག || trug chu rey chigk
|-
| 70 || ༧༠ || བདུན་ཅུ || dün ju
|-
| 71 || ༧༡ || བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག || dün ju dön chigk
|-
| 80 || ༨༠ || བརྒྱད་ཅུ || gyay ju
|-
| 81 || ༨༡ || བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག || gyay ju gya chigk
|-
| 90 || ༩༠ || དགུ་བཅུ || gup ju
|-
| 91 || ༩༡ || དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག || gup ju go chigk
|-
| 100 || ༡༠༠ || བརྒྱ་ || gya
|-
| 282 || ༢༨༢ || ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས || nyi gya dang gyay ju gya nyi
|-
| 1 000 || ༡༠༠༠ || སྟོང་ || tong
|-
| 3 047 || ༣༠༤༧ || སུམ་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་བཞི་བཅུ་ཞེ་བདུན || sum tong gya mey dang ship ju shey dün
|-
| 10 000 || ༡༠༠༠༠ || ཁྲི་ || thri
|-
| 1 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠ || ས་ཡ་ || sa ya
|-
| 10 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠ || བྱེ་བ་ || che wa
|-
| 100 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠ || དུང་ཕྱུར་ || dung chur
|-
| 1 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ || ther pum
|-
| 10 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ཆེན་པོ་ || ther pum chen po
|-
| 100 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ || thrag trig
|-
| 1 000 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ཆེན་པོ་ || thrag trig chen po
|}

20-st suuremates arvsõnades kasutatakse esimese ja teise numbri ühendamiseks arvsõna osade vahele paigutatavat ühendavat osist. Need osised on iga kümneliste arvu puhul erinevad: 21–29 puhul རྩ (''rtsa''), 31–39 puhul སོ (''so''), 41–49 puhul ཞེ (''zhe''), 51–59 puhul ང (''nga''), 61–69 puhul རེ (''re''), 71–79 puhul དོན (''don''), 81–89 puhul གྱ (''gya'') ja 91–99 puhul གོ (''go''). Kirjas võib རྩ asemel kasutada ka vormi ཉེར. Et iga osis vastab kindlale kümneliste arvule, võib selle abil jätta teise numbri täieliku nimetuse välja ütlemata (näiteks 32 puhul སོ་གཉིས, mitte སུམ་ཅུ་སོ་གཉིས). Nulliga lõppevate numbrite puhul neid osiseid ei kasutata. Lisaks võib numbri lõppemist nulliga rõhutada, lisades lõppu ཐམ་པ (näiteks བཞི་བཅུ་ཐམ་པ ja བརྒྱ་ཐམ་པ). Sajalistega seotud numbripositsioon eraldatakse väiksematest positsioonidest kirjas osisega དང (''dang''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ja', ja kõnes osisega ར (näiteks 282 on ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས või ཉིས་བརྒྱ་ར་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས).&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt; Kui nelja- või enamakohalises numbris on sajaliste positsioonis null, väljendatakse seda sõnaühendiga བརྒྱ་མེད (''brgya med''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ilma sajata' (näiteks ཉིས་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་ཉི་ཤུ་ཉེར་ལྔ). Miljonist (ས་ཡ, ''sa ya'') suuremate järkude nimetusi käsitatakse nimisõnadena ja nende kordajad paigutatakse nimetuse järele.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Arvsõnade 1, 2, 3 ja 10 kirjapilt muutub teiste arvsõnadega liitmisel, sest sellistes ühendites nende hääldus muutub.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Järgnevas tabelis on arvsõnad Wylie transliteratsioonis.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! [[Araabia numbrid|Araabia numbritega]]
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
|-
|གཅིག
|gcig
|1
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག
|nyi shu rtsa gcig
|21
|
|བཞི་བརྒྱ
|bzhi brgya
|400
|-
|གཉིས
|gnyis
|2
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཉིས
|nyi shu rtsa gnyis
|22
|
|ལྔ་བརྒྱ
|lnga brgya
|500
|-
|གསུམ
|gsum
|3
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གསུམ
|nyi shu rtsa gsum
|23
|
|དྲུག་བརྒྱ
|drug brgya
|600
|-
|བཞི
|bzhi
|4
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བཞི
|nyi shu rtsa bzhi
|24
|
|བདུན་བརྒྱ
|bdun brgya
|700
|-
|ལྔ
|lnga
|5
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་ལྔ
|nyi shu rtsa lnga
|25
|
|བརྒྱད་བརྒྱ
|brgyad brgya
|800
|-
|དྲུག
|drug
|6
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དྲུག
|nyi shu rtsa drug
|26
|
|དགུ་བརྒྱ
|dgu brgya
|900
|-
|བདུན
|bdun
|7
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བདུན
|nyi shu rtsa bdun
|27
|
|སྟོང
|stong
|1000
|-
|བརྒྱད
|brgyad
|8
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བརྒྱད
|nyi shu rtsa brgyad
|28
|
|ཁྲི
|khri
|(ühik) 10 000
|-
|དགུ
|dgu
|9
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དགུ
|nyi shu rtsa dgu
|29
|
|
|
|
|-
|བཅུ
|bcu
|10
|
|སུམ་ཅུ
|sum cu
|30
|
|སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག
|sum cu so gcig
|31
|-
|བཅུ་གཅིག
|bcu gcig
|11
|
|བཞི་བཅུ
|bzhi bcu
|40
|
|བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག
|bzhi bcu zhe gcig
|41
|-
|བཅུ་གཉིས
|bcu gnyis
|12
|
|ལྔ་བཅུ
|lnga bcu
|50
|
|ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག
|lnga bcu nga gcig
|51
|-
|བཅུ་གསུམ
|bcu gsum
|13
|
|དྲུག་ཅུ
|drug cu
|60
|
|དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག
|drug cu re gcig
|61
|-
|བཅུ་བཞི
|bcu bzhi
|14
|
|བདུན་ཅུ
|bdun cu
|70
|
|བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག
|bdun cu don gcig
|71
|-
|བཅོ་ལྔ
|bco lnga
|15
|
|བརྒྱད་ཅུ
|brgyad cu
|80
|
|བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག
|brgyad cu gya gcig
|81
|-
|བཅུ་དྲུག
|bcu drug
|16
|
|དགུ་བཅུ
|dgu bcu
|90
|
|དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག
|dgu bcu go gcig
|91
|-
|བཅུ་བདུན
|bcu bdun
|17
|
|བརྒྱ
|brgya
|100
|
|བརྒྱ་དང་གཅིག
|brgya dang gcig
|101
|-
|བཅོ་བརྒྱད
|bco brgyad
|18
|
|བརྒྱ་དང་ལྔ་བཅུ
|brgya dang lnga bcu
|150
|
|
|
|
|-
|བཅུ་དགུ
|bcu dgu
|19
|
|ཉིས་བརྒྱ
|nyis brgya
|200
|
|
|
|
|-
|ཉི་ཤུ
|nyi shu
|20
|
|སུམ་བརྒྱ
|sum brgya
|300
|
|
|
|
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|འབུམ
|'bum
|(ühik) 100 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ས་ཡ
|sa ya
|(ühik) 1 000 000 (miljon)
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|བྱེ་བ
|bye ba
|(ühik) 10 000 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|དུང་ཕྱུར
|dung phyur
|(ühik) 100 000 000&lt;ref&gt;[https://www.lamayeshe.com/article/tibetan-numbers Tibetan Numbers], Lamayeshe.&lt;/ref&gt;
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ཐེར་འབུམ
|ther 'bum
|(ühik) 1 000 000 000 (miljard)
|}

==== Järgarvsõnad ====
[[Järgarvsõna]]d moodustatakse [[põhiarvsõna]]le järelliite པ (''-pa'') lisamisega. Erandiks on järgarvsõna 'esimene', millel on omaette [[lekseem]] དང་པོ (''dang po'').&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne järgarvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 1 || ༡ || དང་པོ་ || dang po [tʰaŋ˩˧ko˥]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་པ་ || nyi pa
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་པ་ || sum pa
|-
| 4 || ༤ || བཞི་པ་ || shi pa
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་པ་ || nga pa
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་པ་ || trug pa
|-
| 7 || ༧ || བདུན་པ་ || dün pa
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་པ་ || gyay pa
|-
| 9 || ༩ || དགུ་པ་ || gu pa
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་པ་ || chu pa
|}

==== Murrud ====
[[Pilt:Tibet 7 half skar.jpg|pisi|7½ [[Tiibeti skar|''skar'']]{{'}}ine postmark. See on ainus teadaolev trükitud näide sümboli ༱ kasutamisest arvu 7,5 tähistamiseks&lt;ref name=&quot;bableStone&quot; /&gt;]]
Tiibeti numbrite mitut kaldkriipsuga varianti on [[Unicode]]'i standardisse lisatud murdarvude tähistamiseks. Unicode'i andmefailide järgi tähistab iga selline märk arvu, mis on ½ võrra väiksem kui arv, mida tähistab sama märk ilma kaldkriipsuta. Nende täpne tähendus ja autentsus on siiski ebaselged ja kasutamisnäiteid on teada väga vähe.&lt;ref name=&quot;bableStone&quot;&gt;[https://www.babelstone.co.uk/Blog/2007/04/numbers-that-dont-add-up-tibetan-half.html Numbers that Don't Add up – Tibetan Half Digits], BabelStone.&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti murrunumbrid
| ༳ || ༪ || ༫ || ༬ || ༭ || ༮ || ༯ || ༰ || ༱ || ༲
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Väärtused (Unicode'i andmefailide järgi)
| -0,5 || 0,5 || 1,5 || 2,5 || 3,5 || 4,5 || 5,5 || 6,5 || 7,5 || 8,5
|}


===Tegusõna===
Tegusõna paikneb alati [[lause]] lõpus. Tegusõnad ei ühildu [[isik (keeleteadus)|isikus]], [[arv (keeleteadus)|arvus]] ega [[grammatiline sugu|soos]]. Samuti puudub [[tegumood|tegumoe]] ([[aktiiv]] ja [[passiiv]]) eristus: tegusõnad on tegumoe suhtes neutraalsed.

Tiibeti tegusõnu saab liigitada [[tahtelisus]]e ja [[valents (keeleteadus)|valentsi]] järgi. Tegusõna tahtelisus mõjutab oluliselt selle [[morfoloogia]]t ja [[süntaks]]it. Tahtelistel tegusõnadel on [[käskiv kõneviis|käskiva kõneviisi]] vormid, mittetahtelistel neid ei ole. Näiteks saab öelda ལྟོས་ཤིག། (''ltos shig'') 'vaata', kuid mitte *མཐོང་ཤིག། (''mthong shig'') 'näe'. Peale selle saavad ainult tahtelised tegusõnad esineda koos [[egofoorilisus|egofoorilise]] [[koopula]]ga ཡིན། (''yin'').&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot;&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, 14, nr 1, lk 93–107. [https://web.archive.org/web/20230505115940/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/saxena1991pathways.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;

Tegusõnad jagunevad ühe- ja kahevalentseteks. Mõned tegusõnad võivad esineda mõlemas tarvituses, näiteks ཆག (''chag'') 'purunema' või 'purustama'. Valents ja tahtelisus mõjutavad seda, millised nimisõnad võivad esineda [[ergatiiv]]is ja millised [[absolutiiv]]is, millel puudub käändelõpp.&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt; Sihilisus ja tahtelisus on teineteisest sõltumatud kategooriad: nii tahteliste kui ka mittetahteliste tegusõnade hulgas leidub nii sihilisi kui ka sihituid tegusõnu.

Tegusõna [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]] mõjutab seda, milliseid tegusõnaliiteid ja lause lõpus paiknevaid abikoopulaid kasutatakse. Lõpetamata aspektis tegusõnu tähistatakse järelliitega གི (''gi'') või selle teisenditega, mis on identsed nimisõnade [[genitiiv]]i lõpuga. Lõpetatud aspektis tegusõnadel seda sufiksit ei kasutata. Kumbki aspektirühm jaguneb omakorda kaheks alamrühmaks: lõpetamata aspekti alla kuuluvad [[tulevik (keeleteadus)|tulevik]] ja [[kestev aspekt|kestev/üldine aspekt]]; lõpetatud aspekti alla kuuluvad [[täisminevik]] ja [[aorist]].&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt;

[[Evidentsiaalsus]] on tiibeti tegusõnade kategooria, mida on palju uuritud.&lt;ref name=&quot;DeLancey_1985&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan Evidentials and the Semantics of Causation. – ''Proceedings of the Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society'', 1985. [https://web.archive.org/web/20230512005542/http://journals.linguisticsociety.org/proceedings/index.php/BLS/article/viewFile/1905/1677 Veebis.]&lt;/ref&gt; See on aidanud märkimisväärselt kaasa evidentsiaalsuse uurimisele eri keeltes.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill, Lauren Gawne. The contribution of Tibetan languages to the study of evidentiality. – ''Evidential Systems of Tibetan Languages'', 2017, ISBN 978-3-11-046018-6 (e-raamat 978-3-11-047374-2), lk 1–40.&lt;/ref&gt; Evidentsiaalsus ja aspekt moodustavad modaalsuste süsteemi, milles modaalsusi eristavad lõpukoopulad. Põhikoopulate süsteemis eristatakse kolme kategooriat: egofooriline (ཡོད ''yod''), sensoorne (འདུག ''ʼdug'') ja faktuaalne (ཡོད་རེད ''yod-red''). Neid kategooriat väljendavad vastavakt samastuskoopulad ཡིན ''yin'', རེད་བཞག ''red-bzhag'' ja རེད ''red''.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37, nr 2, lk 240–263.&lt;/ref&gt; Nicolas Tournadre on eristanud järgmisi modaalsusi:

* väitev modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus, mis väljendab vahetut ohtu
* kogemuslik egofooriline modaalsus
* harjumuslik või üldistav väitev modaalsus
* järelduslik modaalsus
* tahteline egofooriline modaalsus
* tahteline või harjumuslik egofooriline modaalsus
* vastuvõttev egofooriline modaalsus
* tunnistuslik modaalsus

== Süntaks ja sõnajärg ==
Tiibeti keelt on traditsiooniliselt käsitatud [[ergatiiv-absolutiivne keel|ergatiiv-absolutiivse keelena]], kuid hilisemad uurimused näitavad, et tegu on [[pragmaatiline|pragmaatilise ergatiiviga]]: [[ergatiiv]]i käändetunnus võib esineda agendil ja mõnel [[sihitu tegusõna]] alusel, kuid selle kasutamine ei ole kohustuslik ja sõltub semantilistest teguritest (eriti [[agentiivsus]]est ja [[perfektiivsus]]est) ja pragmaatilistest teguritest, eelkõige kontrastist.&lt;ref&gt;Scott DeLancey. &quot;Optional&quot; &quot;Ergativity&quot; in Tibeto-Burman Languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, kd 34, nr 2, lk 9–20.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, kd 14, nr 1, lk 93–107.&lt;/ref&gt; 

[[Sõnajärg]] on üldjoontes [[SOV]]: [[öeldis]] paikneb [[lause]] lõpus. 

[[Nimisõnafraas]]is enamik laiendeid järgneb nimisõnale, [[omastavaline täiend]] aga eelneb sellele:&lt;ref&gt;Matthew S. Dryer. ''Word order in Tibeto-Burman languages''. –  ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2008, kd 31, nr 1, lk 1–83. [https://www.acsu.buffalo.edu/~dryer/DryerTibetoBurmanWordOrder.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;
* omadussõnad paiknevad tiibeti keeles üldjuhul nimisõna järel, välja arvatud juhul, kui omadussõna ja nimisõna on seotud [[genitiiv]]i [[abisõnaga]];
* [[sihitis]]ed ja [[määrsõna]]d paiknevad enne [[tegusõna]], samuti omadussõnad [[öeldistäitelause]]tes;
* [[omastav]]as nimisõna paikneb selle nimisõna ees, mida ta täiendab;
* [[näitav asesõna|näitavad asesõnad]] ja arvsõnad paiknevad selle nimisõna järel, mida nad täiendavad.

Mõnes murdes on laiendite järjekord muutlik: näiteks Shigatse murdes ei ole omadussõna ja nimisõna järjestuses ülekaalus kumbki võimalik järjestus ning [[Dingri murre|Dingri murdes]] võib näitav asesõna paikneda nii nimisõna ees või selle järel.&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/87A-tis Tibetan (Shigatse): Order of Adjective and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/88A-tdi Tibetan (Dingri): Order of Demonstrative and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;

== Registrid ==

Tiibeti keeles on mitu [[registri (keeleteadus)|registrit]], millest enamik on ühised kogu tiibeti keelele laiemas mõttes. 
* ཕལ་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is  ''phal skad'', sõna-sõnalt 'tavakeel') on igapäevane kõnekeel. Traditsiooniliselt peetakse seda kirjanduse loomiseks sobivaks ja väljendit ''phal skad'' kasutatakse sageli halvustavalt, et näidata, et väljend ei sobi kirjalikku teksti.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot;&gt;Birgit Kellner. Vernacular Literacy in Tibet: Present Debates and Historical Beginnings. – Elke Krotz, Stephan Müller, Norbert Kössinger, Pavlína Rychterová (toim). ''Anfangsgeschichten / Origin Stories: Der Beginn volkssprachiger Schriftlichkeit in komparatistischer Perspektive / The Rise of Vernacular Literacy in a Comparative Perspective'' (''MittelalterStudien'', kd 31), Wilhelm Fink 2018, ISBN 978-3-8467-6346-9, lk 381–402. [https://www.fink.de/view/book/edcoll/9783846763469/BP000017.xml Veebis.]/ref&gt;
* ཞེ་ས། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''zhe sa'' 'austav ja lugupidav kõne') on austav keelekasutus, sealhulgas spetsiaalne austav sõnavara. Austusregister on omane kõigile tiibeti keeltele, kuid Lhasa keeles on see eriti arenenud ja tavavormi kõrval eristatakse kahte austusastet, üldist ja kõrgeimat.&lt;ref&gt;Joanna Bialek. Emergence of the honorific register in Tibetic languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2023, kd 46, nr 2, lk 290–327.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Samdrup Tsering, Hiroyuki Suzuki. Honorific register in Mabzhi Tibetan: How Amdo Tibetans use honorific words in their speech community. – ''Kyoto University Linguistic Research'', 2023, kd 42, lk 59–76. [https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/handle/2433/287601 Veebis.]&lt;/ref&gt;
* ཡིག་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''yig skad'', sõna-sõnalt 'kirjakeel') on  kirjanduslik kirjali kkeelekuju, mis hõlmab ka allpool kirjeldatud keelekuju ཆོས་སྐད (''chos skad'').&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;
* ཆོས་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''chos skad'', sõna-sõnalt 'õpetuse keel' või 'religioosne keel') on religioosne kirjakeel, milles on kirjutatud pühakirjad ja muud klassikalised teosed. Tänapäeval kasutatakse seda terminit vahel ka kirjakeele kohta üldiselt.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

Enne Hiina Rahvavabariigi aega eristati tiibeti keeles kolme keelekasutusvormi: esiteks kloostrites kasutatav liturgiline keel (''chos skad''); teiseks õukonnakeel – rangelt normeeritud ''she sa'', mis on tänapäevalgi Lhasa haritud ülemkihi keelekasutuse vorm; kolmandaks &quot;rahvakeel&quot; (''phal skad''), igapäevane kõnekeel, mille arvukad murded on Tiibeti suuruse tõttu sageli vastastikku peaaegu arusaamatud.

Kõrgemates stiiliregistrites kasutatakse rohkesti austavaid nimetusi ja tiitleid. Sageli kasutatavatel sõnadel on eri kujud, millega väljendatakse hierarhilisi erinevusi. Kõigis neis keelekasutusvormides oli puudus tänapäevasest sõnavarast. Alates 1960ndatest hakkasid keeleteadlased välja töötama uustiibeti keelt, mille sõnavara täiendati terminitega, et oleks võimalik õpetada näiteks füüsikat ja keemiat. Ka tänapäeva meedia kasutab seda Lhasa murde põhjal välja töötatud keelevarianti.

Lhasa kõnekeele põhjal on kujunenud tiibetlaste ühiskeel (''spyi skad''), mida kasutatakse nii Hiinas kui ka diasporaas, kuid igapäevases kõnes valitseb endiselt kohalik murre.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Martine Mazaudon. Les principes de construction du nombre dans les langues tibéto-birmanes. – Jacques François,  (toim). ''La Pluralité'',  Leuven: Peeters, 2002, ISBN 90-429-1295-2, lk 91–119. [http://halshs.archives-ouvertes.fr/docs/00/16/68/91/PDF/numerationTB_SLP.pdf Veebis.]

==Välislingid==
*[https://eki.ee/teatmik/tiibeti-nimed/ Tiibeti nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus

[[Kategooria:Tiibeti-Birma keeled]]
[[Kategooria:Tiibet]]</text>
      <sha1>7olwe622q0t33b191p5gwn8rfcv2j2e</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260704</id>
      <parentid>7260694</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T22:31:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tegusõna */</comment>
      <origin>7260704</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="60112" sha1="mvdkn7t61b3t8n6rpibjxnjxcjfi5u4" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib tänapäeva tiibeti kirjakeelest; kesktiibeti, khami ja amdo keele kogumi kohta vaata artiklit   [[Tiibeti keel (koondnimetus)]]}}
{{keeled|nimi=tiibeti keel|originaalnimi བོད་སྐད་། 
 | keelkonnavärv = Hiina-Tiibeti
 | riigid=[[Hiina]]s, [[India]]s
 | rääkijad      = 6  miljonit
 | keelkond      = [[Hiina-Tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;[[Tiibeti-Birma keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;'''tiibeti keel'''
 | riik          = {{PisiLipp|Hiina}} ([[Tiibeti autonoomne piirkond]])
 | keelehoole    = [[Tiibeti Keele Standardimise Komitee]]
 | kood 1        = bo
 | kood 2        = bod (T), tib (B)
 | kood 3        = bod
}}
'''Tiibeti keel''' ehk '''tiibeti kirjakeel'''&lt;ref&gt;Tiibeti keeles kasutatakse nimetusi ལྷ་སའི་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is ''Lha-sa'i skad'', [[THL]]is ''Lhaséké'', [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]{{'}}is ''Lasägä'') 'Lhasa keel' või བོད་སྐད (Wylie ''Bod skad'', THL ''Böké'', ''pinyin'' ''Pögä'') [pʰø̀k˭ɛʔ] 'tiibeti keel' (kasutatakse ka teiste keelekujude kohta).&lt;/ref&gt; on [[kesktiibeti keel]]e [[Lhasa murre|Lhasa murdel]] põhinev [[kirjakeel]]. Lhasa on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomse piirkonna]] pealinn.&lt;ref name=&quot;DeLancey 2017&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan. – [[Graham Thurgood]], Randy J. LaPolla (toim). ''The Sino-Tibetan Languages'', 2. trükk, Routledge: London / New York 2017, ISBN 978-0-367-57045-3, lk 385–403.&lt;/ref&gt; Tiibeti kirjakeelt kasutatakse [[ühiskeel]]ena ka [[tiibeti keel (koondnimetus)|laiemas mõttes tiibeti keel]]e [[murre]]te kõnelejate vahel, sealhulgas eksiilis elavate [[tiibetlased|tiibetlaste]] seas.

Tiibeti autonoomse piirkonna keelemääruse (vastu võetud 1987, muudetud 2002 ja 2019) esimese paragrahvi järgi on tiibeti keel (藏语文) piirkonna üldkasutatav keel ja kiri.&lt;ref&gt;[https://www.fadada.com/article/Basics-009776 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], fadada.com, 6.8.2019.&lt;/ref&gt; [[Human Rights Watch]]i 2020. aasta aruande järgi on &quot;kakskeelse hariduse&quot; poliitika viinud tiibeti keele järkjärgulise asendumiseni [[hiina keel]]ega algkoolide õppekeelena, välja arvatud tiibeti keele tunnid, kusjuures aruande välitööd hõlmasid ainult [[Nagchu vald|Nagchu valla]] maa-asulaid.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threatChina's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt; Hiina Riiginõukogu Informatsioonibüroo 2025. aasta valge raamatu järgi on tiibeti keele õppimise ja kasutamise õigus tagatud, piirkonna rahvakongressi õigusaktid ja valitsuste üldised ametlikud dokumendid avaldatakse nii hiina kui ka tiibeti keeles ning koolides õpetatakse mõlemat keelt.&lt;ref&gt;[https://www.ecns.cn/news/politics/2025-03-28/detail-ihepyqsm2135994.shtml Right to study and use Tibetan language guaranteed: white paper, ECNS (China News Service)], 28.3.2025.&lt;/ref&gt;

Tiibeti keel laiemas mõttes hõlmab  peale kesktiibeti keele ka [[khami keel]]t ja [[amdo keel]]t.&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;&gt;Konchok Gelek. Variation, contact, and change in language: Varieties in Yul shul (northern Khams). – ''International Journal of the Sociology of Language'', 2017, nr 245, lk 91–92.&lt;/ref&gt; Khami keele kõnelejad saavad Lhasa murdest õppimata nii palju aru, et nad saavad algtasemel suhelda, amdo keele kõnelejad ei saa aga Lhasa murdest üldse aru (vt [[vastastikune arusaadavus]]).&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;/&gt; Nii tiibeti kirjakeeles kui ka khami keeles on kujunenud [[toon (keeleteadus)|toon]]id ning sõnaalgulised [[kaashäälikuühend]]id on enamasti lihtsustunud.&lt;ref&gt;Felix Haller. [archive-url=https://web.archive.org/web/20150616073139/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/haller1999brief.pdf A brief comparison of register tone in Central Tibetan and Kham Tibetan.] – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1999, kd=22.&lt;/ref&gt; Sellepärast on need keeled [[klassikaline tiibeti keel|klassikalisest tiibeti keelest]] märkimisväärselt erinevad, eriti võrreldes konservatiivsema amdo keelega.&lt;ref&gt;Charlene Makley, Keith Dede, Kan Hua, QingshanWang. The Amdo Dialect of Labrang. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', kd 22, nr 1, 1999, lk 101. [https://web.archive.org/web/20160305073712/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/makley1999amdo.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;jermay reynolds 2012&quot;&gt;Jermay J. Reynolds. ''Language variation and change in an Amdo Tibetan village: Gender, education and resistance'', doktoritöö, Graduate School of Arts and Sciences of [[Georgetown University]], 2012, lk 19–21.&lt;/ref&gt;

== Ametlik ja sotsiolingvistiline staatus ==

Tiibeti keel on lisaks [[hiina standardkeel]]ele ametlikus kasutuses [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomses piirkonnas]] ja mõnes teises [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] piirkonnas, kus elab tiibetlasi.

[[Gerard A. Postiglione]] märkis 1999. aastal, et tiibetlased on Hiinas üks kõige vähem [[assimileerumine|assimileerunud]] rahvarühmi.&lt;ref&gt;Gerard A. Postiglione. ''China’s National Minority Education. Culture, Schooling, and Development'', Routledge 1999, lk 114.&lt;/ref&gt; 2002. aastal avaldatud Hiina uudisteagentuuri [[Xinhua]] teate kohaselt suhtles Tiibetis 84% tiibetlastest peamiselt tiibeti keeles.&lt;ref name=&quot;chutai&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 中国出台藏语言使用法规], [[Xinhua]]; [http://www.moe.gov.cn/jyb_sy/China_Language/ 国家语言文字工作委员会]&lt;/ref&gt; 

=== Õiguslik staatus ===

[[Hiina põhiseadus|Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus]]e artikli 4 järgi on kõigil rahvustel õigus kasutada ja arendada oma keelt ja kirja. Artiklis 121 on sätestatud, et rahvusliku autonoomiaga piirkondade omavalitsusorganid kasutavad oma ülesannete täitmisel vastavalt asjaomase piirkonna autonoomiaeeskirjadele suuliselt ja kirjalikult selles piirkonnas tavapäraselt kasutatavat keelt või keeli.&lt;ref name=&quot;verf1982&quot;&gt;[http://www.verfassungen.net/rc/verf82.htm Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus], verfassungen.net.&lt;/ref&gt;

1987. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna ajutised eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)&lt;/ref&gt; 1988. aastal kehtestati nende rakendamiseks üksikasjalikud sätted.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)的实施细则&lt;/ref&gt; 2002. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;guiding&quot;&gt;[http://www.xizang.gov.cn/zwgk/xxfb/fgwj/201902/t20190223_61645.html 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], 西藏自治区人民政府, xizang.gov.cn, 24.3.2008.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 西藏文化的保护与发展 – 藏语言文字的学习、使用和发展], Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu informatsioonibüroo, China.com.cn, 25.10.2008.&lt;/ref&gt; Eeskirjade kohaselt pidid valitsemine, kohtud ja haldusasutused ning tänavasildid ja reklaamid olema kakskeelsed.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt;

Tiibeti keele arendamise ja standardimise eest vastutab riiklik tiibeti keele terminoloogia standardimise komitee (tiibeti keeles བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས, hiina keeles 藏语术语标准化工作委员会|t=藏語術語標準化工作委員會). Komitee tegevust käsitlevad muu hulgas järgmised allikad:&lt;ref&gt;བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས}} (toim). བོད་ཀྱི་སྤྱི་སྐད་སྐོར་གྱི་ཆེད་རྩོམ་ཕྱོགས་བསྒྲིགས, Peking, མི་རིགས་དཔེ་སྐྲུན་ཁན / 民族出版社 1999, ISBN 7-105-03018-6;&lt;br /&gt;[https://web.archive.org/web/20070514065425/http://www.china-language.gov.cn/webinfopub/list.asp?id=2307&amp;columnid=139&amp;columnlayer=01380139 全国术语标准化技术委员会少数民族语分技术委员会藏语工作委员会2006年度工作会议在北京召开], 教育部语言文字应用研究所, china-language.gov.cn, 12.1.2007.&lt;br /&gt;|扎雅·洛桑普赤. [https://web.archive.org/web/20070707132828/http://info.tibet.cn/zt2006/zywdccyfz/xsjl/t20060322_101909.htm 藏语专词术语混乱的症结在哪里], China Tibet Information Center, info.tibet.cn, 22.3.2006.&lt;/ref&gt;

=== Kirjaoskus ===

Tiibetlaste [[kirjaoskamatus]]e määr [[1990. aasta Hiina rahvaloendus]]e järgi 69,39% (kogu Hiina rahvastikus 22,21%). [[2000. aasta Hiina rahvaloendus]]e ks oli see tiibetlaste seas vähenenud 47,55%-ni (Hiina kogurahvastikus 9,08%-ni).&lt;ref&gt;Minglang Zhou. Legislating Literatcy for Linguistic and Ethnic Minorities in Contemporary China. – Anthony J. Liddicoat (toim). ''Language planning and policy: Issues in Language Planning and Literacy'', Multilingual Matters, Clevedon / Tonawanda / North York 2007, lk 102–121, siin lk 117.&lt;/ref&gt;

Tiibeti autonoomsel piirkonnal on 2000., 2010. ja 2020. aasta loenduse järgi olnud Hiina provintside seas kõige madalam kirjaoskuse määr.&lt;ref&gt;[https://www.business-standard.com/article/current-affairs/tibet-has-lowest-literacy-among-all-provinces-in-china-delhi-think-tank-123022600629_1.html Tibet has lowest literacy among all provinces in China: Delhi think tank], Business Standard, 26.2.2023.&lt;/ref&gt;

=== Koolisüsteem ===

==== Tiibet ====

1998. aastal oli tiibeti keel õppekeeleks 98% Tiibeti algkoolidest&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 233.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; ja 92% algkooliõpetajatest olid tiibetlased. Samal ajal õpetati hiina keelt võõrkeelena.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; 2002. aastal oli tiibeti keeles 181 õpikut 16 õppeaine jaoks ja koostatud oli kaheksa loodusteaduste erialaterminoloogia sõnastikku.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; Sellest hoolimata õpetati matemaatikat, füüsikat ja keemiat põhikooli vanemas astmes ja keskkoolis üldjuhul hiina keeles.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Minglang Zhou, Hongkai Sun: ''Language Policy in the People’s Republic of China'', Kluwer 2004, lk 226.&lt;/ref&gt;

2004. aastal pärinesid tiibeti keele ja kirjanduse õpikute (''gaiyig'' སྐད་ཡིག་, 语文 ''yǔwén'') tekstid 47% ulatuses tänapäevasest ja uuemast tiibeti kirjandusest, 29% ulatuses traditsioonilisest tiibeti kirjandusest ja 24% ulatuses hiina keelest tõlgitud tekstidest.&lt;ref&gt;Ellen Bangsbo. ''Teaching and Learning in Tibet. A Review of Research and Policy Publications'', Nordic Institute of Asian Studies 2004, lk 16.&lt;/ref&gt; Tiibeti ülikoolides ja teistes kõrgkoolides oli 1998. aastal õppekeeleks enamasti hiina keel. Erandiks olid tiibeti ajaloo, keele ja kirjanduse ning traditsioonilise tiibeti meditsiiniga seotud õppeained.&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 235.&lt;/ref&gt; Ühe 2005. aasta uurimuse järgi said tiibetlastest üliõpilased õppida humanitaarteadusi tiibeti keeles mõnes Hiina vähemusrahvustele mõeldud kõrgkoolis.&lt;ref&gt;Gerard Postiglione. Ben Jiao, Sonam Gyatso. Education in Rural Tibet: Development, Problems and Adaptations. – ''China: An International Journal'', 2005, kd 3, nr 1, lk 1–23. [https://www.researchgate.net/publication/263867451 Veebis.]&lt;/ref&gt;

Eeskirjade kohaselt pidid [[hiinlased]] Tiibetis õppima ka tiibeti keelt, kuid juba 2006. aastal seda nõuet üldiselt eirati.&lt;ref&gt;June Teufel Dreyer, Barry Sautman (toim). ''Contemporary Tibet. Politics, Development, and Society in a Disputed Region'', M. E. Sharpe 2006, lk 78.&lt;/ref&gt;

===== Hiina keelepoliitika 2020ndatel =====
Alates 2020. aastast on Hiina keelepoliitika vähemuskeelte suhtes muutunud ja hinnangud sellele lahknevad. Hiina valitsuse ametliku seisukoha järgi on tiibeti keele õppimine ja kasutamine seadusega tagatud ning alg- ja keskkoolides õpetatakse nii tiibeti kui ka hiina keelt.&lt;ref name=&quot;whitepaper2023&quot;&gt;[https://english.www.gov.cn/archive/whitepaper/202311/10/content_WS654db703c6d0868f4e8e120d.html CPC Policies on the Governance of Xizang in the New Era: Approach and Achievements], The State Council of the People's Republic of China, 10.11.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi on õigus tiibeti keelt õppida ja kasutada samuti tagatud.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot;&gt;[https://chinadailyhk.com/article/608157 White paper highlights human rights progress in Xizang], Xinhua / China Daily HK, 28.3.2025.&lt;/ref&gt; Inimõiguste organisatsioonid ja tiibeti keele kaitsjad on aga teatanud, et hiina keel on muutunud üha enam peamiseks õppekeeleks.&lt;ref name=&quot;HRW2020&quot;&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threat China's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/04/04/tibet-language-white-paper/ Netizens demand China reinstate Tibetan language use in schools], Radio Free Asia, 4.4.2025.&lt;/ref&gt; [[Radio Free Asia]] andmetel muutus hiina keel 2020. aastal Tiibeti autonoomse piirkonna alg- ja keskkoolide põhiõppekeeleks ning 2023. aastast on ülikooli sisseastumiseksami keeleks ainult hiina keel.&lt;ref&gt;[https://www.tribuneindia.com/news/world/tibetans-call-out-chinas-language-policy-amid-claims-of-cultural-erasure-and-human-rights-violations Tibetans call out China's language policy], Tribune India (ANI), 8.4.2025, viidates RFA-le.&lt;/ref&gt;

2021. aastal kehtestas Hiina haridusministeerium Human Rights Watchi kirjelduse järgi &quot;laste kõne ühtlustamise kava&quot; (''Children's Speech Harmonization plan''), mis näeb ette  [[hiina kirjakeel]]e kasutamise kogu [[alusharidus]]es vähemusrahvuste asualadel. Human Rights Watchi 2026. aasta aruande järgi ei oska ega taha paljud tiibeti lapsed pärast lasteaia lõpetamist tiibeti keelt rääkida, ka mitte perekonnaliikmetega. Lasteaias käimine ei ole Hiinas kohustuslik, kuid Human Rights Watchi andmetel on see tiibetlaste asualadel muutunud praktikas kohustuslikuks, sest linnade algkoolid nõuavad üha sagedamini tõendit lasteaias käimise kohta. Hiina valitsus ei vastanud organisatsiooni kommentaaripärimistele.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2026/05/04/start-with-the-youngest-children/chinas-use-of-preschools-to-integrate-tibetans &quot;Start with the Youngest Children&quot;: China's Use of Preschools to &quot;Integrate&quot; Tibetans], Human Rights Watch, 4.5.2026.&lt;/ref&gt;

[[Tibet Watch]]i andmetel olid 2023. aasta septembriks [[Ngaba ringkond|Ngaba ringkonna]] tiibeti koolides kõik põhiainete õpikud asendatud hiinakeelsetega ja õpetajatel kästi anda kõik tunnid hiina keeles. Tiibeti keel jäi valikaineks. Tiibetikeelseid õpikuid saavad kooli lõpetamiseni edasi kasutada ainult 2021. aastal õppima asunud õpilased.&lt;ref&gt;[https://tibetwatch.org/all-textbooks-in-tibetan-replaced-in-ngaba/ All textbooks in Tibetan replaced in Ngaba], Tibet Watch, 12.10.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta veebruaris teatas Human Rights Watch, et Ida-Tiibetis oli alates 2021. aastast suletud vähemalt viis tiibeti keelt ja kultuuri edendanud kutsekooli.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;&gt;[https://www.hrw.org/news/2025/02/05/chinese-authorities-shutter-schools-eastern-tibet Chinese Authorities Shutter Schools in Eastern Tibet], Human Rights Watch, 5.2.2025.&lt;/ref&gt; Organisatsiooni andmetel õpetatakse riigikoolides tiibeti lapsi algkoolist keskkoolini ainult hiina keeles ja tiibeti keel on eraldi õppeaine, nagu võõrkeel.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;/&gt; Radio Free Asia teatas 2025. aasta jaanuaris ka tiibeti keele eratundide keelust koolivaheajal mitmes tiibetlastega asustatud piirkonnas. Sarnane keeld kehtestati  juba 2021. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/01/02/tibet-china-enforces-restrictions-students/ China places new restrictions on Tibetan students during winter school break], Radio Free Asia, 2.1.2025&lt;/ref&gt; Tibet Watchi andmetel teatas Tiibeti keskadministratsioon 2026. aasta oktoobris, et [[Gologi ringkond|Gologi ringkonnas]] suleti 2026. aasta suvel ja sügisel vähemalt kolm eraõiguslikku tiibeti kooli, sealhulgas orbude kool.&lt;ref&gt;[https://tibetoffice.org/media-press/news/three-more-tibetan-schools-shut-down-in-golog-as-china-tightens-its-grip-on-tibetan-language-education Three More Tibetan Schools Shut Down in Golog as China Tightens Its Grip on Tibetan-Language Education], Central Tibetan Administration, 19.10.2026.&lt;/ref&gt;

2023. aasta veebruaris väitsid kolm ÜRO sõltumatut eksperti, et umbes miljon tiibeti last õpib internaatkoolides, kus õppekeel on hiina keel.&lt;ref&gt;[https://ungeneva.org/en/news-media/news/2023/02/77614/china-tibetan-children-forced-assimilate-independent-rights-experts China: Tibetan children forced to assimilate, independent rights experts fear], UN Geneva, 6.2.2023.&lt;/ref&gt; Hiina ametivõimud vastavad, et lapsi ei sunnita internaatkoolidesse ja paljudes koolides õpetatakse ka tiibeti keelt ja Tiibeti ajalugu.&lt;ref&gt;[https://www.globalsecurity.org/military/library/news/2024/07/mil-240721-rfa01.htm China's controversial boarding school policy for Tibetans explained], RFA, 21.7.2024.&lt;/ref&gt;

12. märtsil 2026 võttis Hiina Rahvakongress vastu &quot;Etnilise ühtsuse ja arengu edendamise seaduse&quot; (poolt 2756, vastu 3, erapooletuid 3) ja see jõustus 1. juulil 2026.&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/world/china/china-set-pass-new-ethnic-minority-law-prioritise-use-mandarin-language-2026-03-12/ China passes new ethnic minority law, prioritises use of Mandarin language], Reuters, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Seaduse järgi vähemuskeeli &quot;austatakse ja kaitstakse&quot;, kuid kui hiina keelt ja vähemuskeeli kasutatakse koos, peab hiina keel olema esikohal. Koolieelikud peavad hiina keelt valdama ja avalikes kohtades peavad hiina märgid olema nähtavamad kui vähemuste kirjad.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot;&gt;[https://rfa.org/english/tibet/2026/07/24/explainer-china-ethnic-unity-law-tibet-uyghur/ Explained: China's 'ethnic unity and progress promotion' law], RFA, 24.7.2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.asianews.it/news-en/What-Xi-Jinpings-new-law-on-ethnic-groups-in-china-says-65025.html What Xi Jinping's new law on ethnic groups in China says], AsiaNews, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Hiina valitsus rõhutab seaduse 15. artiklit, mis kaitseb vähemuste õigust oma keelt õppida ja kasutada, kriitikud aga väidavad, et seadus fikseerib hiina keele ülemvõimu hariduses ning annab juba rakendatud poliitikale õigusliku aluse ja võib tiibeti keele kasutamist hariduses ja avalikus elus veelgi piirata.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot; /&gt;

==== Pagulased Indias ====

India tiibeti koolides oli õppekeeleks kuni 1985. aastani ainult inglise keel. 2006. aastal õpetati mõnes algkoolis esimese viie klassi jooksul osa aineid tiibeti keeles, alates kuuendast klassist aga käis õppetöö ainult inglise keeles. Kõik keskkooliõpikud olid ingliskeelsed.&lt;ref&gt;Dagmar Bernstorff, Hubertus von Welck. ''Exile as Challenge. The Tibetan Diaspora'', Orient Longman 2002, lk 271; Ashild Kolas, Monika P. Thowsen. ''On the Margins of Tibet. Cultural Survival on the Sino-Tibetan Frontier'', University of Washington Press 2006, lk 176; A. Tom Grunfeld. ''The Making of Modern Tibet'', M. E. Sharpe, 1996, lk 179, 198.&lt;/ref&gt; [[Dharamsala]] tiibeti koolides nägi tollane inimressursside arendamise ministeeriumi õppekava ette, et alates põhikooli keskastmest õpetatakse õppeaineid inglise keeles.&lt;ref&gt;Mary Ann Maslak. School as a site of Tibetan ethnic identity construction in India? Results from a content analysis of textbooks and Delphi study of teachers' perspectives. – ''Educational Review'', 2008, kd 60, nr 1, lk 85–106.&lt;/ref&gt;

=== Meedia ===

2000. aastal ilmus Tiibetis kokku 14 tiibetikeelset ajakirja ja 10 päevalehte. Lisaks ilmus Hiina teistes piirkondades käputäis piirkondlikke&lt;ref&gt;Kõige mõjukamate seas olid ༄༅༎སྦྲང་ཆར༎ (&quot;Kevadvihm&quot;) [[Qinghai]]s ja ༄༅༎ཟླ་ཟེར༎ (&quot;Kuuvalgus&quot;) [[Gansu]]s. Vt: Toni Huber. ''Amdo Tibetans in Transition. Society and Culture in the Post-Mao Era''. Brill 2000, lk 40.&lt;/ref&gt; ja üleriigilisi&lt;ref&gt;Nende seas oli Pekingis ilmuv ༄༅༎ཀྲུང་གོའི་བོད་ཀྱི་ཤེས་རིག༎ (&quot;Tibetoloogia Hiinas&quot;).&lt;/ref&gt; tiibetikeelseid ajalehti ja ajakirju.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi ilmus 2024. aasta lõpuks Tiibeti autonoomses piirkonnas tiibeti keeles 17 ajakirja ja 11 ajalehte.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot; /&gt; Tiibeti keeles tegutses arvukalt raadio- ja telejaamu ning tehti kinofilme, sealhulgas Lhasa ja kamba keelevariandis.&lt;ref&gt;Ka [[Radio China International]] edastas saateid nendes keelevariantides: [http://tibetan.chinabroadcast.cn/lhasa.htm tibetan.chinabroadcast.cn] ja [http://tibetan.chinabroadcast.cn/kangba.htm tibetan.chinabroadcast.cn].&lt;/ref&gt; Hiinas andis üheksa kirjastust regulaarselt välja tiibetikeelseid raamatuid. Igal aastal ilmus ligikaudu tuhat nimetust.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;

===Lahkarvamused tiibeti keele ohustatuse üle===

2008. aasta veebruaris toetas Briti parlamendiliige [[Norman Baker]] [[rahvusvaheline emakeelepäev|rahvusvahelise emakeelepäeva]] puhul [[Free Tibet Campaign]]i avaldatud ülevaadet ja nõudmist teha tiibeti keel Tiibeti autonoomse piirkonna ametikeeleks. Ta väitis: &quot;Hiina valitsus ajab teadlikku poliitikat hävitada kõik tiibetlik, sealhulgas tiibetlaste oma keel nende enda kodumaal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120725060858/http://www.freetibet.org/newsmedia/report-reveals-determined-chinese-assault-tibetan-language Report reveals determined Chinese assault on Tibetan language], Free Tibet, 21.2.2008.&lt;/ref&gt; Tibetoloog [[Elliot Sperling]] märkis seevastu, et &quot;teatud piirides püüab [[Hiina Rahvavabariik]] tiibeti kultuuri väljendamist võimaldada&quot; ja  &quot;kogu Tiibeti kiltmaal toimuvat kultuurilist tegevust ei saa ignoreerida&quot;.&lt;ref&gt;Sperling Elliot. Exile and Dissent: The Historical and Cultural Context. – Melissa Harris, Sydney Jones (toim). ''Tibet Since 1950: Silence, Prison, or Exile'',  2000, lk 31–36.&lt;/ref&gt;

2003. aastal seadis [[Barry Sautman]] ajakirjas [[Texas International Law Journal]] kahtluse alla väited tiibeti keele ohustatusest. Ta kirjutas, et ükski paljudest tollastest ohustatud keeli käsitlevatest uuringutest ei pidanud tiibeti keelt ohustatuks ja  tiibetlaste keele säilitamine erines keele kadumisest isegi sellistes lääneriikide kaugemates piirkondades, kus rakendati liberaalset keelepoliitikat. Sautmani sõnul olid väited, et Tiibeti algkoolides õpetati hiina keeles, ekslikud: tiibeti keel oli peamine õppekeel peaaegu kõigis Tiibeti autonoomse piirkonna algkoolides. Ta lisas, et hiina keelt hakati varastes klassides õpetama ainult linnakoolides ning põhjusel, et vähem kui neli tiibetlast kümnest jõudis keskkooli, oli algkool nende kultuurilise kujunemise seisukohalt kõige olulisem.&lt;ref&gt;Barry Sautman. Cultural Genocide and Tibet. – ''Texas International Law Journal'', 2003, 38, nr 2, lk 173–246.&lt;/ref&gt;

==Kiri==
{{Vaata|Tiibeti kiri|Tiibeti punktkiri}}

Tiibeti keelt kirjutatakse ühes [[india kirjad|India kirjadest]]. Selle ajalooliselt konservatiivne kirjaviis kajastab [[vanatiibeti keel]]e häälikusüsteemi ja aitab ühendada [[tiibeti keel (koondnimetus)|tiibetikeelset]] ala. See on abiks ka [[hiina-tiibeti algkeel]]e ja [[vanahiina keel]]e rekonstrueerimisel.&lt;ref name=&quot;Kiaer 2020 p. 34&quot;&gt;J. Kiaer. ''Delicious Words: East Asian Food Words in English'', Taylor &amp; Francis 2020ISBN 978-1-000-07934-0, lk 34.&lt;/ref&gt;

Kõige levinum süsteem, mida teadlased kasutavad tiibeti kirjas kirjutatud teksti [[latinisatsioon|latiniseerimiseks]], on [[Wylie transliteratsioon]]. Keeleteadlased kasutavad sageli ka muid, enda tarbeks välja töötatud transliteratsioonisüsteeme. Häälduse ligikaudseks edasiandmiseks on [[Hiina]] ametlik latinisatsioo [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]- Ingliskeelsetes materjalides kasutatakse transkriptsiooni [[THL]].&lt;ref&gt;David Germano, Nicolas Tournadre. [https://web.archive.org/web/20221224035020/https://www.thlib.org/reference/transliteration/#!essay=/thl/phonetics/s/b5 THL Simplified Phonetic Transcription of Standard Tibetan], The Tibetan and Himalayan library, 2003. &lt;/ref&gt; Mõne nime puhul on kasutusel ka ebareeglipärane transkriptsioon, näiteks [[Džomolungma]].

Tiibeti kirja silbi ortograafiline struktuur on (C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;)C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;(C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;)V(C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;).&lt;ref&gt;Nyima Droma, Ellen Bartee. ''A beginning textbook of Lhasa Tibetan'', National Press for Tibetan Studies 2000, lk 9–17.&lt;/ref&gt; Kõik kombinatsioonid ei ole lubatud.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Asukoht
!C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;
!V
!C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;
|-
!Nimetus
|Eesliide
|Ülatäht
|Juurtäht
|Alatäht
|Täishäälik
|Järelliide
|Teine järelliide
|-
!Lubatud tähemärgid
|&lt;big&gt;ག ད བ མ འ&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ར ལ ས&lt;/big&gt;
|mis tahes kaashäälik
|&lt;big&gt;ཡ ར ལ ཝ&lt;/big&gt;
|mis tahes täishäälik
|&lt;big&gt;ག ང ད ན བ མ འ ར ལ ས&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ད ས&lt;/big&gt;
|}

== Fonoloogia ==
[[Silp|Silbi]] ehitus on suhteliselt lihtne.&lt;ref&gt;Lim 2018: 12.&lt;/ref&gt; [[Kaashäälikuühend]]id ei ole lubatud&lt;ref&gt;Denwood 1999: 75.&lt;/ref&gt;. ja silbi lõpus võib olla ainult üks kaashäälik.&lt;ref&gt;Denwood 1999: 71.&lt;/ref&gt; Täishäälikud võivad olla lühikesed või pikad ja [[täishääliku pikkus|pikad täishäälikud]] võivad lisaks olla [[nasaalvokaal|nasaaliseeritud]].{{sfn|DeLancey|2003|p=272}} [[Vokaalharmoonia]] esineb  kahesilbilistes sõnades ja [[finiitne tegusõnavorm|finiitsetes  tegusõnavormides]].&lt;ref&gt;Chang, Chang 1968.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 271.&lt;/ref&gt;

[[toon (keeleteadus)|Toonid]] on tähendust eristavad. Eristatakse vähemalt kahte [[toonifoneem]]i.{{sfn|Lim|2018|p=28}} Kuigi Hiina keeleteadlased eelistavad nelja tooni analüüsi,&lt;ref&gt;Lim 2018: 34&lt;/ref&gt; leiab [[Scott DeLancey|DeLancey]] (2003), et langev toon ja sõnalõpuline [k] või [ʔ] on [[kontrastne jaotussuhe|kontrastses jaotussuhtes]]. Sellepärast ta räägib kas kõrge või madala tooniga silpidest.&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 272.&lt;/ref&gt;

=== Kaashäälikud ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Konsonant]][[foneem]]id
!
! colspan=&quot;2&quot; | [[Labiaal]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Alveolaar]]id
! [[Retrofleks]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Alveopalataal]]id ja [[palataal]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Velaar]]id
! [[Glotaal]]id
|-
! [[Nasaal]]id
| colspan=&quot;2&quot; | /m/
| colspan=&quot;2&quot; | /n/
|
| colspan=&quot;2&quot; | /ɲ/
| colspan=&quot;2&quot; | /ŋ/
|
|-
! [[Klusiil]]id
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /pʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /p/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /t/
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;border-right: none;&quot; | [ʈʰ] ~ [ʈʂʰ] &lt;br /&gt; /ʈ/ ~ [ʈʂ]
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /cʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /c/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /kʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /k/
| /ʔ/
|-
! [[Afrikaat|Afrikaadid]]
| colspan=&quot;2&quot; |
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tsʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /ts/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tɕʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /tɕ/
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|-
! [[Frikatiiv]]id
| colspan=&quot;2&quot; |
| colspan=&quot;2&quot; | /s/
| [ʂ]
| colspan=&quot;2&quot; | /ɕ/
| colspan=&quot;2&quot; |
| [h]
|-
! [[Poolvokaal]]id
| colspan=&quot;2&quot; | /w/
| colspan=&quot;2&quot; | /ɹ/
|
| colspan=&quot;2&quot; | /j/
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|-
! [[Lateraal]]id
| colspan=&quot;2&quot; |
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /l̥/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /l/
|
| colspan=&quot;2&quot; |
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|}

# Madala tooni korral muutuvad helitud aspireerimata klusiilid ja frikatiivid /p, t, ts, ʈ ~ ʈʂ, tɕ, c, k/ helilisteks: [b, d, dz, ɖ ~ ɖʐ, dʑ, ɟ, ɡ]. Aspireeritud klusiilid ja frikariivid /pʰ, tʰ, tsʰ, ʈʰ ~ ʈʂʰ, tɕ, cʰ, kʰ/ kaotavad osa [[aspiratsioon]]ist. Seega eristuvad foneemipaarid /p, t, ts, ʈ ~ ʈʂ, tɕ, c, k/ ja /pʰ, tʰ, tsʰ, ʈʰ ~ ʈʂʰ, tɕʰ, cʰ, kʰ/ selles kontekstis peamiselt helilisuse järgi. Lhasa kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvate kõnelejate murdes madala tooni korral helilisi klusiile ja frikatiive ei kasutata.
# Poolvokaalil /ɹ/ on neli hääldusvarianti: [ɹ], [ʐ], [ɾ] ja [r]. Varasemates uurimustes on oletatud ka helitut poolvokaali, näiteks [ɹ̥] (Dawson 1980b; Sprigg 1954; Tournadre, Dorje 2003). Selle hääliku olemasolu kohta selgeid tõendeid. Mõnes Lhasa või kesktiibeti keele variandis võib see olla foneemi /ʂ/ variant.&lt;ref&gt;Zhang Yubin. Central Tibetan (Lhasa). – [https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-the-international-phonetic-association/article/central-tibetan-lhasa/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5 Veebis.] – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2024, 54, nr 2, lk 788–810.&lt;/ref&gt;
# Konsonantfoneemid /m/, /ŋ/, /p/, /r/, /l/ ja /k/ võivad esineda silbi lõpus. Klassikalise tiibeti keele sõnalõpuline /n/ on samuti säilinud, kuid tänapäevases häälduses väljendub see tavaliselt eelneva täishääliku nasaalisatsioonina, mitte eraldi kaashäälikuna (vt eespool). Foneemi /k/ sõna lõpus siiski ei hääldata, välja arvatud väga formaalses kõnes. Ka silbilõpulisi foneeme /r/ ja /l/}} jäävad sageli selgelt hääldamata ja väljenduvad eelneva täishääliku pikenemisena. Foneemine [[larüngaalklusiil] /ʔ/ esineb ainult sõna lõpus foneemide /s/, /t/ või /k/ asemel. Need häälikud esinesid klassikalises tiibeti keeles, kuid on hiljem kadunud. Näiteks Tiibeti endanimetus oli klassikalises tiibeti keeles ''Bod'', kuid nüüd hääldatakse seda [pʰø̀ʔ].

=== Täishäälikud ===
Täishäälikuid on kirjeldatud ja iseloomustatud mitmel viisil. Nende uurimine jätkub.&lt;ref name=&quot;Gong_2020&quot;&gt;Gong Xun. How many vowels are there in Lhasa Tibetan? – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2020, 43, nr 2, lk 225–254..&lt;/ref&gt;

Tournadre ja Sangda Dorje eristavad kaheksat täishäälikut:&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003, lk 35.&lt;/ref&gt;

{| class=wikitable style=text-align:center
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Vokaal]][[foneem]]id !
! [[Eesvokaal]]id
! [[Keskvokaal]]id
! [[Tagavokaal]]id
|-
! [[Kõrge vokaal|Kõrged]]
| /i/ /y/
|
| /u/
|-
! [[Keskkõrge vokaal|Keskkõrged]]
| /e/ /ø/
|
| /o/
|-
! [[Keskmadal vokaal|Keskmadalad]]
| /ɛ/
|
|
|-
! [[Madal vokaal|Madalad]]
|
| a
|
|}

Mõnikord kirjeldatakse veel kolme täishäälikut, mida peetakse oluliselt erinevaks: [ʌ] või [ə], mis on tavaliselt foneemi /a/ [[allofoon]]; [ɔ], mis on tavaliselt foneemi /o/ allofoon; ja [ɛ̈] (ümardamata tsentraliseerunud keskvokaal), mis on tavaliselt foneemi /e/ allofoon. Need häälikud esinevad tavaliselt [[kinnine silp|kinnistes silpides]]. Et tiibeti keeles ei ole lubatud [[geminaat|geminaadidd]], siis mõnikord lõpeb silp sama häälikuga, millega algab järgmine silp. Siis hääldatakse esimest silpi [[lahtine silp|lahtise silbina]], kuid selles säilib kinniselesilbile iseloomulik täishäälik. Näiteks ཞབས ''zhabs'' 'jalg' hääldatakse [ɕʌp] ja པད ''pad'' (laen sanskriti sõnast ''padma'', '[[india lootos]]') hääldatakse [pɛʔ], kuid liitsõna ཞབས་པད ''zhabs pad'' (&quot;lootosejalg&quot;, 'minister') hääldatakse [ɕʌpɛʔ]. See võib tekitada [[minimaalpaar]]e, milles eristuvad häälikud, mis muudes olukordades on allofoonid.

Allikad on eriarvamusel selles, kas häälikud [ɛ̈] (mis tuleneb foneemist {{IPA|/e/}} kinnises silbis) ja [ɛ] (mis tuleb foneemist /a/ [[metafoonia]] tõttu) on erinevad või sisuliselt identsed.

Foneemine täishäälikupikkus esineb piiratud juhtudel. Klassikalise tiibeti keele järelliidete, tavaliselt ''i''' (འི་) sulandumine sõna lõpus tekitab  pika täishääliku. Foneetilistes transkriptsioonides jäetakse see tunnus mõnikord märkimata. Tavalises kõnehäälduses asendatakse silbi lõpus esinevad häälikud [r] ja [l] sageli samuti täishääliku pikendamisega.

Täishäälikutel /i/, /y/, /e/, /ø/ ja /ɛ/ on nasaliseeritud vasted /ĩ/, /ỹ/, /ẽ/, /ø̃/ ja /ɛ̃/.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 55.&lt;/ref&gt; Ajalooliselt tulevad need vastavalt ühenditest /in/, /un/, /en/, /on/ ja /an/ ning kajastuvad ka kirjas. Häälikute /un/, /on/ ja /an/ kvaliteet on muutunud, sest ajalooline /n/ põhjustas koos kõigi teiste sõnalõpuliste [[koronaal]]idega [[umlaut|umlaudi]] tüüpi muutuse kesktiibeti keele Wü harus.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 56.&lt;/ref&gt; Mõnel ebatavalisel juhul võivad nasaaliseeruda ka häälikud /a/, /u/ ja /o/.

=== Toonid ===
Lhasa murret kirjeldatakse tavaliselt kahetoonilisena: eristatakse kõrget ja madalat tooni. Ühesilbilistes sõnades võib kumbki toon esineda siiski kahe erineva kontuuriga. Kõrge toon võib olla kas tasane või langev ja madal toon kas tasane või tõusev-langev. Viimase puhul tõuseb toon keskmisele kõrgusele ja langeb uuesti. Tavaliselt piisab kahe tooni eristamisest, sest minimaalpaare, mis erinevad ainult toonikontuuri poolest, on väga vähe. See erinevus esineb ainult mõnes sõnas, mis lõpevad häälikuga [m] või [ŋ]. Näiteks sõna ''kham'' (ཁམ, 'tükk' hääldatakse [kʰám kõrge tasase tooniga, sõna ''Khams'' (ཁམས་, '[[Kham]]') hääldatakse [kʰâm] kõrge langeva tooniga.&lt;ref name=&quot;g447&quot;&gt;P. Strazny. ''Encyclopedia of Linguistics'', Taylor &amp; Francis 2013, ISBN 978-1-135-45522-4, lk 1105.&lt;/ref&gt;

Mitmesilbilistes sõnades eristab toon tähendust peamiselt esimeses silbis. Sellepärast võiks tiibeti keelt fonoloogilise [[keeletüpoloogia]] seisukohalt täpsemalt nimetada [[tooniaktsendikeel]]eks, mitte päris [[toonikeel]]eks, milles igal silbil võib olla omaette toon.

==Morfoloogia==

=== Nimisõnad ja asesõnad ===

Nimisõnadel puudub [[grammatiline sugu]], kuigi sugu saab väljenduda leksikaalselt. Nimisõnadel [[arv (keeleteadus)|arvu]]kategooriat ei ole. Inimest tähistavatele [[Definiitsus|definiitsed]] võidakse lisada [[mitmus]]t väljendav liide ཚོ (''tsho'').

On kirjeldatud kuut käänet: [[absolutiiv]], [[ergatiiv]], [[genitiiv]], [[ablatiiv]], [[komitatiiv]] ja [[obliikvakääne]] (täidab ka [[daativ]]i ja [[lokatiiv]]i funktsioone). On ka teisi käänete käsitlusi. ([[klassikaline tiibeti keel| Klassikalise tiibeti keele]] puhul on pakutud näiteks kümmet käänet.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The Classical Tibetan cases and their transcategoriality. – ''Himalayan Linguistics'', 2010.&lt;/ref&gt; Käändeid väljendatakse üldjuhul abisõnadega, mis liituvad tervele nimisõnafraasile, mitte üksikule nimisõnale. Nende järelliidete kuju võib varieeruda tüve lõpphääliku järgi.

Isikulistel asesõnadel on grammatiline arv: neil on [[ainsus]]e, [[kaksus]]e ja [[mitmus]]e vormid. Kaksusevorm moodustatakse liitega གཉིས (''gnyis'') 'kaks', mitmusevorm liitega ཚོ (''tsho''). Asesõnadel võib olla üks kuni kolm [[registri (keeleteadus)|registrit]]: näiteks on esimesel isikul üks vorm ང (''nga''), teise isiku ainsuses aga eristatakse viisakat vormi ཁྱེད་རང (''khyed rang'') ja mitteformaalset vormi ཁྱོད (''khyod'').&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/45A-tib Tibetan (Standard Spoken): Politeness Distinctions in Pronouns |website], WALS Online.&lt;/ref&gt; Kolmanda isiku mitteformaalsetes vormides eristatakse mees- ja naissugu (ཁོ (''kho'') ja མོ ()''mo''), neutraalne vorm on ཁོང (''khong'').

Näitaval asesõnal on kolm kaugusastet: lähedane འདི (''ʼdi'') 'see', keskmine དེ (''de'') 'too' ja kauge ཕ་གི (''pha-gi'') 'too seal kaugel'. Neile saab lisada käändetunnuseid.

===Arvsõnad ja numbrid===
Tiibeti numbrid on [[tiibeti kiri|tiibeti kirjas]] kasutatav numbrisüsteem, mis on üks [[India numbrid|India numbrite]] variante. Seda kasutatakse tiibeti keeles.&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/writing/tibetan.htm Tibetan (བོད་སྐད)], Omniglot.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/language/numbers/tibetan.htm Numbers in Tibetan], Omniglot.&lt;/ref&gt;. See on [[kümnendsüsteem]]il põhinev [[positsiooniline arvusüsteem]],&lt;ref name=&quot;TD2003&quot;&gt;Nicolas Tournadre, Sangda Dorje. ''Manual of Standard Tibetan: Language and civilization'', Snow Lion Publications: Ithaca, N.Y. 2003, ISBN 1559391898, lk 131–134.&lt;/ref&gt; mida on kasutatud juba varajastes [[klassikaline tiibeti keel|klassikalise tiibeti keele]] tekstides. Ka [[mongoli numbrid]] on välja töötatud tiibeti numbrite põhjal.&lt;ref&gt;Stephen Chrisomalis. ''Numerical Notation: A Comparative History'', Cambridge University Press 2010 ISBN 9780521878180.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.unicode.org/versions/Unicode10.0.0/ch13.pdf The Unicode® Standard Version 10.0 – Core Specification: South and Central Asia-II], Unicode.org.&lt;/ref&gt;

==== Numbrid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti numbrid
| ༠ || ༡ || ༢ || ༣ || ༤ || ༥ || ༦ || ༧ || ༨ || ༩
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Devanaagari numbrid]]
| ०|| १ || २ || ३ || ४ || ५ || ६ || ७ || ८ || ९
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Bengali numbrid]]
| ০ || ১ || ২ || ৩ || ৪ || ৫ || ৬ || ৭ || ৮ || ৯
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Araabia numbrid]]
| 0 || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9
|}

==== Põhiarvud ja -arvsõnad ====
Erinevalt paljudest teistest [[Ida-Aasia]] keeltest, näiteks [[birma keel]]est, [[hiina keel]]est, [[jaapani keel]]est, [[korea keel]]est ja [[vietnami keel]]est, ei kasutata Lhasa tiibeti keeles loendamisel koos arvsõnadega [[loendussõna|loendussõnu]] ([[klassifikaator (keeleteadus)|klassifikaatoreid]]). Kümnetele järgneb siiski sageli ka tervikut või hulka väljendav sõna, mida kasutatakse mõnikord ka väiksemate arvude järel.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot;&gt;Waddell, de Lacouperie 1911: 920.&lt;/ref&gt;

Teaduslikes ja astroloogilistes teostes tähistatakse arve sümboolsete sõnadega, nagu ka [[sanskriti keel]]es.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon ja hääldus
|-
| 0 || ༠ || ཀླད་ཀོར་ || laykor
|-
| 1 || ༡ || གཅིག་ || chigk [t͡ɕi˥˩]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་ || nyi [ȵiː˥]
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་ || sum [sum˥]
|-
| 4 || ༤ || བཞི་ || shi [ɕi˩˧]
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་ || nga [ŋa˥]
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་ || trug [ʈ͡ʂʰu˩˧˨]
|-
| 7 || ༧ || བདུན་ || dün [tỹ˩˧]
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་ || gyay [cɛː˩˧˨]
|-
| 9 || ༩ || དགུ་ || gu [ku˩˧]
|}

===== Suuremad arvud =====
{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་ || chu
|-
| 11 || ༡༡ || བཅུ་གཅིག་ || chu chigk
|-
| 12 || ༡༢ || བཅུ་གཉིས་ || chu nyi
|-
| 13 || ༡༣ || བཅུ་གསུམ་ || chuk sum
|-
| 14 || ༡༤ || བཅུ་བཞི་ || chu shi
|-
| 15 || ༡༥ || བཅོ་ལྔ་ || cho nga
|-
| 16 || ༡༦ || བཅུ་དྲུག་ || chu druk
|-
| 17 || ༡༧ || བཅུ་བདུན་ || chup dün
|-
| 18 || ༡༨ || བཅོ་བརྒྱད || cho gyay
|-
| 19 || ༡༩ || བཅུ་དགུ་ || chu gu
|-
| 20 || ༢༠ || ཉི་ཤུ་ || nyi shu
|-
| 21 || ༢༡ || ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག || nyi shu tsa chigk
|-
| 30 || ༣༠ || སུམ་ཅུ || sum ju
|-
| 31 || ༣༡ || སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག || sum ju so chigk
|-
| 40 || ༤༠ || བཞི་བཅུ || ship ju
|-
| 41 || ༤༡ || བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག || ship ju shey chigk
|-
| 50 || ༥༠ || ལྔ་བཅུ || ngap ju
|-
| 51 || ༥༡ || ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག || ngap ju nga chigk
|-
| 60 || ༦༠ || དྲུག་ཅུ || trug chu
|-
| 61 || ༦༡ || དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག || trug chu rey chigk
|-
| 70 || ༧༠ || བདུན་ཅུ || dün ju
|-
| 71 || ༧༡ || བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག || dün ju dön chigk
|-
| 80 || ༨༠ || བརྒྱད་ཅུ || gyay ju
|-
| 81 || ༨༡ || བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག || gyay ju gya chigk
|-
| 90 || ༩༠ || དགུ་བཅུ || gup ju
|-
| 91 || ༩༡ || དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག || gup ju go chigk
|-
| 100 || ༡༠༠ || བརྒྱ་ || gya
|-
| 282 || ༢༨༢ || ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས || nyi gya dang gyay ju gya nyi
|-
| 1 000 || ༡༠༠༠ || སྟོང་ || tong
|-
| 3 047 || ༣༠༤༧ || སུམ་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་བཞི་བཅུ་ཞེ་བདུན || sum tong gya mey dang ship ju shey dün
|-
| 10 000 || ༡༠༠༠༠ || ཁྲི་ || thri
|-
| 1 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠ || ས་ཡ་ || sa ya
|-
| 10 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠ || བྱེ་བ་ || che wa
|-
| 100 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠ || དུང་ཕྱུར་ || dung chur
|-
| 1 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ || ther pum
|-
| 10 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ཆེན་པོ་ || ther pum chen po
|-
| 100 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ || thrag trig
|-
| 1 000 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ཆེན་པོ་ || thrag trig chen po
|}

20-st suuremates arvsõnades kasutatakse esimese ja teise numbri ühendamiseks arvsõna osade vahele paigutatavat ühendavat osist. Need osised on iga kümneliste arvu puhul erinevad: 21–29 puhul རྩ (''rtsa''), 31–39 puhul སོ (''so''), 41–49 puhul ཞེ (''zhe''), 51–59 puhul ང (''nga''), 61–69 puhul རེ (''re''), 71–79 puhul དོན (''don''), 81–89 puhul གྱ (''gya'') ja 91–99 puhul གོ (''go''). Kirjas võib རྩ asemel kasutada ka vormi ཉེར. Et iga osis vastab kindlale kümneliste arvule, võib selle abil jätta teise numbri täieliku nimetuse välja ütlemata (näiteks 32 puhul སོ་གཉིས, mitte སུམ་ཅུ་སོ་གཉིས). Nulliga lõppevate numbrite puhul neid osiseid ei kasutata. Lisaks võib numbri lõppemist nulliga rõhutada, lisades lõppu ཐམ་པ (näiteks བཞི་བཅུ་ཐམ་པ ja བརྒྱ་ཐམ་པ). Sajalistega seotud numbripositsioon eraldatakse väiksematest positsioonidest kirjas osisega དང (''dang''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ja', ja kõnes osisega ར (näiteks 282 on ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས või ཉིས་བརྒྱ་ར་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས).&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt; Kui nelja- või enamakohalises numbris on sajaliste positsioonis null, väljendatakse seda sõnaühendiga བརྒྱ་མེད (''brgya med''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ilma sajata' (näiteks ཉིས་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་ཉི་ཤུ་ཉེར་ལྔ). Miljonist (ས་ཡ, ''sa ya'') suuremate järkude nimetusi käsitatakse nimisõnadena ja nende kordajad paigutatakse nimetuse järele.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Arvsõnade 1, 2, 3 ja 10 kirjapilt muutub teiste arvsõnadega liitmisel, sest sellistes ühendites nende hääldus muutub.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Järgnevas tabelis on arvsõnad Wylie transliteratsioonis.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! [[Araabia numbrid|Araabia numbritega]]
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
|-
|གཅིག
|gcig
|1
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག
|nyi shu rtsa gcig
|21
|
|བཞི་བརྒྱ
|bzhi brgya
|400
|-
|གཉིས
|gnyis
|2
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཉིས
|nyi shu rtsa gnyis
|22
|
|ལྔ་བརྒྱ
|lnga brgya
|500
|-
|གསུམ
|gsum
|3
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གསུམ
|nyi shu rtsa gsum
|23
|
|དྲུག་བརྒྱ
|drug brgya
|600
|-
|བཞི
|bzhi
|4
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བཞི
|nyi shu rtsa bzhi
|24
|
|བདུན་བརྒྱ
|bdun brgya
|700
|-
|ལྔ
|lnga
|5
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་ལྔ
|nyi shu rtsa lnga
|25
|
|བརྒྱད་བརྒྱ
|brgyad brgya
|800
|-
|དྲུག
|drug
|6
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དྲུག
|nyi shu rtsa drug
|26
|
|དགུ་བརྒྱ
|dgu brgya
|900
|-
|བདུན
|bdun
|7
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བདུན
|nyi shu rtsa bdun
|27
|
|སྟོང
|stong
|1000
|-
|བརྒྱད
|brgyad
|8
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བརྒྱད
|nyi shu rtsa brgyad
|28
|
|ཁྲི
|khri
|(ühik) 10 000
|-
|དགུ
|dgu
|9
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དགུ
|nyi shu rtsa dgu
|29
|
|
|
|
|-
|བཅུ
|bcu
|10
|
|སུམ་ཅུ
|sum cu
|30
|
|སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག
|sum cu so gcig
|31
|-
|བཅུ་གཅིག
|bcu gcig
|11
|
|བཞི་བཅུ
|bzhi bcu
|40
|
|བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག
|bzhi bcu zhe gcig
|41
|-
|བཅུ་གཉིས
|bcu gnyis
|12
|
|ལྔ་བཅུ
|lnga bcu
|50
|
|ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག
|lnga bcu nga gcig
|51
|-
|བཅུ་གསུམ
|bcu gsum
|13
|
|དྲུག་ཅུ
|drug cu
|60
|
|དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག
|drug cu re gcig
|61
|-
|བཅུ་བཞི
|bcu bzhi
|14
|
|བདུན་ཅུ
|bdun cu
|70
|
|བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག
|bdun cu don gcig
|71
|-
|བཅོ་ལྔ
|bco lnga
|15
|
|བརྒྱད་ཅུ
|brgyad cu
|80
|
|བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག
|brgyad cu gya gcig
|81
|-
|བཅུ་དྲུག
|bcu drug
|16
|
|དགུ་བཅུ
|dgu bcu
|90
|
|དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག
|dgu bcu go gcig
|91
|-
|བཅུ་བདུན
|bcu bdun
|17
|
|བརྒྱ
|brgya
|100
|
|བརྒྱ་དང་གཅིག
|brgya dang gcig
|101
|-
|བཅོ་བརྒྱད
|bco brgyad
|18
|
|བརྒྱ་དང་ལྔ་བཅུ
|brgya dang lnga bcu
|150
|
|
|
|
|-
|བཅུ་དགུ
|bcu dgu
|19
|
|ཉིས་བརྒྱ
|nyis brgya
|200
|
|
|
|
|-
|ཉི་ཤུ
|nyi shu
|20
|
|སུམ་བརྒྱ
|sum brgya
|300
|
|
|
|
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|འབུམ
|'bum
|(ühik) 100 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ས་ཡ
|sa ya
|(ühik) 1 000 000 (miljon)
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|བྱེ་བ
|bye ba
|(ühik) 10 000 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|དུང་ཕྱུར
|dung phyur
|(ühik) 100 000 000&lt;ref&gt;[https://www.lamayeshe.com/article/tibetan-numbers Tibetan Numbers], Lamayeshe.&lt;/ref&gt;
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ཐེར་འབུམ
|ther 'bum
|(ühik) 1 000 000 000 (miljard)
|}

==== Järgarvsõnad ====
[[Järgarvsõna]]d moodustatakse [[põhiarvsõna]]le järelliite པ (''-pa'') lisamisega. Erandiks on järgarvsõna 'esimene', millel on omaette [[lekseem]] དང་པོ (''dang po'').&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne järgarvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 1 || ༡ || དང་པོ་ || dang po [tʰaŋ˩˧ko˥]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་པ་ || nyi pa
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་པ་ || sum pa
|-
| 4 || ༤ || བཞི་པ་ || shi pa
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་པ་ || nga pa
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་པ་ || trug pa
|-
| 7 || ༧ || བདུན་པ་ || dün pa
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་པ་ || gyay pa
|-
| 9 || ༩ || དགུ་པ་ || gu pa
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་པ་ || chu pa
|}

==== Murrud ====
[[Pilt:Tibet 7 half skar.jpg|pisi|7½ [[Tiibeti skar|''skar'']]{{'}}ine postmark. See on ainus teadaolev trükitud näide sümboli ༱ kasutamisest arvu 7,5 tähistamiseks&lt;ref name=&quot;bableStone&quot; /&gt;]]
Tiibeti numbrite mitut kaldkriipsuga varianti on [[Unicode]]'i standardisse lisatud murdarvude tähistamiseks. Unicode'i andmefailide järgi tähistab iga selline märk arvu, mis on ½ võrra väiksem kui arv, mida tähistab sama märk ilma kaldkriipsuta. Nende täpne tähendus ja autentsus on siiski ebaselged ja kasutamisnäiteid on teada väga vähe.&lt;ref name=&quot;bableStone&quot;&gt;[https://www.babelstone.co.uk/Blog/2007/04/numbers-that-dont-add-up-tibetan-half.html Numbers that Don't Add up – Tibetan Half Digits], BabelStone.&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti murrunumbrid
| ༳ || ༪ || ༫ || ༬ || ༭ || ༮ || ༯ || ༰ || ༱ || ༲
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Väärtused (Unicode'i andmefailide järgi)
| -0,5 || 0,5 || 1,5 || 2,5 || 3,5 || 4,5 || 5,5 || 6,5 || 7,5 || 8,5
|}


===Tegusõna===
Tegusõna paikneb alati [[lause]] lõpus. Tegusõnad ei ühildu [[isik (keeleteadus)|isikus]], [[arv (keeleteadus)|arvus]] ega [[grammatiline sugu|soos]]. Samuti puudub [[tegumood|tegumoe]] ([[aktiiv]] ja [[passiiv]]) eristus: tegusõnad on tegumoe suhtes neutraalsed.

Tiibeti tegusõnu saab liigitada [[tahtelisus]]e ja [[valents (keeleteadus)|valentsi]] järgi. Tegusõna tahtelisus mõjutab oluliselt selle [[morfoloogia]]t ja [[süntaks]]it. Tahtelistel tegusõnadel on [[käskiv kõneviis|käskiva kõneviisi]] vormid, mittetahtelistel neid ei ole. Näiteks saab öelda ལྟོས་ཤིག། (''ltos shig'') 'vaata', kuid mitte *མཐོང་ཤིག། (''mthong shig'') 'näe'. Peale selle saavad ainult tahtelised tegusõnad esineda koos [[egofoorilisus|egofoorilise]] [[koopula]]ga ཡིན། (''yin'').&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot;&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, 14, nr 1, lk 93–107. [https://web.archive.org/web/20230505115940/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/saxena1991pathways.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;

Tegusõnad jagunevad ühe- ja kahevalentseteks. Mõned tegusõnad võivad esineda mõlemas tarvituses, näiteks ཆག (''chag'') 'purunema' või 'purustama'. Valents ja tahtelisus mõjutavad seda, millised nimisõnad võivad esineda [[ergatiiv]]is ja millised [[absolutiiv]]is, millel puudub käändelõpp.&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt; Sihilisus ja tahtelisus on teineteisest sõltumatud kategooriad: nii tahteliste kui ka mittetahteliste tegusõnade hulgas leidub nii sihilisi kui ka sihituid tegusõnu.

Tegusõna [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]] mõjutab seda, milliseid tegusõnaliiteid ja lause lõpus paiknevaid abikoopulaid kasutatakse. Lõpetamata aspektis tegusõnu tähistatakse järelliitega གི (''gi'') või selle teisenditega, mis on identsed nimisõnade [[genitiiv]]i lõpuga. Lõpetatud aspektis tegusõnadel seda sufiksit ei kasutata. Kumbki aspektirühm jaguneb omakorda kaheks alamrühmaks: lõpetamata aspekti alla kuuluvad [[tulevik (keeleteadus)|tulevik]] ja [[kestev aspekt|kestev/üldine aspekt]]; lõpetatud aspekti alla kuuluvad [[täisminevik]] ja [[aorist]].&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt;

[[Evidentsiaalsus]] on tiibeti tegusõnade kategooria, mida on palju uuritud.&lt;ref name=&quot;DeLancey_1985&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan Evidentials and the Semantics of Causation. – ''Proceedings of the Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society'', 1985. [https://web.archive.org/web/20230512005542/http://journals.linguisticsociety.org/proceedings/index.php/BLS/article/viewFile/1905/1677 Veebis.]&lt;/ref&gt; See on aidanud märkimisväärselt kaasa evidentsiaalsuse uurimisele eri keeltes.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill, Lauren Gawne. The contribution of Tibetan languages to the study of evidentiality. – ''Evidential Systems of Tibetan Languages'', 2017, ISBN 978-3-11-046018-6 (e-raamat 978-3-11-047374-2), lk 1–40.&lt;/ref&gt; Evidentsiaalsus ja aspekt moodustavad modaalsuste süsteemi, milles modaalsusi eristavad lõpukoopulad. Põhikoopulate süsteemis eristatakse kolme kategooriat: egofooriline (ཡོད ''yod''), sensoorne (འདུག ''ʼdug'') ja faktuaalne (ཡོད་རེད ''yod-red''). Neid kategooriat väljendavad vastavakt samastuskoopulad ཡིན ''yin'', རེད་བཞག ''red-bzhag'' ja རེད ''red''.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37, nr 2, lk 240–263.&lt;/ref&gt; Nicolas Tournadre on eristanud järgmisi modaalsusi:

* väitev modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus, mis väljendab vahetut ohtu
* kogemuslik egofooriline modaalsus
* harjumuslik või üldistav väitev modaalsus
* järelduslik modaalsus
* tahteline egofooriline modaalsus
* tahteline või harjumuslik egofooriline modaalsus
* vastuvõttev egofooriline modaalsus
* tunnistuslik modaalsus

====Ajad ja evidentsiaalsus====
Eristatakse nelja aega ja kolme evidentsiaalsuskategooriat.

{| class=&quot;wikitable&quot;
! !! Tulevik !! Olevik !! Minevik !! Täisminevik
|-
! Isikuline
| V-gi-yin || V-gi-yod || V-pa-yin / byung || V-yod
|-
! Faktiivne
| V-gi-red || V-gi-yod-pa-red || V-pa-red || V-yod-pa-red
|-
! Tunnistuslik
| – || V-gi-'dug || V-song || V-bzhag
|}

Kõiki kolme evidentsiaalsuskategooriat saab kasutada kõigi kolme grammatilise isikuga, kuigi varasemates käsitlustes seostati isikulist kategooriat esimese isikuga.

== Süntaks ja sõnajärg ==
Tiibeti keelt on traditsiooniliselt käsitatud [[ergatiiv-absolutiivne keel|ergatiiv-absolutiivse keelena]], kuid hilisemad uurimused näitavad, et tegu on [[pragmaatiline|pragmaatilise ergatiiviga]]: [[ergatiiv]]i käändetunnus võib esineda agendil ja mõnel [[sihitu tegusõna]] alusel, kuid selle kasutamine ei ole kohustuslik ja sõltub semantilistest teguritest (eriti [[agentiivsus]]est ja [[perfektiivsus]]est) ja pragmaatilistest teguritest, eelkõige kontrastist.&lt;ref&gt;Scott DeLancey. &quot;Optional&quot; &quot;Ergativity&quot; in Tibeto-Burman Languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, kd 34, nr 2, lk 9–20.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, kd 14, nr 1, lk 93–107.&lt;/ref&gt; 

[[Sõnajärg]] on üldjoontes [[SOV]]: [[öeldis]] paikneb [[lause]] lõpus. 

[[Nimisõnafraas]]is enamik laiendeid järgneb nimisõnale, [[omastavaline täiend]] aga eelneb sellele:&lt;ref&gt;Matthew S. Dryer. ''Word order in Tibeto-Burman languages''. –  ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2008, kd 31, nr 1, lk 1–83. [https://www.acsu.buffalo.edu/~dryer/DryerTibetoBurmanWordOrder.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;
* omadussõnad paiknevad tiibeti keeles üldjuhul nimisõna järel, välja arvatud juhul, kui omadussõna ja nimisõna on seotud [[genitiiv]]i [[abisõnaga]];
* [[sihitis]]ed ja [[määrsõna]]d paiknevad enne [[tegusõna]], samuti omadussõnad [[öeldistäitelause]]tes;
* [[omastav]]as nimisõna paikneb selle nimisõna ees, mida ta täiendab;
* [[näitav asesõna|näitavad asesõnad]] ja arvsõnad paiknevad selle nimisõna järel, mida nad täiendavad.

Mõnes murdes on laiendite järjekord muutlik: näiteks Shigatse murdes ei ole omadussõna ja nimisõna järjestuses ülekaalus kumbki võimalik järjestus ning [[Dingri murre|Dingri murdes]] võib näitav asesõna paikneda nii nimisõna ees või selle järel.&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/87A-tis Tibetan (Shigatse): Order of Adjective and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/88A-tdi Tibetan (Dingri): Order of Demonstrative and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;

== Registrid ==

Tiibeti keeles on mitu [[registri (keeleteadus)|registrit]], millest enamik on ühised kogu tiibeti keelele laiemas mõttes. 
* ཕལ་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is  ''phal skad'', sõna-sõnalt 'tavakeel') on igapäevane kõnekeel. Traditsiooniliselt peetakse seda kirjanduse loomiseks sobivaks ja väljendit ''phal skad'' kasutatakse sageli halvustavalt, et näidata, et väljend ei sobi kirjalikku teksti.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot;&gt;Birgit Kellner. Vernacular Literacy in Tibet: Present Debates and Historical Beginnings. – Elke Krotz, Stephan Müller, Norbert Kössinger, Pavlína Rychterová (toim). ''Anfangsgeschichten / Origin Stories: Der Beginn volkssprachiger Schriftlichkeit in komparatistischer Perspektive / The Rise of Vernacular Literacy in a Comparative Perspective'' (''MittelalterStudien'', kd 31), Wilhelm Fink 2018, ISBN 978-3-8467-6346-9, lk 381–402. [https://www.fink.de/view/book/edcoll/9783846763469/BP000017.xml Veebis.]/ref&gt;
* ཞེ་ས། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''zhe sa'' 'austav ja lugupidav kõne') on austav keelekasutus, sealhulgas spetsiaalne austav sõnavara. Austusregister on omane kõigile tiibeti keeltele, kuid Lhasa keeles on see eriti arenenud ja tavavormi kõrval eristatakse kahte austusastet, üldist ja kõrgeimat.&lt;ref&gt;Joanna Bialek. Emergence of the honorific register in Tibetic languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2023, kd 46, nr 2, lk 290–327.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Samdrup Tsering, Hiroyuki Suzuki. Honorific register in Mabzhi Tibetan: How Amdo Tibetans use honorific words in their speech community. – ''Kyoto University Linguistic Research'', 2023, kd 42, lk 59–76. [https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/handle/2433/287601 Veebis.]&lt;/ref&gt;
* ཡིག་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''yig skad'', sõna-sõnalt 'kirjakeel') on  kirjanduslik kirjali kkeelekuju, mis hõlmab ka allpool kirjeldatud keelekuju ཆོས་སྐད (''chos skad'').&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;
* ཆོས་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''chos skad'', sõna-sõnalt 'õpetuse keel' või 'religioosne keel') on religioosne kirjakeel, milles on kirjutatud pühakirjad ja muud klassikalised teosed. Tänapäeval kasutatakse seda terminit vahel ka kirjakeele kohta üldiselt.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

Enne Hiina Rahvavabariigi aega eristati tiibeti keeles kolme keelekasutusvormi: esiteks kloostrites kasutatav liturgiline keel (''chos skad''); teiseks õukonnakeel – rangelt normeeritud ''she sa'', mis on tänapäevalgi Lhasa haritud ülemkihi keelekasutuse vorm; kolmandaks &quot;rahvakeel&quot; (''phal skad''), igapäevane kõnekeel, mille arvukad murded on Tiibeti suuruse tõttu sageli vastastikku peaaegu arusaamatud.

Kõrgemates stiiliregistrites kasutatakse rohkesti austavaid nimetusi ja tiitleid. Sageli kasutatavatel sõnadel on eri kujud, millega väljendatakse hierarhilisi erinevusi. Kõigis neis keelekasutusvormides oli puudus tänapäevasest sõnavarast. Alates 1960ndatest hakkasid keeleteadlased välja töötama uustiibeti keelt, mille sõnavara täiendati terminitega, et oleks võimalik õpetada näiteks füüsikat ja keemiat. Ka tänapäeva meedia kasutab seda Lhasa murde põhjal välja töötatud keelevarianti.

Lhasa kõnekeele põhjal on kujunenud tiibetlaste ühiskeel (''spyi skad''), mida kasutatakse nii Hiinas kui ka diasporaas, kuid igapäevases kõnes valitseb endiselt kohalik murre.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Martine Mazaudon. Les principes de construction du nombre dans les langues tibéto-birmanes. – Jacques François,  (toim). ''La Pluralité'',  Leuven: Peeters, 2002, ISBN 90-429-1295-2, lk 91–119. [http://halshs.archives-ouvertes.fr/docs/00/16/68/91/PDF/numerationTB_SLP.pdf Veebis.]

==Välislingid==
*[https://eki.ee/teatmik/tiibeti-nimed/ Tiibeti nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus

[[Kategooria:Tiibeti-Birma keeled]]
[[Kategooria:Tiibet]]</text>
      <sha1>mvdkn7t61b3t8n6rpibjxnjxcjfi5u4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260709</id>
      <parentid>7260704</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T22:38:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ajad ja evidentsiaalsus */</comment>
      <origin>7260709</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="60141" sha1="tuafllxc51exp1nun9yh2h3kahxitul" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib tänapäeva tiibeti kirjakeelest; kesktiibeti, khami ja amdo keele kogumi kohta vaata artiklit   [[Tiibeti keel (koondnimetus)]]}}
{{keeled|nimi=tiibeti keel|originaalnimi བོད་སྐད་། 
 | keelkonnavärv = Hiina-Tiibeti
 | riigid=[[Hiina]]s, [[India]]s
 | rääkijad      = 6  miljonit
 | keelkond      = [[Hiina-Tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;[[Tiibeti-Birma keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;'''tiibeti keel'''
 | riik          = {{PisiLipp|Hiina}} ([[Tiibeti autonoomne piirkond]])
 | keelehoole    = [[Tiibeti Keele Standardimise Komitee]]
 | kood 1        = bo
 | kood 2        = bod (T), tib (B)
 | kood 3        = bod
}}
'''Tiibeti keel''' ehk '''tiibeti kirjakeel'''&lt;ref&gt;Tiibeti keeles kasutatakse nimetusi ལྷ་སའི་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is ''Lha-sa'i skad'', [[THL]]is ''Lhaséké'', [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]{{'}}is ''Lasägä'') 'Lhasa keel' või བོད་སྐད (Wylie ''Bod skad'', THL ''Böké'', ''pinyin'' ''Pögä'') [pʰø̀k˭ɛʔ] 'tiibeti keel' (kasutatakse ka teiste keelekujude kohta).&lt;/ref&gt; on [[kesktiibeti keel]]e [[Lhasa murre|Lhasa murdel]] põhinev [[kirjakeel]]. Lhasa on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomse piirkonna]] pealinn.&lt;ref name=&quot;DeLancey 2017&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan. – [[Graham Thurgood]], Randy J. LaPolla (toim). ''The Sino-Tibetan Languages'', 2. trükk, Routledge: London / New York 2017, ISBN 978-0-367-57045-3, lk 385–403.&lt;/ref&gt; Tiibeti kirjakeelt kasutatakse [[ühiskeel]]ena ka [[tiibeti keel (koondnimetus)|laiemas mõttes tiibeti keel]]e [[murre]]te kõnelejate vahel, sealhulgas eksiilis elavate [[tiibetlased|tiibetlaste]] seas.

Tiibeti autonoomse piirkonna keelemääruse (vastu võetud 1987, muudetud 2002 ja 2019) esimese paragrahvi järgi on tiibeti keel (藏语文) piirkonna üldkasutatav keel ja kiri.&lt;ref&gt;[https://www.fadada.com/article/Basics-009776 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], fadada.com, 6.8.2019.&lt;/ref&gt; [[Human Rights Watch]]i 2020. aasta aruande järgi on &quot;kakskeelse hariduse&quot; poliitika viinud tiibeti keele järkjärgulise asendumiseni [[hiina keel]]ega algkoolide õppekeelena, välja arvatud tiibeti keele tunnid, kusjuures aruande välitööd hõlmasid ainult [[Nagchu vald|Nagchu valla]] maa-asulaid.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threatChina's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt; Hiina Riiginõukogu Informatsioonibüroo 2025. aasta valge raamatu järgi on tiibeti keele õppimise ja kasutamise õigus tagatud, piirkonna rahvakongressi õigusaktid ja valitsuste üldised ametlikud dokumendid avaldatakse nii hiina kui ka tiibeti keeles ning koolides õpetatakse mõlemat keelt.&lt;ref&gt;[https://www.ecns.cn/news/politics/2025-03-28/detail-ihepyqsm2135994.shtml Right to study and use Tibetan language guaranteed: white paper, ECNS (China News Service)], 28.3.2025.&lt;/ref&gt;

Tiibeti keel laiemas mõttes hõlmab  peale kesktiibeti keele ka [[khami keel]]t ja [[amdo keel]]t.&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;&gt;Konchok Gelek. Variation, contact, and change in language: Varieties in Yul shul (northern Khams). – ''International Journal of the Sociology of Language'', 2017, nr 245, lk 91–92.&lt;/ref&gt; Khami keele kõnelejad saavad Lhasa murdest õppimata nii palju aru, et nad saavad algtasemel suhelda, amdo keele kõnelejad ei saa aga Lhasa murdest üldse aru (vt [[vastastikune arusaadavus]]).&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;/&gt; Nii tiibeti kirjakeeles kui ka khami keeles on kujunenud [[toon (keeleteadus)|toon]]id ning sõnaalgulised [[kaashäälikuühend]]id on enamasti lihtsustunud.&lt;ref&gt;Felix Haller. [archive-url=https://web.archive.org/web/20150616073139/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/haller1999brief.pdf A brief comparison of register tone in Central Tibetan and Kham Tibetan.] – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1999, kd=22.&lt;/ref&gt; Sellepärast on need keeled [[klassikaline tiibeti keel|klassikalisest tiibeti keelest]] märkimisväärselt erinevad, eriti võrreldes konservatiivsema amdo keelega.&lt;ref&gt;Charlene Makley, Keith Dede, Kan Hua, QingshanWang. The Amdo Dialect of Labrang. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', kd 22, nr 1, 1999, lk 101. [https://web.archive.org/web/20160305073712/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/makley1999amdo.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;jermay reynolds 2012&quot;&gt;Jermay J. Reynolds. ''Language variation and change in an Amdo Tibetan village: Gender, education and resistance'', doktoritöö, Graduate School of Arts and Sciences of [[Georgetown University]], 2012, lk 19–21.&lt;/ref&gt;

== Ametlik ja sotsiolingvistiline staatus ==

Tiibeti keel on lisaks [[hiina standardkeel]]ele ametlikus kasutuses [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomses piirkonnas]] ja mõnes teises [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] piirkonnas, kus elab tiibetlasi.

[[Gerard A. Postiglione]] märkis 1999. aastal, et tiibetlased on Hiinas üks kõige vähem [[assimileerumine|assimileerunud]] rahvarühmi.&lt;ref&gt;Gerard A. Postiglione. ''China’s National Minority Education. Culture, Schooling, and Development'', Routledge 1999, lk 114.&lt;/ref&gt; 2002. aastal avaldatud Hiina uudisteagentuuri [[Xinhua]] teate kohaselt suhtles Tiibetis 84% tiibetlastest peamiselt tiibeti keeles.&lt;ref name=&quot;chutai&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 中国出台藏语言使用法规], [[Xinhua]]; [http://www.moe.gov.cn/jyb_sy/China_Language/ 国家语言文字工作委员会]&lt;/ref&gt; 

=== Õiguslik staatus ===

[[Hiina põhiseadus|Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus]]e artikli 4 järgi on kõigil rahvustel õigus kasutada ja arendada oma keelt ja kirja. Artiklis 121 on sätestatud, et rahvusliku autonoomiaga piirkondade omavalitsusorganid kasutavad oma ülesannete täitmisel vastavalt asjaomase piirkonna autonoomiaeeskirjadele suuliselt ja kirjalikult selles piirkonnas tavapäraselt kasutatavat keelt või keeli.&lt;ref name=&quot;verf1982&quot;&gt;[http://www.verfassungen.net/rc/verf82.htm Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus], verfassungen.net.&lt;/ref&gt;

1987. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna ajutised eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)&lt;/ref&gt; 1988. aastal kehtestati nende rakendamiseks üksikasjalikud sätted.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)的实施细则&lt;/ref&gt; 2002. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;guiding&quot;&gt;[http://www.xizang.gov.cn/zwgk/xxfb/fgwj/201902/t20190223_61645.html 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], 西藏自治区人民政府, xizang.gov.cn, 24.3.2008.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 西藏文化的保护与发展 – 藏语言文字的学习、使用和发展], Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu informatsioonibüroo, China.com.cn, 25.10.2008.&lt;/ref&gt; Eeskirjade kohaselt pidid valitsemine, kohtud ja haldusasutused ning tänavasildid ja reklaamid olema kakskeelsed.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt;

Tiibeti keele arendamise ja standardimise eest vastutab riiklik tiibeti keele terminoloogia standardimise komitee (tiibeti keeles བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས, hiina keeles 藏语术语标准化工作委员会|t=藏語術語標準化工作委員會). Komitee tegevust käsitlevad muu hulgas järgmised allikad:&lt;ref&gt;བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས}} (toim). བོད་ཀྱི་སྤྱི་སྐད་སྐོར་གྱི་ཆེད་རྩོམ་ཕྱོགས་བསྒྲིགས, Peking, མི་རིགས་དཔེ་སྐྲུན་ཁན / 民族出版社 1999, ISBN 7-105-03018-6;&lt;br /&gt;[https://web.archive.org/web/20070514065425/http://www.china-language.gov.cn/webinfopub/list.asp?id=2307&amp;columnid=139&amp;columnlayer=01380139 全国术语标准化技术委员会少数民族语分技术委员会藏语工作委员会2006年度工作会议在北京召开], 教育部语言文字应用研究所, china-language.gov.cn, 12.1.2007.&lt;br /&gt;|扎雅·洛桑普赤. [https://web.archive.org/web/20070707132828/http://info.tibet.cn/zt2006/zywdccyfz/xsjl/t20060322_101909.htm 藏语专词术语混乱的症结在哪里], China Tibet Information Center, info.tibet.cn, 22.3.2006.&lt;/ref&gt;

=== Kirjaoskus ===

Tiibetlaste [[kirjaoskamatus]]e määr [[1990. aasta Hiina rahvaloendus]]e järgi 69,39% (kogu Hiina rahvastikus 22,21%). [[2000. aasta Hiina rahvaloendus]]e ks oli see tiibetlaste seas vähenenud 47,55%-ni (Hiina kogurahvastikus 9,08%-ni).&lt;ref&gt;Minglang Zhou. Legislating Literatcy for Linguistic and Ethnic Minorities in Contemporary China. – Anthony J. Liddicoat (toim). ''Language planning and policy: Issues in Language Planning and Literacy'', Multilingual Matters, Clevedon / Tonawanda / North York 2007, lk 102–121, siin lk 117.&lt;/ref&gt;

Tiibeti autonoomsel piirkonnal on 2000., 2010. ja 2020. aasta loenduse järgi olnud Hiina provintside seas kõige madalam kirjaoskuse määr.&lt;ref&gt;[https://www.business-standard.com/article/current-affairs/tibet-has-lowest-literacy-among-all-provinces-in-china-delhi-think-tank-123022600629_1.html Tibet has lowest literacy among all provinces in China: Delhi think tank], Business Standard, 26.2.2023.&lt;/ref&gt;

=== Koolisüsteem ===

==== Tiibet ====

1998. aastal oli tiibeti keel õppekeeleks 98% Tiibeti algkoolidest&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 233.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; ja 92% algkooliõpetajatest olid tiibetlased. Samal ajal õpetati hiina keelt võõrkeelena.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; 2002. aastal oli tiibeti keeles 181 õpikut 16 õppeaine jaoks ja koostatud oli kaheksa loodusteaduste erialaterminoloogia sõnastikku.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; Sellest hoolimata õpetati matemaatikat, füüsikat ja keemiat põhikooli vanemas astmes ja keskkoolis üldjuhul hiina keeles.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Minglang Zhou, Hongkai Sun: ''Language Policy in the People’s Republic of China'', Kluwer 2004, lk 226.&lt;/ref&gt;

2004. aastal pärinesid tiibeti keele ja kirjanduse õpikute (''gaiyig'' སྐད་ཡིག་, 语文 ''yǔwén'') tekstid 47% ulatuses tänapäevasest ja uuemast tiibeti kirjandusest, 29% ulatuses traditsioonilisest tiibeti kirjandusest ja 24% ulatuses hiina keelest tõlgitud tekstidest.&lt;ref&gt;Ellen Bangsbo. ''Teaching and Learning in Tibet. A Review of Research and Policy Publications'', Nordic Institute of Asian Studies 2004, lk 16.&lt;/ref&gt; Tiibeti ülikoolides ja teistes kõrgkoolides oli 1998. aastal õppekeeleks enamasti hiina keel. Erandiks olid tiibeti ajaloo, keele ja kirjanduse ning traditsioonilise tiibeti meditsiiniga seotud õppeained.&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 235.&lt;/ref&gt; Ühe 2005. aasta uurimuse järgi said tiibetlastest üliõpilased õppida humanitaarteadusi tiibeti keeles mõnes Hiina vähemusrahvustele mõeldud kõrgkoolis.&lt;ref&gt;Gerard Postiglione. Ben Jiao, Sonam Gyatso. Education in Rural Tibet: Development, Problems and Adaptations. – ''China: An International Journal'', 2005, kd 3, nr 1, lk 1–23. [https://www.researchgate.net/publication/263867451 Veebis.]&lt;/ref&gt;

Eeskirjade kohaselt pidid [[hiinlased]] Tiibetis õppima ka tiibeti keelt, kuid juba 2006. aastal seda nõuet üldiselt eirati.&lt;ref&gt;June Teufel Dreyer, Barry Sautman (toim). ''Contemporary Tibet. Politics, Development, and Society in a Disputed Region'', M. E. Sharpe 2006, lk 78.&lt;/ref&gt;

===== Hiina keelepoliitika 2020ndatel =====
Alates 2020. aastast on Hiina keelepoliitika vähemuskeelte suhtes muutunud ja hinnangud sellele lahknevad. Hiina valitsuse ametliku seisukoha järgi on tiibeti keele õppimine ja kasutamine seadusega tagatud ning alg- ja keskkoolides õpetatakse nii tiibeti kui ka hiina keelt.&lt;ref name=&quot;whitepaper2023&quot;&gt;[https://english.www.gov.cn/archive/whitepaper/202311/10/content_WS654db703c6d0868f4e8e120d.html CPC Policies on the Governance of Xizang in the New Era: Approach and Achievements], The State Council of the People's Republic of China, 10.11.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi on õigus tiibeti keelt õppida ja kasutada samuti tagatud.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot;&gt;[https://chinadailyhk.com/article/608157 White paper highlights human rights progress in Xizang], Xinhua / China Daily HK, 28.3.2025.&lt;/ref&gt; Inimõiguste organisatsioonid ja tiibeti keele kaitsjad on aga teatanud, et hiina keel on muutunud üha enam peamiseks õppekeeleks.&lt;ref name=&quot;HRW2020&quot;&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threat China's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/04/04/tibet-language-white-paper/ Netizens demand China reinstate Tibetan language use in schools], Radio Free Asia, 4.4.2025.&lt;/ref&gt; [[Radio Free Asia]] andmetel muutus hiina keel 2020. aastal Tiibeti autonoomse piirkonna alg- ja keskkoolide põhiõppekeeleks ning 2023. aastast on ülikooli sisseastumiseksami keeleks ainult hiina keel.&lt;ref&gt;[https://www.tribuneindia.com/news/world/tibetans-call-out-chinas-language-policy-amid-claims-of-cultural-erasure-and-human-rights-violations Tibetans call out China's language policy], Tribune India (ANI), 8.4.2025, viidates RFA-le.&lt;/ref&gt;

2021. aastal kehtestas Hiina haridusministeerium Human Rights Watchi kirjelduse järgi &quot;laste kõne ühtlustamise kava&quot; (''Children's Speech Harmonization plan''), mis näeb ette  [[hiina kirjakeel]]e kasutamise kogu [[alusharidus]]es vähemusrahvuste asualadel. Human Rights Watchi 2026. aasta aruande järgi ei oska ega taha paljud tiibeti lapsed pärast lasteaia lõpetamist tiibeti keelt rääkida, ka mitte perekonnaliikmetega. Lasteaias käimine ei ole Hiinas kohustuslik, kuid Human Rights Watchi andmetel on see tiibetlaste asualadel muutunud praktikas kohustuslikuks, sest linnade algkoolid nõuavad üha sagedamini tõendit lasteaias käimise kohta. Hiina valitsus ei vastanud organisatsiooni kommentaaripärimistele.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2026/05/04/start-with-the-youngest-children/chinas-use-of-preschools-to-integrate-tibetans &quot;Start with the Youngest Children&quot;: China's Use of Preschools to &quot;Integrate&quot; Tibetans], Human Rights Watch, 4.5.2026.&lt;/ref&gt;

[[Tibet Watch]]i andmetel olid 2023. aasta septembriks [[Ngaba ringkond|Ngaba ringkonna]] tiibeti koolides kõik põhiainete õpikud asendatud hiinakeelsetega ja õpetajatel kästi anda kõik tunnid hiina keeles. Tiibeti keel jäi valikaineks. Tiibetikeelseid õpikuid saavad kooli lõpetamiseni edasi kasutada ainult 2021. aastal õppima asunud õpilased.&lt;ref&gt;[https://tibetwatch.org/all-textbooks-in-tibetan-replaced-in-ngaba/ All textbooks in Tibetan replaced in Ngaba], Tibet Watch, 12.10.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta veebruaris teatas Human Rights Watch, et Ida-Tiibetis oli alates 2021. aastast suletud vähemalt viis tiibeti keelt ja kultuuri edendanud kutsekooli.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;&gt;[https://www.hrw.org/news/2025/02/05/chinese-authorities-shutter-schools-eastern-tibet Chinese Authorities Shutter Schools in Eastern Tibet], Human Rights Watch, 5.2.2025.&lt;/ref&gt; Organisatsiooni andmetel õpetatakse riigikoolides tiibeti lapsi algkoolist keskkoolini ainult hiina keeles ja tiibeti keel on eraldi õppeaine, nagu võõrkeel.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;/&gt; Radio Free Asia teatas 2025. aasta jaanuaris ka tiibeti keele eratundide keelust koolivaheajal mitmes tiibetlastega asustatud piirkonnas. Sarnane keeld kehtestati  juba 2021. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/01/02/tibet-china-enforces-restrictions-students/ China places new restrictions on Tibetan students during winter school break], Radio Free Asia, 2.1.2025&lt;/ref&gt; Tibet Watchi andmetel teatas Tiibeti keskadministratsioon 2026. aasta oktoobris, et [[Gologi ringkond|Gologi ringkonnas]] suleti 2026. aasta suvel ja sügisel vähemalt kolm eraõiguslikku tiibeti kooli, sealhulgas orbude kool.&lt;ref&gt;[https://tibetoffice.org/media-press/news/three-more-tibetan-schools-shut-down-in-golog-as-china-tightens-its-grip-on-tibetan-language-education Three More Tibetan Schools Shut Down in Golog as China Tightens Its Grip on Tibetan-Language Education], Central Tibetan Administration, 19.10.2026.&lt;/ref&gt;

2023. aasta veebruaris väitsid kolm ÜRO sõltumatut eksperti, et umbes miljon tiibeti last õpib internaatkoolides, kus õppekeel on hiina keel.&lt;ref&gt;[https://ungeneva.org/en/news-media/news/2023/02/77614/china-tibetan-children-forced-assimilate-independent-rights-experts China: Tibetan children forced to assimilate, independent rights experts fear], UN Geneva, 6.2.2023.&lt;/ref&gt; Hiina ametivõimud vastavad, et lapsi ei sunnita internaatkoolidesse ja paljudes koolides õpetatakse ka tiibeti keelt ja Tiibeti ajalugu.&lt;ref&gt;[https://www.globalsecurity.org/military/library/news/2024/07/mil-240721-rfa01.htm China's controversial boarding school policy for Tibetans explained], RFA, 21.7.2024.&lt;/ref&gt;

12. märtsil 2026 võttis Hiina Rahvakongress vastu &quot;Etnilise ühtsuse ja arengu edendamise seaduse&quot; (poolt 2756, vastu 3, erapooletuid 3) ja see jõustus 1. juulil 2026.&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/world/china/china-set-pass-new-ethnic-minority-law-prioritise-use-mandarin-language-2026-03-12/ China passes new ethnic minority law, prioritises use of Mandarin language], Reuters, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Seaduse järgi vähemuskeeli &quot;austatakse ja kaitstakse&quot;, kuid kui hiina keelt ja vähemuskeeli kasutatakse koos, peab hiina keel olema esikohal. Koolieelikud peavad hiina keelt valdama ja avalikes kohtades peavad hiina märgid olema nähtavamad kui vähemuste kirjad.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot;&gt;[https://rfa.org/english/tibet/2026/07/24/explainer-china-ethnic-unity-law-tibet-uyghur/ Explained: China's 'ethnic unity and progress promotion' law], RFA, 24.7.2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.asianews.it/news-en/What-Xi-Jinpings-new-law-on-ethnic-groups-in-china-says-65025.html What Xi Jinping's new law on ethnic groups in China says], AsiaNews, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Hiina valitsus rõhutab seaduse 15. artiklit, mis kaitseb vähemuste õigust oma keelt õppida ja kasutada, kriitikud aga väidavad, et seadus fikseerib hiina keele ülemvõimu hariduses ning annab juba rakendatud poliitikale õigusliku aluse ja võib tiibeti keele kasutamist hariduses ja avalikus elus veelgi piirata.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot; /&gt;

==== Pagulased Indias ====

India tiibeti koolides oli õppekeeleks kuni 1985. aastani ainult inglise keel. 2006. aastal õpetati mõnes algkoolis esimese viie klassi jooksul osa aineid tiibeti keeles, alates kuuendast klassist aga käis õppetöö ainult inglise keeles. Kõik keskkooliõpikud olid ingliskeelsed.&lt;ref&gt;Dagmar Bernstorff, Hubertus von Welck. ''Exile as Challenge. The Tibetan Diaspora'', Orient Longman 2002, lk 271; Ashild Kolas, Monika P. Thowsen. ''On the Margins of Tibet. Cultural Survival on the Sino-Tibetan Frontier'', University of Washington Press 2006, lk 176; A. Tom Grunfeld. ''The Making of Modern Tibet'', M. E. Sharpe, 1996, lk 179, 198.&lt;/ref&gt; [[Dharamsala]] tiibeti koolides nägi tollane inimressursside arendamise ministeeriumi õppekava ette, et alates põhikooli keskastmest õpetatakse õppeaineid inglise keeles.&lt;ref&gt;Mary Ann Maslak. School as a site of Tibetan ethnic identity construction in India? Results from a content analysis of textbooks and Delphi study of teachers' perspectives. – ''Educational Review'', 2008, kd 60, nr 1, lk 85–106.&lt;/ref&gt;

=== Meedia ===

2000. aastal ilmus Tiibetis kokku 14 tiibetikeelset ajakirja ja 10 päevalehte. Lisaks ilmus Hiina teistes piirkondades käputäis piirkondlikke&lt;ref&gt;Kõige mõjukamate seas olid ༄༅༎སྦྲང་ཆར༎ (&quot;Kevadvihm&quot;) [[Qinghai]]s ja ༄༅༎ཟླ་ཟེར༎ (&quot;Kuuvalgus&quot;) [[Gansu]]s. Vt: Toni Huber. ''Amdo Tibetans in Transition. Society and Culture in the Post-Mao Era''. Brill 2000, lk 40.&lt;/ref&gt; ja üleriigilisi&lt;ref&gt;Nende seas oli Pekingis ilmuv ༄༅༎ཀྲུང་གོའི་བོད་ཀྱི་ཤེས་རིག༎ (&quot;Tibetoloogia Hiinas&quot;).&lt;/ref&gt; tiibetikeelseid ajalehti ja ajakirju.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi ilmus 2024. aasta lõpuks Tiibeti autonoomses piirkonnas tiibeti keeles 17 ajakirja ja 11 ajalehte.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot; /&gt; Tiibeti keeles tegutses arvukalt raadio- ja telejaamu ning tehti kinofilme, sealhulgas Lhasa ja kamba keelevariandis.&lt;ref&gt;Ka [[Radio China International]] edastas saateid nendes keelevariantides: [http://tibetan.chinabroadcast.cn/lhasa.htm tibetan.chinabroadcast.cn] ja [http://tibetan.chinabroadcast.cn/kangba.htm tibetan.chinabroadcast.cn].&lt;/ref&gt; Hiinas andis üheksa kirjastust regulaarselt välja tiibetikeelseid raamatuid. Igal aastal ilmus ligikaudu tuhat nimetust.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;

===Lahkarvamused tiibeti keele ohustatuse üle===

2008. aasta veebruaris toetas Briti parlamendiliige [[Norman Baker]] [[rahvusvaheline emakeelepäev|rahvusvahelise emakeelepäeva]] puhul [[Free Tibet Campaign]]i avaldatud ülevaadet ja nõudmist teha tiibeti keel Tiibeti autonoomse piirkonna ametikeeleks. Ta väitis: &quot;Hiina valitsus ajab teadlikku poliitikat hävitada kõik tiibetlik, sealhulgas tiibetlaste oma keel nende enda kodumaal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120725060858/http://www.freetibet.org/newsmedia/report-reveals-determined-chinese-assault-tibetan-language Report reveals determined Chinese assault on Tibetan language], Free Tibet, 21.2.2008.&lt;/ref&gt; Tibetoloog [[Elliot Sperling]] märkis seevastu, et &quot;teatud piirides püüab [[Hiina Rahvavabariik]] tiibeti kultuuri väljendamist võimaldada&quot; ja  &quot;kogu Tiibeti kiltmaal toimuvat kultuurilist tegevust ei saa ignoreerida&quot;.&lt;ref&gt;Sperling Elliot. Exile and Dissent: The Historical and Cultural Context. – Melissa Harris, Sydney Jones (toim). ''Tibet Since 1950: Silence, Prison, or Exile'',  2000, lk 31–36.&lt;/ref&gt;

2003. aastal seadis [[Barry Sautman]] ajakirjas [[Texas International Law Journal]] kahtluse alla väited tiibeti keele ohustatusest. Ta kirjutas, et ükski paljudest tollastest ohustatud keeli käsitlevatest uuringutest ei pidanud tiibeti keelt ohustatuks ja  tiibetlaste keele säilitamine erines keele kadumisest isegi sellistes lääneriikide kaugemates piirkondades, kus rakendati liberaalset keelepoliitikat. Sautmani sõnul olid väited, et Tiibeti algkoolides õpetati hiina keeles, ekslikud: tiibeti keel oli peamine õppekeel peaaegu kõigis Tiibeti autonoomse piirkonna algkoolides. Ta lisas, et hiina keelt hakati varastes klassides õpetama ainult linnakoolides ning põhjusel, et vähem kui neli tiibetlast kümnest jõudis keskkooli, oli algkool nende kultuurilise kujunemise seisukohalt kõige olulisem.&lt;ref&gt;Barry Sautman. Cultural Genocide and Tibet. – ''Texas International Law Journal'', 2003, 38, nr 2, lk 173–246.&lt;/ref&gt;

==Kiri==
{{Vaata|Tiibeti kiri|Tiibeti punktkiri}}

Tiibeti keelt kirjutatakse ühes [[india kirjad|India kirjadest]]. Selle ajalooliselt konservatiivne kirjaviis kajastab [[vanatiibeti keel]]e häälikusüsteemi ja aitab ühendada [[tiibeti keel (koondnimetus)|tiibetikeelset]] ala. See on abiks ka [[hiina-tiibeti algkeel]]e ja [[vanahiina keel]]e rekonstrueerimisel.&lt;ref name=&quot;Kiaer 2020 p. 34&quot;&gt;J. Kiaer. ''Delicious Words: East Asian Food Words in English'', Taylor &amp; Francis 2020ISBN 978-1-000-07934-0, lk 34.&lt;/ref&gt;

Kõige levinum süsteem, mida teadlased kasutavad tiibeti kirjas kirjutatud teksti [[latinisatsioon|latiniseerimiseks]], on [[Wylie transliteratsioon]]. Keeleteadlased kasutavad sageli ka muid, enda tarbeks välja töötatud transliteratsioonisüsteeme. Häälduse ligikaudseks edasiandmiseks on [[Hiina]] ametlik latinisatsioo [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]- Ingliskeelsetes materjalides kasutatakse transkriptsiooni [[THL]].&lt;ref&gt;David Germano, Nicolas Tournadre. [https://web.archive.org/web/20221224035020/https://www.thlib.org/reference/transliteration/#!essay=/thl/phonetics/s/b5 THL Simplified Phonetic Transcription of Standard Tibetan], The Tibetan and Himalayan library, 2003. &lt;/ref&gt; Mõne nime puhul on kasutusel ka ebareeglipärane transkriptsioon, näiteks [[Džomolungma]].

Tiibeti kirja silbi ortograafiline struktuur on (C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;)C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;(C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;)V(C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;).&lt;ref&gt;Nyima Droma, Ellen Bartee. ''A beginning textbook of Lhasa Tibetan'', National Press for Tibetan Studies 2000, lk 9–17.&lt;/ref&gt; Kõik kombinatsioonid ei ole lubatud.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Asukoht
!C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;
!V
!C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;
|-
!Nimetus
|Eesliide
|Ülatäht
|Juurtäht
|Alatäht
|Täishäälik
|Järelliide
|Teine järelliide
|-
!Lubatud tähemärgid
|&lt;big&gt;ག ད བ མ འ&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ར ལ ས&lt;/big&gt;
|mis tahes kaashäälik
|&lt;big&gt;ཡ ར ལ ཝ&lt;/big&gt;
|mis tahes täishäälik
|&lt;big&gt;ག ང ད ན བ མ འ ར ལ ས&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ད ས&lt;/big&gt;
|}

== Fonoloogia ==
[[Silp|Silbi]] ehitus on suhteliselt lihtne.&lt;ref&gt;Lim 2018: 12.&lt;/ref&gt; [[Kaashäälikuühend]]id ei ole lubatud&lt;ref&gt;Denwood 1999: 75.&lt;/ref&gt;. ja silbi lõpus võib olla ainult üks kaashäälik.&lt;ref&gt;Denwood 1999: 71.&lt;/ref&gt; Täishäälikud võivad olla lühikesed või pikad ja [[täishääliku pikkus|pikad täishäälikud]] võivad lisaks olla [[nasaalvokaal|nasaaliseeritud]].{{sfn|DeLancey|2003|p=272}} [[Vokaalharmoonia]] esineb  kahesilbilistes sõnades ja [[finiitne tegusõnavorm|finiitsetes  tegusõnavormides]].&lt;ref&gt;Chang, Chang 1968.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 271.&lt;/ref&gt;

[[toon (keeleteadus)|Toonid]] on tähendust eristavad. Eristatakse vähemalt kahte [[toonifoneem]]i.{{sfn|Lim|2018|p=28}} Kuigi Hiina keeleteadlased eelistavad nelja tooni analüüsi,&lt;ref&gt;Lim 2018: 34&lt;/ref&gt; leiab [[Scott DeLancey|DeLancey]] (2003), et langev toon ja sõnalõpuline [k] või [ʔ] on [[kontrastne jaotussuhe|kontrastses jaotussuhtes]]. Sellepärast ta räägib kas kõrge või madala tooniga silpidest.&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 272.&lt;/ref&gt;

=== Kaashäälikud ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Konsonant]][[foneem]]id
!
! colspan=&quot;2&quot; | [[Labiaal]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Alveolaar]]id
! [[Retrofleks]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Alveopalataal]]id ja [[palataal]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Velaar]]id
! [[Glotaal]]id
|-
! [[Nasaal]]id
| colspan=&quot;2&quot; | /m/
| colspan=&quot;2&quot; | /n/
|
| colspan=&quot;2&quot; | /ɲ/
| colspan=&quot;2&quot; | /ŋ/
|
|-
! [[Klusiil]]id
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /pʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /p/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /t/
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;border-right: none;&quot; | [ʈʰ] ~ [ʈʂʰ] &lt;br /&gt; /ʈ/ ~ [ʈʂ]
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /cʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /c/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /kʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /k/
| /ʔ/
|-
! [[Afrikaat|Afrikaadid]]
| colspan=&quot;2&quot; |
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tsʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /ts/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tɕʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /tɕ/
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|-
! [[Frikatiiv]]id
| colspan=&quot;2&quot; |
| colspan=&quot;2&quot; | /s/
| [ʂ]
| colspan=&quot;2&quot; | /ɕ/
| colspan=&quot;2&quot; |
| [h]
|-
! [[Poolvokaal]]id
| colspan=&quot;2&quot; | /w/
| colspan=&quot;2&quot; | /ɹ/
|
| colspan=&quot;2&quot; | /j/
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|-
! [[Lateraal]]id
| colspan=&quot;2&quot; |
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /l̥/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /l/
|
| colspan=&quot;2&quot; |
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|}

# Madala tooni korral muutuvad helitud aspireerimata klusiilid ja frikatiivid /p, t, ts, ʈ ~ ʈʂ, tɕ, c, k/ helilisteks: [b, d, dz, ɖ ~ ɖʐ, dʑ, ɟ, ɡ]. Aspireeritud klusiilid ja frikariivid /pʰ, tʰ, tsʰ, ʈʰ ~ ʈʂʰ, tɕ, cʰ, kʰ/ kaotavad osa [[aspiratsioon]]ist. Seega eristuvad foneemipaarid /p, t, ts, ʈ ~ ʈʂ, tɕ, c, k/ ja /pʰ, tʰ, tsʰ, ʈʰ ~ ʈʂʰ, tɕʰ, cʰ, kʰ/ selles kontekstis peamiselt helilisuse järgi. Lhasa kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvate kõnelejate murdes madala tooni korral helilisi klusiile ja frikatiive ei kasutata.
# Poolvokaalil /ɹ/ on neli hääldusvarianti: [ɹ], [ʐ], [ɾ] ja [r]. Varasemates uurimustes on oletatud ka helitut poolvokaali, näiteks [ɹ̥] (Dawson 1980b; Sprigg 1954; Tournadre, Dorje 2003). Selle hääliku olemasolu kohta selgeid tõendeid. Mõnes Lhasa või kesktiibeti keele variandis võib see olla foneemi /ʂ/ variant.&lt;ref&gt;Zhang Yubin. Central Tibetan (Lhasa). – [https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-the-international-phonetic-association/article/central-tibetan-lhasa/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5 Veebis.] – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2024, 54, nr 2, lk 788–810.&lt;/ref&gt;
# Konsonantfoneemid /m/, /ŋ/, /p/, /r/, /l/ ja /k/ võivad esineda silbi lõpus. Klassikalise tiibeti keele sõnalõpuline /n/ on samuti säilinud, kuid tänapäevases häälduses väljendub see tavaliselt eelneva täishääliku nasaalisatsioonina, mitte eraldi kaashäälikuna (vt eespool). Foneemi /k/ sõna lõpus siiski ei hääldata, välja arvatud väga formaalses kõnes. Ka silbilõpulisi foneeme /r/ ja /l/}} jäävad sageli selgelt hääldamata ja väljenduvad eelneva täishääliku pikenemisena. Foneemine [[larüngaalklusiil] /ʔ/ esineb ainult sõna lõpus foneemide /s/, /t/ või /k/ asemel. Need häälikud esinesid klassikalises tiibeti keeles, kuid on hiljem kadunud. Näiteks Tiibeti endanimetus oli klassikalises tiibeti keeles ''Bod'', kuid nüüd hääldatakse seda [pʰø̀ʔ].

=== Täishäälikud ===
Täishäälikuid on kirjeldatud ja iseloomustatud mitmel viisil. Nende uurimine jätkub.&lt;ref name=&quot;Gong_2020&quot;&gt;Gong Xun. How many vowels are there in Lhasa Tibetan? – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2020, 43, nr 2, lk 225–254..&lt;/ref&gt;

Tournadre ja Sangda Dorje eristavad kaheksat täishäälikut:&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003, lk 35.&lt;/ref&gt;

{| class=wikitable style=text-align:center
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Vokaal]][[foneem]]id !
! [[Eesvokaal]]id
! [[Keskvokaal]]id
! [[Tagavokaal]]id
|-
! [[Kõrge vokaal|Kõrged]]
| /i/ /y/
|
| /u/
|-
! [[Keskkõrge vokaal|Keskkõrged]]
| /e/ /ø/
|
| /o/
|-
! [[Keskmadal vokaal|Keskmadalad]]
| /ɛ/
|
|
|-
! [[Madal vokaal|Madalad]]
|
| a
|
|}

Mõnikord kirjeldatakse veel kolme täishäälikut, mida peetakse oluliselt erinevaks: [ʌ] või [ə], mis on tavaliselt foneemi /a/ [[allofoon]]; [ɔ], mis on tavaliselt foneemi /o/ allofoon; ja [ɛ̈] (ümardamata tsentraliseerunud keskvokaal), mis on tavaliselt foneemi /e/ allofoon. Need häälikud esinevad tavaliselt [[kinnine silp|kinnistes silpides]]. Et tiibeti keeles ei ole lubatud [[geminaat|geminaadidd]], siis mõnikord lõpeb silp sama häälikuga, millega algab järgmine silp. Siis hääldatakse esimest silpi [[lahtine silp|lahtise silbina]], kuid selles säilib kinniselesilbile iseloomulik täishäälik. Näiteks ཞབས ''zhabs'' 'jalg' hääldatakse [ɕʌp] ja པད ''pad'' (laen sanskriti sõnast ''padma'', '[[india lootos]]') hääldatakse [pɛʔ], kuid liitsõna ཞབས་པད ''zhabs pad'' (&quot;lootosejalg&quot;, 'minister') hääldatakse [ɕʌpɛʔ]. See võib tekitada [[minimaalpaar]]e, milles eristuvad häälikud, mis muudes olukordades on allofoonid.

Allikad on eriarvamusel selles, kas häälikud [ɛ̈] (mis tuleneb foneemist {{IPA|/e/}} kinnises silbis) ja [ɛ] (mis tuleb foneemist /a/ [[metafoonia]] tõttu) on erinevad või sisuliselt identsed.

Foneemine täishäälikupikkus esineb piiratud juhtudel. Klassikalise tiibeti keele järelliidete, tavaliselt ''i''' (འི་) sulandumine sõna lõpus tekitab  pika täishääliku. Foneetilistes transkriptsioonides jäetakse see tunnus mõnikord märkimata. Tavalises kõnehäälduses asendatakse silbi lõpus esinevad häälikud [r] ja [l] sageli samuti täishääliku pikendamisega.

Täishäälikutel /i/, /y/, /e/, /ø/ ja /ɛ/ on nasaliseeritud vasted /ĩ/, /ỹ/, /ẽ/, /ø̃/ ja /ɛ̃/.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 55.&lt;/ref&gt; Ajalooliselt tulevad need vastavalt ühenditest /in/, /un/, /en/, /on/ ja /an/ ning kajastuvad ka kirjas. Häälikute /un/, /on/ ja /an/ kvaliteet on muutunud, sest ajalooline /n/ põhjustas koos kõigi teiste sõnalõpuliste [[koronaal]]idega [[umlaut|umlaudi]] tüüpi muutuse kesktiibeti keele Wü harus.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 56.&lt;/ref&gt; Mõnel ebatavalisel juhul võivad nasaaliseeruda ka häälikud /a/, /u/ ja /o/.

=== Toonid ===
Lhasa murret kirjeldatakse tavaliselt kahetoonilisena: eristatakse kõrget ja madalat tooni. Ühesilbilistes sõnades võib kumbki toon esineda siiski kahe erineva kontuuriga. Kõrge toon võib olla kas tasane või langev ja madal toon kas tasane või tõusev-langev. Viimase puhul tõuseb toon keskmisele kõrgusele ja langeb uuesti. Tavaliselt piisab kahe tooni eristamisest, sest minimaalpaare, mis erinevad ainult toonikontuuri poolest, on väga vähe. See erinevus esineb ainult mõnes sõnas, mis lõpevad häälikuga [m] või [ŋ]. Näiteks sõna ''kham'' (ཁམ, 'tükk' hääldatakse [kʰám kõrge tasase tooniga, sõna ''Khams'' (ཁམས་, '[[Kham]]') hääldatakse [kʰâm] kõrge langeva tooniga.&lt;ref name=&quot;g447&quot;&gt;P. Strazny. ''Encyclopedia of Linguistics'', Taylor &amp; Francis 2013, ISBN 978-1-135-45522-4, lk 1105.&lt;/ref&gt;

Mitmesilbilistes sõnades eristab toon tähendust peamiselt esimeses silbis. Sellepärast võiks tiibeti keelt fonoloogilise [[keeletüpoloogia]] seisukohalt täpsemalt nimetada [[tooniaktsendikeel]]eks, mitte päris [[toonikeel]]eks, milles igal silbil võib olla omaette toon.

==Morfoloogia==

=== Nimisõnad ja asesõnad ===

Nimisõnadel puudub [[grammatiline sugu]], kuigi sugu saab väljenduda leksikaalselt. Nimisõnadel [[arv (keeleteadus)|arvu]]kategooriat ei ole. Inimest tähistavatele [[Definiitsus|definiitsed]] võidakse lisada [[mitmus]]t väljendav liide ཚོ (''tsho'').

On kirjeldatud kuut käänet: [[absolutiiv]], [[ergatiiv]], [[genitiiv]], [[ablatiiv]], [[komitatiiv]] ja [[obliikvakääne]] (täidab ka [[daativ]]i ja [[lokatiiv]]i funktsioone). On ka teisi käänete käsitlusi. ([[klassikaline tiibeti keel| Klassikalise tiibeti keele]] puhul on pakutud näiteks kümmet käänet.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The Classical Tibetan cases and their transcategoriality. – ''Himalayan Linguistics'', 2010.&lt;/ref&gt; Käändeid väljendatakse üldjuhul abisõnadega, mis liituvad tervele nimisõnafraasile, mitte üksikule nimisõnale. Nende järelliidete kuju võib varieeruda tüve lõpphääliku järgi.

Isikulistel asesõnadel on grammatiline arv: neil on [[ainsus]]e, [[kaksus]]e ja [[mitmus]]e vormid. Kaksusevorm moodustatakse liitega གཉིས (''gnyis'') 'kaks', mitmusevorm liitega ཚོ (''tsho''). Asesõnadel võib olla üks kuni kolm [[registri (keeleteadus)|registrit]]: näiteks on esimesel isikul üks vorm ང (''nga''), teise isiku ainsuses aga eristatakse viisakat vormi ཁྱེད་རང (''khyed rang'') ja mitteformaalset vormi ཁྱོད (''khyod'').&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/45A-tib Tibetan (Standard Spoken): Politeness Distinctions in Pronouns |website], WALS Online.&lt;/ref&gt; Kolmanda isiku mitteformaalsetes vormides eristatakse mees- ja naissugu (ཁོ (''kho'') ja མོ ()''mo''), neutraalne vorm on ཁོང (''khong'').

Näitaval asesõnal on kolm kaugusastet: lähedane འདི (''ʼdi'') 'see', keskmine དེ (''de'') 'too' ja kauge ཕ་གི (''pha-gi'') 'too seal kaugel'. Neile saab lisada käändetunnuseid.

===Arvsõnad ja numbrid===
Tiibeti numbrid on [[tiibeti kiri|tiibeti kirjas]] kasutatav numbrisüsteem, mis on üks [[India numbrid|India numbrite]] variante. Seda kasutatakse tiibeti keeles.&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/writing/tibetan.htm Tibetan (བོད་སྐད)], Omniglot.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/language/numbers/tibetan.htm Numbers in Tibetan], Omniglot.&lt;/ref&gt;. See on [[kümnendsüsteem]]il põhinev [[positsiooniline arvusüsteem]],&lt;ref name=&quot;TD2003&quot;&gt;Nicolas Tournadre, Sangda Dorje. ''Manual of Standard Tibetan: Language and civilization'', Snow Lion Publications: Ithaca, N.Y. 2003, ISBN 1559391898, lk 131–134.&lt;/ref&gt; mida on kasutatud juba varajastes [[klassikaline tiibeti keel|klassikalise tiibeti keele]] tekstides. Ka [[mongoli numbrid]] on välja töötatud tiibeti numbrite põhjal.&lt;ref&gt;Stephen Chrisomalis. ''Numerical Notation: A Comparative History'', Cambridge University Press 2010 ISBN 9780521878180.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.unicode.org/versions/Unicode10.0.0/ch13.pdf The Unicode® Standard Version 10.0 – Core Specification: South and Central Asia-II], Unicode.org.&lt;/ref&gt;

==== Numbrid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti numbrid
| ༠ || ༡ || ༢ || ༣ || ༤ || ༥ || ༦ || ༧ || ༨ || ༩
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Devanaagari numbrid]]
| ०|| १ || २ || ३ || ४ || ५ || ६ || ७ || ८ || ९
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Bengali numbrid]]
| ০ || ১ || ২ || ৩ || ৪ || ৫ || ৬ || ৭ || ৮ || ৯
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Araabia numbrid]]
| 0 || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9
|}

==== Põhiarvud ja -arvsõnad ====
Erinevalt paljudest teistest [[Ida-Aasia]] keeltest, näiteks [[birma keel]]est, [[hiina keel]]est, [[jaapani keel]]est, [[korea keel]]est ja [[vietnami keel]]est, ei kasutata Lhasa tiibeti keeles loendamisel koos arvsõnadega [[loendussõna|loendussõnu]] ([[klassifikaator (keeleteadus)|klassifikaatoreid]]). Kümnetele järgneb siiski sageli ka tervikut või hulka väljendav sõna, mida kasutatakse mõnikord ka väiksemate arvude järel.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot;&gt;Waddell, de Lacouperie 1911: 920.&lt;/ref&gt;

Teaduslikes ja astroloogilistes teostes tähistatakse arve sümboolsete sõnadega, nagu ka [[sanskriti keel]]es.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon ja hääldus
|-
| 0 || ༠ || ཀླད་ཀོར་ || laykor
|-
| 1 || ༡ || གཅིག་ || chigk [t͡ɕi˥˩]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་ || nyi [ȵiː˥]
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་ || sum [sum˥]
|-
| 4 || ༤ || བཞི་ || shi [ɕi˩˧]
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་ || nga [ŋa˥]
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་ || trug [ʈ͡ʂʰu˩˧˨]
|-
| 7 || ༧ || བདུན་ || dün [tỹ˩˧]
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་ || gyay [cɛː˩˧˨]
|-
| 9 || ༩ || དགུ་ || gu [ku˩˧]
|}

===== Suuremad arvud =====
{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་ || chu
|-
| 11 || ༡༡ || བཅུ་གཅིག་ || chu chigk
|-
| 12 || ༡༢ || བཅུ་གཉིས་ || chu nyi
|-
| 13 || ༡༣ || བཅུ་གསུམ་ || chuk sum
|-
| 14 || ༡༤ || བཅུ་བཞི་ || chu shi
|-
| 15 || ༡༥ || བཅོ་ལྔ་ || cho nga
|-
| 16 || ༡༦ || བཅུ་དྲུག་ || chu druk
|-
| 17 || ༡༧ || བཅུ་བདུན་ || chup dün
|-
| 18 || ༡༨ || བཅོ་བརྒྱད || cho gyay
|-
| 19 || ༡༩ || བཅུ་དགུ་ || chu gu
|-
| 20 || ༢༠ || ཉི་ཤུ་ || nyi shu
|-
| 21 || ༢༡ || ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག || nyi shu tsa chigk
|-
| 30 || ༣༠ || སུམ་ཅུ || sum ju
|-
| 31 || ༣༡ || སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག || sum ju so chigk
|-
| 40 || ༤༠ || བཞི་བཅུ || ship ju
|-
| 41 || ༤༡ || བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག || ship ju shey chigk
|-
| 50 || ༥༠ || ལྔ་བཅུ || ngap ju
|-
| 51 || ༥༡ || ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག || ngap ju nga chigk
|-
| 60 || ༦༠ || དྲུག་ཅུ || trug chu
|-
| 61 || ༦༡ || དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག || trug chu rey chigk
|-
| 70 || ༧༠ || བདུན་ཅུ || dün ju
|-
| 71 || ༧༡ || བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག || dün ju dön chigk
|-
| 80 || ༨༠ || བརྒྱད་ཅུ || gyay ju
|-
| 81 || ༨༡ || བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག || gyay ju gya chigk
|-
| 90 || ༩༠ || དགུ་བཅུ || gup ju
|-
| 91 || ༩༡ || དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག || gup ju go chigk
|-
| 100 || ༡༠༠ || བརྒྱ་ || gya
|-
| 282 || ༢༨༢ || ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས || nyi gya dang gyay ju gya nyi
|-
| 1 000 || ༡༠༠༠ || སྟོང་ || tong
|-
| 3 047 || ༣༠༤༧ || སུམ་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་བཞི་བཅུ་ཞེ་བདུན || sum tong gya mey dang ship ju shey dün
|-
| 10 000 || ༡༠༠༠༠ || ཁྲི་ || thri
|-
| 1 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠ || ས་ཡ་ || sa ya
|-
| 10 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠ || བྱེ་བ་ || che wa
|-
| 100 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠ || དུང་ཕྱུར་ || dung chur
|-
| 1 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ || ther pum
|-
| 10 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ཆེན་པོ་ || ther pum chen po
|-
| 100 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ || thrag trig
|-
| 1 000 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ཆེན་པོ་ || thrag trig chen po
|}

20-st suuremates arvsõnades kasutatakse esimese ja teise numbri ühendamiseks arvsõna osade vahele paigutatavat ühendavat osist. Need osised on iga kümneliste arvu puhul erinevad: 21–29 puhul རྩ (''rtsa''), 31–39 puhul སོ (''so''), 41–49 puhul ཞེ (''zhe''), 51–59 puhul ང (''nga''), 61–69 puhul རེ (''re''), 71–79 puhul དོན (''don''), 81–89 puhul གྱ (''gya'') ja 91–99 puhul གོ (''go''). Kirjas võib རྩ asemel kasutada ka vormi ཉེར. Et iga osis vastab kindlale kümneliste arvule, võib selle abil jätta teise numbri täieliku nimetuse välja ütlemata (näiteks 32 puhul སོ་གཉིས, mitte སུམ་ཅུ་སོ་གཉིས). Nulliga lõppevate numbrite puhul neid osiseid ei kasutata. Lisaks võib numbri lõppemist nulliga rõhutada, lisades lõppu ཐམ་པ (näiteks བཞི་བཅུ་ཐམ་པ ja བརྒྱ་ཐམ་པ). Sajalistega seotud numbripositsioon eraldatakse väiksematest positsioonidest kirjas osisega དང (''dang''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ja', ja kõnes osisega ར (näiteks 282 on ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས või ཉིས་བརྒྱ་ར་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས).&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt; Kui nelja- või enamakohalises numbris on sajaliste positsioonis null, väljendatakse seda sõnaühendiga བརྒྱ་མེད (''brgya med''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ilma sajata' (näiteks ཉིས་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་ཉི་ཤུ་ཉེར་ལྔ). Miljonist (ས་ཡ, ''sa ya'') suuremate järkude nimetusi käsitatakse nimisõnadena ja nende kordajad paigutatakse nimetuse järele.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Arvsõnade 1, 2, 3 ja 10 kirjapilt muutub teiste arvsõnadega liitmisel, sest sellistes ühendites nende hääldus muutub.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Järgnevas tabelis on arvsõnad Wylie transliteratsioonis.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! [[Araabia numbrid|Araabia numbritega]]
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
|-
|གཅིག
|gcig
|1
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག
|nyi shu rtsa gcig
|21
|
|བཞི་བརྒྱ
|bzhi brgya
|400
|-
|གཉིས
|gnyis
|2
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཉིས
|nyi shu rtsa gnyis
|22
|
|ལྔ་བརྒྱ
|lnga brgya
|500
|-
|གསུམ
|gsum
|3
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གསུམ
|nyi shu rtsa gsum
|23
|
|དྲུག་བརྒྱ
|drug brgya
|600
|-
|བཞི
|bzhi
|4
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བཞི
|nyi shu rtsa bzhi
|24
|
|བདུན་བརྒྱ
|bdun brgya
|700
|-
|ལྔ
|lnga
|5
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་ལྔ
|nyi shu rtsa lnga
|25
|
|བརྒྱད་བརྒྱ
|brgyad brgya
|800
|-
|དྲུག
|drug
|6
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དྲུག
|nyi shu rtsa drug
|26
|
|དགུ་བརྒྱ
|dgu brgya
|900
|-
|བདུན
|bdun
|7
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བདུན
|nyi shu rtsa bdun
|27
|
|སྟོང
|stong
|1000
|-
|བརྒྱད
|brgyad
|8
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བརྒྱད
|nyi shu rtsa brgyad
|28
|
|ཁྲི
|khri
|(ühik) 10 000
|-
|དགུ
|dgu
|9
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དགུ
|nyi shu rtsa dgu
|29
|
|
|
|
|-
|བཅུ
|bcu
|10
|
|སུམ་ཅུ
|sum cu
|30
|
|སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག
|sum cu so gcig
|31
|-
|བཅུ་གཅིག
|bcu gcig
|11
|
|བཞི་བཅུ
|bzhi bcu
|40
|
|བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག
|bzhi bcu zhe gcig
|41
|-
|བཅུ་གཉིས
|bcu gnyis
|12
|
|ལྔ་བཅུ
|lnga bcu
|50
|
|ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག
|lnga bcu nga gcig
|51
|-
|བཅུ་གསུམ
|bcu gsum
|13
|
|དྲུག་ཅུ
|drug cu
|60
|
|དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག
|drug cu re gcig
|61
|-
|བཅུ་བཞི
|bcu bzhi
|14
|
|བདུན་ཅུ
|bdun cu
|70
|
|བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག
|bdun cu don gcig
|71
|-
|བཅོ་ལྔ
|bco lnga
|15
|
|བརྒྱད་ཅུ
|brgyad cu
|80
|
|བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག
|brgyad cu gya gcig
|81
|-
|བཅུ་དྲུག
|bcu drug
|16
|
|དགུ་བཅུ
|dgu bcu
|90
|
|དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག
|dgu bcu go gcig
|91
|-
|བཅུ་བདུན
|bcu bdun
|17
|
|བརྒྱ
|brgya
|100
|
|བརྒྱ་དང་གཅིག
|brgya dang gcig
|101
|-
|བཅོ་བརྒྱད
|bco brgyad
|18
|
|བརྒྱ་དང་ལྔ་བཅུ
|brgya dang lnga bcu
|150
|
|
|
|
|-
|བཅུ་དགུ
|bcu dgu
|19
|
|ཉིས་བརྒྱ
|nyis brgya
|200
|
|
|
|
|-
|ཉི་ཤུ
|nyi shu
|20
|
|སུམ་བརྒྱ
|sum brgya
|300
|
|
|
|
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|འབུམ
|'bum
|(ühik) 100 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ས་ཡ
|sa ya
|(ühik) 1 000 000 (miljon)
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|བྱེ་བ
|bye ba
|(ühik) 10 000 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|དུང་ཕྱུར
|dung phyur
|(ühik) 100 000 000&lt;ref&gt;[https://www.lamayeshe.com/article/tibetan-numbers Tibetan Numbers], Lamayeshe.&lt;/ref&gt;
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ཐེར་འབུམ
|ther 'bum
|(ühik) 1 000 000 000 (miljard)
|}

==== Järgarvsõnad ====
[[Järgarvsõna]]d moodustatakse [[põhiarvsõna]]le järelliite པ (''-pa'') lisamisega. Erandiks on järgarvsõna 'esimene', millel on omaette [[lekseem]] དང་པོ (''dang po'').&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne järgarvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 1 || ༡ || དང་པོ་ || dang po [tʰaŋ˩˧ko˥]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་པ་ || nyi pa
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་པ་ || sum pa
|-
| 4 || ༤ || བཞི་པ་ || shi pa
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་པ་ || nga pa
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་པ་ || trug pa
|-
| 7 || ༧ || བདུན་པ་ || dün pa
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་པ་ || gyay pa
|-
| 9 || ༩ || དགུ་པ་ || gu pa
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་པ་ || chu pa
|}

==== Murrud ====
[[Pilt:Tibet 7 half skar.jpg|pisi|7½ [[Tiibeti skar|''skar'']]{{'}}ine postmark. See on ainus teadaolev trükitud näide sümboli ༱ kasutamisest arvu 7,5 tähistamiseks&lt;ref name=&quot;bableStone&quot; /&gt;]]
Tiibeti numbrite mitut kaldkriipsuga varianti on [[Unicode]]'i standardisse lisatud murdarvude tähistamiseks. Unicode'i andmefailide järgi tähistab iga selline märk arvu, mis on ½ võrra väiksem kui arv, mida tähistab sama märk ilma kaldkriipsuta. Nende täpne tähendus ja autentsus on siiski ebaselged ja kasutamisnäiteid on teada väga vähe.&lt;ref name=&quot;bableStone&quot;&gt;[https://www.babelstone.co.uk/Blog/2007/04/numbers-that-dont-add-up-tibetan-half.html Numbers that Don't Add up – Tibetan Half Digits], BabelStone.&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti murrunumbrid
| ༳ || ༪ || ༫ || ༬ || ༭ || ༮ || ༯ || ༰ || ༱ || ༲
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Väärtused (Unicode'i andmefailide järgi)
| -0,5 || 0,5 || 1,5 || 2,5 || 3,5 || 4,5 || 5,5 || 6,5 || 7,5 || 8,5
|}


===Tegusõna===
Tegusõna paikneb alati [[lause]] lõpus. Tegusõnad ei ühildu [[isik (keeleteadus)|isikus]], [[arv (keeleteadus)|arvus]] ega [[grammatiline sugu|soos]]. Samuti puudub [[tegumood|tegumoe]] ([[aktiiv]] ja [[passiiv]]) eristus: tegusõnad on tegumoe suhtes neutraalsed.

Tiibeti tegusõnu saab liigitada [[tahtelisus]]e ja [[valents (keeleteadus)|valentsi]] järgi. Tegusõna tahtelisus mõjutab oluliselt selle [[morfoloogia]]t ja [[süntaks]]it. Tahtelistel tegusõnadel on [[käskiv kõneviis|käskiva kõneviisi]] vormid, mittetahtelistel neid ei ole. Näiteks saab öelda ལྟོས་ཤིག། (''ltos shig'') 'vaata', kuid mitte *མཐོང་ཤིག། (''mthong shig'') 'näe'. Peale selle saavad ainult tahtelised tegusõnad esineda koos [[egofoorilisus|egofoorilise]] [[koopula]]ga ཡིན། (''yin'').&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot;&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, 14, nr 1, lk 93–107. [https://web.archive.org/web/20230505115940/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/saxena1991pathways.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;

Tegusõnad jagunevad ühe- ja kahevalentseteks. Mõned tegusõnad võivad esineda mõlemas tarvituses, näiteks ཆག (''chag'') 'purunema' või 'purustama'. Valents ja tahtelisus mõjutavad seda, millised nimisõnad võivad esineda [[ergatiiv]]is ja millised [[absolutiiv]]is, millel puudub käändelõpp.&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt; Sihilisus ja tahtelisus on teineteisest sõltumatud kategooriad: nii tahteliste kui ka mittetahteliste tegusõnade hulgas leidub nii sihilisi kui ka sihituid tegusõnu.

Tegusõna [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]] mõjutab seda, milliseid tegusõnaliiteid ja lause lõpus paiknevaid abikoopulaid kasutatakse. Lõpetamata aspektis tegusõnu tähistatakse järelliitega གི (''gi'') või selle teisenditega, mis on identsed nimisõnade [[genitiiv]]i lõpuga. Lõpetatud aspektis tegusõnadel seda sufiksit ei kasutata. Kumbki aspektirühm jaguneb omakorda kaheks alamrühmaks: lõpetamata aspekti alla kuuluvad [[tulevik (keeleteadus)|tulevik]] ja [[kestev aspekt|kestev/üldine aspekt]]; lõpetatud aspekti alla kuuluvad [[täisminevik]] ja [[aorist]].&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt;

[[Evidentsiaalsus]] on tiibeti tegusõnade kategooria, mida on palju uuritud.&lt;ref name=&quot;DeLancey_1985&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan Evidentials and the Semantics of Causation. – ''Proceedings of the Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society'', 1985. [https://web.archive.org/web/20230512005542/http://journals.linguisticsociety.org/proceedings/index.php/BLS/article/viewFile/1905/1677 Veebis.]&lt;/ref&gt; See on aidanud märkimisväärselt kaasa evidentsiaalsuse uurimisele eri keeltes.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill, Lauren Gawne. The contribution of Tibetan languages to the study of evidentiality. – ''Evidential Systems of Tibetan Languages'', 2017, ISBN 978-3-11-046018-6 (e-raamat 978-3-11-047374-2), lk 1–40.&lt;/ref&gt; Evidentsiaalsus ja aspekt moodustavad modaalsuste süsteemi, milles modaalsusi eristavad lõpukoopulad. Põhikoopulate süsteemis eristatakse kolme kategooriat: egofooriline (ཡོད ''yod''), sensoorne (འདུག ''ʼdug'') ja faktuaalne (ཡོད་རེད ''yod-red''). Neid kategooriat väljendavad vastavakt samastuskoopulad ཡིན ''yin'', རེད་བཞག ''red-bzhag'' ja རེད ''red''.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37, nr 2, lk 240–263.&lt;/ref&gt; Nicolas Tournadre on eristanud järgmisi modaalsusi:

* väitev modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus, mis väljendab vahetut ohtu
* kogemuslik egofooriline modaalsus
* harjumuslik või üldistav väitev modaalsus
* järelduslik modaalsus
* tahteline egofooriline modaalsus
* tahteline või harjumuslik egofooriline modaalsus
* vastuvõttev egofooriline modaalsus
* tunnistuslik modaalsus

====Ajad ja evidentsiaalsus====
Eristatakse nelja aega ja kolme evidentsiaalsuskategooriat.

{| class=&quot;wikitable&quot;
! !! Tulevik !! Olevik !! Minevik !! Täisminevik
|-
! Isiklik ehk egofooriline
| V-gi-yin || V-gi-yod || V-pa-yin / byung || V-yod
|-
! Faktiivne
| V-gi-red || V-gi-yod-pa-red || V-pa-red || V-yod-pa-red
|-
! Tunnistuslik ehk sensoorne
| – || V-gi-'dug || V-song || V-bzhag
|}

Kõiki kolme evidentsiaalsuskategooriat saab kasutada kõigi kolme grammatilise isikuga, kuigi varasemates käsitlustes seostati isikulist kategooriat esimese isikuga.

== Süntaks ja sõnajärg ==
Tiibeti keelt on traditsiooniliselt käsitatud [[ergatiiv-absolutiivne keel|ergatiiv-absolutiivse keelena]], kuid hilisemad uurimused näitavad, et tegu on [[pragmaatiline|pragmaatilise ergatiiviga]]: [[ergatiiv]]i käändetunnus võib esineda agendil ja mõnel [[sihitu tegusõna]] alusel, kuid selle kasutamine ei ole kohustuslik ja sõltub semantilistest teguritest (eriti [[agentiivsus]]est ja [[perfektiivsus]]est) ja pragmaatilistest teguritest, eelkõige kontrastist.&lt;ref&gt;Scott DeLancey. &quot;Optional&quot; &quot;Ergativity&quot; in Tibeto-Burman Languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, kd 34, nr 2, lk 9–20.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, kd 14, nr 1, lk 93–107.&lt;/ref&gt; 

[[Sõnajärg]] on üldjoontes [[SOV]]: [[öeldis]] paikneb [[lause]] lõpus. 

[[Nimisõnafraas]]is enamik laiendeid järgneb nimisõnale, [[omastavaline täiend]] aga eelneb sellele:&lt;ref&gt;Matthew S. Dryer. ''Word order in Tibeto-Burman languages''. –  ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2008, kd 31, nr 1, lk 1–83. [https://www.acsu.buffalo.edu/~dryer/DryerTibetoBurmanWordOrder.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;
* omadussõnad paiknevad tiibeti keeles üldjuhul nimisõna järel, välja arvatud juhul, kui omadussõna ja nimisõna on seotud [[genitiiv]]i [[abisõnaga]];
* [[sihitis]]ed ja [[määrsõna]]d paiknevad enne [[tegusõna]], samuti omadussõnad [[öeldistäitelause]]tes;
* [[omastav]]as nimisõna paikneb selle nimisõna ees, mida ta täiendab;
* [[näitav asesõna|näitavad asesõnad]] ja arvsõnad paiknevad selle nimisõna järel, mida nad täiendavad.

Mõnes murdes on laiendite järjekord muutlik: näiteks Shigatse murdes ei ole omadussõna ja nimisõna järjestuses ülekaalus kumbki võimalik järjestus ning [[Dingri murre|Dingri murdes]] võib näitav asesõna paikneda nii nimisõna ees või selle järel.&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/87A-tis Tibetan (Shigatse): Order of Adjective and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/88A-tdi Tibetan (Dingri): Order of Demonstrative and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;

== Registrid ==

Tiibeti keeles on mitu [[registri (keeleteadus)|registrit]], millest enamik on ühised kogu tiibeti keelele laiemas mõttes. 
* ཕལ་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is  ''phal skad'', sõna-sõnalt 'tavakeel') on igapäevane kõnekeel. Traditsiooniliselt peetakse seda kirjanduse loomiseks sobivaks ja väljendit ''phal skad'' kasutatakse sageli halvustavalt, et näidata, et väljend ei sobi kirjalikku teksti.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot;&gt;Birgit Kellner. Vernacular Literacy in Tibet: Present Debates and Historical Beginnings. – Elke Krotz, Stephan Müller, Norbert Kössinger, Pavlína Rychterová (toim). ''Anfangsgeschichten / Origin Stories: Der Beginn volkssprachiger Schriftlichkeit in komparatistischer Perspektive / The Rise of Vernacular Literacy in a Comparative Perspective'' (''MittelalterStudien'', kd 31), Wilhelm Fink 2018, ISBN 978-3-8467-6346-9, lk 381–402. [https://www.fink.de/view/book/edcoll/9783846763469/BP000017.xml Veebis.]/ref&gt;
* ཞེ་ས། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''zhe sa'' 'austav ja lugupidav kõne') on austav keelekasutus, sealhulgas spetsiaalne austav sõnavara. Austusregister on omane kõigile tiibeti keeltele, kuid Lhasa keeles on see eriti arenenud ja tavavormi kõrval eristatakse kahte austusastet, üldist ja kõrgeimat.&lt;ref&gt;Joanna Bialek. Emergence of the honorific register in Tibetic languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2023, kd 46, nr 2, lk 290–327.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Samdrup Tsering, Hiroyuki Suzuki. Honorific register in Mabzhi Tibetan: How Amdo Tibetans use honorific words in their speech community. – ''Kyoto University Linguistic Research'', 2023, kd 42, lk 59–76. [https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/handle/2433/287601 Veebis.]&lt;/ref&gt;
* ཡིག་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''yig skad'', sõna-sõnalt 'kirjakeel') on  kirjanduslik kirjali kkeelekuju, mis hõlmab ka allpool kirjeldatud keelekuju ཆོས་སྐད (''chos skad'').&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;
* ཆོས་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''chos skad'', sõna-sõnalt 'õpetuse keel' või 'religioosne keel') on religioosne kirjakeel, milles on kirjutatud pühakirjad ja muud klassikalised teosed. Tänapäeval kasutatakse seda terminit vahel ka kirjakeele kohta üldiselt.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

Enne Hiina Rahvavabariigi aega eristati tiibeti keeles kolme keelekasutusvormi: esiteks kloostrites kasutatav liturgiline keel (''chos skad''); teiseks õukonnakeel – rangelt normeeritud ''she sa'', mis on tänapäevalgi Lhasa haritud ülemkihi keelekasutuse vorm; kolmandaks &quot;rahvakeel&quot; (''phal skad''), igapäevane kõnekeel, mille arvukad murded on Tiibeti suuruse tõttu sageli vastastikku peaaegu arusaamatud.

Kõrgemates stiiliregistrites kasutatakse rohkesti austavaid nimetusi ja tiitleid. Sageli kasutatavatel sõnadel on eri kujud, millega väljendatakse hierarhilisi erinevusi. Kõigis neis keelekasutusvormides oli puudus tänapäevasest sõnavarast. Alates 1960ndatest hakkasid keeleteadlased välja töötama uustiibeti keelt, mille sõnavara täiendati terminitega, et oleks võimalik õpetada näiteks füüsikat ja keemiat. Ka tänapäeva meedia kasutab seda Lhasa murde põhjal välja töötatud keelevarianti.

Lhasa kõnekeele põhjal on kujunenud tiibetlaste ühiskeel (''spyi skad''), mida kasutatakse nii Hiinas kui ka diasporaas, kuid igapäevases kõnes valitseb endiselt kohalik murre.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Martine Mazaudon. Les principes de construction du nombre dans les langues tibéto-birmanes. – Jacques François,  (toim). ''La Pluralité'',  Leuven: Peeters, 2002, ISBN 90-429-1295-2, lk 91–119. [http://halshs.archives-ouvertes.fr/docs/00/16/68/91/PDF/numerationTB_SLP.pdf Veebis.]

==Välislingid==
*[https://eki.ee/teatmik/tiibeti-nimed/ Tiibeti nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus

[[Kategooria:Tiibeti-Birma keeled]]
[[Kategooria:Tiibet]]</text>
      <sha1>tuafllxc51exp1nun9yh2h3kahxitul</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260751</id>
      <parentid>7260709</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T04:27:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ajad ja evidentsiaalsus */</comment>
      <origin>7260751</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="60156" sha1="391ybzz0150qziwblkzu687hko4t7wb" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib tänapäeva tiibeti kirjakeelest; kesktiibeti, khami ja amdo keele kogumi kohta vaata artiklit   [[Tiibeti keel (koondnimetus)]]}}
{{keeled|nimi=tiibeti keel|originaalnimi བོད་སྐད་། 
 | keelkonnavärv = Hiina-Tiibeti
 | riigid=[[Hiina]]s, [[India]]s
 | rääkijad      = 6  miljonit
 | keelkond      = [[Hiina-Tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;[[Tiibeti-Birma keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;'''tiibeti keel'''
 | riik          = {{PisiLipp|Hiina}} ([[Tiibeti autonoomne piirkond]])
 | keelehoole    = [[Tiibeti Keele Standardimise Komitee]]
 | kood 1        = bo
 | kood 2        = bod (T), tib (B)
 | kood 3        = bod
}}
'''Tiibeti keel''' ehk '''tiibeti kirjakeel'''&lt;ref&gt;Tiibeti keeles kasutatakse nimetusi ལྷ་སའི་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is ''Lha-sa'i skad'', [[THL]]is ''Lhaséké'', [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]{{'}}is ''Lasägä'') 'Lhasa keel' või བོད་སྐད (Wylie ''Bod skad'', THL ''Böké'', ''pinyin'' ''Pögä'') [pʰø̀k˭ɛʔ] 'tiibeti keel' (kasutatakse ka teiste keelekujude kohta).&lt;/ref&gt; on [[kesktiibeti keel]]e [[Lhasa murre|Lhasa murdel]] põhinev [[kirjakeel]]. Lhasa on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomse piirkonna]] pealinn.&lt;ref name=&quot;DeLancey 2017&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan. – [[Graham Thurgood]], Randy J. LaPolla (toim). ''The Sino-Tibetan Languages'', 2. trükk, Routledge: London / New York 2017, ISBN 978-0-367-57045-3, lk 385–403.&lt;/ref&gt; Tiibeti kirjakeelt kasutatakse [[ühiskeel]]ena ka [[tiibeti keel (koondnimetus)|laiemas mõttes tiibeti keel]]e [[murre]]te kõnelejate vahel, sealhulgas eksiilis elavate [[tiibetlased|tiibetlaste]] seas.

Tiibeti autonoomse piirkonna keelemääruse (vastu võetud 1987, muudetud 2002 ja 2019) esimese paragrahvi järgi on tiibeti keel (藏语文) piirkonna üldkasutatav keel ja kiri.&lt;ref&gt;[https://www.fadada.com/article/Basics-009776 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], fadada.com, 6.8.2019.&lt;/ref&gt; [[Human Rights Watch]]i 2020. aasta aruande järgi on &quot;kakskeelse hariduse&quot; poliitika viinud tiibeti keele järkjärgulise asendumiseni [[hiina keel]]ega algkoolide õppekeelena, välja arvatud tiibeti keele tunnid, kusjuures aruande välitööd hõlmasid ainult [[Nagchu vald|Nagchu valla]] maa-asulaid.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threatChina's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt; Hiina Riiginõukogu Informatsioonibüroo 2025. aasta valge raamatu järgi on tiibeti keele õppimise ja kasutamise õigus tagatud, piirkonna rahvakongressi õigusaktid ja valitsuste üldised ametlikud dokumendid avaldatakse nii hiina kui ka tiibeti keeles ning koolides õpetatakse mõlemat keelt.&lt;ref&gt;[https://www.ecns.cn/news/politics/2025-03-28/detail-ihepyqsm2135994.shtml Right to study and use Tibetan language guaranteed: white paper, ECNS (China News Service)], 28.3.2025.&lt;/ref&gt;

Tiibeti keel laiemas mõttes hõlmab  peale kesktiibeti keele ka [[khami keel]]t ja [[amdo keel]]t.&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;&gt;Konchok Gelek. Variation, contact, and change in language: Varieties in Yul shul (northern Khams). – ''International Journal of the Sociology of Language'', 2017, nr 245, lk 91–92.&lt;/ref&gt; Khami keele kõnelejad saavad Lhasa murdest õppimata nii palju aru, et nad saavad algtasemel suhelda, amdo keele kõnelejad ei saa aga Lhasa murdest üldse aru (vt [[vastastikune arusaadavus]]).&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;/&gt; Nii tiibeti kirjakeeles kui ka khami keeles on kujunenud [[toon (keeleteadus)|toon]]id ning sõnaalgulised [[kaashäälikuühend]]id on enamasti lihtsustunud.&lt;ref&gt;Felix Haller. [archive-url=https://web.archive.org/web/20150616073139/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/haller1999brief.pdf A brief comparison of register tone in Central Tibetan and Kham Tibetan.] – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1999, kd=22.&lt;/ref&gt; Sellepärast on need keeled [[klassikaline tiibeti keel|klassikalisest tiibeti keelest]] märkimisväärselt erinevad, eriti võrreldes konservatiivsema amdo keelega.&lt;ref&gt;Charlene Makley, Keith Dede, Kan Hua, QingshanWang. The Amdo Dialect of Labrang. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', kd 22, nr 1, 1999, lk 101. [https://web.archive.org/web/20160305073712/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/makley1999amdo.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;jermay reynolds 2012&quot;&gt;Jermay J. Reynolds. ''Language variation and change in an Amdo Tibetan village: Gender, education and resistance'', doktoritöö, Graduate School of Arts and Sciences of [[Georgetown University]], 2012, lk 19–21.&lt;/ref&gt;

== Ametlik ja sotsiolingvistiline staatus ==

Tiibeti keel on lisaks [[hiina standardkeel]]ele ametlikus kasutuses [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomses piirkonnas]] ja mõnes teises [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] piirkonnas, kus elab tiibetlasi.

[[Gerard A. Postiglione]] märkis 1999. aastal, et tiibetlased on Hiinas üks kõige vähem [[assimileerumine|assimileerunud]] rahvarühmi.&lt;ref&gt;Gerard A. Postiglione. ''China’s National Minority Education. Culture, Schooling, and Development'', Routledge 1999, lk 114.&lt;/ref&gt; 2002. aastal avaldatud Hiina uudisteagentuuri [[Xinhua]] teate kohaselt suhtles Tiibetis 84% tiibetlastest peamiselt tiibeti keeles.&lt;ref name=&quot;chutai&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 中国出台藏语言使用法规], [[Xinhua]]; [http://www.moe.gov.cn/jyb_sy/China_Language/ 国家语言文字工作委员会]&lt;/ref&gt; 

=== Õiguslik staatus ===

[[Hiina põhiseadus|Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus]]e artikli 4 järgi on kõigil rahvustel õigus kasutada ja arendada oma keelt ja kirja. Artiklis 121 on sätestatud, et rahvusliku autonoomiaga piirkondade omavalitsusorganid kasutavad oma ülesannete täitmisel vastavalt asjaomase piirkonna autonoomiaeeskirjadele suuliselt ja kirjalikult selles piirkonnas tavapäraselt kasutatavat keelt või keeli.&lt;ref name=&quot;verf1982&quot;&gt;[http://www.verfassungen.net/rc/verf82.htm Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus], verfassungen.net.&lt;/ref&gt;

1987. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna ajutised eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)&lt;/ref&gt; 1988. aastal kehtestati nende rakendamiseks üksikasjalikud sätted.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)的实施细则&lt;/ref&gt; 2002. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;guiding&quot;&gt;[http://www.xizang.gov.cn/zwgk/xxfb/fgwj/201902/t20190223_61645.html 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], 西藏自治区人民政府, xizang.gov.cn, 24.3.2008.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 西藏文化的保护与发展 – 藏语言文字的学习、使用和发展], Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu informatsioonibüroo, China.com.cn, 25.10.2008.&lt;/ref&gt; Eeskirjade kohaselt pidid valitsemine, kohtud ja haldusasutused ning tänavasildid ja reklaamid olema kakskeelsed.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt;

Tiibeti keele arendamise ja standardimise eest vastutab riiklik tiibeti keele terminoloogia standardimise komitee (tiibeti keeles བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས, hiina keeles 藏语术语标准化工作委员会|t=藏語術語標準化工作委員會). Komitee tegevust käsitlevad muu hulgas järgmised allikad:&lt;ref&gt;བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས}} (toim). བོད་ཀྱི་སྤྱི་སྐད་སྐོར་གྱི་ཆེད་རྩོམ་ཕྱོགས་བསྒྲིགས, Peking, མི་རིགས་དཔེ་སྐྲུན་ཁན / 民族出版社 1999, ISBN 7-105-03018-6;&lt;br /&gt;[https://web.archive.org/web/20070514065425/http://www.china-language.gov.cn/webinfopub/list.asp?id=2307&amp;columnid=139&amp;columnlayer=01380139 全国术语标准化技术委员会少数民族语分技术委员会藏语工作委员会2006年度工作会议在北京召开], 教育部语言文字应用研究所, china-language.gov.cn, 12.1.2007.&lt;br /&gt;|扎雅·洛桑普赤. [https://web.archive.org/web/20070707132828/http://info.tibet.cn/zt2006/zywdccyfz/xsjl/t20060322_101909.htm 藏语专词术语混乱的症结在哪里], China Tibet Information Center, info.tibet.cn, 22.3.2006.&lt;/ref&gt;

=== Kirjaoskus ===

Tiibetlaste [[kirjaoskamatus]]e määr [[1990. aasta Hiina rahvaloendus]]e järgi 69,39% (kogu Hiina rahvastikus 22,21%). [[2000. aasta Hiina rahvaloendus]]e ks oli see tiibetlaste seas vähenenud 47,55%-ni (Hiina kogurahvastikus 9,08%-ni).&lt;ref&gt;Minglang Zhou. Legislating Literatcy for Linguistic and Ethnic Minorities in Contemporary China. – Anthony J. Liddicoat (toim). ''Language planning and policy: Issues in Language Planning and Literacy'', Multilingual Matters, Clevedon / Tonawanda / North York 2007, lk 102–121, siin lk 117.&lt;/ref&gt;

Tiibeti autonoomsel piirkonnal on 2000., 2010. ja 2020. aasta loenduse järgi olnud Hiina provintside seas kõige madalam kirjaoskuse määr.&lt;ref&gt;[https://www.business-standard.com/article/current-affairs/tibet-has-lowest-literacy-among-all-provinces-in-china-delhi-think-tank-123022600629_1.html Tibet has lowest literacy among all provinces in China: Delhi think tank], Business Standard, 26.2.2023.&lt;/ref&gt;

=== Koolisüsteem ===

==== Tiibet ====

1998. aastal oli tiibeti keel õppekeeleks 98% Tiibeti algkoolidest&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 233.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; ja 92% algkooliõpetajatest olid tiibetlased. Samal ajal õpetati hiina keelt võõrkeelena.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; 2002. aastal oli tiibeti keeles 181 õpikut 16 õppeaine jaoks ja koostatud oli kaheksa loodusteaduste erialaterminoloogia sõnastikku.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; Sellest hoolimata õpetati matemaatikat, füüsikat ja keemiat põhikooli vanemas astmes ja keskkoolis üldjuhul hiina keeles.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Minglang Zhou, Hongkai Sun: ''Language Policy in the People’s Republic of China'', Kluwer 2004, lk 226.&lt;/ref&gt;

2004. aastal pärinesid tiibeti keele ja kirjanduse õpikute (''gaiyig'' སྐད་ཡིག་, 语文 ''yǔwén'') tekstid 47% ulatuses tänapäevasest ja uuemast tiibeti kirjandusest, 29% ulatuses traditsioonilisest tiibeti kirjandusest ja 24% ulatuses hiina keelest tõlgitud tekstidest.&lt;ref&gt;Ellen Bangsbo. ''Teaching and Learning in Tibet. A Review of Research and Policy Publications'', Nordic Institute of Asian Studies 2004, lk 16.&lt;/ref&gt; Tiibeti ülikoolides ja teistes kõrgkoolides oli 1998. aastal õppekeeleks enamasti hiina keel. Erandiks olid tiibeti ajaloo, keele ja kirjanduse ning traditsioonilise tiibeti meditsiiniga seotud õppeained.&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 235.&lt;/ref&gt; Ühe 2005. aasta uurimuse järgi said tiibetlastest üliõpilased õppida humanitaarteadusi tiibeti keeles mõnes Hiina vähemusrahvustele mõeldud kõrgkoolis.&lt;ref&gt;Gerard Postiglione. Ben Jiao, Sonam Gyatso. Education in Rural Tibet: Development, Problems and Adaptations. – ''China: An International Journal'', 2005, kd 3, nr 1, lk 1–23. [https://www.researchgate.net/publication/263867451 Veebis.]&lt;/ref&gt;

Eeskirjade kohaselt pidid [[hiinlased]] Tiibetis õppima ka tiibeti keelt, kuid juba 2006. aastal seda nõuet üldiselt eirati.&lt;ref&gt;June Teufel Dreyer, Barry Sautman (toim). ''Contemporary Tibet. Politics, Development, and Society in a Disputed Region'', M. E. Sharpe 2006, lk 78.&lt;/ref&gt;

===== Hiina keelepoliitika 2020ndatel =====
Alates 2020. aastast on Hiina keelepoliitika vähemuskeelte suhtes muutunud ja hinnangud sellele lahknevad. Hiina valitsuse ametliku seisukoha järgi on tiibeti keele õppimine ja kasutamine seadusega tagatud ning alg- ja keskkoolides õpetatakse nii tiibeti kui ka hiina keelt.&lt;ref name=&quot;whitepaper2023&quot;&gt;[https://english.www.gov.cn/archive/whitepaper/202311/10/content_WS654db703c6d0868f4e8e120d.html CPC Policies on the Governance of Xizang in the New Era: Approach and Achievements], The State Council of the People's Republic of China, 10.11.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi on õigus tiibeti keelt õppida ja kasutada samuti tagatud.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot;&gt;[https://chinadailyhk.com/article/608157 White paper highlights human rights progress in Xizang], Xinhua / China Daily HK, 28.3.2025.&lt;/ref&gt; Inimõiguste organisatsioonid ja tiibeti keele kaitsjad on aga teatanud, et hiina keel on muutunud üha enam peamiseks õppekeeleks.&lt;ref name=&quot;HRW2020&quot;&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threat China's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/04/04/tibet-language-white-paper/ Netizens demand China reinstate Tibetan language use in schools], Radio Free Asia, 4.4.2025.&lt;/ref&gt; [[Radio Free Asia]] andmetel muutus hiina keel 2020. aastal Tiibeti autonoomse piirkonna alg- ja keskkoolide põhiõppekeeleks ning 2023. aastast on ülikooli sisseastumiseksami keeleks ainult hiina keel.&lt;ref&gt;[https://www.tribuneindia.com/news/world/tibetans-call-out-chinas-language-policy-amid-claims-of-cultural-erasure-and-human-rights-violations Tibetans call out China's language policy], Tribune India (ANI), 8.4.2025, viidates RFA-le.&lt;/ref&gt;

2021. aastal kehtestas Hiina haridusministeerium Human Rights Watchi kirjelduse järgi &quot;laste kõne ühtlustamise kava&quot; (''Children's Speech Harmonization plan''), mis näeb ette  [[hiina kirjakeel]]e kasutamise kogu [[alusharidus]]es vähemusrahvuste asualadel. Human Rights Watchi 2026. aasta aruande järgi ei oska ega taha paljud tiibeti lapsed pärast lasteaia lõpetamist tiibeti keelt rääkida, ka mitte perekonnaliikmetega. Lasteaias käimine ei ole Hiinas kohustuslik, kuid Human Rights Watchi andmetel on see tiibetlaste asualadel muutunud praktikas kohustuslikuks, sest linnade algkoolid nõuavad üha sagedamini tõendit lasteaias käimise kohta. Hiina valitsus ei vastanud organisatsiooni kommentaaripärimistele.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2026/05/04/start-with-the-youngest-children/chinas-use-of-preschools-to-integrate-tibetans &quot;Start with the Youngest Children&quot;: China's Use of Preschools to &quot;Integrate&quot; Tibetans], Human Rights Watch, 4.5.2026.&lt;/ref&gt;

[[Tibet Watch]]i andmetel olid 2023. aasta septembriks [[Ngaba ringkond|Ngaba ringkonna]] tiibeti koolides kõik põhiainete õpikud asendatud hiinakeelsetega ja õpetajatel kästi anda kõik tunnid hiina keeles. Tiibeti keel jäi valikaineks. Tiibetikeelseid õpikuid saavad kooli lõpetamiseni edasi kasutada ainult 2021. aastal õppima asunud õpilased.&lt;ref&gt;[https://tibetwatch.org/all-textbooks-in-tibetan-replaced-in-ngaba/ All textbooks in Tibetan replaced in Ngaba], Tibet Watch, 12.10.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta veebruaris teatas Human Rights Watch, et Ida-Tiibetis oli alates 2021. aastast suletud vähemalt viis tiibeti keelt ja kultuuri edendanud kutsekooli.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;&gt;[https://www.hrw.org/news/2025/02/05/chinese-authorities-shutter-schools-eastern-tibet Chinese Authorities Shutter Schools in Eastern Tibet], Human Rights Watch, 5.2.2025.&lt;/ref&gt; Organisatsiooni andmetel õpetatakse riigikoolides tiibeti lapsi algkoolist keskkoolini ainult hiina keeles ja tiibeti keel on eraldi õppeaine, nagu võõrkeel.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;/&gt; Radio Free Asia teatas 2025. aasta jaanuaris ka tiibeti keele eratundide keelust koolivaheajal mitmes tiibetlastega asustatud piirkonnas. Sarnane keeld kehtestati  juba 2021. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/01/02/tibet-china-enforces-restrictions-students/ China places new restrictions on Tibetan students during winter school break], Radio Free Asia, 2.1.2025&lt;/ref&gt; Tibet Watchi andmetel teatas Tiibeti keskadministratsioon 2026. aasta oktoobris, et [[Gologi ringkond|Gologi ringkonnas]] suleti 2026. aasta suvel ja sügisel vähemalt kolm eraõiguslikku tiibeti kooli, sealhulgas orbude kool.&lt;ref&gt;[https://tibetoffice.org/media-press/news/three-more-tibetan-schools-shut-down-in-golog-as-china-tightens-its-grip-on-tibetan-language-education Three More Tibetan Schools Shut Down in Golog as China Tightens Its Grip on Tibetan-Language Education], Central Tibetan Administration, 19.10.2026.&lt;/ref&gt;

2023. aasta veebruaris väitsid kolm ÜRO sõltumatut eksperti, et umbes miljon tiibeti last õpib internaatkoolides, kus õppekeel on hiina keel.&lt;ref&gt;[https://ungeneva.org/en/news-media/news/2023/02/77614/china-tibetan-children-forced-assimilate-independent-rights-experts China: Tibetan children forced to assimilate, independent rights experts fear], UN Geneva, 6.2.2023.&lt;/ref&gt; Hiina ametivõimud vastavad, et lapsi ei sunnita internaatkoolidesse ja paljudes koolides õpetatakse ka tiibeti keelt ja Tiibeti ajalugu.&lt;ref&gt;[https://www.globalsecurity.org/military/library/news/2024/07/mil-240721-rfa01.htm China's controversial boarding school policy for Tibetans explained], RFA, 21.7.2024.&lt;/ref&gt;

12. märtsil 2026 võttis Hiina Rahvakongress vastu &quot;Etnilise ühtsuse ja arengu edendamise seaduse&quot; (poolt 2756, vastu 3, erapooletuid 3) ja see jõustus 1. juulil 2026.&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/world/china/china-set-pass-new-ethnic-minority-law-prioritise-use-mandarin-language-2026-03-12/ China passes new ethnic minority law, prioritises use of Mandarin language], Reuters, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Seaduse järgi vähemuskeeli &quot;austatakse ja kaitstakse&quot;, kuid kui hiina keelt ja vähemuskeeli kasutatakse koos, peab hiina keel olema esikohal. Koolieelikud peavad hiina keelt valdama ja avalikes kohtades peavad hiina märgid olema nähtavamad kui vähemuste kirjad.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot;&gt;[https://rfa.org/english/tibet/2026/07/24/explainer-china-ethnic-unity-law-tibet-uyghur/ Explained: China's 'ethnic unity and progress promotion' law], RFA, 24.7.2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.asianews.it/news-en/What-Xi-Jinpings-new-law-on-ethnic-groups-in-china-says-65025.html What Xi Jinping's new law on ethnic groups in China says], AsiaNews, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Hiina valitsus rõhutab seaduse 15. artiklit, mis kaitseb vähemuste õigust oma keelt õppida ja kasutada, kriitikud aga väidavad, et seadus fikseerib hiina keele ülemvõimu hariduses ning annab juba rakendatud poliitikale õigusliku aluse ja võib tiibeti keele kasutamist hariduses ja avalikus elus veelgi piirata.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot; /&gt;

==== Pagulased Indias ====

India tiibeti koolides oli õppekeeleks kuni 1985. aastani ainult inglise keel. 2006. aastal õpetati mõnes algkoolis esimese viie klassi jooksul osa aineid tiibeti keeles, alates kuuendast klassist aga käis õppetöö ainult inglise keeles. Kõik keskkooliõpikud olid ingliskeelsed.&lt;ref&gt;Dagmar Bernstorff, Hubertus von Welck. ''Exile as Challenge. The Tibetan Diaspora'', Orient Longman 2002, lk 271; Ashild Kolas, Monika P. Thowsen. ''On the Margins of Tibet. Cultural Survival on the Sino-Tibetan Frontier'', University of Washington Press 2006, lk 176; A. Tom Grunfeld. ''The Making of Modern Tibet'', M. E. Sharpe, 1996, lk 179, 198.&lt;/ref&gt; [[Dharamsala]] tiibeti koolides nägi tollane inimressursside arendamise ministeeriumi õppekava ette, et alates põhikooli keskastmest õpetatakse õppeaineid inglise keeles.&lt;ref&gt;Mary Ann Maslak. School as a site of Tibetan ethnic identity construction in India? Results from a content analysis of textbooks and Delphi study of teachers' perspectives. – ''Educational Review'', 2008, kd 60, nr 1, lk 85–106.&lt;/ref&gt;

=== Meedia ===

2000. aastal ilmus Tiibetis kokku 14 tiibetikeelset ajakirja ja 10 päevalehte. Lisaks ilmus Hiina teistes piirkondades käputäis piirkondlikke&lt;ref&gt;Kõige mõjukamate seas olid ༄༅༎སྦྲང་ཆར༎ (&quot;Kevadvihm&quot;) [[Qinghai]]s ja ༄༅༎ཟླ་ཟེར༎ (&quot;Kuuvalgus&quot;) [[Gansu]]s. Vt: Toni Huber. ''Amdo Tibetans in Transition. Society and Culture in the Post-Mao Era''. Brill 2000, lk 40.&lt;/ref&gt; ja üleriigilisi&lt;ref&gt;Nende seas oli Pekingis ilmuv ༄༅༎ཀྲུང་གོའི་བོད་ཀྱི་ཤེས་རིག༎ (&quot;Tibetoloogia Hiinas&quot;).&lt;/ref&gt; tiibetikeelseid ajalehti ja ajakirju.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi ilmus 2024. aasta lõpuks Tiibeti autonoomses piirkonnas tiibeti keeles 17 ajakirja ja 11 ajalehte.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot; /&gt; Tiibeti keeles tegutses arvukalt raadio- ja telejaamu ning tehti kinofilme, sealhulgas Lhasa ja kamba keelevariandis.&lt;ref&gt;Ka [[Radio China International]] edastas saateid nendes keelevariantides: [http://tibetan.chinabroadcast.cn/lhasa.htm tibetan.chinabroadcast.cn] ja [http://tibetan.chinabroadcast.cn/kangba.htm tibetan.chinabroadcast.cn].&lt;/ref&gt; Hiinas andis üheksa kirjastust regulaarselt välja tiibetikeelseid raamatuid. Igal aastal ilmus ligikaudu tuhat nimetust.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;

===Lahkarvamused tiibeti keele ohustatuse üle===

2008. aasta veebruaris toetas Briti parlamendiliige [[Norman Baker]] [[rahvusvaheline emakeelepäev|rahvusvahelise emakeelepäeva]] puhul [[Free Tibet Campaign]]i avaldatud ülevaadet ja nõudmist teha tiibeti keel Tiibeti autonoomse piirkonna ametikeeleks. Ta väitis: &quot;Hiina valitsus ajab teadlikku poliitikat hävitada kõik tiibetlik, sealhulgas tiibetlaste oma keel nende enda kodumaal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120725060858/http://www.freetibet.org/newsmedia/report-reveals-determined-chinese-assault-tibetan-language Report reveals determined Chinese assault on Tibetan language], Free Tibet, 21.2.2008.&lt;/ref&gt; Tibetoloog [[Elliot Sperling]] märkis seevastu, et &quot;teatud piirides püüab [[Hiina Rahvavabariik]] tiibeti kultuuri väljendamist võimaldada&quot; ja  &quot;kogu Tiibeti kiltmaal toimuvat kultuurilist tegevust ei saa ignoreerida&quot;.&lt;ref&gt;Sperling Elliot. Exile and Dissent: The Historical and Cultural Context. – Melissa Harris, Sydney Jones (toim). ''Tibet Since 1950: Silence, Prison, or Exile'',  2000, lk 31–36.&lt;/ref&gt;

2003. aastal seadis [[Barry Sautman]] ajakirjas [[Texas International Law Journal]] kahtluse alla väited tiibeti keele ohustatusest. Ta kirjutas, et ükski paljudest tollastest ohustatud keeli käsitlevatest uuringutest ei pidanud tiibeti keelt ohustatuks ja  tiibetlaste keele säilitamine erines keele kadumisest isegi sellistes lääneriikide kaugemates piirkondades, kus rakendati liberaalset keelepoliitikat. Sautmani sõnul olid väited, et Tiibeti algkoolides õpetati hiina keeles, ekslikud: tiibeti keel oli peamine õppekeel peaaegu kõigis Tiibeti autonoomse piirkonna algkoolides. Ta lisas, et hiina keelt hakati varastes klassides õpetama ainult linnakoolides ning põhjusel, et vähem kui neli tiibetlast kümnest jõudis keskkooli, oli algkool nende kultuurilise kujunemise seisukohalt kõige olulisem.&lt;ref&gt;Barry Sautman. Cultural Genocide and Tibet. – ''Texas International Law Journal'', 2003, 38, nr 2, lk 173–246.&lt;/ref&gt;

==Kiri==
{{Vaata|Tiibeti kiri|Tiibeti punktkiri}}

Tiibeti keelt kirjutatakse ühes [[india kirjad|India kirjadest]]. Selle ajalooliselt konservatiivne kirjaviis kajastab [[vanatiibeti keel]]e häälikusüsteemi ja aitab ühendada [[tiibeti keel (koondnimetus)|tiibetikeelset]] ala. See on abiks ka [[hiina-tiibeti algkeel]]e ja [[vanahiina keel]]e rekonstrueerimisel.&lt;ref name=&quot;Kiaer 2020 p. 34&quot;&gt;J. Kiaer. ''Delicious Words: East Asian Food Words in English'', Taylor &amp; Francis 2020ISBN 978-1-000-07934-0, lk 34.&lt;/ref&gt;

Kõige levinum süsteem, mida teadlased kasutavad tiibeti kirjas kirjutatud teksti [[latinisatsioon|latiniseerimiseks]], on [[Wylie transliteratsioon]]. Keeleteadlased kasutavad sageli ka muid, enda tarbeks välja töötatud transliteratsioonisüsteeme. Häälduse ligikaudseks edasiandmiseks on [[Hiina]] ametlik latinisatsioo [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]- Ingliskeelsetes materjalides kasutatakse transkriptsiooni [[THL]].&lt;ref&gt;David Germano, Nicolas Tournadre. [https://web.archive.org/web/20221224035020/https://www.thlib.org/reference/transliteration/#!essay=/thl/phonetics/s/b5 THL Simplified Phonetic Transcription of Standard Tibetan], The Tibetan and Himalayan library, 2003. &lt;/ref&gt; Mõne nime puhul on kasutusel ka ebareeglipärane transkriptsioon, näiteks [[Džomolungma]].

Tiibeti kirja silbi ortograafiline struktuur on (C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;)C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;(C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;)V(C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;).&lt;ref&gt;Nyima Droma, Ellen Bartee. ''A beginning textbook of Lhasa Tibetan'', National Press for Tibetan Studies 2000, lk 9–17.&lt;/ref&gt; Kõik kombinatsioonid ei ole lubatud.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Asukoht
!C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;
!V
!C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;
|-
!Nimetus
|Eesliide
|Ülatäht
|Juurtäht
|Alatäht
|Täishäälik
|Järelliide
|Teine järelliide
|-
!Lubatud tähemärgid
|&lt;big&gt;ག ད བ མ འ&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ར ལ ས&lt;/big&gt;
|mis tahes kaashäälik
|&lt;big&gt;ཡ ར ལ ཝ&lt;/big&gt;
|mis tahes täishäälik
|&lt;big&gt;ག ང ད ན བ མ འ ར ལ ས&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ད ས&lt;/big&gt;
|}

== Fonoloogia ==
[[Silp|Silbi]] ehitus on suhteliselt lihtne.&lt;ref&gt;Lim 2018: 12.&lt;/ref&gt; [[Kaashäälikuühend]]id ei ole lubatud&lt;ref&gt;Denwood 1999: 75.&lt;/ref&gt;. ja silbi lõpus võib olla ainult üks kaashäälik.&lt;ref&gt;Denwood 1999: 71.&lt;/ref&gt; Täishäälikud võivad olla lühikesed või pikad ja [[täishääliku pikkus|pikad täishäälikud]] võivad lisaks olla [[nasaalvokaal|nasaaliseeritud]].{{sfn|DeLancey|2003|p=272}} [[Vokaalharmoonia]] esineb  kahesilbilistes sõnades ja [[finiitne tegusõnavorm|finiitsetes  tegusõnavormides]].&lt;ref&gt;Chang, Chang 1968.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 271.&lt;/ref&gt;

[[toon (keeleteadus)|Toonid]] on tähendust eristavad. Eristatakse vähemalt kahte [[toonifoneem]]i.{{sfn|Lim|2018|p=28}} Kuigi Hiina keeleteadlased eelistavad nelja tooni analüüsi,&lt;ref&gt;Lim 2018: 34&lt;/ref&gt; leiab [[Scott DeLancey|DeLancey]] (2003), et langev toon ja sõnalõpuline [k] või [ʔ] on [[kontrastne jaotussuhe|kontrastses jaotussuhtes]]. Sellepärast ta räägib kas kõrge või madala tooniga silpidest.&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 272.&lt;/ref&gt;

=== Kaashäälikud ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Konsonant]][[foneem]]id
!
! colspan=&quot;2&quot; | [[Labiaal]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Alveolaar]]id
! [[Retrofleks]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Alveopalataal]]id ja [[palataal]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Velaar]]id
! [[Glotaal]]id
|-
! [[Nasaal]]id
| colspan=&quot;2&quot; | /m/
| colspan=&quot;2&quot; | /n/
|
| colspan=&quot;2&quot; | /ɲ/
| colspan=&quot;2&quot; | /ŋ/
|
|-
! [[Klusiil]]id
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /pʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /p/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /t/
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;border-right: none;&quot; | [ʈʰ] ~ [ʈʂʰ] &lt;br /&gt; /ʈ/ ~ [ʈʂ]
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /cʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /c/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /kʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /k/
| /ʔ/
|-
! [[Afrikaat|Afrikaadid]]
| colspan=&quot;2&quot; |
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tsʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /ts/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tɕʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /tɕ/
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|-
! [[Frikatiiv]]id
| colspan=&quot;2&quot; |
| colspan=&quot;2&quot; | /s/
| [ʂ]
| colspan=&quot;2&quot; | /ɕ/
| colspan=&quot;2&quot; |
| [h]
|-
! [[Poolvokaal]]id
| colspan=&quot;2&quot; | /w/
| colspan=&quot;2&quot; | /ɹ/
|
| colspan=&quot;2&quot; | /j/
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|-
! [[Lateraal]]id
| colspan=&quot;2&quot; |
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /l̥/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /l/
|
| colspan=&quot;2&quot; |
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|}

# Madala tooni korral muutuvad helitud aspireerimata klusiilid ja frikatiivid /p, t, ts, ʈ ~ ʈʂ, tɕ, c, k/ helilisteks: [b, d, dz, ɖ ~ ɖʐ, dʑ, ɟ, ɡ]. Aspireeritud klusiilid ja frikariivid /pʰ, tʰ, tsʰ, ʈʰ ~ ʈʂʰ, tɕ, cʰ, kʰ/ kaotavad osa [[aspiratsioon]]ist. Seega eristuvad foneemipaarid /p, t, ts, ʈ ~ ʈʂ, tɕ, c, k/ ja /pʰ, tʰ, tsʰ, ʈʰ ~ ʈʂʰ, tɕʰ, cʰ, kʰ/ selles kontekstis peamiselt helilisuse järgi. Lhasa kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvate kõnelejate murdes madala tooni korral helilisi klusiile ja frikatiive ei kasutata.
# Poolvokaalil /ɹ/ on neli hääldusvarianti: [ɹ], [ʐ], [ɾ] ja [r]. Varasemates uurimustes on oletatud ka helitut poolvokaali, näiteks [ɹ̥] (Dawson 1980b; Sprigg 1954; Tournadre, Dorje 2003). Selle hääliku olemasolu kohta selgeid tõendeid. Mõnes Lhasa või kesktiibeti keele variandis võib see olla foneemi /ʂ/ variant.&lt;ref&gt;Zhang Yubin. Central Tibetan (Lhasa). – [https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-the-international-phonetic-association/article/central-tibetan-lhasa/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5 Veebis.] – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2024, 54, nr 2, lk 788–810.&lt;/ref&gt;
# Konsonantfoneemid /m/, /ŋ/, /p/, /r/, /l/ ja /k/ võivad esineda silbi lõpus. Klassikalise tiibeti keele sõnalõpuline /n/ on samuti säilinud, kuid tänapäevases häälduses väljendub see tavaliselt eelneva täishääliku nasaalisatsioonina, mitte eraldi kaashäälikuna (vt eespool). Foneemi /k/ sõna lõpus siiski ei hääldata, välja arvatud väga formaalses kõnes. Ka silbilõpulisi foneeme /r/ ja /l/}} jäävad sageli selgelt hääldamata ja väljenduvad eelneva täishääliku pikenemisena. Foneemine [[larüngaalklusiil] /ʔ/ esineb ainult sõna lõpus foneemide /s/, /t/ või /k/ asemel. Need häälikud esinesid klassikalises tiibeti keeles, kuid on hiljem kadunud. Näiteks Tiibeti endanimetus oli klassikalises tiibeti keeles ''Bod'', kuid nüüd hääldatakse seda [pʰø̀ʔ].

=== Täishäälikud ===
Täishäälikuid on kirjeldatud ja iseloomustatud mitmel viisil. Nende uurimine jätkub.&lt;ref name=&quot;Gong_2020&quot;&gt;Gong Xun. How many vowels are there in Lhasa Tibetan? – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2020, 43, nr 2, lk 225–254..&lt;/ref&gt;

Tournadre ja Sangda Dorje eristavad kaheksat täishäälikut:&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003, lk 35.&lt;/ref&gt;

{| class=wikitable style=text-align:center
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Vokaal]][[foneem]]id !
! [[Eesvokaal]]id
! [[Keskvokaal]]id
! [[Tagavokaal]]id
|-
! [[Kõrge vokaal|Kõrged]]
| /i/ /y/
|
| /u/
|-
! [[Keskkõrge vokaal|Keskkõrged]]
| /e/ /ø/
|
| /o/
|-
! [[Keskmadal vokaal|Keskmadalad]]
| /ɛ/
|
|
|-
! [[Madal vokaal|Madalad]]
|
| a
|
|}

Mõnikord kirjeldatakse veel kolme täishäälikut, mida peetakse oluliselt erinevaks: [ʌ] või [ə], mis on tavaliselt foneemi /a/ [[allofoon]]; [ɔ], mis on tavaliselt foneemi /o/ allofoon; ja [ɛ̈] (ümardamata tsentraliseerunud keskvokaal), mis on tavaliselt foneemi /e/ allofoon. Need häälikud esinevad tavaliselt [[kinnine silp|kinnistes silpides]]. Et tiibeti keeles ei ole lubatud [[geminaat|geminaadidd]], siis mõnikord lõpeb silp sama häälikuga, millega algab järgmine silp. Siis hääldatakse esimest silpi [[lahtine silp|lahtise silbina]], kuid selles säilib kinniselesilbile iseloomulik täishäälik. Näiteks ཞབས ''zhabs'' 'jalg' hääldatakse [ɕʌp] ja པད ''pad'' (laen sanskriti sõnast ''padma'', '[[india lootos]]') hääldatakse [pɛʔ], kuid liitsõna ཞབས་པད ''zhabs pad'' (&quot;lootosejalg&quot;, 'minister') hääldatakse [ɕʌpɛʔ]. See võib tekitada [[minimaalpaar]]e, milles eristuvad häälikud, mis muudes olukordades on allofoonid.

Allikad on eriarvamusel selles, kas häälikud [ɛ̈] (mis tuleneb foneemist {{IPA|/e/}} kinnises silbis) ja [ɛ] (mis tuleb foneemist /a/ [[metafoonia]] tõttu) on erinevad või sisuliselt identsed.

Foneemine täishäälikupikkus esineb piiratud juhtudel. Klassikalise tiibeti keele järelliidete, tavaliselt ''i''' (འི་) sulandumine sõna lõpus tekitab  pika täishääliku. Foneetilistes transkriptsioonides jäetakse see tunnus mõnikord märkimata. Tavalises kõnehäälduses asendatakse silbi lõpus esinevad häälikud [r] ja [l] sageli samuti täishääliku pikendamisega.

Täishäälikutel /i/, /y/, /e/, /ø/ ja /ɛ/ on nasaliseeritud vasted /ĩ/, /ỹ/, /ẽ/, /ø̃/ ja /ɛ̃/.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 55.&lt;/ref&gt; Ajalooliselt tulevad need vastavalt ühenditest /in/, /un/, /en/, /on/ ja /an/ ning kajastuvad ka kirjas. Häälikute /un/, /on/ ja /an/ kvaliteet on muutunud, sest ajalooline /n/ põhjustas koos kõigi teiste sõnalõpuliste [[koronaal]]idega [[umlaut|umlaudi]] tüüpi muutuse kesktiibeti keele Wü harus.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 56.&lt;/ref&gt; Mõnel ebatavalisel juhul võivad nasaaliseeruda ka häälikud /a/, /u/ ja /o/.

=== Toonid ===
Lhasa murret kirjeldatakse tavaliselt kahetoonilisena: eristatakse kõrget ja madalat tooni. Ühesilbilistes sõnades võib kumbki toon esineda siiski kahe erineva kontuuriga. Kõrge toon võib olla kas tasane või langev ja madal toon kas tasane või tõusev-langev. Viimase puhul tõuseb toon keskmisele kõrgusele ja langeb uuesti. Tavaliselt piisab kahe tooni eristamisest, sest minimaalpaare, mis erinevad ainult toonikontuuri poolest, on väga vähe. See erinevus esineb ainult mõnes sõnas, mis lõpevad häälikuga [m] või [ŋ]. Näiteks sõna ''kham'' (ཁམ, 'tükk' hääldatakse [kʰám kõrge tasase tooniga, sõna ''Khams'' (ཁམས་, '[[Kham]]') hääldatakse [kʰâm] kõrge langeva tooniga.&lt;ref name=&quot;g447&quot;&gt;P. Strazny. ''Encyclopedia of Linguistics'', Taylor &amp; Francis 2013, ISBN 978-1-135-45522-4, lk 1105.&lt;/ref&gt;

Mitmesilbilistes sõnades eristab toon tähendust peamiselt esimeses silbis. Sellepärast võiks tiibeti keelt fonoloogilise [[keeletüpoloogia]] seisukohalt täpsemalt nimetada [[tooniaktsendikeel]]eks, mitte päris [[toonikeel]]eks, milles igal silbil võib olla omaette toon.

==Morfoloogia==

=== Nimisõnad ja asesõnad ===

Nimisõnadel puudub [[grammatiline sugu]], kuigi sugu saab väljenduda leksikaalselt. Nimisõnadel [[arv (keeleteadus)|arvu]]kategooriat ei ole. Inimest tähistavatele [[Definiitsus|definiitsed]] võidakse lisada [[mitmus]]t väljendav liide ཚོ (''tsho'').

On kirjeldatud kuut käänet: [[absolutiiv]], [[ergatiiv]], [[genitiiv]], [[ablatiiv]], [[komitatiiv]] ja [[obliikvakääne]] (täidab ka [[daativ]]i ja [[lokatiiv]]i funktsioone). On ka teisi käänete käsitlusi. ([[klassikaline tiibeti keel| Klassikalise tiibeti keele]] puhul on pakutud näiteks kümmet käänet.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The Classical Tibetan cases and their transcategoriality. – ''Himalayan Linguistics'', 2010.&lt;/ref&gt; Käändeid väljendatakse üldjuhul abisõnadega, mis liituvad tervele nimisõnafraasile, mitte üksikule nimisõnale. Nende järelliidete kuju võib varieeruda tüve lõpphääliku järgi.

Isikulistel asesõnadel on grammatiline arv: neil on [[ainsus]]e, [[kaksus]]e ja [[mitmus]]e vormid. Kaksusevorm moodustatakse liitega གཉིས (''gnyis'') 'kaks', mitmusevorm liitega ཚོ (''tsho''). Asesõnadel võib olla üks kuni kolm [[registri (keeleteadus)|registrit]]: näiteks on esimesel isikul üks vorm ང (''nga''), teise isiku ainsuses aga eristatakse viisakat vormi ཁྱེད་རང (''khyed rang'') ja mitteformaalset vormi ཁྱོད (''khyod'').&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/45A-tib Tibetan (Standard Spoken): Politeness Distinctions in Pronouns |website], WALS Online.&lt;/ref&gt; Kolmanda isiku mitteformaalsetes vormides eristatakse mees- ja naissugu (ཁོ (''kho'') ja མོ ()''mo''), neutraalne vorm on ཁོང (''khong'').

Näitaval asesõnal on kolm kaugusastet: lähedane འདི (''ʼdi'') 'see', keskmine དེ (''de'') 'too' ja kauge ཕ་གི (''pha-gi'') 'too seal kaugel'. Neile saab lisada käändetunnuseid.

===Arvsõnad ja numbrid===
Tiibeti numbrid on [[tiibeti kiri|tiibeti kirjas]] kasutatav numbrisüsteem, mis on üks [[India numbrid|India numbrite]] variante. Seda kasutatakse tiibeti keeles.&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/writing/tibetan.htm Tibetan (བོད་སྐད)], Omniglot.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/language/numbers/tibetan.htm Numbers in Tibetan], Omniglot.&lt;/ref&gt;. See on [[kümnendsüsteem]]il põhinev [[positsiooniline arvusüsteem]],&lt;ref name=&quot;TD2003&quot;&gt;Nicolas Tournadre, Sangda Dorje. ''Manual of Standard Tibetan: Language and civilization'', Snow Lion Publications: Ithaca, N.Y. 2003, ISBN 1559391898, lk 131–134.&lt;/ref&gt; mida on kasutatud juba varajastes [[klassikaline tiibeti keel|klassikalise tiibeti keele]] tekstides. Ka [[mongoli numbrid]] on välja töötatud tiibeti numbrite põhjal.&lt;ref&gt;Stephen Chrisomalis. ''Numerical Notation: A Comparative History'', Cambridge University Press 2010 ISBN 9780521878180.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.unicode.org/versions/Unicode10.0.0/ch13.pdf The Unicode® Standard Version 10.0 – Core Specification: South and Central Asia-II], Unicode.org.&lt;/ref&gt;

==== Numbrid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti numbrid
| ༠ || ༡ || ༢ || ༣ || ༤ || ༥ || ༦ || ༧ || ༨ || ༩
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Devanaagari numbrid]]
| ०|| १ || २ || ३ || ४ || ५ || ६ || ७ || ८ || ९
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Bengali numbrid]]
| ০ || ১ || ২ || ৩ || ৪ || ৫ || ৬ || ৭ || ৮ || ৯
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Araabia numbrid]]
| 0 || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9
|}

==== Põhiarvud ja -arvsõnad ====
Erinevalt paljudest teistest [[Ida-Aasia]] keeltest, näiteks [[birma keel]]est, [[hiina keel]]est, [[jaapani keel]]est, [[korea keel]]est ja [[vietnami keel]]est, ei kasutata Lhasa tiibeti keeles loendamisel koos arvsõnadega [[loendussõna|loendussõnu]] ([[klassifikaator (keeleteadus)|klassifikaatoreid]]). Kümnetele järgneb siiski sageli ka tervikut või hulka väljendav sõna, mida kasutatakse mõnikord ka väiksemate arvude järel.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot;&gt;Waddell, de Lacouperie 1911: 920.&lt;/ref&gt;

Teaduslikes ja astroloogilistes teostes tähistatakse arve sümboolsete sõnadega, nagu ka [[sanskriti keel]]es.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon ja hääldus
|-
| 0 || ༠ || ཀླད་ཀོར་ || laykor
|-
| 1 || ༡ || གཅིག་ || chigk [t͡ɕi˥˩]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་ || nyi [ȵiː˥]
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་ || sum [sum˥]
|-
| 4 || ༤ || བཞི་ || shi [ɕi˩˧]
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་ || nga [ŋa˥]
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་ || trug [ʈ͡ʂʰu˩˧˨]
|-
| 7 || ༧ || བདུན་ || dün [tỹ˩˧]
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་ || gyay [cɛː˩˧˨]
|-
| 9 || ༩ || དགུ་ || gu [ku˩˧]
|}

===== Suuremad arvud =====
{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་ || chu
|-
| 11 || ༡༡ || བཅུ་གཅིག་ || chu chigk
|-
| 12 || ༡༢ || བཅུ་གཉིས་ || chu nyi
|-
| 13 || ༡༣ || བཅུ་གསུམ་ || chuk sum
|-
| 14 || ༡༤ || བཅུ་བཞི་ || chu shi
|-
| 15 || ༡༥ || བཅོ་ལྔ་ || cho nga
|-
| 16 || ༡༦ || བཅུ་དྲུག་ || chu druk
|-
| 17 || ༡༧ || བཅུ་བདུན་ || chup dün
|-
| 18 || ༡༨ || བཅོ་བརྒྱད || cho gyay
|-
| 19 || ༡༩ || བཅུ་དགུ་ || chu gu
|-
| 20 || ༢༠ || ཉི་ཤུ་ || nyi shu
|-
| 21 || ༢༡ || ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག || nyi shu tsa chigk
|-
| 30 || ༣༠ || སུམ་ཅུ || sum ju
|-
| 31 || ༣༡ || སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག || sum ju so chigk
|-
| 40 || ༤༠ || བཞི་བཅུ || ship ju
|-
| 41 || ༤༡ || བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག || ship ju shey chigk
|-
| 50 || ༥༠ || ལྔ་བཅུ || ngap ju
|-
| 51 || ༥༡ || ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག || ngap ju nga chigk
|-
| 60 || ༦༠ || དྲུག་ཅུ || trug chu
|-
| 61 || ༦༡ || དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག || trug chu rey chigk
|-
| 70 || ༧༠ || བདུན་ཅུ || dün ju
|-
| 71 || ༧༡ || བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག || dün ju dön chigk
|-
| 80 || ༨༠ || བརྒྱད་ཅུ || gyay ju
|-
| 81 || ༨༡ || བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག || gyay ju gya chigk
|-
| 90 || ༩༠ || དགུ་བཅུ || gup ju
|-
| 91 || ༩༡ || དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག || gup ju go chigk
|-
| 100 || ༡༠༠ || བརྒྱ་ || gya
|-
| 282 || ༢༨༢ || ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས || nyi gya dang gyay ju gya nyi
|-
| 1 000 || ༡༠༠༠ || སྟོང་ || tong
|-
| 3 047 || ༣༠༤༧ || སུམ་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་བཞི་བཅུ་ཞེ་བདུན || sum tong gya mey dang ship ju shey dün
|-
| 10 000 || ༡༠༠༠༠ || ཁྲི་ || thri
|-
| 1 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠ || ས་ཡ་ || sa ya
|-
| 10 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠ || བྱེ་བ་ || che wa
|-
| 100 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠ || དུང་ཕྱུར་ || dung chur
|-
| 1 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ || ther pum
|-
| 10 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ཆེན་པོ་ || ther pum chen po
|-
| 100 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ || thrag trig
|-
| 1 000 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ཆེན་པོ་ || thrag trig chen po
|}

20-st suuremates arvsõnades kasutatakse esimese ja teise numbri ühendamiseks arvsõna osade vahele paigutatavat ühendavat osist. Need osised on iga kümneliste arvu puhul erinevad: 21–29 puhul རྩ (''rtsa''), 31–39 puhul སོ (''so''), 41–49 puhul ཞེ (''zhe''), 51–59 puhul ང (''nga''), 61–69 puhul རེ (''re''), 71–79 puhul དོན (''don''), 81–89 puhul གྱ (''gya'') ja 91–99 puhul གོ (''go''). Kirjas võib རྩ asemel kasutada ka vormi ཉེར. Et iga osis vastab kindlale kümneliste arvule, võib selle abil jätta teise numbri täieliku nimetuse välja ütlemata (näiteks 32 puhul སོ་གཉིས, mitte སུམ་ཅུ་སོ་གཉིས). Nulliga lõppevate numbrite puhul neid osiseid ei kasutata. Lisaks võib numbri lõppemist nulliga rõhutada, lisades lõppu ཐམ་པ (näiteks བཞི་བཅུ་ཐམ་པ ja བརྒྱ་ཐམ་པ). Sajalistega seotud numbripositsioon eraldatakse väiksematest positsioonidest kirjas osisega དང (''dang''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ja', ja kõnes osisega ར (näiteks 282 on ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས või ཉིས་བརྒྱ་ར་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས).&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt; Kui nelja- või enamakohalises numbris on sajaliste positsioonis null, väljendatakse seda sõnaühendiga བརྒྱ་མེད (''brgya med''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ilma sajata' (näiteks ཉིས་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་ཉི་ཤུ་ཉེར་ལྔ). Miljonist (ས་ཡ, ''sa ya'') suuremate järkude nimetusi käsitatakse nimisõnadena ja nende kordajad paigutatakse nimetuse järele.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Arvsõnade 1, 2, 3 ja 10 kirjapilt muutub teiste arvsõnadega liitmisel, sest sellistes ühendites nende hääldus muutub.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Järgnevas tabelis on arvsõnad Wylie transliteratsioonis.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! [[Araabia numbrid|Araabia numbritega]]
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
|-
|གཅིག
|gcig
|1
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག
|nyi shu rtsa gcig
|21
|
|བཞི་བརྒྱ
|bzhi brgya
|400
|-
|གཉིས
|gnyis
|2
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཉིས
|nyi shu rtsa gnyis
|22
|
|ལྔ་བརྒྱ
|lnga brgya
|500
|-
|གསུམ
|gsum
|3
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གསུམ
|nyi shu rtsa gsum
|23
|
|དྲུག་བརྒྱ
|drug brgya
|600
|-
|བཞི
|bzhi
|4
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བཞི
|nyi shu rtsa bzhi
|24
|
|བདུན་བརྒྱ
|bdun brgya
|700
|-
|ལྔ
|lnga
|5
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་ལྔ
|nyi shu rtsa lnga
|25
|
|བརྒྱད་བརྒྱ
|brgyad brgya
|800
|-
|དྲུག
|drug
|6
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དྲུག
|nyi shu rtsa drug
|26
|
|དགུ་བརྒྱ
|dgu brgya
|900
|-
|བདུན
|bdun
|7
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བདུན
|nyi shu rtsa bdun
|27
|
|སྟོང
|stong
|1000
|-
|བརྒྱད
|brgyad
|8
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བརྒྱད
|nyi shu rtsa brgyad
|28
|
|ཁྲི
|khri
|(ühik) 10 000
|-
|དགུ
|dgu
|9
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དགུ
|nyi shu rtsa dgu
|29
|
|
|
|
|-
|བཅུ
|bcu
|10
|
|སུམ་ཅུ
|sum cu
|30
|
|སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག
|sum cu so gcig
|31
|-
|བཅུ་གཅིག
|bcu gcig
|11
|
|བཞི་བཅུ
|bzhi bcu
|40
|
|བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག
|bzhi bcu zhe gcig
|41
|-
|བཅུ་གཉིས
|bcu gnyis
|12
|
|ལྔ་བཅུ
|lnga bcu
|50
|
|ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག
|lnga bcu nga gcig
|51
|-
|བཅུ་གསུམ
|bcu gsum
|13
|
|དྲུག་ཅུ
|drug cu
|60
|
|དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག
|drug cu re gcig
|61
|-
|བཅུ་བཞི
|bcu bzhi
|14
|
|བདུན་ཅུ
|bdun cu
|70
|
|བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག
|bdun cu don gcig
|71
|-
|བཅོ་ལྔ
|bco lnga
|15
|
|བརྒྱད་ཅུ
|brgyad cu
|80
|
|བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག
|brgyad cu gya gcig
|81
|-
|བཅུ་དྲུག
|bcu drug
|16
|
|དགུ་བཅུ
|dgu bcu
|90
|
|དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག
|dgu bcu go gcig
|91
|-
|བཅུ་བདུན
|bcu bdun
|17
|
|བརྒྱ
|brgya
|100
|
|བརྒྱ་དང་གཅིག
|brgya dang gcig
|101
|-
|བཅོ་བརྒྱད
|bco brgyad
|18
|
|བརྒྱ་དང་ལྔ་བཅུ
|brgya dang lnga bcu
|150
|
|
|
|
|-
|བཅུ་དགུ
|bcu dgu
|19
|
|ཉིས་བརྒྱ
|nyis brgya
|200
|
|
|
|
|-
|ཉི་ཤུ
|nyi shu
|20
|
|སུམ་བརྒྱ
|sum brgya
|300
|
|
|
|
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|འབུམ
|'bum
|(ühik) 100 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ས་ཡ
|sa ya
|(ühik) 1 000 000 (miljon)
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|བྱེ་བ
|bye ba
|(ühik) 10 000 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|དུང་ཕྱུར
|dung phyur
|(ühik) 100 000 000&lt;ref&gt;[https://www.lamayeshe.com/article/tibetan-numbers Tibetan Numbers], Lamayeshe.&lt;/ref&gt;
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ཐེར་འབུམ
|ther 'bum
|(ühik) 1 000 000 000 (miljard)
|}

==== Järgarvsõnad ====
[[Järgarvsõna]]d moodustatakse [[põhiarvsõna]]le järelliite པ (''-pa'') lisamisega. Erandiks on järgarvsõna 'esimene', millel on omaette [[lekseem]] དང་པོ (''dang po'').&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne järgarvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 1 || ༡ || དང་པོ་ || dang po [tʰaŋ˩˧ko˥]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་པ་ || nyi pa
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་པ་ || sum pa
|-
| 4 || ༤ || བཞི་པ་ || shi pa
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་པ་ || nga pa
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་པ་ || trug pa
|-
| 7 || ༧ || བདུན་པ་ || dün pa
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་པ་ || gyay pa
|-
| 9 || ༩ || དགུ་པ་ || gu pa
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་པ་ || chu pa
|}

==== Murrud ====
[[Pilt:Tibet 7 half skar.jpg|pisi|7½ [[Tiibeti skar|''skar'']]{{'}}ine postmark. See on ainus teadaolev trükitud näide sümboli ༱ kasutamisest arvu 7,5 tähistamiseks&lt;ref name=&quot;bableStone&quot; /&gt;]]
Tiibeti numbrite mitut kaldkriipsuga varianti on [[Unicode]]'i standardisse lisatud murdarvude tähistamiseks. Unicode'i andmefailide järgi tähistab iga selline märk arvu, mis on ½ võrra väiksem kui arv, mida tähistab sama märk ilma kaldkriipsuta. Nende täpne tähendus ja autentsus on siiski ebaselged ja kasutamisnäiteid on teada väga vähe.&lt;ref name=&quot;bableStone&quot;&gt;[https://www.babelstone.co.uk/Blog/2007/04/numbers-that-dont-add-up-tibetan-half.html Numbers that Don't Add up – Tibetan Half Digits], BabelStone.&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti murrunumbrid
| ༳ || ༪ || ༫ || ༬ || ༭ || ༮ || ༯ || ༰ || ༱ || ༲
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Väärtused (Unicode'i andmefailide järgi)
| -0,5 || 0,5 || 1,5 || 2,5 || 3,5 || 4,5 || 5,5 || 6,5 || 7,5 || 8,5
|}


===Tegusõna===
Tegusõna paikneb alati [[lause]] lõpus. Tegusõnad ei ühildu [[isik (keeleteadus)|isikus]], [[arv (keeleteadus)|arvus]] ega [[grammatiline sugu|soos]]. Samuti puudub [[tegumood|tegumoe]] ([[aktiiv]] ja [[passiiv]]) eristus: tegusõnad on tegumoe suhtes neutraalsed.

Tiibeti tegusõnu saab liigitada [[tahtelisus]]e ja [[valents (keeleteadus)|valentsi]] järgi. Tegusõna tahtelisus mõjutab oluliselt selle [[morfoloogia]]t ja [[süntaks]]it. Tahtelistel tegusõnadel on [[käskiv kõneviis|käskiva kõneviisi]] vormid, mittetahtelistel neid ei ole. Näiteks saab öelda ལྟོས་ཤིག། (''ltos shig'') 'vaata', kuid mitte *མཐོང་ཤིག། (''mthong shig'') 'näe'. Peale selle saavad ainult tahtelised tegusõnad esineda koos [[egofoorilisus|egofoorilise]] [[koopula]]ga ཡིན། (''yin'').&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot;&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, 14, nr 1, lk 93–107. [https://web.archive.org/web/20230505115940/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/saxena1991pathways.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;

Tegusõnad jagunevad ühe- ja kahevalentseteks. Mõned tegusõnad võivad esineda mõlemas tarvituses, näiteks ཆག (''chag'') 'purunema' või 'purustama'. Valents ja tahtelisus mõjutavad seda, millised nimisõnad võivad esineda [[ergatiiv]]is ja millised [[absolutiiv]]is, millel puudub käändelõpp.&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt; Sihilisus ja tahtelisus on teineteisest sõltumatud kategooriad: nii tahteliste kui ka mittetahteliste tegusõnade hulgas leidub nii sihilisi kui ka sihituid tegusõnu.

Tegusõna [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]] mõjutab seda, milliseid tegusõnaliiteid ja lause lõpus paiknevaid abikoopulaid kasutatakse. Lõpetamata aspektis tegusõnu tähistatakse järelliitega གི (''gi'') või selle teisenditega, mis on identsed nimisõnade [[genitiiv]]i lõpuga. Lõpetatud aspektis tegusõnadel seda sufiksit ei kasutata. Kumbki aspektirühm jaguneb omakorda kaheks alamrühmaks: lõpetamata aspekti alla kuuluvad [[tulevik (keeleteadus)|tulevik]] ja [[kestev aspekt|kestev/üldine aspekt]]; lõpetatud aspekti alla kuuluvad [[täisminevik]] ja [[aorist]].&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt;

[[Evidentsiaalsus]] on tiibeti tegusõnade kategooria, mida on palju uuritud.&lt;ref name=&quot;DeLancey_1985&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan Evidentials and the Semantics of Causation. – ''Proceedings of the Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society'', 1985. [https://web.archive.org/web/20230512005542/http://journals.linguisticsociety.org/proceedings/index.php/BLS/article/viewFile/1905/1677 Veebis.]&lt;/ref&gt; See on aidanud märkimisväärselt kaasa evidentsiaalsuse uurimisele eri keeltes.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill, Lauren Gawne. The contribution of Tibetan languages to the study of evidentiality. – ''Evidential Systems of Tibetan Languages'', 2017, ISBN 978-3-11-046018-6 (e-raamat 978-3-11-047374-2), lk 1–40.&lt;/ref&gt; Evidentsiaalsus ja aspekt moodustavad modaalsuste süsteemi, milles modaalsusi eristavad lõpukoopulad. Põhikoopulate süsteemis eristatakse kolme kategooriat: egofooriline (ཡོད ''yod''), sensoorne (འདུག ''ʼdug'') ja faktuaalne (ཡོད་རེད ''yod-red''). Neid kategooriat väljendavad vastavakt samastuskoopulad ཡིན ''yin'', རེད་བཞག ''red-bzhag'' ja རེད ''red''.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37, nr 2, lk 240–263.&lt;/ref&gt; Nicolas Tournadre on eristanud järgmisi modaalsusi:

* väitev modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus, mis väljendab vahetut ohtu
* kogemuslik egofooriline modaalsus
* harjumuslik või üldistav väitev modaalsus
* järelduslik modaalsus
* tahteline egofooriline modaalsus
* tahteline või harjumuslik egofooriline modaalsus
* vastuvõttev egofooriline modaalsus
* tunnistuslik modaalsus

====Ajad ja evidentsiaalsus====
Eristatakse nelja aega ja kolme evidentsiaalsuskategooriat.

{| class=&quot;wikitable&quot;
! !! Tulevik !! Olevik !! Minevik !! Täisminevik
|-
! Isiklik ehk egofooriline
| V-gi-yin || V-gi-yod || V-pa-yin / byung || V-yod
|-
! Faktiivne ehk faktuaalne
| V-gi-red || V-gi-yod-pa-red || V-pa-red || V-yod-pa-red
|-
! Tunnistuslik ehk sensoorne
| – || V-gi-'dug || V-song || V-bzhag
|}

Kõiki kolme evidentsiaalsuskategooriat saab kasutada kõigi kolme grammatilise isikuga, kuigi varasemates käsitlustes seostati isikulist kategooriat esimese isikuga.

== Süntaks ja sõnajärg ==
Tiibeti keelt on traditsiooniliselt käsitatud [[ergatiiv-absolutiivne keel|ergatiiv-absolutiivse keelena]], kuid hilisemad uurimused näitavad, et tegu on [[pragmaatiline|pragmaatilise ergatiiviga]]: [[ergatiiv]]i käändetunnus võib esineda agendil ja mõnel [[sihitu tegusõna]] alusel, kuid selle kasutamine ei ole kohustuslik ja sõltub semantilistest teguritest (eriti [[agentiivsus]]est ja [[perfektiivsus]]est) ja pragmaatilistest teguritest, eelkõige kontrastist.&lt;ref&gt;Scott DeLancey. &quot;Optional&quot; &quot;Ergativity&quot; in Tibeto-Burman Languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, kd 34, nr 2, lk 9–20.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, kd 14, nr 1, lk 93–107.&lt;/ref&gt; 

[[Sõnajärg]] on üldjoontes [[SOV]]: [[öeldis]] paikneb [[lause]] lõpus. 

[[Nimisõnafraas]]is enamik laiendeid järgneb nimisõnale, [[omastavaline täiend]] aga eelneb sellele:&lt;ref&gt;Matthew S. Dryer. ''Word order in Tibeto-Burman languages''. –  ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2008, kd 31, nr 1, lk 1–83. [https://www.acsu.buffalo.edu/~dryer/DryerTibetoBurmanWordOrder.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;
* omadussõnad paiknevad tiibeti keeles üldjuhul nimisõna järel, välja arvatud juhul, kui omadussõna ja nimisõna on seotud [[genitiiv]]i [[abisõnaga]];
* [[sihitis]]ed ja [[määrsõna]]d paiknevad enne [[tegusõna]], samuti omadussõnad [[öeldistäitelause]]tes;
* [[omastav]]as nimisõna paikneb selle nimisõna ees, mida ta täiendab;
* [[näitav asesõna|näitavad asesõnad]] ja arvsõnad paiknevad selle nimisõna järel, mida nad täiendavad.

Mõnes murdes on laiendite järjekord muutlik: näiteks Shigatse murdes ei ole omadussõna ja nimisõna järjestuses ülekaalus kumbki võimalik järjestus ning [[Dingri murre|Dingri murdes]] võib näitav asesõna paikneda nii nimisõna ees või selle järel.&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/87A-tis Tibetan (Shigatse): Order of Adjective and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/88A-tdi Tibetan (Dingri): Order of Demonstrative and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;

== Registrid ==

Tiibeti keeles on mitu [[registri (keeleteadus)|registrit]], millest enamik on ühised kogu tiibeti keelele laiemas mõttes. 
* ཕལ་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is  ''phal skad'', sõna-sõnalt 'tavakeel') on igapäevane kõnekeel. Traditsiooniliselt peetakse seda kirjanduse loomiseks sobivaks ja väljendit ''phal skad'' kasutatakse sageli halvustavalt, et näidata, et väljend ei sobi kirjalikku teksti.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot;&gt;Birgit Kellner. Vernacular Literacy in Tibet: Present Debates and Historical Beginnings. – Elke Krotz, Stephan Müller, Norbert Kössinger, Pavlína Rychterová (toim). ''Anfangsgeschichten / Origin Stories: Der Beginn volkssprachiger Schriftlichkeit in komparatistischer Perspektive / The Rise of Vernacular Literacy in a Comparative Perspective'' (''MittelalterStudien'', kd 31), Wilhelm Fink 2018, ISBN 978-3-8467-6346-9, lk 381–402. [https://www.fink.de/view/book/edcoll/9783846763469/BP000017.xml Veebis.]/ref&gt;
* ཞེ་ས། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''zhe sa'' 'austav ja lugupidav kõne') on austav keelekasutus, sealhulgas spetsiaalne austav sõnavara. Austusregister on omane kõigile tiibeti keeltele, kuid Lhasa keeles on see eriti arenenud ja tavavormi kõrval eristatakse kahte austusastet, üldist ja kõrgeimat.&lt;ref&gt;Joanna Bialek. Emergence of the honorific register in Tibetic languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2023, kd 46, nr 2, lk 290–327.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Samdrup Tsering, Hiroyuki Suzuki. Honorific register in Mabzhi Tibetan: How Amdo Tibetans use honorific words in their speech community. – ''Kyoto University Linguistic Research'', 2023, kd 42, lk 59–76. [https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/handle/2433/287601 Veebis.]&lt;/ref&gt;
* ཡིག་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''yig skad'', sõna-sõnalt 'kirjakeel') on  kirjanduslik kirjali kkeelekuju, mis hõlmab ka allpool kirjeldatud keelekuju ཆོས་སྐད (''chos skad'').&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;
* ཆོས་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''chos skad'', sõna-sõnalt 'õpetuse keel' või 'religioosne keel') on religioosne kirjakeel, milles on kirjutatud pühakirjad ja muud klassikalised teosed. Tänapäeval kasutatakse seda terminit vahel ka kirjakeele kohta üldiselt.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

Enne Hiina Rahvavabariigi aega eristati tiibeti keeles kolme keelekasutusvormi: esiteks kloostrites kasutatav liturgiline keel (''chos skad''); teiseks õukonnakeel – rangelt normeeritud ''she sa'', mis on tänapäevalgi Lhasa haritud ülemkihi keelekasutuse vorm; kolmandaks &quot;rahvakeel&quot; (''phal skad''), igapäevane kõnekeel, mille arvukad murded on Tiibeti suuruse tõttu sageli vastastikku peaaegu arusaamatud.

Kõrgemates stiiliregistrites kasutatakse rohkesti austavaid nimetusi ja tiitleid. Sageli kasutatavatel sõnadel on eri kujud, millega väljendatakse hierarhilisi erinevusi. Kõigis neis keelekasutusvormides oli puudus tänapäevasest sõnavarast. Alates 1960ndatest hakkasid keeleteadlased välja töötama uustiibeti keelt, mille sõnavara täiendati terminitega, et oleks võimalik õpetada näiteks füüsikat ja keemiat. Ka tänapäeva meedia kasutab seda Lhasa murde põhjal välja töötatud keelevarianti.

Lhasa kõnekeele põhjal on kujunenud tiibetlaste ühiskeel (''spyi skad''), mida kasutatakse nii Hiinas kui ka diasporaas, kuid igapäevases kõnes valitseb endiselt kohalik murre.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Martine Mazaudon. Les principes de construction du nombre dans les langues tibéto-birmanes. – Jacques François,  (toim). ''La Pluralité'',  Leuven: Peeters, 2002, ISBN 90-429-1295-2, lk 91–119. [http://halshs.archives-ouvertes.fr/docs/00/16/68/91/PDF/numerationTB_SLP.pdf Veebis.]

==Välislingid==
*[https://eki.ee/teatmik/tiibeti-nimed/ Tiibeti nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus

[[Kategooria:Tiibeti-Birma keeled]]
[[Kategooria:Tiibet]]</text>
      <sha1>391ybzz0150qziwblkzu687hko4t7wb</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260752</id>
      <parentid>7260751</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T04:31:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Kirjaoskus */</comment>
      <origin>7260752</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="60159" sha1="sy8huxn3bf2r52habu13v0t9h2nqhav" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib tänapäeva tiibeti kirjakeelest; kesktiibeti, khami ja amdo keele kogumi kohta vaata artiklit   [[Tiibeti keel (koondnimetus)]]}}
{{keeled|nimi=tiibeti keel|originaalnimi བོད་སྐད་། 
 | keelkonnavärv = Hiina-Tiibeti
 | riigid=[[Hiina]]s, [[India]]s
 | rääkijad      = 6  miljonit
 | keelkond      = [[Hiina-Tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;[[Tiibeti-Birma keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;'''tiibeti keel'''
 | riik          = {{PisiLipp|Hiina}} ([[Tiibeti autonoomne piirkond]])
 | keelehoole    = [[Tiibeti Keele Standardimise Komitee]]
 | kood 1        = bo
 | kood 2        = bod (T), tib (B)
 | kood 3        = bod
}}
'''Tiibeti keel''' ehk '''tiibeti kirjakeel'''&lt;ref&gt;Tiibeti keeles kasutatakse nimetusi ལྷ་སའི་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is ''Lha-sa'i skad'', [[THL]]is ''Lhaséké'', [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]{{'}}is ''Lasägä'') 'Lhasa keel' või བོད་སྐད (Wylie ''Bod skad'', THL ''Böké'', ''pinyin'' ''Pögä'') [pʰø̀k˭ɛʔ] 'tiibeti keel' (kasutatakse ka teiste keelekujude kohta).&lt;/ref&gt; on [[kesktiibeti keel]]e [[Lhasa murre|Lhasa murdel]] põhinev [[kirjakeel]]. Lhasa on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomse piirkonna]] pealinn.&lt;ref name=&quot;DeLancey 2017&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan. – [[Graham Thurgood]], Randy J. LaPolla (toim). ''The Sino-Tibetan Languages'', 2. trükk, Routledge: London / New York 2017, ISBN 978-0-367-57045-3, lk 385–403.&lt;/ref&gt; Tiibeti kirjakeelt kasutatakse [[ühiskeel]]ena ka [[tiibeti keel (koondnimetus)|laiemas mõttes tiibeti keel]]e [[murre]]te kõnelejate vahel, sealhulgas eksiilis elavate [[tiibetlased|tiibetlaste]] seas.

Tiibeti autonoomse piirkonna keelemääruse (vastu võetud 1987, muudetud 2002 ja 2019) esimese paragrahvi järgi on tiibeti keel (藏语文) piirkonna üldkasutatav keel ja kiri.&lt;ref&gt;[https://www.fadada.com/article/Basics-009776 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], fadada.com, 6.8.2019.&lt;/ref&gt; [[Human Rights Watch]]i 2020. aasta aruande järgi on &quot;kakskeelse hariduse&quot; poliitika viinud tiibeti keele järkjärgulise asendumiseni [[hiina keel]]ega algkoolide õppekeelena, välja arvatud tiibeti keele tunnid, kusjuures aruande välitööd hõlmasid ainult [[Nagchu vald|Nagchu valla]] maa-asulaid.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threatChina's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt; Hiina Riiginõukogu Informatsioonibüroo 2025. aasta valge raamatu järgi on tiibeti keele õppimise ja kasutamise õigus tagatud, piirkonna rahvakongressi õigusaktid ja valitsuste üldised ametlikud dokumendid avaldatakse nii hiina kui ka tiibeti keeles ning koolides õpetatakse mõlemat keelt.&lt;ref&gt;[https://www.ecns.cn/news/politics/2025-03-28/detail-ihepyqsm2135994.shtml Right to study and use Tibetan language guaranteed: white paper, ECNS (China News Service)], 28.3.2025.&lt;/ref&gt;

Tiibeti keel laiemas mõttes hõlmab  peale kesktiibeti keele ka [[khami keel]]t ja [[amdo keel]]t.&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;&gt;Konchok Gelek. Variation, contact, and change in language: Varieties in Yul shul (northern Khams). – ''International Journal of the Sociology of Language'', 2017, nr 245, lk 91–92.&lt;/ref&gt; Khami keele kõnelejad saavad Lhasa murdest õppimata nii palju aru, et nad saavad algtasemel suhelda, amdo keele kõnelejad ei saa aga Lhasa murdest üldse aru (vt [[vastastikune arusaadavus]]).&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;/&gt; Nii tiibeti kirjakeeles kui ka khami keeles on kujunenud [[toon (keeleteadus)|toon]]id ning sõnaalgulised [[kaashäälikuühend]]id on enamasti lihtsustunud.&lt;ref&gt;Felix Haller. [archive-url=https://web.archive.org/web/20150616073139/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/haller1999brief.pdf A brief comparison of register tone in Central Tibetan and Kham Tibetan.] – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1999, kd=22.&lt;/ref&gt; Sellepärast on need keeled [[klassikaline tiibeti keel|klassikalisest tiibeti keelest]] märkimisväärselt erinevad, eriti võrreldes konservatiivsema amdo keelega.&lt;ref&gt;Charlene Makley, Keith Dede, Kan Hua, QingshanWang. The Amdo Dialect of Labrang. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', kd 22, nr 1, 1999, lk 101. [https://web.archive.org/web/20160305073712/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/makley1999amdo.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;jermay reynolds 2012&quot;&gt;Jermay J. Reynolds. ''Language variation and change in an Amdo Tibetan village: Gender, education and resistance'', doktoritöö, Graduate School of Arts and Sciences of [[Georgetown University]], 2012, lk 19–21.&lt;/ref&gt;

== Ametlik ja sotsiolingvistiline staatus ==

Tiibeti keel on lisaks [[hiina standardkeel]]ele ametlikus kasutuses [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomses piirkonnas]] ja mõnes teises [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] piirkonnas, kus elab tiibetlasi.

[[Gerard A. Postiglione]] märkis 1999. aastal, et tiibetlased on Hiinas üks kõige vähem [[assimileerumine|assimileerunud]] rahvarühmi.&lt;ref&gt;Gerard A. Postiglione. ''China’s National Minority Education. Culture, Schooling, and Development'', Routledge 1999, lk 114.&lt;/ref&gt; 2002. aastal avaldatud Hiina uudisteagentuuri [[Xinhua]] teate kohaselt suhtles Tiibetis 84% tiibetlastest peamiselt tiibeti keeles.&lt;ref name=&quot;chutai&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 中国出台藏语言使用法规], [[Xinhua]]; [http://www.moe.gov.cn/jyb_sy/China_Language/ 国家语言文字工作委员会]&lt;/ref&gt; 

=== Õiguslik staatus ===

[[Hiina põhiseadus|Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus]]e artikli 4 järgi on kõigil rahvustel õigus kasutada ja arendada oma keelt ja kirja. Artiklis 121 on sätestatud, et rahvusliku autonoomiaga piirkondade omavalitsusorganid kasutavad oma ülesannete täitmisel vastavalt asjaomase piirkonna autonoomiaeeskirjadele suuliselt ja kirjalikult selles piirkonnas tavapäraselt kasutatavat keelt või keeli.&lt;ref name=&quot;verf1982&quot;&gt;[http://www.verfassungen.net/rc/verf82.htm Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus], verfassungen.net.&lt;/ref&gt;

1987. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna ajutised eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)&lt;/ref&gt; 1988. aastal kehtestati nende rakendamiseks üksikasjalikud sätted.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)的实施细则&lt;/ref&gt; 2002. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;guiding&quot;&gt;[http://www.xizang.gov.cn/zwgk/xxfb/fgwj/201902/t20190223_61645.html 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], 西藏自治区人民政府, xizang.gov.cn, 24.3.2008.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 西藏文化的保护与发展 – 藏语言文字的学习、使用和发展], Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu informatsioonibüroo, China.com.cn, 25.10.2008.&lt;/ref&gt; Eeskirjade kohaselt pidid valitsemine, kohtud ja haldusasutused ning tänavasildid ja reklaamid olema kakskeelsed.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt;

Tiibeti keele arendamise ja standardimise eest vastutab riiklik tiibeti keele terminoloogia standardimise komitee (tiibeti keeles བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས, hiina keeles 藏语术语标准化工作委员会|t=藏語術語標準化工作委員會). Komitee tegevust käsitlevad muu hulgas järgmised allikad:&lt;ref&gt;བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས}} (toim). བོད་ཀྱི་སྤྱི་སྐད་སྐོར་གྱི་ཆེད་རྩོམ་ཕྱོགས་བསྒྲིགས, Peking, མི་རིགས་དཔེ་སྐྲུན་ཁན / 民族出版社 1999, ISBN 7-105-03018-6;&lt;br /&gt;[https://web.archive.org/web/20070514065425/http://www.china-language.gov.cn/webinfopub/list.asp?id=2307&amp;columnid=139&amp;columnlayer=01380139 全国术语标准化技术委员会少数民族语分技术委员会藏语工作委员会2006年度工作会议在北京召开], 教育部语言文字应用研究所, china-language.gov.cn, 12.1.2007.&lt;br /&gt;|扎雅·洛桑普赤. [https://web.archive.org/web/20070707132828/http://info.tibet.cn/zt2006/zywdccyfz/xsjl/t20060322_101909.htm 藏语专词术语混乱的症结在哪里], China Tibet Information Center, info.tibet.cn, 22.3.2006.&lt;/ref&gt;

=== Kirjaoskus ===

Tiibetlaste [[kirjaoskamatus]]e määr oli [[1990. aasta Hiina rahvaloendus]]e järgi 69,39% (kogu Hiina rahvastikus 22,21%). [[2000. aasta Hiina rahvaloendus]]eks oli see tiibetlaste seas vähenenud 47,55%-ni (Hiina kogurahvastikus 9,08%-ni).&lt;ref&gt;Minglang Zhou. Legislating Literatcy for Linguistic and Ethnic Minorities in Contemporary China. – Anthony J. Liddicoat (toim). ''Language planning and policy: Issues in Language Planning and Literacy'', Multilingual Matters, Clevedon / Tonawanda / North York 2007, lk 102–121, siin lk 117.&lt;/ref&gt;

Tiibeti autonoomsel piirkonnal on 2000., 2010. ja 2020. aasta loenduse järgi olnud Hiina provintside seas kõige madalam kirjaoskuse määr.&lt;ref&gt;[https://www.business-standard.com/article/current-affairs/tibet-has-lowest-literacy-among-all-provinces-in-china-delhi-think-tank-123022600629_1.html Tibet has lowest literacy among all provinces in China: Delhi think tank], Business Standard, 26.2.2023.&lt;/ref&gt;

=== Koolisüsteem ===

==== Tiibet ====

1998. aastal oli tiibeti keel õppekeeleks 98% Tiibeti algkoolidest&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 233.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; ja 92% algkooliõpetajatest olid tiibetlased. Samal ajal õpetati hiina keelt võõrkeelena.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; 2002. aastal oli tiibeti keeles 181 õpikut 16 õppeaine jaoks ja koostatud oli kaheksa loodusteaduste erialaterminoloogia sõnastikku.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; Sellest hoolimata õpetati matemaatikat, füüsikat ja keemiat põhikooli vanemas astmes ja keskkoolis üldjuhul hiina keeles.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Minglang Zhou, Hongkai Sun: ''Language Policy in the People’s Republic of China'', Kluwer 2004, lk 226.&lt;/ref&gt;

2004. aastal pärinesid tiibeti keele ja kirjanduse õpikute (''gaiyig'' སྐད་ཡིག་, 语文 ''yǔwén'') tekstid 47% ulatuses tänapäevasest ja uuemast tiibeti kirjandusest, 29% ulatuses traditsioonilisest tiibeti kirjandusest ja 24% ulatuses hiina keelest tõlgitud tekstidest.&lt;ref&gt;Ellen Bangsbo. ''Teaching and Learning in Tibet. A Review of Research and Policy Publications'', Nordic Institute of Asian Studies 2004, lk 16.&lt;/ref&gt; Tiibeti ülikoolides ja teistes kõrgkoolides oli 1998. aastal õppekeeleks enamasti hiina keel. Erandiks olid tiibeti ajaloo, keele ja kirjanduse ning traditsioonilise tiibeti meditsiiniga seotud õppeained.&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 235.&lt;/ref&gt; Ühe 2005. aasta uurimuse järgi said tiibetlastest üliõpilased õppida humanitaarteadusi tiibeti keeles mõnes Hiina vähemusrahvustele mõeldud kõrgkoolis.&lt;ref&gt;Gerard Postiglione. Ben Jiao, Sonam Gyatso. Education in Rural Tibet: Development, Problems and Adaptations. – ''China: An International Journal'', 2005, kd 3, nr 1, lk 1–23. [https://www.researchgate.net/publication/263867451 Veebis.]&lt;/ref&gt;

Eeskirjade kohaselt pidid [[hiinlased]] Tiibetis õppima ka tiibeti keelt, kuid juba 2006. aastal seda nõuet üldiselt eirati.&lt;ref&gt;June Teufel Dreyer, Barry Sautman (toim). ''Contemporary Tibet. Politics, Development, and Society in a Disputed Region'', M. E. Sharpe 2006, lk 78.&lt;/ref&gt;

===== Hiina keelepoliitika 2020ndatel =====
Alates 2020. aastast on Hiina keelepoliitika vähemuskeelte suhtes muutunud ja hinnangud sellele lahknevad. Hiina valitsuse ametliku seisukoha järgi on tiibeti keele õppimine ja kasutamine seadusega tagatud ning alg- ja keskkoolides õpetatakse nii tiibeti kui ka hiina keelt.&lt;ref name=&quot;whitepaper2023&quot;&gt;[https://english.www.gov.cn/archive/whitepaper/202311/10/content_WS654db703c6d0868f4e8e120d.html CPC Policies on the Governance of Xizang in the New Era: Approach and Achievements], The State Council of the People's Republic of China, 10.11.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi on õigus tiibeti keelt õppida ja kasutada samuti tagatud.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot;&gt;[https://chinadailyhk.com/article/608157 White paper highlights human rights progress in Xizang], Xinhua / China Daily HK, 28.3.2025.&lt;/ref&gt; Inimõiguste organisatsioonid ja tiibeti keele kaitsjad on aga teatanud, et hiina keel on muutunud üha enam peamiseks õppekeeleks.&lt;ref name=&quot;HRW2020&quot;&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threat China's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/04/04/tibet-language-white-paper/ Netizens demand China reinstate Tibetan language use in schools], Radio Free Asia, 4.4.2025.&lt;/ref&gt; [[Radio Free Asia]] andmetel muutus hiina keel 2020. aastal Tiibeti autonoomse piirkonna alg- ja keskkoolide põhiõppekeeleks ning 2023. aastast on ülikooli sisseastumiseksami keeleks ainult hiina keel.&lt;ref&gt;[https://www.tribuneindia.com/news/world/tibetans-call-out-chinas-language-policy-amid-claims-of-cultural-erasure-and-human-rights-violations Tibetans call out China's language policy], Tribune India (ANI), 8.4.2025, viidates RFA-le.&lt;/ref&gt;

2021. aastal kehtestas Hiina haridusministeerium Human Rights Watchi kirjelduse järgi &quot;laste kõne ühtlustamise kava&quot; (''Children's Speech Harmonization plan''), mis näeb ette  [[hiina kirjakeel]]e kasutamise kogu [[alusharidus]]es vähemusrahvuste asualadel. Human Rights Watchi 2026. aasta aruande järgi ei oska ega taha paljud tiibeti lapsed pärast lasteaia lõpetamist tiibeti keelt rääkida, ka mitte perekonnaliikmetega. Lasteaias käimine ei ole Hiinas kohustuslik, kuid Human Rights Watchi andmetel on see tiibetlaste asualadel muutunud praktikas kohustuslikuks, sest linnade algkoolid nõuavad üha sagedamini tõendit lasteaias käimise kohta. Hiina valitsus ei vastanud organisatsiooni kommentaaripärimistele.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2026/05/04/start-with-the-youngest-children/chinas-use-of-preschools-to-integrate-tibetans &quot;Start with the Youngest Children&quot;: China's Use of Preschools to &quot;Integrate&quot; Tibetans], Human Rights Watch, 4.5.2026.&lt;/ref&gt;

[[Tibet Watch]]i andmetel olid 2023. aasta septembriks [[Ngaba ringkond|Ngaba ringkonna]] tiibeti koolides kõik põhiainete õpikud asendatud hiinakeelsetega ja õpetajatel kästi anda kõik tunnid hiina keeles. Tiibeti keel jäi valikaineks. Tiibetikeelseid õpikuid saavad kooli lõpetamiseni edasi kasutada ainult 2021. aastal õppima asunud õpilased.&lt;ref&gt;[https://tibetwatch.org/all-textbooks-in-tibetan-replaced-in-ngaba/ All textbooks in Tibetan replaced in Ngaba], Tibet Watch, 12.10.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta veebruaris teatas Human Rights Watch, et Ida-Tiibetis oli alates 2021. aastast suletud vähemalt viis tiibeti keelt ja kultuuri edendanud kutsekooli.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;&gt;[https://www.hrw.org/news/2025/02/05/chinese-authorities-shutter-schools-eastern-tibet Chinese Authorities Shutter Schools in Eastern Tibet], Human Rights Watch, 5.2.2025.&lt;/ref&gt; Organisatsiooni andmetel õpetatakse riigikoolides tiibeti lapsi algkoolist keskkoolini ainult hiina keeles ja tiibeti keel on eraldi õppeaine, nagu võõrkeel.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;/&gt; Radio Free Asia teatas 2025. aasta jaanuaris ka tiibeti keele eratundide keelust koolivaheajal mitmes tiibetlastega asustatud piirkonnas. Sarnane keeld kehtestati  juba 2021. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/01/02/tibet-china-enforces-restrictions-students/ China places new restrictions on Tibetan students during winter school break], Radio Free Asia, 2.1.2025&lt;/ref&gt; Tibet Watchi andmetel teatas Tiibeti keskadministratsioon 2026. aasta oktoobris, et [[Gologi ringkond|Gologi ringkonnas]] suleti 2026. aasta suvel ja sügisel vähemalt kolm eraõiguslikku tiibeti kooli, sealhulgas orbude kool.&lt;ref&gt;[https://tibetoffice.org/media-press/news/three-more-tibetan-schools-shut-down-in-golog-as-china-tightens-its-grip-on-tibetan-language-education Three More Tibetan Schools Shut Down in Golog as China Tightens Its Grip on Tibetan-Language Education], Central Tibetan Administration, 19.10.2026.&lt;/ref&gt;

2023. aasta veebruaris väitsid kolm ÜRO sõltumatut eksperti, et umbes miljon tiibeti last õpib internaatkoolides, kus õppekeel on hiina keel.&lt;ref&gt;[https://ungeneva.org/en/news-media/news/2023/02/77614/china-tibetan-children-forced-assimilate-independent-rights-experts China: Tibetan children forced to assimilate, independent rights experts fear], UN Geneva, 6.2.2023.&lt;/ref&gt; Hiina ametivõimud vastavad, et lapsi ei sunnita internaatkoolidesse ja paljudes koolides õpetatakse ka tiibeti keelt ja Tiibeti ajalugu.&lt;ref&gt;[https://www.globalsecurity.org/military/library/news/2024/07/mil-240721-rfa01.htm China's controversial boarding school policy for Tibetans explained], RFA, 21.7.2024.&lt;/ref&gt;

12. märtsil 2026 võttis Hiina Rahvakongress vastu &quot;Etnilise ühtsuse ja arengu edendamise seaduse&quot; (poolt 2756, vastu 3, erapooletuid 3) ja see jõustus 1. juulil 2026.&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/world/china/china-set-pass-new-ethnic-minority-law-prioritise-use-mandarin-language-2026-03-12/ China passes new ethnic minority law, prioritises use of Mandarin language], Reuters, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Seaduse järgi vähemuskeeli &quot;austatakse ja kaitstakse&quot;, kuid kui hiina keelt ja vähemuskeeli kasutatakse koos, peab hiina keel olema esikohal. Koolieelikud peavad hiina keelt valdama ja avalikes kohtades peavad hiina märgid olema nähtavamad kui vähemuste kirjad.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot;&gt;[https://rfa.org/english/tibet/2026/07/24/explainer-china-ethnic-unity-law-tibet-uyghur/ Explained: China's 'ethnic unity and progress promotion' law], RFA, 24.7.2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.asianews.it/news-en/What-Xi-Jinpings-new-law-on-ethnic-groups-in-china-says-65025.html What Xi Jinping's new law on ethnic groups in China says], AsiaNews, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Hiina valitsus rõhutab seaduse 15. artiklit, mis kaitseb vähemuste õigust oma keelt õppida ja kasutada, kriitikud aga väidavad, et seadus fikseerib hiina keele ülemvõimu hariduses ning annab juba rakendatud poliitikale õigusliku aluse ja võib tiibeti keele kasutamist hariduses ja avalikus elus veelgi piirata.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot; /&gt;

==== Pagulased Indias ====

India tiibeti koolides oli õppekeeleks kuni 1985. aastani ainult inglise keel. 2006. aastal õpetati mõnes algkoolis esimese viie klassi jooksul osa aineid tiibeti keeles, alates kuuendast klassist aga käis õppetöö ainult inglise keeles. Kõik keskkooliõpikud olid ingliskeelsed.&lt;ref&gt;Dagmar Bernstorff, Hubertus von Welck. ''Exile as Challenge. The Tibetan Diaspora'', Orient Longman 2002, lk 271; Ashild Kolas, Monika P. Thowsen. ''On the Margins of Tibet. Cultural Survival on the Sino-Tibetan Frontier'', University of Washington Press 2006, lk 176; A. Tom Grunfeld. ''The Making of Modern Tibet'', M. E. Sharpe, 1996, lk 179, 198.&lt;/ref&gt; [[Dharamsala]] tiibeti koolides nägi tollane inimressursside arendamise ministeeriumi õppekava ette, et alates põhikooli keskastmest õpetatakse õppeaineid inglise keeles.&lt;ref&gt;Mary Ann Maslak. School as a site of Tibetan ethnic identity construction in India? Results from a content analysis of textbooks and Delphi study of teachers' perspectives. – ''Educational Review'', 2008, kd 60, nr 1, lk 85–106.&lt;/ref&gt;

=== Meedia ===

2000. aastal ilmus Tiibetis kokku 14 tiibetikeelset ajakirja ja 10 päevalehte. Lisaks ilmus Hiina teistes piirkondades käputäis piirkondlikke&lt;ref&gt;Kõige mõjukamate seas olid ༄༅༎སྦྲང་ཆར༎ (&quot;Kevadvihm&quot;) [[Qinghai]]s ja ༄༅༎ཟླ་ཟེར༎ (&quot;Kuuvalgus&quot;) [[Gansu]]s. Vt: Toni Huber. ''Amdo Tibetans in Transition. Society and Culture in the Post-Mao Era''. Brill 2000, lk 40.&lt;/ref&gt; ja üleriigilisi&lt;ref&gt;Nende seas oli Pekingis ilmuv ༄༅༎ཀྲུང་གོའི་བོད་ཀྱི་ཤེས་རིག༎ (&quot;Tibetoloogia Hiinas&quot;).&lt;/ref&gt; tiibetikeelseid ajalehti ja ajakirju.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi ilmus 2024. aasta lõpuks Tiibeti autonoomses piirkonnas tiibeti keeles 17 ajakirja ja 11 ajalehte.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot; /&gt; Tiibeti keeles tegutses arvukalt raadio- ja telejaamu ning tehti kinofilme, sealhulgas Lhasa ja kamba keelevariandis.&lt;ref&gt;Ka [[Radio China International]] edastas saateid nendes keelevariantides: [http://tibetan.chinabroadcast.cn/lhasa.htm tibetan.chinabroadcast.cn] ja [http://tibetan.chinabroadcast.cn/kangba.htm tibetan.chinabroadcast.cn].&lt;/ref&gt; Hiinas andis üheksa kirjastust regulaarselt välja tiibetikeelseid raamatuid. Igal aastal ilmus ligikaudu tuhat nimetust.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;

===Lahkarvamused tiibeti keele ohustatuse üle===

2008. aasta veebruaris toetas Briti parlamendiliige [[Norman Baker]] [[rahvusvaheline emakeelepäev|rahvusvahelise emakeelepäeva]] puhul [[Free Tibet Campaign]]i avaldatud ülevaadet ja nõudmist teha tiibeti keel Tiibeti autonoomse piirkonna ametikeeleks. Ta väitis: &quot;Hiina valitsus ajab teadlikku poliitikat hävitada kõik tiibetlik, sealhulgas tiibetlaste oma keel nende enda kodumaal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120725060858/http://www.freetibet.org/newsmedia/report-reveals-determined-chinese-assault-tibetan-language Report reveals determined Chinese assault on Tibetan language], Free Tibet, 21.2.2008.&lt;/ref&gt; Tibetoloog [[Elliot Sperling]] märkis seevastu, et &quot;teatud piirides püüab [[Hiina Rahvavabariik]] tiibeti kultuuri väljendamist võimaldada&quot; ja  &quot;kogu Tiibeti kiltmaal toimuvat kultuurilist tegevust ei saa ignoreerida&quot;.&lt;ref&gt;Sperling Elliot. Exile and Dissent: The Historical and Cultural Context. – Melissa Harris, Sydney Jones (toim). ''Tibet Since 1950: Silence, Prison, or Exile'',  2000, lk 31–36.&lt;/ref&gt;

2003. aastal seadis [[Barry Sautman]] ajakirjas [[Texas International Law Journal]] kahtluse alla väited tiibeti keele ohustatusest. Ta kirjutas, et ükski paljudest tollastest ohustatud keeli käsitlevatest uuringutest ei pidanud tiibeti keelt ohustatuks ja  tiibetlaste keele säilitamine erines keele kadumisest isegi sellistes lääneriikide kaugemates piirkondades, kus rakendati liberaalset keelepoliitikat. Sautmani sõnul olid väited, et Tiibeti algkoolides õpetati hiina keeles, ekslikud: tiibeti keel oli peamine õppekeel peaaegu kõigis Tiibeti autonoomse piirkonna algkoolides. Ta lisas, et hiina keelt hakati varastes klassides õpetama ainult linnakoolides ning põhjusel, et vähem kui neli tiibetlast kümnest jõudis keskkooli, oli algkool nende kultuurilise kujunemise seisukohalt kõige olulisem.&lt;ref&gt;Barry Sautman. Cultural Genocide and Tibet. – ''Texas International Law Journal'', 2003, 38, nr 2, lk 173–246.&lt;/ref&gt;

==Kiri==
{{Vaata|Tiibeti kiri|Tiibeti punktkiri}}

Tiibeti keelt kirjutatakse ühes [[india kirjad|India kirjadest]]. Selle ajalooliselt konservatiivne kirjaviis kajastab [[vanatiibeti keel]]e häälikusüsteemi ja aitab ühendada [[tiibeti keel (koondnimetus)|tiibetikeelset]] ala. See on abiks ka [[hiina-tiibeti algkeel]]e ja [[vanahiina keel]]e rekonstrueerimisel.&lt;ref name=&quot;Kiaer 2020 p. 34&quot;&gt;J. Kiaer. ''Delicious Words: East Asian Food Words in English'', Taylor &amp; Francis 2020ISBN 978-1-000-07934-0, lk 34.&lt;/ref&gt;

Kõige levinum süsteem, mida teadlased kasutavad tiibeti kirjas kirjutatud teksti [[latinisatsioon|latiniseerimiseks]], on [[Wylie transliteratsioon]]. Keeleteadlased kasutavad sageli ka muid, enda tarbeks välja töötatud transliteratsioonisüsteeme. Häälduse ligikaudseks edasiandmiseks on [[Hiina]] ametlik latinisatsioo [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]- Ingliskeelsetes materjalides kasutatakse transkriptsiooni [[THL]].&lt;ref&gt;David Germano, Nicolas Tournadre. [https://web.archive.org/web/20221224035020/https://www.thlib.org/reference/transliteration/#!essay=/thl/phonetics/s/b5 THL Simplified Phonetic Transcription of Standard Tibetan], The Tibetan and Himalayan library, 2003. &lt;/ref&gt; Mõne nime puhul on kasutusel ka ebareeglipärane transkriptsioon, näiteks [[Džomolungma]].

Tiibeti kirja silbi ortograafiline struktuur on (C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;)C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;(C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;)V(C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;).&lt;ref&gt;Nyima Droma, Ellen Bartee. ''A beginning textbook of Lhasa Tibetan'', National Press for Tibetan Studies 2000, lk 9–17.&lt;/ref&gt; Kõik kombinatsioonid ei ole lubatud.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Asukoht
!C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;
!V
!C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;
|-
!Nimetus
|Eesliide
|Ülatäht
|Juurtäht
|Alatäht
|Täishäälik
|Järelliide
|Teine järelliide
|-
!Lubatud tähemärgid
|&lt;big&gt;ག ད བ མ འ&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ར ལ ས&lt;/big&gt;
|mis tahes kaashäälik
|&lt;big&gt;ཡ ར ལ ཝ&lt;/big&gt;
|mis tahes täishäälik
|&lt;big&gt;ག ང ད ན བ མ འ ར ལ ས&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ད ས&lt;/big&gt;
|}

== Fonoloogia ==
[[Silp|Silbi]] ehitus on suhteliselt lihtne.&lt;ref&gt;Lim 2018: 12.&lt;/ref&gt; [[Kaashäälikuühend]]id ei ole lubatud&lt;ref&gt;Denwood 1999: 75.&lt;/ref&gt;. ja silbi lõpus võib olla ainult üks kaashäälik.&lt;ref&gt;Denwood 1999: 71.&lt;/ref&gt; Täishäälikud võivad olla lühikesed või pikad ja [[täishääliku pikkus|pikad täishäälikud]] võivad lisaks olla [[nasaalvokaal|nasaaliseeritud]].{{sfn|DeLancey|2003|p=272}} [[Vokaalharmoonia]] esineb  kahesilbilistes sõnades ja [[finiitne tegusõnavorm|finiitsetes  tegusõnavormides]].&lt;ref&gt;Chang, Chang 1968.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 271.&lt;/ref&gt;

[[toon (keeleteadus)|Toonid]] on tähendust eristavad. Eristatakse vähemalt kahte [[toonifoneem]]i.{{sfn|Lim|2018|p=28}} Kuigi Hiina keeleteadlased eelistavad nelja tooni analüüsi,&lt;ref&gt;Lim 2018: 34&lt;/ref&gt; leiab [[Scott DeLancey|DeLancey]] (2003), et langev toon ja sõnalõpuline [k] või [ʔ] on [[kontrastne jaotussuhe|kontrastses jaotussuhtes]]. Sellepärast ta räägib kas kõrge või madala tooniga silpidest.&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 272.&lt;/ref&gt;

=== Kaashäälikud ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Konsonant]][[foneem]]id
!
! colspan=&quot;2&quot; | [[Labiaal]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Alveolaar]]id
! [[Retrofleks]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Alveopalataal]]id ja [[palataal]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Velaar]]id
! [[Glotaal]]id
|-
! [[Nasaal]]id
| colspan=&quot;2&quot; | /m/
| colspan=&quot;2&quot; | /n/
|
| colspan=&quot;2&quot; | /ɲ/
| colspan=&quot;2&quot; | /ŋ/
|
|-
! [[Klusiil]]id
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /pʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /p/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /t/
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;border-right: none;&quot; | [ʈʰ] ~ [ʈʂʰ] &lt;br /&gt; /ʈ/ ~ [ʈʂ]
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /cʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /c/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /kʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /k/
| /ʔ/
|-
! [[Afrikaat|Afrikaadid]]
| colspan=&quot;2&quot; |
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tsʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /ts/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tɕʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /tɕ/
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|-
! [[Frikatiiv]]id
| colspan=&quot;2&quot; |
| colspan=&quot;2&quot; | /s/
| [ʂ]
| colspan=&quot;2&quot; | /ɕ/
| colspan=&quot;2&quot; |
| [h]
|-
! [[Poolvokaal]]id
| colspan=&quot;2&quot; | /w/
| colspan=&quot;2&quot; | /ɹ/
|
| colspan=&quot;2&quot; | /j/
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|-
! [[Lateraal]]id
| colspan=&quot;2&quot; |
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /l̥/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /l/
|
| colspan=&quot;2&quot; |
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|}

# Madala tooni korral muutuvad helitud aspireerimata klusiilid ja frikatiivid /p, t, ts, ʈ ~ ʈʂ, tɕ, c, k/ helilisteks: [b, d, dz, ɖ ~ ɖʐ, dʑ, ɟ, ɡ]. Aspireeritud klusiilid ja frikariivid /pʰ, tʰ, tsʰ, ʈʰ ~ ʈʂʰ, tɕ, cʰ, kʰ/ kaotavad osa [[aspiratsioon]]ist. Seega eristuvad foneemipaarid /p, t, ts, ʈ ~ ʈʂ, tɕ, c, k/ ja /pʰ, tʰ, tsʰ, ʈʰ ~ ʈʂʰ, tɕʰ, cʰ, kʰ/ selles kontekstis peamiselt helilisuse järgi. Lhasa kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvate kõnelejate murdes madala tooni korral helilisi klusiile ja frikatiive ei kasutata.
# Poolvokaalil /ɹ/ on neli hääldusvarianti: [ɹ], [ʐ], [ɾ] ja [r]. Varasemates uurimustes on oletatud ka helitut poolvokaali, näiteks [ɹ̥] (Dawson 1980b; Sprigg 1954; Tournadre, Dorje 2003). Selle hääliku olemasolu kohta selgeid tõendeid. Mõnes Lhasa või kesktiibeti keele variandis võib see olla foneemi /ʂ/ variant.&lt;ref&gt;Zhang Yubin. Central Tibetan (Lhasa). – [https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-the-international-phonetic-association/article/central-tibetan-lhasa/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5 Veebis.] – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2024, 54, nr 2, lk 788–810.&lt;/ref&gt;
# Konsonantfoneemid /m/, /ŋ/, /p/, /r/, /l/ ja /k/ võivad esineda silbi lõpus. Klassikalise tiibeti keele sõnalõpuline /n/ on samuti säilinud, kuid tänapäevases häälduses väljendub see tavaliselt eelneva täishääliku nasaalisatsioonina, mitte eraldi kaashäälikuna (vt eespool). Foneemi /k/ sõna lõpus siiski ei hääldata, välja arvatud väga formaalses kõnes. Ka silbilõpulisi foneeme /r/ ja /l/}} jäävad sageli selgelt hääldamata ja väljenduvad eelneva täishääliku pikenemisena. Foneemine [[larüngaalklusiil] /ʔ/ esineb ainult sõna lõpus foneemide /s/, /t/ või /k/ asemel. Need häälikud esinesid klassikalises tiibeti keeles, kuid on hiljem kadunud. Näiteks Tiibeti endanimetus oli klassikalises tiibeti keeles ''Bod'', kuid nüüd hääldatakse seda [pʰø̀ʔ].

=== Täishäälikud ===
Täishäälikuid on kirjeldatud ja iseloomustatud mitmel viisil. Nende uurimine jätkub.&lt;ref name=&quot;Gong_2020&quot;&gt;Gong Xun. How many vowels are there in Lhasa Tibetan? – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2020, 43, nr 2, lk 225–254..&lt;/ref&gt;

Tournadre ja Sangda Dorje eristavad kaheksat täishäälikut:&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003, lk 35.&lt;/ref&gt;

{| class=wikitable style=text-align:center
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Vokaal]][[foneem]]id !
! [[Eesvokaal]]id
! [[Keskvokaal]]id
! [[Tagavokaal]]id
|-
! [[Kõrge vokaal|Kõrged]]
| /i/ /y/
|
| /u/
|-
! [[Keskkõrge vokaal|Keskkõrged]]
| /e/ /ø/
|
| /o/
|-
! [[Keskmadal vokaal|Keskmadalad]]
| /ɛ/
|
|
|-
! [[Madal vokaal|Madalad]]
|
| a
|
|}

Mõnikord kirjeldatakse veel kolme täishäälikut, mida peetakse oluliselt erinevaks: [ʌ] või [ə], mis on tavaliselt foneemi /a/ [[allofoon]]; [ɔ], mis on tavaliselt foneemi /o/ allofoon; ja [ɛ̈] (ümardamata tsentraliseerunud keskvokaal), mis on tavaliselt foneemi /e/ allofoon. Need häälikud esinevad tavaliselt [[kinnine silp|kinnistes silpides]]. Et tiibeti keeles ei ole lubatud [[geminaat|geminaadidd]], siis mõnikord lõpeb silp sama häälikuga, millega algab järgmine silp. Siis hääldatakse esimest silpi [[lahtine silp|lahtise silbina]], kuid selles säilib kinniselesilbile iseloomulik täishäälik. Näiteks ཞབས ''zhabs'' 'jalg' hääldatakse [ɕʌp] ja པད ''pad'' (laen sanskriti sõnast ''padma'', '[[india lootos]]') hääldatakse [pɛʔ], kuid liitsõna ཞབས་པད ''zhabs pad'' (&quot;lootosejalg&quot;, 'minister') hääldatakse [ɕʌpɛʔ]. See võib tekitada [[minimaalpaar]]e, milles eristuvad häälikud, mis muudes olukordades on allofoonid.

Allikad on eriarvamusel selles, kas häälikud [ɛ̈] (mis tuleneb foneemist {{IPA|/e/}} kinnises silbis) ja [ɛ] (mis tuleb foneemist /a/ [[metafoonia]] tõttu) on erinevad või sisuliselt identsed.

Foneemine täishäälikupikkus esineb piiratud juhtudel. Klassikalise tiibeti keele järelliidete, tavaliselt ''i''' (འི་) sulandumine sõna lõpus tekitab  pika täishääliku. Foneetilistes transkriptsioonides jäetakse see tunnus mõnikord märkimata. Tavalises kõnehäälduses asendatakse silbi lõpus esinevad häälikud [r] ja [l] sageli samuti täishääliku pikendamisega.

Täishäälikutel /i/, /y/, /e/, /ø/ ja /ɛ/ on nasaliseeritud vasted /ĩ/, /ỹ/, /ẽ/, /ø̃/ ja /ɛ̃/.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 55.&lt;/ref&gt; Ajalooliselt tulevad need vastavalt ühenditest /in/, /un/, /en/, /on/ ja /an/ ning kajastuvad ka kirjas. Häälikute /un/, /on/ ja /an/ kvaliteet on muutunud, sest ajalooline /n/ põhjustas koos kõigi teiste sõnalõpuliste [[koronaal]]idega [[umlaut|umlaudi]] tüüpi muutuse kesktiibeti keele Wü harus.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 56.&lt;/ref&gt; Mõnel ebatavalisel juhul võivad nasaaliseeruda ka häälikud /a/, /u/ ja /o/.

=== Toonid ===
Lhasa murret kirjeldatakse tavaliselt kahetoonilisena: eristatakse kõrget ja madalat tooni. Ühesilbilistes sõnades võib kumbki toon esineda siiski kahe erineva kontuuriga. Kõrge toon võib olla kas tasane või langev ja madal toon kas tasane või tõusev-langev. Viimase puhul tõuseb toon keskmisele kõrgusele ja langeb uuesti. Tavaliselt piisab kahe tooni eristamisest, sest minimaalpaare, mis erinevad ainult toonikontuuri poolest, on väga vähe. See erinevus esineb ainult mõnes sõnas, mis lõpevad häälikuga [m] või [ŋ]. Näiteks sõna ''kham'' (ཁམ, 'tükk' hääldatakse [kʰám kõrge tasase tooniga, sõna ''Khams'' (ཁམས་, '[[Kham]]') hääldatakse [kʰâm] kõrge langeva tooniga.&lt;ref name=&quot;g447&quot;&gt;P. Strazny. ''Encyclopedia of Linguistics'', Taylor &amp; Francis 2013, ISBN 978-1-135-45522-4, lk 1105.&lt;/ref&gt;

Mitmesilbilistes sõnades eristab toon tähendust peamiselt esimeses silbis. Sellepärast võiks tiibeti keelt fonoloogilise [[keeletüpoloogia]] seisukohalt täpsemalt nimetada [[tooniaktsendikeel]]eks, mitte päris [[toonikeel]]eks, milles igal silbil võib olla omaette toon.

==Morfoloogia==

=== Nimisõnad ja asesõnad ===

Nimisõnadel puudub [[grammatiline sugu]], kuigi sugu saab väljenduda leksikaalselt. Nimisõnadel [[arv (keeleteadus)|arvu]]kategooriat ei ole. Inimest tähistavatele [[Definiitsus|definiitsed]] võidakse lisada [[mitmus]]t väljendav liide ཚོ (''tsho'').

On kirjeldatud kuut käänet: [[absolutiiv]], [[ergatiiv]], [[genitiiv]], [[ablatiiv]], [[komitatiiv]] ja [[obliikvakääne]] (täidab ka [[daativ]]i ja [[lokatiiv]]i funktsioone). On ka teisi käänete käsitlusi. ([[klassikaline tiibeti keel| Klassikalise tiibeti keele]] puhul on pakutud näiteks kümmet käänet.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The Classical Tibetan cases and their transcategoriality. – ''Himalayan Linguistics'', 2010.&lt;/ref&gt; Käändeid väljendatakse üldjuhul abisõnadega, mis liituvad tervele nimisõnafraasile, mitte üksikule nimisõnale. Nende järelliidete kuju võib varieeruda tüve lõpphääliku järgi.

Isikulistel asesõnadel on grammatiline arv: neil on [[ainsus]]e, [[kaksus]]e ja [[mitmus]]e vormid. Kaksusevorm moodustatakse liitega གཉིས (''gnyis'') 'kaks', mitmusevorm liitega ཚོ (''tsho''). Asesõnadel võib olla üks kuni kolm [[registri (keeleteadus)|registrit]]: näiteks on esimesel isikul üks vorm ང (''nga''), teise isiku ainsuses aga eristatakse viisakat vormi ཁྱེད་རང (''khyed rang'') ja mitteformaalset vormi ཁྱོད (''khyod'').&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/45A-tib Tibetan (Standard Spoken): Politeness Distinctions in Pronouns |website], WALS Online.&lt;/ref&gt; Kolmanda isiku mitteformaalsetes vormides eristatakse mees- ja naissugu (ཁོ (''kho'') ja མོ ()''mo''), neutraalne vorm on ཁོང (''khong'').

Näitaval asesõnal on kolm kaugusastet: lähedane འདི (''ʼdi'') 'see', keskmine དེ (''de'') 'too' ja kauge ཕ་གི (''pha-gi'') 'too seal kaugel'. Neile saab lisada käändetunnuseid.

===Arvsõnad ja numbrid===
Tiibeti numbrid on [[tiibeti kiri|tiibeti kirjas]] kasutatav numbrisüsteem, mis on üks [[India numbrid|India numbrite]] variante. Seda kasutatakse tiibeti keeles.&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/writing/tibetan.htm Tibetan (བོད་སྐད)], Omniglot.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/language/numbers/tibetan.htm Numbers in Tibetan], Omniglot.&lt;/ref&gt;. See on [[kümnendsüsteem]]il põhinev [[positsiooniline arvusüsteem]],&lt;ref name=&quot;TD2003&quot;&gt;Nicolas Tournadre, Sangda Dorje. ''Manual of Standard Tibetan: Language and civilization'', Snow Lion Publications: Ithaca, N.Y. 2003, ISBN 1559391898, lk 131–134.&lt;/ref&gt; mida on kasutatud juba varajastes [[klassikaline tiibeti keel|klassikalise tiibeti keele]] tekstides. Ka [[mongoli numbrid]] on välja töötatud tiibeti numbrite põhjal.&lt;ref&gt;Stephen Chrisomalis. ''Numerical Notation: A Comparative History'', Cambridge University Press 2010 ISBN 9780521878180.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.unicode.org/versions/Unicode10.0.0/ch13.pdf The Unicode® Standard Version 10.0 – Core Specification: South and Central Asia-II], Unicode.org.&lt;/ref&gt;

==== Numbrid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti numbrid
| ༠ || ༡ || ༢ || ༣ || ༤ || ༥ || ༦ || ༧ || ༨ || ༩
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Devanaagari numbrid]]
| ०|| १ || २ || ३ || ४ || ५ || ६ || ७ || ८ || ९
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Bengali numbrid]]
| ০ || ১ || ২ || ৩ || ৪ || ৫ || ৬ || ৭ || ৮ || ৯
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Araabia numbrid]]
| 0 || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9
|}

==== Põhiarvud ja -arvsõnad ====
Erinevalt paljudest teistest [[Ida-Aasia]] keeltest, näiteks [[birma keel]]est, [[hiina keel]]est, [[jaapani keel]]est, [[korea keel]]est ja [[vietnami keel]]est, ei kasutata Lhasa tiibeti keeles loendamisel koos arvsõnadega [[loendussõna|loendussõnu]] ([[klassifikaator (keeleteadus)|klassifikaatoreid]]). Kümnetele järgneb siiski sageli ka tervikut või hulka väljendav sõna, mida kasutatakse mõnikord ka väiksemate arvude järel.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot;&gt;Waddell, de Lacouperie 1911: 920.&lt;/ref&gt;

Teaduslikes ja astroloogilistes teostes tähistatakse arve sümboolsete sõnadega, nagu ka [[sanskriti keel]]es.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon ja hääldus
|-
| 0 || ༠ || ཀླད་ཀོར་ || laykor
|-
| 1 || ༡ || གཅིག་ || chigk [t͡ɕi˥˩]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་ || nyi [ȵiː˥]
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་ || sum [sum˥]
|-
| 4 || ༤ || བཞི་ || shi [ɕi˩˧]
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་ || nga [ŋa˥]
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་ || trug [ʈ͡ʂʰu˩˧˨]
|-
| 7 || ༧ || བདུན་ || dün [tỹ˩˧]
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་ || gyay [cɛː˩˧˨]
|-
| 9 || ༩ || དགུ་ || gu [ku˩˧]
|}

===== Suuremad arvud =====
{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་ || chu
|-
| 11 || ༡༡ || བཅུ་གཅིག་ || chu chigk
|-
| 12 || ༡༢ || བཅུ་གཉིས་ || chu nyi
|-
| 13 || ༡༣ || བཅུ་གསུམ་ || chuk sum
|-
| 14 || ༡༤ || བཅུ་བཞི་ || chu shi
|-
| 15 || ༡༥ || བཅོ་ལྔ་ || cho nga
|-
| 16 || ༡༦ || བཅུ་དྲུག་ || chu druk
|-
| 17 || ༡༧ || བཅུ་བདུན་ || chup dün
|-
| 18 || ༡༨ || བཅོ་བརྒྱད || cho gyay
|-
| 19 || ༡༩ || བཅུ་དགུ་ || chu gu
|-
| 20 || ༢༠ || ཉི་ཤུ་ || nyi shu
|-
| 21 || ༢༡ || ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག || nyi shu tsa chigk
|-
| 30 || ༣༠ || སུམ་ཅུ || sum ju
|-
| 31 || ༣༡ || སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག || sum ju so chigk
|-
| 40 || ༤༠ || བཞི་བཅུ || ship ju
|-
| 41 || ༤༡ || བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག || ship ju shey chigk
|-
| 50 || ༥༠ || ལྔ་བཅུ || ngap ju
|-
| 51 || ༥༡ || ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག || ngap ju nga chigk
|-
| 60 || ༦༠ || དྲུག་ཅུ || trug chu
|-
| 61 || ༦༡ || དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག || trug chu rey chigk
|-
| 70 || ༧༠ || བདུན་ཅུ || dün ju
|-
| 71 || ༧༡ || བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག || dün ju dön chigk
|-
| 80 || ༨༠ || བརྒྱད་ཅུ || gyay ju
|-
| 81 || ༨༡ || བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག || gyay ju gya chigk
|-
| 90 || ༩༠ || དགུ་བཅུ || gup ju
|-
| 91 || ༩༡ || དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག || gup ju go chigk
|-
| 100 || ༡༠༠ || བརྒྱ་ || gya
|-
| 282 || ༢༨༢ || ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས || nyi gya dang gyay ju gya nyi
|-
| 1 000 || ༡༠༠༠ || སྟོང་ || tong
|-
| 3 047 || ༣༠༤༧ || སུམ་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་བཞི་བཅུ་ཞེ་བདུན || sum tong gya mey dang ship ju shey dün
|-
| 10 000 || ༡༠༠༠༠ || ཁྲི་ || thri
|-
| 1 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠ || ས་ཡ་ || sa ya
|-
| 10 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠ || བྱེ་བ་ || che wa
|-
| 100 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠ || དུང་ཕྱུར་ || dung chur
|-
| 1 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ || ther pum
|-
| 10 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ཆེན་པོ་ || ther pum chen po
|-
| 100 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ || thrag trig
|-
| 1 000 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ཆེན་པོ་ || thrag trig chen po
|}

20-st suuremates arvsõnades kasutatakse esimese ja teise numbri ühendamiseks arvsõna osade vahele paigutatavat ühendavat osist. Need osised on iga kümneliste arvu puhul erinevad: 21–29 puhul རྩ (''rtsa''), 31–39 puhul སོ (''so''), 41–49 puhul ཞེ (''zhe''), 51–59 puhul ང (''nga''), 61–69 puhul རེ (''re''), 71–79 puhul དོན (''don''), 81–89 puhul གྱ (''gya'') ja 91–99 puhul གོ (''go''). Kirjas võib རྩ asemel kasutada ka vormi ཉེར. Et iga osis vastab kindlale kümneliste arvule, võib selle abil jätta teise numbri täieliku nimetuse välja ütlemata (näiteks 32 puhul སོ་གཉིས, mitte སུམ་ཅུ་སོ་གཉིས). Nulliga lõppevate numbrite puhul neid osiseid ei kasutata. Lisaks võib numbri lõppemist nulliga rõhutada, lisades lõppu ཐམ་པ (näiteks བཞི་བཅུ་ཐམ་པ ja བརྒྱ་ཐམ་པ). Sajalistega seotud numbripositsioon eraldatakse väiksematest positsioonidest kirjas osisega དང (''dang''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ja', ja kõnes osisega ར (näiteks 282 on ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས või ཉིས་བརྒྱ་ར་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས).&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt; Kui nelja- või enamakohalises numbris on sajaliste positsioonis null, väljendatakse seda sõnaühendiga བརྒྱ་མེད (''brgya med''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ilma sajata' (näiteks ཉིས་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་ཉི་ཤུ་ཉེར་ལྔ). Miljonist (ས་ཡ, ''sa ya'') suuremate järkude nimetusi käsitatakse nimisõnadena ja nende kordajad paigutatakse nimetuse järele.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Arvsõnade 1, 2, 3 ja 10 kirjapilt muutub teiste arvsõnadega liitmisel, sest sellistes ühendites nende hääldus muutub.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Järgnevas tabelis on arvsõnad Wylie transliteratsioonis.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! [[Araabia numbrid|Araabia numbritega]]
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
|-
|གཅིག
|gcig
|1
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག
|nyi shu rtsa gcig
|21
|
|བཞི་བརྒྱ
|bzhi brgya
|400
|-
|གཉིས
|gnyis
|2
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཉིས
|nyi shu rtsa gnyis
|22
|
|ལྔ་བརྒྱ
|lnga brgya
|500
|-
|གསུམ
|gsum
|3
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གསུམ
|nyi shu rtsa gsum
|23
|
|དྲུག་བརྒྱ
|drug brgya
|600
|-
|བཞི
|bzhi
|4
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བཞི
|nyi shu rtsa bzhi
|24
|
|བདུན་བརྒྱ
|bdun brgya
|700
|-
|ལྔ
|lnga
|5
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་ལྔ
|nyi shu rtsa lnga
|25
|
|བརྒྱད་བརྒྱ
|brgyad brgya
|800
|-
|དྲུག
|drug
|6
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དྲུག
|nyi shu rtsa drug
|26
|
|དགུ་བརྒྱ
|dgu brgya
|900
|-
|བདུན
|bdun
|7
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བདུན
|nyi shu rtsa bdun
|27
|
|སྟོང
|stong
|1000
|-
|བརྒྱད
|brgyad
|8
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བརྒྱད
|nyi shu rtsa brgyad
|28
|
|ཁྲི
|khri
|(ühik) 10 000
|-
|དགུ
|dgu
|9
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དགུ
|nyi shu rtsa dgu
|29
|
|
|
|
|-
|བཅུ
|bcu
|10
|
|སུམ་ཅུ
|sum cu
|30
|
|སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག
|sum cu so gcig
|31
|-
|བཅུ་གཅིག
|bcu gcig
|11
|
|བཞི་བཅུ
|bzhi bcu
|40
|
|བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག
|bzhi bcu zhe gcig
|41
|-
|བཅུ་གཉིས
|bcu gnyis
|12
|
|ལྔ་བཅུ
|lnga bcu
|50
|
|ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག
|lnga bcu nga gcig
|51
|-
|བཅུ་གསུམ
|bcu gsum
|13
|
|དྲུག་ཅུ
|drug cu
|60
|
|དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག
|drug cu re gcig
|61
|-
|བཅུ་བཞི
|bcu bzhi
|14
|
|བདུན་ཅུ
|bdun cu
|70
|
|བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག
|bdun cu don gcig
|71
|-
|བཅོ་ལྔ
|bco lnga
|15
|
|བརྒྱད་ཅུ
|brgyad cu
|80
|
|བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག
|brgyad cu gya gcig
|81
|-
|བཅུ་དྲུག
|bcu drug
|16
|
|དགུ་བཅུ
|dgu bcu
|90
|
|དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག
|dgu bcu go gcig
|91
|-
|བཅུ་བདུན
|bcu bdun
|17
|
|བརྒྱ
|brgya
|100
|
|བརྒྱ་དང་གཅིག
|brgya dang gcig
|101
|-
|བཅོ་བརྒྱད
|bco brgyad
|18
|
|བརྒྱ་དང་ལྔ་བཅུ
|brgya dang lnga bcu
|150
|
|
|
|
|-
|བཅུ་དགུ
|bcu dgu
|19
|
|ཉིས་བརྒྱ
|nyis brgya
|200
|
|
|
|
|-
|ཉི་ཤུ
|nyi shu
|20
|
|སུམ་བརྒྱ
|sum brgya
|300
|
|
|
|
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|འབུམ
|'bum
|(ühik) 100 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ས་ཡ
|sa ya
|(ühik) 1 000 000 (miljon)
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|བྱེ་བ
|bye ba
|(ühik) 10 000 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|དུང་ཕྱུར
|dung phyur
|(ühik) 100 000 000&lt;ref&gt;[https://www.lamayeshe.com/article/tibetan-numbers Tibetan Numbers], Lamayeshe.&lt;/ref&gt;
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ཐེར་འབུམ
|ther 'bum
|(ühik) 1 000 000 000 (miljard)
|}

==== Järgarvsõnad ====
[[Järgarvsõna]]d moodustatakse [[põhiarvsõna]]le järelliite པ (''-pa'') lisamisega. Erandiks on järgarvsõna 'esimene', millel on omaette [[lekseem]] དང་པོ (''dang po'').&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne järgarvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 1 || ༡ || དང་པོ་ || dang po [tʰaŋ˩˧ko˥]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་པ་ || nyi pa
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་པ་ || sum pa
|-
| 4 || ༤ || བཞི་པ་ || shi pa
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་པ་ || nga pa
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་པ་ || trug pa
|-
| 7 || ༧ || བདུན་པ་ || dün pa
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་པ་ || gyay pa
|-
| 9 || ༩ || དགུ་པ་ || gu pa
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་པ་ || chu pa
|}

==== Murrud ====
[[Pilt:Tibet 7 half skar.jpg|pisi|7½ [[Tiibeti skar|''skar'']]{{'}}ine postmark. See on ainus teadaolev trükitud näide sümboli ༱ kasutamisest arvu 7,5 tähistamiseks&lt;ref name=&quot;bableStone&quot; /&gt;]]
Tiibeti numbrite mitut kaldkriipsuga varianti on [[Unicode]]'i standardisse lisatud murdarvude tähistamiseks. Unicode'i andmefailide järgi tähistab iga selline märk arvu, mis on ½ võrra väiksem kui arv, mida tähistab sama märk ilma kaldkriipsuta. Nende täpne tähendus ja autentsus on siiski ebaselged ja kasutamisnäiteid on teada väga vähe.&lt;ref name=&quot;bableStone&quot;&gt;[https://www.babelstone.co.uk/Blog/2007/04/numbers-that-dont-add-up-tibetan-half.html Numbers that Don't Add up – Tibetan Half Digits], BabelStone.&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti murrunumbrid
| ༳ || ༪ || ༫ || ༬ || ༭ || ༮ || ༯ || ༰ || ༱ || ༲
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Väärtused (Unicode'i andmefailide järgi)
| -0,5 || 0,5 || 1,5 || 2,5 || 3,5 || 4,5 || 5,5 || 6,5 || 7,5 || 8,5
|}


===Tegusõna===
Tegusõna paikneb alati [[lause]] lõpus. Tegusõnad ei ühildu [[isik (keeleteadus)|isikus]], [[arv (keeleteadus)|arvus]] ega [[grammatiline sugu|soos]]. Samuti puudub [[tegumood|tegumoe]] ([[aktiiv]] ja [[passiiv]]) eristus: tegusõnad on tegumoe suhtes neutraalsed.

Tiibeti tegusõnu saab liigitada [[tahtelisus]]e ja [[valents (keeleteadus)|valentsi]] järgi. Tegusõna tahtelisus mõjutab oluliselt selle [[morfoloogia]]t ja [[süntaks]]it. Tahtelistel tegusõnadel on [[käskiv kõneviis|käskiva kõneviisi]] vormid, mittetahtelistel neid ei ole. Näiteks saab öelda ལྟོས་ཤིག། (''ltos shig'') 'vaata', kuid mitte *མཐོང་ཤིག། (''mthong shig'') 'näe'. Peale selle saavad ainult tahtelised tegusõnad esineda koos [[egofoorilisus|egofoorilise]] [[koopula]]ga ཡིན། (''yin'').&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot;&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, 14, nr 1, lk 93–107. [https://web.archive.org/web/20230505115940/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/saxena1991pathways.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;

Tegusõnad jagunevad ühe- ja kahevalentseteks. Mõned tegusõnad võivad esineda mõlemas tarvituses, näiteks ཆག (''chag'') 'purunema' või 'purustama'. Valents ja tahtelisus mõjutavad seda, millised nimisõnad võivad esineda [[ergatiiv]]is ja millised [[absolutiiv]]is, millel puudub käändelõpp.&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt; Sihilisus ja tahtelisus on teineteisest sõltumatud kategooriad: nii tahteliste kui ka mittetahteliste tegusõnade hulgas leidub nii sihilisi kui ka sihituid tegusõnu.

Tegusõna [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]] mõjutab seda, milliseid tegusõnaliiteid ja lause lõpus paiknevaid abikoopulaid kasutatakse. Lõpetamata aspektis tegusõnu tähistatakse järelliitega གི (''gi'') või selle teisenditega, mis on identsed nimisõnade [[genitiiv]]i lõpuga. Lõpetatud aspektis tegusõnadel seda sufiksit ei kasutata. Kumbki aspektirühm jaguneb omakorda kaheks alamrühmaks: lõpetamata aspekti alla kuuluvad [[tulevik (keeleteadus)|tulevik]] ja [[kestev aspekt|kestev/üldine aspekt]]; lõpetatud aspekti alla kuuluvad [[täisminevik]] ja [[aorist]].&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt;

[[Evidentsiaalsus]] on tiibeti tegusõnade kategooria, mida on palju uuritud.&lt;ref name=&quot;DeLancey_1985&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan Evidentials and the Semantics of Causation. – ''Proceedings of the Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society'', 1985. [https://web.archive.org/web/20230512005542/http://journals.linguisticsociety.org/proceedings/index.php/BLS/article/viewFile/1905/1677 Veebis.]&lt;/ref&gt; See on aidanud märkimisväärselt kaasa evidentsiaalsuse uurimisele eri keeltes.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill, Lauren Gawne. The contribution of Tibetan languages to the study of evidentiality. – ''Evidential Systems of Tibetan Languages'', 2017, ISBN 978-3-11-046018-6 (e-raamat 978-3-11-047374-2), lk 1–40.&lt;/ref&gt; Evidentsiaalsus ja aspekt moodustavad modaalsuste süsteemi, milles modaalsusi eristavad lõpukoopulad. Põhikoopulate süsteemis eristatakse kolme kategooriat: egofooriline (ཡོད ''yod''), sensoorne (འདུག ''ʼdug'') ja faktuaalne (ཡོད་རེད ''yod-red''). Neid kategooriat väljendavad vastavakt samastuskoopulad ཡིན ''yin'', རེད་བཞག ''red-bzhag'' ja རེད ''red''.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37, nr 2, lk 240–263.&lt;/ref&gt; Nicolas Tournadre on eristanud järgmisi modaalsusi:

* väitev modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus, mis väljendab vahetut ohtu
* kogemuslik egofooriline modaalsus
* harjumuslik või üldistav väitev modaalsus
* järelduslik modaalsus
* tahteline egofooriline modaalsus
* tahteline või harjumuslik egofooriline modaalsus
* vastuvõttev egofooriline modaalsus
* tunnistuslik modaalsus

====Ajad ja evidentsiaalsus====
Eristatakse nelja aega ja kolme evidentsiaalsuskategooriat.

{| class=&quot;wikitable&quot;
! !! Tulevik !! Olevik !! Minevik !! Täisminevik
|-
! Isiklik ehk egofooriline
| V-gi-yin || V-gi-yod || V-pa-yin / byung || V-yod
|-
! Faktiivne ehk faktuaalne
| V-gi-red || V-gi-yod-pa-red || V-pa-red || V-yod-pa-red
|-
! Tunnistuslik ehk sensoorne
| – || V-gi-'dug || V-song || V-bzhag
|}

Kõiki kolme evidentsiaalsuskategooriat saab kasutada kõigi kolme grammatilise isikuga, kuigi varasemates käsitlustes seostati isikulist kategooriat esimese isikuga.

== Süntaks ja sõnajärg ==
Tiibeti keelt on traditsiooniliselt käsitatud [[ergatiiv-absolutiivne keel|ergatiiv-absolutiivse keelena]], kuid hilisemad uurimused näitavad, et tegu on [[pragmaatiline|pragmaatilise ergatiiviga]]: [[ergatiiv]]i käändetunnus võib esineda agendil ja mõnel [[sihitu tegusõna]] alusel, kuid selle kasutamine ei ole kohustuslik ja sõltub semantilistest teguritest (eriti [[agentiivsus]]est ja [[perfektiivsus]]est) ja pragmaatilistest teguritest, eelkõige kontrastist.&lt;ref&gt;Scott DeLancey. &quot;Optional&quot; &quot;Ergativity&quot; in Tibeto-Burman Languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, kd 34, nr 2, lk 9–20.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, kd 14, nr 1, lk 93–107.&lt;/ref&gt; 

[[Sõnajärg]] on üldjoontes [[SOV]]: [[öeldis]] paikneb [[lause]] lõpus. 

[[Nimisõnafraas]]is enamik laiendeid järgneb nimisõnale, [[omastavaline täiend]] aga eelneb sellele:&lt;ref&gt;Matthew S. Dryer. ''Word order in Tibeto-Burman languages''. –  ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2008, kd 31, nr 1, lk 1–83. [https://www.acsu.buffalo.edu/~dryer/DryerTibetoBurmanWordOrder.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;
* omadussõnad paiknevad tiibeti keeles üldjuhul nimisõna järel, välja arvatud juhul, kui omadussõna ja nimisõna on seotud [[genitiiv]]i [[abisõnaga]];
* [[sihitis]]ed ja [[määrsõna]]d paiknevad enne [[tegusõna]], samuti omadussõnad [[öeldistäitelause]]tes;
* [[omastav]]as nimisõna paikneb selle nimisõna ees, mida ta täiendab;
* [[näitav asesõna|näitavad asesõnad]] ja arvsõnad paiknevad selle nimisõna järel, mida nad täiendavad.

Mõnes murdes on laiendite järjekord muutlik: näiteks Shigatse murdes ei ole omadussõna ja nimisõna järjestuses ülekaalus kumbki võimalik järjestus ning [[Dingri murre|Dingri murdes]] võib näitav asesõna paikneda nii nimisõna ees või selle järel.&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/87A-tis Tibetan (Shigatse): Order of Adjective and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/88A-tdi Tibetan (Dingri): Order of Demonstrative and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;

== Registrid ==

Tiibeti keeles on mitu [[registri (keeleteadus)|registrit]], millest enamik on ühised kogu tiibeti keelele laiemas mõttes. 
* ཕལ་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is  ''phal skad'', sõna-sõnalt 'tavakeel') on igapäevane kõnekeel. Traditsiooniliselt peetakse seda kirjanduse loomiseks sobivaks ja väljendit ''phal skad'' kasutatakse sageli halvustavalt, et näidata, et väljend ei sobi kirjalikku teksti.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot;&gt;Birgit Kellner. Vernacular Literacy in Tibet: Present Debates and Historical Beginnings. – Elke Krotz, Stephan Müller, Norbert Kössinger, Pavlína Rychterová (toim). ''Anfangsgeschichten / Origin Stories: Der Beginn volkssprachiger Schriftlichkeit in komparatistischer Perspektive / The Rise of Vernacular Literacy in a Comparative Perspective'' (''MittelalterStudien'', kd 31), Wilhelm Fink 2018, ISBN 978-3-8467-6346-9, lk 381–402. [https://www.fink.de/view/book/edcoll/9783846763469/BP000017.xml Veebis.]/ref&gt;
* ཞེ་ས། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''zhe sa'' 'austav ja lugupidav kõne') on austav keelekasutus, sealhulgas spetsiaalne austav sõnavara. Austusregister on omane kõigile tiibeti keeltele, kuid Lhasa keeles on see eriti arenenud ja tavavormi kõrval eristatakse kahte austusastet, üldist ja kõrgeimat.&lt;ref&gt;Joanna Bialek. Emergence of the honorific register in Tibetic languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2023, kd 46, nr 2, lk 290–327.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Samdrup Tsering, Hiroyuki Suzuki. Honorific register in Mabzhi Tibetan: How Amdo Tibetans use honorific words in their speech community. – ''Kyoto University Linguistic Research'', 2023, kd 42, lk 59–76. [https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/handle/2433/287601 Veebis.]&lt;/ref&gt;
* ཡིག་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''yig skad'', sõna-sõnalt 'kirjakeel') on  kirjanduslik kirjali kkeelekuju, mis hõlmab ka allpool kirjeldatud keelekuju ཆོས་སྐད (''chos skad'').&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;
* ཆོས་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''chos skad'', sõna-sõnalt 'õpetuse keel' või 'religioosne keel') on religioosne kirjakeel, milles on kirjutatud pühakirjad ja muud klassikalised teosed. Tänapäeval kasutatakse seda terminit vahel ka kirjakeele kohta üldiselt.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

Enne Hiina Rahvavabariigi aega eristati tiibeti keeles kolme keelekasutusvormi: esiteks kloostrites kasutatav liturgiline keel (''chos skad''); teiseks õukonnakeel – rangelt normeeritud ''she sa'', mis on tänapäevalgi Lhasa haritud ülemkihi keelekasutuse vorm; kolmandaks &quot;rahvakeel&quot; (''phal skad''), igapäevane kõnekeel, mille arvukad murded on Tiibeti suuruse tõttu sageli vastastikku peaaegu arusaamatud.

Kõrgemates stiiliregistrites kasutatakse rohkesti austavaid nimetusi ja tiitleid. Sageli kasutatavatel sõnadel on eri kujud, millega väljendatakse hierarhilisi erinevusi. Kõigis neis keelekasutusvormides oli puudus tänapäevasest sõnavarast. Alates 1960ndatest hakkasid keeleteadlased välja töötama uustiibeti keelt, mille sõnavara täiendati terminitega, et oleks võimalik õpetada näiteks füüsikat ja keemiat. Ka tänapäeva meedia kasutab seda Lhasa murde põhjal välja töötatud keelevarianti.

Lhasa kõnekeele põhjal on kujunenud tiibetlaste ühiskeel (''spyi skad''), mida kasutatakse nii Hiinas kui ka diasporaas, kuid igapäevases kõnes valitseb endiselt kohalik murre.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Martine Mazaudon. Les principes de construction du nombre dans les langues tibéto-birmanes. – Jacques François,  (toim). ''La Pluralité'',  Leuven: Peeters, 2002, ISBN 90-429-1295-2, lk 91–119. [http://halshs.archives-ouvertes.fr/docs/00/16/68/91/PDF/numerationTB_SLP.pdf Veebis.]

==Välislingid==
*[https://eki.ee/teatmik/tiibeti-nimed/ Tiibeti nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus

[[Kategooria:Tiibeti-Birma keeled]]
[[Kategooria:Tiibet]]</text>
      <sha1>sy8huxn3bf2r52habu13v0t9h2nqhav</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260753</id>
      <parentid>7260752</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T04:35:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kiri */</comment>
      <origin>7260753</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="60348" sha1="4ipknvuvpoxnq7trxd1rwk4w5ksed0o" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib tänapäeva tiibeti kirjakeelest; kesktiibeti, khami ja amdo keele kogumi kohta vaata artiklit   [[Tiibeti keel (koondnimetus)]]}}
{{keeled|nimi=tiibeti keel|originaalnimi བོད་སྐད་། 
 | keelkonnavärv = Hiina-Tiibeti
 | riigid=[[Hiina]]s, [[India]]s
 | rääkijad      = 6  miljonit
 | keelkond      = [[Hiina-Tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;[[Tiibeti-Birma keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;'''tiibeti keel'''
 | riik          = {{PisiLipp|Hiina}} ([[Tiibeti autonoomne piirkond]])
 | keelehoole    = [[Tiibeti Keele Standardimise Komitee]]
 | kood 1        = bo
 | kood 2        = bod (T), tib (B)
 | kood 3        = bod
}}
'''Tiibeti keel''' ehk '''tiibeti kirjakeel'''&lt;ref&gt;Tiibeti keeles kasutatakse nimetusi ལྷ་སའི་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is ''Lha-sa'i skad'', [[THL]]is ''Lhaséké'', [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]{{'}}is ''Lasägä'') 'Lhasa keel' või བོད་སྐད (Wylie ''Bod skad'', THL ''Böké'', ''pinyin'' ''Pögä'') [pʰø̀k˭ɛʔ] 'tiibeti keel' (kasutatakse ka teiste keelekujude kohta).&lt;/ref&gt; on [[kesktiibeti keel]]e [[Lhasa murre|Lhasa murdel]] põhinev [[kirjakeel]]. Lhasa on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomse piirkonna]] pealinn.&lt;ref name=&quot;DeLancey 2017&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan. – [[Graham Thurgood]], Randy J. LaPolla (toim). ''The Sino-Tibetan Languages'', 2. trükk, Routledge: London / New York 2017, ISBN 978-0-367-57045-3, lk 385–403.&lt;/ref&gt; Tiibeti kirjakeelt kasutatakse [[ühiskeel]]ena ka [[tiibeti keel (koondnimetus)|laiemas mõttes tiibeti keel]]e [[murre]]te kõnelejate vahel, sealhulgas eksiilis elavate [[tiibetlased|tiibetlaste]] seas.

Tiibeti autonoomse piirkonna keelemääruse (vastu võetud 1987, muudetud 2002 ja 2019) esimese paragrahvi järgi on tiibeti keel (藏语文) piirkonna üldkasutatav keel ja kiri.&lt;ref&gt;[https://www.fadada.com/article/Basics-009776 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], fadada.com, 6.8.2019.&lt;/ref&gt; [[Human Rights Watch]]i 2020. aasta aruande järgi on &quot;kakskeelse hariduse&quot; poliitika viinud tiibeti keele järkjärgulise asendumiseni [[hiina keel]]ega algkoolide õppekeelena, välja arvatud tiibeti keele tunnid, kusjuures aruande välitööd hõlmasid ainult [[Nagchu vald|Nagchu valla]] maa-asulaid.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threatChina's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt; Hiina Riiginõukogu Informatsioonibüroo 2025. aasta valge raamatu järgi on tiibeti keele õppimise ja kasutamise õigus tagatud, piirkonna rahvakongressi õigusaktid ja valitsuste üldised ametlikud dokumendid avaldatakse nii hiina kui ka tiibeti keeles ning koolides õpetatakse mõlemat keelt.&lt;ref&gt;[https://www.ecns.cn/news/politics/2025-03-28/detail-ihepyqsm2135994.shtml Right to study and use Tibetan language guaranteed: white paper, ECNS (China News Service)], 28.3.2025.&lt;/ref&gt;

Tiibeti keel laiemas mõttes hõlmab  peale kesktiibeti keele ka [[khami keel]]t ja [[amdo keel]]t.&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;&gt;Konchok Gelek. Variation, contact, and change in language: Varieties in Yul shul (northern Khams). – ''International Journal of the Sociology of Language'', 2017, nr 245, lk 91–92.&lt;/ref&gt; Khami keele kõnelejad saavad Lhasa murdest õppimata nii palju aru, et nad saavad algtasemel suhelda, amdo keele kõnelejad ei saa aga Lhasa murdest üldse aru (vt [[vastastikune arusaadavus]]).&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;/&gt; Nii tiibeti kirjakeeles kui ka khami keeles on kujunenud [[toon (keeleteadus)|toon]]id ning sõnaalgulised [[kaashäälikuühend]]id on enamasti lihtsustunud.&lt;ref&gt;Felix Haller. [archive-url=https://web.archive.org/web/20150616073139/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/haller1999brief.pdf A brief comparison of register tone in Central Tibetan and Kham Tibetan.] – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1999, kd=22.&lt;/ref&gt; Sellepärast on need keeled [[klassikaline tiibeti keel|klassikalisest tiibeti keelest]] märkimisväärselt erinevad, eriti võrreldes konservatiivsema amdo keelega.&lt;ref&gt;Charlene Makley, Keith Dede, Kan Hua, QingshanWang. The Amdo Dialect of Labrang. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', kd 22, nr 1, 1999, lk 101. [https://web.archive.org/web/20160305073712/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/makley1999amdo.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;jermay reynolds 2012&quot;&gt;Jermay J. Reynolds. ''Language variation and change in an Amdo Tibetan village: Gender, education and resistance'', doktoritöö, Graduate School of Arts and Sciences of [[Georgetown University]], 2012, lk 19–21.&lt;/ref&gt;

== Ametlik ja sotsiolingvistiline staatus ==

Tiibeti keel on lisaks [[hiina standardkeel]]ele ametlikus kasutuses [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomses piirkonnas]] ja mõnes teises [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] piirkonnas, kus elab tiibetlasi.

[[Gerard A. Postiglione]] märkis 1999. aastal, et tiibetlased on Hiinas üks kõige vähem [[assimileerumine|assimileerunud]] rahvarühmi.&lt;ref&gt;Gerard A. Postiglione. ''China’s National Minority Education. Culture, Schooling, and Development'', Routledge 1999, lk 114.&lt;/ref&gt; 2002. aastal avaldatud Hiina uudisteagentuuri [[Xinhua]] teate kohaselt suhtles Tiibetis 84% tiibetlastest peamiselt tiibeti keeles.&lt;ref name=&quot;chutai&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 中国出台藏语言使用法规], [[Xinhua]]; [http://www.moe.gov.cn/jyb_sy/China_Language/ 国家语言文字工作委员会]&lt;/ref&gt; 

=== Õiguslik staatus ===

[[Hiina põhiseadus|Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus]]e artikli 4 järgi on kõigil rahvustel õigus kasutada ja arendada oma keelt ja kirja. Artiklis 121 on sätestatud, et rahvusliku autonoomiaga piirkondade omavalitsusorganid kasutavad oma ülesannete täitmisel vastavalt asjaomase piirkonna autonoomiaeeskirjadele suuliselt ja kirjalikult selles piirkonnas tavapäraselt kasutatavat keelt või keeli.&lt;ref name=&quot;verf1982&quot;&gt;[http://www.verfassungen.net/rc/verf82.htm Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus], verfassungen.net.&lt;/ref&gt;

1987. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna ajutised eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)&lt;/ref&gt; 1988. aastal kehtestati nende rakendamiseks üksikasjalikud sätted.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)的实施细则&lt;/ref&gt; 2002. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;guiding&quot;&gt;[http://www.xizang.gov.cn/zwgk/xxfb/fgwj/201902/t20190223_61645.html 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], 西藏自治区人民政府, xizang.gov.cn, 24.3.2008.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 西藏文化的保护与发展 – 藏语言文字的学习、使用和发展], Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu informatsioonibüroo, China.com.cn, 25.10.2008.&lt;/ref&gt; Eeskirjade kohaselt pidid valitsemine, kohtud ja haldusasutused ning tänavasildid ja reklaamid olema kakskeelsed.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt;

Tiibeti keele arendamise ja standardimise eest vastutab riiklik tiibeti keele terminoloogia standardimise komitee (tiibeti keeles བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས, hiina keeles 藏语术语标准化工作委员会|t=藏語術語標準化工作委員會). Komitee tegevust käsitlevad muu hulgas järgmised allikad:&lt;ref&gt;བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས}} (toim). བོད་ཀྱི་སྤྱི་སྐད་སྐོར་གྱི་ཆེད་རྩོམ་ཕྱོགས་བསྒྲིགས, Peking, མི་རིགས་དཔེ་སྐྲུན་ཁན / 民族出版社 1999, ISBN 7-105-03018-6;&lt;br /&gt;[https://web.archive.org/web/20070514065425/http://www.china-language.gov.cn/webinfopub/list.asp?id=2307&amp;columnid=139&amp;columnlayer=01380139 全国术语标准化技术委员会少数民族语分技术委员会藏语工作委员会2006年度工作会议在北京召开], 教育部语言文字应用研究所, china-language.gov.cn, 12.1.2007.&lt;br /&gt;|扎雅·洛桑普赤. [https://web.archive.org/web/20070707132828/http://info.tibet.cn/zt2006/zywdccyfz/xsjl/t20060322_101909.htm 藏语专词术语混乱的症结在哪里], China Tibet Information Center, info.tibet.cn, 22.3.2006.&lt;/ref&gt;

=== Kirjaoskus ===

Tiibetlaste [[kirjaoskamatus]]e määr oli [[1990. aasta Hiina rahvaloendus]]e järgi 69,39% (kogu Hiina rahvastikus 22,21%). [[2000. aasta Hiina rahvaloendus]]eks oli see tiibetlaste seas vähenenud 47,55%-ni (Hiina kogurahvastikus 9,08%-ni).&lt;ref&gt;Minglang Zhou. Legislating Literatcy for Linguistic and Ethnic Minorities in Contemporary China. – Anthony J. Liddicoat (toim). ''Language planning and policy: Issues in Language Planning and Literacy'', Multilingual Matters, Clevedon / Tonawanda / North York 2007, lk 102–121, siin lk 117.&lt;/ref&gt;

Tiibeti autonoomsel piirkonnal on 2000., 2010. ja 2020. aasta loenduse järgi olnud Hiina provintside seas kõige madalam kirjaoskuse määr.&lt;ref&gt;[https://www.business-standard.com/article/current-affairs/tibet-has-lowest-literacy-among-all-provinces-in-china-delhi-think-tank-123022600629_1.html Tibet has lowest literacy among all provinces in China: Delhi think tank], Business Standard, 26.2.2023.&lt;/ref&gt;

=== Koolisüsteem ===

==== Tiibet ====

1998. aastal oli tiibeti keel õppekeeleks 98% Tiibeti algkoolidest&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 233.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; ja 92% algkooliõpetajatest olid tiibetlased. Samal ajal õpetati hiina keelt võõrkeelena.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; 2002. aastal oli tiibeti keeles 181 õpikut 16 õppeaine jaoks ja koostatud oli kaheksa loodusteaduste erialaterminoloogia sõnastikku.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; Sellest hoolimata õpetati matemaatikat, füüsikat ja keemiat põhikooli vanemas astmes ja keskkoolis üldjuhul hiina keeles.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Minglang Zhou, Hongkai Sun: ''Language Policy in the People’s Republic of China'', Kluwer 2004, lk 226.&lt;/ref&gt;

2004. aastal pärinesid tiibeti keele ja kirjanduse õpikute (''gaiyig'' སྐད་ཡིག་, 语文 ''yǔwén'') tekstid 47% ulatuses tänapäevasest ja uuemast tiibeti kirjandusest, 29% ulatuses traditsioonilisest tiibeti kirjandusest ja 24% ulatuses hiina keelest tõlgitud tekstidest.&lt;ref&gt;Ellen Bangsbo. ''Teaching and Learning in Tibet. A Review of Research and Policy Publications'', Nordic Institute of Asian Studies 2004, lk 16.&lt;/ref&gt; Tiibeti ülikoolides ja teistes kõrgkoolides oli 1998. aastal õppekeeleks enamasti hiina keel. Erandiks olid tiibeti ajaloo, keele ja kirjanduse ning traditsioonilise tiibeti meditsiiniga seotud õppeained.&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 235.&lt;/ref&gt; Ühe 2005. aasta uurimuse järgi said tiibetlastest üliõpilased õppida humanitaarteadusi tiibeti keeles mõnes Hiina vähemusrahvustele mõeldud kõrgkoolis.&lt;ref&gt;Gerard Postiglione. Ben Jiao, Sonam Gyatso. Education in Rural Tibet: Development, Problems and Adaptations. – ''China: An International Journal'', 2005, kd 3, nr 1, lk 1–23. [https://www.researchgate.net/publication/263867451 Veebis.]&lt;/ref&gt;

Eeskirjade kohaselt pidid [[hiinlased]] Tiibetis õppima ka tiibeti keelt, kuid juba 2006. aastal seda nõuet üldiselt eirati.&lt;ref&gt;June Teufel Dreyer, Barry Sautman (toim). ''Contemporary Tibet. Politics, Development, and Society in a Disputed Region'', M. E. Sharpe 2006, lk 78.&lt;/ref&gt;

===== Hiina keelepoliitika 2020ndatel =====
Alates 2020. aastast on Hiina keelepoliitika vähemuskeelte suhtes muutunud ja hinnangud sellele lahknevad. Hiina valitsuse ametliku seisukoha järgi on tiibeti keele õppimine ja kasutamine seadusega tagatud ning alg- ja keskkoolides õpetatakse nii tiibeti kui ka hiina keelt.&lt;ref name=&quot;whitepaper2023&quot;&gt;[https://english.www.gov.cn/archive/whitepaper/202311/10/content_WS654db703c6d0868f4e8e120d.html CPC Policies on the Governance of Xizang in the New Era: Approach and Achievements], The State Council of the People's Republic of China, 10.11.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi on õigus tiibeti keelt õppida ja kasutada samuti tagatud.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot;&gt;[https://chinadailyhk.com/article/608157 White paper highlights human rights progress in Xizang], Xinhua / China Daily HK, 28.3.2025.&lt;/ref&gt; Inimõiguste organisatsioonid ja tiibeti keele kaitsjad on aga teatanud, et hiina keel on muutunud üha enam peamiseks õppekeeleks.&lt;ref name=&quot;HRW2020&quot;&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threat China's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/04/04/tibet-language-white-paper/ Netizens demand China reinstate Tibetan language use in schools], Radio Free Asia, 4.4.2025.&lt;/ref&gt; [[Radio Free Asia]] andmetel muutus hiina keel 2020. aastal Tiibeti autonoomse piirkonna alg- ja keskkoolide põhiõppekeeleks ning 2023. aastast on ülikooli sisseastumiseksami keeleks ainult hiina keel.&lt;ref&gt;[https://www.tribuneindia.com/news/world/tibetans-call-out-chinas-language-policy-amid-claims-of-cultural-erasure-and-human-rights-violations Tibetans call out China's language policy], Tribune India (ANI), 8.4.2025, viidates RFA-le.&lt;/ref&gt;

2021. aastal kehtestas Hiina haridusministeerium Human Rights Watchi kirjelduse järgi &quot;laste kõne ühtlustamise kava&quot; (''Children's Speech Harmonization plan''), mis näeb ette  [[hiina kirjakeel]]e kasutamise kogu [[alusharidus]]es vähemusrahvuste asualadel. Human Rights Watchi 2026. aasta aruande järgi ei oska ega taha paljud tiibeti lapsed pärast lasteaia lõpetamist tiibeti keelt rääkida, ka mitte perekonnaliikmetega. Lasteaias käimine ei ole Hiinas kohustuslik, kuid Human Rights Watchi andmetel on see tiibetlaste asualadel muutunud praktikas kohustuslikuks, sest linnade algkoolid nõuavad üha sagedamini tõendit lasteaias käimise kohta. Hiina valitsus ei vastanud organisatsiooni kommentaaripärimistele.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2026/05/04/start-with-the-youngest-children/chinas-use-of-preschools-to-integrate-tibetans &quot;Start with the Youngest Children&quot;: China's Use of Preschools to &quot;Integrate&quot; Tibetans], Human Rights Watch, 4.5.2026.&lt;/ref&gt;

[[Tibet Watch]]i andmetel olid 2023. aasta septembriks [[Ngaba ringkond|Ngaba ringkonna]] tiibeti koolides kõik põhiainete õpikud asendatud hiinakeelsetega ja õpetajatel kästi anda kõik tunnid hiina keeles. Tiibeti keel jäi valikaineks. Tiibetikeelseid õpikuid saavad kooli lõpetamiseni edasi kasutada ainult 2021. aastal õppima asunud õpilased.&lt;ref&gt;[https://tibetwatch.org/all-textbooks-in-tibetan-replaced-in-ngaba/ All textbooks in Tibetan replaced in Ngaba], Tibet Watch, 12.10.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta veebruaris teatas Human Rights Watch, et Ida-Tiibetis oli alates 2021. aastast suletud vähemalt viis tiibeti keelt ja kultuuri edendanud kutsekooli.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;&gt;[https://www.hrw.org/news/2025/02/05/chinese-authorities-shutter-schools-eastern-tibet Chinese Authorities Shutter Schools in Eastern Tibet], Human Rights Watch, 5.2.2025.&lt;/ref&gt; Organisatsiooni andmetel õpetatakse riigikoolides tiibeti lapsi algkoolist keskkoolini ainult hiina keeles ja tiibeti keel on eraldi õppeaine, nagu võõrkeel.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;/&gt; Radio Free Asia teatas 2025. aasta jaanuaris ka tiibeti keele eratundide keelust koolivaheajal mitmes tiibetlastega asustatud piirkonnas. Sarnane keeld kehtestati  juba 2021. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/01/02/tibet-china-enforces-restrictions-students/ China places new restrictions on Tibetan students during winter school break], Radio Free Asia, 2.1.2025&lt;/ref&gt; Tibet Watchi andmetel teatas Tiibeti keskadministratsioon 2026. aasta oktoobris, et [[Gologi ringkond|Gologi ringkonnas]] suleti 2026. aasta suvel ja sügisel vähemalt kolm eraõiguslikku tiibeti kooli, sealhulgas orbude kool.&lt;ref&gt;[https://tibetoffice.org/media-press/news/three-more-tibetan-schools-shut-down-in-golog-as-china-tightens-its-grip-on-tibetan-language-education Three More Tibetan Schools Shut Down in Golog as China Tightens Its Grip on Tibetan-Language Education], Central Tibetan Administration, 19.10.2026.&lt;/ref&gt;

2023. aasta veebruaris väitsid kolm ÜRO sõltumatut eksperti, et umbes miljon tiibeti last õpib internaatkoolides, kus õppekeel on hiina keel.&lt;ref&gt;[https://ungeneva.org/en/news-media/news/2023/02/77614/china-tibetan-children-forced-assimilate-independent-rights-experts China: Tibetan children forced to assimilate, independent rights experts fear], UN Geneva, 6.2.2023.&lt;/ref&gt; Hiina ametivõimud vastavad, et lapsi ei sunnita internaatkoolidesse ja paljudes koolides õpetatakse ka tiibeti keelt ja Tiibeti ajalugu.&lt;ref&gt;[https://www.globalsecurity.org/military/library/news/2024/07/mil-240721-rfa01.htm China's controversial boarding school policy for Tibetans explained], RFA, 21.7.2024.&lt;/ref&gt;

12. märtsil 2026 võttis Hiina Rahvakongress vastu &quot;Etnilise ühtsuse ja arengu edendamise seaduse&quot; (poolt 2756, vastu 3, erapooletuid 3) ja see jõustus 1. juulil 2026.&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/world/china/china-set-pass-new-ethnic-minority-law-prioritise-use-mandarin-language-2026-03-12/ China passes new ethnic minority law, prioritises use of Mandarin language], Reuters, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Seaduse järgi vähemuskeeli &quot;austatakse ja kaitstakse&quot;, kuid kui hiina keelt ja vähemuskeeli kasutatakse koos, peab hiina keel olema esikohal. Koolieelikud peavad hiina keelt valdama ja avalikes kohtades peavad hiina märgid olema nähtavamad kui vähemuste kirjad.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot;&gt;[https://rfa.org/english/tibet/2026/07/24/explainer-china-ethnic-unity-law-tibet-uyghur/ Explained: China's 'ethnic unity and progress promotion' law], RFA, 24.7.2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.asianews.it/news-en/What-Xi-Jinpings-new-law-on-ethnic-groups-in-china-says-65025.html What Xi Jinping's new law on ethnic groups in China says], AsiaNews, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Hiina valitsus rõhutab seaduse 15. artiklit, mis kaitseb vähemuste õigust oma keelt õppida ja kasutada, kriitikud aga väidavad, et seadus fikseerib hiina keele ülemvõimu hariduses ning annab juba rakendatud poliitikale õigusliku aluse ja võib tiibeti keele kasutamist hariduses ja avalikus elus veelgi piirata.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot; /&gt;

==== Pagulased Indias ====

India tiibeti koolides oli õppekeeleks kuni 1985. aastani ainult inglise keel. 2006. aastal õpetati mõnes algkoolis esimese viie klassi jooksul osa aineid tiibeti keeles, alates kuuendast klassist aga käis õppetöö ainult inglise keeles. Kõik keskkooliõpikud olid ingliskeelsed.&lt;ref&gt;Dagmar Bernstorff, Hubertus von Welck. ''Exile as Challenge. The Tibetan Diaspora'', Orient Longman 2002, lk 271; Ashild Kolas, Monika P. Thowsen. ''On the Margins of Tibet. Cultural Survival on the Sino-Tibetan Frontier'', University of Washington Press 2006, lk 176; A. Tom Grunfeld. ''The Making of Modern Tibet'', M. E. Sharpe, 1996, lk 179, 198.&lt;/ref&gt; [[Dharamsala]] tiibeti koolides nägi tollane inimressursside arendamise ministeeriumi õppekava ette, et alates põhikooli keskastmest õpetatakse õppeaineid inglise keeles.&lt;ref&gt;Mary Ann Maslak. School as a site of Tibetan ethnic identity construction in India? Results from a content analysis of textbooks and Delphi study of teachers' perspectives. – ''Educational Review'', 2008, kd 60, nr 1, lk 85–106.&lt;/ref&gt;

=== Meedia ===

2000. aastal ilmus Tiibetis kokku 14 tiibetikeelset ajakirja ja 10 päevalehte. Lisaks ilmus Hiina teistes piirkondades käputäis piirkondlikke&lt;ref&gt;Kõige mõjukamate seas olid ༄༅༎སྦྲང་ཆར༎ (&quot;Kevadvihm&quot;) [[Qinghai]]s ja ༄༅༎ཟླ་ཟེར༎ (&quot;Kuuvalgus&quot;) [[Gansu]]s. Vt: Toni Huber. ''Amdo Tibetans in Transition. Society and Culture in the Post-Mao Era''. Brill 2000, lk 40.&lt;/ref&gt; ja üleriigilisi&lt;ref&gt;Nende seas oli Pekingis ilmuv ༄༅༎ཀྲུང་གོའི་བོད་ཀྱི་ཤེས་རིག༎ (&quot;Tibetoloogia Hiinas&quot;).&lt;/ref&gt; tiibetikeelseid ajalehti ja ajakirju.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi ilmus 2024. aasta lõpuks Tiibeti autonoomses piirkonnas tiibeti keeles 17 ajakirja ja 11 ajalehte.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot; /&gt; Tiibeti keeles tegutses arvukalt raadio- ja telejaamu ning tehti kinofilme, sealhulgas Lhasa ja kamba keelevariandis.&lt;ref&gt;Ka [[Radio China International]] edastas saateid nendes keelevariantides: [http://tibetan.chinabroadcast.cn/lhasa.htm tibetan.chinabroadcast.cn] ja [http://tibetan.chinabroadcast.cn/kangba.htm tibetan.chinabroadcast.cn].&lt;/ref&gt; Hiinas andis üheksa kirjastust regulaarselt välja tiibetikeelseid raamatuid. Igal aastal ilmus ligikaudu tuhat nimetust.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;

===Lahkarvamused tiibeti keele ohustatuse üle===

2008. aasta veebruaris toetas Briti parlamendiliige [[Norman Baker]] [[rahvusvaheline emakeelepäev|rahvusvahelise emakeelepäeva]] puhul [[Free Tibet Campaign]]i avaldatud ülevaadet ja nõudmist teha tiibeti keel Tiibeti autonoomse piirkonna ametikeeleks. Ta väitis: &quot;Hiina valitsus ajab teadlikku poliitikat hävitada kõik tiibetlik, sealhulgas tiibetlaste oma keel nende enda kodumaal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120725060858/http://www.freetibet.org/newsmedia/report-reveals-determined-chinese-assault-tibetan-language Report reveals determined Chinese assault on Tibetan language], Free Tibet, 21.2.2008.&lt;/ref&gt; Tibetoloog [[Elliot Sperling]] märkis seevastu, et &quot;teatud piirides püüab [[Hiina Rahvavabariik]] tiibeti kultuuri väljendamist võimaldada&quot; ja  &quot;kogu Tiibeti kiltmaal toimuvat kultuurilist tegevust ei saa ignoreerida&quot;.&lt;ref&gt;Sperling Elliot. Exile and Dissent: The Historical and Cultural Context. – Melissa Harris, Sydney Jones (toim). ''Tibet Since 1950: Silence, Prison, or Exile'',  2000, lk 31–36.&lt;/ref&gt;

2003. aastal seadis [[Barry Sautman]] ajakirjas [[Texas International Law Journal]] kahtluse alla väited tiibeti keele ohustatusest. Ta kirjutas, et ükski paljudest tollastest ohustatud keeli käsitlevatest uuringutest ei pidanud tiibeti keelt ohustatuks ja  tiibetlaste keele säilitamine erines keele kadumisest isegi sellistes lääneriikide kaugemates piirkondades, kus rakendati liberaalset keelepoliitikat. Sautmani sõnul olid väited, et Tiibeti algkoolides õpetati hiina keeles, ekslikud: tiibeti keel oli peamine õppekeel peaaegu kõigis Tiibeti autonoomse piirkonna algkoolides. Ta lisas, et hiina keelt hakati varastes klassides õpetama ainult linnakoolides ning põhjusel, et vähem kui neli tiibetlast kümnest jõudis keskkooli, oli algkool nende kultuurilise kujunemise seisukohalt kõige olulisem.&lt;ref&gt;Barry Sautman. Cultural Genocide and Tibet. – ''Texas International Law Journal'', 2003, 38, nr 2, lk 173–246.&lt;/ref&gt;

==Kiri==
{{Vaata|Tiibeti kiri|Tiibeti punktkiri}}

Tiibeti keelt kirjutatakse ühes [[india kirjad|India kirjadest]]. Selle ajalooliselt konservatiivne kirjaviis kajastab [[vanatiibeti keel]]e häälikusüsteemi ega kajasta piisavalt tänapäeva tiibeti keele hääldust.&lt;ref name=&quot;Britannica&quot;&gt;Tibetan language. – ''Encyclopaedia Britannica''. [https://www.britannica.com/print/article/594982 Veebis.]&lt;/ref&gt; See aitab ühendada [[tiibeti keel (koondnimetus)|tiibetikeelset]] ala ning on abiks ka [[hiina-tiibeti algkeel]]e ja [[vanahiina keel]]e rekonstrueerimisel.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill. ''The Historical Phonology of Tibetan, Burmese, and Chinese'', Cambridge University Press 2019, ISBN 978-1-316-60151-8.&lt;/ref&gt;

Kõige levinum süsteem, mida teadlased kasutavad tiibeti kirjas kirjutatud teksti [[latinisatsioon|latiniseerimiseks]], on [[Wylie transliteratsioon]]. Keeleteadlased kasutavad sageli ka muid, enda tarbeks välja töötatud transliteratsioonisüsteeme. Häälduse ligikaudseks edasiandmiseks on [[Hiina]] ametlik latinisatsioon [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]. Ingliskeelsetes materjalides kasutatakse transkriptsiooni [[THL]].&lt;ref&gt;David Germano, Nicolas Tournadre. [https://web.archive.org/web/20221224035020/https://www.thlib.org/reference/transliteration/#!essay=/thl/phonetics/s/b5 THL Simplified Phonetic Transcription of Standard Tibetan], The Tibetan and Himalayan library, 2003. &lt;/ref&gt; Mõne nime puhul on kasutusel ka ebareeglipärane transkriptsioon, näiteks [[Džomolungma]].

Tiibeti kirja silbi ortograafiline struktuur on (C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;)C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;(C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;)V(C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;).&lt;ref&gt;Nyima Droma, Ellen Bartee. ''A beginning textbook of Lhasa Tibetan'', National Press for Tibetan Studies 2000, lk 9–17.&lt;/ref&gt; Kõik kombinatsioonid ei ole lubatud.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Asukoht
!C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;
!V
!C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;
|-
!Nimetus
|Eesliide
|Ülatäht
|Juurtäht
|Alatäht
|Täishäälik
|Järelliide
|Teine järelliide
|-
!Lubatud tähed
|&lt;big&gt;ག ད བ མ འ&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ར ལ ས&lt;/big&gt;
|mis tahes kaashäälik
|&lt;big&gt;ཡ ར ལ ཝ&lt;/big&gt;
|mis tahes täishäälik
|&lt;big&gt;ག ང ད ན བ མ འ ར ལ ས&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ད ས&lt;/big&gt;
|}

== Fonoloogia ==
[[Silp|Silbi]] ehitus on suhteliselt lihtne.&lt;ref&gt;Lim 2018: 12.&lt;/ref&gt; [[Kaashäälikuühend]]id ei ole lubatud&lt;ref&gt;Denwood 1999: 75.&lt;/ref&gt;. ja silbi lõpus võib olla ainult üks kaashäälik.&lt;ref&gt;Denwood 1999: 71.&lt;/ref&gt; Täishäälikud võivad olla lühikesed või pikad ja [[täishääliku pikkus|pikad täishäälikud]] võivad lisaks olla [[nasaalvokaal|nasaaliseeritud]].{{sfn|DeLancey|2003|p=272}} [[Vokaalharmoonia]] esineb  kahesilbilistes sõnades ja [[finiitne tegusõnavorm|finiitsetes  tegusõnavormides]].&lt;ref&gt;Chang, Chang 1968.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 271.&lt;/ref&gt;

[[toon (keeleteadus)|Toonid]] on tähendust eristavad. Eristatakse vähemalt kahte [[toonifoneem]]i.{{sfn|Lim|2018|p=28}} Kuigi Hiina keeleteadlased eelistavad nelja tooni analüüsi,&lt;ref&gt;Lim 2018: 34&lt;/ref&gt; leiab [[Scott DeLancey|DeLancey]] (2003), et langev toon ja sõnalõpuline [k] või [ʔ] on [[kontrastne jaotussuhe|kontrastses jaotussuhtes]]. Sellepärast ta räägib kas kõrge või madala tooniga silpidest.&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 272.&lt;/ref&gt;

=== Kaashäälikud ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Konsonant]][[foneem]]id
!
! colspan=&quot;2&quot; | [[Labiaal]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Alveolaar]]id
! [[Retrofleks]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Alveopalataal]]id ja [[palataal]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Velaar]]id
! [[Glotaal]]id
|-
! [[Nasaal]]id
| colspan=&quot;2&quot; | /m/
| colspan=&quot;2&quot; | /n/
|
| colspan=&quot;2&quot; | /ɲ/
| colspan=&quot;2&quot; | /ŋ/
|
|-
! [[Klusiil]]id
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /pʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /p/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /t/
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;border-right: none;&quot; | [ʈʰ] ~ [ʈʂʰ] &lt;br /&gt; /ʈ/ ~ [ʈʂ]
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /cʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /c/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /kʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /k/
| /ʔ/
|-
! [[Afrikaat|Afrikaadid]]
| colspan=&quot;2&quot; |
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tsʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /ts/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tɕʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /tɕ/
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|-
! [[Frikatiiv]]id
| colspan=&quot;2&quot; |
| colspan=&quot;2&quot; | /s/
| [ʂ]
| colspan=&quot;2&quot; | /ɕ/
| colspan=&quot;2&quot; |
| [h]
|-
! [[Poolvokaal]]id
| colspan=&quot;2&quot; | /w/
| colspan=&quot;2&quot; | /ɹ/
|
| colspan=&quot;2&quot; | /j/
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|-
! [[Lateraal]]id
| colspan=&quot;2&quot; |
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /l̥/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /l/
|
| colspan=&quot;2&quot; |
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|}

# Madala tooni korral muutuvad helitud aspireerimata klusiilid ja frikatiivid /p, t, ts, ʈ ~ ʈʂ, tɕ, c, k/ helilisteks: [b, d, dz, ɖ ~ ɖʐ, dʑ, ɟ, ɡ]. Aspireeritud klusiilid ja frikariivid /pʰ, tʰ, tsʰ, ʈʰ ~ ʈʂʰ, tɕ, cʰ, kʰ/ kaotavad osa [[aspiratsioon]]ist. Seega eristuvad foneemipaarid /p, t, ts, ʈ ~ ʈʂ, tɕ, c, k/ ja /pʰ, tʰ, tsʰ, ʈʰ ~ ʈʂʰ, tɕʰ, cʰ, kʰ/ selles kontekstis peamiselt helilisuse järgi. Lhasa kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvate kõnelejate murdes madala tooni korral helilisi klusiile ja frikatiive ei kasutata.
# Poolvokaalil /ɹ/ on neli hääldusvarianti: [ɹ], [ʐ], [ɾ] ja [r]. Varasemates uurimustes on oletatud ka helitut poolvokaali, näiteks [ɹ̥] (Dawson 1980b; Sprigg 1954; Tournadre, Dorje 2003). Selle hääliku olemasolu kohta selgeid tõendeid. Mõnes Lhasa või kesktiibeti keele variandis võib see olla foneemi /ʂ/ variant.&lt;ref&gt;Zhang Yubin. Central Tibetan (Lhasa). – [https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-the-international-phonetic-association/article/central-tibetan-lhasa/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5 Veebis.] – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2024, 54, nr 2, lk 788–810.&lt;/ref&gt;
# Konsonantfoneemid /m/, /ŋ/, /p/, /r/, /l/ ja /k/ võivad esineda silbi lõpus. Klassikalise tiibeti keele sõnalõpuline /n/ on samuti säilinud, kuid tänapäevases häälduses väljendub see tavaliselt eelneva täishääliku nasaalisatsioonina, mitte eraldi kaashäälikuna (vt eespool). Foneemi /k/ sõna lõpus siiski ei hääldata, välja arvatud väga formaalses kõnes. Ka silbilõpulisi foneeme /r/ ja /l/}} jäävad sageli selgelt hääldamata ja väljenduvad eelneva täishääliku pikenemisena. Foneemine [[larüngaalklusiil] /ʔ/ esineb ainult sõna lõpus foneemide /s/, /t/ või /k/ asemel. Need häälikud esinesid klassikalises tiibeti keeles, kuid on hiljem kadunud. Näiteks Tiibeti endanimetus oli klassikalises tiibeti keeles ''Bod'', kuid nüüd hääldatakse seda [pʰø̀ʔ].

=== Täishäälikud ===
Täishäälikuid on kirjeldatud ja iseloomustatud mitmel viisil. Nende uurimine jätkub.&lt;ref name=&quot;Gong_2020&quot;&gt;Gong Xun. How many vowels are there in Lhasa Tibetan? – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2020, 43, nr 2, lk 225–254..&lt;/ref&gt;

Tournadre ja Sangda Dorje eristavad kaheksat täishäälikut:&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003, lk 35.&lt;/ref&gt;

{| class=wikitable style=text-align:center
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Vokaal]][[foneem]]id !
! [[Eesvokaal]]id
! [[Keskvokaal]]id
! [[Tagavokaal]]id
|-
! [[Kõrge vokaal|Kõrged]]
| /i/ /y/
|
| /u/
|-
! [[Keskkõrge vokaal|Keskkõrged]]
| /e/ /ø/
|
| /o/
|-
! [[Keskmadal vokaal|Keskmadalad]]
| /ɛ/
|
|
|-
! [[Madal vokaal|Madalad]]
|
| a
|
|}

Mõnikord kirjeldatakse veel kolme täishäälikut, mida peetakse oluliselt erinevaks: [ʌ] või [ə], mis on tavaliselt foneemi /a/ [[allofoon]]; [ɔ], mis on tavaliselt foneemi /o/ allofoon; ja [ɛ̈] (ümardamata tsentraliseerunud keskvokaal), mis on tavaliselt foneemi /e/ allofoon. Need häälikud esinevad tavaliselt [[kinnine silp|kinnistes silpides]]. Et tiibeti keeles ei ole lubatud [[geminaat|geminaadidd]], siis mõnikord lõpeb silp sama häälikuga, millega algab järgmine silp. Siis hääldatakse esimest silpi [[lahtine silp|lahtise silbina]], kuid selles säilib kinniselesilbile iseloomulik täishäälik. Näiteks ཞབས ''zhabs'' 'jalg' hääldatakse [ɕʌp] ja པད ''pad'' (laen sanskriti sõnast ''padma'', '[[india lootos]]') hääldatakse [pɛʔ], kuid liitsõna ཞབས་པད ''zhabs pad'' (&quot;lootosejalg&quot;, 'minister') hääldatakse [ɕʌpɛʔ]. See võib tekitada [[minimaalpaar]]e, milles eristuvad häälikud, mis muudes olukordades on allofoonid.

Allikad on eriarvamusel selles, kas häälikud [ɛ̈] (mis tuleneb foneemist {{IPA|/e/}} kinnises silbis) ja [ɛ] (mis tuleb foneemist /a/ [[metafoonia]] tõttu) on erinevad või sisuliselt identsed.

Foneemine täishäälikupikkus esineb piiratud juhtudel. Klassikalise tiibeti keele järelliidete, tavaliselt ''i''' (འི་) sulandumine sõna lõpus tekitab  pika täishääliku. Foneetilistes transkriptsioonides jäetakse see tunnus mõnikord märkimata. Tavalises kõnehäälduses asendatakse silbi lõpus esinevad häälikud [r] ja [l] sageli samuti täishääliku pikendamisega.

Täishäälikutel /i/, /y/, /e/, /ø/ ja /ɛ/ on nasaliseeritud vasted /ĩ/, /ỹ/, /ẽ/, /ø̃/ ja /ɛ̃/.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 55.&lt;/ref&gt; Ajalooliselt tulevad need vastavalt ühenditest /in/, /un/, /en/, /on/ ja /an/ ning kajastuvad ka kirjas. Häälikute /un/, /on/ ja /an/ kvaliteet on muutunud, sest ajalooline /n/ põhjustas koos kõigi teiste sõnalõpuliste [[koronaal]]idega [[umlaut|umlaudi]] tüüpi muutuse kesktiibeti keele Wü harus.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 56.&lt;/ref&gt; Mõnel ebatavalisel juhul võivad nasaaliseeruda ka häälikud /a/, /u/ ja /o/.

=== Toonid ===
Lhasa murret kirjeldatakse tavaliselt kahetoonilisena: eristatakse kõrget ja madalat tooni. Ühesilbilistes sõnades võib kumbki toon esineda siiski kahe erineva kontuuriga. Kõrge toon võib olla kas tasane või langev ja madal toon kas tasane või tõusev-langev. Viimase puhul tõuseb toon keskmisele kõrgusele ja langeb uuesti. Tavaliselt piisab kahe tooni eristamisest, sest minimaalpaare, mis erinevad ainult toonikontuuri poolest, on väga vähe. See erinevus esineb ainult mõnes sõnas, mis lõpevad häälikuga [m] või [ŋ]. Näiteks sõna ''kham'' (ཁམ, 'tükk' hääldatakse [kʰám kõrge tasase tooniga, sõna ''Khams'' (ཁམས་, '[[Kham]]') hääldatakse [kʰâm] kõrge langeva tooniga.&lt;ref name=&quot;g447&quot;&gt;P. Strazny. ''Encyclopedia of Linguistics'', Taylor &amp; Francis 2013, ISBN 978-1-135-45522-4, lk 1105.&lt;/ref&gt;

Mitmesilbilistes sõnades eristab toon tähendust peamiselt esimeses silbis. Sellepärast võiks tiibeti keelt fonoloogilise [[keeletüpoloogia]] seisukohalt täpsemalt nimetada [[tooniaktsendikeel]]eks, mitte päris [[toonikeel]]eks, milles igal silbil võib olla omaette toon.

==Morfoloogia==

=== Nimisõnad ja asesõnad ===

Nimisõnadel puudub [[grammatiline sugu]], kuigi sugu saab väljenduda leksikaalselt. Nimisõnadel [[arv (keeleteadus)|arvu]]kategooriat ei ole. Inimest tähistavatele [[Definiitsus|definiitsed]] võidakse lisada [[mitmus]]t väljendav liide ཚོ (''tsho'').

On kirjeldatud kuut käänet: [[absolutiiv]], [[ergatiiv]], [[genitiiv]], [[ablatiiv]], [[komitatiiv]] ja [[obliikvakääne]] (täidab ka [[daativ]]i ja [[lokatiiv]]i funktsioone). On ka teisi käänete käsitlusi. ([[klassikaline tiibeti keel| Klassikalise tiibeti keele]] puhul on pakutud näiteks kümmet käänet.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The Classical Tibetan cases and their transcategoriality. – ''Himalayan Linguistics'', 2010.&lt;/ref&gt; Käändeid väljendatakse üldjuhul abisõnadega, mis liituvad tervele nimisõnafraasile, mitte üksikule nimisõnale. Nende järelliidete kuju võib varieeruda tüve lõpphääliku järgi.

Isikulistel asesõnadel on grammatiline arv: neil on [[ainsus]]e, [[kaksus]]e ja [[mitmus]]e vormid. Kaksusevorm moodustatakse liitega གཉིས (''gnyis'') 'kaks', mitmusevorm liitega ཚོ (''tsho''). Asesõnadel võib olla üks kuni kolm [[registri (keeleteadus)|registrit]]: näiteks on esimesel isikul üks vorm ང (''nga''), teise isiku ainsuses aga eristatakse viisakat vormi ཁྱེད་རང (''khyed rang'') ja mitteformaalset vormi ཁྱོད (''khyod'').&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/45A-tib Tibetan (Standard Spoken): Politeness Distinctions in Pronouns |website], WALS Online.&lt;/ref&gt; Kolmanda isiku mitteformaalsetes vormides eristatakse mees- ja naissugu (ཁོ (''kho'') ja མོ ()''mo''), neutraalne vorm on ཁོང (''khong'').

Näitaval asesõnal on kolm kaugusastet: lähedane འདི (''ʼdi'') 'see', keskmine དེ (''de'') 'too' ja kauge ཕ་གི (''pha-gi'') 'too seal kaugel'. Neile saab lisada käändetunnuseid.

===Arvsõnad ja numbrid===
Tiibeti numbrid on [[tiibeti kiri|tiibeti kirjas]] kasutatav numbrisüsteem, mis on üks [[India numbrid|India numbrite]] variante. Seda kasutatakse tiibeti keeles.&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/writing/tibetan.htm Tibetan (བོད་སྐད)], Omniglot.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/language/numbers/tibetan.htm Numbers in Tibetan], Omniglot.&lt;/ref&gt;. See on [[kümnendsüsteem]]il põhinev [[positsiooniline arvusüsteem]],&lt;ref name=&quot;TD2003&quot;&gt;Nicolas Tournadre, Sangda Dorje. ''Manual of Standard Tibetan: Language and civilization'', Snow Lion Publications: Ithaca, N.Y. 2003, ISBN 1559391898, lk 131–134.&lt;/ref&gt; mida on kasutatud juba varajastes [[klassikaline tiibeti keel|klassikalise tiibeti keele]] tekstides. Ka [[mongoli numbrid]] on välja töötatud tiibeti numbrite põhjal.&lt;ref&gt;Stephen Chrisomalis. ''Numerical Notation: A Comparative History'', Cambridge University Press 2010 ISBN 9780521878180.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.unicode.org/versions/Unicode10.0.0/ch13.pdf The Unicode® Standard Version 10.0 – Core Specification: South and Central Asia-II], Unicode.org.&lt;/ref&gt;

==== Numbrid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti numbrid
| ༠ || ༡ || ༢ || ༣ || ༤ || ༥ || ༦ || ༧ || ༨ || ༩
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Devanaagari numbrid]]
| ०|| १ || २ || ३ || ४ || ५ || ६ || ७ || ८ || ९
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Bengali numbrid]]
| ০ || ১ || ২ || ৩ || ৪ || ৫ || ৬ || ৭ || ৮ || ৯
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Araabia numbrid]]
| 0 || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9
|}

==== Põhiarvud ja -arvsõnad ====
Erinevalt paljudest teistest [[Ida-Aasia]] keeltest, näiteks [[birma keel]]est, [[hiina keel]]est, [[jaapani keel]]est, [[korea keel]]est ja [[vietnami keel]]est, ei kasutata Lhasa tiibeti keeles loendamisel koos arvsõnadega [[loendussõna|loendussõnu]] ([[klassifikaator (keeleteadus)|klassifikaatoreid]]). Kümnetele järgneb siiski sageli ka tervikut või hulka väljendav sõna, mida kasutatakse mõnikord ka väiksemate arvude järel.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot;&gt;Waddell, de Lacouperie 1911: 920.&lt;/ref&gt;

Teaduslikes ja astroloogilistes teostes tähistatakse arve sümboolsete sõnadega, nagu ka [[sanskriti keel]]es.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon ja hääldus
|-
| 0 || ༠ || ཀླད་ཀོར་ || laykor
|-
| 1 || ༡ || གཅིག་ || chigk [t͡ɕi˥˩]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་ || nyi [ȵiː˥]
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་ || sum [sum˥]
|-
| 4 || ༤ || བཞི་ || shi [ɕi˩˧]
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་ || nga [ŋa˥]
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་ || trug [ʈ͡ʂʰu˩˧˨]
|-
| 7 || ༧ || བདུན་ || dün [tỹ˩˧]
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་ || gyay [cɛː˩˧˨]
|-
| 9 || ༩ || དགུ་ || gu [ku˩˧]
|}

===== Suuremad arvud =====
{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་ || chu
|-
| 11 || ༡༡ || བཅུ་གཅིག་ || chu chigk
|-
| 12 || ༡༢ || བཅུ་གཉིས་ || chu nyi
|-
| 13 || ༡༣ || བཅུ་གསུམ་ || chuk sum
|-
| 14 || ༡༤ || བཅུ་བཞི་ || chu shi
|-
| 15 || ༡༥ || བཅོ་ལྔ་ || cho nga
|-
| 16 || ༡༦ || བཅུ་དྲུག་ || chu druk
|-
| 17 || ༡༧ || བཅུ་བདུན་ || chup dün
|-
| 18 || ༡༨ || བཅོ་བརྒྱད || cho gyay
|-
| 19 || ༡༩ || བཅུ་དགུ་ || chu gu
|-
| 20 || ༢༠ || ཉི་ཤུ་ || nyi shu
|-
| 21 || ༢༡ || ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག || nyi shu tsa chigk
|-
| 30 || ༣༠ || སུམ་ཅུ || sum ju
|-
| 31 || ༣༡ || སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག || sum ju so chigk
|-
| 40 || ༤༠ || བཞི་བཅུ || ship ju
|-
| 41 || ༤༡ || བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག || ship ju shey chigk
|-
| 50 || ༥༠ || ལྔ་བཅུ || ngap ju
|-
| 51 || ༥༡ || ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག || ngap ju nga chigk
|-
| 60 || ༦༠ || དྲུག་ཅུ || trug chu
|-
| 61 || ༦༡ || དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག || trug chu rey chigk
|-
| 70 || ༧༠ || བདུན་ཅུ || dün ju
|-
| 71 || ༧༡ || བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག || dün ju dön chigk
|-
| 80 || ༨༠ || བརྒྱད་ཅུ || gyay ju
|-
| 81 || ༨༡ || བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག || gyay ju gya chigk
|-
| 90 || ༩༠ || དགུ་བཅུ || gup ju
|-
| 91 || ༩༡ || དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག || gup ju go chigk
|-
| 100 || ༡༠༠ || བརྒྱ་ || gya
|-
| 282 || ༢༨༢ || ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས || nyi gya dang gyay ju gya nyi
|-
| 1 000 || ༡༠༠༠ || སྟོང་ || tong
|-
| 3 047 || ༣༠༤༧ || སུམ་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་བཞི་བཅུ་ཞེ་བདུན || sum tong gya mey dang ship ju shey dün
|-
| 10 000 || ༡༠༠༠༠ || ཁྲི་ || thri
|-
| 1 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠ || ས་ཡ་ || sa ya
|-
| 10 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠ || བྱེ་བ་ || che wa
|-
| 100 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠ || དུང་ཕྱུར་ || dung chur
|-
| 1 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ || ther pum
|-
| 10 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ཆེན་པོ་ || ther pum chen po
|-
| 100 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ || thrag trig
|-
| 1 000 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ཆེན་པོ་ || thrag trig chen po
|}

20-st suuremates arvsõnades kasutatakse esimese ja teise numbri ühendamiseks arvsõna osade vahele paigutatavat ühendavat osist. Need osised on iga kümneliste arvu puhul erinevad: 21–29 puhul རྩ (''rtsa''), 31–39 puhul སོ (''so''), 41–49 puhul ཞེ (''zhe''), 51–59 puhul ང (''nga''), 61–69 puhul རེ (''re''), 71–79 puhul དོན (''don''), 81–89 puhul གྱ (''gya'') ja 91–99 puhul གོ (''go''). Kirjas võib རྩ asemel kasutada ka vormi ཉེར. Et iga osis vastab kindlale kümneliste arvule, võib selle abil jätta teise numbri täieliku nimetuse välja ütlemata (näiteks 32 puhul སོ་གཉིས, mitte སུམ་ཅུ་སོ་གཉིས). Nulliga lõppevate numbrite puhul neid osiseid ei kasutata. Lisaks võib numbri lõppemist nulliga rõhutada, lisades lõppu ཐམ་པ (näiteks བཞི་བཅུ་ཐམ་པ ja བརྒྱ་ཐམ་པ). Sajalistega seotud numbripositsioon eraldatakse väiksematest positsioonidest kirjas osisega དང (''dang''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ja', ja kõnes osisega ར (näiteks 282 on ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས või ཉིས་བརྒྱ་ར་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས).&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt; Kui nelja- või enamakohalises numbris on sajaliste positsioonis null, väljendatakse seda sõnaühendiga བརྒྱ་མེད (''brgya med''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ilma sajata' (näiteks ཉིས་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་ཉི་ཤུ་ཉེར་ལྔ). Miljonist (ས་ཡ, ''sa ya'') suuremate järkude nimetusi käsitatakse nimisõnadena ja nende kordajad paigutatakse nimetuse järele.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Arvsõnade 1, 2, 3 ja 10 kirjapilt muutub teiste arvsõnadega liitmisel, sest sellistes ühendites nende hääldus muutub.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Järgnevas tabelis on arvsõnad Wylie transliteratsioonis.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! [[Araabia numbrid|Araabia numbritega]]
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
|-
|གཅིག
|gcig
|1
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག
|nyi shu rtsa gcig
|21
|
|བཞི་བརྒྱ
|bzhi brgya
|400
|-
|གཉིས
|gnyis
|2
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཉིས
|nyi shu rtsa gnyis
|22
|
|ལྔ་བརྒྱ
|lnga brgya
|500
|-
|གསུམ
|gsum
|3
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གསུམ
|nyi shu rtsa gsum
|23
|
|དྲུག་བརྒྱ
|drug brgya
|600
|-
|བཞི
|bzhi
|4
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བཞི
|nyi shu rtsa bzhi
|24
|
|བདུན་བརྒྱ
|bdun brgya
|700
|-
|ལྔ
|lnga
|5
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་ལྔ
|nyi shu rtsa lnga
|25
|
|བརྒྱད་བརྒྱ
|brgyad brgya
|800
|-
|དྲུག
|drug
|6
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དྲུག
|nyi shu rtsa drug
|26
|
|དགུ་བརྒྱ
|dgu brgya
|900
|-
|བདུན
|bdun
|7
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བདུན
|nyi shu rtsa bdun
|27
|
|སྟོང
|stong
|1000
|-
|བརྒྱད
|brgyad
|8
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བརྒྱད
|nyi shu rtsa brgyad
|28
|
|ཁྲི
|khri
|(ühik) 10 000
|-
|དགུ
|dgu
|9
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དགུ
|nyi shu rtsa dgu
|29
|
|
|
|
|-
|བཅུ
|bcu
|10
|
|སུམ་ཅུ
|sum cu
|30
|
|སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག
|sum cu so gcig
|31
|-
|བཅུ་གཅིག
|bcu gcig
|11
|
|བཞི་བཅུ
|bzhi bcu
|40
|
|བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག
|bzhi bcu zhe gcig
|41
|-
|བཅུ་གཉིས
|bcu gnyis
|12
|
|ལྔ་བཅུ
|lnga bcu
|50
|
|ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག
|lnga bcu nga gcig
|51
|-
|བཅུ་གསུམ
|bcu gsum
|13
|
|དྲུག་ཅུ
|drug cu
|60
|
|དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག
|drug cu re gcig
|61
|-
|བཅུ་བཞི
|bcu bzhi
|14
|
|བདུན་ཅུ
|bdun cu
|70
|
|བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག
|bdun cu don gcig
|71
|-
|བཅོ་ལྔ
|bco lnga
|15
|
|བརྒྱད་ཅུ
|brgyad cu
|80
|
|བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག
|brgyad cu gya gcig
|81
|-
|བཅུ་དྲུག
|bcu drug
|16
|
|དགུ་བཅུ
|dgu bcu
|90
|
|དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག
|dgu bcu go gcig
|91
|-
|བཅུ་བདུན
|bcu bdun
|17
|
|བརྒྱ
|brgya
|100
|
|བརྒྱ་དང་གཅིག
|brgya dang gcig
|101
|-
|བཅོ་བརྒྱད
|bco brgyad
|18
|
|བརྒྱ་དང་ལྔ་བཅུ
|brgya dang lnga bcu
|150
|
|
|
|
|-
|བཅུ་དགུ
|bcu dgu
|19
|
|ཉིས་བརྒྱ
|nyis brgya
|200
|
|
|
|
|-
|ཉི་ཤུ
|nyi shu
|20
|
|སུམ་བརྒྱ
|sum brgya
|300
|
|
|
|
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|འབུམ
|'bum
|(ühik) 100 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ས་ཡ
|sa ya
|(ühik) 1 000 000 (miljon)
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|བྱེ་བ
|bye ba
|(ühik) 10 000 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|དུང་ཕྱུར
|dung phyur
|(ühik) 100 000 000&lt;ref&gt;[https://www.lamayeshe.com/article/tibetan-numbers Tibetan Numbers], Lamayeshe.&lt;/ref&gt;
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ཐེར་འབུམ
|ther 'bum
|(ühik) 1 000 000 000 (miljard)
|}

==== Järgarvsõnad ====
[[Järgarvsõna]]d moodustatakse [[põhiarvsõna]]le järelliite པ (''-pa'') lisamisega. Erandiks on järgarvsõna 'esimene', millel on omaette [[lekseem]] དང་པོ (''dang po'').&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne järgarvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 1 || ༡ || དང་པོ་ || dang po [tʰaŋ˩˧ko˥]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་པ་ || nyi pa
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་པ་ || sum pa
|-
| 4 || ༤ || བཞི་པ་ || shi pa
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་པ་ || nga pa
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་པ་ || trug pa
|-
| 7 || ༧ || བདུན་པ་ || dün pa
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་པ་ || gyay pa
|-
| 9 || ༩ || དགུ་པ་ || gu pa
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་པ་ || chu pa
|}

==== Murrud ====
[[Pilt:Tibet 7 half skar.jpg|pisi|7½ [[Tiibeti skar|''skar'']]{{'}}ine postmark. See on ainus teadaolev trükitud näide sümboli ༱ kasutamisest arvu 7,5 tähistamiseks&lt;ref name=&quot;bableStone&quot; /&gt;]]
Tiibeti numbrite mitut kaldkriipsuga varianti on [[Unicode]]'i standardisse lisatud murdarvude tähistamiseks. Unicode'i andmefailide järgi tähistab iga selline märk arvu, mis on ½ võrra väiksem kui arv, mida tähistab sama märk ilma kaldkriipsuta. Nende täpne tähendus ja autentsus on siiski ebaselged ja kasutamisnäiteid on teada väga vähe.&lt;ref name=&quot;bableStone&quot;&gt;[https://www.babelstone.co.uk/Blog/2007/04/numbers-that-dont-add-up-tibetan-half.html Numbers that Don't Add up – Tibetan Half Digits], BabelStone.&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti murrunumbrid
| ༳ || ༪ || ༫ || ༬ || ༭ || ༮ || ༯ || ༰ || ༱ || ༲
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Väärtused (Unicode'i andmefailide järgi)
| -0,5 || 0,5 || 1,5 || 2,5 || 3,5 || 4,5 || 5,5 || 6,5 || 7,5 || 8,5
|}


===Tegusõna===
Tegusõna paikneb alati [[lause]] lõpus. Tegusõnad ei ühildu [[isik (keeleteadus)|isikus]], [[arv (keeleteadus)|arvus]] ega [[grammatiline sugu|soos]]. Samuti puudub [[tegumood|tegumoe]] ([[aktiiv]] ja [[passiiv]]) eristus: tegusõnad on tegumoe suhtes neutraalsed.

Tiibeti tegusõnu saab liigitada [[tahtelisus]]e ja [[valents (keeleteadus)|valentsi]] järgi. Tegusõna tahtelisus mõjutab oluliselt selle [[morfoloogia]]t ja [[süntaks]]it. Tahtelistel tegusõnadel on [[käskiv kõneviis|käskiva kõneviisi]] vormid, mittetahtelistel neid ei ole. Näiteks saab öelda ལྟོས་ཤིག། (''ltos shig'') 'vaata', kuid mitte *མཐོང་ཤིག། (''mthong shig'') 'näe'. Peale selle saavad ainult tahtelised tegusõnad esineda koos [[egofoorilisus|egofoorilise]] [[koopula]]ga ཡིན། (''yin'').&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot;&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, 14, nr 1, lk 93–107. [https://web.archive.org/web/20230505115940/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/saxena1991pathways.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;

Tegusõnad jagunevad ühe- ja kahevalentseteks. Mõned tegusõnad võivad esineda mõlemas tarvituses, näiteks ཆག (''chag'') 'purunema' või 'purustama'. Valents ja tahtelisus mõjutavad seda, millised nimisõnad võivad esineda [[ergatiiv]]is ja millised [[absolutiiv]]is, millel puudub käändelõpp.&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt; Sihilisus ja tahtelisus on teineteisest sõltumatud kategooriad: nii tahteliste kui ka mittetahteliste tegusõnade hulgas leidub nii sihilisi kui ka sihituid tegusõnu.

Tegusõna [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]] mõjutab seda, milliseid tegusõnaliiteid ja lause lõpus paiknevaid abikoopulaid kasutatakse. Lõpetamata aspektis tegusõnu tähistatakse järelliitega གི (''gi'') või selle teisenditega, mis on identsed nimisõnade [[genitiiv]]i lõpuga. Lõpetatud aspektis tegusõnadel seda sufiksit ei kasutata. Kumbki aspektirühm jaguneb omakorda kaheks alamrühmaks: lõpetamata aspekti alla kuuluvad [[tulevik (keeleteadus)|tulevik]] ja [[kestev aspekt|kestev/üldine aspekt]]; lõpetatud aspekti alla kuuluvad [[täisminevik]] ja [[aorist]].&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt;

[[Evidentsiaalsus]] on tiibeti tegusõnade kategooria, mida on palju uuritud.&lt;ref name=&quot;DeLancey_1985&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan Evidentials and the Semantics of Causation. – ''Proceedings of the Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society'', 1985. [https://web.archive.org/web/20230512005542/http://journals.linguisticsociety.org/proceedings/index.php/BLS/article/viewFile/1905/1677 Veebis.]&lt;/ref&gt; See on aidanud märkimisväärselt kaasa evidentsiaalsuse uurimisele eri keeltes.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill, Lauren Gawne. The contribution of Tibetan languages to the study of evidentiality. – ''Evidential Systems of Tibetan Languages'', 2017, ISBN 978-3-11-046018-6 (e-raamat 978-3-11-047374-2), lk 1–40.&lt;/ref&gt; Evidentsiaalsus ja aspekt moodustavad modaalsuste süsteemi, milles modaalsusi eristavad lõpukoopulad. Põhikoopulate süsteemis eristatakse kolme kategooriat: egofooriline (ཡོད ''yod''), sensoorne (འདུག ''ʼdug'') ja faktuaalne (ཡོད་རེད ''yod-red''). Neid kategooriat väljendavad vastavakt samastuskoopulad ཡིན ''yin'', རེད་བཞག ''red-bzhag'' ja རེད ''red''.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37, nr 2, lk 240–263.&lt;/ref&gt; Nicolas Tournadre on eristanud järgmisi modaalsusi:

* väitev modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus, mis väljendab vahetut ohtu
* kogemuslik egofooriline modaalsus
* harjumuslik või üldistav väitev modaalsus
* järelduslik modaalsus
* tahteline egofooriline modaalsus
* tahteline või harjumuslik egofooriline modaalsus
* vastuvõttev egofooriline modaalsus
* tunnistuslik modaalsus

====Ajad ja evidentsiaalsus====
Eristatakse nelja aega ja kolme evidentsiaalsuskategooriat.

{| class=&quot;wikitable&quot;
! !! Tulevik !! Olevik !! Minevik !! Täisminevik
|-
! Isiklik ehk egofooriline
| V-gi-yin || V-gi-yod || V-pa-yin / byung || V-yod
|-
! Faktiivne ehk faktuaalne
| V-gi-red || V-gi-yod-pa-red || V-pa-red || V-yod-pa-red
|-
! Tunnistuslik ehk sensoorne
| – || V-gi-'dug || V-song || V-bzhag
|}

Kõiki kolme evidentsiaalsuskategooriat saab kasutada kõigi kolme grammatilise isikuga, kuigi varasemates käsitlustes seostati isikulist kategooriat esimese isikuga.

== Süntaks ja sõnajärg ==
Tiibeti keelt on traditsiooniliselt käsitatud [[ergatiiv-absolutiivne keel|ergatiiv-absolutiivse keelena]], kuid hilisemad uurimused näitavad, et tegu on [[pragmaatiline|pragmaatilise ergatiiviga]]: [[ergatiiv]]i käändetunnus võib esineda agendil ja mõnel [[sihitu tegusõna]] alusel, kuid selle kasutamine ei ole kohustuslik ja sõltub semantilistest teguritest (eriti [[agentiivsus]]est ja [[perfektiivsus]]est) ja pragmaatilistest teguritest, eelkõige kontrastist.&lt;ref&gt;Scott DeLancey. &quot;Optional&quot; &quot;Ergativity&quot; in Tibeto-Burman Languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, kd 34, nr 2, lk 9–20.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, kd 14, nr 1, lk 93–107.&lt;/ref&gt; 

[[Sõnajärg]] on üldjoontes [[SOV]]: [[öeldis]] paikneb [[lause]] lõpus. 

[[Nimisõnafraas]]is enamik laiendeid järgneb nimisõnale, [[omastavaline täiend]] aga eelneb sellele:&lt;ref&gt;Matthew S. Dryer. ''Word order in Tibeto-Burman languages''. –  ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2008, kd 31, nr 1, lk 1–83. [https://www.acsu.buffalo.edu/~dryer/DryerTibetoBurmanWordOrder.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;
* omadussõnad paiknevad tiibeti keeles üldjuhul nimisõna järel, välja arvatud juhul, kui omadussõna ja nimisõna on seotud [[genitiiv]]i [[abisõnaga]];
* [[sihitis]]ed ja [[määrsõna]]d paiknevad enne [[tegusõna]], samuti omadussõnad [[öeldistäitelause]]tes;
* [[omastav]]as nimisõna paikneb selle nimisõna ees, mida ta täiendab;
* [[näitav asesõna|näitavad asesõnad]] ja arvsõnad paiknevad selle nimisõna järel, mida nad täiendavad.

Mõnes murdes on laiendite järjekord muutlik: näiteks Shigatse murdes ei ole omadussõna ja nimisõna järjestuses ülekaalus kumbki võimalik järjestus ning [[Dingri murre|Dingri murdes]] võib näitav asesõna paikneda nii nimisõna ees või selle järel.&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/87A-tis Tibetan (Shigatse): Order of Adjective and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/88A-tdi Tibetan (Dingri): Order of Demonstrative and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;

== Registrid ==

Tiibeti keeles on mitu [[registri (keeleteadus)|registrit]], millest enamik on ühised kogu tiibeti keelele laiemas mõttes. 
* ཕལ་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is  ''phal skad'', sõna-sõnalt 'tavakeel') on igapäevane kõnekeel. Traditsiooniliselt peetakse seda kirjanduse loomiseks sobivaks ja väljendit ''phal skad'' kasutatakse sageli halvustavalt, et näidata, et väljend ei sobi kirjalikku teksti.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot;&gt;Birgit Kellner. Vernacular Literacy in Tibet: Present Debates and Historical Beginnings. – Elke Krotz, Stephan Müller, Norbert Kössinger, Pavlína Rychterová (toim). ''Anfangsgeschichten / Origin Stories: Der Beginn volkssprachiger Schriftlichkeit in komparatistischer Perspektive / The Rise of Vernacular Literacy in a Comparative Perspective'' (''MittelalterStudien'', kd 31), Wilhelm Fink 2018, ISBN 978-3-8467-6346-9, lk 381–402. [https://www.fink.de/view/book/edcoll/9783846763469/BP000017.xml Veebis.]/ref&gt;
* ཞེ་ས། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''zhe sa'' 'austav ja lugupidav kõne') on austav keelekasutus, sealhulgas spetsiaalne austav sõnavara. Austusregister on omane kõigile tiibeti keeltele, kuid Lhasa keeles on see eriti arenenud ja tavavormi kõrval eristatakse kahte austusastet, üldist ja kõrgeimat.&lt;ref&gt;Joanna Bialek. Emergence of the honorific register in Tibetic languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2023, kd 46, nr 2, lk 290–327.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Samdrup Tsering, Hiroyuki Suzuki. Honorific register in Mabzhi Tibetan: How Amdo Tibetans use honorific words in their speech community. – ''Kyoto University Linguistic Research'', 2023, kd 42, lk 59–76. [https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/handle/2433/287601 Veebis.]&lt;/ref&gt;
* ཡིག་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''yig skad'', sõna-sõnalt 'kirjakeel') on  kirjanduslik kirjali kkeelekuju, mis hõlmab ka allpool kirjeldatud keelekuju ཆོས་སྐད (''chos skad'').&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;
* ཆོས་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''chos skad'', sõna-sõnalt 'õpetuse keel' või 'religioosne keel') on religioosne kirjakeel, milles on kirjutatud pühakirjad ja muud klassikalised teosed. Tänapäeval kasutatakse seda terminit vahel ka kirjakeele kohta üldiselt.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

Enne Hiina Rahvavabariigi aega eristati tiibeti keeles kolme keelekasutusvormi: esiteks kloostrites kasutatav liturgiline keel (''chos skad''); teiseks õukonnakeel – rangelt normeeritud ''she sa'', mis on tänapäevalgi Lhasa haritud ülemkihi keelekasutuse vorm; kolmandaks &quot;rahvakeel&quot; (''phal skad''), igapäevane kõnekeel, mille arvukad murded on Tiibeti suuruse tõttu sageli vastastikku peaaegu arusaamatud.

Kõrgemates stiiliregistrites kasutatakse rohkesti austavaid nimetusi ja tiitleid. Sageli kasutatavatel sõnadel on eri kujud, millega väljendatakse hierarhilisi erinevusi. Kõigis neis keelekasutusvormides oli puudus tänapäevasest sõnavarast. Alates 1960ndatest hakkasid keeleteadlased välja töötama uustiibeti keelt, mille sõnavara täiendati terminitega, et oleks võimalik õpetada näiteks füüsikat ja keemiat. Ka tänapäeva meedia kasutab seda Lhasa murde põhjal välja töötatud keelevarianti.

Lhasa kõnekeele põhjal on kujunenud tiibetlaste ühiskeel (''spyi skad''), mida kasutatakse nii Hiinas kui ka diasporaas, kuid igapäevases kõnes valitseb endiselt kohalik murre.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Martine Mazaudon. Les principes de construction du nombre dans les langues tibéto-birmanes. – Jacques François,  (toim). ''La Pluralité'',  Leuven: Peeters, 2002, ISBN 90-429-1295-2, lk 91–119. [http://halshs.archives-ouvertes.fr/docs/00/16/68/91/PDF/numerationTB_SLP.pdf Veebis.]

==Välislingid==
*[https://eki.ee/teatmik/tiibeti-nimed/ Tiibeti nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus

[[Kategooria:Tiibeti-Birma keeled]]
[[Kategooria:Tiibet]]</text>
      <sha1>4ipknvuvpoxnq7trxd1rwk4w5ksed0o</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260754</id>
      <parentid>7260753</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T04:45:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Fonoloogia */</comment>
      <origin>7260754</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="60346" sha1="dgzvc9n5l3ei350yiau9npi4y3kz0gy" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib tänapäeva tiibeti kirjakeelest; kesktiibeti, khami ja amdo keele kogumi kohta vaata artiklit   [[Tiibeti keel (koondnimetus)]]}}
{{keeled|nimi=tiibeti keel|originaalnimi བོད་སྐད་། 
 | keelkonnavärv = Hiina-Tiibeti
 | riigid=[[Hiina]]s, [[India]]s
 | rääkijad      = 6  miljonit
 | keelkond      = [[Hiina-Tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;[[Tiibeti-Birma keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;'''tiibeti keel'''
 | riik          = {{PisiLipp|Hiina}} ([[Tiibeti autonoomne piirkond]])
 | keelehoole    = [[Tiibeti Keele Standardimise Komitee]]
 | kood 1        = bo
 | kood 2        = bod (T), tib (B)
 | kood 3        = bod
}}
'''Tiibeti keel''' ehk '''tiibeti kirjakeel'''&lt;ref&gt;Tiibeti keeles kasutatakse nimetusi ལྷ་སའི་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is ''Lha-sa'i skad'', [[THL]]is ''Lhaséké'', [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]{{'}}is ''Lasägä'') 'Lhasa keel' või བོད་སྐད (Wylie ''Bod skad'', THL ''Böké'', ''pinyin'' ''Pögä'') [pʰø̀k˭ɛʔ] 'tiibeti keel' (kasutatakse ka teiste keelekujude kohta).&lt;/ref&gt; on [[kesktiibeti keel]]e [[Lhasa murre|Lhasa murdel]] põhinev [[kirjakeel]]. Lhasa on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomse piirkonna]] pealinn.&lt;ref name=&quot;DeLancey 2017&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan. – [[Graham Thurgood]], Randy J. LaPolla (toim). ''The Sino-Tibetan Languages'', 2. trükk, Routledge: London / New York 2017, ISBN 978-0-367-57045-3, lk 385–403.&lt;/ref&gt; Tiibeti kirjakeelt kasutatakse [[ühiskeel]]ena ka [[tiibeti keel (koondnimetus)|laiemas mõttes tiibeti keel]]e [[murre]]te kõnelejate vahel, sealhulgas eksiilis elavate [[tiibetlased|tiibetlaste]] seas.

Tiibeti autonoomse piirkonna keelemääruse (vastu võetud 1987, muudetud 2002 ja 2019) esimese paragrahvi järgi on tiibeti keel (藏语文) piirkonna üldkasutatav keel ja kiri.&lt;ref&gt;[https://www.fadada.com/article/Basics-009776 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], fadada.com, 6.8.2019.&lt;/ref&gt; [[Human Rights Watch]]i 2020. aasta aruande järgi on &quot;kakskeelse hariduse&quot; poliitika viinud tiibeti keele järkjärgulise asendumiseni [[hiina keel]]ega algkoolide õppekeelena, välja arvatud tiibeti keele tunnid, kusjuures aruande välitööd hõlmasid ainult [[Nagchu vald|Nagchu valla]] maa-asulaid.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threatChina's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt; Hiina Riiginõukogu Informatsioonibüroo 2025. aasta valge raamatu järgi on tiibeti keele õppimise ja kasutamise õigus tagatud, piirkonna rahvakongressi õigusaktid ja valitsuste üldised ametlikud dokumendid avaldatakse nii hiina kui ka tiibeti keeles ning koolides õpetatakse mõlemat keelt.&lt;ref&gt;[https://www.ecns.cn/news/politics/2025-03-28/detail-ihepyqsm2135994.shtml Right to study and use Tibetan language guaranteed: white paper, ECNS (China News Service)], 28.3.2025.&lt;/ref&gt;

Tiibeti keel laiemas mõttes hõlmab  peale kesktiibeti keele ka [[khami keel]]t ja [[amdo keel]]t.&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;&gt;Konchok Gelek. Variation, contact, and change in language: Varieties in Yul shul (northern Khams). – ''International Journal of the Sociology of Language'', 2017, nr 245, lk 91–92.&lt;/ref&gt; Khami keele kõnelejad saavad Lhasa murdest õppimata nii palju aru, et nad saavad algtasemel suhelda, amdo keele kõnelejad ei saa aga Lhasa murdest üldse aru (vt [[vastastikune arusaadavus]]).&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;/&gt; Nii tiibeti kirjakeeles kui ka khami keeles on kujunenud [[toon (keeleteadus)|toon]]id ning sõnaalgulised [[kaashäälikuühend]]id on enamasti lihtsustunud.&lt;ref&gt;Felix Haller. [archive-url=https://web.archive.org/web/20150616073139/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/haller1999brief.pdf A brief comparison of register tone in Central Tibetan and Kham Tibetan.] – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1999, kd=22.&lt;/ref&gt; Sellepärast on need keeled [[klassikaline tiibeti keel|klassikalisest tiibeti keelest]] märkimisväärselt erinevad, eriti võrreldes konservatiivsema amdo keelega.&lt;ref&gt;Charlene Makley, Keith Dede, Kan Hua, QingshanWang. The Amdo Dialect of Labrang. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', kd 22, nr 1, 1999, lk 101. [https://web.archive.org/web/20160305073712/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/makley1999amdo.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;jermay reynolds 2012&quot;&gt;Jermay J. Reynolds. ''Language variation and change in an Amdo Tibetan village: Gender, education and resistance'', doktoritöö, Graduate School of Arts and Sciences of [[Georgetown University]], 2012, lk 19–21.&lt;/ref&gt;

== Ametlik ja sotsiolingvistiline staatus ==

Tiibeti keel on lisaks [[hiina standardkeel]]ele ametlikus kasutuses [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomses piirkonnas]] ja mõnes teises [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] piirkonnas, kus elab tiibetlasi.

[[Gerard A. Postiglione]] märkis 1999. aastal, et tiibetlased on Hiinas üks kõige vähem [[assimileerumine|assimileerunud]] rahvarühmi.&lt;ref&gt;Gerard A. Postiglione. ''China’s National Minority Education. Culture, Schooling, and Development'', Routledge 1999, lk 114.&lt;/ref&gt; 2002. aastal avaldatud Hiina uudisteagentuuri [[Xinhua]] teate kohaselt suhtles Tiibetis 84% tiibetlastest peamiselt tiibeti keeles.&lt;ref name=&quot;chutai&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 中国出台藏语言使用法规], [[Xinhua]]; [http://www.moe.gov.cn/jyb_sy/China_Language/ 国家语言文字工作委员会]&lt;/ref&gt; 

=== Õiguslik staatus ===

[[Hiina põhiseadus|Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus]]e artikli 4 järgi on kõigil rahvustel õigus kasutada ja arendada oma keelt ja kirja. Artiklis 121 on sätestatud, et rahvusliku autonoomiaga piirkondade omavalitsusorganid kasutavad oma ülesannete täitmisel vastavalt asjaomase piirkonna autonoomiaeeskirjadele suuliselt ja kirjalikult selles piirkonnas tavapäraselt kasutatavat keelt või keeli.&lt;ref name=&quot;verf1982&quot;&gt;[http://www.verfassungen.net/rc/verf82.htm Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus], verfassungen.net.&lt;/ref&gt;

1987. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna ajutised eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)&lt;/ref&gt; 1988. aastal kehtestati nende rakendamiseks üksikasjalikud sätted.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)的实施细则&lt;/ref&gt; 2002. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;guiding&quot;&gt;[http://www.xizang.gov.cn/zwgk/xxfb/fgwj/201902/t20190223_61645.html 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], 西藏自治区人民政府, xizang.gov.cn, 24.3.2008.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 西藏文化的保护与发展 – 藏语言文字的学习、使用和发展], Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu informatsioonibüroo, China.com.cn, 25.10.2008.&lt;/ref&gt; Eeskirjade kohaselt pidid valitsemine, kohtud ja haldusasutused ning tänavasildid ja reklaamid olema kakskeelsed.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt;

Tiibeti keele arendamise ja standardimise eest vastutab riiklik tiibeti keele terminoloogia standardimise komitee (tiibeti keeles བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས, hiina keeles 藏语术语标准化工作委员会|t=藏語術語標準化工作委員會). Komitee tegevust käsitlevad muu hulgas järgmised allikad:&lt;ref&gt;བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས}} (toim). བོད་ཀྱི་སྤྱི་སྐད་སྐོར་གྱི་ཆེད་རྩོམ་ཕྱོགས་བསྒྲིགས, Peking, མི་རིགས་དཔེ་སྐྲུན་ཁན / 民族出版社 1999, ISBN 7-105-03018-6;&lt;br /&gt;[https://web.archive.org/web/20070514065425/http://www.china-language.gov.cn/webinfopub/list.asp?id=2307&amp;columnid=139&amp;columnlayer=01380139 全国术语标准化技术委员会少数民族语分技术委员会藏语工作委员会2006年度工作会议在北京召开], 教育部语言文字应用研究所, china-language.gov.cn, 12.1.2007.&lt;br /&gt;|扎雅·洛桑普赤. [https://web.archive.org/web/20070707132828/http://info.tibet.cn/zt2006/zywdccyfz/xsjl/t20060322_101909.htm 藏语专词术语混乱的症结在哪里], China Tibet Information Center, info.tibet.cn, 22.3.2006.&lt;/ref&gt;

=== Kirjaoskus ===

Tiibetlaste [[kirjaoskamatus]]e määr oli [[1990. aasta Hiina rahvaloendus]]e järgi 69,39% (kogu Hiina rahvastikus 22,21%). [[2000. aasta Hiina rahvaloendus]]eks oli see tiibetlaste seas vähenenud 47,55%-ni (Hiina kogurahvastikus 9,08%-ni).&lt;ref&gt;Minglang Zhou. Legislating Literatcy for Linguistic and Ethnic Minorities in Contemporary China. – Anthony J. Liddicoat (toim). ''Language planning and policy: Issues in Language Planning and Literacy'', Multilingual Matters, Clevedon / Tonawanda / North York 2007, lk 102–121, siin lk 117.&lt;/ref&gt;

Tiibeti autonoomsel piirkonnal on 2000., 2010. ja 2020. aasta loenduse järgi olnud Hiina provintside seas kõige madalam kirjaoskuse määr.&lt;ref&gt;[https://www.business-standard.com/article/current-affairs/tibet-has-lowest-literacy-among-all-provinces-in-china-delhi-think-tank-123022600629_1.html Tibet has lowest literacy among all provinces in China: Delhi think tank], Business Standard, 26.2.2023.&lt;/ref&gt;

=== Koolisüsteem ===

==== Tiibet ====

1998. aastal oli tiibeti keel õppekeeleks 98% Tiibeti algkoolidest&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 233.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; ja 92% algkooliõpetajatest olid tiibetlased. Samal ajal õpetati hiina keelt võõrkeelena.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; 2002. aastal oli tiibeti keeles 181 õpikut 16 õppeaine jaoks ja koostatud oli kaheksa loodusteaduste erialaterminoloogia sõnastikku.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; Sellest hoolimata õpetati matemaatikat, füüsikat ja keemiat põhikooli vanemas astmes ja keskkoolis üldjuhul hiina keeles.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Minglang Zhou, Hongkai Sun: ''Language Policy in the People’s Republic of China'', Kluwer 2004, lk 226.&lt;/ref&gt;

2004. aastal pärinesid tiibeti keele ja kirjanduse õpikute (''gaiyig'' སྐད་ཡིག་, 语文 ''yǔwén'') tekstid 47% ulatuses tänapäevasest ja uuemast tiibeti kirjandusest, 29% ulatuses traditsioonilisest tiibeti kirjandusest ja 24% ulatuses hiina keelest tõlgitud tekstidest.&lt;ref&gt;Ellen Bangsbo. ''Teaching and Learning in Tibet. A Review of Research and Policy Publications'', Nordic Institute of Asian Studies 2004, lk 16.&lt;/ref&gt; Tiibeti ülikoolides ja teistes kõrgkoolides oli 1998. aastal õppekeeleks enamasti hiina keel. Erandiks olid tiibeti ajaloo, keele ja kirjanduse ning traditsioonilise tiibeti meditsiiniga seotud õppeained.&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 235.&lt;/ref&gt; Ühe 2005. aasta uurimuse järgi said tiibetlastest üliõpilased õppida humanitaarteadusi tiibeti keeles mõnes Hiina vähemusrahvustele mõeldud kõrgkoolis.&lt;ref&gt;Gerard Postiglione. Ben Jiao, Sonam Gyatso. Education in Rural Tibet: Development, Problems and Adaptations. – ''China: An International Journal'', 2005, kd 3, nr 1, lk 1–23. [https://www.researchgate.net/publication/263867451 Veebis.]&lt;/ref&gt;

Eeskirjade kohaselt pidid [[hiinlased]] Tiibetis õppima ka tiibeti keelt, kuid juba 2006. aastal seda nõuet üldiselt eirati.&lt;ref&gt;June Teufel Dreyer, Barry Sautman (toim). ''Contemporary Tibet. Politics, Development, and Society in a Disputed Region'', M. E. Sharpe 2006, lk 78.&lt;/ref&gt;

===== Hiina keelepoliitika 2020ndatel =====
Alates 2020. aastast on Hiina keelepoliitika vähemuskeelte suhtes muutunud ja hinnangud sellele lahknevad. Hiina valitsuse ametliku seisukoha järgi on tiibeti keele õppimine ja kasutamine seadusega tagatud ning alg- ja keskkoolides õpetatakse nii tiibeti kui ka hiina keelt.&lt;ref name=&quot;whitepaper2023&quot;&gt;[https://english.www.gov.cn/archive/whitepaper/202311/10/content_WS654db703c6d0868f4e8e120d.html CPC Policies on the Governance of Xizang in the New Era: Approach and Achievements], The State Council of the People's Republic of China, 10.11.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi on õigus tiibeti keelt õppida ja kasutada samuti tagatud.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot;&gt;[https://chinadailyhk.com/article/608157 White paper highlights human rights progress in Xizang], Xinhua / China Daily HK, 28.3.2025.&lt;/ref&gt; Inimõiguste organisatsioonid ja tiibeti keele kaitsjad on aga teatanud, et hiina keel on muutunud üha enam peamiseks õppekeeleks.&lt;ref name=&quot;HRW2020&quot;&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threat China's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/04/04/tibet-language-white-paper/ Netizens demand China reinstate Tibetan language use in schools], Radio Free Asia, 4.4.2025.&lt;/ref&gt; [[Radio Free Asia]] andmetel muutus hiina keel 2020. aastal Tiibeti autonoomse piirkonna alg- ja keskkoolide põhiõppekeeleks ning 2023. aastast on ülikooli sisseastumiseksami keeleks ainult hiina keel.&lt;ref&gt;[https://www.tribuneindia.com/news/world/tibetans-call-out-chinas-language-policy-amid-claims-of-cultural-erasure-and-human-rights-violations Tibetans call out China's language policy], Tribune India (ANI), 8.4.2025, viidates RFA-le.&lt;/ref&gt;

2021. aastal kehtestas Hiina haridusministeerium Human Rights Watchi kirjelduse järgi &quot;laste kõne ühtlustamise kava&quot; (''Children's Speech Harmonization plan''), mis näeb ette  [[hiina kirjakeel]]e kasutamise kogu [[alusharidus]]es vähemusrahvuste asualadel. Human Rights Watchi 2026. aasta aruande järgi ei oska ega taha paljud tiibeti lapsed pärast lasteaia lõpetamist tiibeti keelt rääkida, ka mitte perekonnaliikmetega. Lasteaias käimine ei ole Hiinas kohustuslik, kuid Human Rights Watchi andmetel on see tiibetlaste asualadel muutunud praktikas kohustuslikuks, sest linnade algkoolid nõuavad üha sagedamini tõendit lasteaias käimise kohta. Hiina valitsus ei vastanud organisatsiooni kommentaaripärimistele.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2026/05/04/start-with-the-youngest-children/chinas-use-of-preschools-to-integrate-tibetans &quot;Start with the Youngest Children&quot;: China's Use of Preschools to &quot;Integrate&quot; Tibetans], Human Rights Watch, 4.5.2026.&lt;/ref&gt;

[[Tibet Watch]]i andmetel olid 2023. aasta septembriks [[Ngaba ringkond|Ngaba ringkonna]] tiibeti koolides kõik põhiainete õpikud asendatud hiinakeelsetega ja õpetajatel kästi anda kõik tunnid hiina keeles. Tiibeti keel jäi valikaineks. Tiibetikeelseid õpikuid saavad kooli lõpetamiseni edasi kasutada ainult 2021. aastal õppima asunud õpilased.&lt;ref&gt;[https://tibetwatch.org/all-textbooks-in-tibetan-replaced-in-ngaba/ All textbooks in Tibetan replaced in Ngaba], Tibet Watch, 12.10.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta veebruaris teatas Human Rights Watch, et Ida-Tiibetis oli alates 2021. aastast suletud vähemalt viis tiibeti keelt ja kultuuri edendanud kutsekooli.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;&gt;[https://www.hrw.org/news/2025/02/05/chinese-authorities-shutter-schools-eastern-tibet Chinese Authorities Shutter Schools in Eastern Tibet], Human Rights Watch, 5.2.2025.&lt;/ref&gt; Organisatsiooni andmetel õpetatakse riigikoolides tiibeti lapsi algkoolist keskkoolini ainult hiina keeles ja tiibeti keel on eraldi õppeaine, nagu võõrkeel.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;/&gt; Radio Free Asia teatas 2025. aasta jaanuaris ka tiibeti keele eratundide keelust koolivaheajal mitmes tiibetlastega asustatud piirkonnas. Sarnane keeld kehtestati  juba 2021. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/01/02/tibet-china-enforces-restrictions-students/ China places new restrictions on Tibetan students during winter school break], Radio Free Asia, 2.1.2025&lt;/ref&gt; Tibet Watchi andmetel teatas Tiibeti keskadministratsioon 2026. aasta oktoobris, et [[Gologi ringkond|Gologi ringkonnas]] suleti 2026. aasta suvel ja sügisel vähemalt kolm eraõiguslikku tiibeti kooli, sealhulgas orbude kool.&lt;ref&gt;[https://tibetoffice.org/media-press/news/three-more-tibetan-schools-shut-down-in-golog-as-china-tightens-its-grip-on-tibetan-language-education Three More Tibetan Schools Shut Down in Golog as China Tightens Its Grip on Tibetan-Language Education], Central Tibetan Administration, 19.10.2026.&lt;/ref&gt;

2023. aasta veebruaris väitsid kolm ÜRO sõltumatut eksperti, et umbes miljon tiibeti last õpib internaatkoolides, kus õppekeel on hiina keel.&lt;ref&gt;[https://ungeneva.org/en/news-media/news/2023/02/77614/china-tibetan-children-forced-assimilate-independent-rights-experts China: Tibetan children forced to assimilate, independent rights experts fear], UN Geneva, 6.2.2023.&lt;/ref&gt; Hiina ametivõimud vastavad, et lapsi ei sunnita internaatkoolidesse ja paljudes koolides õpetatakse ka tiibeti keelt ja Tiibeti ajalugu.&lt;ref&gt;[https://www.globalsecurity.org/military/library/news/2024/07/mil-240721-rfa01.htm China's controversial boarding school policy for Tibetans explained], RFA, 21.7.2024.&lt;/ref&gt;

12. märtsil 2026 võttis Hiina Rahvakongress vastu &quot;Etnilise ühtsuse ja arengu edendamise seaduse&quot; (poolt 2756, vastu 3, erapooletuid 3) ja see jõustus 1. juulil 2026.&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/world/china/china-set-pass-new-ethnic-minority-law-prioritise-use-mandarin-language-2026-03-12/ China passes new ethnic minority law, prioritises use of Mandarin language], Reuters, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Seaduse järgi vähemuskeeli &quot;austatakse ja kaitstakse&quot;, kuid kui hiina keelt ja vähemuskeeli kasutatakse koos, peab hiina keel olema esikohal. Koolieelikud peavad hiina keelt valdama ja avalikes kohtades peavad hiina märgid olema nähtavamad kui vähemuste kirjad.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot;&gt;[https://rfa.org/english/tibet/2026/07/24/explainer-china-ethnic-unity-law-tibet-uyghur/ Explained: China's 'ethnic unity and progress promotion' law], RFA, 24.7.2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.asianews.it/news-en/What-Xi-Jinpings-new-law-on-ethnic-groups-in-china-says-65025.html What Xi Jinping's new law on ethnic groups in China says], AsiaNews, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Hiina valitsus rõhutab seaduse 15. artiklit, mis kaitseb vähemuste õigust oma keelt õppida ja kasutada, kriitikud aga väidavad, et seadus fikseerib hiina keele ülemvõimu hariduses ning annab juba rakendatud poliitikale õigusliku aluse ja võib tiibeti keele kasutamist hariduses ja avalikus elus veelgi piirata.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot; /&gt;

==== Pagulased Indias ====

India tiibeti koolides oli õppekeeleks kuni 1985. aastani ainult inglise keel. 2006. aastal õpetati mõnes algkoolis esimese viie klassi jooksul osa aineid tiibeti keeles, alates kuuendast klassist aga käis õppetöö ainult inglise keeles. Kõik keskkooliõpikud olid ingliskeelsed.&lt;ref&gt;Dagmar Bernstorff, Hubertus von Welck. ''Exile as Challenge. The Tibetan Diaspora'', Orient Longman 2002, lk 271; Ashild Kolas, Monika P. Thowsen. ''On the Margins of Tibet. Cultural Survival on the Sino-Tibetan Frontier'', University of Washington Press 2006, lk 176; A. Tom Grunfeld. ''The Making of Modern Tibet'', M. E. Sharpe, 1996, lk 179, 198.&lt;/ref&gt; [[Dharamsala]] tiibeti koolides nägi tollane inimressursside arendamise ministeeriumi õppekava ette, et alates põhikooli keskastmest õpetatakse õppeaineid inglise keeles.&lt;ref&gt;Mary Ann Maslak. School as a site of Tibetan ethnic identity construction in India? Results from a content analysis of textbooks and Delphi study of teachers' perspectives. – ''Educational Review'', 2008, kd 60, nr 1, lk 85–106.&lt;/ref&gt;

=== Meedia ===

2000. aastal ilmus Tiibetis kokku 14 tiibetikeelset ajakirja ja 10 päevalehte. Lisaks ilmus Hiina teistes piirkondades käputäis piirkondlikke&lt;ref&gt;Kõige mõjukamate seas olid ༄༅༎སྦྲང་ཆར༎ (&quot;Kevadvihm&quot;) [[Qinghai]]s ja ༄༅༎ཟླ་ཟེར༎ (&quot;Kuuvalgus&quot;) [[Gansu]]s. Vt: Toni Huber. ''Amdo Tibetans in Transition. Society and Culture in the Post-Mao Era''. Brill 2000, lk 40.&lt;/ref&gt; ja üleriigilisi&lt;ref&gt;Nende seas oli Pekingis ilmuv ༄༅༎ཀྲུང་གོའི་བོད་ཀྱི་ཤེས་རིག༎ (&quot;Tibetoloogia Hiinas&quot;).&lt;/ref&gt; tiibetikeelseid ajalehti ja ajakirju.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi ilmus 2024. aasta lõpuks Tiibeti autonoomses piirkonnas tiibeti keeles 17 ajakirja ja 11 ajalehte.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot; /&gt; Tiibeti keeles tegutses arvukalt raadio- ja telejaamu ning tehti kinofilme, sealhulgas Lhasa ja kamba keelevariandis.&lt;ref&gt;Ka [[Radio China International]] edastas saateid nendes keelevariantides: [http://tibetan.chinabroadcast.cn/lhasa.htm tibetan.chinabroadcast.cn] ja [http://tibetan.chinabroadcast.cn/kangba.htm tibetan.chinabroadcast.cn].&lt;/ref&gt; Hiinas andis üheksa kirjastust regulaarselt välja tiibetikeelseid raamatuid. Igal aastal ilmus ligikaudu tuhat nimetust.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;

===Lahkarvamused tiibeti keele ohustatuse üle===

2008. aasta veebruaris toetas Briti parlamendiliige [[Norman Baker]] [[rahvusvaheline emakeelepäev|rahvusvahelise emakeelepäeva]] puhul [[Free Tibet Campaign]]i avaldatud ülevaadet ja nõudmist teha tiibeti keel Tiibeti autonoomse piirkonna ametikeeleks. Ta väitis: &quot;Hiina valitsus ajab teadlikku poliitikat hävitada kõik tiibetlik, sealhulgas tiibetlaste oma keel nende enda kodumaal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120725060858/http://www.freetibet.org/newsmedia/report-reveals-determined-chinese-assault-tibetan-language Report reveals determined Chinese assault on Tibetan language], Free Tibet, 21.2.2008.&lt;/ref&gt; Tibetoloog [[Elliot Sperling]] märkis seevastu, et &quot;teatud piirides püüab [[Hiina Rahvavabariik]] tiibeti kultuuri väljendamist võimaldada&quot; ja  &quot;kogu Tiibeti kiltmaal toimuvat kultuurilist tegevust ei saa ignoreerida&quot;.&lt;ref&gt;Sperling Elliot. Exile and Dissent: The Historical and Cultural Context. – Melissa Harris, Sydney Jones (toim). ''Tibet Since 1950: Silence, Prison, or Exile'',  2000, lk 31–36.&lt;/ref&gt;

2003. aastal seadis [[Barry Sautman]] ajakirjas [[Texas International Law Journal]] kahtluse alla väited tiibeti keele ohustatusest. Ta kirjutas, et ükski paljudest tollastest ohustatud keeli käsitlevatest uuringutest ei pidanud tiibeti keelt ohustatuks ja  tiibetlaste keele säilitamine erines keele kadumisest isegi sellistes lääneriikide kaugemates piirkondades, kus rakendati liberaalset keelepoliitikat. Sautmani sõnul olid väited, et Tiibeti algkoolides õpetati hiina keeles, ekslikud: tiibeti keel oli peamine õppekeel peaaegu kõigis Tiibeti autonoomse piirkonna algkoolides. Ta lisas, et hiina keelt hakati varastes klassides õpetama ainult linnakoolides ning põhjusel, et vähem kui neli tiibetlast kümnest jõudis keskkooli, oli algkool nende kultuurilise kujunemise seisukohalt kõige olulisem.&lt;ref&gt;Barry Sautman. Cultural Genocide and Tibet. – ''Texas International Law Journal'', 2003, 38, nr 2, lk 173–246.&lt;/ref&gt;

==Kiri==
{{Vaata|Tiibeti kiri|Tiibeti punktkiri}}

Tiibeti keelt kirjutatakse ühes [[india kirjad|India kirjadest]]. Selle ajalooliselt konservatiivne kirjaviis kajastab [[vanatiibeti keel]]e häälikusüsteemi ega kajasta piisavalt tänapäeva tiibeti keele hääldust.&lt;ref name=&quot;Britannica&quot;&gt;Tibetan language. – ''Encyclopaedia Britannica''. [https://www.britannica.com/print/article/594982 Veebis.]&lt;/ref&gt; See aitab ühendada [[tiibeti keel (koondnimetus)|tiibetikeelset]] ala ning on abiks ka [[hiina-tiibeti algkeel]]e ja [[vanahiina keel]]e rekonstrueerimisel.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill. ''The Historical Phonology of Tibetan, Burmese, and Chinese'', Cambridge University Press 2019, ISBN 978-1-316-60151-8.&lt;/ref&gt;

Kõige levinum süsteem, mida teadlased kasutavad tiibeti kirjas kirjutatud teksti [[latinisatsioon|latiniseerimiseks]], on [[Wylie transliteratsioon]]. Keeleteadlased kasutavad sageli ka muid, enda tarbeks välja töötatud transliteratsioonisüsteeme. Häälduse ligikaudseks edasiandmiseks on [[Hiina]] ametlik latinisatsioon [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]. Ingliskeelsetes materjalides kasutatakse transkriptsiooni [[THL]].&lt;ref&gt;David Germano, Nicolas Tournadre. [https://web.archive.org/web/20221224035020/https://www.thlib.org/reference/transliteration/#!essay=/thl/phonetics/s/b5 THL Simplified Phonetic Transcription of Standard Tibetan], The Tibetan and Himalayan library, 2003. &lt;/ref&gt; Mõne nime puhul on kasutusel ka ebareeglipärane transkriptsioon, näiteks [[Džomolungma]].

Tiibeti kirja silbi ortograafiline struktuur on (C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;)C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;(C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;)V(C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;).&lt;ref&gt;Nyima Droma, Ellen Bartee. ''A beginning textbook of Lhasa Tibetan'', National Press for Tibetan Studies 2000, lk 9–17.&lt;/ref&gt; Kõik kombinatsioonid ei ole lubatud.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Asukoht
!C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;
!V
!C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;
|-
!Nimetus
|Eesliide
|Ülatäht
|Juurtäht
|Alatäht
|Täishäälik
|Järelliide
|Teine järelliide
|-
!Lubatud tähed
|&lt;big&gt;ག ད བ མ འ&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ར ལ ས&lt;/big&gt;
|mis tahes kaashäälik
|&lt;big&gt;ཡ ར ལ ཝ&lt;/big&gt;
|mis tahes täishäälik
|&lt;big&gt;ག ང ད ན བ མ འ ར ལ ས&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ད ས&lt;/big&gt;
|}

== Fonoloogia ==
[[Silp|Silbi]] ehitus on suhteliselt lihtne.&lt;ref&gt;Lim 2018: 12.&lt;/ref&gt; [[Kaashäälikuühend]]id ei ole lubatud&lt;ref&gt;Denwood 1999: 75.&lt;/ref&gt; ja silbi lõpus võib olla ainult üks kaashäälik.&lt;ref&gt;Denwood 1999: 71.&lt;/ref&gt; Täishäälikud võivad olla lühikesed või pikad ja [[täishääliku pikkus|pikad täishäälikud]] võivad lisaks olla [[nasaalvokaal|nasaaliseeritud]].{{sfn|DeLancey|2003|p=272}} [[Vokaalharmoonia]] esineb  kahesilbilistes sõnades ja [[finiitne tegusõnavorm|finiitsetes tegusõnavormides]].&lt;ref&gt;Chang, Chang 1968.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 271.&lt;/ref&gt;

[[toon (keeleteadus)|Toonid]] on tähendust eristavad. Eristatakse vähemalt kahte [[toonifoneem]]i.{{sfn|Lim|2018|p=28}} Kuigi Hiina keeleteadlased eelistavad nelja tooni analüüsi,&lt;ref&gt;Lim 2018: 34&lt;/ref&gt; leiab [[Scott DeLancey|DeLancey]] (2003), et langev toon ja sõnalõpuline [k] või [ʔ] on [[kontrastne jaotussuhe|kontrastses jaotussuhtes]]. Sellepärast ta räägib kas kõrge või madala tooniga silpidest.&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 272.&lt;/ref&gt;

=== Kaashäälikud ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Konsonant]][[foneem]]id
!
! colspan=&quot;2&quot; | [[Labiaal]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Alveolaar]]id
! [[Retrofleks]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Alveopalataal]]id ja [[palataal]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Velaar]]id
! [[Glotaal]]id
|-
! [[Nasaal]]id
| colspan=&quot;2&quot; | /m/
| colspan=&quot;2&quot; | /n/
|
| colspan=&quot;2&quot; | /ɲ/
| colspan=&quot;2&quot; | /ŋ/
|
|-
! [[Klusiil]]id
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /pʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /p/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /t/
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;border-right: none;&quot; | [ʈʰ] ~ [ʈʂʰ] &lt;br /&gt; /ʈ/ ~ [ʈʂ]
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /cʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /c/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /kʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /k/
| /ʔ/
|-
! [[Afrikaat|Afrikaadid]]
| colspan=&quot;2&quot; |
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tsʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /ts/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tɕʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /tɕ/
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|-
! [[Frikatiiv]]id
| colspan=&quot;2&quot; |
| colspan=&quot;2&quot; | /s/
| [ʂ]
| colspan=&quot;2&quot; | /ɕ/
| colspan=&quot;2&quot; |
| [h]
|-
! [[Poolvokaal]]id
| colspan=&quot;2&quot; | /w/
| colspan=&quot;2&quot; | /ɹ/
|
| colspan=&quot;2&quot; | /j/
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|-
! [[Lateraal]]id
| colspan=&quot;2&quot; |
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /l̥/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /l/
|
| colspan=&quot;2&quot; |
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|}

# Madala tooni korral muutuvad helitud aspireerimata klusiilid ja frikatiivid /p, t, ts, ʈ ~ ʈʂ, tɕ, c, k/ helilisteks: [b, d, dz, ɖ ~ ɖʐ, dʑ, ɟ, ɡ]. Aspireeritud klusiilid ja frikariivid /pʰ, tʰ, tsʰ, ʈʰ ~ ʈʂʰ, tɕ, cʰ, kʰ/ kaotavad osa [[aspiratsioon]]ist. Seega eristuvad foneemipaarid /p, t, ts, ʈ ~ ʈʂ, tɕ, c, k/ ja /pʰ, tʰ, tsʰ, ʈʰ ~ ʈʂʰ, tɕʰ, cʰ, kʰ/ selles kontekstis peamiselt helilisuse järgi. Lhasa kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvate kõnelejate murdes madala tooni korral helilisi klusiile ja frikatiive ei kasutata.
# Poolvokaalil /ɹ/ on neli hääldusvarianti: [ɹ], [ʐ], [ɾ] ja [r]. Varasemates uurimustes on oletatud ka helitut poolvokaali, näiteks [ɹ̥] (Dawson 1980b; Sprigg 1954; Tournadre, Dorje 2003). Selle hääliku olemasolu kohta selgeid tõendeid. Mõnes Lhasa või kesktiibeti keele variandis võib see olla foneemi /ʂ/ variant.&lt;ref&gt;Zhang Yubin. Central Tibetan (Lhasa). – [https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-the-international-phonetic-association/article/central-tibetan-lhasa/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5 Veebis.] – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2024, 54, nr 2, lk 788–810.&lt;/ref&gt;
# Konsonantfoneemid /m/, /ŋ/, /p/, /r/, /l/ ja /k/ võivad esineda silbi lõpus. Klassikalise tiibeti keele sõnalõpuline /n/ on samuti säilinud, kuid tänapäevases häälduses väljendub see tavaliselt eelneva täishääliku nasaalisatsioonina, mitte eraldi kaashäälikuna (vt eespool). Foneemi /k/ sõna lõpus siiski ei hääldata, välja arvatud väga formaalses kõnes. Ka silbilõpulisi foneeme /r/ ja /l/ jäävad sageli selgelt hääldamata ja väljenduvad eelneva täishääliku pikenemisena. Foneemine [[larüngaalklusiil]] /ʔ/ esineb ainult sõna lõpus foneemide /s/, /t/ või /k/ asemel. Need häälikud esinesid klassikalises tiibeti keeles, kuid on hiljem kadunud. Näiteks Tiibeti endanimetus oli klassikalises tiibeti keeles ''Bod'', kuid nüüd hääldatakse seda [pʰø̀ʔ].

=== Täishäälikud ===
Täishäälikuid on kirjeldatud ja iseloomustatud mitmel viisil. Nende uurimine jätkub.&lt;ref name=&quot;Gong_2020&quot;&gt;Gong Xun. How many vowels are there in Lhasa Tibetan? – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2020, 43, nr 2, lk 225–254..&lt;/ref&gt;

Tournadre ja Sangda Dorje eristavad kaheksat täishäälikut:&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003, lk 35.&lt;/ref&gt;

{| class=wikitable style=text-align:center
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Vokaal]][[foneem]]id !
! [[Eesvokaal]]id
! [[Keskvokaal]]id
! [[Tagavokaal]]id
|-
! [[Kõrge vokaal|Kõrged]]
| /i/ /y/
|
| /u/
|-
! [[Keskkõrge vokaal|Keskkõrged]]
| /e/ /ø/
|
| /o/
|-
! [[Keskmadal vokaal|Keskmadalad]]
| /ɛ/
|
|
|-
! [[Madal vokaal|Madalad]]
|
| a
|
|}

Mõnikord kirjeldatakse veel kolme täishäälikut, mida peetakse oluliselt erinevaks: [ʌ] või [ə], mis on tavaliselt foneemi /a/ [[allofoon]]; [ɔ], mis on tavaliselt foneemi /o/ allofoon; ja [ɛ̈] (ümardamata tsentraliseerunud keskvokaal), mis on tavaliselt foneemi /e/ allofoon. Need häälikud esinevad tavaliselt [[kinnine silp|kinnistes silpides]]. Et tiibeti keeles ei ole lubatud [[geminaat|geminaadidd]], siis mõnikord lõpeb silp sama häälikuga, millega algab järgmine silp. Siis hääldatakse esimest silpi [[lahtine silp|lahtise silbina]], kuid selles säilib kinniselesilbile iseloomulik täishäälik. Näiteks ཞབས ''zhabs'' 'jalg' hääldatakse [ɕʌp] ja པད ''pad'' (laen sanskriti sõnast ''padma'', '[[india lootos]]') hääldatakse [pɛʔ], kuid liitsõna ཞབས་པད ''zhabs pad'' (&quot;lootosejalg&quot;, 'minister') hääldatakse [ɕʌpɛʔ]. See võib tekitada [[minimaalpaar]]e, milles eristuvad häälikud, mis muudes olukordades on allofoonid.

Allikad on eriarvamusel selles, kas häälikud [ɛ̈] (mis tuleneb foneemist {{IPA|/e/}} kinnises silbis) ja [ɛ] (mis tuleb foneemist /a/ [[metafoonia]] tõttu) on erinevad või sisuliselt identsed.

Foneemine täishäälikupikkus esineb piiratud juhtudel. Klassikalise tiibeti keele järelliidete, tavaliselt ''i''' (འི་) sulandumine sõna lõpus tekitab  pika täishääliku. Foneetilistes transkriptsioonides jäetakse see tunnus mõnikord märkimata. Tavalises kõnehäälduses asendatakse silbi lõpus esinevad häälikud [r] ja [l] sageli samuti täishääliku pikendamisega.

Täishäälikutel /i/, /y/, /e/, /ø/ ja /ɛ/ on nasaliseeritud vasted /ĩ/, /ỹ/, /ẽ/, /ø̃/ ja /ɛ̃/.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 55.&lt;/ref&gt; Ajalooliselt tulevad need vastavalt ühenditest /in/, /un/, /en/, /on/ ja /an/ ning kajastuvad ka kirjas. Häälikute /un/, /on/ ja /an/ kvaliteet on muutunud, sest ajalooline /n/ põhjustas koos kõigi teiste sõnalõpuliste [[koronaal]]idega [[umlaut|umlaudi]] tüüpi muutuse kesktiibeti keele Wü harus.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 56.&lt;/ref&gt; Mõnel ebatavalisel juhul võivad nasaaliseeruda ka häälikud /a/, /u/ ja /o/.

=== Toonid ===
Lhasa murret kirjeldatakse tavaliselt kahetoonilisena: eristatakse kõrget ja madalat tooni. Ühesilbilistes sõnades võib kumbki toon esineda siiski kahe erineva kontuuriga. Kõrge toon võib olla kas tasane või langev ja madal toon kas tasane või tõusev-langev. Viimase puhul tõuseb toon keskmisele kõrgusele ja langeb uuesti. Tavaliselt piisab kahe tooni eristamisest, sest minimaalpaare, mis erinevad ainult toonikontuuri poolest, on väga vähe. See erinevus esineb ainult mõnes sõnas, mis lõpevad häälikuga [m] või [ŋ]. Näiteks sõna ''kham'' (ཁམ, 'tükk') hääldatakse [kʰám kõrge tasase tooniga, sõna ''Khams'' (ཁམས་, '[[Kham]]') hääldatakse [kʰâm] kõrge langeva tooniga.&lt;ref name=&quot;g447&quot;&gt;P. Strazny. ''Encyclopedia of Linguistics'', Taylor &amp; Francis 2013, ISBN 978-1-135-45522-4, lk 1105.&lt;/ref&gt;

Mitmesilbilistes sõnades eristab toon tähendust peamiselt esimeses silbis. Sellepärast võiks tiibeti keelt fonoloogilise [[keeletüpoloogia]] seisukohalt täpsemalt nimetada [[tooniaktsendikeel]]eks, mitte päris [[toonikeel]]eks, milles igal silbil võib olla omaette toon.

==Morfoloogia==

=== Nimisõnad ja asesõnad ===

Nimisõnadel puudub [[grammatiline sugu]], kuigi sugu saab väljenduda leksikaalselt. Nimisõnadel [[arv (keeleteadus)|arvu]]kategooriat ei ole. Inimest tähistavatele [[Definiitsus|definiitsed]] võidakse lisada [[mitmus]]t väljendav liide ཚོ (''tsho'').

On kirjeldatud kuut käänet: [[absolutiiv]], [[ergatiiv]], [[genitiiv]], [[ablatiiv]], [[komitatiiv]] ja [[obliikvakääne]] (täidab ka [[daativ]]i ja [[lokatiiv]]i funktsioone). On ka teisi käänete käsitlusi. ([[klassikaline tiibeti keel| Klassikalise tiibeti keele]] puhul on pakutud näiteks kümmet käänet.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The Classical Tibetan cases and their transcategoriality. – ''Himalayan Linguistics'', 2010.&lt;/ref&gt; Käändeid väljendatakse üldjuhul abisõnadega, mis liituvad tervele nimisõnafraasile, mitte üksikule nimisõnale. Nende järelliidete kuju võib varieeruda tüve lõpphääliku järgi.

Isikulistel asesõnadel on grammatiline arv: neil on [[ainsus]]e, [[kaksus]]e ja [[mitmus]]e vormid. Kaksusevorm moodustatakse liitega གཉིས (''gnyis'') 'kaks', mitmusevorm liitega ཚོ (''tsho''). Asesõnadel võib olla üks kuni kolm [[registri (keeleteadus)|registrit]]: näiteks on esimesel isikul üks vorm ང (''nga''), teise isiku ainsuses aga eristatakse viisakat vormi ཁྱེད་རང (''khyed rang'') ja mitteformaalset vormi ཁྱོད (''khyod'').&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/45A-tib Tibetan (Standard Spoken): Politeness Distinctions in Pronouns |website], WALS Online.&lt;/ref&gt; Kolmanda isiku mitteformaalsetes vormides eristatakse mees- ja naissugu (ཁོ (''kho'') ja མོ ()''mo''), neutraalne vorm on ཁོང (''khong'').

Näitaval asesõnal on kolm kaugusastet: lähedane འདི (''ʼdi'') 'see', keskmine དེ (''de'') 'too' ja kauge ཕ་གི (''pha-gi'') 'too seal kaugel'. Neile saab lisada käändetunnuseid.

===Arvsõnad ja numbrid===
Tiibeti numbrid on [[tiibeti kiri|tiibeti kirjas]] kasutatav numbrisüsteem, mis on üks [[India numbrid|India numbrite]] variante. Seda kasutatakse tiibeti keeles.&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/writing/tibetan.htm Tibetan (བོད་སྐད)], Omniglot.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/language/numbers/tibetan.htm Numbers in Tibetan], Omniglot.&lt;/ref&gt;. See on [[kümnendsüsteem]]il põhinev [[positsiooniline arvusüsteem]],&lt;ref name=&quot;TD2003&quot;&gt;Nicolas Tournadre, Sangda Dorje. ''Manual of Standard Tibetan: Language and civilization'', Snow Lion Publications: Ithaca, N.Y. 2003, ISBN 1559391898, lk 131–134.&lt;/ref&gt; mida on kasutatud juba varajastes [[klassikaline tiibeti keel|klassikalise tiibeti keele]] tekstides. Ka [[mongoli numbrid]] on välja töötatud tiibeti numbrite põhjal.&lt;ref&gt;Stephen Chrisomalis. ''Numerical Notation: A Comparative History'', Cambridge University Press 2010 ISBN 9780521878180.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.unicode.org/versions/Unicode10.0.0/ch13.pdf The Unicode® Standard Version 10.0 – Core Specification: South and Central Asia-II], Unicode.org.&lt;/ref&gt;

==== Numbrid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti numbrid
| ༠ || ༡ || ༢ || ༣ || ༤ || ༥ || ༦ || ༧ || ༨ || ༩
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Devanaagari numbrid]]
| ०|| १ || २ || ३ || ४ || ५ || ६ || ७ || ८ || ९
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Bengali numbrid]]
| ০ || ১ || ২ || ৩ || ৪ || ৫ || ৬ || ৭ || ৮ || ৯
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Araabia numbrid]]
| 0 || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9
|}

==== Põhiarvud ja -arvsõnad ====
Erinevalt paljudest teistest [[Ida-Aasia]] keeltest, näiteks [[birma keel]]est, [[hiina keel]]est, [[jaapani keel]]est, [[korea keel]]est ja [[vietnami keel]]est, ei kasutata Lhasa tiibeti keeles loendamisel koos arvsõnadega [[loendussõna|loendussõnu]] ([[klassifikaator (keeleteadus)|klassifikaatoreid]]). Kümnetele järgneb siiski sageli ka tervikut või hulka väljendav sõna, mida kasutatakse mõnikord ka väiksemate arvude järel.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot;&gt;Waddell, de Lacouperie 1911: 920.&lt;/ref&gt;

Teaduslikes ja astroloogilistes teostes tähistatakse arve sümboolsete sõnadega, nagu ka [[sanskriti keel]]es.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon ja hääldus
|-
| 0 || ༠ || ཀླད་ཀོར་ || laykor
|-
| 1 || ༡ || གཅིག་ || chigk [t͡ɕi˥˩]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་ || nyi [ȵiː˥]
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་ || sum [sum˥]
|-
| 4 || ༤ || བཞི་ || shi [ɕi˩˧]
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་ || nga [ŋa˥]
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་ || trug [ʈ͡ʂʰu˩˧˨]
|-
| 7 || ༧ || བདུན་ || dün [tỹ˩˧]
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་ || gyay [cɛː˩˧˨]
|-
| 9 || ༩ || དགུ་ || gu [ku˩˧]
|}

===== Suuremad arvud =====
{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་ || chu
|-
| 11 || ༡༡ || བཅུ་གཅིག་ || chu chigk
|-
| 12 || ༡༢ || བཅུ་གཉིས་ || chu nyi
|-
| 13 || ༡༣ || བཅུ་གསུམ་ || chuk sum
|-
| 14 || ༡༤ || བཅུ་བཞི་ || chu shi
|-
| 15 || ༡༥ || བཅོ་ལྔ་ || cho nga
|-
| 16 || ༡༦ || བཅུ་དྲུག་ || chu druk
|-
| 17 || ༡༧ || བཅུ་བདུན་ || chup dün
|-
| 18 || ༡༨ || བཅོ་བརྒྱད || cho gyay
|-
| 19 || ༡༩ || བཅུ་དགུ་ || chu gu
|-
| 20 || ༢༠ || ཉི་ཤུ་ || nyi shu
|-
| 21 || ༢༡ || ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག || nyi shu tsa chigk
|-
| 30 || ༣༠ || སུམ་ཅུ || sum ju
|-
| 31 || ༣༡ || སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག || sum ju so chigk
|-
| 40 || ༤༠ || བཞི་བཅུ || ship ju
|-
| 41 || ༤༡ || བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག || ship ju shey chigk
|-
| 50 || ༥༠ || ལྔ་བཅུ || ngap ju
|-
| 51 || ༥༡ || ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག || ngap ju nga chigk
|-
| 60 || ༦༠ || དྲུག་ཅུ || trug chu
|-
| 61 || ༦༡ || དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག || trug chu rey chigk
|-
| 70 || ༧༠ || བདུན་ཅུ || dün ju
|-
| 71 || ༧༡ || བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག || dün ju dön chigk
|-
| 80 || ༨༠ || བརྒྱད་ཅུ || gyay ju
|-
| 81 || ༨༡ || བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག || gyay ju gya chigk
|-
| 90 || ༩༠ || དགུ་བཅུ || gup ju
|-
| 91 || ༩༡ || དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག || gup ju go chigk
|-
| 100 || ༡༠༠ || བརྒྱ་ || gya
|-
| 282 || ༢༨༢ || ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས || nyi gya dang gyay ju gya nyi
|-
| 1 000 || ༡༠༠༠ || སྟོང་ || tong
|-
| 3 047 || ༣༠༤༧ || སུམ་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་བཞི་བཅུ་ཞེ་བདུན || sum tong gya mey dang ship ju shey dün
|-
| 10 000 || ༡༠༠༠༠ || ཁྲི་ || thri
|-
| 1 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠ || ས་ཡ་ || sa ya
|-
| 10 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠ || བྱེ་བ་ || che wa
|-
| 100 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠ || དུང་ཕྱུར་ || dung chur
|-
| 1 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ || ther pum
|-
| 10 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ཆེན་པོ་ || ther pum chen po
|-
| 100 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ || thrag trig
|-
| 1 000 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ཆེན་པོ་ || thrag trig chen po
|}

20-st suuremates arvsõnades kasutatakse esimese ja teise numbri ühendamiseks arvsõna osade vahele paigutatavat ühendavat osist. Need osised on iga kümneliste arvu puhul erinevad: 21–29 puhul རྩ (''rtsa''), 31–39 puhul སོ (''so''), 41–49 puhul ཞེ (''zhe''), 51–59 puhul ང (''nga''), 61–69 puhul རེ (''re''), 71–79 puhul དོན (''don''), 81–89 puhul གྱ (''gya'') ja 91–99 puhul གོ (''go''). Kirjas võib རྩ asemel kasutada ka vormi ཉེར. Et iga osis vastab kindlale kümneliste arvule, võib selle abil jätta teise numbri täieliku nimetuse välja ütlemata (näiteks 32 puhul སོ་གཉིས, mitte སུམ་ཅུ་སོ་གཉིས). Nulliga lõppevate numbrite puhul neid osiseid ei kasutata. Lisaks võib numbri lõppemist nulliga rõhutada, lisades lõppu ཐམ་པ (näiteks བཞི་བཅུ་ཐམ་པ ja བརྒྱ་ཐམ་པ). Sajalistega seotud numbripositsioon eraldatakse väiksematest positsioonidest kirjas osisega དང (''dang''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ja', ja kõnes osisega ར (näiteks 282 on ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས või ཉིས་བརྒྱ་ར་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས).&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt; Kui nelja- või enamakohalises numbris on sajaliste positsioonis null, väljendatakse seda sõnaühendiga བརྒྱ་མེད (''brgya med''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ilma sajata' (näiteks ཉིས་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་ཉི་ཤུ་ཉེར་ལྔ). Miljonist (ས་ཡ, ''sa ya'') suuremate järkude nimetusi käsitatakse nimisõnadena ja nende kordajad paigutatakse nimetuse järele.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Arvsõnade 1, 2, 3 ja 10 kirjapilt muutub teiste arvsõnadega liitmisel, sest sellistes ühendites nende hääldus muutub.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Järgnevas tabelis on arvsõnad Wylie transliteratsioonis.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! [[Araabia numbrid|Araabia numbritega]]
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
|-
|གཅིག
|gcig
|1
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག
|nyi shu rtsa gcig
|21
|
|བཞི་བརྒྱ
|bzhi brgya
|400
|-
|གཉིས
|gnyis
|2
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཉིས
|nyi shu rtsa gnyis
|22
|
|ལྔ་བརྒྱ
|lnga brgya
|500
|-
|གསུམ
|gsum
|3
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གསུམ
|nyi shu rtsa gsum
|23
|
|དྲུག་བརྒྱ
|drug brgya
|600
|-
|བཞི
|bzhi
|4
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བཞི
|nyi shu rtsa bzhi
|24
|
|བདུན་བརྒྱ
|bdun brgya
|700
|-
|ལྔ
|lnga
|5
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་ལྔ
|nyi shu rtsa lnga
|25
|
|བརྒྱད་བརྒྱ
|brgyad brgya
|800
|-
|དྲུག
|drug
|6
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དྲུག
|nyi shu rtsa drug
|26
|
|དགུ་བརྒྱ
|dgu brgya
|900
|-
|བདུན
|bdun
|7
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བདུན
|nyi shu rtsa bdun
|27
|
|སྟོང
|stong
|1000
|-
|བརྒྱད
|brgyad
|8
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བརྒྱད
|nyi shu rtsa brgyad
|28
|
|ཁྲི
|khri
|(ühik) 10 000
|-
|དགུ
|dgu
|9
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དགུ
|nyi shu rtsa dgu
|29
|
|
|
|
|-
|བཅུ
|bcu
|10
|
|སུམ་ཅུ
|sum cu
|30
|
|སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག
|sum cu so gcig
|31
|-
|བཅུ་གཅིག
|bcu gcig
|11
|
|བཞི་བཅུ
|bzhi bcu
|40
|
|བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག
|bzhi bcu zhe gcig
|41
|-
|བཅུ་གཉིས
|bcu gnyis
|12
|
|ལྔ་བཅུ
|lnga bcu
|50
|
|ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག
|lnga bcu nga gcig
|51
|-
|བཅུ་གསུམ
|bcu gsum
|13
|
|དྲུག་ཅུ
|drug cu
|60
|
|དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག
|drug cu re gcig
|61
|-
|བཅུ་བཞི
|bcu bzhi
|14
|
|བདུན་ཅུ
|bdun cu
|70
|
|བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག
|bdun cu don gcig
|71
|-
|བཅོ་ལྔ
|bco lnga
|15
|
|བརྒྱད་ཅུ
|brgyad cu
|80
|
|བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག
|brgyad cu gya gcig
|81
|-
|བཅུ་དྲུག
|bcu drug
|16
|
|དགུ་བཅུ
|dgu bcu
|90
|
|དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག
|dgu bcu go gcig
|91
|-
|བཅུ་བདུན
|bcu bdun
|17
|
|བརྒྱ
|brgya
|100
|
|བརྒྱ་དང་གཅིག
|brgya dang gcig
|101
|-
|བཅོ་བརྒྱད
|bco brgyad
|18
|
|བརྒྱ་དང་ལྔ་བཅུ
|brgya dang lnga bcu
|150
|
|
|
|
|-
|བཅུ་དགུ
|bcu dgu
|19
|
|ཉིས་བརྒྱ
|nyis brgya
|200
|
|
|
|
|-
|ཉི་ཤུ
|nyi shu
|20
|
|སུམ་བརྒྱ
|sum brgya
|300
|
|
|
|
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|འབུམ
|'bum
|(ühik) 100 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ས་ཡ
|sa ya
|(ühik) 1 000 000 (miljon)
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|བྱེ་བ
|bye ba
|(ühik) 10 000 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|དུང་ཕྱུར
|dung phyur
|(ühik) 100 000 000&lt;ref&gt;[https://www.lamayeshe.com/article/tibetan-numbers Tibetan Numbers], Lamayeshe.&lt;/ref&gt;
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ཐེར་འབུམ
|ther 'bum
|(ühik) 1 000 000 000 (miljard)
|}

==== Järgarvsõnad ====
[[Järgarvsõna]]d moodustatakse [[põhiarvsõna]]le järelliite པ (''-pa'') lisamisega. Erandiks on järgarvsõna 'esimene', millel on omaette [[lekseem]] དང་པོ (''dang po'').&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne järgarvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 1 || ༡ || དང་པོ་ || dang po [tʰaŋ˩˧ko˥]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་པ་ || nyi pa
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་པ་ || sum pa
|-
| 4 || ༤ || བཞི་པ་ || shi pa
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་པ་ || nga pa
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་པ་ || trug pa
|-
| 7 || ༧ || བདུན་པ་ || dün pa
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་པ་ || gyay pa
|-
| 9 || ༩ || དགུ་པ་ || gu pa
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་པ་ || chu pa
|}

==== Murrud ====
[[Pilt:Tibet 7 half skar.jpg|pisi|7½ [[Tiibeti skar|''skar'']]{{'}}ine postmark. See on ainus teadaolev trükitud näide sümboli ༱ kasutamisest arvu 7,5 tähistamiseks&lt;ref name=&quot;bableStone&quot; /&gt;]]
Tiibeti numbrite mitut kaldkriipsuga varianti on [[Unicode]]'i standardisse lisatud murdarvude tähistamiseks. Unicode'i andmefailide järgi tähistab iga selline märk arvu, mis on ½ võrra väiksem kui arv, mida tähistab sama märk ilma kaldkriipsuta. Nende täpne tähendus ja autentsus on siiski ebaselged ja kasutamisnäiteid on teada väga vähe.&lt;ref name=&quot;bableStone&quot;&gt;[https://www.babelstone.co.uk/Blog/2007/04/numbers-that-dont-add-up-tibetan-half.html Numbers that Don't Add up – Tibetan Half Digits], BabelStone.&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti murrunumbrid
| ༳ || ༪ || ༫ || ༬ || ༭ || ༮ || ༯ || ༰ || ༱ || ༲
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Väärtused (Unicode'i andmefailide järgi)
| -0,5 || 0,5 || 1,5 || 2,5 || 3,5 || 4,5 || 5,5 || 6,5 || 7,5 || 8,5
|}


===Tegusõna===
Tegusõna paikneb alati [[lause]] lõpus. Tegusõnad ei ühildu [[isik (keeleteadus)|isikus]], [[arv (keeleteadus)|arvus]] ega [[grammatiline sugu|soos]]. Samuti puudub [[tegumood|tegumoe]] ([[aktiiv]] ja [[passiiv]]) eristus: tegusõnad on tegumoe suhtes neutraalsed.

Tiibeti tegusõnu saab liigitada [[tahtelisus]]e ja [[valents (keeleteadus)|valentsi]] järgi. Tegusõna tahtelisus mõjutab oluliselt selle [[morfoloogia]]t ja [[süntaks]]it. Tahtelistel tegusõnadel on [[käskiv kõneviis|käskiva kõneviisi]] vormid, mittetahtelistel neid ei ole. Näiteks saab öelda ལྟོས་ཤིག། (''ltos shig'') 'vaata', kuid mitte *མཐོང་ཤིག། (''mthong shig'') 'näe'. Peale selle saavad ainult tahtelised tegusõnad esineda koos [[egofoorilisus|egofoorilise]] [[koopula]]ga ཡིན། (''yin'').&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot;&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, 14, nr 1, lk 93–107. [https://web.archive.org/web/20230505115940/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/saxena1991pathways.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;

Tegusõnad jagunevad ühe- ja kahevalentseteks. Mõned tegusõnad võivad esineda mõlemas tarvituses, näiteks ཆག (''chag'') 'purunema' või 'purustama'. Valents ja tahtelisus mõjutavad seda, millised nimisõnad võivad esineda [[ergatiiv]]is ja millised [[absolutiiv]]is, millel puudub käändelõpp.&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt; Sihilisus ja tahtelisus on teineteisest sõltumatud kategooriad: nii tahteliste kui ka mittetahteliste tegusõnade hulgas leidub nii sihilisi kui ka sihituid tegusõnu.

Tegusõna [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]] mõjutab seda, milliseid tegusõnaliiteid ja lause lõpus paiknevaid abikoopulaid kasutatakse. Lõpetamata aspektis tegusõnu tähistatakse järelliitega གི (''gi'') või selle teisenditega, mis on identsed nimisõnade [[genitiiv]]i lõpuga. Lõpetatud aspektis tegusõnadel seda sufiksit ei kasutata. Kumbki aspektirühm jaguneb omakorda kaheks alamrühmaks: lõpetamata aspekti alla kuuluvad [[tulevik (keeleteadus)|tulevik]] ja [[kestev aspekt|kestev/üldine aspekt]]; lõpetatud aspekti alla kuuluvad [[täisminevik]] ja [[aorist]].&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt;

[[Evidentsiaalsus]] on tiibeti tegusõnade kategooria, mida on palju uuritud.&lt;ref name=&quot;DeLancey_1985&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan Evidentials and the Semantics of Causation. – ''Proceedings of the Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society'', 1985. [https://web.archive.org/web/20230512005542/http://journals.linguisticsociety.org/proceedings/index.php/BLS/article/viewFile/1905/1677 Veebis.]&lt;/ref&gt; See on aidanud märkimisväärselt kaasa evidentsiaalsuse uurimisele eri keeltes.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill, Lauren Gawne. The contribution of Tibetan languages to the study of evidentiality. – ''Evidential Systems of Tibetan Languages'', 2017, ISBN 978-3-11-046018-6 (e-raamat 978-3-11-047374-2), lk 1–40.&lt;/ref&gt; Evidentsiaalsus ja aspekt moodustavad modaalsuste süsteemi, milles modaalsusi eristavad lõpukoopulad. Põhikoopulate süsteemis eristatakse kolme kategooriat: egofooriline (ཡོད ''yod''), sensoorne (འདུག ''ʼdug'') ja faktuaalne (ཡོད་རེད ''yod-red''). Neid kategooriat väljendavad vastavakt samastuskoopulad ཡིན ''yin'', རེད་བཞག ''red-bzhag'' ja རེད ''red''.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37, nr 2, lk 240–263.&lt;/ref&gt; Nicolas Tournadre on eristanud järgmisi modaalsusi:

* väitev modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus, mis väljendab vahetut ohtu
* kogemuslik egofooriline modaalsus
* harjumuslik või üldistav väitev modaalsus
* järelduslik modaalsus
* tahteline egofooriline modaalsus
* tahteline või harjumuslik egofooriline modaalsus
* vastuvõttev egofooriline modaalsus
* tunnistuslik modaalsus

====Ajad ja evidentsiaalsus====
Eristatakse nelja aega ja kolme evidentsiaalsuskategooriat.

{| class=&quot;wikitable&quot;
! !! Tulevik !! Olevik !! Minevik !! Täisminevik
|-
! Isiklik ehk egofooriline
| V-gi-yin || V-gi-yod || V-pa-yin / byung || V-yod
|-
! Faktiivne ehk faktuaalne
| V-gi-red || V-gi-yod-pa-red || V-pa-red || V-yod-pa-red
|-
! Tunnistuslik ehk sensoorne
| – || V-gi-'dug || V-song || V-bzhag
|}

Kõiki kolme evidentsiaalsuskategooriat saab kasutada kõigi kolme grammatilise isikuga, kuigi varasemates käsitlustes seostati isikulist kategooriat esimese isikuga.

== Süntaks ja sõnajärg ==
Tiibeti keelt on traditsiooniliselt käsitatud [[ergatiiv-absolutiivne keel|ergatiiv-absolutiivse keelena]], kuid hilisemad uurimused näitavad, et tegu on [[pragmaatiline|pragmaatilise ergatiiviga]]: [[ergatiiv]]i käändetunnus võib esineda agendil ja mõnel [[sihitu tegusõna]] alusel, kuid selle kasutamine ei ole kohustuslik ja sõltub semantilistest teguritest (eriti [[agentiivsus]]est ja [[perfektiivsus]]est) ja pragmaatilistest teguritest, eelkõige kontrastist.&lt;ref&gt;Scott DeLancey. &quot;Optional&quot; &quot;Ergativity&quot; in Tibeto-Burman Languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, kd 34, nr 2, lk 9–20.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, kd 14, nr 1, lk 93–107.&lt;/ref&gt; 

[[Sõnajärg]] on üldjoontes [[SOV]]: [[öeldis]] paikneb [[lause]] lõpus. 

[[Nimisõnafraas]]is enamik laiendeid järgneb nimisõnale, [[omastavaline täiend]] aga eelneb sellele:&lt;ref&gt;Matthew S. Dryer. ''Word order in Tibeto-Burman languages''. –  ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2008, kd 31, nr 1, lk 1–83. [https://www.acsu.buffalo.edu/~dryer/DryerTibetoBurmanWordOrder.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;
* omadussõnad paiknevad tiibeti keeles üldjuhul nimisõna järel, välja arvatud juhul, kui omadussõna ja nimisõna on seotud [[genitiiv]]i [[abisõnaga]];
* [[sihitis]]ed ja [[määrsõna]]d paiknevad enne [[tegusõna]], samuti omadussõnad [[öeldistäitelause]]tes;
* [[omastav]]as nimisõna paikneb selle nimisõna ees, mida ta täiendab;
* [[näitav asesõna|näitavad asesõnad]] ja arvsõnad paiknevad selle nimisõna järel, mida nad täiendavad.

Mõnes murdes on laiendite järjekord muutlik: näiteks Shigatse murdes ei ole omadussõna ja nimisõna järjestuses ülekaalus kumbki võimalik järjestus ning [[Dingri murre|Dingri murdes]] võib näitav asesõna paikneda nii nimisõna ees või selle järel.&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/87A-tis Tibetan (Shigatse): Order of Adjective and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/88A-tdi Tibetan (Dingri): Order of Demonstrative and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;

== Registrid ==

Tiibeti keeles on mitu [[registri (keeleteadus)|registrit]], millest enamik on ühised kogu tiibeti keelele laiemas mõttes. 
* ཕལ་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is  ''phal skad'', sõna-sõnalt 'tavakeel') on igapäevane kõnekeel. Traditsiooniliselt peetakse seda kirjanduse loomiseks sobivaks ja väljendit ''phal skad'' kasutatakse sageli halvustavalt, et näidata, et väljend ei sobi kirjalikku teksti.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot;&gt;Birgit Kellner. Vernacular Literacy in Tibet: Present Debates and Historical Beginnings. – Elke Krotz, Stephan Müller, Norbert Kössinger, Pavlína Rychterová (toim). ''Anfangsgeschichten / Origin Stories: Der Beginn volkssprachiger Schriftlichkeit in komparatistischer Perspektive / The Rise of Vernacular Literacy in a Comparative Perspective'' (''MittelalterStudien'', kd 31), Wilhelm Fink 2018, ISBN 978-3-8467-6346-9, lk 381–402. [https://www.fink.de/view/book/edcoll/9783846763469/BP000017.xml Veebis.]/ref&gt;
* ཞེ་ས། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''zhe sa'' 'austav ja lugupidav kõne') on austav keelekasutus, sealhulgas spetsiaalne austav sõnavara. Austusregister on omane kõigile tiibeti keeltele, kuid Lhasa keeles on see eriti arenenud ja tavavormi kõrval eristatakse kahte austusastet, üldist ja kõrgeimat.&lt;ref&gt;Joanna Bialek. Emergence of the honorific register in Tibetic languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2023, kd 46, nr 2, lk 290–327.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Samdrup Tsering, Hiroyuki Suzuki. Honorific register in Mabzhi Tibetan: How Amdo Tibetans use honorific words in their speech community. – ''Kyoto University Linguistic Research'', 2023, kd 42, lk 59–76. [https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/handle/2433/287601 Veebis.]&lt;/ref&gt;
* ཡིག་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''yig skad'', sõna-sõnalt 'kirjakeel') on  kirjanduslik kirjali kkeelekuju, mis hõlmab ka allpool kirjeldatud keelekuju ཆོས་སྐད (''chos skad'').&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;
* ཆོས་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''chos skad'', sõna-sõnalt 'õpetuse keel' või 'religioosne keel') on religioosne kirjakeel, milles on kirjutatud pühakirjad ja muud klassikalised teosed. Tänapäeval kasutatakse seda terminit vahel ka kirjakeele kohta üldiselt.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

Enne Hiina Rahvavabariigi aega eristati tiibeti keeles kolme keelekasutusvormi: esiteks kloostrites kasutatav liturgiline keel (''chos skad''); teiseks õukonnakeel – rangelt normeeritud ''she sa'', mis on tänapäevalgi Lhasa haritud ülemkihi keelekasutuse vorm; kolmandaks &quot;rahvakeel&quot; (''phal skad''), igapäevane kõnekeel, mille arvukad murded on Tiibeti suuruse tõttu sageli vastastikku peaaegu arusaamatud.

Kõrgemates stiiliregistrites kasutatakse rohkesti austavaid nimetusi ja tiitleid. Sageli kasutatavatel sõnadel on eri kujud, millega väljendatakse hierarhilisi erinevusi. Kõigis neis keelekasutusvormides oli puudus tänapäevasest sõnavarast. Alates 1960ndatest hakkasid keeleteadlased välja töötama uustiibeti keelt, mille sõnavara täiendati terminitega, et oleks võimalik õpetada näiteks füüsikat ja keemiat. Ka tänapäeva meedia kasutab seda Lhasa murde põhjal välja töötatud keelevarianti.

Lhasa kõnekeele põhjal on kujunenud tiibetlaste ühiskeel (''spyi skad''), mida kasutatakse nii Hiinas kui ka diasporaas, kuid igapäevases kõnes valitseb endiselt kohalik murre.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Martine Mazaudon. Les principes de construction du nombre dans les langues tibéto-birmanes. – Jacques François,  (toim). ''La Pluralité'',  Leuven: Peeters, 2002, ISBN 90-429-1295-2, lk 91–119. [http://halshs.archives-ouvertes.fr/docs/00/16/68/91/PDF/numerationTB_SLP.pdf Veebis.]

==Välislingid==
*[https://eki.ee/teatmik/tiibeti-nimed/ Tiibeti nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus

[[Kategooria:Tiibeti-Birma keeled]]
[[Kategooria:Tiibet]]</text>
      <sha1>dgzvc9n5l3ei350yiau9npi4y3kz0gy</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260755</id>
      <parentid>7260754</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T04:54:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Morfoloogia */</comment>
      <origin>7260755</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="60346" sha1="ht7zq8qvg1io47gqaexnb2hwnewcf0a" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib tänapäeva tiibeti kirjakeelest; kesktiibeti, khami ja amdo keele kogumi kohta vaata artiklit   [[Tiibeti keel (koondnimetus)]]}}
{{keeled|nimi=tiibeti keel|originaalnimi བོད་སྐད་། 
 | keelkonnavärv = Hiina-Tiibeti
 | riigid=[[Hiina]]s, [[India]]s
 | rääkijad      = 6  miljonit
 | keelkond      = [[Hiina-Tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;[[Tiibeti-Birma keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;'''tiibeti keel'''
 | riik          = {{PisiLipp|Hiina}} ([[Tiibeti autonoomne piirkond]])
 | keelehoole    = [[Tiibeti Keele Standardimise Komitee]]
 | kood 1        = bo
 | kood 2        = bod (T), tib (B)
 | kood 3        = bod
}}
'''Tiibeti keel''' ehk '''tiibeti kirjakeel'''&lt;ref&gt;Tiibeti keeles kasutatakse nimetusi ལྷ་སའི་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is ''Lha-sa'i skad'', [[THL]]is ''Lhaséké'', [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]{{'}}is ''Lasägä'') 'Lhasa keel' või བོད་སྐད (Wylie ''Bod skad'', THL ''Böké'', ''pinyin'' ''Pögä'') [pʰø̀k˭ɛʔ] 'tiibeti keel' (kasutatakse ka teiste keelekujude kohta).&lt;/ref&gt; on [[kesktiibeti keel]]e [[Lhasa murre|Lhasa murdel]] põhinev [[kirjakeel]]. Lhasa on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomse piirkonna]] pealinn.&lt;ref name=&quot;DeLancey 2017&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan. – [[Graham Thurgood]], Randy J. LaPolla (toim). ''The Sino-Tibetan Languages'', 2. trükk, Routledge: London / New York 2017, ISBN 978-0-367-57045-3, lk 385–403.&lt;/ref&gt; Tiibeti kirjakeelt kasutatakse [[ühiskeel]]ena ka [[tiibeti keel (koondnimetus)|laiemas mõttes tiibeti keel]]e [[murre]]te kõnelejate vahel, sealhulgas eksiilis elavate [[tiibetlased|tiibetlaste]] seas.

Tiibeti autonoomse piirkonna keelemääruse (vastu võetud 1987, muudetud 2002 ja 2019) esimese paragrahvi järgi on tiibeti keel (藏语文) piirkonna üldkasutatav keel ja kiri.&lt;ref&gt;[https://www.fadada.com/article/Basics-009776 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], fadada.com, 6.8.2019.&lt;/ref&gt; [[Human Rights Watch]]i 2020. aasta aruande järgi on &quot;kakskeelse hariduse&quot; poliitika viinud tiibeti keele järkjärgulise asendumiseni [[hiina keel]]ega algkoolide õppekeelena, välja arvatud tiibeti keele tunnid, kusjuures aruande välitööd hõlmasid ainult [[Nagchu vald|Nagchu valla]] maa-asulaid.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threatChina's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt; Hiina Riiginõukogu Informatsioonibüroo 2025. aasta valge raamatu järgi on tiibeti keele õppimise ja kasutamise õigus tagatud, piirkonna rahvakongressi õigusaktid ja valitsuste üldised ametlikud dokumendid avaldatakse nii hiina kui ka tiibeti keeles ning koolides õpetatakse mõlemat keelt.&lt;ref&gt;[https://www.ecns.cn/news/politics/2025-03-28/detail-ihepyqsm2135994.shtml Right to study and use Tibetan language guaranteed: white paper, ECNS (China News Service)], 28.3.2025.&lt;/ref&gt;

Tiibeti keel laiemas mõttes hõlmab  peale kesktiibeti keele ka [[khami keel]]t ja [[amdo keel]]t.&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;&gt;Konchok Gelek. Variation, contact, and change in language: Varieties in Yul shul (northern Khams). – ''International Journal of the Sociology of Language'', 2017, nr 245, lk 91–92.&lt;/ref&gt; Khami keele kõnelejad saavad Lhasa murdest õppimata nii palju aru, et nad saavad algtasemel suhelda, amdo keele kõnelejad ei saa aga Lhasa murdest üldse aru (vt [[vastastikune arusaadavus]]).&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;/&gt; Nii tiibeti kirjakeeles kui ka khami keeles on kujunenud [[toon (keeleteadus)|toon]]id ning sõnaalgulised [[kaashäälikuühend]]id on enamasti lihtsustunud.&lt;ref&gt;Felix Haller. [archive-url=https://web.archive.org/web/20150616073139/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/haller1999brief.pdf A brief comparison of register tone in Central Tibetan and Kham Tibetan.] – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1999, kd=22.&lt;/ref&gt; Sellepärast on need keeled [[klassikaline tiibeti keel|klassikalisest tiibeti keelest]] märkimisväärselt erinevad, eriti võrreldes konservatiivsema amdo keelega.&lt;ref&gt;Charlene Makley, Keith Dede, Kan Hua, QingshanWang. The Amdo Dialect of Labrang. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', kd 22, nr 1, 1999, lk 101. [https://web.archive.org/web/20160305073712/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/makley1999amdo.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;jermay reynolds 2012&quot;&gt;Jermay J. Reynolds. ''Language variation and change in an Amdo Tibetan village: Gender, education and resistance'', doktoritöö, Graduate School of Arts and Sciences of [[Georgetown University]], 2012, lk 19–21.&lt;/ref&gt;

== Ametlik ja sotsiolingvistiline staatus ==

Tiibeti keel on lisaks [[hiina standardkeel]]ele ametlikus kasutuses [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomses piirkonnas]] ja mõnes teises [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] piirkonnas, kus elab tiibetlasi.

[[Gerard A. Postiglione]] märkis 1999. aastal, et tiibetlased on Hiinas üks kõige vähem [[assimileerumine|assimileerunud]] rahvarühmi.&lt;ref&gt;Gerard A. Postiglione. ''China’s National Minority Education. Culture, Schooling, and Development'', Routledge 1999, lk 114.&lt;/ref&gt; 2002. aastal avaldatud Hiina uudisteagentuuri [[Xinhua]] teate kohaselt suhtles Tiibetis 84% tiibetlastest peamiselt tiibeti keeles.&lt;ref name=&quot;chutai&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 中国出台藏语言使用法规], [[Xinhua]]; [http://www.moe.gov.cn/jyb_sy/China_Language/ 国家语言文字工作委员会]&lt;/ref&gt; 

=== Õiguslik staatus ===

[[Hiina põhiseadus|Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus]]e artikli 4 järgi on kõigil rahvustel õigus kasutada ja arendada oma keelt ja kirja. Artiklis 121 on sätestatud, et rahvusliku autonoomiaga piirkondade omavalitsusorganid kasutavad oma ülesannete täitmisel vastavalt asjaomase piirkonna autonoomiaeeskirjadele suuliselt ja kirjalikult selles piirkonnas tavapäraselt kasutatavat keelt või keeli.&lt;ref name=&quot;verf1982&quot;&gt;[http://www.verfassungen.net/rc/verf82.htm Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus], verfassungen.net.&lt;/ref&gt;

1987. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna ajutised eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)&lt;/ref&gt; 1988. aastal kehtestati nende rakendamiseks üksikasjalikud sätted.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)的实施细则&lt;/ref&gt; 2002. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;guiding&quot;&gt;[http://www.xizang.gov.cn/zwgk/xxfb/fgwj/201902/t20190223_61645.html 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], 西藏自治区人民政府, xizang.gov.cn, 24.3.2008.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 西藏文化的保护与发展 – 藏语言文字的学习、使用和发展], Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu informatsioonibüroo, China.com.cn, 25.10.2008.&lt;/ref&gt; Eeskirjade kohaselt pidid valitsemine, kohtud ja haldusasutused ning tänavasildid ja reklaamid olema kakskeelsed.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt;

Tiibeti keele arendamise ja standardimise eest vastutab riiklik tiibeti keele terminoloogia standardimise komitee (tiibeti keeles བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས, hiina keeles 藏语术语标准化工作委员会|t=藏語術語標準化工作委員會). Komitee tegevust käsitlevad muu hulgas järgmised allikad:&lt;ref&gt;བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས}} (toim). བོད་ཀྱི་སྤྱི་སྐད་སྐོར་གྱི་ཆེད་རྩོམ་ཕྱོགས་བསྒྲིགས, Peking, མི་རིགས་དཔེ་སྐྲུན་ཁན / 民族出版社 1999, ISBN 7-105-03018-6;&lt;br /&gt;[https://web.archive.org/web/20070514065425/http://www.china-language.gov.cn/webinfopub/list.asp?id=2307&amp;columnid=139&amp;columnlayer=01380139 全国术语标准化技术委员会少数民族语分技术委员会藏语工作委员会2006年度工作会议在北京召开], 教育部语言文字应用研究所, china-language.gov.cn, 12.1.2007.&lt;br /&gt;|扎雅·洛桑普赤. [https://web.archive.org/web/20070707132828/http://info.tibet.cn/zt2006/zywdccyfz/xsjl/t20060322_101909.htm 藏语专词术语混乱的症结在哪里], China Tibet Information Center, info.tibet.cn, 22.3.2006.&lt;/ref&gt;

=== Kirjaoskus ===

Tiibetlaste [[kirjaoskamatus]]e määr oli [[1990. aasta Hiina rahvaloendus]]e järgi 69,39% (kogu Hiina rahvastikus 22,21%). [[2000. aasta Hiina rahvaloendus]]eks oli see tiibetlaste seas vähenenud 47,55%-ni (Hiina kogurahvastikus 9,08%-ni).&lt;ref&gt;Minglang Zhou. Legislating Literatcy for Linguistic and Ethnic Minorities in Contemporary China. – Anthony J. Liddicoat (toim). ''Language planning and policy: Issues in Language Planning and Literacy'', Multilingual Matters, Clevedon / Tonawanda / North York 2007, lk 102–121, siin lk 117.&lt;/ref&gt;

Tiibeti autonoomsel piirkonnal on 2000., 2010. ja 2020. aasta loenduse järgi olnud Hiina provintside seas kõige madalam kirjaoskuse määr.&lt;ref&gt;[https://www.business-standard.com/article/current-affairs/tibet-has-lowest-literacy-among-all-provinces-in-china-delhi-think-tank-123022600629_1.html Tibet has lowest literacy among all provinces in China: Delhi think tank], Business Standard, 26.2.2023.&lt;/ref&gt;

=== Koolisüsteem ===

==== Tiibet ====

1998. aastal oli tiibeti keel õppekeeleks 98% Tiibeti algkoolidest&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 233.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; ja 92% algkooliõpetajatest olid tiibetlased. Samal ajal õpetati hiina keelt võõrkeelena.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; 2002. aastal oli tiibeti keeles 181 õpikut 16 õppeaine jaoks ja koostatud oli kaheksa loodusteaduste erialaterminoloogia sõnastikku.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; Sellest hoolimata õpetati matemaatikat, füüsikat ja keemiat põhikooli vanemas astmes ja keskkoolis üldjuhul hiina keeles.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Minglang Zhou, Hongkai Sun: ''Language Policy in the People’s Republic of China'', Kluwer 2004, lk 226.&lt;/ref&gt;

2004. aastal pärinesid tiibeti keele ja kirjanduse õpikute (''gaiyig'' སྐད་ཡིག་, 语文 ''yǔwén'') tekstid 47% ulatuses tänapäevasest ja uuemast tiibeti kirjandusest, 29% ulatuses traditsioonilisest tiibeti kirjandusest ja 24% ulatuses hiina keelest tõlgitud tekstidest.&lt;ref&gt;Ellen Bangsbo. ''Teaching and Learning in Tibet. A Review of Research and Policy Publications'', Nordic Institute of Asian Studies 2004, lk 16.&lt;/ref&gt; Tiibeti ülikoolides ja teistes kõrgkoolides oli 1998. aastal õppekeeleks enamasti hiina keel. Erandiks olid tiibeti ajaloo, keele ja kirjanduse ning traditsioonilise tiibeti meditsiiniga seotud õppeained.&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 235.&lt;/ref&gt; Ühe 2005. aasta uurimuse järgi said tiibetlastest üliõpilased õppida humanitaarteadusi tiibeti keeles mõnes Hiina vähemusrahvustele mõeldud kõrgkoolis.&lt;ref&gt;Gerard Postiglione. Ben Jiao, Sonam Gyatso. Education in Rural Tibet: Development, Problems and Adaptations. – ''China: An International Journal'', 2005, kd 3, nr 1, lk 1–23. [https://www.researchgate.net/publication/263867451 Veebis.]&lt;/ref&gt;

Eeskirjade kohaselt pidid [[hiinlased]] Tiibetis õppima ka tiibeti keelt, kuid juba 2006. aastal seda nõuet üldiselt eirati.&lt;ref&gt;June Teufel Dreyer, Barry Sautman (toim). ''Contemporary Tibet. Politics, Development, and Society in a Disputed Region'', M. E. Sharpe 2006, lk 78.&lt;/ref&gt;

===== Hiina keelepoliitika 2020ndatel =====
Alates 2020. aastast on Hiina keelepoliitika vähemuskeelte suhtes muutunud ja hinnangud sellele lahknevad. Hiina valitsuse ametliku seisukoha järgi on tiibeti keele õppimine ja kasutamine seadusega tagatud ning alg- ja keskkoolides õpetatakse nii tiibeti kui ka hiina keelt.&lt;ref name=&quot;whitepaper2023&quot;&gt;[https://english.www.gov.cn/archive/whitepaper/202311/10/content_WS654db703c6d0868f4e8e120d.html CPC Policies on the Governance of Xizang in the New Era: Approach and Achievements], The State Council of the People's Republic of China, 10.11.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi on õigus tiibeti keelt õppida ja kasutada samuti tagatud.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot;&gt;[https://chinadailyhk.com/article/608157 White paper highlights human rights progress in Xizang], Xinhua / China Daily HK, 28.3.2025.&lt;/ref&gt; Inimõiguste organisatsioonid ja tiibeti keele kaitsjad on aga teatanud, et hiina keel on muutunud üha enam peamiseks õppekeeleks.&lt;ref name=&quot;HRW2020&quot;&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threat China's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/04/04/tibet-language-white-paper/ Netizens demand China reinstate Tibetan language use in schools], Radio Free Asia, 4.4.2025.&lt;/ref&gt; [[Radio Free Asia]] andmetel muutus hiina keel 2020. aastal Tiibeti autonoomse piirkonna alg- ja keskkoolide põhiõppekeeleks ning 2023. aastast on ülikooli sisseastumiseksami keeleks ainult hiina keel.&lt;ref&gt;[https://www.tribuneindia.com/news/world/tibetans-call-out-chinas-language-policy-amid-claims-of-cultural-erasure-and-human-rights-violations Tibetans call out China's language policy], Tribune India (ANI), 8.4.2025, viidates RFA-le.&lt;/ref&gt;

2021. aastal kehtestas Hiina haridusministeerium Human Rights Watchi kirjelduse järgi &quot;laste kõne ühtlustamise kava&quot; (''Children's Speech Harmonization plan''), mis näeb ette  [[hiina kirjakeel]]e kasutamise kogu [[alusharidus]]es vähemusrahvuste asualadel. Human Rights Watchi 2026. aasta aruande järgi ei oska ega taha paljud tiibeti lapsed pärast lasteaia lõpetamist tiibeti keelt rääkida, ka mitte perekonnaliikmetega. Lasteaias käimine ei ole Hiinas kohustuslik, kuid Human Rights Watchi andmetel on see tiibetlaste asualadel muutunud praktikas kohustuslikuks, sest linnade algkoolid nõuavad üha sagedamini tõendit lasteaias käimise kohta. Hiina valitsus ei vastanud organisatsiooni kommentaaripärimistele.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2026/05/04/start-with-the-youngest-children/chinas-use-of-preschools-to-integrate-tibetans &quot;Start with the Youngest Children&quot;: China's Use of Preschools to &quot;Integrate&quot; Tibetans], Human Rights Watch, 4.5.2026.&lt;/ref&gt;

[[Tibet Watch]]i andmetel olid 2023. aasta septembriks [[Ngaba ringkond|Ngaba ringkonna]] tiibeti koolides kõik põhiainete õpikud asendatud hiinakeelsetega ja õpetajatel kästi anda kõik tunnid hiina keeles. Tiibeti keel jäi valikaineks. Tiibetikeelseid õpikuid saavad kooli lõpetamiseni edasi kasutada ainult 2021. aastal õppima asunud õpilased.&lt;ref&gt;[https://tibetwatch.org/all-textbooks-in-tibetan-replaced-in-ngaba/ All textbooks in Tibetan replaced in Ngaba], Tibet Watch, 12.10.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta veebruaris teatas Human Rights Watch, et Ida-Tiibetis oli alates 2021. aastast suletud vähemalt viis tiibeti keelt ja kultuuri edendanud kutsekooli.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;&gt;[https://www.hrw.org/news/2025/02/05/chinese-authorities-shutter-schools-eastern-tibet Chinese Authorities Shutter Schools in Eastern Tibet], Human Rights Watch, 5.2.2025.&lt;/ref&gt; Organisatsiooni andmetel õpetatakse riigikoolides tiibeti lapsi algkoolist keskkoolini ainult hiina keeles ja tiibeti keel on eraldi õppeaine, nagu võõrkeel.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;/&gt; Radio Free Asia teatas 2025. aasta jaanuaris ka tiibeti keele eratundide keelust koolivaheajal mitmes tiibetlastega asustatud piirkonnas. Sarnane keeld kehtestati  juba 2021. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/01/02/tibet-china-enforces-restrictions-students/ China places new restrictions on Tibetan students during winter school break], Radio Free Asia, 2.1.2025&lt;/ref&gt; Tibet Watchi andmetel teatas Tiibeti keskadministratsioon 2026. aasta oktoobris, et [[Gologi ringkond|Gologi ringkonnas]] suleti 2026. aasta suvel ja sügisel vähemalt kolm eraõiguslikku tiibeti kooli, sealhulgas orbude kool.&lt;ref&gt;[https://tibetoffice.org/media-press/news/three-more-tibetan-schools-shut-down-in-golog-as-china-tightens-its-grip-on-tibetan-language-education Three More Tibetan Schools Shut Down in Golog as China Tightens Its Grip on Tibetan-Language Education], Central Tibetan Administration, 19.10.2026.&lt;/ref&gt;

2023. aasta veebruaris väitsid kolm ÜRO sõltumatut eksperti, et umbes miljon tiibeti last õpib internaatkoolides, kus õppekeel on hiina keel.&lt;ref&gt;[https://ungeneva.org/en/news-media/news/2023/02/77614/china-tibetan-children-forced-assimilate-independent-rights-experts China: Tibetan children forced to assimilate, independent rights experts fear], UN Geneva, 6.2.2023.&lt;/ref&gt; Hiina ametivõimud vastavad, et lapsi ei sunnita internaatkoolidesse ja paljudes koolides õpetatakse ka tiibeti keelt ja Tiibeti ajalugu.&lt;ref&gt;[https://www.globalsecurity.org/military/library/news/2024/07/mil-240721-rfa01.htm China's controversial boarding school policy for Tibetans explained], RFA, 21.7.2024.&lt;/ref&gt;

12. märtsil 2026 võttis Hiina Rahvakongress vastu &quot;Etnilise ühtsuse ja arengu edendamise seaduse&quot; (poolt 2756, vastu 3, erapooletuid 3) ja see jõustus 1. juulil 2026.&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/world/china/china-set-pass-new-ethnic-minority-law-prioritise-use-mandarin-language-2026-03-12/ China passes new ethnic minority law, prioritises use of Mandarin language], Reuters, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Seaduse järgi vähemuskeeli &quot;austatakse ja kaitstakse&quot;, kuid kui hiina keelt ja vähemuskeeli kasutatakse koos, peab hiina keel olema esikohal. Koolieelikud peavad hiina keelt valdama ja avalikes kohtades peavad hiina märgid olema nähtavamad kui vähemuste kirjad.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot;&gt;[https://rfa.org/english/tibet/2026/07/24/explainer-china-ethnic-unity-law-tibet-uyghur/ Explained: China's 'ethnic unity and progress promotion' law], RFA, 24.7.2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.asianews.it/news-en/What-Xi-Jinpings-new-law-on-ethnic-groups-in-china-says-65025.html What Xi Jinping's new law on ethnic groups in China says], AsiaNews, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Hiina valitsus rõhutab seaduse 15. artiklit, mis kaitseb vähemuste õigust oma keelt õppida ja kasutada, kriitikud aga väidavad, et seadus fikseerib hiina keele ülemvõimu hariduses ning annab juba rakendatud poliitikale õigusliku aluse ja võib tiibeti keele kasutamist hariduses ja avalikus elus veelgi piirata.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot; /&gt;

==== Pagulased Indias ====

India tiibeti koolides oli õppekeeleks kuni 1985. aastani ainult inglise keel. 2006. aastal õpetati mõnes algkoolis esimese viie klassi jooksul osa aineid tiibeti keeles, alates kuuendast klassist aga käis õppetöö ainult inglise keeles. Kõik keskkooliõpikud olid ingliskeelsed.&lt;ref&gt;Dagmar Bernstorff, Hubertus von Welck. ''Exile as Challenge. The Tibetan Diaspora'', Orient Longman 2002, lk 271; Ashild Kolas, Monika P. Thowsen. ''On the Margins of Tibet. Cultural Survival on the Sino-Tibetan Frontier'', University of Washington Press 2006, lk 176; A. Tom Grunfeld. ''The Making of Modern Tibet'', M. E. Sharpe, 1996, lk 179, 198.&lt;/ref&gt; [[Dharamsala]] tiibeti koolides nägi tollane inimressursside arendamise ministeeriumi õppekava ette, et alates põhikooli keskastmest õpetatakse õppeaineid inglise keeles.&lt;ref&gt;Mary Ann Maslak. School as a site of Tibetan ethnic identity construction in India? Results from a content analysis of textbooks and Delphi study of teachers' perspectives. – ''Educational Review'', 2008, kd 60, nr 1, lk 85–106.&lt;/ref&gt;

=== Meedia ===

2000. aastal ilmus Tiibetis kokku 14 tiibetikeelset ajakirja ja 10 päevalehte. Lisaks ilmus Hiina teistes piirkondades käputäis piirkondlikke&lt;ref&gt;Kõige mõjukamate seas olid ༄༅༎སྦྲང་ཆར༎ (&quot;Kevadvihm&quot;) [[Qinghai]]s ja ༄༅༎ཟླ་ཟེར༎ (&quot;Kuuvalgus&quot;) [[Gansu]]s. Vt: Toni Huber. ''Amdo Tibetans in Transition. Society and Culture in the Post-Mao Era''. Brill 2000, lk 40.&lt;/ref&gt; ja üleriigilisi&lt;ref&gt;Nende seas oli Pekingis ilmuv ༄༅༎ཀྲུང་གོའི་བོད་ཀྱི་ཤེས་རིག༎ (&quot;Tibetoloogia Hiinas&quot;).&lt;/ref&gt; tiibetikeelseid ajalehti ja ajakirju.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi ilmus 2024. aasta lõpuks Tiibeti autonoomses piirkonnas tiibeti keeles 17 ajakirja ja 11 ajalehte.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot; /&gt; Tiibeti keeles tegutses arvukalt raadio- ja telejaamu ning tehti kinofilme, sealhulgas Lhasa ja kamba keelevariandis.&lt;ref&gt;Ka [[Radio China International]] edastas saateid nendes keelevariantides: [http://tibetan.chinabroadcast.cn/lhasa.htm tibetan.chinabroadcast.cn] ja [http://tibetan.chinabroadcast.cn/kangba.htm tibetan.chinabroadcast.cn].&lt;/ref&gt; Hiinas andis üheksa kirjastust regulaarselt välja tiibetikeelseid raamatuid. Igal aastal ilmus ligikaudu tuhat nimetust.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;

===Lahkarvamused tiibeti keele ohustatuse üle===

2008. aasta veebruaris toetas Briti parlamendiliige [[Norman Baker]] [[rahvusvaheline emakeelepäev|rahvusvahelise emakeelepäeva]] puhul [[Free Tibet Campaign]]i avaldatud ülevaadet ja nõudmist teha tiibeti keel Tiibeti autonoomse piirkonna ametikeeleks. Ta väitis: &quot;Hiina valitsus ajab teadlikku poliitikat hävitada kõik tiibetlik, sealhulgas tiibetlaste oma keel nende enda kodumaal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120725060858/http://www.freetibet.org/newsmedia/report-reveals-determined-chinese-assault-tibetan-language Report reveals determined Chinese assault on Tibetan language], Free Tibet, 21.2.2008.&lt;/ref&gt; Tibetoloog [[Elliot Sperling]] märkis seevastu, et &quot;teatud piirides püüab [[Hiina Rahvavabariik]] tiibeti kultuuri väljendamist võimaldada&quot; ja  &quot;kogu Tiibeti kiltmaal toimuvat kultuurilist tegevust ei saa ignoreerida&quot;.&lt;ref&gt;Sperling Elliot. Exile and Dissent: The Historical and Cultural Context. – Melissa Harris, Sydney Jones (toim). ''Tibet Since 1950: Silence, Prison, or Exile'',  2000, lk 31–36.&lt;/ref&gt;

2003. aastal seadis [[Barry Sautman]] ajakirjas [[Texas International Law Journal]] kahtluse alla väited tiibeti keele ohustatusest. Ta kirjutas, et ükski paljudest tollastest ohustatud keeli käsitlevatest uuringutest ei pidanud tiibeti keelt ohustatuks ja  tiibetlaste keele säilitamine erines keele kadumisest isegi sellistes lääneriikide kaugemates piirkondades, kus rakendati liberaalset keelepoliitikat. Sautmani sõnul olid väited, et Tiibeti algkoolides õpetati hiina keeles, ekslikud: tiibeti keel oli peamine õppekeel peaaegu kõigis Tiibeti autonoomse piirkonna algkoolides. Ta lisas, et hiina keelt hakati varastes klassides õpetama ainult linnakoolides ning põhjusel, et vähem kui neli tiibetlast kümnest jõudis keskkooli, oli algkool nende kultuurilise kujunemise seisukohalt kõige olulisem.&lt;ref&gt;Barry Sautman. Cultural Genocide and Tibet. – ''Texas International Law Journal'', 2003, 38, nr 2, lk 173–246.&lt;/ref&gt;

==Kiri==
{{Vaata|Tiibeti kiri|Tiibeti punktkiri}}

Tiibeti keelt kirjutatakse ühes [[india kirjad|India kirjadest]]. Selle ajalooliselt konservatiivne kirjaviis kajastab [[vanatiibeti keel]]e häälikusüsteemi ega kajasta piisavalt tänapäeva tiibeti keele hääldust.&lt;ref name=&quot;Britannica&quot;&gt;Tibetan language. – ''Encyclopaedia Britannica''. [https://www.britannica.com/print/article/594982 Veebis.]&lt;/ref&gt; See aitab ühendada [[tiibeti keel (koondnimetus)|tiibetikeelset]] ala ning on abiks ka [[hiina-tiibeti algkeel]]e ja [[vanahiina keel]]e rekonstrueerimisel.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill. ''The Historical Phonology of Tibetan, Burmese, and Chinese'', Cambridge University Press 2019, ISBN 978-1-316-60151-8.&lt;/ref&gt;

Kõige levinum süsteem, mida teadlased kasutavad tiibeti kirjas kirjutatud teksti [[latinisatsioon|latiniseerimiseks]], on [[Wylie transliteratsioon]]. Keeleteadlased kasutavad sageli ka muid, enda tarbeks välja töötatud transliteratsioonisüsteeme. Häälduse ligikaudseks edasiandmiseks on [[Hiina]] ametlik latinisatsioon [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]. Ingliskeelsetes materjalides kasutatakse transkriptsiooni [[THL]].&lt;ref&gt;David Germano, Nicolas Tournadre. [https://web.archive.org/web/20221224035020/https://www.thlib.org/reference/transliteration/#!essay=/thl/phonetics/s/b5 THL Simplified Phonetic Transcription of Standard Tibetan], The Tibetan and Himalayan library, 2003. &lt;/ref&gt; Mõne nime puhul on kasutusel ka ebareeglipärane transkriptsioon, näiteks [[Džomolungma]].

Tiibeti kirja silbi ortograafiline struktuur on (C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;)C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;(C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;)V(C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;).&lt;ref&gt;Nyima Droma, Ellen Bartee. ''A beginning textbook of Lhasa Tibetan'', National Press for Tibetan Studies 2000, lk 9–17.&lt;/ref&gt; Kõik kombinatsioonid ei ole lubatud.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Asukoht
!C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;
!V
!C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;
|-
!Nimetus
|Eesliide
|Ülatäht
|Juurtäht
|Alatäht
|Täishäälik
|Järelliide
|Teine järelliide
|-
!Lubatud tähed
|&lt;big&gt;ག ད བ མ འ&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ར ལ ས&lt;/big&gt;
|mis tahes kaashäälik
|&lt;big&gt;ཡ ར ལ ཝ&lt;/big&gt;
|mis tahes täishäälik
|&lt;big&gt;ག ང ད ན བ མ འ ར ལ ས&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ད ས&lt;/big&gt;
|}

== Fonoloogia ==
[[Silp|Silbi]] ehitus on suhteliselt lihtne.&lt;ref&gt;Lim 2018: 12.&lt;/ref&gt; [[Kaashäälikuühend]]id ei ole lubatud&lt;ref&gt;Denwood 1999: 75.&lt;/ref&gt; ja silbi lõpus võib olla ainult üks kaashäälik.&lt;ref&gt;Denwood 1999: 71.&lt;/ref&gt; Täishäälikud võivad olla lühikesed või pikad ja [[täishääliku pikkus|pikad täishäälikud]] võivad lisaks olla [[nasaalvokaal|nasaaliseeritud]].{{sfn|DeLancey|2003|p=272}} [[Vokaalharmoonia]] esineb  kahesilbilistes sõnades ja [[finiitne tegusõnavorm|finiitsetes tegusõnavormides]].&lt;ref&gt;Chang, Chang 1968.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 271.&lt;/ref&gt;

[[toon (keeleteadus)|Toonid]] on tähendust eristavad. Eristatakse vähemalt kahte [[toonifoneem]]i.{{sfn|Lim|2018|p=28}} Kuigi Hiina keeleteadlased eelistavad nelja tooni analüüsi,&lt;ref&gt;Lim 2018: 34&lt;/ref&gt; leiab [[Scott DeLancey|DeLancey]] (2003), et langev toon ja sõnalõpuline [k] või [ʔ] on [[kontrastne jaotussuhe|kontrastses jaotussuhtes]]. Sellepärast ta räägib kas kõrge või madala tooniga silpidest.&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 272.&lt;/ref&gt;

=== Kaashäälikud ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Konsonant]][[foneem]]id
!
! colspan=&quot;2&quot; | [[Labiaal]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Alveolaar]]id
! [[Retrofleks]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Alveopalataal]]id ja [[palataal]]id
! colspan=&quot;2&quot; | [[Velaar]]id
! [[Glotaal]]id
|-
! [[Nasaal]]id
| colspan=&quot;2&quot; | /m/
| colspan=&quot;2&quot; | /n/
|
| colspan=&quot;2&quot; | /ɲ/
| colspan=&quot;2&quot; | /ŋ/
|
|-
! [[Klusiil]]id
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /pʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /p/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /t/
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;border-right: none;&quot; | [ʈʰ] ~ [ʈʂʰ] &lt;br /&gt; /ʈ/ ~ [ʈʂ]
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /cʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /c/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /kʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /k/
| /ʔ/
|-
! [[Afrikaat|Afrikaadid]]
| colspan=&quot;2&quot; |
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tsʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /ts/
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /tɕʰ/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /tɕ/
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|-
! [[Frikatiiv]]id
| colspan=&quot;2&quot; |
| colspan=&quot;2&quot; | /s/
| [ʂ]
| colspan=&quot;2&quot; | /ɕ/
| colspan=&quot;2&quot; |
| [h]
|-
! [[Poolvokaal]]id
| colspan=&quot;2&quot; | /w/
| colspan=&quot;2&quot; | /ɹ/
|
| colspan=&quot;2&quot; | /j/
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|-
! [[Lateraal]]id
| colspan=&quot;2&quot; |
| style=&quot;border-right: none;&quot; | /l̥/ || style=&quot;border-left: none;&quot; | /l/
|
| colspan=&quot;2&quot; |
| colspan=&quot;2&quot; |
|
|}

# Madala tooni korral muutuvad helitud aspireerimata klusiilid ja frikatiivid /p, t, ts, ʈ ~ ʈʂ, tɕ, c, k/ helilisteks: [b, d, dz, ɖ ~ ɖʐ, dʑ, ɟ, ɡ]. Aspireeritud klusiilid ja frikariivid /pʰ, tʰ, tsʰ, ʈʰ ~ ʈʂʰ, tɕ, cʰ, kʰ/ kaotavad osa [[aspiratsioon]]ist. Seega eristuvad foneemipaarid /p, t, ts, ʈ ~ ʈʂ, tɕ, c, k/ ja /pʰ, tʰ, tsʰ, ʈʰ ~ ʈʂʰ, tɕʰ, cʰ, kʰ/ selles kontekstis peamiselt helilisuse järgi. Lhasa kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvate kõnelejate murdes madala tooni korral helilisi klusiile ja frikatiive ei kasutata.
# Poolvokaalil /ɹ/ on neli hääldusvarianti: [ɹ], [ʐ], [ɾ] ja [r]. Varasemates uurimustes on oletatud ka helitut poolvokaali, näiteks [ɹ̥] (Dawson 1980b; Sprigg 1954; Tournadre, Dorje 2003). Selle hääliku olemasolu kohta selgeid tõendeid. Mõnes Lhasa või kesktiibeti keele variandis võib see olla foneemi /ʂ/ variant.&lt;ref&gt;Zhang Yubin. Central Tibetan (Lhasa). – [https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-the-international-phonetic-association/article/central-tibetan-lhasa/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5 Veebis.] – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2024, 54, nr 2, lk 788–810.&lt;/ref&gt;
# Konsonantfoneemid /m/, /ŋ/, /p/, /r/, /l/ ja /k/ võivad esineda silbi lõpus. Klassikalise tiibeti keele sõnalõpuline /n/ on samuti säilinud, kuid tänapäevases häälduses väljendub see tavaliselt eelneva täishääliku nasaalisatsioonina, mitte eraldi kaashäälikuna (vt eespool). Foneemi /k/ sõna lõpus siiski ei hääldata, välja arvatud väga formaalses kõnes. Ka silbilõpulisi foneeme /r/ ja /l/ jäävad sageli selgelt hääldamata ja väljenduvad eelneva täishääliku pikenemisena. Foneemine [[larüngaalklusiil]] /ʔ/ esineb ainult sõna lõpus foneemide /s/, /t/ või /k/ asemel. Need häälikud esinesid klassikalises tiibeti keeles, kuid on hiljem kadunud. Näiteks Tiibeti endanimetus oli klassikalises tiibeti keeles ''Bod'', kuid nüüd hääldatakse seda [pʰø̀ʔ].

=== Täishäälikud ===
Täishäälikuid on kirjeldatud ja iseloomustatud mitmel viisil. Nende uurimine jätkub.&lt;ref name=&quot;Gong_2020&quot;&gt;Gong Xun. How many vowels are there in Lhasa Tibetan? – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2020, 43, nr 2, lk 225–254..&lt;/ref&gt;

Tournadre ja Sangda Dorje eristavad kaheksat täishäälikut:&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003, lk 35.&lt;/ref&gt;

{| class=wikitable style=text-align:center
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Vokaal]][[foneem]]id !
! [[Eesvokaal]]id
! [[Keskvokaal]]id
! [[Tagavokaal]]id
|-
! [[Kõrge vokaal|Kõrged]]
| /i/ /y/
|
| /u/
|-
! [[Keskkõrge vokaal|Keskkõrged]]
| /e/ /ø/
|
| /o/
|-
! [[Keskmadal vokaal|Keskmadalad]]
| /ɛ/
|
|
|-
! [[Madal vokaal|Madalad]]
|
| a
|
|}

Mõnikord kirjeldatakse veel kolme täishäälikut, mida peetakse oluliselt erinevaks: [ʌ] või [ə], mis on tavaliselt foneemi /a/ [[allofoon]]; [ɔ], mis on tavaliselt foneemi /o/ allofoon; ja [ɛ̈] (ümardamata tsentraliseerunud keskvokaal), mis on tavaliselt foneemi /e/ allofoon. Need häälikud esinevad tavaliselt [[kinnine silp|kinnistes silpides]]. Et tiibeti keeles ei ole lubatud [[geminaat|geminaadidd]], siis mõnikord lõpeb silp sama häälikuga, millega algab järgmine silp. Siis hääldatakse esimest silpi [[lahtine silp|lahtise silbina]], kuid selles säilib kinniselesilbile iseloomulik täishäälik. Näiteks ཞབས ''zhabs'' 'jalg' hääldatakse [ɕʌp] ja པད ''pad'' (laen sanskriti sõnast ''padma'', '[[india lootos]]') hääldatakse [pɛʔ], kuid liitsõna ཞབས་པད ''zhabs pad'' (&quot;lootosejalg&quot;, 'minister') hääldatakse [ɕʌpɛʔ]. See võib tekitada [[minimaalpaar]]e, milles eristuvad häälikud, mis muudes olukordades on allofoonid.

Allikad on eriarvamusel selles, kas häälikud [ɛ̈] (mis tuleneb foneemist {{IPA|/e/}} kinnises silbis) ja [ɛ] (mis tuleb foneemist /a/ [[metafoonia]] tõttu) on erinevad või sisuliselt identsed.

Foneemine täishäälikupikkus esineb piiratud juhtudel. Klassikalise tiibeti keele järelliidete, tavaliselt ''i''' (འི་) sulandumine sõna lõpus tekitab  pika täishääliku. Foneetilistes transkriptsioonides jäetakse see tunnus mõnikord märkimata. Tavalises kõnehäälduses asendatakse silbi lõpus esinevad häälikud [r] ja [l] sageli samuti täishääliku pikendamisega.

Täishäälikutel /i/, /y/, /e/, /ø/ ja /ɛ/ on nasaliseeritud vasted /ĩ/, /ỹ/, /ẽ/, /ø̃/ ja /ɛ̃/.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 55.&lt;/ref&gt; Ajalooliselt tulevad need vastavalt ühenditest /in/, /un/, /en/, /on/ ja /an/ ning kajastuvad ka kirjas. Häälikute /un/, /on/ ja /an/ kvaliteet on muutunud, sest ajalooline /n/ põhjustas koos kõigi teiste sõnalõpuliste [[koronaal]]idega [[umlaut|umlaudi]] tüüpi muutuse kesktiibeti keele Wü harus.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 56.&lt;/ref&gt; Mõnel ebatavalisel juhul võivad nasaaliseeruda ka häälikud /a/, /u/ ja /o/.

=== Toonid ===
Lhasa murret kirjeldatakse tavaliselt kahetoonilisena: eristatakse kõrget ja madalat tooni. Ühesilbilistes sõnades võib kumbki toon esineda siiski kahe erineva kontuuriga. Kõrge toon võib olla kas tasane või langev ja madal toon kas tasane või tõusev-langev. Viimase puhul tõuseb toon keskmisele kõrgusele ja langeb uuesti. Tavaliselt piisab kahe tooni eristamisest, sest minimaalpaare, mis erinevad ainult toonikontuuri poolest, on väga vähe. See erinevus esineb ainult mõnes sõnas, mis lõpevad häälikuga [m] või [ŋ]. Näiteks sõna ''kham'' (ཁམ, 'tükk') hääldatakse [kʰám kõrge tasase tooniga, sõna ''Khams'' (ཁམས་, '[[Kham]]') hääldatakse [kʰâm] kõrge langeva tooniga.&lt;ref name=&quot;g447&quot;&gt;P. Strazny. ''Encyclopedia of Linguistics'', Taylor &amp; Francis 2013, ISBN 978-1-135-45522-4, lk 1105.&lt;/ref&gt;

Mitmesilbilistes sõnades eristab toon tähendust peamiselt esimeses silbis. Sellepärast võiks tiibeti keelt fonoloogilise [[keeletüpoloogia]] seisukohalt täpsemalt nimetada [[tooniaktsendikeel]]eks, mitte päris [[toonikeel]]eks, milles igal silbil võib olla omaette toon.

==Morfoloogia==

=== Nimisõnad ja asesõnad ===

Nimisõnadel puudub [[grammatiline sugu]], kuigi sugu saab väljenduda leksikaalselt. Nimisõnadel [[arv (keeleteadus)|arvu]]kategooriat ei ole. Inimest tähistavatele [[Definiitsus|definiitsusele]] võidakse lisada [[mitmus]]t väljendav liide ཚོ (''tsho'').

On kirjeldatud kuut käänet: [[absolutiiv]], [[ergatiiv]], [[genitiiv]], [[ablatiiv]], [[komitatiiv]] ja [[obliikvakääne]] (täidab ka [[daativ]]i ja [[lokatiiv]]i funktsioone). On ka teisi käänete käsitlusi. [[klassikaline tiibeti keel|Klassikalise tiibeti keele]] puhul on pakutud näiteks kümmet käänet.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The Classical Tibetan cases and their transcategoriality. – ''Himalayan Linguistics'', 2010.&lt;/ref&gt; Käändeid väljendatakse üldjuhul abisõnadega, mis liituvad tervele nimisõnafraasile, mitte üksikule nimisõnale. Nende järelliidete kuju võib varieeruda tüve lõpphääliku järgi.

Isikulistel asesõnadel on grammatiline arv: neil on [[ainsus]]e, [[kaksus]]e ja [[mitmus]]e vormid. Kaksusevorm moodustatakse liitega གཉིས (''gnyis'') 'kaks', mitmusevorm liitega ཚོ (''tsho''). Asesõnadel võib olla üks kuni kolm [[registri (keeleteadus)|registrit]]: näiteks on esimesel isikul üks vorm ང (''nga''), teise isiku ainsuses aga eristatakse viisakat vormi ཁྱེད་རང (''khyed rang'') ja mitteformaalset vormi ཁྱོད (''khyod'').&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/45A-tib Tibetan (Standard Spoken): Politeness Distinctions in Pronouns |website], WALS Online.&lt;/ref&gt; Kolmanda isiku mitteformaalsetes vormides eristatakse mees- ja naissugu (ཁོ (''kho'') ja མོ (''mo'')), neutraalne vorm on ཁོང (''khong'').

Näitaval asesõnal on kolm kaugusastet: lähedane འདི (''ʼdi'') 'see', keskmine དེ (''de'') 'too' ja kauge ཕ་གི (''pha-gi'') 'too seal kaugel'. Neile saab lisada käändetunnuseid.

===Arvsõnad ja numbrid===
Tiibeti numbrid on [[tiibeti kiri|tiibeti kirjas]] kasutatav numbrisüsteem, mis on üks [[India numbrid|India numbrite]] variante. Seda kasutatakse tiibeti keeles.&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/writing/tibetan.htm Tibetan (བོད་སྐད)], Omniglot.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/language/numbers/tibetan.htm Numbers in Tibetan], Omniglot.&lt;/ref&gt; See on [[kümnendsüsteem]]il põhinev [[positsiooniline arvusüsteem]],&lt;ref name=&quot;TD2003&quot;&gt;Nicolas Tournadre, Sangda Dorje. ''Manual of Standard Tibetan: Language and civilization'', Snow Lion Publications: Ithaca, N.Y. 2003, ISBN 1559391898, lk 131–134.&lt;/ref&gt; mida on kasutatud juba varajastes [[klassikaline tiibeti keel|klassikalise tiibeti keele]] tekstides. Ka [[mongoli numbrid]] on välja töötatud tiibeti numbrite põhjal.&lt;ref&gt;Stephen Chrisomalis. ''Numerical Notation: A Comparative History'', Cambridge University Press 2010 ISBN 9780521878180.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.unicode.org/versions/Unicode10.0.0/ch13.pdf The Unicode® Standard Version 10.0 – Core Specification: South and Central Asia-II], Unicode.org.&lt;/ref&gt;

==== Numbrid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti numbrid
| ༠ || ༡ || ༢ || ༣ || ༤ || ༥ || ༦ || ༧ || ༨ || ༩
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Devanaagari numbrid]]
| ०|| १ || २ || ३ || ४ || ५ || ६ || ७ || ८ || ९
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Bengali numbrid]]
| ০ || ১ || ২ || ৩ || ৪ || ৫ || ৬ || ৭ || ৮ || ৯
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Araabia numbrid]]
| 0 || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9
|}

==== Põhiarvud ja -arvsõnad ====
Erinevalt paljudest teistest [[Ida-Aasia]] keeltest, näiteks [[birma keel]]est, [[hiina keel]]est, [[jaapani keel]]est, [[korea keel]]est ja [[vietnami keel]]est, ei kasutata Lhasa tiibeti keeles loendamisel koos arvsõnadega [[loendussõna|loendussõnu]] ([[klassifikaator (keeleteadus)|klassifikaatoreid]]). Kümnetele järgneb siiski sageli ka tervikut või hulka väljendav sõna, mida kasutatakse mõnikord ka väiksemate arvude järel.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot;&gt;Waddell, de Lacouperie 1911: 920.&lt;/ref&gt;

Teaduslikes ja astroloogilistes teostes tähistatakse arve sümboolsete sõnadega, nagu ka [[sanskriti keel]]es.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon ja hääldus
|-
| 0 || ༠ || ཀླད་ཀོར་ || laykor
|-
| 1 || ༡ || གཅིག་ || chigk [t͡ɕi˥˩]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་ || nyi [ȵiː˥]
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་ || sum [sum˥]
|-
| 4 || ༤ || བཞི་ || shi [ɕi˩˧]
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་ || nga [ŋa˥]
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་ || trug [ʈ͡ʂʰu˩˧˨]
|-
| 7 || ༧ || བདུན་ || dün [tỹ˩˧]
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་ || gyay [cɛː˩˧˨]
|-
| 9 || ༩ || དགུ་ || gu [ku˩˧]
|}

===== Suuremad arvud =====
{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་ || chu
|-
| 11 || ༡༡ || བཅུ་གཅིག་ || chu chigk
|-
| 12 || ༡༢ || བཅུ་གཉིས་ || chu nyi
|-
| 13 || ༡༣ || བཅུ་གསུམ་ || chuk sum
|-
| 14 || ༡༤ || བཅུ་བཞི་ || chu shi
|-
| 15 || ༡༥ || བཅོ་ལྔ་ || cho nga
|-
| 16 || ༡༦ || བཅུ་དྲུག་ || chu druk
|-
| 17 || ༡༧ || བཅུ་བདུན་ || chup dün
|-
| 18 || ༡༨ || བཅོ་བརྒྱད || cho gyay
|-
| 19 || ༡༩ || བཅུ་དགུ་ || chu gu
|-
| 20 || ༢༠ || ཉི་ཤུ་ || nyi shu
|-
| 21 || ༢༡ || ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག || nyi shu tsa chigk
|-
| 30 || ༣༠ || སུམ་ཅུ || sum ju
|-
| 31 || ༣༡ || སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག || sum ju so chigk
|-
| 40 || ༤༠ || བཞི་བཅུ || ship ju
|-
| 41 || ༤༡ || བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག || ship ju shey chigk
|-
| 50 || ༥༠ || ལྔ་བཅུ || ngap ju
|-
| 51 || ༥༡ || ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག || ngap ju nga chigk
|-
| 60 || ༦༠ || དྲུག་ཅུ || trug chu
|-
| 61 || ༦༡ || དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག || trug chu rey chigk
|-
| 70 || ༧༠ || བདུན་ཅུ || dün ju
|-
| 71 || ༧༡ || བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག || dün ju dön chigk
|-
| 80 || ༨༠ || བརྒྱད་ཅུ || gyay ju
|-
| 81 || ༨༡ || བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག || gyay ju gya chigk
|-
| 90 || ༩༠ || དགུ་བཅུ || gup ju
|-
| 91 || ༩༡ || དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག || gup ju go chigk
|-
| 100 || ༡༠༠ || བརྒྱ་ || gya
|-
| 282 || ༢༨༢ || ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས || nyi gya dang gyay ju gya nyi
|-
| 1 000 || ༡༠༠༠ || སྟོང་ || tong
|-
| 3 047 || ༣༠༤༧ || སུམ་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་བཞི་བཅུ་ཞེ་བདུན || sum tong gya mey dang ship ju shey dün
|-
| 10 000 || ༡༠༠༠༠ || ཁྲི་ || thri
|-
| 1 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠ || ས་ཡ་ || sa ya
|-
| 10 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠ || བྱེ་བ་ || che wa
|-
| 100 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠ || དུང་ཕྱུར་ || dung chur
|-
| 1 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ || ther pum
|-
| 10 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ཆེན་པོ་ || ther pum chen po
|-
| 100 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ || thrag trig
|-
| 1 000 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ཆེན་པོ་ || thrag trig chen po
|}

20-st suuremates arvsõnades kasutatakse esimese ja teise numbri ühendamiseks arvsõna osade vahele paigutatavat ühendavat osist. Need osised on iga kümneliste arvu puhul erinevad: 21–29 puhul རྩ (''rtsa''), 31–39 puhul སོ (''so''), 41–49 puhul ཞེ (''zhe''), 51–59 puhul ང (''nga''), 61–69 puhul རེ (''re''), 71–79 puhul དོན (''don''), 81–89 puhul གྱ (''gya'') ja 91–99 puhul གོ (''go''). Kirjas võib རྩ asemel kasutada ka vormi ཉེར. Et iga osis vastab kindlale kümneliste arvule, võib selle abil jätta teise numbri täieliku nimetuse välja ütlemata (näiteks 32 puhul སོ་གཉིས, mitte སུམ་ཅུ་སོ་གཉིས). Nulliga lõppevate numbrite puhul neid osiseid ei kasutata. Lisaks võib numbri lõppemist nulliga rõhutada, lisades lõppu ཐམ་པ (näiteks བཞི་བཅུ་ཐམ་པ ja བརྒྱ་ཐམ་པ). Sajalistega seotud numbripositsioon eraldatakse väiksematest positsioonidest kirjas osisega དང (''dang''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ja', ja kõnes osisega ར (näiteks 282 on ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས või ཉིས་བརྒྱ་ར་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས).&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt; Kui nelja- või enamakohalises numbris on sajaliste positsioonis null, väljendatakse seda sõnaühendiga བརྒྱ་མེད (''brgya med''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ilma sajata' (näiteks ཉིས་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་ཉི་ཤུ་ཉེར་ལྔ). Miljonist (ས་ཡ, ''sa ya'') suuremate järkude nimetusi käsitatakse nimisõnadena ja nende kordajad paigutatakse nimetuse järele.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Arvsõnade 1, 2, 3 ja 10 kirjapilt muutub teiste arvsõnadega liitmisel, sest sellistes ühendites nende hääldus muutub.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Järgnevas tabelis on arvsõnad Wylie transliteratsioonis.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! [[Araabia numbrid|Araabia numbritega]]
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
|-
|གཅིག
|gcig
|1
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག
|nyi shu rtsa gcig
|21
|
|བཞི་བརྒྱ
|bzhi brgya
|400
|-
|གཉིས
|gnyis
|2
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཉིས
|nyi shu rtsa gnyis
|22
|
|ལྔ་བརྒྱ
|lnga brgya
|500
|-
|གསུམ
|gsum
|3
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གསུམ
|nyi shu rtsa gsum
|23
|
|དྲུག་བརྒྱ
|drug brgya
|600
|-
|བཞི
|bzhi
|4
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བཞི
|nyi shu rtsa bzhi
|24
|
|བདུན་བརྒྱ
|bdun brgya
|700
|-
|ལྔ
|lnga
|5
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་ལྔ
|nyi shu rtsa lnga
|25
|
|བརྒྱད་བརྒྱ
|brgyad brgya
|800
|-
|དྲུག
|drug
|6
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དྲུག
|nyi shu rtsa drug
|26
|
|དགུ་བརྒྱ
|dgu brgya
|900
|-
|བདུན
|bdun
|7
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བདུན
|nyi shu rtsa bdun
|27
|
|སྟོང
|stong
|1000
|-
|བརྒྱད
|brgyad
|8
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བརྒྱད
|nyi shu rtsa brgyad
|28
|
|ཁྲི
|khri
|(ühik) 10 000
|-
|དགུ
|dgu
|9
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དགུ
|nyi shu rtsa dgu
|29
|
|
|
|
|-
|བཅུ
|bcu
|10
|
|སུམ་ཅུ
|sum cu
|30
|
|སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག
|sum cu so gcig
|31
|-
|བཅུ་གཅིག
|bcu gcig
|11
|
|བཞི་བཅུ
|bzhi bcu
|40
|
|བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག
|bzhi bcu zhe gcig
|41
|-
|བཅུ་གཉིས
|bcu gnyis
|12
|
|ལྔ་བཅུ
|lnga bcu
|50
|
|ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག
|lnga bcu nga gcig
|51
|-
|བཅུ་གསུམ
|bcu gsum
|13
|
|དྲུག་ཅུ
|drug cu
|60
|
|དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག
|drug cu re gcig
|61
|-
|བཅུ་བཞི
|bcu bzhi
|14
|
|བདུན་ཅུ
|bdun cu
|70
|
|བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག
|bdun cu don gcig
|71
|-
|བཅོ་ལྔ
|bco lnga
|15
|
|བརྒྱད་ཅུ
|brgyad cu
|80
|
|བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག
|brgyad cu gya gcig
|81
|-
|བཅུ་དྲུག
|bcu drug
|16
|
|དགུ་བཅུ
|dgu bcu
|90
|
|དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག
|dgu bcu go gcig
|91
|-
|བཅུ་བདུན
|bcu bdun
|17
|
|བརྒྱ
|brgya
|100
|
|བརྒྱ་དང་གཅིག
|brgya dang gcig
|101
|-
|བཅོ་བརྒྱད
|bco brgyad
|18
|
|བརྒྱ་དང་ལྔ་བཅུ
|brgya dang lnga bcu
|150
|
|
|
|
|-
|བཅུ་དགུ
|bcu dgu
|19
|
|ཉིས་བརྒྱ
|nyis brgya
|200
|
|
|
|
|-
|ཉི་ཤུ
|nyi shu
|20
|
|སུམ་བརྒྱ
|sum brgya
|300
|
|
|
|
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|འབུམ
|'bum
|(ühik) 100 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ས་ཡ
|sa ya
|(ühik) 1 000 000 (miljon)
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|བྱེ་བ
|bye ba
|(ühik) 10 000 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|དུང་ཕྱུར
|dung phyur
|(ühik) 100 000 000&lt;ref&gt;[https://www.lamayeshe.com/article/tibetan-numbers Tibetan Numbers], Lamayeshe.&lt;/ref&gt;
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ཐེར་འབུམ
|ther 'bum
|(ühik) 1 000 000 000 (miljard)
|}

==== Järgarvsõnad ====
[[Järgarvsõna]]d moodustatakse [[põhiarvsõna]]le järelliite པ (''-pa'') lisamisega. Erandiks on järgarvsõna 'esimene', millel on omaette [[lekseem]] དང་པོ (''dang po'').&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne järgarvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 1 || ༡ || དང་པོ་ || dang po [tʰaŋ˩˧ko˥]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་པ་ || nyi pa
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་པ་ || sum pa
|-
| 4 || ༤ || བཞི་པ་ || shi pa
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་པ་ || nga pa
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་པ་ || trug pa
|-
| 7 || ༧ || བདུན་པ་ || dün pa
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་པ་ || gyay pa
|-
| 9 || ༩ || དགུ་པ་ || gu pa
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་པ་ || chu pa
|}

==== Murrud ====
[[Pilt:Tibet 7 half skar.jpg|pisi|7½ [[Tiibeti skar|''skar'']]{{'}}ine postmark. See on ainus teadaolev trükitud näide sümboli ༱ kasutamisest arvu 7,5 tähistamiseks&lt;ref name=&quot;bableStone&quot; /&gt;]]
Tiibeti numbrite mitut kaldkriipsuga varianti on [[Unicode]]'i standardisse lisatud murdarvude tähistamiseks. Unicode'i andmefailide järgi tähistab iga selline märk arvu, mis on ½ võrra väiksem kui arv, mida tähistab sama märk ilma kaldkriipsuta. Nende täpne tähendus ja autentsus on siiski ebaselged ja kasutamisnäiteid on teada väga vähe.&lt;ref name=&quot;bableStone&quot;&gt;[https://www.babelstone.co.uk/Blog/2007/04/numbers-that-dont-add-up-tibetan-half.html Numbers that Don't Add up – Tibetan Half Digits], BabelStone.&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti murrunumbrid
| ༳ || ༪ || ༫ || ༬ || ༭ || ༮ || ༯ || ༰ || ༱ || ༲
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Väärtused (Unicode'i andmefailide järgi)
| -0,5 || 0,5 || 1,5 || 2,5 || 3,5 || 4,5 || 5,5 || 6,5 || 7,5 || 8,5
|}


===Tegusõna===
Tegusõna paikneb alati [[lause]] lõpus. Tegusõnad ei ühildu [[isik (keeleteadus)|isikus]], [[arv (keeleteadus)|arvus]] ega [[grammatiline sugu|soos]]. Samuti puudub [[tegumood|tegumoe]] ([[aktiiv]] ja [[passiiv]]) eristus: tegusõnad on tegumoe suhtes neutraalsed.

Tiibeti tegusõnu saab liigitada [[tahtelisus]]e ja [[valents (keeleteadus)|valentsi]] järgi. Tegusõna tahtelisus mõjutab oluliselt selle [[morfoloogia]]t ja [[süntaks]]it. Tahtelistel tegusõnadel on [[käskiv kõneviis|käskiva kõneviisi]] vormid, mittetahtelistel neid ei ole. Näiteks saab öelda ལྟོས་ཤིག། (''ltos shig'') 'vaata', kuid mitte *མཐོང་ཤིག། (''mthong shig'') 'näe'. Peale selle saavad ainult tahtelised tegusõnad esineda koos [[egofoorilisus|egofoorilise]] [[koopula]]ga ཡིན། (''yin'').&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot;&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, 14, nr 1, lk 93–107. [https://web.archive.org/web/20230505115940/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/saxena1991pathways.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;

Tegusõnad jagunevad ühe- ja kahevalentseteks. Mõned tegusõnad võivad esineda mõlemas tarvituses, näiteks ཆག (''chag'') 'purunema' või 'purustama'. Valents ja tahtelisus mõjutavad seda, millised nimisõnad võivad esineda [[ergatiiv]]is ja millised [[absolutiiv]]is, millel puudub käändelõpp.&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt; Sihilisus ja tahtelisus on teineteisest sõltumatud kategooriad: nii tahteliste kui ka mittetahteliste tegusõnade hulgas leidub nii sihilisi kui ka sihituid tegusõnu.

Tegusõna [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]] mõjutab seda, milliseid tegusõnaliiteid ja lause lõpus paiknevaid abikoopulaid kasutatakse. Lõpetamata aspektis tegusõnu tähistatakse järelliitega གི (''gi'') või selle teisenditega, mis on identsed nimisõnade [[genitiiv]]i lõpuga. Lõpetatud aspektis tegusõnadel seda sufiksit ei kasutata. Kumbki aspektirühm jaguneb omakorda kaheks alamrühmaks: lõpetamata aspekti alla kuuluvad [[tulevik (keeleteadus)|tulevik]] ja [[kestev aspekt|kestev/üldine aspekt]]; lõpetatud aspekti alla kuuluvad [[täisminevik]] ja [[aorist]].&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt;

[[Evidentsiaalsus]] on tiibeti tegusõnade kategooria, mida on palju uuritud.&lt;ref name=&quot;DeLancey_1985&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan Evidentials and the Semantics of Causation. – ''Proceedings of the Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society'', 1985. [https://web.archive.org/web/20230512005542/http://journals.linguisticsociety.org/proceedings/index.php/BLS/article/viewFile/1905/1677 Veebis.]&lt;/ref&gt; See on aidanud märkimisväärselt kaasa evidentsiaalsuse uurimisele eri keeltes.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill, Lauren Gawne. The contribution of Tibetan languages to the study of evidentiality. – ''Evidential Systems of Tibetan Languages'', 2017, ISBN 978-3-11-046018-6 (e-raamat 978-3-11-047374-2), lk 1–40.&lt;/ref&gt; Evidentsiaalsus ja aspekt moodustavad modaalsuste süsteemi, milles modaalsusi eristavad lõpukoopulad. Põhikoopulate süsteemis eristatakse kolme kategooriat: egofooriline (ཡོད ''yod''), sensoorne (འདུག ''ʼdug'') ja faktuaalne (ཡོད་རེད ''yod-red''). Neid kategooriat väljendavad vastavalt samastuskoopulad ཡིན ''yin'', རེད་བཞག ''red-bzhag'' ja རེད ''red''.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37, nr 2, lk 240–263.&lt;/ref&gt; Nicolas Tournadre on eristanud järgmisi modaalsusi:

* väitev modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus, mis väljendab vahetut ohtu
* kogemuslik egofooriline modaalsus
* harjumuslik või üldistav väitev modaalsus
* järelduslik modaalsus
* tahteline egofooriline modaalsus
* tahteline või harjumuslik egofooriline modaalsus
* vastuvõttev egofooriline modaalsus
* tunnistuslik modaalsus

====Ajad ja evidentsiaalsus====
Eristatakse nelja aega ja kolme evidentsiaalsuskategooriat.

{| class=&quot;wikitable&quot;
! !! Tulevik !! Olevik !! Minevik !! Täisminevik
|-
! Isiklik ehk egofooriline
| V-gi-yin || V-gi-yod || V-pa-yin / byung || V-yod
|-
! Faktiivne ehk faktuaalne
| V-gi-red || V-gi-yod-pa-red || V-pa-red || V-yod-pa-red
|-
! Tunnistuslik ehk sensoorne
| – || V-gi-'dug || V-song || V-bzhag
|}

Kõiki kolme evidentsiaalsuskategooriat saab kasutada kõigi kolme grammatilise isikuga, kuigi varasemates käsitlustes seostati isikulist kategooriat esimese isikuga.

== Süntaks ja sõnajärg ==
Tiibeti keelt on traditsiooniliselt käsitatud [[ergatiiv-absolutiivne keel|ergatiiv-absolutiivse keelena]], kuid hilisemad uurimused näitavad, et tegu on [[pragmaatiline|pragmaatilise ergatiiviga]]: [[ergatiiv]]i käändetunnus võib esineda agendil ja mõnel [[sihitu tegusõna]] alusel, kuid selle kasutamine ei ole kohustuslik ja sõltub semantilistest teguritest (eriti [[agentiivsus]]est ja [[perfektiivsus]]est) ja pragmaatilistest teguritest, eelkõige kontrastist.&lt;ref&gt;Scott DeLancey. &quot;Optional&quot; &quot;Ergativity&quot; in Tibeto-Burman Languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, kd 34, nr 2, lk 9–20.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, kd 14, nr 1, lk 93–107.&lt;/ref&gt; 

[[Sõnajärg]] on üldjoontes [[SOV]]: [[öeldis]] paikneb [[lause]] lõpus. 

[[Nimisõnafraas]]is enamik laiendeid järgneb nimisõnale, [[omastavaline täiend]] aga eelneb sellele:&lt;ref&gt;Matthew S. Dryer. ''Word order in Tibeto-Burman languages''. –  ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2008, kd 31, nr 1, lk 1–83. [https://www.acsu.buffalo.edu/~dryer/DryerTibetoBurmanWordOrder.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;
* omadussõnad paiknevad tiibeti keeles üldjuhul nimisõna järel, välja arvatud juhul, kui omadussõna ja nimisõna on seotud [[genitiiv]]i [[abisõnaga]];
* [[sihitis]]ed ja [[määrsõna]]d paiknevad enne [[tegusõna]], samuti omadussõnad [[öeldistäitelause]]tes;
* [[omastav]]as nimisõna paikneb selle nimisõna ees, mida ta täiendab;
* [[näitav asesõna|näitavad asesõnad]] ja arvsõnad paiknevad selle nimisõna järel, mida nad täiendavad.

Mõnes murdes on laiendite järjekord muutlik: näiteks Shigatse murdes ei ole omadussõna ja nimisõna järjestuses ülekaalus kumbki võimalik järjestus ning [[Dingri murre|Dingri murdes]] võib näitav asesõna paikneda nii nimisõna ees või selle järel.&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/87A-tis Tibetan (Shigatse): Order of Adjective and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/88A-tdi Tibetan (Dingri): Order of Demonstrative and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;

== Registrid ==

Tiibeti keeles on mitu [[registri (keeleteadus)|registrit]], millest enamik on ühised kogu tiibeti keelele laiemas mõttes. 
* ཕལ་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is  ''phal skad'', sõna-sõnalt 'tavakeel') on igapäevane kõnekeel. Traditsiooniliselt peetakse seda kirjanduse loomiseks sobivaks ja väljendit ''phal skad'' kasutatakse sageli halvustavalt, et näidata, et väljend ei sobi kirjalikku teksti.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot;&gt;Birgit Kellner. Vernacular Literacy in Tibet: Present Debates and Historical Beginnings. – Elke Krotz, Stephan Müller, Norbert Kössinger, Pavlína Rychterová (toim). ''Anfangsgeschichten / Origin Stories: Der Beginn volkssprachiger Schriftlichkeit in komparatistischer Perspektive / The Rise of Vernacular Literacy in a Comparative Perspective'' (''MittelalterStudien'', kd 31), Wilhelm Fink 2018, ISBN 978-3-8467-6346-9, lk 381–402. [https://www.fink.de/view/book/edcoll/9783846763469/BP000017.xml Veebis.]/ref&gt;
* ཞེ་ས། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''zhe sa'' 'austav ja lugupidav kõne') on austav keelekasutus, sealhulgas spetsiaalne austav sõnavara. Austusregister on omane kõigile tiibeti keeltele, kuid Lhasa keeles on see eriti arenenud ja tavavormi kõrval eristatakse kahte austusastet, üldist ja kõrgeimat.&lt;ref&gt;Joanna Bialek. Emergence of the honorific register in Tibetic languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2023, kd 46, nr 2, lk 290–327.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Samdrup Tsering, Hiroyuki Suzuki. Honorific register in Mabzhi Tibetan: How Amdo Tibetans use honorific words in their speech community. – ''Kyoto University Linguistic Research'', 2023, kd 42, lk 59–76. [https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/handle/2433/287601 Veebis.]&lt;/ref&gt;
* ཡིག་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''yig skad'', sõna-sõnalt 'kirjakeel') on  kirjanduslik kirjali kkeelekuju, mis hõlmab ka allpool kirjeldatud keelekuju ཆོས་སྐད (''chos skad'').&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;
* ཆོས་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''chos skad'', sõna-sõnalt 'õpetuse keel' või 'religioosne keel') on religioosne kirjakeel, milles on kirjutatud pühakirjad ja muud klassikalised teosed. Tänapäeval kasutatakse seda terminit vahel ka kirjakeele kohta üldiselt.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

Enne Hiina Rahvavabariigi aega eristati tiibeti keeles kolme keelekasutusvormi: esiteks kloostrites kasutatav liturgiline keel (''chos skad''); teiseks õukonnakeel – rangelt normeeritud ''she sa'', mis on tänapäevalgi Lhasa haritud ülemkihi keelekasutuse vorm; kolmandaks &quot;rahvakeel&quot; (''phal skad''), igapäevane kõnekeel, mille arvukad murded on Tiibeti suuruse tõttu sageli vastastikku peaaegu arusaamatud.

Kõrgemates stiiliregistrites kasutatakse rohkesti austavaid nimetusi ja tiitleid. Sageli kasutatavatel sõnadel on eri kujud, millega väljendatakse hierarhilisi erinevusi. Kõigis neis keelekasutusvormides oli puudus tänapäevasest sõnavarast. Alates 1960ndatest hakkasid keeleteadlased välja töötama uustiibeti keelt, mille sõnavara täiendati terminitega, et oleks võimalik õpetada näiteks füüsikat ja keemiat. Ka tänapäeva meedia kasutab seda Lhasa murde põhjal välja töötatud keelevarianti.

Lhasa kõnekeele põhjal on kujunenud tiibetlaste ühiskeel (''spyi skad''), mida kasutatakse nii Hiinas kui ka diasporaas, kuid igapäevases kõnes valitseb endiselt kohalik murre.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Martine Mazaudon. Les principes de construction du nombre dans les langues tibéto-birmanes. – Jacques François,  (toim). ''La Pluralité'',  Leuven: Peeters, 2002, ISBN 90-429-1295-2, lk 91–119. [http://halshs.archives-ouvertes.fr/docs/00/16/68/91/PDF/numerationTB_SLP.pdf Veebis.]

==Välislingid==
*[https://eki.ee/teatmik/tiibeti-nimed/ Tiibeti nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus

[[Kategooria:Tiibeti-Birma keeled]]
[[Kategooria:Tiibet]]</text>
      <sha1>ht7zq8qvg1io47gqaexnb2hwnewcf0a</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260781</id>
      <parentid>7260755</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T06:26:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* Fonoloogia */</comment>
      <origin>7260781</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="61775" sha1="iulahjumumh3jru60hkjydkvy2qkgww" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib tänapäeva tiibeti kirjakeelest; kesktiibeti, khami ja amdo keele kogumi kohta vaata artiklit   [[Tiibeti keel (koondnimetus)]]}}
{{keeled|nimi=tiibeti keel|originaalnimi བོད་སྐད་། 
 | keelkonnavärv = Hiina-Tiibeti
 | riigid=[[Hiina]]s, [[India]]s
 | rääkijad      = 6  miljonit
 | keelkond      = [[Hiina-Tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;[[Tiibeti-Birma keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;'''tiibeti keel'''
 | riik          = {{PisiLipp|Hiina}} ([[Tiibeti autonoomne piirkond]])
 | keelehoole    = [[Tiibeti Keele Standardimise Komitee]]
 | kood 1        = bo
 | kood 2        = bod (T), tib (B)
 | kood 3        = bod
}}
'''Tiibeti keel''' ehk '''tiibeti kirjakeel'''&lt;ref&gt;Tiibeti keeles kasutatakse nimetusi ལྷ་སའི་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is ''Lha-sa'i skad'', [[THL]]is ''Lhaséké'', [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]{{'}}is ''Lasägä'') 'Lhasa keel' või བོད་སྐད (Wylie ''Bod skad'', THL ''Böké'', ''pinyin'' ''Pögä'') [pʰø̀k˭ɛʔ] 'tiibeti keel' (kasutatakse ka teiste keelekujude kohta).&lt;/ref&gt; on [[kesktiibeti keel]]e [[Lhasa murre|Lhasa murdel]] põhinev [[kirjakeel]]. Lhasa on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomse piirkonna]] pealinn.&lt;ref name=&quot;DeLancey 2017&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan. – [[Graham Thurgood]], Randy J. LaPolla (toim). ''The Sino-Tibetan Languages'', 2. trükk, Routledge: London / New York 2017, ISBN 978-0-367-57045-3, lk 385–403.&lt;/ref&gt; Tiibeti kirjakeelt kasutatakse [[ühiskeel]]ena ka [[tiibeti keel (koondnimetus)|laiemas mõttes tiibeti keel]]e [[murre]]te kõnelejate vahel, sealhulgas eksiilis elavate [[tiibetlased|tiibetlaste]] seas.

Tiibeti autonoomse piirkonna keelemääruse (vastu võetud 1987, muudetud 2002 ja 2019) esimese paragrahvi järgi on tiibeti keel (藏语文) piirkonna üldkasutatav keel ja kiri.&lt;ref&gt;[https://www.fadada.com/article/Basics-009776 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], fadada.com, 6.8.2019.&lt;/ref&gt; [[Human Rights Watch]]i 2020. aasta aruande järgi on &quot;kakskeelse hariduse&quot; poliitika viinud tiibeti keele järkjärgulise asendumiseni [[hiina keel]]ega algkoolide õppekeelena, välja arvatud tiibeti keele tunnid, kusjuures aruande välitööd hõlmasid ainult [[Nagchu vald|Nagchu valla]] maa-asulaid.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threatChina's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt; Hiina Riiginõukogu Informatsioonibüroo 2025. aasta valge raamatu järgi on tiibeti keele õppimise ja kasutamise õigus tagatud, piirkonna rahvakongressi õigusaktid ja valitsuste üldised ametlikud dokumendid avaldatakse nii hiina kui ka tiibeti keeles ning koolides õpetatakse mõlemat keelt.&lt;ref&gt;[https://www.ecns.cn/news/politics/2025-03-28/detail-ihepyqsm2135994.shtml Right to study and use Tibetan language guaranteed: white paper, ECNS (China News Service)], 28.3.2025.&lt;/ref&gt;

Tiibeti keel laiemas mõttes hõlmab  peale kesktiibeti keele ka [[khami keel]]t ja [[amdo keel]]t.&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;&gt;Konchok Gelek. Variation, contact, and change in language: Varieties in Yul shul (northern Khams). – ''International Journal of the Sociology of Language'', 2017, nr 245, lk 91–92.&lt;/ref&gt; Khami keele kõnelejad saavad Lhasa murdest õppimata nii palju aru, et nad saavad algtasemel suhelda, amdo keele kõnelejad ei saa aga Lhasa murdest üldse aru (vt [[vastastikune arusaadavus]]).&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;/&gt; Nii tiibeti kirjakeeles kui ka khami keeles on kujunenud [[toon (keeleteadus)|toon]]id ning sõnaalgulised [[kaashäälikuühend]]id on enamasti lihtsustunud.&lt;ref&gt;Felix Haller. [archive-url=https://web.archive.org/web/20150616073139/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/haller1999brief.pdf A brief comparison of register tone in Central Tibetan and Kham Tibetan.] – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1999, kd=22.&lt;/ref&gt; Sellepärast on need keeled [[klassikaline tiibeti keel|klassikalisest tiibeti keelest]] märkimisväärselt erinevad, eriti võrreldes konservatiivsema amdo keelega.&lt;ref&gt;Charlene Makley, Keith Dede, Kan Hua, QingshanWang. The Amdo Dialect of Labrang. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', kd 22, nr 1, 1999, lk 101. [https://web.archive.org/web/20160305073712/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/makley1999amdo.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;jermay reynolds 2012&quot;&gt;Jermay J. Reynolds. ''Language variation and change in an Amdo Tibetan village: Gender, education and resistance'', doktoritöö, Graduate School of Arts and Sciences of [[Georgetown University]], 2012, lk 19–21.&lt;/ref&gt;

== Ametlik ja sotsiolingvistiline staatus ==

Tiibeti keel on lisaks [[hiina standardkeel]]ele ametlikus kasutuses [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomses piirkonnas]] ja mõnes teises [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] piirkonnas, kus elab tiibetlasi.

[[Gerard A. Postiglione]] märkis 1999. aastal, et tiibetlased on Hiinas üks kõige vähem [[assimileerumine|assimileerunud]] rahvarühmi.&lt;ref&gt;Gerard A. Postiglione. ''China’s National Minority Education. Culture, Schooling, and Development'', Routledge 1999, lk 114.&lt;/ref&gt; 2002. aastal avaldatud Hiina uudisteagentuuri [[Xinhua]] teate kohaselt suhtles Tiibetis 84% tiibetlastest peamiselt tiibeti keeles.&lt;ref name=&quot;chutai&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 中国出台藏语言使用法规], [[Xinhua]]; [http://www.moe.gov.cn/jyb_sy/China_Language/ 国家语言文字工作委员会]&lt;/ref&gt; 

=== Õiguslik staatus ===

[[Hiina põhiseadus|Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus]]e artikli 4 järgi on kõigil rahvustel õigus kasutada ja arendada oma keelt ja kirja. Artiklis 121 on sätestatud, et rahvusliku autonoomiaga piirkondade omavalitsusorganid kasutavad oma ülesannete täitmisel vastavalt asjaomase piirkonna autonoomiaeeskirjadele suuliselt ja kirjalikult selles piirkonnas tavapäraselt kasutatavat keelt või keeli.&lt;ref name=&quot;verf1982&quot;&gt;[http://www.verfassungen.net/rc/verf82.htm Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus], verfassungen.net.&lt;/ref&gt;

1987. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna ajutised eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)&lt;/ref&gt; 1988. aastal kehtestati nende rakendamiseks üksikasjalikud sätted.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)的实施细则&lt;/ref&gt; 2002. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;guiding&quot;&gt;[http://www.xizang.gov.cn/zwgk/xxfb/fgwj/201902/t20190223_61645.html 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], 西藏自治区人民政府, xizang.gov.cn, 24.3.2008.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 西藏文化的保护与发展 – 藏语言文字的学习、使用和发展], Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu informatsioonibüroo, China.com.cn, 25.10.2008.&lt;/ref&gt; Eeskirjade kohaselt pidid valitsemine, kohtud ja haldusasutused ning tänavasildid ja reklaamid olema kakskeelsed.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt;

Tiibeti keele arendamise ja standardimise eest vastutab riiklik tiibeti keele terminoloogia standardimise komitee (tiibeti keeles བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས, hiina keeles 藏语术语标准化工作委员会|t=藏語術語標準化工作委員會). Komitee tegevust käsitlevad muu hulgas järgmised allikad:&lt;ref&gt;བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས}} (toim). བོད་ཀྱི་སྤྱི་སྐད་སྐོར་གྱི་ཆེད་རྩོམ་ཕྱོགས་བསྒྲིགས, Peking, མི་རིགས་དཔེ་སྐྲུན་ཁན / 民族出版社 1999, ISBN 7-105-03018-6;&lt;br /&gt;[https://web.archive.org/web/20070514065425/http://www.china-language.gov.cn/webinfopub/list.asp?id=2307&amp;columnid=139&amp;columnlayer=01380139 全国术语标准化技术委员会少数民族语分技术委员会藏语工作委员会2006年度工作会议在北京召开], 教育部语言文字应用研究所, china-language.gov.cn, 12.1.2007.&lt;br /&gt;|扎雅·洛桑普赤. [https://web.archive.org/web/20070707132828/http://info.tibet.cn/zt2006/zywdccyfz/xsjl/t20060322_101909.htm 藏语专词术语混乱的症结在哪里], China Tibet Information Center, info.tibet.cn, 22.3.2006.&lt;/ref&gt;

=== Kirjaoskus ===

Tiibetlaste [[kirjaoskamatus]]e määr oli [[1990. aasta Hiina rahvaloendus]]e järgi 69,39% (kogu Hiina rahvastikus 22,21%). [[2000. aasta Hiina rahvaloendus]]eks oli see tiibetlaste seas vähenenud 47,55%-ni (Hiina kogurahvastikus 9,08%-ni).&lt;ref&gt;Minglang Zhou. Legislating Literatcy for Linguistic and Ethnic Minorities in Contemporary China. – Anthony J. Liddicoat (toim). ''Language planning and policy: Issues in Language Planning and Literacy'', Multilingual Matters, Clevedon / Tonawanda / North York 2007, lk 102–121, siin lk 117.&lt;/ref&gt;

Tiibeti autonoomsel piirkonnal on 2000., 2010. ja 2020. aasta loenduse järgi olnud Hiina provintside seas kõige madalam kirjaoskuse määr.&lt;ref&gt;[https://www.business-standard.com/article/current-affairs/tibet-has-lowest-literacy-among-all-provinces-in-china-delhi-think-tank-123022600629_1.html Tibet has lowest literacy among all provinces in China: Delhi think tank], Business Standard, 26.2.2023.&lt;/ref&gt;

=== Koolisüsteem ===

==== Tiibet ====

1998. aastal oli tiibeti keel õppekeeleks 98% Tiibeti algkoolidest&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 233.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; ja 92% algkooliõpetajatest olid tiibetlased. Samal ajal õpetati hiina keelt võõrkeelena.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; 2002. aastal oli tiibeti keeles 181 õpikut 16 õppeaine jaoks ja koostatud oli kaheksa loodusteaduste erialaterminoloogia sõnastikku.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; Sellest hoolimata õpetati matemaatikat, füüsikat ja keemiat põhikooli vanemas astmes ja keskkoolis üldjuhul hiina keeles.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Minglang Zhou, Hongkai Sun: ''Language Policy in the People’s Republic of China'', Kluwer 2004, lk 226.&lt;/ref&gt;

2004. aastal pärinesid tiibeti keele ja kirjanduse õpikute (''gaiyig'' སྐད་ཡིག་, 语文 ''yǔwén'') tekstid 47% ulatuses tänapäevasest ja uuemast tiibeti kirjandusest, 29% ulatuses traditsioonilisest tiibeti kirjandusest ja 24% ulatuses hiina keelest tõlgitud tekstidest.&lt;ref&gt;Ellen Bangsbo. ''Teaching and Learning in Tibet. A Review of Research and Policy Publications'', Nordic Institute of Asian Studies 2004, lk 16.&lt;/ref&gt; Tiibeti ülikoolides ja teistes kõrgkoolides oli 1998. aastal õppekeeleks enamasti hiina keel. Erandiks olid tiibeti ajaloo, keele ja kirjanduse ning traditsioonilise tiibeti meditsiiniga seotud õppeained.&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 235.&lt;/ref&gt; Ühe 2005. aasta uurimuse järgi said tiibetlastest üliõpilased õppida humanitaarteadusi tiibeti keeles mõnes Hiina vähemusrahvustele mõeldud kõrgkoolis.&lt;ref&gt;Gerard Postiglione. Ben Jiao, Sonam Gyatso. Education in Rural Tibet: Development, Problems and Adaptations. – ''China: An International Journal'', 2005, kd 3, nr 1, lk 1–23. [https://www.researchgate.net/publication/263867451 Veebis.]&lt;/ref&gt;

Eeskirjade kohaselt pidid [[hiinlased]] Tiibetis õppima ka tiibeti keelt, kuid juba 2006. aastal seda nõuet üldiselt eirati.&lt;ref&gt;June Teufel Dreyer, Barry Sautman (toim). ''Contemporary Tibet. Politics, Development, and Society in a Disputed Region'', M. E. Sharpe 2006, lk 78.&lt;/ref&gt;

===== Hiina keelepoliitika 2020ndatel =====
Alates 2020. aastast on Hiina keelepoliitika vähemuskeelte suhtes muutunud ja hinnangud sellele lahknevad. Hiina valitsuse ametliku seisukoha järgi on tiibeti keele õppimine ja kasutamine seadusega tagatud ning alg- ja keskkoolides õpetatakse nii tiibeti kui ka hiina keelt.&lt;ref name=&quot;whitepaper2023&quot;&gt;[https://english.www.gov.cn/archive/whitepaper/202311/10/content_WS654db703c6d0868f4e8e120d.html CPC Policies on the Governance of Xizang in the New Era: Approach and Achievements], The State Council of the People's Republic of China, 10.11.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi on õigus tiibeti keelt õppida ja kasutada samuti tagatud.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot;&gt;[https://chinadailyhk.com/article/608157 White paper highlights human rights progress in Xizang], Xinhua / China Daily HK, 28.3.2025.&lt;/ref&gt; Inimõiguste organisatsioonid ja tiibeti keele kaitsjad on aga teatanud, et hiina keel on muutunud üha enam peamiseks õppekeeleks.&lt;ref name=&quot;HRW2020&quot;&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threat China's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/04/04/tibet-language-white-paper/ Netizens demand China reinstate Tibetan language use in schools], Radio Free Asia, 4.4.2025.&lt;/ref&gt; [[Radio Free Asia]] andmetel muutus hiina keel 2020. aastal Tiibeti autonoomse piirkonna alg- ja keskkoolide põhiõppekeeleks ning 2023. aastast on ülikooli sisseastumiseksami keeleks ainult hiina keel.&lt;ref&gt;[https://www.tribuneindia.com/news/world/tibetans-call-out-chinas-language-policy-amid-claims-of-cultural-erasure-and-human-rights-violations Tibetans call out China's language policy], Tribune India (ANI), 8.4.2025, viidates RFA-le.&lt;/ref&gt;

2021. aastal kehtestas Hiina haridusministeerium Human Rights Watchi kirjelduse järgi &quot;laste kõne ühtlustamise kava&quot; (''Children's Speech Harmonization plan''), mis näeb ette  [[hiina kirjakeel]]e kasutamise kogu [[alusharidus]]es vähemusrahvuste asualadel. Human Rights Watchi 2026. aasta aruande järgi ei oska ega taha paljud tiibeti lapsed pärast lasteaia lõpetamist tiibeti keelt rääkida, ka mitte perekonnaliikmetega. Lasteaias käimine ei ole Hiinas kohustuslik, kuid Human Rights Watchi andmetel on see tiibetlaste asualadel muutunud praktikas kohustuslikuks, sest linnade algkoolid nõuavad üha sagedamini tõendit lasteaias käimise kohta. Hiina valitsus ei vastanud organisatsiooni kommentaaripärimistele.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2026/05/04/start-with-the-youngest-children/chinas-use-of-preschools-to-integrate-tibetans &quot;Start with the Youngest Children&quot;: China's Use of Preschools to &quot;Integrate&quot; Tibetans], Human Rights Watch, 4.5.2026.&lt;/ref&gt;

[[Tibet Watch]]i andmetel olid 2023. aasta septembriks [[Ngaba ringkond|Ngaba ringkonna]] tiibeti koolides kõik põhiainete õpikud asendatud hiinakeelsetega ja õpetajatel kästi anda kõik tunnid hiina keeles. Tiibeti keel jäi valikaineks. Tiibetikeelseid õpikuid saavad kooli lõpetamiseni edasi kasutada ainult 2021. aastal õppima asunud õpilased.&lt;ref&gt;[https://tibetwatch.org/all-textbooks-in-tibetan-replaced-in-ngaba/ All textbooks in Tibetan replaced in Ngaba], Tibet Watch, 12.10.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta veebruaris teatas Human Rights Watch, et Ida-Tiibetis oli alates 2021. aastast suletud vähemalt viis tiibeti keelt ja kultuuri edendanud kutsekooli.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;&gt;[https://www.hrw.org/news/2025/02/05/chinese-authorities-shutter-schools-eastern-tibet Chinese Authorities Shutter Schools in Eastern Tibet], Human Rights Watch, 5.2.2025.&lt;/ref&gt; Organisatsiooni andmetel õpetatakse riigikoolides tiibeti lapsi algkoolist keskkoolini ainult hiina keeles ja tiibeti keel on eraldi õppeaine, nagu võõrkeel.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;/&gt; Radio Free Asia teatas 2025. aasta jaanuaris ka tiibeti keele eratundide keelust koolivaheajal mitmes tiibetlastega asustatud piirkonnas. Sarnane keeld kehtestati  juba 2021. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/01/02/tibet-china-enforces-restrictions-students/ China places new restrictions on Tibetan students during winter school break], Radio Free Asia, 2.1.2025&lt;/ref&gt; Tibet Watchi andmetel teatas Tiibeti keskadministratsioon 2026. aasta oktoobris, et [[Gologi ringkond|Gologi ringkonnas]] suleti 2026. aasta suvel ja sügisel vähemalt kolm eraõiguslikku tiibeti kooli, sealhulgas orbude kool.&lt;ref&gt;[https://tibetoffice.org/media-press/news/three-more-tibetan-schools-shut-down-in-golog-as-china-tightens-its-grip-on-tibetan-language-education Three More Tibetan Schools Shut Down in Golog as China Tightens Its Grip on Tibetan-Language Education], Central Tibetan Administration, 19.10.2026.&lt;/ref&gt;

2023. aasta veebruaris väitsid kolm ÜRO sõltumatut eksperti, et umbes miljon tiibeti last õpib internaatkoolides, kus õppekeel on hiina keel.&lt;ref&gt;[https://ungeneva.org/en/news-media/news/2023/02/77614/china-tibetan-children-forced-assimilate-independent-rights-experts China: Tibetan children forced to assimilate, independent rights experts fear], UN Geneva, 6.2.2023.&lt;/ref&gt; Hiina ametivõimud vastavad, et lapsi ei sunnita internaatkoolidesse ja paljudes koolides õpetatakse ka tiibeti keelt ja Tiibeti ajalugu.&lt;ref&gt;[https://www.globalsecurity.org/military/library/news/2024/07/mil-240721-rfa01.htm China's controversial boarding school policy for Tibetans explained], RFA, 21.7.2024.&lt;/ref&gt;

12. märtsil 2026 võttis Hiina Rahvakongress vastu &quot;Etnilise ühtsuse ja arengu edendamise seaduse&quot; (poolt 2756, vastu 3, erapooletuid 3) ja see jõustus 1. juulil 2026.&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/world/china/china-set-pass-new-ethnic-minority-law-prioritise-use-mandarin-language-2026-03-12/ China passes new ethnic minority law, prioritises use of Mandarin language], Reuters, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Seaduse järgi vähemuskeeli &quot;austatakse ja kaitstakse&quot;, kuid kui hiina keelt ja vähemuskeeli kasutatakse koos, peab hiina keel olema esikohal. Koolieelikud peavad hiina keelt valdama ja avalikes kohtades peavad hiina märgid olema nähtavamad kui vähemuste kirjad.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot;&gt;[https://rfa.org/english/tibet/2026/07/24/explainer-china-ethnic-unity-law-tibet-uyghur/ Explained: China's 'ethnic unity and progress promotion' law], RFA, 24.7.2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.asianews.it/news-en/What-Xi-Jinpings-new-law-on-ethnic-groups-in-china-says-65025.html What Xi Jinping's new law on ethnic groups in China says], AsiaNews, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Hiina valitsus rõhutab seaduse 15. artiklit, mis kaitseb vähemuste õigust oma keelt õppida ja kasutada, kriitikud aga väidavad, et seadus fikseerib hiina keele ülemvõimu hariduses ning annab juba rakendatud poliitikale õigusliku aluse ja võib tiibeti keele kasutamist hariduses ja avalikus elus veelgi piirata.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot; /&gt;

==== Pagulased Indias ====

India tiibeti koolides oli õppekeeleks kuni 1985. aastani ainult inglise keel. 2006. aastal õpetati mõnes algkoolis esimese viie klassi jooksul osa aineid tiibeti keeles, alates kuuendast klassist aga käis õppetöö ainult inglise keeles. Kõik keskkooliõpikud olid ingliskeelsed.&lt;ref&gt;Dagmar Bernstorff, Hubertus von Welck. ''Exile as Challenge. The Tibetan Diaspora'', Orient Longman 2002, lk 271; Ashild Kolas, Monika P. Thowsen. ''On the Margins of Tibet. Cultural Survival on the Sino-Tibetan Frontier'', University of Washington Press 2006, lk 176; A. Tom Grunfeld. ''The Making of Modern Tibet'', M. E. Sharpe, 1996, lk 179, 198.&lt;/ref&gt; [[Dharamsala]] tiibeti koolides nägi tollane inimressursside arendamise ministeeriumi õppekava ette, et alates põhikooli keskastmest õpetatakse õppeaineid inglise keeles.&lt;ref&gt;Mary Ann Maslak. School as a site of Tibetan ethnic identity construction in India? Results from a content analysis of textbooks and Delphi study of teachers' perspectives. – ''Educational Review'', 2008, kd 60, nr 1, lk 85–106.&lt;/ref&gt;

=== Meedia ===

2000. aastal ilmus Tiibetis kokku 14 tiibetikeelset ajakirja ja 10 päevalehte. Lisaks ilmus Hiina teistes piirkondades käputäis piirkondlikke&lt;ref&gt;Kõige mõjukamate seas olid ༄༅༎སྦྲང་ཆར༎ (&quot;Kevadvihm&quot;) [[Qinghai]]s ja ༄༅༎ཟླ་ཟེར༎ (&quot;Kuuvalgus&quot;) [[Gansu]]s. Vt: Toni Huber. ''Amdo Tibetans in Transition. Society and Culture in the Post-Mao Era''. Brill 2000, lk 40.&lt;/ref&gt; ja üleriigilisi&lt;ref&gt;Nende seas oli Pekingis ilmuv ༄༅༎ཀྲུང་གོའི་བོད་ཀྱི་ཤེས་རིག༎ (&quot;Tibetoloogia Hiinas&quot;).&lt;/ref&gt; tiibetikeelseid ajalehti ja ajakirju.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi ilmus 2024. aasta lõpuks Tiibeti autonoomses piirkonnas tiibeti keeles 17 ajakirja ja 11 ajalehte.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot; /&gt; Tiibeti keeles tegutses arvukalt raadio- ja telejaamu ning tehti kinofilme, sealhulgas Lhasa ja kamba keelevariandis.&lt;ref&gt;Ka [[Radio China International]] edastas saateid nendes keelevariantides: [http://tibetan.chinabroadcast.cn/lhasa.htm tibetan.chinabroadcast.cn] ja [http://tibetan.chinabroadcast.cn/kangba.htm tibetan.chinabroadcast.cn].&lt;/ref&gt; Hiinas andis üheksa kirjastust regulaarselt välja tiibetikeelseid raamatuid. Igal aastal ilmus ligikaudu tuhat nimetust.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;

===Lahkarvamused tiibeti keele ohustatuse üle===

2008. aasta veebruaris toetas Briti parlamendiliige [[Norman Baker]] [[rahvusvaheline emakeelepäev|rahvusvahelise emakeelepäeva]] puhul [[Free Tibet Campaign]]i avaldatud ülevaadet ja nõudmist teha tiibeti keel Tiibeti autonoomse piirkonna ametikeeleks. Ta väitis: &quot;Hiina valitsus ajab teadlikku poliitikat hävitada kõik tiibetlik, sealhulgas tiibetlaste oma keel nende enda kodumaal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120725060858/http://www.freetibet.org/newsmedia/report-reveals-determined-chinese-assault-tibetan-language Report reveals determined Chinese assault on Tibetan language], Free Tibet, 21.2.2008.&lt;/ref&gt; Tibetoloog [[Elliot Sperling]] märkis seevastu, et &quot;teatud piirides püüab [[Hiina Rahvavabariik]] tiibeti kultuuri väljendamist võimaldada&quot; ja  &quot;kogu Tiibeti kiltmaal toimuvat kultuurilist tegevust ei saa ignoreerida&quot;.&lt;ref&gt;Sperling Elliot. Exile and Dissent: The Historical and Cultural Context. – Melissa Harris, Sydney Jones (toim). ''Tibet Since 1950: Silence, Prison, or Exile'',  2000, lk 31–36.&lt;/ref&gt;

2003. aastal seadis [[Barry Sautman]] ajakirjas [[Texas International Law Journal]] kahtluse alla väited tiibeti keele ohustatusest. Ta kirjutas, et ükski paljudest tollastest ohustatud keeli käsitlevatest uuringutest ei pidanud tiibeti keelt ohustatuks ja  tiibetlaste keele säilitamine erines keele kadumisest isegi sellistes lääneriikide kaugemates piirkondades, kus rakendati liberaalset keelepoliitikat. Sautmani sõnul olid väited, et Tiibeti algkoolides õpetati hiina keeles, ekslikud: tiibeti keel oli peamine õppekeel peaaegu kõigis Tiibeti autonoomse piirkonna algkoolides. Ta lisas, et hiina keelt hakati varastes klassides õpetama ainult linnakoolides ning põhjusel, et vähem kui neli tiibetlast kümnest jõudis keskkooli, oli algkool nende kultuurilise kujunemise seisukohalt kõige olulisem.&lt;ref&gt;Barry Sautman. Cultural Genocide and Tibet. – ''Texas International Law Journal'', 2003, 38, nr 2, lk 173–246.&lt;/ref&gt;

==Kiri==
{{Vaata|Tiibeti kiri|Tiibeti punktkiri}}

Tiibeti keelt kirjutatakse ühes [[india kirjad|India kirjadest]]. Selle ajalooliselt konservatiivne kirjaviis kajastab [[vanatiibeti keel]]e häälikusüsteemi ega kajasta piisavalt tänapäeva tiibeti keele hääldust.&lt;ref name=&quot;Britannica&quot;&gt;Tibetan language. – ''Encyclopaedia Britannica''. [https://www.britannica.com/print/article/594982 Veebis.]&lt;/ref&gt; See aitab ühendada [[tiibeti keel (koondnimetus)|tiibetikeelset]] ala ning on abiks ka [[hiina-tiibeti algkeel]]e ja [[vanahiina keel]]e rekonstrueerimisel.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill. ''The Historical Phonology of Tibetan, Burmese, and Chinese'', Cambridge University Press 2019, ISBN 978-1-316-60151-8.&lt;/ref&gt;

Kõige levinum süsteem, mida teadlased kasutavad tiibeti kirjas kirjutatud teksti [[latinisatsioon|latiniseerimiseks]], on [[Wylie transliteratsioon]]. Keeleteadlased kasutavad sageli ka muid, enda tarbeks välja töötatud transliteratsioonisüsteeme. Häälduse ligikaudseks edasiandmiseks on [[Hiina]] ametlik latinisatsioon [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]. Ingliskeelsetes materjalides kasutatakse transkriptsiooni [[THL]].&lt;ref&gt;David Germano, Nicolas Tournadre. [https://web.archive.org/web/20221224035020/https://www.thlib.org/reference/transliteration/#!essay=/thl/phonetics/s/b5 THL Simplified Phonetic Transcription of Standard Tibetan], The Tibetan and Himalayan library, 2003. &lt;/ref&gt; Mõne nime puhul on kasutusel ka ebareeglipärane transkriptsioon, näiteks [[Džomolungma]].

Tiibeti kirja silbi ortograafiline struktuur on (C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;)C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;(C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;)V(C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;).&lt;ref&gt;Nyima Droma, Ellen Bartee. ''A beginning textbook of Lhasa Tibetan'', National Press for Tibetan Studies 2000, lk 9–17.&lt;/ref&gt; Kõik kombinatsioonid ei ole lubatud.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Asukoht
!C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;
!V
!C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;
|-
!Nimetus
|Eesliide
|Ülatäht
|Juurtäht
|Alatäht
|Täishäälik
|Järelliide
|Teine järelliide
|-
!Lubatud tähed
|&lt;big&gt;ག ད བ མ འ&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ར ལ ས&lt;/big&gt;
|mis tahes kaashäälik
|&lt;big&gt;ཡ ར ལ ཝ&lt;/big&gt;
|mis tahes täishäälik
|&lt;big&gt;ག ང ད ན བ མ འ ར ལ ས&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ད ས&lt;/big&gt;
|}

== Fonoloogia ==
[[Silp|Silbi]] ehitus on suhteliselt lihtne.&lt;ref&gt;Lim 2018: 12.&lt;/ref&gt; [[Kaashäälikuühend]]id ei ole lubatud&lt;ref&gt;Denwood 1999: 75.&lt;/ref&gt; ja silbi lõpus võib olla ainult üks kaashäälik.&lt;ref&gt;Denwood 1999: 71.&lt;/ref&gt; Zhangi (2024) kirjelduse järgi on tüüpilise silbi ehitus (C)V(ː)(C)(C), kusjuures [[silbilõpp|silbilõpus]] võib [[sonorant|sonorandile]] järgneda ka /ʔ/.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot;&gt;Zhang Yubin. Central Tibetan (Lhasa). – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2025, 54, lk 788–810, [https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-the-international-phonetic-association/article/central-tibetan-lhasa/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5 Veebis.]&lt;/ref&gt; Sõna sees võivad esineda &quot;fossiilsed konsonandid&quot;: need on klassikalise tiibeti keele keeruliste silbialguliste kaashäälikuühendite tänapäevased refleksid, mis ei hääldu üksiku [[morfeem]]i puhul, kuid häälduvad liitsõnas.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; Täishäälikud võivad olla lühikesed või pikad ja [[täishääliku pikkus|pikad täishäälikud]] võivad lisaks olla [[nasaalvokaal|nasaliseeritud]].&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 272.&lt;/ref&gt; [[Vokaalharmoonia]] esineb kahesilbilistes sõnades ja [[finiitne tegusõnavorm|finiitsetes tegusõnavormides]].&lt;ref&gt;Chang, Chang 1968.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 271.&lt;/ref&gt; Zhangi (2024) järgi on see täishääliku kõrguse tõusu harmoonia, kus kõrged täishäälikud tõstavad külgnevate silpide madalamaid täishäälikuid; regressiivne harmoonia on järjekindel, progressiivne aga mitte.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;

[[toon (keeleteadus)|Toonid]] on tähendust eristavad. Eristatakse vähemalt kahte [[toonifoneem]]i.{{sfn|Lim|2018|p=28}} Kuigi Hiina keeleteadlased eelistavad nelja tooni analüüsi,&lt;ref&gt;Lim 2018: 34&lt;/ref&gt; leiab [[Scott DeLancey|DeLancey]] (2003), et langev toon ja sõnalõpuline [k] või [ʔ] on [[kontrastne jaotussuhe|kontrastses jaotussuhtes]]. Sellepärast ta räägib kas kõrge või madala tooniga silpidest.&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 272.&lt;/ref&gt;

=== Kaashäälikud ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Konsonant]][[foneem]]id
!
! [[Labiaal]]id
! [[Alveolaar]]id
! [[Retrofleks]]id
! [[Alveopalataal]]id
! [[Palataliseeritud velaar]]id
! [[Velaar]]id
! [[Glotaal]]id
|-
! [[Nasaal]]id
| /m/
| /n/
|
| /ɲ/
|
| /ŋ/
|
|-
! [[Klusiil]]id
| /pʰ/ /p/
| /tʰ/ /t/
|
|
| /kʲʰ/ /kʲ/
| /kʰ/ /k/
| /ʔ/
|-
! [[Afrikaat|Afrikaadid]]
|
| /tsʰ/ /ts/
| /tʂʰ/ /tʂ/
| /tɕʰ/ /tɕ/
|
|
|
|-
! [[Frikatiiv]]id
|
| /s/
| /ʂ/
| /ɕ/
|
|
| /h/
|-
! [[Poolvokaal]]id
| /w/
| /ɹ/
|
| /j/
|
|
|
|-
! [[Lateraal]]id
|
| /l̥/ /l/
|
|
|
|
|
|}

# Klusiilidel ja afrikaatidel on eristus [[aspiratsioon]]i järgi. Zhangi (2024) andmetel võivad aspireeritud klusiilid ja afrikaadid kahesilbilise sõna teises silbis aspiratsiooni  kaotada ning nii aspireeritud kui ka aspireerimata klusiilid võivad vokaalidevahelises positsioonis heliliseks muutuda.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; Mõnede varasemate kirjelduste järgi muutuvad madala tooni korral aspireerimata klusiilid ja afrikaadid helilisteks ning aspireeritud klusiilid ja afrikaadid kaotavad osa aspiratsioonist, nii et nende erinevus põhineb peamiselt helilisusel. Lhasa kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvate kõnelejate murdes madala tooni korral helilisi klusiile ja afrikaate ei kasutata.
# Poolvokaalil /ɹ/ on neli hääldusvarianti: [ɹ], [ʐ], [ɾ] ja [r]. Varasemates uurimustes on oletatud ka helitut poolvokaali, näiteks [ɹ̥] (Dawson 1980b; Sprigg 1954; Tournadre, Dorje 2003). Zhangi (2024) andmetes selle hääliku olemasolu kohta selgeid tõendeid ei ole. Mõnes Lhasa või kesktiibeti keele variandis võib see olla foneemi /ʂ/ variant.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;
# Zhangi (2024) kirjelduses esinevad silbi lõpus konsonantfoneemid /p/, /ʔ/, /m/, /ŋ/, /ɹ/ ja /l/. Varasemates kirjeldustes loetakse silbilõpuliseks ka foneemi /k/, mida sõna lõpus ei hääldata, välja arvatud väga formaalses kõnes. Klassikalise tiibeti keele sõnalõpuline /n/ on samuti säilinud, kuid tänapäevases häälduses väljendub see tavaliselt eelneva täishääliku nasalisatsioonina, mitte eraldi konstandina. Kõnekeeles jäävad silbilõpulised /ɹ/ ja /l/ sageli hääldamata ja väljenduvad eelneva täishääliku pikenemisena. Ka /ŋ/ ja /ʔ/ võivad redutseeruda, kusjuures vokaal pikeneb (foneemi /ŋ/ puhul ka nasaliseerub).&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; [[Larüngaalklusiil]] /ʔ/ esineb silbi lõpus ja vastab klassikalise tiibeti keele silbilõpuhäälikutele /s/, /t/ või /k/, mis on hiljem kadunud. Näiteks Tiibeti endanimetus oli klassikalises tiibeti keeles ''Bod'', kuid nüüd hääldatakse seda [pʰø̀ʔ].

=== Täishäälikud ===
Täishäälikuid on kirjeldatud ja iseloomustatud mitut moodi. Nende uurimine jätkub.&lt;ref name=&quot;Gong_2020&quot;&gt;Gong Xun. How many vowels are there in Lhasa Tibetan? – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2020, 43, nr 2, lk 225–254.&lt;/ref&gt;

Tournadre ja Sangda Dorje eristavad kaheksat täishäälikut:&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003, lk 35.&lt;/ref&gt;

{| class=wikitable style=text-align:center
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Vokaal]][[foneem]]id !
! [[Eesvokaal]]id
! [[Keskvokaal]]id
! [[Tagavokaal]]id
|-
! [[Kõrge vokaal|Kõrged]]
| /i/ /y/
|
| /u/
|-
! [[Keskkõrge vokaal|Keskkõrged]]
| /e/ /ø/
|
| /o/
|-
! [[Keskmadal vokaal|Keskmadalad]]
| /ɛ/
|
|
|-
! [[Madal vokaal|Madalad]]
|
| /a/
|
|}

Zhangi (2024) järgi on kaheksa lühikest täishäälikut /i, e, ɛ, y, ø, u, o, a/ üldtunnustatud.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;

Mõnikord kirjeldatakse veel kolme täishäälikut, mida peetakse oluliselt erinevaks: [ʌ] või [ə], mis on tavaliselt foneemi /a/ [[allofoon]]; [ɔ], mis on tavaliselt foneemi /o/ allofoon; ja [ɛ̈] (ümardamata tsentraliseerunud keskvokaal), mis on tavaliselt foneemi /e/ allofoon. Need häälikud esinevad tavaliselt [[kinnine silp|kinnistes silpides]]. Et tiibeti keeles ei ole lubatud [[geminaat|geminaadid]], siis mõnikord lõpeb silp sama häälikuga, millega algab järgmine silp. Siis hääldatakse esimest silpi [[lahtine silp|lahtise silbina]], kuid selles säilib kinnisele silbile iseloomulik täishäälik. Näiteks ཞབས ''zhabs'' 'jalg' hääldatakse [ɕʌp] ja པད ''pad'' (laen sanskriti sõnast ''padma'', '[[india lootos]]') hääldatakse [pɛʔ], kuid liitsõna ཞབས་པད ''zhabs pad'' (&quot;lootosejalg&quot;, 'minister') hääldatakse [ɕʌpɛʔ]. See võib tekitada [[minimaalpaar]]e, milles eristuvad häälikud, mis muudes olukordades on allofoonid.

Mõned uurijad (Dawson 1980a, 1980b; Gong 2020) postuleerivad veel vokaale /ɪ, ʊ, ɔ, ə/ ja analüüsivad süsteemi kahe komplektina: kitsendatud (RTR) ja kitsendamata (ATR) vokaalid. Zhangi (2024) andmed seda analüüsi täielikult ei toeta: tema kõnelejatel esinevad [ɪ] ja [ʊ] ainult allofoonidena (näiteks enne silbilõpu foneemi /ɹ/),aga silbisulandumisest tekkinud [ɔ] ja [ə] paistavad olevat kontrastsemad, kuid peamiselt kõnekeeles.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;

Allikad lahknevad selles, kas häälikud [ɛ̈] (foneemist /e/ kinnises silbis) ja [ɛ] (foneemist /a/ [[metafoonia]] tõttu) on erinevad või sisuliselt identsed.

Foneemne täishäälikupikkus esineb piiratud juhtudel. Klassikalise tiibeti keele järelliidete, tavaliselt ''{{'}}i'' (འི་) sulandumine sõna lõpus tekitab pika täishääliku. [[Foneetiline transkriptsioon|Foneetilistes transkriptsioonides]] jäetakse see tunnus mõnikord märkimata. Tavalises kõnehäälduses asendatakse silbi lõpus esinevad häälikud [r] ja [l] sageli samuti täishääliku pikendamisega.

Täishäälikutel /i/, /y/, /e/, /ø/ ja /ɛ/ on nasaliseeritud vasted /ĩ/, /ỹ/, /ẽ/, /ø̃/ ja /ɛ̃/.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 55.&lt;/ref&gt; Ajalooliselt tulevad need vastavalt ühenditest /in/, /un/, /en/, /on/ ja /an/. Neid märgitakse ka kirjas. Ühendite /un/, /on/ ja /an/ kvaliteet on muutunud, sest ajalooline /n/ põhjust kesktiibeti keele Wü harus koos kõigi teiste sõnalõpuliste [[koronaal]]idega [[umlaut|umlaudi]] tüüpi muutuse.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 56.&lt;/ref&gt; Mõnel ebatavalisel juhul võivad nasaliseeruda ka häälikud /a/, /u/ ja /o/.

=== Toonid ===
Lhasa murret kirjeldatakse tavaliselt kahetoonilisena: eristatakse kõrget ja madalat tooni. (Zhangi (2024) järgi on kahe leksikaalse tooni olemasolus üldine üksmeel; nelja-, kuue- ja kaheksatoonilised kirjeldused arvestavad lisaks kontuuri ja pikkust.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;) Ühesilbilistes sõnades võib kumbki toon esineda siiski kahe erineva kontuuriga. Kõrge toon võib olla kas tasane või langev ja madal toon kas tõusev või tõusev-langev. Viimase puhul tõuseb toon keskmisele kõrgusele ja langeb uuesti. Kontuur sõltub suuresti [[silbiriim]]i tüübist: langev ja tõusev-langev kontuur kaasnevad silbilõpulise /p/ või /ʔ/-ga.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; Tavaliselt piisab kahe tooni eristamisest, sest minimaalpaare, mis erinevad ainult toonikontuuri poolest, on väga vähe. See erinevus esineb ainult mõnes sõnas, mis lõpevad häälikuga [m] või [ŋ]. Näiteks sõna ''kham'' (ཁམ, 'tükk') hääldatakse [kʰám] kõrge tasase tooniga, sõna ''Khams'' (ཁམས་, '[[Kham]]') hääldatakse [kʰâm] kõrge langeva tooniga.&lt;ref name=&quot;g447&quot;&gt;P. Strazny. ''Encyclopedia of Linguistics'', Taylor &amp; Francis 2013, ISBN 978-1-135-45522-4, lk 1105.&lt;/ref&gt;

Mitmesilbilistes sõnades eristab toon tähendust peamiselt esimeses silbis. Zhangi (2024) järgi on Lhasa murdel mallipõhine sõnatoonisüsteem, milles kahesilbiliste sõnade mallid on HH, LH ja LL ning kõrge ja madala tooni vastandus on tavaliselt kontrastne ainult esimeses silbis.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; Sellepärast võiks tiibeti keelt fonoloogilise [[keeletüpoloogia]] seisukohalt täpsemalt nimetada [[tooniaktsendikeel]]eks, mitte päris [[toonikeel]]eks, milles igal silbil võib olla omaette toon.

==Morfoloogia==

=== Nimisõnad ja asesõnad ===

Nimisõnadel puudub [[grammatiline sugu]], kuigi sugu saab väljenduda leksikaalselt. Nimisõnadel [[arv (keeleteadus)|arvu]]kategooriat ei ole. Inimest tähistavatele [[Definiitsus|definiitsusele]] võidakse lisada [[mitmus]]t väljendav liide ཚོ (''tsho'').

On kirjeldatud kuut käänet: [[absolutiiv]], [[ergatiiv]], [[genitiiv]], [[ablatiiv]], [[komitatiiv]] ja [[obliikvakääne]] (täidab ka [[daativ]]i ja [[lokatiiv]]i funktsioone). On ka teisi käänete käsitlusi. [[klassikaline tiibeti keel|Klassikalise tiibeti keele]] puhul on pakutud näiteks kümmet käänet.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The Classical Tibetan cases and their transcategoriality. – ''Himalayan Linguistics'', 2010.&lt;/ref&gt; Käändeid väljendatakse üldjuhul abisõnadega, mis liituvad tervele nimisõnafraasile, mitte üksikule nimisõnale. Nende järelliidete kuju võib varieeruda tüve lõpphääliku järgi.

Isikulistel asesõnadel on grammatiline arv: neil on [[ainsus]]e, [[kaksus]]e ja [[mitmus]]e vormid. Kaksusevorm moodustatakse liitega གཉིས (''gnyis'') 'kaks', mitmusevorm liitega ཚོ (''tsho''). Asesõnadel võib olla üks kuni kolm [[registri (keeleteadus)|registrit]]: näiteks on esimesel isikul üks vorm ང (''nga''), teise isiku ainsuses aga eristatakse viisakat vormi ཁྱེད་རང (''khyed rang'') ja mitteformaalset vormi ཁྱོད (''khyod'').&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/45A-tib Tibetan (Standard Spoken): Politeness Distinctions in Pronouns |website], WALS Online.&lt;/ref&gt; Kolmanda isiku mitteformaalsetes vormides eristatakse mees- ja naissugu (ཁོ (''kho'') ja མོ (''mo'')), neutraalne vorm on ཁོང (''khong'').

Näitaval asesõnal on kolm kaugusastet: lähedane འདི (''ʼdi'') 'see', keskmine དེ (''de'') 'too' ja kauge ཕ་གི (''pha-gi'') 'too seal kaugel'. Neile saab lisada käändetunnuseid.

===Arvsõnad ja numbrid===
Tiibeti numbrid on [[tiibeti kiri|tiibeti kirjas]] kasutatav numbrisüsteem, mis on üks [[India numbrid|India numbrite]] variante. Seda kasutatakse tiibeti keeles.&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/writing/tibetan.htm Tibetan (བོད་སྐད)], Omniglot.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/language/numbers/tibetan.htm Numbers in Tibetan], Omniglot.&lt;/ref&gt; See on [[kümnendsüsteem]]il põhinev [[positsiooniline arvusüsteem]],&lt;ref name=&quot;TD2003&quot;&gt;Nicolas Tournadre, Sangda Dorje. ''Manual of Standard Tibetan: Language and civilization'', Snow Lion Publications: Ithaca, N.Y. 2003, ISBN 1559391898, lk 131–134.&lt;/ref&gt; mida on kasutatud juba varajastes [[klassikaline tiibeti keel|klassikalise tiibeti keele]] tekstides. Ka [[mongoli numbrid]] on välja töötatud tiibeti numbrite põhjal.&lt;ref&gt;Stephen Chrisomalis. ''Numerical Notation: A Comparative History'', Cambridge University Press 2010 ISBN 9780521878180.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.unicode.org/versions/Unicode10.0.0/ch13.pdf The Unicode® Standard Version 10.0 – Core Specification: South and Central Asia-II], Unicode.org.&lt;/ref&gt;

==== Numbrid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti numbrid
| ༠ || ༡ || ༢ || ༣ || ༤ || ༥ || ༦ || ༧ || ༨ || ༩
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Devanaagari numbrid]]
| ०|| १ || २ || ३ || ४ || ५ || ६ || ७ || ८ || ९
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Bengali numbrid]]
| ০ || ১ || ২ || ৩ || ৪ || ৫ || ৬ || ৭ || ৮ || ৯
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Araabia numbrid]]
| 0 || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9
|}

==== Põhiarvud ja -arvsõnad ====
Erinevalt paljudest teistest [[Ida-Aasia]] keeltest, näiteks [[birma keel]]est, [[hiina keel]]est, [[jaapani keel]]est, [[korea keel]]est ja [[vietnami keel]]est, ei kasutata Lhasa tiibeti keeles loendamisel koos arvsõnadega [[loendussõna|loendussõnu]] ([[klassifikaator (keeleteadus)|klassifikaatoreid]]). Kümnetele järgneb siiski sageli ka tervikut või hulka väljendav sõna, mida kasutatakse mõnikord ka väiksemate arvude järel.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot;&gt;Waddell, de Lacouperie 1911: 920.&lt;/ref&gt;

Teaduslikes ja astroloogilistes teostes tähistatakse arve sümboolsete sõnadega, nagu ka [[sanskriti keel]]es.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon ja hääldus
|-
| 0 || ༠ || ཀླད་ཀོར་ || laykor
|-
| 1 || ༡ || གཅིག་ || chigk [t͡ɕi˥˩]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་ || nyi [ȵiː˥]
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་ || sum [sum˥]
|-
| 4 || ༤ || བཞི་ || shi [ɕi˩˧]
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་ || nga [ŋa˥]
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་ || trug [ʈ͡ʂʰu˩˧˨]
|-
| 7 || ༧ || བདུན་ || dün [tỹ˩˧]
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་ || gyay [cɛː˩˧˨]
|-
| 9 || ༩ || དགུ་ || gu [ku˩˧]
|}

===== Suuremad arvud =====
{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་ || chu
|-
| 11 || ༡༡ || བཅུ་གཅིག་ || chu chigk
|-
| 12 || ༡༢ || བཅུ་གཉིས་ || chu nyi
|-
| 13 || ༡༣ || བཅུ་གསུམ་ || chuk sum
|-
| 14 || ༡༤ || བཅུ་བཞི་ || chu shi
|-
| 15 || ༡༥ || བཅོ་ལྔ་ || cho nga
|-
| 16 || ༡༦ || བཅུ་དྲུག་ || chu druk
|-
| 17 || ༡༧ || བཅུ་བདུན་ || chup dün
|-
| 18 || ༡༨ || བཅོ་བརྒྱད || cho gyay
|-
| 19 || ༡༩ || བཅུ་དགུ་ || chu gu
|-
| 20 || ༢༠ || ཉི་ཤུ་ || nyi shu
|-
| 21 || ༢༡ || ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག || nyi shu tsa chigk
|-
| 30 || ༣༠ || སུམ་ཅུ || sum ju
|-
| 31 || ༣༡ || སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག || sum ju so chigk
|-
| 40 || ༤༠ || བཞི་བཅུ || ship ju
|-
| 41 || ༤༡ || བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག || ship ju shey chigk
|-
| 50 || ༥༠ || ལྔ་བཅུ || ngap ju
|-
| 51 || ༥༡ || ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག || ngap ju nga chigk
|-
| 60 || ༦༠ || དྲུག་ཅུ || trug chu
|-
| 61 || ༦༡ || དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག || trug chu rey chigk
|-
| 70 || ༧༠ || བདུན་ཅུ || dün ju
|-
| 71 || ༧༡ || བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག || dün ju dön chigk
|-
| 80 || ༨༠ || བརྒྱད་ཅུ || gyay ju
|-
| 81 || ༨༡ || བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག || gyay ju gya chigk
|-
| 90 || ༩༠ || དགུ་བཅུ || gup ju
|-
| 91 || ༩༡ || དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག || gup ju go chigk
|-
| 100 || ༡༠༠ || བརྒྱ་ || gya
|-
| 282 || ༢༨༢ || ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས || nyi gya dang gyay ju gya nyi
|-
| 1 000 || ༡༠༠༠ || སྟོང་ || tong
|-
| 3 047 || ༣༠༤༧ || སུམ་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་བཞི་བཅུ་ཞེ་བདུན || sum tong gya mey dang ship ju shey dün
|-
| 10 000 || ༡༠༠༠༠ || ཁྲི་ || thri
|-
| 1 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠ || ས་ཡ་ || sa ya
|-
| 10 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠ || བྱེ་བ་ || che wa
|-
| 100 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠ || དུང་ཕྱུར་ || dung chur
|-
| 1 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ || ther pum
|-
| 10 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ཆེན་པོ་ || ther pum chen po
|-
| 100 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ || thrag trig
|-
| 1 000 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ཆེན་པོ་ || thrag trig chen po
|}

20-st suuremates arvsõnades kasutatakse esimese ja teise numbri ühendamiseks arvsõna osade vahele paigutatavat ühendavat osist. Need osised on iga kümneliste arvu puhul erinevad: 21–29 puhul རྩ (''rtsa''), 31–39 puhul སོ (''so''), 41–49 puhul ཞེ (''zhe''), 51–59 puhul ང (''nga''), 61–69 puhul རེ (''re''), 71–79 puhul དོན (''don''), 81–89 puhul གྱ (''gya'') ja 91–99 puhul གོ (''go''). Kirjas võib རྩ asemel kasutada ka vormi ཉེར. Et iga osis vastab kindlale kümneliste arvule, võib selle abil jätta teise numbri täieliku nimetuse välja ütlemata (näiteks 32 puhul སོ་གཉིས, mitte སུམ་ཅུ་སོ་གཉིས). Nulliga lõppevate numbrite puhul neid osiseid ei kasutata. Lisaks võib numbri lõppemist nulliga rõhutada, lisades lõppu ཐམ་པ (näiteks བཞི་བཅུ་ཐམ་པ ja བརྒྱ་ཐམ་པ). Sajalistega seotud numbripositsioon eraldatakse väiksematest positsioonidest kirjas osisega དང (''dang''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ja', ja kõnes osisega ར (näiteks 282 on ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས või ཉིས་བརྒྱ་ར་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས).&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt; Kui nelja- või enamakohalises numbris on sajaliste positsioonis null, väljendatakse seda sõnaühendiga བརྒྱ་མེད (''brgya med''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ilma sajata' (näiteks ཉིས་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་ཉི་ཤུ་ཉེར་ལྔ). Miljonist (ས་ཡ, ''sa ya'') suuremate järkude nimetusi käsitatakse nimisõnadena ja nende kordajad paigutatakse nimetuse järele.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Arvsõnade 1, 2, 3 ja 10 kirjapilt muutub teiste arvsõnadega liitmisel, sest sellistes ühendites nende hääldus muutub.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Järgnevas tabelis on arvsõnad Wylie transliteratsioonis.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! [[Araabia numbrid|Araabia numbritega]]
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
|-
|གཅིག
|gcig
|1
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག
|nyi shu rtsa gcig
|21
|
|བཞི་བརྒྱ
|bzhi brgya
|400
|-
|གཉིས
|gnyis
|2
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཉིས
|nyi shu rtsa gnyis
|22
|
|ལྔ་བརྒྱ
|lnga brgya
|500
|-
|གསུམ
|gsum
|3
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གསུམ
|nyi shu rtsa gsum
|23
|
|དྲུག་བརྒྱ
|drug brgya
|600
|-
|བཞི
|bzhi
|4
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བཞི
|nyi shu rtsa bzhi
|24
|
|བདུན་བརྒྱ
|bdun brgya
|700
|-
|ལྔ
|lnga
|5
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་ལྔ
|nyi shu rtsa lnga
|25
|
|བརྒྱད་བརྒྱ
|brgyad brgya
|800
|-
|དྲུག
|drug
|6
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དྲུག
|nyi shu rtsa drug
|26
|
|དགུ་བརྒྱ
|dgu brgya
|900
|-
|བདུན
|bdun
|7
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བདུན
|nyi shu rtsa bdun
|27
|
|སྟོང
|stong
|1000
|-
|བརྒྱད
|brgyad
|8
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བརྒྱད
|nyi shu rtsa brgyad
|28
|
|ཁྲི
|khri
|(ühik) 10 000
|-
|དགུ
|dgu
|9
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དགུ
|nyi shu rtsa dgu
|29
|
|
|
|
|-
|བཅུ
|bcu
|10
|
|སུམ་ཅུ
|sum cu
|30
|
|སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག
|sum cu so gcig
|31
|-
|བཅུ་གཅིག
|bcu gcig
|11
|
|བཞི་བཅུ
|bzhi bcu
|40
|
|བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག
|bzhi bcu zhe gcig
|41
|-
|བཅུ་གཉིས
|bcu gnyis
|12
|
|ལྔ་བཅུ
|lnga bcu
|50
|
|ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག
|lnga bcu nga gcig
|51
|-
|བཅུ་གསུམ
|bcu gsum
|13
|
|དྲུག་ཅུ
|drug cu
|60
|
|དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག
|drug cu re gcig
|61
|-
|བཅུ་བཞི
|bcu bzhi
|14
|
|བདུན་ཅུ
|bdun cu
|70
|
|བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག
|bdun cu don gcig
|71
|-
|བཅོ་ལྔ
|bco lnga
|15
|
|བརྒྱད་ཅུ
|brgyad cu
|80
|
|བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག
|brgyad cu gya gcig
|81
|-
|བཅུ་དྲུག
|bcu drug
|16
|
|དགུ་བཅུ
|dgu bcu
|90
|
|དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག
|dgu bcu go gcig
|91
|-
|བཅུ་བདུན
|bcu bdun
|17
|
|བརྒྱ
|brgya
|100
|
|བརྒྱ་དང་གཅིག
|brgya dang gcig
|101
|-
|བཅོ་བརྒྱད
|bco brgyad
|18
|
|བརྒྱ་དང་ལྔ་བཅུ
|brgya dang lnga bcu
|150
|
|
|
|
|-
|བཅུ་དགུ
|bcu dgu
|19
|
|ཉིས་བརྒྱ
|nyis brgya
|200
|
|
|
|
|-
|ཉི་ཤུ
|nyi shu
|20
|
|སུམ་བརྒྱ
|sum brgya
|300
|
|
|
|
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|འབུམ
|'bum
|(ühik) 100 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ས་ཡ
|sa ya
|(ühik) 1 000 000 (miljon)
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|བྱེ་བ
|bye ba
|(ühik) 10 000 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|དུང་ཕྱུར
|dung phyur
|(ühik) 100 000 000&lt;ref&gt;[https://www.lamayeshe.com/article/tibetan-numbers Tibetan Numbers], Lamayeshe.&lt;/ref&gt;
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ཐེར་འབུམ
|ther 'bum
|(ühik) 1 000 000 000 (miljard)
|}

==== Järgarvsõnad ====
[[Järgarvsõna]]d moodustatakse [[põhiarvsõna]]le järelliite པ (''-pa'') lisamisega. Erandiks on järgarvsõna 'esimene', millel on omaette [[lekseem]] དང་པོ (''dang po'').&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne järgarvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 1 || ༡ || དང་པོ་ || dang po [tʰaŋ˩˧ko˥]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་པ་ || nyi pa
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་པ་ || sum pa
|-
| 4 || ༤ || བཞི་པ་ || shi pa
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་པ་ || nga pa
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་པ་ || trug pa
|-
| 7 || ༧ || བདུན་པ་ || dün pa
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་པ་ || gyay pa
|-
| 9 || ༩ || དགུ་པ་ || gu pa
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་པ་ || chu pa
|}

==== Murrud ====
[[Pilt:Tibet 7 half skar.jpg|pisi|7½ [[Tiibeti skar|''skar'']]{{'}}ine postmark. See on ainus teadaolev trükitud näide sümboli ༱ kasutamisest arvu 7,5 tähistamiseks&lt;ref name=&quot;bableStone&quot; /&gt;]]
Tiibeti numbrite mitut kaldkriipsuga varianti on [[Unicode]]'i standardisse lisatud murdarvude tähistamiseks. Unicode'i andmefailide järgi tähistab iga selline märk arvu, mis on ½ võrra väiksem kui arv, mida tähistab sama märk ilma kaldkriipsuta. Nende täpne tähendus ja autentsus on siiski ebaselged ja kasutamisnäiteid on teada väga vähe.&lt;ref name=&quot;bableStone&quot;&gt;[https://www.babelstone.co.uk/Blog/2007/04/numbers-that-dont-add-up-tibetan-half.html Numbers that Don't Add up – Tibetan Half Digits], BabelStone.&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti murrunumbrid
| ༳ || ༪ || ༫ || ༬ || ༭ || ༮ || ༯ || ༰ || ༱ || ༲
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Väärtused (Unicode'i andmefailide järgi)
| -0,5 || 0,5 || 1,5 || 2,5 || 3,5 || 4,5 || 5,5 || 6,5 || 7,5 || 8,5
|}


===Tegusõna===
Tegusõna paikneb alati [[lause]] lõpus. Tegusõnad ei ühildu [[isik (keeleteadus)|isikus]], [[arv (keeleteadus)|arvus]] ega [[grammatiline sugu|soos]]. Samuti puudub [[tegumood|tegumoe]] ([[aktiiv]] ja [[passiiv]]) eristus: tegusõnad on tegumoe suhtes neutraalsed.

Tiibeti tegusõnu saab liigitada [[tahtelisus]]e ja [[valents (keeleteadus)|valentsi]] järgi. Tegusõna tahtelisus mõjutab oluliselt selle [[morfoloogia]]t ja [[süntaks]]it. Tahtelistel tegusõnadel on [[käskiv kõneviis|käskiva kõneviisi]] vormid, mittetahtelistel neid ei ole. Näiteks saab öelda ལྟོས་ཤིག། (''ltos shig'') 'vaata', kuid mitte *མཐོང་ཤིག། (''mthong shig'') 'näe'. Peale selle saavad ainult tahtelised tegusõnad esineda koos [[egofoorilisus|egofoorilise]] [[koopula]]ga ཡིན། (''yin'').&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot;&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, 14, nr 1, lk 93–107. [https://web.archive.org/web/20230505115940/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/saxena1991pathways.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;

Tegusõnad jagunevad ühe- ja kahevalentseteks. Mõned tegusõnad võivad esineda mõlemas tarvituses, näiteks ཆག (''chag'') 'purunema' või 'purustama'. Valents ja tahtelisus mõjutavad seda, millised nimisõnad võivad esineda [[ergatiiv]]is ja millised [[absolutiiv]]is, millel puudub käändelõpp.&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt; Sihilisus ja tahtelisus on teineteisest sõltumatud kategooriad: nii tahteliste kui ka mittetahteliste tegusõnade hulgas leidub nii sihilisi kui ka sihituid tegusõnu.

Tegusõna [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]] mõjutab seda, milliseid tegusõnaliiteid ja lause lõpus paiknevaid abikoopulaid kasutatakse. Lõpetamata aspektis tegusõnu tähistatakse järelliitega གི (''gi'') või selle teisenditega, mis on identsed nimisõnade [[genitiiv]]i lõpuga. Lõpetatud aspektis tegusõnadel seda sufiksit ei kasutata. Kumbki aspektirühm jaguneb omakorda kaheks alamrühmaks: lõpetamata aspekti alla kuuluvad [[tulevik (keeleteadus)|tulevik]] ja [[kestev aspekt|kestev/üldine aspekt]]; lõpetatud aspekti alla kuuluvad [[täisminevik]] ja [[aorist]].&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt;

[[Evidentsiaalsus]] on tiibeti tegusõnade kategooria, mida on palju uuritud.&lt;ref name=&quot;DeLancey_1985&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan Evidentials and the Semantics of Causation. – ''Proceedings of the Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society'', 1985. [https://web.archive.org/web/20230512005542/http://journals.linguisticsociety.org/proceedings/index.php/BLS/article/viewFile/1905/1677 Veebis.]&lt;/ref&gt; See on aidanud märkimisväärselt kaasa evidentsiaalsuse uurimisele eri keeltes.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill, Lauren Gawne. The contribution of Tibetan languages to the study of evidentiality. – ''Evidential Systems of Tibetan Languages'', 2017, ISBN 978-3-11-046018-6 (e-raamat 978-3-11-047374-2), lk 1–40.&lt;/ref&gt; Evidentsiaalsus ja aspekt moodustavad modaalsuste süsteemi, milles modaalsusi eristavad lõpukoopulad. Põhikoopulate süsteemis eristatakse kolme kategooriat: egofooriline (ཡོད ''yod''), sensoorne (འདུག ''ʼdug'') ja faktuaalne (ཡོད་རེད ''yod-red''). Neid kategooriat väljendavad vastavalt samastuskoopulad ཡིན ''yin'', རེད་བཞག ''red-bzhag'' ja རེད ''red''.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37, nr 2, lk 240–263.&lt;/ref&gt; Nicolas Tournadre on eristanud järgmisi modaalsusi:

* väitev modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus, mis väljendab vahetut ohtu
* kogemuslik egofooriline modaalsus
* harjumuslik või üldistav väitev modaalsus
* järelduslik modaalsus
* tahteline egofooriline modaalsus
* tahteline või harjumuslik egofooriline modaalsus
* vastuvõttev egofooriline modaalsus
* tunnistuslik modaalsus

====Ajad ja evidentsiaalsus====
Eristatakse nelja aega ja kolme evidentsiaalsuskategooriat.

{| class=&quot;wikitable&quot;
! !! Tulevik !! Olevik !! Minevik !! Täisminevik
|-
! Isiklik ehk egofooriline
| V-gi-yin || V-gi-yod || V-pa-yin / byung || V-yod
|-
! Faktiivne ehk faktuaalne
| V-gi-red || V-gi-yod-pa-red || V-pa-red || V-yod-pa-red
|-
! Tunnistuslik ehk sensoorne
| – || V-gi-'dug || V-song || V-bzhag
|}

Kõiki kolme evidentsiaalsuskategooriat saab kasutada kõigi kolme grammatilise isikuga, kuigi varasemates käsitlustes seostati isikulist kategooriat esimese isikuga.

== Süntaks ja sõnajärg ==
Tiibeti keelt on traditsiooniliselt käsitatud [[ergatiiv-absolutiivne keel|ergatiiv-absolutiivse keelena]], kuid hilisemad uurimused näitavad, et tegu on [[pragmaatiline|pragmaatilise ergatiiviga]]: [[ergatiiv]]i käändetunnus võib esineda agendil ja mõnel [[sihitu tegusõna]] alusel, kuid selle kasutamine ei ole kohustuslik ja sõltub semantilistest teguritest (eriti [[agentiivsus]]est ja [[perfektiivsus]]est) ja pragmaatilistest teguritest, eelkõige kontrastist.&lt;ref&gt;Scott DeLancey. &quot;Optional&quot; &quot;Ergativity&quot; in Tibeto-Burman Languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, kd 34, nr 2, lk 9–20.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, kd 14, nr 1, lk 93–107.&lt;/ref&gt; 

[[Sõnajärg]] on üldjoontes [[SOV]]: [[öeldis]] paikneb [[lause]] lõpus. 

[[Nimisõnafraas]]is enamik laiendeid järgneb nimisõnale, [[omastavaline täiend]] aga eelneb sellele:&lt;ref&gt;Matthew S. Dryer. ''Word order in Tibeto-Burman languages''. –  ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2008, kd 31, nr 1, lk 1–83. [https://www.acsu.buffalo.edu/~dryer/DryerTibetoBurmanWordOrder.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;
* omadussõnad paiknevad tiibeti keeles üldjuhul nimisõna järel, välja arvatud juhul, kui omadussõna ja nimisõna on seotud [[genitiiv]]i [[abisõnaga]];
* [[sihitis]]ed ja [[määrsõna]]d paiknevad enne [[tegusõna]], samuti omadussõnad [[öeldistäitelause]]tes;
* [[omastav]]as nimisõna paikneb selle nimisõna ees, mida ta täiendab;
* [[näitav asesõna|näitavad asesõnad]] ja arvsõnad paiknevad selle nimisõna järel, mida nad täiendavad.

Mõnes murdes on laiendite järjekord muutlik: näiteks Shigatse murdes ei ole omadussõna ja nimisõna järjestuses ülekaalus kumbki võimalik järjestus ning [[Dingri murre|Dingri murdes]] võib näitav asesõna paikneda nii nimisõna ees või selle järel.&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/87A-tis Tibetan (Shigatse): Order of Adjective and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/88A-tdi Tibetan (Dingri): Order of Demonstrative and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;

== Registrid ==

Tiibeti keeles on mitu [[registri (keeleteadus)|registrit]], millest enamik on ühised kogu tiibeti keelele laiemas mõttes. 
* ཕལ་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is  ''phal skad'', sõna-sõnalt 'tavakeel') on igapäevane kõnekeel. Traditsiooniliselt peetakse seda kirjanduse loomiseks sobivaks ja väljendit ''phal skad'' kasutatakse sageli halvustavalt, et näidata, et väljend ei sobi kirjalikku teksti.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot;&gt;Birgit Kellner. Vernacular Literacy in Tibet: Present Debates and Historical Beginnings. – Elke Krotz, Stephan Müller, Norbert Kössinger, Pavlína Rychterová (toim). ''Anfangsgeschichten / Origin Stories: Der Beginn volkssprachiger Schriftlichkeit in komparatistischer Perspektive / The Rise of Vernacular Literacy in a Comparative Perspective'' (''MittelalterStudien'', kd 31), Wilhelm Fink 2018, ISBN 978-3-8467-6346-9, lk 381–402. [https://www.fink.de/view/book/edcoll/9783846763469/BP000017.xml Veebis.]/ref&gt;
* ཞེ་ས། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''zhe sa'' 'austav ja lugupidav kõne') on austav keelekasutus, sealhulgas spetsiaalne austav sõnavara. Austusregister on omane kõigile tiibeti keeltele, kuid Lhasa keeles on see eriti arenenud ja tavavormi kõrval eristatakse kahte austusastet, üldist ja kõrgeimat.&lt;ref&gt;Joanna Bialek. Emergence of the honorific register in Tibetic languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2023, kd 46, nr 2, lk 290–327.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Samdrup Tsering, Hiroyuki Suzuki. Honorific register in Mabzhi Tibetan: How Amdo Tibetans use honorific words in their speech community. – ''Kyoto University Linguistic Research'', 2023, kd 42, lk 59–76. [https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/handle/2433/287601 Veebis.]&lt;/ref&gt;
* ཡིག་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''yig skad'', sõna-sõnalt 'kirjakeel') on  kirjanduslik kirjali kkeelekuju, mis hõlmab ka allpool kirjeldatud keelekuju ཆོས་སྐད (''chos skad'').&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;
* ཆོས་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''chos skad'', sõna-sõnalt 'õpetuse keel' või 'religioosne keel') on religioosne kirjakeel, milles on kirjutatud pühakirjad ja muud klassikalised teosed. Tänapäeval kasutatakse seda terminit vahel ka kirjakeele kohta üldiselt.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

Enne Hiina Rahvavabariigi aega eristati tiibeti keeles kolme keelekasutusvormi: esiteks kloostrites kasutatav liturgiline keel (''chos skad''); teiseks õukonnakeel – rangelt normeeritud ''she sa'', mis on tänapäevalgi Lhasa haritud ülemkihi keelekasutuse vorm; kolmandaks &quot;rahvakeel&quot; (''phal skad''), igapäevane kõnekeel, mille arvukad murded on Tiibeti suuruse tõttu sageli vastastikku peaaegu arusaamatud.

Kõrgemates stiiliregistrites kasutatakse rohkesti austavaid nimetusi ja tiitleid. Sageli kasutatavatel sõnadel on eri kujud, millega väljendatakse hierarhilisi erinevusi. Kõigis neis keelekasutusvormides oli puudus tänapäevasest sõnavarast. Alates 1960ndatest hakkasid keeleteadlased välja töötama uustiibeti keelt, mille sõnavara täiendati terminitega, et oleks võimalik õpetada näiteks füüsikat ja keemiat. Ka tänapäeva meedia kasutab seda Lhasa murde põhjal välja töötatud keelevarianti.

Lhasa kõnekeele põhjal on kujunenud tiibetlaste ühiskeel (''spyi skad''), mida kasutatakse nii Hiinas kui ka diasporaas, kuid igapäevases kõnes valitseb endiselt kohalik murre.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Martine Mazaudon. Les principes de construction du nombre dans les langues tibéto-birmanes. – Jacques François,  (toim). ''La Pluralité'',  Leuven: Peeters, 2002, ISBN 90-429-1295-2, lk 91–119. [http://halshs.archives-ouvertes.fr/docs/00/16/68/91/PDF/numerationTB_SLP.pdf Veebis.]

==Välislingid==
*[https://eki.ee/teatmik/tiibeti-nimed/ Tiibeti nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus

[[Kategooria:Tiibeti-Birma keeled]]
[[Kategooria:Tiibet]]</text>
      <sha1>iulahjumumh3jru60hkjydkvy2qkgww</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260903</id>
      <parentid>7260781</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T10:10:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* Viited */</comment>
      <origin>7260903</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="64902" sha1="ofuopr33y7ys2peym4ufclw1dln4qg4" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib tänapäeva tiibeti kirjakeelest; kesktiibeti, khami ja amdo keele kogumi kohta vaata artiklit   [[Tiibeti keel (koondnimetus)]]}}
{{keeled|nimi=tiibeti keel|originaalnimi བོད་སྐད་། 
 | keelkonnavärv = Hiina-Tiibeti
 | riigid=[[Hiina]]s, [[India]]s
 | rääkijad      = 6  miljonit
 | keelkond      = [[Hiina-Tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;[[Tiibeti-Birma keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;'''tiibeti keel'''
 | riik          = {{PisiLipp|Hiina}} ([[Tiibeti autonoomne piirkond]])
 | keelehoole    = [[Tiibeti Keele Standardimise Komitee]]
 | kood 1        = bo
 | kood 2        = bod (T), tib (B)
 | kood 3        = bod
}}
'''Tiibeti keel''' ehk '''tiibeti kirjakeel'''&lt;ref&gt;Tiibeti keeles kasutatakse nimetusi ལྷ་སའི་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is ''Lha-sa'i skad'', [[THL]]is ''Lhaséké'', [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]{{'}}is ''Lasägä'') 'Lhasa keel' või བོད་སྐད (Wylie ''Bod skad'', THL ''Böké'', ''pinyin'' ''Pögä'') [pʰø̀k˭ɛʔ] 'tiibeti keel' (kasutatakse ka teiste keelekujude kohta).&lt;/ref&gt; on [[kesktiibeti keel]]e [[Lhasa murre|Lhasa murdel]] põhinev [[kirjakeel]]. Lhasa on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomse piirkonna]] pealinn.&lt;ref name=&quot;DeLancey 2017&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan. – [[Graham Thurgood]], Randy J. LaPolla (toim). ''The Sino-Tibetan Languages'', 2. trükk, Routledge: London / New York 2017, ISBN 978-0-367-57045-3, lk 385–403.&lt;/ref&gt; Tiibeti kirjakeelt kasutatakse [[ühiskeel]]ena ka [[tiibeti keel (koondnimetus)|laiemas mõttes tiibeti keel]]e [[murre]]te kõnelejate vahel, sealhulgas eksiilis elavate [[tiibetlased|tiibetlaste]] seas.

Tiibeti autonoomse piirkonna keelemääruse (vastu võetud 1987, muudetud 2002 ja 2019) esimese paragrahvi järgi on tiibeti keel (藏语文) piirkonna üldkasutatav keel ja kiri.&lt;ref&gt;[https://www.fadada.com/article/Basics-009776 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], fadada.com, 6.8.2019.&lt;/ref&gt; [[Human Rights Watch]]i 2020. aasta aruande järgi on &quot;kakskeelse hariduse&quot; poliitika viinud tiibeti keele järkjärgulise asendumiseni [[hiina keel]]ega algkoolide õppekeelena, välja arvatud tiibeti keele tunnid, kusjuures aruande välitööd hõlmasid ainult [[Nagchu vald|Nagchu valla]] maa-asulaid.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threatChina's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt; Hiina Riiginõukogu Informatsioonibüroo 2025. aasta valge raamatu järgi on tiibeti keele õppimise ja kasutamise õigus tagatud, piirkonna rahvakongressi õigusaktid ja valitsuste üldised ametlikud dokumendid avaldatakse nii hiina kui ka tiibeti keeles ning koolides õpetatakse mõlemat keelt.&lt;ref&gt;[https://www.ecns.cn/news/politics/2025-03-28/detail-ihepyqsm2135994.shtml Right to study and use Tibetan language guaranteed: white paper, ECNS (China News Service)], 28.3.2025.&lt;/ref&gt;

Tiibeti keel laiemas mõttes hõlmab  peale kesktiibeti keele ka [[khami keel]]t ja [[amdo keel]]t.&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;&gt;Konchok Gelek. Variation, contact, and change in language: Varieties in Yul shul (northern Khams). – ''International Journal of the Sociology of Language'', 2017, nr 245, lk 91–92.&lt;/ref&gt; Khami keele kõnelejad saavad Lhasa murdest õppimata nii palju aru, et nad saavad algtasemel suhelda, amdo keele kõnelejad ei saa aga Lhasa murdest üldse aru (vt [[vastastikune arusaadavus]]).&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;/&gt; Nii tiibeti kirjakeeles kui ka khami keeles on kujunenud [[toon (keeleteadus)|toon]]id ning sõnaalgulised [[kaashäälikuühend]]id on enamasti lihtsustunud.&lt;ref&gt;Felix Haller. [archive-url=https://web.archive.org/web/20150616073139/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/haller1999brief.pdf A brief comparison of register tone in Central Tibetan and Kham Tibetan.] – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1999, kd=22.&lt;/ref&gt; Sellepärast on need keeled [[klassikaline tiibeti keel|klassikalisest tiibeti keelest]] märkimisväärselt erinevad, eriti võrreldes konservatiivsema amdo keelega.&lt;ref&gt;Charlene Makley, Keith Dede, Kan Hua, QingshanWang. The Amdo Dialect of Labrang. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', kd 22, nr 1, 1999, lk 101. [https://web.archive.org/web/20160305073712/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/makley1999amdo.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;jermay reynolds 2012&quot;&gt;Jermay J. Reynolds. ''Language variation and change in an Amdo Tibetan village: Gender, education and resistance'', doktoritöö, Graduate School of Arts and Sciences of [[Georgetown University]], 2012, lk 19–21.&lt;/ref&gt;

== Ametlik ja sotsiolingvistiline staatus ==

Tiibeti keel on lisaks [[hiina standardkeel]]ele ametlikus kasutuses [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomses piirkonnas]] ja mõnes teises [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] piirkonnas, kus elab tiibetlasi.

[[Gerard A. Postiglione]] märkis 1999. aastal, et tiibetlased on Hiinas üks kõige vähem [[assimileerumine|assimileerunud]] rahvarühmi.&lt;ref&gt;Gerard A. Postiglione. ''China’s National Minority Education. Culture, Schooling, and Development'', Routledge 1999, lk 114.&lt;/ref&gt; 2002. aastal avaldatud Hiina uudisteagentuuri [[Xinhua]] teate kohaselt suhtles Tiibetis 84% tiibetlastest peamiselt tiibeti keeles.&lt;ref name=&quot;chutai&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 中国出台藏语言使用法规], [[Xinhua]]; [http://www.moe.gov.cn/jyb_sy/China_Language/ 国家语言文字工作委员会]&lt;/ref&gt; 

=== Õiguslik staatus ===

[[Hiina põhiseadus|Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus]]e artikli 4 järgi on kõigil rahvustel õigus kasutada ja arendada oma keelt ja kirja. Artiklis 121 on sätestatud, et rahvusliku autonoomiaga piirkondade omavalitsusorganid kasutavad oma ülesannete täitmisel vastavalt asjaomase piirkonna autonoomiaeeskirjadele suuliselt ja kirjalikult selles piirkonnas tavapäraselt kasutatavat keelt või keeli.&lt;ref name=&quot;verf1982&quot;&gt;[http://www.verfassungen.net/rc/verf82.htm Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus], verfassungen.net.&lt;/ref&gt;

1987. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna ajutised eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)&lt;/ref&gt; 1988. aastal kehtestati nende rakendamiseks üksikasjalikud sätted.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)的实施细则&lt;/ref&gt; 2002. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;guiding&quot;&gt;[http://www.xizang.gov.cn/zwgk/xxfb/fgwj/201902/t20190223_61645.html 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], 西藏自治区人民政府, xizang.gov.cn, 24.3.2008.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 西藏文化的保护与发展 – 藏语言文字的学习、使用和发展], Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu informatsioonibüroo, China.com.cn, 25.10.2008.&lt;/ref&gt; Eeskirjade kohaselt pidid valitsemine, kohtud ja haldusasutused ning tänavasildid ja reklaamid olema kakskeelsed.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt;

Tiibeti keele arendamise ja standardimise eest vastutab riiklik tiibeti keele terminoloogia standardimise komitee (tiibeti keeles བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས, hiina keeles 藏语术语标准化工作委员会|t=藏語術語標準化工作委員會). Komitee tegevust käsitlevad muu hulgas järgmised allikad:&lt;ref&gt;བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས}} (toim). བོད་ཀྱི་སྤྱི་སྐད་སྐོར་གྱི་ཆེད་རྩོམ་ཕྱོགས་བསྒྲིགས, Peking, མི་རིགས་དཔེ་སྐྲུན་ཁན / 民族出版社 1999, ISBN 7-105-03018-6;&lt;br /&gt;[https://web.archive.org/web/20070514065425/http://www.china-language.gov.cn/webinfopub/list.asp?id=2307&amp;columnid=139&amp;columnlayer=01380139 全国术语标准化技术委员会少数民族语分技术委员会藏语工作委员会2006年度工作会议在北京召开], 教育部语言文字应用研究所, china-language.gov.cn, 12.1.2007.&lt;br /&gt;|扎雅·洛桑普赤. [https://web.archive.org/web/20070707132828/http://info.tibet.cn/zt2006/zywdccyfz/xsjl/t20060322_101909.htm 藏语专词术语混乱的症结在哪里], China Tibet Information Center, info.tibet.cn, 22.3.2006.&lt;/ref&gt;

=== Kirjaoskus ===

Tiibetlaste [[kirjaoskamatus]]e määr oli [[1990. aasta Hiina rahvaloendus]]e järgi 69,39% (kogu Hiina rahvastikus 22,21%). [[2000. aasta Hiina rahvaloendus]]eks oli see tiibetlaste seas vähenenud 47,55%-ni (Hiina kogurahvastikus 9,08%-ni).&lt;ref&gt;Minglang Zhou. Legislating Literatcy for Linguistic and Ethnic Minorities in Contemporary China. – Anthony J. Liddicoat (toim). ''Language planning and policy: Issues in Language Planning and Literacy'', Multilingual Matters, Clevedon / Tonawanda / North York 2007, lk 102–121, siin lk 117.&lt;/ref&gt;

Tiibeti autonoomsel piirkonnal on 2000., 2010. ja 2020. aasta loenduse järgi olnud Hiina provintside seas kõige madalam kirjaoskuse määr.&lt;ref&gt;[https://www.business-standard.com/article/current-affairs/tibet-has-lowest-literacy-among-all-provinces-in-china-delhi-think-tank-123022600629_1.html Tibet has lowest literacy among all provinces in China: Delhi think tank], Business Standard, 26.2.2023.&lt;/ref&gt;

=== Koolisüsteem ===

==== Tiibet ====

1998. aastal oli tiibeti keel õppekeeleks 98% Tiibeti algkoolidest&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 233.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; ja 92% algkooliõpetajatest olid tiibetlased. Samal ajal õpetati hiina keelt võõrkeelena.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; 2002. aastal oli tiibeti keeles 181 õpikut 16 õppeaine jaoks ja koostatud oli kaheksa loodusteaduste erialaterminoloogia sõnastikku.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; Sellest hoolimata õpetati matemaatikat, füüsikat ja keemiat põhikooli vanemas astmes ja keskkoolis üldjuhul hiina keeles.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Minglang Zhou, Hongkai Sun: ''Language Policy in the People’s Republic of China'', Kluwer 2004, lk 226.&lt;/ref&gt;

2004. aastal pärinesid tiibeti keele ja kirjanduse õpikute (''gaiyig'' སྐད་ཡིག་, 语文 ''yǔwén'') tekstid 47% ulatuses tänapäevasest ja uuemast tiibeti kirjandusest, 29% ulatuses traditsioonilisest tiibeti kirjandusest ja 24% ulatuses hiina keelest tõlgitud tekstidest.&lt;ref&gt;Ellen Bangsbo. ''Teaching and Learning in Tibet. A Review of Research and Policy Publications'', Nordic Institute of Asian Studies 2004, lk 16.&lt;/ref&gt; Tiibeti ülikoolides ja teistes kõrgkoolides oli 1998. aastal õppekeeleks enamasti hiina keel. Erandiks olid tiibeti ajaloo, keele ja kirjanduse ning traditsioonilise tiibeti meditsiiniga seotud õppeained.&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 235.&lt;/ref&gt; Ühe 2005. aasta uurimuse järgi said tiibetlastest üliõpilased õppida humanitaarteadusi tiibeti keeles mõnes Hiina vähemusrahvustele mõeldud kõrgkoolis.&lt;ref&gt;Gerard Postiglione. Ben Jiao, Sonam Gyatso. Education in Rural Tibet: Development, Problems and Adaptations. – ''China: An International Journal'', 2005, kd 3, nr 1, lk 1–23. [https://www.researchgate.net/publication/263867451 Veebis.]&lt;/ref&gt;

Eeskirjade kohaselt pidid [[hiinlased]] Tiibetis õppima ka tiibeti keelt, kuid juba 2006. aastal seda nõuet üldiselt eirati.&lt;ref&gt;June Teufel Dreyer, Barry Sautman (toim). ''Contemporary Tibet. Politics, Development, and Society in a Disputed Region'', M. E. Sharpe 2006, lk 78.&lt;/ref&gt;

===== Hiina keelepoliitika 2020ndatel =====
Alates 2020. aastast on Hiina keelepoliitika vähemuskeelte suhtes muutunud ja hinnangud sellele lahknevad. Hiina valitsuse ametliku seisukoha järgi on tiibeti keele õppimine ja kasutamine seadusega tagatud ning alg- ja keskkoolides õpetatakse nii tiibeti kui ka hiina keelt.&lt;ref name=&quot;whitepaper2023&quot;&gt;[https://english.www.gov.cn/archive/whitepaper/202311/10/content_WS654db703c6d0868f4e8e120d.html CPC Policies on the Governance of Xizang in the New Era: Approach and Achievements], The State Council of the People's Republic of China, 10.11.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi on õigus tiibeti keelt õppida ja kasutada samuti tagatud.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot;&gt;[https://chinadailyhk.com/article/608157 White paper highlights human rights progress in Xizang], Xinhua / China Daily HK, 28.3.2025.&lt;/ref&gt; Inimõiguste organisatsioonid ja tiibeti keele kaitsjad on aga teatanud, et hiina keel on muutunud üha enam peamiseks õppekeeleks.&lt;ref name=&quot;HRW2020&quot;&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threat China's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/04/04/tibet-language-white-paper/ Netizens demand China reinstate Tibetan language use in schools], Radio Free Asia, 4.4.2025.&lt;/ref&gt; [[Radio Free Asia]] andmetel muutus hiina keel 2020. aastal Tiibeti autonoomse piirkonna alg- ja keskkoolide põhiõppekeeleks ning 2023. aastast on ülikooli sisseastumiseksami keeleks ainult hiina keel.&lt;ref&gt;[https://www.tribuneindia.com/news/world/tibetans-call-out-chinas-language-policy-amid-claims-of-cultural-erasure-and-human-rights-violations Tibetans call out China's language policy], Tribune India (ANI), 8.4.2025, viidates RFA-le.&lt;/ref&gt;

2021. aastal kehtestas Hiina haridusministeerium Human Rights Watchi kirjelduse järgi &quot;laste kõne ühtlustamise kava&quot; (''Children's Speech Harmonization plan''), mis näeb ette  [[hiina kirjakeel]]e kasutamise kogu [[alusharidus]]es vähemusrahvuste asualadel. Human Rights Watchi 2026. aasta aruande järgi ei oska ega taha paljud tiibeti lapsed pärast lasteaia lõpetamist tiibeti keelt rääkida, ka mitte perekonnaliikmetega. Lasteaias käimine ei ole Hiinas kohustuslik, kuid Human Rights Watchi andmetel on see tiibetlaste asualadel muutunud praktikas kohustuslikuks, sest linnade algkoolid nõuavad üha sagedamini tõendit lasteaias käimise kohta. Hiina valitsus ei vastanud organisatsiooni kommentaaripärimistele.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2026/05/04/start-with-the-youngest-children/chinas-use-of-preschools-to-integrate-tibetans &quot;Start with the Youngest Children&quot;: China's Use of Preschools to &quot;Integrate&quot; Tibetans], Human Rights Watch, 4.5.2026.&lt;/ref&gt;

[[Tibet Watch]]i andmetel olid 2023. aasta septembriks [[Ngaba ringkond|Ngaba ringkonna]] tiibeti koolides kõik põhiainete õpikud asendatud hiinakeelsetega ja õpetajatel kästi anda kõik tunnid hiina keeles. Tiibeti keel jäi valikaineks. Tiibetikeelseid õpikuid saavad kooli lõpetamiseni edasi kasutada ainult 2021. aastal õppima asunud õpilased.&lt;ref&gt;[https://tibetwatch.org/all-textbooks-in-tibetan-replaced-in-ngaba/ All textbooks in Tibetan replaced in Ngaba], Tibet Watch, 12.10.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta veebruaris teatas Human Rights Watch, et Ida-Tiibetis oli alates 2021. aastast suletud vähemalt viis tiibeti keelt ja kultuuri edendanud kutsekooli.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;&gt;[https://www.hrw.org/news/2025/02/05/chinese-authorities-shutter-schools-eastern-tibet Chinese Authorities Shutter Schools in Eastern Tibet], Human Rights Watch, 5.2.2025.&lt;/ref&gt; Organisatsiooni andmetel õpetatakse riigikoolides tiibeti lapsi algkoolist keskkoolini ainult hiina keeles ja tiibeti keel on eraldi õppeaine, nagu võõrkeel.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;/&gt; Radio Free Asia teatas 2025. aasta jaanuaris ka tiibeti keele eratundide keelust koolivaheajal mitmes tiibetlastega asustatud piirkonnas. Sarnane keeld kehtestati  juba 2021. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/01/02/tibet-china-enforces-restrictions-students/ China places new restrictions on Tibetan students during winter school break], Radio Free Asia, 2.1.2025&lt;/ref&gt; Tibet Watchi andmetel teatas Tiibeti keskadministratsioon 2026. aasta oktoobris, et [[Gologi ringkond|Gologi ringkonnas]] suleti 2026. aasta suvel ja sügisel vähemalt kolm eraõiguslikku tiibeti kooli, sealhulgas orbude kool.&lt;ref&gt;[https://tibetoffice.org/media-press/news/three-more-tibetan-schools-shut-down-in-golog-as-china-tightens-its-grip-on-tibetan-language-education Three More Tibetan Schools Shut Down in Golog as China Tightens Its Grip on Tibetan-Language Education], Central Tibetan Administration, 19.10.2026.&lt;/ref&gt;

2023. aasta veebruaris väitsid kolm ÜRO sõltumatut eksperti, et umbes miljon tiibeti last õpib internaatkoolides, kus õppekeel on hiina keel.&lt;ref&gt;[https://ungeneva.org/en/news-media/news/2023/02/77614/china-tibetan-children-forced-assimilate-independent-rights-experts China: Tibetan children forced to assimilate, independent rights experts fear], UN Geneva, 6.2.2023.&lt;/ref&gt; Hiina ametivõimud vastavad, et lapsi ei sunnita internaatkoolidesse ja paljudes koolides õpetatakse ka tiibeti keelt ja Tiibeti ajalugu.&lt;ref&gt;[https://www.globalsecurity.org/military/library/news/2024/07/mil-240721-rfa01.htm China's controversial boarding school policy for Tibetans explained], RFA, 21.7.2024.&lt;/ref&gt;

12. märtsil 2026 võttis Hiina Rahvakongress vastu &quot;Etnilise ühtsuse ja arengu edendamise seaduse&quot; (poolt 2756, vastu 3, erapooletuid 3) ja see jõustus 1. juulil 2026.&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/world/china/china-set-pass-new-ethnic-minority-law-prioritise-use-mandarin-language-2026-03-12/ China passes new ethnic minority law, prioritises use of Mandarin language], Reuters, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Seaduse järgi vähemuskeeli &quot;austatakse ja kaitstakse&quot;, kuid kui hiina keelt ja vähemuskeeli kasutatakse koos, peab hiina keel olema esikohal. Koolieelikud peavad hiina keelt valdama ja avalikes kohtades peavad hiina märgid olema nähtavamad kui vähemuste kirjad.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot;&gt;[https://rfa.org/english/tibet/2026/07/24/explainer-china-ethnic-unity-law-tibet-uyghur/ Explained: China's 'ethnic unity and progress promotion' law], RFA, 24.7.2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.asianews.it/news-en/What-Xi-Jinpings-new-law-on-ethnic-groups-in-china-says-65025.html What Xi Jinping's new law on ethnic groups in China says], AsiaNews, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Hiina valitsus rõhutab seaduse 15. artiklit, mis kaitseb vähemuste õigust oma keelt õppida ja kasutada, kriitikud aga väidavad, et seadus fikseerib hiina keele ülemvõimu hariduses ning annab juba rakendatud poliitikale õigusliku aluse ja võib tiibeti keele kasutamist hariduses ja avalikus elus veelgi piirata.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot; /&gt;

==== Pagulased Indias ====

India tiibeti koolides oli õppekeeleks kuni 1985. aastani ainult inglise keel. 2006. aastal õpetati mõnes algkoolis esimese viie klassi jooksul osa aineid tiibeti keeles, alates kuuendast klassist aga käis õppetöö ainult inglise keeles. Kõik keskkooliõpikud olid ingliskeelsed.&lt;ref&gt;Dagmar Bernstorff, Hubertus von Welck. ''Exile as Challenge. The Tibetan Diaspora'', Orient Longman 2002, lk 271; Ashild Kolas, Monika P. Thowsen. ''On the Margins of Tibet. Cultural Survival on the Sino-Tibetan Frontier'', University of Washington Press 2006, lk 176; A. Tom Grunfeld. ''The Making of Modern Tibet'', M. E. Sharpe, 1996, lk 179, 198.&lt;/ref&gt; [[Dharamsala]] tiibeti koolides nägi tollane inimressursside arendamise ministeeriumi õppekava ette, et alates põhikooli keskastmest õpetatakse õppeaineid inglise keeles.&lt;ref&gt;Mary Ann Maslak. School as a site of Tibetan ethnic identity construction in India? Results from a content analysis of textbooks and Delphi study of teachers' perspectives. – ''Educational Review'', 2008, kd 60, nr 1, lk 85–106.&lt;/ref&gt;

=== Meedia ===

2000. aastal ilmus Tiibetis kokku 14 tiibetikeelset ajakirja ja 10 päevalehte. Lisaks ilmus Hiina teistes piirkondades käputäis piirkondlikke&lt;ref&gt;Kõige mõjukamate seas olid ༄༅༎སྦྲང་ཆར༎ (&quot;Kevadvihm&quot;) [[Qinghai]]s ja ༄༅༎ཟླ་ཟེར༎ (&quot;Kuuvalgus&quot;) [[Gansu]]s. Vt: Toni Huber. ''Amdo Tibetans in Transition. Society and Culture in the Post-Mao Era''. Brill 2000, lk 40.&lt;/ref&gt; ja üleriigilisi&lt;ref&gt;Nende seas oli Pekingis ilmuv ༄༅༎ཀྲུང་གོའི་བོད་ཀྱི་ཤེས་རིག༎ (&quot;Tibetoloogia Hiinas&quot;).&lt;/ref&gt; tiibetikeelseid ajalehti ja ajakirju.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi ilmus 2024. aasta lõpuks Tiibeti autonoomses piirkonnas tiibeti keeles 17 ajakirja ja 11 ajalehte.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot; /&gt; Tiibeti keeles tegutses arvukalt raadio- ja telejaamu ning tehti kinofilme, sealhulgas Lhasa ja kamba keelevariandis.&lt;ref&gt;Ka [[Radio China International]] edastas saateid nendes keelevariantides: [http://tibetan.chinabroadcast.cn/lhasa.htm tibetan.chinabroadcast.cn] ja [http://tibetan.chinabroadcast.cn/kangba.htm tibetan.chinabroadcast.cn].&lt;/ref&gt; Hiinas andis üheksa kirjastust regulaarselt välja tiibetikeelseid raamatuid. Igal aastal ilmus ligikaudu tuhat nimetust.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;

===Lahkarvamused tiibeti keele ohustatuse üle===

2008. aasta veebruaris toetas Briti parlamendiliige [[Norman Baker]] [[rahvusvaheline emakeelepäev|rahvusvahelise emakeelepäeva]] puhul [[Free Tibet Campaign]]i avaldatud ülevaadet ja nõudmist teha tiibeti keel Tiibeti autonoomse piirkonna ametikeeleks. Ta väitis: &quot;Hiina valitsus ajab teadlikku poliitikat hävitada kõik tiibetlik, sealhulgas tiibetlaste oma keel nende enda kodumaal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120725060858/http://www.freetibet.org/newsmedia/report-reveals-determined-chinese-assault-tibetan-language Report reveals determined Chinese assault on Tibetan language], Free Tibet, 21.2.2008.&lt;/ref&gt; Tibetoloog [[Elliot Sperling]] märkis seevastu, et &quot;teatud piirides püüab [[Hiina Rahvavabariik]] tiibeti kultuuri väljendamist võimaldada&quot; ja  &quot;kogu Tiibeti kiltmaal toimuvat kultuurilist tegevust ei saa ignoreerida&quot;.&lt;ref&gt;Sperling Elliot. Exile and Dissent: The Historical and Cultural Context. – Melissa Harris, Sydney Jones (toim). ''Tibet Since 1950: Silence, Prison, or Exile'',  2000, lk 31–36.&lt;/ref&gt;

2003. aastal seadis [[Barry Sautman]] ajakirjas [[Texas International Law Journal]] kahtluse alla väited tiibeti keele ohustatusest. Ta kirjutas, et ükski paljudest tollastest ohustatud keeli käsitlevatest uuringutest ei pidanud tiibeti keelt ohustatuks ja  tiibetlaste keele säilitamine erines keele kadumisest isegi sellistes lääneriikide kaugemates piirkondades, kus rakendati liberaalset keelepoliitikat. Sautmani sõnul olid väited, et Tiibeti algkoolides õpetati hiina keeles, ekslikud: tiibeti keel oli peamine õppekeel peaaegu kõigis Tiibeti autonoomse piirkonna algkoolides. Ta lisas, et hiina keelt hakati varastes klassides õpetama ainult linnakoolides ning põhjusel, et vähem kui neli tiibetlast kümnest jõudis keskkooli, oli algkool nende kultuurilise kujunemise seisukohalt kõige olulisem.&lt;ref&gt;Barry Sautman. Cultural Genocide and Tibet. – ''Texas International Law Journal'', 2003, 38, nr 2, lk 173–246.&lt;/ref&gt;

==Kiri==
{{Vaata|Tiibeti kiri|Tiibeti punktkiri}}

Tiibeti keelt kirjutatakse ühes [[india kirjad|India kirjadest]]. Selle ajalooliselt konservatiivne kirjaviis kajastab [[vanatiibeti keel]]e häälikusüsteemi ega kajasta piisavalt tänapäeva tiibeti keele hääldust.&lt;ref name=&quot;Britannica&quot;&gt;Tibetan language. – ''Encyclopaedia Britannica''. [https://www.britannica.com/print/article/594982 Veebis.]&lt;/ref&gt; See aitab ühendada [[tiibeti keel (koondnimetus)|tiibetikeelset]] ala ning on abiks ka [[hiina-tiibeti algkeel]]e ja [[vanahiina keel]]e rekonstrueerimisel.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill. ''The Historical Phonology of Tibetan, Burmese, and Chinese'', Cambridge University Press 2019, ISBN 978-1-316-60151-8.&lt;/ref&gt;

Kõige levinum süsteem, mida teadlased kasutavad tiibeti kirjas kirjutatud teksti [[latinisatsioon|latiniseerimiseks]], on [[Wylie transliteratsioon]]. Keeleteadlased kasutavad sageli ka muid, enda tarbeks välja töötatud transliteratsioonisüsteeme. Häälduse ligikaudseks edasiandmiseks on [[Hiina]] ametlik latinisatsioon [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]. Ingliskeelsetes materjalides kasutatakse transkriptsiooni [[THL]].&lt;ref&gt;David Germano, Nicolas Tournadre. [https://web.archive.org/web/20221224035020/https://www.thlib.org/reference/transliteration/#!essay=/thl/phonetics/s/b5 THL Simplified Phonetic Transcription of Standard Tibetan], The Tibetan and Himalayan library, 2003. &lt;/ref&gt; Mõne nime puhul on kasutusel ka ebareeglipärane transkriptsioon, näiteks [[Džomolungma]].

Tiibeti kirja silbi ortograafiline struktuur on (C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;)C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;(C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;)V(C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;).&lt;ref&gt;Nyima Droma, Ellen Bartee. ''A beginning textbook of Lhasa Tibetan'', National Press for Tibetan Studies 2000, lk 9–17.&lt;/ref&gt; Kõik kombinatsioonid ei ole lubatud.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Asukoht
!C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;
!V
!C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;
|-
!Nimetus
|Eesliide
|Ülatäht
|Juurtäht
|Alatäht
|Täishäälik
|Järelliide
|Teine järelliide
|-
!Lubatud tähed
|&lt;big&gt;ག ད བ མ འ&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ར ལ ས&lt;/big&gt;
|mis tahes kaashäälik
|&lt;big&gt;ཡ ར ལ ཝ&lt;/big&gt;
|mis tahes täishäälik
|&lt;big&gt;ག ང ད ན བ མ འ ར ལ ས&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ད ས&lt;/big&gt;
|}

== Fonoloogia ==
[[Silp|Silbi]] ehitus on suhteliselt lihtne.&lt;ref&gt;Lim 2018: 12.&lt;/ref&gt; [[Kaashäälikuühend]]id ei ole lubatud&lt;ref&gt;Denwood 1999: 75.&lt;/ref&gt; ja silbi lõpus võib olla ainult üks kaashäälik.&lt;ref&gt;Denwood 1999: 71.&lt;/ref&gt; Zhangi (2024) kirjelduse järgi on tüüpilise silbi ehitus (C)V(ː)(C)(C), kusjuures [[silbilõpp|silbilõpus]] võib [[sonorant|sonorandile]] järgneda ka /ʔ/.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot;&gt;Zhang Yubin. Central Tibetan (Lhasa). – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2025, 54, lk 788–810, [https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-the-international-phonetic-association/article/central-tibetan-lhasa/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5 Veebis.]&lt;/ref&gt; Sõna sees võivad esineda &quot;fossiilsed konsonandid&quot;: need on klassikalise tiibeti keele keeruliste silbialguliste kaashäälikuühendite tänapäevased refleksid, mis ei hääldu üksiku [[morfeem]]i puhul, kuid häälduvad liitsõnas.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; Täishäälikud võivad olla lühikesed või pikad ja [[täishääliku pikkus|pikad täishäälikud]] võivad lisaks olla [[nasaalvokaal|nasaliseeritud]].&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 272.&lt;/ref&gt; [[Vokaalharmoonia]] esineb kahesilbilistes sõnades ja [[finiitne tegusõnavorm|finiitsetes tegusõnavormides]].&lt;ref&gt;Chang, Chang 1968.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 271.&lt;/ref&gt; Zhangi (2024) järgi on see täishääliku kõrguse tõusu harmoonia, kus kõrged täishäälikud tõstavad külgnevate silpide madalamaid täishäälikuid; regressiivne harmoonia on järjekindel, progressiivne aga mitte.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;

[[toon (keeleteadus)|Toonid]] on tähendust eristavad. Eristatakse vähemalt kahte [[toonifoneem]]i.{{sfn|Lim|2018|p=28}} Kuigi Hiina keeleteadlased eelistavad nelja tooni analüüsi,&lt;ref&gt;Lim 2018: 34&lt;/ref&gt; leiab [[Scott DeLancey|DeLancey]] (2003), et langev toon ja sõnalõpuline [k] või [ʔ] on [[kontrastne jaotussuhe|kontrastses jaotussuhtes]]. Sellepärast ta räägib kas kõrge või madala tooniga silpidest.&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 272.&lt;/ref&gt;

=== Kaashäälikud ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Konsonant]][[foneem]]id
!
! [[Labiaal]]id
! [[Alveolaar]]id
! [[Retrofleks]]id
! [[Alveopalataal]]id
! [[Palataliseeritud velaar]]id
! [[Velaar]]id
! [[Glotaal]]id
|-
! [[Nasaal]]id
| /m/
| /n/
|
| /ɲ/
|
| /ŋ/
|
|-
! [[Klusiil]]id
| /pʰ/ /p/
| /tʰ/ /t/
|
|
| /kʲʰ/ /kʲ/
| /kʰ/ /k/
| /ʔ/
|-
! [[Afrikaat|Afrikaadid]]
|
| /tsʰ/ /ts/
| /tʂʰ/ /tʂ/
| /tɕʰ/ /tɕ/
|
|
|
|-
! [[Frikatiiv]]id
|
| /s/
| /ʂ/
| /ɕ/
|
|
| /h/
|-
! [[Poolvokaal]]id
| /w/
| /ɹ/
|
| /j/
|
|
|
|-
! [[Lateraal]]id
|
| /l̥/ /l/
|
|
|
|
|
|}

# Klusiilidel ja afrikaatidel on eristus [[aspiratsioon]]i järgi. Zhangi (2024) andmetel võivad aspireeritud klusiilid ja afrikaadid kahesilbilise sõna teises silbis aspiratsiooni  kaotada ning nii aspireeritud kui ka aspireerimata klusiilid võivad vokaalidevahelises positsioonis heliliseks muutuda.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; Mõnede varasemate kirjelduste järgi muutuvad madala tooni korral aspireerimata klusiilid ja afrikaadid helilisteks ning aspireeritud klusiilid ja afrikaadid kaotavad osa aspiratsioonist, nii et nende erinevus põhineb peamiselt helilisusel. Lhasa kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvate kõnelejate murdes madala tooni korral helilisi klusiile ja afrikaate ei kasutata.
# Poolvokaalil /ɹ/ on neli hääldusvarianti: [ɹ], [ʐ], [ɾ] ja [r]. Varasemates uurimustes on oletatud ka helitut poolvokaali, näiteks [ɹ̥] (Dawson 1980b; Sprigg 1954; Tournadre, Dorje 2003). Zhangi (2024) andmetes selle hääliku olemasolu kohta selgeid tõendeid ei ole. Mõnes Lhasa või kesktiibeti keele variandis võib see olla foneemi /ʂ/ variant.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;
# Zhangi (2024) kirjelduses esinevad silbi lõpus konsonantfoneemid /p/, /ʔ/, /m/, /ŋ/, /ɹ/ ja /l/. Varasemates kirjeldustes loetakse silbilõpuliseks ka foneemi /k/, mida sõna lõpus ei hääldata, välja arvatud väga formaalses kõnes. Klassikalise tiibeti keele sõnalõpuline /n/ on samuti säilinud, kuid tänapäevases häälduses väljendub see tavaliselt eelneva täishääliku nasalisatsioonina, mitte eraldi konstandina. Kõnekeeles jäävad silbilõpulised /ɹ/ ja /l/ sageli hääldamata ja väljenduvad eelneva täishääliku pikenemisena. Ka /ŋ/ ja /ʔ/ võivad redutseeruda, kusjuures vokaal pikeneb (foneemi /ŋ/ puhul ka nasaliseerub).&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; [[Larüngaalklusiil]] /ʔ/ esineb silbi lõpus ja vastab klassikalise tiibeti keele silbilõpuhäälikutele /s/, /t/ või /k/, mis on hiljem kadunud. Näiteks Tiibeti endanimetus oli klassikalises tiibeti keeles ''Bod'', kuid nüüd hääldatakse seda [pʰø̀ʔ].

=== Täishäälikud ===
Täishäälikuid on kirjeldatud ja iseloomustatud mitut moodi. Nende uurimine jätkub.&lt;ref name=&quot;Gong_2020&quot;&gt;Gong Xun. How many vowels are there in Lhasa Tibetan? – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2020, 43, nr 2, lk 225–254.&lt;/ref&gt;

Tournadre ja Sangda Dorje eristavad kaheksat täishäälikut:&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003, lk 35.&lt;/ref&gt;

{| class=wikitable style=text-align:center
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Vokaal]][[foneem]]id !
! [[Eesvokaal]]id
! [[Keskvokaal]]id
! [[Tagavokaal]]id
|-
! [[Kõrge vokaal|Kõrged]]
| /i/ /y/
|
| /u/
|-
! [[Keskkõrge vokaal|Keskkõrged]]
| /e/ /ø/
|
| /o/
|-
! [[Keskmadal vokaal|Keskmadalad]]
| /ɛ/
|
|
|-
! [[Madal vokaal|Madalad]]
|
| /a/
|
|}

Zhangi (2024) järgi on kaheksa lühikest täishäälikut /i, e, ɛ, y, ø, u, o, a/ üldtunnustatud.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;

Mõnikord kirjeldatakse veel kolme täishäälikut, mida peetakse oluliselt erinevaks: [ʌ] või [ə], mis on tavaliselt foneemi /a/ [[allofoon]]; [ɔ], mis on tavaliselt foneemi /o/ allofoon; ja [ɛ̈] (ümardamata tsentraliseerunud keskvokaal), mis on tavaliselt foneemi /e/ allofoon. Need häälikud esinevad tavaliselt [[kinnine silp|kinnistes silpides]]. Et tiibeti keeles ei ole lubatud [[geminaat|geminaadid]], siis mõnikord lõpeb silp sama häälikuga, millega algab järgmine silp. Siis hääldatakse esimest silpi [[lahtine silp|lahtise silbina]], kuid selles säilib kinnisele silbile iseloomulik täishäälik. Näiteks ཞབས ''zhabs'' 'jalg' hääldatakse [ɕʌp] ja པད ''pad'' (laen sanskriti sõnast ''padma'', '[[india lootos]]') hääldatakse [pɛʔ], kuid liitsõna ཞབས་པད ''zhabs pad'' (&quot;lootosejalg&quot;, 'minister') hääldatakse [ɕʌpɛʔ]. See võib tekitada [[minimaalpaar]]e, milles eristuvad häälikud, mis muudes olukordades on allofoonid.

Mõned uurijad (Dawson 1980a, 1980b; Gong 2020) postuleerivad veel vokaale /ɪ, ʊ, ɔ, ə/ ja analüüsivad süsteemi kahe komplektina: kitsendatud (RTR) ja kitsendamata (ATR) vokaalid. Zhangi (2024) andmed seda analüüsi täielikult ei toeta: tema kõnelejatel esinevad [ɪ] ja [ʊ] ainult allofoonidena (näiteks enne silbilõpu foneemi /ɹ/),aga silbisulandumisest tekkinud [ɔ] ja [ə] paistavad olevat kontrastsemad, kuid peamiselt kõnekeeles.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;

Allikad lahknevad selles, kas häälikud [ɛ̈] (foneemist /e/ kinnises silbis) ja [ɛ] (foneemist /a/ [[metafoonia]] tõttu) on erinevad või sisuliselt identsed.

Foneemne täishäälikupikkus esineb piiratud juhtudel. Klassikalise tiibeti keele järelliidete, tavaliselt ''{{'}}i'' (འི་) sulandumine sõna lõpus tekitab pika täishääliku. [[Foneetiline transkriptsioon|Foneetilistes transkriptsioonides]] jäetakse see tunnus mõnikord märkimata. Tavalises kõnehäälduses asendatakse silbi lõpus esinevad häälikud [r] ja [l] sageli samuti täishääliku pikendamisega.

Täishäälikutel /i/, /y/, /e/, /ø/ ja /ɛ/ on nasaliseeritud vasted /ĩ/, /ỹ/, /ẽ/, /ø̃/ ja /ɛ̃/.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 55.&lt;/ref&gt; Ajalooliselt tulevad need vastavalt ühenditest /in/, /un/, /en/, /on/ ja /an/. Neid märgitakse ka kirjas. Ühendite /un/, /on/ ja /an/ kvaliteet on muutunud, sest ajalooline /n/ põhjust kesktiibeti keele Wü harus koos kõigi teiste sõnalõpuliste [[koronaal]]idega [[umlaut|umlaudi]] tüüpi muutuse.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 56.&lt;/ref&gt; Mõnel ebatavalisel juhul võivad nasaliseeruda ka häälikud /a/, /u/ ja /o/.

=== Toonid ===
Lhasa murret kirjeldatakse tavaliselt kahetoonilisena: eristatakse kõrget ja madalat tooni. (Zhangi (2024) järgi on kahe leksikaalse tooni olemasolus üldine üksmeel; nelja-, kuue- ja kaheksatoonilised kirjeldused arvestavad lisaks kontuuri ja pikkust.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;) Ühesilbilistes sõnades võib kumbki toon esineda siiski kahe erineva kontuuriga. Kõrge toon võib olla kas tasane või langev ja madal toon kas tõusev või tõusev-langev. Viimase puhul tõuseb toon keskmisele kõrgusele ja langeb uuesti. Kontuur sõltub suuresti [[silbiriim]]i tüübist: langev ja tõusev-langev kontuur kaasnevad silbilõpulise /p/ või /ʔ/-ga.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; Tavaliselt piisab kahe tooni eristamisest, sest minimaalpaare, mis erinevad ainult toonikontuuri poolest, on väga vähe. See erinevus esineb ainult mõnes sõnas, mis lõpevad häälikuga [m] või [ŋ]. Näiteks sõna ''kham'' (ཁམ, 'tükk') hääldatakse [kʰám] kõrge tasase tooniga, sõna ''Khams'' (ཁམས་, '[[Kham]]') hääldatakse [kʰâm] kõrge langeva tooniga.&lt;ref name=&quot;g447&quot;&gt;P. Strazny. ''Encyclopedia of Linguistics'', Taylor &amp; Francis 2013, ISBN 978-1-135-45522-4, lk 1105.&lt;/ref&gt;

Mitmesilbilistes sõnades eristab toon tähendust peamiselt esimeses silbis. Zhangi (2024) järgi on Lhasa murdel mallipõhine sõnatoonisüsteem, milles kahesilbiliste sõnade mallid on HH, LH ja LL ning kõrge ja madala tooni vastandus on tavaliselt kontrastne ainult esimeses silbis.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; Sellepärast võiks tiibeti keelt fonoloogilise [[keeletüpoloogia]] seisukohalt täpsemalt nimetada [[tooniaktsendikeel]]eks, mitte päris [[toonikeel]]eks, milles igal silbil võib olla omaette toon.

==Morfoloogia==

=== Nimisõnad ja asesõnad ===

Nimisõnadel puudub [[grammatiline sugu]], kuigi sugu saab väljenduda leksikaalselt. Nimisõnadel [[arv (keeleteadus)|arvu]]kategooriat ei ole. Inimest tähistavatele [[Definiitsus|definiitsusele]] võidakse lisada [[mitmus]]t väljendav liide ཚོ (''tsho'').

On kirjeldatud kuut käänet: [[absolutiiv]], [[ergatiiv]], [[genitiiv]], [[ablatiiv]], [[komitatiiv]] ja [[obliikvakääne]] (täidab ka [[daativ]]i ja [[lokatiiv]]i funktsioone). On ka teisi käänete käsitlusi. [[klassikaline tiibeti keel|Klassikalise tiibeti keele]] puhul on pakutud näiteks kümmet käänet.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The Classical Tibetan cases and their transcategoriality. – ''Himalayan Linguistics'', 2010.&lt;/ref&gt; Käändeid väljendatakse üldjuhul abisõnadega, mis liituvad tervele nimisõnafraasile, mitte üksikule nimisõnale. Nende järelliidete kuju võib varieeruda tüve lõpphääliku järgi.

Isikulistel asesõnadel on grammatiline arv: neil on [[ainsus]]e, [[kaksus]]e ja [[mitmus]]e vormid. Kaksusevorm moodustatakse liitega གཉིས (''gnyis'') 'kaks', mitmusevorm liitega ཚོ (''tsho''). Asesõnadel võib olla üks kuni kolm [[registri (keeleteadus)|registrit]]: näiteks on esimesel isikul üks vorm ང (''nga''), teise isiku ainsuses aga eristatakse viisakat vormi ཁྱེད་རང (''khyed rang'') ja mitteformaalset vormi ཁྱོད (''khyod'').&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/45A-tib Tibetan (Standard Spoken): Politeness Distinctions in Pronouns |website], WALS Online.&lt;/ref&gt; Kolmanda isiku mitteformaalsetes vormides eristatakse mees- ja naissugu (ཁོ (''kho'') ja མོ (''mo'')), neutraalne vorm on ཁོང (''khong'').

Näitaval asesõnal on kolm kaugusastet: lähedane འདི (''ʼdi'') 'see', keskmine དེ (''de'') 'too' ja kauge ཕ་གི (''pha-gi'') 'too seal kaugel'. Neile saab lisada käändetunnuseid.

===Arvsõnad ja numbrid===
Tiibeti numbrid on [[tiibeti kiri|tiibeti kirjas]] kasutatav numbrisüsteem, mis on üks [[India numbrid|India numbrite]] variante. Seda kasutatakse tiibeti keeles.&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/writing/tibetan.htm Tibetan (བོད་སྐད)], Omniglot.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/language/numbers/tibetan.htm Numbers in Tibetan], Omniglot.&lt;/ref&gt; See on [[kümnendsüsteem]]il põhinev [[positsiooniline arvusüsteem]],&lt;ref name=&quot;TD2003&quot;&gt;Nicolas Tournadre, Sangda Dorje. ''Manual of Standard Tibetan: Language and civilization'', Snow Lion Publications: Ithaca, N.Y. 2003, ISBN 1559391898, lk 131–134.&lt;/ref&gt; mida on kasutatud juba varajastes [[klassikaline tiibeti keel|klassikalise tiibeti keele]] tekstides. Ka [[mongoli numbrid]] on välja töötatud tiibeti numbrite põhjal.&lt;ref&gt;Stephen Chrisomalis. ''Numerical Notation: A Comparative History'', Cambridge University Press 2010 ISBN 9780521878180.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.unicode.org/versions/Unicode10.0.0/ch13.pdf The Unicode® Standard Version 10.0 – Core Specification: South and Central Asia-II], Unicode.org.&lt;/ref&gt;

==== Numbrid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti numbrid
| ༠ || ༡ || ༢ || ༣ || ༤ || ༥ || ༦ || ༧ || ༨ || ༩
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Devanaagari numbrid]]
| ०|| १ || २ || ३ || ४ || ५ || ६ || ७ || ८ || ९
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Bengali numbrid]]
| ০ || ১ || ২ || ৩ || ৪ || ৫ || ৬ || ৭ || ৮ || ৯
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Araabia numbrid]]
| 0 || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9
|}

==== Põhiarvud ja -arvsõnad ====
Erinevalt paljudest teistest [[Ida-Aasia]] keeltest, näiteks [[birma keel]]est, [[hiina keel]]est, [[jaapani keel]]est, [[korea keel]]est ja [[vietnami keel]]est, ei kasutata Lhasa tiibeti keeles loendamisel koos arvsõnadega [[loendussõna|loendussõnu]] ([[klassifikaator (keeleteadus)|klassifikaatoreid]]). Kümnetele järgneb siiski sageli ka tervikut või hulka väljendav sõna, mida kasutatakse mõnikord ka väiksemate arvude järel.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot;&gt;Waddell, de Lacouperie 1911: 920.&lt;/ref&gt;

Teaduslikes ja astroloogilistes teostes tähistatakse arve sümboolsete sõnadega, nagu ka [[sanskriti keel]]es.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon ja hääldus
|-
| 0 || ༠ || ཀླད་ཀོར་ || laykor
|-
| 1 || ༡ || གཅིག་ || chigk [t͡ɕi˥˩]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་ || nyi [ȵiː˥]
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་ || sum [sum˥]
|-
| 4 || ༤ || བཞི་ || shi [ɕi˩˧]
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་ || nga [ŋa˥]
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་ || trug [ʈ͡ʂʰu˩˧˨]
|-
| 7 || ༧ || བདུན་ || dün [tỹ˩˧]
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་ || gyay [cɛː˩˧˨]
|-
| 9 || ༩ || དགུ་ || gu [ku˩˧]
|}

===== Suuremad arvud =====
{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་ || chu
|-
| 11 || ༡༡ || བཅུ་གཅིག་ || chu chigk
|-
| 12 || ༡༢ || བཅུ་གཉིས་ || chu nyi
|-
| 13 || ༡༣ || བཅུ་གསུམ་ || chuk sum
|-
| 14 || ༡༤ || བཅུ་བཞི་ || chu shi
|-
| 15 || ༡༥ || བཅོ་ལྔ་ || cho nga
|-
| 16 || ༡༦ || བཅུ་དྲུག་ || chu druk
|-
| 17 || ༡༧ || བཅུ་བདུན་ || chup dün
|-
| 18 || ༡༨ || བཅོ་བརྒྱད || cho gyay
|-
| 19 || ༡༩ || བཅུ་དགུ་ || chu gu
|-
| 20 || ༢༠ || ཉི་ཤུ་ || nyi shu
|-
| 21 || ༢༡ || ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག || nyi shu tsa chigk
|-
| 30 || ༣༠ || སུམ་ཅུ || sum ju
|-
| 31 || ༣༡ || སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག || sum ju so chigk
|-
| 40 || ༤༠ || བཞི་བཅུ || ship ju
|-
| 41 || ༤༡ || བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག || ship ju shey chigk
|-
| 50 || ༥༠ || ལྔ་བཅུ || ngap ju
|-
| 51 || ༥༡ || ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག || ngap ju nga chigk
|-
| 60 || ༦༠ || དྲུག་ཅུ || trug chu
|-
| 61 || ༦༡ || དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག || trug chu rey chigk
|-
| 70 || ༧༠ || བདུན་ཅུ || dün ju
|-
| 71 || ༧༡ || བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག || dün ju dön chigk
|-
| 80 || ༨༠ || བརྒྱད་ཅུ || gyay ju
|-
| 81 || ༨༡ || བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག || gyay ju gya chigk
|-
| 90 || ༩༠ || དགུ་བཅུ || gup ju
|-
| 91 || ༩༡ || དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག || gup ju go chigk
|-
| 100 || ༡༠༠ || བརྒྱ་ || gya
|-
| 282 || ༢༨༢ || ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས || nyi gya dang gyay ju gya nyi
|-
| 1 000 || ༡༠༠༠ || སྟོང་ || tong
|-
| 3 047 || ༣༠༤༧ || སུམ་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་བཞི་བཅུ་ཞེ་བདུན || sum tong gya mey dang ship ju shey dün
|-
| 10 000 || ༡༠༠༠༠ || ཁྲི་ || thri
|-
| 1 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠ || ས་ཡ་ || sa ya
|-
| 10 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠ || བྱེ་བ་ || che wa
|-
| 100 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠ || དུང་ཕྱུར་ || dung chur
|-
| 1 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ || ther pum
|-
| 10 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ཆེན་པོ་ || ther pum chen po
|-
| 100 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ || thrag trig
|-
| 1 000 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ཆེན་པོ་ || thrag trig chen po
|}

20-st suuremates arvsõnades kasutatakse esimese ja teise numbri ühendamiseks arvsõna osade vahele paigutatavat ühendavat osist. Need osised on iga kümneliste arvu puhul erinevad: 21–29 puhul རྩ (''rtsa''), 31–39 puhul སོ (''so''), 41–49 puhul ཞེ (''zhe''), 51–59 puhul ང (''nga''), 61–69 puhul རེ (''re''), 71–79 puhul དོན (''don''), 81–89 puhul གྱ (''gya'') ja 91–99 puhul གོ (''go''). Kirjas võib རྩ asemel kasutada ka vormi ཉེར. Et iga osis vastab kindlale kümneliste arvule, võib selle abil jätta teise numbri täieliku nimetuse välja ütlemata (näiteks 32 puhul སོ་གཉིས, mitte སུམ་ཅུ་སོ་གཉིས). Nulliga lõppevate numbrite puhul neid osiseid ei kasutata. Lisaks võib numbri lõppemist nulliga rõhutada, lisades lõppu ཐམ་པ (näiteks བཞི་བཅུ་ཐམ་པ ja བརྒྱ་ཐམ་པ). Sajalistega seotud numbripositsioon eraldatakse väiksematest positsioonidest kirjas osisega དང (''dang''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ja', ja kõnes osisega ར (näiteks 282 on ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས või ཉིས་བརྒྱ་ར་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས).&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt; Kui nelja- või enamakohalises numbris on sajaliste positsioonis null, väljendatakse seda sõnaühendiga བརྒྱ་མེད (''brgya med''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ilma sajata' (näiteks ཉིས་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་ཉི་ཤུ་ཉེར་ལྔ). Miljonist (ས་ཡ, ''sa ya'') suuremate järkude nimetusi käsitatakse nimisõnadena ja nende kordajad paigutatakse nimetuse järele.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Arvsõnade 1, 2, 3 ja 10 kirjapilt muutub teiste arvsõnadega liitmisel, sest sellistes ühendites nende hääldus muutub.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Järgnevas tabelis on arvsõnad Wylie transliteratsioonis.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! [[Araabia numbrid|Araabia numbritega]]
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
|-
|གཅིག
|gcig
|1
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག
|nyi shu rtsa gcig
|21
|
|བཞི་བརྒྱ
|bzhi brgya
|400
|-
|གཉིས
|gnyis
|2
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཉིས
|nyi shu rtsa gnyis
|22
|
|ལྔ་བརྒྱ
|lnga brgya
|500
|-
|གསུམ
|gsum
|3
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གསུམ
|nyi shu rtsa gsum
|23
|
|དྲུག་བརྒྱ
|drug brgya
|600
|-
|བཞི
|bzhi
|4
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བཞི
|nyi shu rtsa bzhi
|24
|
|བདུན་བརྒྱ
|bdun brgya
|700
|-
|ལྔ
|lnga
|5
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་ལྔ
|nyi shu rtsa lnga
|25
|
|བརྒྱད་བརྒྱ
|brgyad brgya
|800
|-
|དྲུག
|drug
|6
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དྲུག
|nyi shu rtsa drug
|26
|
|དགུ་བརྒྱ
|dgu brgya
|900
|-
|བདུན
|bdun
|7
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བདུན
|nyi shu rtsa bdun
|27
|
|སྟོང
|stong
|1000
|-
|བརྒྱད
|brgyad
|8
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བརྒྱད
|nyi shu rtsa brgyad
|28
|
|ཁྲི
|khri
|(ühik) 10 000
|-
|དགུ
|dgu
|9
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དགུ
|nyi shu rtsa dgu
|29
|
|
|
|
|-
|བཅུ
|bcu
|10
|
|སུམ་ཅུ
|sum cu
|30
|
|སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག
|sum cu so gcig
|31
|-
|བཅུ་གཅིག
|bcu gcig
|11
|
|བཞི་བཅུ
|bzhi bcu
|40
|
|བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག
|bzhi bcu zhe gcig
|41
|-
|བཅུ་གཉིས
|bcu gnyis
|12
|
|ལྔ་བཅུ
|lnga bcu
|50
|
|ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག
|lnga bcu nga gcig
|51
|-
|བཅུ་གསུམ
|bcu gsum
|13
|
|དྲུག་ཅུ
|drug cu
|60
|
|དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག
|drug cu re gcig
|61
|-
|བཅུ་བཞི
|bcu bzhi
|14
|
|བདུན་ཅུ
|bdun cu
|70
|
|བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག
|bdun cu don gcig
|71
|-
|བཅོ་ལྔ
|bco lnga
|15
|
|བརྒྱད་ཅུ
|brgyad cu
|80
|
|བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག
|brgyad cu gya gcig
|81
|-
|བཅུ་དྲུག
|bcu drug
|16
|
|དགུ་བཅུ
|dgu bcu
|90
|
|དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག
|dgu bcu go gcig
|91
|-
|བཅུ་བདུན
|bcu bdun
|17
|
|བརྒྱ
|brgya
|100
|
|བརྒྱ་དང་གཅིག
|brgya dang gcig
|101
|-
|བཅོ་བརྒྱད
|bco brgyad
|18
|
|བརྒྱ་དང་ལྔ་བཅུ
|brgya dang lnga bcu
|150
|
|
|
|
|-
|བཅུ་དགུ
|bcu dgu
|19
|
|ཉིས་བརྒྱ
|nyis brgya
|200
|
|
|
|
|-
|ཉི་ཤུ
|nyi shu
|20
|
|སུམ་བརྒྱ
|sum brgya
|300
|
|
|
|
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|འབུམ
|'bum
|(ühik) 100 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ས་ཡ
|sa ya
|(ühik) 1 000 000 (miljon)
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|བྱེ་བ
|bye ba
|(ühik) 10 000 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|དུང་ཕྱུར
|dung phyur
|(ühik) 100 000 000&lt;ref&gt;[https://www.lamayeshe.com/article/tibetan-numbers Tibetan Numbers], Lamayeshe.&lt;/ref&gt;
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ཐེར་འབུམ
|ther 'bum
|(ühik) 1 000 000 000 (miljard)
|}

==== Järgarvsõnad ====
[[Järgarvsõna]]d moodustatakse [[põhiarvsõna]]le järelliite པ (''-pa'') lisamisega. Erandiks on järgarvsõna 'esimene', millel on omaette [[lekseem]] དང་པོ (''dang po'').&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne järgarvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 1 || ༡ || དང་པོ་ || dang po [tʰaŋ˩˧ko˥]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་པ་ || nyi pa
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་པ་ || sum pa
|-
| 4 || ༤ || བཞི་པ་ || shi pa
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་པ་ || nga pa
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་པ་ || trug pa
|-
| 7 || ༧ || བདུན་པ་ || dün pa
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་པ་ || gyay pa
|-
| 9 || ༩ || དགུ་པ་ || gu pa
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་པ་ || chu pa
|}

==== Murrud ====
[[Pilt:Tibet 7 half skar.jpg|pisi|7½ [[Tiibeti skar|''skar'']]{{'}}ine postmark. See on ainus teadaolev trükitud näide sümboli ༱ kasutamisest arvu 7,5 tähistamiseks&lt;ref name=&quot;bableStone&quot; /&gt;]]
Tiibeti numbrite mitut kaldkriipsuga varianti on [[Unicode]]'i standardisse lisatud murdarvude tähistamiseks. Unicode'i andmefailide järgi tähistab iga selline märk arvu, mis on ½ võrra väiksem kui arv, mida tähistab sama märk ilma kaldkriipsuta. Nende täpne tähendus ja autentsus on siiski ebaselged ja kasutamisnäiteid on teada väga vähe.&lt;ref name=&quot;bableStone&quot;&gt;[https://www.babelstone.co.uk/Blog/2007/04/numbers-that-dont-add-up-tibetan-half.html Numbers that Don't Add up – Tibetan Half Digits], BabelStone.&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti murrunumbrid
| ༳ || ༪ || ༫ || ༬ || ༭ || ༮ || ༯ || ༰ || ༱ || ༲
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Väärtused (Unicode'i andmefailide järgi)
| -0,5 || 0,5 || 1,5 || 2,5 || 3,5 || 4,5 || 5,5 || 6,5 || 7,5 || 8,5
|}


===Tegusõna===
Tegusõna paikneb alati [[lause]] lõpus. Tegusõnad ei ühildu [[isik (keeleteadus)|isikus]], [[arv (keeleteadus)|arvus]] ega [[grammatiline sugu|soos]]. Samuti puudub [[tegumood|tegumoe]] ([[aktiiv]] ja [[passiiv]]) eristus: tegusõnad on tegumoe suhtes neutraalsed.

Tiibeti tegusõnu saab liigitada [[tahtelisus]]e ja [[valents (keeleteadus)|valentsi]] järgi. Tegusõna tahtelisus mõjutab oluliselt selle [[morfoloogia]]t ja [[süntaks]]it. Tahtelistel tegusõnadel on [[käskiv kõneviis|käskiva kõneviisi]] vormid, mittetahtelistel neid ei ole. Näiteks saab öelda ལྟོས་ཤིག། (''ltos shig'') 'vaata', kuid mitte *མཐོང་ཤིག། (''mthong shig'') 'näe'. Peale selle saavad ainult tahtelised tegusõnad esineda koos [[egofoorilisus|egofoorilise]] [[koopula]]ga ཡིན། (''yin'').&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot;&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, 14, nr 1, lk 93–107. [https://web.archive.org/web/20230505115940/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/saxena1991pathways.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;

Tegusõnad jagunevad ühe- ja kahevalentseteks. Mõned tegusõnad võivad esineda mõlemas tarvituses, näiteks ཆག (''chag'') 'purunema' või 'purustama'. Valents ja tahtelisus mõjutavad seda, millised nimisõnad võivad esineda [[ergatiiv]]is ja millised [[absolutiiv]]is, millel puudub käändelõpp.&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt; Sihilisus ja tahtelisus on teineteisest sõltumatud kategooriad: nii tahteliste kui ka mittetahteliste tegusõnade hulgas leidub nii sihilisi kui ka sihituid tegusõnu.

Tegusõna [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]] mõjutab seda, milliseid tegusõnaliiteid ja lause lõpus paiknevaid abikoopulaid kasutatakse. Lõpetamata aspektis tegusõnu tähistatakse järelliitega གི (''gi'') või selle teisenditega, mis on identsed nimisõnade [[genitiiv]]i lõpuga. Lõpetatud aspektis tegusõnadel seda sufiksit ei kasutata. Kumbki aspektirühm jaguneb omakorda kaheks alamrühmaks: lõpetamata aspekti alla kuuluvad [[tulevik (keeleteadus)|tulevik]] ja [[kestev aspekt|kestev/üldine aspekt]]; lõpetatud aspekti alla kuuluvad [[täisminevik]] ja [[aorist]].&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt;

[[Evidentsiaalsus]] on tiibeti tegusõnade kategooria, mida on palju uuritud.&lt;ref name=&quot;DeLancey_1985&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan Evidentials and the Semantics of Causation. – ''Proceedings of the Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society'', 1985. [https://web.archive.org/web/20230512005542/http://journals.linguisticsociety.org/proceedings/index.php/BLS/article/viewFile/1905/1677 Veebis.]&lt;/ref&gt; See on aidanud märkimisväärselt kaasa evidentsiaalsuse uurimisele eri keeltes.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill, Lauren Gawne. The contribution of Tibetan languages to the study of evidentiality. – ''Evidential Systems of Tibetan Languages'', 2017, ISBN 978-3-11-046018-6 (e-raamat 978-3-11-047374-2), lk 1–40.&lt;/ref&gt; Evidentsiaalsus ja aspekt moodustavad modaalsuste süsteemi, milles modaalsusi eristavad lõpukoopulad. Põhikoopulate süsteemis eristatakse kolme kategooriat: egofooriline (ཡོད ''yod''), sensoorne (འདུག ''ʼdug'') ja faktuaalne (ཡོད་རེད ''yod-red''). Neid kategooriat väljendavad vastavalt samastuskoopulad ཡིན ''yin'', རེད་བཞག ''red-bzhag'' ja རེད ''red''.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37, nr 2, lk 240–263.&lt;/ref&gt; Nicolas Tournadre on eristanud järgmisi modaalsusi:

* väitev modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus, mis väljendab vahetut ohtu
* kogemuslik egofooriline modaalsus
* harjumuslik või üldistav väitev modaalsus
* järelduslik modaalsus
* tahteline egofooriline modaalsus
* tahteline või harjumuslik egofooriline modaalsus
* vastuvõttev egofooriline modaalsus
* tunnistuslik modaalsus

====Ajad ja evidentsiaalsus====
Eristatakse nelja aega ja kolme evidentsiaalsuskategooriat.

{| class=&quot;wikitable&quot;
! !! Tulevik !! Olevik !! Minevik !! Täisminevik
|-
! Isiklik ehk egofooriline
| V-gi-yin || V-gi-yod || V-pa-yin / byung || V-yod
|-
! Faktiivne ehk faktuaalne
| V-gi-red || V-gi-yod-pa-red || V-pa-red || V-yod-pa-red
|-
! Tunnistuslik ehk sensoorne
| – || V-gi-'dug || V-song || V-bzhag
|}

Kõiki kolme evidentsiaalsuskategooriat saab kasutada kõigi kolme grammatilise isikuga, kuigi varasemates käsitlustes seostati isikulist kategooriat esimese isikuga.

== Süntaks ja sõnajärg ==
Tiibeti keelt on traditsiooniliselt käsitatud [[ergatiiv-absolutiivne keel|ergatiiv-absolutiivse keelena]], kuid hilisemad uurimused näitavad, et tegu on [[pragmaatiline|pragmaatilise ergatiiviga]]: [[ergatiiv]]i käändetunnus võib esineda agendil ja mõnel [[sihitu tegusõna]] alusel, kuid selle kasutamine ei ole kohustuslik ja sõltub semantilistest teguritest (eriti [[agentiivsus]]est ja [[perfektiivsus]]est) ja pragmaatilistest teguritest, eelkõige kontrastist.&lt;ref&gt;Scott DeLancey. &quot;Optional&quot; &quot;Ergativity&quot; in Tibeto-Burman Languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, kd 34, nr 2, lk 9–20.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, kd 14, nr 1, lk 93–107.&lt;/ref&gt; 

[[Sõnajärg]] on üldjoontes [[SOV]]: [[öeldis]] paikneb [[lause]] lõpus. 

[[Nimisõnafraas]]is enamik laiendeid järgneb nimisõnale, [[omastavaline täiend]] aga eelneb sellele:&lt;ref&gt;Matthew S. Dryer. ''Word order in Tibeto-Burman languages''. –  ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2008, kd 31, nr 1, lk 1–83. [https://www.acsu.buffalo.edu/~dryer/DryerTibetoBurmanWordOrder.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;
* omadussõnad paiknevad tiibeti keeles üldjuhul nimisõna järel, välja arvatud juhul, kui omadussõna ja nimisõna on seotud [[genitiiv]]i [[abisõnaga]];
* [[sihitis]]ed ja [[määrsõna]]d paiknevad enne [[tegusõna]], samuti omadussõnad [[öeldistäitelause]]tes;
* [[omastav]]as nimisõna paikneb selle nimisõna ees, mida ta täiendab;
* [[näitav asesõna|näitavad asesõnad]] ja arvsõnad paiknevad selle nimisõna järel, mida nad täiendavad.

Mõnes murdes on laiendite järjekord muutlik: näiteks Shigatse murdes ei ole omadussõna ja nimisõna järjestuses ülekaalus kumbki võimalik järjestus ning [[Dingri murre|Dingri murdes]] võib näitav asesõna paikneda nii nimisõna ees või selle järel.&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/87A-tis Tibetan (Shigatse): Order of Adjective and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/88A-tdi Tibetan (Dingri): Order of Demonstrative and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;

== Registrid ==

Tiibeti keeles on mitu [[registri (keeleteadus)|registrit]], millest enamik on ühised kogu tiibeti keelele laiemas mõttes. 
* ཕལ་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is  ''phal skad'', sõna-sõnalt 'tavakeel') on igapäevane kõnekeel. Traditsiooniliselt peetakse seda kirjanduse loomiseks sobivaks ja väljendit ''phal skad'' kasutatakse sageli halvustavalt, et näidata, et väljend ei sobi kirjalikku teksti.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot;&gt;Birgit Kellner. Vernacular Literacy in Tibet: Present Debates and Historical Beginnings. – Elke Krotz, Stephan Müller, Norbert Kössinger, Pavlína Rychterová (toim). ''Anfangsgeschichten / Origin Stories: Der Beginn volkssprachiger Schriftlichkeit in komparatistischer Perspektive / The Rise of Vernacular Literacy in a Comparative Perspective'' (''MittelalterStudien'', kd 31), Wilhelm Fink 2018, ISBN 978-3-8467-6346-9, lk 381–402. [https://www.fink.de/view/book/edcoll/9783846763469/BP000017.xml Veebis.]/ref&gt;
* ཞེ་ས། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''zhe sa'' 'austav ja lugupidav kõne') on austav keelekasutus, sealhulgas spetsiaalne austav sõnavara. Austusregister on omane kõigile tiibeti keeltele, kuid Lhasa keeles on see eriti arenenud ja tavavormi kõrval eristatakse kahte austusastet, üldist ja kõrgeimat.&lt;ref&gt;Joanna Bialek. Emergence of the honorific register in Tibetic languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2023, kd 46, nr 2, lk 290–327.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Samdrup Tsering, Hiroyuki Suzuki. Honorific register in Mabzhi Tibetan: How Amdo Tibetans use honorific words in their speech community. – ''Kyoto University Linguistic Research'', 2023, kd 42, lk 59–76. [https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/handle/2433/287601 Veebis.]&lt;/ref&gt;
* ཡིག་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''yig skad'', sõna-sõnalt 'kirjakeel') on  kirjanduslik kirjali kkeelekuju, mis hõlmab ka allpool kirjeldatud keelekuju ཆོས་སྐད (''chos skad'').&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;
* ཆོས་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''chos skad'', sõna-sõnalt 'õpetuse keel' või 'religioosne keel') on religioosne kirjakeel, milles on kirjutatud pühakirjad ja muud klassikalised teosed. Tänapäeval kasutatakse seda terminit vahel ka kirjakeele kohta üldiselt.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

Enne Hiina Rahvavabariigi aega eristati tiibeti keeles kolme keelekasutusvormi: esiteks kloostrites kasutatav liturgiline keel (''chos skad''); teiseks õukonnakeel – rangelt normeeritud ''she sa'', mis on tänapäevalgi Lhasa haritud ülemkihi keelekasutuse vorm; kolmandaks &quot;rahvakeel&quot; (''phal skad''), igapäevane kõnekeel, mille arvukad murded on Tiibeti suuruse tõttu sageli vastastikku peaaegu arusaamatud.

Kõrgemates stiiliregistrites kasutatakse rohkesti austavaid nimetusi ja tiitleid. Sageli kasutatavatel sõnadel on eri kujud, millega väljendatakse hierarhilisi erinevusi. Kõigis neis keelekasutusvormides oli puudus tänapäevasest sõnavarast. Alates 1960ndatest hakkasid keeleteadlased välja töötama uustiibeti keelt, mille sõnavara täiendati terminitega, et oleks võimalik õpetada näiteks füüsikat ja keemiat. Ka tänapäeva meedia kasutab seda Lhasa murde põhjal välja töötatud keelevarianti.

Lhasa kõnekeele põhjal on kujunenud tiibetlaste ühiskeel (''spyi skad''), mida kasutatakse nii Hiinas kui ka diasporaas, kuid igapäevases kõnes valitseb endiselt kohalik murre.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

== Uurimislugu. ==

18. ja 19. sajandil saabus Tiibetisse mitu lääne keeleteadlast. 

[[Kaputsiinid]] elasid [[Lhasa]]s alates 1719. aastast veerand sajandit. Nende hulgas oli [[Francesco della Penna]], kes sai tuntuks oma täpse Tiibeti kirjeldusega.&lt;ref&gt;Waddell, de_Lacouperie 1911: 920, märkus 1.&lt;/ref&gt; [[Cassiano da Macerata]] saatis kodumaale materjale, mida kasutas [[Rimini]] [[augustiinlased|augustiini]] [[munk]] [[Agostino Antonio Giorgi]]  teoses &quot;[[Alphabetum Tibetanum]]&quot; (Rooma, 1762, 4 köidet). See mahukas ja segaselt koostatud kogumik on kasutatav ka tänapäeval, kuid sellesse tuleb suhtuda väga ettevaatlikult.&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 1.&lt;/ref&gt;

Ungari keeleteadlane [[Sándor Kőrösi Csoma]] (1784–1842) avaldas esimese tiibeti keele ja Euroopa keele vahelise sõnaraamatu, klassikalise tiibeti – inglise sõnaraamatu &quot;Essay Towards a Dictionary, Tibetan and English&quot;.

[[Hernhuutlus|Hernhuutlik]] misjon, mis rajati [[Ladakh]]is 1857. aastal,&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie 1911, 919.&lt;/ref&gt;} oli seotud keeleteadlase [[Heinrich August Jäschke]] tegevusega. Jäschke avaldas teosed &quot;Tibetan Grammar&quot; ja &quot;A Tibetan–English Dictionary&quot;.

[[Peterburi]]s tegutsenud [[Isaac Jacob Schmidt]] avaldas 1839. aastal tiibeti keele grammatika &quot;Grammatik der tibetischen Sprache&quot; ja 1841. aastal tiibeti-saksa sõnaraamatu &quot;Tibetisch-deutsches Wörterbuch&quot;. Juurdepääs mongolikeelsetele allikatele võimaldas tal täiendada oma uurimistulemusi teabega, mida tema eelkäijad ei tundnud. Tema teos &quot;Tibetische Studien&quot; (1851–1868) on väärtuslik dokumentide ja tähelepanekute kogumik.&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 2.&lt;/ref&gt;

Prantsusmaal avaldas [[Philippe Édouard Foucaux]] 1847. aastal tõlke teosest &quot;[[Rgya cher rol pa]]&quot;, mis on &quot;[[Lalitavistara-sūtra]]&quot; tiibetikeelne versioon, ja 1858. aastal tiibeti keele grammatika &quot;Grammaire de la langue tibétaine&quot;.&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 2.&lt;/ref&gt; Tallinnas sündinud Peterburi teadlane [[Franz Anton von Schiefner]] avaldas 1849. aastal tõlkeid ja uurimusi.&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie, 1911, lk 920, märkus 2.&lt;/ref&gt;

[[Columbia ülikool]]is usuteaduse doktorikraadi saanud teadlane, maadeuurija ning [[jooga]] ja [[Tiibeti budism]]i praktiseerija [[Theos Casimir Bernard]] avaldas pärast 1936.–1937. aasta reisi Indiasse ja Tiibetisse 1946. aastal teose &quot;A Simplified Grammar of the Literary Tibetan Language&quot; (1946).

India [[indoloogia|indoloog]] ja keeleteadlane [[Rahul Sankrityayan]] kirjutas hindikeelse tiibeti keele grammatika. Tema teiste tiibeti keelt käsitlevate teoste seas olid &quot;Tibbati Bal-Siksha&quot; (1933), &quot;Pathavali&quot; (3  kd, 1933), &quot;Tibbati Vyakaran&quot; (1933) ja &quot;Tibbat May Budh Dharm&quot; (1948).

Jaapani keeleteadlane [[Kitamura Hajime]] avaldas 1990. aastal Lhasa tiibeti keele grammatika ja sõnaraamatu.&lt;ref&gt;[https://www.book61.co.jp/book.php/N95062現代チベット語分類辞典/北村甫 長野泰彦 著/汲古書院/], 六一書房.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;武内・ 紹人. 書評 北村甫・長野泰彦著『現代チベット語分類辞典』– 言語研究, 1993, nr 104, lk 157–167.&lt;/ref&gt;

==Kirjandus==
*Martine Mazaudon. Les principes de construction du nombre dans les langues tibéto-birmanes. – Jacques François,  (toim). ''La Pluralité'',  Leuven: Peeters, 2002, ISBN 90-429-1295-2, lk 91–119. [http://halshs.archives-ouvertes.fr/docs/00/16/68/91/PDF/numerationTB_SLP.pdf Veebis.]

==Välislingid==
*[https://eki.ee/teatmik/tiibeti-nimed/ Tiibeti nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus

[[Kategooria:Tiibeti-Birma keeled]]
[[Kategooria:Tiibet]]</text>
      <sha1>ofuopr33y7ys2peym4ufclw1dln4qg4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260905</id>
      <parentid>7260903</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T10:24:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ajad ja evidentsiaalsus */</comment>
      <origin>7260905</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="65928" sha1="ig4g3rjxygypiss0ba0lf7gxgtmycat" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib tänapäeva tiibeti kirjakeelest; kesktiibeti, khami ja amdo keele kogumi kohta vaata artiklit   [[Tiibeti keel (koondnimetus)]]}}
{{keeled|nimi=tiibeti keel|originaalnimi བོད་སྐད་། 
 | keelkonnavärv = Hiina-Tiibeti
 | riigid=[[Hiina]]s, [[India]]s
 | rääkijad      = 6  miljonit
 | keelkond      = [[Hiina-Tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;[[Tiibeti-Birma keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;'''tiibeti keel'''
 | riik          = {{PisiLipp|Hiina}} ([[Tiibeti autonoomne piirkond]])
 | keelehoole    = [[Tiibeti Keele Standardimise Komitee]]
 | kood 1        = bo
 | kood 2        = bod (T), tib (B)
 | kood 3        = bod
}}
'''Tiibeti keel''' ehk '''tiibeti kirjakeel'''&lt;ref&gt;Tiibeti keeles kasutatakse nimetusi ལྷ་སའི་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is ''Lha-sa'i skad'', [[THL]]is ''Lhaséké'', [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]{{'}}is ''Lasägä'') 'Lhasa keel' või བོད་སྐད (Wylie ''Bod skad'', THL ''Böké'', ''pinyin'' ''Pögä'') [pʰø̀k˭ɛʔ] 'tiibeti keel' (kasutatakse ka teiste keelekujude kohta).&lt;/ref&gt; on [[kesktiibeti keel]]e [[Lhasa murre|Lhasa murdel]] põhinev [[kirjakeel]]. Lhasa on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomse piirkonna]] pealinn.&lt;ref name=&quot;DeLancey 2017&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan. – [[Graham Thurgood]], Randy J. LaPolla (toim). ''The Sino-Tibetan Languages'', 2. trükk, Routledge: London / New York 2017, ISBN 978-0-367-57045-3, lk 385–403.&lt;/ref&gt; Tiibeti kirjakeelt kasutatakse [[ühiskeel]]ena ka [[tiibeti keel (koondnimetus)|laiemas mõttes tiibeti keel]]e [[murre]]te kõnelejate vahel, sealhulgas eksiilis elavate [[tiibetlased|tiibetlaste]] seas.

Tiibeti autonoomse piirkonna keelemääruse (vastu võetud 1987, muudetud 2002 ja 2019) esimese paragrahvi järgi on tiibeti keel (藏语文) piirkonna üldkasutatav keel ja kiri.&lt;ref&gt;[https://www.fadada.com/article/Basics-009776 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], fadada.com, 6.8.2019.&lt;/ref&gt; [[Human Rights Watch]]i 2020. aasta aruande järgi on &quot;kakskeelse hariduse&quot; poliitika viinud tiibeti keele järkjärgulise asendumiseni [[hiina keel]]ega algkoolide õppekeelena, välja arvatud tiibeti keele tunnid, kusjuures aruande välitööd hõlmasid ainult [[Nagchu vald|Nagchu valla]] maa-asulaid.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threatChina's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt; Hiina Riiginõukogu Informatsioonibüroo 2025. aasta valge raamatu järgi on tiibeti keele õppimise ja kasutamise õigus tagatud, piirkonna rahvakongressi õigusaktid ja valitsuste üldised ametlikud dokumendid avaldatakse nii hiina kui ka tiibeti keeles ning koolides õpetatakse mõlemat keelt.&lt;ref&gt;[https://www.ecns.cn/news/politics/2025-03-28/detail-ihepyqsm2135994.shtml Right to study and use Tibetan language guaranteed: white paper, ECNS (China News Service)], 28.3.2025.&lt;/ref&gt;

Tiibeti keel laiemas mõttes hõlmab  peale kesktiibeti keele ka [[khami keel]]t ja [[amdo keel]]t.&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;&gt;Konchok Gelek. Variation, contact, and change in language: Varieties in Yul shul (northern Khams). – ''International Journal of the Sociology of Language'', 2017, nr 245, lk 91–92.&lt;/ref&gt; Khami keele kõnelejad saavad Lhasa murdest õppimata nii palju aru, et nad saavad algtasemel suhelda, amdo keele kõnelejad ei saa aga Lhasa murdest üldse aru (vt [[vastastikune arusaadavus]]).&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;/&gt; Nii tiibeti kirjakeeles kui ka khami keeles on kujunenud [[toon (keeleteadus)|toon]]id ning sõnaalgulised [[kaashäälikuühend]]id on enamasti lihtsustunud.&lt;ref&gt;Felix Haller. [archive-url=https://web.archive.org/web/20150616073139/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/haller1999brief.pdf A brief comparison of register tone in Central Tibetan and Kham Tibetan.] – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1999, kd=22.&lt;/ref&gt; Sellepärast on need keeled [[klassikaline tiibeti keel|klassikalisest tiibeti keelest]] märkimisväärselt erinevad, eriti võrreldes konservatiivsema amdo keelega.&lt;ref&gt;Charlene Makley, Keith Dede, Kan Hua, QingshanWang. The Amdo Dialect of Labrang. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', kd 22, nr 1, 1999, lk 101. [https://web.archive.org/web/20160305073712/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/makley1999amdo.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;jermay reynolds 2012&quot;&gt;Jermay J. Reynolds. ''Language variation and change in an Amdo Tibetan village: Gender, education and resistance'', doktoritöö, Graduate School of Arts and Sciences of [[Georgetown University]], 2012, lk 19–21.&lt;/ref&gt;

== Ametlik ja sotsiolingvistiline staatus ==

Tiibeti keel on lisaks [[hiina standardkeel]]ele ametlikus kasutuses [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomses piirkonnas]] ja mõnes teises [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] piirkonnas, kus elab tiibetlasi.

[[Gerard A. Postiglione]] märkis 1999. aastal, et tiibetlased on Hiinas üks kõige vähem [[assimileerumine|assimileerunud]] rahvarühmi.&lt;ref&gt;Gerard A. Postiglione. ''China’s National Minority Education. Culture, Schooling, and Development'', Routledge 1999, lk 114.&lt;/ref&gt; 2002. aastal avaldatud Hiina uudisteagentuuri [[Xinhua]] teate kohaselt suhtles Tiibetis 84% tiibetlastest peamiselt tiibeti keeles.&lt;ref name=&quot;chutai&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 中国出台藏语言使用法规], [[Xinhua]]; [http://www.moe.gov.cn/jyb_sy/China_Language/ 国家语言文字工作委员会]&lt;/ref&gt; 

=== Õiguslik staatus ===

[[Hiina põhiseadus|Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus]]e artikli 4 järgi on kõigil rahvustel õigus kasutada ja arendada oma keelt ja kirja. Artiklis 121 on sätestatud, et rahvusliku autonoomiaga piirkondade omavalitsusorganid kasutavad oma ülesannete täitmisel vastavalt asjaomase piirkonna autonoomiaeeskirjadele suuliselt ja kirjalikult selles piirkonnas tavapäraselt kasutatavat keelt või keeli.&lt;ref name=&quot;verf1982&quot;&gt;[http://www.verfassungen.net/rc/verf82.htm Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus], verfassungen.net.&lt;/ref&gt;

1987. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna ajutised eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)&lt;/ref&gt; 1988. aastal kehtestati nende rakendamiseks üksikasjalikud sätted.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)的实施细则&lt;/ref&gt; 2002. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;guiding&quot;&gt;[http://www.xizang.gov.cn/zwgk/xxfb/fgwj/201902/t20190223_61645.html 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], 西藏自治区人民政府, xizang.gov.cn, 24.3.2008.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 西藏文化的保护与发展 – 藏语言文字的学习、使用和发展], Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu informatsioonibüroo, China.com.cn, 25.10.2008.&lt;/ref&gt; Eeskirjade kohaselt pidid valitsemine, kohtud ja haldusasutused ning tänavasildid ja reklaamid olema kakskeelsed.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt;

Tiibeti keele arendamise ja standardimise eest vastutab riiklik tiibeti keele terminoloogia standardimise komitee (tiibeti keeles བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས, hiina keeles 藏语术语标准化工作委员会|t=藏語術語標準化工作委員會). Komitee tegevust käsitlevad muu hulgas järgmised allikad:&lt;ref&gt;བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས}} (toim). བོད་ཀྱི་སྤྱི་སྐད་སྐོར་གྱི་ཆེད་རྩོམ་ཕྱོགས་བསྒྲིགས, Peking, མི་རིགས་དཔེ་སྐྲུན་ཁན / 民族出版社 1999, ISBN 7-105-03018-6;&lt;br /&gt;[https://web.archive.org/web/20070514065425/http://www.china-language.gov.cn/webinfopub/list.asp?id=2307&amp;columnid=139&amp;columnlayer=01380139 全国术语标准化技术委员会少数民族语分技术委员会藏语工作委员会2006年度工作会议在北京召开], 教育部语言文字应用研究所, china-language.gov.cn, 12.1.2007.&lt;br /&gt;|扎雅·洛桑普赤. [https://web.archive.org/web/20070707132828/http://info.tibet.cn/zt2006/zywdccyfz/xsjl/t20060322_101909.htm 藏语专词术语混乱的症结在哪里], China Tibet Information Center, info.tibet.cn, 22.3.2006.&lt;/ref&gt;

=== Kirjaoskus ===

Tiibetlaste [[kirjaoskamatus]]e määr oli [[1990. aasta Hiina rahvaloendus]]e järgi 69,39% (kogu Hiina rahvastikus 22,21%). [[2000. aasta Hiina rahvaloendus]]eks oli see tiibetlaste seas vähenenud 47,55%-ni (Hiina kogurahvastikus 9,08%-ni).&lt;ref&gt;Minglang Zhou. Legislating Literatcy for Linguistic and Ethnic Minorities in Contemporary China. – Anthony J. Liddicoat (toim). ''Language planning and policy: Issues in Language Planning and Literacy'', Multilingual Matters, Clevedon / Tonawanda / North York 2007, lk 102–121, siin lk 117.&lt;/ref&gt;

Tiibeti autonoomsel piirkonnal on 2000., 2010. ja 2020. aasta loenduse järgi olnud Hiina provintside seas kõige madalam kirjaoskuse määr.&lt;ref&gt;[https://www.business-standard.com/article/current-affairs/tibet-has-lowest-literacy-among-all-provinces-in-china-delhi-think-tank-123022600629_1.html Tibet has lowest literacy among all provinces in China: Delhi think tank], Business Standard, 26.2.2023.&lt;/ref&gt;

=== Koolisüsteem ===

==== Tiibet ====

1998. aastal oli tiibeti keel õppekeeleks 98% Tiibeti algkoolidest&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 233.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; ja 92% algkooliõpetajatest olid tiibetlased. Samal ajal õpetati hiina keelt võõrkeelena.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; 2002. aastal oli tiibeti keeles 181 õpikut 16 õppeaine jaoks ja koostatud oli kaheksa loodusteaduste erialaterminoloogia sõnastikku.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; Sellest hoolimata õpetati matemaatikat, füüsikat ja keemiat põhikooli vanemas astmes ja keskkoolis üldjuhul hiina keeles.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Minglang Zhou, Hongkai Sun: ''Language Policy in the People’s Republic of China'', Kluwer 2004, lk 226.&lt;/ref&gt;

2004. aastal pärinesid tiibeti keele ja kirjanduse õpikute (''gaiyig'' སྐད་ཡིག་, 语文 ''yǔwén'') tekstid 47% ulatuses tänapäevasest ja uuemast tiibeti kirjandusest, 29% ulatuses traditsioonilisest tiibeti kirjandusest ja 24% ulatuses hiina keelest tõlgitud tekstidest.&lt;ref&gt;Ellen Bangsbo. ''Teaching and Learning in Tibet. A Review of Research and Policy Publications'', Nordic Institute of Asian Studies 2004, lk 16.&lt;/ref&gt; Tiibeti ülikoolides ja teistes kõrgkoolides oli 1998. aastal õppekeeleks enamasti hiina keel. Erandiks olid tiibeti ajaloo, keele ja kirjanduse ning traditsioonilise tiibeti meditsiiniga seotud õppeained.&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 235.&lt;/ref&gt; Ühe 2005. aasta uurimuse järgi said tiibetlastest üliõpilased õppida humanitaarteadusi tiibeti keeles mõnes Hiina vähemusrahvustele mõeldud kõrgkoolis.&lt;ref&gt;Gerard Postiglione. Ben Jiao, Sonam Gyatso. Education in Rural Tibet: Development, Problems and Adaptations. – ''China: An International Journal'', 2005, kd 3, nr 1, lk 1–23. [https://www.researchgate.net/publication/263867451 Veebis.]&lt;/ref&gt;

Eeskirjade kohaselt pidid [[hiinlased]] Tiibetis õppima ka tiibeti keelt, kuid juba 2006. aastal seda nõuet üldiselt eirati.&lt;ref&gt;June Teufel Dreyer, Barry Sautman (toim). ''Contemporary Tibet. Politics, Development, and Society in a Disputed Region'', M. E. Sharpe 2006, lk 78.&lt;/ref&gt;

===== Hiina keelepoliitika 2020ndatel =====
Alates 2020. aastast on Hiina keelepoliitika vähemuskeelte suhtes muutunud ja hinnangud sellele lahknevad. Hiina valitsuse ametliku seisukoha järgi on tiibeti keele õppimine ja kasutamine seadusega tagatud ning alg- ja keskkoolides õpetatakse nii tiibeti kui ka hiina keelt.&lt;ref name=&quot;whitepaper2023&quot;&gt;[https://english.www.gov.cn/archive/whitepaper/202311/10/content_WS654db703c6d0868f4e8e120d.html CPC Policies on the Governance of Xizang in the New Era: Approach and Achievements], The State Council of the People's Republic of China, 10.11.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi on õigus tiibeti keelt õppida ja kasutada samuti tagatud.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot;&gt;[https://chinadailyhk.com/article/608157 White paper highlights human rights progress in Xizang], Xinhua / China Daily HK, 28.3.2025.&lt;/ref&gt; Inimõiguste organisatsioonid ja tiibeti keele kaitsjad on aga teatanud, et hiina keel on muutunud üha enam peamiseks õppekeeleks.&lt;ref name=&quot;HRW2020&quot;&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threat China's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/04/04/tibet-language-white-paper/ Netizens demand China reinstate Tibetan language use in schools], Radio Free Asia, 4.4.2025.&lt;/ref&gt; [[Radio Free Asia]] andmetel muutus hiina keel 2020. aastal Tiibeti autonoomse piirkonna alg- ja keskkoolide põhiõppekeeleks ning 2023. aastast on ülikooli sisseastumiseksami keeleks ainult hiina keel.&lt;ref&gt;[https://www.tribuneindia.com/news/world/tibetans-call-out-chinas-language-policy-amid-claims-of-cultural-erasure-and-human-rights-violations Tibetans call out China's language policy], Tribune India (ANI), 8.4.2025, viidates RFA-le.&lt;/ref&gt;

2021. aastal kehtestas Hiina haridusministeerium Human Rights Watchi kirjelduse järgi &quot;laste kõne ühtlustamise kava&quot; (''Children's Speech Harmonization plan''), mis näeb ette  [[hiina kirjakeel]]e kasutamise kogu [[alusharidus]]es vähemusrahvuste asualadel. Human Rights Watchi 2026. aasta aruande järgi ei oska ega taha paljud tiibeti lapsed pärast lasteaia lõpetamist tiibeti keelt rääkida, ka mitte perekonnaliikmetega. Lasteaias käimine ei ole Hiinas kohustuslik, kuid Human Rights Watchi andmetel on see tiibetlaste asualadel muutunud praktikas kohustuslikuks, sest linnade algkoolid nõuavad üha sagedamini tõendit lasteaias käimise kohta. Hiina valitsus ei vastanud organisatsiooni kommentaaripärimistele.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2026/05/04/start-with-the-youngest-children/chinas-use-of-preschools-to-integrate-tibetans &quot;Start with the Youngest Children&quot;: China's Use of Preschools to &quot;Integrate&quot; Tibetans], Human Rights Watch, 4.5.2026.&lt;/ref&gt;

[[Tibet Watch]]i andmetel olid 2023. aasta septembriks [[Ngaba ringkond|Ngaba ringkonna]] tiibeti koolides kõik põhiainete õpikud asendatud hiinakeelsetega ja õpetajatel kästi anda kõik tunnid hiina keeles. Tiibeti keel jäi valikaineks. Tiibetikeelseid õpikuid saavad kooli lõpetamiseni edasi kasutada ainult 2021. aastal õppima asunud õpilased.&lt;ref&gt;[https://tibetwatch.org/all-textbooks-in-tibetan-replaced-in-ngaba/ All textbooks in Tibetan replaced in Ngaba], Tibet Watch, 12.10.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta veebruaris teatas Human Rights Watch, et Ida-Tiibetis oli alates 2021. aastast suletud vähemalt viis tiibeti keelt ja kultuuri edendanud kutsekooli.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;&gt;[https://www.hrw.org/news/2025/02/05/chinese-authorities-shutter-schools-eastern-tibet Chinese Authorities Shutter Schools in Eastern Tibet], Human Rights Watch, 5.2.2025.&lt;/ref&gt; Organisatsiooni andmetel õpetatakse riigikoolides tiibeti lapsi algkoolist keskkoolini ainult hiina keeles ja tiibeti keel on eraldi õppeaine, nagu võõrkeel.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;/&gt; Radio Free Asia teatas 2025. aasta jaanuaris ka tiibeti keele eratundide keelust koolivaheajal mitmes tiibetlastega asustatud piirkonnas. Sarnane keeld kehtestati  juba 2021. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/01/02/tibet-china-enforces-restrictions-students/ China places new restrictions on Tibetan students during winter school break], Radio Free Asia, 2.1.2025&lt;/ref&gt; Tibet Watchi andmetel teatas Tiibeti keskadministratsioon 2026. aasta oktoobris, et [[Gologi ringkond|Gologi ringkonnas]] suleti 2026. aasta suvel ja sügisel vähemalt kolm eraõiguslikku tiibeti kooli, sealhulgas orbude kool.&lt;ref&gt;[https://tibetoffice.org/media-press/news/three-more-tibetan-schools-shut-down-in-golog-as-china-tightens-its-grip-on-tibetan-language-education Three More Tibetan Schools Shut Down in Golog as China Tightens Its Grip on Tibetan-Language Education], Central Tibetan Administration, 19.10.2026.&lt;/ref&gt;

2023. aasta veebruaris väitsid kolm ÜRO sõltumatut eksperti, et umbes miljon tiibeti last õpib internaatkoolides, kus õppekeel on hiina keel.&lt;ref&gt;[https://ungeneva.org/en/news-media/news/2023/02/77614/china-tibetan-children-forced-assimilate-independent-rights-experts China: Tibetan children forced to assimilate, independent rights experts fear], UN Geneva, 6.2.2023.&lt;/ref&gt; Hiina ametivõimud vastavad, et lapsi ei sunnita internaatkoolidesse ja paljudes koolides õpetatakse ka tiibeti keelt ja Tiibeti ajalugu.&lt;ref&gt;[https://www.globalsecurity.org/military/library/news/2024/07/mil-240721-rfa01.htm China's controversial boarding school policy for Tibetans explained], RFA, 21.7.2024.&lt;/ref&gt;

12. märtsil 2026 võttis Hiina Rahvakongress vastu &quot;Etnilise ühtsuse ja arengu edendamise seaduse&quot; (poolt 2756, vastu 3, erapooletuid 3) ja see jõustus 1. juulil 2026.&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/world/china/china-set-pass-new-ethnic-minority-law-prioritise-use-mandarin-language-2026-03-12/ China passes new ethnic minority law, prioritises use of Mandarin language], Reuters, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Seaduse järgi vähemuskeeli &quot;austatakse ja kaitstakse&quot;, kuid kui hiina keelt ja vähemuskeeli kasutatakse koos, peab hiina keel olema esikohal. Koolieelikud peavad hiina keelt valdama ja avalikes kohtades peavad hiina märgid olema nähtavamad kui vähemuste kirjad.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot;&gt;[https://rfa.org/english/tibet/2026/07/24/explainer-china-ethnic-unity-law-tibet-uyghur/ Explained: China's 'ethnic unity and progress promotion' law], RFA, 24.7.2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.asianews.it/news-en/What-Xi-Jinpings-new-law-on-ethnic-groups-in-china-says-65025.html What Xi Jinping's new law on ethnic groups in China says], AsiaNews, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Hiina valitsus rõhutab seaduse 15. artiklit, mis kaitseb vähemuste õigust oma keelt õppida ja kasutada, kriitikud aga väidavad, et seadus fikseerib hiina keele ülemvõimu hariduses ning annab juba rakendatud poliitikale õigusliku aluse ja võib tiibeti keele kasutamist hariduses ja avalikus elus veelgi piirata.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot; /&gt;

==== Pagulased Indias ====

India tiibeti koolides oli õppekeeleks kuni 1985. aastani ainult inglise keel. 2006. aastal õpetati mõnes algkoolis esimese viie klassi jooksul osa aineid tiibeti keeles, alates kuuendast klassist aga käis õppetöö ainult inglise keeles. Kõik keskkooliõpikud olid ingliskeelsed.&lt;ref&gt;Dagmar Bernstorff, Hubertus von Welck. ''Exile as Challenge. The Tibetan Diaspora'', Orient Longman 2002, lk 271; Ashild Kolas, Monika P. Thowsen. ''On the Margins of Tibet. Cultural Survival on the Sino-Tibetan Frontier'', University of Washington Press 2006, lk 176; A. Tom Grunfeld. ''The Making of Modern Tibet'', M. E. Sharpe, 1996, lk 179, 198.&lt;/ref&gt; [[Dharamsala]] tiibeti koolides nägi tollane inimressursside arendamise ministeeriumi õppekava ette, et alates põhikooli keskastmest õpetatakse õppeaineid inglise keeles.&lt;ref&gt;Mary Ann Maslak. School as a site of Tibetan ethnic identity construction in India? Results from a content analysis of textbooks and Delphi study of teachers' perspectives. – ''Educational Review'', 2008, kd 60, nr 1, lk 85–106.&lt;/ref&gt;

=== Meedia ===

2000. aastal ilmus Tiibetis kokku 14 tiibetikeelset ajakirja ja 10 päevalehte. Lisaks ilmus Hiina teistes piirkondades käputäis piirkondlikke&lt;ref&gt;Kõige mõjukamate seas olid ༄༅༎སྦྲང་ཆར༎ (&quot;Kevadvihm&quot;) [[Qinghai]]s ja ༄༅༎ཟླ་ཟེར༎ (&quot;Kuuvalgus&quot;) [[Gansu]]s. Vt: Toni Huber. ''Amdo Tibetans in Transition. Society and Culture in the Post-Mao Era''. Brill 2000, lk 40.&lt;/ref&gt; ja üleriigilisi&lt;ref&gt;Nende seas oli Pekingis ilmuv ༄༅༎ཀྲུང་གོའི་བོད་ཀྱི་ཤེས་རིག༎ (&quot;Tibetoloogia Hiinas&quot;).&lt;/ref&gt; tiibetikeelseid ajalehti ja ajakirju.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi ilmus 2024. aasta lõpuks Tiibeti autonoomses piirkonnas tiibeti keeles 17 ajakirja ja 11 ajalehte.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot; /&gt; Tiibeti keeles tegutses arvukalt raadio- ja telejaamu ning tehti kinofilme, sealhulgas Lhasa ja kamba keelevariandis.&lt;ref&gt;Ka [[Radio China International]] edastas saateid nendes keelevariantides: [http://tibetan.chinabroadcast.cn/lhasa.htm tibetan.chinabroadcast.cn] ja [http://tibetan.chinabroadcast.cn/kangba.htm tibetan.chinabroadcast.cn].&lt;/ref&gt; Hiinas andis üheksa kirjastust regulaarselt välja tiibetikeelseid raamatuid. Igal aastal ilmus ligikaudu tuhat nimetust.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;

===Lahkarvamused tiibeti keele ohustatuse üle===

2008. aasta veebruaris toetas Briti parlamendiliige [[Norman Baker]] [[rahvusvaheline emakeelepäev|rahvusvahelise emakeelepäeva]] puhul [[Free Tibet Campaign]]i avaldatud ülevaadet ja nõudmist teha tiibeti keel Tiibeti autonoomse piirkonna ametikeeleks. Ta väitis: &quot;Hiina valitsus ajab teadlikku poliitikat hävitada kõik tiibetlik, sealhulgas tiibetlaste oma keel nende enda kodumaal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120725060858/http://www.freetibet.org/newsmedia/report-reveals-determined-chinese-assault-tibetan-language Report reveals determined Chinese assault on Tibetan language], Free Tibet, 21.2.2008.&lt;/ref&gt; Tibetoloog [[Elliot Sperling]] märkis seevastu, et &quot;teatud piirides püüab [[Hiina Rahvavabariik]] tiibeti kultuuri väljendamist võimaldada&quot; ja  &quot;kogu Tiibeti kiltmaal toimuvat kultuurilist tegevust ei saa ignoreerida&quot;.&lt;ref&gt;Sperling Elliot. Exile and Dissent: The Historical and Cultural Context. – Melissa Harris, Sydney Jones (toim). ''Tibet Since 1950: Silence, Prison, or Exile'',  2000, lk 31–36.&lt;/ref&gt;

2003. aastal seadis [[Barry Sautman]] ajakirjas [[Texas International Law Journal]] kahtluse alla väited tiibeti keele ohustatusest. Ta kirjutas, et ükski paljudest tollastest ohustatud keeli käsitlevatest uuringutest ei pidanud tiibeti keelt ohustatuks ja  tiibetlaste keele säilitamine erines keele kadumisest isegi sellistes lääneriikide kaugemates piirkondades, kus rakendati liberaalset keelepoliitikat. Sautmani sõnul olid väited, et Tiibeti algkoolides õpetati hiina keeles, ekslikud: tiibeti keel oli peamine õppekeel peaaegu kõigis Tiibeti autonoomse piirkonna algkoolides. Ta lisas, et hiina keelt hakati varastes klassides õpetama ainult linnakoolides ning põhjusel, et vähem kui neli tiibetlast kümnest jõudis keskkooli, oli algkool nende kultuurilise kujunemise seisukohalt kõige olulisem.&lt;ref&gt;Barry Sautman. Cultural Genocide and Tibet. – ''Texas International Law Journal'', 2003, 38, nr 2, lk 173–246.&lt;/ref&gt;

==Kiri==
{{Vaata|Tiibeti kiri|Tiibeti punktkiri}}

Tiibeti keelt kirjutatakse ühes [[india kirjad|India kirjadest]]. Selle ajalooliselt konservatiivne kirjaviis kajastab [[vanatiibeti keel]]e häälikusüsteemi ega kajasta piisavalt tänapäeva tiibeti keele hääldust.&lt;ref name=&quot;Britannica&quot;&gt;Tibetan language. – ''Encyclopaedia Britannica''. [https://www.britannica.com/print/article/594982 Veebis.]&lt;/ref&gt; See aitab ühendada [[tiibeti keel (koondnimetus)|tiibetikeelset]] ala ning on abiks ka [[hiina-tiibeti algkeel]]e ja [[vanahiina keel]]e rekonstrueerimisel.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill. ''The Historical Phonology of Tibetan, Burmese, and Chinese'', Cambridge University Press 2019, ISBN 978-1-316-60151-8.&lt;/ref&gt;

Kõige levinum süsteem, mida teadlased kasutavad tiibeti kirjas kirjutatud teksti [[latinisatsioon|latiniseerimiseks]], on [[Wylie transliteratsioon]]. Keeleteadlased kasutavad sageli ka muid, enda tarbeks välja töötatud transliteratsioonisüsteeme. Häälduse ligikaudseks edasiandmiseks on [[Hiina]] ametlik latinisatsioon [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]. Ingliskeelsetes materjalides kasutatakse transkriptsiooni [[THL]].&lt;ref&gt;David Germano, Nicolas Tournadre. [https://web.archive.org/web/20221224035020/https://www.thlib.org/reference/transliteration/#!essay=/thl/phonetics/s/b5 THL Simplified Phonetic Transcription of Standard Tibetan], The Tibetan and Himalayan library, 2003. &lt;/ref&gt; Mõne nime puhul on kasutusel ka ebareeglipärane transkriptsioon, näiteks [[Džomolungma]].

Tiibeti kirja silbi ortograafiline struktuur on (C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;)C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;(C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;)V(C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;).&lt;ref&gt;Nyima Droma, Ellen Bartee. ''A beginning textbook of Lhasa Tibetan'', National Press for Tibetan Studies 2000, lk 9–17.&lt;/ref&gt; Kõik kombinatsioonid ei ole lubatud.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Asukoht
!C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;
!V
!C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;
|-
!Nimetus
|Eesliide
|Ülatäht
|Juurtäht
|Alatäht
|Täishäälik
|Järelliide
|Teine järelliide
|-
!Lubatud tähed
|&lt;big&gt;ག ད བ མ འ&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ར ལ ས&lt;/big&gt;
|mis tahes kaashäälik
|&lt;big&gt;ཡ ར ལ ཝ&lt;/big&gt;
|mis tahes täishäälik
|&lt;big&gt;ག ང ད ན བ མ འ ར ལ ས&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ད ས&lt;/big&gt;
|}

== Fonoloogia ==
[[Silp|Silbi]] ehitus on suhteliselt lihtne.&lt;ref&gt;Lim 2018: 12.&lt;/ref&gt; [[Kaashäälikuühend]]id ei ole lubatud&lt;ref&gt;Denwood 1999: 75.&lt;/ref&gt; ja silbi lõpus võib olla ainult üks kaashäälik.&lt;ref&gt;Denwood 1999: 71.&lt;/ref&gt; Zhangi (2024) kirjelduse järgi on tüüpilise silbi ehitus (C)V(ː)(C)(C), kusjuures [[silbilõpp|silbilõpus]] võib [[sonorant|sonorandile]] järgneda ka /ʔ/.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot;&gt;Zhang Yubin. Central Tibetan (Lhasa). – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2025, 54, lk 788–810, [https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-the-international-phonetic-association/article/central-tibetan-lhasa/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5 Veebis.]&lt;/ref&gt; Sõna sees võivad esineda &quot;fossiilsed konsonandid&quot;: need on klassikalise tiibeti keele keeruliste silbialguliste kaashäälikuühendite tänapäevased refleksid, mis ei hääldu üksiku [[morfeem]]i puhul, kuid häälduvad liitsõnas.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; Täishäälikud võivad olla lühikesed või pikad ja [[täishääliku pikkus|pikad täishäälikud]] võivad lisaks olla [[nasaalvokaal|nasaliseeritud]].&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 272.&lt;/ref&gt; [[Vokaalharmoonia]] esineb kahesilbilistes sõnades ja [[finiitne tegusõnavorm|finiitsetes tegusõnavormides]].&lt;ref&gt;Chang, Chang 1968.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 271.&lt;/ref&gt; Zhangi (2024) järgi on see täishääliku kõrguse tõusu harmoonia, kus kõrged täishäälikud tõstavad külgnevate silpide madalamaid täishäälikuid; regressiivne harmoonia on järjekindel, progressiivne aga mitte.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;

[[toon (keeleteadus)|Toonid]] on tähendust eristavad. Eristatakse vähemalt kahte [[toonifoneem]]i.{{sfn|Lim|2018|p=28}} Kuigi Hiina keeleteadlased eelistavad nelja tooni analüüsi,&lt;ref&gt;Lim 2018: 34&lt;/ref&gt; leiab [[Scott DeLancey|DeLancey]] (2003), et langev toon ja sõnalõpuline [k] või [ʔ] on [[kontrastne jaotussuhe|kontrastses jaotussuhtes]]. Sellepärast ta räägib kas kõrge või madala tooniga silpidest.&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 272.&lt;/ref&gt;

=== Kaashäälikud ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Konsonant]][[foneem]]id
!
! [[Labiaal]]id
! [[Alveolaar]]id
! [[Retrofleks]]id
! [[Alveopalataal]]id
! [[Palataliseeritud velaar]]id
! [[Velaar]]id
! [[Glotaal]]id
|-
! [[Nasaal]]id
| /m/
| /n/
|
| /ɲ/
|
| /ŋ/
|
|-
! [[Klusiil]]id
| /pʰ/ /p/
| /tʰ/ /t/
|
|
| /kʲʰ/ /kʲ/
| /kʰ/ /k/
| /ʔ/
|-
! [[Afrikaat|Afrikaadid]]
|
| /tsʰ/ /ts/
| /tʂʰ/ /tʂ/
| /tɕʰ/ /tɕ/
|
|
|
|-
! [[Frikatiiv]]id
|
| /s/
| /ʂ/
| /ɕ/
|
|
| /h/
|-
! [[Poolvokaal]]id
| /w/
| /ɹ/
|
| /j/
|
|
|
|-
! [[Lateraal]]id
|
| /l̥/ /l/
|
|
|
|
|
|}

# Klusiilidel ja afrikaatidel on eristus [[aspiratsioon]]i järgi. Zhangi (2024) andmetel võivad aspireeritud klusiilid ja afrikaadid kahesilbilise sõna teises silbis aspiratsiooni  kaotada ning nii aspireeritud kui ka aspireerimata klusiilid võivad vokaalidevahelises positsioonis heliliseks muutuda.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; Mõnede varasemate kirjelduste järgi muutuvad madala tooni korral aspireerimata klusiilid ja afrikaadid helilisteks ning aspireeritud klusiilid ja afrikaadid kaotavad osa aspiratsioonist, nii et nende erinevus põhineb peamiselt helilisusel. Lhasa kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvate kõnelejate murdes madala tooni korral helilisi klusiile ja afrikaate ei kasutata.
# Poolvokaalil /ɹ/ on neli hääldusvarianti: [ɹ], [ʐ], [ɾ] ja [r]. Varasemates uurimustes on oletatud ka helitut poolvokaali, näiteks [ɹ̥] (Dawson 1980b; Sprigg 1954; Tournadre, Dorje 2003). Zhangi (2024) andmetes selle hääliku olemasolu kohta selgeid tõendeid ei ole. Mõnes Lhasa või kesktiibeti keele variandis võib see olla foneemi /ʂ/ variant.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;
# Zhangi (2024) kirjelduses esinevad silbi lõpus konsonantfoneemid /p/, /ʔ/, /m/, /ŋ/, /ɹ/ ja /l/. Varasemates kirjeldustes loetakse silbilõpuliseks ka foneemi /k/, mida sõna lõpus ei hääldata, välja arvatud väga formaalses kõnes. Klassikalise tiibeti keele sõnalõpuline /n/ on samuti säilinud, kuid tänapäevases häälduses väljendub see tavaliselt eelneva täishääliku nasalisatsioonina, mitte eraldi konstandina. Kõnekeeles jäävad silbilõpulised /ɹ/ ja /l/ sageli hääldamata ja väljenduvad eelneva täishääliku pikenemisena. Ka /ŋ/ ja /ʔ/ võivad redutseeruda, kusjuures vokaal pikeneb (foneemi /ŋ/ puhul ka nasaliseerub).&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; [[Larüngaalklusiil]] /ʔ/ esineb silbi lõpus ja vastab klassikalise tiibeti keele silbilõpuhäälikutele /s/, /t/ või /k/, mis on hiljem kadunud. Näiteks Tiibeti endanimetus oli klassikalises tiibeti keeles ''Bod'', kuid nüüd hääldatakse seda [pʰø̀ʔ].

=== Täishäälikud ===
Täishäälikuid on kirjeldatud ja iseloomustatud mitut moodi. Nende uurimine jätkub.&lt;ref name=&quot;Gong_2020&quot;&gt;Gong Xun. How many vowels are there in Lhasa Tibetan? – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2020, 43, nr 2, lk 225–254.&lt;/ref&gt;

Tournadre ja Sangda Dorje eristavad kaheksat täishäälikut:&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003, lk 35.&lt;/ref&gt;

{| class=wikitable style=text-align:center
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Vokaal]][[foneem]]id !
! [[Eesvokaal]]id
! [[Keskvokaal]]id
! [[Tagavokaal]]id
|-
! [[Kõrge vokaal|Kõrged]]
| /i/ /y/
|
| /u/
|-
! [[Keskkõrge vokaal|Keskkõrged]]
| /e/ /ø/
|
| /o/
|-
! [[Keskmadal vokaal|Keskmadalad]]
| /ɛ/
|
|
|-
! [[Madal vokaal|Madalad]]
|
| /a/
|
|}

Zhangi (2024) järgi on kaheksa lühikest täishäälikut /i, e, ɛ, y, ø, u, o, a/ üldtunnustatud.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;

Mõnikord kirjeldatakse veel kolme täishäälikut, mida peetakse oluliselt erinevaks: [ʌ] või [ə], mis on tavaliselt foneemi /a/ [[allofoon]]; [ɔ], mis on tavaliselt foneemi /o/ allofoon; ja [ɛ̈] (ümardamata tsentraliseerunud keskvokaal), mis on tavaliselt foneemi /e/ allofoon. Need häälikud esinevad tavaliselt [[kinnine silp|kinnistes silpides]]. Et tiibeti keeles ei ole lubatud [[geminaat|geminaadid]], siis mõnikord lõpeb silp sama häälikuga, millega algab järgmine silp. Siis hääldatakse esimest silpi [[lahtine silp|lahtise silbina]], kuid selles säilib kinnisele silbile iseloomulik täishäälik. Näiteks ཞབས ''zhabs'' 'jalg' hääldatakse [ɕʌp] ja པད ''pad'' (laen sanskriti sõnast ''padma'', '[[india lootos]]') hääldatakse [pɛʔ], kuid liitsõna ཞབས་པད ''zhabs pad'' (&quot;lootosejalg&quot;, 'minister') hääldatakse [ɕʌpɛʔ]. See võib tekitada [[minimaalpaar]]e, milles eristuvad häälikud, mis muudes olukordades on allofoonid.

Mõned uurijad (Dawson 1980a, 1980b; Gong 2020) postuleerivad veel vokaale /ɪ, ʊ, ɔ, ə/ ja analüüsivad süsteemi kahe komplektina: kitsendatud (RTR) ja kitsendamata (ATR) vokaalid. Zhangi (2024) andmed seda analüüsi täielikult ei toeta: tema kõnelejatel esinevad [ɪ] ja [ʊ] ainult allofoonidena (näiteks enne silbilõpu foneemi /ɹ/),aga silbisulandumisest tekkinud [ɔ] ja [ə] paistavad olevat kontrastsemad, kuid peamiselt kõnekeeles.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;

Allikad lahknevad selles, kas häälikud [ɛ̈] (foneemist /e/ kinnises silbis) ja [ɛ] (foneemist /a/ [[metafoonia]] tõttu) on erinevad või sisuliselt identsed.

Foneemne täishäälikupikkus esineb piiratud juhtudel. Klassikalise tiibeti keele järelliidete, tavaliselt ''{{'}}i'' (འི་) sulandumine sõna lõpus tekitab pika täishääliku. [[Foneetiline transkriptsioon|Foneetilistes transkriptsioonides]] jäetakse see tunnus mõnikord märkimata. Tavalises kõnehäälduses asendatakse silbi lõpus esinevad häälikud [r] ja [l] sageli samuti täishääliku pikendamisega.

Täishäälikutel /i/, /y/, /e/, /ø/ ja /ɛ/ on nasaliseeritud vasted /ĩ/, /ỹ/, /ẽ/, /ø̃/ ja /ɛ̃/.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 55.&lt;/ref&gt; Ajalooliselt tulevad need vastavalt ühenditest /in/, /un/, /en/, /on/ ja /an/. Neid märgitakse ka kirjas. Ühendite /un/, /on/ ja /an/ kvaliteet on muutunud, sest ajalooline /n/ põhjust kesktiibeti keele Wü harus koos kõigi teiste sõnalõpuliste [[koronaal]]idega [[umlaut|umlaudi]] tüüpi muutuse.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 56.&lt;/ref&gt; Mõnel ebatavalisel juhul võivad nasaliseeruda ka häälikud /a/, /u/ ja /o/.

=== Toonid ===
Lhasa murret kirjeldatakse tavaliselt kahetoonilisena: eristatakse kõrget ja madalat tooni. (Zhangi (2024) järgi on kahe leksikaalse tooni olemasolus üldine üksmeel; nelja-, kuue- ja kaheksatoonilised kirjeldused arvestavad lisaks kontuuri ja pikkust.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;) Ühesilbilistes sõnades võib kumbki toon esineda siiski kahe erineva kontuuriga. Kõrge toon võib olla kas tasane või langev ja madal toon kas tõusev või tõusev-langev. Viimase puhul tõuseb toon keskmisele kõrgusele ja langeb uuesti. Kontuur sõltub suuresti [[silbiriim]]i tüübist: langev ja tõusev-langev kontuur kaasnevad silbilõpulise /p/ või /ʔ/-ga.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; Tavaliselt piisab kahe tooni eristamisest, sest minimaalpaare, mis erinevad ainult toonikontuuri poolest, on väga vähe. See erinevus esineb ainult mõnes sõnas, mis lõpevad häälikuga [m] või [ŋ]. Näiteks sõna ''kham'' (ཁམ, 'tükk') hääldatakse [kʰám] kõrge tasase tooniga, sõna ''Khams'' (ཁམས་, '[[Kham]]') hääldatakse [kʰâm] kõrge langeva tooniga.&lt;ref name=&quot;g447&quot;&gt;P. Strazny. ''Encyclopedia of Linguistics'', Taylor &amp; Francis 2013, ISBN 978-1-135-45522-4, lk 1105.&lt;/ref&gt;

Mitmesilbilistes sõnades eristab toon tähendust peamiselt esimeses silbis. Zhangi (2024) järgi on Lhasa murdel mallipõhine sõnatoonisüsteem, milles kahesilbiliste sõnade mallid on HH, LH ja LL ning kõrge ja madala tooni vastandus on tavaliselt kontrastne ainult esimeses silbis.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; Sellepärast võiks tiibeti keelt fonoloogilise [[keeletüpoloogia]] seisukohalt täpsemalt nimetada [[tooniaktsendikeel]]eks, mitte päris [[toonikeel]]eks, milles igal silbil võib olla omaette toon.

==Morfoloogia==

=== Nimisõnad ja asesõnad ===

Nimisõnadel puudub [[grammatiline sugu]], kuigi sugu saab väljenduda leksikaalselt. Nimisõnadel [[arv (keeleteadus)|arvu]]kategooriat ei ole. Inimest tähistavatele [[Definiitsus|definiitsusele]] võidakse lisada [[mitmus]]t väljendav liide ཚོ (''tsho'').

On kirjeldatud kuut käänet: [[absolutiiv]], [[ergatiiv]], [[genitiiv]], [[ablatiiv]], [[komitatiiv]] ja [[obliikvakääne]] (täidab ka [[daativ]]i ja [[lokatiiv]]i funktsioone). On ka teisi käänete käsitlusi. [[klassikaline tiibeti keel|Klassikalise tiibeti keele]] puhul on pakutud näiteks kümmet käänet.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The Classical Tibetan cases and their transcategoriality. – ''Himalayan Linguistics'', 2010.&lt;/ref&gt; Käändeid väljendatakse üldjuhul abisõnadega, mis liituvad tervele nimisõnafraasile, mitte üksikule nimisõnale. Nende järelliidete kuju võib varieeruda tüve lõpphääliku järgi.

Isikulistel asesõnadel on grammatiline arv: neil on [[ainsus]]e, [[kaksus]]e ja [[mitmus]]e vormid. Kaksusevorm moodustatakse liitega གཉིས (''gnyis'') 'kaks', mitmusevorm liitega ཚོ (''tsho''). Asesõnadel võib olla üks kuni kolm [[registri (keeleteadus)|registrit]]: näiteks on esimesel isikul üks vorm ང (''nga''), teise isiku ainsuses aga eristatakse viisakat vormi ཁྱེད་རང (''khyed rang'') ja mitteformaalset vormi ཁྱོད (''khyod'').&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/45A-tib Tibetan (Standard Spoken): Politeness Distinctions in Pronouns |website], WALS Online.&lt;/ref&gt; Kolmanda isiku mitteformaalsetes vormides eristatakse mees- ja naissugu (ཁོ (''kho'') ja མོ (''mo'')), neutraalne vorm on ཁོང (''khong'').

Näitaval asesõnal on kolm kaugusastet: lähedane འདི (''ʼdi'') 'see', keskmine དེ (''de'') 'too' ja kauge ཕ་གི (''pha-gi'') 'too seal kaugel'. Neile saab lisada käändetunnuseid.

===Arvsõnad ja numbrid===
Tiibeti numbrid on [[tiibeti kiri|tiibeti kirjas]] kasutatav numbrisüsteem, mis on üks [[India numbrid|India numbrite]] variante. Seda kasutatakse tiibeti keeles.&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/writing/tibetan.htm Tibetan (བོད་སྐད)], Omniglot.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/language/numbers/tibetan.htm Numbers in Tibetan], Omniglot.&lt;/ref&gt; See on [[kümnendsüsteem]]il põhinev [[positsiooniline arvusüsteem]],&lt;ref name=&quot;TD2003&quot;&gt;Nicolas Tournadre, Sangda Dorje. ''Manual of Standard Tibetan: Language and civilization'', Snow Lion Publications: Ithaca, N.Y. 2003, ISBN 1559391898, lk 131–134.&lt;/ref&gt; mida on kasutatud juba varajastes [[klassikaline tiibeti keel|klassikalise tiibeti keele]] tekstides. Ka [[mongoli numbrid]] on välja töötatud tiibeti numbrite põhjal.&lt;ref&gt;Stephen Chrisomalis. ''Numerical Notation: A Comparative History'', Cambridge University Press 2010 ISBN 9780521878180.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.unicode.org/versions/Unicode10.0.0/ch13.pdf The Unicode® Standard Version 10.0 – Core Specification: South and Central Asia-II], Unicode.org.&lt;/ref&gt;

==== Numbrid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti numbrid
| ༠ || ༡ || ༢ || ༣ || ༤ || ༥ || ༦ || ༧ || ༨ || ༩
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Devanaagari numbrid]]
| ०|| १ || २ || ३ || ४ || ५ || ६ || ७ || ८ || ९
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Bengali numbrid]]
| ০ || ১ || ২ || ৩ || ৪ || ৫ || ৬ || ৭ || ৮ || ৯
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Araabia numbrid]]
| 0 || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9
|}

==== Põhiarvud ja -arvsõnad ====
Erinevalt paljudest teistest [[Ida-Aasia]] keeltest, näiteks [[birma keel]]est, [[hiina keel]]est, [[jaapani keel]]est, [[korea keel]]est ja [[vietnami keel]]est, ei kasutata Lhasa tiibeti keeles loendamisel koos arvsõnadega [[loendussõna|loendussõnu]] ([[klassifikaator (keeleteadus)|klassifikaatoreid]]). Kümnetele järgneb siiski sageli ka tervikut või hulka väljendav sõna, mida kasutatakse mõnikord ka väiksemate arvude järel.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot;&gt;Waddell, de Lacouperie 1911: 920.&lt;/ref&gt;

Teaduslikes ja astroloogilistes teostes tähistatakse arve sümboolsete sõnadega, nagu ka [[sanskriti keel]]es.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon ja hääldus
|-
| 0 || ༠ || ཀླད་ཀོར་ || laykor
|-
| 1 || ༡ || གཅིག་ || chigk [t͡ɕi˥˩]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་ || nyi [ȵiː˥]
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་ || sum [sum˥]
|-
| 4 || ༤ || བཞི་ || shi [ɕi˩˧]
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་ || nga [ŋa˥]
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་ || trug [ʈ͡ʂʰu˩˧˨]
|-
| 7 || ༧ || བདུན་ || dün [tỹ˩˧]
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་ || gyay [cɛː˩˧˨]
|-
| 9 || ༩ || དགུ་ || gu [ku˩˧]
|}

===== Suuremad arvud =====
{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་ || chu
|-
| 11 || ༡༡ || བཅུ་གཅིག་ || chu chigk
|-
| 12 || ༡༢ || བཅུ་གཉིས་ || chu nyi
|-
| 13 || ༡༣ || བཅུ་གསུམ་ || chuk sum
|-
| 14 || ༡༤ || བཅུ་བཞི་ || chu shi
|-
| 15 || ༡༥ || བཅོ་ལྔ་ || cho nga
|-
| 16 || ༡༦ || བཅུ་དྲུག་ || chu druk
|-
| 17 || ༡༧ || བཅུ་བདུན་ || chup dün
|-
| 18 || ༡༨ || བཅོ་བརྒྱད || cho gyay
|-
| 19 || ༡༩ || བཅུ་དགུ་ || chu gu
|-
| 20 || ༢༠ || ཉི་ཤུ་ || nyi shu
|-
| 21 || ༢༡ || ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག || nyi shu tsa chigk
|-
| 30 || ༣༠ || སུམ་ཅུ || sum ju
|-
| 31 || ༣༡ || སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག || sum ju so chigk
|-
| 40 || ༤༠ || བཞི་བཅུ || ship ju
|-
| 41 || ༤༡ || བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག || ship ju shey chigk
|-
| 50 || ༥༠ || ལྔ་བཅུ || ngap ju
|-
| 51 || ༥༡ || ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག || ngap ju nga chigk
|-
| 60 || ༦༠ || དྲུག་ཅུ || trug chu
|-
| 61 || ༦༡ || དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག || trug chu rey chigk
|-
| 70 || ༧༠ || བདུན་ཅུ || dün ju
|-
| 71 || ༧༡ || བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག || dün ju dön chigk
|-
| 80 || ༨༠ || བརྒྱད་ཅུ || gyay ju
|-
| 81 || ༨༡ || བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག || gyay ju gya chigk
|-
| 90 || ༩༠ || དགུ་བཅུ || gup ju
|-
| 91 || ༩༡ || དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག || gup ju go chigk
|-
| 100 || ༡༠༠ || བརྒྱ་ || gya
|-
| 282 || ༢༨༢ || ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས || nyi gya dang gyay ju gya nyi
|-
| 1 000 || ༡༠༠༠ || སྟོང་ || tong
|-
| 3 047 || ༣༠༤༧ || སུམ་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་བཞི་བཅུ་ཞེ་བདུན || sum tong gya mey dang ship ju shey dün
|-
| 10 000 || ༡༠༠༠༠ || ཁྲི་ || thri
|-
| 1 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠ || ས་ཡ་ || sa ya
|-
| 10 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠ || བྱེ་བ་ || che wa
|-
| 100 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠ || དུང་ཕྱུར་ || dung chur
|-
| 1 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ || ther pum
|-
| 10 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ཆེན་པོ་ || ther pum chen po
|-
| 100 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ || thrag trig
|-
| 1 000 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ཆེན་པོ་ || thrag trig chen po
|}

20-st suuremates arvsõnades kasutatakse esimese ja teise numbri ühendamiseks arvsõna osade vahele paigutatavat ühendavat osist. Need osised on iga kümneliste arvu puhul erinevad: 21–29 puhul རྩ (''rtsa''), 31–39 puhul སོ (''so''), 41–49 puhul ཞེ (''zhe''), 51–59 puhul ང (''nga''), 61–69 puhul རེ (''re''), 71–79 puhul དོན (''don''), 81–89 puhul གྱ (''gya'') ja 91–99 puhul གོ (''go''). Kirjas võib རྩ asemel kasutada ka vormi ཉེར. Et iga osis vastab kindlale kümneliste arvule, võib selle abil jätta teise numbri täieliku nimetuse välja ütlemata (näiteks 32 puhul སོ་གཉིས, mitte སུམ་ཅུ་སོ་གཉིས). Nulliga lõppevate numbrite puhul neid osiseid ei kasutata. Lisaks võib numbri lõppemist nulliga rõhutada, lisades lõppu ཐམ་པ (näiteks བཞི་བཅུ་ཐམ་པ ja བརྒྱ་ཐམ་པ). Sajalistega seotud numbripositsioon eraldatakse väiksematest positsioonidest kirjas osisega དང (''dang''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ja', ja kõnes osisega ར (näiteks 282 on ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས või ཉིས་བརྒྱ་ར་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས).&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt; Kui nelja- või enamakohalises numbris on sajaliste positsioonis null, väljendatakse seda sõnaühendiga བརྒྱ་མེད (''brgya med''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ilma sajata' (näiteks ཉིས་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་ཉི་ཤུ་ཉེར་ལྔ). Miljonist (ས་ཡ, ''sa ya'') suuremate järkude nimetusi käsitatakse nimisõnadena ja nende kordajad paigutatakse nimetuse järele.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Arvsõnade 1, 2, 3 ja 10 kirjapilt muutub teiste arvsõnadega liitmisel, sest sellistes ühendites nende hääldus muutub.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Järgnevas tabelis on arvsõnad Wylie transliteratsioonis.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! [[Araabia numbrid|Araabia numbritega]]
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
|-
|གཅིག
|gcig
|1
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག
|nyi shu rtsa gcig
|21
|
|བཞི་བརྒྱ
|bzhi brgya
|400
|-
|གཉིས
|gnyis
|2
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཉིས
|nyi shu rtsa gnyis
|22
|
|ལྔ་བརྒྱ
|lnga brgya
|500
|-
|གསུམ
|gsum
|3
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གསུམ
|nyi shu rtsa gsum
|23
|
|དྲུག་བརྒྱ
|drug brgya
|600
|-
|བཞི
|bzhi
|4
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བཞི
|nyi shu rtsa bzhi
|24
|
|བདུན་བརྒྱ
|bdun brgya
|700
|-
|ལྔ
|lnga
|5
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་ལྔ
|nyi shu rtsa lnga
|25
|
|བརྒྱད་བརྒྱ
|brgyad brgya
|800
|-
|དྲུག
|drug
|6
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དྲུག
|nyi shu rtsa drug
|26
|
|དགུ་བརྒྱ
|dgu brgya
|900
|-
|བདུན
|bdun
|7
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བདུན
|nyi shu rtsa bdun
|27
|
|སྟོང
|stong
|1000
|-
|བརྒྱད
|brgyad
|8
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བརྒྱད
|nyi shu rtsa brgyad
|28
|
|ཁྲི
|khri
|(ühik) 10 000
|-
|དགུ
|dgu
|9
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དགུ
|nyi shu rtsa dgu
|29
|
|
|
|
|-
|བཅུ
|bcu
|10
|
|སུམ་ཅུ
|sum cu
|30
|
|སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག
|sum cu so gcig
|31
|-
|བཅུ་གཅིག
|bcu gcig
|11
|
|བཞི་བཅུ
|bzhi bcu
|40
|
|བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག
|bzhi bcu zhe gcig
|41
|-
|བཅུ་གཉིས
|bcu gnyis
|12
|
|ལྔ་བཅུ
|lnga bcu
|50
|
|ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག
|lnga bcu nga gcig
|51
|-
|བཅུ་གསུམ
|bcu gsum
|13
|
|དྲུག་ཅུ
|drug cu
|60
|
|དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག
|drug cu re gcig
|61
|-
|བཅུ་བཞི
|bcu bzhi
|14
|
|བདུན་ཅུ
|bdun cu
|70
|
|བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག
|bdun cu don gcig
|71
|-
|བཅོ་ལྔ
|bco lnga
|15
|
|བརྒྱད་ཅུ
|brgyad cu
|80
|
|བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག
|brgyad cu gya gcig
|81
|-
|བཅུ་དྲུག
|bcu drug
|16
|
|དགུ་བཅུ
|dgu bcu
|90
|
|དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག
|dgu bcu go gcig
|91
|-
|བཅུ་བདུན
|bcu bdun
|17
|
|བརྒྱ
|brgya
|100
|
|བརྒྱ་དང་གཅིག
|brgya dang gcig
|101
|-
|བཅོ་བརྒྱད
|bco brgyad
|18
|
|བརྒྱ་དང་ལྔ་བཅུ
|brgya dang lnga bcu
|150
|
|
|
|
|-
|བཅུ་དགུ
|bcu dgu
|19
|
|ཉིས་བརྒྱ
|nyis brgya
|200
|
|
|
|
|-
|ཉི་ཤུ
|nyi shu
|20
|
|སུམ་བརྒྱ
|sum brgya
|300
|
|
|
|
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|འབུམ
|'bum
|(ühik) 100 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ས་ཡ
|sa ya
|(ühik) 1 000 000 (miljon)
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|བྱེ་བ
|bye ba
|(ühik) 10 000 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|དུང་ཕྱུར
|dung phyur
|(ühik) 100 000 000&lt;ref&gt;[https://www.lamayeshe.com/article/tibetan-numbers Tibetan Numbers], Lamayeshe.&lt;/ref&gt;
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ཐེར་འབུམ
|ther 'bum
|(ühik) 1 000 000 000 (miljard)
|}

==== Järgarvsõnad ====
[[Järgarvsõna]]d moodustatakse [[põhiarvsõna]]le järelliite པ (''-pa'') lisamisega. Erandiks on järgarvsõna 'esimene', millel on omaette [[lekseem]] དང་པོ (''dang po'').&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne järgarvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 1 || ༡ || དང་པོ་ || dang po [tʰaŋ˩˧ko˥]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་པ་ || nyi pa
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་པ་ || sum pa
|-
| 4 || ༤ || བཞི་པ་ || shi pa
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་པ་ || nga pa
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་པ་ || trug pa
|-
| 7 || ༧ || བདུན་པ་ || dün pa
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་པ་ || gyay pa
|-
| 9 || ༩ || དགུ་པ་ || gu pa
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་པ་ || chu pa
|}

==== Murrud ====
[[Pilt:Tibet 7 half skar.jpg|pisi|7½ [[Tiibeti skar|''skar'']]{{'}}ine postmark. See on ainus teadaolev trükitud näide sümboli ༱ kasutamisest arvu 7,5 tähistamiseks&lt;ref name=&quot;bableStone&quot; /&gt;]]
Tiibeti numbrite mitut kaldkriipsuga varianti on [[Unicode]]'i standardisse lisatud murdarvude tähistamiseks. Unicode'i andmefailide järgi tähistab iga selline märk arvu, mis on ½ võrra väiksem kui arv, mida tähistab sama märk ilma kaldkriipsuta. Nende täpne tähendus ja autentsus on siiski ebaselged ja kasutamisnäiteid on teada väga vähe.&lt;ref name=&quot;bableStone&quot;&gt;[https://www.babelstone.co.uk/Blog/2007/04/numbers-that-dont-add-up-tibetan-half.html Numbers that Don't Add up – Tibetan Half Digits], BabelStone.&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti murrunumbrid
| ༳ || ༪ || ༫ || ༬ || ༭ || ༮ || ༯ || ༰ || ༱ || ༲
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Väärtused (Unicode'i andmefailide järgi)
| -0,5 || 0,5 || 1,5 || 2,5 || 3,5 || 4,5 || 5,5 || 6,5 || 7,5 || 8,5
|}


===Tegusõna===
Tegusõna paikneb alati [[lause]] lõpus. Tegusõnad ei ühildu [[isik (keeleteadus)|isikus]], [[arv (keeleteadus)|arvus]] ega [[grammatiline sugu|soos]]. Samuti puudub [[tegumood|tegumoe]] ([[aktiiv]] ja [[passiiv]]) eristus: tegusõnad on tegumoe suhtes neutraalsed.

Tiibeti tegusõnu saab liigitada [[tahtelisus]]e ja [[valents (keeleteadus)|valentsi]] järgi. Tegusõna tahtelisus mõjutab oluliselt selle [[morfoloogia]]t ja [[süntaks]]it. Tahtelistel tegusõnadel on [[käskiv kõneviis|käskiva kõneviisi]] vormid, mittetahtelistel neid ei ole. Näiteks saab öelda ལྟོས་ཤིག། (''ltos shig'') 'vaata', kuid mitte *མཐོང་ཤིག། (''mthong shig'') 'näe'. Peale selle saavad ainult tahtelised tegusõnad esineda koos [[egofoorilisus|egofoorilise]] [[koopula]]ga ཡིན། (''yin'').&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot;&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, 14, nr 1, lk 93–107. [https://web.archive.org/web/20230505115940/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/saxena1991pathways.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;

Tegusõnad jagunevad ühe- ja kahevalentseteks. Mõned tegusõnad võivad esineda mõlemas tarvituses, näiteks ཆག (''chag'') 'purunema' või 'purustama'. Valents ja tahtelisus mõjutavad seda, millised nimisõnad võivad esineda [[ergatiiv]]is ja millised [[absolutiiv]]is, millel puudub käändelõpp.&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt; Sihilisus ja tahtelisus on teineteisest sõltumatud kategooriad: nii tahteliste kui ka mittetahteliste tegusõnade hulgas leidub nii sihilisi kui ka sihituid tegusõnu.

Tegusõna [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]] mõjutab seda, milliseid tegusõnaliiteid ja lause lõpus paiknevaid abikoopulaid kasutatakse. Lõpetamata aspektis tegusõnu tähistatakse järelliitega གི (''gi'') või selle teisenditega, mis on identsed nimisõnade [[genitiiv]]i lõpuga. Lõpetatud aspektis tegusõnadel seda sufiksit ei kasutata. Kumbki aspektirühm jaguneb omakorda kaheks alamrühmaks: lõpetamata aspekti alla kuuluvad [[tulevik (keeleteadus)|tulevik]] ja [[kestev aspekt|kestev/üldine aspekt]]; lõpetatud aspekti alla kuuluvad [[täisminevik]] ja [[aorist]].&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt;

[[Evidentsiaalsus]] on tiibeti tegusõnade kategooria, mida on palju uuritud.&lt;ref name=&quot;DeLancey_1985&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan Evidentials and the Semantics of Causation. – ''Proceedings of the Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society'', 1985. [https://web.archive.org/web/20230512005542/http://journals.linguisticsociety.org/proceedings/index.php/BLS/article/viewFile/1905/1677 Veebis.]&lt;/ref&gt; See on aidanud märkimisväärselt kaasa evidentsiaalsuse uurimisele eri keeltes.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill, Lauren Gawne. The contribution of Tibetan languages to the study of evidentiality. – ''Evidential Systems of Tibetan Languages'', 2017, ISBN 978-3-11-046018-6 (e-raamat 978-3-11-047374-2), lk 1–40.&lt;/ref&gt; Evidentsiaalsus ja aspekt moodustavad modaalsuste süsteemi, milles modaalsusi eristavad lõpukoopulad. Põhikoopulate süsteemis eristatakse kolme kategooriat: egofooriline (ཡོད ''yod''), sensoorne (འདུག ''ʼdug'') ja faktuaalne (ཡོད་རེད ''yod-red''). Neid kategooriat väljendavad vastavalt samastuskoopulad ཡིན ''yin'', རེད་བཞག ''red-bzhag'' ja རེད ''red''.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37, nr 2, lk 240–263.&lt;/ref&gt; Nicolas Tournadre on eristanud järgmisi modaalsusi:

* väitev modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus, mis väljendab vahetut ohtu
* kogemuslik egofooriline modaalsus
* harjumuslik või üldistav väitev modaalsus
* järelduslik modaalsus
* tahteline egofooriline modaalsus
* tahteline või harjumuslik egofooriline modaalsus
* vastuvõttev egofooriline modaalsus
* tunnistuslik modaalsus

Eristatakse nelja aega (aspektuaal-ajalist vormi) ja kolme evidentsiaalsuskategooriat.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill. ḥdug as a testimonial marker in Classical and Old Tibetan. – ''Himalayan Linguistics'', 2013, 12(1), lk 1–16.&lt;/ref&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
! !! Tulevik !! Olevik !! Minevik !! Täisminevik
|-
! Isiklik ehk egofooriline
| V-gi-yin || V-gi-yod || V-pa-yin / byung || V-yod
|-
! Faktuaalne
| V-gi-red || V-gi-yod-red || V-pa-red || V-yod-red
|-
! Tunnistuslik ehk sensoorne
| – || V-gi-'dug || V-song || V-bzhag
|}

Mõnes käsitluses kasutatakse faktuaalse oleviku ja täismineviku vormides kirjakeelset varianti ''yod-pa-red'', aga tiibeti standardkeeles on see vorm aga omaette, enesekorrektiivse tähendusega.&lt;ref name=&quot;TL2014&quot;&gt;Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37(2), lk 240–262.&lt;/ref&gt;

Kõiki kolme evidentsiaalsuskategooriat saab kasutada kõigi kolme grammatilise isikuga, kuigi varasemates käsitlustes (nn konjunkt/disjunkt-analüüs) seostati isiklikku kategooriat esimese isikuga.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill. Contextual semantics of 'Lhasa' Tibetan evidentials. – ''SKASE Journal of Theoretical Linguistics'', 2013, 10(3), lk 47–54.&lt;/ref&gt; Kategooria valik sõltub siiski kõneleja ligipääsust teabele: näiteks sensoorset ''ʼdug''-i kasutatakse endopaatiliste tunnete (nt nälg, valu) puhul tavaliselt ainult esimese isikuga ja küsimustes valib kõneleja kategooria nii, nagu ta eeldab, et kuulaja vastab (nn ennetusreegel).&lt;ref name=&quot;TL2014&quot; /&gt;

== Süntaks ja sõnajärg ==
Tiibeti keelt on traditsiooniliselt käsitatud [[ergatiiv-absolutiivne keel|ergatiiv-absolutiivse keelena]], kuid hilisemad uurimused näitavad, et tegu on [[pragmaatiline|pragmaatilise ergatiiviga]]: [[ergatiiv]]i käändetunnus võib esineda agendil ja mõnel [[sihitu tegusõna]] alusel, kuid selle kasutamine ei ole kohustuslik ja sõltub semantilistest teguritest (eriti [[agentiivsus]]est ja [[perfektiivsus]]est) ja pragmaatilistest teguritest, eelkõige kontrastist.&lt;ref&gt;Scott DeLancey. &quot;Optional&quot; &quot;Ergativity&quot; in Tibeto-Burman Languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, kd 34, nr 2, lk 9–20.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, kd 14, nr 1, lk 93–107.&lt;/ref&gt; 

[[Sõnajärg]] on üldjoontes [[SOV]]: [[öeldis]] paikneb [[lause]] lõpus. 

[[Nimisõnafraas]]is enamik laiendeid järgneb nimisõnale, [[omastavaline täiend]] aga eelneb sellele:&lt;ref&gt;Matthew S. Dryer. ''Word order in Tibeto-Burman languages''. –  ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2008, kd 31, nr 1, lk 1–83. [https://www.acsu.buffalo.edu/~dryer/DryerTibetoBurmanWordOrder.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;
* omadussõnad paiknevad tiibeti keeles üldjuhul nimisõna järel, välja arvatud juhul, kui omadussõna ja nimisõna on seotud [[genitiiv]]i [[abisõnaga]];
* [[sihitis]]ed ja [[määrsõna]]d paiknevad enne [[tegusõna]], samuti omadussõnad [[öeldistäitelause]]tes;
* [[omastav]]as nimisõna paikneb selle nimisõna ees, mida ta täiendab;
* [[näitav asesõna|näitavad asesõnad]] ja arvsõnad paiknevad selle nimisõna järel, mida nad täiendavad.

Mõnes murdes on laiendite järjekord muutlik: näiteks Shigatse murdes ei ole omadussõna ja nimisõna järjestuses ülekaalus kumbki võimalik järjestus ning [[Dingri murre|Dingri murdes]] võib näitav asesõna paikneda nii nimisõna ees või selle järel.&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/87A-tis Tibetan (Shigatse): Order of Adjective and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/88A-tdi Tibetan (Dingri): Order of Demonstrative and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;

== Registrid ==

Tiibeti keeles on mitu [[registri (keeleteadus)|registrit]], millest enamik on ühised kogu tiibeti keelele laiemas mõttes. 
* ཕལ་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is  ''phal skad'', sõna-sõnalt 'tavakeel') on igapäevane kõnekeel. Traditsiooniliselt peetakse seda kirjanduse loomiseks sobivaks ja väljendit ''phal skad'' kasutatakse sageli halvustavalt, et näidata, et väljend ei sobi kirjalikku teksti.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot;&gt;Birgit Kellner. Vernacular Literacy in Tibet: Present Debates and Historical Beginnings. – Elke Krotz, Stephan Müller, Norbert Kössinger, Pavlína Rychterová (toim). ''Anfangsgeschichten / Origin Stories: Der Beginn volkssprachiger Schriftlichkeit in komparatistischer Perspektive / The Rise of Vernacular Literacy in a Comparative Perspective'' (''MittelalterStudien'', kd 31), Wilhelm Fink 2018, ISBN 978-3-8467-6346-9, lk 381–402. [https://www.fink.de/view/book/edcoll/9783846763469/BP000017.xml Veebis.]/ref&gt;
* ཞེ་ས། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''zhe sa'' 'austav ja lugupidav kõne') on austav keelekasutus, sealhulgas spetsiaalne austav sõnavara. Austusregister on omane kõigile tiibeti keeltele, kuid Lhasa keeles on see eriti arenenud ja tavavormi kõrval eristatakse kahte austusastet, üldist ja kõrgeimat.&lt;ref&gt;Joanna Bialek. Emergence of the honorific register in Tibetic languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2023, kd 46, nr 2, lk 290–327.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Samdrup Tsering, Hiroyuki Suzuki. Honorific register in Mabzhi Tibetan: How Amdo Tibetans use honorific words in their speech community. – ''Kyoto University Linguistic Research'', 2023, kd 42, lk 59–76. [https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/handle/2433/287601 Veebis.]&lt;/ref&gt;
* ཡིག་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''yig skad'', sõna-sõnalt 'kirjakeel') on  kirjanduslik kirjali kkeelekuju, mis hõlmab ka allpool kirjeldatud keelekuju ཆོས་སྐད (''chos skad'').&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;
* ཆོས་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''chos skad'', sõna-sõnalt 'õpetuse keel' või 'religioosne keel') on religioosne kirjakeel, milles on kirjutatud pühakirjad ja muud klassikalised teosed. Tänapäeval kasutatakse seda terminit vahel ka kirjakeele kohta üldiselt.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

Enne Hiina Rahvavabariigi aega eristati tiibeti keeles kolme keelekasutusvormi: esiteks kloostrites kasutatav liturgiline keel (''chos skad''); teiseks õukonnakeel – rangelt normeeritud ''she sa'', mis on tänapäevalgi Lhasa haritud ülemkihi keelekasutuse vorm; kolmandaks &quot;rahvakeel&quot; (''phal skad''), igapäevane kõnekeel, mille arvukad murded on Tiibeti suuruse tõttu sageli vastastikku peaaegu arusaamatud.

Kõrgemates stiiliregistrites kasutatakse rohkesti austavaid nimetusi ja tiitleid. Sageli kasutatavatel sõnadel on eri kujud, millega väljendatakse hierarhilisi erinevusi. Kõigis neis keelekasutusvormides oli puudus tänapäevasest sõnavarast. Alates 1960ndatest hakkasid keeleteadlased välja töötama uustiibeti keelt, mille sõnavara täiendati terminitega, et oleks võimalik õpetada näiteks füüsikat ja keemiat. Ka tänapäeva meedia kasutab seda Lhasa murde põhjal välja töötatud keelevarianti.

Lhasa kõnekeele põhjal on kujunenud tiibetlaste ühiskeel (''spyi skad''), mida kasutatakse nii Hiinas kui ka diasporaas, kuid igapäevases kõnes valitseb endiselt kohalik murre.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

== Uurimislugu. ==

18. ja 19. sajandil saabus Tiibetisse mitu lääne keeleteadlast. 

[[Kaputsiinid]] elasid [[Lhasa]]s alates 1719. aastast veerand sajandit. Nende hulgas oli [[Francesco della Penna]], kes sai tuntuks oma täpse Tiibeti kirjeldusega.&lt;ref&gt;Waddell, de_Lacouperie 1911: 920, märkus 1.&lt;/ref&gt; [[Cassiano da Macerata]] saatis kodumaale materjale, mida kasutas [[Rimini]] [[augustiinlased|augustiini]] [[munk]] [[Agostino Antonio Giorgi]]  teoses &quot;[[Alphabetum Tibetanum]]&quot; (Rooma, 1762, 4 köidet). See mahukas ja segaselt koostatud kogumik on kasutatav ka tänapäeval, kuid sellesse tuleb suhtuda väga ettevaatlikult.&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 1.&lt;/ref&gt;

Ungari keeleteadlane [[Sándor Kőrösi Csoma]] (1784–1842) avaldas esimese tiibeti keele ja Euroopa keele vahelise sõnaraamatu, klassikalise tiibeti – inglise sõnaraamatu &quot;Essay Towards a Dictionary, Tibetan and English&quot;.

[[Hernhuutlus|Hernhuutlik]] misjon, mis rajati [[Ladakh]]is 1857. aastal,&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie 1911, 919.&lt;/ref&gt;} oli seotud keeleteadlase [[Heinrich August Jäschke]] tegevusega. Jäschke avaldas teosed &quot;Tibetan Grammar&quot; ja &quot;A Tibetan–English Dictionary&quot;.

[[Peterburi]]s tegutsenud [[Isaac Jacob Schmidt]] avaldas 1839. aastal tiibeti keele grammatika &quot;Grammatik der tibetischen Sprache&quot; ja 1841. aastal tiibeti-saksa sõnaraamatu &quot;Tibetisch-deutsches Wörterbuch&quot;. Juurdepääs mongolikeelsetele allikatele võimaldas tal täiendada oma uurimistulemusi teabega, mida tema eelkäijad ei tundnud. Tema teos &quot;Tibetische Studien&quot; (1851–1868) on väärtuslik dokumentide ja tähelepanekute kogumik.&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 2.&lt;/ref&gt;

Prantsusmaal avaldas [[Philippe Édouard Foucaux]] 1847. aastal tõlke teosest &quot;[[Rgya cher rol pa]]&quot;, mis on &quot;[[Lalitavistara-sūtra]]&quot; tiibetikeelne versioon, ja 1858. aastal tiibeti keele grammatika &quot;Grammaire de la langue tibétaine&quot;.&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 2.&lt;/ref&gt; Tallinnas sündinud Peterburi teadlane [[Franz Anton von Schiefner]] avaldas 1849. aastal tõlkeid ja uurimusi.&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie, 1911, lk 920, märkus 2.&lt;/ref&gt;

[[Columbia ülikool]]is usuteaduse doktorikraadi saanud teadlane, maadeuurija ning [[jooga]] ja [[Tiibeti budism]]i praktiseerija [[Theos Casimir Bernard]] avaldas pärast 1936.–1937. aasta reisi Indiasse ja Tiibetisse 1946. aastal teose &quot;A Simplified Grammar of the Literary Tibetan Language&quot; (1946).

India [[indoloogia|indoloog]] ja keeleteadlane [[Rahul Sankrityayan]] kirjutas hindikeelse tiibeti keele grammatika. Tema teiste tiibeti keelt käsitlevate teoste seas olid &quot;Tibbati Bal-Siksha&quot; (1933), &quot;Pathavali&quot; (3  kd, 1933), &quot;Tibbati Vyakaran&quot; (1933) ja &quot;Tibbat May Budh Dharm&quot; (1948).

Jaapani keeleteadlane [[Kitamura Hajime]] avaldas 1990. aastal Lhasa tiibeti keele grammatika ja sõnaraamatu.&lt;ref&gt;[https://www.book61.co.jp/book.php/N95062現代チベット語分類辞典/北村甫 長野泰彦 著/汲古書院/], 六一書房.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;武内・ 紹人. 書評 北村甫・長野泰彦著『現代チベット語分類辞典』– 言語研究, 1993, nr 104, lk 157–167.&lt;/ref&gt;

==Kirjandus==
*Martine Mazaudon. Les principes de construction du nombre dans les langues tibéto-birmanes. – Jacques François,  (toim). ''La Pluralité'',  Leuven: Peeters, 2002, ISBN 90-429-1295-2, lk 91–119. [http://halshs.archives-ouvertes.fr/docs/00/16/68/91/PDF/numerationTB_SLP.pdf Veebis.]

==Välislingid==
*[https://eki.ee/teatmik/tiibeti-nimed/ Tiibeti nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus

[[Kategooria:Tiibeti-Birma keeled]]
[[Kategooria:Tiibet]]</text>
      <sha1>ig4g3rjxygypiss0ba0lf7gxgtmycat</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260907</id>
      <parentid>7260905</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T10:26:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kirjandus */</comment>
      <origin>7260907</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="65951" sha1="9kidwetgdgaxckvhqkvhltx8nt6l0se" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib tänapäeva tiibeti kirjakeelest; kesktiibeti, khami ja amdo keele kogumi kohta vaata artiklit   [[Tiibeti keel (koondnimetus)]]}}
{{keeled|nimi=tiibeti keel|originaalnimi བོད་སྐད་། 
 | keelkonnavärv = Hiina-Tiibeti
 | riigid=[[Hiina]]s, [[India]]s
 | rääkijad      = 6  miljonit
 | keelkond      = [[Hiina-Tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;[[Tiibeti-Birma keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;'''tiibeti keel'''
 | riik          = {{PisiLipp|Hiina}} ([[Tiibeti autonoomne piirkond]])
 | keelehoole    = [[Tiibeti Keele Standardimise Komitee]]
 | kood 1        = bo
 | kood 2        = bod (T), tib (B)
 | kood 3        = bod
}}
'''Tiibeti keel''' ehk '''tiibeti kirjakeel'''&lt;ref&gt;Tiibeti keeles kasutatakse nimetusi ལྷ་སའི་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is ''Lha-sa'i skad'', [[THL]]is ''Lhaséké'', [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]{{'}}is ''Lasägä'') 'Lhasa keel' või བོད་སྐད (Wylie ''Bod skad'', THL ''Böké'', ''pinyin'' ''Pögä'') [pʰø̀k˭ɛʔ] 'tiibeti keel' (kasutatakse ka teiste keelekujude kohta).&lt;/ref&gt; on [[kesktiibeti keel]]e [[Lhasa murre|Lhasa murdel]] põhinev [[kirjakeel]]. Lhasa on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomse piirkonna]] pealinn.&lt;ref name=&quot;DeLancey 2017&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan. – [[Graham Thurgood]], Randy J. LaPolla (toim). ''The Sino-Tibetan Languages'', 2. trükk, Routledge: London / New York 2017, ISBN 978-0-367-57045-3, lk 385–403.&lt;/ref&gt; Tiibeti kirjakeelt kasutatakse [[ühiskeel]]ena ka [[tiibeti keel (koondnimetus)|laiemas mõttes tiibeti keel]]e [[murre]]te kõnelejate vahel, sealhulgas eksiilis elavate [[tiibetlased|tiibetlaste]] seas.

Tiibeti autonoomse piirkonna keelemääruse (vastu võetud 1987, muudetud 2002 ja 2019) esimese paragrahvi järgi on tiibeti keel (藏语文) piirkonna üldkasutatav keel ja kiri.&lt;ref&gt;[https://www.fadada.com/article/Basics-009776 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], fadada.com, 6.8.2019.&lt;/ref&gt; [[Human Rights Watch]]i 2020. aasta aruande järgi on &quot;kakskeelse hariduse&quot; poliitika viinud tiibeti keele järkjärgulise asendumiseni [[hiina keel]]ega algkoolide õppekeelena, välja arvatud tiibeti keele tunnid, kusjuures aruande välitööd hõlmasid ainult [[Nagchu vald|Nagchu valla]] maa-asulaid.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threatChina's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt; Hiina Riiginõukogu Informatsioonibüroo 2025. aasta valge raamatu järgi on tiibeti keele õppimise ja kasutamise õigus tagatud, piirkonna rahvakongressi õigusaktid ja valitsuste üldised ametlikud dokumendid avaldatakse nii hiina kui ka tiibeti keeles ning koolides õpetatakse mõlemat keelt.&lt;ref&gt;[https://www.ecns.cn/news/politics/2025-03-28/detail-ihepyqsm2135994.shtml Right to study and use Tibetan language guaranteed: white paper, ECNS (China News Service)], 28.3.2025.&lt;/ref&gt;

Tiibeti keel laiemas mõttes hõlmab  peale kesktiibeti keele ka [[khami keel]]t ja [[amdo keel]]t.&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;&gt;Konchok Gelek. Variation, contact, and change in language: Varieties in Yul shul (northern Khams). – ''International Journal of the Sociology of Language'', 2017, nr 245, lk 91–92.&lt;/ref&gt; Khami keele kõnelejad saavad Lhasa murdest õppimata nii palju aru, et nad saavad algtasemel suhelda, amdo keele kõnelejad ei saa aga Lhasa murdest üldse aru (vt [[vastastikune arusaadavus]]).&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;/&gt; Nii tiibeti kirjakeeles kui ka khami keeles on kujunenud [[toon (keeleteadus)|toon]]id ning sõnaalgulised [[kaashäälikuühend]]id on enamasti lihtsustunud.&lt;ref&gt;Felix Haller. [archive-url=https://web.archive.org/web/20150616073139/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/haller1999brief.pdf A brief comparison of register tone in Central Tibetan and Kham Tibetan.] – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1999, kd=22.&lt;/ref&gt; Sellepärast on need keeled [[klassikaline tiibeti keel|klassikalisest tiibeti keelest]] märkimisväärselt erinevad, eriti võrreldes konservatiivsema amdo keelega.&lt;ref&gt;Charlene Makley, Keith Dede, Kan Hua, QingshanWang. The Amdo Dialect of Labrang. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', kd 22, nr 1, 1999, lk 101. [https://web.archive.org/web/20160305073712/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/makley1999amdo.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;jermay reynolds 2012&quot;&gt;Jermay J. Reynolds. ''Language variation and change in an Amdo Tibetan village: Gender, education and resistance'', doktoritöö, Graduate School of Arts and Sciences of [[Georgetown University]], 2012, lk 19–21.&lt;/ref&gt;

== Ametlik ja sotsiolingvistiline staatus ==

Tiibeti keel on lisaks [[hiina standardkeel]]ele ametlikus kasutuses [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomses piirkonnas]] ja mõnes teises [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] piirkonnas, kus elab tiibetlasi.

[[Gerard A. Postiglione]] märkis 1999. aastal, et tiibetlased on Hiinas üks kõige vähem [[assimileerumine|assimileerunud]] rahvarühmi.&lt;ref&gt;Gerard A. Postiglione. ''China’s National Minority Education. Culture, Schooling, and Development'', Routledge 1999, lk 114.&lt;/ref&gt; 2002. aastal avaldatud Hiina uudisteagentuuri [[Xinhua]] teate kohaselt suhtles Tiibetis 84% tiibetlastest peamiselt tiibeti keeles.&lt;ref name=&quot;chutai&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 中国出台藏语言使用法规], [[Xinhua]]; [http://www.moe.gov.cn/jyb_sy/China_Language/ 国家语言文字工作委员会]&lt;/ref&gt; 

=== Õiguslik staatus ===

[[Hiina põhiseadus|Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus]]e artikli 4 järgi on kõigil rahvustel õigus kasutada ja arendada oma keelt ja kirja. Artiklis 121 on sätestatud, et rahvusliku autonoomiaga piirkondade omavalitsusorganid kasutavad oma ülesannete täitmisel vastavalt asjaomase piirkonna autonoomiaeeskirjadele suuliselt ja kirjalikult selles piirkonnas tavapäraselt kasutatavat keelt või keeli.&lt;ref name=&quot;verf1982&quot;&gt;[http://www.verfassungen.net/rc/verf82.htm Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus], verfassungen.net.&lt;/ref&gt;

1987. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna ajutised eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)&lt;/ref&gt; 1988. aastal kehtestati nende rakendamiseks üksikasjalikud sätted.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)的实施细则&lt;/ref&gt; 2002. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;guiding&quot;&gt;[http://www.xizang.gov.cn/zwgk/xxfb/fgwj/201902/t20190223_61645.html 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], 西藏自治区人民政府, xizang.gov.cn, 24.3.2008.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 西藏文化的保护与发展 – 藏语言文字的学习、使用和发展], Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu informatsioonibüroo, China.com.cn, 25.10.2008.&lt;/ref&gt; Eeskirjade kohaselt pidid valitsemine, kohtud ja haldusasutused ning tänavasildid ja reklaamid olema kakskeelsed.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt;

Tiibeti keele arendamise ja standardimise eest vastutab riiklik tiibeti keele terminoloogia standardimise komitee (tiibeti keeles བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས, hiina keeles 藏语术语标准化工作委员会|t=藏語術語標準化工作委員會). Komitee tegevust käsitlevad muu hulgas järgmised allikad:&lt;ref&gt;བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས}} (toim). བོད་ཀྱི་སྤྱི་སྐད་སྐོར་གྱི་ཆེད་རྩོམ་ཕྱོགས་བསྒྲིགས, Peking, མི་རིགས་དཔེ་སྐྲུན་ཁན / 民族出版社 1999, ISBN 7-105-03018-6;&lt;br /&gt;[https://web.archive.org/web/20070514065425/http://www.china-language.gov.cn/webinfopub/list.asp?id=2307&amp;columnid=139&amp;columnlayer=01380139 全国术语标准化技术委员会少数民族语分技术委员会藏语工作委员会2006年度工作会议在北京召开], 教育部语言文字应用研究所, china-language.gov.cn, 12.1.2007.&lt;br /&gt;|扎雅·洛桑普赤. [https://web.archive.org/web/20070707132828/http://info.tibet.cn/zt2006/zywdccyfz/xsjl/t20060322_101909.htm 藏语专词术语混乱的症结在哪里], China Tibet Information Center, info.tibet.cn, 22.3.2006.&lt;/ref&gt;

=== Kirjaoskus ===

Tiibetlaste [[kirjaoskamatus]]e määr oli [[1990. aasta Hiina rahvaloendus]]e järgi 69,39% (kogu Hiina rahvastikus 22,21%). [[2000. aasta Hiina rahvaloendus]]eks oli see tiibetlaste seas vähenenud 47,55%-ni (Hiina kogurahvastikus 9,08%-ni).&lt;ref&gt;Minglang Zhou. Legislating Literatcy for Linguistic and Ethnic Minorities in Contemporary China. – Anthony J. Liddicoat (toim). ''Language planning and policy: Issues in Language Planning and Literacy'', Multilingual Matters, Clevedon / Tonawanda / North York 2007, lk 102–121, siin lk 117.&lt;/ref&gt;

Tiibeti autonoomsel piirkonnal on 2000., 2010. ja 2020. aasta loenduse järgi olnud Hiina provintside seas kõige madalam kirjaoskuse määr.&lt;ref&gt;[https://www.business-standard.com/article/current-affairs/tibet-has-lowest-literacy-among-all-provinces-in-china-delhi-think-tank-123022600629_1.html Tibet has lowest literacy among all provinces in China: Delhi think tank], Business Standard, 26.2.2023.&lt;/ref&gt;

=== Koolisüsteem ===

==== Tiibet ====

1998. aastal oli tiibeti keel õppekeeleks 98% Tiibeti algkoolidest&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 233.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; ja 92% algkooliõpetajatest olid tiibetlased. Samal ajal õpetati hiina keelt võõrkeelena.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; 2002. aastal oli tiibeti keeles 181 õpikut 16 õppeaine jaoks ja koostatud oli kaheksa loodusteaduste erialaterminoloogia sõnastikku.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; Sellest hoolimata õpetati matemaatikat, füüsikat ja keemiat põhikooli vanemas astmes ja keskkoolis üldjuhul hiina keeles.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Minglang Zhou, Hongkai Sun: ''Language Policy in the People’s Republic of China'', Kluwer 2004, lk 226.&lt;/ref&gt;

2004. aastal pärinesid tiibeti keele ja kirjanduse õpikute (''gaiyig'' སྐད་ཡིག་, 语文 ''yǔwén'') tekstid 47% ulatuses tänapäevasest ja uuemast tiibeti kirjandusest, 29% ulatuses traditsioonilisest tiibeti kirjandusest ja 24% ulatuses hiina keelest tõlgitud tekstidest.&lt;ref&gt;Ellen Bangsbo. ''Teaching and Learning in Tibet. A Review of Research and Policy Publications'', Nordic Institute of Asian Studies 2004, lk 16.&lt;/ref&gt; Tiibeti ülikoolides ja teistes kõrgkoolides oli 1998. aastal õppekeeleks enamasti hiina keel. Erandiks olid tiibeti ajaloo, keele ja kirjanduse ning traditsioonilise tiibeti meditsiiniga seotud õppeained.&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 235.&lt;/ref&gt; Ühe 2005. aasta uurimuse järgi said tiibetlastest üliõpilased õppida humanitaarteadusi tiibeti keeles mõnes Hiina vähemusrahvustele mõeldud kõrgkoolis.&lt;ref&gt;Gerard Postiglione. Ben Jiao, Sonam Gyatso. Education in Rural Tibet: Development, Problems and Adaptations. – ''China: An International Journal'', 2005, kd 3, nr 1, lk 1–23. [https://www.researchgate.net/publication/263867451 Veebis.]&lt;/ref&gt;

Eeskirjade kohaselt pidid [[hiinlased]] Tiibetis õppima ka tiibeti keelt, kuid juba 2006. aastal seda nõuet üldiselt eirati.&lt;ref&gt;June Teufel Dreyer, Barry Sautman (toim). ''Contemporary Tibet. Politics, Development, and Society in a Disputed Region'', M. E. Sharpe 2006, lk 78.&lt;/ref&gt;

===== Hiina keelepoliitika 2020ndatel =====
Alates 2020. aastast on Hiina keelepoliitika vähemuskeelte suhtes muutunud ja hinnangud sellele lahknevad. Hiina valitsuse ametliku seisukoha järgi on tiibeti keele õppimine ja kasutamine seadusega tagatud ning alg- ja keskkoolides õpetatakse nii tiibeti kui ka hiina keelt.&lt;ref name=&quot;whitepaper2023&quot;&gt;[https://english.www.gov.cn/archive/whitepaper/202311/10/content_WS654db703c6d0868f4e8e120d.html CPC Policies on the Governance of Xizang in the New Era: Approach and Achievements], The State Council of the People's Republic of China, 10.11.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi on õigus tiibeti keelt õppida ja kasutada samuti tagatud.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot;&gt;[https://chinadailyhk.com/article/608157 White paper highlights human rights progress in Xizang], Xinhua / China Daily HK, 28.3.2025.&lt;/ref&gt; Inimõiguste organisatsioonid ja tiibeti keele kaitsjad on aga teatanud, et hiina keel on muutunud üha enam peamiseks õppekeeleks.&lt;ref name=&quot;HRW2020&quot;&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threat China's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/04/04/tibet-language-white-paper/ Netizens demand China reinstate Tibetan language use in schools], Radio Free Asia, 4.4.2025.&lt;/ref&gt; [[Radio Free Asia]] andmetel muutus hiina keel 2020. aastal Tiibeti autonoomse piirkonna alg- ja keskkoolide põhiõppekeeleks ning 2023. aastast on ülikooli sisseastumiseksami keeleks ainult hiina keel.&lt;ref&gt;[https://www.tribuneindia.com/news/world/tibetans-call-out-chinas-language-policy-amid-claims-of-cultural-erasure-and-human-rights-violations Tibetans call out China's language policy], Tribune India (ANI), 8.4.2025, viidates RFA-le.&lt;/ref&gt;

2021. aastal kehtestas Hiina haridusministeerium Human Rights Watchi kirjelduse järgi &quot;laste kõne ühtlustamise kava&quot; (''Children's Speech Harmonization plan''), mis näeb ette  [[hiina kirjakeel]]e kasutamise kogu [[alusharidus]]es vähemusrahvuste asualadel. Human Rights Watchi 2026. aasta aruande järgi ei oska ega taha paljud tiibeti lapsed pärast lasteaia lõpetamist tiibeti keelt rääkida, ka mitte perekonnaliikmetega. Lasteaias käimine ei ole Hiinas kohustuslik, kuid Human Rights Watchi andmetel on see tiibetlaste asualadel muutunud praktikas kohustuslikuks, sest linnade algkoolid nõuavad üha sagedamini tõendit lasteaias käimise kohta. Hiina valitsus ei vastanud organisatsiooni kommentaaripärimistele.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2026/05/04/start-with-the-youngest-children/chinas-use-of-preschools-to-integrate-tibetans &quot;Start with the Youngest Children&quot;: China's Use of Preschools to &quot;Integrate&quot; Tibetans], Human Rights Watch, 4.5.2026.&lt;/ref&gt;

[[Tibet Watch]]i andmetel olid 2023. aasta septembriks [[Ngaba ringkond|Ngaba ringkonna]] tiibeti koolides kõik põhiainete õpikud asendatud hiinakeelsetega ja õpetajatel kästi anda kõik tunnid hiina keeles. Tiibeti keel jäi valikaineks. Tiibetikeelseid õpikuid saavad kooli lõpetamiseni edasi kasutada ainult 2021. aastal õppima asunud õpilased.&lt;ref&gt;[https://tibetwatch.org/all-textbooks-in-tibetan-replaced-in-ngaba/ All textbooks in Tibetan replaced in Ngaba], Tibet Watch, 12.10.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta veebruaris teatas Human Rights Watch, et Ida-Tiibetis oli alates 2021. aastast suletud vähemalt viis tiibeti keelt ja kultuuri edendanud kutsekooli.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;&gt;[https://www.hrw.org/news/2025/02/05/chinese-authorities-shutter-schools-eastern-tibet Chinese Authorities Shutter Schools in Eastern Tibet], Human Rights Watch, 5.2.2025.&lt;/ref&gt; Organisatsiooni andmetel õpetatakse riigikoolides tiibeti lapsi algkoolist keskkoolini ainult hiina keeles ja tiibeti keel on eraldi õppeaine, nagu võõrkeel.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;/&gt; Radio Free Asia teatas 2025. aasta jaanuaris ka tiibeti keele eratundide keelust koolivaheajal mitmes tiibetlastega asustatud piirkonnas. Sarnane keeld kehtestati  juba 2021. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/01/02/tibet-china-enforces-restrictions-students/ China places new restrictions on Tibetan students during winter school break], Radio Free Asia, 2.1.2025&lt;/ref&gt; Tibet Watchi andmetel teatas Tiibeti keskadministratsioon 2026. aasta oktoobris, et [[Gologi ringkond|Gologi ringkonnas]] suleti 2026. aasta suvel ja sügisel vähemalt kolm eraõiguslikku tiibeti kooli, sealhulgas orbude kool.&lt;ref&gt;[https://tibetoffice.org/media-press/news/three-more-tibetan-schools-shut-down-in-golog-as-china-tightens-its-grip-on-tibetan-language-education Three More Tibetan Schools Shut Down in Golog as China Tightens Its Grip on Tibetan-Language Education], Central Tibetan Administration, 19.10.2026.&lt;/ref&gt;

2023. aasta veebruaris väitsid kolm ÜRO sõltumatut eksperti, et umbes miljon tiibeti last õpib internaatkoolides, kus õppekeel on hiina keel.&lt;ref&gt;[https://ungeneva.org/en/news-media/news/2023/02/77614/china-tibetan-children-forced-assimilate-independent-rights-experts China: Tibetan children forced to assimilate, independent rights experts fear], UN Geneva, 6.2.2023.&lt;/ref&gt; Hiina ametivõimud vastavad, et lapsi ei sunnita internaatkoolidesse ja paljudes koolides õpetatakse ka tiibeti keelt ja Tiibeti ajalugu.&lt;ref&gt;[https://www.globalsecurity.org/military/library/news/2024/07/mil-240721-rfa01.htm China's controversial boarding school policy for Tibetans explained], RFA, 21.7.2024.&lt;/ref&gt;

12. märtsil 2026 võttis Hiina Rahvakongress vastu &quot;Etnilise ühtsuse ja arengu edendamise seaduse&quot; (poolt 2756, vastu 3, erapooletuid 3) ja see jõustus 1. juulil 2026.&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/world/china/china-set-pass-new-ethnic-minority-law-prioritise-use-mandarin-language-2026-03-12/ China passes new ethnic minority law, prioritises use of Mandarin language], Reuters, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Seaduse järgi vähemuskeeli &quot;austatakse ja kaitstakse&quot;, kuid kui hiina keelt ja vähemuskeeli kasutatakse koos, peab hiina keel olema esikohal. Koolieelikud peavad hiina keelt valdama ja avalikes kohtades peavad hiina märgid olema nähtavamad kui vähemuste kirjad.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot;&gt;[https://rfa.org/english/tibet/2026/07/24/explainer-china-ethnic-unity-law-tibet-uyghur/ Explained: China's 'ethnic unity and progress promotion' law], RFA, 24.7.2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.asianews.it/news-en/What-Xi-Jinpings-new-law-on-ethnic-groups-in-china-says-65025.html What Xi Jinping's new law on ethnic groups in China says], AsiaNews, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Hiina valitsus rõhutab seaduse 15. artiklit, mis kaitseb vähemuste õigust oma keelt õppida ja kasutada, kriitikud aga väidavad, et seadus fikseerib hiina keele ülemvõimu hariduses ning annab juba rakendatud poliitikale õigusliku aluse ja võib tiibeti keele kasutamist hariduses ja avalikus elus veelgi piirata.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot; /&gt;

==== Pagulased Indias ====

India tiibeti koolides oli õppekeeleks kuni 1985. aastani ainult inglise keel. 2006. aastal õpetati mõnes algkoolis esimese viie klassi jooksul osa aineid tiibeti keeles, alates kuuendast klassist aga käis õppetöö ainult inglise keeles. Kõik keskkooliõpikud olid ingliskeelsed.&lt;ref&gt;Dagmar Bernstorff, Hubertus von Welck. ''Exile as Challenge. The Tibetan Diaspora'', Orient Longman 2002, lk 271; Ashild Kolas, Monika P. Thowsen. ''On the Margins of Tibet. Cultural Survival on the Sino-Tibetan Frontier'', University of Washington Press 2006, lk 176; A. Tom Grunfeld. ''The Making of Modern Tibet'', M. E. Sharpe, 1996, lk 179, 198.&lt;/ref&gt; [[Dharamsala]] tiibeti koolides nägi tollane inimressursside arendamise ministeeriumi õppekava ette, et alates põhikooli keskastmest õpetatakse õppeaineid inglise keeles.&lt;ref&gt;Mary Ann Maslak. School as a site of Tibetan ethnic identity construction in India? Results from a content analysis of textbooks and Delphi study of teachers' perspectives. – ''Educational Review'', 2008, kd 60, nr 1, lk 85–106.&lt;/ref&gt;

=== Meedia ===

2000. aastal ilmus Tiibetis kokku 14 tiibetikeelset ajakirja ja 10 päevalehte. Lisaks ilmus Hiina teistes piirkondades käputäis piirkondlikke&lt;ref&gt;Kõige mõjukamate seas olid ༄༅༎སྦྲང་ཆར༎ (&quot;Kevadvihm&quot;) [[Qinghai]]s ja ༄༅༎ཟླ་ཟེར༎ (&quot;Kuuvalgus&quot;) [[Gansu]]s. Vt: Toni Huber. ''Amdo Tibetans in Transition. Society and Culture in the Post-Mao Era''. Brill 2000, lk 40.&lt;/ref&gt; ja üleriigilisi&lt;ref&gt;Nende seas oli Pekingis ilmuv ༄༅༎ཀྲུང་གོའི་བོད་ཀྱི་ཤེས་རིག༎ (&quot;Tibetoloogia Hiinas&quot;).&lt;/ref&gt; tiibetikeelseid ajalehti ja ajakirju.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi ilmus 2024. aasta lõpuks Tiibeti autonoomses piirkonnas tiibeti keeles 17 ajakirja ja 11 ajalehte.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot; /&gt; Tiibeti keeles tegutses arvukalt raadio- ja telejaamu ning tehti kinofilme, sealhulgas Lhasa ja kamba keelevariandis.&lt;ref&gt;Ka [[Radio China International]] edastas saateid nendes keelevariantides: [http://tibetan.chinabroadcast.cn/lhasa.htm tibetan.chinabroadcast.cn] ja [http://tibetan.chinabroadcast.cn/kangba.htm tibetan.chinabroadcast.cn].&lt;/ref&gt; Hiinas andis üheksa kirjastust regulaarselt välja tiibetikeelseid raamatuid. Igal aastal ilmus ligikaudu tuhat nimetust.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;

===Lahkarvamused tiibeti keele ohustatuse üle===

2008. aasta veebruaris toetas Briti parlamendiliige [[Norman Baker]] [[rahvusvaheline emakeelepäev|rahvusvahelise emakeelepäeva]] puhul [[Free Tibet Campaign]]i avaldatud ülevaadet ja nõudmist teha tiibeti keel Tiibeti autonoomse piirkonna ametikeeleks. Ta väitis: &quot;Hiina valitsus ajab teadlikku poliitikat hävitada kõik tiibetlik, sealhulgas tiibetlaste oma keel nende enda kodumaal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120725060858/http://www.freetibet.org/newsmedia/report-reveals-determined-chinese-assault-tibetan-language Report reveals determined Chinese assault on Tibetan language], Free Tibet, 21.2.2008.&lt;/ref&gt; Tibetoloog [[Elliot Sperling]] märkis seevastu, et &quot;teatud piirides püüab [[Hiina Rahvavabariik]] tiibeti kultuuri väljendamist võimaldada&quot; ja  &quot;kogu Tiibeti kiltmaal toimuvat kultuurilist tegevust ei saa ignoreerida&quot;.&lt;ref&gt;Sperling Elliot. Exile and Dissent: The Historical and Cultural Context. – Melissa Harris, Sydney Jones (toim). ''Tibet Since 1950: Silence, Prison, or Exile'',  2000, lk 31–36.&lt;/ref&gt;

2003. aastal seadis [[Barry Sautman]] ajakirjas [[Texas International Law Journal]] kahtluse alla väited tiibeti keele ohustatusest. Ta kirjutas, et ükski paljudest tollastest ohustatud keeli käsitlevatest uuringutest ei pidanud tiibeti keelt ohustatuks ja  tiibetlaste keele säilitamine erines keele kadumisest isegi sellistes lääneriikide kaugemates piirkondades, kus rakendati liberaalset keelepoliitikat. Sautmani sõnul olid väited, et Tiibeti algkoolides õpetati hiina keeles, ekslikud: tiibeti keel oli peamine õppekeel peaaegu kõigis Tiibeti autonoomse piirkonna algkoolides. Ta lisas, et hiina keelt hakati varastes klassides õpetama ainult linnakoolides ning põhjusel, et vähem kui neli tiibetlast kümnest jõudis keskkooli, oli algkool nende kultuurilise kujunemise seisukohalt kõige olulisem.&lt;ref&gt;Barry Sautman. Cultural Genocide and Tibet. – ''Texas International Law Journal'', 2003, 38, nr 2, lk 173–246.&lt;/ref&gt;

==Kiri==
{{Vaata|Tiibeti kiri|Tiibeti punktkiri}}

Tiibeti keelt kirjutatakse ühes [[india kirjad|India kirjadest]]. Selle ajalooliselt konservatiivne kirjaviis kajastab [[vanatiibeti keel]]e häälikusüsteemi ega kajasta piisavalt tänapäeva tiibeti keele hääldust.&lt;ref name=&quot;Britannica&quot;&gt;Tibetan language. – ''Encyclopaedia Britannica''. [https://www.britannica.com/print/article/594982 Veebis.]&lt;/ref&gt; See aitab ühendada [[tiibeti keel (koondnimetus)|tiibetikeelset]] ala ning on abiks ka [[hiina-tiibeti algkeel]]e ja [[vanahiina keel]]e rekonstrueerimisel.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill. ''The Historical Phonology of Tibetan, Burmese, and Chinese'', Cambridge University Press 2019, ISBN 978-1-316-60151-8.&lt;/ref&gt;

Kõige levinum süsteem, mida teadlased kasutavad tiibeti kirjas kirjutatud teksti [[latinisatsioon|latiniseerimiseks]], on [[Wylie transliteratsioon]]. Keeleteadlased kasutavad sageli ka muid, enda tarbeks välja töötatud transliteratsioonisüsteeme. Häälduse ligikaudseks edasiandmiseks on [[Hiina]] ametlik latinisatsioon [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]. Ingliskeelsetes materjalides kasutatakse transkriptsiooni [[THL]].&lt;ref&gt;David Germano, Nicolas Tournadre. [https://web.archive.org/web/20221224035020/https://www.thlib.org/reference/transliteration/#!essay=/thl/phonetics/s/b5 THL Simplified Phonetic Transcription of Standard Tibetan], The Tibetan and Himalayan library, 2003. &lt;/ref&gt; Mõne nime puhul on kasutusel ka ebareeglipärane transkriptsioon, näiteks [[Džomolungma]].

Tiibeti kirja silbi ortograafiline struktuur on (C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;)C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;(C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;)V(C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;).&lt;ref&gt;Nyima Droma, Ellen Bartee. ''A beginning textbook of Lhasa Tibetan'', National Press for Tibetan Studies 2000, lk 9–17.&lt;/ref&gt; Kõik kombinatsioonid ei ole lubatud.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Asukoht
!C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;
!V
!C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;
|-
!Nimetus
|Eesliide
|Ülatäht
|Juurtäht
|Alatäht
|Täishäälik
|Järelliide
|Teine järelliide
|-
!Lubatud tähed
|&lt;big&gt;ག ད བ མ འ&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ར ལ ས&lt;/big&gt;
|mis tahes kaashäälik
|&lt;big&gt;ཡ ར ལ ཝ&lt;/big&gt;
|mis tahes täishäälik
|&lt;big&gt;ག ང ད ན བ མ འ ར ལ ས&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ད ས&lt;/big&gt;
|}

== Fonoloogia ==
[[Silp|Silbi]] ehitus on suhteliselt lihtne.&lt;ref&gt;Lim 2018: 12.&lt;/ref&gt; [[Kaashäälikuühend]]id ei ole lubatud&lt;ref&gt;Denwood 1999: 75.&lt;/ref&gt; ja silbi lõpus võib olla ainult üks kaashäälik.&lt;ref&gt;Denwood 1999: 71.&lt;/ref&gt; Zhangi (2024) kirjelduse järgi on tüüpilise silbi ehitus (C)V(ː)(C)(C), kusjuures [[silbilõpp|silbilõpus]] võib [[sonorant|sonorandile]] järgneda ka /ʔ/.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot;&gt;Zhang Yubin. Central Tibetan (Lhasa). – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2025, 54, lk 788–810, [https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-the-international-phonetic-association/article/central-tibetan-lhasa/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5 Veebis.]&lt;/ref&gt; Sõna sees võivad esineda &quot;fossiilsed konsonandid&quot;: need on klassikalise tiibeti keele keeruliste silbialguliste kaashäälikuühendite tänapäevased refleksid, mis ei hääldu üksiku [[morfeem]]i puhul, kuid häälduvad liitsõnas.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; Täishäälikud võivad olla lühikesed või pikad ja [[täishääliku pikkus|pikad täishäälikud]] võivad lisaks olla [[nasaalvokaal|nasaliseeritud]].&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 272.&lt;/ref&gt; [[Vokaalharmoonia]] esineb kahesilbilistes sõnades ja [[finiitne tegusõnavorm|finiitsetes tegusõnavormides]].&lt;ref&gt;Chang, Chang 1968.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 271.&lt;/ref&gt; Zhangi (2024) järgi on see täishääliku kõrguse tõusu harmoonia, kus kõrged täishäälikud tõstavad külgnevate silpide madalamaid täishäälikuid; regressiivne harmoonia on järjekindel, progressiivne aga mitte.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;

[[toon (keeleteadus)|Toonid]] on tähendust eristavad. Eristatakse vähemalt kahte [[toonifoneem]]i.{{sfn|Lim|2018|p=28}} Kuigi Hiina keeleteadlased eelistavad nelja tooni analüüsi,&lt;ref&gt;Lim 2018: 34&lt;/ref&gt; leiab [[Scott DeLancey|DeLancey]] (2003), et langev toon ja sõnalõpuline [k] või [ʔ] on [[kontrastne jaotussuhe|kontrastses jaotussuhtes]]. Sellepärast ta räägib kas kõrge või madala tooniga silpidest.&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 272.&lt;/ref&gt;

=== Kaashäälikud ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Konsonant]][[foneem]]id
!
! [[Labiaal]]id
! [[Alveolaar]]id
! [[Retrofleks]]id
! [[Alveopalataal]]id
! [[Palataliseeritud velaar]]id
! [[Velaar]]id
! [[Glotaal]]id
|-
! [[Nasaal]]id
| /m/
| /n/
|
| /ɲ/
|
| /ŋ/
|
|-
! [[Klusiil]]id
| /pʰ/ /p/
| /tʰ/ /t/
|
|
| /kʲʰ/ /kʲ/
| /kʰ/ /k/
| /ʔ/
|-
! [[Afrikaat|Afrikaadid]]
|
| /tsʰ/ /ts/
| /tʂʰ/ /tʂ/
| /tɕʰ/ /tɕ/
|
|
|
|-
! [[Frikatiiv]]id
|
| /s/
| /ʂ/
| /ɕ/
|
|
| /h/
|-
! [[Poolvokaal]]id
| /w/
| /ɹ/
|
| /j/
|
|
|
|-
! [[Lateraal]]id
|
| /l̥/ /l/
|
|
|
|
|
|}

# Klusiilidel ja afrikaatidel on eristus [[aspiratsioon]]i järgi. Zhangi (2024) andmetel võivad aspireeritud klusiilid ja afrikaadid kahesilbilise sõna teises silbis aspiratsiooni  kaotada ning nii aspireeritud kui ka aspireerimata klusiilid võivad vokaalidevahelises positsioonis heliliseks muutuda.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; Mõnede varasemate kirjelduste järgi muutuvad madala tooni korral aspireerimata klusiilid ja afrikaadid helilisteks ning aspireeritud klusiilid ja afrikaadid kaotavad osa aspiratsioonist, nii et nende erinevus põhineb peamiselt helilisusel. Lhasa kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvate kõnelejate murdes madala tooni korral helilisi klusiile ja afrikaate ei kasutata.
# Poolvokaalil /ɹ/ on neli hääldusvarianti: [ɹ], [ʐ], [ɾ] ja [r]. Varasemates uurimustes on oletatud ka helitut poolvokaali, näiteks [ɹ̥] (Dawson 1980b; Sprigg 1954; Tournadre, Dorje 2003). Zhangi (2024) andmetes selle hääliku olemasolu kohta selgeid tõendeid ei ole. Mõnes Lhasa või kesktiibeti keele variandis võib see olla foneemi /ʂ/ variant.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;
# Zhangi (2024) kirjelduses esinevad silbi lõpus konsonantfoneemid /p/, /ʔ/, /m/, /ŋ/, /ɹ/ ja /l/. Varasemates kirjeldustes loetakse silbilõpuliseks ka foneemi /k/, mida sõna lõpus ei hääldata, välja arvatud väga formaalses kõnes. Klassikalise tiibeti keele sõnalõpuline /n/ on samuti säilinud, kuid tänapäevases häälduses väljendub see tavaliselt eelneva täishääliku nasalisatsioonina, mitte eraldi konstandina. Kõnekeeles jäävad silbilõpulised /ɹ/ ja /l/ sageli hääldamata ja väljenduvad eelneva täishääliku pikenemisena. Ka /ŋ/ ja /ʔ/ võivad redutseeruda, kusjuures vokaal pikeneb (foneemi /ŋ/ puhul ka nasaliseerub).&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; [[Larüngaalklusiil]] /ʔ/ esineb silbi lõpus ja vastab klassikalise tiibeti keele silbilõpuhäälikutele /s/, /t/ või /k/, mis on hiljem kadunud. Näiteks Tiibeti endanimetus oli klassikalises tiibeti keeles ''Bod'', kuid nüüd hääldatakse seda [pʰø̀ʔ].

=== Täishäälikud ===
Täishäälikuid on kirjeldatud ja iseloomustatud mitut moodi. Nende uurimine jätkub.&lt;ref name=&quot;Gong_2020&quot;&gt;Gong Xun. How many vowels are there in Lhasa Tibetan? – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2020, 43, nr 2, lk 225–254.&lt;/ref&gt;

Tournadre ja Sangda Dorje eristavad kaheksat täishäälikut:&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003, lk 35.&lt;/ref&gt;

{| class=wikitable style=text-align:center
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Vokaal]][[foneem]]id !
! [[Eesvokaal]]id
! [[Keskvokaal]]id
! [[Tagavokaal]]id
|-
! [[Kõrge vokaal|Kõrged]]
| /i/ /y/
|
| /u/
|-
! [[Keskkõrge vokaal|Keskkõrged]]
| /e/ /ø/
|
| /o/
|-
! [[Keskmadal vokaal|Keskmadalad]]
| /ɛ/
|
|
|-
! [[Madal vokaal|Madalad]]
|
| /a/
|
|}

Zhangi (2024) järgi on kaheksa lühikest täishäälikut /i, e, ɛ, y, ø, u, o, a/ üldtunnustatud.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;

Mõnikord kirjeldatakse veel kolme täishäälikut, mida peetakse oluliselt erinevaks: [ʌ] või [ə], mis on tavaliselt foneemi /a/ [[allofoon]]; [ɔ], mis on tavaliselt foneemi /o/ allofoon; ja [ɛ̈] (ümardamata tsentraliseerunud keskvokaal), mis on tavaliselt foneemi /e/ allofoon. Need häälikud esinevad tavaliselt [[kinnine silp|kinnistes silpides]]. Et tiibeti keeles ei ole lubatud [[geminaat|geminaadid]], siis mõnikord lõpeb silp sama häälikuga, millega algab järgmine silp. Siis hääldatakse esimest silpi [[lahtine silp|lahtise silbina]], kuid selles säilib kinnisele silbile iseloomulik täishäälik. Näiteks ཞབས ''zhabs'' 'jalg' hääldatakse [ɕʌp] ja པད ''pad'' (laen sanskriti sõnast ''padma'', '[[india lootos]]') hääldatakse [pɛʔ], kuid liitsõna ཞབས་པད ''zhabs pad'' (&quot;lootosejalg&quot;, 'minister') hääldatakse [ɕʌpɛʔ]. See võib tekitada [[minimaalpaar]]e, milles eristuvad häälikud, mis muudes olukordades on allofoonid.

Mõned uurijad (Dawson 1980a, 1980b; Gong 2020) postuleerivad veel vokaale /ɪ, ʊ, ɔ, ə/ ja analüüsivad süsteemi kahe komplektina: kitsendatud (RTR) ja kitsendamata (ATR) vokaalid. Zhangi (2024) andmed seda analüüsi täielikult ei toeta: tema kõnelejatel esinevad [ɪ] ja [ʊ] ainult allofoonidena (näiteks enne silbilõpu foneemi /ɹ/),aga silbisulandumisest tekkinud [ɔ] ja [ə] paistavad olevat kontrastsemad, kuid peamiselt kõnekeeles.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;

Allikad lahknevad selles, kas häälikud [ɛ̈] (foneemist /e/ kinnises silbis) ja [ɛ] (foneemist /a/ [[metafoonia]] tõttu) on erinevad või sisuliselt identsed.

Foneemne täishäälikupikkus esineb piiratud juhtudel. Klassikalise tiibeti keele järelliidete, tavaliselt ''{{'}}i'' (འི་) sulandumine sõna lõpus tekitab pika täishääliku. [[Foneetiline transkriptsioon|Foneetilistes transkriptsioonides]] jäetakse see tunnus mõnikord märkimata. Tavalises kõnehäälduses asendatakse silbi lõpus esinevad häälikud [r] ja [l] sageli samuti täishääliku pikendamisega.

Täishäälikutel /i/, /y/, /e/, /ø/ ja /ɛ/ on nasaliseeritud vasted /ĩ/, /ỹ/, /ẽ/, /ø̃/ ja /ɛ̃/.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 55.&lt;/ref&gt; Ajalooliselt tulevad need vastavalt ühenditest /in/, /un/, /en/, /on/ ja /an/. Neid märgitakse ka kirjas. Ühendite /un/, /on/ ja /an/ kvaliteet on muutunud, sest ajalooline /n/ põhjust kesktiibeti keele Wü harus koos kõigi teiste sõnalõpuliste [[koronaal]]idega [[umlaut|umlaudi]] tüüpi muutuse.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 56.&lt;/ref&gt; Mõnel ebatavalisel juhul võivad nasaliseeruda ka häälikud /a/, /u/ ja /o/.

=== Toonid ===
Lhasa murret kirjeldatakse tavaliselt kahetoonilisena: eristatakse kõrget ja madalat tooni. (Zhangi (2024) järgi on kahe leksikaalse tooni olemasolus üldine üksmeel; nelja-, kuue- ja kaheksatoonilised kirjeldused arvestavad lisaks kontuuri ja pikkust.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;) Ühesilbilistes sõnades võib kumbki toon esineda siiski kahe erineva kontuuriga. Kõrge toon võib olla kas tasane või langev ja madal toon kas tõusev või tõusev-langev. Viimase puhul tõuseb toon keskmisele kõrgusele ja langeb uuesti. Kontuur sõltub suuresti [[silbiriim]]i tüübist: langev ja tõusev-langev kontuur kaasnevad silbilõpulise /p/ või /ʔ/-ga.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; Tavaliselt piisab kahe tooni eristamisest, sest minimaalpaare, mis erinevad ainult toonikontuuri poolest, on väga vähe. See erinevus esineb ainult mõnes sõnas, mis lõpevad häälikuga [m] või [ŋ]. Näiteks sõna ''kham'' (ཁམ, 'tükk') hääldatakse [kʰám] kõrge tasase tooniga, sõna ''Khams'' (ཁམས་, '[[Kham]]') hääldatakse [kʰâm] kõrge langeva tooniga.&lt;ref name=&quot;g447&quot;&gt;P. Strazny. ''Encyclopedia of Linguistics'', Taylor &amp; Francis 2013, ISBN 978-1-135-45522-4, lk 1105.&lt;/ref&gt;

Mitmesilbilistes sõnades eristab toon tähendust peamiselt esimeses silbis. Zhangi (2024) järgi on Lhasa murdel mallipõhine sõnatoonisüsteem, milles kahesilbiliste sõnade mallid on HH, LH ja LL ning kõrge ja madala tooni vastandus on tavaliselt kontrastne ainult esimeses silbis.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; Sellepärast võiks tiibeti keelt fonoloogilise [[keeletüpoloogia]] seisukohalt täpsemalt nimetada [[tooniaktsendikeel]]eks, mitte päris [[toonikeel]]eks, milles igal silbil võib olla omaette toon.

==Morfoloogia==

=== Nimisõnad ja asesõnad ===

Nimisõnadel puudub [[grammatiline sugu]], kuigi sugu saab väljenduda leksikaalselt. Nimisõnadel [[arv (keeleteadus)|arvu]]kategooriat ei ole. Inimest tähistavatele [[Definiitsus|definiitsusele]] võidakse lisada [[mitmus]]t väljendav liide ཚོ (''tsho'').

On kirjeldatud kuut käänet: [[absolutiiv]], [[ergatiiv]], [[genitiiv]], [[ablatiiv]], [[komitatiiv]] ja [[obliikvakääne]] (täidab ka [[daativ]]i ja [[lokatiiv]]i funktsioone). On ka teisi käänete käsitlusi. [[klassikaline tiibeti keel|Klassikalise tiibeti keele]] puhul on pakutud näiteks kümmet käänet.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The Classical Tibetan cases and their transcategoriality. – ''Himalayan Linguistics'', 2010.&lt;/ref&gt; Käändeid väljendatakse üldjuhul abisõnadega, mis liituvad tervele nimisõnafraasile, mitte üksikule nimisõnale. Nende järelliidete kuju võib varieeruda tüve lõpphääliku järgi.

Isikulistel asesõnadel on grammatiline arv: neil on [[ainsus]]e, [[kaksus]]e ja [[mitmus]]e vormid. Kaksusevorm moodustatakse liitega གཉིས (''gnyis'') 'kaks', mitmusevorm liitega ཚོ (''tsho''). Asesõnadel võib olla üks kuni kolm [[registri (keeleteadus)|registrit]]: näiteks on esimesel isikul üks vorm ང (''nga''), teise isiku ainsuses aga eristatakse viisakat vormi ཁྱེད་རང (''khyed rang'') ja mitteformaalset vormi ཁྱོད (''khyod'').&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/45A-tib Tibetan (Standard Spoken): Politeness Distinctions in Pronouns |website], WALS Online.&lt;/ref&gt; Kolmanda isiku mitteformaalsetes vormides eristatakse mees- ja naissugu (ཁོ (''kho'') ja མོ (''mo'')), neutraalne vorm on ཁོང (''khong'').

Näitaval asesõnal on kolm kaugusastet: lähedane འདི (''ʼdi'') 'see', keskmine དེ (''de'') 'too' ja kauge ཕ་གི (''pha-gi'') 'too seal kaugel'. Neile saab lisada käändetunnuseid.

===Arvsõnad ja numbrid===
Tiibeti numbrid on [[tiibeti kiri|tiibeti kirjas]] kasutatav numbrisüsteem, mis on üks [[India numbrid|India numbrite]] variante. Seda kasutatakse tiibeti keeles.&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/writing/tibetan.htm Tibetan (བོད་སྐད)], Omniglot.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/language/numbers/tibetan.htm Numbers in Tibetan], Omniglot.&lt;/ref&gt; See on [[kümnendsüsteem]]il põhinev [[positsiooniline arvusüsteem]],&lt;ref name=&quot;TD2003&quot;&gt;Nicolas Tournadre, Sangda Dorje. ''Manual of Standard Tibetan: Language and civilization'', Snow Lion Publications: Ithaca, N.Y. 2003, ISBN 1559391898, lk 131–134.&lt;/ref&gt; mida on kasutatud juba varajastes [[klassikaline tiibeti keel|klassikalise tiibeti keele]] tekstides. Ka [[mongoli numbrid]] on välja töötatud tiibeti numbrite põhjal.&lt;ref&gt;Stephen Chrisomalis. ''Numerical Notation: A Comparative History'', Cambridge University Press 2010 ISBN 9780521878180.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.unicode.org/versions/Unicode10.0.0/ch13.pdf The Unicode® Standard Version 10.0 – Core Specification: South and Central Asia-II], Unicode.org.&lt;/ref&gt;

==== Numbrid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti numbrid
| ༠ || ༡ || ༢ || ༣ || ༤ || ༥ || ༦ || ༧ || ༨ || ༩
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Devanaagari numbrid]]
| ०|| १ || २ || ३ || ४ || ५ || ६ || ७ || ८ || ९
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Bengali numbrid]]
| ০ || ১ || ২ || ৩ || ৪ || ৫ || ৬ || ৭ || ৮ || ৯
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Araabia numbrid]]
| 0 || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9
|}

==== Põhiarvud ja -arvsõnad ====
Erinevalt paljudest teistest [[Ida-Aasia]] keeltest, näiteks [[birma keel]]est, [[hiina keel]]est, [[jaapani keel]]est, [[korea keel]]est ja [[vietnami keel]]est, ei kasutata Lhasa tiibeti keeles loendamisel koos arvsõnadega [[loendussõna|loendussõnu]] ([[klassifikaator (keeleteadus)|klassifikaatoreid]]). Kümnetele järgneb siiski sageli ka tervikut või hulka väljendav sõna, mida kasutatakse mõnikord ka väiksemate arvude järel.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot;&gt;Waddell, de Lacouperie 1911: 920.&lt;/ref&gt;

Teaduslikes ja astroloogilistes teostes tähistatakse arve sümboolsete sõnadega, nagu ka [[sanskriti keel]]es.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon ja hääldus
|-
| 0 || ༠ || ཀླད་ཀོར་ || laykor
|-
| 1 || ༡ || གཅིག་ || chigk [t͡ɕi˥˩]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་ || nyi [ȵiː˥]
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་ || sum [sum˥]
|-
| 4 || ༤ || བཞི་ || shi [ɕi˩˧]
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་ || nga [ŋa˥]
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་ || trug [ʈ͡ʂʰu˩˧˨]
|-
| 7 || ༧ || བདུན་ || dün [tỹ˩˧]
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་ || gyay [cɛː˩˧˨]
|-
| 9 || ༩ || དགུ་ || gu [ku˩˧]
|}

===== Suuremad arvud =====
{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་ || chu
|-
| 11 || ༡༡ || བཅུ་གཅིག་ || chu chigk
|-
| 12 || ༡༢ || བཅུ་གཉིས་ || chu nyi
|-
| 13 || ༡༣ || བཅུ་གསུམ་ || chuk sum
|-
| 14 || ༡༤ || བཅུ་བཞི་ || chu shi
|-
| 15 || ༡༥ || བཅོ་ལྔ་ || cho nga
|-
| 16 || ༡༦ || བཅུ་དྲུག་ || chu druk
|-
| 17 || ༡༧ || བཅུ་བདུན་ || chup dün
|-
| 18 || ༡༨ || བཅོ་བརྒྱད || cho gyay
|-
| 19 || ༡༩ || བཅུ་དགུ་ || chu gu
|-
| 20 || ༢༠ || ཉི་ཤུ་ || nyi shu
|-
| 21 || ༢༡ || ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག || nyi shu tsa chigk
|-
| 30 || ༣༠ || སུམ་ཅུ || sum ju
|-
| 31 || ༣༡ || སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག || sum ju so chigk
|-
| 40 || ༤༠ || བཞི་བཅུ || ship ju
|-
| 41 || ༤༡ || བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག || ship ju shey chigk
|-
| 50 || ༥༠ || ལྔ་བཅུ || ngap ju
|-
| 51 || ༥༡ || ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག || ngap ju nga chigk
|-
| 60 || ༦༠ || དྲུག་ཅུ || trug chu
|-
| 61 || ༦༡ || དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག || trug chu rey chigk
|-
| 70 || ༧༠ || བདུན་ཅུ || dün ju
|-
| 71 || ༧༡ || བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག || dün ju dön chigk
|-
| 80 || ༨༠ || བརྒྱད་ཅུ || gyay ju
|-
| 81 || ༨༡ || བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག || gyay ju gya chigk
|-
| 90 || ༩༠ || དགུ་བཅུ || gup ju
|-
| 91 || ༩༡ || དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག || gup ju go chigk
|-
| 100 || ༡༠༠ || བརྒྱ་ || gya
|-
| 282 || ༢༨༢ || ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས || nyi gya dang gyay ju gya nyi
|-
| 1 000 || ༡༠༠༠ || སྟོང་ || tong
|-
| 3 047 || ༣༠༤༧ || སུམ་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་བཞི་བཅུ་ཞེ་བདུན || sum tong gya mey dang ship ju shey dün
|-
| 10 000 || ༡༠༠༠༠ || ཁྲི་ || thri
|-
| 1 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠ || ས་ཡ་ || sa ya
|-
| 10 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠ || བྱེ་བ་ || che wa
|-
| 100 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠ || དུང་ཕྱུར་ || dung chur
|-
| 1 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ || ther pum
|-
| 10 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ཆེན་པོ་ || ther pum chen po
|-
| 100 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ || thrag trig
|-
| 1 000 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ཆེན་པོ་ || thrag trig chen po
|}

20-st suuremates arvsõnades kasutatakse esimese ja teise numbri ühendamiseks arvsõna osade vahele paigutatavat ühendavat osist. Need osised on iga kümneliste arvu puhul erinevad: 21–29 puhul རྩ (''rtsa''), 31–39 puhul སོ (''so''), 41–49 puhul ཞེ (''zhe''), 51–59 puhul ང (''nga''), 61–69 puhul རེ (''re''), 71–79 puhul དོན (''don''), 81–89 puhul གྱ (''gya'') ja 91–99 puhul གོ (''go''). Kirjas võib རྩ asemel kasutada ka vormi ཉེར. Et iga osis vastab kindlale kümneliste arvule, võib selle abil jätta teise numbri täieliku nimetuse välja ütlemata (näiteks 32 puhul སོ་གཉིས, mitte སུམ་ཅུ་སོ་གཉིས). Nulliga lõppevate numbrite puhul neid osiseid ei kasutata. Lisaks võib numbri lõppemist nulliga rõhutada, lisades lõppu ཐམ་པ (näiteks བཞི་བཅུ་ཐམ་པ ja བརྒྱ་ཐམ་པ). Sajalistega seotud numbripositsioon eraldatakse väiksematest positsioonidest kirjas osisega དང (''dang''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ja', ja kõnes osisega ར (näiteks 282 on ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས või ཉིས་བརྒྱ་ར་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས).&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt; Kui nelja- või enamakohalises numbris on sajaliste positsioonis null, väljendatakse seda sõnaühendiga བརྒྱ་མེད (''brgya med''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ilma sajata' (näiteks ཉིས་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་ཉི་ཤུ་ཉེར་ལྔ). Miljonist (ས་ཡ, ''sa ya'') suuremate järkude nimetusi käsitatakse nimisõnadena ja nende kordajad paigutatakse nimetuse järele.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Arvsõnade 1, 2, 3 ja 10 kirjapilt muutub teiste arvsõnadega liitmisel, sest sellistes ühendites nende hääldus muutub.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Järgnevas tabelis on arvsõnad Wylie transliteratsioonis.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! [[Araabia numbrid|Araabia numbritega]]
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
|-
|གཅིག
|gcig
|1
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག
|nyi shu rtsa gcig
|21
|
|བཞི་བརྒྱ
|bzhi brgya
|400
|-
|གཉིས
|gnyis
|2
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཉིས
|nyi shu rtsa gnyis
|22
|
|ལྔ་བརྒྱ
|lnga brgya
|500
|-
|གསུམ
|gsum
|3
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གསུམ
|nyi shu rtsa gsum
|23
|
|དྲུག་བརྒྱ
|drug brgya
|600
|-
|བཞི
|bzhi
|4
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བཞི
|nyi shu rtsa bzhi
|24
|
|བདུན་བརྒྱ
|bdun brgya
|700
|-
|ལྔ
|lnga
|5
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་ལྔ
|nyi shu rtsa lnga
|25
|
|བརྒྱད་བརྒྱ
|brgyad brgya
|800
|-
|དྲུག
|drug
|6
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དྲུག
|nyi shu rtsa drug
|26
|
|དགུ་བརྒྱ
|dgu brgya
|900
|-
|བདུན
|bdun
|7
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བདུན
|nyi shu rtsa bdun
|27
|
|སྟོང
|stong
|1000
|-
|བརྒྱད
|brgyad
|8
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བརྒྱད
|nyi shu rtsa brgyad
|28
|
|ཁྲི
|khri
|(ühik) 10 000
|-
|དགུ
|dgu
|9
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དགུ
|nyi shu rtsa dgu
|29
|
|
|
|
|-
|བཅུ
|bcu
|10
|
|སུམ་ཅུ
|sum cu
|30
|
|སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག
|sum cu so gcig
|31
|-
|བཅུ་གཅིག
|bcu gcig
|11
|
|བཞི་བཅུ
|bzhi bcu
|40
|
|བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག
|bzhi bcu zhe gcig
|41
|-
|བཅུ་གཉིས
|bcu gnyis
|12
|
|ལྔ་བཅུ
|lnga bcu
|50
|
|ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག
|lnga bcu nga gcig
|51
|-
|བཅུ་གསུམ
|bcu gsum
|13
|
|དྲུག་ཅུ
|drug cu
|60
|
|དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག
|drug cu re gcig
|61
|-
|བཅུ་བཞི
|bcu bzhi
|14
|
|བདུན་ཅུ
|bdun cu
|70
|
|བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག
|bdun cu don gcig
|71
|-
|བཅོ་ལྔ
|bco lnga
|15
|
|བརྒྱད་ཅུ
|brgyad cu
|80
|
|བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག
|brgyad cu gya gcig
|81
|-
|བཅུ་དྲུག
|bcu drug
|16
|
|དགུ་བཅུ
|dgu bcu
|90
|
|དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག
|dgu bcu go gcig
|91
|-
|བཅུ་བདུན
|bcu bdun
|17
|
|བརྒྱ
|brgya
|100
|
|བརྒྱ་དང་གཅིག
|brgya dang gcig
|101
|-
|བཅོ་བརྒྱད
|bco brgyad
|18
|
|བརྒྱ་དང་ལྔ་བཅུ
|brgya dang lnga bcu
|150
|
|
|
|
|-
|བཅུ་དགུ
|bcu dgu
|19
|
|ཉིས་བརྒྱ
|nyis brgya
|200
|
|
|
|
|-
|ཉི་ཤུ
|nyi shu
|20
|
|སུམ་བརྒྱ
|sum brgya
|300
|
|
|
|
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|འབུམ
|'bum
|(ühik) 100 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ས་ཡ
|sa ya
|(ühik) 1 000 000 (miljon)
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|བྱེ་བ
|bye ba
|(ühik) 10 000 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|དུང་ཕྱུར
|dung phyur
|(ühik) 100 000 000&lt;ref&gt;[https://www.lamayeshe.com/article/tibetan-numbers Tibetan Numbers], Lamayeshe.&lt;/ref&gt;
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ཐེར་འབུམ
|ther 'bum
|(ühik) 1 000 000 000 (miljard)
|}

==== Järgarvsõnad ====
[[Järgarvsõna]]d moodustatakse [[põhiarvsõna]]le järelliite པ (''-pa'') lisamisega. Erandiks on järgarvsõna 'esimene', millel on omaette [[lekseem]] དང་པོ (''dang po'').&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne järgarvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 1 || ༡ || དང་པོ་ || dang po [tʰaŋ˩˧ko˥]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་པ་ || nyi pa
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་པ་ || sum pa
|-
| 4 || ༤ || བཞི་པ་ || shi pa
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་པ་ || nga pa
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་པ་ || trug pa
|-
| 7 || ༧ || བདུན་པ་ || dün pa
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་པ་ || gyay pa
|-
| 9 || ༩ || དགུ་པ་ || gu pa
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་པ་ || chu pa
|}

==== Murrud ====
[[Pilt:Tibet 7 half skar.jpg|pisi|7½ [[Tiibeti skar|''skar'']]{{'}}ine postmark. See on ainus teadaolev trükitud näide sümboli ༱ kasutamisest arvu 7,5 tähistamiseks&lt;ref name=&quot;bableStone&quot; /&gt;]]
Tiibeti numbrite mitut kaldkriipsuga varianti on [[Unicode]]'i standardisse lisatud murdarvude tähistamiseks. Unicode'i andmefailide järgi tähistab iga selline märk arvu, mis on ½ võrra väiksem kui arv, mida tähistab sama märk ilma kaldkriipsuta. Nende täpne tähendus ja autentsus on siiski ebaselged ja kasutamisnäiteid on teada väga vähe.&lt;ref name=&quot;bableStone&quot;&gt;[https://www.babelstone.co.uk/Blog/2007/04/numbers-that-dont-add-up-tibetan-half.html Numbers that Don't Add up – Tibetan Half Digits], BabelStone.&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti murrunumbrid
| ༳ || ༪ || ༫ || ༬ || ༭ || ༮ || ༯ || ༰ || ༱ || ༲
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Väärtused (Unicode'i andmefailide järgi)
| -0,5 || 0,5 || 1,5 || 2,5 || 3,5 || 4,5 || 5,5 || 6,5 || 7,5 || 8,5
|}


===Tegusõna===
Tegusõna paikneb alati [[lause]] lõpus. Tegusõnad ei ühildu [[isik (keeleteadus)|isikus]], [[arv (keeleteadus)|arvus]] ega [[grammatiline sugu|soos]]. Samuti puudub [[tegumood|tegumoe]] ([[aktiiv]] ja [[passiiv]]) eristus: tegusõnad on tegumoe suhtes neutraalsed.

Tiibeti tegusõnu saab liigitada [[tahtelisus]]e ja [[valents (keeleteadus)|valentsi]] järgi. Tegusõna tahtelisus mõjutab oluliselt selle [[morfoloogia]]t ja [[süntaks]]it. Tahtelistel tegusõnadel on [[käskiv kõneviis|käskiva kõneviisi]] vormid, mittetahtelistel neid ei ole. Näiteks saab öelda ལྟོས་ཤིག། (''ltos shig'') 'vaata', kuid mitte *མཐོང་ཤིག། (''mthong shig'') 'näe'. Peale selle saavad ainult tahtelised tegusõnad esineda koos [[egofoorilisus|egofoorilise]] [[koopula]]ga ཡིན། (''yin'').&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot;&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, 14, nr 1, lk 93–107. [https://web.archive.org/web/20230505115940/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/saxena1991pathways.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;

Tegusõnad jagunevad ühe- ja kahevalentseteks. Mõned tegusõnad võivad esineda mõlemas tarvituses, näiteks ཆག (''chag'') 'purunema' või 'purustama'. Valents ja tahtelisus mõjutavad seda, millised nimisõnad võivad esineda [[ergatiiv]]is ja millised [[absolutiiv]]is, millel puudub käändelõpp.&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt; Sihilisus ja tahtelisus on teineteisest sõltumatud kategooriad: nii tahteliste kui ka mittetahteliste tegusõnade hulgas leidub nii sihilisi kui ka sihituid tegusõnu.

Tegusõna [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]] mõjutab seda, milliseid tegusõnaliiteid ja lause lõpus paiknevaid abikoopulaid kasutatakse. Lõpetamata aspektis tegusõnu tähistatakse järelliitega གི (''gi'') või selle teisenditega, mis on identsed nimisõnade [[genitiiv]]i lõpuga. Lõpetatud aspektis tegusõnadel seda sufiksit ei kasutata. Kumbki aspektirühm jaguneb omakorda kaheks alamrühmaks: lõpetamata aspekti alla kuuluvad [[tulevik (keeleteadus)|tulevik]] ja [[kestev aspekt|kestev/üldine aspekt]]; lõpetatud aspekti alla kuuluvad [[täisminevik]] ja [[aorist]].&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt;

[[Evidentsiaalsus]] on tiibeti tegusõnade kategooria, mida on palju uuritud.&lt;ref name=&quot;DeLancey_1985&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan Evidentials and the Semantics of Causation. – ''Proceedings of the Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society'', 1985. [https://web.archive.org/web/20230512005542/http://journals.linguisticsociety.org/proceedings/index.php/BLS/article/viewFile/1905/1677 Veebis.]&lt;/ref&gt; See on aidanud märkimisväärselt kaasa evidentsiaalsuse uurimisele eri keeltes.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill, Lauren Gawne. The contribution of Tibetan languages to the study of evidentiality. – ''Evidential Systems of Tibetan Languages'', 2017, ISBN 978-3-11-046018-6 (e-raamat 978-3-11-047374-2), lk 1–40.&lt;/ref&gt; Evidentsiaalsus ja aspekt moodustavad modaalsuste süsteemi, milles modaalsusi eristavad lõpukoopulad. Põhikoopulate süsteemis eristatakse kolme kategooriat: egofooriline (ཡོད ''yod''), sensoorne (འདུག ''ʼdug'') ja faktuaalne (ཡོད་རེད ''yod-red''). Neid kategooriat väljendavad vastavalt samastuskoopulad ཡིན ''yin'', རེད་བཞག ''red-bzhag'' ja རེད ''red''.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37, nr 2, lk 240–263.&lt;/ref&gt; Nicolas Tournadre on eristanud järgmisi modaalsusi:

* väitev modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus, mis väljendab vahetut ohtu
* kogemuslik egofooriline modaalsus
* harjumuslik või üldistav väitev modaalsus
* järelduslik modaalsus
* tahteline egofooriline modaalsus
* tahteline või harjumuslik egofooriline modaalsus
* vastuvõttev egofooriline modaalsus
* tunnistuslik modaalsus

Eristatakse nelja aega (aspektuaal-ajalist vormi) ja kolme evidentsiaalsuskategooriat.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill. ḥdug as a testimonial marker in Classical and Old Tibetan. – ''Himalayan Linguistics'', 2013, 12(1), lk 1–16.&lt;/ref&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
! !! Tulevik !! Olevik !! Minevik !! Täisminevik
|-
! Isiklik ehk egofooriline
| V-gi-yin || V-gi-yod || V-pa-yin / byung || V-yod
|-
! Faktuaalne
| V-gi-red || V-gi-yod-red || V-pa-red || V-yod-red
|-
! Tunnistuslik ehk sensoorne
| – || V-gi-'dug || V-song || V-bzhag
|}

Mõnes käsitluses kasutatakse faktuaalse oleviku ja täismineviku vormides kirjakeelset varianti ''yod-pa-red'', aga tiibeti standardkeeles on see vorm aga omaette, enesekorrektiivse tähendusega.&lt;ref name=&quot;TL2014&quot;&gt;Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37(2), lk 240–262.&lt;/ref&gt;

Kõiki kolme evidentsiaalsuskategooriat saab kasutada kõigi kolme grammatilise isikuga, kuigi varasemates käsitlustes (nn konjunkt/disjunkt-analüüs) seostati isiklikku kategooriat esimese isikuga.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill. Contextual semantics of 'Lhasa' Tibetan evidentials. – ''SKASE Journal of Theoretical Linguistics'', 2013, 10(3), lk 47–54.&lt;/ref&gt; Kategooria valik sõltub siiski kõneleja ligipääsust teabele: näiteks sensoorset ''ʼdug''-i kasutatakse endopaatiliste tunnete (nt nälg, valu) puhul tavaliselt ainult esimese isikuga ja küsimustes valib kõneleja kategooria nii, nagu ta eeldab, et kuulaja vastab (nn ennetusreegel).&lt;ref name=&quot;TL2014&quot; /&gt;

== Süntaks ja sõnajärg ==
Tiibeti keelt on traditsiooniliselt käsitatud [[ergatiiv-absolutiivne keel|ergatiiv-absolutiivse keelena]], kuid hilisemad uurimused näitavad, et tegu on [[pragmaatiline|pragmaatilise ergatiiviga]]: [[ergatiiv]]i käändetunnus võib esineda agendil ja mõnel [[sihitu tegusõna]] alusel, kuid selle kasutamine ei ole kohustuslik ja sõltub semantilistest teguritest (eriti [[agentiivsus]]est ja [[perfektiivsus]]est) ja pragmaatilistest teguritest, eelkõige kontrastist.&lt;ref&gt;Scott DeLancey. &quot;Optional&quot; &quot;Ergativity&quot; in Tibeto-Burman Languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, kd 34, nr 2, lk 9–20.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, kd 14, nr 1, lk 93–107.&lt;/ref&gt; 

[[Sõnajärg]] on üldjoontes [[SOV]]: [[öeldis]] paikneb [[lause]] lõpus. 

[[Nimisõnafraas]]is enamik laiendeid järgneb nimisõnale, [[omastavaline täiend]] aga eelneb sellele:&lt;ref&gt;Matthew S. Dryer. ''Word order in Tibeto-Burman languages''. –  ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2008, kd 31, nr 1, lk 1–83. [https://www.acsu.buffalo.edu/~dryer/DryerTibetoBurmanWordOrder.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;
* omadussõnad paiknevad tiibeti keeles üldjuhul nimisõna järel, välja arvatud juhul, kui omadussõna ja nimisõna on seotud [[genitiiv]]i [[abisõnaga]];
* [[sihitis]]ed ja [[määrsõna]]d paiknevad enne [[tegusõna]], samuti omadussõnad [[öeldistäitelause]]tes;
* [[omastav]]as nimisõna paikneb selle nimisõna ees, mida ta täiendab;
* [[näitav asesõna|näitavad asesõnad]] ja arvsõnad paiknevad selle nimisõna järel, mida nad täiendavad.

Mõnes murdes on laiendite järjekord muutlik: näiteks Shigatse murdes ei ole omadussõna ja nimisõna järjestuses ülekaalus kumbki võimalik järjestus ning [[Dingri murre|Dingri murdes]] võib näitav asesõna paikneda nii nimisõna ees või selle järel.&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/87A-tis Tibetan (Shigatse): Order of Adjective and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/88A-tdi Tibetan (Dingri): Order of Demonstrative and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;

== Registrid ==

Tiibeti keeles on mitu [[registri (keeleteadus)|registrit]], millest enamik on ühised kogu tiibeti keelele laiemas mõttes. 
* ཕལ་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is  ''phal skad'', sõna-sõnalt 'tavakeel') on igapäevane kõnekeel. Traditsiooniliselt peetakse seda kirjanduse loomiseks sobivaks ja väljendit ''phal skad'' kasutatakse sageli halvustavalt, et näidata, et väljend ei sobi kirjalikku teksti.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot;&gt;Birgit Kellner. Vernacular Literacy in Tibet: Present Debates and Historical Beginnings. – Elke Krotz, Stephan Müller, Norbert Kössinger, Pavlína Rychterová (toim). ''Anfangsgeschichten / Origin Stories: Der Beginn volkssprachiger Schriftlichkeit in komparatistischer Perspektive / The Rise of Vernacular Literacy in a Comparative Perspective'' (''MittelalterStudien'', kd 31), Wilhelm Fink 2018, ISBN 978-3-8467-6346-9, lk 381–402. [https://www.fink.de/view/book/edcoll/9783846763469/BP000017.xml Veebis.]/ref&gt;
* ཞེ་ས། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''zhe sa'' 'austav ja lugupidav kõne') on austav keelekasutus, sealhulgas spetsiaalne austav sõnavara. Austusregister on omane kõigile tiibeti keeltele, kuid Lhasa keeles on see eriti arenenud ja tavavormi kõrval eristatakse kahte austusastet, üldist ja kõrgeimat.&lt;ref&gt;Joanna Bialek. Emergence of the honorific register in Tibetic languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2023, kd 46, nr 2, lk 290–327.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Samdrup Tsering, Hiroyuki Suzuki. Honorific register in Mabzhi Tibetan: How Amdo Tibetans use honorific words in their speech community. – ''Kyoto University Linguistic Research'', 2023, kd 42, lk 59–76. [https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/handle/2433/287601 Veebis.]&lt;/ref&gt;
* ཡིག་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''yig skad'', sõna-sõnalt 'kirjakeel') on  kirjanduslik kirjali kkeelekuju, mis hõlmab ka allpool kirjeldatud keelekuju ཆོས་སྐད (''chos skad'').&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;
* ཆོས་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''chos skad'', sõna-sõnalt 'õpetuse keel' või 'religioosne keel') on religioosne kirjakeel, milles on kirjutatud pühakirjad ja muud klassikalised teosed. Tänapäeval kasutatakse seda terminit vahel ka kirjakeele kohta üldiselt.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

Enne Hiina Rahvavabariigi aega eristati tiibeti keeles kolme keelekasutusvormi: esiteks kloostrites kasutatav liturgiline keel (''chos skad''); teiseks õukonnakeel – rangelt normeeritud ''she sa'', mis on tänapäevalgi Lhasa haritud ülemkihi keelekasutuse vorm; kolmandaks &quot;rahvakeel&quot; (''phal skad''), igapäevane kõnekeel, mille arvukad murded on Tiibeti suuruse tõttu sageli vastastikku peaaegu arusaamatud.

Kõrgemates stiiliregistrites kasutatakse rohkesti austavaid nimetusi ja tiitleid. Sageli kasutatavatel sõnadel on eri kujud, millega väljendatakse hierarhilisi erinevusi. Kõigis neis keelekasutusvormides oli puudus tänapäevasest sõnavarast. Alates 1960ndatest hakkasid keeleteadlased välja töötama uustiibeti keelt, mille sõnavara täiendati terminitega, et oleks võimalik õpetada näiteks füüsikat ja keemiat. Ka tänapäeva meedia kasutab seda Lhasa murde põhjal välja töötatud keelevarianti.

Lhasa kõnekeele põhjal on kujunenud tiibetlaste ühiskeel (''spyi skad''), mida kasutatakse nii Hiinas kui ka diasporaas, kuid igapäevases kõnes valitseb endiselt kohalik murre.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

== Uurimislugu. ==

18. ja 19. sajandil saabus Tiibetisse mitu lääne keeleteadlast. 

[[Kaputsiinid]] elasid [[Lhasa]]s alates 1719. aastast veerand sajandit. Nende hulgas oli [[Francesco della Penna]], kes sai tuntuks oma täpse Tiibeti kirjeldusega.&lt;ref&gt;Waddell, de_Lacouperie 1911: 920, märkus 1.&lt;/ref&gt; [[Cassiano da Macerata]] saatis kodumaale materjale, mida kasutas [[Rimini]] [[augustiinlased|augustiini]] [[munk]] [[Agostino Antonio Giorgi]]  teoses &quot;[[Alphabetum Tibetanum]]&quot; (Rooma, 1762, 4 köidet). See mahukas ja segaselt koostatud kogumik on kasutatav ka tänapäeval, kuid sellesse tuleb suhtuda väga ettevaatlikult.&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 1.&lt;/ref&gt;

Ungari keeleteadlane [[Sándor Kőrösi Csoma]] (1784–1842) avaldas esimese tiibeti keele ja Euroopa keele vahelise sõnaraamatu, klassikalise tiibeti – inglise sõnaraamatu &quot;Essay Towards a Dictionary, Tibetan and English&quot;.

[[Hernhuutlus|Hernhuutlik]] misjon, mis rajati [[Ladakh]]is 1857. aastal,&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie 1911, 919.&lt;/ref&gt;} oli seotud keeleteadlase [[Heinrich August Jäschke]] tegevusega. Jäschke avaldas teosed &quot;Tibetan Grammar&quot; ja &quot;A Tibetan–English Dictionary&quot;.

[[Peterburi]]s tegutsenud [[Isaac Jacob Schmidt]] avaldas 1839. aastal tiibeti keele grammatika &quot;Grammatik der tibetischen Sprache&quot; ja 1841. aastal tiibeti-saksa sõnaraamatu &quot;Tibetisch-deutsches Wörterbuch&quot;. Juurdepääs mongolikeelsetele allikatele võimaldas tal täiendada oma uurimistulemusi teabega, mida tema eelkäijad ei tundnud. Tema teos &quot;Tibetische Studien&quot; (1851–1868) on väärtuslik dokumentide ja tähelepanekute kogumik.&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 2.&lt;/ref&gt;

Prantsusmaal avaldas [[Philippe Édouard Foucaux]] 1847. aastal tõlke teosest &quot;[[Rgya cher rol pa]]&quot;, mis on &quot;[[Lalitavistara-sūtra]]&quot; tiibetikeelne versioon, ja 1858. aastal tiibeti keele grammatika &quot;Grammaire de la langue tibétaine&quot;.&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 2.&lt;/ref&gt; Tallinnas sündinud Peterburi teadlane [[Franz Anton von Schiefner]] avaldas 1849. aastal tõlkeid ja uurimusi.&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie, 1911, lk 920, märkus 2.&lt;/ref&gt;

[[Columbia ülikool]]is usuteaduse doktorikraadi saanud teadlane, maadeuurija ning [[jooga]] ja [[Tiibeti budism]]i praktiseerija [[Theos Casimir Bernard]] avaldas pärast 1936.–1937. aasta reisi Indiasse ja Tiibetisse 1946. aastal teose &quot;A Simplified Grammar of the Literary Tibetan Language&quot; (1946).

India [[indoloogia|indoloog]] ja keeleteadlane [[Rahul Sankrityayan]] kirjutas hindikeelse tiibeti keele grammatika. Tema teiste tiibeti keelt käsitlevate teoste seas olid &quot;Tibbati Bal-Siksha&quot; (1933), &quot;Pathavali&quot; (3  kd, 1933), &quot;Tibbati Vyakaran&quot; (1933) ja &quot;Tibbat May Budh Dharm&quot; (1948).

Jaapani keeleteadlane [[Kitamura Hajime]] avaldas 1990. aastal Lhasa tiibeti keele grammatika ja sõnaraamatu.&lt;ref&gt;[https://www.book61.co.jp/book.php/N95062現代チベット語分類辞典/北村甫 長野泰彦 著/汲古書院/], 六一書房.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;武内・ 紹人. 書評 北村甫・長野泰彦著『現代チベット語分類辞典』– 言語研究, 1993, nr 104, lk 157–167.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Martine Mazaudon. Les principes de construction du nombre dans les langues tibéto-birmanes. – Jacques François,  (toim). ''La Pluralité'',  Leuven: Peeters, 2002, ISBN 90-429-1295-2, lk 91–119. [http://halshs.archives-ouvertes.fr/docs/00/16/68/91/PDF/numerationTB_SLP.pdf Veebis.]

==Välislingid==
*[https://eki.ee/teatmik/tiibeti-nimed/ Tiibeti nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus

[[Kategooria:Tiibeti-Birma keeled]]
[[Kategooria:Tiibet]]</text>
      <sha1>9kidwetgdgaxckvhqkvhltx8nt6l0se</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260912</id>
      <parentid>7260907</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T10:30:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <origin>7260912</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="65951" sha1="juwhs0j89qwikqg279aoxx1vu4dgiff" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib tänapäeva tiibeti kirjakeelest; kesktiibeti, khami ja amdo keele kogumi kohta vaata artiklit   [[Tiibeti keel (koondnimetus)]]}}
{{keeled|nimi=tiibeti keel|originaalnimi བོད་སྐད་། 
 | keelkonnavärv = Hiina-Tiibeti
 | riigid=[[Hiina]]s, [[India]]s
 | rääkijad      = 6  miljonit
 | keelkond      = [[Hiina-Tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;[[Tiibeti-Birma keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;'''tiibeti keel'''
 | riik          = {{PisiLipp|Hiina}} ([[Tiibeti autonoomne piirkond]])
 | keelehoole    = [[Tiibeti Keele Standardimise Komitee]]
 | kood 1        = bo
 | kood 2        = bod (T), tib (B)
 | kood 3        = bod
}}
'''Tiibeti keel''' ehk '''tiibeti kirjakeel'''&lt;ref&gt;Tiibeti keeles kasutatakse nimetusi ལྷ་སའི་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is ''Lha-sa'i skad'', [[THL]]is ''Lhaséké'', [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]{{'}}is ''Lasägä'') 'Lhasa keel' või བོད་སྐད (Wylie ''Bod skad'', THL ''Böké'', ''pinyin'' ''Pögä'') [pʰø̀k˭ɛʔ] 'tiibeti keel' (kasutatakse ka teiste keelekujude kohta).&lt;/ref&gt; on [[kesktiibeti keel]]e [[Lhasa murre|Lhasa murdel]] põhinev [[kirjakeel]]. Lhasa on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomse piirkonna]] pealinn.&lt;ref name=&quot;DeLancey 2017&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan. – [[Graham Thurgood]], Randy J. LaPolla (toim). ''The Sino-Tibetan Languages'', 2. trükk, Routledge: London / New York 2017, ISBN 978-0-367-57045-3, lk 385–403.&lt;/ref&gt; Tiibeti kirjakeelt kasutatakse [[ühiskeel]]ena ka [[tiibeti keel (koondnimetus)|laiemas mõttes tiibeti keel]]e [[murre]]te kõnelejate vahel, sealhulgas eksiilis elavate [[tiibetlased|tiibetlaste]] seas.

Tiibeti autonoomse piirkonna keelemääruse (vastu võetud 1987, muudetud 2002 ja 2019) esimese paragrahvi järgi on tiibeti keel (藏语文) piirkonna üldkasutatav keel ja kiri.&lt;ref&gt;[https://www.fadada.com/article/Basics-009776 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], fadada.com, 6.8.2019.&lt;/ref&gt; [[Human Rights Watch]]i 2020. aasta aruande järgi on &quot;kakskeelse hariduse&quot; poliitika viinud tiibeti keele järkjärgulise asendumiseni [[hiina keel]]ega algkoolide õppekeelena, välja arvatud tiibeti keele tunnid, kusjuures aruande välitööd hõlmasid ainult [[Nagchu vald|Nagchu valla]] maa-asulaid.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threatChina's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt; Hiina Riiginõukogu Informatsioonibüroo 2025. aasta valge raamatu järgi on tiibeti keele õppimise ja kasutamise õigus tagatud, piirkonna rahvakongressi õigusaktid ja valitsuste üldised ametlikud dokumendid avaldatakse nii hiina kui ka tiibeti keeles ning koolides õpetatakse mõlemat keelt.&lt;ref&gt;[https://www.ecns.cn/news/politics/2025-03-28/detail-ihepyqsm2135994.shtml Right to study and use Tibetan language guaranteed: white paper, ECNS (China News Service)], 28.3.2025.&lt;/ref&gt;

Tiibeti keel laiemas mõttes hõlmab  peale kesktiibeti keele ka [[khami keel]]t ja [[amdo keel]]t.&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;&gt;Konchok Gelek. Variation, contact, and change in language: Varieties in Yul shul (northern Khams). – ''International Journal of the Sociology of Language'', 2017, nr 245, lk 91–92.&lt;/ref&gt; Khami keele kõnelejad saavad Lhasa murdest õppimata nii palju aru, et nad saavad algtasemel suhelda, amdo keele kõnelejad ei saa aga Lhasa murdest üldse aru (vt [[vastastikune arusaadavus]]).&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;/&gt; Nii tiibeti kirjakeeles kui ka khami keeles on kujunenud [[toon (keeleteadus)|toon]]id ning sõnaalgulised [[kaashäälikuühend]]id on enamasti lihtsustunud.&lt;ref&gt;Felix Haller. [archive-url=https://web.archive.org/web/20150616073139/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/haller1999brief.pdf A brief comparison of register tone in Central Tibetan and Kham Tibetan.] – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1999, kd=22.&lt;/ref&gt; Sellepärast on need keeled [[klassikaline tiibeti keel|klassikalisest tiibeti keelest]] märkimisväärselt erinevad, eriti võrreldes konservatiivsema amdo keelega.&lt;ref&gt;Charlene Makley, Keith Dede, Kan Hua, QingshanWang. The Amdo Dialect of Labrang. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', kd 22, nr 1, 1999, lk 101. [https://web.archive.org/web/20160305073712/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/makley1999amdo.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;jermay reynolds 2012&quot;&gt;Jermay J. Reynolds. ''Language variation and change in an Amdo Tibetan village: Gender, education and resistance'', doktoritöö, Graduate School of Arts and Sciences of [[Georgetown University]], 2012, lk 19–21.&lt;/ref&gt;

== Ametlik ja sotsiolingvistiline staatus ==

Tiibeti keel on lisaks [[hiina standardkeel]]ele ametlikus kasutuses [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomses piirkonnas]] ja mõnes teises [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] piirkonnas, kus elab tiibetlasi.

[[Gerard A. Postiglione]] märkis 1999. aastal, et tiibetlased on Hiinas üks kõige vähem [[assimileerumine|assimileerunud]] rahvarühmi.&lt;ref&gt;Gerard A. Postiglione. ''China’s National Minority Education. Culture, Schooling, and Development'', Routledge 1999, lk 114.&lt;/ref&gt; 2002. aastal avaldatud Hiina uudisteagentuuri [[Xinhua]] teate kohaselt suhtles Tiibetis 84% tiibetlastest peamiselt tiibeti keeles.&lt;ref name=&quot;chutai&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 中国出台藏语言使用法规], [[Xinhua]]; [http://www.moe.gov.cn/jyb_sy/China_Language/ 国家语言文字工作委员会]&lt;/ref&gt; 

=== Õiguslik staatus ===

[[Hiina põhiseadus|Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus]]e artikli 4 järgi on kõigil rahvustel õigus kasutada ja arendada oma keelt ja kirja. Artiklis 121 on sätestatud, et rahvusliku autonoomiaga piirkondade omavalitsusorganid kasutavad oma ülesannete täitmisel vastavalt asjaomase piirkonna autonoomiaeeskirjadele suuliselt ja kirjalikult selles piirkonnas tavapäraselt kasutatavat keelt või keeli.&lt;ref name=&quot;verf1982&quot;&gt;[http://www.verfassungen.net/rc/verf82.htm Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus], verfassungen.net.&lt;/ref&gt;

1987. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna ajutised eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)&lt;/ref&gt; 1988. aastal kehtestati nende rakendamiseks üksikasjalikud sätted.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)的实施细则&lt;/ref&gt; 2002. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;guiding&quot;&gt;[http://www.xizang.gov.cn/zwgk/xxfb/fgwj/201902/t20190223_61645.html 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], 西藏自治区人民政府, xizang.gov.cn, 24.3.2008.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 西藏文化的保护与发展 – 藏语言文字的学习、使用和发展], Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu informatsioonibüroo, China.com.cn, 25.10.2008.&lt;/ref&gt; Eeskirjade kohaselt pidid valitsemine, kohtud ja haldusasutused ning tänavasildid ja reklaamid olema kakskeelsed.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt;

Tiibeti keele arendamise ja standardimise eest vastutab riiklik tiibeti keele terminoloogia standardimise komitee (tiibeti keeles བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས, hiina keeles 藏语术语标准化工作委员会|t=藏語術語標準化工作委員會). Komitee tegevust käsitlevad muu hulgas järgmised allikad:&lt;ref&gt;བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས}} (toim). བོད་ཀྱི་སྤྱི་སྐད་སྐོར་གྱི་ཆེད་རྩོམ་ཕྱོགས་བསྒྲིགས, Peking, མི་རིགས་དཔེ་སྐྲུན་ཁན / 民族出版社 1999, ISBN 7-105-03018-6;&lt;br /&gt;[https://web.archive.org/web/20070514065425/http://www.china-language.gov.cn/webinfopub/list.asp?id=2307&amp;columnid=139&amp;columnlayer=01380139 全国术语标准化技术委员会少数民族语分技术委员会藏语工作委员会2006年度工作会议在北京召开], 教育部语言文字应用研究所, china-language.gov.cn, 12.1.2007.&lt;br /&gt;|扎雅·洛桑普赤. [https://web.archive.org/web/20070707132828/http://info.tibet.cn/zt2006/zywdccyfz/xsjl/t20060322_101909.htm 藏语专词术语混乱的症结在哪里], China Tibet Information Center, info.tibet.cn, 22.3.2006.&lt;/ref&gt;

=== Kirjaoskus ===

Tiibetlaste [[kirjaoskamatus]]e määr oli [[1990. aasta Hiina rahvaloendus]]e järgi 69,39% (kogu Hiina rahvastikus 22,21%). [[2000. aasta Hiina rahvaloendus]]eks oli see tiibetlaste seas vähenenud 47,55%-ni (Hiina kogurahvastikus 9,08%-ni).&lt;ref&gt;Minglang Zhou. Legislating Literatcy for Linguistic and Ethnic Minorities in Contemporary China. – Anthony J. Liddicoat (toim). ''Language planning and policy: Issues in Language Planning and Literacy'', Multilingual Matters, Clevedon / Tonawanda / North York 2007, lk 102–121, siin lk 117.&lt;/ref&gt;

Tiibeti autonoomsel piirkonnal on 2000., 2010. ja 2020. aasta loenduse järgi olnud Hiina provintside seas kõige madalam kirjaoskuse määr.&lt;ref&gt;[https://www.business-standard.com/article/current-affairs/tibet-has-lowest-literacy-among-all-provinces-in-china-delhi-think-tank-123022600629_1.html Tibet has lowest literacy among all provinces in China: Delhi think tank], Business Standard, 26.2.2023.&lt;/ref&gt;

=== Koolisüsteem ===

==== Tiibet ====

1998. aastal oli tiibeti keel õppekeeleks 98% Tiibeti algkoolidest&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 233.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; ja 92% algkooliõpetajatest olid tiibetlased. Samal ajal õpetati hiina keelt võõrkeelena.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; 2002. aastal oli tiibeti keeles 181 õpikut 16 õppeaine jaoks ja koostatud oli kaheksa loodusteaduste erialaterminoloogia sõnastikku.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; Sellest hoolimata õpetati matemaatikat, füüsikat ja keemiat põhikooli vanemas astmes ja keskkoolis üldjuhul hiina keeles.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Minglang Zhou, Hongkai Sun: ''Language Policy in the People’s Republic of China'', Kluwer 2004, lk 226.&lt;/ref&gt;

2004. aastal pärinesid tiibeti keele ja kirjanduse õpikute (''gaiyig'' སྐད་ཡིག་, 语文 ''yǔwén'') tekstid 47% ulatuses tänapäevasest ja uuemast tiibeti kirjandusest, 29% ulatuses traditsioonilisest tiibeti kirjandusest ja 24% ulatuses hiina keelest tõlgitud tekstidest.&lt;ref&gt;Ellen Bangsbo. ''Teaching and Learning in Tibet. A Review of Research and Policy Publications'', Nordic Institute of Asian Studies 2004, lk 16.&lt;/ref&gt; Tiibeti ülikoolides ja teistes kõrgkoolides oli 1998. aastal õppekeeleks enamasti hiina keel. Erandiks olid tiibeti ajaloo, keele ja kirjanduse ning traditsioonilise tiibeti meditsiiniga seotud õppeained.&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 235.&lt;/ref&gt; Ühe 2005. aasta uurimuse järgi said tiibetlastest üliõpilased õppida humanitaarteadusi tiibeti keeles mõnes Hiina vähemusrahvustele mõeldud kõrgkoolis.&lt;ref&gt;Gerard Postiglione. Ben Jiao, Sonam Gyatso. Education in Rural Tibet: Development, Problems and Adaptations. – ''China: An International Journal'', 2005, kd 3, nr 1, lk 1–23. [https://www.researchgate.net/publication/263867451 Veebis.]&lt;/ref&gt;

Eeskirjade kohaselt pidid [[hiinlased]] Tiibetis õppima ka tiibeti keelt, kuid juba 2006. aastal seda nõuet üldiselt eirati.&lt;ref&gt;June Teufel Dreyer, Barry Sautman (toim). ''Contemporary Tibet. Politics, Development, and Society in a Disputed Region'', M. E. Sharpe 2006, lk 78.&lt;/ref&gt;

===== Hiina keelepoliitika 2020ndatel =====
Alates 2020. aastast on Hiina keelepoliitika vähemuskeelte suhtes muutunud ja hinnangud sellele lahknevad. Hiina valitsuse ametliku seisukoha järgi on tiibeti keele õppimine ja kasutamine seadusega tagatud ning alg- ja keskkoolides õpetatakse nii tiibeti kui ka hiina keelt.&lt;ref name=&quot;whitepaper2023&quot;&gt;[https://english.www.gov.cn/archive/whitepaper/202311/10/content_WS654db703c6d0868f4e8e120d.html CPC Policies on the Governance of Xizang in the New Era: Approach and Achievements], The State Council of the People's Republic of China, 10.11.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi on õigus tiibeti keelt õppida ja kasutada samuti tagatud.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot;&gt;[https://chinadailyhk.com/article/608157 White paper highlights human rights progress in Xizang], Xinhua / China Daily HK, 28.3.2025.&lt;/ref&gt; Inimõiguste organisatsioonid ja tiibeti keele kaitsjad on aga teatanud, et hiina keel on muutunud üha enam peamiseks õppekeeleks.&lt;ref name=&quot;HRW2020&quot;&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threat China's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/04/04/tibet-language-white-paper/ Netizens demand China reinstate Tibetan language use in schools], Radio Free Asia, 4.4.2025.&lt;/ref&gt; [[Radio Free Asia]] andmetel muutus hiina keel 2020. aastal Tiibeti autonoomse piirkonna alg- ja keskkoolide põhiõppekeeleks ning 2023. aastast on ülikooli sisseastumiseksami keeleks ainult hiina keel.&lt;ref&gt;[https://www.tribuneindia.com/news/world/tibetans-call-out-chinas-language-policy-amid-claims-of-cultural-erasure-and-human-rights-violations Tibetans call out China's language policy], Tribune India (ANI), 8.4.2025, viidates RFA-le.&lt;/ref&gt;

2021. aastal kehtestas Hiina haridusministeerium Human Rights Watchi kirjelduse järgi &quot;laste kõne ühtlustamise kava&quot; (''Children's Speech Harmonization plan''), mis näeb ette  [[hiina kirjakeel]]e kasutamise kogu [[alusharidus]]es vähemusrahvuste asualadel. Human Rights Watchi 2026. aasta aruande järgi ei oska ega taha paljud tiibeti lapsed pärast lasteaia lõpetamist tiibeti keelt rääkida, ka mitte perekonnaliikmetega. Lasteaias käimine ei ole Hiinas kohustuslik, kuid Human Rights Watchi andmetel on see tiibetlaste asualadel muutunud praktikas kohustuslikuks, sest linnade algkoolid nõuavad üha sagedamini tõendit lasteaias käimise kohta. Hiina valitsus ei vastanud organisatsiooni kommentaaripärimistele.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2026/05/04/start-with-the-youngest-children/chinas-use-of-preschools-to-integrate-tibetans &quot;Start with the Youngest Children&quot;: China's Use of Preschools to &quot;Integrate&quot; Tibetans], Human Rights Watch, 4.5.2026.&lt;/ref&gt;

[[Tibet Watch]]i andmetel olid 2023. aasta septembriks [[Ngaba ringkond|Ngaba ringkonna]] tiibeti koolides kõik põhiainete õpikud asendatud hiinakeelsetega ja õpetajatel kästi anda kõik tunnid hiina keeles. Tiibeti keel jäi valikaineks. Tiibetikeelseid õpikuid saavad kooli lõpetamiseni edasi kasutada ainult 2021. aastal õppima asunud õpilased.&lt;ref&gt;[https://tibetwatch.org/all-textbooks-in-tibetan-replaced-in-ngaba/ All textbooks in Tibetan replaced in Ngaba], Tibet Watch, 12.10.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta veebruaris teatas Human Rights Watch, et Ida-Tiibetis oli alates 2021. aastast suletud vähemalt viis tiibeti keelt ja kultuuri edendanud kutsekooli.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;&gt;[https://www.hrw.org/news/2025/02/05/chinese-authorities-shutter-schools-eastern-tibet Chinese Authorities Shutter Schools in Eastern Tibet], Human Rights Watch, 5.2.2025.&lt;/ref&gt; Organisatsiooni andmetel õpetatakse riigikoolides tiibeti lapsi algkoolist keskkoolini ainult hiina keeles ja tiibeti keel on eraldi õppeaine, nagu võõrkeel.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;/&gt; Radio Free Asia teatas 2025. aasta jaanuaris ka tiibeti keele eratundide keelust koolivaheajal mitmes tiibetlastega asustatud piirkonnas. Sarnane keeld kehtestati  juba 2021. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/01/02/tibet-china-enforces-restrictions-students/ China places new restrictions on Tibetan students during winter school break], Radio Free Asia, 2.1.2025&lt;/ref&gt; Tibet Watchi andmetel teatas Tiibeti keskadministratsioon 2026. aasta oktoobris, et [[Gologi ringkond|Gologi ringkonnas]] suleti 2026. aasta suvel ja sügisel vähemalt kolm eraõiguslikku tiibeti kooli, sealhulgas orbude kool.&lt;ref&gt;[https://tibetoffice.org/media-press/news/three-more-tibetan-schools-shut-down-in-golog-as-china-tightens-its-grip-on-tibetan-language-education Three More Tibetan Schools Shut Down in Golog as China Tightens Its Grip on Tibetan-Language Education], Central Tibetan Administration, 19.10.2026.&lt;/ref&gt;

2023. aasta veebruaris väitsid kolm ÜRO sõltumatut eksperti, et umbes miljon tiibeti last õpib internaatkoolides, kus õppekeel on hiina keel.&lt;ref&gt;[https://ungeneva.org/en/news-media/news/2023/02/77614/china-tibetan-children-forced-assimilate-independent-rights-experts China: Tibetan children forced to assimilate, independent rights experts fear], UN Geneva, 6.2.2023.&lt;/ref&gt; Hiina ametivõimud vastavad, et lapsi ei sunnita internaatkoolidesse ja paljudes koolides õpetatakse ka tiibeti keelt ja Tiibeti ajalugu.&lt;ref&gt;[https://www.globalsecurity.org/military/library/news/2024/07/mil-240721-rfa01.htm China's controversial boarding school policy for Tibetans explained], RFA, 21.7.2024.&lt;/ref&gt;

12. märtsil 2026 võttis Hiina Rahvakongress vastu &quot;Etnilise ühtsuse ja arengu edendamise seaduse&quot; (poolt 2756, vastu 3, erapooletuid 3) ja see jõustus 1. juulil 2026.&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/world/china/china-set-pass-new-ethnic-minority-law-prioritise-use-mandarin-language-2026-03-12/ China passes new ethnic minority law, prioritises use of Mandarin language], Reuters, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Seaduse järgi vähemuskeeli &quot;austatakse ja kaitstakse&quot;, kuid kui hiina keelt ja vähemuskeeli kasutatakse koos, peab hiina keel olema esikohal. Koolieelikud peavad hiina keelt valdama ja avalikes kohtades peavad hiina märgid olema nähtavamad kui vähemuste kirjad.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot;&gt;[https://rfa.org/english/tibet/2026/07/24/explainer-china-ethnic-unity-law-tibet-uyghur/ Explained: China's 'ethnic unity and progress promotion' law], RFA, 24.7.2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.asianews.it/news-en/What-Xi-Jinpings-new-law-on-ethnic-groups-in-china-says-65025.html What Xi Jinping's new law on ethnic groups in China says], AsiaNews, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Hiina valitsus rõhutab seaduse 15. artiklit, mis kaitseb vähemuste õigust oma keelt õppida ja kasutada, kriitikud aga väidavad, et seadus fikseerib hiina keele ülemvõimu hariduses ning annab juba rakendatud poliitikale õigusliku aluse ja võib tiibeti keele kasutamist hariduses ja avalikus elus veelgi piirata.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot; /&gt;

==== Pagulased Indias ====

India tiibeti koolides oli õppekeeleks kuni 1985. aastani ainult inglise keel. 2006. aastal õpetati mõnes algkoolis esimese viie klassi jooksul osa aineid tiibeti keeles, alates kuuendast klassist aga käis õppetöö ainult inglise keeles. Kõik keskkooliõpikud olid ingliskeelsed.&lt;ref&gt;Dagmar Bernstorff, Hubertus von Welck. ''Exile as Challenge. The Tibetan Diaspora'', Orient Longman 2002, lk 271; Ashild Kolas, Monika P. Thowsen. ''On the Margins of Tibet. Cultural Survival on the Sino-Tibetan Frontier'', University of Washington Press 2006, lk 176; A. Tom Grunfeld. ''The Making of Modern Tibet'', M. E. Sharpe, 1996, lk 179, 198.&lt;/ref&gt; [[Dharamsala]] tiibeti koolides nägi tollane inimressursside arendamise ministeeriumi õppekava ette, et alates põhikooli keskastmest õpetatakse õppeaineid inglise keeles.&lt;ref&gt;Mary Ann Maslak. School as a site of Tibetan ethnic identity construction in India? Results from a content analysis of textbooks and Delphi study of teachers' perspectives. – ''Educational Review'', 2008, kd 60, nr 1, lk 85–106.&lt;/ref&gt;

=== Meedia ===

2000. aastal ilmus Tiibetis kokku 14 tiibetikeelset ajakirja ja 10 päevalehte. Lisaks ilmus Hiina teistes piirkondades käputäis piirkondlikke&lt;ref&gt;Kõige mõjukamate seas olid ༄༅༎སྦྲང་ཆར༎ (&quot;Kevadvihm&quot;) [[Qinghai]]s ja ༄༅༎ཟླ་ཟེར༎ (&quot;Kuuvalgus&quot;) [[Gansu]]s. Vt: Toni Huber. ''Amdo Tibetans in Transition. Society and Culture in the Post-Mao Era''. Brill 2000, lk 40.&lt;/ref&gt; ja üleriigilisi&lt;ref&gt;Nende seas oli Pekingis ilmuv ༄༅༎ཀྲུང་གོའི་བོད་ཀྱི་ཤེས་རིག༎ (&quot;Tibetoloogia Hiinas&quot;).&lt;/ref&gt; tiibetikeelseid ajalehti ja ajakirju.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi ilmus 2024. aasta lõpuks Tiibeti autonoomses piirkonnas tiibeti keeles 17 ajakirja ja 11 ajalehte.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot; /&gt; Tiibeti keeles tegutses arvukalt raadio- ja telejaamu ning tehti kinofilme, sealhulgas Lhasa ja kamba keelevariandis.&lt;ref&gt;Ka [[Radio China International]] edastas saateid nendes keelevariantides: [http://tibetan.chinabroadcast.cn/lhasa.htm tibetan.chinabroadcast.cn] ja [http://tibetan.chinabroadcast.cn/kangba.htm tibetan.chinabroadcast.cn].&lt;/ref&gt; Hiinas andis üheksa kirjastust regulaarselt välja tiibetikeelseid raamatuid. Igal aastal ilmus ligikaudu tuhat nimetust.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;

===Lahkarvamused tiibeti keele ohustatuse üle===

2008. aasta veebruaris toetas Briti parlamendiliige [[Norman Baker]] [[rahvusvaheline emakeelepäev|rahvusvahelise emakeelepäeva]] puhul [[Free Tibet Campaign]]i avaldatud ülevaadet ja nõudmist teha tiibeti keel Tiibeti autonoomse piirkonna ametikeeleks. Ta väitis: &quot;Hiina valitsus ajab teadlikku poliitikat hävitada kõik tiibetlik, sealhulgas tiibetlaste oma keel nende enda kodumaal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120725060858/http://www.freetibet.org/newsmedia/report-reveals-determined-chinese-assault-tibetan-language Report reveals determined Chinese assault on Tibetan language], Free Tibet, 21.2.2008.&lt;/ref&gt; Tibetoloog [[Elliot Sperling]] märkis seevastu, et &quot;teatud piirides püüab [[Hiina Rahvavabariik]] tiibeti kultuuri väljendamist võimaldada&quot; ja  &quot;kogu Tiibeti kiltmaal toimuvat kultuurilist tegevust ei saa ignoreerida&quot;.&lt;ref&gt;Sperling Elliot. Exile and Dissent: The Historical and Cultural Context. – Melissa Harris, Sydney Jones (toim). ''Tibet Since 1950: Silence, Prison, or Exile'',  2000, lk 31–36.&lt;/ref&gt;

2003. aastal seadis [[Barry Sautman]] ajakirjas [[Texas International Law Journal]] kahtluse alla väited tiibeti keele ohustatusest. Ta kirjutas, et ükski paljudest tollastest ohustatud keeli käsitlevatest uuringutest ei pidanud tiibeti keelt ohustatuks ja  tiibetlaste keele säilitamine erines keele kadumisest isegi sellistes lääneriikide kaugemates piirkondades, kus rakendati liberaalset keelepoliitikat. Sautmani sõnul olid väited, et Tiibeti algkoolides õpetati hiina keeles, ekslikud: tiibeti keel oli peamine õppekeel peaaegu kõigis Tiibeti autonoomse piirkonna algkoolides. Ta lisas, et hiina keelt hakati varastes klassides õpetama ainult linnakoolides ning põhjusel, et vähem kui neli tiibetlast kümnest jõudis keskkooli, oli algkool nende kultuurilise kujunemise seisukohalt kõige olulisem.&lt;ref&gt;Barry Sautman. Cultural Genocide and Tibet. – ''Texas International Law Journal'', 2003, 38, nr 2, lk 173–246.&lt;/ref&gt;

==Kiri==
{{Vaata|Tiibeti kiri|Tiibeti punktkiri}}

Tiibeti keelt kirjutatakse ühes [[india kirjad|India kirjadest]]. Selle ajalooliselt konservatiivne kirjaviis kajastab [[vanatiibeti keel]]e häälikusüsteemi ega kajasta piisavalt tänapäeva tiibeti keele hääldust.&lt;ref name=&quot;Britannica&quot;&gt;Tibetan language. – ''Encyclopaedia Britannica''. [https://www.britannica.com/print/article/594982 Veebis.]&lt;/ref&gt; See aitab ühendada [[tiibeti keel (koondnimetus)|tiibetikeelset]] ala ning on abiks ka [[hiina-tiibeti algkeel]]e ja [[vanahiina keel]]e rekonstrueerimisel.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill. ''The Historical Phonology of Tibetan, Burmese, and Chinese'', Cambridge University Press 2019, ISBN 978-1-316-60151-8.&lt;/ref&gt;

Kõige levinum süsteem, mida teadlased kasutavad tiibeti kirjas kirjutatud teksti [[latinisatsioon|latiniseerimiseks]], on [[Wylie transliteratsioon]]. Keeleteadlased kasutavad sageli ka muid, enda tarbeks välja töötatud transliteratsioonisüsteeme. Häälduse ligikaudseks edasiandmiseks on [[Hiina]] ametlik latinisatsioon [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]. Ingliskeelsetes materjalides kasutatakse transkriptsiooni [[THL]].&lt;ref&gt;David Germano, Nicolas Tournadre. [https://web.archive.org/web/20221224035020/https://www.thlib.org/reference/transliteration/#!essay=/thl/phonetics/s/b5 THL Simplified Phonetic Transcription of Standard Tibetan], The Tibetan and Himalayan library, 2003. &lt;/ref&gt; Mõne nime puhul on kasutusel ka ebareeglipärane transkriptsioon, näiteks [[Džomolungma]].

Tiibeti kirja silbi ortograafiline struktuur on (C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;)C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;(C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;)V(C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;).&lt;ref&gt;Nyima Droma, Ellen Bartee. ''A beginning textbook of Lhasa Tibetan'', National Press for Tibetan Studies 2000, lk 9–17.&lt;/ref&gt; Kõik kombinatsioonid ei ole lubatud.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Asukoht
!C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;
!V
!C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;
|-
!Nimetus
|Eesliide
|Ülatäht
|Juurtäht
|Alatäht
|Täishäälik
|Järelliide
|Teine järelliide
|-
!Lubatud tähed
|&lt;big&gt;ག ད བ མ འ&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ར ལ ས&lt;/big&gt;
|mis tahes kaashäälik
|&lt;big&gt;ཡ ར ལ ཝ&lt;/big&gt;
|mis tahes täishäälik
|&lt;big&gt;ག ང ད ན བ མ འ ར ལ ས&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ད ས&lt;/big&gt;
|}

== Fonoloogia ==
[[Silp|Silbi]] ehitus on suhteliselt lihtne.&lt;ref&gt;Lim 2018: 12.&lt;/ref&gt; [[Kaashäälikuühend]]id ei ole lubatud&lt;ref&gt;Denwood 1999: 75.&lt;/ref&gt; ja silbi lõpus võib olla ainult üks kaashäälik.&lt;ref&gt;Denwood 1999: 71.&lt;/ref&gt; Zhangi (2024) kirjelduse järgi on tüüpilise silbi ehitus (C)V(ː)(C)(C), kusjuures [[silbilõpp|silbilõpus]] võib [[sonorant|sonorandile]] järgneda ka /ʔ/.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot;&gt;Zhang Yubin. Central Tibetan (Lhasa). – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2025, 54, lk 788–810, [https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-the-international-phonetic-association/article/central-tibetan-lhasa/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5 Veebis.]&lt;/ref&gt; Sõna sees võivad esineda &quot;fossiilsed konsonandid&quot;: need on klassikalise tiibeti keele keeruliste silbialguliste kaashäälikuühendite tänapäevased refleksid, mis ei hääldu üksiku [[morfeem]]i puhul, kuid häälduvad liitsõnas.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; Täishäälikud võivad olla lühikesed või pikad ja [[täishääliku pikkus|pikad täishäälikud]] võivad lisaks olla [[nasaalvokaal|nasaliseeritud]].&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 272.&lt;/ref&gt; [[Vokaalharmoonia]] esineb kahesilbilistes sõnades ja [[finiitne tegusõnavorm|finiitsetes tegusõnavormides]].&lt;ref&gt;Chang, Chang 1968.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 271.&lt;/ref&gt; Zhangi (2024) järgi on see täishääliku kõrguse tõusu harmoonia, kus kõrged täishäälikud tõstavad külgnevate silpide madalamaid täishäälikuid; regressiivne harmoonia on järjekindel, progressiivne aga mitte.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;

[[toon (keeleteadus)|Toonid]] on tähendust eristavad. Eristatakse vähemalt kahte [[toonifoneem]]i.{{sfn|Lim|2018|p=28}} Kuigi Hiina keeleteadlased eelistavad nelja tooni analüüsi,&lt;ref&gt;Lim 2018: 34&lt;/ref&gt; leiab [[Scott DeLancey|DeLancey]] (2003), et langev toon ja sõnalõpuline [k] või [ʔ] on [[kontrastne jaotussuhe|kontrastses jaotussuhtes]]. Sellepärast ta räägib kas kõrge või madala tooniga silpidest.&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 272.&lt;/ref&gt;

=== Kaashäälikud ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Konsonant]][[foneem]]id
!
! [[Labiaal]]id
! [[Alveolaar]]id
! [[Retrofleks]]id
! [[Alveopalataal]]id
! [[Palataliseeritud velaar]]id
! [[Velaar]]id
! [[Glotaal]]id
|-
! [[Nasaal]]id
| /m/
| /n/
|
| /ɲ/
|
| /ŋ/
|
|-
! [[Klusiil]]id
| /pʰ/ /p/
| /tʰ/ /t/
|
|
| /kʲʰ/ /kʲ/
| /kʰ/ /k/
| /ʔ/
|-
! [[Afrikaat|Afrikaadid]]
|
| /tsʰ/ /ts/
| /tʂʰ/ /tʂ/
| /tɕʰ/ /tɕ/
|
|
|
|-
! [[Frikatiiv]]id
|
| /s/
| /ʂ/
| /ɕ/
|
|
| /h/
|-
! [[Poolvokaal]]id
| /w/
| /ɹ/
|
| /j/
|
|
|
|-
! [[Lateraal]]id
|
| /l̥/ /l/
|
|
|
|
|
|}

# Klusiilidel ja afrikaatidel on eristus [[aspiratsioon]]i järgi. Zhangi (2024) andmetel võivad aspireeritud klusiilid ja afrikaadid kahesilbilise sõna teises silbis aspiratsiooni  kaotada ning nii aspireeritud kui ka aspireerimata klusiilid võivad vokaalidevahelises positsioonis heliliseks muutuda.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; Mõnede varasemate kirjelduste järgi muutuvad madala tooni korral aspireerimata klusiilid ja afrikaadid helilisteks ning aspireeritud klusiilid ja afrikaadid kaotavad osa aspiratsioonist, nii et nende erinevus põhineb peamiselt helilisusel. Lhasa kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvate kõnelejate murdes madala tooni korral helilisi klusiile ja afrikaate ei kasutata.
# Poolvokaalil /ɹ/ on neli hääldusvarianti: [ɹ], [ʐ], [ɾ] ja [r]. Varasemates uurimustes on oletatud ka helitut poolvokaali, näiteks [ɹ̥] (Dawson 1980b; Sprigg 1954; Tournadre, Dorje 2003). Zhangi (2024) andmetes selle hääliku olemasolu kohta selgeid tõendeid ei ole. Mõnes Lhasa või kesktiibeti keele variandis võib see olla foneemi /ʂ/ variant.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;
# Zhangi (2024) kirjelduses esinevad silbi lõpus konsonantfoneemid /p/, /ʔ/, /m/, /ŋ/, /ɹ/ ja /l/. Varasemates kirjeldustes loetakse silbilõpuliseks ka foneemi /k/, mida sõna lõpus ei hääldata, välja arvatud väga formaalses kõnes. Klassikalise tiibeti keele sõnalõpuline /n/ on samuti säilinud, kuid tänapäevases häälduses väljendub see tavaliselt eelneva täishääliku nasalisatsioonina, mitte eraldi konstandina. Kõnekeeles jäävad silbilõpulised /ɹ/ ja /l/ sageli hääldamata ja väljenduvad eelneva täishääliku pikenemisena. Ka /ŋ/ ja /ʔ/ võivad redutseeruda, kusjuures vokaal pikeneb (foneemi /ŋ/ puhul ka nasaliseerub).&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; [[Larüngaalklusiil]] /ʔ/ esineb silbi lõpus ja vastab klassikalise tiibeti keele silbilõpuhäälikutele /s/, /t/ või /k/, mis on hiljem kadunud. Näiteks Tiibeti endanimetus oli klassikalises tiibeti keeles ''Bod'', kuid nüüd hääldatakse seda [pʰø̀ʔ].

=== Täishäälikud ===
Täishäälikuid on kirjeldatud ja iseloomustatud mitut moodi. Nende uurimine jätkub.&lt;ref name=&quot;Gong_2020&quot;&gt;Gong Xun. How many vowels are there in Lhasa Tibetan? – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2020, 43, nr 2, lk 225–254.&lt;/ref&gt;

Tournadre ja Sangda Dorje eristavad kaheksat täishäälikut:&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003, lk 35.&lt;/ref&gt;

{| class=wikitable style=text-align:center
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Vokaal]][[foneem]]id !
! [[Eesvokaal]]id
! [[Keskvokaal]]id
! [[Tagavokaal]]id
|-
! [[Kõrge vokaal|Kõrged]]
| /i/ /y/
|
| /u/
|-
! [[Keskkõrge vokaal|Keskkõrged]]
| /e/ /ø/
|
| /o/
|-
! [[Keskmadal vokaal|Keskmadalad]]
| /ɛ/
|
|
|-
! [[Madal vokaal|Madalad]]
|
| /a/
|
|}

Zhangi (2024) järgi on kaheksa lühikest täishäälikut /i, e, ɛ, y, ø, u, o, a/ üldtunnustatud.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;

Mõnikord kirjeldatakse veel kolme täishäälikut, mida peetakse oluliselt erinevaks: [ʌ] või [ə], mis on tavaliselt foneemi /a/ [[allofoon]]; [ɔ], mis on tavaliselt foneemi /o/ allofoon; ja [ɛ̈] (ümardamata tsentraliseerunud keskvokaal), mis on tavaliselt foneemi /e/ allofoon. Need häälikud esinevad tavaliselt [[kinnine silp|kinnistes silpides]]. Et tiibeti keeles ei ole lubatud [[geminaat|geminaadid]], siis mõnikord lõpeb silp sama häälikuga, millega algab järgmine silp. Siis hääldatakse esimest silpi [[lahtine silp|lahtise silbina]], kuid selles säilib kinnisele silbile iseloomulik täishäälik. Näiteks ཞབས ''zhabs'' 'jalg' hääldatakse [ɕʌp] ja པད ''pad'' (laen sanskriti sõnast ''padma'', '[[india lootos]]') hääldatakse [pɛʔ], kuid liitsõna ཞབས་པད ''zhabs pad'' (&quot;lootosejalg&quot;, 'minister') hääldatakse [ɕʌpɛʔ]. See võib tekitada [[minimaalpaar]]e, milles eristuvad häälikud, mis muudes olukordades on allofoonid.

Mõned uurijad (Dawson 1980a, 1980b; Gong 2020) postuleerivad veel vokaale /ɪ, ʊ, ɔ, ə/ ja analüüsivad süsteemi kahe komplektina: kitsendatud (RTR) ja kitsendamata (ATR) vokaalid. Zhangi (2024) andmed seda analüüsi täielikult ei toeta: tema kõnelejatel esinevad [ɪ] ja [ʊ] ainult allofoonidena (näiteks enne silbilõpu foneemi /ɹ/),aga silbisulandumisest tekkinud [ɔ] ja [ə] paistavad olevat kontrastsemad, kuid peamiselt kõnekeeles.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;

Allikad lahknevad selles, kas häälikud [ɛ̈] (foneemist /e/ kinnises silbis) ja [ɛ] (foneemist /a/ [[metafoonia]] tõttu) on erinevad või sisuliselt identsed.

Foneemne täishäälikupikkus esineb piiratud juhtudel. Klassikalise tiibeti keele järelliidete, tavaliselt ''{{'}}i'' (འི་) sulandumine sõna lõpus tekitab pika täishääliku. [[Foneetiline transkriptsioon|Foneetilistes transkriptsioonides]] jäetakse see tunnus mõnikord märkimata. Tavalises kõnehäälduses asendatakse silbi lõpus esinevad häälikud [r] ja [l] sageli samuti täishääliku pikendamisega.

Täishäälikutel /i/, /y/, /e/, /ø/ ja /ɛ/ on nasaliseeritud vasted /ĩ/, /ỹ/, /ẽ/, /ø̃/ ja /ɛ̃/.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 55.&lt;/ref&gt; Ajalooliselt tulevad need vastavalt ühenditest /in/, /un/, /en/, /on/ ja /an/. Neid märgitakse ka kirjas. Ühendite /un/, /on/ ja /an/ kvaliteet on muutunud, sest ajalooline /n/ põhjust kesktiibeti keele Wü harus koos kõigi teiste sõnalõpuliste [[koronaal]]idega [[umlaut|umlaudi]] tüüpi muutuse.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 56.&lt;/ref&gt; Mõnel ebatavalisel juhul võivad nasaliseeruda ka häälikud /a/, /u/ ja /o/.

=== Toonid ===
Lhasa murret kirjeldatakse tavaliselt kahetoonilisena: eristatakse kõrget ja madalat tooni. (Zhangi (2024) järgi on kahe leksikaalse tooni olemasolus üldine üksmeel; nelja-, kuue- ja kaheksatoonilised kirjeldused arvestavad lisaks kontuuri ja pikkust.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;) Ühesilbilistes sõnades võib kumbki toon esineda siiski kahe erineva kontuuriga. Kõrge toon võib olla kas tasane või langev ja madal toon kas tõusev või tõusev-langev. Viimase puhul tõuseb toon keskmisele kõrgusele ja langeb uuesti. Kontuur sõltub suuresti [[silbiriim]]i tüübist: langev ja tõusev-langev kontuur kaasnevad silbilõpulise /p/ või /ʔ/-ga.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; Tavaliselt piisab kahe tooni eristamisest, sest minimaalpaare, mis erinevad ainult toonikontuuri poolest, on väga vähe. See erinevus esineb ainult mõnes sõnas, mis lõpevad häälikuga [m] või [ŋ]. Näiteks sõna ''kham'' (ཁམ, 'tükk') hääldatakse [kʰám] kõrge tasase tooniga, sõna ''Khams'' (ཁམས་, '[[Kham]]') hääldatakse [kʰâm] kõrge langeva tooniga.&lt;ref name=&quot;g447&quot;&gt;P. Strazny. ''Encyclopedia of Linguistics'', Taylor &amp; Francis 2013, ISBN 978-1-135-45522-4, lk 1105.&lt;/ref&gt;

Mitmesilbilistes sõnades eristab toon tähendust peamiselt esimeses silbis. Zhangi (2024) järgi on Lhasa murdel mallipõhine sõnatoonisüsteem, milles kahesilbiliste sõnade mallid on HH, LH ja LL ning kõrge ja madala tooni vastandus on tavaliselt kontrastne ainult esimeses silbis.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; Sellepärast võiks tiibeti keelt fonoloogilise [[keeletüpoloogia]] seisukohalt täpsemalt nimetada [[tooniaktsendikeel]]eks, mitte päris [[toonikeel]]eks, milles igal silbil võib olla omaette toon.

==Morfoloogia==

=== Nimisõnad ja asesõnad ===

Nimisõnadel puudub [[grammatiline sugu]], kuigi sugu saab väljenduda leksikaalselt. Nimisõnadel [[arv (keeleteadus)|arvu]]kategooriat ei ole. Inimest tähistavatele [[Definiitsus|definiitsusele]] võidakse lisada [[mitmus]]t väljendav liide ཚོ (''tsho'').

On kirjeldatud kuut käänet: [[absolutiiv]], [[ergatiiv]], [[genitiiv]], [[ablatiiv]], [[komitatiiv]] ja [[obliikvakääne]] (täidab ka [[daativ]]i ja [[lokatiiv]]i funktsioone). On ka teisi käänete käsitlusi. [[klassikaline tiibeti keel|Klassikalise tiibeti keele]] puhul on pakutud näiteks kümmet käänet.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The Classical Tibetan cases and their transcategoriality. – ''Himalayan Linguistics'', 2010.&lt;/ref&gt; Käändeid väljendatakse üldjuhul abisõnadega, mis liituvad tervele nimisõnafraasile, mitte üksikule nimisõnale. Nende järelliidete kuju võib varieeruda tüve lõpphääliku järgi.

Isikulistel asesõnadel on grammatiline arv: neil on [[ainsus]]e, [[kaksus]]e ja [[mitmus]]e vormid. Kaksusevorm moodustatakse liitega གཉིས (''gnyis'') 'kaks', mitmusevorm liitega ཚོ (''tsho''). Asesõnadel võib olla üks kuni kolm [[registri (keeleteadus)|registrit]]: näiteks on esimesel isikul üks vorm ང (''nga''), teise isiku ainsuses aga eristatakse viisakat vormi ཁྱེད་རང (''khyed rang'') ja mitteformaalset vormi ཁྱོད (''khyod'').&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/45A-tib Tibetan (Standard Spoken): Politeness Distinctions in Pronouns |website], WALS Online.&lt;/ref&gt; Kolmanda isiku mitteformaalsetes vormides eristatakse mees- ja naissugu (ཁོ (''kho'') ja མོ (''mo'')), neutraalne vorm on ཁོང (''khong'').

Näitaval asesõnal on kolm kaugusastet: lähedane འདི (''ʼdi'') 'see', keskmine དེ (''de'') 'too' ja kauge ཕ་གི (''pha-gi'') 'too seal kaugel'. Neile saab lisada käändetunnuseid.

===Arvsõnad ja numbrid===
Tiibeti numbrid on [[tiibeti kiri|tiibeti kirjas]] kasutatav numbrisüsteem, mis on üks [[India numbrid|India numbrite]] variante. Seda kasutatakse tiibeti keeles.&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/writing/tibetan.htm Tibetan (བོད་སྐད)], Omniglot.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/language/numbers/tibetan.htm Numbers in Tibetan], Omniglot.&lt;/ref&gt; See on [[kümnendsüsteem]]il põhinev [[positsiooniline arvusüsteem]],&lt;ref name=&quot;TD2003&quot;&gt;Nicolas Tournadre, Sangda Dorje. ''Manual of Standard Tibetan: Language and civilization'', Snow Lion Publications: Ithaca, N.Y. 2003, ISBN 1559391898, lk 131–134.&lt;/ref&gt; mida on kasutatud juba varajastes [[klassikaline tiibeti keel|klassikalise tiibeti keele]] tekstides. Ka [[mongoli numbrid]] on välja töötatud tiibeti numbrite põhjal.&lt;ref&gt;Stephen Chrisomalis. ''Numerical Notation: A Comparative History'', Cambridge University Press 2010 ISBN 9780521878180.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.unicode.org/versions/Unicode10.0.0/ch13.pdf The Unicode® Standard Version 10.0 – Core Specification: South and Central Asia-II], Unicode.org.&lt;/ref&gt;

==== Numbrid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti numbrid
| ༠ || ༡ || ༢ || ༣ || ༤ || ༥ || ༦ || ༧ || ༨ || ༩
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Devanaagari numbrid]]
| ०|| १ || २ || ३ || ४ || ५ || ६ || ७ || ८ || ९
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Bengali numbrid]]
| ০ || ১ || ২ || ৩ || ৪ || ৫ || ৬ || ৭ || ৮ || ৯
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Araabia numbrid]]
| 0 || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9
|}

==== Põhiarvud ja -arvsõnad ====
Erinevalt paljudest teistest [[Ida-Aasia]] keeltest, näiteks [[birma keel]]est, [[hiina keel]]est, [[jaapani keel]]est, [[korea keel]]est ja [[vietnami keel]]est, ei kasutata Lhasa tiibeti keeles loendamisel koos arvsõnadega [[loendussõna|loendussõnu]] ([[klassifikaator (keeleteadus)|klassifikaatoreid]]). Kümnetele järgneb siiski sageli ka tervikut või hulka väljendav sõna, mida kasutatakse mõnikord ka väiksemate arvude järel.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot;&gt;Waddell, de Lacouperie 1911: 920.&lt;/ref&gt;

Teaduslikes ja astroloogilistes teostes tähistatakse arve sümboolsete sõnadega, nagu ka [[sanskriti keel]]es.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon ja hääldus
|-
| 0 || ༠ || ཀླད་ཀོར་ || laykor
|-
| 1 || ༡ || གཅིག་ || chigk [t͡ɕi˥˩]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་ || nyi [ȵiː˥]
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་ || sum [sum˥]
|-
| 4 || ༤ || བཞི་ || shi [ɕi˩˧]
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་ || nga [ŋa˥]
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་ || trug [ʈ͡ʂʰu˩˧˨]
|-
| 7 || ༧ || བདུན་ || dün [tỹ˩˧]
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་ || gyay [cɛː˩˧˨]
|-
| 9 || ༩ || དགུ་ || gu [ku˩˧]
|}

===== Suuremad arvud =====
{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་ || chu
|-
| 11 || ༡༡ || བཅུ་གཅིག་ || chu chigk
|-
| 12 || ༡༢ || བཅུ་གཉིས་ || chu nyi
|-
| 13 || ༡༣ || བཅུ་གསུམ་ || chuk sum
|-
| 14 || ༡༤ || བཅུ་བཞི་ || chu shi
|-
| 15 || ༡༥ || བཅོ་ལྔ་ || cho nga
|-
| 16 || ༡༦ || བཅུ་དྲུག་ || chu druk
|-
| 17 || ༡༧ || བཅུ་བདུན་ || chup dün
|-
| 18 || ༡༨ || བཅོ་བརྒྱད || cho gyay
|-
| 19 || ༡༩ || བཅུ་དགུ་ || chu gu
|-
| 20 || ༢༠ || ཉི་ཤུ་ || nyi shu
|-
| 21 || ༢༡ || ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག || nyi shu tsa chigk
|-
| 30 || ༣༠ || སུམ་ཅུ || sum ju
|-
| 31 || ༣༡ || སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག || sum ju so chigk
|-
| 40 || ༤༠ || བཞི་བཅུ || ship ju
|-
| 41 || ༤༡ || བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག || ship ju shey chigk
|-
| 50 || ༥༠ || ལྔ་བཅུ || ngap ju
|-
| 51 || ༥༡ || ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག || ngap ju nga chigk
|-
| 60 || ༦༠ || དྲུག་ཅུ || trug chu
|-
| 61 || ༦༡ || དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག || trug chu rey chigk
|-
| 70 || ༧༠ || བདུན་ཅུ || dün ju
|-
| 71 || ༧༡ || བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག || dün ju dön chigk
|-
| 80 || ༨༠ || བརྒྱད་ཅུ || gyay ju
|-
| 81 || ༨༡ || བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག || gyay ju gya chigk
|-
| 90 || ༩༠ || དགུ་བཅུ || gup ju
|-
| 91 || ༩༡ || དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག || gup ju go chigk
|-
| 100 || ༡༠༠ || བརྒྱ་ || gya
|-
| 282 || ༢༨༢ || ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས || nyi gya dang gyay ju gya nyi
|-
| 1 000 || ༡༠༠༠ || སྟོང་ || tong
|-
| 3 047 || ༣༠༤༧ || སུམ་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་བཞི་བཅུ་ཞེ་བདུན || sum tong gya mey dang ship ju shey dün
|-
| 10 000 || ༡༠༠༠༠ || ཁྲི་ || thri
|-
| 1 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠ || ས་ཡ་ || sa ya
|-
| 10 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠ || བྱེ་བ་ || che wa
|-
| 100 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠ || དུང་ཕྱུར་ || dung chur
|-
| 1 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ || ther pum
|-
| 10 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ཆེན་པོ་ || ther pum chen po
|-
| 100 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ || thrag trig
|-
| 1 000 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ཆེན་པོ་ || thrag trig chen po
|}

20-st suuremates arvsõnades kasutatakse esimese ja teise numbri ühendamiseks arvsõna osade vahele paigutatavat ühendavat osist. Need osised on iga kümneliste arvu puhul erinevad: 21–29 puhul རྩ (''rtsa''), 31–39 puhul སོ (''so''), 41–49 puhul ཞེ (''zhe''), 51–59 puhul ང (''nga''), 61–69 puhul རེ (''re''), 71–79 puhul དོན (''don''), 81–89 puhul གྱ (''gya'') ja 91–99 puhul གོ (''go''). Kirjas võib རྩ asemel kasutada ka vormi ཉེར. Et iga osis vastab kindlale kümneliste arvule, võib selle abil jätta teise numbri täieliku nimetuse välja ütlemata (näiteks 32 puhul སོ་གཉིས, mitte སུམ་ཅུ་སོ་གཉིས). Nulliga lõppevate numbrite puhul neid osiseid ei kasutata. Lisaks võib numbri lõppemist nulliga rõhutada, lisades lõppu ཐམ་པ (näiteks བཞི་བཅུ་ཐམ་པ ja བརྒྱ་ཐམ་པ). Sajalistega seotud numbripositsioon eraldatakse väiksematest positsioonidest kirjas osisega དང (''dang''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ja', ja kõnes osisega ར (näiteks 282 on ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས või ཉིས་བརྒྱ་ར་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས).&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt; Kui nelja- või enamakohalises numbris on sajaliste positsioonis null, väljendatakse seda sõnaühendiga བརྒྱ་མེད (''brgya med''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ilma sajata' (näiteks ཉིས་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་ཉི་ཤུ་ཉེར་ལྔ). Miljonist (ས་ཡ, ''sa ya'') suuremate järkude nimetusi käsitatakse nimisõnadena ja nende kordajad paigutatakse nimetuse järele.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Arvsõnade 1, 2, 3 ja 10 kirjapilt muutub teiste arvsõnadega liitmisel, sest sellistes ühendites nende hääldus muutub.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Järgnevas tabelis on arvsõnad Wylie transliteratsioonis.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! [[Araabia numbrid|Araabia numbritega]]
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
|-
|གཅིག
|gcig
|1
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག
|nyi shu rtsa gcig
|21
|
|བཞི་བརྒྱ
|bzhi brgya
|400
|-
|གཉིས
|gnyis
|2
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཉིས
|nyi shu rtsa gnyis
|22
|
|ལྔ་བརྒྱ
|lnga brgya
|500
|-
|གསུམ
|gsum
|3
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གསུམ
|nyi shu rtsa gsum
|23
|
|དྲུག་བརྒྱ
|drug brgya
|600
|-
|བཞི
|bzhi
|4
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བཞི
|nyi shu rtsa bzhi
|24
|
|བདུན་བརྒྱ
|bdun brgya
|700
|-
|ལྔ
|lnga
|5
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་ལྔ
|nyi shu rtsa lnga
|25
|
|བརྒྱད་བརྒྱ
|brgyad brgya
|800
|-
|དྲུག
|drug
|6
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དྲུག
|nyi shu rtsa drug
|26
|
|དགུ་བརྒྱ
|dgu brgya
|900
|-
|བདུན
|bdun
|7
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བདུན
|nyi shu rtsa bdun
|27
|
|སྟོང
|stong
|1000
|-
|བརྒྱད
|brgyad
|8
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བརྒྱད
|nyi shu rtsa brgyad
|28
|
|ཁྲི
|khri
|(ühik) 10 000
|-
|དགུ
|dgu
|9
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དགུ
|nyi shu rtsa dgu
|29
|
|
|
|
|-
|བཅུ
|bcu
|10
|
|སུམ་ཅུ
|sum cu
|30
|
|སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག
|sum cu so gcig
|31
|-
|བཅུ་གཅིག
|bcu gcig
|11
|
|བཞི་བཅུ
|bzhi bcu
|40
|
|བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག
|bzhi bcu zhe gcig
|41
|-
|བཅུ་གཉིས
|bcu gnyis
|12
|
|ལྔ་བཅུ
|lnga bcu
|50
|
|ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག
|lnga bcu nga gcig
|51
|-
|བཅུ་གསུམ
|bcu gsum
|13
|
|དྲུག་ཅུ
|drug cu
|60
|
|དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག
|drug cu re gcig
|61
|-
|བཅུ་བཞི
|bcu bzhi
|14
|
|བདུན་ཅུ
|bdun cu
|70
|
|བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག
|bdun cu don gcig
|71
|-
|བཅོ་ལྔ
|bco lnga
|15
|
|བརྒྱད་ཅུ
|brgyad cu
|80
|
|བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག
|brgyad cu gya gcig
|81
|-
|བཅུ་དྲུག
|bcu drug
|16
|
|དགུ་བཅུ
|dgu bcu
|90
|
|དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག
|dgu bcu go gcig
|91
|-
|བཅུ་བདུན
|bcu bdun
|17
|
|བརྒྱ
|brgya
|100
|
|བརྒྱ་དང་གཅིག
|brgya dang gcig
|101
|-
|བཅོ་བརྒྱད
|bco brgyad
|18
|
|བརྒྱ་དང་ལྔ་བཅུ
|brgya dang lnga bcu
|150
|
|
|
|
|-
|བཅུ་དགུ
|bcu dgu
|19
|
|ཉིས་བརྒྱ
|nyis brgya
|200
|
|
|
|
|-
|ཉི་ཤུ
|nyi shu
|20
|
|སུམ་བརྒྱ
|sum brgya
|300
|
|
|
|
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|འབུམ
|'bum
|(ühik) 100 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ས་ཡ
|sa ya
|(ühik) 1 000 000 (miljon)
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|བྱེ་བ
|bye ba
|(ühik) 10 000 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|དུང་ཕྱུར
|dung phyur
|(ühik) 100 000 000&lt;ref&gt;[https://www.lamayeshe.com/article/tibetan-numbers Tibetan Numbers], Lamayeshe.&lt;/ref&gt;
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ཐེར་འབུམ
|ther 'bum
|(ühik) 1 000 000 000 (miljard)
|}

==== Järgarvsõnad ====
[[Järgarvsõna]]d moodustatakse [[põhiarvsõna]]le järelliite པ (''-pa'') lisamisega. Erandiks on järgarvsõna 'esimene', millel on omaette [[lekseem]] དང་པོ (''dang po'').&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne järgarvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 1 || ༡ || དང་པོ་ || dang po [tʰaŋ˩˧ko˥]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་པ་ || nyi pa
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་པ་ || sum pa
|-
| 4 || ༤ || བཞི་པ་ || shi pa
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་པ་ || nga pa
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་པ་ || trug pa
|-
| 7 || ༧ || བདུན་པ་ || dün pa
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་པ་ || gyay pa
|-
| 9 || ༩ || དགུ་པ་ || gu pa
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་པ་ || chu pa
|}

==== Murrud ====
[[Pilt:Tibet 7 half skar.jpg|pisi|7½ [[Tiibeti skar|''skar'']]{{'}}ine postmark. See on ainus teadaolev trükitud näide sümboli ༱ kasutamisest arvu 7,5 tähistamiseks&lt;ref name=&quot;bableStone&quot; /&gt;]]
Tiibeti numbrite mitut kaldkriipsuga varianti on [[Unicode]]'i standardisse lisatud murdarvude tähistamiseks. Unicode'i andmefailide järgi tähistab iga selline märk arvu, mis on ½ võrra väiksem kui arv, mida tähistab sama märk ilma kaldkriipsuta. Nende täpne tähendus ja autentsus on siiski ebaselged ja kasutamisnäiteid on teada väga vähe.&lt;ref name=&quot;bableStone&quot;&gt;[https://www.babelstone.co.uk/Blog/2007/04/numbers-that-dont-add-up-tibetan-half.html Numbers that Don't Add up – Tibetan Half Digits], BabelStone.&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti murrunumbrid
| ༳ || ༪ || ༫ || ༬ || ༭ || ༮ || ༯ || ༰ || ༱ || ༲
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Väärtused (Unicode'i andmefailide järgi)
| -0,5 || 0,5 || 1,5 || 2,5 || 3,5 || 4,5 || 5,5 || 6,5 || 7,5 || 8,5
|}


===Tegusõna===
Tegusõna paikneb alati [[lause]] lõpus. Tegusõnad ei ühildu [[isik (keeleteadus)|isikus]], [[arv (keeleteadus)|arvus]] ega [[grammatiline sugu|soos]]. Samuti puudub [[tegumood|tegumoe]] ([[aktiiv]] ja [[passiiv]]) eristus: tegusõnad on tegumoe suhtes neutraalsed.

Tiibeti tegusõnu saab liigitada [[tahtelisus]]e ja [[valents (keeleteadus)|valentsi]] järgi. Tegusõna tahtelisus mõjutab oluliselt selle [[morfoloogia]]t ja [[süntaks]]it. Tahtelistel tegusõnadel on [[käskiv kõneviis|käskiva kõneviisi]] vormid, mittetahtelistel neid ei ole. Näiteks saab öelda ལྟོས་ཤིག། (''ltos shig'') 'vaata', kuid mitte *མཐོང་ཤིག། (''mthong shig'') 'näe'. Peale selle saavad ainult tahtelised tegusõnad esineda koos [[egofoorilisus|egofoorilise]] [[koopula]]ga ཡིན། (''yin'').&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot;&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, 14, nr 1, lk 93–107. [https://web.archive.org/web/20230505115940/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/saxena1991pathways.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;

Tegusõnad jagunevad ühe- ja kahevalentseteks. Mõned tegusõnad võivad esineda mõlemas tarvituses, näiteks ཆག (''chag'') 'purunema' või 'purustama'. Valents ja tahtelisus mõjutavad seda, millised nimisõnad võivad esineda [[ergatiiv]]is ja millised [[absolutiiv]]is, millel puudub käändelõpp.&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt; Sihilisus ja tahtelisus on teineteisest sõltumatud kategooriad: nii tahteliste kui ka mittetahteliste tegusõnade hulgas leidub nii sihilisi kui ka sihituid tegusõnu.

Tegusõna [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]] mõjutab seda, milliseid tegusõnaliiteid ja lause lõpus paiknevaid abikoopulaid kasutatakse. Lõpetamata aspektis tegusõnu tähistatakse järelliitega གི (''gi'') või selle teisenditega, mis on identsed nimisõnade [[genitiiv]]i lõpuga. Lõpetatud aspektis tegusõnadel seda sufiksit ei kasutata. Kumbki aspektirühm jaguneb omakorda kaheks alamrühmaks: lõpetamata aspekti alla kuuluvad [[tulevik (keeleteadus)|tulevik]] ja [[kestev aspekt|kestev/üldine aspekt]]; lõpetatud aspekti alla kuuluvad [[täisminevik]] ja [[aorist]].&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt;

[[Evidentsiaalsus]] on tiibeti tegusõnade kategooria, mida on palju uuritud.&lt;ref name=&quot;DeLancey_1985&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan Evidentials and the Semantics of Causation. – ''Proceedings of the Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society'', 1985. [https://web.archive.org/web/20230512005542/http://journals.linguisticsociety.org/proceedings/index.php/BLS/article/viewFile/1905/1677 Veebis.]&lt;/ref&gt; See on aidanud märkimisväärselt kaasa evidentsiaalsuse uurimisele eri keeltes.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill, Lauren Gawne. The contribution of Tibetan languages to the study of evidentiality. – ''Evidential Systems of Tibetan Languages'', 2017, ISBN 978-3-11-046018-6 (e-raamat 978-3-11-047374-2), lk 1–40.&lt;/ref&gt; Evidentsiaalsus ja aspekt moodustavad modaalsuste süsteemi, milles modaalsusi eristavad lõpukoopulad. Põhikoopulate süsteemis eristatakse kolme kategooriat: egofooriline (ཡོད ''yod''), sensoorne (འདུག ''ʼdug'') ja faktuaalne (ཡོད་རེད ''yod-red''). Neid kategooriat väljendavad vastavalt samastuskoopulad ཡིན ''yin'', རེད་བཞག ''red-bzhag'' ja རེད ''red''.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37, nr 2, lk 240–262.&lt;/ref&gt; Nicolas Tournadre on eristanud järgmisi modaalsusi:

* väitev modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus, mis väljendab vahetut ohtu
* kogemuslik egofooriline modaalsus
* harjumuslik või üldistav väitev modaalsus
* järelduslik modaalsus
* tahteline egofooriline modaalsus
* tahteline või harjumuslik egofooriline modaalsus
* vastuvõttev egofooriline modaalsus
* tunnistuslik modaalsus

Eristatakse nelja aega (aspektuaal-ajalist vormi) ja kolme evidentsiaalsuskategooriat.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill. ḥdug as a testimonial marker in Classical and Old Tibetan. – ''Himalayan Linguistics'', 2013, 12(1), lk 1–16.&lt;/ref&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
! !! Tulevik !! Olevik !! Minevik !! Täisminevik
|-
! Isiklik ehk egofooriline
| V-gi-yin || V-gi-yod || V-pa-yin / byung || V-yod
|-
! Faktuaalne
| V-gi-red || V-gi-yod-red || V-pa-red || V-yod-red
|-
! Tunnistuslik ehk sensoorne
| – || V-gi-'dug || V-song || V-bzhag
|}

Mõnes käsitluses kasutatakse faktuaalse oleviku ja täismineviku vormides kirjakeelset varianti ''yod-pa-red'', aga tiibeti standardkeeles on see vorm aga omaette, enesekorrektiivse tähendusega.&lt;ref name=&quot;TL2014&quot;&gt;Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37(2), lk 240–262.&lt;/ref&gt;

Kõiki kolme evidentsiaalsuskategooriat saab kasutada kõigi kolme grammatilise isikuga, kuigi varasemates käsitlustes (nn konjunkt/disjunkt-analüüs) seostati isiklikku kategooriat esimese isikuga.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill. Contextual semantics of 'Lhasa' Tibetan evidentials. – ''SKASE Journal of Theoretical Linguistics'', 2013, 10(3), lk 47–54.&lt;/ref&gt; Kategooria valik sõltub siiski kõneleja ligipääsust teabele: näiteks sensoorset ''ʼdug''-i kasutatakse endopaatiliste tunnete (nt nälg, valu) puhul tavaliselt ainult esimese isikuga ja küsimustes valib kõneleja kategooria nii, nagu ta eeldab, et kuulaja vastab (nn ennetusreegel).&lt;ref name=&quot;TL2014&quot; /&gt;

== Süntaks ja sõnajärg ==
Tiibeti keelt on traditsiooniliselt käsitatud [[ergatiiv-absolutiivne keel|ergatiiv-absolutiivse keelena]], kuid hilisemad uurimused näitavad, et tegu on [[pragmaatiline|pragmaatilise ergatiiviga]]: [[ergatiiv]]i käändetunnus võib esineda agendil ja mõnel [[sihitu tegusõna]] alusel, kuid selle kasutamine ei ole kohustuslik ja sõltub semantilistest teguritest (eriti [[agentiivsus]]est ja [[perfektiivsus]]est) ja pragmaatilistest teguritest, eelkõige kontrastist.&lt;ref&gt;Scott DeLancey. &quot;Optional&quot; &quot;Ergativity&quot; in Tibeto-Burman Languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, kd 34, nr 2, lk 9–20.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, kd 14, nr 1, lk 93–107.&lt;/ref&gt; 

[[Sõnajärg]] on üldjoontes [[SOV]]: [[öeldis]] paikneb [[lause]] lõpus. 

[[Nimisõnafraas]]is enamik laiendeid järgneb nimisõnale, [[omastavaline täiend]] aga eelneb sellele:&lt;ref&gt;Matthew S. Dryer. ''Word order in Tibeto-Burman languages''. –  ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2008, kd 31, nr 1, lk 1–83. [https://www.acsu.buffalo.edu/~dryer/DryerTibetoBurmanWordOrder.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;
* omadussõnad paiknevad tiibeti keeles üldjuhul nimisõna järel, välja arvatud juhul, kui omadussõna ja nimisõna on seotud [[genitiiv]]i [[abisõnaga]];
* [[sihitis]]ed ja [[määrsõna]]d paiknevad enne [[tegusõna]], samuti omadussõnad [[öeldistäitelause]]tes;
* [[omastav]]as nimisõna paikneb selle nimisõna ees, mida ta täiendab;
* [[näitav asesõna|näitavad asesõnad]] ja arvsõnad paiknevad selle nimisõna järel, mida nad täiendavad.

Mõnes murdes on laiendite järjekord muutlik: näiteks Shigatse murdes ei ole omadussõna ja nimisõna järjestuses ülekaalus kumbki võimalik järjestus ning [[Dingri murre|Dingri murdes]] võib näitav asesõna paikneda nii nimisõna ees või selle järel.&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/87A-tis Tibetan (Shigatse): Order of Adjective and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/88A-tdi Tibetan (Dingri): Order of Demonstrative and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;

== Registrid ==

Tiibeti keeles on mitu [[registri (keeleteadus)|registrit]], millest enamik on ühised kogu tiibeti keelele laiemas mõttes. 
* ཕལ་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is  ''phal skad'', sõna-sõnalt 'tavakeel') on igapäevane kõnekeel. Traditsiooniliselt peetakse seda kirjanduse loomiseks sobivaks ja väljendit ''phal skad'' kasutatakse sageli halvustavalt, et näidata, et väljend ei sobi kirjalikku teksti.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot;&gt;Birgit Kellner. Vernacular Literacy in Tibet: Present Debates and Historical Beginnings. – Elke Krotz, Stephan Müller, Norbert Kössinger, Pavlína Rychterová (toim). ''Anfangsgeschichten / Origin Stories: Der Beginn volkssprachiger Schriftlichkeit in komparatistischer Perspektive / The Rise of Vernacular Literacy in a Comparative Perspective'' (''MittelalterStudien'', kd 31), Wilhelm Fink 2018, ISBN 978-3-8467-6346-9, lk 381–402. [https://www.fink.de/view/book/edcoll/9783846763469/BP000017.xml Veebis.]/ref&gt;
* ཞེ་ས། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''zhe sa'' 'austav ja lugupidav kõne') on austav keelekasutus, sealhulgas spetsiaalne austav sõnavara. Austusregister on omane kõigile tiibeti keeltele, kuid Lhasa keeles on see eriti arenenud ja tavavormi kõrval eristatakse kahte austusastet, üldist ja kõrgeimat.&lt;ref&gt;Joanna Bialek. Emergence of the honorific register in Tibetic languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2023, kd 46, nr 2, lk 290–327.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Samdrup Tsering, Hiroyuki Suzuki. Honorific register in Mabzhi Tibetan: How Amdo Tibetans use honorific words in their speech community. – ''Kyoto University Linguistic Research'', 2023, kd 42, lk 59–76. [https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/handle/2433/287601 Veebis.]&lt;/ref&gt;
* ཡིག་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''yig skad'', sõna-sõnalt 'kirjakeel') on  kirjanduslik kirjali kkeelekuju, mis hõlmab ka allpool kirjeldatud keelekuju ཆོས་སྐད (''chos skad'').&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;
* ཆོས་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''chos skad'', sõna-sõnalt 'õpetuse keel' või 'religioosne keel') on religioosne kirjakeel, milles on kirjutatud pühakirjad ja muud klassikalised teosed. Tänapäeval kasutatakse seda terminit vahel ka kirjakeele kohta üldiselt.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

Enne Hiina Rahvavabariigi aega eristati tiibeti keeles kolme keelekasutusvormi: esiteks kloostrites kasutatav liturgiline keel (''chos skad''); teiseks õukonnakeel – rangelt normeeritud ''she sa'', mis on tänapäevalgi Lhasa haritud ülemkihi keelekasutuse vorm; kolmandaks &quot;rahvakeel&quot; (''phal skad''), igapäevane kõnekeel, mille arvukad murded on Tiibeti suuruse tõttu sageli vastastikku peaaegu arusaamatud.

Kõrgemates stiiliregistrites kasutatakse rohkesti austavaid nimetusi ja tiitleid. Sageli kasutatavatel sõnadel on eri kujud, millega väljendatakse hierarhilisi erinevusi. Kõigis neis keelekasutusvormides oli puudus tänapäevasest sõnavarast. Alates 1960ndatest hakkasid keeleteadlased välja töötama uustiibeti keelt, mille sõnavara täiendati terminitega, et oleks võimalik õpetada näiteks füüsikat ja keemiat. Ka tänapäeva meedia kasutab seda Lhasa murde põhjal välja töötatud keelevarianti.

Lhasa kõnekeele põhjal on kujunenud tiibetlaste ühiskeel (''spyi skad''), mida kasutatakse nii Hiinas kui ka diasporaas, kuid igapäevases kõnes valitseb endiselt kohalik murre.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

== Uurimislugu. ==

18. ja 19. sajandil saabus Tiibetisse mitu lääne keeleteadlast. 

[[Kaputsiinid]] elasid [[Lhasa]]s alates 1719. aastast veerand sajandit. Nende hulgas oli [[Francesco della Penna]], kes sai tuntuks oma täpse Tiibeti kirjeldusega.&lt;ref&gt;Waddell, de_Lacouperie 1911: 920, märkus 1.&lt;/ref&gt; [[Cassiano da Macerata]] saatis kodumaale materjale, mida kasutas [[Rimini]] [[augustiinlased|augustiini]] [[munk]] [[Agostino Antonio Giorgi]]  teoses &quot;[[Alphabetum Tibetanum]]&quot; (Rooma, 1762, 4 köidet). See mahukas ja segaselt koostatud kogumik on kasutatav ka tänapäeval, kuid sellesse tuleb suhtuda väga ettevaatlikult.&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 1.&lt;/ref&gt;

Ungari keeleteadlane [[Sándor Kőrösi Csoma]] (1784–1842) avaldas esimese tiibeti keele ja Euroopa keele vahelise sõnaraamatu, klassikalise tiibeti – inglise sõnaraamatu &quot;Essay Towards a Dictionary, Tibetan and English&quot;.

[[Hernhuutlus|Hernhuutlik]] misjon, mis rajati [[Ladakh]]is 1857. aastal,&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie 1911, 919.&lt;/ref&gt;} oli seotud keeleteadlase [[Heinrich August Jäschke]] tegevusega. Jäschke avaldas teosed &quot;Tibetan Grammar&quot; ja &quot;A Tibetan–English Dictionary&quot;.

[[Peterburi]]s tegutsenud [[Isaac Jacob Schmidt]] avaldas 1839. aastal tiibeti keele grammatika &quot;Grammatik der tibetischen Sprache&quot; ja 1841. aastal tiibeti-saksa sõnaraamatu &quot;Tibetisch-deutsches Wörterbuch&quot;. Juurdepääs mongolikeelsetele allikatele võimaldas tal täiendada oma uurimistulemusi teabega, mida tema eelkäijad ei tundnud. Tema teos &quot;Tibetische Studien&quot; (1851–1868) on väärtuslik dokumentide ja tähelepanekute kogumik.&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 2.&lt;/ref&gt;

Prantsusmaal avaldas [[Philippe Édouard Foucaux]] 1847. aastal tõlke teosest &quot;[[Rgya cher rol pa]]&quot;, mis on &quot;[[Lalitavistara-sūtra]]&quot; tiibetikeelne versioon, ja 1858. aastal tiibeti keele grammatika &quot;Grammaire de la langue tibétaine&quot;.&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 2.&lt;/ref&gt; Tallinnas sündinud Peterburi teadlane [[Franz Anton von Schiefner]] avaldas 1849. aastal tõlkeid ja uurimusi.&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie, 1911, lk 920, märkus 2.&lt;/ref&gt;

[[Columbia ülikool]]is usuteaduse doktorikraadi saanud teadlane, maadeuurija ning [[jooga]] ja [[Tiibeti budism]]i praktiseerija [[Theos Casimir Bernard]] avaldas pärast 1936.–1937. aasta reisi Indiasse ja Tiibetisse 1946. aastal teose &quot;A Simplified Grammar of the Literary Tibetan Language&quot; (1946).

India [[indoloogia|indoloog]] ja keeleteadlane [[Rahul Sankrityayan]] kirjutas hindikeelse tiibeti keele grammatika. Tema teiste tiibeti keelt käsitlevate teoste seas olid &quot;Tibbati Bal-Siksha&quot; (1933), &quot;Pathavali&quot; (3  kd, 1933), &quot;Tibbati Vyakaran&quot; (1933) ja &quot;Tibbat May Budh Dharm&quot; (1948).

Jaapani keeleteadlane [[Kitamura Hajime]] avaldas 1990. aastal Lhasa tiibeti keele grammatika ja sõnaraamatu.&lt;ref&gt;[https://www.book61.co.jp/book.php/N95062現代チベット語分類辞典/北村甫 長野泰彦 著/汲古書院/], 六一書房.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;武内・ 紹人. 書評 北村甫・長野泰彦著『現代チベット語分類辞典』– 言語研究, 1993, nr 104, lk 157–167.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Martine Mazaudon. Les principes de construction du nombre dans les langues tibéto-birmanes. – Jacques François,  (toim). ''La Pluralité'',  Leuven: Peeters, 2002, ISBN 90-429-1295-2, lk 91–119. [http://halshs.archives-ouvertes.fr/docs/00/16/68/91/PDF/numerationTB_SLP.pdf Veebis.]

==Välislingid==
*[https://eki.ee/teatmik/tiibeti-nimed/ Tiibeti nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus

[[Kategooria:Tiibeti-Birma keeled]]
[[Kategooria:Tiibet]]</text>
      <sha1>juwhs0j89qwikqg279aoxx1vu4dgiff</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260918</id>
      <parentid>7260912</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T10:36:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* Uurimislugu. */</comment>
      <origin>7260918</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="65950" sha1="q3ywqg5ty03ozj46t69mrx5ztri5u03" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib tänapäeva tiibeti kirjakeelest; kesktiibeti, khami ja amdo keele kogumi kohta vaata artiklit   [[Tiibeti keel (koondnimetus)]]}}
{{keeled|nimi=tiibeti keel|originaalnimi བོད་སྐད་། 
 | keelkonnavärv = Hiina-Tiibeti
 | riigid=[[Hiina]]s, [[India]]s
 | rääkijad      = 6  miljonit
 | keelkond      = [[Hiina-Tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;[[Tiibeti-Birma keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;'''tiibeti keel'''
 | riik          = {{PisiLipp|Hiina}} ([[Tiibeti autonoomne piirkond]])
 | keelehoole    = [[Tiibeti Keele Standardimise Komitee]]
 | kood 1        = bo
 | kood 2        = bod (T), tib (B)
 | kood 3        = bod
}}
'''Tiibeti keel''' ehk '''tiibeti kirjakeel'''&lt;ref&gt;Tiibeti keeles kasutatakse nimetusi ལྷ་སའི་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is ''Lha-sa'i skad'', [[THL]]is ''Lhaséké'', [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]{{'}}is ''Lasägä'') 'Lhasa keel' või བོད་སྐད (Wylie ''Bod skad'', THL ''Böké'', ''pinyin'' ''Pögä'') [pʰø̀k˭ɛʔ] 'tiibeti keel' (kasutatakse ka teiste keelekujude kohta).&lt;/ref&gt; on [[kesktiibeti keel]]e [[Lhasa murre|Lhasa murdel]] põhinev [[kirjakeel]]. Lhasa on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomse piirkonna]] pealinn.&lt;ref name=&quot;DeLancey 2017&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan. – [[Graham Thurgood]], Randy J. LaPolla (toim). ''The Sino-Tibetan Languages'', 2. trükk, Routledge: London / New York 2017, ISBN 978-0-367-57045-3, lk 385–403.&lt;/ref&gt; Tiibeti kirjakeelt kasutatakse [[ühiskeel]]ena ka [[tiibeti keel (koondnimetus)|laiemas mõttes tiibeti keel]]e [[murre]]te kõnelejate vahel, sealhulgas eksiilis elavate [[tiibetlased|tiibetlaste]] seas.

Tiibeti autonoomse piirkonna keelemääruse (vastu võetud 1987, muudetud 2002 ja 2019) esimese paragrahvi järgi on tiibeti keel (藏语文) piirkonna üldkasutatav keel ja kiri.&lt;ref&gt;[https://www.fadada.com/article/Basics-009776 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], fadada.com, 6.8.2019.&lt;/ref&gt; [[Human Rights Watch]]i 2020. aasta aruande järgi on &quot;kakskeelse hariduse&quot; poliitika viinud tiibeti keele järkjärgulise asendumiseni [[hiina keel]]ega algkoolide õppekeelena, välja arvatud tiibeti keele tunnid, kusjuures aruande välitööd hõlmasid ainult [[Nagchu vald|Nagchu valla]] maa-asulaid.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threatChina's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt; Hiina Riiginõukogu Informatsioonibüroo 2025. aasta valge raamatu järgi on tiibeti keele õppimise ja kasutamise õigus tagatud, piirkonna rahvakongressi õigusaktid ja valitsuste üldised ametlikud dokumendid avaldatakse nii hiina kui ka tiibeti keeles ning koolides õpetatakse mõlemat keelt.&lt;ref&gt;[https://www.ecns.cn/news/politics/2025-03-28/detail-ihepyqsm2135994.shtml Right to study and use Tibetan language guaranteed: white paper, ECNS (China News Service)], 28.3.2025.&lt;/ref&gt;

Tiibeti keel laiemas mõttes hõlmab  peale kesktiibeti keele ka [[khami keel]]t ja [[amdo keel]]t.&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;&gt;Konchok Gelek. Variation, contact, and change in language: Varieties in Yul shul (northern Khams). – ''International Journal of the Sociology of Language'', 2017, nr 245, lk 91–92.&lt;/ref&gt; Khami keele kõnelejad saavad Lhasa murdest õppimata nii palju aru, et nad saavad algtasemel suhelda, amdo keele kõnelejad ei saa aga Lhasa murdest üldse aru (vt [[vastastikune arusaadavus]]).&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;/&gt; Nii tiibeti kirjakeeles kui ka khami keeles on kujunenud [[toon (keeleteadus)|toon]]id ning sõnaalgulised [[kaashäälikuühend]]id on enamasti lihtsustunud.&lt;ref&gt;Felix Haller. [archive-url=https://web.archive.org/web/20150616073139/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/haller1999brief.pdf A brief comparison of register tone in Central Tibetan and Kham Tibetan.] – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1999, kd=22.&lt;/ref&gt; Sellepärast on need keeled [[klassikaline tiibeti keel|klassikalisest tiibeti keelest]] märkimisväärselt erinevad, eriti võrreldes konservatiivsema amdo keelega.&lt;ref&gt;Charlene Makley, Keith Dede, Kan Hua, QingshanWang. The Amdo Dialect of Labrang. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', kd 22, nr 1, 1999, lk 101. [https://web.archive.org/web/20160305073712/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/makley1999amdo.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;jermay reynolds 2012&quot;&gt;Jermay J. Reynolds. ''Language variation and change in an Amdo Tibetan village: Gender, education and resistance'', doktoritöö, Graduate School of Arts and Sciences of [[Georgetown University]], 2012, lk 19–21.&lt;/ref&gt;

== Ametlik ja sotsiolingvistiline staatus ==

Tiibeti keel on lisaks [[hiina standardkeel]]ele ametlikus kasutuses [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomses piirkonnas]] ja mõnes teises [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] piirkonnas, kus elab tiibetlasi.

[[Gerard A. Postiglione]] märkis 1999. aastal, et tiibetlased on Hiinas üks kõige vähem [[assimileerumine|assimileerunud]] rahvarühmi.&lt;ref&gt;Gerard A. Postiglione. ''China’s National Minority Education. Culture, Schooling, and Development'', Routledge 1999, lk 114.&lt;/ref&gt; 2002. aastal avaldatud Hiina uudisteagentuuri [[Xinhua]] teate kohaselt suhtles Tiibetis 84% tiibetlastest peamiselt tiibeti keeles.&lt;ref name=&quot;chutai&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 中国出台藏语言使用法规], [[Xinhua]]; [http://www.moe.gov.cn/jyb_sy/China_Language/ 国家语言文字工作委员会]&lt;/ref&gt; 

=== Õiguslik staatus ===

[[Hiina põhiseadus|Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus]]e artikli 4 järgi on kõigil rahvustel õigus kasutada ja arendada oma keelt ja kirja. Artiklis 121 on sätestatud, et rahvusliku autonoomiaga piirkondade omavalitsusorganid kasutavad oma ülesannete täitmisel vastavalt asjaomase piirkonna autonoomiaeeskirjadele suuliselt ja kirjalikult selles piirkonnas tavapäraselt kasutatavat keelt või keeli.&lt;ref name=&quot;verf1982&quot;&gt;[http://www.verfassungen.net/rc/verf82.htm Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus], verfassungen.net.&lt;/ref&gt;

1987. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna ajutised eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)&lt;/ref&gt; 1988. aastal kehtestati nende rakendamiseks üksikasjalikud sätted.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)的实施细则&lt;/ref&gt; 2002. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;guiding&quot;&gt;[http://www.xizang.gov.cn/zwgk/xxfb/fgwj/201902/t20190223_61645.html 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], 西藏自治区人民政府, xizang.gov.cn, 24.3.2008.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 西藏文化的保护与发展 – 藏语言文字的学习、使用和发展], Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu informatsioonibüroo, China.com.cn, 25.10.2008.&lt;/ref&gt; Eeskirjade kohaselt pidid valitsemine, kohtud ja haldusasutused ning tänavasildid ja reklaamid olema kakskeelsed.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt;

Tiibeti keele arendamise ja standardimise eest vastutab riiklik tiibeti keele terminoloogia standardimise komitee (tiibeti keeles བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས, hiina keeles 藏语术语标准化工作委员会|t=藏語術語標準化工作委員會). Komitee tegevust käsitlevad muu hulgas järgmised allikad:&lt;ref&gt;བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས}} (toim). བོད་ཀྱི་སྤྱི་སྐད་སྐོར་གྱི་ཆེད་རྩོམ་ཕྱོགས་བསྒྲིགས, Peking, མི་རིགས་དཔེ་སྐྲུན་ཁན / 民族出版社 1999, ISBN 7-105-03018-6;&lt;br /&gt;[https://web.archive.org/web/20070514065425/http://www.china-language.gov.cn/webinfopub/list.asp?id=2307&amp;columnid=139&amp;columnlayer=01380139 全国术语标准化技术委员会少数民族语分技术委员会藏语工作委员会2006年度工作会议在北京召开], 教育部语言文字应用研究所, china-language.gov.cn, 12.1.2007.&lt;br /&gt;|扎雅·洛桑普赤. [https://web.archive.org/web/20070707132828/http://info.tibet.cn/zt2006/zywdccyfz/xsjl/t20060322_101909.htm 藏语专词术语混乱的症结在哪里], China Tibet Information Center, info.tibet.cn, 22.3.2006.&lt;/ref&gt;

=== Kirjaoskus ===

Tiibetlaste [[kirjaoskamatus]]e määr oli [[1990. aasta Hiina rahvaloendus]]e järgi 69,39% (kogu Hiina rahvastikus 22,21%). [[2000. aasta Hiina rahvaloendus]]eks oli see tiibetlaste seas vähenenud 47,55%-ni (Hiina kogurahvastikus 9,08%-ni).&lt;ref&gt;Minglang Zhou. Legislating Literatcy for Linguistic and Ethnic Minorities in Contemporary China. – Anthony J. Liddicoat (toim). ''Language planning and policy: Issues in Language Planning and Literacy'', Multilingual Matters, Clevedon / Tonawanda / North York 2007, lk 102–121, siin lk 117.&lt;/ref&gt;

Tiibeti autonoomsel piirkonnal on 2000., 2010. ja 2020. aasta loenduse järgi olnud Hiina provintside seas kõige madalam kirjaoskuse määr.&lt;ref&gt;[https://www.business-standard.com/article/current-affairs/tibet-has-lowest-literacy-among-all-provinces-in-china-delhi-think-tank-123022600629_1.html Tibet has lowest literacy among all provinces in China: Delhi think tank], Business Standard, 26.2.2023.&lt;/ref&gt;

=== Koolisüsteem ===

==== Tiibet ====

1998. aastal oli tiibeti keel õppekeeleks 98% Tiibeti algkoolidest&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 233.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; ja 92% algkooliõpetajatest olid tiibetlased. Samal ajal õpetati hiina keelt võõrkeelena.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; 2002. aastal oli tiibeti keeles 181 õpikut 16 õppeaine jaoks ja koostatud oli kaheksa loodusteaduste erialaterminoloogia sõnastikku.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; Sellest hoolimata õpetati matemaatikat, füüsikat ja keemiat põhikooli vanemas astmes ja keskkoolis üldjuhul hiina keeles.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Minglang Zhou, Hongkai Sun: ''Language Policy in the People’s Republic of China'', Kluwer 2004, lk 226.&lt;/ref&gt;

2004. aastal pärinesid tiibeti keele ja kirjanduse õpikute (''gaiyig'' སྐད་ཡིག་, 语文 ''yǔwén'') tekstid 47% ulatuses tänapäevasest ja uuemast tiibeti kirjandusest, 29% ulatuses traditsioonilisest tiibeti kirjandusest ja 24% ulatuses hiina keelest tõlgitud tekstidest.&lt;ref&gt;Ellen Bangsbo. ''Teaching and Learning in Tibet. A Review of Research and Policy Publications'', Nordic Institute of Asian Studies 2004, lk 16.&lt;/ref&gt; Tiibeti ülikoolides ja teistes kõrgkoolides oli 1998. aastal õppekeeleks enamasti hiina keel. Erandiks olid tiibeti ajaloo, keele ja kirjanduse ning traditsioonilise tiibeti meditsiiniga seotud õppeained.&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 235.&lt;/ref&gt; Ühe 2005. aasta uurimuse järgi said tiibetlastest üliõpilased õppida humanitaarteadusi tiibeti keeles mõnes Hiina vähemusrahvustele mõeldud kõrgkoolis.&lt;ref&gt;Gerard Postiglione. Ben Jiao, Sonam Gyatso. Education in Rural Tibet: Development, Problems and Adaptations. – ''China: An International Journal'', 2005, kd 3, nr 1, lk 1–23. [https://www.researchgate.net/publication/263867451 Veebis.]&lt;/ref&gt;

Eeskirjade kohaselt pidid [[hiinlased]] Tiibetis õppima ka tiibeti keelt, kuid juba 2006. aastal seda nõuet üldiselt eirati.&lt;ref&gt;June Teufel Dreyer, Barry Sautman (toim). ''Contemporary Tibet. Politics, Development, and Society in a Disputed Region'', M. E. Sharpe 2006, lk 78.&lt;/ref&gt;

===== Hiina keelepoliitika 2020ndatel =====
Alates 2020. aastast on Hiina keelepoliitika vähemuskeelte suhtes muutunud ja hinnangud sellele lahknevad. Hiina valitsuse ametliku seisukoha järgi on tiibeti keele õppimine ja kasutamine seadusega tagatud ning alg- ja keskkoolides õpetatakse nii tiibeti kui ka hiina keelt.&lt;ref name=&quot;whitepaper2023&quot;&gt;[https://english.www.gov.cn/archive/whitepaper/202311/10/content_WS654db703c6d0868f4e8e120d.html CPC Policies on the Governance of Xizang in the New Era: Approach and Achievements], The State Council of the People's Republic of China, 10.11.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi on õigus tiibeti keelt õppida ja kasutada samuti tagatud.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot;&gt;[https://chinadailyhk.com/article/608157 White paper highlights human rights progress in Xizang], Xinhua / China Daily HK, 28.3.2025.&lt;/ref&gt; Inimõiguste organisatsioonid ja tiibeti keele kaitsjad on aga teatanud, et hiina keel on muutunud üha enam peamiseks õppekeeleks.&lt;ref name=&quot;HRW2020&quot;&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threat China's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/04/04/tibet-language-white-paper/ Netizens demand China reinstate Tibetan language use in schools], Radio Free Asia, 4.4.2025.&lt;/ref&gt; [[Radio Free Asia]] andmetel muutus hiina keel 2020. aastal Tiibeti autonoomse piirkonna alg- ja keskkoolide põhiõppekeeleks ning 2023. aastast on ülikooli sisseastumiseksami keeleks ainult hiina keel.&lt;ref&gt;[https://www.tribuneindia.com/news/world/tibetans-call-out-chinas-language-policy-amid-claims-of-cultural-erasure-and-human-rights-violations Tibetans call out China's language policy], Tribune India (ANI), 8.4.2025, viidates RFA-le.&lt;/ref&gt;

2021. aastal kehtestas Hiina haridusministeerium Human Rights Watchi kirjelduse järgi &quot;laste kõne ühtlustamise kava&quot; (''Children's Speech Harmonization plan''), mis näeb ette  [[hiina kirjakeel]]e kasutamise kogu [[alusharidus]]es vähemusrahvuste asualadel. Human Rights Watchi 2026. aasta aruande järgi ei oska ega taha paljud tiibeti lapsed pärast lasteaia lõpetamist tiibeti keelt rääkida, ka mitte perekonnaliikmetega. Lasteaias käimine ei ole Hiinas kohustuslik, kuid Human Rights Watchi andmetel on see tiibetlaste asualadel muutunud praktikas kohustuslikuks, sest linnade algkoolid nõuavad üha sagedamini tõendit lasteaias käimise kohta. Hiina valitsus ei vastanud organisatsiooni kommentaaripärimistele.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2026/05/04/start-with-the-youngest-children/chinas-use-of-preschools-to-integrate-tibetans &quot;Start with the Youngest Children&quot;: China's Use of Preschools to &quot;Integrate&quot; Tibetans], Human Rights Watch, 4.5.2026.&lt;/ref&gt;

[[Tibet Watch]]i andmetel olid 2023. aasta septembriks [[Ngaba ringkond|Ngaba ringkonna]] tiibeti koolides kõik põhiainete õpikud asendatud hiinakeelsetega ja õpetajatel kästi anda kõik tunnid hiina keeles. Tiibeti keel jäi valikaineks. Tiibetikeelseid õpikuid saavad kooli lõpetamiseni edasi kasutada ainult 2021. aastal õppima asunud õpilased.&lt;ref&gt;[https://tibetwatch.org/all-textbooks-in-tibetan-replaced-in-ngaba/ All textbooks in Tibetan replaced in Ngaba], Tibet Watch, 12.10.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta veebruaris teatas Human Rights Watch, et Ida-Tiibetis oli alates 2021. aastast suletud vähemalt viis tiibeti keelt ja kultuuri edendanud kutsekooli.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;&gt;[https://www.hrw.org/news/2025/02/05/chinese-authorities-shutter-schools-eastern-tibet Chinese Authorities Shutter Schools in Eastern Tibet], Human Rights Watch, 5.2.2025.&lt;/ref&gt; Organisatsiooni andmetel õpetatakse riigikoolides tiibeti lapsi algkoolist keskkoolini ainult hiina keeles ja tiibeti keel on eraldi õppeaine, nagu võõrkeel.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;/&gt; Radio Free Asia teatas 2025. aasta jaanuaris ka tiibeti keele eratundide keelust koolivaheajal mitmes tiibetlastega asustatud piirkonnas. Sarnane keeld kehtestati  juba 2021. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/01/02/tibet-china-enforces-restrictions-students/ China places new restrictions on Tibetan students during winter school break], Radio Free Asia, 2.1.2025&lt;/ref&gt; Tibet Watchi andmetel teatas Tiibeti keskadministratsioon 2026. aasta oktoobris, et [[Gologi ringkond|Gologi ringkonnas]] suleti 2026. aasta suvel ja sügisel vähemalt kolm eraõiguslikku tiibeti kooli, sealhulgas orbude kool.&lt;ref&gt;[https://tibetoffice.org/media-press/news/three-more-tibetan-schools-shut-down-in-golog-as-china-tightens-its-grip-on-tibetan-language-education Three More Tibetan Schools Shut Down in Golog as China Tightens Its Grip on Tibetan-Language Education], Central Tibetan Administration, 19.10.2026.&lt;/ref&gt;

2023. aasta veebruaris väitsid kolm ÜRO sõltumatut eksperti, et umbes miljon tiibeti last õpib internaatkoolides, kus õppekeel on hiina keel.&lt;ref&gt;[https://ungeneva.org/en/news-media/news/2023/02/77614/china-tibetan-children-forced-assimilate-independent-rights-experts China: Tibetan children forced to assimilate, independent rights experts fear], UN Geneva, 6.2.2023.&lt;/ref&gt; Hiina ametivõimud vastavad, et lapsi ei sunnita internaatkoolidesse ja paljudes koolides õpetatakse ka tiibeti keelt ja Tiibeti ajalugu.&lt;ref&gt;[https://www.globalsecurity.org/military/library/news/2024/07/mil-240721-rfa01.htm China's controversial boarding school policy for Tibetans explained], RFA, 21.7.2024.&lt;/ref&gt;

12. märtsil 2026 võttis Hiina Rahvakongress vastu &quot;Etnilise ühtsuse ja arengu edendamise seaduse&quot; (poolt 2756, vastu 3, erapooletuid 3) ja see jõustus 1. juulil 2026.&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/world/china/china-set-pass-new-ethnic-minority-law-prioritise-use-mandarin-language-2026-03-12/ China passes new ethnic minority law, prioritises use of Mandarin language], Reuters, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Seaduse järgi vähemuskeeli &quot;austatakse ja kaitstakse&quot;, kuid kui hiina keelt ja vähemuskeeli kasutatakse koos, peab hiina keel olema esikohal. Koolieelikud peavad hiina keelt valdama ja avalikes kohtades peavad hiina märgid olema nähtavamad kui vähemuste kirjad.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot;&gt;[https://rfa.org/english/tibet/2026/07/24/explainer-china-ethnic-unity-law-tibet-uyghur/ Explained: China's 'ethnic unity and progress promotion' law], RFA, 24.7.2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.asianews.it/news-en/What-Xi-Jinpings-new-law-on-ethnic-groups-in-china-says-65025.html What Xi Jinping's new law on ethnic groups in China says], AsiaNews, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Hiina valitsus rõhutab seaduse 15. artiklit, mis kaitseb vähemuste õigust oma keelt õppida ja kasutada, kriitikud aga väidavad, et seadus fikseerib hiina keele ülemvõimu hariduses ning annab juba rakendatud poliitikale õigusliku aluse ja võib tiibeti keele kasutamist hariduses ja avalikus elus veelgi piirata.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot; /&gt;

==== Pagulased Indias ====

India tiibeti koolides oli õppekeeleks kuni 1985. aastani ainult inglise keel. 2006. aastal õpetati mõnes algkoolis esimese viie klassi jooksul osa aineid tiibeti keeles, alates kuuendast klassist aga käis õppetöö ainult inglise keeles. Kõik keskkooliõpikud olid ingliskeelsed.&lt;ref&gt;Dagmar Bernstorff, Hubertus von Welck. ''Exile as Challenge. The Tibetan Diaspora'', Orient Longman 2002, lk 271; Ashild Kolas, Monika P. Thowsen. ''On the Margins of Tibet. Cultural Survival on the Sino-Tibetan Frontier'', University of Washington Press 2006, lk 176; A. Tom Grunfeld. ''The Making of Modern Tibet'', M. E. Sharpe, 1996, lk 179, 198.&lt;/ref&gt; [[Dharamsala]] tiibeti koolides nägi tollane inimressursside arendamise ministeeriumi õppekava ette, et alates põhikooli keskastmest õpetatakse õppeaineid inglise keeles.&lt;ref&gt;Mary Ann Maslak. School as a site of Tibetan ethnic identity construction in India? Results from a content analysis of textbooks and Delphi study of teachers' perspectives. – ''Educational Review'', 2008, kd 60, nr 1, lk 85–106.&lt;/ref&gt;

=== Meedia ===

2000. aastal ilmus Tiibetis kokku 14 tiibetikeelset ajakirja ja 10 päevalehte. Lisaks ilmus Hiina teistes piirkondades käputäis piirkondlikke&lt;ref&gt;Kõige mõjukamate seas olid ༄༅༎སྦྲང་ཆར༎ (&quot;Kevadvihm&quot;) [[Qinghai]]s ja ༄༅༎ཟླ་ཟེར༎ (&quot;Kuuvalgus&quot;) [[Gansu]]s. Vt: Toni Huber. ''Amdo Tibetans in Transition. Society and Culture in the Post-Mao Era''. Brill 2000, lk 40.&lt;/ref&gt; ja üleriigilisi&lt;ref&gt;Nende seas oli Pekingis ilmuv ༄༅༎ཀྲུང་གོའི་བོད་ཀྱི་ཤེས་རིག༎ (&quot;Tibetoloogia Hiinas&quot;).&lt;/ref&gt; tiibetikeelseid ajalehti ja ajakirju.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi ilmus 2024. aasta lõpuks Tiibeti autonoomses piirkonnas tiibeti keeles 17 ajakirja ja 11 ajalehte.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot; /&gt; Tiibeti keeles tegutses arvukalt raadio- ja telejaamu ning tehti kinofilme, sealhulgas Lhasa ja kamba keelevariandis.&lt;ref&gt;Ka [[Radio China International]] edastas saateid nendes keelevariantides: [http://tibetan.chinabroadcast.cn/lhasa.htm tibetan.chinabroadcast.cn] ja [http://tibetan.chinabroadcast.cn/kangba.htm tibetan.chinabroadcast.cn].&lt;/ref&gt; Hiinas andis üheksa kirjastust regulaarselt välja tiibetikeelseid raamatuid. Igal aastal ilmus ligikaudu tuhat nimetust.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;

===Lahkarvamused tiibeti keele ohustatuse üle===

2008. aasta veebruaris toetas Briti parlamendiliige [[Norman Baker]] [[rahvusvaheline emakeelepäev|rahvusvahelise emakeelepäeva]] puhul [[Free Tibet Campaign]]i avaldatud ülevaadet ja nõudmist teha tiibeti keel Tiibeti autonoomse piirkonna ametikeeleks. Ta väitis: &quot;Hiina valitsus ajab teadlikku poliitikat hävitada kõik tiibetlik, sealhulgas tiibetlaste oma keel nende enda kodumaal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120725060858/http://www.freetibet.org/newsmedia/report-reveals-determined-chinese-assault-tibetan-language Report reveals determined Chinese assault on Tibetan language], Free Tibet, 21.2.2008.&lt;/ref&gt; Tibetoloog [[Elliot Sperling]] märkis seevastu, et &quot;teatud piirides püüab [[Hiina Rahvavabariik]] tiibeti kultuuri väljendamist võimaldada&quot; ja  &quot;kogu Tiibeti kiltmaal toimuvat kultuurilist tegevust ei saa ignoreerida&quot;.&lt;ref&gt;Sperling Elliot. Exile and Dissent: The Historical and Cultural Context. – Melissa Harris, Sydney Jones (toim). ''Tibet Since 1950: Silence, Prison, or Exile'',  2000, lk 31–36.&lt;/ref&gt;

2003. aastal seadis [[Barry Sautman]] ajakirjas [[Texas International Law Journal]] kahtluse alla väited tiibeti keele ohustatusest. Ta kirjutas, et ükski paljudest tollastest ohustatud keeli käsitlevatest uuringutest ei pidanud tiibeti keelt ohustatuks ja  tiibetlaste keele säilitamine erines keele kadumisest isegi sellistes lääneriikide kaugemates piirkondades, kus rakendati liberaalset keelepoliitikat. Sautmani sõnul olid väited, et Tiibeti algkoolides õpetati hiina keeles, ekslikud: tiibeti keel oli peamine õppekeel peaaegu kõigis Tiibeti autonoomse piirkonna algkoolides. Ta lisas, et hiina keelt hakati varastes klassides õpetama ainult linnakoolides ning põhjusel, et vähem kui neli tiibetlast kümnest jõudis keskkooli, oli algkool nende kultuurilise kujunemise seisukohalt kõige olulisem.&lt;ref&gt;Barry Sautman. Cultural Genocide and Tibet. – ''Texas International Law Journal'', 2003, 38, nr 2, lk 173–246.&lt;/ref&gt;

==Kiri==
{{Vaata|Tiibeti kiri|Tiibeti punktkiri}}

Tiibeti keelt kirjutatakse ühes [[india kirjad|India kirjadest]]. Selle ajalooliselt konservatiivne kirjaviis kajastab [[vanatiibeti keel]]e häälikusüsteemi ega kajasta piisavalt tänapäeva tiibeti keele hääldust.&lt;ref name=&quot;Britannica&quot;&gt;Tibetan language. – ''Encyclopaedia Britannica''. [https://www.britannica.com/print/article/594982 Veebis.]&lt;/ref&gt; See aitab ühendada [[tiibeti keel (koondnimetus)|tiibetikeelset]] ala ning on abiks ka [[hiina-tiibeti algkeel]]e ja [[vanahiina keel]]e rekonstrueerimisel.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill. ''The Historical Phonology of Tibetan, Burmese, and Chinese'', Cambridge University Press 2019, ISBN 978-1-316-60151-8.&lt;/ref&gt;

Kõige levinum süsteem, mida teadlased kasutavad tiibeti kirjas kirjutatud teksti [[latinisatsioon|latiniseerimiseks]], on [[Wylie transliteratsioon]]. Keeleteadlased kasutavad sageli ka muid, enda tarbeks välja töötatud transliteratsioonisüsteeme. Häälduse ligikaudseks edasiandmiseks on [[Hiina]] ametlik latinisatsioon [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]. Ingliskeelsetes materjalides kasutatakse transkriptsiooni [[THL]].&lt;ref&gt;David Germano, Nicolas Tournadre. [https://web.archive.org/web/20221224035020/https://www.thlib.org/reference/transliteration/#!essay=/thl/phonetics/s/b5 THL Simplified Phonetic Transcription of Standard Tibetan], The Tibetan and Himalayan library, 2003. &lt;/ref&gt; Mõne nime puhul on kasutusel ka ebareeglipärane transkriptsioon, näiteks [[Džomolungma]].

Tiibeti kirja silbi ortograafiline struktuur on (C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;)C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;(C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;)V(C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;).&lt;ref&gt;Nyima Droma, Ellen Bartee. ''A beginning textbook of Lhasa Tibetan'', National Press for Tibetan Studies 2000, lk 9–17.&lt;/ref&gt; Kõik kombinatsioonid ei ole lubatud.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Asukoht
!C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;
!V
!C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;
|-
!Nimetus
|Eesliide
|Ülatäht
|Juurtäht
|Alatäht
|Täishäälik
|Järelliide
|Teine järelliide
|-
!Lubatud tähed
|&lt;big&gt;ག ད བ མ འ&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ར ལ ས&lt;/big&gt;
|mis tahes kaashäälik
|&lt;big&gt;ཡ ར ལ ཝ&lt;/big&gt;
|mis tahes täishäälik
|&lt;big&gt;ག ང ད ན བ མ འ ར ལ ས&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ད ས&lt;/big&gt;
|}

== Fonoloogia ==
[[Silp|Silbi]] ehitus on suhteliselt lihtne.&lt;ref&gt;Lim 2018: 12.&lt;/ref&gt; [[Kaashäälikuühend]]id ei ole lubatud&lt;ref&gt;Denwood 1999: 75.&lt;/ref&gt; ja silbi lõpus võib olla ainult üks kaashäälik.&lt;ref&gt;Denwood 1999: 71.&lt;/ref&gt; Zhangi (2024) kirjelduse järgi on tüüpilise silbi ehitus (C)V(ː)(C)(C), kusjuures [[silbilõpp|silbilõpus]] võib [[sonorant|sonorandile]] järgneda ka /ʔ/.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot;&gt;Zhang Yubin. Central Tibetan (Lhasa). – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2025, 54, lk 788–810, [https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-the-international-phonetic-association/article/central-tibetan-lhasa/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5 Veebis.]&lt;/ref&gt; Sõna sees võivad esineda &quot;fossiilsed konsonandid&quot;: need on klassikalise tiibeti keele keeruliste silbialguliste kaashäälikuühendite tänapäevased refleksid, mis ei hääldu üksiku [[morfeem]]i puhul, kuid häälduvad liitsõnas.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; Täishäälikud võivad olla lühikesed või pikad ja [[täishääliku pikkus|pikad täishäälikud]] võivad lisaks olla [[nasaalvokaal|nasaliseeritud]].&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 272.&lt;/ref&gt; [[Vokaalharmoonia]] esineb kahesilbilistes sõnades ja [[finiitne tegusõnavorm|finiitsetes tegusõnavormides]].&lt;ref&gt;Chang, Chang 1968.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 271.&lt;/ref&gt; Zhangi (2024) järgi on see täishääliku kõrguse tõusu harmoonia, kus kõrged täishäälikud tõstavad külgnevate silpide madalamaid täishäälikuid; regressiivne harmoonia on järjekindel, progressiivne aga mitte.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;

[[toon (keeleteadus)|Toonid]] on tähendust eristavad. Eristatakse vähemalt kahte [[toonifoneem]]i.{{sfn|Lim|2018|p=28}} Kuigi Hiina keeleteadlased eelistavad nelja tooni analüüsi,&lt;ref&gt;Lim 2018: 34&lt;/ref&gt; leiab [[Scott DeLancey|DeLancey]] (2003), et langev toon ja sõnalõpuline [k] või [ʔ] on [[kontrastne jaotussuhe|kontrastses jaotussuhtes]]. Sellepärast ta räägib kas kõrge või madala tooniga silpidest.&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 272.&lt;/ref&gt;

=== Kaashäälikud ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Konsonant]][[foneem]]id
!
! [[Labiaal]]id
! [[Alveolaar]]id
! [[Retrofleks]]id
! [[Alveopalataal]]id
! [[Palataliseeritud velaar]]id
! [[Velaar]]id
! [[Glotaal]]id
|-
! [[Nasaal]]id
| /m/
| /n/
|
| /ɲ/
|
| /ŋ/
|
|-
! [[Klusiil]]id
| /pʰ/ /p/
| /tʰ/ /t/
|
|
| /kʲʰ/ /kʲ/
| /kʰ/ /k/
| /ʔ/
|-
! [[Afrikaat|Afrikaadid]]
|
| /tsʰ/ /ts/
| /tʂʰ/ /tʂ/
| /tɕʰ/ /tɕ/
|
|
|
|-
! [[Frikatiiv]]id
|
| /s/
| /ʂ/
| /ɕ/
|
|
| /h/
|-
! [[Poolvokaal]]id
| /w/
| /ɹ/
|
| /j/
|
|
|
|-
! [[Lateraal]]id
|
| /l̥/ /l/
|
|
|
|
|
|}

# Klusiilidel ja afrikaatidel on eristus [[aspiratsioon]]i järgi. Zhangi (2024) andmetel võivad aspireeritud klusiilid ja afrikaadid kahesilbilise sõna teises silbis aspiratsiooni  kaotada ning nii aspireeritud kui ka aspireerimata klusiilid võivad vokaalidevahelises positsioonis heliliseks muutuda.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; Mõnede varasemate kirjelduste järgi muutuvad madala tooni korral aspireerimata klusiilid ja afrikaadid helilisteks ning aspireeritud klusiilid ja afrikaadid kaotavad osa aspiratsioonist, nii et nende erinevus põhineb peamiselt helilisusel. Lhasa kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvate kõnelejate murdes madala tooni korral helilisi klusiile ja afrikaate ei kasutata.
# Poolvokaalil /ɹ/ on neli hääldusvarianti: [ɹ], [ʐ], [ɾ] ja [r]. Varasemates uurimustes on oletatud ka helitut poolvokaali, näiteks [ɹ̥] (Dawson 1980b; Sprigg 1954; Tournadre, Dorje 2003). Zhangi (2024) andmetes selle hääliku olemasolu kohta selgeid tõendeid ei ole. Mõnes Lhasa või kesktiibeti keele variandis võib see olla foneemi /ʂ/ variant.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;
# Zhangi (2024) kirjelduses esinevad silbi lõpus konsonantfoneemid /p/, /ʔ/, /m/, /ŋ/, /ɹ/ ja /l/. Varasemates kirjeldustes loetakse silbilõpuliseks ka foneemi /k/, mida sõna lõpus ei hääldata, välja arvatud väga formaalses kõnes. Klassikalise tiibeti keele sõnalõpuline /n/ on samuti säilinud, kuid tänapäevases häälduses väljendub see tavaliselt eelneva täishääliku nasalisatsioonina, mitte eraldi konstandina. Kõnekeeles jäävad silbilõpulised /ɹ/ ja /l/ sageli hääldamata ja väljenduvad eelneva täishääliku pikenemisena. Ka /ŋ/ ja /ʔ/ võivad redutseeruda, kusjuures vokaal pikeneb (foneemi /ŋ/ puhul ka nasaliseerub).&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; [[Larüngaalklusiil]] /ʔ/ esineb silbi lõpus ja vastab klassikalise tiibeti keele silbilõpuhäälikutele /s/, /t/ või /k/, mis on hiljem kadunud. Näiteks Tiibeti endanimetus oli klassikalises tiibeti keeles ''Bod'', kuid nüüd hääldatakse seda [pʰø̀ʔ].

=== Täishäälikud ===
Täishäälikuid on kirjeldatud ja iseloomustatud mitut moodi. Nende uurimine jätkub.&lt;ref name=&quot;Gong_2020&quot;&gt;Gong Xun. How many vowels are there in Lhasa Tibetan? – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2020, 43, nr 2, lk 225–254.&lt;/ref&gt;

Tournadre ja Sangda Dorje eristavad kaheksat täishäälikut:&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003, lk 35.&lt;/ref&gt;

{| class=wikitable style=text-align:center
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Vokaal]][[foneem]]id !
! [[Eesvokaal]]id
! [[Keskvokaal]]id
! [[Tagavokaal]]id
|-
! [[Kõrge vokaal|Kõrged]]
| /i/ /y/
|
| /u/
|-
! [[Keskkõrge vokaal|Keskkõrged]]
| /e/ /ø/
|
| /o/
|-
! [[Keskmadal vokaal|Keskmadalad]]
| /ɛ/
|
|
|-
! [[Madal vokaal|Madalad]]
|
| /a/
|
|}

Zhangi (2024) järgi on kaheksa lühikest täishäälikut /i, e, ɛ, y, ø, u, o, a/ üldtunnustatud.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;

Mõnikord kirjeldatakse veel kolme täishäälikut, mida peetakse oluliselt erinevaks: [ʌ] või [ə], mis on tavaliselt foneemi /a/ [[allofoon]]; [ɔ], mis on tavaliselt foneemi /o/ allofoon; ja [ɛ̈] (ümardamata tsentraliseerunud keskvokaal), mis on tavaliselt foneemi /e/ allofoon. Need häälikud esinevad tavaliselt [[kinnine silp|kinnistes silpides]]. Et tiibeti keeles ei ole lubatud [[geminaat|geminaadid]], siis mõnikord lõpeb silp sama häälikuga, millega algab järgmine silp. Siis hääldatakse esimest silpi [[lahtine silp|lahtise silbina]], kuid selles säilib kinnisele silbile iseloomulik täishäälik. Näiteks ཞབས ''zhabs'' 'jalg' hääldatakse [ɕʌp] ja པད ''pad'' (laen sanskriti sõnast ''padma'', '[[india lootos]]') hääldatakse [pɛʔ], kuid liitsõna ཞབས་པད ''zhabs pad'' (&quot;lootosejalg&quot;, 'minister') hääldatakse [ɕʌpɛʔ]. See võib tekitada [[minimaalpaar]]e, milles eristuvad häälikud, mis muudes olukordades on allofoonid.

Mõned uurijad (Dawson 1980a, 1980b; Gong 2020) postuleerivad veel vokaale /ɪ, ʊ, ɔ, ə/ ja analüüsivad süsteemi kahe komplektina: kitsendatud (RTR) ja kitsendamata (ATR) vokaalid. Zhangi (2024) andmed seda analüüsi täielikult ei toeta: tema kõnelejatel esinevad [ɪ] ja [ʊ] ainult allofoonidena (näiteks enne silbilõpu foneemi /ɹ/),aga silbisulandumisest tekkinud [ɔ] ja [ə] paistavad olevat kontrastsemad, kuid peamiselt kõnekeeles.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;

Allikad lahknevad selles, kas häälikud [ɛ̈] (foneemist /e/ kinnises silbis) ja [ɛ] (foneemist /a/ [[metafoonia]] tõttu) on erinevad või sisuliselt identsed.

Foneemne täishäälikupikkus esineb piiratud juhtudel. Klassikalise tiibeti keele järelliidete, tavaliselt ''{{'}}i'' (འི་) sulandumine sõna lõpus tekitab pika täishääliku. [[Foneetiline transkriptsioon|Foneetilistes transkriptsioonides]] jäetakse see tunnus mõnikord märkimata. Tavalises kõnehäälduses asendatakse silbi lõpus esinevad häälikud [r] ja [l] sageli samuti täishääliku pikendamisega.

Täishäälikutel /i/, /y/, /e/, /ø/ ja /ɛ/ on nasaliseeritud vasted /ĩ/, /ỹ/, /ẽ/, /ø̃/ ja /ɛ̃/.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 55.&lt;/ref&gt; Ajalooliselt tulevad need vastavalt ühenditest /in/, /un/, /en/, /on/ ja /an/. Neid märgitakse ka kirjas. Ühendite /un/, /on/ ja /an/ kvaliteet on muutunud, sest ajalooline /n/ põhjust kesktiibeti keele Wü harus koos kõigi teiste sõnalõpuliste [[koronaal]]idega [[umlaut|umlaudi]] tüüpi muutuse.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 56.&lt;/ref&gt; Mõnel ebatavalisel juhul võivad nasaliseeruda ka häälikud /a/, /u/ ja /o/.

=== Toonid ===
Lhasa murret kirjeldatakse tavaliselt kahetoonilisena: eristatakse kõrget ja madalat tooni. (Zhangi (2024) järgi on kahe leksikaalse tooni olemasolus üldine üksmeel; nelja-, kuue- ja kaheksatoonilised kirjeldused arvestavad lisaks kontuuri ja pikkust.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;) Ühesilbilistes sõnades võib kumbki toon esineda siiski kahe erineva kontuuriga. Kõrge toon võib olla kas tasane või langev ja madal toon kas tõusev või tõusev-langev. Viimase puhul tõuseb toon keskmisele kõrgusele ja langeb uuesti. Kontuur sõltub suuresti [[silbiriim]]i tüübist: langev ja tõusev-langev kontuur kaasnevad silbilõpulise /p/ või /ʔ/-ga.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; Tavaliselt piisab kahe tooni eristamisest, sest minimaalpaare, mis erinevad ainult toonikontuuri poolest, on väga vähe. See erinevus esineb ainult mõnes sõnas, mis lõpevad häälikuga [m] või [ŋ]. Näiteks sõna ''kham'' (ཁམ, 'tükk') hääldatakse [kʰám] kõrge tasase tooniga, sõna ''Khams'' (ཁམས་, '[[Kham]]') hääldatakse [kʰâm] kõrge langeva tooniga.&lt;ref name=&quot;g447&quot;&gt;P. Strazny. ''Encyclopedia of Linguistics'', Taylor &amp; Francis 2013, ISBN 978-1-135-45522-4, lk 1105.&lt;/ref&gt;

Mitmesilbilistes sõnades eristab toon tähendust peamiselt esimeses silbis. Zhangi (2024) järgi on Lhasa murdel mallipõhine sõnatoonisüsteem, milles kahesilbiliste sõnade mallid on HH, LH ja LL ning kõrge ja madala tooni vastandus on tavaliselt kontrastne ainult esimeses silbis.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; Sellepärast võiks tiibeti keelt fonoloogilise [[keeletüpoloogia]] seisukohalt täpsemalt nimetada [[tooniaktsendikeel]]eks, mitte päris [[toonikeel]]eks, milles igal silbil võib olla omaette toon.

==Morfoloogia==

=== Nimisõnad ja asesõnad ===

Nimisõnadel puudub [[grammatiline sugu]], kuigi sugu saab väljenduda leksikaalselt. Nimisõnadel [[arv (keeleteadus)|arvu]]kategooriat ei ole. Inimest tähistavatele [[Definiitsus|definiitsusele]] võidakse lisada [[mitmus]]t väljendav liide ཚོ (''tsho'').

On kirjeldatud kuut käänet: [[absolutiiv]], [[ergatiiv]], [[genitiiv]], [[ablatiiv]], [[komitatiiv]] ja [[obliikvakääne]] (täidab ka [[daativ]]i ja [[lokatiiv]]i funktsioone). On ka teisi käänete käsitlusi. [[klassikaline tiibeti keel|Klassikalise tiibeti keele]] puhul on pakutud näiteks kümmet käänet.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The Classical Tibetan cases and their transcategoriality. – ''Himalayan Linguistics'', 2010.&lt;/ref&gt; Käändeid väljendatakse üldjuhul abisõnadega, mis liituvad tervele nimisõnafraasile, mitte üksikule nimisõnale. Nende järelliidete kuju võib varieeruda tüve lõpphääliku järgi.

Isikulistel asesõnadel on grammatiline arv: neil on [[ainsus]]e, [[kaksus]]e ja [[mitmus]]e vormid. Kaksusevorm moodustatakse liitega གཉིས (''gnyis'') 'kaks', mitmusevorm liitega ཚོ (''tsho''). Asesõnadel võib olla üks kuni kolm [[registri (keeleteadus)|registrit]]: näiteks on esimesel isikul üks vorm ང (''nga''), teise isiku ainsuses aga eristatakse viisakat vormi ཁྱེད་རང (''khyed rang'') ja mitteformaalset vormi ཁྱོད (''khyod'').&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/45A-tib Tibetan (Standard Spoken): Politeness Distinctions in Pronouns |website], WALS Online.&lt;/ref&gt; Kolmanda isiku mitteformaalsetes vormides eristatakse mees- ja naissugu (ཁོ (''kho'') ja མོ (''mo'')), neutraalne vorm on ཁོང (''khong'').

Näitaval asesõnal on kolm kaugusastet: lähedane འདི (''ʼdi'') 'see', keskmine དེ (''de'') 'too' ja kauge ཕ་གི (''pha-gi'') 'too seal kaugel'. Neile saab lisada käändetunnuseid.

===Arvsõnad ja numbrid===
Tiibeti numbrid on [[tiibeti kiri|tiibeti kirjas]] kasutatav numbrisüsteem, mis on üks [[India numbrid|India numbrite]] variante. Seda kasutatakse tiibeti keeles.&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/writing/tibetan.htm Tibetan (བོད་སྐད)], Omniglot.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/language/numbers/tibetan.htm Numbers in Tibetan], Omniglot.&lt;/ref&gt; See on [[kümnendsüsteem]]il põhinev [[positsiooniline arvusüsteem]],&lt;ref name=&quot;TD2003&quot;&gt;Nicolas Tournadre, Sangda Dorje. ''Manual of Standard Tibetan: Language and civilization'', Snow Lion Publications: Ithaca, N.Y. 2003, ISBN 1559391898, lk 131–134.&lt;/ref&gt; mida on kasutatud juba varajastes [[klassikaline tiibeti keel|klassikalise tiibeti keele]] tekstides. Ka [[mongoli numbrid]] on välja töötatud tiibeti numbrite põhjal.&lt;ref&gt;Stephen Chrisomalis. ''Numerical Notation: A Comparative History'', Cambridge University Press 2010 ISBN 9780521878180.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.unicode.org/versions/Unicode10.0.0/ch13.pdf The Unicode® Standard Version 10.0 – Core Specification: South and Central Asia-II], Unicode.org.&lt;/ref&gt;

==== Numbrid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti numbrid
| ༠ || ༡ || ༢ || ༣ || ༤ || ༥ || ༦ || ༧ || ༨ || ༩
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Devanaagari numbrid]]
| ०|| १ || २ || ३ || ४ || ५ || ६ || ७ || ८ || ९
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Bengali numbrid]]
| ০ || ১ || ২ || ৩ || ৪ || ৫ || ৬ || ৭ || ৮ || ৯
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Araabia numbrid]]
| 0 || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9
|}

==== Põhiarvud ja -arvsõnad ====
Erinevalt paljudest teistest [[Ida-Aasia]] keeltest, näiteks [[birma keel]]est, [[hiina keel]]est, [[jaapani keel]]est, [[korea keel]]est ja [[vietnami keel]]est, ei kasutata Lhasa tiibeti keeles loendamisel koos arvsõnadega [[loendussõna|loendussõnu]] ([[klassifikaator (keeleteadus)|klassifikaatoreid]]). Kümnetele järgneb siiski sageli ka tervikut või hulka väljendav sõna, mida kasutatakse mõnikord ka väiksemate arvude järel.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot;&gt;Waddell, de Lacouperie 1911: 920.&lt;/ref&gt;

Teaduslikes ja astroloogilistes teostes tähistatakse arve sümboolsete sõnadega, nagu ka [[sanskriti keel]]es.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon ja hääldus
|-
| 0 || ༠ || ཀླད་ཀོར་ || laykor
|-
| 1 || ༡ || གཅིག་ || chigk [t͡ɕi˥˩]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་ || nyi [ȵiː˥]
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་ || sum [sum˥]
|-
| 4 || ༤ || བཞི་ || shi [ɕi˩˧]
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་ || nga [ŋa˥]
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་ || trug [ʈ͡ʂʰu˩˧˨]
|-
| 7 || ༧ || བདུན་ || dün [tỹ˩˧]
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་ || gyay [cɛː˩˧˨]
|-
| 9 || ༩ || དགུ་ || gu [ku˩˧]
|}

===== Suuremad arvud =====
{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་ || chu
|-
| 11 || ༡༡ || བཅུ་གཅིག་ || chu chigk
|-
| 12 || ༡༢ || བཅུ་གཉིས་ || chu nyi
|-
| 13 || ༡༣ || བཅུ་གསུམ་ || chuk sum
|-
| 14 || ༡༤ || བཅུ་བཞི་ || chu shi
|-
| 15 || ༡༥ || བཅོ་ལྔ་ || cho nga
|-
| 16 || ༡༦ || བཅུ་དྲུག་ || chu druk
|-
| 17 || ༡༧ || བཅུ་བདུན་ || chup dün
|-
| 18 || ༡༨ || བཅོ་བརྒྱད || cho gyay
|-
| 19 || ༡༩ || བཅུ་དགུ་ || chu gu
|-
| 20 || ༢༠ || ཉི་ཤུ་ || nyi shu
|-
| 21 || ༢༡ || ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག || nyi shu tsa chigk
|-
| 30 || ༣༠ || སུམ་ཅུ || sum ju
|-
| 31 || ༣༡ || སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག || sum ju so chigk
|-
| 40 || ༤༠ || བཞི་བཅུ || ship ju
|-
| 41 || ༤༡ || བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག || ship ju shey chigk
|-
| 50 || ༥༠ || ལྔ་བཅུ || ngap ju
|-
| 51 || ༥༡ || ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག || ngap ju nga chigk
|-
| 60 || ༦༠ || དྲུག་ཅུ || trug chu
|-
| 61 || ༦༡ || དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག || trug chu rey chigk
|-
| 70 || ༧༠ || བདུན་ཅུ || dün ju
|-
| 71 || ༧༡ || བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག || dün ju dön chigk
|-
| 80 || ༨༠ || བརྒྱད་ཅུ || gyay ju
|-
| 81 || ༨༡ || བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག || gyay ju gya chigk
|-
| 90 || ༩༠ || དགུ་བཅུ || gup ju
|-
| 91 || ༩༡ || དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག || gup ju go chigk
|-
| 100 || ༡༠༠ || བརྒྱ་ || gya
|-
| 282 || ༢༨༢ || ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས || nyi gya dang gyay ju gya nyi
|-
| 1 000 || ༡༠༠༠ || སྟོང་ || tong
|-
| 3 047 || ༣༠༤༧ || སུམ་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་བཞི་བཅུ་ཞེ་བདུན || sum tong gya mey dang ship ju shey dün
|-
| 10 000 || ༡༠༠༠༠ || ཁྲི་ || thri
|-
| 1 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠ || ས་ཡ་ || sa ya
|-
| 10 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠ || བྱེ་བ་ || che wa
|-
| 100 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠ || དུང་ཕྱུར་ || dung chur
|-
| 1 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ || ther pum
|-
| 10 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ཆེན་པོ་ || ther pum chen po
|-
| 100 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ || thrag trig
|-
| 1 000 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ཆེན་པོ་ || thrag trig chen po
|}

20-st suuremates arvsõnades kasutatakse esimese ja teise numbri ühendamiseks arvsõna osade vahele paigutatavat ühendavat osist. Need osised on iga kümneliste arvu puhul erinevad: 21–29 puhul རྩ (''rtsa''), 31–39 puhul སོ (''so''), 41–49 puhul ཞེ (''zhe''), 51–59 puhul ང (''nga''), 61–69 puhul རེ (''re''), 71–79 puhul དོན (''don''), 81–89 puhul གྱ (''gya'') ja 91–99 puhul གོ (''go''). Kirjas võib རྩ asemel kasutada ka vormi ཉེར. Et iga osis vastab kindlale kümneliste arvule, võib selle abil jätta teise numbri täieliku nimetuse välja ütlemata (näiteks 32 puhul སོ་གཉིས, mitte སུམ་ཅུ་སོ་གཉིས). Nulliga lõppevate numbrite puhul neid osiseid ei kasutata. Lisaks võib numbri lõppemist nulliga rõhutada, lisades lõppu ཐམ་པ (näiteks བཞི་བཅུ་ཐམ་པ ja བརྒྱ་ཐམ་པ). Sajalistega seotud numbripositsioon eraldatakse väiksematest positsioonidest kirjas osisega དང (''dang''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ja', ja kõnes osisega ར (näiteks 282 on ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས või ཉིས་བརྒྱ་ར་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས).&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt; Kui nelja- või enamakohalises numbris on sajaliste positsioonis null, väljendatakse seda sõnaühendiga བརྒྱ་མེད (''brgya med''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ilma sajata' (näiteks ཉིས་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་ཉི་ཤུ་ཉེར་ལྔ). Miljonist (ས་ཡ, ''sa ya'') suuremate järkude nimetusi käsitatakse nimisõnadena ja nende kordajad paigutatakse nimetuse järele.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Arvsõnade 1, 2, 3 ja 10 kirjapilt muutub teiste arvsõnadega liitmisel, sest sellistes ühendites nende hääldus muutub.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Järgnevas tabelis on arvsõnad Wylie transliteratsioonis.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! [[Araabia numbrid|Araabia numbritega]]
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
|-
|གཅིག
|gcig
|1
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག
|nyi shu rtsa gcig
|21
|
|བཞི་བརྒྱ
|bzhi brgya
|400
|-
|གཉིས
|gnyis
|2
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཉིས
|nyi shu rtsa gnyis
|22
|
|ལྔ་བརྒྱ
|lnga brgya
|500
|-
|གསུམ
|gsum
|3
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གསུམ
|nyi shu rtsa gsum
|23
|
|དྲུག་བརྒྱ
|drug brgya
|600
|-
|བཞི
|bzhi
|4
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བཞི
|nyi shu rtsa bzhi
|24
|
|བདུན་བརྒྱ
|bdun brgya
|700
|-
|ལྔ
|lnga
|5
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་ལྔ
|nyi shu rtsa lnga
|25
|
|བརྒྱད་བརྒྱ
|brgyad brgya
|800
|-
|དྲུག
|drug
|6
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དྲུག
|nyi shu rtsa drug
|26
|
|དགུ་བརྒྱ
|dgu brgya
|900
|-
|བདུན
|bdun
|7
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བདུན
|nyi shu rtsa bdun
|27
|
|སྟོང
|stong
|1000
|-
|བརྒྱད
|brgyad
|8
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བརྒྱད
|nyi shu rtsa brgyad
|28
|
|ཁྲི
|khri
|(ühik) 10 000
|-
|དགུ
|dgu
|9
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དགུ
|nyi shu rtsa dgu
|29
|
|
|
|
|-
|བཅུ
|bcu
|10
|
|སུམ་ཅུ
|sum cu
|30
|
|སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག
|sum cu so gcig
|31
|-
|བཅུ་གཅིག
|bcu gcig
|11
|
|བཞི་བཅུ
|bzhi bcu
|40
|
|བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག
|bzhi bcu zhe gcig
|41
|-
|བཅུ་གཉིས
|bcu gnyis
|12
|
|ལྔ་བཅུ
|lnga bcu
|50
|
|ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག
|lnga bcu nga gcig
|51
|-
|བཅུ་གསུམ
|bcu gsum
|13
|
|དྲུག་ཅུ
|drug cu
|60
|
|དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག
|drug cu re gcig
|61
|-
|བཅུ་བཞི
|bcu bzhi
|14
|
|བདུན་ཅུ
|bdun cu
|70
|
|བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག
|bdun cu don gcig
|71
|-
|བཅོ་ལྔ
|bco lnga
|15
|
|བརྒྱད་ཅུ
|brgyad cu
|80
|
|བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག
|brgyad cu gya gcig
|81
|-
|བཅུ་དྲུག
|bcu drug
|16
|
|དགུ་བཅུ
|dgu bcu
|90
|
|དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག
|dgu bcu go gcig
|91
|-
|བཅུ་བདུན
|bcu bdun
|17
|
|བརྒྱ
|brgya
|100
|
|བརྒྱ་དང་གཅིག
|brgya dang gcig
|101
|-
|བཅོ་བརྒྱད
|bco brgyad
|18
|
|བརྒྱ་དང་ལྔ་བཅུ
|brgya dang lnga bcu
|150
|
|
|
|
|-
|བཅུ་དགུ
|bcu dgu
|19
|
|ཉིས་བརྒྱ
|nyis brgya
|200
|
|
|
|
|-
|ཉི་ཤུ
|nyi shu
|20
|
|སུམ་བརྒྱ
|sum brgya
|300
|
|
|
|
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|འབུམ
|'bum
|(ühik) 100 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ས་ཡ
|sa ya
|(ühik) 1 000 000 (miljon)
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|བྱེ་བ
|bye ba
|(ühik) 10 000 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|དུང་ཕྱུར
|dung phyur
|(ühik) 100 000 000&lt;ref&gt;[https://www.lamayeshe.com/article/tibetan-numbers Tibetan Numbers], Lamayeshe.&lt;/ref&gt;
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ཐེར་འབུམ
|ther 'bum
|(ühik) 1 000 000 000 (miljard)
|}

==== Järgarvsõnad ====
[[Järgarvsõna]]d moodustatakse [[põhiarvsõna]]le järelliite པ (''-pa'') lisamisega. Erandiks on järgarvsõna 'esimene', millel on omaette [[lekseem]] དང་པོ (''dang po'').&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne järgarvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 1 || ༡ || དང་པོ་ || dang po [tʰaŋ˩˧ko˥]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་པ་ || nyi pa
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་པ་ || sum pa
|-
| 4 || ༤ || བཞི་པ་ || shi pa
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་པ་ || nga pa
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་པ་ || trug pa
|-
| 7 || ༧ || བདུན་པ་ || dün pa
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་པ་ || gyay pa
|-
| 9 || ༩ || དགུ་པ་ || gu pa
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་པ་ || chu pa
|}

==== Murrud ====
[[Pilt:Tibet 7 half skar.jpg|pisi|7½ [[Tiibeti skar|''skar'']]{{'}}ine postmark. See on ainus teadaolev trükitud näide sümboli ༱ kasutamisest arvu 7,5 tähistamiseks&lt;ref name=&quot;bableStone&quot; /&gt;]]
Tiibeti numbrite mitut kaldkriipsuga varianti on [[Unicode]]'i standardisse lisatud murdarvude tähistamiseks. Unicode'i andmefailide järgi tähistab iga selline märk arvu, mis on ½ võrra väiksem kui arv, mida tähistab sama märk ilma kaldkriipsuta. Nende täpne tähendus ja autentsus on siiski ebaselged ja kasutamisnäiteid on teada väga vähe.&lt;ref name=&quot;bableStone&quot;&gt;[https://www.babelstone.co.uk/Blog/2007/04/numbers-that-dont-add-up-tibetan-half.html Numbers that Don't Add up – Tibetan Half Digits], BabelStone.&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti murrunumbrid
| ༳ || ༪ || ༫ || ༬ || ༭ || ༮ || ༯ || ༰ || ༱ || ༲
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Väärtused (Unicode'i andmefailide järgi)
| -0,5 || 0,5 || 1,5 || 2,5 || 3,5 || 4,5 || 5,5 || 6,5 || 7,5 || 8,5
|}


===Tegusõna===
Tegusõna paikneb alati [[lause]] lõpus. Tegusõnad ei ühildu [[isik (keeleteadus)|isikus]], [[arv (keeleteadus)|arvus]] ega [[grammatiline sugu|soos]]. Samuti puudub [[tegumood|tegumoe]] ([[aktiiv]] ja [[passiiv]]) eristus: tegusõnad on tegumoe suhtes neutraalsed.

Tiibeti tegusõnu saab liigitada [[tahtelisus]]e ja [[valents (keeleteadus)|valentsi]] järgi. Tegusõna tahtelisus mõjutab oluliselt selle [[morfoloogia]]t ja [[süntaks]]it. Tahtelistel tegusõnadel on [[käskiv kõneviis|käskiva kõneviisi]] vormid, mittetahtelistel neid ei ole. Näiteks saab öelda ལྟོས་ཤིག། (''ltos shig'') 'vaata', kuid mitte *མཐོང་ཤིག། (''mthong shig'') 'näe'. Peale selle saavad ainult tahtelised tegusõnad esineda koos [[egofoorilisus|egofoorilise]] [[koopula]]ga ཡིན། (''yin'').&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot;&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, 14, nr 1, lk 93–107. [https://web.archive.org/web/20230505115940/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/saxena1991pathways.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;

Tegusõnad jagunevad ühe- ja kahevalentseteks. Mõned tegusõnad võivad esineda mõlemas tarvituses, näiteks ཆག (''chag'') 'purunema' või 'purustama'. Valents ja tahtelisus mõjutavad seda, millised nimisõnad võivad esineda [[ergatiiv]]is ja millised [[absolutiiv]]is, millel puudub käändelõpp.&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt; Sihilisus ja tahtelisus on teineteisest sõltumatud kategooriad: nii tahteliste kui ka mittetahteliste tegusõnade hulgas leidub nii sihilisi kui ka sihituid tegusõnu.

Tegusõna [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]] mõjutab seda, milliseid tegusõnaliiteid ja lause lõpus paiknevaid abikoopulaid kasutatakse. Lõpetamata aspektis tegusõnu tähistatakse järelliitega གི (''gi'') või selle teisenditega, mis on identsed nimisõnade [[genitiiv]]i lõpuga. Lõpetatud aspektis tegusõnadel seda sufiksit ei kasutata. Kumbki aspektirühm jaguneb omakorda kaheks alamrühmaks: lõpetamata aspekti alla kuuluvad [[tulevik (keeleteadus)|tulevik]] ja [[kestev aspekt|kestev/üldine aspekt]]; lõpetatud aspekti alla kuuluvad [[täisminevik]] ja [[aorist]].&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt;

[[Evidentsiaalsus]] on tiibeti tegusõnade kategooria, mida on palju uuritud.&lt;ref name=&quot;DeLancey_1985&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan Evidentials and the Semantics of Causation. – ''Proceedings of the Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society'', 1985. [https://web.archive.org/web/20230512005542/http://journals.linguisticsociety.org/proceedings/index.php/BLS/article/viewFile/1905/1677 Veebis.]&lt;/ref&gt; See on aidanud märkimisväärselt kaasa evidentsiaalsuse uurimisele eri keeltes.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill, Lauren Gawne. The contribution of Tibetan languages to the study of evidentiality. – ''Evidential Systems of Tibetan Languages'', 2017, ISBN 978-3-11-046018-6 (e-raamat 978-3-11-047374-2), lk 1–40.&lt;/ref&gt; Evidentsiaalsus ja aspekt moodustavad modaalsuste süsteemi, milles modaalsusi eristavad lõpukoopulad. Põhikoopulate süsteemis eristatakse kolme kategooriat: egofooriline (ཡོད ''yod''), sensoorne (འདུག ''ʼdug'') ja faktuaalne (ཡོད་རེད ''yod-red''). Neid kategooriat väljendavad vastavalt samastuskoopulad ཡིན ''yin'', རེད་བཞག ''red-bzhag'' ja རེད ''red''.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37, nr 2, lk 240–262.&lt;/ref&gt; Nicolas Tournadre on eristanud järgmisi modaalsusi:

* väitev modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus, mis väljendab vahetut ohtu
* kogemuslik egofooriline modaalsus
* harjumuslik või üldistav väitev modaalsus
* järelduslik modaalsus
* tahteline egofooriline modaalsus
* tahteline või harjumuslik egofooriline modaalsus
* vastuvõttev egofooriline modaalsus
* tunnistuslik modaalsus

Eristatakse nelja aega (aspektuaal-ajalist vormi) ja kolme evidentsiaalsuskategooriat.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill. ḥdug as a testimonial marker in Classical and Old Tibetan. – ''Himalayan Linguistics'', 2013, 12(1), lk 1–16.&lt;/ref&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
! !! Tulevik !! Olevik !! Minevik !! Täisminevik
|-
! Isiklik ehk egofooriline
| V-gi-yin || V-gi-yod || V-pa-yin / byung || V-yod
|-
! Faktuaalne
| V-gi-red || V-gi-yod-red || V-pa-red || V-yod-red
|-
! Tunnistuslik ehk sensoorne
| – || V-gi-'dug || V-song || V-bzhag
|}

Mõnes käsitluses kasutatakse faktuaalse oleviku ja täismineviku vormides kirjakeelset varianti ''yod-pa-red'', aga tiibeti standardkeeles on see vorm aga omaette, enesekorrektiivse tähendusega.&lt;ref name=&quot;TL2014&quot;&gt;Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37(2), lk 240–262.&lt;/ref&gt;

Kõiki kolme evidentsiaalsuskategooriat saab kasutada kõigi kolme grammatilise isikuga, kuigi varasemates käsitlustes (nn konjunkt/disjunkt-analüüs) seostati isiklikku kategooriat esimese isikuga.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill. Contextual semantics of 'Lhasa' Tibetan evidentials. – ''SKASE Journal of Theoretical Linguistics'', 2013, 10(3), lk 47–54.&lt;/ref&gt; Kategooria valik sõltub siiski kõneleja ligipääsust teabele: näiteks sensoorset ''ʼdug''-i kasutatakse endopaatiliste tunnete (nt nälg, valu) puhul tavaliselt ainult esimese isikuga ja küsimustes valib kõneleja kategooria nii, nagu ta eeldab, et kuulaja vastab (nn ennetusreegel).&lt;ref name=&quot;TL2014&quot; /&gt;

== Süntaks ja sõnajärg ==
Tiibeti keelt on traditsiooniliselt käsitatud [[ergatiiv-absolutiivne keel|ergatiiv-absolutiivse keelena]], kuid hilisemad uurimused näitavad, et tegu on [[pragmaatiline|pragmaatilise ergatiiviga]]: [[ergatiiv]]i käändetunnus võib esineda agendil ja mõnel [[sihitu tegusõna]] alusel, kuid selle kasutamine ei ole kohustuslik ja sõltub semantilistest teguritest (eriti [[agentiivsus]]est ja [[perfektiivsus]]est) ja pragmaatilistest teguritest, eelkõige kontrastist.&lt;ref&gt;Scott DeLancey. &quot;Optional&quot; &quot;Ergativity&quot; in Tibeto-Burman Languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, kd 34, nr 2, lk 9–20.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, kd 14, nr 1, lk 93–107.&lt;/ref&gt; 

[[Sõnajärg]] on üldjoontes [[SOV]]: [[öeldis]] paikneb [[lause]] lõpus. 

[[Nimisõnafraas]]is enamik laiendeid järgneb nimisõnale, [[omastavaline täiend]] aga eelneb sellele:&lt;ref&gt;Matthew S. Dryer. ''Word order in Tibeto-Burman languages''. –  ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2008, kd 31, nr 1, lk 1–83. [https://www.acsu.buffalo.edu/~dryer/DryerTibetoBurmanWordOrder.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;
* omadussõnad paiknevad tiibeti keeles üldjuhul nimisõna järel, välja arvatud juhul, kui omadussõna ja nimisõna on seotud [[genitiiv]]i [[abisõnaga]];
* [[sihitis]]ed ja [[määrsõna]]d paiknevad enne [[tegusõna]], samuti omadussõnad [[öeldistäitelause]]tes;
* [[omastav]]as nimisõna paikneb selle nimisõna ees, mida ta täiendab;
* [[näitav asesõna|näitavad asesõnad]] ja arvsõnad paiknevad selle nimisõna järel, mida nad täiendavad.

Mõnes murdes on laiendite järjekord muutlik: näiteks Shigatse murdes ei ole omadussõna ja nimisõna järjestuses ülekaalus kumbki võimalik järjestus ning [[Dingri murre|Dingri murdes]] võib näitav asesõna paikneda nii nimisõna ees või selle järel.&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/87A-tis Tibetan (Shigatse): Order of Adjective and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/88A-tdi Tibetan (Dingri): Order of Demonstrative and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;

== Registrid ==

Tiibeti keeles on mitu [[registri (keeleteadus)|registrit]], millest enamik on ühised kogu tiibeti keelele laiemas mõttes. 
* ཕལ་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is  ''phal skad'', sõna-sõnalt 'tavakeel') on igapäevane kõnekeel. Traditsiooniliselt peetakse seda kirjanduse loomiseks sobivaks ja väljendit ''phal skad'' kasutatakse sageli halvustavalt, et näidata, et väljend ei sobi kirjalikku teksti.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot;&gt;Birgit Kellner. Vernacular Literacy in Tibet: Present Debates and Historical Beginnings. – Elke Krotz, Stephan Müller, Norbert Kössinger, Pavlína Rychterová (toim). ''Anfangsgeschichten / Origin Stories: Der Beginn volkssprachiger Schriftlichkeit in komparatistischer Perspektive / The Rise of Vernacular Literacy in a Comparative Perspective'' (''MittelalterStudien'', kd 31), Wilhelm Fink 2018, ISBN 978-3-8467-6346-9, lk 381–402. [https://www.fink.de/view/book/edcoll/9783846763469/BP000017.xml Veebis.]/ref&gt;
* ཞེ་ས། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''zhe sa'' 'austav ja lugupidav kõne') on austav keelekasutus, sealhulgas spetsiaalne austav sõnavara. Austusregister on omane kõigile tiibeti keeltele, kuid Lhasa keeles on see eriti arenenud ja tavavormi kõrval eristatakse kahte austusastet, üldist ja kõrgeimat.&lt;ref&gt;Joanna Bialek. Emergence of the honorific register in Tibetic languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2023, kd 46, nr 2, lk 290–327.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Samdrup Tsering, Hiroyuki Suzuki. Honorific register in Mabzhi Tibetan: How Amdo Tibetans use honorific words in their speech community. – ''Kyoto University Linguistic Research'', 2023, kd 42, lk 59–76. [https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/handle/2433/287601 Veebis.]&lt;/ref&gt;
* ཡིག་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''yig skad'', sõna-sõnalt 'kirjakeel') on  kirjanduslik kirjali kkeelekuju, mis hõlmab ka allpool kirjeldatud keelekuju ཆོས་སྐད (''chos skad'').&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;
* ཆོས་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''chos skad'', sõna-sõnalt 'õpetuse keel' või 'religioosne keel') on religioosne kirjakeel, milles on kirjutatud pühakirjad ja muud klassikalised teosed. Tänapäeval kasutatakse seda terminit vahel ka kirjakeele kohta üldiselt.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

Enne Hiina Rahvavabariigi aega eristati tiibeti keeles kolme keelekasutusvormi: esiteks kloostrites kasutatav liturgiline keel (''chos skad''); teiseks õukonnakeel – rangelt normeeritud ''she sa'', mis on tänapäevalgi Lhasa haritud ülemkihi keelekasutuse vorm; kolmandaks &quot;rahvakeel&quot; (''phal skad''), igapäevane kõnekeel, mille arvukad murded on Tiibeti suuruse tõttu sageli vastastikku peaaegu arusaamatud.

Kõrgemates stiiliregistrites kasutatakse rohkesti austavaid nimetusi ja tiitleid. Sageli kasutatavatel sõnadel on eri kujud, millega väljendatakse hierarhilisi erinevusi. Kõigis neis keelekasutusvormides oli puudus tänapäevasest sõnavarast. Alates 1960ndatest hakkasid keeleteadlased välja töötama uustiibeti keelt, mille sõnavara täiendati terminitega, et oleks võimalik õpetada näiteks füüsikat ja keemiat. Ka tänapäeva meedia kasutab seda Lhasa murde põhjal välja töötatud keelevarianti.

Lhasa kõnekeele põhjal on kujunenud tiibetlaste ühiskeel (''spyi skad''), mida kasutatakse nii Hiinas kui ka diasporaas, kuid igapäevases kõnes valitseb endiselt kohalik murre.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

== Uurimislugu ==

18. ja 19. sajandil saabus Tiibetisse mitu lääne keeleteadlast. 

[[Kaputsiinid]] elasid [[Lhasa]]s alates 1719. aastast veerand sajandit. Nende hulgas oli [[Francesco della Penna]], kes sai tuntuks oma täpse Tiibeti kirjeldusega.&lt;ref&gt;Waddell, de_Lacouperie 1911: 920, märkus 1.&lt;/ref&gt; [[Cassiano da Macerata]] saatis kodumaale materjale, mida kasutas [[Rimini]] [[augustiinlased|augustiini]] [[munk]] [[Agostino Antonio Giorgi]]  teoses &quot;[[Alphabetum Tibetanum]]&quot; (Rooma, 1762, 4 köidet). See mahukas ja segaselt koostatud kogumik on kasutatav ka tänapäeval, kuid sellesse tuleb suhtuda väga ettevaatlikult.&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 1.&lt;/ref&gt;

Ungari keeleteadlane [[Sándor Kőrösi Csoma]] (1784–1842) avaldas esimese tiibeti keele ja Euroopa keele vahelise sõnaraamatu, klassikalise tiibeti – inglise sõnaraamatu &quot;Essay Towards a Dictionary, Tibetan and English&quot;.

[[Hernhuutlus|Hernhuutlik]] misjon, mis rajati [[Ladakh]]is 1857. aastal,&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie 1911, 919.&lt;/ref&gt;} oli seotud keeleteadlase [[Heinrich August Jäschke]] tegevusega. Jäschke avaldas teosed &quot;Tibetan Grammar&quot; ja &quot;A Tibetan–English Dictionary&quot;.

[[Peterburi]]s tegutsenud [[Isaac Jacob Schmidt]] avaldas 1839. aastal tiibeti keele grammatika &quot;Grammatik der tibetischen Sprache&quot; ja 1841. aastal tiibeti-saksa sõnaraamatu &quot;Tibetisch-deutsches Wörterbuch&quot;. Juurdepääs mongolikeelsetele allikatele võimaldas tal täiendada oma uurimistulemusi teabega, mida tema eelkäijad ei tundnud. Tema teos &quot;Tibetische Studien&quot; (1851–1868) on väärtuslik dokumentide ja tähelepanekute kogumik.&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 2.&lt;/ref&gt;

Prantsusmaal avaldas [[Philippe Édouard Foucaux]] 1847. aastal tõlke teosest &quot;[[Rgya cher rol pa]]&quot;, mis on &quot;[[Lalitavistara-sūtra]]&quot; tiibetikeelne versioon, ja 1858. aastal tiibeti keele grammatika &quot;Grammaire de la langue tibétaine&quot;.&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 2.&lt;/ref&gt; Tallinnas sündinud Peterburi teadlane [[Franz Anton von Schiefner]] avaldas 1849. aastal tõlkeid ja uurimusi.&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie, 1911, lk 920, märkus 2.&lt;/ref&gt;

[[Columbia ülikool]]is usuteaduse doktorikraadi saanud teadlane, maadeuurija ning [[jooga]] ja [[Tiibeti budism]]i praktiseerija [[Theos Casimir Bernard]] avaldas pärast 1936.–1937. aasta reisi Indiasse ja Tiibetisse 1946. aastal teose &quot;A Simplified Grammar of the Literary Tibetan Language&quot; (1946).

India [[indoloogia|indoloog]] ja keeleteadlane [[Rahul Sankrityayan]] kirjutas hindikeelse tiibeti keele grammatika. Tema teiste tiibeti keelt käsitlevate teoste seas olid &quot;Tibbati Bal-Siksha&quot; (1933), &quot;Pathavali&quot; (3  kd, 1933), &quot;Tibbati Vyakaran&quot; (1933) ja &quot;Tibbat May Budh Dharm&quot; (1948).

Jaapani keeleteadlane [[Kitamura Hajime]] avaldas 1990. aastal Lhasa tiibeti keele grammatika ja sõnaraamatu.&lt;ref&gt;[https://www.book61.co.jp/book.php/N95062現代チベット語分類辞典/北村甫 長野泰彦 著/汲古書院/], 六一書房.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;武内・ 紹人. 書評 北村甫・長野泰彦著『現代チベット語分類辞典』– 言語研究, 1993, nr 104, lk 157–167.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Martine Mazaudon. Les principes de construction du nombre dans les langues tibéto-birmanes. – Jacques François,  (toim). ''La Pluralité'',  Leuven: Peeters, 2002, ISBN 90-429-1295-2, lk 91–119. [http://halshs.archives-ouvertes.fr/docs/00/16/68/91/PDF/numerationTB_SLP.pdf Veebis.]

==Välislingid==
*[https://eki.ee/teatmik/tiibeti-nimed/ Tiibeti nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus

[[Kategooria:Tiibeti-Birma keeled]]
[[Kategooria:Tiibet]]</text>
      <sha1>q3ywqg5ty03ozj46t69mrx5ztri5u03</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260924</id>
      <parentid>7260918</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T10:51:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* Viited */</comment>
      <origin>7260924</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="67556" sha1="5xldgd6yhhe5bbhx96gycr67zzc6yfq" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib tänapäeva tiibeti kirjakeelest; kesktiibeti, khami ja amdo keele kogumi kohta vaata artiklit   [[Tiibeti keel (koondnimetus)]]}}
{{keeled|nimi=tiibeti keel|originaalnimi བོད་སྐད་། 
 | keelkonnavärv = Hiina-Tiibeti
 | riigid=[[Hiina]]s, [[India]]s
 | rääkijad      = 6  miljonit
 | keelkond      = [[Hiina-Tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;[[Tiibeti-Birma keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;'''tiibeti keel'''
 | riik          = {{PisiLipp|Hiina}} ([[Tiibeti autonoomne piirkond]])
 | keelehoole    = [[Tiibeti Keele Standardimise Komitee]]
 | kood 1        = bo
 | kood 2        = bod (T), tib (B)
 | kood 3        = bod
}}
'''Tiibeti keel''' ehk '''tiibeti kirjakeel'''&lt;ref&gt;Tiibeti keeles kasutatakse nimetusi ལྷ་སའི་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is ''Lha-sa'i skad'', [[THL]]is ''Lhaséké'', [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]{{'}}is ''Lasägä'') 'Lhasa keel' või བོད་སྐད (Wylie ''Bod skad'', THL ''Böké'', ''pinyin'' ''Pögä'') [pʰø̀k˭ɛʔ] 'tiibeti keel' (kasutatakse ka teiste keelekujude kohta).&lt;/ref&gt; on [[kesktiibeti keel]]e [[Lhasa murre|Lhasa murdel]] põhinev [[kirjakeel]]. Lhasa on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomse piirkonna]] pealinn.&lt;ref name=&quot;DeLancey 2017&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan. – [[Graham Thurgood]], Randy J. LaPolla (toim). ''The Sino-Tibetan Languages'', 2. trükk, Routledge: London / New York 2017, ISBN 978-0-367-57045-3, lk 385–403.&lt;/ref&gt; Tiibeti kirjakeelt kasutatakse [[ühiskeel]]ena ka [[tiibeti keel (koondnimetus)|laiemas mõttes tiibeti keel]]e [[murre]]te kõnelejate vahel, sealhulgas eksiilis elavate [[tiibetlased|tiibetlaste]] seas.

Tiibeti autonoomse piirkonna keelemääruse (vastu võetud 1987, muudetud 2002 ja 2019) esimese paragrahvi järgi on tiibeti keel (藏语文) piirkonna üldkasutatav keel ja kiri.&lt;ref&gt;[https://www.fadada.com/article/Basics-009776 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], fadada.com, 6.8.2019.&lt;/ref&gt; [[Human Rights Watch]]i 2020. aasta aruande järgi on &quot;kakskeelse hariduse&quot; poliitika viinud tiibeti keele järkjärgulise asendumiseni [[hiina keel]]ega algkoolide õppekeelena, välja arvatud tiibeti keele tunnid, kusjuures aruande välitööd hõlmasid ainult [[Nagchu vald|Nagchu valla]] maa-asulaid.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threatChina's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt; Hiina Riiginõukogu Informatsioonibüroo 2025. aasta valge raamatu järgi on tiibeti keele õppimise ja kasutamise õigus tagatud, piirkonna rahvakongressi õigusaktid ja valitsuste üldised ametlikud dokumendid avaldatakse nii hiina kui ka tiibeti keeles ning koolides õpetatakse mõlemat keelt.&lt;ref&gt;[https://www.ecns.cn/news/politics/2025-03-28/detail-ihepyqsm2135994.shtml Right to study and use Tibetan language guaranteed: white paper, ECNS (China News Service)], 28.3.2025.&lt;/ref&gt;

Tiibeti keel laiemas mõttes hõlmab  peale kesktiibeti keele ka [[khami keel]]t ja [[amdo keel]]t.&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;&gt;Konchok Gelek. Variation, contact, and change in language: Varieties in Yul shul (northern Khams). – ''International Journal of the Sociology of Language'', 2017, nr 245, lk 91–92.&lt;/ref&gt; Khami keele kõnelejad saavad Lhasa murdest õppimata nii palju aru, et nad saavad algtasemel suhelda, amdo keele kõnelejad ei saa aga Lhasa murdest üldse aru (vt [[vastastikune arusaadavus]]).&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;/&gt; Nii tiibeti kirjakeeles kui ka khami keeles on kujunenud [[toon (keeleteadus)|toon]]id ning sõnaalgulised [[kaashäälikuühend]]id on enamasti lihtsustunud.&lt;ref&gt;Felix Haller. [archive-url=https://web.archive.org/web/20150616073139/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/haller1999brief.pdf A brief comparison of register tone in Central Tibetan and Kham Tibetan.] – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1999, kd=22.&lt;/ref&gt; Sellepärast on need keeled [[klassikaline tiibeti keel|klassikalisest tiibeti keelest]] märkimisväärselt erinevad, eriti võrreldes konservatiivsema amdo keelega.&lt;ref&gt;Charlene Makley, Keith Dede, Kan Hua, QingshanWang. The Amdo Dialect of Labrang. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', kd 22, nr 1, 1999, lk 101. [https://web.archive.org/web/20160305073712/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/makley1999amdo.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;jermay reynolds 2012&quot;&gt;Jermay J. Reynolds. ''Language variation and change in an Amdo Tibetan village: Gender, education and resistance'', doktoritöö, Graduate School of Arts and Sciences of [[Georgetown University]], 2012, lk 19–21.&lt;/ref&gt;

== Ametlik ja sotsiolingvistiline staatus ==

Tiibeti keel on lisaks [[hiina standardkeel]]ele ametlikus kasutuses [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomses piirkonnas]] ja mõnes teises [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] piirkonnas, kus elab tiibetlasi.

[[Gerard A. Postiglione]] märkis 1999. aastal, et tiibetlased on Hiinas üks kõige vähem [[assimileerumine|assimileerunud]] rahvarühmi.&lt;ref&gt;Gerard A. Postiglione. ''China’s National Minority Education. Culture, Schooling, and Development'', Routledge 1999, lk 114.&lt;/ref&gt; 2002. aastal avaldatud Hiina uudisteagentuuri [[Xinhua]] teate kohaselt suhtles Tiibetis 84% tiibetlastest peamiselt tiibeti keeles.&lt;ref name=&quot;chutai&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 中国出台藏语言使用法规], [[Xinhua]]; [http://www.moe.gov.cn/jyb_sy/China_Language/ 国家语言文字工作委员会]&lt;/ref&gt; 

=== Õiguslik staatus ===

[[Hiina põhiseadus|Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus]]e artikli 4 järgi on kõigil rahvustel õigus kasutada ja arendada oma keelt ja kirja. Artiklis 121 on sätestatud, et rahvusliku autonoomiaga piirkondade omavalitsusorganid kasutavad oma ülesannete täitmisel vastavalt asjaomase piirkonna autonoomiaeeskirjadele suuliselt ja kirjalikult selles piirkonnas tavapäraselt kasutatavat keelt või keeli.&lt;ref name=&quot;verf1982&quot;&gt;[http://www.verfassungen.net/rc/verf82.htm Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus], verfassungen.net.&lt;/ref&gt;

1987. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna ajutised eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)&lt;/ref&gt; 1988. aastal kehtestati nende rakendamiseks üksikasjalikud sätted.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)的实施细则&lt;/ref&gt; 2002. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;guiding&quot;&gt;[http://www.xizang.gov.cn/zwgk/xxfb/fgwj/201902/t20190223_61645.html 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], 西藏自治区人民政府, xizang.gov.cn, 24.3.2008.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 西藏文化的保护与发展 – 藏语言文字的学习、使用和发展], Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu informatsioonibüroo, China.com.cn, 25.10.2008.&lt;/ref&gt; Eeskirjade kohaselt pidid valitsemine, kohtud ja haldusasutused ning tänavasildid ja reklaamid olema kakskeelsed.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt;

Tiibeti keele arendamise ja standardimise eest vastutab riiklik tiibeti keele terminoloogia standardimise komitee (tiibeti keeles བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས, hiina keeles 藏语术语标准化工作委员会|t=藏語術語標準化工作委員會). Komitee tegevust käsitlevad muu hulgas järgmised allikad:&lt;ref&gt;བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས}} (toim). བོད་ཀྱི་སྤྱི་སྐད་སྐོར་གྱི་ཆེད་རྩོམ་ཕྱོགས་བསྒྲིགས, Peking, མི་རིགས་དཔེ་སྐྲུན་ཁན / 民族出版社 1999, ISBN 7-105-03018-6;&lt;br /&gt;[https://web.archive.org/web/20070514065425/http://www.china-language.gov.cn/webinfopub/list.asp?id=2307&amp;columnid=139&amp;columnlayer=01380139 全国术语标准化技术委员会少数民族语分技术委员会藏语工作委员会2006年度工作会议在北京召开], 教育部语言文字应用研究所, china-language.gov.cn, 12.1.2007.&lt;br /&gt;|扎雅·洛桑普赤. [https://web.archive.org/web/20070707132828/http://info.tibet.cn/zt2006/zywdccyfz/xsjl/t20060322_101909.htm 藏语专词术语混乱的症结在哪里], China Tibet Information Center, info.tibet.cn, 22.3.2006.&lt;/ref&gt;

=== Kirjaoskus ===

Tiibetlaste [[kirjaoskamatus]]e määr oli [[1990. aasta Hiina rahvaloendus]]e järgi 69,39% (kogu Hiina rahvastikus 22,21%). [[2000. aasta Hiina rahvaloendus]]eks oli see tiibetlaste seas vähenenud 47,55%-ni (Hiina kogurahvastikus 9,08%-ni).&lt;ref&gt;Minglang Zhou. Legislating Literatcy for Linguistic and Ethnic Minorities in Contemporary China. – Anthony J. Liddicoat (toim). ''Language planning and policy: Issues in Language Planning and Literacy'', Multilingual Matters, Clevedon / Tonawanda / North York 2007, lk 102–121, siin lk 117.&lt;/ref&gt;

Tiibeti autonoomsel piirkonnal on 2000., 2010. ja 2020. aasta loenduse järgi olnud Hiina provintside seas kõige madalam kirjaoskuse määr.&lt;ref&gt;[https://www.business-standard.com/article/current-affairs/tibet-has-lowest-literacy-among-all-provinces-in-china-delhi-think-tank-123022600629_1.html Tibet has lowest literacy among all provinces in China: Delhi think tank], Business Standard, 26.2.2023.&lt;/ref&gt;

=== Koolisüsteem ===

==== Tiibet ====

1998. aastal oli tiibeti keel õppekeeleks 98% Tiibeti algkoolidest&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 233.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; ja 92% algkooliõpetajatest olid tiibetlased. Samal ajal õpetati hiina keelt võõrkeelena.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; 2002. aastal oli tiibeti keeles 181 õpikut 16 õppeaine jaoks ja koostatud oli kaheksa loodusteaduste erialaterminoloogia sõnastikku.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; Sellest hoolimata õpetati matemaatikat, füüsikat ja keemiat põhikooli vanemas astmes ja keskkoolis üldjuhul hiina keeles.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Minglang Zhou, Hongkai Sun: ''Language Policy in the People’s Republic of China'', Kluwer 2004, lk 226.&lt;/ref&gt;

2004. aastal pärinesid tiibeti keele ja kirjanduse õpikute (''gaiyig'' སྐད་ཡིག་, 语文 ''yǔwén'') tekstid 47% ulatuses tänapäevasest ja uuemast tiibeti kirjandusest, 29% ulatuses traditsioonilisest tiibeti kirjandusest ja 24% ulatuses hiina keelest tõlgitud tekstidest.&lt;ref&gt;Ellen Bangsbo. ''Teaching and Learning in Tibet. A Review of Research and Policy Publications'', Nordic Institute of Asian Studies 2004, lk 16.&lt;/ref&gt; Tiibeti ülikoolides ja teistes kõrgkoolides oli 1998. aastal õppekeeleks enamasti hiina keel. Erandiks olid tiibeti ajaloo, keele ja kirjanduse ning traditsioonilise tiibeti meditsiiniga seotud õppeained.&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 235.&lt;/ref&gt; Ühe 2005. aasta uurimuse järgi said tiibetlastest üliõpilased õppida humanitaarteadusi tiibeti keeles mõnes Hiina vähemusrahvustele mõeldud kõrgkoolis.&lt;ref&gt;Gerard Postiglione. Ben Jiao, Sonam Gyatso. Education in Rural Tibet: Development, Problems and Adaptations. – ''China: An International Journal'', 2005, kd 3, nr 1, lk 1–23. [https://www.researchgate.net/publication/263867451 Veebis.]&lt;/ref&gt;

Eeskirjade kohaselt pidid [[hiinlased]] Tiibetis õppima ka tiibeti keelt, kuid juba 2006. aastal seda nõuet üldiselt eirati.&lt;ref&gt;June Teufel Dreyer, Barry Sautman (toim). ''Contemporary Tibet. Politics, Development, and Society in a Disputed Region'', M. E. Sharpe 2006, lk 78.&lt;/ref&gt;

===== Hiina keelepoliitika 2020ndatel =====
Alates 2020. aastast on Hiina keelepoliitika vähemuskeelte suhtes muutunud ja hinnangud sellele lahknevad. Hiina valitsuse ametliku seisukoha järgi on tiibeti keele õppimine ja kasutamine seadusega tagatud ning alg- ja keskkoolides õpetatakse nii tiibeti kui ka hiina keelt.&lt;ref name=&quot;whitepaper2023&quot;&gt;[https://english.www.gov.cn/archive/whitepaper/202311/10/content_WS654db703c6d0868f4e8e120d.html CPC Policies on the Governance of Xizang in the New Era: Approach and Achievements], The State Council of the People's Republic of China, 10.11.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi on õigus tiibeti keelt õppida ja kasutada samuti tagatud.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot;&gt;[https://chinadailyhk.com/article/608157 White paper highlights human rights progress in Xizang], Xinhua / China Daily HK, 28.3.2025.&lt;/ref&gt; Inimõiguste organisatsioonid ja tiibeti keele kaitsjad on aga teatanud, et hiina keel on muutunud üha enam peamiseks õppekeeleks.&lt;ref name=&quot;HRW2020&quot;&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threat China's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/04/04/tibet-language-white-paper/ Netizens demand China reinstate Tibetan language use in schools], Radio Free Asia, 4.4.2025.&lt;/ref&gt; [[Radio Free Asia]] andmetel muutus hiina keel 2020. aastal Tiibeti autonoomse piirkonna alg- ja keskkoolide põhiõppekeeleks ning 2023. aastast on ülikooli sisseastumiseksami keeleks ainult hiina keel.&lt;ref&gt;[https://www.tribuneindia.com/news/world/tibetans-call-out-chinas-language-policy-amid-claims-of-cultural-erasure-and-human-rights-violations Tibetans call out China's language policy], Tribune India (ANI), 8.4.2025, viidates RFA-le.&lt;/ref&gt;

2021. aastal kehtestas Hiina haridusministeerium Human Rights Watchi kirjelduse järgi &quot;laste kõne ühtlustamise kava&quot; (''Children's Speech Harmonization plan''), mis näeb ette  [[hiina kirjakeel]]e kasutamise kogu [[alusharidus]]es vähemusrahvuste asualadel. Human Rights Watchi 2026. aasta aruande järgi ei oska ega taha paljud tiibeti lapsed pärast lasteaia lõpetamist tiibeti keelt rääkida, ka mitte perekonnaliikmetega. Lasteaias käimine ei ole Hiinas kohustuslik, kuid Human Rights Watchi andmetel on see tiibetlaste asualadel muutunud praktikas kohustuslikuks, sest linnade algkoolid nõuavad üha sagedamini tõendit lasteaias käimise kohta. Hiina valitsus ei vastanud organisatsiooni kommentaaripärimistele.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2026/05/04/start-with-the-youngest-children/chinas-use-of-preschools-to-integrate-tibetans &quot;Start with the Youngest Children&quot;: China's Use of Preschools to &quot;Integrate&quot; Tibetans], Human Rights Watch, 4.5.2026.&lt;/ref&gt;

[[Tibet Watch]]i andmetel olid 2023. aasta septembriks [[Ngaba ringkond|Ngaba ringkonna]] tiibeti koolides kõik põhiainete õpikud asendatud hiinakeelsetega ja õpetajatel kästi anda kõik tunnid hiina keeles. Tiibeti keel jäi valikaineks. Tiibetikeelseid õpikuid saavad kooli lõpetamiseni edasi kasutada ainult 2021. aastal õppima asunud õpilased.&lt;ref&gt;[https://tibetwatch.org/all-textbooks-in-tibetan-replaced-in-ngaba/ All textbooks in Tibetan replaced in Ngaba], Tibet Watch, 12.10.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta veebruaris teatas Human Rights Watch, et Ida-Tiibetis oli alates 2021. aastast suletud vähemalt viis tiibeti keelt ja kultuuri edendanud kutsekooli.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;&gt;[https://www.hrw.org/news/2025/02/05/chinese-authorities-shutter-schools-eastern-tibet Chinese Authorities Shutter Schools in Eastern Tibet], Human Rights Watch, 5.2.2025.&lt;/ref&gt; Organisatsiooni andmetel õpetatakse riigikoolides tiibeti lapsi algkoolist keskkoolini ainult hiina keeles ja tiibeti keel on eraldi õppeaine, nagu võõrkeel.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;/&gt; Radio Free Asia teatas 2025. aasta jaanuaris ka tiibeti keele eratundide keelust koolivaheajal mitmes tiibetlastega asustatud piirkonnas. Sarnane keeld kehtestati  juba 2021. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/01/02/tibet-china-enforces-restrictions-students/ China places new restrictions on Tibetan students during winter school break], Radio Free Asia, 2.1.2025&lt;/ref&gt; Tibet Watchi andmetel teatas Tiibeti keskadministratsioon 2026. aasta oktoobris, et [[Gologi ringkond|Gologi ringkonnas]] suleti 2026. aasta suvel ja sügisel vähemalt kolm eraõiguslikku tiibeti kooli, sealhulgas orbude kool.&lt;ref&gt;[https://tibetoffice.org/media-press/news/three-more-tibetan-schools-shut-down-in-golog-as-china-tightens-its-grip-on-tibetan-language-education Three More Tibetan Schools Shut Down in Golog as China Tightens Its Grip on Tibetan-Language Education], Central Tibetan Administration, 19.10.2026.&lt;/ref&gt;

2023. aasta veebruaris väitsid kolm ÜRO sõltumatut eksperti, et umbes miljon tiibeti last õpib internaatkoolides, kus õppekeel on hiina keel.&lt;ref&gt;[https://ungeneva.org/en/news-media/news/2023/02/77614/china-tibetan-children-forced-assimilate-independent-rights-experts China: Tibetan children forced to assimilate, independent rights experts fear], UN Geneva, 6.2.2023.&lt;/ref&gt; Hiina ametivõimud vastavad, et lapsi ei sunnita internaatkoolidesse ja paljudes koolides õpetatakse ka tiibeti keelt ja Tiibeti ajalugu.&lt;ref&gt;[https://www.globalsecurity.org/military/library/news/2024/07/mil-240721-rfa01.htm China's controversial boarding school policy for Tibetans explained], RFA, 21.7.2024.&lt;/ref&gt;

12. märtsil 2026 võttis Hiina Rahvakongress vastu &quot;Etnilise ühtsuse ja arengu edendamise seaduse&quot; (poolt 2756, vastu 3, erapooletuid 3) ja see jõustus 1. juulil 2026.&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/world/china/china-set-pass-new-ethnic-minority-law-prioritise-use-mandarin-language-2026-03-12/ China passes new ethnic minority law, prioritises use of Mandarin language], Reuters, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Seaduse järgi vähemuskeeli &quot;austatakse ja kaitstakse&quot;, kuid kui hiina keelt ja vähemuskeeli kasutatakse koos, peab hiina keel olema esikohal. Koolieelikud peavad hiina keelt valdama ja avalikes kohtades peavad hiina märgid olema nähtavamad kui vähemuste kirjad.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot;&gt;[https://rfa.org/english/tibet/2026/07/24/explainer-china-ethnic-unity-law-tibet-uyghur/ Explained: China's 'ethnic unity and progress promotion' law], RFA, 24.7.2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.asianews.it/news-en/What-Xi-Jinpings-new-law-on-ethnic-groups-in-china-says-65025.html What Xi Jinping's new law on ethnic groups in China says], AsiaNews, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Hiina valitsus rõhutab seaduse 15. artiklit, mis kaitseb vähemuste õigust oma keelt õppida ja kasutada, kriitikud aga väidavad, et seadus fikseerib hiina keele ülemvõimu hariduses ning annab juba rakendatud poliitikale õigusliku aluse ja võib tiibeti keele kasutamist hariduses ja avalikus elus veelgi piirata.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot; /&gt;

==== Pagulased Indias ====

India tiibeti koolides oli õppekeeleks kuni 1985. aastani ainult inglise keel. 2006. aastal õpetati mõnes algkoolis esimese viie klassi jooksul osa aineid tiibeti keeles, alates kuuendast klassist aga käis õppetöö ainult inglise keeles. Kõik keskkooliõpikud olid ingliskeelsed.&lt;ref&gt;Dagmar Bernstorff, Hubertus von Welck. ''Exile as Challenge. The Tibetan Diaspora'', Orient Longman 2002, lk 271; Ashild Kolas, Monika P. Thowsen. ''On the Margins of Tibet. Cultural Survival on the Sino-Tibetan Frontier'', University of Washington Press 2006, lk 176; A. Tom Grunfeld. ''The Making of Modern Tibet'', M. E. Sharpe, 1996, lk 179, 198.&lt;/ref&gt; [[Dharamsala]] tiibeti koolides nägi tollane inimressursside arendamise ministeeriumi õppekava ette, et alates põhikooli keskastmest õpetatakse õppeaineid inglise keeles.&lt;ref&gt;Mary Ann Maslak. School as a site of Tibetan ethnic identity construction in India? Results from a content analysis of textbooks and Delphi study of teachers' perspectives. – ''Educational Review'', 2008, kd 60, nr 1, lk 85–106.&lt;/ref&gt;

=== Meedia ===

2000. aastal ilmus Tiibetis kokku 14 tiibetikeelset ajakirja ja 10 päevalehte. Lisaks ilmus Hiina teistes piirkondades käputäis piirkondlikke&lt;ref&gt;Kõige mõjukamate seas olid ༄༅༎སྦྲང་ཆར༎ (&quot;Kevadvihm&quot;) [[Qinghai]]s ja ༄༅༎ཟླ་ཟེར༎ (&quot;Kuuvalgus&quot;) [[Gansu]]s. Vt: Toni Huber. ''Amdo Tibetans in Transition. Society and Culture in the Post-Mao Era''. Brill 2000, lk 40.&lt;/ref&gt; ja üleriigilisi&lt;ref&gt;Nende seas oli Pekingis ilmuv ༄༅༎ཀྲུང་གོའི་བོད་ཀྱི་ཤེས་རིག༎ (&quot;Tibetoloogia Hiinas&quot;).&lt;/ref&gt; tiibetikeelseid ajalehti ja ajakirju.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi ilmus 2024. aasta lõpuks Tiibeti autonoomses piirkonnas tiibeti keeles 17 ajakirja ja 11 ajalehte.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot; /&gt; Tiibeti keeles tegutses arvukalt raadio- ja telejaamu ning tehti kinofilme, sealhulgas Lhasa ja kamba keelevariandis.&lt;ref&gt;Ka [[Radio China International]] edastas saateid nendes keelevariantides: [http://tibetan.chinabroadcast.cn/lhasa.htm tibetan.chinabroadcast.cn] ja [http://tibetan.chinabroadcast.cn/kangba.htm tibetan.chinabroadcast.cn].&lt;/ref&gt; Hiinas andis üheksa kirjastust regulaarselt välja tiibetikeelseid raamatuid. Igal aastal ilmus ligikaudu tuhat nimetust.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;

===Lahkarvamused tiibeti keele ohustatuse üle===

2008. aasta veebruaris toetas Briti parlamendiliige [[Norman Baker]] [[rahvusvaheline emakeelepäev|rahvusvahelise emakeelepäeva]] puhul [[Free Tibet Campaign]]i avaldatud ülevaadet ja nõudmist teha tiibeti keel Tiibeti autonoomse piirkonna ametikeeleks. Ta väitis: &quot;Hiina valitsus ajab teadlikku poliitikat hävitada kõik tiibetlik, sealhulgas tiibetlaste oma keel nende enda kodumaal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120725060858/http://www.freetibet.org/newsmedia/report-reveals-determined-chinese-assault-tibetan-language Report reveals determined Chinese assault on Tibetan language], Free Tibet, 21.2.2008.&lt;/ref&gt; Tibetoloog [[Elliot Sperling]] märkis seevastu, et &quot;teatud piirides püüab [[Hiina Rahvavabariik]] tiibeti kultuuri väljendamist võimaldada&quot; ja  &quot;kogu Tiibeti kiltmaal toimuvat kultuurilist tegevust ei saa ignoreerida&quot;.&lt;ref&gt;Sperling Elliot. Exile and Dissent: The Historical and Cultural Context. – Melissa Harris, Sydney Jones (toim). ''Tibet Since 1950: Silence, Prison, or Exile'',  2000, lk 31–36.&lt;/ref&gt;

2003. aastal seadis [[Barry Sautman]] ajakirjas [[Texas International Law Journal]] kahtluse alla väited tiibeti keele ohustatusest. Ta kirjutas, et ükski paljudest tollastest ohustatud keeli käsitlevatest uuringutest ei pidanud tiibeti keelt ohustatuks ja  tiibetlaste keele säilitamine erines keele kadumisest isegi sellistes lääneriikide kaugemates piirkondades, kus rakendati liberaalset keelepoliitikat. Sautmani sõnul olid väited, et Tiibeti algkoolides õpetati hiina keeles, ekslikud: tiibeti keel oli peamine õppekeel peaaegu kõigis Tiibeti autonoomse piirkonna algkoolides. Ta lisas, et hiina keelt hakati varastes klassides õpetama ainult linnakoolides ning põhjusel, et vähem kui neli tiibetlast kümnest jõudis keskkooli, oli algkool nende kultuurilise kujunemise seisukohalt kõige olulisem.&lt;ref&gt;Barry Sautman. Cultural Genocide and Tibet. – ''Texas International Law Journal'', 2003, 38, nr 2, lk 173–246.&lt;/ref&gt;

==Kiri==
{{Vaata|Tiibeti kiri|Tiibeti punktkiri}}

Tiibeti keelt kirjutatakse ühes [[india kirjad|India kirjadest]]. Selle ajalooliselt konservatiivne kirjaviis kajastab [[vanatiibeti keel]]e häälikusüsteemi ega kajasta piisavalt tänapäeva tiibeti keele hääldust.&lt;ref name=&quot;Britannica&quot;&gt;Tibetan language. – ''Encyclopaedia Britannica''. [https://www.britannica.com/print/article/594982 Veebis.]&lt;/ref&gt; See aitab ühendada [[tiibeti keel (koondnimetus)|tiibetikeelset]] ala ning on abiks ka [[hiina-tiibeti algkeel]]e ja [[vanahiina keel]]e rekonstrueerimisel.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill. ''The Historical Phonology of Tibetan, Burmese, and Chinese'', Cambridge University Press 2019, ISBN 978-1-316-60151-8.&lt;/ref&gt;

Kõige levinum süsteem, mida teadlased kasutavad tiibeti kirjas kirjutatud teksti [[latinisatsioon|latiniseerimiseks]], on [[Wylie transliteratsioon]]. Keeleteadlased kasutavad sageli ka muid, enda tarbeks välja töötatud transliteratsioonisüsteeme. Häälduse ligikaudseks edasiandmiseks on [[Hiina]] ametlik latinisatsioon [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]. Ingliskeelsetes materjalides kasutatakse transkriptsiooni [[THL]].&lt;ref&gt;David Germano, Nicolas Tournadre. [https://web.archive.org/web/20221224035020/https://www.thlib.org/reference/transliteration/#!essay=/thl/phonetics/s/b5 THL Simplified Phonetic Transcription of Standard Tibetan], The Tibetan and Himalayan library, 2003. &lt;/ref&gt; Mõne nime puhul on kasutusel ka ebareeglipärane transkriptsioon, näiteks [[Džomolungma]].

Tiibeti kirja silbi ortograafiline struktuur on (C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;)C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;(C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;)V(C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;).&lt;ref&gt;Nyima Droma, Ellen Bartee. ''A beginning textbook of Lhasa Tibetan'', National Press for Tibetan Studies 2000, lk 9–17.&lt;/ref&gt; Kõik kombinatsioonid ei ole lubatud.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Asukoht
!C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;
!V
!C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;
|-
!Nimetus
|Eesliide
|Ülatäht
|Juurtäht
|Alatäht
|Täishäälik
|Järelliide
|Teine järelliide
|-
!Lubatud tähed
|&lt;big&gt;ག ད བ མ འ&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ར ལ ས&lt;/big&gt;
|mis tahes kaashäälik
|&lt;big&gt;ཡ ར ལ ཝ&lt;/big&gt;
|mis tahes täishäälik
|&lt;big&gt;ག ང ད ན བ མ འ ར ལ ས&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ད ས&lt;/big&gt;
|}

== Fonoloogia ==
[[Silp|Silbi]] ehitus on suhteliselt lihtne.&lt;ref&gt;Lim 2018: 12.&lt;/ref&gt; [[Kaashäälikuühend]]id ei ole lubatud&lt;ref&gt;Denwood 1999: 75.&lt;/ref&gt; ja silbi lõpus võib olla ainult üks kaashäälik.&lt;ref&gt;Denwood 1999: 71.&lt;/ref&gt; Zhangi (2024) kirjelduse järgi on tüüpilise silbi ehitus (C)V(ː)(C)(C), kusjuures [[silbilõpp|silbilõpus]] võib [[sonorant|sonorandile]] järgneda ka /ʔ/.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot;&gt;Zhang Yubin. Central Tibetan (Lhasa). – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2025, 54, lk 788–810, [https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-the-international-phonetic-association/article/central-tibetan-lhasa/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5 Veebis.]&lt;/ref&gt; Sõna sees võivad esineda &quot;fossiilsed konsonandid&quot;: need on klassikalise tiibeti keele keeruliste silbialguliste kaashäälikuühendite tänapäevased refleksid, mis ei hääldu üksiku [[morfeem]]i puhul, kuid häälduvad liitsõnas.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; Täishäälikud võivad olla lühikesed või pikad ja [[täishääliku pikkus|pikad täishäälikud]] võivad lisaks olla [[nasaalvokaal|nasaliseeritud]].&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 272.&lt;/ref&gt; [[Vokaalharmoonia]] esineb kahesilbilistes sõnades ja [[finiitne tegusõnavorm|finiitsetes tegusõnavormides]].&lt;ref&gt;Chang, Chang 1968.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 271.&lt;/ref&gt; Zhangi (2024) järgi on see täishääliku kõrguse tõusu harmoonia, kus kõrged täishäälikud tõstavad külgnevate silpide madalamaid täishäälikuid; regressiivne harmoonia on järjekindel, progressiivne aga mitte.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;

[[toon (keeleteadus)|Toonid]] on tähendust eristavad. Eristatakse vähemalt kahte [[toonifoneem]]i.{{sfn|Lim|2018|p=28}} Kuigi Hiina keeleteadlased eelistavad nelja tooni analüüsi,&lt;ref&gt;Lim 2018: 34&lt;/ref&gt; leiab [[Scott DeLancey|DeLancey]] (2003), et langev toon ja sõnalõpuline [k] või [ʔ] on [[kontrastne jaotussuhe|kontrastses jaotussuhtes]]. Sellepärast ta räägib kas kõrge või madala tooniga silpidest.&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 272.&lt;/ref&gt;

=== Kaashäälikud ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Konsonant]][[foneem]]id
!
! [[Labiaal]]id
! [[Alveolaar]]id
! [[Retrofleks]]id
! [[Alveopalataal]]id
! [[Palataliseeritud velaar]]id
! [[Velaar]]id
! [[Glotaal]]id
|-
! [[Nasaal]]id
| /m/
| /n/
|
| /ɲ/
|
| /ŋ/
|
|-
! [[Klusiil]]id
| /pʰ/ /p/
| /tʰ/ /t/
|
|
| /kʲʰ/ /kʲ/
| /kʰ/ /k/
| /ʔ/
|-
! [[Afrikaat|Afrikaadid]]
|
| /tsʰ/ /ts/
| /tʂʰ/ /tʂ/
| /tɕʰ/ /tɕ/
|
|
|
|-
! [[Frikatiiv]]id
|
| /s/
| /ʂ/
| /ɕ/
|
|
| /h/
|-
! [[Poolvokaal]]id
| /w/
| /ɹ/
|
| /j/
|
|
|
|-
! [[Lateraal]]id
|
| /l̥/ /l/
|
|
|
|
|
|}

# Klusiilidel ja afrikaatidel on eristus [[aspiratsioon]]i järgi. Zhangi (2024) andmetel võivad aspireeritud klusiilid ja afrikaadid kahesilbilise sõna teises silbis aspiratsiooni  kaotada ning nii aspireeritud kui ka aspireerimata klusiilid võivad vokaalidevahelises positsioonis heliliseks muutuda.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; Mõnede varasemate kirjelduste järgi muutuvad madala tooni korral aspireerimata klusiilid ja afrikaadid helilisteks ning aspireeritud klusiilid ja afrikaadid kaotavad osa aspiratsioonist, nii et nende erinevus põhineb peamiselt helilisusel. Lhasa kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvate kõnelejate murdes madala tooni korral helilisi klusiile ja afrikaate ei kasutata.
# Poolvokaalil /ɹ/ on neli hääldusvarianti: [ɹ], [ʐ], [ɾ] ja [r]. Varasemates uurimustes on oletatud ka helitut poolvokaali, näiteks [ɹ̥] (Dawson 1980b; Sprigg 1954; Tournadre, Dorje 2003). Zhangi (2024) andmetes selle hääliku olemasolu kohta selgeid tõendeid ei ole. Mõnes Lhasa või kesktiibeti keele variandis võib see olla foneemi /ʂ/ variant.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;
# Zhangi (2024) kirjelduses esinevad silbi lõpus konsonantfoneemid /p/, /ʔ/, /m/, /ŋ/, /ɹ/ ja /l/. Varasemates kirjeldustes loetakse silbilõpuliseks ka foneemi /k/, mida sõna lõpus ei hääldata, välja arvatud väga formaalses kõnes. Klassikalise tiibeti keele sõnalõpuline /n/ on samuti säilinud, kuid tänapäevases häälduses väljendub see tavaliselt eelneva täishääliku nasalisatsioonina, mitte eraldi konstandina. Kõnekeeles jäävad silbilõpulised /ɹ/ ja /l/ sageli hääldamata ja väljenduvad eelneva täishääliku pikenemisena. Ka /ŋ/ ja /ʔ/ võivad redutseeruda, kusjuures vokaal pikeneb (foneemi /ŋ/ puhul ka nasaliseerub).&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; [[Larüngaalklusiil]] /ʔ/ esineb silbi lõpus ja vastab klassikalise tiibeti keele silbilõpuhäälikutele /s/, /t/ või /k/, mis on hiljem kadunud. Näiteks Tiibeti endanimetus oli klassikalises tiibeti keeles ''Bod'', kuid nüüd hääldatakse seda [pʰø̀ʔ].

=== Täishäälikud ===
Täishäälikuid on kirjeldatud ja iseloomustatud mitut moodi. Nende uurimine jätkub.&lt;ref name=&quot;Gong_2020&quot;&gt;Gong Xun. How many vowels are there in Lhasa Tibetan? – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2020, 43, nr 2, lk 225–254.&lt;/ref&gt;

Tournadre ja Sangda Dorje eristavad kaheksat täishäälikut:&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003, lk 35.&lt;/ref&gt;

{| class=wikitable style=text-align:center
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Vokaal]][[foneem]]id !
! [[Eesvokaal]]id
! [[Keskvokaal]]id
! [[Tagavokaal]]id
|-
! [[Kõrge vokaal|Kõrged]]
| /i/ /y/
|
| /u/
|-
! [[Keskkõrge vokaal|Keskkõrged]]
| /e/ /ø/
|
| /o/
|-
! [[Keskmadal vokaal|Keskmadalad]]
| /ɛ/
|
|
|-
! [[Madal vokaal|Madalad]]
|
| /a/
|
|}

Zhangi (2024) järgi on kaheksa lühikest täishäälikut /i, e, ɛ, y, ø, u, o, a/ üldtunnustatud.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;

Mõnikord kirjeldatakse veel kolme täishäälikut, mida peetakse oluliselt erinevaks: [ʌ] või [ə], mis on tavaliselt foneemi /a/ [[allofoon]]; [ɔ], mis on tavaliselt foneemi /o/ allofoon; ja [ɛ̈] (ümardamata tsentraliseerunud keskvokaal), mis on tavaliselt foneemi /e/ allofoon. Need häälikud esinevad tavaliselt [[kinnine silp|kinnistes silpides]]. Et tiibeti keeles ei ole lubatud [[geminaat|geminaadid]], siis mõnikord lõpeb silp sama häälikuga, millega algab järgmine silp. Siis hääldatakse esimest silpi [[lahtine silp|lahtise silbina]], kuid selles säilib kinnisele silbile iseloomulik täishäälik. Näiteks ཞབས ''zhabs'' 'jalg' hääldatakse [ɕʌp] ja པད ''pad'' (laen sanskriti sõnast ''padma'', '[[india lootos]]') hääldatakse [pɛʔ], kuid liitsõna ཞབས་པད ''zhabs pad'' (&quot;lootosejalg&quot;, 'minister') hääldatakse [ɕʌpɛʔ]. See võib tekitada [[minimaalpaar]]e, milles eristuvad häälikud, mis muudes olukordades on allofoonid.

Mõned uurijad (Dawson 1980a, 1980b; Gong 2020) postuleerivad veel vokaale /ɪ, ʊ, ɔ, ə/ ja analüüsivad süsteemi kahe komplektina: kitsendatud (RTR) ja kitsendamata (ATR) vokaalid. Zhangi (2024) andmed seda analüüsi täielikult ei toeta: tema kõnelejatel esinevad [ɪ] ja [ʊ] ainult allofoonidena (näiteks enne silbilõpu foneemi /ɹ/),aga silbisulandumisest tekkinud [ɔ] ja [ə] paistavad olevat kontrastsemad, kuid peamiselt kõnekeeles.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;

Allikad lahknevad selles, kas häälikud [ɛ̈] (foneemist /e/ kinnises silbis) ja [ɛ] (foneemist /a/ [[metafoonia]] tõttu) on erinevad või sisuliselt identsed.

Foneemne täishäälikupikkus esineb piiratud juhtudel. Klassikalise tiibeti keele järelliidete, tavaliselt ''{{'}}i'' (འི་) sulandumine sõna lõpus tekitab pika täishääliku. [[Foneetiline transkriptsioon|Foneetilistes transkriptsioonides]] jäetakse see tunnus mõnikord märkimata. Tavalises kõnehäälduses asendatakse silbi lõpus esinevad häälikud [r] ja [l] sageli samuti täishääliku pikendamisega.

Täishäälikutel /i/, /y/, /e/, /ø/ ja /ɛ/ on nasaliseeritud vasted /ĩ/, /ỹ/, /ẽ/, /ø̃/ ja /ɛ̃/.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 55.&lt;/ref&gt; Ajalooliselt tulevad need vastavalt ühenditest /in/, /un/, /en/, /on/ ja /an/. Neid märgitakse ka kirjas. Ühendite /un/, /on/ ja /an/ kvaliteet on muutunud, sest ajalooline /n/ põhjust kesktiibeti keele Wü harus koos kõigi teiste sõnalõpuliste [[koronaal]]idega [[umlaut|umlaudi]] tüüpi muutuse.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 56.&lt;/ref&gt; Mõnel ebatavalisel juhul võivad nasaliseeruda ka häälikud /a/, /u/ ja /o/.

=== Toonid ===
Lhasa murret kirjeldatakse tavaliselt kahetoonilisena: eristatakse kõrget ja madalat tooni. (Zhangi (2024) järgi on kahe leksikaalse tooni olemasolus üldine üksmeel; nelja-, kuue- ja kaheksatoonilised kirjeldused arvestavad lisaks kontuuri ja pikkust.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;) Ühesilbilistes sõnades võib kumbki toon esineda siiski kahe erineva kontuuriga. Kõrge toon võib olla kas tasane või langev ja madal toon kas tõusev või tõusev-langev. Viimase puhul tõuseb toon keskmisele kõrgusele ja langeb uuesti. Kontuur sõltub suuresti [[silbiriim]]i tüübist: langev ja tõusev-langev kontuur kaasnevad silbilõpulise /p/ või /ʔ/-ga.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; Tavaliselt piisab kahe tooni eristamisest, sest minimaalpaare, mis erinevad ainult toonikontuuri poolest, on väga vähe. See erinevus esineb ainult mõnes sõnas, mis lõpevad häälikuga [m] või [ŋ]. Näiteks sõna ''kham'' (ཁམ, 'tükk') hääldatakse [kʰám] kõrge tasase tooniga, sõna ''Khams'' (ཁམས་, '[[Kham]]') hääldatakse [kʰâm] kõrge langeva tooniga.&lt;ref name=&quot;g447&quot;&gt;P. Strazny. ''Encyclopedia of Linguistics'', Taylor &amp; Francis 2013, ISBN 978-1-135-45522-4, lk 1105.&lt;/ref&gt;

Mitmesilbilistes sõnades eristab toon tähendust peamiselt esimeses silbis. Zhangi (2024) järgi on Lhasa murdel mallipõhine sõnatoonisüsteem, milles kahesilbiliste sõnade mallid on HH, LH ja LL ning kõrge ja madala tooni vastandus on tavaliselt kontrastne ainult esimeses silbis.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; Sellepärast võiks tiibeti keelt fonoloogilise [[keeletüpoloogia]] seisukohalt täpsemalt nimetada [[tooniaktsendikeel]]eks, mitte päris [[toonikeel]]eks, milles igal silbil võib olla omaette toon.

==Morfoloogia==

=== Nimisõnad ja asesõnad ===

Nimisõnadel puudub [[grammatiline sugu]], kuigi sugu saab väljenduda leksikaalselt. Nimisõnadel [[arv (keeleteadus)|arvu]]kategooriat ei ole. Inimest tähistavatele [[Definiitsus|definiitsusele]] võidakse lisada [[mitmus]]t väljendav liide ཚོ (''tsho'').

On kirjeldatud kuut käänet: [[absolutiiv]], [[ergatiiv]], [[genitiiv]], [[ablatiiv]], [[komitatiiv]] ja [[obliikvakääne]] (täidab ka [[daativ]]i ja [[lokatiiv]]i funktsioone). On ka teisi käänete käsitlusi. [[klassikaline tiibeti keel|Klassikalise tiibeti keele]] puhul on pakutud näiteks kümmet käänet.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The Classical Tibetan cases and their transcategoriality. – ''Himalayan Linguistics'', 2010.&lt;/ref&gt; Käändeid väljendatakse üldjuhul abisõnadega, mis liituvad tervele nimisõnafraasile, mitte üksikule nimisõnale. Nende järelliidete kuju võib varieeruda tüve lõpphääliku järgi.

Isikulistel asesõnadel on grammatiline arv: neil on [[ainsus]]e, [[kaksus]]e ja [[mitmus]]e vormid. Kaksusevorm moodustatakse liitega གཉིས (''gnyis'') 'kaks', mitmusevorm liitega ཚོ (''tsho''). Asesõnadel võib olla üks kuni kolm [[registri (keeleteadus)|registrit]]: näiteks on esimesel isikul üks vorm ང (''nga''), teise isiku ainsuses aga eristatakse viisakat vormi ཁྱེད་རང (''khyed rang'') ja mitteformaalset vormi ཁྱོད (''khyod'').&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/45A-tib Tibetan (Standard Spoken): Politeness Distinctions in Pronouns |website], WALS Online.&lt;/ref&gt; Kolmanda isiku mitteformaalsetes vormides eristatakse mees- ja naissugu (ཁོ (''kho'') ja མོ (''mo'')), neutraalne vorm on ཁོང (''khong'').

Näitaval asesõnal on kolm kaugusastet: lähedane འདི (''ʼdi'') 'see', keskmine དེ (''de'') 'too' ja kauge ཕ་གི (''pha-gi'') 'too seal kaugel'. Neile saab lisada käändetunnuseid.

===Arvsõnad ja numbrid===
Tiibeti numbrid on [[tiibeti kiri|tiibeti kirjas]] kasutatav numbrisüsteem, mis on üks [[India numbrid|India numbrite]] variante. Seda kasutatakse tiibeti keeles.&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/writing/tibetan.htm Tibetan (བོད་སྐད)], Omniglot.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/language/numbers/tibetan.htm Numbers in Tibetan], Omniglot.&lt;/ref&gt; See on [[kümnendsüsteem]]il põhinev [[positsiooniline arvusüsteem]],&lt;ref name=&quot;TD2003&quot;&gt;Nicolas Tournadre, Sangda Dorje. ''Manual of Standard Tibetan: Language and civilization'', Snow Lion Publications: Ithaca, N.Y. 2003, ISBN 1559391898, lk 131–134.&lt;/ref&gt; mida on kasutatud juba varajastes [[klassikaline tiibeti keel|klassikalise tiibeti keele]] tekstides. Ka [[mongoli numbrid]] on välja töötatud tiibeti numbrite põhjal.&lt;ref&gt;Stephen Chrisomalis. ''Numerical Notation: A Comparative History'', Cambridge University Press 2010 ISBN 9780521878180.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.unicode.org/versions/Unicode10.0.0/ch13.pdf The Unicode® Standard Version 10.0 – Core Specification: South and Central Asia-II], Unicode.org.&lt;/ref&gt;

==== Numbrid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti numbrid
| ༠ || ༡ || ༢ || ༣ || ༤ || ༥ || ༦ || ༧ || ༨ || ༩
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Devanaagari numbrid]]
| ०|| १ || २ || ३ || ४ || ५ || ६ || ७ || ८ || ९
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Bengali numbrid]]
| ০ || ১ || ২ || ৩ || ৪ || ৫ || ৬ || ৭ || ৮ || ৯
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Araabia numbrid]]
| 0 || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9
|}

==== Põhiarvud ja -arvsõnad ====
Erinevalt paljudest teistest [[Ida-Aasia]] keeltest, näiteks [[birma keel]]est, [[hiina keel]]est, [[jaapani keel]]est, [[korea keel]]est ja [[vietnami keel]]est, ei kasutata Lhasa tiibeti keeles loendamisel koos arvsõnadega [[loendussõna|loendussõnu]] ([[klassifikaator (keeleteadus)|klassifikaatoreid]]). Kümnetele järgneb siiski sageli ka tervikut või hulka väljendav sõna, mida kasutatakse mõnikord ka väiksemate arvude järel.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot;&gt;Waddell, de Lacouperie 1911: 920.&lt;/ref&gt;

Teaduslikes ja astroloogilistes teostes tähistatakse arve sümboolsete sõnadega, nagu ka [[sanskriti keel]]es.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon ja hääldus
|-
| 0 || ༠ || ཀླད་ཀོར་ || laykor
|-
| 1 || ༡ || གཅིག་ || chigk [t͡ɕi˥˩]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་ || nyi [ȵiː˥]
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་ || sum [sum˥]
|-
| 4 || ༤ || བཞི་ || shi [ɕi˩˧]
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་ || nga [ŋa˥]
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་ || trug [ʈ͡ʂʰu˩˧˨]
|-
| 7 || ༧ || བདུན་ || dün [tỹ˩˧]
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་ || gyay [cɛː˩˧˨]
|-
| 9 || ༩ || དགུ་ || gu [ku˩˧]
|}

===== Suuremad arvud =====
{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་ || chu
|-
| 11 || ༡༡ || བཅུ་གཅིག་ || chu chigk
|-
| 12 || ༡༢ || བཅུ་གཉིས་ || chu nyi
|-
| 13 || ༡༣ || བཅུ་གསུམ་ || chuk sum
|-
| 14 || ༡༤ || བཅུ་བཞི་ || chu shi
|-
| 15 || ༡༥ || བཅོ་ལྔ་ || cho nga
|-
| 16 || ༡༦ || བཅུ་དྲུག་ || chu druk
|-
| 17 || ༡༧ || བཅུ་བདུན་ || chup dün
|-
| 18 || ༡༨ || བཅོ་བརྒྱད || cho gyay
|-
| 19 || ༡༩ || བཅུ་དགུ་ || chu gu
|-
| 20 || ༢༠ || ཉི་ཤུ་ || nyi shu
|-
| 21 || ༢༡ || ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག || nyi shu tsa chigk
|-
| 30 || ༣༠ || སུམ་ཅུ || sum ju
|-
| 31 || ༣༡ || སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག || sum ju so chigk
|-
| 40 || ༤༠ || བཞི་བཅུ || ship ju
|-
| 41 || ༤༡ || བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག || ship ju shey chigk
|-
| 50 || ༥༠ || ལྔ་བཅུ || ngap ju
|-
| 51 || ༥༡ || ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག || ngap ju nga chigk
|-
| 60 || ༦༠ || དྲུག་ཅུ || trug chu
|-
| 61 || ༦༡ || དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག || trug chu rey chigk
|-
| 70 || ༧༠ || བདུན་ཅུ || dün ju
|-
| 71 || ༧༡ || བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག || dün ju dön chigk
|-
| 80 || ༨༠ || བརྒྱད་ཅུ || gyay ju
|-
| 81 || ༨༡ || བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག || gyay ju gya chigk
|-
| 90 || ༩༠ || དགུ་བཅུ || gup ju
|-
| 91 || ༩༡ || དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག || gup ju go chigk
|-
| 100 || ༡༠༠ || བརྒྱ་ || gya
|-
| 282 || ༢༨༢ || ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས || nyi gya dang gyay ju gya nyi
|-
| 1 000 || ༡༠༠༠ || སྟོང་ || tong
|-
| 3 047 || ༣༠༤༧ || སུམ་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་བཞི་བཅུ་ཞེ་བདུན || sum tong gya mey dang ship ju shey dün
|-
| 10 000 || ༡༠༠༠༠ || ཁྲི་ || thri
|-
| 1 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠ || ས་ཡ་ || sa ya
|-
| 10 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠ || བྱེ་བ་ || che wa
|-
| 100 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠ || དུང་ཕྱུར་ || dung chur
|-
| 1 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ || ther pum
|-
| 10 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ཆེན་པོ་ || ther pum chen po
|-
| 100 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ || thrag trig
|-
| 1 000 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ཆེན་པོ་ || thrag trig chen po
|}

20-st suuremates arvsõnades kasutatakse esimese ja teise numbri ühendamiseks arvsõna osade vahele paigutatavat ühendavat osist. Need osised on iga kümneliste arvu puhul erinevad: 21–29 puhul རྩ (''rtsa''), 31–39 puhul སོ (''so''), 41–49 puhul ཞེ (''zhe''), 51–59 puhul ང (''nga''), 61–69 puhul རེ (''re''), 71–79 puhul དོན (''don''), 81–89 puhul གྱ (''gya'') ja 91–99 puhul གོ (''go''). Kirjas võib རྩ asemel kasutada ka vormi ཉེར. Et iga osis vastab kindlale kümneliste arvule, võib selle abil jätta teise numbri täieliku nimetuse välja ütlemata (näiteks 32 puhul སོ་གཉིས, mitte སུམ་ཅུ་སོ་གཉིས). Nulliga lõppevate numbrite puhul neid osiseid ei kasutata. Lisaks võib numbri lõppemist nulliga rõhutada, lisades lõppu ཐམ་པ (näiteks བཞི་བཅུ་ཐམ་པ ja བརྒྱ་ཐམ་པ). Sajalistega seotud numbripositsioon eraldatakse väiksematest positsioonidest kirjas osisega དང (''dang''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ja', ja kõnes osisega ར (näiteks 282 on ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས või ཉིས་བརྒྱ་ར་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས).&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt; Kui nelja- või enamakohalises numbris on sajaliste positsioonis null, väljendatakse seda sõnaühendiga བརྒྱ་མེད (''brgya med''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ilma sajata' (näiteks ཉིས་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་ཉི་ཤུ་ཉེར་ལྔ). Miljonist (ས་ཡ, ''sa ya'') suuremate järkude nimetusi käsitatakse nimisõnadena ja nende kordajad paigutatakse nimetuse järele.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Arvsõnade 1, 2, 3 ja 10 kirjapilt muutub teiste arvsõnadega liitmisel, sest sellistes ühendites nende hääldus muutub.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Järgnevas tabelis on arvsõnad Wylie transliteratsioonis.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! [[Araabia numbrid|Araabia numbritega]]
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
|-
|གཅིག
|gcig
|1
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག
|nyi shu rtsa gcig
|21
|
|བཞི་བརྒྱ
|bzhi brgya
|400
|-
|གཉིས
|gnyis
|2
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཉིས
|nyi shu rtsa gnyis
|22
|
|ལྔ་བརྒྱ
|lnga brgya
|500
|-
|གསུམ
|gsum
|3
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གསུམ
|nyi shu rtsa gsum
|23
|
|དྲུག་བརྒྱ
|drug brgya
|600
|-
|བཞི
|bzhi
|4
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བཞི
|nyi shu rtsa bzhi
|24
|
|བདུན་བརྒྱ
|bdun brgya
|700
|-
|ལྔ
|lnga
|5
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་ལྔ
|nyi shu rtsa lnga
|25
|
|བརྒྱད་བརྒྱ
|brgyad brgya
|800
|-
|དྲུག
|drug
|6
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དྲུག
|nyi shu rtsa drug
|26
|
|དགུ་བརྒྱ
|dgu brgya
|900
|-
|བདུན
|bdun
|7
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བདུན
|nyi shu rtsa bdun
|27
|
|སྟོང
|stong
|1000
|-
|བརྒྱད
|brgyad
|8
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བརྒྱད
|nyi shu rtsa brgyad
|28
|
|ཁྲི
|khri
|(ühik) 10 000
|-
|དགུ
|dgu
|9
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དགུ
|nyi shu rtsa dgu
|29
|
|
|
|
|-
|བཅུ
|bcu
|10
|
|སུམ་ཅུ
|sum cu
|30
|
|སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག
|sum cu so gcig
|31
|-
|བཅུ་གཅིག
|bcu gcig
|11
|
|བཞི་བཅུ
|bzhi bcu
|40
|
|བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག
|bzhi bcu zhe gcig
|41
|-
|བཅུ་གཉིས
|bcu gnyis
|12
|
|ལྔ་བཅུ
|lnga bcu
|50
|
|ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག
|lnga bcu nga gcig
|51
|-
|བཅུ་གསུམ
|bcu gsum
|13
|
|དྲུག་ཅུ
|drug cu
|60
|
|དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག
|drug cu re gcig
|61
|-
|བཅུ་བཞི
|bcu bzhi
|14
|
|བདུན་ཅུ
|bdun cu
|70
|
|བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག
|bdun cu don gcig
|71
|-
|བཅོ་ལྔ
|bco lnga
|15
|
|བརྒྱད་ཅུ
|brgyad cu
|80
|
|བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག
|brgyad cu gya gcig
|81
|-
|བཅུ་དྲུག
|bcu drug
|16
|
|དགུ་བཅུ
|dgu bcu
|90
|
|དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག
|dgu bcu go gcig
|91
|-
|བཅུ་བདུན
|bcu bdun
|17
|
|བརྒྱ
|brgya
|100
|
|བརྒྱ་དང་གཅིག
|brgya dang gcig
|101
|-
|བཅོ་བརྒྱད
|bco brgyad
|18
|
|བརྒྱ་དང་ལྔ་བཅུ
|brgya dang lnga bcu
|150
|
|
|
|
|-
|བཅུ་དགུ
|bcu dgu
|19
|
|ཉིས་བརྒྱ
|nyis brgya
|200
|
|
|
|
|-
|ཉི་ཤུ
|nyi shu
|20
|
|སུམ་བརྒྱ
|sum brgya
|300
|
|
|
|
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|འབུམ
|'bum
|(ühik) 100 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ས་ཡ
|sa ya
|(ühik) 1 000 000 (miljon)
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|བྱེ་བ
|bye ba
|(ühik) 10 000 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|དུང་ཕྱུར
|dung phyur
|(ühik) 100 000 000&lt;ref&gt;[https://www.lamayeshe.com/article/tibetan-numbers Tibetan Numbers], Lamayeshe.&lt;/ref&gt;
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ཐེར་འབུམ
|ther 'bum
|(ühik) 1 000 000 000 (miljard)
|}

==== Järgarvsõnad ====
[[Järgarvsõna]]d moodustatakse [[põhiarvsõna]]le järelliite པ (''-pa'') lisamisega. Erandiks on järgarvsõna 'esimene', millel on omaette [[lekseem]] དང་པོ (''dang po'').&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne järgarvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 1 || ༡ || དང་པོ་ || dang po [tʰaŋ˩˧ko˥]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་པ་ || nyi pa
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་པ་ || sum pa
|-
| 4 || ༤ || བཞི་པ་ || shi pa
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་པ་ || nga pa
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་པ་ || trug pa
|-
| 7 || ༧ || བདུན་པ་ || dün pa
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་པ་ || gyay pa
|-
| 9 || ༩ || དགུ་པ་ || gu pa
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་པ་ || chu pa
|}

==== Murrud ====
[[Pilt:Tibet 7 half skar.jpg|pisi|7½ [[Tiibeti skar|''skar'']]{{'}}ine postmark. See on ainus teadaolev trükitud näide sümboli ༱ kasutamisest arvu 7,5 tähistamiseks&lt;ref name=&quot;bableStone&quot; /&gt;]]
Tiibeti numbrite mitut kaldkriipsuga varianti on [[Unicode]]'i standardisse lisatud murdarvude tähistamiseks. Unicode'i andmefailide järgi tähistab iga selline märk arvu, mis on ½ võrra väiksem kui arv, mida tähistab sama märk ilma kaldkriipsuta. Nende täpne tähendus ja autentsus on siiski ebaselged ja kasutamisnäiteid on teada väga vähe.&lt;ref name=&quot;bableStone&quot;&gt;[https://www.babelstone.co.uk/Blog/2007/04/numbers-that-dont-add-up-tibetan-half.html Numbers that Don't Add up – Tibetan Half Digits], BabelStone.&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti murrunumbrid
| ༳ || ༪ || ༫ || ༬ || ༭ || ༮ || ༯ || ༰ || ༱ || ༲
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Väärtused (Unicode'i andmefailide järgi)
| -0,5 || 0,5 || 1,5 || 2,5 || 3,5 || 4,5 || 5,5 || 6,5 || 7,5 || 8,5
|}


===Tegusõna===
Tegusõna paikneb alati [[lause]] lõpus. Tegusõnad ei ühildu [[isik (keeleteadus)|isikus]], [[arv (keeleteadus)|arvus]] ega [[grammatiline sugu|soos]]. Samuti puudub [[tegumood|tegumoe]] ([[aktiiv]] ja [[passiiv]]) eristus: tegusõnad on tegumoe suhtes neutraalsed.

Tiibeti tegusõnu saab liigitada [[tahtelisus]]e ja [[valents (keeleteadus)|valentsi]] järgi. Tegusõna tahtelisus mõjutab oluliselt selle [[morfoloogia]]t ja [[süntaks]]it. Tahtelistel tegusõnadel on [[käskiv kõneviis|käskiva kõneviisi]] vormid, mittetahtelistel neid ei ole. Näiteks saab öelda ལྟོས་ཤིག། (''ltos shig'') 'vaata', kuid mitte *མཐོང་ཤིག། (''mthong shig'') 'näe'. Peale selle saavad ainult tahtelised tegusõnad esineda koos [[egofoorilisus|egofoorilise]] [[koopula]]ga ཡིན། (''yin'').&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot;&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, 14, nr 1, lk 93–107. [https://web.archive.org/web/20230505115940/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/saxena1991pathways.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;

Tegusõnad jagunevad ühe- ja kahevalentseteks. Mõned tegusõnad võivad esineda mõlemas tarvituses, näiteks ཆག (''chag'') 'purunema' või 'purustama'. Valents ja tahtelisus mõjutavad seda, millised nimisõnad võivad esineda [[ergatiiv]]is ja millised [[absolutiiv]]is, millel puudub käändelõpp.&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt; Sihilisus ja tahtelisus on teineteisest sõltumatud kategooriad: nii tahteliste kui ka mittetahteliste tegusõnade hulgas leidub nii sihilisi kui ka sihituid tegusõnu.

Tegusõna [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]] mõjutab seda, milliseid tegusõnaliiteid ja lause lõpus paiknevaid abikoopulaid kasutatakse. Lõpetamata aspektis tegusõnu tähistatakse järelliitega གི (''gi'') või selle teisenditega, mis on identsed nimisõnade [[genitiiv]]i lõpuga. Lõpetatud aspektis tegusõnadel seda sufiksit ei kasutata. Kumbki aspektirühm jaguneb omakorda kaheks alamrühmaks: lõpetamata aspekti alla kuuluvad [[tulevik (keeleteadus)|tulevik]] ja [[kestev aspekt|kestev/üldine aspekt]]; lõpetatud aspekti alla kuuluvad [[täisminevik]] ja [[aorist]].&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt;

[[Evidentsiaalsus]] on tiibeti tegusõnade kategooria, mida on palju uuritud.&lt;ref name=&quot;DeLancey_1985&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan Evidentials and the Semantics of Causation. – ''Proceedings of the Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society'', 1985. [https://web.archive.org/web/20230512005542/http://journals.linguisticsociety.org/proceedings/index.php/BLS/article/viewFile/1905/1677 Veebis.]&lt;/ref&gt; See on aidanud märkimisväärselt kaasa evidentsiaalsuse uurimisele eri keeltes.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill, Lauren Gawne. The contribution of Tibetan languages to the study of evidentiality. – ''Evidential Systems of Tibetan Languages'', 2017, ISBN 978-3-11-046018-6 (e-raamat 978-3-11-047374-2), lk 1–40.&lt;/ref&gt; Evidentsiaalsus ja aspekt moodustavad modaalsuste süsteemi, milles modaalsusi eristavad lõpukoopulad. Põhikoopulate süsteemis eristatakse kolme kategooriat: egofooriline (ཡོད ''yod''), sensoorne (འདུག ''ʼdug'') ja faktuaalne (ཡོད་རེད ''yod-red''). Neid kategooriat väljendavad vastavalt samastuskoopulad ཡིན ''yin'', རེད་བཞག ''red-bzhag'' ja རེད ''red''.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37, nr 2, lk 240–262.&lt;/ref&gt; Nicolas Tournadre on eristanud järgmisi modaalsusi:

* väitev modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus, mis väljendab vahetut ohtu
* kogemuslik egofooriline modaalsus
* harjumuslik või üldistav väitev modaalsus
* järelduslik modaalsus
* tahteline egofooriline modaalsus
* tahteline või harjumuslik egofooriline modaalsus
* vastuvõttev egofooriline modaalsus
* tunnistuslik modaalsus

Eristatakse nelja aega (aspektuaal-ajalist vormi) ja kolme evidentsiaalsuskategooriat.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill. ḥdug as a testimonial marker in Classical and Old Tibetan. – ''Himalayan Linguistics'', 2013, 12(1), lk 1–16.&lt;/ref&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
! !! Tulevik !! Olevik !! Minevik !! Täisminevik
|-
! Isiklik ehk egofooriline
| V-gi-yin || V-gi-yod || V-pa-yin / byung || V-yod
|-
! Faktuaalne
| V-gi-red || V-gi-yod-red || V-pa-red || V-yod-red
|-
! Tunnistuslik ehk sensoorne
| – || V-gi-'dug || V-song || V-bzhag
|}

Mõnes käsitluses kasutatakse faktuaalse oleviku ja täismineviku vormides kirjakeelset varianti ''yod-pa-red'', aga tiibeti standardkeeles on see vorm aga omaette, enesekorrektiivse tähendusega.&lt;ref name=&quot;TL2014&quot;&gt;Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37(2), lk 240–262.&lt;/ref&gt;

Kõiki kolme evidentsiaalsuskategooriat saab kasutada kõigi kolme grammatilise isikuga, kuigi varasemates käsitlustes (nn konjunkt/disjunkt-analüüs) seostati isiklikku kategooriat esimese isikuga.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill. Contextual semantics of 'Lhasa' Tibetan evidentials. – ''SKASE Journal of Theoretical Linguistics'', 2013, 10(3), lk 47–54.&lt;/ref&gt; Kategooria valik sõltub siiski kõneleja ligipääsust teabele: näiteks sensoorset ''ʼdug''-i kasutatakse endopaatiliste tunnete (nt nälg, valu) puhul tavaliselt ainult esimese isikuga ja küsimustes valib kõneleja kategooria nii, nagu ta eeldab, et kuulaja vastab (nn ennetusreegel).&lt;ref name=&quot;TL2014&quot; /&gt;

== Süntaks ja sõnajärg ==
Tiibeti keelt on traditsiooniliselt käsitatud [[ergatiiv-absolutiivne keel|ergatiiv-absolutiivse keelena]], kuid hilisemad uurimused näitavad, et tegu on [[pragmaatiline|pragmaatilise ergatiiviga]]: [[ergatiiv]]i käändetunnus võib esineda agendil ja mõnel [[sihitu tegusõna]] alusel, kuid selle kasutamine ei ole kohustuslik ja sõltub semantilistest teguritest (eriti [[agentiivsus]]est ja [[perfektiivsus]]est) ja pragmaatilistest teguritest, eelkõige kontrastist.&lt;ref&gt;Scott DeLancey. &quot;Optional&quot; &quot;Ergativity&quot; in Tibeto-Burman Languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, kd 34, nr 2, lk 9–20.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, kd 14, nr 1, lk 93–107.&lt;/ref&gt; 

[[Sõnajärg]] on üldjoontes [[SOV]]: [[öeldis]] paikneb [[lause]] lõpus. 

[[Nimisõnafraas]]is enamik laiendeid järgneb nimisõnale, [[omastavaline täiend]] aga eelneb sellele:&lt;ref&gt;Matthew S. Dryer. ''Word order in Tibeto-Burman languages''. –  ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2008, kd 31, nr 1, lk 1–83. [https://www.acsu.buffalo.edu/~dryer/DryerTibetoBurmanWordOrder.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;
* omadussõnad paiknevad tiibeti keeles üldjuhul nimisõna järel, välja arvatud juhul, kui omadussõna ja nimisõna on seotud [[genitiiv]]i [[abisõnaga]];
* [[sihitis]]ed ja [[määrsõna]]d paiknevad enne [[tegusõna]], samuti omadussõnad [[öeldistäitelause]]tes;
* [[omastav]]as nimisõna paikneb selle nimisõna ees, mida ta täiendab;
* [[näitav asesõna|näitavad asesõnad]] ja arvsõnad paiknevad selle nimisõna järel, mida nad täiendavad.

Mõnes murdes on laiendite järjekord muutlik: näiteks Shigatse murdes ei ole omadussõna ja nimisõna järjestuses ülekaalus kumbki võimalik järjestus ning [[Dingri murre|Dingri murdes]] võib näitav asesõna paikneda nii nimisõna ees või selle järel.&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/87A-tis Tibetan (Shigatse): Order of Adjective and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/88A-tdi Tibetan (Dingri): Order of Demonstrative and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;

== Registrid ==

Tiibeti keeles on mitu [[registri (keeleteadus)|registrit]], millest enamik on ühised kogu tiibeti keelele laiemas mõttes. 
* ཕལ་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is  ''phal skad'', sõna-sõnalt 'tavakeel') on igapäevane kõnekeel. Traditsiooniliselt peetakse seda kirjanduse loomiseks sobivaks ja väljendit ''phal skad'' kasutatakse sageli halvustavalt, et näidata, et väljend ei sobi kirjalikku teksti.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot;&gt;Birgit Kellner. Vernacular Literacy in Tibet: Present Debates and Historical Beginnings. – Elke Krotz, Stephan Müller, Norbert Kössinger, Pavlína Rychterová (toim). ''Anfangsgeschichten / Origin Stories: Der Beginn volkssprachiger Schriftlichkeit in komparatistischer Perspektive / The Rise of Vernacular Literacy in a Comparative Perspective'' (''MittelalterStudien'', kd 31), Wilhelm Fink 2018, ISBN 978-3-8467-6346-9, lk 381–402. [https://www.fink.de/view/book/edcoll/9783846763469/BP000017.xml Veebis.]/ref&gt;
* ཞེ་ས། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''zhe sa'' 'austav ja lugupidav kõne') on austav keelekasutus, sealhulgas spetsiaalne austav sõnavara. Austusregister on omane kõigile tiibeti keeltele, kuid Lhasa keeles on see eriti arenenud ja tavavormi kõrval eristatakse kahte austusastet, üldist ja kõrgeimat.&lt;ref&gt;Joanna Bialek. Emergence of the honorific register in Tibetic languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2023, kd 46, nr 2, lk 290–327.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Samdrup Tsering, Hiroyuki Suzuki. Honorific register in Mabzhi Tibetan: How Amdo Tibetans use honorific words in their speech community. – ''Kyoto University Linguistic Research'', 2023, kd 42, lk 59–76. [https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/handle/2433/287601 Veebis.]&lt;/ref&gt;
* ཡིག་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''yig skad'', sõna-sõnalt 'kirjakeel') on  kirjanduslik kirjali kkeelekuju, mis hõlmab ka allpool kirjeldatud keelekuju ཆོས་སྐད (''chos skad'').&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;
* ཆོས་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''chos skad'', sõna-sõnalt 'õpetuse keel' või 'religioosne keel') on religioosne kirjakeel, milles on kirjutatud pühakirjad ja muud klassikalised teosed. Tänapäeval kasutatakse seda terminit vahel ka kirjakeele kohta üldiselt.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

Enne Hiina Rahvavabariigi aega eristati tiibeti keeles kolme keelekasutusvormi: esiteks kloostrites kasutatav liturgiline keel (''chos skad''); teiseks õukonnakeel – rangelt normeeritud ''she sa'', mis on tänapäevalgi Lhasa haritud ülemkihi keelekasutuse vorm; kolmandaks &quot;rahvakeel&quot; (''phal skad''), igapäevane kõnekeel, mille arvukad murded on Tiibeti suuruse tõttu sageli vastastikku peaaegu arusaamatud.

Kõrgemates stiiliregistrites kasutatakse rohkesti austavaid nimetusi ja tiitleid. Sageli kasutatavatel sõnadel on eri kujud, millega väljendatakse hierarhilisi erinevusi. Kõigis neis keelekasutusvormides oli puudus tänapäevasest sõnavarast. Alates 1960ndatest hakkasid keeleteadlased välja töötama uustiibeti keelt, mille sõnavara täiendati terminitega, et oleks võimalik õpetada näiteks füüsikat ja keemiat. Ka tänapäeva meedia kasutab seda Lhasa murde põhjal välja töötatud keelevarianti.

Lhasa kõnekeele põhjal on kujunenud tiibetlaste ühiskeel (''spyi skad''), mida kasutatakse nii Hiinas kui ka diasporaas, kuid igapäevases kõnes valitseb endiselt kohalik murre.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

== Uurimislugu ==

18. ja 19. sajandil saabus Tiibetisse mitu lääne keeleteadlast. 

[[Kaputsiinid]] elasid [[Lhasa]]s alates 1719. aastast veerand sajandit. Nende hulgas oli [[Francesco della Penna]], kes sai tuntuks oma täpse Tiibeti kirjeldusega.&lt;ref&gt;Waddell, de_Lacouperie 1911: 920, märkus 1.&lt;/ref&gt; [[Cassiano da Macerata]] saatis kodumaale materjale, mida kasutas [[Rimini]] [[augustiinlased|augustiini]] [[munk]] [[Agostino Antonio Giorgi]]  teoses &quot;[[Alphabetum Tibetanum]]&quot; (Rooma, 1762, 4 köidet). See mahukas ja segaselt koostatud kogumik on kasutatav ka tänapäeval, kuid sellesse tuleb suhtuda väga ettevaatlikult.&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 1.&lt;/ref&gt;

Ungari keeleteadlane [[Sándor Kőrösi Csoma]] (1784–1842) avaldas esimese tiibeti keele ja Euroopa keele vahelise sõnaraamatu, klassikalise tiibeti – inglise sõnaraamatu &quot;Essay Towards a Dictionary, Tibetan and English&quot;.

[[Hernhuutlus|Hernhuutlik]] misjon, mis rajati [[Ladakh]]is 1857. aastal,&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie 1911, 919.&lt;/ref&gt;} oli seotud keeleteadlase [[Heinrich August Jäschke]] tegevusega. Jäschke avaldas teosed &quot;Tibetan Grammar&quot; ja &quot;A Tibetan–English Dictionary&quot;.

[[Peterburi]]s tegutsenud [[Isaac Jacob Schmidt]] avaldas 1839. aastal tiibeti keele grammatika &quot;Grammatik der tibetischen Sprache&quot; ja 1841. aastal tiibeti-saksa sõnaraamatu &quot;Tibetisch-deutsches Wörterbuch&quot;. Juurdepääs mongolikeelsetele allikatele võimaldas tal täiendada oma uurimistulemusi teabega, mida tema eelkäijad ei tundnud. Tema teos &quot;Tibetische Studien&quot; (1851–1868) on väärtuslik dokumentide ja tähelepanekute kogumik.&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 2.&lt;/ref&gt;

Prantsusmaal avaldas [[Philippe Édouard Foucaux]] 1847. aastal tõlke teosest &quot;[[Rgya cher rol pa]]&quot;, mis on &quot;[[Lalitavistara-sūtra]]&quot; tiibetikeelne versioon, ja 1858. aastal tiibeti keele grammatika &quot;Grammaire de la langue tibétaine&quot;.&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 2.&lt;/ref&gt; Tallinnas sündinud Peterburi teadlane [[Franz Anton von Schiefner]] avaldas 1849. aastal tõlkeid ja uurimusi.&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie, 1911, lk 920, märkus 2.&lt;/ref&gt;

[[Columbia ülikool]]is usuteaduse doktorikraadi saanud teadlane, maadeuurija ning [[jooga]] ja [[Tiibeti budism]]i praktiseerija [[Theos Casimir Bernard]] avaldas pärast 1936.–1937. aasta reisi Indiasse ja Tiibetisse 1946. aastal teose &quot;A Simplified Grammar of the Literary Tibetan Language&quot; (1946).

India [[indoloogia|indoloog]] ja keeleteadlane [[Rahul Sankrityayan]] kirjutas hindikeelse tiibeti keele grammatika. Tema teiste tiibeti keelt käsitlevate teoste seas olid &quot;Tibbati Bal-Siksha&quot; (1933), &quot;Pathavali&quot; (3  kd, 1933), &quot;Tibbati Vyakaran&quot; (1933) ja &quot;Tibbat May Budh Dharm&quot; (1948).

Jaapani keeleteadlane [[Kitamura Hajime]] avaldas 1990. aastal Lhasa tiibeti keele grammatika ja sõnaraamatu.&lt;ref&gt;[https://www.book61.co.jp/book.php/N95062現代チベット語分類辞典/北村甫 長野泰彦 著/汲古書院/], 六一書房.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;武内・ 紹人. 書評 北村甫・長野泰彦著『現代チベット語分類辞典』– 言語研究, 1993, nr 104, lk 157–167.&lt;/ref&gt;

== Tekstinäide ==

[[ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon]]i esimene artikkel tiibeti keeles:&lt;ref&gt;[https://www.ohchr.org/en/human-rights/universal-declaration/translations/tibetan Universal Declaration of Human Rights - Tibetan], United Nations.&lt;/ref&gt;

འགྲོ་ བ་ མིའི་ རིགས་ རྒྱུད་ ཡོངས་ ལ་ སྐྱེས་ ཙམ་ ཉིད་ ནས་ ཆེ་ མཐོངས་ དང༌། ཐོབ་ ཐང་ གི་ རང་ དབང་ འདྲ་ མཉམ་ དུ་ ཡོད་ ལ། ཁོང་ ཚོར་ རང་ བྱུང་ གི་ བློ་ རྩལ་ དང་ བསམ་ ཚུལ་ བཟང་ པོ་ འདོན་ པའི་ འོས་ བབས་ ཀྱང་ ཡོད། དེ་ བཞིན་ ཕན་ ཚུན་ གཅིག་ གིས་ གཅིག་ ལ་ བུ་ སྤུན་ གྱི་ འདུ་ ཤེས་ འཛིན་ པའི་ བྱ་ སྤྱོད་ ཀྱང་ ལག་ ལེན་ བསྟར་ དགོས་ པ་ ཡིན།

'' 'gro ba mi'i rigs rgyud yongs la skyes tsam nyid nas che mthongs dang thob thang gi rang dbang 'dra mnyam du yod la khong tshor rang byung gi blo rtsal dang bsam tshul bzang po 'don pa'i 'os babs kyang yod de bzhin phan tshun gcig gis gcig la bu spun gyi 'du shes 'dzin pa'i bya spyod kyang lag len bstar dgos pa yin''

Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim.

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Martine Mazaudon. Les principes de construction du nombre dans les langues tibéto-birmanes. – Jacques François,  (toim). ''La Pluralité'',  Leuven: Peeters, 2002, ISBN 90-429-1295-2, lk 91–119. [http://halshs.archives-ouvertes.fr/docs/00/16/68/91/PDF/numerationTB_SLP.pdf Veebis.]

==Välislingid==
*[https://eki.ee/teatmik/tiibeti-nimed/ Tiibeti nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus

[[Kategooria:Tiibeti-Birma keeled]]
[[Kategooria:Tiibet]]</text>
      <sha1>5xldgd6yhhe5bbhx96gycr67zzc6yfq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260933</id>
      <parentid>7260924</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T11:15:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* Uurimislugu */</comment>
      <origin>7260933</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="69426" sha1="5jiamgr7oebifk19793i6q9zcnjx43e" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib tänapäeva tiibeti kirjakeelest; kesktiibeti, khami ja amdo keele kogumi kohta vaata artiklit   [[Tiibeti keel (koondnimetus)]]}}
{{keeled|nimi=tiibeti keel|originaalnimi བོད་སྐད་། 
 | keelkonnavärv = Hiina-Tiibeti
 | riigid=[[Hiina]]s, [[India]]s
 | rääkijad      = 6  miljonit
 | keelkond      = [[Hiina-Tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;[[Tiibeti-Birma keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;'''tiibeti keel'''
 | riik          = {{PisiLipp|Hiina}} ([[Tiibeti autonoomne piirkond]])
 | keelehoole    = [[Tiibeti Keele Standardimise Komitee]]
 | kood 1        = bo
 | kood 2        = bod (T), tib (B)
 | kood 3        = bod
}}
'''Tiibeti keel''' ehk '''tiibeti kirjakeel'''&lt;ref&gt;Tiibeti keeles kasutatakse nimetusi ལྷ་སའི་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is ''Lha-sa'i skad'', [[THL]]is ''Lhaséké'', [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]{{'}}is ''Lasägä'') 'Lhasa keel' või བོད་སྐད (Wylie ''Bod skad'', THL ''Böké'', ''pinyin'' ''Pögä'') [pʰø̀k˭ɛʔ] 'tiibeti keel' (kasutatakse ka teiste keelekujude kohta).&lt;/ref&gt; on [[kesktiibeti keel]]e [[Lhasa murre|Lhasa murdel]] põhinev [[kirjakeel]]. Lhasa on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomse piirkonna]] pealinn.&lt;ref name=&quot;DeLancey 2017&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan. – [[Graham Thurgood]], Randy J. LaPolla (toim). ''The Sino-Tibetan Languages'', 2. trükk, Routledge: London / New York 2017, ISBN 978-0-367-57045-3, lk 385–403.&lt;/ref&gt; Tiibeti kirjakeelt kasutatakse [[ühiskeel]]ena ka [[tiibeti keel (koondnimetus)|laiemas mõttes tiibeti keel]]e [[murre]]te kõnelejate vahel, sealhulgas eksiilis elavate [[tiibetlased|tiibetlaste]] seas.

Tiibeti autonoomse piirkonna keelemääruse (vastu võetud 1987, muudetud 2002 ja 2019) esimese paragrahvi järgi on tiibeti keel (藏语文) piirkonna üldkasutatav keel ja kiri.&lt;ref&gt;[https://www.fadada.com/article/Basics-009776 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], fadada.com, 6.8.2019.&lt;/ref&gt; [[Human Rights Watch]]i 2020. aasta aruande järgi on &quot;kakskeelse hariduse&quot; poliitika viinud tiibeti keele järkjärgulise asendumiseni [[hiina keel]]ega algkoolide õppekeelena, välja arvatud tiibeti keele tunnid, kusjuures aruande välitööd hõlmasid ainult [[Nagchu vald|Nagchu valla]] maa-asulaid.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threatChina's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt; Hiina Riiginõukogu Informatsioonibüroo 2025. aasta valge raamatu järgi on tiibeti keele õppimise ja kasutamise õigus tagatud, piirkonna rahvakongressi õigusaktid ja valitsuste üldised ametlikud dokumendid avaldatakse nii hiina kui ka tiibeti keeles ning koolides õpetatakse mõlemat keelt.&lt;ref&gt;[https://www.ecns.cn/news/politics/2025-03-28/detail-ihepyqsm2135994.shtml Right to study and use Tibetan language guaranteed: white paper, ECNS (China News Service)], 28.3.2025.&lt;/ref&gt;

Tiibeti keel laiemas mõttes hõlmab  peale kesktiibeti keele ka [[khami keel]]t ja [[amdo keel]]t.&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;&gt;Konchok Gelek. Variation, contact, and change in language: Varieties in Yul shul (northern Khams). – ''International Journal of the Sociology of Language'', 2017, nr 245, lk 91–92.&lt;/ref&gt; Khami keele kõnelejad saavad Lhasa murdest õppimata nii palju aru, et nad saavad algtasemel suhelda, amdo keele kõnelejad ei saa aga Lhasa murdest üldse aru (vt [[vastastikune arusaadavus]]).&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;/&gt; Nii tiibeti kirjakeeles kui ka khami keeles on kujunenud [[toon (keeleteadus)|toon]]id ning sõnaalgulised [[kaashäälikuühend]]id on enamasti lihtsustunud.&lt;ref&gt;Felix Haller. [archive-url=https://web.archive.org/web/20150616073139/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/haller1999brief.pdf A brief comparison of register tone in Central Tibetan and Kham Tibetan.] – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1999, kd=22.&lt;/ref&gt; Sellepärast on need keeled [[klassikaline tiibeti keel|klassikalisest tiibeti keelest]] märkimisväärselt erinevad, eriti võrreldes konservatiivsema amdo keelega.&lt;ref&gt;Charlene Makley, Keith Dede, Kan Hua, QingshanWang. The Amdo Dialect of Labrang. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', kd 22, nr 1, 1999, lk 101. [https://web.archive.org/web/20160305073712/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/makley1999amdo.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;jermay reynolds 2012&quot;&gt;Jermay J. Reynolds. ''Language variation and change in an Amdo Tibetan village: Gender, education and resistance'', doktoritöö, Graduate School of Arts and Sciences of [[Georgetown University]], 2012, lk 19–21.&lt;/ref&gt;

== Ametlik ja sotsiolingvistiline staatus ==

Tiibeti keel on lisaks [[hiina standardkeel]]ele ametlikus kasutuses [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomses piirkonnas]] ja mõnes teises [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] piirkonnas, kus elab tiibetlasi.

[[Gerard A. Postiglione]] märkis 1999. aastal, et tiibetlased on Hiinas üks kõige vähem [[assimileerumine|assimileerunud]] rahvarühmi.&lt;ref&gt;Gerard A. Postiglione. ''China’s National Minority Education. Culture, Schooling, and Development'', Routledge 1999, lk 114.&lt;/ref&gt; 2002. aastal avaldatud Hiina uudisteagentuuri [[Xinhua]] teate kohaselt suhtles Tiibetis 84% tiibetlastest peamiselt tiibeti keeles.&lt;ref name=&quot;chutai&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 中国出台藏语言使用法规], [[Xinhua]]; [http://www.moe.gov.cn/jyb_sy/China_Language/ 国家语言文字工作委员会]&lt;/ref&gt; 

=== Õiguslik staatus ===

[[Hiina põhiseadus|Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus]]e artikli 4 järgi on kõigil rahvustel õigus kasutada ja arendada oma keelt ja kirja. Artiklis 121 on sätestatud, et rahvusliku autonoomiaga piirkondade omavalitsusorganid kasutavad oma ülesannete täitmisel vastavalt asjaomase piirkonna autonoomiaeeskirjadele suuliselt ja kirjalikult selles piirkonnas tavapäraselt kasutatavat keelt või keeli.&lt;ref name=&quot;verf1982&quot;&gt;[http://www.verfassungen.net/rc/verf82.htm Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus], verfassungen.net.&lt;/ref&gt;

1987. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna ajutised eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)&lt;/ref&gt; 1988. aastal kehtestati nende rakendamiseks üksikasjalikud sätted.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)的实施细则&lt;/ref&gt; 2002. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;guiding&quot;&gt;[http://www.xizang.gov.cn/zwgk/xxfb/fgwj/201902/t20190223_61645.html 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], 西藏自治区人民政府, xizang.gov.cn, 24.3.2008.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 西藏文化的保护与发展 – 藏语言文字的学习、使用和发展], Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu informatsioonibüroo, China.com.cn, 25.10.2008.&lt;/ref&gt; Eeskirjade kohaselt pidid valitsemine, kohtud ja haldusasutused ning tänavasildid ja reklaamid olema kakskeelsed.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt;

Tiibeti keele arendamise ja standardimise eest vastutab riiklik tiibeti keele terminoloogia standardimise komitee (tiibeti keeles བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས, hiina keeles 藏语术语标准化工作委员会|t=藏語術語標準化工作委員會). Komitee tegevust käsitlevad muu hulgas järgmised allikad:&lt;ref&gt;བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས}} (toim). བོད་ཀྱི་སྤྱི་སྐད་སྐོར་གྱི་ཆེད་རྩོམ་ཕྱོགས་བསྒྲིགས, Peking, མི་རིགས་དཔེ་སྐྲུན་ཁན / 民族出版社 1999, ISBN 7-105-03018-6;&lt;br /&gt;[https://web.archive.org/web/20070514065425/http://www.china-language.gov.cn/webinfopub/list.asp?id=2307&amp;columnid=139&amp;columnlayer=01380139 全国术语标准化技术委员会少数民族语分技术委员会藏语工作委员会2006年度工作会议在北京召开], 教育部语言文字应用研究所, china-language.gov.cn, 12.1.2007.&lt;br /&gt;|扎雅·洛桑普赤. [https://web.archive.org/web/20070707132828/http://info.tibet.cn/zt2006/zywdccyfz/xsjl/t20060322_101909.htm 藏语专词术语混乱的症结在哪里], China Tibet Information Center, info.tibet.cn, 22.3.2006.&lt;/ref&gt;

=== Kirjaoskus ===

Tiibetlaste [[kirjaoskamatus]]e määr oli [[1990. aasta Hiina rahvaloendus]]e järgi 69,39% (kogu Hiina rahvastikus 22,21%). [[2000. aasta Hiina rahvaloendus]]eks oli see tiibetlaste seas vähenenud 47,55%-ni (Hiina kogurahvastikus 9,08%-ni).&lt;ref&gt;Minglang Zhou. Legislating Literatcy for Linguistic and Ethnic Minorities in Contemporary China. – Anthony J. Liddicoat (toim). ''Language planning and policy: Issues in Language Planning and Literacy'', Multilingual Matters, Clevedon / Tonawanda / North York 2007, lk 102–121, siin lk 117.&lt;/ref&gt;

Tiibeti autonoomsel piirkonnal on 2000., 2010. ja 2020. aasta loenduse järgi olnud Hiina provintside seas kõige madalam kirjaoskuse määr.&lt;ref&gt;[https://www.business-standard.com/article/current-affairs/tibet-has-lowest-literacy-among-all-provinces-in-china-delhi-think-tank-123022600629_1.html Tibet has lowest literacy among all provinces in China: Delhi think tank], Business Standard, 26.2.2023.&lt;/ref&gt;

=== Koolisüsteem ===

==== Tiibet ====

1998. aastal oli tiibeti keel õppekeeleks 98% Tiibeti algkoolidest&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 233.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; ja 92% algkooliõpetajatest olid tiibetlased. Samal ajal õpetati hiina keelt võõrkeelena.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; 2002. aastal oli tiibeti keeles 181 õpikut 16 õppeaine jaoks ja koostatud oli kaheksa loodusteaduste erialaterminoloogia sõnastikku.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; Sellest hoolimata õpetati matemaatikat, füüsikat ja keemiat põhikooli vanemas astmes ja keskkoolis üldjuhul hiina keeles.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Minglang Zhou, Hongkai Sun: ''Language Policy in the People’s Republic of China'', Kluwer 2004, lk 226.&lt;/ref&gt;

2004. aastal pärinesid tiibeti keele ja kirjanduse õpikute (''gaiyig'' སྐད་ཡིག་, 语文 ''yǔwén'') tekstid 47% ulatuses tänapäevasest ja uuemast tiibeti kirjandusest, 29% ulatuses traditsioonilisest tiibeti kirjandusest ja 24% ulatuses hiina keelest tõlgitud tekstidest.&lt;ref&gt;Ellen Bangsbo. ''Teaching and Learning in Tibet. A Review of Research and Policy Publications'', Nordic Institute of Asian Studies 2004, lk 16.&lt;/ref&gt; Tiibeti ülikoolides ja teistes kõrgkoolides oli 1998. aastal õppekeeleks enamasti hiina keel. Erandiks olid tiibeti ajaloo, keele ja kirjanduse ning traditsioonilise tiibeti meditsiiniga seotud õppeained.&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 235.&lt;/ref&gt; Ühe 2005. aasta uurimuse järgi said tiibetlastest üliõpilased õppida humanitaarteadusi tiibeti keeles mõnes Hiina vähemusrahvustele mõeldud kõrgkoolis.&lt;ref&gt;Gerard Postiglione. Ben Jiao, Sonam Gyatso. Education in Rural Tibet: Development, Problems and Adaptations. – ''China: An International Journal'', 2005, kd 3, nr 1, lk 1–23. [https://www.researchgate.net/publication/263867451 Veebis.]&lt;/ref&gt;

Eeskirjade kohaselt pidid [[hiinlased]] Tiibetis õppima ka tiibeti keelt, kuid juba 2006. aastal seda nõuet üldiselt eirati.&lt;ref&gt;June Teufel Dreyer, Barry Sautman (toim). ''Contemporary Tibet. Politics, Development, and Society in a Disputed Region'', M. E. Sharpe 2006, lk 78.&lt;/ref&gt;

===== Hiina keelepoliitika 2020ndatel =====
Alates 2020. aastast on Hiina keelepoliitika vähemuskeelte suhtes muutunud ja hinnangud sellele lahknevad. Hiina valitsuse ametliku seisukoha järgi on tiibeti keele õppimine ja kasutamine seadusega tagatud ning alg- ja keskkoolides õpetatakse nii tiibeti kui ka hiina keelt.&lt;ref name=&quot;whitepaper2023&quot;&gt;[https://english.www.gov.cn/archive/whitepaper/202311/10/content_WS654db703c6d0868f4e8e120d.html CPC Policies on the Governance of Xizang in the New Era: Approach and Achievements], The State Council of the People's Republic of China, 10.11.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi on õigus tiibeti keelt õppida ja kasutada samuti tagatud.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot;&gt;[https://chinadailyhk.com/article/608157 White paper highlights human rights progress in Xizang], Xinhua / China Daily HK, 28.3.2025.&lt;/ref&gt; Inimõiguste organisatsioonid ja tiibeti keele kaitsjad on aga teatanud, et hiina keel on muutunud üha enam peamiseks õppekeeleks.&lt;ref name=&quot;HRW2020&quot;&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threat China's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/04/04/tibet-language-white-paper/ Netizens demand China reinstate Tibetan language use in schools], Radio Free Asia, 4.4.2025.&lt;/ref&gt; [[Radio Free Asia]] andmetel muutus hiina keel 2020. aastal Tiibeti autonoomse piirkonna alg- ja keskkoolide põhiõppekeeleks ning 2023. aastast on ülikooli sisseastumiseksami keeleks ainult hiina keel.&lt;ref&gt;[https://www.tribuneindia.com/news/world/tibetans-call-out-chinas-language-policy-amid-claims-of-cultural-erasure-and-human-rights-violations Tibetans call out China's language policy], Tribune India (ANI), 8.4.2025, viidates RFA-le.&lt;/ref&gt;

2021. aastal kehtestas Hiina haridusministeerium Human Rights Watchi kirjelduse järgi &quot;laste kõne ühtlustamise kava&quot; (''Children's Speech Harmonization plan''), mis näeb ette  [[hiina kirjakeel]]e kasutamise kogu [[alusharidus]]es vähemusrahvuste asualadel. Human Rights Watchi 2026. aasta aruande järgi ei oska ega taha paljud tiibeti lapsed pärast lasteaia lõpetamist tiibeti keelt rääkida, ka mitte perekonnaliikmetega. Lasteaias käimine ei ole Hiinas kohustuslik, kuid Human Rights Watchi andmetel on see tiibetlaste asualadel muutunud praktikas kohustuslikuks, sest linnade algkoolid nõuavad üha sagedamini tõendit lasteaias käimise kohta. Hiina valitsus ei vastanud organisatsiooni kommentaaripärimistele.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2026/05/04/start-with-the-youngest-children/chinas-use-of-preschools-to-integrate-tibetans &quot;Start with the Youngest Children&quot;: China's Use of Preschools to &quot;Integrate&quot; Tibetans], Human Rights Watch, 4.5.2026.&lt;/ref&gt;

[[Tibet Watch]]i andmetel olid 2023. aasta septembriks [[Ngaba ringkond|Ngaba ringkonna]] tiibeti koolides kõik põhiainete õpikud asendatud hiinakeelsetega ja õpetajatel kästi anda kõik tunnid hiina keeles. Tiibeti keel jäi valikaineks. Tiibetikeelseid õpikuid saavad kooli lõpetamiseni edasi kasutada ainult 2021. aastal õppima asunud õpilased.&lt;ref&gt;[https://tibetwatch.org/all-textbooks-in-tibetan-replaced-in-ngaba/ All textbooks in Tibetan replaced in Ngaba], Tibet Watch, 12.10.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta veebruaris teatas Human Rights Watch, et Ida-Tiibetis oli alates 2021. aastast suletud vähemalt viis tiibeti keelt ja kultuuri edendanud kutsekooli.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;&gt;[https://www.hrw.org/news/2025/02/05/chinese-authorities-shutter-schools-eastern-tibet Chinese Authorities Shutter Schools in Eastern Tibet], Human Rights Watch, 5.2.2025.&lt;/ref&gt; Organisatsiooni andmetel õpetatakse riigikoolides tiibeti lapsi algkoolist keskkoolini ainult hiina keeles ja tiibeti keel on eraldi õppeaine, nagu võõrkeel.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;/&gt; Radio Free Asia teatas 2025. aasta jaanuaris ka tiibeti keele eratundide keelust koolivaheajal mitmes tiibetlastega asustatud piirkonnas. Sarnane keeld kehtestati  juba 2021. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/01/02/tibet-china-enforces-restrictions-students/ China places new restrictions on Tibetan students during winter school break], Radio Free Asia, 2.1.2025&lt;/ref&gt; Tibet Watchi andmetel teatas Tiibeti keskadministratsioon 2026. aasta oktoobris, et [[Gologi ringkond|Gologi ringkonnas]] suleti 2026. aasta suvel ja sügisel vähemalt kolm eraõiguslikku tiibeti kooli, sealhulgas orbude kool.&lt;ref&gt;[https://tibetoffice.org/media-press/news/three-more-tibetan-schools-shut-down-in-golog-as-china-tightens-its-grip-on-tibetan-language-education Three More Tibetan Schools Shut Down in Golog as China Tightens Its Grip on Tibetan-Language Education], Central Tibetan Administration, 19.10.2026.&lt;/ref&gt;

2023. aasta veebruaris väitsid kolm ÜRO sõltumatut eksperti, et umbes miljon tiibeti last õpib internaatkoolides, kus õppekeel on hiina keel.&lt;ref&gt;[https://ungeneva.org/en/news-media/news/2023/02/77614/china-tibetan-children-forced-assimilate-independent-rights-experts China: Tibetan children forced to assimilate, independent rights experts fear], UN Geneva, 6.2.2023.&lt;/ref&gt; Hiina ametivõimud vastavad, et lapsi ei sunnita internaatkoolidesse ja paljudes koolides õpetatakse ka tiibeti keelt ja Tiibeti ajalugu.&lt;ref&gt;[https://www.globalsecurity.org/military/library/news/2024/07/mil-240721-rfa01.htm China's controversial boarding school policy for Tibetans explained], RFA, 21.7.2024.&lt;/ref&gt;

12. märtsil 2026 võttis Hiina Rahvakongress vastu &quot;Etnilise ühtsuse ja arengu edendamise seaduse&quot; (poolt 2756, vastu 3, erapooletuid 3) ja see jõustus 1. juulil 2026.&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/world/china/china-set-pass-new-ethnic-minority-law-prioritise-use-mandarin-language-2026-03-12/ China passes new ethnic minority law, prioritises use of Mandarin language], Reuters, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Seaduse järgi vähemuskeeli &quot;austatakse ja kaitstakse&quot;, kuid kui hiina keelt ja vähemuskeeli kasutatakse koos, peab hiina keel olema esikohal. Koolieelikud peavad hiina keelt valdama ja avalikes kohtades peavad hiina märgid olema nähtavamad kui vähemuste kirjad.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot;&gt;[https://rfa.org/english/tibet/2026/07/24/explainer-china-ethnic-unity-law-tibet-uyghur/ Explained: China's 'ethnic unity and progress promotion' law], RFA, 24.7.2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.asianews.it/news-en/What-Xi-Jinpings-new-law-on-ethnic-groups-in-china-says-65025.html What Xi Jinping's new law on ethnic groups in China says], AsiaNews, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Hiina valitsus rõhutab seaduse 15. artiklit, mis kaitseb vähemuste õigust oma keelt õppida ja kasutada, kriitikud aga väidavad, et seadus fikseerib hiina keele ülemvõimu hariduses ning annab juba rakendatud poliitikale õigusliku aluse ja võib tiibeti keele kasutamist hariduses ja avalikus elus veelgi piirata.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot; /&gt;

==== Pagulased Indias ====

India tiibeti koolides oli õppekeeleks kuni 1985. aastani ainult inglise keel. 2006. aastal õpetati mõnes algkoolis esimese viie klassi jooksul osa aineid tiibeti keeles, alates kuuendast klassist aga käis õppetöö ainult inglise keeles. Kõik keskkooliõpikud olid ingliskeelsed.&lt;ref&gt;Dagmar Bernstorff, Hubertus von Welck. ''Exile as Challenge. The Tibetan Diaspora'', Orient Longman 2002, lk 271; Ashild Kolas, Monika P. Thowsen. ''On the Margins of Tibet. Cultural Survival on the Sino-Tibetan Frontier'', University of Washington Press 2006, lk 176; A. Tom Grunfeld. ''The Making of Modern Tibet'', M. E. Sharpe, 1996, lk 179, 198.&lt;/ref&gt; [[Dharamsala]] tiibeti koolides nägi tollane inimressursside arendamise ministeeriumi õppekava ette, et alates põhikooli keskastmest õpetatakse õppeaineid inglise keeles.&lt;ref&gt;Mary Ann Maslak. School as a site of Tibetan ethnic identity construction in India? Results from a content analysis of textbooks and Delphi study of teachers' perspectives. – ''Educational Review'', 2008, kd 60, nr 1, lk 85–106.&lt;/ref&gt;

=== Meedia ===

2000. aastal ilmus Tiibetis kokku 14 tiibetikeelset ajakirja ja 10 päevalehte. Lisaks ilmus Hiina teistes piirkondades käputäis piirkondlikke&lt;ref&gt;Kõige mõjukamate seas olid ༄༅༎སྦྲང་ཆར༎ (&quot;Kevadvihm&quot;) [[Qinghai]]s ja ༄༅༎ཟླ་ཟེར༎ (&quot;Kuuvalgus&quot;) [[Gansu]]s. Vt: Toni Huber. ''Amdo Tibetans in Transition. Society and Culture in the Post-Mao Era''. Brill 2000, lk 40.&lt;/ref&gt; ja üleriigilisi&lt;ref&gt;Nende seas oli Pekingis ilmuv ༄༅༎ཀྲུང་གོའི་བོད་ཀྱི་ཤེས་རིག༎ (&quot;Tibetoloogia Hiinas&quot;).&lt;/ref&gt; tiibetikeelseid ajalehti ja ajakirju.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi ilmus 2024. aasta lõpuks Tiibeti autonoomses piirkonnas tiibeti keeles 17 ajakirja ja 11 ajalehte.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot; /&gt; Tiibeti keeles tegutses arvukalt raadio- ja telejaamu ning tehti kinofilme, sealhulgas Lhasa ja kamba keelevariandis.&lt;ref&gt;Ka [[Radio China International]] edastas saateid nendes keelevariantides: [http://tibetan.chinabroadcast.cn/lhasa.htm tibetan.chinabroadcast.cn] ja [http://tibetan.chinabroadcast.cn/kangba.htm tibetan.chinabroadcast.cn].&lt;/ref&gt; Hiinas andis üheksa kirjastust regulaarselt välja tiibetikeelseid raamatuid. Igal aastal ilmus ligikaudu tuhat nimetust.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;

===Lahkarvamused tiibeti keele ohustatuse üle===

2008. aasta veebruaris toetas Briti parlamendiliige [[Norman Baker]] [[rahvusvaheline emakeelepäev|rahvusvahelise emakeelepäeva]] puhul [[Free Tibet Campaign]]i avaldatud ülevaadet ja nõudmist teha tiibeti keel Tiibeti autonoomse piirkonna ametikeeleks. Ta väitis: &quot;Hiina valitsus ajab teadlikku poliitikat hävitada kõik tiibetlik, sealhulgas tiibetlaste oma keel nende enda kodumaal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120725060858/http://www.freetibet.org/newsmedia/report-reveals-determined-chinese-assault-tibetan-language Report reveals determined Chinese assault on Tibetan language], Free Tibet, 21.2.2008.&lt;/ref&gt; Tibetoloog [[Elliot Sperling]] märkis seevastu, et &quot;teatud piirides püüab [[Hiina Rahvavabariik]] tiibeti kultuuri väljendamist võimaldada&quot; ja  &quot;kogu Tiibeti kiltmaal toimuvat kultuurilist tegevust ei saa ignoreerida&quot;.&lt;ref&gt;Sperling Elliot. Exile and Dissent: The Historical and Cultural Context. – Melissa Harris, Sydney Jones (toim). ''Tibet Since 1950: Silence, Prison, or Exile'',  2000, lk 31–36.&lt;/ref&gt;

2003. aastal seadis [[Barry Sautman]] ajakirjas [[Texas International Law Journal]] kahtluse alla väited tiibeti keele ohustatusest. Ta kirjutas, et ükski paljudest tollastest ohustatud keeli käsitlevatest uuringutest ei pidanud tiibeti keelt ohustatuks ja  tiibetlaste keele säilitamine erines keele kadumisest isegi sellistes lääneriikide kaugemates piirkondades, kus rakendati liberaalset keelepoliitikat. Sautmani sõnul olid väited, et Tiibeti algkoolides õpetati hiina keeles, ekslikud: tiibeti keel oli peamine õppekeel peaaegu kõigis Tiibeti autonoomse piirkonna algkoolides. Ta lisas, et hiina keelt hakati varastes klassides õpetama ainult linnakoolides ning põhjusel, et vähem kui neli tiibetlast kümnest jõudis keskkooli, oli algkool nende kultuurilise kujunemise seisukohalt kõige olulisem.&lt;ref&gt;Barry Sautman. Cultural Genocide and Tibet. – ''Texas International Law Journal'', 2003, 38, nr 2, lk 173–246.&lt;/ref&gt;

==Kiri==
{{Vaata|Tiibeti kiri|Tiibeti punktkiri}}

Tiibeti keelt kirjutatakse ühes [[india kirjad|India kirjadest]]. Selle ajalooliselt konservatiivne kirjaviis kajastab [[vanatiibeti keel]]e häälikusüsteemi ega kajasta piisavalt tänapäeva tiibeti keele hääldust.&lt;ref name=&quot;Britannica&quot;&gt;Tibetan language. – ''Encyclopaedia Britannica''. [https://www.britannica.com/print/article/594982 Veebis.]&lt;/ref&gt; See aitab ühendada [[tiibeti keel (koondnimetus)|tiibetikeelset]] ala ning on abiks ka [[hiina-tiibeti algkeel]]e ja [[vanahiina keel]]e rekonstrueerimisel.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill. ''The Historical Phonology of Tibetan, Burmese, and Chinese'', Cambridge University Press 2019, ISBN 978-1-316-60151-8.&lt;/ref&gt;

Kõige levinum süsteem, mida teadlased kasutavad tiibeti kirjas kirjutatud teksti [[latinisatsioon|latiniseerimiseks]], on [[Wylie transliteratsioon]]. Keeleteadlased kasutavad sageli ka muid, enda tarbeks välja töötatud transliteratsioonisüsteeme. Häälduse ligikaudseks edasiandmiseks on [[Hiina]] ametlik latinisatsioon [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]. Ingliskeelsetes materjalides kasutatakse transkriptsiooni [[THL]].&lt;ref&gt;David Germano, Nicolas Tournadre. [https://web.archive.org/web/20221224035020/https://www.thlib.org/reference/transliteration/#!essay=/thl/phonetics/s/b5 THL Simplified Phonetic Transcription of Standard Tibetan], The Tibetan and Himalayan library, 2003. &lt;/ref&gt; Mõne nime puhul on kasutusel ka ebareeglipärane transkriptsioon, näiteks [[Džomolungma]].

Tiibeti kirja silbi ortograafiline struktuur on (C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;)C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;(C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;)V(C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;).&lt;ref&gt;Nyima Droma, Ellen Bartee. ''A beginning textbook of Lhasa Tibetan'', National Press for Tibetan Studies 2000, lk 9–17.&lt;/ref&gt; Kõik kombinatsioonid ei ole lubatud.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Asukoht
!C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;
!V
!C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;
|-
!Nimetus
|Eesliide
|Ülatäht
|Juurtäht
|Alatäht
|Täishäälik
|Järelliide
|Teine järelliide
|-
!Lubatud tähed
|&lt;big&gt;ག ད བ མ འ&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ར ལ ས&lt;/big&gt;
|mis tahes kaashäälik
|&lt;big&gt;ཡ ར ལ ཝ&lt;/big&gt;
|mis tahes täishäälik
|&lt;big&gt;ག ང ད ན བ མ འ ར ལ ས&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ད ས&lt;/big&gt;
|}

== Fonoloogia ==
[[Silp|Silbi]] ehitus on suhteliselt lihtne.&lt;ref&gt;Lim 2018: 12.&lt;/ref&gt; [[Kaashäälikuühend]]id ei ole lubatud&lt;ref&gt;Denwood 1999: 75.&lt;/ref&gt; ja silbi lõpus võib olla ainult üks kaashäälik.&lt;ref&gt;Denwood 1999: 71.&lt;/ref&gt; Zhangi (2024) kirjelduse järgi on tüüpilise silbi ehitus (C)V(ː)(C)(C), kusjuures [[silbilõpp|silbilõpus]] võib [[sonorant|sonorandile]] järgneda ka /ʔ/.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot;&gt;Zhang Yubin. Central Tibetan (Lhasa). – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2025, 54, lk 788–810, [https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-the-international-phonetic-association/article/central-tibetan-lhasa/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5 Veebis.]&lt;/ref&gt; Sõna sees võivad esineda &quot;fossiilsed konsonandid&quot;: need on klassikalise tiibeti keele keeruliste silbialguliste kaashäälikuühendite tänapäevased refleksid, mis ei hääldu üksiku [[morfeem]]i puhul, kuid häälduvad liitsõnas.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; Täishäälikud võivad olla lühikesed või pikad ja [[täishääliku pikkus|pikad täishäälikud]] võivad lisaks olla [[nasaalvokaal|nasaliseeritud]].&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 272.&lt;/ref&gt; [[Vokaalharmoonia]] esineb kahesilbilistes sõnades ja [[finiitne tegusõnavorm|finiitsetes tegusõnavormides]].&lt;ref&gt;Chang, Chang 1968.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 271.&lt;/ref&gt; Zhangi (2024) järgi on see täishääliku kõrguse tõusu harmoonia, kus kõrged täishäälikud tõstavad külgnevate silpide madalamaid täishäälikuid; regressiivne harmoonia on järjekindel, progressiivne aga mitte.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;

[[toon (keeleteadus)|Toonid]] on tähendust eristavad. Eristatakse vähemalt kahte [[toonifoneem]]i.{{sfn|Lim|2018|p=28}} Kuigi Hiina keeleteadlased eelistavad nelja tooni analüüsi,&lt;ref&gt;Lim 2018: 34&lt;/ref&gt; leiab [[Scott DeLancey|DeLancey]] (2003), et langev toon ja sõnalõpuline [k] või [ʔ] on [[kontrastne jaotussuhe|kontrastses jaotussuhtes]]. Sellepärast ta räägib kas kõrge või madala tooniga silpidest.&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 272.&lt;/ref&gt;

=== Kaashäälikud ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Konsonant]][[foneem]]id
!
! [[Labiaal]]id
! [[Alveolaar]]id
! [[Retrofleks]]id
! [[Alveopalataal]]id
! [[Palataliseeritud velaar]]id
! [[Velaar]]id
! [[Glotaal]]id
|-
! [[Nasaal]]id
| /m/
| /n/
|
| /ɲ/
|
| /ŋ/
|
|-
! [[Klusiil]]id
| /pʰ/ /p/
| /tʰ/ /t/
|
|
| /kʲʰ/ /kʲ/
| /kʰ/ /k/
| /ʔ/
|-
! [[Afrikaat|Afrikaadid]]
|
| /tsʰ/ /ts/
| /tʂʰ/ /tʂ/
| /tɕʰ/ /tɕ/
|
|
|
|-
! [[Frikatiiv]]id
|
| /s/
| /ʂ/
| /ɕ/
|
|
| /h/
|-
! [[Poolvokaal]]id
| /w/
| /ɹ/
|
| /j/
|
|
|
|-
! [[Lateraal]]id
|
| /l̥/ /l/
|
|
|
|
|
|}

# Klusiilidel ja afrikaatidel on eristus [[aspiratsioon]]i järgi. Zhangi (2024) andmetel võivad aspireeritud klusiilid ja afrikaadid kahesilbilise sõna teises silbis aspiratsiooni  kaotada ning nii aspireeritud kui ka aspireerimata klusiilid võivad vokaalidevahelises positsioonis heliliseks muutuda.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; Mõnede varasemate kirjelduste järgi muutuvad madala tooni korral aspireerimata klusiilid ja afrikaadid helilisteks ning aspireeritud klusiilid ja afrikaadid kaotavad osa aspiratsioonist, nii et nende erinevus põhineb peamiselt helilisusel. Lhasa kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvate kõnelejate murdes madala tooni korral helilisi klusiile ja afrikaate ei kasutata.
# Poolvokaalil /ɹ/ on neli hääldusvarianti: [ɹ], [ʐ], [ɾ] ja [r]. Varasemates uurimustes on oletatud ka helitut poolvokaali, näiteks [ɹ̥] (Dawson 1980b; Sprigg 1954; Tournadre, Dorje 2003). Zhangi (2024) andmetes selle hääliku olemasolu kohta selgeid tõendeid ei ole. Mõnes Lhasa või kesktiibeti keele variandis võib see olla foneemi /ʂ/ variant.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;
# Zhangi (2024) kirjelduses esinevad silbi lõpus konsonantfoneemid /p/, /ʔ/, /m/, /ŋ/, /ɹ/ ja /l/. Varasemates kirjeldustes loetakse silbilõpuliseks ka foneemi /k/, mida sõna lõpus ei hääldata, välja arvatud väga formaalses kõnes. Klassikalise tiibeti keele sõnalõpuline /n/ on samuti säilinud, kuid tänapäevases häälduses väljendub see tavaliselt eelneva täishääliku nasalisatsioonina, mitte eraldi konstandina. Kõnekeeles jäävad silbilõpulised /ɹ/ ja /l/ sageli hääldamata ja väljenduvad eelneva täishääliku pikenemisena. Ka /ŋ/ ja /ʔ/ võivad redutseeruda, kusjuures vokaal pikeneb (foneemi /ŋ/ puhul ka nasaliseerub).&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; [[Larüngaalklusiil]] /ʔ/ esineb silbi lõpus ja vastab klassikalise tiibeti keele silbilõpuhäälikutele /s/, /t/ või /k/, mis on hiljem kadunud. Näiteks Tiibeti endanimetus oli klassikalises tiibeti keeles ''Bod'', kuid nüüd hääldatakse seda [pʰø̀ʔ].

=== Täishäälikud ===
Täishäälikuid on kirjeldatud ja iseloomustatud mitut moodi. Nende uurimine jätkub.&lt;ref name=&quot;Gong_2020&quot;&gt;Gong Xun. How many vowels are there in Lhasa Tibetan? – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2020, 43, nr 2, lk 225–254.&lt;/ref&gt;

Tournadre ja Sangda Dorje eristavad kaheksat täishäälikut:&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003, lk 35.&lt;/ref&gt;

{| class=wikitable style=text-align:center
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Vokaal]][[foneem]]id !
! [[Eesvokaal]]id
! [[Keskvokaal]]id
! [[Tagavokaal]]id
|-
! [[Kõrge vokaal|Kõrged]]
| /i/ /y/
|
| /u/
|-
! [[Keskkõrge vokaal|Keskkõrged]]
| /e/ /ø/
|
| /o/
|-
! [[Keskmadal vokaal|Keskmadalad]]
| /ɛ/
|
|
|-
! [[Madal vokaal|Madalad]]
|
| /a/
|
|}

Zhangi (2024) järgi on kaheksa lühikest täishäälikut /i, e, ɛ, y, ø, u, o, a/ üldtunnustatud.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;

Mõnikord kirjeldatakse veel kolme täishäälikut, mida peetakse oluliselt erinevaks: [ʌ] või [ə], mis on tavaliselt foneemi /a/ [[allofoon]]; [ɔ], mis on tavaliselt foneemi /o/ allofoon; ja [ɛ̈] (ümardamata tsentraliseerunud keskvokaal), mis on tavaliselt foneemi /e/ allofoon. Need häälikud esinevad tavaliselt [[kinnine silp|kinnistes silpides]]. Et tiibeti keeles ei ole lubatud [[geminaat|geminaadid]], siis mõnikord lõpeb silp sama häälikuga, millega algab järgmine silp. Siis hääldatakse esimest silpi [[lahtine silp|lahtise silbina]], kuid selles säilib kinnisele silbile iseloomulik täishäälik. Näiteks ཞབས ''zhabs'' 'jalg' hääldatakse [ɕʌp] ja པད ''pad'' (laen sanskriti sõnast ''padma'', '[[india lootos]]') hääldatakse [pɛʔ], kuid liitsõna ཞབས་པད ''zhabs pad'' (&quot;lootosejalg&quot;, 'minister') hääldatakse [ɕʌpɛʔ]. See võib tekitada [[minimaalpaar]]e, milles eristuvad häälikud, mis muudes olukordades on allofoonid.

Mõned uurijad (Dawson 1980a, 1980b; Gong 2020) postuleerivad veel vokaale /ɪ, ʊ, ɔ, ə/ ja analüüsivad süsteemi kahe komplektina: kitsendatud (RTR) ja kitsendamata (ATR) vokaalid. Zhangi (2024) andmed seda analüüsi täielikult ei toeta: tema kõnelejatel esinevad [ɪ] ja [ʊ] ainult allofoonidena (näiteks enne silbilõpu foneemi /ɹ/),aga silbisulandumisest tekkinud [ɔ] ja [ə] paistavad olevat kontrastsemad, kuid peamiselt kõnekeeles.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;

Allikad lahknevad selles, kas häälikud [ɛ̈] (foneemist /e/ kinnises silbis) ja [ɛ] (foneemist /a/ [[metafoonia]] tõttu) on erinevad või sisuliselt identsed.

Foneemne täishäälikupikkus esineb piiratud juhtudel. Klassikalise tiibeti keele järelliidete, tavaliselt ''{{'}}i'' (འི་) sulandumine sõna lõpus tekitab pika täishääliku. [[Foneetiline transkriptsioon|Foneetilistes transkriptsioonides]] jäetakse see tunnus mõnikord märkimata. Tavalises kõnehäälduses asendatakse silbi lõpus esinevad häälikud [r] ja [l] sageli samuti täishääliku pikendamisega.

Täishäälikutel /i/, /y/, /e/, /ø/ ja /ɛ/ on nasaliseeritud vasted /ĩ/, /ỹ/, /ẽ/, /ø̃/ ja /ɛ̃/.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 55.&lt;/ref&gt; Ajalooliselt tulevad need vastavalt ühenditest /in/, /un/, /en/, /on/ ja /an/. Neid märgitakse ka kirjas. Ühendite /un/, /on/ ja /an/ kvaliteet on muutunud, sest ajalooline /n/ põhjust kesktiibeti keele Wü harus koos kõigi teiste sõnalõpuliste [[koronaal]]idega [[umlaut|umlaudi]] tüüpi muutuse.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 56.&lt;/ref&gt; Mõnel ebatavalisel juhul võivad nasaliseeruda ka häälikud /a/, /u/ ja /o/.

=== Toonid ===
Lhasa murret kirjeldatakse tavaliselt kahetoonilisena: eristatakse kõrget ja madalat tooni. (Zhangi (2024) järgi on kahe leksikaalse tooni olemasolus üldine üksmeel; nelja-, kuue- ja kaheksatoonilised kirjeldused arvestavad lisaks kontuuri ja pikkust.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;) Ühesilbilistes sõnades võib kumbki toon esineda siiski kahe erineva kontuuriga. Kõrge toon võib olla kas tasane või langev ja madal toon kas tõusev või tõusev-langev. Viimase puhul tõuseb toon keskmisele kõrgusele ja langeb uuesti. Kontuur sõltub suuresti [[silbiriim]]i tüübist: langev ja tõusev-langev kontuur kaasnevad silbilõpulise /p/ või /ʔ/-ga.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; Tavaliselt piisab kahe tooni eristamisest, sest minimaalpaare, mis erinevad ainult toonikontuuri poolest, on väga vähe. See erinevus esineb ainult mõnes sõnas, mis lõpevad häälikuga [m] või [ŋ]. Näiteks sõna ''kham'' (ཁམ, 'tükk') hääldatakse [kʰám] kõrge tasase tooniga, sõna ''Khams'' (ཁམས་, '[[Kham]]') hääldatakse [kʰâm] kõrge langeva tooniga.&lt;ref name=&quot;g447&quot;&gt;P. Strazny. ''Encyclopedia of Linguistics'', Taylor &amp; Francis 2013, ISBN 978-1-135-45522-4, lk 1105.&lt;/ref&gt;

Mitmesilbilistes sõnades eristab toon tähendust peamiselt esimeses silbis. Zhangi (2024) järgi on Lhasa murdel mallipõhine sõnatoonisüsteem, milles kahesilbiliste sõnade mallid on HH, LH ja LL ning kõrge ja madala tooni vastandus on tavaliselt kontrastne ainult esimeses silbis.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; Sellepärast võiks tiibeti keelt fonoloogilise [[keeletüpoloogia]] seisukohalt täpsemalt nimetada [[tooniaktsendikeel]]eks, mitte päris [[toonikeel]]eks, milles igal silbil võib olla omaette toon.

==Morfoloogia==

=== Nimisõnad ja asesõnad ===

Nimisõnadel puudub [[grammatiline sugu]], kuigi sugu saab väljenduda leksikaalselt. Nimisõnadel [[arv (keeleteadus)|arvu]]kategooriat ei ole. Inimest tähistavatele [[Definiitsus|definiitsusele]] võidakse lisada [[mitmus]]t väljendav liide ཚོ (''tsho'').

On kirjeldatud kuut käänet: [[absolutiiv]], [[ergatiiv]], [[genitiiv]], [[ablatiiv]], [[komitatiiv]] ja [[obliikvakääne]] (täidab ka [[daativ]]i ja [[lokatiiv]]i funktsioone). On ka teisi käänete käsitlusi. [[klassikaline tiibeti keel|Klassikalise tiibeti keele]] puhul on pakutud näiteks kümmet käänet.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The Classical Tibetan cases and their transcategoriality. – ''Himalayan Linguistics'', 2010.&lt;/ref&gt; Käändeid väljendatakse üldjuhul abisõnadega, mis liituvad tervele nimisõnafraasile, mitte üksikule nimisõnale. Nende järelliidete kuju võib varieeruda tüve lõpphääliku järgi.

Isikulistel asesõnadel on grammatiline arv: neil on [[ainsus]]e, [[kaksus]]e ja [[mitmus]]e vormid. Kaksusevorm moodustatakse liitega གཉིས (''gnyis'') 'kaks', mitmusevorm liitega ཚོ (''tsho''). Asesõnadel võib olla üks kuni kolm [[registri (keeleteadus)|registrit]]: näiteks on esimesel isikul üks vorm ང (''nga''), teise isiku ainsuses aga eristatakse viisakat vormi ཁྱེད་རང (''khyed rang'') ja mitteformaalset vormi ཁྱོད (''khyod'').&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/45A-tib Tibetan (Standard Spoken): Politeness Distinctions in Pronouns |website], WALS Online.&lt;/ref&gt; Kolmanda isiku mitteformaalsetes vormides eristatakse mees- ja naissugu (ཁོ (''kho'') ja མོ (''mo'')), neutraalne vorm on ཁོང (''khong'').

Näitaval asesõnal on kolm kaugusastet: lähedane འདི (''ʼdi'') 'see', keskmine དེ (''de'') 'too' ja kauge ཕ་གི (''pha-gi'') 'too seal kaugel'. Neile saab lisada käändetunnuseid.

===Arvsõnad ja numbrid===
Tiibeti numbrid on [[tiibeti kiri|tiibeti kirjas]] kasutatav numbrisüsteem, mis on üks [[India numbrid|India numbrite]] variante. Seda kasutatakse tiibeti keeles.&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/writing/tibetan.htm Tibetan (བོད་སྐད)], Omniglot.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/language/numbers/tibetan.htm Numbers in Tibetan], Omniglot.&lt;/ref&gt; See on [[kümnendsüsteem]]il põhinev [[positsiooniline arvusüsteem]],&lt;ref name=&quot;TD2003&quot;&gt;Nicolas Tournadre, Sangda Dorje. ''Manual of Standard Tibetan: Language and civilization'', Snow Lion Publications: Ithaca, N.Y. 2003, ISBN 1559391898, lk 131–134.&lt;/ref&gt; mida on kasutatud juba varajastes [[klassikaline tiibeti keel|klassikalise tiibeti keele]] tekstides. Ka [[mongoli numbrid]] on välja töötatud tiibeti numbrite põhjal.&lt;ref&gt;Stephen Chrisomalis. ''Numerical Notation: A Comparative History'', Cambridge University Press 2010 ISBN 9780521878180.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.unicode.org/versions/Unicode10.0.0/ch13.pdf The Unicode® Standard Version 10.0 – Core Specification: South and Central Asia-II], Unicode.org.&lt;/ref&gt;

==== Numbrid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti numbrid
| ༠ || ༡ || ༢ || ༣ || ༤ || ༥ || ༦ || ༧ || ༨ || ༩
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Devanaagari numbrid]]
| ०|| १ || २ || ३ || ४ || ५ || ६ || ७ || ८ || ९
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Bengali numbrid]]
| ০ || ১ || ২ || ৩ || ৪ || ৫ || ৬ || ৭ || ৮ || ৯
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Araabia numbrid]]
| 0 || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9
|}

==== Põhiarvud ja -arvsõnad ====
Erinevalt paljudest teistest [[Ida-Aasia]] keeltest, näiteks [[birma keel]]est, [[hiina keel]]est, [[jaapani keel]]est, [[korea keel]]est ja [[vietnami keel]]est, ei kasutata Lhasa tiibeti keeles loendamisel koos arvsõnadega [[loendussõna|loendussõnu]] ([[klassifikaator (keeleteadus)|klassifikaatoreid]]). Kümnetele järgneb siiski sageli ka tervikut või hulka väljendav sõna, mida kasutatakse mõnikord ka väiksemate arvude järel.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot;&gt;Waddell, de Lacouperie 1911: 920.&lt;/ref&gt;

Teaduslikes ja astroloogilistes teostes tähistatakse arve sümboolsete sõnadega, nagu ka [[sanskriti keel]]es.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon ja hääldus
|-
| 0 || ༠ || ཀླད་ཀོར་ || laykor
|-
| 1 || ༡ || གཅིག་ || chigk [t͡ɕi˥˩]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་ || nyi [ȵiː˥]
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་ || sum [sum˥]
|-
| 4 || ༤ || བཞི་ || shi [ɕi˩˧]
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་ || nga [ŋa˥]
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་ || trug [ʈ͡ʂʰu˩˧˨]
|-
| 7 || ༧ || བདུན་ || dün [tỹ˩˧]
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་ || gyay [cɛː˩˧˨]
|-
| 9 || ༩ || དགུ་ || gu [ku˩˧]
|}

===== Suuremad arvud =====
{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་ || chu
|-
| 11 || ༡༡ || བཅུ་གཅིག་ || chu chigk
|-
| 12 || ༡༢ || བཅུ་གཉིས་ || chu nyi
|-
| 13 || ༡༣ || བཅུ་གསུམ་ || chuk sum
|-
| 14 || ༡༤ || བཅུ་བཞི་ || chu shi
|-
| 15 || ༡༥ || བཅོ་ལྔ་ || cho nga
|-
| 16 || ༡༦ || བཅུ་དྲུག་ || chu druk
|-
| 17 || ༡༧ || བཅུ་བདུན་ || chup dün
|-
| 18 || ༡༨ || བཅོ་བརྒྱད || cho gyay
|-
| 19 || ༡༩ || བཅུ་དགུ་ || chu gu
|-
| 20 || ༢༠ || ཉི་ཤུ་ || nyi shu
|-
| 21 || ༢༡ || ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག || nyi shu tsa chigk
|-
| 30 || ༣༠ || སུམ་ཅུ || sum ju
|-
| 31 || ༣༡ || སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག || sum ju so chigk
|-
| 40 || ༤༠ || བཞི་བཅུ || ship ju
|-
| 41 || ༤༡ || བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག || ship ju shey chigk
|-
| 50 || ༥༠ || ལྔ་བཅུ || ngap ju
|-
| 51 || ༥༡ || ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག || ngap ju nga chigk
|-
| 60 || ༦༠ || དྲུག་ཅུ || trug chu
|-
| 61 || ༦༡ || དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག || trug chu rey chigk
|-
| 70 || ༧༠ || བདུན་ཅུ || dün ju
|-
| 71 || ༧༡ || བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག || dün ju dön chigk
|-
| 80 || ༨༠ || བརྒྱད་ཅུ || gyay ju
|-
| 81 || ༨༡ || བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག || gyay ju gya chigk
|-
| 90 || ༩༠ || དགུ་བཅུ || gup ju
|-
| 91 || ༩༡ || དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག || gup ju go chigk
|-
| 100 || ༡༠༠ || བརྒྱ་ || gya
|-
| 282 || ༢༨༢ || ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས || nyi gya dang gyay ju gya nyi
|-
| 1 000 || ༡༠༠༠ || སྟོང་ || tong
|-
| 3 047 || ༣༠༤༧ || སུམ་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་བཞི་བཅུ་ཞེ་བདུན || sum tong gya mey dang ship ju shey dün
|-
| 10 000 || ༡༠༠༠༠ || ཁྲི་ || thri
|-
| 1 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠ || ས་ཡ་ || sa ya
|-
| 10 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠ || བྱེ་བ་ || che wa
|-
| 100 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠ || དུང་ཕྱུར་ || dung chur
|-
| 1 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ || ther pum
|-
| 10 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ཆེན་པོ་ || ther pum chen po
|-
| 100 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ || thrag trig
|-
| 1 000 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ཆེན་པོ་ || thrag trig chen po
|}

20-st suuremates arvsõnades kasutatakse esimese ja teise numbri ühendamiseks arvsõna osade vahele paigutatavat ühendavat osist. Need osised on iga kümneliste arvu puhul erinevad: 21–29 puhul རྩ (''rtsa''), 31–39 puhul སོ (''so''), 41–49 puhul ཞེ (''zhe''), 51–59 puhul ང (''nga''), 61–69 puhul རེ (''re''), 71–79 puhul དོན (''don''), 81–89 puhul གྱ (''gya'') ja 91–99 puhul གོ (''go''). Kirjas võib རྩ asemel kasutada ka vormi ཉེར. Et iga osis vastab kindlale kümneliste arvule, võib selle abil jätta teise numbri täieliku nimetuse välja ütlemata (näiteks 32 puhul སོ་གཉིས, mitte སུམ་ཅུ་སོ་གཉིས). Nulliga lõppevate numbrite puhul neid osiseid ei kasutata. Lisaks võib numbri lõppemist nulliga rõhutada, lisades lõppu ཐམ་པ (näiteks བཞི་བཅུ་ཐམ་པ ja བརྒྱ་ཐམ་པ). Sajalistega seotud numbripositsioon eraldatakse väiksematest positsioonidest kirjas osisega དང (''dang''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ja', ja kõnes osisega ར (näiteks 282 on ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས või ཉིས་བརྒྱ་ར་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས).&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt; Kui nelja- või enamakohalises numbris on sajaliste positsioonis null, väljendatakse seda sõnaühendiga བརྒྱ་མེད (''brgya med''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ilma sajata' (näiteks ཉིས་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་ཉི་ཤུ་ཉེར་ལྔ). Miljonist (ས་ཡ, ''sa ya'') suuremate järkude nimetusi käsitatakse nimisõnadena ja nende kordajad paigutatakse nimetuse järele.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Arvsõnade 1, 2, 3 ja 10 kirjapilt muutub teiste arvsõnadega liitmisel, sest sellistes ühendites nende hääldus muutub.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Järgnevas tabelis on arvsõnad Wylie transliteratsioonis.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! [[Araabia numbrid|Araabia numbritega]]
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
|-
|གཅིག
|gcig
|1
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག
|nyi shu rtsa gcig
|21
|
|བཞི་བརྒྱ
|bzhi brgya
|400
|-
|གཉིས
|gnyis
|2
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཉིས
|nyi shu rtsa gnyis
|22
|
|ལྔ་བརྒྱ
|lnga brgya
|500
|-
|གསུམ
|gsum
|3
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གསུམ
|nyi shu rtsa gsum
|23
|
|དྲུག་བརྒྱ
|drug brgya
|600
|-
|བཞི
|bzhi
|4
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བཞི
|nyi shu rtsa bzhi
|24
|
|བདུན་བརྒྱ
|bdun brgya
|700
|-
|ལྔ
|lnga
|5
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་ལྔ
|nyi shu rtsa lnga
|25
|
|བརྒྱད་བརྒྱ
|brgyad brgya
|800
|-
|དྲུག
|drug
|6
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དྲུག
|nyi shu rtsa drug
|26
|
|དགུ་བརྒྱ
|dgu brgya
|900
|-
|བདུན
|bdun
|7
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བདུན
|nyi shu rtsa bdun
|27
|
|སྟོང
|stong
|1000
|-
|བརྒྱད
|brgyad
|8
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བརྒྱད
|nyi shu rtsa brgyad
|28
|
|ཁྲི
|khri
|(ühik) 10 000
|-
|དགུ
|dgu
|9
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དགུ
|nyi shu rtsa dgu
|29
|
|
|
|
|-
|བཅུ
|bcu
|10
|
|སུམ་ཅུ
|sum cu
|30
|
|སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག
|sum cu so gcig
|31
|-
|བཅུ་གཅིག
|bcu gcig
|11
|
|བཞི་བཅུ
|bzhi bcu
|40
|
|བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག
|bzhi bcu zhe gcig
|41
|-
|བཅུ་གཉིས
|bcu gnyis
|12
|
|ལྔ་བཅུ
|lnga bcu
|50
|
|ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག
|lnga bcu nga gcig
|51
|-
|བཅུ་གསུམ
|bcu gsum
|13
|
|དྲུག་ཅུ
|drug cu
|60
|
|དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག
|drug cu re gcig
|61
|-
|བཅུ་བཞི
|bcu bzhi
|14
|
|བདུན་ཅུ
|bdun cu
|70
|
|བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག
|bdun cu don gcig
|71
|-
|བཅོ་ལྔ
|bco lnga
|15
|
|བརྒྱད་ཅུ
|brgyad cu
|80
|
|བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག
|brgyad cu gya gcig
|81
|-
|བཅུ་དྲུག
|bcu drug
|16
|
|དགུ་བཅུ
|dgu bcu
|90
|
|དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག
|dgu bcu go gcig
|91
|-
|བཅུ་བདུན
|bcu bdun
|17
|
|བརྒྱ
|brgya
|100
|
|བརྒྱ་དང་གཅིག
|brgya dang gcig
|101
|-
|བཅོ་བརྒྱད
|bco brgyad
|18
|
|བརྒྱ་དང་ལྔ་བཅུ
|brgya dang lnga bcu
|150
|
|
|
|
|-
|བཅུ་དགུ
|bcu dgu
|19
|
|ཉིས་བརྒྱ
|nyis brgya
|200
|
|
|
|
|-
|ཉི་ཤུ
|nyi shu
|20
|
|སུམ་བརྒྱ
|sum brgya
|300
|
|
|
|
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|འབུམ
|'bum
|(ühik) 100 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ས་ཡ
|sa ya
|(ühik) 1 000 000 (miljon)
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|བྱེ་བ
|bye ba
|(ühik) 10 000 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|དུང་ཕྱུར
|dung phyur
|(ühik) 100 000 000&lt;ref&gt;[https://www.lamayeshe.com/article/tibetan-numbers Tibetan Numbers], Lamayeshe.&lt;/ref&gt;
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ཐེར་འབུམ
|ther 'bum
|(ühik) 1 000 000 000 (miljard)
|}

==== Järgarvsõnad ====
[[Järgarvsõna]]d moodustatakse [[põhiarvsõna]]le järelliite པ (''-pa'') lisamisega. Erandiks on järgarvsõna 'esimene', millel on omaette [[lekseem]] དང་པོ (''dang po'').&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne järgarvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 1 || ༡ || དང་པོ་ || dang po [tʰaŋ˩˧ko˥]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་པ་ || nyi pa
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་པ་ || sum pa
|-
| 4 || ༤ || བཞི་པ་ || shi pa
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་པ་ || nga pa
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་པ་ || trug pa
|-
| 7 || ༧ || བདུན་པ་ || dün pa
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་པ་ || gyay pa
|-
| 9 || ༩ || དགུ་པ་ || gu pa
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་པ་ || chu pa
|}

==== Murrud ====
[[Pilt:Tibet 7 half skar.jpg|pisi|7½ [[Tiibeti skar|''skar'']]{{'}}ine postmark. See on ainus teadaolev trükitud näide sümboli ༱ kasutamisest arvu 7,5 tähistamiseks&lt;ref name=&quot;bableStone&quot; /&gt;]]
Tiibeti numbrite mitut kaldkriipsuga varianti on [[Unicode]]'i standardisse lisatud murdarvude tähistamiseks. Unicode'i andmefailide järgi tähistab iga selline märk arvu, mis on ½ võrra väiksem kui arv, mida tähistab sama märk ilma kaldkriipsuta. Nende täpne tähendus ja autentsus on siiski ebaselged ja kasutamisnäiteid on teada väga vähe.&lt;ref name=&quot;bableStone&quot;&gt;[https://www.babelstone.co.uk/Blog/2007/04/numbers-that-dont-add-up-tibetan-half.html Numbers that Don't Add up – Tibetan Half Digits], BabelStone.&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti murrunumbrid
| ༳ || ༪ || ༫ || ༬ || ༭ || ༮ || ༯ || ༰ || ༱ || ༲
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Väärtused (Unicode'i andmefailide järgi)
| -0,5 || 0,5 || 1,5 || 2,5 || 3,5 || 4,5 || 5,5 || 6,5 || 7,5 || 8,5
|}


===Tegusõna===
Tegusõna paikneb alati [[lause]] lõpus. Tegusõnad ei ühildu [[isik (keeleteadus)|isikus]], [[arv (keeleteadus)|arvus]] ega [[grammatiline sugu|soos]]. Samuti puudub [[tegumood|tegumoe]] ([[aktiiv]] ja [[passiiv]]) eristus: tegusõnad on tegumoe suhtes neutraalsed.

Tiibeti tegusõnu saab liigitada [[tahtelisus]]e ja [[valents (keeleteadus)|valentsi]] järgi. Tegusõna tahtelisus mõjutab oluliselt selle [[morfoloogia]]t ja [[süntaks]]it. Tahtelistel tegusõnadel on [[käskiv kõneviis|käskiva kõneviisi]] vormid, mittetahtelistel neid ei ole. Näiteks saab öelda ལྟོས་ཤིག། (''ltos shig'') 'vaata', kuid mitte *མཐོང་ཤིག། (''mthong shig'') 'näe'. Peale selle saavad ainult tahtelised tegusõnad esineda koos [[egofoorilisus|egofoorilise]] [[koopula]]ga ཡིན། (''yin'').&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot;&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, 14, nr 1, lk 93–107. [https://web.archive.org/web/20230505115940/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/saxena1991pathways.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;

Tegusõnad jagunevad ühe- ja kahevalentseteks. Mõned tegusõnad võivad esineda mõlemas tarvituses, näiteks ཆག (''chag'') 'purunema' või 'purustama'. Valents ja tahtelisus mõjutavad seda, millised nimisõnad võivad esineda [[ergatiiv]]is ja millised [[absolutiiv]]is, millel puudub käändelõpp.&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt; Sihilisus ja tahtelisus on teineteisest sõltumatud kategooriad: nii tahteliste kui ka mittetahteliste tegusõnade hulgas leidub nii sihilisi kui ka sihituid tegusõnu.

Tegusõna [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]] mõjutab seda, milliseid tegusõnaliiteid ja lause lõpus paiknevaid abikoopulaid kasutatakse. Lõpetamata aspektis tegusõnu tähistatakse järelliitega གི (''gi'') või selle teisenditega, mis on identsed nimisõnade [[genitiiv]]i lõpuga. Lõpetatud aspektis tegusõnadel seda sufiksit ei kasutata. Kumbki aspektirühm jaguneb omakorda kaheks alamrühmaks: lõpetamata aspekti alla kuuluvad [[tulevik (keeleteadus)|tulevik]] ja [[kestev aspekt|kestev/üldine aspekt]]; lõpetatud aspekti alla kuuluvad [[täisminevik]] ja [[aorist]].&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt;

[[Evidentsiaalsus]] on tiibeti tegusõnade kategooria, mida on palju uuritud.&lt;ref name=&quot;DeLancey_1985&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan Evidentials and the Semantics of Causation. – ''Proceedings of the Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society'', 1985. [https://web.archive.org/web/20230512005542/http://journals.linguisticsociety.org/proceedings/index.php/BLS/article/viewFile/1905/1677 Veebis.]&lt;/ref&gt; See on aidanud märkimisväärselt kaasa evidentsiaalsuse uurimisele eri keeltes.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill, Lauren Gawne. The contribution of Tibetan languages to the study of evidentiality. – ''Evidential Systems of Tibetan Languages'', 2017, ISBN 978-3-11-046018-6 (e-raamat 978-3-11-047374-2), lk 1–40.&lt;/ref&gt; Evidentsiaalsus ja aspekt moodustavad modaalsuste süsteemi, milles modaalsusi eristavad lõpukoopulad. Põhikoopulate süsteemis eristatakse kolme kategooriat: egofooriline (ཡོད ''yod''), sensoorne (འདུག ''ʼdug'') ja faktuaalne (ཡོད་རེད ''yod-red''). Neid kategooriat väljendavad vastavalt samastuskoopulad ཡིན ''yin'', རེད་བཞག ''red-bzhag'' ja རེད ''red''.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37, nr 2, lk 240–262.&lt;/ref&gt; Nicolas Tournadre on eristanud järgmisi modaalsusi:

* väitev modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus, mis väljendab vahetut ohtu
* kogemuslik egofooriline modaalsus
* harjumuslik või üldistav väitev modaalsus
* järelduslik modaalsus
* tahteline egofooriline modaalsus
* tahteline või harjumuslik egofooriline modaalsus
* vastuvõttev egofooriline modaalsus
* tunnistuslik modaalsus

Eristatakse nelja aega (aspektuaal-ajalist vormi) ja kolme evidentsiaalsuskategooriat.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill. ḥdug as a testimonial marker in Classical and Old Tibetan. – ''Himalayan Linguistics'', 2013, 12(1), lk 1–16.&lt;/ref&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
! !! Tulevik !! Olevik !! Minevik !! Täisminevik
|-
! Isiklik ehk egofooriline
| V-gi-yin || V-gi-yod || V-pa-yin / byung || V-yod
|-
! Faktuaalne
| V-gi-red || V-gi-yod-red || V-pa-red || V-yod-red
|-
! Tunnistuslik ehk sensoorne
| – || V-gi-'dug || V-song || V-bzhag
|}

Mõnes käsitluses kasutatakse faktuaalse oleviku ja täismineviku vormides kirjakeelset varianti ''yod-pa-red'', aga tiibeti standardkeeles on see vorm aga omaette, enesekorrektiivse tähendusega.&lt;ref name=&quot;TL2014&quot;&gt;Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37(2), lk 240–262.&lt;/ref&gt;

Kõiki kolme evidentsiaalsuskategooriat saab kasutada kõigi kolme grammatilise isikuga, kuigi varasemates käsitlustes (nn konjunkt/disjunkt-analüüs) seostati isiklikku kategooriat esimese isikuga.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill. Contextual semantics of 'Lhasa' Tibetan evidentials. – ''SKASE Journal of Theoretical Linguistics'', 2013, 10(3), lk 47–54.&lt;/ref&gt; Kategooria valik sõltub siiski kõneleja ligipääsust teabele: näiteks sensoorset ''ʼdug''-i kasutatakse endopaatiliste tunnete (nt nälg, valu) puhul tavaliselt ainult esimese isikuga ja küsimustes valib kõneleja kategooria nii, nagu ta eeldab, et kuulaja vastab (nn ennetusreegel).&lt;ref name=&quot;TL2014&quot; /&gt;

== Süntaks ja sõnajärg ==
Tiibeti keelt on traditsiooniliselt käsitatud [[ergatiiv-absolutiivne keel|ergatiiv-absolutiivse keelena]], kuid hilisemad uurimused näitavad, et tegu on [[pragmaatiline|pragmaatilise ergatiiviga]]: [[ergatiiv]]i käändetunnus võib esineda agendil ja mõnel [[sihitu tegusõna]] alusel, kuid selle kasutamine ei ole kohustuslik ja sõltub semantilistest teguritest (eriti [[agentiivsus]]est ja [[perfektiivsus]]est) ja pragmaatilistest teguritest, eelkõige kontrastist.&lt;ref&gt;Scott DeLancey. &quot;Optional&quot; &quot;Ergativity&quot; in Tibeto-Burman Languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, kd 34, nr 2, lk 9–20.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, kd 14, nr 1, lk 93–107.&lt;/ref&gt; 

[[Sõnajärg]] on üldjoontes [[SOV]]: [[öeldis]] paikneb [[lause]] lõpus. 

[[Nimisõnafraas]]is enamik laiendeid järgneb nimisõnale, [[omastavaline täiend]] aga eelneb sellele:&lt;ref&gt;Matthew S. Dryer. ''Word order in Tibeto-Burman languages''. –  ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2008, kd 31, nr 1, lk 1–83. [https://www.acsu.buffalo.edu/~dryer/DryerTibetoBurmanWordOrder.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;
* omadussõnad paiknevad tiibeti keeles üldjuhul nimisõna järel, välja arvatud juhul, kui omadussõna ja nimisõna on seotud [[genitiiv]]i [[abisõnaga]];
* [[sihitis]]ed ja [[määrsõna]]d paiknevad enne [[tegusõna]], samuti omadussõnad [[öeldistäitelause]]tes;
* [[omastav]]as nimisõna paikneb selle nimisõna ees, mida ta täiendab;
* [[näitav asesõna|näitavad asesõnad]] ja arvsõnad paiknevad selle nimisõna järel, mida nad täiendavad.

Mõnes murdes on laiendite järjekord muutlik: näiteks Shigatse murdes ei ole omadussõna ja nimisõna järjestuses ülekaalus kumbki võimalik järjestus ning [[Dingri murre|Dingri murdes]] võib näitav asesõna paikneda nii nimisõna ees või selle järel.&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/87A-tis Tibetan (Shigatse): Order of Adjective and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/88A-tdi Tibetan (Dingri): Order of Demonstrative and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;

== Registrid ==

Tiibeti keeles on mitu [[registri (keeleteadus)|registrit]], millest enamik on ühised kogu tiibeti keelele laiemas mõttes. 
* ཕལ་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is  ''phal skad'', sõna-sõnalt 'tavakeel') on igapäevane kõnekeel. Traditsiooniliselt peetakse seda kirjanduse loomiseks sobivaks ja väljendit ''phal skad'' kasutatakse sageli halvustavalt, et näidata, et väljend ei sobi kirjalikku teksti.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot;&gt;Birgit Kellner. Vernacular Literacy in Tibet: Present Debates and Historical Beginnings. – Elke Krotz, Stephan Müller, Norbert Kössinger, Pavlína Rychterová (toim). ''Anfangsgeschichten / Origin Stories: Der Beginn volkssprachiger Schriftlichkeit in komparatistischer Perspektive / The Rise of Vernacular Literacy in a Comparative Perspective'' (''MittelalterStudien'', kd 31), Wilhelm Fink 2018, ISBN 978-3-8467-6346-9, lk 381–402. [https://www.fink.de/view/book/edcoll/9783846763469/BP000017.xml Veebis.]/ref&gt;
* ཞེ་ས། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''zhe sa'' 'austav ja lugupidav kõne') on austav keelekasutus, sealhulgas spetsiaalne austav sõnavara. Austusregister on omane kõigile tiibeti keeltele, kuid Lhasa keeles on see eriti arenenud ja tavavormi kõrval eristatakse kahte austusastet, üldist ja kõrgeimat.&lt;ref&gt;Joanna Bialek. Emergence of the honorific register in Tibetic languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2023, kd 46, nr 2, lk 290–327.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Samdrup Tsering, Hiroyuki Suzuki. Honorific register in Mabzhi Tibetan: How Amdo Tibetans use honorific words in their speech community. – ''Kyoto University Linguistic Research'', 2023, kd 42, lk 59–76. [https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/handle/2433/287601 Veebis.]&lt;/ref&gt;
* ཡིག་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''yig skad'', sõna-sõnalt 'kirjakeel') on  kirjanduslik kirjali kkeelekuju, mis hõlmab ka allpool kirjeldatud keelekuju ཆོས་སྐད (''chos skad'').&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;
* ཆོས་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''chos skad'', sõna-sõnalt 'õpetuse keel' või 'religioosne keel') on religioosne kirjakeel, milles on kirjutatud pühakirjad ja muud klassikalised teosed. Tänapäeval kasutatakse seda terminit vahel ka kirjakeele kohta üldiselt.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

Enne Hiina Rahvavabariigi aega eristati tiibeti keeles kolme keelekasutusvormi: esiteks kloostrites kasutatav liturgiline keel (''chos skad''); teiseks õukonnakeel – rangelt normeeritud ''she sa'', mis on tänapäevalgi Lhasa haritud ülemkihi keelekasutuse vorm; kolmandaks &quot;rahvakeel&quot; (''phal skad''), igapäevane kõnekeel, mille arvukad murded on Tiibeti suuruse tõttu sageli vastastikku peaaegu arusaamatud.

Kõrgemates stiiliregistrites kasutatakse rohkesti austavaid nimetusi ja tiitleid. Sageli kasutatavatel sõnadel on eri kujud, millega väljendatakse hierarhilisi erinevusi. Kõigis neis keelekasutusvormides oli puudus tänapäevasest sõnavarast. Alates 1960ndatest hakkasid keeleteadlased välja töötama uustiibeti keelt, mille sõnavara täiendati terminitega, et oleks võimalik õpetada näiteks füüsikat ja keemiat. Ka tänapäeva meedia kasutab seda Lhasa murde põhjal välja töötatud keelevarianti.

Lhasa kõnekeele põhjal on kujunenud tiibetlaste ühiskeel (''spyi skad''), mida kasutatakse nii Hiinas kui ka diasporaas, kuid igapäevases kõnes valitseb endiselt kohalik murre.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

== Uurimislugu ==

18. ja 19. sajandil hakkasid tiibeti keelt uurima lääne misjonärid ja keeleteadlased.

[[Kaputsiinid]] tegutsesid [[Lhasa]]s ligikaudu aastatel 1719–1745. Nende hulgas oli [[Francesco della Penna]], kes sai tuntuks oma täpse Tiibeti kirjeldusega&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie 1911: 920, märkus 1.&lt;/ref&gt; ja kujundas ka hilisemas teoses&quot;Alphabetum Tibetanum&quot; kasutatud tiibeti tähetüübid.&lt;ref name=&quot;Tricycle&quot;&gt;Alphabetum Tibetanum: The Beginnings of Tibetology in the Western World. – ''Tricycle''. [https://tricycle.org/?p=1481 Veebis.]&lt;/ref&gt; [[Cassiano da Macerata]] (ilmaliku nimega Giovanni Beligatti) saatis kodumaale materjale, mida kasutas [[Rimini]] [[augustiinlased|augustiini]] [[munk]] [[Agostino Antonio Giorgi]] teoses &quot;[[Alphabetum Tibetanum]]&quot; (Rooma, 1762, kvartformaat, 820 lk). 1911. aasta Britannica hinnangul on see mahukas ja segaselt koostatud kogumik, millesse tuleb suhtuda väga ettevaatlikult.&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 1.&lt;/ref&gt; Tänapäeval peetakse seda siiski lääne tibetoloogia alguseks.&lt;ref name=&quot;Tricycle&quot; /&gt;

Ungari keeleteadlane [[Sándor Kőrösi Csoma]] avaldas 1834. aastal [[Calcutta]]s klassikalise tiibeti–inglise sõnaraamatu &quot;Essay Towards a Dictionary, Tibetan and English&quot; ja samal aastal tiibeti keele grammatika &quot;A Grammar of the Tibetan Language&quot;. Tiibeti–inglise sõnaraamat oli ilmunud juba 1826. aastal (Schroeter), kuid Csoma oma oli esimene järjepidev ja korrektne sõnaraamat.&lt;ref&gt;Alexander Csoma de Kőrös’ contribution to Tibetan studies.&lt;/ref&gt;

[[Hernhuutlus|Hernhuutlik]] misjon tegutses [[Lahaul]]is [[Kyelang]]is, kus misjonär ja keeleteadlane [[Heinrich August Jäschke]] töötas aastatel 1857–1868. Aastal 1857. aastal veetis ta kolm kuud ka [[Ladakh]]is.&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie 1911, 919.&lt;/ref&gt; Jäschke avaldas muu hulgas teosed &quot;A Short Practical Grammar of the Tibetan Language&quot; (1865), &quot;A Tibetan–English Dictionary&quot; (1881) ja &quot;Tibetan Grammar&quot; (1883).

[[Peterburi]]s tegutsenud [[Isaac Jacob Schmidt]] avaldas 1839. aastal tiibeti keele grammatika &quot;Grammatik der tibetischen Sprache&quot; ja 1841. aastal tiibeti-saksa sõnaraamatu &quot;Tibetisch-deutsches Wörterbuch&quot;. Juurdepääs mongolikeelsetele allikatele võimaldas tal täiendada oma uurimistulemusi teabega, mida tema eelkäijad ei tundnud.&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 2.&lt;/ref&gt;

Prantsusmaal avaldas [[Philippe Édouard Foucaux]] 1847. aastal tõlke teosest &quot;[[Rgya cher rol pa]]&quot;, mis on &quot;[[Lalitavistara-sūtra]]&quot; tiibetikeelne versioon, ja 1858. aastal tiibeti keele grammatika &quot;Grammaire de la langue tibétaine&quot;.&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 2.&lt;/ref&gt; Tallinnas sündinud Peterburi teadlane [[Franz Anton von Schiefner]], Schmidti järglane Teaduste Akadeemias, avaldas 1849. aastal tõlkeid ja uurimusi. Tema &quot;Tibetische Studien&quot; (1851–1854) on väärtuslik dokumentide ja tähelepanekute kogumik.&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie, 1911, lk 920, märkus 2.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Hartmut Walravens. Schiefner, Franz Anton von. – ''Neue Deutsche Biographie'' 22, 2005. [https://www.deutsche-biographie.de/117228427.html Veebis.]&lt;/ref&gt;

[[Columbia ülikool]]is usuteaduse doktorikraadi saanud teadlane, maadeuurija ning [[jooga]] ja [[Tiibeti budism]]i praktiseerija [[Theos Casimir Bernard]] avaldas pärast 1936.–1937. aasta reisi Indiasse ja Tiibetisse 1946. aastal teose &quot;A Simplified Grammar of the Literary Tibetan Language&quot;.

India [[indoloogia|indoloog]] ja keeleteadlane [[Rahul Sankrityayan]] kirjutas hindikeelse tiibeti keele grammatika. Tema teiste tiibeti keelt käsitlevate teoste seas olid &quot;Tibbati Bal-Siksha&quot; (1933), &quot;Pathavali&quot; (3  kd, 1933), &quot;Tibbati Vyakaran&quot; (1933) ja &quot;Tibbat May Budh Dharm&quot; (1948).

Jaapani keeleteadlased [[Kitamura Hajime]] ja Nagano Yasuhiko avaldasid 1990. aastal tänapäeva tiibeti keele temaatilise sõnaraamatu (現代チベット語分類辞典).&lt;ref&gt;[https://www.book61.co.jp/book.php/N95062 現代チベット語分類辞典/北村甫 長野泰彦 著/汲古書院/], 六一書房.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;武内 紹人. 書評 北村甫・長野泰彦著『現代チベット語分類辞典』– 言語研究, 1993, nr 104, lk 157–167.&lt;/ref&gt;

Lhasa kõnekeelt on kirjeldatud ka hilisemates õpikutes ja grammatikates: Changi ja Sheftsi &quot;A Manual of Spoken Tibetan (Lhasa Dialect)&quot; (1964),  Goldsteini ja Nornangi &quot;Modern Spoken Tibetan: Lhasa Dialect&quot; (1970), Tournadre'i ja Dorje &quot;Manual of Standard Tibetan&quot; (1998; inglise keeles 2003) ning Tournadre'i ja Suzuki &quot;The Tibetic Languages&quot; (2022). Jaapanis alustas [[Michiyo Hoshi]] 1970ndatel Lhasa kõnekeele materjalide kogumist ja 1980ndatel sõnaraamatu koostamist. Tema tütar [[Izumi Hoshi]] avaldas 2003. aastal Lhasa murde tegusõnasõnaraamatu.&lt;ref&gt;Hoshi Izumi. 現代チベット語動詞辞典(ラサ方言) = ''A verb dictionary of the modern spoken Tibetan of Lhasa: Tibetan-Japanese'', Tokyo University of Foreign Studies, Research Institute for Languages and Cultures of Asia and Africa 2003.&lt;/ref&gt;

== Tekstinäide ==

[[ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon]]i esimene artikkel tiibeti keeles:&lt;ref&gt;[https://www.ohchr.org/en/human-rights/universal-declaration/translations/tibetan Universal Declaration of Human Rights - Tibetan], United Nations.&lt;/ref&gt;

འགྲོ་ བ་ མིའི་ རིགས་ རྒྱུད་ ཡོངས་ ལ་ སྐྱེས་ ཙམ་ ཉིད་ ནས་ ཆེ་ མཐོངས་ དང༌། ཐོབ་ ཐང་ གི་ རང་ དབང་ འདྲ་ མཉམ་ དུ་ ཡོད་ ལ། ཁོང་ ཚོར་ རང་ བྱུང་ གི་ བློ་ རྩལ་ དང་ བསམ་ ཚུལ་ བཟང་ པོ་ འདོན་ པའི་ འོས་ བབས་ ཀྱང་ ཡོད། དེ་ བཞིན་ ཕན་ ཚུན་ གཅིག་ གིས་ གཅིག་ ལ་ བུ་ སྤུན་ གྱི་ འདུ་ ཤེས་ འཛིན་ པའི་ བྱ་ སྤྱོད་ ཀྱང་ ལག་ ལེན་ བསྟར་ དགོས་ པ་ ཡིན།

'' 'gro ba mi'i rigs rgyud yongs la skyes tsam nyid nas che mthongs dang thob thang gi rang dbang 'dra mnyam du yod la khong tshor rang byung gi blo rtsal dang bsam tshul bzang po 'don pa'i 'os babs kyang yod de bzhin phan tshun gcig gis gcig la bu spun gyi 'du shes 'dzin pa'i bya spyod kyang lag len bstar dgos pa yin''

Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim.

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Martine Mazaudon. Les principes de construction du nombre dans les langues tibéto-birmanes. – Jacques François,  (toim). ''La Pluralité'',  Leuven: Peeters, 2002, ISBN 90-429-1295-2, lk 91–119. [http://halshs.archives-ouvertes.fr/docs/00/16/68/91/PDF/numerationTB_SLP.pdf Veebis.]

==Välislingid==
*[https://eki.ee/teatmik/tiibeti-nimed/ Tiibeti nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus

[[Kategooria:Tiibeti-Birma keeled]]
[[Kategooria:Tiibet]]</text>
      <sha1>5jiamgr7oebifk19793i6q9zcnjx43e</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260934</id>
      <parentid>7260933</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T11:17:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>/* Uurimislugu */</comment>
      <origin>7260934</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="69427" sha1="fkoda16boqe0x6w4463o1x0w8wnfjpd" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib tänapäeva tiibeti kirjakeelest; kesktiibeti, khami ja amdo keele kogumi kohta vaata artiklit   [[Tiibeti keel (koondnimetus)]]}}
{{keeled|nimi=tiibeti keel|originaalnimi བོད་སྐད་། 
 | keelkonnavärv = Hiina-Tiibeti
 | riigid=[[Hiina]]s, [[India]]s
 | rääkijad      = 6  miljonit
 | keelkond      = [[Hiina-Tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;[[Tiibeti-Birma keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;'''tiibeti keel'''
 | riik          = {{PisiLipp|Hiina}} ([[Tiibeti autonoomne piirkond]])
 | keelehoole    = [[Tiibeti Keele Standardimise Komitee]]
 | kood 1        = bo
 | kood 2        = bod (T), tib (B)
 | kood 3        = bod
}}
'''Tiibeti keel''' ehk '''tiibeti kirjakeel'''&lt;ref&gt;Tiibeti keeles kasutatakse nimetusi ལྷ་སའི་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is ''Lha-sa'i skad'', [[THL]]is ''Lhaséké'', [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]{{'}}is ''Lasägä'') 'Lhasa keel' või བོད་སྐད (Wylie ''Bod skad'', THL ''Böké'', ''pinyin'' ''Pögä'') [pʰø̀k˭ɛʔ] 'tiibeti keel' (kasutatakse ka teiste keelekujude kohta).&lt;/ref&gt; on [[kesktiibeti keel]]e [[Lhasa murre|Lhasa murdel]] põhinev [[kirjakeel]]. Lhasa on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomse piirkonna]] pealinn.&lt;ref name=&quot;DeLancey 2017&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan. – [[Graham Thurgood]], Randy J. LaPolla (toim). ''The Sino-Tibetan Languages'', 2. trükk, Routledge: London / New York 2017, ISBN 978-0-367-57045-3, lk 385–403.&lt;/ref&gt; Tiibeti kirjakeelt kasutatakse [[ühiskeel]]ena ka [[tiibeti keel (koondnimetus)|laiemas mõttes tiibeti keel]]e [[murre]]te kõnelejate vahel, sealhulgas eksiilis elavate [[tiibetlased|tiibetlaste]] seas.

Tiibeti autonoomse piirkonna keelemääruse (vastu võetud 1987, muudetud 2002 ja 2019) esimese paragrahvi järgi on tiibeti keel (藏语文) piirkonna üldkasutatav keel ja kiri.&lt;ref&gt;[https://www.fadada.com/article/Basics-009776 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], fadada.com, 6.8.2019.&lt;/ref&gt; [[Human Rights Watch]]i 2020. aasta aruande järgi on &quot;kakskeelse hariduse&quot; poliitika viinud tiibeti keele järkjärgulise asendumiseni [[hiina keel]]ega algkoolide õppekeelena, välja arvatud tiibeti keele tunnid, kusjuures aruande välitööd hõlmasid ainult [[Nagchu vald|Nagchu valla]] maa-asulaid.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threatChina's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt; Hiina Riiginõukogu Informatsioonibüroo 2025. aasta valge raamatu järgi on tiibeti keele õppimise ja kasutamise õigus tagatud, piirkonna rahvakongressi õigusaktid ja valitsuste üldised ametlikud dokumendid avaldatakse nii hiina kui ka tiibeti keeles ning koolides õpetatakse mõlemat keelt.&lt;ref&gt;[https://www.ecns.cn/news/politics/2025-03-28/detail-ihepyqsm2135994.shtml Right to study and use Tibetan language guaranteed: white paper, ECNS (China News Service)], 28.3.2025.&lt;/ref&gt;

Tiibeti keel laiemas mõttes hõlmab  peale kesktiibeti keele ka [[khami keel]]t ja [[amdo keel]]t.&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;&gt;Konchok Gelek. Variation, contact, and change in language: Varieties in Yul shul (northern Khams). – ''International Journal of the Sociology of Language'', 2017, nr 245, lk 91–92.&lt;/ref&gt; Khami keele kõnelejad saavad Lhasa murdest õppimata nii palju aru, et nad saavad algtasemel suhelda, amdo keele kõnelejad ei saa aga Lhasa murdest üldse aru (vt [[vastastikune arusaadavus]]).&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;/&gt; Nii tiibeti kirjakeeles kui ka khami keeles on kujunenud [[toon (keeleteadus)|toon]]id ning sõnaalgulised [[kaashäälikuühend]]id on enamasti lihtsustunud.&lt;ref&gt;Felix Haller. [archive-url=https://web.archive.org/web/20150616073139/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/haller1999brief.pdf A brief comparison of register tone in Central Tibetan and Kham Tibetan.] – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1999, kd=22.&lt;/ref&gt; Sellepärast on need keeled [[klassikaline tiibeti keel|klassikalisest tiibeti keelest]] märkimisväärselt erinevad, eriti võrreldes konservatiivsema amdo keelega.&lt;ref&gt;Charlene Makley, Keith Dede, Kan Hua, QingshanWang. The Amdo Dialect of Labrang. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', kd 22, nr 1, 1999, lk 101. [https://web.archive.org/web/20160305073712/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/makley1999amdo.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;jermay reynolds 2012&quot;&gt;Jermay J. Reynolds. ''Language variation and change in an Amdo Tibetan village: Gender, education and resistance'', doktoritöö, Graduate School of Arts and Sciences of [[Georgetown University]], 2012, lk 19–21.&lt;/ref&gt;

== Ametlik ja sotsiolingvistiline staatus ==

Tiibeti keel on lisaks [[hiina standardkeel]]ele ametlikus kasutuses [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomses piirkonnas]] ja mõnes teises [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] piirkonnas, kus elab tiibetlasi.

[[Gerard A. Postiglione]] märkis 1999. aastal, et tiibetlased on Hiinas üks kõige vähem [[assimileerumine|assimileerunud]] rahvarühmi.&lt;ref&gt;Gerard A. Postiglione. ''China’s National Minority Education. Culture, Schooling, and Development'', Routledge 1999, lk 114.&lt;/ref&gt; 2002. aastal avaldatud Hiina uudisteagentuuri [[Xinhua]] teate kohaselt suhtles Tiibetis 84% tiibetlastest peamiselt tiibeti keeles.&lt;ref name=&quot;chutai&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 中国出台藏语言使用法规], [[Xinhua]]; [http://www.moe.gov.cn/jyb_sy/China_Language/ 国家语言文字工作委员会]&lt;/ref&gt; 

=== Õiguslik staatus ===

[[Hiina põhiseadus|Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus]]e artikli 4 järgi on kõigil rahvustel õigus kasutada ja arendada oma keelt ja kirja. Artiklis 121 on sätestatud, et rahvusliku autonoomiaga piirkondade omavalitsusorganid kasutavad oma ülesannete täitmisel vastavalt asjaomase piirkonna autonoomiaeeskirjadele suuliselt ja kirjalikult selles piirkonnas tavapäraselt kasutatavat keelt või keeli.&lt;ref name=&quot;verf1982&quot;&gt;[http://www.verfassungen.net/rc/verf82.htm Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus], verfassungen.net.&lt;/ref&gt;

1987. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna ajutised eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)&lt;/ref&gt; 1988. aastal kehtestati nende rakendamiseks üksikasjalikud sätted.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)的实施细则&lt;/ref&gt; 2002. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;guiding&quot;&gt;[http://www.xizang.gov.cn/zwgk/xxfb/fgwj/201902/t20190223_61645.html 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], 西藏自治区人民政府, xizang.gov.cn, 24.3.2008.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 西藏文化的保护与发展 – 藏语言文字的学习、使用和发展], Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu informatsioonibüroo, China.com.cn, 25.10.2008.&lt;/ref&gt; Eeskirjade kohaselt pidid valitsemine, kohtud ja haldusasutused ning tänavasildid ja reklaamid olema kakskeelsed.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt;

Tiibeti keele arendamise ja standardimise eest vastutab riiklik tiibeti keele terminoloogia standardimise komitee (tiibeti keeles བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས, hiina keeles 藏语术语标准化工作委员会|t=藏語術語標準化工作委員會). Komitee tegevust käsitlevad muu hulgas järgmised allikad:&lt;ref&gt;བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས}} (toim). བོད་ཀྱི་སྤྱི་སྐད་སྐོར་གྱི་ཆེད་རྩོམ་ཕྱོགས་བསྒྲིགས, Peking, མི་རིགས་དཔེ་སྐྲུན་ཁན / 民族出版社 1999, ISBN 7-105-03018-6;&lt;br /&gt;[https://web.archive.org/web/20070514065425/http://www.china-language.gov.cn/webinfopub/list.asp?id=2307&amp;columnid=139&amp;columnlayer=01380139 全国术语标准化技术委员会少数民族语分技术委员会藏语工作委员会2006年度工作会议在北京召开], 教育部语言文字应用研究所, china-language.gov.cn, 12.1.2007.&lt;br /&gt;|扎雅·洛桑普赤. [https://web.archive.org/web/20070707132828/http://info.tibet.cn/zt2006/zywdccyfz/xsjl/t20060322_101909.htm 藏语专词术语混乱的症结在哪里], China Tibet Information Center, info.tibet.cn, 22.3.2006.&lt;/ref&gt;

=== Kirjaoskus ===

Tiibetlaste [[kirjaoskamatus]]e määr oli [[1990. aasta Hiina rahvaloendus]]e järgi 69,39% (kogu Hiina rahvastikus 22,21%). [[2000. aasta Hiina rahvaloendus]]eks oli see tiibetlaste seas vähenenud 47,55%-ni (Hiina kogurahvastikus 9,08%-ni).&lt;ref&gt;Minglang Zhou. Legislating Literatcy for Linguistic and Ethnic Minorities in Contemporary China. – Anthony J. Liddicoat (toim). ''Language planning and policy: Issues in Language Planning and Literacy'', Multilingual Matters, Clevedon / Tonawanda / North York 2007, lk 102–121, siin lk 117.&lt;/ref&gt;

Tiibeti autonoomsel piirkonnal on 2000., 2010. ja 2020. aasta loenduse järgi olnud Hiina provintside seas kõige madalam kirjaoskuse määr.&lt;ref&gt;[https://www.business-standard.com/article/current-affairs/tibet-has-lowest-literacy-among-all-provinces-in-china-delhi-think-tank-123022600629_1.html Tibet has lowest literacy among all provinces in China: Delhi think tank], Business Standard, 26.2.2023.&lt;/ref&gt;

=== Koolisüsteem ===

==== Tiibet ====

1998. aastal oli tiibeti keel õppekeeleks 98% Tiibeti algkoolidest&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 233.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; ja 92% algkooliõpetajatest olid tiibetlased. Samal ajal õpetati hiina keelt võõrkeelena.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; 2002. aastal oli tiibeti keeles 181 õpikut 16 õppeaine jaoks ja koostatud oli kaheksa loodusteaduste erialaterminoloogia sõnastikku.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; Sellest hoolimata õpetati matemaatikat, füüsikat ja keemiat põhikooli vanemas astmes ja keskkoolis üldjuhul hiina keeles.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Minglang Zhou, Hongkai Sun: ''Language Policy in the People’s Republic of China'', Kluwer 2004, lk 226.&lt;/ref&gt;

2004. aastal pärinesid tiibeti keele ja kirjanduse õpikute (''gaiyig'' སྐད་ཡིག་, 语文 ''yǔwén'') tekstid 47% ulatuses tänapäevasest ja uuemast tiibeti kirjandusest, 29% ulatuses traditsioonilisest tiibeti kirjandusest ja 24% ulatuses hiina keelest tõlgitud tekstidest.&lt;ref&gt;Ellen Bangsbo. ''Teaching and Learning in Tibet. A Review of Research and Policy Publications'', Nordic Institute of Asian Studies 2004, lk 16.&lt;/ref&gt; Tiibeti ülikoolides ja teistes kõrgkoolides oli 1998. aastal õppekeeleks enamasti hiina keel. Erandiks olid tiibeti ajaloo, keele ja kirjanduse ning traditsioonilise tiibeti meditsiiniga seotud õppeained.&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 235.&lt;/ref&gt; Ühe 2005. aasta uurimuse järgi said tiibetlastest üliõpilased õppida humanitaarteadusi tiibeti keeles mõnes Hiina vähemusrahvustele mõeldud kõrgkoolis.&lt;ref&gt;Gerard Postiglione. Ben Jiao, Sonam Gyatso. Education in Rural Tibet: Development, Problems and Adaptations. – ''China: An International Journal'', 2005, kd 3, nr 1, lk 1–23. [https://www.researchgate.net/publication/263867451 Veebis.]&lt;/ref&gt;

Eeskirjade kohaselt pidid [[hiinlased]] Tiibetis õppima ka tiibeti keelt, kuid juba 2006. aastal seda nõuet üldiselt eirati.&lt;ref&gt;June Teufel Dreyer, Barry Sautman (toim). ''Contemporary Tibet. Politics, Development, and Society in a Disputed Region'', M. E. Sharpe 2006, lk 78.&lt;/ref&gt;

===== Hiina keelepoliitika 2020ndatel =====
Alates 2020. aastast on Hiina keelepoliitika vähemuskeelte suhtes muutunud ja hinnangud sellele lahknevad. Hiina valitsuse ametliku seisukoha järgi on tiibeti keele õppimine ja kasutamine seadusega tagatud ning alg- ja keskkoolides õpetatakse nii tiibeti kui ka hiina keelt.&lt;ref name=&quot;whitepaper2023&quot;&gt;[https://english.www.gov.cn/archive/whitepaper/202311/10/content_WS654db703c6d0868f4e8e120d.html CPC Policies on the Governance of Xizang in the New Era: Approach and Achievements], The State Council of the People's Republic of China, 10.11.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi on õigus tiibeti keelt õppida ja kasutada samuti tagatud.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot;&gt;[https://chinadailyhk.com/article/608157 White paper highlights human rights progress in Xizang], Xinhua / China Daily HK, 28.3.2025.&lt;/ref&gt; Inimõiguste organisatsioonid ja tiibeti keele kaitsjad on aga teatanud, et hiina keel on muutunud üha enam peamiseks õppekeeleks.&lt;ref name=&quot;HRW2020&quot;&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threat China's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/04/04/tibet-language-white-paper/ Netizens demand China reinstate Tibetan language use in schools], Radio Free Asia, 4.4.2025.&lt;/ref&gt; [[Radio Free Asia]] andmetel muutus hiina keel 2020. aastal Tiibeti autonoomse piirkonna alg- ja keskkoolide põhiõppekeeleks ning 2023. aastast on ülikooli sisseastumiseksami keeleks ainult hiina keel.&lt;ref&gt;[https://www.tribuneindia.com/news/world/tibetans-call-out-chinas-language-policy-amid-claims-of-cultural-erasure-and-human-rights-violations Tibetans call out China's language policy], Tribune India (ANI), 8.4.2025, viidates RFA-le.&lt;/ref&gt;

2021. aastal kehtestas Hiina haridusministeerium Human Rights Watchi kirjelduse järgi &quot;laste kõne ühtlustamise kava&quot; (''Children's Speech Harmonization plan''), mis näeb ette  [[hiina kirjakeel]]e kasutamise kogu [[alusharidus]]es vähemusrahvuste asualadel. Human Rights Watchi 2026. aasta aruande järgi ei oska ega taha paljud tiibeti lapsed pärast lasteaia lõpetamist tiibeti keelt rääkida, ka mitte perekonnaliikmetega. Lasteaias käimine ei ole Hiinas kohustuslik, kuid Human Rights Watchi andmetel on see tiibetlaste asualadel muutunud praktikas kohustuslikuks, sest linnade algkoolid nõuavad üha sagedamini tõendit lasteaias käimise kohta. Hiina valitsus ei vastanud organisatsiooni kommentaaripärimistele.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2026/05/04/start-with-the-youngest-children/chinas-use-of-preschools-to-integrate-tibetans &quot;Start with the Youngest Children&quot;: China's Use of Preschools to &quot;Integrate&quot; Tibetans], Human Rights Watch, 4.5.2026.&lt;/ref&gt;

[[Tibet Watch]]i andmetel olid 2023. aasta septembriks [[Ngaba ringkond|Ngaba ringkonna]] tiibeti koolides kõik põhiainete õpikud asendatud hiinakeelsetega ja õpetajatel kästi anda kõik tunnid hiina keeles. Tiibeti keel jäi valikaineks. Tiibetikeelseid õpikuid saavad kooli lõpetamiseni edasi kasutada ainult 2021. aastal õppima asunud õpilased.&lt;ref&gt;[https://tibetwatch.org/all-textbooks-in-tibetan-replaced-in-ngaba/ All textbooks in Tibetan replaced in Ngaba], Tibet Watch, 12.10.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta veebruaris teatas Human Rights Watch, et Ida-Tiibetis oli alates 2021. aastast suletud vähemalt viis tiibeti keelt ja kultuuri edendanud kutsekooli.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;&gt;[https://www.hrw.org/news/2025/02/05/chinese-authorities-shutter-schools-eastern-tibet Chinese Authorities Shutter Schools in Eastern Tibet], Human Rights Watch, 5.2.2025.&lt;/ref&gt; Organisatsiooni andmetel õpetatakse riigikoolides tiibeti lapsi algkoolist keskkoolini ainult hiina keeles ja tiibeti keel on eraldi õppeaine, nagu võõrkeel.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;/&gt; Radio Free Asia teatas 2025. aasta jaanuaris ka tiibeti keele eratundide keelust koolivaheajal mitmes tiibetlastega asustatud piirkonnas. Sarnane keeld kehtestati  juba 2021. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/01/02/tibet-china-enforces-restrictions-students/ China places new restrictions on Tibetan students during winter school break], Radio Free Asia, 2.1.2025&lt;/ref&gt; Tibet Watchi andmetel teatas Tiibeti keskadministratsioon 2026. aasta oktoobris, et [[Gologi ringkond|Gologi ringkonnas]] suleti 2026. aasta suvel ja sügisel vähemalt kolm eraõiguslikku tiibeti kooli, sealhulgas orbude kool.&lt;ref&gt;[https://tibetoffice.org/media-press/news/three-more-tibetan-schools-shut-down-in-golog-as-china-tightens-its-grip-on-tibetan-language-education Three More Tibetan Schools Shut Down in Golog as China Tightens Its Grip on Tibetan-Language Education], Central Tibetan Administration, 19.10.2026.&lt;/ref&gt;

2023. aasta veebruaris väitsid kolm ÜRO sõltumatut eksperti, et umbes miljon tiibeti last õpib internaatkoolides, kus õppekeel on hiina keel.&lt;ref&gt;[https://ungeneva.org/en/news-media/news/2023/02/77614/china-tibetan-children-forced-assimilate-independent-rights-experts China: Tibetan children forced to assimilate, independent rights experts fear], UN Geneva, 6.2.2023.&lt;/ref&gt; Hiina ametivõimud vastavad, et lapsi ei sunnita internaatkoolidesse ja paljudes koolides õpetatakse ka tiibeti keelt ja Tiibeti ajalugu.&lt;ref&gt;[https://www.globalsecurity.org/military/library/news/2024/07/mil-240721-rfa01.htm China's controversial boarding school policy for Tibetans explained], RFA, 21.7.2024.&lt;/ref&gt;

12. märtsil 2026 võttis Hiina Rahvakongress vastu &quot;Etnilise ühtsuse ja arengu edendamise seaduse&quot; (poolt 2756, vastu 3, erapooletuid 3) ja see jõustus 1. juulil 2026.&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/world/china/china-set-pass-new-ethnic-minority-law-prioritise-use-mandarin-language-2026-03-12/ China passes new ethnic minority law, prioritises use of Mandarin language], Reuters, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Seaduse järgi vähemuskeeli &quot;austatakse ja kaitstakse&quot;, kuid kui hiina keelt ja vähemuskeeli kasutatakse koos, peab hiina keel olema esikohal. Koolieelikud peavad hiina keelt valdama ja avalikes kohtades peavad hiina märgid olema nähtavamad kui vähemuste kirjad.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot;&gt;[https://rfa.org/english/tibet/2026/07/24/explainer-china-ethnic-unity-law-tibet-uyghur/ Explained: China's 'ethnic unity and progress promotion' law], RFA, 24.7.2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.asianews.it/news-en/What-Xi-Jinpings-new-law-on-ethnic-groups-in-china-says-65025.html What Xi Jinping's new law on ethnic groups in China says], AsiaNews, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Hiina valitsus rõhutab seaduse 15. artiklit, mis kaitseb vähemuste õigust oma keelt õppida ja kasutada, kriitikud aga väidavad, et seadus fikseerib hiina keele ülemvõimu hariduses ning annab juba rakendatud poliitikale õigusliku aluse ja võib tiibeti keele kasutamist hariduses ja avalikus elus veelgi piirata.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot; /&gt;

==== Pagulased Indias ====

India tiibeti koolides oli õppekeeleks kuni 1985. aastani ainult inglise keel. 2006. aastal õpetati mõnes algkoolis esimese viie klassi jooksul osa aineid tiibeti keeles, alates kuuendast klassist aga käis õppetöö ainult inglise keeles. Kõik keskkooliõpikud olid ingliskeelsed.&lt;ref&gt;Dagmar Bernstorff, Hubertus von Welck. ''Exile as Challenge. The Tibetan Diaspora'', Orient Longman 2002, lk 271; Ashild Kolas, Monika P. Thowsen. ''On the Margins of Tibet. Cultural Survival on the Sino-Tibetan Frontier'', University of Washington Press 2006, lk 176; A. Tom Grunfeld. ''The Making of Modern Tibet'', M. E. Sharpe, 1996, lk 179, 198.&lt;/ref&gt; [[Dharamsala]] tiibeti koolides nägi tollane inimressursside arendamise ministeeriumi õppekava ette, et alates põhikooli keskastmest õpetatakse õppeaineid inglise keeles.&lt;ref&gt;Mary Ann Maslak. School as a site of Tibetan ethnic identity construction in India? Results from a content analysis of textbooks and Delphi study of teachers' perspectives. – ''Educational Review'', 2008, kd 60, nr 1, lk 85–106.&lt;/ref&gt;

=== Meedia ===

2000. aastal ilmus Tiibetis kokku 14 tiibetikeelset ajakirja ja 10 päevalehte. Lisaks ilmus Hiina teistes piirkondades käputäis piirkondlikke&lt;ref&gt;Kõige mõjukamate seas olid ༄༅༎སྦྲང་ཆར༎ (&quot;Kevadvihm&quot;) [[Qinghai]]s ja ༄༅༎ཟླ་ཟེར༎ (&quot;Kuuvalgus&quot;) [[Gansu]]s. Vt: Toni Huber. ''Amdo Tibetans in Transition. Society and Culture in the Post-Mao Era''. Brill 2000, lk 40.&lt;/ref&gt; ja üleriigilisi&lt;ref&gt;Nende seas oli Pekingis ilmuv ༄༅༎ཀྲུང་གོའི་བོད་ཀྱི་ཤེས་རིག༎ (&quot;Tibetoloogia Hiinas&quot;).&lt;/ref&gt; tiibetikeelseid ajalehti ja ajakirju.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi ilmus 2024. aasta lõpuks Tiibeti autonoomses piirkonnas tiibeti keeles 17 ajakirja ja 11 ajalehte.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot; /&gt; Tiibeti keeles tegutses arvukalt raadio- ja telejaamu ning tehti kinofilme, sealhulgas Lhasa ja kamba keelevariandis.&lt;ref&gt;Ka [[Radio China International]] edastas saateid nendes keelevariantides: [http://tibetan.chinabroadcast.cn/lhasa.htm tibetan.chinabroadcast.cn] ja [http://tibetan.chinabroadcast.cn/kangba.htm tibetan.chinabroadcast.cn].&lt;/ref&gt; Hiinas andis üheksa kirjastust regulaarselt välja tiibetikeelseid raamatuid. Igal aastal ilmus ligikaudu tuhat nimetust.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;

===Lahkarvamused tiibeti keele ohustatuse üle===

2008. aasta veebruaris toetas Briti parlamendiliige [[Norman Baker]] [[rahvusvaheline emakeelepäev|rahvusvahelise emakeelepäeva]] puhul [[Free Tibet Campaign]]i avaldatud ülevaadet ja nõudmist teha tiibeti keel Tiibeti autonoomse piirkonna ametikeeleks. Ta väitis: &quot;Hiina valitsus ajab teadlikku poliitikat hävitada kõik tiibetlik, sealhulgas tiibetlaste oma keel nende enda kodumaal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120725060858/http://www.freetibet.org/newsmedia/report-reveals-determined-chinese-assault-tibetan-language Report reveals determined Chinese assault on Tibetan language], Free Tibet, 21.2.2008.&lt;/ref&gt; Tibetoloog [[Elliot Sperling]] märkis seevastu, et &quot;teatud piirides püüab [[Hiina Rahvavabariik]] tiibeti kultuuri väljendamist võimaldada&quot; ja  &quot;kogu Tiibeti kiltmaal toimuvat kultuurilist tegevust ei saa ignoreerida&quot;.&lt;ref&gt;Sperling Elliot. Exile and Dissent: The Historical and Cultural Context. – Melissa Harris, Sydney Jones (toim). ''Tibet Since 1950: Silence, Prison, or Exile'',  2000, lk 31–36.&lt;/ref&gt;

2003. aastal seadis [[Barry Sautman]] ajakirjas [[Texas International Law Journal]] kahtluse alla väited tiibeti keele ohustatusest. Ta kirjutas, et ükski paljudest tollastest ohustatud keeli käsitlevatest uuringutest ei pidanud tiibeti keelt ohustatuks ja  tiibetlaste keele säilitamine erines keele kadumisest isegi sellistes lääneriikide kaugemates piirkondades, kus rakendati liberaalset keelepoliitikat. Sautmani sõnul olid väited, et Tiibeti algkoolides õpetati hiina keeles, ekslikud: tiibeti keel oli peamine õppekeel peaaegu kõigis Tiibeti autonoomse piirkonna algkoolides. Ta lisas, et hiina keelt hakati varastes klassides õpetama ainult linnakoolides ning põhjusel, et vähem kui neli tiibetlast kümnest jõudis keskkooli, oli algkool nende kultuurilise kujunemise seisukohalt kõige olulisem.&lt;ref&gt;Barry Sautman. Cultural Genocide and Tibet. – ''Texas International Law Journal'', 2003, 38, nr 2, lk 173–246.&lt;/ref&gt;

==Kiri==
{{Vaata|Tiibeti kiri|Tiibeti punktkiri}}

Tiibeti keelt kirjutatakse ühes [[india kirjad|India kirjadest]]. Selle ajalooliselt konservatiivne kirjaviis kajastab [[vanatiibeti keel]]e häälikusüsteemi ega kajasta piisavalt tänapäeva tiibeti keele hääldust.&lt;ref name=&quot;Britannica&quot;&gt;Tibetan language. – ''Encyclopaedia Britannica''. [https://www.britannica.com/print/article/594982 Veebis.]&lt;/ref&gt; See aitab ühendada [[tiibeti keel (koondnimetus)|tiibetikeelset]] ala ning on abiks ka [[hiina-tiibeti algkeel]]e ja [[vanahiina keel]]e rekonstrueerimisel.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill. ''The Historical Phonology of Tibetan, Burmese, and Chinese'', Cambridge University Press 2019, ISBN 978-1-316-60151-8.&lt;/ref&gt;

Kõige levinum süsteem, mida teadlased kasutavad tiibeti kirjas kirjutatud teksti [[latinisatsioon|latiniseerimiseks]], on [[Wylie transliteratsioon]]. Keeleteadlased kasutavad sageli ka muid, enda tarbeks välja töötatud transliteratsioonisüsteeme. Häälduse ligikaudseks edasiandmiseks on [[Hiina]] ametlik latinisatsioon [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]. Ingliskeelsetes materjalides kasutatakse transkriptsiooni [[THL]].&lt;ref&gt;David Germano, Nicolas Tournadre. [https://web.archive.org/web/20221224035020/https://www.thlib.org/reference/transliteration/#!essay=/thl/phonetics/s/b5 THL Simplified Phonetic Transcription of Standard Tibetan], The Tibetan and Himalayan library, 2003. &lt;/ref&gt; Mõne nime puhul on kasutusel ka ebareeglipärane transkriptsioon, näiteks [[Džomolungma]].

Tiibeti kirja silbi ortograafiline struktuur on (C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;)C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;(C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;)V(C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;).&lt;ref&gt;Nyima Droma, Ellen Bartee. ''A beginning textbook of Lhasa Tibetan'', National Press for Tibetan Studies 2000, lk 9–17.&lt;/ref&gt; Kõik kombinatsioonid ei ole lubatud.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Asukoht
!C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;
!V
!C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;
|-
!Nimetus
|Eesliide
|Ülatäht
|Juurtäht
|Alatäht
|Täishäälik
|Järelliide
|Teine järelliide
|-
!Lubatud tähed
|&lt;big&gt;ག ད བ མ འ&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ར ལ ས&lt;/big&gt;
|mis tahes kaashäälik
|&lt;big&gt;ཡ ར ལ ཝ&lt;/big&gt;
|mis tahes täishäälik
|&lt;big&gt;ག ང ད ན བ མ འ ར ལ ས&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ད ས&lt;/big&gt;
|}

== Fonoloogia ==
[[Silp|Silbi]] ehitus on suhteliselt lihtne.&lt;ref&gt;Lim 2018: 12.&lt;/ref&gt; [[Kaashäälikuühend]]id ei ole lubatud&lt;ref&gt;Denwood 1999: 75.&lt;/ref&gt; ja silbi lõpus võib olla ainult üks kaashäälik.&lt;ref&gt;Denwood 1999: 71.&lt;/ref&gt; Zhangi (2024) kirjelduse järgi on tüüpilise silbi ehitus (C)V(ː)(C)(C), kusjuures [[silbilõpp|silbilõpus]] võib [[sonorant|sonorandile]] järgneda ka /ʔ/.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot;&gt;Zhang Yubin. Central Tibetan (Lhasa). – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2025, 54, lk 788–810, [https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-the-international-phonetic-association/article/central-tibetan-lhasa/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5 Veebis.]&lt;/ref&gt; Sõna sees võivad esineda &quot;fossiilsed konsonandid&quot;: need on klassikalise tiibeti keele keeruliste silbialguliste kaashäälikuühendite tänapäevased refleksid, mis ei hääldu üksiku [[morfeem]]i puhul, kuid häälduvad liitsõnas.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; Täishäälikud võivad olla lühikesed või pikad ja [[täishääliku pikkus|pikad täishäälikud]] võivad lisaks olla [[nasaalvokaal|nasaliseeritud]].&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 272.&lt;/ref&gt; [[Vokaalharmoonia]] esineb kahesilbilistes sõnades ja [[finiitne tegusõnavorm|finiitsetes tegusõnavormides]].&lt;ref&gt;Chang, Chang 1968.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 271.&lt;/ref&gt; Zhangi (2024) järgi on see täishääliku kõrguse tõusu harmoonia, kus kõrged täishäälikud tõstavad külgnevate silpide madalamaid täishäälikuid; regressiivne harmoonia on järjekindel, progressiivne aga mitte.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;

[[toon (keeleteadus)|Toonid]] on tähendust eristavad. Eristatakse vähemalt kahte [[toonifoneem]]i.{{sfn|Lim|2018|p=28}} Kuigi Hiina keeleteadlased eelistavad nelja tooni analüüsi,&lt;ref&gt;Lim 2018: 34&lt;/ref&gt; leiab [[Scott DeLancey|DeLancey]] (2003), et langev toon ja sõnalõpuline [k] või [ʔ] on [[kontrastne jaotussuhe|kontrastses jaotussuhtes]]. Sellepärast ta räägib kas kõrge või madala tooniga silpidest.&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 272.&lt;/ref&gt;

=== Kaashäälikud ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Konsonant]][[foneem]]id
!
! [[Labiaal]]id
! [[Alveolaar]]id
! [[Retrofleks]]id
! [[Alveopalataal]]id
! [[Palataliseeritud velaar]]id
! [[Velaar]]id
! [[Glotaal]]id
|-
! [[Nasaal]]id
| /m/
| /n/
|
| /ɲ/
|
| /ŋ/
|
|-
! [[Klusiil]]id
| /pʰ/ /p/
| /tʰ/ /t/
|
|
| /kʲʰ/ /kʲ/
| /kʰ/ /k/
| /ʔ/
|-
! [[Afrikaat|Afrikaadid]]
|
| /tsʰ/ /ts/
| /tʂʰ/ /tʂ/
| /tɕʰ/ /tɕ/
|
|
|
|-
! [[Frikatiiv]]id
|
| /s/
| /ʂ/
| /ɕ/
|
|
| /h/
|-
! [[Poolvokaal]]id
| /w/
| /ɹ/
|
| /j/
|
|
|
|-
! [[Lateraal]]id
|
| /l̥/ /l/
|
|
|
|
|
|}

# Klusiilidel ja afrikaatidel on eristus [[aspiratsioon]]i järgi. Zhangi (2024) andmetel võivad aspireeritud klusiilid ja afrikaadid kahesilbilise sõna teises silbis aspiratsiooni  kaotada ning nii aspireeritud kui ka aspireerimata klusiilid võivad vokaalidevahelises positsioonis heliliseks muutuda.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; Mõnede varasemate kirjelduste järgi muutuvad madala tooni korral aspireerimata klusiilid ja afrikaadid helilisteks ning aspireeritud klusiilid ja afrikaadid kaotavad osa aspiratsioonist, nii et nende erinevus põhineb peamiselt helilisusel. Lhasa kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvate kõnelejate murdes madala tooni korral helilisi klusiile ja afrikaate ei kasutata.
# Poolvokaalil /ɹ/ on neli hääldusvarianti: [ɹ], [ʐ], [ɾ] ja [r]. Varasemates uurimustes on oletatud ka helitut poolvokaali, näiteks [ɹ̥] (Dawson 1980b; Sprigg 1954; Tournadre, Dorje 2003). Zhangi (2024) andmetes selle hääliku olemasolu kohta selgeid tõendeid ei ole. Mõnes Lhasa või kesktiibeti keele variandis võib see olla foneemi /ʂ/ variant.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;
# Zhangi (2024) kirjelduses esinevad silbi lõpus konsonantfoneemid /p/, /ʔ/, /m/, /ŋ/, /ɹ/ ja /l/. Varasemates kirjeldustes loetakse silbilõpuliseks ka foneemi /k/, mida sõna lõpus ei hääldata, välja arvatud väga formaalses kõnes. Klassikalise tiibeti keele sõnalõpuline /n/ on samuti säilinud, kuid tänapäevases häälduses väljendub see tavaliselt eelneva täishääliku nasalisatsioonina, mitte eraldi konstandina. Kõnekeeles jäävad silbilõpulised /ɹ/ ja /l/ sageli hääldamata ja väljenduvad eelneva täishääliku pikenemisena. Ka /ŋ/ ja /ʔ/ võivad redutseeruda, kusjuures vokaal pikeneb (foneemi /ŋ/ puhul ka nasaliseerub).&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; [[Larüngaalklusiil]] /ʔ/ esineb silbi lõpus ja vastab klassikalise tiibeti keele silbilõpuhäälikutele /s/, /t/ või /k/, mis on hiljem kadunud. Näiteks Tiibeti endanimetus oli klassikalises tiibeti keeles ''Bod'', kuid nüüd hääldatakse seda [pʰø̀ʔ].

=== Täishäälikud ===
Täishäälikuid on kirjeldatud ja iseloomustatud mitut moodi. Nende uurimine jätkub.&lt;ref name=&quot;Gong_2020&quot;&gt;Gong Xun. How many vowels are there in Lhasa Tibetan? – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2020, 43, nr 2, lk 225–254.&lt;/ref&gt;

Tournadre ja Sangda Dorje eristavad kaheksat täishäälikut:&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003, lk 35.&lt;/ref&gt;

{| class=wikitable style=text-align:center
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Vokaal]][[foneem]]id !
! [[Eesvokaal]]id
! [[Keskvokaal]]id
! [[Tagavokaal]]id
|-
! [[Kõrge vokaal|Kõrged]]
| /i/ /y/
|
| /u/
|-
! [[Keskkõrge vokaal|Keskkõrged]]
| /e/ /ø/
|
| /o/
|-
! [[Keskmadal vokaal|Keskmadalad]]
| /ɛ/
|
|
|-
! [[Madal vokaal|Madalad]]
|
| /a/
|
|}

Zhangi (2024) järgi on kaheksa lühikest täishäälikut /i, e, ɛ, y, ø, u, o, a/ üldtunnustatud.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;

Mõnikord kirjeldatakse veel kolme täishäälikut, mida peetakse oluliselt erinevaks: [ʌ] või [ə], mis on tavaliselt foneemi /a/ [[allofoon]]; [ɔ], mis on tavaliselt foneemi /o/ allofoon; ja [ɛ̈] (ümardamata tsentraliseerunud keskvokaal), mis on tavaliselt foneemi /e/ allofoon. Need häälikud esinevad tavaliselt [[kinnine silp|kinnistes silpides]]. Et tiibeti keeles ei ole lubatud [[geminaat|geminaadid]], siis mõnikord lõpeb silp sama häälikuga, millega algab järgmine silp. Siis hääldatakse esimest silpi [[lahtine silp|lahtise silbina]], kuid selles säilib kinnisele silbile iseloomulik täishäälik. Näiteks ཞབས ''zhabs'' 'jalg' hääldatakse [ɕʌp] ja པད ''pad'' (laen sanskriti sõnast ''padma'', '[[india lootos]]') hääldatakse [pɛʔ], kuid liitsõna ཞབས་པད ''zhabs pad'' (&quot;lootosejalg&quot;, 'minister') hääldatakse [ɕʌpɛʔ]. See võib tekitada [[minimaalpaar]]e, milles eristuvad häälikud, mis muudes olukordades on allofoonid.

Mõned uurijad (Dawson 1980a, 1980b; Gong 2020) postuleerivad veel vokaale /ɪ, ʊ, ɔ, ə/ ja analüüsivad süsteemi kahe komplektina: kitsendatud (RTR) ja kitsendamata (ATR) vokaalid. Zhangi (2024) andmed seda analüüsi täielikult ei toeta: tema kõnelejatel esinevad [ɪ] ja [ʊ] ainult allofoonidena (näiteks enne silbilõpu foneemi /ɹ/),aga silbisulandumisest tekkinud [ɔ] ja [ə] paistavad olevat kontrastsemad, kuid peamiselt kõnekeeles.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;

Allikad lahknevad selles, kas häälikud [ɛ̈] (foneemist /e/ kinnises silbis) ja [ɛ] (foneemist /a/ [[metafoonia]] tõttu) on erinevad või sisuliselt identsed.

Foneemne täishäälikupikkus esineb piiratud juhtudel. Klassikalise tiibeti keele järelliidete, tavaliselt ''{{'}}i'' (འི་) sulandumine sõna lõpus tekitab pika täishääliku. [[Foneetiline transkriptsioon|Foneetilistes transkriptsioonides]] jäetakse see tunnus mõnikord märkimata. Tavalises kõnehäälduses asendatakse silbi lõpus esinevad häälikud [r] ja [l] sageli samuti täishääliku pikendamisega.

Täishäälikutel /i/, /y/, /e/, /ø/ ja /ɛ/ on nasaliseeritud vasted /ĩ/, /ỹ/, /ẽ/, /ø̃/ ja /ɛ̃/.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 55.&lt;/ref&gt; Ajalooliselt tulevad need vastavalt ühenditest /in/, /un/, /en/, /on/ ja /an/. Neid märgitakse ka kirjas. Ühendite /un/, /on/ ja /an/ kvaliteet on muutunud, sest ajalooline /n/ põhjust kesktiibeti keele Wü harus koos kõigi teiste sõnalõpuliste [[koronaal]]idega [[umlaut|umlaudi]] tüüpi muutuse.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 56.&lt;/ref&gt; Mõnel ebatavalisel juhul võivad nasaliseeruda ka häälikud /a/, /u/ ja /o/.

=== Toonid ===
Lhasa murret kirjeldatakse tavaliselt kahetoonilisena: eristatakse kõrget ja madalat tooni. (Zhangi (2024) järgi on kahe leksikaalse tooni olemasolus üldine üksmeel; nelja-, kuue- ja kaheksatoonilised kirjeldused arvestavad lisaks kontuuri ja pikkust.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;) Ühesilbilistes sõnades võib kumbki toon esineda siiski kahe erineva kontuuriga. Kõrge toon võib olla kas tasane või langev ja madal toon kas tõusev või tõusev-langev. Viimase puhul tõuseb toon keskmisele kõrgusele ja langeb uuesti. Kontuur sõltub suuresti [[silbiriim]]i tüübist: langev ja tõusev-langev kontuur kaasnevad silbilõpulise /p/ või /ʔ/-ga.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; Tavaliselt piisab kahe tooni eristamisest, sest minimaalpaare, mis erinevad ainult toonikontuuri poolest, on väga vähe. See erinevus esineb ainult mõnes sõnas, mis lõpevad häälikuga [m] või [ŋ]. Näiteks sõna ''kham'' (ཁམ, 'tükk') hääldatakse [kʰám] kõrge tasase tooniga, sõna ''Khams'' (ཁམས་, '[[Kham]]') hääldatakse [kʰâm] kõrge langeva tooniga.&lt;ref name=&quot;g447&quot;&gt;P. Strazny. ''Encyclopedia of Linguistics'', Taylor &amp; Francis 2013, ISBN 978-1-135-45522-4, lk 1105.&lt;/ref&gt;

Mitmesilbilistes sõnades eristab toon tähendust peamiselt esimeses silbis. Zhangi (2024) järgi on Lhasa murdel mallipõhine sõnatoonisüsteem, milles kahesilbiliste sõnade mallid on HH, LH ja LL ning kõrge ja madala tooni vastandus on tavaliselt kontrastne ainult esimeses silbis.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; Sellepärast võiks tiibeti keelt fonoloogilise [[keeletüpoloogia]] seisukohalt täpsemalt nimetada [[tooniaktsendikeel]]eks, mitte päris [[toonikeel]]eks, milles igal silbil võib olla omaette toon.

==Morfoloogia==

=== Nimisõnad ja asesõnad ===

Nimisõnadel puudub [[grammatiline sugu]], kuigi sugu saab väljenduda leksikaalselt. Nimisõnadel [[arv (keeleteadus)|arvu]]kategooriat ei ole. Inimest tähistavatele [[Definiitsus|definiitsusele]] võidakse lisada [[mitmus]]t väljendav liide ཚོ (''tsho'').

On kirjeldatud kuut käänet: [[absolutiiv]], [[ergatiiv]], [[genitiiv]], [[ablatiiv]], [[komitatiiv]] ja [[obliikvakääne]] (täidab ka [[daativ]]i ja [[lokatiiv]]i funktsioone). On ka teisi käänete käsitlusi. [[klassikaline tiibeti keel|Klassikalise tiibeti keele]] puhul on pakutud näiteks kümmet käänet.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The Classical Tibetan cases and their transcategoriality. – ''Himalayan Linguistics'', 2010.&lt;/ref&gt; Käändeid väljendatakse üldjuhul abisõnadega, mis liituvad tervele nimisõnafraasile, mitte üksikule nimisõnale. Nende järelliidete kuju võib varieeruda tüve lõpphääliku järgi.

Isikulistel asesõnadel on grammatiline arv: neil on [[ainsus]]e, [[kaksus]]e ja [[mitmus]]e vormid. Kaksusevorm moodustatakse liitega གཉིས (''gnyis'') 'kaks', mitmusevorm liitega ཚོ (''tsho''). Asesõnadel võib olla üks kuni kolm [[registri (keeleteadus)|registrit]]: näiteks on esimesel isikul üks vorm ང (''nga''), teise isiku ainsuses aga eristatakse viisakat vormi ཁྱེད་རང (''khyed rang'') ja mitteformaalset vormi ཁྱོད (''khyod'').&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/45A-tib Tibetan (Standard Spoken): Politeness Distinctions in Pronouns |website], WALS Online.&lt;/ref&gt; Kolmanda isiku mitteformaalsetes vormides eristatakse mees- ja naissugu (ཁོ (''kho'') ja མོ (''mo'')), neutraalne vorm on ཁོང (''khong'').

Näitaval asesõnal on kolm kaugusastet: lähedane འདི (''ʼdi'') 'see', keskmine དེ (''de'') 'too' ja kauge ཕ་གི (''pha-gi'') 'too seal kaugel'. Neile saab lisada käändetunnuseid.

===Arvsõnad ja numbrid===
Tiibeti numbrid on [[tiibeti kiri|tiibeti kirjas]] kasutatav numbrisüsteem, mis on üks [[India numbrid|India numbrite]] variante. Seda kasutatakse tiibeti keeles.&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/writing/tibetan.htm Tibetan (བོད་སྐད)], Omniglot.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/language/numbers/tibetan.htm Numbers in Tibetan], Omniglot.&lt;/ref&gt; See on [[kümnendsüsteem]]il põhinev [[positsiooniline arvusüsteem]],&lt;ref name=&quot;TD2003&quot;&gt;Nicolas Tournadre, Sangda Dorje. ''Manual of Standard Tibetan: Language and civilization'', Snow Lion Publications: Ithaca, N.Y. 2003, ISBN 1559391898, lk 131–134.&lt;/ref&gt; mida on kasutatud juba varajastes [[klassikaline tiibeti keel|klassikalise tiibeti keele]] tekstides. Ka [[mongoli numbrid]] on välja töötatud tiibeti numbrite põhjal.&lt;ref&gt;Stephen Chrisomalis. ''Numerical Notation: A Comparative History'', Cambridge University Press 2010 ISBN 9780521878180.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.unicode.org/versions/Unicode10.0.0/ch13.pdf The Unicode® Standard Version 10.0 – Core Specification: South and Central Asia-II], Unicode.org.&lt;/ref&gt;

==== Numbrid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti numbrid
| ༠ || ༡ || ༢ || ༣ || ༤ || ༥ || ༦ || ༧ || ༨ || ༩
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Devanaagari numbrid]]
| ०|| १ || २ || ३ || ४ || ५ || ६ || ७ || ८ || ९
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Bengali numbrid]]
| ০ || ১ || ২ || ৩ || ৪ || ৫ || ৬ || ৭ || ৮ || ৯
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Araabia numbrid]]
| 0 || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9
|}

==== Põhiarvud ja -arvsõnad ====
Erinevalt paljudest teistest [[Ida-Aasia]] keeltest, näiteks [[birma keel]]est, [[hiina keel]]est, [[jaapani keel]]est, [[korea keel]]est ja [[vietnami keel]]est, ei kasutata Lhasa tiibeti keeles loendamisel koos arvsõnadega [[loendussõna|loendussõnu]] ([[klassifikaator (keeleteadus)|klassifikaatoreid]]). Kümnetele järgneb siiski sageli ka tervikut või hulka väljendav sõna, mida kasutatakse mõnikord ka väiksemate arvude järel.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot;&gt;Waddell, de Lacouperie 1911: 920.&lt;/ref&gt;

Teaduslikes ja astroloogilistes teostes tähistatakse arve sümboolsete sõnadega, nagu ka [[sanskriti keel]]es.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon ja hääldus
|-
| 0 || ༠ || ཀླད་ཀོར་ || laykor
|-
| 1 || ༡ || གཅིག་ || chigk [t͡ɕi˥˩]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་ || nyi [ȵiː˥]
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་ || sum [sum˥]
|-
| 4 || ༤ || བཞི་ || shi [ɕi˩˧]
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་ || nga [ŋa˥]
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་ || trug [ʈ͡ʂʰu˩˧˨]
|-
| 7 || ༧ || བདུན་ || dün [tỹ˩˧]
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་ || gyay [cɛː˩˧˨]
|-
| 9 || ༩ || དགུ་ || gu [ku˩˧]
|}

===== Suuremad arvud =====
{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་ || chu
|-
| 11 || ༡༡ || བཅུ་གཅིག་ || chu chigk
|-
| 12 || ༡༢ || བཅུ་གཉིས་ || chu nyi
|-
| 13 || ༡༣ || བཅུ་གསུམ་ || chuk sum
|-
| 14 || ༡༤ || བཅུ་བཞི་ || chu shi
|-
| 15 || ༡༥ || བཅོ་ལྔ་ || cho nga
|-
| 16 || ༡༦ || བཅུ་དྲུག་ || chu druk
|-
| 17 || ༡༧ || བཅུ་བདུན་ || chup dün
|-
| 18 || ༡༨ || བཅོ་བརྒྱད || cho gyay
|-
| 19 || ༡༩ || བཅུ་དགུ་ || chu gu
|-
| 20 || ༢༠ || ཉི་ཤུ་ || nyi shu
|-
| 21 || ༢༡ || ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག || nyi shu tsa chigk
|-
| 30 || ༣༠ || སུམ་ཅུ || sum ju
|-
| 31 || ༣༡ || སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག || sum ju so chigk
|-
| 40 || ༤༠ || བཞི་བཅུ || ship ju
|-
| 41 || ༤༡ || བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག || ship ju shey chigk
|-
| 50 || ༥༠ || ལྔ་བཅུ || ngap ju
|-
| 51 || ༥༡ || ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག || ngap ju nga chigk
|-
| 60 || ༦༠ || དྲུག་ཅུ || trug chu
|-
| 61 || ༦༡ || དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག || trug chu rey chigk
|-
| 70 || ༧༠ || བདུན་ཅུ || dün ju
|-
| 71 || ༧༡ || བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག || dün ju dön chigk
|-
| 80 || ༨༠ || བརྒྱད་ཅུ || gyay ju
|-
| 81 || ༨༡ || བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག || gyay ju gya chigk
|-
| 90 || ༩༠ || དགུ་བཅུ || gup ju
|-
| 91 || ༩༡ || དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག || gup ju go chigk
|-
| 100 || ༡༠༠ || བརྒྱ་ || gya
|-
| 282 || ༢༨༢ || ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས || nyi gya dang gyay ju gya nyi
|-
| 1 000 || ༡༠༠༠ || སྟོང་ || tong
|-
| 3 047 || ༣༠༤༧ || སུམ་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་བཞི་བཅུ་ཞེ་བདུན || sum tong gya mey dang ship ju shey dün
|-
| 10 000 || ༡༠༠༠༠ || ཁྲི་ || thri
|-
| 1 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠ || ས་ཡ་ || sa ya
|-
| 10 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠ || བྱེ་བ་ || che wa
|-
| 100 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠ || དུང་ཕྱུར་ || dung chur
|-
| 1 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ || ther pum
|-
| 10 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ཆེན་པོ་ || ther pum chen po
|-
| 100 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ || thrag trig
|-
| 1 000 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ཆེན་པོ་ || thrag trig chen po
|}

20-st suuremates arvsõnades kasutatakse esimese ja teise numbri ühendamiseks arvsõna osade vahele paigutatavat ühendavat osist. Need osised on iga kümneliste arvu puhul erinevad: 21–29 puhul རྩ (''rtsa''), 31–39 puhul སོ (''so''), 41–49 puhul ཞེ (''zhe''), 51–59 puhul ང (''nga''), 61–69 puhul རེ (''re''), 71–79 puhul དོན (''don''), 81–89 puhul གྱ (''gya'') ja 91–99 puhul གོ (''go''). Kirjas võib རྩ asemel kasutada ka vormi ཉེར. Et iga osis vastab kindlale kümneliste arvule, võib selle abil jätta teise numbri täieliku nimetuse välja ütlemata (näiteks 32 puhul སོ་གཉིས, mitte སུམ་ཅུ་སོ་གཉིས). Nulliga lõppevate numbrite puhul neid osiseid ei kasutata. Lisaks võib numbri lõppemist nulliga rõhutada, lisades lõppu ཐམ་པ (näiteks བཞི་བཅུ་ཐམ་པ ja བརྒྱ་ཐམ་པ). Sajalistega seotud numbripositsioon eraldatakse väiksematest positsioonidest kirjas osisega དང (''dang''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ja', ja kõnes osisega ར (näiteks 282 on ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས või ཉིས་བརྒྱ་ར་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས).&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt; Kui nelja- või enamakohalises numbris on sajaliste positsioonis null, väljendatakse seda sõnaühendiga བརྒྱ་མེད (''brgya med''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ilma sajata' (näiteks ཉིས་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་ཉི་ཤུ་ཉེར་ལྔ). Miljonist (ས་ཡ, ''sa ya'') suuremate järkude nimetusi käsitatakse nimisõnadena ja nende kordajad paigutatakse nimetuse järele.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Arvsõnade 1, 2, 3 ja 10 kirjapilt muutub teiste arvsõnadega liitmisel, sest sellistes ühendites nende hääldus muutub.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Järgnevas tabelis on arvsõnad Wylie transliteratsioonis.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! [[Araabia numbrid|Araabia numbritega]]
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
|-
|གཅིག
|gcig
|1
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག
|nyi shu rtsa gcig
|21
|
|བཞི་བརྒྱ
|bzhi brgya
|400
|-
|གཉིས
|gnyis
|2
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཉིས
|nyi shu rtsa gnyis
|22
|
|ལྔ་བརྒྱ
|lnga brgya
|500
|-
|གསུམ
|gsum
|3
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གསུམ
|nyi shu rtsa gsum
|23
|
|དྲུག་བརྒྱ
|drug brgya
|600
|-
|བཞི
|bzhi
|4
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བཞི
|nyi shu rtsa bzhi
|24
|
|བདུན་བརྒྱ
|bdun brgya
|700
|-
|ལྔ
|lnga
|5
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་ལྔ
|nyi shu rtsa lnga
|25
|
|བརྒྱད་བརྒྱ
|brgyad brgya
|800
|-
|དྲུག
|drug
|6
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དྲུག
|nyi shu rtsa drug
|26
|
|དགུ་བརྒྱ
|dgu brgya
|900
|-
|བདུན
|bdun
|7
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བདུན
|nyi shu rtsa bdun
|27
|
|སྟོང
|stong
|1000
|-
|བརྒྱད
|brgyad
|8
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བརྒྱད
|nyi shu rtsa brgyad
|28
|
|ཁྲི
|khri
|(ühik) 10 000
|-
|དགུ
|dgu
|9
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དགུ
|nyi shu rtsa dgu
|29
|
|
|
|
|-
|བཅུ
|bcu
|10
|
|སུམ་ཅུ
|sum cu
|30
|
|སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག
|sum cu so gcig
|31
|-
|བཅུ་གཅིག
|bcu gcig
|11
|
|བཞི་བཅུ
|bzhi bcu
|40
|
|བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག
|bzhi bcu zhe gcig
|41
|-
|བཅུ་གཉིས
|bcu gnyis
|12
|
|ལྔ་བཅུ
|lnga bcu
|50
|
|ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག
|lnga bcu nga gcig
|51
|-
|བཅུ་གསུམ
|bcu gsum
|13
|
|དྲུག་ཅུ
|drug cu
|60
|
|དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག
|drug cu re gcig
|61
|-
|བཅུ་བཞི
|bcu bzhi
|14
|
|བདུན་ཅུ
|bdun cu
|70
|
|བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག
|bdun cu don gcig
|71
|-
|བཅོ་ལྔ
|bco lnga
|15
|
|བརྒྱད་ཅུ
|brgyad cu
|80
|
|བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག
|brgyad cu gya gcig
|81
|-
|བཅུ་དྲུག
|bcu drug
|16
|
|དགུ་བཅུ
|dgu bcu
|90
|
|དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག
|dgu bcu go gcig
|91
|-
|བཅུ་བདུན
|bcu bdun
|17
|
|བརྒྱ
|brgya
|100
|
|བརྒྱ་དང་གཅིག
|brgya dang gcig
|101
|-
|བཅོ་བརྒྱད
|bco brgyad
|18
|
|བརྒྱ་དང་ལྔ་བཅུ
|brgya dang lnga bcu
|150
|
|
|
|
|-
|བཅུ་དགུ
|bcu dgu
|19
|
|ཉིས་བརྒྱ
|nyis brgya
|200
|
|
|
|
|-
|ཉི་ཤུ
|nyi shu
|20
|
|སུམ་བརྒྱ
|sum brgya
|300
|
|
|
|
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|འབུམ
|'bum
|(ühik) 100 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ས་ཡ
|sa ya
|(ühik) 1 000 000 (miljon)
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|བྱེ་བ
|bye ba
|(ühik) 10 000 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|དུང་ཕྱུར
|dung phyur
|(ühik) 100 000 000&lt;ref&gt;[https://www.lamayeshe.com/article/tibetan-numbers Tibetan Numbers], Lamayeshe.&lt;/ref&gt;
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ཐེར་འབུམ
|ther 'bum
|(ühik) 1 000 000 000 (miljard)
|}

==== Järgarvsõnad ====
[[Järgarvsõna]]d moodustatakse [[põhiarvsõna]]le järelliite པ (''-pa'') lisamisega. Erandiks on järgarvsõna 'esimene', millel on omaette [[lekseem]] དང་པོ (''dang po'').&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne järgarvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 1 || ༡ || དང་པོ་ || dang po [tʰaŋ˩˧ko˥]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་པ་ || nyi pa
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་པ་ || sum pa
|-
| 4 || ༤ || བཞི་པ་ || shi pa
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་པ་ || nga pa
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་པ་ || trug pa
|-
| 7 || ༧ || བདུན་པ་ || dün pa
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་པ་ || gyay pa
|-
| 9 || ༩ || དགུ་པ་ || gu pa
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་པ་ || chu pa
|}

==== Murrud ====
[[Pilt:Tibet 7 half skar.jpg|pisi|7½ [[Tiibeti skar|''skar'']]{{'}}ine postmark. See on ainus teadaolev trükitud näide sümboli ༱ kasutamisest arvu 7,5 tähistamiseks&lt;ref name=&quot;bableStone&quot; /&gt;]]
Tiibeti numbrite mitut kaldkriipsuga varianti on [[Unicode]]'i standardisse lisatud murdarvude tähistamiseks. Unicode'i andmefailide järgi tähistab iga selline märk arvu, mis on ½ võrra väiksem kui arv, mida tähistab sama märk ilma kaldkriipsuta. Nende täpne tähendus ja autentsus on siiski ebaselged ja kasutamisnäiteid on teada väga vähe.&lt;ref name=&quot;bableStone&quot;&gt;[https://www.babelstone.co.uk/Blog/2007/04/numbers-that-dont-add-up-tibetan-half.html Numbers that Don't Add up – Tibetan Half Digits], BabelStone.&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti murrunumbrid
| ༳ || ༪ || ༫ || ༬ || ༭ || ༮ || ༯ || ༰ || ༱ || ༲
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Väärtused (Unicode'i andmefailide järgi)
| -0,5 || 0,5 || 1,5 || 2,5 || 3,5 || 4,5 || 5,5 || 6,5 || 7,5 || 8,5
|}


===Tegusõna===
Tegusõna paikneb alati [[lause]] lõpus. Tegusõnad ei ühildu [[isik (keeleteadus)|isikus]], [[arv (keeleteadus)|arvus]] ega [[grammatiline sugu|soos]]. Samuti puudub [[tegumood|tegumoe]] ([[aktiiv]] ja [[passiiv]]) eristus: tegusõnad on tegumoe suhtes neutraalsed.

Tiibeti tegusõnu saab liigitada [[tahtelisus]]e ja [[valents (keeleteadus)|valentsi]] järgi. Tegusõna tahtelisus mõjutab oluliselt selle [[morfoloogia]]t ja [[süntaks]]it. Tahtelistel tegusõnadel on [[käskiv kõneviis|käskiva kõneviisi]] vormid, mittetahtelistel neid ei ole. Näiteks saab öelda ལྟོས་ཤིག། (''ltos shig'') 'vaata', kuid mitte *མཐོང་ཤིག། (''mthong shig'') 'näe'. Peale selle saavad ainult tahtelised tegusõnad esineda koos [[egofoorilisus|egofoorilise]] [[koopula]]ga ཡིན། (''yin'').&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot;&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, 14, nr 1, lk 93–107. [https://web.archive.org/web/20230505115940/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/saxena1991pathways.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;

Tegusõnad jagunevad ühe- ja kahevalentseteks. Mõned tegusõnad võivad esineda mõlemas tarvituses, näiteks ཆག (''chag'') 'purunema' või 'purustama'. Valents ja tahtelisus mõjutavad seda, millised nimisõnad võivad esineda [[ergatiiv]]is ja millised [[absolutiiv]]is, millel puudub käändelõpp.&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt; Sihilisus ja tahtelisus on teineteisest sõltumatud kategooriad: nii tahteliste kui ka mittetahteliste tegusõnade hulgas leidub nii sihilisi kui ka sihituid tegusõnu.

Tegusõna [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]] mõjutab seda, milliseid tegusõnaliiteid ja lause lõpus paiknevaid abikoopulaid kasutatakse. Lõpetamata aspektis tegusõnu tähistatakse järelliitega གི (''gi'') või selle teisenditega, mis on identsed nimisõnade [[genitiiv]]i lõpuga. Lõpetatud aspektis tegusõnadel seda sufiksit ei kasutata. Kumbki aspektirühm jaguneb omakorda kaheks alamrühmaks: lõpetamata aspekti alla kuuluvad [[tulevik (keeleteadus)|tulevik]] ja [[kestev aspekt|kestev/üldine aspekt]]; lõpetatud aspekti alla kuuluvad [[täisminevik]] ja [[aorist]].&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt;

[[Evidentsiaalsus]] on tiibeti tegusõnade kategooria, mida on palju uuritud.&lt;ref name=&quot;DeLancey_1985&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan Evidentials and the Semantics of Causation. – ''Proceedings of the Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society'', 1985. [https://web.archive.org/web/20230512005542/http://journals.linguisticsociety.org/proceedings/index.php/BLS/article/viewFile/1905/1677 Veebis.]&lt;/ref&gt; See on aidanud märkimisväärselt kaasa evidentsiaalsuse uurimisele eri keeltes.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill, Lauren Gawne. The contribution of Tibetan languages to the study of evidentiality. – ''Evidential Systems of Tibetan Languages'', 2017, ISBN 978-3-11-046018-6 (e-raamat 978-3-11-047374-2), lk 1–40.&lt;/ref&gt; Evidentsiaalsus ja aspekt moodustavad modaalsuste süsteemi, milles modaalsusi eristavad lõpukoopulad. Põhikoopulate süsteemis eristatakse kolme kategooriat: egofooriline (ཡོད ''yod''), sensoorne (འདུག ''ʼdug'') ja faktuaalne (ཡོད་རེད ''yod-red''). Neid kategooriat väljendavad vastavalt samastuskoopulad ཡིན ''yin'', རེད་བཞག ''red-bzhag'' ja རེད ''red''.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37, nr 2, lk 240–262.&lt;/ref&gt; Nicolas Tournadre on eristanud järgmisi modaalsusi:

* väitev modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus, mis väljendab vahetut ohtu
* kogemuslik egofooriline modaalsus
* harjumuslik või üldistav väitev modaalsus
* järelduslik modaalsus
* tahteline egofooriline modaalsus
* tahteline või harjumuslik egofooriline modaalsus
* vastuvõttev egofooriline modaalsus
* tunnistuslik modaalsus

Eristatakse nelja aega (aspektuaal-ajalist vormi) ja kolme evidentsiaalsuskategooriat.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill. ḥdug as a testimonial marker in Classical and Old Tibetan. – ''Himalayan Linguistics'', 2013, 12(1), lk 1–16.&lt;/ref&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
! !! Tulevik !! Olevik !! Minevik !! Täisminevik
|-
! Isiklik ehk egofooriline
| V-gi-yin || V-gi-yod || V-pa-yin / byung || V-yod
|-
! Faktuaalne
| V-gi-red || V-gi-yod-red || V-pa-red || V-yod-red
|-
! Tunnistuslik ehk sensoorne
| – || V-gi-'dug || V-song || V-bzhag
|}

Mõnes käsitluses kasutatakse faktuaalse oleviku ja täismineviku vormides kirjakeelset varianti ''yod-pa-red'', aga tiibeti standardkeeles on see vorm aga omaette, enesekorrektiivse tähendusega.&lt;ref name=&quot;TL2014&quot;&gt;Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37(2), lk 240–262.&lt;/ref&gt;

Kõiki kolme evidentsiaalsuskategooriat saab kasutada kõigi kolme grammatilise isikuga, kuigi varasemates käsitlustes (nn konjunkt/disjunkt-analüüs) seostati isiklikku kategooriat esimese isikuga.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill. Contextual semantics of 'Lhasa' Tibetan evidentials. – ''SKASE Journal of Theoretical Linguistics'', 2013, 10(3), lk 47–54.&lt;/ref&gt; Kategooria valik sõltub siiski kõneleja ligipääsust teabele: näiteks sensoorset ''ʼdug''-i kasutatakse endopaatiliste tunnete (nt nälg, valu) puhul tavaliselt ainult esimese isikuga ja küsimustes valib kõneleja kategooria nii, nagu ta eeldab, et kuulaja vastab (nn ennetusreegel).&lt;ref name=&quot;TL2014&quot; /&gt;

== Süntaks ja sõnajärg ==
Tiibeti keelt on traditsiooniliselt käsitatud [[ergatiiv-absolutiivne keel|ergatiiv-absolutiivse keelena]], kuid hilisemad uurimused näitavad, et tegu on [[pragmaatiline|pragmaatilise ergatiiviga]]: [[ergatiiv]]i käändetunnus võib esineda agendil ja mõnel [[sihitu tegusõna]] alusel, kuid selle kasutamine ei ole kohustuslik ja sõltub semantilistest teguritest (eriti [[agentiivsus]]est ja [[perfektiivsus]]est) ja pragmaatilistest teguritest, eelkõige kontrastist.&lt;ref&gt;Scott DeLancey. &quot;Optional&quot; &quot;Ergativity&quot; in Tibeto-Burman Languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, kd 34, nr 2, lk 9–20.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, kd 14, nr 1, lk 93–107.&lt;/ref&gt; 

[[Sõnajärg]] on üldjoontes [[SOV]]: [[öeldis]] paikneb [[lause]] lõpus. 

[[Nimisõnafraas]]is enamik laiendeid järgneb nimisõnale, [[omastavaline täiend]] aga eelneb sellele:&lt;ref&gt;Matthew S. Dryer. ''Word order in Tibeto-Burman languages''. –  ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2008, kd 31, nr 1, lk 1–83. [https://www.acsu.buffalo.edu/~dryer/DryerTibetoBurmanWordOrder.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;
* omadussõnad paiknevad tiibeti keeles üldjuhul nimisõna järel, välja arvatud juhul, kui omadussõna ja nimisõna on seotud [[genitiiv]]i [[abisõnaga]];
* [[sihitis]]ed ja [[määrsõna]]d paiknevad enne [[tegusõna]], samuti omadussõnad [[öeldistäitelause]]tes;
* [[omastav]]as nimisõna paikneb selle nimisõna ees, mida ta täiendab;
* [[näitav asesõna|näitavad asesõnad]] ja arvsõnad paiknevad selle nimisõna järel, mida nad täiendavad.

Mõnes murdes on laiendite järjekord muutlik: näiteks Shigatse murdes ei ole omadussõna ja nimisõna järjestuses ülekaalus kumbki võimalik järjestus ning [[Dingri murre|Dingri murdes]] võib näitav asesõna paikneda nii nimisõna ees või selle järel.&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/87A-tis Tibetan (Shigatse): Order of Adjective and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/88A-tdi Tibetan (Dingri): Order of Demonstrative and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;

== Registrid ==

Tiibeti keeles on mitu [[registri (keeleteadus)|registrit]], millest enamik on ühised kogu tiibeti keelele laiemas mõttes. 
* ཕལ་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is  ''phal skad'', sõna-sõnalt 'tavakeel') on igapäevane kõnekeel. Traditsiooniliselt peetakse seda kirjanduse loomiseks sobivaks ja väljendit ''phal skad'' kasutatakse sageli halvustavalt, et näidata, et väljend ei sobi kirjalikku teksti.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot;&gt;Birgit Kellner. Vernacular Literacy in Tibet: Present Debates and Historical Beginnings. – Elke Krotz, Stephan Müller, Norbert Kössinger, Pavlína Rychterová (toim). ''Anfangsgeschichten / Origin Stories: Der Beginn volkssprachiger Schriftlichkeit in komparatistischer Perspektive / The Rise of Vernacular Literacy in a Comparative Perspective'' (''MittelalterStudien'', kd 31), Wilhelm Fink 2018, ISBN 978-3-8467-6346-9, lk 381–402. [https://www.fink.de/view/book/edcoll/9783846763469/BP000017.xml Veebis.]/ref&gt;
* ཞེ་ས། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''zhe sa'' 'austav ja lugupidav kõne') on austav keelekasutus, sealhulgas spetsiaalne austav sõnavara. Austusregister on omane kõigile tiibeti keeltele, kuid Lhasa keeles on see eriti arenenud ja tavavormi kõrval eristatakse kahte austusastet, üldist ja kõrgeimat.&lt;ref&gt;Joanna Bialek. Emergence of the honorific register in Tibetic languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2023, kd 46, nr 2, lk 290–327.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Samdrup Tsering, Hiroyuki Suzuki. Honorific register in Mabzhi Tibetan: How Amdo Tibetans use honorific words in their speech community. – ''Kyoto University Linguistic Research'', 2023, kd 42, lk 59–76. [https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/handle/2433/287601 Veebis.]&lt;/ref&gt;
* ཡིག་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''yig skad'', sõna-sõnalt 'kirjakeel') on  kirjanduslik kirjali kkeelekuju, mis hõlmab ka allpool kirjeldatud keelekuju ཆོས་སྐད (''chos skad'').&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;
* ཆོས་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''chos skad'', sõna-sõnalt 'õpetuse keel' või 'religioosne keel') on religioosne kirjakeel, milles on kirjutatud pühakirjad ja muud klassikalised teosed. Tänapäeval kasutatakse seda terminit vahel ka kirjakeele kohta üldiselt.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

Enne Hiina Rahvavabariigi aega eristati tiibeti keeles kolme keelekasutusvormi: esiteks kloostrites kasutatav liturgiline keel (''chos skad''); teiseks õukonnakeel – rangelt normeeritud ''she sa'', mis on tänapäevalgi Lhasa haritud ülemkihi keelekasutuse vorm; kolmandaks &quot;rahvakeel&quot; (''phal skad''), igapäevane kõnekeel, mille arvukad murded on Tiibeti suuruse tõttu sageli vastastikku peaaegu arusaamatud.

Kõrgemates stiiliregistrites kasutatakse rohkesti austavaid nimetusi ja tiitleid. Sageli kasutatavatel sõnadel on eri kujud, millega väljendatakse hierarhilisi erinevusi. Kõigis neis keelekasutusvormides oli puudus tänapäevasest sõnavarast. Alates 1960ndatest hakkasid keeleteadlased välja töötama uustiibeti keelt, mille sõnavara täiendati terminitega, et oleks võimalik õpetada näiteks füüsikat ja keemiat. Ka tänapäeva meedia kasutab seda Lhasa murde põhjal välja töötatud keelevarianti.

Lhasa kõnekeele põhjal on kujunenud tiibetlaste ühiskeel (''spyi skad''), mida kasutatakse nii Hiinas kui ka diasporaas, kuid igapäevases kõnes valitseb endiselt kohalik murre.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

== Uurimislugu ==

18. ja 19. sajandil hakkasid tiibeti keelt uurima lääne misjonärid ja keeleteadlased.

[[Kaputsiinid]] tegutsesid [[Lhasa]]s ligikaudu aastatel 1719–1745. Nende hulgas oli [[Francesco della Penna]], kes sai tuntuks oma täpse Tiibeti kirjeldusega&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie 1911: 920, märkus 1.&lt;/ref&gt; ja kujundas ka hilisemas teoses &quot;Alphabetum Tibetanum&quot; kasutatud tiibeti tähetüübid.&lt;ref name=&quot;Tricycle&quot;&gt;Alphabetum Tibetanum: The Beginnings of Tibetology in the Western World. – ''Tricycle''. [https://tricycle.org/?p=1481 Veebis.]&lt;/ref&gt; [[Cassiano da Macerata]] (ilmaliku nimega Giovanni Beligatti) saatis kodumaale materjale, mida kasutas [[Rimini]] [[augustiinlased|augustiini]] [[munk]] [[Agostino Antonio Giorgi]] teoses &quot;[[Alphabetum Tibetanum]]&quot; (Rooma, 1762, kvartformaat, 820 lk). 1911. aasta Britannica hinnangul on see mahukas ja segaselt koostatud kogumik, millesse tuleb suhtuda väga ettevaatlikult.&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 1.&lt;/ref&gt; Tänapäeval peetakse seda siiski lääne tibetoloogia alguseks.&lt;ref name=&quot;Tricycle&quot; /&gt;

Ungari keeleteadlane [[Sándor Kőrösi Csoma]] avaldas 1834. aastal [[Calcutta]]s klassikalise tiibeti–inglise sõnaraamatu &quot;Essay Towards a Dictionary, Tibetan and English&quot; ja samal aastal tiibeti keele grammatika &quot;A Grammar of the Tibetan Language&quot;. Tiibeti–inglise sõnaraamat oli ilmunud juba 1826. aastal (Schroeter), kuid Csoma oma oli esimene järjepidev ja korrektne sõnaraamat.&lt;ref&gt;Alexander Csoma de Kőrös’ contribution to Tibetan studies.&lt;/ref&gt;

[[Hernhuutlus|Hernhuutlik]] misjon tegutses [[Lahaul]]is [[Kyelang]]is, kus misjonär ja keeleteadlane [[Heinrich August Jäschke]] töötas aastatel 1857–1868. Aastal 1857. aastal veetis ta kolm kuud ka [[Ladakh]]is.&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie 1911, 919.&lt;/ref&gt; Jäschke avaldas muu hulgas teosed &quot;A Short Practical Grammar of the Tibetan Language&quot; (1865), &quot;A Tibetan–English Dictionary&quot; (1881) ja &quot;Tibetan Grammar&quot; (1883).

[[Peterburi]]s tegutsenud [[Isaac Jacob Schmidt]] avaldas 1839. aastal tiibeti keele grammatika &quot;Grammatik der tibetischen Sprache&quot; ja 1841. aastal tiibeti-saksa sõnaraamatu &quot;Tibetisch-deutsches Wörterbuch&quot;. Juurdepääs mongolikeelsetele allikatele võimaldas tal täiendada oma uurimistulemusi teabega, mida tema eelkäijad ei tundnud.&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 2.&lt;/ref&gt;

Prantsusmaal avaldas [[Philippe Édouard Foucaux]] 1847. aastal tõlke teosest &quot;[[Rgya cher rol pa]]&quot;, mis on &quot;[[Lalitavistara-sūtra]]&quot; tiibetikeelne versioon, ja 1858. aastal tiibeti keele grammatika &quot;Grammaire de la langue tibétaine&quot;.&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 2.&lt;/ref&gt; Tallinnas sündinud Peterburi teadlane [[Franz Anton von Schiefner]], Schmidti järglane Teaduste Akadeemias, avaldas 1849. aastal tõlkeid ja uurimusi. Tema &quot;Tibetische Studien&quot; (1851–1854) on väärtuslik dokumentide ja tähelepanekute kogumik.&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie, 1911, lk 920, märkus 2.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Hartmut Walravens. Schiefner, Franz Anton von. – ''Neue Deutsche Biographie'' 22, 2005. [https://www.deutsche-biographie.de/117228427.html Veebis.]&lt;/ref&gt;

[[Columbia ülikool]]is usuteaduse doktorikraadi saanud teadlane, maadeuurija ning [[jooga]] ja [[Tiibeti budism]]i praktiseerija [[Theos Casimir Bernard]] avaldas pärast 1936.–1937. aasta reisi Indiasse ja Tiibetisse 1946. aastal teose &quot;A Simplified Grammar of the Literary Tibetan Language&quot;.

India [[indoloogia|indoloog]] ja keeleteadlane [[Rahul Sankrityayan]] kirjutas hindikeelse tiibeti keele grammatika. Tema teiste tiibeti keelt käsitlevate teoste seas olid &quot;Tibbati Bal-Siksha&quot; (1933), &quot;Pathavali&quot; (3  kd, 1933), &quot;Tibbati Vyakaran&quot; (1933) ja &quot;Tibbat May Budh Dharm&quot; (1948).

Jaapani keeleteadlased [[Kitamura Hajime]] ja Nagano Yasuhiko avaldasid 1990. aastal tänapäeva tiibeti keele temaatilise sõnaraamatu (現代チベット語分類辞典).&lt;ref&gt;[https://www.book61.co.jp/book.php/N95062 現代チベット語分類辞典/北村甫 長野泰彦 著/汲古書院/], 六一書房.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;武内 紹人. 書評 北村甫・長野泰彦著『現代チベット語分類辞典』– 言語研究, 1993, nr 104, lk 157–167.&lt;/ref&gt;

Lhasa kõnekeelt on kirjeldatud ka hilisemates õpikutes ja grammatikates: Changi ja Sheftsi &quot;A Manual of Spoken Tibetan (Lhasa Dialect)&quot; (1964),  Goldsteini ja Nornangi &quot;Modern Spoken Tibetan: Lhasa Dialect&quot; (1970), Tournadre'i ja Dorje &quot;Manual of Standard Tibetan&quot; (1998; inglise keeles 2003) ning Tournadre'i ja Suzuki &quot;The Tibetic Languages&quot; (2022). Jaapanis alustas [[Michiyo Hoshi]] 1970ndatel Lhasa kõnekeele materjalide kogumist ja 1980ndatel sõnaraamatu koostamist. Tema tütar [[Izumi Hoshi]] avaldas 2003. aastal Lhasa murde tegusõnasõnaraamatu.&lt;ref&gt;Hoshi Izumi. 現代チベット語動詞辞典(ラサ方言) = ''A verb dictionary of the modern spoken Tibetan of Lhasa: Tibetan-Japanese'', Tokyo University of Foreign Studies, Research Institute for Languages and Cultures of Asia and Africa 2003.&lt;/ref&gt;

== Tekstinäide ==

[[ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon]]i esimene artikkel tiibeti keeles:&lt;ref&gt;[https://www.ohchr.org/en/human-rights/universal-declaration/translations/tibetan Universal Declaration of Human Rights - Tibetan], United Nations.&lt;/ref&gt;

འགྲོ་ བ་ མིའི་ རིགས་ རྒྱུད་ ཡོངས་ ལ་ སྐྱེས་ ཙམ་ ཉིད་ ནས་ ཆེ་ མཐོངས་ དང༌། ཐོབ་ ཐང་ གི་ རང་ དབང་ འདྲ་ མཉམ་ དུ་ ཡོད་ ལ། ཁོང་ ཚོར་ རང་ བྱུང་ གི་ བློ་ རྩལ་ དང་ བསམ་ ཚུལ་ བཟང་ པོ་ འདོན་ པའི་ འོས་ བབས་ ཀྱང་ ཡོད། དེ་ བཞིན་ ཕན་ ཚུན་ གཅིག་ གིས་ གཅིག་ ལ་ བུ་ སྤུན་ གྱི་ འདུ་ ཤེས་ འཛིན་ པའི་ བྱ་ སྤྱོད་ ཀྱང་ ལག་ ལེན་ བསྟར་ དགོས་ པ་ ཡིན།

'' 'gro ba mi'i rigs rgyud yongs la skyes tsam nyid nas che mthongs dang thob thang gi rang dbang 'dra mnyam du yod la khong tshor rang byung gi blo rtsal dang bsam tshul bzang po 'don pa'i 'os babs kyang yod de bzhin phan tshun gcig gis gcig la bu spun gyi 'du shes 'dzin pa'i bya spyod kyang lag len bstar dgos pa yin''

Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim.

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Martine Mazaudon. Les principes de construction du nombre dans les langues tibéto-birmanes. – Jacques François,  (toim). ''La Pluralité'',  Leuven: Peeters, 2002, ISBN 90-429-1295-2, lk 91–119. [http://halshs.archives-ouvertes.fr/docs/00/16/68/91/PDF/numerationTB_SLP.pdf Veebis.]

==Välislingid==
*[https://eki.ee/teatmik/tiibeti-nimed/ Tiibeti nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus

[[Kategooria:Tiibeti-Birma keeled]]
[[Kategooria:Tiibet]]</text>
      <sha1>fkoda16boqe0x6w4463o1x0w8wnfjpd</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260937</id>
      <parentid>7260934</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T11:21:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <origin>7260937</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="69428" sha1="hcbk7io07mwwabowxo1oncjwbqybgpx" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib tänapäeva tiibeti kirjakeelest; kesktiibeti, khami ja amdo keele kogumi kohta vaata artiklit   [[Tiibeti keel (koondnimetus)]]}}
{{keeled|nimi=tiibeti keel|originaalnimi བོད་སྐད་། 
 | keelkonnavärv = Hiina-Tiibeti
 | riigid=[[Hiina]]s, [[India]]s
 | rääkijad      = 6  miljonit
 | keelkond      = [[Hiina-Tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;[[Tiibeti-Birma keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[tiibeti keeled]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;'''tiibeti keel'''
 | riik          = {{PisiLipp|Hiina}} ([[Tiibeti autonoomne piirkond]])
 | keelehoole    = [[Tiibeti Keele Standardimise Komitee]]
 | kood 1        = bo
 | kood 2        = bod (T), tib (B)
 | kood 3        = bod
}}
'''Tiibeti keel''' ehk '''tiibeti kirjakeel'''&lt;ref&gt;Tiibeti keeles kasutatakse nimetusi ལྷ་སའི་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is ''Lha-sa'i skad'', [[THL]]is ''Lhaséké'', [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]{{'}}is ''Lasägä'') 'Lhasa keel' või བོད་སྐད (Wylie ''Bod skad'', THL ''Böké'', ''pinyin'' ''Pögä'') [pʰø̀k˭ɛʔ] 'tiibeti keel' (kasutatakse ka teiste keelekujude kohta).&lt;/ref&gt; on [[kesktiibeti keel]]e [[Lhasa murre|Lhasa murdel]] põhinev [[kirjakeel]]. Lhasa on [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomse piirkonna]] pealinn.&lt;ref name=&quot;DeLancey 2017&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan. – [[Graham Thurgood]], Randy J. LaPolla (toim). ''The Sino-Tibetan Languages'', 2. trükk, Routledge: London / New York 2017, ISBN 978-0-367-57045-3, lk 385–403.&lt;/ref&gt; Tiibeti kirjakeelt kasutatakse [[ühiskeel]]ena ka [[tiibeti keel (koondnimetus)|laiemas mõttes tiibeti keel]]e [[murre]]te kõnelejate vahel, sealhulgas eksiilis elavate [[tiibetlased|tiibetlaste]] seas.

Tiibeti autonoomse piirkonna keelemääruse (vastu võetud 1987, muudetud 2002 ja 2019) esimese paragrahvi järgi on tiibeti keel (藏语文) piirkonna üldkasutatav keel ja kiri.&lt;ref&gt;[https://www.fadada.com/article/Basics-009776 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], fadada.com, 6.8.2019.&lt;/ref&gt; [[Human Rights Watch]]i 2020. aasta aruande järgi on &quot;kakskeelse hariduse&quot; poliitika viinud tiibeti keele järkjärgulise asendumiseni [[hiina keel]]ega algkoolide õppekeelena, välja arvatud tiibeti keele tunnid, kusjuures aruande välitööd hõlmasid ainult [[Nagchu vald|Nagchu valla]] maa-asulaid.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threatChina's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt; Hiina Riiginõukogu Informatsioonibüroo 2025. aasta valge raamatu järgi on tiibeti keele õppimise ja kasutamise õigus tagatud, piirkonna rahvakongressi õigusaktid ja valitsuste üldised ametlikud dokumendid avaldatakse nii hiina kui ka tiibeti keeles ning koolides õpetatakse mõlemat keelt.&lt;ref&gt;[https://www.ecns.cn/news/politics/2025-03-28/detail-ihepyqsm2135994.shtml Right to study and use Tibetan language guaranteed: white paper, ECNS (China News Service)], 28.3.2025.&lt;/ref&gt;

Tiibeti keel laiemas mõttes hõlmab  peale kesktiibeti keele ka [[khami keel]]t ja [[amdo keel]]t.&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;&gt;Konchok Gelek. Variation, contact, and change in language: Varieties in Yul shul (northern Khams). – ''International Journal of the Sociology of Language'', 2017, nr 245, lk 91–92.&lt;/ref&gt; Khami keele kõnelejad saavad Lhasa murdest õppimata nii palju aru, et nad saavad algtasemel suhelda, amdo keele kõnelejad ei saa aga Lhasa murdest üldse aru (vt [[vastastikune arusaadavus]]).&lt;ref name=&quot;Konchok Gelek 2017 p.91-92&quot;/&gt; Nii tiibeti kirjakeeles kui ka khami keeles on kujunenud [[toon (keeleteadus)|toon]]id ning sõnaalgulised [[kaashäälikuühend]]id on enamasti lihtsustunud.&lt;ref&gt;Felix Haller. [archive-url=https://web.archive.org/web/20150616073139/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/haller1999brief.pdf A brief comparison of register tone in Central Tibetan and Kham Tibetan.] – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1999, kd=22.&lt;/ref&gt; Sellepärast on need keeled [[klassikaline tiibeti keel|klassikalisest tiibeti keelest]] märkimisväärselt erinevad, eriti võrreldes konservatiivsema amdo keelega.&lt;ref&gt;Charlene Makley, Keith Dede, Kan Hua, QingshanWang. The Amdo Dialect of Labrang. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', kd 22, nr 1, 1999, lk 101. [https://web.archive.org/web/20160305073712/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/makley1999amdo.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;jermay reynolds 2012&quot;&gt;Jermay J. Reynolds. ''Language variation and change in an Amdo Tibetan village: Gender, education and resistance'', doktoritöö, Graduate School of Arts and Sciences of [[Georgetown University]], 2012, lk 19–21.&lt;/ref&gt;

== Ametlik ja sotsiolingvistiline staatus ==

Tiibeti keel on lisaks [[hiina standardkeel]]ele ametlikus kasutuses [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomses piirkonnas]] ja mõnes teises [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] piirkonnas, kus elab tiibetlasi.

[[Gerard A. Postiglione]] märkis 1999. aastal, et tiibetlased on Hiinas üks kõige vähem [[assimileerumine|assimileerunud]] rahvarühmi.&lt;ref&gt;Gerard A. Postiglione. ''China’s National Minority Education. Culture, Schooling, and Development'', Routledge 1999, lk 114.&lt;/ref&gt; 2002. aastal avaldatud Hiina uudisteagentuuri [[Xinhua]] teate kohaselt suhtles Tiibetis 84% tiibetlastest peamiselt tiibeti keeles.&lt;ref name=&quot;chutai&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 中国出台藏语言使用法规], [[Xinhua]]; [http://www.moe.gov.cn/jyb_sy/China_Language/ 国家语言文字工作委员会]&lt;/ref&gt; 

=== Õiguslik staatus ===

[[Hiina põhiseadus|Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus]]e artikli 4 järgi on kõigil rahvustel õigus kasutada ja arendada oma keelt ja kirja. Artiklis 121 on sätestatud, et rahvusliku autonoomiaga piirkondade omavalitsusorganid kasutavad oma ülesannete täitmisel vastavalt asjaomase piirkonna autonoomiaeeskirjadele suuliselt ja kirjalikult selles piirkonnas tavapäraselt kasutatavat keelt või keeli.&lt;ref name=&quot;verf1982&quot;&gt;[http://www.verfassungen.net/rc/verf82.htm Hiina Rahvavabariigi 1982. aasta põhiseadus], verfassungen.net.&lt;/ref&gt;

1987. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna ajutised eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)&lt;/ref&gt; 1988. aastal kehtestati nende rakendamiseks üksikasjalikud sätted.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的若干规定(试行)的实施细则&lt;/ref&gt; 2002. aastal võeti vastu &quot;Tiibeti autonoomse piirkonna eeskirjad tiibeti keele ja kirja õppimise, kasutamise ja arendamise kohta&quot;.&lt;ref&gt;西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;guiding&quot;&gt;[http://www.xizang.gov.cn/zwgk/xxfb/fgwj/201902/t20190223_61645.html 西藏自治区学习、使用和发展藏语文的规定], 西藏自治区人民政府, xizang.gov.cn, 24.3.2008.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101031231725/http://www.china-language.gov.cn/19/2007_6_25/1_19_291_0_1182772945359.html 西藏文化的保护与发展 – 藏语言文字的学习、使用和发展], Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu informatsioonibüroo, China.com.cn, 25.10.2008.&lt;/ref&gt; Eeskirjade kohaselt pidid valitsemine, kohtud ja haldusasutused ning tänavasildid ja reklaamid olema kakskeelsed.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt;

Tiibeti keele arendamise ja standardimise eest vastutab riiklik tiibeti keele terminoloogia standardimise komitee (tiibeti keeles བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས, hiina keeles 藏语术语标准化工作委员会|t=藏語術語標準化工作委員會). Komitee tegevust käsitlevad muu hulgas järgmised allikad:&lt;ref&gt;བོད་ཡིག་བརྡ་ཚད་ལྡན་དུ་སྒྱུར་བའི་ལས་དོན་ཨུ་ཡོན་ལྷན་ཁང་གིས་བསྒྲིགས}} (toim). བོད་ཀྱི་སྤྱི་སྐད་སྐོར་གྱི་ཆེད་རྩོམ་ཕྱོགས་བསྒྲིགས, Peking, མི་རིགས་དཔེ་སྐྲུན་ཁན / 民族出版社 1999, ISBN 7-105-03018-6;&lt;br /&gt;[https://web.archive.org/web/20070514065425/http://www.china-language.gov.cn/webinfopub/list.asp?id=2307&amp;columnid=139&amp;columnlayer=01380139 全国术语标准化技术委员会少数民族语分技术委员会藏语工作委员会2006年度工作会议在北京召开], 教育部语言文字应用研究所, china-language.gov.cn, 12.1.2007.&lt;br /&gt;|扎雅·洛桑普赤. [https://web.archive.org/web/20070707132828/http://info.tibet.cn/zt2006/zywdccyfz/xsjl/t20060322_101909.htm 藏语专词术语混乱的症结在哪里], China Tibet Information Center, info.tibet.cn, 22.3.2006.&lt;/ref&gt;

=== Kirjaoskus ===

Tiibetlaste [[kirjaoskamatus]]e määr oli [[1990. aasta Hiina rahvaloendus]]e järgi 69,39% (kogu Hiina rahvastikus 22,21%). [[2000. aasta Hiina rahvaloendus]]eks oli see tiibetlaste seas vähenenud 47,55%-ni (Hiina kogurahvastikus 9,08%-ni).&lt;ref&gt;Minglang Zhou. Legislating Literatcy for Linguistic and Ethnic Minorities in Contemporary China. – Anthony J. Liddicoat (toim). ''Language planning and policy: Issues in Language Planning and Literacy'', Multilingual Matters, Clevedon / Tonawanda / North York 2007, lk 102–121, siin lk 117.&lt;/ref&gt;

Tiibeti autonoomsel piirkonnal on 2000., 2010. ja 2020. aasta loenduse järgi olnud Hiina provintside seas kõige madalam kirjaoskuse määr.&lt;ref&gt;[https://www.business-standard.com/article/current-affairs/tibet-has-lowest-literacy-among-all-provinces-in-china-delhi-think-tank-123022600629_1.html Tibet has lowest literacy among all provinces in China: Delhi think tank], Business Standard, 26.2.2023.&lt;/ref&gt;

=== Koolisüsteem ===

==== Tiibet ====

1998. aastal oli tiibeti keel õppekeeleks 98% Tiibeti algkoolidest&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 233.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; ja 92% algkooliõpetajatest olid tiibetlased. Samal ajal õpetati hiina keelt võõrkeelena.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; 2002. aastal oli tiibeti keeles 181 õpikut 16 õppeaine jaoks ja koostatud oli kaheksa loodusteaduste erialaterminoloogia sõnastikku.&lt;ref name=&quot;chutai&quot; /&gt; Sellest hoolimata õpetati matemaatikat, füüsikat ja keemiat põhikooli vanemas astmes ja keskkoolis üldjuhul hiina keeles.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Minglang Zhou, Hongkai Sun: ''Language Policy in the People’s Republic of China'', Kluwer 2004, lk 226.&lt;/ref&gt;

2004. aastal pärinesid tiibeti keele ja kirjanduse õpikute (''gaiyig'' སྐད་ཡིག་, 语文 ''yǔwén'') tekstid 47% ulatuses tänapäevasest ja uuemast tiibeti kirjandusest, 29% ulatuses traditsioonilisest tiibeti kirjandusest ja 24% ulatuses hiina keelest tõlgitud tekstidest.&lt;ref&gt;Ellen Bangsbo. ''Teaching and Learning in Tibet. A Review of Research and Policy Publications'', Nordic Institute of Asian Studies 2004, lk 16.&lt;/ref&gt; Tiibeti ülikoolides ja teistes kõrgkoolides oli 1998. aastal õppekeeleks enamasti hiina keel. Erandiks olid tiibeti ajaloo, keele ja kirjanduse ning traditsioonilise tiibeti meditsiiniga seotud õppeained.&lt;ref&gt;Catriona Bass. ''Education in Tibet. Policy and Practice Since 1950'', Tibet Information Network / Zed 1998, lk 235.&lt;/ref&gt; Ühe 2005. aasta uurimuse järgi said tiibetlastest üliõpilased õppida humanitaarteadusi tiibeti keeles mõnes Hiina vähemusrahvustele mõeldud kõrgkoolis.&lt;ref&gt;Gerard Postiglione. Ben Jiao, Sonam Gyatso. Education in Rural Tibet: Development, Problems and Adaptations. – ''China: An International Journal'', 2005, kd 3, nr 1, lk 1–23. [https://www.researchgate.net/publication/263867451 Veebis.]&lt;/ref&gt;

Eeskirjade kohaselt pidid [[hiinlased]] Tiibetis õppima ka tiibeti keelt, kuid juba 2006. aastal seda nõuet üldiselt eirati.&lt;ref&gt;June Teufel Dreyer, Barry Sautman (toim). ''Contemporary Tibet. Politics, Development, and Society in a Disputed Region'', M. E. Sharpe 2006, lk 78.&lt;/ref&gt;

===== Hiina keelepoliitika 2020ndatel =====
Alates 2020. aastast on Hiina keelepoliitika vähemuskeelte suhtes muutunud ja hinnangud sellele lahknevad. Hiina valitsuse ametliku seisukoha järgi on tiibeti keele õppimine ja kasutamine seadusega tagatud ning alg- ja keskkoolides õpetatakse nii tiibeti kui ka hiina keelt.&lt;ref name=&quot;whitepaper2023&quot;&gt;[https://english.www.gov.cn/archive/whitepaper/202311/10/content_WS654db703c6d0868f4e8e120d.html CPC Policies on the Governance of Xizang in the New Era: Approach and Achievements], The State Council of the People's Republic of China, 10.11.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi on õigus tiibeti keelt õppida ja kasutada samuti tagatud.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot;&gt;[https://chinadailyhk.com/article/608157 White paper highlights human rights progress in Xizang], Xinhua / China Daily HK, 28.3.2025.&lt;/ref&gt; Inimõiguste organisatsioonid ja tiibeti keele kaitsjad on aga teatanud, et hiina keel on muutunud üha enam peamiseks õppekeeleks.&lt;ref name=&quot;HRW2020&quot;&gt;[https://www.hrw.org/report/2020/03/04/chinas-bilingual-education-policy-tibet/tibetan-medium-schooling-under-threat China's &quot;Bilingual Education&quot; Policy in Tibet: Tibetan-Medium Schooling Under Threat], Human Rights Watch, 4.3.2020.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/04/04/tibet-language-white-paper/ Netizens demand China reinstate Tibetan language use in schools], Radio Free Asia, 4.4.2025.&lt;/ref&gt; [[Radio Free Asia]] andmetel muutus hiina keel 2020. aastal Tiibeti autonoomse piirkonna alg- ja keskkoolide põhiõppekeeleks ning 2023. aastast on ülikooli sisseastumiseksami keeleks ainult hiina keel.&lt;ref&gt;[https://www.tribuneindia.com/news/world/tibetans-call-out-chinas-language-policy-amid-claims-of-cultural-erasure-and-human-rights-violations Tibetans call out China's language policy], Tribune India (ANI), 8.4.2025, viidates RFA-le.&lt;/ref&gt;

2021. aastal kehtestas Hiina haridusministeerium Human Rights Watchi kirjelduse järgi &quot;laste kõne ühtlustamise kava&quot; (''Children's Speech Harmonization plan''), mis näeb ette  [[hiina kirjakeel]]e kasutamise kogu [[alusharidus]]es vähemusrahvuste asualadel. Human Rights Watchi 2026. aasta aruande järgi ei oska ega taha paljud tiibeti lapsed pärast lasteaia lõpetamist tiibeti keelt rääkida, ka mitte perekonnaliikmetega. Lasteaias käimine ei ole Hiinas kohustuslik, kuid Human Rights Watchi andmetel on see tiibetlaste asualadel muutunud praktikas kohustuslikuks, sest linnade algkoolid nõuavad üha sagedamini tõendit lasteaias käimise kohta. Hiina valitsus ei vastanud organisatsiooni kommentaaripärimistele.&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2026/05/04/start-with-the-youngest-children/chinas-use-of-preschools-to-integrate-tibetans &quot;Start with the Youngest Children&quot;: China's Use of Preschools to &quot;Integrate&quot; Tibetans], Human Rights Watch, 4.5.2026.&lt;/ref&gt;

[[Tibet Watch]]i andmetel olid 2023. aasta septembriks [[Ngaba ringkond|Ngaba ringkonna]] tiibeti koolides kõik põhiainete õpikud asendatud hiinakeelsetega ja õpetajatel kästi anda kõik tunnid hiina keeles. Tiibeti keel jäi valikaineks. Tiibetikeelseid õpikuid saavad kooli lõpetamiseni edasi kasutada ainult 2021. aastal õppima asunud õpilased.&lt;ref&gt;[https://tibetwatch.org/all-textbooks-in-tibetan-replaced-in-ngaba/ All textbooks in Tibetan replaced in Ngaba], Tibet Watch, 12.10.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta veebruaris teatas Human Rights Watch, et Ida-Tiibetis oli alates 2021. aastast suletud vähemalt viis tiibeti keelt ja kultuuri edendanud kutsekooli.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;&gt;[https://www.hrw.org/news/2025/02/05/chinese-authorities-shutter-schools-eastern-tibet Chinese Authorities Shutter Schools in Eastern Tibet], Human Rights Watch, 5.2.2025.&lt;/ref&gt; Organisatsiooni andmetel õpetatakse riigikoolides tiibeti lapsi algkoolist keskkoolini ainult hiina keeles ja tiibeti keel on eraldi õppeaine, nagu võõrkeel.&lt;ref name=&quot;HRW2025&quot;/&gt; Radio Free Asia teatas 2025. aasta jaanuaris ka tiibeti keele eratundide keelust koolivaheajal mitmes tiibetlastega asustatud piirkonnas. Sarnane keeld kehtestati  juba 2021. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.rfa.org/english/tibet/2025/01/02/tibet-china-enforces-restrictions-students/ China places new restrictions on Tibetan students during winter school break], Radio Free Asia, 2.1.2025&lt;/ref&gt; Tibet Watchi andmetel teatas Tiibeti keskadministratsioon 2026. aasta oktoobris, et [[Gologi ringkond|Gologi ringkonnas]] suleti 2026. aasta suvel ja sügisel vähemalt kolm eraõiguslikku tiibeti kooli, sealhulgas orbude kool.&lt;ref&gt;[https://tibetoffice.org/media-press/news/three-more-tibetan-schools-shut-down-in-golog-as-china-tightens-its-grip-on-tibetan-language-education Three More Tibetan Schools Shut Down in Golog as China Tightens Its Grip on Tibetan-Language Education], Central Tibetan Administration, 19.10.2026.&lt;/ref&gt;

2023. aasta veebruaris väitsid kolm ÜRO sõltumatut eksperti, et umbes miljon tiibeti last õpib internaatkoolides, kus õppekeel on hiina keel.&lt;ref&gt;[https://ungeneva.org/en/news-media/news/2023/02/77614/china-tibetan-children-forced-assimilate-independent-rights-experts China: Tibetan children forced to assimilate, independent rights experts fear], UN Geneva, 6.2.2023.&lt;/ref&gt; Hiina ametivõimud vastavad, et lapsi ei sunnita internaatkoolidesse ja paljudes koolides õpetatakse ka tiibeti keelt ja Tiibeti ajalugu.&lt;ref&gt;[https://www.globalsecurity.org/military/library/news/2024/07/mil-240721-rfa01.htm China's controversial boarding school policy for Tibetans explained], RFA, 21.7.2024.&lt;/ref&gt;

12. märtsil 2026 võttis Hiina Rahvakongress vastu &quot;Etnilise ühtsuse ja arengu edendamise seaduse&quot; (poolt 2756, vastu 3, erapooletuid 3) ja see jõustus 1. juulil 2026.&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/world/china/china-set-pass-new-ethnic-minority-law-prioritise-use-mandarin-language-2026-03-12/ China passes new ethnic minority law, prioritises use of Mandarin language], Reuters, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Seaduse järgi vähemuskeeli &quot;austatakse ja kaitstakse&quot;, kuid kui hiina keelt ja vähemuskeeli kasutatakse koos, peab hiina keel olema esikohal. Koolieelikud peavad hiina keelt valdama ja avalikes kohtades peavad hiina märgid olema nähtavamad kui vähemuste kirjad.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot;&gt;[https://rfa.org/english/tibet/2026/07/24/explainer-china-ethnic-unity-law-tibet-uyghur/ Explained: China's 'ethnic unity and progress promotion' law], RFA, 24.7.2026.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.asianews.it/news-en/What-Xi-Jinpings-new-law-on-ethnic-groups-in-china-says-65025.html What Xi Jinping's new law on ethnic groups in China says], AsiaNews, 12.3.2026.&lt;/ref&gt; Hiina valitsus rõhutab seaduse 15. artiklit, mis kaitseb vähemuste õigust oma keelt õppida ja kasutada, kriitikud aga väidavad, et seadus fikseerib hiina keele ülemvõimu hariduses ning annab juba rakendatud poliitikale õigusliku aluse ja võib tiibeti keele kasutamist hariduses ja avalikus elus veelgi piirata.&lt;ref name=&quot;RFA2026&quot; /&gt;

==== Pagulased Indias ====

India tiibeti koolides oli õppekeeleks kuni 1985. aastani ainult inglise keel. 2006. aastal õpetati mõnes algkoolis esimese viie klassi jooksul osa aineid tiibeti keeles, alates kuuendast klassist aga käis õppetöö ainult inglise keeles. Kõik keskkooliõpikud olid ingliskeelsed.&lt;ref&gt;Dagmar Bernstorff, Hubertus von Welck. ''Exile as Challenge. The Tibetan Diaspora'', Orient Longman 2002, lk 271; Ashild Kolas, Monika P. Thowsen. ''On the Margins of Tibet. Cultural Survival on the Sino-Tibetan Frontier'', University of Washington Press 2006, lk 176; A. Tom Grunfeld. ''The Making of Modern Tibet'', M. E. Sharpe, 1996, lk 179, 198.&lt;/ref&gt; [[Dharamsala]] tiibeti koolides nägi tollane inimressursside arendamise ministeeriumi õppekava ette, et alates põhikooli keskastmest õpetatakse õppeaineid inglise keeles.&lt;ref&gt;Mary Ann Maslak. School as a site of Tibetan ethnic identity construction in India? Results from a content analysis of textbooks and Delphi study of teachers' perspectives. – ''Educational Review'', 2008, kd 60, nr 1, lk 85–106.&lt;/ref&gt;

=== Meedia ===

2000. aastal ilmus Tiibetis kokku 14 tiibetikeelset ajakirja ja 10 päevalehte. Lisaks ilmus Hiina teistes piirkondades käputäis piirkondlikke&lt;ref&gt;Kõige mõjukamate seas olid ༄༅༎སྦྲང་ཆར༎ (&quot;Kevadvihm&quot;) [[Qinghai]]s ja ༄༅༎ཟླ་ཟེར༎ (&quot;Kuuvalgus&quot;) [[Gansu]]s. Vt: Toni Huber. ''Amdo Tibetans in Transition. Society and Culture in the Post-Mao Era''. Brill 2000, lk 40.&lt;/ref&gt; ja üleriigilisi&lt;ref&gt;Nende seas oli Pekingis ilmuv ༄༅༎ཀྲུང་གོའི་བོད་ཀྱི་ཤེས་རིག༎ (&quot;Tibetoloogia Hiinas&quot;).&lt;/ref&gt; tiibetikeelseid ajalehti ja ajakirju.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt; 2025. aasta märtsis avaldatud valge raamatu järgi ilmus 2024. aasta lõpuks Tiibeti autonoomses piirkonnas tiibeti keeles 17 ajakirja ja 11 ajalehte.&lt;ref name=&quot;whitepaper2025&quot; /&gt; Tiibeti keeles tegutses arvukalt raadio- ja telejaamu ning tehti kinofilme, sealhulgas Lhasa ja kamba keelevariandis.&lt;ref&gt;Ka [[Radio China International]] edastas saateid nendes keelevariantides: [http://tibetan.chinabroadcast.cn/lhasa.htm tibetan.chinabroadcast.cn] ja [http://tibetan.chinabroadcast.cn/kangba.htm tibetan.chinabroadcast.cn].&lt;/ref&gt; Hiinas andis üheksa kirjastust regulaarselt välja tiibetikeelseid raamatuid. Igal aastal ilmus ligikaudu tuhat nimetust.&lt;ref name=&quot;fazhan&quot; /&gt;

===Lahkarvamused tiibeti keele ohustatuse üle===

2008. aasta veebruaris toetas Briti parlamendiliige [[Norman Baker]] [[rahvusvaheline emakeelepäev|rahvusvahelise emakeelepäeva]] puhul [[Free Tibet Campaign]]i avaldatud ülevaadet ja nõudmist teha tiibeti keel Tiibeti autonoomse piirkonna ametikeeleks. Ta väitis: &quot;Hiina valitsus ajab teadlikku poliitikat hävitada kõik tiibetlik, sealhulgas tiibetlaste oma keel nende enda kodumaal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120725060858/http://www.freetibet.org/newsmedia/report-reveals-determined-chinese-assault-tibetan-language Report reveals determined Chinese assault on Tibetan language], Free Tibet, 21.2.2008.&lt;/ref&gt; Tibetoloog [[Elliot Sperling]] märkis seevastu, et &quot;teatud piirides püüab [[Hiina Rahvavabariik]] tiibeti kultuuri väljendamist võimaldada&quot; ja  &quot;kogu Tiibeti kiltmaal toimuvat kultuurilist tegevust ei saa ignoreerida&quot;.&lt;ref&gt;Sperling Elliot. Exile and Dissent: The Historical and Cultural Context. – Melissa Harris, Sydney Jones (toim). ''Tibet Since 1950: Silence, Prison, or Exile'',  2000, lk 31–36.&lt;/ref&gt;

2003. aastal seadis [[Barry Sautman]] ajakirjas [[Texas International Law Journal]] kahtluse alla väited tiibeti keele ohustatusest. Ta kirjutas, et ükski paljudest tollastest ohustatud keeli käsitlevatest uuringutest ei pidanud tiibeti keelt ohustatuks ja  tiibetlaste keele säilitamine erines keele kadumisest isegi sellistes lääneriikide kaugemates piirkondades, kus rakendati liberaalset keelepoliitikat. Sautmani sõnul olid väited, et Tiibeti algkoolides õpetati hiina keeles, ekslikud: tiibeti keel oli peamine õppekeel peaaegu kõigis Tiibeti autonoomse piirkonna algkoolides. Ta lisas, et hiina keelt hakati varastes klassides õpetama ainult linnakoolides ning põhjusel, et vähem kui neli tiibetlast kümnest jõudis keskkooli, oli algkool nende kultuurilise kujunemise seisukohalt kõige olulisem.&lt;ref&gt;Barry Sautman. Cultural Genocide and Tibet. – ''Texas International Law Journal'', 2003, 38, nr 2, lk 173–246.&lt;/ref&gt;

==Kiri==
{{Vaata|Tiibeti kiri|Tiibeti punktkiri}}

Tiibeti keelt kirjutatakse ühes [[india kirjad|India kirjadest]]. Selle ajalooliselt konservatiivne kirjaviis kajastab [[vanatiibeti keel]]e häälikusüsteemi ega kajasta piisavalt tänapäeva tiibeti keele hääldust.&lt;ref name=&quot;Britannica&quot;&gt;Tibetan language. – ''Encyclopaedia Britannica''. [https://www.britannica.com/print/article/594982 Veebis.]&lt;/ref&gt; See aitab ühendada [[tiibeti keel (koondnimetus)|tiibetikeelset]] ala ning on abiks ka [[hiina-tiibeti algkeel]]e ja [[vanahiina keel]]e rekonstrueerimisel.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill. ''The Historical Phonology of Tibetan, Burmese, and Chinese'', Cambridge University Press 2019, ISBN 978-1-316-60151-8.&lt;/ref&gt;

Kõige levinum süsteem, mida teadlased kasutavad tiibeti kirjas kirjutatud teksti [[latinisatsioon|latiniseerimiseks]], on [[Wylie transliteratsioon]]. Keeleteadlased kasutavad sageli ka muid, enda tarbeks välja töötatud transliteratsioonisüsteeme. Häälduse ligikaudseks edasiandmiseks on [[Hiina]] ametlik latinisatsioon [[tiibeti pinyin|tiibeti ''pinyin'']]. Ingliskeelsetes materjalides kasutatakse transkriptsiooni [[THL]].&lt;ref&gt;David Germano, Nicolas Tournadre. [https://web.archive.org/web/20221224035020/https://www.thlib.org/reference/transliteration/#!essay=/thl/phonetics/s/b5 THL Simplified Phonetic Transcription of Standard Tibetan], The Tibetan and Himalayan library, 2003. &lt;/ref&gt; Mõne nime puhul on kasutusel ka ebareeglipärane transkriptsioon, näiteks [[Džomolungma]].

Tiibeti kirja silbi ortograafiline struktuur on (C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;)C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;(C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;)V(C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;).&lt;ref&gt;Nyima Droma, Ellen Bartee. ''A beginning textbook of Lhasa Tibetan'', National Press for Tibetan Studies 2000, lk 9–17.&lt;/ref&gt; Kõik kombinatsioonid ei ole lubatud.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Asukoht
!C&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;
!V
!C&lt;sub&gt;5&lt;/sub&gt;
!C&lt;sub&gt;6&lt;/sub&gt;
|-
!Nimetus
|Eesliide
|Ülatäht
|Juurtäht
|Alatäht
|Täishäälik
|Järelliide
|Teine järelliide
|-
!Lubatud tähed
|&lt;big&gt;ག ད བ མ འ&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ར ལ ས&lt;/big&gt;
|mis tahes kaashäälik
|&lt;big&gt;ཡ ར ལ ཝ&lt;/big&gt;
|mis tahes täishäälik
|&lt;big&gt;ག ང ད ན བ མ འ ར ལ ས&lt;/big&gt;
|&lt;big&gt;ད ས&lt;/big&gt;
|}

== Fonoloogia ==
[[Silp|Silbi]] ehitus on suhteliselt lihtne.&lt;ref&gt;Lim 2018: 12.&lt;/ref&gt; [[Kaashäälikuühend]]id ei ole lubatud&lt;ref&gt;Denwood 1999: 75.&lt;/ref&gt; ja silbi lõpus võib olla ainult üks kaashäälik.&lt;ref&gt;Denwood 1999: 71.&lt;/ref&gt; Zhangi (2024) kirjelduse järgi on tüüpilise silbi ehitus (C)V(ː)(C)(C), kusjuures [[silbilõpp|silbilõpus]] võib [[sonorant|sonorandile]] järgneda ka /ʔ/.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot;&gt;Zhang Yubin. Central Tibetan (Lhasa). – ''Journal of the International Phonetic Association'', 2025, 54, lk 788–810, [https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-the-international-phonetic-association/article/central-tibetan-lhasa/0197AD5BAEC950B7421FC21F39DFB8B5 Veebis.]&lt;/ref&gt; Sõna sees võivad esineda &quot;fossiilsed konsonandid&quot;: need on klassikalise tiibeti keele keeruliste silbialguliste kaashäälikuühendite tänapäevased refleksid, mis ei hääldu üksiku [[morfeem]]i puhul, kuid häälduvad liitsõnas.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; Täishäälikud võivad olla lühikesed või pikad ja [[täishääliku pikkus|pikad täishäälikud]] võivad lisaks olla [[nasaalvokaal|nasaliseeritud]].&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 272.&lt;/ref&gt; [[Vokaalharmoonia]] esineb kahesilbilistes sõnades ja [[finiitne tegusõnavorm|finiitsetes tegusõnavormides]].&lt;ref&gt;Chang, Chang 1968.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 271.&lt;/ref&gt; Zhangi (2024) järgi on see täishääliku kõrguse tõusu harmoonia, kus kõrged täishäälikud tõstavad külgnevate silpide madalamaid täishäälikuid; regressiivne harmoonia on järjekindel, progressiivne aga mitte.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;

[[toon (keeleteadus)|Toonid]] on tähendust eristavad. Eristatakse vähemalt kahte [[toonifoneem]]i.{{sfn|Lim|2018|p=28}} Kuigi Hiina keeleteadlased eelistavad nelja tooni analüüsi,&lt;ref&gt;Lim 2018: 34&lt;/ref&gt; leiab [[Scott DeLancey|DeLancey]] (2003), et langev toon ja sõnalõpuline [k] või [ʔ] on [[kontrastne jaotussuhe|kontrastses jaotussuhtes]]. Sellepärast ta räägib kas kõrge või madala tooniga silpidest.&lt;ref&gt;DeLancey 2003: 272.&lt;/ref&gt;

=== Kaashäälikud ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Konsonant]][[foneem]]id
!
! [[Labiaal]]id
! [[Alveolaar]]id
! [[Retrofleks]]id
! [[Alveopalataal]]id
! [[Palataliseeritud velaar]]id
! [[Velaar]]id
! [[Glotaal]]id
|-
! [[Nasaal]]id
| /m/
| /n/
|
| /ɲ/
|
| /ŋ/
|
|-
! [[Klusiil]]id
| /pʰ/ /p/
| /tʰ/ /t/
|
|
| /kʲʰ/ /kʲ/
| /kʰ/ /k/
| /ʔ/
|-
! [[Afrikaat|Afrikaadid]]
|
| /tsʰ/ /ts/
| /tʂʰ/ /tʂ/
| /tɕʰ/ /tɕ/
|
|
|
|-
! [[Frikatiiv]]id
|
| /s/
| /ʂ/
| /ɕ/
|
|
| /h/
|-
! [[Poolvokaal]]id
| /w/
| /ɹ/
|
| /j/
|
|
|
|-
! [[Lateraal]]id
|
| /l̥/ /l/
|
|
|
|
|
|}

# Klusiilidel ja afrikaatidel on eristus [[aspiratsioon]]i järgi. Zhangi (2024) andmetel võivad aspireeritud klusiilid ja afrikaadid kahesilbilise sõna teises silbis aspiratsiooni  kaotada ning nii aspireeritud kui ka aspireerimata klusiilid võivad vokaalidevahelises positsioonis heliliseks muutuda.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; Mõnede varasemate kirjelduste järgi muutuvad madala tooni korral aspireerimata klusiilid ja afrikaadid helilisteks ning aspireeritud klusiilid ja afrikaadid kaotavad osa aspiratsioonist, nii et nende erinevus põhineb peamiselt helilisusel. Lhasa kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvate kõnelejate murdes madala tooni korral helilisi klusiile ja afrikaate ei kasutata.
# Poolvokaalil /ɹ/ on neli hääldusvarianti: [ɹ], [ʐ], [ɾ] ja [r]. Varasemates uurimustes on oletatud ka helitut poolvokaali, näiteks [ɹ̥] (Dawson 1980b; Sprigg 1954; Tournadre, Dorje 2003). Zhangi (2024) andmetes selle hääliku olemasolu kohta selgeid tõendeid ei ole. Mõnes Lhasa või kesktiibeti keele variandis võib see olla foneemi /ʂ/ variant.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;
# Zhangi (2024) kirjelduses esinevad silbi lõpus konsonantfoneemid /p/, /ʔ/, /m/, /ŋ/, /ɹ/ ja /l/. Varasemates kirjeldustes loetakse silbilõpuliseks ka foneemi /k/, mida sõna lõpus ei hääldata, välja arvatud väga formaalses kõnes. Klassikalise tiibeti keele sõnalõpuline /n/ on samuti säilinud, kuid tänapäevases häälduses väljendub see tavaliselt eelneva täishääliku nasalisatsioonina, mitte eraldi konstandina. Kõnekeeles jäävad silbilõpulised /ɹ/ ja /l/ sageli hääldamata ja väljenduvad eelneva täishääliku pikenemisena. Ka /ŋ/ ja /ʔ/ võivad redutseeruda, kusjuures vokaal pikeneb (foneemi /ŋ/ puhul ka nasaliseerub).&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; [[Larüngaalklusiil]] /ʔ/ esineb silbi lõpus ja vastab klassikalise tiibeti keele silbilõpuhäälikutele /s/, /t/ või /k/, mis on hiljem kadunud. Näiteks Tiibeti endanimetus oli klassikalises tiibeti keeles ''Bod'', kuid nüüd hääldatakse seda [pʰø̀ʔ].

=== Täishäälikud ===
Täishäälikuid on kirjeldatud ja iseloomustatud mitut moodi. Nende uurimine jätkub.&lt;ref name=&quot;Gong_2020&quot;&gt;Gong Xun. How many vowels are there in Lhasa Tibetan? – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2020, 43, nr 2, lk 225–254.&lt;/ref&gt;

Tournadre ja Sangda Dorje eristavad kaheksat täishäälikut:&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003, lk 35.&lt;/ref&gt;

{| class=wikitable style=text-align:center
|+ class=&quot;nowrap&quot; | [[Vokaal]][[foneem]]id !
! [[Eesvokaal]]id
! [[Keskvokaal]]id
! [[Tagavokaal]]id
|-
! [[Kõrge vokaal|Kõrged]]
| /i/ /y/
|
| /u/
|-
! [[Keskkõrge vokaal|Keskkõrged]]
| /e/ /ø/
|
| /o/
|-
! [[Keskmadal vokaal|Keskmadalad]]
| /ɛ/
|
|
|-
! [[Madal vokaal|Madalad]]
|
| /a/
|
|}

Zhangi (2024) järgi on kaheksa lühikest täishäälikut /i, e, ɛ, y, ø, u, o, a/ üldtunnustatud.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;

Mõnikord kirjeldatakse veel kolme täishäälikut, mida peetakse oluliselt erinevaks: [ʌ] või [ə], mis on tavaliselt foneemi /a/ [[allofoon]]; [ɔ], mis on tavaliselt foneemi /o/ allofoon; ja [ɛ̈] (ümardamata tsentraliseerunud keskvokaal), mis on tavaliselt foneemi /e/ allofoon. Need häälikud esinevad tavaliselt [[kinnine silp|kinnistes silpides]]. Et tiibeti keeles ei ole lubatud [[geminaat|geminaadid]], siis mõnikord lõpeb silp sama häälikuga, millega algab järgmine silp. Siis hääldatakse esimest silpi [[lahtine silp|lahtise silbina]], kuid selles säilib kinnisele silbile iseloomulik täishäälik. Näiteks ཞབས ''zhabs'' 'jalg' hääldatakse [ɕʌp] ja པད ''pad'' (laen sanskriti sõnast ''padma'', '[[india lootos]]') hääldatakse [pɛʔ], kuid liitsõna ཞབས་པད ''zhabs pad'' (&quot;lootosejalg&quot;, 'minister') hääldatakse [ɕʌpɛʔ]. See võib tekitada [[minimaalpaar]]e, milles eristuvad häälikud, mis muudes olukordades on allofoonid.

Mõned uurijad (Dawson 1980a, 1980b; Gong 2020) postuleerivad veel vokaale /ɪ, ʊ, ɔ, ə/ ja analüüsivad süsteemi kahe komplektina: kitsendatud (RTR) ja kitsendamata (ATR) vokaalid. Zhangi (2024) andmed seda analüüsi täielikult ei toeta: tema kõnelejatel esinevad [ɪ] ja [ʊ] ainult allofoonidena (näiteks enne silbilõpu foneemi /ɹ/),aga silbisulandumisest tekkinud [ɔ] ja [ə] paistavad olevat kontrastsemad, kuid peamiselt kõnekeeles.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;

Allikad lahknevad selles, kas häälikud [ɛ̈] (foneemist /e/ kinnises silbis) ja [ɛ] (foneemist /a/ [[metafoonia]] tõttu) on erinevad või sisuliselt identsed.

Foneemne täishäälikupikkus esineb piiratud juhtudel. Klassikalise tiibeti keele järelliidete, tavaliselt ''{{'}}i'' (འི་) sulandumine sõna lõpus tekitab pika täishääliku. [[Foneetiline transkriptsioon|Foneetilistes transkriptsioonides]] jäetakse see tunnus mõnikord märkimata. Tavalises kõnehäälduses asendatakse silbi lõpus esinevad häälikud [r] ja [l] sageli samuti täishääliku pikendamisega.

Täishäälikutel /i/, /y/, /e/, /ø/ ja /ɛ/ on nasaliseeritud vasted /ĩ/, /ỹ/, /ẽ/, /ø̃/ ja /ɛ̃/.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 55.&lt;/ref&gt; Ajalooliselt tulevad need vastavalt ühenditest /in/, /un/, /en/, /on/ ja /an/. Neid märgitakse ka kirjas. Ühendite /un/, /on/ ja /an/ kvaliteet on muutunud, sest ajalooline /n/ põhjust kesktiibeti keele Wü harus koos kõigi teiste sõnalõpuliste [[koronaal]]idega [[umlaut|umlaudi]] tüüpi muutuse.&lt;ref&gt;Tournadre, Dorje 2003: 56.&lt;/ref&gt; Mõnel ebatavalisel juhul võivad nasaliseeruda ka häälikud /a/, /u/ ja /o/.

=== Toonid ===
Lhasa murret kirjeldatakse tavaliselt kahetoonilisena: eristatakse kõrget ja madalat tooni. (Zhangi (2024) järgi on kahe leksikaalse tooni olemasolus üldine üksmeel; nelja-, kuue- ja kaheksatoonilised kirjeldused arvestavad lisaks kontuuri ja pikkust.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt;) Ühesilbilistes sõnades võib kumbki toon esineda siiski kahe erineva kontuuriga. Kõrge toon võib olla kas tasane või langev ja madal toon kas tõusev või tõusev-langev. Viimase puhul tõuseb toon keskmisele kõrgusele ja langeb uuesti. Kontuur sõltub suuresti [[silbiriim]]i tüübist: langev ja tõusev-langev kontuur kaasnevad silbilõpulise /p/ või /ʔ/-ga.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; Tavaliselt piisab kahe tooni eristamisest, sest minimaalpaare, mis erinevad ainult toonikontuuri poolest, on väga vähe. See erinevus esineb ainult mõnes sõnas, mis lõpevad häälikuga [m] või [ŋ]. Näiteks sõna ''kham'' (ཁམ, 'tükk') hääldatakse [kʰám] kõrge tasase tooniga, sõna ''Khams'' (ཁམས་, '[[Kham]]') hääldatakse [kʰâm] kõrge langeva tooniga.&lt;ref name=&quot;g447&quot;&gt;P. Strazny. ''Encyclopedia of Linguistics'', Taylor &amp; Francis 2013, ISBN 978-1-135-45522-4, lk 1105.&lt;/ref&gt;

Mitmesilbilistes sõnades eristab toon tähendust peamiselt esimeses silbis. Zhangi (2024) järgi on Lhasa murdel mallipõhine sõnatoonisüsteem, milles kahesilbiliste sõnade mallid on HH, LH ja LL ning kõrge ja madala tooni vastandus on tavaliselt kontrastne ainult esimeses silbis.&lt;ref name=&quot;Zhang_2024&quot; /&gt; Sellepärast võiks tiibeti keelt fonoloogilise [[keeletüpoloogia]] seisukohalt täpsemalt nimetada [[tooniaktsendikeel]]eks, mitte päris [[toonikeel]]eks, milles igal silbil võib olla omaette toon.

==Morfoloogia==

=== Nimisõnad ja asesõnad ===

Nimisõnadel puudub [[grammatiline sugu]], kuigi sugu saab väljenduda leksikaalselt. Nimisõnadel [[arv (keeleteadus)|arvu]]kategooriat ei ole. Inimest tähistavatele [[Definiitsus|definiitsusele]] võidakse lisada [[mitmus]]t väljendav liide ཚོ (''tsho'').

On kirjeldatud kuut käänet: [[absolutiiv]], [[ergatiiv]], [[genitiiv]], [[ablatiiv]], [[komitatiiv]] ja [[obliikvakääne]] (täidab ka [[daativ]]i ja [[lokatiiv]]i funktsioone). On ka teisi käänete käsitlusi. [[klassikaline tiibeti keel|Klassikalise tiibeti keele]] puhul on pakutud näiteks kümmet käänet.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The Classical Tibetan cases and their transcategoriality. – ''Himalayan Linguistics'', 2010.&lt;/ref&gt; Käändeid väljendatakse üldjuhul abisõnadega, mis liituvad tervele nimisõnafraasile, mitte üksikule nimisõnale. Nende järelliidete kuju võib varieeruda tüve lõpphääliku järgi.

Isikulistel asesõnadel on grammatiline arv: neil on [[ainsus]]e, [[kaksus]]e ja [[mitmus]]e vormid. Kaksusevorm moodustatakse liitega གཉིས (''gnyis'') 'kaks', mitmusevorm liitega ཚོ (''tsho''). Asesõnadel võib olla üks kuni kolm [[registri (keeleteadus)|registrit]]: näiteks on esimesel isikul üks vorm ང (''nga''), teise isiku ainsuses aga eristatakse viisakat vormi ཁྱེད་རང (''khyed rang'') ja mitteformaalset vormi ཁྱོད (''khyod'').&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/45A-tib Tibetan (Standard Spoken): Politeness Distinctions in Pronouns |website], WALS Online.&lt;/ref&gt; Kolmanda isiku mitteformaalsetes vormides eristatakse mees- ja naissugu (ཁོ (''kho'') ja མོ (''mo'')), neutraalne vorm on ཁོང (''khong'').

Näitaval asesõnal on kolm kaugusastet: lähedane འདི (''ʼdi'') 'see', keskmine དེ (''de'') 'too' ja kauge ཕ་གི (''pha-gi'') 'too seal kaugel'. Neile saab lisada käändetunnuseid.

===Arvsõnad ja numbrid===
Tiibeti numbrid on [[tiibeti kiri|tiibeti kirjas]] kasutatav numbrisüsteem, mis on üks [[India numbrid|India numbrite]] variante. Seda kasutatakse tiibeti keeles.&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/writing/tibetan.htm Tibetan (བོད་སྐད)], Omniglot.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://omniglot.com/language/numbers/tibetan.htm Numbers in Tibetan], Omniglot.&lt;/ref&gt; See on [[kümnendsüsteem]]il põhinev [[positsiooniline arvusüsteem]],&lt;ref name=&quot;TD2003&quot;&gt;Nicolas Tournadre, Sangda Dorje. ''Manual of Standard Tibetan: Language and civilization'', Snow Lion Publications: Ithaca, N.Y. 2003, ISBN 1559391898, lk 131–134.&lt;/ref&gt; mida on kasutatud juba varajastes [[klassikaline tiibeti keel|klassikalise tiibeti keele]] tekstides. Ka [[mongoli numbrid]] on välja töötatud tiibeti numbrite põhjal.&lt;ref&gt;Stephen Chrisomalis. ''Numerical Notation: A Comparative History'', Cambridge University Press 2010 ISBN 9780521878180.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.unicode.org/versions/Unicode10.0.0/ch13.pdf The Unicode® Standard Version 10.0 – Core Specification: South and Central Asia-II], Unicode.org.&lt;/ref&gt;

==== Numbrid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti numbrid
| ༠ || ༡ || ༢ || ༣ || ༤ || ༥ || ༦ || ༧ || ༨ || ༩
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Devanaagari numbrid]]
| ०|| १ || २ || ३ || ४ || ५ || ६ || ७ || ८ || ९
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Bengali numbrid]]
| ০ || ১ || ২ || ৩ || ৪ || ৫ || ৬ || ৭ || ৮ || ৯
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! [[Araabia numbrid]]
| 0 || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9
|}

==== Põhiarvud ja -arvsõnad ====
Erinevalt paljudest teistest [[Ida-Aasia]] keeltest, näiteks [[birma keel]]est, [[hiina keel]]est, [[jaapani keel]]est, [[korea keel]]est ja [[vietnami keel]]est, ei kasutata Lhasa tiibeti keeles loendamisel koos arvsõnadega [[loendussõna|loendussõnu]] ([[klassifikaator (keeleteadus)|klassifikaatoreid]]). Kümnetele järgneb siiski sageli ka tervikut või hulka väljendav sõna, mida kasutatakse mõnikord ka väiksemate arvude järel.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot;&gt;Waddell, de Lacouperie 1911: 920.&lt;/ref&gt;

Teaduslikes ja astroloogilistes teostes tähistatakse arve sümboolsete sõnadega, nagu ka [[sanskriti keel]]es.&lt;ref name=&quot;Waddell1911&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon ja hääldus
|-
| 0 || ༠ || ཀླད་ཀོར་ || laykor
|-
| 1 || ༡ || གཅིག་ || chigk [t͡ɕi˥˩]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་ || nyi [ȵiː˥]
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་ || sum [sum˥]
|-
| 4 || ༤ || བཞི་ || shi [ɕi˩˧]
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་ || nga [ŋa˥]
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་ || trug [ʈ͡ʂʰu˩˧˨]
|-
| 7 || ༧ || བདུན་ || dün [tỹ˩˧]
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་ || gyay [cɛː˩˧˨]
|-
| 9 || ༩ || དགུ་ || gu [ku˩˧]
|}

===== Suuremad arvud =====
{|class=&quot;wikitable&quot;
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne arvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་ || chu
|-
| 11 || ༡༡ || བཅུ་གཅིག་ || chu chigk
|-
| 12 || ༡༢ || བཅུ་གཉིས་ || chu nyi
|-
| 13 || ༡༣ || བཅུ་གསུམ་ || chuk sum
|-
| 14 || ༡༤ || བཅུ་བཞི་ || chu shi
|-
| 15 || ༡༥ || བཅོ་ལྔ་ || cho nga
|-
| 16 || ༡༦ || བཅུ་དྲུག་ || chu druk
|-
| 17 || ༡༧ || བཅུ་བདུན་ || chup dün
|-
| 18 || ༡༨ || བཅོ་བརྒྱད || cho gyay
|-
| 19 || ༡༩ || བཅུ་དགུ་ || chu gu
|-
| 20 || ༢༠ || ཉི་ཤུ་ || nyi shu
|-
| 21 || ༢༡ || ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག || nyi shu tsa chigk
|-
| 30 || ༣༠ || སུམ་ཅུ || sum ju
|-
| 31 || ༣༡ || སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག || sum ju so chigk
|-
| 40 || ༤༠ || བཞི་བཅུ || ship ju
|-
| 41 || ༤༡ || བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག || ship ju shey chigk
|-
| 50 || ༥༠ || ལྔ་བཅུ || ngap ju
|-
| 51 || ༥༡ || ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག || ngap ju nga chigk
|-
| 60 || ༦༠ || དྲུག་ཅུ || trug chu
|-
| 61 || ༦༡ || དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག || trug chu rey chigk
|-
| 70 || ༧༠ || བདུན་ཅུ || dün ju
|-
| 71 || ༧༡ || བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག || dün ju dön chigk
|-
| 80 || ༨༠ || བརྒྱད་ཅུ || gyay ju
|-
| 81 || ༨༡ || བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག || gyay ju gya chigk
|-
| 90 || ༩༠ || དགུ་བཅུ || gup ju
|-
| 91 || ༩༡ || དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག || gup ju go chigk
|-
| 100 || ༡༠༠ || བརྒྱ་ || gya
|-
| 282 || ༢༨༢ || ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས || nyi gya dang gyay ju gya nyi
|-
| 1 000 || ༡༠༠༠ || སྟོང་ || tong
|-
| 3 047 || ༣༠༤༧ || སུམ་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་བཞི་བཅུ་ཞེ་བདུན || sum tong gya mey dang ship ju shey dün
|-
| 10 000 || ༡༠༠༠༠ || ཁྲི་ || thri
|-
| 1 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠ || ས་ཡ་ || sa ya
|-
| 10 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠ || བྱེ་བ་ || che wa
|-
| 100 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠ || དུང་ཕྱུར་ || dung chur
|-
| 1 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ || ther pum
|-
| 10 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཐེར་འབུམ་ཆེན་པོ་ || ther pum chen po
|-
| 100 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ || thrag trig
|-
| 1 000 000 000 000 || ༡༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠༠ || ཁྲག་ཁྲིག་ཆེན་པོ་ || thrag trig chen po
|}

20-st suuremates arvsõnades kasutatakse esimese ja teise numbri ühendamiseks arvsõna osade vahele paigutatavat ühendavat osist. Need osised on iga kümneliste arvu puhul erinevad: 21–29 puhul རྩ (''rtsa''), 31–39 puhul སོ (''so''), 41–49 puhul ཞེ (''zhe''), 51–59 puhul ང (''nga''), 61–69 puhul རེ (''re''), 71–79 puhul དོན (''don''), 81–89 puhul གྱ (''gya'') ja 91–99 puhul གོ (''go''). Kirjas võib རྩ asemel kasutada ka vormi ཉེར. Et iga osis vastab kindlale kümneliste arvule, võib selle abil jätta teise numbri täieliku nimetuse välja ütlemata (näiteks 32 puhul སོ་གཉིས, mitte སུམ་ཅུ་སོ་གཉིས). Nulliga lõppevate numbrite puhul neid osiseid ei kasutata. Lisaks võib numbri lõppemist nulliga rõhutada, lisades lõppu ཐམ་པ (näiteks བཞི་བཅུ་ཐམ་པ ja བརྒྱ་ཐམ་པ). Sajalistega seotud numbripositsioon eraldatakse väiksematest positsioonidest kirjas osisega དང (''dang''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ja', ja kõnes osisega ར (näiteks 282 on ཉིས་བརྒྱ་དང་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས või ཉིས་བརྒྱ་ར་བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཉིས).&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt; Kui nelja- või enamakohalises numbris on sajaliste positsioonis null, väljendatakse seda sõnaühendiga བརྒྱ་མེད (''brgya med''), mis tähendab sõna-sõnalt 'ilma sajata' (näiteks ཉིས་སྟོང་བརྒྱ་མེད་དང་ཉི་ཤུ་ཉེར་ལྔ). Miljonist (ས་ཡ, ''sa ya'') suuremate järkude nimetusi käsitatakse nimisõnadena ja nende kordajad paigutatakse nimetuse järele.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Arvsõnade 1, 2, 3 ja 10 kirjapilt muutub teiste arvsõnadega liitmisel, sest sellistes ühendites nende hääldus muutub.&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

Järgnevas tabelis on arvsõnad Wylie transliteratsioonis.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! [[Araabia numbrid|Araabia numbritega]]
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
!
! Tiibeti kirjapilt
! [[Wylie transliteratsioon]]
! Araabia numbritega
|-
|གཅིག
|gcig
|1
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཅིག
|nyi shu rtsa gcig
|21
|
|བཞི་བརྒྱ
|bzhi brgya
|400
|-
|གཉིས
|gnyis
|2
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གཉིས
|nyi shu rtsa gnyis
|22
|
|ལྔ་བརྒྱ
|lnga brgya
|500
|-
|གསུམ
|gsum
|3
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་གསུམ
|nyi shu rtsa gsum
|23
|
|དྲུག་བརྒྱ
|drug brgya
|600
|-
|བཞི
|bzhi
|4
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བཞི
|nyi shu rtsa bzhi
|24
|
|བདུན་བརྒྱ
|bdun brgya
|700
|-
|ལྔ
|lnga
|5
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་ལྔ
|nyi shu rtsa lnga
|25
|
|བརྒྱད་བརྒྱ
|brgyad brgya
|800
|-
|དྲུག
|drug
|6
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དྲུག
|nyi shu rtsa drug
|26
|
|དགུ་བརྒྱ
|dgu brgya
|900
|-
|བདུན
|bdun
|7
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བདུན
|nyi shu rtsa bdun
|27
|
|སྟོང
|stong
|1000
|-
|བརྒྱད
|brgyad
|8
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་བརྒྱད
|nyi shu rtsa brgyad
|28
|
|ཁྲི
|khri
|(ühik) 10 000
|-
|དགུ
|dgu
|9
|
|ཉི་ཤུ་རྩ་དགུ
|nyi shu rtsa dgu
|29
|
|
|
|
|-
|བཅུ
|bcu
|10
|
|སུམ་ཅུ
|sum cu
|30
|
|སུམ་ཅུ་སོ་གཅིག
|sum cu so gcig
|31
|-
|བཅུ་གཅིག
|bcu gcig
|11
|
|བཞི་བཅུ
|bzhi bcu
|40
|
|བཞི་བཅུ་ཞེ་གཅིག
|bzhi bcu zhe gcig
|41
|-
|བཅུ་གཉིས
|bcu gnyis
|12
|
|ལྔ་བཅུ
|lnga bcu
|50
|
|ལྔ་བཅུ་ང་གཅིག
|lnga bcu nga gcig
|51
|-
|བཅུ་གསུམ
|bcu gsum
|13
|
|དྲུག་ཅུ
|drug cu
|60
|
|དྲུག་ཅུ་རེ་གཅིག
|drug cu re gcig
|61
|-
|བཅུ་བཞི
|bcu bzhi
|14
|
|བདུན་ཅུ
|bdun cu
|70
|
|བདུན་ཅུ་དོན་གཅིག
|bdun cu don gcig
|71
|-
|བཅོ་ལྔ
|bco lnga
|15
|
|བརྒྱད་ཅུ
|brgyad cu
|80
|
|བརྒྱད་ཅུ་གྱ་གཅིག
|brgyad cu gya gcig
|81
|-
|བཅུ་དྲུག
|bcu drug
|16
|
|དགུ་བཅུ
|dgu bcu
|90
|
|དགུ་བཅུ་གོ་གཅིག
|dgu bcu go gcig
|91
|-
|བཅུ་བདུན
|bcu bdun
|17
|
|བརྒྱ
|brgya
|100
|
|བརྒྱ་དང་གཅིག
|brgya dang gcig
|101
|-
|བཅོ་བརྒྱད
|bco brgyad
|18
|
|བརྒྱ་དང་ལྔ་བཅུ
|brgya dang lnga bcu
|150
|
|
|
|
|-
|བཅུ་དགུ
|bcu dgu
|19
|
|ཉིས་བརྒྱ
|nyis brgya
|200
|
|
|
|
|-
|ཉི་ཤུ
|nyi shu
|20
|
|སུམ་བརྒྱ
|sum brgya
|300
|
|
|
|
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|འབུམ
|'bum
|(ühik) 100 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ས་ཡ
|sa ya
|(ühik) 1 000 000 (miljon)
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|བྱེ་བ
|bye ba
|(ühik) 10 000 000
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|དུང་ཕྱུར
|dung phyur
|(ühik) 100 000 000&lt;ref&gt;[https://www.lamayeshe.com/article/tibetan-numbers Tibetan Numbers], Lamayeshe.&lt;/ref&gt;
|-
|
|
|
|
|
|
|
|
|ཐེར་འབུམ
|ther 'bum
|(ühik) 1 000 000 000 (miljard)
|}

==== Järgarvsõnad ====
[[Järgarvsõna]]d moodustatakse [[põhiarvsõna]]le järelliite པ (''-pa'') lisamisega. Erandiks on järgarvsõna 'esimene', millel on omaette [[lekseem]] དང་པོ (''dang po'').&lt;ref name=&quot;TD2003&quot; /&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Araabia number !! Tiibeti number !! Tiibetikeelne järgarvsõna !! Transkriptsioon
|-
| 1 || ༡ || དང་པོ་ || dang po [tʰaŋ˩˧ko˥]
|-
| 2 || ༢ || གཉིས་པ་ || nyi pa
|-
| 3 || ༣ || གསུམ་པ་ || sum pa
|-
| 4 || ༤ || བཞི་པ་ || shi pa
|-
| 5 || ༥ || ལྔ་པ་ || nga pa
|-
| 6 || ༦ || དྲུག་པ་ || trug pa
|-
| 7 || ༧ || བདུན་པ་ || dün pa
|-
| 8 || ༨ || བརྒྱད་པ་ || gyay pa
|-
| 9 || ༩ || དགུ་པ་ || gu pa
|-
| 10 || ༡༠ || བཅུ་པ་ || chu pa
|}

==== Murrud ====
[[Pilt:Tibet 7 half skar.jpg|pisi|7½ [[Tiibeti skar|''skar'']]{{'}}ine postmark. See on ainus teadaolev trükitud näide sümboli ༱ kasutamisest arvu 7,5 tähistamiseks&lt;ref name=&quot;bableStone&quot; /&gt;]]
Tiibeti numbrite mitut kaldkriipsuga varianti on [[Unicode]]'i standardisse lisatud murdarvude tähistamiseks. Unicode'i andmefailide järgi tähistab iga selline märk arvu, mis on ½ võrra väiksem kui arv, mida tähistab sama märk ilma kaldkriipsuta. Nende täpne tähendus ja autentsus on siiski ebaselged ja kasutamisnäiteid on teada väga vähe.&lt;ref name=&quot;bableStone&quot;&gt;[https://www.babelstone.co.uk/Blog/2007/04/numbers-that-dont-add-up-tibetan-half.html Numbers that Don't Add up – Tibetan Half Digits], BabelStone.&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Tiibeti murrunumbrid
| ༳ || ༪ || ༫ || ༬ || ༭ || ༮ || ༯ || ༰ || ༱ || ༲
|- style=&quot;text-align:center;&quot;
! Väärtused (Unicode'i andmefailide järgi)
| -0,5 || 0,5 || 1,5 || 2,5 || 3,5 || 4,5 || 5,5 || 6,5 || 7,5 || 8,5
|}


===Tegusõna===
Tegusõna paikneb alati [[lause]] lõpus. Tegusõnad ei ühildu [[isik (keeleteadus)|isikus]], [[arv (keeleteadus)|arvus]] ega [[grammatiline sugu|soos]]. Samuti puudub [[tegumood|tegumoe]] ([[aktiiv]] ja [[passiiv]]) eristus: tegusõnad on tegumoe suhtes neutraalsed.

Tiibeti tegusõnu saab liigitada [[tahtelisus]]e ja [[valents (keeleteadus)|valentsi]] järgi. Tegusõna tahtelisus mõjutab oluliselt selle [[morfoloogia]]t ja [[süntaks]]it. Tahtelistel tegusõnadel on [[käskiv kõneviis|käskiva kõneviisi]] vormid, mittetahtelistel neid ei ole. Näiteks saab öelda ལྟོས་ཤིག། (''ltos shig'') 'vaata', kuid mitte *མཐོང་ཤིག། (''mthong shig'') 'näe'. Peale selle saavad ainult tahtelised tegusõnad esineda koos [[egofoorilisus|egofoorilise]] [[koopula]]ga ཡིན། (''yin'').&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot;&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, 14, nr 1, lk 93–107. [https://web.archive.org/web/20230505115940/http://sealang.net/sala/archives/pdf8/saxena1991pathways.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;

Tegusõnad jagunevad ühe- ja kahevalentseteks. Mõned tegusõnad võivad esineda mõlemas tarvituses, näiteks ཆག (''chag'') 'purunema' või 'purustama'. Valents ja tahtelisus mõjutavad seda, millised nimisõnad võivad esineda [[ergatiiv]]is ja millised [[absolutiiv]]is, millel puudub käändelõpp.&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt; Sihilisus ja tahtelisus on teineteisest sõltumatud kategooriad: nii tahteliste kui ka mittetahteliste tegusõnade hulgas leidub nii sihilisi kui ka sihituid tegusõnu.

Tegusõna [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]] mõjutab seda, milliseid tegusõnaliiteid ja lause lõpus paiknevaid abikoopulaid kasutatakse. Lõpetamata aspektis tegusõnu tähistatakse järelliitega གི (''gi'') või selle teisenditega, mis on identsed nimisõnade [[genitiiv]]i lõpuga. Lõpetatud aspektis tegusõnadel seda sufiksit ei kasutata. Kumbki aspektirühm jaguneb omakorda kaheks alamrühmaks: lõpetamata aspekti alla kuuluvad [[tulevik (keeleteadus)|tulevik]] ja [[kestev aspekt|kestev/üldine aspekt]]; lõpetatud aspekti alla kuuluvad [[täisminevik]] ja [[aorist]].&lt;ref name=&quot;Tournadre_1991&quot; /&gt;

[[Evidentsiaalsus]] on tiibeti tegusõnade kategooria, mida on palju uuritud.&lt;ref name=&quot;DeLancey_1985&quot;&gt;Scott DeLancey. Lhasa Tibetan Evidentials and the Semantics of Causation. – ''Proceedings of the Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society'', 1985. [https://web.archive.org/web/20230512005542/http://journals.linguisticsociety.org/proceedings/index.php/BLS/article/viewFile/1905/1677 Veebis.]&lt;/ref&gt; See on aidanud märkimisväärselt kaasa evidentsiaalsuse uurimisele eri keeltes.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill, Lauren Gawne. The contribution of Tibetan languages to the study of evidentiality. – ''Evidential Systems of Tibetan Languages'', 2017, ISBN 978-3-11-046018-6 (e-raamat 978-3-11-047374-2), lk 1–40.&lt;/ref&gt; Evidentsiaalsus ja aspekt moodustavad modaalsuste süsteemi, milles modaalsusi eristavad lõpukoopulad. Põhikoopulate süsteemis eristatakse kolme kategooriat: egofooriline (ཡོད ''yod''), sensoorne (འདུག ''ʼdug'') ja faktuaalne (ཡོད་རེད ''yod-red''). Neid kategooriat väljendavad vastavalt samastuskoopulad ཡིན ''yin'', རེད་བཞག ''red-bzhag'' ja རེད ''red''.&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37, nr 2, lk 240–262.&lt;/ref&gt; Nicolas Tournadre on eristanud järgmisi modaalsusi:

* väitev modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus
* allotsentriline tahteline egofooriline modaalsus, mis väljendab vahetut ohtu
* kogemuslik egofooriline modaalsus
* harjumuslik või üldistav väitev modaalsus
* järelduslik modaalsus
* tahteline egofooriline modaalsus
* tahteline või harjumuslik egofooriline modaalsus
* vastuvõttev egofooriline modaalsus
* tunnistuslik modaalsus

Eristatakse nelja aega (aspektuaal-ajalist vormi) ja kolme evidentsiaalsuskategooriat.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill. ḥdug as a testimonial marker in Classical and Old Tibetan. – ''Himalayan Linguistics'', 2013, 12(1), lk 1–16.&lt;/ref&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
! !! Tulevik !! Olevik !! Minevik !! Täisminevik
|-
! Isiklik ehk egofooriline
| V-gi-yin || V-gi-yod || V-pa-yin / byung || V-yod
|-
! Faktuaalne
| V-gi-red || V-gi-yod-red || V-pa-red || V-yod-red
|-
! Tunnistuslik ehk sensoorne
| – || V-gi-'dug || V-song || V-bzhag
|}

Mõnes käsitluses kasutatakse faktuaalse oleviku ja täismineviku vormides kirjakeelset varianti ''yod-pa-red'', aga tiibeti standardkeeles on see vorm aga omaette, enesekorrektiivse tähendusega.&lt;ref name=&quot;TL2014&quot;&gt;Nicolas Tournadre, Randy J. LaPolla. Towards a new approach to evidentiality: Issues and directions for research. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2014, 37(2), lk 240–262.&lt;/ref&gt;

Kõiki kolme evidentsiaalsuskategooriat saab kasutada kõigi kolme grammatilise isikuga, kuigi varasemates käsitlustes (nn konjunkt/disjunkt-analüüs) seostati isiklikku kategooriat esimese isikuga.&lt;ref&gt;Nathan W. Hill. Contextual semantics of 'Lhasa' Tibetan evidentials. – ''SKASE Journal of Theoretical Linguistics'', 2013, 10(3), lk 47–54.&lt;/ref&gt; Kategooria valik sõltub siiski kõneleja ligipääsust teabele: näiteks sensoorset ''ʼdug''-i kasutatakse endopaatiliste tunnete (nt nälg, valu) puhul tavaliselt ainult esimese isikuga ja küsimustes valib kõneleja kategooria nii, nagu ta eeldab, et kuulaja vastab (nn ennetusreegel).&lt;ref name=&quot;TL2014&quot; /&gt;

== Süntaks ja sõnajärg ==
Tiibeti keelt on traditsiooniliselt käsitatud [[ergatiiv-absolutiivne keel|ergatiiv-absolutiivse keelena]], kuid hilisemad uurimused näitavad, et tegu on [[pragmaatiline|pragmaatilise ergatiiviga]]: [[ergatiiv]]i käändetunnus võib esineda agendil ja mõnel [[sihitu tegusõna]] alusel, kuid selle kasutamine ei ole kohustuslik ja sõltub semantilistest teguritest (eriti [[agentiivsus]]est ja [[perfektiivsus]]est) ja pragmaatilistest teguritest, eelkõige kontrastist.&lt;ref&gt;Scott DeLancey. &quot;Optional&quot; &quot;Ergativity&quot; in Tibeto-Burman Languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2011, kd 34, nr 2, lk 9–20.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Nicolas Tournadre. The rhetorical use of the Tibetan ergative. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 1991, kd 14, nr 1, lk 93–107.&lt;/ref&gt; 

[[Sõnajärg]] on üldjoontes [[SOV]]: [[öeldis]] paikneb [[lause]] lõpus. 

[[Nimisõnafraas]]is enamik laiendeid järgneb nimisõnale, [[omastavaline täiend]] aga eelneb sellele:&lt;ref&gt;Matthew S. Dryer. ''Word order in Tibeto-Burman languages''. –  ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2008, kd 31, nr 1, lk 1–83. [https://www.acsu.buffalo.edu/~dryer/DryerTibetoBurmanWordOrder.pdf Veebis.]&lt;/ref&gt;
* omadussõnad paiknevad tiibeti keeles üldjuhul nimisõna järel, välja arvatud juhul, kui omadussõna ja nimisõna on seotud [[genitiiv]]i [[abisõnaga]];
* [[sihitis]]ed ja [[määrsõna]]d paiknevad enne [[tegusõna]], samuti omadussõnad [[öeldistäitelause]]tes;
* [[omastav]]as nimisõna paikneb selle nimisõna ees, mida ta täiendab;
* [[näitav asesõna|näitavad asesõnad]] ja arvsõnad paiknevad selle nimisõna järel, mida nad täiendavad.

Mõnes murdes on laiendite järjekord muutlik: näiteks Shigatse murdes ei ole omadussõna ja nimisõna järjestuses ülekaalus kumbki võimalik järjestus ning [[Dingri murre|Dingri murdes]] võib näitav asesõna paikneda nii nimisõna ees või selle järel.&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/87A-tis Tibetan (Shigatse): Order of Adjective and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://wals.info/valuesets/88A-tdi Tibetan (Dingri): Order of Demonstrative and Noun], WALS Online.&lt;/ref&gt;

== Registrid ==

Tiibeti keeles on mitu [[registri (keeleteadus)|registrit]], millest enamik on ühised kogu tiibeti keelele laiemas mõttes. 
* ཕལ་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon]]is  ''phal skad'', sõna-sõnalt 'tavakeel') on igapäevane kõnekeel. Traditsiooniliselt peetakse seda kirjanduse loomiseks sobivaks ja väljendit ''phal skad'' kasutatakse sageli halvustavalt, et näidata, et väljend ei sobi kirjalikku teksti.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot;&gt;Birgit Kellner. Vernacular Literacy in Tibet: Present Debates and Historical Beginnings. – Elke Krotz, Stephan Müller, Norbert Kössinger, Pavlína Rychterová (toim). ''Anfangsgeschichten / Origin Stories: Der Beginn volkssprachiger Schriftlichkeit in komparatistischer Perspektive / The Rise of Vernacular Literacy in a Comparative Perspective'' (''MittelalterStudien'', kd 31), Wilhelm Fink 2018, ISBN 978-3-8467-6346-9, lk 381–402. [https://www.fink.de/view/book/edcoll/9783846763469/BP000017.xml Veebis.]&lt;/ref&gt;
* ཞེ་ས། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''zhe sa'' 'austav ja lugupidav kõne') on austav keelekasutus, sealhulgas spetsiaalne austav sõnavara. Austusregister on omane kõigile tiibeti keeltele, kuid Lhasa keeles on see eriti arenenud ja tavavormi kõrval eristatakse kahte austusastet, üldist ja kõrgeimat.&lt;ref&gt;Joanna Bialek. Emergence of the honorific register in Tibetic languages. – ''Linguistics of the Tibeto-Burman Area'', 2023, kd 46, nr 2, lk 290–327.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Samdrup Tsering, Hiroyuki Suzuki. Honorific register in Mabzhi Tibetan: How Amdo Tibetans use honorific words in their speech community. – ''Kyoto University Linguistic Research'', 2023, kd 42, lk 59–76. [https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/handle/2433/287601 Veebis.]&lt;/ref&gt;
* ཡིག་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''yig skad'', sõna-sõnalt 'kirjakeel') on  kirjanduslik kirjali kkeelekuju, mis hõlmab ka allpool kirjeldatud keelekuju ཆོས་སྐད (''chos skad'').&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;
* ཆོས་སྐད། ([[Wylie transliteratsioon|Wylie]] ''chos skad'', sõna-sõnalt 'õpetuse keel' või 'religioosne keel') on religioosne kirjakeel, milles on kirjutatud pühakirjad ja muud klassikalised teosed. Tänapäeval kasutatakse seda terminit vahel ka kirjakeele kohta üldiselt.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

Enne Hiina Rahvavabariigi aega eristati tiibeti keeles kolme keelekasutusvormi: esiteks kloostrites kasutatav liturgiline keel (''chos skad''); teiseks õukonnakeel – rangelt normeeritud ''she sa'', mis on tänapäevalgi Lhasa haritud ülemkihi keelekasutuse vorm; kolmandaks &quot;rahvakeel&quot; (''phal skad''), igapäevane kõnekeel, mille arvukad murded on Tiibeti suuruse tõttu sageli vastastikku peaaegu arusaamatud.

Kõrgemates stiiliregistrites kasutatakse rohkesti austavaid nimetusi ja tiitleid. Sageli kasutatavatel sõnadel on eri kujud, millega väljendatakse hierarhilisi erinevusi. Kõigis neis keelekasutusvormides oli puudus tänapäevasest sõnavarast. Alates 1960ndatest hakkasid keeleteadlased välja töötama uustiibeti keelt, mille sõnavara täiendati terminitega, et oleks võimalik õpetada näiteks füüsikat ja keemiat. Ka tänapäeva meedia kasutab seda Lhasa murde põhjal välja töötatud keelevarianti.

Lhasa kõnekeele põhjal on kujunenud tiibetlaste ühiskeel (''spyi skad''), mida kasutatakse nii Hiinas kui ka diasporaas, kuid igapäevases kõnes valitseb endiselt kohalik murre.&lt;ref name=&quot;Kellner_2018&quot; /&gt;

== Uurimislugu ==

18. ja 19. sajandil hakkasid tiibeti keelt uurima lääne misjonärid ja keeleteadlased.

[[Kaputsiinid]] tegutsesid [[Lhasa]]s ligikaudu aastatel 1719–1745. Nende hulgas oli [[Francesco della Penna]], kes sai tuntuks oma täpse Tiibeti kirjeldusega&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie 1911: 920, märkus 1.&lt;/ref&gt; ja kujundas ka hilisemas teoses &quot;Alphabetum Tibetanum&quot; kasutatud tiibeti tähetüübid.&lt;ref name=&quot;Tricycle&quot;&gt;Alphabetum Tibetanum: The Beginnings of Tibetology in the Western World. – ''Tricycle''. [https://tricycle.org/?p=1481 Veebis.]&lt;/ref&gt; [[Cassiano da Macerata]] (ilmaliku nimega Giovanni Beligatti) saatis kodumaale materjale, mida kasutas [[Rimini]] [[augustiinlased|augustiini]] [[munk]] [[Agostino Antonio Giorgi]] teoses &quot;[[Alphabetum Tibetanum]]&quot; (Rooma, 1762, kvartformaat, 820 lk). 1911. aasta Britannica hinnangul on see mahukas ja segaselt koostatud kogumik, millesse tuleb suhtuda väga ettevaatlikult.&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 1.&lt;/ref&gt; Tänapäeval peetakse seda siiski lääne tibetoloogia alguseks.&lt;ref name=&quot;Tricycle&quot; /&gt;

Ungari keeleteadlane [[Sándor Kőrösi Csoma]] avaldas 1834. aastal [[Calcutta]]s klassikalise tiibeti–inglise sõnaraamatu &quot;Essay Towards a Dictionary, Tibetan and English&quot; ja samal aastal tiibeti keele grammatika &quot;A Grammar of the Tibetan Language&quot;. Tiibeti–inglise sõnaraamat oli ilmunud juba 1826. aastal (Schroeter), kuid Csoma oma oli esimene järjepidev ja korrektne sõnaraamat.&lt;ref&gt;Alexander Csoma de Kőrös’ contribution to Tibetan studies.&lt;/ref&gt;

[[Hernhuutlus|Hernhuutlik]] misjon tegutses [[Lahaul]]is [[Kyelang]]is, kus misjonär ja keeleteadlane [[Heinrich August Jäschke]] töötas aastatel 1857–1868. Aastal 1857. aastal veetis ta kolm kuud ka [[Ladakh]]is.&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie 1911, 919.&lt;/ref&gt; Jäschke avaldas muu hulgas teosed &quot;A Short Practical Grammar of the Tibetan Language&quot; (1865), &quot;A Tibetan–English Dictionary&quot; (1881) ja &quot;Tibetan Grammar&quot; (1883).

[[Peterburi]]s tegutsenud [[Isaac Jacob Schmidt]] avaldas 1839. aastal tiibeti keele grammatika &quot;Grammatik der tibetischen Sprache&quot; ja 1841. aastal tiibeti-saksa sõnaraamatu &quot;Tibetisch-deutsches Wörterbuch&quot;. Juurdepääs mongolikeelsetele allikatele võimaldas tal täiendada oma uurimistulemusi teabega, mida tema eelkäijad ei tundnud.&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 2.&lt;/ref&gt;

Prantsusmaal avaldas [[Philippe Édouard Foucaux]] 1847. aastal tõlke teosest &quot;[[Rgya cher rol pa]]&quot;, mis on &quot;[[Lalitavistara-sūtra]]&quot; tiibetikeelne versioon, ja 1858. aastal tiibeti keele grammatika &quot;Grammaire de la langue tibétaine&quot;.&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie, 1911: 920, märkus 2.&lt;/ref&gt; Tallinnas sündinud Peterburi teadlane [[Franz Anton von Schiefner]], Schmidti järglane Teaduste Akadeemias, avaldas 1849. aastal tõlkeid ja uurimusi. Tema &quot;Tibetische Studien&quot; (1851–1854) on väärtuslik dokumentide ja tähelepanekute kogumik.&lt;ref&gt;Waddell, de Lacouperie, 1911, lk 920, märkus 2.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Hartmut Walravens. Schiefner, Franz Anton von. – ''Neue Deutsche Biographie'' 22, 2005. [https://www.deutsche-biographie.de/117228427.html Veebis.]&lt;/ref&gt;

[[Columbia ülikool]]is usuteaduse doktorikraadi saanud teadlane, maadeuurija ning [[jooga]] ja [[Tiibeti budism]]i praktiseerija [[Theos Casimir Bernard]] avaldas pärast 1936.–1937. aasta reisi Indiasse ja Tiibetisse 1946. aastal teose &quot;A Simplified Grammar of the Literary Tibetan Language&quot;.

India [[indoloogia|indoloog]] ja keeleteadlane [[Rahul Sankrityayan]] kirjutas hindikeelse tiibeti keele grammatika. Tema teiste tiibeti keelt käsitlevate teoste seas olid &quot;Tibbati Bal-Siksha&quot; (1933), &quot;Pathavali&quot; (3  kd, 1933), &quot;Tibbati Vyakaran&quot; (1933) ja &quot;Tibbat May Budh Dharm&quot; (1948).

Jaapani keeleteadlased [[Kitamura Hajime]] ja Nagano Yasuhiko avaldasid 1990. aastal tänapäeva tiibeti keele temaatilise sõnaraamatu (現代チベット語分類辞典).&lt;ref&gt;[https://www.book61.co.jp/book.php/N95062 現代チベット語分類辞典/北村甫 長野泰彦 著/汲古書院/], 六一書房.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;武内 紹人. 書評 北村甫・長野泰彦著『現代チベット語分類辞典』– 言語研究, 1993, nr 104, lk 157–167.&lt;/ref&gt;

Lhasa kõnekeelt on kirjeldatud ka hilisemates õpikutes ja grammatikates: Changi ja Sheftsi &quot;A Manual of Spoken Tibetan (Lhasa Dialect)&quot; (1964),  Goldsteini ja Nornangi &quot;Modern Spoken Tibetan: Lhasa Dialect&quot; (1970), Tournadre'i ja Dorje &quot;Manual of Standard Tibetan&quot; (1998; inglise keeles 2003) ning Tournadre'i ja Suzuki &quot;The Tibetic Languages&quot; (2022). Jaapanis alustas [[Michiyo Hoshi]] 1970ndatel Lhasa kõnekeele materjalide kogumist ja 1980ndatel sõnaraamatu koostamist. Tema tütar [[Izumi Hoshi]] avaldas 2003. aastal Lhasa murde tegusõnasõnaraamatu.&lt;ref&gt;Hoshi Izumi. 現代チベット語動詞辞典(ラサ方言) = ''A verb dictionary of the modern spoken Tibetan of Lhasa: Tibetan-Japanese'', Tokyo University of Foreign Studies, Research Institute for Languages and Cultures of Asia and Africa 2003.&lt;/ref&gt;

== Tekstinäide ==

[[ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon]]i esimene artikkel tiibeti keeles:&lt;ref&gt;[https://www.ohchr.org/en/human-rights/universal-declaration/translations/tibetan Universal Declaration of Human Rights - Tibetan], United Nations.&lt;/ref&gt;

འགྲོ་ བ་ མིའི་ རིགས་ རྒྱུད་ ཡོངས་ ལ་ སྐྱེས་ ཙམ་ ཉིད་ ནས་ ཆེ་ མཐོངས་ དང༌། ཐོབ་ ཐང་ གི་ རང་ དབང་ འདྲ་ མཉམ་ དུ་ ཡོད་ ལ། ཁོང་ ཚོར་ རང་ བྱུང་ གི་ བློ་ རྩལ་ དང་ བསམ་ ཚུལ་ བཟང་ པོ་ འདོན་ པའི་ འོས་ བབས་ ཀྱང་ ཡོད། དེ་ བཞིན་ ཕན་ ཚུན་ གཅིག་ གིས་ གཅིག་ ལ་ བུ་ སྤུན་ གྱི་ འདུ་ ཤེས་ འཛིན་ པའི་ བྱ་ སྤྱོད་ ཀྱང་ ལག་ ལེན་ བསྟར་ དགོས་ པ་ ཡིན།

'' 'gro ba mi'i rigs rgyud yongs la skyes tsam nyid nas che mthongs dang thob thang gi rang dbang 'dra mnyam du yod la khong tshor rang byung gi blo rtsal dang bsam tshul bzang po 'don pa'i 'os babs kyang yod de bzhin phan tshun gcig gis gcig la bu spun gyi 'du shes 'dzin pa'i bya spyod kyang lag len bstar dgos pa yin''

Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim.

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Martine Mazaudon. Les principes de construction du nombre dans les langues tibéto-birmanes. – Jacques François,  (toim). ''La Pluralité'',  Leuven: Peeters, 2002, ISBN 90-429-1295-2, lk 91–119. [http://halshs.archives-ouvertes.fr/docs/00/16/68/91/PDF/numerationTB_SLP.pdf Veebis.]

==Välislingid==
*[https://eki.ee/teatmik/tiibeti-nimed/ Tiibeti nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus

[[Kategooria:Tiibeti-Birma keeled]]
[[Kategooria:Tiibet]]</text>
      <sha1>hcbk7io07mwwabowxo1oncjwbqybgpx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ostuni</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723113</id>
    <revision>
      <id>7260377</id>
      <parentid>7259698</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:43:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>PillePrix</username>
        <id>153981</id>
      </contributor>
      <origin>7260377</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4635" sha1="18j2mkqz07y9o2ckvfl4z50f2na1cjj" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Ostuni
|  hääldus = 
|  nimi1_keel =  | nimi1 = 
|  pilt_üldvaade = Ostuni col drone.jpg
|  lipp = 
|  vapp = Ostuni-Stemma.svg
|  koordinaadid = {{koord|40|44|N|17|35|E|display=inline}}
| coordinates_footnotes  = 
|  regioon = [[Apulia]]
|  provints = [[Province of Brindisi|Brindisi]] (BR)
|  pindala = 223
|  elanikke = 29885 (30.september 2025)
|  asendikaart = Itaalia
|  asendikaardi_pilt = 
}}

'''Ostuni''' on linn ja [[Vald (Itaalia)|vald]] [[Brindisi provints|Brindisi provintsis]], [[Apuulia]] maakonnas [[Itaalia|Itaalias]], asukohaga umbes 8 km rannikust. Talvel elab linnas umbes 30 000 inimest, kuid suvel võib see turistide tõttu ulatuda 200 000-ni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=History of Ostuni |url=https://www.relaxpuglia.com/blog/history-of-ostuni.html |vaadatud=2026-10-26 |väljaanne=www.relaxpuglia.com}}&lt;/ref&gt; Linnas on püsiv Briti ja Saksa immigrantide kogukond ning tööstustsoon. Piirkond on tuntud kõrge kvaliteediga oliiviõli ja veini tootmise poolest.

== Ajalugu ==
[[File:Ostuni_-_Guglia_di_Sant'Oronzo_-_05.jpg|vasakul|pisi| Püha Orontiuse sammas]]
Ostuni ümbruskond on olnud asustatud juba [[Kiviaeg|kiviajast saadik]]. Linna asutas väidetavalt eelklassikalise ajastu messapiidide hõim, kuid [[Hannibal]] hävitas selle [[Puunia sõjad|Puunia sõdade]] ajal peaaegu täielikult. Hiljem ehitasid [[Rooma riik|roomlased]] linna uuesti üles.

Ka Ostuni nime etümoloogia kohta on vähe teada. Ühe teooria kohaselt võib nimi tuleneda sõnast ''Messapic''. Teised arvavad, et nimi tuleneb kreeka sõnast ''Astu néon'' (&quot;uus linn&quot;). Samuti võib see tuleneda ladinakeelsest sõnast ''Hostium Unio'', mis viitab &quot;erineva päritoluga inimeste rühmale&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.italiapedia.it/comune-di-ostuni_Storia-074-012|title=Comune di Ostuni - Storia|website=Italiapedia.it|access-date=September 5, 2022}}&lt;/ref&gt;

Pärast Lääne-Rooma impeeriumi langemist rüüstati linn aastal 996 pKr ja sellest sai [[Lecce]] [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|Normannide]] maakonna osa. Normannid ehitasid oma keskaegse linna mäe tippu (229 m) koos lossiga (millest tänapäeval on näha vaid varemed) ja linnamüüridega, millel oli neli väravat. Aastatel 1300-1463 oli linn osa [[Taranto vürstkond|Taranto vürstiriigist]] ja alates 1507. aastast (koos praeguse Villanova ja Grottaglie ''[[Frazione|frazione'iga]]'' ) läks see [[Bari]] hertsoginna Isabellale, kes oli [[Milano]] hertsogi [[Gian Galeazzo Sforza]] abikaasa. Isabella valitsemise ja Itaalia [[Renessanss|renessansi]] ajal Ostuni linn õitses. Isabella kaitses humaniste ning kunsti- ja kirjandusinimesi, sealhulgas piiskop Giovanni Boviot. Isabella suri 1524. aastal ja Ostuni läks kaasavaraks tema tütrele [[Bona Sforza|Bona Sforzale]], [[Poola]] kuninga [[Zygmunt I|Sigismund I]] tulevasele abikaasale. Bona Sforza valitsuse ajal nautis Ostuni jätkuvalt stabiilset valitsemist. 1539. aastal lasi ta ehitada kogu rannajoonele torne, et kaitsta neid Balkanit kontrollinud türklaste rünnakute eest. Neis tornides, mis on siiani säilinud, sealhulgas Pozzella torn, Pylon, Villanova jt, asusid [[Garnison|garnisonid]] ja tornide vahel anti teateid edasi signaaltulede abil.

== Peamised vaatamisväärsused ==
&quot;Vanalinn&quot; on Ostuni [[tsitadell]], mis on ehitatud mäe tippu ja mida endiselt kindlustavad iidsed müürid. Ostunit nimetatakse oma valgete müüride ja tüüpiliselt valgeks värvitud arhitektuuri tõttu tavaliselt &quot;Valgeks linnaks&quot; ([[Itaalia keel|itaalia keeles]] ''La Città Bianca''). Linna suurimad mälestishooned on Ostuni katedraal ja piiskopipalee ning mitmed kohalike aristokraatlike suguvõsade paleed: Aurisicchio, Ayroldi, Bisantizzi, Falghieri, Ghionda, Giovine, Jurleo, Marseglia, Moro, Sanierini, Tanzarolocc, Sanierelli, Tanzarolo, Zaccaria.

Ümbritsevas maapiirkonnas on tüüpilisi Apuuliale omaseid ''masserie'' -sid ehk kindlustatud suuri mõisaid, millest ühte, San Domenicot, valdas kunagi Malta rüütelkond.

== Galerii ==
&lt;gallery heights=&quot;130&quot;&gt;
Fail:Ostuni - View from Northwest - 1.jpg|alt=The white walls of Ostuni|Ostuni valged müürid
Fail:&quot;Ostuni beeindruckt mit einer malerischen Altstadt.&quot; 01.jpg|alt=View of Ostuni|Vaade Ostunile
Fail:Ostuni - Fortifications - 2.jpg|alt=The white walls of Ostuni, with a view towards the Adriatic|Ostuni valged müürid vaatega Aadria merele
Fail:Ostuni - Cattedrale di Santa Maria Assunta - 01.jpg|Ostuni katedraali roosiaken
Fail:Ostuni - Via Clemente Leonardo.jpg|alt=A typical street in the old town|Tüüpiline tänav vanalinnas
Fail:Fortifications of Ostuni 01.jpg|Ostuni linnamüür
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==</text>
      <sha1>18j2mkqz07y9o2ckvfl4z50f2na1cjj</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260403</id>
      <parentid>7260377</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T14:16:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>PillePrix</username>
        <id>153981</id>
      </contributor>
      <origin>7260403</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6220" sha1="sa8smg3pdsbqufnm0bbsrgefnot8gop" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Ostuni
|  hääldus = 
|  nimi1_keel =  | nimi1 = 
|  pilt_üldvaade = Ostuni col drone.jpg
|  lipp = 
|  vapp = Ostuni-Stemma.svg
|  koordinaadid = {{koord|40|44|N|17|35|E|display=inline}}
| coordinates_footnotes  = 
|  regioon = [[Apulia]]
|  provints = [[Province of Brindisi|Brindisi]] (BR)
|  pindala = 223&lt;ref&gt;{{Netiviide
| url = https://www.istat.it/classificazione/principali-statistiche-geografiche-sui-comuni/
| pealkiri = Principali statistiche geografiche sui comuni
| väljaandja = ISTAT
| keel = itaalia
}}&lt;/ref&gt;
|  elanikke = 29885 (30.september 2025) &lt;ref&gt;{{Netiviide
| url = https://www.istat.it/en/
| pealkiri = Istat – Italian National Institute of Statistics
| väljaandja = ISTAT
| keel = inglise
}}&lt;/ref&gt;
|  asendikaart = Itaalia
|  asendikaardi_pilt = 
}}

'''Ostuni''' on linn ja [[Vald (Itaalia)|vald]] [[Brindisi provints|Brindisi provintsis]], [[Apuulia]] maakonnas [[Itaalia|Itaalias]], asukohaga umbes 8 km rannikust. Talvel elab linnas umbes 30 000 inimest, kuid suvel võib see turistide tõttu ulatuda 200 000-ni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=History of Ostuni |url=https://www.relaxpuglia.com/blog/history-of-ostuni.html |vaadatud=2026-10-26 |väljaanne=www.relaxpuglia.com}}&lt;/ref&gt; Linnas on püsiv [[Suurbritannia|Briti]] ja [[Saksamaa|Saksa]] immigrantide kogukond ning tööstustsoon. Piirkond on tuntud kõrge kvaliteediga [[oliiviõli]] ja [[Veini valmistamine|veini]] tootmise poolest.

== Ajalugu ==
[[File:Ostuni_-_Guglia_di_Sant'Oronzo_-_05.jpg|vasakul|pisi| Linna kaitsepühaku Püha Orontiuse ausammas]]
Ostuni ümbruskond on olnud asustatud juba [[Kiviaeg|kiviajast saadik]]. Linna asutas väidetavalt eelklassikalise ajastu messapiidide hõim, kuid [[Hannibal]] hävitas selle [[Puunia sõjad|Puunia sõdade]] ajal peaaegu täielikult. Hiljem ehitasid [[Rooma riik|roomlased]] linna uuesti üles.

Ka Ostuni nime etümoloogia kohta on vähe teada. Ühe teooria kohaselt võib nimi tuleneda sõnast ''Messapic''. Teised arvavad, et nimi tuleneb kreeka sõnast ''Astu néon'' (&quot;uus linn&quot;). Samuti võib see tuleneda ladinakeelsest sõnast ''Hostium Unio'', mis viitab &quot;erineva päritoluga inimeste rühmale&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.italiapedia.it/comune-di-ostuni_Storia-074-012|title=Comune di Ostuni - Storia|website=Italiapedia.it|access-date=September 5, 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-03-21 |pealkiri=City of Ostuni: location, history, culture, interest |url=https://www.understandingitaly.com/ostuni.html |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=Understanding Italy |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Pärast [[Lääne-Rooma impeerium|Lääne-Rooma impeeriumi]] langemist rüüstati linn aastal 996 pKr ja sellest sai [[Lecce]] [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|Normannide]] maakonna osa. Normannid ehitasid oma keskaegse linna mäe tippu (229 m) koos lossiga (millest tänapäeval on näha vaid varemed) ja linnamüüridega, millel oli neli väravat. Aastatel 1300-1463 oli linn osa [[Taranto vürstkond|Taranto vürstiriigist]] ja alates 1507. aastast (koos praeguse Villanova ja Grottaglie ''[[Frazione|frazione'iga]]'' ) läks valdus [[Bari]] hertsoginna Isabellale, kes oli [[Milano]] hertsogi [[Gian Galeazzo Sforza]] abikaasa. Isabella valitsemise ja Itaalia [[Renessanss|renessansi]] ajal Ostuni linn õitses. Isabella kaitses humaniste ning kunsti- ja kirjandusinimesi, sealhulgas Ostuni piiskoppi Giovanni Boviot, kes paistis silma eelkõige oma hariduse, osalemisega Trento kirikukogul ja katsega reformida kirikuelu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=BOVIO, Giovanni Carlo - Enciclopedia |url=https://www.treccani.it/enciclopedia/giovanni-carlo-bovio_(Dizionario-Biografico)/ |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=Treccani |keel=it}}&lt;/ref&gt; Isabella suri 1524. aastal ja Ostuni läks kaasavaraks tema tütrele [[Bona Sforza|Bona Sforzale]], [[Poola]] kuninga [[Zygmunt I|Sigismund I]] tulevasele abikaasale. Bona Sforza valitsuse ajal nautis Ostuni jätkuvalt stabiilset valitsemist. 1539. aastal lasi ta ehitada kogu rannajoonele torne, et kaitsta neid Balkanit kontrollinud türklaste rünnakute eest. Neis tornides, mis on siiani säilinud, sealhulgas Pozzella torn, Pylon, Villanova jt, asusid [[Garnison|garnisonid]] ja tornide vahel anti teateid edasi signaaltulede abil.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Giacomo |kuupäev=2017-03-04 |pealkiri=Ostuni History |url=https://www.trullicervarolo.com/single-post/2017/03/04/la-vita-e-bella |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=trullicervarolo |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Peamised vaatamisväärsused ==
Vanalinn moodustab Ostuni [[tsitadell]], mis on ehitatud mäe tippu ja mida endiselt kindlustavad iidsed müürid. Ostunit nimetatakse oma valgete müüride ja tüüpiliselt valgeks värvitud arhitektuuri tõttu tavaliselt &quot;Valgeks linnaks&quot; ([[Itaalia keel|itaalia keeles]] ''La Città Bianca''). Linna suurimad mälestishooned on Ostuni katedraal ja piiskopipalee ning mitmed kohalike aristokraatlike suguvõsade paleed: Aurisicchio, Ayroldi, Bisantizzi, Falghieri, Ghionda, Giovine, Jurleo, Marseglia, Moro, Sanierini, Tanzarolocc, Sanierelli, Tanzarolo, Zaccaria.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=10 Delightful Things to Do in Ostuni, Puglia {{!}} The White City |url=https://www.alongdustyroads.com/posts/things-to-do-ostuni-puglia-guide |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=ALONG DUSTY ROADS |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;

Ümbritsevas maapiirkonnas on tüüpilisi Apuuliale omaseid ''masserie'' -sid ehk kindlustatud suuri mõisaid, millest ühte, San Domenicot, valdas kunagi [[Malta ordu|Malta rüütelkond]].

== Galerii ==
&lt;gallery heights=&quot;130&quot;&gt;
Fail:Ostuni - View from Northwest - 1.jpg|alt=The white walls of Ostuni|Ostuni valged müürid
Fail:&quot;Ostuni beeindruckt mit einer malerischen Altstadt.&quot; 01.jpg|alt=View of Ostuni|Vaade Ostunile
Fail:Ostuni - Fortifications - 2.jpg|alt=The white walls of Ostuni, with a view towards the Adriatic|Ostuni valged müürid vaatega Aadria merele
Fail:Ostuni - Cattedrale di Santa Maria Assunta - 01.jpg|Ostuni katedraali roosiaken
Fail:Ostuni - Via Clemente Leonardo.jpg|alt=A typical street in the old town|Tüüpiline tänav vanalinnas
Fail:Fortifications of Ostuni 01.jpg|Ostuni linnamüür
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Itaalia linnad]]
[[Kategooria:Apuulia]]</text>
      <sha1>sa8smg3pdsbqufnm0bbsrgefnot8gop</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260404</id>
      <parentid>7260403</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T14:17:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>PillePrix</username>
        <id>153981</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>PillePrix teisaldas lehekülje [[Kasutaja:PillePrix/Ostuni]] pealkirja [[Ostuni]] alla</comment>
      <origin>7260403</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6220" sha1="sa8smg3pdsbqufnm0bbsrgefnot8gop" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Ostuni
|  hääldus = 
|  nimi1_keel =  | nimi1 = 
|  pilt_üldvaade = Ostuni col drone.jpg
|  lipp = 
|  vapp = Ostuni-Stemma.svg
|  koordinaadid = {{koord|40|44|N|17|35|E|display=inline}}
| coordinates_footnotes  = 
|  regioon = [[Apulia]]
|  provints = [[Province of Brindisi|Brindisi]] (BR)
|  pindala = 223&lt;ref&gt;{{Netiviide
| url = https://www.istat.it/classificazione/principali-statistiche-geografiche-sui-comuni/
| pealkiri = Principali statistiche geografiche sui comuni
| väljaandja = ISTAT
| keel = itaalia
}}&lt;/ref&gt;
|  elanikke = 29885 (30.september 2025) &lt;ref&gt;{{Netiviide
| url = https://www.istat.it/en/
| pealkiri = Istat – Italian National Institute of Statistics
| väljaandja = ISTAT
| keel = inglise
}}&lt;/ref&gt;
|  asendikaart = Itaalia
|  asendikaardi_pilt = 
}}

'''Ostuni''' on linn ja [[Vald (Itaalia)|vald]] [[Brindisi provints|Brindisi provintsis]], [[Apuulia]] maakonnas [[Itaalia|Itaalias]], asukohaga umbes 8 km rannikust. Talvel elab linnas umbes 30 000 inimest, kuid suvel võib see turistide tõttu ulatuda 200 000-ni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=History of Ostuni |url=https://www.relaxpuglia.com/blog/history-of-ostuni.html |vaadatud=2026-10-26 |väljaanne=www.relaxpuglia.com}}&lt;/ref&gt; Linnas on püsiv [[Suurbritannia|Briti]] ja [[Saksamaa|Saksa]] immigrantide kogukond ning tööstustsoon. Piirkond on tuntud kõrge kvaliteediga [[oliiviõli]] ja [[Veini valmistamine|veini]] tootmise poolest.

== Ajalugu ==
[[File:Ostuni_-_Guglia_di_Sant'Oronzo_-_05.jpg|vasakul|pisi| Linna kaitsepühaku Püha Orontiuse ausammas]]
Ostuni ümbruskond on olnud asustatud juba [[Kiviaeg|kiviajast saadik]]. Linna asutas väidetavalt eelklassikalise ajastu messapiidide hõim, kuid [[Hannibal]] hävitas selle [[Puunia sõjad|Puunia sõdade]] ajal peaaegu täielikult. Hiljem ehitasid [[Rooma riik|roomlased]] linna uuesti üles.

Ka Ostuni nime etümoloogia kohta on vähe teada. Ühe teooria kohaselt võib nimi tuleneda sõnast ''Messapic''. Teised arvavad, et nimi tuleneb kreeka sõnast ''Astu néon'' (&quot;uus linn&quot;). Samuti võib see tuleneda ladinakeelsest sõnast ''Hostium Unio'', mis viitab &quot;erineva päritoluga inimeste rühmale&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.italiapedia.it/comune-di-ostuni_Storia-074-012|title=Comune di Ostuni - Storia|website=Italiapedia.it|access-date=September 5, 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-03-21 |pealkiri=City of Ostuni: location, history, culture, interest |url=https://www.understandingitaly.com/ostuni.html |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=Understanding Italy |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Pärast [[Lääne-Rooma impeerium|Lääne-Rooma impeeriumi]] langemist rüüstati linn aastal 996 pKr ja sellest sai [[Lecce]] [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|Normannide]] maakonna osa. Normannid ehitasid oma keskaegse linna mäe tippu (229 m) koos lossiga (millest tänapäeval on näha vaid varemed) ja linnamüüridega, millel oli neli väravat. Aastatel 1300-1463 oli linn osa [[Taranto vürstkond|Taranto vürstiriigist]] ja alates 1507. aastast (koos praeguse Villanova ja Grottaglie ''[[Frazione|frazione'iga]]'' ) läks valdus [[Bari]] hertsoginna Isabellale, kes oli [[Milano]] hertsogi [[Gian Galeazzo Sforza]] abikaasa. Isabella valitsemise ja Itaalia [[Renessanss|renessansi]] ajal Ostuni linn õitses. Isabella kaitses humaniste ning kunsti- ja kirjandusinimesi, sealhulgas Ostuni piiskoppi Giovanni Boviot, kes paistis silma eelkõige oma hariduse, osalemisega Trento kirikukogul ja katsega reformida kirikuelu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=BOVIO, Giovanni Carlo - Enciclopedia |url=https://www.treccani.it/enciclopedia/giovanni-carlo-bovio_(Dizionario-Biografico)/ |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=Treccani |keel=it}}&lt;/ref&gt; Isabella suri 1524. aastal ja Ostuni läks kaasavaraks tema tütrele [[Bona Sforza|Bona Sforzale]], [[Poola]] kuninga [[Zygmunt I|Sigismund I]] tulevasele abikaasale. Bona Sforza valitsuse ajal nautis Ostuni jätkuvalt stabiilset valitsemist. 1539. aastal lasi ta ehitada kogu rannajoonele torne, et kaitsta neid Balkanit kontrollinud türklaste rünnakute eest. Neis tornides, mis on siiani säilinud, sealhulgas Pozzella torn, Pylon, Villanova jt, asusid [[Garnison|garnisonid]] ja tornide vahel anti teateid edasi signaaltulede abil.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Giacomo |kuupäev=2017-03-04 |pealkiri=Ostuni History |url=https://www.trullicervarolo.com/single-post/2017/03/04/la-vita-e-bella |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=trullicervarolo |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Peamised vaatamisväärsused ==
Vanalinn moodustab Ostuni [[tsitadell]], mis on ehitatud mäe tippu ja mida endiselt kindlustavad iidsed müürid. Ostunit nimetatakse oma valgete müüride ja tüüpiliselt valgeks värvitud arhitektuuri tõttu tavaliselt &quot;Valgeks linnaks&quot; ([[Itaalia keel|itaalia keeles]] ''La Città Bianca''). Linna suurimad mälestishooned on Ostuni katedraal ja piiskopipalee ning mitmed kohalike aristokraatlike suguvõsade paleed: Aurisicchio, Ayroldi, Bisantizzi, Falghieri, Ghionda, Giovine, Jurleo, Marseglia, Moro, Sanierini, Tanzarolocc, Sanierelli, Tanzarolo, Zaccaria.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=10 Delightful Things to Do in Ostuni, Puglia {{!}} The White City |url=https://www.alongdustyroads.com/posts/things-to-do-ostuni-puglia-guide |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=ALONG DUSTY ROADS |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;

Ümbritsevas maapiirkonnas on tüüpilisi Apuuliale omaseid ''masserie'' -sid ehk kindlustatud suuri mõisaid, millest ühte, San Domenicot, valdas kunagi [[Malta ordu|Malta rüütelkond]].

== Galerii ==
&lt;gallery heights=&quot;130&quot;&gt;
Fail:Ostuni - View from Northwest - 1.jpg|alt=The white walls of Ostuni|Ostuni valged müürid
Fail:&quot;Ostuni beeindruckt mit einer malerischen Altstadt.&quot; 01.jpg|alt=View of Ostuni|Vaade Ostunile
Fail:Ostuni - Fortifications - 2.jpg|alt=The white walls of Ostuni, with a view towards the Adriatic|Ostuni valged müürid vaatega Aadria merele
Fail:Ostuni - Cattedrale di Santa Maria Assunta - 01.jpg|Ostuni katedraali roosiaken
Fail:Ostuni - Via Clemente Leonardo.jpg|alt=A typical street in the old town|Tüüpiline tänav vanalinnas
Fail:Fortifications of Ostuni 01.jpg|Ostuni linnamüür
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Itaalia linnad]]
[[Kategooria:Apuulia]]</text>
      <sha1>sa8smg3pdsbqufnm0bbsrgefnot8gop</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260659</id>
      <parentid>7260404</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T21:34:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260659</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6052" sha1="83jj1yx6fb81y09q0b1b0t8zop3fq7y" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Ostuni
|  hääldus = 
|  nimi1_keel =  | nimi1 = 
|  pilt_üldvaade = Ostuni col drone.jpg
|  lipp = 
|  vapp = Ostuni-Stemma.svg
|  koordinaadid = {{koord|40|44|N|17|35|E|display=inline}}
| coordinates_footnotes  = 
|  regioon = [[Apulia]]
|  provints = [[Province of Brindisi|Brindisi]] (BR)
|  pindala = 223&lt;ref&gt;{{Netiviide
| url = https://www.istat.it/classificazione/principali-statistiche-geografiche-sui-comuni/
| pealkiri = Principali statistiche geografiche sui comuni
| väljaandja = ISTAT
| keel = itaalia
}}&lt;/ref&gt;
|  elanikke = 29885 (30. september 2025) &lt;ref&gt;{{Netiviide
| url = https://www.istat.it/en/
| pealkiri = Istat – Italian National Institute of Statistics
| väljaandja = ISTAT
| keel = inglise
}}&lt;/ref&gt;
|  asendikaart = Itaalia
|  asendikaardi_pilt = 
}}

'''Ostuni''' on linn ja [[Vald (Itaalia)|vald]] [[Brindisi provints|Brindisi provintsis]], [[Apuulia]] maakonnas [[Itaalia|Itaalias]], asukohaga umbes 8 km rannikust. Talvel elab linnas umbes 30 000 inimest, kuid suvel võib see turistide tõttu ulatuda 200 000-ni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=History of Ostuni |url=https://www.relaxpuglia.com/blog/history-of-ostuni.html |vaadatud=2026-10-26 |väljaanne=www.relaxpuglia.com}}&lt;/ref&gt; Linnas on püsiv [[Suurbritannia|Briti]] ja [[Saksamaa|Saksa]] immigrantide kogukond ning tööstustsoon. Piirkond on tuntud kõrge kvaliteediga [[oliiviõli]] ja [[Veini valmistamine|veini]] tootmise poolest.

== Ajalugu ==
[[File:Ostuni_-_Guglia_di_Sant'Oronzo_-_05.jpg|vasakul|pisi| Linna kaitsepühaku Püha Orontiuse ausammas]]
Ostuni ümbruskond on olnud asustatud juba [[Kiviaeg|kiviajast saadik]]. Linna asutas väidetavalt eelklassikalise ajastu messapiidide hõim, kuid [[Hannibal]] hävitas selle [[Puunia sõjad|Puunia sõdade]] ajal peaaegu täielikult. Hiljem ehitasid [[Rooma riik|roomlased]] linna uuesti üles.

Ka Ostuni nime etümoloogia kohta on vähe teada. Ühe teooria kohaselt võib nimi tuleneda sõnast ''Messapic''. Teised arvavad, et nimi tuleneb kreeka sõnast ''Astu néon'' (&quot;uus linn&quot;). Samuti võib see tuleneda ladinakeelsest sõnast ''Hostium Unio'', mis viitab &quot;erineva päritoluga inimeste rühmale&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.italiapedia.it/comune-di-ostuni_Storia-074-012|title=Comune di Ostuni – Storia|website=Italiapedia.it|access-date=September 5, 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-03-21 |pealkiri=City of Ostuni: location, history, culture, interest |url=https://www.understandingitaly.com/ostuni.html |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=Understanding Italy |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Pärast [[Lääne-Rooma impeerium|Lääne-Rooma impeeriumi]] langemist rüüstati linn aastal 996 pKr ja sellest sai [[Lecce]] [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|Normannide]] maakonna osa. Normannid ehitasid oma keskaegse linna mäe tippu (229 m) koos lossiga (millest tänapäeval on näha vaid varemed) ja linnamüüridega, millel oli neli väravat. Aastatel 1300–1463 oli linn osa [[Taranto vürstkond|Taranto vürstiriigist]] ja alates 1507. aastast (koos praeguse Villanova ja Grottaglie ''[[Frazione|frazione'iga]]'') läks valdus [[Bari]] hertsoginna Isabellale, kes oli [[Milano]] hertsogi [[Gian Galeazzo Sforza]] abikaasa. Isabella valitsemise ja Itaalia [[Renessanss|renessansi]] ajal Ostuni linn õitses. Isabella kaitses humaniste ning kunsti- ja kirjandusinimesi, sealhulgas Ostuni piiskoppi Giovanni Boviot, kes paistis silma eelkõige oma hariduse, osalemisega [[Trento kirikukogu]]l ja katsega reformida kirikuelu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=BOVIO, Giovanni Carlo – Enciclopedia |url=https://www.treccani.it/enciclopedia/giovanni-carlo-bovio_(Dizionario-Biografico)/ |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=Treccani |keel=it}}&lt;/ref&gt; Isabella suri 1524. aastal ja Ostuni läks kaasavaraks tema tütrele [[Bona Sforza|Bona Sforzale]], [[Poola]] kuninga [[Zygmunt I]] tulevasele abikaasale. Bona Sforza valitsuse ajal nautis Ostuni jätkuvalt stabiilset valitsemist. 1539. aastal lasi ta ehitada kogu rannajoonele torne, et kaitsta neid Balkanit kontrollinud türklaste rünnakute eest. Neis tornides, mis on siiani säilinud, sealhulgas Pozzella torn, Pylon, Villanova jt, asusid [[Garnison|garnisonid]] ja tornide vahel anti teateid edasi signaaltulede abil.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Giacomo |kuupäev=2017-03-04 |pealkiri=Ostuni History |url=https://www.trullicervarolo.com/single-post/2017/03/04/la-vita-e-bella |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=trullicervarolo |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Peamised vaatamisväärsused ==
Vanalinn moodustab Ostuni [[tsitadell]], mis on ehitatud mäe tippu ja mida endiselt kindlustavad iidsed müürid. Ostunit nimetatakse oma valgete müüride ja tüüpiliselt valgeks värvitud arhitektuuri tõttu tavaliselt &quot;Valgeks linnaks&quot; ([[Itaalia keel|itaalia keeles]] ''La Città Bianca''). Linna suurimad mälestishooned on [[Ostuni katedraal]] ja piiskopipalee ning mitmed kohalike aristokraatlike suguvõsade paleed: Aurisicchio, Ayroldi, Bisantizzi, Falghieri, Ghionda, Giovine, Jurleo, Marseglia, Moro, Sanierini, Tanzarolocc, Sanierelli, Tanzarolo, Zaccaria.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=10 Delightful Things to Do in Ostuni, Puglia {{!}} The White City |url=https://www.alongdustyroads.com/posts/things-to-do-ostuni-puglia-guide |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=ALONG DUSTY ROADS |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;

Ümbritsevas maapiirkonnas on tüüpilisi Apuuliale omaseid ''masserie''-sid ehk kindlustatud suuri mõisaid, millest ühte, San Domenicot, valdas kunagi [[Malta ordu]].

== Galerii ==
&lt;gallery heights=&quot;130&quot;&gt;
Fail:Ostuni - View from Northwest - 1.jpg|Ostuni valged müürid
Fail:&quot;Ostuni beeindruckt mit einer malerischen Altstadt.&quot; 01.jpg|Vaade Ostunile
Fail:Ostuni - Fortifications - 2.jpg|Ostuni valged müürid vaatega Aadria merele
Fail:Ostuni - Cattedrale di Santa Maria Assunta - 01.jpg|Ostuni katedraali roosiaken
Fail:Ostuni - Via Clemente Leonardo.jpg|Tüüpiline tänav vanalinnas
Fail:Fortifications of Ostuni 01.jpg|Ostuni linnamüür
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Itaalia linnad]]
[[Kategooria:Apuulia]]</text>
      <sha1>83jj1yx6fb81y09q0b1b0t8zop3fq7y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tekori basiilika</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723131</id>
    <revision>
      <id>7260871</id>
      <parentid>7260131</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T09:18:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7260871</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4151" sha1="84howu2kpjt902herr2kxmxa3eekz29" xml:space="preserve">[[File:Tekor Basilica in an 1840s engraving.jpg|thumb|Tekori kirik 1840. aastate gravüüril]]
'''Tekori basiilika''' ehk '''Tekori kirik''' (armeenia keeles Տեկորի տաճար) on kunagine [[5. sajand]]ist pärit Armeenia kirik [[Karsi provints]]is [[Türgi]]s&lt;ref&gt;[https://aroundus.com/p/10042321-tekor-basilica Tekor Basilica. - aroundus]&lt;/ref&gt;, nüüd säilinud üksikute müürifragmentidena 16 km Armeenia piirist läänes, [[Ani (linn)|Ani]]st 22 km edelas, nõlval, millelt avaneb vaade Digori külale.

Kiriku fassaadi [[raidkiri]] kiriku ehitamise kohta [[480]]. aastal oli vanim teadaolev armeeniakeelne tekst.

== Arhitektuur ==
[[File:Plan_of_Tekor_Basilica.jpg|thumb|left|Põhiplaan]]
Tekori kirikut peetakse varaseimaks teadaolevaks [[kuppel|kupliga]] Armeenia kirikuks. Varem arvati, et kirik ehitati algselt kuplita basiilikana ning et kuppel lisati hiljem – mõnede hinnangul alles 7. sajandil. Tänapäeval levinud seisukoha järgi ehitati kirik algusest peale kuppelehitisena.&lt;ref name=&quot;virtualani&quot;&gt;[http://virtualani.org/tekor/index.htm THE TEKOR BASILICA: THE CHURCH OF SAINT SARGIS. - VirtualANI ]&lt;/ref&gt;

[[File:Texier Tekor 1842 cross section.jpg|thumb|Basiilika kuppel kiriku pikitelje läbilõikes]]
[[File:Tekor inscription exhibition.jpg|thumb|Tekori basiilika raiddetailid ja vanim armeeniakeelne raidtekst fotol muuseumis]]
Varasem teooria tugines peamiselt sammaste välimusele, millel esines toonierinevus alumiste ja ülemiste kivikihtide vahel (mis on vanadel fotodel selgelt nähtav) ja seda peeti tõendiks algse kavandi muutmisest. Sammaste betoonsüdamiku säilinud osades pole siiski näha selget katkestust ehitustöös ja võimalik, et toonierinevus oli hoopis dekoratiivne.&lt;ref name=&quot;virtualani&quot; /&gt;

Kuppel toetus neljale jämedale sambale ja meenutas kuppelvõlvi. Sellel puudusid nurkmised toed, nagu [[nurgatromp]]id või [[pendentiiv]]id ning selle alumine osa oli nelja aknaga trapetsjalt aheneva püramiidi taoline, moodustades aluse kupliosale.

Algselt oli kirikul neli sissepääsu: üks läänes, üks lõunas ja kaks põhjas. Hiljem need uksed müüriti kinni ja alles jäi põhjapoolse külje läänepoolsem sissepääs, mida tehti väiksemaks. Ukseavasid raamisid silmapaistvad [[hoburaudkaar]]sed portaalid; need toetusid paaris-[[poolsammas]]tega piitadele. Sammaste [[kapiteel]]id olid kaunistatud nurgeliste tugevalt stiliseeritud [[akantusleht]]edega. Iga ukse sillust kaunistas looklev [[palmett|palmetimotiiv]].

Apsiidist kahel pool olid piklikud ruumid, mille seinad ulatusid põhja- ja lõunafassaadist väljapoole (seda joont kohtab ka teistel selle perioodi varajastel Armeenia kirikutel). Kiriku kirdeküljel põhjapoolse ruumi välisseinas asus poolringikujuline [[nišš]], mis võis olla ristimisbassein.

Kirik seisis üheksast astmest koosneval alusel. Fassaadi alaosas paiknesid pilastrid ja sambad, mida on peetud kirikut ümbritseva portikuse toetajaks, kuid see ei sobi akende kõrguse ja ristimisbasseini kõrgusega. Puhtdekoratiivsed pilastrid sarnanevad sama perioodi Süüria arhitektuuriga, samuti on Süüria-mõjuline detail ehisliist, mis kulges piki kolme fassaadi ja kaardus üle aknakaarte.&lt;ref name=&quot;virtualani&quot; /&gt;

== Ajaloost ==
Ehitis püsis terviklikuna 1912. aastani, mil [[maavärin]]a tagajärjel varisesid kuppel, suurem osa katusest ja suur osa lõunafassaadist. 1936. aastal toimunud järgmine maavärin tekitas veel purustusi.

Kirikust on alles vaid osi müüride betoonsüdamikust, millelt on eemaldatud kõik välised kivid. Digori elanike sõnul eemaldati kivid 1960. aastatel ja kasutati neid Digori raekoja ehitamiseks. 1970. aastatel lammutati raekoda ning kivide saatus on teadmata.

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Tekor Alishan 1881.jpg|Basiilika 1881. aastal
Texier Tekor 1842 front view.jpg|Esifassaad
Texier Tekor 1842 side view.jpg|Külgvaade
Tekor church before 1912.jpg|Aram Vruyri foto enne 1912. aastat
Tekor after 1912 earthquake.jpg|Foto pärast 1912. aasta maavärinat
&lt;/gallery&gt;

== Vaata ka ==
* [[Armeenia kirikuarhitektuur]]

== Viited ==
{{viited}}

{{koord}}
[[Kategooria:Türgi muistised]]
[[Kategooria:Armeenia arhitektuur]]</text>
      <sha1>84howu2kpjt902herr2kxmxa3eekz29</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260874</id>
      <parentid>7260871</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T09:21:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7260874</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4230" sha1="dgi9sg35ywaxay43o5w7otuh3x7vwd2" xml:space="preserve">[[File:Tekor Basilica in an 1840s engraving.jpg|thumb|Tekori kirik 1840. aastate gravüüril]]
'''Tekori basiilika''' ehk '''Tekori kirik''' (armeenia keeles Տեկորի տաճար) on kunagine [[5. sajand]]ist pärit Armeenia kirik [[Karsi provints]]is [[Türgi]]s&lt;ref&gt;[https://aroundus.com/p/10042321-tekor-basilica Tekor Basilica. - aroundus]&lt;/ref&gt;, nüüd säilinud üksikute müürifragmentidena 16 km Armeenia piirist läänes, [[Ani (linn)|Ani]]st 22 km edelas, nõlval, millelt avaneb vaade Digori külale.

Kiriku fassaadi [[raidkiri]], mille järgi kiriku ehitamine on dateeritud [[480]]. aastatesse, oli vanim teadaolev [[Armeenia kiri|armeenia kirjas]] [[Armeenia keel|armeeniakeelne]] tekst.

== Arhitektuur ==
[[File:Plan_of_Tekor_Basilica.jpg|thumb|left|Põhiplaan]]
Tekori kirikut peetakse varaseimaks teadaolevaks [[kuppel|kupliga]] Armeenia kirikuks. Varem arvati, et kirik ehitati algselt kuplita basiilikana ning et kuppel lisati hiljem – mõnede hinnangul alles 7. sajandil. Tänapäeval levinud seisukoha järgi ehitati kirik algusest peale kuppelehitisena.&lt;ref name=&quot;virtualani&quot;&gt;[http://virtualani.org/tekor/index.htm THE TEKOR BASILICA: THE CHURCH OF SAINT SARGIS. - VirtualANI ]&lt;/ref&gt;

[[File:Texier Tekor 1842 cross section.jpg|thumb|Basiilika kuppel kiriku pikitelje läbilõikes]]
[[File:Tekor inscription exhibition.jpg|thumb|Tekori basiilika raiddetailid ja vanim armeeniakeelne raidtekst fotol muuseumis]]
Varasem teooria tugines peamiselt sammaste välimusele, millel esines toonierinevus alumiste ja ülemiste kivikihtide vahel (mis on vanadel fotodel selgelt nähtav) ja seda peeti tõendiks algse kavandi muutmisest. Sammaste betoonsüdamiku säilinud osades pole siiski näha selget katkestust ehitustöös ja võimalik, et toonierinevus oli hoopis dekoratiivne.&lt;ref name=&quot;virtualani&quot; /&gt;

Kuppel toetus neljale jämedale sambale ja meenutas kuppelvõlvi. Sellel puudusid nurkmised toed, nagu [[nurgatromp]]id või [[pendentiiv]]id ning selle alumine osa oli nelja aknaga trapetsjalt aheneva püramiidi taoline, moodustades aluse kupliosale.

Algselt oli kirikul neli sissepääsu: üks läänes, üks lõunas ja kaks põhjas. Hiljem need uksed müüriti kinni ja alles jäi põhjapoolse külje läänepoolsem sissepääs, mida tehti väiksemaks. Ukseavasid raamisid silmapaistvad [[hoburaudkaar]]sed portaalid; need toetusid paaris-[[poolsammas]]tega piitadele. Sammaste [[kapiteel]]id olid kaunistatud nurgeliste tugevalt stiliseeritud [[akantusleht]]edega. Iga ukse sillust kaunistas looklev [[palmett|palmetimotiiv]].

Apsiidist kahel pool olid piklikud ruumid, mille seinad ulatusid põhja- ja lõunafassaadist väljapoole (seda joont kohtab ka teistel selle perioodi varajastel Armeenia kirikutel). Kiriku kirdeküljel põhjapoolse ruumi välisseinas asus poolringikujuline [[nišš]], mis võis olla ristimisbassein.

Kirik seisis üheksast astmest koosneval alusel. Fassaadi alaosas paiknesid pilastrid ja sambad, mida on peetud kirikut ümbritseva portikuse toetajaks, kuid see ei sobi akende kõrguse ja ristimisbasseini kõrgusega. Puhtdekoratiivsed pilastrid sarnanevad sama perioodi Süüria arhitektuuriga, samuti on Süüria-mõjuline detail ehisliist, mis kulges piki kolme fassaadi ja kaardus üle aknakaarte.&lt;ref name=&quot;virtualani&quot; /&gt;

== Ajaloost ==
Ehitis püsis terviklikuna 1912. aastani, mil [[maavärin]]a tagajärjel varisesid kuppel, suurem osa katusest ja suur osa lõunafassaadist. 1936. aastal toimunud järgmine maavärin tekitas veel purustusi.

Kirikust on alles vaid osi müüride betoonsüdamikust, millelt on eemaldatud kõik välised kivid. Digori elanike sõnul eemaldati kivid 1960. aastatel ja kasutati neid Digori raekoja ehitamiseks. 1970. aastatel lammutati raekoda ning kivide saatus on teadmata.

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Tekor Alishan 1881.jpg|Basiilika 1881. aastal
Texier Tekor 1842 front view.jpg|Esifassaad
Texier Tekor 1842 side view.jpg|Külgvaade
Tekor church before 1912.jpg|Aram Vruyri foto enne 1912. aastat
Tekor after 1912 earthquake.jpg|Foto pärast 1912. aasta maavärinat
&lt;/gallery&gt;

== Vaata ka ==
* [[Armeenia kirikuarhitektuur]]

== Viited ==
{{viited}}

{{koord}}
[[Kategooria:Türgi muistised]]
[[Kategooria:Armeenia arhitektuur]]</text>
      <sha1>dgi9sg35ywaxay43o5w7otuh3x7vwd2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260883</id>
      <parentid>7260874</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T09:40:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Arhitektuur */</comment>
      <origin>7260883</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4268" sha1="f1uvz2d4xq9v4hhy3nn8a4s7t8h8iuy" xml:space="preserve">[[File:Tekor Basilica in an 1840s engraving.jpg|thumb|Tekori kirik 1840. aastate gravüüril]]
'''Tekori basiilika''' ehk '''Tekori kirik''' (armeenia keeles Տեկորի տաճար) on kunagine [[5. sajand]]ist pärit Armeenia kirik [[Karsi provints]]is [[Türgi]]s&lt;ref&gt;[https://aroundus.com/p/10042321-tekor-basilica Tekor Basilica. - aroundus]&lt;/ref&gt;, nüüd säilinud üksikute müürifragmentidena 16 km Armeenia piirist läänes, [[Ani (linn)|Ani]]st 22 km edelas, nõlval, millelt avaneb vaade Digori külale.

Kiriku fassaadi [[raidkiri]], mille järgi kiriku ehitamine on dateeritud [[480]]. aastatesse, oli vanim teadaolev [[Armeenia kiri|armeenia kirjas]] [[Armeenia keel|armeeniakeelne]] tekst.

== Arhitektuur ==
[[File:Plan_of_Tekor_Basilica.jpg|thumb|left|Põhiplaan]]
Tekori kirikut peetakse varaseimaks teadaolevaks [[kuppel|kupliga]] Armeenia kirikuks. Varem arvati, et kirik ehitati algselt kuplita [[Basiilika (ehitisetüüp)|basiilika]]na ning et kuppel lisati hiljem – mõnede hinnangul alles [[7. sajand]]il. Tänapäeval levinud seisukoha järgi ehitati kirik algusest peale kuppelehitisena.&lt;ref name=&quot;virtualani&quot;&gt;[http://virtualani.org/tekor/index.htm THE TEKOR BASILICA: THE CHURCH OF SAINT SARGIS. - VirtualANI ]&lt;/ref&gt;

[[File:Texier Tekor 1842 cross section.jpg|thumb|Basiilika kuppel kiriku pikitelje läbilõikes]]
[[File:Tekor inscription exhibition.jpg|thumb|Tekori basiilika raiddetailid ja vanim armeeniakeelne raidtekst fotol muuseumis]]
Varasem teooria tugines peamiselt sammaste välimusele, millel esines toonierinevus alumiste ja ülemiste kivikihtide vahel (mis on vanadel fotodel selgelt nähtav) ja seda peeti tõendiks algse kavandi muutmisest. Sammaste [[betoon]]südamiku säilinud osades pole siiski näha selget katkestust ehitustöös ja võimalik, et toonierinevus oli hoopis dekoratiivne.&lt;ref name=&quot;virtualani&quot; /&gt;

Kuppel toetus neljale jämedale sambale ja meenutas kuppelvõlvi. Sellel puudusid nurkmised toed, nagu [[nurgatromp]]id või [[pendentiiv]]id ning selle alumine osa oli nelja aknaga trapetsjalt aheneva püramiidi taoline, moodustades aluse kupliosale.

Algselt oli kirikul neli sissepääsu: üks läänes, üks lõunas ja kaks põhjas. Hiljem need uksed müüriti kinni ja alles jäi põhjapoolse külje läänepoolsem sissepääs, mida tehti väiksemaks. Ukseavasid raamisid silmapaistvad [[hoburaudkaar]]sed portaalid; need toetusid paaris-[[poolsammas]]tega piitadele. Sammaste [[kapiteel]]id olid kaunistatud nurgeliste tugevalt stiliseeritud [[akantusleht]]edega. Iga ukse sillust kaunistas looklev [[palmett|palmetimotiiv]].

Apsiidist kahel pool olid piklikud ruumid, mille seinad ulatusid põhja- ja lõunafassaadist väljapoole (seda joont kohtab ka teistel selle perioodi varajastel Armeenia kirikutel). Kiriku kirdeküljel põhjapoolse ruumi välisseinas asus poolringikujuline [[nišš]], mis võis olla ristimisbassein.

Kirik seisis üheksast astmest koosneval alusel. Fassaadi alaosas paiknesid pilastrid ja sambad, mida on peetud kirikut ümbritseva portikuse toetajaks, kuid see ei sobi akende kõrguse ja ristimisbasseini kõrgusega. Puhtdekoratiivsed pilastrid sarnanevad sama perioodi Süüria arhitektuuriga, samuti on Süüria-mõjuline detail ehisliist, mis kulges piki kolme fassaadi ja kaardus üle aknakaarte.&lt;ref name=&quot;virtualani&quot; /&gt;

== Ajaloost ==
Ehitis püsis terviklikuna 1912. aastani, mil [[maavärin]]a tagajärjel varisesid kuppel, suurem osa katusest ja suur osa lõunafassaadist. 1936. aastal toimunud järgmine maavärin tekitas veel purustusi.

Kirikust on alles vaid osi müüride betoonsüdamikust, millelt on eemaldatud kõik välised kivid. Digori elanike sõnul eemaldati kivid 1960. aastatel ja kasutati neid Digori raekoja ehitamiseks. 1970. aastatel lammutati raekoda ning kivide saatus on teadmata.

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Tekor Alishan 1881.jpg|Basiilika 1881. aastal
Texier Tekor 1842 front view.jpg|Esifassaad
Texier Tekor 1842 side view.jpg|Külgvaade
Tekor church before 1912.jpg|Aram Vruyri foto enne 1912. aastat
Tekor after 1912 earthquake.jpg|Foto pärast 1912. aasta maavärinat
&lt;/gallery&gt;

== Vaata ka ==
* [[Armeenia kirikuarhitektuur]]

== Viited ==
{{viited}}

{{koord}}
[[Kategooria:Türgi muistised]]
[[Kategooria:Armeenia arhitektuur]]</text>
      <sha1>f1uvz2d4xq9v4hhy3nn8a4s7t8h8iuy</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260886</id>
      <parentid>7260883</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T09:43:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7260886</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4285" sha1="0pjmahok808gwwhck1ek2ptrkurgj22" xml:space="preserve">[[File:Tekor Basilica in an 1840s engraving.jpg|thumb|Tekori kirik 1840. aastate gravüüril]]
'''Tekori basiilika''' ehk '''Tekori kirik''' (armeenia keeles Տեկորի տաճար) on kunagine [[5. sajand]]ist pärit Armeenia kirik [[Karsi provints]]is [[Türgi]]s&lt;ref&gt;[https://aroundus.com/p/10042321-tekor-basilica Tekor Basilica. - aroundus]&lt;/ref&gt;, nüüd säilinud üksikute müürifragmentidena 16 km Armeenia piirist läänes, [[Ani (linn)|Ani]]st 22 km edelas, nõlval, millelt avaneb vaade [[Digor (Kars)|Digor]]i asulale.

Kiriku fassaadi [[raidkiri]], mille järgi kiriku ehitamine on dateeritud [[480]]. aastatesse, oli vanim teadaolev [[Armeenia kiri|armeenia kirjas]] [[Armeenia keel|armeeniakeelne]] tekst.

== Arhitektuur ==
[[File:Plan_of_Tekor_Basilica.jpg|thumb|left|Põhiplaan]]
Tekori kirikut peetakse varaseimaks teadaolevaks [[kuppel|kupliga]] Armeenia kirikuks. Varem arvati, et kirik ehitati algselt kuplita [[Basiilika (ehitisetüüp)|basiilika]]na ning et kuppel lisati hiljem – mõnede hinnangul alles [[7. sajand]]il. Tänapäeval levinud seisukoha järgi ehitati kirik algusest peale kuppelehitisena.&lt;ref name=&quot;virtualani&quot;&gt;[http://virtualani.org/tekor/index.htm THE TEKOR BASILICA: THE CHURCH OF SAINT SARGIS. - VirtualANI ]&lt;/ref&gt;

[[File:Texier Tekor 1842 cross section.jpg|thumb|Basiilika kuppel kiriku pikitelje läbilõikes]]
[[File:Tekor inscription exhibition.jpg|thumb|Tekori basiilika raiddetailid ja vanim armeeniakeelne raidtekst fotol muuseumis]]
Varasem teooria tugines peamiselt sammaste välimusele, millel esines toonierinevus alumiste ja ülemiste kivikihtide vahel (mis on vanadel fotodel selgelt nähtav) ja seda peeti tõendiks algse kavandi muutmisest. Sammaste [[betoon]]südamiku säilinud osades pole siiski näha selget katkestust ehitustöös ja võimalik, et toonierinevus oli hoopis dekoratiivne.&lt;ref name=&quot;virtualani&quot; /&gt;

Kuppel toetus neljale jämedale sambale ja meenutas kuppelvõlvi. Sellel puudusid nurkmised toed, nagu [[nurgatromp]]id või [[pendentiiv]]id ning selle alumine osa oli nelja aknaga trapetsjalt aheneva püramiidi taoline, moodustades aluse kupliosale.

Algselt oli kirikul neli sissepääsu: üks läänes, üks lõunas ja kaks põhjas. Hiljem need uksed müüriti kinni ja alles jäi põhjapoolse külje läänepoolsem sissepääs, mida tehti väiksemaks. Ukseavasid raamisid silmapaistvad [[hoburaudkaar]]sed portaalid; need toetusid paaris-[[poolsammas]]tega piitadele. Sammaste [[kapiteel]]id olid kaunistatud nurgeliste tugevalt stiliseeritud [[akantusleht]]edega. Iga ukse sillust kaunistas looklev [[palmett|palmetimotiiv]].

Apsiidist kahel pool olid piklikud ruumid, mille seinad ulatusid põhja- ja lõunafassaadist väljapoole (seda joont kohtab ka teistel selle perioodi varajastel Armeenia kirikutel). Kiriku kirdeküljel põhjapoolse ruumi välisseinas asus poolringikujuline [[nišš]], mis võis olla ristimisbassein.

Kirik seisis üheksast astmest koosneval alusel. Fassaadi alaosas paiknesid pilastrid ja sambad, mida on peetud kirikut ümbritseva portikuse toetajaks, kuid see ei sobi akende kõrguse ja ristimisbasseini kõrgusega. Puhtdekoratiivsed pilastrid sarnanevad sama perioodi Süüria arhitektuuriga, samuti on Süüria-mõjuline detail ehisliist, mis kulges piki kolme fassaadi ja kaardus üle aknakaarte.&lt;ref name=&quot;virtualani&quot; /&gt;

== Ajaloost ==
Ehitis püsis terviklikuna 1912. aastani, mil [[maavärin]]a tagajärjel varisesid kuppel, suurem osa katusest ja suur osa lõunafassaadist. 1936. aastal toimunud järgmine maavärin tekitas veel purustusi.

Kirikust on alles vaid osi müüride betoonsüdamikust, millelt on eemaldatud kõik välised kivid. Digori elanike sõnul eemaldati kivid 1960. aastatel ja kasutati neid Digori raekoja ehitamiseks. 1970. aastatel lammutati raekoda ning kivide saatus on teadmata.

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Tekor Alishan 1881.jpg|Basiilika 1881. aastal
Texier Tekor 1842 front view.jpg|Esifassaad
Texier Tekor 1842 side view.jpg|Külgvaade
Tekor church before 1912.jpg|Aram Vruyri foto enne 1912. aastat
Tekor after 1912 earthquake.jpg|Foto pärast 1912. aasta maavärinat
&lt;/gallery&gt;

== Vaata ka ==
* [[Armeenia kirikuarhitektuur]]

== Viited ==
{{viited}}

{{koord}}
[[Kategooria:Türgi muistised]]
[[Kategooria:Armeenia arhitektuur]]</text>
      <sha1>0pjmahok808gwwhck1ek2ptrkurgj22</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>E1</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723138</id>
    <revision>
      <id>7260630</id>
      <parentid>7260128</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T20:45:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260630</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1013" sha1="44boszw9xd27ii3guldbdcg6rabetwl" xml:space="preserve">{{Liin
|uuendus         = 27. oktoober 2026
|number          = E1
|bgcolor         = #ff5024
|pilt            =Buss nr E1 tartu.jpg 
|operaator       = [[GoBus]]
|veerem          = 
|seisund         =Suletud 
|asum            = [[Tartu]], {{PisiLipp|Eesti}}
|algpeatus       = Kesklinn
|lõpppeatus      = Lennujaam
|sõsarliinid     = 
|sarnased        = 
|aeg             = &lt;!-- Liini pikkus minutites --&gt;
|päev            = ETKNRLP
|järgmine liin   = 
|järgmine        = 
|märked          =
|eelmine liin=96|eelmine=96 (Tartu bussiliin)}}

'''E1''' oli [[Tartu|Tartu linna]] ja [[Kambja vald|Kambja valla]] bussiliin, mis sõitis [[Kesklinn (Tartu)|Tartu Kesklinna]] ja [[Tartu lennujaam|Tartu Lennujaama]] vahel, läbides [[Annelinn]]a. Liini teenindas [[GoBus AS]] ning liiklus toimus kõigil päevadel.

== Ajalugu ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Avati
!Suleti
!Marsruut
!Märkused
|-
|2024
|märts 2026
|Kesklinn - Tartu lennujaam
|
|}
== Vaata ka ==
{{Tartu bussiliinid}}

[[Kategooria:Tartu bussiliinid]]</text>
      <sha1>44boszw9xd27ii3guldbdcg6rabetwl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Serbia Progressiivne Partei</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723141</id>
    <revision>
      <id>7260657</id>
      <parentid>7260180</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T21:25:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260657</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5048" sha1="1dfremsvwxdhorifo42bbvk0o282uzk" xml:space="preserve">:''Serbia Kuningriigis tegutsenud erakonna kohta vaata artiklit [[Serbia Progressiivne Partei (Serbia Kuningriik)]].''
{{Infokast partei
| nimi          = Serbia Progressiivne Partei
| nimi_keeles   = Српска напредна странка
| logo          = Serbian Progressive Party logo.svg
| logo_suurus   =
| staatus       = 
| juhi nimetus  = President
| juht          = [[Miloš Vučević]]
| peasekretär   = 
| asutamine     = 2008 ({{aega tagasi|2008}})
| lõpetamine    = 
| peakorter     = [[Belgrad]]
| ideoloogia    = [[Populism]] &lt;br/&gt; [[Parempopulism]] &lt;br/&gt; [[Serbia rahvuslus]] &lt;br/&gt; [[Neoliberalism]]
| spekter       = [[Tsentrism|Tsenter]] kuni [[paremäärmuslus|paremäärmus]]
| koalitsioon   = 
| europarlament = 
| kohti1_kus    = 
| kohti1        = 
| kohti2_kus    = 
| kohti2        = 
| kohti3_kus =
| kohti3 =
| kohti4_kus =
| kohti4 =
| liikmeid      = 700 000 (2024)
| loosung       = 
| värvid        = {{värviruut|#242970}} [[Sinine]]
| meediakanal   = 
| kodulehekülg  = [https://sns.org.rs/ www.sns.org.rs]
| värvus        = #242970
| euroopa_tasandi_erakond = [[Euroopa Rahvapartei]]
| valimisblokk = 
| liikmeid_viide =
| noorteorganisatsioon =
| lipp = Flag of the Serbian Progressive Party.svg
| lipp_suurus =
}}
'''Serbia Progressiivne Partei''' ([[serbia keel]]es Српска напредна странка, ''Srpska napredna stranka'' ('''SNS''')) on [[Serbia]] [[erakond]]. See oli võimul aastatel 2012–2026. Erakonna vaateid on kirjeldatud [[populism|populistlike]], [[Laiahaardepartei|laiahaardeliste]], [[tsentrism|tsentristlike]], [[Parempoolsus|parempoolsete]] ja [[paremäärmuslus|paremäärmuslikena]].

Politoloogide hinnangul ei ole Progressiivsel Parteil eriti kindlat ideoloogilist joont, üldiselt on partei ajanud [[reaalpoliitika]]t ning populismi teostanud läbi [[rahvuslus]]e ja [[autoritaarsus]]e. Ametlikult toetab SNS [[Serbia võimalik Euroopa Liiduga liitumine|Serbia liitumist Euroopa Liiduga]]. Majanduslikult on SNS [[neoliberaalsus|neoliberaalne]]. Erakond on propageerinud kokkuhoiupoliitikat, turumajandusreforme, erastamist, majandusvabadust ning reforminud palku, pensioneid ja tööõigust. Samuti võeti vastu eriseadus [[Belgradi rannakvartal]]i jaoks. SNS on [[Euroopa Rahvapartei]] assotseerunud liige ja [[Rahvusvaheline Demokraatia Liit|Rahvusvahelise Demokraatia Liidu]] liikmespartei. SNS on toetanud [[serbia rahvuslus]]t, [[Viktor Orban]]i ja [[Vladimir Putin]]it. Vaatlejate hinnangul tegid demokraatia, ajakirjandusvabadus ja kodanikuõigused SNS-i ajal Serbias vähikäiku.

Aastal 2024 oli SNS-l umbes 700 000 liiget ehk see oli üks [[Euroopa]] suurimaid erakondi.

Erakonna president on aastast 2023 [[Miloš Vučević]] ning tegelik juht [[Aleksandar Vučić]].

== Ajalugu ==
Progressiivse Partei asutasid aastal 2008 paremäärmuslikust [[Serbia Radikaalne Partei|Radikaalsest Parteist]] välja astunud [[Aleksandar Vučić]] ja [[Tomislav Nikolić]]. Esimesed neli aastat tegutseti [[Demokraatlik Partei (Serbia)|Demokraatliku Partei]] opositsioonina. SNS kogus kiiresti populaarsust ning taotles efektiivsemat korruptsioonivastast võitlust. [[2012. aasta Serbia presidendivalimised|Aastal 2012 valiti]] Nikolić [[Serbia president|Serbia presidendiks]] ning SNS-i hakkas tema asemel juhtima Vučić. Samal ajal moodustas SNS koalitsiooni [[Serbia Sotsialistlik Partei|Sotsialistliku Parteiga]] (SPS). [[2014. aasta Serbia parlamendivalimised|Aastal 2014 valiti]] Vučić [[Serbia peaminister|peaministriks]].

[[2017. aasta Serbia presidendivalimised|Aastal 2017 valiti]] Vučić presidendiks. Pärast valimisi toimusid [[2017. aasta Serbia meeleavaldused|Vučići-vastased meeleavaldused]], samal ajal sai peaministriks parteitu poliitik [[Ana Brnabić]], kes hiljem liitus SNS-ga. Opositsioon [[2018.–2020. aasta Serbia meeleavaldused|avaldas SNS-i vastu meelt]] ka aastatel 2018–2020, [[2020. aasta Serbia parlamendivalimistel|2020. aasta valimistel]] sai SNS [[Serbia parlament|parlamendis]] enamuse, kui opositsioon valimisi boikoteeris. Aastal 2021 ühines SNS-ga erakond [[Serbia Patriootlik Liit]]. Aastatel 2021–2022 [[2021.–2022. aasta Serbia keskkonnameeleavaldused|toimusid meeleavaldused]] SNS-i keskkonnapoliitika vastu. Vučić [[2022. aasta Serbia üldvalimised|valiti teiseks ametiajaks]] aastal 2022, jätkus ka koalitsioon SNS-SPS. Aasta hiljem toimunud [[2023. aasta Serbia parlamendivalimistel|parlamendivalimistel]] oli SNS-i esinumber [[Miloš Vučević]], tema asemel sai erakonna juhiks Vučić. Aastatel 2024–2026 toimusid [[2024.–2026. aasta Serbia korruptsioonivastased meeleavaldused|korruptsioonivastased meeleavaldused]]. Septembris 2026 astus Vučić presidendiametist tagasi ning riigipeaks sai taas Brnabić. Oktoobris 2026 toimunud [[2026. aasta Serbia parlamendivalimised|erakorralistel valimistel]] kaotas SNS valimisliidule [[Tudengite Nimekiri]], sellega lõpes erakonna 14 aastat kestnud võimuperiood.

==Välislingid==
* [https://sns.org.rs/ Koduleht]

[[Kategooria:Serbia parteid]]</text>
      <sha1>1dfremsvwxdhorifo42bbvk0o282uzk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Caterpillar 777</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723142</id>
    <revision>
      <id>7260372</id>
      <parentid>7260224</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:39:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <origin>7260372</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1146" sha1="3w6wehozwxcv2cddxgkvjtbc8cfdhe3" xml:space="preserve">{{Auto
| nimi = Caterpillar 777
| pilt = Caterpillar 777D-II.jpg
| tootja = [[Caterpillar]]
| emafirma = 
| alias = 
| tootmine = 1974–
| kokkupanek = 
| eelkäija = 
| järeltulija = 
| klass = [[Veoauto]]
| keretüüp = 
| paigutus= 
| platvorm = 
| mootor = 650–699-kW [[diiselmootor]]
| ülekanne = 
| teljevahe = 
| pikkus = 
| laius = 
| kõrgus = 
| kliirens = 
| rööbe ees = 
| rööbe taga = 
| kaal = 
| max kiirus = 
| kütusepaak = 
| kütusekulu = 
| seotud = 
| sarnane = 
| disainer = 
}}
'''Caterpillar 777''' on [[karjäärikallur]], mida toodab aastast 1974 [[USA|Ameerika Ühendriikide]] masinatootja [[Caterpillar]]. 

Esimese põlvkonna 777 mudelil oli 650-kW diiselmootor.&lt;ref name=&quot;CaterpillarChronicle&quot;&gt;{{cite news|author=Eric C. Orlemann|url=https://books.google.com/books?id=pTvLXD25AbQC&amp;dq=%22caterpillar+777%22&amp;pg=PA144|title=Caterpillar Chronicle : History of the Greatest Earthmovers|publisher=[[MotorBooks International]]|date=|accessdate=2016-06-14|quote=|location=|pages=107, 109, 124, 141, 143, 144|isbn=9781610605779}}&lt;/ref&gt; Aastal 1996 jõudis turule 699-kW mootoriga mudel 777D.

[[Kategooria:Veoautod]]</text>
      <sha1>3w6wehozwxcv2cddxgkvjtbc8cfdhe3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260374</id>
      <parentid>7260372</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:39:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <origin>7260374</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1159" sha1="airc7smccrtr4gz2keye4jnc60w69su" xml:space="preserve">{{Auto
| nimi = Caterpillar 777
| pilt = Caterpillar 777D-II.jpg
| tootja = [[Caterpillar]]
| emafirma = 
| alias = 
| tootmine = 1974–
| kokkupanek = 
| eelkäija = 
| järeltulija = 
| klass = [[Veoauto]]
| keretüüp = 
| paigutus= 
| platvorm = 
| mootor = 650–699-kW [[diiselmootor]]
| ülekanne = 
| teljevahe = 
| pikkus = 
| laius = 
| kõrgus = 
| kliirens = 
| rööbe ees = 
| rööbe taga = 
| kaal = 
| max kiirus = 
| kütusepaak = 
| kütusekulu = 
| seotud = 
| sarnane = 
| disainer = 
}}
'''Caterpillar 777''' on [[karjäärikallur]], mida toodab aastast 1974 [[USA|Ameerika Ühendriikide]] masinatootja [[Caterpillar]]. 

Esimese põlvkonna 777 mudelil oli 650-kW diiselmootor.&lt;ref name=&quot;CaterpillarChronicle&quot;&gt;{{cite news|author=Eric C. Orlemann|url=https://books.google.com/books?id=pTvLXD25AbQC&amp;dq=%22caterpillar+777%22&amp;pg=PA144|title=Caterpillar Chronicle : History of the Greatest Earthmovers|publisher=[[MotorBooks International]]|date=|accessdate=2016-06-14|quote=|location=|pages=107, 109, 124, 141, 143, 144|isbn=9781610605779}}&lt;/ref&gt; Aastal 1996 jõudis turule 699-kW mootoriga mudel 777D.

== Viited ==
[[Kategooria:Veoautod]]</text>
      <sha1>airc7smccrtr4gz2keye4jnc60w69su</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vabad Demokraadid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723143</id>
    <revision>
      <id>7260643</id>
      <parentid>7260232</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T20:58:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Kruusamägi teisaldas lehekülje [[Vabad Demokraadid saadikurühm]] pealkirja [[Vabad Demokraadid]] alla</comment>
      <origin>7260230</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="679" sha1="6y40rvnonu2ll4dyzthliknij3rpzx3" xml:space="preserve">'''Vabad Demokraadid''' oli  [[VII Riigikogu]] saadikurühm, mis moodustati valdavalt Keskerakonnast lahkunud saadikute poolt. Nad toetasid Andres Tarandile valitsuse moodustamise andmist aastal 1994.

===Liikmed===
*[[Jaan Kaplinski]] - lahkus [[Keskerakond|Keskerakonnast]]
*[[Ignar Fjuk]] - lahkus [[Keskerakond|Keskerakonnast]]
*[[Mati Hint]] - lahkus [[Keskerakond|Keskerakonnast]]
*[[Ants-Enno Lõhmus]] - lahkus [[Keskerakond|Keskerakonnast]]
*[[Olli Toomik]] - lahkus [[Keskerakond|Keskerakonnast]]
*[[Heido Vitsur]] - lahkus [[Koonderakond|Koonderakonnast]]

==Viited==
https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/vii-riigikogu-koosseis/fraktsioonid/</text>
      <sha1>6y40rvnonu2ll4dyzthliknij3rpzx3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260646</id>
      <parentid>7260643</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T21:00:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260646</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="755" sha1="klycm1yv2lb1sdyvjr0wx4o4g7fktni" xml:space="preserve">'''Vabad Demokraadid''' oli  [[VII Riigikogu]] saadikurühm, mis moodustati valdavalt [[Eesti Keskerakond|Keskerakonnast]] lahkunud saadikute poolt. Nad toetasid [[Andres Tarand]]ile valitsuse moodustamise andmist aastal 1994.

==Liikmed==
*[[Jaan Kaplinski]] – lahkus [[Keskerakond|Keskerakonnast]]
*[[Ignar Fjuk]] – lahkus [[Keskerakond|Keskerakonnast]]
*[[Mati Hint]] – lahkus [[Keskerakond|Keskerakonnast]]
*[[Ants-Enno Lõhmus]] – lahkus [[Keskerakond|Keskerakonnast]]
*[[Olli Toomik]] – lahkus [[Keskerakond|Keskerakonnast]]
*[[Heido Vitsur]] – lahkus [[Koonderakond|Koonderakonnast]]

==Välislingid==
* https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/vii-riigikogu-koosseis/fraktsioonid/

[[Kategooria:Eesti poliitika]]</text>
      <sha1>klycm1yv2lb1sdyvjr0wx4o4g7fktni</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vabad demokraadid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723144</id>
    <redirect title="Vabad Demokraadid" />
    <revision>
      <id>7260648</id>
      <parentid>7260233</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T21:02:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Xqbot</username>
        <id>13355</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Robot: Fixing double redirect from [[Vabad Demokraadid saadikurühm]] to [[Vabad Demokraadid]]</comment>
      <origin>7260648</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="28" sha1="q3wjqyj6dc10kpzclpyda7cs4wlv9ff" xml:space="preserve">#suuna [[Vabad Demokraadid]]</text>
      <sha1>q3wjqyj6dc10kpzclpyda7cs4wlv9ff</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sõltumatud saadikurühm</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723146</id>
    <revision>
      <id>7260640</id>
      <parentid>7260242</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T20:55:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7260640</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1085" sha1="a90md5t15hape0hq7thhehxh0b1yj9q" xml:space="preserve">'''Sõltumatud''' oli [[VII Riigikogu]] saadikurühm, mis koosnes peamiselt [[ERSP]]-st ja [[Eesti Vabariiklik Partei|Eesti Kodanikust]] lahkunud saadikutest, kes polnud rahul [[Mart Laari esimene valitsus|Mart Laari valitsuse]] liiga vähese rahvuslusega. [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995. aasta Riigikogu valimistel]] kandideerisid nemad ja nende erakonnad valimisliidus [[Parem Eesti/Eesti Kodanik]].

==Liikmed==
*[[Ants Erm]] – lahkus [[ERSP]]-st
*[[Jaanus Raidal]] – lahkus [[ERSP]]-st
*[[Aime Sügis]] – lahkus [[Eesti Vabariigi Partei|Eesti Kodanikust]]
*[[Toivo Uustalo]] – lahkus [[ERSP]]-st, enne seda [[Eesti Vabariigi Partei|Eesti Kodaniku]] liige
*[[Mart-Olav Niklus]] – lahkus [[Eesti Vabariigi Partei|Eesti Kodanikust]]
*[[Kalju Põldvere]] – lahkus [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Isamaast]]
*[[Eve Pärnaste]] – lahkus [[ERSP]]-st
*[[Avo Kiir]] – lahkus [[ERSP]]-st, hiljem taasliitus nendega

==Välislingid==
* https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/vii-riigikogu-koosseis/fraktsioonid/

[[Kategooria:Eesti poliitika]]</text>
      <sha1>a90md5t15hape0hq7thhehxh0b1yj9q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>MotoGP sprindivõitjate loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723147</id>
    <revision>
      <id>7260637</id>
      <parentid>7260268</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T20:51:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Mootorrattasport]]</comment>
      <origin>7260637</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4088" sha1="soj8plj6wiq1grhtegu8g8l5dj4y9ot" xml:space="preserve">[[Fail:MotoGP_Tissot_Sprint_Medals.jpg|pisi|MotoGP Tissot Sprindi medalid, mida antakse esikolmikule välja pärast igat sprinti.]]
{{MotoGP ülevaade}}[[Mootorrataste Grand Prix' võidusõit]] on [[Mootorrattavõidusõit|motoringrajasõidu]] tipptase, mida korraldatakse kolmes klassis: [[MotoGP (klass)|MotoGP]], [[Moto2]] ja [[Moto3]]. Endised klassid, milles võistlusi enam ei toimu sisaldavad 350cc, 250cc, 125cc, 50cc/80cc, MotoE ja külgvankrid. Tippklass on MotoGP, mis oli varem 500cc klass.

Mootorrataste Grand Prix' võidusõidu maailmameistrivõistlused olid [[Rahvusvaheline Mootorrattaspordi Föderatsioon|Rahvusvahelise Mootorrattaspordi Föderatsiooni]] (FIM-i) poolt esimest korda korraldatud [[1949. aasta Mootorrataste Grand Prix' võidusõidu hooaeg|1949. aastal]]. 2023. aastal olid sprindisõidud kasutusele võetud&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=The World of Motorcycling- News detail |url=https://www.fim-moto.com/en/news/news-detail/article/sprint-races-to-be-introduced-at-all-grands-prix-from-2023 |vaadatud=2026-10-09 |väljaanne=www.fim-moto.com}}&lt;/ref&gt; ning enim sprindivõitude rekordit omab [[Marc Márquez]] 22 võiduga.

== Sõitja kaupa ==
[[Fail:Marc_Márquez_at_the_2026_German_motorcycle_Grand_Prix.jpg|pisi|[[Marc Márquez]] hoiab sprindivõitude rekordit 24 võiduga.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-10-10 |pealkiri=The all-time MotoGP Sprint winners' list after Phillip Island {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1092378/1/all-time-motogp-sprint-race-winners-list |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}&lt;/ref&gt;]]
''2026. aasta Austraalia Grand Prix' seisuga''
{| class=&quot;wikitable nowrap&quot; style=&quot;font-size:95%;&quot;
| style=&quot;text-align:center;width:50px; background:#FBCEB1;&quot; |
|500cc/MotoGP klassi maailmameister
|-
| style=&quot;text-align:center;width:50px; background:#CEDFF2;&quot; |
|Muu klassi maailmameister
|-
|'''Rasvane'''
|Praeguse hooaja põhisõitja
|}
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
!Koht
!Sõitja
!Võite
!Aastaid võistelnud
!Esimene sprindivõit
!Viimane sprindivõit
|-
!1.
| style=&quot;color:#fff; background:#FBCEB1|'''{{Riigi ikoon|ESP}} [[Marc Márquez]]'''
| align=&quot;center&quot; |24
|2013–
|2024 Aragón
|2026 Austraalia
|-
!2.
| style=&quot;color:#fff; background:#FBCEB1|'''{{Riigi ikoon|ESP}} [[Jorge Martín]]'''
| align=&quot;center&quot; |20
|2021–
|2023 Prantsuse
|2026 Austria
|-
!3.
| style=&quot;color:#fff; background:#FBCEB1|'''{{Riigi ikoon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]]'''
| align=&quot;center&quot; |14
|2019–
|2023 Portugali
|2026 Tšehhi
|-
!4.
| style=&quot;color:#fff; background:#CEDFF2|'''{{Riigi ikoon|ESP}} [[Álex Márquez]]'''
| align=&quot;center&quot; |6
|2020–
|2023 Briti
|2026 Katalaani
|-
!5.
|'''{{Riigi ikoon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]]'''
| align=&quot;center&quot; |4
|2022–
|2023 Holland
|2025 Austraalia
|-
! rowspan=&quot;5&quot; |6.
| style=&quot;color:#fff; background:#CEDFF2|'''{{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Brad Binder]]'''
| align=&quot;center&quot; |2
|2020–
|2023 Argentina
|2023 Hispaania
|-
| style=&quot;color:#fff; background:#CEDFF2|'''{{Riigi ikoon|ESP}} [[Maverick Viñales]]'''
| align=&quot;center&quot; |2
|2015–
|2024 Portugali
|2024 Ameerika
|-
|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Aleix Espargaró]]
| align=&quot;center&quot; |2
|2009–2010, 2012–2026
|2023 Katalaani
|2024 Katalaani
|-
| style=&quot;color:#fff; background:#CEDFF2|'''{{Riigi ikoon|ITA}} [[Enea Bastianini]]'''
| align=&quot;center&quot; |2
|2021–
|2024 Briti
|2024 Tai
|-
|'''{{Riigi ikoon|ESP}} [[Raúl Fernández]]'''
| align=&quot;center&quot; |2
|2022–
|2026 Itaalia
|2026 Hollandi
|-
!11.
| style=&quot;color:#fff; background:#CEDFF2|'''{{Riigi ikoon|ESP}} [[Pedro Acosta]]'''
| align=&quot;center&quot; |1
|2024–
| colspan=&quot;2&quot; |2026 Tai
|-
! colspan=&quot;6&quot; |Allikas:&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|}

== Riigi kaupa ==
''2026. aasta Austraalia Grand Prix' seisuga''
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Koht
!Riik
!Võite
!Sõitja(id)
|-
!1.
|{{Lippriik|Hispaania}}
| align=&quot;center&quot; |57
| align=&quot;center&quot; |7
|-
!2.
|{{Lippriik|Itaalia}}
| align=&quot;center&quot; |20
| align=&quot;center&quot; |3
|-
!3.
|{{Lippriik|Lõuna-Aafrika Vabariik|nimi=Lõuna-Aafrika}}
| align=&quot;center&quot; |2
| align=&quot;center&quot; |1
|}

== Viited ==

[[Kategooria:Mootorrattasport]]</text>
      <sha1>soj8plj6wiq1grhtegu8g8l5dj4y9ot</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Sõltumatud saadikurühm</title>
    <ns>1</ns>
    <id>723152</id>
    <revision>
      <id>7260641</id>
      <parentid>7260308</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T20:56:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7260641</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="297" sha1="cnth4mk6txzi4sknqhmvd51cbi4lp3z" xml:space="preserve">Sobimatu pealkiri. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 27. oktoober 2026, kell 12:43 (EET)
:Kas artiklini võiks olla lihtsalt &quot;Sõltumatud &quot;? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. oktoober 2026, kell 22:56 (EET)</text>
      <sha1>cnth4mk6txzi4sknqhmvd51cbi4lp3z</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Cessna Citation X</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723153</id>
    <revision>
      <id>7260687</id>
      <parentid>7260312</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T22:04:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>typod</comment>
      <origin>7260687</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1896" sha1="a9zv2mz5pscrih273cmbahiwjqsv73m" xml:space="preserve">{{Infokast õhusõiduk
| nimi          = Cessna Citation X
| omakeelne nimi = 
| logo          = 
| logo suurus   = 
| logo allkiri  =  
| pilt          = N975QS 2002 Cessna 750 C-N 750-0175 Citation X (7039507775).jpg
| pildi allkiri = 
| pildi suurus  = 
| riik          = {{pisilipp|Ameerika Ühendriigid}}
| tüüp          = [[Ärilennuk]]
| tootja        = [[Cessna]]
| disainer      = 
| esmalend      = 1993
| kasutusele    = 
| kasutusest maha = 
| hetkeseis       = 
| põhikasutaja    = 
| muud kasutajad  = 
| aasta           = 1996–2018
| programmi maksumus = 
| ühe maksumus       = 
| arendatud          = [[Cessna Citation III]]
| edasiarendus       = 
| variandid          = 
| toodanguarv        = 339
| meeskond           = 2
| reisijaid          = 12
| pikkus             = 22 m
| tiivaulatus        = 19,4 m
| tiivapindala       = 49 m&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;
| tühimass           = 10 t
| stardimass         = 16,4 t
| mootor             = 2 [[turboventilaatormootor]]it [[Rolls-Royce AE 3007|AE3007C/C1]]
| kiirus             = 979 km/h
| reisikiirus        = 972 km/h
| lennulagi          = 15,5 km
| lennukaugus        = 6410 km
| relvastus          = 
}}
'''Cessna Citation X''' on [[ärilennuk]], mida tootis aastatel 1996–2018 [[USA|Ameerika Ühendriikide]] ettevõte [[Cessna]]. See kuulub [[Cessna Citation]]i seeriasse ning seda esitleti 1990. aastal [[National Business Aviation Association]]i messil. Esmalend toimus 1993 ning esimene mudel toimetati ostjale aastal 1996. Aastal 2012 hakati tootma edasiarendust Citation X+. Kokku valmistati 339 lennukit, viimane valmis aastal 2018.

==Vaata ka==
* [[Cessna Citation]]
* [[Gulfstream G200]]
* [[Cessna Citation Sovereign]]
* [[Bombardier Challenger 300]]
* [[Dassault Falcon 50]]
* [[Embraer Legacy 450/500 ja Praetor 500/600]]
* [[Embraer Legacy 600]]
* [[Hawker 4000]]

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lennukid]]</text>
      <sha1>a9zv2mz5pscrih273cmbahiwjqsv73m</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mõisaküla Metsa tiik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723155</id>
    <revision>
      <id>7260362</id>
      <parentid>7260334</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:26:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <origin>7260362</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="627" sha1="g4fsz17e9p1wkplvqx1ujrxd161msj7" xml:space="preserve">'''Mõisaküla Metsa tiik''' ( ka Mõisaküla tiik ) on tehisveekogu [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] [[Mõisaküla|Mõisakülas]], Õhtu tänava läheduses. 

Kohalike elanike järgi Metsa tiigiks nimetatud veekogu ausb metsatuka ja maa-ala servas. Tiiki toidab veega umbes meetri laiune Mõisaküla solgivee kraav ning sinna suubub ka mitu väiksemat kraavi. Kohalikel andmetel võib tiigis elada ka kogresid. Tiigi ligipääs on keskmise raskusastmega. Minnes võib kohata ka üksikuid väikseid kuuski. Tiigi läheduses on ka suuri kõrgeid kive. Tiik ei ole avalik veekogu.{{Lisa viide}}</text>
      <sha1>g4fsz17e9p1wkplvqx1ujrxd161msj7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260516</id>
      <parentid>7260362</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T17:49:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Jan-Marten Kuninga</username>
        <id>240617</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>ausb läks asub</comment>
      <origin>7260516</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="627" sha1="cd6xwy0tgz2y0so6gvsxyis6xv9r81b" xml:space="preserve">'''Mõisaküla Metsa tiik''' ( ka Mõisaküla tiik ) on tehisveekogu [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] [[Mõisaküla|Mõisakülas]], Õhtu tänava läheduses. 

Kohalike elanike järgi Metsa tiigiks nimetatud veekogu asub metsatuka ja maa-ala servas. Tiiki toidab veega umbes meetri laiune Mõisaküla solgivee kraav ning sinna suubub ka mitu väiksemat kraavi. Kohalikel andmetel võib tiigis elada ka kogresid. Tiigi ligipääs on keskmise raskusastmega. Minnes võib kohata ka üksikuid väikseid kuuski. Tiigi läheduses on ka suuri kõrgeid kive. Tiik ei ole avalik veekogu.{{Lisa viide}}</text>
      <sha1>cd6xwy0tgz2y0so6gvsxyis6xv9r81b</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260518</id>
      <parentid>7260516</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T17:51:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Jan-Marten Kuninga</username>
        <id>240617</id>
      </contributor>
      <comment>lisasin lämba tiigi</comment>
      <origin>7260518</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="663" sha1="n6c2g15cvviah03qqxp5cdz171eq5z2" xml:space="preserve">'''Mõisaküla Metsa tiik''' ( ka Mõisaküla tiik ) on tehisveekogu [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] [[Mõisaküla|Mõisakülas]], Õhtu tänava läheduses. 

Kohalike elanike järgi Metsa tiigiks nimetatud veekogu asub metsatuka ja maa-ala servas. Tiiki toidab veega umbes meetri laiune Mõisaküla solgivee kraav ning sinna suubub ka mitu väiksemat kraavi. Kohalikel andmetel võib tiigis elada ka kogresid. Tiigi ligipääs on keskmise raskusastmega. Minnes võib kohata ka üksikuid väikseid kuuski. Tiigi läheduses on ka suuri kõrgeid kive. Tiik ei ole avalik veekogu.{{Lisa viide}} Tiigi läheduses on ka Lämba tiik.</text>
      <sha1>n6c2g15cvviah03qqxp5cdz171eq5z2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260561</id>
      <parentid>7260518</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T19:07:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7260561</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="712" sha1="c37qzso0phzpccja4jnpeod048j81i4" xml:space="preserve">{{Tähelepanuväärsus|aasta=2026|kuu=oktoober}}
'''Mõisaküla Metsa tiik''' ( ka Mõisaküla tiik ) on tehisveekogu [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] [[Mõisaküla|Mõisakülas]], Õhtu tänava läheduses. 

Kohalike elanike järgi Metsa tiigiks nimetatud veekogu asub metsatuka ja maa-ala servas. Tiiki toidab veega umbes meetri laiune Mõisaküla solgivee kraav ning sinna suubub ka mitu väiksemat kraavi. Kohalikel andmetel võib tiigis elada ka kogresid. Tiigi ligipääs on keskmise raskusastmega. Minnes võib kohata ka üksikuid väikseid kuuski. Tiigi läheduses on ka suuri kõrgeid kive. Tiik ei ole avalik veekogu.{{Lisa viide}} Tiigi läheduses on ka Lämba tiik.</text>
      <sha1>c37qzso0phzpccja4jnpeod048j81i4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260868</id>
      <parentid>7260561</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T09:15:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Jan-Marten Kuninga</username>
        <id>240617</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>lisasin täpsustusi</comment>
      <origin>7260868</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="755" sha1="pdzoemdgmkhvahz4h7enbmt64ygp8cz" xml:space="preserve">{{Tähelepanuväärsus|aasta=2026|kuu=oktoober}}
'''Mõisaküla Poiste tiik''' ( ka Mõisaküla Metsa tiik ) on tehisveekogu [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] [[Mõisaküla|Mõisakülas]], Õhtu tänava läheduses. 

Kohalike elanike järgi Metsa tiigiks nimetatud veekogu asub metsatuka ja maa-ala servas. Tiiki toidab veega umbes meetri laiune Mõisaküla solgivee kraav ning sinna suubub ka mitu väiksemat kraavi. Kohalikel andmetel võib tiigis elada ka kogresid. Tiigi ligipääs on keskmise raskusastmega. Minnes võib kohata ka üksikuid väikseid kuuski. Tiigi läheduses on ka suuri kõrgeid kive. Tiik ei ole avalik veekogu.{{Lisa viide}} Tiigi läheduses on ka Lämba tiik. Lähim paisjärv on Tiru Paisjärv.</text>
      <sha1>pdzoemdgmkhvahz4h7enbmt64ygp8cz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260869</id>
      <parentid>7260868</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T09:16:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Jan-Marten Kuninga</username>
        <id>240617</id>
      </contributor>
      <origin>7260869</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="866" sha1="4t9gv92rx3wue04ko66z32j26q56cen" xml:space="preserve">{{Tähelepanuväärsus|aasta=2026|kuu=oktoober}}
'''Mõisaküla Poiste tiik''' ( ka Mõisaküla Metsa tiik ) on tehisveekogu [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] [[Mõisaküla|Mõisakülas]], Õhtu tänava läheduses. 

Kohalike elanike järgi Metsa tiigiks nimetatud veekogu asub metsatuka ja maa-ala servas. Tiiki toidab veega umbes meetri laiune Mõisaküla solgivee kraav ning sinna suubub ka mitu väiksemat kraavi. Kohalikel andmetel võib tiigis elada ka kogresid. Tiigi ligipääs on keskmise raskusastmega. Minnes võib kohata ka üksikuid väikseid kuuski. Tiigi läheduses on ka suuri kõrgeid kive. Tiik ei ole avalik veekogu.{{Lisa viide}} Tiigi läheduses on ka Lämba tiik. Lähim paisjärv on Tiru Paisjärv.

{{JÄRJESTA:Mõisaküla Poiste tiik}}
[[Kategooria:Kalastustiik]]
[[Kategooria:Veekogud]]
[[Kategooria:Tiik]]</text>
      <sha1>4t9gv92rx3wue04ko66z32j26q56cen</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260870</id>
      <parentid>7260869</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T09:17:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Jan-Marten Kuninga</username>
        <id>240617</id>
      </contributor>
      <origin>7260870</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1388" sha1="43ofvgc2o5i8gzdq6cmjguz1bshgalg" xml:space="preserve">{{Tähelepanuväärsus|aasta=2026|kuu=oktoober}}
'''Mõisaküla Poiste tiik''' ( ka Mõisaküla Metsa tiik ) on tehisveekogu [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] [[Mõisaküla|Mõisakülas]], Õhtu tänava läheduses. 

Kohalike elanike järgi Metsa tiigiks nimetatud veekogu asub metsatuka ja maa-ala servas. Tiiki toidab veega umbes meetri laiune Mõisaküla solgivee kraav ning sinna suubub ka mitu väiksemat kraavi. Kohalikel andmetel võib tiigis elada ka kogresid. Tiigi ligipääs on keskmise raskusastmega. Minnes võib kohata ka üksikuid väikseid kuuski. Tiigi läheduses on ka suuri kõrgeid kive. Tiik ei ole avalik veekogu.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=D |eesnimi=Tuulik |perekonnanimi2=M |eesnimi2=Beilmann |perekonnanimi3=A |eesnimi3=Matsin |perekonnanimi4=I |eesnimi4=Espelien |perekonnanimi5=A |eesnimi5=Kaljus |perekonnanimi6=E |eesnimi6=Wendelbo |perekonnanimi7=M |eesnimi7=Espelien Blomli |perekonnanimi8=L |eesnimi8=Lehis |kuupäev=2023-08-21 |pealkiri=Wool Yarn Characteristics Made from Wool of Six Different Estonian and Norwegian Sheep Breeds |url=https://doi.org/10.26420/advrestexteng.2023.1085 |ajakiri=Advance Research in Textile Engineering |aastakäik=8 |üksiknumber=2 |doi=10.26420/advrestexteng.2023.1085 |issn=2572-9373}}&lt;/ref&gt; Tiigi läheduses on ka Lämba tiik.

{{JÄRJESTA:Mõisaküla Metsa tiik/ poiste tiik}}</text>
      <sha1>43ofvgc2o5i8gzdq6cmjguz1bshgalg</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260879</id>
      <parentid>7260870</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T09:25:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Jan-Marten Kuninga</username>
        <id>240617</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260879</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1458" sha1="olzxkdupbgxlp5g8tcp279hbyjs290o" xml:space="preserve">{{Tähelepanuväärsus|aasta=2026|kuu=oktoober}}
'''Mõisaküla Poiste tiik''' ( ka Mõisaküla Metsa tiik ) on tehisveekogu [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] [[Mõisaküla|Mõisakülas]], Õhtu tänava läheduses. 

Kohalike elanike järgi Metsa tiigiks nimetatud veekogu asub metsatuka ja maa-ala servas. Tiiki toidab veega umbes meetri laiune Mõisaküla solgivee kraav ning sinna suubub ka mitu väiksemat kraavi. Kohalikel andmetel võib tiigis elada ka kogresid. Tiigi ligipääs on keskmise raskusastmega. Minnes võib kohata ka üksikuid väikseid kuuski. Tiigi läheduses on ka suuri kõrgeid kive. Tiik ei ole avalik veekogu.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=D |eesnimi=Tuulik |perekonnanimi2=M |eesnimi2=Beilmann |perekonnanimi3=A |eesnimi3=Matsin |perekonnanimi4=I |eesnimi4=Espelien |perekonnanimi5=A |eesnimi5=Kaljus |perekonnanimi6=E |eesnimi6=Wendelbo |perekonnanimi7=M |eesnimi7=Espelien Blomli |perekonnanimi8=L |eesnimi8=Lehis |kuupäev=2023-08-21 |pealkiri=Wool Yarn Characteristics Made from Wool of Six Different Estonian and Norwegian Sheep Breeds |url=https://doi.org/10.26420/advrestexteng.2023.1085 |ajakiri=Advance Research in Textile Engineering |aastakäik=8 |üksiknumber=2 |doi=10.26420/advrestexteng.2023.1085 |issn=2572-9373}}&lt;/ref&gt; Tiigi läheduses on ka Lämba tiik. Lähimad paisjärved tiigile on Tiru Paisjärv ja Veelikse Paisjärv.

{{JÄRJESTA:Mõisaküla Metsa tiik/ poiste tiik}}</text>
      <sha1>olzxkdupbgxlp5g8tcp279hbyjs290o</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Anna Anderson</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723156</id>
    <revision>
      <id>7260345</id>
      <timestamp>2026-10-27T13:06:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{infokast persoon | nimi           = Anna Anderson | pilt           = AnnaAnderson1922.jpg | pildisuurus    =  | pildiallkiri   = Anna Anderson (1922) | sünninimi      = Franziska Schanzkowska | sünniaeg       = 16. detsember 1896 | sünnikoht      = [[Borowy Las|Borrowilaß]], [[Preisi Kuningriik|Preisimaa]], [[Saksa Keisririik|Saksamaa]] &lt;br/&gt; (praegune [[Borowy Las]], [[Poola]]) | surmaaeg       = 12. veebruar 1984 &lt;br/&gt; (87-aastasena) | surmakoht      = Charlottesv...'</comment>
      <origin>7260345</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3110" sha1="c1c95d0ibxilb9pme9yllll4pcfwvd1" xml:space="preserve">{{infokast persoon
| nimi           = Anna Anderson
| pilt           = AnnaAnderson1922.jpg
| pildisuurus    = 
| pildiallkiri   = Anna Anderson (1922)
| sünninimi      = Franziska Schanzkowska
| sünniaeg       = 16. detsember 1896
| sünnikoht      = [[Borowy Las|Borrowilaß]], [[Preisi Kuningriik|Preisimaa]], [[Saksa Keisririik|Saksamaa]] &lt;br/&gt; (praegune [[Borowy Las]], [[Poola]])
| surmaaeg       = 12. veebruar 1984 &lt;br/&gt; (87-aastasena)
| surmakoht      = [[Charlottesville]], [[Virginia]], [[Ameerika Ühendriigid]]
| rahvus         = 
| alma mater     = 
| haridus        = 
| tegevusala     = 
| töökoht        = 
| organisatsioon = 
| erakond        =
| väärtus        = 
| tunnustus      = 
| abikaasa       = 
| lapsed         = 
| sugulased      = 
| autogramm      = 
| moodul         = 
}}
'''Anna Anderson''' (snd '''Franziska Schanzkowska'''; 16. detsember 1896 – 12. veebruar 1984) oli [[poolakad|poola]] [[Romanovite teesklejad|petis]], kes väitis end olevat suurvürstitar [[Anastassija Nikolajevna]]. [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] viimase [[Venemaa keiser|keisri]] [[Nikolai II]] ja keisrinna [[Aleksandra Fjodorovna (Nikolai II abikaasa)|Aleksandra]] tütar Anastassija [[Romanovite mõrv|tapeti]] [[bolševism|bolševike]] poolt koos perekonnaga [[Jekaterinburg]]is 17. juulil 1918. Anastassija surnukeha ei leitud 2007. aastani.

Anderson sattus pärast enesetapukatset [[Berliin]]is 1920. aastal vaimuhaiglasse. Alguses nimetati teda Fräulein Unbekanntiks ([[saksa keel]]est ''Neiu Tundmatu''), kuna ta ei öelnud oma nime. Hiljem kasutas ta nimesid Tšaikovski ja Anderson. Märtsis 1922 hakkasid levima kuulujutud, et Anderson on hoopis Vene suurvürstitar. Tõelist Anastassijat tundnud inimesed, sh õpetaja [[Pierre Gilliard]], kinnitasid, et Anderson ei ole Anastassijaga seotud. Samas avalikkuses leidus vandenõule arvukalt toetajaid. Aastal 1927 käivitas keisrinna Aleksandra vend [[Ernst Ludwig]] uurimise, milles selgus, et Anderson oli tegelikult [[Poola]]st pärit vaimuhaige vabrikutööline Franziska Schanzkowska. Aastaid kestnud kohtuprotsessi lahendis kinnitasid ka [[Weimari Vabariik|Saksa]] kohtud, et Anderson ei suutnud tõestada, et on Anastassija. Tema väited olid selleks ajaks juba üldtuntuks saanud.

Aastatel 1920–1968 elas Anderson sponsorite toel vaheldumisi [[Lääne-Saksamaa|Saksamaa]] ja [[USA|Ameerika Ühendriikide]] hooldekodudes, sanatooriumites ja vähemalt ühes vaimuhaiglas. Aastal 1968 kolis ta jäädavalt Ameerika Ühendriikidesse. Vahetult enne viisa aegumist abiellus ta kohaliku ajalooprofessoriga, keda kirjeldati kui &quot;[[Charlottesville]]'i armastatuimat veidrikku&quot;. Anderson suri aastal 1984, tema tuhk maeti [[Saksamaa]]le.

Pärast [[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liidu lagunemist]] leiti keisri, keisrinna ja nende viie lapse surnukehad. Laibad tuvastati mitmes laboris. Samal ajal leiti, et Andersoni DNA ei ühtinud ühegi [[Romanovid|Romanovi]] omaga.

{{JÄRJESTA:Anderson, Anna}}

[[Kategooria:Sündinud 1896]]
[[Kategooria:Surnud 1984]]
[[Kategooria:Troonipretendendid]]
[[Kategooria:Poola inimesed]]</text>
      <sha1>c1c95d0ibxilb9pme9yllll4pcfwvd1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260353</id>
      <parentid>7260345</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T13:20:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260353</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3109" sha1="nsc8u33l81shcyj6yuqnovisjngt82s" xml:space="preserve">{{infokast persoon
| nimi           = Anna Anderson
| pilt           = AnnaAnderson1922.jpg
| pildisuurus    = 
| pildiallkiri   = Anna Anderson (1922)
| sünninimi      = Franziska Schanzkowska
| sünniaeg       = 16. detsember 1896
| sünnikoht      = [[Borowy Las|Borrowilaß]], [[Preisi Kuningriik|Preisimaa]], [[Saksa Keisririik|Saksamaa]] &lt;br/&gt; (praegune [[Borowy Las]], [[Poola]])
| surmaaeg       = 12. veebruar 1984 &lt;br/&gt; (87-aastasena)
| surmakoht      = [[Charlottesville]], [[Virginia]], [[Ameerika Ühendriigid]]
| rahvus         = 
| alma mater     = 
| haridus        = 
| tegevusala     = 
| töökoht        = 
| organisatsioon = 
| erakond        =
| väärtus        = 
| tunnustus      = 
| abikaasa       = 
| lapsed         = 
| sugulased      = 
| autogramm      = 
| moodul         = 
}}
'''Anna Anderson''' (snd '''Franziska Schanzkowska'''; 16. detsember 1896 – 12. veebruar 1984) oli [[poolakad|poola]] [[Romanovite teesklejad|petis]], kes väitis end olevat suurvürstitar [[Anastassija Nikolajevna]]. [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] viimase [[Venemaa keiser|keisri]] [[Nikolai II]] ja keisrinna [[Aleksandra Fjodorovna (Nikolai II abikaasa)|Aleksandra]] tütar Anastassija [[Romanovite mõrv|tapeti]] [[bolševism|bolševike]] poolt koos perekonnaga [[Jekaterinburg]]is 17. juulil 1918. Anastassija surnukeha ei leitud 2007. aastani.

Anderson sattus pärast enesetapukatset [[Berliin]]is 1920. aastal vaimuhaiglasse. Alguses nimetati teda Fräulein Unbekanntiks ([[saksa keel]]est ''Neiu Tundmatu''), kuna ta ei öelnud oma nime. Hiljem kasutas ta nimesid Tšaikovski ja Anderson. Märtsis 1922 hakkasid levima kuulujutud, et Anderson on hoopis Vene suurvürstitar. Tõelist Anastassijat tundnud inimesed, sh õpetaja [[Pierre Gilliard]], kinnitasid, et Anderson ei ole Anastassijaga seotud. Samas avalikkuses leidus vandenõule arvukalt toetajaid. Aastal 1927 käivitas keisrinna Aleksandra vend [[Ernst Ludwig]] uurimise, milles selgus, et Anderson oli tegelikult [[Poola]]st pärit vaimuhaige vabrikutööline Franziska Schanzkowska. Aastaid kestnud kohtuprotsessi lahendis kinnitasid ka [[Weimari Vabariik|Saksa]] kohtud, et Anderson ei suutnud tõestada, et on Anastassija. Tema väited olid selleks ajaks juba üldtuntuks saanud.

Aastatel 1920–1968 elas Anderson sponsorite toel vaheldumisi [[Lääne-Saksamaa|Saksamaa]] ja [[USA|Ameerika Ühendriikide]] hooldekodudes, sanatooriumites ja vähemalt ühes vaimuhaiglas. Aastal 1968 kolis ta jäädavalt Ameerika Ühendriikidesse. Vahetult enne viisa aegumist abiellus ta kohaliku ajalooprofessoriga, keda kirjeldati kui &quot;[[Charlottesville]]'i armastatuimat veidrikku&quot;. Anderson suri aastal 1984, tema tuhk maeti [[Saksamaa]]le.

Pärast [[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liidu lagunemist]] leiti keisri, keisrinna ja nende viie lapse surnukehad. Laibad tuvastati mitmes laboris. Samal ajal leiti, et Andersoni DNA ei ühtinud ühegi [[Romanovid|Romanovi]] omaga.

{{JÄRJESTA:Anderson, Anna}}
[[Kategooria:Poola inimesed]]
[[Kategooria:Troonipretendendid]]
[[Kategooria:Sündinud 1896]]
[[Kategooria:Surnud 1984]]</text>
      <sha1>nsc8u33l81shcyj6yuqnovisjngt82s</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Franziska Schanzkowska</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723157</id>
    <redirect title="Anna Anderson" />
    <revision>
      <id>7260346</id>
      <timestamp>2026-10-27T13:07:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Anna Anderson]]</comment>
      <origin>7260346</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24" sha1="11ty5tzziac1i91imt65y6j15l8yy6t" xml:space="preserve">#suuna [[Anna Anderson]]</text>
      <sha1>11ty5tzziac1i91imt65y6j15l8yy6t</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:PillePrix/Ostuni</title>
    <ns>2</ns>
    <id>723158</id>
    <redirect title="Ostuni" />
    <revision>
      <id>7260405</id>
      <timestamp>2026-10-27T14:17:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>PillePrix</username>
        <id>153981</id>
      </contributor>
      <comment>PillePrix teisaldas lehekülje [[Kasutaja:PillePrix/Ostuni]] pealkirja [[Ostuni]] alla</comment>
      <origin>7260405</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17" sha1="aof93n6yohv1d7onw3jvx937br8kbna" xml:space="preserve">#suuna [[Ostuni]]</text>
      <sha1>aof93n6yohv1d7onw3jvx937br8kbna</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jonas Galvydis-Bykauskas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723159</id>
    <revision>
      <id>7260411</id>
      <timestamp>2026-10-27T14:22:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Jonas Galvydis-Bykauskas''' (15. detsember [[1864]] [[Degėsiai]], Užpaliai vald – [[16. juuli]]l [[1943]] [[Kaunas]]; maetud [[Raudondvaris]]esse) oli Leedu sõjaväelane, poliitik, ühiskonnategelane ja kindral.  == Elulugu == 1884. aastal lõpetas ta Lisino metsanduskooli ja määrati metsaülema abiks Novgorodis. 1885. aastal astus ta vabatahtlikuna Vene keiserliku armee 86. jalaväerügementi ja suunati Peterburi junkrukooli, mille ta lõpetas 1886. aastal. Õppe...'</comment>
      <origin>7260411</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3214" sha1="8u2056e0xzg2pb62ntk8ejg2neurq6p" xml:space="preserve">'''Jonas Galvydis-Bykauskas''' (15. detsember [[1864]] [[Degėsiai]], Užpaliai vald – [[16. juuli]]l [[1943]] [[Kaunas]]; maetud [[Raudondvaris]]esse) oli Leedu sõjaväelane, poliitik, ühiskonnategelane ja kindral.

== Elulugu ==
1884. aastal lõpetas ta Lisino metsanduskooli ja määrati metsaülema abiks Novgorodis. 1885. aastal astus ta vabatahtlikuna Vene keiserliku armee 86. jalaväerügementi ja suunati Peterburi junkrukooli, mille ta lõpetas 1886. aastal. Õppeedukuse eest pälvis ta Dmitri A. Miljutini auhinna. Ta teenis 87. jalaväerügemendis ja 18. Siberi kütirügemendis. Ta osales Vene-Jaapani sõjas. 1909. aastal lõpetas ta Orenburgi ohvitserikooli. Ta võttis osa Esimesest maailmasõjast, teenides alates 1915. aasta novembrist polkovniku auastmes rügemendiülemana. 1916. aastal sai ta Poolas Łódźi lähedal toimunud lahingutes Vene ja Saksa vägede vahel haavata ning langes sakslaste kätte vangi.

1918. aasta sügisel naasis ta Leedusse. Alates 1918. aasta novembrist teenis ta vabatahtlikuna Leedu relvajõududes. 23. novembril 1918 sai temast 1. jalaväerügemendi ülem ajal, mil bolševikud tungisid Leedusse. 30. detsembril määrati ta Vilniuse piirkonna kaitseülemaks. Ta koostas kava Leedu relvajõudude moodustamiseks.

Alates 1. jaanuarist 1919 teenis ta sõjakooli ülemana. Tema juhtimisel lõpetas 6. juulil 1919 kursuse esimene lend 96 ohvitseriga, millele järgnes 16. detsembril teine ​​lend 224 ohvitseriga. [[29. august]]il [[1919]] määrati ta Kaunase garnisoni ülemaks. 1919. aasta oktoobri seisuga oli tal kindralleitnandi auaste, mis tegi temast ühe Leedu relvajõudude esimestest kindralitest. Alates 1920. aasta jaanuarist teenis ta 3. brigaadi ülemana. 9. aprillist kuni 7. juulini 1920 täitis ta relvajõudude ülemjuhataja kohuseid ning 23. oktoobrist 1920 kuni 1. veebruarini 1921 täitis ta 3. jalaväediviisi ülema kohuseid. 1920. aastal osales ta lahingutegevuses [[Lucjan Żeligowski]] juhitud Poola vägede vastu.

[[7. juuli]]st [[1920]] kuni 18. detsembrini 1922 oli ta Asutava Kogu liige, olles valitud VI (Utena) valimisringkonnast. Ta kuulus Leedu Põllumeeste Liidu fraktsiooni, mis oli osa Leedu Kristlik-Demokraatliku Partei blokist.

Aastatel 1921–1926 andis ta sõjakooli ülemana – ning alates [[8. märts]]ist [[1922]] nii sõjakooli kui ka Kaunase garnisoni ülemana – olulise panuse Leedu ohvitseride väljaõppesse. 1926. aasta augustis sai ta kindrali auastme. Alates [[21. august]]ist [[1926]] oli ta reservohvitser (hiljem läks erru) ning tegutses Leedu Kristlik-Demokraatlikus Parteis, Katoliikliku Tegevuse Keskuses ja Leedu Põllumeeste Ühistute Liidus. Ta kirjutas ajakirjale ''Mūsų žinynas'' sõjateooriat käsitlevaid artikleid ning avaldas 1939. aastal raamatu &quot;Kommunism Hispaanias&quot; (''Komunizmas Ispanijoje''). Pärast Leedu Nõukogude okupatsiooni arreteeris [[NKVD]] ta 21. septembril 1940 ja ta vangistati Kaunase sunnitöövanglasse. Ta vabastati vanglast [[1941. aasta juuniülestõus]]u ajal. Ta on maetud [[Raudondvaris]]esse.

{{JÄRJESTA:Galvydis-Bykauskas, Jonas}}
[[Kategooria:Leedu sõjaväelased]]
[[Kategooria:Kindralid]]
[[Kategooria:Sündinud 1864]]
[[Kategooria:Surnud 1943]]</text>
      <sha1>8u2056e0xzg2pb62ntk8ejg2neurq6p</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260414</id>
      <parentid>7260411</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T14:29:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <comment>/* Elulugu */</comment>
      <origin>7260414</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3333" sha1="kvji2s0aqqlbahtia6i9zsz1tfosulc" xml:space="preserve">'''Jonas Galvydis-Bykauskas''' (15. detsember [[1864]] [[Degėsiai]], Užpaliai vald – [[16. juuli]]l [[1943]] [[Kaunas]]; maetud [[Raudondvaris]]esse) oli Leedu sõjaväelane, poliitik, ühiskonnategelane ja kindral.

== Elulugu ==
Ta sündis aastal [[1864]] [[Degėsiai (Utena)|Degėsiais]] (asub praeguse haldusjaotuse järele [[Utena rajoon]]is).

1884. aastal lõpetas ta Lisino metsanduskooli ja määrati metsaülema abiks Novgorodis. 1885. aastal astus ta vabatahtlikuna Vene keiserliku armee 86. jalaväerügementi ja suunati Peterburi junkrukooli, mille ta lõpetas 1886. aastal. Õppeedukuse eest pälvis ta Dmitri A. Miljutini auhinna. Ta teenis 87. jalaväerügemendis ja 18. Siberi kütirügemendis. Ta osales Vene-Jaapani sõjas. 1909. aastal lõpetas ta Orenburgi ohvitserikooli. Ta võttis osa Esimesest maailmasõjast, teenides alates 1915. aasta novembrist polkovniku auastmes rügemendiülemana. 1916. aastal sai ta Poolas Łódźi lähedal toimunud lahingutes Vene ja Saksa vägede vahel haavata ning langes sakslaste kätte vangi.

1918. aasta sügisel naasis ta Leedusse. Alates 1918. aasta novembrist teenis ta vabatahtlikuna Leedu relvajõududes. 23. novembril 1918 sai temast 1. jalaväerügemendi ülem ajal, mil bolševikud tungisid Leedusse. 30. detsembril määrati ta Vilniuse piirkonna kaitseülemaks. Ta koostas kava Leedu relvajõudude moodustamiseks.

Alates 1. jaanuarist 1919 teenis ta sõjakooli ülemana. Tema juhtimisel lõpetas 6. juulil 1919 kursuse esimene lend 96 ohvitseriga, millele järgnes 16. detsembril teine ​​lend 224 ohvitseriga. [[29. august]]il [[1919]] määrati ta Kaunase garnisoni ülemaks. 1919. aasta oktoobri seisuga oli tal kindralleitnandi auaste, mis tegi temast ühe Leedu relvajõudude esimestest kindralitest. Alates 1920. aasta jaanuarist teenis ta 3. brigaadi ülemana. 9. aprillist kuni 7. juulini 1920 täitis ta relvajõudude ülemjuhataja kohuseid ning 23. oktoobrist 1920 kuni 1. veebruarini 1921 täitis ta 3. jalaväediviisi ülema kohuseid. 1920. aastal osales ta lahingutegevuses [[Lucjan Żeligowski]] juhitud Poola vägede vastu.

[[7. juuli]]st [[1920]] kuni 18. detsembrini 1922 oli ta Asutava Kogu liige, olles valitud VI (Utena) valimisringkonnast. Ta kuulus Leedu Põllumeeste Liidu fraktsiooni, mis oli osa Leedu Kristlik-Demokraatliku Partei blokist.

Aastatel 1921–1926 andis ta sõjakooli ülemana – ning alates [[8. märts]]ist [[1922]] nii sõjakooli kui ka Kaunase garnisoni ülemana – olulise panuse Leedu ohvitseride väljaõppesse. 1926. aasta augustis sai ta kindrali auastme. Alates [[21. august]]ist [[1926]] oli ta reservohvitser (hiljem läks erru) ning tegutses Leedu Kristlik-Demokraatlikus Parteis, Katoliikliku Tegevuse Keskuses ja Leedu Põllumeeste Ühistute Liidus. Ta kirjutas ajakirjale ''Mūsų žinynas'' sõjateooriat käsitlevaid artikleid ning avaldas 1939. aastal raamatu &quot;Kommunism Hispaanias&quot; (''Komunizmas Ispanijoje''). Pärast Leedu Nõukogude okupatsiooni arreteeris [[NKVD]] ta 21. septembril 1940 ja ta vangistati Kaunase sunnitöövanglasse. Ta vabastati vanglast [[1941. aasta juuniülestõus]]u ajal. Ta on maetud [[Raudondvaris]]esse.

{{JÄRJESTA:Galvydis-Bykauskas, Jonas}}
[[Kategooria:Leedu sõjaväelased]]
[[Kategooria:Kindralid]]
[[Kategooria:Sündinud 1864]]
[[Kategooria:Surnud 1943]]</text>
      <sha1>kvji2s0aqqlbahtia6i9zsz1tfosulc</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260415</id>
      <parentid>7260414</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T14:30:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260415</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3351" sha1="33zzdtxqxlpaqepdoug7i9xxuzyhh94" xml:space="preserve">'''Jonas Galvydis-Bykauskas''' (15. detsember [[1864]] [[Degėsiai (Utena)|Degėsiai]], Užpaliai vald – [[16. juuli]]l [[1943]] [[Kaunas]]; maetud [[Raudondvaris]]esse) oli Leedu sõjaväelane, poliitik, ühiskonnategelane ja kindral.

== Elulugu ==
Ta sündis aastal [[1864]] [[Degėsiai (Utena)|Degėsiais]] (asub praeguse haldusjaotuse järele [[Utena rajoon]]is).

1884. aastal lõpetas ta Lisino metsanduskooli ja määrati metsaülema abiks Novgorodis. 1885. aastal astus ta vabatahtlikuna Vene keiserliku armee 86. jalaväerügementi ja suunati Peterburi junkrukooli, mille ta lõpetas 1886. aastal. Õppeedukuse eest pälvis ta Dmitri A. Miljutini auhinna. Ta teenis 87. jalaväerügemendis ja 18. Siberi kütirügemendis. Ta osales Vene-Jaapani sõjas. 1909. aastal lõpetas ta Orenburgi ohvitserikooli. Ta võttis osa Esimesest maailmasõjast, teenides alates 1915. aasta novembrist polkovniku auastmes rügemendiülemana. 1916. aastal sai ta Poolas Łódźi lähedal toimunud lahingutes Vene ja Saksa vägede vahel haavata ning langes sakslaste kätte vangi.

1918. aasta sügisel naasis ta Leedusse. Alates 1918. aasta novembrist teenis ta vabatahtlikuna Leedu relvajõududes. 23. novembril 1918 sai temast 1. jalaväerügemendi ülem ajal, mil bolševikud tungisid Leedusse. 30. detsembril määrati ta Vilniuse piirkonna kaitseülemaks. Ta koostas kava Leedu relvajõudude moodustamiseks.

Alates 1. jaanuarist 1919 teenis ta sõjakooli ülemana. Tema juhtimisel lõpetas 6. juulil 1919 kursuse esimene lend 96 ohvitseriga, millele järgnes 16. detsembril teine ​​lend 224 ohvitseriga. [[29. august]]il [[1919]] määrati ta Kaunase garnisoni ülemaks. 1919. aasta oktoobri seisuga oli tal kindralleitnandi auaste, mis tegi temast ühe Leedu relvajõudude esimestest kindralitest. Alates 1920. aasta jaanuarist teenis ta 3. brigaadi ülemana. 9. aprillist kuni 7. juulini 1920 täitis ta relvajõudude ülemjuhataja kohuseid ning 23. oktoobrist 1920 kuni 1. veebruarini 1921 täitis ta 3. jalaväediviisi ülema kohuseid. 1920. aastal osales ta lahingutegevuses [[Lucjan Żeligowski]] juhitud Poola vägede vastu.

[[7. juuli]]st [[1920]] kuni 18. detsembrini 1922 oli ta Asutava Kogu liige, olles valitud VI (Utena) valimisringkonnast. Ta kuulus Leedu Põllumeeste Liidu fraktsiooni, mis oli osa Leedu Kristlik-Demokraatliku Partei blokist.

Aastatel 1921–1926 andis ta sõjakooli ülemana – ning alates [[8. märts]]ist [[1922]] nii sõjakooli kui ka Kaunase garnisoni ülemana – olulise panuse Leedu ohvitseride väljaõppesse. 1926. aasta augustis sai ta kindrali auastme. Alates [[21. august]]ist [[1926]] oli ta reservohvitser (hiljem läks erru) ning tegutses Leedu Kristlik-Demokraatlikus Parteis, Katoliikliku Tegevuse Keskuses ja Leedu Põllumeeste Ühistute Liidus. Ta kirjutas ajakirjale ''Mūsų žinynas'' sõjateooriat käsitlevaid artikleid ning avaldas 1939. aastal raamatu &quot;Kommunism Hispaanias&quot; (''Komunizmas Ispanijoje''). Pärast Leedu Nõukogude okupatsiooni arreteeris [[NKVD]] ta 21. septembril 1940 ja ta vangistati Kaunase sunnitöövanglasse. Ta vabastati vanglast [[1941. aasta juuniülestõus]]u ajal. Ta on maetud [[Raudondvaris]]esse.

{{JÄRJESTA:Galvydis-Bykauskas, Jonas}}
[[Kategooria:Leedu sõjaväelased]]
[[Kategooria:Kindralid]]
[[Kategooria:Sündinud 1864]]
[[Kategooria:Surnud 1943]]</text>
      <sha1>33zzdtxqxlpaqepdoug7i9xxuzyhh94</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260416</id>
      <parentid>7260415</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T14:31:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260416</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3322" sha1="odn45zme8i4ckw5ie97rn8dezyem9cx" xml:space="preserve">'''Jonas Galvydis-Bykauskas''' (15. detsember [[1864]] [[Degėsiai (Utena)|Degėsiai]], Užpaliai vald – [[16. juuli]]l [[1943]] [[Kaunas]]) oli Leedu sõjaväelane, poliitik, ühiskonnategelane ja kindral.

== Elulugu ==
Ta sündis aastal [[1864]] [[Degėsiai (Utena)|Degėsiais]] (asub praeguse haldusjaotuse järele [[Utena rajoon]]is).

1884. aastal lõpetas ta Lisino metsanduskooli ja määrati metsaülema abiks Novgorodis. 1885. aastal astus ta vabatahtlikuna Vene keiserliku armee 86. jalaväerügementi ja suunati Peterburi junkrukooli, mille ta lõpetas 1886. aastal. Õppeedukuse eest pälvis ta Dmitri A. Miljutini auhinna. Ta teenis 87. jalaväerügemendis ja 18. Siberi kütirügemendis. Ta osales Vene-Jaapani sõjas. 1909. aastal lõpetas ta Orenburgi ohvitserikooli. Ta võttis osa Esimesest maailmasõjast, teenides alates 1915. aasta novembrist polkovniku auastmes rügemendiülemana. 1916. aastal sai ta Poolas Łódźi lähedal toimunud lahingutes Vene ja Saksa vägede vahel haavata ning langes sakslaste kätte vangi.

1918. aasta sügisel naasis ta Leedusse. Alates 1918. aasta novembrist teenis ta vabatahtlikuna Leedu relvajõududes. 23. novembril 1918 sai temast 1. jalaväerügemendi ülem ajal, mil bolševikud tungisid Leedusse. 30. detsembril määrati ta Vilniuse piirkonna kaitseülemaks. Ta koostas kava Leedu relvajõudude moodustamiseks.

Alates 1. jaanuarist 1919 teenis ta sõjakooli ülemana. Tema juhtimisel lõpetas 6. juulil 1919 kursuse esimene lend 96 ohvitseriga, millele järgnes 16. detsembril teine ​​lend 224 ohvitseriga. [[29. august]]il [[1919]] määrati ta Kaunase garnisoni ülemaks. 1919. aasta oktoobri seisuga oli tal kindralleitnandi auaste, mis tegi temast ühe Leedu relvajõudude esimestest kindralitest. Alates 1920. aasta jaanuarist teenis ta 3. brigaadi ülemana. 9. aprillist kuni 7. juulini 1920 täitis ta relvajõudude ülemjuhataja kohuseid ning 23. oktoobrist 1920 kuni 1. veebruarini 1921 täitis ta 3. jalaväediviisi ülema kohuseid. 1920. aastal osales ta lahingutegevuses [[Lucjan Żeligowski]] juhitud Poola vägede vastu.

[[7. juuli]]st [[1920]] kuni 18. detsembrini 1922 oli ta Asutava Kogu liige, olles valitud VI (Utena) valimisringkonnast. Ta kuulus Leedu Põllumeeste Liidu fraktsiooni, mis oli osa Leedu Kristlik-Demokraatliku Partei blokist.

Aastatel 1921–1926 andis ta sõjakooli ülemana – ning alates [[8. märts]]ist [[1922]] nii sõjakooli kui ka Kaunase garnisoni ülemana – olulise panuse Leedu ohvitseride väljaõppesse. 1926. aasta augustis sai ta kindrali auastme. Alates [[21. august]]ist [[1926]] oli ta reservohvitser (hiljem läks erru) ning tegutses Leedu Kristlik-Demokraatlikus Parteis, Katoliikliku Tegevuse Keskuses ja Leedu Põllumeeste Ühistute Liidus. Ta kirjutas ajakirjale ''Mūsų žinynas'' sõjateooriat käsitlevaid artikleid ning avaldas 1939. aastal raamatu &quot;Kommunism Hispaanias&quot; (''Komunizmas Ispanijoje''). Pärast Leedu Nõukogude okupatsiooni arreteeris [[NKVD]] ta 21. septembril 1940 ja ta vangistati Kaunase sunnitöövanglasse. Ta vabastati vanglast [[1941. aasta juuniülestõus]]u ajal. Ta on maetud [[Raudondvaris]]esse.

{{JÄRJESTA:Galvydis-Bykauskas, Jonas}}
[[Kategooria:Leedu sõjaväelased]]
[[Kategooria:Kindralid]]
[[Kategooria:Sündinud 1864]]
[[Kategooria:Surnud 1943]]</text>
      <sha1>odn45zme8i4ckw5ie97rn8dezyem9cx</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260450</id>
      <parentid>7260416</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T15:31:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260450</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3445" sha1="3k4vm4wnth0qyuhznc6rytig0rusjop" xml:space="preserve">[[Fail:GalvydisBykauskas.jpg|pisi|Jonas Galvydis-Bykauskas]]
'''Jonas Galvydis-Bykauskas''' (15. detsember [[1864]] [[Degėsiai (Utena)|Degėsiai]], Užpaliai vald – [[16. juuli]]l [[1943]] [[Kaunas]]) oli Leedu sõjaväelane, poliitik, ühiskonnategelane ja kindral.

== Elulugu ==
Ta sündis aastal [[1864]] [[Degėsiai (Utena)|Degėsiais]] (asub praeguse haldusjaotuse järele [[Utena rajoon]]is).

1884. aastal lõpetas ta Lisino metsanduskooli ja määrati metsaülema abiks [[Novgorod]]is. 1885. aastal astus ta vabatahtlikuna Vene keiserliku armee 86. jalaväerügementi ja suunati Peterburi junkrukooli, mille ta lõpetas 1886. aastal. Õppeedukuse eest pälvis ta Dmitri A. Miljutini auhinna. Ta teenis 87. jalaväerügemendis ja 18. Siberi kütirügemendis. Ta osales [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõjas]]. 1909. aastal lõpetas ta [[Orenburg]]i ohvitserikooli. Ta võttis osa [[esimene maailmasõda|esimesest maailmasõjast]], teenides alates 1915. aasta novembrist polkovniku auastmes rügemendiülemana. 1916. aastal sai ta Poolas [[Łódź]]i lähedal toimunud lahingutes Vene ja Saksa vägede vahel haavata ning langes sakslaste kätte vangi.

1918. aasta sügisel naasis ta Leedusse. Alates 1918. aasta novembrist teenis ta vabatahtlikuna Leedu relvajõududes. 23. novembril 1918 sai temast 1. jalaväerügemendi ülem ajal, mil bolševikud tungisid Leedusse. 30. detsembril määrati ta Vilniuse piirkonna kaitseülemaks. Ta koostas kava Leedu relvajõudude moodustamiseks.

Alates 1. jaanuarist 1919 teenis ta sõjakooli ülemana. Tema juhtimisel lõpetas 6. juulil 1919 kursuse esimene lend 96 ohvitseriga, millele järgnes 16. detsembril teine lend 224 ohvitseriga. [[29. august]]il [[1919]] määrati ta Kaunase garnisoni ülemaks. 1919. aasta oktoobri seisuga oli tal kindralleitnandi auaste, mis tegi temast ühe Leedu relvajõudude esimestest kindralitest. Alates 1920. aasta jaanuarist teenis ta 3. brigaadi ülemana. 9. aprillist kuni 7. juulini 1920 täitis ta relvajõudude ülemjuhataja kohuseid ning 23. oktoobrist 1920 kuni 1. veebruarini 1921 täitis ta 3. jalaväediviisi ülema kohuseid. 1920. aastal osales ta lahingutegevuses [[Lucjan Żeligowski]] juhitud Poola vägede vastu.

[[7. juuli]]st [[1920]] kuni 18. detsembrini 1922 oli ta Asutava Kogu liige, olles valitud VI (Utena) valimisringkonnast. Ta kuulus Leedu Põllumeeste Liidu fraktsiooni, mis oli osa Leedu Kristlik-Demokraatliku Partei blokist.

Aastatel 1921–1926 andis ta sõjakooli ülemana – ning alates [[8. märts]]ist [[1922]] nii sõjakooli kui ka Kaunase garnisoni ülemana – olulise panuse Leedu ohvitseride väljaõppesse. 1926. aasta augustis sai ta kindrali auastme. Alates [[21. august]]ist [[1926]] oli ta reservohvitser (hiljem läks erru) ning tegutses Leedu Kristlik-Demokraatlikus Parteis, Katoliikliku Tegevuse Keskuses ja Leedu Põllumeeste Ühistute Liidus. Ta kirjutas ajakirjale ''Mūsų žinynas'' sõjateooriat käsitlevaid artikleid ning avaldas 1939. aastal raamatu &quot;Kommunism Hispaanias&quot; (''Komunizmas Ispanijoje''). Pärast Nõukogude okupatsiooni algust Leedus arreteeris [[NKVD]] ta 21. septembril 1940 ja ta vangistati Kaunase sunnitöövanglasse. Ta vabastati vanglast [[1941. aasta juuniülestõus]]u ajal. Ta on maetud [[Raudondvaris]]esse.

{{JÄRJESTA:Galvydis-Bykauskas, Jonas}}
[[Kategooria:Leedu sõjaväelased]]
[[Kategooria:Kindralid]]
[[Kategooria:Sündinud 1864]]
[[Kategooria:Surnud 1943]]</text>
      <sha1>3k4vm4wnth0qyuhznc6rytig0rusjop</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vincas Grigaliūnas-Glovackis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723160</id>
    <revision>
      <id>7260430</id>
      <timestamp>2026-10-27T14:58:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Vincas Grigaliūnas-Glovackis''' (kuni 1920. aastani tuntud kui Glovackis; 9. august [[1885]] [[Jieznas]]es – [[16. mai]]l [[1964]] [[Tunja]], [[Colombia]]) oli [[Leedu]] sõjaväelane (kindral) ja jurist.  == Elulugu == 1904. aastal sooritas ta Białystokis neljanda klassi eksamid. 1907. aastal lõpetas ta Vilniuse sõjakooli. Alates 1907. aastast teenis ta Venemaa keisririigi armees Turkestanis. Ta osales Esimeses maailmasõjas.  1918. aasta oktoobris saabus ta Vilni...'</comment>
      <origin>7260430</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3131" sha1="nf7wudatig6qykvf9hpudlseo1f7dg9" xml:space="preserve">'''Vincas Grigaliūnas-Glovackis''' (kuni 1920. aastani tuntud kui Glovackis; 9. august [[1885]] [[Jieznas]]es – [[16. mai]]l [[1964]] [[Tunja]], [[Colombia]]) oli [[Leedu]] sõjaväelane (kindral) ja jurist.

== Elulugu ==
1904. aastal sooritas ta Białystokis neljanda klassi eksamid. 1907. aastal lõpetas ta Vilniuse sõjakooli. Alates 1907. aastast teenis ta Venemaa keisririigi armees Turkestanis. Ta osales Esimeses maailmasõjas.

1918. aasta oktoobris saabus ta Vilniusesse ja osales Leedu relvajõudude üksuste moodustamises. 2. detsembril 1918 määrati ta 2. jalaväerügemendi ülemaks. 1919. aasta alguses oli tal oluline roll Leedu Vabariigi võimu kindlustamisel Kaunases. Konflikti tõttu kaitseminister Mykolas Velykisega vabastati ta 1919. aasta märtsis ametist. Pärast 2. jalaväerügemendi meeleavaldust presidendipalee juures 1. mail 1919 ennistati ta 4. mail rügemendi ülema ametikohale. Alates mai lõpust võitles tema rügement Nõukogude Venemaa vägede vastu, osales Panevėžysi vabastamise operatsioonis, vabastas Rokiškise ja Obeliai ning osales lahingutegevuses Lätis. Rokiškise ja Panevėžysi piirkonnas hukati ilma kohtuta sadu bolševikes kahtlustatavaid isikuid ja juudi tsiviilelanikke. Ohvrite seas olid ka sotsiaaldemokraatide juhid Feliksas Valiukas ja Jurgis Smolskis.

23. augustist kuni 23. septembrini 1920 juhtis ta 2. jalaväediviisi. Ta osales lahingutes bermontlaste ja Poola armee üksuste vastu. Ta teenis eriesindusohvitserina ajavahemikel märtsist augustini 1920, septembrist 1920 detsembrini 1922 ning oktoobrist 1925 septembrini 1926. Detsembrist 1922 kuni oktoobrini 1925 oli ta kindralstaabi mobilisatsiooniosakonna ülem.

Ta oli üks Vabatahtlike Liidu organiseerijaid. 1926. aasta septembris arvati ta talurahvapopulistide ja sotsiaaldemokraatide moodustatud valitsuse poolt reservi; hiljem samal aastal andis ta välja opositsioonilist ajalehte *Tautos valia* („Rahva tahe“), olles ise selle peatoimetaja. 1926. aasta novembris ta arreteeriti provokatiivsete artiklite avaldamise eest, kuid 17. detsembril 1926 alanud riigipöörde toimepanijad vabastasid ta vanglast. Kuulutades end Kaunase sõjaväekomandandiks, võttis ta riigipöördest aktiivselt osa. 24. detsembril 1926 võeti ta uuesti sõjaväeteenistusse ning 25. jaanuaril 1927 määrati ta kaitseministri eriesindusohvitseriks. 10. veebruaril 1927 sai ta kindralleitnandi auastme.

[[1930]]. aastal lõpetas ta [[Vytautas Suure Ülikool]]i õigusteaduskonna ning majandusteaduskonna ühe osakonna. Olles saavutanud kindrali auastme, läks ta [[1934]]. aasta jaanuaris erru ja asus tegutsema juristina. Pärast Leedu Nõukogude okupatsiooni varjus ta [[Valgevene]]sse. NSV Liidu ja Saksamaa vahelise sõja puhkedes naasis ta Kaunasesse.

[[1944]]. aastal taandus ta [[Saksamaa]]le ja emigreerus hiljem [[Lõuna-Ameerika]]sse. Ta tegi kaastööd väljaannetele ''Karys'', ''Kardas'' ja ''Mūsų žinynas''.

{{JÄRJESTA:Grigaliūnas-Glovackis, Vincas}}
[[Kategooria:Leedu sõjaväelased]]
[[Kategooria:Kindralid]]
[[Kategooria:Juristid]]
[[Kategooria:Sündinud 1885]]
[[Kategooria:Surnud 1964]]</text>
      <sha1>nf7wudatig6qykvf9hpudlseo1f7dg9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260432</id>
      <parentid>7260430</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T15:00:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260432</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3145" sha1="by9o18j9nf7ci58dqyi97rhfk2j706r" xml:space="preserve">'''Vincas Grigaliūnas-Glovackis''' (kuni [[1920]]. aastani tuntud kui '''Glovackis'''; 9. august [[1885]] [[Jieznas]] – [[16. mai]]l [[1964]] [[Tunja]], [[Colombia]]) oli [[Leedu]] sõjaväelane (kindral) ja jurist.

== Elulugu ==
1904. aastal sooritas ta Białystokis neljanda klassi eksamid. 1907. aastal lõpetas ta Vilniuse sõjakooli. Alates 1907. aastast teenis ta Venemaa keisririigi armees Turkestanis. Ta osales Esimeses maailmasõjas.

1918. aasta oktoobris saabus ta Vilniusesse ja osales Leedu relvajõudude üksuste moodustamises. 2. detsembril 1918 määrati ta 2. jalaväerügemendi ülemaks. 1919. aasta alguses oli tal oluline roll Leedu Vabariigi võimu kindlustamisel Kaunases. Konflikti tõttu kaitseminister Mykolas Velykisega vabastati ta 1919. aasta märtsis ametist. Pärast 2. jalaväerügemendi meeleavaldust presidendipalee juures 1. mail 1919 ennistati ta 4. mail rügemendi ülema ametikohale. Alates mai lõpust võitles tema rügement Nõukogude Venemaa vägede vastu, osales Panevėžysi vabastamise operatsioonis, vabastas Rokiškise ja Obeliai ning osales lahingutegevuses Lätis. Rokiškise ja Panevėžysi piirkonnas hukati ilma kohtuta sadu bolševikes kahtlustatavaid isikuid ja juudi tsiviilelanikke. Ohvrite seas olid ka sotsiaaldemokraatide juhid Feliksas Valiukas ja Jurgis Smolskis.

23. augustist kuni 23. septembrini 1920 juhtis ta 2. jalaväediviisi. Ta osales lahingutes bermontlaste ja Poola armee üksuste vastu. Ta teenis eriesindusohvitserina ajavahemikel märtsist augustini 1920, septembrist 1920 detsembrini 1922 ning oktoobrist 1925 septembrini 1926. Detsembrist 1922 kuni oktoobrini 1925 oli ta kindralstaabi mobilisatsiooniosakonna ülem.

Ta oli üks Vabatahtlike Liidu organiseerijaid. 1926. aasta septembris arvati ta talurahvapopulistide ja sotsiaaldemokraatide moodustatud valitsuse poolt reservi; hiljem samal aastal andis ta välja opositsioonilist ajalehte *Tautos valia* („Rahva tahe“), olles ise selle peatoimetaja. 1926. aasta novembris ta arreteeriti provokatiivsete artiklite avaldamise eest, kuid 17. detsembril 1926 alanud riigipöörde toimepanijad vabastasid ta vanglast. Kuulutades end Kaunase sõjaväekomandandiks, võttis ta riigipöördest aktiivselt osa. 24. detsembril 1926 võeti ta uuesti sõjaväeteenistusse ning 25. jaanuaril 1927 määrati ta kaitseministri eriesindusohvitseriks. 10. veebruaril 1927 sai ta kindralleitnandi auastme.

[[1930]]. aastal lõpetas ta [[Vytautas Suure Ülikool]]i õigusteaduskonna ning majandusteaduskonna ühe osakonna. Olles saavutanud kindrali auastme, läks ta [[1934]]. aasta jaanuaris erru ja asus tegutsema juristina. Pärast Leedu Nõukogude okupatsiooni varjus ta [[Valgevene]]sse. NSV Liidu ja Saksamaa vahelise sõja puhkedes naasis ta Kaunasesse.

[[1944]]. aastal taandus ta [[Saksamaa]]le ja emigreerus hiljem [[Lõuna-Ameerika]]sse. Ta tegi kaastööd väljaannetele ''Karys'', ''Kardas'' ja ''Mūsų žinynas''.

{{JÄRJESTA:Grigaliūnas-Glovackis, Vincas}}
[[Kategooria:Leedu sõjaväelased]]
[[Kategooria:Kindralid]]
[[Kategooria:Leedu juristid]]
[[Kategooria:Sündinud 1885]]
[[Kategooria:Surnud 1964]]</text>
      <sha1>by9o18j9nf7ci58dqyi97rhfk2j706r</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260453</id>
      <parentid>7260432</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T15:36:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7260453</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3254" sha1="fcnp5ny24rj7t1mtlyz1xqcquweqs2i" xml:space="preserve">[[Fail:GrigaliūnasGlovackis.jpg|pisi|Vincas Grigaliūnas-Glovackis]]
'''Vincas Grigaliūnas-Glovackis''' (kuni [[1920]]. aastani tuntud kui '''Glovackis'''; 9. august [[1885]] [[Jieznas]] – [[16. mai]]l [[1964]] [[Tunja]], [[Colombia]]) oli [[Leedu]] sõjaväelane (kindral) ja jurist.

== Elulugu ==
1904. aastal sooritas ta [[Białystok]]is neljanda klassi eksamid. 1907. aastal lõpetas ta [[Vilniuse sõjakool]]i. Alates 1907. aastast teenis ta Venemaa keisririigi armees [[Turkestan]]is. Ta osales [[esimene maailmasõda|esimeses maailmasõjas]].

1918. aasta oktoobris saabus ta Vilniusesse ja osales Leedu relvajõudude üksuste moodustamises. 2. detsembril 1918 määrati ta 2. jalaväerügemendi ülemaks. 1919. aasta alguses oli tal oluline roll Leedu Vabariigi võimu kindlustamisel Kaunases. Konflikti tõttu kaitseminister [[Mykolas Velykis]]ega vabastati ta 1919. aasta märtsis ametist. Pärast 2. jalaväerügemendi meeleavaldust presidendipalee juures 1. mail 1919 ennistati ta 4. mail rügemendi ülema ametikohale. Alates mai lõpust võitles tema rügement Nõukogude Venemaa vägede vastu, osales [[Panevėžys]]i vabastamise operatsioonis, vabastas [[Rokiškis]]e ja [[Obeliai]] ning osales lahingutegevuses Lätis. Rokiškise ja Panevėžysi piirkonnas hukati ilma kohtuta sadu bolševikes kahtlustatavaid isikuid ja juudi tsiviilelanikke. Ohvrite seas olid ka sotsiaaldemokraatide juhid Feliksas Valiukas ja Jurgis Smolskis.

23. augustist kuni 23. septembrini 1920 juhtis ta 2. jalaväediviisi. Ta osales lahingutes bermontlaste ja Poola armee üksuste vastu. Ta teenis eriesindusohvitserina ajavahemikel märtsist augustini 1920, septembrist 1920 detsembrini 1922 ning oktoobrist 1925 septembrini 1926. Detsembrist 1922 kuni oktoobrini 1925 oli ta kindralstaabi mobilisatsiooniosakonna ülem.

Ta oli üks Vabatahtlike Liidu organiseerijaid. 1926. aasta septembris arvati ta talurahvapopulistide ja sotsiaaldemokraatide moodustatud valitsuse poolt reservi; hiljem samal aastal andis ta välja opositsioonilist ajalehte Tautos valia („Rahva tahe“), olles ise selle peatoimetaja. 1926. aasta novembris ta arreteeriti provokatiivsete artiklite avaldamise eest, kuid 17. detsembril 1926 alanud riigipöörde toimepanijad vabastasid ta vanglast. Kuulutades end Kaunase sõjaväekomandandiks, võttis ta riigipöördest aktiivselt osa. 24. detsembril 1926 võeti ta uuesti sõjaväeteenistusse ning 25. jaanuaril 1927 määrati ta kaitseministri eriesindusohvitseriks. 10. veebruaril 1927 sai ta kindralleitnandi auastme.

1930. aastal lõpetas ta [[Vytautas Suure Ülikool]]i õigusteaduskonna ning majandusteaduskonna ühe osakonna. Olles saavutanud kindrali auastme, läks ta 1934. aasta jaanuaris erru ja asus tegutsema juristina. Pärast Leedu Nõukogude okupatsiooni varjus ta [[Valgevene]]sse. NSV Liidu ja Saksamaa vahelise sõja puhkedes naasis ta Kaunasesse.

1944. aastal taandus ta [[Saksamaa]]le ja emigreerus hiljem [[Lõuna-Ameerika]]sse. Ta tegi kaastööd väljaannetele ''Karys'', ''Kardas'' ja ''Mūsų žinynas''.

{{JÄRJESTA:Grigaliūnas-Glovackis, Vincas}}
[[Kategooria:Leedu sõjaväelased]]
[[Kategooria:Kindralid]]
[[Kategooria:Leedu juristid]]
[[Kategooria:Sündinud 1885]]
[[Kategooria:Surnud 1964]]</text>
      <sha1>fcnp5ny24rj7t1mtlyz1xqcquweqs2i</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kategooria arutelu:Vabadussõjalaste Rahvaliikumise poliitikud</title>
    <ns>15</ns>
    <id>723161</id>
    <revision>
      <id>7260439</id>
      <timestamp>2026-10-27T15:15:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mütsivooder</username>
        <id>240637</id>
      </contributor>
      <comment>/* liitmine? */ uus alaosa</comment>
      <origin>7260439</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="383" sha1="sspn4zelr48r5objoyxtfzl1v9k0pzf" xml:space="preserve">== liitmine? ==
Ei peaks liitma, sest 1934. aasta valimiste puhul asutati ja registreeriti poliitilise ühinguna Vabadussõjalaste Rahvaliikumine, mille kandidaadid seati üles just Vabadussõjalaste Rahvaliikumise nimel.

Ja kas viimane täiendus on põhjendatud? [[Kasutaja:Mütsivooder|Mütsivooder]] ([[Kasutaja arutelu:Mütsivooder|arutelu]]) 27. oktoober 2026, kell 17:15 (EET)</text>
      <sha1>sspn4zelr48r5objoyxtfzl1v9k0pzf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260441</id>
      <parentid>7260439</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T15:18:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mütsivooder</username>
        <id>240637</id>
      </contributor>
      <origin>7260441</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="387" sha1="s597f2cyksm0v5zklf4isyp18x5uqt5" xml:space="preserve">== liitmine? ==
Ei peaks liitma, sest 1934. aasta valimiste puhul asutati ja registreeriti poliitilise ühinguna [[Vabadussõjalaste Rahvaliikumine]], mille kandidaadid seati üles just Vabadussõjalaste Rahvaliikumise nimel.

Ja kas viimane täiendus on põhjendatud? [[Kasutaja:Mütsivooder|Mütsivooder]] ([[Kasutaja arutelu:Mütsivooder|arutelu]]) 27. oktoober 2026, kell 17:15 (EET)</text>
      <sha1>s597f2cyksm0v5zklf4isyp18x5uqt5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lämba tiik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723162</id>
    <revision>
      <id>7260515</id>
      <timestamp>2026-10-27T17:48:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Jan-Marten Kuninga</username>
        <id>240617</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: 'Lämba tiik (kohaliku rahvapärase nimega ka Mõisaküla Kinnikasvanud Lämba tiik) on Mõisakülas Lämba tee ja Karjamaa tänava vahelisel alal asuv veekogu. Tiigi juurde on ligipääs hea raskusastmega ning tegemist on mitteametliku ja avaliku kasutuseta veekoguga.  Veerežiim: Veekogu saab vett Mõisaküla Karjamaa tänava kraavidest ja Mõisaküla Metsa tiigi kraavist.  Elustik ja iseloomustus: Looduslikult kinnikasvav, metsa vahel asuv eraldatud ja varjuline veekogu....'</comment>
      <origin>7260515</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="560" sha1="t6mmk2lggrs2br702d14kafgmpii12e" xml:space="preserve">Lämba tiik (kohaliku rahvapärase nimega ka Mõisaküla Kinnikasvanud Lämba tiik) on Mõisakülas Lämba tee ja Karjamaa tänava vahelisel alal asuv veekogu. Tiigi juurde on ligipääs hea raskusastmega ning tegemist on mitteametliku ja avaliku kasutuseta veekoguga.

Veerežiim: Veekogu saab vett Mõisaküla Karjamaa tänava kraavidest ja Mõisaküla Metsa tiigi kraavist.

Elustik ja iseloomustus: Looduslikult kinnikasvav, metsa vahel asuv eraldatud ja varjuline veekogu. Kohalike andmete kohaselt võib tiigis elada kogre, kuigi selles pole 100% kindel.</text>
      <sha1>t6mmk2lggrs2br702d14kafgmpii12e</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260549</id>
      <parentid>7260515</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T18:57:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7260549</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="609" sha1="rn4vfh7r93it9f3wi199zdxo3i844ub" xml:space="preserve">{{Tähelepanuväärsus|aasta=2026|kuu=oktoober}}
Lämba tiik (kohaliku rahvapärase nimega ka Mõisaküla Kinnikasvanud Lämba tiik) on Mõisakülas Lämba tee ja Karjamaa tänava vahelisel alal asuv veekogu. Tiigi juurde on ligipääs hea raskusastmega ning tegemist on mitteametliku ja avaliku kasutuseta veekoguga.

Veerežiim: Veekogu saab vett Mõisaküla Karjamaa tänava kraavidest ja Mõisaküla Metsa tiigi kraavist.

Elustik ja iseloomustus: Looduslikult kinnikasvav, metsa vahel asuv eraldatud ja varjuline veekogu. Kohalike andmete kohaselt võib tiigis elada kogre, kuigi selles pole 100% kindel.</text>
      <sha1>rn4vfh7r93it9f3wi199zdxo3i844ub</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Sididae</title>
    <ns>1</ns>
    <id>723163</id>
    <revision>
      <id>7260548</id>
      <timestamp>2026-10-27T18:52:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Ping|Janeklass}} mina loen [https://www.marinespecies.org/aphia.php?p=taxdetails&amp;id=106263 siit] välja 4 perekonda 6 liigiga, mitte 8 perekonda kokku 70 liigiga. Muutsin ka artiklis, aga kui ma saan asjast valesti aru, siis palun tagasi parandada. Eemaldasin: * ''Latonopsis'' &lt;small&gt;G. O. Sars, 1888&lt;/small&gt; * ''Limnosida'' &lt;small&gt;G. O. Sars, 1862&lt;/small&gt; * ''Pseudosida'' &lt;small&gt;Herrick, 1884&lt;/small&gt; * ''Sarsilatona'' &lt;small&gt;Korovchinsky, 1985&lt;/small&gt;  :~~~~'</comment>
      <origin>7260548</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="567" sha1="lyonnpy58zrl7rrpg0bjiicxlsq96un" xml:space="preserve">{{Ping|Janeklass}} mina loen [https://www.marinespecies.org/aphia.php?p=taxdetails&amp;id=106263 siit] välja 4 perekonda 6 liigiga, mitte 8 perekonda kokku 70 liigiga. Muutsin ka artiklis, aga kui ma saan asjast valesti aru, siis palun tagasi parandada. Eemaldasin:
* ''Latonopsis'' &lt;small&gt;G. O. Sars, 1888&lt;/small&gt;
* ''Limnosida'' &lt;small&gt;G. O. Sars, 1862&lt;/small&gt;
* ''Pseudosida'' &lt;small&gt;Herrick, 1884&lt;/small&gt;
* ''Sarsilatona'' &lt;small&gt;Korovchinsky, 1985&lt;/small&gt;

:[[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. oktoober 2026, kell 20:52 (EET)</text>
      <sha1>lyonnpy58zrl7rrpg0bjiicxlsq96un</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260769</id>
      <parentid>7260548</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T06:12:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Janeklass</username>
        <id>39928</id>
      </contributor>
      <comment>Vastus</comment>
      <origin>7260769</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1191" sha1="3r7p893ie627jrcg8q5hiw0b2ki0qkt" xml:space="preserve">{{Ping|Janeklass}} mina loen [https://www.marinespecies.org/aphia.php?p=taxdetails&amp;id=106263 siit] välja 4 perekonda 6 liigiga, mitte 8 perekonda kokku 70 liigiga. Muutsin ka artiklis, aga kui ma saan asjast valesti aru, siis palun tagasi parandada. Eemaldasin:
* ''Latonopsis'' &lt;small&gt;G. O. Sars, 1888&lt;/small&gt;
* ''Limnosida'' &lt;small&gt;G. O. Sars, 1862&lt;/small&gt;
* ''Pseudosida'' &lt;small&gt;Herrick, 1884&lt;/small&gt;
* ''Sarsilatona'' &lt;small&gt;Korovchinsky, 1985&lt;/small&gt;

:[[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. oktoober 2026, kell 20:52 (EET)
:Tänan ülevaatamise eest. Vaatasin asja veel kord üle ja mulle tundub, et erinevus tuleb WoRMS-i lehe vaikefiltrist. Sididae lehel näitab WoRMS vaikimisi ainult mereliike, sellepärast on seal &quot;Direct children (4)&quot; ja 6 liiki. Kui panna &quot;Display&quot; valikust kõik elupaigad peale (või vaadata API-st marine_only=false), siis on sugukonnas 8 tunnustatud perekonda: ''Diaphanosoma'', ''Latona'', ''Latonopsis'', ''Limnosida'', ''Penilia'', ''Pseudosida'', ''Sarsilatona'' ja ''Sida'', kokku 70 tunnustatud liiki. [[Kasutaja:Janeklass|Janeklass]] ([[Kasutaja arutelu:Janeklass|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 08:12 (EET)</text>
      <sha1>3r7p893ie627jrcg8q5hiw0b2ki0qkt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260771</id>
      <parentid>7260769</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T06:12:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Janeklass</username>
        <id>39928</id>
      </contributor>
      <comment>täpsustus</comment>
      <origin>7260771</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1151" sha1="t8mpyz10g0i3erh02hfh99vnchjtqfl" xml:space="preserve">{{Ping|Janeklass}} mina loen [https://www.marinespecies.org/aphia.php?p=taxdetails&amp;id=106263 siit] välja 4 perekonda 6 liigiga, mitte 8 perekonda kokku 70 liigiga. Muutsin ka artiklis, aga kui ma saan asjast valesti aru, siis palun tagasi parandada. Eemaldasin:
* ''Latonopsis'' &lt;small&gt;G. O. Sars, 1888&lt;/small&gt;
* ''Limnosida'' &lt;small&gt;G. O. Sars, 1862&lt;/small&gt;
* ''Pseudosida'' &lt;small&gt;Herrick, 1884&lt;/small&gt;
* ''Sarsilatona'' &lt;small&gt;Korovchinsky, 1985&lt;/small&gt;

:[[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. oktoober 2026, kell 20:52 (EET)
:Tänan ülevaatamise eest. Vaatasin asja veel kord üle ja mulle tundub, et erinevus tuleb WoRMS-i lehe vaikefiltrist. Sididae lehel näitab WoRMS vaikimisi ainult mereliike, sellepärast on seal &quot;Direct children (4)&quot; ja 6 liiki. Kui panna &quot;Display&quot; valikust kõik elupaigad peale, siis on sugukonnas 8 tunnustatud perekonda: ''Diaphanosoma'', ''Latona'', ''Latonopsis'', ''Limnosida'', ''Penilia'', ''Pseudosida'', ''Sarsilatona'' ja ''Sida'', kokku 70 tunnustatud liiki. [[Kasutaja:Janeklass|Janeklass]] ([[Kasutaja arutelu:Janeklass|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 08:12 (EET)</text>
      <sha1>t8mpyz10g0i3erh02hfh99vnchjtqfl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260779</id>
      <parentid>7260771</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T06:24:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7260779</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1319" sha1="aji6zsxmd5bi8tynmc030yy24eh105q" xml:space="preserve">{{Ping|Janeklass}} mina loen [https://www.marinespecies.org/aphia.php?p=taxdetails&amp;id=106263 siit] välja 4 perekonda 6 liigiga, mitte 8 perekonda kokku 70 liigiga. Muutsin ka artiklis, aga kui ma saan asjast valesti aru, siis palun tagasi parandada. Eemaldasin:
* ''Latonopsis'' &lt;small&gt;G. O. Sars, 1888&lt;/small&gt;
* ''Limnosida'' &lt;small&gt;G. O. Sars, 1862&lt;/small&gt;
* ''Pseudosida'' &lt;small&gt;Herrick, 1884&lt;/small&gt;
* ''Sarsilatona'' &lt;small&gt;Korovchinsky, 1985&lt;/small&gt;

:[[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. oktoober 2026, kell 20:52 (EET)
:Tänan ülevaatamise eest. Vaatasin asja veel kord üle ja mulle tundub, et erinevus tuleb WoRMS-i lehe vaikefiltrist. Sididae lehel näitab WoRMS vaikimisi ainult mereliike, sellepärast on seal &quot;Direct children (4)&quot; ja 6 liiki. Kui panna &quot;Display&quot; valikust kõik elupaigad peale, siis on sugukonnas 8 tunnustatud perekonda: ''Diaphanosoma'', ''Latona'', ''Latonopsis'', ''Limnosida'', ''Penilia'', ''Pseudosida'', ''Sarsilatona'' ja ''Sida'', kokku 70 tunnustatud liiki. [[Kasutaja:Janeklass|Janeklass]] ([[Kasutaja arutelu:Janeklass|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 08:12 (EET)

::See oli tõesti väga hästi ära peidetud menüüvalik. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 08:24 (EET)</text>
      <sha1>aji6zsxmd5bi8tynmc030yy24eh105q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Lämba tiik</title>
    <ns>1</ns>
    <id>723164</id>
    <revision>
      <id>7260551</id>
      <timestamp>2026-10-27T19:00:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: 'Ma saan aru, et tegemist on [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/zXstxV6Q selle veekoguga]. Sel ei näi olevat ametlikku nime ja selle ülimalt tagasihoidlik suurus ei anna alust arvata, et see võiks olla piisavalt tähelepanuväärne. Samuti pole artiklis esitatud väiteid võimalik kinnitada. ~~~~'</comment>
      <origin>7260551</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="408" sha1="570312lj07sqlois1ybk5lho6ezkyv3" xml:space="preserve">Ma saan aru, et tegemist on [https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/zXstxV6Q selle veekoguga]. Sel ei näi olevat ametlikku nime ja selle ülimalt tagasihoidlik suurus ei anna alust arvata, et see võiks olla piisavalt tähelepanuväärne. Samuti pole artiklis esitatud väiteid võimalik kinnitada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. oktoober 2026, kell 21:00 (EET)</text>
      <sha1>570312lj07sqlois1ybk5lho6ezkyv3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Endel Jürimäe</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723165</id>
    <revision>
      <id>7260552</id>
      <timestamp>2026-10-27T19:03:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Endel Jürimäe''' (22. veebruar 1931 – 23. oktoober 2026) oli eesti matemaatik ja õppejõud, kes pühendas suure osa oma elust Tartu Ülikoolile ja Eesti koolimatemaatika edendamisele.   ==Elulugu ja akadeemiline tegevus==  * Haridus: Ta õppis ja lõpetas Tartu Ülikooli (tollal TRÜ). * Töö ülikoolis: Jürimäe oli pikaajaline Tartu Ülikooli puhta matemaatika instituudi dotsent. Ta on töötanud ka matemaatikateaduskonna dekaanina ja kateedrijuhatajana. * Teadu...'</comment>
      <origin>7260552</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1262" sha1="nmbqryifzi577mvviofwsgrzxnl3j7u" xml:space="preserve">'''Endel Jürimäe''' (22. veebruar 1931 – 23. oktoober 2026) oli eesti matemaatik ja õppejõud, kes pühendas suure osa oma elust Tartu Ülikoolile ja Eesti koolimatemaatika edendamisele. 

==Elulugu ja akadeemiline tegevus==

* Haridus: Ta õppis ja lõpetas Tartu Ülikooli (tollal TRÜ).
* Töö ülikoolis: Jürimäe oli pikaajaline Tartu Ülikooli puhta matemaatika instituudi dotsent. Ta on töötanud ka matemaatikateaduskonna dekaanina ja kateedrijuhatajana.
* Teadus ja organisatoorne töö: Jürimäe asutas vabariikliku matemaatilise analüüsi seminari ning on korraldanud mitmeid teaduskonverentse. Samuti on ta aktiivselt panustanud Eesti Matemaatika Seltsi tegevusse, olles näiteks valimiskomisjonide esimees. 

==Panus koolimatemaatikasse==

Eesti õpilaste ja õpetajate põlvkondadele on Endel Jürimäe eelkõige tuntud oma koolimatemaatika käsiraamatute järgi, mida ta koostas koos Kalle Velskriga:
* &quot;Matemaatika käsiraamat&quot; (esmatrükk 1984) – kompaktne abivahend põhikooli lõpuklassidele ja keskkoolile, mis koondab põhimõisted, reeglid ja valemid. 
* &quot;Matemaatika käsiraamat IX–XI klassile&quot; (kolmas trükk 1987) – laialt levinud teatmeteos, mis toetas kooliõpikute kõrval iseseisvat õppimist ja eksamiteks kordumist.</text>
      <sha1>nmbqryifzi577mvviofwsgrzxnl3j7u</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260554</id>
      <parentid>7260552</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T19:04:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7260554</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1289" sha1="qs3m40clpp2tw83uhfqzuptub0befuc" xml:space="preserve">'''Endel Jürimäe''' ([[22. veebruar]] [[1931]] – [[23. oktoober]] [[2026]]) oli eesti [[matemaatik]] ja [[õppejõud]], kes pühendas suure osa oma elust [[Tartu Ülikool]]ile ja Eesti koolimatemaatika edendamisele.

==Elulugu ja akadeemiline tegevus==

* Haridus: Ta õppis ja lõpetas Tartu Ülikooli (tollal TRÜ).
* Töö ülikoolis: Jürimäe oli pikaajaline Tartu Ülikooli puhta matemaatika instituudi dotsent. Ta on töötanud ka matemaatikateaduskonna dekaanina ja kateedrijuhatajana.
* Teadus ja organisatoorne töö: Jürimäe asutas vabariikliku matemaatilise analüüsi seminari ning on korraldanud mitmeid teaduskonverentse. Samuti on ta aktiivselt panustanud Eesti Matemaatika Seltsi tegevusse, olles näiteks valimiskomisjonide esimees. 

==Panus koolimatemaatikasse==

Eesti õpilaste ja õpetajate põlvkondadele on Endel Jürimäe eelkõige tuntud oma koolimatemaatika käsiraamatute järgi, mida ta koostas koos Kalle Velskriga:
* &quot;Matemaatika käsiraamat&quot; (esmatrükk 1984) – kompaktne abivahend põhikooli lõpuklassidele ja keskkoolile, mis koondab põhimõisted, reeglid ja valemid. 
* &quot;Matemaatika käsiraamat IX–XI klassile&quot; (kolmas trükk 1987) – laialt levinud teatmeteos, mis toetas kooliõpikute kõrval iseseisvat õppimist ja eksamiteks kordumist.</text>
      <sha1>qs3m40clpp2tw83uhfqzuptub0befuc</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260563</id>
      <parentid>7260554</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T19:09:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Elulugu ja akadeemiline tegevus */</comment>
      <origin>7260563</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1292" sha1="4bbkowpqryrkcbt47o1lb546u8znl1e" xml:space="preserve">'''Endel Jürimäe''' ([[22. veebruar]] [[1931]] – [[23. oktoober]] [[2026]]) oli eesti [[matemaatik]] ja [[õppejõud]], kes pühendas suure osa oma elust [[Tartu Ülikool]]ile ja Eesti koolimatemaatika edendamisele.

==Elulugu ja akadeemiline tegevus==

* Haridus: Aastal 1955 lõpetas [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]]. 
* Töö ülikoolis: Jürimäe oli pikaajaline Tartu Ülikooli puhta matemaatika instituudi dotsent. Ta on töötanud ka matemaatikateaduskonna dekaanina ja kateedrijuhatajana.
* Teadus ja organisatoorne töö: Jürimäe asutas vabariikliku matemaatilise analüüsi seminari ning on korraldanud mitmeid teaduskonverentse. Samuti on ta aktiivselt panustanud Eesti Matemaatika Seltsi tegevusse, olles näiteks valimiskomisjonide esimees.

==Panus koolimatemaatikasse==

Eesti õpilaste ja õpetajate põlvkondadele on Endel Jürimäe eelkõige tuntud oma koolimatemaatika käsiraamatute järgi, mida ta koostas koos Kalle Velskriga:
* &quot;Matemaatika käsiraamat&quot; (esmatrükk 1984) – kompaktne abivahend põhikooli lõpuklassidele ja keskkoolile, mis koondab põhimõisted, reeglid ja valemid. 
* &quot;Matemaatika käsiraamat IX–XI klassile&quot; (kolmas trükk 1987) – laialt levinud teatmeteos, mis toetas kooliõpikute kõrval iseseisvat õppimist ja eksamiteks kordumist.</text>
      <sha1>4bbkowpqryrkcbt47o1lb546u8znl1e</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260569</id>
      <parentid>7260563</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T19:13:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Elulugu ja akadeemiline tegevus */</comment>
      <origin>7260569</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1494" sha1="abceg1s0w9o18vz97vjuf287w1x14w2" xml:space="preserve">'''Endel Jürimäe''' ([[22. veebruar]] [[1931]] – [[23. oktoober]] [[2026]]) oli eesti [[matemaatik]] ja [[õppejõud]], kes pühendas suure osa oma elust [[Tartu Ülikool]]ile ja Eesti koolimatemaatika edendamisele.

==Elulugu ja akadeemiline tegevus==

* Haridus: Aastal 1955 lõpetas [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]]. 
* Töö ülikoolis: Jürimäe oli pikaajaline Tartu Ülikooli puhta matemaatika instituudi dotsent. Ta on töötanud ka matemaatikateaduskonna dekaanina ja kateedrijuhatajana.
* Teadus ja organisatoorne töö: Jürimäe asutas vabariikliku matemaatilise analüüsi seminari ning on korraldanud mitmeid teaduskonverentse. Samuti on ta aktiivselt panustanud Eesti Matemaatika Seltsi tegevusse, olles näiteks valimiskomisjonide esimees. 

==Tunnustus== 

Korduvalt on TRÜ rektor oma käskkirjaga avaldanud dotsent E. Jürimäele kiitust ning teda on autasustatud ka Lenini juubelimedaliga
ja [[ENSV Ülemnõukogu
Presiidium]]i aukirjaga.

==Panus koolimatemaatikasse==

Eesti õpilaste ja õpetajate põlvkondadele on Endel Jürimäe eelkõige tuntud oma koolimatemaatika käsiraamatute järgi, mida ta koostas koos Kalle Velskriga:
* &quot;Matemaatika käsiraamat&quot; (esmatrükk 1984) – kompaktne abivahend põhikooli lõpuklassidele ja keskkoolile, mis koondab põhimõisted, reeglid ja valemid. 
* &quot;Matemaatika käsiraamat IX–XI klassile&quot; (kolmas trükk 1987) – laialt levinud teatmeteos, mis toetas kooliõpikute kõrval iseseisvat õppimist ja eksamiteks kordumist.</text>
      <sha1>abceg1s0w9o18vz97vjuf287w1x14w2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260572</id>
      <parentid>7260569</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T19:14:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tunnustus */</comment>
      <origin>7260572</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1498" sha1="hsaxcs9hf5nx5g3c54b0mago7geie7b" xml:space="preserve">'''Endel Jürimäe''' ([[22. veebruar]] [[1931]] – [[23. oktoober]] [[2026]]) oli eesti [[matemaatik]] ja [[õppejõud]], kes pühendas suure osa oma elust [[Tartu Ülikool]]ile ja Eesti koolimatemaatika edendamisele.

==Elulugu ja akadeemiline tegevus==

* Haridus: Aastal 1955 lõpetas [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]]. 
* Töö ülikoolis: Jürimäe oli pikaajaline Tartu Ülikooli puhta matemaatika instituudi dotsent. Ta on töötanud ka matemaatikateaduskonna dekaanina ja kateedrijuhatajana.
* Teadus ja organisatoorne töö: Jürimäe asutas vabariikliku matemaatilise analüüsi seminari ning on korraldanud mitmeid teaduskonverentse. Samuti on ta aktiivselt panustanud Eesti Matemaatika Seltsi tegevusse, olles näiteks valimiskomisjonide esimees. 

==Tunnustus== 

Korduvalt on TRÜ rektor oma käskkirjaga avaldanud dotsent E. Jürimäele kiitust ning teda on autasustatud ka [[Lenini juubelimedal]]iga
ja [[ENSV Ülemnõukogu]]
Presiidiumi aukirjaga.

==Panus koolimatemaatikasse==

Eesti õpilaste ja õpetajate põlvkondadele on Endel Jürimäe eelkõige tuntud oma koolimatemaatika käsiraamatute järgi, mida ta koostas koos Kalle Velskriga:
* &quot;Matemaatika käsiraamat&quot; (esmatrükk 1984) – kompaktne abivahend põhikooli lõpuklassidele ja keskkoolile, mis koondab põhimõisted, reeglid ja valemid. 
* &quot;Matemaatika käsiraamat IX–XI klassile&quot; (kolmas trükk 1987) – laialt levinud teatmeteos, mis toetas kooliõpikute kõrval iseseisvat õppimist ja eksamiteks kordumist.</text>
      <sha1>hsaxcs9hf5nx5g3c54b0mago7geie7b</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260577</id>
      <parentid>7260572</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T19:29:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Elulugu ja akadeemiline tegevus */</comment>
      <origin>7260577</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2629" sha1="0zl35wve85eea3z2cz2o883pp3r74hh" xml:space="preserve">'''Endel Jürimäe''' ([[22. veebruar]] [[1931]] – [[23. oktoober]] [[2026]]) oli eesti [[matemaatik]] ja [[õppejõud]], kes pühendas suure osa oma elust [[Tartu Ülikool]]ile ja Eesti koolimatemaatika edendamisele.

==Elulugu ja akadeemiline tegevus==

* Haridus: Aastal 1955 lõpetas [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]]. 
* Töö ülikoolis: Jürimäe oli pikaajaline Tartu Ülikooli puhta matemaatika instituudi dotsent. Ta on töötanud ka matemaatikateaduskonna dekaanina ja kateedrijuhatajana.
* Teadus ja organisatoorne töö: Prof. [[Georg Kangro]] juhendamisel valmis tal kandidaadiväitekiri üldistatud summeeruvusmeetodist, mille ta edukalt kaitses 1959. aastal. Edasine töö on Endel Jürimäel kulgenud TRÜ matemaatilise analüüsi kateedris. 1965. aastal omistati talle dotsendi kutse. Sama aasta sügisel sõitis Jürimäe Inglismaale, kus täiendas end Swansea ülikoolis nimekate funktsionaalanalüüsi ja summeeruvusteooria spetsialistide peres. Naasnud kodulinna, alustas Jürimäe TRÜ matemaatikateaduskonna organiseerimist. Temast
sai 1967. a. avatud matemaatikateaduskonna esimene dekaan, kelle juhtimisel asutati uusi kateedreid, täpsustati kateedrite ja
arvutuskeskuse teadus-
töösuundi, loodi üliõpilaste individuaaljuhendamise süsteem ning pandi alus paljudele traditsioonidele. Tema juhtimisperioodil
suurenes tunduvalt teadusliku kraadiga
õppejõudude ja aspirantide
arv. Seda tööd tegi ta kuni 1974. aastani. Seejärel asus Jürimäe juhatama ENSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumi juures asunud Kõrgkoolide
Vabariiklikku
Matemaatika-õppemetoodika
Nõukogu ning 1976. aastast
ka matemaatilise analüüsi kateedrit. 
Jürimäe asutas vabariikliku matemaatilise analüüsi seminari ning on korraldanud mitmeid teaduskonverentse. Samuti on ta aktiivselt panustanud Eesti Matemaatika Seltsi tegevusse, olles näiteks valimiskomisjonide esimees.

==Tunnustus== 

Korduvalt on TRÜ rektor oma käskkirjaga avaldanud dotsent E. Jürimäele kiitust ning teda on autasustatud ka [[Lenini juubelimedal]]iga
ja [[ENSV Ülemnõukogu]]
Presiidiumi aukirjaga.

==Panus koolimatemaatikasse==

Eesti õpilaste ja õpetajate põlvkondadele on Endel Jürimäe eelkõige tuntud oma koolimatemaatika käsiraamatute järgi, mida ta koostas koos Kalle Velskriga:
* &quot;Matemaatika käsiraamat&quot; (esmatrükk 1984) – kompaktne abivahend põhikooli lõpuklassidele ja keskkoolile, mis koondab põhimõisted, reeglid ja valemid. 
* &quot;Matemaatika käsiraamat IX–XI klassile&quot; (kolmas trükk 1987) – laialt levinud teatmeteos, mis toetas kooliõpikute kõrval iseseisvat õppimist ja eksamiteks kordumist.</text>
      <sha1>0zl35wve85eea3z2cz2o883pp3r74hh</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260579</id>
      <parentid>7260577</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T19:30:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tunnustus */</comment>
      <origin>7260579</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2634" sha1="3zfop36q8zi6zbgs45al2fdwtqi2h9c" xml:space="preserve">'''Endel Jürimäe''' ([[22. veebruar]] [[1931]] – [[23. oktoober]] [[2026]]) oli eesti [[matemaatik]] ja [[õppejõud]], kes pühendas suure osa oma elust [[Tartu Ülikool]]ile ja Eesti koolimatemaatika edendamisele.

==Elulugu ja akadeemiline tegevus==

* Haridus: Aastal 1955 lõpetas [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]]. 
* Töö ülikoolis: Jürimäe oli pikaajaline Tartu Ülikooli puhta matemaatika instituudi dotsent. Ta on töötanud ka matemaatikateaduskonna dekaanina ja kateedrijuhatajana.
* Teadus ja organisatoorne töö: Prof. [[Georg Kangro]] juhendamisel valmis tal kandidaadiväitekiri üldistatud summeeruvusmeetodist, mille ta edukalt kaitses 1959. aastal. Edasine töö on Endel Jürimäel kulgenud TRÜ matemaatilise analüüsi kateedris. 1965. aastal omistati talle dotsendi kutse. Sama aasta sügisel sõitis Jürimäe Inglismaale, kus täiendas end Swansea ülikoolis nimekate funktsionaalanalüüsi ja summeeruvusteooria spetsialistide peres. Naasnud kodulinna, alustas Jürimäe TRÜ matemaatikateaduskonna organiseerimist. Temast
sai 1967. a. avatud matemaatikateaduskonna esimene dekaan, kelle juhtimisel asutati uusi kateedreid, täpsustati kateedrite ja
arvutuskeskuse teadus-
töösuundi, loodi üliõpilaste individuaaljuhendamise süsteem ning pandi alus paljudele traditsioonidele. Tema juhtimisperioodil
suurenes tunduvalt teadusliku kraadiga
õppejõudude ja aspirantide
arv. Seda tööd tegi ta kuni 1974. aastani. Seejärel asus Jürimäe juhatama ENSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumi juures asunud Kõrgkoolide
Vabariiklikku
Matemaatika-õppemetoodika
Nõukogu ning 1976. aastast
ka matemaatilise analüüsi kateedrit. 
Jürimäe asutas vabariikliku matemaatilise analüüsi seminari ning on korraldanud mitmeid teaduskonverentse. Samuti on ta aktiivselt panustanud Eesti Matemaatika Seltsi tegevusse, olles näiteks valimiskomisjonide esimees.

==Tunnustus== 

Korduvalt on TRÜ rektor oma käskkirjaga avaldanud dotsent E. Jürimäele kiitust ning teda on autasustatud ka [[Lenini juubelimedal]]iga
ja [[Eesti NSV Ülemnõukogu
Presiidium]]i aukirjaga.

==Panus koolimatemaatikasse==

Eesti õpilaste ja õpetajate põlvkondadele on Endel Jürimäe eelkõige tuntud oma koolimatemaatika käsiraamatute järgi, mida ta koostas koos Kalle Velskriga:
* &quot;Matemaatika käsiraamat&quot; (esmatrükk 1984) – kompaktne abivahend põhikooli lõpuklassidele ja keskkoolile, mis koondab põhimõisted, reeglid ja valemid. 
* &quot;Matemaatika käsiraamat IX–XI klassile&quot; (kolmas trükk 1987) – laialt levinud teatmeteos, mis toetas kooliõpikute kõrval iseseisvat õppimist ja eksamiteks kordumist.</text>
      <sha1>3zfop36q8zi6zbgs45al2fdwtqi2h9c</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260581</id>
      <parentid>7260579</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T19:35:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Elulugu ja akadeemiline tegevus */</comment>
      <origin>7260581</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2633" sha1="a51uam6fmnv0jk6w5i09yxlzjov6u0w" xml:space="preserve">'''Endel Jürimäe''' ([[22. veebruar]] [[1931]] – [[23. oktoober]] [[2026]]) oli eesti [[matemaatik]] ja [[õppejõud]], kes pühendas suure osa oma elust [[Tartu Ülikool]]ile ja Eesti koolimatemaatika edendamisele.

==Elulugu ja akadeemiline tegevus==

* Haridus: Aastal 1955 lõpetas [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]]. 
* Töö ülikoolis: Jürimäe oli pikaajaline Tartu Ülikooli puhta matemaatika instituudi dotsent. Ta on töötanud ka matemaatikateaduskonna dekaanina ja kateedrijuhatajana.
* Teadus ja organisatoorne töö: Prof. [[Gunnar Kangro]] juhendamisel valmis tal kandidaadiväitekiri üldistatud summeeruvusmeetodist, mille ta edukalt kaitses 1959. aastal. Edasine töö on Endel Jürimäel kulgenud TRÜ matemaatilise analüüsi kateedris. 1965. aastal omistati talle dotsendi kutse. Sama aasta sügisel sõitis Jürimäe Inglismaale, kus täiendas end Swansea ülikoolis nimekate funktsionaalanalüüsi ja summeeruvusteooria spetsialistide peres. Naasnud kodulinna, alustas Jürimäe TRÜ matemaatikateaduskonna organiseerimist. Temast sai 1967. a. avatud matemaatikateaduskonna esimene dekaan, kelle juhtimisel asutati uusi kateedreid, täpsustati kateedrite ja arvutuskeskuse teadustöö suundi, loodi üliõpilaste individuaaljuhendamise süsteem ning pandi alus paljudele traditsioonidele. Tema juhtimisperioodil suurenes tunduvalt teadusliku kraadiga õppejõudude ja aspirantide arv. Seda tööd tegi ta kuni 1974. aastani. Seejärel asus Jürimäe juhatama ENSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumi juures asunud Kõrgkoolide Vabariiklikku Matemaatika-õppemetoodika Nõukogu ning 1976. aastast ka matemaatilise analüüsi kateedrit. Jürimäe asutas vabariikliku matemaatilise analüüsi seminari ning on korraldanud mitmeid teaduskonverentse. Samuti on ta aktiivselt panustanud Eesti Matemaatika Seltsi tegevusse, olles näiteks valimiskomisjonide esimees.

==Tunnustus== 

Korduvalt on TRÜ rektor oma käskkirjaga avaldanud dotsent E. Jürimäele kiitust ning teda on autasustatud ka [[Lenini juubelimedal]]iga
ja [[Eesti NSV Ülemnõukogu
Presiidium]]i aukirjaga.

==Panus koolimatemaatikasse==

Eesti õpilaste ja õpetajate põlvkondadele on Endel Jürimäe eelkõige tuntud oma koolimatemaatika käsiraamatute järgi, mida ta koostas koos Kalle Velskriga:
* &quot;Matemaatika käsiraamat&quot; (esmatrükk 1984) – kompaktne abivahend põhikooli lõpuklassidele ja keskkoolile, mis koondab põhimõisted, reeglid ja valemid. 
* &quot;Matemaatika käsiraamat IX–XI klassile&quot; (kolmas trükk 1987) – laialt levinud teatmeteos, mis toetas kooliõpikute kõrval iseseisvat õppimist ja eksamiteks kordumist.</text>
      <sha1>a51uam6fmnv0jk6w5i09yxlzjov6u0w</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260583</id>
      <parentid>7260581</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T19:41:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Elulugu ja akadeemiline tegevus */</comment>
      <origin>7260583</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2882" sha1="kds6ifm7mlya1qxdgspb4ulj9grqssi" xml:space="preserve">'''Endel Jürimäe''' ([[22. veebruar]] [[1931]] – [[23. oktoober]] [[2026]]) oli eesti [[matemaatik]] ja [[õppejõud]], kes pühendas suure osa oma elust [[Tartu Ülikool]]ile ja Eesti koolimatemaatika edendamisele.

==Elulugu ja akadeemiline tegevus==

* Haridus: Aastal 1955 lõpetas [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]]. 
* Töö ülikoolis: Jürimäe oli pikaajaline Tartu Ülikooli puhta matemaatika instituudi dotsent. Ta on töötanud ka matemaatikateaduskonna dekaanina ja kateedrijuhatajana.
* Teadus ja organisatoorne töö: Prof. [[Gunnar Kangro]] juhendamisel valmis tal kandidaadiväitekiri üldistatud summeeruvusmeetodist, mille ta edukalt kaitses 1959. aastal. Edasine töö on Endel Jürimäel kulgenud TRÜ matemaatilise analüüsi kateedris. 1965. aastal omistati talle dotsendi kutse. Sama aasta sügisel sõitis Jürimäe Inglismaale, kus täiendas end Swansea ülikoolis nimekate funktsionaalanalüüsi ja summeeruvusteooria spetsialistide peres. Naasnud kodulinna, alustas Jürimäe TRÜ matemaatikateaduskonna organiseerimist. Temast sai 1967. a. avatud matemaatikateaduskonna esimene dekaan, kelle juhtimisel asutati uusi kateedreid, täpsustati kateedrite ja arvutuskeskuse teadustöö suundi, loodi üliõpilaste individuaaljuhendamise süsteem ning pandi alus paljudele traditsioonidele. Tema juhtimisperioodil suurenes tunduvalt teadusliku kraadiga õppejõudude ja aspirantide arv. Seda tööd tegi ta kuni 1974. aastani. Seejärel asus Jürimäe juhatama ENSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumi juures asunud Kõrgkoolide Vabariiklikku Matemaatika-õppemetoodika Nõukogu ning 1976. aastast ka matemaatilise analüüsi kateedrit. Jürimäe asutas vabariikliku matemaatilise analüüsi seminari ning on korraldanud mitmeid teaduskonverentse. Samuti on ta aktiivselt panustanud Eesti Matemaatika Seltsi tegevusse, olles näiteks valimiskomisjonide esimees. 
* Parteitöö: Ta oli NLKP liige. Lisaks dekaanitööle ja kateedri juhatamisele on Jürimäe olnud TRÜ matemaatikaosakonna parteisekretär ja teaduskonna parteibüroo liige, mitmel korral kuulunud TRÜ parteikomiteesse ja ametiühingukomiteesse.

==Tunnustus== 

Korduvalt on TRÜ rektor oma käskkirjaga avaldanud dotsent E. Jürimäele kiitust ning teda on autasustatud ka [[Lenini juubelimedal]]iga
ja [[Eesti NSV Ülemnõukogu
Presiidium]]i aukirjaga.

==Panus koolimatemaatikasse==

Eesti õpilaste ja õpetajate põlvkondadele on Endel Jürimäe eelkõige tuntud oma koolimatemaatika käsiraamatute järgi, mida ta koostas koos Kalle Velskriga:
* &quot;Matemaatika käsiraamat&quot; (esmatrükk 1984) – kompaktne abivahend põhikooli lõpuklassidele ja keskkoolile, mis koondab põhimõisted, reeglid ja valemid. 
* &quot;Matemaatika käsiraamat IX–XI klassile&quot; (kolmas trükk 1987) – laialt levinud teatmeteos, mis toetas kooliõpikute kõrval iseseisvat õppimist ja eksamiteks kordumist.</text>
      <sha1>kds6ifm7mlya1qxdgspb4ulj9grqssi</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260584</id>
      <parentid>7260583</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T19:43:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tunnustus */</comment>
      <origin>7260584</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2882" sha1="b2fflgi41s33wkow7znn5ep5e59gsd8" xml:space="preserve">'''Endel Jürimäe''' ([[22. veebruar]] [[1931]] – [[23. oktoober]] [[2026]]) oli eesti [[matemaatik]] ja [[õppejõud]], kes pühendas suure osa oma elust [[Tartu Ülikool]]ile ja Eesti koolimatemaatika edendamisele.

==Elulugu ja akadeemiline tegevus==

* Haridus: Aastal 1955 lõpetas [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]]. 
* Töö ülikoolis: Jürimäe oli pikaajaline Tartu Ülikooli puhta matemaatika instituudi dotsent. Ta on töötanud ka matemaatikateaduskonna dekaanina ja kateedrijuhatajana.
* Teadus ja organisatoorne töö: Prof. [[Gunnar Kangro]] juhendamisel valmis tal kandidaadiväitekiri üldistatud summeeruvusmeetodist, mille ta edukalt kaitses 1959. aastal. Edasine töö on Endel Jürimäel kulgenud TRÜ matemaatilise analüüsi kateedris. 1965. aastal omistati talle dotsendi kutse. Sama aasta sügisel sõitis Jürimäe Inglismaale, kus täiendas end Swansea ülikoolis nimekate funktsionaalanalüüsi ja summeeruvusteooria spetsialistide peres. Naasnud kodulinna, alustas Jürimäe TRÜ matemaatikateaduskonna organiseerimist. Temast sai 1967. a. avatud matemaatikateaduskonna esimene dekaan, kelle juhtimisel asutati uusi kateedreid, täpsustati kateedrite ja arvutuskeskuse teadustöö suundi, loodi üliõpilaste individuaaljuhendamise süsteem ning pandi alus paljudele traditsioonidele. Tema juhtimisperioodil suurenes tunduvalt teadusliku kraadiga õppejõudude ja aspirantide arv. Seda tööd tegi ta kuni 1974. aastani. Seejärel asus Jürimäe juhatama ENSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumi juures asunud Kõrgkoolide Vabariiklikku Matemaatika-õppemetoodika Nõukogu ning 1976. aastast ka matemaatilise analüüsi kateedrit. Jürimäe asutas vabariikliku matemaatilise analüüsi seminari ning on korraldanud mitmeid teaduskonverentse. Samuti on ta aktiivselt panustanud Eesti Matemaatika Seltsi tegevusse, olles näiteks valimiskomisjonide esimees. 
* Parteitöö: Ta oli NLKP liige. Lisaks dekaanitööle ja kateedri juhatamisele on Jürimäe olnud TRÜ matemaatikaosakonna parteisekretär ja teaduskonna parteibüroo liige, mitmel korral kuulunud TRÜ parteikomiteesse ja ametiühingukomiteesse.

==Tunnustus== 

Korduvalt on TRÜ rektor oma käskkirjaga avaldanud dotsent E. Jürimäele kiitust ning teda on autasustatud ka [[Lenini juubelimedal]]iga
ja [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i aukirjaga.

==Panus koolimatemaatikasse==

Eesti õpilaste ja õpetajate põlvkondadele on Endel Jürimäe eelkõige tuntud oma koolimatemaatika käsiraamatute järgi, mida ta koostas koos Kalle Velskriga:
* &quot;Matemaatika käsiraamat&quot; (esmatrükk 1984) – kompaktne abivahend põhikooli lõpuklassidele ja keskkoolile, mis koondab põhimõisted, reeglid ja valemid. 
* &quot;Matemaatika käsiraamat IX–XI klassile&quot; (kolmas trükk 1987) – laialt levinud teatmeteos, mis toetas kooliõpikute kõrval iseseisvat õppimist ja eksamiteks kordumist.</text>
      <sha1>b2fflgi41s33wkow7znn5ep5e59gsd8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260626</id>
      <parentid>7260584</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T20:44:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <origin>7260626</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3144" sha1="5t3vezbdaaaoyvkr5t04zt8djwuf4af" xml:space="preserve">'''Endel Jürimäe''' ([[22. veebruar]] [[1931]] – [[23. oktoober]] [[2026]]) oli eesti [[matemaatik]] ja [[õppejõud]], kes pühendas suure osa oma elust [[Tartu Ülikool]]ile ja Eesti koolimatemaatika edendamisele.

==Elulugu ja akadeemiline tegevus==

* Haridus: Aastal 1955 lõpetas [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]]. 
* Töö ülikoolis: Jürimäe oli pikaajaline Tartu Ülikooli puhta matemaatika instituudi dotsent. Ta on töötanud ka matemaatikateaduskonna dekaanina ja kateedrijuhatajana.
* Teadus ja organisatoorne töö: Prof. [[Gunnar Kangro]] juhendamisel valmis tal kandidaadiväitekiri üldistatud summeeruvusmeetodist, mille ta edukalt kaitses 1959. aastal. Edasine töö on Endel Jürimäel kulgenud TRÜ matemaatilise analüüsi kateedris. 1965. aastal omistati talle dotsendi kutse. Sama aasta sügisel sõitis Jürimäe Inglismaale, kus täiendas end Swansea ülikoolis nimekate funktsionaalanalüüsi ja summeeruvusteooria spetsialistide peres. Naasnud kodulinna, alustas Jürimäe TRÜ matemaatikateaduskonna organiseerimist. Temast sai 1967. a. avatud matemaatikateaduskonna esimene dekaan, kelle juhtimisel asutati uusi kateedreid, täpsustati kateedrite ja arvutuskeskuse teadustöö suundi, loodi üliõpilaste individuaaljuhendamise süsteem ning pandi alus paljudele traditsioonidele. Tema juhtimisperioodil suurenes tunduvalt teadusliku kraadiga õppejõudude ja aspirantide arv. Seda tööd tegi ta kuni 1974. aastani. Seejärel asus Jürimäe juhatama ENSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumi juures asunud Kõrgkoolide Vabariiklikku Matemaatika-õppemetoodika Nõukogu ning 1976. aastast ka matemaatilise analüüsi kateedrit. Jürimäe asutas vabariikliku matemaatilise analüüsi seminari ning on korraldanud mitmeid teaduskonverentse. Samuti on ta aktiivselt panustanud Eesti Matemaatika Seltsi tegevusse, olles näiteks valimiskomisjonide esimees. 
* Parteitöö: Ta oli NLKP liige. Lisaks dekaanitööle ja kateedri juhatamisele on Jürimäe olnud TRÜ matemaatikaosakonna parteisekretär ja teaduskonna parteibüroo liige, mitmel korral kuulunud TRÜ parteikomiteesse ja ametiühingukomiteesse.

==Tunnustus== 

Korduvalt on TRÜ rektor oma käskkirjaga avaldanud dotsent Endel Jürimäele kiitust ning teda on autasustatud ka [[Lenini juubelimedal]]iga
ja [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i aukirjaga.

==Panus koolimatemaatikasse==

Eesti õpilaste ja õpetajate põlvkondadele on Endel Jürimäe eelkõige tuntud oma koolimatemaatika käsiraamatute järgi, mida ta koostas koos Kalle Velskriga:
* &quot;Matemaatika käsiraamat&quot; (esmatrükk 1984) – kompaktne abivahend põhikooli lõpuklassidele ja keskkoolile, mis koondab põhimõisted, reeglid ja valemid. 
* &quot;Matemaatika käsiraamat IX–XI klassile&quot; (kolmas trükk 1987) – laialt levinud teatmeteos, mis toetas kooliõpikute kõrval iseseisvat õppimist ja eksamiteks kordumist.

{{JÄRJESTA:Jürimäe, Endel}}
[[Kategooria:Eesti matemaatikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna dekaanid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1931]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>5t3vezbdaaaoyvkr5t04zt8djwuf4af</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260671</id>
      <parentid>7260626</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T21:50:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7260671</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3124" sha1="eolrnz6l4g0dq2siltpi1evhaiks7gs" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=oktoober}}
'''Endel Jürimäe''' ([[22. veebruar]] [[1931]] – [[23. oktoober]] [[2026]]) oli eesti [[matemaatik]] ja [[Tartu Ülikool]]i [[õppejõud]], kes koostas mitmeid koolimatemaatika käsiraamatuid.

Jürimäe oli pikaajaline Tartu Ülikooli puhta matemaatika instituudi dotsent. Ta on töötanud ka [[Tartu Ülikooli matemaatikateaduskond|matemaatikateaduskonna]] dekaanina ja kateedrijuhatajana.

==Elukäik==

Ta lõpetas 1955. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]]. Professor [[Gunnar Kangro]] juhendamisel valmis tal kandidaadiväitekiri üldistatud summeeruvusmeetodist, mille ta edukalt kaitses 1959. aastal.

Edasine töö kulges Jürimäel TRÜ matemaatilise analüüsi kateedris. 1965. aastal omistati talle dotsendi kutse. Sama aasta sügisel sõitis Jürimäe Inglismaale, kus täiendas end [[Swansea ülikool]]is [[funktsionaalanalüüs]]i ja summeeruvusteooria vallas. Naasnud kodulinna, alustas Jürimäe TRÜ matemaatikateaduskonna organiseerimist. Temast sai 1967. aastal avatud matemaatikateaduskonna esimene dekaan, kelle juhtimisel asutati uusi kateedreid, täpsustati kateedrite ja arvutuskeskuse teadustöö suundi, loodi üliõpilaste individuaaljuhendamise süsteem ning pandi alus paljudele traditsioonidele. Tema juhtimisperioodil suurenes tunduvalt teadusliku kraadiga õppejõudude ja aspirantide arv. Seda tööd tegi ta kuni 1974. aastani. Seejärel asus Jürimäe juhatama ENSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumi juures asunud Kõrgkoolide Vabariiklikku Matemaatika-õppemetoodika Nõukogu ning 1976. aastast ka matemaatilise analüüsi kateedrit.

Jürimäe asutas vabariikliku matemaatilise analüüsi seminari ning on korraldanud mitmeid teaduskonverentse. Samuti on ta aktiivselt panustanud [[Eesti Matemaatika Selts]]i tegevusse, olles näiteks valimiskomisjonide esimees.

Ta oli [[NLKP]] liige. Lisaks dekaanitööle ja kateedri juhatamisele on Jürimäe olnud TRÜ matemaatikaosakonna parteisekretär ja teaduskonna parteibüroo liige, mitmel korral kuulunud TRÜ parteikomiteesse ja ametiühingukomiteesse.

==Tunnustus== 

Korduvalt on TRÜ rektor oma käskkirjaga avaldanud dotsent Endel Jürimäele kiitust ning teda on autasustatud ka [[Lenini juubelimedal]]iga ja [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i aukirjaga.

==Panus koolimatemaatikasse==

Eesti õpilaste ja õpetajate põlvkondadele on Endel Jürimäe eelkõige tuntud oma koolimatemaatika käsiraamatute järgi, mida ta koostas koos [[Kalle Velsker|Kalle Velskriga]]:
* &quot;Matemaatika käsiraamat&quot; (esmatrükk 1984) – kompaktne abivahend põhikooli lõpuklassidele ja keskkoolile, mis koondab põhimõisted, reeglid ja valemid. 
* &quot;Matemaatika käsiraamat IX–XI klassile&quot; (kolmas trükk 1987) – laialt levinud teatmeteos, mis toetas kooliõpikute kõrval iseseisvat õppimist ja eksamiteks kordumist.

{{JÄRJESTA:Jürimäe, Endel}}
[[Kategooria:Eesti matemaatikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna dekaanid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1931]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>eolrnz6l4g0dq2siltpi1evhaiks7gs</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Mõisaküla Metsa tiik</title>
    <ns>1</ns>
    <id>723166</id>
    <revision>
      <id>7260562</id>
      <timestamp>2026-10-27T19:08:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: 'Ei ole üheselt tuvastatav, et millisest tiigist on jutt. Samuti ei näi Maa-ameti kaardil, et sealsetel tiikidel oleks isegi ametlikke nimesid. ~~~~'</comment>
      <origin>7260562</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="252" sha1="e8h1w2omu7dmnpv7w5a24isyhpn84ve" xml:space="preserve">Ei ole üheselt tuvastatav, et millisest tiigist on jutt. Samuti ei näi Maa-ameti kaardil, et sealsetel tiikidel oleks isegi ametlikke nimesid. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. oktoober 2026, kell 21:08 (EET)</text>
      <sha1>e8h1w2omu7dmnpv7w5a24isyhpn84ve</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bandar Abbasi rahvusvaheline lennujaam</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723167</id>
    <redirect title="Bandar-e ‘Abbāsi rahvusvaheline lennujaam" />
    <revision>
      <id>7260614</id>
      <timestamp>2026-10-27T20:29:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <comment>Pikne teisaldas lehekülje [[Bandar Abbasi rahvusvaheline lennujaam]] pealkirja [[Bandar-e ‘Abbāsi rahvusvaheline lennujaam]] alla</comment>
      <origin>7260614</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="55" sha1="nk769rauyo7fe7uwe3luddasujz4fmd" xml:space="preserve">#suuna [[Bandar-e ‘Abbāsi rahvusvaheline lennujaam]]</text>
      <sha1>nk769rauyo7fe7uwe3luddasujz4fmd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Teherani Imam Khomeini rahvusvaheline lennujaam</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723168</id>
    <redirect title="Imaam Khomeynī rahvusvaheline lennujaam" />
    <revision>
      <id>7260619</id>
      <timestamp>2026-10-27T20:37:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <comment>Pikne teisaldas lehekülje [[Teherani Imam Khomeini rahvusvaheline lennujaam]] pealkirja [[Imaam Khomeynī rahvusvaheline lennujaam]] alla</comment>
      <origin>7260619</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="51" sha1="r9xr7trz0bq81mis28g6zdvb47f8ovk" xml:space="preserve">#suuna [[Imaam Khomeynī rahvusvaheline lennujaam]]</text>
      <sha1>r9xr7trz0bq81mis28g6zdvb47f8ovk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja arutelu:Funktsionalism-modernism</title>
    <ns>3</ns>
    <id>723169</id>
    <revision>
      <id>7260635</id>
      <timestamp>2026-10-27T20:49:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <comment>...</comment>
      <origin>7260635</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="221" sha1="s0tw0ptmcv0iocq480hqms4s1s7ahvl" xml:space="preserve">Tere! Mõisate piltide lisamine on tänuväärne, aga artiklites kasutamiseks oleks hea enne üleslaadimist need mõõteskaalad servadest maha lõigata. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. oktoober 2026, kell 22:49 (EET)</text>
      <sha1>s0tw0ptmcv0iocq480hqms4s1s7ahvl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260639</id>
      <parentid>7260635</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T20:54:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>/* */ Vastus</comment>
      <origin>7260639</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="488" sha1="0ccrec5dvfay9xcl2rhc53xr2dhgmoi" xml:space="preserve">Tere! Mõisate piltide lisamine on tänuväärne, aga artiklites kasutamiseks oleks hea enne üleslaadimist need mõõteskaalad servadest maha lõigata. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. oktoober 2026, kell 22:49 (EET)

:Aitäh, et seda ütlesid. Ma uurisin nüüd kuidas seda tehakse ja hakkan varasemate piltide servi eemaldama. [[Kasutaja:Funktsionalism-modernism|Funktsionalism-modernism]] ([[Kasutaja arutelu:Funktsionalism-modernism|arutelu]]) 27. oktoober 2026, kell 22:54 (EET)</text>
      <sha1>0ccrec5dvfay9xcl2rhc53xr2dhgmoi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vabad Demokraadid saadikurühm</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723170</id>
    <redirect title="Vabad Demokraadid" />
    <revision>
      <id>7260644</id>
      <timestamp>2026-10-27T20:58:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <comment>Kruusamägi teisaldas lehekülje [[Vabad Demokraadid saadikurühm]] pealkirja [[Vabad Demokraadid]] alla</comment>
      <origin>7260644</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="28" sha1="q3wjqyj6dc10kpzclpyda7cs4wlv9ff" xml:space="preserve">#suuna [[Vabad Demokraadid]]</text>
      <sha1>q3wjqyj6dc10kpzclpyda7cs4wlv9ff</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>FIM-i Naiste Euroopa meistrivõistlused</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723171</id>
    <revision>
      <id>7260654</id>
      <timestamp>2026-10-27T21:23:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kasparkelk</username>
        <id>204517</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''FIM-i Naiste Euroopa meistrivõistlused''' (inglise keeles '''FIM Women's European Championship''') on [[Mootorrattavõidusõit|motoringraja]] võistlussari, mille korraldajad on EMG Eventi ja Moto X Racing ning sanktsioneerib [[FIM Europe]] ja [[Itaalia Mootorrattaspordi Föderatsioon]] (''Federazione Motociclistica Italiana'').  2023. aastal tegid eestlased Selyn Kazakova ja Maria Saluste FIM-i Naiste Euroopa meistrivõistlustel ''wild-card''&lt;nowiki/&gt;'ina etapi kaasa I...'</comment>
      <origin>7260654</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4120" sha1="503faf5zvfzinml29b4ixty2imhqa2l" xml:space="preserve">'''FIM-i Naiste Euroopa meistrivõistlused''' (inglise keeles '''FIM Women's European Championship''') on [[Mootorrattavõidusõit|motoringraja]] võistlussari, mille korraldajad on EMG Eventi ja Moto X Racing ning sanktsioneerib [[FIM Europe]] ja [[Itaalia Mootorrattaspordi Föderatsioon]] (''Federazione Motociclistica Italiana'').

2023. aastal tegid eestlased Selyn Kazakova ja Maria Saluste FIM-i Naiste Euroopa meistrivõistlustel ''wild-card''&lt;nowiki/&gt;'ina etapi kaasa Itaalias Misano ringrajal. Kvalifikatsioonis oli Kazakova 19. kohal esimeseks sõiduks ja 25. teiseks sõiduks ning Saluste oli 14. ja 26. Esimeses sõidus lõpetas Kazakova 15. kohal ning teises sõidus 14. kohal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-05-05 |pealkiri=Selyn Kazakova tegi debüüdi ringraja naiste EM-sarjas |url=https://jarvateataja.postimees.ee/7766452/selyn-kazakova-tegi-debuudi-ringraja-naiste-em-sarjas |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=Järva Teataja |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Tulemused ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Aasta
!Meister
!Teine koht
!Kolmas koht
!Allikas
|-
!2020
|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Beatriz Neila]]
|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Sabrina Della Manna]]
|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Roberta Ponziani]]
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=FIM Europe Official Results |url=https://results.fim-europe.eu/event/Italy,Vallelunga,2020-10-18/WOMEN%E2%80%99S-EUROPEAN-CUP-2020-1070/merge/Championship-Standings-5779 |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=results.fim-europe.eu}}&lt;/ref&gt;
|-
!2021
|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Beatriz Neila]]
|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Sara Sánchez]]
|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Roberta Ponziani]]
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=FIM Europe Official Results |url=https://results.fim-europe.eu/event/Italy,Mugello,2021-04-18/WOMEN%E2%80%99S-EUROPEAN-CUP-2021-1088/merge/Championship-Standings-6220 |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=results.fim-europe.eu}}&lt;/ref&gt;
|-
!2022
|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Beatriz Neila]]
|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Sara Sánchez]]
|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Roberta Ponziani]]
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=FIM Europe Official Results |url=https://results.fim-europe.eu/event/Italy,Misano,2022-04-03/WOMEN%E2%80%99S-EUROPEAN-CUP-2022-1247/merge/Championship-Standings-7595 |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=results.fim-europe.eu}}&lt;/ref&gt;
|-
!2023
|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Beatriz Neila]]
|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Natalia Rivera]]
|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Roberta Ponziani]]
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=FIM Europe Official Results |url=https://results.fim-europe.eu/event/Italy,Imola,2023-10-08/Women%E2%80%99s-European-SSP-300-EC-1597/merge/Championship-Standings-9092 |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=results.fim-europe.eu}}&lt;/ref&gt;
|-
!2024
|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Natalia Rivera]]
|{{Riigi ikoon|POL}} [[Patrycja Sowa]]
|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Josephine Bruno]]
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=FIM Europe Official Results |url=https://results.fim-europe.eu/event/Italy,Imola,2024-09-29/Women%E2%80%99s-European-SSP-300-EC-1756/merge/Championship-Standings-10368 |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=results.fim-europe.eu}}&lt;/ref&gt;
|-
!2025
|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Rosa Jiménez]]
|{{Riigi ikoon|POL}} [[Patrycja Sowa]]
|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Arianna Barale]]
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=FIM Europe Official Results |url=https://results.fim-europe.eu/event/Croatia,Grobnik,2025-08-10/Women%E2%80%99s-European-SSP-300-EC-1891/merge/Championship-Standings-11892 |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=results.fim-europe.eu}}&lt;/ref&gt;
|-
!2026
|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Josephine Bruno]]
|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Elisabetta Monti]]
|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Yvonne Cerpa Cuellar]]
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-10-04 |pealkiri=Women’s European Championship: Josephine Bruno crowned Champion |url=https://www.fim-europe.com/womens-european-championship-josephine-bruno-crowned-champion-after-breathtaking-misano-finale/ |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=Fim Europe |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;
|}

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==

* [https://www.fim-moto.com/en/sports/view/womens-european-championship-8437 FIM-i Naiste Euroopa Meistrivõistlused FIM-i veebilehel]
* [https://www.facebook.com/wecfimeuropeofficial FIM-i Naiste Euroopa Meistrivõistluste Facebooki leht]</text>
      <sha1>503faf5zvfzinml29b4ixty2imhqa2l</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260656</id>
      <parentid>7260654</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T21:24:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kasparkelk</username>
        <id>204517</id>
      </contributor>
      <comment>vaata ka</comment>
      <origin>7260656</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4247" sha1="au27lyrh65a8cigz40o899c8vo5wmo7" xml:space="preserve">'''FIM-i Naiste Euroopa meistrivõistlused''' (inglise keeles '''FIM Women's European Championship''') on [[Mootorrattavõidusõit|motoringraja]] võistlussari, mille korraldajad on EMG Eventi ja Moto X Racing ning sanktsioneerib [[FIM Europe]] ja [[Itaalia Mootorrattaspordi Föderatsioon]] (''Federazione Motociclistica Italiana'').

2023. aastal tegid eestlased Selyn Kazakova ja Maria Saluste FIM-i Naiste Euroopa meistrivõistlustel ''wild-card''&lt;nowiki/&gt;'ina etapi kaasa Itaalias Misano ringrajal. Kvalifikatsioonis oli Kazakova 19. kohal esimeseks sõiduks ja 25. teiseks sõiduks ning Saluste oli 14. ja 26. Esimeses sõidus lõpetas Kazakova 15. kohal ning teises sõidus 14. kohal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-05-05 |pealkiri=Selyn Kazakova tegi debüüdi ringraja naiste EM-sarjas |url=https://jarvateataja.postimees.ee/7766452/selyn-kazakova-tegi-debuudi-ringraja-naiste-em-sarjas |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=Järva Teataja |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Tulemused ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Aasta
!Meister
!Teine koht
!Kolmas koht
!Allikas
|-
!2020
|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Beatriz Neila]]
|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Sabrina Della Manna]]
|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Roberta Ponziani]]
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=FIM Europe Official Results |url=https://results.fim-europe.eu/event/Italy,Vallelunga,2020-10-18/WOMEN%E2%80%99S-EUROPEAN-CUP-2020-1070/merge/Championship-Standings-5779 |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=results.fim-europe.eu}}&lt;/ref&gt;
|-
!2021
|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Beatriz Neila]]
|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Sara Sánchez]]
|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Roberta Ponziani]]
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=FIM Europe Official Results |url=https://results.fim-europe.eu/event/Italy,Mugello,2021-04-18/WOMEN%E2%80%99S-EUROPEAN-CUP-2021-1088/merge/Championship-Standings-6220 |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=results.fim-europe.eu}}&lt;/ref&gt;
|-
!2022
|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Beatriz Neila]]
|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Sara Sánchez]]
|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Roberta Ponziani]]
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=FIM Europe Official Results |url=https://results.fim-europe.eu/event/Italy,Misano,2022-04-03/WOMEN%E2%80%99S-EUROPEAN-CUP-2022-1247/merge/Championship-Standings-7595 |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=results.fim-europe.eu}}&lt;/ref&gt;
|-
!2023
|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Beatriz Neila]]
|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Natalia Rivera]]
|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Roberta Ponziani]]
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=FIM Europe Official Results |url=https://results.fim-europe.eu/event/Italy,Imola,2023-10-08/Women%E2%80%99s-European-SSP-300-EC-1597/merge/Championship-Standings-9092 |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=results.fim-europe.eu}}&lt;/ref&gt;
|-
!2024
|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Natalia Rivera]]
|{{Riigi ikoon|POL}} [[Patrycja Sowa]]
|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Josephine Bruno]]
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=FIM Europe Official Results |url=https://results.fim-europe.eu/event/Italy,Imola,2024-09-29/Women%E2%80%99s-European-SSP-300-EC-1756/merge/Championship-Standings-10368 |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=results.fim-europe.eu}}&lt;/ref&gt;
|-
!2025
|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Rosa Jiménez]]
|{{Riigi ikoon|POL}} [[Patrycja Sowa]]
|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Arianna Barale]]
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=FIM Europe Official Results |url=https://results.fim-europe.eu/event/Croatia,Grobnik,2025-08-10/Women%E2%80%99s-European-SSP-300-EC-1891/merge/Championship-Standings-11892 |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=results.fim-europe.eu}}&lt;/ref&gt;
|-
!2026
|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Josephine Bruno]]
|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Elisabetta Monti]]
|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Yvonne Cerpa Cuellar]]
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-10-04 |pealkiri=Women’s European Championship: Josephine Bruno crowned Champion |url=https://www.fim-europe.com/womens-european-championship-josephine-bruno-crowned-champion-after-breathtaking-misano-finale/ |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=Fim Europe |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;
|}

== Vaata ka ==

* [[FIM-i naiste motoringraja maailmameistrivõistlused|FIM-i Naiste motoringraja maailmameistrivõistlused]]

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==

* [https://www.fim-moto.com/en/sports/view/womens-european-championship-8437 FIM-i Naiste Euroopa Meistrivõistlused FIM-i veebilehel]
* [https://www.facebook.com/wecfimeuropeofficial FIM-i Naiste Euroopa Meistrivõistluste Facebooki leht]</text>
      <sha1>au27lyrh65a8cigz40o899c8vo5wmo7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260685</id>
      <parentid>7260656</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T22:03:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Mootorrattasport]]</comment>
      <origin>7260685</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4280" sha1="5g2y915mqw69ytuyspljlmdy6btno5i" xml:space="preserve">'''FIM-i Naiste Euroopa meistrivõistlused''' (inglise keeles '''FIM Women's European Championship''') on [[Mootorrattavõidusõit|motoringraja]] võistlussari, mille korraldajad on EMG Eventi ja Moto X Racing ning sanktsioneerib [[FIM Europe]] ja [[Itaalia Mootorrattaspordi Föderatsioon]] (''Federazione Motociclistica Italiana'').

2023. aastal tegid eestlased Selyn Kazakova ja Maria Saluste FIM-i Naiste Euroopa meistrivõistlustel ''wild-card''&lt;nowiki/&gt;'ina etapi kaasa Itaalias Misano ringrajal. Kvalifikatsioonis oli Kazakova 19. kohal esimeseks sõiduks ja 25. teiseks sõiduks ning Saluste oli 14. ja 26. Esimeses sõidus lõpetas Kazakova 15. kohal ning teises sõidus 14. kohal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-05-05 |pealkiri=Selyn Kazakova tegi debüüdi ringraja naiste EM-sarjas |url=https://jarvateataja.postimees.ee/7766452/selyn-kazakova-tegi-debuudi-ringraja-naiste-em-sarjas |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=Järva Teataja |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Tulemused ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Aasta
!Meister
!Teine koht
!Kolmas koht
!Allikas
|-
!2020
|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Beatriz Neila]]
|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Sabrina Della Manna]]
|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Roberta Ponziani]]
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=FIM Europe Official Results |url=https://results.fim-europe.eu/event/Italy,Vallelunga,2020-10-18/WOMEN%E2%80%99S-EUROPEAN-CUP-2020-1070/merge/Championship-Standings-5779 |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=results.fim-europe.eu}}&lt;/ref&gt;
|-
!2021
|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Beatriz Neila]]
|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Sara Sánchez]]
|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Roberta Ponziani]]
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=FIM Europe Official Results |url=https://results.fim-europe.eu/event/Italy,Mugello,2021-04-18/WOMEN%E2%80%99S-EUROPEAN-CUP-2021-1088/merge/Championship-Standings-6220 |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=results.fim-europe.eu}}&lt;/ref&gt;
|-
!2022
|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Beatriz Neila]]
|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Sara Sánchez]]
|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Roberta Ponziani]]
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=FIM Europe Official Results |url=https://results.fim-europe.eu/event/Italy,Misano,2022-04-03/WOMEN%E2%80%99S-EUROPEAN-CUP-2022-1247/merge/Championship-Standings-7595 |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=results.fim-europe.eu}}&lt;/ref&gt;
|-
!2023
|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Beatriz Neila]]
|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Natalia Rivera]]
|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Roberta Ponziani]]
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=FIM Europe Official Results |url=https://results.fim-europe.eu/event/Italy,Imola,2023-10-08/Women%E2%80%99s-European-SSP-300-EC-1597/merge/Championship-Standings-9092 |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=results.fim-europe.eu}}&lt;/ref&gt;
|-
!2024
|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Natalia Rivera]]
|{{Riigi ikoon|POL}} [[Patrycja Sowa]]
|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Josephine Bruno]]
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=FIM Europe Official Results |url=https://results.fim-europe.eu/event/Italy,Imola,2024-09-29/Women%E2%80%99s-European-SSP-300-EC-1756/merge/Championship-Standings-10368 |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=results.fim-europe.eu}}&lt;/ref&gt;
|-
!2025
|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Rosa Jiménez]]
|{{Riigi ikoon|POL}} [[Patrycja Sowa]]
|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Arianna Barale]]
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=FIM Europe Official Results |url=https://results.fim-europe.eu/event/Croatia,Grobnik,2025-08-10/Women%E2%80%99s-European-SSP-300-EC-1891/merge/Championship-Standings-11892 |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=results.fim-europe.eu}}&lt;/ref&gt;
|-
!2026
|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Josephine Bruno]]
|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Elisabetta Monti]]
|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Yvonne Cerpa Cuellar]]
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-10-04 |pealkiri=Women’s European Championship: Josephine Bruno crowned Champion |url=https://www.fim-europe.com/womens-european-championship-josephine-bruno-crowned-champion-after-breathtaking-misano-finale/ |vaadatud=2026-10-27 |väljaanne=Fim Europe |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;
|}

== Vaata ka ==

* [[FIM-i naiste motoringraja maailmameistrivõistlused|FIM-i Naiste motoringraja maailmameistrivõistlused]]

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==

* [https://www.fim-moto.com/en/sports/view/womens-european-championship-8437 FIM-i Naiste Euroopa Meistrivõistlused FIM-i veebilehel]
* [https://www.facebook.com/wecfimeuropeofficial FIM-i Naiste Euroopa Meistrivõistluste Facebooki leht]

[[Kategooria:Mootorrattasport]]</text>
      <sha1>5g2y915mqw69ytuyspljlmdy6btno5i</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Daphniidae</title>
    <ns>1</ns>
    <id>723172</id>
    <revision>
      <id>7260660</id>
      <timestamp>2026-10-27T21:38:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{ping|Janeklass}} ma ei näe WoRMSis viidet ''Megafenestra'' perekonnale. ~~~~'</comment>
      <origin>7260660</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="182" sha1="19t4oqs0s8kzban2t9lglt5olt8b8xa" xml:space="preserve">{{ping|Janeklass}} ma ei näe WoRMSis viidet ''Megafenestra'' perekonnale. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. oktoober 2026, kell 23:38 (EET)</text>
      <sha1>19t4oqs0s8kzban2t9lglt5olt8b8xa</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260661</id>
      <parentid>7260660</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T21:39:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7260661</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="330" sha1="9jisz1vsvezlglcqlq3qah40h6lxghv" xml:space="preserve">{{ping|Janeklass}} ma ei näe WoRMSis viidet ''Megafenestra'' perekonnale. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. oktoober 2026, kell 23:38 (EET)
:Ja eElurikkus annab lausa 8 perekonda. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. oktoober 2026, kell 23:39 (EET)</text>
      <sha1>9jisz1vsvezlglcqlq3qah40h6lxghv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260778</id>
      <parentid>7260661</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T06:23:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Janeklass</username>
        <id>39928</id>
      </contributor>
      <comment>Vastus</comment>
      <origin>7260778</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="820" sha1="fd2nowrx6va3byxolhf1hcwzh1wbgcb" xml:space="preserve">{{ping|Janeklass}} ma ei näe WoRMSis viidet ''Megafenestra'' perekonnale. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. oktoober 2026, kell 23:38 (EET)
:Ja eElurikkus annab lausa 8 perekonda. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. oktoober 2026, kell 23:39 (EET)
::Siin on sama lugu mis [[Arutelu:Sididae|Sididae]] juures: WoRMS-i lehel on vaikimisi mereliikide filter peal ja see tuleks &quot;Display&quot; valikust maha võtta. Siis on ''Megafenestra'' olemas ja Daphniidae all on viis perekonda, nagu artiklis. eElurikkuse kaheksa seas on ''Daphniopsis'' (''Daphnia'' sünonüüm) ning ''Moina'' ja ''Moinodaphnia'', mis kuuluvad sugukonda Moinidae. [[Kasutaja:Janeklass|Janeklass]] ([[Kasutaja arutelu:Janeklass|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 08:23 (EET)</text>
      <sha1>fd2nowrx6va3byxolhf1hcwzh1wbgcb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Uregapedia</title>
    <ns>2</ns>
    <id>723173</id>
    <redirect title="Kasutaja:Wyatt Ureba" />
    <revision>
      <id>7260663</id>
      <timestamp>2026-10-27T21:39:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ontzak</username>
        <id>22602</id>
      </contributor>
      <comment>Ontzak teisaldas lehekülje [[Kasutaja:Uregapedia]] pealkirja [[Kasutaja:Wyatt Ureba]] alla: Teisaldatud automaatselt, kui &quot;[[Special:CentralAuth/Uregapedia|Uregapedia]]&quot; nimetati ümber kasutajaks &quot;[[Special:CentralAuth/Wyatt Ureba|Wyatt Ureba]]&quot;</comment>
      <origin>7260663</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="31" sha1="ak302z2q9yqq7bulz9eagtghi6s39xk" xml:space="preserve">#suuna [[Kasutaja:Wyatt Ureba]]</text>
      <sha1>ak302z2q9yqq7bulz9eagtghi6s39xk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Uus Demokraatia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723174</id>
    <revision>
      <id>7260664</id>
      <timestamp>2026-10-27T21:44:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andreas003</username>
        <id>7485</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{See artikkel|räägib Kreeka erakonnast. Teiste tähenduste kohta vaata [[Uus Demokraatia (täpsustus)]].}} {{Infokast partei | nimi = Uus Demokraatia | nimi_keeles = Νέα Δημοκρατία | logo = New Democracy Logo 2018.svg | staatus = Erakonna logo | värvus = blue | juht = [[Kyriákos Mitsotákis]] | peasekretär = [[Konstantinos Kyranakis]] | asutamine = 4. oktoober 1974 | kodulehekülg = [https://nd.gr/ nd.gr] | ideoloogia = [[konservatism]]&lt;br&gt;majanduslik l...'</comment>
      <origin>7260664</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6489" sha1="msq9p3dgnyzl248e1oechdquzvgdb2k" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib Kreeka erakonnast. Teiste tähenduste kohta vaata [[Uus Demokraatia (täpsustus)]].}}
{{Infokast partei
| nimi = Uus Demokraatia
| nimi_keeles = Νέα Δημοκρατία
| logo = New Democracy Logo 2018.svg
| staatus = Erakonna logo
| värvus = blue
| juht = [[Kyriákos Mitsotákis]]
| peasekretär = [[Konstantinos Kyranakis]]
| asutamine = 4. oktoober 1974
| kodulehekülg = [https://nd.gr/ nd.gr]
| ideoloogia = [[konservatism]]&lt;br&gt;[[majanduslik liberalism]]&lt;br&gt;[[Euroopa-meelsus]]
| euroopa_tasandi_erakond = [[Euroopa Rahvapartei]]
| europarlament = [[Euroopa Rahvapartei fraktsioon]]
| kohti1_kus = [[Kreeka parlament|parlamendis]]
| kohti1 = 156/300
| noorteorganisatsioon = [[Uue Demokraatia Noorteorganisatsioon]]
}}

'''Uus Demokraatia''' ehk '''Nea Demokratia''' ([[kreeka keel]]es Νέα Δημοκρατία '&lt;nowiki/&gt;''Nea Dimokratia''&lt;nowiki/&gt;') on paremtsentristlik [[Kreeka]] [[erakond]].

Partei asutas 1974. aastal [[Konstantínos Karamanlís]] ja tema juhtimise ajal mängis erakond olulist rolli Kreeka üleminekul monarhialt ja diktatuurilt parlamentaarsele vabariigile. 

Partei on üldiselt [[konservatiivne]], kuid [[Majanduslik liberalism|majanduslikult liberaalne]], soovides vähendada makse ja edendada eraomandit. Erakond on läbi oma ajaloo olnud ka [[Euroopameelsus|Euroopa-meelne]].

== Ajalugu ==
Uus Demokraatia peab end 20. sajandi alguses asutatud [[Rahvapartei (Kreeka)|Rahvapartei]] sisuliseks järglaseks.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=New Democracy |url=https://www.britannica.com/topic/New-Democracy |vaadatud=2026-10-26 |väljaanne=[[Britannica]]}}&lt;/ref&gt;

Pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] taastas [[Kreeka kuningriik]] oma iseseisvuse, kuid poliitiliselt oli riik ebastabiilne. Erakonna vahetuks eelkäijaks oli 1955. aastal asutatud [[Rahvuslik Radikaalide Liit]], mis asutati, kui [[Konstantínos Karamanlís]] sai peaministriks. Partei tegevus lõpetati 1967. aastal, mil [[Kreeka kuningas|Kreeka monarh]] alistus sõjaväelisele riigipöördele. Sellele järgnes seitse aastat kestnud [[kolonelide diktatuur]]. Karamanlís saadeti eksiili.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Dziak |eesnimi=Mark |kuupäev=2020 |pealkiri=New Democracy (Greece) |url=https://www.ebsco.com/research-starters/political-science/new-democracy-greece |vaadatud=2026-03-10 |väljaanne=[[EBSCO Industries]]}}&lt;/ref&gt; 1973. aastal muutis diktatuur Kreeka [[Vabariik|vabariigiks]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

1974. aastal, Kreeka [[Kreeka üleminekuperiood|demokraatiseerumise]] ajal, kutsuti Karamanlís eksiilist tagasi Kreekasse ja temast sai [[Kreeka peaminister|peaminister]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Rakendades oma eelkäitest erakondade programme eeskujuna, rajas ta samal aastal uue erakonna, mille nimeks sai Uus Demokraatia.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

==== Karamanlíse aeg ====
Kreeka poliitika tavadele omaselt koondus ka varajane Uus Demokraatia väga tugevalt oma juhi ümber ja erakond oli tugevalt Karamanlíse nägu.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Kuna Karamanlís oli demokraatia taastajana pikka aega Kreekas kuulus ja populaarne juhtkuju, andis tema kuvand erakonnale märkimisväärse toetuse ja mõjuvõimu.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Erinedes traditsiooniliselt parempoolsetele omasest püüdlusest toetada [[monarhism]]i Kreekas, otsustas erakond [[1974. aasta Kreeka vabariigi referendum|1974. aasta referendumil]] mitte toetada monarhia taastamist. Erakond soosis tihedamat läbikäimist [[Euroopa Majandusühendus]]ega, tööstuse erastamist ja maksude aladamist.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; [[1974. aasta Kreeka parlamendivalimised|Esimestel valimistel]] pärast riigipööret 1974. aasta novembris võitis ligi kolmveerand parlamendikohtadest. 1975. aastal kasutas Uus Demokraatia oma enamust parlamendis, et võtta vastu muudetud [[Kreeka põhiseadus|põhiseadus]], mis tugevdas presidendi volitusi. Partei jäi pärast [[1977. aasta Kreeka parlamendivalimised|1977. aasta valimisi]] võimule, kuid katse luua erakonnale sidusam ideoloogiline alus (&quot;radikaalne liberalism&quot;) ei kandnud vilja.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

1970. aastate lõpust pakkus erakonnale aina tõsisemat konkurentsi [[Ülekreekaline Sotsialistlik Liikumine]]. Karamanlís jäi partei näoks paljudeks aastateks. kuni temast sai 1980. aastal [[Kreeka president]]. Ta jäi ka siis erakonnaga seotuks, kuid andis partei juhtimise üle [[Geórgios Rállis]]ele.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 1980. aastatel kaotas erakond suure osa toetusest, sest erakonna hägune konservatismi ja [[liberalism]]i segu oli valija jaoks segane. Nad sattusid opositsiooni [[1981. aasta Kreeka parlamendivalimised|1981. aasta valimiste]] järel.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1989. aastal võitis Uus Demokraatia parlamendis suhtelise enamuse ja moodustas üllatuslikult valitsuse [[Synaspismós|kommunistidega]]. [[1990. aasta Kreeka parlamendivalimised|1990. aasta valimistel]] võitis erakond enamuse ja partei juht [[Konstantínos Mitsotákis]] sai peaministriks. Pärast valimiskaotusi järgnevatel valimistel valis Uus Demokraatia uueks juhiks [[Kóstas Karamanlís]]e (partei asutaja Konstantinos Karamanlise vennapoja). Erakond kaotas napilt ka [[2000. aasta Kreeka parlamendivalimised|2000. aasta valimised]], kuid [[2004. aasta Kreeka parlamendivalimised|2004. aasta valimistel]] saavutas Uus Demokraatia parlamendis kindla enamuse.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

==== Erakond majanduskriisi järel ====
Parteil oli Kreeka parlamendis enamus kuni 2009. aasta valimiskaotuseni. [[Kreeka võlakriis|Majanduskriis]] ja metsatulekahjud viisid erakonna halvima valimistulemuseni, misjärel astus Karamanlis erakonnajuhi kohalt tagasi. Aastatel 2011–2014 oli erakond taas võimul, seekord ühtsuskoalitsioonis koos teiste erakondadega.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Kokkuhoiumeetmete tõttu oli erakond ebapopulaarne, saades 2012. aasta mais [[2012. aasta Kreeka parlamendivalimised|valimistel]] 19% häältest.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

2016. aasta jaanuaris sai erakonna juhiks Mitsotákise poeg [[Kyriákos Mitsotákis]]. Pärast jätkuvat majanduslikku ja rahvusvahelist ebastabiilsust võitis erakond 2019. aasta juulis [[2019. aasta Kreeka parlamendivalimised|ennetähtaegsed valimised]]. Mitsotákise juhtimise ajal Kreeka majandus taastus märkimisväärselt ja erakond tegi hea tulemuse nii kohalikel valimistel kui ka 2023. aasta mõlemal valimistel ([[2023. aasta Kreeka parlamendivalimised (juuni)|juuni valimistel]] sai erakond taas absoluutse enamuse).&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Kreeka poliitika]]</text>
      <sha1>msq9p3dgnyzl248e1oechdquzvgdb2k</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260679</id>
      <parentid>7260664</parentid>
      <timestamp>2026-10-27T21:56:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260679</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6502" sha1="gcmpr9vh02dpfzbqcw7htgvq87lpbbi" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib Kreeka erakonnast. Teiste tähenduste kohta vaata [[Uus Demokraatia (täpsustus)]].}}
{{Infokast partei
| nimi = Uus Demokraatia
| nimi_keeles = Νέα Δημοκρατία
| logo = New Democracy Logo 2018.svg
| staatus = Erakonna logo
| värvus = blue
| juht = [[Kyriákos Mitsotákis]]
| peasekretär = [[Konstantinos Kyranakis]]
| asutamine = 4. oktoober 1974
| kodulehekülg = [https://nd.gr/ nd.gr]
| ideoloogia = [[konservatism]]&lt;br&gt;[[majanduslik liberalism]]&lt;br&gt;[[Euroopa-meelsus]]
| euroopa_tasandi_erakond = [[Euroopa Rahvapartei]]
| europarlament = [[Euroopa Rahvapartei fraktsioon]]
| kohti1_kus = [[Kreeka parlament|parlamendis]]
| kohti1 = 156/300
| noorteorganisatsioon = [[Uue Demokraatia Noorteorganisatsioon]]
}}

'''Uus Demokraatia''' ehk '''Nea Demokratia''' ([[kreeka keel]]es Νέα Δημοκρατία '&lt;nowiki/&gt;''Nea Dimokratia''&lt;nowiki/&gt;') on paremtsentristlik [[Kreeka]] [[erakond]].

Partei asutas 1974. aastal [[Konstantínos Karamanlís]] ja tema juhtimise ajal mängis erakond olulist rolli Kreeka üleminekul monarhialt ja diktatuurilt parlamentaarsele vabariigile. 

Partei on üldiselt [[konservatiivne]], kuid [[Majanduslik liberalism|majanduslikult liberaalne]], soovides vähendada makse ja edendada eraomandit. Erakond on läbi oma ajaloo olnud ka [[Euroopameelsus|Euroopa-meelne]].

== Ajalugu ==
Uus Demokraatia peab end 20. sajandi alguses asutatud [[Rahvapartei (Kreeka)|Rahvapartei]] sisuliseks järglaseks.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=New Democracy |url=https://www.britannica.com/topic/New-Democracy |vaadatud=2026-10-26 |väljaanne=[[Britannica]]}}&lt;/ref&gt;

Pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] taastas [[Kreeka kuningriik]] oma iseseisvuse, kuid poliitiliselt oli riik ebastabiilne. Erakonna vahetuks eelkäijaks oli 1955. aastal asutatud [[Rahvuslik Radikaalide Liit]], mis asutati, kui [[Konstantínos Karamanlís]] sai peaministriks. Partei tegevus lõpetati 1967. aastal, mil [[Kreeka kuningas|Kreeka monarh]] alistus sõjaväelisele riigipöördele. Sellele järgnes seitse aastat kestnud [[kolonelide diktatuur]]. Karamanlís saadeti eksiili.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Dziak |eesnimi=Mark |kuupäev=2020 |pealkiri=New Democracy (Greece) |url=https://www.ebsco.com/research-starters/political-science/new-democracy-greece |vaadatud=2026-03-10 |väljaanne=[[EBSCO Industries]]}}&lt;/ref&gt; 1973. aastal muutis diktatuur Kreeka [[Vabariik|vabariigiks]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

1974. aastal, Kreeka [[Kreeka üleminekuperiood|demokraatiseerumise]] ajal, kutsuti Karamanlís eksiilist tagasi Kreekasse ja temast sai [[Kreeka peaminister|peaminister]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Rakendades oma eelkäitest erakondade programme eeskujuna, rajas ta samal aastal uue erakonna, mille nimeks sai Uus Demokraatia.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

==== Karamanlíse aeg ====
Kreeka poliitika tavadele omaselt koondus ka varajane Uus Demokraatia väga tugevalt oma juhi ümber ja erakond oli tugevalt Karamanlíse nägu.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Kuna Karamanlís oli demokraatia taastajana pikka aega Kreekas kuulus ja populaarne juhtkuju, andis tema kuvand erakonnale märkimisväärse toetuse ja mõjuvõimu.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Erinedes traditsiooniliselt parempoolsetele omasest püüdlusest toetada [[monarhism]]i Kreekas, otsustas erakond [[1974. aasta Kreeka vabariigi referendum|1974. aasta referendumil]] mitte toetada monarhia taastamist. Erakond soosis tihedamat läbikäimist [[Euroopa Majandusühendus]]ega, tööstuse erastamist ja maksude alandamist.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; [[1974. aasta Kreeka parlamendivalimised|Esimestel valimistel]] pärast riigipööret 1974. aasta novembris võitis erakond ligi kolmveerand parlamendikohtadest. 1975. aastal kasutas Uus Demokraatia oma enamust parlamendis, et võtta vastu muudetud [[Kreeka põhiseadus|põhiseadus]], mis tugevdas presidendi volitusi. Partei jäi pärast [[1977. aasta Kreeka parlamendivalimised|1977. aasta valimisi]] võimule, kuid katse luua erakonnale sidusam ideoloogiline alus (&quot;radikaalne liberalism&quot;) ei kandnud vilja.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

1970. aastate lõpust pakkus erakonnale aina tõsisemat konkurentsi [[Ülekreekaline Sotsialistlik Liikumine]]. Karamanlís jäi partei näoks paljudeks aastateks, kuni temast sai 1980. aastal [[Kreeka president]]. Ta jäi ka siis erakonnaga seotuks, kuid andis partei juhtimise üle [[Geórgios Rállis]]ele.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 1980. aastatel kaotas erakond suure osa toetusest, sest erakonna hägune konservatismi ja [[liberalism]]i segu oli valija jaoks segane. Nad sattusid opositsiooni [[1981. aasta Kreeka parlamendivalimised|1981. aasta valimiste]] järel.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1989. aastal võitis Uus Demokraatia parlamendis suhtelise enamuse ja moodustas üllatuslikult valitsuse [[Synaspismós|kommunistidega]]. [[1990. aasta Kreeka parlamendivalimised|1990. aasta valimistel]] võitis erakond enamuse ja partei juht [[Konstantínos Mitsotákis]] sai peaministriks. Pärast valimiskaotusi järgnevatel valimistel valis Uus Demokraatia uueks juhiks [[Kóstas Karamanlís]]e (partei asutaja Konstantinos Karamanlise vennapoja). Erakond kaotas napilt ka [[2000. aasta Kreeka parlamendivalimised|2000. aasta valimised]], kuid [[2004. aasta Kreeka parlamendivalimised|2004. aasta valimistel]] saavutas Uus Demokraatia parlamendis kindla enamuse.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

==== Erakond majanduskriisi järel ====
Parteil oli Kreeka parlamendis enamus kuni 2009. aasta valimiskaotuseni. [[Kreeka võlakriis|Majanduskriis]] ja metsatulekahjud viisid erakonna halvima valimistulemuseni, misjärel astus Karamanlis erakonnajuhi kohalt tagasi. Aastatel 2011–2014 oli erakond taas võimul, seekord ühtsuskoalitsioonis koos teiste erakondadega.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Kokkuhoiumeetmete tõttu oli erakond ebapopulaarne, saades 2012. aasta mais [[2012. aasta Kreeka parlamendivalimised|valimistel]] 19% häältest.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

2016. aasta jaanuaris sai erakonna juhiks Mitsotákise poeg [[Kyriákos Mitsotákis]]. Pärast jätkuvat majanduslikku ja rahvusvahelist ebastabiilsust võitis erakond 2019. aasta juulis [[2019. aasta Kreeka parlamendivalimised|ennetähtaegsed valimised]]. Mitsotákise juhtimise ajal taastus [[Kreeka majandus]] märkimisväärselt ja erakond tegi hea tulemuse nii kohalikel valimistel kui ka 2023. aasta mõlemal valimistel ([[2023. aasta Kreeka parlamendivalimised (juuni)|juuni valimistel]] sai erakond taas absoluutse enamuse).&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Kreeka poliitika]]</text>
      <sha1>gcmpr9vh02dpfzbqcw7htgvq87lpbbi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Helene Taar</title>
    <ns>1</ns>
    <id>723175</id>
    <revision>
      <id>7260770</id>
      <timestamp>2026-10-28T06:12:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '''ilukirjanduslikke artikleid'' – kas on tahetud öelda, et kirjutas artikleid ilukirjanduse kohta (retsensioone, ülevaateid vms)? Või hoopis ilukirjandusloomingut (jutte jms)? ~~~~'</comment>
      <origin>7260770</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="284" sha1="k1u2devh1lvm1aa194td205b7mx9oug" xml:space="preserve">''ilukirjanduslikke artikleid'' – kas on tahetud öelda, et kirjutas artikleid ilukirjanduse kohta (retsensioone, ülevaateid vms)? Või hoopis ilukirjandusloomingut (jutte jms)? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 08:12 (EET)</text>
      <sha1>k1u2devh1lvm1aa194td205b7mx9oug</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Heie Treier</title>
    <ns>1</ns>
    <id>723176</id>
    <revision>
      <id>7260780</id>
      <timestamp>2026-10-28T06:25:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '''oli seotud Eesti Kunstnike Liidu tööga'' – mida tähendab siin &quot;oli seotud&quot;? Kui selle sisu ei saa väljendada konkreetsemalt, siis on see pelgalt tühisõnaline väljend, mille koht pole entsüklopeedias. ~~~~'</comment>
      <origin>7260780</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="315" sha1="nbz8d8uvo59j2m8mhsnb9exy6dxy1ez" xml:space="preserve">''oli seotud Eesti Kunstnike Liidu tööga'' – mida tähendab siin &quot;oli seotud&quot;? Kui selle sisu ei saa väljendada konkreetsemalt, siis on see pelgalt tühisõnaline väljend, mille koht pole entsüklopeedias. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 08:25 (EET)</text>
      <sha1>nbz8d8uvo59j2m8mhsnb9exy6dxy1ez</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260790</id>
      <parentid>7260780</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T06:42:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hirvelaid</username>
        <id>32011</id>
      </contributor>
      <origin>7260790</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="451" sha1="fpk7riyxzcnelyimppwj0lefhiaginy" xml:space="preserve">''oli seotud Eesti Kunstnike Liidu tööga'' – mida tähendab siin &quot;oli seotud&quot;? Kui selle sisu ei saa väljendada konkreetsemalt, siis on see pelgalt tühisõnaline väljend, mille koht pole entsüklopeedias. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 08:25 (EET)
:Sõnastust muudetud. – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 08:42 (EET)</text>
      <sha1>fpk7riyxzcnelyimppwj0lefhiaginy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>74. ekspeditsioon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723177</id>
    <revision>
      <id>7260810</id>
      <timestamp>2026-10-28T07:31:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Infokast kosmoselend | nimi                 = 74. ekspeditsioon  &lt;!--kosmoseaparaadi/-missiooni pilt--&gt; | pilt                 = A SpaceX Dragon cargo spacecraft approaches the International Space Station (iss074e0586357).jpg | pildiallkiri         = [[Dragon 2]] jaamale lähenemas | alt_tekst            = &lt;!--tekst, mida näidatakse pildi asemel--&gt; | pildi_suurus         = &lt;!--koos ühikuga px/em; vaikimisi 220px--&gt;  &lt;!--Põhiandmed--&gt; | missiooni_tüüp        = ISS-i e...'</comment>
      <origin>7260810</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5545" sha1="rxcqpt6vlucrbqhb7egoxl03vf383xc" xml:space="preserve">{{Infokast kosmoselend
| nimi                 = 74. ekspeditsioon

&lt;!--kosmoseaparaadi/-missiooni pilt--&gt;
| pilt                 = A SpaceX Dragon cargo spacecraft approaches the International Space Station (iss074e0586357).jpg
| pildiallkiri         = [[Dragon 2]] jaamale lähenemas
| alt_tekst            = &lt;!--tekst, mida näidatakse pildi asemel--&gt;
| pildi_suurus         = &lt;!--koos ühikuga px/em; vaikimisi 220px--&gt;

&lt;!--Põhiandmed--&gt;
| missiooni_tüüp        = ISS-i ekspeditsioon
| operaator             = [[NASA]] / [[Roskosmos]]
| koduleht              = &lt;!--aparaadi/missiooni ametlik koduleht--&gt;
| missiooni_kestus      = 229 päeva, 5 tundi ja 21 minutit

&lt;!--Ekspeditsiooni andmed--&gt;
|kosmosejaam            = [[Rahvusvaheline kosmosejaam]]
|algusaeg           = 9. detsember 2025
|lõppaeg            = 26. juuli 2026
|saabumislaev           = [[SpaceX Crew-11]]&lt;br/&gt;[[Sojuz MS-28]]&lt;br/&gt;[[SpaceX Crew-12]]&lt;br/&gt;[[Sojuz MS-29]]
|lahkumislaev           = SpaceX Crew-11&lt;br/&gt;Sojuz MS-28

&lt;!--Meeskonna andmed--&gt;
| meeskonna_suurus             = 3–10
| meeskonnaliikmed             = {{Unbulleted list
  | '''73./74. ekspeditsioon''':
  | [[Zena Cardman]]
  | [[Michael Fincke]]
  | [[Kimiya Yui]]
  | [[Oleg Platonov]]
  | [[Sergey Kud-Svertškov]]
  | [[Sergei Mikajev]]
  | [[Christopher Williams]]
  | '''74./75. ekspeditsioon''':
  | [[Jessica Meir]]
  | [[Jack Hathaway]]
  | [[Sophie Adenot]]
  | [[Andrei Fedjajev]]
  | [[Pjotr Dubrov]]
  | [[Anna Kikina]]
  | [[Anil Menon]]
  }}
| kosmosejalutuskäike          = 3
| kosmosejalutuskäikude_kestus = 20 tundi 27 minutit
| meeskonna_foto               = &lt;!--ilma eesliiteta &quot;Pilt:&quot;/&quot;Fail:&quot;--&gt;
| meeskonna_foto_alt_tekst     = &lt;!--pildi asendustekst--&gt;
| meeskonna_foto_tiiter        = &lt;!--pildiallkiri--&gt;
| meeskonna_foto_suurus        = &lt;!--vaikimisi 220px--&gt;

&lt;!--Kasuta järgnevaid välju vaid siis, kui kosmoseaparaat/-missioon on programmi või missioonide seeria osa.--&gt;
| programm              = [[Rahvusvaheline kosmosejaam|Rahvusvahelise Kosmosejaama]] [[Rahvusvahelise kosmosejaama ekspeditsioonide loend|ekspeditsioonid]]
| eelnev_missioon       = [[73. ekspeditsioon]]
| järgnev_missioon      = [[75. ekspeditsioon]]

&lt;!--Missiooni embleem--&gt;
| embleem               = ISS Expedition 74 Patch.png
| embleemi_tiiter       = &lt;!--embleemi pildiallkiri--&gt;
| embleemi_alt_tekst    = &lt;!--pildi asendustekst--&gt;
| embleemi_suurus       = &lt;!--koos ühikuga px/em; vaikimisi 180px--&gt;
}}

'''74. ekspeditsioon''' oli [[Rahvusvaheline kosmosejaam|Rahvusvahelise Kosmosejaama]] (ISS) 73. alaline meeskond.

Ekspeditsioon algas 9. detsembril 2025, mil startis [[Sojuz MS-27]] ja [[NASA]] astronaut [[Michael Fincke]] võttis üle ISS-i juhtimise. See lõppes 26. juulil 2026.&lt;ref name=&quot;Expedition&quot; /&gt; 

Ekspeditsiooni ajal jätkati ISS-is tehtavaid ulatuslikke teadusuuringuid mitmetes valdkondades, sealhulgas [[bioloogia]]s, [[füsioloogia]]s, [[füüsika]]s ja [[materjaliteadus]]es. Samuti tegelesid meeskonnaliikmed kosmosejaama süsteemide hooldamise ja ajakohastamisega.

==Meeskond==
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
! rowspan=2 |Lend
! rowspan=2 |Astronaut
!74a
!74b
!74c
!74d
|-
!9. detsember 2025–14. jaanuar 2026
!14. jaanuar–14. veebruar 2026
!14. veebruar–14. juuli 2026
!14–26. juuli 2026
|-
! rowspan=&quot;3&quot; |[[Sojuz MS-28]]
| [[Sergey Kud-Svertškov]], [[Roskosmos]]&lt;br /&gt;teine kosmoselend
|Lennuinsener
| colspan=&quot;3&quot; |Komandör
|-
| [[Sergei Mikajev]], Roskosmos&lt;br /&gt;esimene kosmoselend
| colspan=&quot;4&quot; |Lennuinsener
|-
| [[Christopher Williams]], [[NASA]]&lt;br /&gt;esimene kosmoselend
| colspan=&quot;4&quot; |Lennuinsener
|-
! rowspan=&quot;4&quot; |[[SpaceX Crew-11]]
| [[Zena Cardman]], NASA&lt;br /&gt;esimene kosmoselend
|Lennuinsener
| colspan=&quot;3&quot; style=&quot;background:grey; color:white;&quot; |Ei viibinud jaamas
|-
| [[Michael Fincke]], [[NASA]]&lt;br /&gt;neljas ja viimane kosmoselend
|Komandör
| colspan=&quot;3&quot; style=&quot;background:grey; color:white;&quot; |Ei viibinud jaamas
|-
| [[Kimiya Yui]], [[JAXA]]&lt;br /&gt;teine kosmoselend
|Lennuinsener
| colspan=&quot;3&quot; style=&quot;background:grey; color:white;&quot; |Ei viibinud jaamas
|-
| [[Oleg Platonov]], Roskosmos&lt;br /&gt;esimene kosmoselend
|Lennuinsener
| colspan=&quot;3&quot; style=&quot;background:grey; color:white;&quot; |Ei viibinud jaamas
|-
! rowspan=&quot;4&quot; |[[SpaceX Crew-12]]
| [[Jessica Meir]], NASA&lt;br /&gt;teine kosmoselend
| colspan=&quot;2&quot; style=&quot;background:grey; color:white;&quot; |Ei viibinud jaamas
| colspan=&quot;2&quot; |Lennuinsener
|-
| [[Jack Hathaway]], NASA&lt;br /&gt;esimene kosmoselend
| colspan=&quot;2&quot; style=&quot;background:grey; color:white;&quot; |Ei viibinud jaamas
| colspan=&quot;2&quot; |Lennuinsener
|-
| [[Sophie Adenot]], [[Euroopa Kosmoseagentuur|ESA]]&lt;br /&gt;esimene kosmoselend
| colspan=&quot;2&quot; style=&quot;background:grey; color:white;&quot; |Ei viibinud jaamas
| colspan=&quot;2&quot; |Lennuinsener
|-
| [[Andrey Fedyaev]], Roskosmos&lt;br /&gt;teine kosmoselend
| colspan=&quot;2&quot; style=&quot;background:grey; color:white;&quot; |Ei viibinud jaamas
| colspan=&quot;2&quot; |Lennuinsener
|-
! rowspan=&quot;3&quot; |[[Sojuz MS-29]]
| [[Pyotr Dubrov]], Roskosmos&lt;br /&gt;teine kosmoselend
| colspan=&quot;3&quot; style=&quot;background:grey; color:white;&quot; |Ei viibinud jaamas
|Lennuinsener
|-
| [[Anna Kikina]], Roskosmos&lt;br /&gt;teine kosmoselend
| colspan=&quot;3&quot; style=&quot;background:grey; color:white;&quot; |Ei viibinud jaamas
|Lennuinsener
|-
| [[Anil Menon]], NASA&lt;br /&gt;esimene kosmoselend
| colspan=&quot;3&quot; style=&quot;background:grey; color:white;&quot; |Ei viibinud jaamas
|Lennuinsener
|}

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Expedition&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Expedition 74 |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/mission/expedition-74/ |vaadatud=2026-10-28}}&lt;/ref&gt;
}}</text>
      <sha1>rxcqpt6vlucrbqhb7egoxl03vf383xc</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260811</id>
      <parentid>7260810</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T07:32:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Rahvusvahelise kosmosejaama ekspeditsioonid]]; +[[Kategooria:2025]]; +[[Kategooria:2026]]</comment>
      <origin>7260811</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5646" sha1="nov2olg26npm8tlsdodpiayauih55ex" xml:space="preserve">{{Infokast kosmoselend
| nimi                 = 74. ekspeditsioon

&lt;!--kosmoseaparaadi/-missiooni pilt--&gt;
| pilt                 = A SpaceX Dragon cargo spacecraft approaches the International Space Station (iss074e0586357).jpg
| pildiallkiri         = [[Dragon 2]] jaamale lähenemas
| alt_tekst            = &lt;!--tekst, mida näidatakse pildi asemel--&gt;
| pildi_suurus         = &lt;!--koos ühikuga px/em; vaikimisi 220px--&gt;

&lt;!--Põhiandmed--&gt;
| missiooni_tüüp        = ISS-i ekspeditsioon
| operaator             = [[NASA]] / [[Roskosmos]]
| koduleht              = &lt;!--aparaadi/missiooni ametlik koduleht--&gt;
| missiooni_kestus      = 229 päeva, 5 tundi ja 21 minutit

&lt;!--Ekspeditsiooni andmed--&gt;
|kosmosejaam            = [[Rahvusvaheline kosmosejaam]]
|algusaeg           = 9. detsember 2025
|lõppaeg            = 26. juuli 2026
|saabumislaev           = [[SpaceX Crew-11]]&lt;br/&gt;[[Sojuz MS-28]]&lt;br/&gt;[[SpaceX Crew-12]]&lt;br/&gt;[[Sojuz MS-29]]
|lahkumislaev           = SpaceX Crew-11&lt;br/&gt;Sojuz MS-28

&lt;!--Meeskonna andmed--&gt;
| meeskonna_suurus             = 3–10
| meeskonnaliikmed             = {{Unbulleted list
  | '''73./74. ekspeditsioon''':
  | [[Zena Cardman]]
  | [[Michael Fincke]]
  | [[Kimiya Yui]]
  | [[Oleg Platonov]]
  | [[Sergey Kud-Svertškov]]
  | [[Sergei Mikajev]]
  | [[Christopher Williams]]
  | '''74./75. ekspeditsioon''':
  | [[Jessica Meir]]
  | [[Jack Hathaway]]
  | [[Sophie Adenot]]
  | [[Andrei Fedjajev]]
  | [[Pjotr Dubrov]]
  | [[Anna Kikina]]
  | [[Anil Menon]]
  }}
| kosmosejalutuskäike          = 3
| kosmosejalutuskäikude_kestus = 20 tundi 27 minutit
| meeskonna_foto               = &lt;!--ilma eesliiteta &quot;Pilt:&quot;/&quot;Fail:&quot;--&gt;
| meeskonna_foto_alt_tekst     = &lt;!--pildi asendustekst--&gt;
| meeskonna_foto_tiiter        = &lt;!--pildiallkiri--&gt;
| meeskonna_foto_suurus        = &lt;!--vaikimisi 220px--&gt;

&lt;!--Kasuta järgnevaid välju vaid siis, kui kosmoseaparaat/-missioon on programmi või missioonide seeria osa.--&gt;
| programm              = [[Rahvusvaheline kosmosejaam|Rahvusvahelise Kosmosejaama]] [[Rahvusvahelise kosmosejaama ekspeditsioonide loend|ekspeditsioonid]]
| eelnev_missioon       = [[73. ekspeditsioon]]
| järgnev_missioon      = [[75. ekspeditsioon]]

&lt;!--Missiooni embleem--&gt;
| embleem               = ISS Expedition 74 Patch.png
| embleemi_tiiter       = &lt;!--embleemi pildiallkiri--&gt;
| embleemi_alt_tekst    = &lt;!--pildi asendustekst--&gt;
| embleemi_suurus       = &lt;!--koos ühikuga px/em; vaikimisi 180px--&gt;
}}

'''74. ekspeditsioon''' oli [[Rahvusvaheline kosmosejaam|Rahvusvahelise Kosmosejaama]] (ISS) 73. alaline meeskond.

Ekspeditsioon algas 9. detsembril 2025, mil startis [[Sojuz MS-27]] ja [[NASA]] astronaut [[Michael Fincke]] võttis üle ISS-i juhtimise. See lõppes 26. juulil 2026.&lt;ref name=&quot;Expedition&quot; /&gt; 

Ekspeditsiooni ajal jätkati ISS-is tehtavaid ulatuslikke teadusuuringuid mitmetes valdkondades, sealhulgas [[bioloogia]]s, [[füsioloogia]]s, [[füüsika]]s ja [[materjaliteadus]]es. Samuti tegelesid meeskonnaliikmed kosmosejaama süsteemide hooldamise ja ajakohastamisega.

==Meeskond==
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
! rowspan=2 |Lend
! rowspan=2 |Astronaut
!74a
!74b
!74c
!74d
|-
!9. detsember 2025–14. jaanuar 2026
!14. jaanuar–14. veebruar 2026
!14. veebruar–14. juuli 2026
!14–26. juuli 2026
|-
! rowspan=&quot;3&quot; |[[Sojuz MS-28]]
| [[Sergey Kud-Svertškov]], [[Roskosmos]]&lt;br /&gt;teine kosmoselend
|Lennuinsener
| colspan=&quot;3&quot; |Komandör
|-
| [[Sergei Mikajev]], Roskosmos&lt;br /&gt;esimene kosmoselend
| colspan=&quot;4&quot; |Lennuinsener
|-
| [[Christopher Williams]], [[NASA]]&lt;br /&gt;esimene kosmoselend
| colspan=&quot;4&quot; |Lennuinsener
|-
! rowspan=&quot;4&quot; |[[SpaceX Crew-11]]
| [[Zena Cardman]], NASA&lt;br /&gt;esimene kosmoselend
|Lennuinsener
| colspan=&quot;3&quot; style=&quot;background:grey; color:white;&quot; |Ei viibinud jaamas
|-
| [[Michael Fincke]], [[NASA]]&lt;br /&gt;neljas ja viimane kosmoselend
|Komandör
| colspan=&quot;3&quot; style=&quot;background:grey; color:white;&quot; |Ei viibinud jaamas
|-
| [[Kimiya Yui]], [[JAXA]]&lt;br /&gt;teine kosmoselend
|Lennuinsener
| colspan=&quot;3&quot; style=&quot;background:grey; color:white;&quot; |Ei viibinud jaamas
|-
| [[Oleg Platonov]], Roskosmos&lt;br /&gt;esimene kosmoselend
|Lennuinsener
| colspan=&quot;3&quot; style=&quot;background:grey; color:white;&quot; |Ei viibinud jaamas
|-
! rowspan=&quot;4&quot; |[[SpaceX Crew-12]]
| [[Jessica Meir]], NASA&lt;br /&gt;teine kosmoselend
| colspan=&quot;2&quot; style=&quot;background:grey; color:white;&quot; |Ei viibinud jaamas
| colspan=&quot;2&quot; |Lennuinsener
|-
| [[Jack Hathaway]], NASA&lt;br /&gt;esimene kosmoselend
| colspan=&quot;2&quot; style=&quot;background:grey; color:white;&quot; |Ei viibinud jaamas
| colspan=&quot;2&quot; |Lennuinsener
|-
| [[Sophie Adenot]], [[Euroopa Kosmoseagentuur|ESA]]&lt;br /&gt;esimene kosmoselend
| colspan=&quot;2&quot; style=&quot;background:grey; color:white;&quot; |Ei viibinud jaamas
| colspan=&quot;2&quot; |Lennuinsener
|-
| [[Andrei Fedjajev]], Roskosmos&lt;br /&gt;teine kosmoselend
| colspan=&quot;2&quot; style=&quot;background:grey; color:white;&quot; |Ei viibinud jaamas
| colspan=&quot;2&quot; |Lennuinsener
|-
! rowspan=&quot;3&quot; |[[Sojuz MS-29]]
| [[Pjotr Dubrov]], Roskosmos&lt;br /&gt;teine kosmoselend
| colspan=&quot;3&quot; style=&quot;background:grey; color:white;&quot; |Ei viibinud jaamas
|Lennuinsener
|-
| [[Anna Kikina]], Roskosmos&lt;br /&gt;teine kosmoselend
| colspan=&quot;3&quot; style=&quot;background:grey; color:white;&quot; |Ei viibinud jaamas
|Lennuinsener
|-
| [[Anil Menon]], NASA&lt;br /&gt;esimene kosmoselend
| colspan=&quot;3&quot; style=&quot;background:grey; color:white;&quot; |Ei viibinud jaamas
|Lennuinsener
|}

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Expedition&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Expedition 74 |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/mission/expedition-74/ |vaadatud=2026-10-28}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Rahvusvahelise kosmosejaama ekspeditsioonid]]
[[Kategooria:2025]]
[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>nov2olg26npm8tlsdodpiayauih55ex</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Rando Allikmets</title>
    <ns>1</ns>
    <id>723178</id>
    <revision>
      <id>7260813</id>
      <timestamp>2026-10-28T07:37:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: 'Andmed peaksid olema täpsemad. Näiteks ''astus ta kohe ülikooli Moskvas'' – mis ülikooli konkreetselt? Moskvas on ju mitu ülikooli. ~~~~'</comment>
      <origin>7260813</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="242" sha1="hdlxuw28qz4kd2zifmzd7vpj6kizh0e" xml:space="preserve">Andmed peaksid olema täpsemad. Näiteks ''astus ta kohe ülikooli Moskvas'' – mis ülikooli konkreetselt? Moskvas on ju mitu ülikooli. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 28. oktoober 2026, kell 09:37 (EET)</text>
      <sha1>hdlxuw28qz4kd2zifmzd7vpj6kizh0e</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Shenandoah' rahvuspark</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723179</id>
    <revision>
      <id>7260822</id>
      <timestamp>2026-10-28T08:04:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{infokast kaitseala | nimi              = Shenandoah' rahvuspark | omakeelne_nimi    = Shenandoah National Park | pilt              = Skyline Drive in the Fall (21852619608).jpg | pildiallkiri      = Skyline Drive | asukoht           = [[Virginia]], [[Ameerika Ühendriigid]] | laiuskoord        = 38.533333 | pikkuskoord       = -78.350000 | pindala           = 811,18 | pindala_viide     =  | tüüp              = [[rahvuspark]] | moodustatud       = 26. detsember 1935 | va...'</comment>
      <origin>7260822</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1732" sha1="mg4bxsh5ssdtf9xga5j61soyq4rl97e" xml:space="preserve">{{infokast kaitseala
| nimi              = Shenandoah' rahvuspark
| omakeelne_nimi    = Shenandoah National Park
| pilt              = Skyline Drive in the Fall (21852619608).jpg
| pildiallkiri      = Skyline Drive
| asukoht           = [[Virginia]], [[Ameerika Ühendriigid]]
| laiuskoord        = 38.533333
| pikkuskoord       = -78.350000
| pindala           = 811,18
| pindala_viide     = 
| tüüp              = [[rahvuspark]]
| moodustatud       = 26. detsember 1935
| valitseja         = [[Rahvusparkide Teenistus]]
| külastajaid       = 1682152
| külastajaid_aasta = 2025
| külastajaid_viide = 
| osm               = pind
| osm_seletus       = 
| moodul            = &lt;!-- vajadusel teine infokast --&gt;
}}

'''Shenandoah' rahvuspark''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] rahvuspark, mis hõlmab osa [[Virginia]] osariigis asuvatest [[Blue Ridge]]'i mägedest. 

Shenandoah' rahvuspark loodi 26. detsembril 1935.&lt;ref name=&quot;Established&quot; /&gt; See on pikk ja kitsas ning pargist lääne poole jäävad [[Shenandoah' jõgi]] ja selle lai org, ida poole aga Virginia Piedmonti piirkonna lainjad künkad. Pargi peamine tee on Skyline Drive, mis kulgeb valdavalt mööda mäeaheliku harja. Ligi 40% pargi territooriumist ehk umbes 322 km², on määratletud ürgloodusaladena ja kaitstud riikliku ürglooduse säilitamise süsteemi (''National Wilderness Preservation System'') raames. 

Pargi kõrgeim tipp on [[Hawksbilli mägi]], mille kõrgus on 1235 m.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Established&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Shenandoah National Park is Established |väljaanne=American Library Association |url=https://journals.ala.org/index.php/dttp/article/view/7689/10662 |vaadatud=2026-10-28}}&lt;/ref&gt;
}}</text>
      <sha1>mg4bxsh5ssdtf9xga5j61soyq4rl97e</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260823</id>
      <parentid>7260822</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T08:04:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide rahvuspargid]]; +[[Kategooria:Virginia]]</comment>
      <origin>7260823</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1808" sha1="n08yfgrua6y07eejp8ramw1t70ai4sc" xml:space="preserve">{{infokast kaitseala
| nimi              = Shenandoah' rahvuspark
| omakeelne_nimi    = Shenandoah National Park
| pilt              = Skyline Drive in the Fall (21852619608).jpg
| pildiallkiri      = Skyline Drive
| asukoht           = [[Virginia]], [[Ameerika Ühendriigid]]
| laiuskoord        = 38.533333
| pikkuskoord       = -78.350000
| pindala           = 811,18
| pindala_viide     = 
| tüüp              = [[rahvuspark]]
| moodustatud       = 26. detsember 1935
| valitseja         = [[Rahvusparkide Teenistus]]
| külastajaid       = 1682152
| külastajaid_aasta = 2025
| külastajaid_viide = 
| osm               = pind
| osm_seletus       = 
| moodul            = &lt;!-- vajadusel teine infokast --&gt;
}}

'''Shenandoah' rahvuspark''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] rahvuspark, mis hõlmab osa [[Virginia]] osariigis asuvatest [[Blue Ridge]]'i mägedest. 

Shenandoah' rahvuspark loodi 26. detsembril 1935.&lt;ref name=&quot;Established&quot; /&gt; See on pikk ja kitsas ning pargist lääne poole jäävad [[Shenandoah' jõgi]] ja selle lai org, ida poole aga Virginia Piedmonti piirkonna lainjad künkad. Pargi peamine tee on Skyline Drive, mis kulgeb valdavalt mööda mäeaheliku harja. Ligi 40% pargi territooriumist ehk umbes 322 km², on määratletud ürgloodusaladena ja kaitstud riikliku ürglooduse säilitamise süsteemi (''National Wilderness Preservation System'') raames. 

Pargi kõrgeim tipp on [[Hawksbilli mägi]], mille kõrgus on 1235 m.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Established&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Shenandoah National Park is Established |väljaanne=American Library Association |url=https://journals.ala.org/index.php/dttp/article/view/7689/10662 |vaadatud=2026-10-28}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide rahvuspargid]]
[[Kategooria:Virginia]]</text>
      <sha1>n08yfgrua6y07eejp8ramw1t70ai4sc</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260825</id>
      <parentid>7260823</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T08:05:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <origin>7260825</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1848" sha1="06983gkh8r8xg818thb8jv4ger0bgdz" xml:space="preserve">{{infokast kaitseala
| nimi              = Shenandoah' rahvuspark
| omakeelne_nimi    = Shenandoah National Park
| pilt              = Skyline Drive in the Fall (21852619608).jpg
| pildiallkiri      = Skyline Drive
| asukoht           = [[Virginia]], [[Ameerika Ühendriigid]]
| laiuskoord        = 38.533333
| pikkuskoord       = -78.350000
| pindala           = 811,18
| pindala_viide     = 
| tüüp              = [[rahvuspark]]
| moodustatud       = 26. detsember 1935
| valitseja         = [[Rahvusparkide Teenistus]]
| külastajaid       = 1682152
| külastajaid_aasta = 2025
| külastajaid_viide = 
| osm               = pind
| osm_seletus       = 
| moodul            = &lt;!-- vajadusel teine infokast --&gt;
}}

'''Shenandoah' rahvuspark''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] rahvuspark, mis hõlmab osa [[Virginia]] osariigis asuvatest [[Blue Ridge]]'i mägedest. 

Shenandoah' rahvuspark loodi 26. detsembril 1935.&lt;ref name=&quot;Established&quot; /&gt; See on pikk ja kitsas ning pargist lääne poole jäävad [[Shenandoah' jõgi]] ja selle lai org, ida poole aga Virginia Piedmonti piirkonna lainjad künkad. Pargi peamine tee on Skyline Drive, mis kulgeb valdavalt mööda mäeaheliku harja. Ligi 40% pargi territooriumist ehk umbes 322 km², on määratletud ürgloodusaladena ja kaitstud riikliku ürglooduse säilitamise süsteemi (''National Wilderness Preservation System'') raames. 

Pargi kõrgeim tipp on [[Hawksbilli mägi]], mille kõrgus on 1235 m.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Established&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Shenandoah National Park is Established |väljaanne=American Library Association |url=https://journals.ala.org/index.php/dttp/article/view/7689/10662 |vaadatud=2026-10-28}}&lt;/ref&gt;
}}

{{Ameerika Ühendriikide rahvuspargid}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide rahvuspargid]]
[[Kategooria:Virginia]]</text>
      <sha1>06983gkh8r8xg818thb8jv4ger0bgdz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Uus Demokraatia (Kreeka)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723180</id>
    <redirect title="Uus Demokraatia" />
    <revision>
      <id>7260846</id>
      <timestamp>2026-10-28T08:42:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andreas003</username>
        <id>7485</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Uus Demokraatia]]</comment>
      <origin>7260846</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="26" sha1="qxydp62974g8hat4razm72i97pr0j3v" xml:space="preserve">#suuna [[Uus Demokraatia]]</text>
      <sha1>qxydp62974g8hat4razm72i97pr0j3v</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Shenandoah' jõgi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723181</id>
    <revision>
      <id>7260857</id>
      <timestamp>2026-10-28T09:00:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Infokast jõgi   | nimi             = Shenandoah' jõgi | pildi_nimi       = Crossing the Shenandoah River.jpg | pildi_seletus    =  | pildi_laius      =  | lähe             =  | lähe_NS =  | lähe_EW =  | lähe_ulatus =  | suue             = [[Potomac]]i | suue_NS =  | suue_EW =  | suue_ulatus =  | valgla_maad      =  | pikkus           = 90 km | valgla_pindala   = 7610 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; | jõe_langus       =  | jõe_lang         =  | vooluhulk        = 78,0 m&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;...'</comment>
      <origin>7260857</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1366" sha1="sb2q0idyuq58hy8zwhgnsztg2hjfn1t" xml:space="preserve">{{Infokast jõgi  
| nimi             = Shenandoah' jõgi
| pildi_nimi       = Crossing the Shenandoah River.jpg
| pildi_seletus    = 
| pildi_laius      = 
| lähe             =  | lähe_NS =  | lähe_EW =  | lähe_ulatus = 
| suue             = [[Potomac]]i | suue_NS =  | suue_EW =  | suue_ulatus = 
| valgla_maad      = 
| pikkus           = 90 km
| valgla_pindala   = 7610 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;
| jõe_langus       = 
| jõe_lang         = 
| vooluhulk        = 78,0 m&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;/s
| paremad_lisajõed = South Fork
| vasakud_lisajõed = North Fork
| osm              = pind
}}

'''Shenandoah' jõgi''' on [[Potomac]]i jõe peamine lisajõgi. See asub [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Virginia]] ja [[Lääne-Virginia]] osariikides.&lt;ref name=&quot;NPS&quot; /&gt;

Jõe põhiharu on 89,5 km pikk ning selle kaks haru on kumbki ligikaudu 160 km pikad. Shenandoah' ja selle lisajõed kuivendavad [[Apalatšid]]e mäestikus asuvaid [[Shenandoah' org|Shenandoah' oru]] kesk- ja alaosa ning [[Page'i org]]u, mis jäävad [[Blue Ridge]]'i mägedest läände.

Shenandoah' jõel asub hüdroelektrijaam, mille ehitas 2014. aastal ettevõte [[Dominion Energy]].

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;NPS&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Shenandoah River |väljaanne=National Park Service |url=https://www.nps.gov/articles/000/shenandoah-river.htm |vaadatud=2026-10-28}}&lt;/ref&gt;
}}</text>
      <sha1>sb2q0idyuq58hy8zwhgnsztg2hjfn1t</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260859</id>
      <parentid>7260857</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T09:02:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jõed]]; +[[Kategooria:Virginia geograafia]]; +[[Kategooria:Lääne-Virginia geograafia]]</comment>
      <origin>7260859</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1489" sha1="ohlre8wrkv6x45bkld47lppesj9w3kq" xml:space="preserve">{{Infokast jõgi  
| nimi             = Shenandoah' jõgi
| pildi_nimi       = Crossing the Shenandoah River.jpg
| pildi_seletus    = 
| pildi_laius      = 
| lähe             =  | lähe_NS =  | lähe_EW =  | lähe_ulatus = 
| suue             = [[Potomac]]i | suue_NS =  | suue_EW =  | suue_ulatus = 
| valgla_maad      = 
| pikkus           = 90 km
| valgla_pindala   = 7610 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;
| jõe_langus       = 
| jõe_lang         = 
| vooluhulk        = 78,0 m&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;/s
| paremad_lisajõed = South Fork
| vasakud_lisajõed = North Fork
| osm              = pind
}}

'''Shenandoah' jõgi''' on [[Potomac]]i jõe peamine lisajõgi. See asub [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Virginia]] ja [[Lääne-Virginia]] osariikides.&lt;ref name=&quot;NPS&quot; /&gt;

Jõe põhiharu on 89,5 km pikk ning selle kaks haru on kumbki ligikaudu 160 km pikad. Shenandoah' ja selle lisajõed kuivendavad [[Apalatšid]]e mäestikus asuvaid [[Shenandoah' org|Shenandoah' oru]] kesk- ja alaosa ning [[Page'i org]]u, mis jäävad [[Blue Ridge]]'i mägedest läände.

Shenandoah' jõel asub hüdroelektrijaam, mille ehitas 2014. aastal ettevõte [[Dominion Energy]].

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;NPS&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Shenandoah River |väljaanne=National Park Service |url=https://www.nps.gov/articles/000/shenandoah-river.htm |vaadatud=2026-10-28}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jõed]]
[[Kategooria:Virginia geograafia]]
[[Kategooria:Lääne-Virginia geograafia]]</text>
      <sha1>ohlre8wrkv6x45bkld47lppesj9w3kq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Saqqārah</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723182</id>
    <revision>
      <id>7260861</id>
      <timestamp>2026-10-28T09:04:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kristine.Justus</username>
        <id>240673</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Memphis''' asub Kairost veidi lõunas ja oli Egiptuse esimeseks pealinnaks umbes 2900 enne Kristust kuni Keskmise Kuningriigini 2040 eKr, mil sai pealinnaks Teeba ehk tänase nimetusega Luxor. Saqqara on Memphise vaaraode-kuningate matmispaik.  '''Djoser''' (2650-2575 eKr) oli esimene vaarao, kes kasutas kive püramiidide ehitamisel. [[Fail:SAQQARAACCOUNT20250813 075952882KristineJustus.jpg|pisi|179x179px|Saqqara Memphis Egypt]] Fail:SAQQARA20250813 080835306KristineJu...'</comment>
      <origin>7260861</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1332" sha1="5xbaac3ipzb3l2qafy732388jx0jx1l" xml:space="preserve">'''Memphis''' asub Kairost veidi lõunas ja oli Egiptuse esimeseks pealinnaks umbes 2900 enne Kristust kuni Keskmise Kuningriigini 2040 eKr, mil sai pealinnaks Teeba ehk tänase nimetusega Luxor. Saqqara on Memphise vaaraode-kuningate matmispaik.

'''Djoser''' (2650-2575 eKr) oli esimene vaarao, kes kasutas kive püramiidide ehitamisel.
[[Fail:SAQQARAACCOUNT20250813 075952882KristineJustus.jpg|pisi|179x179px|Saqqara Memphis Egypt]]
[[Fail:SAQQARA20250813 080835306KristineJustus.jpg|pisi|Saqqara Memphis Egypt]]
[[Fail:DJOSER20250813 073103087KristineJustus.jpg|pisi|Saqqara Memphis Egypt]]
'''Unas''' (2465-2325 eKr) valitses 5. dünastia ajal. Unase püramiidis on esmakordselt kasutatud tekste seintel, mis pidid hingel aitama liikuda teispoolsuses. Unas püramiidi kõrgus on ajas aga kahanenud arvatavasti põhjusel, et kohalikud on vanadel aegadel taaskasutanud püramiidi ehitusmaterjale.
[[Fail:UNAS20250813 072529806KristineJustus.jpg|pisi|Unas püramiid]]
Püramiidideni viib mumifitseeritava vaarao viimane teekond.
[[Fail:DJOSER20250813 073651011KristineJustus.jpg|pisi|Djoser püramiid]]
[[Fail:SAQQARA20250813 081159682KristineJustus.jpg|pisi|Saqqara Memphis Egypt]]
Püramiide Saqqara kompleksis ümbritsevad aga vaarao kaaskondlaste, sh näiteks arstid, õlitajad, lihunikud  jms kaunite seinamaaingutega ruumid.</text>
      <sha1>5xbaac3ipzb3l2qafy732388jx0jx1l</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Gracias Por La Musica</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723183</id>
    <revision>
      <id>7260865</id>
      <timestamp>2026-10-28T09:10:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-57489-42</username>
        <id>240681</id>
      </contributor>
      <comment>67</comment>
      <origin>7260865</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2" sha1="922bk2w68e03mzj63eb84tv879nstuq" xml:space="preserve">67</text>
      <sha1>922bk2w68e03mzj63eb84tv879nstuq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mõisaküla Poiste tiik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723184</id>
    <revision>
      <id>7260882</id>
      <timestamp>2026-10-28T09:28:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Jan-Marten Kuninga</username>
        <id>240617</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: 'Mõisaküla Poiste tiik ( ka Mõisaküla Metsa tiik ) on tehisveekogu Viljandi maakonnas Mulgi vallas Mõisakülas, Õhtu tänava läheduses.  Kohalike elanike järgi Metsa tiigiks nimetatud veekogu asub metsatuka ja maa-ala servas. Tiiki toidab veega umbes meetri laiune Mõisaküla solgivee kraav ning sinna suubub ka mitu väiksemat kraavi. Kohalikel andmetel võib tiigis elada ka kogresid. Tiigi ligipääs on keskmise raskusastmega. Minnes võib kohata ka üksikuid väiks...'</comment>
      <origin>7260882</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="990" sha1="kbg8y73zeew58talooq6r9bm8zvvbh2" xml:space="preserve">Mõisaküla Poiste tiik ( ka Mõisaküla Metsa tiik ) on tehisveekogu Viljandi maakonnas Mulgi vallas Mõisakülas, Õhtu tänava läheduses.

Kohalike elanike järgi Metsa tiigiks nimetatud veekogu asub metsatuka ja maa-ala servas. Tiiki toidab veega umbes meetri laiune Mõisaküla solgivee kraav ning sinna suubub ka mitu väiksemat kraavi. Kohalikel andmetel võib tiigis elada ka kogresid. Tiigi ligipääs on keskmise raskusastmega. Minnes võib kohata ka üksikuid väikseid kuuski. Tiigi läheduses on ka suuri kõrgeid kive. Tiik ei ole avalik veekogu.[1] Tiigi läheduses on ka Lämba tiik. Lähimad paisjärved tiigile on Tiru Paisjärv ja Veelikse Paisjärv.

D, Tuulik; M, Beilmann; A, Matsin; I, Espelien; A, Kaljus; E, Wendelbo; M, Espelien Blomli; L, Lehis (21. august 2023). &quot;Wool Yarn Characteristics Made from Wool of Six Different Estonian and Norwegian Sheep Breeds&quot;. Advance Research in Textile Engineering. 8 (2). DOI:10.26420/advrestexteng.2023.1085. ISSN 2572-9373.</text>
      <sha1>kbg8y73zeew58talooq6r9bm8zvvbh2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Digor</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723185</id>
    <revision>
      <id>7260891</id>
      <timestamp>2026-10-28T09:52:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[File:Digor center.JPG|thumb|Digori keskus]] '''Digor''' (kurdi Dîgor, armeenia Տեկոր Tekor) on linn [[Karsi provintsis]] Ida-Anatoolias Türgis. Seal asub [[Digori ringkond|Digori ringkonna]] valitsus. LInnas on 2304 elanikku (2022).&lt;ref name=tuik&gt;{{Cite web |title=Address-based population registration system (ADNKS) results dated 31 December 2022, Favorite Reports|url=https://biruni.tuik.gov.tr/medas/?kn=95&amp;locale=en |access-date=13 March 2023|publisher=[[TÜİK]]|...'</comment>
      <origin>7260891</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="888" sha1="0l3apviu0lsi9mvdlqy16vjvukk68j8" xml:space="preserve">[[File:Digor center.JPG|thumb|Digori keskus]]
'''Digor''' (kurdi Dîgor, armeenia Տեկոր Tekor) on linn [[Karsi provintsis]] Ida-Anatoolias Türgis. Seal asub [[Digori ringkond|Digori ringkonna]] valitsus. LInnas on 2304 elanikku (2022).&lt;ref name=tuik&gt;{{Cite web |title=Address-based population registration system (ADNKS) results dated 31 December 2022, Favorite Reports|url=https://biruni.tuik.gov.tr/medas/?kn=95&amp;locale=en |access-date=13 March 2023|publisher=[[TÜİK]]|language=en|format=XLS}}&lt;/ref&gt;

Linnast on pärit kurdi poliitik [[Mahmut Alınak]] &lt;ref&gt;[https://english.anf-news.com/news/kurdish-politician-and-writer-mahmut-alinak-imprisoned-for-insulting-the-president-85692 Kurdish politician and writer Mahmut Alınak imprisoned for &quot;insulting the President&quot;. - ANF News]&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
*[[Tekori basiilika]]

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Türgi linnad]]</text>
      <sha1>0l3apviu0lsi9mvdlqy16vjvukk68j8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260896</id>
      <parentid>7260891</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T09:54:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7260896</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="955" sha1="gsgbe8wnunmqa1apq2bmo27egvjzqbf" xml:space="preserve">[[File:Digor center.JPG|thumb|Digori keskus]]
'''Digor''' ([[Kurdi keel|kurdi]] Dîgor, [[Armeenia keel|armeenia]] Տեկոր Tekor) on linn [[Karsi provints]]is [[Ida-Anatoolia]]s [[Türgi]]s. Seal asub [[Digori ringkond|Digori ringkonna]] valitsus. Linnas on 2304 elanikku (2022).&lt;ref name=tuik&gt;{{Cite web |title=Address-based population registration system (ADNKS) results dated 31 December 2022, Favorite Reports|url=https://biruni.tuik.gov.tr/medas/?kn=95&amp;locale=en |access-date=13 March 2023|publisher=[[TÜİK]]|language=en|format=XLS}}&lt;/ref&gt;

Linnast on pärit [[Kurdid|kurdi]] [[poliitik]] [[Mahmut Alınak]] (snd 1952)&lt;ref&gt;[https://english.anf-news.com/news/kurdish-politician-and-writer-mahmut-alinak-imprisoned-for-insulting-the-president-85692 Kurdish politician and writer Mahmut Alınak imprisoned for &quot;insulting the President&quot;. - ANF News]&lt;/ref&gt;.

== Vaata ka ==
*[[Tekori basiilika]]

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Türgi linnad]]</text>
      <sha1>gsgbe8wnunmqa1apq2bmo27egvjzqbf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260900</id>
      <parentid>7260896</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T10:03:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7260900</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="955" sha1="57genmfc8n26sdye1f03uksbnyhgjt6" xml:space="preserve">[[File:Digor center.JPG|thumb|Digori keskus]]
'''Digor''' ([[Kurdi keel|kurdi]] Dîxor, [[Armeenia keel|armeenia]] Տեկոր Tekor) on linn [[Karsi provints]]is [[Ida-Anatoolia]]s [[Türgi]]s. Seal asub [[Digori ringkond|Digori ringkonna]] valitsus. Linnas on 2304 elanikku (2022).&lt;ref name=tuik&gt;{{Cite web |title=Address-based population registration system (ADNKS) results dated 31 December 2022, Favorite Reports|url=https://biruni.tuik.gov.tr/medas/?kn=95&amp;locale=en |access-date=13 March 2023|publisher=[[TÜİK]]|language=en|format=XLS}}&lt;/ref&gt;

Linnast on pärit [[Kurdid|kurdi]] [[poliitik]] [[Mahmut Alınak]] (snd 1952)&lt;ref&gt;[https://english.anf-news.com/news/kurdish-politician-and-writer-mahmut-alinak-imprisoned-for-insulting-the-president-85692 Kurdish politician and writer Mahmut Alınak imprisoned for &quot;insulting the President&quot;. - ANF News]&lt;/ref&gt;.

== Vaata ka ==
*[[Tekori basiilika]]

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Türgi linnad]]</text>
      <sha1>57genmfc8n26sdye1f03uksbnyhgjt6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Luitsnokk-iibis (perekond)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723186</id>
    <revision>
      <id>7260906</id>
      <timestamp>2026-10-28T10:25:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ojassaar</username>
        <id>206682</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{taksonitabel | nimi = Luitnokk-iibis | värvus = linnud | pilt = Eurasian_Spoonbill-2.jpg | pildi_seletus = [[Luitsnokk-iibis]] | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Pelikanilised]] ''Pelecaniformes'' | sugukond = [[Iibislased]] ''Threskiornithidae'' | perekond = '''Luitsnokk-iibis''' ''Platalea'' | perekonna_autor = [[Linnaeus]], 1758 }} '''Luitsnokk-iibis''' (''Platalea'') on iibislased|i...'</comment>
      <origin>7260906</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1546" sha1="mwvhj0ca5at087nuy2uxne7g4ajb42j" xml:space="preserve">{{taksonitabel
| nimi = Luitnokk-iibis
| värvus = linnud
| pilt = Eurasian_Spoonbill-2.jpg
| pildi_seletus = [[Luitsnokk-iibis]]
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Linnud]] ''Aves''
| selts = [[Pelikanilised]] ''Pelecaniformes''
| sugukond = [[Iibislased]] ''Threskiornithidae''
| perekond = '''Luitsnokk-iibis''' ''Platalea''
| perekonna_autor = [[Linnaeus]], 1758
}}
'''Luitsnokk-iibis''' (''Platalea'') on [[iibislased|iibislaste]] sugukonda kuuluv linnuliik.

Teaduslik nimetus ''Platalea'' tuleb [[vanakreeka keel]]e sõnast ''platea'' – 'lai'.&lt;ref name='Jobling'/&gt;

Perekonda kuulub kuus liiki:&lt;ref name='IOC'/&gt;
*[[aafrika luitsnokk-iibis]] (''Platalea alba'')
*[[kold-luitsnokkiibis]] (''Platalea flavipes'')
*[[luitsnokk-iibis]] (''Platalea leucorodia'')
*[[mask-luitsnokkiibis]] (''Platalea regia'')
*[[roosa-luitsnokkiibis]] (''Platalea ajaja'')
*[[väike-luitsnokkiibis]] (''Platalea minor'')

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name='Jobling'&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Helm Dictionary of Scientific Bird Names |perekonnanimi=Jobling |eesnimi=James A. |kirjastus=Christopher Helm |aasta=2010 |isbn=978-1-4081-2501-4 |koht=London |lehekülg=35 |url=https://archive.org/details/Helm_Dictionary_of_Scientific_Bird_Names_by_James_A._Jobling}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name='IOC'&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ibises, spoonbills, herons, Hamerkop, Shoebill, pelicans |url=https://www.worldbirdnames.org/bow/pelicans/ |vaadatud=2026-10-28 |väljaanne=IOC World Bird List}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Iibislased]]</text>
      <sha1>mwvhj0ca5at087nuy2uxne7g4ajb42j</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7260909</id>
      <parentid>7260906</parentid>
      <timestamp>2026-10-28T10:26:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ojassaar</username>
        <id>206682</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7260909</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1553" sha1="0uz5hy4h3b3340zqom3cjihana39joh" xml:space="preserve">{{taksonitabel
| nimi = Luitnokk-iibis
| värvus = linnud
| pilt = Eurasian_Spoonbill-2.jpg
| pildi_seletus = [[Luitsnokk-iibis]]
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Linnud]] ''Aves''
| selts = [[Pelikanilised]] ''Pelecaniformes''
| sugukond = [[Iibislased]] ''Threskiornithidae''
| perekond = '''Luitsnokk-iibis''' ''Platalea''
| perekonna_autor = [[Linnaeus]], 1758
}}
'''Luitsnokk-iibis''' (''Platalea'') on [[iibislased|iibislaste]] sugukonda kuuluv lindude perekond.

Teaduslik nimetus ''Platalea'' tuleb [[vanakreeka keel]]e sõnast ''platea'' – 'lai'.&lt;ref name='Jobling'/&gt;

Perekonda kuulub kuus liiki:&lt;ref name='IOC'/&gt;
*[[aafrika luitsnokk-iibis]] (''Platalea alba'')
*[[kold-luitsnokkiibis]] (''Platalea flavipes'')
*[[luitsnokk-iibis]] (''Platalea leucorodia'')
*[[mask-luitsnokkiibis]] (''Platalea regia'')
*[[roosa-luitsnokkiibis]] (''Platalea ajaja'')
*[[väike-luitsnokkiibis]] (''Platalea minor'')

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name='Jobling'&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Helm Dictionary of Scientific Bird Names |perekonnanimi=Jobling |eesnimi=James A. |kirjastus=Christopher Helm |aasta=2010 |isbn=978-1-4081-2501-4 |koht=London |lehekülg=35 |url=https://archive.org/details/Helm_Dictionary_of_Scientific_Bird_Names_by_James_A._Jobling}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name='IOC'&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ibises, spoonbills, herons, Hamerkop, Shoebill, pelicans |url=https://www.worldbirdnames.org/bow/pelicans/ |vaadatud=2026-10-28 |väljaanne=IOC World Bird List}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Iibislased]]</text>
      <sha1>0uz5hy4h3b3340zqom3cjihana39joh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Platalea</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723187</id>
    <redirect title="Luitsnokk-iibis (perekond)" />
    <revision>
      <id>7260908</id>
      <timestamp>2026-10-28T10:26:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ojassaar</username>
        <id>206682</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Luitsnokk-iibis (perekond)]]</comment>
      <origin>7260908</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="36" sha1="7nj4xeripxx2jahjfsi8niaqdt8p57p" xml:space="preserve">#suuna[[luitsnokk-iibis (perekond)]]</text>
      <sha1>7nj4xeripxx2jahjfsi8niaqdt8p57p</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>723188</id>
    <redirect title="Inimõiguste ülddeklaratsioon" />
    <revision>
      <id>7260927</id>
      <timestamp>2026-10-28T10:54:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sendrasendra</username>
        <id>225202</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Inimõiguste ülddeklaratsioon]]</comment>
      <origin>7260927</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="41" sha1="3r7x8lqrauh1pqiilwgsr7kvr5ck37f" xml:space="preserve">#suuna [[inimõiguste ülddeklaratsioon]]</text>
      <sha1>3r7x8lqrauh1pqiilwgsr7kvr5ck37f</sha1>
    </revision>
  </page>
</mediawiki>